instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokuratuur ütles, et meestest kaks otsustasid 2018. aasta lõpus teha Saksamaal rünnaku. Uurijate andmetel polnud nad veel sihtmärki välja valinud, vahendas Spiegel Online.
"Nüüd jääb välja selgitada, kas süüdistatavad kuulusid mõnda terrorirühmitusse."
Spiegeli andmetel on kinni peetud iraaklased Shahin F., Hersh S. ja Rauf S. Esimesed kaks on 23-aastased ja kolmas nende 36-aastane toetaja.
Mehi kahtlustatakse plaanis meisterdada ilutulestikurakettidest lõhkeseadeldis, mille jaoks nad olevat Suurbritanniast detonaatori tellinud, kuid plaani nurjas Briti politsei.
Nad tegid Raufile ülesandeks hankida relv, kuid pidasid Walid Khaled Y.Y. pakutud Makarovi püstolit liiga kalliks. Kuna meestel oli plaan kasutada rünnakuks autot, hakkas Shahin F. selle aasta algul sõidutunde võtma.
Saksa föderaalpolitsei pressiesindaja Daniela Kiss ütles, et föderaalpolitsei ja liidumaa politsei viisid läbi ühisoperatsiooni, kuid üksikasju ta ei lisanud.
Spiegeli andmetel tulid iraaklased Saksamaale 2015. aasta sügisel rände haripunktis. | Saksa politsei pidas kinni kolm pommirünnaku kavandamises kahtlustatut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuratuur ütles, et meestest kaks otsustasid 2018. aasta lõpus teha Saksamaal rünnaku. Uurijate andmetel polnud nad veel sihtmärki välja valinud, vahendas Spiegel Online.
"Nüüd jääb välja selgitada, kas süüdistatavad kuulusid mõnda terrorirühmitusse."
Spiegeli andmetel on kinni peetud iraaklased Shahin F., Hersh S. ja Rauf S. Esimesed kaks on 23-aastased ja kolmas nende 36-aastane toetaja.
Mehi kahtlustatakse plaanis meisterdada ilutulestikurakettidest lõhkeseadeldis, mille jaoks nad olevat Suurbritanniast detonaatori tellinud, kuid plaani nurjas Briti politsei.
Nad tegid Raufile ülesandeks hankida relv, kuid pidasid Walid Khaled Y.Y. pakutud Makarovi püstolit liiga kalliks. Kuna meestel oli plaan kasutada rünnakuks autot, hakkas Shahin F. selle aasta algul sõidutunde võtma.
Saksa föderaalpolitsei pressiesindaja Daniela Kiss ütles, et föderaalpolitsei ja liidumaa politsei viisid läbi ühisoperatsiooni, kuid üksikasju ta ei lisanud.
Spiegeli andmetel tulid iraaklased Saksamaale 2015. aasta sügisel rände haripunktis.
### Response:
Saksa politsei pidas kinni kolm pommirünnaku kavandamises kahtlustatut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal ettenähtust vähem maksuvaba tulu kasutanud inimesed saavad küsida tagasi kokku 141 miljonit eurot enammakstud tulumaksu.
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on tegemist eeldatava summaga, mis täpsustub pärast tuludeklaratsiooni esitamist, kui amet on arvesse võtnud ka mahaarvamised ja inimese enda deklareeritavad tulud, näiteks üüritulu, kinnisvara müügi või ettevõtlustulu.
Kokku tagastab amet tänavu inimestele eeldatavalt ligi 200 miljonit eurot, mis sisaldab nii aasta jooksul vähem kasutatud maksuvaba tulu kui ka üldisi maksusoodustusi, mida saab tuludest maha arvata.
Eelmisel aastal tulu saanud inimestest kasutas maksuvaba tulu ettenähtud mahus 42 protsenti ehk 415 000 inimest, 52 protsenti tulusaajatest ehk 519 000 inimest kasutas maksuvaba tulu lubatust vähem ning kuus protsenti ehk 62 000 inimest lubatust rohkem.
"Kokku peavad lubatust rohkem maksuvaba tulu kasutajad maksma juurde 12 miljonit eurot. Ligi 70 protsenti ehk 43 000 inimese jaoks tähendab see kuni 200-eurost juurdemakset. Kui on võimalus kasutada aga mahaarvamisi, siis väheneb selle võrra reaalselt makstav summa veelgi," lisas Liivamägi.
Maksuameti teenuste osakonna teenusejuhi Hannes Udde sõnul peavad maksuvaba tulu kasutamata jätmise või lubatust rohkem kasutamise tõttu deklaratsiooni esitama ka paljud need inimesed, kel varem pole tulnud seda teha. Seetõttu soovitab amet esimestel päevadel e-maksuametisse või e-tolli sisenedes aega varuda.
"Korraga deklareerijate hulk võib tekitada järjekordi ja soovitame sellisel juhul hiljem uuesti proovida," ütles Udde.
Kuna alates 1. veebruarist ei saa enam paroolikaardiga internetipanka siseneda, soovitab maksuamet aegsasti üle vaadata võimalused, kuidas otse või pangalingi kaudu e-maksuametisse siseneda.
Alates sellest aastast on muutunud ka tuludeklareerimise keskkond: sellel on uus kujundus ja seda on lihtsustatud. Lisatud on eeltäidetud andmeid ning vähendatud esitatavat andmehulka. Samuti küsib süsteem automaatselt lisadokumente, kui neid peaks vaja olema, ning kinnitusi, kui automaatne riskianalüüs peaks näitama erisusi inimese deklareeritud andmetest.
Tuludeklareerimine algab 15. veebruaril, esimeste tagasimaksete tegemist alustatakse 26. veebruaril.
Maksuameti ülevaade tuludekralatsiooniga seotud kuupäevadest:
Allikas: maksu- ja tolliamet | Üle poole maksumaksjaist kasutas maksuvaba tulu lubatust vähem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal ettenähtust vähem maksuvaba tulu kasutanud inimesed saavad küsida tagasi kokku 141 miljonit eurot enammakstud tulumaksu.
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on tegemist eeldatava summaga, mis täpsustub pärast tuludeklaratsiooni esitamist, kui amet on arvesse võtnud ka mahaarvamised ja inimese enda deklareeritavad tulud, näiteks üüritulu, kinnisvara müügi või ettevõtlustulu.
Kokku tagastab amet tänavu inimestele eeldatavalt ligi 200 miljonit eurot, mis sisaldab nii aasta jooksul vähem kasutatud maksuvaba tulu kui ka üldisi maksusoodustusi, mida saab tuludest maha arvata.
Eelmisel aastal tulu saanud inimestest kasutas maksuvaba tulu ettenähtud mahus 42 protsenti ehk 415 000 inimest, 52 protsenti tulusaajatest ehk 519 000 inimest kasutas maksuvaba tulu lubatust vähem ning kuus protsenti ehk 62 000 inimest lubatust rohkem.
"Kokku peavad lubatust rohkem maksuvaba tulu kasutajad maksma juurde 12 miljonit eurot. Ligi 70 protsenti ehk 43 000 inimese jaoks tähendab see kuni 200-eurost juurdemakset. Kui on võimalus kasutada aga mahaarvamisi, siis väheneb selle võrra reaalselt makstav summa veelgi," lisas Liivamägi.
Maksuameti teenuste osakonna teenusejuhi Hannes Udde sõnul peavad maksuvaba tulu kasutamata jätmise või lubatust rohkem kasutamise tõttu deklaratsiooni esitama ka paljud need inimesed, kel varem pole tulnud seda teha. Seetõttu soovitab amet esimestel päevadel e-maksuametisse või e-tolli sisenedes aega varuda.
"Korraga deklareerijate hulk võib tekitada järjekordi ja soovitame sellisel juhul hiljem uuesti proovida," ütles Udde.
Kuna alates 1. veebruarist ei saa enam paroolikaardiga internetipanka siseneda, soovitab maksuamet aegsasti üle vaadata võimalused, kuidas otse või pangalingi kaudu e-maksuametisse siseneda.
Alates sellest aastast on muutunud ka tuludeklareerimise keskkond: sellel on uus kujundus ja seda on lihtsustatud. Lisatud on eeltäidetud andmeid ning vähendatud esitatavat andmehulka. Samuti küsib süsteem automaatselt lisadokumente, kui neid peaks vaja olema, ning kinnitusi, kui automaatne riskianalüüs peaks näitama erisusi inimese deklareeritud andmetest.
Tuludeklareerimine algab 15. veebruaril, esimeste tagasimaksete tegemist alustatakse 26. veebruaril.
Maksuameti ülevaade tuludekralatsiooniga seotud kuupäevadest:
Allikas: maksu- ja tolliamet
### Response:
Üle poole maksumaksjaist kasutas maksuvaba tulu lubatust vähem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ghosni sõnul pole tal kahtlustki, et talle esitatud süüdistused said alguse Nissani tegevjuhtidest, kes olid vastu autofirmade Nissan ja Renault' suuremale integreerimisele.
Kolmapäeval avaldatud usutlus oli esimene, mille Ghosn on andnud pärast tema vahistamist 19. novembril. Sellest ajast saadik on ta viibinud Tokyos kinnipidamisasutuses.
Kohus on korduvalt lükanud tagasi Ghosni taotluse pääseda kautsjoni vastu vabadusse. Kohtu hinnangul võib Ghosn vabaks saades põgeneda või hävitada asitõendeid.
Usutluses Nikkeile ütles ta aga, et "ma ei põgene, ma kaitsen ennast".
"Kõik tõendid on Nissanis ja Nissan keelab kõigil töötajatel minuga rääkida," lausus Ghosn.
Isegi tema enda advokaat on öelnud, et Ghosni ilmselt ei lasta vabaks enne kohtuprotsessi, milleni võib minna kuni pool aastat.
Ghosni süüdistatakse palga 46 miljoni dollari ulatuses aladeklareerimises vahemikus 2010-2015 ja selle jätkamises järgneval kolmel aastal. Samuti on talle esitatud süüdistus keerukas skeemis, kus ta kandis erainvesteeringute kahjud üle Nissanile.
Vahistamise järel tagandasid Nissan ja Mitsubishi ta nõukogu esimehe kohalt. Renault' juhatuse esimehe ja tegevjuhi kohalt astus ta vabatahtlikult tagasi möödunud nädalal. | Ghosn peab enda vahistamist vandenõu ja reetmise tulemuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ghosni sõnul pole tal kahtlustki, et talle esitatud süüdistused said alguse Nissani tegevjuhtidest, kes olid vastu autofirmade Nissan ja Renault' suuremale integreerimisele.
Kolmapäeval avaldatud usutlus oli esimene, mille Ghosn on andnud pärast tema vahistamist 19. novembril. Sellest ajast saadik on ta viibinud Tokyos kinnipidamisasutuses.
Kohus on korduvalt lükanud tagasi Ghosni taotluse pääseda kautsjoni vastu vabadusse. Kohtu hinnangul võib Ghosn vabaks saades põgeneda või hävitada asitõendeid.
Usutluses Nikkeile ütles ta aga, et "ma ei põgene, ma kaitsen ennast".
"Kõik tõendid on Nissanis ja Nissan keelab kõigil töötajatel minuga rääkida," lausus Ghosn.
Isegi tema enda advokaat on öelnud, et Ghosni ilmselt ei lasta vabaks enne kohtuprotsessi, milleni võib minna kuni pool aastat.
Ghosni süüdistatakse palga 46 miljoni dollari ulatuses aladeklareerimises vahemikus 2010-2015 ja selle jätkamises järgneval kolmel aastal. Samuti on talle esitatud süüdistus keerukas skeemis, kus ta kandis erainvesteeringute kahjud üle Nissanile.
Vahistamise järel tagandasid Nissan ja Mitsubishi ta nõukogu esimehe kohalt. Renault' juhatuse esimehe ja tegevjuhi kohalt astus ta vabatahtlikult tagasi möödunud nädalal.
### Response:
Ghosn peab enda vahistamist vandenõu ja reetmise tulemuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Osaka tenniserõivad ilmusid poelettidele tema teise ja kolmanda ringi mängude ajal ning kõik komplektid on välja müüdud," ütles Windsor Corpi planeerimisosakonna juhataja Masahito Yamakazi. "Mida kaugemale ta turniiril jõudis, seda enam kliendid võtsid meiega tema toodete asjus ühendust. Seepärast me tõime rõivaid lettidele juurde, kuid ka need müüdi kõik ära."
Adidase pressiesindaja andis samuti teada, et Osaka kasutatavad rõivad on e-poest otsa lõppenud ning keeldus avaldamast, kui suur on nõudlus nende järele.
Osaka kantud oranži rihmaga käekell ilmub müüki alles 7. märtsil, kuid kõik välja tulevad 1000 kella on juba ette läbi müüdud. "Alguses oli müük aeglane," ütles turundaja Norie Odate. "Kuid peale tema Austraalia lahtiste võitu tõusis see märkimisväärselt." Sarnaselt riietele ja kelladele on kasvanud ka reketite müük, millega Osaka mängib. | Naomi fenomen on nakatanud jaapanlased ostuhullusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Osaka tenniserõivad ilmusid poelettidele tema teise ja kolmanda ringi mängude ajal ning kõik komplektid on välja müüdud," ütles Windsor Corpi planeerimisosakonna juhataja Masahito Yamakazi. "Mida kaugemale ta turniiril jõudis, seda enam kliendid võtsid meiega tema toodete asjus ühendust. Seepärast me tõime rõivaid lettidele juurde, kuid ka need müüdi kõik ära."
Adidase pressiesindaja andis samuti teada, et Osaka kasutatavad rõivad on e-poest otsa lõppenud ning keeldus avaldamast, kui suur on nõudlus nende järele.
Osaka kantud oranži rihmaga käekell ilmub müüki alles 7. märtsil, kuid kõik välja tulevad 1000 kella on juba ette läbi müüdud. "Alguses oli müük aeglane," ütles turundaja Norie Odate. "Kuid peale tema Austraalia lahtiste võitu tõusis see märkimisväärselt." Sarnaselt riietele ja kelladele on kasvanud ka reketite müük, millega Osaka mängib.
### Response:
Naomi fenomen on nakatanud jaapanlased ostuhullusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlda uuris väitekirja raames, kuidas mõeldakse, räägitakse ning kirjutatakse andekusest, seda nii teadus- kui ka üldkeeles. Uurimusest tuleb välja, et andekus on eriline, atraktiivne ja harvaesinev kaasasündinud omadus. Enamasti seostatakse seda tänapäeval lapseeaga. Selline arusaam võib aga igas eas õppija arengu- ja toevajaduse tagaplaanile jätta.
"Uurimus osutab tarvidusele selliseid mõttemalle suunata ja muuta ning pakub praktilise lahenduse: hariduse sidusrühmade suhtlus nii omavahel kui ka avalikkusega peab toetama andekuse arengulise käsitluse ja kaasava hariduse põhimõtteid," selgitas Halliki Põlda.
Andekust nähakse hariduses ja ühiskonnas laiemalt olulise ja tähtsana, kuid selle kandja jääb tihti tagaplaanile. Põlda sõnul ilmneb sotsiaalne ootus, et andekad saavutaksid tipptulemusi ja tooksid sedakaudu edu ja kuulsust.
"Ühelt poolt on andekus koolis, kogukonnas, ühiskonnas esiletõstetud ja tähtsustatud. Teisalt kirjeldab meedia andekaid tihti halvustavalt," selgitab Põlda oma uurimistulemusi. Ka koolisüsteemis jäävad andekad sageli märkamata ja toetamata, sest nendega tegelemiseks napib ressursse. Doktoritöö osutabki olulisele koostöövajadusele praeguses haridussüsteemis.
Uurimus näitab, et praeguses haridussüsteemis tõuseb andekus esile eelkõige nn klassikalistes, koolis õpetatavates valdkondades- Seetõttu võivad teatud andelaadid jääda tähelepanu ja toeta. Hariduslike erivajadustega andekust ei seostata. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tuleks Põlda sõnul seega sätestada kõigi laste unikaalsete annete ja nende arengu toetamine: võimalused, tegevused ja selle eest vastutajad.
Halliki Põlda väitekirja " Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis" saab lugeda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Krista Kerge. Oponendid on Tartu Ülikooli emeriitdotsent vanemteadur Reet Kasik ning Tartu Ülikooli dotsent Helin Puksand. | Doktoritöö: andekus on Eestis hinnas, kuid selle kandjad jäävad varju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlda uuris väitekirja raames, kuidas mõeldakse, räägitakse ning kirjutatakse andekusest, seda nii teadus- kui ka üldkeeles. Uurimusest tuleb välja, et andekus on eriline, atraktiivne ja harvaesinev kaasasündinud omadus. Enamasti seostatakse seda tänapäeval lapseeaga. Selline arusaam võib aga igas eas õppija arengu- ja toevajaduse tagaplaanile jätta.
"Uurimus osutab tarvidusele selliseid mõttemalle suunata ja muuta ning pakub praktilise lahenduse: hariduse sidusrühmade suhtlus nii omavahel kui ka avalikkusega peab toetama andekuse arengulise käsitluse ja kaasava hariduse põhimõtteid," selgitas Halliki Põlda.
Andekust nähakse hariduses ja ühiskonnas laiemalt olulise ja tähtsana, kuid selle kandja jääb tihti tagaplaanile. Põlda sõnul ilmneb sotsiaalne ootus, et andekad saavutaksid tipptulemusi ja tooksid sedakaudu edu ja kuulsust.
"Ühelt poolt on andekus koolis, kogukonnas, ühiskonnas esiletõstetud ja tähtsustatud. Teisalt kirjeldab meedia andekaid tihti halvustavalt," selgitab Põlda oma uurimistulemusi. Ka koolisüsteemis jäävad andekad sageli märkamata ja toetamata, sest nendega tegelemiseks napib ressursse. Doktoritöö osutabki olulisele koostöövajadusele praeguses haridussüsteemis.
Uurimus näitab, et praeguses haridussüsteemis tõuseb andekus esile eelkõige nn klassikalistes, koolis õpetatavates valdkondades- Seetõttu võivad teatud andelaadid jääda tähelepanu ja toeta. Hariduslike erivajadustega andekust ei seostata. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tuleks Põlda sõnul seega sätestada kõigi laste unikaalsete annete ja nende arengu toetamine: võimalused, tegevused ja selle eest vastutajad.
Halliki Põlda väitekirja " Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis" saab lugeda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Krista Kerge. Oponendid on Tartu Ülikooli emeriitdotsent vanemteadur Reet Kasik ning Tartu Ülikooli dotsent Helin Puksand.
### Response:
Doktoritöö: andekus on Eestis hinnas, kuid selle kandjad jäävad varju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise koha ning preemia 3500 eurot pälvis Mihkel Tiks käsikirjaga "Krimmi vang". Mihkel Tiksi romaan on autobiograafiline ilukirjandus uude eluetappi jõudnud mehe elust ja mõtetest, mille taustal on sündmused Krimmis. Kolmanda koha ning 2500 eurot pälvis Markus Väin käsikirjaga "Illuminati". Tegu on 19-aastase debüütautori põnevusromaaniga, milles peaministri tütar avastab oma isa saladuse ja sündmused arenevad edasi peadpööritava kiirusega.
Ära märgiti kaks käsikirja, Helen Käiti "Hea ja kurja tundmise puu" ning Ingrid Leki "Pääsu lend". Helen Käiti romaan räägib ühe lahutuse järelmitest, ta on varem avaldanud mitmeid raamatuid täiskasvanutele ning lastele. "Pääsu lend" on mitmeplaaniline lugu vaimuhaige õe ja tema venna suhetest ning neid ümbritsevatest inimest. Tegu on molekulaar- ja neurobioloogiat õppinud autori debüüdiga.
Kokku laekus tänavusele konkursile 32 käsikirja. "Konkursil ei olnud märgata ühte väga läbivat teemat, oli memuaristikat, ajaloolisi romaane, päevikutekste, olmet ja ulmet. Laienenud on geograafia: tegevuskohad olid nii Eesti väikelinnad kui kauged planeedid, Jaapan, Hispaania, Austraalia, Veneetsia jt paigad," märkis kirjastuse Tänapäev juht ja žürii liige Tauno Vahter.
"Negatiivne nähtus on keeleoskuse jätkuv langus, üha rohkem on väga nõrga keelekasutusega käsikirju, küllaltki suur osa käsikirjadest langeb kiirelt välja ja konkursi tipp on küllaltki kitsas. Kolme võrdlemisi üheaegselt toimuva romaanivõistluse tõttu ringleb arvestatav osa käsikirju läbi kõigi konkursside," lisas ta.
Tänapäeva romaanivõistlus toimus seitsmendat korda. Konkursi varasemate võidutööde seas on Madli Lippuri "June/Julien", Kaur Riismaa "Pimeda mehe aiad", Esta Aksli "Ane" ning Avo Kulli "Haigla". Konkursi žüriisse kuulusid tänavu Mari Karlson, Mihkel Mõisnik, Priit Põhjala, Tauno Vahter, Valner Valme ja Sash Uusjärv. | Selgusid Tänapäeva romaanivõistluse võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise koha ning preemia 3500 eurot pälvis Mihkel Tiks käsikirjaga "Krimmi vang". Mihkel Tiksi romaan on autobiograafiline ilukirjandus uude eluetappi jõudnud mehe elust ja mõtetest, mille taustal on sündmused Krimmis. Kolmanda koha ning 2500 eurot pälvis Markus Väin käsikirjaga "Illuminati". Tegu on 19-aastase debüütautori põnevusromaaniga, milles peaministri tütar avastab oma isa saladuse ja sündmused arenevad edasi peadpööritava kiirusega.
Ära märgiti kaks käsikirja, Helen Käiti "Hea ja kurja tundmise puu" ning Ingrid Leki "Pääsu lend". Helen Käiti romaan räägib ühe lahutuse järelmitest, ta on varem avaldanud mitmeid raamatuid täiskasvanutele ning lastele. "Pääsu lend" on mitmeplaaniline lugu vaimuhaige õe ja tema venna suhetest ning neid ümbritsevatest inimest. Tegu on molekulaar- ja neurobioloogiat õppinud autori debüüdiga.
Kokku laekus tänavusele konkursile 32 käsikirja. "Konkursil ei olnud märgata ühte väga läbivat teemat, oli memuaristikat, ajaloolisi romaane, päevikutekste, olmet ja ulmet. Laienenud on geograafia: tegevuskohad olid nii Eesti väikelinnad kui kauged planeedid, Jaapan, Hispaania, Austraalia, Veneetsia jt paigad," märkis kirjastuse Tänapäev juht ja žürii liige Tauno Vahter.
"Negatiivne nähtus on keeleoskuse jätkuv langus, üha rohkem on väga nõrga keelekasutusega käsikirju, küllaltki suur osa käsikirjadest langeb kiirelt välja ja konkursi tipp on küllaltki kitsas. Kolme võrdlemisi üheaegselt toimuva romaanivõistluse tõttu ringleb arvestatav osa käsikirju läbi kõigi konkursside," lisas ta.
Tänapäeva romaanivõistlus toimus seitsmendat korda. Konkursi varasemate võidutööde seas on Madli Lippuri "June/Julien", Kaur Riismaa "Pimeda mehe aiad", Esta Aksli "Ane" ning Avo Kulli "Haigla". Konkursi žüriisse kuulusid tänavu Mari Karlson, Mihkel Mõisnik, Priit Põhjala, Tauno Vahter, Valner Valme ja Sash Uusjärv.
### Response:
Selgusid Tänapäeva romaanivõistluse võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ossinovski tunnistas ERR-ile, et sotside valijad on avatumad erinevate uute poliitiliste jõudude suhtes ja seetõttu võib sotside kaotus reitingus tähendada, et need valijad on hakanud toetama Eesti 200. Ossinovski aga ei usu, et Eesti 200 valimiskünnise ületab.
"Eesti 200 on viimaste kuude jooksul näidanud, et neil midagi uut Eesti poliitilisse süsteemi ilmavaateliselt anda ei ole ja selles osas on nende reitingu langus ennustatav. Nimekirjad on neil ka nõrgad. Nii, et mul on täna küll keeruline ette näha, kuidas nad parlamenti võiksid pääseda," kommenteeris Ossinovski.
Ossinovski sõnul on oma osa sotside toetusest võtnud ka Keskerakond ja Reformierakond, seda tänu suuremale valimiskampaaniasse pandud rahale.
"Kindlasti on siin kõige rohkem tooni andnud see, et Reformierakond ja Keskerakond traditsiooniliselt on kaks-kolm korda rohkem kui meie valimiskampaaniasse raha pannud ja loomulikult on olnud jaanuari kuu jooksul ka erakordselt nähtavad. Meie oleme piiratumat valimiskampaania ressurssi planeerinud põhiliselt veebruarikuusse. Vaadates ka eelmisi valimisi, kus viimase kuu jooksul tegelikult umbes viis protsenti suurusjärgus see toetus muutus, nii meil kui Reformierakonnal. Siis tegelikult on veel kuu aega ja natukene rohkem minna ja selles kontekstis kindlasti on meie tugevuseks see, et meil on väga tugevad valimisnimekirjad," rääkis Ossinovski.
Ta kommenteeris veel, et Reforierakond on andnud Keskerakonnale loobumisvõidu ja on hakanud rääkima sellest, et võib-olla tuleb minna Keskerakonna väiksemaks koalitsioonipartneriks.
Ossinovski rääkis, et põhilist valimisteemat ei ole siiani kerkinud. "Sellist ühtset valikuküsimust ei ole tekkinud ja selles mõttes on need valimised kindlasti eripärased ja väga palju on lahti. Kui eelmistel valimistel juba novembris-detsembris võis enam-vähem ennustada, kuidas valimised lähevad, siis täna on veel kõik väga lahti," lausus Ossinovski.
Ossinovski sõnul on mandaatide jaotumist riigikogus täna praktiliselt võimatu prognoosida.
Tsahkna: Jevgeni läks künnisega võitlema
Eesti200 juhatuse liige Margus Tsahkna kirjutas Jevgeni Ossinovski väljaütlemise kohta sotsiaalmeedias iroonilise kommentaari.
"Käisin just suitsunurgas ja Jevgenit ei olnudki. On läinud vist valimiskünnisega võitlema," märkis Tsahkna.
Tsahkna viide suitsunurgale omab Eesti lähiajaloo poliitmütoloogias märgilist tähendust. Nii sai legendi järgi Reformierakonna valitsusest lahkumine alguse sellest, et ühes majas töötanud sotsiaalkaitseminister Tsahkna ning tervise ja tööminister Ossinovski käisid sotsiaalministeeriumi tagahoovis asuvas suitsunurgas maailmaasju arutamas. | Ossinovski: Eesti 200 parlamenti ei pääse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ossinovski tunnistas ERR-ile, et sotside valijad on avatumad erinevate uute poliitiliste jõudude suhtes ja seetõttu võib sotside kaotus reitingus tähendada, et need valijad on hakanud toetama Eesti 200. Ossinovski aga ei usu, et Eesti 200 valimiskünnise ületab.
"Eesti 200 on viimaste kuude jooksul näidanud, et neil midagi uut Eesti poliitilisse süsteemi ilmavaateliselt anda ei ole ja selles osas on nende reitingu langus ennustatav. Nimekirjad on neil ka nõrgad. Nii, et mul on täna küll keeruline ette näha, kuidas nad parlamenti võiksid pääseda," kommenteeris Ossinovski.
Ossinovski sõnul on oma osa sotside toetusest võtnud ka Keskerakond ja Reformierakond, seda tänu suuremale valimiskampaaniasse pandud rahale.
"Kindlasti on siin kõige rohkem tooni andnud see, et Reformierakond ja Keskerakond traditsiooniliselt on kaks-kolm korda rohkem kui meie valimiskampaaniasse raha pannud ja loomulikult on olnud jaanuari kuu jooksul ka erakordselt nähtavad. Meie oleme piiratumat valimiskampaania ressurssi planeerinud põhiliselt veebruarikuusse. Vaadates ka eelmisi valimisi, kus viimase kuu jooksul tegelikult umbes viis protsenti suurusjärgus see toetus muutus, nii meil kui Reformierakonnal. Siis tegelikult on veel kuu aega ja natukene rohkem minna ja selles kontekstis kindlasti on meie tugevuseks see, et meil on väga tugevad valimisnimekirjad," rääkis Ossinovski.
Ta kommenteeris veel, et Reforierakond on andnud Keskerakonnale loobumisvõidu ja on hakanud rääkima sellest, et võib-olla tuleb minna Keskerakonna väiksemaks koalitsioonipartneriks.
Ossinovski rääkis, et põhilist valimisteemat ei ole siiani kerkinud. "Sellist ühtset valikuküsimust ei ole tekkinud ja selles mõttes on need valimised kindlasti eripärased ja väga palju on lahti. Kui eelmistel valimistel juba novembris-detsembris võis enam-vähem ennustada, kuidas valimised lähevad, siis täna on veel kõik väga lahti," lausus Ossinovski.
Ossinovski sõnul on mandaatide jaotumist riigikogus täna praktiliselt võimatu prognoosida.
Tsahkna: Jevgeni läks künnisega võitlema
Eesti200 juhatuse liige Margus Tsahkna kirjutas Jevgeni Ossinovski väljaütlemise kohta sotsiaalmeedias iroonilise kommentaari.
"Käisin just suitsunurgas ja Jevgenit ei olnudki. On läinud vist valimiskünnisega võitlema," märkis Tsahkna.
Tsahkna viide suitsunurgale omab Eesti lähiajaloo poliitmütoloogias märgilist tähendust. Nii sai legendi järgi Reformierakonna valitsusest lahkumine alguse sellest, et ühes majas töötanud sotsiaalkaitseminister Tsahkna ning tervise ja tööminister Ossinovski käisid sotsiaalministeeriumi tagahoovis asuvas suitsunurgas maailmaasju arutamas.
### Response:
Ossinovski: Eesti 200 parlamenti ei pääse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitus "Toolilugu" vaatleb kronoloogiliselt ja stiiliajaloo kaudu Eesti mööbliajalugu 1920. aastate algusest kuni 21. sajandi teise kümnendini. ERMi galeriis on väljas ikoonilise staatuse pälvinud toole, mida võib leida ühiskondlikes hoonetes, aga ka paljude eestlaste kodudes, ning tänasele publikule vähem tuntud, kuid omas ajas levinud toole.
"Need on toolid, mis on teinud kodumaises mööblidisainis ajalugu – seda nii unikaalesemetena kui ka tööstusliku toodanguna. Näitusele oleme valinud toole, milleta me ei kujutaks oma disainiajalugu ette, ning toole, mille unikaalsus on aja märk, sest võimaluste piiratus määras tiraaži," ütles näituse üks kuraatoritest Harry Liivrand.
Näitus hõlmab selliste kuulsate interjööride toole, nagu Riigikogu saal (1920. aastad), Tallinna Seltskondlik Maja (1920. aastad), Kadrioru lossi administratiivhoone (1930. aastad), Tallinna kohvik Pegasus (1960. aastad), Tartu Ülikooli aula (1960. aastad), Tallinna raekoda (1970. aastad), Tallinna restoran Eeslitall (1980. aastad) ja Eesti saatkond Pekingis (2010. aastad).
Samas näeb näitusel suurte mööblitööstuste toodangut, nagu Tallinna Lutheri vabriku vineerist toolid, Jaan Siiraku kavandatud mööbel Vikeri tehasele, Standardi, Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi, samuti Tarmeko ja Mangi toodangut. Lisaks eksponeeritakse külatislerite töid, sest needki kuuluvad Eesti toolilukku.
Näituse koostamisel on kasutatud peamiselt erakogudes leiduvaid toole, kuid ka Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusid. Atraktiivses näitusekujunduses kohtuvad toolid uuesti ruumidega, kuhu nad loodud on.
Alates veebruarist toimuvad näitusel kuraatorituurid ja kohtumisõhtud toolidisaineritega ning külastused ERMi mööblikogusse. Näitus jääb avatuks kuni 30. juunini 2019. Näitust täiendab ka eesti- ja ingliskeelne kataloog.
Näituse produtsent on Reet Mark (ERM) ning graafilise disaini on loonud Eva Unt ja Margus Tammik (Unt/Tammik). Näituse loomist toetasid Eesti Kultuurkapital, Akzo Nobel Baltics ja Fagerhult. | Millistel toolidel on Eestis sada aastat istutud? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitus "Toolilugu" vaatleb kronoloogiliselt ja stiiliajaloo kaudu Eesti mööbliajalugu 1920. aastate algusest kuni 21. sajandi teise kümnendini. ERMi galeriis on väljas ikoonilise staatuse pälvinud toole, mida võib leida ühiskondlikes hoonetes, aga ka paljude eestlaste kodudes, ning tänasele publikule vähem tuntud, kuid omas ajas levinud toole.
"Need on toolid, mis on teinud kodumaises mööblidisainis ajalugu – seda nii unikaalesemetena kui ka tööstusliku toodanguna. Näitusele oleme valinud toole, milleta me ei kujutaks oma disainiajalugu ette, ning toole, mille unikaalsus on aja märk, sest võimaluste piiratus määras tiraaži," ütles näituse üks kuraatoritest Harry Liivrand.
Näitus hõlmab selliste kuulsate interjööride toole, nagu Riigikogu saal (1920. aastad), Tallinna Seltskondlik Maja (1920. aastad), Kadrioru lossi administratiivhoone (1930. aastad), Tallinna kohvik Pegasus (1960. aastad), Tartu Ülikooli aula (1960. aastad), Tallinna raekoda (1970. aastad), Tallinna restoran Eeslitall (1980. aastad) ja Eesti saatkond Pekingis (2010. aastad).
Samas näeb näitusel suurte mööblitööstuste toodangut, nagu Tallinna Lutheri vabriku vineerist toolid, Jaan Siiraku kavandatud mööbel Vikeri tehasele, Standardi, Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi, samuti Tarmeko ja Mangi toodangut. Lisaks eksponeeritakse külatislerite töid, sest needki kuuluvad Eesti toolilukku.
Näituse koostamisel on kasutatud peamiselt erakogudes leiduvaid toole, kuid ka Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusid. Atraktiivses näitusekujunduses kohtuvad toolid uuesti ruumidega, kuhu nad loodud on.
Alates veebruarist toimuvad näitusel kuraatorituurid ja kohtumisõhtud toolidisaineritega ning külastused ERMi mööblikogusse. Näitus jääb avatuks kuni 30. juunini 2019. Näitust täiendab ka eesti- ja ingliskeelne kataloog.
Näituse produtsent on Reet Mark (ERM) ning graafilise disaini on loonud Eva Unt ja Margus Tammik (Unt/Tammik). Näituse loomist toetasid Eesti Kultuurkapital, Akzo Nobel Baltics ja Fagerhult.
### Response:
Millistel toolidel on Eestis sada aastat istutud? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nord Stream AG finantsjuht Paul Corcoran ütles teisipäeval Viinis Euroopa gaasikonverentsil ajakirjanikele, et eeldatavasti saab Nord Stream 2 esimene toru valmis novembris ja teine detsembris.
Ta avaldas ka lootust, et Taanilt saadakse luba gaasitrassi rajamiseks. "Ma loodan, et saame loa Taanilt vastavalt ajakavale, mis lubaks meil ehitusega aasta lõpuks ühele poole saada," lausus finantsjuht.
Nord Stream 2 tulevases maabumispaigas Saksamaal Läänemere rannikul Lubminis insenerina töötav Klaus Haussmann ütles raadiojaamale Deutschlandfunk, et laias laastus saab torujuhe 2019. aasta keskpaigaks maha pandud.
"Siis tuleb kogu elektrisüsteemi sisseseadmine, turvaahelad. Ja siis on laias laastus kavas, et novembris laseme esimese toru täis gaasiga Venemaalt," ütles Haussmann.
Nord Stream 2 koosneb kahest ühendatud torust, kumbki läbimõõduga 1,2 meetrit. Torujuhe on 1230 kilomeetrit pikk ja selle läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit aastas. | Insener: Nord Stream 2 torus hakkab gaas voolama novembris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nord Stream AG finantsjuht Paul Corcoran ütles teisipäeval Viinis Euroopa gaasikonverentsil ajakirjanikele, et eeldatavasti saab Nord Stream 2 esimene toru valmis novembris ja teine detsembris.
Ta avaldas ka lootust, et Taanilt saadakse luba gaasitrassi rajamiseks. "Ma loodan, et saame loa Taanilt vastavalt ajakavale, mis lubaks meil ehitusega aasta lõpuks ühele poole saada," lausus finantsjuht.
Nord Stream 2 tulevases maabumispaigas Saksamaal Läänemere rannikul Lubminis insenerina töötav Klaus Haussmann ütles raadiojaamale Deutschlandfunk, et laias laastus saab torujuhe 2019. aasta keskpaigaks maha pandud.
"Siis tuleb kogu elektrisüsteemi sisseseadmine, turvaahelad. Ja siis on laias laastus kavas, et novembris laseme esimese toru täis gaasiga Venemaalt," ütles Haussmann.
Nord Stream 2 koosneb kahest ühendatud torust, kumbki läbimõõduga 1,2 meetrit. Torujuhe on 1230 kilomeetrit pikk ja selle läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit aastas.
### Response:
Insener: Nord Stream 2 torus hakkab gaas voolama novembris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeva öösel veeti Tallinna tänavatelt välja 3164 kuupmeetrit lund, sellest 1605 kuupmeetrit vanalinnast. Töös oli kokku 84 lumekoristusmasinat ja 32 labidameeste brigaadi.
Libedusetõrjeks kulus 199 tonni kloriide. Täiendavat libedustõrjet tehti Narva maantee tõusul Lauluväljaku juures ja Nõmme tõusul. Koristustööd Tallinna tänavatel jätkuvad.
Lumekoristajad paluvad autojuhtidel täita tänavate serva ajutiselt paigaldatud parkimist keelavate liikluskorraldusvahendite nõudeid. "Autosid täis pargitud tänavatelt ei olegi võimalik lund kokku koguda ja välja vedada," manitsevad nad.
30. jaanuari hommikul kell 8 mõõdeti lumekatte paksuseks Tallinn-Harkus 27 cm. | Tänavatel parkivad autod segavad lumekoristust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeva öösel veeti Tallinna tänavatelt välja 3164 kuupmeetrit lund, sellest 1605 kuupmeetrit vanalinnast. Töös oli kokku 84 lumekoristusmasinat ja 32 labidameeste brigaadi.
Libedusetõrjeks kulus 199 tonni kloriide. Täiendavat libedustõrjet tehti Narva maantee tõusul Lauluväljaku juures ja Nõmme tõusul. Koristustööd Tallinna tänavatel jätkuvad.
Lumekoristajad paluvad autojuhtidel täita tänavate serva ajutiselt paigaldatud parkimist keelavate liikluskorraldusvahendite nõudeid. "Autosid täis pargitud tänavatelt ei olegi võimalik lund kokku koguda ja välja vedada," manitsevad nad.
30. jaanuari hommikul kell 8 mõõdeti lumekatte paksuseks Tallinn-Harkus 27 cm.
### Response:
Tänavatel parkivad autod segavad lumekoristust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täismaja ehk 18 000 pealtvaataja ees peetud kohtumise esimesed seitse minutit möödusid tasavägiselt, kuid seejärel tegi Tennessee 7:0 spurdiga vahe sisse ja South Carolina jäi tagaajaja rolli. Kotsar, kes avapoolajal vastaste tähtmängija Grant Williamsi katmisega selgelt hätta jäi, viskas oma esimesed punktid alles 16. mänguminutil, tabades kaks kahepunktiviset, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Kotsar teenis mänguaega kokku 26 minutit ning tema panuseks jäi kaheksa punkti (kahesed 4/6, kolmesed 0/1, vabavisked 0/2), neli lauapalli, üks resultatiivne sööt ja kaks vaheltlõiget. Samuti tegi ta neli isiklikku viga.
South Carolinal on NCAA kagukonverentsis nüüd kirjas viis võitu ja kaks kaotust, mis annab neile tabelis Kentucky (6-1) järel 4. koha. Kogu hooaja jooksul on meeskonna arvele kogunenud kümme võitu ja kümme kaotust. Järgmises kohtumises läheb South Carolina laupäeval võõrsil vastamisi Georgiaga, kellel on hetkeseisuga samuti kümme võitu ja kümme kaotust.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Täismaja ees mänginud Kotsari koduklubi NCAA esinumbrile vastu ei saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täismaja ehk 18 000 pealtvaataja ees peetud kohtumise esimesed seitse minutit möödusid tasavägiselt, kuid seejärel tegi Tennessee 7:0 spurdiga vahe sisse ja South Carolina jäi tagaajaja rolli. Kotsar, kes avapoolajal vastaste tähtmängija Grant Williamsi katmisega selgelt hätta jäi, viskas oma esimesed punktid alles 16. mänguminutil, tabades kaks kahepunktiviset, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Kotsar teenis mänguaega kokku 26 minutit ning tema panuseks jäi kaheksa punkti (kahesed 4/6, kolmesed 0/1, vabavisked 0/2), neli lauapalli, üks resultatiivne sööt ja kaks vaheltlõiget. Samuti tegi ta neli isiklikku viga.
South Carolinal on NCAA kagukonverentsis nüüd kirjas viis võitu ja kaks kaotust, mis annab neile tabelis Kentucky (6-1) järel 4. koha. Kogu hooaja jooksul on meeskonna arvele kogunenud kümme võitu ja kümme kaotust. Järgmises kohtumises läheb South Carolina laupäeval võõrsil vastamisi Georgiaga, kellel on hetkeseisuga samuti kümme võitu ja kümme kaotust.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Täismaja ees mänginud Kotsari koduklubi NCAA esinumbrile vastu ei saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi võtab Keskerakond valimisvõidu kõigis kolmes Tallinna valimisringkonnas, lisaks (4) Ida-Virumaal, (5) Jõgeva- ja Tartumaal ning (6) Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Neist kõige kindlam valimisvõit tuleb Ida-Virumaal.
Reformierakond pretendeerib jaanuarikuise küsitlusega valimisvõidule (1) Harju- ja Raplamaal, (2) Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal), (3) Järva- ja Viljandimaal ning (4) Pärnumaal ja (5) Tartu linnas.
EKRE-le prognoosib küsitlus nappi võitu (sisuliselt sama tulemus on seal Reformierakonnal) Lääne-Virumaal, kuid palju ei kaota EKRE Järva- ja Viljandimaal populaarseimale Reformierakonnale ega Kagu-Eesti ringkonnas Keskerakonnale.
Võrreldes detsembrikuise küsitlusega on Keskerakond kaotanud oma juhtpositsiooni kolmes ringkonnas: (1) Harju- ja Raplamaal Reformierakonnale, (2) Järva- ja Viljandimaal Reformierakonnale ning (3) Lääne-Virumaal EKRE-le.
Oluline on märkida, et kuivõrd Turu-uuringute AS-i küsitluse üldvalim oli 1000, siis valim konkreetsetes valimisringkondades (eriti väiksemates) on suhteliselt väike ja sestap statistilise vea tõenäosus suur. Kuid mingeid trende erakondade toetuste kohta konkreetsetes valimisringkondades see siiski näitab. | Reformierakond tõi Eesti kaardile kollase värvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi võtab Keskerakond valimisvõidu kõigis kolmes Tallinna valimisringkonnas, lisaks (4) Ida-Virumaal, (5) Jõgeva- ja Tartumaal ning (6) Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Neist kõige kindlam valimisvõit tuleb Ida-Virumaal.
Reformierakond pretendeerib jaanuarikuise küsitlusega valimisvõidule (1) Harju- ja Raplamaal, (2) Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal), (3) Järva- ja Viljandimaal ning (4) Pärnumaal ja (5) Tartu linnas.
EKRE-le prognoosib küsitlus nappi võitu (sisuliselt sama tulemus on seal Reformierakonnal) Lääne-Virumaal, kuid palju ei kaota EKRE Järva- ja Viljandimaal populaarseimale Reformierakonnale ega Kagu-Eesti ringkonnas Keskerakonnale.
Võrreldes detsembrikuise küsitlusega on Keskerakond kaotanud oma juhtpositsiooni kolmes ringkonnas: (1) Harju- ja Raplamaal Reformierakonnale, (2) Järva- ja Viljandimaal Reformierakonnale ning (3) Lääne-Virumaal EKRE-le.
Oluline on märkida, et kuivõrd Turu-uuringute AS-i küsitluse üldvalim oli 1000, siis valim konkreetsetes valimisringkondades (eriti väiksemates) on suhteliselt väike ja sestap statistilise vea tõenäosus suur. Kuid mingeid trende erakondade toetuste kohta konkreetsetes valimisringkondades see siiski näitab.
### Response:
Reformierakond tõi Eesti kaardile kollase värvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitlusest saab välja tuua ka erakondade toetuse erinevates sotsiaal-demograafilistes gruppides.
Sugu
EKRE toetajaskond on taas muutunud maskuliinsemaks: valimistel annaks neile hääle 28 protsenti meestest ja vaid kaheksa protsenti naistest.
Seevastu Keskerakond on populaarsem naiste hulgas (41 protsenti naisi ja 23 protsenti mehi).
Kui meessoost valijate seas on suurim EKRE toetus ning Keskerakonna ja Reformierakonna (24 protsenti) toetus on võrdne, siis naiste seas kuulub selge esikoht Keskerakonnale. Reformierakonda valiks 25 protsenti naistest.
Ka sotsiaaldemokraatide toetus on pisut kõrgem naiste seas (naistest üheksa protsenti, meestest toetab neid viis protsenti).
Vanus
Keskerakonna toetus on korrelatsioonis valija vanusega: 50-64-aastastest annaks neile oma hääle 33 protsenti; 65-74-aastastest 43 protsenti ning 75-aastastest ja vanematest 52 protsenti. Keskerakond on toetuse poolest esikohal ka 25-34-aastaste seas (30 protsenti) ning Reformierakonnaga võrdne 35-49-aastaste hulgas (26 protsenti).
Kõige nooremas vanusegrupis (18-24 aastat) jääb Keskerakonna toetus Reformierakonnale alla (vastavalt 17 protsenti ja 28 protsenti) ning on võrdsel tasemel EKRE (16 protsenti) ja sotsiaaldemokraatidega (18 protsenti). Kõige nooremas vanusegrupis on keskmisest suurema ka Eesti 200 valijate osakaal (12 protsenti).
Rahvus
Keskerakonna toetus muust rahvusest valijate seas on endiselt kõrge ning on aasta lõpukuudega võrreldes veelgi kasvanud (80 protsenti). Eestlaste seas on Keskerakonna toetus 20 protsenti, mida on protsendi võrra rohkem kui detsembris, kuid kahe protsendi võrra vähem kui novembris.
Eestlaste hulgas on populaarseim Reformierakond (31 protsenti) ning Keskerakonda edestab ka EKRE (22 protsenti).
Ülejäänud erakondadest saab muust rahvusest valijate hääli Eesti 200 (neli protsenti), sotsiaaldemokraadid (kolm protsenti), EKRE ja rohelised (mõlemad kolm protsenti).
Haridus
Keskerakonna toetus on suurim kesk- või kesk-eriharidusega valijate (36 protsenti) ja keskharidust mitte omavate valijate (34 protsenti) seas. Kõrgharidusega valijate seas on Keskerakonna toetus 26 protsenti, millega jäädakse alla Reformierakonnale (30 protsenti).
EKRE toetus on suurim keskharidust mitte omavate valijate (29 protsenti) seas. Kõrgharidusega valijaist hääletaks EKRE poolt vaid 10 protsenti.
Isamaad ja sotsiaaldemokraate valiks vastavalt 10 ja 11 protsenti kõrgharidusega valijaist.
Regioon
Regionaalses lõikes on Keskerakonna toetus suurim Ida-Virumaal (55 protsenti) ja Tallinnas (45 protsenti) – mõlemas nimetatud piirkonnas on Keskerakonna toetus võrreldes detsembriga kasvanud. Muudes Eesti regioonides on Keskerakonna reiting keskmisest madalam, ehkki Lõuna-Eestis on see samal tasemel Reformierakonnaga (vastavalt 27 ja 28 protsenti).
Reformierakond on esikohal Lääne-Eestis (33 protsenti) ja Põhja-Eestis (32 protsenti), kesine on nende toetus Ida-Virumaal (10 protsenti) ja Tallinnas (17 protsenti).
EKRE tugevaimaks kantsiks on Kesk-Eesti (34 protsenti), kus nad on toetuse poolest esikohal. Pealinna valijaist toetab EKRE-t vaid 11 protsenti.
Sotsiaaldemokraadid on tugevamal positsioonil Lõuna-Eestis (11 protsenti); Isamaa Kesk-Eestis (12 protsenti) ja Põhja-Eestis (11 protsenti).
Eesti 200 jaoks on edukaim regioon Lääne-Eesti (13 protsenti).
Linn/maa
Linnaelanike seas on Keskerakonna toetus 37 protsenti, maal toetab neid 26 protsenti (võrreldes detsembriga mõlemas kaks protsenti enam). Ka sotsiaaldemokraatide toetus on suurem linnades (üheksa protsenti, maal kolm protsenti).
Maaelanike seas on toetuselt esikohal Reformierakond (29 protsenti). Ka EKRE toetus on suurem maal (22 protsenti). Maa-valijate poole on kaldu ka Isamaa toetajaskond (maal 10 protsenti, linnades neli protsenti).
Sissetulek
Keskerakonna toetus on suurim valijate seas, kelle pere liikme keskmine sissetulek on kuni 650 eurot, kusjuures see ulatub üle 40 protsendi 300 eurost kuni 650 euroni.
Alates 650 eurost pere liikme kohta saab suurima toetuse Reformierakond (vahemikus 651–1000 eurot toetab neid 28 protsenti ning üle 1000 euro korral 36 protsenti).
Teiste erakondade puhul selgeid seoseid valija sissetulekuga ei selgu. | EKRE valijaskond muutus maskuliinsemaks, vene valija toetus Keskerakonnale kasvas veelgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitlusest saab välja tuua ka erakondade toetuse erinevates sotsiaal-demograafilistes gruppides.
Sugu
EKRE toetajaskond on taas muutunud maskuliinsemaks: valimistel annaks neile hääle 28 protsenti meestest ja vaid kaheksa protsenti naistest.
Seevastu Keskerakond on populaarsem naiste hulgas (41 protsenti naisi ja 23 protsenti mehi).
Kui meessoost valijate seas on suurim EKRE toetus ning Keskerakonna ja Reformierakonna (24 protsenti) toetus on võrdne, siis naiste seas kuulub selge esikoht Keskerakonnale. Reformierakonda valiks 25 protsenti naistest.
Ka sotsiaaldemokraatide toetus on pisut kõrgem naiste seas (naistest üheksa protsenti, meestest toetab neid viis protsenti).
Vanus
Keskerakonna toetus on korrelatsioonis valija vanusega: 50-64-aastastest annaks neile oma hääle 33 protsenti; 65-74-aastastest 43 protsenti ning 75-aastastest ja vanematest 52 protsenti. Keskerakond on toetuse poolest esikohal ka 25-34-aastaste seas (30 protsenti) ning Reformierakonnaga võrdne 35-49-aastaste hulgas (26 protsenti).
Kõige nooremas vanusegrupis (18-24 aastat) jääb Keskerakonna toetus Reformierakonnale alla (vastavalt 17 protsenti ja 28 protsenti) ning on võrdsel tasemel EKRE (16 protsenti) ja sotsiaaldemokraatidega (18 protsenti). Kõige nooremas vanusegrupis on keskmisest suurema ka Eesti 200 valijate osakaal (12 protsenti).
Rahvus
Keskerakonna toetus muust rahvusest valijate seas on endiselt kõrge ning on aasta lõpukuudega võrreldes veelgi kasvanud (80 protsenti). Eestlaste seas on Keskerakonna toetus 20 protsenti, mida on protsendi võrra rohkem kui detsembris, kuid kahe protsendi võrra vähem kui novembris.
Eestlaste hulgas on populaarseim Reformierakond (31 protsenti) ning Keskerakonda edestab ka EKRE (22 protsenti).
Ülejäänud erakondadest saab muust rahvusest valijate hääli Eesti 200 (neli protsenti), sotsiaaldemokraadid (kolm protsenti), EKRE ja rohelised (mõlemad kolm protsenti).
Haridus
Keskerakonna toetus on suurim kesk- või kesk-eriharidusega valijate (36 protsenti) ja keskharidust mitte omavate valijate (34 protsenti) seas. Kõrgharidusega valijate seas on Keskerakonna toetus 26 protsenti, millega jäädakse alla Reformierakonnale (30 protsenti).
EKRE toetus on suurim keskharidust mitte omavate valijate (29 protsenti) seas. Kõrgharidusega valijaist hääletaks EKRE poolt vaid 10 protsenti.
Isamaad ja sotsiaaldemokraate valiks vastavalt 10 ja 11 protsenti kõrgharidusega valijaist.
Regioon
Regionaalses lõikes on Keskerakonna toetus suurim Ida-Virumaal (55 protsenti) ja Tallinnas (45 protsenti) – mõlemas nimetatud piirkonnas on Keskerakonna toetus võrreldes detsembriga kasvanud. Muudes Eesti regioonides on Keskerakonna reiting keskmisest madalam, ehkki Lõuna-Eestis on see samal tasemel Reformierakonnaga (vastavalt 27 ja 28 protsenti).
Reformierakond on esikohal Lääne-Eestis (33 protsenti) ja Põhja-Eestis (32 protsenti), kesine on nende toetus Ida-Virumaal (10 protsenti) ja Tallinnas (17 protsenti).
EKRE tugevaimaks kantsiks on Kesk-Eesti (34 protsenti), kus nad on toetuse poolest esikohal. Pealinna valijaist toetab EKRE-t vaid 11 protsenti.
Sotsiaaldemokraadid on tugevamal positsioonil Lõuna-Eestis (11 protsenti); Isamaa Kesk-Eestis (12 protsenti) ja Põhja-Eestis (11 protsenti).
Eesti 200 jaoks on edukaim regioon Lääne-Eesti (13 protsenti).
Linn/maa
Linnaelanike seas on Keskerakonna toetus 37 protsenti, maal toetab neid 26 protsenti (võrreldes detsembriga mõlemas kaks protsenti enam). Ka sotsiaaldemokraatide toetus on suurem linnades (üheksa protsenti, maal kolm protsenti).
Maaelanike seas on toetuselt esikohal Reformierakond (29 protsenti). Ka EKRE toetus on suurem maal (22 protsenti). Maa-valijate poole on kaldu ka Isamaa toetajaskond (maal 10 protsenti, linnades neli protsenti).
Sissetulek
Keskerakonna toetus on suurim valijate seas, kelle pere liikme keskmine sissetulek on kuni 650 eurot, kusjuures see ulatub üle 40 protsendi 300 eurost kuni 650 euroni.
Alates 650 eurost pere liikme kohta saab suurima toetuse Reformierakond (vahemikus 651–1000 eurot toetab neid 28 protsenti ning üle 1000 euro korral 36 protsenti).
Teiste erakondade puhul selgeid seoseid valija sissetulekuga ei selgu.
### Response:
EKRE valijaskond muutus maskuliinsemaks, vene valija toetus Keskerakonnale kasvas veelgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks kirjanikku olid kõige järgi otsustades küll üsna head tuttavad, kuid kas ka sõbrad? Tammsaare rikkalikus publitsistikas, arvustustes ja kirjades on suhtumine nooremasse ametivennasse – niivõrd kui teda üldse mainitakse – ikka võrdlemisi reserveeritud. Ka arvukatest mälestustest Tammsaare kohta ei anna kuidagi välja lugeda tema ja Gailiti suuremat sõprust. Teada on kahe kirjaniku – elavad klassikud juba mõlemad – arvukad põhjalikud ja kirglikud omavahelised mõttevahetused eriti 1930. aastate teisel poolel, kuid neist pole jäänud lähemaid kirjalikke tunnismärke. Võib küll uskuda Bernhard Lindet, kes – Gailitisse üldiselt üpris kriitiliselt suhtudes – on kinnitanud: "Kahtlemata oli August Gailit meie kirjanikest see, keda A. H. T. isiklikult kõige sagedamini kohtas...", ja lisanud: "Tegelikult hindas A. H. T. väga August Gailiti lopsakat fantaasiat ja laia joont võrreldes meie teiste kirjanikega." 1
Tammsaare elas aastatel 1928-32 oma vahest kõige suurema sõbra, Gailiti õemehe Rein Eliaseri 2 majas Tallinnas Toomkuninga 3-3; eriti aga Eliaserite Kosel asuvas suvilas oli kahel kirjanikul ajuti päris tihedat suhtlemist.
Leonida Lindsaar-Eliaser (1907-2001) on meenutanud: "Pühapäevaõhtuti kogunesime saali kamina ette vaibale istuma. Tihti oli külaliseks kirjanik Anton Tammsaare. Räägiti teatrist, kontsertidest, päevasündmusist ja vahel sekka ka poliitikast. Need kamina paistel toimunud vestlused on mulle väga sügavalt mällu jäänud. Vestlust hoidsid ülal vana Rein, Anton ja Auts [Gailiti hüüdnimi]. Naisperest sekkus vaidlusse harilikult pereproua Anni [Gailiti õde]. Tammsaare hindas muide väga Gailiti "Toomas Nipernaadit" ja eriti palju oli sellest juttu pärast teose ilmumist." 3 Lisagem, et Rein ja Anni olid jõukad kunstimetseenid, majas leidus palju maale ja rikkalik raamatukogu.
Tollane koolipoiss Karl Gailit on aastal 1970 jäädvustanud sellise mälestuskillu: "Oli 1936. a. september, esimene pühapäev pärast kooli algust. Nädal tagasi oli Albus avatud Tammsaare ausammas. Kosel istuti päikeserikkal verandal parajasti õhtusöögi ümber, kui saabus August Gailit, kes kõiki teretades naljatades ütles: "Näe, Tammsaare – ei saa ainult aru, kas ise või kivist!" Kõigi naeruga ühines ka Tammsaare ja koputas sõrmega vastu otsaesist: "Kui ei kõlise, siis ikka ise!"" 4
Ühes 1933. aasta ankeedivastuses leidis Gailit, et Tammsaaret on kodumaal hinnatud ebapiisavalt: "Kirjandusturul on palju keskpäraseid töid ja vähe häid tooteid, kuid ka viimaste vastu on meie publik väga loid. (---) Näiteks A. Tammsaare oma viieköitelise monumentaalse romaaniga oleks mõne teise rahva kirjanikuna leidnud võrratu suurt tähelepanu, kuid palju on meil omistatud tähelepanu Tammsaaregi suursaavutusele!
Meie avalikkuse tähelepanu on pööratud ainult poliitilistele nägelustele, kohviku klatschidele ja muudele sellistele asjadele. Muu jaoks piisab huvi vaid üksikuil. Kuid selle peale vaatamata meil on kirjanduse ja kunsti alal intensiivset tööd tehtud (Tammsaare, Koort jne.) ja võiks rohkemgi teha, kui ainult leiduks soodsam vastuvõtu pind." 5
Tammsaare surma puhul avaldas Gailit lühikese nekroloogi; järelehüüdja nimetab siin lahkunut otsesõnu geeniuseks. Esitagem see mälestuslik lühisõnavõtt siin täies mahus.
Aug. Gailit
Sõbrale
A. H. Tammsaare surmateade vapustas nii masendavalt, et sellest on alles raske toibuda. Meeled on alles segi – ei oska leida ei õiget väljendust ega parajaid sõnu. Ta oli kahtlemata väga suur, nagu kirjanikuna, nii inimesena. Ja enesel oli hea tema poole üles vaadata, see andis julgust ja enesekindlust.
Inimesena sõbralik, ikka naeratav, skepsisele vaatamata sädeleva huumoriga – kes küll võiks nüüd asendada teda noil pühapäeva hommikuil, kui ta, hallis mantlis ja samavärvi mütsis, ilmus puude tagant Kose-Kallastesse Eliaseritele külla, istus pingile ja algas juttu? Varsti oli kogu perekond ta ümber, ja ma pole näinud vaimukamat, huumoriküllasemat, mitmekülgsemat vestlejat, kes sädeles ja põles igas sõnas. Eks see lakkamatu sädelus ja põlemine viiski ta südame kiiremale lõpule.
Tammsaare pühapäeva hommikutel Kose-Kallastel on nüüd lõpp. Kuid samuti kindel on, et oma surmaga hakkab ta kunstnikuna kasvama veelgi suuremaks ja suuremaks. Ning tee Kose-Kallastest Metsakalmistule pole pikk: eks hakkame me nüüd teda külastama – sama järjekindlalt ja samasuguse puhta südamega. Nii ei rohtu rada geeniuse juurde iialgi! 6
Ent 30. jaanuaril 1998 – Tammsaare 120. sünniaastapäeval – avaldati ajalehes Postimees. Kultuur Gailiti poolt 14. oktoobril 1956. aastal Valev Uibopuule saadetud pikem erakiri7, mis andis Tammsaarest hoopiski karikatuurse, följetonistliku isikukirjelduse. See pamfletlikult hoogne sulesepitsus meenutab stiililaadilt mõneti Gailiti Siuru-aegset kurikuulsat, Marie Underit ründavat "Sinises tualetis daami", olles siiski veel märksa isiklikum, teravam ja kantud lammutavast paljastuskirest.
Kirja alguses rõhutab Gailit: "Tundsin Tammsaaret 1909. aastast peale, pole vist ühtki seika ta elus, mida ma ei teaks, tunnen ühtlasi ta õdesid-vendasid, ta perekonda..." 8
Kuid järgnevalt tabab Tammsaaret lausa pilgete ja süüdistuste laviin: tal "polnud seltskondlikust käitumisest aimugi", "ta ei osanud olla ega käituda". "Mis puutub meie vabariigi aegsesse seltskonda, siis T. ei tundnud seda ja elas täiesti oma naise loodud fantaasia vallas." 9 – "T. oli äärmiselt umbusklik ja armastas haiglaselt klačči." 10 – "Rahaasjus oli ta äärmiselt väiklane." Tammsaarel polnud sõpru, ta ei hoolinud oma õdedest...
Ja veelgi enam, Gailiti sule all omandab Tammsaare portree tõelisi suurusehullustuslikke jooni (ning sellel on kirjas peatutud eriti pikalt): "Ta pidas end ilmeksimatult geeniuseks ja võis kitsamas ringis seda veenvalt rääkida." – "End geeniuseks pidades uskus ta kindlasti, et on Euroopa suurim, peab vaid avama tee ja [siis] on miljonid, filmid ja Nobeli auhind." 11
Kirja avaldamine põhjustas omalaadse kirjanduspoliitilise lainetuse (et mitte öelda skandaali), õli valasid tulle toimetusepoolsed pealkirjad "August Gailit paljastab rahvakirjanikku" ja "Gailit protesteerib" (! – A. K.), meie teenekad Tammsaare-uurijad ruttasid kirja avaldamist hukka mõistma ja Gailitit korrale kutsuma, esimesena haaras sule temperamentne tartlane Leenu Siimisker (1924–2012).
"Et Tammsaare on kirjanikuna raskesti haavatav, asub Gailit vaata et vahendeid valimata ja vähema häbitundeta alla kiskuma Tammsaare mainet inimesena," leidis Siimisker oma artiklis pealkirjaga "Kultuuri, enam tekstikriitilist kultuuri". Üha enam hoogu sattudes teatas meie esimese tõsise Tammsaare-monograafia (1962) autor, et Gailiti kiri on "paskvill" mõnigi seik seal "turuviirastuslik fantaasia", kirja avaldamine aga "kas püha lihtsameelsus või häbitu järeleandmine skandaale ihkavale ajavaimule".
Et Gailit toetus pigem seltskonnaklatšile ega tundnud Tammsaaret kui inimest üldsegi nii hästi, nagu ise seda väitis, selle tõestas Siimisker küll veenvalt ära. "Tema [Gailiti] võimalik kokkupuutumise aeg Tammsaarega jäigi ju õige lühikeseks, sest põhiliselt elas Gailit Tartus, ajuti Riias ja Saksamaal, siirdudes Tallinna alles 1935. a. [1934 – A. K.] Pole andmeid, et nad väljaspool Eliaserite (oma õe ja õemehe) pereringi oleks eriti kohanud." 12 Lisagem, et suviti viibis Gailit enamasti Otepääl.
Jätkas teine süümekas Tammsaare-uurija, kauaaegne kirjaniku majamuuseumi direktor Elem Treier (1927-2012): "...kiri algas väitega, et Tammsaare olevat end geeniuseks ja Nobeli preemia vääriliseks pidanud. Aga pole teada ühtki isikut, kellele ta nii hooples." Aga samas: "Mehele, kes kirjutas viis raamatut tõest ja õigusest, inimesest ja inimkonnast, on viljatu läheneda konventsionaalse inimese mõõdupuuga." 13 Tõepoolest, paigutine "guvernantlik" (Siimisker) püüd suruda Tammsaaret mingi igatpidi sündsa ja ontliku väikekodanliku moraali raamistikku on Gailiti kirjas õige silmatorkav. Ja mingeid sõbratundeid on siit küll raske välja lugeda.
Vaieldavamad on Siimiskeri ja Treieri väited lihtviisilisest kirjanduslikust kadedusest – see seletus tundub liiga lihtne –, nagu ka vihjed tõsiisamaalase Gailiti antipaatiast Tammsaare ühiskonnakriitika vastu eriti "Tõe ja õiguse" IV köite puhul, kus põhjalikult paljastati Eesti Vabariigi korruptsiooni ja tõusiklust – samalaadset kriitikat oli ju ka Gailit ise üsna ohtrasti harrastanud. Vahel ta ju otsesõnu resoneeris Tammsaare publitsistikale, nagu näiteks: "Üsna õieti kirjutas A. H. Tammsaare ühes artiklis, et paremale peedi-, kapsa- ja tomatikasvatajale antakse ta nähtud töö ja vaeva eest auhind või ergutussumma, vaimlisi väärtusi aga ei hinda keegi." 14
Asja püüdis siluda Janika Kronberg, kes omakorda teatas, et Gailiti kirja näol olevat tegemist – see termin kõlas ühtaegu nii soliidselt kui ka salapäraselt – apokrüüfilise tekstiga. 15 Tammsaare-uurijad aga ei lasknud ennast sellest diplomaatilisest ratsukäigust eksitada. Elem Treier pidas vajalikuks veelgi rõhutada, et Gailiti kirja äratrükkimine mõjus "...ebakriitilisele massilisele lugejaskonnale väga virilalt." 16 Ja kirja teistkordne pikemate kommentaarideta äratrükkimine Gailiti-kogumikus "Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile" (1999) oli Tammsaare au kaitsjaile taas nagu punane rätik härjale.
Jätkuvates rasketes muremõtetes viibides avaldas Elem Treier klassiku 125. tähtpäeval artikli pealkirjaga "Kas Tammsaarel on väljavaadet?", siingi meenutas ta Gailiti kirja, "mis kujutas Tammsaaret anekdoodi tegelasena". Gailiti väite puhul, nagu oodanuks Tammsaare aina Nobeli auhinda, märkis Treier: "Aga tegelikult põletas Tammsaare "Tõe ja õiguse" I köite käsikirja ära ja ta sõber [August] Hanko meenutas, et kirjanik naeris ja naljatles ja ei lootnud midagi head ei elult ega inimestelt." 17
Ning oma raamatus "Tammsaare elu härra Hansenina" (2. trükk 2011) jätkas Elem Treier veelgi Gailiti nüpeldamist ja pühendas tema kirjale terve peatüki "Kolleegide pahatahtlikkus": "...Gailiti sallimatus Tammsaare vastu on kogu rahvale kättesaadavaks tehtud, nagu oleks talle avastatud aardeid täis salalaegas." 18
Tagasivaates tundub küll, et Tammsaare-uurijate meelepaha põhjustas nendepoolset ilmset ülereageerimist. Ei võtnud see (kuri)kuulus kiri tükki küljest ära ei Tammsaarel ega Gailitil. Et Gailitile meeldis kirjutada paljastavaid erakirju, sellele viidati muide juba Pedro Krusteni raamatus "Hullumajast möödumisel" (1972). 19 Gailiti kirjades Ella Ilbakule (ilmunud raamatuna aastal 2009) on küllalt karme hinnanguid Tuglasele – aga vaevalt tasub kõiki neid emotsionaalseid mõtteavaldusi võtta kirjaniku "viimase sõnana", pigem lööb kirjanikus ka hilisemas eas vahel välja Siuru-aegne följetonimeister.
Mis aga puutub Nobeli preemiasse, siis oli sellest 1930. aastatel meie mõlema klassiku puhul ajakirjanduses juttu päris palju, Tammsaarest tõsisemalt, Gailitist pigem naljatoonis. Näiteks aastal 1937 tsiteeritakse Uudislehe esiküljel läti kriitiku E. Freimane sõnu: "..."Tõe ja õigusega" tutvumise järele peame tunnistama, et vähemalt kirjanduse alal meil puuduvad sellised suurteosed nagu eestlastel" ning et Tammsaare esitamine Nobeli auhinna kandidaadiks oleks täiesti õigustatud. 20 Või näiteks aastal 1932, kui preemia sai G. B. Shaw, avaldas Gori toreda karikatuuri pahurast Gailitist, kes hoiab käes raamatut "Nipernadi" (just selliselt kirjutatuna!), pildiallkirjana näeme teksti: "Nobeli auhind on ühele inglasele määratud... Nähtavasti ei tea nad Eesti maailmakuulsa kirjaniku aadressi!" 21 Küllap oli kirjanikel sel teemal ka omavahelist aasimist ja näib, et mingi äraspidine kõverpeegeldus sellest ongi jõudnud Gailiti erakirjaridadesse.
Meie uuema aja kõige põhjalikum Tammsaare-uurija Maarja Vaino on suhtunud sellesse kirja-tüliõuna hoopis leplikumalt, nimetades Gailitit paguluses Tammsaare sümboolseks mantlipärijaks (ja viidates tõestamata legendile sõrmusest, mille Tammsaare olevat kinkinud Gailitile): "Gailiti kriitiline hoiak selles kirjas on osalt põhjustatud tema tollastest kibestunud meeleoludest üldisemalt. Tammsaaret kirjanikuna Gailit kahtlemata austas." 22 Küllap see nii ka oli.
Rutt Eliaser on kahe kirjaniku suhetel peatudes lisanud veel sellise killukese: "Tammsaarest oli juttu, Auts [= Gailiti hüüdnimi] hindas teda kõrgelt, kuigi ei saanud sugugi aru, kuidas küll nii pikad ja lohisevad laused ikkagi kirjutatu nii elama panevad." 23
Lõppeks võiksime aga näha ka teatud paralleelsusi ja hoiakulist sarnasust Tammsaare ja Gailiti kujutamislaadides. Mõningaid neist ("müütilisi mõõtmeid võttev inimolemuse eritlemine", muusika- ja viiulimänguarmastus, kohatine vanatestamentlik toon, nn. vere hääle küsimus, igavese kordumise kujund) on viidatud kirjutises esile toonud Maarja Vaino.
Mitmetes Gailiti teostes kohtame peaaegu et tammsaarelikke "targutusi", paradokslemisi ja filosofeeringuid – mitte just väga silmatorkaval kujul, aga vahel siiski. Toogem üksainus näide: novell "Kelli Lokk" triloogia "Kas mäletad, mu arm?" I köitest, kus nimitegelase pikkades väljakutsuvates monoloogides armastusest ja seda lämmatavast haiglasest armukadedusest kõlavad üsna tammsaarelikud noodid: "Võib-olla oleks mu mehel siis kergem, kui tal oleks armukadeduseks tõeline põhjus? (---) Kui mul oleks patt hingel, kindlasti oleksin mehele veel armsam, tema vastu tähelepanelikum, juba oma süüteo varjamise ajal peaksin teda siiramalt kallistama, kuumemalt suudlema (---) ...kas naine ei peagi abielus pisut patune olema – vastasel korral läheb ta aususe ja truudusega liiga uhkeks ja kõrgiks, aga naise kõrkus viib lõpuks ikka despotismi juurde abielus." 24 Ning vapper proua Kelli Lokk otsustab end "ohverdada" – abieluõnne nimel!
Üks meie nõtkema sulega kirjandusloolasi Endel Nirk (1925–2018) on Tammsaare puhul nentinud, et "... elu suurimaid sügavusi, olemise irratsionaalset külge, selles peituvat tragismi ja absurdi näeme kõige sagedamini avanevat – olgu või pilgukski – just ebatavalise, kummalise, mõistatusliku kaudu." 25 Ja küllap võiks täpselt sama üldistus tõukuda ka Gailiti loomingust.
1 Bernhard Linde, "A. H. Tammsaare oma elu tões ja õiguses. Isiklike mälestuste, kirjade ja dokumentide põhjal", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 206 ja 207
2 Juunis 1941 koos perega küüditatud poliitik ja Riigikogu liige Rein Eliaser suri juba samal sügisel, 14. oktoobril Sosva sunnitöölaagris.
3 Leonida Lindsaar-Eliaser, "Küll onu Auts viib üle vee. Mälestuskilde August Gailitist" – Tulimuld 1962, nr 1, lk 32
4 Karl Gailit, "Koolipoiss ja kirjanik" – kogumikus "Mälestusi A. H. Tammsaarest", koostanud Eerik Teder, Eesti Raamat, Tallinn 1978, lk 384-385. Tuleb tunnistada koostaja julgust anda sügaval nõukogude ajal kokku pandud kogumikus sõna ka Gailiti vennapojale, oma sõja-aegse Saksa sõjakirjasaatja mineviku tõttu raskelt "nõukogudevastasele" tegelasele. Sealsamas kõrval on kahel korral küüditatud Rutt Eliaseri mälestused; tema ülikooli lõpetamist märkival koosviibimisel oli osalenud ka Gailit.
5 Miks raamat ei lähe? Kirjanikud, arvustajad ja kirjandusehuvilised raamatu vähese leviku põhjusi otsimas – Postimees 25. november 1933, nr 277, lk 4
6 Aug. Gailit, "Sõbrale" – Uus Eesti 3. märts 1940, nr 60, lk 3
7 Kiri avaldati osaliselt, saatesõna "Klassika elustumine" oli Janika Kronbergilt. Täielikul kujul avaldati kiri väljaandes: August Gailit, "Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile", koostanud, eessõna ja kommentaarid kirjutanud Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1999, lk 116-124
8 August Gailit, "Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile", lk 116
9 samas, lk 118
10 samas
11 Samas, lk 118 ja 121
12 Leenu Siimisker, "Kultuuri, enam tekstikriitilist kultuuri" – Sirp 13. märts 1998, lk 18 ja 19
13 Elem Treier, "Klassiku teenimise kibe leib" – Sirp 17. aprill 1998, lk 14
14 Aug. G., "Mõned soovid" – Kirjanduslikke uudiseid 1926, nr 6 (detsember), lk 2
15 Janika Kronberg, "Kaanonid ja apokrüüfid" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 8, lk 563-564
16 Elem Treier, "Tammsaare määratlus" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 710
17 Elem Treier, "Kas Tammsaarel on väljavaadet?" – Postimees 31. jaanuar 2003, lk 14
18 Elem Treier, "Tammsaare elu härra Hansenina", 2., täiendatud trükk, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, lk 116
19 Näiteks kirjutas Gailit Krustenile, kuis pidi kord äärepealt Visnapuu käest "...pudeliga pähe saama, et segan end ta perekonna asjadesse" – Pedro Krusten, "Hullumajast möödumisel", Lund 1972, lk 174
20Tammsaare Nobeli laureaadiks? Läti nimekama arvustaja ettepanek. – Sakslased plaanitsevad Gailiti "Toomas Nipernaadi" filmimist – Uudisleht 19. august 1937, nr 144, lk 1
21 Gori, "Põhjus" [karikatuur] – Vaba Maa 15. november 1932, nr 269, lk 4
22 Maarja Vaino, "Eessõna: Gailit ja Tammsaare" – näituse kataloog "Viiuldaja karussellil. August Gailit Tammsaare juures", Tallinna Linnamuuseum 2009, lk 5
23 Rutt Eliaser, "Onu Auts. Mälestusi August Gailitist" – Tulimuld 1991, nr 1, lk 6
24 August Gailit, "Põhjaneitsi", 1991, lk 236
25 Endel Nirk, "Avardumine", Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 214 | Aivar Kull. Tammsaare ja Gailit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks kirjanikku olid kõige järgi otsustades küll üsna head tuttavad, kuid kas ka sõbrad? Tammsaare rikkalikus publitsistikas, arvustustes ja kirjades on suhtumine nooremasse ametivennasse – niivõrd kui teda üldse mainitakse – ikka võrdlemisi reserveeritud. Ka arvukatest mälestustest Tammsaare kohta ei anna kuidagi välja lugeda tema ja Gailiti suuremat sõprust. Teada on kahe kirjaniku – elavad klassikud juba mõlemad – arvukad põhjalikud ja kirglikud omavahelised mõttevahetused eriti 1930. aastate teisel poolel, kuid neist pole jäänud lähemaid kirjalikke tunnismärke. Võib küll uskuda Bernhard Lindet, kes – Gailitisse üldiselt üpris kriitiliselt suhtudes – on kinnitanud: "Kahtlemata oli August Gailit meie kirjanikest see, keda A. H. T. isiklikult kõige sagedamini kohtas...", ja lisanud: "Tegelikult hindas A. H. T. väga August Gailiti lopsakat fantaasiat ja laia joont võrreldes meie teiste kirjanikega." 1
Tammsaare elas aastatel 1928-32 oma vahest kõige suurema sõbra, Gailiti õemehe Rein Eliaseri 2 majas Tallinnas Toomkuninga 3-3; eriti aga Eliaserite Kosel asuvas suvilas oli kahel kirjanikul ajuti päris tihedat suhtlemist.
Leonida Lindsaar-Eliaser (1907-2001) on meenutanud: "Pühapäevaõhtuti kogunesime saali kamina ette vaibale istuma. Tihti oli külaliseks kirjanik Anton Tammsaare. Räägiti teatrist, kontsertidest, päevasündmusist ja vahel sekka ka poliitikast. Need kamina paistel toimunud vestlused on mulle väga sügavalt mällu jäänud. Vestlust hoidsid ülal vana Rein, Anton ja Auts [Gailiti hüüdnimi]. Naisperest sekkus vaidlusse harilikult pereproua Anni [Gailiti õde]. Tammsaare hindas muide väga Gailiti "Toomas Nipernaadit" ja eriti palju oli sellest juttu pärast teose ilmumist." 3 Lisagem, et Rein ja Anni olid jõukad kunstimetseenid, majas leidus palju maale ja rikkalik raamatukogu.
Tollane koolipoiss Karl Gailit on aastal 1970 jäädvustanud sellise mälestuskillu: "Oli 1936. a. september, esimene pühapäev pärast kooli algust. Nädal tagasi oli Albus avatud Tammsaare ausammas. Kosel istuti päikeserikkal verandal parajasti õhtusöögi ümber, kui saabus August Gailit, kes kõiki teretades naljatades ütles: "Näe, Tammsaare – ei saa ainult aru, kas ise või kivist!" Kõigi naeruga ühines ka Tammsaare ja koputas sõrmega vastu otsaesist: "Kui ei kõlise, siis ikka ise!"" 4
Ühes 1933. aasta ankeedivastuses leidis Gailit, et Tammsaaret on kodumaal hinnatud ebapiisavalt: "Kirjandusturul on palju keskpäraseid töid ja vähe häid tooteid, kuid ka viimaste vastu on meie publik väga loid. (---) Näiteks A. Tammsaare oma viieköitelise monumentaalse romaaniga oleks mõne teise rahva kirjanikuna leidnud võrratu suurt tähelepanu, kuid palju on meil omistatud tähelepanu Tammsaaregi suursaavutusele!
Meie avalikkuse tähelepanu on pööratud ainult poliitilistele nägelustele, kohviku klatschidele ja muudele sellistele asjadele. Muu jaoks piisab huvi vaid üksikuil. Kuid selle peale vaatamata meil on kirjanduse ja kunsti alal intensiivset tööd tehtud (Tammsaare, Koort jne.) ja võiks rohkemgi teha, kui ainult leiduks soodsam vastuvõtu pind." 5
Tammsaare surma puhul avaldas Gailit lühikese nekroloogi; järelehüüdja nimetab siin lahkunut otsesõnu geeniuseks. Esitagem see mälestuslik lühisõnavõtt siin täies mahus.
Aug. Gailit
Sõbrale
A. H. Tammsaare surmateade vapustas nii masendavalt, et sellest on alles raske toibuda. Meeled on alles segi – ei oska leida ei õiget väljendust ega parajaid sõnu. Ta oli kahtlemata väga suur, nagu kirjanikuna, nii inimesena. Ja enesel oli hea tema poole üles vaadata, see andis julgust ja enesekindlust.
Inimesena sõbralik, ikka naeratav, skepsisele vaatamata sädeleva huumoriga – kes küll võiks nüüd asendada teda noil pühapäeva hommikuil, kui ta, hallis mantlis ja samavärvi mütsis, ilmus puude tagant Kose-Kallastesse Eliaseritele külla, istus pingile ja algas juttu? Varsti oli kogu perekond ta ümber, ja ma pole näinud vaimukamat, huumoriküllasemat, mitmekülgsemat vestlejat, kes sädeles ja põles igas sõnas. Eks see lakkamatu sädelus ja põlemine viiski ta südame kiiremale lõpule.
Tammsaare pühapäeva hommikutel Kose-Kallastel on nüüd lõpp. Kuid samuti kindel on, et oma surmaga hakkab ta kunstnikuna kasvama veelgi suuremaks ja suuremaks. Ning tee Kose-Kallastest Metsakalmistule pole pikk: eks hakkame me nüüd teda külastama – sama järjekindlalt ja samasuguse puhta südamega. Nii ei rohtu rada geeniuse juurde iialgi! 6
Ent 30. jaanuaril 1998 – Tammsaare 120. sünniaastapäeval – avaldati ajalehes Postimees. Kultuur Gailiti poolt 14. oktoobril 1956. aastal Valev Uibopuule saadetud pikem erakiri7, mis andis Tammsaarest hoopiski karikatuurse, följetonistliku isikukirjelduse. See pamfletlikult hoogne sulesepitsus meenutab stiililaadilt mõneti Gailiti Siuru-aegset kurikuulsat, Marie Underit ründavat "Sinises tualetis daami", olles siiski veel märksa isiklikum, teravam ja kantud lammutavast paljastuskirest.
Kirja alguses rõhutab Gailit: "Tundsin Tammsaaret 1909. aastast peale, pole vist ühtki seika ta elus, mida ma ei teaks, tunnen ühtlasi ta õdesid-vendasid, ta perekonda..." 8
Kuid järgnevalt tabab Tammsaaret lausa pilgete ja süüdistuste laviin: tal "polnud seltskondlikust käitumisest aimugi", "ta ei osanud olla ega käituda". "Mis puutub meie vabariigi aegsesse seltskonda, siis T. ei tundnud seda ja elas täiesti oma naise loodud fantaasia vallas." 9 – "T. oli äärmiselt umbusklik ja armastas haiglaselt klačči." 10 – "Rahaasjus oli ta äärmiselt väiklane." Tammsaarel polnud sõpru, ta ei hoolinud oma õdedest...
Ja veelgi enam, Gailiti sule all omandab Tammsaare portree tõelisi suurusehullustuslikke jooni (ning sellel on kirjas peatutud eriti pikalt): "Ta pidas end ilmeksimatult geeniuseks ja võis kitsamas ringis seda veenvalt rääkida." – "End geeniuseks pidades uskus ta kindlasti, et on Euroopa suurim, peab vaid avama tee ja [siis] on miljonid, filmid ja Nobeli auhind." 11
Kirja avaldamine põhjustas omalaadse kirjanduspoliitilise lainetuse (et mitte öelda skandaali), õli valasid tulle toimetusepoolsed pealkirjad "August Gailit paljastab rahvakirjanikku" ja "Gailit protesteerib" (! – A. K.), meie teenekad Tammsaare-uurijad ruttasid kirja avaldamist hukka mõistma ja Gailitit korrale kutsuma, esimesena haaras sule temperamentne tartlane Leenu Siimisker (1924–2012).
"Et Tammsaare on kirjanikuna raskesti haavatav, asub Gailit vaata et vahendeid valimata ja vähema häbitundeta alla kiskuma Tammsaare mainet inimesena," leidis Siimisker oma artiklis pealkirjaga "Kultuuri, enam tekstikriitilist kultuuri". Üha enam hoogu sattudes teatas meie esimese tõsise Tammsaare-monograafia (1962) autor, et Gailiti kiri on "paskvill" mõnigi seik seal "turuviirastuslik fantaasia", kirja avaldamine aga "kas püha lihtsameelsus või häbitu järeleandmine skandaale ihkavale ajavaimule".
Et Gailit toetus pigem seltskonnaklatšile ega tundnud Tammsaaret kui inimest üldsegi nii hästi, nagu ise seda väitis, selle tõestas Siimisker küll veenvalt ära. "Tema [Gailiti] võimalik kokkupuutumise aeg Tammsaarega jäigi ju õige lühikeseks, sest põhiliselt elas Gailit Tartus, ajuti Riias ja Saksamaal, siirdudes Tallinna alles 1935. a. [1934 – A. K.] Pole andmeid, et nad väljaspool Eliaserite (oma õe ja õemehe) pereringi oleks eriti kohanud." 12 Lisagem, et suviti viibis Gailit enamasti Otepääl.
Jätkas teine süümekas Tammsaare-uurija, kauaaegne kirjaniku majamuuseumi direktor Elem Treier (1927-2012): "...kiri algas väitega, et Tammsaare olevat end geeniuseks ja Nobeli preemia vääriliseks pidanud. Aga pole teada ühtki isikut, kellele ta nii hooples." Aga samas: "Mehele, kes kirjutas viis raamatut tõest ja õigusest, inimesest ja inimkonnast, on viljatu läheneda konventsionaalse inimese mõõdupuuga." 13 Tõepoolest, paigutine "guvernantlik" (Siimisker) püüd suruda Tammsaaret mingi igatpidi sündsa ja ontliku väikekodanliku moraali raamistikku on Gailiti kirjas õige silmatorkav. Ja mingeid sõbratundeid on siit küll raske välja lugeda.
Vaieldavamad on Siimiskeri ja Treieri väited lihtviisilisest kirjanduslikust kadedusest – see seletus tundub liiga lihtne –, nagu ka vihjed tõsiisamaalase Gailiti antipaatiast Tammsaare ühiskonnakriitika vastu eriti "Tõe ja õiguse" IV köite puhul, kus põhjalikult paljastati Eesti Vabariigi korruptsiooni ja tõusiklust – samalaadset kriitikat oli ju ka Gailit ise üsna ohtrasti harrastanud. Vahel ta ju otsesõnu resoneeris Tammsaare publitsistikale, nagu näiteks: "Üsna õieti kirjutas A. H. Tammsaare ühes artiklis, et paremale peedi-, kapsa- ja tomatikasvatajale antakse ta nähtud töö ja vaeva eest auhind või ergutussumma, vaimlisi väärtusi aga ei hinda keegi." 14
Asja püüdis siluda Janika Kronberg, kes omakorda teatas, et Gailiti kirja näol olevat tegemist – see termin kõlas ühtaegu nii soliidselt kui ka salapäraselt – apokrüüfilise tekstiga. 15 Tammsaare-uurijad aga ei lasknud ennast sellest diplomaatilisest ratsukäigust eksitada. Elem Treier pidas vajalikuks veelgi rõhutada, et Gailiti kirja äratrükkimine mõjus "...ebakriitilisele massilisele lugejaskonnale väga virilalt." 16 Ja kirja teistkordne pikemate kommentaarideta äratrükkimine Gailiti-kogumikus "Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile" (1999) oli Tammsaare au kaitsjaile taas nagu punane rätik härjale.
Jätkuvates rasketes muremõtetes viibides avaldas Elem Treier klassiku 125. tähtpäeval artikli pealkirjaga "Kas Tammsaarel on väljavaadet?", siingi meenutas ta Gailiti kirja, "mis kujutas Tammsaaret anekdoodi tegelasena". Gailiti väite puhul, nagu oodanuks Tammsaare aina Nobeli auhinda, märkis Treier: "Aga tegelikult põletas Tammsaare "Tõe ja õiguse" I köite käsikirja ära ja ta sõber [August] Hanko meenutas, et kirjanik naeris ja naljatles ja ei lootnud midagi head ei elult ega inimestelt." 17
Ning oma raamatus "Tammsaare elu härra Hansenina" (2. trükk 2011) jätkas Elem Treier veelgi Gailiti nüpeldamist ja pühendas tema kirjale terve peatüki "Kolleegide pahatahtlikkus": "...Gailiti sallimatus Tammsaare vastu on kogu rahvale kättesaadavaks tehtud, nagu oleks talle avastatud aardeid täis salalaegas." 18
Tagasivaates tundub küll, et Tammsaare-uurijate meelepaha põhjustas nendepoolset ilmset ülereageerimist. Ei võtnud see (kuri)kuulus kiri tükki küljest ära ei Tammsaarel ega Gailitil. Et Gailitile meeldis kirjutada paljastavaid erakirju, sellele viidati muide juba Pedro Krusteni raamatus "Hullumajast möödumisel" (1972). 19 Gailiti kirjades Ella Ilbakule (ilmunud raamatuna aastal 2009) on küllalt karme hinnanguid Tuglasele – aga vaevalt tasub kõiki neid emotsionaalseid mõtteavaldusi võtta kirjaniku "viimase sõnana", pigem lööb kirjanikus ka hilisemas eas vahel välja Siuru-aegne följetonimeister.
Mis aga puutub Nobeli preemiasse, siis oli sellest 1930. aastatel meie mõlema klassiku puhul ajakirjanduses juttu päris palju, Tammsaarest tõsisemalt, Gailitist pigem naljatoonis. Näiteks aastal 1937 tsiteeritakse Uudislehe esiküljel läti kriitiku E. Freimane sõnu: "..."Tõe ja õigusega" tutvumise järele peame tunnistama, et vähemalt kirjanduse alal meil puuduvad sellised suurteosed nagu eestlastel" ning et Tammsaare esitamine Nobeli auhinna kandidaadiks oleks täiesti õigustatud. 20 Või näiteks aastal 1932, kui preemia sai G. B. Shaw, avaldas Gori toreda karikatuuri pahurast Gailitist, kes hoiab käes raamatut "Nipernadi" (just selliselt kirjutatuna!), pildiallkirjana näeme teksti: "Nobeli auhind on ühele inglasele määratud... Nähtavasti ei tea nad Eesti maailmakuulsa kirjaniku aadressi!" 21 Küllap oli kirjanikel sel teemal ka omavahelist aasimist ja näib, et mingi äraspidine kõverpeegeldus sellest ongi jõudnud Gailiti erakirjaridadesse.
Meie uuema aja kõige põhjalikum Tammsaare-uurija Maarja Vaino on suhtunud sellesse kirja-tüliõuna hoopis leplikumalt, nimetades Gailitit paguluses Tammsaare sümboolseks mantlipärijaks (ja viidates tõestamata legendile sõrmusest, mille Tammsaare olevat kinkinud Gailitile): "Gailiti kriitiline hoiak selles kirjas on osalt põhjustatud tema tollastest kibestunud meeleoludest üldisemalt. Tammsaaret kirjanikuna Gailit kahtlemata austas." 22 Küllap see nii ka oli.
Rutt Eliaser on kahe kirjaniku suhetel peatudes lisanud veel sellise killukese: "Tammsaarest oli juttu, Auts [= Gailiti hüüdnimi] hindas teda kõrgelt, kuigi ei saanud sugugi aru, kuidas küll nii pikad ja lohisevad laused ikkagi kirjutatu nii elama panevad." 23
Lõppeks võiksime aga näha ka teatud paralleelsusi ja hoiakulist sarnasust Tammsaare ja Gailiti kujutamislaadides. Mõningaid neist ("müütilisi mõõtmeid võttev inimolemuse eritlemine", muusika- ja viiulimänguarmastus, kohatine vanatestamentlik toon, nn. vere hääle küsimus, igavese kordumise kujund) on viidatud kirjutises esile toonud Maarja Vaino.
Mitmetes Gailiti teostes kohtame peaaegu et tammsaarelikke "targutusi", paradokslemisi ja filosofeeringuid – mitte just väga silmatorkaval kujul, aga vahel siiski. Toogem üksainus näide: novell "Kelli Lokk" triloogia "Kas mäletad, mu arm?" I köitest, kus nimitegelase pikkades väljakutsuvates monoloogides armastusest ja seda lämmatavast haiglasest armukadedusest kõlavad üsna tammsaarelikud noodid: "Võib-olla oleks mu mehel siis kergem, kui tal oleks armukadeduseks tõeline põhjus? (---) Kui mul oleks patt hingel, kindlasti oleksin mehele veel armsam, tema vastu tähelepanelikum, juba oma süüteo varjamise ajal peaksin teda siiramalt kallistama, kuumemalt suudlema (---) ...kas naine ei peagi abielus pisut patune olema – vastasel korral läheb ta aususe ja truudusega liiga uhkeks ja kõrgiks, aga naise kõrkus viib lõpuks ikka despotismi juurde abielus." 24 Ning vapper proua Kelli Lokk otsustab end "ohverdada" – abieluõnne nimel!
Üks meie nõtkema sulega kirjandusloolasi Endel Nirk (1925–2018) on Tammsaare puhul nentinud, et "... elu suurimaid sügavusi, olemise irratsionaalset külge, selles peituvat tragismi ja absurdi näeme kõige sagedamini avanevat – olgu või pilgukski – just ebatavalise, kummalise, mõistatusliku kaudu." 25 Ja küllap võiks täpselt sama üldistus tõukuda ka Gailiti loomingust.
1 Bernhard Linde, "A. H. Tammsaare oma elu tões ja õiguses. Isiklike mälestuste, kirjade ja dokumentide põhjal", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 206 ja 207
2 Juunis 1941 koos perega küüditatud poliitik ja Riigikogu liige Rein Eliaser suri juba samal sügisel, 14. oktoobril Sosva sunnitöölaagris.
3 Leonida Lindsaar-Eliaser, "Küll onu Auts viib üle vee. Mälestuskilde August Gailitist" – Tulimuld 1962, nr 1, lk 32
4 Karl Gailit, "Koolipoiss ja kirjanik" – kogumikus "Mälestusi A. H. Tammsaarest", koostanud Eerik Teder, Eesti Raamat, Tallinn 1978, lk 384-385. Tuleb tunnistada koostaja julgust anda sügaval nõukogude ajal kokku pandud kogumikus sõna ka Gailiti vennapojale, oma sõja-aegse Saksa sõjakirjasaatja mineviku tõttu raskelt "nõukogudevastasele" tegelasele. Sealsamas kõrval on kahel korral küüditatud Rutt Eliaseri mälestused; tema ülikooli lõpetamist märkival koosviibimisel oli osalenud ka Gailit.
5 Miks raamat ei lähe? Kirjanikud, arvustajad ja kirjandusehuvilised raamatu vähese leviku põhjusi otsimas – Postimees 25. november 1933, nr 277, lk 4
6 Aug. Gailit, "Sõbrale" – Uus Eesti 3. märts 1940, nr 60, lk 3
7 Kiri avaldati osaliselt, saatesõna "Klassika elustumine" oli Janika Kronbergilt. Täielikul kujul avaldati kiri väljaandes: August Gailit, "Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile", koostanud, eessõna ja kommentaarid kirjutanud Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1999, lk 116-124
8 August Gailit, "Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile", lk 116
9 samas, lk 118
10 samas
11 Samas, lk 118 ja 121
12 Leenu Siimisker, "Kultuuri, enam tekstikriitilist kultuuri" – Sirp 13. märts 1998, lk 18 ja 19
13 Elem Treier, "Klassiku teenimise kibe leib" – Sirp 17. aprill 1998, lk 14
14 Aug. G., "Mõned soovid" – Kirjanduslikke uudiseid 1926, nr 6 (detsember), lk 2
15 Janika Kronberg, "Kaanonid ja apokrüüfid" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 8, lk 563-564
16 Elem Treier, "Tammsaare määratlus" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 710
17 Elem Treier, "Kas Tammsaarel on väljavaadet?" – Postimees 31. jaanuar 2003, lk 14
18 Elem Treier, "Tammsaare elu härra Hansenina", 2., täiendatud trükk, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, lk 116
19 Näiteks kirjutas Gailit Krustenile, kuis pidi kord äärepealt Visnapuu käest "...pudeliga pähe saama, et segan end ta perekonna asjadesse" – Pedro Krusten, "Hullumajast möödumisel", Lund 1972, lk 174
20Tammsaare Nobeli laureaadiks? Läti nimekama arvustaja ettepanek. – Sakslased plaanitsevad Gailiti "Toomas Nipernaadi" filmimist – Uudisleht 19. august 1937, nr 144, lk 1
21 Gori, "Põhjus" [karikatuur] – Vaba Maa 15. november 1932, nr 269, lk 4
22 Maarja Vaino, "Eessõna: Gailit ja Tammsaare" – näituse kataloog "Viiuldaja karussellil. August Gailit Tammsaare juures", Tallinna Linnamuuseum 2009, lk 5
23 Rutt Eliaser, "Onu Auts. Mälestusi August Gailitist" – Tulimuld 1991, nr 1, lk 6
24 August Gailit, "Põhjaneitsi", 1991, lk 236
25 Endel Nirk, "Avardumine", Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 214
### Response:
Aivar Kull. Tammsaare ja Gailit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plak palgati hooaja alguses Itaalia esiliiga klubi Mondovi VC ridadesse, kus mängivad ka Eesti koondislased Kristo Kollo ja Henri Treial. Kuna Plak vajas möödunud suve lõpus operatsiooni toodi meeskonda tookord tema asemele Henri Treial. Nüüdseks on mängumees aga vigastusest täielikult paranenud ja Itaalias juba kuu aega pallitreeningutel osalenud. Samuti on mees tuttav Rainer Vassiljevile, kelle käe all ta möödunud hooajal treenis.
Plak on juba Saaremaal ja nädalavahetusel peab klubi eest ka esimesed mängud. Esimeste treeningute põhjal võime kinnitada, et Eesti meestelt saadud tagasiside peab paika - Plaki näol on tegu väga heade füüsiliste võimetega 21 aastase mängumehega, kellest loodab klubi väga tõhusat abi nii rünnakul kui blokis.
Samuti soovib klubi tänada koostöö eest Siim Ennemuisti, keda on vaevanud erinevad probleemid põlvega, mis ei ole tal lubanud juba rohkem kui kaks kuud mängida. Kuna ka Pärnu meeskond otsis endale temporündajat ja avaldas soovi Ennemuist hooaja lõpuni oma meeskonda rendile võtta, siis üleminek sai poolte kokkuleppel ka teoks. Suure tõenäosusega saab Ennemuist Pärnu meeskonda ka sel hooajal veel aidata. | Saaremaa Võrkpalliklubiga liitus Hollandi koondise temporündaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plak palgati hooaja alguses Itaalia esiliiga klubi Mondovi VC ridadesse, kus mängivad ka Eesti koondislased Kristo Kollo ja Henri Treial. Kuna Plak vajas möödunud suve lõpus operatsiooni toodi meeskonda tookord tema asemele Henri Treial. Nüüdseks on mängumees aga vigastusest täielikult paranenud ja Itaalias juba kuu aega pallitreeningutel osalenud. Samuti on mees tuttav Rainer Vassiljevile, kelle käe all ta möödunud hooajal treenis.
Plak on juba Saaremaal ja nädalavahetusel peab klubi eest ka esimesed mängud. Esimeste treeningute põhjal võime kinnitada, et Eesti meestelt saadud tagasiside peab paika - Plaki näol on tegu väga heade füüsiliste võimetega 21 aastase mängumehega, kellest loodab klubi väga tõhusat abi nii rünnakul kui blokis.
Samuti soovib klubi tänada koostöö eest Siim Ennemuisti, keda on vaevanud erinevad probleemid põlvega, mis ei ole tal lubanud juba rohkem kui kaks kuud mängida. Kuna ka Pärnu meeskond otsis endale temporündajat ja avaldas soovi Ennemuist hooaja lõpuni oma meeskonda rendile võtta, siis üleminek sai poolte kokkuleppel ka teoks. Suure tõenäosusega saab Ennemuist Pärnu meeskonda ka sel hooajal veel aidata.
### Response:
Saaremaa Võrkpalliklubiga liitus Hollandi koondise temporündaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skeletilihaseid moodustavad vöötlihasrakud võivad olla teistes keharakkudest sadu tuhandeid kordi suuremad. Nii läheb nende käigus hoidmiseks tarvis ühe rakutuuma asemel tuhandeid tuumi. Neist igaüks kontrollib rakust vaid väikest osa.
Klassikalises nägemuses jääb vöötlihasraku ruumala ja seda alalhoidvate rakutuumade arvu suhe alati samaks. Mida rohkem trenni teha, seda suuremaks kasvavad rakud ja seda rohkem tuleb sellesse täiendavalt tuumi lisada. Ideele on leitud katselist tõestust.
Viimastel aastatel tehtud katsed on aga Armhersti Massachusettsi Ülikooli professori Lawrence Schwartzi sõnul näidanud, et lihastega pole lugu siiski nii lihtne. Neis tehtud tähelepanekute kohaselt võivad vöötlihasrakud küll lihaste kõhetumise ajal kahaneda, kuid suurem osa rakutuumadest ei kao kuhugi.
Esimeses uuringus keskendusid teadlased rotilihastele. Oodatult kasvas rakutuumade arv kaks nädalat kestnud treeningu järel märkimisväärselt. Järgnenud jõudeoleku ja lihaste kõhetumise ajal vähenes rakkude ruumala ligikaudu poole võrra. Selle käigus läks kaduma aga vaid 0,002 protsenti treeningu ajal lisatud rakutuumadest. Sarnaste tulemusteni jõudsid teadlased tubakakoi vastsetega tehtud katsetes.
Töös kirjeldatud katsed näitasid sedagi, et samade rakutuumade toel kasvasid lihased taas treenima hakates kiiremini. Piltlikult mäletasid lihased oma kunagist hiilgust. See võib pakkuda võimaliku selgituse ka tavaliste inimeste tehtud tähelepanekutele, et aastaid trenni teinud, kuid pausi teinud inimestel on kergem taas vormi saada kui täielikel algajatel.
Schwartzi hinnangul on tähelepanekud evolutsioonilises mõttes loogilised. Samas keskkonnas olevate rakkude valikuliselt surmamine oleks ebaotstarbekalt keerukas.
Kui sarnaste järeldusteni jõutaks ka inimestega tehtud katsetes, võiks see anda inimestele järjekordse põhjuse enda noorena vormis hoidmiseks. Treeningu mõjul võiks tekkida rakutuumade varu, mis aeglustaks edasises elus omakorda vanusest tingitud lihaste kõhetumist ja lihasmassi vähenemist.
Schwartz tõi välja, et sama nähtus võib anda eelise lihaste kasvatamiseks dopingut kasutanud sportlastele. Sportlased võiksid saavutada sama aja jooksul parema vormi ka pärast seda, kui kasutatud steroidi laguprodukte pole võimalik avastada enam verest ega uriinist.
Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Psychology. | Mineviku tippvorm aitab hiljem kiiremini lihaseid kasvatada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skeletilihaseid moodustavad vöötlihasrakud võivad olla teistes keharakkudest sadu tuhandeid kordi suuremad. Nii läheb nende käigus hoidmiseks tarvis ühe rakutuuma asemel tuhandeid tuumi. Neist igaüks kontrollib rakust vaid väikest osa.
Klassikalises nägemuses jääb vöötlihasraku ruumala ja seda alalhoidvate rakutuumade arvu suhe alati samaks. Mida rohkem trenni teha, seda suuremaks kasvavad rakud ja seda rohkem tuleb sellesse täiendavalt tuumi lisada. Ideele on leitud katselist tõestust.
Viimastel aastatel tehtud katsed on aga Armhersti Massachusettsi Ülikooli professori Lawrence Schwartzi sõnul näidanud, et lihastega pole lugu siiski nii lihtne. Neis tehtud tähelepanekute kohaselt võivad vöötlihasrakud küll lihaste kõhetumise ajal kahaneda, kuid suurem osa rakutuumadest ei kao kuhugi.
Esimeses uuringus keskendusid teadlased rotilihastele. Oodatult kasvas rakutuumade arv kaks nädalat kestnud treeningu järel märkimisväärselt. Järgnenud jõudeoleku ja lihaste kõhetumise ajal vähenes rakkude ruumala ligikaudu poole võrra. Selle käigus läks kaduma aga vaid 0,002 protsenti treeningu ajal lisatud rakutuumadest. Sarnaste tulemusteni jõudsid teadlased tubakakoi vastsetega tehtud katsetes.
Töös kirjeldatud katsed näitasid sedagi, et samade rakutuumade toel kasvasid lihased taas treenima hakates kiiremini. Piltlikult mäletasid lihased oma kunagist hiilgust. See võib pakkuda võimaliku selgituse ka tavaliste inimeste tehtud tähelepanekutele, et aastaid trenni teinud, kuid pausi teinud inimestel on kergem taas vormi saada kui täielikel algajatel.
Schwartzi hinnangul on tähelepanekud evolutsioonilises mõttes loogilised. Samas keskkonnas olevate rakkude valikuliselt surmamine oleks ebaotstarbekalt keerukas.
Kui sarnaste järeldusteni jõutaks ka inimestega tehtud katsetes, võiks see anda inimestele järjekordse põhjuse enda noorena vormis hoidmiseks. Treeningu mõjul võiks tekkida rakutuumade varu, mis aeglustaks edasises elus omakorda vanusest tingitud lihaste kõhetumist ja lihasmassi vähenemist.
Schwartz tõi välja, et sama nähtus võib anda eelise lihaste kasvatamiseks dopingut kasutanud sportlastele. Sportlased võiksid saavutada sama aja jooksul parema vormi ka pärast seda, kui kasutatud steroidi laguprodukte pole võimalik avastada enam verest ega uriinist.
Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Psychology.
### Response:
Mineviku tippvorm aitab hiljem kiiremini lihaseid kasvatada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandis ja Taanis talvitavad ning kevadel Siberi tundrasse pesitsema suunduvad haned põhjustavad rände vahepeatustel tärkavat talivilja süües põllumeestele meelehärmi.
Konflikti ei põhjusta üksikud haned, kuid kui põllul peatuvad korraga tuhanded või kümned tuhanded haned, on neid lihtne nigela saagi süüdlaseks tembeldada.
Euroopas kasvas 1993–2009 talvitavate haneliste arvukus kolmelt miljonilt isendilt rohkem kui viie miljonini.
Euroopas kasvas 1993–2009 talvitavate haneliste arvukus kolmelt miljonilt isendilt rohkem kui viie miljonini ja sellega koos sai hoogu ka põllumeeste tegutsemine oma sissetulekute kaitsmiseks.
Hanede hirmutamiseks põldudelt kasutatakse nii koeri kui ka passiivseid ning mehhaniseeritud hirmutisi, näiteks audiopeleteid hanede alarmhäälte imiteerimiseks ja intensiivseks paugutamiseks. Kuigi üksikuid populatsioone – näiteks Teravmägedel pesitsevaid ning Taanis, Belgias ja Hollandis talvitavaid lühinokk-hanesid (Anser brachyrhynchus) – on suudetud ohjata koordineeritult läbiviidud rahvusvahelise sügisjahiga, ei ole kümnete erinevate tõrjemeetmete puhul siiani selge nende tõhusus.
Hiljuti teadusajakirjas Biological Reviews avaldatud veelindude kahjusid käsitlevas ülevaates koondati Taani, Rootsi ja Norra ülikoolide teadlaste senised uuringud nii Põhja-Ameerikast kui ka Euroopast; kokku 359 eelretsenseeritavates teadusajakirjades ilmunud teadusuuringut andis ülevaate seni tehtust ja suuniseid tulevasteks tegevusteks. Märkimisväärne on, et Euroopas tehtud uuringud piirduvad valdavalt Loode-Euroopaga, seevastu Ida-Euroopas, sealhulgas Venemaal, aga ka Soomes ning Aasias, on hanedega seotud probleeme vähe uuritud.
Hinnates põllukultuuride ja looduslike taimekoosluste koostist, võib olla veendunud, et põldudel peatuvad haned just sealse rikkaliku toidu pärast – põllult saab oluliselt kiiremini rändeks vajalikke toitaineid kui looduslikult või poollooduslikult rohumaalt.
Kuid hanede põllukülastusi mõjutavad ka ööbimiskoha lähedus (reeglina on selleks sobiliku suurusega veekogu), vaba vee lähedus (taimse toidu kiireks seedimiseks vajavad linnud vett), põllu suurus, häirimine (looduslikud kiskjad või inimene), toidurohkus ja lumikate.
Kuid mida näitavad senised hanede häirimise uuringud ning kas lindude põldudelt peletamisest tõuseb põllumehele tulu?
Just saamata jääv rahaline tulu, mitte aga näiteks söödud taimede hulk, on oluline mõõt, mis määrab konflikti määra. Näiteks võib uuringute põhjal väita, et noorte taimede tallamine hanede poolt või hanede väljaheited põldudel olulist majanduslikku kahju kaasa ei too, seevastu taimede söömine võib üksikuid põlde kahjustada. Just viimati nimetatud puhul on konflikt kerge tekkima ja võimenduma.
Taimse toidu seedimiseks on vaja vett - seepärast on hanedele meelepärasemad veekogude lähedased põllud. Autor: Arne Ader / loodusemees.ee
Kevadrändel olevad haned põhjustavad suuremat kahju pigem kultuurrohumaadel kui teraviljapõldudel.
Hanekahjude täpne hindamine on äärmiselt keerukas, nõudes palju aega ja raha, kuna lisaks hanedele tuleb hinnata ka mitmeid teisi põlde kahjustada võivaid keskkonnategureid – näiteks ei ole pädev nurjunud saagis hanede süüdistamine juhul, kui taimede kasvuperiood oli ebasoodne näiteks ränga põua, üleujutuse või kahjurite rünnaku tõttu. Kuigi usaldusväärseks kahjude hindamiseks on vajalikud uuringud paljudel põldudel, soovitatavalt koostöös teiste lindude rändeteele jäävate riikidega ja mitme hooaja vältel, võib seniste teadmiste põhjal öelda, et kevadrändel olevad haned põhjustavad suuremat kahju pigem kultuurrohumaadel kui teraviljapõldudel.
Seni levinuimad meetmed konfliktsete olukordade lahendamiseks on olnud populatsiooni ohjamine sügisese linnujahiga, samuti lindude hirmutamine põllult, alternatiivsete toitumisalade pakkumine, põllumeestele kahjude kompenseerimine ning koostöö mitmete huvigruppide vahel. Väga üksikutel juhtudel, näiteks lumehanede (Chen caerulescens) puhul Põhja-Ameerikas, on praktiseeritud ka kevadjahti; harva on häiritud lindude pesitsust.
Ülevaate autorid nendivad, et kuigi teatud puhkudel on hanede põhjustatud probleemid ilmsed, ei ole need suurel skaalal erinevate teiste muutuste taustal üheselt määratavad – tihti on hanekahjude puudumist maaomanikul raske uskuda, kuna isiklikud emotsionaalsed argumendid kaaluvad üles faktid ja tähelepanuta jäävad teised keskkonnatingimused.
Mittetäituvad ootused on sageli ka põhjuseks, mis pärsib põllumeeste ja teadlaste koostööd. Teadlaste-põllumeste koostööle ja hanedega seotud uuringute planeerimisele aitab kaasa kõikide huvigruppide (poliitikute, põllumeeste, teadlaste, kohaliku kogukonna) kohene kaasamine ja põhjalik selgitustöö uuringute läbiviimise vajalikkusest ja meetoditest. | Hanekahjud põldudel: mida näitavad senised uuringud? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandis ja Taanis talvitavad ning kevadel Siberi tundrasse pesitsema suunduvad haned põhjustavad rände vahepeatustel tärkavat talivilja süües põllumeestele meelehärmi.
Konflikti ei põhjusta üksikud haned, kuid kui põllul peatuvad korraga tuhanded või kümned tuhanded haned, on neid lihtne nigela saagi süüdlaseks tembeldada.
Euroopas kasvas 1993–2009 talvitavate haneliste arvukus kolmelt miljonilt isendilt rohkem kui viie miljonini.
Euroopas kasvas 1993–2009 talvitavate haneliste arvukus kolmelt miljonilt isendilt rohkem kui viie miljonini ja sellega koos sai hoogu ka põllumeeste tegutsemine oma sissetulekute kaitsmiseks.
Hanede hirmutamiseks põldudelt kasutatakse nii koeri kui ka passiivseid ning mehhaniseeritud hirmutisi, näiteks audiopeleteid hanede alarmhäälte imiteerimiseks ja intensiivseks paugutamiseks. Kuigi üksikuid populatsioone – näiteks Teravmägedel pesitsevaid ning Taanis, Belgias ja Hollandis talvitavaid lühinokk-hanesid (Anser brachyrhynchus) – on suudetud ohjata koordineeritult läbiviidud rahvusvahelise sügisjahiga, ei ole kümnete erinevate tõrjemeetmete puhul siiani selge nende tõhusus.
Hiljuti teadusajakirjas Biological Reviews avaldatud veelindude kahjusid käsitlevas ülevaates koondati Taani, Rootsi ja Norra ülikoolide teadlaste senised uuringud nii Põhja-Ameerikast kui ka Euroopast; kokku 359 eelretsenseeritavates teadusajakirjades ilmunud teadusuuringut andis ülevaate seni tehtust ja suuniseid tulevasteks tegevusteks. Märkimisväärne on, et Euroopas tehtud uuringud piirduvad valdavalt Loode-Euroopaga, seevastu Ida-Euroopas, sealhulgas Venemaal, aga ka Soomes ning Aasias, on hanedega seotud probleeme vähe uuritud.
Hinnates põllukultuuride ja looduslike taimekoosluste koostist, võib olla veendunud, et põldudel peatuvad haned just sealse rikkaliku toidu pärast – põllult saab oluliselt kiiremini rändeks vajalikke toitaineid kui looduslikult või poollooduslikult rohumaalt.
Kuid hanede põllukülastusi mõjutavad ka ööbimiskoha lähedus (reeglina on selleks sobiliku suurusega veekogu), vaba vee lähedus (taimse toidu kiireks seedimiseks vajavad linnud vett), põllu suurus, häirimine (looduslikud kiskjad või inimene), toidurohkus ja lumikate.
Kuid mida näitavad senised hanede häirimise uuringud ning kas lindude põldudelt peletamisest tõuseb põllumehele tulu?
Just saamata jääv rahaline tulu, mitte aga näiteks söödud taimede hulk, on oluline mõõt, mis määrab konflikti määra. Näiteks võib uuringute põhjal väita, et noorte taimede tallamine hanede poolt või hanede väljaheited põldudel olulist majanduslikku kahju kaasa ei too, seevastu taimede söömine võib üksikuid põlde kahjustada. Just viimati nimetatud puhul on konflikt kerge tekkima ja võimenduma.
Taimse toidu seedimiseks on vaja vett - seepärast on hanedele meelepärasemad veekogude lähedased põllud. Autor: Arne Ader / loodusemees.ee
Kevadrändel olevad haned põhjustavad suuremat kahju pigem kultuurrohumaadel kui teraviljapõldudel.
Hanekahjude täpne hindamine on äärmiselt keerukas, nõudes palju aega ja raha, kuna lisaks hanedele tuleb hinnata ka mitmeid teisi põlde kahjustada võivaid keskkonnategureid – näiteks ei ole pädev nurjunud saagis hanede süüdistamine juhul, kui taimede kasvuperiood oli ebasoodne näiteks ränga põua, üleujutuse või kahjurite rünnaku tõttu. Kuigi usaldusväärseks kahjude hindamiseks on vajalikud uuringud paljudel põldudel, soovitatavalt koostöös teiste lindude rändeteele jäävate riikidega ja mitme hooaja vältel, võib seniste teadmiste põhjal öelda, et kevadrändel olevad haned põhjustavad suuremat kahju pigem kultuurrohumaadel kui teraviljapõldudel.
Seni levinuimad meetmed konfliktsete olukordade lahendamiseks on olnud populatsiooni ohjamine sügisese linnujahiga, samuti lindude hirmutamine põllult, alternatiivsete toitumisalade pakkumine, põllumeestele kahjude kompenseerimine ning koostöö mitmete huvigruppide vahel. Väga üksikutel juhtudel, näiteks lumehanede (Chen caerulescens) puhul Põhja-Ameerikas, on praktiseeritud ka kevadjahti; harva on häiritud lindude pesitsust.
Ülevaate autorid nendivad, et kuigi teatud puhkudel on hanede põhjustatud probleemid ilmsed, ei ole need suurel skaalal erinevate teiste muutuste taustal üheselt määratavad – tihti on hanekahjude puudumist maaomanikul raske uskuda, kuna isiklikud emotsionaalsed argumendid kaaluvad üles faktid ja tähelepanuta jäävad teised keskkonnatingimused.
Mittetäituvad ootused on sageli ka põhjuseks, mis pärsib põllumeeste ja teadlaste koostööd. Teadlaste-põllumeste koostööle ja hanedega seotud uuringute planeerimisele aitab kaasa kõikide huvigruppide (poliitikute, põllumeeste, teadlaste, kohaliku kogukonna) kohene kaasamine ja põhjalik selgitustöö uuringute läbiviimise vajalikkusest ja meetoditest.
### Response:
Hanekahjud põldudel: mida näitavad senised uuringud? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prognoosi teemad:
· Milline on Eesti majanduse väljavaade aeglustuva globaalse majanduskasvu tingimustes?
· Kas Eesti riik peaks hakkama rohkem majanduskasvu stimuleerima?
· Kuidas mõjutab Eesti pingeline tööjõuturg ettevõtete konkurentsivõimet ja majandust tervikuna?
· Milline on intressimäärade tõusu väljavaade?
· Milliste väliskeskkonna ja kodumaiste riskidega tuleks lähiajal arvestada?
Analüüsi tutvustavad Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja vanemökonomist Liis Elmik. | Otse kell 11: Swedbank Eesti ja maailma majanduse kasvu väljavaadetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prognoosi teemad:
· Milline on Eesti majanduse väljavaade aeglustuva globaalse majanduskasvu tingimustes?
· Kas Eesti riik peaks hakkama rohkem majanduskasvu stimuleerima?
· Kuidas mõjutab Eesti pingeline tööjõuturg ettevõtete konkurentsivõimet ja majandust tervikuna?
· Milline on intressimäärade tõusu väljavaade?
· Milliste väliskeskkonna ja kodumaiste riskidega tuleks lähiajal arvestada?
Analüüsi tutvustavad Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja vanemökonomist Liis Elmik.
### Response:
Otse kell 11: Swedbank Eesti ja maailma majanduse kasvu väljavaadetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ceesay näol on tegu 22-aastase Gambia keskkaitsjaga, kelle vend Yankuba tuli 2012. aastal Eesti meistriks. Takashi on 22-aastane Jaapani poolkaitsja ja Mendoza 25-aastane Kolumbia poolkaitsja, kirjutab Soccernet.ee.
Potentsiaalsetest liitujatest mängis Narva Transi vastu veel kaasa Tšiili ründaja Hector Nunez. | Testimisel olnud trio Kaljus lepingut ei teeninud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ceesay näol on tegu 22-aastase Gambia keskkaitsjaga, kelle vend Yankuba tuli 2012. aastal Eesti meistriks. Takashi on 22-aastane Jaapani poolkaitsja ja Mendoza 25-aastane Kolumbia poolkaitsja, kirjutab Soccernet.ee.
Potentsiaalsetest liitujatest mängis Narva Transi vastu veel kaasa Tšiili ründaja Hector Nunez.
### Response:
Testimisel olnud trio Kaljus lepingut ei teeninud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie toetus on vähenenud nn plakatikampaania tõttu, mis osasid inimesi šokeeris. Aga toetus Eesti 200-le on siiski püsiv. Ning üks asi on reitingud, tein aga teema püstitamine ja lahenduste otsimine ühiskonnas. Mina ennustan, et mitte ükski valimisdebatt ei möödu selleta, et me meie tõstatud teemal arutame ja järgmine valitsus peab sellega samuti tegelema hakkama," ütles Kallas ERR-ile.
Kallas tunnistas, et praegused küsitlusnumbrid näitavad, et käib kahe suure gigandi võitlus.
"Erakonnad, kes on turul toiminud 27 aastat, on teatud eelistega võrreldes meiega. Aga me oleme suutnud teemasid kehtestada ka suurtele erakondadele. See oli ka alguset peale meie eesmärk, et räägime asjadest, mis Eestile pikas plaanis olulised. See näitab, et ka väiksemad erakonnad suudavad mõjutada poliitikat üldiselt."
Kallas ütles, et valimiskünnise piiril olek ei sunni nende kampaaniaplaane muutma. Ta märkis, et Eesti 200-l ei ole kasutada kampaaniaks selliseid finantsvahendeid, mis riigieelarvest toetust saavatel parlamendiparteidel.
"Peame seetõttu olema oma teemade väljatoomisega leidlikud," sõnas Kallas. | Kristina Kallas: plakatikampaania vähendas meie toetust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie toetus on vähenenud nn plakatikampaania tõttu, mis osasid inimesi šokeeris. Aga toetus Eesti 200-le on siiski püsiv. Ning üks asi on reitingud, tein aga teema püstitamine ja lahenduste otsimine ühiskonnas. Mina ennustan, et mitte ükski valimisdebatt ei möödu selleta, et me meie tõstatud teemal arutame ja järgmine valitsus peab sellega samuti tegelema hakkama," ütles Kallas ERR-ile.
Kallas tunnistas, et praegused küsitlusnumbrid näitavad, et käib kahe suure gigandi võitlus.
"Erakonnad, kes on turul toiminud 27 aastat, on teatud eelistega võrreldes meiega. Aga me oleme suutnud teemasid kehtestada ka suurtele erakondadele. See oli ka alguset peale meie eesmärk, et räägime asjadest, mis Eestile pikas plaanis olulised. See näitab, et ka väiksemad erakonnad suudavad mõjutada poliitikat üldiselt."
Kallas ütles, et valimiskünnise piiril olek ei sunni nende kampaaniaplaane muutma. Ta märkis, et Eesti 200-l ei ole kasutada kampaaniaks selliseid finantsvahendeid, mis riigieelarvest toetust saavatel parlamendiparteidel.
"Peame seetõttu olema oma teemade väljatoomisega leidlikud," sõnas Kallas.
### Response:
Kristina Kallas: plakatikampaania vähendas meie toetust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 71 protsenti maagaasist sisenes Eestisse Värska gaasimõõtejaama kaudu, 21 protsenti Karksi ja kaheksa protsenti Narva jaama kaudu. Väikseim ööpäevane riiki sisenenud maagaasi kogus registreeriti möödunud aasta juunikuus (0,1 gigavatt-tundi) ja suurim möödunud aasta veebruaris (48,6 gigavatt-tundi).
Maagaasi transiit läbi Kagu-Eestis asuva ülekandetorustiku kasvas aastases võrdluses 17 protsendi võrra 15,2 teravatt-tunnini.
Kokku läbis Eleringi ülekandetorustikku 2018. aastal koos transiidimahtudega 20,4 teravatt-tundi maagaasi, 2017. aastal oli aastane maht 18,2 teravatt-tundi.
Eleringi hallatava gaasi päritolutunnistuste registri andmeil toodeti 2018. aastal kokku 40 gigavatt-tundi rohegaasi ehk biometaani. Kodumaise biometaani tootmisega alustati Eestis mullu aprillis ning kogu rohegaas tarbiti ära transpordisektoris.
2018. aasta detsembrikuus importis Eesti 689 gigavatt-tundi maagaasi, mis on 13 protsendi võrra rohkem kui aasta varem samal perioodil. Eleringi ülekandetorustikust suunati tarbimisse 680 gigavatt-tundi maagaasi, mis on 11 protsendi võrra enam kui aasta varem.
Ülekandetorustiku mahuvaru oli detsembris 57 gigavatt-tundi, ületades kuue protsendi võrra aastatagust näitajat. | Maagaasi tarbimine püsis mullu 2017. aasta tasemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
71 protsenti maagaasist sisenes Eestisse Värska gaasimõõtejaama kaudu, 21 protsenti Karksi ja kaheksa protsenti Narva jaama kaudu. Väikseim ööpäevane riiki sisenenud maagaasi kogus registreeriti möödunud aasta juunikuus (0,1 gigavatt-tundi) ja suurim möödunud aasta veebruaris (48,6 gigavatt-tundi).
Maagaasi transiit läbi Kagu-Eestis asuva ülekandetorustiku kasvas aastases võrdluses 17 protsendi võrra 15,2 teravatt-tunnini.
Kokku läbis Eleringi ülekandetorustikku 2018. aastal koos transiidimahtudega 20,4 teravatt-tundi maagaasi, 2017. aastal oli aastane maht 18,2 teravatt-tundi.
Eleringi hallatava gaasi päritolutunnistuste registri andmeil toodeti 2018. aastal kokku 40 gigavatt-tundi rohegaasi ehk biometaani. Kodumaise biometaani tootmisega alustati Eestis mullu aprillis ning kogu rohegaas tarbiti ära transpordisektoris.
2018. aasta detsembrikuus importis Eesti 689 gigavatt-tundi maagaasi, mis on 13 protsendi võrra rohkem kui aasta varem samal perioodil. Eleringi ülekandetorustikust suunati tarbimisse 680 gigavatt-tundi maagaasi, mis on 11 protsendi võrra enam kui aasta varem.
Ülekandetorustiku mahuvaru oli detsembris 57 gigavatt-tundi, ületades kuue protsendi võrra aastatagust näitajat.
### Response:
Maagaasi tarbimine püsis mullu 2017. aasta tasemel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahest küsitlusest (Emor ja Turu-uuringute) näitab üks võitu Reformierakonnale ja teine Keskerakonnale. See tähendab, et võitlus käib selle nimel, kumma erakonna taktikepi all moodustatakse järgmine valitsus. Et Reformierakonna toetus on tõusnud ka Turu-uuringute küsitluses näitab, et inimesed saavad aru, et meie oleme peamine alternatiiv praegusele valitsusele," ütles Kallas ERR-ile.
Reformierakonna esimees lisas, et järgmises valitsuses saab olema oluline, kes saab peaministriuparteiks.
"See annab tooni kogu valitsusele, Ehk valik on kahe suure vahel: kas Reformierakond või Keskerakond."
Küsimusele, kas Reformierakond oleks valmis osalema ühes valitsuses ka Keskerakonnaga, vastas Kallas, et "Reformierakonna soov on, et Eesti jätkaks edasipüüdliku, ettevõtliku ja läänemeelse riigina".
Kallas ütles ka, et inimesed mõtleksid, kas tasub anda oma hääl nendele parteidele, kellele küsitlused näitavad kindlat valimiskünnise alla jäämist.
"Kõik hääled, mis antakse mujale, toetavad praeguse valitsuse jätkamist. Oma eelistus tuleks leida nende parteide hulgast, kes valimiskünnise ületavad." | Kaja Kallas: võitlus käib, kas uus valitsus tuleb parem- või vasakpoolne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahest küsitlusest (Emor ja Turu-uuringute) näitab üks võitu Reformierakonnale ja teine Keskerakonnale. See tähendab, et võitlus käib selle nimel, kumma erakonna taktikepi all moodustatakse järgmine valitsus. Et Reformierakonna toetus on tõusnud ka Turu-uuringute küsitluses näitab, et inimesed saavad aru, et meie oleme peamine alternatiiv praegusele valitsusele," ütles Kallas ERR-ile.
Reformierakonna esimees lisas, et järgmises valitsuses saab olema oluline, kes saab peaministriuparteiks.
"See annab tooni kogu valitsusele, Ehk valik on kahe suure vahel: kas Reformierakond või Keskerakond."
Küsimusele, kas Reformierakond oleks valmis osalema ühes valitsuses ka Keskerakonnaga, vastas Kallas, et "Reformierakonna soov on, et Eesti jätkaks edasipüüdliku, ettevõtliku ja läänemeelse riigina".
Kallas ütles ka, et inimesed mõtleksid, kas tasub anda oma hääl nendele parteidele, kellele küsitlused näitavad kindlat valimiskünnise alla jäämist.
"Kõik hääled, mis antakse mujale, toetavad praeguse valitsuse jätkamist. Oma eelistus tuleks leida nende parteide hulgast, kes valimiskünnise ületavad."
### Response:
Kaja Kallas: võitlus käib, kas uus valitsus tuleb parem- või vasakpoolne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjoni istungile on kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste ja riigikontrolör Janar Holm.
Istungit saab jälgida riigikogu kodulehe vahendusel. | Otse kell 9: riigikogu komisjon arutab haigekassa ja töötukassa reservide kasutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjoni istungile on kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste ja riigikontrolör Janar Holm.
Istungit saab jälgida riigikogu kodulehe vahendusel.
### Response:
Otse kell 9: riigikogu komisjon arutab haigekassa ja töötukassa reservide kasutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapäeval sõitsid ratturid 42 kilomeetrit, pühapäeval 60, esmaspäeval 21 kilomeetrit eraldistardist sõiduna mäkke ning teisipäeval väisati pikim, 81-kilomeetrine etapp. Esimese päeva järel hoidis Loo 7. kohta, kaotades liidrile Bartlomiej Wawakile vaid seitsme sekundiga. Teise etapi järel tõusis Loo 6. kohale ning kolmanda etapi järel neljandaks. Vahed esimestega olid endiselt väikesed. Pjedestaalist lahutas Lood viimase etapi eel vaid kaheksa sekundit.
81 otsustava kilomeetriga vahetus esineliku seas vaid liider, kui tuuri üldvõidu pälvis vahepeal teiseks langenud Wawak (7:40.56). Teise kohaga pidi leppima Nadir Colledani, kaotades võitjale kuue sekundiga. Kolmanda kohaga läks koju Ben Zwiehoff (7:42.51), kellele Loo kaotas lõpuks 12 sekundiga.
"Esimesed kaks päeva olid väga kiired sõidud ja suuri vahesid sisse ei tulnud," rääkis Loo. "Otsustavaks sai eraldistart mäkke ja viimane kõige pikem etapp, mis oli ühtlasi kõige raskem. Pjedestaalikoht jäi seekord siiski püüdmatuks." | Martin Loo alustas profihooaega napilt pjedestaalilt välja jäämisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapäeval sõitsid ratturid 42 kilomeetrit, pühapäeval 60, esmaspäeval 21 kilomeetrit eraldistardist sõiduna mäkke ning teisipäeval väisati pikim, 81-kilomeetrine etapp. Esimese päeva järel hoidis Loo 7. kohta, kaotades liidrile Bartlomiej Wawakile vaid seitsme sekundiga. Teise etapi järel tõusis Loo 6. kohale ning kolmanda etapi järel neljandaks. Vahed esimestega olid endiselt väikesed. Pjedestaalist lahutas Lood viimase etapi eel vaid kaheksa sekundit.
81 otsustava kilomeetriga vahetus esineliku seas vaid liider, kui tuuri üldvõidu pälvis vahepeal teiseks langenud Wawak (7:40.56). Teise kohaga pidi leppima Nadir Colledani, kaotades võitjale kuue sekundiga. Kolmanda kohaga läks koju Ben Zwiehoff (7:42.51), kellele Loo kaotas lõpuks 12 sekundiga.
"Esimesed kaks päeva olid väga kiired sõidud ja suuri vahesid sisse ei tulnud," rääkis Loo. "Otsustavaks sai eraldistart mäkke ja viimane kõige pikem etapp, mis oli ühtlasi kõige raskem. Pjedestaalikoht jäi seekord siiski püüdmatuks."
### Response:
Martin Loo alustas profihooaega napilt pjedestaalilt välja jäämisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2017. aasta detsembriga võrreldes kolm protsenti. Müügitulu suurenes neljal ja vähenes kahel tegevusalal. Ühel tegevusalal jäi müük varasema aasta tasemele, teatas statistikaamet.
Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas aastaga 13 protsenti. Müügitulu suurenes veel ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad ehk niinimetatud kaubamajades, seal oli kasv 12 protsenti.
Kasvas kuue protsendi võrra ka müük tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning ühe protsendi võrra muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga.
Müügitulu vähenes 2017. aasta detsembriga võrreldes posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi – kioskites, turgudel ning otsemüügina. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes jäi müügitulu 2017. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.
Toidukaupade, kütuse müügitulu vähenes
Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2017. aasta detsembriga võrreldes ühe protsendi võrra.
Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes 2017. aasta detsembriga võrreldes kuus protsenti.
Võrreldes 2018. aasta novembriga suurenes detsembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 12 protsenti. Statistikaameti teatel on tegemist tavapärase tõusuga detsembris, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.
Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2018. aastal 7,1 miljardit eurot, müügitulu suurenes 2017. aastaga võrreldes ühe protsendi võrra. | Detsembris jäi jaekaubanduse müügitulu 2017. aasta tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2017. aasta detsembriga võrreldes kolm protsenti. Müügitulu suurenes neljal ja vähenes kahel tegevusalal. Ühel tegevusalal jäi müük varasema aasta tasemele, teatas statistikaamet.
Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas aastaga 13 protsenti. Müügitulu suurenes veel ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad ehk niinimetatud kaubamajades, seal oli kasv 12 protsenti.
Kasvas kuue protsendi võrra ka müük tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning ühe protsendi võrra muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga.
Müügitulu vähenes 2017. aasta detsembriga võrreldes posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi – kioskites, turgudel ning otsemüügina. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes jäi müügitulu 2017. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.
Toidukaupade, kütuse müügitulu vähenes
Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2017. aasta detsembriga võrreldes ühe protsendi võrra.
Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes 2017. aasta detsembriga võrreldes kuus protsenti.
Võrreldes 2018. aasta novembriga suurenes detsembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 12 protsenti. Statistikaameti teatel on tegemist tavapärase tõusuga detsembris, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.
Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2018. aastal 7,1 miljardit eurot, müügitulu suurenes 2017. aastaga võrreldes ühe protsendi võrra.
### Response:
Detsembris jäi jaekaubanduse müügitulu 2017. aasta tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta 14. detsembril taandas Viljandimaa piirkonna juhatuse 15 liikmest end 11 inimest, mistõttu muutus juhatus töövõimetuks. Vastuolude keskmes oli kaks meest: mullu märtsis piirkonna esimeheks valitud Viljandi valla ettevõtja Juhan Juhkamsoo ning erakonna juhatusse kuuluv ja saabuvatel valimistel ringkonna esinumbriks seatud Jaak Aab,
Erakorralisel koosolekul toimunud piirkonna juhi ja juhatuse valimistel hääletas 120 inimest ning Jaak Aab valiti juhatuse esimeheks 77 häälega. Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juhatusse valiti veel Peeter Rahnel, Mare Mihkelson, Helmut Hallemaa, Karl Õmblus, Heino Luik, Sirje Taalmaa, Valli Veigel, Katrin Kivistik, Eha Puusild, Juhan Juhkamsoo, Kalev Kõverjalg, Viktor Trofimov, Aare Kaukvere ja Anne Kaarmäe.
"Mul on hea meel, et vaatamata juhatuse töö ajutisele seiskumisele, on Viljandimaa keskerakondlased olnud aktiivsed ja panustanud Keskerakonna jätkamisse peaministrierakonnana ka järgmises riigikogu koosseisus," sõnas Aab.
Aab sõnas erakonna pressiteate vahendusel, et viimane kuu enne valimisi saab olema töökas ning ta loodab kõigi erakonnakaaslaste toetust valimiskampaaniale. | Viljandimaa keskerakondlasi hakkab juhtima Jaak Aab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta 14. detsembril taandas Viljandimaa piirkonna juhatuse 15 liikmest end 11 inimest, mistõttu muutus juhatus töövõimetuks. Vastuolude keskmes oli kaks meest: mullu märtsis piirkonna esimeheks valitud Viljandi valla ettevõtja Juhan Juhkamsoo ning erakonna juhatusse kuuluv ja saabuvatel valimistel ringkonna esinumbriks seatud Jaak Aab,
Erakorralisel koosolekul toimunud piirkonna juhi ja juhatuse valimistel hääletas 120 inimest ning Jaak Aab valiti juhatuse esimeheks 77 häälega. Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juhatusse valiti veel Peeter Rahnel, Mare Mihkelson, Helmut Hallemaa, Karl Õmblus, Heino Luik, Sirje Taalmaa, Valli Veigel, Katrin Kivistik, Eha Puusild, Juhan Juhkamsoo, Kalev Kõverjalg, Viktor Trofimov, Aare Kaukvere ja Anne Kaarmäe.
"Mul on hea meel, et vaatamata juhatuse töö ajutisele seiskumisele, on Viljandimaa keskerakondlased olnud aktiivsed ja panustanud Keskerakonna jätkamisse peaministrierakonnana ka järgmises riigikogu koosseisus," sõnas Aab.
Aab sõnas erakonna pressiteate vahendusel, et viimane kuu enne valimisi saab olema töökas ning ta loodab kõigi erakonnakaaslaste toetust valimiskampaaniale.
### Response:
Viljandimaa keskerakondlasi hakkab juhtima Jaak Aab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi kroonides arvestatuna oli Eesti üksuse ärikasum 1,036 miljardit ning kasv aasta baasil 12 protsenti, selgub SEB grupi neljanda kvartali aruandest.
SEB teatel kasvas tulu kõigis kolmes Balti riigis, kuna kasvasid laenumahud kõikides segmentides ning ka marginaalid olid paremad.
Kogu SEB kontserni ärikasum oli eelmisel aastal 22,8 miljardit Rootsi krooni, jäädes sisuliselt aasta varasema 22,7 miljardiga samale tasemele.
Finantskontserni puhaskasum oli 23,1 miljardit Rootsi krooni, seda toetasid erakorralised tulud Taani SEB Pensioni ning krediidifirma UC müügist.
Aktsia kohta oli kasum 10,69 Rootsi krooni, aasta varem oli näitaja 7,47 krooni.
Nõukogu tegi ettepaneku maksta aktsionäridele välja korralist dividendi kuus krooni aktsiast – aasta varem oli summa 5,75 eurot – ning lisaks maksta 0,5 krooni erakorralist dividendi iga aktsia kohta. | SEB Eesti ärikasum kasvas mullu 101 miljoni euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi kroonides arvestatuna oli Eesti üksuse ärikasum 1,036 miljardit ning kasv aasta baasil 12 protsenti, selgub SEB grupi neljanda kvartali aruandest.
SEB teatel kasvas tulu kõigis kolmes Balti riigis, kuna kasvasid laenumahud kõikides segmentides ning ka marginaalid olid paremad.
Kogu SEB kontserni ärikasum oli eelmisel aastal 22,8 miljardit Rootsi krooni, jäädes sisuliselt aasta varasema 22,7 miljardiga samale tasemele.
Finantskontserni puhaskasum oli 23,1 miljardit Rootsi krooni, seda toetasid erakorralised tulud Taani SEB Pensioni ning krediidifirma UC müügist.
Aktsia kohta oli kasum 10,69 Rootsi krooni, aasta varem oli näitaja 7,47 krooni.
Nõukogu tegi ettepaneku maksta aktsionäridele välja korralist dividendi kuus krooni aktsiast – aasta varem oli summa 5,75 eurot – ning lisaks maksta 0,5 krooni erakorralist dividendi iga aktsia kohta.
### Response:
SEB Eesti ärikasum kasvas mullu 101 miljoni euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ohios sündinud Ingram alustas musitseerimist juba noores eas, esinedes 1970. aastatel bändiga Revolution Funk. Ansambel kolis oma tegevusega kaheks aastaks Californiasse, kuid Ingram otsustas jätkata karjääri Los Angeleses ja mitte naasta Ohiosse. Õige pea mängis ta muusikat ja laulis muusikutele nagu Ray Charles ja Marvin Gaye. Asjad võtsid uue pöörde, kui 1980. aastal avastas Ingrami Quincy Jones, kelle 1980. aasta albumil "The Dude" Ingram tugevalt esindatud oli, vahendas Pitchfork.
Ingram pälvis oma töö eest tema soolomuusiku debüütii tähistaval albumil kolm Grammy nominatsiooni. 1982. aastal võitis ta loo "One Hundred Ways" eest parima meeslaulja R&B vokaalesituse Grammy. Pärast koostööd Quincy ja muusikutega nagu Patti Austin, liitus ta Michael McDonaldiga duetis "Yah Mo B There", mille eest pälvisid mõlemad 1985. aastal parima R&B vokaalduo või -ansambli esituse Grammy.
Järgmised kümme aastat oli Ingram hõivatud filmitööga ja kirjutas originaallugusid filmidele nagu "Sarafina!", "Beethoven's 2nd" ("Beethoveni kutsikad", koos Dolly Partoniga), "An American Tail", "Beverly Hills Cop II" jne. Tema viimane album salvestava muusikuna, "Stand (In the Light)", ilmus 2018. aastal. | Suri Grammyga pärjatud laulja James Ingram | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ohios sündinud Ingram alustas musitseerimist juba noores eas, esinedes 1970. aastatel bändiga Revolution Funk. Ansambel kolis oma tegevusega kaheks aastaks Californiasse, kuid Ingram otsustas jätkata karjääri Los Angeleses ja mitte naasta Ohiosse. Õige pea mängis ta muusikat ja laulis muusikutele nagu Ray Charles ja Marvin Gaye. Asjad võtsid uue pöörde, kui 1980. aastal avastas Ingrami Quincy Jones, kelle 1980. aasta albumil "The Dude" Ingram tugevalt esindatud oli, vahendas Pitchfork.
Ingram pälvis oma töö eest tema soolomuusiku debüütii tähistaval albumil kolm Grammy nominatsiooni. 1982. aastal võitis ta loo "One Hundred Ways" eest parima meeslaulja R&B vokaalesituse Grammy. Pärast koostööd Quincy ja muusikutega nagu Patti Austin, liitus ta Michael McDonaldiga duetis "Yah Mo B There", mille eest pälvisid mõlemad 1985. aastal parima R&B vokaalduo või -ansambli esituse Grammy.
Järgmised kümme aastat oli Ingram hõivatud filmitööga ja kirjutas originaallugusid filmidele nagu "Sarafina!", "Beethoven's 2nd" ("Beethoveni kutsikad", koos Dolly Partoniga), "An American Tail", "Beverly Hills Cop II" jne. Tema viimane album salvestava muusikuna, "Stand (In the Light)", ilmus 2018. aastal.
### Response:
Suri Grammyga pärjatud laulja James Ingram |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rockets asus avaveerandi järel 35:28 juhtima ning poolajapausile minnes oli nende edu endiselt seitsmepunktiline, 66:59. Pelicansi tugev kolmas veerand viis meeskonna otsustavale mänguajale vastu omakorda neljapunktilisest eduseisust, mis oli võiduks piisav.
Üleplatsimehena viskas Harden 37 punkti, võttis 11 lauapalli ning andis kuus resultatiivset söötu. Kaksikduubli sai veel kirja Kenneth Faried, kes lisaks 19 punktile andis veel ka 11 resultatiivset söötu. Võitjate parim oli 27 visatud silma ja 12 resultatiivse sööduga Jahlil Okafor.
Ilma LeBron Jamesita mänginud Los Angeles Lakers pidi koduväljakul alla vanduma aga Philadelphia 76ersile 105:121. Otsustavaks sai esimene veerand, mis kaotati 20:39. Teisel mänguajal viskas Lakers küll kaheksa silma tagasi, kuid seejärel vastased neid enam lähemale ei lasknud.
Lakersi parim oli üleplatsimehena 36 punkti visanud Brandon Ingram. Võitjate resultatiivseim oli 28 punkti, 11 lauapalli ja kuue resultatiivse sööduga Joel Embiid. Jimmy Butler lisas võidusaldole 20 silma.
Idakonverentsis liidripositsiooni hoidev Milwaukee Bucks alistas võõral väljakul Detroit Pistonsi tulemusega 115:105. 36 võidu ja 13 kaotusega jätkatakse esikoha hoidmist. Läänekonverentsis hoiab liidripositsiooni Golden State Warriors.
Tulemused:
Cleveland Cavaliers – Washington Wizards 116:113
Detroit Pistons – Milwaukee Bucks 105:115
Orlando Magic – Oklahoma City Thunder 117:126
Brooklyn Nets – Chicago Bulls 122:117
Houston Rockets – New Orleans Pelicans 116:121
San Antonio Spurs – Phoenix Suns 126:124
Los Angeles Lakers – Philadelphia 76ers 105:121 | Hardeni järjekordsest üle 30 punkti mängust ei piisanud Rocketsi võiduks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rockets asus avaveerandi järel 35:28 juhtima ning poolajapausile minnes oli nende edu endiselt seitsmepunktiline, 66:59. Pelicansi tugev kolmas veerand viis meeskonna otsustavale mänguajale vastu omakorda neljapunktilisest eduseisust, mis oli võiduks piisav.
Üleplatsimehena viskas Harden 37 punkti, võttis 11 lauapalli ning andis kuus resultatiivset söötu. Kaksikduubli sai veel kirja Kenneth Faried, kes lisaks 19 punktile andis veel ka 11 resultatiivset söötu. Võitjate parim oli 27 visatud silma ja 12 resultatiivse sööduga Jahlil Okafor.
Ilma LeBron Jamesita mänginud Los Angeles Lakers pidi koduväljakul alla vanduma aga Philadelphia 76ersile 105:121. Otsustavaks sai esimene veerand, mis kaotati 20:39. Teisel mänguajal viskas Lakers küll kaheksa silma tagasi, kuid seejärel vastased neid enam lähemale ei lasknud.
Lakersi parim oli üleplatsimehena 36 punkti visanud Brandon Ingram. Võitjate resultatiivseim oli 28 punkti, 11 lauapalli ja kuue resultatiivse sööduga Joel Embiid. Jimmy Butler lisas võidusaldole 20 silma.
Idakonverentsis liidripositsiooni hoidev Milwaukee Bucks alistas võõral väljakul Detroit Pistonsi tulemusega 115:105. 36 võidu ja 13 kaotusega jätkatakse esikoha hoidmist. Läänekonverentsis hoiab liidripositsiooni Golden State Warriors.
Tulemused:
Cleveland Cavaliers – Washington Wizards 116:113
Detroit Pistons – Milwaukee Bucks 105:115
Orlando Magic – Oklahoma City Thunder 117:126
Brooklyn Nets – Chicago Bulls 122:117
Houston Rockets – New Orleans Pelicans 116:121
San Antonio Spurs – Phoenix Suns 126:124
Los Angeles Lakers – Philadelphia 76ers 105:121
### Response:
Hardeni järjekordsest üle 30 punkti mängust ei piisanud Rocketsi võiduks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimees kirjutas, et Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul on vangi kohta vähem kui kolme ruutmeetri suurune ruum inimõiguste rikkumine. Kõigi vangide kaebused jäävad aga 2014. aastale eelnevasse aega, mil veel nii Tallinna, Harku kui ka Murru vanglas oli ruume, kus igal vangil oli isiklikku ruumi veidi alla kolme ruutmeetri.
Raha tuleb maksta kahe inimese tapmise eest eluaegset vanglakaristust kandvale Vladimir Nikitinile, ebaseadusliku relvaäri eest vangi mõistetud Martin Villemsile, varguste eest korduvalt kinni istunud Igor Karpile, korduvalt trellide taga valvureid peksnud Peeter Jeretile, valerahaäri eest pikka vangistust kandnud Aleksei Savvale, korduvalt karistatud vägistajale Guntars Kaziksile ning röövmõrvar Vitali Tarasovskile.
Lisaks üle 50 000-eurosele valurahale peab riik katma ka vangide enam kui 10 000 eurot õigusabikulu. | Mõrvarid ja vägistaja saavad riigilt valuraha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimees kirjutas, et Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul on vangi kohta vähem kui kolme ruutmeetri suurune ruum inimõiguste rikkumine. Kõigi vangide kaebused jäävad aga 2014. aastale eelnevasse aega, mil veel nii Tallinna, Harku kui ka Murru vanglas oli ruume, kus igal vangil oli isiklikku ruumi veidi alla kolme ruutmeetri.
Raha tuleb maksta kahe inimese tapmise eest eluaegset vanglakaristust kandvale Vladimir Nikitinile, ebaseadusliku relvaäri eest vangi mõistetud Martin Villemsile, varguste eest korduvalt kinni istunud Igor Karpile, korduvalt trellide taga valvureid peksnud Peeter Jeretile, valerahaäri eest pikka vangistust kandnud Aleksei Savvale, korduvalt karistatud vägistajale Guntars Kaziksile ning röövmõrvar Vitali Tarasovskile.
Lisaks üle 50 000-eurosele valurahale peab riik katma ka vangide enam kui 10 000 eurot õigusabikulu.
### Response:
Mõrvarid ja vägistaja saavad riigilt valuraha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui meeskonnad laupäevases liigamängus 0:0 viiki triikisid, sai Piatek, kelle eest värskelt Genoale 35 miljonit eurot maksti, debüüdi vahetusest. Nende 20 minutiga ta end Milano folkloori ei kirjutanud, kordusmatš karikasarjas oli aga hoopis teine lugu, kirjutab Soccernet.ee.
Teisipäeval kuulus 23-aastane poolakas juba algrivistusse ja esimest korda võrgu sahistamiseks kulus tal kümme minutit, pooltunniks oli kirjas juba kaks. Kuigi kübaratrikk jäi tulemata, oli sellest enam kui küll, et Milan poolfinaali vedada.
Teistes veerandfinaalides võõrustab Fiorentina Romat, Atalanta Juventust ja Inter Laziot. Milani ootab kohtumine viimasena mainitud paari võitjaga. Tiitlit kaitseb Juventus, kes on karika võitnud viimasel neljal hooajal. | Poola ründetäht viis Milani karikavõistluste poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui meeskonnad laupäevases liigamängus 0:0 viiki triikisid, sai Piatek, kelle eest värskelt Genoale 35 miljonit eurot maksti, debüüdi vahetusest. Nende 20 minutiga ta end Milano folkloori ei kirjutanud, kordusmatš karikasarjas oli aga hoopis teine lugu, kirjutab Soccernet.ee.
Teisipäeval kuulus 23-aastane poolakas juba algrivistusse ja esimest korda võrgu sahistamiseks kulus tal kümme minutit, pooltunniks oli kirjas juba kaks. Kuigi kübaratrikk jäi tulemata, oli sellest enam kui küll, et Milan poolfinaali vedada.
Teistes veerandfinaalides võõrustab Fiorentina Romat, Atalanta Juventust ja Inter Laziot. Milani ootab kohtumine viimasena mainitud paari võitjaga. Tiitlit kaitseb Juventus, kes on karika võitnud viimasel neljal hooajal.
### Response:
Poola ründetäht viis Milani karikavõistluste poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuaris on valijate toetus hakanud koonduma potentsiaalsete valimiste võitjate ümber - kasvanud on nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna reiting.
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest tuhande vastajaga küsitlusest selgus, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 33 protsenti valijatest. Detsembris oli Keskerakonnal toetajaid 31 protsenti.
Kindlal teisel kohal on Reformierakond 25 protsendi suuruse toetusega. Suurim opositsioonipartei kasvatas kuu varasemaga võrreldes ka enim toetust - möödunud aasta viimasel kuul oli neil toetajaid 21 protsenti. Ehk Reformierakonna ja Keskerakonna vahe vähenes, kuid on endiselt suur.
Populaarsustabeli kolmandal kohal on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 17 protsendi suuruse toetusega. Detsembriga võrreldes kaotas EKRE ühe protsendipunkti võrra toetajaid.
Ülejäänud erakonnad on koondunud üsna valimiskünnise piirile. Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus oli jaanuaris seitse protsenti (detsembris kaheksa), Isamaal kuus (detsembris viis) ning täpselt valimiskünnise piirile on langenud poliitiline uustulnuk Eesti 200, keda toetas viis protsenti (detsembris seitse ja novembris kaheksa).
Nende numbrite juures võib välja tuua, et sotsiaaldemokraatide toetus langes märgatavalt Eesti 200 poliitikasse tulekuga mullu novembris, ega ole sealtpeale kasvanud. Eesti 200 alustas novembris kaheksa protsendi suuruse toetusega, kuid nüüd on see langenud valimiskünnise piirile. Osa Eesti 200 varasemaid toetajaid võis liikuda Reformierakonna taha, kellelt nad samuti poliitikasse tulles toetajaid ära võtsid.
Valimiskünnise alla jäid jaanuaris Rohelised kolme ning Vabaerakond ja Elurikkuse erakond mõlemad ühe protsendi suuruse toetusega. Üksikkandidaate lubas valida kaks protsenti valijatest.
Valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus oli jaanuaris 46 protsenti, opositsioonierakondadel 43 protsenti.
Valimisaktiivsus 64-65 protsendi kanti
Kindlasti või tõenäoliselt kavatseb valimistel osaleda neli viiendikku valimisõiguslikest kodanikest. Alates septembrist 2018 on kindla valimiskavatsusega kodanike osakaal varieerunud 46-51 protsendini, tõenäoliste valijate osakaal 25-31 protsendini. Kui arvestada, et tõenäoliselt valima minejatest lähevad tegelikult valima umbes pooled, võib arvatavat valimisaktiivsust eelseisvatel riigikogu valimistel prognoosida 64-65 protsendi kanti.
Turu-uuringute AS küsis ka seda, mis erakonna poolt valijad kindlasti ei hääletaks. Konkurentsitult kõige ebapopulaarsemaks erakonnaks valijate seas osutus selle küsimuse kontekstis EKRE, millel on vastaseid poole rohkem kui pooldajaid (43 protsenti on vastu). Kui erakonnal Eesti 200 oli veel detsembris toetajate ja vastaste saldo ülekaalukalt positiivne – 21 protsenti poolt versus seitse protsenti vastu, siis nüüd on selle erakonna vastu häälestatud tervelt 20 protsenti valijaist.
Turu-uuringute AS küsitles 15. kuni 28. jaanuarini 1000 inimest nende kodudes. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Nende vastajate hulk, kes ei oma või taha oma eelistust avaldada, oli 35 protsenti. Eelseisvad riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil.
Kell 11 algavas ERR.ee veebisaates analüüsivad erakondade värskeid toetusnumbreid sotsioloog Juhan Kivirähk ning ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.
UURINGU TAUST
Juhan Kivirähk uuringu ühiskondlikust kontekstist:
- Kõige tähelepanuväärsema panuse jaanuarikuu poliitilisse debatti pakkus ilmselt Eesti 200, mis alustas oma riigikogu valimiste kampaaniat provokatiivsete, eestlaste ja venelaste segregatsioonile viitavate plakatitega.
- Ilmselt köitsid suure osa avalikkuse tähelepanu ka Keskerakonna ja Paavo Pettai vägikaikavedu erakonna varasemate kampaaniate rahastamise teemal ning ETV saate "Pealtnägija" poolt valmistatud film Edgar Savisaarest.
- Loomulikult olid kogu küsitlusperioodi jooksul fookuses ka kõik teised valimistel osalevad erakonnad, sest lisaks käimasolevale valimiskampaaniale esitati valimiskomisjonile valimisnimekirjad ning jõudsid avalikkuse ette ka erakondade valimisprogrammid.
- Unustusse ei olnud vajunud ka detsembrikuine konflikt ÜRO ränderaamistiku heakskiitmiseks korraldatud riigikogu erakorralise istungi ajal, kui EKRE protestimeeleavalduse ajal leidis aset konflikt Indrek Tarandi ja meeleavaldusest osavõtjate vahel. | Keskerakond juhib, kuid Reformierakond vähendas vahet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuaris on valijate toetus hakanud koonduma potentsiaalsete valimiste võitjate ümber - kasvanud on nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna reiting.
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest tuhande vastajaga küsitlusest selgus, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 33 protsenti valijatest. Detsembris oli Keskerakonnal toetajaid 31 protsenti.
Kindlal teisel kohal on Reformierakond 25 protsendi suuruse toetusega. Suurim opositsioonipartei kasvatas kuu varasemaga võrreldes ka enim toetust - möödunud aasta viimasel kuul oli neil toetajaid 21 protsenti. Ehk Reformierakonna ja Keskerakonna vahe vähenes, kuid on endiselt suur.
Populaarsustabeli kolmandal kohal on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 17 protsendi suuruse toetusega. Detsembriga võrreldes kaotas EKRE ühe protsendipunkti võrra toetajaid.
Ülejäänud erakonnad on koondunud üsna valimiskünnise piirile. Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus oli jaanuaris seitse protsenti (detsembris kaheksa), Isamaal kuus (detsembris viis) ning täpselt valimiskünnise piirile on langenud poliitiline uustulnuk Eesti 200, keda toetas viis protsenti (detsembris seitse ja novembris kaheksa).
Nende numbrite juures võib välja tuua, et sotsiaaldemokraatide toetus langes märgatavalt Eesti 200 poliitikasse tulekuga mullu novembris, ega ole sealtpeale kasvanud. Eesti 200 alustas novembris kaheksa protsendi suuruse toetusega, kuid nüüd on see langenud valimiskünnise piirile. Osa Eesti 200 varasemaid toetajaid võis liikuda Reformierakonna taha, kellelt nad samuti poliitikasse tulles toetajaid ära võtsid.
Valimiskünnise alla jäid jaanuaris Rohelised kolme ning Vabaerakond ja Elurikkuse erakond mõlemad ühe protsendi suuruse toetusega. Üksikkandidaate lubas valida kaks protsenti valijatest.
Valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus oli jaanuaris 46 protsenti, opositsioonierakondadel 43 protsenti.
Valimisaktiivsus 64-65 protsendi kanti
Kindlasti või tõenäoliselt kavatseb valimistel osaleda neli viiendikku valimisõiguslikest kodanikest. Alates septembrist 2018 on kindla valimiskavatsusega kodanike osakaal varieerunud 46-51 protsendini, tõenäoliste valijate osakaal 25-31 protsendini. Kui arvestada, et tõenäoliselt valima minejatest lähevad tegelikult valima umbes pooled, võib arvatavat valimisaktiivsust eelseisvatel riigikogu valimistel prognoosida 64-65 protsendi kanti.
Turu-uuringute AS küsis ka seda, mis erakonna poolt valijad kindlasti ei hääletaks. Konkurentsitult kõige ebapopulaarsemaks erakonnaks valijate seas osutus selle küsimuse kontekstis EKRE, millel on vastaseid poole rohkem kui pooldajaid (43 protsenti on vastu). Kui erakonnal Eesti 200 oli veel detsembris toetajate ja vastaste saldo ülekaalukalt positiivne – 21 protsenti poolt versus seitse protsenti vastu, siis nüüd on selle erakonna vastu häälestatud tervelt 20 protsenti valijaist.
Turu-uuringute AS küsitles 15. kuni 28. jaanuarini 1000 inimest nende kodudes. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Nende vastajate hulk, kes ei oma või taha oma eelistust avaldada, oli 35 protsenti. Eelseisvad riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil.
Kell 11 algavas ERR.ee veebisaates analüüsivad erakondade värskeid toetusnumbreid sotsioloog Juhan Kivirähk ning ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.
UURINGU TAUST
Juhan Kivirähk uuringu ühiskondlikust kontekstist:
- Kõige tähelepanuväärsema panuse jaanuarikuu poliitilisse debatti pakkus ilmselt Eesti 200, mis alustas oma riigikogu valimiste kampaaniat provokatiivsete, eestlaste ja venelaste segregatsioonile viitavate plakatitega.
- Ilmselt köitsid suure osa avalikkuse tähelepanu ka Keskerakonna ja Paavo Pettai vägikaikavedu erakonna varasemate kampaaniate rahastamise teemal ning ETV saate "Pealtnägija" poolt valmistatud film Edgar Savisaarest.
- Loomulikult olid kogu küsitlusperioodi jooksul fookuses ka kõik teised valimistel osalevad erakonnad, sest lisaks käimasolevale valimiskampaaniale esitati valimiskomisjonile valimisnimekirjad ning jõudsid avalikkuse ette ka erakondade valimisprogrammid.
- Unustusse ei olnud vajunud ka detsembrikuine konflikt ÜRO ränderaamistiku heakskiitmiseks korraldatud riigikogu erakorralise istungi ajal, kui EKRE protestimeeleavalduse ajal leidis aset konflikt Indrek Tarandi ja meeleavaldusest osavõtjate vahel.
### Response:
Keskerakond juhib, kuid Reformierakond vähendas vahet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil kerkis 1,32 dollarit ja sulgus tasemel 53,31 dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind tõusis 1,39 dollarit 61,32 dollarini barrelist. | New Yorgi ja Londoni börside nafta hinnad liikusid uuesti plussi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil kerkis 1,32 dollarit ja sulgus tasemel 53,31 dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind tõusis 1,39 dollarit 61,32 dollarini barrelist.
### Response:
New Yorgi ja Londoni börside nafta hinnad liikusid uuesti plussi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maatüki kõlviku ehk loodusliku seisundi andmed võetakse kõige uuemalt kaardilt. Võrreldes eelmise aasta katastri andmetega on metsamaa maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa pindala suurenenud 61 996 hektari ja õuemaa 13 234 hektari võrra.
Loodusliku rohumaa pindala vähenes revisjoni tulemusena 59 474 hektari, haritava maa pindala 3560 hektari ning muu maa pindala 7652 hektari võrra.
Maa-ameti selgituse kohaselt kasvab kasutuses mitteolevale maale aja jooksul mets, kuna tänapäevase tehnikaga pole otstarbekas väga väikeseid alasid harida. Need on peamised põhjused, miks metsamaad on juurde tulnud. Samas õuealana kasutatakse varasemast suuremat ala.
Andmetes võib esineda ebatäpsusi, kui situatsioon looduses on teine kui kõlvikute kaardil. Sel juhul palub maa-amet maaomanikel sellest teavitada aadressil [email protected]. Seejärel maa-amet kontrollib kõlvikute andmeid, vea korral parandab selle ja teavitab tulemustest kohalikku omavalitsust.
Maa-ameti edastatud uute kõlvikute andmete alusel saab kohaliku omavalitsuse esindaja parandada veel tänavuse aasta maamaksu alusandmeid e-maksuametis.
Antud hetkel võivad muutused olla suured just seetõttu, et maareformi kõrghetk oli 1990. aastate lõpus, mis tähendab, et mõned kõlvikuandmed on katastris ligi 20 aastat vanad.
Amet pöörab tähelepanu, et maamaks ei sõltu ainult pindalast, vaid maamaksu arvutamisel konkreetsel maatükil määravad olulist rolli ka maamaksumäär, maksuvabastused ja soodustused. | Maa-ameti revisjon tõstis metsamaa pindala 62 000 hektari võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maatüki kõlviku ehk loodusliku seisundi andmed võetakse kõige uuemalt kaardilt. Võrreldes eelmise aasta katastri andmetega on metsamaa maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa pindala suurenenud 61 996 hektari ja õuemaa 13 234 hektari võrra.
Loodusliku rohumaa pindala vähenes revisjoni tulemusena 59 474 hektari, haritava maa pindala 3560 hektari ning muu maa pindala 7652 hektari võrra.
Maa-ameti selgituse kohaselt kasvab kasutuses mitteolevale maale aja jooksul mets, kuna tänapäevase tehnikaga pole otstarbekas väga väikeseid alasid harida. Need on peamised põhjused, miks metsamaad on juurde tulnud. Samas õuealana kasutatakse varasemast suuremat ala.
Andmetes võib esineda ebatäpsusi, kui situatsioon looduses on teine kui kõlvikute kaardil. Sel juhul palub maa-amet maaomanikel sellest teavitada aadressil [email protected]. Seejärel maa-amet kontrollib kõlvikute andmeid, vea korral parandab selle ja teavitab tulemustest kohalikku omavalitsust.
Maa-ameti edastatud uute kõlvikute andmete alusel saab kohaliku omavalitsuse esindaja parandada veel tänavuse aasta maamaksu alusandmeid e-maksuametis.
Antud hetkel võivad muutused olla suured just seetõttu, et maareformi kõrghetk oli 1990. aastate lõpus, mis tähendab, et mõned kõlvikuandmed on katastris ligi 20 aastat vanad.
Amet pöörab tähelepanu, et maamaks ei sõltu ainult pindalast, vaid maamaksu arvutamisel konkreetsel maatükil määravad olulist rolli ka maamaksumäär, maksuvabastused ja soodustused.
### Response:
Maa-ameti revisjon tõstis metsamaa pindala 62 000 hektari võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas külaliste jaoks aga hoopis paremini, sest juba pisut enam kui paarikümnesekundilise mängu järel viis Sergio Agüero tiitlipretendendi juhtima.
Kõik aga muutus teisel poolajal: kõigepealt lõi Jose Rondon (Newcastle) 66. minutil tagasipõrkunud palli lati alla ning 79. minutil tegi Fernandinho (Man City) oma karistusalas saatusliku vea ja Matt Ritchie (Newcastle) penalti oli täpne.
Manchester City kaotus tähendab, et Liverpoolil on võimalus taastada seitsmepunktine eduseis, kui kolmapäeval suudetakse kodus alistada Leicester City.
Teisipäeval oli aga kaotusele lähedale teinegi Manchesteri meeskond, kuid Unitedil õnnestus kodus Burnley vastu siiski 2:2 viigiga pääseda (87. pen Paul Pogba, 90+2. Victor Lindelöf - 51. Ashley Barnes, 81. Chris Wood).
Tulemused: Arsenal - Cardiff 2:1, Fulham - Brighton 4:2, Huddersfield - Everton 0:1, Wolverhampton - West Ham 3:0, Manchester United - Burnley 2:2, Newcastle United - Manchester City 2:1.
Tabelitipp: 1. Liverpool 60 punkti (23 mängust), 2. Manchester City 56 (24), 3. Tottenham 51 (23), 4. Chelsea 47 (23), 5. Arsenal 47 (24), 6. Manchester United 45 (24), 7. Wolverhampton 35 (24), 8. Everton 33 (24). | Man City komistas Newcastle'is, Man United pääses napilt viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas külaliste jaoks aga hoopis paremini, sest juba pisut enam kui paarikümnesekundilise mängu järel viis Sergio Agüero tiitlipretendendi juhtima.
Kõik aga muutus teisel poolajal: kõigepealt lõi Jose Rondon (Newcastle) 66. minutil tagasipõrkunud palli lati alla ning 79. minutil tegi Fernandinho (Man City) oma karistusalas saatusliku vea ja Matt Ritchie (Newcastle) penalti oli täpne.
Manchester City kaotus tähendab, et Liverpoolil on võimalus taastada seitsmepunktine eduseis, kui kolmapäeval suudetakse kodus alistada Leicester City.
Teisipäeval oli aga kaotusele lähedale teinegi Manchesteri meeskond, kuid Unitedil õnnestus kodus Burnley vastu siiski 2:2 viigiga pääseda (87. pen Paul Pogba, 90+2. Victor Lindelöf - 51. Ashley Barnes, 81. Chris Wood).
Tulemused: Arsenal - Cardiff 2:1, Fulham - Brighton 4:2, Huddersfield - Everton 0:1, Wolverhampton - West Ham 3:0, Manchester United - Burnley 2:2, Newcastle United - Manchester City 2:1.
Tabelitipp: 1. Liverpool 60 punkti (23 mängust), 2. Manchester City 56 (24), 3. Tottenham 51 (23), 4. Chelsea 47 (23), 5. Arsenal 47 (24), 6. Manchester United 45 (24), 7. Wolverhampton 35 (24), 8. Everton 33 (24).
### Response:
Man City komistas Newcastle'is, Man United pääses napilt viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvel kõvasti meeskonda täiendanud Inter sai avavoorus Leccest 4:0 jagu, aga täna käis nende käsi raskemalt. Kuigi kohtunikud määrasid Lautaro Martinezele esialgu suluseisu, siis videokohtunikud nägid, et paari sentimeetrise varuga oli argentiinlase paiknemine väljakul määruste pärane ja talle läks 25. minutil kirja avavärav, kirjutab Soccernet.ee.
Teist poolaega alustas Cagliari kõva survega ning see tasus kiirelt ära. Nandez tegi paremal äärel kõva jooksu ning Joao Pedro pealöök tõi tabloole viigiseisu. Kaua see aga ei kestnud, sest Romelu Lukaku lõi penaltipunktilt oma hooaja teise värava ja kindlustas Interile 72. minutil võidupunktid.
Soliidse esituse teinud Klavan tegi kaasa kõik 90 minutit.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Klavan ja Cagliari pidid tasavägises mängus Interi paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvel kõvasti meeskonda täiendanud Inter sai avavoorus Leccest 4:0 jagu, aga täna käis nende käsi raskemalt. Kuigi kohtunikud määrasid Lautaro Martinezele esialgu suluseisu, siis videokohtunikud nägid, et paari sentimeetrise varuga oli argentiinlase paiknemine väljakul määruste pärane ja talle läks 25. minutil kirja avavärav, kirjutab Soccernet.ee.
Teist poolaega alustas Cagliari kõva survega ning see tasus kiirelt ära. Nandez tegi paremal äärel kõva jooksu ning Joao Pedro pealöök tõi tabloole viigiseisu. Kaua see aga ei kestnud, sest Romelu Lukaku lõi penaltipunktilt oma hooaja teise värava ja kindlustas Interile 72. minutil võidupunktid.
Soliidse esituse teinud Klavan tegi kaasa kõik 90 minutit.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Klavan ja Cagliari pidid tasavägises mängus Interi paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AIK alistas Djurgardeni 1:0, ainsa värava lõi Sebastian Larsson avapoolaja keskel penaltist. Mets tegi kaasa kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
Djurgarden jätkab 22 vooru järel esikohal, kuid AIK jääb nüüd vaid ühe punkti kaugusele.
Minimaalse võidu teenis ka Henrik Ojamaa ja Artur Pika tööandja Legnica Miedz, kes oli Poola esiliigas parem Suwalki Wigryst 2:1. Mõlemad Eesti koondislased tegid täismängu, Pikk sai 81. minutil kollase kaardi.
Miedz jagab tabelis 1.-3. kohta, aga ühel liidritest (Mieleci Stalil) on veel üks mäng varuks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Mets ja AIK võitsid Rootsi kõrgliigas liidrite duelli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AIK alistas Djurgardeni 1:0, ainsa värava lõi Sebastian Larsson avapoolaja keskel penaltist. Mets tegi kaasa kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
Djurgarden jätkab 22 vooru järel esikohal, kuid AIK jääb nüüd vaid ühe punkti kaugusele.
Minimaalse võidu teenis ka Henrik Ojamaa ja Artur Pika tööandja Legnica Miedz, kes oli Poola esiliigas parem Suwalki Wigryst 2:1. Mõlemad Eesti koondislased tegid täismängu, Pikk sai 81. minutil kollase kaardi.
Miedz jagab tabelis 1.-3. kohta, aga ühel liidritest (Mieleci Stalil) on veel üks mäng varuks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Mets ja AIK võitsid Rootsi kõrgliigas liidrite duelli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Järgmise nädala algul - mitte esmaspäeval, aga teisipäeval või hiljemalt kolmapäeval - peame olema võimelised" lõpetama läbirääkimised Viie Tähe Liikumise (M5S) ja Demokraatliku Partei (PD) vahel, lausus Conte, kes tegutseb pärast tagasiastumist peaministri kohusetäitjana.
Pärast kõneluste lõpuleviimist esitab peaministrikandidaat oma valitsuse koosseisu ja programmi Itaalia presidendile Sergio Mattarellale.
Presidendi heakskiidu korral peaksid peaminister ja uued ministrid ametivande andma neljapäeval ning parlament peaks uue valitsuse koosseisu üle hääletama reedel.
Conte ütles videosilla vahendusel päevalehele Fatto Quotidiano, et endiste vihavaenlaste M5S-i ja PD vahel valitseb hea tööõhkkond.
Ministrikandidaatide kohta ütles Conte, et palub mõlemal erakonnal anda talle soovitusi, mitte esitada nõudmisi, et ta saaks ise valida parima meeskonna.
Läbirääkimised M5S-i ja PD vahel jätkusid laupäeval pärast lühiajalist tüli, mis oli ähvardanud sündiva koalitsiooni kraavi tõugata.
Varem vaenujalal olnud erakonnad on leppinud kokku valitseda koos, et takistada ennetähtaegseid valimisi, mille abil lootis peaministriks saada marurahvusliku Liiga juht, siseministri kohusetäitja Matteo Salvini.
President tegi Contele ülesandeks moodustada uus valitsus pärast seda, kui Itaalia populistlik koalitsioon augustis kokku kukkus.
Reedel deklareeris aga M5S, kellel on parlamendis palju enam kohti kui uuel liitlasel, et lepe võib endiselt nurjuda, kui PD ei nõustu selle võtmenõudmistega.
M5S-i ja PD koalitsioonivalitsusele peavad veel oma heakskiidu andma Viie Tähe Liikumise liikmed. | Conte avaldab Itaalia uue valitsuse koosseisu hiljemalt kolmapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Järgmise nädala algul - mitte esmaspäeval, aga teisipäeval või hiljemalt kolmapäeval - peame olema võimelised" lõpetama läbirääkimised Viie Tähe Liikumise (M5S) ja Demokraatliku Partei (PD) vahel, lausus Conte, kes tegutseb pärast tagasiastumist peaministri kohusetäitjana.
Pärast kõneluste lõpuleviimist esitab peaministrikandidaat oma valitsuse koosseisu ja programmi Itaalia presidendile Sergio Mattarellale.
Presidendi heakskiidu korral peaksid peaminister ja uued ministrid ametivande andma neljapäeval ning parlament peaks uue valitsuse koosseisu üle hääletama reedel.
Conte ütles videosilla vahendusel päevalehele Fatto Quotidiano, et endiste vihavaenlaste M5S-i ja PD vahel valitseb hea tööõhkkond.
Ministrikandidaatide kohta ütles Conte, et palub mõlemal erakonnal anda talle soovitusi, mitte esitada nõudmisi, et ta saaks ise valida parima meeskonna.
Läbirääkimised M5S-i ja PD vahel jätkusid laupäeval pärast lühiajalist tüli, mis oli ähvardanud sündiva koalitsiooni kraavi tõugata.
Varem vaenujalal olnud erakonnad on leppinud kokku valitseda koos, et takistada ennetähtaegseid valimisi, mille abil lootis peaministriks saada marurahvusliku Liiga juht, siseministri kohusetäitja Matteo Salvini.
President tegi Contele ülesandeks moodustada uus valitsus pärast seda, kui Itaalia populistlik koalitsioon augustis kokku kukkus.
Reedel deklareeris aga M5S, kellel on parlamendis palju enam kohti kui uuel liitlasel, et lepe võib endiselt nurjuda, kui PD ei nõustu selle võtmenõudmistega.
M5S-i ja PD koalitsioonivalitsusele peavad veel oma heakskiidu andma Viie Tähe Liikumise liikmed.
### Response:
Conte avaldab Itaalia uue valitsuse koosseisu hiljemalt kolmapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiri oodatuimas lahingus kohtusid laupäeval Tallinn ja Kehra – mulluse Eesti meistriliiga hõbe ja pronks. Pealinlased olid avapoolajal raskustes skoorimisega ja kaotasid selle 7:11. Teisel poolajal jõuti korra kahe värava kaugusele, ent lõpuks sai Kehra 22:16 võidu. David Mamporia viskas võitjate kasuks ja Marko Slastinovski kaotajate poolel viis väravat.
Kehra tutvustas turniiril kaht uut täiendust
Külakosti toonud Venemaa, Soome ja Leedu klubid pakkusid tugevat konkurentsi. Tallinn oli avapäeval Grankulla IFK-st üle 23:21, kusjuures islandlasest täiendus Dadi Laxdal tabas viis korda. Kehra jäi pühapäeval teisel poolajal kaotusseisu Kaunase Granitas-Karysi vastu, aga võitis 26:24. Dmõtro Jankovski arvele jäi seitse väravat.
Esikoha juba kindlustanuna kohtusid kehralased pühapäeval Peterburi HC Neva duubelmeeskonnaga. Kogu avapoolaja olid peal venelased, Kehra tuli riietusruumist isukalt ning sai 19:17 ja 21:18 ette, kuid pidi lõpuks leppima 27:27 viigiga. Juba kuuendat hooaega Kehras alustav ukrainlane Jankovski oli jälle täpseim seitsme tabamusega.
"Eks tegu ole kontrollturniiriga, seega sai palju erinevat proovitud, kõigile mänguaega antud ja ka ohtralt vahetatud. Kindlasti saab rahul olla üldfüüsilise poolega, kohati toimisid hästi ka kaitse ja väravavahid. Tööd tuleb veel teha rünnakutega, mõtteainet andis turniir piisavalt," sõnas HC Kehra uus peatreener Mart Raudsepp.
"Meil on uued mängijad väravavahi ja mängujuhi kohal ning neile positsioonidele uute meeste sissetoomine võtab kindlasti palju aega. Usun, et läheb mitu kuud, enne kui mängupilt joonistub meie tahtmise järgi," vihjas Raudsepp kehralastega liitunud 29-aastasele Vladislav Naumenkole Ukrainast ja kuus aastat nooremale venelasest puurivahile Viktor Nikolajevile.
Tallinn kogub alles vormi, Tapa paneb pusletükke kokku
Turniiri viimases mängus vajas Tallinn vähemalt viiki Granitas-Karysi vastu, et teisest kohast kinni hoida. Väga võrdses lahingus libisesid leedukad teisel poolajal juhtima, kuid neli minutit enne lõppu tegi Rainer Kelk 22:21 ja mullune Eesti karikavõitja sai 25:23 võidu. Pärast aastast pausi platsile naasnud Slastinovski oli Tallinna resultatiivseim seitsme väravaga.
"Oleme alles ettevalmistuse varajases faasis ja vormist on asi kaugel. Lõpetasime pika üldkehalise laagri ja veel see nädalgi tegime jõutrenne. Peame arvestama, et hea tuleb olla umbes kuu aja pärast, mil meie jaoks algab Euroopa karikasari," kommenteeris HC Tallinna peatreener Jüri Lepp.
"Hea oli, et mitme kogenuma mängija – Markus Viitkar, Uku-Tanel Laast, Enrico Anton ei teinud kaasa – puudumisel said noored palju mänguaega ning ka tõsiasi, et kõik jäid terveks. Tavaliselt ma pallureid avalikult ei kiida, aga selle turniiri puhul võin küll öelda, et Markus Oliver Mädo on teinud väga positiivse arenguhüppe," tunnustas Lepp.
SK Tapa jäi turniiril punktita, ent ei saanud üheski kohtumises pallurite kooli- või töökohustuste tõttu täiskoosseisuga kaasa teha. "Lisaks kaotasime viis mängijat väiksemate või suuremate vigastustega. Eelmise nädala Leedu-turniiriga kokku oli meil lühikese ajaga üheksa mängu ning seda on natuke palju," tunnistas Tapa peatreener Elmu Koppelmann.
"Küllap põhikoosseisus avanuks me ka punktiarve, aga kohati tegime siiski päris ilusaid asju. Tervikuna oli Tallinn Cup väga kasulik ja öeldakse ju, et võistlus on kõige parem treening. Pilt on ees, nüüd on vaja pusletükid kokku panna. See ei saa olema kerge, ent läheneme hooajale heatujuliselt," lisas tapalaste kogenud juhendaja.
Ibis Tallinn Handball Cup 2019 lõplik paremusjärjestus: 1. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 9 punkti, 2. HC Tallinn 8 punkti, 3. Kaunase Granitas-Karys (Leedu) 5 punkti, 4. Grankulla IFK (Soome) 5 punkti, 5. Peterburi HC Neva 2 (Venemaa) 3 punkti, 6. SK Tapa 0 punkti. | Tallinna rahvusvahelise käsipalliturniiri võitis kaotuseta jäänud Kehra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiri oodatuimas lahingus kohtusid laupäeval Tallinn ja Kehra – mulluse Eesti meistriliiga hõbe ja pronks. Pealinlased olid avapoolajal raskustes skoorimisega ja kaotasid selle 7:11. Teisel poolajal jõuti korra kahe värava kaugusele, ent lõpuks sai Kehra 22:16 võidu. David Mamporia viskas võitjate kasuks ja Marko Slastinovski kaotajate poolel viis väravat.
Kehra tutvustas turniiril kaht uut täiendust
Külakosti toonud Venemaa, Soome ja Leedu klubid pakkusid tugevat konkurentsi. Tallinn oli avapäeval Grankulla IFK-st üle 23:21, kusjuures islandlasest täiendus Dadi Laxdal tabas viis korda. Kehra jäi pühapäeval teisel poolajal kaotusseisu Kaunase Granitas-Karysi vastu, aga võitis 26:24. Dmõtro Jankovski arvele jäi seitse väravat.
Esikoha juba kindlustanuna kohtusid kehralased pühapäeval Peterburi HC Neva duubelmeeskonnaga. Kogu avapoolaja olid peal venelased, Kehra tuli riietusruumist isukalt ning sai 19:17 ja 21:18 ette, kuid pidi lõpuks leppima 27:27 viigiga. Juba kuuendat hooaega Kehras alustav ukrainlane Jankovski oli jälle täpseim seitsme tabamusega.
"Eks tegu ole kontrollturniiriga, seega sai palju erinevat proovitud, kõigile mänguaega antud ja ka ohtralt vahetatud. Kindlasti saab rahul olla üldfüüsilise poolega, kohati toimisid hästi ka kaitse ja väravavahid. Tööd tuleb veel teha rünnakutega, mõtteainet andis turniir piisavalt," sõnas HC Kehra uus peatreener Mart Raudsepp.
"Meil on uued mängijad väravavahi ja mängujuhi kohal ning neile positsioonidele uute meeste sissetoomine võtab kindlasti palju aega. Usun, et läheb mitu kuud, enne kui mängupilt joonistub meie tahtmise järgi," vihjas Raudsepp kehralastega liitunud 29-aastasele Vladislav Naumenkole Ukrainast ja kuus aastat nooremale venelasest puurivahile Viktor Nikolajevile.
Tallinn kogub alles vormi, Tapa paneb pusletükke kokku
Turniiri viimases mängus vajas Tallinn vähemalt viiki Granitas-Karysi vastu, et teisest kohast kinni hoida. Väga võrdses lahingus libisesid leedukad teisel poolajal juhtima, kuid neli minutit enne lõppu tegi Rainer Kelk 22:21 ja mullune Eesti karikavõitja sai 25:23 võidu. Pärast aastast pausi platsile naasnud Slastinovski oli Tallinna resultatiivseim seitsme väravaga.
"Oleme alles ettevalmistuse varajases faasis ja vormist on asi kaugel. Lõpetasime pika üldkehalise laagri ja veel see nädalgi tegime jõutrenne. Peame arvestama, et hea tuleb olla umbes kuu aja pärast, mil meie jaoks algab Euroopa karikasari," kommenteeris HC Tallinna peatreener Jüri Lepp.
"Hea oli, et mitme kogenuma mängija – Markus Viitkar, Uku-Tanel Laast, Enrico Anton ei teinud kaasa – puudumisel said noored palju mänguaega ning ka tõsiasi, et kõik jäid terveks. Tavaliselt ma pallureid avalikult ei kiida, aga selle turniiri puhul võin küll öelda, et Markus Oliver Mädo on teinud väga positiivse arenguhüppe," tunnustas Lepp.
SK Tapa jäi turniiril punktita, ent ei saanud üheski kohtumises pallurite kooli- või töökohustuste tõttu täiskoosseisuga kaasa teha. "Lisaks kaotasime viis mängijat väiksemate või suuremate vigastustega. Eelmise nädala Leedu-turniiriga kokku oli meil lühikese ajaga üheksa mängu ning seda on natuke palju," tunnistas Tapa peatreener Elmu Koppelmann.
"Küllap põhikoosseisus avanuks me ka punktiarve, aga kohati tegime siiski päris ilusaid asju. Tervikuna oli Tallinn Cup väga kasulik ja öeldakse ju, et võistlus on kõige parem treening. Pilt on ees, nüüd on vaja pusletükid kokku panna. See ei saa olema kerge, ent läheneme hooajale heatujuliselt," lisas tapalaste kogenud juhendaja.
Ibis Tallinn Handball Cup 2019 lõplik paremusjärjestus: 1. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 9 punkti, 2. HC Tallinn 8 punkti, 3. Kaunase Granitas-Karys (Leedu) 5 punkti, 4. Grankulla IFK (Soome) 5 punkti, 5. Peterburi HC Neva 2 (Venemaa) 3 punkti, 6. SK Tapa 0 punkti.
### Response:
Tallinna rahvusvahelise käsipalliturniiri võitis kaotuseta jäänud Kehra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endisel Ida-Saksamaal asuval Saksimaal kogus AfD 27,5 protsenti häältest ehk pea kolm korda rohkem kui 9,7 protsenti viis aastat tagasi, prognoosisid avalik-õiguslikud telekanalid ARD ja ZDF oma lävepakuküsitlustes.
Saksimaal võidutses kantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), mis kogus 32-33 protsenti häältest. CDU on Saksimaal praegu võimul.
Brandenburgi liidumaal kogus AfD 22,5-24,5 protsenti häältest, võrreldes 2014. aastal peetud eelmistel valimistel näidatud 12,2-protsendise häältesaagiga, näitasid küsitlused.
Brandenburgis noppis valimisvõidu Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), kogudes pisut üle 27 protsendi häältest. SPD on praegu Brandenburgis võimuerakond.
AfD kaasesimees Alexander Gauland ütles, et erakond on rahul valimistulemusega mõlemal liidumaal. Tema sõnul õnnestus AfD-l Saksimaal Merkeli konservatiive karistada.
"Jah, me ei ole veel tugevaim jõud...Me töötame selle nimel," möönis Gauland.
Politoloogide hinnangul peegeldavad valimistulemused kahel liidumaal valitsevat rahulolematust kantsler Merkeli CDU ja SPD koalitsioonivalitsusega. | AfD suurendas kahel Saksa liidumaal oma esindatust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endisel Ida-Saksamaal asuval Saksimaal kogus AfD 27,5 protsenti häältest ehk pea kolm korda rohkem kui 9,7 protsenti viis aastat tagasi, prognoosisid avalik-õiguslikud telekanalid ARD ja ZDF oma lävepakuküsitlustes.
Saksimaal võidutses kantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), mis kogus 32-33 protsenti häältest. CDU on Saksimaal praegu võimul.
Brandenburgi liidumaal kogus AfD 22,5-24,5 protsenti häältest, võrreldes 2014. aastal peetud eelmistel valimistel näidatud 12,2-protsendise häältesaagiga, näitasid küsitlused.
Brandenburgis noppis valimisvõidu Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), kogudes pisut üle 27 protsendi häältest. SPD on praegu Brandenburgis võimuerakond.
AfD kaasesimees Alexander Gauland ütles, et erakond on rahul valimistulemusega mõlemal liidumaal. Tema sõnul õnnestus AfD-l Saksimaal Merkeli konservatiive karistada.
"Jah, me ei ole veel tugevaim jõud...Me töötame selle nimel," möönis Gauland.
Politoloogide hinnangul peegeldavad valimistulemused kahel liidumaal valitsevat rahulolematust kantsler Merkeli CDU ja SPD koalitsioonivalitsusega.
### Response:
AfD suurendas kahel Saksa liidumaal oma esindatust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Federer (ATP 3.) alistas Goffini (ATP 15.) tund ja 22 minutit kestnud matšis kindlalt 6:2, 6:2, 6:0. Šveitsi vanameister servis matši jooksul kümme ässa ja tegi kolm topeltviga, Goffini vastavad numbrid olid null ja neli.
Federer, kes mullu piirdus US Openil neljanda ringiga ning võitis turniiri viimati 2008. aastal, läheb veerandfinaalis vastamisi Grigori Dimitroviga (ATP 78.), kes alistas Alex De Minauri (ATP 38.) 7:5, 6:3, 6:4. | Federer tagas ülikindla võiduga koha kaheksa parema seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Federer (ATP 3.) alistas Goffini (ATP 15.) tund ja 22 minutit kestnud matšis kindlalt 6:2, 6:2, 6:0. Šveitsi vanameister servis matši jooksul kümme ässa ja tegi kolm topeltviga, Goffini vastavad numbrid olid null ja neli.
Federer, kes mullu piirdus US Openil neljanda ringiga ning võitis turniiri viimati 2008. aastal, läheb veerandfinaalis vastamisi Grigori Dimitroviga (ATP 78.), kes alistas Alex De Minauri (ATP 38.) 7:5, 6:3, 6:4.
### Response:
Federer tagas ülikindla võiduga koha kaheksa parema seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tottenham läks Arsenali kodustaadionil peetud kohtumist kümnendal minutil 1:0 juhtima, kui võõrustajate puurilukk Bernd Leno tõrjus Erik Lamela löögi enda ette ning esimesena oli jaol Spursi poolkaitsja Christian Eriksen. Külalised kahekordistasid enda eduseisu 40. minutil, mil Son Heung-mini teenitud penalti realiseeris Harry Kane. Avapoolaja lõpus suutis Alexandre Lacazette Arsenali eest ühe värava aga tagasi lüüa ning Pierre-Emerick Aubameyangi teise poolaja tabamus tõi tabloole 2:2 viiginumbrid.
Päeva esimeses kohtumises alistas Everton kodumurul Wolverhampton Wanderersi tulemusega 3:2. Evertoni eest lõi kaks väravat Richarlison, korra sahistas võrku Alex Iwobi. Wolverhamptoni eest said tabamused kirja Romain Saiss ja Raul Jimenez.
Nelja vooru järel jätkab liigatabeli liidrina kõik kohtumised võitnud Liverpool, kel on 12 punkti. Teine on tiitlikaitsja Manchester City (10 punkti), järgnevad Leicester (8), Crystal Palace (7) ja Arsenal (7). | Tottenham mängis Arsenali vastu maha kaheväravalise edu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tottenham läks Arsenali kodustaadionil peetud kohtumist kümnendal minutil 1:0 juhtima, kui võõrustajate puurilukk Bernd Leno tõrjus Erik Lamela löögi enda ette ning esimesena oli jaol Spursi poolkaitsja Christian Eriksen. Külalised kahekordistasid enda eduseisu 40. minutil, mil Son Heung-mini teenitud penalti realiseeris Harry Kane. Avapoolaja lõpus suutis Alexandre Lacazette Arsenali eest ühe värava aga tagasi lüüa ning Pierre-Emerick Aubameyangi teise poolaja tabamus tõi tabloole 2:2 viiginumbrid.
Päeva esimeses kohtumises alistas Everton kodumurul Wolverhampton Wanderersi tulemusega 3:2. Evertoni eest lõi kaks väravat Richarlison, korra sahistas võrku Alex Iwobi. Wolverhamptoni eest said tabamused kirja Romain Saiss ja Raul Jimenez.
Nelja vooru järel jätkab liigatabeli liidrina kõik kohtumised võitnud Liverpool, kel on 12 punkti. Teine on tiitlikaitsja Manchester City (10 punkti), järgnevad Leicester (8), Crystal Palace (7) ja Arsenal (7).
### Response:
Tottenham mängis Arsenali vastu maha kaheväravalise edu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 23 minutit kestnud matšis võitis Barty küll avaseti esimese geimi, ent kaotas siis viis järgnevat geimi, lubades Wangil murda kahel korral enda servi. Seitsmenda geimi austraallanna küll võitis, aga sett kuulus kindlalt Hiina tennisistile.
Kohtumise teine sett osutus oluliselt tasavägisemaks. Wang haaras küll korduvalt kahegeimilise edu, aga Barty suutis sammu pidada, vähendades kaotusseisu ühele geimipunktile. Eriti põnevaks osutus seti lõpp, mil Barty päästis küll kolm matšpalli, ent pidi sellegipoolest Wangile alla vanduma.
27-aastane Wang, kes polnud varasemalt ühelgi slämmiturniiril kolmandast ringist kaugemale jõudnud, kohtub veerandfinaalis Serena Williamsi ja Petra Martici omavahelise matši võitjaga. | Teise asetusega Barty langes hiinlanna käe läbi konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 23 minutit kestnud matšis võitis Barty küll avaseti esimese geimi, ent kaotas siis viis järgnevat geimi, lubades Wangil murda kahel korral enda servi. Seitsmenda geimi austraallanna küll võitis, aga sett kuulus kindlalt Hiina tennisistile.
Kohtumise teine sett osutus oluliselt tasavägisemaks. Wang haaras küll korduvalt kahegeimilise edu, aga Barty suutis sammu pidada, vähendades kaotusseisu ühele geimipunktile. Eriti põnevaks osutus seti lõpp, mil Barty päästis küll kolm matšpalli, ent pidi sellegipoolest Wangile alla vanduma.
27-aastane Wang, kes polnud varasemalt ühelgi slämmiturniiril kolmandast ringist kaugemale jõudnud, kohtub veerandfinaalis Serena Williamsi ja Petra Martici omavahelise matši võitjaga.
### Response:
Teise asetusega Barty langes hiinlanna käe läbi konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pogacar läbis 94,4 kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 2:58.09, edestades teiseks tulnud kolumblast Nairo Quintanat (Movistar Team) 23 sekundiga. Kolmandaks tuli Pogacari kaasmaalane Primož Roglic (Team Jumbo-Visma), kes kaotas võitjale 48 sekundiga.
Tuuri üldarvestuses tõusis esimeseks viis kohta kerkinud Nairo Quintana, kes edestab teiseks kerkinud Primož Roglicit kuue sekundiga. Kolmandana jätkab kolumblane Miguel Angel Lopez (Astana Pro Team). Etapivõidu teeninud Pogacar tõusis viiendaks (+1.42).
Esmaspäeval on Hispaania velotuuril puhkepäev, teisipäeval ootab rattureid eest 36,2-kilomeetrine temposõit. | Vuelta sai uue üldliidri, etapivõidu noppis noor sloveen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pogacar läbis 94,4 kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 2:58.09, edestades teiseks tulnud kolumblast Nairo Quintanat (Movistar Team) 23 sekundiga. Kolmandaks tuli Pogacari kaasmaalane Primož Roglic (Team Jumbo-Visma), kes kaotas võitjale 48 sekundiga.
Tuuri üldarvestuses tõusis esimeseks viis kohta kerkinud Nairo Quintana, kes edestab teiseks kerkinud Primož Roglicit kuue sekundiga. Kolmandana jätkab kolumblane Miguel Angel Lopez (Astana Pro Team). Etapivõidu teeninud Pogacar tõusis viiendaks (+1.42).
Esmaspäeval on Hispaania velotuuril puhkepäev, teisipäeval ootab rattureid eest 36,2-kilomeetrine temposõit.
### Response:
Vuelta sai uue üldliidri, etapivõidu noppis noor sloveen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kangert lõpetas grupis, mis kaotas võitjale kolme minuti ja 55 sekundiga.
248,1-kilomeetrise sõidu võitis Kangerti tiimikaaslane belglane Sep Vanmarcke ajaga 6:12.23. Teiseks tuli Belgia rattur Tiesj Benoot (Lotto Soudal) ning kolmandaks austraallane Jack Haig (Mitchelton-Scott), mõlemad ratturid kaotasid võitjale kolme sekundiga.
Kokku sai Bretagne'is tulemuse kirja 90 osavõtjat. | Tanel Kangert lõpetas Prantsusmaal sõidetud klassikul kuuendas kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kangert lõpetas grupis, mis kaotas võitjale kolme minuti ja 55 sekundiga.
248,1-kilomeetrise sõidu võitis Kangerti tiimikaaslane belglane Sep Vanmarcke ajaga 6:12.23. Teiseks tuli Belgia rattur Tiesj Benoot (Lotto Soudal) ning kolmandaks austraallane Jack Haig (Mitchelton-Scott), mõlemad ratturid kaotasid võitjale kolme sekundiga.
Kokku sai Bretagne'is tulemuse kirja 90 osavõtjat.
### Response:
Tanel Kangert lõpetas Prantsusmaal sõidetud klassikul kuuendas kümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.
Selle "õhu nuusutamise" juurde on ajalooliselt kuulunud näiteks vase hinna pingeline jälgimine, sest üldiselt on selle metalli hinna liikumise dünaamika hea indikaator sellest, mis toimuma hakkab (just nimelt hakkab!). Vase hind on viimastel kuudel küll allapoole nihkunud, kuid mitte määral, millest midagi järeldada saaks.
Teine hea indikaator on olnud see, kuidas suhtuvad teineteisesse lühi- ja pikaajalised (turu)intressimäärad ehk mida võib välja lugeda lühikese ja pika raha hinnast?
On üpriski loogiline, et lühike raha peaks olema pikast odavam. Vahel juhtub aga nii, et pikk raha muutub lühikesest odavamaks. Seda sellepärast, et turuosalised näevad tulevikku tumedamates toonides ning ka positsioneerivad end vastavalt.
Taoline signaal on üldiselt üpris hea ennustusvõimega. Näiteks viimased viis korda, kui selline "lambike on vilkuma hakanud," on sellele (USAs ja ka mujal) järgnenud majandussurutis. (Viimast kiputakse üldiselt defineerima kui kahte või enamat kvartalit majanduslangust.)
Hiljuti hakkaski Ühendriikides (ja mitte ainult) mainitud "lambike vilkuma."
Hetkeks paistis, et ehmatus oli üpriski suur. Seda nii turgudel kui näiteks president Donald Trumpi puhul, kes võttis seetõttu ette järjekordse rünnaku Föderaalreservi ja tolle intressipoliitika suunas.
Kui proovida rahunemiseks välja hingata, siis on "lambikese vilkumisest" võimalik välja lugeda ka midagi muud peale tulevikus ebameeldiva kindlusega saabuva surutise. Nimelt viitab "pika raha" odavnemine sellele, et keskpangad on taas (!) ülimalt lahkeks muutunud. See kehtib nii presidendilt nahutada saanud Föderaalreservi kui ka Euroopa Keskpanga (ECB) suhtes.
Nimelt teatas ECB intressimäärade üle otsustava komitee liige Olli Rehn hiljuti ajakirjanduses, et juba septembris on keskpangalt oodata "märkimisväärset ja mõjusast poliitikapaketti." Kui sõnum pole piisavalt konkreetne, siis lisame siia Rehni poolt veel öeldu, et "töötades finantsturgudega on parem teha pigem rohkem kui liiga vähe."
"Kuna tänases maailmas on kõik kõigega seotud, siis teiste riikide pika raha hinna langus on teatud mõju avaldanud ka pika raha hinnale USA-s."
Kuna lühiajaliste intressimäärade edasine langus euroalal ja mitmetes teistes riikides on mõnevõrra raskendatud, ei jää keskpangal muud üle, kui osta jõuliselt pikemaajalisi võlakirju, et hoida pikaajalisi intressimäärasid madalal tasemel, sest see on vajalik majanduse üpriski nõrga tervise tõttu. Kuna tänases maailmas on kõik kõigega seotud, siis teiste riikide pika raha hinna langus on teatud mõju avaldanud ka pika raha hinnale USA-s.
Siit jõuame taas järelduseni, et kuna raha hind ja seega ka võlakirjadelt teenitav ilmselt püsib madalana seni arvatust (taas kord!) kauem, siis ei jää turuosalistel/investoritel väga muud üle, kui otsida tootlust muudest varaklassidest.
Ülimadalad võlakirjatootlused kasvatavad näiteks aktsiate suhtelist atraktiivsust.
Näiteks S&P500 indeksi dividenditootlus on hetkel (kesisevõitu) ca 2%. Ometi on see ca 50 baaspunkti kõrgem kui 10-aastase USA riigivõlakirja tootlus. Seega peaks indeks reaaltasandil kukkuma ca 28% (eeldades 2% inflatsiooni), et võlakirjade suhteline tootlus aktsiate omast parem oleks. Klaas on aktsiainvestori jaoks siiski poolenisti täis!
Jah – maailma majanduskasv väljaspool Ühendriike on nõrguke. Peamine nõrkuse allikas on tööstus. Teenindussektor on enam-vähem hästi vastu pidanud – vähemalt tööstusega võrreldes.
Üldiselt on nii, et globaalne tootmistsükkel kestab tavaliselt ca 18 kuud (18 kuuud üles ja 18 alla) ning arvestades, et eelmine langustsükkel algas eelmise aasta algupoolel, võiks ka tööstusest peagi tulla pigem positiivseid signaale. Need positiivsed signaalid saavad tulla loomulikult eeldusel, et kaubandussõda ei eskaleeru.
Kokkuvõttes võib tõdeda, et isegi ainult mõõdukalt optimistlik stsenaarium viitab sellele, et globaalne kasv lähiajal taastub. See aga tähendab võlakirjade hindade "läbi põranda" kukkumise lõppu vähemalt mõneks ajaks ning seda, nagu juba mainitud sai – klaas on riskantsemate varade jaoks mitte pooltühi vaid poolenisti täis! | Peeter Koppel: klaas on siiski pooltäis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.
Selle "õhu nuusutamise" juurde on ajalooliselt kuulunud näiteks vase hinna pingeline jälgimine, sest üldiselt on selle metalli hinna liikumise dünaamika hea indikaator sellest, mis toimuma hakkab (just nimelt hakkab!). Vase hind on viimastel kuudel küll allapoole nihkunud, kuid mitte määral, millest midagi järeldada saaks.
Teine hea indikaator on olnud see, kuidas suhtuvad teineteisesse lühi- ja pikaajalised (turu)intressimäärad ehk mida võib välja lugeda lühikese ja pika raha hinnast?
On üpriski loogiline, et lühike raha peaks olema pikast odavam. Vahel juhtub aga nii, et pikk raha muutub lühikesest odavamaks. Seda sellepärast, et turuosalised näevad tulevikku tumedamates toonides ning ka positsioneerivad end vastavalt.
Taoline signaal on üldiselt üpris hea ennustusvõimega. Näiteks viimased viis korda, kui selline "lambike on vilkuma hakanud," on sellele (USAs ja ka mujal) järgnenud majandussurutis. (Viimast kiputakse üldiselt defineerima kui kahte või enamat kvartalit majanduslangust.)
Hiljuti hakkaski Ühendriikides (ja mitte ainult) mainitud "lambike vilkuma."
Hetkeks paistis, et ehmatus oli üpriski suur. Seda nii turgudel kui näiteks president Donald Trumpi puhul, kes võttis seetõttu ette järjekordse rünnaku Föderaalreservi ja tolle intressipoliitika suunas.
Kui proovida rahunemiseks välja hingata, siis on "lambikese vilkumisest" võimalik välja lugeda ka midagi muud peale tulevikus ebameeldiva kindlusega saabuva surutise. Nimelt viitab "pika raha" odavnemine sellele, et keskpangad on taas (!) ülimalt lahkeks muutunud. See kehtib nii presidendilt nahutada saanud Föderaalreservi kui ka Euroopa Keskpanga (ECB) suhtes.
Nimelt teatas ECB intressimäärade üle otsustava komitee liige Olli Rehn hiljuti ajakirjanduses, et juba septembris on keskpangalt oodata "märkimisväärset ja mõjusast poliitikapaketti." Kui sõnum pole piisavalt konkreetne, siis lisame siia Rehni poolt veel öeldu, et "töötades finantsturgudega on parem teha pigem rohkem kui liiga vähe."
"Kuna tänases maailmas on kõik kõigega seotud, siis teiste riikide pika raha hinna langus on teatud mõju avaldanud ka pika raha hinnale USA-s."
Kuna lühiajaliste intressimäärade edasine langus euroalal ja mitmetes teistes riikides on mõnevõrra raskendatud, ei jää keskpangal muud üle, kui osta jõuliselt pikemaajalisi võlakirju, et hoida pikaajalisi intressimäärasid madalal tasemel, sest see on vajalik majanduse üpriski nõrga tervise tõttu. Kuna tänases maailmas on kõik kõigega seotud, siis teiste riikide pika raha hinna langus on teatud mõju avaldanud ka pika raha hinnale USA-s.
Siit jõuame taas järelduseni, et kuna raha hind ja seega ka võlakirjadelt teenitav ilmselt püsib madalana seni arvatust (taas kord!) kauem, siis ei jää turuosalistel/investoritel väga muud üle, kui otsida tootlust muudest varaklassidest.
Ülimadalad võlakirjatootlused kasvatavad näiteks aktsiate suhtelist atraktiivsust.
Näiteks S&P500 indeksi dividenditootlus on hetkel (kesisevõitu) ca 2%. Ometi on see ca 50 baaspunkti kõrgem kui 10-aastase USA riigivõlakirja tootlus. Seega peaks indeks reaaltasandil kukkuma ca 28% (eeldades 2% inflatsiooni), et võlakirjade suhteline tootlus aktsiate omast parem oleks. Klaas on aktsiainvestori jaoks siiski poolenisti täis!
Jah – maailma majanduskasv väljaspool Ühendriike on nõrguke. Peamine nõrkuse allikas on tööstus. Teenindussektor on enam-vähem hästi vastu pidanud – vähemalt tööstusega võrreldes.
Üldiselt on nii, et globaalne tootmistsükkel kestab tavaliselt ca 18 kuud (18 kuuud üles ja 18 alla) ning arvestades, et eelmine langustsükkel algas eelmise aasta algupoolel, võiks ka tööstusest peagi tulla pigem positiivseid signaale. Need positiivsed signaalid saavad tulla loomulikult eeldusel, et kaubandussõda ei eskaleeru.
Kokkuvõttes võib tõdeda, et isegi ainult mõõdukalt optimistlik stsenaarium viitab sellele, et globaalne kasv lähiajal taastub. See aga tähendab võlakirjade hindade "läbi põranda" kukkumise lõppu vähemalt mõneks ajaks ning seda, nagu juba mainitud sai – klaas on riskantsemate varade jaoks mitte pooltühi vaid poolenisti täis!
### Response:
Peeter Koppel: klaas on siiski pooltäis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teel finaali sai Must neli võitu alistades avaringides austerlase Leon Seiwaldi ja inglase Alex Lane. Veerandfinaalis oli Must kahes geimis parem Islandi esireketist Kari Gunnarssonist ning poolfinaalis sai kindlalt jagu India mängijast Kartikey Gulshan Kumarist 21:13, 21:7. Finaalis kohtus Must hiinlase Lei Lan Xiga. Eestlane jäi finaalmängus alla 10:21, 15:21.
Musta sõnul tal finaaliks enam piisavalt jõudu ei jätkunud, et nii kiirele ja hea kvaliteediga mängijale vastu saadal: "Üldiselt olen turniiriga siiski väga rahul, sest sain olulisi edetabelipunkte, mis aitasid mind OM-ile sammu jälle lähemale". | Raul Must saavutas Euroopa karikaetapil teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teel finaali sai Must neli võitu alistades avaringides austerlase Leon Seiwaldi ja inglase Alex Lane. Veerandfinaalis oli Must kahes geimis parem Islandi esireketist Kari Gunnarssonist ning poolfinaalis sai kindlalt jagu India mängijast Kartikey Gulshan Kumarist 21:13, 21:7. Finaalis kohtus Must hiinlase Lei Lan Xiga. Eestlane jäi finaalmängus alla 10:21, 15:21.
Musta sõnul tal finaaliks enam piisavalt jõudu ei jätkunud, et nii kiirele ja hea kvaliteediga mängijale vastu saadal: "Üldiselt olen turniiriga siiski väga rahul, sest sain olulisi edetabelipunkte, mis aitasid mind OM-ile sammu jälle lähemale".
### Response:
Raul Must saavutas Euroopa karikaetapil teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile toimunud kvalifikatsioonisõit tuli Kert Varikul ja Lauris Daidersil juba viiendal ringil katkestada ja see tähendas, et mehed pidid Last Chance sõitu minema. See õnnestus neil küll võita, kuid tänasteks põhisõitudeks tähendas see alles 25. stardikohta, kirjutab MX Mania.
Tänases avasõidus toimus stardi järel massikukkumine ja sinna jäid kinni ka Varik ja Daiders. Suur ajakaotus tähendas, et kõrget kohta enam püüda polnud võimalik, kuid mehed tegid siiski hea sõidu ja suutsid lõpuks üheksandaks tulla. Sõidu võitsid eelmise hooaja maailmameistrid Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart (Belgia/Holland). Teisena tulid finišisse sarja tänavused liidrid Etienne Bax ja Kaspars Stupelis (Holland/Läti) ning kolmandana Zeno Compalati ja Bastien Chopin (Itaalia/Prantsusmaa).
Teine sõit algas Varikul ja Daidersil natuke paremini ja mõne ringi järel hoiti 13. kohta. Lõpuks tuldi finišisse taas üheksandana, kuid karistuse tõttu läks neile kirja 12. koht. Võidu võtsid taas Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart, teise koha said Etienne Bax ja Kaspars Stupelis ning kolmanda koha Jake Brown ja Joe Millard (Suurbritannia).
Etapi kokkuvõttes teenisid Kert Varik ja Lauris Daiders 21 punktiga kümnenda koha. Esikoha said 50 punktiga Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart, teise koha 44 punktiga Etienne Bax ja Kaspars Stupelis ja kolmanda koha 36 punktiga Jake Brown ja Joe Millard. Sarja kokkuvõttes jätkavad Varik ja Daiders kuuendal kohal.
Sõita jääb veel kaks etappi, järgmine etapp toimub järgmisel nädalavahetusel Prantsusmaal. | Varik ja Daiders tulid Belgia MM-etapil kümnendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile toimunud kvalifikatsioonisõit tuli Kert Varikul ja Lauris Daidersil juba viiendal ringil katkestada ja see tähendas, et mehed pidid Last Chance sõitu minema. See õnnestus neil küll võita, kuid tänasteks põhisõitudeks tähendas see alles 25. stardikohta, kirjutab MX Mania.
Tänases avasõidus toimus stardi järel massikukkumine ja sinna jäid kinni ka Varik ja Daiders. Suur ajakaotus tähendas, et kõrget kohta enam püüda polnud võimalik, kuid mehed tegid siiski hea sõidu ja suutsid lõpuks üheksandaks tulla. Sõidu võitsid eelmise hooaja maailmameistrid Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart (Belgia/Holland). Teisena tulid finišisse sarja tänavused liidrid Etienne Bax ja Kaspars Stupelis (Holland/Läti) ning kolmandana Zeno Compalati ja Bastien Chopin (Itaalia/Prantsusmaa).
Teine sõit algas Varikul ja Daidersil natuke paremini ja mõne ringi järel hoiti 13. kohta. Lõpuks tuldi finišisse taas üheksandana, kuid karistuse tõttu läks neile kirja 12. koht. Võidu võtsid taas Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart, teise koha said Etienne Bax ja Kaspars Stupelis ning kolmanda koha Jake Brown ja Joe Millard (Suurbritannia).
Etapi kokkuvõttes teenisid Kert Varik ja Lauris Daiders 21 punktiga kümnenda koha. Esikoha said 50 punktiga Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart, teise koha 44 punktiga Etienne Bax ja Kaspars Stupelis ja kolmanda koha 36 punktiga Jake Brown ja Joe Millard. Sarja kokkuvõttes jätkavad Varik ja Daiders kuuendal kohal.
Sõita jääb veel kaks etappi, järgmine etapp toimub järgmisel nädalavahetusel Prantsusmaal.
### Response:
Varik ja Daiders tulid Belgia MM-etapil kümnendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vassiljev tegi endale liiga 11. minutil, kui toimetas paremalt äärelt karistuslöögi, mille Erik Sorga peaga latti lõi. Poolkaitsja jätkas mõnda aega, aga küsis siis vahetust, kirjutab Soccernet.ee. Flora peatreener Jürgen Henni sõnul tegi Vassiljev liiga enda puusapainutaja lihasele.
Eesti koondise jaoks on Vassiljevi vigastus halb uudis, sest juba homme kogunetakse 6. ja 9. septembri EM-valikmängudeks Valgevene ja Hollandiga.
Lootusi siiski matta ei tasu, sest Vassiljev ise säilitas mõistliku optimismi. "On lootus, et ei ole midagi tõsist. Aga eks selgub," sõnas Vassiljev pärast kohtumist.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Vigastada saanud Vassiljev säilitas koondise osas optimismi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vassiljev tegi endale liiga 11. minutil, kui toimetas paremalt äärelt karistuslöögi, mille Erik Sorga peaga latti lõi. Poolkaitsja jätkas mõnda aega, aga küsis siis vahetust, kirjutab Soccernet.ee. Flora peatreener Jürgen Henni sõnul tegi Vassiljev liiga enda puusapainutaja lihasele.
Eesti koondise jaoks on Vassiljevi vigastus halb uudis, sest juba homme kogunetakse 6. ja 9. septembri EM-valikmängudeks Valgevene ja Hollandiga.
Lootusi siiski matta ei tasu, sest Vassiljev ise säilitas mõistliku optimismi. "On lootus, et ei ole midagi tõsist. Aga eks selgub," sõnas Vassiljev pärast kohtumist.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Vigastada saanud Vassiljev säilitas koondise osas optimismi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedulased saavutasid juba avaveerandi lõpuks 17-punktilise edu, mis poolajaks kasvatati juba 27 silma peale. Kolmas veerand võideti 17 punktiga, neljas kümne silmaga.
Leedu resultatiivseimad mängijad olid Mantas Kalnietis, Domantas Sabonis ja Jonas Valanciunas, kes kõik said kirja 13 punkti. Valanciunas sai hakkama ka kaksikduubliga, tuues meeskonnale veel 11 lauapalli. Senegali parimatena viskasid Maurice Ndour, Ibrahima Faye ja Babacar Toure kõik kaheksa silma.
Leedu tõusis H-alagrupis suure võiduga ka liidriks. Alagrupi teises kohtumises alistas Austraalia täna Kanada 108:92.
E-alagrupis oli võistlustules tiitlikaitsja USA, kes alistas Tšehhi 88:67 (17:14, 26:15, 23:19, 22:19). USA parimana viskas Donovan Mitchell 16 punkti, 14 silma kirjutati Harrison Barnesi kontole. Kemba Walker panustas võitu 13 punktiga. Tšehhi parim oli 17 punkti toonud Tomas Satoransky.
Grupi teises kohtumises oli Türgi 86:67 parem Jaapanist. | Leedu alustas korvpalli MM-i 54-punktilise võiduga, USA alistas Tšehhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedulased saavutasid juba avaveerandi lõpuks 17-punktilise edu, mis poolajaks kasvatati juba 27 silma peale. Kolmas veerand võideti 17 punktiga, neljas kümne silmaga.
Leedu resultatiivseimad mängijad olid Mantas Kalnietis, Domantas Sabonis ja Jonas Valanciunas, kes kõik said kirja 13 punkti. Valanciunas sai hakkama ka kaksikduubliga, tuues meeskonnale veel 11 lauapalli. Senegali parimatena viskasid Maurice Ndour, Ibrahima Faye ja Babacar Toure kõik kaheksa silma.
Leedu tõusis H-alagrupis suure võiduga ka liidriks. Alagrupi teises kohtumises alistas Austraalia täna Kanada 108:92.
E-alagrupis oli võistlustules tiitlikaitsja USA, kes alistas Tšehhi 88:67 (17:14, 26:15, 23:19, 22:19). USA parimana viskas Donovan Mitchell 16 punkti, 14 silma kirjutati Harrison Barnesi kontole. Kemba Walker panustas võitu 13 punktiga. Tšehhi parim oli 17 punkti toonud Tomas Satoransky.
Grupi teises kohtumises oli Türgi 86:67 parem Jaapanist.
### Response:
Leedu alustas korvpalli MM-i 54-punktilise võiduga, USA alistas Tšehhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjala Vabariigis asub metsa sees massihaud, kus lebab 6241 surnukeha. Ohvrite näol on tegu inimestega, kes hukati aastatel 1937-1938 stalinistlike repressioonide käigus. Aastakümneid oli tegu riigisaladusega, kuid tänu ajaloolaste ja inimõiguslaste pingutustele jõudis selle massihaua lugu 1990. aastatel avalikkuseni ning selle jaoks õnnestus korraks avada ka NKVD arhiiv, kirjutavad Independent ja Meduza.
Alles siis sai massihaud nime Sandarmohh (Сандармох) ning sinna pandi ka mälestuskivi sõnumiga: "Inimesed! Ärge tapke üksteist". Alates 1997. aastast, kui paik avalikkusele ligipääsetavaks sai, on sellest saanud koht, kus stalinistlike repressioonide käes kannatanud ja nende lähedased ohvreid mälestamas käivad.
Nii kestis see käesoleva aasta suveni, mil kohale saabusid "patriootidest" väljakaevajad.
Meeskonda juhib Kremli poolt toetatud organisatsioon nimega Venemaa sõjaajaloo ühing (RVIO), mis paistab olevat saabunud selge eesmärgiga tõestada, et Sandarmohhis maetud inimluud ei kuulu mitte stalinistlike kuritegude ohvritele - vähemalt mitte kõik -, vaid Nõukogude sõduritele, kes Soome vägede poolt aastatel 1942-1944 vangi võeti ja hukati.
Erinevalt stalinistlike kuritegude ohvritest pole selliste väidete kohta mingeid erilisi tõendeid, ning väljakaevamiste korraldajad toetuvad teooriatele, mille on välja käinud kaks kohalikku vastuolulist ajaloolast, Sergei Verigin ja Juri Kilin. Nende teooria seisneb lühidalt järgnevas küsimuses: kui Soome väed kasutasid Nõukogude sõjavangide majutamiseks sama laagrit, mis takistas neid siis samas kohas hukkamisi korraldamast?
Pressikonverentsil lükkas RVIO väljakaevamismeeskonna juht Sergei Barinov tagasi väited, justkui oleksid nad saabunud eesmärgiga ajalugu ümber kirjutada või ilustada. Tema sõnul olevat neid üleüldse kutsutud Karjala Vabariigi kultuuriministeeriumi poolt, et ajaloolist hüpoteesi kontrollida. Seda väites näitas Barinov ka aseminister Sergei Solovjovi kirja, millest õnnestus kiiruga foto teha inimõigusorganisatsiooni Memorial vaatlejal Jelena Kondrahhinal.
Kirjas on kriitikute arvates lauseid, mis viitavad just sellele, mida RVIO esindaja just hetk varem oli eitanud. Kirjas märgiti, et stalinistlikke repressioone kasutatakse välisriikide poolt Venemaa vastu propagandarelvana ning et spekulatsioonid Sandarmohhi asjus kahjustavad Venemaa rahvusvahelist mainet ja sellest on saamas ka ühendav tegur valitsusvastaste jõudude jaoks.
Aktivistide ja ajaloolaste jaoks ei tulnud sellised väited üllatusena ning nende arvates kasutavad võimud Sandarmohhi massihauda katsepolügoonina edasistes infosõjas, mis puudutab Venemaa ajalugu ja minevikku. | Meedia: Kremli-meelsed üritavad Stalini-aegset massihauda Soome süüks teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjala Vabariigis asub metsa sees massihaud, kus lebab 6241 surnukeha. Ohvrite näol on tegu inimestega, kes hukati aastatel 1937-1938 stalinistlike repressioonide käigus. Aastakümneid oli tegu riigisaladusega, kuid tänu ajaloolaste ja inimõiguslaste pingutustele jõudis selle massihaua lugu 1990. aastatel avalikkuseni ning selle jaoks õnnestus korraks avada ka NKVD arhiiv, kirjutavad Independent ja Meduza.
Alles siis sai massihaud nime Sandarmohh (Сандармох) ning sinna pandi ka mälestuskivi sõnumiga: "Inimesed! Ärge tapke üksteist". Alates 1997. aastast, kui paik avalikkusele ligipääsetavaks sai, on sellest saanud koht, kus stalinistlike repressioonide käes kannatanud ja nende lähedased ohvreid mälestamas käivad.
Nii kestis see käesoleva aasta suveni, mil kohale saabusid "patriootidest" väljakaevajad.
Meeskonda juhib Kremli poolt toetatud organisatsioon nimega Venemaa sõjaajaloo ühing (RVIO), mis paistab olevat saabunud selge eesmärgiga tõestada, et Sandarmohhis maetud inimluud ei kuulu mitte stalinistlike kuritegude ohvritele - vähemalt mitte kõik -, vaid Nõukogude sõduritele, kes Soome vägede poolt aastatel 1942-1944 vangi võeti ja hukati.
Erinevalt stalinistlike kuritegude ohvritest pole selliste väidete kohta mingeid erilisi tõendeid, ning väljakaevamiste korraldajad toetuvad teooriatele, mille on välja käinud kaks kohalikku vastuolulist ajaloolast, Sergei Verigin ja Juri Kilin. Nende teooria seisneb lühidalt järgnevas küsimuses: kui Soome väed kasutasid Nõukogude sõjavangide majutamiseks sama laagrit, mis takistas neid siis samas kohas hukkamisi korraldamast?
Pressikonverentsil lükkas RVIO väljakaevamismeeskonna juht Sergei Barinov tagasi väited, justkui oleksid nad saabunud eesmärgiga ajalugu ümber kirjutada või ilustada. Tema sõnul olevat neid üleüldse kutsutud Karjala Vabariigi kultuuriministeeriumi poolt, et ajaloolist hüpoteesi kontrollida. Seda väites näitas Barinov ka aseminister Sergei Solovjovi kirja, millest õnnestus kiiruga foto teha inimõigusorganisatsiooni Memorial vaatlejal Jelena Kondrahhinal.
Kirjas on kriitikute arvates lauseid, mis viitavad just sellele, mida RVIO esindaja just hetk varem oli eitanud. Kirjas märgiti, et stalinistlikke repressioone kasutatakse välisriikide poolt Venemaa vastu propagandarelvana ning et spekulatsioonid Sandarmohhi asjus kahjustavad Venemaa rahvusvahelist mainet ja sellest on saamas ka ühendav tegur valitsusvastaste jõudude jaoks.
Aktivistide ja ajaloolaste jaoks ei tulnud sellised väited üllatusena ning nende arvates kasutavad võimud Sandarmohhi massihauda katsepolügoonina edasistes infosõjas, mis puudutab Venemaa ajalugu ja minevikku.
### Response:
Meedia: Kremli-meelsed üritavad Stalini-aegset massihauda Soome süüks teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spa-Francorchampsi ringrajal läks võistlus põnevaks juba esimesest ringist, kui peale stardimärguannet läks võistlejatel kitsaks esimeses paremkurvis. Kui Hamilton lipsas mööda Sebastian Vettelist, siis Max Verstappenil (Red Bull) nii hästi ei läinud ning peale kokkupõrget Kimi Räikköneniga (Alfa Romeo) tuli võistlus lõpetada.
Ferrari piloodid olid Belgias rajal erineva rehvitaktikaga. Kui Vettel ühel hetkel taipas, et tema rehvid ei pea ühe peatusega lõpuni vastu, siis lasi ta meeskonnakaaslasel minna oma teed ja tegi peale Hamiltoni möödumist boksipeatuse. See langetas ta neljandale kohale, millega mullune Belgia GP võitja sõidu ka lõpetas.
Viimasel viiel ringil läks võistlus aga eriti põnevaks, sest tiitlikaitsja hakkas Leclercile igal ringil aina lähemale tulema. Briti võiduvõimalused kustutas lõplikult viimasel ringil seina sõitnud Antonio Giovinazzi (Alfa Romeo). Kollased lipud tähendasid, et Leclerc sai finišijoone turvaliselt ületada esikohal.
Esikümnesse ehk punktikohale mahtusid veel Alexander Albon (Red Bull), Sergio Perez (Racing Point), Daniil Kvyat (Toro Rosso), Nico Hulkenberg (Renault), Pierre Gasly (Toro Rosso) ja Lance Stroll (McLaren).
Järgmine vormel-1 MM-sarja etapp toimub nädala pärast Itaalias Monza ringrajal. | Leclerc võitis karjääri esimese vormel-1 MM-etapi ja lõpetas Ferrari põua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spa-Francorchampsi ringrajal läks võistlus põnevaks juba esimesest ringist, kui peale stardimärguannet läks võistlejatel kitsaks esimeses paremkurvis. Kui Hamilton lipsas mööda Sebastian Vettelist, siis Max Verstappenil (Red Bull) nii hästi ei läinud ning peale kokkupõrget Kimi Räikköneniga (Alfa Romeo) tuli võistlus lõpetada.
Ferrari piloodid olid Belgias rajal erineva rehvitaktikaga. Kui Vettel ühel hetkel taipas, et tema rehvid ei pea ühe peatusega lõpuni vastu, siis lasi ta meeskonnakaaslasel minna oma teed ja tegi peale Hamiltoni möödumist boksipeatuse. See langetas ta neljandale kohale, millega mullune Belgia GP võitja sõidu ka lõpetas.
Viimasel viiel ringil läks võistlus aga eriti põnevaks, sest tiitlikaitsja hakkas Leclercile igal ringil aina lähemale tulema. Briti võiduvõimalused kustutas lõplikult viimasel ringil seina sõitnud Antonio Giovinazzi (Alfa Romeo). Kollased lipud tähendasid, et Leclerc sai finišijoone turvaliselt ületada esikohal.
Esikümnesse ehk punktikohale mahtusid veel Alexander Albon (Red Bull), Sergio Perez (Racing Point), Daniil Kvyat (Toro Rosso), Nico Hulkenberg (Renault), Pierre Gasly (Toro Rosso) ja Lance Stroll (McLaren).
Järgmine vormel-1 MM-sarja etapp toimub nädala pärast Itaalias Monza ringrajal.
### Response:
Leclerc võitis karjääri esimese vormel-1 MM-etapi ja lõpetas Ferrari põua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suwon kaotas kodus poolaja 0:1, aga vastaste omavärav ja Kim Min-Jae tabamus pöörasid seisu ümber, enne kui lõpu eel valusalt viigistada lubati. Anier tegi kaasa kogu kohtumise, kirjutab Soccernet.ee.
Viimase 11 mänguga ainult ühe võidu teeninud Suwon on tabelis langenud kuuendale kohale, kõrgliiga üleminekumängudele viivast neljandast positsioonist kaheksa punkti kaugusele.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Anier ja Suwon jäid viiendal lisaminutil võiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suwon kaotas kodus poolaja 0:1, aga vastaste omavärav ja Kim Min-Jae tabamus pöörasid seisu ümber, enne kui lõpu eel valusalt viigistada lubati. Anier tegi kaasa kogu kohtumise, kirjutab Soccernet.ee.
Viimase 11 mänguga ainult ühe võidu teeninud Suwon on tabelis langenud kuuendale kohale, kõrgliiga üleminekumängudele viivast neljandast positsioonist kaheksa punkti kaugusele.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Anier ja Suwon jäid viiendal lisaminutil võiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia õpetlase Nuccio Ordine manifest "Kasutuse kasulikkusest" olnuks Tallinna Ülikooli kirjastusel kasulikum avaldamata jätta. Teos ei täida ühtki tagakaane soovitajate lubadusist, see ei ole "kriitiline käsitlus loova, uutele avastusele suunatud vaimu ja kasumi teenimisele keskendunud ühiskonnakorralduse antiteetilisest suhtest", nagu väidab Kristi Viiding, veel vähem suudab Ordine tõendada, "miks mõned esmapilgul kasutud asjad võivad osututuda eriti kasulikeks ja vastupidi", nagu miskipärast kirjutab Marek Tamm.
Autor on eessõnas tagakaane-soovitajaist märksa tagasihoidlikum ja tõdeb, et "tekst ei pretendeeri terviklikkusele, vaid peegeldab oma fragmentaarset saamislugu", ent ka siin veetakse lugejat alt, sest Ordine enda teksti (vähemalt mitte selle esseistlikul, tähendust looval kujul) raamatus eriti ei kohta, tegemist on pigem klassikaliste tekstide lugemispäevikuga.
Kus iganes on märgatud sõna "kasutus", on Ordine teinud mõttelise linnukese, lisades mõne hajusa ääremärkuse, reflekteerimata sellegi üle, mil moel tsiteeritud autor nüansseerib kasutuse mõistet. "Põlgus" on sõna, mida autori ääremärkustes kohtab üsna sageli ja mida oleks olnud aus ka teose pealkirjas kajastada. Ordine tekst on ilmekas näide põlguse kui uurimisstrateegia täielikust kasutusest, võõrandavast ilust. Praegused poliitilised arengudki peaks tõendama, et põlgus pole kuigi edukas ühiselu kujundamise moodus. Mind absoluutselt ei huvita, mida Ordine põlgab. Tahan maailmast aru saada, põlata oskan ma ise ka, välise abita.
Sellise lugemispäeviku pidamine on kindlasti kasulik uurimistöö algfaasis, mõtete korrastustöö ja mõistelise täpsustuse käigus. Asjaolu, et protoesseistlik tekst ülikooli kirjastuse tähelepanu pälvib, viitab sellele, et ka akadeemiline maailm pole sugugi tundetu mingite kultuuriliste g-punktide puudutamisele, isegi kui neis puudutustes endis puudub vähimgi akadeemiline hügieen.
Ordine ütleb, et "mõtiskluste keskmes on palju üldisem arusaam selliste teadmiste kasulikkusest, mille olmuslikul väärtusel ei ole mingit pistmist utilitaarsete eesmärkidega. […] Selles mõttes pean kasulikuks kõike, mis aitab meil paremaks saada" (lk 11) See on väga tugeva väärtusosutuse ja normatiivse laenguga kasulikkuse-definitsioon, mis selleks, et olla üldse kuidagi kasutatav järgneva teksti lahkamisel, vajaks mingitki reflektsiooni sel teemal, kuidas tagada, et normatiivse surve kütkes säiliks lugejal miskigi moraalne suunataju.
Vaadelgem hetkeks kasutuse kasulikkuse apologeesi holokausti näitel. Natside jaoks oli juutide füüsilise hävitamise projekt kuluallikas, seda mitte ainult rahaliselt. Tõsi, juutidelt võõrandati küll nende vara, millega saadi erakorralist tulu, ent näiteks Slovakkia pidi Saksamaale maksma iga koonduslaagrisse deponeeritud juudi pealt raha, et neist lahti saada. Selleks, et juutide ühiskonnast kõrvaldamine oleks olnud rahaliselt tulus, pidanuks neid kasutama orjatööjõuna. Nende piinamine ja hävitamine polnud majanduslikult mõttekas, veelgi enam, see oli ka moraalselt laostav. Põhjus, miks juutide hävitamise tehnoloogiat nii hoolega täiendati, polnud sugugi puhtalt majanduslik, vaid kultuuriline. Saksa sõdureid sooviti sellest jõledast tegevusest eemal hoida, lõpus lasti juutidel enestel oma rahvuskaaslasi gaasikambreis kantsledada, aga seda saigi teha ainult viisil, mis oleks välistanud relvade sattumise juutidest hukkajate kätte. Seda kõike tehti saksa rahva puhastamise, kultuursemaks, paremaks saamise nimel.
Ma ei väida, et Ordine oleks pidanud oma tsitaadikogumiku eessõnas pikalt lahkama holokausti ajalugu, ent iga kriitilise uurimistaotluse juurde käib püüe seda taotlust ennast problematiseerida, et see tunduks vähegi usutav. Don Quijote puhul, keda Ordine kasutu kasulikkuse protagonistina esile toob, ei ole ju tegemist ainult boheemliku ülluserüütliga, vaid ka vägivaldse (!) ja eluohtliku vaimuhaigega. Aukultuurid, mida ka Cervantese rüütel kehastab, kipuvad olema vägagi vägivaldsed. Ordine viskub igasse kasutuse vääristamise üritusse vähimagi kriitilise reflektsioonita. Selline reflektsioonivõime, eritlus-, arutlus- ja tajuvõime teritamine peaks aga just olema humanitaaria peamine missioon.
Tekstist nähtub, et autor on marksistlike vaadetega vasakpoolne, kel on selge arusaam riigi suurema sekkumise vajadusest akadeemilisse tegevusse. Sellist vajadust serveeritakse kui universaalset antust. Universaalsustaotluslik tekst aga võiks püüda oma teese paigutada ka teistsuguste võimalike antuste rüppe. Halvasti artikuleeritud põlguse asemel neoliberaalse maailmapildi vastu (tasemelt koolikirjanduslik on Ordine raha- ja ärikultuuri põlguseleksika) olnuks märksa huvitavam lugeda kasutuse kasulikkusest näiteks kristliku konservatiivi või sellesama neoliberaali vaatenurgast. Siin esinev põlgus dehumaniseerib teised ilmatajuviisid peale neomarksismi, mis siis, et tsiteeritud autoritest enamik pole just teab mis tuntud klassivõitlejad.
Tõenäoliselt on häda ka minus kui lugejas, sest Ordine tekst pole teadlase tekst, vaid usukinnitus. Sellele kaasanoogutamine eeldab autorile sarnast temperamenditüüpi või eluhoiakut, lisaks ka eshatoloogilist arusaama kaasaegsetest arengutest. Kasutuse väiteist hoolimata osutub tekst vägagi kasulikuks, allutatuks eshatoloogilisele paatosele, poliitiliseks üleskutseks otsustavale tegutsemisele.
Tsitaatide üleajalisusest nähtuv universaalsustaotlus räägib vastu autori väitele, et just nüüd on vaja otsustavat sekkumist, et midagi humanitaaria päästmiseks ette võtta. Ehk siis: Ordine ei tee ühtki pingutust selleks, et näidata, et Demokritose eluajaga võrreldes on midagi tõepoolest halvemaks läinud. Pigem jääb teksti lugedes mulje, et sellise kaitsekõne kasutuse kasulikkusest on kultuuriline universaal, kultuurimessianistliku masinlikkuse ilming, sektisisene rituaal, eneseerutamise moodus.
Ordine tekst on selles mõttes kaval ja seda on sellepoolest keeruline kritiseerida, sest siin õigupoolest ei tehta midagi: tsiteeritakse klassikuid ja antakse autoripoolsete märkustega veidi paatoslikku suunavat hoogu juurde nende tsitaatide mõtestamiseks. On väga lihtne öelda, et arvustaja otsis raamatust seda, mida seal pole. Arvustan ju peamiselt siingi seda, mida autor on tegemata jätnud. Õigupoolest ongi terve see arvustus tõenäoliselt püstitatud väärale eeldusele, et akadeemilise elukorralduse kriitika peaks vastama ka ise akadeemilistele normidele. Ent Ordine tekstis pole ka nii palju eraldiseisvat poliitilist või poeetilist hoogu, et seda kuidagi manifestiks (mis formaadikohaselt ongi rohkem suunda kirjeldav kui põhjendav tekst) lugeda.
Samas võivad ka tegematajätmised osutuda ohtlikuks. Üheks kõige ohtlikumaks tegematajätmiseks on poliitiliste, kodanikujulguse aktide eritlemine esteetilistest. Selle jätab Ordine tegemata kõneldes 1989. aasta Pekingis Tjan'anmeni väljakul aset leidnud aktist, kus üks mees seisis vastakuti tankiga. Selle akti estetiseerimine on tagajärg, mitte põhjus, sest fotograaf Jeff Widener sai selle hetke pildi peale juhuslikult, eemaloleva hotelli rõdult pika objektiiviga pildistades. Poekotti kandev ja tanki ees seisma jäänud hiinlane polnud selles fotograafiga kuidagi eelnevalt kokku leppinud, ka ei saanud ta arvestada, et keegi muu ta tegu jäädvustab peale Hiina kaitsepolitsei.
Ma ei tea, võib-olla on Ordine halvasti artikuleeritud põlgus ja lugeja loopimine maailmakirjanduse klassikaga erakordse julguse või poliitilise agentsuse tunnus autori jaoks. Sel puhul müts maha söakuse eest. Lugejana näib mulle, et see on rohkem selline kodus peegli ees esinemise julgus. Siin ei ole intellektuaalset söakust mõista oma poliitilisi vastaseid ega problematiseerida enda söakust. Seda, et enda depressiooni ehitakse avalikult tsitaatidega klassikalistelt autoritelt, tuleb ikka ette. Miks mitte, sest see annab lugejale võimaluse oma depressiooni uusi varjundeid tuua ning seeläbi haigust paremini taluda. Aga mulle käib närvidele, kui intellektuaalselt mugandunud tüüp ehib enda depressiooni lisaks klassikutele ka tõelise kodanikujulguse aktidega.
Tagasi tagakaane juurde. Ma ei usu, et kumbki tagakaanel lugemissoovituse andnud Eesti humanitaar kirjutaks raamatu formaati väärivas tekstis midagi sellist: "valus on vaadata, kuidas inimesed jooksevad hullunult tormi rahateenimise tõotatud maale, tundmata mingit huvi ümbritseva – looduse, asjade, teiste inimeste – vastu. Eesmärgile naelutatud pilk ei tunne enam rõõmu väikestest igapäevaliigustustest ega märka meie elus tukslevat ilu: päikeseloojangut, tähistaevast, suudluse õrnust, lendavat liblikat, lapse naeratust. Sest suurus on sageli kõige selgemini tajutav lihtsates asjades." Või noh, kui kirjutaks, siis nad täpsustaks, milliseid inimesi õieti silmas peetakse ja kes see kõik ikka vastab nii väga tõele kaasaegse suhtlustehnoloogia (rääkides lilledest ja liblikatest, siis - Instagram!) ja veganluse ja keskkonnateadlikkuse tõusu valguses. Erilist huvi kultuuris toimuvate arengute vastu kultuuriteadlane just üles näita.
Mul on kahju, et ma sellise arvustuse pidin kirjutama. Sest pärast 82 pisikeseformaadilisel leheküljel lugeja heidutamist jõuab Ordine lõpuks asjani ja räägib lähemalt ülikoolide rahastuse ja tõerääkimise teemadel. Aga ka teine ja kolmas peatükk vajanuks märksa rohkem hoolt ja tähelepanu, fakte, näiteid, põhistamist, et olla mõjusad. Energia, mille autor pani tühjavõitu ja kulunud paatose alla, võinuks ta investeerida ilmutuslikku uurimistöösse. Ordine ei oska midagi valgustavat lisada Shakespeare'i, Cervantese ega Demokritose mõttekäikudele ja ka tema kriitika pole valgustusliku, vaid innustava taotlusega.
Kui humanitaaria peamine ülesanne on tuua meieni uusi teadmisi selle kohta, kes me inimestena oleme või olla võiksime, ja teha seda ainult humanitaariale kättesaadavail viisil, siis mis oleks olnud parem kaitsekõne humanitaariale, kui selle väite tõendamine läbi eeskuju. Ordine "Kasutus kasulikkusest" on väga hea eeskuju kõigile, kes räägivad innustunult humanitaaria kasutusest, et siis humanitaaridelt raha ära võtta.
Neile, kes otsivad põhjusi humanitaarvaldkondade rahastamise suurendamiseks, soovitan lugeda hoopis Somogy Varga raamatut "Authenticity as an Ethical Ideal" (Routledge, 2012). Maailma kirjandus- ja mõtteloo, evolutsioonilise psühholoogia, politoloogia, filosoofia jpt autoritelt mõtet ammutades püüab Varga kirjeldada kaasaja inimese moraalset kimbatust ja teha seda nii, et isegi siis, kui ma ei nõustu autori välja pakutud teljestikuga, saan ma ometi märksa paremini aru, mis täna maailmas toimub, sest autorit kannab põletav huvi maailmas toimuvate muutuste vastu. Ühiseluliste muutuste seletamine või lihtlabane muutuste tajumine nende muutuste moraalset tähenduslikkust esile tooval moel pole tugeva humanitaariata võimalik. | Arvustus. Weikene põlgamise õpetus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia õpetlase Nuccio Ordine manifest "Kasutuse kasulikkusest" olnuks Tallinna Ülikooli kirjastusel kasulikum avaldamata jätta. Teos ei täida ühtki tagakaane soovitajate lubadusist, see ei ole "kriitiline käsitlus loova, uutele avastusele suunatud vaimu ja kasumi teenimisele keskendunud ühiskonnakorralduse antiteetilisest suhtest", nagu väidab Kristi Viiding, veel vähem suudab Ordine tõendada, "miks mõned esmapilgul kasutud asjad võivad osututuda eriti kasulikeks ja vastupidi", nagu miskipärast kirjutab Marek Tamm.
Autor on eessõnas tagakaane-soovitajaist märksa tagasihoidlikum ja tõdeb, et "tekst ei pretendeeri terviklikkusele, vaid peegeldab oma fragmentaarset saamislugu", ent ka siin veetakse lugejat alt, sest Ordine enda teksti (vähemalt mitte selle esseistlikul, tähendust looval kujul) raamatus eriti ei kohta, tegemist on pigem klassikaliste tekstide lugemispäevikuga.
Kus iganes on märgatud sõna "kasutus", on Ordine teinud mõttelise linnukese, lisades mõne hajusa ääremärkuse, reflekteerimata sellegi üle, mil moel tsiteeritud autor nüansseerib kasutuse mõistet. "Põlgus" on sõna, mida autori ääremärkustes kohtab üsna sageli ja mida oleks olnud aus ka teose pealkirjas kajastada. Ordine tekst on ilmekas näide põlguse kui uurimisstrateegia täielikust kasutusest, võõrandavast ilust. Praegused poliitilised arengudki peaks tõendama, et põlgus pole kuigi edukas ühiselu kujundamise moodus. Mind absoluutselt ei huvita, mida Ordine põlgab. Tahan maailmast aru saada, põlata oskan ma ise ka, välise abita.
Sellise lugemispäeviku pidamine on kindlasti kasulik uurimistöö algfaasis, mõtete korrastustöö ja mõistelise täpsustuse käigus. Asjaolu, et protoesseistlik tekst ülikooli kirjastuse tähelepanu pälvib, viitab sellele, et ka akadeemiline maailm pole sugugi tundetu mingite kultuuriliste g-punktide puudutamisele, isegi kui neis puudutustes endis puudub vähimgi akadeemiline hügieen.
Ordine ütleb, et "mõtiskluste keskmes on palju üldisem arusaam selliste teadmiste kasulikkusest, mille olmuslikul väärtusel ei ole mingit pistmist utilitaarsete eesmärkidega. […] Selles mõttes pean kasulikuks kõike, mis aitab meil paremaks saada" (lk 11) See on väga tugeva väärtusosutuse ja normatiivse laenguga kasulikkuse-definitsioon, mis selleks, et olla üldse kuidagi kasutatav järgneva teksti lahkamisel, vajaks mingitki reflektsiooni sel teemal, kuidas tagada, et normatiivse surve kütkes säiliks lugejal miskigi moraalne suunataju.
Vaadelgem hetkeks kasutuse kasulikkuse apologeesi holokausti näitel. Natside jaoks oli juutide füüsilise hävitamise projekt kuluallikas, seda mitte ainult rahaliselt. Tõsi, juutidelt võõrandati küll nende vara, millega saadi erakorralist tulu, ent näiteks Slovakkia pidi Saksamaale maksma iga koonduslaagrisse deponeeritud juudi pealt raha, et neist lahti saada. Selleks, et juutide ühiskonnast kõrvaldamine oleks olnud rahaliselt tulus, pidanuks neid kasutama orjatööjõuna. Nende piinamine ja hävitamine polnud majanduslikult mõttekas, veelgi enam, see oli ka moraalselt laostav. Põhjus, miks juutide hävitamise tehnoloogiat nii hoolega täiendati, polnud sugugi puhtalt majanduslik, vaid kultuuriline. Saksa sõdureid sooviti sellest jõledast tegevusest eemal hoida, lõpus lasti juutidel enestel oma rahvuskaaslasi gaasikambreis kantsledada, aga seda saigi teha ainult viisil, mis oleks välistanud relvade sattumise juutidest hukkajate kätte. Seda kõike tehti saksa rahva puhastamise, kultuursemaks, paremaks saamise nimel.
Ma ei väida, et Ordine oleks pidanud oma tsitaadikogumiku eessõnas pikalt lahkama holokausti ajalugu, ent iga kriitilise uurimistaotluse juurde käib püüe seda taotlust ennast problematiseerida, et see tunduks vähegi usutav. Don Quijote puhul, keda Ordine kasutu kasulikkuse protagonistina esile toob, ei ole ju tegemist ainult boheemliku ülluserüütliga, vaid ka vägivaldse (!) ja eluohtliku vaimuhaigega. Aukultuurid, mida ka Cervantese rüütel kehastab, kipuvad olema vägagi vägivaldsed. Ordine viskub igasse kasutuse vääristamise üritusse vähimagi kriitilise reflektsioonita. Selline reflektsioonivõime, eritlus-, arutlus- ja tajuvõime teritamine peaks aga just olema humanitaaria peamine missioon.
Tekstist nähtub, et autor on marksistlike vaadetega vasakpoolne, kel on selge arusaam riigi suurema sekkumise vajadusest akadeemilisse tegevusse. Sellist vajadust serveeritakse kui universaalset antust. Universaalsustaotluslik tekst aga võiks püüda oma teese paigutada ka teistsuguste võimalike antuste rüppe. Halvasti artikuleeritud põlguse asemel neoliberaalse maailmapildi vastu (tasemelt koolikirjanduslik on Ordine raha- ja ärikultuuri põlguseleksika) olnuks märksa huvitavam lugeda kasutuse kasulikkusest näiteks kristliku konservatiivi või sellesama neoliberaali vaatenurgast. Siin esinev põlgus dehumaniseerib teised ilmatajuviisid peale neomarksismi, mis siis, et tsiteeritud autoritest enamik pole just teab mis tuntud klassivõitlejad.
Tõenäoliselt on häda ka minus kui lugejas, sest Ordine tekst pole teadlase tekst, vaid usukinnitus. Sellele kaasanoogutamine eeldab autorile sarnast temperamenditüüpi või eluhoiakut, lisaks ka eshatoloogilist arusaama kaasaegsetest arengutest. Kasutuse väiteist hoolimata osutub tekst vägagi kasulikuks, allutatuks eshatoloogilisele paatosele, poliitiliseks üleskutseks otsustavale tegutsemisele.
Tsitaatide üleajalisusest nähtuv universaalsustaotlus räägib vastu autori väitele, et just nüüd on vaja otsustavat sekkumist, et midagi humanitaaria päästmiseks ette võtta. Ehk siis: Ordine ei tee ühtki pingutust selleks, et näidata, et Demokritose eluajaga võrreldes on midagi tõepoolest halvemaks läinud. Pigem jääb teksti lugedes mulje, et sellise kaitsekõne kasutuse kasulikkusest on kultuuriline universaal, kultuurimessianistliku masinlikkuse ilming, sektisisene rituaal, eneseerutamise moodus.
Ordine tekst on selles mõttes kaval ja seda on sellepoolest keeruline kritiseerida, sest siin õigupoolest ei tehta midagi: tsiteeritakse klassikuid ja antakse autoripoolsete märkustega veidi paatoslikku suunavat hoogu juurde nende tsitaatide mõtestamiseks. On väga lihtne öelda, et arvustaja otsis raamatust seda, mida seal pole. Arvustan ju peamiselt siingi seda, mida autor on tegemata jätnud. Õigupoolest ongi terve see arvustus tõenäoliselt püstitatud väärale eeldusele, et akadeemilise elukorralduse kriitika peaks vastama ka ise akadeemilistele normidele. Ent Ordine tekstis pole ka nii palju eraldiseisvat poliitilist või poeetilist hoogu, et seda kuidagi manifestiks (mis formaadikohaselt ongi rohkem suunda kirjeldav kui põhjendav tekst) lugeda.
Samas võivad ka tegematajätmised osutuda ohtlikuks. Üheks kõige ohtlikumaks tegematajätmiseks on poliitiliste, kodanikujulguse aktide eritlemine esteetilistest. Selle jätab Ordine tegemata kõneldes 1989. aasta Pekingis Tjan'anmeni väljakul aset leidnud aktist, kus üks mees seisis vastakuti tankiga. Selle akti estetiseerimine on tagajärg, mitte põhjus, sest fotograaf Jeff Widener sai selle hetke pildi peale juhuslikult, eemaloleva hotelli rõdult pika objektiiviga pildistades. Poekotti kandev ja tanki ees seisma jäänud hiinlane polnud selles fotograafiga kuidagi eelnevalt kokku leppinud, ka ei saanud ta arvestada, et keegi muu ta tegu jäädvustab peale Hiina kaitsepolitsei.
Ma ei tea, võib-olla on Ordine halvasti artikuleeritud põlgus ja lugeja loopimine maailmakirjanduse klassikaga erakordse julguse või poliitilise agentsuse tunnus autori jaoks. Sel puhul müts maha söakuse eest. Lugejana näib mulle, et see on rohkem selline kodus peegli ees esinemise julgus. Siin ei ole intellektuaalset söakust mõista oma poliitilisi vastaseid ega problematiseerida enda söakust. Seda, et enda depressiooni ehitakse avalikult tsitaatidega klassikalistelt autoritelt, tuleb ikka ette. Miks mitte, sest see annab lugejale võimaluse oma depressiooni uusi varjundeid tuua ning seeläbi haigust paremini taluda. Aga mulle käib närvidele, kui intellektuaalselt mugandunud tüüp ehib enda depressiooni lisaks klassikutele ka tõelise kodanikujulguse aktidega.
Tagasi tagakaane juurde. Ma ei usu, et kumbki tagakaanel lugemissoovituse andnud Eesti humanitaar kirjutaks raamatu formaati väärivas tekstis midagi sellist: "valus on vaadata, kuidas inimesed jooksevad hullunult tormi rahateenimise tõotatud maale, tundmata mingit huvi ümbritseva – looduse, asjade, teiste inimeste – vastu. Eesmärgile naelutatud pilk ei tunne enam rõõmu väikestest igapäevaliigustustest ega märka meie elus tukslevat ilu: päikeseloojangut, tähistaevast, suudluse õrnust, lendavat liblikat, lapse naeratust. Sest suurus on sageli kõige selgemini tajutav lihtsates asjades." Või noh, kui kirjutaks, siis nad täpsustaks, milliseid inimesi õieti silmas peetakse ja kes see kõik ikka vastab nii väga tõele kaasaegse suhtlustehnoloogia (rääkides lilledest ja liblikatest, siis - Instagram!) ja veganluse ja keskkonnateadlikkuse tõusu valguses. Erilist huvi kultuuris toimuvate arengute vastu kultuuriteadlane just üles näita.
Mul on kahju, et ma sellise arvustuse pidin kirjutama. Sest pärast 82 pisikeseformaadilisel leheküljel lugeja heidutamist jõuab Ordine lõpuks asjani ja räägib lähemalt ülikoolide rahastuse ja tõerääkimise teemadel. Aga ka teine ja kolmas peatükk vajanuks märksa rohkem hoolt ja tähelepanu, fakte, näiteid, põhistamist, et olla mõjusad. Energia, mille autor pani tühjavõitu ja kulunud paatose alla, võinuks ta investeerida ilmutuslikku uurimistöösse. Ordine ei oska midagi valgustavat lisada Shakespeare'i, Cervantese ega Demokritose mõttekäikudele ja ka tema kriitika pole valgustusliku, vaid innustava taotlusega.
Kui humanitaaria peamine ülesanne on tuua meieni uusi teadmisi selle kohta, kes me inimestena oleme või olla võiksime, ja teha seda ainult humanitaariale kättesaadavail viisil, siis mis oleks olnud parem kaitsekõne humanitaariale, kui selle väite tõendamine läbi eeskuju. Ordine "Kasutus kasulikkusest" on väga hea eeskuju kõigile, kes räägivad innustunult humanitaaria kasutusest, et siis humanitaaridelt raha ära võtta.
Neile, kes otsivad põhjusi humanitaarvaldkondade rahastamise suurendamiseks, soovitan lugeda hoopis Somogy Varga raamatut "Authenticity as an Ethical Ideal" (Routledge, 2012). Maailma kirjandus- ja mõtteloo, evolutsioonilise psühholoogia, politoloogia, filosoofia jpt autoritelt mõtet ammutades püüab Varga kirjeldada kaasaja inimese moraalset kimbatust ja teha seda nii, et isegi siis, kui ma ei nõustu autori välja pakutud teljestikuga, saan ma ometi märksa paremini aru, mis täna maailmas toimub, sest autorit kannab põletav huvi maailmas toimuvate muutuste vastu. Ühiseluliste muutuste seletamine või lihtlabane muutuste tajumine nende muutuste moraalset tähenduslikkust esile tooval moel pole tugeva humanitaariata võimalik.
### Response:
Arvustus. Weikene põlgamise õpetus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Morawiecki osales tseremoonial Westerplatte poolsaarel, kus peeti sõja esimene lahing.
Poola peaminister rääkis sõjast ja ligi kuus aastat kestnud Saksa okupatsioonist ning ütles: "sõda ei tähendanud üksnes poolakate kodude tulistamist, see tähendas surma Poola lootustele, Poola tulevikule, tegi lõpu Poola teadusele, Poola ülikoolidele, Poola tehastele".
"Sellepärast peame me neist kaotustest rääkima, me peame nõudma kahjutasu," sõnas ta.
Poola rahvuslaste valitsus on rääkinud Saksamaalt sõjahüvitiste nõudmisest sestpeale, kui ta 2015. aasta sügisel võimule tuli. Saksamaa on öelnud, et küsimus on varasema kokkuleppega juba lahendatud.
Poola president kritiseeris Venemaa imperialistlikke kalduvusi
Poola president Andrzej Duda kritiseeris pühapäeval Varssavis Teise maailmasõja alguse 80. aastapäeva mälestusüritustel Venemaa sõjalisi aktsioone, nimetades neid "imperialistlike kalduvuste" avaldumiseks.
"Hiljuti oleme näinud imperialistlike kalduvuste naasmist Euroopas, katseid muuta jõuga piire, rünnakuid teiste riikide vastu, maahõivet, kodanike orjastamist," lausus Duda kõnes tseremoonial, kus osalevad teiste seas ka USA asepresident Mike Pence ja Saksa kantsler Angela Merkel.
Kuigi Duda ei maininud otsesõnu Venemaad, märkis ta ära Moskva sõjalised sammud "Gruusia vastu 2008. ja Ukraina vastu 2014. aastal, mis viisid piiride muutmiseni".
Poola on sõja alguse mälestusüritustele saabunud ligi 40 Poola saabunud välisdelegatsiooni.
Poola ei sõitnud lisaks Trumpile ka Prantsuse president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Boris Johnson, Vene presidenti Vladimir Putinit ei kutsutudki. Samas on kohal Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes pidas laupäeval Dudaga kõnelusi.
Pence ülistas tseremoonial poolakate vaimu ja vastupidavust. "Ajal kui iga ameeriklase südames on hiigeltormi teel asuvad kaaskodanikud, meenutame täna, kuidas 20. sajandi jõudu koguv torm kasvas üle sõjaks ja sissetungiks, millele järgnesid poola rahva kirjeldamatud raskused ja kangelaslikkus," lausus ta.
Poolakad ei kaotanud Pence´i sõnul kunagi usku ega laskunud meeleheitesse ning "poola rahva iseloom, usk ja meelekindlus muutsid kõike".
"Teie rõhujad püüdsid teid murda, kuid Poolat ei olnud võimalik murda," ütles Ühendriikide asepresident. | Peaminister: Poola peab sõjakahjude eest hüvitust nõudma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Morawiecki osales tseremoonial Westerplatte poolsaarel, kus peeti sõja esimene lahing.
Poola peaminister rääkis sõjast ja ligi kuus aastat kestnud Saksa okupatsioonist ning ütles: "sõda ei tähendanud üksnes poolakate kodude tulistamist, see tähendas surma Poola lootustele, Poola tulevikule, tegi lõpu Poola teadusele, Poola ülikoolidele, Poola tehastele".
"Sellepärast peame me neist kaotustest rääkima, me peame nõudma kahjutasu," sõnas ta.
Poola rahvuslaste valitsus on rääkinud Saksamaalt sõjahüvitiste nõudmisest sestpeale, kui ta 2015. aasta sügisel võimule tuli. Saksamaa on öelnud, et küsimus on varasema kokkuleppega juba lahendatud.
Poola president kritiseeris Venemaa imperialistlikke kalduvusi
Poola president Andrzej Duda kritiseeris pühapäeval Varssavis Teise maailmasõja alguse 80. aastapäeva mälestusüritustel Venemaa sõjalisi aktsioone, nimetades neid "imperialistlike kalduvuste" avaldumiseks.
"Hiljuti oleme näinud imperialistlike kalduvuste naasmist Euroopas, katseid muuta jõuga piire, rünnakuid teiste riikide vastu, maahõivet, kodanike orjastamist," lausus Duda kõnes tseremoonial, kus osalevad teiste seas ka USA asepresident Mike Pence ja Saksa kantsler Angela Merkel.
Kuigi Duda ei maininud otsesõnu Venemaad, märkis ta ära Moskva sõjalised sammud "Gruusia vastu 2008. ja Ukraina vastu 2014. aastal, mis viisid piiride muutmiseni".
Poola on sõja alguse mälestusüritustele saabunud ligi 40 Poola saabunud välisdelegatsiooni.
Poola ei sõitnud lisaks Trumpile ka Prantsuse president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Boris Johnson, Vene presidenti Vladimir Putinit ei kutsutudki. Samas on kohal Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes pidas laupäeval Dudaga kõnelusi.
Pence ülistas tseremoonial poolakate vaimu ja vastupidavust. "Ajal kui iga ameeriklase südames on hiigeltormi teel asuvad kaaskodanikud, meenutame täna, kuidas 20. sajandi jõudu koguv torm kasvas üle sõjaks ja sissetungiks, millele järgnesid poola rahva kirjeldamatud raskused ja kangelaslikkus," lausus ta.
Poolakad ei kaotanud Pence´i sõnul kunagi usku ega laskunud meeleheitesse ning "poola rahva iseloom, usk ja meelekindlus muutsid kõike".
"Teie rõhujad püüdsid teid murda, kuid Poolat ei olnud võimalik murda," ütles Ühendriikide asepresident.
### Response:
Peaminister: Poola peab sõjakahjude eest hüvitust nõudma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõusuderohke 84 kilomeetri pikkusel esimesel etapil finišeeris peagrupp teise koha peale, etapi võitis Luksemburgi rahvuskoondise rattur Max Gilles, kes lõpetas soolorünnakuga peagrupi ees.
Rahvusvahelisel noorte velotuuril on stardis kümne riigi ratturid 140 sportlasega. Kaasa lööb ka kaks Eesti meeskonda, Viljandi Rattaklubi ja CFC Spordiklubi .
Velotuur kestab pühapäevani. | Eesti rattur sai Luksemburgis 3. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõusuderohke 84 kilomeetri pikkusel esimesel etapil finišeeris peagrupp teise koha peale, etapi võitis Luksemburgi rahvuskoondise rattur Max Gilles, kes lõpetas soolorünnakuga peagrupi ees.
Rahvusvahelisel noorte velotuuril on stardis kümne riigi ratturid 140 sportlasega. Kaasa lööb ka kaks Eesti meeskonda, Viljandi Rattaklubi ja CFC Spordiklubi .
Velotuur kestab pühapäevani.
### Response:
Eesti rattur sai Luksemburgis 3. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 56-aastast Fernandez Ochat nähti viimati 23. augustil Madridis Aravaca piirkonnas.
Fernandez Ocha on võistelnud neljadel olümpiaängudel ajavahemikus 1980-1992. Prantsusmaal Albertville'is pälvis ta slaalomis pronksmedali. Sellega oli ta esimene Hispaania naissportlane, kes on taliolümpial pjedestaalile jõudnud. | Olümpial medali võitnud Hispaania mäesuusataja on kadunud olnud üle nädala | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
56-aastast Fernandez Ochat nähti viimati 23. augustil Madridis Aravaca piirkonnas.
Fernandez Ocha on võistelnud neljadel olümpiaängudel ajavahemikus 1980-1992. Prantsusmaal Albertville'is pälvis ta slaalomis pronksmedali. Sellega oli ta esimene Hispaania naissportlane, kes on taliolümpial pjedestaalile jõudnud.
### Response:
Olümpial medali võitnud Hispaania mäesuusataja on kadunud olnud üle nädala |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seekordsel kogumikplaadil saab kuulda Neuronphase'i, AIWA, Madis Puuraiu ja Ruutu Poisi uusi lugusid. Teine "Bullets" kogumikplaat ilmus 2016. aastal, esimene 2012. aastal.
Lugude nimekiri:
A1 Neuronphase "It's Yr Groove"
A2 Madis Puuraid "Teramachi"
A3 AIWA "Wakeywalk"
B1 RuutuPoiss "Mjau"
B2 Neuronphase "I Have None"
Värsket kogumikplaati esitletakse 6. septembril klubis Kauplus Aasia.
Kuula katkendeid albumist. | Plaadifirma Porridge Bullet andis välja kolmanda "Bullets" kogumikalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekordsel kogumikplaadil saab kuulda Neuronphase'i, AIWA, Madis Puuraiu ja Ruutu Poisi uusi lugusid. Teine "Bullets" kogumikplaat ilmus 2016. aastal, esimene 2012. aastal.
Lugude nimekiri:
A1 Neuronphase "It's Yr Groove"
A2 Madis Puuraid "Teramachi"
A3 AIWA "Wakeywalk"
B1 RuutuPoiss "Mjau"
B2 Neuronphase "I Have None"
Värsket kogumikplaati esitletakse 6. septembril klubis Kauplus Aasia.
Kuula katkendeid albumist.
### Response:
Plaadifirma Porridge Bullet andis välja kolmanda "Bullets" kogumikalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsustasime ise nende eest ära joosta. Tulemus sama. Nad järgnesid meile, tehes sedasama, mis meie, sõna otseses mõttes samal ajal ja sama kiiresti kui meie. Ükskõik kas me kandsime pea peal, käte vahel või turjal koormat või ajasime taga ratast, näitasid varjud meile meie täpset koopiat. Nad olid kohal kuuvalgetel öödel, jalutades meie taga, meie ees, meie kõrval, ja narrisid meie suutmatust neid kinni võtta.
Pääsesime varjude eest alles siis, kui läks pimedaks, mis alguses meid uhkeks tegi – aga niipea kui me tule äärde istusime, olid nad tagasi. Mitte meie ei olnud nende eest põgenenud, vaid nemad olid end pimedusse peitnud, et õhtujutu ajaks äkitselt ja jahmatavalt tagasi ilmuda.
Nad mängisid seintel, meie nägudel, olenevalt leekidest isegi tantsisid. Mõnikord nad paljunesid ja jätkasid meie narritamist liigutuste ja lainetena, mis paistsid olevat koreografeeritud nii, et meid võimalikult hästi pilgata.
See, et nad pimedas ära kadusid, andis meile aga mõtte, kuidas neist lahti saada. Suure puu all või tihnikus neelas meie varjud põõsa vari, aga niipea kui me sealt jälle välja tulime, olid me varjud tagasi. Olemata kindlad, kumb kumba ninapidi veab, ei tundnud me selle ajutise edu üle tõelist võidurõõmu. Otsustasime varje lähemalt tundma õppida. Ei saa ju toime tulla vastasega, keda sa ei tunne. Asusime asja kallale tõsise teadusliku hoolega.
Puudel, lehmadel, kitsedel, kassidel, konnadel, putukatel, isegi puul ja kividel olid varjud. Autodel ja lennukitel samuti. Kõik asjad kandsid kaasas varje. Inimeste nägudel olid väikesed varjud silmade ja kõrvade all või lihtsalt varjuviirud risti üle näo, olenevalt sellest, kuidas nad valgusallika suhtes istusid ja vaatasid. Leidus mõningaid tähelepanuväärseid erinevusi. Kui sõiduki vari jooksis selle kõrval, siis taevas lendava lennuki vari kulges maa peal. Sama lugu lindudega – keha lendas taevas, vari jooksis mööda maad, aga nõnda kähku, et meil ei tulnud pähegi seda püüdma hakata. Otse vastandlikud olid taimede ja kivide varjud. Erinevalt lendavate objektide varjudest, mis näisid end objektidest lahti kiskuvat, ei liikunud taimedele kuuluvad varjud minema, kuigi pikenesid või lühenesid sõltuvalt päevaajast.
Muutsime oma taktikat või õigemini suhtumist. Varjude püüdmise või nende eest põgenemise asemel hakkasime otsima neile kasutust. Märkisime aja möödumist oma varjude pikkuse peal. Hommikuti olid need maa peal pikad. Pärast keskpäeva nad pikenesid jälle, kuid peaaegu vastassuunas. Kõige lühemad olid nad keskpäeval. Vihm ja pilved rikkusid kõik ära, muidu aga, kui päike ühtlaselt päev läbi paistis, oskasime peaaegu alati kellaaega kindlaks määrata. Leppisime selle järgi isegi kohtumisi kokku. Saame kokku siis, kui vari on kõige lühem. See tähendas keskpäeva. Saame kokku enne või pärast seda, kui suur vari kõik muud alla neelab. Õigupoolest me ei tundnudki puudust kellast käe peal ega koduseinal. Ajaühikuid, nagu ka päeva ja ööd, kandsime hämmastaval kombel oma varjudes.
Suutsin mitte üksnes aega ja selle ühikuid kindlaks määrata. Kui oli väga palav, istusime puude varjus, kus tundus jahe ja hea. Kui ema küpsetas põllu peal mõne kartuli, siis eelistasime süüa riitsinusetaimede varjus. Peagi hakkasime taipama ka varjude muid, kunstilisi aspekte. Mänglevate varjude taustal oli jutustamine sügavam ja mõnusam. Varjud tekitasid meie ümber maagilise pehmuse.
Mõnikord panime oma varjud isekeskis maadlema, mõistagi ise maadlemist matkides. Proovisime varjudega ka muid mänge. Valmistasime kalingurpalakatest, oma ainsatest riideesemetest, mingisuguse kardina, sidudes need vastu valgust kahe posti vahele. Üks meist seisis ihualasti kardina taga, tehes nägusid, katsetades poose ja asendeid, samal ajal kui teine, samuti ihualasti, istus kardina ees ja nautis näitemängu, mis avaldus varjudena. Vahetasime kohad ja jätkasime etendust.
Peagi saime teada, et varjudel on ka karmimaid külgi. Kord nägime vennaga üht meest jalgrattal. Ta kandis alumiiniumraamiga prille. Tema jalgratast kaunistasid alumiiniumraamiga peeglid ja vidinad, mis tegid tuules kummalisi hääli. Kui me oma kohtumisest emale rääkisime, ehmatas ta ära. Järgmine kord, kui me meest näeme, peaksime jooksma lähima põõsa varju ja kandma hoolt, et põõsa vari meie varjud üleni kinni kataks.
Peagi saime kuulda, et see mees on meie piirkonna kõige kardetavam kuju, sest ta valitsevat inimeste varje. Ta töötas kohalikus kingavabrikus, aga tegutses selle kõrvalt ka maagilise nõustajana ning võis tasu eest oma kliendi vaenlase varju kinni püüda ning seda noaga torkida. Pahategija, kus ta ka viibinuks, jooksis siis verest tühjaks, kui ta just ennast üles ei andnud või oma pahategudest lahti ei öelnud. Mõned väitsid isegi seda, et vangi vari peeglis hakkab verd jooksma. Ema ei arvanud, et meie oleksime pahategijad, aga ta ei saanud välistada, et mees võib eksida või lihtsalt õel olla.
See andis kinnitust sellele, mida me niigi teadsime: varjudes on tõepoolest midagi. Aga me uurisime ja vaidlesime ka varju ontoloogia üle. Kas vari, mis paistab peeglist või vee alt, on seesama, mis meile järgneb? Ei-ei, see ei saa sama olla, väitsin mina. Varjud peeglis näevad välja täpselt sellised nagu meie näod; varjud, mis meile järgnevad, ei ole aga täpsed koopiad. Samamoodi on ka varjudega selges vees. Vend väitis, et need on päriselt samad: vesi ja peeglid on varjude päriskodu. Me ei näe neid pimedas ainult seetõttu, et nad on hüpanud oma asupaika peeglis ja vees. Me ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele, aga olime ühte meelt selles, et peame seda nõidust ise järele proovima. Varjude peeglisse püüdmise asemel me läheneme neile otse. Laenasime noa, aga ei tahtnud torgata inimese varju, rääkimata enda omast, ka mitte loomade varje, sest ei tahtnud, et keegi surma saaks. Putukate varjude torkamine osutus võimatuks – meie käte jaoks liikusid need liiga kiiresti. Aga me leidsime, et taime ja puude varjudega oleks asi aus, sest need on paiksed ja taimed ju tegelikult valu ei tunne, kuigi olime kuulnud mõningaid puid kukkudes kiljumas, kui suured inimesed olid need kirvega maha raiunud. Teatava pettumuse ja kergenduse seguga avastasime, et torka kui kõvasti tahes, taimede varjud verd jooksma ei hakka. Muidugi, puud ja taimed erinevad inimestest ja loomadest, sest neis ju polegi verd, mis võiks joosta.
Aga see ei teinud lõppu meievahelistele vaidlustele varjude üle. Vaidlesime inimvarjude värvi üle. Pannud tähele, et meie varjud on alati mustad, väitis vend täie kindlusega, et see tuleneb ainult sellest, et meie ise oleme mustad. Mustad varjud on mustanahaliste inimeste jaoks, valged varjud valgetele, pruunid pruunidele. Varjud matkivad meid kõiges, miks mitte siis ka nahavärvis? Kui mina märkisin, et ka taimede varjud on tumedad, ütles tema, et asi on selles, et nad on taimed. Inimeste varjud on teistsugused: lõppude lõpuks on ju kõik taimevarjud paiksed. Seda vaidlust sai lahendada ainult inimeste peal järele kontrollides.
Meie külas valgeid polnud, nad elasid teispool raudteed, peidus suurte majade taga suurtes istandustes ja autode sisemuses. Panime lootused indialastele. Nad ei olnud küll sama valged kui Euroopa valged, aga me oskaksime teha loogilisi järeldusi mis tahes erinevustest, mida täheldaksime aafrika ja india varjude vahel.
Niisiis me asusime ühel päeval teele india ostukeskusesse, mis jäi meie külast kahe miili kaugusele. Oma missiooni tähtsust arvestades pesime ja kuivatasime eelmisel õhtul oma ainsad kalingurriided. Niisiis me lõime end üles. Uurimisreisi sihist me oma vanematele ega teistele õdedele-vendadele ei rääkinud. Kuigi minul oli asjast teistsugune arusaam, polnud mul midagi ka selle vastu, kui õigus jäänuks vennale, valge vari tundus midagi vaatamisväärset ja me ootasime suure uudishimu ja ärevusega oma esimest kohtumist indialastega, kelleks olid lapsed poe ees.
Nende varjud käitusid samamoodi nagu meil: avatarid järgnesid neile ja jooksid eest ära, kuid ei rebinud ennast kunagi täielikult oma india originaali kehast lahti. Ja need olid mustad. Võib-olla oli asi selles, et tegu oli laste varjudega? Selgus, et sama lugu on ka india täiskasvanutega. Tumedad varjud. Aga kuidas on valgetega, päris valgetega? Kas neil on päris valged varjud?
Siis oli meil õnne. Autoga sõitis mööda üks paar valgeid. See oli siinkandis haruldane vaatepilt. Poetasime end india laste sekka, kes autot ümbritsesid, et väljaastuvat paari näha saada. Lapsed kommenteerisid nende riideid, kingi ja ehteid, nende kõnnakut: nad olid päris eurooplased, peas troopikakiivrid kaitseks päikese eest. Paar astus autost välja jäiga väärikusega, "teisest" lähtuvat antropoloogilist pilku peaaegu et kõrvale lükates, mööndes seda vaid aeg-ajalt katsetega see müntide kaugemale loopimisega endast eemale juhtida. Nad vaatasid põgusalt, kuidas lapsed varanduse järele jooksid, aga mõned ei võtnud sellest rüselusest osa, justkui lükates tagasi katsed neist pilgu objekti teha.
Mina ja minu vend olime aga huvitatud ainult ühest – nende varjudest. Paraku ristusid nende varjud paljude teiste inimeste varjudega, kes paari ümbritsesid. Seejärel jalutas abielupaar veranda varju alla, kus nende varjud muutusid eristamatuks katuse varjust. Kui kõik teised lapsed olid oma uudishimu rahuldanud ja minema läinud, ei jätnud meie ikka veel järele, vaid lonkisime neil sabas ühe leti juurest teise juurde. Valge paar püüdis münte loopides meid maha raputada. Meie ei nihkunud paigast. Meil oli tarvis nende varje, mitte münte. Tahtsime, et paar tuleks katuse varju alt välja.
Lõpuks nad tulidki. Kõndisime nende kannul auto poole. Ja siis nägime nende varje, selgelt, eristuvalt. Paraku käitusid need samamoodi nagu meie ja indialaste varjud ja olid sama tumedad. Sellest polnud aga mulle ja vennale veel küllalt ja me jätkasime jälitamist, oodates, et mingil moel ilmuksid välja paari tõelised varjud. Uudishimust jäid nad seisma ja viipasid meie poole. Naine võttis pihku mõned kommid. Raputasime pead. Mida te tahate?
"Kätt suruda," paiskas vend minu poole kõõritades. Teadsin sellise pilgu tähendust. Naine pani kinda hoolikalt kätte ja ulatas hämmeldunud pilgul mu vennale kinnastatud käe. Ma ei vaadanud kätlemist – keskendusin varjudele maapinnal. Minu kord oli kätt suruda sama hämmeldunud džentelmeniga, kes ei vaevunud kinnast kätte tõmbama. Vend tegi sama, mis mina olin teinud – keskendus varjudele. Jõudsime samasuguse mõtteni.
Läksime koju vaikides, vaidlemata, kumbki ei kuulutanud ennast võitjaks ega arutanud isegi selle üle, kuidas valge paar oli meie soovile reageerinud. Meid ühendas avastus, mis sõnu ei vajanud. Kodus ütlesime teistele õdedele-vendadele, et oleme avastanud ühe saladuse. Kuulutasime välja päeva, kui oma leiu teatavaks teeme. Jutt levis. Teatavakstegemise õhtul tuli meie hütt rahvast täis. Mõned seisid väljaski. Panime tähele, et ootel rahvahulgaga olid ühinenud isegi mõned kaugemad naabrid.
Jõudis kätte aeg. Seisime üksteise kõrval. Haudvaikus. Oleme teinud suure avastuse, ütlesime ühel häälel. Igal asjal on vari. Teadaanne võeti vastu turtsatustega, mõni küsis: ja mis siis? Draama oli meil peost libisemas. Reageerisin ruttu: inimesed, loomad, taimed, kivid ja asjad on sugulased, neil kõikidel on varjud. Lapsed, kas tahate öelda, et me oleme kivid?
Vend tegi kiiresti teatavaks meie tõelise avastuse. Valged, pruunid ja mustad inimesed on võrdsed. Tõestus: me surusime valgetel kätt ning nende ja meie varjudel polnud mingit vahet. Mõlemad olid ühtviisi tumedad. Meie kuulajatele see muljet ei avaldanud. Paistis, et inimesi huvitas rohkem meie kohtumine valge abielupaariga kui see tähtis järeldus.
Hüva, meie avastus maailma ei muutnud ja läks tarvis verevalamist meie maa tänavatel ja mägedes, et koloniaalriik selle avastuse omaks võtaks ja tunnistaks, et igaühel on ühetaoline valimisõigus. Kuid mina ja mu vend teadsime, et kui nad oleksid meie lihtsat tõestust tunnistanud, poleks olnud ka tapatalguid, mau-mausid ega koonduslaagreid. Kahjuks ei elanud vend nii kaua, et nautida valimistele järgnenud uut päeva. Jäin temast autoõnnetuse tõttu ilma.
Aastaid hiljem, kui olin meie varjuvõistluse juba peaaegu unustanud, läksin ma filmikursustele Stockholmi Dramatiska Institutetis. Meid oli kaksteist tudengit maailma eri paigust, kõiki erutas väljavaade õppida valitsema kaamerat ja Hollywoodi müsteeriume instituudis, kust oli võrsunud Rootsi kino suurkuju Ingmar Bergman.
Õpetaja astus klassi. Hiljem saime teada, et ta on kuulus filmirežissöör, pagulane, kes oli üliõpilasena pärast Ungari 1956. aasta ülestõusu kodumaalt põgenenud. Ta kõneles inglise keelt kobamisi, lükkides igasse teise lausesse "Varsågod, mycket bra", aga oli selge, et ta palub meil endale järgneda. Arvasime, et läheme stuudiosse, esimesele külaskäigule päris filmistuudiosse. Aga sihtkoha saladuslikkus süvenes, kui jõudsime majast välja Stockholmi munakivitänavatele. Oli kevad. Kõik olid erksavärvilistes riietes. Pärast lühikest jalutuskäiku astusime galeriisse, kunstimuuseumi, mitte oma unelmate Hollywoodi tüüpi stuudiosse.
Ta jäi seisma Rembrandti "Simsoni pimedakstorkamise" ja "Öise vahtkonna" ees ning käskis meil hoolikalt vaadata. Ma ei saanud aru, miks meid pannakse esimeses filmitunnis säärast vägivalda silmitsema.
Ta tahtis, et me märkaksime, kuidas kunstnik on kasutanud valgust. Kas näete valguse allikat? Valguse allikas, olgu päikene päeval või kuu öösel või tuli maja sees või õues, ja aeg, jah, isegi aeg või selle möödumine läbi akna või seinaprao määrab ära selle, kuidas varjud kujutatule langevad. Usulistel maalidel on üleüldiseks valgusallikaks Jumal. Geert tot Sin Jansi "Öises sündimises" on Jeesuslapsuke kõike ümbritsevat valgustava kiirguse allikaks. Varsågod. Ta peatus pisut pikemalt Leonardo da Vinci "Mona Lisal", osutades sellele, kui peenelt on kunstnik varjundanud kõrvad ja suu, et luua salapärase naeratuse efekt.
Siis kõneles ta chiaroscuro'st kunstis, fotograafias ja kinos ning rääkis Marisi de Caravaggiost, tollest teisest Michelangelost, kui valguse apostlist, viidates tema Matteuse-tsüklile "Matteuse kutsumus", "Püha Matteuse martüürium" ja "Püha Matteuse inspiratsioon" Contralli kabelis San Luigi de Francesi kirikus Roomas.
Vari määratleb olendi identiteedi. Algne kino, märkis ta, oli varjuteater, kus etendajad ja nende tegevused eesriide taga paistsid vaatajatele varjudena. Platoni koopaallegooria oli varjugraafia ehk suuline kinematograafia…
Seisin vaikselt, ei kuulanud. Tagasi tuli pilt vennast, kelle kaotasin autoõnnetuses varsti pärast avastust, mis, kui seda poleks ignoreeritud, oleks muutnud ajaloo kulgu. Mulle koitis ühekorraga, et kaua aega tagasi oli Njinjū, mu väikevend, minu külas andnud mulle esimese õppetunni kunsti ja filmi alal.
Inglise keelest tõlkinud M. V.
Ngũgĩ wa Thiong'o, Without a Shadow of Doubt. My First Lesson in Art and Film. Rmt-s: Ngũgĩ wa Thiong'o, Minutes of Glory and Other Stories. New York: The New Press, 2019.
1938. aastal Kamiriithus sündinud Ngũgĩ wa Thiong'o on kikuju-, suahiili- ja ingliskeelne Keenia kirjanik, rahvusvaheliselt tunnustatud elav klassik, kes on avaldanud romaane, novelle, näidendeid, esseesid jm. Ülikoolihariduse sai ta Ugandas ja Inglismaal, kodumaal on ta õpetanud Nairobi ülikoolis kirjandust. 1977–1978 tuli tal oma vaadete eest vangis istuda, vabanedes elas ta maapaos Londonis ja on õpetanud USA-s. Tema tähtsamate ingliskeelsete romaanide hulka kuuluvad "Ära nuta, laps" ("Weep Not, Child", 1964), "Jõgi vahepeal" ("The River Between", 1965), Jaltas kirjutatud "Verelehed" ("Petals of Blood", 1977). Need jutustavad Keenia iseseisvusvõitlusest, Mau-mau ülestõusust (1952–1960) ja ühiskonnasuhetest iseseisvas riigis. Hiljem on ta seisnud emakeelse kirjanduse viljelemise eest. | Ngũgĩ wa Thiong'o. Kahtlusevarjuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsustasime ise nende eest ära joosta. Tulemus sama. Nad järgnesid meile, tehes sedasama, mis meie, sõna otseses mõttes samal ajal ja sama kiiresti kui meie. Ükskõik kas me kandsime pea peal, käte vahel või turjal koormat või ajasime taga ratast, näitasid varjud meile meie täpset koopiat. Nad olid kohal kuuvalgetel öödel, jalutades meie taga, meie ees, meie kõrval, ja narrisid meie suutmatust neid kinni võtta.
Pääsesime varjude eest alles siis, kui läks pimedaks, mis alguses meid uhkeks tegi – aga niipea kui me tule äärde istusime, olid nad tagasi. Mitte meie ei olnud nende eest põgenenud, vaid nemad olid end pimedusse peitnud, et õhtujutu ajaks äkitselt ja jahmatavalt tagasi ilmuda.
Nad mängisid seintel, meie nägudel, olenevalt leekidest isegi tantsisid. Mõnikord nad paljunesid ja jätkasid meie narritamist liigutuste ja lainetena, mis paistsid olevat koreografeeritud nii, et meid võimalikult hästi pilgata.
See, et nad pimedas ära kadusid, andis meile aga mõtte, kuidas neist lahti saada. Suure puu all või tihnikus neelas meie varjud põõsa vari, aga niipea kui me sealt jälle välja tulime, olid me varjud tagasi. Olemata kindlad, kumb kumba ninapidi veab, ei tundnud me selle ajutise edu üle tõelist võidurõõmu. Otsustasime varje lähemalt tundma õppida. Ei saa ju toime tulla vastasega, keda sa ei tunne. Asusime asja kallale tõsise teadusliku hoolega.
Puudel, lehmadel, kitsedel, kassidel, konnadel, putukatel, isegi puul ja kividel olid varjud. Autodel ja lennukitel samuti. Kõik asjad kandsid kaasas varje. Inimeste nägudel olid väikesed varjud silmade ja kõrvade all või lihtsalt varjuviirud risti üle näo, olenevalt sellest, kuidas nad valgusallika suhtes istusid ja vaatasid. Leidus mõningaid tähelepanuväärseid erinevusi. Kui sõiduki vari jooksis selle kõrval, siis taevas lendava lennuki vari kulges maa peal. Sama lugu lindudega – keha lendas taevas, vari jooksis mööda maad, aga nõnda kähku, et meil ei tulnud pähegi seda püüdma hakata. Otse vastandlikud olid taimede ja kivide varjud. Erinevalt lendavate objektide varjudest, mis näisid end objektidest lahti kiskuvat, ei liikunud taimedele kuuluvad varjud minema, kuigi pikenesid või lühenesid sõltuvalt päevaajast.
Muutsime oma taktikat või õigemini suhtumist. Varjude püüdmise või nende eest põgenemise asemel hakkasime otsima neile kasutust. Märkisime aja möödumist oma varjude pikkuse peal. Hommikuti olid need maa peal pikad. Pärast keskpäeva nad pikenesid jälle, kuid peaaegu vastassuunas. Kõige lühemad olid nad keskpäeval. Vihm ja pilved rikkusid kõik ära, muidu aga, kui päike ühtlaselt päev läbi paistis, oskasime peaaegu alati kellaaega kindlaks määrata. Leppisime selle järgi isegi kohtumisi kokku. Saame kokku siis, kui vari on kõige lühem. See tähendas keskpäeva. Saame kokku enne või pärast seda, kui suur vari kõik muud alla neelab. Õigupoolest me ei tundnudki puudust kellast käe peal ega koduseinal. Ajaühikuid, nagu ka päeva ja ööd, kandsime hämmastaval kombel oma varjudes.
Suutsin mitte üksnes aega ja selle ühikuid kindlaks määrata. Kui oli väga palav, istusime puude varjus, kus tundus jahe ja hea. Kui ema küpsetas põllu peal mõne kartuli, siis eelistasime süüa riitsinusetaimede varjus. Peagi hakkasime taipama ka varjude muid, kunstilisi aspekte. Mänglevate varjude taustal oli jutustamine sügavam ja mõnusam. Varjud tekitasid meie ümber maagilise pehmuse.
Mõnikord panime oma varjud isekeskis maadlema, mõistagi ise maadlemist matkides. Proovisime varjudega ka muid mänge. Valmistasime kalingurpalakatest, oma ainsatest riideesemetest, mingisuguse kardina, sidudes need vastu valgust kahe posti vahele. Üks meist seisis ihualasti kardina taga, tehes nägusid, katsetades poose ja asendeid, samal ajal kui teine, samuti ihualasti, istus kardina ees ja nautis näitemängu, mis avaldus varjudena. Vahetasime kohad ja jätkasime etendust.
Peagi saime teada, et varjudel on ka karmimaid külgi. Kord nägime vennaga üht meest jalgrattal. Ta kandis alumiiniumraamiga prille. Tema jalgratast kaunistasid alumiiniumraamiga peeglid ja vidinad, mis tegid tuules kummalisi hääli. Kui me oma kohtumisest emale rääkisime, ehmatas ta ära. Järgmine kord, kui me meest näeme, peaksime jooksma lähima põõsa varju ja kandma hoolt, et põõsa vari meie varjud üleni kinni kataks.
Peagi saime kuulda, et see mees on meie piirkonna kõige kardetavam kuju, sest ta valitsevat inimeste varje. Ta töötas kohalikus kingavabrikus, aga tegutses selle kõrvalt ka maagilise nõustajana ning võis tasu eest oma kliendi vaenlase varju kinni püüda ning seda noaga torkida. Pahategija, kus ta ka viibinuks, jooksis siis verest tühjaks, kui ta just ennast üles ei andnud või oma pahategudest lahti ei öelnud. Mõned väitsid isegi seda, et vangi vari peeglis hakkab verd jooksma. Ema ei arvanud, et meie oleksime pahategijad, aga ta ei saanud välistada, et mees võib eksida või lihtsalt õel olla.
See andis kinnitust sellele, mida me niigi teadsime: varjudes on tõepoolest midagi. Aga me uurisime ja vaidlesime ka varju ontoloogia üle. Kas vari, mis paistab peeglist või vee alt, on seesama, mis meile järgneb? Ei-ei, see ei saa sama olla, väitsin mina. Varjud peeglis näevad välja täpselt sellised nagu meie näod; varjud, mis meile järgnevad, ei ole aga täpsed koopiad. Samamoodi on ka varjudega selges vees. Vend väitis, et need on päriselt samad: vesi ja peeglid on varjude päriskodu. Me ei näe neid pimedas ainult seetõttu, et nad on hüpanud oma asupaika peeglis ja vees. Me ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele, aga olime ühte meelt selles, et peame seda nõidust ise järele proovima. Varjude peeglisse püüdmise asemel me läheneme neile otse. Laenasime noa, aga ei tahtnud torgata inimese varju, rääkimata enda omast, ka mitte loomade varje, sest ei tahtnud, et keegi surma saaks. Putukate varjude torkamine osutus võimatuks – meie käte jaoks liikusid need liiga kiiresti. Aga me leidsime, et taime ja puude varjudega oleks asi aus, sest need on paiksed ja taimed ju tegelikult valu ei tunne, kuigi olime kuulnud mõningaid puid kukkudes kiljumas, kui suured inimesed olid need kirvega maha raiunud. Teatava pettumuse ja kergenduse seguga avastasime, et torka kui kõvasti tahes, taimede varjud verd jooksma ei hakka. Muidugi, puud ja taimed erinevad inimestest ja loomadest, sest neis ju polegi verd, mis võiks joosta.
Aga see ei teinud lõppu meievahelistele vaidlustele varjude üle. Vaidlesime inimvarjude värvi üle. Pannud tähele, et meie varjud on alati mustad, väitis vend täie kindlusega, et see tuleneb ainult sellest, et meie ise oleme mustad. Mustad varjud on mustanahaliste inimeste jaoks, valged varjud valgetele, pruunid pruunidele. Varjud matkivad meid kõiges, miks mitte siis ka nahavärvis? Kui mina märkisin, et ka taimede varjud on tumedad, ütles tema, et asi on selles, et nad on taimed. Inimeste varjud on teistsugused: lõppude lõpuks on ju kõik taimevarjud paiksed. Seda vaidlust sai lahendada ainult inimeste peal järele kontrollides.
Meie külas valgeid polnud, nad elasid teispool raudteed, peidus suurte majade taga suurtes istandustes ja autode sisemuses. Panime lootused indialastele. Nad ei olnud küll sama valged kui Euroopa valged, aga me oskaksime teha loogilisi järeldusi mis tahes erinevustest, mida täheldaksime aafrika ja india varjude vahel.
Niisiis me asusime ühel päeval teele india ostukeskusesse, mis jäi meie külast kahe miili kaugusele. Oma missiooni tähtsust arvestades pesime ja kuivatasime eelmisel õhtul oma ainsad kalingurriided. Niisiis me lõime end üles. Uurimisreisi sihist me oma vanematele ega teistele õdedele-vendadele ei rääkinud. Kuigi minul oli asjast teistsugune arusaam, polnud mul midagi ka selle vastu, kui õigus jäänuks vennale, valge vari tundus midagi vaatamisväärset ja me ootasime suure uudishimu ja ärevusega oma esimest kohtumist indialastega, kelleks olid lapsed poe ees.
Nende varjud käitusid samamoodi nagu meil: avatarid järgnesid neile ja jooksid eest ära, kuid ei rebinud ennast kunagi täielikult oma india originaali kehast lahti. Ja need olid mustad. Võib-olla oli asi selles, et tegu oli laste varjudega? Selgus, et sama lugu on ka india täiskasvanutega. Tumedad varjud. Aga kuidas on valgetega, päris valgetega? Kas neil on päris valged varjud?
Siis oli meil õnne. Autoga sõitis mööda üks paar valgeid. See oli siinkandis haruldane vaatepilt. Poetasime end india laste sekka, kes autot ümbritsesid, et väljaastuvat paari näha saada. Lapsed kommenteerisid nende riideid, kingi ja ehteid, nende kõnnakut: nad olid päris eurooplased, peas troopikakiivrid kaitseks päikese eest. Paar astus autost välja jäiga väärikusega, "teisest" lähtuvat antropoloogilist pilku peaaegu et kõrvale lükates, mööndes seda vaid aeg-ajalt katsetega see müntide kaugemale loopimisega endast eemale juhtida. Nad vaatasid põgusalt, kuidas lapsed varanduse järele jooksid, aga mõned ei võtnud sellest rüselusest osa, justkui lükates tagasi katsed neist pilgu objekti teha.
Mina ja minu vend olime aga huvitatud ainult ühest – nende varjudest. Paraku ristusid nende varjud paljude teiste inimeste varjudega, kes paari ümbritsesid. Seejärel jalutas abielupaar veranda varju alla, kus nende varjud muutusid eristamatuks katuse varjust. Kui kõik teised lapsed olid oma uudishimu rahuldanud ja minema läinud, ei jätnud meie ikka veel järele, vaid lonkisime neil sabas ühe leti juurest teise juurde. Valge paar püüdis münte loopides meid maha raputada. Meie ei nihkunud paigast. Meil oli tarvis nende varje, mitte münte. Tahtsime, et paar tuleks katuse varju alt välja.
Lõpuks nad tulidki. Kõndisime nende kannul auto poole. Ja siis nägime nende varje, selgelt, eristuvalt. Paraku käitusid need samamoodi nagu meie ja indialaste varjud ja olid sama tumedad. Sellest polnud aga mulle ja vennale veel küllalt ja me jätkasime jälitamist, oodates, et mingil moel ilmuksid välja paari tõelised varjud. Uudishimust jäid nad seisma ja viipasid meie poole. Naine võttis pihku mõned kommid. Raputasime pead. Mida te tahate?
"Kätt suruda," paiskas vend minu poole kõõritades. Teadsin sellise pilgu tähendust. Naine pani kinda hoolikalt kätte ja ulatas hämmeldunud pilgul mu vennale kinnastatud käe. Ma ei vaadanud kätlemist – keskendusin varjudele maapinnal. Minu kord oli kätt suruda sama hämmeldunud džentelmeniga, kes ei vaevunud kinnast kätte tõmbama. Vend tegi sama, mis mina olin teinud – keskendus varjudele. Jõudsime samasuguse mõtteni.
Läksime koju vaikides, vaidlemata, kumbki ei kuulutanud ennast võitjaks ega arutanud isegi selle üle, kuidas valge paar oli meie soovile reageerinud. Meid ühendas avastus, mis sõnu ei vajanud. Kodus ütlesime teistele õdedele-vendadele, et oleme avastanud ühe saladuse. Kuulutasime välja päeva, kui oma leiu teatavaks teeme. Jutt levis. Teatavakstegemise õhtul tuli meie hütt rahvast täis. Mõned seisid väljaski. Panime tähele, et ootel rahvahulgaga olid ühinenud isegi mõned kaugemad naabrid.
Jõudis kätte aeg. Seisime üksteise kõrval. Haudvaikus. Oleme teinud suure avastuse, ütlesime ühel häälel. Igal asjal on vari. Teadaanne võeti vastu turtsatustega, mõni küsis: ja mis siis? Draama oli meil peost libisemas. Reageerisin ruttu: inimesed, loomad, taimed, kivid ja asjad on sugulased, neil kõikidel on varjud. Lapsed, kas tahate öelda, et me oleme kivid?
Vend tegi kiiresti teatavaks meie tõelise avastuse. Valged, pruunid ja mustad inimesed on võrdsed. Tõestus: me surusime valgetel kätt ning nende ja meie varjudel polnud mingit vahet. Mõlemad olid ühtviisi tumedad. Meie kuulajatele see muljet ei avaldanud. Paistis, et inimesi huvitas rohkem meie kohtumine valge abielupaariga kui see tähtis järeldus.
Hüva, meie avastus maailma ei muutnud ja läks tarvis verevalamist meie maa tänavatel ja mägedes, et koloniaalriik selle avastuse omaks võtaks ja tunnistaks, et igaühel on ühetaoline valimisõigus. Kuid mina ja mu vend teadsime, et kui nad oleksid meie lihtsat tõestust tunnistanud, poleks olnud ka tapatalguid, mau-mausid ega koonduslaagreid. Kahjuks ei elanud vend nii kaua, et nautida valimistele järgnenud uut päeva. Jäin temast autoõnnetuse tõttu ilma.
Aastaid hiljem, kui olin meie varjuvõistluse juba peaaegu unustanud, läksin ma filmikursustele Stockholmi Dramatiska Institutetis. Meid oli kaksteist tudengit maailma eri paigust, kõiki erutas väljavaade õppida valitsema kaamerat ja Hollywoodi müsteeriume instituudis, kust oli võrsunud Rootsi kino suurkuju Ingmar Bergman.
Õpetaja astus klassi. Hiljem saime teada, et ta on kuulus filmirežissöör, pagulane, kes oli üliõpilasena pärast Ungari 1956. aasta ülestõusu kodumaalt põgenenud. Ta kõneles inglise keelt kobamisi, lükkides igasse teise lausesse "Varsågod, mycket bra", aga oli selge, et ta palub meil endale järgneda. Arvasime, et läheme stuudiosse, esimesele külaskäigule päris filmistuudiosse. Aga sihtkoha saladuslikkus süvenes, kui jõudsime majast välja Stockholmi munakivitänavatele. Oli kevad. Kõik olid erksavärvilistes riietes. Pärast lühikest jalutuskäiku astusime galeriisse, kunstimuuseumi, mitte oma unelmate Hollywoodi tüüpi stuudiosse.
Ta jäi seisma Rembrandti "Simsoni pimedakstorkamise" ja "Öise vahtkonna" ees ning käskis meil hoolikalt vaadata. Ma ei saanud aru, miks meid pannakse esimeses filmitunnis säärast vägivalda silmitsema.
Ta tahtis, et me märkaksime, kuidas kunstnik on kasutanud valgust. Kas näete valguse allikat? Valguse allikas, olgu päikene päeval või kuu öösel või tuli maja sees või õues, ja aeg, jah, isegi aeg või selle möödumine läbi akna või seinaprao määrab ära selle, kuidas varjud kujutatule langevad. Usulistel maalidel on üleüldiseks valgusallikaks Jumal. Geert tot Sin Jansi "Öises sündimises" on Jeesuslapsuke kõike ümbritsevat valgustava kiirguse allikaks. Varsågod. Ta peatus pisut pikemalt Leonardo da Vinci "Mona Lisal", osutades sellele, kui peenelt on kunstnik varjundanud kõrvad ja suu, et luua salapärase naeratuse efekt.
Siis kõneles ta chiaroscuro'st kunstis, fotograafias ja kinos ning rääkis Marisi de Caravaggiost, tollest teisest Michelangelost, kui valguse apostlist, viidates tema Matteuse-tsüklile "Matteuse kutsumus", "Püha Matteuse martüürium" ja "Püha Matteuse inspiratsioon" Contralli kabelis San Luigi de Francesi kirikus Roomas.
Vari määratleb olendi identiteedi. Algne kino, märkis ta, oli varjuteater, kus etendajad ja nende tegevused eesriide taga paistsid vaatajatele varjudena. Platoni koopaallegooria oli varjugraafia ehk suuline kinematograafia…
Seisin vaikselt, ei kuulanud. Tagasi tuli pilt vennast, kelle kaotasin autoõnnetuses varsti pärast avastust, mis, kui seda poleks ignoreeritud, oleks muutnud ajaloo kulgu. Mulle koitis ühekorraga, et kaua aega tagasi oli Njinjū, mu väikevend, minu külas andnud mulle esimese õppetunni kunsti ja filmi alal.
Inglise keelest tõlkinud M. V.
Ngũgĩ wa Thiong'o, Without a Shadow of Doubt. My First Lesson in Art and Film. Rmt-s: Ngũgĩ wa Thiong'o, Minutes of Glory and Other Stories. New York: The New Press, 2019.
1938. aastal Kamiriithus sündinud Ngũgĩ wa Thiong'o on kikuju-, suahiili- ja ingliskeelne Keenia kirjanik, rahvusvaheliselt tunnustatud elav klassik, kes on avaldanud romaane, novelle, näidendeid, esseesid jm. Ülikoolihariduse sai ta Ugandas ja Inglismaal, kodumaal on ta õpetanud Nairobi ülikoolis kirjandust. 1977–1978 tuli tal oma vaadete eest vangis istuda, vabanedes elas ta maapaos Londonis ja on õpetanud USA-s. Tema tähtsamate ingliskeelsete romaanide hulka kuuluvad "Ära nuta, laps" ("Weep Not, Child", 1964), "Jõgi vahepeal" ("The River Between", 1965), Jaltas kirjutatud "Verelehed" ("Petals of Blood", 1977). Need jutustavad Keenia iseseisvusvõitlusest, Mau-mau ülestõusust (1952–1960) ja ühiskonnasuhetest iseseisvas riigis. Hiljem on ta seisnud emakeelse kirjanduse viljelemise eest.
### Response:
Ngũgĩ wa Thiong'o. Kahtlusevarjuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti saavutas alagrupi turniiril kolm võitu ja pidi vastu võtma ühe kaotuse. Eesti noored võitsid avapäeval 4:1 Walesi koondise ning seejärel kindlalt 5:0 Fääri saarte võistkonda. Siis seises ees alagrupis otsustav kohtumine Tšehhi koondisega, kes oli Eesti alagrupis asetatud võistkond ja eeldatav favoriit. Kohtumises tšehhidega said vastased esimese kahe üksikmänguga kaks null eduseisu, kui Jan Janoštik võitis Tauri Kilki 21:12, 21:8 ning neidude üksikmängus alistas Tallulah Sharleen van Coppenolle 21:12, 21:17 Catlyn Kruusi. Paarismängud läksid tasavägisemalt, kuid ka need suutsid tšehhid kallutada enda kasuks. Kõige pingelisemaks ja pikemaks kujunes neidude paarismäng, kus Catlyn Kruus ja Ramona Üprus jäid Sona Hornikovala ja Katerina Valentovale alla 20:22, 24:22, 22:24. Kokkuvõttes võitis Tšehhi kohtumise 5:0 ja kindlustas endale alagrupist edasipääsu veerandfinaali.
Pühapäevases viimases alagrupimängus võitsid Eesti noored Armeenia vastu kõik mängud kiiresti kahes geimis ja tagasid endale sellega võistkondlikul võistlusel 9. koha. EM-il võistlesid 35 riigi võistkonnad.
Individuaalturniir algab Gnieznos teisipäeval, kus kõige suuremad lootused on U-17 Euroopa karikaetappidel mitmetele auhinnalistele kohtadele jõudnud Catlyn Kruusil ja Ramona Üprusel paarismängus. | Eesti noored jäid EM-il jagama 9. kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti saavutas alagrupi turniiril kolm võitu ja pidi vastu võtma ühe kaotuse. Eesti noored võitsid avapäeval 4:1 Walesi koondise ning seejärel kindlalt 5:0 Fääri saarte võistkonda. Siis seises ees alagrupis otsustav kohtumine Tšehhi koondisega, kes oli Eesti alagrupis asetatud võistkond ja eeldatav favoriit. Kohtumises tšehhidega said vastased esimese kahe üksikmänguga kaks null eduseisu, kui Jan Janoštik võitis Tauri Kilki 21:12, 21:8 ning neidude üksikmängus alistas Tallulah Sharleen van Coppenolle 21:12, 21:17 Catlyn Kruusi. Paarismängud läksid tasavägisemalt, kuid ka need suutsid tšehhid kallutada enda kasuks. Kõige pingelisemaks ja pikemaks kujunes neidude paarismäng, kus Catlyn Kruus ja Ramona Üprus jäid Sona Hornikovala ja Katerina Valentovale alla 20:22, 24:22, 22:24. Kokkuvõttes võitis Tšehhi kohtumise 5:0 ja kindlustas endale alagrupist edasipääsu veerandfinaali.
Pühapäevases viimases alagrupimängus võitsid Eesti noored Armeenia vastu kõik mängud kiiresti kahes geimis ja tagasid endale sellega võistkondlikul võistlusel 9. koha. EM-il võistlesid 35 riigi võistkonnad.
Individuaalturniir algab Gnieznos teisipäeval, kus kõige suuremad lootused on U-17 Euroopa karikaetappidel mitmetele auhinnalistele kohtadele jõudnud Catlyn Kruusil ja Ramona Üprusel paarismängus.
### Response:
Eesti noored jäid EM-il jagama 9. kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pean vabandama, et hilinesin. Ma jäin 25 minutiks lifti lõksu, sest tekkis elektrikatkestus, aga siis tulid tuletõrjujad," jutustas 82-aastane paavst lõbusalt ja palus rahval tuletõrjujatele plaksutada.
Katoliku kiriku pea jäi tavapärasele keskpäevasele palvusele seitse minutit hiljaks.
Arvatakse, et see on esimene kord, kui Vatikani riigipea, kes on maailma 1,2 miljardi katoliiklase vaimne juht, on lifti kinni jäänud. | Paavst jäi lifti kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pean vabandama, et hilinesin. Ma jäin 25 minutiks lifti lõksu, sest tekkis elektrikatkestus, aga siis tulid tuletõrjujad," jutustas 82-aastane paavst lõbusalt ja palus rahval tuletõrjujatele plaksutada.
Katoliku kiriku pea jäi tavapärasele keskpäevasele palvusele seitse minutit hiljaks.
Arvatakse, et see on esimene kord, kui Vatikani riigipea, kes on maailma 1,2 miljardi katoliiklase vaimne juht, on lifti kinni jäänud.
### Response:
Paavst jäi lifti kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laser Standardi purjetajate hulgast tõusis liidriks Keith Luur, kelle kontole nopitud neli esikohta tõid kokku 20 punkti. Georg Haud ja Bo Aaron Kooser jäid vastavalt teiseks ja kolmandaks oma võrdsete 22 puntiga. Klassis võistles 11 purjetajat.
Teise päeva heitlusest tuli Laser Radial klassis esiotsa kolm esi- ja ühe teise koha noppinud Johannes Hubert Pukk. Peeter Kaju on 20 sõitja hulgast endiselt teine 12 ning Silver Vahstein kolmas 19 punktiga.
Laser 4.7 sõitjate hulgas hoiab kindlalt ja võidujanuselt oma juhtpositsiooni juba viis sõiduvõitu korjanud Sten-Markus Andresson seitsme punktiga. Aleksander Kuusik hoiab samuti oma hõbedast positsiooni 16 punktiga ja kolmandaks on end võistelnud Karolin Härm 22 punktiga. 4.7 sõitjaid on kokku 34.
Arvukaima, 44 purjetajaga Zoom8 klassi esiotsa on stabiilsete kohtadega tee rajanud Katariina Roihu (28 punkti). Teiseks jäi tänaselt rajalt kolm esikohta saanud Elisabeth Ristmets (30 punkti). Avapäeva liider Henry-Mark Andresson jäi napi punktiga kolmandaks (31 punkti).
Läänetuul oli Lohusalu võistlustel vaiksemapoolne, 2-4 m/s ja andis stardiliinilgi vahest ühele liiniotsale eeliseid.
Optimist klass jagunes reedeste tulemuste järgi kuld- ja hõbelaevastikuks. Kuldlaevastiku etteotsa purjetas end Mia Marin Lilienthal vaid kümne kohapunktiga, tema rivaalil Angeliina Maria Isabel Õunapil on kontol 13 punkti. Andrias Sepp positsioneerub kolmandal kohal 26 punktiga.
Tallinna Jahtklubi karikavõistluste formaat näeb ette kuni 11 võistlussõidust koosnevat fliidisõitude seeriat, millest halvima tulemus kuulus teisest sõidust alates mahaarvamisele.
Optimist klassis jätkavad laupäeval 45 paremat võistlejat kuldgrupis ja ülejäänud võistlejad purjetavad edasi hõbegrupis. Laupäevaste sõitude järel pääsevad nüüd ka hõbegrupi kolm paremat purjetajat pühapäevastesse kuldgrupi sõitudesse. | Purjetamise Eesti meistrivõistluste etapp sai Lohusalus täispäeva sõite | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laser Standardi purjetajate hulgast tõusis liidriks Keith Luur, kelle kontole nopitud neli esikohta tõid kokku 20 punkti. Georg Haud ja Bo Aaron Kooser jäid vastavalt teiseks ja kolmandaks oma võrdsete 22 puntiga. Klassis võistles 11 purjetajat.
Teise päeva heitlusest tuli Laser Radial klassis esiotsa kolm esi- ja ühe teise koha noppinud Johannes Hubert Pukk. Peeter Kaju on 20 sõitja hulgast endiselt teine 12 ning Silver Vahstein kolmas 19 punktiga.
Laser 4.7 sõitjate hulgas hoiab kindlalt ja võidujanuselt oma juhtpositsiooni juba viis sõiduvõitu korjanud Sten-Markus Andresson seitsme punktiga. Aleksander Kuusik hoiab samuti oma hõbedast positsiooni 16 punktiga ja kolmandaks on end võistelnud Karolin Härm 22 punktiga. 4.7 sõitjaid on kokku 34.
Arvukaima, 44 purjetajaga Zoom8 klassi esiotsa on stabiilsete kohtadega tee rajanud Katariina Roihu (28 punkti). Teiseks jäi tänaselt rajalt kolm esikohta saanud Elisabeth Ristmets (30 punkti). Avapäeva liider Henry-Mark Andresson jäi napi punktiga kolmandaks (31 punkti).
Läänetuul oli Lohusalu võistlustel vaiksemapoolne, 2-4 m/s ja andis stardiliinilgi vahest ühele liiniotsale eeliseid.
Optimist klass jagunes reedeste tulemuste järgi kuld- ja hõbelaevastikuks. Kuldlaevastiku etteotsa purjetas end Mia Marin Lilienthal vaid kümne kohapunktiga, tema rivaalil Angeliina Maria Isabel Õunapil on kontol 13 punkti. Andrias Sepp positsioneerub kolmandal kohal 26 punktiga.
Tallinna Jahtklubi karikavõistluste formaat näeb ette kuni 11 võistlussõidust koosnevat fliidisõitude seeriat, millest halvima tulemus kuulus teisest sõidust alates mahaarvamisele.
Optimist klassis jätkavad laupäeval 45 paremat võistlejat kuldgrupis ja ülejäänud võistlejad purjetavad edasi hõbegrupis. Laupäevaste sõitude järel pääsevad nüüd ka hõbegrupi kolm paremat purjetajat pühapäevastesse kuldgrupi sõitudesse.
### Response:
Purjetamise Eesti meistrivõistluste etapp sai Lohusalus täispäeva sõite |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünopsis:
Vabanedes iseendaga piirnemise kohustusest ja oma "minaduse" diktatuurist, avaneb Sulle uus maailm lugematuteks võimalusteks olla elus. JAIKis elame kõiki võimalikke elusid!
Lubades sünesteetilisele kehaülesele meediaplatvormile JAIK ligipääsu oma digitaliseeritud karakteriomadustele, iseloomu eripäradele, harjumustele ja fantaasiatele, saad elada ka neid elusid, mis on võimatud.
Autor ja lavastaja on Peeter Jalakas, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Kristel Saan, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, stsenarist Eero Epner, Peeter Jalakas, Juhan Raud, Taavi Eelmaa, Peeter Laurits, Laura Raud, Tarmo Jüristo, muusika Holy Motors, Hendrik Kaljujärv ja Mart Soo, Jürgen Reismaa.
Näitlejatena astuvad lavastuses "JAIK" vaatajate ette Mari Abel, Jim Ashilevi, Taavi Eelmaa, Peeter Jalakas, Ingmar Jõela, Kait Kall, Ott Kartau, Mart Koldits, Erki Laur, Liis Lindmaa, Riina Maidre, Tõnis Niinemets, Steffi Pähn, Ivo Reinok, Raivo E. Tamm, Tiina Tauraite, Liina Vahtrik ja Juhan Ulfsak.
Eepose "JAIK" juhatas sisse Vikerraadios kõlanud saatesari "Raadio JAIK", milles avati tulevikuvisioone. Värske lavastus kestab 5 tundi ning on kolme vaheajaga, etendused toimuvad septembri ja oktoobris. | Von Krahl toob vaatajate ette teatri seni suurima lavastuse "JAIK" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünopsis:
Vabanedes iseendaga piirnemise kohustusest ja oma "minaduse" diktatuurist, avaneb Sulle uus maailm lugematuteks võimalusteks olla elus. JAIKis elame kõiki võimalikke elusid!
Lubades sünesteetilisele kehaülesele meediaplatvormile JAIK ligipääsu oma digitaliseeritud karakteriomadustele, iseloomu eripäradele, harjumustele ja fantaasiatele, saad elada ka neid elusid, mis on võimatud.
Autor ja lavastaja on Peeter Jalakas, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Kristel Saan, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, stsenarist Eero Epner, Peeter Jalakas, Juhan Raud, Taavi Eelmaa, Peeter Laurits, Laura Raud, Tarmo Jüristo, muusika Holy Motors, Hendrik Kaljujärv ja Mart Soo, Jürgen Reismaa.
Näitlejatena astuvad lavastuses "JAIK" vaatajate ette Mari Abel, Jim Ashilevi, Taavi Eelmaa, Peeter Jalakas, Ingmar Jõela, Kait Kall, Ott Kartau, Mart Koldits, Erki Laur, Liis Lindmaa, Riina Maidre, Tõnis Niinemets, Steffi Pähn, Ivo Reinok, Raivo E. Tamm, Tiina Tauraite, Liina Vahtrik ja Juhan Ulfsak.
Eepose "JAIK" juhatas sisse Vikerraadios kõlanud saatesari "Raadio JAIK", milles avati tulevikuvisioone. Värske lavastus kestab 5 tundi ning on kolme vaheajaga, etendused toimuvad septembri ja oktoobris.
### Response:
Von Krahl toob vaatajate ette teatri seni suurima lavastuse "JAIK" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtlasi püstitasid austraallased MM-il uue rekordi, sest varem ei ole nad ühe mängu jooksul kolmekohlise punktiskooriga lõpetanud. Lisaks tegi Joe Ingles veel ühe Austraalia rekordi, kui andis kümme korvisöötu. Kokku andsid austraallased 24 resultatiivset söötu, mis on samuti koondise uus rekord.
Austraalia asus kohtumist juhtima kohe avaveerandil 29:20 ning suurendasid poolajapausiks oma edu veelgi kolme punkti võrra – 52:40. Kanada korvpallurid püüdsid küll kolmandal veerandil 12-punktilist kaotust vähendada, visates 37 punkti vastase 24 vastu, kuid võiduks selleks siiski ei piisanud.
Austraalia näitas selle kohtumisega, et nad on tõelised medalinõudlejad. Kanada vastu oli nende parim 24 punktiga Matthew Dellavedova. Chris Goulding lisas 16 ja Patty Mills 15 punkti. Kanada resultatiivseim oli 18 punktiga Khem Birch.
H-alagrupis kohtuvad pühapäeval veel ka Leedu ja Senegal. Vahegruppi pääsevad kaks paremat.
Teistes kohtumistes alistas Brasiilia Uus-Meremaa 102:94 ja Dominikaani Vabariik sai jagu Jordaaniast 80:76. | Mitmeid rekordeid püstitanud Austraalia sai korvpalli MM-il jagu Kanadast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtlasi püstitasid austraallased MM-il uue rekordi, sest varem ei ole nad ühe mängu jooksul kolmekohlise punktiskooriga lõpetanud. Lisaks tegi Joe Ingles veel ühe Austraalia rekordi, kui andis kümme korvisöötu. Kokku andsid austraallased 24 resultatiivset söötu, mis on samuti koondise uus rekord.
Austraalia asus kohtumist juhtima kohe avaveerandil 29:20 ning suurendasid poolajapausiks oma edu veelgi kolme punkti võrra – 52:40. Kanada korvpallurid püüdsid küll kolmandal veerandil 12-punktilist kaotust vähendada, visates 37 punkti vastase 24 vastu, kuid võiduks selleks siiski ei piisanud.
Austraalia näitas selle kohtumisega, et nad on tõelised medalinõudlejad. Kanada vastu oli nende parim 24 punktiga Matthew Dellavedova. Chris Goulding lisas 16 ja Patty Mills 15 punkti. Kanada resultatiivseim oli 18 punktiga Khem Birch.
H-alagrupis kohtuvad pühapäeval veel ka Leedu ja Senegal. Vahegruppi pääsevad kaks paremat.
Teistes kohtumistes alistas Brasiilia Uus-Meremaa 102:94 ja Dominikaani Vabariik sai jagu Jordaaniast 80:76.
### Response:
Mitmeid rekordeid püstitanud Austraalia sai korvpalli MM-il jagu Kanadast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohaliku alaliidu korraldusel viidi kaks Zaporožjes baseeruvat meeskonda superkarikat välja mängima enam kui 500 kilomeetri kaugusele Brovarõ linna. Jaanimaa alustas rünnakul Motori algkoosseisus, moodustades võimsa tagaliinikolmiku koos leeduka Aidenas Malašinskase ja mullu Euroopa Meistrite liigas 87 väravat visanud valgevenelase Boriss Puhovskiga.
ZTR sai alguses paremini minema, kuid seitsmendal minutil algatas Jaanimaa oma esimese ametliku Motori-väravaga vahespurdi, vähendades vahe 3:4 peale ning 18. minutil tabas eestlane jälle, tehes nüüd juba eduseisuks 11:5. Pärast kaheminutilist karistust 22. minutil Jaanimaad avapoolajal rohkem platsile ei saadetud, pausile mindi Motori juhtides 15:11.
Teisel pooltunnil põgenes Motor peagi turvalisse eduseisu ja viimased kuus Ukraina meistritiitlit võitnud klubi pallurid tõstsid pea kohale ka superkarika 29:21 võiduga. Jaanimaa sekkus teisel poolajal põgusalt vahetusest, tema arvele jäigi kaks tabamust. Motori ja kogu mängu resultatiivseim oli 33-aastane Malašinskas kaheksa väravaga.
Meistrite liigas kuulub Motor tugevasse B-alagruppi ning alustab mänge 15. septembril võõrsil mulluse finalisti Veszpremi HC Telekomi vastu. Lisaks osaleb Ukraina meister sel hooajal SEHA-liigas, kus järgmisel nädalal ees kohtumised Meistrite liiga tiimidega – Prešovi HC Tatraniga võõrsil ja eelmise hooaja kontinendi parima klubi Skopje RK Vardariga kodus. | Dener Jaanimaa alustas hooaega Ukraina superkarikavõiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohaliku alaliidu korraldusel viidi kaks Zaporožjes baseeruvat meeskonda superkarikat välja mängima enam kui 500 kilomeetri kaugusele Brovarõ linna. Jaanimaa alustas rünnakul Motori algkoosseisus, moodustades võimsa tagaliinikolmiku koos leeduka Aidenas Malašinskase ja mullu Euroopa Meistrite liigas 87 väravat visanud valgevenelase Boriss Puhovskiga.
ZTR sai alguses paremini minema, kuid seitsmendal minutil algatas Jaanimaa oma esimese ametliku Motori-väravaga vahespurdi, vähendades vahe 3:4 peale ning 18. minutil tabas eestlane jälle, tehes nüüd juba eduseisuks 11:5. Pärast kaheminutilist karistust 22. minutil Jaanimaad avapoolajal rohkem platsile ei saadetud, pausile mindi Motori juhtides 15:11.
Teisel pooltunnil põgenes Motor peagi turvalisse eduseisu ja viimased kuus Ukraina meistritiitlit võitnud klubi pallurid tõstsid pea kohale ka superkarika 29:21 võiduga. Jaanimaa sekkus teisel poolajal põgusalt vahetusest, tema arvele jäigi kaks tabamust. Motori ja kogu mängu resultatiivseim oli 33-aastane Malašinskas kaheksa väravaga.
Meistrite liigas kuulub Motor tugevasse B-alagruppi ning alustab mänge 15. septembril võõrsil mulluse finalisti Veszpremi HC Telekomi vastu. Lisaks osaleb Ukraina meister sel hooajal SEHA-liigas, kus järgmisel nädalal ees kohtumised Meistrite liiga tiimidega – Prešovi HC Tatraniga võõrsil ja eelmise hooaja kontinendi parima klubi Skopje RK Vardariga kodus.
### Response:
Dener Jaanimaa alustas hooaega Ukraina superkarikavõiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Whitney Houstoni elu oli nagu kreeka tragöödia: pealt suur ja seest julm. Samuti on julm öelda, et just selline elu ongi midagi niisugust, millel on tagantjärele vääramatu põhjus saada kunstiteoseks. Sellise vääramatu põhjusega on valminud ka Kevin MacDonaldi dokfilm "Whitney", mis esilinastus Cannes'i filmifestivalil ja milles esitatavad väited on Whitney-diskursuses juba ettearvatult palju poleemikat tekitanud.
Üks eeldatav element dokfilmide puhul on alati informatiivne tasand: mida faktilist sealt teada saab? Sellest filmist eriti midagi uut ei selgu, kuid see on hästi tehtud, tehtud tunnetusega, poeetiliselt, tehtud nagu reekviem. Kui miski annab poeetilise impulsi, on ta juba paratamatult uus ja ainukordne. Teada saab siit vähem, tunda rohkem.
Ühes mõjuvaimas stseenis näeme kaamera liikumist majas, kus Whitney elas – nüüdseks tühjas, valges, kallis, poolringikujuliste vormidega ja seisma jäänud ajaga majas. Need kaadrid omakorda vahelduvad võtetega samast majast, kuid ajast, mil seal oli veel elu, kui seal elas (vähemalt neil kaadritel) narkouimas Whitney, kuid mis oli juba surmalubadusega elu.
Nagu kirjeldatud kaadrites, krabiseb kogu filmis mingisugune leinaelement, mille nimi on mälu. Või õigem oleks öelda mälulint. Või et tegu on ontoloogilise etüüdiga. Film püüab leida ka põhjuseid, miks Whitneyga läks nii nagu läks, jäädes seejuures delikaatseks, sensatsioonilisuse tõika üle eksponeerimata.
Dokumentaalfilm "Whitney" on ETV eetris 1. septembril kell 23.40. | Kultuuriportaal soovitab: dokumentaalfilm "Whitney" ETV-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Whitney Houstoni elu oli nagu kreeka tragöödia: pealt suur ja seest julm. Samuti on julm öelda, et just selline elu ongi midagi niisugust, millel on tagantjärele vääramatu põhjus saada kunstiteoseks. Sellise vääramatu põhjusega on valminud ka Kevin MacDonaldi dokfilm "Whitney", mis esilinastus Cannes'i filmifestivalil ja milles esitatavad väited on Whitney-diskursuses juba ettearvatult palju poleemikat tekitanud.
Üks eeldatav element dokfilmide puhul on alati informatiivne tasand: mida faktilist sealt teada saab? Sellest filmist eriti midagi uut ei selgu, kuid see on hästi tehtud, tehtud tunnetusega, poeetiliselt, tehtud nagu reekviem. Kui miski annab poeetilise impulsi, on ta juba paratamatult uus ja ainukordne. Teada saab siit vähem, tunda rohkem.
Ühes mõjuvaimas stseenis näeme kaamera liikumist majas, kus Whitney elas – nüüdseks tühjas, valges, kallis, poolringikujuliste vormidega ja seisma jäänud ajaga majas. Need kaadrid omakorda vahelduvad võtetega samast majast, kuid ajast, mil seal oli veel elu, kui seal elas (vähemalt neil kaadritel) narkouimas Whitney, kuid mis oli juba surmalubadusega elu.
Nagu kirjeldatud kaadrites, krabiseb kogu filmis mingisugune leinaelement, mille nimi on mälu. Või õigem oleks öelda mälulint. Või et tegu on ontoloogilise etüüdiga. Film püüab leida ka põhjuseid, miks Whitneyga läks nii nagu läks, jäädes seejuures delikaatseks, sensatsioonilisuse tõika üle eksponeerimata.
Dokumentaalfilm "Whitney" on ETV eetris 1. septembril kell 23.40.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: dokumentaalfilm "Whitney" ETV-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäevases sõidus viienda koha saanud Vips startis pühapäevases teises sõidus neljandalt positsioonilt, kuid eestlase start ebaõnnestus. Kümnendale kohale langenud Vipsi sõitis neljandal ringil rajalt välja põhjanaaber Simo Laaksonen, mille järel tuli rajale turvaauto. Kordustardi kokkupõrkes kaotas Vips aga esitiiva, mis tuli ära vahetada ning kaotatud aeg ei lasknud eestlasel enam kõrgesse mängu sekkuda.
Lap 10/17
Awful restart for championship contender Vips, who loses his front wing after contact #BelgianGP???????? #F3 pic.twitter.com/N9P6WQGK70
— Formula 3 (@FIAFormula3) September 1, 2019
Esikoha teenis uusmeremaalane Marcus Armstrong, teisena ületas finišijoone jaapanlane Yuki Tsunoda (+4,5) ja kolmandana sarja üldliider Robert Schwartzmann (+5,6). Tabelis juhib Schwartzmann MM-sarja 152 punktiga. Teisel kohal on India pilot Jehan Daruvala 129 silmaga ja kolmas Vips, kellel on punkte 122.
Vormel-3 MM-sarjas on pidada jäänud veel kaks etappi. Järgimsel nädalavahetusel võisteldakse Itaalias Monzas. | Vips kaotas Belgia GP teises sõidus esitiiva ning jäi lõpuks punktideta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäevases sõidus viienda koha saanud Vips startis pühapäevases teises sõidus neljandalt positsioonilt, kuid eestlase start ebaõnnestus. Kümnendale kohale langenud Vipsi sõitis neljandal ringil rajalt välja põhjanaaber Simo Laaksonen, mille järel tuli rajale turvaauto. Kordustardi kokkupõrkes kaotas Vips aga esitiiva, mis tuli ära vahetada ning kaotatud aeg ei lasknud eestlasel enam kõrgesse mängu sekkuda.
Lap 10/17
Awful restart for championship contender Vips, who loses his front wing after contact #BelgianGP???????? #F3 pic.twitter.com/N9P6WQGK70
— Formula 3 (@FIAFormula3) September 1, 2019
Esikoha teenis uusmeremaalane Marcus Armstrong, teisena ületas finišijoone jaapanlane Yuki Tsunoda (+4,5) ja kolmandana sarja üldliider Robert Schwartzmann (+5,6). Tabelis juhib Schwartzmann MM-sarja 152 punktiga. Teisel kohal on India pilot Jehan Daruvala 129 silmaga ja kolmas Vips, kellel on punkte 122.
Vormel-3 MM-sarjas on pidada jäänud veel kaks etappi. Järgimsel nädalavahetusel võisteldakse Itaalias Monzas.
### Response:
Vips kaotas Belgia GP teises sõidus esitiiva ning jäi lõpuks punktideta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kikkpoksijad olid esindatud viies juunioride kategoorias: Daniil Gayduk -67 kg K1, Andres Oitsar -75 kg K1, Aleksandr Solovjov -63,5 kg K1, Ilja Skolnov -60 kg K1 ja Aleksandra Džikajeva -44 kg K1.
Džikajeva sai kuldmedali alistades venelanna Viktoria Kremleva. Varasemalt on eestlannal ette näidata mullu MM-il pälvitud pronksmedal. Skolnov alistas Horvaatia kikkpoksija Illir Deskaj ja võitis samuti kulla. Oitsare oli oma kategooria finaalis parem aga Horvaatia kikkpoksijast Matic Filipist.
Gayduk oli finaalis vastamisi venelase Magomed Mahhamajeviga, kellele ta kaotas knock-out 'iga. Autasuks EM-i hõbe. Teise koha sai ka Solovjov, kes jäi finaalis alla prantslasele Abou-Bakr Salmile.
Kolme kuld- ja kahe hõbemedaliga sai Eesti riikide edetabelis 19. koha. Parim oli Venemaa, kelle sportlased said kaela 165 medalit (64 kulda, 45 hõbedat ja 45 pronksi). Ungari oli vastavas edetabelis teine. | Eesti kikkpoksijad võitsid EM-il kolm kuld- ja kaks hõbemedalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kikkpoksijad olid esindatud viies juunioride kategoorias: Daniil Gayduk -67 kg K1, Andres Oitsar -75 kg K1, Aleksandr Solovjov -63,5 kg K1, Ilja Skolnov -60 kg K1 ja Aleksandra Džikajeva -44 kg K1.
Džikajeva sai kuldmedali alistades venelanna Viktoria Kremleva. Varasemalt on eestlannal ette näidata mullu MM-il pälvitud pronksmedal. Skolnov alistas Horvaatia kikkpoksija Illir Deskaj ja võitis samuti kulla. Oitsare oli oma kategooria finaalis parem aga Horvaatia kikkpoksijast Matic Filipist.
Gayduk oli finaalis vastamisi venelase Magomed Mahhamajeviga, kellele ta kaotas knock-out 'iga. Autasuks EM-i hõbe. Teise koha sai ka Solovjov, kes jäi finaalis alla prantslasele Abou-Bakr Salmile.
Kolme kuld- ja kahe hõbemedaliga sai Eesti riikide edetabelis 19. koha. Parim oli Venemaa, kelle sportlased said kaela 165 medalit (64 kulda, 45 hõbedat ja 45 pronksi). Ungari oli vastavas edetabelis teine.
### Response:
Eesti kikkpoksijad võitsid EM-il kolm kuld- ja kaks hõbemedalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Henri Drell viskas Pesaro kasuks 14 punkti. Võistkonna parim oli Jaylen Barford 23 punktiga ning 14 silma sai veel kirja Federico Mussini. Pistoia poolelt kuulus koosseisu ka eestlasest ääremängija Joonas Riismaa, kuid tema platsile ei pääsenud. Zabian Dowdell tõi 20 ning Justin Johnson 19 punkti, vahendab Korvpall24.ee.
Neljapäeval oli Pesaro vastaseks Serie B tiim Senigallia, kellest oldi 94:65 paremad. Pühapäeval, 1. septembril minnakse turniiri teises poolfinaalis vastamisi Reggio Emilia – Rooma Virtus paari võitjaga.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Parimate punktitoojate sekka kuulunud Henri Drell aitas Pesaro taas võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Henri Drell viskas Pesaro kasuks 14 punkti. Võistkonna parim oli Jaylen Barford 23 punktiga ning 14 silma sai veel kirja Federico Mussini. Pistoia poolelt kuulus koosseisu ka eestlasest ääremängija Joonas Riismaa, kuid tema platsile ei pääsenud. Zabian Dowdell tõi 20 ning Justin Johnson 19 punkti, vahendab Korvpall24.ee.
Neljapäeval oli Pesaro vastaseks Serie B tiim Senigallia, kellest oldi 94:65 paremad. Pühapäeval, 1. septembril minnakse turniiri teises poolfinaalis vastamisi Reggio Emilia – Rooma Virtus paari võitjaga.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Parimate punktitoojate sekka kuulunud Henri Drell aitas Pesaro taas võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haapsalu suved, nagu ka tänavune, on täis pikitud kõikvõimalikke (kultuuri)üritusi, enamasti hõlmavad need Läänemaa, üldse Eesti tegijaid, aga õige mitu on igati heal tasemel rahvusvahelise haardega suurettevõtmised – festivalid. Augusti keskpaiku 12. – 18. augustini oli Haapsalu akvarellistide ja akvarelli päralt. Eesti Akvarellistide Ühendus võõrustas Euroopa Akvarelliühenduste Assotsiatsiooni (European Confederation of Watercolour Societies, ECWS): korraldas aastanäituse ja sellega kaasneva sümpoosioni.
Akvarellistide üleeuroopaline ühendus on ühisväljapanekut ja sinna juurde kuuluvaid üritusi korraldanud järjepidevalt asutamisest, 1998. aastast peale. Kõige sagedamini on korraldajamaaks olnud Belgia ja Hispaania, aga õige mitmel korral on korraldus olnud ka Prantsuse akvarellistide õlul, Põhjamaadest on ühisettevõtmine toimunud Rootsis, Norras ja Soomes.
Haapsalus on ennegi rahvusvahelisi (ja tõesti väga heal tasemel) kunstiüritusi korraldatud. Tuletagem meelde video- ja tegevuskunstifestivale "KanaNahk" ja "Seanahk", samuti on seal toimunud graafilise disaini festival.
Neljateistkümne riigi 176 osalejaga akvarellifestival oli meie suhteliselt tagasihoidlikule akvarellistide ühendusele paras pähkel. Kui igast riigist tuli kohale kas või ainult viis kunstnikku, siis juba seitsmekümne inimese majutuse-toitlustuse korraldamine, näitusega kaasnevatest üritustest rääkimata, nõuab head organiseerimistööd. Kaasnevaid üritusi jätkus (või nagu akvarellistid oma programmi ise nimetasid – sümpoosion): oli töötubasid, öiseid maalimisi, jalutuskäike, metsamatku, väljasõite Noarootsi ja Vormsile, akvarelli- ja veiniõhtuid kuursaalis, rohkesti vastuvõtte. Networking ja minglingehk suhete loomine ja segunemine kõlas programmis mantrana. Ei saa öelda, et Haapsalu elanikele ja suvitajatele, s.t publikule ei oleks mõeldud: akvarellipromenaad ehk mereäärne vabaõhunäitus pakkus kindlasti silmarõõmu, seda enam et Lääne Elus on promenaad varem saanud pigem kriitilist tähelepanu. Suurnäitus oli varustatud ka mahuka kataloogiga.
Kuid programmis ei olnud ühtegi seminari, arutlusõhtut või jututuba, kus osalejad kas ise või teoreetikute – kunstiajaloolaste, -teadlaste, -kriitikute – abil oleksid mõtisklenud selle üle, milline tähendus ja tähtsus on praegusaja akvarellil tänapäeva kunstis, iseäranis olukorras, kus meediumi tehnilisest, vormilisest küljest tähtsam on sõnum, mida just valitud meediumi – antud juhul akvarelli – abil on kõige õigem edastada. Raske öelda, kuidas olid lood varasematel festivalidel, sest ECWSi veebisaidil seisab vaid korraldajamaa, üldise määratlusena "näitus ja sümpoosion". Ei taha olla suure töö teinud korraldajate suhtes ülekohtune ning küllap osalejad suhete-loomise-ja-segunemise ajal võtsid ilma, poliitika ja laste kõrval jutuks ka akvarelli tähenduse ja seisu.
See isevoolu minek andis ka akvarellistide peaüritusel, "rahvusvahelisel kõrgetasemelisel" üldnäitusel tunda. Just nii kõrgelennuliselt on tutvustatud seda pressitekstis. Hoolimata sellest et igale maale eraldatud seinapinnale olid korrektselt raamitud teosed igati professionaalselt paigutatud, nägi ekspositsioon alajaotuste ja ka tervikuna välja nagu segasumma suvila. Esimese hooga tuletas see meelde meie 1970ndate lõpu või 1980ndate alguse akvarelli ülevaatenäitusi, kuid selle erinevusega, et siis oli mõneltki kunstnikult pandud välja mitu tööd ja nii sai aimu kunstniku mõtte- ja kujutamisviisist. Üldine taustki oli teada ja kuigi ka siis kiputi akvarellist rääkima kui maalikunsti väikesest vennast, tulid mõnedki kunstnikud just selles meediumis välja uue mõtlemisega. Tuletagem meelde kas või Epp Kokamäe üllatavalt siiraid suviseid maakodu kujutisi ja trotslike punkarite jäädvustusi. Üle-euroopalisel "kõrgetasemelisel" üldnäitusel oli aeg nagu seisma jäänud.
Tegelikult võis peaaegu iga maa väljapanekust leida nii mõnegi töö, mille ümber oleks saanud luua tervikekspositsiooni, mis oleks kõnelnud rohkemat nii kunstnikest, nende maast ja praegusest ajast. Miks mitte ka tõesti suurtest probleemidest, nagu on kliimamuutused ja sellest tulenevad katastroofid. Küsimus ei ole dokumentaalse kujutamisviisi või teravate sotsiaalsete teemade igatsemises, vahetu emotsionaalse atmosfääri ja tabavalt leitud metafooriga ütleb väga palju ära. Ka aastanäituse formaati saab elavdada, iseäranis, kui see igal aastal toimub mitte ainult uues näitusepaigas, vaid lausa teises riigis. Ma ei pea silmas suurt kuraatoriprojekti, aga seegi oleks kasuks tulnud, kuid iga maa väljapanek oleks vajanud oma kuraatori kätt või vähemalt üldisemat kontseptsiooni, mille sees oleks saanud mõtte- ja kujutamislaade välja joonistada.
Kui aga vaadata suurüritust kui kokkusaamispaika, kus kunstnikud ennast hästi tunnevad ja selle märgiks oma tööde taustal endast selfie'sid teevad, siis läks üritus igati asja ette. Olen veendunud, et ka suur osa publikust oli rahul, sest professionaalselt teostatud ilu jätkus küllaga. Kripeldama jääb aga tunne, et suur võimalus, mille korraldamiseks nii palju panustati, lasti käest või vähemalt ei osatud seda täielikult ära kasutada ja akvarellimeediumi vääriliselt nüüdiskunstina esitada.
Evald Okase muuseumi akvarellinäitused – Mai Levini kureeritud ajaloolised väljapanekud nii klassiku enda loomingust kui eesti akvarellikunstist, aga ka Mari Roosvalti koostatud ja / või üleskutse põhjal toodud töödest tehtud valik – annavad akvarellimeediumist teistsuguse pildi.
Mai Levini kureeritud näitus on pealkirjastatud väga laia haardega, kuid XX sajandi eesti akvarellikunsti ülevaadet pole mõtet oodata. Okase majamuuseumi esimese korruse ruumid, iseäranis, kui neid jagada praeguse, XXI sajandi akvarellikunstiga, seda lihtsalt ei võimalda. Ometi on Levin suutnud välja tuua ootamatuid leide nii XX sajandi algupoolelt (Hando Mugasto "Mask ballil", 1924, Natalie Mei "Rannas", 1928), keskpaigast (Johannes Saali "Hamlet", 1958, Olav Marani "Pühendus Ado Vabbele", 1962, Ülo Soosteri "Visioon", 1958), 1960ndate II poole kunstiuuendajatelt (Jüri Arraku "Ussi vari", 1990, Ludmilla Siimu "Nimeta", 1997) kui ka praegu unustusse jäänud kunstnike loomingust (rohkem kirjaniku ja teatrikunstnikuna tuntud Ervin Õunapuu, 1970ndate keskpaigas värske tuulena mõjunud ukrainlane Vladimir Makarenko) ning nende põhjal koostada oma kunstilugu. Tema valiku aluseks on olnud peamiselt kaks suurepärast kogu: Mart Lepa erakogu, milleta ei saa koostada vaat et ühtegi tõsiselt võetavat eesti kunsti tagasivaatenäitust, ning kunstnike liidu (kunstifondi või vahepeal Tallinna Kunstihoone) kunstikogu.
Ei Levin ega Roosvalt ole midagi erilist teinud: akvarellid on eksponeeritud traditsiooniliselt ja enamik eesti akvarelliste oli oma töödega esindatud ka üldnäituse Eesti alajaotuses, kuid läbimõeldud esitusviis, ja mis peaasi, soov akvarellimeediumi avaramalt näidata, mitte jääda kinni ainult akvarellistide ühenduse liikmete loomingusse või kui mängida nii-öelda sisemängu, siis julgustada ka seal mõtlema akvarelli võimaluste ja iseäranis tähenduse peale, annavad sootuks teistsuguse pildi. Eesti akvarellil nagu igal teisel kunstimeediumil on potentsiaali. Ärgem laskem sellel sumbuda.
Arvustus ilmus Sirbis. | Arvustus. Potentsiaal ja tegelikkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haapsalu suved, nagu ka tänavune, on täis pikitud kõikvõimalikke (kultuuri)üritusi, enamasti hõlmavad need Läänemaa, üldse Eesti tegijaid, aga õige mitu on igati heal tasemel rahvusvahelise haardega suurettevõtmised – festivalid. Augusti keskpaiku 12. – 18. augustini oli Haapsalu akvarellistide ja akvarelli päralt. Eesti Akvarellistide Ühendus võõrustas Euroopa Akvarelliühenduste Assotsiatsiooni (European Confederation of Watercolour Societies, ECWS): korraldas aastanäituse ja sellega kaasneva sümpoosioni.
Akvarellistide üleeuroopaline ühendus on ühisväljapanekut ja sinna juurde kuuluvaid üritusi korraldanud järjepidevalt asutamisest, 1998. aastast peale. Kõige sagedamini on korraldajamaaks olnud Belgia ja Hispaania, aga õige mitmel korral on korraldus olnud ka Prantsuse akvarellistide õlul, Põhjamaadest on ühisettevõtmine toimunud Rootsis, Norras ja Soomes.
Haapsalus on ennegi rahvusvahelisi (ja tõesti väga heal tasemel) kunstiüritusi korraldatud. Tuletagem meelde video- ja tegevuskunstifestivale "KanaNahk" ja "Seanahk", samuti on seal toimunud graafilise disaini festival.
Neljateistkümne riigi 176 osalejaga akvarellifestival oli meie suhteliselt tagasihoidlikule akvarellistide ühendusele paras pähkel. Kui igast riigist tuli kohale kas või ainult viis kunstnikku, siis juba seitsmekümne inimese majutuse-toitlustuse korraldamine, näitusega kaasnevatest üritustest rääkimata, nõuab head organiseerimistööd. Kaasnevaid üritusi jätkus (või nagu akvarellistid oma programmi ise nimetasid – sümpoosion): oli töötubasid, öiseid maalimisi, jalutuskäike, metsamatku, väljasõite Noarootsi ja Vormsile, akvarelli- ja veiniõhtuid kuursaalis, rohkesti vastuvõtte. Networking ja minglingehk suhete loomine ja segunemine kõlas programmis mantrana. Ei saa öelda, et Haapsalu elanikele ja suvitajatele, s.t publikule ei oleks mõeldud: akvarellipromenaad ehk mereäärne vabaõhunäitus pakkus kindlasti silmarõõmu, seda enam et Lääne Elus on promenaad varem saanud pigem kriitilist tähelepanu. Suurnäitus oli varustatud ka mahuka kataloogiga.
Kuid programmis ei olnud ühtegi seminari, arutlusõhtut või jututuba, kus osalejad kas ise või teoreetikute – kunstiajaloolaste, -teadlaste, -kriitikute – abil oleksid mõtisklenud selle üle, milline tähendus ja tähtsus on praegusaja akvarellil tänapäeva kunstis, iseäranis olukorras, kus meediumi tehnilisest, vormilisest küljest tähtsam on sõnum, mida just valitud meediumi – antud juhul akvarelli – abil on kõige õigem edastada. Raske öelda, kuidas olid lood varasematel festivalidel, sest ECWSi veebisaidil seisab vaid korraldajamaa, üldise määratlusena "näitus ja sümpoosion". Ei taha olla suure töö teinud korraldajate suhtes ülekohtune ning küllap osalejad suhete-loomise-ja-segunemise ajal võtsid ilma, poliitika ja laste kõrval jutuks ka akvarelli tähenduse ja seisu.
See isevoolu minek andis ka akvarellistide peaüritusel, "rahvusvahelisel kõrgetasemelisel" üldnäitusel tunda. Just nii kõrgelennuliselt on tutvustatud seda pressitekstis. Hoolimata sellest et igale maale eraldatud seinapinnale olid korrektselt raamitud teosed igati professionaalselt paigutatud, nägi ekspositsioon alajaotuste ja ka tervikuna välja nagu segasumma suvila. Esimese hooga tuletas see meelde meie 1970ndate lõpu või 1980ndate alguse akvarelli ülevaatenäitusi, kuid selle erinevusega, et siis oli mõneltki kunstnikult pandud välja mitu tööd ja nii sai aimu kunstniku mõtte- ja kujutamisviisist. Üldine taustki oli teada ja kuigi ka siis kiputi akvarellist rääkima kui maalikunsti väikesest vennast, tulid mõnedki kunstnikud just selles meediumis välja uue mõtlemisega. Tuletagem meelde kas või Epp Kokamäe üllatavalt siiraid suviseid maakodu kujutisi ja trotslike punkarite jäädvustusi. Üle-euroopalisel "kõrgetasemelisel" üldnäitusel oli aeg nagu seisma jäänud.
Tegelikult võis peaaegu iga maa väljapanekust leida nii mõnegi töö, mille ümber oleks saanud luua tervikekspositsiooni, mis oleks kõnelnud rohkemat nii kunstnikest, nende maast ja praegusest ajast. Miks mitte ka tõesti suurtest probleemidest, nagu on kliimamuutused ja sellest tulenevad katastroofid. Küsimus ei ole dokumentaalse kujutamisviisi või teravate sotsiaalsete teemade igatsemises, vahetu emotsionaalse atmosfääri ja tabavalt leitud metafooriga ütleb väga palju ära. Ka aastanäituse formaati saab elavdada, iseäranis, kui see igal aastal toimub mitte ainult uues näitusepaigas, vaid lausa teises riigis. Ma ei pea silmas suurt kuraatoriprojekti, aga seegi oleks kasuks tulnud, kuid iga maa väljapanek oleks vajanud oma kuraatori kätt või vähemalt üldisemat kontseptsiooni, mille sees oleks saanud mõtte- ja kujutamislaade välja joonistada.
Kui aga vaadata suurüritust kui kokkusaamispaika, kus kunstnikud ennast hästi tunnevad ja selle märgiks oma tööde taustal endast selfie'sid teevad, siis läks üritus igati asja ette. Olen veendunud, et ka suur osa publikust oli rahul, sest professionaalselt teostatud ilu jätkus küllaga. Kripeldama jääb aga tunne, et suur võimalus, mille korraldamiseks nii palju panustati, lasti käest või vähemalt ei osatud seda täielikult ära kasutada ja akvarellimeediumi vääriliselt nüüdiskunstina esitada.
Evald Okase muuseumi akvarellinäitused – Mai Levini kureeritud ajaloolised väljapanekud nii klassiku enda loomingust kui eesti akvarellikunstist, aga ka Mari Roosvalti koostatud ja / või üleskutse põhjal toodud töödest tehtud valik – annavad akvarellimeediumist teistsuguse pildi.
Mai Levini kureeritud näitus on pealkirjastatud väga laia haardega, kuid XX sajandi eesti akvarellikunsti ülevaadet pole mõtet oodata. Okase majamuuseumi esimese korruse ruumid, iseäranis, kui neid jagada praeguse, XXI sajandi akvarellikunstiga, seda lihtsalt ei võimalda. Ometi on Levin suutnud välja tuua ootamatuid leide nii XX sajandi algupoolelt (Hando Mugasto "Mask ballil", 1924, Natalie Mei "Rannas", 1928), keskpaigast (Johannes Saali "Hamlet", 1958, Olav Marani "Pühendus Ado Vabbele", 1962, Ülo Soosteri "Visioon", 1958), 1960ndate II poole kunstiuuendajatelt (Jüri Arraku "Ussi vari", 1990, Ludmilla Siimu "Nimeta", 1997) kui ka praegu unustusse jäänud kunstnike loomingust (rohkem kirjaniku ja teatrikunstnikuna tuntud Ervin Õunapuu, 1970ndate keskpaigas värske tuulena mõjunud ukrainlane Vladimir Makarenko) ning nende põhjal koostada oma kunstilugu. Tema valiku aluseks on olnud peamiselt kaks suurepärast kogu: Mart Lepa erakogu, milleta ei saa koostada vaat et ühtegi tõsiselt võetavat eesti kunsti tagasivaatenäitust, ning kunstnike liidu (kunstifondi või vahepeal Tallinna Kunstihoone) kunstikogu.
Ei Levin ega Roosvalt ole midagi erilist teinud: akvarellid on eksponeeritud traditsiooniliselt ja enamik eesti akvarelliste oli oma töödega esindatud ka üldnäituse Eesti alajaotuses, kuid läbimõeldud esitusviis, ja mis peaasi, soov akvarellimeediumi avaramalt näidata, mitte jääda kinni ainult akvarellistide ühenduse liikmete loomingusse või kui mängida nii-öelda sisemängu, siis julgustada ka seal mõtlema akvarelli võimaluste ja iseäranis tähenduse peale, annavad sootuks teistsuguse pildi. Eesti akvarellil nagu igal teisel kunstimeediumil on potentsiaali. Ärgem laskem sellel sumbuda.
Arvustus ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Potentsiaal ja tegelikkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis ei olnud Mustale vastast noorest India mängijast Kartikey Gulshan Kumarist, kes alistati tulemusega 21:13, 21:7. Teel finaali võitis Must veel veerandfinaalis Islandi parimat sulgpallurit Kari Gunnarssoni ja esimestes ringides inglast Alex Lane ja austerlast Leon Seiwaldi.
Finaalis ootab Musta ees Hiina mängija Lel Lan Xi. Minsk on sel aastal Eesti esireketi jaoks õnnetoov koht, kuna kaks kuud tagasi võitis Must seal Euroopa mängude pronksmedali. | Raul Must jõudis Minskis toimuval Euroopa karikaetapil finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis ei olnud Mustale vastast noorest India mängijast Kartikey Gulshan Kumarist, kes alistati tulemusega 21:13, 21:7. Teel finaali võitis Must veel veerandfinaalis Islandi parimat sulgpallurit Kari Gunnarssoni ja esimestes ringides inglast Alex Lane ja austerlast Leon Seiwaldi.
Finaalis ootab Musta ees Hiina mängija Lel Lan Xi. Minsk on sel aastal Eesti esireketi jaoks õnnetoov koht, kuna kaks kuud tagasi võitis Must seal Euroopa mängude pronksmedali.
### Response:
Raul Must jõudis Minskis toimuval Euroopa karikaetapil finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koostöös Eesti lastekirjanduse keskuse ja Pokumaaga toimuval üritusel avatakse näitus "Pöörismäe kratid ja puuslikud" ning peetakse kolm ettekannet Edgar Valterist. Ettekannetega astuvad üles Vahur Kersna, Krista Kumberg ja Viive Noor. Muusikat teevad Inga ja Toomas Lunge.
Samuti esitletakse Eesti Rahva Muuseumis Valter "Pokuraamatu" lätikeelset tõlget, kohal on ka tõlkimise korraldaja Contra.
Läbi Edgar Valteri illustratsioonide on tuntuks saanud sellised tegelased nagu Krõll, naksitrallid, Sipsik ja Kunskmoor. Valter kirjutas ka ise raamatuid, neist tuntumad on tema Poku-lood, aga lastele on tuttavad ka "Kassike ja kakuke" ja "Pintselsabad". | Edgar Valteri 90. sünniaastapäeval avatakse näitus ja antakse välja illustratsioonipreemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koostöös Eesti lastekirjanduse keskuse ja Pokumaaga toimuval üritusel avatakse näitus "Pöörismäe kratid ja puuslikud" ning peetakse kolm ettekannet Edgar Valterist. Ettekannetega astuvad üles Vahur Kersna, Krista Kumberg ja Viive Noor. Muusikat teevad Inga ja Toomas Lunge.
Samuti esitletakse Eesti Rahva Muuseumis Valter "Pokuraamatu" lätikeelset tõlget, kohal on ka tõlkimise korraldaja Contra.
Läbi Edgar Valteri illustratsioonide on tuntuks saanud sellised tegelased nagu Krõll, naksitrallid, Sipsik ja Kunskmoor. Valter kirjutas ka ise raamatuid, neist tuntumad on tema Poku-lood, aga lastele on tuttavad ka "Kassike ja kakuke" ja "Pintselsabad".
### Response:
Edgar Valteri 90. sünniaastapäeval avatakse näitus ja antakse välja illustratsioonipreemia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augustis sai aasta ühe väljapaistvama vene dokumentalisti Aleksandr Rastorgujevi tapmisest Kesk-Aafrika Vabariigis. Sel sündmusel on mitu mõõdet. Hiljuti ilmunud sõltumatu uurimise tulemuse kohaselt oli tõenäoliselt tegu ettekavatsetud mõrvaga, millesse olid segatud nii Kesk-Aafrika Vabariigi kui ka Venemaa valitsus ning mida koordineeris kurikuulus vene palgasõduritega seotud Wagneri grupp. Hukkusid selle valitsusega tihedalt läbi põimunud ettevõtte äritegevust uurima läinud tuntud sõjaajakirjanik Orhan Džemal, operaator Kirill Radtšenko ning režissöör Aleksandr Rastorgujev. Kuigi ajakirjanike hukkumine nii sõjatandril kui ka uurimistegevuse tõttu on paraku Venemaal, aga ka mujal korduv nähtus, on maailmatasemel režissööri mõrv enneolematu sündmus.
Aleksandr Rastorgujevi suurus ei seisne uhkes auhindade rivis. Erinevalt oma kaasmaalastest Viktor Kossakovskist ja Vitali Manskist oli tal märkimisväärseid festivalivõite üsna kasinalt ette näidata. Maailma filmiajalukku on ta end kirjutanud kui dokumentalistika visionäär: ta avaldas nagu Dziga Vertov manifeste, kus kutsus üles tegema radikaalseid muutusi ning sõnastas tuleviku dokumentalistika põhimõtted, mida ka ise ellu viis. Tema filmikeel ja režissööripilk on alati äratuntav ning raputab tavapäraseid kaanoneid.
Rastorgujev sündis provintsilikus Doni-äärses Rostovis, kus õppis filoloogiat. Tööle asus ta kohalikus televisioonis. Läbimurdeks sai 2003. aasta 46minutiline "Puhas neljapäev" 1, mida Aleksandr Sokurov on nimetanud üheks kõigi aegade parimaks sõjast kõnelevaks filmiks. See on lugu Tšetšeenias teenivatest sõduritest, kelle juurde saabub kord nädalas ratastel saun. Keset sõjapori aset leidev pesupäev on olukorra metafoor ja ühtlasi intiimne hetk, mil sõdurid räägivad läbielatust nii, nagu see on. Ilustamata pilt, ebatsensuurne sõnakasutus ning sõjaõõva niivõrd kaastundlik ja täpne tabamine šokeerib ja võlub ühtaegu.
2007. aastal tuli välja Eestiski Kanal 2 eetris vaatajaid jahmatanud "Metsik metsik rand" 2, mis on tõeliselt gogollik ja väga efektne eepos vene ehk endisest nõukogude inimesest kogu tema ilus ja valus. See on kõige tahumatumal moel elust pakatav "Dekameroni" ja "Surnud hingede" groteskne sümbioos, mis viib meid Krasnojarski krai metsikutele randadele, kus paremate tingimuste puudusel püüab rannaelust viimast võtta kogu issanda loomaaed oma uskumatus eripalgelisuses. Muuseas, režissöör eelistas seda näidata viie ja poole tunnisena, kuigi kompromissina on olemas ka kahetunnine versioon. Juba selles on näha Rastorgujevi julgus ja oskus eemalduda nii-öelda kõrge kunsti temaatikast ja pühenduda väga lihtsate inimeste elutunnetuse jälgimisele ja esiletoomisele.
Veelgi kaugemale läks ta selles osas oma järgmistes projektides, mis sündisid koostöös pikaajalise partneri, andeka operaatori Pavel Kostomaroviga. Diloogia "Ma armastan sind" ja "Ma ei armasta sind" 3 on vormilt väga eksperimentaalsed filmid: väiksed kõrgresolutsiooniga kaamerad anti hoopis tegelaste kätte ja jäeti nad omapead iseenda elu filmima. Rostovis korraldati ka näitlejaproov, kuhu tuli üle tuhande inimese. Nende seast valis Rastorgujev välja viis peategelast, äsja täisealiseks saanud noormehed, tõelised Vene kuritegeliku pealinna magalarajooni ossid. Nood filmisid tühje jutuajamisi, ringihulkumist, autodes passimist, lõputut jagelemist ja kohmakaid armastusavaldusi tüdrukutele. Kümneid tunde pikale amorfsele koduvideole andsid Kostomarov ja Rastorgujev mängufilmiliku selgroo, ühendades justkui kaks žanri, ja lühendasid materjali kahetunniseks jälgitava narratiiviga terviklikuks looks. Kokkuvõttes kerkib sellest esmapilgul ehmatavalt ebakultuursest ja ebatsensuursest ning lapsikust maailmast esile midagi väga liigutavat. See lugu on eelkõige ikkagi armastusest ja inimeste kannatustest sellega seoses, harukordselt palju näeb ka meeste siiraid tundeid.
Ühelt poolt on "Metsik metsik rand" ja armastuse diloogia operaatoritöö triumf, sest kaameraga on saadud ehedale elule enneolematult lähedale ning distants peaaegu pühitud. Need tugeva kontseptuaalse tagapõhjaga filmid tähistavad aga ka väga suurt muutust Aleksandr Rastorgujevi autoripositsioonis. Dokimaailma anarhistina kuulutas ta juba 2000. aastate keskel avaldatud "Naturaalse filmikunsti manifestis 4:
"Dokumentaalfilm – see on poeetiline terroriakt, mille eesmärk on võtta pantvangi nii peategelased kui ka vaatajad.
Kunst – see on sõda
sotsiaalsete struktuuride stabiilsusega,
nüristava poliitkorrektsusega,
ühiskonna rahuloluga.
Kunst – see on põhimõtteline vastuolu massimeedia kontekstiga."
Sealsamas mainifesteerib ta ka autori surma. Filmikriitik Mihhail Ratgauz toob välja, et Rastorgujevi looming ulatub oma juurtega XX sajandi kõrgkultuuri, kus autori rolli on mütologiseeritud, eriti veel vene filmis. Rastorgujevi siht oli aga võtta ette palju ambitsioonikam projekt kui autorifilm. Teda huvitasid uued tehnilised lahendused ning ideaalis oleks ta näinud lausa tegelase silma või pähe kinnitatud kaamerat, mis oleks ühelt poolt kõikjal ja teiselt poolt annaks ekraanil edasi seda, mida näeb peategelane. Tema unistus oli modernistlik idee kõikjal viibivast justkui totaalset tegelikkust täielikult haaravast optilisest silmast. Selle saavutamiseks kasutas ta oma viimastes projektides väga väikseid kaameraid, jaotas neid laiali, kaasas töösse palju noori operaatoreid, kes olid iga hetk valmis sööstma kõikjale, kuhu vaja.
Seesugune totaalne reaalsuse jäädvustamine viib digitaalse kommunismini, nagu Rastorgujev seda nimetas, jõudes sisuliselt välja anonüümsuseni, nii et autori roll nihkub tagaplaanile. Tema filmieksperimendis pidi tõustama autorist kõrgemale ja pakutama seeläbi vaatajale midagi täiesti uut. Ratgauzi sõnul otsustas Rastorgujev režissööri kui maailmu loova jumala rolli vahetada hoopis sisu ja tähenduse teenistuses lihttöölise rolli vastu. Ta loobus olemast suure A-tähega autor ning temast sai projektide ja konstruktsioonide käivitaja või koordinaator.
Tema viimased filmid "Tähtaeg" ja teledokk "Valides Venemaad" 5 tuginevad tervele operaatorite ja režissööride võrgustikule, kelle eesmärgiks oli eelkõige kõikehõlmava materjali kogumine. Rastorgujev on autorina kuskil väga kaugel taustal. Paraku on piire ületaval ja kompromissitul kunstitegemisel alati ka oma varjukülg. Autorina esikaanele pääsemine toob tihti kaasa kosutavaid dividende ja majandusliku kindlustatuse. Ennastsalgava tee valinud Rastorgujev oli aga pidevalt rahahädas, mis oli ka üks Aafrikasse sõidu põhjus. Ta vallandati korduvalt ametist, viimati Raadio Vaba Euroopast, kus ta lühidokke tegi. Samuti jäid tal pooleli mitmed algatatud projektid. Ratgauz nimetab teda "neetud poeediks", kes ei olekski saanud mugavalt ühiskonda sulanduda, sest see oleks hävitanud tema loomuse. Juba 2008. aasta ajakirja Seans Rastorgujevile pühendatud numbris on kolleegid sõnastanud tema olemuse ja ka saatuse üsna tabavalt. Tema filmikooli õpetaja Vladimir Grigorjevi sõnul ei osanud Rastorgujev hoolitseda kõige elementaarsemate praktilise elu ja oma filmikarjääri puudutavate asjade eest. Ja mitte lihtsalt ei osanud, vaid pidas seda lausa eneseväärikust alandavaks. Vitali Manski nägi Rastorgujevi paradoksi selles, et oma loomuse tõttu poleks ta põhimõtteliselt saanud olla õnnelik ja edukas. Tema loomus oli ühest küljest väga võimsa loomingulise palangu allikaks, ent samavõrd ka tema professionaalses ja sotsiaalses elus ebaõnnestumise põhjus. Rastorgujev oli ainuke tõeliselt kompromissitu filmitegija – väljakutse lähikondsetele ja nuhtlus iseendale.
Viimane Rastorgujevi osalusel valminud film "Valides Venemaad" linastus Eestis Käsmus arutelusarja "Venemaa hääled" üritusel, kus olid kohal ka filmi produtsendid Jevgeni Gindilis ja Anatoli Golubovski.
1"Чистый чeтверг", Aleksandr Rastorgujev, 2003.
2"Жар нежных. Дикий дикий пляж", Aleksandr Rastorgujev, 2007.
3"Я тебя люблю", Aleksandr Rastorgujev, 2011; "Я тебя не люблю", Aleksandr Rastorgujev, 2012.
4 Aleksandr Rastorgujev, Натуральное кино – манифест. – Сеанс 2009, nr 35-36. http://seance.ru/n/35-36/portret-rastorguev/naturalnoe-kino/
5"Срок", Aleksandr Rastorgujev, 2014; "Выбирая Россию", Aleksandr Rastorgujev, 2018. | Filipp Kruusvall. Autori surm, kavatsetud ja juhuslik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustis sai aasta ühe väljapaistvama vene dokumentalisti Aleksandr Rastorgujevi tapmisest Kesk-Aafrika Vabariigis. Sel sündmusel on mitu mõõdet. Hiljuti ilmunud sõltumatu uurimise tulemuse kohaselt oli tõenäoliselt tegu ettekavatsetud mõrvaga, millesse olid segatud nii Kesk-Aafrika Vabariigi kui ka Venemaa valitsus ning mida koordineeris kurikuulus vene palgasõduritega seotud Wagneri grupp. Hukkusid selle valitsusega tihedalt läbi põimunud ettevõtte äritegevust uurima läinud tuntud sõjaajakirjanik Orhan Džemal, operaator Kirill Radtšenko ning režissöör Aleksandr Rastorgujev. Kuigi ajakirjanike hukkumine nii sõjatandril kui ka uurimistegevuse tõttu on paraku Venemaal, aga ka mujal korduv nähtus, on maailmatasemel režissööri mõrv enneolematu sündmus.
Aleksandr Rastorgujevi suurus ei seisne uhkes auhindade rivis. Erinevalt oma kaasmaalastest Viktor Kossakovskist ja Vitali Manskist oli tal märkimisväärseid festivalivõite üsna kasinalt ette näidata. Maailma filmiajalukku on ta end kirjutanud kui dokumentalistika visionäär: ta avaldas nagu Dziga Vertov manifeste, kus kutsus üles tegema radikaalseid muutusi ning sõnastas tuleviku dokumentalistika põhimõtted, mida ka ise ellu viis. Tema filmikeel ja režissööripilk on alati äratuntav ning raputab tavapäraseid kaanoneid.
Rastorgujev sündis provintsilikus Doni-äärses Rostovis, kus õppis filoloogiat. Tööle asus ta kohalikus televisioonis. Läbimurdeks sai 2003. aasta 46minutiline "Puhas neljapäev" 1, mida Aleksandr Sokurov on nimetanud üheks kõigi aegade parimaks sõjast kõnelevaks filmiks. See on lugu Tšetšeenias teenivatest sõduritest, kelle juurde saabub kord nädalas ratastel saun. Keset sõjapori aset leidev pesupäev on olukorra metafoor ja ühtlasi intiimne hetk, mil sõdurid räägivad läbielatust nii, nagu see on. Ilustamata pilt, ebatsensuurne sõnakasutus ning sõjaõõva niivõrd kaastundlik ja täpne tabamine šokeerib ja võlub ühtaegu.
2007. aastal tuli välja Eestiski Kanal 2 eetris vaatajaid jahmatanud "Metsik metsik rand" 2, mis on tõeliselt gogollik ja väga efektne eepos vene ehk endisest nõukogude inimesest kogu tema ilus ja valus. See on kõige tahumatumal moel elust pakatav "Dekameroni" ja "Surnud hingede" groteskne sümbioos, mis viib meid Krasnojarski krai metsikutele randadele, kus paremate tingimuste puudusel püüab rannaelust viimast võtta kogu issanda loomaaed oma uskumatus eripalgelisuses. Muuseas, režissöör eelistas seda näidata viie ja poole tunnisena, kuigi kompromissina on olemas ka kahetunnine versioon. Juba selles on näha Rastorgujevi julgus ja oskus eemalduda nii-öelda kõrge kunsti temaatikast ja pühenduda väga lihtsate inimeste elutunnetuse jälgimisele ja esiletoomisele.
Veelgi kaugemale läks ta selles osas oma järgmistes projektides, mis sündisid koostöös pikaajalise partneri, andeka operaatori Pavel Kostomaroviga. Diloogia "Ma armastan sind" ja "Ma ei armasta sind" 3 on vormilt väga eksperimentaalsed filmid: väiksed kõrgresolutsiooniga kaamerad anti hoopis tegelaste kätte ja jäeti nad omapead iseenda elu filmima. Rostovis korraldati ka näitlejaproov, kuhu tuli üle tuhande inimese. Nende seast valis Rastorgujev välja viis peategelast, äsja täisealiseks saanud noormehed, tõelised Vene kuritegeliku pealinna magalarajooni ossid. Nood filmisid tühje jutuajamisi, ringihulkumist, autodes passimist, lõputut jagelemist ja kohmakaid armastusavaldusi tüdrukutele. Kümneid tunde pikale amorfsele koduvideole andsid Kostomarov ja Rastorgujev mängufilmiliku selgroo, ühendades justkui kaks žanri, ja lühendasid materjali kahetunniseks jälgitava narratiiviga terviklikuks looks. Kokkuvõttes kerkib sellest esmapilgul ehmatavalt ebakultuursest ja ebatsensuursest ning lapsikust maailmast esile midagi väga liigutavat. See lugu on eelkõige ikkagi armastusest ja inimeste kannatustest sellega seoses, harukordselt palju näeb ka meeste siiraid tundeid.
Ühelt poolt on "Metsik metsik rand" ja armastuse diloogia operaatoritöö triumf, sest kaameraga on saadud ehedale elule enneolematult lähedale ning distants peaaegu pühitud. Need tugeva kontseptuaalse tagapõhjaga filmid tähistavad aga ka väga suurt muutust Aleksandr Rastorgujevi autoripositsioonis. Dokimaailma anarhistina kuulutas ta juba 2000. aastate keskel avaldatud "Naturaalse filmikunsti manifestis 4:
"Dokumentaalfilm – see on poeetiline terroriakt, mille eesmärk on võtta pantvangi nii peategelased kui ka vaatajad.
Kunst – see on sõda
sotsiaalsete struktuuride stabiilsusega,
nüristava poliitkorrektsusega,
ühiskonna rahuloluga.
Kunst – see on põhimõtteline vastuolu massimeedia kontekstiga."
Sealsamas mainifesteerib ta ka autori surma. Filmikriitik Mihhail Ratgauz toob välja, et Rastorgujevi looming ulatub oma juurtega XX sajandi kõrgkultuuri, kus autori rolli on mütologiseeritud, eriti veel vene filmis. Rastorgujevi siht oli aga võtta ette palju ambitsioonikam projekt kui autorifilm. Teda huvitasid uued tehnilised lahendused ning ideaalis oleks ta näinud lausa tegelase silma või pähe kinnitatud kaamerat, mis oleks ühelt poolt kõikjal ja teiselt poolt annaks ekraanil edasi seda, mida näeb peategelane. Tema unistus oli modernistlik idee kõikjal viibivast justkui totaalset tegelikkust täielikult haaravast optilisest silmast. Selle saavutamiseks kasutas ta oma viimastes projektides väga väikseid kaameraid, jaotas neid laiali, kaasas töösse palju noori operaatoreid, kes olid iga hetk valmis sööstma kõikjale, kuhu vaja.
Seesugune totaalne reaalsuse jäädvustamine viib digitaalse kommunismini, nagu Rastorgujev seda nimetas, jõudes sisuliselt välja anonüümsuseni, nii et autori roll nihkub tagaplaanile. Tema filmieksperimendis pidi tõustama autorist kõrgemale ja pakutama seeläbi vaatajale midagi täiesti uut. Ratgauzi sõnul otsustas Rastorgujev režissööri kui maailmu loova jumala rolli vahetada hoopis sisu ja tähenduse teenistuses lihttöölise rolli vastu. Ta loobus olemast suure A-tähega autor ning temast sai projektide ja konstruktsioonide käivitaja või koordinaator.
Tema viimased filmid "Tähtaeg" ja teledokk "Valides Venemaad" 5 tuginevad tervele operaatorite ja režissööride võrgustikule, kelle eesmärgiks oli eelkõige kõikehõlmava materjali kogumine. Rastorgujev on autorina kuskil väga kaugel taustal. Paraku on piire ületaval ja kompromissitul kunstitegemisel alati ka oma varjukülg. Autorina esikaanele pääsemine toob tihti kaasa kosutavaid dividende ja majandusliku kindlustatuse. Ennastsalgava tee valinud Rastorgujev oli aga pidevalt rahahädas, mis oli ka üks Aafrikasse sõidu põhjus. Ta vallandati korduvalt ametist, viimati Raadio Vaba Euroopast, kus ta lühidokke tegi. Samuti jäid tal pooleli mitmed algatatud projektid. Ratgauz nimetab teda "neetud poeediks", kes ei olekski saanud mugavalt ühiskonda sulanduda, sest see oleks hävitanud tema loomuse. Juba 2008. aasta ajakirja Seans Rastorgujevile pühendatud numbris on kolleegid sõnastanud tema olemuse ja ka saatuse üsna tabavalt. Tema filmikooli õpetaja Vladimir Grigorjevi sõnul ei osanud Rastorgujev hoolitseda kõige elementaarsemate praktilise elu ja oma filmikarjääri puudutavate asjade eest. Ja mitte lihtsalt ei osanud, vaid pidas seda lausa eneseväärikust alandavaks. Vitali Manski nägi Rastorgujevi paradoksi selles, et oma loomuse tõttu poleks ta põhimõtteliselt saanud olla õnnelik ja edukas. Tema loomus oli ühest küljest väga võimsa loomingulise palangu allikaks, ent samavõrd ka tema professionaalses ja sotsiaalses elus ebaõnnestumise põhjus. Rastorgujev oli ainuke tõeliselt kompromissitu filmitegija – väljakutse lähikondsetele ja nuhtlus iseendale.
Viimane Rastorgujevi osalusel valminud film "Valides Venemaad" linastus Eestis Käsmus arutelusarja "Venemaa hääled" üritusel, kus olid kohal ka filmi produtsendid Jevgeni Gindilis ja Anatoli Golubovski.
1"Чистый чeтверг", Aleksandr Rastorgujev, 2003.
2"Жар нежных. Дикий дикий пляж", Aleksandr Rastorgujev, 2007.
3"Я тебя люблю", Aleksandr Rastorgujev, 2011; "Я тебя не люблю", Aleksandr Rastorgujev, 2012.
4 Aleksandr Rastorgujev, Натуральное кино – манифест. – Сеанс 2009, nr 35-36. http://seance.ru/n/35-36/portret-rastorguev/naturalnoe-kino/
5"Срок", Aleksandr Rastorgujev, 2014; "Выбирая Россию", Aleksandr Rastorgujev, 2018.
### Response:
Filipp Kruusvall. Autori surm, kavatsetud ja juhuslik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng Lõuna-Sloveenia väikelinnas algas võõrustajate kontrolli all. Vaid Henri Sillaste tabavad karistusvisked hoidsid avaminutitel seisu võrdsena, sest esimene värav mängust tuli Serviti kasuks alles 13. minutil, mil Kristjan Muuga tegi 3:5. Riko sai 8:4 ette, kuid vastaste vähemuses olles tabas kahel korral Henri Hiiend ning Sillaste vähendas kaotusseisu 7:9 peale.
Uuesti sai Riko nelja väravaga juhtima ja avapoolaja lõpuhetkedel suurendati edu, vaheajaks oldi ees 15:10. Eriti suurt pahandust tegid Jan Pucelj ja Gašpar Horvat. Serviti peatreener Kalmer Musting tegi teiseks pooltunniks muudatuse, tuues postide vahele Eston Varuski asemele Denis Lõokese.
Korraks jäi Serviti kuuega taha, aga Lõokene tegi mitu head tõrjet ning Sillaste ja Muuga tabamustest tuli 38. minutil seisuks 17:14. Võrdne mäng jätkus ja miski ei ennustanud halba, kui Carl-Eric Uibo väravast süttisid 44. minutil tabloole numbrid 21:18. Järgmise viie minutiga tegi Sloveenia liiga pronksmedalist aga 5:0 vahespurdi.
Oluliselt lähemale Eesti meister ei saanudki, vahe hoopis kasvas ning lõpuvile kõlades tuli tunnistada 22:32 kaotust. Sillaste viskas Serviti kasuks seitse, Muuga neli, Hiiend, Otto Karl Kont, Ülljo Pihus ja Stanislav Holodjuk kaks ning Uibo, Alfred Timmo ja Anatoli Tšezlov ühe värava. Riko vasakäär Pucelj oli kohtumise resultatiivseim kaheksa tabamusega.
"Eks see mäng meie enda tehnilise praagi nahka läks. Tegime vastasele ohtralt kingitusi, nad said väga lihtsaid väravaid – näiteks kiirrünnakutest kuus rohkem kui meie. Algus polnud väga praagirohke, aga vastaste väravat ei õnnestunud lahti muukida. Üllatuslikult jäime just poolaegade lõpus selgelt alla," kommenteeris Musting.
"Tervikuna jäi kindlasti palju tagaliini võimsuse või selle puudumise taha. Positiivse poole poolt tooks esile mõlemad väravavahid, nii Varusk kui Lõokene esinesid silmapaistvalt, hea oli ka Sillaste. 11 väravaga on ikka mänge võidetud, aga väga harva, kuid kindlasti läheme järgmisel laupäeval võitlema võidu nimel," kinnistas Musting.
Korduskohtumine toimub nädala pärast ehk 7. septembril, algusega kell 18 Põlvas, Mesikäpa hallis. Kahe mängu koondtulemuse abil selguvat paari võitjat ootab EHF Cupi järgmises ringis Valgevene meistrivõistluste hõbe ja pikaaegne Serviti konkurent Balti liigas Minski SKA. | Põlva Serviti alustas eurosarja kümneväravalise kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng Lõuna-Sloveenia väikelinnas algas võõrustajate kontrolli all. Vaid Henri Sillaste tabavad karistusvisked hoidsid avaminutitel seisu võrdsena, sest esimene värav mängust tuli Serviti kasuks alles 13. minutil, mil Kristjan Muuga tegi 3:5. Riko sai 8:4 ette, kuid vastaste vähemuses olles tabas kahel korral Henri Hiiend ning Sillaste vähendas kaotusseisu 7:9 peale.
Uuesti sai Riko nelja väravaga juhtima ja avapoolaja lõpuhetkedel suurendati edu, vaheajaks oldi ees 15:10. Eriti suurt pahandust tegid Jan Pucelj ja Gašpar Horvat. Serviti peatreener Kalmer Musting tegi teiseks pooltunniks muudatuse, tuues postide vahele Eston Varuski asemele Denis Lõokese.
Korraks jäi Serviti kuuega taha, aga Lõokene tegi mitu head tõrjet ning Sillaste ja Muuga tabamustest tuli 38. minutil seisuks 17:14. Võrdne mäng jätkus ja miski ei ennustanud halba, kui Carl-Eric Uibo väravast süttisid 44. minutil tabloole numbrid 21:18. Järgmise viie minutiga tegi Sloveenia liiga pronksmedalist aga 5:0 vahespurdi.
Oluliselt lähemale Eesti meister ei saanudki, vahe hoopis kasvas ning lõpuvile kõlades tuli tunnistada 22:32 kaotust. Sillaste viskas Serviti kasuks seitse, Muuga neli, Hiiend, Otto Karl Kont, Ülljo Pihus ja Stanislav Holodjuk kaks ning Uibo, Alfred Timmo ja Anatoli Tšezlov ühe värava. Riko vasakäär Pucelj oli kohtumise resultatiivseim kaheksa tabamusega.
"Eks see mäng meie enda tehnilise praagi nahka läks. Tegime vastasele ohtralt kingitusi, nad said väga lihtsaid väravaid – näiteks kiirrünnakutest kuus rohkem kui meie. Algus polnud väga praagirohke, aga vastaste väravat ei õnnestunud lahti muukida. Üllatuslikult jäime just poolaegade lõpus selgelt alla," kommenteeris Musting.
"Tervikuna jäi kindlasti palju tagaliini võimsuse või selle puudumise taha. Positiivse poole poolt tooks esile mõlemad väravavahid, nii Varusk kui Lõokene esinesid silmapaistvalt, hea oli ka Sillaste. 11 väravaga on ikka mänge võidetud, aga väga harva, kuid kindlasti läheme järgmisel laupäeval võitlema võidu nimel," kinnistas Musting.
Korduskohtumine toimub nädala pärast ehk 7. septembril, algusega kell 18 Põlvas, Mesikäpa hallis. Kahe mängu koondtulemuse abil selguvat paari võitjat ootab EHF Cupi järgmises ringis Valgevene meistrivõistluste hõbe ja pikaaegne Serviti konkurent Balti liigas Minski SKA.
### Response:
Põlva Serviti alustas eurosarja kümneväravalise kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas õpitakse eluks valmistumiseks või eksamite hirmus ja kas õpetaja peab toetama õppimist või korraldama pidevaid kontrolle? Kas koolis õpetatav on nii elukauge, et ainukeseks võimalikuks õppimise stiimuliks on eksamid?
Mina eelistaksin õpetajana treeneri rolli, kes toetab noore arengut, ning hinde nii sportlasele kui mulle panevad võistlustel kohtunikud, selmet olla kole koll, kes hoiab õpimotivatsiooni pidevate hindeliste kontrolltööde ja tunnikontrollidega. Viimasel juhul on arusaadav, miks lapsed ei taha koolis käia ning eelistavad noortekeskuseid ja hulkumist.
Raisatakse ressursse
Lõpueksamitel tehakse kindlaks, kas õpilased on saanud selgeks selle, mida õpetajad on õpetanud. Sisseastumiseksamitel tehakse kindlaks, kas on omandatud edasiõppimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Õpetajad saavad teada, mida nende tulevased õpilased juba oskavad ja teavad ning mida veel mitte.
Eelmise astme õpetajad saavad teada, mida nad peaksid veel õpetama ja ehk ka seda, mida mitte. Sisseastumiseksamite erivorm on küpsuseksamid, mis peaksid kindlaks tegema, kas inimene on omandanud eluks vajalikud oskused ja teadmised.
Seni on Eestis gümnaasiumi lõpus olnud riigieksamid, mis on sisult olnud ka sisseastumiseksamid ülikooli ja kutsekooli. Samas hindavad neid töid gümnaasiumiõpetajad, mille tõttu osa ülikoole riigieksamite tulemusi ei usalda ning korraldavad täiendavaid teadmiste ja oskuste kontrolle. Sellise dubleerimisega raisatakse hinnatavate ja hindajate aega ning riigi ja ülikoolide raha.
Põhikooli lõpetamise eel on toimunud sisseastumiskatsed gümnaasiumidesse. Sellele on järgnenud lõpueksamid, mis on valmistatud ette väljaspool kooli (Innoves), kuid mida hindab sama kooli lõpueksamikomisjon.
Haridus- ja teadusministeerium on teinud ettepaneku lõpueksamid sellisel kujul kaotada. Neid peaksid asendama lõpueksamid, mida korraldavad oma kooli õpetajad, ja tasemetööd. Kuna edasiõppimisel ei saa neid tulemusi arvestada, siis jätkuvad gümnaasiumide vastuvõtukatsed ning sama süsteemi peavad välja töötama ka kutsekoolid.
Kergema vastupanu tee – vale vastus
Palju eksameid põhikooli lõpetamisel on probleem, kuid selle lahendamise asemel mindi kergema vastupanu teed, kui tehti ettepanek loobuda lõpueksamitest. Üks põhjus võib olla soov eksami korraldamise kulude arvelt riigieelarve kulusid kokku hoida.
Kahjuks ei ole olukord isegi teemat käsitlenud ajakirjanikele selge. Nii väitsid nad Kuku raadio "Keskpäevatunnis", et pärast põhikooli lõpueksameid hakkavad paljud õpilased valmistuma sisseastumiseksamiteks.
Tegelikult on olukord veelgi absurdsem, sisseastumiseksamid on juba kevadisel koolivaheajal ning lõpueksamiteks valmistumiseks puudub igasugune motivatsioon, kuna sisseastumiseksamite tulemused on juba teada.
"Kaasata tuleks ka kutsekoolide esindajad, kes soovivad lõpueksamite tulemuste alusel otsustada, keda kutsekooli vastu võtta."
Olen juba aastaid pakkunud välja lahendust, et põhikooli lõpueksameid valmistavad ette ja tulemusi hindavad gümnaasiumiõpetajad. Sel juhul saavad nad usaldada nende eksamite tulemusi ja kaob vajadus korraldada eraldi sisseastumiseksameid igas gümnaasiumis. Kaasata tuleks ka kutsekoolide esindajad, kes soovivad lõpueksamite tulemuste alusel otsustada, keda kutsekooli vastu võtta.
Haridus- ja teadusministeeriumi ettepaneku kohaselt asendatakse lõpueksamid tasemetöödega. Ministeerium peaks paremini selgitama, milliseid tasemetöid silmas peetakse ja mis on nende eesmärk. Ehk saaks neid tasemetöid ja lõpueksameid siiski ühitada, nii et ministeerium ja koolid saaksid vajalikku tagasisidet ning õpilasi ja õpetajaid ei ole vaja ülemäära õppimisest kõrvale tõmmata?
Õpilaste koormust lõpueksamite ärajätmine eriti ei vähenda, sest nende puudumisel tuleb hakata tegema sisseastumiseksameid gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse ning paljud noored peavad sooritama eksameid mitmesse kooli.
Õpetajate vastuseis lõpueksamite kaotamisele on igati arusaadav, sest kui kevadisel koolivaheajal toimunud gümnaasiumide sisseastumiseksamitel edukalt esinenud kaotavad igasuguse huvi viimasel veerandil veidigi pingutada, mõjub nende eeskuju laastavalt nende klassikaaslaste õpimotivatsioonile, kes peaksid õppima kutsekooli sissesaamiseks või põhikooli ausaks lõpetamiseks. | Jüri Ginter: lõpu- või sisseastumiseksamid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas õpitakse eluks valmistumiseks või eksamite hirmus ja kas õpetaja peab toetama õppimist või korraldama pidevaid kontrolle? Kas koolis õpetatav on nii elukauge, et ainukeseks võimalikuks õppimise stiimuliks on eksamid?
Mina eelistaksin õpetajana treeneri rolli, kes toetab noore arengut, ning hinde nii sportlasele kui mulle panevad võistlustel kohtunikud, selmet olla kole koll, kes hoiab õpimotivatsiooni pidevate hindeliste kontrolltööde ja tunnikontrollidega. Viimasel juhul on arusaadav, miks lapsed ei taha koolis käia ning eelistavad noortekeskuseid ja hulkumist.
Raisatakse ressursse
Lõpueksamitel tehakse kindlaks, kas õpilased on saanud selgeks selle, mida õpetajad on õpetanud. Sisseastumiseksamitel tehakse kindlaks, kas on omandatud edasiõppimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Õpetajad saavad teada, mida nende tulevased õpilased juba oskavad ja teavad ning mida veel mitte.
Eelmise astme õpetajad saavad teada, mida nad peaksid veel õpetama ja ehk ka seda, mida mitte. Sisseastumiseksamite erivorm on küpsuseksamid, mis peaksid kindlaks tegema, kas inimene on omandanud eluks vajalikud oskused ja teadmised.
Seni on Eestis gümnaasiumi lõpus olnud riigieksamid, mis on sisult olnud ka sisseastumiseksamid ülikooli ja kutsekooli. Samas hindavad neid töid gümnaasiumiõpetajad, mille tõttu osa ülikoole riigieksamite tulemusi ei usalda ning korraldavad täiendavaid teadmiste ja oskuste kontrolle. Sellise dubleerimisega raisatakse hinnatavate ja hindajate aega ning riigi ja ülikoolide raha.
Põhikooli lõpetamise eel on toimunud sisseastumiskatsed gümnaasiumidesse. Sellele on järgnenud lõpueksamid, mis on valmistatud ette väljaspool kooli (Innoves), kuid mida hindab sama kooli lõpueksamikomisjon.
Haridus- ja teadusministeerium on teinud ettepaneku lõpueksamid sellisel kujul kaotada. Neid peaksid asendama lõpueksamid, mida korraldavad oma kooli õpetajad, ja tasemetööd. Kuna edasiõppimisel ei saa neid tulemusi arvestada, siis jätkuvad gümnaasiumide vastuvõtukatsed ning sama süsteemi peavad välja töötama ka kutsekoolid.
Kergema vastupanu tee – vale vastus
Palju eksameid põhikooli lõpetamisel on probleem, kuid selle lahendamise asemel mindi kergema vastupanu teed, kui tehti ettepanek loobuda lõpueksamitest. Üks põhjus võib olla soov eksami korraldamise kulude arvelt riigieelarve kulusid kokku hoida.
Kahjuks ei ole olukord isegi teemat käsitlenud ajakirjanikele selge. Nii väitsid nad Kuku raadio "Keskpäevatunnis", et pärast põhikooli lõpueksameid hakkavad paljud õpilased valmistuma sisseastumiseksamiteks.
Tegelikult on olukord veelgi absurdsem, sisseastumiseksamid on juba kevadisel koolivaheajal ning lõpueksamiteks valmistumiseks puudub igasugune motivatsioon, kuna sisseastumiseksamite tulemused on juba teada.
"Kaasata tuleks ka kutsekoolide esindajad, kes soovivad lõpueksamite tulemuste alusel otsustada, keda kutsekooli vastu võtta."
Olen juba aastaid pakkunud välja lahendust, et põhikooli lõpueksameid valmistavad ette ja tulemusi hindavad gümnaasiumiõpetajad. Sel juhul saavad nad usaldada nende eksamite tulemusi ja kaob vajadus korraldada eraldi sisseastumiseksameid igas gümnaasiumis. Kaasata tuleks ka kutsekoolide esindajad, kes soovivad lõpueksamite tulemuste alusel otsustada, keda kutsekooli vastu võtta.
Haridus- ja teadusministeeriumi ettepaneku kohaselt asendatakse lõpueksamid tasemetöödega. Ministeerium peaks paremini selgitama, milliseid tasemetöid silmas peetakse ja mis on nende eesmärk. Ehk saaks neid tasemetöid ja lõpueksameid siiski ühitada, nii et ministeerium ja koolid saaksid vajalikku tagasisidet ning õpilasi ja õpetajaid ei ole vaja ülemäära õppimisest kõrvale tõmmata?
Õpilaste koormust lõpueksamite ärajätmine eriti ei vähenda, sest nende puudumisel tuleb hakata tegema sisseastumiseksameid gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse ning paljud noored peavad sooritama eksameid mitmesse kooli.
Õpetajate vastuseis lõpueksamite kaotamisele on igati arusaadav, sest kui kevadisel koolivaheajal toimunud gümnaasiumide sisseastumiseksamitel edukalt esinenud kaotavad igasuguse huvi viimasel veerandil veidigi pingutada, mõjub nende eeskuju laastavalt nende klassikaaslaste õpimotivatsioonile, kes peaksid õppima kutsekooli sissesaamiseks või põhikooli ausaks lõpetamiseks.
### Response:
Jüri Ginter: lõpu- või sisseastumiseksamid? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR avaldab siinkohal Solmani pöördumise täisteksti ning video.
"Kallid õpilased ja vanemad, õpetajad ja koolijuhid!
Tervitan teid kõiki uue õppeaasta alguse puhul ning soovin teile rohkelt õppimise ja õpetamise, teadmiste ja oskuste omandamise ning edasiandmise rõõmu eeloleval kooliaastal!
Iga õppeaasta algus on eriline. Kordumatu on õppeaasta algus mõistagi kõige väiksemate kooliminejate jaoks – esimeste klasside lapsed on kindlasti väga põnevil. Soovin teile kuhjaga koolirõõmu ja soovin, et leiaksite omale palju uusi häid sõpru. Koos õppida on kordades lõbusam. Olge uudishimulikud, küsige küsimusi – loodan, et need saavad alati lahked selgitused ja vastused.
Usun, et paljud täiskasvanud tunnevad 1. septembril tuttavat ootusärevust, justkui läheks ise jälle kooli. Paljud lähevadki. Soovin teadmisterohket kooliaastat kõigile, kes septembris kooliteed või õpinguid jätkavad, end täiendada soovivad.
Tänane päev ei ole kindlasti esmakordne mitte ainult esimese klassi lastele. Esimest korda on esimest õppeaastat alustamas palju uusi noori õpetajaid, õppejõude, koolijuhte ning -töötajaid. Palju rõõmu ja kordaminekuid kõigile! Hoiame ja austame oma õpetajaid!
Õppimine aitab meil probleeme lahendada. Elu paneb meile nii või teisiti ette olukordi, mida igapäevaselt lahendada tuleb. Eesti riik seisab täna ühe väga keerulise probleemi ees. Rahvastikuministrina tunnen muret, et meid on siin Eestimaal aina vähem. Selle aasta alguses elas Eestis tuhat kooliminemise ealist last vähem kui eelmisel aastal. Järgmistel aastatel on kooliminejaid veelgi vähem. Neid numbreid koheselt muuta ei saa, sest järgmisel seitsmel aastal kooliteed alustavad lapsed on juba sündinud.
Sellele probleemile ei leidu muidugi kohest lahendust, aga me saame teha otsuseid, et selline trend tulevikus muutuks. Kui asjad lähevad samamoodi edasi, siis on oht rahvana hääbuda. Trendi murdmiseks peame üheskoos pingutama ja lahendusi otsima, et Eesti oleks üha parem riik lastele kasvamiseks ja arenemiseks. Peamine on, et oleksime kõik läbi oma elukaare valmis õppima ja arenema.
Usun, et tänased kooliõpilased saavad koolist häid teadmisi ja oskusi, kuidas elus ette tulevad probleemid lahendada. Soovin, et igal meie õpilasel oleksid sõbrad, et osataks üksteist hoida ning et koolis oleks kiusamist nii vähe kui võimalik. Et kiusamist märgataks ja sellele astutaks vastu. Hoidkem üksteist kõvasti!
Head kooliaasta algust kõigile, kes septembris kooliteed alustavad, jätkavad või seda toetavad!" | Solman meenutas oma kooliaasta alguse pöördumises rahvastiku vähenemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR avaldab siinkohal Solmani pöördumise täisteksti ning video.
"Kallid õpilased ja vanemad, õpetajad ja koolijuhid!
Tervitan teid kõiki uue õppeaasta alguse puhul ning soovin teile rohkelt õppimise ja õpetamise, teadmiste ja oskuste omandamise ning edasiandmise rõõmu eeloleval kooliaastal!
Iga õppeaasta algus on eriline. Kordumatu on õppeaasta algus mõistagi kõige väiksemate kooliminejate jaoks – esimeste klasside lapsed on kindlasti väga põnevil. Soovin teile kuhjaga koolirõõmu ja soovin, et leiaksite omale palju uusi häid sõpru. Koos õppida on kordades lõbusam. Olge uudishimulikud, küsige küsimusi – loodan, et need saavad alati lahked selgitused ja vastused.
Usun, et paljud täiskasvanud tunnevad 1. septembril tuttavat ootusärevust, justkui läheks ise jälle kooli. Paljud lähevadki. Soovin teadmisterohket kooliaastat kõigile, kes septembris kooliteed või õpinguid jätkavad, end täiendada soovivad.
Tänane päev ei ole kindlasti esmakordne mitte ainult esimese klassi lastele. Esimest korda on esimest õppeaastat alustamas palju uusi noori õpetajaid, õppejõude, koolijuhte ning -töötajaid. Palju rõõmu ja kordaminekuid kõigile! Hoiame ja austame oma õpetajaid!
Õppimine aitab meil probleeme lahendada. Elu paneb meile nii või teisiti ette olukordi, mida igapäevaselt lahendada tuleb. Eesti riik seisab täna ühe väga keerulise probleemi ees. Rahvastikuministrina tunnen muret, et meid on siin Eestimaal aina vähem. Selle aasta alguses elas Eestis tuhat kooliminemise ealist last vähem kui eelmisel aastal. Järgmistel aastatel on kooliminejaid veelgi vähem. Neid numbreid koheselt muuta ei saa, sest järgmisel seitsmel aastal kooliteed alustavad lapsed on juba sündinud.
Sellele probleemile ei leidu muidugi kohest lahendust, aga me saame teha otsuseid, et selline trend tulevikus muutuks. Kui asjad lähevad samamoodi edasi, siis on oht rahvana hääbuda. Trendi murdmiseks peame üheskoos pingutama ja lahendusi otsima, et Eesti oleks üha parem riik lastele kasvamiseks ja arenemiseks. Peamine on, et oleksime kõik läbi oma elukaare valmis õppima ja arenema.
Usun, et tänased kooliõpilased saavad koolist häid teadmisi ja oskusi, kuidas elus ette tulevad probleemid lahendada. Soovin, et igal meie õpilasel oleksid sõbrad, et osataks üksteist hoida ning et koolis oleks kiusamist nii vähe kui võimalik. Et kiusamist märgataks ja sellele astutaks vastu. Hoidkem üksteist kõvasti!
Head kooliaasta algust kõigile, kes septembris kooliteed alustavad, jätkavad või seda toetavad!"
### Response:
Solman meenutas oma kooliaasta alguse pöördumises rahvastiku vähenemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene poolaeg oli täielikult Juventuse jagu, aga ootamatult pidi avavärava eest hoolitsema pingile jäetud mängija Danilo, kes oma Juventuse debüütmängus lõi värava 29. sekundil. Kui Cristiano Ronaldo 62. minutil oma hooaja avavärava lõi ja Juventuse 3:0 ette aitas, siis paistis, et mäng on tehtud. Sitke võitlusvaimu poolest tuntud Napoli aga arvas teisiti ja järjest hakkas neil õnnestumisi tekkima, vahendab Soccernet.ee.
Kui Kostas Manolase värav võttis Juventuse kodustaadionil veidi tuure maha, siis Hirving Lozano vaigistas fännid 68. minutil juba täielikult. Napoli võimas tagasitulek kulmineerus Giovanni Di Lorenzo tabamusega, kus ta tegi konkreetselt ära hinnatud keskkaitsja Mathijs de Ligtile.
Teisel üleminutil läks pall aga mängima Napoli presidendi poolt 250 miljonit eurot väärt keskkaitsjaks tituleeritud Kalidou Koulibaly, kes saatis palli erakordselt õnnetu puutega oma ristnurka ja kinkis Juventusele võidupunktid.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Juventus mängis 3:0 eduseisu maha, aga vastased kinkisid neile siiski võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene poolaeg oli täielikult Juventuse jagu, aga ootamatult pidi avavärava eest hoolitsema pingile jäetud mängija Danilo, kes oma Juventuse debüütmängus lõi värava 29. sekundil. Kui Cristiano Ronaldo 62. minutil oma hooaja avavärava lõi ja Juventuse 3:0 ette aitas, siis paistis, et mäng on tehtud. Sitke võitlusvaimu poolest tuntud Napoli aga arvas teisiti ja järjest hakkas neil õnnestumisi tekkima, vahendab Soccernet.ee.
Kui Kostas Manolase värav võttis Juventuse kodustaadionil veidi tuure maha, siis Hirving Lozano vaigistas fännid 68. minutil juba täielikult. Napoli võimas tagasitulek kulmineerus Giovanni Di Lorenzo tabamusega, kus ta tegi konkreetselt ära hinnatud keskkaitsja Mathijs de Ligtile.
Teisel üleminutil läks pall aga mängima Napoli presidendi poolt 250 miljonit eurot väärt keskkaitsjaks tituleeritud Kalidou Koulibaly, kes saatis palli erakordselt õnnetu puutega oma ristnurka ja kinkis Juventusele võidupunktid.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Juventus mängis 3:0 eduseisu maha, aga vastased kinkisid neile siiski võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rastorgujevi tugevuseks oli tõelise dokumentalisti kirg leida intrigeeriv materjal, kuid jääda seejuures alati ka neutraalse ja kaalutletud vaatleja rolli. "Valides Venemaad" keskmes on peamiseks opositsiooniliidriks kujunenud Aleksei Navalnõi presidendivalimiste kampaania ning see annab seoses sellega kümnetes Venemaa linnades toimunust seninägematult hõlmava ülevaate. Rastorgujev kasutas materjali saamiseks palju kohalike operaatorite teeneid ning sai seetõttu välja tuua provintsilinna kangelasi, ent viia vaataja ka vägivaldselt laiali aetud miitingute tulipunkti.
Millest sai alguse "Valides Venemaad" ja kuidas Aleksandr Rastorgujev seda tegema sattus?
Kui Aleksei Navalnõi oli tulnud välja peaminister Dmitri Medvedevi jaburate korruptsioonitegude uurimise tulemustega ("Ta ei ole teile mingi Dimon"), tuli 2017. aasta veebruaris-märtsis Moskvas tänavatele väga palju noori. Täiesti uue põlvkonna väljatulekuga oli järsku tunne, et on tekkimas uus poliitiline reaalsus, õhus on muutuste tuuli, ja me tahtsime seda dokfilmi vahenditega jäädvustada. Selleks kutsusingi projekti Aleksandr Rastorgujevi, kes oli enne seda teinud koos Pavel Kostomarovi ja Aleksei Pivovaroviga filmi eelmisest protestilainest ja opositsiooniliikumisest 2012. aastal.
Kuna Euroopa telekanalites taheti filmi "Valides Venemaad" näidata 2018. aasta märtsis, tegime kõigepealt televersiooni, kus on arvestatud Euroopa tavavaatajaga. Seejärel oli meil plaanis koos Rastorgujeviga tööd jätkata ja teha ka emotsionaalsem ja kunstilisem versioon Vene kinolevi jaoks, aga ootamatult Aleksander hukkus.
Milline oli filmi põhiülesanne? Kas näidata, et Navalnõil on tegelikult laiahaardeline toetus?
Meil ei olnud ülesannet Navalnõi poolt agiteerida ja ei tahakski, et see film näitaks Navalnõid läbi roosade prillide. Film ei anna mitte vastuseid, vaid mõtteainet. Eelkõige püüdsime filmides avastada ja jälgida neid demokraatia idusid, mis Putini-aja hallist betoonist kuidagimoodi ikkagi läbi kasvavad.
Aleksandr küsis minult tegelikult, kas ta on üldse õige inimene seda filmi tegema, sest oli teada, et Navalnõi ei taha teda lähedale lasta, kuna talle ei meeldinud, kuidas Rastorgujev oli teda eelmises filmis kujutanud. Tegelikult on ju ekraanil üsna ilmne, et ta on ka üsna selline teflonpoliitik. Tõelise dokumentalistina adus Aleksandr kogu seda poliitilist kahepalgelisust, mis on levinud ka opositsiooni hulgas. Politoloog Kirill Rogov on öelnud tabavalt, et Rastorgujev avab poliitikuid nagu konservikarpe.
Kas Venemaal on võimalik seda filmi näidata?
Me saime leviloa. See võttis küll aega ligi neli kuud. Kultuuriministeeriumist öeldi meile otse, et peame kõigepealt ootama, kuni president on ametisse nimetatud. Siis, kui tuleb uus valitsus, siis, kui kultuuriminister jääb paika jne. Lõpuks saadi aru, et kui nad keelduvad luba andmast, siis jääb meie kätte ärakeelatud filmi trump. Leviloa alusel näitasime filmi Tretjakovi galeriis 400 kohaga saalis. Pärast teist seanssi helistati kultuuriministeeriumist Tretjakovi juhtkonnale ja vihjati, et äkki keskendutaks ikkagi rohkem maalikunstiga tegelemisele.
Kas kaalute ka muid variante, kuidas seda Venemaal näidata? Selle võiks ehk Youtube'i panna?
Ilmselt võimegi seda aasta lõpus teha. Kuna Venemaal on film legaalne, siis võib seda tegelikult igal platvormil näidata. Me näitame seda jätkuvalt ka Euroopas ja USAs, sest selliseid filme on tegelikult vähe. On propagandat ühelt ja teiselt poolt, aga sellist analüütilist ja ühtlasi emotsionaalset dokumentalistikat Vene poliitikast kohtab väga vähe. Seda enam et "Valides Venemaad" kirjeldab pinnast, millele toetuvad tänased sündmused ja protestid. Seetõttu jääb film veel pikemaks ajaks aktuaalseks.
Venemaal on tekkinud järjest Youtube'i kanaleid, mis pakuvad miljonitele vaatajatele tõsist ja kvaliteetset sisu. Selle buumi algataja, noor ajakirjanik Juri Dud lõi uue intervjuuformaadi, samuti on oma saadetega Youtube'is sellised vanad teletegijad nagu Leonid Parfjonov või Rastorgujeviga koostööd teinud endine NTV uudistesaate juht Aleksei Pivovarov. Tundub, et Youtube on televisioonile täiesti tõsine alternatiiv. Kas see võiks olla uus platvorm ka dokumentalistikale?
Levi osas on see tõepoolest alternatiiv, aga tootmise koha pealt on teine lugu. Juri Dud on mitu aastat järjekindlalt kasvatanud oma auditooriumi ja samaaegselt sõlminud ka reklaamilepinguid, mis on andnud talle võimaluse üles ehitada sõltumatu majanduslik mudel. Seejärel sai ta suurearvulise vaatajaskonna ja toimiva rahastusmudeli suunata juba sotsiaalselt oluliste projektide teostamiseks. See on võimalik, kui on olemas kindel publik, alates paarist miljonist inimesest.
Praegu on ka Yandexil (Vene Google'i analoog) tekkinud ambitsioon veebiplatvormile sisu luua ja seda levitada. Venemaal on tegelikult praegu ligi viis firmat, kes konkureerivad omavahel veebisisu tootmisel ja ka Netflixi ning Amazoni tulek Venemaa turule ei ole mägede taga. Yandex püüabki üles ehitada analoogilist platvormi. Ka Rambler koostöös Sberbankiga on palju investeerinud, et pakkuda omakorda konkurentsi Yandexile.
On see üldse võimalik, kui tsensuur surub loomingu ja toodangu nii kitsasse raami?
Yandexi puhul näen, et selle raamid on laiemad kui televisioonil. Ma olen ise 2014. aastani palju televisiooniga koostööd teinud, aga seejärel partnerlus katkes, sest uutes tsensuuriraamides polnud enam võimalik tegutseda. Internetis on vabadus muidugi palju suurem, aga ka siin võib olukord muutuda. Näiteks tegime Anatoli Golubovskiga omal ajal seriaali mõjuvõimsast oligarhist Boriss Berezovskist ja pakkusime seda Yandexile, kuid ei julgetud võtta, sest see tundus liiga ohtlik. Nüüd, kaks aastat hiljem, on nad aga jälle huvitatud selle projekti käikulaskmisest. Yandex on iseenesest väga suure surve all, eriti uudiste osas. Võimude prioriteet on pikalt olnud Yandexi uudiste oma kontrolli alla saamine.
Kas on õigus, et dokfilmi finantseerimine on Venemaal langusteel ja sõltumatu vaba dokumentalistika ei saa riigilt enam mingit tuge?
See on kolossaalne probleem ja muidugi reaalselt olemas. Kuigi nõudlus hea dokumentalistika järele kasvab ja teemasid, mida peaks valgustama, on tohutult, siis … Isegi kahe aasta taguse ajaga võrreldes kajastab meedia küll proteste juba märksa rohkem, aga dokumentalistika seisukohast toimub väga vähe.
Tegelikult on Moskvas vaatajate seisukohast tõeline dokfilmibuum. On olemas eraldi kino, dokfilmi keskus, mis on keskendunud parimate dokkide näitamisele, või kino Oktoober, kus on 11 saali ja kus toimub dokifestival "ArtDokFest". Seda tüüpi filmi vastu on väga suur huvi – saab ju dokis reageerida palju kiiremini ja puudutada teemasid, mida mängufilmis ei puudutata.
Kellele või millele võiks praeguse Vene dokumentalistika väljal tähelepanu pöörata?
Mängufilmis on rida uusi nimesid, aga dokfilmis tundub olevat justkui mingi seisak. On toimunud põlvkonnavahetus. Peale on tulnud Marina Razbežkina tudengid, kes on hakanud oma esimesi filme välja tooma. Razbeškina kursusele on tegelikult tohutu konkurss ja ka lõpetajaid on palju, aga oma erialal tegutseda saavad vähesed. Dokumentaalfilmide tootmiseks vajalik struktuur on purustatud. Püüame seda lihtsalt kuidagi lappida ja tugesid alla panna, et sõltumatu film saaks jätkata ja oleks alternatiivseid allikaid, mille najal kesta.
Nimedest meenub näiteks Askold Kurov, kes tegi filmi "Protsess. Vene riik Oleg Sentsovi vastu" ja enne seda näiteks "Lapsed 404" 1. Aleksandra Kulak oli Nyoni dokfilmide festivalil "Visions du Réel" oma filmiga "Elavhõbeda kroonikad" 2. Aleksandr Elkan käis Amsterdami IDFA-l filmiga "Hei, vennas!" 3. Tegelikult on selles põlvkonnas väga palju andekaid noori. On väga palju filme, millest keegi veel ei tea, aga need on olemas. Usun, et lähiajal näeme vene dokumentalistika buumi. See põlvkond on vormunud eelkõige Razbežkina ja Rastorgujevi ümber.
Raadio Vabadusel on väga hea projekt "Elu tundemärgid" 4, mida soovitan kõigil vaadata. Kord nädalas ilmub uus 15–20minutine lühidokk. Ka "Valides Venemaad" on tehtud koostöös nende noortega, kes Raadio Vabaduse jaoks tegutsevad. Tänu sellele saimegi oma võttegeograafia nii laiaks ajada.
Millises seisus üldse praegu vene kultuur või filmikunst on? Ühelt poolt on lahkunud sellised 1990ndate ja 2000ndate märgilise tähendusega režissöörid nagu Aleksei Balabanov ja nüüd Aleksandr Rastorgujev, teisest küljest on väga tuntud kirjanik Zahhar Prilepin andnud avameelse intervjuu, kus hoopleb, et on Ida-Ukrainas oma pataljoniga tapnud väga palju inimesi ega tunne selle pärast vähematki süümepiina. Kas see on praegusele olukorrale iseloomulik?
Need on siiski erinevad asjad. See intervjuu on tehtud inimesega, kes on moraalselt täielikult laostunud.
Aga ta laostus ju just neis tingimustes, mis praegu valitsevad.
Mis te nüüd, ta laostus juba palju varem. Paljud ei näinud seda, aga … Neid asju ei saa võrrelda. Balabanoviga näen analoogiat: Balabanov tõesti tundis ja nägi palju varem ette, mis on tulemas, ja see õuduse ettenägemine viiski tema varajase surmani, sest sellega on raske edasi elada.
Aga Saša surmas ei ole mingit seaduspärasust. See on kohutav ebaõiglus, et see juhtus. Filmikriitik Ljubov Arkus ja Vitali Manski ütlevad, et kui Rastorgujev ei oleks sekkunud poliitikasse ja teinuks edasi kõrget kunsti, poleks seda õnnetust temaga juhtunud, et ta justkui kutsus ise endale surma kaela. Minu meelest on see täiesti vale tõlgendus, aga see on iseloomulik kriitikutele, kes näevad justkui mingit teksti ja tahavad sellele leida narratiivi. Aga Sašal polnud seda narratiivi. See oleks võinud nendes tingimustes juhtuda ükskõik kellega. Prilepin on täiesti teine kategooria ja see on küllaltki seaduspärase arenguga lugu: inimene ei suuda eraldada väljamõeldist reaalsusest ja on täiesti omadega sassis.
Enne 2012. aasta protestiliikumist oli Rastorgujev seotud projektidega "Ma armastan sind" ja "Ma ei armasta sind", mis on puhas kunst ja eksperimenteerimine, aga pärast seda keskendus hoopis poliitika kajastamisele. Miks?
Kui algas 2012. aasta protestiliikumine, sulandus ta sellesse loomulikult ja oli üks selle peamisi kroonikuid. See oli talle loomulik samm: ta läks alati sinna, kus valitses ebaõiglus või kus atmosfäär oli üle kuumenenud. Sellest ajast peale oli ta pidevalt surve all. Võib-olla ei olnud seda väliselt isegi näha, aga see väljendub kas või selles, et nende viimaste aastate sisse jäi tal tohutult pooleli ja teostamata jäänud projekte. Kas te kujutate õigupoolest ette Rastorgujevit, kes teeb filmi mingil abstraktsel teemal, mis ei ole aktuaalne valupunkt? Igasugusele ebaõiglusele reageeris ta silmapilk, see oli tema loomus. On raske ette kujutada, et ta oleks nihkunud näiteks ajaloo suunas nagu Vitali Manski ja teinud filmi näiteks Gorbatšovist. Isegi projekti "Valides Venemaad" oli tal väga raske teha, sest pidi arvestama telekanalite nõuete ja formaadiga. Teda huvitas eelkõige poliitikasse tulijate uus põlvkond.
Rastorguev oli unikaalne režissöör. Mis temasuguse ikkagi vormis ja kust ta pärines? Kas on tema kujunemise taga 1990ndate vabanemine või vene humanistlik koolkond? Millelt tõukus nii sügav kaastunne, soov pääseda lähedale lihtsale inimesele ja tabada tõelist elu?
Muidugi on oluline vabaduse aeg, millesse paljud sattusid. Ka Saša oli sellest põlvkonnast, kes sai ennast teostada tänu sellele, et tsensuuri barjäärid langesid. Alguses Rostovi televisioonis töötades sattus ta surve alla ja vallandati "Puhta neljapäeva" tõttu. Sellest sai aga hoopis tõuge tema karjäärile: see katapulteeris ta Rostovist Peterburi ja edasi Moskvasse. 2000. aastatest kuni 2014. aastani läks tema karjäär ülesmäge.
Esiteks oli tal klassikaline haridus, sest ta oli õppinud filoloogiat. Tema huviring oli väga lai, ta tundis väga hästi tänapäeva luulet, muusikat. Tal oli väga hea tunnetus, mis on ehe ja tõeline, mis mitte. Ta tundis kohe, kui kuskil oli miskit võltsi, ja rääkis sellest viivitamata ka avalikult. Kuigi ta luges palju filosoofilist kirjandust, ei hoobelnud ta kunagi nimede või teadmistega. Ta oli kõiges väga põhimõtteline ja tal olid väga kindlad eetika- ja moraalipõhimõtted.
Ei ole saladus, et ta oli väga keeruline inimene, kuid ühest hetkest polnud oma mina talle enam oluline: ta oli justkui iseendast aru saanud ja endaga seoses oli tal kõik selge. Ta ei pidanud oma eneseuhkust enam millegagi toitma, vaid vajas enda ümber lihtsalt toitvat loomingulist keskkonda. Tema ümber oli palju noori, kes töötasid "Tähtajast" peale temaga koos ja arenesid meeletult kiiresti. Ta ütleski, et ei taha olla autor, režissöör, vaid et filmitegemine on kollektiivne töö.
1"Процесс", Askold Kurov, 2017; "Дети 404", Askold Kurov, 2014.
2"Quicksilver Chronicles", Aleksandra Kulak, 2019.
3"Hey, Bro!", Aleksander Elkan, 2018.
4"Признаки жизни". | Jevgeni Gindilis Vene filmielust: dokis saab puudutada teemasid, mida mängufilmis ei puudutata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rastorgujevi tugevuseks oli tõelise dokumentalisti kirg leida intrigeeriv materjal, kuid jääda seejuures alati ka neutraalse ja kaalutletud vaatleja rolli. "Valides Venemaad" keskmes on peamiseks opositsiooniliidriks kujunenud Aleksei Navalnõi presidendivalimiste kampaania ning see annab seoses sellega kümnetes Venemaa linnades toimunust seninägematult hõlmava ülevaate. Rastorgujev kasutas materjali saamiseks palju kohalike operaatorite teeneid ning sai seetõttu välja tuua provintsilinna kangelasi, ent viia vaataja ka vägivaldselt laiali aetud miitingute tulipunkti.
Millest sai alguse "Valides Venemaad" ja kuidas Aleksandr Rastorgujev seda tegema sattus?
Kui Aleksei Navalnõi oli tulnud välja peaminister Dmitri Medvedevi jaburate korruptsioonitegude uurimise tulemustega ("Ta ei ole teile mingi Dimon"), tuli 2017. aasta veebruaris-märtsis Moskvas tänavatele väga palju noori. Täiesti uue põlvkonna väljatulekuga oli järsku tunne, et on tekkimas uus poliitiline reaalsus, õhus on muutuste tuuli, ja me tahtsime seda dokfilmi vahenditega jäädvustada. Selleks kutsusingi projekti Aleksandr Rastorgujevi, kes oli enne seda teinud koos Pavel Kostomarovi ja Aleksei Pivovaroviga filmi eelmisest protestilainest ja opositsiooniliikumisest 2012. aastal.
Kuna Euroopa telekanalites taheti filmi "Valides Venemaad" näidata 2018. aasta märtsis, tegime kõigepealt televersiooni, kus on arvestatud Euroopa tavavaatajaga. Seejärel oli meil plaanis koos Rastorgujeviga tööd jätkata ja teha ka emotsionaalsem ja kunstilisem versioon Vene kinolevi jaoks, aga ootamatult Aleksander hukkus.
Milline oli filmi põhiülesanne? Kas näidata, et Navalnõil on tegelikult laiahaardeline toetus?
Meil ei olnud ülesannet Navalnõi poolt agiteerida ja ei tahakski, et see film näitaks Navalnõid läbi roosade prillide. Film ei anna mitte vastuseid, vaid mõtteainet. Eelkõige püüdsime filmides avastada ja jälgida neid demokraatia idusid, mis Putini-aja hallist betoonist kuidagimoodi ikkagi läbi kasvavad.
Aleksandr küsis minult tegelikult, kas ta on üldse õige inimene seda filmi tegema, sest oli teada, et Navalnõi ei taha teda lähedale lasta, kuna talle ei meeldinud, kuidas Rastorgujev oli teda eelmises filmis kujutanud. Tegelikult on ju ekraanil üsna ilmne, et ta on ka üsna selline teflonpoliitik. Tõelise dokumentalistina adus Aleksandr kogu seda poliitilist kahepalgelisust, mis on levinud ka opositsiooni hulgas. Politoloog Kirill Rogov on öelnud tabavalt, et Rastorgujev avab poliitikuid nagu konservikarpe.
Kas Venemaal on võimalik seda filmi näidata?
Me saime leviloa. See võttis küll aega ligi neli kuud. Kultuuriministeeriumist öeldi meile otse, et peame kõigepealt ootama, kuni president on ametisse nimetatud. Siis, kui tuleb uus valitsus, siis, kui kultuuriminister jääb paika jne. Lõpuks saadi aru, et kui nad keelduvad luba andmast, siis jääb meie kätte ärakeelatud filmi trump. Leviloa alusel näitasime filmi Tretjakovi galeriis 400 kohaga saalis. Pärast teist seanssi helistati kultuuriministeeriumist Tretjakovi juhtkonnale ja vihjati, et äkki keskendutaks ikkagi rohkem maalikunstiga tegelemisele.
Kas kaalute ka muid variante, kuidas seda Venemaal näidata? Selle võiks ehk Youtube'i panna?
Ilmselt võimegi seda aasta lõpus teha. Kuna Venemaal on film legaalne, siis võib seda tegelikult igal platvormil näidata. Me näitame seda jätkuvalt ka Euroopas ja USAs, sest selliseid filme on tegelikult vähe. On propagandat ühelt ja teiselt poolt, aga sellist analüütilist ja ühtlasi emotsionaalset dokumentalistikat Vene poliitikast kohtab väga vähe. Seda enam et "Valides Venemaad" kirjeldab pinnast, millele toetuvad tänased sündmused ja protestid. Seetõttu jääb film veel pikemaks ajaks aktuaalseks.
Venemaal on tekkinud järjest Youtube'i kanaleid, mis pakuvad miljonitele vaatajatele tõsist ja kvaliteetset sisu. Selle buumi algataja, noor ajakirjanik Juri Dud lõi uue intervjuuformaadi, samuti on oma saadetega Youtube'is sellised vanad teletegijad nagu Leonid Parfjonov või Rastorgujeviga koostööd teinud endine NTV uudistesaate juht Aleksei Pivovarov. Tundub, et Youtube on televisioonile täiesti tõsine alternatiiv. Kas see võiks olla uus platvorm ka dokumentalistikale?
Levi osas on see tõepoolest alternatiiv, aga tootmise koha pealt on teine lugu. Juri Dud on mitu aastat järjekindlalt kasvatanud oma auditooriumi ja samaaegselt sõlminud ka reklaamilepinguid, mis on andnud talle võimaluse üles ehitada sõltumatu majanduslik mudel. Seejärel sai ta suurearvulise vaatajaskonna ja toimiva rahastusmudeli suunata juba sotsiaalselt oluliste projektide teostamiseks. See on võimalik, kui on olemas kindel publik, alates paarist miljonist inimesest.
Praegu on ka Yandexil (Vene Google'i analoog) tekkinud ambitsioon veebiplatvormile sisu luua ja seda levitada. Venemaal on tegelikult praegu ligi viis firmat, kes konkureerivad omavahel veebisisu tootmisel ja ka Netflixi ning Amazoni tulek Venemaa turule ei ole mägede taga. Yandex püüabki üles ehitada analoogilist platvormi. Ka Rambler koostöös Sberbankiga on palju investeerinud, et pakkuda omakorda konkurentsi Yandexile.
On see üldse võimalik, kui tsensuur surub loomingu ja toodangu nii kitsasse raami?
Yandexi puhul näen, et selle raamid on laiemad kui televisioonil. Ma olen ise 2014. aastani palju televisiooniga koostööd teinud, aga seejärel partnerlus katkes, sest uutes tsensuuriraamides polnud enam võimalik tegutseda. Internetis on vabadus muidugi palju suurem, aga ka siin võib olukord muutuda. Näiteks tegime Anatoli Golubovskiga omal ajal seriaali mõjuvõimsast oligarhist Boriss Berezovskist ja pakkusime seda Yandexile, kuid ei julgetud võtta, sest see tundus liiga ohtlik. Nüüd, kaks aastat hiljem, on nad aga jälle huvitatud selle projekti käikulaskmisest. Yandex on iseenesest väga suure surve all, eriti uudiste osas. Võimude prioriteet on pikalt olnud Yandexi uudiste oma kontrolli alla saamine.
Kas on õigus, et dokfilmi finantseerimine on Venemaal langusteel ja sõltumatu vaba dokumentalistika ei saa riigilt enam mingit tuge?
See on kolossaalne probleem ja muidugi reaalselt olemas. Kuigi nõudlus hea dokumentalistika järele kasvab ja teemasid, mida peaks valgustama, on tohutult, siis … Isegi kahe aasta taguse ajaga võrreldes kajastab meedia küll proteste juba märksa rohkem, aga dokumentalistika seisukohast toimub väga vähe.
Tegelikult on Moskvas vaatajate seisukohast tõeline dokfilmibuum. On olemas eraldi kino, dokfilmi keskus, mis on keskendunud parimate dokkide näitamisele, või kino Oktoober, kus on 11 saali ja kus toimub dokifestival "ArtDokFest". Seda tüüpi filmi vastu on väga suur huvi – saab ju dokis reageerida palju kiiremini ja puudutada teemasid, mida mängufilmis ei puudutata.
Kellele või millele võiks praeguse Vene dokumentalistika väljal tähelepanu pöörata?
Mängufilmis on rida uusi nimesid, aga dokfilmis tundub olevat justkui mingi seisak. On toimunud põlvkonnavahetus. Peale on tulnud Marina Razbežkina tudengid, kes on hakanud oma esimesi filme välja tooma. Razbeškina kursusele on tegelikult tohutu konkurss ja ka lõpetajaid on palju, aga oma erialal tegutseda saavad vähesed. Dokumentaalfilmide tootmiseks vajalik struktuur on purustatud. Püüame seda lihtsalt kuidagi lappida ja tugesid alla panna, et sõltumatu film saaks jätkata ja oleks alternatiivseid allikaid, mille najal kesta.
Nimedest meenub näiteks Askold Kurov, kes tegi filmi "Protsess. Vene riik Oleg Sentsovi vastu" ja enne seda näiteks "Lapsed 404" 1. Aleksandra Kulak oli Nyoni dokfilmide festivalil "Visions du Réel" oma filmiga "Elavhõbeda kroonikad" 2. Aleksandr Elkan käis Amsterdami IDFA-l filmiga "Hei, vennas!" 3. Tegelikult on selles põlvkonnas väga palju andekaid noori. On väga palju filme, millest keegi veel ei tea, aga need on olemas. Usun, et lähiajal näeme vene dokumentalistika buumi. See põlvkond on vormunud eelkõige Razbežkina ja Rastorgujevi ümber.
Raadio Vabadusel on väga hea projekt "Elu tundemärgid" 4, mida soovitan kõigil vaadata. Kord nädalas ilmub uus 15–20minutine lühidokk. Ka "Valides Venemaad" on tehtud koostöös nende noortega, kes Raadio Vabaduse jaoks tegutsevad. Tänu sellele saimegi oma võttegeograafia nii laiaks ajada.
Millises seisus üldse praegu vene kultuur või filmikunst on? Ühelt poolt on lahkunud sellised 1990ndate ja 2000ndate märgilise tähendusega režissöörid nagu Aleksei Balabanov ja nüüd Aleksandr Rastorgujev, teisest küljest on väga tuntud kirjanik Zahhar Prilepin andnud avameelse intervjuu, kus hoopleb, et on Ida-Ukrainas oma pataljoniga tapnud väga palju inimesi ega tunne selle pärast vähematki süümepiina. Kas see on praegusele olukorrale iseloomulik?
Need on siiski erinevad asjad. See intervjuu on tehtud inimesega, kes on moraalselt täielikult laostunud.
Aga ta laostus ju just neis tingimustes, mis praegu valitsevad.
Mis te nüüd, ta laostus juba palju varem. Paljud ei näinud seda, aga … Neid asju ei saa võrrelda. Balabanoviga näen analoogiat: Balabanov tõesti tundis ja nägi palju varem ette, mis on tulemas, ja see õuduse ettenägemine viiski tema varajase surmani, sest sellega on raske edasi elada.
Aga Saša surmas ei ole mingit seaduspärasust. See on kohutav ebaõiglus, et see juhtus. Filmikriitik Ljubov Arkus ja Vitali Manski ütlevad, et kui Rastorgujev ei oleks sekkunud poliitikasse ja teinuks edasi kõrget kunsti, poleks seda õnnetust temaga juhtunud, et ta justkui kutsus ise endale surma kaela. Minu meelest on see täiesti vale tõlgendus, aga see on iseloomulik kriitikutele, kes näevad justkui mingit teksti ja tahavad sellele leida narratiivi. Aga Sašal polnud seda narratiivi. See oleks võinud nendes tingimustes juhtuda ükskõik kellega. Prilepin on täiesti teine kategooria ja see on küllaltki seaduspärase arenguga lugu: inimene ei suuda eraldada väljamõeldist reaalsusest ja on täiesti omadega sassis.
Enne 2012. aasta protestiliikumist oli Rastorgujev seotud projektidega "Ma armastan sind" ja "Ma ei armasta sind", mis on puhas kunst ja eksperimenteerimine, aga pärast seda keskendus hoopis poliitika kajastamisele. Miks?
Kui algas 2012. aasta protestiliikumine, sulandus ta sellesse loomulikult ja oli üks selle peamisi kroonikuid. See oli talle loomulik samm: ta läks alati sinna, kus valitses ebaõiglus või kus atmosfäär oli üle kuumenenud. Sellest ajast peale oli ta pidevalt surve all. Võib-olla ei olnud seda väliselt isegi näha, aga see väljendub kas või selles, et nende viimaste aastate sisse jäi tal tohutult pooleli ja teostamata jäänud projekte. Kas te kujutate õigupoolest ette Rastorgujevit, kes teeb filmi mingil abstraktsel teemal, mis ei ole aktuaalne valupunkt? Igasugusele ebaõiglusele reageeris ta silmapilk, see oli tema loomus. On raske ette kujutada, et ta oleks nihkunud näiteks ajaloo suunas nagu Vitali Manski ja teinud filmi näiteks Gorbatšovist. Isegi projekti "Valides Venemaad" oli tal väga raske teha, sest pidi arvestama telekanalite nõuete ja formaadiga. Teda huvitas eelkõige poliitikasse tulijate uus põlvkond.
Rastorguev oli unikaalne režissöör. Mis temasuguse ikkagi vormis ja kust ta pärines? Kas on tema kujunemise taga 1990ndate vabanemine või vene humanistlik koolkond? Millelt tõukus nii sügav kaastunne, soov pääseda lähedale lihtsale inimesele ja tabada tõelist elu?
Muidugi on oluline vabaduse aeg, millesse paljud sattusid. Ka Saša oli sellest põlvkonnast, kes sai ennast teostada tänu sellele, et tsensuuri barjäärid langesid. Alguses Rostovi televisioonis töötades sattus ta surve alla ja vallandati "Puhta neljapäeva" tõttu. Sellest sai aga hoopis tõuge tema karjäärile: see katapulteeris ta Rostovist Peterburi ja edasi Moskvasse. 2000. aastatest kuni 2014. aastani läks tema karjäär ülesmäge.
Esiteks oli tal klassikaline haridus, sest ta oli õppinud filoloogiat. Tema huviring oli väga lai, ta tundis väga hästi tänapäeva luulet, muusikat. Tal oli väga hea tunnetus, mis on ehe ja tõeline, mis mitte. Ta tundis kohe, kui kuskil oli miskit võltsi, ja rääkis sellest viivitamata ka avalikult. Kuigi ta luges palju filosoofilist kirjandust, ei hoobelnud ta kunagi nimede või teadmistega. Ta oli kõiges väga põhimõtteline ja tal olid väga kindlad eetika- ja moraalipõhimõtted.
Ei ole saladus, et ta oli väga keeruline inimene, kuid ühest hetkest polnud oma mina talle enam oluline: ta oli justkui iseendast aru saanud ja endaga seoses oli tal kõik selge. Ta ei pidanud oma eneseuhkust enam millegagi toitma, vaid vajas enda ümber lihtsalt toitvat loomingulist keskkonda. Tema ümber oli palju noori, kes töötasid "Tähtajast" peale temaga koos ja arenesid meeletult kiiresti. Ta ütleski, et ei taha olla autor, režissöör, vaid et filmitegemine on kollektiivne töö.
1"Процесс", Askold Kurov, 2017; "Дети 404", Askold Kurov, 2014.
2"Quicksilver Chronicles", Aleksandra Kulak, 2019.
3"Hey, Bro!", Aleksander Elkan, 2018.
4"Признаки жизни".
### Response:
Jevgeni Gindilis Vene filmielust: dokis saab puudutada teemasid, mida mängufilmis ei puudutata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moraalselt õigete otsuste ja valikute aluseks ühiskonnas on head ja usaldusväärsed teadmised nii nähtavast kui nähtamatust maailmast. Sellele pinnasele ehitab iga noor inimene oma väärtuste hoone – oma elu.
Just koolieas saadud teadmised ligimesearmastusest saavad hooliva ja armastava ühiskonna ehitusmaterjaliks, mida on kasutatud Jumala palgest peegeldunud inimnäolise maailma rajamiseks.
Seepärast peab iga uus põlvkonnad jätkama kindlale väärtusvundamendile toetuva ühiskonna ülesehitamist. Võiks öelda, et koolist ootame kõige rohkem ajatutele väärtustele toetuvaid häid teadmisi ja oskusi "ühiskonna inseneriks" saamisel.
Ümbritsevat kogedes, kõike vaadeldes ja kuulates tundub, et praegusel hetkel ei vaja me aga lihtsalt ühiskonna insenere – kõige rohkem on meil vaja sillaehitajaid. Erinevate arvamuste, arusaamiste ja maailmakogemise kaldad eemalduvad teineteisest üha suurema kiirusega ning üha laienev kuristik seal vahel ähvardab neelata meid kõiki.
Me vajame hädasti sildu! Hoolimise ja armastuse sildu. Tähelepanu ja märkamise sildu. Andekspalumise ja andeksandmise sildu. Sildu, mis ühendavad erimeelsuste kaldaid, ületavad süüdistamiste ja sildistamiste kuristikke ning toovad inimesi kokku.
Siis pole vaja enam püüelda koolide ja kodude, tänavate ja parkide, koosolekusaalide ja kabinettide poole, mis on kiusamisvabad, sest sillad meie ümber, meie sees ja meie vahel on ületanud igasuguse kiusu ja tüli.
Armsad kooliteel alustajad ja jätkajad, kõik noored sillaehitajad! Maailmas ei ole kunagi liiga palju sildu.
Seepärast õppige ka algaval kooliaastal oma õpetajatelt, oma kaasõpilastelt, oma vanematelt, vanavanematelt ja ristivanematelt, kuidas rajada kindlaid, kõrgeid ja püsivaid sildu erinevate ühiskonnagruppide, maailmavaadete, arvamuste – kõigi inimeste vahele. Teie ei ole mitte ainult meie tulevik, vaid esmalt meie olevik. Teie kõik olete meie tänane mure ja rõõm, armastus ja hool, lootus ja usk.
Soovin kõigile õpilastele, vanematele ja õpetajatele, kogu haridusrahvale õnnistusrikast teadmiste päeva ning viljakat uut kooli- ja haridusaastat! | Urmas Viilma: kõige rohkem on meil vaja sillaehitajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moraalselt õigete otsuste ja valikute aluseks ühiskonnas on head ja usaldusväärsed teadmised nii nähtavast kui nähtamatust maailmast. Sellele pinnasele ehitab iga noor inimene oma väärtuste hoone – oma elu.
Just koolieas saadud teadmised ligimesearmastusest saavad hooliva ja armastava ühiskonna ehitusmaterjaliks, mida on kasutatud Jumala palgest peegeldunud inimnäolise maailma rajamiseks.
Seepärast peab iga uus põlvkonnad jätkama kindlale väärtusvundamendile toetuva ühiskonna ülesehitamist. Võiks öelda, et koolist ootame kõige rohkem ajatutele väärtustele toetuvaid häid teadmisi ja oskusi "ühiskonna inseneriks" saamisel.
Ümbritsevat kogedes, kõike vaadeldes ja kuulates tundub, et praegusel hetkel ei vaja me aga lihtsalt ühiskonna insenere – kõige rohkem on meil vaja sillaehitajaid. Erinevate arvamuste, arusaamiste ja maailmakogemise kaldad eemalduvad teineteisest üha suurema kiirusega ning üha laienev kuristik seal vahel ähvardab neelata meid kõiki.
Me vajame hädasti sildu! Hoolimise ja armastuse sildu. Tähelepanu ja märkamise sildu. Andekspalumise ja andeksandmise sildu. Sildu, mis ühendavad erimeelsuste kaldaid, ületavad süüdistamiste ja sildistamiste kuristikke ning toovad inimesi kokku.
Siis pole vaja enam püüelda koolide ja kodude, tänavate ja parkide, koosolekusaalide ja kabinettide poole, mis on kiusamisvabad, sest sillad meie ümber, meie sees ja meie vahel on ületanud igasuguse kiusu ja tüli.
Armsad kooliteel alustajad ja jätkajad, kõik noored sillaehitajad! Maailmas ei ole kunagi liiga palju sildu.
Seepärast õppige ka algaval kooliaastal oma õpetajatelt, oma kaasõpilastelt, oma vanematelt, vanavanematelt ja ristivanematelt, kuidas rajada kindlaid, kõrgeid ja püsivaid sildu erinevate ühiskonnagruppide, maailmavaadete, arvamuste – kõigi inimeste vahele. Teie ei ole mitte ainult meie tulevik, vaid esmalt meie olevik. Teie kõik olete meie tänane mure ja rõõm, armastus ja hool, lootus ja usk.
Soovin kõigile õpilastele, vanematele ja õpetajatele, kogu haridusrahvale õnnistusrikast teadmiste päeva ning viljakat uut kooli- ja haridusaastat!
### Response:
Urmas Viilma: kõige rohkem on meil vaja sillaehitajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Langetan pea Wieluńi rünnaku ohvrite ees. Langetan pea Saksa türannia poola ohvrite eest. Palun andestust," ütles Steinmeier sõja alguse 80. aastapäeva tseremoonial saksa ja poola keeles.
Teises maailmasõjas surnud rohkem kui 50 miljoni inimese hulgas oli ligi kuus miljonit poolakat. Ka holokaustis elu jätnud kuuest miljonist juudist pooled olid pärit Poolast.
"Sakslased olid need, kes Poolas inimsusvastase kuriteo toime panid," ütles Steinmeier ja lisas:" Kui keegi arvab, et see on möödas, et natsionaalsotsialistlik terrorivalistus Euroopas on Saksa ajaloo marginaalne sündmus, siis on see tema enda otsus."
Viimasega näib president viitavat Saksa paremäärmuslastele, kelle juht Alexander Gauland on nimetanud Kolmanda riigi võimuaega "linnusitaplekiks" Saksamaa muidu laitmatu mineviku revääril.
"Me ei unusta iial. Me tahame mäletada ja me mäletame," rõhutas Steinmeier.
Poola president Andrzej Duda mõistis hukka Natsi-Saksamaa kallaletungi Poolale, nimetades seda barbaarsuseks ja sõjakuriteoks.
"Olen kindel, et see tseremoonia läheb Poola-Saksa sõpruse ajalukku," lisas ta ja tänas Steinmeierit kohaloleku eest.
Riigipead külastavad hiljem Wieluńi muuseumi ja kohtuvad 1939. aasta 1. septembri pommirünnakus ellu jäänud elanikega.
Saksamaa tegi pommirünnaku Wieluńile nädala aega pärast seda, kui oli allkirjastanud Molotov-Ribbentropi pakti, millega Ida-Euroopa Nõukogude Liiduga omavahel ära jagati.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans osalesid pühapäeva hommikul mälestustalitusel Westerplattes, kust Natsi-Saksa sõjalaev avas 1. septembril tule Poola sadamale.
Pärast Hitleri rünnakuid Poolale kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril tungisid Poola Nõukogude Liidu väed.
Saksa kantsler Angela Merkel võtab osa sõja alguse aastapäeva tseremooniast Varssavis, kuhu läks ka Eesti president Kersti Kaljulaid ning kus osalevad veel ka Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Gruusia, Ungari, Islandi, Läti, Leedu, Malta, Moldova, Montenegro, Slovakkia, Sloveenia ja Ukraina presidendid ning Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence. Kõrgel tasemel on esindatud veel mitmed teisedki riigid.
USA president Donald Trump oli lubanud mälestustalitustest osa võtta, kuid jättis visiidi viimasel hetkel ära, et olla kodus, kui Ühendriike tabab orkaan Dorian.
Poola ei sõitnud aga Prantsuse president Emmanuel Macron ega Briti peaminister Boris Johnson, Vene presidenti Vladimir Putinit ei kutsutudki. | Saksa president palus Poolalt sõjaohvrite eest andestust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Langetan pea Wieluńi rünnaku ohvrite ees. Langetan pea Saksa türannia poola ohvrite eest. Palun andestust," ütles Steinmeier sõja alguse 80. aastapäeva tseremoonial saksa ja poola keeles.
Teises maailmasõjas surnud rohkem kui 50 miljoni inimese hulgas oli ligi kuus miljonit poolakat. Ka holokaustis elu jätnud kuuest miljonist juudist pooled olid pärit Poolast.
"Sakslased olid need, kes Poolas inimsusvastase kuriteo toime panid," ütles Steinmeier ja lisas:" Kui keegi arvab, et see on möödas, et natsionaalsotsialistlik terrorivalistus Euroopas on Saksa ajaloo marginaalne sündmus, siis on see tema enda otsus."
Viimasega näib president viitavat Saksa paremäärmuslastele, kelle juht Alexander Gauland on nimetanud Kolmanda riigi võimuaega "linnusitaplekiks" Saksamaa muidu laitmatu mineviku revääril.
"Me ei unusta iial. Me tahame mäletada ja me mäletame," rõhutas Steinmeier.
Poola president Andrzej Duda mõistis hukka Natsi-Saksamaa kallaletungi Poolale, nimetades seda barbaarsuseks ja sõjakuriteoks.
"Olen kindel, et see tseremoonia läheb Poola-Saksa sõpruse ajalukku," lisas ta ja tänas Steinmeierit kohaloleku eest.
Riigipead külastavad hiljem Wieluńi muuseumi ja kohtuvad 1939. aasta 1. septembri pommirünnakus ellu jäänud elanikega.
Saksamaa tegi pommirünnaku Wieluńile nädala aega pärast seda, kui oli allkirjastanud Molotov-Ribbentropi pakti, millega Ida-Euroopa Nõukogude Liiduga omavahel ära jagati.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans osalesid pühapäeva hommikul mälestustalitusel Westerplattes, kust Natsi-Saksa sõjalaev avas 1. septembril tule Poola sadamale.
Pärast Hitleri rünnakuid Poolale kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril tungisid Poola Nõukogude Liidu väed.
Saksa kantsler Angela Merkel võtab osa sõja alguse aastapäeva tseremooniast Varssavis, kuhu läks ka Eesti president Kersti Kaljulaid ning kus osalevad veel ka Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Gruusia, Ungari, Islandi, Läti, Leedu, Malta, Moldova, Montenegro, Slovakkia, Sloveenia ja Ukraina presidendid ning Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence. Kõrgel tasemel on esindatud veel mitmed teisedki riigid.
USA president Donald Trump oli lubanud mälestustalitustest osa võtta, kuid jättis visiidi viimasel hetkel ära, et olla kodus, kui Ühendriike tabab orkaan Dorian.
Poola ei sõitnud aga Prantsuse president Emmanuel Macron ega Briti peaminister Boris Johnson, Vene presidenti Vladimir Putinit ei kutsutudki.
### Response:
Saksa president palus Poolalt sõjaohvrite eest andestust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seekord tuli Freiburgile vastu Müncheni Bayerni U-17 meeskond, keda juhendas MM-ide ajaloo suurim väravakütt Miroslav Klose. Legendaarse ründaja hoolealused võtsid koduväljakul 4:1 võidu, vahendab Soccernet.ee.
Bayern on saanud viiest mängust kümme punkti, võiduta jätkav Freiburg kaks.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Šapovalov ja Freiburg jäid Miroslav Klose hoolealustele suurelt alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekord tuli Freiburgile vastu Müncheni Bayerni U-17 meeskond, keda juhendas MM-ide ajaloo suurim väravakütt Miroslav Klose. Legendaarse ründaja hoolealused võtsid koduväljakul 4:1 võidu, vahendab Soccernet.ee.
Bayern on saanud viiest mängust kümme punkti, võiduta jätkav Freiburg kaks.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Šapovalov ja Freiburg jäid Miroslav Klose hoolealustele suurelt alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "La Grande Bellezza/Kohutav ilu" loob Pärnu raekojas sünergia filmiklassika ja maalikunsti vahele ning on inspireeritud Paolo Sorrentino samanimelisest kultusfilmist. Näitusel osalevad Eesti Maalikunstnike Liidu liikmed uute teostega, mis on valminud spetsiaalselt selleks näituseks.
"Suvi. Päevasest rannal lebamisest päikesest põletatud kehad on vedanud end õhtustesse seiklustesse, kokteilid terrassibaarides mõjuvad kui valuvaigistid. Valged limusiinid, peod kuni hommikutundideni, kus inimesed unustavad tabud, valehäbi, eluraskused. Forsseeritud tunded, mis asenduvad ärgates tühjusega. Pidu on lõppenud, meelde jäänud ainult kaja toimunust. Pidutsejate järellõhn, mida ei suuda minema uhtuda ka hommikused tänavakoristusautod. Ka kõige küünilisemad ja pragmaatilised inimesed hakkavad lootma oma elu teises pooles halastusele, mõistmisele ja andestamisele. Inimesed on jäänud vanaks ja pigem elus kõrvaltvaatajaks. Elu suurmängust hakkame tihtipeale saama aru alles siis, kui see hakkab lõppema," selgitas kuraator Jaak Visnap uut näitust.
Juss Piho "Figuurid" toob vaatajani Pihole omase metafüüsika. Tema maale võib nimetada metafüüsilisteks, mõeldes eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud detailiga ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, mõeldes eelkõige kummastavate detailide peale.
Reet Varblase sõnul on enamik Juss Piho maale figuratiivsed, olgu siis tegelaseks inimene või loom. "Tema maalidest võib rääkida kui lavastatud lugudest, kus tegelased on omavahel seotud, kuid kust ei selgu, millised on nende suhted. Suure loo sees on tavaliselt mitmeid väikesi, näiliselt juhuslikke lookesi, misanstseene," tõdes ta ja lisas, et Juss Piho ei kasuta maalimisel pintslit, tema tööriistadeks on igasuguses mõõdus pahtlilabidad, kaabitsad. "Ta ei alusta maalimist valgest pinnast, vaid kasutab tumedat krunti, et saada salapäraselt säravat värvi. Nii toimivad ka Juss Piho maalid igas uues koosluses ja eksponeerimisruumis täiesti teistmoodi. Nagu Juss Piho maalide puhul ikka, on kõik ambivalentne."
"La Grande Bellezza/Kohutav ilu" jääb Pärnu raekojas avatuks 28. septembrini, Juss Piho "Figuurid" ootab Pärnu kunstnike majas külastajaid kuni 5. oktoobrini. | Pärnu linnagalerii alustab sügishooaega kahe uue näitusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"La Grande Bellezza/Kohutav ilu" loob Pärnu raekojas sünergia filmiklassika ja maalikunsti vahele ning on inspireeritud Paolo Sorrentino samanimelisest kultusfilmist. Näitusel osalevad Eesti Maalikunstnike Liidu liikmed uute teostega, mis on valminud spetsiaalselt selleks näituseks.
"Suvi. Päevasest rannal lebamisest päikesest põletatud kehad on vedanud end õhtustesse seiklustesse, kokteilid terrassibaarides mõjuvad kui valuvaigistid. Valged limusiinid, peod kuni hommikutundideni, kus inimesed unustavad tabud, valehäbi, eluraskused. Forsseeritud tunded, mis asenduvad ärgates tühjusega. Pidu on lõppenud, meelde jäänud ainult kaja toimunust. Pidutsejate järellõhn, mida ei suuda minema uhtuda ka hommikused tänavakoristusautod. Ka kõige küünilisemad ja pragmaatilised inimesed hakkavad lootma oma elu teises pooles halastusele, mõistmisele ja andestamisele. Inimesed on jäänud vanaks ja pigem elus kõrvaltvaatajaks. Elu suurmängust hakkame tihtipeale saama aru alles siis, kui see hakkab lõppema," selgitas kuraator Jaak Visnap uut näitust.
Juss Piho "Figuurid" toob vaatajani Pihole omase metafüüsika. Tema maale võib nimetada metafüüsilisteks, mõeldes eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud detailiga ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, mõeldes eelkõige kummastavate detailide peale.
Reet Varblase sõnul on enamik Juss Piho maale figuratiivsed, olgu siis tegelaseks inimene või loom. "Tema maalidest võib rääkida kui lavastatud lugudest, kus tegelased on omavahel seotud, kuid kust ei selgu, millised on nende suhted. Suure loo sees on tavaliselt mitmeid väikesi, näiliselt juhuslikke lookesi, misanstseene," tõdes ta ja lisas, et Juss Piho ei kasuta maalimisel pintslit, tema tööriistadeks on igasuguses mõõdus pahtlilabidad, kaabitsad. "Ta ei alusta maalimist valgest pinnast, vaid kasutab tumedat krunti, et saada salapäraselt säravat värvi. Nii toimivad ka Juss Piho maalid igas uues koosluses ja eksponeerimisruumis täiesti teistmoodi. Nagu Juss Piho maalide puhul ikka, on kõik ambivalentne."
"La Grande Bellezza/Kohutav ilu" jääb Pärnu raekojas avatuks 28. septembrini, Juss Piho "Figuurid" ootab Pärnu kunstnike majas külastajaid kuni 5. oktoobrini.
### Response:
Pärnu linnagalerii alustab sügishooaega kahe uue näitusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti alustas turniiri 10:14 kaotusega Belgia vastu, kuid seejärel võitis kindlalt Venemaa (12:7) ja Türgi (21:9) ning pääses alagrupist edasi teise vahegruppi. Teist gruppi alustati samuti kaotusega (5:14) koduväljaku eelist nautinud Kanada võistkonna vastu, kuid seejärel võideti Holland (13:9) ja pääseti teisena poolfinaali, kus tugeva Leedu tiimi vastu kõik õnnestus (17:12) ning saadi esimesena
finaalpääse, mis tähendas juba ka rahalist auhinda.
Teises poolfinaalis üllatas Venemaa lisaajal (12:10) Eesti vahegrupi võitnud Kanadat ning B-alagrupi vastased kohtusid omavahel finaalis,
kus kehtis reegel, et turniiri võidab võistkond, kes esimesena saab 21 punkti täis. Eesti ei jätnud Venemaa tiimile mingit võimalust ja 21:7 seisuga võideti Red Bull Reign 3x3 maailmaturnee ning 7000 Kanada dollari suurune peaauhind.
Red Bulli kutsel kohapeal võistlusi jälginud Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juhi Reigo Kimmeli sõnul on tegemist Eesti 3x3 korvpallile ajaloolise saavutusega, sest Eesti ei ole varem täiskasvanute arvestuses ülemaailmset ja rahvusvahelist 3x3 korvpalliturniiri võitnud.
"Eesti näitas lõpuks aastaid õpitud 3x3 kogemust, kus lõpuks hakkasid ka 3x3 formaadis visked tabama. Saadi mõned valusad õppetunnid, kui olulisteks mängudeks võeti end kokku. Kogu turniiri kõige hullema viske tabas Joonas Järveläinen, kes alagrupis Venemaa vastu mängus väljaku nurgast palli päästes viskas selle kõrgele õhku tõi Eestile olulised kaks punkti juurde. Samas ei kahtle keegi, et kogu turniiri MVP auhinna saab tiimi kapten Martin Dorbek, kes vastastele kõige rohkem ebameeldivusi valmistas nii kaitses, läbiminekul kui ka visetel. Ma pole 3x3 kossus varem näinud, et Dorbek oleks sedasi kaugviskeid tabanud," ütles Kimmel.
Kristjan Evart ütles Martin Dorbeku kohta, et ulmeline kuidas selle mehe "mootor jaksab" ehk temaga ühes 3x3 võistkonnas olles peab ta ka ise endast üle 100% andma. | Eesti 3x3 korvpalli meeskond tegi ajalugu ja võitis maailmaturnee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti alustas turniiri 10:14 kaotusega Belgia vastu, kuid seejärel võitis kindlalt Venemaa (12:7) ja Türgi (21:9) ning pääses alagrupist edasi teise vahegruppi. Teist gruppi alustati samuti kaotusega (5:14) koduväljaku eelist nautinud Kanada võistkonna vastu, kuid seejärel võideti Holland (13:9) ja pääseti teisena poolfinaali, kus tugeva Leedu tiimi vastu kõik õnnestus (17:12) ning saadi esimesena
finaalpääse, mis tähendas juba ka rahalist auhinda.
Teises poolfinaalis üllatas Venemaa lisaajal (12:10) Eesti vahegrupi võitnud Kanadat ning B-alagrupi vastased kohtusid omavahel finaalis,
kus kehtis reegel, et turniiri võidab võistkond, kes esimesena saab 21 punkti täis. Eesti ei jätnud Venemaa tiimile mingit võimalust ja 21:7 seisuga võideti Red Bull Reign 3x3 maailmaturnee ning 7000 Kanada dollari suurune peaauhind.
Red Bulli kutsel kohapeal võistlusi jälginud Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juhi Reigo Kimmeli sõnul on tegemist Eesti 3x3 korvpallile ajaloolise saavutusega, sest Eesti ei ole varem täiskasvanute arvestuses ülemaailmset ja rahvusvahelist 3x3 korvpalliturniiri võitnud.
"Eesti näitas lõpuks aastaid õpitud 3x3 kogemust, kus lõpuks hakkasid ka 3x3 formaadis visked tabama. Saadi mõned valusad õppetunnid, kui olulisteks mängudeks võeti end kokku. Kogu turniiri kõige hullema viske tabas Joonas Järveläinen, kes alagrupis Venemaa vastu mängus väljaku nurgast palli päästes viskas selle kõrgele õhku tõi Eestile olulised kaks punkti juurde. Samas ei kahtle keegi, et kogu turniiri MVP auhinna saab tiimi kapten Martin Dorbek, kes vastastele kõige rohkem ebameeldivusi valmistas nii kaitses, läbiminekul kui ka visetel. Ma pole 3x3 kossus varem näinud, et Dorbek oleks sedasi kaugviskeid tabanud," ütles Kimmel.
Kristjan Evart ütles Martin Dorbeku kohta, et ulmeline kuidas selle mehe "mootor jaksab" ehk temaga ühes 3x3 võistkonnas olles peab ta ka ise endast üle 100% andma.
### Response:
Eesti 3x3 korvpalli meeskond tegi ajalugu ja võitis maailmaturnee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raportis Global Innovation Index 2019 hinnatakse riikide innovaatilisust 80 eri faktori kaudu, sealhulgas poliitika, tehnoloogia, haridus, infrastruktuur, loomingulisus, teadus ja ettevõtlikkus. Koondindeksi kohaselt on maailma kõige innovaatilisem riik Šveits, mis on olnud esikohal alates 2011. aastast. Sellele järgnevad tänavu Rootsi, USA, Holland, Ühendkuningriik, Soome, Taani, Singapur, Saksamaa ja Iisrael.
Eesti sai 49,97 punkti sajast, millega ta jääb napilt maha Belgiast, Austraaliast ja Austriast ning edestab Uus-Meremaad, Tšehhit ja Maltat. Kõrgeima skooriga riiki Šveitsi hinnati indeksis 67,24 punktiga, madalaima hinnangu sai Jeemen 14,49 punktiga. Kõigi 129 riigi indeksite mediaan oli 33,86 punkti.
Indeks paigutab Eesti nende kõrge sissetulekuga riikide hulka, mille innovaatilisus vastab nende arengutasemele. Ka eelmisel aastal oli Eesi samas indeksis 24. kohal, mis näitab stabiilset olukorda, tõdetakse indeksi seletuskirjas.
Eesti saab valdkondadest kõige kõrgema koha - kaheksanda - loomingulise väljundi kategoorias, infrastruktuuri valdkonnas, mis hõlmab ka infotehnoloogiat ja looduskeskkonda, saab Eesti indeksis 16. positsiooni, institutsioone hinnatakse 23. koha vääriliseks, teadmiste ja tehnoloogia taset 26. ja ettevõtluse keerukust 28. kohaga. Inimkapitali ja teaduse tasemelt on Eesti 36. kohal, turu keerukuselt 45. positsiooni. Loominguilise väljundi kategoorias on Eesti kõige tugevamad komponendid, mis indeksis kajastust leiavad Wikipedia eestikeelsete artiklite hulk arvestades rahvaarvu (maailmas 2. koht), oma filmide arvukus (4.), infotehnoloogia rakendamine organisatsioonide juhtimisel (5.) ja mobiiliäppide loomise arvukus (7.).
Indeksi panid kokku Cornelli ülikooli, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) ja Euroopa Ärijuhtimise Instituudi (INSEAD) teadurid. | Eesti on globaalses innovatsioonipingereas 24. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raportis Global Innovation Index 2019 hinnatakse riikide innovaatilisust 80 eri faktori kaudu, sealhulgas poliitika, tehnoloogia, haridus, infrastruktuur, loomingulisus, teadus ja ettevõtlikkus. Koondindeksi kohaselt on maailma kõige innovaatilisem riik Šveits, mis on olnud esikohal alates 2011. aastast. Sellele järgnevad tänavu Rootsi, USA, Holland, Ühendkuningriik, Soome, Taani, Singapur, Saksamaa ja Iisrael.
Eesti sai 49,97 punkti sajast, millega ta jääb napilt maha Belgiast, Austraaliast ja Austriast ning edestab Uus-Meremaad, Tšehhit ja Maltat. Kõrgeima skooriga riiki Šveitsi hinnati indeksis 67,24 punktiga, madalaima hinnangu sai Jeemen 14,49 punktiga. Kõigi 129 riigi indeksite mediaan oli 33,86 punkti.
Indeks paigutab Eesti nende kõrge sissetulekuga riikide hulka, mille innovaatilisus vastab nende arengutasemele. Ka eelmisel aastal oli Eesi samas indeksis 24. kohal, mis näitab stabiilset olukorda, tõdetakse indeksi seletuskirjas.
Eesti saab valdkondadest kõige kõrgema koha - kaheksanda - loomingulise väljundi kategoorias, infrastruktuuri valdkonnas, mis hõlmab ka infotehnoloogiat ja looduskeskkonda, saab Eesti indeksis 16. positsiooni, institutsioone hinnatakse 23. koha vääriliseks, teadmiste ja tehnoloogia taset 26. ja ettevõtluse keerukust 28. kohaga. Inimkapitali ja teaduse tasemelt on Eesti 36. kohal, turu keerukuselt 45. positsiooni. Loominguilise väljundi kategoorias on Eesti kõige tugevamad komponendid, mis indeksis kajastust leiavad Wikipedia eestikeelsete artiklite hulk arvestades rahvaarvu (maailmas 2. koht), oma filmide arvukus (4.), infotehnoloogia rakendamine organisatsioonide juhtimisel (5.) ja mobiiliäppide loomise arvukus (7.).
Indeksi panid kokku Cornelli ülikooli, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) ja Euroopa Ärijuhtimise Instituudi (INSEAD) teadurid.
### Response:
Eesti on globaalses innovatsioonipingereas 24. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitmiseks pidi Rubljov jagu saama 30 ässa servinud Nick Kyrgiosest ning sellega sai ta hakkama tund aega ja 51 minutit kestnud kohtumises 7:6 (5), 7:6 (5), 6:3. Esimeses ringis alistas 21-aastane venelane kaheksanda asetusega Stefanos Tsitsipase.
"Lõpuks oli täna kõik minu poolel," võttis Rubljov, kes ei ole teistel suure slämmi turniiridel kolmest esimesest ringist edasi pääsenud, mängu kokku.
Koha eest veerandfinaalis võitleb venelane 24. asetusega Matteo Berrettiniga. Itaallane sai kolmandas ringis jagu Alexei Popyrinist 6:4, 6:4, 6:7 (3), 7:6 (2). | Kaks aastat tagasi US Openil ajalugu teinud venelane jõudis neljandasse ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitmiseks pidi Rubljov jagu saama 30 ässa servinud Nick Kyrgiosest ning sellega sai ta hakkama tund aega ja 51 minutit kestnud kohtumises 7:6 (5), 7:6 (5), 6:3. Esimeses ringis alistas 21-aastane venelane kaheksanda asetusega Stefanos Tsitsipase.
"Lõpuks oli täna kõik minu poolel," võttis Rubljov, kes ei ole teistel suure slämmi turniiridel kolmest esimesest ringist edasi pääsenud, mängu kokku.
Koha eest veerandfinaalis võitleb venelane 24. asetusega Matteo Berrettiniga. Itaallane sai kolmandas ringis jagu Alexei Popyrinist 6:4, 6:4, 6:7 (3), 7:6 (2).
### Response:
Kaks aastat tagasi US Openil ajalugu teinud venelane jõudis neljandasse ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste eliitklassis krooniti maailmameistriks Pauline Ferrand Prevot ajaga 1:28.51. Teistkordselt tiitlivõistlusel võidutsenud prantslannale kaotas 43 sekundiga valitsev Euroopa meister Jolanda Neff ja kolmanda koha sai austraallanna Rebecca McConnell (+1.17). Eesti parim maastikurattur Janika Lõiv kaotas tehniliselt raskel rajal võitjale üheksa minutit ja 40 sekundit ning sai 61 osaleja seas 23. koha.
"MM-i eelsetel päevadel olid Kanadas heitlikud ilmad – oli päikest, kuid sadas ka vihma. See muutis siinse väga tehnilise raja veelgi keerulisemaks. Iga päev muutusid sõidujooned ja nii võistluspäevani välja," rääkis Lõiv võistluse järel. "Sõit ise algas suhteliselt kenasti ja vaatamata stardiringil minu ees toimunud kukkumisele, läksin esimesele täisringile 25. kohal. Seejärel pressis paar naist minust mööda ja järgmise ringi olin sunnitud nende taga sõitma. Tegin ise ka sõiduvea ning kukkusin. Kuna häid möödumise kohti väga ei olnud, kärises vahe eessõitjatega kohe suureks. Kui lõpuks pundist mööda pääsesin ja 25. kohale tagasi tõusin, proovisin teise poole sõidust pingutada nii palju kui vähegi kannatas. Üles mäge liikusin täitsa kenasti, aga laskumistel tulid vead sisse, mille tõttu paaril korral ka kukkusin. Sõidu teises pooles õnnestus veel mõni naine kinni püüda, aga 23. kohast ette poole tõusta ei suutnud."
Meeste eliitklassis võidutses Šveitsi rattalegend ja tiitlikaitsja Nino Schurter, kes jõudis finišisse ajaga 1:27.05. Võidu noppis ta 30 sekundiga kaasmaalase Mathias Flueckigeri ees. Kolmanda koha sai prantslane Stephane Tempier (+0.38). Eesti valitsev maastikukrossi meister Martin Loo kaotas võitjale seitsme minuti ja 39 sekundiga ning sai 42. koha.
Väga hea sõidu tegi ka viimast aastat kuni 23-aastaste ratturite seltskonda kuuluv Mari-Liis Mõttus, kes sai 13. koha. Kaotust võitjale šveitslanna Sina Freile kogunes kuus minutit ja 13 sekundit. Hõbemedali sai kaela mullu veel juunioride klassis maailmameistriks kroonitud austerlanna Laura Stigger (+0.31) ja pronksi prantslanna Loana Lecomte (+0.36).
"Enne sõitu oli veidi ärev, kuna avastasime, et esipiduril oli klamber katki. Lõpuks sain ratta korda ja asusin vaid 28 minutit enne starti rullidele," kirjeldas Mõttus võistluseelset olukorda. "Start läks selle kohta aga üllatavalt hästi. Endale küll tundus, et stardiringil eriti ei liikunud, aga kui kuulsin, et lähen esimesele ringile 18., siis olin päris üllatunud. Iga ringiga läks enesetunne järjest paremaks. Vaikselt püüdsin selgasid kinni ja jäin tulemusega väga rahule. Lootsin kohta esimese 15. seas, seepärast oli iga koht 15-st eespool lisaboonuseks."
Järgmisel nädalavahetusel teevad Lõiv ja Loo veel kaasa USA-s toimuval hooaja viimasel maailma karika sarja etapil. | Lõiv sai tehniliselt ränkraske rajaga MM-il 23. koha, Loo oli 42. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste eliitklassis krooniti maailmameistriks Pauline Ferrand Prevot ajaga 1:28.51. Teistkordselt tiitlivõistlusel võidutsenud prantslannale kaotas 43 sekundiga valitsev Euroopa meister Jolanda Neff ja kolmanda koha sai austraallanna Rebecca McConnell (+1.17). Eesti parim maastikurattur Janika Lõiv kaotas tehniliselt raskel rajal võitjale üheksa minutit ja 40 sekundit ning sai 61 osaleja seas 23. koha.
"MM-i eelsetel päevadel olid Kanadas heitlikud ilmad – oli päikest, kuid sadas ka vihma. See muutis siinse väga tehnilise raja veelgi keerulisemaks. Iga päev muutusid sõidujooned ja nii võistluspäevani välja," rääkis Lõiv võistluse järel. "Sõit ise algas suhteliselt kenasti ja vaatamata stardiringil minu ees toimunud kukkumisele, läksin esimesele täisringile 25. kohal. Seejärel pressis paar naist minust mööda ja järgmise ringi olin sunnitud nende taga sõitma. Tegin ise ka sõiduvea ning kukkusin. Kuna häid möödumise kohti väga ei olnud, kärises vahe eessõitjatega kohe suureks. Kui lõpuks pundist mööda pääsesin ja 25. kohale tagasi tõusin, proovisin teise poole sõidust pingutada nii palju kui vähegi kannatas. Üles mäge liikusin täitsa kenasti, aga laskumistel tulid vead sisse, mille tõttu paaril korral ka kukkusin. Sõidu teises pooles õnnestus veel mõni naine kinni püüda, aga 23. kohast ette poole tõusta ei suutnud."
Meeste eliitklassis võidutses Šveitsi rattalegend ja tiitlikaitsja Nino Schurter, kes jõudis finišisse ajaga 1:27.05. Võidu noppis ta 30 sekundiga kaasmaalase Mathias Flueckigeri ees. Kolmanda koha sai prantslane Stephane Tempier (+0.38). Eesti valitsev maastikukrossi meister Martin Loo kaotas võitjale seitsme minuti ja 39 sekundiga ning sai 42. koha.
Väga hea sõidu tegi ka viimast aastat kuni 23-aastaste ratturite seltskonda kuuluv Mari-Liis Mõttus, kes sai 13. koha. Kaotust võitjale šveitslanna Sina Freile kogunes kuus minutit ja 13 sekundit. Hõbemedali sai kaela mullu veel juunioride klassis maailmameistriks kroonitud austerlanna Laura Stigger (+0.31) ja pronksi prantslanna Loana Lecomte (+0.36).
"Enne sõitu oli veidi ärev, kuna avastasime, et esipiduril oli klamber katki. Lõpuks sain ratta korda ja asusin vaid 28 minutit enne starti rullidele," kirjeldas Mõttus võistluseelset olukorda. "Start läks selle kohta aga üllatavalt hästi. Endale küll tundus, et stardiringil eriti ei liikunud, aga kui kuulsin, et lähen esimesele ringile 18., siis olin päris üllatunud. Iga ringiga läks enesetunne järjest paremaks. Vaikselt püüdsin selgasid kinni ja jäin tulemusega väga rahule. Lootsin kohta esimese 15. seas, seepärast oli iga koht 15-st eespool lisaboonuseks."
Järgmisel nädalavahetusel teevad Lõiv ja Loo veel kaasa USA-s toimuval hooaja viimasel maailma karika sarja etapil.
### Response:
Lõiv sai tehniliselt ränkraske rajaga MM-il 23. koha, Loo oli 42. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusringhääling avaldab ministri tervituse teksti siinkohal tervikuna.
"Head õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, armas haridusrahvas!
1. septembri tähistamine tarkusepäevana on kena traditsioon, mis toob alati kaasa erilise meeleolu ja palju uut. Algab uus kooliaasta ja ees ootavad uued teadmised.
Soovin teile, et see aasta tooks teile palju uusi ja huvitavaid teadmisi ning põnevaid ettevõtmisi.
Hea on teada, et õpilased, lapsevanemad ja laiem ühiskond on Eesti haridusega rahul. Meie edu tunnustatakse ka rahvusvaheliselt. Me ei ole ju enam ainult õpilased vaid Eesti on saanud teistele teenäitajaks ja õpetajaks. Samas teame, et alati saab midagi teha paremini.
Soovin uue kooliaasta alguses, et iga kool Eestimaal oleks turvaline, sõbralik ja toetav. Kool on koht, kuhu nii õpilane kui ka õpetaja tuleb rõõmsalt ja kindlustundega, teades et neist hoolitakse, neid märgatakse, tunnustatakse ja väärtustatakse.
Soovin, et õhin, millega lapsed lähevad täna kooli esimesse klassi, jääks püsima võimalikult kauaks. Nii pisikesed koolijütsid kui ka abituriendid tunneksid koolirõõmu teadmisest, et "ma saan hakkama, mul on hea olla ja mul on head kaaslased".
Õpime läbi kogu elu ja teame, et tarkus tuleb tasapisi. Küllap ta tulebki ning seepärast soovin tarka ja tegusat uut kooliaastat!"
Tervituse videosalvestust saab vaadata siit. | Reps soovis oma kooliaasta alguse tervituses turvalist ja toetavat kooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusringhääling avaldab ministri tervituse teksti siinkohal tervikuna.
"Head õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, armas haridusrahvas!
1. septembri tähistamine tarkusepäevana on kena traditsioon, mis toob alati kaasa erilise meeleolu ja palju uut. Algab uus kooliaasta ja ees ootavad uued teadmised.
Soovin teile, et see aasta tooks teile palju uusi ja huvitavaid teadmisi ning põnevaid ettevõtmisi.
Hea on teada, et õpilased, lapsevanemad ja laiem ühiskond on Eesti haridusega rahul. Meie edu tunnustatakse ka rahvusvaheliselt. Me ei ole ju enam ainult õpilased vaid Eesti on saanud teistele teenäitajaks ja õpetajaks. Samas teame, et alati saab midagi teha paremini.
Soovin uue kooliaasta alguses, et iga kool Eestimaal oleks turvaline, sõbralik ja toetav. Kool on koht, kuhu nii õpilane kui ka õpetaja tuleb rõõmsalt ja kindlustundega, teades et neist hoolitakse, neid märgatakse, tunnustatakse ja väärtustatakse.
Soovin, et õhin, millega lapsed lähevad täna kooli esimesse klassi, jääks püsima võimalikult kauaks. Nii pisikesed koolijütsid kui ka abituriendid tunneksid koolirõõmu teadmisest, et "ma saan hakkama, mul on hea olla ja mul on head kaaslased".
Õpime läbi kogu elu ja teame, et tarkus tuleb tasapisi. Küllap ta tulebki ning seepärast soovin tarka ja tegusat uut kooliaastat!"
Tervituse videosalvestust saab vaadata siit.
### Response:
Reps soovis oma kooliaasta alguse tervituses turvalist ja toetavat kooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt Filter Maanteekarikasarjas triumfeerinud Sankmann edestas sekundiga Peeter Tarvist ja 21 sekundiga tiimikaaslast Siim Kiskoneni.
44,8 km lühikesel distantsil saavutas esikoha Martin Parv ajaga 1:03.58. Teine oli Hannes Külv ja kolmas Jaak Karjane.
Kolmandat aastat järjest pälvis Filter Maanteekarikasarja üldvõidu Mulgi Rattaralli neljandana lõpetanud Gert Jõeäär (CFC Spordiklubi), kes kogus 2944 punkti. Teiseks tuli Jörgen Matt (Peloton I) 2910 ja kolmandaks Gert Kivistik (Hawaii Express) 2891 silmaga.
CFC Spordiklubi saavutas koguni kaksikvõidu, sest naistest oli 2626 punktiga parim Kelly Kalm. Esikolmikusse jõudsid veel Kate Macleod (1152) ja Mathilde Manuela Nigul (802). | Mulgi Rattaralli võitis Joosep Sankmann | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt Filter Maanteekarikasarjas triumfeerinud Sankmann edestas sekundiga Peeter Tarvist ja 21 sekundiga tiimikaaslast Siim Kiskoneni.
44,8 km lühikesel distantsil saavutas esikoha Martin Parv ajaga 1:03.58. Teine oli Hannes Külv ja kolmas Jaak Karjane.
Kolmandat aastat järjest pälvis Filter Maanteekarikasarja üldvõidu Mulgi Rattaralli neljandana lõpetanud Gert Jõeäär (CFC Spordiklubi), kes kogus 2944 punkti. Teiseks tuli Jörgen Matt (Peloton I) 2910 ja kolmandaks Gert Kivistik (Hawaii Express) 2891 silmaga.
CFC Spordiklubi saavutas koguni kaksikvõidu, sest naistest oli 2626 punktiga parim Kelly Kalm. Esikolmikusse jõudsid veel Kate Macleod (1152) ja Mathilde Manuela Nigul (802).
### Response:
Mulgi Rattaralli võitis Joosep Sankmann |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui kergel või raskel meelel te Eestist lahkute?
Kodumaaga on diplomaadi töös ikka nii, et aegajalt tuleb minna, aegajalt tuleb tulla.
Muidugi, hetkel on Eesti pisut erilises seisus. Kui mõelda meie uue iseseisvuse varsti juba kolmele aastakümnele, siis diplomaadile on see erilisem seis kui varem.
Mis siin erilist on?
Meil on olnud päris pikalt põhilistes julgeoleku- ja välispoliitika küsimustes enamvähem parteideülene ühine arusaam.
Praegu ei ole?
Enam mitte nii selgelt nagu seni.
Olen töötanud Euroopa Liiduga rohkem kui viimased kümme aastat. EL on Eestile osa meie riiklusest, kuna mitmed poliitikavaldkonnad on EL-ülese otsustamise all (meie osavõtul, muidugi). Aga kui praegu kuulad Eesti avalikku debatti, siis tundub paremal juhul, et EL on miski, mis ehk kuidagi toetab seda, mida me siin teeme.
See on fundamentaalne väärarusaam EL-i rollist. Ja nüüd on ühe valitsuserakonna poolt tunda küsimust, et on's EL üldse hea asi või mis meile sellest kasu on. Olukorras, rõhutan, kus EL on osa meie riiklusest.
On nüüd siis nii, nagu Iiri vastuoluliste vaadetega luuletaja William Butler Yeats (1865-1939) kirjutas: "Head kaotanud on meelekindluse, / Kuid halvad on täis tegutsemisiha."?
Poliitikas on selle praktiline väljund tihtilugu olukord, kus rahulolematu vähemus ajab kirglikult oma asja ja suur rahulolev enamus ei suuda olla neile vääriline vastane.
Brexiti kampaania ajal avastasid britid end olukorrast, kus 25 aastat oli suur enamus riigi poliitilisest eliidist olnud kas otseselt vaenulik või siis tundnud pidevat piinlikkust kõigi asjade pärast, mis Brüsselist tulevad. Siis korraga oli vaja, et keegi tuleks, ütleks jõuliselt ja kirglikult: EL on hea asi. Seda ei saanud teha, sest veerand sajandit oli oldud kõhkleval positsioonil.
Tsiteerin vana, mõjuka ja aruka ajalehe The Times juhtkirja referendumi nädalast [juunis 2016], mis ütles: kõigi tema vigade juures me siiski arvame, et on kindlam [Euroopa Liidu] sisse jääda. Kui aga sellise ettevaatlikkuse vastas on inimene [Briti] lipuga ja põlevate silmadega – lähme välja! taastame oma suveräänsuse! võtame kontrolli! –, siis on selge, kumb peale jääb.
Samalaadseid ilminguid võime näha ka Eestis. Mullu septembris oli rahvusringhäälingus toona kuue parlamendierakonna esimehe debatt, kus üks parteijuht ütles, et üks tulevaste [riigikogu] valimiste põhiküsimusi peab olema Eesti suveräänsuse Brüsselist tagasisaamine. Ja ülejäänud viis olid vait.
Kas te saate aru, miks nad vaikisid?
Aga öelge mulle.
Sest nad olid kindlad, et EKRE esimees Mart Helme võib rääkida mida iganes, kuid EKRE ei saa valitsusse ja nad ei hakanud aega raiskama vaidlusele poliitikuga, kelle puhul tundus septembris 2018 enam kui utoopiline, et poole aasta pärast on tegemist valitsuserakonnaga.
Täpselt samasuguse loo rääkis enne eelmisi Hollandi parlamendivalimisi Frans Timmermans, Euroopa Komisjoni asepresident ja sotsiaaldemokraat. Ta käis oma valimisringkonnas ja kohtus inimestega, kes ütlesid talle: aga Geert Wilders, populist, tema räägib meie probleemidest palju paremini kui sina. Timmermans küsis, kas tal lahendusi on. Ei, vastasid inimesed, tal ei peagi olema lahendusi, sinul peavad olema lahendused, tema ju ei saa valitsusse.
Nagu näeme, ka Eesti näitel, asjad võivad muutuda.
Aga veel olulisem on sama [rahvusringhäälingu] stseeni juures, et faktivead tuleb alati ära õiendada. Ka sisepoliitilises debatis, kui nii fundamentaalses küsimuses esitatakse selline väide, sellele tuleb vastu astuda.
Siin on huvitav küsimus, kas kõik erakonnad, kes pääsevad parlamenti, peavad jõudma ka valitsusse?
Sügavalt riigi filosoofia küsimus...
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Näeme ka näiteid, kus Euroopa Parlamendi fraktsioonide kokkulepe jättis populistid ja äärmuslased komisjonides juhtivate kohtadeta, Soomes ja Rootsis jäid nüüd äärmusparteid valitsusest välja...
Rootsis, jah, Soomes oli aga täiesti erinev lähenemine kui põlissoomlased võeti [eelviimaste parlamendivalimiste järel] valitsusse. Samas maksis Rootsis moderaatide eelmine esimees oma ametikohaga, kui ta andis üsna õrnalt mõista, et mingi koostöö äärmuslike Rootsi Demokraatidega ei pruugi olla täiesti välistatud. See oli üks peamistest põhjustest, miks ta pidi tagasi astuma.
Tagasi tulles teie küsimuse juurde, siis kindlasti on kõik parlamenti valitud erakonnad demokraatlikus mõttes parketikõlbulikud. Neil on valijate toetus. Praeguse olukorra Eestis on väga hästi lahti kirjeldanud seesama Mart Helme, kui ta ütles kevadel: parlamendis on 70 liberaali, aga näete, meie (EKRE, toim) teeme valitsuse. Ka siin võiks küsida – miks?
Milline see vastus oleks?
Nendele küsimustele mina vastata ei saa.
Kas te teate, mis on stultokraatia?
(Pikk paus)
Ei.
Stultus on ladina keeles loll ja teine pool tuleb kreeka keelsest sõnast kratos – võim, valitsemine.
(Muigab)
Jüri Saar, Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor kirjutas hiljuti klouni tüüpi tegelaste üha tähtsamast kaasarääkimisest läänemaailma poliitilises elus ja arvas, et võibolla oleme jõudnud demokraatia uude arenguspiraali – stultokraatiasse, mis on lühidalt öeldes lollide võim.
On teooriaid, mis ütlevad, et tänapäeva Lääne demokraatia sai võimalikuks tänu ühtsele inforuumile, sest valijate suur enamus oskas lugeda ja oli enamvähem samas inforuumis. Nüüd, kus eriti sotsiaalmeediaga inforuum killustub, paneks see otsekui kahtluse alla, kas senised eeldused liberaalse demokraatia toimimiseks on ikka olemas.
Mina usun, et on. Aga see nõuab, et kõik vastutustundlikud peavoolu poliitikud peavad pidama neid debatte, peavad rääkima nii tavaliste inimeste kui ka oponentidega. Sellest on lähiajaloost suurepärane näide – [Briti endine peaminister] Tony Blair, üks meie aja võimsamaid poliitikuid. Ta võitis kolmed valimised, viimased 2005, kui inimestele sügavalt ebapopulaarne Iraagi sõda oli juba kaks aastat käinud. Tony Blair sõitis ringi ja rääkis kõigile kaaskodanikele, kui oluliseks tema seda peab ja miks see on tema meelest õige asi.
Kui praegu vaadata Ühendkuningriigi meediat, siis Iraagi sõda jääb ajalooraamatutes saatma Blairi kõige olulisema asjana.
Aga mitte positiivselt.
Absoluutselt.
Praegu, 16 aastat Iraagi sõjast, on Tony Blair väga jõuliselt ja veendunult Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise vastu. Kuid nii EL-i jäämise kampaania toona kui ka praegune uue referendumi kampaania ei taha teda kasutada. Sest ikka assotsieerub ta inimestele just ebapopulaarse Iraagi sõjaga.
Aga, ma kordan: siis, kui see oli tema vastutus, ta ka võttis selle vastutuse, käis ja selgitas ja – inimesed valisid ta tagasi.
Professor Saar muretses, et "mitte kunagi varem pole lollus ja ignorantsus hõivanud enda esitlemiseks sedavõrd võimsaid tribüüne". Kas tunnete siit ära tänase Euroopa?
Vaba ühiskonna ja vaba meedia puhul on see mitte ainult vältimatu, vaid täiesti normaalne, et selline tribüün on olemas. Aga samal areenil peavad olema ka teised, mitte ainult need, kellest... Mina, pange tähele, ei nimeta kedagi lolliks.
"Globaliseerumine ja piiride avanemine tõid kaasa ka vastureaktsiooni, hirmu. Nagu muutused ikka. Nüüd, mil sajad tuhanded "valguvad" üle piiride ... otsitakse seda vana, kadunud "oma", identiteeti, protestitakse liberaalse tolerantsuse vastu. Seega protestitakse ka senise liberaalse eliidi vastu." Tunnete enda kunagised blogilaused ära?
Ja-jah. Nii on.
Seda hirmu tuleb mõista.
Muidugi.
Seda ei saa naeruvääristada.
Absoluutselt ei tohi. Sellega peab tegelema, sellest peab rääkima ja neid asju tuleb inimestele seletada.
Globaliseerumise puhul on kõige olulisem majanduse läbipõimumine. Ebavõrdsus on vähenenud riikide vahel, ka vaesemate riikide sees, aga rikastes riikides on globaliseerumine ebavõrdsust kohati suurendanud. Sealt tuleb väljakutse demokraatiale. Veel 1990ndatel sai Rootsi või Ameerika tehasetöölisele selgeks teha, et paraku sinu töökoht siin kadus, sest tootmine liikus odavasse riiki, aga sa leiad uue töö, ja kaubad, mis sa ostad, lähevad odavamaks, kokkuvõttes sa võidad sellest.
Nüüd on seda raskem selgitada. Tavaliselt ei too ju tulemust, kui räägid, kuidas me kõik oleme rikkamaks saanud, sest kunagi ei ole see edu kõiki puudutanud.
Ja siis tulevad pagulased, kelle eest riik hakkab hoolitsema, kuigi tuhandetel on Eestis niigi raske toime tulla – nii ütleb kuuendik-viiendik valijaist.
Postimees kirjutas just arvamusuuringust, et milline on meie inimeste suhtumine ajutisse tööjõudu. See oli üllatavalt soosiv.
Päris pagulasi on Eestis kohutavalt vähe, siia tulla tahtjaid on kohutavalt vähe.
Miks nad ei taha siia tulla?
Voib-olla hea kliima, lihtsa keele ja kõrgete sotsiaaltoetuste pärast?
(Naerab)
Rändekriis ei ole ju möödas?
Ei ole, kuigi irregulaarsete immigrantide – vabandust, aga see on ametlik väljend – arv on kümnendi madalamal tasandil. Ent EL-i kriisihalduses ei ole suudetud kokku leppida püsivaid lahendusi, liikmesriikide eriarvamused on jäänud.
Emotsioonid tuleb maha võtta. Üks põhjus, miks olukord on liikmesriikide vahel nii pinev, on mälestus Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni katsest määrata kõigile kohustuslikud pagulaskvoodid, mis ei olnud hea plaan. Uus Komisjon saab otsida arukaid uusi lahendusi. Need on möödapääsmatud. EL-i välispiiriga lõunapoolsed riigid jäävad ju endiselt suurema surve alla. Ja teiseks on ainult teatud liikmesriigid, kuhu need inimesed – asüülisoovijad – tegelikult tahavad minna.
Eestit nende seas pole, aga see ei tee meid EL-is rändeküsimustes kõrvalseisjaks.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Te ÜRO ränderaamistiku vastast meeleavaldust Toompeal ikka mäletate, mullu talve hakul?
(Ohkab)
Igaüks, kes on vähegi kokku puutunud diplomaatiaga ja eriti rahvusvaheliste organisatsioonidega, saab ränderaamistiku tekstist kahe minutiga aru – see tekst on kirjutatud nii, et kõik saaksid sellega elada ja uusi kohustusi keegi automaatselt juurde ei saa. Peaaegu igas lõigus on ju lisandus, et arvestades riikide suveräänsust või arvestades väljakujunenud praktikaid. Diplomaatia professionaalid ütlevad kohe: see ei ole kohustuslik.
Rände puhul on erinevatel riikidel ülimalt erinevad seisukohad. On [rände] lähteriigid, kust tahetakse ära minna, on transiitriigid, on sihtriigid. Ränderaamistiku üks oluline tulemus, kuna see võeti vastu ÜRO-s, on see, et kõik erinevate arvamustega riigid defineerisid ühiselt mõisted, ütlesid, et ränne on tohutu väljakutse, millega peab tegelema. See ei ole siduv leping, vaid moraalikoodeks, mis sõnastab mõisted, ütleb, mis oleks õige, aga ei kohusta kedagi millekski.
Praegune välisminister ütles küll vähem kui aasta tagasi, et Eesti ei tohi ränderaamistikuga mingil juhul ühineda.
Ometi ühines, riigikogu otsusega.
Aga hiljuti ühe resolutsiooni hääletusel ÜRO-s, kus teemaks oli jälle ränne, jäid ühele poole USA, Iisrael, Poola, Ungari ja Eesti ning kõik ülejäänud, ka 25 EL riiki hääletasid teistmoodi.
Ja jõuamegi tagasi meie vestluse alguse juurde, selle juurde, mis on Eesti diplomaatias ja meie rahvusvahelistes positsioonides erinev olukorrast aasta tagasi.
Seda näitab ka teie plahvatuslik tviit pärast seda, kui EKRE esimees Mart Helme lubas Briti uuele peaministrile Boris Johnsonile jagada Balti riikide NSV Liidust lahkumise kogemust...
Säuts ise plahvatada ei saa.
Saab küll, kui välisministeeriumi asekantsler kirjutab: "Vabariigi Valitsuse liige võrdleb Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Meie diplomaatidel on üha keerulisem rääkida, et poliitika pole muutunud @ratasjuri @UrmasReinsalu". Kujutasite ikka ette, milliseks mölluks seejärel Eestis läheb?
On teinekord olukordi, isegi lojaalsel riigiametnikul, kus südametunnistuse järgi tuleb teha asju, mis võibolla liiga arukad ei ole. See oli üks nendest.
Nagu te panite tähele, ma ei osalenud sellele järgnenud arutelus, ma ei alustanud mingit kampaaniat, aga... On elus hetki, kus tuleb teha seda, mida sa õigeks pead, mis hinge puudutab.
Lojaalne riigiametnik on lojaalne oma riigile ja põhiseaduslikule korrale.
Ma usun, et nii oli ka selle säutsu puhul.
Juhised Eesti diplomaatidele ütlevad seda, mida praeguse [Keskerakonna, EKRE ja Isamaa] valitsuse osapooled kinnitasid kohe koalitsioonikõneluste alguses: Eesti välispoliitika, meie Euroopa-poliitika ei muutu.
Need, kes uskusid, said petta?
Diplomaadi jutu usutavusele ja mõjule tuleb kasuks, kui sa ise usud oma sõnadesse. Kui sul on [diplomaadina] juhis rääkida, et Eestis ei ole poliitika muutunud, siis on väga erinevaid viise, kuidas seda teha. Võid öelda ebamäärase: "Ah, ei midagi erilist..." Või enesekindlalt: "Ei! Muretsemiseks ei ole põhjust. Me oleme jätkuvalt endisel teel ja võin tuua näiteid..."
Kui tahame väita, et Eesti EL-poliitika ei ole muutunud, siis valitsuse liige ei tee selliseid pöördumisi nagu siseminister [juulikuus] tegi.
Kas te teinuks selle tviidi ka siis, kui teil polnuks langevarju Kiievisse ja pidanuksite aastaid siinsamas välisministeeriumis töötama?
Langevarju?
Võimalust pikemaks ajaks Eestist ära minna.
Seda me ei saa kunagi teada.
EKRE uudisteportaal jagas seepeale teile soovituse. Juhtusite lugema?
Ei. (Naerab)
"Kui Vabariigi Valitsuse liige võrdleb Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga, siis tegelikult peaks Matti Maasikas sellest rääkima hoopis Brüsselis ja umbes nii: "Meie riigis on paljud inimesed arvamusel, et EL-ist tehakse uut NSVL-i. Tehke nii, et neil kartustel poleks tõepõhja all – ärge koondage kogu võimu Brüsselisse!" Miks te ei räägi Brüsselis sellist juttu?
Sellepärast, et mitte keegi ei soovi võimu Brüsselisse koondada. Küsimus sunnib meid võitlema probleemiga, mida ei ole olemas. Alates eurokriisi puhkemisest aastal 2009 on võimatu täiendava pädevuse andmine liikmesriikidelt EL-ile. Uued integratsioonisammud nõuaksid Euroopa Liidu aluslepingute muutmist, mis ei ole mõeldav, kuna nõuaks mitmes liikmesriigis riskantset rahvahääletust.
Föderaliseerumist, mida püütakse aegajalt kellegi poolt näidata, ei ole. Euroföderaliste – meeldib see kellelegi või ei meeldi – on väga vähe järele jäänud ja inimeste hulgas, kes EL-is päriselt otsuseid teevad, neid ei ole.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas siis president Toomas Hendrik Ilves eksis, hoiatades kord: kui allume populistidele, kes ütlevad, et Euroopale ei saa usaldada tema kodanike huve, siis ei leia me piisavat lahendust ühelegi kriisile, ei ettenähtavale ega muule?
See on väga suure üldistusastmega lause. Pikka aega oli nii, et kui EL-is kerkis vähegi piiriülene probleem, piisas paljudes liikmesriikides rahustavast "siin on meil on vaja EL-i ülest lahendust, we need a European solution". Publik rahunes ja enamvähem uskus, et nii ongi.
Viimastel aastatel näeme õige mitme riigi valimiste järel, et nõnda lihtsalt see enam ei tööta.
Ent küsigem, millistes EL-i ühise otsustamise all olevates valdkondades saaksime meie ise paremini hakkama, üksinda? Suurepäraseks näiteks on põllumajandus. Ühegi liikmesriigi valitsus ei soovi EL-i ühtsest põllumajanduspoliitikast loobuda ja seda enda kanda tagasi võtta. Või kaubanduspoliitika. Milline riik saaks ise Jaapanilt paremad tingimused, kui see, mida EL värskelt Jaapaniga sai?
Kas Eestis võib tulla oma David Cameron (EL-i kuulumise referendumi algatanud Briti peaminister, toim), kes korraldaks sisepoliitilist kasu püüdes referendumi Euroopa Liitu jäämise või sealt lahkumise üle?
Ei, mitte nii hullusti. Üsna ettevaatamatuid ja vähese vastutustundega poliitikuid on meil küll. Aga soovi nii suure küsimusega Eestis mängida ma ei näe.
Kui korraks kujutada ette Eestit üksinda, väljaspool Euroopa Liitu... Meie turg oleks 500 miljoni asemel vaid 1,3 miljonit, Lätist saaks tuua ainult paar pudelit viina ja mõned õlled, Soomes vajaksid kümned tuhanded eestlased elamis- ja tööluba, maanteede ehitused peatuksid, idapiir jääks seiretehnikata...
Põllumeestele peaksime toetusi ise maksma ja oleksime täielikus sõltuvuses sellest, kui palju soomlased või lätlased, aga ka leedulased ja poolakad oma põllumeestele maksavad. Sest kohe tekib konkurentsi küsimus.
Olen kaugel soovist inimesi hirmutada, et on oht ilma jääda sellest, teisest, kolmandast. Eesti lahkumise ja EL-i lagunemise ohtu ju tegelikult ei ole. Aga aegajalt on hea meelde tuletada, mis oleks selle hind, kui EL-i ei oleks. Cost of non-EU.
2015, rändekriisi ajal, tegi Euroopa Komisjon analüüsi, kui Schengeni [ühtse viisaruumi] terviklikkus tundus olevat väga ohus. Küsimus oli: mis saab, kui Schengeni sisepiiridel taastatakse täiemõõduline kontroll. Ainuüksi transpordisektorile tähendanuks see aastast lisakulu 7,2 miljardit eurot. Aga pikenenud tarneahel? Toona olid norralased väga hirmul, et kui Schengen kaob, siis Norra värske lõhe Euroopasse enam ei jõua, sest piirikontrollid võtaksid aja ära. Või inimeste emotsioonid piirijärjekordades?
Räägime ikka sellest ka, kui ütleme, et võtame nüüd suveräänsust [Brüsselilt] tagasi.
See ongi siis retsept, kuidas panna kahtlejad uskuma Euroopa üht tuntud mõtestajat Robert Cooperit: postmodernistliku riigi jaoks tähendab suveräänsus kohta laua ääres?
See lause oli kirjutatud euro-optimismi laineharjal, kui nullindate keskel tundus, et kontinent on ühtne ja vaba, majandus galopeerib. Päris nii see praegu ei ole, aga suur osa sellest lausest on väga tõsi.
Minu kõige emotsionaalsemad arutelud Euroopa teemadel olid kahtlemata Ukraina sõja ajal 2014. Sest see puudutas meid nii ekstentsiaalselt. Ainuüksi lause "Venemaa võttis jõuga naaberriigilt territooriumi" puudutab kõiki naaberriike. Väga. Siis ma istun Brüsselis, arutame jõuliselt, emotsionaalselt Ukraina toetamist ja mõtlen, kuidas meil läks 1990. aastatel nii hästi. Aga kui meil ei oleks nii hästi läinud, järsku nad arutaksid siis siin meie üle? Aga võibolla me oleksime liiga väikesed, ei meie üle arutada ja ehk seda arutelu ei olekski?
See paneb mõtlema paljudele headele asjadele, mis meil on tänu sellele, et oleme EL-is.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Miks te kandideerisite Euroopa Liidu esinduse juhiks Kiievis?
Põnev. Ukraina on diplomaatidele professionaalselt ülihuvitav. See, mis toimub EL-i ja Ukraina vahel, on ülihuvitav.
On teil sel kohal, sisuliselt Euroopa Liidu suursaadikuna juurdepääs Ukraina presidendi, peaministri, välis- ja majandusministri kabinettidesse?
Ei saa ennustada, aga minu eelkäijatel on olnud, jah.
Mis on teie sõnum neile: kuidas ja kuhu peaks Ukraina liikuma?
Minu sõnum on see, et kuna Ukraina rahvas ja Ukraina valitsus on otsustanud, et nende orientatsioon ja identiteet on Euroopa, siis EL on valmis sellele üsna kaugele vastu tulema.
See, kuidas viimase viie aasta jooksul on Ukraina majandus pöördunud idast läände, on imekspandav. Ja see võib olla alles algus. EL-Ukraina vabakaubanduslepingu täielik rakendamine näeb ette, et Ukraina võtab üle sadu EL õigusakte, mis peamiselt puudutavad tootestandardeid ja nad saavad üha parema ligipääsu maailma suurimale turule.
Teine asi on inimestevaheline suhtlemine ja valuliselt tulnud (sest kõik viisavabastused on alati siseministeeriumitele problemaatilised), aga siiski tulnud viisavabadus EL-i ja Ukraina vahel.
Ukraina tuleb EL-ile lähemale. Kuni nad seda soovivad. Praegu on see soov päris tõsine. Ja minu sõnum on väljendada, et EL on Ukraina jaoks olemas, lähedal.
11 miljardi euro ringis on EL andnud Ukrainale abi aastast 2014. See on suur raha. Ja suur osa EL-i Kiievi esinduse 100 töötajast tegelebki konkreetsete abiprojektidega.
Ukraina on sõjas, tahab tagasi saada Donbassi. Kui palju saame neile selle nimel järeleandmisi teha, ka õigusriigi või korruptsiooni ohjeldamise osas?
Jaah... Eks samal ajal, kui käivad konkreetsed kõnelused ükskõik milliste sammude üle Donbassi piirkonnas, peab Ukraina valitsus võitma oma kodanike südamed ja usalduse, tegelema muuhulgas korruptsiooni tõrjumisega.
Siin on erinevaid vaateid. Üks tuttav ütles hiljuti, et Ida-Euroopa riikidest on ainult ühel riigil oma bränd – digitaalne Eesti. Samas on palju inimesi, kes Ukraina puhul mõtlevad esimesena korruptsioonile. Viimase viie aasta jooksul on seal korruptsiooni vastases võitluses palju tehtud, eriti seadusandlikult. Vähem aga selles mõttes, et oleks kõrge profiiliga arreteerimisi ja kohtuasju. Kuid tihti tahetakse just seda, et keegi kõlguks.
Enamasti võib klaas olla pooltühi või pooltäis, praktikutele on klaas enamasti pooltäis, muidu kaob motivatsioon asjadega tegeleda. Ukraina puhul on klaas rohkem kui pooltäis.
Seega olen ülekohtune, kui arvan, et Euroopa Liit, laiemalt Lääs on väsinud Ukrainast ja on lootusetu Moldova suhtes?
(Paus)
Eks isegi panetunud – tuimaks muutunud – diplomaatidel ja välispoliitika kujundajatel on emotsioonid ja lootused.
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Eesti nende hulgas, aitasid 1990ndatel ja hiljem tõsta neid ootusi kogu regiooni suhtes. Sest meie areng oli nii märkimisväärne. Kurb, et Lääne-Balkani riigid, ka idapartnerlusriigid ei ole liikunud nii sirgjoonelist teed pidi, et nende areng ei ole olnud nii kiire. See tekitabki [EL-is] kohati ka tüdimust.
Aga igale tõsisele poliitikakujundajale on selge, et rohkem kui 40 miljoni elanikuga riik meie naabruses, haritud inimestega, suure majandusliku potentsiaaliga, väga kiiresti areneva IT ja teenustega, Euroopa parimate põllumaadega – sellesse tasub panustada, et nii oluline naaber oleks stabiilne ja jõukas.
Kui aga Ursula von der Leyen esines Euroopa Parlamendis programmkõnega, et saada toetus endale kui Euroopa Komisjoni järgmisele presidendile, ei rääkinud ta midagi idanaabritest ega üldse euroliidu naabruspoliitikast. Mida sellest mitteütlemisest välja lugeda?
Mäletate, kui napilt need toetushääled talle tulid?
Ahsoo, et kui ta oleks üritanud ühe rõhuasetuse panna ka idapartnerite – Ukraina, Moldova, võibolla ka Valgevene – toetamisele, siis oleks mõned hääled ära kukkunud?
Seda me kunagi teada ei saa. Erinevates riikides on põlvkondade kogemuse kaudu õpitud poliitilist tarkust – välispoliitika hääli ei too, võtta võib aga küll. Välja arvatud siis, kui ütled: Euroopa globaalne roll peab olema suurem. See sobib ja kõik noogutavad pead. Nii kui lähed välispoliitika igapäevastesse keerulistesse detailidesse, siis kas huvi kaob või võib tekkida vastumeelsus.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Äripäeva essees kirjutasite, et "EL ühtne välis- ja julgeolekupoliitika, mis reeglitel põhineva maailmakorra tingimustes enam-vähem oma töö ära tegi, on muutunud olukorras ajale ja teistele toimijatele pisut jalgu jäänud". Saate ehk otsekohesemalt öelda, mida selle lausega mõtlesite?
Alustame Euroopa Liidu olemusest.
Ei, alustame sellest, mida te selle lausega mõtlesite.
EL on rahuprojekt, väga rahumeelne, ja tal ei ole sõjaväge.
Teiseks, EL on väga tugev reeglite seadmisel endale ja teistele. Ja nende järgimisega.
Äripäeva essees rääkisite reeglitel põhinevast maailmakorrast mineviku vormis.
Seda on praegu vähem kui oli 10 aastat tagasi, kahtlemata. Asjad, mis olid toona enesestmõistetavad, enam seda ei ole. Näiteks see, et kõigile on kasulik Maailma Kaubandusorganisatsiooni, WTO, reeglite ja kohustuste järgi toimiv maailmakaubandus.
See ei ole täna enam enesestmõistetav ja uues olukorras tunneb EL ennast halvasti.
Kes võidab sõja Ida-Ukrainas ning kas Kiiev saab Donbassi tagasi või muutub see pikaks külmunud konfliktiks nagu Mägi-Karabahh ja Transnistria?
Sedalaadi ennustamisega ei saa tõsiselt tegeleda. Mis aga konflikti külmumisse puutub, siis Donbassis saab iga nädal, iga kuu inimesi surma, see konflikt on vägagi kuum.
Kas Euroopa Liidu esinduse juht Kiievis võib sealsele LGBT kogukonnale toetust avaldada?
Jah, muidugi, võib küll.
Vaat kui huvitav, aga Eesti Vabariigi suursaadik Kiievis Kaimo Kuusk ei tohi. Millest see räägib?
(Paus)
Usun, et praegune Eesti välisminister on sellele küsimusele vastanud.
(Urmas Reinsalu andis välisministriks saades suursaadikutele poliitilise suunise, et meie saatkonnad Pride-paraadide teemal enam Eesti Vabariigi nimel avaldusi ei tee. "Iga riik määratleb iseseisvalt neid küsimusi. Praegu püütakse väita, et Eesti välispoliitika üks strateegilisi eesmärke peaks olema Pride-paraadide toetamine. See ei ole kindlasti oluline kese meie välis- ja julgeolekupoliitikas," ütles Reinsalu näiteks intervjuus ERR-ile 22.06.2019.)
Kirjutasite oma blogis "Gondori kroonika", kuidas Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen esines europarlamendi ees, pidades euroopaliku eluviisi säilitamise üheks osaks õigusriigi olukorda liikmesriikides, lubas jälgida kõiki liikmesriike võrdselt ja veel enam, ta tahab luua seose õigusriigi ja Euroopa Liidu rahaeraldiste vahele. Kuidas sellesse suhtuda?
On ju kole lugu...
... kui mõnes EL-i riigis on probleeme õigusriigiga või kui Euroopa Komisjon paneb omavahel seosesse õigusriigi tugevuse ja EL-i ühise rahakoti kasutamise?
Kole lugu on see, et oma seitsmendal aastakümnel peab EL tänavu juunikuisel ülemkogul heaks kiitma viie aasta strateegilise suunise, S trategic Agenda, mis algab tõdemusega, et peame hoidma oma väärtusi, ka õigusriiki. Veel 2014 oli see enesestmõistetav, kõiki neid väärtusi jälgiti ilma igasuguse sunnita. Fakt on see, et viimastel aastatel on mitmed liikmesriigid sel teemal kõneainet andnud.
Nüüd on meie klubil – ja EL on klubi, millega kõik liitusid vabatahtlikult ja lubasid klubi reegleid järgida – tohutult keeruline tegeleda olukorraga, kus tundub, et üks või mitu liiget ikka päriselt neid klubi nõudeid ei täida. Mida sa teed? Kõik on võrdsed, kõik on suveräänsed, kõik istuvad vabatahtlikult sama laua taga ja homme võib sul vaja minna just selle klubiliikme toetust, mis teeb arutamise veel ekstra raskeks. Samas, Euroopa Komisjon on kaks korda Poola vastu kohtusse läinud ja Poola on korrigeerinud oma seadusandlust.
Aga kui juriidiliselt on asjad lahendatavad, ent mõne valitsuse põhiväärtused hakkavad kuhugi ära kalduma, siis sellega tegelemiseks meie klubil head mehhanismi seni ei ole. Kuid on liikmesriike, kelle valitsus saab oma parlamendilt, kodanikelt ja ajakirjanikelt küsimusi, et kas me tõesti oleme ühes liidus vaat sellise riigiga. Õigusriigi olukord on niisiis mitme liikmesriigi valitsusele probleem, see on fakt ja seda väljendab ka van der Leyeni avaldus.
Ja sellele võib hinnalipik külge tulla?
Mitte otseselt, aga... Ennist ütlesin, et EL on sõbralik ühendus, kus liikmesriikide vähegi mõistlikele soovidele püütakse mõistuse piires vastu tulla. See sõbralikkuse määr, eriti eelarve puhul, kus osad maksavad rohkem kui tagasi saavad ja teised tahavad saada rohkem kui nad sisse maksavad...
Nagu Eesti – paneb ühe euro, saab neli?
Jah. See sõbralikkuse määr võib tõesti saada kannatada, minna löögi alla.
Kas see võiks Eesti praeguse valitsuse vähemalt mõtlikuks muuta?
Kõigepealt tuleb öelda, et ei poliitiliselt ega juriidiliselt ei ole [EL-is] Eesti õigusriigi olukorrast räägitud. See ei ole kunagi teema olnud.
Aga Eesti valitsuse peaks olukord tegema väga mõtlikuks. Sest mõned riigid, keda õigusriigi teema otseselt ja valusalt puudutab, on meiega samas Kesk- ja Ida-Euroopas, keskmisest madalama sissetulekutasemega ning meil on mitmed ühised asjad, mida me seoses EL eelarvega ajame. Siin võib EL-i üldise sõbralikkuse määra vähenemine mõjutada ka Eestit.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Oponendid ütleksid teile praegu: nojah, selle sõbralikkuse nimel peame Brüsselis jälle pugema hakkama?
(Laiutab käsi)
Kas kellelegi tundub, et see on kuidagi ebasõbralik olukord, kui Eesti saab ühe sissemakstud euro eest neli tagasi või isegi kolm tagasi, nagu on Euroopa Komisjoni ettepanek järgmiseks eelarveperioodiks?
Rääkige seda laupäeva õhtul mõne väikelinna saunas.
Ei ole sinna sattunud. Kas te tahate väita, et seal ei saada aru, kui soodne on vahetuskurss 1:4?
Et maksad saunapileti eest 2 eurot ja...
... leili võtad 8 eest. Nii see piltlikult on.
Mullu detsembris, Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva konverentsil, esinesite ettekandega "Jaan Tõnissoni välispoliitika ajaproovil: kas Eesti asukoht on sajandiga muutunud?" Kas on?
Euroopa, Lääs, on Eestile oluliselt lähemale tulnud. Aga idapiir on sama lähedal nagu siis.
Kuidas hakkama saada "karu kaenlas", nagu ütlevad soomlased?
Selles [Jaan Tõnissoni konverentsi] ettekandes võrdlesin Eesti asukohta [Briti kirjaniku] Tolkieni "Kääbiku" Viimase Lahke Majaga, mis asub süngete Udumägede jalamil ja kus saab tegelikult täitsa mõnusalt ära elada, kui ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.
Me ju tegeleme sellega. Eesti diplomaatia, kaitsevägi, kogu riik tegelevad iga päev, et ettevaatusabinõud oleksid rakendatud. Siis on elu siin täitsa normaalne.
Peaks meie võtmesõna suhtumises Kremlisse olema jätkuvalt strateegiline kannatlikkus?
Absoluutselt. Suhetes suurriikidega üldse, eriti selle suurriigiga, pead arvestama, et ka sinu parimatest kavatsustest kantud initsiatiivid ei pruugi, eriti Kremli puhul, langeda viljakale pinnasele. Liigset agarust mõistetakse Kremlis tõenäoliselt valesti ja ei vastata nii, nagu liigselt agar sooviks. Putini Venemaa on üsna ilmselt oma positsiooni ja huvid maailma, eriti läänemaailma suhtes defineerinud ja meie võimalikud initsiatiivid seda ei väära.
Milline oli siis Venemaa huvi kohtuda tänavu aprillis Moskvas Eesti presidendiga?
See on küsimus kohtujale.
Kummale neist?
Diplomaatias ei saa alahinnata ka žestide tähtsust. Et kui sinu kolleeg tuleb sinu pealinna, nagu oli Eesti saatkonna avamise puhul, siis seda võidakse näha žestina, mis võib väärida vastamist. Kas see kõik jääbki žestiks...
(Vaikib)
Kas dialoog saab olla poliitika suhtlemises praeguse Venemaaga?
Ei.
Aga seda öeldes tuleb arvestada, et Läänes üldse ja EL-is eriti räägitakse kogu aeg dialoogist, et muudkui suhtleme ja suhtleme omavahel. Dialoog on võlusõna, mida igale poole toppida, ka siis, kui ei osata vastata, et millest me peaksime rääkima. Dialoog on nagu vanaema või pannkoogid – kõigile meeldib, nii positiivne.
Paraku, ka dialoogi pakkumist mõistetakse Kremlis valesti – seal peetakse seda uueks suhtluseks või uute teede ja arengute avamist suhtluse taastamiseks, milleks tegelikult valmis ei olda.
Thukydides järeldas "Peloponnesose sõja ajaloo" Melose dialoogis: "Tugevad teevad, mida tahavad, nõrgad, mida nad peavad." Selles ütlemises on paratamatus. Aga – kuidas nõrgad saaksid tugevaks?
Wall Street Journalis ilmus just Ühendriikide endise kaitseministri ja merejalaväekindrali James Mattise suurepärane artikkel. Kui sa lähed lahingusse, siis võta kaasa nii palju relvadega sõpru kui saad, oli üks tema mõte.
Väikesed saavad suureks sõprade ja liitlaste abil, koos nendega. Seda tuleb alati meeles pidada. Sest meie oleme õige väikesed.
Võib vist öelda, et Eesti sai tugevaks 31. augustil 1994, kui Vene vägede lahkumine avas meile tee Euroopa Liidu ja NATO usteni.
Kindlasti. Ja seegi juhtus sõprade toel, ilma nende surveta ei oleks võõras vägi siit lahkunud.
Tuli meelde, et olete Isamaa asutajaliige. Kui praegust valitsust tehti, kas te ei helistanud erakonna esimehele Helir-Valdor Seederile ega öelnud: ehk mõtled veel kord järele?
Ei. Ma ei ole varsti juba 20 aastat erakonnas tegev olnud, tuleb häbiga tunnistada, et ei ole pikalt vist isegi liikmemaksu tasunud.
See telefonikõne jäi tegemata. Ennast õigustades võib muidugi lisada, et Isamaa juhtkonna soov valitsust, justnimelt seda valitsust moodustada oli nii ilmne ja käega katsutav, et minu telefonikõnest ei oleks piisanud. Aga veelkord, see on muidugi osalt eneseõigustus.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR | Matti Maasikas: isegi panetunud diplomaatidel on emotsioonid ja lootused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui kergel või raskel meelel te Eestist lahkute?
Kodumaaga on diplomaadi töös ikka nii, et aegajalt tuleb minna, aegajalt tuleb tulla.
Muidugi, hetkel on Eesti pisut erilises seisus. Kui mõelda meie uue iseseisvuse varsti juba kolmele aastakümnele, siis diplomaadile on see erilisem seis kui varem.
Mis siin erilist on?
Meil on olnud päris pikalt põhilistes julgeoleku- ja välispoliitika küsimustes enamvähem parteideülene ühine arusaam.
Praegu ei ole?
Enam mitte nii selgelt nagu seni.
Olen töötanud Euroopa Liiduga rohkem kui viimased kümme aastat. EL on Eestile osa meie riiklusest, kuna mitmed poliitikavaldkonnad on EL-ülese otsustamise all (meie osavõtul, muidugi). Aga kui praegu kuulad Eesti avalikku debatti, siis tundub paremal juhul, et EL on miski, mis ehk kuidagi toetab seda, mida me siin teeme.
See on fundamentaalne väärarusaam EL-i rollist. Ja nüüd on ühe valitsuserakonna poolt tunda küsimust, et on's EL üldse hea asi või mis meile sellest kasu on. Olukorras, rõhutan, kus EL on osa meie riiklusest.
On nüüd siis nii, nagu Iiri vastuoluliste vaadetega luuletaja William Butler Yeats (1865-1939) kirjutas: "Head kaotanud on meelekindluse, / Kuid halvad on täis tegutsemisiha."?
Poliitikas on selle praktiline väljund tihtilugu olukord, kus rahulolematu vähemus ajab kirglikult oma asja ja suur rahulolev enamus ei suuda olla neile vääriline vastane.
Brexiti kampaania ajal avastasid britid end olukorrast, kus 25 aastat oli suur enamus riigi poliitilisest eliidist olnud kas otseselt vaenulik või siis tundnud pidevat piinlikkust kõigi asjade pärast, mis Brüsselist tulevad. Siis korraga oli vaja, et keegi tuleks, ütleks jõuliselt ja kirglikult: EL on hea asi. Seda ei saanud teha, sest veerand sajandit oli oldud kõhkleval positsioonil.
Tsiteerin vana, mõjuka ja aruka ajalehe The Times juhtkirja referendumi nädalast [juunis 2016], mis ütles: kõigi tema vigade juures me siiski arvame, et on kindlam [Euroopa Liidu] sisse jääda. Kui aga sellise ettevaatlikkuse vastas on inimene [Briti] lipuga ja põlevate silmadega – lähme välja! taastame oma suveräänsuse! võtame kontrolli! –, siis on selge, kumb peale jääb.
Samalaadseid ilminguid võime näha ka Eestis. Mullu septembris oli rahvusringhäälingus toona kuue parlamendierakonna esimehe debatt, kus üks parteijuht ütles, et üks tulevaste [riigikogu] valimiste põhiküsimusi peab olema Eesti suveräänsuse Brüsselist tagasisaamine. Ja ülejäänud viis olid vait.
Kas te saate aru, miks nad vaikisid?
Aga öelge mulle.
Sest nad olid kindlad, et EKRE esimees Mart Helme võib rääkida mida iganes, kuid EKRE ei saa valitsusse ja nad ei hakanud aega raiskama vaidlusele poliitikuga, kelle puhul tundus septembris 2018 enam kui utoopiline, et poole aasta pärast on tegemist valitsuserakonnaga.
Täpselt samasuguse loo rääkis enne eelmisi Hollandi parlamendivalimisi Frans Timmermans, Euroopa Komisjoni asepresident ja sotsiaaldemokraat. Ta käis oma valimisringkonnas ja kohtus inimestega, kes ütlesid talle: aga Geert Wilders, populist, tema räägib meie probleemidest palju paremini kui sina. Timmermans küsis, kas tal lahendusi on. Ei, vastasid inimesed, tal ei peagi olema lahendusi, sinul peavad olema lahendused, tema ju ei saa valitsusse.
Nagu näeme, ka Eesti näitel, asjad võivad muutuda.
Aga veel olulisem on sama [rahvusringhäälingu] stseeni juures, et faktivead tuleb alati ära õiendada. Ka sisepoliitilises debatis, kui nii fundamentaalses küsimuses esitatakse selline väide, sellele tuleb vastu astuda.
Siin on huvitav küsimus, kas kõik erakonnad, kes pääsevad parlamenti, peavad jõudma ka valitsusse?
Sügavalt riigi filosoofia küsimus...
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Näeme ka näiteid, kus Euroopa Parlamendi fraktsioonide kokkulepe jättis populistid ja äärmuslased komisjonides juhtivate kohtadeta, Soomes ja Rootsis jäid nüüd äärmusparteid valitsusest välja...
Rootsis, jah, Soomes oli aga täiesti erinev lähenemine kui põlissoomlased võeti [eelviimaste parlamendivalimiste järel] valitsusse. Samas maksis Rootsis moderaatide eelmine esimees oma ametikohaga, kui ta andis üsna õrnalt mõista, et mingi koostöö äärmuslike Rootsi Demokraatidega ei pruugi olla täiesti välistatud. See oli üks peamistest põhjustest, miks ta pidi tagasi astuma.
Tagasi tulles teie küsimuse juurde, siis kindlasti on kõik parlamenti valitud erakonnad demokraatlikus mõttes parketikõlbulikud. Neil on valijate toetus. Praeguse olukorra Eestis on väga hästi lahti kirjeldanud seesama Mart Helme, kui ta ütles kevadel: parlamendis on 70 liberaali, aga näete, meie (EKRE, toim) teeme valitsuse. Ka siin võiks küsida – miks?
Milline see vastus oleks?
Nendele küsimustele mina vastata ei saa.
Kas te teate, mis on stultokraatia?
(Pikk paus)
Ei.
Stultus on ladina keeles loll ja teine pool tuleb kreeka keelsest sõnast kratos – võim, valitsemine.
(Muigab)
Jüri Saar, Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor kirjutas hiljuti klouni tüüpi tegelaste üha tähtsamast kaasarääkimisest läänemaailma poliitilises elus ja arvas, et võibolla oleme jõudnud demokraatia uude arenguspiraali – stultokraatiasse, mis on lühidalt öeldes lollide võim.
On teooriaid, mis ütlevad, et tänapäeva Lääne demokraatia sai võimalikuks tänu ühtsele inforuumile, sest valijate suur enamus oskas lugeda ja oli enamvähem samas inforuumis. Nüüd, kus eriti sotsiaalmeediaga inforuum killustub, paneks see otsekui kahtluse alla, kas senised eeldused liberaalse demokraatia toimimiseks on ikka olemas.
Mina usun, et on. Aga see nõuab, et kõik vastutustundlikud peavoolu poliitikud peavad pidama neid debatte, peavad rääkima nii tavaliste inimeste kui ka oponentidega. Sellest on lähiajaloost suurepärane näide – [Briti endine peaminister] Tony Blair, üks meie aja võimsamaid poliitikuid. Ta võitis kolmed valimised, viimased 2005, kui inimestele sügavalt ebapopulaarne Iraagi sõda oli juba kaks aastat käinud. Tony Blair sõitis ringi ja rääkis kõigile kaaskodanikele, kui oluliseks tema seda peab ja miks see on tema meelest õige asi.
Kui praegu vaadata Ühendkuningriigi meediat, siis Iraagi sõda jääb ajalooraamatutes saatma Blairi kõige olulisema asjana.
Aga mitte positiivselt.
Absoluutselt.
Praegu, 16 aastat Iraagi sõjast, on Tony Blair väga jõuliselt ja veendunult Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise vastu. Kuid nii EL-i jäämise kampaania toona kui ka praegune uue referendumi kampaania ei taha teda kasutada. Sest ikka assotsieerub ta inimestele just ebapopulaarse Iraagi sõjaga.
Aga, ma kordan: siis, kui see oli tema vastutus, ta ka võttis selle vastutuse, käis ja selgitas ja – inimesed valisid ta tagasi.
Professor Saar muretses, et "mitte kunagi varem pole lollus ja ignorantsus hõivanud enda esitlemiseks sedavõrd võimsaid tribüüne". Kas tunnete siit ära tänase Euroopa?
Vaba ühiskonna ja vaba meedia puhul on see mitte ainult vältimatu, vaid täiesti normaalne, et selline tribüün on olemas. Aga samal areenil peavad olema ka teised, mitte ainult need, kellest... Mina, pange tähele, ei nimeta kedagi lolliks.
"Globaliseerumine ja piiride avanemine tõid kaasa ka vastureaktsiooni, hirmu. Nagu muutused ikka. Nüüd, mil sajad tuhanded "valguvad" üle piiride ... otsitakse seda vana, kadunud "oma", identiteeti, protestitakse liberaalse tolerantsuse vastu. Seega protestitakse ka senise liberaalse eliidi vastu." Tunnete enda kunagised blogilaused ära?
Ja-jah. Nii on.
Seda hirmu tuleb mõista.
Muidugi.
Seda ei saa naeruvääristada.
Absoluutselt ei tohi. Sellega peab tegelema, sellest peab rääkima ja neid asju tuleb inimestele seletada.
Globaliseerumise puhul on kõige olulisem majanduse läbipõimumine. Ebavõrdsus on vähenenud riikide vahel, ka vaesemate riikide sees, aga rikastes riikides on globaliseerumine ebavõrdsust kohati suurendanud. Sealt tuleb väljakutse demokraatiale. Veel 1990ndatel sai Rootsi või Ameerika tehasetöölisele selgeks teha, et paraku sinu töökoht siin kadus, sest tootmine liikus odavasse riiki, aga sa leiad uue töö, ja kaubad, mis sa ostad, lähevad odavamaks, kokkuvõttes sa võidad sellest.
Nüüd on seda raskem selgitada. Tavaliselt ei too ju tulemust, kui räägid, kuidas me kõik oleme rikkamaks saanud, sest kunagi ei ole see edu kõiki puudutanud.
Ja siis tulevad pagulased, kelle eest riik hakkab hoolitsema, kuigi tuhandetel on Eestis niigi raske toime tulla – nii ütleb kuuendik-viiendik valijaist.
Postimees kirjutas just arvamusuuringust, et milline on meie inimeste suhtumine ajutisse tööjõudu. See oli üllatavalt soosiv.
Päris pagulasi on Eestis kohutavalt vähe, siia tulla tahtjaid on kohutavalt vähe.
Miks nad ei taha siia tulla?
Voib-olla hea kliima, lihtsa keele ja kõrgete sotsiaaltoetuste pärast?
(Naerab)
Rändekriis ei ole ju möödas?
Ei ole, kuigi irregulaarsete immigrantide – vabandust, aga see on ametlik väljend – arv on kümnendi madalamal tasandil. Ent EL-i kriisihalduses ei ole suudetud kokku leppida püsivaid lahendusi, liikmesriikide eriarvamused on jäänud.
Emotsioonid tuleb maha võtta. Üks põhjus, miks olukord on liikmesriikide vahel nii pinev, on mälestus Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni katsest määrata kõigile kohustuslikud pagulaskvoodid, mis ei olnud hea plaan. Uus Komisjon saab otsida arukaid uusi lahendusi. Need on möödapääsmatud. EL-i välispiiriga lõunapoolsed riigid jäävad ju endiselt suurema surve alla. Ja teiseks on ainult teatud liikmesriigid, kuhu need inimesed – asüülisoovijad – tegelikult tahavad minna.
Eestit nende seas pole, aga see ei tee meid EL-is rändeküsimustes kõrvalseisjaks.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Te ÜRO ränderaamistiku vastast meeleavaldust Toompeal ikka mäletate, mullu talve hakul?
(Ohkab)
Igaüks, kes on vähegi kokku puutunud diplomaatiaga ja eriti rahvusvaheliste organisatsioonidega, saab ränderaamistiku tekstist kahe minutiga aru – see tekst on kirjutatud nii, et kõik saaksid sellega elada ja uusi kohustusi keegi automaatselt juurde ei saa. Peaaegu igas lõigus on ju lisandus, et arvestades riikide suveräänsust või arvestades väljakujunenud praktikaid. Diplomaatia professionaalid ütlevad kohe: see ei ole kohustuslik.
Rände puhul on erinevatel riikidel ülimalt erinevad seisukohad. On [rände] lähteriigid, kust tahetakse ära minna, on transiitriigid, on sihtriigid. Ränderaamistiku üks oluline tulemus, kuna see võeti vastu ÜRO-s, on see, et kõik erinevate arvamustega riigid defineerisid ühiselt mõisted, ütlesid, et ränne on tohutu väljakutse, millega peab tegelema. See ei ole siduv leping, vaid moraalikoodeks, mis sõnastab mõisted, ütleb, mis oleks õige, aga ei kohusta kedagi millekski.
Praegune välisminister ütles küll vähem kui aasta tagasi, et Eesti ei tohi ränderaamistikuga mingil juhul ühineda.
Ometi ühines, riigikogu otsusega.
Aga hiljuti ühe resolutsiooni hääletusel ÜRO-s, kus teemaks oli jälle ränne, jäid ühele poole USA, Iisrael, Poola, Ungari ja Eesti ning kõik ülejäänud, ka 25 EL riiki hääletasid teistmoodi.
Ja jõuamegi tagasi meie vestluse alguse juurde, selle juurde, mis on Eesti diplomaatias ja meie rahvusvahelistes positsioonides erinev olukorrast aasta tagasi.
Seda näitab ka teie plahvatuslik tviit pärast seda, kui EKRE esimees Mart Helme lubas Briti uuele peaministrile Boris Johnsonile jagada Balti riikide NSV Liidust lahkumise kogemust...
Säuts ise plahvatada ei saa.
Saab küll, kui välisministeeriumi asekantsler kirjutab: "Vabariigi Valitsuse liige võrdleb Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Meie diplomaatidel on üha keerulisem rääkida, et poliitika pole muutunud @ratasjuri @UrmasReinsalu". Kujutasite ikka ette, milliseks mölluks seejärel Eestis läheb?
On teinekord olukordi, isegi lojaalsel riigiametnikul, kus südametunnistuse järgi tuleb teha asju, mis võibolla liiga arukad ei ole. See oli üks nendest.
Nagu te panite tähele, ma ei osalenud sellele järgnenud arutelus, ma ei alustanud mingit kampaaniat, aga... On elus hetki, kus tuleb teha seda, mida sa õigeks pead, mis hinge puudutab.
Lojaalne riigiametnik on lojaalne oma riigile ja põhiseaduslikule korrale.
Ma usun, et nii oli ka selle säutsu puhul.
Juhised Eesti diplomaatidele ütlevad seda, mida praeguse [Keskerakonna, EKRE ja Isamaa] valitsuse osapooled kinnitasid kohe koalitsioonikõneluste alguses: Eesti välispoliitika, meie Euroopa-poliitika ei muutu.
Need, kes uskusid, said petta?
Diplomaadi jutu usutavusele ja mõjule tuleb kasuks, kui sa ise usud oma sõnadesse. Kui sul on [diplomaadina] juhis rääkida, et Eestis ei ole poliitika muutunud, siis on väga erinevaid viise, kuidas seda teha. Võid öelda ebamäärase: "Ah, ei midagi erilist..." Või enesekindlalt: "Ei! Muretsemiseks ei ole põhjust. Me oleme jätkuvalt endisel teel ja võin tuua näiteid..."
Kui tahame väita, et Eesti EL-poliitika ei ole muutunud, siis valitsuse liige ei tee selliseid pöördumisi nagu siseminister [juulikuus] tegi.
Kas te teinuks selle tviidi ka siis, kui teil polnuks langevarju Kiievisse ja pidanuksite aastaid siinsamas välisministeeriumis töötama?
Langevarju?
Võimalust pikemaks ajaks Eestist ära minna.
Seda me ei saa kunagi teada.
EKRE uudisteportaal jagas seepeale teile soovituse. Juhtusite lugema?
Ei. (Naerab)
"Kui Vabariigi Valitsuse liige võrdleb Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga, siis tegelikult peaks Matti Maasikas sellest rääkima hoopis Brüsselis ja umbes nii: "Meie riigis on paljud inimesed arvamusel, et EL-ist tehakse uut NSVL-i. Tehke nii, et neil kartustel poleks tõepõhja all – ärge koondage kogu võimu Brüsselisse!" Miks te ei räägi Brüsselis sellist juttu?
Sellepärast, et mitte keegi ei soovi võimu Brüsselisse koondada. Küsimus sunnib meid võitlema probleemiga, mida ei ole olemas. Alates eurokriisi puhkemisest aastal 2009 on võimatu täiendava pädevuse andmine liikmesriikidelt EL-ile. Uued integratsioonisammud nõuaksid Euroopa Liidu aluslepingute muutmist, mis ei ole mõeldav, kuna nõuaks mitmes liikmesriigis riskantset rahvahääletust.
Föderaliseerumist, mida püütakse aegajalt kellegi poolt näidata, ei ole. Euroföderaliste – meeldib see kellelegi või ei meeldi – on väga vähe järele jäänud ja inimeste hulgas, kes EL-is päriselt otsuseid teevad, neid ei ole.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas siis president Toomas Hendrik Ilves eksis, hoiatades kord: kui allume populistidele, kes ütlevad, et Euroopale ei saa usaldada tema kodanike huve, siis ei leia me piisavat lahendust ühelegi kriisile, ei ettenähtavale ega muule?
See on väga suure üldistusastmega lause. Pikka aega oli nii, et kui EL-is kerkis vähegi piiriülene probleem, piisas paljudes liikmesriikides rahustavast "siin on meil on vaja EL-i ülest lahendust, we need a European solution". Publik rahunes ja enamvähem uskus, et nii ongi.
Viimastel aastatel näeme õige mitme riigi valimiste järel, et nõnda lihtsalt see enam ei tööta.
Ent küsigem, millistes EL-i ühise otsustamise all olevates valdkondades saaksime meie ise paremini hakkama, üksinda? Suurepäraseks näiteks on põllumajandus. Ühegi liikmesriigi valitsus ei soovi EL-i ühtsest põllumajanduspoliitikast loobuda ja seda enda kanda tagasi võtta. Või kaubanduspoliitika. Milline riik saaks ise Jaapanilt paremad tingimused, kui see, mida EL värskelt Jaapaniga sai?
Kas Eestis võib tulla oma David Cameron (EL-i kuulumise referendumi algatanud Briti peaminister, toim), kes korraldaks sisepoliitilist kasu püüdes referendumi Euroopa Liitu jäämise või sealt lahkumise üle?
Ei, mitte nii hullusti. Üsna ettevaatamatuid ja vähese vastutustundega poliitikuid on meil küll. Aga soovi nii suure küsimusega Eestis mängida ma ei näe.
Kui korraks kujutada ette Eestit üksinda, väljaspool Euroopa Liitu... Meie turg oleks 500 miljoni asemel vaid 1,3 miljonit, Lätist saaks tuua ainult paar pudelit viina ja mõned õlled, Soomes vajaksid kümned tuhanded eestlased elamis- ja tööluba, maanteede ehitused peatuksid, idapiir jääks seiretehnikata...
Põllumeestele peaksime toetusi ise maksma ja oleksime täielikus sõltuvuses sellest, kui palju soomlased või lätlased, aga ka leedulased ja poolakad oma põllumeestele maksavad. Sest kohe tekib konkurentsi küsimus.
Olen kaugel soovist inimesi hirmutada, et on oht ilma jääda sellest, teisest, kolmandast. Eesti lahkumise ja EL-i lagunemise ohtu ju tegelikult ei ole. Aga aegajalt on hea meelde tuletada, mis oleks selle hind, kui EL-i ei oleks. Cost of non-EU.
2015, rändekriisi ajal, tegi Euroopa Komisjon analüüsi, kui Schengeni [ühtse viisaruumi] terviklikkus tundus olevat väga ohus. Küsimus oli: mis saab, kui Schengeni sisepiiridel taastatakse täiemõõduline kontroll. Ainuüksi transpordisektorile tähendanuks see aastast lisakulu 7,2 miljardit eurot. Aga pikenenud tarneahel? Toona olid norralased väga hirmul, et kui Schengen kaob, siis Norra värske lõhe Euroopasse enam ei jõua, sest piirikontrollid võtaksid aja ära. Või inimeste emotsioonid piirijärjekordades?
Räägime ikka sellest ka, kui ütleme, et võtame nüüd suveräänsust [Brüsselilt] tagasi.
See ongi siis retsept, kuidas panna kahtlejad uskuma Euroopa üht tuntud mõtestajat Robert Cooperit: postmodernistliku riigi jaoks tähendab suveräänsus kohta laua ääres?
See lause oli kirjutatud euro-optimismi laineharjal, kui nullindate keskel tundus, et kontinent on ühtne ja vaba, majandus galopeerib. Päris nii see praegu ei ole, aga suur osa sellest lausest on väga tõsi.
Minu kõige emotsionaalsemad arutelud Euroopa teemadel olid kahtlemata Ukraina sõja ajal 2014. Sest see puudutas meid nii ekstentsiaalselt. Ainuüksi lause "Venemaa võttis jõuga naaberriigilt territooriumi" puudutab kõiki naaberriike. Väga. Siis ma istun Brüsselis, arutame jõuliselt, emotsionaalselt Ukraina toetamist ja mõtlen, kuidas meil läks 1990. aastatel nii hästi. Aga kui meil ei oleks nii hästi läinud, järsku nad arutaksid siis siin meie üle? Aga võibolla me oleksime liiga väikesed, ei meie üle arutada ja ehk seda arutelu ei olekski?
See paneb mõtlema paljudele headele asjadele, mis meil on tänu sellele, et oleme EL-is.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Miks te kandideerisite Euroopa Liidu esinduse juhiks Kiievis?
Põnev. Ukraina on diplomaatidele professionaalselt ülihuvitav. See, mis toimub EL-i ja Ukraina vahel, on ülihuvitav.
On teil sel kohal, sisuliselt Euroopa Liidu suursaadikuna juurdepääs Ukraina presidendi, peaministri, välis- ja majandusministri kabinettidesse?
Ei saa ennustada, aga minu eelkäijatel on olnud, jah.
Mis on teie sõnum neile: kuidas ja kuhu peaks Ukraina liikuma?
Minu sõnum on see, et kuna Ukraina rahvas ja Ukraina valitsus on otsustanud, et nende orientatsioon ja identiteet on Euroopa, siis EL on valmis sellele üsna kaugele vastu tulema.
See, kuidas viimase viie aasta jooksul on Ukraina majandus pöördunud idast läände, on imekspandav. Ja see võib olla alles algus. EL-Ukraina vabakaubanduslepingu täielik rakendamine näeb ette, et Ukraina võtab üle sadu EL õigusakte, mis peamiselt puudutavad tootestandardeid ja nad saavad üha parema ligipääsu maailma suurimale turule.
Teine asi on inimestevaheline suhtlemine ja valuliselt tulnud (sest kõik viisavabastused on alati siseministeeriumitele problemaatilised), aga siiski tulnud viisavabadus EL-i ja Ukraina vahel.
Ukraina tuleb EL-ile lähemale. Kuni nad seda soovivad. Praegu on see soov päris tõsine. Ja minu sõnum on väljendada, et EL on Ukraina jaoks olemas, lähedal.
11 miljardi euro ringis on EL andnud Ukrainale abi aastast 2014. See on suur raha. Ja suur osa EL-i Kiievi esinduse 100 töötajast tegelebki konkreetsete abiprojektidega.
Ukraina on sõjas, tahab tagasi saada Donbassi. Kui palju saame neile selle nimel järeleandmisi teha, ka õigusriigi või korruptsiooni ohjeldamise osas?
Jaah... Eks samal ajal, kui käivad konkreetsed kõnelused ükskõik milliste sammude üle Donbassi piirkonnas, peab Ukraina valitsus võitma oma kodanike südamed ja usalduse, tegelema muuhulgas korruptsiooni tõrjumisega.
Siin on erinevaid vaateid. Üks tuttav ütles hiljuti, et Ida-Euroopa riikidest on ainult ühel riigil oma bränd – digitaalne Eesti. Samas on palju inimesi, kes Ukraina puhul mõtlevad esimesena korruptsioonile. Viimase viie aasta jooksul on seal korruptsiooni vastases võitluses palju tehtud, eriti seadusandlikult. Vähem aga selles mõttes, et oleks kõrge profiiliga arreteerimisi ja kohtuasju. Kuid tihti tahetakse just seda, et keegi kõlguks.
Enamasti võib klaas olla pooltühi või pooltäis, praktikutele on klaas enamasti pooltäis, muidu kaob motivatsioon asjadega tegeleda. Ukraina puhul on klaas rohkem kui pooltäis.
Seega olen ülekohtune, kui arvan, et Euroopa Liit, laiemalt Lääs on väsinud Ukrainast ja on lootusetu Moldova suhtes?
(Paus)
Eks isegi panetunud – tuimaks muutunud – diplomaatidel ja välispoliitika kujundajatel on emotsioonid ja lootused.
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Eesti nende hulgas, aitasid 1990ndatel ja hiljem tõsta neid ootusi kogu regiooni suhtes. Sest meie areng oli nii märkimisväärne. Kurb, et Lääne-Balkani riigid, ka idapartnerlusriigid ei ole liikunud nii sirgjoonelist teed pidi, et nende areng ei ole olnud nii kiire. See tekitabki [EL-is] kohati ka tüdimust.
Aga igale tõsisele poliitikakujundajale on selge, et rohkem kui 40 miljoni elanikuga riik meie naabruses, haritud inimestega, suure majandusliku potentsiaaliga, väga kiiresti areneva IT ja teenustega, Euroopa parimate põllumaadega – sellesse tasub panustada, et nii oluline naaber oleks stabiilne ja jõukas.
Kui aga Ursula von der Leyen esines Euroopa Parlamendis programmkõnega, et saada toetus endale kui Euroopa Komisjoni järgmisele presidendile, ei rääkinud ta midagi idanaabritest ega üldse euroliidu naabruspoliitikast. Mida sellest mitteütlemisest välja lugeda?
Mäletate, kui napilt need toetushääled talle tulid?
Ahsoo, et kui ta oleks üritanud ühe rõhuasetuse panna ka idapartnerite – Ukraina, Moldova, võibolla ka Valgevene – toetamisele, siis oleks mõned hääled ära kukkunud?
Seda me kunagi teada ei saa. Erinevates riikides on põlvkondade kogemuse kaudu õpitud poliitilist tarkust – välispoliitika hääli ei too, võtta võib aga küll. Välja arvatud siis, kui ütled: Euroopa globaalne roll peab olema suurem. See sobib ja kõik noogutavad pead. Nii kui lähed välispoliitika igapäevastesse keerulistesse detailidesse, siis kas huvi kaob või võib tekkida vastumeelsus.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Äripäeva essees kirjutasite, et "EL ühtne välis- ja julgeolekupoliitika, mis reeglitel põhineva maailmakorra tingimustes enam-vähem oma töö ära tegi, on muutunud olukorras ajale ja teistele toimijatele pisut jalgu jäänud". Saate ehk otsekohesemalt öelda, mida selle lausega mõtlesite?
Alustame Euroopa Liidu olemusest.
Ei, alustame sellest, mida te selle lausega mõtlesite.
EL on rahuprojekt, väga rahumeelne, ja tal ei ole sõjaväge.
Teiseks, EL on väga tugev reeglite seadmisel endale ja teistele. Ja nende järgimisega.
Äripäeva essees rääkisite reeglitel põhinevast maailmakorrast mineviku vormis.
Seda on praegu vähem kui oli 10 aastat tagasi, kahtlemata. Asjad, mis olid toona enesestmõistetavad, enam seda ei ole. Näiteks see, et kõigile on kasulik Maailma Kaubandusorganisatsiooni, WTO, reeglite ja kohustuste järgi toimiv maailmakaubandus.
See ei ole täna enam enesestmõistetav ja uues olukorras tunneb EL ennast halvasti.
Kes võidab sõja Ida-Ukrainas ning kas Kiiev saab Donbassi tagasi või muutub see pikaks külmunud konfliktiks nagu Mägi-Karabahh ja Transnistria?
Sedalaadi ennustamisega ei saa tõsiselt tegeleda. Mis aga konflikti külmumisse puutub, siis Donbassis saab iga nädal, iga kuu inimesi surma, see konflikt on vägagi kuum.
Kas Euroopa Liidu esinduse juht Kiievis võib sealsele LGBT kogukonnale toetust avaldada?
Jah, muidugi, võib küll.
Vaat kui huvitav, aga Eesti Vabariigi suursaadik Kiievis Kaimo Kuusk ei tohi. Millest see räägib?
(Paus)
Usun, et praegune Eesti välisminister on sellele küsimusele vastanud.
(Urmas Reinsalu andis välisministriks saades suursaadikutele poliitilise suunise, et meie saatkonnad Pride-paraadide teemal enam Eesti Vabariigi nimel avaldusi ei tee. "Iga riik määratleb iseseisvalt neid küsimusi. Praegu püütakse väita, et Eesti välispoliitika üks strateegilisi eesmärke peaks olema Pride-paraadide toetamine. See ei ole kindlasti oluline kese meie välis- ja julgeolekupoliitikas," ütles Reinsalu näiteks intervjuus ERR-ile 22.06.2019.)
Kirjutasite oma blogis "Gondori kroonika", kuidas Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen esines europarlamendi ees, pidades euroopaliku eluviisi säilitamise üheks osaks õigusriigi olukorda liikmesriikides, lubas jälgida kõiki liikmesriike võrdselt ja veel enam, ta tahab luua seose õigusriigi ja Euroopa Liidu rahaeraldiste vahele. Kuidas sellesse suhtuda?
On ju kole lugu...
... kui mõnes EL-i riigis on probleeme õigusriigiga või kui Euroopa Komisjon paneb omavahel seosesse õigusriigi tugevuse ja EL-i ühise rahakoti kasutamise?
Kole lugu on see, et oma seitsmendal aastakümnel peab EL tänavu juunikuisel ülemkogul heaks kiitma viie aasta strateegilise suunise, S trategic Agenda, mis algab tõdemusega, et peame hoidma oma väärtusi, ka õigusriiki. Veel 2014 oli see enesestmõistetav, kõiki neid väärtusi jälgiti ilma igasuguse sunnita. Fakt on see, et viimastel aastatel on mitmed liikmesriigid sel teemal kõneainet andnud.
Nüüd on meie klubil – ja EL on klubi, millega kõik liitusid vabatahtlikult ja lubasid klubi reegleid järgida – tohutult keeruline tegeleda olukorraga, kus tundub, et üks või mitu liiget ikka päriselt neid klubi nõudeid ei täida. Mida sa teed? Kõik on võrdsed, kõik on suveräänsed, kõik istuvad vabatahtlikult sama laua taga ja homme võib sul vaja minna just selle klubiliikme toetust, mis teeb arutamise veel ekstra raskeks. Samas, Euroopa Komisjon on kaks korda Poola vastu kohtusse läinud ja Poola on korrigeerinud oma seadusandlust.
Aga kui juriidiliselt on asjad lahendatavad, ent mõne valitsuse põhiväärtused hakkavad kuhugi ära kalduma, siis sellega tegelemiseks meie klubil head mehhanismi seni ei ole. Kuid on liikmesriike, kelle valitsus saab oma parlamendilt, kodanikelt ja ajakirjanikelt küsimusi, et kas me tõesti oleme ühes liidus vaat sellise riigiga. Õigusriigi olukord on niisiis mitme liikmesriigi valitsusele probleem, see on fakt ja seda väljendab ka van der Leyeni avaldus.
Ja sellele võib hinnalipik külge tulla?
Mitte otseselt, aga... Ennist ütlesin, et EL on sõbralik ühendus, kus liikmesriikide vähegi mõistlikele soovidele püütakse mõistuse piires vastu tulla. See sõbralikkuse määr, eriti eelarve puhul, kus osad maksavad rohkem kui tagasi saavad ja teised tahavad saada rohkem kui nad sisse maksavad...
Nagu Eesti – paneb ühe euro, saab neli?
Jah. See sõbralikkuse määr võib tõesti saada kannatada, minna löögi alla.
Kas see võiks Eesti praeguse valitsuse vähemalt mõtlikuks muuta?
Kõigepealt tuleb öelda, et ei poliitiliselt ega juriidiliselt ei ole [EL-is] Eesti õigusriigi olukorrast räägitud. See ei ole kunagi teema olnud.
Aga Eesti valitsuse peaks olukord tegema väga mõtlikuks. Sest mõned riigid, keda õigusriigi teema otseselt ja valusalt puudutab, on meiega samas Kesk- ja Ida-Euroopas, keskmisest madalama sissetulekutasemega ning meil on mitmed ühised asjad, mida me seoses EL eelarvega ajame. Siin võib EL-i üldise sõbralikkuse määra vähenemine mõjutada ka Eestit.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Oponendid ütleksid teile praegu: nojah, selle sõbralikkuse nimel peame Brüsselis jälle pugema hakkama?
(Laiutab käsi)
Kas kellelegi tundub, et see on kuidagi ebasõbralik olukord, kui Eesti saab ühe sissemakstud euro eest neli tagasi või isegi kolm tagasi, nagu on Euroopa Komisjoni ettepanek järgmiseks eelarveperioodiks?
Rääkige seda laupäeva õhtul mõne väikelinna saunas.
Ei ole sinna sattunud. Kas te tahate väita, et seal ei saada aru, kui soodne on vahetuskurss 1:4?
Et maksad saunapileti eest 2 eurot ja...
... leili võtad 8 eest. Nii see piltlikult on.
Mullu detsembris, Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva konverentsil, esinesite ettekandega "Jaan Tõnissoni välispoliitika ajaproovil: kas Eesti asukoht on sajandiga muutunud?" Kas on?
Euroopa, Lääs, on Eestile oluliselt lähemale tulnud. Aga idapiir on sama lähedal nagu siis.
Kuidas hakkama saada "karu kaenlas", nagu ütlevad soomlased?
Selles [Jaan Tõnissoni konverentsi] ettekandes võrdlesin Eesti asukohta [Briti kirjaniku] Tolkieni "Kääbiku" Viimase Lahke Majaga, mis asub süngete Udumägede jalamil ja kus saab tegelikult täitsa mõnusalt ära elada, kui ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.
Me ju tegeleme sellega. Eesti diplomaatia, kaitsevägi, kogu riik tegelevad iga päev, et ettevaatusabinõud oleksid rakendatud. Siis on elu siin täitsa normaalne.
Peaks meie võtmesõna suhtumises Kremlisse olema jätkuvalt strateegiline kannatlikkus?
Absoluutselt. Suhetes suurriikidega üldse, eriti selle suurriigiga, pead arvestama, et ka sinu parimatest kavatsustest kantud initsiatiivid ei pruugi, eriti Kremli puhul, langeda viljakale pinnasele. Liigset agarust mõistetakse Kremlis tõenäoliselt valesti ja ei vastata nii, nagu liigselt agar sooviks. Putini Venemaa on üsna ilmselt oma positsiooni ja huvid maailma, eriti läänemaailma suhtes defineerinud ja meie võimalikud initsiatiivid seda ei väära.
Milline oli siis Venemaa huvi kohtuda tänavu aprillis Moskvas Eesti presidendiga?
See on küsimus kohtujale.
Kummale neist?
Diplomaatias ei saa alahinnata ka žestide tähtsust. Et kui sinu kolleeg tuleb sinu pealinna, nagu oli Eesti saatkonna avamise puhul, siis seda võidakse näha žestina, mis võib väärida vastamist. Kas see kõik jääbki žestiks...
(Vaikib)
Kas dialoog saab olla poliitika suhtlemises praeguse Venemaaga?
Ei.
Aga seda öeldes tuleb arvestada, et Läänes üldse ja EL-is eriti räägitakse kogu aeg dialoogist, et muudkui suhtleme ja suhtleme omavahel. Dialoog on võlusõna, mida igale poole toppida, ka siis, kui ei osata vastata, et millest me peaksime rääkima. Dialoog on nagu vanaema või pannkoogid – kõigile meeldib, nii positiivne.
Paraku, ka dialoogi pakkumist mõistetakse Kremlis valesti – seal peetakse seda uueks suhtluseks või uute teede ja arengute avamist suhtluse taastamiseks, milleks tegelikult valmis ei olda.
Thukydides järeldas "Peloponnesose sõja ajaloo" Melose dialoogis: "Tugevad teevad, mida tahavad, nõrgad, mida nad peavad." Selles ütlemises on paratamatus. Aga – kuidas nõrgad saaksid tugevaks?
Wall Street Journalis ilmus just Ühendriikide endise kaitseministri ja merejalaväekindrali James Mattise suurepärane artikkel. Kui sa lähed lahingusse, siis võta kaasa nii palju relvadega sõpru kui saad, oli üks tema mõte.
Väikesed saavad suureks sõprade ja liitlaste abil, koos nendega. Seda tuleb alati meeles pidada. Sest meie oleme õige väikesed.
Võib vist öelda, et Eesti sai tugevaks 31. augustil 1994, kui Vene vägede lahkumine avas meile tee Euroopa Liidu ja NATO usteni.
Kindlasti. Ja seegi juhtus sõprade toel, ilma nende surveta ei oleks võõras vägi siit lahkunud.
Tuli meelde, et olete Isamaa asutajaliige. Kui praegust valitsust tehti, kas te ei helistanud erakonna esimehele Helir-Valdor Seederile ega öelnud: ehk mõtled veel kord järele?
Ei. Ma ei ole varsti juba 20 aastat erakonnas tegev olnud, tuleb häbiga tunnistada, et ei ole pikalt vist isegi liikmemaksu tasunud.
See telefonikõne jäi tegemata. Ennast õigustades võib muidugi lisada, et Isamaa juhtkonna soov valitsust, justnimelt seda valitsust moodustada oli nii ilmne ja käega katsutav, et minu telefonikõnest ei oleks piisanud. Aga veelkord, see on muidugi osalt eneseõigustus.
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
### Response:
Matti Maasikas: isegi panetunud diplomaatidel on emotsioonid ja lootused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noortekoondis valmistub järgmisel nädalal võõrsil toimuvaks EM-valikmänguks Horvaatiaga, kuhu sõidab 18-liikmeline koondis. Kohtumine algab võõrsil esmaspäeval, 28. märtsil meie aja järgi kell 20.00, kirjutab Soccernet.ee.
Võrreldes esialgse koosseisuga on Reimi poolt välja jäetud Magnus Karofeld, Mark Oliver Roosnupp, Vlasii Sinjavski ja Martin Miller.
U21 koondis koguneb suurel reedel, 25. märtsil.
Eesti U-21 koondis:
Väravavahid
Richard Aland (15.03.1994) – Tallinna FC Flora
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE)
Kaitsjad
Kevin Aloe (07.05.1995) – Tallinna FC Flora
Vladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora
Andre Paju (05.01.1995) – Tartu JK Tammeka
Martin Mägi (18.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Märten Kuusk (05.04.1996) – Rakvere JK Tarvas
Gerdo Juhkam (19.06.1994) – Paide Linnameeskond
Poolkaitsjad ja ründajad
Jan Kokla (29.05.1997) – Tallinna FC Flora
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Pavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FC Levadia
Joseph Saliste (10.04.1995) – Tallinna FC Flora
Andre Järva (21.11.1996) – Nõmme Kalju FC
Erik Listmann (09.02.1995) – Nõmme Kalju FC
Kevin Rääbis (02.01.1994) – Tartu JK Tammeka
Kevin Kauber (23.03.1995) – FK Jelgava (LAT)
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC
Frank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP)
Peatreener: Martin Reim
Abitreener: Urmas Kirs, Jürgen Henn
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Arst: Timo Rahnel
Füsioterapeudid: Priit Ailt, Ott Meerits
Delegatsiooni juht: Ljubov Lobõševa | Reim jättis U-21 koondisest välja kolm poolkaitsjat ja väravavahi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noortekoondis valmistub järgmisel nädalal võõrsil toimuvaks EM-valikmänguks Horvaatiaga, kuhu sõidab 18-liikmeline koondis. Kohtumine algab võõrsil esmaspäeval, 28. märtsil meie aja järgi kell 20.00, kirjutab Soccernet.ee.
Võrreldes esialgse koosseisuga on Reimi poolt välja jäetud Magnus Karofeld, Mark Oliver Roosnupp, Vlasii Sinjavski ja Martin Miller.
U21 koondis koguneb suurel reedel, 25. märtsil.
Eesti U-21 koondis:
Väravavahid
Richard Aland (15.03.1994) – Tallinna FC Flora
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE)
Kaitsjad
Kevin Aloe (07.05.1995) – Tallinna FC Flora
Vladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora
Andre Paju (05.01.1995) – Tartu JK Tammeka
Martin Mägi (18.06.1996) – Nõmme Kalju FC
Märten Kuusk (05.04.1996) – Rakvere JK Tarvas
Gerdo Juhkam (19.06.1994) – Paide Linnameeskond
Poolkaitsjad ja ründajad
Jan Kokla (29.05.1997) – Tallinna FC Flora
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Pavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FC Levadia
Joseph Saliste (10.04.1995) – Tallinna FC Flora
Andre Järva (21.11.1996) – Nõmme Kalju FC
Erik Listmann (09.02.1995) – Nõmme Kalju FC
Kevin Rääbis (02.01.1994) – Tartu JK Tammeka
Kevin Kauber (23.03.1995) – FK Jelgava (LAT)
Robert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC
Frank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP)
Peatreener: Martin Reim
Abitreener: Urmas Kirs, Jürgen Henn
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Arst: Timo Rahnel
Füsioterapeudid: Priit Ailt, Ott Meerits
Delegatsiooni juht: Ljubov Lobõševa
### Response:
Reim jättis U-21 koondisest välja kolm poolkaitsjat ja väravavahi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "EUTM-Mali peakorterit rünnati. Ükski EUTM-Mali töötajast ei saanud surma ega haavata," teatas missioon Twitteris. Sündmuskohal viibivad ÜRO ja Mali sõjaväe sõidukid.
AFP korrespondentide ja pealtnägijate sõnul kõlasid esimesed lasud Eesti aja järgi umbes kella 22 paiku.
"Neli inimest üritasid barrikaadidest läbi murda ja avasid tule," lausus allikas EL-i missioonist. "Üks neljast neutraliseeriti, ülejäänud kolme otsitakse," lisas ta, kuid ei täpsustanud, kas üks ründajatest sai haavata või surma.
Mali politsei teatel olid ründajateks äärmuslased. Mali terroritõrjeüksuse liige Baba Dembele ütles esmaspäeva hilisõhtul, et praegustel andmetel üritasid mõned ründajad rajatisse tungida.
Peakorterit majutava hotelliga samas piirkonnas asub hotell Radisson Blu, kus al-Qaedaga seotud džihadistid sooritasid mullu novembris 20 inimelu nõudnud rünnaku.
EL-i missiooni eesmärgiks on tugevdada džihadistide ja muude relvarühmitustega võitleva Mali sõjaväe võimekust viia läbi lahinguoperatsioone. | Äärmuslased ründasid Malis Euroopa Liidu sõjalise missiooni peakorterit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"EUTM-Mali peakorterit rünnati. Ükski EUTM-Mali töötajast ei saanud surma ega haavata," teatas missioon Twitteris. Sündmuskohal viibivad ÜRO ja Mali sõjaväe sõidukid.
AFP korrespondentide ja pealtnägijate sõnul kõlasid esimesed lasud Eesti aja järgi umbes kella 22 paiku.
"Neli inimest üritasid barrikaadidest läbi murda ja avasid tule," lausus allikas EL-i missioonist. "Üks neljast neutraliseeriti, ülejäänud kolme otsitakse," lisas ta, kuid ei täpsustanud, kas üks ründajatest sai haavata või surma.
Mali politsei teatel olid ründajateks äärmuslased. Mali terroritõrjeüksuse liige Baba Dembele ütles esmaspäeva hilisõhtul, et praegustel andmetel üritasid mõned ründajad rajatisse tungida.
Peakorterit majutava hotelliga samas piirkonnas asub hotell Radisson Blu, kus al-Qaedaga seotud džihadistid sooritasid mullu novembris 20 inimelu nõudnud rünnaku.
EL-i missiooni eesmärgiks on tugevdada džihadistide ja muude relvarühmitustega võitleva Mali sõjaväe võimekust viia läbi lahinguoperatsioone.
### Response:
Äärmuslased ründasid Malis Euroopa Liidu sõjalise missiooni peakorterit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jago Geertsil (KTM) tuli lisaks MX2 sõitjatele ka MX1 ja MX3 klassi konkurentidega rinda pista, sest sõideti kõik ühes sõidus. Geerts alustas päeva väga hästi sõites kvalifikatsioonis välja kiireima aja ja seda siis kõikide klasside arvestuses. Avasõidust tuli Geertsil peale väikest ebaõnne teine koht, kuid viimases oli ta kõikidest taas selgelt parem ning võitis sõidu ja tänu sellele ka etapi. Kahe sõidu kokkuvõttes järgnesid talle Matthias Van Roy ja Omar Baloglu.
"Mul oli Belgias väga hea päev, mis algas juba ajasõidus, kus olin kõige kiirem. Esimeses sõidus tuli aga avakurvis korralik kukkumine ja kaotasin palju kohti. Kuna kiirus oli aga väga hea, siis jõudsin siiski teiseks. Teises sõidus oli start kehva, aga head sõitu tehes kihutasin end esimeseks ja olin ka kokku esimene," rõõmustas Geerts pressiteate vahendusel.
Open klassis, kus võistlesid MX1 ja MX2 klassid koos, olid võistlustules mitmed MM-i tippsõitjad, kellega läks mõõtu võtma ka Hardi Roosiorg (KTM). Kvalifikatsioonis sõitis ta 39 võistleja seas välja korraliku 10. aja. Esimeses sõidus ületas ta lõpujoone 17., teisel 11. ja viimases 9. kohal, mis andis talle etapi kokkuvõttes 12. koha. Kõik päeva kolm sõitu võitis MX2 klassi selle aasta MM-i kindel liider hollandlane Jeffrey Herlings sakslase Max Nagli ja belglase Brent Van Doninck ees.
“Kvalifikatsioonis, nagu Belgias kombeks, võetakse rajale peale laskmise koht loosiga. "Tänu" minu õnnele sain viimase ehk 50. koha ehk siis läksin viimasena rajale, kus oli väga tihe liiklus, aga suutsin kolmandal ringil üllatavalt hea aja sõita ja olin lõpuks 10. Esimene sõit ei saanud stardist väga hästi minema ja siis muidugi kukkusin ka veel neljandas kurvis. Tõusin aga püsti ja hakkasin pingutama ning suutsin end 17. sõita. Järgmine sõit ei saanud stardist taas minema, kuid tänu külakuhjale kolmandas kurvis, sain 20ndaks ja sealt edasi kohe pingutama hakata ja tõusin 11ndaks. Kahjuks sõideti mind ühes kurvis pikali, aga sain õnneks püsti ja hakkasin 10. kohta püüdma, aga siis viimasel ringil kukkusin enda vea tõttu uuesti ning langesin tagasi 11. kohale. Viimane start oli kõige parem, kuid kaotasin kolmanda kurvi peal paar kohta, kuna sõitsin üle valli. Hakkasin siis kohe pingutama ning jõudsin kaasmaalase Erki Kahro taha, kellega sõitsime terve sõidu koos. Sõidu lõpus põrkas Erki mahajääjaga kokku ja kuna ma olin tal täiesti selja taga, siis ei suutnud temast üle sõitmist vältida, kuid õnneks ta jäi terveks. Suutsin sõidu 9. kohal lõpetada, mis oli ühtlasi päeva parim tulemus. Sõitudega võib üldjoontes rahule jääda, aga startidega tuleb veel kõvasti vaeva näha," rääkis Roosiorg, kes järgmisel nädalavahetusel alustab tänavust MM-hooaega.
Sahkar Racing suundub nüüd Belgiast Hollandisse, kus eeloleval nädalavahetusel sõidatakse selle aasta esimene Euroopas toimuv MM-etapp ja ka Euroopa meistrivõistluste avaetapp. | Sahkar Racing alustas Belgia meistrivõistluseid võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jago Geertsil (KTM) tuli lisaks MX2 sõitjatele ka MX1 ja MX3 klassi konkurentidega rinda pista, sest sõideti kõik ühes sõidus. Geerts alustas päeva väga hästi sõites kvalifikatsioonis välja kiireima aja ja seda siis kõikide klasside arvestuses. Avasõidust tuli Geertsil peale väikest ebaõnne teine koht, kuid viimases oli ta kõikidest taas selgelt parem ning võitis sõidu ja tänu sellele ka etapi. Kahe sõidu kokkuvõttes järgnesid talle Matthias Van Roy ja Omar Baloglu.
"Mul oli Belgias väga hea päev, mis algas juba ajasõidus, kus olin kõige kiirem. Esimeses sõidus tuli aga avakurvis korralik kukkumine ja kaotasin palju kohti. Kuna kiirus oli aga väga hea, siis jõudsin siiski teiseks. Teises sõidus oli start kehva, aga head sõitu tehes kihutasin end esimeseks ja olin ka kokku esimene," rõõmustas Geerts pressiteate vahendusel.
Open klassis, kus võistlesid MX1 ja MX2 klassid koos, olid võistlustules mitmed MM-i tippsõitjad, kellega läks mõõtu võtma ka Hardi Roosiorg (KTM). Kvalifikatsioonis sõitis ta 39 võistleja seas välja korraliku 10. aja. Esimeses sõidus ületas ta lõpujoone 17., teisel 11. ja viimases 9. kohal, mis andis talle etapi kokkuvõttes 12. koha. Kõik päeva kolm sõitu võitis MX2 klassi selle aasta MM-i kindel liider hollandlane Jeffrey Herlings sakslase Max Nagli ja belglase Brent Van Doninck ees.
“Kvalifikatsioonis, nagu Belgias kombeks, võetakse rajale peale laskmise koht loosiga. "Tänu" minu õnnele sain viimase ehk 50. koha ehk siis läksin viimasena rajale, kus oli väga tihe liiklus, aga suutsin kolmandal ringil üllatavalt hea aja sõita ja olin lõpuks 10. Esimene sõit ei saanud stardist väga hästi minema ja siis muidugi kukkusin ka veel neljandas kurvis. Tõusin aga püsti ja hakkasin pingutama ning suutsin end 17. sõita. Järgmine sõit ei saanud stardist taas minema, kuid tänu külakuhjale kolmandas kurvis, sain 20ndaks ja sealt edasi kohe pingutama hakata ja tõusin 11ndaks. Kahjuks sõideti mind ühes kurvis pikali, aga sain õnneks püsti ja hakkasin 10. kohta püüdma, aga siis viimasel ringil kukkusin enda vea tõttu uuesti ning langesin tagasi 11. kohale. Viimane start oli kõige parem, kuid kaotasin kolmanda kurvi peal paar kohta, kuna sõitsin üle valli. Hakkasin siis kohe pingutama ning jõudsin kaasmaalase Erki Kahro taha, kellega sõitsime terve sõidu koos. Sõidu lõpus põrkas Erki mahajääjaga kokku ja kuna ma olin tal täiesti selja taga, siis ei suutnud temast üle sõitmist vältida, kuid õnneks ta jäi terveks. Suutsin sõidu 9. kohal lõpetada, mis oli ühtlasi päeva parim tulemus. Sõitudega võib üldjoontes rahule jääda, aga startidega tuleb veel kõvasti vaeva näha," rääkis Roosiorg, kes järgmisel nädalavahetusel alustab tänavust MM-hooaega.
Sahkar Racing suundub nüüd Belgiast Hollandisse, kus eeloleval nädalavahetusel sõidatakse selle aasta esimene Euroopas toimuv MM-etapp ja ka Euroopa meistrivõistluste avaetapp.
### Response:
Sahkar Racing alustas Belgia meistrivõistluseid võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA reporter esitas Castrole küsimuse Kuuba poliitvangide kohta ning esmalt ütles president, et ei kuulnud küsimust. Seejärel päris riigipea, kas küsimus oli esitatud talle või Obamale.
"Andke mulle nimekiri poliitvangidest ja ma vabastan nad viivitamatult," ütles Castro.
"Kui see kohtumine on läbi, võite anda mulle poliitvangide nimekirja. Ja kui meil on poliitvange, vabastatakse nad enne, kui õhtu läbi saab," lisas ta.
"Üleüldiselt pole minult poliitvangide kohta küsimine korrektne," lausus Kuuba president hiljem.
Pärast mõnele küsimusele vastamist lõpetas Castro pressikonverentsi ootamatult. "Arvan, et sellest piisab," ütles ta.
Avalduse järgselt edastasid inimõigusrühmitused kümneid Kuubal vangistatud inimeste nimesid.
Raul Castro osaleb ametlikel pressikonverentsidel äärmiselt harva. Valge Maja tegi palju lobitööd pressikonverentsi toimumiseks ning selle aset leidmine polnud kindel hetkeni, mil presidendid poodiumite taha läksid. Üritust edastati Kuuba riigitelevisiooni otseülekandes. | Castro keeldus tunnistamast poliitvangide olemasolu Kuubal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA reporter esitas Castrole küsimuse Kuuba poliitvangide kohta ning esmalt ütles president, et ei kuulnud küsimust. Seejärel päris riigipea, kas küsimus oli esitatud talle või Obamale.
"Andke mulle nimekiri poliitvangidest ja ma vabastan nad viivitamatult," ütles Castro.
"Kui see kohtumine on läbi, võite anda mulle poliitvangide nimekirja. Ja kui meil on poliitvange, vabastatakse nad enne, kui õhtu läbi saab," lisas ta.
"Üleüldiselt pole minult poliitvangide kohta küsimine korrektne," lausus Kuuba president hiljem.
Pärast mõnele küsimusele vastamist lõpetas Castro pressikonverentsi ootamatult. "Arvan, et sellest piisab," ütles ta.
Avalduse järgselt edastasid inimõigusrühmitused kümneid Kuubal vangistatud inimeste nimesid.
Raul Castro osaleb ametlikel pressikonverentsidel äärmiselt harva. Valge Maja tegi palju lobitööd pressikonverentsi toimumiseks ning selle aset leidmine polnud kindel hetkeni, mil presidendid poodiumite taha läksid. Üritust edastati Kuuba riigitelevisiooni otseülekandes.
### Response:
Castro keeldus tunnistamast poliitvangide olemasolu Kuubal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast koondisepausi mängis Braine 27. veebruaril võõrsil Kangoroes’iga ja võitis 84:56. Anderson tõi 23 minutiga 6 punkti ja ühe lauapalli (kahesed 3/3, kolmesed 3/0, vabavisked 0/0).
12. märtsil võõrustati Houthalenit ja võideti 96:42. Anderson oli võistkonna üks edukamaid 16 punkti ja 6 lauapalliga. Kahepunktivisked 4/3, kolmesed 2/1 ja vabavisked 5/5. Lisaks tegi eestlanna 4 vaheltlõiget, aga ka 3 pallikaotust.
Nädalavahetusel kohtus Braine kodus lähima jälitaja Belfius Namuriga ning võitis 89:52 (48:27). Anderson sai 22 minutiga kirja 5 punkti, 4 lauapalli ja 3 söötu (kahesed 1/0, kolmesed 4/1, vabavisked 2/2).
Tabelis on Braine’i saldo liidrina 19-0, Waregem ja Belfius Namur on kogunud 15-4 ning Sint Katelijne 13-6 ja Spirou Monceau 12-7. | Merike Anderson ja Castors Braine jätkavad Belgia liigas kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast koondisepausi mängis Braine 27. veebruaril võõrsil Kangoroes’iga ja võitis 84:56. Anderson tõi 23 minutiga 6 punkti ja ühe lauapalli (kahesed 3/3, kolmesed 3/0, vabavisked 0/0).
12. märtsil võõrustati Houthalenit ja võideti 96:42. Anderson oli võistkonna üks edukamaid 16 punkti ja 6 lauapalliga. Kahepunktivisked 4/3, kolmesed 2/1 ja vabavisked 5/5. Lisaks tegi eestlanna 4 vaheltlõiget, aga ka 3 pallikaotust.
Nädalavahetusel kohtus Braine kodus lähima jälitaja Belfius Namuriga ning võitis 89:52 (48:27). Anderson sai 22 minutiga kirja 5 punkti, 4 lauapalli ja 3 söötu (kahesed 1/0, kolmesed 4/1, vabavisked 2/2).
Tabelis on Braine’i saldo liidrina 19-0, Waregem ja Belfius Namur on kogunud 15-4 ning Sint Katelijne 13-6 ja Spirou Monceau 12-7.
### Response:
Merike Anderson ja Castors Braine jätkavad Belgia liigas kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jääratsi sõnul on endiselt Eestil kohustus Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus aidata 550 põgenikku, kes varjupaiga saanuna Eestisse elama suunatakse.
Üks-ühele süsteem on Jääratsi sõnul meede, mis on mõeldud vaid süüria põgenikega tegelemiseks. Sarnaselt peaks jõustuma 1. juunil ka tagasivõtu kokkulepe kolmandatest riikidest pärit põgenike osas.
Kindel peaks olema see, et Euroopa ei võta selle leppe raames Türgist kolmandatest riikidest põgenikke.
Millised on Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonileppe sõlmpunktid?
"Võib-olla on lõpp-menetlusele natuke liiga palju tähelepanu pööratud. Selle [leppe] peamine motivatsioon on olnud lõigata ära Türgi ja Euroopa vaheline üle mere toimuv ränne," nentis Jäärats.
Ümberasustamine on rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ametitele tuttav meetod, mistõttu peaks süsteemide püstipanek käima küllalt kiiresti.
Lisaks põgenike ümberasustamisele ja rahalisele abile Türki saadab Eesti Kreekasse 20 Politsei- ja Piirivalveameti töötajat, kellest viis tegelevad paberitööga ja 15 piirivalvetööga. Need numbrid võivad Jääratsi hinnangul olukorra arenedes muutuda, kuid pigem on eestlastest abiüksus riigi väiksust vaadates proportsionaalselt suur.
Kas Türgi peab sõna ja mängib ausat, euroopalikku mängu?
Türgi sisepoliitiline õhkkond, eriti inimõiguste küsimuses, on viimasel ajal ajakirjandusvabaduse piiramisega taaskord tugevalt päevakorda kerkinud.
Jääratsi sõnul ei saa Euroopa Liit neis asjus endiselt silma kinni pigistada ning õiguse ja sisepoliitika teema puhul oodatakse jätkuvalt arengut. Siiski on tegu pikaajaliste protsessidega, milles keerulisim on õigussüsteemi ja reformide kestvuse tagamine.
Näiteks viisavabaduseks vajalike reformide tegemine on Türgile Jääratsi hinnangul suurim motivaator pidada leppest kinni ja osaleda põgenikekriisi lahendamises ausalt. "Läbirääkimistel oli selgelt tajuda, et see on võtmekoht. Lepingus on kirjas, et lausa aprilli lõpuks peaks Türgi suutma ära teha suurema osa kokkulepitust," märkis ta.
Mida tähendavad kokkuleppepunktid Eestile?
Jäärats toonitas, et Türgi nõudmised Euroopa Liidule ei ole midagi uut. Sarnaselt ka Türgile tingimused, mida euroliitu pääsemiseks tegema peab. Seda seetõttu, et Türgi ja Euroopa Liidu leppe punktid on juba pikemat aega kahe riigi läbirääkimiste laual. Nüüd sai arutelu taas uue hoo sisse ja on lisandunud põgenike üks ühe vastu vahetamise klausel. | Jäärats: Esimesed Süüria põgenikud võivad Eestisse jõuda sel kuul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jääratsi sõnul on endiselt Eestil kohustus Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus aidata 550 põgenikku, kes varjupaiga saanuna Eestisse elama suunatakse.
Üks-ühele süsteem on Jääratsi sõnul meede, mis on mõeldud vaid süüria põgenikega tegelemiseks. Sarnaselt peaks jõustuma 1. juunil ka tagasivõtu kokkulepe kolmandatest riikidest pärit põgenike osas.
Kindel peaks olema see, et Euroopa ei võta selle leppe raames Türgist kolmandatest riikidest põgenikke.
Millised on Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonileppe sõlmpunktid?
"Võib-olla on lõpp-menetlusele natuke liiga palju tähelepanu pööratud. Selle [leppe] peamine motivatsioon on olnud lõigata ära Türgi ja Euroopa vaheline üle mere toimuv ränne," nentis Jäärats.
Ümberasustamine on rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ametitele tuttav meetod, mistõttu peaks süsteemide püstipanek käima küllalt kiiresti.
Lisaks põgenike ümberasustamisele ja rahalisele abile Türki saadab Eesti Kreekasse 20 Politsei- ja Piirivalveameti töötajat, kellest viis tegelevad paberitööga ja 15 piirivalvetööga. Need numbrid võivad Jääratsi hinnangul olukorra arenedes muutuda, kuid pigem on eestlastest abiüksus riigi väiksust vaadates proportsionaalselt suur.
Kas Türgi peab sõna ja mängib ausat, euroopalikku mängu?
Türgi sisepoliitiline õhkkond, eriti inimõiguste küsimuses, on viimasel ajal ajakirjandusvabaduse piiramisega taaskord tugevalt päevakorda kerkinud.
Jääratsi sõnul ei saa Euroopa Liit neis asjus endiselt silma kinni pigistada ning õiguse ja sisepoliitika teema puhul oodatakse jätkuvalt arengut. Siiski on tegu pikaajaliste protsessidega, milles keerulisim on õigussüsteemi ja reformide kestvuse tagamine.
Näiteks viisavabaduseks vajalike reformide tegemine on Türgile Jääratsi hinnangul suurim motivaator pidada leppest kinni ja osaleda põgenikekriisi lahendamises ausalt. "Läbirääkimistel oli selgelt tajuda, et see on võtmekoht. Lepingus on kirjas, et lausa aprilli lõpuks peaks Türgi suutma ära teha suurema osa kokkulepitust," märkis ta.
Mida tähendavad kokkuleppepunktid Eestile?
Jäärats toonitas, et Türgi nõudmised Euroopa Liidule ei ole midagi uut. Sarnaselt ka Türgile tingimused, mida euroliitu pääsemiseks tegema peab. Seda seetõttu, et Türgi ja Euroopa Liidu leppe punktid on juba pikemat aega kahe riigi läbirääkimiste laual. Nüüd sai arutelu taas uue hoo sisse ja on lisandunud põgenike üks ühe vastu vahetamise klausel.
### Response:
Jäärats: Esimesed Süüria põgenikud võivad Eestisse jõuda sel kuul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Davisel on ees ootamas operatsioon, mis võib mehe halvimal juhul eemale jätta ka Rio de Janeiro olümpiamängudelt. Klubi pole seni veel täpsustanud, kumma vigastusega lõikusele minnakse.
23-aastane ja 208 cm pikkune suur äär on tänavu 61 kohtumisega kogunud keskmiselt 35,5 minutit, 24,3 punkti, 10,3 lauapalli ja 2 kulpi mängus, kuid Pelicans on kogunud 43 kaotuse kõrvale vaid 26 võitu ning play-offi pääs jääb kättesaamatuks.
Lisaks võimalikule olümpiaturniirilt eemalejäämisele kaotab Davis tõenäoliselt ka koguni kuni 24 miljonit dollarit boonusraha. Nimelt on tal lepingus selline punkt, mille eest talle makstakse preemiat selle eest, kui ta põhihooaja lõpus valitakse NBA sümboolsesse viisikusse.
Kui Davis peab umbes ühe neljandiku hooajast nüüd trauma tõttu vahele jätma, siis on üsnagi vähetõenäoline NBA sümboolsesse viisikusse pääseda. | Vigastused võivad NBA superstaarile maksta olümpiakoha ja 24 miljonit dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Davisel on ees ootamas operatsioon, mis võib mehe halvimal juhul eemale jätta ka Rio de Janeiro olümpiamängudelt. Klubi pole seni veel täpsustanud, kumma vigastusega lõikusele minnakse.
23-aastane ja 208 cm pikkune suur äär on tänavu 61 kohtumisega kogunud keskmiselt 35,5 minutit, 24,3 punkti, 10,3 lauapalli ja 2 kulpi mängus, kuid Pelicans on kogunud 43 kaotuse kõrvale vaid 26 võitu ning play-offi pääs jääb kättesaamatuks.
Lisaks võimalikule olümpiaturniirilt eemalejäämisele kaotab Davis tõenäoliselt ka koguni kuni 24 miljonit dollarit boonusraha. Nimelt on tal lepingus selline punkt, mille eest talle makstakse preemiat selle eest, kui ta põhihooaja lõpus valitakse NBA sümboolsesse viisikusse.
Kui Davis peab umbes ühe neljandiku hooajast nüüd trauma tõttu vahele jätma, siis on üsnagi vähetõenäoline NBA sümboolsesse viisikusse pääseda.
### Response:
Vigastused võivad NBA superstaarile maksta olümpiakoha ja 24 miljonit dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 175 kilomeetri pikkuse etapi keskel oli küll mitu kategoriseeritud tõusu, kuid lõpuosa sobis sprinteritele ning võitja selguski grupifinišis. Bouhanni järel sai teise koha britt Ben Swift (Team Sky) ning kolmas oli Lõuna-Aafrika Vabariigi sportlane Daryl Impey (Orica GreenEDGE), kirjutab portaal rattauudised.ee.
Tanel Kangert (Astana) sai 81. koha ning Rein Taaramäe (Katjusha) 105. koha.
Bouhanni sai enda selga ka tuuri üldliidri särgi.
Teisipäeval on tuuril kavas 178,7 kilomeetri pikkune etapp, mis peaks taas sprinteritele sobima. Kolmapäeval võetakse ette juba raskemad tõusud. Velotuur lõpeb pühapäeval. | Kataloonia tuuri avaetapi võitis Bouhanni, Kangert ja Taaramäe lõpetasid peagrupis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
175 kilomeetri pikkuse etapi keskel oli küll mitu kategoriseeritud tõusu, kuid lõpuosa sobis sprinteritele ning võitja selguski grupifinišis. Bouhanni järel sai teise koha britt Ben Swift (Team Sky) ning kolmas oli Lõuna-Aafrika Vabariigi sportlane Daryl Impey (Orica GreenEDGE), kirjutab portaal rattauudised.ee.
Tanel Kangert (Astana) sai 81. koha ning Rein Taaramäe (Katjusha) 105. koha.
Bouhanni sai enda selga ka tuuri üldliidri särgi.
Teisipäeval on tuuril kavas 178,7 kilomeetri pikkune etapp, mis peaks taas sprinteritele sobima. Kolmapäeval võetakse ette juba raskemad tõusud. Velotuur lõpeb pühapäeval.
### Response:
Kataloonia tuuri avaetapi võitis Bouhanni, Kangert ja Taaramäe lõpetasid peagrupis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hea tunne on olla koondises. Teen tööd ja proovin saada mänguaega varsti. Kutset saada oli hea tunne, aga ma olen Norrköpingi põhimeeskonnas mänginud juba üheksa mängu ja see polnud suur üllatus. See on hea, et nähakse, et ma olen A-koondise mees. Proovin järgmine kord uuesti kutset saada," rääkis Vaikla Vikerraadiole.
Üks paremaid asju A-koondises mängimise juures on Vaikla sõnul see, et saab treenida kuulsa Mart Poomi käe all: "Kui ma olin väike, siis ta oli minu eeskuju."
Rootsi kõrgliiga alustab uue hooajaga teisel aprillil. Hooajaeelsetes karika- ja sõprusmängudes on Vaikla saanud täita esimese väravavahi kohustusi kuna meeskonna põhiväravavaht David Mitov-Nilsson on vigastatud. Kas ja millal peab Vaikla jälle põhimeeskonna mänge pingilt vaatama ei ole veel selge.
"Esiväravavaht sai eelmisel aastal vigastada ja siis ma sain platsile mängus FC Flora vastu ja tegin hea mängu. Siis läksime Portugali ja ta sai uuesti vigastada ning ma sain kaks mängu seal ja jäingi väravasse. Teine väravavaht on veel natuke vigane, eks paistab, mis saab," sõnas Vaikla.
Eelmisel hooajal tuli Norrköping Rootsi meistriks. Teisel aprillil kohtub meeskond hooaja avamängus Malmöga.
Norrat võõrustab Eesti koondis sellel neljapäeval kell 19. Serbiaga kohtutakse 29. märtsil, samuti Lilleküla staadionil. | Debütant Andreas Vaikla: A-koondise kutse polnud väga suur üllatus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hea tunne on olla koondises. Teen tööd ja proovin saada mänguaega varsti. Kutset saada oli hea tunne, aga ma olen Norrköpingi põhimeeskonnas mänginud juba üheksa mängu ja see polnud suur üllatus. See on hea, et nähakse, et ma olen A-koondise mees. Proovin järgmine kord uuesti kutset saada," rääkis Vaikla Vikerraadiole.
Üks paremaid asju A-koondises mängimise juures on Vaikla sõnul see, et saab treenida kuulsa Mart Poomi käe all: "Kui ma olin väike, siis ta oli minu eeskuju."
Rootsi kõrgliiga alustab uue hooajaga teisel aprillil. Hooajaeelsetes karika- ja sõprusmängudes on Vaikla saanud täita esimese väravavahi kohustusi kuna meeskonna põhiväravavaht David Mitov-Nilsson on vigastatud. Kas ja millal peab Vaikla jälle põhimeeskonna mänge pingilt vaatama ei ole veel selge.
"Esiväravavaht sai eelmisel aastal vigastada ja siis ma sain platsile mängus FC Flora vastu ja tegin hea mängu. Siis läksime Portugali ja ta sai uuesti vigastada ning ma sain kaks mängu seal ja jäingi väravasse. Teine väravavaht on veel natuke vigane, eks paistab, mis saab," sõnas Vaikla.
Eelmisel hooajal tuli Norrköping Rootsi meistriks. Teisel aprillil kohtub meeskond hooaja avamängus Malmöga.
Norrat võõrustab Eesti koondis sellel neljapäeval kell 19. Serbiaga kohtutakse 29. märtsil, samuti Lilleküla staadionil.
### Response:
Debütant Andreas Vaikla: A-koondise kutse polnud väga suur üllatus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhiturniirile pääseb 32 meeskonda. 24 saavad koha sportliku printsiibi alusel automaatselt, ülejäänud kaheksa põhiturniiril osalejat selguvad 27. septembril algaval kvalifikatsiooniturniiril.
Põhiturniiril jagatakse 32 meeskonda nelja kaheksaliikmelisse alagruppi, kus kõik mängivad kõigiga kodus-võõrsil süsteemis läbi. Igast alagrupist pääseb play-offi (mis mängitakse süsteemis parem kahe mängu kokkuvõttes), neli paremat meeskonda. Alagrupiturniiril 5. ja 6. koha saanud meeskonnad jätkavad mängimist FIBA Euroopa karikasarja play-offis.
"Tänasega on kindel see, et Alexela korvpalli meistriliiga võitja pääseb Meistrite liiga kvalifikatsiooni ehk 56 klubi sekka," sõnas Pariisis presentatsioonil viibinud Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi. "Otse 32 hulka Eesti meister ei pääse. Kvalifikatsioonis tuleb pidada suure tõenäosusega kaks ringi."
Kuhi lisas: "Kõik klubid, kes alustavad 32 hulgas või pääsevad 32 hulka, teenivad ainuüksi selle eest liigalt 100 000 eurot." Veel lisas Kuhi, et need klubid, kes ei pääse Meistrite liigasse, hakkavad mängima tugevuselt teises FIBA liigas ehk FIBA Europe Cup’il. Sellesse liigasse saab Eesti tõenäoliselt teisegi koha.
Kaheksa kuu jooksul peetakse kokku 300 mängu. Kohtumised toimuvad kolmapäeviti ja neljapäeviti, et võimalikult vähe segada koduseid meistrivõistlusi. Hooaeg kulmineerub 28.-30. aprillil peetava finaalturniiriga.
Debüüthooajal 2016/17 on klubide vahel jagamiseks garanteeritud 4,5 miljonit eurot. Võitja saab sellest kätte 500 000 eurot. | Keio Kuhi: tänasega on kindel, et Eesti meister pääseb Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiturniirile pääseb 32 meeskonda. 24 saavad koha sportliku printsiibi alusel automaatselt, ülejäänud kaheksa põhiturniiril osalejat selguvad 27. septembril algaval kvalifikatsiooniturniiril.
Põhiturniiril jagatakse 32 meeskonda nelja kaheksaliikmelisse alagruppi, kus kõik mängivad kõigiga kodus-võõrsil süsteemis läbi. Igast alagrupist pääseb play-offi (mis mängitakse süsteemis parem kahe mängu kokkuvõttes), neli paremat meeskonda. Alagrupiturniiril 5. ja 6. koha saanud meeskonnad jätkavad mängimist FIBA Euroopa karikasarja play-offis.
"Tänasega on kindel see, et Alexela korvpalli meistriliiga võitja pääseb Meistrite liiga kvalifikatsiooni ehk 56 klubi sekka," sõnas Pariisis presentatsioonil viibinud Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi. "Otse 32 hulka Eesti meister ei pääse. Kvalifikatsioonis tuleb pidada suure tõenäosusega kaks ringi."
Kuhi lisas: "Kõik klubid, kes alustavad 32 hulgas või pääsevad 32 hulka, teenivad ainuüksi selle eest liigalt 100 000 eurot." Veel lisas Kuhi, et need klubid, kes ei pääse Meistrite liigasse, hakkavad mängima tugevuselt teises FIBA liigas ehk FIBA Europe Cup’il. Sellesse liigasse saab Eesti tõenäoliselt teisegi koha.
Kaheksa kuu jooksul peetakse kokku 300 mängu. Kohtumised toimuvad kolmapäeviti ja neljapäeviti, et võimalikult vähe segada koduseid meistrivõistlusi. Hooaeg kulmineerub 28.-30. aprillil peetava finaalturniiriga.
Debüüthooajal 2016/17 on klubide vahel jagamiseks garanteeritud 4,5 miljonit eurot. Võitja saab sellest kätte 500 000 eurot.
### Response:
Keio Kuhi: tänasega on kindel, et Eesti meister pääseb Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi eelseisva haldusreformi arutelude käigus ei ole raamatukogudest räägitud, puudutab reform neid sellegipoolest, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eestis on 540 rahvaraamatukogu, mis on üks tihedamaid võrgustikke maailmas. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Ülle Talihärma sõnul on säilimise tõenäosus seda suurem, kui palju kohalikud juhid raamatukogusid isiklikult tähtsaks peavad.
"Ka omavalitsusjuhid on aru saanud, et raamatukogu on väga tähtis. Juhid, kes on väga agarad lugejad ja peavad kirjandusest lugu, teavad, millist abi võib raamatukogust saada - see ei ole ainult ilukirjandus. Nendes piirkondades, kus hinnatakse lugemist, ei pruugi võrk mitte kokku kuivada, vaid tõuseb kvaliteet," sõnas ta.
Talihärm on kindel, et igal juhul tõuseb laenutusvõimaluste hulk, sest raamatuid võib pakkuda nii raamatukogubussist kui ka laenutusautomaadist. "Kindlasti need ruumid, kus on raamatukoguhoidja ja inimesed käivad koos, ei kao," sõnas ta.
Muutustest maaraamatukogud siiski ei pääse, sest väheneb ja vananeb lugejate arv, tõuseb raamatukoguhoidjate keskmine iga ning noori pole kummalegi peale tulemas.
Muuseumidega ühe katuse alla
Rahvaraamatukogusid rahastab lisaks kohalikule omavalitsusele kultuuriministeerium, kelle eelarvereal asuvad ka muuseumid. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu maaraamatukogude sektsiooni juhi, Toila raamatukogu juhataja Lea Ranna hinnangul oleks mõeldav muuseumide ja raamatukogude ühte majja paigutamine.
"Kui ruumid seda võimaldavad ja seeläbi ei kannata ei raamatukogu ega muuseumi pool - miks mitte? See oleks üks uhke asutus," sõnas ta.
Näiteks Tallinnas Tammsaare muuseumis asub ka Tallinna keskraamatukogu filiaal ning muuseumi koostööd kirjasõna hoidjatega saab ja peakski suurendama, ütleb Tammsaare muuseumi juht Maarja Vaino. Aga kindlasti mitte ühe asutusena.
Seda seetõttu, et hoolimata ühistest tegevustest nagu ürituste, ettelugemiste ja kultuurisündmuste korraldamine, on põhiolemus erinev.
Raamatukogu eesmärk on koguda, säilitada ja vahendada kirjasõna spetsiifiliselt. Neil ei ole ka tihtipeale põhikogu, vaid on ainult laenutuskogu. Muuseumid on seevastu esemekogu põhised ja peavad Vaino hinnangul laiemat valdkonda katma.
"Seetõttu nende tegevus võib olla sarane, aga olemus ei ole kattuv," võttis Vaino oma mõtte kokku. | Haldusreform võib muuta maaraamatukogude võrku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi eelseisva haldusreformi arutelude käigus ei ole raamatukogudest räägitud, puudutab reform neid sellegipoolest, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eestis on 540 rahvaraamatukogu, mis on üks tihedamaid võrgustikke maailmas. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Ülle Talihärma sõnul on säilimise tõenäosus seda suurem, kui palju kohalikud juhid raamatukogusid isiklikult tähtsaks peavad.
"Ka omavalitsusjuhid on aru saanud, et raamatukogu on väga tähtis. Juhid, kes on väga agarad lugejad ja peavad kirjandusest lugu, teavad, millist abi võib raamatukogust saada - see ei ole ainult ilukirjandus. Nendes piirkondades, kus hinnatakse lugemist, ei pruugi võrk mitte kokku kuivada, vaid tõuseb kvaliteet," sõnas ta.
Talihärm on kindel, et igal juhul tõuseb laenutusvõimaluste hulk, sest raamatuid võib pakkuda nii raamatukogubussist kui ka laenutusautomaadist. "Kindlasti need ruumid, kus on raamatukoguhoidja ja inimesed käivad koos, ei kao," sõnas ta.
Muutustest maaraamatukogud siiski ei pääse, sest väheneb ja vananeb lugejate arv, tõuseb raamatukoguhoidjate keskmine iga ning noori pole kummalegi peale tulemas.
Muuseumidega ühe katuse alla
Rahvaraamatukogusid rahastab lisaks kohalikule omavalitsusele kultuuriministeerium, kelle eelarvereal asuvad ka muuseumid. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu maaraamatukogude sektsiooni juhi, Toila raamatukogu juhataja Lea Ranna hinnangul oleks mõeldav muuseumide ja raamatukogude ühte majja paigutamine.
"Kui ruumid seda võimaldavad ja seeläbi ei kannata ei raamatukogu ega muuseumi pool - miks mitte? See oleks üks uhke asutus," sõnas ta.
Näiteks Tallinnas Tammsaare muuseumis asub ka Tallinna keskraamatukogu filiaal ning muuseumi koostööd kirjasõna hoidjatega saab ja peakski suurendama, ütleb Tammsaare muuseumi juht Maarja Vaino. Aga kindlasti mitte ühe asutusena.
Seda seetõttu, et hoolimata ühistest tegevustest nagu ürituste, ettelugemiste ja kultuurisündmuste korraldamine, on põhiolemus erinev.
Raamatukogu eesmärk on koguda, säilitada ja vahendada kirjasõna spetsiifiliselt. Neil ei ole ka tihtipeale põhikogu, vaid on ainult laenutuskogu. Muuseumid on seevastu esemekogu põhised ja peavad Vaino hinnangul laiemat valdkonda katma.
"Seetõttu nende tegevus võib olla sarane, aga olemus ei ole kattuv," võttis Vaino oma mõtte kokku.
### Response:
Haldusreform võib muuta maaraamatukogude võrku |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.