instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jalgpalliklubide MM toimub 1.-11. veebruarini 2021 ning sellest võtavad osa kuue erineva mandri võitjad. Euroopat esindab Meistrite liiga võitja Müncheni Bayern.
Mullu pälvis esikoha Liverpool, kes sai finaalis jagu Brasiilia meeskonnast Flamengo.
FIFA ei täpsustanud, kas jalgpalliklubide MM-ile lubatakse pealtvaatajaid.
Uus laiendatud formaadiga ehk 24 meeskonnaga peetav jalgpalliklubide MM pidi toimuma järgmise aasta juunis ja juulis, kuid kuna koroonaviiruse tõttu lükkusid edasi nii tänavu toimuma pidanud EM-finaalturniir kui Copa America, siis peetakse ka jalgpalliklubide MM hiljem. | Jalgpalliklubide MM lükkub uude aastasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jalgpalliklubide MM toimub 1.-11. veebruarini 2021 ning sellest võtavad osa kuue erineva mandri võitjad. Euroopat esindab Meistrite liiga võitja Müncheni Bayern.
Mullu pälvis esikoha Liverpool, kes sai finaalis jagu Brasiilia meeskonnast Flamengo.
FIFA ei täpsustanud, kas jalgpalliklubide MM-ile lubatakse pealtvaatajaid.
Uus laiendatud formaadiga ehk 24 meeskonnaga peetav jalgpalliklubide MM pidi toimuma järgmise aasta juunis ja juulis, kuid kuna koroonaviiruse tõttu lükkusid edasi nii tänavu toimuma pidanud EM-finaalturniir kui Copa America, siis peetakse ka jalgpalliklubide MM hiljem.
### Response:
Jalgpalliklubide MM lükkub uude aastasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Frontexi kinnitusel on selle aasta esimese kümne kuuga Lääne-Balkani maapiirilt tulnutena avastatud 19 700 migranti, mida on rohkem kui kaks korda nii palju, kui oli eelmisel aastal sama aja jooksul.
Rohkem kui pooled neist migrantidest tulevad Süüriast ning afgaanid moodustavad nendest umbes veerandi.
Euroopa Liidus tervikuna on aga sellised piiriületused 21 protsendi võrra langenud peamiselt tänu nende vähenemisele Vahemerel.
Lääne-Vahemere kaudu oli selle aasta esimese kümne kuuga 13 400 ebaseaduslikku piiriületust, mida on 37 protsenti vähem kui 2019. aasta esimese kümne kuuga.
Ühel varemalt peamisel rändeteel üle Ida-Vahemere Türgist Kreekasse on vähenemine koguni 75 protsenti.
Frontexil on tulnud vastata meedias esitatud süüdistustele, nagu tõrjuks Euroopa piiriagentuur koostöös Kreeka võimudega migrante tagasi Türgi vetesse.
Sisserändajate kaitsega tegelevad organisatsioonid osutavad, et saabujail, kellest paljud on konfliktipiirkondadest pärit, on õigus varjupaika küsida ning piirivalve agressiivne tegevus seab nad ohtu. | EL-i piiriagentuur: rohkem migrante tuleb üle Lääne-Balkani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Frontexi kinnitusel on selle aasta esimese kümne kuuga Lääne-Balkani maapiirilt tulnutena avastatud 19 700 migranti, mida on rohkem kui kaks korda nii palju, kui oli eelmisel aastal sama aja jooksul.
Rohkem kui pooled neist migrantidest tulevad Süüriast ning afgaanid moodustavad nendest umbes veerandi.
Euroopa Liidus tervikuna on aga sellised piiriületused 21 protsendi võrra langenud peamiselt tänu nende vähenemisele Vahemerel.
Lääne-Vahemere kaudu oli selle aasta esimese kümne kuuga 13 400 ebaseaduslikku piiriületust, mida on 37 protsenti vähem kui 2019. aasta esimese kümne kuuga.
Ühel varemalt peamisel rändeteel üle Ida-Vahemere Türgist Kreekasse on vähenemine koguni 75 protsenti.
Frontexil on tulnud vastata meedias esitatud süüdistustele, nagu tõrjuks Euroopa piiriagentuur koostöös Kreeka võimudega migrante tagasi Türgi vetesse.
Sisserändajate kaitsega tegelevad organisatsioonid osutavad, et saabujail, kellest paljud on konfliktipiirkondadest pärit, on õigus varjupaika küsida ning piirivalve agressiivne tegevus seab nad ohtu.
### Response:
EL-i piiriagentuur: rohkem migrante tuleb üle Lääne-Balkani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augustist meeskonnas olnud Channel Banks on kuues liigamängus saanud kokku korralikud numbrid: 11,2 punkti, 4,5 korvisöötu ja 3,3 lauapalli. Ta on tegutsenud peamiselt mängujuhi positsioonil, kuigi tegemist on loomu poolest viskava tagamängijaga. Eelmisel nädalal treeningul saadud põlvevigastuse tõttu on ta aga ilmselt küllaltki pikalt rivist väljas ja seetõttu otsustati, et tal on parem Ameerika Ühendriikidesse tagasi sõita.
Peatreener Toomas Kandimaa sõnul kaaluti vahetust juba enne vigastust. "Ta ei saanud meil päris oma positsiooni mängida. Kasutasime Channelit mängujuhina, kuigi ta on rohkem viskav tagamängija. Kui me oleks teda mängitanud number kahe peal, siis oleks võtnud meie omadelt poistelt minuteid ära. Rääkisime temaga ja ta sai asjadest aru. Inimesena pole talle midagi ette heita ja väga suur respekt tema ees. Kui ta nüüd reedel treeningul õnnetult põlve vigastas, siis oli mul inimlikult kogu olukorrast väga kahju. Ta oli lahkumas ja tõsiselt halb tunne, et nii juhtus. Tänan teda kogu meeskonna nimel ja soovime talle kiiret paranemist," sõnas Kandimaa.
Meeskonnaga liitunud mängujuht Charles Barton Jr on mänginud pärast USA Oregon State ülikooli Rootsis, Saksamaal, Belgias ja Austrias. Praegust hooaega alustas 28-aastane ja 193 cm pikkune tagamees Jämtland Basketis ning on kolme mänguga kogunud keskmiselt 12,7 punkti ja 3,3 lauapalli. Ta on esindanud Rootsi koondist nii noorte, üliõpilaste kui täiskasvanute tasemel. Hooajal 2015/2016 valiti Barton Rootsi meistriliiga parimaks tagamängijaks.
Kandimaa sõnul loodetakse Bartonilt kogemustega mängujuhtimist. "Ennekõike otsisime puhast mängujuhti. Tema kasuks rääkis see, et eelluure järgi mängiski ta peamiselt mängujuhi kohapeal ja silma jäi see, et suudab ka teisi paremaks teha. Loodame, et tema kogemused erinevatest Euroopa liigadest tulevad meie meeskonnale kasuks ja ta sulandub kiiresti võistkonda," sõnas Kandimaa.
Barton tuli Tartusse juba eelmisel nädalal ja on edukalt ära teinud koroonaviirusega seotud kohustuslikud protseduurid. Esimese mängu Tartu särgis teeb ta kolmapäeval, 18. novembril kui Tartu Ülikool Maks & Moorits võõrustab kell 19 Rakvere Tarvast.
Meeskonnad, kus Charles Barton Jr on mänginud:
2008-2009: Sanda Basket (Roots, Basketettan)
2009-2010: Sanda Basket (Roots, Basketettan)
2010-2011: Sanda Basket (Roots, Basketettan)
2011-2012: Oregon St. (NCAA)
2012-2013: Oregon St. (NCAA)
2013-2014: Oregon St. (NCAA)
2014-2015: Sundsvall Dragons (Rootsi, Basketligan)
2015-2016: Sundsvall Dragons (Rootsi, Basketligan)
2016-2017: S. Oliver Wuerzburg (Saksamaa, BBL) ja Givova Scafati Basket (Itaalia, Serie A2)
2017-2018: Kirchheim (Saksamaa, ProA)
2018-2019: Kangoeroes Basket Mechelen (Belgia, Euromillions League)
2019-2020: Djurgarden Gmunden (Austria, BSL)
2020-2021: Jämtländ Basket (Rootsi, Basketligan) | Tartu Ülikool toob korvpallimeeskonda rootslasest mängujuhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustist meeskonnas olnud Channel Banks on kuues liigamängus saanud kokku korralikud numbrid: 11,2 punkti, 4,5 korvisöötu ja 3,3 lauapalli. Ta on tegutsenud peamiselt mängujuhi positsioonil, kuigi tegemist on loomu poolest viskava tagamängijaga. Eelmisel nädalal treeningul saadud põlvevigastuse tõttu on ta aga ilmselt küllaltki pikalt rivist väljas ja seetõttu otsustati, et tal on parem Ameerika Ühendriikidesse tagasi sõita.
Peatreener Toomas Kandimaa sõnul kaaluti vahetust juba enne vigastust. "Ta ei saanud meil päris oma positsiooni mängida. Kasutasime Channelit mängujuhina, kuigi ta on rohkem viskav tagamängija. Kui me oleks teda mängitanud number kahe peal, siis oleks võtnud meie omadelt poistelt minuteid ära. Rääkisime temaga ja ta sai asjadest aru. Inimesena pole talle midagi ette heita ja väga suur respekt tema ees. Kui ta nüüd reedel treeningul õnnetult põlve vigastas, siis oli mul inimlikult kogu olukorrast väga kahju. Ta oli lahkumas ja tõsiselt halb tunne, et nii juhtus. Tänan teda kogu meeskonna nimel ja soovime talle kiiret paranemist," sõnas Kandimaa.
Meeskonnaga liitunud mängujuht Charles Barton Jr on mänginud pärast USA Oregon State ülikooli Rootsis, Saksamaal, Belgias ja Austrias. Praegust hooaega alustas 28-aastane ja 193 cm pikkune tagamees Jämtland Basketis ning on kolme mänguga kogunud keskmiselt 12,7 punkti ja 3,3 lauapalli. Ta on esindanud Rootsi koondist nii noorte, üliõpilaste kui täiskasvanute tasemel. Hooajal 2015/2016 valiti Barton Rootsi meistriliiga parimaks tagamängijaks.
Kandimaa sõnul loodetakse Bartonilt kogemustega mängujuhtimist. "Ennekõike otsisime puhast mängujuhti. Tema kasuks rääkis see, et eelluure järgi mängiski ta peamiselt mängujuhi kohapeal ja silma jäi see, et suudab ka teisi paremaks teha. Loodame, et tema kogemused erinevatest Euroopa liigadest tulevad meie meeskonnale kasuks ja ta sulandub kiiresti võistkonda," sõnas Kandimaa.
Barton tuli Tartusse juba eelmisel nädalal ja on edukalt ära teinud koroonaviirusega seotud kohustuslikud protseduurid. Esimese mängu Tartu särgis teeb ta kolmapäeval, 18. novembril kui Tartu Ülikool Maks & Moorits võõrustab kell 19 Rakvere Tarvast.
Meeskonnad, kus Charles Barton Jr on mänginud:
2008-2009: Sanda Basket (Roots, Basketettan)
2009-2010: Sanda Basket (Roots, Basketettan)
2010-2011: Sanda Basket (Roots, Basketettan)
2011-2012: Oregon St. (NCAA)
2012-2013: Oregon St. (NCAA)
2013-2014: Oregon St. (NCAA)
2014-2015: Sundsvall Dragons (Rootsi, Basketligan)
2015-2016: Sundsvall Dragons (Rootsi, Basketligan)
2016-2017: S. Oliver Wuerzburg (Saksamaa, BBL) ja Givova Scafati Basket (Itaalia, Serie A2)
2017-2018: Kirchheim (Saksamaa, ProA)
2018-2019: Kangoeroes Basket Mechelen (Belgia, Euromillions League)
2019-2020: Djurgarden Gmunden (Austria, BSL)
2020-2021: Jämtländ Basket (Rootsi, Basketligan)
### Response:
Tartu Ülikool toob korvpallimeeskonda rootslasest mängujuhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Otseselt ei saa rääkida, et keegi saab vähem vahendeid. Pigem on küsimus selles, kui kiiresti uued eelarvelised vahendid riikideni jõuavad. On oht, et rahade kasutamise protsess lükkub edasi, kui seda kokkulepet kiiresti ei sünni," ütles Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Keit Kasemets teisipäeval ERR-ile.
Ungari ja Poola keeldusid esmaspäeval andmast heakskiitu Euroopa Liidu seitsmeaastasele eelarveraamistikule (MFF), mille suurus on 1,1 triljonit eurot ja sellega seotud 750 miljardi eurosele majanduse taastepaketile, mis peaks aitama ühenduse koroonakriisist räsitud majanduse jalule tõsta. Väljaanne Politico tõdes teisipäeval, et Poola ja Ungari käitumine on viinud Euroopa Liidu kriisi.
"Pärast seda, kui nõukogu ehk siis liikmesriigid ja Euroopa Parlament omavahel on selles sõnastuses kokku leppinud - seda kompromissi räägiti läbi kuid - siis nüüd kahtlemata on olukord keeruline, sest aega algusesse tagasi minna enam ei ole ja tuleb praeguses hetkes leida lahendus, mis kõikidele osapooltele sobiks," ütles Kasemets.
Kasemets avaldas lootust, et Euroopa Liit siiski suudab leida lahenduse veel enne aastavahetust, sest uus eelarve peaks hakkama kehtima 1. jaanuaril.
"Ma väga loodan, et kokkulepe ikkagi sõlmitakse, sest need vahendid on vajalikud liikmesriikide majandustele ja tegelikult ka Poola ja Ungari, mis on tänase vastasseisu taga, on ise riigid, mis saavad EL-i vahendeid palju rohkem, kui Euroopa Liidu eelarvesse maksavad," rääkis Kasemets.
Komisjoni esinduse juht avaldas lootust, et vahest juba neljapäev, kui liikmesriikide valitsusjuhid peavad oma tavapärase kohtumise, toob suuremat selgust.
Ratas: EL-i eelarves on kiiresti vaja kokkuleppele jõuda
Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-ile, et Poola ja Ungariga on vaja kiiresti kokkuleppele jõuda.
"Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa jätkab tööd selle nimel, et jõuda Poola ja Ungariga kompromissini õigusriigi mehhanismi puudutavas küsimuses. Loodan, et selleni jõutakse võimalikult kiiresti," sõnas Ratas.
"Praeguses kriisiolukorras, kus Euroopa riike on tabanud koroonaviiruse teine laine, on väga vaja kiiret kokkulepet Euroopa Liidu tulevases eelarves ja taaskäivitamise kavas ning alustada selle elluviimist," lisas ta.
Peaministri sõnul on eelarve ja taaskäivitamise kava kokkulepe hädavajalik Euroopa ja ka Eesti inimeste kindlustundele ja heaolule ning see võimaldab kriisile ühtselt ja kiiresti vastata.
"Seda on vaja selleks, et Euroopa riigid saaksid ületada tervisekriisi tagajärjel tekkinud majandusraskused, mis on koos tööpuuduse kasvuga katsumus nii inimeste, ettevõtete kui ka liikmesriikide jaoks. Olen kindel, et kõik mõistavad seda ja töötavad selle kokkuleppe nimel."
Ansip: kes lõhub, peab ka parandama
Euroopa Parlamendi liige ja endine peaminister Andrus Ansip rääkis teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis +", et Euroopa Liidus oodatakse käitumist, mille kohaselt see, kellele mõni algatus ei sobi, peab pakkuma välja oma lahenduse. "Kehtib põhimõte, et need, kes asja ära lõhkusid, parandagu see ka ära," rääkis Ansip.
Ta avaldas ka lootust, et võib-olla arutavad liikmesriigid uut olukorda juba neljapäeval. Aga selleks peab Ungari välja pakkuma oma lahenduse, tõdes Ansip.
Euroopa Parlamendi saadiku sõnul võis praeguse olukorra põhjuseks olla see, et kui juulis liikmesriigid eelarves ja taasterahastus kokku leppisid ning selle kasutamise õigusriigi nõuete järgimisega sidusid, siis Ungari ja Poola tõlgendasid kokkulepet teisiti kui muud riigid.
Rahandusministeerium: usume eesistuja võimekusse olukord lahendada
Rahandusministeeriumi hinnangul on Euroopa Liidu nõukogu eesistuja austanud Euroopa Parlamendiga läbirääkides juuli ülemkogul eelarvekaitse valdkonnas kokkulepitut.
"Eestile on väga oluline EL-i eelarvevahendite heaperemehelik kasutamine. Niisamuti nagu siseriiklike vahendite heaperemehelik kasutamine," märkis ministeerium.
"Veel ei ole siiski põhjust arvata, et sel aastal kokkuleppele ei jõutagi. EL-i nõukogu eesistuja jätkab kindlasti diplomaatilisi pingutusi. Järgmistest sammudest ei ole veel teavitatud, kuid võimalik, et tekib vajadus uueks aruteluks riigipeade tasandil ülemkogul. Kui nõukogu suudab jõuda ühehäälse kokkuleppeni EL-i eelarve kaitsmise tingimuslikkuse küsimuses, peab sellele toetuse andma ka Euroopa Parlament. Usume EL-i nõukogu eesistuja võimekusse keeruline olukord lahendada".
Ungaril ja Poolal oli viimane võimalus pidurit tõmmata
Kasemets selgitas, et praegune hetk, kus juulis Euroopa Ülemkogul liikmesriikide juhtide kokku lepitud eelarve ja taasterahastu üldpõhimõtted ning eesistujariigi Saksamaa ja Euroopa Parlamendi vahel eelmisel nädalal detailsemalt kokku lepitud rahastuspakett pidi saama riikidel lõpliku heakskiidu, oli tagumine aeg see peatada. Praeguses etapis vajas kokkulepe veel ühehäälsust, pärast aga oleks selle baasilt saanud otsuseid teha juba häälteenemusega.
"Õigusriigi mehhanismi lõppkokkulepe on selline, et kui Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtetest mittelähtumine tekitab reaalse ohu Euroopa vahendite kasutamise osas, siis on Komisjonil võimalik teha liikmesriikidele ettepanek, osa Euroopa Liidu vahendite külmutamiseks või nende vähendamiseks, mille liikmesriigid peavad kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma," rääkis Kasemets.
Seega kuna edaspidi oleks õigusriigi mehhanismi rakendamisel olnud vaja ainult kvalifitseeritud häälteenamust, siis oligi Ungaril ja Poolal praegu veel võimalik protsess pausile panna, mitte andes oma heakskiitu kogu paketi heakskiitmisele.
Kui kokkulepet enne aastavahetust ei saavutata, siis see ei tähenda, et EL ei saa üldse eelarvet kasutada, vaid siis on võimaik kasutada ainult eelmiseks perioodiks kokku lepitud EL-i vahendeid kuude kaupa. "See muudab kindlasti Europa Liidu poliitikate rahastamise raskemaks," tõdes Kasemets.
Sama rääkis ka Ansip: "Kui 2021. aasta alguseks kokkulepet pole, saab kulutusi teha 1/12 kaupa. See tähendab halduskulusid, põllumajanduspoliitikat ja kriisiabi. Aga uusi kulutusi vastu võtta ei saa. Taastefond jääb seisma ja ka eelarvet saab väga limiteertitult kasutada, uusi projekte algatada ei saa," rääkis ta.
"Netosaajatele on see väga koormav," tõdes Ansip. | EL-i eelarve ummikseis võib tuua viivituse euroraha väljamaksmisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Otseselt ei saa rääkida, et keegi saab vähem vahendeid. Pigem on küsimus selles, kui kiiresti uued eelarvelised vahendid riikideni jõuavad. On oht, et rahade kasutamise protsess lükkub edasi, kui seda kokkulepet kiiresti ei sünni," ütles Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Keit Kasemets teisipäeval ERR-ile.
Ungari ja Poola keeldusid esmaspäeval andmast heakskiitu Euroopa Liidu seitsmeaastasele eelarveraamistikule (MFF), mille suurus on 1,1 triljonit eurot ja sellega seotud 750 miljardi eurosele majanduse taastepaketile, mis peaks aitama ühenduse koroonakriisist räsitud majanduse jalule tõsta. Väljaanne Politico tõdes teisipäeval, et Poola ja Ungari käitumine on viinud Euroopa Liidu kriisi.
"Pärast seda, kui nõukogu ehk siis liikmesriigid ja Euroopa Parlament omavahel on selles sõnastuses kokku leppinud - seda kompromissi räägiti läbi kuid - siis nüüd kahtlemata on olukord keeruline, sest aega algusesse tagasi minna enam ei ole ja tuleb praeguses hetkes leida lahendus, mis kõikidele osapooltele sobiks," ütles Kasemets.
Kasemets avaldas lootust, et Euroopa Liit siiski suudab leida lahenduse veel enne aastavahetust, sest uus eelarve peaks hakkama kehtima 1. jaanuaril.
"Ma väga loodan, et kokkulepe ikkagi sõlmitakse, sest need vahendid on vajalikud liikmesriikide majandustele ja tegelikult ka Poola ja Ungari, mis on tänase vastasseisu taga, on ise riigid, mis saavad EL-i vahendeid palju rohkem, kui Euroopa Liidu eelarvesse maksavad," rääkis Kasemets.
Komisjoni esinduse juht avaldas lootust, et vahest juba neljapäev, kui liikmesriikide valitsusjuhid peavad oma tavapärase kohtumise, toob suuremat selgust.
Ratas: EL-i eelarves on kiiresti vaja kokkuleppele jõuda
Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-ile, et Poola ja Ungariga on vaja kiiresti kokkuleppele jõuda.
"Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa jätkab tööd selle nimel, et jõuda Poola ja Ungariga kompromissini õigusriigi mehhanismi puudutavas küsimuses. Loodan, et selleni jõutakse võimalikult kiiresti," sõnas Ratas.
"Praeguses kriisiolukorras, kus Euroopa riike on tabanud koroonaviiruse teine laine, on väga vaja kiiret kokkulepet Euroopa Liidu tulevases eelarves ja taaskäivitamise kavas ning alustada selle elluviimist," lisas ta.
Peaministri sõnul on eelarve ja taaskäivitamise kava kokkulepe hädavajalik Euroopa ja ka Eesti inimeste kindlustundele ja heaolule ning see võimaldab kriisile ühtselt ja kiiresti vastata.
"Seda on vaja selleks, et Euroopa riigid saaksid ületada tervisekriisi tagajärjel tekkinud majandusraskused, mis on koos tööpuuduse kasvuga katsumus nii inimeste, ettevõtete kui ka liikmesriikide jaoks. Olen kindel, et kõik mõistavad seda ja töötavad selle kokkuleppe nimel."
Ansip: kes lõhub, peab ka parandama
Euroopa Parlamendi liige ja endine peaminister Andrus Ansip rääkis teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis +", et Euroopa Liidus oodatakse käitumist, mille kohaselt see, kellele mõni algatus ei sobi, peab pakkuma välja oma lahenduse. "Kehtib põhimõte, et need, kes asja ära lõhkusid, parandagu see ka ära," rääkis Ansip.
Ta avaldas ka lootust, et võib-olla arutavad liikmesriigid uut olukorda juba neljapäeval. Aga selleks peab Ungari välja pakkuma oma lahenduse, tõdes Ansip.
Euroopa Parlamendi saadiku sõnul võis praeguse olukorra põhjuseks olla see, et kui juulis liikmesriigid eelarves ja taasterahastus kokku leppisid ning selle kasutamise õigusriigi nõuete järgimisega sidusid, siis Ungari ja Poola tõlgendasid kokkulepet teisiti kui muud riigid.
Rahandusministeerium: usume eesistuja võimekusse olukord lahendada
Rahandusministeeriumi hinnangul on Euroopa Liidu nõukogu eesistuja austanud Euroopa Parlamendiga läbirääkides juuli ülemkogul eelarvekaitse valdkonnas kokkulepitut.
"Eestile on väga oluline EL-i eelarvevahendite heaperemehelik kasutamine. Niisamuti nagu siseriiklike vahendite heaperemehelik kasutamine," märkis ministeerium.
"Veel ei ole siiski põhjust arvata, et sel aastal kokkuleppele ei jõutagi. EL-i nõukogu eesistuja jätkab kindlasti diplomaatilisi pingutusi. Järgmistest sammudest ei ole veel teavitatud, kuid võimalik, et tekib vajadus uueks aruteluks riigipeade tasandil ülemkogul. Kui nõukogu suudab jõuda ühehäälse kokkuleppeni EL-i eelarve kaitsmise tingimuslikkuse küsimuses, peab sellele toetuse andma ka Euroopa Parlament. Usume EL-i nõukogu eesistuja võimekusse keeruline olukord lahendada".
Ungaril ja Poolal oli viimane võimalus pidurit tõmmata
Kasemets selgitas, et praegune hetk, kus juulis Euroopa Ülemkogul liikmesriikide juhtide kokku lepitud eelarve ja taasterahastu üldpõhimõtted ning eesistujariigi Saksamaa ja Euroopa Parlamendi vahel eelmisel nädalal detailsemalt kokku lepitud rahastuspakett pidi saama riikidel lõpliku heakskiidu, oli tagumine aeg see peatada. Praeguses etapis vajas kokkulepe veel ühehäälsust, pärast aga oleks selle baasilt saanud otsuseid teha juba häälteenemusega.
"Õigusriigi mehhanismi lõppkokkulepe on selline, et kui Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtetest mittelähtumine tekitab reaalse ohu Euroopa vahendite kasutamise osas, siis on Komisjonil võimalik teha liikmesriikidele ettepanek, osa Euroopa Liidu vahendite külmutamiseks või nende vähendamiseks, mille liikmesriigid peavad kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma," rääkis Kasemets.
Seega kuna edaspidi oleks õigusriigi mehhanismi rakendamisel olnud vaja ainult kvalifitseeritud häälteenamust, siis oligi Ungaril ja Poolal praegu veel võimalik protsess pausile panna, mitte andes oma heakskiitu kogu paketi heakskiitmisele.
Kui kokkulepet enne aastavahetust ei saavutata, siis see ei tähenda, et EL ei saa üldse eelarvet kasutada, vaid siis on võimaik kasutada ainult eelmiseks perioodiks kokku lepitud EL-i vahendeid kuude kaupa. "See muudab kindlasti Europa Liidu poliitikate rahastamise raskemaks," tõdes Kasemets.
Sama rääkis ka Ansip: "Kui 2021. aasta alguseks kokkulepet pole, saab kulutusi teha 1/12 kaupa. See tähendab halduskulusid, põllumajanduspoliitikat ja kriisiabi. Aga uusi kulutusi vastu võtta ei saa. Taastefond jääb seisma ja ka eelarvet saab väga limiteertitult kasutada, uusi projekte algatada ei saa," rääkis ta.
"Netosaajatele on see väga koormav," tõdes Ansip.
### Response:
EL-i eelarve ummikseis võib tuua viivituse euroraha väljamaksmisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepi alistas belglanna Maryna Zanevska (WTA 258.) kolmesetilises mängus tulemusega 6:2, 4:6, 7:5. Kaks tundi ja 23 minutit kestnud kohtmise jooksul servis eestlanna ühe ässa ja tegi kaks topeltviga. Belglanna samad näitajad olid vastavalt kaks ja viis. Kanepi on nüüd järjest võitnud kuus mängu, mäletatavasti võitis ta oktoobri lõpus ITF-i turniiri Istanbulis.
Teises ringis kohtub esimese asetusega Kanepi kas šveitslanna Conny Perrini (WTA 269.) või Argentina tennisisti Paula Ormaecheaga (WTA 279.).
Kanepi eesmärk on tagada koht Austraalia lahtiste põhitabelis. Kuigi praeguse seisuga on see sisuliselt kindel, siis igaks juhuks püüab ta sel nädalal Las Palmases punktilisa. | Kanepi alustas turniiri Las Palmases raske võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepi alistas belglanna Maryna Zanevska (WTA 258.) kolmesetilises mängus tulemusega 6:2, 4:6, 7:5. Kaks tundi ja 23 minutit kestnud kohtmise jooksul servis eestlanna ühe ässa ja tegi kaks topeltviga. Belglanna samad näitajad olid vastavalt kaks ja viis. Kanepi on nüüd järjest võitnud kuus mängu, mäletatavasti võitis ta oktoobri lõpus ITF-i turniiri Istanbulis.
Teises ringis kohtub esimese asetusega Kanepi kas šveitslanna Conny Perrini (WTA 269.) või Argentina tennisisti Paula Ormaecheaga (WTA 279.).
Kanepi eesmärk on tagada koht Austraalia lahtiste põhitabelis. Kuigi praeguse seisuga on see sisuliselt kindel, siis igaks juhuks püüab ta sel nädalal Las Palmases punktilisa.
### Response:
Kanepi alustas turniiri Las Palmases raske võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Odav, hügieeniline 1 ja mugav. T-särki kantakse sõltumata kultuurilisest taustast, soost, etnilisest kuuluvusest ja sissetulekust. Sootunnusteta T-särki peetaksegi sageli üheks kõige demokraatlikumaks rõivaesemeks, kuna see on võrreldes teiste igapäevaste kultuuriobjektidega väga ambivalentne. Tavaline, ent silmapaistev, odav, ent kulukas, igav, ent huvipakkuv, demokraatlik, ent domineeriv, jätkusuutlik, ent hävituslik. Nii lihtsas ja igapäevases kehakattes, nagu seda on T-särk, avaldub tänapäeva ühiskonna mitmetahuline probleemide rägastik.
19. sajandil toimus tekstiilivaldkonnas tänu tööstusliku õmblusmasina kasutuselevõtule ja Ameerika puuvillaistanduste laienemisele murrang. Standardiseeritud ja ühtlustunud riided levisid nüüd kiiremas tempos kui kunagi varem. Argisest alussärgist sai kiiresti üks moemaailma enim kantud objekt, pakkudes inimestele odavat ja lihtsat vahendit poliitiliste ja kaubanduslike sõnumite väljendamiseks. T-särk tuli, et jääda.
T-särk annab hääletutele hääle
1950. aastate lõpuks ja 1960. aastate alguseks oli T-särk leidnud keskse koha protestijate ja aktivistide riidekapis. Vietnami sõja, naiste õiguste, energiatööstuse kriitika ja muuga seotud liikumised kasutasid T-särgi kommunikatiivset võimet oskuslikult ära tagaplaanile surutud häälte maksmapanekuks. Privaatsest alusriidest sai sotsiaalsel võitlusväljal lihtsasti kättesaadav valjuhääldi ja avaliku ruumi lahutamatu osa. Kriitiliste sõnumitega varustatuna muutus see üheks protesti- ja vastupanukultuuri võtmeobjektiks, mis saavutas sealses moearsenalis demokraatliku ja emantsipeeriva jõu.
Üks märgilisim näide T-särgi poliitilisest võitlusvalmidusest on briti disaineri Katharine Hamnetti 1984. aastal kohtumisel peaminister Margaret Thatcheriga kantud tuumarelvastumisvastane T-särk sõnumiga "58% don't want perishing" ehk "58% ei taha hukkuda". Hamnett on kirjeldanud, kuidas ta valmistas särgi vahetult enne kohtumisele minekut üsna spontaanselt. 2
Sarnase näitena peaks tooma president Kersti Kaljulaidi kirjaga "Sõna on vaba" pusa kandmise riigikogus. Selles tegevuses ei väljendu kindlasti sotsiaalne lõhestamine, kultuuritus ega ametialase väärikuse puudumine, nagu mõned uudisteportaalid seda vahendasid 3, vastupidi, kõrge riigiesindaja positsioonilt poliitilise sõnumi edastamine sarnaneb Hamnetti ajaloolise teoga. Kaljulaidi ja Hamnetti tegevus peegeldab vastuseisu demokraatlike vabaduste ja väärtuste tasalülitamisele ning osutab kriitilist tähelepanu poliitilise võimu ehk riigi jõu kuritarvitamisele rahva üle.
Kaubanduslik võimu tasalülitamine
Sarnaselt sotsiaalse ja poliitilise väljaga kasutab T-särki oskuslikult ära ka elitaarne moeväli. Töölisklassi alusriietusest moelavadele murdnud rõivas hakkas näiteks Vivienne Westwoodi ikoonilistes kollektsioonides kandma poliitilisi hüüdlauseid, punkkultuurist inspireeritud riided väljendasid mässumeelsust ja vastupanu moevälja sees. Mis moel erinevad aga 1970. aastate protestidelt tuntud võimuvastased sõnumid punkarite või feministide T-särkidel H&Mi kollektsioonis "Unemployed", Westwoodi "Only Anarchist are Pretty" või Diori "We Should All Be Feministsis" esitatud sarnastest sõnumitest?
Kui Vivienne Westwood ja Malcolm McLaren 1970. aastate lõpus punkliikumisega seostatavad elemendid moelavadele tõid, jäädvustasid ja omastasid nad pungi reaktsioonilisuse, viies selle moekaubana turule. Nad fikseerisid punkliikumise tunnusmärgid populaarkultuuris, kuigi pungi üheks olulisimaks tunnuseks on peetud fikseeritud tunnuste puudumist. Ka naiste vabastusliikumiselt võeti väga suurel kiirusel üle nende esteetiline külg, poliitiline sõnum suruti tagaplaanile ja selle reaktsiooniline jõud tasalülitati. Selles ehk seisnebki emantsipeeriva moe dialektika: selle massidesse jõudmine ja kaubastumine ning vastupanu potentsiaal on üksteisest sõltuvad ning vajavad ja hävitavad üksteist samal määral. 4
Sõnum T-särgil on nähtav ja vahetu, sõnumi edastamine toimub ühesuunaliselt ja löövalt, märksa keerulisem on näha selle varju jäävat sünget poolt. Stockmannis rippuv Gapi "Love Your Earth", Prabal Gurungi 160-eurone T-särk "I Am an Immigrant" või Balenciaga 1600-eurone kufiia (araabia meeste traditsiooniline peakate – toim.) depolitiseerivad olulisi poliitilisi vastupanuliikumisi ja nende sõnumeid. Olgugi et reprodutseerimisel on demokraatlik alatoon, ei tohiks seda demokraatlikkusega segi ajada. Kuid see pole ainus langus, mida see endaga kaasa toob. Veelgi olulisem ja kaalukam on tuua välja nende tootmise ja tarbimise tagajärjed loodusele ning teistele kultuuridele.
Millest vabastav T-särk koosneb?
T-särk on valmistatud peamiselt puuvillast. Ameerika on üks suurim puuvilla kasvataja, Hiina ja India on ühed suurimad puuvilla töötlejad, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa on ühed suurimad puuvillast toodete tarbijad ja Mosambiik on üks suurim läänemaailma tekstiiliprügikast.
Igal aastal müüakse umbes kaks miljardit T-särki. 5 Ühe puuvillase särgi tootmiseks kulub umbes 2700 liitrit vett, mis tähendab seda, et T-särkide valmistamiseks kulub aastas ligikaudu 5,4 triljonit liitrit vett 6, perioodil 2009–2014 kasvas T-särkide tootmine maailmas 24%, veepuuduses elab maailmas 11. oktoobri seisuga ligikaudu 2,6 miljardit inimest ja lapstööjõudu ekspluateerides on tehtud sel aastal 247 miljonit tundi tööd. 7 Need pea hoomamatud ja absurdselt suured numbrid annavad aimu moetööstuse loodusliku ja sotsiaalse jalajälje tõsidusest. T-särkide tootmiseks vajaminevad ressursid ja nende töötlemine on üks maailma jätkusuutlikkuse suurimaid koormaid.
T-särgis ilmneb moevälja paradoksaalsus: see võimaldab ühtsustunnet ja kordumatut ainulaadsust, see annab hääletule hääle, kuid moevälja turumajanduslik eesmärk on kasvatada nõudlust oma toodete järele. Aga ka selles paratamatuses paistab mõni vastuoluline valguskiir.
Taaskasutuse eksport-import
Ilmselt kõige populaarsem ja levinum suund T-särkide jätkusuutlikumaks muutmisel on taaskasutus, mis paistab esmapilgul hea lahendus ebavõrdsuse, vaesuse ja tarbimise vähendamiseks: uusi riideid ei toodeta, inimesed kannavad riideid, mida keegi on juba kandnud, rõivaste eluiga pikeneb ja tekib vähem rõivaprügi, loodus puhkab. Ühesõnaga, T-särkide taaskasutamisel tekitatakse tunduvalt vähem kahju kui nende tootmisel. Kas vähenev tootmine ja alternatiivne tarbimine pakuvad süsteemsetele probleemidele lahendust?
Taaskasutatud riiete rahvusvaheline turg on viimase 20 aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud ning mitmed Aafrika ja Aasia riigid on kasutatud riiete importimise peatanud. 8 Eestiski tuntud ettevõtetest suurim kasutatud riiete müüja on Humana rahvusvaheline kett. Humana kogub lisaks Eestile ka teistes Euroopa riikides riideid konteineritesse, sorteerib need, jaotab need Euroopas laiali ja saadab seejärel Euroopas kõrvale või üle jäänud riided konteineritega Aafrika riikidesse, kus need endale läbi taas- ja taastaaskasutuse uue elu leiavad. 9 Aafrika üks suurimaid taaskasutatud riiete importijaid on Mosambiik ja lõviosa Mosambiigi suurima turu Xipamanine toodangust moodustab T-särkidega kauplemine.[10]
Taaskasutuse pahupool on tasahiiliv. Esiteks, sinna jõudvad riided on kasumlikud ja tulusad Euroopa ettevõtetele, kuid jätavad suurema osa kohalikest kaubitsejatest tööta või ilma kasumi teenimise võimalusest, lülitades olemasolevad kaubitsejad konkureerivast süsteemist välja. 11 Teiseks, rahvusvaheline rõivaturg loob kohalike inimeste seas arusaama, nagu nad oleksid osa glamuursest tarbimisväljast, kuid tegelikkuses jõuavad nendeni vaid moest väljas kaltsud ja arenenud maailma ülejäägid. Vaba maailma arenguteni jõudmise asemel varjutab taaskasutusturu emantsipeeriv illusioon nende materiaalset mahajäämust ja puudusi. 12 Miljonid aafriklased, kellel ei ole T-särkidest mingit puudust, ei leia, et riiete annetamine kuidagi nende probleeme lahendaks. Irooniline on see, et suur osa Aafrika enda rõivatööstusest kukkus taaskasutatud riiete suure impordi tõttu 1980. aastatel kokku. Keenia ajakirjanik Rasna Warah on olukorda kommenteerides arvanud, et pikas perspektiivis võib abi muutuda Aafrika riikide arengu mahajäämuse nurgakiviks. 13 Aafrikast on saanud planeedi suurim prügimägi.
Roheline tootmine ja uued suunad
Paljud suurettevõtted on aru saanud, et jätkusuutlikkus ja roheline tootmine on nende tegevuse jaoks hädavajalikud. H&Mi kollektsioon "Conscious" moodustab imepisikese osa kogu H&Mi tootmissüsteemist, kuid aitab kasvatada märgatavalt nende majanduslikku konkurentsivõimet, omistades nende tegevusele ökopositiivse kuvandi. Jätkusuutlikkus, roheline tootmine, orgaaniline puuvill ja looduses pildistatud reklaamfotod on kõigest kate H&Mi jätkusuutmatu tootmise varjamiseks. Tohutu kogus riideid, mida ettevõte toodab, tekitab pöördumatut kahju planeedile ja inimestele.
Moetööstuses võivad roheline, ökoloogiline, mahe ja alternatiivsed materjalid olla ostlemise jätkamise alibiks. Prantsuse psühhoanalüütik ja turundaja Clotaire Rapaille on võrrelnud ostmise ja ostlemise erinevust. Ostmist võiks mõista kui praktilist vajadust lahendada praktiline probleem (mu viimane T-särk kadus ära, ma pean uue särgi ostma), ostlemisel tegeleb inimene aga alateadlikult eneseväljenduse ja minapildi kujundamisega. 14 Ostlemine sarnaneb avastamise, uute kohtumiste ja üllatumisega, kuid needsamad tunded saatsid ka Euroopa koloniaalretki Aafrikasse 15.–19. sajandil, mil pandi paika see, mis riigid dikteerivad maailma kultuuri- ja geopoliitikat.
Abipaketina konteinerisse pakitud T-särkide lademed, mis Mosambiiki sõidutatakse, ei kanna endaga saajate jaoks kaasas vabadust oma minapilti kujundada, nagu seda teevad ökoloogiline ostlemine ja kauplemine, vaid taasloovad ja kinnitavad jätkusuutlikkuse loosungi all sajanditepikkust alluvussuhet ja globaalse lõuna teisesust. Ökoloogiline ostlemine moeväljal pakub mugavat alibit jätkusuutmatu T-särgi ostmiseks ja kinnitab tarbijale tema tegevuse hädavajalikkust.
Kokkuvõte
T-särk ja selle levik kannavad ning on ajalooliselt kandnud emantsipatsiooni potentsiaali. T-särk võib aidata anda hääletule hääle ja valgustada olulisi ühiskondlikke valupunkte. Selles on siiani olemas tugev demokraatlik alge ja võime seda esile kutsuda. Sellest hoolimata ei ole suurem osa poliitilise sõnumiga või eetilist kuvandit loovatest T-särkidest seda kindlasti mitte (näiteks Kaljulaidi kantud pusa oli seda edukalt, ilmselt ainsana kõikide #muhoovi pusade seast minevikus ja tulevikus). Need ei erine paljus 19. sajandil ja sellele eelnenud perioodil Euroopas massiliselt levinud primitiivsetest kultuuriobjektidest. Tähendusest tühjaks toodetud T-särgid demonstreerivad kultuurilist, sotsiaalset, majanduslikku ja ökoloogilist domineerimist ning omastamist. Kaubastatud vastupanuliikumised ja jätkusuutlikkust kultiveeriv mood peavad mõtlema juba praegu tõsiselt sellele, mida lahinguväljale minnes ikkagi selga panna.
1 19. sajandi lõpus toimus meditsiiniteaduses murrang haiguste leviku mõistmisel. Sellega kaasnes laiulatuslik ühiskondliku tähelepanu pööramine isiklikule puhtusele ja bakterite levikule. Sel perioodil kasvas märgatavalt lihtsalt pestavate alussärkide (hilisem T-särk) kandmine. Charpy, M. 2014. How Things Shape Us. Material Culture and Identity in the Industrial Age. – Writing Material Culture History, lk 422.
2 Intervjuu Katharine Hamnettiga: Mower, S. 2017. Katharine Hamnett, London's Activist Fashion Warrior, Is Back With a Sustainable Buy-Now Collection. – Vogue, 01.09.
3 Lõhestajast president ei saa olla trendilooja – või siis on tegu äraspidise trendiga. – Uued Uudised, 09.12.2019; Vooglaid, V. 2019. Dressipluusiga parlamendi ees käiv president häbistab Eesti Vabariiki. – Objektiiv, 30.04.
4 Davis, F. 1992. Fashion, Culture and Identity, lk 161–162.
5 Miljardärile Amancio Ortegale kuuluv Inditex on maailma suurim moekaubandusega tegelev ettevõte, mille alla kuuluvad sellised brändid nagu Zara, Pull&Bear, Massimo Dutti, Bershka, Stradivarius jne. T-särgid on selle ja väga paljude teiste kiir- ja kõrgmoe brändide suurim müüginumber.
6 Võrdluseks võiks tuua, et Ülemiste järves on ligikaudu 24 triljonit liitrit vett, T-särke saaks Ülemiste järve veest valmistada viis aastat, siis oleksime põhimõtteliselt kuival.
7 Andmed on võetud 12. oktoobril portaalist The World Counts.
8 Warkentin, N. 2019. Slow fashion: How green is a T-Shirt from the discounter? – Sanvt Journal, 09.09.
9 HUMANA Sustainability Report, 2013.
10 Brooks, A. R. 2012. Inequality in the Transnational Second-hand Clothing Trade in Mozambique.
11 Samas, lk 146–147.
12 Samas, lk 179.
13 Wadhams, N. 2010. Bad Charity? (All I Got Was This Lousy T-Shirt!) – Time, 12.05.
14 Rapaille, C. 2007. The Culture code: An Ingenious Way To Understand Why People Around the World Live and Buy As They Do, lk 156–158. | Sten Ojavee. T-särgi lihtsus ja raskus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Odav, hügieeniline 1 ja mugav. T-särki kantakse sõltumata kultuurilisest taustast, soost, etnilisest kuuluvusest ja sissetulekust. Sootunnusteta T-särki peetaksegi sageli üheks kõige demokraatlikumaks rõivaesemeks, kuna see on võrreldes teiste igapäevaste kultuuriobjektidega väga ambivalentne. Tavaline, ent silmapaistev, odav, ent kulukas, igav, ent huvipakkuv, demokraatlik, ent domineeriv, jätkusuutlik, ent hävituslik. Nii lihtsas ja igapäevases kehakattes, nagu seda on T-särk, avaldub tänapäeva ühiskonna mitmetahuline probleemide rägastik.
19. sajandil toimus tekstiilivaldkonnas tänu tööstusliku õmblusmasina kasutuselevõtule ja Ameerika puuvillaistanduste laienemisele murrang. Standardiseeritud ja ühtlustunud riided levisid nüüd kiiremas tempos kui kunagi varem. Argisest alussärgist sai kiiresti üks moemaailma enim kantud objekt, pakkudes inimestele odavat ja lihtsat vahendit poliitiliste ja kaubanduslike sõnumite väljendamiseks. T-särk tuli, et jääda.
T-särk annab hääletutele hääle
1950. aastate lõpuks ja 1960. aastate alguseks oli T-särk leidnud keskse koha protestijate ja aktivistide riidekapis. Vietnami sõja, naiste õiguste, energiatööstuse kriitika ja muuga seotud liikumised kasutasid T-särgi kommunikatiivset võimet oskuslikult ära tagaplaanile surutud häälte maksmapanekuks. Privaatsest alusriidest sai sotsiaalsel võitlusväljal lihtsasti kättesaadav valjuhääldi ja avaliku ruumi lahutamatu osa. Kriitiliste sõnumitega varustatuna muutus see üheks protesti- ja vastupanukultuuri võtmeobjektiks, mis saavutas sealses moearsenalis demokraatliku ja emantsipeeriva jõu.
Üks märgilisim näide T-särgi poliitilisest võitlusvalmidusest on briti disaineri Katharine Hamnetti 1984. aastal kohtumisel peaminister Margaret Thatcheriga kantud tuumarelvastumisvastane T-särk sõnumiga "58% don't want perishing" ehk "58% ei taha hukkuda". Hamnett on kirjeldanud, kuidas ta valmistas särgi vahetult enne kohtumisele minekut üsna spontaanselt. 2
Sarnase näitena peaks tooma president Kersti Kaljulaidi kirjaga "Sõna on vaba" pusa kandmise riigikogus. Selles tegevuses ei väljendu kindlasti sotsiaalne lõhestamine, kultuuritus ega ametialase väärikuse puudumine, nagu mõned uudisteportaalid seda vahendasid 3, vastupidi, kõrge riigiesindaja positsioonilt poliitilise sõnumi edastamine sarnaneb Hamnetti ajaloolise teoga. Kaljulaidi ja Hamnetti tegevus peegeldab vastuseisu demokraatlike vabaduste ja väärtuste tasalülitamisele ning osutab kriitilist tähelepanu poliitilise võimu ehk riigi jõu kuritarvitamisele rahva üle.
Kaubanduslik võimu tasalülitamine
Sarnaselt sotsiaalse ja poliitilise väljaga kasutab T-särki oskuslikult ära ka elitaarne moeväli. Töölisklassi alusriietusest moelavadele murdnud rõivas hakkas näiteks Vivienne Westwoodi ikoonilistes kollektsioonides kandma poliitilisi hüüdlauseid, punkkultuurist inspireeritud riided väljendasid mässumeelsust ja vastupanu moevälja sees. Mis moel erinevad aga 1970. aastate protestidelt tuntud võimuvastased sõnumid punkarite või feministide T-särkidel H&Mi kollektsioonis "Unemployed", Westwoodi "Only Anarchist are Pretty" või Diori "We Should All Be Feministsis" esitatud sarnastest sõnumitest?
Kui Vivienne Westwood ja Malcolm McLaren 1970. aastate lõpus punkliikumisega seostatavad elemendid moelavadele tõid, jäädvustasid ja omastasid nad pungi reaktsioonilisuse, viies selle moekaubana turule. Nad fikseerisid punkliikumise tunnusmärgid populaarkultuuris, kuigi pungi üheks olulisimaks tunnuseks on peetud fikseeritud tunnuste puudumist. Ka naiste vabastusliikumiselt võeti väga suurel kiirusel üle nende esteetiline külg, poliitiline sõnum suruti tagaplaanile ja selle reaktsiooniline jõud tasalülitati. Selles ehk seisnebki emantsipeeriva moe dialektika: selle massidesse jõudmine ja kaubastumine ning vastupanu potentsiaal on üksteisest sõltuvad ning vajavad ja hävitavad üksteist samal määral. 4
Sõnum T-särgil on nähtav ja vahetu, sõnumi edastamine toimub ühesuunaliselt ja löövalt, märksa keerulisem on näha selle varju jäävat sünget poolt. Stockmannis rippuv Gapi "Love Your Earth", Prabal Gurungi 160-eurone T-särk "I Am an Immigrant" või Balenciaga 1600-eurone kufiia (araabia meeste traditsiooniline peakate – toim.) depolitiseerivad olulisi poliitilisi vastupanuliikumisi ja nende sõnumeid. Olgugi et reprodutseerimisel on demokraatlik alatoon, ei tohiks seda demokraatlikkusega segi ajada. Kuid see pole ainus langus, mida see endaga kaasa toob. Veelgi olulisem ja kaalukam on tuua välja nende tootmise ja tarbimise tagajärjed loodusele ning teistele kultuuridele.
Millest vabastav T-särk koosneb?
T-särk on valmistatud peamiselt puuvillast. Ameerika on üks suurim puuvilla kasvataja, Hiina ja India on ühed suurimad puuvilla töötlejad, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa on ühed suurimad puuvillast toodete tarbijad ja Mosambiik on üks suurim läänemaailma tekstiiliprügikast.
Igal aastal müüakse umbes kaks miljardit T-särki. 5 Ühe puuvillase särgi tootmiseks kulub umbes 2700 liitrit vett, mis tähendab seda, et T-särkide valmistamiseks kulub aastas ligikaudu 5,4 triljonit liitrit vett 6, perioodil 2009–2014 kasvas T-särkide tootmine maailmas 24%, veepuuduses elab maailmas 11. oktoobri seisuga ligikaudu 2,6 miljardit inimest ja lapstööjõudu ekspluateerides on tehtud sel aastal 247 miljonit tundi tööd. 7 Need pea hoomamatud ja absurdselt suured numbrid annavad aimu moetööstuse loodusliku ja sotsiaalse jalajälje tõsidusest. T-särkide tootmiseks vajaminevad ressursid ja nende töötlemine on üks maailma jätkusuutlikkuse suurimaid koormaid.
T-särgis ilmneb moevälja paradoksaalsus: see võimaldab ühtsustunnet ja kordumatut ainulaadsust, see annab hääletule hääle, kuid moevälja turumajanduslik eesmärk on kasvatada nõudlust oma toodete järele. Aga ka selles paratamatuses paistab mõni vastuoluline valguskiir.
Taaskasutuse eksport-import
Ilmselt kõige populaarsem ja levinum suund T-särkide jätkusuutlikumaks muutmisel on taaskasutus, mis paistab esmapilgul hea lahendus ebavõrdsuse, vaesuse ja tarbimise vähendamiseks: uusi riideid ei toodeta, inimesed kannavad riideid, mida keegi on juba kandnud, rõivaste eluiga pikeneb ja tekib vähem rõivaprügi, loodus puhkab. Ühesõnaga, T-särkide taaskasutamisel tekitatakse tunduvalt vähem kahju kui nende tootmisel. Kas vähenev tootmine ja alternatiivne tarbimine pakuvad süsteemsetele probleemidele lahendust?
Taaskasutatud riiete rahvusvaheline turg on viimase 20 aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud ning mitmed Aafrika ja Aasia riigid on kasutatud riiete importimise peatanud. 8 Eestiski tuntud ettevõtetest suurim kasutatud riiete müüja on Humana rahvusvaheline kett. Humana kogub lisaks Eestile ka teistes Euroopa riikides riideid konteineritesse, sorteerib need, jaotab need Euroopas laiali ja saadab seejärel Euroopas kõrvale või üle jäänud riided konteineritega Aafrika riikidesse, kus need endale läbi taas- ja taastaaskasutuse uue elu leiavad. 9 Aafrika üks suurimaid taaskasutatud riiete importijaid on Mosambiik ja lõviosa Mosambiigi suurima turu Xipamanine toodangust moodustab T-särkidega kauplemine.[10]
Taaskasutuse pahupool on tasahiiliv. Esiteks, sinna jõudvad riided on kasumlikud ja tulusad Euroopa ettevõtetele, kuid jätavad suurema osa kohalikest kaubitsejatest tööta või ilma kasumi teenimise võimalusest, lülitades olemasolevad kaubitsejad konkureerivast süsteemist välja. 11 Teiseks, rahvusvaheline rõivaturg loob kohalike inimeste seas arusaama, nagu nad oleksid osa glamuursest tarbimisväljast, kuid tegelikkuses jõuavad nendeni vaid moest väljas kaltsud ja arenenud maailma ülejäägid. Vaba maailma arenguteni jõudmise asemel varjutab taaskasutusturu emantsipeeriv illusioon nende materiaalset mahajäämust ja puudusi. 12 Miljonid aafriklased, kellel ei ole T-särkidest mingit puudust, ei leia, et riiete annetamine kuidagi nende probleeme lahendaks. Irooniline on see, et suur osa Aafrika enda rõivatööstusest kukkus taaskasutatud riiete suure impordi tõttu 1980. aastatel kokku. Keenia ajakirjanik Rasna Warah on olukorda kommenteerides arvanud, et pikas perspektiivis võib abi muutuda Aafrika riikide arengu mahajäämuse nurgakiviks. 13 Aafrikast on saanud planeedi suurim prügimägi.
Roheline tootmine ja uued suunad
Paljud suurettevõtted on aru saanud, et jätkusuutlikkus ja roheline tootmine on nende tegevuse jaoks hädavajalikud. H&Mi kollektsioon "Conscious" moodustab imepisikese osa kogu H&Mi tootmissüsteemist, kuid aitab kasvatada märgatavalt nende majanduslikku konkurentsivõimet, omistades nende tegevusele ökopositiivse kuvandi. Jätkusuutlikkus, roheline tootmine, orgaaniline puuvill ja looduses pildistatud reklaamfotod on kõigest kate H&Mi jätkusuutmatu tootmise varjamiseks. Tohutu kogus riideid, mida ettevõte toodab, tekitab pöördumatut kahju planeedile ja inimestele.
Moetööstuses võivad roheline, ökoloogiline, mahe ja alternatiivsed materjalid olla ostlemise jätkamise alibiks. Prantsuse psühhoanalüütik ja turundaja Clotaire Rapaille on võrrelnud ostmise ja ostlemise erinevust. Ostmist võiks mõista kui praktilist vajadust lahendada praktiline probleem (mu viimane T-särk kadus ära, ma pean uue särgi ostma), ostlemisel tegeleb inimene aga alateadlikult eneseväljenduse ja minapildi kujundamisega. 14 Ostlemine sarnaneb avastamise, uute kohtumiste ja üllatumisega, kuid needsamad tunded saatsid ka Euroopa koloniaalretki Aafrikasse 15.–19. sajandil, mil pandi paika see, mis riigid dikteerivad maailma kultuuri- ja geopoliitikat.
Abipaketina konteinerisse pakitud T-särkide lademed, mis Mosambiiki sõidutatakse, ei kanna endaga saajate jaoks kaasas vabadust oma minapilti kujundada, nagu seda teevad ökoloogiline ostlemine ja kauplemine, vaid taasloovad ja kinnitavad jätkusuutlikkuse loosungi all sajanditepikkust alluvussuhet ja globaalse lõuna teisesust. Ökoloogiline ostlemine moeväljal pakub mugavat alibit jätkusuutmatu T-särgi ostmiseks ja kinnitab tarbijale tema tegevuse hädavajalikkust.
Kokkuvõte
T-särk ja selle levik kannavad ning on ajalooliselt kandnud emantsipatsiooni potentsiaali. T-särk võib aidata anda hääletule hääle ja valgustada olulisi ühiskondlikke valupunkte. Selles on siiani olemas tugev demokraatlik alge ja võime seda esile kutsuda. Sellest hoolimata ei ole suurem osa poliitilise sõnumiga või eetilist kuvandit loovatest T-särkidest seda kindlasti mitte (näiteks Kaljulaidi kantud pusa oli seda edukalt, ilmselt ainsana kõikide #muhoovi pusade seast minevikus ja tulevikus). Need ei erine paljus 19. sajandil ja sellele eelnenud perioodil Euroopas massiliselt levinud primitiivsetest kultuuriobjektidest. Tähendusest tühjaks toodetud T-särgid demonstreerivad kultuurilist, sotsiaalset, majanduslikku ja ökoloogilist domineerimist ning omastamist. Kaubastatud vastupanuliikumised ja jätkusuutlikkust kultiveeriv mood peavad mõtlema juba praegu tõsiselt sellele, mida lahinguväljale minnes ikkagi selga panna.
1 19. sajandi lõpus toimus meditsiiniteaduses murrang haiguste leviku mõistmisel. Sellega kaasnes laiulatuslik ühiskondliku tähelepanu pööramine isiklikule puhtusele ja bakterite levikule. Sel perioodil kasvas märgatavalt lihtsalt pestavate alussärkide (hilisem T-särk) kandmine. Charpy, M. 2014. How Things Shape Us. Material Culture and Identity in the Industrial Age. – Writing Material Culture History, lk 422.
2 Intervjuu Katharine Hamnettiga: Mower, S. 2017. Katharine Hamnett, London's Activist Fashion Warrior, Is Back With a Sustainable Buy-Now Collection. – Vogue, 01.09.
3 Lõhestajast president ei saa olla trendilooja – või siis on tegu äraspidise trendiga. – Uued Uudised, 09.12.2019; Vooglaid, V. 2019. Dressipluusiga parlamendi ees käiv president häbistab Eesti Vabariiki. – Objektiiv, 30.04.
4 Davis, F. 1992. Fashion, Culture and Identity, lk 161–162.
5 Miljardärile Amancio Ortegale kuuluv Inditex on maailma suurim moekaubandusega tegelev ettevõte, mille alla kuuluvad sellised brändid nagu Zara, Pull&Bear, Massimo Dutti, Bershka, Stradivarius jne. T-särgid on selle ja väga paljude teiste kiir- ja kõrgmoe brändide suurim müüginumber.
6 Võrdluseks võiks tuua, et Ülemiste järves on ligikaudu 24 triljonit liitrit vett, T-särke saaks Ülemiste järve veest valmistada viis aastat, siis oleksime põhimõtteliselt kuival.
7 Andmed on võetud 12. oktoobril portaalist The World Counts.
8 Warkentin, N. 2019. Slow fashion: How green is a T-Shirt from the discounter? – Sanvt Journal, 09.09.
9 HUMANA Sustainability Report, 2013.
10 Brooks, A. R. 2012. Inequality in the Transnational Second-hand Clothing Trade in Mozambique.
11 Samas, lk 146–147.
12 Samas, lk 179.
13 Wadhams, N. 2010. Bad Charity? (All I Got Was This Lousy T-Shirt!) – Time, 12.05.
14 Rapaille, C. 2007. The Culture code: An Ingenious Way To Understand Why People Around the World Live and Buy As They Do, lk 156–158.
### Response:
Sten Ojavee. T-särgi lihtsus ja raskus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue seaduse, mis kannab Venemaa vilepuhuja Grigori Rodtšenkovi nime, kavatseb allkirjastada president Donald Trump. USA antidopingu agentuuri (USADA) juhi Travis Tygarti sõnul on tegu fenomenaalse sammuga puhtama spordi suunas. Vaatamata sellele tunneb maailma antidopingu agentuur (WADA) uue eelnõu suhtes muret.
Eelnõu, mis võeti vastu ühehäälselt, lubab karistada dopingureegleid rikkunud isikuid kuni ühe miljoni dollari suuruse trahviga (ca 842 000 eurot) või kuni kümneaastase vanglakaristusega.
"Uus seadus on vajalik eelkõige puhaste sportlaste kaitsmiseks ja valemängu peetavate petiste püüdmiseks, kes kahjustavad sporti, sponsoreid ja samuti sportlaseid," ütles Tygart.
WADA tunneb õigustatud muret, sest eelnõu võib õõnestada ülemaailmset dopinguvastast jõupingutust. "See võib viia seaduste kattumiseni, misseab ohtu kõigile maailma sportlastele ühtsete reeglite kehtestamise," avaldas WADA. "Reeglite ühtlustumine on meie programmis kesksel kohal. Kui see pole USA spordi jaoks piisavalt hea, miks peaks kogu maailm uskuma, et see nendele sobib."
Grigori Rodtšenkov on Moskva antidopingulabori endine juht, kes põgenes 2015. aastal Venemaalt USA-sse, kus ta elab praegu tunnistajakaitse programmi raames. Tal olid üksikasjalikud tõendid selle kohta, et Venemaa on riiklikult toetanud dopingu tarvitamist. | USA-s võeti vastu eelnõu, mis lubab karistada dopinguga seotud isikuid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue seaduse, mis kannab Venemaa vilepuhuja Grigori Rodtšenkovi nime, kavatseb allkirjastada president Donald Trump. USA antidopingu agentuuri (USADA) juhi Travis Tygarti sõnul on tegu fenomenaalse sammuga puhtama spordi suunas. Vaatamata sellele tunneb maailma antidopingu agentuur (WADA) uue eelnõu suhtes muret.
Eelnõu, mis võeti vastu ühehäälselt, lubab karistada dopingureegleid rikkunud isikuid kuni ühe miljoni dollari suuruse trahviga (ca 842 000 eurot) või kuni kümneaastase vanglakaristusega.
"Uus seadus on vajalik eelkõige puhaste sportlaste kaitsmiseks ja valemängu peetavate petiste püüdmiseks, kes kahjustavad sporti, sponsoreid ja samuti sportlaseid," ütles Tygart.
WADA tunneb õigustatud muret, sest eelnõu võib õõnestada ülemaailmset dopinguvastast jõupingutust. "See võib viia seaduste kattumiseni, misseab ohtu kõigile maailma sportlastele ühtsete reeglite kehtestamise," avaldas WADA. "Reeglite ühtlustumine on meie programmis kesksel kohal. Kui see pole USA spordi jaoks piisavalt hea, miks peaks kogu maailm uskuma, et see nendele sobib."
Grigori Rodtšenkov on Moskva antidopingulabori endine juht, kes põgenes 2015. aastal Venemaalt USA-sse, kus ta elab praegu tunnistajakaitse programmi raames. Tal olid üksikasjalikud tõendid selle kohta, et Venemaa on riiklikult toetanud dopingu tarvitamist.
### Response:
USA-s võeti vastu eelnõu, mis lubab karistada dopinguga seotud isikuid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokk ütles, et rahanduskomisjon otsustas muudatusettepanekut toetada ning ta on kindel, et 12 miljoni euro suurust kriisiabi põllumajandussektorile on valmis lõpphääletusel toetama kõik riigikogu erakonnad.
"Pandeemia mõjud on jõudnud põllumajandussektorisse ning tugeva hoobi on saanud veise-, sea, lamba- ja kitsekasvatus, piimakarja pidajad ning ka aiandus- ja maheteraviljasektor. Seetõttu eraldamegi kriisi mõjude pehmendamiseks juba käesoleval aastal 12 miljonit eurot," ütles Kokk.
Tema sõnul on kriisiabi tänases olukorras vältimatu ning seda tuleks eelistada üleminekutoetusele (nn Top-Up´i) maksmisele.
"Kriisiabi arvestab valdkondade kaupa põllumajandussektori tekkinud kahjuga ning aitab vähendada kriisi mõjusid ettevõtetele olenemata nende suurusest," ütles Kokk.
Kokk rääkis ERR-ile, et riigieelarve viimane lugemine on plaanitud praeguse seisuga ilmselt 9. detsembril.
Arutelu katuserahade kasutamise ümber läheb tema sõnul lahti järgmise nädala jooksul. "Järgmise nädala lõpuks peavad kõik ettepanekud olema esitatud," lisas Kokk. | Kokk: põllumajandussektorit toetatakse 12 miljoni euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokk ütles, et rahanduskomisjon otsustas muudatusettepanekut toetada ning ta on kindel, et 12 miljoni euro suurust kriisiabi põllumajandussektorile on valmis lõpphääletusel toetama kõik riigikogu erakonnad.
"Pandeemia mõjud on jõudnud põllumajandussektorisse ning tugeva hoobi on saanud veise-, sea, lamba- ja kitsekasvatus, piimakarja pidajad ning ka aiandus- ja maheteraviljasektor. Seetõttu eraldamegi kriisi mõjude pehmendamiseks juba käesoleval aastal 12 miljonit eurot," ütles Kokk.
Tema sõnul on kriisiabi tänases olukorras vältimatu ning seda tuleks eelistada üleminekutoetusele (nn Top-Up´i) maksmisele.
"Kriisiabi arvestab valdkondade kaupa põllumajandussektori tekkinud kahjuga ning aitab vähendada kriisi mõjusid ettevõtetele olenemata nende suurusest," ütles Kokk.
Kokk rääkis ERR-ile, et riigieelarve viimane lugemine on plaanitud praeguse seisuga ilmselt 9. detsembril.
Arutelu katuserahade kasutamise ümber läheb tema sõnul lahti järgmise nädala jooksul. "Järgmise nädala lõpuks peavad kõik ettepanekud olema esitatud," lisas Kokk.
### Response:
Kokk: põllumajandussektorit toetatakse 12 miljoni euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui tavaline Itaalia politseiauto sõidab seda vahemaad viis tundi, siis seekord jõuti kohale kõigest kahe tunniga – Lamborghini keskmine sõidukiirus oli 233 km/h, teatas The Times.
Lamborghinis on spetsiaalne jahutatud pagasiruum, millega saab transportida siirde organeid, plasmat ja vaktsiine.
2018. aastal toimetati Lamborghini politseiautoga kohale 41 organit.
Itaalia politsei teatas võidukalt, et elude päästmiseks pole vaja supervõimeid, vaid hoopis solidaarsust, tehnoloogiat ja efektiivset abi.
"Maanteepolitsei panus on ülitähtis, kuna neerud elavad väljaspool keha kauem ja neid saab seetõttu maanteel transportida," ütles Alessandro Nanni Costa, kes töötab rahvusvahelises doonori siirdamise keskuses. | Itaalia politsei kasutab Lamborghinisid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui tavaline Itaalia politseiauto sõidab seda vahemaad viis tundi, siis seekord jõuti kohale kõigest kahe tunniga – Lamborghini keskmine sõidukiirus oli 233 km/h, teatas The Times.
Lamborghinis on spetsiaalne jahutatud pagasiruum, millega saab transportida siirde organeid, plasmat ja vaktsiine.
2018. aastal toimetati Lamborghini politseiautoga kohale 41 organit.
Itaalia politsei teatas võidukalt, et elude päästmiseks pole vaja supervõimeid, vaid hoopis solidaarsust, tehnoloogiat ja efektiivset abi.
"Maanteepolitsei panus on ülitähtis, kuna neerud elavad väljaspool keha kauem ja neid saab seetõttu maanteel transportida," ütles Alessandro Nanni Costa, kes töötab rahvusvahelises doonori siirdamise keskuses.
### Response:
Itaalia politsei kasutab Lamborghinisid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus esmaspäeval väljaandele Revue Grand Continent antud intervjuus üles looma Euroopa enda kaitsestrateegiat. Macron ütles, et USA austab Euroopat liitlasena vaid siis, kui Euroopal on oma kaitsealane suveräänsus.
"Euroopa strateegilise autonoomia idee läheb liiga kaugele, kui see kasvatab illusiooni, nagu me suudaks NATO ja USA-ta tagada Euroopa julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu," kommenteeris Kramp-Karrenbauer.
Minister lisas, et Euroopal võib võtta aastakümneid aega oma tava- ja tuumajõudude ülesehitamine, mis suudaks kompenseerida USA ja NATO praegust panust Euroopa julgeolekusse.
"Saksamaa ja Euroopa ei suuda end kaitsta Ameerika tuuma- ja tavajõuta. See on lihtsalt fakt," ütles Kramp-Karrenbauer, kes kordas Berliini lubadust panustada ise edaspidi kaitsesse rohkem.
Kaitseministri sõnul panustab USA NATO-s 70 protsenti hädavajalikust sõjalisest võimekusest, näiteks seiresüsteemide, helikopterite, õhutankimise ja satelliitside osas.
Kramp-Karrenbauer ütles, et samuti moodustab USA osa ligi 100 protsenti NATO raketitõrjest ja suure enamuse alliansi tuumaheidutusest. Euroopas on ka Suurbritannial ja Prantsusmaal tuumaarsenal.
Saksamaa ja Prantsusmaa eriarvamus tõusis taas esile EL-i välis- ja kaitseministrite neljapäevase ja reedese kohtumise eel. Kohtumised keskenduvad ilmselt sellele, kuidas Euroopa Liit saaks näidata USA-le, et ta on valmis oma kaitsesse rohkem panustama. USA president Donald Trump on korduvalt kritiseerinud Euroopa riikide kaitsepanust. Mitu Euroopa riiki, nende seas Saksamaa ei panusta praegu vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsevaldkonda, nagu NATO eesmärk nõuab. | Saksa minister: Euroopa vajab julgeolekuks USA-d ja NATO-t veel aastakümneid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus esmaspäeval väljaandele Revue Grand Continent antud intervjuus üles looma Euroopa enda kaitsestrateegiat. Macron ütles, et USA austab Euroopat liitlasena vaid siis, kui Euroopal on oma kaitsealane suveräänsus.
"Euroopa strateegilise autonoomia idee läheb liiga kaugele, kui see kasvatab illusiooni, nagu me suudaks NATO ja USA-ta tagada Euroopa julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu," kommenteeris Kramp-Karrenbauer.
Minister lisas, et Euroopal võib võtta aastakümneid aega oma tava- ja tuumajõudude ülesehitamine, mis suudaks kompenseerida USA ja NATO praegust panust Euroopa julgeolekusse.
"Saksamaa ja Euroopa ei suuda end kaitsta Ameerika tuuma- ja tavajõuta. See on lihtsalt fakt," ütles Kramp-Karrenbauer, kes kordas Berliini lubadust panustada ise edaspidi kaitsesse rohkem.
Kaitseministri sõnul panustab USA NATO-s 70 protsenti hädavajalikust sõjalisest võimekusest, näiteks seiresüsteemide, helikopterite, õhutankimise ja satelliitside osas.
Kramp-Karrenbauer ütles, et samuti moodustab USA osa ligi 100 protsenti NATO raketitõrjest ja suure enamuse alliansi tuumaheidutusest. Euroopas on ka Suurbritannial ja Prantsusmaal tuumaarsenal.
Saksamaa ja Prantsusmaa eriarvamus tõusis taas esile EL-i välis- ja kaitseministrite neljapäevase ja reedese kohtumise eel. Kohtumised keskenduvad ilmselt sellele, kuidas Euroopa Liit saaks näidata USA-le, et ta on valmis oma kaitsesse rohkem panustama. USA president Donald Trump on korduvalt kritiseerinud Euroopa riikide kaitsepanust. Mitu Euroopa riiki, nende seas Saksamaa ei panusta praegu vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsevaldkonda, nagu NATO eesmärk nõuab.
### Response:
Saksa minister: Euroopa vajab julgeolekuks USA-d ja NATO-t veel aastakümneid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa ja Ameerika peavad ühiselt välja töötama uue transatlantilise kokkuleppe. Peame kiiresti meie partnerluse ümber mõtestama, võttes arvesse praegu maailma ümberkujundavaid murranguid. Seejuures tuleb toetuda tugevatele ja pikaajalistele sidemetele, mis meid ühiste väärtuste ja huvide ümber on koondanud.
Prantsusmaa ja Saksamaa soovivad töötada selle nimel üheskoos tulevase USA presidendi Joe Bideni ja asepresidendi Kamala Harrisega, kes jagavad meie veendumust rahvusvahelise partnerluse väärtuse ning Ameerika Ühendriikide ja Euroopa sõpruse osas.
Parandada on palju. Reeglid ja institutsioonid, millest sõltub meie julgeolek ja ühiskonna õitseng, on rünnaku all. Mõlemal pool Atlandi ookeani oodatakse majanduse taastumist. Samas on veel palju teha, et vähendada meie riike eraldavaid lõhesid. Need väljakutsed on meil ühised.
Viimase nelja aasta jooksul on rahvusvaheline olukord pidevalt halvenenud. Joe Bideni presidendiks valimine sillutab teed Atlandi-ülese ühtsuse tugevdamisele, mis aitab vastu astuda autokraatidele ja riikidele, kes püüavad oma võimu kehtestada rahvusvahelist korda ning regionaalset tasakaalu eirates. Oma põhimõtetele kindlaks jäämine ei välista dialoogi ja koostööd.
Ühisrinde moodustamine
Loodame, et Ameerika Ühendriigid ja Venemaa jõuavad kokkuleppele Uue START-leppe pikendamise osas. Oleme omakorda valmis kõigis Euroopa julgeolekuga seotud küsimustes Moskvaga kõnelema ja ootame Venemaalt konstruktiivseid vastuseid. Euroopa Liit peab kõikideks nendeks väljakutseteks valmis olema.
"Samal ajal soovime säilitada vajalikud koostöökanalid Pekingiga, et lahendada Covid-19 pandeemia ja kliimamuutustega seotud väljakutseid."
Teame, et Hiina jääb ka Bideni valitsusajal USA välispoliitika fookusesse. Meie jaoks on Hiina samaaegselt nii partner, konkurent kui ka süsteemne rivaal. Seetõttu on meil huvi moodustada ühisrinne, mille kaudu pragmaatiliselt reageerida Hiina tõusule. Samal ajal soovime säilitada vajalikud koostöökanalid Pekingiga, et lahendada Covid-19 pandeemia ja kliimamuutustega seotud väljakutseid.
See kõik on võimalik ainult siis, kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa teevad koostööd eelkõige inimõiguste, digitaalse taristu ja kaubanduse valdkondades.
Kutsume Ameerika Ühendriike naasma ühise lähenemisviisi juurde Iraani küsimuses. Ühiselt saame tagada, et Iraani tuumaprogrammi kasutatakse ainult rahumeelsetel eesmärkidel, ning vajadusel reageerida Iraanist tulenevatele julgeolekut ja sealset piirkonda puudutavatele teistele väljakutsetele.
Muutunud Euroopa
Samuti peame määratlema ühise lähenemisviisi Türgi käitumise osas, mis tekitab Vahemere idaosas ja ka mujal suuri probleeme. Lõppude lõpuks peame me koos võitlema terrorismi ja radikaliseerumise vastu – nende hädade vastu, mis ohustavad meie julgeolekut ja ühiskonda.
Viimase nelja aasta jooksul on muutunud ka Euroopa: oleme saanud tugevamaks. Praegu ei küsi eurooplased enam pelgalt, mida Ameerika nende heaks teha saab, vaid seda, mida peame ise tegema, et kaitsta oma julgeolekut ja luua tasakaalustatumat transatlantilist partnerlust. Need kaks mõõdet on nüüd lahutamatud.
Oleme viimastel aastatel astunud olulisi samme Euroopa suveräänsuse ülesehitamisel. Arendame ühist kaitse- ja julgeolekuvõimekust, mis tugevdab nii Euroopa Liitu kui ka NATO-t. Sahelist Lähis-Idani, Vahemerest Pärsia laheni võtab Euroopa juba praegu üha suuremat vastutust oma piirkondliku turvalisuse eest.
Mitmepoolsuse tugevdamine
Me jätkame sellel teel. Mõne nädala pärast esitab kõrgetasemeline ekspertide rühm soovitused NATO missioonide läbiviimise tõhustamiseks. Peame seda väga oluliseks, sest see puudutab ka Atlandi-ülese partnerluse tulevikku.
Meie turvalisus sõltub ühistest vastustest 21. sajandi ülemaailmsetele väljakutsetele. Tervitame Joe Bideni sõnumit, et USA liitub taas peagi Pariisi Kliimaleppe ja Maailma Terviseorganisatsiooniga.
Tahame seda näha kui mitmepoolsuse tugevdamise lähtepunktina transatlantilistes suhetes, mis võimaldaks täielikult kooskõlla viia tänaseid ja homseid väljakutseid. See on ainus võimalik hoiak maailmas, kus idee reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast leiab üha enam kritiseerijaid.
Olgu selleks siis vaktsiinide ja ravimite õiglane rahvusvaheline jagamine, milleta me ei saaks üle Covid-19 pandeemiast, või maailmamajanduse taaskäivitamise tagamine – on ülioluline, et Euroopa ja Ameerika Ühendriigid tegutseksid käsikäes.
Koordineeritud lahenduste otsimine
Just nii võime maailmas jääda rahu, stabiilsuse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste valvuriteks. Muidugi teadvustame endale, et me ei nõustu omavahel absoluutselt kõiges ja meil on vaja lahendada vaidlused tariifide, sanktsioonide, maksude ja subsiidiumite üle, mis on viimastel aastatel meie suhteid pingestanud.
Kuid oleme valmis Ameerikaga koostööd tegema, leidmaks koordineeritud lahendusi. Põhimõtteliselt on väljakutse lihtne: anda homsetele eurooplastele ja ameeriklastele vahendid, et saaksime jätkata meid ühendava eluviisi viljelemist ning edendada enam kui kahe sajandi vältel meie ühise horisondi moodustanud individuaalse vabaduse ja kollektiivse progressi püüdlusi.
Kes saaks paremini seda visiooni kanda, kui omavahel veelgi lähedasemad Euroopa ja Ameerika?
Ühisavaldus ilmus algselt väljaannetes Le Monde, Die Zeit ja the Washington Post. | Ühisavaldus. Peame Euroopa ja Ameerika partnerluse ümber mõtestama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa ja Ameerika peavad ühiselt välja töötama uue transatlantilise kokkuleppe. Peame kiiresti meie partnerluse ümber mõtestama, võttes arvesse praegu maailma ümberkujundavaid murranguid. Seejuures tuleb toetuda tugevatele ja pikaajalistele sidemetele, mis meid ühiste väärtuste ja huvide ümber on koondanud.
Prantsusmaa ja Saksamaa soovivad töötada selle nimel üheskoos tulevase USA presidendi Joe Bideni ja asepresidendi Kamala Harrisega, kes jagavad meie veendumust rahvusvahelise partnerluse väärtuse ning Ameerika Ühendriikide ja Euroopa sõpruse osas.
Parandada on palju. Reeglid ja institutsioonid, millest sõltub meie julgeolek ja ühiskonna õitseng, on rünnaku all. Mõlemal pool Atlandi ookeani oodatakse majanduse taastumist. Samas on veel palju teha, et vähendada meie riike eraldavaid lõhesid. Need väljakutsed on meil ühised.
Viimase nelja aasta jooksul on rahvusvaheline olukord pidevalt halvenenud. Joe Bideni presidendiks valimine sillutab teed Atlandi-ülese ühtsuse tugevdamisele, mis aitab vastu astuda autokraatidele ja riikidele, kes püüavad oma võimu kehtestada rahvusvahelist korda ning regionaalset tasakaalu eirates. Oma põhimõtetele kindlaks jäämine ei välista dialoogi ja koostööd.
Ühisrinde moodustamine
Loodame, et Ameerika Ühendriigid ja Venemaa jõuavad kokkuleppele Uue START-leppe pikendamise osas. Oleme omakorda valmis kõigis Euroopa julgeolekuga seotud küsimustes Moskvaga kõnelema ja ootame Venemaalt konstruktiivseid vastuseid. Euroopa Liit peab kõikideks nendeks väljakutseteks valmis olema.
"Samal ajal soovime säilitada vajalikud koostöökanalid Pekingiga, et lahendada Covid-19 pandeemia ja kliimamuutustega seotud väljakutseid."
Teame, et Hiina jääb ka Bideni valitsusajal USA välispoliitika fookusesse. Meie jaoks on Hiina samaaegselt nii partner, konkurent kui ka süsteemne rivaal. Seetõttu on meil huvi moodustada ühisrinne, mille kaudu pragmaatiliselt reageerida Hiina tõusule. Samal ajal soovime säilitada vajalikud koostöökanalid Pekingiga, et lahendada Covid-19 pandeemia ja kliimamuutustega seotud väljakutseid.
See kõik on võimalik ainult siis, kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa teevad koostööd eelkõige inimõiguste, digitaalse taristu ja kaubanduse valdkondades.
Kutsume Ameerika Ühendriike naasma ühise lähenemisviisi juurde Iraani küsimuses. Ühiselt saame tagada, et Iraani tuumaprogrammi kasutatakse ainult rahumeelsetel eesmärkidel, ning vajadusel reageerida Iraanist tulenevatele julgeolekut ja sealset piirkonda puudutavatele teistele väljakutsetele.
Muutunud Euroopa
Samuti peame määratlema ühise lähenemisviisi Türgi käitumise osas, mis tekitab Vahemere idaosas ja ka mujal suuri probleeme. Lõppude lõpuks peame me koos võitlema terrorismi ja radikaliseerumise vastu – nende hädade vastu, mis ohustavad meie julgeolekut ja ühiskonda.
Viimase nelja aasta jooksul on muutunud ka Euroopa: oleme saanud tugevamaks. Praegu ei küsi eurooplased enam pelgalt, mida Ameerika nende heaks teha saab, vaid seda, mida peame ise tegema, et kaitsta oma julgeolekut ja luua tasakaalustatumat transatlantilist partnerlust. Need kaks mõõdet on nüüd lahutamatud.
Oleme viimastel aastatel astunud olulisi samme Euroopa suveräänsuse ülesehitamisel. Arendame ühist kaitse- ja julgeolekuvõimekust, mis tugevdab nii Euroopa Liitu kui ka NATO-t. Sahelist Lähis-Idani, Vahemerest Pärsia laheni võtab Euroopa juba praegu üha suuremat vastutust oma piirkondliku turvalisuse eest.
Mitmepoolsuse tugevdamine
Me jätkame sellel teel. Mõne nädala pärast esitab kõrgetasemeline ekspertide rühm soovitused NATO missioonide läbiviimise tõhustamiseks. Peame seda väga oluliseks, sest see puudutab ka Atlandi-ülese partnerluse tulevikku.
Meie turvalisus sõltub ühistest vastustest 21. sajandi ülemaailmsetele väljakutsetele. Tervitame Joe Bideni sõnumit, et USA liitub taas peagi Pariisi Kliimaleppe ja Maailma Terviseorganisatsiooniga.
Tahame seda näha kui mitmepoolsuse tugevdamise lähtepunktina transatlantilistes suhetes, mis võimaldaks täielikult kooskõlla viia tänaseid ja homseid väljakutseid. See on ainus võimalik hoiak maailmas, kus idee reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast leiab üha enam kritiseerijaid.
Olgu selleks siis vaktsiinide ja ravimite õiglane rahvusvaheline jagamine, milleta me ei saaks üle Covid-19 pandeemiast, või maailmamajanduse taaskäivitamise tagamine – on ülioluline, et Euroopa ja Ameerika Ühendriigid tegutseksid käsikäes.
Koordineeritud lahenduste otsimine
Just nii võime maailmas jääda rahu, stabiilsuse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste valvuriteks. Muidugi teadvustame endale, et me ei nõustu omavahel absoluutselt kõiges ja meil on vaja lahendada vaidlused tariifide, sanktsioonide, maksude ja subsiidiumite üle, mis on viimastel aastatel meie suhteid pingestanud.
Kuid oleme valmis Ameerikaga koostööd tegema, leidmaks koordineeritud lahendusi. Põhimõtteliselt on väljakutse lihtne: anda homsetele eurooplastele ja ameeriklastele vahendid, et saaksime jätkata meid ühendava eluviisi viljelemist ning edendada enam kui kahe sajandi vältel meie ühise horisondi moodustanud individuaalse vabaduse ja kollektiivse progressi püüdlusi.
Kes saaks paremini seda visiooni kanda, kui omavahel veelgi lähedasemad Euroopa ja Ameerika?
Ühisavaldus ilmus algselt väljaannetes Le Monde, Die Zeit ja the Washington Post.
### Response:
Ühisavaldus. Peame Euroopa ja Ameerika partnerluse ümber mõtestama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne seda, kui rahvahääletuse korraldamiseks tarvilik riigikogu otsuse eelnõu jõuab teisele lugemisele, võivad kõik riigikogu liikmed sellele muudatusettepanekuid esitada. Sotsiaaldemokraadid on valmis esitama nii palju muudatusettepanekuid, et kõigi nende läbihääletamine võtaks aastaid.
Obstruktsiooni ehk juntimist ehk otsustava kogu istungite teadlikku venitamist, ehkki palju väiksemas mahus, on kasutanud kõik riigikogu erakonnad. Näiteks Isamaa ja Res Publica Liit esitas 2014. aastal vanemapensionit edasi lükkavale eelnõule 999 muudatusettepanekut. Kõik need pakkusid aastaseks maksuvabaks pensioniks ühe euro võrra erinevat summat.
Toona lahendati olukord nii, et valitsuspartnerid sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond esitasid eelnõu teisele lugemisele läbi valitsuse ja sidusid selle valitsuse usaldushääletusega. Rahvahääletuse eelnõuga nii teha ei saa, sest selle eelnõu peab seaduse järgi tulema riigikogust.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) ütles, et sotside kavandatud ajaloo suurim obstruktsioon oleks löök parlamentaarse demokraatia pihta.
"See tähendaks tegelikult seda, et kogu seadusandlik tegevus saaks aastaks ajaks peatatud ja takistatud," rääkis Põlluaas. "Minu meelest see on juba täielik diversioon ja sabotaaž ja täiesti põhiseadusliku korra kõigutamine. Kuigi niiütelda seaduslikult teel."
Niisiis tuleb koalitsioonipartneritel otsida seaduslikke viise, kuidas obstruktsiooniplaanist mööda minna.
"Ega mingisugust head lahendit ei ole, kuidas sellest üle või ümber saada," tunnistas Põlluaas. "Eks me siin istumegi ja arutame neid variante."
Põlluaas ütles, et kõiki võimalikke lahendusi ei taha ta veel avalikkusele tutvustada, sest muidu võivad oponendid neile omakorda vasturohu leida.
"Üks võimalus, mis mulle praegu meelde tuleb, on see, et referendumi otsus liidetakse mõne muu eelnõuga nii-öelda muudatusettepanekuna kuskil enne teist lugemist ja see läheb nii hääletusele." Põlluaas lisas, et niimoodi teha poleks siiski ilus ja riigikogu heade tavade hulka see ei kuuluks.
Pealegi ei pruugi reeglid seda lubada. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et rahvahääletuse korraldamiseks tuleb esitada otsuse eelnõu. Muudatusettepankust selle paragrahvi juures juttu ei tehta. Ka Põlluaas tõdes, et see võimalus on kõigest üks mõttelõng. "Aga eks selliseid variante tuleb kaaluda."
Üksteist välistavaid ettepanekuid ei saa kokku siduda
Siis, kui muudatusettepanekute sisu on sarnane ja esitaja sama, võib eelnõu arutamist juhtiv komisjon mitu ettepanekut kokku siduda. Sellisel juhul hääletataks neid korraga.
Näiteks 2005. aasta riigieelarve eelnõule esitasid keskerakondlased terve hulga muudatusettepanekuid keskerakondlased. Paljud neist olid identsed, ehk üks tingimus ettepanekute kooshääletamiseks oli täidetud. Aga täpselt samasuguseid ettepanekuid esitasid erinevad keskfraktsiooni liikmed.
Toonane rahanduskomisjon otsustas, et ehkki esitajad on erinevad, võib need ikkagi kokku siduda. Muudatusettepaneku taha kirjutati lihtsalt kõigi samasuguse ettepaneku teinud saadikute nimed. Seda meelt, et niimoodi võib ettepanekuid koos hääletada, oli ka riigikogu juhatus ja parlamendiliikmete küsimustele vastanud õiguskantsler Allar Jõks.
"Teie kaitsete seda seisukohta, et näiteks mina ja minu kolleeg, minu naaber Evelyn Sepp oleme samad," märkis seepeale Mihhail Stalnuhhin. "Palun selgitage, kas poliitiliselt või geneetiliselt või bioloogiliselt."
Allar Jõks selgitas toona, et tema toetub seaduse sellele punktile, mis ütleb, et juhtivkomisjon koostab muudatusettepanekute loetelu, kus on kirjas nii ettepanekute sõnastus, esitaja nimi ning juhtivkomisjoni otsus. Kõik need tingimused olid täidetud.
"Riigikogu kodukord peab seisma hea ka selle eest, et parlament kui kollegiaalorgan ja põhiseaduslik institutsioon saaks täita talle põhiseadusega pandud funktsioone ning rahvaesindajad saaksid teostada rahvalt valimistel saadud mandaati," lisas Jõks oma selgituses. "Põhiseaduse ja riigikogu kodukorra seaduse mõttega ei ole kindlasti kooskõlas olukord, kui on esitatud näiteks 35 ettepanekut ja igaüht neist tuleks hääletada näiteks 21 korral."
Nüüd eesootav olukord on siiski mõnevõrra teistsugune, kui 2004. aasta sügisel. Tõenäoliselt pole sotside esitatud muudatused identsed. Henn Põlluaas ütles siiski, et nüüd kaalutakse ühe variandina sarnaste muudatusettepanekute kokkusidumist.
"Aga samas võib ju apelleerida ka sellele, et nad ei ole sarnased, et nad kõik on erinevad. See on nüüd juriidiline küsimus, kuidas neid käsitleda," tõdes Põlluaas.
Eriti keeruline on koalitsiooni seis siis, kui sotsid pakuvad oma ettepanekutes rahvahääletusele kümneid tuhandeid erinevaid toimumiskuupäevi. Iga muudatusettepanek välistaks sel juhul teised ettepanekud ja sestap neid koos hääletada ei saa.
Henn Põlluaas arutles, et võib-olla õnnestuks kokku siduda kõik ühte kuud puudutavad ettepanekud. Niimoodi jääks hääletustöö kaksteist korda väiksemaks. "Eks see on jälle arutelu küsimus, et kuidas me suudame nad ikkagi selliselt kokku siduda, et seda ei saaks vaidlustada."
Põlluaas: kodukord vajab uuendamist, aga tarvis oleks riigikogu üksmeelt
Kõik need takistused, millega koalitsioon silmitsi seisab, on kirjas riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. Tehniliselt oleks võimalik enne rahvahääletuse küsimust arutada riigikogu kodukorra muutmist.
"Töö- ja kodukorra seadust on ennegi muudetud," märkis Põlluaas. "Kunagi ei olnud näiteks kõnedele ette nähtud piiraega. Ka esimesest vabariigist me teame juhtumeid, kus loeti ette telefoniraamatut, et aega venitada. Ja seesama näide kümnetest tuhandetest muudatusettepanekutest näitab, et töö- ja kodukorra seadus vajab uuendamist."
Põlluaas usub, et obstruktsiooni võimalust ei tohiks opositsioonilt ära võtta. Aga see peab jääma mõistlikkuse piiridesse. "Üks variant on näiteks panna mingisugune ajaline piirang või arvuline piirang nendele ettepanekutele, et nad ei saaks minna täiesti totrateks ja mõttetuteks."
Samas saab ka riigikogu kodu- ja töökorra seadusele esitada lõputult muudatusettepanekuid ja siis ollakse samas patiseisus tagasi. Või mitte päris. Riigikogu kodukorra muutmiseks saab eelnõu esitada ka vabariigi valitsus ja soovi korral selle riigikogus ka valitsuse usaldushääletusega siduda.
"Tegelikult see ei ole ilus ja see ei lähe ka heade tavadega kokku," märkis Põlluaas. "Aga selline obstruktsionism ei lähe ammugi heade tavadega kokku. Nii, et mingisugune lahendus peaks leiduma."
Põlluaas rääkis, et reeglina muudetakse riigikogu kodu- ja töökorra seadust kõigi fraktsioonide üksmeelel.
"Me oleme arutanud riigikogus alati neid muudatusi vanematekogus, mis koosneb juhatusest ja kõikide fraktsioonide esimeestest," selgitas Põlluaas. Ta ütles, et seni on kõik fraktsioonid aru saanud, et ükski koalitsioon pole igavene. "Et need, kes on täna koalitsioonis, võivad tulevikus olla opositsioonis ja vastupidi. Reeglina ongi konsensuslikult võetud need muudatused vastu ja see on kõige parem viis, ma leian."
Läinud nädalal rääkis pikaaegne riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul, et kui koalitsiooni ja opositsiooni vahel tekib patiseis, võib see ka kompromissini viia.
"Sotsiaaldemokraadid on esitanud ka teatud nõudmisi, mille täitmise puhul nad ei esitaks neid 50 000 ettepanekut," ütles Henn Põlluaas. "Need on olnud sellised vastuvõetamatud soovid, millega nad saaksid selle rahvahääletuse pea peale pöörata. Näiteks muuta küsimust."
Põlluaas ütles, et ka see oleks obstruktsionism ja EKRE küsimuse muutmisega nõus ei oleks. Tema loodab, et sotsid oma muudatusettepanekute plaanist lihtsalt loobuks.
"See on selline pahatahtlik asja venitamine, mis peaks küll opositsioonile mõjuma väga halvasti järgmistel valimistel," ennustas Põlluas. | Põlluaas juntimisohust: head lahendust sellest möödaminemiseks veel pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne seda, kui rahvahääletuse korraldamiseks tarvilik riigikogu otsuse eelnõu jõuab teisele lugemisele, võivad kõik riigikogu liikmed sellele muudatusettepanekuid esitada. Sotsiaaldemokraadid on valmis esitama nii palju muudatusettepanekuid, et kõigi nende läbihääletamine võtaks aastaid.
Obstruktsiooni ehk juntimist ehk otsustava kogu istungite teadlikku venitamist, ehkki palju väiksemas mahus, on kasutanud kõik riigikogu erakonnad. Näiteks Isamaa ja Res Publica Liit esitas 2014. aastal vanemapensionit edasi lükkavale eelnõule 999 muudatusettepanekut. Kõik need pakkusid aastaseks maksuvabaks pensioniks ühe euro võrra erinevat summat.
Toona lahendati olukord nii, et valitsuspartnerid sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond esitasid eelnõu teisele lugemisele läbi valitsuse ja sidusid selle valitsuse usaldushääletusega. Rahvahääletuse eelnõuga nii teha ei saa, sest selle eelnõu peab seaduse järgi tulema riigikogust.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) ütles, et sotside kavandatud ajaloo suurim obstruktsioon oleks löök parlamentaarse demokraatia pihta.
"See tähendaks tegelikult seda, et kogu seadusandlik tegevus saaks aastaks ajaks peatatud ja takistatud," rääkis Põlluaas. "Minu meelest see on juba täielik diversioon ja sabotaaž ja täiesti põhiseadusliku korra kõigutamine. Kuigi niiütelda seaduslikult teel."
Niisiis tuleb koalitsioonipartneritel otsida seaduslikke viise, kuidas obstruktsiooniplaanist mööda minna.
"Ega mingisugust head lahendit ei ole, kuidas sellest üle või ümber saada," tunnistas Põlluaas. "Eks me siin istumegi ja arutame neid variante."
Põlluaas ütles, et kõiki võimalikke lahendusi ei taha ta veel avalikkusele tutvustada, sest muidu võivad oponendid neile omakorda vasturohu leida.
"Üks võimalus, mis mulle praegu meelde tuleb, on see, et referendumi otsus liidetakse mõne muu eelnõuga nii-öelda muudatusettepanekuna kuskil enne teist lugemist ja see läheb nii hääletusele." Põlluaas lisas, et niimoodi teha poleks siiski ilus ja riigikogu heade tavade hulka see ei kuuluks.
Pealegi ei pruugi reeglid seda lubada. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et rahvahääletuse korraldamiseks tuleb esitada otsuse eelnõu. Muudatusettepankust selle paragrahvi juures juttu ei tehta. Ka Põlluaas tõdes, et see võimalus on kõigest üks mõttelõng. "Aga eks selliseid variante tuleb kaaluda."
Üksteist välistavaid ettepanekuid ei saa kokku siduda
Siis, kui muudatusettepanekute sisu on sarnane ja esitaja sama, võib eelnõu arutamist juhtiv komisjon mitu ettepanekut kokku siduda. Sellisel juhul hääletataks neid korraga.
Näiteks 2005. aasta riigieelarve eelnõule esitasid keskerakondlased terve hulga muudatusettepanekuid keskerakondlased. Paljud neist olid identsed, ehk üks tingimus ettepanekute kooshääletamiseks oli täidetud. Aga täpselt samasuguseid ettepanekuid esitasid erinevad keskfraktsiooni liikmed.
Toonane rahanduskomisjon otsustas, et ehkki esitajad on erinevad, võib need ikkagi kokku siduda. Muudatusettepaneku taha kirjutati lihtsalt kõigi samasuguse ettepaneku teinud saadikute nimed. Seda meelt, et niimoodi võib ettepanekuid koos hääletada, oli ka riigikogu juhatus ja parlamendiliikmete küsimustele vastanud õiguskantsler Allar Jõks.
"Teie kaitsete seda seisukohta, et näiteks mina ja minu kolleeg, minu naaber Evelyn Sepp oleme samad," märkis seepeale Mihhail Stalnuhhin. "Palun selgitage, kas poliitiliselt või geneetiliselt või bioloogiliselt."
Allar Jõks selgitas toona, et tema toetub seaduse sellele punktile, mis ütleb, et juhtivkomisjon koostab muudatusettepanekute loetelu, kus on kirjas nii ettepanekute sõnastus, esitaja nimi ning juhtivkomisjoni otsus. Kõik need tingimused olid täidetud.
"Riigikogu kodukord peab seisma hea ka selle eest, et parlament kui kollegiaalorgan ja põhiseaduslik institutsioon saaks täita talle põhiseadusega pandud funktsioone ning rahvaesindajad saaksid teostada rahvalt valimistel saadud mandaati," lisas Jõks oma selgituses. "Põhiseaduse ja riigikogu kodukorra seaduse mõttega ei ole kindlasti kooskõlas olukord, kui on esitatud näiteks 35 ettepanekut ja igaüht neist tuleks hääletada näiteks 21 korral."
Nüüd eesootav olukord on siiski mõnevõrra teistsugune, kui 2004. aasta sügisel. Tõenäoliselt pole sotside esitatud muudatused identsed. Henn Põlluaas ütles siiski, et nüüd kaalutakse ühe variandina sarnaste muudatusettepanekute kokkusidumist.
"Aga samas võib ju apelleerida ka sellele, et nad ei ole sarnased, et nad kõik on erinevad. See on nüüd juriidiline küsimus, kuidas neid käsitleda," tõdes Põlluaas.
Eriti keeruline on koalitsiooni seis siis, kui sotsid pakuvad oma ettepanekutes rahvahääletusele kümneid tuhandeid erinevaid toimumiskuupäevi. Iga muudatusettepanek välistaks sel juhul teised ettepanekud ja sestap neid koos hääletada ei saa.
Henn Põlluaas arutles, et võib-olla õnnestuks kokku siduda kõik ühte kuud puudutavad ettepanekud. Niimoodi jääks hääletustöö kaksteist korda väiksemaks. "Eks see on jälle arutelu küsimus, et kuidas me suudame nad ikkagi selliselt kokku siduda, et seda ei saaks vaidlustada."
Põlluaas: kodukord vajab uuendamist, aga tarvis oleks riigikogu üksmeelt
Kõik need takistused, millega koalitsioon silmitsi seisab, on kirjas riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. Tehniliselt oleks võimalik enne rahvahääletuse küsimust arutada riigikogu kodukorra muutmist.
"Töö- ja kodukorra seadust on ennegi muudetud," märkis Põlluaas. "Kunagi ei olnud näiteks kõnedele ette nähtud piiraega. Ka esimesest vabariigist me teame juhtumeid, kus loeti ette telefoniraamatut, et aega venitada. Ja seesama näide kümnetest tuhandetest muudatusettepanekutest näitab, et töö- ja kodukorra seadus vajab uuendamist."
Põlluaas usub, et obstruktsiooni võimalust ei tohiks opositsioonilt ära võtta. Aga see peab jääma mõistlikkuse piiridesse. "Üks variant on näiteks panna mingisugune ajaline piirang või arvuline piirang nendele ettepanekutele, et nad ei saaks minna täiesti totrateks ja mõttetuteks."
Samas saab ka riigikogu kodu- ja töökorra seadusele esitada lõputult muudatusettepanekuid ja siis ollakse samas patiseisus tagasi. Või mitte päris. Riigikogu kodukorra muutmiseks saab eelnõu esitada ka vabariigi valitsus ja soovi korral selle riigikogus ka valitsuse usaldushääletusega siduda.
"Tegelikult see ei ole ilus ja see ei lähe ka heade tavadega kokku," märkis Põlluaas. "Aga selline obstruktsionism ei lähe ammugi heade tavadega kokku. Nii, et mingisugune lahendus peaks leiduma."
Põlluaas rääkis, et reeglina muudetakse riigikogu kodu- ja töökorra seadust kõigi fraktsioonide üksmeelel.
"Me oleme arutanud riigikogus alati neid muudatusi vanematekogus, mis koosneb juhatusest ja kõikide fraktsioonide esimeestest," selgitas Põlluaas. Ta ütles, et seni on kõik fraktsioonid aru saanud, et ükski koalitsioon pole igavene. "Et need, kes on täna koalitsioonis, võivad tulevikus olla opositsioonis ja vastupidi. Reeglina ongi konsensuslikult võetud need muudatused vastu ja see on kõige parem viis, ma leian."
Läinud nädalal rääkis pikaaegne riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul, et kui koalitsiooni ja opositsiooni vahel tekib patiseis, võib see ka kompromissini viia.
"Sotsiaaldemokraadid on esitanud ka teatud nõudmisi, mille täitmise puhul nad ei esitaks neid 50 000 ettepanekut," ütles Henn Põlluaas. "Need on olnud sellised vastuvõetamatud soovid, millega nad saaksid selle rahvahääletuse pea peale pöörata. Näiteks muuta küsimust."
Põlluaas ütles, et ka see oleks obstruktsionism ja EKRE küsimuse muutmisega nõus ei oleks. Tema loodab, et sotsid oma muudatusettepanekute plaanist lihtsalt loobuks.
"See on selline pahatahtlik asja venitamine, mis peaks küll opositsioonile mõjuma väga halvasti järgmistel valimistel," ennustas Põlluas.
### Response:
Põlluaas juntimisohust: head lahendust sellest möödaminemiseks veel pole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nooruke itaallane on üldse kaasaja tennise noorim ATP turniiri võitnud Itaalia tennisist. Ta alistas kanadalase Vasek Pospisili kahe tunni ja 14 minutiga 6:4, 3:6, 7:6, kirjutab Tennisnet.ee.
"See oli raske matš, ma mängisin hästi, eriti esimese setis, siis hakkasin pisut tagasi hoidma. Vasek ehk oli täna isegi parem, kui mina, kuid nii hea tunne on võita!" ütles Sinner matšijärgsel autasustamistseremoonial. "Ma loodan, et see on esimene tiitel ja neid tuleb veel palju." | ATP turniiril võidutsenud 19-aastane tennisist: see tiitel ei jää viimaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nooruke itaallane on üldse kaasaja tennise noorim ATP turniiri võitnud Itaalia tennisist. Ta alistas kanadalase Vasek Pospisili kahe tunni ja 14 minutiga 6:4, 3:6, 7:6, kirjutab Tennisnet.ee.
"See oli raske matš, ma mängisin hästi, eriti esimese setis, siis hakkasin pisut tagasi hoidma. Vasek ehk oli täna isegi parem, kui mina, kuid nii hea tunne on võita!" ütles Sinner matšijärgsel autasustamistseremoonial. "Ma loodan, et see on esimene tiitel ja neid tuleb veel palju."
### Response:
ATP turniiril võidutsenud 19-aastane tennisist: see tiitel ei jää viimaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Öö annab armu" ("Yö armahtaa")
Režissöör: Mika Kaurismäki
Kohati on mul isegi Mika Kaurismäest kahju: ta pole üldse nii halb režissöör, kuid ta jääb alati oma venna, kahtlemata Soome parima lavastaja Aki Kaurismäki varju. Ühes jõudis ta nüüd aga oma vennast kindlasti ette, sest "Öö annab armu" on arvatavasti seni parim koroonafilm. Tõsi, tugevat konkurentsi pakub USA lavastaja Rob Savage'i Zoomi-õuduslugu "Host".
Kui pealkiri "Öö annab armu" ei vihja just eriti palju filmi sisule, siis võtke hambusse pigem tööpealkiri "Corona by Night", mis kirjeldab Kaurismäki teost palju paremini. Kogu film rullub lahti tõesti ühe öö jooksul, mil suletud baaris (tegemist on Aki Kaurismäki baariga, mis kannab nime The Corona!) kohtuvad kolm meest. Kõigil neil on omad mured, mida nad siis üha tühjenevate veinipudelite taga lahendada proovivad.
Praktiliselt ilma ühegi filmiliku elemendita tehtud linateos mõjub ootamatult dünaamiliselt ja efektselt. Reaalsuses istuvad kolm tüüpi lihtsalt laua taga ja jutustavad. Tõsi, vahepeal tuiskavad baarist läbi üksikud kõrvaltegelased, aga see ei mängi suuremat rolli. Suuresti improviseeritud dialoog kannab aga väga hästi ning väike kammerdraama kasvab tänu sümpaatsetele tegelastele millekski suuremaks.
Kui tunnete aga veidikenegi sümpaatiat kuiva Soome huumori ja pisut shvipsis keskealiste jorsside vastu, siis tasub filmile igati võimalus anda. Kui torisevad vanamehed ei meeldi, siis võib ekraanil toimuv kiiresti tüütuks muutuda. Ühe esimese koroonafilmina on "Öö annab armu" aga tähelepanuväärne.
"Öö annab armu" linastub 17. novembril kell 19.15 Coca-Cola Plazas, 25. novembril kell 17.15 Tartus Athena keskuses ja 28. novembril kell 16.45 Coca-Cola Plazas.
"Olümpose modell" ("Model Olimpia")
Režissöör: Frederic Hambalek
PÖFF-il maailmaesilinastuv "Olümpose modell" on omamoodi kammerdraamade kvintessents. Kogu tegevus on niivõrd häirivalt üht korterisse kapseldatud, et vaatajana tekib kiirelt paanika. Miks need tegelased seal nelja seina vahel kõiksugu veidrustega tegelevad? Mis nende probleem on? Kuidas saab ema ja poja vahel selline suhe olla?
Lühidalt öeldes räägibki film loo ühest emast ja tema probleemsest pojast. Vaataja jäetakse pimedusse: võib õrnalt aimata, et pojal on vägivaldsed kalduvused, ent probleemi kui sellist näidatakse nurga tagant või lastakse seda õrnalt pimeduses aimata. "Olümpose modell" tegelebki pigem tagajärgede kui põhjustega: fookuses on see, kuidas üks ettearvamatut ja plahvatusohtlikku persooni üles kasvatada.
Ema ja poja kummalise suhte varjus rullub lahti ka nihestatud portree armastusest ja seksuaalsusest. Kui tahate, võib filmi kohta öelda ka ühe noore poisi seksuaalse ärkamise lugu, kuid see on ainult üks külg "Olümpose modelli" veidrusest. Frederic Hambaleki debüütfilm ei püüagi vaatajale asju selgeks teha, pigem jääb ekraanil toimuv veel pikaks ajaks kummutama ning vastused võivad tulla alles päevi hiljem.
"Olümpose modell" linastub 17. novembril kell 22.00 Tartu Elektriteatris ja 23. novembril kell 17 kinos Artis. | Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: Mika Kaurismäki on teinud seni parima koroonafilmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Öö annab armu" ("Yö armahtaa")
Režissöör: Mika Kaurismäki
Kohati on mul isegi Mika Kaurismäest kahju: ta pole üldse nii halb režissöör, kuid ta jääb alati oma venna, kahtlemata Soome parima lavastaja Aki Kaurismäki varju. Ühes jõudis ta nüüd aga oma vennast kindlasti ette, sest "Öö annab armu" on arvatavasti seni parim koroonafilm. Tõsi, tugevat konkurentsi pakub USA lavastaja Rob Savage'i Zoomi-õuduslugu "Host".
Kui pealkiri "Öö annab armu" ei vihja just eriti palju filmi sisule, siis võtke hambusse pigem tööpealkiri "Corona by Night", mis kirjeldab Kaurismäki teost palju paremini. Kogu film rullub lahti tõesti ühe öö jooksul, mil suletud baaris (tegemist on Aki Kaurismäki baariga, mis kannab nime The Corona!) kohtuvad kolm meest. Kõigil neil on omad mured, mida nad siis üha tühjenevate veinipudelite taga lahendada proovivad.
Praktiliselt ilma ühegi filmiliku elemendita tehtud linateos mõjub ootamatult dünaamiliselt ja efektselt. Reaalsuses istuvad kolm tüüpi lihtsalt laua taga ja jutustavad. Tõsi, vahepeal tuiskavad baarist läbi üksikud kõrvaltegelased, aga see ei mängi suuremat rolli. Suuresti improviseeritud dialoog kannab aga väga hästi ning väike kammerdraama kasvab tänu sümpaatsetele tegelastele millekski suuremaks.
Kui tunnete aga veidikenegi sümpaatiat kuiva Soome huumori ja pisut shvipsis keskealiste jorsside vastu, siis tasub filmile igati võimalus anda. Kui torisevad vanamehed ei meeldi, siis võib ekraanil toimuv kiiresti tüütuks muutuda. Ühe esimese koroonafilmina on "Öö annab armu" aga tähelepanuväärne.
"Öö annab armu" linastub 17. novembril kell 19.15 Coca-Cola Plazas, 25. novembril kell 17.15 Tartus Athena keskuses ja 28. novembril kell 16.45 Coca-Cola Plazas.
"Olümpose modell" ("Model Olimpia")
Režissöör: Frederic Hambalek
PÖFF-il maailmaesilinastuv "Olümpose modell" on omamoodi kammerdraamade kvintessents. Kogu tegevus on niivõrd häirivalt üht korterisse kapseldatud, et vaatajana tekib kiirelt paanika. Miks need tegelased seal nelja seina vahel kõiksugu veidrustega tegelevad? Mis nende probleem on? Kuidas saab ema ja poja vahel selline suhe olla?
Lühidalt öeldes räägibki film loo ühest emast ja tema probleemsest pojast. Vaataja jäetakse pimedusse: võib õrnalt aimata, et pojal on vägivaldsed kalduvused, ent probleemi kui sellist näidatakse nurga tagant või lastakse seda õrnalt pimeduses aimata. "Olümpose modell" tegelebki pigem tagajärgede kui põhjustega: fookuses on see, kuidas üks ettearvamatut ja plahvatusohtlikku persooni üles kasvatada.
Ema ja poja kummalise suhte varjus rullub lahti ka nihestatud portree armastusest ja seksuaalsusest. Kui tahate, võib filmi kohta öelda ka ühe noore poisi seksuaalse ärkamise lugu, kuid see on ainult üks külg "Olümpose modelli" veidrusest. Frederic Hambaleki debüütfilm ei püüagi vaatajale asju selgeks teha, pigem jääb ekraanil toimuv veel pikaks ajaks kummutama ning vastused võivad tulla alles päevi hiljem.
"Olümpose modell" linastub 17. novembril kell 22.00 Tartu Elektriteatris ja 23. novembril kell 17 kinos Artis.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: Mika Kaurismäki on teinud seni parima koroonafilmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaadatavuselt teisel kohal oli möödunud nädalal ETV mälumängusaade "Telelegendide lahing, mis meelitas ekraanide ette 181 000 vaatajat, teatas Kantar Emor.
Kolmanda koha saavutas 175 000 vaatajaga aga ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".
Sellele järgnesid "Õnne 13". "Maskis Laulja", "Hommik Anuga", "Kuuuurija", "Ringvaade" ja "AK uudised 18.30". Uue tulijana jõudis tabelisse ka "Kuldvillak", mis nädal varem oli vaadatavuselt 13. kohal. | Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete edetabeli tipust leiab "Pealtnägija" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaadatavuselt teisel kohal oli möödunud nädalal ETV mälumängusaade "Telelegendide lahing, mis meelitas ekraanide ette 181 000 vaatajat, teatas Kantar Emor.
Kolmanda koha saavutas 175 000 vaatajaga aga ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".
Sellele järgnesid "Õnne 13". "Maskis Laulja", "Hommik Anuga", "Kuuuurija", "Ringvaade" ja "AK uudised 18.30". Uue tulijana jõudis tabelisse ka "Kuldvillak", mis nädal varem oli vaadatavuselt 13. kohal.
### Response:
Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete edetabeli tipust leiab "Pealtnägija" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus raudteejaam peaks valmis saama 2025. aastal. Tööde käigus asendatakse vana ajalooline raudteekeskus ja ehitatakse uus Daugava jõge ületav raudteesild.
Ambitsioonikat projekti, mille maksumuseks hinnatakse 430 miljonit eurot, teostab Bererix.
Bererixi moodustavad kaks ettevõtet, belglaste Besix ja lätlaste ReRe grupp.
Ehitustööde käigus jätkavad raudteejaam ja terminal klientide teenindamist.
Alates 28. oktoobrist saavad Riia elanikud ja külalised teavet liikluse ja jalakäijate liikumise korralduse muudatuste kohta Euroopa Raudtee veebisaidi interaktiivselt kaardilt.
Rail Baltic on kavandatav Eestit, Lätit ja Leedut ühendav moodne ja kiire elektrifitseeritud raudtee ühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola piirini. | Riias algas Rail Balticu ehitamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus raudteejaam peaks valmis saama 2025. aastal. Tööde käigus asendatakse vana ajalooline raudteekeskus ja ehitatakse uus Daugava jõge ületav raudteesild.
Ambitsioonikat projekti, mille maksumuseks hinnatakse 430 miljonit eurot, teostab Bererix.
Bererixi moodustavad kaks ettevõtet, belglaste Besix ja lätlaste ReRe grupp.
Ehitustööde käigus jätkavad raudteejaam ja terminal klientide teenindamist.
Alates 28. oktoobrist saavad Riia elanikud ja külalised teavet liikluse ja jalakäijate liikumise korralduse muudatuste kohta Euroopa Raudtee veebisaidi interaktiivselt kaardilt.
Rail Baltic on kavandatav Eestit, Lätit ja Leedut ühendav moodne ja kiire elektrifitseeritud raudtee ühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola piirini.
### Response:
Riias algas Rail Balticu ehitamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On olnud pikk, sündmusterohke ja mõnikord ka raske teekond, kui oleme ehitanud seda püramiidi, kus me praegu asume. Olen selle läbi käinud ise nii algaja kohtuniku, kolleegi, õpetaja kui ka hindajana. Tean selle ameti raskusi ja ka võlusid. Jätkan kohtunike komisjonis ja kohtunike vaatlejana tööd ja tuletan meelde, et keegi meist ei sünni jalgpallikohtunikuks – selleks saadakse ja arenetakse läbi kogemuste ja eksimuste," ütles 61-aastane Tutk, kes töötas EJL-i peakohtunikuna 23 aastat.
"Loomulikult tänan kõiki kolleege nii alaliidus kui ka kohtunike seas, kellega aastate jooksul kokku puutunud olen. Aga mul ei ole põhjust pikka tänukõnet pidada, sest mu koostöö kõigiga jätkub. Kohtunike valdkond sai selle arenguga hoopis ühe ametikoha juurde," lisas Tutk. Tema vastutusalaks EJL-i kohtunike komisjonis on tippliigad ning kohtunike määramine Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B mängudele. Samuti jätkab Tutk oma edukat karjääri UEFA kohtunike vaatlejana.
Tutki asemel alustas EJL-i kohtuniku osakonna juhina tööd senine kohtunike koolitusjuht ja endine FIFA esimese kategooria kohtunik Hannes Kaasik.
"Seitsme aasta eest alustasin tööd EJL-i kohtunike osakonnas koolitusjuhina. Kõikide nende aastate jooksul olen tundnud väga suurt toetust EJL-i, kuid veel olulisemana kogu meie kohtunike pere enda sees. Teame, eriti just kohtunikena, et edu ei saavutata üleöö. Ees on ootamas palju tööd ning pingutusi, et viia ellu meie uus ühine arengukava," kommenteeris Kaasik.
Kaasikust vabaks jäänud kohtunike koolitusjuhi kohale toimus konkurss, mille tulemused selguvad aasta lõpuks. | Uno Tutk alustas jalgpalliliidus uues ametis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On olnud pikk, sündmusterohke ja mõnikord ka raske teekond, kui oleme ehitanud seda püramiidi, kus me praegu asume. Olen selle läbi käinud ise nii algaja kohtuniku, kolleegi, õpetaja kui ka hindajana. Tean selle ameti raskusi ja ka võlusid. Jätkan kohtunike komisjonis ja kohtunike vaatlejana tööd ja tuletan meelde, et keegi meist ei sünni jalgpallikohtunikuks – selleks saadakse ja arenetakse läbi kogemuste ja eksimuste," ütles 61-aastane Tutk, kes töötas EJL-i peakohtunikuna 23 aastat.
"Loomulikult tänan kõiki kolleege nii alaliidus kui ka kohtunike seas, kellega aastate jooksul kokku puutunud olen. Aga mul ei ole põhjust pikka tänukõnet pidada, sest mu koostöö kõigiga jätkub. Kohtunike valdkond sai selle arenguga hoopis ühe ametikoha juurde," lisas Tutk. Tema vastutusalaks EJL-i kohtunike komisjonis on tippliigad ning kohtunike määramine Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B mängudele. Samuti jätkab Tutk oma edukat karjääri UEFA kohtunike vaatlejana.
Tutki asemel alustas EJL-i kohtuniku osakonna juhina tööd senine kohtunike koolitusjuht ja endine FIFA esimese kategooria kohtunik Hannes Kaasik.
"Seitsme aasta eest alustasin tööd EJL-i kohtunike osakonnas koolitusjuhina. Kõikide nende aastate jooksul olen tundnud väga suurt toetust EJL-i, kuid veel olulisemana kogu meie kohtunike pere enda sees. Teame, eriti just kohtunikena, et edu ei saavutata üleöö. Ees on ootamas palju tööd ning pingutusi, et viia ellu meie uus ühine arengukava," kommenteeris Kaasik.
Kaasikust vabaks jäänud kohtunike koolitusjuhi kohale toimus konkurss, mille tulemused selguvad aasta lõpuks.
### Response:
Uno Tutk alustas jalgpalliliidus uues ametis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnade osakaal maastikus ning nende tähtsus elupaigana üha suureneb. Siiski kaasneb linnaeluga lisaks hüvedele ka mitmeid segajaid, sealhulgas müra. Lisaks häälitsuste abil üksteisega suhtlemisele takistab müra ka ligihiiliva kiskja märkamist ja tõstab silmadega ümbruse jälgimise olulisust. Sagedasem ringivaatamine jätab aga vähem aega toitumiseks, kirjutab Linnuvaatleja ajaveebis Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant Riin Viigipuu.
Saamaks teada, kuidas mõjutab müra linnas elavate lindude toitumiskäitumist, paigutasid teadlased 46 linnutoidumaja erinevatele kaugustele Sheffieldi kesklinnast. Iga asupaiga puhul hinnati linna ilmet indeksiga, mis võtab arvesse taimestiku ning majade ja sillutatud pindade osakaalu ümbruskonnas. Mõned päevad hiljem, kui linnud olid toitmiskohad üles leidnud, pandi lähedusse kõlarid, kust mängiti 40 minuti jooksul linnamüra ning 20 minuti jooksul kontrolliks teiste linnuliikide laulu. 20 minuti jooksul olid kõlarid välja lülitatud.
Toidumaju külastas kokku 19 liiki linde, kelle hulgast keskendusid uurijad kuuele vähemalt kümnes toitmiskohas esinenud liigile. Nendeks olid sinitihane, punarind, rasvatihane, metsvint, musttihane ja puukoristaja.
Kõrgema mürataseme ajal külastasid linnud toitmiskohta oluliselt harvemini kui kontrollperioodil, samuti kulutasid nad toidumajal mürasalvestise mängimisel vähem aega toitumisele ning rohkem ringivaatamisele. Kuigi nii toidumajakülastuste arv, toitumissagedus kui ka ümbruse jälgimisele kulunud aeg erinesid liigiti, oli müra mõju eri liikidele sarnane.
Toidumaja külastatavus sõltus ka selle asukohast: mida linnastunum oli ümbrus, seda vähem linnud toidumajas käisid. Lisaks müra häirivale mõjule võis see autorite hinnangul tulla ka lindude väiksemast arvukusest tihedama inimasustusega alal või ka suuremast hulgast toidumajadest ümbruskonnas, kuna Suurbritannias, kus uuring läbi viidi, on lindude toitmine populaarne.
Mürasalvestise mängimine mõjutas aga rohkem linnastunud ümbruses lindude toitumist vähem, mis võib viidata nii sellele, et linnas elavad linnud on müraga harjunud, kui ka väiksemale kisklusriskile.
Müra vähendab oluliselt linnas elavate lindude toitumisefektiivsust, mistõttu tasub lindudele sobivate elupaikade loomisel ka seda aspekti silmas pidada. Mürabarjäärid, sealhulgas taimestik, tiheda liiklusega teede ümbruses teeb elukeskkonna mõnusamaks mitte ainult inimeste, vaid ka lindude jaoks.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Avian Biology. | Mürareostus ei lase lindudel rahus keha kinnitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnade osakaal maastikus ning nende tähtsus elupaigana üha suureneb. Siiski kaasneb linnaeluga lisaks hüvedele ka mitmeid segajaid, sealhulgas müra. Lisaks häälitsuste abil üksteisega suhtlemisele takistab müra ka ligihiiliva kiskja märkamist ja tõstab silmadega ümbruse jälgimise olulisust. Sagedasem ringivaatamine jätab aga vähem aega toitumiseks, kirjutab Linnuvaatleja ajaveebis Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant Riin Viigipuu.
Saamaks teada, kuidas mõjutab müra linnas elavate lindude toitumiskäitumist, paigutasid teadlased 46 linnutoidumaja erinevatele kaugustele Sheffieldi kesklinnast. Iga asupaiga puhul hinnati linna ilmet indeksiga, mis võtab arvesse taimestiku ning majade ja sillutatud pindade osakaalu ümbruskonnas. Mõned päevad hiljem, kui linnud olid toitmiskohad üles leidnud, pandi lähedusse kõlarid, kust mängiti 40 minuti jooksul linnamüra ning 20 minuti jooksul kontrolliks teiste linnuliikide laulu. 20 minuti jooksul olid kõlarid välja lülitatud.
Toidumaju külastas kokku 19 liiki linde, kelle hulgast keskendusid uurijad kuuele vähemalt kümnes toitmiskohas esinenud liigile. Nendeks olid sinitihane, punarind, rasvatihane, metsvint, musttihane ja puukoristaja.
Kõrgema mürataseme ajal külastasid linnud toitmiskohta oluliselt harvemini kui kontrollperioodil, samuti kulutasid nad toidumajal mürasalvestise mängimisel vähem aega toitumisele ning rohkem ringivaatamisele. Kuigi nii toidumajakülastuste arv, toitumissagedus kui ka ümbruse jälgimisele kulunud aeg erinesid liigiti, oli müra mõju eri liikidele sarnane.
Toidumaja külastatavus sõltus ka selle asukohast: mida linnastunum oli ümbrus, seda vähem linnud toidumajas käisid. Lisaks müra häirivale mõjule võis see autorite hinnangul tulla ka lindude väiksemast arvukusest tihedama inimasustusega alal või ka suuremast hulgast toidumajadest ümbruskonnas, kuna Suurbritannias, kus uuring läbi viidi, on lindude toitmine populaarne.
Mürasalvestise mängimine mõjutas aga rohkem linnastunud ümbruses lindude toitumist vähem, mis võib viidata nii sellele, et linnas elavad linnud on müraga harjunud, kui ka väiksemale kisklusriskile.
Müra vähendab oluliselt linnas elavate lindude toitumisefektiivsust, mistõttu tasub lindudele sobivate elupaikade loomisel ka seda aspekti silmas pidada. Mürabarjäärid, sealhulgas taimestik, tiheda liiklusega teede ümbruses teeb elukeskkonna mõnusamaks mitte ainult inimeste, vaid ka lindude jaoks.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Avian Biology.
### Response:
Mürareostus ei lase lindudel rahus keha kinnitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2019-2023 on kirjas, et valmistatakse ette suuremahulised taristuinvesteeringute projektid, et neid oleks võimalik jätkusuutlikult teostada sõltumata majandusoludest. Samuti seati eesmärk põhimaanteed Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu vahel ehitada neljarajaliseks. Tallinnast Tartusse kulgeva maantee nüüdisajastamise tähtaaegadest koalitsioonilepingus juttu pole. Olev Kenk intervjueeris sel teemal maanteeameti teehoiudirektorit peadirektori ülesannetes Raido Randmaad.
Millised suuremad tööd on praegu Tallinna-Tartu maanteel käsil ja millised tööd on lähiaastatel plaanis?
Hetkel käib meil 2+2 maantee ehitus Võõbu-Mäo lõigul ja see saab tõenäoliselt valmis aastal 2022. Ja kohe käegakatsutavalt on tulemas kaks objekti – Kärevere-Kardla lõik, mille riigihanke me soovime kohe-kohe välja kuulutada ning järgmise aasta alguses soovime ka Tartu ringil Riia eritasandilise ristmiku ehitusega alustada.
Valitsuskoalitsioon on oma aluspõhimõtetes kokku leppinud, et Tallinna-Tartu maantee on üks neid põhimaanteid, millele pööratakse suurt tähelepanu. Mida teile on räägitud või lubatud seoses selle maantee Tartuni neljarajaliseks ehitamisega?
Meie planeerime oma töid teehoiukava järgi. Ja kui me seda nimekirja vaatame, siis eks need kuni Tartuni lõigud järjest kirja pandud on. Nii et hetkel me teeme tööd selle nimel, et Tallinna-Tartu maantee kuni Tartuni 2+2 teeks tulevikus ehitada.
Millal valmib Puhu risti ümbersõit Põltsamaal?
Põltsamaa ümbersõit on samuti teehoiukava indikatiivses nimekirjas olemas ja tänaste plaanide kohaselt võiks ümberehitus alata aastal 2025. Ja seal on esialgsete plaanide kohaselt kolmeaastane ehitusperiood kuni 2027. aastani.
Mida võetakse ette Tartu sissesõiduga, millised on sealsed plaanid ja tähtajad?
Tartu sissesõiduga on selline seis, et Kärevere-Kardla lõiguga me tahame nüüd kohe alustada. Aga Kärevere-Tartu lõiku on meil plaanis alustada 2025. aastal. See on päris pikk lõik, kilomeetritel 166-183 kuni Tartuni välja. Hetkel tõesti on see plaanitud 2025 algusega ja kestab 2029. aastani välja. Küll aga selle sees Kärevere-Kardla lõik valmib varem.
Kui majandusminister oli Kadri Simson, siis tema väga propageeris 2+1 teelõikude ehitamist, neid on rajatud ka Põltsamaalt Tartu poole. Mis nendest saab, kas nõndanimetatud Simsoni taskud ehitatakse ümber 2+2 maanteeks?
Kui me vaatame tänast teehoiukava, mis meil kehtib aastani 2030, siis selles kavas pole veel plaanis 2+1 teelõike ümber ehitada. Ennekõike ehitame need lõigud 2+2-ks, kus hetkel on ainult 1+1 sõidurada. Ja kui tulevikus oleme nii kaugel, et need teelõigud on valminud, siis alles tulevad 2+1 teelõigud mängu. Neid täna veel kavasse liidetud ei ole sellepärast, et liiklusohutuse poolest on 2+1 tee ka turvalisem kui 1+1 tee.
Milline see kogemus on olnud, kas 2+1 teelõikude ehitamine on ennast ära tasunud? On see mõttekas olnud?
See on teema, mis on kindlasti palju kirgi kütnud. Kui me vaatame Soomet ja Rootsit, siis nemad on ju tegelikult 2+1 teid ehitanud juba väga pikka aega ja ehitavad ka täna. Järelikult need ikkagi toimivad ja töötavad. Aga Eestis on seda ehitusmeedet alles väga vähe kasutatud ja tänu sellele, kuna need lõigud on meil ka üsna lühikesed, siis see 2+1 teelõik täna pole lihtsalt tööle hakanud.
Muidugi 2+2 on alati turvalisem kui 2+1 tee, aga kui võrrelda nüüd 1+1 ja 2+1 maanteed, siis ka seal on vahe sees ja (viimase puhul – toim.) sõidurajad on üksteisest eraldatud, mis teeb selle tee mõnevõrra turvalisemaks.
Millal me võime saada sõita 120 km/h Tallinnast Tartusse ja vastupidi?
Ma loodan, et 2030. aastaks me juba päris mitmel lõigul saame sõita 120-ga. Aga ka need juba valminud teelõigud, mis on Tallinnast alates kuni Koseni, vajavad tegelikult lisainvesteeringuid. Selleks, et seal 120 km/h lisada, on vaja veel loomatõkkeaedu sinna panna, ökodukte teha, et ka need ohud ära likvideerida. Nii et eks me järjest ehitame.
Sellist kindlat numbrit täna välja öelda ei julge, aga uued 2+2 teed, mida me ehitame, on plaanis kiirusel 120 km/h ehitada. | Tallinnast Tartusse ei saa 120 km/h sõita veel nii pea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2019-2023 on kirjas, et valmistatakse ette suuremahulised taristuinvesteeringute projektid, et neid oleks võimalik jätkusuutlikult teostada sõltumata majandusoludest. Samuti seati eesmärk põhimaanteed Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu vahel ehitada neljarajaliseks. Tallinnast Tartusse kulgeva maantee nüüdisajastamise tähtaaegadest koalitsioonilepingus juttu pole. Olev Kenk intervjueeris sel teemal maanteeameti teehoiudirektorit peadirektori ülesannetes Raido Randmaad.
Millised suuremad tööd on praegu Tallinna-Tartu maanteel käsil ja millised tööd on lähiaastatel plaanis?
Hetkel käib meil 2+2 maantee ehitus Võõbu-Mäo lõigul ja see saab tõenäoliselt valmis aastal 2022. Ja kohe käegakatsutavalt on tulemas kaks objekti – Kärevere-Kardla lõik, mille riigihanke me soovime kohe-kohe välja kuulutada ning järgmise aasta alguses soovime ka Tartu ringil Riia eritasandilise ristmiku ehitusega alustada.
Valitsuskoalitsioon on oma aluspõhimõtetes kokku leppinud, et Tallinna-Tartu maantee on üks neid põhimaanteid, millele pööratakse suurt tähelepanu. Mida teile on räägitud või lubatud seoses selle maantee Tartuni neljarajaliseks ehitamisega?
Meie planeerime oma töid teehoiukava järgi. Ja kui me seda nimekirja vaatame, siis eks need kuni Tartuni lõigud järjest kirja pandud on. Nii et hetkel me teeme tööd selle nimel, et Tallinna-Tartu maantee kuni Tartuni 2+2 teeks tulevikus ehitada.
Millal valmib Puhu risti ümbersõit Põltsamaal?
Põltsamaa ümbersõit on samuti teehoiukava indikatiivses nimekirjas olemas ja tänaste plaanide kohaselt võiks ümberehitus alata aastal 2025. Ja seal on esialgsete plaanide kohaselt kolmeaastane ehitusperiood kuni 2027. aastani.
Mida võetakse ette Tartu sissesõiduga, millised on sealsed plaanid ja tähtajad?
Tartu sissesõiduga on selline seis, et Kärevere-Kardla lõiguga me tahame nüüd kohe alustada. Aga Kärevere-Tartu lõiku on meil plaanis alustada 2025. aastal. See on päris pikk lõik, kilomeetritel 166-183 kuni Tartuni välja. Hetkel tõesti on see plaanitud 2025 algusega ja kestab 2029. aastani välja. Küll aga selle sees Kärevere-Kardla lõik valmib varem.
Kui majandusminister oli Kadri Simson, siis tema väga propageeris 2+1 teelõikude ehitamist, neid on rajatud ka Põltsamaalt Tartu poole. Mis nendest saab, kas nõndanimetatud Simsoni taskud ehitatakse ümber 2+2 maanteeks?
Kui me vaatame tänast teehoiukava, mis meil kehtib aastani 2030, siis selles kavas pole veel plaanis 2+1 teelõike ümber ehitada. Ennekõike ehitame need lõigud 2+2-ks, kus hetkel on ainult 1+1 sõidurada. Ja kui tulevikus oleme nii kaugel, et need teelõigud on valminud, siis alles tulevad 2+1 teelõigud mängu. Neid täna veel kavasse liidetud ei ole sellepärast, et liiklusohutuse poolest on 2+1 tee ka turvalisem kui 1+1 tee.
Milline see kogemus on olnud, kas 2+1 teelõikude ehitamine on ennast ära tasunud? On see mõttekas olnud?
See on teema, mis on kindlasti palju kirgi kütnud. Kui me vaatame Soomet ja Rootsit, siis nemad on ju tegelikult 2+1 teid ehitanud juba väga pikka aega ja ehitavad ka täna. Järelikult need ikkagi toimivad ja töötavad. Aga Eestis on seda ehitusmeedet alles väga vähe kasutatud ja tänu sellele, kuna need lõigud on meil ka üsna lühikesed, siis see 2+1 teelõik täna pole lihtsalt tööle hakanud.
Muidugi 2+2 on alati turvalisem kui 2+1 tee, aga kui võrrelda nüüd 1+1 ja 2+1 maanteed, siis ka seal on vahe sees ja (viimase puhul – toim.) sõidurajad on üksteisest eraldatud, mis teeb selle tee mõnevõrra turvalisemaks.
Millal me võime saada sõita 120 km/h Tallinnast Tartusse ja vastupidi?
Ma loodan, et 2030. aastaks me juba päris mitmel lõigul saame sõita 120-ga. Aga ka need juba valminud teelõigud, mis on Tallinnast alates kuni Koseni, vajavad tegelikult lisainvesteeringuid. Selleks, et seal 120 km/h lisada, on vaja veel loomatõkkeaedu sinna panna, ökodukte teha, et ka need ohud ära likvideerida. Nii et eks me järjest ehitame.
Sellist kindlat numbrit täna välja öelda ei julge, aga uued 2+2 teed, mida me ehitame, on plaanis kiirusel 120 km/h ehitada.
### Response:
Tallinnast Tartusse ei saa 120 km/h sõita veel nii pea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsiooni otsustavas ringis oli võistlustules neli Eesti tennisisti, neist kaks olid omavahel vastamisi, kui 15-aastane Elisabeth Iila alistas 6:1, 6:3 endast kaks aastat vanema Anet Angelika Koskeli ja pääses põhitabelisse.
Valikvõistlustel 15. asetatud 18-aastane Polina Ramenskaja pidi tunnistama 8. paigutusega 16-aastase soomlanna Laura Hietaranta 6:3, 6:3 paremust, 15-aastane Desire Pärn jäi 4:6, 4:6 alla endast seitse aastat vanemale šveitslannale Nicole Gadient'ile.
Neli eestlannat – Lissi Kubre, Maileen Nuudi, Maria Lota Kaul ja Helena Narmont – said põhiturniirile vabapääsme, edetabelikohaga sai turniirile Elena Malõgina, kellel on kuues asetus. Üks eestlanna jõuab kindlasti ka teise ringi, nimelt lähevad Kaul ja Malõgina omavahel vastamisi. | Haabneeme ITF-i turniiril pääses kvalifikatsioonist edasi üks eestlanna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsiooni otsustavas ringis oli võistlustules neli Eesti tennisisti, neist kaks olid omavahel vastamisi, kui 15-aastane Elisabeth Iila alistas 6:1, 6:3 endast kaks aastat vanema Anet Angelika Koskeli ja pääses põhitabelisse.
Valikvõistlustel 15. asetatud 18-aastane Polina Ramenskaja pidi tunnistama 8. paigutusega 16-aastase soomlanna Laura Hietaranta 6:3, 6:3 paremust, 15-aastane Desire Pärn jäi 4:6, 4:6 alla endast seitse aastat vanemale šveitslannale Nicole Gadient'ile.
Neli eestlannat – Lissi Kubre, Maileen Nuudi, Maria Lota Kaul ja Helena Narmont – said põhiturniirile vabapääsme, edetabelikohaga sai turniirile Elena Malõgina, kellel on kuues asetus. Üks eestlanna jõuab kindlasti ka teise ringi, nimelt lähevad Kaul ja Malõgina omavahel vastamisi.
### Response:
Haabneeme ITF-i turniiril pääses kvalifikatsioonist edasi üks eestlanna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõned aastad tagasi tuli Google 1. aprilli puhul välja libatootega Google Nose, mille abil kasutajad pidid oma seadme kaudu tundma nende asjade lõhna, mida nad parasjagu guugeldasid. Toona läksid miljonid inimesed õnge ja nuusutasid aistingul ootuses innukalt oma mobiile ja arvuteid.
Tänavu 17. novembril kuulutati aga juba täiesti naljavabalt välja, et Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusrahastuse toel algatatakse lõhnapärandi suurprojekt, mille käigus kontinenti viimase neljasaja aasta jooksul vorminud aroomiaistingud tehisintellekti abiga taas inimestele kättesaadavaks tehakse.
Odeuropa nimeline rahvusvaheline konsortsium asub kõigepealt koguma ajaloolistes käsikirjades ja trükistes ilmunud lõhnade kirjeldusi ja kujutisi. Lähiaastatel valmib sellest digitaalne Euroopa Lõhnapärandi Entsüklopeedia, kus kirjutatakse lahti ka lõhnadega seotud lood, paigad ning praktikad.
Professor Matija Strlic arhiivis ajaloohõngu otsimas. Autor/allikas: Matija Strlic/Odeuropa
Keemikute abil püütakse osa leitud lõhnadest laboris taasluua. Seejärel viiakse elulised "parfüümid" säärasesse vormi, et neid oleks hõlbus laiema publikuga jagada.
Juba varasemad väikesemahulised projektid on tõestanud, et muuseumid ja teised mäluasutused ning ka vaimse kultuuripärandi hoidjad saaksid lõhnameeli rakendades pakkuda külastajaile senisest terviklikumat ajarännu kogemust. Ka vaegnägijatele annaks see uusi võimalusi minevikuga suhestumiseks. | Roosilõhnast kopsurohuni - teadlased asuvad ajaloohõngu sünteesima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõned aastad tagasi tuli Google 1. aprilli puhul välja libatootega Google Nose, mille abil kasutajad pidid oma seadme kaudu tundma nende asjade lõhna, mida nad parasjagu guugeldasid. Toona läksid miljonid inimesed õnge ja nuusutasid aistingul ootuses innukalt oma mobiile ja arvuteid.
Tänavu 17. novembril kuulutati aga juba täiesti naljavabalt välja, et Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusrahastuse toel algatatakse lõhnapärandi suurprojekt, mille käigus kontinenti viimase neljasaja aasta jooksul vorminud aroomiaistingud tehisintellekti abiga taas inimestele kättesaadavaks tehakse.
Odeuropa nimeline rahvusvaheline konsortsium asub kõigepealt koguma ajaloolistes käsikirjades ja trükistes ilmunud lõhnade kirjeldusi ja kujutisi. Lähiaastatel valmib sellest digitaalne Euroopa Lõhnapärandi Entsüklopeedia, kus kirjutatakse lahti ka lõhnadega seotud lood, paigad ning praktikad.
Professor Matija Strlic arhiivis ajaloohõngu otsimas. Autor/allikas: Matija Strlic/Odeuropa
Keemikute abil püütakse osa leitud lõhnadest laboris taasluua. Seejärel viiakse elulised "parfüümid" säärasesse vormi, et neid oleks hõlbus laiema publikuga jagada.
Juba varasemad väikesemahulised projektid on tõestanud, et muuseumid ja teised mäluasutused ning ka vaimse kultuuripärandi hoidjad saaksid lõhnameeli rakendades pakkuda külastajaile senisest terviklikumat ajarännu kogemust. Ka vaegnägijatele annaks see uusi võimalusi minevikuga suhestumiseks.
### Response:
Roosilõhnast kopsurohuni - teadlased asuvad ajaloohõngu sünteesima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvis "Eesti inimarengu aruanne 2019/2020", mis on hindamiskomisjoni sõnul selge ülesehitusega ja kergesti loetav. Aruande andmed on ristkasutatavad, iga peatüki alguses on esitatud põhisõnumid ning teemade erinev värvikasutus annab hea ülevaate.
Tarbeteksti kategoorias märkis hindamiskomisjon ära Akkadiani kriisikommunikatsiooni abimaterjalid ettevõtetele ja Tele2 teenuste kasutamise üldtingimused.
Parima selge sõnumiga tarbepildi auhinna sai kampaania "Meri algab siit". Kampaania annab komisjoni sõnul sõnumi edasi õiges kohas linnatänaval, juhib tähelepanu prügipimedusele ning kutsub üles oma käitumist muutma.
Tarbepildi kategoorias märgiti ära ka kuhuviia.ee meeskonna loodud jäätmete liigiti kogumise pildikeel.
Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on ETV telesaade "Maailma kõige targem rahvas". Teaduspõhine haridussaade räägib põnevast ja tõhusast õppimisest. Eesti koolides tehtud katsetes tutvustatakse ja põhjendatakse edukaid õppimismeetodeid.
Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga märkis komisjon ära veebilehed hiv.ee ja puugiinfo.ee ning sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste e-teenus.
2020. aasta selge sõnumi edendaja on statistikaamet, kelle eesmärk anda ühiskonnale usaldusväärset ja kontrollitud infot, mida oleks mugav kasutada. Komisjoni sõnul on amet loonud mitu tõhusat digitööriista ja rakendust, kus oluline riiklik statistika on esitatud visualiseerituna ja on kättesaadav vaid paari klõpsuga. Statistikaamet uuendas ka oma kodulehte, mis on kasutajasõbralik, selge ja tõhusa otsinguga.
Edendaja kategoorias märkis komisjon ära riigi infosüsteemi ameti, disainibüroo Velvet ja Häirekeskus.
Eriauhinna pälvisid Irja Lutsar ja Arkadi Popov oma selgete ning tasakaalukate tervisesõnumite eest.
2020. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas eesti keele instituudi, Eesti keeletoimetajate liidu, Euroopa komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti kujundusgraafikute liidu, E-riigi akadeemia, OÜ Geenius Meedia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev komisjon. | Selgusid selge sõnumi auhinna võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvis "Eesti inimarengu aruanne 2019/2020", mis on hindamiskomisjoni sõnul selge ülesehitusega ja kergesti loetav. Aruande andmed on ristkasutatavad, iga peatüki alguses on esitatud põhisõnumid ning teemade erinev värvikasutus annab hea ülevaate.
Tarbeteksti kategoorias märkis hindamiskomisjon ära Akkadiani kriisikommunikatsiooni abimaterjalid ettevõtetele ja Tele2 teenuste kasutamise üldtingimused.
Parima selge sõnumiga tarbepildi auhinna sai kampaania "Meri algab siit". Kampaania annab komisjoni sõnul sõnumi edasi õiges kohas linnatänaval, juhib tähelepanu prügipimedusele ning kutsub üles oma käitumist muutma.
Tarbepildi kategoorias märgiti ära ka kuhuviia.ee meeskonna loodud jäätmete liigiti kogumise pildikeel.
Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on ETV telesaade "Maailma kõige targem rahvas". Teaduspõhine haridussaade räägib põnevast ja tõhusast õppimisest. Eesti koolides tehtud katsetes tutvustatakse ja põhjendatakse edukaid õppimismeetodeid.
Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga märkis komisjon ära veebilehed hiv.ee ja puugiinfo.ee ning sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste e-teenus.
2020. aasta selge sõnumi edendaja on statistikaamet, kelle eesmärk anda ühiskonnale usaldusväärset ja kontrollitud infot, mida oleks mugav kasutada. Komisjoni sõnul on amet loonud mitu tõhusat digitööriista ja rakendust, kus oluline riiklik statistika on esitatud visualiseerituna ja on kättesaadav vaid paari klõpsuga. Statistikaamet uuendas ka oma kodulehte, mis on kasutajasõbralik, selge ja tõhusa otsinguga.
Edendaja kategoorias märkis komisjon ära riigi infosüsteemi ameti, disainibüroo Velvet ja Häirekeskus.
Eriauhinna pälvisid Irja Lutsar ja Arkadi Popov oma selgete ning tasakaalukate tervisesõnumite eest.
2020. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas eesti keele instituudi, Eesti keeletoimetajate liidu, Euroopa komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti kujundusgraafikute liidu, E-riigi akadeemia, OÜ Geenius Meedia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev komisjon.
### Response:
Selgusid selge sõnumi auhinna võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peamiseks põhjuseks on soomlaste endi individuaalne vastutustunne: kantakse maske ja hoolitsetakse käte hügieeni eest," ütles Soome tervishoiuameti direktor Mika Salminen.
Tervishoiuameti andmetel on Soomes 14 päeva nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta 54,5, Saksamaal on see näitaja 308,7, Itaalias 776 ja Rootsis 524,8.
"Kuigi koroonaviirusega nakatunute arv Euroopas jätkuvalt kasvab, siis Soome ei pruugi praegu olemasolevatele piirangutele uusi lisada," ütles Salminen.
Salmineni hinnangul on Soome valmis kiiresti reageerima, kui on märgata mõnes omavalitsuses nakatumiste arvu kasvamist. Kõige tähtsam on omavaheline koostöö, kus võtmerolli täidavad riiklikud koroonaviiruse eksperdid, kohalikud võimud ja haiglate töötajad.
Praeguseks on Soomes juba mitmeid näiteid, kuidas selline koostöö on edukalt toiminud.
Mikkeli linn on sellise omavahelise koostöö hea näide. Septembri alguses hakkasid seal koroonaviiruse nakkusjuhtumid kiiresti kasvama, kuid praeguseks on Soome suutnud seal olukorra stabiliseerida.
Mikkelis tehti võimalikult palju koroonaviiruse teste ja neist piisas, et tuvastada, kuidas inimesed olid haiguse saanud. Inimestel soovitati mitte koguneda avalikes kohtades ja mitte käia spordi-ja kultuuriasutustes, samuti sulgesid restoranid oma uksed juba enne keskööd.
"Kõige tähtsam ongi koroonaviiruse levimise tuvastamine ja kaardistamine," ütles Santeri Seppälä, kes on Lõuna-Soome tervise- ja sotsiaalameti ekspert.
Helsingi Ülikooli viroloogi Olli Vapalahti sõnul on ka teisi põhjusi, miks Soome on suutnud koroonaviirust teistest Euroopa riikidest paremini kontrollida.
Sotsiaalse distantsi hoidmine on epideemia levikut kindlast pidurdanud, geograafilised olud on siin kindlasti kasuks tulnud, kuna Soome rahvastikutihedus ruutkilomeetri kohta on üks Euroopa väiksemaid.
"Samuti on õpitud teiste riikide kogemustest, inimesed teevad võimudega koostööd ja on olnud lihtsalt tavalist õnne," ütles Vapalahti.
Seppälä hinnangul ongi kõige tähtsam, et inimesed ise jälgiksid ettevaatusabinõusid. Siis on võimalik lahti hoida meelelahutusasutused ja võimalik tähistada ka väiksemas ringis jõulupidusid. | Euroopas on koroonaviirusega kõige paremini toime tulnud Soome | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peamiseks põhjuseks on soomlaste endi individuaalne vastutustunne: kantakse maske ja hoolitsetakse käte hügieeni eest," ütles Soome tervishoiuameti direktor Mika Salminen.
Tervishoiuameti andmetel on Soomes 14 päeva nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta 54,5, Saksamaal on see näitaja 308,7, Itaalias 776 ja Rootsis 524,8.
"Kuigi koroonaviirusega nakatunute arv Euroopas jätkuvalt kasvab, siis Soome ei pruugi praegu olemasolevatele piirangutele uusi lisada," ütles Salminen.
Salmineni hinnangul on Soome valmis kiiresti reageerima, kui on märgata mõnes omavalitsuses nakatumiste arvu kasvamist. Kõige tähtsam on omavaheline koostöö, kus võtmerolli täidavad riiklikud koroonaviiruse eksperdid, kohalikud võimud ja haiglate töötajad.
Praeguseks on Soomes juba mitmeid näiteid, kuidas selline koostöö on edukalt toiminud.
Mikkeli linn on sellise omavahelise koostöö hea näide. Septembri alguses hakkasid seal koroonaviiruse nakkusjuhtumid kiiresti kasvama, kuid praeguseks on Soome suutnud seal olukorra stabiliseerida.
Mikkelis tehti võimalikult palju koroonaviiruse teste ja neist piisas, et tuvastada, kuidas inimesed olid haiguse saanud. Inimestel soovitati mitte koguneda avalikes kohtades ja mitte käia spordi-ja kultuuriasutustes, samuti sulgesid restoranid oma uksed juba enne keskööd.
"Kõige tähtsam ongi koroonaviiruse levimise tuvastamine ja kaardistamine," ütles Santeri Seppälä, kes on Lõuna-Soome tervise- ja sotsiaalameti ekspert.
Helsingi Ülikooli viroloogi Olli Vapalahti sõnul on ka teisi põhjusi, miks Soome on suutnud koroonaviirust teistest Euroopa riikidest paremini kontrollida.
Sotsiaalse distantsi hoidmine on epideemia levikut kindlast pidurdanud, geograafilised olud on siin kindlasti kasuks tulnud, kuna Soome rahvastikutihedus ruutkilomeetri kohta on üks Euroopa väiksemaid.
"Samuti on õpitud teiste riikide kogemustest, inimesed teevad võimudega koostööd ja on olnud lihtsalt tavalist õnne," ütles Vapalahti.
Seppälä hinnangul ongi kõige tähtsam, et inimesed ise jälgiksid ettevaatusabinõusid. Siis on võimalik lahti hoida meelelahutusasutused ja võimalik tähistada ka väiksemas ringis jõulupidusid.
### Response:
Euroopas on koroonaviirusega kõige paremini toime tulnud Soome |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mart Kadastiku näidend on vaade hulludele üleminekuaegadele läbi keskmise Eesti mehe. See, mis temaga selles näidendis juhtub, on mõnikord pööraselt naljakas ja kohatu ning vahel hakkab temast ka väga kahju," rääkis Mäeots.
"Usun, et sellise inimesega oskab iga vaataja end samastada, olgugi et tegevus toimub kohati kõrgetes võimukoridorides, kuhu mees pooljuhuslikult satub."
Näidendi autor Mart Kadastik on seni eesti kirjanduspublikule tuntud kuue romaani autorina. "Head inimesed" on Kadastiku debüüt draamakirjanikuna.
Näidendi lavastaja ja muusikaline kujundaja on Ain Mäeots ning kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits Tallinna Linnateatrist.
Laval astuvad üles Karol Kuntsel, Marika Barabanštšikova, Andres Mähar või Robert Annus, Jüri Lumiste, Külliki Saldre, Lena Barbara Luhse, Ragne Pekarev, Margus Jaanovits ning Maarja Johanna Mägi. | Sadamateatris esietendub Mart Kadastiku näidend "Head inimesed" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mart Kadastiku näidend on vaade hulludele üleminekuaegadele läbi keskmise Eesti mehe. See, mis temaga selles näidendis juhtub, on mõnikord pööraselt naljakas ja kohatu ning vahel hakkab temast ka väga kahju," rääkis Mäeots.
"Usun, et sellise inimesega oskab iga vaataja end samastada, olgugi et tegevus toimub kohati kõrgetes võimukoridorides, kuhu mees pooljuhuslikult satub."
Näidendi autor Mart Kadastik on seni eesti kirjanduspublikule tuntud kuue romaani autorina. "Head inimesed" on Kadastiku debüüt draamakirjanikuna.
Näidendi lavastaja ja muusikaline kujundaja on Ain Mäeots ning kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits Tallinna Linnateatrist.
Laval astuvad üles Karol Kuntsel, Marika Barabanštšikova, Andres Mähar või Robert Annus, Jüri Lumiste, Külliki Saldre, Lena Barbara Luhse, Ragne Pekarev, Margus Jaanovits ning Maarja Johanna Mägi.
### Response:
Sadamateatris esietendub Mart Kadastiku näidend "Head inimesed" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hiina armee võitis tagasi kaks olulist künkatippu, kus nende väed muutsid India sõdurite okupeeritud strateegilised alad mikrolaineahjuks," ütles väljaandele The Times Jin Canrong, kes on Pekingis baseeruva Renmini Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor.
Mikrolainerelvad kasutavad kõrge sagedusega elektromagnetilisi kiirgusi, mis soojendavad üles inimeste nahakudesid, põhjustades nii ärritust ja valu.
"15 minutit pärast mikrolainekiirguse kasutamist hakkasid India sõdurid oksendama ja põgenesid oma positsioonidelt," ütles Jin Canrong
"Me ei teinud mikrolainerelvade kasutamist avalikuks, kuna kõik toimus ideaalselt," ütles Jin Canrong.
India pole kommenteerinud mikrolainerelvade kasutamist.
Hiina ja India kokkupõrgetel Himaalaja mägedes on pikk ajalugu. 1962. aastal toimus seal kahe riigi vahel täiemahuline sõjaline tegevus.
Hoolimata kõrgetasemelistest läbirääkimisest Delhi ja Pekingi vahel pole stabiilsust regiooni endiselt saabunud.
Et vältida konflikti eskaleerumist, ei tohi kumbki pool kasutada teise riigi sõdurite vastu tulirelvi.
Sellepärast peavad India ja Hiina armeed olema "leidlikud", et saavutada regioonis paremaid strateegilisi positsioone.
Augustis kasutas India armee spetsiaalset Tiibeti mägiküttide üksust, kes käsitsivõitluses hõivasid künka tipud.
Kuna enamik Hiina armee sõduritest on üles kasvanud lauskmaal, siis indialaste rünnak oli edukas.
Hiina sõjaväe juhtkonnale oli see rünnak ootamatu ja nii nad pidid välja mõtlema uue taktika, kuidas ilma tulirelvi kasutamata kaotatud positsioonid tagasi võita.
Mikrolainerelvi on varem Afganistanis kasutanud ka Ameerika Ühendriigid. Samuti on oletatud, et sarnaseid relvi kasutati USA diplomaatide ründamises 2018. aastal Guangzhou linnas Hiinas.
Enamik inimesi tunneb lihtsalt ebamugavust, kui neid rünnatakse mikrolainekiirgusega, kuid mõned uuringud väidavad, et pikemajalisem kokkupuude kiirgusest tuleneva radiatsiooniga võib soodustada vähirakkude paljunemist. | Pekingi professor: hiinlased muutsid Himaalaja mäed "mikrolaineahjuks" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hiina armee võitis tagasi kaks olulist künkatippu, kus nende väed muutsid India sõdurite okupeeritud strateegilised alad mikrolaineahjuks," ütles väljaandele The Times Jin Canrong, kes on Pekingis baseeruva Renmini Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor.
Mikrolainerelvad kasutavad kõrge sagedusega elektromagnetilisi kiirgusi, mis soojendavad üles inimeste nahakudesid, põhjustades nii ärritust ja valu.
"15 minutit pärast mikrolainekiirguse kasutamist hakkasid India sõdurid oksendama ja põgenesid oma positsioonidelt," ütles Jin Canrong
"Me ei teinud mikrolainerelvade kasutamist avalikuks, kuna kõik toimus ideaalselt," ütles Jin Canrong.
India pole kommenteerinud mikrolainerelvade kasutamist.
Hiina ja India kokkupõrgetel Himaalaja mägedes on pikk ajalugu. 1962. aastal toimus seal kahe riigi vahel täiemahuline sõjaline tegevus.
Hoolimata kõrgetasemelistest läbirääkimisest Delhi ja Pekingi vahel pole stabiilsust regiooni endiselt saabunud.
Et vältida konflikti eskaleerumist, ei tohi kumbki pool kasutada teise riigi sõdurite vastu tulirelvi.
Sellepärast peavad India ja Hiina armeed olema "leidlikud", et saavutada regioonis paremaid strateegilisi positsioone.
Augustis kasutas India armee spetsiaalset Tiibeti mägiküttide üksust, kes käsitsivõitluses hõivasid künka tipud.
Kuna enamik Hiina armee sõduritest on üles kasvanud lauskmaal, siis indialaste rünnak oli edukas.
Hiina sõjaväe juhtkonnale oli see rünnak ootamatu ja nii nad pidid välja mõtlema uue taktika, kuidas ilma tulirelvi kasutamata kaotatud positsioonid tagasi võita.
Mikrolainerelvi on varem Afganistanis kasutanud ka Ameerika Ühendriigid. Samuti on oletatud, et sarnaseid relvi kasutati USA diplomaatide ründamises 2018. aastal Guangzhou linnas Hiinas.
Enamik inimesi tunneb lihtsalt ebamugavust, kui neid rünnatakse mikrolainekiirgusega, kuid mõned uuringud väidavad, et pikemajalisem kokkupuude kiirgusest tuleneva radiatsiooniga võib soodustada vähirakkude paljunemist.
### Response:
Pekingi professor: hiinlased muutsid Himaalaja mäed "mikrolaineahjuks" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hämarikult tulnud signaal oli väga nõrk ja see vajas erilist antenni, ütles Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon. Teadlased tegelevadki parasjagu võimsama antennisüsteemi loomisega, et satelliidiga paremini sidet pidada.
Hämarikuga saadi ühendust varuraadio abil. "Pearaadio ei töötanud, aga miks see ei töötanud, seda me uurime. Kas satelliidil kõik ülejäänud asjad töötavad, seda me veel ei tea," ütles Gordon.
Tema sõnul uurib teadlasrühm kõigepealt, kas kõik asjad on töökorras ja seejärel saab hakata tarkvara arendama. "Selleks, et tema lõppeesmärki täita – teha maaseiret satelliidiga, on vaja veel tarkvara üksjagu arendada.
Esimene TTÜ tudengisatelliit Koit lendas orbiidile 2019. aasta juulis, aga sellega teadlased ühendust pole saanud. Gordon lausus, et tõenäoliselt kandsid vilja Hämarikule tehtavad täiendused.
"Koit satelliidi me tegime puht kiirustades ära, aga Hämariku jaoks me jõudsime tarkvara rohkem kirjutada ja testida ka. Võib-olla üks oluline asi on, et varuraadio tarkvara töötas, mida Koit satelliidil ei olnud, riistvara oli olemas, aga tarkvara selle jaoks oli puudulik," selgitas Gordon. Just tänu varuraadiole, said teadlased Hämarikuga ühendust.
Koit ja Hämarik on kuubik-satelliidid, mille suurus on 10x10x10 cm. Mõlemad on ehitatud Maa vaatlemiseks kosmosest. Satelliidid teevad pilte ja videoid, mille abil saab jälgida sündmusi, kaardistada Maad ja jälgida taimkatte elu.
Satelliitidel on kaks kaugseire kaamerat, millest üks teeb värvipildi (RGB) ja teine lähi-infrapunase (NIR) pildi. Nende abil saab näiteks analüüsida metsade ja põldude elujõulisust või merekeskkonna kvaliteeti nii ajas kui ruumis.
Tallinna Tehnikaülikooli satelliidiprogramm sai alguse 2014. aastal. Projekti on panustanud teadus- ja ettevõtluspartnerid nii Eestist kui ka välismaalt. Satelliidiprogrammis on kuue aasta jooksul kaasa löönud üle 150 tudengi. | Teadlased said ühendust satelliidiga Hämarik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hämarikult tulnud signaal oli väga nõrk ja see vajas erilist antenni, ütles Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon. Teadlased tegelevadki parasjagu võimsama antennisüsteemi loomisega, et satelliidiga paremini sidet pidada.
Hämarikuga saadi ühendust varuraadio abil. "Pearaadio ei töötanud, aga miks see ei töötanud, seda me uurime. Kas satelliidil kõik ülejäänud asjad töötavad, seda me veel ei tea," ütles Gordon.
Tema sõnul uurib teadlasrühm kõigepealt, kas kõik asjad on töökorras ja seejärel saab hakata tarkvara arendama. "Selleks, et tema lõppeesmärki täita – teha maaseiret satelliidiga, on vaja veel tarkvara üksjagu arendada.
Esimene TTÜ tudengisatelliit Koit lendas orbiidile 2019. aasta juulis, aga sellega teadlased ühendust pole saanud. Gordon lausus, et tõenäoliselt kandsid vilja Hämarikule tehtavad täiendused.
"Koit satelliidi me tegime puht kiirustades ära, aga Hämariku jaoks me jõudsime tarkvara rohkem kirjutada ja testida ka. Võib-olla üks oluline asi on, et varuraadio tarkvara töötas, mida Koit satelliidil ei olnud, riistvara oli olemas, aga tarkvara selle jaoks oli puudulik," selgitas Gordon. Just tänu varuraadiole, said teadlased Hämarikuga ühendust.
Koit ja Hämarik on kuubik-satelliidid, mille suurus on 10x10x10 cm. Mõlemad on ehitatud Maa vaatlemiseks kosmosest. Satelliidid teevad pilte ja videoid, mille abil saab jälgida sündmusi, kaardistada Maad ja jälgida taimkatte elu.
Satelliitidel on kaks kaugseire kaamerat, millest üks teeb värvipildi (RGB) ja teine lähi-infrapunase (NIR) pildi. Nende abil saab näiteks analüüsida metsade ja põldude elujõulisust või merekeskkonna kvaliteeti nii ajas kui ruumis.
Tallinna Tehnikaülikooli satelliidiprogramm sai alguse 2014. aastal. Projekti on panustanud teadus- ja ettevõtluspartnerid nii Eestist kui ka välismaalt. Satelliidiprogrammis on kuue aasta jooksul kaasa löönud üle 150 tudengi.
### Response:
Teadlased said ühendust satelliidiga Hämarik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Varem pole kätte saadud nii selget pilti maapõue sisse sukeldunud laamast nii suurelt sügavuselt," kommenteerib avastust Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemlektor Heidi Soosalu. "Saadi ka palju teavet, mille abil selgitada maapõue protsesse ja kivimikoostist ning vulkanismi Hiinas."
Leitud kivine laamatükk ääristas omal ajal Vaikse ookeani põhja ja oli osa ookeanilisest litosfäärist ehk Maa tahkest kivimkestast, vahendab ScienceAlert.
Kõiki litosfääri tükke pole alati planeedi pinnalt vaadates näha. Maa koorik koosneb mitmetest aeglaselt triivivatest hiiglaslikest kiviplokkidest ehk laamadest. Soosalu sõnul leidub lihtsustatult öeldes kaht sorti laamasid: mandrilisi ja ookeanilisi. Mandrilaamad on vanad, paksud ja koosnevad erinevatest kivimitest, ookeanilaamad on aga noored, õhukesed ja üksluisema koostisega, ent raskemad.
Laamad võivad triivimise käigus üksteisega põrkuda. "Kui "ookean" ja "manner" kokku põrkavad, nagu käesoleva uuringu asukohas, on raskem ookeaniline laam sunnitud sukelduma ja painduma mandrilise alla. See ongi subduktsioon," seletab Soosalu.
Nüüd leidsid Hiina ja USA teadlased, et Hiina kirdeosas aset leidnud kahe laama kokkupõrge kulges palju sügavamal maapõues, kui senised teadaolevad kokkupõrked. Siiani olid täheldanud teadlased sukelduvaid laamu kõige enam umbes 200 kilomeetri sügavusel.
Nüüd oli uurijate käsutuses enam kui 300 seismilisest jaamast koosnev võrgustik. Selle abil said teadlased tomograafia meetodil aimu, mis toimus kokkupõrke ajal sügavamates kivimikihtides. "Maavärinate signaale kasutades tehti maapõue "läbivalgustus" ning saadi kätte pilt selle siseehitusest. Sarnaselt teevad arstid inimestele näiteks aju-uuringuid," kirjeldab Soosalu.
Uurijad nägid nüüd, kuidas kunagi Vaikse ookeani all asunud laama surutakse Maa vahevöö keskel asuvasse siirdevööndisse. Üla- ja süvavahevöö vahele jääv siirdevöönd asub maakoorest umbes 410–660 kilomeetri sügavusel maapõues.
Piirkonda seismiliste jaamadega jälgides tabasid teadlased kaks piiriala, kus muutus maakoores seismiliste lainete kiirus. Leitud anomaaliaid sai tõlgendada laamatüki pealmise ja alumise küljena.
Lähemal uurimisel selgus, et ühel juhul sai seostada muutust seismiliste lainete levimiskiiruses sukeldunud laama Moho piirpinna ehk maakoort Maa vahevööst eraldava piiriga. Sügavamal maapõues oli selle taga ilmselt laamatüki all paikneva astenosfääri osaline sulamine, mida mõjutas ookeanilise maakoore kõrge veesisaldus.
Heidi Soosalu sõnul tähendab Vaikse ookeani laama sukeldumine Euraasia mandrilise laama alla seda, et tekib hõõrdumine. Samuti tekivad nii suured pinged nii laama ülemise kui ka alumise pinna juures. "Need on alad, kus võiks suuremaid maavärinaid oodata," märgib ta. "Tomograafilises uuringus joonestusid need alad välja tänu sellele, et seal esinevad aine omadustes järsud erinevused."
Ehkki sukeldumine on vaadeldav Hiinas, paikneb sukeldumiskoht ise veel kaugemal idas. Näiteks Jaapani saarte all asub Vaikse ookeani laam juba 100 kilomeetri sügavusel. Laam sukeldub ligikaudu 25-kraadise nurga all.
Uue seirevõrgustiku abil saavad teadlased parema ülevaate, mis juhtub sukeldunud laamaga, kui see jõuab vahevöö siirdevööndisse. Nii saab näha, kui palju laam sukeldumise käigus moondub ja kui palju vett kantakse planeedi sügavamatesse kihtidesse.
Eesti olukord on Hiinaga võrreldes pigem rahulik. Soosalu sõnul asub Eesti Euraasia laama sees, vana rahuliku aluskorra peal. "Meile kõige lähemad laamade äärealad on Atlandi ookeani keskosas, kus toimub eemaldumine, ning Vahemerel, kus leiab aset kokkupõrge," ütleb ta.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Nature Geoscience. | Sügavalt Hiina maapõuest leiti tükk Vaikse ookeani põhja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Varem pole kätte saadud nii selget pilti maapõue sisse sukeldunud laamast nii suurelt sügavuselt," kommenteerib avastust Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemlektor Heidi Soosalu. "Saadi ka palju teavet, mille abil selgitada maapõue protsesse ja kivimikoostist ning vulkanismi Hiinas."
Leitud kivine laamatükk ääristas omal ajal Vaikse ookeani põhja ja oli osa ookeanilisest litosfäärist ehk Maa tahkest kivimkestast, vahendab ScienceAlert.
Kõiki litosfääri tükke pole alati planeedi pinnalt vaadates näha. Maa koorik koosneb mitmetest aeglaselt triivivatest hiiglaslikest kiviplokkidest ehk laamadest. Soosalu sõnul leidub lihtsustatult öeldes kaht sorti laamasid: mandrilisi ja ookeanilisi. Mandrilaamad on vanad, paksud ja koosnevad erinevatest kivimitest, ookeanilaamad on aga noored, õhukesed ja üksluisema koostisega, ent raskemad.
Laamad võivad triivimise käigus üksteisega põrkuda. "Kui "ookean" ja "manner" kokku põrkavad, nagu käesoleva uuringu asukohas, on raskem ookeaniline laam sunnitud sukelduma ja painduma mandrilise alla. See ongi subduktsioon," seletab Soosalu.
Nüüd leidsid Hiina ja USA teadlased, et Hiina kirdeosas aset leidnud kahe laama kokkupõrge kulges palju sügavamal maapõues, kui senised teadaolevad kokkupõrked. Siiani olid täheldanud teadlased sukelduvaid laamu kõige enam umbes 200 kilomeetri sügavusel.
Nüüd oli uurijate käsutuses enam kui 300 seismilisest jaamast koosnev võrgustik. Selle abil said teadlased tomograafia meetodil aimu, mis toimus kokkupõrke ajal sügavamates kivimikihtides. "Maavärinate signaale kasutades tehti maapõue "läbivalgustus" ning saadi kätte pilt selle siseehitusest. Sarnaselt teevad arstid inimestele näiteks aju-uuringuid," kirjeldab Soosalu.
Uurijad nägid nüüd, kuidas kunagi Vaikse ookeani all asunud laama surutakse Maa vahevöö keskel asuvasse siirdevööndisse. Üla- ja süvavahevöö vahele jääv siirdevöönd asub maakoorest umbes 410–660 kilomeetri sügavusel maapõues.
Piirkonda seismiliste jaamadega jälgides tabasid teadlased kaks piiriala, kus muutus maakoores seismiliste lainete kiirus. Leitud anomaaliaid sai tõlgendada laamatüki pealmise ja alumise küljena.
Lähemal uurimisel selgus, et ühel juhul sai seostada muutust seismiliste lainete levimiskiiruses sukeldunud laama Moho piirpinna ehk maakoort Maa vahevööst eraldava piiriga. Sügavamal maapõues oli selle taga ilmselt laamatüki all paikneva astenosfääri osaline sulamine, mida mõjutas ookeanilise maakoore kõrge veesisaldus.
Heidi Soosalu sõnul tähendab Vaikse ookeani laama sukeldumine Euraasia mandrilise laama alla seda, et tekib hõõrdumine. Samuti tekivad nii suured pinged nii laama ülemise kui ka alumise pinna juures. "Need on alad, kus võiks suuremaid maavärinaid oodata," märgib ta. "Tomograafilises uuringus joonestusid need alad välja tänu sellele, et seal esinevad aine omadustes järsud erinevused."
Ehkki sukeldumine on vaadeldav Hiinas, paikneb sukeldumiskoht ise veel kaugemal idas. Näiteks Jaapani saarte all asub Vaikse ookeani laam juba 100 kilomeetri sügavusel. Laam sukeldub ligikaudu 25-kraadise nurga all.
Uue seirevõrgustiku abil saavad teadlased parema ülevaate, mis juhtub sukeldunud laamaga, kui see jõuab vahevöö siirdevööndisse. Nii saab näha, kui palju laam sukeldumise käigus moondub ja kui palju vett kantakse planeedi sügavamatesse kihtidesse.
Eesti olukord on Hiinaga võrreldes pigem rahulik. Soosalu sõnul asub Eesti Euraasia laama sees, vana rahuliku aluskorra peal. "Meile kõige lähemad laamade äärealad on Atlandi ookeani keskosas, kus toimub eemaldumine, ning Vahemerel, kus leiab aset kokkupõrge," ütleb ta.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Nature Geoscience.
### Response:
Sügavalt Hiina maapõuest leiti tükk Vaikse ookeani põhja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seoses Mart Helme tagasitulekuga riigikokku sain ka seaduses ette nähtud lahkumishüvitise, mida ajakirjandus kohe arutama hakkas brutos koos maksudega. See on minu raha, et kohaneda, leida uus töö, jne. Ootamatult selgus, et seoses Alar Lanemani minekuga siseministriks, peaksin jälle tagasi riigikokku naasma. Sellises olukorras ei saa ma seda raha endale jätta, vaid annetan suures osas heategevuseks Vähiliidule, Tallinna Lastehaiglale ja Sünnitusabi Fondile," teatas Espenberg
"Asun toetusi tegema nendele, kes seda kohe kiiresti vajavad, mitte riigikogu kantseleile, kohe kui Kadriorg Lanemani kanditatuuri kinnitab," lisas Espenberg. | Urmas Espenberg annetab lahkumishüvitise heategevuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seoses Mart Helme tagasitulekuga riigikokku sain ka seaduses ette nähtud lahkumishüvitise, mida ajakirjandus kohe arutama hakkas brutos koos maksudega. See on minu raha, et kohaneda, leida uus töö, jne. Ootamatult selgus, et seoses Alar Lanemani minekuga siseministriks, peaksin jälle tagasi riigikokku naasma. Sellises olukorras ei saa ma seda raha endale jätta, vaid annetan suures osas heategevuseks Vähiliidule, Tallinna Lastehaiglale ja Sünnitusabi Fondile," teatas Espenberg
"Asun toetusi tegema nendele, kes seda kohe kiiresti vajavad, mitte riigikogu kantseleile, kohe kui Kadriorg Lanemani kanditatuuri kinnitab," lisas Espenberg.
### Response:
Urmas Espenberg annetab lahkumishüvitise heategevuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lätis registreeriti ööpäeva jooksul 278 uut koroonaviiruse juhtumit, vahendas Läti rahvusringhääling. Esmaspäeval sai koroonaviiruse diagnoosi 89 inimest.
Kokku tehti 6059 testi, millest 4,6 protsenti olid positiivsed, päev varem oli näitaja 3,8 protsenti.
Lätis suri ööpäeva jooksul viiruse tagajärjel kuus inimest, kaks vanusevahemikus 70 kuni 75 eluaastat, kaks 75 kuni 80 eluaastat ja kaks 90 kuni 95 eluaastat.
Kokku on riigis viirusest paranenud 1557 inimest ning surnud 132 inimest.
Leedus tuvastati 996 nakatunut
Leedus registreeriti ööpäeva jooksul 996 uut nakatunut, ööpäeva jooksul tehti 12 480 testi, vahendas Leedu ringhääling. Päev varem lisandus 1152 koroonanakkuse juhtu.
Viimase ööpäeva jooksul suri Leedus koroonaviiruse tagajärjel 14 inimest, veel kuus koroonaviirusesse haigestunud inimest suri teistel põhjustel.
Riigis on suurimad nakkuskolded hooldekodudes, haridusasutustest ja haiglates. 475 koroonaviiruse juhtumit on sisse toodud välismaalt.
Kokku on pandeemia algusest surnud Leedus koroonaviiruse tõttu 229 inimest, 117 koroonaviiruse diagnoosiga inimest on surnud teistel põhjustel. Pandeemia algusest on riigis registreeritud 36 876 nakatumist, isolatsioonis on 109 697 inimest.
Soomes tuvastati 228 uut nakatunut
Soomes tuvastati ööpäeva jooksul 228 uut nakkusjuhtumit, veel esmaspäeval oli uusi nakatumisi 104. Nakatumisnäit on suurim Helsingi ja Uusimaa piirkonnas.
Alates pandeemia algusest on Soomes koroonaviiruse diagnoosi saanud 19 647 inimest, teatas Yle. | Soomes tuvastati 228 uut koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lätis registreeriti ööpäeva jooksul 278 uut koroonaviiruse juhtumit, vahendas Läti rahvusringhääling. Esmaspäeval sai koroonaviiruse diagnoosi 89 inimest.
Kokku tehti 6059 testi, millest 4,6 protsenti olid positiivsed, päev varem oli näitaja 3,8 protsenti.
Lätis suri ööpäeva jooksul viiruse tagajärjel kuus inimest, kaks vanusevahemikus 70 kuni 75 eluaastat, kaks 75 kuni 80 eluaastat ja kaks 90 kuni 95 eluaastat.
Kokku on riigis viirusest paranenud 1557 inimest ning surnud 132 inimest.
Leedus tuvastati 996 nakatunut
Leedus registreeriti ööpäeva jooksul 996 uut nakatunut, ööpäeva jooksul tehti 12 480 testi, vahendas Leedu ringhääling. Päev varem lisandus 1152 koroonanakkuse juhtu.
Viimase ööpäeva jooksul suri Leedus koroonaviiruse tagajärjel 14 inimest, veel kuus koroonaviirusesse haigestunud inimest suri teistel põhjustel.
Riigis on suurimad nakkuskolded hooldekodudes, haridusasutustest ja haiglates. 475 koroonaviiruse juhtumit on sisse toodud välismaalt.
Kokku on pandeemia algusest surnud Leedus koroonaviiruse tõttu 229 inimest, 117 koroonaviiruse diagnoosiga inimest on surnud teistel põhjustel. Pandeemia algusest on riigis registreeritud 36 876 nakatumist, isolatsioonis on 109 697 inimest.
Soomes tuvastati 228 uut nakatunut
Soomes tuvastati ööpäeva jooksul 228 uut nakkusjuhtumit, veel esmaspäeval oli uusi nakatumisi 104. Nakatumisnäit on suurim Helsingi ja Uusimaa piirkonnas.
Alates pandeemia algusest on Soomes koroonaviiruse diagnoosi saanud 19 647 inimest, teatas Yle.
### Response:
Soomes tuvastati 228 uut koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isiklike saavutuste edetabelit Kõiv ei pea ja seetõttu ei oska ka "Kuldvillaku" turniirivõitu ühtsele skaalale paigutada.
"Aga kindlasti on ta üks meeldejäävam seik mu senises elus ning olen saavutatu üle väga õnnelik ja uhke," märkis ta ERR-ile.
Kõiv ei usu, et saaks rääkida eraldi nn naiselikest omadustest, mis talle viie saate jooksul turniiri ainsa naismängijana meestega võistlemisel eelise oleks andnud.
"Ma ei teekski vahet mehelike ja naiselike loomuomaduste vahel, pigem on iga inimene isesugune, kes agressiivsem ja riskialtim, kes alalhoidlikum ja vaoshoitum, olgu ta siis mees või naine."
Ta usub hoopis, et tema edu pant olid eelkõige teadmised ja julgus riskida. "Ilma nendeta poleks ka minust agressiivsemal inimesel mängust edu olnud loota. Aga kindlasti oli see abiks, et ma jäin rahulikuks ega muretsenud üle."
Mälumängimise juurde tõi Kõivu teadmistehimu, soov enda teadmised proovile panna ning põnevusmoment.
"Olen väga uudishimulik inimene ja tahan alati midagi juurde õppida. Mälumäng on selleks üks lõbus viis, eriti kui seda saab teha mõnusas pingevabas keskkonnas koos sõpradega."
Epp Kõiv "Kuldvillakus". Autor/allikas: Postimees Grupp
Ta ei ole tajunud seda, et talle loomupärane teadmishimu, lai silmaring ja mälumänguhuvi on teiste inimeste jaoks olnud kuidagi tavapäratu, kuid teinekord üllatab ta sellega siiski.
"Vahel imestatakse küll, et mis kõiksugu imelikke asju ma ometi tean. Sest ega pea pole prügikast, et igasugust kasutut infot meeles pidada. Aga mul kipub sageli olema nii, et mida imelikum ja pealtnäha kasutum info, seda paremini see mulle meelde jääb."
Üldiselt on Kõiv enda sõnul siiski ümbritsetud inimestest, kes on väga avatud maailmapildi ja avara silmaringiga. Paljud tema sõbrad on samuti mälumängu-huvilised. "Niisiis kui mõni neist mind natuke veidrikuks peabki, siis ainult heas mõttes ja mulle see meeldib."
Mälumäng on tema jaoks eelkõige hea ja lõbus ajaviide, mida ta ei võta liiga tõsiselt. "Harrastan seda hobikorras ja mitte väga regulaarselt. Minu jaoks on oluline, et see oleks tore, seda liiga tõsiselt võttes kaoks mängurõõm."
Muusikat 2014. aastal looga "Linn on minu" kuulsaks saanud Kõiv enam eriti ei tee, sooloartistina aga üldse mitte. "Aga tegelen koorilauluga ja laulan aeg-ajalt siin-seal hobikorras sõpradega."
Kaheksa aasta ja 15 hooaja jooksul, mil "Kuldvillak" on Kanal 2 ekraanil olnud, pole varem naine turniiri võitnud. TV3 ajal tuli "Kuldvillaku" tšempioniks kaks naist. | Epp Kõiv: vahel imestatakse küll, mis kõiksugu imelikke asju ma tean | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isiklike saavutuste edetabelit Kõiv ei pea ja seetõttu ei oska ka "Kuldvillaku" turniirivõitu ühtsele skaalale paigutada.
"Aga kindlasti on ta üks meeldejäävam seik mu senises elus ning olen saavutatu üle väga õnnelik ja uhke," märkis ta ERR-ile.
Kõiv ei usu, et saaks rääkida eraldi nn naiselikest omadustest, mis talle viie saate jooksul turniiri ainsa naismängijana meestega võistlemisel eelise oleks andnud.
"Ma ei teekski vahet mehelike ja naiselike loomuomaduste vahel, pigem on iga inimene isesugune, kes agressiivsem ja riskialtim, kes alalhoidlikum ja vaoshoitum, olgu ta siis mees või naine."
Ta usub hoopis, et tema edu pant olid eelkõige teadmised ja julgus riskida. "Ilma nendeta poleks ka minust agressiivsemal inimesel mängust edu olnud loota. Aga kindlasti oli see abiks, et ma jäin rahulikuks ega muretsenud üle."
Mälumängimise juurde tõi Kõivu teadmistehimu, soov enda teadmised proovile panna ning põnevusmoment.
"Olen väga uudishimulik inimene ja tahan alati midagi juurde õppida. Mälumäng on selleks üks lõbus viis, eriti kui seda saab teha mõnusas pingevabas keskkonnas koos sõpradega."
Epp Kõiv "Kuldvillakus". Autor/allikas: Postimees Grupp
Ta ei ole tajunud seda, et talle loomupärane teadmishimu, lai silmaring ja mälumänguhuvi on teiste inimeste jaoks olnud kuidagi tavapäratu, kuid teinekord üllatab ta sellega siiski.
"Vahel imestatakse küll, et mis kõiksugu imelikke asju ma ometi tean. Sest ega pea pole prügikast, et igasugust kasutut infot meeles pidada. Aga mul kipub sageli olema nii, et mida imelikum ja pealtnäha kasutum info, seda paremini see mulle meelde jääb."
Üldiselt on Kõiv enda sõnul siiski ümbritsetud inimestest, kes on väga avatud maailmapildi ja avara silmaringiga. Paljud tema sõbrad on samuti mälumängu-huvilised. "Niisiis kui mõni neist mind natuke veidrikuks peabki, siis ainult heas mõttes ja mulle see meeldib."
Mälumäng on tema jaoks eelkõige hea ja lõbus ajaviide, mida ta ei võta liiga tõsiselt. "Harrastan seda hobikorras ja mitte väga regulaarselt. Minu jaoks on oluline, et see oleks tore, seda liiga tõsiselt võttes kaoks mängurõõm."
Muusikat 2014. aastal looga "Linn on minu" kuulsaks saanud Kõiv enam eriti ei tee, sooloartistina aga üldse mitte. "Aga tegelen koorilauluga ja laulan aeg-ajalt siin-seal hobikorras sõpradega."
Kaheksa aasta ja 15 hooaja jooksul, mil "Kuldvillak" on Kanal 2 ekraanil olnud, pole varem naine turniiri võitnud. TV3 ajal tuli "Kuldvillaku" tšempioniks kaks naist.
### Response:
Epp Kõiv: vahel imestatakse küll, mis kõiksugu imelikke asju ma tean |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt lükati tänavune maraton 18. oktoobri peale ja siis veel kuu hilisemaks, 15. novembriks, kuid juba augustis teatati, et sel aastal siiski Pariisi maratoni ei toimu.
2021. aastal pidi maraton algselt toimuma 11. aprillil, kuid nüüd teatati, et võistlus lükatakse pool aastat edasi ning see toimub hoopis tuleva aasta 17. oktoobril.
"Anname endast kõik, et võistlus toimuks järgmisel sügisel turvalistes tingimustes ja terviseorganisatsioonidega kooskõlas," teatas maratoni korraldaja Amaury Sport Organisation (ASO). | Järgmise aasta Pariisi maraton lükatakse sügisesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt lükati tänavune maraton 18. oktoobri peale ja siis veel kuu hilisemaks, 15. novembriks, kuid juba augustis teatati, et sel aastal siiski Pariisi maratoni ei toimu.
2021. aastal pidi maraton algselt toimuma 11. aprillil, kuid nüüd teatati, et võistlus lükatakse pool aastat edasi ning see toimub hoopis tuleva aasta 17. oktoobril.
"Anname endast kõik, et võistlus toimuks järgmisel sügisel turvalistes tingimustes ja terviseorganisatsioonidega kooskõlas," teatas maratoni korraldaja Amaury Sport Organisation (ASO).
### Response:
Järgmise aasta Pariisi maraton lükatakse sügisesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis lõpetab Rahvuste liiga hooaja kolmapäeval mänguga Gruusia vastu ning siis saab läbi ka praeguse peatreeneri Karel Voolaidi leping.
Voolaidi käe all on Eesti koondis saanud kirja kolm viiki ja kümme kaotust ehk võiduarve on veel avamata. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak avaldas intervjuus Delfi Spordile, et 2021. aasta märtsis algavaid 2022. aasta MM-i valikmänge silmas pidades soovitakse peatreener paika saada enne aastavahetust.
"Praegune plaan on selline, et järgmisel nädalal tegeleme minevikuga ehk siis koondiseaastaga 2020, mida õigupoolest oli kõigest kolm keerulist kuud. Ja sealt edasi detsembri alguses läheksime edasi tulevikuga ehk siis koondiseaastaga 2021 ja ehk kaugemalegi. Soovime, et detsembri keskpaigaks oleks tulevik selge ehk siis soovime otsuse teha kiiresti," ütles Pohlak.
ETV jalgpallistuudio eksperdid Indrek Zelinski ja Rimo Hunt olid pühapäeval pärast Põhja-Makedoonia käest saadud 1:2 kaotust äärmiselt kriitilised Eesti treeneritetiimi otsuste üle. Zelinski sõnul tekkis tal mängu jooksul väga palju küsimusi. "Just vahetused. Me ka mängu ajal omavahel arutasime. Nii palju küsimusi tekib just igasuguste otsuste pärast. Mitte see, mis väljakul toimub, vaid näiteks vahetused, algkoosseis," ütles ta. "Treeneritetiim peab mõtlema, mida vahetused kaasa toovad ja ma ei näe seda sügavuti mõtlemist! Nii kui see Voolaid sinna etteotsa pandi, siis ma ootasin, kelle ta valib oma abitreeneriteks."
Eesti koondise abitreeneritena töötavad Mario Hansi, Aivar Anniste ja Vladimir Vassiljev. "Abitreener ei saa olla peatreenerile mugav, abitreener peabki olema ora tagumikus ja kogenud inimene, kes oskab näha väljakul asju, mida peatreener ei näe," tähtsustas endine jalgpallikoondise ründaja. "Peab olema sisemine opositsioon. Mulle kõrvaltvaatajana tundub, et seda ei ole."
Pohlak tõdes Delfile antud intervjuus, et ka tema on koosseisuvalikute üle imestanud. "Ütlen niipalju, et olin peale oktoobrikuiseid Rahvuste liiga Tallinnas toimunud mänge imestunud mõnede Põhja-Makedoonia vastu tehtud koosseisuvalikute üle või õigemini olin enne mängu üsnagi kindel, et mingite asjadega on selleks korraks klaar," tunnistas Pohlak. "Samas on treener võetud sooviga, et ta realiseeriks mängudes oma nägemust ja kõnealune polnud paljude aastate jooksul esimene kord, kus minu arusaam ja treeneri valikud lähevad lahku ja nii ongi normaalne. Põhja-Makedoonia vastu tehtud vahetused töötasid kahjuks tõepoolest tagurpidi." | Pohlak peatreenerist: soovime, et detsembri keskpaigaks oleks tulevik selge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis lõpetab Rahvuste liiga hooaja kolmapäeval mänguga Gruusia vastu ning siis saab läbi ka praeguse peatreeneri Karel Voolaidi leping.
Voolaidi käe all on Eesti koondis saanud kirja kolm viiki ja kümme kaotust ehk võiduarve on veel avamata. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak avaldas intervjuus Delfi Spordile, et 2021. aasta märtsis algavaid 2022. aasta MM-i valikmänge silmas pidades soovitakse peatreener paika saada enne aastavahetust.
"Praegune plaan on selline, et järgmisel nädalal tegeleme minevikuga ehk siis koondiseaastaga 2020, mida õigupoolest oli kõigest kolm keerulist kuud. Ja sealt edasi detsembri alguses läheksime edasi tulevikuga ehk siis koondiseaastaga 2021 ja ehk kaugemalegi. Soovime, et detsembri keskpaigaks oleks tulevik selge ehk siis soovime otsuse teha kiiresti," ütles Pohlak.
ETV jalgpallistuudio eksperdid Indrek Zelinski ja Rimo Hunt olid pühapäeval pärast Põhja-Makedoonia käest saadud 1:2 kaotust äärmiselt kriitilised Eesti treeneritetiimi otsuste üle. Zelinski sõnul tekkis tal mängu jooksul väga palju küsimusi. "Just vahetused. Me ka mängu ajal omavahel arutasime. Nii palju küsimusi tekib just igasuguste otsuste pärast. Mitte see, mis väljakul toimub, vaid näiteks vahetused, algkoosseis," ütles ta. "Treeneritetiim peab mõtlema, mida vahetused kaasa toovad ja ma ei näe seda sügavuti mõtlemist! Nii kui see Voolaid sinna etteotsa pandi, siis ma ootasin, kelle ta valib oma abitreeneriteks."
Eesti koondise abitreeneritena töötavad Mario Hansi, Aivar Anniste ja Vladimir Vassiljev. "Abitreener ei saa olla peatreenerile mugav, abitreener peabki olema ora tagumikus ja kogenud inimene, kes oskab näha väljakul asju, mida peatreener ei näe," tähtsustas endine jalgpallikoondise ründaja. "Peab olema sisemine opositsioon. Mulle kõrvaltvaatajana tundub, et seda ei ole."
Pohlak tõdes Delfile antud intervjuus, et ka tema on koosseisuvalikute üle imestanud. "Ütlen niipalju, et olin peale oktoobrikuiseid Rahvuste liiga Tallinnas toimunud mänge imestunud mõnede Põhja-Makedoonia vastu tehtud koosseisuvalikute üle või õigemini olin enne mängu üsnagi kindel, et mingite asjadega on selleks korraks klaar," tunnistas Pohlak. "Samas on treener võetud sooviga, et ta realiseeriks mängudes oma nägemust ja kõnealune polnud paljude aastate jooksul esimene kord, kus minu arusaam ja treeneri valikud lähevad lahku ja nii ongi normaalne. Põhja-Makedoonia vastu tehtud vahetused töötasid kahjuks tõepoolest tagurpidi."
### Response:
Pohlak peatreenerist: soovime, et detsembri keskpaigaks oleks tulevik selge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel toimunud Reformierakonna virtuaalsel üldkogul tsiteerisite te Ardo Hanssonit, kes ütles, et kui tahta praeguse ja eelmise valitsuse ajal tekkinud eelarve puudujääk järgmise nelja aasta jooksul viia nulli, siis peaksime igal aastal 450 miljoni euro väärtuses tõstma makse või tegema kärpeid. Miks on vaja makse tõsta ja milliseid makse te tõstaksite?
Nagu ma ka kõnes ütlesin, nõuab see raskeid otsuseid ja arutelusid. Olukord, kus meid on viidud sellisesse eelarve puudujääki, siis selle taastamiseks tuleb teha raskeid valikuid, mida ka Ardo Hansson välja tõi. Mul ei ole teile kohe öelda, et tõstame seda maksu siit või kärbime sealt, aga mida ma tahtsin öelda, on see, et need arutelud ja otsused seisavad ees. Sest praegusel valitsusel absoluutselt ei ole ju soovi neid otsuseid kuidagi teha.
Kas mingisugune ettekujutus sellest, millise osa sellest 450 miljonist võiks moodustada maksutõus ja millise osa kärped, on olemas?
Ei ole. Sest meile antakse väga vähe infot kogu selle eelarve olukorra kohta. Seda peaks küsima ikkagi praeguselt valitsuselt. Ka eelarvenõukogu on öelnud, et peab astuma samme tasakaalu poole, aga ühtegi sellist sammu praegu ei tehta, mitte ühtegi kärbet ei tehta ja mitte kuskilt raha kokku ei hakata kraapima. Me peame selle tasakaalu poole ikkagi liikuma, neid samme tegema, aga kuna meie ei ole praegu valitsuses, siis loomulikult ei saa mina teile praegu kohe öelda, omamata täielikku ülevaadet eelarvedetailidest, et kust neid kärpeid võtta ja mis makse tõsta.
Kas see, et riigieelarve puudujääk järgmise nelja aasta jooksul viia nulli, on teie hinnangul hädavajalik või saab teha sellise nii-öelda pehmema maandumise, kus võib-olla jagada see ära pikema perioodi peale, et siis need kärped ei pea olema nii jõhkrad?
Järgmise nelja aasta jooksul seda nulli niikuinii ei saa, see on ebareaalne. 450 miljoni euro väärtuses neid kokkuhoiu kohti ju kuskilt ei leia, sellest ma arvan, et kõik saavad aru. Selles mõttes see eelarve puudujääk jääb pikalt, aga peaks olema vähemalt tahe seda puudujääki likvideerida. Aga seda tahet ju praegu ei ole.
Kas see 450 miljonit eurot aastas on natuke liialdatud näide?
Ei ole. See tuleb Ardo Hanssoni kirjutisest ja põhineb puhtalt nendel puudujäägi numbritel, mis meil praegu on ja kasvaval puudujäägil. See tugineb täiesti ekspertide arvamusele.
Kui Reformierakond saaks valitsusse ja hakata otsustama, siis alustaksite selle puudujäägi likvideerimise tegevusplaaniga?
Me alustaksime korras riigi rahanduse taastamist. See ei juhtu üleöö. Sellist suurt puudujääki ei ole üleöö võimalik likvideerida. Aga me vähemalt teeksime samme selle poole, et seda tasakaalu taastada ja puudujääki likvideerida.
Selles üldkogu kõnes kõlas teie poolt veel lause, et "riik, mis ei suuda oma arveid tasuda, ei jää kauaks vabaks". Kas on paistmas oht, et riik muutub maksejõuetuks ja kelle ees siis arveid ei suudeta maksta?
Võlausaldajate ees, kelle käest need võlad on võetud. Ega me ei pea ju kaugelt vaatama neid näiteid, näiteks Kreeka. Kui Kreekal olid väga suured võlad, siis need olid ju Saksa võlausaldajate ees ja praegu Kreeka on väga paljuski sõltuv Saksamaast. Alati kui sa võlgu võtad ja seda võlga tasuda ei suuda, siis sellel võlausaldajal on sinu üle teatav kontroll. Seetõttu riik, mis ei suuda oma arveid tasuda, vabaks sisuliselt ei jää.
Millal ja millist käitumismustrit kasutades me sellesse musta stsenaariumisse võime jõuda?
Alguses on ju võimalik see, et võetakse laenu ja siis laenu tagasi maksmiseks võetakse uuesti laenu. Aga mingil hetkel tuleb ju piir vastu ja need laenud lähevad kõik liiga kalliks maksma. Jälle on hea Kreeka näide võtta, kus sisuliselt Saksa võlausaldajad hakkasid ette kirjutama seda, kuidas Kreeka peab oma otsuseid tegema. Kreeka inimesed said ju selle peale väga pahaseks, et nemad enam sisuliselt otsuseid teha ei saanud. Ma ei oska seda ajalist perspektiivi öelda, aga Kreekas läks ka ikkagi paar valimistsüklit selle jaoks, et asjad läheksid tõeliselt halvaks.
Oma kõnes kutsusite inimesi üles vastama "ei" abieluküsitluses küsitavale küsimusele. Aga mis te arvate sotside kavalast plaanist see eelnõu sootuks tõkestada riigikogus, kasutades obstruktsiooni?
Kui te mu kõnet kuulasite või lugesite, siis kõigepealt ma rääkisin sellest, et esimene võitlus, mis meil tuleb pidada, on vähemuste õiguseid puudutava referendumi vastu. Me rääkisime sellest, et see rahvahääletus tuleb ära hoida. Ja siis alles järgmine küsimus oli see, et kui see rahvahääletus ikkagi sellisel kujul tuleb, siis ei ole tõesti mingit vahet, mida küsitakse, vaid sellele sedelile tuleb kirjutada suur "ei".
Aga mis te sellest konkreetselt sotside ideest arvate?
See ei olnud muidugi sotside idee, vaid opositsiooni idee, millest me varasemalt juba rääkisime. Lihtsalt nemad on selle nüüd välja öelnud. Seda me oleme algusest peale öelnud, et seda referendumit tuleb takistada, sest vähemuste õigusi puudutav referendum lihtsalt olemuslikult on vale, see lõhestab ühiskonda ja see tuleb ära hoida kõikide võimalike vahenditega, mis riigikogu opositsiooni tööriistakastis on.
Ja olete sotsidega siis ka omavahel arutanud ja koordineerinud?
Jah, loomulikult.
Nii, et opositsioon ühtsena kavatseb hakata siis venitama selle eelnõu menetlemist riigikogus?
Jah.
Eelmisel nädalal ütles politoloog Tõnis Saarts, et praegune koalitsiooni loodi seetõttu, et oli strateegiline eesmärk vältida Reformierakonna tõusmist erakonnaks, kes hakkab moodustama kõiki koalitsioone ja seetõttu saaks Keskerakond edaspidi valitseda ainult Reformierakonna armust. Mis te selles mõttekäigust arvate?
Ma saan aru, et EKRE-ga koalitsioonilepingut sõlmides Isamaa ja Keskerakond lootsid, et kõik läheb paremaks ja nende käes on trumbid, aga praegu on ju kõigile selge, et nad on teinud vea. Nad ei ole selles koalitsioonis kuidagi vabad, see koalitsioon ei lahenda ühtegi Eesti jaoks olulist probleemi, see koalitsioon tegeleb ainult EKRE järgi jooksmisega ja nii Keskerakond kui ka Isamaa on EKRE pantvangid selles koalitsioonis. Aga pragmaatiliselt ma saan sellest seisukohast muidugi aru, et miks nad selle peale läksid.
Eelmisel nädalal tegite Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele ettepaneku viia sisse regulaarsete kohtumiste kord. Oli see siiras ettepanek?
Muidugi oli siiras ettepanek.
Kas te olete sellel teemal Jüri Ratasega edasi suhelnud?
Eks me katsume leida neid kohtumise aegu, et oleks regulaarne kohtumine peaministri ja opositsiooni liidri vahel.
Kas olete praeguseks valmis pakkuma Jüri Ratasele peaministri kohta, kui ta oleks nõus moodustama koalitsiooni Reformierakonnaga?
Esiteks, praegu ei ole mingeid läbirääkimisi käimas. Nii, et ei ole mingit põhjust midagi pakkuda või midagi ära võtta. See ei ole hetkel adekvaatne.
Kas mingist hetkest ei hoiaks see järeleandmine Reformierakonna poolt ära teie vaatest riigile tehtavat suuremat kahju ja lõhestamist ühiskonnas?
Ma ei hakka ühtegi tingimust, mida me oleme omavahel rääkinud või mitte rääkinud, ajakirjanduse vahendusel esitama. Selles mõttes ei saa te öelda, et selliseid ettepanekuid pole tehtud, ega ka vastupidi. Las see teema jääb läbirääkimisteks.
Mis on praeguse valitsuse otsused, mille Reformierakond kohe tagasi pööraks, kui oleks võimalus?
Esiteks. Riigikogu loogika on see, et ka meie ei saa üksi valitsust moodustada, me peame moodustama koalitsiooni riigikogus esindatud erakondadega, kellest osad on praegu valitsuses. See sõltub kokkulepetest nendega, mida saab ümber pöörama minna ja mida ei saa minna. Aga mis kindlasti me kohe ära jätaksime, on see rahvahääletus. | Kallas: Kreeka näide näitab, et võlgades riik ei jää vabaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel toimunud Reformierakonna virtuaalsel üldkogul tsiteerisite te Ardo Hanssonit, kes ütles, et kui tahta praeguse ja eelmise valitsuse ajal tekkinud eelarve puudujääk järgmise nelja aasta jooksul viia nulli, siis peaksime igal aastal 450 miljoni euro väärtuses tõstma makse või tegema kärpeid. Miks on vaja makse tõsta ja milliseid makse te tõstaksite?
Nagu ma ka kõnes ütlesin, nõuab see raskeid otsuseid ja arutelusid. Olukord, kus meid on viidud sellisesse eelarve puudujääki, siis selle taastamiseks tuleb teha raskeid valikuid, mida ka Ardo Hansson välja tõi. Mul ei ole teile kohe öelda, et tõstame seda maksu siit või kärbime sealt, aga mida ma tahtsin öelda, on see, et need arutelud ja otsused seisavad ees. Sest praegusel valitsusel absoluutselt ei ole ju soovi neid otsuseid kuidagi teha.
Kas mingisugune ettekujutus sellest, millise osa sellest 450 miljonist võiks moodustada maksutõus ja millise osa kärped, on olemas?
Ei ole. Sest meile antakse väga vähe infot kogu selle eelarve olukorra kohta. Seda peaks küsima ikkagi praeguselt valitsuselt. Ka eelarvenõukogu on öelnud, et peab astuma samme tasakaalu poole, aga ühtegi sellist sammu praegu ei tehta, mitte ühtegi kärbet ei tehta ja mitte kuskilt raha kokku ei hakata kraapima. Me peame selle tasakaalu poole ikkagi liikuma, neid samme tegema, aga kuna meie ei ole praegu valitsuses, siis loomulikult ei saa mina teile praegu kohe öelda, omamata täielikku ülevaadet eelarvedetailidest, et kust neid kärpeid võtta ja mis makse tõsta.
Kas see, et riigieelarve puudujääk järgmise nelja aasta jooksul viia nulli, on teie hinnangul hädavajalik või saab teha sellise nii-öelda pehmema maandumise, kus võib-olla jagada see ära pikema perioodi peale, et siis need kärped ei pea olema nii jõhkrad?
Järgmise nelja aasta jooksul seda nulli niikuinii ei saa, see on ebareaalne. 450 miljoni euro väärtuses neid kokkuhoiu kohti ju kuskilt ei leia, sellest ma arvan, et kõik saavad aru. Selles mõttes see eelarve puudujääk jääb pikalt, aga peaks olema vähemalt tahe seda puudujääki likvideerida. Aga seda tahet ju praegu ei ole.
Kas see 450 miljonit eurot aastas on natuke liialdatud näide?
Ei ole. See tuleb Ardo Hanssoni kirjutisest ja põhineb puhtalt nendel puudujäägi numbritel, mis meil praegu on ja kasvaval puudujäägil. See tugineb täiesti ekspertide arvamusele.
Kui Reformierakond saaks valitsusse ja hakata otsustama, siis alustaksite selle puudujäägi likvideerimise tegevusplaaniga?
Me alustaksime korras riigi rahanduse taastamist. See ei juhtu üleöö. Sellist suurt puudujääki ei ole üleöö võimalik likvideerida. Aga me vähemalt teeksime samme selle poole, et seda tasakaalu taastada ja puudujääki likvideerida.
Selles üldkogu kõnes kõlas teie poolt veel lause, et "riik, mis ei suuda oma arveid tasuda, ei jää kauaks vabaks". Kas on paistmas oht, et riik muutub maksejõuetuks ja kelle ees siis arveid ei suudeta maksta?
Võlausaldajate ees, kelle käest need võlad on võetud. Ega me ei pea ju kaugelt vaatama neid näiteid, näiteks Kreeka. Kui Kreekal olid väga suured võlad, siis need olid ju Saksa võlausaldajate ees ja praegu Kreeka on väga paljuski sõltuv Saksamaast. Alati kui sa võlgu võtad ja seda võlga tasuda ei suuda, siis sellel võlausaldajal on sinu üle teatav kontroll. Seetõttu riik, mis ei suuda oma arveid tasuda, vabaks sisuliselt ei jää.
Millal ja millist käitumismustrit kasutades me sellesse musta stsenaariumisse võime jõuda?
Alguses on ju võimalik see, et võetakse laenu ja siis laenu tagasi maksmiseks võetakse uuesti laenu. Aga mingil hetkel tuleb ju piir vastu ja need laenud lähevad kõik liiga kalliks maksma. Jälle on hea Kreeka näide võtta, kus sisuliselt Saksa võlausaldajad hakkasid ette kirjutama seda, kuidas Kreeka peab oma otsuseid tegema. Kreeka inimesed said ju selle peale väga pahaseks, et nemad enam sisuliselt otsuseid teha ei saanud. Ma ei oska seda ajalist perspektiivi öelda, aga Kreekas läks ka ikkagi paar valimistsüklit selle jaoks, et asjad läheksid tõeliselt halvaks.
Oma kõnes kutsusite inimesi üles vastama "ei" abieluküsitluses küsitavale küsimusele. Aga mis te arvate sotside kavalast plaanist see eelnõu sootuks tõkestada riigikogus, kasutades obstruktsiooni?
Kui te mu kõnet kuulasite või lugesite, siis kõigepealt ma rääkisin sellest, et esimene võitlus, mis meil tuleb pidada, on vähemuste õiguseid puudutava referendumi vastu. Me rääkisime sellest, et see rahvahääletus tuleb ära hoida. Ja siis alles järgmine küsimus oli see, et kui see rahvahääletus ikkagi sellisel kujul tuleb, siis ei ole tõesti mingit vahet, mida küsitakse, vaid sellele sedelile tuleb kirjutada suur "ei".
Aga mis te sellest konkreetselt sotside ideest arvate?
See ei olnud muidugi sotside idee, vaid opositsiooni idee, millest me varasemalt juba rääkisime. Lihtsalt nemad on selle nüüd välja öelnud. Seda me oleme algusest peale öelnud, et seda referendumit tuleb takistada, sest vähemuste õigusi puudutav referendum lihtsalt olemuslikult on vale, see lõhestab ühiskonda ja see tuleb ära hoida kõikide võimalike vahenditega, mis riigikogu opositsiooni tööriistakastis on.
Ja olete sotsidega siis ka omavahel arutanud ja koordineerinud?
Jah, loomulikult.
Nii, et opositsioon ühtsena kavatseb hakata siis venitama selle eelnõu menetlemist riigikogus?
Jah.
Eelmisel nädalal ütles politoloog Tõnis Saarts, et praegune koalitsiooni loodi seetõttu, et oli strateegiline eesmärk vältida Reformierakonna tõusmist erakonnaks, kes hakkab moodustama kõiki koalitsioone ja seetõttu saaks Keskerakond edaspidi valitseda ainult Reformierakonna armust. Mis te selles mõttekäigust arvate?
Ma saan aru, et EKRE-ga koalitsioonilepingut sõlmides Isamaa ja Keskerakond lootsid, et kõik läheb paremaks ja nende käes on trumbid, aga praegu on ju kõigile selge, et nad on teinud vea. Nad ei ole selles koalitsioonis kuidagi vabad, see koalitsioon ei lahenda ühtegi Eesti jaoks olulist probleemi, see koalitsioon tegeleb ainult EKRE järgi jooksmisega ja nii Keskerakond kui ka Isamaa on EKRE pantvangid selles koalitsioonis. Aga pragmaatiliselt ma saan sellest seisukohast muidugi aru, et miks nad selle peale läksid.
Eelmisel nädalal tegite Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele ettepaneku viia sisse regulaarsete kohtumiste kord. Oli see siiras ettepanek?
Muidugi oli siiras ettepanek.
Kas te olete sellel teemal Jüri Ratasega edasi suhelnud?
Eks me katsume leida neid kohtumise aegu, et oleks regulaarne kohtumine peaministri ja opositsiooni liidri vahel.
Kas olete praeguseks valmis pakkuma Jüri Ratasele peaministri kohta, kui ta oleks nõus moodustama koalitsiooni Reformierakonnaga?
Esiteks, praegu ei ole mingeid läbirääkimisi käimas. Nii, et ei ole mingit põhjust midagi pakkuda või midagi ära võtta. See ei ole hetkel adekvaatne.
Kas mingist hetkest ei hoiaks see järeleandmine Reformierakonna poolt ära teie vaatest riigile tehtavat suuremat kahju ja lõhestamist ühiskonnas?
Ma ei hakka ühtegi tingimust, mida me oleme omavahel rääkinud või mitte rääkinud, ajakirjanduse vahendusel esitama. Selles mõttes ei saa te öelda, et selliseid ettepanekuid pole tehtud, ega ka vastupidi. Las see teema jääb läbirääkimisteks.
Mis on praeguse valitsuse otsused, mille Reformierakond kohe tagasi pööraks, kui oleks võimalus?
Esiteks. Riigikogu loogika on see, et ka meie ei saa üksi valitsust moodustada, me peame moodustama koalitsiooni riigikogus esindatud erakondadega, kellest osad on praegu valitsuses. See sõltub kokkulepetest nendega, mida saab ümber pöörama minna ja mida ei saa minna. Aga mis kindlasti me kohe ära jätaksime, on see rahvahääletus.
### Response:
Kallas: Kreeka näide näitab, et võlgades riik ei jää vabaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsi peaesinejad on Ühendkuningriigi parlamendi liige Tracy Brabin ning Soome Feministliku Partei juht ja Helsingi linnavolikogu liige Katju Aro.
Brabin on endine näitleja ja kirjanik ning tegutsenud aastaid ametiühinguaktivistina. Ta on Leiboristliku Partei liige, Ühendkuningriigi parlamenti valiti ta 2016. aastal. Brabin on olnud naiste ja võrdõiguslikkuse komisjoni liige ning varikabinetis on tema kanda kultuuri- ja loometööstuse ministri roll.
Katju Aro on Soome Feministliku Partei üks asutajatest ja juht. Helsingi linnavolikogus on Katju Aro tegelenud eelkõige sotsiaal- ja tervishoiuteemadega, soolise võrdsuse edendamise ning dokumentideta migrantide olukorra parandamise küsimustega.
Konverentsil esitleb mõttekoja Praxis analüütik Merlin Nuiamäe värsket analüüsi, milles vaadeldakse poliitikute meediakajastust läbi sooprisma. Praxise võrdsuspoliitikate programmi juht Mari-Liis Sepper kõneleb soovitustest, mis aitavad saavutada esinduskogudes soolist tasakaalu.
Konverentsi lõpetab eestikeelne diskussioon "Luues uusi võimumatriitse". Vestlusringis osalevad ajakirjanik Vilja Kiisler, poliitik Gea Kangilaski (SDE), Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp, poliitik Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ning poliitik Yana Toom (Keskerakond). Vestlust juhib poliitik, ajakirjanik ja õppejõud Barbi Pilvre.
Ajakava
Kell 10 konverentsi algus
10.10 Merlin Nuiamäe (Praxis), "Poliitikud meedias läbi sooprisma"
Mari-Liis Sepper (Praxis), "Teel soolise tasakaalu poole"
10.45 Katju Aro (Feministien Puolue) "Entering the Halls of Power"
11.27 Tracy Brabini (MP, Labour Party) "Becoming and building as a woman in British politics"
12 Paneelarutelu: "Luues uusi võimumatriitse"
Keit Pentus-Rosimannus (riigikogu liige, Reformierakond)
Yana Toom (Euroopa Parliamendi saadik, Keskerakond)
Erik Moora (Eesti Ekspressi peatoimetaja)
Olavi Lepp (Swedbanki juhatuse esimees)
Vilja Kiisler (Eesti Päevaleht/ Delfi ajakirjanik)
Gea Kangilaski (Tartu abilinnapea, SDE)
Arutelu juhib ajakirjanik ja meediaõppejõud Barbi Pilvre
13.30 Konverentsi lõpp | Otse kolmapäeval kell 10: konverents "Naised poliitikas: murdes võimustereotüüpe" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsi peaesinejad on Ühendkuningriigi parlamendi liige Tracy Brabin ning Soome Feministliku Partei juht ja Helsingi linnavolikogu liige Katju Aro.
Brabin on endine näitleja ja kirjanik ning tegutsenud aastaid ametiühinguaktivistina. Ta on Leiboristliku Partei liige, Ühendkuningriigi parlamenti valiti ta 2016. aastal. Brabin on olnud naiste ja võrdõiguslikkuse komisjoni liige ning varikabinetis on tema kanda kultuuri- ja loometööstuse ministri roll.
Katju Aro on Soome Feministliku Partei üks asutajatest ja juht. Helsingi linnavolikogus on Katju Aro tegelenud eelkõige sotsiaal- ja tervishoiuteemadega, soolise võrdsuse edendamise ning dokumentideta migrantide olukorra parandamise küsimustega.
Konverentsil esitleb mõttekoja Praxis analüütik Merlin Nuiamäe värsket analüüsi, milles vaadeldakse poliitikute meediakajastust läbi sooprisma. Praxise võrdsuspoliitikate programmi juht Mari-Liis Sepper kõneleb soovitustest, mis aitavad saavutada esinduskogudes soolist tasakaalu.
Konverentsi lõpetab eestikeelne diskussioon "Luues uusi võimumatriitse". Vestlusringis osalevad ajakirjanik Vilja Kiisler, poliitik Gea Kangilaski (SDE), Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp, poliitik Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ning poliitik Yana Toom (Keskerakond). Vestlust juhib poliitik, ajakirjanik ja õppejõud Barbi Pilvre.
Ajakava
Kell 10 konverentsi algus
10.10 Merlin Nuiamäe (Praxis), "Poliitikud meedias läbi sooprisma"
Mari-Liis Sepper (Praxis), "Teel soolise tasakaalu poole"
10.45 Katju Aro (Feministien Puolue) "Entering the Halls of Power"
11.27 Tracy Brabini (MP, Labour Party) "Becoming and building as a woman in British politics"
12 Paneelarutelu: "Luues uusi võimumatriitse"
Keit Pentus-Rosimannus (riigikogu liige, Reformierakond)
Yana Toom (Euroopa Parliamendi saadik, Keskerakond)
Erik Moora (Eesti Ekspressi peatoimetaja)
Olavi Lepp (Swedbanki juhatuse esimees)
Vilja Kiisler (Eesti Päevaleht/ Delfi ajakirjanik)
Gea Kangilaski (Tartu abilinnapea, SDE)
Arutelu juhib ajakirjanik ja meediaõppejõud Barbi Pilvre
13.30 Konverentsi lõpp
### Response:
Otse kolmapäeval kell 10: konverents "Naised poliitikas: murdes võimustereotüüpe" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnakad, kes olid niigi sarnaselt saarlastele avavoorust edasi pääsenud ainsatki mängu pidamata, said nädala alguses teada, et ka nende kaheksandikfinaali vastane, Austria klubi Zwettli Raiffeisen Waldviertel loobus eurosarjast, kirjutab Võrkpall24.ee
"See on pigem ikkagi kurb uudis," ütles Pärnu klubi mänedžer Reio Tilk täna Võrkpall24'le. "Oleksime tahtnud nendega mängida. Pakkusime välja nii kodus-võõrsil süsteemis mängimist kui ka ühe meeskonna kodus ühe või kahe mänguga edasipääseja selgitamist, aga CEV on võtnud vastu otsuse, et kõik mängud peetakse ära mullides ja austerlased otsustasid loobuda."
Kui eelseisvad nädalad uusi muudatusi kaasa ei too ja kõik läheb plaanipäraselt, lendavad pärnakad detsembris Ankarasse, kus peetakse kolme klubi osalusel esimene "mull". Et Avo Keele hoolealused pääsesid juba veerandfinaali, ootavad nad esmalt endale vastast paarist Ankara Halkbank (Türgi) – Nicosia (Küpros). Paari võitja, kelleks osutub suure tõenäosusega Türgi suurklubi Ankara, selgub ühe mänguga. Samuti selgitatakse veerandfinaalist edasipääseja ühe kohtumisega.
Saaremaa Võrkpalliklubi peab oma "mulli" mängud 8. kuni 10. detsembrini Ukrainas Horodoki linnas. Saarlased kohtuvad kaheksandikfinaalis kohaliku klubiga, kes peaks olema igati võidetav vastane. Juhul kui saarlased pääsevad kaheksa parema sekka, ootab neid ees duell Lissaboni (Portugal), Riia Tehnikaülikooli (Läti) või Prahaga (Tšehhi).
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Pärnu võrkpalliklubi pääses eurosarjas mänguta veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnakad, kes olid niigi sarnaselt saarlastele avavoorust edasi pääsenud ainsatki mängu pidamata, said nädala alguses teada, et ka nende kaheksandikfinaali vastane, Austria klubi Zwettli Raiffeisen Waldviertel loobus eurosarjast, kirjutab Võrkpall24.ee
"See on pigem ikkagi kurb uudis," ütles Pärnu klubi mänedžer Reio Tilk täna Võrkpall24'le. "Oleksime tahtnud nendega mängida. Pakkusime välja nii kodus-võõrsil süsteemis mängimist kui ka ühe meeskonna kodus ühe või kahe mänguga edasipääseja selgitamist, aga CEV on võtnud vastu otsuse, et kõik mängud peetakse ära mullides ja austerlased otsustasid loobuda."
Kui eelseisvad nädalad uusi muudatusi kaasa ei too ja kõik läheb plaanipäraselt, lendavad pärnakad detsembris Ankarasse, kus peetakse kolme klubi osalusel esimene "mull". Et Avo Keele hoolealused pääsesid juba veerandfinaali, ootavad nad esmalt endale vastast paarist Ankara Halkbank (Türgi) – Nicosia (Küpros). Paari võitja, kelleks osutub suure tõenäosusega Türgi suurklubi Ankara, selgub ühe mänguga. Samuti selgitatakse veerandfinaalist edasipääseja ühe kohtumisega.
Saaremaa Võrkpalliklubi peab oma "mulli" mängud 8. kuni 10. detsembrini Ukrainas Horodoki linnas. Saarlased kohtuvad kaheksandikfinaalis kohaliku klubiga, kes peaks olema igati võidetav vastane. Juhul kui saarlased pääsevad kaheksa parema sekka, ootab neid ees duell Lissaboni (Portugal), Riia Tehnikaülikooli (Läti) või Prahaga (Tšehhi).
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Pärnu võrkpalliklubi pääses eurosarjas mänguta veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühes hooldekodus elava eaka tütar helistas haiglate ja hooldekandeasutuste kaplanaati ja rääkis suure murega, et käib hooldekodu akna all üle päeva oma ema vaatamas ja ema nutab telefonis, et miks ta teda vaatama ei tule.
Ema oli alles värskelt hooldekodu elanik ja igatses tagasi oma koju, oma voodisse, oma asjade juurde, oma koera ja kassi juurde. Aga et tal oli diagnoositud dementsus, vajas ta ööpäevaringset järelvalvet ja hooldust, mis ei olnud lähedastele jõukohane. Nii oli ta tulnud hooldekodusse.
Asutus oli kehtestanud epideemiaohu tõttu juba varakult range külastuspiirangu, lubatud oli kokkuleppel külastamine vaid surija inimese juurde. Enne piirangut oli tütar igal nädalal ema külastanud, oli temaga jalutanud, koos televiisorit vaadanud, olnud lihtsalt seltsiks. Nüüdseks, kui külastused olid keelatud, oli ema muutunud ärevaks ja tahtis hooldekodust lahkuda. Põhjendades, et kuna tütar tema juurde tulla ei tohi, läheb ta ise tütre juurde.
Inimene on suhtlev olend.
Vesteldes hingehoidjatega, kes praegu töötavad haiglates ja hooldekodudes, on selgunud, et hoolealustele mõjuvad rusuvalt epideemiaohust tulenevad külastuspiirangud või asutuse klientidele kehtestatud keelud väljuda hooldekodu territooriumilt. Suurenenud on ärevus, masendushood ja resignatsioon, depressiivsed meeleolud, on ka enesetapumõtteid.
See kõik meid ju ei üllata. Teame ju kõik omast kogemusest, et inimene on suhtlev olend. Olenemata vanusest, vajab ta lähedasi suhteid ja hoolivat suhtlemist ning kui seda piisavalt ei ole, inimene n-ö vajub ära, jääb hingeliselt ja vaimselt nälga.
Ühes hooldushaiglas ravil olev taat kaebas hingehoidjale, et lähedased ei käi sellepärast vaatamas, et on ta unustanud, maha jätnud, tema ootab nüüd vaid surma, et pole millegi nimel elada.
Hingehoidja lohutas küll vanakest, et lapsed kardavad, et võivad tuua haiglasse koroonaviiruse ja ettevaatuse mõttes ei tule, nad ei taha teid ega kedagi hooldekodus nakatada. Taat jäi oma mõtte juurde kindlaks. "Tuleks või korrakski, ega me musutama ei hakka."
Need lood on vaid mõned iseloomulikud näited, mida hooldekodus või haiglas olevad inimesed tunnevad-mõtlevad, mured, mida nad jagavad hingehoidjatega.
Me räägime ühiskonnas pandeemia mõjust kogu elu- ja töökorraldusele, majandusele, inimeste toimetulekule, samuti pöörame suuremat tähelepanu suhteprobleemidele, laste ja noorte vaimsele tervisele, tööealiste inimeste depressiivsete ja suitsidaalsete meeleolude kasvule.
Tihti oleme aga unustanud need inimesed, kes on ühiskonna elust justkui väljas, kes elavad hooldekodudes, hooldus- ja õendushaiglates. Kelle jaoks need asutused on enamjaolt viimseks koduks siinses elus, olles lahutatud oma kodust, lähedastest, sõpradest, kõigest oma senisest elust ja tööst, harjumuspärasest ja armsast.
Suheldes Eesti suuremate hooldekodude juhtivate töötajatega külastuspiirangute teemal olin heas mõttes üllatunud, kui arukalt ja hoolivalt on külastuspiiranguid mõnes asutuses korraldatud. Lähedased peavad end registreerima, külastusajad on võimalikult paindlikud, lubatud kõigil nädalapäevadel, ilma ajalise piiranguta, asutustes on kasutusele võetud kõik ettevaatusabinõud.
Külastaja peab täitma tervisedeklaratsiooni, asutuse poolt on kaitsemaskid (just sellepärast, et külastaja ei kasutaks n-ö ärakantud maski), saadaval on desovahendid. Külastused on korraldatud kas õues või siseruumides, näiteks puhketoas, saalis või toas). Töötajad jälgivad, et kaitsevahendeid kasutataks õigesti ja kaitsemaski antakse tubase kontakti puhul ka elanikule.
Külastada lubatakse korraga kahel inimesel ja palutakse hoida kõigi teiste hooldekodu elanikega ka lähedastel omavahel kahemeetrist vahemaad. Lähedastele on ka meelde tuletatud ja korraldatud sünnipäeva puhul külastused, hooldekodu elanikule on lubatud minna perekondliku sündmuse puhul välja, kaasa antud kõik juhised, kuidas kaitsta nakatumise eest.
Lauskeeldudest
Teisalt leidub ka hoolekandeasutusi, kus turvakaalutlustel on kehtestatud väga ranged külastuspiirangud, lauskeelud. Kus lähedased ei ole nädalaid saanud omakseid külastada. Kevadine eriolukord, mil külastuskeelud kehtisid kõikidele hooldus- ja raviasutustele, on hoolealustel ja lähedastel valusalt meeles.
"On olnud juhtumeid, kus lähedased palusid abi kaplanaadilt, et välja selgitada, kas ravil või hooldusel olev inimene on ikka veel elus või millises tervislikus seisus ta on."
Kaplanaati helistati küsimustega, kaua nüüd keelud kestavad, kas ma üldse näen veel oma ema või isa, kes on hooldekodus. On olnud juhtumeid, kus lähedased palusid abi kaplanaadilt, et välja selgitada, kas ravil või hooldusel olev inimene on ikka veel elus või millises tervislikus seisus ta on, mida tunneb, millises meeleolus, millised soovid oleksid lähedastele ja kas inimene on rääkinud oma surmast ning matustest.
Head praktikad kevadiste lauskeeldude puhul olid asutustes, kus korraldati veebi teel lähedastega suhtlemisvõimalused, abiks olid siin hingehoidjad, kes olid sidepidajaks lähedastega.
Nüüd, kui meid ootab ees pikk sügis-talv, üsna tõenäoline viirusesse nakatumise kasv, tuleb leida lahendusi ja võimalusi hooldusel olevate inimeste suhtlemiseks oma lähedastega, arvestades kõiki valitsuse ja terviseameti juhiseid, kindlustades samal ajal inimeste emotsionaalsete ja hingeliste, sealhulgas ka usuliste vajaduste rahuldamise, psüühiliste vaevuste leevendamise. Sellega toetame inimese vaimset tervist ja üldist toimetulekut, mille üks väga olulisi mõjutajaid on suhtlemine lähedastega.
Kindlasti on vajalik julgustada ja innustada lähedasi ka ise aktiivselt suhtlema hooldusel oleva omaksega, teda külastama kehtestatud reegleid järgides, kasutades vajalikke turvameetmeid, isikukaitsevahendeid.
Praktika on näidanud, et lähedased on ka ise hakanud külastuspiirangute tõttu vähem külastama, isegi lubatud aegadel ja tingimustel igaks juhuks ei lähe hooldekodusse, igaks juhuks isegi helistavad harvemini, et mitte üles äratada igatsust ja kurbust. Hooldekodude elanikud aga ootavad, et neile helistatakse, et võetakse aega nendega suhtlemiseks, kirjutatakse, saadetakse pakke ning toetatakse arvuti ja tahvelarvuti vahendusel suhtlemist.
Tahaks südamele panna, et hooldekodudel tuleb lähedastele võimaldada külastusi ja aluseks võtta terviseameti juhised. Erandiks on nakatumisjuhtumid hooldekodus ning sellisel juhul on külastuskeeld põhjendatud. Hooldekodu juht saab külastuskeelu kehtestada eesmärgiga nakkushaiguste epideemilist levikut piirata, kuid see tuleb kooskõlastada terviseametiga. Külastajatele rakendatavad piirangud ei pea olema midagi enamat kui personali puhul kehtivad.
Me kõik võime olla viiruse potentsiaalsed kandjad ja edasiandjad. Ettevaatusabinõud ja turvameetmed nakkuse levimise piiramiseks on kehtivad kõigi ühiskonna liikmete jaoks.
"Inimene ei ela ainult leivast", on kirjutatud Piiblis aastatuhandeid tagasi. Me kõik vajame lähedust, armastust ja hoolimist. Lisaks turvalisele elukorraldusele, füüsise hooldusele ja arstiabile, mida pakuvad hoolekande-ja raviasutused sealsetele elanikele, on oluline nii hoolealuste kui ka nende lähedaste hingeline ja vaimne hooldus, mille üks osa on just suhtlemine omastega, üksteise jaoks olemas olemine, ühise elu, mõtete, tunnete, rõõmude ja murede jagamine.
Silma vaadata, kõrval olla, tuttavat häält kuulda, rääkida ja kuulata, seda saame me kõik üksteisele pakkuda. | Katri Aaslav-Tepandi: külastuspiirangutest hoolekandeasutustes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühes hooldekodus elava eaka tütar helistas haiglate ja hooldekandeasutuste kaplanaati ja rääkis suure murega, et käib hooldekodu akna all üle päeva oma ema vaatamas ja ema nutab telefonis, et miks ta teda vaatama ei tule.
Ema oli alles värskelt hooldekodu elanik ja igatses tagasi oma koju, oma voodisse, oma asjade juurde, oma koera ja kassi juurde. Aga et tal oli diagnoositud dementsus, vajas ta ööpäevaringset järelvalvet ja hooldust, mis ei olnud lähedastele jõukohane. Nii oli ta tulnud hooldekodusse.
Asutus oli kehtestanud epideemiaohu tõttu juba varakult range külastuspiirangu, lubatud oli kokkuleppel külastamine vaid surija inimese juurde. Enne piirangut oli tütar igal nädalal ema külastanud, oli temaga jalutanud, koos televiisorit vaadanud, olnud lihtsalt seltsiks. Nüüdseks, kui külastused olid keelatud, oli ema muutunud ärevaks ja tahtis hooldekodust lahkuda. Põhjendades, et kuna tütar tema juurde tulla ei tohi, läheb ta ise tütre juurde.
Inimene on suhtlev olend.
Vesteldes hingehoidjatega, kes praegu töötavad haiglates ja hooldekodudes, on selgunud, et hoolealustele mõjuvad rusuvalt epideemiaohust tulenevad külastuspiirangud või asutuse klientidele kehtestatud keelud väljuda hooldekodu territooriumilt. Suurenenud on ärevus, masendushood ja resignatsioon, depressiivsed meeleolud, on ka enesetapumõtteid.
See kõik meid ju ei üllata. Teame ju kõik omast kogemusest, et inimene on suhtlev olend. Olenemata vanusest, vajab ta lähedasi suhteid ja hoolivat suhtlemist ning kui seda piisavalt ei ole, inimene n-ö vajub ära, jääb hingeliselt ja vaimselt nälga.
Ühes hooldushaiglas ravil olev taat kaebas hingehoidjale, et lähedased ei käi sellepärast vaatamas, et on ta unustanud, maha jätnud, tema ootab nüüd vaid surma, et pole millegi nimel elada.
Hingehoidja lohutas küll vanakest, et lapsed kardavad, et võivad tuua haiglasse koroonaviiruse ja ettevaatuse mõttes ei tule, nad ei taha teid ega kedagi hooldekodus nakatada. Taat jäi oma mõtte juurde kindlaks. "Tuleks või korrakski, ega me musutama ei hakka."
Need lood on vaid mõned iseloomulikud näited, mida hooldekodus või haiglas olevad inimesed tunnevad-mõtlevad, mured, mida nad jagavad hingehoidjatega.
Me räägime ühiskonnas pandeemia mõjust kogu elu- ja töökorraldusele, majandusele, inimeste toimetulekule, samuti pöörame suuremat tähelepanu suhteprobleemidele, laste ja noorte vaimsele tervisele, tööealiste inimeste depressiivsete ja suitsidaalsete meeleolude kasvule.
Tihti oleme aga unustanud need inimesed, kes on ühiskonna elust justkui väljas, kes elavad hooldekodudes, hooldus- ja õendushaiglates. Kelle jaoks need asutused on enamjaolt viimseks koduks siinses elus, olles lahutatud oma kodust, lähedastest, sõpradest, kõigest oma senisest elust ja tööst, harjumuspärasest ja armsast.
Suheldes Eesti suuremate hooldekodude juhtivate töötajatega külastuspiirangute teemal olin heas mõttes üllatunud, kui arukalt ja hoolivalt on külastuspiiranguid mõnes asutuses korraldatud. Lähedased peavad end registreerima, külastusajad on võimalikult paindlikud, lubatud kõigil nädalapäevadel, ilma ajalise piiranguta, asutustes on kasutusele võetud kõik ettevaatusabinõud.
Külastaja peab täitma tervisedeklaratsiooni, asutuse poolt on kaitsemaskid (just sellepärast, et külastaja ei kasutaks n-ö ärakantud maski), saadaval on desovahendid. Külastused on korraldatud kas õues või siseruumides, näiteks puhketoas, saalis või toas). Töötajad jälgivad, et kaitsevahendeid kasutataks õigesti ja kaitsemaski antakse tubase kontakti puhul ka elanikule.
Külastada lubatakse korraga kahel inimesel ja palutakse hoida kõigi teiste hooldekodu elanikega ka lähedastel omavahel kahemeetrist vahemaad. Lähedastele on ka meelde tuletatud ja korraldatud sünnipäeva puhul külastused, hooldekodu elanikule on lubatud minna perekondliku sündmuse puhul välja, kaasa antud kõik juhised, kuidas kaitsta nakatumise eest.
Lauskeeldudest
Teisalt leidub ka hoolekandeasutusi, kus turvakaalutlustel on kehtestatud väga ranged külastuspiirangud, lauskeelud. Kus lähedased ei ole nädalaid saanud omakseid külastada. Kevadine eriolukord, mil külastuskeelud kehtisid kõikidele hooldus- ja raviasutustele, on hoolealustel ja lähedastel valusalt meeles.
"On olnud juhtumeid, kus lähedased palusid abi kaplanaadilt, et välja selgitada, kas ravil või hooldusel olev inimene on ikka veel elus või millises tervislikus seisus ta on."
Kaplanaati helistati küsimustega, kaua nüüd keelud kestavad, kas ma üldse näen veel oma ema või isa, kes on hooldekodus. On olnud juhtumeid, kus lähedased palusid abi kaplanaadilt, et välja selgitada, kas ravil või hooldusel olev inimene on ikka veel elus või millises tervislikus seisus ta on, mida tunneb, millises meeleolus, millised soovid oleksid lähedastele ja kas inimene on rääkinud oma surmast ning matustest.
Head praktikad kevadiste lauskeeldude puhul olid asutustes, kus korraldati veebi teel lähedastega suhtlemisvõimalused, abiks olid siin hingehoidjad, kes olid sidepidajaks lähedastega.
Nüüd, kui meid ootab ees pikk sügis-talv, üsna tõenäoline viirusesse nakatumise kasv, tuleb leida lahendusi ja võimalusi hooldusel olevate inimeste suhtlemiseks oma lähedastega, arvestades kõiki valitsuse ja terviseameti juhiseid, kindlustades samal ajal inimeste emotsionaalsete ja hingeliste, sealhulgas ka usuliste vajaduste rahuldamise, psüühiliste vaevuste leevendamise. Sellega toetame inimese vaimset tervist ja üldist toimetulekut, mille üks väga olulisi mõjutajaid on suhtlemine lähedastega.
Kindlasti on vajalik julgustada ja innustada lähedasi ka ise aktiivselt suhtlema hooldusel oleva omaksega, teda külastama kehtestatud reegleid järgides, kasutades vajalikke turvameetmeid, isikukaitsevahendeid.
Praktika on näidanud, et lähedased on ka ise hakanud külastuspiirangute tõttu vähem külastama, isegi lubatud aegadel ja tingimustel igaks juhuks ei lähe hooldekodusse, igaks juhuks isegi helistavad harvemini, et mitte üles äratada igatsust ja kurbust. Hooldekodude elanikud aga ootavad, et neile helistatakse, et võetakse aega nendega suhtlemiseks, kirjutatakse, saadetakse pakke ning toetatakse arvuti ja tahvelarvuti vahendusel suhtlemist.
Tahaks südamele panna, et hooldekodudel tuleb lähedastele võimaldada külastusi ja aluseks võtta terviseameti juhised. Erandiks on nakatumisjuhtumid hooldekodus ning sellisel juhul on külastuskeeld põhjendatud. Hooldekodu juht saab külastuskeelu kehtestada eesmärgiga nakkushaiguste epideemilist levikut piirata, kuid see tuleb kooskõlastada terviseametiga. Külastajatele rakendatavad piirangud ei pea olema midagi enamat kui personali puhul kehtivad.
Me kõik võime olla viiruse potentsiaalsed kandjad ja edasiandjad. Ettevaatusabinõud ja turvameetmed nakkuse levimise piiramiseks on kehtivad kõigi ühiskonna liikmete jaoks.
"Inimene ei ela ainult leivast", on kirjutatud Piiblis aastatuhandeid tagasi. Me kõik vajame lähedust, armastust ja hoolimist. Lisaks turvalisele elukorraldusele, füüsise hooldusele ja arstiabile, mida pakuvad hoolekande-ja raviasutused sealsetele elanikele, on oluline nii hoolealuste kui ka nende lähedaste hingeline ja vaimne hooldus, mille üks osa on just suhtlemine omastega, üksteise jaoks olemas olemine, ühise elu, mõtete, tunnete, rõõmude ja murede jagamine.
Silma vaadata, kõrval olla, tuttavat häält kuulda, rääkida ja kuulata, seda saame me kõik üksteisele pakkuda.
### Response:
Katri Aaslav-Tepandi: külastuspiirangutest hoolekandeasutustes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusikavaldkonna videosõnum on sündinud koostöös Eesti muusikaettevõtete esindusorganisatsiooni ja muusikaettevõtluse arenduskeskuse Music Estonia, Eesti kontserdipaikade ja muusikutega.
Videos astuvad üles Johan Randvere, Erki Pärnoja, Reigo Ahven, Anne Veski, Anett Kulbin, Eeva Talsi, Toomas Valk, Eliann Tulve, Tõnu Kaljuste. | Video | Muusikud avaldasid ühispöördumise "Kanna kontserdisaalis maski" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusikavaldkonna videosõnum on sündinud koostöös Eesti muusikaettevõtete esindusorganisatsiooni ja muusikaettevõtluse arenduskeskuse Music Estonia, Eesti kontserdipaikade ja muusikutega.
Videos astuvad üles Johan Randvere, Erki Pärnoja, Reigo Ahven, Anne Veski, Anett Kulbin, Eeva Talsi, Toomas Valk, Eliann Tulve, Tõnu Kaljuste.
### Response:
Video | Muusikud avaldasid ühispöördumise "Kanna kontserdisaalis maski" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traditsiooniline rahvusvaheline hooaja alguse võistlus Sjusjöenis jäi koroonaviiruse tõttu ära, kuid koondislased panid end isekeskis proovile sprindis, kus mehi oli stardis 16 ning naisi 18.
Norra laskesuusaliit pole küll tulemustesse lasketabavust märkida, kuid Tarjei Bö kirjutas sotsiaalmeedias, et tabas mõlemas tiirus kõik märgid. Bö edestas enda nooremat venda 13 sekundiga, kolmanda koha saanud Vetle Sjastad Christiansen kaotas 28 sekundiga.
"Olen laskmisega väga rahul," kommenteeris Tarjei Bö pressiteate vahendusel. "Nüüd saan rahuliku südamega MK-hooajale vastu minna. Alati on tore võita!"
Naiste sprindis võidutses tänavuste maailmameistrivõistluste valitseja, veebruaris Anterselvas viis kuldmedalit ja kaks pronksi võitnud Marte Olsbu Röiseland.
Röiseland läbis mõlemad lasketiirud eksimusteta ja oli ka rajal kiireim, edestades teise koha saanud Ida Lienit minuti ja 37 sekundiga. Kolmanda koha sai eelmise MK-hooaja napilt teisena lõpetanud Tiril Eckhoff, kes kaotas Lienile kahe sekundiga.
MK-hooaeg algab 28. novembril Soomes Kontiolahtis, kõikidele võistlustele saab otsepildis kaasa elada ERR-i vahendusel. | Tarjei Bö sai katsevõistlusel nooremast vennast jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traditsiooniline rahvusvaheline hooaja alguse võistlus Sjusjöenis jäi koroonaviiruse tõttu ära, kuid koondislased panid end isekeskis proovile sprindis, kus mehi oli stardis 16 ning naisi 18.
Norra laskesuusaliit pole küll tulemustesse lasketabavust märkida, kuid Tarjei Bö kirjutas sotsiaalmeedias, et tabas mõlemas tiirus kõik märgid. Bö edestas enda nooremat venda 13 sekundiga, kolmanda koha saanud Vetle Sjastad Christiansen kaotas 28 sekundiga.
"Olen laskmisega väga rahul," kommenteeris Tarjei Bö pressiteate vahendusel. "Nüüd saan rahuliku südamega MK-hooajale vastu minna. Alati on tore võita!"
Naiste sprindis võidutses tänavuste maailmameistrivõistluste valitseja, veebruaris Anterselvas viis kuldmedalit ja kaks pronksi võitnud Marte Olsbu Röiseland.
Röiseland läbis mõlemad lasketiirud eksimusteta ja oli ka rajal kiireim, edestades teise koha saanud Ida Lienit minuti ja 37 sekundiga. Kolmanda koha sai eelmise MK-hooaja napilt teisena lõpetanud Tiril Eckhoff, kes kaotas Lienile kahe sekundiga.
MK-hooaeg algab 28. novembril Soomes Kontiolahtis, kõikidele võistlustele saab otsepildis kaasa elada ERR-i vahendusel.
### Response:
Tarjei Bö sai katsevõistlusel nooremast vennast jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 218,59 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,6 protsenti. Haiglaravil viibivaid COVID-19 patsiente on 85. Juhitaval hingamisel on kuus patsienti.
Ööpäeva jooksul lisandus kolm surmajuhtumit – 89-aastane naine, 67-aastane mees ning 46-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 84 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel leiti enim uusi nakatunuid Harjumaal, kus koroonaviirus tuvastati 108 inimesel. Tartumaale lisandus 25 uut ning Ida-Virumaale lisandus 23 uut juhtu. Viljandimaale lisandus viis ning Järva- ja Läänemaale lisandus kolm nakatunut.
Rapla- ja Valgamaale ning Lääne-Virumaale lisandus kaks uut nakkuskandjat. Hiiu-, Saare-, Põlva- ja Pärnumaale tuli kõigisse juurde üks uus viiruskandja. Üheksal positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Terviseameti teatel on nende suurim mure Tallinna ja Harjumaa 15-19-aastased noored, kes moodustavad suure osa uutest nakatunutest.
Tallinnas 76 nakatunut
Harjumaale laekunud 108 positiivsest tulemusest 76 tuli Tallinna. Kahe juhtumi nakatumise päritolu varasem kontakt haigega, ülejäänud juhtumite nakatumise päritolu täpsustamisel.
Põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 75 juhul sai inimene viiruse läbi lähikontakti varasema haigestunuga, 30 juhul on nakkusallikas teadmata. Kolmel juhul on nakkus sisse toodud – kahel juhul Venemaalt ning ühel juhul Soomest. Ülejäänud juhtumid on täpsustamisel.
Põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel ligi 13500 inimest, kellest 1559 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 28 kollet. Kooli koldeid on kuus, lasteaia koldeid on üks, töökoha koldeid seitse, ürituste koldeid kolm ja muu kontakti koldeid kaheksa. Lisanduvad veel Rapla hooldekeskuse kolle, haiglakolle ja Tallinna vangla kolle.
Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud nakkusjuhtudest kaheksal juhul sai inimene viiruse pereliikmelt ja kahel juhul töökohast. Ühel juhul saadi nakkus koolist. Ühel juhul nakatuti vanglas, ühel juhul huvitegevuse käigus ning ühel juhul kaitseväes. Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel. Lääne-Virumaa kaks nakkusjuhtu on välja selgitamisel.
Ida regioonis 13 aktiivset kollet
Ida-Virus on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on viis: üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Narvas, üks Jõhvis ja üks Tapal. Viru Vangla koldes on 233 inimest, Narva jäähoki koldes on 76 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4000 inimese, kellest haigestunud on 657.
Tartumaale lisandunud kuus haiget said nakkuse perekonnast, kolmel juhul nakatuti töökohas ja kolmel juhul huviringis. Viljandimaale lisandunud nakatumiste asjaolud on välja selgitamisel. Valgamaale lisandunud ühel juhul nakatuti perekonnasiseselt ning teise nakatumise asjaolud on täpsustamisel. Põlvamaale lisandunud nakatumine toimus töökohal.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2000 inimese, kellest 255 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on neli aktiivset kollet, üks on 38 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on üheksa inimest, hobikoldes on 10 inimest ning õppeasutuse koldes seitse inimest.
Kahe Läänemaale lisandunud nakatunu nakkusallikad on teadmata, üks on välja selgitamisel. Hiiumaale lisandunud ühe nakatunu nakkusallikas on teadmata. Üks Saaremaale lisandunud nakatunu sai viiruse perekonna ringis. Pärnumaa nakatumise asjaolud on välja selgitamisel.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1000 inimese, kellest 142 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet Hiiumaal, kus pereürituse koldes on 12 inimest ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks 11 nakatunuga kooli kolle ja hooldekodu kolle, kus on 12 nakatunut.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 409 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 8033 (kaks protsenti testide koguarvust). | Ööpäevaga sai kinnituse 186 uut koroonajuhtu, suri kolm inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 218,59 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,6 protsenti. Haiglaravil viibivaid COVID-19 patsiente on 85. Juhitaval hingamisel on kuus patsienti.
Ööpäeva jooksul lisandus kolm surmajuhtumit – 89-aastane naine, 67-aastane mees ning 46-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 84 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel leiti enim uusi nakatunuid Harjumaal, kus koroonaviirus tuvastati 108 inimesel. Tartumaale lisandus 25 uut ning Ida-Virumaale lisandus 23 uut juhtu. Viljandimaale lisandus viis ning Järva- ja Läänemaale lisandus kolm nakatunut.
Rapla- ja Valgamaale ning Lääne-Virumaale lisandus kaks uut nakkuskandjat. Hiiu-, Saare-, Põlva- ja Pärnumaale tuli kõigisse juurde üks uus viiruskandja. Üheksal positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Terviseameti teatel on nende suurim mure Tallinna ja Harjumaa 15-19-aastased noored, kes moodustavad suure osa uutest nakatunutest.
Tallinnas 76 nakatunut
Harjumaale laekunud 108 positiivsest tulemusest 76 tuli Tallinna. Kahe juhtumi nakatumise päritolu varasem kontakt haigega, ülejäänud juhtumite nakatumise päritolu täpsustamisel.
Põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 75 juhul sai inimene viiruse läbi lähikontakti varasema haigestunuga, 30 juhul on nakkusallikas teadmata. Kolmel juhul on nakkus sisse toodud – kahel juhul Venemaalt ning ühel juhul Soomest. Ülejäänud juhtumid on täpsustamisel.
Põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel ligi 13500 inimest, kellest 1559 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 28 kollet. Kooli koldeid on kuus, lasteaia koldeid on üks, töökoha koldeid seitse, ürituste koldeid kolm ja muu kontakti koldeid kaheksa. Lisanduvad veel Rapla hooldekeskuse kolle, haiglakolle ja Tallinna vangla kolle.
Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud nakkusjuhtudest kaheksal juhul sai inimene viiruse pereliikmelt ja kahel juhul töökohast. Ühel juhul saadi nakkus koolist. Ühel juhul nakatuti vanglas, ühel juhul huvitegevuse käigus ning ühel juhul kaitseväes. Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel. Lääne-Virumaa kaks nakkusjuhtu on välja selgitamisel.
Ida regioonis 13 aktiivset kollet
Ida-Virus on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on viis: üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Narvas, üks Jõhvis ja üks Tapal. Viru Vangla koldes on 233 inimest, Narva jäähoki koldes on 76 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4000 inimese, kellest haigestunud on 657.
Tartumaale lisandunud kuus haiget said nakkuse perekonnast, kolmel juhul nakatuti töökohas ja kolmel juhul huviringis. Viljandimaale lisandunud nakatumiste asjaolud on välja selgitamisel. Valgamaale lisandunud ühel juhul nakatuti perekonnasiseselt ning teise nakatumise asjaolud on täpsustamisel. Põlvamaale lisandunud nakatumine toimus töökohal.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2000 inimese, kellest 255 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on neli aktiivset kollet, üks on 38 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on üheksa inimest, hobikoldes on 10 inimest ning õppeasutuse koldes seitse inimest.
Kahe Läänemaale lisandunud nakatunu nakkusallikad on teadmata, üks on välja selgitamisel. Hiiumaale lisandunud ühe nakatunu nakkusallikas on teadmata. Üks Saaremaale lisandunud nakatunu sai viiruse perekonna ringis. Pärnumaa nakatumise asjaolud on välja selgitamisel.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1000 inimese, kellest 142 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet Hiiumaal, kus pereürituse koldes on 12 inimest ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks 11 nakatunuga kooli kolle ja hooldekodu kolle, kus on 12 nakatunut.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 409 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 8033 (kaks protsenti testide koguarvust).
### Response:
Ööpäevaga sai kinnituse 186 uut koroonajuhtu, suri kolm inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kes iganes ütleb jah kirjandusele kui sellisele, ei jaata midagi. Kes iganes seda otsib, otsib üksnes seda, mis libiseb peost; kes iganes selle leiab, leiab vaid selle, mis on siin, või mis veel hullem, mis asub väljaspool kirjandust. Seetõttu püüdleb iga raamat lõpuks mitte-kirjanduse poole ning see on see tuum, mida ta tahab ja kirglikult ihkab avastada." (lk 121)
Kuidagi on läinud nii, et Bartleby-teema on kodusel kultuuririndel parasjagu üsnagi uhkelt esindatud. Eesti mõõtkavas tähendab see, et Melville'i kurikuulsa antikangelase teemadel saab ühekorraga lugeda raamatut (äsja eesti keelde tõlgitud Vila-Matase "Bartleby & Co") ja vaadata ka teatrilavastust (Von Krahlis Juhan Ulfsaki lavastatud "Pigem ei"). Mõlema kunstiteose puhul on "Kirjutaja Bartleby" kõigest lähtepunkt. Tõsi, Ulfsaki lavastuse tagalas on Melville'i lool pisut põhjalikum koht, Eelmaa on selle dramatiseerinud Krahli lavale, aga lugu iseenesest on "Kirjutaja Bartleby" lugu. Vila-Matase lühiromaani-jutustuse-ilukirjandusliku essee puhul on Bartleby aga prohvet, kelle järgijate ja eelkäijate pentsikumad seigad on minajutustaja otsustanud üheks tervikuks kokku luua. Ehk Krahli lavastus süveneb nähtuse kui sellise olemusse ühe konkreetse looga, Vila-Matase raamat aga kavalalt kureeritud ajaloolise ülevaatega.
"Kaval" on kindlasti sõna, mis Vila-Matasest kõneldes on asjakohane. Ta raamatud ei kipu olema päris need, mille moodi nad esmapilgul paistavad. Üldse on keeruline näppu peale panna, mis need ta raamatud siis õigupoolest on. Ma ei räägi üksnes žanrimääratlusest, vaid laiemast küsimusest, mis rida siin üldse aetakse. "Bartleby & Co" on järjekorras kolmas Vila-Matase eestindus, sellele on eelnenud "Pariisile ei tule iial lõppu" ja "Dublinesk", kusjuures mõlemad ilmusid eesti keeles 2014. aastal. Olen neist lugenud küll ainult esimest, aga julgen siiski "Pariisi ..." ja "Bartleby" raamatutest ning muust kõrvu jäänust tõukuvalt üht-teist järeldada või õhku visata.
Kõigepealt: Vila-Matas on naljakas. Ja sealjuures äärmiselt etteaimamatu. Ta huumor on terav ja mänguline ning tabab suundadest, kuhu lugeja ei taipaks esmapilgul vaadatagi. Lisaks on see huumor tavaliselt napp ja võrdlemisi pöörane, ei hoia end millegi ees tagasi, aga ei ürita samal ajal ka vinti üle keerata. Vila-Matase huumor kulgeb seega Vana Hea Kirjanduse Traditsiooni rajal, kus luegja enda lugemus ja platsinägemine määravad suuresti ka huumoriastme võimsuse. See ei tähenda, et Vila-Matast peaksid lugema ainult magistrikraadiga humanitaarid, isegi kui siin-seal võib näida, et sihtgrupp umbes midagi sellist võiks just olla. Ei, humanitaaria kõrguste ja üleüldiste intellektuaalia viisakusreeglite vastu ei tunne Vila-Matas vähimatki aukartust. Ta tõmbab ka kõige tõsisemad targad mänguliselt enda kirjanduskarussellile ja ei lase neid sealt enne ära, kui tal endal isu täis saab. Ja see võib suhteliselt järsku juhtuda – ühel hetkel saab tekst lihtsalt läbi ja nii ongi.
Kui peaks "Bartleby & Co" sisu lühidalt kirjeldama, võib see esialgu jätta kukalt kratsima. Põhimõtteliselt on tegu ülevaatega kirjanikest, kelle puhul on vaata et kõige märgilisem just nende otsus (enam) mitte kirjutada. Või lihtsalt pikemat aega vaikida. Sellest siis ka sugulus Melville'i protoeksistentsialistliku tegelasega, kes teatavasti otsustas elule läheneda suhtumisega "pigem ei". Ehk Bartleby, kes võetakse lootustandva noorena tööle ühte Wall Streeti firmasse, ütleb ühel ilusal päeval, kui talle uus tööeülesanne antakse, et ta parema meelega ei teeks seda. Ja ei teegi. Ei tee enam üldse mitte midagi. Kusjuures Bartleby ei raja sellest mittetegemisest midagi heroilist ega muidu suursugust. Tema mässul pole vähimatki paatoslikku mõõdet. Ta mäss on absurd, mis ajab õige pea ka kõik ta töökaaslased pöördesse. Sest kurat võtaks, mis mõttes sa siis ei tee seda, kui sulle öeldakse, et pead tegema?! Bartleby seab oma eitusega (mitte kahtlusega) kõik kahtluse alla. Ja kui kõik on kahtluse alla seatud, tunnevad kaaskodanikud end haavatavalt. Lühidalt: Bartleby näol on tegu kahtlase ühiskonnale ohtliku elemendiga. Olgu siinkohal ära märgitud, et Melville loo lõpus sureb Bartleby vangikongis nälga.
Niisiis annab Vila-Matase jutustaja meile põhjaliku kirjandusliku ülevaate, kes fantastilise Bartleby vaimus otsustasid ühel ilusal päeval öelda "ei" ... ainult et ennekõike kirjutamisele. Või lihtsalt avalikule tähelepanule. Teatava reservatsiooniga on jäetud välja miljardid inimesed ajaloos, kes pole õigupoolest selle küsimuse ees pidanud värisema, kelle jaoks kirjandus ja kirjutamine kui selline pole iseenesest juba põhjapanevad küsimused maailmas olemise kohta. Ehk Vila-Matast huvitavad ennekõike tegelased, kellelt võiks oodata kõike muud kui seda kirjanduslikku eitust. Vila-Matast huvitavad kirjanikud, kellelt just oodatakse järgmist Suurt Teost või lihtsalt Suuri Sõnu, aga kes ise ei lase end sellest häirida. See on lugu kirjutamisest ja kirjanikest. Kõlab igavalt? Olgu seepeale välja toodud raamatu esimesed kaks lauset: "Naistega pole mul kunagi õnne olnud, mul on haletsusväärne küür, millega tuleb leppida, kõik mu lähemad sugulased on surnud, olen vaene erak ja töötan jubedas kontoris. Muus osas olen õnnelik."
Ehk Vila-Matas on kõike muud kui igav. Ta haarab su endaga kaasa ja viib su ühele pentsikule teekonnale, mille puhul võib kindel olla, et saad üht-teist uut ja põnevat teada ning teisalt ei pane enam tähele, kuidas aeg ja leheküljed mööduvad. Kaheleheküljelisele sissejuhatusele järgnevad 86 nummerdatud episoodi, mis manavad kokku suursuguse galerii helgetest peadest, kes otsustasid, et see helgus (või valgus) ei pea sugugi tähendama raamatute kirjutamist. Üht-teist markantset saame veel teada ka selle muus osas õnneliku peategelase kohta. Vila-Matase karakteriloome oma lihvitud olustikulisuses on omaette ime, aga lõpuks on jutustaja lihtsalt meedium, kelle Vila-Matas on siin pannud üht konkreetset vankrit vedama, mida on enne teda vedanud juba lugematu arv hiiglaseid. Samas just see mänguline ilukirjanduslik raam teeb raamatust midagi enamat kui ühe pikema essee, just need peategelase vahetusse olevikku lülituvad fiktiivsed sulud annavad "Bartleby & Co'le" üldistusastme, mis puhtalt kirjandusteaduslikus tekstis jääks olemata, ükskõik kui palju vaimuteravusi pillata. Ja siin peitub Vila-Matase loomingu võti ja üleüldse tema suhtumine kirjandusse: see on mäng, mis viib lugeja (ja kirjutaja) ühte niiti pidi järgmise juurde, kuni lõpuks on üks muuseumitäis koridore risti-rästi läbi marsitud ja kõikide ruumide omavahelised seosed nii kirjult läbi põimunud, et jääb üle ainult klaaride silmadega noogutada.
Nagu võib arvata, on teose minajutustaja ka ise üks Bartleby teiste seas. On temalgi põhjus, miks ta sinnamaani on jõudnud, aga iseenda traumade asemel keskendub ta suuremas osas pigem teiste värvikamate näidete uurimisele, nende põhjustele (või põhjuste puudumisele), lootuses leida neist tuge enda taaga kandmisele. On ju seegi üks kirjanduse võlusid: kirjandus võib tuge pakkuda. Aga miks siis keskenduda ei-kirjandusele? Seda saame teada kohe raamatu alguses: "just selles suundumuses peitub eheda kirjandusloomingu ainuke pääsetee; see küsib, mis on kirjutamine ja kus see on, ning arutleb selle võimatuse üle, ning räägib meile tõtt aastatuhande lõpu kirjanduse süngete, ent äärmiselt põnevate väljavaadete kohta." (lk 10)
Üsna kohe hüppavad pähe paar samuti Loomingu Raamatukogus ilmunud teost, mis küsivad sarnase suunitlusega fundamentaalseid küsimusi kirjutamise ja kirjanduse kohta. Ehk siis Pierre Bayard'i "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" ja Gabriel Zaidi "Liiga palju raamatuid". Mõlemad on samuti äärmiselt humoorikad raamatud, küll aga püsivad nad erinevalt Vila-Matasest pigem esseistika piirides. Mingis mõttes suudab Vila-Matas siin teha enamat kui Bayard ja Zaid korraga kokku, ilma et ta hakkaks ise suuri prohvetisõnu tegema või üleoleva humanitaarimuigega iroonitsema. Selle asemel laseb Vila-Matas enda eest rääkida eelkäijatel, kelle seast peaks iga kirjandushuviline vähemalt mõne nime ära tundma, aga usutavasti leidub teoses põnevamaid avastusi ka juba erudeeritud kirjanduslektoritele. Tuntumatest kirjutajatest pöörab Vila-Matas tähelepanu selliste autorite vaikimise eripäradele nagu Robert Walser, Arthur Rimbaud, Sokrates, Ludwig Wittengstein, Samuel Beckett, Franz Kafka, J. D. Salinger, Jorge Luis Borges, Fernando Pessoa, Oscar Wilde, Thomas Pynchon jt. Aga see nimekiri on liiga lühike, et anda täit ettekujutust kõigest 144 leheküljele mahtunud raamatu kirevusest.
Ja kuigi "Bartleby & Co" tegeleb vägagi kirjanduslike küsimustega, kumab sellest läbi palju enamat kui üksnes kirjandus. Taas midagi, mida kirjandus teinekord võib teha. Miks üleüldse kirjutada ilukirjandust? Või lugeda ilukirjandust? Sest see aitab igavust mööda saata nagu iga teine vähegi haarav mäng. Ja pakub seltsi nii nagu seda saab teha ainult kirjandus. Teinekord kirjutajale isegi rohkem kui lugejale. | Arvustus. Mängu ilust ja "ei" võlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kes iganes ütleb jah kirjandusele kui sellisele, ei jaata midagi. Kes iganes seda otsib, otsib üksnes seda, mis libiseb peost; kes iganes selle leiab, leiab vaid selle, mis on siin, või mis veel hullem, mis asub väljaspool kirjandust. Seetõttu püüdleb iga raamat lõpuks mitte-kirjanduse poole ning see on see tuum, mida ta tahab ja kirglikult ihkab avastada." (lk 121)
Kuidagi on läinud nii, et Bartleby-teema on kodusel kultuuririndel parasjagu üsnagi uhkelt esindatud. Eesti mõõtkavas tähendab see, et Melville'i kurikuulsa antikangelase teemadel saab ühekorraga lugeda raamatut (äsja eesti keelde tõlgitud Vila-Matase "Bartleby & Co") ja vaadata ka teatrilavastust (Von Krahlis Juhan Ulfsaki lavastatud "Pigem ei"). Mõlema kunstiteose puhul on "Kirjutaja Bartleby" kõigest lähtepunkt. Tõsi, Ulfsaki lavastuse tagalas on Melville'i lool pisut põhjalikum koht, Eelmaa on selle dramatiseerinud Krahli lavale, aga lugu iseenesest on "Kirjutaja Bartleby" lugu. Vila-Matase lühiromaani-jutustuse-ilukirjandusliku essee puhul on Bartleby aga prohvet, kelle järgijate ja eelkäijate pentsikumad seigad on minajutustaja otsustanud üheks tervikuks kokku luua. Ehk Krahli lavastus süveneb nähtuse kui sellise olemusse ühe konkreetse looga, Vila-Matase raamat aga kavalalt kureeritud ajaloolise ülevaatega.
"Kaval" on kindlasti sõna, mis Vila-Matasest kõneldes on asjakohane. Ta raamatud ei kipu olema päris need, mille moodi nad esmapilgul paistavad. Üldse on keeruline näppu peale panna, mis need ta raamatud siis õigupoolest on. Ma ei räägi üksnes žanrimääratlusest, vaid laiemast küsimusest, mis rida siin üldse aetakse. "Bartleby & Co" on järjekorras kolmas Vila-Matase eestindus, sellele on eelnenud "Pariisile ei tule iial lõppu" ja "Dublinesk", kusjuures mõlemad ilmusid eesti keeles 2014. aastal. Olen neist lugenud küll ainult esimest, aga julgen siiski "Pariisi ..." ja "Bartleby" raamatutest ning muust kõrvu jäänust tõukuvalt üht-teist järeldada või õhku visata.
Kõigepealt: Vila-Matas on naljakas. Ja sealjuures äärmiselt etteaimamatu. Ta huumor on terav ja mänguline ning tabab suundadest, kuhu lugeja ei taipaks esmapilgul vaadatagi. Lisaks on see huumor tavaliselt napp ja võrdlemisi pöörane, ei hoia end millegi ees tagasi, aga ei ürita samal ajal ka vinti üle keerata. Vila-Matase huumor kulgeb seega Vana Hea Kirjanduse Traditsiooni rajal, kus luegja enda lugemus ja platsinägemine määravad suuresti ka huumoriastme võimsuse. See ei tähenda, et Vila-Matast peaksid lugema ainult magistrikraadiga humanitaarid, isegi kui siin-seal võib näida, et sihtgrupp umbes midagi sellist võiks just olla. Ei, humanitaaria kõrguste ja üleüldiste intellektuaalia viisakusreeglite vastu ei tunne Vila-Matas vähimatki aukartust. Ta tõmbab ka kõige tõsisemad targad mänguliselt enda kirjanduskarussellile ja ei lase neid sealt enne ära, kui tal endal isu täis saab. Ja see võib suhteliselt järsku juhtuda – ühel hetkel saab tekst lihtsalt läbi ja nii ongi.
Kui peaks "Bartleby & Co" sisu lühidalt kirjeldama, võib see esialgu jätta kukalt kratsima. Põhimõtteliselt on tegu ülevaatega kirjanikest, kelle puhul on vaata et kõige märgilisem just nende otsus (enam) mitte kirjutada. Või lihtsalt pikemat aega vaikida. Sellest siis ka sugulus Melville'i protoeksistentsialistliku tegelasega, kes teatavasti otsustas elule läheneda suhtumisega "pigem ei". Ehk Bartleby, kes võetakse lootustandva noorena tööle ühte Wall Streeti firmasse, ütleb ühel ilusal päeval, kui talle uus tööeülesanne antakse, et ta parema meelega ei teeks seda. Ja ei teegi. Ei tee enam üldse mitte midagi. Kusjuures Bartleby ei raja sellest mittetegemisest midagi heroilist ega muidu suursugust. Tema mässul pole vähimatki paatoslikku mõõdet. Ta mäss on absurd, mis ajab õige pea ka kõik ta töökaaslased pöördesse. Sest kurat võtaks, mis mõttes sa siis ei tee seda, kui sulle öeldakse, et pead tegema?! Bartleby seab oma eitusega (mitte kahtlusega) kõik kahtluse alla. Ja kui kõik on kahtluse alla seatud, tunnevad kaaskodanikud end haavatavalt. Lühidalt: Bartleby näol on tegu kahtlase ühiskonnale ohtliku elemendiga. Olgu siinkohal ära märgitud, et Melville loo lõpus sureb Bartleby vangikongis nälga.
Niisiis annab Vila-Matase jutustaja meile põhjaliku kirjandusliku ülevaate, kes fantastilise Bartleby vaimus otsustasid ühel ilusal päeval öelda "ei" ... ainult et ennekõike kirjutamisele. Või lihtsalt avalikule tähelepanule. Teatava reservatsiooniga on jäetud välja miljardid inimesed ajaloos, kes pole õigupoolest selle küsimuse ees pidanud värisema, kelle jaoks kirjandus ja kirjutamine kui selline pole iseenesest juba põhjapanevad küsimused maailmas olemise kohta. Ehk Vila-Matast huvitavad ennekõike tegelased, kellelt võiks oodata kõike muud kui seda kirjanduslikku eitust. Vila-Matast huvitavad kirjanikud, kellelt just oodatakse järgmist Suurt Teost või lihtsalt Suuri Sõnu, aga kes ise ei lase end sellest häirida. See on lugu kirjutamisest ja kirjanikest. Kõlab igavalt? Olgu seepeale välja toodud raamatu esimesed kaks lauset: "Naistega pole mul kunagi õnne olnud, mul on haletsusväärne küür, millega tuleb leppida, kõik mu lähemad sugulased on surnud, olen vaene erak ja töötan jubedas kontoris. Muus osas olen õnnelik."
Ehk Vila-Matas on kõike muud kui igav. Ta haarab su endaga kaasa ja viib su ühele pentsikule teekonnale, mille puhul võib kindel olla, et saad üht-teist uut ja põnevat teada ning teisalt ei pane enam tähele, kuidas aeg ja leheküljed mööduvad. Kaheleheküljelisele sissejuhatusele järgnevad 86 nummerdatud episoodi, mis manavad kokku suursuguse galerii helgetest peadest, kes otsustasid, et see helgus (või valgus) ei pea sugugi tähendama raamatute kirjutamist. Üht-teist markantset saame veel teada ka selle muus osas õnneliku peategelase kohta. Vila-Matase karakteriloome oma lihvitud olustikulisuses on omaette ime, aga lõpuks on jutustaja lihtsalt meedium, kelle Vila-Matas on siin pannud üht konkreetset vankrit vedama, mida on enne teda vedanud juba lugematu arv hiiglaseid. Samas just see mänguline ilukirjanduslik raam teeb raamatust midagi enamat kui ühe pikema essee, just need peategelase vahetusse olevikku lülituvad fiktiivsed sulud annavad "Bartleby & Co'le" üldistusastme, mis puhtalt kirjandusteaduslikus tekstis jääks olemata, ükskõik kui palju vaimuteravusi pillata. Ja siin peitub Vila-Matase loomingu võti ja üleüldse tema suhtumine kirjandusse: see on mäng, mis viib lugeja (ja kirjutaja) ühte niiti pidi järgmise juurde, kuni lõpuks on üks muuseumitäis koridore risti-rästi läbi marsitud ja kõikide ruumide omavahelised seosed nii kirjult läbi põimunud, et jääb üle ainult klaaride silmadega noogutada.
Nagu võib arvata, on teose minajutustaja ka ise üks Bartleby teiste seas. On temalgi põhjus, miks ta sinnamaani on jõudnud, aga iseenda traumade asemel keskendub ta suuremas osas pigem teiste värvikamate näidete uurimisele, nende põhjustele (või põhjuste puudumisele), lootuses leida neist tuge enda taaga kandmisele. On ju seegi üks kirjanduse võlusid: kirjandus võib tuge pakkuda. Aga miks siis keskenduda ei-kirjandusele? Seda saame teada kohe raamatu alguses: "just selles suundumuses peitub eheda kirjandusloomingu ainuke pääsetee; see küsib, mis on kirjutamine ja kus see on, ning arutleb selle võimatuse üle, ning räägib meile tõtt aastatuhande lõpu kirjanduse süngete, ent äärmiselt põnevate väljavaadete kohta." (lk 10)
Üsna kohe hüppavad pähe paar samuti Loomingu Raamatukogus ilmunud teost, mis küsivad sarnase suunitlusega fundamentaalseid küsimusi kirjutamise ja kirjanduse kohta. Ehk siis Pierre Bayard'i "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" ja Gabriel Zaidi "Liiga palju raamatuid". Mõlemad on samuti äärmiselt humoorikad raamatud, küll aga püsivad nad erinevalt Vila-Matasest pigem esseistika piirides. Mingis mõttes suudab Vila-Matas siin teha enamat kui Bayard ja Zaid korraga kokku, ilma et ta hakkaks ise suuri prohvetisõnu tegema või üleoleva humanitaarimuigega iroonitsema. Selle asemel laseb Vila-Matas enda eest rääkida eelkäijatel, kelle seast peaks iga kirjandushuviline vähemalt mõne nime ära tundma, aga usutavasti leidub teoses põnevamaid avastusi ka juba erudeeritud kirjanduslektoritele. Tuntumatest kirjutajatest pöörab Vila-Matas tähelepanu selliste autorite vaikimise eripäradele nagu Robert Walser, Arthur Rimbaud, Sokrates, Ludwig Wittengstein, Samuel Beckett, Franz Kafka, J. D. Salinger, Jorge Luis Borges, Fernando Pessoa, Oscar Wilde, Thomas Pynchon jt. Aga see nimekiri on liiga lühike, et anda täit ettekujutust kõigest 144 leheküljele mahtunud raamatu kirevusest.
Ja kuigi "Bartleby & Co" tegeleb vägagi kirjanduslike küsimustega, kumab sellest läbi palju enamat kui üksnes kirjandus. Taas midagi, mida kirjandus teinekord võib teha. Miks üleüldse kirjutada ilukirjandust? Või lugeda ilukirjandust? Sest see aitab igavust mööda saata nagu iga teine vähegi haarav mäng. Ja pakub seltsi nii nagu seda saab teha ainult kirjandus. Teinekord kirjutajale isegi rohkem kui lugejale.
### Response:
Arvustus. Mängu ilust ja "ei" võlust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmed kõrged diplomaadid ja ametnikud tunnistasid Politicole, et Euroopa Liit on institutsionaalses kriisis, millest väljumiseks ei nähta hetkel mingit lahendusteed. Isegi Brüsseli jaoks, mis on harjunud eriolukordi lahendama, tundub jaanuaris jõustuma pidanud 1,1 triljoni euro suuruse eelarve ning 750 miljardise taasterahastu seismapanek liiga palju taluda, märgib Politico.
Eelarveteemadest saab nüüd neljapäeval toimuva valitsusjuhtide videokoosoleku peateema, kuid ametnike sõnul ei ole sealt mingit otsust oodata. "Igaüks teab, et see on ummikseis. Me oleme teelahkmel, aga keegi ei tea kuhu see viib," ütles üks anonüümsust palunud ametnik Politicole.
"Me teame üksnes seda, et me ei saa paketti heaks kiita nii kaua kui Ungari ei nõustu sellega," lisas ta. Sama ametniku sõnul jätkatakse ungarlastega konsultatsioone, kuid mingil hetkel peab Ungari oma plaanid avama. "Vastasel juhul oleme suures pasas," lisas ta.
Ungari ja Poola blokeerisid esmaspäeval Euroopa Liidu riikide esindajate kohtumisel MFF-i ja taasterahastu heakskiitmise, viidates nendega liidetud õigusriigi klauslile, mis annaks võimaluse peatada EL-i toetusraha maksmise riikidele, mis hälbivad õigusriigi reeglitest. Ungari ja Poola on sattunud korduvalt Euroopa Komisjoni ja Parlamendi süüdistuste alla oma kohtusüsteemi sõltumatuse või muude õigusriigi nõuete eiramise pärast.
Allikas: paketi lahtivõtmine on väheusutav
ERR-iga teisipäeval rääkinud allikas leidis, et võimalus kogu eelarvepaketi uuesti lahtivõtmiseks on vähetõenäoline ning eeldatavasti lisatakse eelarve ja taasterahastu rakendamise otsusele mõni lause, mis peaks Ungari ja Poola muresid leevendama. Selline algatus peaks tulema Saksamaalt, mis on praegu EL-i eesistujariik ja juhib vastavaid kõnelusi. Samas pidas ta väheusutavaks võimalust, et Saksamaa näiteks otsustab eelarvele lisada veel pisut raha, et sellega Ungarit ja Poolat meelitada ning niimoodi ummikust välja jõuda, lisas ta.
Ühe võimalusena pääseda praegusest ummikust pakuti juba kevadel võimalust, et taasterahastu pannakse paika valitsustevahelise kokkuleppena, kuid Euroopa Komisjoni ametnikud olid pärast kaalumist leidnud, et see oleks olnud liialt keeruline ja aeganõudev ning tähendanud samasuguseid vaidlusi nagu peeti ka seitsmeaastase eelarve üle, kirjutas teisipäeval Politico
Ungaril ja Poolal on ka tugevad vastased
Saksamaa EL-i Nõukogu praeguse eesistujana saavutas eelmisel nädalal Euroopa Parlamendiga kokkuleppe eelarve ja taastepaketi põhiparameetrites, milles liikmesriigid leppisid kokku juba juulis ning sel nädalal loodeti saada sellele riikide lõplik heakskiit.
Iseäranis tugevalt nõuabki õigusriigi klauslit kokkuleppesse Euroopa Parlament, tõdeb Politico. Kui ka 25 ülejäänud liikmesriiki nõustuksid Ungari ja Poola väljapressimisega, ei pruugi parlament järeleandmisega nõustuda. MFF nõuab Euroopa Parlamendi heakskiitu, mis nagunii nõustus pika hambaga praeguse kokkuleppega, pidades seda õigusriigi klausli osas liiga nõrgaks, kirjutab Politico.
Samas on ka mitmed liikmesriigid nagu Holland, Belgia, Austria, Soome, Taani, Rootsi ja Lukesmburg õigusriigi tingimuste tugevaks sidumiseks Euroopa Liidu toetuste eraldamisega. Erinevatl Poolast ja Ungarist, kes saavad EL-i eelarvest rohkem kui sinna maksavad, on need riigid netomaksjad, kes tahavad olla kindlad, et nende maksumaksjate raha kasutatakse õiguspäraselt, tõdeb väljaanne. | Politico hinnangul viisid Ungari ja Poola EL-i eelarvet blokeerides kriisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmed kõrged diplomaadid ja ametnikud tunnistasid Politicole, et Euroopa Liit on institutsionaalses kriisis, millest väljumiseks ei nähta hetkel mingit lahendusteed. Isegi Brüsseli jaoks, mis on harjunud eriolukordi lahendama, tundub jaanuaris jõustuma pidanud 1,1 triljoni euro suuruse eelarve ning 750 miljardise taasterahastu seismapanek liiga palju taluda, märgib Politico.
Eelarveteemadest saab nüüd neljapäeval toimuva valitsusjuhtide videokoosoleku peateema, kuid ametnike sõnul ei ole sealt mingit otsust oodata. "Igaüks teab, et see on ummikseis. Me oleme teelahkmel, aga keegi ei tea kuhu see viib," ütles üks anonüümsust palunud ametnik Politicole.
"Me teame üksnes seda, et me ei saa paketti heaks kiita nii kaua kui Ungari ei nõustu sellega," lisas ta. Sama ametniku sõnul jätkatakse ungarlastega konsultatsioone, kuid mingil hetkel peab Ungari oma plaanid avama. "Vastasel juhul oleme suures pasas," lisas ta.
Ungari ja Poola blokeerisid esmaspäeval Euroopa Liidu riikide esindajate kohtumisel MFF-i ja taasterahastu heakskiitmise, viidates nendega liidetud õigusriigi klauslile, mis annaks võimaluse peatada EL-i toetusraha maksmise riikidele, mis hälbivad õigusriigi reeglitest. Ungari ja Poola on sattunud korduvalt Euroopa Komisjoni ja Parlamendi süüdistuste alla oma kohtusüsteemi sõltumatuse või muude õigusriigi nõuete eiramise pärast.
Allikas: paketi lahtivõtmine on väheusutav
ERR-iga teisipäeval rääkinud allikas leidis, et võimalus kogu eelarvepaketi uuesti lahtivõtmiseks on vähetõenäoline ning eeldatavasti lisatakse eelarve ja taasterahastu rakendamise otsusele mõni lause, mis peaks Ungari ja Poola muresid leevendama. Selline algatus peaks tulema Saksamaalt, mis on praegu EL-i eesistujariik ja juhib vastavaid kõnelusi. Samas pidas ta väheusutavaks võimalust, et Saksamaa näiteks otsustab eelarvele lisada veel pisut raha, et sellega Ungarit ja Poolat meelitada ning niimoodi ummikust välja jõuda, lisas ta.
Ühe võimalusena pääseda praegusest ummikust pakuti juba kevadel võimalust, et taasterahastu pannakse paika valitsustevahelise kokkuleppena, kuid Euroopa Komisjoni ametnikud olid pärast kaalumist leidnud, et see oleks olnud liialt keeruline ja aeganõudev ning tähendanud samasuguseid vaidlusi nagu peeti ka seitsmeaastase eelarve üle, kirjutas teisipäeval Politico
Ungaril ja Poolal on ka tugevad vastased
Saksamaa EL-i Nõukogu praeguse eesistujana saavutas eelmisel nädalal Euroopa Parlamendiga kokkuleppe eelarve ja taastepaketi põhiparameetrites, milles liikmesriigid leppisid kokku juba juulis ning sel nädalal loodeti saada sellele riikide lõplik heakskiit.
Iseäranis tugevalt nõuabki õigusriigi klauslit kokkuleppesse Euroopa Parlament, tõdeb Politico. Kui ka 25 ülejäänud liikmesriiki nõustuksid Ungari ja Poola väljapressimisega, ei pruugi parlament järeleandmisega nõustuda. MFF nõuab Euroopa Parlamendi heakskiitu, mis nagunii nõustus pika hambaga praeguse kokkuleppega, pidades seda õigusriigi klausli osas liiga nõrgaks, kirjutab Politico.
Samas on ka mitmed liikmesriigid nagu Holland, Belgia, Austria, Soome, Taani, Rootsi ja Lukesmburg õigusriigi tingimuste tugevaks sidumiseks Euroopa Liidu toetuste eraldamisega. Erinevatl Poolast ja Ungarist, kes saavad EL-i eelarvest rohkem kui sinna maksavad, on need riigid netomaksjad, kes tahavad olla kindlad, et nende maksumaksjate raha kasutatakse õiguspäraselt, tõdeb väljaanne.
### Response:
Politico hinnangul viisid Ungari ja Poola EL-i eelarvet blokeerides kriisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piirang tähendab, et südaööst kuni kella 10-ni on alkoholimüük keelatud kõigis kohtades, kus müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks, näiteks restoranides, baarides, ööklubides.
Alkoholimüügi piirang ei kehti rahvusvahelisi turismireise tegeva lennuki pardal, rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvas müügikohas.
Samuti ei kehti piirang majutusettevõtetes ööbivatele külastajatele majutusruumide minibaaride kasutamisel ja hommikusöögil.
Valitsuse teatel on täiendavad piirangud vajalikud, kuna koroonaviiruse levik Eestis on epideemilise iseloomuga ning nakkuse võib saada kõikjal.
Valitsus tugineb üleriigilise alkoholimüügi piirangu kehtestamisel nii terviseameti kui ka valitsust nõustava teadusnõukoja toetavale seisukohale. | Valitsus pikendas öise alkoholimüügi keeldu 26. jaanuarini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piirang tähendab, et südaööst kuni kella 10-ni on alkoholimüük keelatud kõigis kohtades, kus müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks, näiteks restoranides, baarides, ööklubides.
Alkoholimüügi piirang ei kehti rahvusvahelisi turismireise tegeva lennuki pardal, rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvas müügikohas.
Samuti ei kehti piirang majutusettevõtetes ööbivatele külastajatele majutusruumide minibaaride kasutamisel ja hommikusöögil.
Valitsuse teatel on täiendavad piirangud vajalikud, kuna koroonaviiruse levik Eestis on epideemilise iseloomuga ning nakkuse võib saada kõikjal.
Valitsus tugineb üleriigilise alkoholimüügi piirangu kehtestamisel nii terviseameti kui ka valitsust nõustava teadusnõukoja toetavale seisukohale.
### Response:
Valitsus pikendas öise alkoholimüügi keeldu 26. jaanuarini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja esimeses kohtumises võõrustati International Sports Academy võistkonda ja hooaja algusele iseloomuliku rabeda mänguga saavutati võit 70:57. Markus Ilverilt kaheksa punkti (vabavisked 2/2, kahesed 3/7, kolmesed 0/4). Lisaks kogus eestlane võistkonna parimana 12 lauapalli (4 ründest), kaks resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget, ühe bloki, kolm pallikaotust ja kaks viga, vahendab Korvpall24.ee.
Laupäeval kohtuti sama võistkonnaga võõrsil ning pingelise mängu lõpuks tuli tunnistada vastaste paremust 77:75, kui viimasel rünnakul koos lõpuvilega teele saadetud kolmepunktivise kahjuks ei tabanud. Visketabavusega hädas olnud Ilverilt võistkonna parimana 14 punkti (vabavisked 6/7, kahesed 1/1, kolmesed 2/9) ja lisaks ka seitse lauapalli (1 ründest), kolm söötu, üks vaheltlõige, kaks blokki, kaks pallikaotust ja neli viga. | Markus Ilver tegi uue kooli särgis head mängud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja esimeses kohtumises võõrustati International Sports Academy võistkonda ja hooaja algusele iseloomuliku rabeda mänguga saavutati võit 70:57. Markus Ilverilt kaheksa punkti (vabavisked 2/2, kahesed 3/7, kolmesed 0/4). Lisaks kogus eestlane võistkonna parimana 12 lauapalli (4 ründest), kaks resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget, ühe bloki, kolm pallikaotust ja kaks viga, vahendab Korvpall24.ee.
Laupäeval kohtuti sama võistkonnaga võõrsil ning pingelise mängu lõpuks tuli tunnistada vastaste paremust 77:75, kui viimasel rünnakul koos lõpuvilega teele saadetud kolmepunktivise kahjuks ei tabanud. Visketabavusega hädas olnud Ilverilt võistkonna parimana 14 punkti (vabavisked 6/7, kahesed 1/1, kolmesed 2/9) ja lisaks ka seitse lauapalli (1 ründest), kolm söötu, üks vaheltlõige, kaks blokki, kaks pallikaotust ja neli viga.
### Response:
Markus Ilver tegi uue kooli särgis head mängud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti, Läti ja Leedu keeruline saatus Teises maailmasõjas tõi kaasa suure põgenikelaine. Arnshavi andmeil jõudis väikestel alustel üle mere Rootsi pageda ligi 30 000 inimest, neist enamik Eestist: "Pagemisega kaasnes mitu ohtu: paadid olid enamasti ülekoormatud ja neid võidi rünnata nii õhust kui ka patrull- või allveelaevadelt. Kui põgenikel õnnestus Rootsi jõuda, siis nende paadid konfiskeeriti ja 1945. aastal anti need Nõukogude Liidule üle."
Ehkki mitmed Teise maailmasõja põgenikelainega kaasnevad teemad on uurijatelt tähelepanu saanud, pole protsessi käigus tekkinud ainelise pärandi kohta kuigi palju teada. Arnshavi tõukaski tegudele soov selgitada välja, kui palju põgenikepaate Rootsis veel alles on, millises seisundis need on, kus neid leida võib ja kas neil on ka mingi roll põgenemisega seotud mälukultuuris.
Mõni balti pagulaste paat on vajunud unustustehõlma. Autor/allikas: Anneli Karlsson/Swedish National Maritime and Transport Museums
Alles on 34 paati
Ta leidis ja külastas kokku 34 alust, mille põgenikepaatideks olemise kohta on olemas kas kindlad tõendid või kohalik pärimus. Alustel on väga erinevad ajalood: mõned on endiselt aktiivses kasutuses, teised juba ammu mahajäetud ja meenutavad pigem nn. moodsaid varemeid, mille puhul esteetika ja lagunenud olek on omamoodi väärtused, mis pakuvad silmajale sidet minevikuga.
Mõned paadid on leidnud tee muuseumi väljapanekutesse, kus nende roll on olla osa laiemast mälumaastikust, osa kuuluvad aga kohalikele ühingutele ning on pigem monumendi rollis. On ka paate, mis on jäänud nii-öelda perekonda, ehk need kuuluvad inimestele, kel on pagulusega isiklik side.
Erinevad saatused
Doktoritöös ilmneb, et ehkki põgenikepaatide sõjajärgne saatus võis olla kirju, hakkas pärast aktiivse kasutuse lõppu taas esile kerkima justnimelt põgenikepaadiks olemisega seonduv.
Selle teadmise omaksvõtt aitab paati vääristada ning tagada terviku või osade teadliku säilitamise. "Paadid aitavad anda edasi mälestusi ja osundada teatud spetsiifilistele kogemustele, mis muidu võiksid hõlpsasti ajalooteadmiste suures massis kaduma minna," selgitab Arnshav protsessi tagamaid. Isegi kui paat ei ole võetud muinsuskaitse alla, näevad inimesed seda osana kultuuripärandist ja see tekitab tunde, et paatide eest tuleks hoolt kanda.
Mõni balti pagulaste paat on leidnud koha muuseumis Autor/allikas: Anneli Karlsson/Swedish National Maritime and Transport Museums
Arnshavi sõnul tekitasid paadid emotsionaalseid reaktsioone ka neis omanikes, kel pagulusega endal kokkupuudet ei olnud: "Kõik nende paatide omanikud leiavad, et paadid on säilitanud osa oma põgenikepaadi identiteedist. Omanikel näib olevat nende alustega aktiivne ja oluline suhe ning aluste ajalugu ei lähe ka põhjalike remontide käigus kaotsi."
Äsjakaitstud doktoritööl on kolm fookust. Üks on seotud emotsioonidega ja eritleb, kuidas esemed suudavad inimestes mõtteid ja tundeid tekitada. Teine keskendub arheoloogiale, kolmas aga esemete biograafiale ja sellele, kuidas nendega seotud sotsiaalsed suhted ajas muutuvad.
Mõni 1940. aastatel pagulasi vedanud paat on tänaseni kasutuses, mõnest on alles vaid vare. Autor/allikas: Anneli Karlsson/Swedish National Maritime and Transport Museums
Kui siiani on enamik paate olnud teada vaid kohalikele, siis Mirja Arnshavi töö tulemusena on olemas täielik fotodega varustatud andmestik ning paate saab käsitleda arheoloogiliste objektidena: "Eraldi arvestust saab pidada suuruse, positsiooni ja laevakere detailide üle, mille baasil arutleda vägivalla, poliitika, karile sõitmise, laevade päästmise ja parandamise, põgenemisstrateegiate ja riskide võtmise erinevate aspektide üle. Paadid illustreerivad selliseid kogemusi, mille kohta on väga vähe allikaid, mistõttu neil võib olla suur mõju põgenemise mõistmisel," loodab värske doktor.
Mirja Arnshavi doktoritööga "De sma batarna och den stora flykten: Arkeologi i sparen av andra världskrigets baltiska flyktbatar" saab tutvuda DiVa portaalis. | Doktoritöö uurib suure põgenemise väikeseid paate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti, Läti ja Leedu keeruline saatus Teises maailmasõjas tõi kaasa suure põgenikelaine. Arnshavi andmeil jõudis väikestel alustel üle mere Rootsi pageda ligi 30 000 inimest, neist enamik Eestist: "Pagemisega kaasnes mitu ohtu: paadid olid enamasti ülekoormatud ja neid võidi rünnata nii õhust kui ka patrull- või allveelaevadelt. Kui põgenikel õnnestus Rootsi jõuda, siis nende paadid konfiskeeriti ja 1945. aastal anti need Nõukogude Liidule üle."
Ehkki mitmed Teise maailmasõja põgenikelainega kaasnevad teemad on uurijatelt tähelepanu saanud, pole protsessi käigus tekkinud ainelise pärandi kohta kuigi palju teada. Arnshavi tõukaski tegudele soov selgitada välja, kui palju põgenikepaate Rootsis veel alles on, millises seisundis need on, kus neid leida võib ja kas neil on ka mingi roll põgenemisega seotud mälukultuuris.
Mõni balti pagulaste paat on vajunud unustustehõlma. Autor/allikas: Anneli Karlsson/Swedish National Maritime and Transport Museums
Alles on 34 paati
Ta leidis ja külastas kokku 34 alust, mille põgenikepaatideks olemise kohta on olemas kas kindlad tõendid või kohalik pärimus. Alustel on väga erinevad ajalood: mõned on endiselt aktiivses kasutuses, teised juba ammu mahajäetud ja meenutavad pigem nn. moodsaid varemeid, mille puhul esteetika ja lagunenud olek on omamoodi väärtused, mis pakuvad silmajale sidet minevikuga.
Mõned paadid on leidnud tee muuseumi väljapanekutesse, kus nende roll on olla osa laiemast mälumaastikust, osa kuuluvad aga kohalikele ühingutele ning on pigem monumendi rollis. On ka paate, mis on jäänud nii-öelda perekonda, ehk need kuuluvad inimestele, kel on pagulusega isiklik side.
Erinevad saatused
Doktoritöös ilmneb, et ehkki põgenikepaatide sõjajärgne saatus võis olla kirju, hakkas pärast aktiivse kasutuse lõppu taas esile kerkima justnimelt põgenikepaadiks olemisega seonduv.
Selle teadmise omaksvõtt aitab paati vääristada ning tagada terviku või osade teadliku säilitamise. "Paadid aitavad anda edasi mälestusi ja osundada teatud spetsiifilistele kogemustele, mis muidu võiksid hõlpsasti ajalooteadmiste suures massis kaduma minna," selgitab Arnshav protsessi tagamaid. Isegi kui paat ei ole võetud muinsuskaitse alla, näevad inimesed seda osana kultuuripärandist ja see tekitab tunde, et paatide eest tuleks hoolt kanda.
Mõni balti pagulaste paat on leidnud koha muuseumis Autor/allikas: Anneli Karlsson/Swedish National Maritime and Transport Museums
Arnshavi sõnul tekitasid paadid emotsionaalseid reaktsioone ka neis omanikes, kel pagulusega endal kokkupuudet ei olnud: "Kõik nende paatide omanikud leiavad, et paadid on säilitanud osa oma põgenikepaadi identiteedist. Omanikel näib olevat nende alustega aktiivne ja oluline suhe ning aluste ajalugu ei lähe ka põhjalike remontide käigus kaotsi."
Äsjakaitstud doktoritööl on kolm fookust. Üks on seotud emotsioonidega ja eritleb, kuidas esemed suudavad inimestes mõtteid ja tundeid tekitada. Teine keskendub arheoloogiale, kolmas aga esemete biograafiale ja sellele, kuidas nendega seotud sotsiaalsed suhted ajas muutuvad.
Mõni 1940. aastatel pagulasi vedanud paat on tänaseni kasutuses, mõnest on alles vaid vare. Autor/allikas: Anneli Karlsson/Swedish National Maritime and Transport Museums
Kui siiani on enamik paate olnud teada vaid kohalikele, siis Mirja Arnshavi töö tulemusena on olemas täielik fotodega varustatud andmestik ning paate saab käsitleda arheoloogiliste objektidena: "Eraldi arvestust saab pidada suuruse, positsiooni ja laevakere detailide üle, mille baasil arutleda vägivalla, poliitika, karile sõitmise, laevade päästmise ja parandamise, põgenemisstrateegiate ja riskide võtmise erinevate aspektide üle. Paadid illustreerivad selliseid kogemusi, mille kohta on väga vähe allikaid, mistõttu neil võib olla suur mõju põgenemise mõistmisel," loodab värske doktor.
Mirja Arnshavi doktoritööga "De sma batarna och den stora flykten: Arkeologi i sparen av andra världskrigets baltiska flyktbatar" saab tutvuda DiVa portaalis.
### Response:
Doktoritöö uurib suure põgenemise väikeseid paate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aastal haigestus maailmas leetritesse rohkem inimesi kui viimasel 23 aastal, selgus WHO ja USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse uuringust. 2019. aastal registreeriti 869 770 leetrijuhtumit ja leetrite tõttu suri hinnanguliselt 207 500 inimest ehk poole rohkem kui 2016. aastal.
Leetrid on väga nakkav haigus. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Keskmiselt nakatub pärast kokkupuudet haige inimesega sajast leetreid mittepõdenud või vaktsineerimata inimesest kuni 98.
Leetrite puhangud tekivad siis, kui viiruse eest kaitsmata inimesed haigusesse nakatuvad ja seda vaktsineerimata või alavaktsineerimata populatsioonile edasi levitavad. Leetrite tõrjeks ning haiguspuhangute ja surmajuhtumite ennetamiseks peab vaktsineeritud olema 95 protsenti elanikkonnast.
Sel aastal on teadaolevaid leetripuhanguid vähem, millele aitasid kaasa COVID-19 puhangust tingitud piirangud. WHO hinnangul on aga muret tekitav, et vähenenud on ka vaktsineerimine leetrite vastu. Novembrikuu seisuga on peatatud leetrite vastu vaktsineerimise kampaaniad 26 riigis, mis puudutab umbes 94 miljonit inimest. Mitmetes neis riikides on jätkuvalt haiguspuhanguid. Seejuures on mitmeid riike, mis küll esialgu lükkasid vaktsineerimiskampaaniaid edasi, ent jätkasid sellega mõne aja pärast.
UNICEF-i tegevjuht Henrietta Fore lausus pressiteate vahendusel, et enne koroonaviiruse kriisi vaevles maailm leetrite kriisi käes, mis pole siiani kuhugi kadunud. "Samal ajal, kui tervishoiusüsteem pingutab, et COVID-19 pandeemiaga toime tulla, ei tohi me lubada, et võitlus ühe surmava haiguse vastu peaks toimuma teise vastu võitlemise arvelt," lausus Fore.
Leetrite vastu vaktsineerimine toimub üldjuhul kahes osas. Kui esimese vaktsiini annuse katvus populatsioonist on olnud umbes 84–85 protsenti, siis teise doosi katvus on küll aja jooksul kasvanud, kuid on endiselt 71 protsenti. Küll aga on leetrite tõrjeks ning haiguspuhangute ja surmajuhtumite ärahoidmiseks vajalik, et mõlemat vaktsiini doosi on saanud 95 protsenti populatsioonist.
Leetrite tõttu sureb päevas keskmiselt 568 inimest, neist suurem osa on lapsed. Kõige suuremad leetrite puhangud on Nigeerias, Jeemenis ja Brasiilias. Eestis registreeriti eelmisel aastal 27 leetritesse haigestumise juhtu. | WHO: leetrisurmade arv on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aastal haigestus maailmas leetritesse rohkem inimesi kui viimasel 23 aastal, selgus WHO ja USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse uuringust. 2019. aastal registreeriti 869 770 leetrijuhtumit ja leetrite tõttu suri hinnanguliselt 207 500 inimest ehk poole rohkem kui 2016. aastal.
Leetrid on väga nakkav haigus. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Keskmiselt nakatub pärast kokkupuudet haige inimesega sajast leetreid mittepõdenud või vaktsineerimata inimesest kuni 98.
Leetrite puhangud tekivad siis, kui viiruse eest kaitsmata inimesed haigusesse nakatuvad ja seda vaktsineerimata või alavaktsineerimata populatsioonile edasi levitavad. Leetrite tõrjeks ning haiguspuhangute ja surmajuhtumite ennetamiseks peab vaktsineeritud olema 95 protsenti elanikkonnast.
Sel aastal on teadaolevaid leetripuhanguid vähem, millele aitasid kaasa COVID-19 puhangust tingitud piirangud. WHO hinnangul on aga muret tekitav, et vähenenud on ka vaktsineerimine leetrite vastu. Novembrikuu seisuga on peatatud leetrite vastu vaktsineerimise kampaaniad 26 riigis, mis puudutab umbes 94 miljonit inimest. Mitmetes neis riikides on jätkuvalt haiguspuhanguid. Seejuures on mitmeid riike, mis küll esialgu lükkasid vaktsineerimiskampaaniaid edasi, ent jätkasid sellega mõne aja pärast.
UNICEF-i tegevjuht Henrietta Fore lausus pressiteate vahendusel, et enne koroonaviiruse kriisi vaevles maailm leetrite kriisi käes, mis pole siiani kuhugi kadunud. "Samal ajal, kui tervishoiusüsteem pingutab, et COVID-19 pandeemiaga toime tulla, ei tohi me lubada, et võitlus ühe surmava haiguse vastu peaks toimuma teise vastu võitlemise arvelt," lausus Fore.
Leetrite vastu vaktsineerimine toimub üldjuhul kahes osas. Kui esimese vaktsiini annuse katvus populatsioonist on olnud umbes 84–85 protsenti, siis teise doosi katvus on küll aja jooksul kasvanud, kuid on endiselt 71 protsenti. Küll aga on leetrite tõrjeks ning haiguspuhangute ja surmajuhtumite ärahoidmiseks vajalik, et mõlemat vaktsiini doosi on saanud 95 protsenti populatsioonist.
Leetrite tõttu sureb päevas keskmiselt 568 inimest, neist suurem osa on lapsed. Kõige suuremad leetrite puhangud on Nigeerias, Jeemenis ja Brasiilias. Eestis registreeriti eelmisel aastal 27 leetritesse haigestumise juhtu.
### Response:
WHO: leetrisurmade arv on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval, 16. novembril teatas USA ravimifirma Moderna 95-protsendilise kaitse tagava koroonavaktsiini loomisest.
Moderna on juba teine ravimifirma, mis on teatanud koroonaviiruse vaktsiini edukatest kliinilistest uuringutest. Eelmisel nädalal teatas Pfizer, et nende ettevõtte vaktsiini efektiivsus on 90 protsenti.
"Koroonaviiruse epideemia on võimalik lõpetada järgmisel aastal," ütles doktor Scott Gottlieb, kes on endine USA toidu- ja ravimiameti juhataja.
Pfizer ja Moderna mõlemad kasutavad mRNA-l põhinevaid vaktsiine, tegemist on uue tehnoloogiaga, mis kasutab immuunsuse tekitamiseks geneetilist materjali.
Kui traditsiooniliste vaktsiinide tööpõhimõte seisneb nõrgestatud viiruste süstimises, mis aitab tekitada organismis immuunsuse tugevama viiruse vastu, siis uued vaktsiinid õpetavad rakke iseseisvalt tootma viirusevastaseid antikehasid.
Pfizer ja Moderna valmistuvad mõlemad vaktsiini masstootmiseks ja järgmisel aastal peaks mõlemal firmal olema suutlikkus ravida üle miljardi inimese.
Pfizeri koroonaviiruse vaktsiini ühe doosi hinnaks kujuneks 19,50 dollarit, Moderna oma hind oleks 25 dollarit ja väljaspool Ameerika Ühendriike 30 dollarit.
Gottliebi sõnul pole veel täpselt selge, kuidas uued koroonaviiruse vaktsiinid töötavad, kuid ta ütles, et on nende efektiivsuse suhtes optimistlik.
"Võimalik, et uusi vaktsiine ei saa kasutada ainult nakatunute ravimiseks, vaid juba ennetavalt viiruse vastu immuunsuse loomiseks," ütles Gottlieb.
Selle tulemusena on võimalik, et koroonaviiruse epideemia levik on üldse võimalik lõpetada, kuid praegu pole veel piisavalt andmeid, et selles 100 protsenti kindel olla. | USA tervishoiuekspert: koroonaepideemia võib lõppeda juba järgmisel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval, 16. novembril teatas USA ravimifirma Moderna 95-protsendilise kaitse tagava koroonavaktsiini loomisest.
Moderna on juba teine ravimifirma, mis on teatanud koroonaviiruse vaktsiini edukatest kliinilistest uuringutest. Eelmisel nädalal teatas Pfizer, et nende ettevõtte vaktsiini efektiivsus on 90 protsenti.
"Koroonaviiruse epideemia on võimalik lõpetada järgmisel aastal," ütles doktor Scott Gottlieb, kes on endine USA toidu- ja ravimiameti juhataja.
Pfizer ja Moderna mõlemad kasutavad mRNA-l põhinevaid vaktsiine, tegemist on uue tehnoloogiaga, mis kasutab immuunsuse tekitamiseks geneetilist materjali.
Kui traditsiooniliste vaktsiinide tööpõhimõte seisneb nõrgestatud viiruste süstimises, mis aitab tekitada organismis immuunsuse tugevama viiruse vastu, siis uued vaktsiinid õpetavad rakke iseseisvalt tootma viirusevastaseid antikehasid.
Pfizer ja Moderna valmistuvad mõlemad vaktsiini masstootmiseks ja järgmisel aastal peaks mõlemal firmal olema suutlikkus ravida üle miljardi inimese.
Pfizeri koroonaviiruse vaktsiini ühe doosi hinnaks kujuneks 19,50 dollarit, Moderna oma hind oleks 25 dollarit ja väljaspool Ameerika Ühendriike 30 dollarit.
Gottliebi sõnul pole veel täpselt selge, kuidas uued koroonaviiruse vaktsiinid töötavad, kuid ta ütles, et on nende efektiivsuse suhtes optimistlik.
"Võimalik, et uusi vaktsiine ei saa kasutada ainult nakatunute ravimiseks, vaid juba ennetavalt viiruse vastu immuunsuse loomiseks," ütles Gottlieb.
Selle tulemusena on võimalik, et koroonaviiruse epideemia levik on üldse võimalik lõpetada, kuid praegu pole veel piisavalt andmeid, et selles 100 protsenti kindel olla.
### Response:
USA tervishoiuekspert: koroonaepideemia võib lõppeda juba järgmisel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sterling jäi eemale juba pühapäevasest matšist Belgiaga, Henderson tegi Belgia vastu kaasa esimese poolaja, aga polnud suuteline edasi mängima. Sterlingut segab säärelihasevigastus, Hendersonil on jalavigastus.
"Mehed naasid enda koduklubidesse, kus nende vigastuse ulatust täpsemalt hinnatakse," teatas Inglismaa jalgpalliliit.
Inglismaa kaotas pühapäeval võõrsil 0:2 Belgiale ja sellega kadus nende lootus pääseda Rahvuste liiga finaalturniirile.
Septembris Islandiga võõrsil mängides sai Inglismaa 1:0 võidu, kui Sterling realiseeris esimesel lisaminutil penalti. Nüüd kohtutakse Wembleyl.
Island on A-divisjoni teises grupis viimasel kohal, olles kaotanud kõik senised viis matši. Inglismaal on kirjas kaks võitu, üks viik ja kaks kaotust. Alagruppi juhib 12 punktiga Belgia, kes on viiest mängust võitnud neli, teisel kohal on Taani kolme võidu ja 10 punktiga. Alagrupi võitja pääseb finaalturniirile, viimaseks jääv riik langeb B-divisjoni. | Inglismaa jäi Rahvuste liiga viimase matši eel kahest mängijast ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sterling jäi eemale juba pühapäevasest matšist Belgiaga, Henderson tegi Belgia vastu kaasa esimese poolaja, aga polnud suuteline edasi mängima. Sterlingut segab säärelihasevigastus, Hendersonil on jalavigastus.
"Mehed naasid enda koduklubidesse, kus nende vigastuse ulatust täpsemalt hinnatakse," teatas Inglismaa jalgpalliliit.
Inglismaa kaotas pühapäeval võõrsil 0:2 Belgiale ja sellega kadus nende lootus pääseda Rahvuste liiga finaalturniirile.
Septembris Islandiga võõrsil mängides sai Inglismaa 1:0 võidu, kui Sterling realiseeris esimesel lisaminutil penalti. Nüüd kohtutakse Wembleyl.
Island on A-divisjoni teises grupis viimasel kohal, olles kaotanud kõik senised viis matši. Inglismaal on kirjas kaks võitu, üks viik ja kaks kaotust. Alagruppi juhib 12 punktiga Belgia, kes on viiest mängust võitnud neli, teisel kohal on Taani kolme võidu ja 10 punktiga. Alagrupi võitja pääseb finaalturniirile, viimaseks jääv riik langeb B-divisjoni.
### Response:
Inglismaa jäi Rahvuste liiga viimase matši eel kahest mängijast ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novira E10 juhatuse liige Aleksei Nikolajenko kinnitas, et kokkulepe on sõlmitud ja ka kohtu kinnitatud ning koostöö lõpetamine lahenes sõbralikult.
"Peame ka oma lubadust ja oleme loobunud mistahes nõuetest sihtasutuse suhtes," sõnas Nikolajenko, kellel on hea meel, et keerukas olukord on leidnud viimaks lahenduse.
Oktoobri lõpus võimaldas hoone omanik Visuaalse Antropoloogia Ühingul ruumides korraldada ka varem ajavahemikule 17.–25. oktoober 2020 kavandatud Pärnu filmifestivali.
"Iga koostöö väärikas lõpetamine on väärtus omaette ning meil on väga hea meel, et just pika traditsiooniga filmifestivalist sai omamoodi lõppakord ühele etapile Uue Kunsti Muuseumi ajaloos," lisas Nikolajenko.
Novira E10 ostis Esplanaadi 10 kinnistu pankrotihalduri oksjonilt aprillis 2015. Sellest ajast kasutas Uue Kunsti Muuseum maja tasuta. Ettevõte palus korduvalt muuseumil ära kolida. Pooled sõlmisid ka lepingu, et kui muuseum oktoobriks 2017 välja ei koli, peab muuseum maksma üüri 10 000 eurot kuus. Muuseum välja ei kolinud ja üüri ka ei maksnud.
Uue väljakolimise palve sai muuseum märtsis 2018, aga uut kohta ei leidnud ja leppetrahve ei tasunud. Muuseum võlgnes juuli 2020 seisuga ettevõttele 600 000 eurot. Septembris sulges kohtutäitur Pärnu Uue Kunsti Muuseumile ligipääsu hoone ruumidesse, misjärel pöördus sihtasutus kohtusse ja sai osalise õiguse, kui kohus võimaldas ruume kasutada Pärnu filmifestivaliga seoses veel kuni 27. oktoobrini. | Pärnu Uue Kunsti Muuseum vabastas Esplanaadi tänava ruumid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novira E10 juhatuse liige Aleksei Nikolajenko kinnitas, et kokkulepe on sõlmitud ja ka kohtu kinnitatud ning koostöö lõpetamine lahenes sõbralikult.
"Peame ka oma lubadust ja oleme loobunud mistahes nõuetest sihtasutuse suhtes," sõnas Nikolajenko, kellel on hea meel, et keerukas olukord on leidnud viimaks lahenduse.
Oktoobri lõpus võimaldas hoone omanik Visuaalse Antropoloogia Ühingul ruumides korraldada ka varem ajavahemikule 17.–25. oktoober 2020 kavandatud Pärnu filmifestivali.
"Iga koostöö väärikas lõpetamine on väärtus omaette ning meil on väga hea meel, et just pika traditsiooniga filmifestivalist sai omamoodi lõppakord ühele etapile Uue Kunsti Muuseumi ajaloos," lisas Nikolajenko.
Novira E10 ostis Esplanaadi 10 kinnistu pankrotihalduri oksjonilt aprillis 2015. Sellest ajast kasutas Uue Kunsti Muuseum maja tasuta. Ettevõte palus korduvalt muuseumil ära kolida. Pooled sõlmisid ka lepingu, et kui muuseum oktoobriks 2017 välja ei koli, peab muuseum maksma üüri 10 000 eurot kuus. Muuseum välja ei kolinud ja üüri ka ei maksnud.
Uue väljakolimise palve sai muuseum märtsis 2018, aga uut kohta ei leidnud ja leppetrahve ei tasunud. Muuseum võlgnes juuli 2020 seisuga ettevõttele 600 000 eurot. Septembris sulges kohtutäitur Pärnu Uue Kunsti Muuseumile ligipääsu hoone ruumidesse, misjärel pöördus sihtasutus kohtusse ja sai osalise õiguse, kui kohus võimaldas ruume kasutada Pärnu filmifestivaliga seoses veel kuni 27. oktoobrini.
### Response:
Pärnu Uue Kunsti Muuseum vabastas Esplanaadi tänava ruumid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen kindel, et teater saab endale hea ja väärika juhi," sõnas Ilja ja mainis, et kõigepealt arutab nõukogu laekunud dokumendid läbi ja nädala jooksul kohtutakse ka nende kandidaatidega, kes valitakse teise vooru. "Usun, et novembri lõpus või detsembri algul on uue peadirektori nimi ka avalikkusele teada."
Ivari Ilja sõnul on teater üks väga keeruline ja paljudest inimsuhetest läbipõimunud asutus. "Loomulikult on seal palju erinevaid meeleolusid, aga mina iseloomustaksin seda meeleolu väga positiivselt," tõdes ta ja kinnitas, et positiivne on juba see, et vaatamata koroonaviiruse levikule on Rahvusooper Estonia saanud oma etendusi anda. "Publik on päris hästi teatrit külastanud, mis on seda õhkkonda ka positiivsemaks muutnud."
"Enne uue peadirektorite leidmist on töötajate hulgas teatud ärevus, aga tulevik on positiivne," mainis ta. | Ilja: Estonia teatri uus juht valitakse hiljemalt detsembri alguseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen kindel, et teater saab endale hea ja väärika juhi," sõnas Ilja ja mainis, et kõigepealt arutab nõukogu laekunud dokumendid läbi ja nädala jooksul kohtutakse ka nende kandidaatidega, kes valitakse teise vooru. "Usun, et novembri lõpus või detsembri algul on uue peadirektori nimi ka avalikkusele teada."
Ivari Ilja sõnul on teater üks väga keeruline ja paljudest inimsuhetest läbipõimunud asutus. "Loomulikult on seal palju erinevaid meeleolusid, aga mina iseloomustaksin seda meeleolu väga positiivselt," tõdes ta ja kinnitas, et positiivne on juba see, et vaatamata koroonaviiruse levikule on Rahvusooper Estonia saanud oma etendusi anda. "Publik on päris hästi teatrit külastanud, mis on seda õhkkonda ka positiivsemaks muutnud."
"Enne uue peadirektorite leidmist on töötajate hulgas teatud ärevus, aga tulevik on positiivne," mainis ta.
### Response:
Ilja: Estonia teatri uus juht valitakse hiljemalt detsembri alguseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks sa ühinesid erakonnaga? Miks sa kandideerid? Miks sa võtad meedias sõna? Selliseid miks-küsimusi kuulevad kõik niipea kui nende digiallkiri on erakonda astumise avaldusel kuivanud.
Paljude inimeste jaoks on poliitika räpane, hirmutav ja midagi sellist, mille puudutamisel saavad käed määritud ja sulguvad paljud uksed. Ometi on just selle häbimärgistatud seltskonna käes võim. Võim, millega juhtida meie riigi ja inimeste elu.
Inimesed püüavad iga hinna eest jääda erapooletuks. Ei-ei, nemad küll poliitikaga ei tegele. Nad ei kuulu erakonda, ei toeta poliitikuid ega parteisid ning ei tunnista avalikult, kellele nad pöialt hoiavad. Nad piirduvad kord nelja aasta jooksul valimas käimisega, arvates, et sellest piisab. Ja niikaua piisabki, kuni asjad lähevad suures plaanis nii nagu soovitakse.
"Otsuseid teevad ikka need kunagi Toompeale lähetatud sada üks inimest."
Probleem tekib hetkel, kui te ärkate Eestis, kus te elada ei taha. Ja teile jõuab kohale, et muutuse jaoks saate midagi tibatillukest teha nii umbes kolme aasta pärast. Niikaua võite arvamust avaldada, MTÜ-dele raha annetada, ühiskondlikele liikumistele kaasa elada ja kontserte korraldada. Või iganädalaselt oma lõunapausi ohverdades parlamendi ees protestida. Sellest ei muutu suurt midagi ja otsuseid teevad ikka need kunagi Toompeale lähetatud sada üks inimest.
Teile ei meeldi see olukord. Te kirute kolleegidele, sõpradega saunas, ja välismaa tuttavatele, kes teie riigi uutele arengutele kaasa tunnevad. Te võitlete erialaliitude kaudu mõne eriti jabura ja teie ettevõtmisi pidurdava seaduse vastu. Te loete uudist selle kohta, et väliseestlane keeldub riigilt auhinda vastu võtmast ja kratsite kukalt, kui teie välistöötöötajad üksteise järel kaovad.
Te tunnete, et on probleem ja teate sisimas, et selle probleemi saab lahendada vaid muutus riigikogu inimeste ridades. Ometi ütlete te endiselt, et te ei tegele poliitikaga. Te annate parem mõne euro anonüümselt sefiiritordi-kampaaniasse või toetate referendumi ei-vastuse propageerimise gruppe.
Poliitika on turg, mille valuutaks on hääled ja parlamendikohad ja nende kaudu Eesti juhtimine erinevate eesmärkide ja maailmavaadete suunas. Sellel turul on erakonnad, kellele kuulub teatud protsent sellest pirukast. Nii nagu majanduses, tuleb ka poliitikas oma turuosa eest võidelda, pakkudes oma valijale sobivat programmi ja selle kvaliteetsemat elluviimist.
Hingelähedase poliitjõu turuosa hoidmise ja kasvatamise eest tuleb kodanikel maksta, panustades kas rahas, oma aja ja energiaga või oma nime ja võrgustikuga. Seda võib teha vaikselt pooleldi häbenedes või julgelt ja nii, et sellest kuulevad kõik.
Kallid kaasmaalased, palun tulge kapist välja! Palun võtke see aeg, et mõelda, millist Eestit te tahate ja millise erakonnaga teie tulevikuvaade kõige enam kattub. Järgmiseks tehke midagi, et selle seltskonna turuosa tõuseks. Poliitiline aktiivsus ja avalikult teid kõnetava erakonna toetamine ei peaks olema häbiasi, vaid normaalne osa kodanikuks olemisest. Kui teil energiat üle jääb, siis kontserte ja tordikampaaniaid võib lisaks korraldada. | Margot Roose: tordikampaaniad ja kontserdid ei too muutust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks sa ühinesid erakonnaga? Miks sa kandideerid? Miks sa võtad meedias sõna? Selliseid miks-küsimusi kuulevad kõik niipea kui nende digiallkiri on erakonda astumise avaldusel kuivanud.
Paljude inimeste jaoks on poliitika räpane, hirmutav ja midagi sellist, mille puudutamisel saavad käed määritud ja sulguvad paljud uksed. Ometi on just selle häbimärgistatud seltskonna käes võim. Võim, millega juhtida meie riigi ja inimeste elu.
Inimesed püüavad iga hinna eest jääda erapooletuks. Ei-ei, nemad küll poliitikaga ei tegele. Nad ei kuulu erakonda, ei toeta poliitikuid ega parteisid ning ei tunnista avalikult, kellele nad pöialt hoiavad. Nad piirduvad kord nelja aasta jooksul valimas käimisega, arvates, et sellest piisab. Ja niikaua piisabki, kuni asjad lähevad suures plaanis nii nagu soovitakse.
"Otsuseid teevad ikka need kunagi Toompeale lähetatud sada üks inimest."
Probleem tekib hetkel, kui te ärkate Eestis, kus te elada ei taha. Ja teile jõuab kohale, et muutuse jaoks saate midagi tibatillukest teha nii umbes kolme aasta pärast. Niikaua võite arvamust avaldada, MTÜ-dele raha annetada, ühiskondlikele liikumistele kaasa elada ja kontserte korraldada. Või iganädalaselt oma lõunapausi ohverdades parlamendi ees protestida. Sellest ei muutu suurt midagi ja otsuseid teevad ikka need kunagi Toompeale lähetatud sada üks inimest.
Teile ei meeldi see olukord. Te kirute kolleegidele, sõpradega saunas, ja välismaa tuttavatele, kes teie riigi uutele arengutele kaasa tunnevad. Te võitlete erialaliitude kaudu mõne eriti jabura ja teie ettevõtmisi pidurdava seaduse vastu. Te loete uudist selle kohta, et väliseestlane keeldub riigilt auhinda vastu võtmast ja kratsite kukalt, kui teie välistöötöötajad üksteise järel kaovad.
Te tunnete, et on probleem ja teate sisimas, et selle probleemi saab lahendada vaid muutus riigikogu inimeste ridades. Ometi ütlete te endiselt, et te ei tegele poliitikaga. Te annate parem mõne euro anonüümselt sefiiritordi-kampaaniasse või toetate referendumi ei-vastuse propageerimise gruppe.
Poliitika on turg, mille valuutaks on hääled ja parlamendikohad ja nende kaudu Eesti juhtimine erinevate eesmärkide ja maailmavaadete suunas. Sellel turul on erakonnad, kellele kuulub teatud protsent sellest pirukast. Nii nagu majanduses, tuleb ka poliitikas oma turuosa eest võidelda, pakkudes oma valijale sobivat programmi ja selle kvaliteetsemat elluviimist.
Hingelähedase poliitjõu turuosa hoidmise ja kasvatamise eest tuleb kodanikel maksta, panustades kas rahas, oma aja ja energiaga või oma nime ja võrgustikuga. Seda võib teha vaikselt pooleldi häbenedes või julgelt ja nii, et sellest kuulevad kõik.
Kallid kaasmaalased, palun tulge kapist välja! Palun võtke see aeg, et mõelda, millist Eestit te tahate ja millise erakonnaga teie tulevikuvaade kõige enam kattub. Järgmiseks tehke midagi, et selle seltskonna turuosa tõuseks. Poliitiline aktiivsus ja avalikult teid kõnetava erakonna toetamine ei peaks olema häbiasi, vaid normaalne osa kodanikuks olemisest. Kui teil energiat üle jääb, siis kontserte ja tordikampaaniaid võib lisaks korraldada.
### Response:
Margot Roose: tordikampaaniad ja kontserdid ei too muutust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi ja kogu maailma üks paremaid suusatajaid teatas märtsis ootamatult, et otsustas murdmaasuusatamise vahetada välja laskesuusatamise vastu. Eelkõige sprinterina tuntud Nilsson võitis PyeongChangi olümpial sprindis kuldmedali, sprinditeates ja naiste teatesõidus hõbeda ning 30 km ühisstardiga sõidus pronksi. Maailmameistrivõistlustelt on Nilssonil ette näidata viis hõbedat ja kaks kulda, neist säravaimad medalid võitis ta 2019. aastal Seefeldis sprinditeates ja naiste teatesõidus. Lisaks võitis Nilsson 23 MK-etappi, nende seas ka 2017. aastal Otepääl sprindis. Hooajal 2018-2019 oli ta MK-sarjas sprindiarvestuses parim ja üldarvestuses viies.
"Mu esialgne idee oli jätkata murdmasuusatamisega kuni järgmise olümpiani ja vahetada seejärel ala, kuid vigastuse tõttu on mul olnud palju aega mõelda. Olen juba proovinud laskmist ja ma tunnen, et ma ei taha enam oodata. See on liiga lõbus selleks," ütles Nilsson märtsis.
Aprillis teatas Rootsi laskesuusaliit, et koondise juurde loodi kaks lisakohta arenemisvõimelistele sportlastele ja neist ühe teenis just Nilsson, kes teenis treeneritelt palju kiitust oma pühendumise eest.
Nädalavahetusel tegi Nilsson rootslaste hooaja avavõistlusel Idres enda debüüdi laskesuusatajana. Esimesena oli kavas sprint, kus Nilsson kulutas lamadeslaskmises korralikult aega ja jättis kaks märki üles, aga püstitiirus tegutses kiiresti ja tabas viiest märgist neli. Lõpuks sai Nilsson 11. koha, kaotades puhasta paberitega tiirud läbinud Hanna Öbergile 1.48,6. "See oli väga hea debüüt, olen äärmiselt rahul," rääkis Nilsson ajakirjanikele. "Eriti olen rahul enda püstilaskmisega."
Selle eest pälvis ta teisteltki kiitust. "Muljetavaldav!" rõõmustas lasketreener Jean-Marc Chabloz.
2010. aastal Vancouveri olümpial jälitussõidus kulla võitnud Ferry oli samuti Nilssoni võistlusest vaimustuses. "See lõpeb olümpiakullaga," ennustas Ferry.
Pühapäeval Nilssonil enam nii hästi ei läinud – lühikesel tavadistantsil ehk 12,5 km pikkusel võistlusel, kus läbida tuli neli lasketiiru, tabas ta täpselt pooled märgid ehk eksis kümnel lasul, tasuks 27. koht (kaotust võitjale 6.49,3). "Lähen koju treenima, et järgmisel korral parem olla," lausus Nilsson. "Võistlus kulges üles-alla. Aga olen rahul mõningate väikeste asjadega."
Lasketreener Chabloz ütles ajakirjanikele, et tiirus valitsenud olud – tugev ja keerutav tuul – on algajale laskjale liiga keerulised. "Tõsi, mul pole sellistes oludes eriti kogemusi. Aga sain nüüd edasiseks õppetunni," nentis Nilsson. "Ma ei ole pettunud. Tunnen, et olen õiges kohas, kuulun siia."
Rootsi laskesuusaliit teatas koondise kaheks esimeseks MK-etapiks ja sinna Nilsson veel ei mahu – naistest pääsesid MK-koondisesse õed Hanna ja Elvira Öberg, Mona Brorsson, Linn Persson, Johanna Skottheim, Anna Magnusson ja Elisabeth Högberg.
MK-hooaeg algab 28. novembril Soomes Kontiolahtis, kõikidele võistlustele saab otsepildis kaasa elada ERR-i vahendusel. | Olümpiavõitja Ferry Nilssoni alavahetusest: see lõpeb olümpiakullaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi ja kogu maailma üks paremaid suusatajaid teatas märtsis ootamatult, et otsustas murdmaasuusatamise vahetada välja laskesuusatamise vastu. Eelkõige sprinterina tuntud Nilsson võitis PyeongChangi olümpial sprindis kuldmedali, sprinditeates ja naiste teatesõidus hõbeda ning 30 km ühisstardiga sõidus pronksi. Maailmameistrivõistlustelt on Nilssonil ette näidata viis hõbedat ja kaks kulda, neist säravaimad medalid võitis ta 2019. aastal Seefeldis sprinditeates ja naiste teatesõidus. Lisaks võitis Nilsson 23 MK-etappi, nende seas ka 2017. aastal Otepääl sprindis. Hooajal 2018-2019 oli ta MK-sarjas sprindiarvestuses parim ja üldarvestuses viies.
"Mu esialgne idee oli jätkata murdmasuusatamisega kuni järgmise olümpiani ja vahetada seejärel ala, kuid vigastuse tõttu on mul olnud palju aega mõelda. Olen juba proovinud laskmist ja ma tunnen, et ma ei taha enam oodata. See on liiga lõbus selleks," ütles Nilsson märtsis.
Aprillis teatas Rootsi laskesuusaliit, et koondise juurde loodi kaks lisakohta arenemisvõimelistele sportlastele ja neist ühe teenis just Nilsson, kes teenis treeneritelt palju kiitust oma pühendumise eest.
Nädalavahetusel tegi Nilsson rootslaste hooaja avavõistlusel Idres enda debüüdi laskesuusatajana. Esimesena oli kavas sprint, kus Nilsson kulutas lamadeslaskmises korralikult aega ja jättis kaks märki üles, aga püstitiirus tegutses kiiresti ja tabas viiest märgist neli. Lõpuks sai Nilsson 11. koha, kaotades puhasta paberitega tiirud läbinud Hanna Öbergile 1.48,6. "See oli väga hea debüüt, olen äärmiselt rahul," rääkis Nilsson ajakirjanikele. "Eriti olen rahul enda püstilaskmisega."
Selle eest pälvis ta teisteltki kiitust. "Muljetavaldav!" rõõmustas lasketreener Jean-Marc Chabloz.
2010. aastal Vancouveri olümpial jälitussõidus kulla võitnud Ferry oli samuti Nilssoni võistlusest vaimustuses. "See lõpeb olümpiakullaga," ennustas Ferry.
Pühapäeval Nilssonil enam nii hästi ei läinud – lühikesel tavadistantsil ehk 12,5 km pikkusel võistlusel, kus läbida tuli neli lasketiiru, tabas ta täpselt pooled märgid ehk eksis kümnel lasul, tasuks 27. koht (kaotust võitjale 6.49,3). "Lähen koju treenima, et järgmisel korral parem olla," lausus Nilsson. "Võistlus kulges üles-alla. Aga olen rahul mõningate väikeste asjadega."
Lasketreener Chabloz ütles ajakirjanikele, et tiirus valitsenud olud – tugev ja keerutav tuul – on algajale laskjale liiga keerulised. "Tõsi, mul pole sellistes oludes eriti kogemusi. Aga sain nüüd edasiseks õppetunni," nentis Nilsson. "Ma ei ole pettunud. Tunnen, et olen õiges kohas, kuulun siia."
Rootsi laskesuusaliit teatas koondise kaheks esimeseks MK-etapiks ja sinna Nilsson veel ei mahu – naistest pääsesid MK-koondisesse õed Hanna ja Elvira Öberg, Mona Brorsson, Linn Persson, Johanna Skottheim, Anna Magnusson ja Elisabeth Högberg.
MK-hooaeg algab 28. novembril Soomes Kontiolahtis, kõikidele võistlustele saab otsepildis kaasa elada ERR-i vahendusel.
### Response:
Olümpiavõitja Ferry Nilssoni alavahetusest: see lõpeb olümpiakullaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui praegu on Euroopat ümbritsevates meredes 5047 võrku ühendatud tuulegeneraatori koguvõimsus 23 gigavatti (GW), siis Komisjonis koostatud taastuvenergia strateegia kohaselt võiks see 2030. aastaks tõusta 60 GW-ni ja 2050. aastaks 300 GW-ni, vahendas portaal EurActiv.com.
"Tuuleenergeetika tööstus on ambitsiooniks valmis. Tuuleenergia on odav ja skaleeritav," ütles valdkonna ettevõtteid ühendava organisatsiooni WindEurope pressiesindaja Ivan Pineda.
EurActivi andmeil juhib tuulenergeetika edendamist Saksamaa, mis on praegu Euroopa Liidu eesistuja ning suurima turuosalusega riik.
Euroopa Komisjonist lekkinud plaan sobitub Komisjoni varasemalt juba tehtud ettepanekutega tõsta EL-i taastuvenergia osakaalu 38-40 protsendini energia kogutarbimisest, mis oleks praegusest tasemest ligikaudu kaks korda suurem.
Strateegia kohaselt maksaks meretuuleparkide kiire laiendamine 789 miljardit eurot ning looks 62 000 uut töökohta, milles lisatakse, et see on teostatav, ehkki pingutust nõudev eesmärk. | Komisjon näeb ette Euroopa meretuuleparkide võimsuse kiire kasvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui praegu on Euroopat ümbritsevates meredes 5047 võrku ühendatud tuulegeneraatori koguvõimsus 23 gigavatti (GW), siis Komisjonis koostatud taastuvenergia strateegia kohaselt võiks see 2030. aastaks tõusta 60 GW-ni ja 2050. aastaks 300 GW-ni, vahendas portaal EurActiv.com.
"Tuuleenergeetika tööstus on ambitsiooniks valmis. Tuuleenergia on odav ja skaleeritav," ütles valdkonna ettevõtteid ühendava organisatsiooni WindEurope pressiesindaja Ivan Pineda.
EurActivi andmeil juhib tuulenergeetika edendamist Saksamaa, mis on praegu Euroopa Liidu eesistuja ning suurima turuosalusega riik.
Euroopa Komisjonist lekkinud plaan sobitub Komisjoni varasemalt juba tehtud ettepanekutega tõsta EL-i taastuvenergia osakaalu 38-40 protsendini energia kogutarbimisest, mis oleks praegusest tasemest ligikaudu kaks korda suurem.
Strateegia kohaselt maksaks meretuuleparkide kiire laiendamine 789 miljardit eurot ning looks 62 000 uut töökohta, milles lisatakse, et see on teostatav, ehkki pingutust nõudev eesmärk.
### Response:
Komisjon näeb ette Euroopa meretuuleparkide võimsuse kiire kasvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samad meeskonnad kohtusid omavahel ka eelmisel nädalal, kui Uganda ise 1:0 peale jäi ja ka toona pääses Lubega platsile. Seekord aga läks 35. minutil alles 2011. aastal Sudaanist eraldunud Lõuna-Sudaan penaltist juhtima ja Uganda jäi platsile kümnekesi. Kuigi kohtumise lõpus teenisid punase ka võõrustajad, siis mänguseis enam ei muutunud ja Lõuna-Sudaan teenis oma valiksarja esimesed punktid, vahendab Soccernet.ee.
12. koondisemängu kirja saanud Lubega pääses väljakule 62. minutil.
Aafrika meistrivõistluste valiksarja B-alagrupis läks 4. vooruga seis oluliselt põnevamaks. Burkina Fasol on kirjas kaheksa punkti, Ugandal seitse, Malawil neli ja Lõuna-Sudaanil kolm. Finaalturniirile pääsevad grupi kaks paremat.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Pool tundi rüganud Lubega ei suutnud Ugandat päästa kaotusest autsaideri vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samad meeskonnad kohtusid omavahel ka eelmisel nädalal, kui Uganda ise 1:0 peale jäi ja ka toona pääses Lubega platsile. Seekord aga läks 35. minutil alles 2011. aastal Sudaanist eraldunud Lõuna-Sudaan penaltist juhtima ja Uganda jäi platsile kümnekesi. Kuigi kohtumise lõpus teenisid punase ka võõrustajad, siis mänguseis enam ei muutunud ja Lõuna-Sudaan teenis oma valiksarja esimesed punktid, vahendab Soccernet.ee.
12. koondisemängu kirja saanud Lubega pääses väljakule 62. minutil.
Aafrika meistrivõistluste valiksarja B-alagrupis läks 4. vooruga seis oluliselt põnevamaks. Burkina Fasol on kirjas kaheksa punkti, Ugandal seitse, Malawil neli ja Lõuna-Sudaanil kolm. Finaalturniirile pääsevad grupi kaks paremat.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Pool tundi rüganud Lubega ei suutnud Ugandat päästa kaotusest autsaideri vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusik kinnitas, et sai loo "Kaaluta olek" sõnade ning muusika jaoks inspiratsiooni nii Prodigy loomingust, Arthur C. Clarke'i kosmoseodüsseia ulmenovellide triloogiast kui ka 60-70ndatel aastatel jooksnud telesarjast "Star Trek". "Tahtsin pakkuda sellist lugu, mida keegi ei oskaks oodata, kasutades oma teksti lugemiseks kõigile eestlastele tuttavat telehäält."
"Maidu jaoks oli see päris eksperimentaalne pakkumine, kuid pärast väikest telefonikõnet oli ta minu ettepanekuga nõus ja järgmisel päeval olime juba koos stuudios lindistamas," tõdes ta.
Planeedi uus album, mis jõuab kuulajate ette detsembris, koosneb valdavalt instrumentaalpaladest. "Olen proovinud oma loomingut seada nii, et see viib kuulaja kosmilisele rännakule," tõdes produtsent ja kinnitas, et albumil on paar lugu, mis viivad nostalgitsedes tagasi debüütalbumi "Ajamasin" aega. "Enamus lugudest siiski on veidi uuemas kuues, sest kaheksa aastaga olen oma loomingus arengu teinud ja proovinud uusi asju." | Produtsent Planeet tegi loo koos näitleja Mait Malmsteniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusik kinnitas, et sai loo "Kaaluta olek" sõnade ning muusika jaoks inspiratsiooni nii Prodigy loomingust, Arthur C. Clarke'i kosmoseodüsseia ulmenovellide triloogiast kui ka 60-70ndatel aastatel jooksnud telesarjast "Star Trek". "Tahtsin pakkuda sellist lugu, mida keegi ei oskaks oodata, kasutades oma teksti lugemiseks kõigile eestlastele tuttavat telehäält."
"Maidu jaoks oli see päris eksperimentaalne pakkumine, kuid pärast väikest telefonikõnet oli ta minu ettepanekuga nõus ja järgmisel päeval olime juba koos stuudios lindistamas," tõdes ta.
Planeedi uus album, mis jõuab kuulajate ette detsembris, koosneb valdavalt instrumentaalpaladest. "Olen proovinud oma loomingut seada nii, et see viib kuulaja kosmilisele rännakule," tõdes produtsent ja kinnitas, et albumil on paar lugu, mis viivad nostalgitsedes tagasi debüütalbumi "Ajamasin" aega. "Enamus lugudest siiski on veidi uuemas kuues, sest kaheksa aastaga olen oma loomingus arengu teinud ja proovinud uusi asju."
### Response:
Produtsent Planeet tegi loo koos näitleja Mait Malmsteniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis neljandal real paiknev venelane Daniil Medvedev alistas Zverevi pooleteise tunniga 6:3, 6:4. Medvedev realiseeris mängu jooksul üheksast murdevõimalusest kolm, Zverev suutis kuuest murdepallist ära kasutada ühe.
See oli nende kaheksas omavaheline matš ja alles kolmas, mille Medvedev võitis. Nad olid vastamisi ka mõned nädalad tagasi Pariisi Mastersil ja siis jäi Medvedev peale 5:7, 6:4, 6:1.
Zverev ja Medvedev kuuluvad alagruppi nimega Tokyo 1970, kus lisaks neile on ka maailma esireket Novak Djokovic ja esimest korda finaalturniirile pääsenud argentiinlane Diego Schwartzman (ATP 9.). Djokovic oli Schwartzmanist kindlalt 6:3, 6:2 parem.
London 2020 nime kandvas alagrupis mängitakse teisipäeval teine mängudevoor, kus esmalt lähevad vastamisi kahe viimase slämmi võitjad – Prantsusmaa lahtiste meister Rafael Nadal (ATP 2.) ja US Openil karjääri esimese suure slämmi tiitli võitnud Dominic Thiem (ATP 3.). Õhtuses matšis kohtuvad mullu finaalturniiri võitnud Stefanos Tsitsipas (ATP 6.) ja aastalõputurniiri debütant Andrei Rubljov (ATP 8.). Nadal alustas turniiri võiduga Rubljovi üle ja Thiem sai kolmesetilises matšis Tsitsipasest jagu.
Alagrupid kannavad sel aastal selliseid nimesid – Tokyo 1970 ja London 2020 – seetõttu, et tänavu peetakse finaalturniiri 50. korda, ühtlasi toimub see viimast korda Londonis, järgmisest aastast kolib aastalõputurniir vähemalt 2025. aastani Torinosse. | Medvedev sai finaalturniiri avamängus jagu tunamullusest võitjast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis neljandal real paiknev venelane Daniil Medvedev alistas Zverevi pooleteise tunniga 6:3, 6:4. Medvedev realiseeris mängu jooksul üheksast murdevõimalusest kolm, Zverev suutis kuuest murdepallist ära kasutada ühe.
See oli nende kaheksas omavaheline matš ja alles kolmas, mille Medvedev võitis. Nad olid vastamisi ka mõned nädalad tagasi Pariisi Mastersil ja siis jäi Medvedev peale 5:7, 6:4, 6:1.
Zverev ja Medvedev kuuluvad alagruppi nimega Tokyo 1970, kus lisaks neile on ka maailma esireket Novak Djokovic ja esimest korda finaalturniirile pääsenud argentiinlane Diego Schwartzman (ATP 9.). Djokovic oli Schwartzmanist kindlalt 6:3, 6:2 parem.
London 2020 nime kandvas alagrupis mängitakse teisipäeval teine mängudevoor, kus esmalt lähevad vastamisi kahe viimase slämmi võitjad – Prantsusmaa lahtiste meister Rafael Nadal (ATP 2.) ja US Openil karjääri esimese suure slämmi tiitli võitnud Dominic Thiem (ATP 3.). Õhtuses matšis kohtuvad mullu finaalturniiri võitnud Stefanos Tsitsipas (ATP 6.) ja aastalõputurniiri debütant Andrei Rubljov (ATP 8.). Nadal alustas turniiri võiduga Rubljovi üle ja Thiem sai kolmesetilises matšis Tsitsipasest jagu.
Alagrupid kannavad sel aastal selliseid nimesid – Tokyo 1970 ja London 2020 – seetõttu, et tänavu peetakse finaalturniiri 50. korda, ühtlasi toimub see viimast korda Londonis, järgmisest aastast kolib aastalõputurniir vähemalt 2025. aastani Torinosse.
### Response:
Medvedev sai finaalturniiri avamängus jagu tunamullusest võitjast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | GESTUS
Septembrikuu Loomingust puurisin Toomas Raudami artiklit "Liikumisi. Lambist, laest ja mujalt". Kõigepealt eristab ta seal praktilised liigutused (kui sügatakse, sest sügeleb) ja "mõttetud" liigutused (kui sügatakse nõutusest). Praktilised liigutused jagunevad teadvustamatuteks (kui sügatakse automaatselt) ja teadvustatuteks (kui sügatakse eesmärgipäraselt). Lõppu lisab ta veel "puhta liigutuse", millel puuduvad eesmärgid. "Osa meie liigutusi on määratud midagi tegema, osal aga eesmärk puudub, nad on justkui iseenda eesmärgid või sihid..."
Siis tuleb teine jaotus: "Liigutused omakorda jagunevad žestideks ja viibeteks." Neid ta ei määratle, ütleb vaid, et nad "suures osas kattuvad ning on elu- ja keeletegevuse käigus vaid intuitiivselt eristatavad". Sellest hoolimata olla neid teaduslikult uuritud.
Nood uuringud toovad ta mõttele, et toimib veel mingi "nähtamatuks ja küllap ka teadvustamata jääv tung, võib öelda ka žest, omamoodi eelviibe". Et ta viibet selgesti ei määratle, siis osutub võimatuks ka aru saada, mida tema paradigmas kujutab endast "eelviibe". Ent "eelviibe" kehtivat "inimese kui terviku kohta".
Siis toob Raudam mängu Kafka, "kes ei erine kuigivõrd ükspuha millisest XIX sajandi realistlikust kirjanikust". Kafka kohta ütleb Walter Benjamin, et tema looming "kujutab endast koodeksit žestidest, millel autori jaoks pole sugugi algusest peale kindlat sümboolset tähendust". Eriti selgesti ilmnevat see teatrilaval.
Edasi läheb lugu veelgi keerulisemaks. "Kafka tajus keele olemuslikku tummust." Sest "kui kõne on algne žest, siis pole selles kaalul mitte niivõrd eellingvistiline sisu, vaid nii-öelda keele teine pool, inimkonna keelevõimekuses peituv tummus, keele kõnetusetus". No mis sa kostad!
Siis jõuab Raudam taas teatri juurde ja hakkab rääkima kujuteldavast Kafka-lavastusest. Just nimelt kujuteldavast, kuivõrd Kafkat ei anna üldse lavale seada ─ igavuse kätte ei sureks ära mitte üksnes vaatajad, vaid ka näitlejad. Kummatigi just teatri kaudu avaneb mõte, mida Toomas Raudam oma kirjatüki labürindis taga ajab. Selle mõtte ütleb otse, lihtsalt ja selgelt välja Bertolt Brecht.
Tema ei räägi mitte žestist (sks Geste), vaid Gestus 'est. Gestus 'e all mõistab ta näitleja isiklikku suhet ja suhtumist oma lavarollisse ning selle suhte ja suhtumise ilmingut laval. Kui näitleja inimesena südames põlgab tegelast, kelleks ta laval jäägitult kehastub (muutub), siis avaldub tema põlgus Gestus 'es. Seda mängida pole lihtne, aga lavastada on võimalik. (Brechti näidendi "Emake Courage" nimiosas hiilanud Helene Weigel: "Kuidas ma peaksin lõpus, kui äri on mulle maksma läinud mu viimase lapse, ütlema lause "Ma pean äri jälle üles võtma", olemata isiklikult vapustatud sellest, et inimene, keda ma seal mängin, ei suuda õppust võtta?") Ning igal juhul võib Gestus 'est hõlpsamini aru saada kui "lambist, laest ja mujalt" kokkukirjutatud eklektikast.
Toomas Raudam tsiteerib Benjamini, aga ei tunne Brechti. See lünk paistab tema mõttekäikude pingutatud keerukusest. Brechti Gestus rabaks ühe ropsuga puruks metafüüsilise kassikanga Raudami peas.
Madis Kõiv näitlikustas kord kodifikatsiooni mõistet. Kodifikatsioon võimaldab keerulise süsteemi lahti seletada ühestainsast mõistest lähtudes. Kõiv seletas: "Vaadake kassiema, kes tassib hambus oma poegi ühest pesast teise! Ta teab täpselt, kustkohast kinni võtta, et ühekorraga üles tõsta terve kassipoeg. Ta ei hakka sikutama jalast või sabast, ta tõstab turjast!"
Niels Bohr, hiilgav füüsik ja särav pedagoog, ütles kord: teooria, mida ei suudeta viie minuti jooksul lahti seletada puhvetineiule, ei kõlba kuhugi. See tarkus tuleks kõrva taha kirjutada.
Ja Brechtigi tasub lugeda.
TSENSEERITUD TEGELIKKUS
Tsensuuri ei ole.
Eesti Vabariigi põhiseadus, §45
"Tsensuur on propagandategevus, mis piirab vastase propagandasõnumi levikut propaganda subjekti ("meie") auditooriumis. Vastavalt propagandategevuse liigile saab eristada kaht tsensuuri liiki: (1) avalik tsensuur (avaliku informatsiooni seadus Jugoslaavias 1998), (2) varjatud tsensuur (eliminatsioon, telefoniõigus). Ajaliselt saab eristada (1) eeltsensuuri (enese-, sisetsensuur kui käitumise vabatahtlik allutatus normile, poliitiline korrektsus; tsensori avaldamisluba: "Approbatur", "Nihil obstat", "Imprimatur"), (2) järeltsensuuri, mis takistab avaliku informatsiooni levi." (Linnar Priimägi: Propaganda sõnastik. Tallinn 2011, lk 259─260.)
Meie maailm liigub aina valdavama tsensuuri poole. Poliitilise korrektsuse nimel parandatakse klassikute tekste, muudetakse kaubamärke, nõutakse vabandusi ja sunnitakse ametist tagasi astuma, keelatakse emotsionaalne eneseväljendus kui "vihakõne", põlustatakse kunstiteoseid ja karistatakse "alastuse" eest, kui keegi laseb end pildistada poolpaljalt. Käib mingi globaalne "naabrivalve", kus isehakanud tsensorid üksteise võidu üksteise peale kaebavad. Asju, mis tuleks ära keelata, aina lisandub. Õnnelikuks võivad ennast lugeda need, kes võimalikult varsti ära surevad ─ ära selle lömastava lolluse laviini eest.
Kuid peale tekstide tsenseeritakse propagandistlikult ka tegelikkust. See seisneb algmaterjali päevapoliitilises painutuses, võltsingus. Hiljuti näitas TV6 märulikomöödiat "Palgamõrvari ihukaitsja" (2017, siis meil ka kinos). Sisuseletus ütleb: "Maailma edukaim palgamõrvar on otsustanud senisele elule selja pöörata ning anda tunnistusi Haagi rahvusvahelises kohtus oma endise tööandja vastu." Too korraldas oma riigi presidendina tapatalguid ja tegi lausa ise veretööd. Mis riigist käib jutt?
Sellest informeeritakse vaatajat juba üsna alguses. Ekraanile ilmub kuusikuvaibaga kaetud mägimaastik, all kiri: Bosnia and Herzegovina. Former Yugoslavia. Ja mida võis lugeda eestikeelsetest subtiitritest? ─ "Valgevene, endine Nõukogude Liit". Tohoh, Valgevenes ei kõrgu selliseid pinnavorme, neid näeb aga tõepoolest endise Jugoslaavia territooriumil. ("Balkan" tähendabki kunagiste vallutajate türklaste keeles "metsane mäestik".) Kust siis kargas välja Valgevene? Asja teeb veelgi imelikumaks, et kahes hilisemas kaadris Valgevenest ka otseselt räägitakse: "... pääseb Valgevene ekspresident Dukhovitš taas vabaks ja võimule." Ning: "Ma olen Valgevene seaduslik valitseja! ─ Hr Dukhovitš, istuge!"
Tavaliselt välditakse seda sorti fiction 'is geograafilis-poliitilist konkreetsust, paigutatakse sündmustik väljamõeldud nimega ning umbmäärase asukohaga riiki. Ja siin korraga ─ Valgevene! Valgevene president! Üksnes nimi Dukhovitš (mis värdjas kirjapilt) mõteldi välja; sellist presidenti ei tunta.
Film valmis 2017. aastal, kus massimõrvad tõesti võis paigutada juba endisesse ─ just nimelt endisesse! ─ Bosniasse ja Hertsegoviinasse. Seal ju verd valati. Ja Haagi kohtu alla anti endine Jugoslaavia president Slobodan Miloševic, keda süüdistati sõjaroimades ning inimsusvastastes kuritegudes.
Kellegi karvane käsi nihutas seda linalugu Euroopa poliitilisel kaardil. Ega vaevunud isegi oma poliitilise kirvetöö jälgi likvideerima. Eks pannud siis kuusikuga kaetud kõrgmägede asemele kartulipõllu ning asendanud pildiallkirja Bosnia and Herzegovina. Former Yugoslavia meelepärasemaga: Belarus. Former Soviet Union!
Goethe "Fausti" stseenis "Auerbachi kelder" ütleb Brander: Ein garstig Lied! Pfui! ein politisch Lied! ─ August Sanga tõlkes: "Poliitiline laul, ptüi, vastik laul!"
SALATEADUSED
Plutarchos räägib "Rööbiti elulugudes", et Makedoonia Aleksander pidas suuliselt edasiantavaid teadmisi ülitähtsaks. Kui ta ükskord kuulis, et tema õpetaja Aristoteles paotas oma väärtusliku suu kõrvalistele vestluskaaslastele, saatis ta tollele kirja: "Valesti tegid, et avalikustasid oma suulist õpetust. Mille poolest ma siis hakkan erinema ülejäänud inimestest, kui needsamad tarkused, mille najal ma kasvasin, saavad ühisomandiks? Ma tahaksin teistest üle olla mitte niivõrd võimu kui just ülemate asjade teadmuse poolest."
Näiteid, kus õpetust antakse edasi suuliselt ainult valituile, leidub kultuuriloos hulgaliselt. Alates kõige süütumatest (benediktiini või Coca-Cola retsept) kuni kaalukamateni (templirüütlite varanduse peidukoht) ning isegi ohtlike salaplaanideni.
Nendest suurejoonelisim, "Siioni tarkade protokollid", kujutab endast juutide maailmavalitsuse kättevõidu käsiraamatut. Selle teksti päritolu jääb sassi ja segaseks (algkäsikirja jälitatakse tänini).
Saksa antisemiit Hermann Goedsche, kes kirjutas põnevikke Sir John Retcliffe'i varjunime all, kirjeldab romaanis "Biarritz" (1868) salakoosolekut Praha juudi surnuaial, kuhu iga saja aasta tagant kogunevad kaheteistkümne iisraeli hõimu esindajad tegema möödunud sajandi kokkuvõtteid ja kavandama tegevusi järgmiseks. Retcliffi teksti kasutanud ohranka Pariisis, koostades kõmulise Dreyfusi juudiprotsessi taustal prantsuse keeles "Siioni vanemate protokolli" (1895), mis toodi Venemaale, tõlgiti ning avaldati esmalt eratrükisena, siis ajalehes ja salapärase vaimuliku Sergi Niluse eestvõttel 1905 massitiraažis raamatu kujul.
Ja nüüd, 2012. aastal, kuuleme Venemaa esipankurilt German Grefilt rahvusvahelisel majandusfoorumil: "Niipea kui inimesed mõistavad oma mina olemust, omandavad iseduse, läheb ülimalt raskeks neid juhtida, see tähendab: nendega manipuleerida. Teadmistega varustatud inimesed ei taha, et nendega manipuleeritaks. Kabala, mis õpetas eluteadust, oli juudi kultuuris kolm tuhat aastat salaõpetus, sest saadi aru, mida tähendab avada miljonite silmad ja teha nad nendeks enesteks (самодостаточными). Kuidas neid siis juhtida?"
"Siioni tarkade salaõpetus" sai kirja kihutustöö eesmärgil ega pidanudki vaka alla jääma. Kuueteistkümnes protokoll avalikustab haridusplaani: "Klassitsismi, nagu ka igasuguse antiikajaloo stuudiumi (antiigist leiab rohkem halbu kui häid eeskujusid) asendame tulevikuprogrammi stuudiumiga. Me kustutame inimeste mälust kõik meile sobimatud eelmiste sajandite faktid..."
Ja praegu käivitab toosama Gref oma panga rahadega "tulevikuhariduse programmi" Venemaal: "Selle protsessi võti, ma ei väsi kordamast, on haridus. Alates lasteaedadest kuni kõrgkoolideni, nood kaasaarvatud, tuleb muuta hariduse mudelit." Tulevik vajab "vene hingeta" inimarvuteid.
Salaorganisatsioonides kehtib teadmiste hierarhia. Šoti riituse vabamüürlaste pühendusastmikus saab liikuda esimeselt, kõige madalamalt tasemelt kuni kõige kõrgema, kolmekümne kolmandani (seda täidavad Sovereign Grand Inspector General ja Templirüütlite ordu). Jaak Lõhmus võib meenutada, kuidas Jüri Lina seitsmekümnendate aastate Tartus tegi oma jüngerkonnas samuti vahet erinevate pühendatuse astmete vahel. Siseringi kuuluja mõistis rohkemaid esoteerilisi saladusi sügavamalt.
Lähim kaasus. 1995. aastal kutsuti tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis ellu reklaamiõpe. Et selleks järsku tehtud otsuseks polnud eelarvelisi vahendeid ette nähtud, võeti 25 tudengit õppima oma raha eest. Sestpeale jäigi erialane koolitus tasuliseks (kuni IRL mingis poolearulises patriootilises tuhinas eestikeelse kõrghariduse 2013 priiks lasta käskis). Veerand sajandit jagasin ma ülikoolis oma lastele suuliselt õpetust imagoloogias, mille teadusliku paradigma väljatöötamise eest mullu pälvisin elutööpreemia. Kui päriti, miks ma õpikut ei kirjuta, siis vastasin: ma ei hakka ometi turu väravas tasuta levitama teadmisi, mille eest mu omad tudengid raha maksavad. Nagu ütleb Matteus: "Ei ole õige võtta laste leib ja heita koerukeste ette." Sest imagoloogilisi teadmisi läheb tänapäeval reklaamis ja propagandas tarvis aina enam. Ning oskus neid vallata muutub aina tulusamaks-tasuvamaks.
Mida kirjutaski Makedoonia Aleksander oma õpetajale? | Linnar Priimägi protokoll 44. Tsenseeritud tegelikkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
GESTUS
Septembrikuu Loomingust puurisin Toomas Raudami artiklit "Liikumisi. Lambist, laest ja mujalt". Kõigepealt eristab ta seal praktilised liigutused (kui sügatakse, sest sügeleb) ja "mõttetud" liigutused (kui sügatakse nõutusest). Praktilised liigutused jagunevad teadvustamatuteks (kui sügatakse automaatselt) ja teadvustatuteks (kui sügatakse eesmärgipäraselt). Lõppu lisab ta veel "puhta liigutuse", millel puuduvad eesmärgid. "Osa meie liigutusi on määratud midagi tegema, osal aga eesmärk puudub, nad on justkui iseenda eesmärgid või sihid..."
Siis tuleb teine jaotus: "Liigutused omakorda jagunevad žestideks ja viibeteks." Neid ta ei määratle, ütleb vaid, et nad "suures osas kattuvad ning on elu- ja keeletegevuse käigus vaid intuitiivselt eristatavad". Sellest hoolimata olla neid teaduslikult uuritud.
Nood uuringud toovad ta mõttele, et toimib veel mingi "nähtamatuks ja küllap ka teadvustamata jääv tung, võib öelda ka žest, omamoodi eelviibe". Et ta viibet selgesti ei määratle, siis osutub võimatuks ka aru saada, mida tema paradigmas kujutab endast "eelviibe". Ent "eelviibe" kehtivat "inimese kui terviku kohta".
Siis toob Raudam mängu Kafka, "kes ei erine kuigivõrd ükspuha millisest XIX sajandi realistlikust kirjanikust". Kafka kohta ütleb Walter Benjamin, et tema looming "kujutab endast koodeksit žestidest, millel autori jaoks pole sugugi algusest peale kindlat sümboolset tähendust". Eriti selgesti ilmnevat see teatrilaval.
Edasi läheb lugu veelgi keerulisemaks. "Kafka tajus keele olemuslikku tummust." Sest "kui kõne on algne žest, siis pole selles kaalul mitte niivõrd eellingvistiline sisu, vaid nii-öelda keele teine pool, inimkonna keelevõimekuses peituv tummus, keele kõnetusetus". No mis sa kostad!
Siis jõuab Raudam taas teatri juurde ja hakkab rääkima kujuteldavast Kafka-lavastusest. Just nimelt kujuteldavast, kuivõrd Kafkat ei anna üldse lavale seada ─ igavuse kätte ei sureks ära mitte üksnes vaatajad, vaid ka näitlejad. Kummatigi just teatri kaudu avaneb mõte, mida Toomas Raudam oma kirjatüki labürindis taga ajab. Selle mõtte ütleb otse, lihtsalt ja selgelt välja Bertolt Brecht.
Tema ei räägi mitte žestist (sks Geste), vaid Gestus 'est. Gestus 'e all mõistab ta näitleja isiklikku suhet ja suhtumist oma lavarollisse ning selle suhte ja suhtumise ilmingut laval. Kui näitleja inimesena südames põlgab tegelast, kelleks ta laval jäägitult kehastub (muutub), siis avaldub tema põlgus Gestus 'es. Seda mängida pole lihtne, aga lavastada on võimalik. (Brechti näidendi "Emake Courage" nimiosas hiilanud Helene Weigel: "Kuidas ma peaksin lõpus, kui äri on mulle maksma läinud mu viimase lapse, ütlema lause "Ma pean äri jälle üles võtma", olemata isiklikult vapustatud sellest, et inimene, keda ma seal mängin, ei suuda õppust võtta?") Ning igal juhul võib Gestus 'est hõlpsamini aru saada kui "lambist, laest ja mujalt" kokkukirjutatud eklektikast.
Toomas Raudam tsiteerib Benjamini, aga ei tunne Brechti. See lünk paistab tema mõttekäikude pingutatud keerukusest. Brechti Gestus rabaks ühe ropsuga puruks metafüüsilise kassikanga Raudami peas.
Madis Kõiv näitlikustas kord kodifikatsiooni mõistet. Kodifikatsioon võimaldab keerulise süsteemi lahti seletada ühestainsast mõistest lähtudes. Kõiv seletas: "Vaadake kassiema, kes tassib hambus oma poegi ühest pesast teise! Ta teab täpselt, kustkohast kinni võtta, et ühekorraga üles tõsta terve kassipoeg. Ta ei hakka sikutama jalast või sabast, ta tõstab turjast!"
Niels Bohr, hiilgav füüsik ja särav pedagoog, ütles kord: teooria, mida ei suudeta viie minuti jooksul lahti seletada puhvetineiule, ei kõlba kuhugi. See tarkus tuleks kõrva taha kirjutada.
Ja Brechtigi tasub lugeda.
TSENSEERITUD TEGELIKKUS
Tsensuuri ei ole.
Eesti Vabariigi põhiseadus, §45
"Tsensuur on propagandategevus, mis piirab vastase propagandasõnumi levikut propaganda subjekti ("meie") auditooriumis. Vastavalt propagandategevuse liigile saab eristada kaht tsensuuri liiki: (1) avalik tsensuur (avaliku informatsiooni seadus Jugoslaavias 1998), (2) varjatud tsensuur (eliminatsioon, telefoniõigus). Ajaliselt saab eristada (1) eeltsensuuri (enese-, sisetsensuur kui käitumise vabatahtlik allutatus normile, poliitiline korrektsus; tsensori avaldamisluba: "Approbatur", "Nihil obstat", "Imprimatur"), (2) järeltsensuuri, mis takistab avaliku informatsiooni levi." (Linnar Priimägi: Propaganda sõnastik. Tallinn 2011, lk 259─260.)
Meie maailm liigub aina valdavama tsensuuri poole. Poliitilise korrektsuse nimel parandatakse klassikute tekste, muudetakse kaubamärke, nõutakse vabandusi ja sunnitakse ametist tagasi astuma, keelatakse emotsionaalne eneseväljendus kui "vihakõne", põlustatakse kunstiteoseid ja karistatakse "alastuse" eest, kui keegi laseb end pildistada poolpaljalt. Käib mingi globaalne "naabrivalve", kus isehakanud tsensorid üksteise võidu üksteise peale kaebavad. Asju, mis tuleks ära keelata, aina lisandub. Õnnelikuks võivad ennast lugeda need, kes võimalikult varsti ära surevad ─ ära selle lömastava lolluse laviini eest.
Kuid peale tekstide tsenseeritakse propagandistlikult ka tegelikkust. See seisneb algmaterjali päevapoliitilises painutuses, võltsingus. Hiljuti näitas TV6 märulikomöödiat "Palgamõrvari ihukaitsja" (2017, siis meil ka kinos). Sisuseletus ütleb: "Maailma edukaim palgamõrvar on otsustanud senisele elule selja pöörata ning anda tunnistusi Haagi rahvusvahelises kohtus oma endise tööandja vastu." Too korraldas oma riigi presidendina tapatalguid ja tegi lausa ise veretööd. Mis riigist käib jutt?
Sellest informeeritakse vaatajat juba üsna alguses. Ekraanile ilmub kuusikuvaibaga kaetud mägimaastik, all kiri: Bosnia and Herzegovina. Former Yugoslavia. Ja mida võis lugeda eestikeelsetest subtiitritest? ─ "Valgevene, endine Nõukogude Liit". Tohoh, Valgevenes ei kõrgu selliseid pinnavorme, neid näeb aga tõepoolest endise Jugoslaavia territooriumil. ("Balkan" tähendabki kunagiste vallutajate türklaste keeles "metsane mäestik".) Kust siis kargas välja Valgevene? Asja teeb veelgi imelikumaks, et kahes hilisemas kaadris Valgevenest ka otseselt räägitakse: "... pääseb Valgevene ekspresident Dukhovitš taas vabaks ja võimule." Ning: "Ma olen Valgevene seaduslik valitseja! ─ Hr Dukhovitš, istuge!"
Tavaliselt välditakse seda sorti fiction 'is geograafilis-poliitilist konkreetsust, paigutatakse sündmustik väljamõeldud nimega ning umbmäärase asukohaga riiki. Ja siin korraga ─ Valgevene! Valgevene president! Üksnes nimi Dukhovitš (mis värdjas kirjapilt) mõteldi välja; sellist presidenti ei tunta.
Film valmis 2017. aastal, kus massimõrvad tõesti võis paigutada juba endisesse ─ just nimelt endisesse! ─ Bosniasse ja Hertsegoviinasse. Seal ju verd valati. Ja Haagi kohtu alla anti endine Jugoslaavia president Slobodan Miloševic, keda süüdistati sõjaroimades ning inimsusvastastes kuritegudes.
Kellegi karvane käsi nihutas seda linalugu Euroopa poliitilisel kaardil. Ega vaevunud isegi oma poliitilise kirvetöö jälgi likvideerima. Eks pannud siis kuusikuga kaetud kõrgmägede asemele kartulipõllu ning asendanud pildiallkirja Bosnia and Herzegovina. Former Yugoslavia meelepärasemaga: Belarus. Former Soviet Union!
Goethe "Fausti" stseenis "Auerbachi kelder" ütleb Brander: Ein garstig Lied! Pfui! ein politisch Lied! ─ August Sanga tõlkes: "Poliitiline laul, ptüi, vastik laul!"
SALATEADUSED
Plutarchos räägib "Rööbiti elulugudes", et Makedoonia Aleksander pidas suuliselt edasiantavaid teadmisi ülitähtsaks. Kui ta ükskord kuulis, et tema õpetaja Aristoteles paotas oma väärtusliku suu kõrvalistele vestluskaaslastele, saatis ta tollele kirja: "Valesti tegid, et avalikustasid oma suulist õpetust. Mille poolest ma siis hakkan erinema ülejäänud inimestest, kui needsamad tarkused, mille najal ma kasvasin, saavad ühisomandiks? Ma tahaksin teistest üle olla mitte niivõrd võimu kui just ülemate asjade teadmuse poolest."
Näiteid, kus õpetust antakse edasi suuliselt ainult valituile, leidub kultuuriloos hulgaliselt. Alates kõige süütumatest (benediktiini või Coca-Cola retsept) kuni kaalukamateni (templirüütlite varanduse peidukoht) ning isegi ohtlike salaplaanideni.
Nendest suurejoonelisim, "Siioni tarkade protokollid", kujutab endast juutide maailmavalitsuse kättevõidu käsiraamatut. Selle teksti päritolu jääb sassi ja segaseks (algkäsikirja jälitatakse tänini).
Saksa antisemiit Hermann Goedsche, kes kirjutas põnevikke Sir John Retcliffe'i varjunime all, kirjeldab romaanis "Biarritz" (1868) salakoosolekut Praha juudi surnuaial, kuhu iga saja aasta tagant kogunevad kaheteistkümne iisraeli hõimu esindajad tegema möödunud sajandi kokkuvõtteid ja kavandama tegevusi järgmiseks. Retcliffi teksti kasutanud ohranka Pariisis, koostades kõmulise Dreyfusi juudiprotsessi taustal prantsuse keeles "Siioni vanemate protokolli" (1895), mis toodi Venemaale, tõlgiti ning avaldati esmalt eratrükisena, siis ajalehes ja salapärase vaimuliku Sergi Niluse eestvõttel 1905 massitiraažis raamatu kujul.
Ja nüüd, 2012. aastal, kuuleme Venemaa esipankurilt German Grefilt rahvusvahelisel majandusfoorumil: "Niipea kui inimesed mõistavad oma mina olemust, omandavad iseduse, läheb ülimalt raskeks neid juhtida, see tähendab: nendega manipuleerida. Teadmistega varustatud inimesed ei taha, et nendega manipuleeritaks. Kabala, mis õpetas eluteadust, oli juudi kultuuris kolm tuhat aastat salaõpetus, sest saadi aru, mida tähendab avada miljonite silmad ja teha nad nendeks enesteks (самодостаточными). Kuidas neid siis juhtida?"
"Siioni tarkade salaõpetus" sai kirja kihutustöö eesmärgil ega pidanudki vaka alla jääma. Kuueteistkümnes protokoll avalikustab haridusplaani: "Klassitsismi, nagu ka igasuguse antiikajaloo stuudiumi (antiigist leiab rohkem halbu kui häid eeskujusid) asendame tulevikuprogrammi stuudiumiga. Me kustutame inimeste mälust kõik meile sobimatud eelmiste sajandite faktid..."
Ja praegu käivitab toosama Gref oma panga rahadega "tulevikuhariduse programmi" Venemaal: "Selle protsessi võti, ma ei väsi kordamast, on haridus. Alates lasteaedadest kuni kõrgkoolideni, nood kaasaarvatud, tuleb muuta hariduse mudelit." Tulevik vajab "vene hingeta" inimarvuteid.
Salaorganisatsioonides kehtib teadmiste hierarhia. Šoti riituse vabamüürlaste pühendusastmikus saab liikuda esimeselt, kõige madalamalt tasemelt kuni kõige kõrgema, kolmekümne kolmandani (seda täidavad Sovereign Grand Inspector General ja Templirüütlite ordu). Jaak Lõhmus võib meenutada, kuidas Jüri Lina seitsmekümnendate aastate Tartus tegi oma jüngerkonnas samuti vahet erinevate pühendatuse astmete vahel. Siseringi kuuluja mõistis rohkemaid esoteerilisi saladusi sügavamalt.
Lähim kaasus. 1995. aastal kutsuti tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis ellu reklaamiõpe. Et selleks järsku tehtud otsuseks polnud eelarvelisi vahendeid ette nähtud, võeti 25 tudengit õppima oma raha eest. Sestpeale jäigi erialane koolitus tasuliseks (kuni IRL mingis poolearulises patriootilises tuhinas eestikeelse kõrghariduse 2013 priiks lasta käskis). Veerand sajandit jagasin ma ülikoolis oma lastele suuliselt õpetust imagoloogias, mille teadusliku paradigma väljatöötamise eest mullu pälvisin elutööpreemia. Kui päriti, miks ma õpikut ei kirjuta, siis vastasin: ma ei hakka ometi turu väravas tasuta levitama teadmisi, mille eest mu omad tudengid raha maksavad. Nagu ütleb Matteus: "Ei ole õige võtta laste leib ja heita koerukeste ette." Sest imagoloogilisi teadmisi läheb tänapäeval reklaamis ja propagandas tarvis aina enam. Ning oskus neid vallata muutub aina tulusamaks-tasuvamaks.
Mida kirjutaski Makedoonia Aleksander oma õpetajale?
### Response:
Linnar Priimägi protokoll 44. Tsenseeritud tegelikkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kliimamuutused on nähtavad ja need on kahtlemata olemas. Inimtekkelisuse osas - nii palju kui mina seda olen lugenud - on ühte ja teist poolt vaidlused üleval," rääkis Epler teisipäeval "Terevisioonis". "Kindlasti inimene mõjutab keskkonda ja seda, mis maakeral toimub. Inimene on kindlasti jõudnud oma arengus sellisesse kohta, kus suudetakse protsesse väga suurelt mõjutada. Kas kliimamuutuses on inimtekke mõju nii suur kui siin arvatakse, kes teab, ei ole päris veendunud," märkis keskkonnaminister.
Vastates küsimusele, kuidas Eesti peaks oma energiatarvet rahuldama, ütles Epler, et põlevkivienergeetikas ta enam suurt potentsiaali ei näe, kuid soovitas jälgida arenguid tuumaenergeetikas.
"Taastuvenergial - tuul, päike - on kindlasti oma osa meie energiavajaduse rahuldamises. Aga ma arvan, et on oluline olla kursis ka arengutega tuumavallas. Kui räägitakse uue põlvkonna tuuajaamadest, mis alles mõni aasta enne 2030ndat jõuavad prototüübi valmimiseni, siis ma arvan, et me peaksime nende arengutega kaasas olema. Kindlasti on tuumaenergia üks alternatiiv, millega energiavajadust rahuldada," rääkis Epler.
Keskkonnaminister ei avanud oma seisukohta metsanduse arengukava osas, öeldes, et soovib kõigepealt keskkonnaministeeriumi vaate selgeks saada. Ta ütles ka, et toetab erinevaid keskkonnamõju uuringuid, mis siiski ei pruugi tähendada, et pärast uuringuid alati mõne uue ja avalikkuses vastakaid reaktsioone tekitava ettevõtte peaks rajama. | Uus keskkonnaminister ei ole kindel, et inimene on kliimamuutuste peapõhjus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kliimamuutused on nähtavad ja need on kahtlemata olemas. Inimtekkelisuse osas - nii palju kui mina seda olen lugenud - on ühte ja teist poolt vaidlused üleval," rääkis Epler teisipäeval "Terevisioonis". "Kindlasti inimene mõjutab keskkonda ja seda, mis maakeral toimub. Inimene on kindlasti jõudnud oma arengus sellisesse kohta, kus suudetakse protsesse väga suurelt mõjutada. Kas kliimamuutuses on inimtekke mõju nii suur kui siin arvatakse, kes teab, ei ole päris veendunud," märkis keskkonnaminister.
Vastates küsimusele, kuidas Eesti peaks oma energiatarvet rahuldama, ütles Epler, et põlevkivienergeetikas ta enam suurt potentsiaali ei näe, kuid soovitas jälgida arenguid tuumaenergeetikas.
"Taastuvenergial - tuul, päike - on kindlasti oma osa meie energiavajaduse rahuldamises. Aga ma arvan, et on oluline olla kursis ka arengutega tuumavallas. Kui räägitakse uue põlvkonna tuuajaamadest, mis alles mõni aasta enne 2030ndat jõuavad prototüübi valmimiseni, siis ma arvan, et me peaksime nende arengutega kaasas olema. Kindlasti on tuumaenergia üks alternatiiv, millega energiavajadust rahuldada," rääkis Epler.
Keskkonnaminister ei avanud oma seisukohta metsanduse arengukava osas, öeldes, et soovib kõigepealt keskkonnaministeeriumi vaate selgeks saada. Ta ütles ka, et toetab erinevaid keskkonnamõju uuringuid, mis siiski ei pruugi tähendada, et pärast uuringuid alati mõne uue ja avalikkuses vastakaid reaktsioone tekitava ettevõtte peaks rajama.
### Response:
Uus keskkonnaminister ei ole kindel, et inimene on kliimamuutuste peapõhjus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahkuv president küsis läinud neljapäeval oma tippnõunikelt, nende seas asepresident Mike Pence, välisminister Mike Pompeo ja staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley, "kas tal on võimalus võtta lähinädalatel samme Iraani peamise tuumajaama vastu," kirjutas leht.
Ametnikud veensid presidenti sõjalist lööki mitte andma ja hoiatasid, et selline rünnak võib eskaleeruda laiema konfliktini tema ametiaja viimastel nädalatel.
Trump tõstatas küsimuse pärast seda kui Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) raportis öeldi, et Iraan jätkab uraani varumist.
Timesi andmeil oleks sellise löögi kõige tõenäolisem sihtmärk Natanz, kus Teherani uraanivaru on IAEA andmeil nüüd 12 korda suurem kui lubatakse tuumaleppes, millest Trump USA 2018. aastal välja viis.
Trump on taaskehtestanud Iraanile sanktsioonid ja neid pärast tuumaleppest lahkumist järjest karmistanud.
Euroopa riigid on püüdnud tuumalepet elus hoida ja loodavad, et kui Joe Biden Ühendriikide presidendiks saab, on diplomaatiline lepitus taas võimalik.
Trumpi valitsus on lubanud karistavaid meetmeid suurendada.
Osa kriitikute sõnul proovib tema valitsus luua "sanktsioonimüüri", mida Bidenil oleks ametisse asudes keeruline lammutama hakata. | Meedia: Trump küsis nõunikelt Iraani tuumarajatiste ründamise kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahkuv president küsis läinud neljapäeval oma tippnõunikelt, nende seas asepresident Mike Pence, välisminister Mike Pompeo ja staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley, "kas tal on võimalus võtta lähinädalatel samme Iraani peamise tuumajaama vastu," kirjutas leht.
Ametnikud veensid presidenti sõjalist lööki mitte andma ja hoiatasid, et selline rünnak võib eskaleeruda laiema konfliktini tema ametiaja viimastel nädalatel.
Trump tõstatas küsimuse pärast seda kui Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) raportis öeldi, et Iraan jätkab uraani varumist.
Timesi andmeil oleks sellise löögi kõige tõenäolisem sihtmärk Natanz, kus Teherani uraanivaru on IAEA andmeil nüüd 12 korda suurem kui lubatakse tuumaleppes, millest Trump USA 2018. aastal välja viis.
Trump on taaskehtestanud Iraanile sanktsioonid ja neid pärast tuumaleppest lahkumist järjest karmistanud.
Euroopa riigid on püüdnud tuumalepet elus hoida ja loodavad, et kui Joe Biden Ühendriikide presidendiks saab, on diplomaatiline lepitus taas võimalik.
Trumpi valitsus on lubanud karistavaid meetmeid suurendada.
Osa kriitikute sõnul proovib tema valitsus luua "sanktsioonimüüri", mida Bidenil oleks ametisse asudes keeruline lammutama hakata.
### Response:
Meedia: Trump küsis nõunikelt Iraani tuumarajatiste ründamise kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loomulikult on viiendat Touri võitu jahtiv Froome meeskonna liider, kuid Vuelta neljandana lõpetanud Martin lisab taktikalisi võimalusi ja kindlustab varuvariandi, vahendab Marathon100.com.
"Mõned tiimid on Touril käinud kolme liidriga ja seetõttu ei ole halb omada vähemalt kaht potentsiaalset ratturit, kes on suutelised esikolmikusse sõitma. See on hea taktika," selgitas Carlström.
Froome ei ole pärast 2019. aasta Criterium du Dauphinel toimunud karmi kukkumist õiget hoogu veel leidnud. Vueltal tegutses praegu Ineos Grenadiersi vormi kandev Froome Richard Carapazi abilisena. Kas Froome suudab oma endiste aegade taseme taastada?
"Usun, et kui oled korra olnud kindlal tasemel, siis see lihtsalt ei kao ära. See võib võtta teatud aja, kuid see on ratturi sisemuses olemas. Kukkumine oli väga raske ja mootori taaskäivitamine võtab tavapärasest kauem aega. Meeldiv oli näha Froome'i arengut Vueltal ning näis, kuidas asjad talvel sujuvad ja kui palju tugevamaks ta saab. Usun, et Froome on õigel teel. Olen alati öelnud, et vanus on lihtsalt number ning motiveerituna ja füüsiliselt vormis olles ei ole probleem 40-aastasena võidu sõita," rääkis Carlström.
Carlström lisas, et kuigi Israel Start-Up Nation ei ole üheski elemendis tugevaim meeskond, suudetakse erinevat tüüpi võidusõitudel konkurentsi pakkuda. | Israel Start-Up Nation võib minna Tourile kahe liidriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loomulikult on viiendat Touri võitu jahtiv Froome meeskonna liider, kuid Vuelta neljandana lõpetanud Martin lisab taktikalisi võimalusi ja kindlustab varuvariandi, vahendab Marathon100.com.
"Mõned tiimid on Touril käinud kolme liidriga ja seetõttu ei ole halb omada vähemalt kaht potentsiaalset ratturit, kes on suutelised esikolmikusse sõitma. See on hea taktika," selgitas Carlström.
Froome ei ole pärast 2019. aasta Criterium du Dauphinel toimunud karmi kukkumist õiget hoogu veel leidnud. Vueltal tegutses praegu Ineos Grenadiersi vormi kandev Froome Richard Carapazi abilisena. Kas Froome suudab oma endiste aegade taseme taastada?
"Usun, et kui oled korra olnud kindlal tasemel, siis see lihtsalt ei kao ära. See võib võtta teatud aja, kuid see on ratturi sisemuses olemas. Kukkumine oli väga raske ja mootori taaskäivitamine võtab tavapärasest kauem aega. Meeldiv oli näha Froome'i arengut Vueltal ning näis, kuidas asjad talvel sujuvad ja kui palju tugevamaks ta saab. Usun, et Froome on õigel teel. Olen alati öelnud, et vanus on lihtsalt number ning motiveerituna ja füüsiliselt vormis olles ei ole probleem 40-aastasena võidu sõita," rääkis Carlström.
Carlström lisas, et kuigi Israel Start-Up Nation ei ole üheski elemendis tugevaim meeskond, suudetakse erinevat tüüpi võidusõitudel konkurentsi pakkuda.
### Response:
Israel Start-Up Nation võib minna Tourile kahe liidriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil käib lätlasi päris tihti, eriti viimasel ajal," ütles maanteeameti Valga esinduse juhtivspetsialist Aivar Tumanov Postimehele, täpsustades, et iga nädal võtab Valgas oma auto arvele kaks-kolm lätlast, kusjuures Eesti registrisse pannakse just kallimaid autosid.
Tumanovi sõnul teevad lätlased tavaliselt Eestisse firma, mille arvele auto siis pannakse.
Läti transpordiministeeriumi pressiesindaja Baiba Gulbe ütles Postimehele, et 1. jaanuaril peaks parlamendi heakskiidu korral jõustuma seadusemuudatused, misjärel hakkavad Eestis registreeritud autosid juhtivad lätlased maksma sama suurt sõidukimaksu kui need lätlased, kes sõidavad Lätis registreeritud autoga.
Pärast seda, kui juulis jõustus Leedus automaks ning Poolas makstakse auto esimest korda registreerimisel tasu mootori töömahu pealt, on Eesti ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus igasugune automaks puudub, tõdes Postimees Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) andmetele viidates. | Üha rohkem lätlasi registreerib automaksust pääsemiseks oma sõiduki Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil käib lätlasi päris tihti, eriti viimasel ajal," ütles maanteeameti Valga esinduse juhtivspetsialist Aivar Tumanov Postimehele, täpsustades, et iga nädal võtab Valgas oma auto arvele kaks-kolm lätlast, kusjuures Eesti registrisse pannakse just kallimaid autosid.
Tumanovi sõnul teevad lätlased tavaliselt Eestisse firma, mille arvele auto siis pannakse.
Läti transpordiministeeriumi pressiesindaja Baiba Gulbe ütles Postimehele, et 1. jaanuaril peaks parlamendi heakskiidu korral jõustuma seadusemuudatused, misjärel hakkavad Eestis registreeritud autosid juhtivad lätlased maksma sama suurt sõidukimaksu kui need lätlased, kes sõidavad Lätis registreeritud autoga.
Pärast seda, kui juulis jõustus Leedus automaks ning Poolas makstakse auto esimest korda registreerimisel tasu mootori töömahu pealt, on Eesti ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus igasugune automaks puudub, tõdes Postimees Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) andmetele viidates.
### Response:
Üha rohkem lätlasi registreerib automaksust pääsemiseks oma sõiduki Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome valitsusse kuuluva Keskusta erakonna liikmed Lapimaal nõuavad sotsiaaldemokraadist ministri Krista Kiuru lahkumist ministrikohalt. Nende hinnangul on rahvastiku- ja sotsiaalteenuste-minister Kiuru reisipiirangutega üle pingutanud, seetõttu kaotavad Lapi turismiettevõtjad sadu miljoneid eurosid ja Lapimaal jääb tööta hinnanguliselt 8000 inimest.
Näiteks Briti suur reisifirma TUI on tühistanud kõik novembri-ja detsembri reisid Soome, kuna reeglid muutuvad pidevalt ja Soome on kehtestanud karmid piirangud. Keskusta juhtivad liikmed partei Lapi piirkonna üleskutset ei toeta, aga möönavad, et Lapimaa ettevõtjate olukord on hull.
Soome välisministeerium nendib aga, et isegi kui piiranguid leevendataks, ei tooks see kaasa turismi elavnemist, sest enamik riike on reisipiirangud kehtestanud. Eesti on nende kümne riigi seas, kust Sooome enim turiste saabub, aga ka Eestis on ju antud soovitus praegu mitte reisida.
Schengeni reeglite järgi tohib piirid sulgeda kuueks kuuks ja see tähtaeg on Soomes täis saanud. Soome valitsus arutab järgmisi samme neljapäeval. Euroopa-asjade minister Tytti Tuppurainen avaldas Soome ringhäälingule Yle veendumust, et reisi-piirangute pikendamist õnnestub põhjendada. "Mina isiklikult ei pea tõenäoliseks, et Euroopa Liit sunniks liikmesriiki keset seda pandeemiat kehtestama sellist piirikorraldust, mida riik ise õigeks ei pea. Usun, et kui Soome oma otsust hästi põhjendab, leiame mõistmist," ütles minister.
Ka Eestis jälgitakse Soome otsuseid ärevusega. Mitte ainult seetõttu, et tahaks Soome sõita, vaid ka selle pärast, et Soomest saabuvad turistid on Eesti majandusele olulised.
Lähiajal pole piirangute tühistamist ilmselt loota, aga isegi kui piirangud mõne kuu pärast leevenevad või kaovad, ei pruugi inimestel enam reisimiseks raha olla. Soomes tuleb iga päev teateid sadade inimeste koondamisest. Aalto ülikooli majandusteadlaste hinnangul mõjutab koroona-kriis majandust veel väga kaua, sest muuhulgas on pandeemia ajal vähenenud tootlikkus.
Aalto-ülikooli majandusteaduse emeriitptofessor Matti Pohjola rõhutab ajalehes Helsingin Sanomat, et praegustes optimistlikes prognoosides sisemajanduse kogutoodangu kasvust peetakse silmas lähiaastat, pandeemia mõju on aga palju pikaajalisem ja jälgida tuleks seda, millal SKT kasvab suuremaks kui enne kriisi ja missugune on majanduskasvu tempo pärast esimest taastumis-etappi.
Majandusteaduse professor Otto Toivanen lisab veel ohumärke. Esiteks on kolmekordistunud nende ettevõtete arv, mis on tegevuse lõpetanud ega maksa enam oma töötajatele palka. Teiseks on uute ettevõtete asutamine vähenenud võrredes 2019. aastaga kolmandiku võrra. Teadlaste hinnangul ei aita praegu isegi poliitikute püüded ettevõtteid rahaga toetada, sest kuni ebakindlus püsib, ei tehta investeeringuid ega teki uusi töökohti. Pika tegevusetuse tagajärjel roostetavad aga nii tootmisvahendid kui töötajate oskused. Soome majandusteadlased soovitavad igal juhul panustada teadus-arendustegevusse, investeerida haridusse ning lihtsustada haritud tööjõu sisserännet, et kriisi lühiajalised negatiivsed mõjud ei muutuks pikaajalisteks. | Soome valitsus kavatseb reisipiiranguid pikendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome valitsusse kuuluva Keskusta erakonna liikmed Lapimaal nõuavad sotsiaaldemokraadist ministri Krista Kiuru lahkumist ministrikohalt. Nende hinnangul on rahvastiku- ja sotsiaalteenuste-minister Kiuru reisipiirangutega üle pingutanud, seetõttu kaotavad Lapi turismiettevõtjad sadu miljoneid eurosid ja Lapimaal jääb tööta hinnanguliselt 8000 inimest.
Näiteks Briti suur reisifirma TUI on tühistanud kõik novembri-ja detsembri reisid Soome, kuna reeglid muutuvad pidevalt ja Soome on kehtestanud karmid piirangud. Keskusta juhtivad liikmed partei Lapi piirkonna üleskutset ei toeta, aga möönavad, et Lapimaa ettevõtjate olukord on hull.
Soome välisministeerium nendib aga, et isegi kui piiranguid leevendataks, ei tooks see kaasa turismi elavnemist, sest enamik riike on reisipiirangud kehtestanud. Eesti on nende kümne riigi seas, kust Sooome enim turiste saabub, aga ka Eestis on ju antud soovitus praegu mitte reisida.
Schengeni reeglite järgi tohib piirid sulgeda kuueks kuuks ja see tähtaeg on Soomes täis saanud. Soome valitsus arutab järgmisi samme neljapäeval. Euroopa-asjade minister Tytti Tuppurainen avaldas Soome ringhäälingule Yle veendumust, et reisi-piirangute pikendamist õnnestub põhjendada. "Mina isiklikult ei pea tõenäoliseks, et Euroopa Liit sunniks liikmesriiki keset seda pandeemiat kehtestama sellist piirikorraldust, mida riik ise õigeks ei pea. Usun, et kui Soome oma otsust hästi põhjendab, leiame mõistmist," ütles minister.
Ka Eestis jälgitakse Soome otsuseid ärevusega. Mitte ainult seetõttu, et tahaks Soome sõita, vaid ka selle pärast, et Soomest saabuvad turistid on Eesti majandusele olulised.
Lähiajal pole piirangute tühistamist ilmselt loota, aga isegi kui piirangud mõne kuu pärast leevenevad või kaovad, ei pruugi inimestel enam reisimiseks raha olla. Soomes tuleb iga päev teateid sadade inimeste koondamisest. Aalto ülikooli majandusteadlaste hinnangul mõjutab koroona-kriis majandust veel väga kaua, sest muuhulgas on pandeemia ajal vähenenud tootlikkus.
Aalto-ülikooli majandusteaduse emeriitptofessor Matti Pohjola rõhutab ajalehes Helsingin Sanomat, et praegustes optimistlikes prognoosides sisemajanduse kogutoodangu kasvust peetakse silmas lähiaastat, pandeemia mõju on aga palju pikaajalisem ja jälgida tuleks seda, millal SKT kasvab suuremaks kui enne kriisi ja missugune on majanduskasvu tempo pärast esimest taastumis-etappi.
Majandusteaduse professor Otto Toivanen lisab veel ohumärke. Esiteks on kolmekordistunud nende ettevõtete arv, mis on tegevuse lõpetanud ega maksa enam oma töötajatele palka. Teiseks on uute ettevõtete asutamine vähenenud võrredes 2019. aastaga kolmandiku võrra. Teadlaste hinnangul ei aita praegu isegi poliitikute püüded ettevõtteid rahaga toetada, sest kuni ebakindlus püsib, ei tehta investeeringuid ega teki uusi töökohti. Pika tegevusetuse tagajärjel roostetavad aga nii tootmisvahendid kui töötajate oskused. Soome majandusteadlased soovitavad igal juhul panustada teadus-arendustegevusse, investeerida haridusse ning lihtsustada haritud tööjõu sisserännet, et kriisi lühiajalised negatiivsed mõjud ei muutuks pikaajalisteks.
### Response:
Soome valitsus kavatseb reisipiiranguid pikendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui kevadel võis käia mitu poodi läbi ning desovahend jäigi saamata, siis sügisel enam seda muret pole. Selveri ning Rimi sõnul osati viiruse uut lainet ette näha ning keegi enam tühjade pihkudega ei jää.
"Saame kinnitada, et kõikides kauplustes on olemas piisavalt desoaineid, samuti ka nii ühekordseid kui ka korduvkasutatavaid maske. Nõudlus on viimase nädala-paari jooksul üles liikunud, eks tegelikult oli nõudlus ka möödunud kuudel mõnevõrra kõrgem, nii et ma usun, et leibkonnad on võrreldes varasemaga endale mõningase varu varunud. Kui peaks mingil hetkel tekkima selline nõudlus, nagu me kogesime seda märtsis-aprillis, siis me oleme võimelised seda nõudlust rahuldama," kinnitas Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.
Ka Rimi ostudirektor Maris Rannus kinnitas, et võrreldes kevadega on nõudlus väiksem.
"Me ei näe, et inimesed justkui varuksid midagi pikemaks tarbimiseks, küll aga on märgata ilusat kasvu puu- ja köögiviljade müügis, nii et võib eeldada, et inimesed eelistavad tervislikumaid kaupu, sest ka e-kauplusel läheb oluliselt paremini kui kevadel, mis tähendab seda, et ka e-kaupluse klient on juba oma olemuselt selline tervislikum ja läbi selle on puu- ja köögiviljade müük kenasti kasvanud," rääkis Rannus.
Tema sõnul ei ole poodides näha üldist ostuhullust. Rannus toob näite, et kui kevadel varusid inimesed endale palju kauasäilivaid toiduaineid, siis enam sellist trendi näha pole.
Andersoni sõnul on Selverites kasvanud tervisetoodete ostmine, mis puudutab vitamiine ja toitumislisandeid, vähenenud on aga valmistoitude müük.
"Mis puudutab jahutatud valmistoite, siis seal on mahud eelmise aasta tasemel, küll aga ei saa seda öelda sooja valmistoidu kohta. Langused pole enam 20-30 protsenti nagu võrreldes märtsi ja aprilliga, aga viie kuni kümne protsendilisest langusest räägime ikka. See võib olla ka seotud sellega, et kontorites on vähem inimesi, koolipingid on hõredamad ja eks need tarbimismustrid on praegusest olukorrast mõjutatud. Teiselt poolt kindlasti see, et ise söögi tegemine paistab olema leibkondades rohkem esikohal kui varem," ütles Anderson.
Maris Rannuse sõnul on ka Rimis vähenenud valmistoitude müük, kuid langus ei ole enam nii suur kui kevadel. | Poeketid olid koroona teiseks laineks paremini valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui kevadel võis käia mitu poodi läbi ning desovahend jäigi saamata, siis sügisel enam seda muret pole. Selveri ning Rimi sõnul osati viiruse uut lainet ette näha ning keegi enam tühjade pihkudega ei jää.
"Saame kinnitada, et kõikides kauplustes on olemas piisavalt desoaineid, samuti ka nii ühekordseid kui ka korduvkasutatavaid maske. Nõudlus on viimase nädala-paari jooksul üles liikunud, eks tegelikult oli nõudlus ka möödunud kuudel mõnevõrra kõrgem, nii et ma usun, et leibkonnad on võrreldes varasemaga endale mõningase varu varunud. Kui peaks mingil hetkel tekkima selline nõudlus, nagu me kogesime seda märtsis-aprillis, siis me oleme võimelised seda nõudlust rahuldama," kinnitas Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.
Ka Rimi ostudirektor Maris Rannus kinnitas, et võrreldes kevadega on nõudlus väiksem.
"Me ei näe, et inimesed justkui varuksid midagi pikemaks tarbimiseks, küll aga on märgata ilusat kasvu puu- ja köögiviljade müügis, nii et võib eeldada, et inimesed eelistavad tervislikumaid kaupu, sest ka e-kauplusel läheb oluliselt paremini kui kevadel, mis tähendab seda, et ka e-kaupluse klient on juba oma olemuselt selline tervislikum ja läbi selle on puu- ja köögiviljade müük kenasti kasvanud," rääkis Rannus.
Tema sõnul ei ole poodides näha üldist ostuhullust. Rannus toob näite, et kui kevadel varusid inimesed endale palju kauasäilivaid toiduaineid, siis enam sellist trendi näha pole.
Andersoni sõnul on Selverites kasvanud tervisetoodete ostmine, mis puudutab vitamiine ja toitumislisandeid, vähenenud on aga valmistoitude müük.
"Mis puudutab jahutatud valmistoite, siis seal on mahud eelmise aasta tasemel, küll aga ei saa seda öelda sooja valmistoidu kohta. Langused pole enam 20-30 protsenti nagu võrreldes märtsi ja aprilliga, aga viie kuni kümne protsendilisest langusest räägime ikka. See võib olla ka seotud sellega, et kontorites on vähem inimesi, koolipingid on hõredamad ja eks need tarbimismustrid on praegusest olukorrast mõjutatud. Teiselt poolt kindlasti see, et ise söögi tegemine paistab olema leibkondades rohkem esikohal kui varem," ütles Anderson.
Maris Rannuse sõnul on ka Rimis vähenenud valmistoitude müük, kuid langus ei ole enam nii suur kui kevadel.
### Response:
Poeketid olid koroona teiseks laineks paremini valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spordiklubi Golden Club fitnessiklubi juhataja Karin Kaleta ütles ERR-ile, et nende jõusaalides on treeningseadmed eraldatud vaheseintega, ruumidesse on paigaldatud ionisaator-õhupuhastusseadmed ning erinevad desinfitseerimisvahendid.
"Alates tänasest (esmaspäevast – toim.) läksime treeningrühmade vähendamise teed ehk samale tasemele nagu esimese laine järgsel avamishetkel ehk üheksa klienti pluss treener," selgitas Kaleta.
Ta täpsustas, et treeneritel ja klienditeenindajatel on soovitatakse kasutada maski või visiiri.
Lisaks on Golden Clubi jõusaalides ka osa treeningseadmeid ümber paigutatud, et inimesi paremini hajutada.
Kaleta selgitas, et treeningute arvu praegu plaanis vähendada pole, küll aga saab neid tunniplaanis ümber tõsta, et inimesed omavahel nii palju kokku ei puutuks.
MyFitness Grupi turundusjuht Marika Mäsak ütles ERR-ile, et ka nende jõusaalides on kasutusele võetud täiendavad turvameetmed.
Mäsak tõi välja, et spordiklubidesse on paigaldatud erinevad desinfitseerimisvahendid, töötajad saavad kasutada nii kaitsemaske kui ka -kindaid ning koristusteenus on tõstetud kõrgendatud tasemele.
"Klubides on infoplakatid nii klubide seintel kui ekraanidel ning helisõnumid klubide siseraadiotes, et juhtida inimeste tähelepanu reeglitest kinnipidamisele.
Kohustame klubides hoidma kahemeetrist vahemaad. Rühmatreeningute saalid, klubi jõusaalis olevad üldalad ning teenindusalad on tähistatud kahe meetri markeeringutega kindlustamaks, et treeningutes osalejate vahel oleks piisav vahemaa," selgitas Mäsak.
Lisaks on MyFitnessi jõusaale külastatavatel inimestel kohustuslik kaasas kanda treeningrätikut ning kõiki trennivahendeid peab enne ja pärast kasutamist desinfitseerima.
"Tunniplaanis tegime muudatused juba kevadel – tõime juurde lühemaid treeninguid, et inimestel oleks suurem valikuvõimalus ja rühmatreeningutes ei oleks korraga liiga palju osalejaid. Samuti on MyFitnessi klubidel pikad lahtiolekuajad, mis aitab külastusintensiivsust hajutada," ütles Mäsak.
Ta täpsustas, et sügisel on muudetud osa rühmatreeningute kohtade arvu ning täituvust saab vajadusel korrigeerida ka jõusaalides.
Mõlemad spordiklubid rõhutasid, et kõik jõusaalid on väga hästi ventileeritud ning neis on tagatud piisav õhutatavus. | Jõusaalid vähendavad treeningrühmade suurust ja suurendavad koristusvõimsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spordiklubi Golden Club fitnessiklubi juhataja Karin Kaleta ütles ERR-ile, et nende jõusaalides on treeningseadmed eraldatud vaheseintega, ruumidesse on paigaldatud ionisaator-õhupuhastusseadmed ning erinevad desinfitseerimisvahendid.
"Alates tänasest (esmaspäevast – toim.) läksime treeningrühmade vähendamise teed ehk samale tasemele nagu esimese laine järgsel avamishetkel ehk üheksa klienti pluss treener," selgitas Kaleta.
Ta täpsustas, et treeneritel ja klienditeenindajatel on soovitatakse kasutada maski või visiiri.
Lisaks on Golden Clubi jõusaalides ka osa treeningseadmeid ümber paigutatud, et inimesi paremini hajutada.
Kaleta selgitas, et treeningute arvu praegu plaanis vähendada pole, küll aga saab neid tunniplaanis ümber tõsta, et inimesed omavahel nii palju kokku ei puutuks.
MyFitness Grupi turundusjuht Marika Mäsak ütles ERR-ile, et ka nende jõusaalides on kasutusele võetud täiendavad turvameetmed.
Mäsak tõi välja, et spordiklubidesse on paigaldatud erinevad desinfitseerimisvahendid, töötajad saavad kasutada nii kaitsemaske kui ka -kindaid ning koristusteenus on tõstetud kõrgendatud tasemele.
"Klubides on infoplakatid nii klubide seintel kui ekraanidel ning helisõnumid klubide siseraadiotes, et juhtida inimeste tähelepanu reeglitest kinnipidamisele.
Kohustame klubides hoidma kahemeetrist vahemaad. Rühmatreeningute saalid, klubi jõusaalis olevad üldalad ning teenindusalad on tähistatud kahe meetri markeeringutega kindlustamaks, et treeningutes osalejate vahel oleks piisav vahemaa," selgitas Mäsak.
Lisaks on MyFitnessi jõusaale külastatavatel inimestel kohustuslik kaasas kanda treeningrätikut ning kõiki trennivahendeid peab enne ja pärast kasutamist desinfitseerima.
"Tunniplaanis tegime muudatused juba kevadel – tõime juurde lühemaid treeninguid, et inimestel oleks suurem valikuvõimalus ja rühmatreeningutes ei oleks korraga liiga palju osalejaid. Samuti on MyFitnessi klubidel pikad lahtiolekuajad, mis aitab külastusintensiivsust hajutada," ütles Mäsak.
Ta täpsustas, et sügisel on muudetud osa rühmatreeningute kohtade arvu ning täituvust saab vajadusel korrigeerida ka jõusaalides.
Mõlemad spordiklubid rõhutasid, et kõik jõusaalid on väga hästi ventileeritud ning neis on tagatud piisav õhutatavus.
### Response:
Jõusaalid vähendavad treeningrühmade suurust ja suurendavad koristusvõimsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me kaotasime nii meile peale surutud sõjas, lahinguväljal, kui ka diplomaatilisel ja rahvusvahelisel areenil. Arvestades kujunenud olukorda, võttes arvesse avalikke nõudmisi, on ilmne, et sisepoliitiliste segaduste vältimiseks on ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamine vältimatu," ütles Armeenia riigipea esmaspäeval avaldatud pöördumises.
Sargsjani sõnul on antud kontekstis ainsaks vastutustundlikuks lähenemiseks valitsuse ja võimupartei objektiivne hinnang oma potentsiaalile ning võimalikult kiire teekaardi esitamine, mille tulemusel on võimalik korraldada ennetähtaegsed üldvalimised.
"Selle ajani tuleb riigi juhtimine anda üle kõrge professionaalsusega rahvusliku leppimise valitsusele," lisas ta.
President rõhutas, et tema ettepanekud lähtuvad üldrahvalikest huvidest. | Armeenia president soovib ennetähtaegseid parlamendivalimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me kaotasime nii meile peale surutud sõjas, lahinguväljal, kui ka diplomaatilisel ja rahvusvahelisel areenil. Arvestades kujunenud olukorda, võttes arvesse avalikke nõudmisi, on ilmne, et sisepoliitiliste segaduste vältimiseks on ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamine vältimatu," ütles Armeenia riigipea esmaspäeval avaldatud pöördumises.
Sargsjani sõnul on antud kontekstis ainsaks vastutustundlikuks lähenemiseks valitsuse ja võimupartei objektiivne hinnang oma potentsiaalile ning võimalikult kiire teekaardi esitamine, mille tulemusel on võimalik korraldada ennetähtaegsed üldvalimised.
"Selle ajani tuleb riigi juhtimine anda üle kõrge professionaalsusega rahvusliku leppimise valitsusele," lisas ta.
President rõhutas, et tema ettepanekud lähtuvad üldrahvalikest huvidest.
### Response:
Armeenia president soovib ennetähtaegseid parlamendivalimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump avaldas varem soovi tuua kõik sõjaväelased aasta lõpuks koju, kuid sellele olid vastu nii sõjaväejuhid kui tema diplomaatilised nõunikud.
Pentagon kavatseb vähendada ka Iraagis viibivate USA sõjaväelaste arvu rohkem kui 500 võrra 2500 inimeseni.
Otsused järgnevad Trumpi eelmisel nädalal tehtud ümberkorraldustele USA kaitseministeeriumis, kuhu ta määras oma toetajaid, kes jagavad presidendi frustratsiooni vägede jätkuva kohaloleku pärast Lähis-Idas.
Anonüümsust palunud ametniku sõnul teavitati nädalavahetusel relvajõudude juhtkonda vägede vähendamise plaanidest ja töös olevast presidendi täitevkorraldusest, kuid seda pole veel edastatud komandöridele kohapeal.
USA-l on praegu Afganistanis 4500-5000 sõjaväelast ja Iraagis üle 3000. | Trump annab eeldatavasti korralduse vägede vähendamiseks Afganistanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump avaldas varem soovi tuua kõik sõjaväelased aasta lõpuks koju, kuid sellele olid vastu nii sõjaväejuhid kui tema diplomaatilised nõunikud.
Pentagon kavatseb vähendada ka Iraagis viibivate USA sõjaväelaste arvu rohkem kui 500 võrra 2500 inimeseni.
Otsused järgnevad Trumpi eelmisel nädalal tehtud ümberkorraldustele USA kaitseministeeriumis, kuhu ta määras oma toetajaid, kes jagavad presidendi frustratsiooni vägede jätkuva kohaloleku pärast Lähis-Idas.
Anonüümsust palunud ametniku sõnul teavitati nädalavahetusel relvajõudude juhtkonda vägede vähendamise plaanidest ja töös olevast presidendi täitevkorraldusest, kuid seda pole veel edastatud komandöridele kohapeal.
USA-l on praegu Afganistanis 4500-5000 sõjaväelast ja Iraagis üle 3000.
### Response:
Trump annab eeldatavasti korralduse vägede vähendamiseks Afganistanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg ja tema Twitteri kolleeg Jack Dorsey osalevad senati õiguskomisjoni kuulamisel virtuaalselt.
Komisjoni teatel annavad mõlemad tegevjuhid tunnistusi vabatahtlikult.
Komisjoni esimees senaator Lindsey Graham kutsus istungi kokku, et arutada uudiste tsensuuri ja allasurumist ning seda, kuidas mõlemad platvormid tegutsesid 2020. aasta valimiste suhtes.
Grahami sõnul käsitleb komisjon mõlema sotsiaalmeediaplatvormi otsust piirata New York Posti artiklite levitamist. Ajaleht paljastas mõned nädalad enne valimisi demokraat Joe Bideni poja Hunter Bideni korruptiivsena näivad suhted Hiina ja Ukraina ettevõtetega.
President Donald Trump ja tema liitlased on väitnud, et monopoolsed sotsiaalmeediaplatvormid on alla surunud konservatiivide hääli.
Senati õiguskomisjoni istung järgneb 28. oktoobril teise komisjoni istungile, millel osalesid Zuckerberg, Dorsey ja Google'i tegevjuht Sundar Pichai. Selle käsitleti veebiteenuste õiguslikku puutumatust sisu suhtes, mida teised nende platvormidele postitavad. Ka siis kurtsid mitmed seadusandjad, et platvormid on muutunud erapoolikuteks kohtunikeks sisu suhtes ning suruvad ebaõiglaselt maha konservatiivide hääli. | Facebooki ja Twitteri juht astuvad taas kongressi ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg ja tema Twitteri kolleeg Jack Dorsey osalevad senati õiguskomisjoni kuulamisel virtuaalselt.
Komisjoni teatel annavad mõlemad tegevjuhid tunnistusi vabatahtlikult.
Komisjoni esimees senaator Lindsey Graham kutsus istungi kokku, et arutada uudiste tsensuuri ja allasurumist ning seda, kuidas mõlemad platvormid tegutsesid 2020. aasta valimiste suhtes.
Grahami sõnul käsitleb komisjon mõlema sotsiaalmeediaplatvormi otsust piirata New York Posti artiklite levitamist. Ajaleht paljastas mõned nädalad enne valimisi demokraat Joe Bideni poja Hunter Bideni korruptiivsena näivad suhted Hiina ja Ukraina ettevõtetega.
President Donald Trump ja tema liitlased on väitnud, et monopoolsed sotsiaalmeediaplatvormid on alla surunud konservatiivide hääli.
Senati õiguskomisjoni istung järgneb 28. oktoobril teise komisjoni istungile, millel osalesid Zuckerberg, Dorsey ja Google'i tegevjuht Sundar Pichai. Selle käsitleti veebiteenuste õiguslikku puutumatust sisu suhtes, mida teised nende platvormidele postitavad. Ka siis kurtsid mitmed seadusandjad, et platvormid on muutunud erapoolikuteks kohtunikeks sisu suhtes ning suruvad ebaõiglaselt maha konservatiivide hääli.
### Response:
Facebooki ja Twitteri juht astuvad taas kongressi ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mavericksi peadirektori Donnie Nelsoni sõnul on tiim võtnud eesmärgiks, et Porzingis saaks meeskonnaga liituda ning treeningutega alustada esimesest jaanuarist. NBA põhihooaeg algab 22. detsembril.
25-aastane lätlane vigastas parema jala põlve augusti keskel, play-off 'i avaringis Los Angeles Clippersi vastu. Oktoobris käis Porzingis ka lõikuslaual. 2018. aasta veebruaris rebestas ta vasaku jala põlvesidemeid ning pidi vahele jätma kogu selle ja ka järgmise hooaja, mistõttu ei taha Dallas liigseid riske võtta.
"Tahame olla kindlad, et ta on sajaprotsendiliselt valmis, enne kui ta väljakule saadame," rääkis Nelson esmaspäeval reporteritele. "Seega saab ta meiega liituda alles pärast hooaja algust. Jälgime väga hoolikalt, et ta naaseks õigel ajal. Me ei kavatse kiirustada ja mõtleme tema taastumisest pikaajalises perspektiivis."
Eelmisel hooajal käis Porzingis Dallase eest väljakul 57 põhihooaja kohtumises, kus viskas keskmiselt 20,4 punkti ja noppis 9,5 lauapalli. | Porzingis peab NBA hooaja alguse vahele jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mavericksi peadirektori Donnie Nelsoni sõnul on tiim võtnud eesmärgiks, et Porzingis saaks meeskonnaga liituda ning treeningutega alustada esimesest jaanuarist. NBA põhihooaeg algab 22. detsembril.
25-aastane lätlane vigastas parema jala põlve augusti keskel, play-off 'i avaringis Los Angeles Clippersi vastu. Oktoobris käis Porzingis ka lõikuslaual. 2018. aasta veebruaris rebestas ta vasaku jala põlvesidemeid ning pidi vahele jätma kogu selle ja ka järgmise hooaja, mistõttu ei taha Dallas liigseid riske võtta.
"Tahame olla kindlad, et ta on sajaprotsendiliselt valmis, enne kui ta väljakule saadame," rääkis Nelson esmaspäeval reporteritele. "Seega saab ta meiega liituda alles pärast hooaja algust. Jälgime väga hoolikalt, et ta naaseks õigel ajal. Me ei kavatse kiirustada ja mõtleme tema taastumisest pikaajalises perspektiivis."
Eelmisel hooajal käis Porzingis Dallase eest väljakul 57 põhihooaja kohtumises, kus viskas keskmiselt 20,4 punkti ja noppis 9,5 lauapalli.
### Response:
Porzingis peab NBA hooaja alguse vahele jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ründaja avas lauljanna pihta tule kui ta oli parasjagu fännidele autogramme jagamas ning võttis seejärel elu ka endalt, vahendas BBC.
Laulja suri saadud vigastustesse.
Politsei tulistamise põhjust leidnud ei ole. 26-aastane tule avanud Kevin James Loibl ei tundnud lauljannat isiklikult, küll aga võis tegu olla hullunud fänniga.
Loibl sõitis spetsiaalselt kuriteo sooritamiseks kontserdipaika ning kandis kaasas kahte püstolit ning nuga.
Politsei uurimise all on muuhulgas ka küsimus, kuidas oli võimalik turvakontrolliga kontserdipaika tulirelv toimetada.
Christina Grimmie tegi debüüdi 2011. aastal kui avaldas loo "Find me". Tema teine EP "Side A" ilmus selle aasta veebruaris. Christina oli Maroon 5 laulja Adam Levine plaadifirma Island Records artist.
Laulja osales talendisaates "The Voice" 2014. aastal, kus saavutas kolmanda koha. | Talendisaate "The Voice" staar Christina Grimmie mõrvati autogramme andes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ründaja avas lauljanna pihta tule kui ta oli parasjagu fännidele autogramme jagamas ning võttis seejärel elu ka endalt, vahendas BBC.
Laulja suri saadud vigastustesse.
Politsei tulistamise põhjust leidnud ei ole. 26-aastane tule avanud Kevin James Loibl ei tundnud lauljannat isiklikult, küll aga võis tegu olla hullunud fänniga.
Loibl sõitis spetsiaalselt kuriteo sooritamiseks kontserdipaika ning kandis kaasas kahte püstolit ning nuga.
Politsei uurimise all on muuhulgas ka küsimus, kuidas oli võimalik turvakontrolliga kontserdipaika tulirelv toimetada.
Christina Grimmie tegi debüüdi 2011. aastal kui avaldas loo "Find me". Tema teine EP "Side A" ilmus selle aasta veebruaris. Christina oli Maroon 5 laulja Adam Levine plaadifirma Island Records artist.
Laulja osales talendisaates "The Voice" 2014. aastal, kus saavutas kolmanda koha.
### Response:
Talendisaate "The Voice" staar Christina Grimmie mõrvati autogramme andes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli lahtine mäng ja ma arvan, et neil oli rohkem õnne," sõnas Kozak pressikonverentsil. "Ma arvan, et viik oleks olnud õiglasem tulemus."
"Tulemus ja avamängust kolme punkti saamine on neile suurepärane. See tõstab nende enesekindlust ja annab neile järgnevaks kaheks mänguks hea aluse," lõpetas Kozak. | Slovakkia peatreener: Wales ei väärinud võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli lahtine mäng ja ma arvan, et neil oli rohkem õnne," sõnas Kozak pressikonverentsil. "Ma arvan, et viik oleks olnud õiglasem tulemus."
"Tulemus ja avamängust kolme punkti saamine on neile suurepärane. See tõstab nende enesekindlust ja annab neile järgnevaks kaheks mänguks hea aluse," lõpetas Kozak.
### Response:
Slovakkia peatreener: Wales ei väärinud võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7. minut. Venemaa karistusalas saab löögile Adam Lallana, kelle soorituse tõrjub väravavaht Igor Akinfejev nurgalöögiks.
12. Nurgalöögi järel pääseb peaga löögile Chris Smalling (Inglismaa), kelle sooritus suundub siiski otse Akinfejevi suunas ja venelasel pole ohu likvideerimisega probleeme.
22. Lallana saab hea söödu Kyle Walkerilt, aga löök läheb tagumisest postist veidi mööda.
28. Harry Kane suudab palli Venemaa väravasse toimetada, paraku selgest suluseisust.
43. Danny Rose (Inglismaa) laseb karistusalasse ohtliku ja terava palli, aga ei Raheem Sterling ega Harry Kane jõua jaole.
55. Wayne Rooneyl on šanss karistuslöögist inglased juhtima viia, kuid pall kerib ristnurgast üle.
63. Fjoror Smolov (Venemaa) saab hea söödu ja põrutab peale. Pall ei lähe palju postist mööda.
70. Väga ohtlik rünnak Inglismaal! Rooney pääseb löögile ja Akinfejev tõrjub latti.
73. Inglismaa saab ohtlikust kohast karistuslöögi, mille realiseerib Eric Dier!
90+2. Venemaa kapten Vassili Berezutski edestab õhuduellis inglasi ja toimetab palli väravasse! Väravajoonel puudutas palli veel vahetusmees Deniss Glušakov. 1:1!
B-alagrupp, 11. juuni kell 22.00
Stade Vélodrome, Marseille
Inglismaa
1:1
Venemaa
73. Eric Dier
90+2. Vitali Berezutski
Kohtunik: Niccola Rizzoli (ITA)
Enne mängu:
Inglismaa koondis pole kunagi EM-finaalturniiril enda avamängu võitnud ja loodab sellele kurvale seeriale nüüd lõpu teha.
Viimati olid Inglismaa ja Venemaa vastamisi 2008. aasta EM-valiksarjas, kui Inglismaa lõpetas alagrupi Horvaatia ja Venemaa järel kolmandana ega pääsenud finaalturniirile. Valiksarjas saadi kodus Venemaast jagu 3:0, aga võõrsil kaotati 1:2.
Mängu eel on mõlema riigi fännid põhjustanud Marseille’is kõvasti pahandust, politsei on pidanud neid kahel õhtul järjest lahutama ja kasutama selleks ka pisargaasi. | Venemaa üleminutite värav võttis inglastelt kolm võidupunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7. minut. Venemaa karistusalas saab löögile Adam Lallana, kelle soorituse tõrjub väravavaht Igor Akinfejev nurgalöögiks.
12. Nurgalöögi järel pääseb peaga löögile Chris Smalling (Inglismaa), kelle sooritus suundub siiski otse Akinfejevi suunas ja venelasel pole ohu likvideerimisega probleeme.
22. Lallana saab hea söödu Kyle Walkerilt, aga löök läheb tagumisest postist veidi mööda.
28. Harry Kane suudab palli Venemaa väravasse toimetada, paraku selgest suluseisust.
43. Danny Rose (Inglismaa) laseb karistusalasse ohtliku ja terava palli, aga ei Raheem Sterling ega Harry Kane jõua jaole.
55. Wayne Rooneyl on šanss karistuslöögist inglased juhtima viia, kuid pall kerib ristnurgast üle.
63. Fjoror Smolov (Venemaa) saab hea söödu ja põrutab peale. Pall ei lähe palju postist mööda.
70. Väga ohtlik rünnak Inglismaal! Rooney pääseb löögile ja Akinfejev tõrjub latti.
73. Inglismaa saab ohtlikust kohast karistuslöögi, mille realiseerib Eric Dier!
90+2. Venemaa kapten Vassili Berezutski edestab õhuduellis inglasi ja toimetab palli väravasse! Väravajoonel puudutas palli veel vahetusmees Deniss Glušakov. 1:1!
B-alagrupp, 11. juuni kell 22.00
Stade Vélodrome, Marseille
Inglismaa
1:1
Venemaa
73. Eric Dier
90+2. Vitali Berezutski
Kohtunik: Niccola Rizzoli (ITA)
Enne mängu:
Inglismaa koondis pole kunagi EM-finaalturniiril enda avamängu võitnud ja loodab sellele kurvale seeriale nüüd lõpu teha.
Viimati olid Inglismaa ja Venemaa vastamisi 2008. aasta EM-valiksarjas, kui Inglismaa lõpetas alagrupi Horvaatia ja Venemaa järel kolmandana ega pääsenud finaalturniirile. Valiksarjas saadi kodus Venemaast jagu 3:0, aga võõrsil kaotati 1:2.
Mängu eel on mõlema riigi fännid põhjustanud Marseille’is kõvasti pahandust, politsei on pidanud neid kahel õhtul järjest lahutama ja kasutama selleks ka pisargaasi.
### Response:
Venemaa üleminutite värav võttis inglastelt kolm võidupunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti võitis avageimi 25:14, kuid kaotas seejärel teise geimi 24:26. Kolmandas geimis tuli Eesti suurest kaotusseisust välja ning võitis lõpuks 26:24, viimases geimis oli Eesti Hispaaniast 25:21 parem.
Eesti resultatiivseimana tõi Robert Täht 20 punkti. Oliver Venno ja Timo Tammemaa lisasid vastavalt 15 ning 11 silma.
Võrkpallikoondise jaoks oli ühtlasi tegemist rahvusmeeskonna taasiseseisvumisaja 300. kohtumisega. Enne tänast oli Eesti Hispaaniaga kohtunud varem neljal korral, kuid varem ei oldud neid võita suudetud. | Eesti võrkpallikoondis alistas endise Euroopa meistri Hispaania, Cretu eemaldati mängust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti võitis avageimi 25:14, kuid kaotas seejärel teise geimi 24:26. Kolmandas geimis tuli Eesti suurest kaotusseisust välja ning võitis lõpuks 26:24, viimases geimis oli Eesti Hispaaniast 25:21 parem.
Eesti resultatiivseimana tõi Robert Täht 20 punkti. Oliver Venno ja Timo Tammemaa lisasid vastavalt 15 ning 11 silma.
Võrkpallikoondise jaoks oli ühtlasi tegemist rahvusmeeskonna taasiseseisvumisaja 300. kohtumisega. Enne tänast oli Eesti Hispaaniaga kohtunud varem neljal korral, kuid varem ei oldud neid võita suudetud.
### Response:
Eesti võrkpallikoondis alistas endise Euroopa meistri Hispaania, Cretu eemaldati mängust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korrakaitsjate andmetel oli veomasina kabiinis õnnetushetkel juht ja viis last.
Õnnetus juhtus kella nelja ajal õhtul Lapimaa läänis asuvas Kolaris.
Politsei informatsiooni kohaselt hakkas järelhaagis maanteel võnklema ja paiskus ümber, mille peale veomasin sõitis maantee vastaspoolel kraavi ja vajus külili.
Mõlemad lapsed surid sündmuskohal. Kolm vigastatud last toimetati kopteriga Oulu haiglasse. Esialgu pole nende vigastuste kohta midagi täpsemat teada.
Võimuesindajad selgitavad, kelle nimele veomasin on registreeritud ja mitu inimest selle kabiinis tohib sõidu ajal viibida.
"See ju nõuab istmeid ja turvavöid. See sõltub veomasinast, kui palju selles tohib inimesi sõita, " ütles Oulu vanemkonstaabel Janne Törmänen.
Liiklus oli õnnetuskohal mitmeid tunde suletud. | Soomes sai liiklusõnnetuses surma kaks ja viga kolm last | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korrakaitsjate andmetel oli veomasina kabiinis õnnetushetkel juht ja viis last.
Õnnetus juhtus kella nelja ajal õhtul Lapimaa läänis asuvas Kolaris.
Politsei informatsiooni kohaselt hakkas järelhaagis maanteel võnklema ja paiskus ümber, mille peale veomasin sõitis maantee vastaspoolel kraavi ja vajus külili.
Mõlemad lapsed surid sündmuskohal. Kolm vigastatud last toimetati kopteriga Oulu haiglasse. Esialgu pole nende vigastuste kohta midagi täpsemat teada.
Võimuesindajad selgitavad, kelle nimele veomasin on registreeritud ja mitu inimest selle kabiinis tohib sõidu ajal viibida.
"See ju nõuab istmeid ja turvavöid. See sõltub veomasinast, kui palju selles tohib inimesi sõita, " ütles Oulu vanemkonstaabel Janne Törmänen.
Liiklus oli õnnetuskohal mitmeid tunde suletud.
### Response:
Soomes sai liiklusõnnetuses surma kaks ja viga kolm last |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me otsime seda endiselt," ütles armee logistikaosakonna pressiesindaja nädalalehes Welt am Sonntag ilmunud infot kinnitades.
Saksa sõdurid lahkusid 28. mail Berliinist Bamakosse Air France'i reisilennul, mis tegi peatuse Pariisis.
Pariisis sõdurite teenistusrelvad ja laskemoon registreeriti ja pandi hoiule. Kui lennuk Bamakosse jõudis, selgus, et 880 laskemoonaühikut sisaldanud kast on kadunud.
Saksa sõjavägi on esitanud Berliini politseile juhtumiga seoses kaebuse.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles AFP-le, et juhtunus "on süüdi lennufirma".
Saksamaa osaleb ÜRO Mali rahuvalvemissioonis (MINUSMA) ning 200 sõduriga ka Mali sõdureid koolitaval Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM. | Air France'i lennul läks kaduma Malisse teel olnud Saksa relvalast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me otsime seda endiselt," ütles armee logistikaosakonna pressiesindaja nädalalehes Welt am Sonntag ilmunud infot kinnitades.
Saksa sõdurid lahkusid 28. mail Berliinist Bamakosse Air France'i reisilennul, mis tegi peatuse Pariisis.
Pariisis sõdurite teenistusrelvad ja laskemoon registreeriti ja pandi hoiule. Kui lennuk Bamakosse jõudis, selgus, et 880 laskemoonaühikut sisaldanud kast on kadunud.
Saksa sõjavägi on esitanud Berliini politseile juhtumiga seoses kaebuse.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles AFP-le, et juhtunus "on süüdi lennufirma".
Saksamaa osaleb ÜRO Mali rahuvalvemissioonis (MINUSMA) ning 200 sõduriga ka Mali sõdureid koolitaval Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM.
### Response:
Air France'i lennul läks kaduma Malisse teel olnud Saksa relvalast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zawahiri vandus Talibani uuele juhile toetust 14 minuti pikkuses audioläkituses, teatas USA-s tegutsev SITE.
"Me vannume teile ustavust džihaadis, et vabastada iga toll moslemite maast, mida vallutatakse ja varastatakse, Kashgarist al-Andalusini, Kaukaasiast Somaalia ja Kesk-Aafrikani, Kashmirist Jeruusalemmani, Filipiinidelt Kabulini ja Buhhaarast ja Samarkandist," tsiteeris SITE Zawahirit.
Ta nimetas Talibani uut juhti "uskujate emiiriks" ja islamikalifaadi seaduslikuks juhiks. "Allah on õnnistanud sind esimese seadusliku emiraadi rajamisega pärast Osmani kalifaati ja maailmas, kus pole ühtegi teist legitsiimset kalifaati," lausus Zawahiri.
Helisalvestis sisaldas fotosid Al-Qaeda rajajast Osama bin Ladenist.
Zawahiri on jõuliselt vastu äärmusrühmitusele Islamiriik (IS), mis kuulutas 2014. aastal Iraagis ja Süürias vallutatud aladel välja kalifaadi. Rühmituse juht Abu Bakr al-Baghdadi kuulutas end kaliifiks katsena taastada valitsemissüsteem, mis varises Osmani impeeriumi lagunemisega kokku umbes 100 aastat tagasi.
Talibani eelmine juht Akhtar Mansour hukkus 21. mail USA droonirünnakus Pakistani Belutšistani provintsis pärast naasmist Iraanist.
Taliban määras pärast Mansouri surma ametlikku kinnitamist Akhundzada kiiresti liikumise uueks juhiks. Seejärel on Taliban hoogustanud rünnakuid Afganistanis.
Mansouri tapnud droonirünnak oli esimene, mille Ühendriigid on Afganistani Talibani kõrgete juhtide vastu Pakistani territooriumil korraldanud.
Mansour jõudis olla Talibani eesotsas vaid üheksa kuud pärast liikumise pikaajalise liidri mulla Mohammad Omari surma avalikustamist eelmisel suvel. | SITE: Al-Qaeda liider vandus Talibani uuele juhile ustavust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zawahiri vandus Talibani uuele juhile toetust 14 minuti pikkuses audioläkituses, teatas USA-s tegutsev SITE.
"Me vannume teile ustavust džihaadis, et vabastada iga toll moslemite maast, mida vallutatakse ja varastatakse, Kashgarist al-Andalusini, Kaukaasiast Somaalia ja Kesk-Aafrikani, Kashmirist Jeruusalemmani, Filipiinidelt Kabulini ja Buhhaarast ja Samarkandist," tsiteeris SITE Zawahirit.
Ta nimetas Talibani uut juhti "uskujate emiiriks" ja islamikalifaadi seaduslikuks juhiks. "Allah on õnnistanud sind esimese seadusliku emiraadi rajamisega pärast Osmani kalifaati ja maailmas, kus pole ühtegi teist legitsiimset kalifaati," lausus Zawahiri.
Helisalvestis sisaldas fotosid Al-Qaeda rajajast Osama bin Ladenist.
Zawahiri on jõuliselt vastu äärmusrühmitusele Islamiriik (IS), mis kuulutas 2014. aastal Iraagis ja Süürias vallutatud aladel välja kalifaadi. Rühmituse juht Abu Bakr al-Baghdadi kuulutas end kaliifiks katsena taastada valitsemissüsteem, mis varises Osmani impeeriumi lagunemisega kokku umbes 100 aastat tagasi.
Talibani eelmine juht Akhtar Mansour hukkus 21. mail USA droonirünnakus Pakistani Belutšistani provintsis pärast naasmist Iraanist.
Taliban määras pärast Mansouri surma ametlikku kinnitamist Akhundzada kiiresti liikumise uueks juhiks. Seejärel on Taliban hoogustanud rünnakuid Afganistanis.
Mansouri tapnud droonirünnak oli esimene, mille Ühendriigid on Afganistani Talibani kõrgete juhtide vastu Pakistani territooriumil korraldanud.
Mansour jõudis olla Talibani eesotsas vaid üheksa kuud pärast liikumise pikaajalise liidri mulla Mohammad Omari surma avalikustamist eelmisel suvel.
### Response:
SITE: Al-Qaeda liider vandus Talibani uuele juhile ustavust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandana stardib Kanadas Ferrari piloot Sebastian Vettel (1.12,990), tema kõrvalt Red Bulli rooli keerav Daniel Ricciardo (1.13,116).
Neile järgnevad Max Verstappen (Red Bull), Kimi Räikkonen (Ferrari) ning Williamsi piloodid Valtteri Bottas ja Felipe Massa. | Hamilton hõivas Kanadas meeskonnakaaslase ees parima stardikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandana stardib Kanadas Ferrari piloot Sebastian Vettel (1.12,990), tema kõrvalt Red Bulli rooli keerav Daniel Ricciardo (1.13,116).
Neile järgnevad Max Verstappen (Red Bull), Kimi Räikkonen (Ferrari) ning Williamsi piloodid Valtteri Bottas ja Felipe Massa.
### Response:
Hamilton hõivas Kanadas meeskonnakaaslase ees parima stardikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalipääsu kindlustasid ka teiseks tulnud Läti võistkond ning kolmandana Oliver Metsalu, Erik Lutsu, Joonas Vaino ja Risto Puuri võistkond Viru Laen.
Harrastajate sarjast võttis mängudest osa ka Eesti parim käsipallur Mait Patrail, kes pidi kolmanda koha mängus tunnistama KK Hito võistkonna paremust.
"Nii keerulisi võistlustingimusi, kus lisaks vihmale heidutasid mängijaid ka tuul ning 10-11 kraadine ilm, ei ole olnud aastaid," rääkis võistluste korraldaja Reigo Kimmel. Siiski said pea 300 korvpallurit 74 võistkonnast Rakveres mängud peetud ning võitjad selgusid kokku kümnes võistlusklassis. | Endine Rakvere Tarva mängija vedas Läti tänavakorvpalli tiimi Rakveres võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalipääsu kindlustasid ka teiseks tulnud Läti võistkond ning kolmandana Oliver Metsalu, Erik Lutsu, Joonas Vaino ja Risto Puuri võistkond Viru Laen.
Harrastajate sarjast võttis mängudest osa ka Eesti parim käsipallur Mait Patrail, kes pidi kolmanda koha mängus tunnistama KK Hito võistkonna paremust.
"Nii keerulisi võistlustingimusi, kus lisaks vihmale heidutasid mängijaid ka tuul ning 10-11 kraadine ilm, ei ole olnud aastaid," rääkis võistluste korraldaja Reigo Kimmel. Siiski said pea 300 korvpallurit 74 võistkonnast Rakveres mängud peetud ning võitjad selgusid kokku kümnes võistlusklassis.
### Response:
Endine Rakvere Tarva mängija vedas Läti tänavakorvpalli tiimi Rakveres võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 3. minut. Mängu esimese ohtliku olukorra korraldab Marek Hamšik (Slovakkia), kes purjetab mööda mitmest Walesi mehest ja saadab palli ka väravavaht Danny Wardist mööda, kuid kaitsja Ben Davies päästab omad hullemast.
10. Maailma kalleim jalgpallur Gareth Bale avab karistuslöögist skoori! Slovakkia väravavaht hakkab esmalt justkui vasakule liikuma, aga Bale'i saadetud pall möödub temast paremalt ja seis on 1:0 Walesile!
27. Taas ärev hetk Slovakkia leeris. Nende tähtmängija Marek Hamšik lebab väljakul kuni kohtunik katkestab mängu, kuid suudab siiski matši jätkata.
45. Hästi vabaneb Slovakkia keskkaitsja Martin Škrtel, kuid Hamšiki tsenderdus jääb talle pisut kõrgeks.
57. Bale taas aktsioonis. Paremalt äärelt tuleb tsenderdus ja väravavaht Matus Kozacik suudab tema pealöögi tõrjuda.
61. Slovakkia vahetab väljakule 21-aastase tulevikulootuse Ondrej Duda, kes skoorib vaid mõni hetk hiljem! Resultatiivse söödu annab paremalt äärelt hästi läbi tulnud Robert Mak.
73. Walesi vahetusmees Hal Robson-Kanu annab äärelt tsenderduse kastis vabaks unustatud Aaron Ramsey'le, aga Londoni Arsenali pealöök vuhiseb kindlalt üle põiklati.
81. Aaron Ramsey leiab karistusalas vahetusmees Hal Robson-Kanu, kes saadab ühe puutega palli Slovakkia väravasse! 2:1 Walesile!
86. Järjekordne vahetusmees aktsioonis, kui Adam Nemeci (Slovakkia) pealöök tabab posti.
B-alagrupp, 11. juuni kell 19.00
Nouveau Stade de Bordeaux, Bordeaux
Wales
2:1
Slovakkia
10. Gareth Bale
81. Hal Robson-Kanu
61. Ondrej Duda
Kohtunik: Svein Oddvar Moen (NOR)
Enne mängu:
Viimati olid Euroopa meistrivõistlustel kaks debütanti alagrupi esimeses mängus vastamisi 1996. aastal ehk 20 aastat tagasi, kui mängisid Türgi ja Horvaatia. Tšehhoslovakkia on küll varasemalt saanud EM-il lahel korral kolmanda koha ning 1976. aastal ka võideti, kuid Slovakkia jõudis iseseisva riigina esimest korda EM-ile.
Varasemalt on Wales ja Slovakkia omavahel mänginud vaid 2008. aasta EM-valiksarjas. Wales kaotas toona koduväljakul 1:5, võõrustajate ainsa värava lõi Gareth Bale, kellest sai 17 aasta ja 11 päeva vanuselt Walesi koondise läbi aegade noorim väravalööja. Korduskohtumises jäi Wales omakorda 5:2 peale. | Wales alistas finaalturniiri debütantide heitluses Slovakkia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
3. minut. Mängu esimese ohtliku olukorra korraldab Marek Hamšik (Slovakkia), kes purjetab mööda mitmest Walesi mehest ja saadab palli ka väravavaht Danny Wardist mööda, kuid kaitsja Ben Davies päästab omad hullemast.
10. Maailma kalleim jalgpallur Gareth Bale avab karistuslöögist skoori! Slovakkia väravavaht hakkab esmalt justkui vasakule liikuma, aga Bale'i saadetud pall möödub temast paremalt ja seis on 1:0 Walesile!
27. Taas ärev hetk Slovakkia leeris. Nende tähtmängija Marek Hamšik lebab väljakul kuni kohtunik katkestab mängu, kuid suudab siiski matši jätkata.
45. Hästi vabaneb Slovakkia keskkaitsja Martin Škrtel, kuid Hamšiki tsenderdus jääb talle pisut kõrgeks.
57. Bale taas aktsioonis. Paremalt äärelt tuleb tsenderdus ja väravavaht Matus Kozacik suudab tema pealöögi tõrjuda.
61. Slovakkia vahetab väljakule 21-aastase tulevikulootuse Ondrej Duda, kes skoorib vaid mõni hetk hiljem! Resultatiivse söödu annab paremalt äärelt hästi läbi tulnud Robert Mak.
73. Walesi vahetusmees Hal Robson-Kanu annab äärelt tsenderduse kastis vabaks unustatud Aaron Ramsey'le, aga Londoni Arsenali pealöök vuhiseb kindlalt üle põiklati.
81. Aaron Ramsey leiab karistusalas vahetusmees Hal Robson-Kanu, kes saadab ühe puutega palli Slovakkia väravasse! 2:1 Walesile!
86. Järjekordne vahetusmees aktsioonis, kui Adam Nemeci (Slovakkia) pealöök tabab posti.
B-alagrupp, 11. juuni kell 19.00
Nouveau Stade de Bordeaux, Bordeaux
Wales
2:1
Slovakkia
10. Gareth Bale
81. Hal Robson-Kanu
61. Ondrej Duda
Kohtunik: Svein Oddvar Moen (NOR)
Enne mängu:
Viimati olid Euroopa meistrivõistlustel kaks debütanti alagrupi esimeses mängus vastamisi 1996. aastal ehk 20 aastat tagasi, kui mängisid Türgi ja Horvaatia. Tšehhoslovakkia on küll varasemalt saanud EM-il lahel korral kolmanda koha ning 1976. aastal ka võideti, kuid Slovakkia jõudis iseseisva riigina esimest korda EM-ile.
Varasemalt on Wales ja Slovakkia omavahel mänginud vaid 2008. aasta EM-valiksarjas. Wales kaotas toona koduväljakul 1:5, võõrustajate ainsa värava lõi Gareth Bale, kellest sai 17 aasta ja 11 päeva vanuselt Walesi koondise läbi aegade noorim väravalööja. Korduskohtumises jäi Wales omakorda 5:2 peale.
### Response:
Wales alistas finaalturniiri debütantide heitluses Slovakkia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saartsi hinnagul saatis Repsi volikogus edu, sest ta teatas oma kandideerimisest varakult ning see võimaldas tema toetajatel erakonnas häälte kokkusaamiseks tööd teha, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Savisaar teatas kandideerimisest aga alles hiljuti ja seetõttu jäädi eeltööga hiljaks.
Saartsi hinnagul arvasid Savisaare toetajad ilmselt, et Reps ei ole tõsine konkurent ning Savisaar saab erakonna autoriteedina hääled nagunii kokku.
"Mida need valimised näitasid, on see, et Savisaare mõjukus ja haare erakonnas on tugevalt vähenenenud. See, et erakond näitab nii kauaaegsele esimehele ja niivõrd autoriteetsele kujule erakonnas punast tuld, on minu meelest väga mõtlemapanev signaal nii temale kui ta toetajatele. Ükskõik, mida nüüd Savisaare leer ka räägiks pärast neid valimisi, see on ikkagi kibe kaotus, siin pole midagi muud öelda. See peaks tõsiselt panema mõtlema ka seda, mis saab tulevikus erakonnast, kuivõrd tugev on ikkagi erakonna esimehe autoriteet ja mõjukus erakonnas," selgitas Saarts. | Saarts: Repsi saamine Keskerakonna presidendikandidaadiks oli paljudele üllatus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saartsi hinnagul saatis Repsi volikogus edu, sest ta teatas oma kandideerimisest varakult ning see võimaldas tema toetajatel erakonnas häälte kokkusaamiseks tööd teha, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Savisaar teatas kandideerimisest aga alles hiljuti ja seetõttu jäädi eeltööga hiljaks.
Saartsi hinnagul arvasid Savisaare toetajad ilmselt, et Reps ei ole tõsine konkurent ning Savisaar saab erakonna autoriteedina hääled nagunii kokku.
"Mida need valimised näitasid, on see, et Savisaare mõjukus ja haare erakonnas on tugevalt vähenenenud. See, et erakond näitab nii kauaaegsele esimehele ja niivõrd autoriteetsele kujule erakonnas punast tuld, on minu meelest väga mõtlemapanev signaal nii temale kui ta toetajatele. Ükskõik, mida nüüd Savisaare leer ka räägiks pärast neid valimisi, see on ikkagi kibe kaotus, siin pole midagi muud öelda. See peaks tõsiselt panema mõtlema ka seda, mis saab tulevikus erakonnast, kuivõrd tugev on ikkagi erakonna esimehe autoriteet ja mõjukus erakonnas," selgitas Saarts.
### Response:
Saarts: Repsi saamine Keskerakonna presidendikandidaadiks oli paljudele üllatus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10. katse (22,20 km): Kiireima aja sõitis välja Kevin Abbring (Hyundai), Tänak kaotas talle kolme sekundiga, jagades Thierry Neuville’iga (Hyundai) kolmandat kohta. Hollandlane Abbring pole kunagi varem WRC rallil katsevõitu saanud.
„Olen päris rahul,” kommenteeris Tänak ralliraadiole. „Kaotasin lõpus palju aega, sest rehvid hakkasid pehmeks muutuma, aga olen katsega rahul.”
Üldarvestuses tõusis Tänak seitsmendaks, kaotades liidrikohal jätkavale Neuville’ile endiselt 2.35,6.
11. katse (22,39): Tänak sõidab välja parima aja! 1,3 sekundiga kaotab talle Jari-Matti Latvala ja 1,5 sekundiga Eric Camilli. Kokkuvõttes on Tänak jätkuvalt seitmes.
„See on alati olnud tore katse,” kommenteeris Tänak ralliraadios.
12. katse (44,26 km): Tänak kaotas katsevõidu võtnud Mads Östbergile 11,1 sekundiga. „Väga raske oli, aga suutsime lõpuni sõita,” kommenteeris Tänak ralliraadiole. „Tunnen, et meil on veel palju ära teha, sellises positsioonis peaksime katseid võitma.”
Üldarvestuses on Tänak jätkuvalt seitsmes, kaotades Neuville’ile 2.34,6. Neuville liidrikohta ohustab Latvala, kes on jõudnud vaid 2,9 sekundi kaugusele.
13. katse (22,20 km): Tänakul purunes katse käigus esimene vasak rehv, mistõttu kogunes katse võitnud Neuville'ile kaotust 1.00,1.
"See lõhkes lihtsalt sirge peal. Mul oli õnne," kommenteeris Tänak juhtumit ralliraadiole.
Rallit juhib jätkuvalt Neuville, Tänak jätkab seitsmendal kohal, kuid kaotab belglasele juba 3.34,7.
14. katse (22,39 km): Katse võitis Latvala, Neuville kohe tema kannul. Tänak kaotas soomlasele 20,3 sekundit ning sai seitsmenda koha.
Andreas Mikkelsen sõitis kivile otsa ning ei naase laupäeval rajale, mistõttu tõusis Tänak üldarvestuses kuuendaks.
15. katse (44,26 km): Seitsmenda aja välja sõitnud Tänak kaotas päeva viimase katse võitnud Neuville'ile 56,4 sekundiga.
"See kiiruskatse oli meie jaoks liiga pikk," sõnas Tänak ralliraadiole. "Viimased 15 kilomeetrit läbisime väga aeglaselt. Homsed lühikesed katsed peaks meile märksa rohkem sobima."
Laupäevase võistluspäeva lõpetas üldarvestuse liidrina Thierry Neuville, Ott Tänak tõusis tänu Mads Östbergi katkestamisele kuuendaks, kaotades Neuville'ile 4.50,6.
Homme sõidetakse Sardiinia MM-rallil viimased neli kiiruskatset.
Tulemused (15/19):
1. Thierry Neuville Hyundai 2:38.48,1
2. Jari-Matti Latvala VW + 16,1
3. Sebastien Ogier VW + 1.15,0
4. Dani Sordo Hyundai + 2.19,2
5. Ott Tänak Ford + 3.54,2
6. Henning Solberg Ford + 5.32,4 | Tänak lõpetas Sardiinia MM-ralli eelviimase päeva viiendal kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10. katse (22,20 km): Kiireima aja sõitis välja Kevin Abbring (Hyundai), Tänak kaotas talle kolme sekundiga, jagades Thierry Neuville’iga (Hyundai) kolmandat kohta. Hollandlane Abbring pole kunagi varem WRC rallil katsevõitu saanud.
„Olen päris rahul,” kommenteeris Tänak ralliraadiole. „Kaotasin lõpus palju aega, sest rehvid hakkasid pehmeks muutuma, aga olen katsega rahul.”
Üldarvestuses tõusis Tänak seitsmendaks, kaotades liidrikohal jätkavale Neuville’ile endiselt 2.35,6.
11. katse (22,39): Tänak sõidab välja parima aja! 1,3 sekundiga kaotab talle Jari-Matti Latvala ja 1,5 sekundiga Eric Camilli. Kokkuvõttes on Tänak jätkuvalt seitmes.
„See on alati olnud tore katse,” kommenteeris Tänak ralliraadios.
12. katse (44,26 km): Tänak kaotas katsevõidu võtnud Mads Östbergile 11,1 sekundiga. „Väga raske oli, aga suutsime lõpuni sõita,” kommenteeris Tänak ralliraadiole. „Tunnen, et meil on veel palju ära teha, sellises positsioonis peaksime katseid võitma.”
Üldarvestuses on Tänak jätkuvalt seitsmes, kaotades Neuville’ile 2.34,6. Neuville liidrikohta ohustab Latvala, kes on jõudnud vaid 2,9 sekundi kaugusele.
13. katse (22,20 km): Tänakul purunes katse käigus esimene vasak rehv, mistõttu kogunes katse võitnud Neuville'ile kaotust 1.00,1.
"See lõhkes lihtsalt sirge peal. Mul oli õnne," kommenteeris Tänak juhtumit ralliraadiole.
Rallit juhib jätkuvalt Neuville, Tänak jätkab seitsmendal kohal, kuid kaotab belglasele juba 3.34,7.
14. katse (22,39 km): Katse võitis Latvala, Neuville kohe tema kannul. Tänak kaotas soomlasele 20,3 sekundit ning sai seitsmenda koha.
Andreas Mikkelsen sõitis kivile otsa ning ei naase laupäeval rajale, mistõttu tõusis Tänak üldarvestuses kuuendaks.
15. katse (44,26 km): Seitsmenda aja välja sõitnud Tänak kaotas päeva viimase katse võitnud Neuville'ile 56,4 sekundiga.
"See kiiruskatse oli meie jaoks liiga pikk," sõnas Tänak ralliraadiole. "Viimased 15 kilomeetrit läbisime väga aeglaselt. Homsed lühikesed katsed peaks meile märksa rohkem sobima."
Laupäevase võistluspäeva lõpetas üldarvestuse liidrina Thierry Neuville, Ott Tänak tõusis tänu Mads Östbergi katkestamisele kuuendaks, kaotades Neuville'ile 4.50,6.
Homme sõidetakse Sardiinia MM-rallil viimased neli kiiruskatset.
Tulemused (15/19):
1. Thierry Neuville Hyundai 2:38.48,1
2. Jari-Matti Latvala VW + 16,1
3. Sebastien Ogier VW + 1.15,0
4. Dani Sordo Hyundai + 2.19,2
5. Ott Tänak Ford + 3.54,2
6. Henning Solberg Ford + 5.32,4
### Response:
Tänak lõpetas Sardiinia MM-ralli eelviimase päeva viiendal kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis mängisid maailma edetabelis 84. kohal asuvad Kuuba ja Rüütel Venemaa paari Jekaterina Bolotova ja Anastasia Semenova vastu. Bolotova ja Semenova mängivad koos esimesi võistlusi ning seetõttu neil edetabelikoht puudub, kuid eelmise paarilisega jõudis Bolotova maailma edetabelis 21. kohale. Venelannad mängisid mõlemas geimis otsustavaid punkte natuke kindlamalt ja said 21:17, 21:19 võidu.
Meeste paarismängus läksid Eesti meistrid Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner poolfinaalis vastamisi Poola paari Lukasz Moreni ja Wojciech Szkludarczykiga. Poola sulgpallurid on hetkel maailma edetabelis 80. koha piirimail, kuid paar aastat tagasi kuulusid ka parima kolmekümne hulka. Maailma edetabelis 144. kohal paiknevad Kaljurand ja Käsner täna Morenile ja Szkludarczykile vastu ei saanud ning pidid vastu võtma kaotuse 15:21, 8:21.
Üksikmängus jäi Eesti sulgpallurite parimaks tulemuseks Getter Saare veerandfinaalikoht. Kaheksandikfinaalis kolmes geimis kaasmaalanna Kati-Kreet Marrani alistanud Saar kohtus kaheksa parima seas venelanna Jelena Komendorvskajaga, kes võitis 27:25, 21:11. | Eesti paarismängijad said sulgpalli Euroopa karikaetapil kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis mängisid maailma edetabelis 84. kohal asuvad Kuuba ja Rüütel Venemaa paari Jekaterina Bolotova ja Anastasia Semenova vastu. Bolotova ja Semenova mängivad koos esimesi võistlusi ning seetõttu neil edetabelikoht puudub, kuid eelmise paarilisega jõudis Bolotova maailma edetabelis 21. kohale. Venelannad mängisid mõlemas geimis otsustavaid punkte natuke kindlamalt ja said 21:17, 21:19 võidu.
Meeste paarismängus läksid Eesti meistrid Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner poolfinaalis vastamisi Poola paari Lukasz Moreni ja Wojciech Szkludarczykiga. Poola sulgpallurid on hetkel maailma edetabelis 80. koha piirimail, kuid paar aastat tagasi kuulusid ka parima kolmekümne hulka. Maailma edetabelis 144. kohal paiknevad Kaljurand ja Käsner täna Morenile ja Szkludarczykile vastu ei saanud ning pidid vastu võtma kaotuse 15:21, 8:21.
Üksikmängus jäi Eesti sulgpallurite parimaks tulemuseks Getter Saare veerandfinaalikoht. Kaheksandikfinaalis kolmes geimis kaasmaalanna Kati-Kreet Marrani alistanud Saar kohtus kaheksa parima seas venelanna Jelena Komendorvskajaga, kes võitis 27:25, 21:11.
### Response:
Eesti paarismängijad said sulgpalli Euroopa karikaetapil kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raadiojaama andmeil pärines peamise tõendina kasutatud kajalokaatori signaal Rootsi enda laevalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Rootsi kaitsejõud said teate võõra allveelaeva tegutsemisest Stockholmi saarestikus 2014. aasta 17. oktoobril. Järgnes nädal aega kestnud operatsioon allveelaeva tabamiseks, kus osalesid sõjalaevad ja kopterid.
Operatsioon läks maksma ligi 2 miljonit eurot. | Meedia: teated võõrast allveelaevast Rootsi rannavetes on kahtlased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raadiojaama andmeil pärines peamise tõendina kasutatud kajalokaatori signaal Rootsi enda laevalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Rootsi kaitsejõud said teate võõra allveelaeva tegutsemisest Stockholmi saarestikus 2014. aasta 17. oktoobril. Järgnes nädal aega kestnud operatsioon allveelaeva tabamiseks, kus osalesid sõjalaevad ja kopterid.
Operatsioon läks maksma ligi 2 miljonit eurot.
### Response:
Meedia: teated võõrast allveelaevast Rootsi rannavetes on kahtlased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teine võistluspäev:
110 m tõkkejooks
Pahapill jooksis seitsmenda aja, saades kirja 14,89. Alavõidu võttis tšehh Marek Lukaš ajaga 14,27.
Kuue ala järel on Pahapill 15 võistleja seas jätkuvalt kümnes, olles kogunud 4740 punkti. Võistluse liider on britt John Lane 5029 punktiga, teine on argentiinlane Roman Gastaldi 4891 punktiga ja kolmas Lukaš 4889 punktiga.
Kettaheide
Alavõidu võttis tšehh Jan Doležal 48.52-ga, Pahapill heitis parimal katsel 47.08, mis oli päeva teine tulemus.
Doležal tõusis 5687 punktiga ka kümnevõistluse liidriks, Lane kaotab talle 42 punktiga ja Gastaldi 60 punktiga. Pahapill tõusis kaheksandaks, olles kogunud 5550 punkti.
Teivashüpe
Pahapill ületas kõrguse 4.80, mis andis talle 4.90 ületanud ning alavõidu võtnud briti Benjamin Gregory järel teise koha.
Kaheksa ala järel on Pahapillil koos 6399 punkti, mis annab talle kolmanda koha. Võistluse juhina jätkab Doležal, kes on kogunud 6477 punkti. Teisel kohal oleval Lane'il on koos 6464 punkti.
Odavise
Pahapill viskas parimal katsel 61.18, mis andis talle neljanda koha. Alavõidu võttis tšehh Marek Lukaš 68.96-ga.
Enne viimast ala on Pahapillil koos 7155 punkti, mis tähendab, et EM-norm on jätkuvalt käeulatuses.
1500 meetri jooks
Mikk Pahapill jooksis välja aja 4.43,45, mis tähendab, et tema lõpptulemuseks Kladnos jääb 7814 punkti - EM-normi täitis Pahapill 14 punktiga.
Kolmanda koha saanud Pahapilli edestasid norralane Lars Rise (7925 punkti) ning tšehh Marek Lukaš (7903 punkti).
****
Esimene võistluspäev:
100 m
Pahapill alustas 11,37-ga, millega võttis 15 võistleja konkurentsis sisse 14. positsiooni. Kiireimad olid brasiillane Kerinde De Souza (10,84), britt John Lane (10,86) ja norralane Martin Roe (10,90).
Isiklikku rekordit (8398 punkti; 2011) püstitades alustas Pahapill sel alal 11,08-ga. Tema saja meetri tippmark on 11,01.
Kaugushüpe
Pahapill sai oma parimal katsel kirja tulemuse 7.04. Alavõidu võttis norralane Martin Roe, kes hüppas 7.17, teise koha sai 7.14 hüpanud britt John Lane.
Kaugushüppe järel juhib võistlust John Lane 1739 punktiga, norralasel Martin Roel on koos 1737 punkti. Mikk Pahapillil on koos 1603 punkti, mis annab talle 12. koha.
Kuulitõuge
Eesti kümnevõistleja tõukas kuuli 15.14 ning sai sellega kolmanda koha. Alavõidu võttis 16.02 tõuganud norralane Lars Rise, Martin Roe tõukas Pahapillist kuus sentimeetrit enam.
Kolmanda ala järel on Pahapill 2401 punktiga viiendal kohal. Võistlust juhib Martin Roe 2539 punktiga, John Lane jätkab teisel kohal 2466 punktiga.
Kõrgushüpe
Pahapill ei suutnud enamat, kui 1.95 ning seega läheb tal OM-normi täitmine Tšehhis väga keeruliseks. Alavõidu võttis ungarlane Viktor Fajoyomi, kes ületas 2.10.
Enne päeva viimast ala on Pahapillil koos 3159 punkti, millega ta jätkab võistlust viiendal kohal. Võistlust tõusis juhtima norralane Lars Rise, kellel on koos 3274 punkti.
400 meetri jooks
52,15 jooksnud Pahapill jäi tulemusega 15 kümnevõistleja seas viimaseks, alavõidu võttis pea poolesekundilise ülekaaluga John Lane (48,66).
Esimese päeva järel on Mikk Pahapill 3877 punktiga 10. kohal. Homset võistluspäeva alustab liidrina 4128 punkti kogunud John Lane.
Viimati Talence'is kümnevõistluse läbinud Pahapill kaotab toona teenitud 8077 punkti graafikule avapäeva järel 140 punktiga. | Pahapill sai Kladnos kolmanda koha ning täitis EM-normi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teine võistluspäev:
110 m tõkkejooks
Pahapill jooksis seitsmenda aja, saades kirja 14,89. Alavõidu võttis tšehh Marek Lukaš ajaga 14,27.
Kuue ala järel on Pahapill 15 võistleja seas jätkuvalt kümnes, olles kogunud 4740 punkti. Võistluse liider on britt John Lane 5029 punktiga, teine on argentiinlane Roman Gastaldi 4891 punktiga ja kolmas Lukaš 4889 punktiga.
Kettaheide
Alavõidu võttis tšehh Jan Doležal 48.52-ga, Pahapill heitis parimal katsel 47.08, mis oli päeva teine tulemus.
Doležal tõusis 5687 punktiga ka kümnevõistluse liidriks, Lane kaotab talle 42 punktiga ja Gastaldi 60 punktiga. Pahapill tõusis kaheksandaks, olles kogunud 5550 punkti.
Teivashüpe
Pahapill ületas kõrguse 4.80, mis andis talle 4.90 ületanud ning alavõidu võtnud briti Benjamin Gregory järel teise koha.
Kaheksa ala järel on Pahapillil koos 6399 punkti, mis annab talle kolmanda koha. Võistluse juhina jätkab Doležal, kes on kogunud 6477 punkti. Teisel kohal oleval Lane'il on koos 6464 punkti.
Odavise
Pahapill viskas parimal katsel 61.18, mis andis talle neljanda koha. Alavõidu võttis tšehh Marek Lukaš 68.96-ga.
Enne viimast ala on Pahapillil koos 7155 punkti, mis tähendab, et EM-norm on jätkuvalt käeulatuses.
1500 meetri jooks
Mikk Pahapill jooksis välja aja 4.43,45, mis tähendab, et tema lõpptulemuseks Kladnos jääb 7814 punkti - EM-normi täitis Pahapill 14 punktiga.
Kolmanda koha saanud Pahapilli edestasid norralane Lars Rise (7925 punkti) ning tšehh Marek Lukaš (7903 punkti).
****
Esimene võistluspäev:
100 m
Pahapill alustas 11,37-ga, millega võttis 15 võistleja konkurentsis sisse 14. positsiooni. Kiireimad olid brasiillane Kerinde De Souza (10,84), britt John Lane (10,86) ja norralane Martin Roe (10,90).
Isiklikku rekordit (8398 punkti; 2011) püstitades alustas Pahapill sel alal 11,08-ga. Tema saja meetri tippmark on 11,01.
Kaugushüpe
Pahapill sai oma parimal katsel kirja tulemuse 7.04. Alavõidu võttis norralane Martin Roe, kes hüppas 7.17, teise koha sai 7.14 hüpanud britt John Lane.
Kaugushüppe järel juhib võistlust John Lane 1739 punktiga, norralasel Martin Roel on koos 1737 punkti. Mikk Pahapillil on koos 1603 punkti, mis annab talle 12. koha.
Kuulitõuge
Eesti kümnevõistleja tõukas kuuli 15.14 ning sai sellega kolmanda koha. Alavõidu võttis 16.02 tõuganud norralane Lars Rise, Martin Roe tõukas Pahapillist kuus sentimeetrit enam.
Kolmanda ala järel on Pahapill 2401 punktiga viiendal kohal. Võistlust juhib Martin Roe 2539 punktiga, John Lane jätkab teisel kohal 2466 punktiga.
Kõrgushüpe
Pahapill ei suutnud enamat, kui 1.95 ning seega läheb tal OM-normi täitmine Tšehhis väga keeruliseks. Alavõidu võttis ungarlane Viktor Fajoyomi, kes ületas 2.10.
Enne päeva viimast ala on Pahapillil koos 3159 punkti, millega ta jätkab võistlust viiendal kohal. Võistlust tõusis juhtima norralane Lars Rise, kellel on koos 3274 punkti.
400 meetri jooks
52,15 jooksnud Pahapill jäi tulemusega 15 kümnevõistleja seas viimaseks, alavõidu võttis pea poolesekundilise ülekaaluga John Lane (48,66).
Esimese päeva järel on Mikk Pahapill 3877 punktiga 10. kohal. Homset võistluspäeva alustab liidrina 4128 punkti kogunud John Lane.
Viimati Talence'is kümnevõistluse läbinud Pahapill kaotab toona teenitud 8077 punkti graafikule avapäeva järel 140 punktiga.
### Response:
Pahapill sai Kladnos kolmanda koha ning täitis EM-normi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vettel sai parima tulemusena kirja 1.13,919. Max Verstappen (Red Bull) kaotas sakslasele 0,239 sekundit, kolmanda aja välja sõitnud Nico Rosberg (Mercedes) 0,397 sekundit.
Kuue kiireima hulka mahtusid veel Kimi Räikkonen (Ferrari), Lewis Hamilton (Mercedes) ning Daniel Ricciardo (Red Bull).
Kanada GP viimane vabatreening jäi oodatust 12 minuti võrra lühemaks, sest Renault piloot Kevin Magnussen sõitis vastu seina ning korraldajad ei lasknud sõitjatel rajale naasta. Magnussen kinnitas kohe pärast juhtumit, et temaga on kõik korras, sama ei saa aga öelda auto kohta.
VIDEO ???? Kevin Magnussen's heavy shunt brings an early end to final practice >> https://t.co/ILYa59i072 #CanadianGP pic.twitter.com/Fexu3EGbBn
— Formula 1 (@F1) June 11, 2016 | FOTO | Kanada GP kolmanda vabatreeningu kiireim oli Vettel, Magnussen sõitis vastu seina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vettel sai parima tulemusena kirja 1.13,919. Max Verstappen (Red Bull) kaotas sakslasele 0,239 sekundit, kolmanda aja välja sõitnud Nico Rosberg (Mercedes) 0,397 sekundit.
Kuue kiireima hulka mahtusid veel Kimi Räikkonen (Ferrari), Lewis Hamilton (Mercedes) ning Daniel Ricciardo (Red Bull).
Kanada GP viimane vabatreening jäi oodatust 12 minuti võrra lühemaks, sest Renault piloot Kevin Magnussen sõitis vastu seina ning korraldajad ei lasknud sõitjatel rajale naasta. Magnussen kinnitas kohe pärast juhtumit, et temaga on kõik korras, sama ei saa aga öelda auto kohta.
VIDEO ???? Kevin Magnussen's heavy shunt brings an early end to final practice >> https://t.co/ILYa59i072 #CanadianGP pic.twitter.com/Fexu3EGbBn
— Formula 1 (@F1) June 11, 2016
### Response:
FOTO | Kanada GP kolmanda vabatreeningu kiireim oli Vettel, Magnussen sõitis vastu seina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaur – Simmile kuulus esikoht ka klassis N4 (EMV2). Ralli võiduga tõusid Kaur – Simm ka uuteks absoluut- ja N4-klassi punktiliidriteks.
„Võtaks ralli kokku nii, et oli ikka väga väga raske. Kui mõnel rallil õnnestub vahe sisse sõita, siis siin sellist katset ei olnud ja heal juhul sekundi või poolteist sai suure punnimise pealt teistel eest. Natuke vabamalt sai hingata siis, kui Rolandil (Murakas) see apsakas juhtus. Meie hooaeg jätkub nüüd Rally Estoniaga,“ võttis Egon Kaur esimese Lääne-Eesti ralli kokku.
Kui kaks nädalat tagasi sõidetud Harju rallil edestasid põnevas lõpuheitluses Rainer Aus – Simo Koskinen (Mitsubishi Lancer Evo IX) vaid 0,4 sekundiga Roland Murakat – Kalle Adlerit (Mitsubishi Lancer Evo X), siis seekord edestati vaid 0,7 sekundiga Kaspar Koitlat – Andres Otsa (Mitsubishi Lancer Evo IX).
„Millegipärast on jah mulle viimasel ajal see number kaks antud, loodetavasti see järgmisel rallil muutub. Kaotusekundid kogunesid väikestest apsudest, mis ma pikkade sirgete lõpus pidurdades tegin. Kukkusime küll N4 arvestuses 3 punktiga teisele kohale, kuid hooaeg on alles poole peal ja kõik on veel ees,“ võttis teist rallit järjest teisena lõpetanud Aus võistluse kokku.
Üle pika aja taas rajal olnud Kaspar Koitla võttis eduka tagasituleku kokku järgnevalt: „Lõpuks poodiumil ja kõik super, kuid tööd oma kiiruse tagasisaamiseks on veel kõvasti vaja teha. Kaotasime küll Ausile 0,7 sekundiga, kuid just Andresega (Ots) naljatasime, et see on köömes võrreldes sellega, kui me 2011.aastal Lõuna-Eestis Raul Jeetsile 0,1 sekundiga ralli võidu kaotasime.Järgmise võistluse teeme Rally Estonial.“
N4 klassi esikolmiku sõitjatele kuulusid ka punktikatse lisapunktid, kui parima aja sõitis välja Aus, kellele järgnesid Kaur ja Koitla. Kahjuks jäid seitsmendal katsel raja äärde avapäeva järel ralli liidrikohta hoidnud Roland Murakas – Kalle Adler (Mitsubishi Lancer Evo X), kelle võistlusmasinal purunes väikese väljasõidu tagajärjel õliradikas. Kusjuures irooniline selle katkestamise juures see, et eelmise kiiruskatse võiduga teenisid mehed Mobili poolt välja pandud eriauhinna, milleks oli mootoriõli.
Kaheveoliste kuni 1,6 liitrise mootoriga autode EMV3 arvestuses võitsid Miko-Ove Niinemäe – Martin Valter (Peugeot 208), kellele kuulus ka SS9 Uuemõisa Autokeskus EMV3 klassile välja pandud eriauhind. Klassi teise koha said Gustav Kruuda – Ken Järveoja (Ford Fiesta), kes kaotasid võitjatele 55,6 sekundiga. Kruuda – Järveojast vaid 1,6 sekundi kaugusele jäid Ken Torn – Riivo Mesila (Ford Fiesta R2).
Kuni kaheliitrise mootoriga kaheveoliste autode klassis EMV4 viisid Lääne-Eesti rallilt võidu koju Kristo Subi – Raido Subi (Honda Civic Type-R), kes vaid 3,3 sekundiga edestasid David Sultanjantsi – Siim Oja (Citroen DS3). Klassi kolmandad olid Kaspar Kasari – Hannes Kuusmaa (Honda Civic Type-R), kes kümne katse kokkuvõttes kaotasid klassi võitjatele 1.01,0.
Rahvusliku E-rühma klassis EMV5 (E9), kus sõidetakse 1,6 liitrise mootoriga kaheveoliste masinatega, võttis võidu taas ralliradadele naasnud Timmu Kõrge (VAZ 29105). Koos kaardilugeja Erik Vaasaga edestati lähimaid konkurente Steven Viilot – Jakko Viilot (Toyota Starlet) 33,5 sekundiga. Klassi kolmanda koha said venelased Klim Baikov – Andrei Kleshchev (Lada 2105), kes
kaotasid Kõrge – Vaasale 1.44,5.
Rahvusliku rühma EMV 6 (E11) klassis, kus sõidetakse üle kaheliitrise mootoritega autodega, viisid hooaja kolmandalt meistrivõistluste etapilt võidu koju Marko Ringenberg – Allar Heina
(BMW M3). Võitjatele vaid 7,3 sekundiga kaotasid avapäeva järel klassi liidrikohta hoidnud Madis Vanaselja – Jaanus Hōbemägi (BMW M3), kellest vaid 0,3 sekundi kaugusele jäid Dmitri Nikontšuk – Elena Nikontšuk (BMW M3).
Neljaveoliste rahvusliku klassi EMV7 (E12) autode arvestuses võtsid Läänemaa teedel klassivõidu ja võitsid ralli viimase kiiruskatse Priit Koik – Uku Heldna (Mitsubishi Lancer Evo VIII). Võitjatest 16,9 sekundi kaugusele jäid Ranno Bundsen – Robert Loštšenikov (Mitsubishi Lancer Evo VIII). Klassi kolmandad olid Harju rallil klassivõidu võtnud Aiko Aigro – Kermo Kärtmann (Mitsubishi Lancer Evo VI), kellel kogunes kaotust Koik - Heldnale 1.41,2.
Veoautode EMV8 (E13) arvestuse Lääne-Eesti ralli parimad olid Taavi Niinemets – Esko Allika (GAZ 51A). Veokate arvestuse teise koha said 1.03,8 kaotusega Rainer Tuberik – Tauri Taevas (GAZ 51) ning klassi kolmandad olid Veiko Liukanen – Toivo Liukanen (GAZ 51),kellel kogunes kaotust võitjatele 2.04,2.
EAL Eesti autoralli meistrivõistlused jätkuvad augustis, kui 12.-13.augustini sõidetakse Lõuna-Eesti ralli. | Lääne-Eesti ralli võitis Egon Kaur, avapäeva järel juhtinud Murakas katkestas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaur – Simmile kuulus esikoht ka klassis N4 (EMV2). Ralli võiduga tõusid Kaur – Simm ka uuteks absoluut- ja N4-klassi punktiliidriteks.
„Võtaks ralli kokku nii, et oli ikka väga väga raske. Kui mõnel rallil õnnestub vahe sisse sõita, siis siin sellist katset ei olnud ja heal juhul sekundi või poolteist sai suure punnimise pealt teistel eest. Natuke vabamalt sai hingata siis, kui Rolandil (Murakas) see apsakas juhtus. Meie hooaeg jätkub nüüd Rally Estoniaga,“ võttis Egon Kaur esimese Lääne-Eesti ralli kokku.
Kui kaks nädalat tagasi sõidetud Harju rallil edestasid põnevas lõpuheitluses Rainer Aus – Simo Koskinen (Mitsubishi Lancer Evo IX) vaid 0,4 sekundiga Roland Murakat – Kalle Adlerit (Mitsubishi Lancer Evo X), siis seekord edestati vaid 0,7 sekundiga Kaspar Koitlat – Andres Otsa (Mitsubishi Lancer Evo IX).
„Millegipärast on jah mulle viimasel ajal see number kaks antud, loodetavasti see järgmisel rallil muutub. Kaotusekundid kogunesid väikestest apsudest, mis ma pikkade sirgete lõpus pidurdades tegin. Kukkusime küll N4 arvestuses 3 punktiga teisele kohale, kuid hooaeg on alles poole peal ja kõik on veel ees,“ võttis teist rallit järjest teisena lõpetanud Aus võistluse kokku.
Üle pika aja taas rajal olnud Kaspar Koitla võttis eduka tagasituleku kokku järgnevalt: „Lõpuks poodiumil ja kõik super, kuid tööd oma kiiruse tagasisaamiseks on veel kõvasti vaja teha. Kaotasime küll Ausile 0,7 sekundiga, kuid just Andresega (Ots) naljatasime, et see on köömes võrreldes sellega, kui me 2011.aastal Lõuna-Eestis Raul Jeetsile 0,1 sekundiga ralli võidu kaotasime.Järgmise võistluse teeme Rally Estonial.“
N4 klassi esikolmiku sõitjatele kuulusid ka punktikatse lisapunktid, kui parima aja sõitis välja Aus, kellele järgnesid Kaur ja Koitla. Kahjuks jäid seitsmendal katsel raja äärde avapäeva järel ralli liidrikohta hoidnud Roland Murakas – Kalle Adler (Mitsubishi Lancer Evo X), kelle võistlusmasinal purunes väikese väljasõidu tagajärjel õliradikas. Kusjuures irooniline selle katkestamise juures see, et eelmise kiiruskatse võiduga teenisid mehed Mobili poolt välja pandud eriauhinna, milleks oli mootoriõli.
Kaheveoliste kuni 1,6 liitrise mootoriga autode EMV3 arvestuses võitsid Miko-Ove Niinemäe – Martin Valter (Peugeot 208), kellele kuulus ka SS9 Uuemõisa Autokeskus EMV3 klassile välja pandud eriauhind. Klassi teise koha said Gustav Kruuda – Ken Järveoja (Ford Fiesta), kes kaotasid võitjatele 55,6 sekundiga. Kruuda – Järveojast vaid 1,6 sekundi kaugusele jäid Ken Torn – Riivo Mesila (Ford Fiesta R2).
Kuni kaheliitrise mootoriga kaheveoliste autode klassis EMV4 viisid Lääne-Eesti rallilt võidu koju Kristo Subi – Raido Subi (Honda Civic Type-R), kes vaid 3,3 sekundiga edestasid David Sultanjantsi – Siim Oja (Citroen DS3). Klassi kolmandad olid Kaspar Kasari – Hannes Kuusmaa (Honda Civic Type-R), kes kümne katse kokkuvõttes kaotasid klassi võitjatele 1.01,0.
Rahvusliku E-rühma klassis EMV5 (E9), kus sõidetakse 1,6 liitrise mootoriga kaheveoliste masinatega, võttis võidu taas ralliradadele naasnud Timmu Kõrge (VAZ 29105). Koos kaardilugeja Erik Vaasaga edestati lähimaid konkurente Steven Viilot – Jakko Viilot (Toyota Starlet) 33,5 sekundiga. Klassi kolmanda koha said venelased Klim Baikov – Andrei Kleshchev (Lada 2105), kes
kaotasid Kõrge – Vaasale 1.44,5.
Rahvusliku rühma EMV 6 (E11) klassis, kus sõidetakse üle kaheliitrise mootoritega autodega, viisid hooaja kolmandalt meistrivõistluste etapilt võidu koju Marko Ringenberg – Allar Heina
(BMW M3). Võitjatele vaid 7,3 sekundiga kaotasid avapäeva järel klassi liidrikohta hoidnud Madis Vanaselja – Jaanus Hōbemägi (BMW M3), kellest vaid 0,3 sekundi kaugusele jäid Dmitri Nikontšuk – Elena Nikontšuk (BMW M3).
Neljaveoliste rahvusliku klassi EMV7 (E12) autode arvestuses võtsid Läänemaa teedel klassivõidu ja võitsid ralli viimase kiiruskatse Priit Koik – Uku Heldna (Mitsubishi Lancer Evo VIII). Võitjatest 16,9 sekundi kaugusele jäid Ranno Bundsen – Robert Loštšenikov (Mitsubishi Lancer Evo VIII). Klassi kolmandad olid Harju rallil klassivõidu võtnud Aiko Aigro – Kermo Kärtmann (Mitsubishi Lancer Evo VI), kellel kogunes kaotust Koik - Heldnale 1.41,2.
Veoautode EMV8 (E13) arvestuse Lääne-Eesti ralli parimad olid Taavi Niinemets – Esko Allika (GAZ 51A). Veokate arvestuse teise koha said 1.03,8 kaotusega Rainer Tuberik – Tauri Taevas (GAZ 51) ning klassi kolmandad olid Veiko Liukanen – Toivo Liukanen (GAZ 51),kellel kogunes kaotust võitjatele 2.04,2.
EAL Eesti autoralli meistrivõistlused jätkuvad augustis, kui 12.-13.augustini sõidetakse Lõuna-Eesti ralli.
### Response:
Lääne-Eesti ralli võitis Egon Kaur, avapäeva järel juhtinud Murakas katkestas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pingeid Berliini ja Ankara vahele on lisanud ka juuni alguses Saksa parlamendis vastu võetud resolutsioon, mis kuulutab 1915. aasta armeenlaste massimõrva Ottomani vägede poolt genotsiidiks, vahendas Reuters.
Türgi president Tayyip Erdogan on öelnud, et 11 Türgi päritolu parlamendiliikmelt, kes hääletasid resolutsiooni poolt, tuleks võtta vereproov ning ta on öelnud, et neil on "rikutud veri" ja et nad on terroristid.
Saksa Roheliste Partei juht Cem Oezdemir, kes resolutsiooni toetas, on saanud ka tapmisähvardusi.
Spiegel kirjutas, et välisministeerium leidis, et parlamendisaadikute turvalisust ei suudeta Türgis tagada.
"On selge, et praegu ei ole võimalik sinna lennata," ütles Saksamaa integratsioonivolinik Aydan Oezoguz.
Teised Türgi juurtega parlamendiliikmed on samuti tühistanud reise Türgi. | Leht: Saksamaa hoiatas Türgi juurtega parlamendiliikmeid Türki reisimise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pingeid Berliini ja Ankara vahele on lisanud ka juuni alguses Saksa parlamendis vastu võetud resolutsioon, mis kuulutab 1915. aasta armeenlaste massimõrva Ottomani vägede poolt genotsiidiks, vahendas Reuters.
Türgi president Tayyip Erdogan on öelnud, et 11 Türgi päritolu parlamendiliikmelt, kes hääletasid resolutsiooni poolt, tuleks võtta vereproov ning ta on öelnud, et neil on "rikutud veri" ja et nad on terroristid.
Saksa Roheliste Partei juht Cem Oezdemir, kes resolutsiooni toetas, on saanud ka tapmisähvardusi.
Spiegel kirjutas, et välisministeerium leidis, et parlamendisaadikute turvalisust ei suudeta Türgis tagada.
"On selge, et praegu ei ole võimalik sinna lennata," ütles Saksamaa integratsioonivolinik Aydan Oezoguz.
Teised Türgi juurtega parlamendiliikmed on samuti tühistanud reise Türgi.
### Response:
Leht: Saksamaa hoiatas Türgi juurtega parlamendiliikmeid Türki reisimise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 5. minut. Šveits avab juba skoori! Nurgalöögist saadab peaga palli väravasse Fabian Schär. Seejuures eksib väljatulekul rängalt Albaania väravavaht Etrit Berisha.
15. Haris Seferovic (Šveits) saab hästi löögile, aga Berisha seekord püüdis. Minut varem oli kollase kaardi teeninud väravalööja Schär.
27. Albaania teeb esimese pealelöögi, kuid Taulant Xhaka üritus raamidesse ei mahu
31. Veel parem võimalus Albaanial, kui Armando Sudaku pääseb vastaste puuriluku Yann Sommeriga 1-1 olukorda, aga lööb vastu viimast.
36. Albaania kapten Lorik Cana saab käega mängimise eest teise kollase kaardi ja eemaldatatakse! Albaania peab jätkama arvulises vähemuses. Järgnenud karistuslöögi põrutab Blerim Džemaili (Šveits) posti!
41. Dzemailil on kohe ka teine hea šanss, kui leiab karistusalas palli ja ruumi löögiks, aga sooritus läheb väravast mööda.
54. Taas on hea võimalus Seferovicil, kelle soorituse Berisha siiski tõrjub.
66. Seferovic satub Berishaga üks-üks olukorda, aga Albaania väravavaht on taas ülesannete kõrgusel.
75. Rünnakul saab üritada Šveitsi noor vahetusmees Breel Embolo, aga pall keerab tagumisest nurgast üle.
87. Supervõimalus Albaanial! Vahetusmees Shkelzen Gashi saab hea üks-üks situatsiooni, kuid ta ei suuda aega ja ruumi ära kasutada ning väravavaht Yann Sommer tõrjub palli nurgalöögiks.
A-alagrupp, 11. juuni kell 16.00
Stade Bollaert-Delelis, Lens
Albaania
0:1
Šveits
-
5. Schär
Kohtunik: Carlos Velasco Carballo (ESP)
Enne mängu:
Albaania teeb enda suurvõistluste debüüdi, kuid see mäng on ajalooline teiselgi põhjusel – Albaania ridades tuleb väljakule Taulant Xhaka ja Šveitsi eest tema vend Granit Xhaka, kunagi varem pole EM-il vennad vastamisi olnud. Vennad on Kosovo päritolu ja mõlemad on sündinud Baselis ja noortekoondistes mängis ka Taulant Xhaka Šveitsi eest, kuid 2014. aastast otsustas ta Albaaniat esindada.
Tähelepanuväärne on ka see, et Albaania koondisest koguni kümme mängijat on Šveitsis sündinud või kasvanud, lisaks on Šveitsi ridades mitu Kosovo või Albaania päritolu mängijat.
Meeskonnad olid vastamisi ka 2014. aasta MM-valiksarjas, toona jäi Albaania Šveitsis alla 0:2 ja kodus kaotas 1:2. Üldse on omavahel mängitud kuuel korral ja seni on Albaanial õnnestunud vaid ühes mängus saada kirja viik.
A-alagrupi avamängus alistas Prantsusmaa reede õhtul 2:1 Rumeenia. | Schäri varajasest väravast Šveitsile piisas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
5. minut. Šveits avab juba skoori! Nurgalöögist saadab peaga palli väravasse Fabian Schär. Seejuures eksib väljatulekul rängalt Albaania väravavaht Etrit Berisha.
15. Haris Seferovic (Šveits) saab hästi löögile, aga Berisha seekord püüdis. Minut varem oli kollase kaardi teeninud väravalööja Schär.
27. Albaania teeb esimese pealelöögi, kuid Taulant Xhaka üritus raamidesse ei mahu
31. Veel parem võimalus Albaanial, kui Armando Sudaku pääseb vastaste puuriluku Yann Sommeriga 1-1 olukorda, aga lööb vastu viimast.
36. Albaania kapten Lorik Cana saab käega mängimise eest teise kollase kaardi ja eemaldatatakse! Albaania peab jätkama arvulises vähemuses. Järgnenud karistuslöögi põrutab Blerim Džemaili (Šveits) posti!
41. Dzemailil on kohe ka teine hea šanss, kui leiab karistusalas palli ja ruumi löögiks, aga sooritus läheb väravast mööda.
54. Taas on hea võimalus Seferovicil, kelle soorituse Berisha siiski tõrjub.
66. Seferovic satub Berishaga üks-üks olukorda, aga Albaania väravavaht on taas ülesannete kõrgusel.
75. Rünnakul saab üritada Šveitsi noor vahetusmees Breel Embolo, aga pall keerab tagumisest nurgast üle.
87. Supervõimalus Albaanial! Vahetusmees Shkelzen Gashi saab hea üks-üks situatsiooni, kuid ta ei suuda aega ja ruumi ära kasutada ning väravavaht Yann Sommer tõrjub palli nurgalöögiks.
A-alagrupp, 11. juuni kell 16.00
Stade Bollaert-Delelis, Lens
Albaania
0:1
Šveits
-
5. Schär
Kohtunik: Carlos Velasco Carballo (ESP)
Enne mängu:
Albaania teeb enda suurvõistluste debüüdi, kuid see mäng on ajalooline teiselgi põhjusel – Albaania ridades tuleb väljakule Taulant Xhaka ja Šveitsi eest tema vend Granit Xhaka, kunagi varem pole EM-il vennad vastamisi olnud. Vennad on Kosovo päritolu ja mõlemad on sündinud Baselis ja noortekoondistes mängis ka Taulant Xhaka Šveitsi eest, kuid 2014. aastast otsustas ta Albaaniat esindada.
Tähelepanuväärne on ka see, et Albaania koondisest koguni kümme mängijat on Šveitsis sündinud või kasvanud, lisaks on Šveitsi ridades mitu Kosovo või Albaania päritolu mängijat.
Meeskonnad olid vastamisi ka 2014. aasta MM-valiksarjas, toona jäi Albaania Šveitsis alla 0:2 ja kodus kaotas 1:2. Üldse on omavahel mängitud kuuel korral ja seni on Albaanial õnnestunud vaid ühes mängus saada kirja viik.
A-alagrupi avamängus alistas Prantsusmaa reede õhtul 2:1 Rumeenia.
### Response:
Schäri varajasest väravast Šveitsile piisas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pisut rohkem kui elusuurune skulptuur Krimmi suurima linna Simferopoli Vabaduse väljakul kujutab Kalašnikovi automaati ning rinnal laskemoonavööd kandvat sõdurit. Skulptuur kujutab ka väikest tüdrukut sõdurile lilli andmas ning kassi sõduri jalgade vastu nurrumas.
Eraldusmärkideta Vene sõdurid okupeerisid Krimmi poolsaare 2014. aasta veebruari lõpus ja märtsi alguses. Kohalikud hakkasid neid napisõnalisuse tõttu peatselt "viisakateks inimesteks" nimetama.
2014. aasta märtsi keskpaigas korraldasid kohalikud venemeelsed võimud kiiruga referendumi. Kohalike võimude sõnul toetas rahvas ülekaalukalt poolsaare liidendamist Venemaaga.
Ukraina, Lääs ja suur osa rahvusvaheliselt kogukonnast on referendumi ning sellele järgnenud Krimmi ebaseadusliku annekteerimise hukka mõistnud.
"Me avame monumendi meie kuulsusrikastele Vene sõdalastele - kaasaegsele Vene sõdurile," ütles tseremoonial Vene presidendi eriesindaja Krimmis Oleg Belavantsev uudisteagentuuri RIA Novosti vahendusel.
Skulptuur "näitab Vene sõdurite tugevust, rahulikkust, enesekindlust ja viisakust", sõnas ta.
Skulptuuri meisterdas tuntud Vene skulptor Salavat Štšerbakov, kelle sõnul kehastab "Vene sõdur Vene sõjaväge, väike tüdruk Krimmi rahvast ja kass seda, et rahulikku elu ei ole häiritud".
"Oli üks eesmärk: kaitsta rahvast, et ei tuleks veresauna," ütles kujur vene vägede rolli kohta.
Skulptuur läks maksma viis miljonit rubla (76 500 dollarit) ja kulutused kaeti eraannetustega, edastas RIA Novosti. | Krimmis avati skulptuur poolsaare hõivanud Vene sõdurile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pisut rohkem kui elusuurune skulptuur Krimmi suurima linna Simferopoli Vabaduse väljakul kujutab Kalašnikovi automaati ning rinnal laskemoonavööd kandvat sõdurit. Skulptuur kujutab ka väikest tüdrukut sõdurile lilli andmas ning kassi sõduri jalgade vastu nurrumas.
Eraldusmärkideta Vene sõdurid okupeerisid Krimmi poolsaare 2014. aasta veebruari lõpus ja märtsi alguses. Kohalikud hakkasid neid napisõnalisuse tõttu peatselt "viisakateks inimesteks" nimetama.
2014. aasta märtsi keskpaigas korraldasid kohalikud venemeelsed võimud kiiruga referendumi. Kohalike võimude sõnul toetas rahvas ülekaalukalt poolsaare liidendamist Venemaaga.
Ukraina, Lääs ja suur osa rahvusvaheliselt kogukonnast on referendumi ning sellele järgnenud Krimmi ebaseadusliku annekteerimise hukka mõistnud.
"Me avame monumendi meie kuulsusrikastele Vene sõdalastele - kaasaegsele Vene sõdurile," ütles tseremoonial Vene presidendi eriesindaja Krimmis Oleg Belavantsev uudisteagentuuri RIA Novosti vahendusel.
Skulptuur "näitab Vene sõdurite tugevust, rahulikkust, enesekindlust ja viisakust", sõnas ta.
Skulptuuri meisterdas tuntud Vene skulptor Salavat Štšerbakov, kelle sõnul kehastab "Vene sõdur Vene sõjaväge, väike tüdruk Krimmi rahvast ja kass seda, et rahulikku elu ei ole häiritud".
"Oli üks eesmärk: kaitsta rahvast, et ei tuleks veresauna," ütles kujur vene vägede rolli kohta.
Skulptuur läks maksma viis miljonit rubla (76 500 dollarit) ja kulutused kaeti eraannetustega, edastas RIA Novosti.
### Response:
Krimmis avati skulptuur poolsaare hõivanud Vene sõdurile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austa järel veeres teisena üle finišijoone valitsev Eesti meister maastikurattamaratonis Peeter Tarvis, kellel õnnestus 43 km alistada ajaga 1:48.56. Liidrisärgis sõitnud Raido Saar oli kolmas, kaotades võitjale ühe minuti ja 26 sekundiga. Rein Taaramäe läbis distantsi ajaga 1:50.13 ning tuli neljandaks.
„See oli minu rada, puhas kross! Väga minekut polnud, pigem võitsin osavuse pealt tehnilise poolega,“ rõõmustas Caspar Austa võidu üle. Raido Saarelt õnnestus eest ära saada raja viimasel kolmandikul. „Umbes kümme kilomeetrit enne lõppu oli üks hästi juurikane ja tehniline koht, kus need vahed tekkisid. Tulin sealt läbi ühtlase hooga, vaatasin üle õla ja nägin, et vahe on pikk. Siis enam tagasi ei hoidnud ja panin lõpuni,“ ütles Austa vahetult pärast finišit.
Noorte- ja matkasõidu parim oli M14-klassis sõitnud Sander Stimmer, kellel kulus 16 km läbimiseks 40 minutit ja 50 sekundit. Kiireim neiu oli N12-klassis võistelnud Laura Lizette Sander, kes lõpetas üldprotokollis viiendana ning kaotas võitjale 4 minutit ja 19 sekundit.
Kokku registreerus pikale distantsile 421 võistlejat, noorte- ja matkasõidule 79 ratturit ning lastesõitudel lustis 46 noort rattaspordi sõpra.
Järgmine etapp Eesti Maastikurattasarjas on 14. Rakvere rattamaraton, mis toimub juba 19. juunil. | Rõuge rattamaratoni võitsid Caspar Austa ja Greete Steinburg, Taaramäe tuli neljandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austa järel veeres teisena üle finišijoone valitsev Eesti meister maastikurattamaratonis Peeter Tarvis, kellel õnnestus 43 km alistada ajaga 1:48.56. Liidrisärgis sõitnud Raido Saar oli kolmas, kaotades võitjale ühe minuti ja 26 sekundiga. Rein Taaramäe läbis distantsi ajaga 1:50.13 ning tuli neljandaks.
„See oli minu rada, puhas kross! Väga minekut polnud, pigem võitsin osavuse pealt tehnilise poolega,“ rõõmustas Caspar Austa võidu üle. Raido Saarelt õnnestus eest ära saada raja viimasel kolmandikul. „Umbes kümme kilomeetrit enne lõppu oli üks hästi juurikane ja tehniline koht, kus need vahed tekkisid. Tulin sealt läbi ühtlase hooga, vaatasin üle õla ja nägin, et vahe on pikk. Siis enam tagasi ei hoidnud ja panin lõpuni,“ ütles Austa vahetult pärast finišit.
Noorte- ja matkasõidu parim oli M14-klassis sõitnud Sander Stimmer, kellel kulus 16 km läbimiseks 40 minutit ja 50 sekundit. Kiireim neiu oli N12-klassis võistelnud Laura Lizette Sander, kes lõpetas üldprotokollis viiendana ning kaotas võitjale 4 minutit ja 19 sekundit.
Kokku registreerus pikale distantsile 421 võistlejat, noorte- ja matkasõidule 79 ratturit ning lastesõitudel lustis 46 noort rattaspordi sõpra.
Järgmine etapp Eesti Maastikurattasarjas on 14. Rakvere rattamaraton, mis toimub juba 19. juunil.
### Response:
Rõuge rattamaratoni võitsid Caspar Austa ja Greete Steinburg, Taaramäe tuli neljandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arena Pro Series nimelisel võistlusel oli kohal ka 18-aastane Alina Kendzior, kes Eesti koondise eest tegi esimesed stardid maikuus toimunud Euroopa meistrivõistlustel. Varasemalt esindas ta Venemaa koondist.
Esmalt ujus Kendzior uue Eesti rekordi 100 meetri selili eelujumises, saades kirja ajaks 1.02,33, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi. B-finaali pääsenud ja 13. koha saavutanud eestlanna parandas seal veelgi enda tulemust, saades kirja Eesti rekordit märkiva 1.02,26. Varasemalt kuulus Eesti rekord Kendziorile endale ajaga 1.02,67.
200 meetri seliliujumises ületas Kendzior Kätlin Sepale kuulunud rahvusrekordi. Eelmisel aastal viis Sepp Eesti rekordi 2.15,54 peale. Eelujumises 2.19,11 ujunud Kendzior pani finaalis võimsalt minema ning ujus uueks Eesti rekordiks 2.15,17. Selle ajaga pälvis eestlanna 9. koha.
Lisaks osales Kendzior ka 200 meetri kompleksujumises, kus ta sai kirja 2.21,77, kuid pärast ujumist neiu sai disklahvi. | Alina Kendzior ujus USA-s kaks uut Eesti rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arena Pro Series nimelisel võistlusel oli kohal ka 18-aastane Alina Kendzior, kes Eesti koondise eest tegi esimesed stardid maikuus toimunud Euroopa meistrivõistlustel. Varasemalt esindas ta Venemaa koondist.
Esmalt ujus Kendzior uue Eesti rekordi 100 meetri selili eelujumises, saades kirja ajaks 1.02,33, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi. B-finaali pääsenud ja 13. koha saavutanud eestlanna parandas seal veelgi enda tulemust, saades kirja Eesti rekordit märkiva 1.02,26. Varasemalt kuulus Eesti rekord Kendziorile endale ajaga 1.02,67.
200 meetri seliliujumises ületas Kendzior Kätlin Sepale kuulunud rahvusrekordi. Eelmisel aastal viis Sepp Eesti rekordi 2.15,54 peale. Eelujumises 2.19,11 ujunud Kendzior pani finaalis võimsalt minema ning ujus uueks Eesti rekordiks 2.15,17. Selle ajaga pälvis eestlanna 9. koha.
Lisaks osales Kendzior ka 200 meetri kompleksujumises, kus ta sai kirja 2.21,77, kuid pärast ujumist neiu sai disklahvi.
### Response:
Alina Kendzior ujus USA-s kaks uut Eesti rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mai alguses otsustas erakonna juhatus maksta erakonna esimehele Edgar Savisaarele riigikogu liikme palka. See võis aga olla ebaseaduslik, sest mittetulundusühingu juhatus ei saa määrata juhatuse liikmele palka, vaid seda peab tegema volikogu, kirjutab Postimees.
Täna andsid enamik volikogu liikmetest käega märku, et nad on Edgar Savisaare 3500-eurose palga määramise poolt, kinnitas Kadri Simson.
Erakonnale tähendab see, et iga kuu tuleb Savisaare palgaks parteikassast koos riigimaksudega välja käia üle 6000 euro. | Erakond hakkab Savisaarele maksma 3500-eurost palka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mai alguses otsustas erakonna juhatus maksta erakonna esimehele Edgar Savisaarele riigikogu liikme palka. See võis aga olla ebaseaduslik, sest mittetulundusühingu juhatus ei saa määrata juhatuse liikmele palka, vaid seda peab tegema volikogu, kirjutab Postimees.
Täna andsid enamik volikogu liikmetest käega märku, et nad on Edgar Savisaare 3500-eurose palga määramise poolt, kinnitas Kadri Simson.
Erakonnale tähendab see, et iga kuu tuleb Savisaare palgaks parteikassast koos riigimaksudega välja käia üle 6000 euro.
### Response:
Erakond hakkab Savisaarele maksma 3500-eurost palka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lottemaa ühe rajaja, Rein Malsubi sõnul on Lottemaa teemapark uueks hooajaks paljus uuenenud vaatamata sellele, et eelmisel suvel oli teemapark avatud esimest täishooaega ja paljud pered ei jõudnud teemaparki külastada.
Suuremateks uuendusteks võib Rein Malsubi sõnul lugeda täielikult uuenenud programmi, mis sisaldab Janno Põldma poolt kirjutatud uusi näidendeid, kus osalevad lisaks juba eelmisest aastast tuntud Leiutajateküla elanikele ka mitmed uued tegelaskujud. Vahepeal on leiutatud ka palju uusi atraktsioone ja leiutisi, näiteks seaema Helmi "üle-porilombi lendamise lennumasin", suslik Väino telliskivist sepiku tegemise masin, dr. Ave jääpurikate kasvuhoone ja mitmed muud leiutised.
Lottemaa jääb külastajatele avatuks kuni 31. augustini olles avatud iga päev kella 10-18.
2014. aastal parimaks turismiobektiks valitud Lottemaa asub Pärnu lähedal Tahkuranna vallas ja seal töötab suvel üle 130 inimese. | Lottemaa jätkab uuel hooajal uuendatud kujul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lottemaa ühe rajaja, Rein Malsubi sõnul on Lottemaa teemapark uueks hooajaks paljus uuenenud vaatamata sellele, et eelmisel suvel oli teemapark avatud esimest täishooaega ja paljud pered ei jõudnud teemaparki külastada.
Suuremateks uuendusteks võib Rein Malsubi sõnul lugeda täielikult uuenenud programmi, mis sisaldab Janno Põldma poolt kirjutatud uusi näidendeid, kus osalevad lisaks juba eelmisest aastast tuntud Leiutajateküla elanikele ka mitmed uued tegelaskujud. Vahepeal on leiutatud ka palju uusi atraktsioone ja leiutisi, näiteks seaema Helmi "üle-porilombi lendamise lennumasin", suslik Väino telliskivist sepiku tegemise masin, dr. Ave jääpurikate kasvuhoone ja mitmed muud leiutised.
Lottemaa jääb külastajatele avatuks kuni 31. augustini olles avatud iga päev kella 10-18.
2014. aastal parimaks turismiobektiks valitud Lottemaa asub Pärnu lähedal Tahkuranna vallas ja seal töötab suvel üle 130 inimese.
### Response:
Lottemaa jätkab uuel hooajal uuendatud kujul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wallström ütles BBC-le, et Brexitile võib järgneda referendumi ja eelistingimuste nõudmiste laine.
"See võib mõjutada teisi EL-i liikmesriike, kes ütlevad: "Kui nemad võivad lahkuda, siis võib-olla peaksime meie samuti referendumi tegema ja võib-olla peaksime meie samuti lahkuma","rääkis minister.
Samas võivad teised riigid järgida brittide eeskuju ka siis, kui Ühendkuningriik otsustab EL-i jääda.
"Kui nad jäävad, siis võivad teised riigid samuti öelda: "Nad arutasid, nad küsisid ja nõudsid erikohtlemist, miks siis meie ei võiks seda teha?"," lisas Wallström.
"Seda kõrvaltoimet on kahjuks tugevalt tunda. See oleks mõlemal juhul halb," ütles ta.
Wallström loodab, et britid jäävad Euroopa Liitu. Tema sõnul on Suurbritannia Rootsile tähtis kaubanduspartner, kus elab 90 000 rootslast.
Britid hääletavad referendumil Euroopa Liidu liikmesuse üle 23. juunil.
Eile avaldatud Independenti küsitlusest selgus, et liidust lahkujaid on liikmesuse pooldajatest rohkem. | Rootsi välisminister: Brexit võib viia Euroopa Liidu lagunemiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wallström ütles BBC-le, et Brexitile võib järgneda referendumi ja eelistingimuste nõudmiste laine.
"See võib mõjutada teisi EL-i liikmesriike, kes ütlevad: "Kui nemad võivad lahkuda, siis võib-olla peaksime meie samuti referendumi tegema ja võib-olla peaksime meie samuti lahkuma","rääkis minister.
Samas võivad teised riigid järgida brittide eeskuju ka siis, kui Ühendkuningriik otsustab EL-i jääda.
"Kui nad jäävad, siis võivad teised riigid samuti öelda: "Nad arutasid, nad küsisid ja nõudsid erikohtlemist, miks siis meie ei võiks seda teha?"," lisas Wallström.
"Seda kõrvaltoimet on kahjuks tugevalt tunda. See oleks mõlemal juhul halb," ütles ta.
Wallström loodab, et britid jäävad Euroopa Liitu. Tema sõnul on Suurbritannia Rootsile tähtis kaubanduspartner, kus elab 90 000 rootslast.
Britid hääletavad referendumil Euroopa Liidu liikmesuse üle 23. juunil.
Eile avaldatud Independenti küsitlusest selgus, et liidust lahkujaid on liikmesuse pooldajatest rohkem.
### Response:
Rootsi välisminister: Brexit võib viia Euroopa Liidu lagunemiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Pärast oma perekonnaga rääkimist otsustasin ma, et ei osale selleaastastel olümpiamängudel,“ seisis Westbrooki avalduses. „See ei olnud kerge otsus, sest oma riigi esindamine nii 2010. aasta MM-il kui 2012. aasta OM-il olid minu jaoks karjääri tipphetked. Ma jään ootama tulevastele võimalustele olla osaks USA korvpallikoondisest.“
„Oma perekonnaga, Rocketsiga ning nõuandjatega peetud raskete vestluste tulemusena olen ma teavitanud Jerry Colangelot (USA korvpallikoondise tegevdirektor -toim.) ning USA olümpiakomiteed, et ma ei võistle 2016. aasta suveolümpiamängudel Rios,“ märkis Harden oma avalduses.
Kanada korvpallimeeskonda ei esinda juulis Filipiinidel toimuval OM-i kvalifikatsiooniturniiril ka Minnesota Timberwolvesi ääremängija Andrew Wiggins. | Westbrook ja Harden loobusid USA koondist OM-il esindamast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Pärast oma perekonnaga rääkimist otsustasin ma, et ei osale selleaastastel olümpiamängudel,“ seisis Westbrooki avalduses. „See ei olnud kerge otsus, sest oma riigi esindamine nii 2010. aasta MM-il kui 2012. aasta OM-il olid minu jaoks karjääri tipphetked. Ma jään ootama tulevastele võimalustele olla osaks USA korvpallikoondisest.“
„Oma perekonnaga, Rocketsiga ning nõuandjatega peetud raskete vestluste tulemusena olen ma teavitanud Jerry Colangelot (USA korvpallikoondise tegevdirektor -toim.) ning USA olümpiakomiteed, et ma ei võistle 2016. aasta suveolümpiamängudel Rios,“ märkis Harden oma avalduses.
Kanada korvpallimeeskonda ei esinda juulis Filipiinidel toimuval OM-i kvalifikatsiooniturniiril ka Minnesota Timberwolvesi ääremängija Andrew Wiggins.
### Response:
Westbrook ja Harden loobusid USA koondist OM-il esindamast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Orpo edestas parteijuhi valimiste teises voorus senist esimeest, rahandusminister Alexander Stubbi. Orpo sai teises voorus 441 häält Stubbi 361 vastu.
Orpo saab nüüd ilmselt rahandusministriks.
Oma kõnes erakonnaliikmetele ütles 46-aastane Orpo, et soovib vähendada riigivõla kasvu ja kehtestada uusi meetmeid ettevõtluse toetamiseks.
"Meid nähakse ülbe erakonnana. Meil tuleb taastada usaldus Koonderakonna ja Soome kodanike vahel," ütles ta enne hääletust.
Orpot nähakse inimesena, kes püüab leida konsensust ja kellel on vähe kogemusi rahvusvahelises poliitikas, kuid samas on kiidetud seda, kuidas ta on siseministrina tegelenud migratsioonikriisiga.
Stubbi, kes oli aastatel 2014-2015 Soome peaminister, on tabanud kriitika nii erakonna kehvade toetusnumbrite pärast kui ka kompromisside pärast, mida ta on valitsuskoalitsioonis teinud. Samuti on kritiseeritud tema juhtimisstiili.
Eelmisel aastal tekitas Soomes pahameelt see, et ta esitas parlamendile valeinformatsiooni oma plaani kohta lubada kohalikel investoritel hoida väärtpabereid anonüümses registris. Hiljem see eelnõu tühistati.
Novembris viskas üks mees kohvikus Stubbile joogi näkku. Augustis aga tulistasid kaks meest öösel õhupüssist Stubbi kodu akendesse.
"Stubb oli varem poliitilise avalikkuse lemmik, teda nähti värskena ja avatud meelega. Kuid hiljuti on ta põhjustanud palju pahameelt," kommenteeris Turu ülikooli politoloog Erkka Railo.
Esimeses voorus kandideeris partei esimeheks ka parlamendisaadik Elina Lepomäki, kes jäi kolmandaks ja langes konkurentsist.
Sisevalimistega püütakse taastada nõrgenevat toetust erakonnale. Yle tellitud uuringu kohaselt on Koonderakonna toetus 17,7 protsenti, millega on partei opositsioonierakonna ja peaministri Juha Sipilä Keskerakonna järel kolmas.
Koonderakond kuulub koos Keskerakonna ja Põlissoomlastega Soome võimuliitu.
Soome peaminister Juha Sipilä ütles pärast koalitsioonipartneri Koonderakonna juhivahetust, et valitsuses on oodata kaadrimuudatusi, ent valitsusprogramm jääb samaks.
Võimuliidu kolmanda osapoole Põlissoomlaste esimees Timo Soini avaldas lootust, et koostöö Orpoga hakkab toimima.
Eelmisel aastal varises Soome valitsus peaaegu kokku, kuid nüüd on suutnud koalitsioon tööjõu- ja tervishoiureformidega edasi minna ning kulutusi vähendada. | Soome Koonderakond valis uueks esimeheks siseminister Orpo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orpo edestas parteijuhi valimiste teises voorus senist esimeest, rahandusminister Alexander Stubbi. Orpo sai teises voorus 441 häält Stubbi 361 vastu.
Orpo saab nüüd ilmselt rahandusministriks.
Oma kõnes erakonnaliikmetele ütles 46-aastane Orpo, et soovib vähendada riigivõla kasvu ja kehtestada uusi meetmeid ettevõtluse toetamiseks.
"Meid nähakse ülbe erakonnana. Meil tuleb taastada usaldus Koonderakonna ja Soome kodanike vahel," ütles ta enne hääletust.
Orpot nähakse inimesena, kes püüab leida konsensust ja kellel on vähe kogemusi rahvusvahelises poliitikas, kuid samas on kiidetud seda, kuidas ta on siseministrina tegelenud migratsioonikriisiga.
Stubbi, kes oli aastatel 2014-2015 Soome peaminister, on tabanud kriitika nii erakonna kehvade toetusnumbrite pärast kui ka kompromisside pärast, mida ta on valitsuskoalitsioonis teinud. Samuti on kritiseeritud tema juhtimisstiili.
Eelmisel aastal tekitas Soomes pahameelt see, et ta esitas parlamendile valeinformatsiooni oma plaani kohta lubada kohalikel investoritel hoida väärtpabereid anonüümses registris. Hiljem see eelnõu tühistati.
Novembris viskas üks mees kohvikus Stubbile joogi näkku. Augustis aga tulistasid kaks meest öösel õhupüssist Stubbi kodu akendesse.
"Stubb oli varem poliitilise avalikkuse lemmik, teda nähti värskena ja avatud meelega. Kuid hiljuti on ta põhjustanud palju pahameelt," kommenteeris Turu ülikooli politoloog Erkka Railo.
Esimeses voorus kandideeris partei esimeheks ka parlamendisaadik Elina Lepomäki, kes jäi kolmandaks ja langes konkurentsist.
Sisevalimistega püütakse taastada nõrgenevat toetust erakonnale. Yle tellitud uuringu kohaselt on Koonderakonna toetus 17,7 protsenti, millega on partei opositsioonierakonna ja peaministri Juha Sipilä Keskerakonna järel kolmas.
Koonderakond kuulub koos Keskerakonna ja Põlissoomlastega Soome võimuliitu.
Soome peaminister Juha Sipilä ütles pärast koalitsioonipartneri Koonderakonna juhivahetust, et valitsuses on oodata kaadrimuudatusi, ent valitsusprogramm jääb samaks.
Võimuliidu kolmanda osapoole Põlissoomlaste esimees Timo Soini avaldas lootust, et koostöö Orpoga hakkab toimima.
Eelmisel aastal varises Soome valitsus peaaegu kokku, kuid nüüd on suutnud koalitsioon tööjõu- ja tervishoiureformidega edasi minna ning kulutusi vähendada.
### Response:
Soome Koonderakond valis uueks esimeheks siseminister Orpo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paljad luud" toob vaatajate ette Ameerika, mida Hollywoodi filmides naljalt ei näe. Tegevus toimub ühes Kesk-Ameerika maakolkas, ähvardavate metsade varju peitunud külas, mille kogukond on kalestunud ja enamik täiskasvanutest kriminaalse taustaga. 17-aastase Ree isa on vangis, tüdruk peab hoolitsema haige ema, väikese õe ja venna eest. Siis aga saab Ree teate, et isa vabastati kautsjoni vastu, tagatiseks Ree kodumaja ja mets. Tüdruk peab nüüd oma kodu eest seisma ja isa jälgi ajama. Ent kogukond teab, et on küsimusi, mida on targem mitte küsida.
"Paljad luud" oli 2010. aasta vaadatuim Ameerika indie-film. Peategelane Ree on Jennifer Lawrenci läbimurderoll.
Režissöör Debra Granik sünteesib oma loos mõjusalt realismi ja tulemuseks on täpne ning mõjuv õhustik.
Film "Paljad luud" on ETV2 ekraanil täna, 11. juunil kell 23.15. | Kultuuriportaal soovitab: "Paljad luud" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paljad luud" toob vaatajate ette Ameerika, mida Hollywoodi filmides naljalt ei näe. Tegevus toimub ühes Kesk-Ameerika maakolkas, ähvardavate metsade varju peitunud külas, mille kogukond on kalestunud ja enamik täiskasvanutest kriminaalse taustaga. 17-aastase Ree isa on vangis, tüdruk peab hoolitsema haige ema, väikese õe ja venna eest. Siis aga saab Ree teate, et isa vabastati kautsjoni vastu, tagatiseks Ree kodumaja ja mets. Tüdruk peab nüüd oma kodu eest seisma ja isa jälgi ajama. Ent kogukond teab, et on küsimusi, mida on targem mitte küsida.
"Paljad luud" oli 2010. aasta vaadatuim Ameerika indie-film. Peategelane Ree on Jennifer Lawrenci läbimurderoll.
Režissöör Debra Granik sünteesib oma loos mõjusalt realismi ja tulemuseks on täpne ning mõjuv õhustik.
Film "Paljad luud" on ETV2 ekraanil täna, 11. juunil kell 23.15.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Paljad luud" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüria meedia näitas vaid katkeid rünnaku tagajärgedest ning ei edastanud Sayeda Zeinabi piirkonnas toimunud rünnaku tagamaid. Sel aastal on sunniitlik äärmusrühmitus ISIS samas piirkonnas korraldanud kolm pommirünnakut, mille tagajärjel on kas hukkunud või vigastada saanud arvukalt inimesi, vahendas Reuters.
ISIS teatas, et tänase rünnaku viisid läbi kolm mässulist - kaks kandsid pommivööd ja üks oli lõhkeainet täis autos.
Šiiitlik imaam ütles riiklikule telekanalile Ikhbariyah, et plahvatanud sõidukid ei asunud mošeest kaugel.
Sayeda Zeinabi piirkond on ühtlasi üks Liibanoni šiiitliku rühmituse Hezbollah tugipunkte Süüria pealinnas. Lisaks on eelpool mainitud šiiitlik organisatsioon praeguse alaviitliku Süüria presidendi Bashar al-Assadi peamine liitlane.
Tuhanded Iraagi ja Afganistani šiiidid on asunud vabatahtlikuna võitlema Süüria sunniitlike mässuliste vastu, kes proovivad kukutada al-Assadi valitsust. Saabudes Süüriasse külastavad vabatahtlikud võitlejad tavapäraselt Damaskuses asuvat Sayeda Zeinabi mošeed.
Iraagi ja Afganistani šiiitlike võitlejate sõnul tulevad nad Süüriasse kaitsma just Sayeda Zeinabi pühamut sunniitlike äärmuslaste eest. | Damaskuses toimunud topeltrünnakus on hukkunud vähemalt 12 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüria meedia näitas vaid katkeid rünnaku tagajärgedest ning ei edastanud Sayeda Zeinabi piirkonnas toimunud rünnaku tagamaid. Sel aastal on sunniitlik äärmusrühmitus ISIS samas piirkonnas korraldanud kolm pommirünnakut, mille tagajärjel on kas hukkunud või vigastada saanud arvukalt inimesi, vahendas Reuters.
ISIS teatas, et tänase rünnaku viisid läbi kolm mässulist - kaks kandsid pommivööd ja üks oli lõhkeainet täis autos.
Šiiitlik imaam ütles riiklikule telekanalile Ikhbariyah, et plahvatanud sõidukid ei asunud mošeest kaugel.
Sayeda Zeinabi piirkond on ühtlasi üks Liibanoni šiiitliku rühmituse Hezbollah tugipunkte Süüria pealinnas. Lisaks on eelpool mainitud šiiitlik organisatsioon praeguse alaviitliku Süüria presidendi Bashar al-Assadi peamine liitlane.
Tuhanded Iraagi ja Afganistani šiiidid on asunud vabatahtlikuna võitlema Süüria sunniitlike mässuliste vastu, kes proovivad kukutada al-Assadi valitsust. Saabudes Süüriasse külastavad vabatahtlikud võitlejad tavapäraselt Damaskuses asuvat Sayeda Zeinabi mošeed.
Iraagi ja Afganistani šiiitlike võitlejate sõnul tulevad nad Süüriasse kaitsma just Sayeda Zeinabi pühamut sunniitlike äärmuslaste eest.
### Response:
Damaskuses toimunud topeltrünnakus on hukkunud vähemalt 12 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveidi ja ameeriklanna Alison Riske’i (WTA 89.) kohtumine jäi reede õhtul Riske’i servil 5:3 ja 40:40 seisul vihma tõttu pooleli.
Laupäeval väljakule naastes oli Kontaveidil küll murdepall, aga Riske suutis siiski servi hoida ja avaseti võita. Teises setis hoidsid mõlemad kuni 2:2 seisuni enda servi, seejärel õnnestus ameeriklanna Kontaveiti pallingugeim võita ja 5:3 eduseisus murdis ta taas eestlanna pallingu, võites seega kogu mängu 6:3, 6:3.
Kohtumine kestis tund ja 22 minutit. Kontaveit kaotas Riske’ile ka tänavuse hooaja esimesel turniiril Hiinas, samuti veerandfinaalis.
Kontaveit servis neli ässa ja tegi ühe topeltvea, seda mängu viimaseks jäänud geimis. Riske sai kirja kaks ässa ja kaks topeltviga. Üheksast murdevõimalusest suutis Riske ära kasutada kolm, Kontaveidil oli viis murdepalli, kuid ta ei realiseerinud neist ühtegi.
Mängitud punktidest võitis Riske 76 ja Kontaveit 61. | Kontaveit pidi veerandfinaalis vastase paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveidi ja ameeriklanna Alison Riske’i (WTA 89.) kohtumine jäi reede õhtul Riske’i servil 5:3 ja 40:40 seisul vihma tõttu pooleli.
Laupäeval väljakule naastes oli Kontaveidil küll murdepall, aga Riske suutis siiski servi hoida ja avaseti võita. Teises setis hoidsid mõlemad kuni 2:2 seisuni enda servi, seejärel õnnestus ameeriklanna Kontaveiti pallingugeim võita ja 5:3 eduseisus murdis ta taas eestlanna pallingu, võites seega kogu mängu 6:3, 6:3.
Kohtumine kestis tund ja 22 minutit. Kontaveit kaotas Riske’ile ka tänavuse hooaja esimesel turniiril Hiinas, samuti veerandfinaalis.
Kontaveit servis neli ässa ja tegi ühe topeltvea, seda mängu viimaseks jäänud geimis. Riske sai kirja kaks ässa ja kaks topeltviga. Üheksast murdevõimalusest suutis Riske ära kasutada kolm, Kontaveidil oli viis murdepalli, kuid ta ei realiseerinud neist ühtegi.
Mängitud punktidest võitis Riske 76 ja Kontaveit 61.
### Response:
Kontaveit pidi veerandfinaalis vastase paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oberstdorf kogus 11 häält, norralaste Trondheim neli ja sloveenide Planica kaks häält.
Varasemalt on MM Oberstdorfis toimunud kahel korral – 1987. ja 2005. aastal.
Ühehäälselt otsustati, et 2020. aasta lennumäe MM peetakse Planicas, 2021. aasta freestyle suusatamise ja lumelauavõistluse MM Hiinas Zhangjiakous ja samuti 2021. aasta mäesuusatamise MM Itaalias Cortina d’Ampezzos. | 2021. aasta suusatamise MM toimub Oberstdorfis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oberstdorf kogus 11 häält, norralaste Trondheim neli ja sloveenide Planica kaks häält.
Varasemalt on MM Oberstdorfis toimunud kahel korral – 1987. ja 2005. aastal.
Ühehäälselt otsustati, et 2020. aasta lennumäe MM peetakse Planicas, 2021. aasta freestyle suusatamise ja lumelauavõistluse MM Hiinas Zhangjiakous ja samuti 2021. aasta mäesuusatamise MM Itaalias Cortina d’Ampezzos.
### Response:
2021. aasta suusatamise MM toimub Oberstdorfis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi kodulehele antud usutluses tundis Aksalu rõõmu, et juubelimäng õnnestus nii edukalt: „Olen õnnelik, et tuli võit ning et samas suutsin ka värava puhtana hoida.”
Lisaks kolmekohalise tähiseni jõudmisele mängude arvestuses oli 1:0 võidumäng PS Kemi üle SJK kaptenile ka viiekümnes nullimäng eelmise aasta Soome meistri eest, vahendab Soccernet.ee.
„Meeskond on mänginud viimases viies kohtumises väga hästi ning oleme saanud olulisi punkte. See annab meile juurde enesekindlust võõrsilmänguks Marienhami vastu, kes on tõesti tugev ning hästi organiseeritud tiim,” võttis Soome klubi üks liidritest SJK hetkeseisu kenasti kokku.
Hooaja alguses erinevate skandaalidega silma paistnud SJK paikneb hetkel Veikkausliiga 6. tabelireal, järgmiseks vastaseks ongi võõrsil aga Ahvenamaa pealinna Marienhami esindusmeeskond, kes hetkel hoiab liigas teist positsiooni. | Aksalu 100. mängu järel: olen õnnelik, et nulli hoidsin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi kodulehele antud usutluses tundis Aksalu rõõmu, et juubelimäng õnnestus nii edukalt: „Olen õnnelik, et tuli võit ning et samas suutsin ka värava puhtana hoida.”
Lisaks kolmekohalise tähiseni jõudmisele mängude arvestuses oli 1:0 võidumäng PS Kemi üle SJK kaptenile ka viiekümnes nullimäng eelmise aasta Soome meistri eest, vahendab Soccernet.ee.
„Meeskond on mänginud viimases viies kohtumises väga hästi ning oleme saanud olulisi punkte. See annab meile juurde enesekindlust võõrsilmänguks Marienhami vastu, kes on tõesti tugev ning hästi organiseeritud tiim,” võttis Soome klubi üks liidritest SJK hetkeseisu kenasti kokku.
Hooaja alguses erinevate skandaalidega silma paistnud SJK paikneb hetkel Veikkausliiga 6. tabelireal, järgmiseks vastaseks ongi võõrsil aga Ahvenamaa pealinna Marienhami esindusmeeskond, kes hetkel hoiab liigas teist positsiooni.
### Response:
Aksalu 100. mängu järel: olen õnnelik, et nulli hoidsin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgu kandideeris Keskerakonna presidendikandidaadiks neli kandidaati, kelle hulka kuulusid ka riigikogu liige Peeter Ernits ja Marina Riisalu, kuid volikogu sõnavõttude järel jäi järele vaid kaks - Mailis Reps ja Edgar Savisaar.
Volikogu ees peetud kõnes ütles Reps, et president peab olema välispoliitiliselt kogenud, kuid sellest tähtsam on sisepoliitiline mõju ja autoriteet. "Viimane president on olnud aktiivne välispoliitiliselt, kuid ei ole soovinud ega suutnud end sisepoliitiliselt maksma panna. Selles valguses on väidetud, et välispoliitiline kompetents peabki olema presidendi A ja O. Ma ei jaga seda seisukohta! Nii on võib-olla mugav valitsuserakondadele, aga kohe kindlasti ei oota sellist presidenti Eesti rahvas," leidis Reps.
"Suve lõpus valitav president peab andma endast kõik, et lõpetada pidev vaenu ja sõjahüsteeria külvamine. Meie huvides on ühtehoidev riik ning head ja konstruktiivsed suhted kõigi naabrite, sealhulgas Venemaaga. Pideva vaenamise ja hirmutamise asemel tuleb meil õppida võrdsel tasandil suhtlema," lisas kandidatuuri kaitsnud Reps.
Keskerakonna presidendikandidaadiks soovis saada ka erakonna esimees Edgar Savisaar, kes kogus 78 häält. Volikogus peetud poliitilises kõnes tunnistas Savisaar, et Keskerakond ei ole ühtne ning see on erakonna suurim nõrkus. Savisaar lisas, et Eesti vajab tugevat presidenti, kuid arvas, et Reps ei usu ka ise, et ta kunagi presidendiks saaks. | Keskerakonna presidendikandidaadiks valiti Mailis Reps | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu kandideeris Keskerakonna presidendikandidaadiks neli kandidaati, kelle hulka kuulusid ka riigikogu liige Peeter Ernits ja Marina Riisalu, kuid volikogu sõnavõttude järel jäi järele vaid kaks - Mailis Reps ja Edgar Savisaar.
Volikogu ees peetud kõnes ütles Reps, et president peab olema välispoliitiliselt kogenud, kuid sellest tähtsam on sisepoliitiline mõju ja autoriteet. "Viimane president on olnud aktiivne välispoliitiliselt, kuid ei ole soovinud ega suutnud end sisepoliitiliselt maksma panna. Selles valguses on väidetud, et välispoliitiline kompetents peabki olema presidendi A ja O. Ma ei jaga seda seisukohta! Nii on võib-olla mugav valitsuserakondadele, aga kohe kindlasti ei oota sellist presidenti Eesti rahvas," leidis Reps.
"Suve lõpus valitav president peab andma endast kõik, et lõpetada pidev vaenu ja sõjahüsteeria külvamine. Meie huvides on ühtehoidev riik ning head ja konstruktiivsed suhted kõigi naabrite, sealhulgas Venemaaga. Pideva vaenamise ja hirmutamise asemel tuleb meil õppida võrdsel tasandil suhtlema," lisas kandidatuuri kaitsnud Reps.
Keskerakonna presidendikandidaadiks soovis saada ka erakonna esimees Edgar Savisaar, kes kogus 78 häält. Volikogus peetud poliitilises kõnes tunnistas Savisaar, et Keskerakond ei ole ühtne ning see on erakonna suurim nõrkus. Savisaar lisas, et Eesti vajab tugevat presidenti, kuid arvas, et Reps ei usu ka ise, et ta kunagi presidendiks saaks.
### Response:
Keskerakonna presidendikandidaadiks valiti Mailis Reps |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.