instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mirjam Nikolai on paari oldud kuu jooksul võtnud kanda naiskonnas liidrirollis ning teinud seda, mida temalt on oodatud – viinud naiskonna meistriliiga künnisele.
"Siin on süsteem selline, et esimeses hooajas pooles oli esiliiga jagatud põhjaks ja lõunaks, mõlemas kümme võistkonda. Pärast ühte ringi said Superettanit mängima põhja ja lõuna neli tugevamat. Nüüd need kaheksa mängisid omavahel kõik läbi (kokku 14 mängu) ja kaks esimest pääsesid üleminekumängudele, meie esimesena nende hulgas," selgitas Nikolai süsteemi portaalile basket.ee antud intervjuus.
"Järgmisel nädalal hakkavad üleminekumängud, meie liigast sai teise koha Östersund, kes on ka esimene vastane. Kuna meistriliiga (Damligan) kahest viimasest üks loobub oma kohast meistriliigas, mängime üleminekumänge kolmekesi: meie, Östersund ja Akropol (Spanga)," sõnas Nikolai ja lisas, et kolmest kaks pääseb meistriliigasse.
"Oma eesmärgi täitsime igati hästi, sest Superettanis ei kaotanud me ühtegi mängu. Võistkonnaga olen igati rahul, sisse olen elanud hästi ja oma mängudega olen ise ka rahule jäänud. Pole ka klubi kurtnud vastupidist. Koondisemängudes küll vigastasin selga ja pidin siin kaks mängu vahele jätma, millest oli kahju, kuid nüüd olulisteks mängudeks peaksin olema juba igati korras."
"Meie trumbid on kiirus, kõva kaitse ja võistkonnavaim. Puudusteks on kohatine ebastabiilsus ja suhteliselt lühike koosseis," arvas Nikolai lõpetuseks.
Viimases põhiturniiri mängus alistas IK Eos Lund nädalavahetusel võõrsil Göteborgi Högsbo Basketi 64:43(33:20). Högsbo võitis küll avaveerandi 16:15, kuid teise veerandiga loksusid asjad paika. Lund võitis lauavõitluse 53:35. Nikolai arvele kogunes 13 punkti ja 8 lauapalli.
29-aastane ja 177 cm pikkune Nikolai on mitmes kategoorias liiga tipus: punktide osas kolmas (18,5), lauapallide skaalas seitsmes (6,7) ning korvisöötude osas teine (3,9). Efektiivsuselt on ta Östersindi leegionäri Taylor Wurtzi (keskmiselt 22 punkti ja efektiivsustegur 24,1) järel teine - 23,7. | Liidriks kerkinud Mirjam Nikolai aitas oma klubi meistriliiga üleminekumängudele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mirjam Nikolai on paari oldud kuu jooksul võtnud kanda naiskonnas liidrirollis ning teinud seda, mida temalt on oodatud – viinud naiskonna meistriliiga künnisele.
"Siin on süsteem selline, et esimeses hooajas pooles oli esiliiga jagatud põhjaks ja lõunaks, mõlemas kümme võistkonda. Pärast ühte ringi said Superettanit mängima põhja ja lõuna neli tugevamat. Nüüd need kaheksa mängisid omavahel kõik läbi (kokku 14 mängu) ja kaks esimest pääsesid üleminekumängudele, meie esimesena nende hulgas," selgitas Nikolai süsteemi portaalile basket.ee antud intervjuus.
"Järgmisel nädalal hakkavad üleminekumängud, meie liigast sai teise koha Östersund, kes on ka esimene vastane. Kuna meistriliiga (Damligan) kahest viimasest üks loobub oma kohast meistriliigas, mängime üleminekumänge kolmekesi: meie, Östersund ja Akropol (Spanga)," sõnas Nikolai ja lisas, et kolmest kaks pääseb meistriliigasse.
"Oma eesmärgi täitsime igati hästi, sest Superettanis ei kaotanud me ühtegi mängu. Võistkonnaga olen igati rahul, sisse olen elanud hästi ja oma mängudega olen ise ka rahule jäänud. Pole ka klubi kurtnud vastupidist. Koondisemängudes küll vigastasin selga ja pidin siin kaks mängu vahele jätma, millest oli kahju, kuid nüüd olulisteks mängudeks peaksin olema juba igati korras."
"Meie trumbid on kiirus, kõva kaitse ja võistkonnavaim. Puudusteks on kohatine ebastabiilsus ja suhteliselt lühike koosseis," arvas Nikolai lõpetuseks.
Viimases põhiturniiri mängus alistas IK Eos Lund nädalavahetusel võõrsil Göteborgi Högsbo Basketi 64:43(33:20). Högsbo võitis küll avaveerandi 16:15, kuid teise veerandiga loksusid asjad paika. Lund võitis lauavõitluse 53:35. Nikolai arvele kogunes 13 punkti ja 8 lauapalli.
29-aastane ja 177 cm pikkune Nikolai on mitmes kategoorias liiga tipus: punktide osas kolmas (18,5), lauapallide skaalas seitsmes (6,7) ning korvisöötude osas teine (3,9). Efektiivsuselt on ta Östersindi leegionäri Taylor Wurtzi (keskmiselt 22 punkti ja efektiivsustegur 24,1) järel teine - 23,7.
### Response:
Liidriks kerkinud Mirjam Nikolai aitas oma klubi meistriliiga üleminekumängudele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgia föderaalprokurör Frederic Van Leeuw ütles, et uurijad on veel kaugel "Pariisi terrorirünnakute mõistatuse lahendamisest". Prokurör tegi teate pärast kohtumist oma Prantsuse kolleegiga.
"Meil on olemas hulk pusletükke ning viimastel päevadel on osa tükke oma koha leidnud. Kuid lahendusest oleme endiselt kaugel," ütles ta.
Reedel tabati järjekordse terrorismis kahtlustatavatele tehtud haarangu käigus Pariisi rünnakute peamine kahtlusalune Salah Abdeslam. Kokku võeti mitu päeva Molenbeeki eeslinnas väldanud operatsiooni käigus kinni viis inimest.
Möödunud reedeses politsei erioperatsioonis sai vigastada kaks inimest. Ametnike sõnul sai vigastada ka Salah Abdeslam.
Abdeslamile esitati süüdistus terroristlikus mõrvas. Tema kaitsja Sven Mary sõnul teeb kinnipeetu võimudega koostööd.
Pariisi prokuratuuri väitel mängis Abdeslam Pariisi sündmuste korraldamises keskset rolli, kuna tema tegeles relvade toimetamisega Prantsusmaa pealinna. Molinsi sõnul tegi Abdeslam mitu reisi Euroopas ja sõidutas veretöö toimepanijad Pariisi. Lisaks sellele hankis Abdeslam detonaatorid ja hapnikuga rikastatud vee, mida kasutati lõhkeseadeldiste valmistamisel.
Operatsioonid alagasid tavalisest läbiotsimisest
Operatsioon sai alguse, kui Belgia ja Prantsuse politsei ühine rühm läks tegema läbiotsimist ühte korterisse Vorsti (prantsuse keeles Foresti) linnaosas. Micheli sõnul pidi läbiotsimine olema tavapärane rutiinne tegevus Pariisi terrorirünnakutega seotud juurdluse raames. Ajalehe De Standaard andmetel arvasid politseinikud, et arvatavate terroristide poolt kasutatav korter on tühi.
Paraku viibis korteris inimesi ning võimuesindajate pihta avati tuli kohe, kui viimased korteri ukse avasid. Pärast viis tundi kestnud piiramist sisenesid sündmuskohale saabunud lisajõud korterisse ning üks Kalašnikovi automaadiga relvastatud isik hukkus.
Kokku sai haavata neli politseinikku - kolm esialgse tulistamise käigus ning neljas lõpliku tulevahetuse ajal. Üks haavata saanutest on Prantsuse naispolitseinik. Kaks politseinikku pääsesid peagi haiglast koju.
Eelmise aasta 13. novembri õhtul korraldasid rühmitusega ISIS seotud terroristid Pariisis rünnakuteseeria, mille käigus hukkus kokku 130 inimest. Vigastada saanuid oli 350. Juhtum on väga lähedalt seotud Belgiaga, sest mitu terroristi oli pärit Belgiast või omasid sealsete aatekaaslastega tihedaid kontakte.
Üks peamine Pariisi rünnakutega seotud kahtlusalune, Brüsselist pärit 26-aastane prantslane Salah Abdeslam, oli alates sellest ajast tagaotsitav. Ta põgenes Pariisist veidi aega pärast seda, kui tema vend end ühes rünnakus õhku lasi. | Belgia prokurör: Pariisi rünnakute lahendamisest ollakse veel kaugel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgia föderaalprokurör Frederic Van Leeuw ütles, et uurijad on veel kaugel "Pariisi terrorirünnakute mõistatuse lahendamisest". Prokurör tegi teate pärast kohtumist oma Prantsuse kolleegiga.
"Meil on olemas hulk pusletükke ning viimastel päevadel on osa tükke oma koha leidnud. Kuid lahendusest oleme endiselt kaugel," ütles ta.
Reedel tabati järjekordse terrorismis kahtlustatavatele tehtud haarangu käigus Pariisi rünnakute peamine kahtlusalune Salah Abdeslam. Kokku võeti mitu päeva Molenbeeki eeslinnas väldanud operatsiooni käigus kinni viis inimest.
Möödunud reedeses politsei erioperatsioonis sai vigastada kaks inimest. Ametnike sõnul sai vigastada ka Salah Abdeslam.
Abdeslamile esitati süüdistus terroristlikus mõrvas. Tema kaitsja Sven Mary sõnul teeb kinnipeetu võimudega koostööd.
Pariisi prokuratuuri väitel mängis Abdeslam Pariisi sündmuste korraldamises keskset rolli, kuna tema tegeles relvade toimetamisega Prantsusmaa pealinna. Molinsi sõnul tegi Abdeslam mitu reisi Euroopas ja sõidutas veretöö toimepanijad Pariisi. Lisaks sellele hankis Abdeslam detonaatorid ja hapnikuga rikastatud vee, mida kasutati lõhkeseadeldiste valmistamisel.
Operatsioonid alagasid tavalisest läbiotsimisest
Operatsioon sai alguse, kui Belgia ja Prantsuse politsei ühine rühm läks tegema läbiotsimist ühte korterisse Vorsti (prantsuse keeles Foresti) linnaosas. Micheli sõnul pidi läbiotsimine olema tavapärane rutiinne tegevus Pariisi terrorirünnakutega seotud juurdluse raames. Ajalehe De Standaard andmetel arvasid politseinikud, et arvatavate terroristide poolt kasutatav korter on tühi.
Paraku viibis korteris inimesi ning võimuesindajate pihta avati tuli kohe, kui viimased korteri ukse avasid. Pärast viis tundi kestnud piiramist sisenesid sündmuskohale saabunud lisajõud korterisse ning üks Kalašnikovi automaadiga relvastatud isik hukkus.
Kokku sai haavata neli politseinikku - kolm esialgse tulistamise käigus ning neljas lõpliku tulevahetuse ajal. Üks haavata saanutest on Prantsuse naispolitseinik. Kaks politseinikku pääsesid peagi haiglast koju.
Eelmise aasta 13. novembri õhtul korraldasid rühmitusega ISIS seotud terroristid Pariisis rünnakuteseeria, mille käigus hukkus kokku 130 inimest. Vigastada saanuid oli 350. Juhtum on väga lähedalt seotud Belgiaga, sest mitu terroristi oli pärit Belgiast või omasid sealsete aatekaaslastega tihedaid kontakte.
Üks peamine Pariisi rünnakutega seotud kahtlusalune, Brüsselist pärit 26-aastane prantslane Salah Abdeslam, oli alates sellest ajast tagaotsitav. Ta põgenes Pariisist veidi aega pärast seda, kui tema vend end ühes rünnakus õhku lasi.
### Response:
Belgia prokurör: Pariisi rünnakute lahendamisest ollakse veel kaugel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt domineeris finaalkohtumist Grabe, minnes juhtima 6:3. Noor Mark Mägi pani sisse uue käigu ning õige pea oligi tablool seisuks 6:6. Lõpuks pani Grabe oma paremuse siiski maksma ning võitis meistriliiga neljanda etapi võidukarika seisuga 8:6. Kolmandad kohad saavutasid Mihkel Rehepapp ja Juss Saska.
Lisaks meistriliigale toimus nädalavahetusel ka piljardi Eesti rahvaliiga kuues etapp, kus võtsid omavahel mõõtu 53 piljardihuvilist kogu Eestist.
Esikoha võitis tallinlane Karl Aleksander Sirp, kes alistas finaalis seisuga 4:1 Valga esindaja Kevin Kattai. Kolmandad olid Gunnar Pleer Tartust ja Indrek Aigro Tallinnast.
Rahvaliiga 7. etapp, kuhu on oodatud osalema kõik piljardihuvilised, toimub juba 24. aprillil Tallinnas, Baribal Piljardiklubis. | Denis Grabe pidi 16-aastase noormehe alistamiseks ennast kokku võtma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt domineeris finaalkohtumist Grabe, minnes juhtima 6:3. Noor Mark Mägi pani sisse uue käigu ning õige pea oligi tablool seisuks 6:6. Lõpuks pani Grabe oma paremuse siiski maksma ning võitis meistriliiga neljanda etapi võidukarika seisuga 8:6. Kolmandad kohad saavutasid Mihkel Rehepapp ja Juss Saska.
Lisaks meistriliigale toimus nädalavahetusel ka piljardi Eesti rahvaliiga kuues etapp, kus võtsid omavahel mõõtu 53 piljardihuvilist kogu Eestist.
Esikoha võitis tallinlane Karl Aleksander Sirp, kes alistas finaalis seisuga 4:1 Valga esindaja Kevin Kattai. Kolmandad olid Gunnar Pleer Tartust ja Indrek Aigro Tallinnast.
Rahvaliiga 7. etapp, kuhu on oodatud osalema kõik piljardihuvilised, toimub juba 24. aprillil Tallinnas, Baribal Piljardiklubis.
### Response:
Denis Grabe pidi 16-aastase noormehe alistamiseks ennast kokku võtma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Kauber oli avavoorus värava löönud, sai ta täna mängida kümme minutit vähem kui eelmisel nädalavahetusel. Eestlane sekkus vahetusest 63. minutil, asendades endist sillamäelast Kõrõlo Silitšit, kirjutab Soccernet.ee.
Kui Kauber platsile jooksis, oli skoor veel avamata. Riga läks Yosuke Saito 78. minuti tabamusest juhtima, aga Daniils Turkovs viigistas kolmandal lisaminutil.
Kahe vooru järel hoiab Jelgava nelja punktiga teist kohta. | Jelgava sai Lätis kirja viigipunkti, Kauber sekkus vahetusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Kauber oli avavoorus värava löönud, sai ta täna mängida kümme minutit vähem kui eelmisel nädalavahetusel. Eestlane sekkus vahetusest 63. minutil, asendades endist sillamäelast Kõrõlo Silitšit, kirjutab Soccernet.ee.
Kui Kauber platsile jooksis, oli skoor veel avamata. Riga läks Yosuke Saito 78. minuti tabamusest juhtima, aga Daniils Turkovs viigistas kolmandal lisaminutil.
Kahe vooru järel hoiab Jelgava nelja punktiga teist kohta.
### Response:
Jelgava sai Lätis kirja viigipunkti, Kauber sekkus vahetusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Air France´i teatel Pariisi peamises, Charles De Gaulle'i lennujaamas lende tühistatud ei ole, kuid need võivad hilineda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viimase seitsme aasta jooksul on lennujuhid Prantsusmaal streikinud üle neljakümne korra. | Prantsusmaal on streigi tõttu tühistatud kolmandik lendudest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Air France´i teatel Pariisi peamises, Charles De Gaulle'i lennujaamas lende tühistatud ei ole, kuid need võivad hilineda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viimase seitsme aasta jooksul on lennujuhid Prantsusmaal streikinud üle neljakümne korra.
### Response:
Prantsusmaal on streigi tõttu tühistatud kolmandik lendudest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei sai teate kaklusest Newport Centre Mall'i nimelises kaubanduskeskuses natuke aega pärast kella 17 (kohaliku aja järgi), vahendas NJ.com.
Tüli põhjuseks oli see, et mehe 1-aastane tütar libises lihavõttejänkuga pildistades toolilt maha. 22-aastase näitleja sõnul oli seejärel tüdruku vihane isa teda nii verbaalselt kui ka füüsiliselt ründama asunud.
Sotsiaalmeedias avaldatud amatöörvideos pole näha, kuidas tüli alguse sai, kuid näidatakse, kuidas "jänku" pehmest materjalist kindad ära võtab ja end vihase lapsevanema vastu kaitsma hakkab. Turvatöötajad aga peavad tõsiselt pingutama, et kaklejad teineteisest eraldada.
Nii näitleja kui ka lapsevanem viidi hiljem kergete vigastuste tõttu kohalikku haiglasse kontrolli.
Politsei kinnitusel pole kellelegi veel ametlikku kahtlustust esitatud, sest hetkel alles uuritakse juhtumi asjaolusid ning räägitakse pealtnägijatega.
Easter bunny throwin the hands @ Newport Lmfaoo pt1 pic.twitter.com/Y7goiuf4Ap
— Kev (@2jrb123) March 20, 2016
Pt 2 pic.twitter.com/Gax2z8TPZV
— Kev (@2jrb123) March 20, 2016 | Video: USA kaubanduskeskuses läksid kaklema lapsevanem ja "lihavõttejänku" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei sai teate kaklusest Newport Centre Mall'i nimelises kaubanduskeskuses natuke aega pärast kella 17 (kohaliku aja järgi), vahendas NJ.com.
Tüli põhjuseks oli see, et mehe 1-aastane tütar libises lihavõttejänkuga pildistades toolilt maha. 22-aastase näitleja sõnul oli seejärel tüdruku vihane isa teda nii verbaalselt kui ka füüsiliselt ründama asunud.
Sotsiaalmeedias avaldatud amatöörvideos pole näha, kuidas tüli alguse sai, kuid näidatakse, kuidas "jänku" pehmest materjalist kindad ära võtab ja end vihase lapsevanema vastu kaitsma hakkab. Turvatöötajad aga peavad tõsiselt pingutama, et kaklejad teineteisest eraldada.
Nii näitleja kui ka lapsevanem viidi hiljem kergete vigastuste tõttu kohalikku haiglasse kontrolli.
Politsei kinnitusel pole kellelegi veel ametlikku kahtlustust esitatud, sest hetkel alles uuritakse juhtumi asjaolusid ning räägitakse pealtnägijatega.
Easter bunny throwin the hands @ Newport Lmfaoo pt1 pic.twitter.com/Y7goiuf4Ap
— Kev (@2jrb123) March 20, 2016
Pt 2 pic.twitter.com/Gax2z8TPZV
— Kev (@2jrb123) March 20, 2016
### Response:
Video: USA kaubanduskeskuses läksid kaklema lapsevanem ja "lihavõttejänku" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Sadama juhatuse liige Marko Raid selgitas, et Botnica väärtust otsustati alandada ekspertide soovitusel praegusele turuväärtusele.
50 miljoni euro eest ostetud jäämurdja väärtuse hindamises on ilmnenud ebakõlasid. Märtsi alguses teatas Tallinna Sadama korruptsioonikahtlustuste uurimiseks kokku kutsutud komisjon riigikogus, et dokumentidest paistab, justkui Botnica osteti väiksema summa eest, kui kuludokumentides kajastub.
"Nii sadama juhatus antud ostu puhul kui ka kaudsemalt öeldes nõukogu ega ka omanikuesindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud piisavalt nõudlikud selle hinna allatoomiseks - see üks asi[, mis kahtlusi äratab]. Dokumente võrreldes leidsime hinna kujundamise protsessis kelmuse tunnused, " rääkis komisjoni esimees Artur Talvik "Aktuaalsele kaamerale".
Jäälõhkuja eest maksti 50 miljonit eurot, kuid mitmes dokumendis jooksid Talviku sõnul läbi ka sellest väiksemad summad. Samuti selgus dokumentidest, et laeva hindasid ja hilisemat müüki vahendasid samade isikutega seotud ettevõtted.
Nüüd teatas Tallinna Sadam, et vähendab majandusaasta aruandes Botnica väärtust viie miljoni euro võrra.
Lisaks hindas ettevõte tagasiulatuvalt alla varasid kokku 29 miljoni euro väärtuses.
"Muuga söeterminali ja Saaremaa sadama varade allahindamisel lähtusime eesmärgist, et bilansis kajastuks mõlema äriüksuse puhul viimaste aastate tegelikul olukorral baseeruv rahavooga kaetud väärtus, mida ka välisaudiitor on valmis aktsepteerima,” selgitas Raid.
Viiendiku võrra väiksem puhaskasum
Ettevõtte tegevustulud kahanesid 2014. aasta tulemustega võrreldes 15 protsendi võrra, tulumaksueelne kasum vähenes 22 protsenti. Ettevõtte puhaskasum oli 30,9 miljonit ehk 21 protsenti aasta varasemast madalam.
Tallinna Sadama juhatuse liige Marko Raid selgitas, et eelkõige mõjutasid ettevõtte majandustulemust "rekordiliselt madalad naftahinnad" ja Venemaa otsus kasutada nafta eksportimisel üha enam kohalikke sadamaid.
"Botnica puhul tulenes tulude langus kombinatsioonist lääneriikide Venemaa-vastastest sanktsioonidest ja nafta madalast hinnast tingitud madalseisust avameretööde turul,” kirjeldas Raid teates.
Kokkuvõttes vähenes sadama veomaht pea kuue miljoni tonni võrra ehk 22,4 miljoni tonnini. Kaubaveos kahanes vedellasti kõrval mõnevõrra ka konteinerkaupade ja segalasti vedu, kasvasid veerem ja puistlast. Pisut suurenes aga reisijate veolt saadud tulu. Tallinna Sadam vedas 2015. aastal 9,79 miljonit inimest. Klientide arv suurenes mullusega võrreldes 0,22 miljoni inimese võrra.
Muude päevakorrapunktide hulgas tutvustati nõukogule Tallinna Sadama konkurentsipositsiooni Läänemere idaosa sadamate hulgas. Ühtlasi andis juhatus nõukogule ülevaate ettevõtte 2016.aasta kahe kuu majandus- ja tegevustulemustest, mille kohaselt Tallinna Sadama sadamaid läbivad kaubamahtude osas on märgata languse aeglustumist, aga reisijate arvu osas tõus jätkub. Nõukogu kinnitas ka 2016.aasta siseauditite aastaplaani. | Tallinna Sadam alandas jäämurdja Botnica väärtust 5 miljoni euro võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Sadama juhatuse liige Marko Raid selgitas, et Botnica väärtust otsustati alandada ekspertide soovitusel praegusele turuväärtusele.
50 miljoni euro eest ostetud jäämurdja väärtuse hindamises on ilmnenud ebakõlasid. Märtsi alguses teatas Tallinna Sadama korruptsioonikahtlustuste uurimiseks kokku kutsutud komisjon riigikogus, et dokumentidest paistab, justkui Botnica osteti väiksema summa eest, kui kuludokumentides kajastub.
"Nii sadama juhatus antud ostu puhul kui ka kaudsemalt öeldes nõukogu ega ka omanikuesindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud piisavalt nõudlikud selle hinna allatoomiseks - see üks asi[, mis kahtlusi äratab]. Dokumente võrreldes leidsime hinna kujundamise protsessis kelmuse tunnused, " rääkis komisjoni esimees Artur Talvik "Aktuaalsele kaamerale".
Jäälõhkuja eest maksti 50 miljonit eurot, kuid mitmes dokumendis jooksid Talviku sõnul läbi ka sellest väiksemad summad. Samuti selgus dokumentidest, et laeva hindasid ja hilisemat müüki vahendasid samade isikutega seotud ettevõtted.
Nüüd teatas Tallinna Sadam, et vähendab majandusaasta aruandes Botnica väärtust viie miljoni euro võrra.
Lisaks hindas ettevõte tagasiulatuvalt alla varasid kokku 29 miljoni euro väärtuses.
"Muuga söeterminali ja Saaremaa sadama varade allahindamisel lähtusime eesmärgist, et bilansis kajastuks mõlema äriüksuse puhul viimaste aastate tegelikul olukorral baseeruv rahavooga kaetud väärtus, mida ka välisaudiitor on valmis aktsepteerima,” selgitas Raid.
Viiendiku võrra väiksem puhaskasum
Ettevõtte tegevustulud kahanesid 2014. aasta tulemustega võrreldes 15 protsendi võrra, tulumaksueelne kasum vähenes 22 protsenti. Ettevõtte puhaskasum oli 30,9 miljonit ehk 21 protsenti aasta varasemast madalam.
Tallinna Sadama juhatuse liige Marko Raid selgitas, et eelkõige mõjutasid ettevõtte majandustulemust "rekordiliselt madalad naftahinnad" ja Venemaa otsus kasutada nafta eksportimisel üha enam kohalikke sadamaid.
"Botnica puhul tulenes tulude langus kombinatsioonist lääneriikide Venemaa-vastastest sanktsioonidest ja nafta madalast hinnast tingitud madalseisust avameretööde turul,” kirjeldas Raid teates.
Kokkuvõttes vähenes sadama veomaht pea kuue miljoni tonni võrra ehk 22,4 miljoni tonnini. Kaubaveos kahanes vedellasti kõrval mõnevõrra ka konteinerkaupade ja segalasti vedu, kasvasid veerem ja puistlast. Pisut suurenes aga reisijate veolt saadud tulu. Tallinna Sadam vedas 2015. aastal 9,79 miljonit inimest. Klientide arv suurenes mullusega võrreldes 0,22 miljoni inimese võrra.
Muude päevakorrapunktide hulgas tutvustati nõukogule Tallinna Sadama konkurentsipositsiooni Läänemere idaosa sadamate hulgas. Ühtlasi andis juhatus nõukogule ülevaate ettevõtte 2016.aasta kahe kuu majandus- ja tegevustulemustest, mille kohaselt Tallinna Sadama sadamaid läbivad kaubamahtude osas on märgata languse aeglustumist, aga reisijate arvu osas tõus jätkub. Nõukogu kinnitas ka 2016.aasta siseauditite aastaplaani.
### Response:
Tallinna Sadam alandas jäämurdja Botnica väärtust 5 miljoni euro võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängupäevadeks hakkavad olema kolmapäev ning neljapäev, et võimalikult vähe segada meeskondade koduliiga mänge.
Põhiturniirile pääseb 32 meeskonda, kellest 24 saavad sinna koha otse ning ülejäänud kaheksa selgitatakse kvalifikatsiooniturniiril 32 meeskonna hulgast.
Põhiturniiril jagatakse 32 meeskonda nelja kaheksasse alagruppi, kus kõik mängivad kõigiga kahel korral läbi. Igast alagrupist pääseb play-offi neli parimat meeskonda ehk kokku 16 tiimi.
Alagruppides 5. ja 6. koha saanud meeskonnad saavad jätkata mänge madalamas FIBA Euroopa karikasarja play-offis. Play-offid mängitakse tavapäraselt kodus-võõrsil süsteemi järgi, kuni selguvad neli meeskonda, kes pääsevad finaalturniirile.
FIBA korvpalli Meistrite liiga formaadi selgitus (video on inglise keeles):
Konkreetseid riike ja klubisid, kes turniiril osalevad, FIBA ametlikult pole veel maininud, kuid üsna suur on võimalus, et vähemalt kvalifikatsiooniturniirile pääseb ka Eesti meister. | VIDEO | FIBA avaldas uuel hooajal algava korvpalli Meistrite liiga formaadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängupäevadeks hakkavad olema kolmapäev ning neljapäev, et võimalikult vähe segada meeskondade koduliiga mänge.
Põhiturniirile pääseb 32 meeskonda, kellest 24 saavad sinna koha otse ning ülejäänud kaheksa selgitatakse kvalifikatsiooniturniiril 32 meeskonna hulgast.
Põhiturniiril jagatakse 32 meeskonda nelja kaheksasse alagruppi, kus kõik mängivad kõigiga kahel korral läbi. Igast alagrupist pääseb play-offi neli parimat meeskonda ehk kokku 16 tiimi.
Alagruppides 5. ja 6. koha saanud meeskonnad saavad jätkata mänge madalamas FIBA Euroopa karikasarja play-offis. Play-offid mängitakse tavapäraselt kodus-võõrsil süsteemi järgi, kuni selguvad neli meeskonda, kes pääsevad finaalturniirile.
FIBA korvpalli Meistrite liiga formaadi selgitus (video on inglise keeles):
Konkreetseid riike ja klubisid, kes turniiril osalevad, FIBA ametlikult pole veel maininud, kuid üsna suur on võimalus, et vähemalt kvalifikatsiooniturniirile pääseb ka Eesti meister.
### Response:
VIDEO | FIBA avaldas uuel hooajal algava korvpalli Meistrite liiga formaadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Estudiantese võidumängus Valencia üle kogus Nacho Martin parimana 17 punkti ja 8 lauapalli ning Diamon Simpson lisas 14 silma ja 6 lauapalli. Justin Hamilton tõi kaotajatele 12 punkti ja 5 lauapalli.
Barcelona võidumängus tõusis parimaks viimasel ajal heas hoos olev Justin Doellman, kes kogus 18 punkti ja 4 lauapalli. Stratos Perperoglou ja Tomaš Satoransky kogusid kumbki 14 silma. Kaotajate parim oli Vitor Faverani 19 punkti ja 7 lauapalliga.
Üllatuskaotuse pidi vastu võtma ka tabelis kolmandat kohta hoidev Madridi Real (19-5), kes jäi võõrsil alla Tenerifele (11-13). Kodumeeskonna vedasid võidule vastavalt 19 ja 16 punkti visanud Nicolas Richotti ja Javier Beiran. Reali poolel vastas Sergio Rodriguez 21 punkti ja 5 korvisööduga.
Neljandal kohal paiknev Vitoria Laboral Kutxa (18-6) jäid koduplatsil ootamatult suurelt 56:83 alla Malaga Unicajale (12-12). Võitjate parim oli 24 punkti ja 7 lauapalli kogunud Will Thomas, kes valiti ka vooru parimaks mängijaks. Kaotajate poolel vastas Adam Hanga 15 silmaga. | Hispaania liiga esinelikust oli võidukas vaid Barcelona, kes tõusis ka ainuliidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Estudiantese võidumängus Valencia üle kogus Nacho Martin parimana 17 punkti ja 8 lauapalli ning Diamon Simpson lisas 14 silma ja 6 lauapalli. Justin Hamilton tõi kaotajatele 12 punkti ja 5 lauapalli.
Barcelona võidumängus tõusis parimaks viimasel ajal heas hoos olev Justin Doellman, kes kogus 18 punkti ja 4 lauapalli. Stratos Perperoglou ja Tomaš Satoransky kogusid kumbki 14 silma. Kaotajate parim oli Vitor Faverani 19 punkti ja 7 lauapalliga.
Üllatuskaotuse pidi vastu võtma ka tabelis kolmandat kohta hoidev Madridi Real (19-5), kes jäi võõrsil alla Tenerifele (11-13). Kodumeeskonna vedasid võidule vastavalt 19 ja 16 punkti visanud Nicolas Richotti ja Javier Beiran. Reali poolel vastas Sergio Rodriguez 21 punkti ja 5 korvisööduga.
Neljandal kohal paiknev Vitoria Laboral Kutxa (18-6) jäid koduplatsil ootamatult suurelt 56:83 alla Malaga Unicajale (12-12). Võitjate parim oli 24 punkti ja 7 lauapalli kogunud Will Thomas, kes valiti ka vooru parimaks mängijaks. Kaotajate poolel vastas Adam Hanga 15 silmaga.
### Response:
Hispaania liiga esinelikust oli võidukas vaid Barcelona, kes tõusis ka ainuliidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on häbiväärne otsus fabritseeritud poliitilises kohtuasjas. Venemaa võimude jaoks on Nadia Savtšenko kohtuasi tähtis märgiline viis õiendada arveid Ukraina uue võimuga," ütles ajakirjanikele PARNAS-e aseesimees Ilja Jašin esmaspäeval.
Tema sõnutsi ei saanud Savtšenko suhtes kohtuasja algatada, sest ta on Ukraina sõjaväelane, kes "täitis oma sõjaväelasekohust ja kaitses oma riigi terviklikkust."
"Ta peeti kinni, rööviti, veeti naaberriiki, luues häbiväärse õigusliku pretsedendi. See on Venemaa ajaloo kahetsusväärne lehekülg, viga, mida tuleb veel kaua heastada," lisas Jašin.
Erakond Jabloko märkis omalt poolt, et kohtupidamise käigus oli uurimise andmetes märkimisväärseid lahknevusi ning kohtupidamine ise kutsus paljudes venemaalastes esile protesti.
"Savtšenko kohtufarss, teisiti seda nimetada ei saa, kutsub esile paljude Venemaa inimeste protesti. Mitte ükski süüdistus, mis talle ajakirjanike tapmises ja piiri ületamises esitati, ei ole tõendamist leidnud. Uurimise seisukoht on kiiruga kokku traageldatud, selles toodud asjaolud ei klapi kokku," ütles erakonna fraktsiooni kaasesimees Valeri Borštšev.
Ta väljendas lootust, et Savtšenko pääseb peagi vabadusse. "Loodan, et mõistus võidab ja liikumine tema vabastamise nimel kannab vilja," lisas Borštšev.
Lõuna-Venemaa Donetski kohus hakkas täna Savtšenkole kohtuotsust ette lugema. Vene uudisteagentuurid olid varem enneaegselt teatanud tema süüdimõistmisest. Lõplik otsus on kavas siiski välja kuulutada alles teisipäeva õhtul. | Vene opositsiooniparteid peavad Savtšenko süüdimõistmist häbiväärseks veaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on häbiväärne otsus fabritseeritud poliitilises kohtuasjas. Venemaa võimude jaoks on Nadia Savtšenko kohtuasi tähtis märgiline viis õiendada arveid Ukraina uue võimuga," ütles ajakirjanikele PARNAS-e aseesimees Ilja Jašin esmaspäeval.
Tema sõnutsi ei saanud Savtšenko suhtes kohtuasja algatada, sest ta on Ukraina sõjaväelane, kes "täitis oma sõjaväelasekohust ja kaitses oma riigi terviklikkust."
"Ta peeti kinni, rööviti, veeti naaberriiki, luues häbiväärse õigusliku pretsedendi. See on Venemaa ajaloo kahetsusväärne lehekülg, viga, mida tuleb veel kaua heastada," lisas Jašin.
Erakond Jabloko märkis omalt poolt, et kohtupidamise käigus oli uurimise andmetes märkimisväärseid lahknevusi ning kohtupidamine ise kutsus paljudes venemaalastes esile protesti.
"Savtšenko kohtufarss, teisiti seda nimetada ei saa, kutsub esile paljude Venemaa inimeste protesti. Mitte ükski süüdistus, mis talle ajakirjanike tapmises ja piiri ületamises esitati, ei ole tõendamist leidnud. Uurimise seisukoht on kiiruga kokku traageldatud, selles toodud asjaolud ei klapi kokku," ütles erakonna fraktsiooni kaasesimees Valeri Borštšev.
Ta väljendas lootust, et Savtšenko pääseb peagi vabadusse. "Loodan, et mõistus võidab ja liikumine tema vabastamise nimel kannab vilja," lisas Borštšev.
Lõuna-Venemaa Donetski kohus hakkas täna Savtšenkole kohtuotsust ette lugema. Vene uudisteagentuurid olid varem enneaegselt teatanud tema süüdimõistmisest. Lõplik otsus on kavas siiski välja kuulutada alles teisipäeva õhtul.
### Response:
Vene opositsiooniparteid peavad Savtšenko süüdimõistmist häbiväärseks veaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BBC ja Reuters vahendasid Lõuna-Korea uudisteagentuuri Yonhap teadet, mis sõnastas, et Põhja-Korea raketid tulistati välja Hamhungi linnast.
Täpselt identifitseerimata raketid lendasid umbes 200 km kaugusele Jaapani merre, sündmuse registreeris Lõuna-Korea sõjavägi.
Viis lasku toimusid vaid loetud päevad pärast seda, kui USA ja ÜRO lubasid rakettide ja tuumakatsetuste tõttu karmistada Põhja-Koreale kehtivaid sanktsioone.
"Põhja-Korea peaks hoiduma mis tahes provokatiivsest tegevusest, kaasa arvatud ballistiliste rakettide tulistamisest, mis on ilmselge ÜRO resolutsioonide rikkumine," sõnas USA Põhja-Korea asjade erisaadik Sung Kim Seoulis.
Euronewsi ingliskeelne kokkuvõte Põhja-Korea viimaste päevade raketikatsetustest:
Viimastel nädalatel on Põhja-Korea intensiivistanud sõjaretoorikat. Lisaks ballistiliste rakettide tulistamisele on Pyongyang ähvardanud nii Washingtoni kui ka Seouli tuumarünnakuga. Põhja-Korea ägestunud sõnavõtud on vastus iga-aastasele USA ja Lõuna-Korea ühisõppusele, mida Põhja-Korea tõlgendab lääneriikide provokatsioonina.
Põhja-Korea president Kim Jong-un teatas möödunud nädalal, et riik testib peagi ballistilisi rakette, mis suudavad kanda tuumalõhkepäid. | Põhja-Korea tulistas välja viis lühimaaraketti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BBC ja Reuters vahendasid Lõuna-Korea uudisteagentuuri Yonhap teadet, mis sõnastas, et Põhja-Korea raketid tulistati välja Hamhungi linnast.
Täpselt identifitseerimata raketid lendasid umbes 200 km kaugusele Jaapani merre, sündmuse registreeris Lõuna-Korea sõjavägi.
Viis lasku toimusid vaid loetud päevad pärast seda, kui USA ja ÜRO lubasid rakettide ja tuumakatsetuste tõttu karmistada Põhja-Koreale kehtivaid sanktsioone.
"Põhja-Korea peaks hoiduma mis tahes provokatiivsest tegevusest, kaasa arvatud ballistiliste rakettide tulistamisest, mis on ilmselge ÜRO resolutsioonide rikkumine," sõnas USA Põhja-Korea asjade erisaadik Sung Kim Seoulis.
Euronewsi ingliskeelne kokkuvõte Põhja-Korea viimaste päevade raketikatsetustest:
Viimastel nädalatel on Põhja-Korea intensiivistanud sõjaretoorikat. Lisaks ballistiliste rakettide tulistamisele on Pyongyang ähvardanud nii Washingtoni kui ka Seouli tuumarünnakuga. Põhja-Korea ägestunud sõnavõtud on vastus iga-aastasele USA ja Lõuna-Korea ühisõppusele, mida Põhja-Korea tõlgendab lääneriikide provokatsioonina.
Põhja-Korea president Kim Jong-un teatas möödunud nädalal, et riik testib peagi ballistilisi rakette, mis suudavad kanda tuumalõhkepäid.
### Response:
Põhja-Korea tulistas välja viis lühimaaraketti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eriti tänases põllumajandussektori olukorras peab maksumaksja toetus minema tegelikule põllumajandustootjatele, mitte nn euroheina tegijatele, kes toetuse saamiseks vaid hekseldavad rohtu ega tegele päriselt põllumajandusliku tootmisega," ütles maaeluminister Urmas Kruuse ministeeriumi pressiteates.
Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10% puhul. "Osa maaomanikke on aga praegusest korrast üritanud mööda hiilida. Üks drastilisi näiteid on juhtum, kus inimene jagas maakasutuse 28 osaks, et mahtuda 10 hektari nõude alla ja saada nn euroheina tegemise eest toetus ikkagi kätte," ütles minister.
Maaeluministri määrust "Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustoetus" muudetakse selliselt, et 2016. aasta taotlusvooru puhul lubatakse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15% nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast. "Hekseldamist ja niite maha jätmist täiesti välistada ei saa, sest looduslike tingimuste tõttu ei pruugi see alati olla mõistlik või võimalik," selgitas minister Kruuse.
Kliima- ja keskkonnatoetuste puhul täiendatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala määratlemisel 5% põllumaast nõudeid seoses lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise järgselt pärast 15. augusti lubatud tegevustega. Noore põllumajandustootja toetuse puhul täpsustatakse nõudeid toetuse taotlemisele juriidilise isikuna.
Muudatusettepanekud on kooskõlastatud põllumajandussektori katusorganisatsioonidega ning saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, keskkonnaministeeriumile ja rahandusministeeriumile. | Ministeerium plaanib piirata "euroheinategu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eriti tänases põllumajandussektori olukorras peab maksumaksja toetus minema tegelikule põllumajandustootjatele, mitte nn euroheina tegijatele, kes toetuse saamiseks vaid hekseldavad rohtu ega tegele päriselt põllumajandusliku tootmisega," ütles maaeluminister Urmas Kruuse ministeeriumi pressiteates.
Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10% puhul. "Osa maaomanikke on aga praegusest korrast üritanud mööda hiilida. Üks drastilisi näiteid on juhtum, kus inimene jagas maakasutuse 28 osaks, et mahtuda 10 hektari nõude alla ja saada nn euroheina tegemise eest toetus ikkagi kätte," ütles minister.
Maaeluministri määrust "Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustoetus" muudetakse selliselt, et 2016. aasta taotlusvooru puhul lubatakse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15% nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast. "Hekseldamist ja niite maha jätmist täiesti välistada ei saa, sest looduslike tingimuste tõttu ei pruugi see alati olla mõistlik või võimalik," selgitas minister Kruuse.
Kliima- ja keskkonnatoetuste puhul täiendatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala määratlemisel 5% põllumaast nõudeid seoses lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise järgselt pärast 15. augusti lubatud tegevustega. Noore põllumajandustootja toetuse puhul täpsustatakse nõudeid toetuse taotlemisele juriidilise isikuna.
Muudatusettepanekud on kooskõlastatud põllumajandussektori katusorganisatsioonidega ning saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, keskkonnaministeeriumile ja rahandusministeeriumile.
### Response:
Ministeerium plaanib piirata "euroheinategu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Internetist on kujunenud nii Euroopa kui ka Ameerika julgeoleku jaoks olulise tähtsusega lahinguväli. Eesti on saavutanud silmapaistvaid edusamme vaba ja turvalise interneti arendamisel," ütles senaator Shaheen. "Olen täna pidanud mitmeid arutelusid, kuidas saaksime tihendada meie riikide vahelist koostööd selles vallas."
Kaitseminister Hannes Hanso tänas senaator Shaheeni USA Kongressi pikaajalise poliitilise toetuse eest Eestile. "Eestil ja Ameerika Ühendriikidel on väga lähedane kahepoolne kaitsealane koostöö ja me oleme tänulikud USA toetuse eest meie riigikaitse arengusse."
Koostöö viimaseks tunnistuseks on möödunud nädala lõpul Eestisse jõudnud tankitõrjesüsteemi Javelini raketid, mis hangiti Kongressi eraldatud Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud rahadest.
Demokraadist senaator Jeanne Shaheen on Ameerika Ühendriikide Kongressi relvajõudude, rahaeraldiste ja välisasjade komitee liige. Endise New Hampshire osariigi kubernerina on Shaheen esimene naissoost Ameerika Ühendriikide poliitik, keda on valitud nii kuberneriks kui ka senaatoriks. | USA senaator: Eesti on kindel liitlane ja teenäitaja küberjulgeolekus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Internetist on kujunenud nii Euroopa kui ka Ameerika julgeoleku jaoks olulise tähtsusega lahinguväli. Eesti on saavutanud silmapaistvaid edusamme vaba ja turvalise interneti arendamisel," ütles senaator Shaheen. "Olen täna pidanud mitmeid arutelusid, kuidas saaksime tihendada meie riikide vahelist koostööd selles vallas."
Kaitseminister Hannes Hanso tänas senaator Shaheeni USA Kongressi pikaajalise poliitilise toetuse eest Eestile. "Eestil ja Ameerika Ühendriikidel on väga lähedane kahepoolne kaitsealane koostöö ja me oleme tänulikud USA toetuse eest meie riigikaitse arengusse."
Koostöö viimaseks tunnistuseks on möödunud nädala lõpul Eestisse jõudnud tankitõrjesüsteemi Javelini raketid, mis hangiti Kongressi eraldatud Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud rahadest.
Demokraadist senaator Jeanne Shaheen on Ameerika Ühendriikide Kongressi relvajõudude, rahaeraldiste ja välisasjade komitee liige. Endise New Hampshire osariigi kubernerina on Shaheen esimene naissoost Ameerika Ühendriikide poliitik, keda on valitud nii kuberneriks kui ka senaatoriks.
### Response:
USA senaator: Eesti on kindel liitlane ja teenäitaja küberjulgeolekus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljud meldooniumi kasutamisega vahele võetud sportlased on enda vabanduseks väitnud, et nad kasutasid neile määratud ravimeid veel sel ajal, kui meldoonium keelatud ainete nimekirjas ei olnud.
Läti ravimifirma Grindeks kinnitas Reutersile kirjalikult, et meldooniumi täielik lahkumine inimese organismist võib võtta mitu kuud. See kõik sõltub manustatud doosist, ravimi manustamise perioodi pikkusest ning dopingukontrolli metoodikast.
Meldoonium tõusis tähelepanu keskpunkti, kui sellega jäi vahele maailma üks tuntumaid naistennisiste, venelanna Maria Šarapova. Šarapova kinnitas ise, et on meldooniumi sisaldanud ravimit võtnud viimased 10 aastat ning ei pannud tähele, et see keelatud ainete nimekirja lisati.
Kuigi meldoonium töötati välja erinevate südameprobleemide ravimiseks, on teada, et Nõukogude Liidus kasutati seda kolme kümnendi jooksul laialdaselt näiteks sõdurite tervise tugevdamiseks kõrgmäestiku tingimustes. | Ravimitootja: meldoonium võib kehas püsida veel mitu kuud pärast tarvitamise lõpetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljud meldooniumi kasutamisega vahele võetud sportlased on enda vabanduseks väitnud, et nad kasutasid neile määratud ravimeid veel sel ajal, kui meldoonium keelatud ainete nimekirjas ei olnud.
Läti ravimifirma Grindeks kinnitas Reutersile kirjalikult, et meldooniumi täielik lahkumine inimese organismist võib võtta mitu kuud. See kõik sõltub manustatud doosist, ravimi manustamise perioodi pikkusest ning dopingukontrolli metoodikast.
Meldoonium tõusis tähelepanu keskpunkti, kui sellega jäi vahele maailma üks tuntumaid naistennisiste, venelanna Maria Šarapova. Šarapova kinnitas ise, et on meldooniumi sisaldanud ravimit võtnud viimased 10 aastat ning ei pannud tähele, et see keelatud ainete nimekirja lisati.
Kuigi meldoonium töötati välja erinevate südameprobleemide ravimiseks, on teada, et Nõukogude Liidus kasutati seda kolme kümnendi jooksul laialdaselt näiteks sõdurite tervise tugevdamiseks kõrgmäestiku tingimustes.
### Response:
Ravimitootja: meldoonium võib kehas püsida veel mitu kuud pärast tarvitamise lõpetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aastal parimaks muusikafestivaliks valitud rahvusvaheline festival Jazzkaar toimub tänavu 22. aprillist 1. maini üle Eesti. Festivali sündmused jõuavad kontserdisaalide, klubide ja linnaruumi kõrval taaskord ka muusikasõprade kodudesse.
Muusikud on sel päeval täieõiguslikud pereliikmed, kellega koos tervitatakse jazzisõpru hubasel ja omanäolisel kodulaval. Jazzkaar viib üheks õhtuks kokku huvitavad kodud, head võõrustajad ja põnevad artistid, et luua muusikamaagiat ainult selleks õhtuks.
Kui soovid pakkuda ka oma kodu festivali kontserdilavaks, anna endast märku. Jazzkaare kodukontserdid toimuvad Tallinnas perioodil 18-30 aprill.
Kandideerimiseks palun saada järgmine info aadressile [email protected]:
– kirjelda lühidalt, miks just sinu kodu oleks parim võõrustaja
– lisa juurde foto kodust ja selle elanikest
– lisa kontaktandmed (nimi, telefon, aadress, publiku mahutavus)
Kodusid saab Jazzkaar 2016 festivali jaoks üles anda esitada 23. märtsini. Kontserdid kuulutatakse välja 5. aprillil. | Jazzkaar otsib kontserdi korraldamiseks kodusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aastal parimaks muusikafestivaliks valitud rahvusvaheline festival Jazzkaar toimub tänavu 22. aprillist 1. maini üle Eesti. Festivali sündmused jõuavad kontserdisaalide, klubide ja linnaruumi kõrval taaskord ka muusikasõprade kodudesse.
Muusikud on sel päeval täieõiguslikud pereliikmed, kellega koos tervitatakse jazzisõpru hubasel ja omanäolisel kodulaval. Jazzkaar viib üheks õhtuks kokku huvitavad kodud, head võõrustajad ja põnevad artistid, et luua muusikamaagiat ainult selleks õhtuks.
Kui soovid pakkuda ka oma kodu festivali kontserdilavaks, anna endast märku. Jazzkaare kodukontserdid toimuvad Tallinnas perioodil 18-30 aprill.
Kandideerimiseks palun saada järgmine info aadressile [email protected]:
– kirjelda lühidalt, miks just sinu kodu oleks parim võõrustaja
– lisa juurde foto kodust ja selle elanikest
– lisa kontaktandmed (nimi, telefon, aadress, publiku mahutavus)
Kodusid saab Jazzkaar 2016 festivali jaoks üles anda esitada 23. märtsini. Kontserdid kuulutatakse välja 5. aprillil.
### Response:
Jazzkaar otsib kontserdi korraldamiseks kodusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlanna jäi avasetis taha 1:3, kuid suutis tulla viigini 3:3. Seejärel kaotas Kontaveit aga koguni kaheksa geimi järjest. Teise seti viie esimese geimiga suutis ta võita vaid kaks punkti. Kogu mäng kestis veidi vähem kui tund aega.
Kõige eredamalt paistavad silma eestlanna kehvad servinumbrid, kui avaservi õnnestumisprotsent oli 52% (vastase 61% vastu) ning oma avaservilt sai ta punkti vaid 40% juhtudest (70%). Teisel servil oli olukord veel õnnetum - sealt tuli punkt vaid igal neljandal juhul ehk 25% (vastasel 52%). | Miamis serviga hädas olnud Kontaveit kaotas maailma 131. reketile vähem kui tunniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlanna jäi avasetis taha 1:3, kuid suutis tulla viigini 3:3. Seejärel kaotas Kontaveit aga koguni kaheksa geimi järjest. Teise seti viie esimese geimiga suutis ta võita vaid kaks punkti. Kogu mäng kestis veidi vähem kui tund aega.
Kõige eredamalt paistavad silma eestlanna kehvad servinumbrid, kui avaservi õnnestumisprotsent oli 52% (vastase 61% vastu) ning oma avaservilt sai ta punkti vaid 40% juhtudest (70%). Teisel servil oli olukord veel õnnetum - sealt tuli punkt vaid igal neljandal juhul ehk 25% (vastasel 52%).
### Response:
Miamis serviga hädas olnud Kontaveit kaotas maailma 131. reketile vähem kui tunniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvestades teo raskust ja kahtlustatava varasemat käitumist taotles prokurör täna kahtlustava vahistamist eeluurimise ajaks. Pärnu maakohus rahuldas prokuröri taotluse," teatas Lääne ringkonnaprokuratuur.
Kahtlustuse kohaselt ründas 20-aastane Freddy 20. märtsi öösel Paides Tallinna tänava meelelahutusasutuses omavahelise tüli käigus terava esemega 28- ja 31-aastast meest. Mõlemad mehed toimetati haiglasse, kus 28-aastane mees hiljem suri.
Täna kohtu ees seisnud Freddy oli napisõnaline, kuid süüdi ennast ei tunnistanud, lausudes vaid, et tegemist oli enesekaitsega. Prokurör Merike Lugna palus kohtul Freddy vahistada, noormehe advokaat seevastu soovis, et Freddy pääseks vabadusse piiranguga mitte elukohast lahkuda, vahendas Järva Teataja.
Prokurör Lugna avalikustas kohtus, et Freddy verest leiti eile nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete jälgi.
Möödunud aasta veebruaris vabastati Freddy ennetähtaegselt vanglast. Antud kohtumääruses seisab, et Freddy on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibis ta esimest korda. | Vahi alla võetud Paide pussitaja väitis kohtus, et tegu oli enesekaitsega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvestades teo raskust ja kahtlustatava varasemat käitumist taotles prokurör täna kahtlustava vahistamist eeluurimise ajaks. Pärnu maakohus rahuldas prokuröri taotluse," teatas Lääne ringkonnaprokuratuur.
Kahtlustuse kohaselt ründas 20-aastane Freddy 20. märtsi öösel Paides Tallinna tänava meelelahutusasutuses omavahelise tüli käigus terava esemega 28- ja 31-aastast meest. Mõlemad mehed toimetati haiglasse, kus 28-aastane mees hiljem suri.
Täna kohtu ees seisnud Freddy oli napisõnaline, kuid süüdi ennast ei tunnistanud, lausudes vaid, et tegemist oli enesekaitsega. Prokurör Merike Lugna palus kohtul Freddy vahistada, noormehe advokaat seevastu soovis, et Freddy pääseks vabadusse piiranguga mitte elukohast lahkuda, vahendas Järva Teataja.
Prokurör Lugna avalikustas kohtus, et Freddy verest leiti eile nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete jälgi.
Möödunud aasta veebruaris vabastati Freddy ennetähtaegselt vanglast. Antud kohtumääruses seisab, et Freddy on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibis ta esimest korda.
### Response:
Vahi alla võetud Paide pussitaja väitis kohtus, et tegu oli enesekaitsega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastane ja 211 cm pikkune Tšehhi koondise staar vigastas kannakõõlust ja peab väljakutelt eemal olema vähemalt kuus nädalat. See võib halvimal juhul aga tähendada, et Vesely jaoks on tänavune Euroliiga hooaeg üldsegi lõppenud.
Fenerbahce Ülkeri jaoks on Vesely seni olnud üsnagi asendamatu mängija, kui Euroliigas on mees 21 kohtumisega kirja saanud keskmiselt 27,7 minutit, 12,1 punkti, 7 lauapalli, 1,7 korvisöötu ja ühe kulbi.
Aastatel 2011-14 NBA-s 162 mängu pidanud Vesely koha peavad nüüd täitma samuti NBA kogemustega nigeerlane Ekpe Udoh, itaallane Luigi Datome, montenegrolane Pero Antic ning vähemtuntud meestest serblane Nikola kalinic ja türklane Baris Hersek. | Euroliiga liidrit tabas suur tagasilöök: põhimängija jääb vähemalt kuueks nädalaks eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane ja 211 cm pikkune Tšehhi koondise staar vigastas kannakõõlust ja peab väljakutelt eemal olema vähemalt kuus nädalat. See võib halvimal juhul aga tähendada, et Vesely jaoks on tänavune Euroliiga hooaeg üldsegi lõppenud.
Fenerbahce Ülkeri jaoks on Vesely seni olnud üsnagi asendamatu mängija, kui Euroliigas on mees 21 kohtumisega kirja saanud keskmiselt 27,7 minutit, 12,1 punkti, 7 lauapalli, 1,7 korvisöötu ja ühe kulbi.
Aastatel 2011-14 NBA-s 162 mängu pidanud Vesely koha peavad nüüd täitma samuti NBA kogemustega nigeerlane Ekpe Udoh, itaallane Luigi Datome, montenegrolane Pero Antic ning vähemtuntud meestest serblane Nikola kalinic ja türklane Baris Hersek.
### Response:
Euroliiga liidrit tabas suur tagasilöök: põhimängija jääb vähemalt kuueks nädalaks eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aadusaar mängis kindlalt ja stabiilselt, kui lõi avapäeval viis birdiet ja 13 pari.
”Iseenesest mul täna vedas, sest võistlus on praegu äikese tõttu peatatud, sain enne oma mängu lõpetatud,” sõnas Aadusaar pressiteate vahendusel.
“Kuigi olen praegu haige, köha segab, siis tundsin end väljakul väga hästi ja mäng sujus ülihästi. Eksimusi õnneks polnud. Treenimine Gecko Akadeemias on järelikult hästi mõjunud," ütles eelmisel aastal Eesti parimaks golfariks valitud Aadusaar.
Ka eelmisel nädalal mängis Aadusaar 66 lööki, kui tegi selle tulemuse Gecko Pro Touri 1. võistluspäeval Guadalminas. Lõppvõistlusel Gecko Mastersil osaleb Touri 38 paremat golfimängijat. | Sander Aadusaar on Hispaanias toimuval golfiturniiril avapäeva järel liider | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aadusaar mängis kindlalt ja stabiilselt, kui lõi avapäeval viis birdiet ja 13 pari.
”Iseenesest mul täna vedas, sest võistlus on praegu äikese tõttu peatatud, sain enne oma mängu lõpetatud,” sõnas Aadusaar pressiteate vahendusel.
“Kuigi olen praegu haige, köha segab, siis tundsin end väljakul väga hästi ja mäng sujus ülihästi. Eksimusi õnneks polnud. Treenimine Gecko Akadeemias on järelikult hästi mõjunud," ütles eelmisel aastal Eesti parimaks golfariks valitud Aadusaar.
Ka eelmisel nädalal mängis Aadusaar 66 lööki, kui tegi selle tulemuse Gecko Pro Touri 1. võistluspäeval Guadalminas. Lõppvõistlusel Gecko Mastersil osaleb Touri 38 paremat golfimängijat.
### Response:
Sander Aadusaar on Hispaanias toimuval golfiturniiril avapäeva järel liider |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piirkonnas on suvest saadik toimunud kokkupõrked valitsusjõudude ja Kurdistani Töölispartei (PKK) võitlejate vahel, vahendas Reuters.
Uudisteagentuuriga rääkinud allikad pommirünnaku täpsemaid asjaolusid ei kommenteerinud.
President Recep Tayyip Erdogan aga teatas täna, et Türgi kasutab kõiki enda käsutuses olevaid sõjalisi ja luurealaseid vahendeid, et "ajaloo ühele ulatuslikumale ja verisemale" terrorilainele lõpp teha.
Laupäeval Istanbuli ühel peamisel kaubandustänaval korraldatud plahvatus oli juba neljas enesetaputerroristi korraldatud rünnak käesoleval aastal - kaks Istanbulis toimunud rünnakut on korraldanud rühmitus ISIS, kahe Ankaras kärgatanud plahvatusega on olnud seotud aga kurdi võitlejad.
Sagedased rünnakud on nii Türgis kui ka NATO liitlaste seas tekitanud küsimusi, kas riigi julgeolekujõud saavad hetkel ikkagi "kahel rindel" võitlemisega hakkama. Erdogani kriitikud on aga öelnud, et presidendi keskendumine kurdidega võitlemisele on jätnud ISIS-e vastase võitluse unarusse. | Türgi kaguosas hukkus plahvatuses neli sõdurit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piirkonnas on suvest saadik toimunud kokkupõrked valitsusjõudude ja Kurdistani Töölispartei (PKK) võitlejate vahel, vahendas Reuters.
Uudisteagentuuriga rääkinud allikad pommirünnaku täpsemaid asjaolusid ei kommenteerinud.
President Recep Tayyip Erdogan aga teatas täna, et Türgi kasutab kõiki enda käsutuses olevaid sõjalisi ja luurealaseid vahendeid, et "ajaloo ühele ulatuslikumale ja verisemale" terrorilainele lõpp teha.
Laupäeval Istanbuli ühel peamisel kaubandustänaval korraldatud plahvatus oli juba neljas enesetaputerroristi korraldatud rünnak käesoleval aastal - kaks Istanbulis toimunud rünnakut on korraldanud rühmitus ISIS, kahe Ankaras kärgatanud plahvatusega on olnud seotud aga kurdi võitlejad.
Sagedased rünnakud on nii Türgis kui ka NATO liitlaste seas tekitanud küsimusi, kas riigi julgeolekujõud saavad hetkel ikkagi "kahel rindel" võitlemisega hakkama. Erdogani kriitikud on aga öelnud, et presidendi keskendumine kurdidega võitlemisele on jätnud ISIS-e vastase võitluse unarusse.
### Response:
Türgi kaguosas hukkus plahvatuses neli sõdurit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meistriteks tulid:
-42 kg Robin Lumila (MK Aberg)
-46 kg Kristjan Vodolaztšenko (MK Juhan)
-50 kg Oleg Tšaban (MK Aberg)
-54 kg Edvin Kin (MK Nelson)
-58 kg Jan-Villem Jamnes (MK Tulevik)
-63 kg Jako Kivimägi (Põltsamaa SK)
-69 kg Erik Reinbok (SK Kuldkaru)
-76 kg Randel Uibo (SK Leo)
-85 kg Kevin Aas (MK Tulevik)
-100 kg Urmis Veimann (MK Juhan)
Klubidest olid parimad Viljandi MK Tulevik, MK Juhan ja MK Aberg. | Viljandis selgitati kadettide Eesti meistrid vabamaadluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meistriteks tulid:
-42 kg Robin Lumila (MK Aberg)
-46 kg Kristjan Vodolaztšenko (MK Juhan)
-50 kg Oleg Tšaban (MK Aberg)
-54 kg Edvin Kin (MK Nelson)
-58 kg Jan-Villem Jamnes (MK Tulevik)
-63 kg Jako Kivimägi (Põltsamaa SK)
-69 kg Erik Reinbok (SK Kuldkaru)
-76 kg Randel Uibo (SK Leo)
-85 kg Kevin Aas (MK Tulevik)
-100 kg Urmis Veimann (MK Juhan)
Klubidest olid parimad Viljandi MK Tulevik, MK Juhan ja MK Aberg.
### Response:
Viljandis selgitati kadettide Eesti meistrid vabamaadluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See võimaldab väikekinol teha koostööd teiste võrgustiku kinodega ja näidata veelgi enam Euroopa filme. Eesmärk on tõsta ennekõike noorema publiku filmikultuurialast teadlikkust ja korraldada Võrus filmifestival. Mõlemad sihid leiavad väljundi 2017. aasta suveks planeeritud Võru linna lastefestivali raames.
Uudne kinotehnika laiendas oluliselt saadaolevate filmide valikut ning võrreldes varasemate aastatega kinokülastuste arv kolmekordistus. 2015. aastal käis Võru kinos 34 000 külastajat. Ligi kolmandik eelmine aasta linastunud 145-st filmist olid Euroopa päritolu ja ühtlasi on Euroopa filmide näitamise osas regulaarseks muutunud koostöö Europe Directi Võru teabekeskusega.
Märtsi algul avaldas Film New Europe seoses Võru kino Europa Cinemas liikmeks saamisega intervjuu Kandle kino kinojuhiga.
Käesolev aasta on Võru kino jaoks olnud jätkuvalt edukas. Eestis rekordeid löönud "Klassikokkutulekut" on vaatamas käinud 5500 vaatajat. Lõppenud nädalal sai Võru kino kogu maailmas üle 10 000 kino teenindava ettevõtte Unique Digital teenuse Movietransit Eesti esimeseks kasutajaks. Nüüdsest on Võrus olemas võimekus filme otse internet kaudu alla laadida. | Kino Kannel valiti Europa Cinemas kinovõrgustiku kuu uustulnukaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See võimaldab väikekinol teha koostööd teiste võrgustiku kinodega ja näidata veelgi enam Euroopa filme. Eesmärk on tõsta ennekõike noorema publiku filmikultuurialast teadlikkust ja korraldada Võrus filmifestival. Mõlemad sihid leiavad väljundi 2017. aasta suveks planeeritud Võru linna lastefestivali raames.
Uudne kinotehnika laiendas oluliselt saadaolevate filmide valikut ning võrreldes varasemate aastatega kinokülastuste arv kolmekordistus. 2015. aastal käis Võru kinos 34 000 külastajat. Ligi kolmandik eelmine aasta linastunud 145-st filmist olid Euroopa päritolu ja ühtlasi on Euroopa filmide näitamise osas regulaarseks muutunud koostöö Europe Directi Võru teabekeskusega.
Märtsi algul avaldas Film New Europe seoses Võru kino Europa Cinemas liikmeks saamisega intervjuu Kandle kino kinojuhiga.
Käesolev aasta on Võru kino jaoks olnud jätkuvalt edukas. Eestis rekordeid löönud "Klassikokkutulekut" on vaatamas käinud 5500 vaatajat. Lõppenud nädalal sai Võru kino kogu maailmas üle 10 000 kino teenindava ettevõtte Unique Digital teenuse Movietransit Eesti esimeseks kasutajaks. Nüüdsest on Võrus olemas võimekus filme otse internet kaudu alla laadida.
### Response:
Kino Kannel valiti Europa Cinemas kinovõrgustiku kuu uustulnukaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | United jäi selles 31. vooru kohtumises 0:2 taha avapoolaja lõpus, kui kaks korda sahistas Kane Hemmings, kirjutab Soccernet.ee.
Teise poolaja algus andis Unitedile lootust, sest vastaste väravavaht Scott Bain niitis Anieri ründepartneri Billy McKay trahvikastis maha ja sai punase kaardi. McKay realiseeris ise järgnenud penalti, veeretades palli keskele, vahetusest sisenenud väravavaht David Mitchell hüppas aimamise peale eest ära.
Arvulise ülekaalu saavutanud United surus sealtpeale matši lõpuni ja McKay pealöök päästis esimesel üleminutil punkti. Anier vahetati välja seisul 1:2.
United jätkab liigatabelis viimasel, 12. kohal. | Anier ja Dundee United tulid linnarivaali vastu välja kaheväravalisest kaotusseisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
United jäi selles 31. vooru kohtumises 0:2 taha avapoolaja lõpus, kui kaks korda sahistas Kane Hemmings, kirjutab Soccernet.ee.
Teise poolaja algus andis Unitedile lootust, sest vastaste väravavaht Scott Bain niitis Anieri ründepartneri Billy McKay trahvikastis maha ja sai punase kaardi. McKay realiseeris ise järgnenud penalti, veeretades palli keskele, vahetusest sisenenud väravavaht David Mitchell hüppas aimamise peale eest ära.
Arvulise ülekaalu saavutanud United surus sealtpeale matši lõpuni ja McKay pealöök päästis esimesel üleminutil punkti. Anier vahetati välja seisul 1:2.
United jätkab liigatabelis viimasel, 12. kohal.
### Response:
Anier ja Dundee United tulid linnarivaali vastu välja kaheväravalisest kaotusseisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ammu oli vaja sellist lihtsat naljafilmi," tõdes Postimehe kultuuritoimetaja Hendrik Alla Vikerraadio saates "Reporteritund".
Mehe sõnul on Eesti filmid väga kõrgete kunstiliste taotlustega, kuid see ei pruugi sobida suuremale osale kinoskäijatele, kes tahaks saada ka meelelahutust.
Alla hinnangul oli viimane Eesti komöödiafilm "Kormoranid", mis ilmus viis aastat tagasi, 2011. aastal. "Tagantjärele on see väga piinlik läbikukkumine, kõige toredam osa sellest filmist oli soundtrack," tõdes ta.
Sirbi filmitoimetaja Tristan Priimägi ei ole nõus, et Eesti filmides on liigselt kunstilist ambitsiooni. "Tegelikult on need põhilised žanrifilmid, pigem võiks ambitsioone rohkem olla," ütles Priimägi, tuues välja värsked Eesti filmid nagu "1944" ja "Vehkleja".
Priimägi sõnul kujunes "Klassikokkutulek" äärmiselt populaarseks ühiskonna vajadusest igapäevasest keskkonnast välja saada. "Ma usun, et "Klassikokkutuleku" kerge toon on eskapistlikuks leevenduseks argipäevast, mitte leevenduseks Eesti ülejäänud filmidest," selgitas Priimärgi.
Kriitik lisas, et kui filmi ülesandeks oli kõnetada laiade masside maitset, siis see õnnestus.
Ühtlasi muutis film tema hinnangul tuhandetes Eesti peredes peresisest võimudünaamikat päris korralikult. "Ilmselt ei ole võõras see pilt, kuidas naine muhelevalt toksib oma meest, keda ta justkui arvab äratundvat ekraanil ja mehel võetakse koduses võitluses veel üks relv käest ära," ütles Priimägi.
"Klassikokkutulek" ehk "Klassefesten"
"Klassikokkutulek" on Taani "Klassefesteni" madalaeelarveline adaptsioon, mille on eestindanud Martin Algus ning režissöör Rene Vilbre.
"Taani originaali vaadates sain ma aru, et 98 protsenti nendest kildudest oli taani keelest eesti keelde pandud ja kogu armastus. Sama käis ka mitmete stseenide kohta, mis olid lavastatud nii, et kui kaks kaadrid üksteise peale panna, siis pilt ei muutuks oluliselt hägusemaks," rääkis Alla. Eestit on tema sõnul filmis üsna vähe.
Alla lisas, et "Klassikokkutulek" on toode nagu iga teine, mis allub teatud kindlatele reeglitele. "Ma ei oodanud sellest teab mis üllatusi, seda enam, et filmile eelnev reklaamikampaania oli üks agressiivsemaid Eestis," ütles Alla.
Alla kiitis filmis üles astunud Ago Andersoni ja Mait Malmstenit ning rõhutas, et Henry Kõrvits oli amatööri kohta samuti väga tubli. "Tundub, et neil endal oli fun seda teha, see natuke paistab välja ka," lisas Priimägi.
Kui Taanis on valmimas juba filmi kolmas osa, on Priimägi kindel, et järjed ei jää Eestiski tulemata.
Alla lisas, et maksumaksjana ta ei nuta, et riik "Klassikokkutuleku" esimest osa 80 000 euro ulatuses rahastas. "Minu raha kasutatakse märgatavalt lollimate projektide jaoks," arvas ta.
Priimägi lisas, et filmi tehes peab olema siiski valmidus ka ise investeerida, vastasel juhul võtab riik riski ja produtsent kasumi. Seetõttu oleks Priimägi sõnul pigem negatiivne, kui produtsent Kristian Taska filmi järje jaoks riigilt kolme miljonit küsiks. "Kui me teeme kommertsi või toodet, siis teeme seda kõigi reeglite järgi, turumajanduse reeglid, et ise investeerid ja ise võtad kasumi," lausus ta.
Priimägi rõhutas, et rahastama peaks siiski kunstilise ambitsiooniga filme, kus on võib-olla segane, kuid paljulubav idee. "Seda kodusadamasse tüürida on kohati väga keeruline, aga on loogiline, et selliseid projekte tuleb toetada. Need filmid ei hakka ennast kunagi tagasi teenima, aga on õnnestumise korral need filmid, mille järgi eestlased oma identiteeti defineerivad järgnevateks põlvedeks. "Klassikokkutuleku" järgi ma ei tahaks ennast defineerida eestlasena," tõdes mees. | Filmikriitik: ma ei tahaks ennast eestlasena "Klassikokkutuleku" järgi defineerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ammu oli vaja sellist lihtsat naljafilmi," tõdes Postimehe kultuuritoimetaja Hendrik Alla Vikerraadio saates "Reporteritund".
Mehe sõnul on Eesti filmid väga kõrgete kunstiliste taotlustega, kuid see ei pruugi sobida suuremale osale kinoskäijatele, kes tahaks saada ka meelelahutust.
Alla hinnangul oli viimane Eesti komöödiafilm "Kormoranid", mis ilmus viis aastat tagasi, 2011. aastal. "Tagantjärele on see väga piinlik läbikukkumine, kõige toredam osa sellest filmist oli soundtrack," tõdes ta.
Sirbi filmitoimetaja Tristan Priimägi ei ole nõus, et Eesti filmides on liigselt kunstilist ambitsiooni. "Tegelikult on need põhilised žanrifilmid, pigem võiks ambitsioone rohkem olla," ütles Priimägi, tuues välja värsked Eesti filmid nagu "1944" ja "Vehkleja".
Priimägi sõnul kujunes "Klassikokkutulek" äärmiselt populaarseks ühiskonna vajadusest igapäevasest keskkonnast välja saada. "Ma usun, et "Klassikokkutuleku" kerge toon on eskapistlikuks leevenduseks argipäevast, mitte leevenduseks Eesti ülejäänud filmidest," selgitas Priimärgi.
Kriitik lisas, et kui filmi ülesandeks oli kõnetada laiade masside maitset, siis see õnnestus.
Ühtlasi muutis film tema hinnangul tuhandetes Eesti peredes peresisest võimudünaamikat päris korralikult. "Ilmselt ei ole võõras see pilt, kuidas naine muhelevalt toksib oma meest, keda ta justkui arvab äratundvat ekraanil ja mehel võetakse koduses võitluses veel üks relv käest ära," ütles Priimägi.
"Klassikokkutulek" ehk "Klassefesten"
"Klassikokkutulek" on Taani "Klassefesteni" madalaeelarveline adaptsioon, mille on eestindanud Martin Algus ning režissöör Rene Vilbre.
"Taani originaali vaadates sain ma aru, et 98 protsenti nendest kildudest oli taani keelest eesti keelde pandud ja kogu armastus. Sama käis ka mitmete stseenide kohta, mis olid lavastatud nii, et kui kaks kaadrid üksteise peale panna, siis pilt ei muutuks oluliselt hägusemaks," rääkis Alla. Eestit on tema sõnul filmis üsna vähe.
Alla lisas, et "Klassikokkutulek" on toode nagu iga teine, mis allub teatud kindlatele reeglitele. "Ma ei oodanud sellest teab mis üllatusi, seda enam, et filmile eelnev reklaamikampaania oli üks agressiivsemaid Eestis," ütles Alla.
Alla kiitis filmis üles astunud Ago Andersoni ja Mait Malmstenit ning rõhutas, et Henry Kõrvits oli amatööri kohta samuti väga tubli. "Tundub, et neil endal oli fun seda teha, see natuke paistab välja ka," lisas Priimägi.
Kui Taanis on valmimas juba filmi kolmas osa, on Priimägi kindel, et järjed ei jää Eestiski tulemata.
Alla lisas, et maksumaksjana ta ei nuta, et riik "Klassikokkutuleku" esimest osa 80 000 euro ulatuses rahastas. "Minu raha kasutatakse märgatavalt lollimate projektide jaoks," arvas ta.
Priimägi lisas, et filmi tehes peab olema siiski valmidus ka ise investeerida, vastasel juhul võtab riik riski ja produtsent kasumi. Seetõttu oleks Priimägi sõnul pigem negatiivne, kui produtsent Kristian Taska filmi järje jaoks riigilt kolme miljonit küsiks. "Kui me teeme kommertsi või toodet, siis teeme seda kõigi reeglite järgi, turumajanduse reeglid, et ise investeerid ja ise võtad kasumi," lausus ta.
Priimägi rõhutas, et rahastama peaks siiski kunstilise ambitsiooniga filme, kus on võib-olla segane, kuid paljulubav idee. "Seda kodusadamasse tüürida on kohati väga keeruline, aga on loogiline, et selliseid projekte tuleb toetada. Need filmid ei hakka ennast kunagi tagasi teenima, aga on õnnestumise korral need filmid, mille järgi eestlased oma identiteeti defineerivad järgnevateks põlvedeks. "Klassikokkutuleku" järgi ma ei tahaks ennast defineerida eestlasena," tõdes mees.
### Response:
Filmikriitik: ma ei tahaks ennast eestlasena "Klassikokkutuleku" järgi defineerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa karikasarja kuuluva 210 kilomeetri pikkuse võistluse võitis 25 mehe grupifinišis 23-aastane Rudy Barbier (Roubaix), kellele see oli juba teiseks võiduks sel hooajal. Teise koha sai Baptiste Planckaert (Wallonie) ning kolmas oli Yannis Yssaad (Armée de Terre), vahendab Rattauudised.
Jakini meeskonnakaaslane David Menut lõpetas sõidu kuuendana.
Jakin rääkis pärast finishit portaalile Rattauudised, et tahtis viimasel kilomeetril rünnata, aga sõit läks väga ohtlikuks ja ta pidi plaane muutma. “Olin ilusti possal ja tahtsin 500 m peal rünnata, aga siis pandi selline poogen ja sinna see plaan läks,” kirjeldas Jakin finišit. "Tiimi sprinter Feillu oli ka hästi positsioonil, aga ta jäi kukkumisse."
Martin Laas (Delko Marseille Provence KTM) lõpetas sõidu grupis, mis kaotas võitjale üle 10 minuti ja sai kirja 74. koha. | VIDEO | Jakin sai Prantsusmaal 14. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa karikasarja kuuluva 210 kilomeetri pikkuse võistluse võitis 25 mehe grupifinišis 23-aastane Rudy Barbier (Roubaix), kellele see oli juba teiseks võiduks sel hooajal. Teise koha sai Baptiste Planckaert (Wallonie) ning kolmas oli Yannis Yssaad (Armée de Terre), vahendab Rattauudised.
Jakini meeskonnakaaslane David Menut lõpetas sõidu kuuendana.
Jakin rääkis pärast finishit portaalile Rattauudised, et tahtis viimasel kilomeetril rünnata, aga sõit läks väga ohtlikuks ja ta pidi plaane muutma. “Olin ilusti possal ja tahtsin 500 m peal rünnata, aga siis pandi selline poogen ja sinna see plaan läks,” kirjeldas Jakin finišit. "Tiimi sprinter Feillu oli ka hästi positsioonil, aga ta jäi kukkumisse."
Martin Laas (Delko Marseille Provence KTM) lõpetas sõidu grupis, mis kaotas võitjale üle 10 minuti ja sai kirja 74. koha.
### Response:
VIDEO | Jakin sai Prantsusmaal 14. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vinni-Pajusti kooliõpilane reageerib Twitteris koolietendust kritiseerides "vinni-pajusti gümnaasium more like vinni-porno gümnaasium kui aula ees rõvedalt tatti pannakse", ja saab selle eest käskkirja ja peab teistes klassides vabandamas käima? Oma klassikaaslased toetavad teda hiljem aga südamliku pöördumisega (aitäh, noored, see oli ilus!).
Esiteks: ei sõna "porno" ega ka väljend "rõvedalt tatti panema" pole isegi ebatsensuursed või ropud. Need on suhteliselt normaalsed väljendid tänase teismelise kõnepruugis. Sellised keelendid ei tohiks olla ei keelatud ega karistatavad. Keeleliselt ei ole siin kuskilt kinni hakata, ühtki piiri pole ületatud.
Kuidas sai direktor ja/või õpetaja sundida õpilast seda postitust kustutama? Ainult isikliku manipuleerimise ja ähvardamisega – ja see on juba ohtlik juhtum, see on midagi, mis tuleks vaatluse alla võtta.
Mis toimus, mida öeldi, kuidas veendi või sunniti noort inimest kustutama täiesti legaalset ja kellegi jaoks ehk sisukatki sotsiaalmeedia (NB! uus meedia! mis me sellest ka ei arvaks) postitust.
Teiseks: kedagi solvati? Kunstnikud on meil teada pehmekesed, isegi suured mehemürakad lähevad närvi, kui nende kunsti- või kirjandusteos kellelegi hambu jääb. Mõnes mõttes on koolilavastuseski osalejatele karastav väike kriitika, isegi, kui see on ebaõiglane.
Näidendi autor (emakeeleõpetaja) ei kannatanud ühe lause pikkust kriitilist avaldust? Piinlik! Mõni kunstnik peab lisaks anonüümsetele purkisittujaks-sõimamistele kommentaariumes-netiavarusis vastu võtma ka pasapanged proffidelt (tõsi, professionaalseid kriitikuid, kes sellest ka ära elaks, meil peaaegu ei olegi, on ägedaid asjaarmastajaid). Jah, kunstnike sääs, nagu õpetajate-arstide-ehitajate sääski, on ca 5-10% üliandekaid, kes teevadki ägedat asja. Suurem jagu kunstist ongi keskmine või keskpärane või jama, nii et tere tulemast, noored kriitikud!
Selle asemel, et õpilast rünnata, võiks katsuda kaasaegse teatri olemust seletada. Kui noort šokeerib etenduses erootiliselt laetud suudlemisstseen, siis kuidas võtab ta vastu suguühte imiteerimise nutella-topsiga või laval pea paljalt mudas aelevad näitlejad või jõuliselt erootilised stseenid filmides? Kas pole meil ikkagi probleemne, et interneedus (ja ühiskond) ise on ülepornografiseeritud, üleerotiseeritud, aga mõne filmi vaatamise keelame lastele täitsa ametlikult, sest sääl on intiimset armastust kujutatud? Ja vägivald vohab kõikjal.
Ühesõnaga, problemaatiline on noorte vastuvõtuvõime, orienteerumine tänases kunstis (mille näiteks või antinäiteks ma muidugi ei tihka Vinni-Pajusti koolitükki pidada, ma pole seda ju näinud, emakeeleõpetaja võis ju väga avangardse tüki kirjutada, kuigi ma ta reaktsioonide põhjal selle veidi kahtlen).
Edasi: mis on lubatud? Lugedes Vinni-Pajusti juhtumist artikleid, selgub, et koolis taunitakse paljastavad riietust ja avalikku intiimset läbikäimist (nt noorte armunute vahel), et valitseb säärane puritaanlik moraal. Küll aga ei taunita õpilase ähvardamist-hirmutamist? Tõesti-tõesti: mis on õpetajal arus – ühest küljest tahab ta oma õpilased justnagu juhtida vabaduse juurde (teeme julget kooliteatrit!), teisalt aga piirata nende väljendust avalikus ruumis? Et õpilased ei saa aru kunsti ja elu erinevusest? Aga kas meie alati saame?
Kultuuriruum on muutunud, arutelu, sotsiaalmeedia vohamine on üks osa sellest, on kunstiakti laiendus. Kriitikud on parimal juhul ka kunstnikud, vähemasti osalised protsessis. Väline loeb, kunstnik on alati rollis ja isegi avaliku elu süvakultuuriga mitteseotud tegelased ehitavad teadlikult oma rolle. Vaadakes seda ameerika kurja klouni, kes saatanlikul moel praegu võimu poole hiilib!
Aga kui luuletaja midagi ütleb – on ta sel hetkel luuletaja ja see on kõik ka luuletus või on ta siis tavakodanik, kes tööks lihtsalt teeb luulet, või on parajsti nii, nagu ta ise otsustab/kuulutab?
Näiteks Toomas Randlo astub Postimehes ka omamoodi purki: "Muidugi mõistan emakeeleõpetaja solvumist, sest kellelegi ei meeldi, kui tema loomingut halvustatakse. Kindlasti olid tal kõige õilsamad kavatsused, kui pani kaks õpilast laval amelema. Kõik teavad, et seks ja vägivald müüvad, seega loodan, et näidendis oli ka üks kõva lööming." Ta läheb kunstiteose kallale, millest tal pole aimugi, ja sarkasmitseb kunstis kujutatava kallal ilmaasjata. Muide, Nihilisti kamp ründab oma kodukal pöördumises otseselt ja nimeliselt ja väga rämedalt toda õpetajat.
Kui nüüd aus olla: õpetaja ähvardas, et võib õpilasest meediale ebameeldivaid seiku paljastada? Käskkiri ja peaaegu koolist ärasaatmise jutt? Kas kujutate ette olukorda: "Direktor ütles, et tüdruk läks oma naljaga üle piiri ja seetõttu sai ta ka käskkirja ebaõpilasliku käitumise pärast ning pidi säutsu kustutama. "Tüdruk on abiturient, temaga ei juhtu muidu midagi, laseme tal kooli lõpetada ja sellega on meie jaoks asi lõpetatud," lausus direktor.
Oot? "Laseme tal kooli lõpetada"? Mismõttes? Pidi säutsu kustutama? Miks ja kuidas? Kes sai teda sundida? Millega?
Mingit nalja, millega üle piiri minna, ei olnud. Oli sarkastiline-torkav märkus, oli ebaõiglane ülereaktsioon (koolivõimu poolt). Torm veeklaasist lõi aga üle ääre. Kui direktor ja õpetaja arvavad, et nad on selles loos õigesti või õiglaselt käitunud või leiavad, et nõnda, kuis ülal toodud, võib olukorda rahulikult ka meediale kirjeldada, on asjad mädad.
Ma tahaks nüüd seda lavastust ka näha. Ja tundub, et võiks Vinni-Pajustisse sõita, õpilastega natuke kaasaja teatrist ja kirjandusest rääkida, kuluks marjaks ära. | Jürgen Rooste: Vinni-Porno gümnaasium ja sõnavabadus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vinni-Pajusti kooliõpilane reageerib Twitteris koolietendust kritiseerides "vinni-pajusti gümnaasium more like vinni-porno gümnaasium kui aula ees rõvedalt tatti pannakse", ja saab selle eest käskkirja ja peab teistes klassides vabandamas käima? Oma klassikaaslased toetavad teda hiljem aga südamliku pöördumisega (aitäh, noored, see oli ilus!).
Esiteks: ei sõna "porno" ega ka väljend "rõvedalt tatti panema" pole isegi ebatsensuursed või ropud. Need on suhteliselt normaalsed väljendid tänase teismelise kõnepruugis. Sellised keelendid ei tohiks olla ei keelatud ega karistatavad. Keeleliselt ei ole siin kuskilt kinni hakata, ühtki piiri pole ületatud.
Kuidas sai direktor ja/või õpetaja sundida õpilast seda postitust kustutama? Ainult isikliku manipuleerimise ja ähvardamisega – ja see on juba ohtlik juhtum, see on midagi, mis tuleks vaatluse alla võtta.
Mis toimus, mida öeldi, kuidas veendi või sunniti noort inimest kustutama täiesti legaalset ja kellegi jaoks ehk sisukatki sotsiaalmeedia (NB! uus meedia! mis me sellest ka ei arvaks) postitust.
Teiseks: kedagi solvati? Kunstnikud on meil teada pehmekesed, isegi suured mehemürakad lähevad närvi, kui nende kunsti- või kirjandusteos kellelegi hambu jääb. Mõnes mõttes on koolilavastuseski osalejatele karastav väike kriitika, isegi, kui see on ebaõiglane.
Näidendi autor (emakeeleõpetaja) ei kannatanud ühe lause pikkust kriitilist avaldust? Piinlik! Mõni kunstnik peab lisaks anonüümsetele purkisittujaks-sõimamistele kommentaariumes-netiavarusis vastu võtma ka pasapanged proffidelt (tõsi, professionaalseid kriitikuid, kes sellest ka ära elaks, meil peaaegu ei olegi, on ägedaid asjaarmastajaid). Jah, kunstnike sääs, nagu õpetajate-arstide-ehitajate sääski, on ca 5-10% üliandekaid, kes teevadki ägedat asja. Suurem jagu kunstist ongi keskmine või keskpärane või jama, nii et tere tulemast, noored kriitikud!
Selle asemel, et õpilast rünnata, võiks katsuda kaasaegse teatri olemust seletada. Kui noort šokeerib etenduses erootiliselt laetud suudlemisstseen, siis kuidas võtab ta vastu suguühte imiteerimise nutella-topsiga või laval pea paljalt mudas aelevad näitlejad või jõuliselt erootilised stseenid filmides? Kas pole meil ikkagi probleemne, et interneedus (ja ühiskond) ise on ülepornografiseeritud, üleerotiseeritud, aga mõne filmi vaatamise keelame lastele täitsa ametlikult, sest sääl on intiimset armastust kujutatud? Ja vägivald vohab kõikjal.
Ühesõnaga, problemaatiline on noorte vastuvõtuvõime, orienteerumine tänases kunstis (mille näiteks või antinäiteks ma muidugi ei tihka Vinni-Pajusti koolitükki pidada, ma pole seda ju näinud, emakeeleõpetaja võis ju väga avangardse tüki kirjutada, kuigi ma ta reaktsioonide põhjal selle veidi kahtlen).
Edasi: mis on lubatud? Lugedes Vinni-Pajusti juhtumist artikleid, selgub, et koolis taunitakse paljastavad riietust ja avalikku intiimset läbikäimist (nt noorte armunute vahel), et valitseb säärane puritaanlik moraal. Küll aga ei taunita õpilase ähvardamist-hirmutamist? Tõesti-tõesti: mis on õpetajal arus – ühest küljest tahab ta oma õpilased justnagu juhtida vabaduse juurde (teeme julget kooliteatrit!), teisalt aga piirata nende väljendust avalikus ruumis? Et õpilased ei saa aru kunsti ja elu erinevusest? Aga kas meie alati saame?
Kultuuriruum on muutunud, arutelu, sotsiaalmeedia vohamine on üks osa sellest, on kunstiakti laiendus. Kriitikud on parimal juhul ka kunstnikud, vähemasti osalised protsessis. Väline loeb, kunstnik on alati rollis ja isegi avaliku elu süvakultuuriga mitteseotud tegelased ehitavad teadlikult oma rolle. Vaadakes seda ameerika kurja klouni, kes saatanlikul moel praegu võimu poole hiilib!
Aga kui luuletaja midagi ütleb – on ta sel hetkel luuletaja ja see on kõik ka luuletus või on ta siis tavakodanik, kes tööks lihtsalt teeb luulet, või on parajsti nii, nagu ta ise otsustab/kuulutab?
Näiteks Toomas Randlo astub Postimehes ka omamoodi purki: "Muidugi mõistan emakeeleõpetaja solvumist, sest kellelegi ei meeldi, kui tema loomingut halvustatakse. Kindlasti olid tal kõige õilsamad kavatsused, kui pani kaks õpilast laval amelema. Kõik teavad, et seks ja vägivald müüvad, seega loodan, et näidendis oli ka üks kõva lööming." Ta läheb kunstiteose kallale, millest tal pole aimugi, ja sarkasmitseb kunstis kujutatava kallal ilmaasjata. Muide, Nihilisti kamp ründab oma kodukal pöördumises otseselt ja nimeliselt ja väga rämedalt toda õpetajat.
Kui nüüd aus olla: õpetaja ähvardas, et võib õpilasest meediale ebameeldivaid seiku paljastada? Käskkiri ja peaaegu koolist ärasaatmise jutt? Kas kujutate ette olukorda: "Direktor ütles, et tüdruk läks oma naljaga üle piiri ja seetõttu sai ta ka käskkirja ebaõpilasliku käitumise pärast ning pidi säutsu kustutama. "Tüdruk on abiturient, temaga ei juhtu muidu midagi, laseme tal kooli lõpetada ja sellega on meie jaoks asi lõpetatud," lausus direktor.
Oot? "Laseme tal kooli lõpetada"? Mismõttes? Pidi säutsu kustutama? Miks ja kuidas? Kes sai teda sundida? Millega?
Mingit nalja, millega üle piiri minna, ei olnud. Oli sarkastiline-torkav märkus, oli ebaõiglane ülereaktsioon (koolivõimu poolt). Torm veeklaasist lõi aga üle ääre. Kui direktor ja õpetaja arvavad, et nad on selles loos õigesti või õiglaselt käitunud või leiavad, et nõnda, kuis ülal toodud, võib olukorda rahulikult ka meediale kirjeldada, on asjad mädad.
Ma tahaks nüüd seda lavastust ka näha. Ja tundub, et võiks Vinni-Pajustisse sõita, õpilastega natuke kaasaja teatrist ja kirjandusest rääkida, kuluks marjaks ära.
### Response:
Jürgen Rooste: Vinni-Porno gümnaasium ja sõnavabadus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondislane Anu Ennok rõhutas kahe järgneva mängu tähtust: "Play-off on seni kulgenud plaanipäraselt - meie sihiks on finaali jõuda ja oleme sellest paari sammu kaugusel. Käimasoleval nädalal on kavas kaks tähtsat mängu ja kui need suudame võita, siis peaks finaalikoht olema kindlustatud. Seega peab sellel nädalal kõvasti pingutama. Play-offis lihtne ei ole, sest iga punkt on arvel ja keegi lihtsalt neid ei anna."
Play-off ringis said õiguse osaleda põhiturniiri kuus edukamat võistkonda. Šveitsi parim naiskond Zürichi Volero on kogunud 27 punkti. Sm'Aesch järgneb 14, Hotel Cristal VFM 12, Viteos NUC 11, Düdingeni TS Volley 9 ja Könizi Volley 2 silmaga. Finaali jõuavad kaks paremat naiskonda, kolmas ja neljas võistkond heitlevad pronksmedali eest, vahendab Volley.ee. | Anu Ennoki koduklubi püüab Šveitsis finaalikohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondislane Anu Ennok rõhutas kahe järgneva mängu tähtust: "Play-off on seni kulgenud plaanipäraselt - meie sihiks on finaali jõuda ja oleme sellest paari sammu kaugusel. Käimasoleval nädalal on kavas kaks tähtsat mängu ja kui need suudame võita, siis peaks finaalikoht olema kindlustatud. Seega peab sellel nädalal kõvasti pingutama. Play-offis lihtne ei ole, sest iga punkt on arvel ja keegi lihtsalt neid ei anna."
Play-off ringis said õiguse osaleda põhiturniiri kuus edukamat võistkonda. Šveitsi parim naiskond Zürichi Volero on kogunud 27 punkti. Sm'Aesch järgneb 14, Hotel Cristal VFM 12, Viteos NUC 11, Düdingeni TS Volley 9 ja Könizi Volley 2 silmaga. Finaali jõuavad kaks paremat naiskonda, kolmas ja neljas võistkond heitlevad pronksmedali eest, vahendab Volley.ee.
### Response:
Anu Ennoki koduklubi püüab Šveitsis finaalikohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahro tänavuseks esimeseks võistluseks pea aastast vaheaega oli Moerbekes peetud Belgia meistrivõistluste esimene etapp, kus noore eestlase võistlusklassiks oli Open, milles osalesid nii MX1 kui ka MX2 klassi sõitjad ning nende seas mitu maailma tippu.
Kvalifikatsioonis 39 sõitja hulgas 12ndat aega näidanud Kahro lõpetas MX2 klassi kuuluva 250cc KTMiga sõidud 11., 8. ja 11. kohal ning oli kolme sõidu kokkuvõttes Open klassis 10. Avaetapi võitis MX2 klassi maailmameistrivõistluseid ülivõimsalt juhtiv hollandlane Jeffrey Herlings sakslase Max Nagli ja belglase Brent Van Doninck ees.
"Esimese võistluse muljed on head. Reaalne hoog oli olemas, et iga sõit 250-sega Top-10-sse sõita. Esimeses sõidus panin ise korra külje 9nda koha pealt maha ja langesin 14-ndaks, kuid tõusin uuesti 11-ndaks. Teine sõit tegin korraliku sõidu ja lõpetasin 8ndana ning 250-stest olin Herlingsi ja Van Donincku järel kolmas, tulemuse kohalt see ei lugenud, küll aga kinnitas endale kiiruse olemasolu. Viimases sõidus olin taas kaheksanda koha peal, kuid viimane ring tegi üks ringiga mahajääja mulle täiesti mõistmatu manöövri, kui ma temast hooga mööda tulin ja kukkusime mõlemad. Sain püsti ja ilma prillideta kuidagi 11. kohaga lõpetatud. Usun, et peale aastast võistluspausi oli Open klassis 10s koht selles seltskonnas ja seda kahe kukkumisega igati korralik tulemus," võttis Kahro oma avavõistluse pressiteate vahendusel kokku. Edasi suundus ta Hollandisse Valkenswaardi, kus toimub järgmisel nädalavahetusel Euroopa meistrivõistluste esimene etapp. | Erki Kahro alustas hooaega Belgias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahro tänavuseks esimeseks võistluseks pea aastast vaheaega oli Moerbekes peetud Belgia meistrivõistluste esimene etapp, kus noore eestlase võistlusklassiks oli Open, milles osalesid nii MX1 kui ka MX2 klassi sõitjad ning nende seas mitu maailma tippu.
Kvalifikatsioonis 39 sõitja hulgas 12ndat aega näidanud Kahro lõpetas MX2 klassi kuuluva 250cc KTMiga sõidud 11., 8. ja 11. kohal ning oli kolme sõidu kokkuvõttes Open klassis 10. Avaetapi võitis MX2 klassi maailmameistrivõistluseid ülivõimsalt juhtiv hollandlane Jeffrey Herlings sakslase Max Nagli ja belglase Brent Van Doninck ees.
"Esimese võistluse muljed on head. Reaalne hoog oli olemas, et iga sõit 250-sega Top-10-sse sõita. Esimeses sõidus panin ise korra külje 9nda koha pealt maha ja langesin 14-ndaks, kuid tõusin uuesti 11-ndaks. Teine sõit tegin korraliku sõidu ja lõpetasin 8ndana ning 250-stest olin Herlingsi ja Van Donincku järel kolmas, tulemuse kohalt see ei lugenud, küll aga kinnitas endale kiiruse olemasolu. Viimases sõidus olin taas kaheksanda koha peal, kuid viimane ring tegi üks ringiga mahajääja mulle täiesti mõistmatu manöövri, kui ma temast hooga mööda tulin ja kukkusime mõlemad. Sain püsti ja ilma prillideta kuidagi 11. kohaga lõpetatud. Usun, et peale aastast võistluspausi oli Open klassis 10s koht selles seltskonnas ja seda kahe kukkumisega igati korralik tulemus," võttis Kahro oma avavõistluse pressiteate vahendusel kokku. Edasi suundus ta Hollandisse Valkenswaardi, kus toimub järgmisel nädalavahetusel Euroopa meistrivõistluste esimene etapp.
### Response:
Erki Kahro alustas hooaega Belgias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidu toonud reklaami looja on Haiku agentuur, kujundaja Kaupo Kõrv, kodeerija Allar Pani.
ETVs hakkab "Ajujahi" sarja juhtima Kristo Elias.
Saatesarja produtsent Hannela Lippus lubab tänavusele hooajale täielikku uuendust ja pingelist võistlust kuni finaalini välja. Tänavu ollakse Lippuse sõnul palju stuudioseinte vahelt väljas ja žürii töösse kaasatakse senisest rohkem eksperte. | Aprillis ETV eetrisse jõudev "Ajujaht" pälvis kuldmuna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidu toonud reklaami looja on Haiku agentuur, kujundaja Kaupo Kõrv, kodeerija Allar Pani.
ETVs hakkab "Ajujahi" sarja juhtima Kristo Elias.
Saatesarja produtsent Hannela Lippus lubab tänavusele hooajale täielikku uuendust ja pingelist võistlust kuni finaalini välja. Tänavu ollakse Lippuse sõnul palju stuudioseinte vahelt väljas ja žürii töösse kaasatakse senisest rohkem eksperte.
### Response:
Aprillis ETV eetrisse jõudev "Ajujaht" pälvis kuldmuna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rongiga Vaba Lava teatrisse sõites kohtasin peotujus tuttavaid kunstnikke, kes olid teel sünnipäevale: "Aa, Peeter, me leidsime juba rongist tuttavaid, kes tulevad sünnipäevale kaasa, äkki tuled ka?" Seltkond oli sünnipäevatujus, kenad riided seljas, lilled ligi. Ma polnud kutsujat tüdrukut aastaid näinud. Ta on illustraator, võttis just mitu aastaauhinda. Äkki oleks hea temaga lobiseda: "See on hea plaan. Tahaks tulla!"
"Tule..."
"Aga ma lähen teatrisse. Pean sest kirjutama. Kui ei lähe, äkki rohkem ei saadetagi."
Jõudsin teatrisse, kus vaatasin tunde, kuidas inimesed, kes polnud näitlejad ja kes olid kahe nädala jooksul teinud kontakteerumisharjutusi, viidi laval publiku ees kokku neile tundmatute inimestega ja siis nad vahetult enne etendust kätte antud stsenaariumi järgi mõne minuti jooksul, mõnikord kinnisilmi, püüdsid kontakti leida, tutvuda. Teineteist kombates, kallistades, koos maas püherdades, mõnd üksikut fraasi vahetades. Neile olid selgeks õpetatud mõned suhtlemismängud, mida varieeriti.
Pinge püsis hästi, igale etteastele anti aega, liikumine oli keskendatud, polnud rabedust ega kiirustamist, ehedad pausid enamasti kandsid ja saalis oli vastuvõtt soe. Kohati naerdi. Mulle meenus, et paus pole peatatud, vaid kuuldavaks tehtud aeg (mu õps teatrikoolist ütles nii) ja seda seal juhtus.
Ma olin mõnda aega nõutu. Olen taolisi usaldus- ja sotsialiseerumismänge erievatel workshop 'idel kaasa teinud aastaid. Neid armastatakse nii grupitöö- kui draamakoolitustel. Osaleda on tore. See on nagu kes-aias-mäng lasteaias, kui saad ilusale tüdrukule käed pihale panna ja ta ringi sisse lükata. Või pimesikumäng kuskil sünnipäeval, kui kombates peab ära arvama, kes on suletud silmi kinni püütud. Ootamatu füüsiline pimekontakt.
Aga ma pole iial taolist teinud teatripubliku ees. Või ise võõrana pealt vaadanud. On see midagi piilumisele sarnast? Lubatud vuajerism? (Nagu telesaadetes, kus inimesi suletud ruumis ööpäevad läbi jälgitakse?) Kas tahaksin pealt vaadata, kui mu laps oma lähedase sõbraga silitusi vahetab? Ehk jah, kui nad ise tahavad? Või kas tahaksin, et mind vaadataks pealt, kui lähen pimekohtingule? Ehk lepime enne kohtingut kokku, et paneme oma kokkusaamise feisspukki üles?
Elu kisub sinnapoole, et varsti eksponeeritakse netis arstilkäike, suremist ja sündi. Kõike intiimset. Vaadake, sõbrad netis, kuidas meil samal õhtul kohatud kaaslasega eile öösel vahekord välja kukkus! Kas pole põnev! Ise tegime selfi, aga unustasime kaamera vahepeal ära!
Ja ehk polegi see halb või hea etteantult, aga võib-olla mõlemat. Meile on vaja head lavastajat, kes õpetab tundmatuga avalikult kohtuma või Zuckermani, kelle meeskond töötab välja reeglid, mida feisspukki üles panna tohib ja mida ei. Teisiti me ei oska.
Intiimse eksponeerimine publikule on moes. Samas väga kontrollitud viisil, et asi ei läheks käest ja pinge püsiks. Eestis ollakse tihti laval alasti, seksuaalvahekordi vist veel pole eksponeeritud, kuigi see pole ju maailmas midagi uut. Kuhu edasi? Ma ei tea, kas piiri ongi. Vist ei ole. Kas peaks olema? Ma ei tea.
Mis see kohtumismängude pealtvaatamine annab, kui minu kohtumine piirdub piilumisega pimedast saalist? Murdsin tükk aega pead ja silitasin kaaslase jalga.
Mu kaaslane tüdines ruttu. Ta ei saanud aru, miks saal on elevil, miks naerdakse ja plaksutatakse, kui laval kaks inimest, silmad kinni, teineteist (ülilimiteeritult) puudutavad ja patsutavad. Puuted tohtisid minna piiratult isiklikuks, võis puudutada pluusi all kõhtu või näpuotsaga nägu, võis partneri abil ronida talle (ta lõnksus jalgupidi üles kribides) kaissu. Aga selge oli, et inimesed olid ise valinud, milliseid liikumisi nad kaasa teevad, millise lähedusega on nõus, ja kui keegi soovis rohkemat, siis oli füüsiline lähedus mängureeglitega vaos hoitud.
Kohtud tundmatuga küll, aga teatud piires. Aga nii kohtun ma tundmatutega ju iga päev, kuigi reeglid on teised. Ja keegi ei soovigi, et ma lähen trammis kallistama või näpuga ninaotsa katsuma. Ja ega me seda vist ei muuda. Me ei saa öelda, et on paha, et me nii ei tee või et peaks tegema.
Olgu, kui on raske suhelda, on kasulik taolistes vabastavates mängudes osaleda. Aga mind üllatas, et sest saab etteaste.
Võibolla mu virin tuleb sellest, et peagi sain ma aru, miks publik on nii empaatiline ja soe. Lavalt käis läbi ligi viiskümmend osalejat tundmatutega kohtumas. Ja saalis istusid valdavalt nende sõbrad ja sugulased, kes erutusid, kui nägid oma lähedast esimest korda laval ja veel pimesikusituatsioonis võõrast inimest kompimas ja siis publikule kummardamas. Muidugi sa plaksutad siis soojalt. Ja kahesajakohane saal tuleb toredat publikut täis. Au ja kiitus! Projekt töötas. Aga kas sotsiaal- või teatriprojekt? Või siiski mõlemat?
Ma olin üks väheseid, kes oli saalis võõras. Tundsin ma end väljajäetuna, mitte mängu võetuna? Ei, mitte seda. Ma sain lihtsalt aegamisi aru, et olin sattunud servapidi teiste inimeste mängu, ja mängijad ei olnud vaid laval, aga ka saalis. Ja ma ei teadnud oma positsiooni, rolli.
Ah jaa, osa etendusest oli installatsioon kõrvalruumis, kuhu lavalolijad olid välja pannud oma telefonid ja igaüks võis neid minna sirvima. See tegi nõutuks. Ma pole kellegi teise telefonisisu siiani lapanud. Ega andnud kellelegi oma telefoni läbi uurida. (Meilboksi olen teistele vahel avanud ja sest on tulnud ka segadusi.) Jah, aga mõte poleks paha, ehk võin mängida kuskil kaasa mängu, kus kõik annavad teistele oma telefone. Näiteks kas või sealsamal kunstirahva sünnipäeval võinuks, kuhu ma ei läinud ja kus oleksin ehk ise saanud osaleda spontaansetes suhtlusmängudes, mida nüüd vaatasin kõrvalt. Tõsi jah, need mängud olid väga tuunitud ja orkestreeritud ja kindlad raamid aitasid inimestel avaneda. Kui mängureegleid pole, läheb mäng tihti käest. Pereeelus läheb iga päev mäng käest. Õpi ja harjuta, kui palju tahad.
Etenduse lõppedes tehti pilti ja patsutati lavastajat. Ja ma sain aru, et saali olid jäänud ka publikuks valdavalt need, kes oma etteaste olid ära teinud või nende lähisõbrad. Aga see oli korraga üks suur punt õnnelikke ja lähedaseks saanud inimesi. See oli võimas asi pealt näha. Asjal oli sügav mõte. Näiliselt minimalistlikud, püünele ja proževalgusse tõstetud, eksponeeritud spontaansed intiimsused liitsid osalejad ja tegid õnnelikuks. (Jah, aga kas sama toimiks samade inimestega ka korrates? Kas mängu ehedus püsiks?)
Tükk oli läbi, mu kaaslane oli mu õla najal tukkuma jäänud, ma ei raatsinud teda äratada. Me istusime võõrastena veel tükk aega tühjaks jäänud toolireas. Oli tore olla kaheksi üksildased ja võõrad. Mulle meenus, kuidas mu õps teatrikoolist kiitis, et vahel ta läheb üksi öösel tühja teatrisaali istuma ja küll on hea seal üksi olla. | Arvustus. Teater või teraapia ja sotsialiseerumismängud? Või mõlemat? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rongiga Vaba Lava teatrisse sõites kohtasin peotujus tuttavaid kunstnikke, kes olid teel sünnipäevale: "Aa, Peeter, me leidsime juba rongist tuttavaid, kes tulevad sünnipäevale kaasa, äkki tuled ka?" Seltkond oli sünnipäevatujus, kenad riided seljas, lilled ligi. Ma polnud kutsujat tüdrukut aastaid näinud. Ta on illustraator, võttis just mitu aastaauhinda. Äkki oleks hea temaga lobiseda: "See on hea plaan. Tahaks tulla!"
"Tule..."
"Aga ma lähen teatrisse. Pean sest kirjutama. Kui ei lähe, äkki rohkem ei saadetagi."
Jõudsin teatrisse, kus vaatasin tunde, kuidas inimesed, kes polnud näitlejad ja kes olid kahe nädala jooksul teinud kontakteerumisharjutusi, viidi laval publiku ees kokku neile tundmatute inimestega ja siis nad vahetult enne etendust kätte antud stsenaariumi järgi mõne minuti jooksul, mõnikord kinnisilmi, püüdsid kontakti leida, tutvuda. Teineteist kombates, kallistades, koos maas püherdades, mõnd üksikut fraasi vahetades. Neile olid selgeks õpetatud mõned suhtlemismängud, mida varieeriti.
Pinge püsis hästi, igale etteastele anti aega, liikumine oli keskendatud, polnud rabedust ega kiirustamist, ehedad pausid enamasti kandsid ja saalis oli vastuvõtt soe. Kohati naerdi. Mulle meenus, et paus pole peatatud, vaid kuuldavaks tehtud aeg (mu õps teatrikoolist ütles nii) ja seda seal juhtus.
Ma olin mõnda aega nõutu. Olen taolisi usaldus- ja sotsialiseerumismänge erievatel workshop 'idel kaasa teinud aastaid. Neid armastatakse nii grupitöö- kui draamakoolitustel. Osaleda on tore. See on nagu kes-aias-mäng lasteaias, kui saad ilusale tüdrukule käed pihale panna ja ta ringi sisse lükata. Või pimesikumäng kuskil sünnipäeval, kui kombates peab ära arvama, kes on suletud silmi kinni püütud. Ootamatu füüsiline pimekontakt.
Aga ma pole iial taolist teinud teatripubliku ees. Või ise võõrana pealt vaadanud. On see midagi piilumisele sarnast? Lubatud vuajerism? (Nagu telesaadetes, kus inimesi suletud ruumis ööpäevad läbi jälgitakse?) Kas tahaksin pealt vaadata, kui mu laps oma lähedase sõbraga silitusi vahetab? Ehk jah, kui nad ise tahavad? Või kas tahaksin, et mind vaadataks pealt, kui lähen pimekohtingule? Ehk lepime enne kohtingut kokku, et paneme oma kokkusaamise feisspukki üles?
Elu kisub sinnapoole, et varsti eksponeeritakse netis arstilkäike, suremist ja sündi. Kõike intiimset. Vaadake, sõbrad netis, kuidas meil samal õhtul kohatud kaaslasega eile öösel vahekord välja kukkus! Kas pole põnev! Ise tegime selfi, aga unustasime kaamera vahepeal ära!
Ja ehk polegi see halb või hea etteantult, aga võib-olla mõlemat. Meile on vaja head lavastajat, kes õpetab tundmatuga avalikult kohtuma või Zuckermani, kelle meeskond töötab välja reeglid, mida feisspukki üles panna tohib ja mida ei. Teisiti me ei oska.
Intiimse eksponeerimine publikule on moes. Samas väga kontrollitud viisil, et asi ei läheks käest ja pinge püsiks. Eestis ollakse tihti laval alasti, seksuaalvahekordi vist veel pole eksponeeritud, kuigi see pole ju maailmas midagi uut. Kuhu edasi? Ma ei tea, kas piiri ongi. Vist ei ole. Kas peaks olema? Ma ei tea.
Mis see kohtumismängude pealtvaatamine annab, kui minu kohtumine piirdub piilumisega pimedast saalist? Murdsin tükk aega pead ja silitasin kaaslase jalga.
Mu kaaslane tüdines ruttu. Ta ei saanud aru, miks saal on elevil, miks naerdakse ja plaksutatakse, kui laval kaks inimest, silmad kinni, teineteist (ülilimiteeritult) puudutavad ja patsutavad. Puuted tohtisid minna piiratult isiklikuks, võis puudutada pluusi all kõhtu või näpuotsaga nägu, võis partneri abil ronida talle (ta lõnksus jalgupidi üles kribides) kaissu. Aga selge oli, et inimesed olid ise valinud, milliseid liikumisi nad kaasa teevad, millise lähedusega on nõus, ja kui keegi soovis rohkemat, siis oli füüsiline lähedus mängureeglitega vaos hoitud.
Kohtud tundmatuga küll, aga teatud piires. Aga nii kohtun ma tundmatutega ju iga päev, kuigi reeglid on teised. Ja keegi ei soovigi, et ma lähen trammis kallistama või näpuga ninaotsa katsuma. Ja ega me seda vist ei muuda. Me ei saa öelda, et on paha, et me nii ei tee või et peaks tegema.
Olgu, kui on raske suhelda, on kasulik taolistes vabastavates mängudes osaleda. Aga mind üllatas, et sest saab etteaste.
Võibolla mu virin tuleb sellest, et peagi sain ma aru, miks publik on nii empaatiline ja soe. Lavalt käis läbi ligi viiskümmend osalejat tundmatutega kohtumas. Ja saalis istusid valdavalt nende sõbrad ja sugulased, kes erutusid, kui nägid oma lähedast esimest korda laval ja veel pimesikusituatsioonis võõrast inimest kompimas ja siis publikule kummardamas. Muidugi sa plaksutad siis soojalt. Ja kahesajakohane saal tuleb toredat publikut täis. Au ja kiitus! Projekt töötas. Aga kas sotsiaal- või teatriprojekt? Või siiski mõlemat?
Ma olin üks väheseid, kes oli saalis võõras. Tundsin ma end väljajäetuna, mitte mängu võetuna? Ei, mitte seda. Ma sain lihtsalt aegamisi aru, et olin sattunud servapidi teiste inimeste mängu, ja mängijad ei olnud vaid laval, aga ka saalis. Ja ma ei teadnud oma positsiooni, rolli.
Ah jaa, osa etendusest oli installatsioon kõrvalruumis, kuhu lavalolijad olid välja pannud oma telefonid ja igaüks võis neid minna sirvima. See tegi nõutuks. Ma pole kellegi teise telefonisisu siiani lapanud. Ega andnud kellelegi oma telefoni läbi uurida. (Meilboksi olen teistele vahel avanud ja sest on tulnud ka segadusi.) Jah, aga mõte poleks paha, ehk võin mängida kuskil kaasa mängu, kus kõik annavad teistele oma telefone. Näiteks kas või sealsamal kunstirahva sünnipäeval võinuks, kuhu ma ei läinud ja kus oleksin ehk ise saanud osaleda spontaansetes suhtlusmängudes, mida nüüd vaatasin kõrvalt. Tõsi jah, need mängud olid väga tuunitud ja orkestreeritud ja kindlad raamid aitasid inimestel avaneda. Kui mängureegleid pole, läheb mäng tihti käest. Pereeelus läheb iga päev mäng käest. Õpi ja harjuta, kui palju tahad.
Etenduse lõppedes tehti pilti ja patsutati lavastajat. Ja ma sain aru, et saali olid jäänud ka publikuks valdavalt need, kes oma etteaste olid ära teinud või nende lähisõbrad. Aga see oli korraga üks suur punt õnnelikke ja lähedaseks saanud inimesi. See oli võimas asi pealt näha. Asjal oli sügav mõte. Näiliselt minimalistlikud, püünele ja proževalgusse tõstetud, eksponeeritud spontaansed intiimsused liitsid osalejad ja tegid õnnelikuks. (Jah, aga kas sama toimiks samade inimestega ka korrates? Kas mängu ehedus püsiks?)
Tükk oli läbi, mu kaaslane oli mu õla najal tukkuma jäänud, ma ei raatsinud teda äratada. Me istusime võõrastena veel tükk aega tühjaks jäänud toolireas. Oli tore olla kaheksi üksildased ja võõrad. Mulle meenus, kuidas mu õps teatrikoolist kiitis, et vahel ta läheb üksi öösel tühja teatrisaali istuma ja küll on hea seal üksi olla.
### Response:
Arvustus. Teater või teraapia ja sotsialiseerumismängud? Või mõlemat? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hands, Knees And a Dream” filmiti üles pisteliselt kolme kuu vältel, mil bänd andis oma vastvalminud albumi "-+-=+" esitluskontserte. Audiovisuaalne retk viib vaataja bändi prooviruumidest Vilnius Music Week’ile ning toob sealt ka tagasi, otse loo "Lavender" muusikavideo võtteplatsile.
"Olime meeldivalt üllatunud, kui saime teada, et meie tegemisi soovitakse jäädvustada. Ei saa öelda, et tänaste Eesti indie -bändide köögipoolest oleks just üleliia palju dokumentaalkaadreid liikvel," lausus bändi bassist Indrek.
Lähiajal on Laika Virginit võimalik esinemas näha:
1. aprillil Tallinn Music Week Linnalava programmi raames kohvikus Must Puudel (kell 15.00)
1. aprillil Tallinn Music Week põhiprogrammis klubis Rockstar’s (kell 21.50)
9. aprillil Tartus klubis Arhiiv | Laika Virgini bändielust valmis lühidokumentaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hands, Knees And a Dream” filmiti üles pisteliselt kolme kuu vältel, mil bänd andis oma vastvalminud albumi "-+-=+" esitluskontserte. Audiovisuaalne retk viib vaataja bändi prooviruumidest Vilnius Music Week’ile ning toob sealt ka tagasi, otse loo "Lavender" muusikavideo võtteplatsile.
"Olime meeldivalt üllatunud, kui saime teada, et meie tegemisi soovitakse jäädvustada. Ei saa öelda, et tänaste Eesti indie -bändide köögipoolest oleks just üleliia palju dokumentaalkaadreid liikvel," lausus bändi bassist Indrek.
Lähiajal on Laika Virginit võimalik esinemas näha:
1. aprillil Tallinn Music Week Linnalava programmi raames kohvikus Must Puudel (kell 15.00)
1. aprillil Tallinn Music Week põhiprogrammis klubis Rockstar’s (kell 21.50)
9. aprillil Tartus klubis Arhiiv
### Response:
Laika Virgini bändielust valmis lühidokumentaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MX1 klassi kvalifikatsioonis näitas Leok (Husqvarna) Tommy Searle (Kawasaki) ja eelmise aasta meistri Shaun Simpsoni (KTM) järel kolmandat aega, Krestinovi (Honda) parim ringiaeg oli 10.
Esimeses sõidus sai Leok hea stardi ja juhtis sõitu, kuid siis möödusid temast Simpson ja Searle, kes otsustasid ka esikoha saatuse. Searle tempo oli teistele eile liig ja mees möödus ka Simpsonist ja võitis kindlalt sõidu. Leok ületas lõpujoone kolmandana ja samuti hea sõidu teinud Krestinov kuuendana. Päeva teises sõidus ei leidunud taas vastast Searlele, kes võttis ka sellest võidu. Simpson sõitis end taas teiseks ning Leoki ees kolmandana lõpetas avasõidu 8s mees Jake Nicholls (Husqvarna). Hea stardi teinud ja kolmandal kohal sõitnud Krestinov kahjuks kukkus ja langes mitmeid kohti ning oli lõpuks 10.
Kahe sõidu kokkuvõttes moodustasid esikolmiku Searle (50 punkti), Simpson (44 p) ja Leok (38 p), Krestinovile kuulus 26 punktiga 8s koht.
Briti meistrivõistlused jätkuvad 24. aprillil Canada Heights'i krossirajal. Enne seda osalevad nii Leok, kui ka Krestinov Hollandis Valkenswaardis toimuval MM-etapil, mis toimub juba eeloleval nädalavahetusel. | Tanel Leok tuli Briti meistrivõistluste avaetapil kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MX1 klassi kvalifikatsioonis näitas Leok (Husqvarna) Tommy Searle (Kawasaki) ja eelmise aasta meistri Shaun Simpsoni (KTM) järel kolmandat aega, Krestinovi (Honda) parim ringiaeg oli 10.
Esimeses sõidus sai Leok hea stardi ja juhtis sõitu, kuid siis möödusid temast Simpson ja Searle, kes otsustasid ka esikoha saatuse. Searle tempo oli teistele eile liig ja mees möödus ka Simpsonist ja võitis kindlalt sõidu. Leok ületas lõpujoone kolmandana ja samuti hea sõidu teinud Krestinov kuuendana. Päeva teises sõidus ei leidunud taas vastast Searlele, kes võttis ka sellest võidu. Simpson sõitis end taas teiseks ning Leoki ees kolmandana lõpetas avasõidu 8s mees Jake Nicholls (Husqvarna). Hea stardi teinud ja kolmandal kohal sõitnud Krestinov kahjuks kukkus ja langes mitmeid kohti ning oli lõpuks 10.
Kahe sõidu kokkuvõttes moodustasid esikolmiku Searle (50 punkti), Simpson (44 p) ja Leok (38 p), Krestinovile kuulus 26 punktiga 8s koht.
Briti meistrivõistlused jätkuvad 24. aprillil Canada Heights'i krossirajal. Enne seda osalevad nii Leok, kui ka Krestinov Hollandis Valkenswaardis toimuval MM-etapil, mis toimub juba eeloleval nädalavahetusel.
### Response:
Tanel Leok tuli Briti meistrivõistluste avaetapil kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peda Folk pole ammu enam vaid folgisuunitlusega muusikaüritus - lavale on oodatud erinevaid muusikažanre viljelevad bändid ning loomeinimesed, alates luuletajatest kuni performance- kunstnikeni. Tudengistaatus peab olema esineda sooviva kollektiivi liikmetest vähemalt ühel. Bändide 15-25 minutilisest etteastest oodatakse vähemalt ühte omaloomingulist lugu. "Teistele loomeinimestele anname vabamad käed, kuid eelistame pigem omaloomingut," ütlesid folgi korraldajad.
Kui tunned, et Sina ja Su looming kuuluvad professionaalsele lavale, anna endast märku hiljemalt 27. märtsil aadressil [email protected] lisades meilile:
Bändid
1-2 demolugu
foto
bändi ja selle liikmete tutvustus
video esinemisest (kui on)
kontaktandmed
Loomeinimesed
etteaste lühikirjeldus
võimalusel näide mingil kujul (paberil, heli- või videofailina)
etteaste ajaline kestvus
etteaste tehnilised nõuded
kontaktandmed
Üheõhtuse ürituse eesmärk on viia tudengitest loomeinimesed mõnusas ja vabas keskkonnas kokku oma potentsiaalse austajaskonnaga. Esinemissoovi avaldanud kollektiivide seast valib Tallinna Ülikooli vilistlastest ja elukutselistest loomeinimestest koosnev žürii 8-10 esinejat Peda Folk 2016 lavale Von Krahlis.
Täpsemat infot ürituse ja reglemendi kohta leiab folgi kodulehelt.
Peda Folki korraldab Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond. Peda Folk sai alguse 1972. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli aktiivsete tudengite eestvõtul ning on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Varasemalt on festivalil üles astunud näiteks Marko Matvere ja Jaan Tätte, Bedwetters, Külalised, Taavi Peterson & Üdi jpt. | Peda Folk 2016 konkursi tähtaeg juba sel pühapäeval! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peda Folk pole ammu enam vaid folgisuunitlusega muusikaüritus - lavale on oodatud erinevaid muusikažanre viljelevad bändid ning loomeinimesed, alates luuletajatest kuni performance- kunstnikeni. Tudengistaatus peab olema esineda sooviva kollektiivi liikmetest vähemalt ühel. Bändide 15-25 minutilisest etteastest oodatakse vähemalt ühte omaloomingulist lugu. "Teistele loomeinimestele anname vabamad käed, kuid eelistame pigem omaloomingut," ütlesid folgi korraldajad.
Kui tunned, et Sina ja Su looming kuuluvad professionaalsele lavale, anna endast märku hiljemalt 27. märtsil aadressil [email protected] lisades meilile:
Bändid
1-2 demolugu
foto
bändi ja selle liikmete tutvustus
video esinemisest (kui on)
kontaktandmed
Loomeinimesed
etteaste lühikirjeldus
võimalusel näide mingil kujul (paberil, heli- või videofailina)
etteaste ajaline kestvus
etteaste tehnilised nõuded
kontaktandmed
Üheõhtuse ürituse eesmärk on viia tudengitest loomeinimesed mõnusas ja vabas keskkonnas kokku oma potentsiaalse austajaskonnaga. Esinemissoovi avaldanud kollektiivide seast valib Tallinna Ülikooli vilistlastest ja elukutselistest loomeinimestest koosnev žürii 8-10 esinejat Peda Folk 2016 lavale Von Krahlis.
Täpsemat infot ürituse ja reglemendi kohta leiab folgi kodulehelt.
Peda Folki korraldab Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond. Peda Folk sai alguse 1972. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli aktiivsete tudengite eestvõtul ning on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Varasemalt on festivalil üles astunud näiteks Marko Matvere ja Jaan Tätte, Bedwetters, Külalised, Taavi Peterson & Üdi jpt.
### Response:
Peda Folk 2016 konkursi tähtaeg juba sel pühapäeval! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piipuu rääkis saatele "Uudis+", et muuseumi eesmärk panna külastaja tunnetama vabaduse väärtust. Selle jaoks plaanib muuseum pühendada alumise korruse okupatsioonide ja ülemise korruse vabaduse perioodile.
"Vabadus on midagi, mida me täna võtame loomulikuna, aga see on triumf okupatsiooni üle ja vabaduse kaudu saab rääkida väärtustest," ütles Piipuu.
Piipuu hinnangul on vaja rääkida faktide kõrval ka väärtustest, et mõista, miks Eesti riik vabaduseni üldse jõudis. "Kui me jääme ainult rääkima sellest perioodist ja ei seosta seda tulevikuga, siis jääbki see kellegi kaugeks ajaks," nentis Piipuu.
"Okupatsioonidel, eeskätt nõukogude okupatsioonidel on eestlaste identiteedis oluline koht ja neid inimesi, keda see üht- või teistpidi on puudutanud, on sadu tuhandeid," leidis Hiio.
Piipuu tõstatas nimevahetuse õigustuseks küsimuse, et millega peaks 2000ndatel sündinud noor inimene okupatsioonide muuseumis suhestuma. "Kahtlemata on neil kergem täna suhestuda vabaduse, mitte sellega, et 1991. aastal lõppes okupatsiooniaeg. See aeg jääb neile juba natukene kaugeks," leidis Piipuu.
Hiio arvates ei ole küsimus ainult noores põlvkonnas. "Muuseumid kannavad edasi minevikku ja vanadele inimestele on viide okupatsioonidele muuseumi nimes väga oluline." Samuti võib nimevahetus Hiio hinnangul hakata mõjuma muuseumi külastatavusele.
"Loodan väga, et muuseumi nõukogu ja juhtkond teavad hästi, mida nad teevad ja suudavad selle külastatavuse viia sinna, kus ta oli muuseumi alguspäevil või isegi kõrgemale. Mingit kasu ei ole okupatsioonide teadvustamisest okupatsioonide muuseumis, kui seal keegi ei käi." | Vabamu nimega tahab muuseum panna inimesi vabadust rohkem väärtustama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piipuu rääkis saatele "Uudis+", et muuseumi eesmärk panna külastaja tunnetama vabaduse väärtust. Selle jaoks plaanib muuseum pühendada alumise korruse okupatsioonide ja ülemise korruse vabaduse perioodile.
"Vabadus on midagi, mida me täna võtame loomulikuna, aga see on triumf okupatsiooni üle ja vabaduse kaudu saab rääkida väärtustest," ütles Piipuu.
Piipuu hinnangul on vaja rääkida faktide kõrval ka väärtustest, et mõista, miks Eesti riik vabaduseni üldse jõudis. "Kui me jääme ainult rääkima sellest perioodist ja ei seosta seda tulevikuga, siis jääbki see kellegi kaugeks ajaks," nentis Piipuu.
"Okupatsioonidel, eeskätt nõukogude okupatsioonidel on eestlaste identiteedis oluline koht ja neid inimesi, keda see üht- või teistpidi on puudutanud, on sadu tuhandeid," leidis Hiio.
Piipuu tõstatas nimevahetuse õigustuseks küsimuse, et millega peaks 2000ndatel sündinud noor inimene okupatsioonide muuseumis suhestuma. "Kahtlemata on neil kergem täna suhestuda vabaduse, mitte sellega, et 1991. aastal lõppes okupatsiooniaeg. See aeg jääb neile juba natukene kaugeks," leidis Piipuu.
Hiio arvates ei ole küsimus ainult noores põlvkonnas. "Muuseumid kannavad edasi minevikku ja vanadele inimestele on viide okupatsioonidele muuseumi nimes väga oluline." Samuti võib nimevahetus Hiio hinnangul hakata mõjuma muuseumi külastatavusele.
"Loodan väga, et muuseumi nõukogu ja juhtkond teavad hästi, mida nad teevad ja suudavad selle külastatavuse viia sinna, kus ta oli muuseumi alguspäevil või isegi kõrgemale. Mingit kasu ei ole okupatsioonide teadvustamisest okupatsioonide muuseumis, kui seal keegi ei käi."
### Response:
Vabamu nimega tahab muuseum panna inimesi vabadust rohkem väärtustama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | São Tomé ja Príncipe kodanik Lopes on elanud ja õppinud Portugalis, kuid Eestisse saabumise ajal oli tema elamisluba kaks nädalat varem aegunud, kirjutas Eesti Päevaleht.
Lopesiga hakkas tegelema politsei- ja piirivalveamet (PPA), mis esitas kohtule taotluse hoida meest kuni kaks kuud Harku kinnipidamiskeskuses.
Kohus andiski loa, kuid kohtutaotlusest selgub, et lisaks illegaali staatusele pidas PPA meest ka potentsiaalseks julgeolekuohuks.
"Isik võib olla ohtlik avalikule korrale. /.../ Hetkel puudub teave, mis eesmärgiga isik Eestis viibib. Eesti riigi ja elanikkonna turvalisuse huvides vajab see asjaolu hetkel maailmas eksisteeriva terrorismiohu valguses kiiret väljaselgitamist," seisab PPA kohtutaotluses.
PPA pressiesindaja Uku Tampere selgitas, et viide terrorismile ja avaliku korra ohustamisele oli PPA dokumendis ekslikult, sest seda koostanud ametnik oli tõenäoliselt kasutanud varasemat dokumendipõhja.
Sisuliselt oli tegemist copy-paste-veaga, mis väidetavasti ei mänginud otsuse langetamisel kandvat rolli.
Ossinovski: ebaproportsionaalne ja ebainimlik
Tervise- ja tööminister kritiseeris Facebooki vahendusel PPA samme Lopesi juhtumi menetlemisel.
"Kui Máriol ei oleks olnud heade kontaktidega sõpru Eestis, istuks ta tõenäoliselt siiani Harkus. Seda seetõttu, et kohtult maksimumpikkusega kinnipidamisloa saamiseks lasi PPA käiku kõige räigemad süüdistused - põgenemis-, julgeoleku- ja terrorismioht," ütles Ossinovski.
"No muidugi! Mustanahaline noor mees mingist tundmatust Aafrika saareriigist, moslem ka veel niikuinii. Sai Portugalilt varjupaiga, raudselt pettusega," kirjutas ta.
See, et inimene õpib Portugali ülikoolis juurat, korraldab TedX-i, lööb kaasa Teeme Ära üleilmses võrgustikus, kirjutab Global Voices'ele, on muidugi nutikas kattesuits, et tulla meie väiksesse Eestisse terroriakte planeerima," lisas Ossinovski.
"Muidugi, Máriol ei olnud paberid korras ning täiendav menetlus on mõistetav ja õige, kuid inimesest suuremat hoolimata ja tema juhtumisse süüvimata süüdistada teda kohe terrorismis jms ning määrata kaks kuud Harkut... See on ebaproportsionaalne ja ebainimlik."
Põgenemise oht
PPA tunnistab, et viide julgeolekuohule oli ekslik nii kohtutaotluses kui määruses, kuid toonitab samas, et julgeolekuoht ei olnud Lopesi kinnipidamise aluseks ning seda ei käsitletud ka kohtuistungil.
"Kohtumäärus on siiski tehtud tõendatud asjaolude pinnalt ning selle aluseks on seesama põgenemise oht. Ehk siis paragrahv on õige, lihtsalt tekstis on vale lause sisse jäänud ning see on juhtunud tõenäoliselt põhjusel, et ametnik on taotluse vormistamisel kasutanud varasemat dokumendi põhja," kinnitas PPA.
"Kogu asja alge on see, et Mariol ei olnud kehtivat Portugali elamisluba (ega muud dokumenti), mistõttu ei olnud tal ka õiguslikku alust Schengeni alal viibida.
Kui Eestisse saabub mõni isik, kellel õiguslik alus riigis viibimiseks puudub, siis rakendub kindel protseduur, kõigile ühesugune, mis lihtsustatult öeldes seisneb selles, et täpsustatakse viibimise asjaolud ning korraldatakse tema lahkumine," rõhutas amet.
"Politsei otsib Eestisse saabuvate reisijate hulgast teatud profiilikirjeldusele vastavaid reisijaid. See profiil ei ole seotud isikute välimuse ega nahavärviga, profileerimine ja kontrollitavate valik toimub reisija ja reisi andmete pinnalt."
Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juhi Ivo Utsari kommentaar
Sao Tome ja Principe Vabariigi kodanik peeti 20. veebruaril Tallinna lennujaamas kinni, sest talle Portugalis välja antud elamisluba oli 4. veebruaril kehtivuse kaotanud ja tal puudus alus Eestisse sisenemiseks.
PPA ametnikud tegid koheselt elamisloa kohta päringu Portugali, kuid sealt ei tulnud kinnitust mehe õiguse kohta Euroopa Liidus viibida.
Piiripunktis ei olnud mees kesise keeleoskuse tõttu võimeline oma reisi eesmärki selgitama ning kuna teda Portugali-poolse kinnituse puudumise tõttu koheselt riigist välja saata polnud võimalik, siis taotles PPA kohtult mehe paigutamist kinnipidamiskeskusse, mida pidas ka kohus vajalikuks.
Samal ajal jätkas PPA rahvusvaheliste kontaktide kaudu mehe Portugali tagasi saatmise võimaluste uurimist. Kui menetlejani jõudis rahvusvaheliste kanalite kaudu kinnitus, et mees saab Portugali naasta, siis kadus vajadus teda kinni pidada ja ta vabastati kinnipidamiskeskusest.
Mõistame selle loo inimlikku aspekti, kuid tuletame ühtlasi meelde, et igal inimesel on kohustus reisides jälgida, et kõik tema reisidokumendid oleksid korras ning see nõue kehtib kõigis Euroopa riikides ühtmoodi.
Ühtlasi rõhutame, et politseiametnikel on vastavalt seadusele õigus riiki sisenevate inimeste dokumente kontrollida ja küsida selgitusi reisi eesmärgi kohta. Kui dokumendid ei vasta nõuetele, on asjaolude kontrollimiseks õigus ka inimene kinni pidada. Oluline on välja selgitada ja veenduda - ja nii igal pool Euroopa Liidus -, et riiki saabunud isikul on õiguslik alus Euroopas olla. | PPA hindas välismaalt saabunud noormehe kogemata ohtlikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
São Tomé ja Príncipe kodanik Lopes on elanud ja õppinud Portugalis, kuid Eestisse saabumise ajal oli tema elamisluba kaks nädalat varem aegunud, kirjutas Eesti Päevaleht.
Lopesiga hakkas tegelema politsei- ja piirivalveamet (PPA), mis esitas kohtule taotluse hoida meest kuni kaks kuud Harku kinnipidamiskeskuses.
Kohus andiski loa, kuid kohtutaotlusest selgub, et lisaks illegaali staatusele pidas PPA meest ka potentsiaalseks julgeolekuohuks.
"Isik võib olla ohtlik avalikule korrale. /.../ Hetkel puudub teave, mis eesmärgiga isik Eestis viibib. Eesti riigi ja elanikkonna turvalisuse huvides vajab see asjaolu hetkel maailmas eksisteeriva terrorismiohu valguses kiiret väljaselgitamist," seisab PPA kohtutaotluses.
PPA pressiesindaja Uku Tampere selgitas, et viide terrorismile ja avaliku korra ohustamisele oli PPA dokumendis ekslikult, sest seda koostanud ametnik oli tõenäoliselt kasutanud varasemat dokumendipõhja.
Sisuliselt oli tegemist copy-paste-veaga, mis väidetavasti ei mänginud otsuse langetamisel kandvat rolli.
Ossinovski: ebaproportsionaalne ja ebainimlik
Tervise- ja tööminister kritiseeris Facebooki vahendusel PPA samme Lopesi juhtumi menetlemisel.
"Kui Máriol ei oleks olnud heade kontaktidega sõpru Eestis, istuks ta tõenäoliselt siiani Harkus. Seda seetõttu, et kohtult maksimumpikkusega kinnipidamisloa saamiseks lasi PPA käiku kõige räigemad süüdistused - põgenemis-, julgeoleku- ja terrorismioht," ütles Ossinovski.
"No muidugi! Mustanahaline noor mees mingist tundmatust Aafrika saareriigist, moslem ka veel niikuinii. Sai Portugalilt varjupaiga, raudselt pettusega," kirjutas ta.
See, et inimene õpib Portugali ülikoolis juurat, korraldab TedX-i, lööb kaasa Teeme Ära üleilmses võrgustikus, kirjutab Global Voices'ele, on muidugi nutikas kattesuits, et tulla meie väiksesse Eestisse terroriakte planeerima," lisas Ossinovski.
"Muidugi, Máriol ei olnud paberid korras ning täiendav menetlus on mõistetav ja õige, kuid inimesest suuremat hoolimata ja tema juhtumisse süüvimata süüdistada teda kohe terrorismis jms ning määrata kaks kuud Harkut... See on ebaproportsionaalne ja ebainimlik."
Põgenemise oht
PPA tunnistab, et viide julgeolekuohule oli ekslik nii kohtutaotluses kui määruses, kuid toonitab samas, et julgeolekuoht ei olnud Lopesi kinnipidamise aluseks ning seda ei käsitletud ka kohtuistungil.
"Kohtumäärus on siiski tehtud tõendatud asjaolude pinnalt ning selle aluseks on seesama põgenemise oht. Ehk siis paragrahv on õige, lihtsalt tekstis on vale lause sisse jäänud ning see on juhtunud tõenäoliselt põhjusel, et ametnik on taotluse vormistamisel kasutanud varasemat dokumendi põhja," kinnitas PPA.
"Kogu asja alge on see, et Mariol ei olnud kehtivat Portugali elamisluba (ega muud dokumenti), mistõttu ei olnud tal ka õiguslikku alust Schengeni alal viibida.
Kui Eestisse saabub mõni isik, kellel õiguslik alus riigis viibimiseks puudub, siis rakendub kindel protseduur, kõigile ühesugune, mis lihtsustatult öeldes seisneb selles, et täpsustatakse viibimise asjaolud ning korraldatakse tema lahkumine," rõhutas amet.
"Politsei otsib Eestisse saabuvate reisijate hulgast teatud profiilikirjeldusele vastavaid reisijaid. See profiil ei ole seotud isikute välimuse ega nahavärviga, profileerimine ja kontrollitavate valik toimub reisija ja reisi andmete pinnalt."
Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juhi Ivo Utsari kommentaar
Sao Tome ja Principe Vabariigi kodanik peeti 20. veebruaril Tallinna lennujaamas kinni, sest talle Portugalis välja antud elamisluba oli 4. veebruaril kehtivuse kaotanud ja tal puudus alus Eestisse sisenemiseks.
PPA ametnikud tegid koheselt elamisloa kohta päringu Portugali, kuid sealt ei tulnud kinnitust mehe õiguse kohta Euroopa Liidus viibida.
Piiripunktis ei olnud mees kesise keeleoskuse tõttu võimeline oma reisi eesmärki selgitama ning kuna teda Portugali-poolse kinnituse puudumise tõttu koheselt riigist välja saata polnud võimalik, siis taotles PPA kohtult mehe paigutamist kinnipidamiskeskusse, mida pidas ka kohus vajalikuks.
Samal ajal jätkas PPA rahvusvaheliste kontaktide kaudu mehe Portugali tagasi saatmise võimaluste uurimist. Kui menetlejani jõudis rahvusvaheliste kanalite kaudu kinnitus, et mees saab Portugali naasta, siis kadus vajadus teda kinni pidada ja ta vabastati kinnipidamiskeskusest.
Mõistame selle loo inimlikku aspekti, kuid tuletame ühtlasi meelde, et igal inimesel on kohustus reisides jälgida, et kõik tema reisidokumendid oleksid korras ning see nõue kehtib kõigis Euroopa riikides ühtmoodi.
Ühtlasi rõhutame, et politseiametnikel on vastavalt seadusele õigus riiki sisenevate inimeste dokumente kontrollida ja küsida selgitusi reisi eesmärgi kohta. Kui dokumendid ei vasta nõuetele, on asjaolude kontrollimiseks õigus ka inimene kinni pidada. Oluline on välja selgitada ja veenduda - ja nii igal pool Euroopa Liidus -, et riiki saabunud isikul on õiguslik alus Euroopas olla.
### Response:
PPA hindas välismaalt saabunud noormehe kogemata ohtlikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gonzalo ja Jodi Lomasi väravatest juhtima läinud Alcobendase kaitseliinil jäi "puhtast lehest" napilt puudu - kodumeeskond lõi oma auvärava alles 88. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Uuel nädalal Eesti U-21 koondisega liituv Liivak tegi kaasa kõik 90 minutit.
Turniiritabel on Alcobendase liigas väga tihe - 29 mängust 43 punkti kogunud Liivaku klubi hoiab üheksandat kohta, kuid vahe kolmanda ja neljanda kohaga, mis hooaja lõpus tagaksid koha üleminekumängudel, on vaid kuue silma kaugusel. | Liivak ja Alcobendas tasapisi kosuvad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gonzalo ja Jodi Lomasi väravatest juhtima läinud Alcobendase kaitseliinil jäi "puhtast lehest" napilt puudu - kodumeeskond lõi oma auvärava alles 88. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Uuel nädalal Eesti U-21 koondisega liituv Liivak tegi kaasa kõik 90 minutit.
Turniiritabel on Alcobendase liigas väga tihe - 29 mängust 43 punkti kogunud Liivaku klubi hoiab üheksandat kohta, kuid vahe kolmanda ja neljanda kohaga, mis hooaja lõpus tagaksid koha üleminekumängudel, on vaid kuue silma kaugusel.
### Response:
Liivak ja Alcobendas tasapisi kosuvad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autor saadab klaveril iseennast ning vahele loevad luuletusi Anu Lamp, Mari-Liis Lill, Henrik Kalmet, Meelis Oidsalu, Kristjan Üksküla, Rasmus Puur, Ursula Ratasepp, Paavo Piik ja teised.
Veiko Tubina esimene luulekogu on segu vabavärsist ning riimipoeesiast. Valgetel lehekülgedel põrkuvad igatsus, armastus, linn ja sõprus.
"Olen luuletusi kirjutanud praeguseks juba kümme aastat. Paljudest tekstidest on saanud laulud, mis tulevad ettekandele luulekogu esitlusel, ning mitu teksti on kõlanud lauluna teatrilavadel või muusikalistes kujundustes. Luule on minu jaoks koht, kuhu põgeneda ja võimalus oma emotsioonid kirja panna. Minule kui näitlejale on luuletamine väga oluline, saan lihvida oma mõtteid ning peegeldada sisemisi tundeid," ütles Tubin.
Veiko Tubin töötab alates 2006. aastast Tallinna Linnateatris.
Viimased kaks aastat on ta juhtinud telesaadet "Kontakt", mis tutvustas vestlussaate vormis Linnateatri näitlejaid. 2014. aastal premeeriti tema heliloomingut Eesti Teatri Aastaauhinnaga originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest lavastustele "Kolm vihmast päeva" ja "Offline". Lisaks on kolleegid tunnustanud teda kahel korral parima meeskõrvalosa preemiaga.
Sissepääs esitlusele on vaba ning kohapeal on võimalik kultuuri toetada uue luulekogu soetamisega, mis on sel õhtul müügil soodushinnaga. Aprillist alates saab raamatut osta suurematest raamatupoodidest. Raamatu on kirjastanud autori enda kirjastus Valge leht.
Põrgulavale mahub piiratud arv inimesi. | Linnateatri näitleja Veiko Tubin esitleb debüütkogu luulerockiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autor saadab klaveril iseennast ning vahele loevad luuletusi Anu Lamp, Mari-Liis Lill, Henrik Kalmet, Meelis Oidsalu, Kristjan Üksküla, Rasmus Puur, Ursula Ratasepp, Paavo Piik ja teised.
Veiko Tubina esimene luulekogu on segu vabavärsist ning riimipoeesiast. Valgetel lehekülgedel põrkuvad igatsus, armastus, linn ja sõprus.
"Olen luuletusi kirjutanud praeguseks juba kümme aastat. Paljudest tekstidest on saanud laulud, mis tulevad ettekandele luulekogu esitlusel, ning mitu teksti on kõlanud lauluna teatrilavadel või muusikalistes kujundustes. Luule on minu jaoks koht, kuhu põgeneda ja võimalus oma emotsioonid kirja panna. Minule kui näitlejale on luuletamine väga oluline, saan lihvida oma mõtteid ning peegeldada sisemisi tundeid," ütles Tubin.
Veiko Tubin töötab alates 2006. aastast Tallinna Linnateatris.
Viimased kaks aastat on ta juhtinud telesaadet "Kontakt", mis tutvustas vestlussaate vormis Linnateatri näitlejaid. 2014. aastal premeeriti tema heliloomingut Eesti Teatri Aastaauhinnaga originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest lavastustele "Kolm vihmast päeva" ja "Offline". Lisaks on kolleegid tunnustanud teda kahel korral parima meeskõrvalosa preemiaga.
Sissepääs esitlusele on vaba ning kohapeal on võimalik kultuuri toetada uue luulekogu soetamisega, mis on sel õhtul müügil soodushinnaga. Aprillist alates saab raamatut osta suurematest raamatupoodidest. Raamatu on kirjastanud autori enda kirjastus Valge leht.
Põrgulavale mahub piiratud arv inimesi.
### Response:
Linnateatri näitleja Veiko Tubin esitleb debüütkogu luulerockiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis veebruaris laiali kirja, milles avaldas toetus avaliku sektori töökohtade viimisele Ida-Virumaale. Muuhulgas pakkus ta välja, et keskkonnaministeeriumi haldusalast võiks Kirde-Eestisse üle viia vähemalt 200 töökohta, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul tema ühegi oma ministeeriumi üksuse kolimist ei plaani.
"Ma ei toeta mitte ühegi ministeeriumi peahoone välja viimist Tallinnast mistahes maakonda. Meil lihtsalt ei ole hetkel selliseid asutusi, mida hakata kunstlikult välja viima Ida-Virumaale või kuhugile mujale," ütles Pomerants.
Pomerants suhtub kriitiliselt ka aastatetagusesse otsusesse viia haridus- ja teadusministeerium üle Tartusse.
"See on kunstlik. Ministeeriumi ametnikud ja minister peavad olema kättesaadavad teistele oma kolleegidele sisulisteks ministeeriumide vahelisteks aruteludeks. Auto ei ole ministri tööks kõige mõistlikum koht," ütles ta.
Juba veebruaris teatas oma vastuseisust peakontori Ida-Virumaale kolimisele ka Eesti Energia, õnnestunud pole ka sisekaitseakadeemia kolimine.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei saagi reformi tarvis initsiatiivi oodata ametkondadest, tarvis oleks poliitilist otsust nii nagu valitsuskabineti otsusega viidi Ida-Virumaale vanglate osakond.
"Ma usun, et üks asi on asutuste enda seisukohad ja määratlemised. Ja loomulikult tuleb see inimestega läbi arutada. Teine asi on ülekaalukas avalik huvi, mis puudutab Eesti vabariigi suuremat kohalolekut, regionaalset tasakaalustatust, tugevamat sidusust ja eestimeelsust. Need on sellised üldised avaliku huviga kaalutlused, mis ilmtingimata ei pruugi ühe riigiasutuse praktilise tegevusalaga kokku langedagi," lausus Reinsalu.
Marko Pomerantsi sõnul võib osade ametkondade üle viimisele küll mõelda, kuid see peab toimuma loomulikult, seoses ametiasutuste vajadustega. Siinkohal toobki ta näiteks Eesti Energia peakontori, mis alles viie aasta eest kolis suurde klaashoonesse Ülemiste järve ääres. Samuti riigimetsa arendamise keskuse, mis on oma koha leidnud Toompuiesteel.
"Kui nad on mõni aasta tagasi sättinud ennast endisesse keskkonnaministeeriumi hoonesse Toompuiesteel, siis nüüd hakata jälle manöövreid tegema, kui ma oleks Alar Karis, ma hakkaksin karjuma sellise asja peale. Kõiki muudatusi tuleks kaaluda sellel hetkel kui nad tegelikult ka päevakorral on, mitte kampaaniakorras," arvas Pomerants.
Urmas Reinsalu sõnul ongi RMK hea näide asutuse enda otsustusvõimest, metsaga tegelev asutus kolis Nõmmelt Tallinna kesklinna. Rääkides otsuste ajaperspektiivist ütleb Reinsalu, et need oleks tarvis valitsuses ära teha selle aasta jooksul.
"Me niikuinii riigireformiga seame ju teatud eesmärgid, et avalikku sektorit koomale tõmmata, järelikult muutused seisavad niikuinii ees. Võimaluse aken ajaliselt on justnimelt sellel aastal enne haldusreformi rakendumist järgmisel aastal," lõpetas Reinsalu. | IRL-i ministrid vaidlevad asutuste Ida-Virumaale viimise üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis veebruaris laiali kirja, milles avaldas toetus avaliku sektori töökohtade viimisele Ida-Virumaale. Muuhulgas pakkus ta välja, et keskkonnaministeeriumi haldusalast võiks Kirde-Eestisse üle viia vähemalt 200 töökohta, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul tema ühegi oma ministeeriumi üksuse kolimist ei plaani.
"Ma ei toeta mitte ühegi ministeeriumi peahoone välja viimist Tallinnast mistahes maakonda. Meil lihtsalt ei ole hetkel selliseid asutusi, mida hakata kunstlikult välja viima Ida-Virumaale või kuhugile mujale," ütles Pomerants.
Pomerants suhtub kriitiliselt ka aastatetagusesse otsusesse viia haridus- ja teadusministeerium üle Tartusse.
"See on kunstlik. Ministeeriumi ametnikud ja minister peavad olema kättesaadavad teistele oma kolleegidele sisulisteks ministeeriumide vahelisteks aruteludeks. Auto ei ole ministri tööks kõige mõistlikum koht," ütles ta.
Juba veebruaris teatas oma vastuseisust peakontori Ida-Virumaale kolimisele ka Eesti Energia, õnnestunud pole ka sisekaitseakadeemia kolimine.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei saagi reformi tarvis initsiatiivi oodata ametkondadest, tarvis oleks poliitilist otsust nii nagu valitsuskabineti otsusega viidi Ida-Virumaale vanglate osakond.
"Ma usun, et üks asi on asutuste enda seisukohad ja määratlemised. Ja loomulikult tuleb see inimestega läbi arutada. Teine asi on ülekaalukas avalik huvi, mis puudutab Eesti vabariigi suuremat kohalolekut, regionaalset tasakaalustatust, tugevamat sidusust ja eestimeelsust. Need on sellised üldised avaliku huviga kaalutlused, mis ilmtingimata ei pruugi ühe riigiasutuse praktilise tegevusalaga kokku langedagi," lausus Reinsalu.
Marko Pomerantsi sõnul võib osade ametkondade üle viimisele küll mõelda, kuid see peab toimuma loomulikult, seoses ametiasutuste vajadustega. Siinkohal toobki ta näiteks Eesti Energia peakontori, mis alles viie aasta eest kolis suurde klaashoonesse Ülemiste järve ääres. Samuti riigimetsa arendamise keskuse, mis on oma koha leidnud Toompuiesteel.
"Kui nad on mõni aasta tagasi sättinud ennast endisesse keskkonnaministeeriumi hoonesse Toompuiesteel, siis nüüd hakata jälle manöövreid tegema, kui ma oleks Alar Karis, ma hakkaksin karjuma sellise asja peale. Kõiki muudatusi tuleks kaaluda sellel hetkel kui nad tegelikult ka päevakorral on, mitte kampaaniakorras," arvas Pomerants.
Urmas Reinsalu sõnul ongi RMK hea näide asutuse enda otsustusvõimest, metsaga tegelev asutus kolis Nõmmelt Tallinna kesklinna. Rääkides otsuste ajaperspektiivist ütleb Reinsalu, et need oleks tarvis valitsuses ära teha selle aasta jooksul.
"Me niikuinii riigireformiga seame ju teatud eesmärgid, et avalikku sektorit koomale tõmmata, järelikult muutused seisavad niikuinii ees. Võimaluse aken ajaliselt on justnimelt sellel aastal enne haldusreformi rakendumist järgmisel aastal," lõpetas Reinsalu.
### Response:
IRL-i ministrid vaidlevad asutuste Ida-Virumaale viimise üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäe rääkis intervjuus Vikerraadiole, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide mõju on olnud arvatust teistsugune. Tootmine pole kukkunud, sest maksimaalselt on ära kasutatud olemasolevaid leiukohti ja puurauke.
Sanktsioonid seevastu on suunatud põhiliselt uute leiukohtade kasutuselevõtu piiramiseks või raskesti kättesaadava nafta tootmisele.
"Kõige tõhusamalt on mõjutanud Venemaa naftasektorit see, et firmad ei saa enam väga soodsatel tingimustel ja pika aja peale välispankadest laenu. See rahastamise piirang on koos nafta odavnemisega mõjutanud sektorit kõige rohkem," tõdes Mäe.
Praegune situatsioon sunnib tootjaid otsima uusi tuluallikaid. Mäe sõnul tasub meeles pidada, et sanktsioonide alt on väljas kogu maagaasisektor.
"Tõenäoliselt Vene naftafirmad on suutelised eksportima ka maagaasi. Siin on tõsine rebimine ja poliitilise surve avaldamine juba märgata. Suuremad naftafirmad nagu Rosneft, Novatek ja teised tahavad oma osa saada maagaasi ekspordis," lausus ekspert.
Konkurents ja surve võib lõppeda Gazpromi ekspordimonopoli piiramisega, avatakse eksporditurg ka teistele teistele või hakkavad need firmad Gazpromi kaudu maagaasi eksportima. "Siin on küsimus hinnas ja sissetulekus, sest teised toojad ei taha Gazpromi mingil juhul nuumama hakata ja hinnas kaotada," analüüsis Mäe. | Andres Mäe: Vene naftatootjad on üha enam huvitatud maagaasist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäe rääkis intervjuus Vikerraadiole, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide mõju on olnud arvatust teistsugune. Tootmine pole kukkunud, sest maksimaalselt on ära kasutatud olemasolevaid leiukohti ja puurauke.
Sanktsioonid seevastu on suunatud põhiliselt uute leiukohtade kasutuselevõtu piiramiseks või raskesti kättesaadava nafta tootmisele.
"Kõige tõhusamalt on mõjutanud Venemaa naftasektorit see, et firmad ei saa enam väga soodsatel tingimustel ja pika aja peale välispankadest laenu. See rahastamise piirang on koos nafta odavnemisega mõjutanud sektorit kõige rohkem," tõdes Mäe.
Praegune situatsioon sunnib tootjaid otsima uusi tuluallikaid. Mäe sõnul tasub meeles pidada, et sanktsioonide alt on väljas kogu maagaasisektor.
"Tõenäoliselt Vene naftafirmad on suutelised eksportima ka maagaasi. Siin on tõsine rebimine ja poliitilise surve avaldamine juba märgata. Suuremad naftafirmad nagu Rosneft, Novatek ja teised tahavad oma osa saada maagaasi ekspordis," lausus ekspert.
Konkurents ja surve võib lõppeda Gazpromi ekspordimonopoli piiramisega, avatakse eksporditurg ka teistele teistele või hakkavad need firmad Gazpromi kaudu maagaasi eksportima. "Siin on küsimus hinnas ja sissetulekus, sest teised toojad ei taha Gazpromi mingil juhul nuumama hakata ja hinnas kaotada," analüüsis Mäe.
### Response:
Andres Mäe: Vene naftatootjad on üha enam huvitatud maagaasist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Veebruari käigus sai sihtasutus tegevuse osas käima, valmis koduleht ja kuulutasime välja ka esimese stipendiumkonkursi. Sihtasutuse eesmärgiks on toetada kuni 23-aastaseid olümpiaalade sportlasi," sõnas SA asutaja Valdur Jaht intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
"Ajend tuli sellest, et igalt poolt on läbi käinud, kuidas Eesti sport on alarahastatud ja kui me vaatame sportlase karjääri noorte hulgas, üleminekul täiskasvanute klassi ja täiskasvanute hulgas, siis tavaliselt on kõige keerulisem periood vanusevahemikus 18-23 või isegi 16-23, kus sportlane peab tegema otsuse, kas ta soovib tippspordiga jätkata."
Jaht sõnas, et paljud seda soovivad, kui neil on juunioride hulgas häid tulemusi. "Aga vaadates, kuidas meil hetkel Eesti spordis on, siis tuge noorele sportlasele tegemaks järgmist sammu saavutusspordiga edasi minna ja täiskasvanute klassis ka häid tulemusi saada, on Eestis vähevõitu."
"Miks me valisime just olümpiaalad toetamiseks, on seotud sellega, et me siiralt usume, et saavutussportlaste head tulemused on motivatsiooniks ka Eesti lastele ja täiskasvanutele tervislike eluviisidega tegelemiseks. Sel moel aidatakse kaasa ka Eesti rahva tervisekäitumise parandamisele."
Ametlikke taotlusi 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpia perioodiks veel tulnud ei ole, aga huvilisi leidub. Tähtaeg jääb aprilli keskpaika. "Aprillis algab tavaliselt puhkeperiood ja siis on noortel aega tegeleda paberimajandusega, mida me küll väga ei nõua, aga panna kokku oma elulood, avaldused ja saata meile," ütles Jaht. | Noored olümpiaalade sportlased saavad taotleda stipendiumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Veebruari käigus sai sihtasutus tegevuse osas käima, valmis koduleht ja kuulutasime välja ka esimese stipendiumkonkursi. Sihtasutuse eesmärgiks on toetada kuni 23-aastaseid olümpiaalade sportlasi," sõnas SA asutaja Valdur Jaht intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
"Ajend tuli sellest, et igalt poolt on läbi käinud, kuidas Eesti sport on alarahastatud ja kui me vaatame sportlase karjääri noorte hulgas, üleminekul täiskasvanute klassi ja täiskasvanute hulgas, siis tavaliselt on kõige keerulisem periood vanusevahemikus 18-23 või isegi 16-23, kus sportlane peab tegema otsuse, kas ta soovib tippspordiga jätkata."
Jaht sõnas, et paljud seda soovivad, kui neil on juunioride hulgas häid tulemusi. "Aga vaadates, kuidas meil hetkel Eesti spordis on, siis tuge noorele sportlasele tegemaks järgmist sammu saavutusspordiga edasi minna ja täiskasvanute klassis ka häid tulemusi saada, on Eestis vähevõitu."
"Miks me valisime just olümpiaalad toetamiseks, on seotud sellega, et me siiralt usume, et saavutussportlaste head tulemused on motivatsiooniks ka Eesti lastele ja täiskasvanutele tervislike eluviisidega tegelemiseks. Sel moel aidatakse kaasa ka Eesti rahva tervisekäitumise parandamisele."
Ametlikke taotlusi 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpia perioodiks veel tulnud ei ole, aga huvilisi leidub. Tähtaeg jääb aprilli keskpaika. "Aprillis algab tavaliselt puhkeperiood ja siis on noortel aega tegeleda paberimajandusega, mida me küll väga ei nõua, aga panna kokku oma elulood, avaldused ja saata meile," ütles Jaht.
### Response:
Noored olümpiaalade sportlased saavad taotleda stipendiumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sessioon tuleb seekord Jazzkaare-teemaline, heidetakse pilk festivali värvikale ajaloole ning kuulatakse-meenutatakse värvikamaid aastatetaguseid seiku. Sissepääs prii.
Jazzisessioonide sari on inspireeritud Ameerika muusikaajakirjanduses 1940. aastatel alguse saanud pimetestide (blindfold test) formaadist, kus muusikud kuulasid plaate ja proovisid ära arvata, millise muusika või millise esinejaga on tegu. Eelarvamustevaba kuulamine ja ausad hinnangud jazzmuusikale lükkasid ümber mitmeid tollal levinud stereotüüpe.
Formaadi mõtles välja kuulus jazzikriitik Leonard Feather, kes avaldas neid teste esialgu väljaandes Metronome. Hiljem on põneva muusikalise mõttemängu üle võtnud ajakiri JazzTimes, kus kriitik Larry Appelbaum on koostanud USA muusikutele palju pimeteste rubriigi "Before & After" nime all.
Koostöös ajakirjaga Muusika on Jazzisessioonide sarjas viimase kahe aasta jooksul igal kuul olnud fookuses üks Eesti jazzmuusik, kellega on avaliku intervjuu vormis muusika üle arutlenud jazziajakirjanik Ivo Heinloo. Kirjalikud versioonid sessioonidest on ilmunud Muusika numbrites. Jazzisessioonides on osalenud seni 24 muusikut - Maria Faust, Taavo Remmel, Mart Soo, Kristjan Randalu, Hedvig Hanson, Toivo Unt jpt. | Jazzisessioonide sari lõpeb Jazzkaare-hõnguliselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sessioon tuleb seekord Jazzkaare-teemaline, heidetakse pilk festivali värvikale ajaloole ning kuulatakse-meenutatakse värvikamaid aastatetaguseid seiku. Sissepääs prii.
Jazzisessioonide sari on inspireeritud Ameerika muusikaajakirjanduses 1940. aastatel alguse saanud pimetestide (blindfold test) formaadist, kus muusikud kuulasid plaate ja proovisid ära arvata, millise muusika või millise esinejaga on tegu. Eelarvamustevaba kuulamine ja ausad hinnangud jazzmuusikale lükkasid ümber mitmeid tollal levinud stereotüüpe.
Formaadi mõtles välja kuulus jazzikriitik Leonard Feather, kes avaldas neid teste esialgu väljaandes Metronome. Hiljem on põneva muusikalise mõttemängu üle võtnud ajakiri JazzTimes, kus kriitik Larry Appelbaum on koostanud USA muusikutele palju pimeteste rubriigi "Before & After" nime all.
Koostöös ajakirjaga Muusika on Jazzisessioonide sarjas viimase kahe aasta jooksul igal kuul olnud fookuses üks Eesti jazzmuusik, kellega on avaliku intervjuu vormis muusika üle arutlenud jazziajakirjanik Ivo Heinloo. Kirjalikud versioonid sessioonidest on ilmunud Muusika numbrites. Jazzisessioonides on osalenud seni 24 muusikut - Maria Faust, Taavo Remmel, Mart Soo, Kristjan Randalu, Hedvig Hanson, Toivo Unt jpt.
### Response:
Jazzisessioonide sari lõpeb Jazzkaare-hõnguliselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mark de Clive-Lowe on üks meie aja innovatiivsemaid live -esinejaid ja produtsente. Klahvpillimängija, helilooja, DJ ja produtsendina on ta tuntud klubilavadel üle maailma. Oma efektsetel ülesastumistel segab Mark de Clive-Lowe live -elektroonika kokku vanakooli jazziga, luues muusikat otse laval. Tema maagilisest puudutusest hakkavad elama nii klahvpillid, süntesaatorid kui ka heliplaadid. Moodne orkester Church pakub elektrifitseeritud sädet nii kehale kui meelele, liites spontaanselt jazzi hiphop-toonide, house -ja broken beat -rütmidega.
Jaapani ja Uus-Meremaa juurtega muusik alustas klaveriõpingutega neljaaastaselt. Teismelisena sukeldus ta jazzimaailma ja juba 1990ndail sai temast juhtfiguur Inglismaa jazzi ja moodsaid rütme siduvas broken-beat skene' s. Ameerikas on ta samuti hinnatud klubiesineja, meistriklasside korraldaja ja produtsent. Aastate jooksul on ta osalenud 250 heliplaadil ja teinud koostööd selliste maailmakuulsate artistidega nagu Jill Scott, Jody Watley, Omar, DJ Spinna jt.
Koos Mark de Clive-Love’iga on Tallinnasse tulemas ka bänd Church. Londoni neo- soul lauljatar Tawiah on Gilles Petersoni ja BBC 3 poolt olnud nomineeritud aasta silmapaistvaimaks uustulnukaks. Tawiah on juba esinenud suurtel festivalidel, tema võimas hääl ennustab lauljatarile peatset tähelendu. Flötist-saksofonist Finn Peters lööb kaasa rohkem kui 200 heliplaadil, tema Finntet on korduvalt valitud BBC Radio 3 poolt aasta parimaks jazzansambliks. Itaallaste bass-trumm tandem Andrea Lombardini – Tommaso Cappellato on tuntud nii klubi- kui ka kontserdilavadel üle Euroopa.
Mark de Clive-Lowe Church kontserdi piletid tulevad müüki 21. märtsil kell 12.00. Kontsert toimub Jazzkaar 2016 raames reedel, 29. aprillil kell 22.00 Vabal Laval. | Jazzkaare kavva lisandus maailmas kuulsust koguv klubiartist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mark de Clive-Lowe on üks meie aja innovatiivsemaid live -esinejaid ja produtsente. Klahvpillimängija, helilooja, DJ ja produtsendina on ta tuntud klubilavadel üle maailma. Oma efektsetel ülesastumistel segab Mark de Clive-Lowe live -elektroonika kokku vanakooli jazziga, luues muusikat otse laval. Tema maagilisest puudutusest hakkavad elama nii klahvpillid, süntesaatorid kui ka heliplaadid. Moodne orkester Church pakub elektrifitseeritud sädet nii kehale kui meelele, liites spontaanselt jazzi hiphop-toonide, house -ja broken beat -rütmidega.
Jaapani ja Uus-Meremaa juurtega muusik alustas klaveriõpingutega neljaaastaselt. Teismelisena sukeldus ta jazzimaailma ja juba 1990ndail sai temast juhtfiguur Inglismaa jazzi ja moodsaid rütme siduvas broken-beat skene' s. Ameerikas on ta samuti hinnatud klubiesineja, meistriklasside korraldaja ja produtsent. Aastate jooksul on ta osalenud 250 heliplaadil ja teinud koostööd selliste maailmakuulsate artistidega nagu Jill Scott, Jody Watley, Omar, DJ Spinna jt.
Koos Mark de Clive-Love’iga on Tallinnasse tulemas ka bänd Church. Londoni neo- soul lauljatar Tawiah on Gilles Petersoni ja BBC 3 poolt olnud nomineeritud aasta silmapaistvaimaks uustulnukaks. Tawiah on juba esinenud suurtel festivalidel, tema võimas hääl ennustab lauljatarile peatset tähelendu. Flötist-saksofonist Finn Peters lööb kaasa rohkem kui 200 heliplaadil, tema Finntet on korduvalt valitud BBC Radio 3 poolt aasta parimaks jazzansambliks. Itaallaste bass-trumm tandem Andrea Lombardini – Tommaso Cappellato on tuntud nii klubi- kui ka kontserdilavadel üle Euroopa.
Mark de Clive-Lowe Church kontserdi piletid tulevad müüki 21. märtsil kell 12.00. Kontsert toimub Jazzkaar 2016 raames reedel, 29. aprillil kell 22.00 Vabal Laval.
### Response:
Jazzkaare kavva lisandus maailmas kuulsust koguv klubiartist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba Pluutole lähenedes jäi teadlastele ja laiemale avalikkusele silma hiiglaslik südant meenutav mitteametlikult Tombaugh nime kandev piirkond. Kuigi ''südame'' mõlemad pooled võivad paista paljale silmale enam-vähem sümmeetrilised ja sarnast värvi, näitas spektroskoopiline analüüs teadlaste sõnul, et sarnasus on vaid näiline.
Südame vasak pool ehk selle paremast poolest paari kilomeetri võrra madalam Sputnik Planum on kaetud peamiselt tahkest lämmastikust koosneva lumega, parem osa koosneb aga tahkest metaanist. Lisaks võib piirkonna idaosas näha jälgi märkimisväärsest erosioonist. Liustikena läände voolav materjal kantakse aga veel häguseks jäävatel põhjustel tagasi itta, kus see taas liustike toidab.
Samuti näitlikustavad möödumisel tehtud pildid selgelt, et Sputnik Planum pole peegelsile, vaid koosneb tegelikult väiksematest rakukestest, mille keskosa on äärtest kuni 50 meetri võrra kõrgem. Teadlaste sõnul on erisuste taga konvektsioon. Teisisõnu soojendab miski tasandiku aluspinda. Kuna aga sarnane muster ei kata Sputnik Planumit tervikuna, peab olema tegu suhteliselt piirkondliku eripäraga..
Eelnevalt on New Horizonsi kogutud andmeid analüüsinud planeediteadlased on eelnevalt järeldanud, et nähtavate muutuste taga on tõenäoliselt radioaktiivsete elementide lagunemine. Samas on kääbusplaneet sedavõrd väike, et nende varu oleks pidanud ammenduma juba sadade miljonite aastate eest.
Arvatust soojem sisemus on sünnitanud ka teisi kummalisi pinnavorme. Näiteks kõrgub kääbusplaneedi pinnal kolme kilomeetri kõrgune krüovulkaan Wright Mons, mille läbimõõt ulatub 150 kilomeetrini. Moodustise keskel olevasse auku voolab aeglaselt lämmastik, et sealt siis taas temperatuuri tõustes välja paiskuda.
Teadlased on ühel nõul, et Pluuto pind oleks tunduvalt üheülbalisem, kui sellel leiduks vaid veejääd. Madala temperatuuri mõjul külmub aga ka näiteks süsihappegaas, metaan ja lämmastik. Nii võivad erinevate sulamistemperatuuride mõjul moodustuda eksootilisemad liitained, mille omadusi veel täielikult ei mõisteta.
Erinevate aurustumistemperatuuride tõttu on ka kääbusplaneedi atmosfäär muutlikum ja mitmekesisem kui näiteks Neptuuni kuu Tritoni oma. Muu hulgas moodustuvad teatud piirkondades atmosfääriringet kirjeldavate mudelite kohaselt metaanipilved. Seejuures ei lange lumena tagasi Pluuto pinnale sugugi mitte kõik aurustunud gaasist. Osa, kuigi eelnevalt arvatust väiksem osa, suudab kääbusplaneedi haardest põgeneda. Sellest osa püüab kinni üks kääbusplaneedi kuudest – Charon.
Pluutolt pagenud gaasimolekulidega on astronoomide hinnagul võimalik seletada peamiselt veejääst koosneva Charoni põhjapoolusel laiuvat punakat laiku. Kindla lainepikkusega kiirguse mõjul võivad metaani molekulid moodustada toliine – orgaanilisi polümeere, millel on punakas varjund. Kuna New Horizonsi poolt kogutud andmed viitavad, et eeskätt suudab Pluuto haardest põgeneda metaan, annab see hüpoteesile täiendavat toetuspinda.
Muus osas Vana-Kreeka mütoloogias surnuid üle allilma jõe viinud paadimehe järgi nime saanud Charon võrreldes Pluutoga suhteliselt üheülbaline. Eriliselt toovad astronoomid välja mööda kuu ekvaatorit kulgeva hiidkanjoni ja lõunapoolkeral nähtava Vulcani tasandiku. Teadlaste hinnangul moodustusid pinnavormid, kui selle pind jahtudes katki kärises, vallandades selle käigus suurel hulgal külmunud gaase.
Viimaks lahkavad teadlased ka Pluuto nelja väiksema ja pikliku kuu hingeelu. Kui vahetult pärast möödalendu Maani jõudnud andmed viitasid kahe astronoomi hinnangul, et nende liikumises esineb raskesti ennustatavaid ebakorrapärasusi, siis värske analüüs viitab vastupidisele. Küll on aga nende pöörlemiskiirus arvatust suurem. Lisaks kinnitavad täiendavad andmed, et kaaslaste pöörlemistelg on oodatust 90 kraadi võrra nihkes. Teisisõnu on kuud tõenäoliselt minevikus kokku põrganud teiste Kuiperi vöö objektidega.
Uurimused ilmusid ajakirjas Science. | Pluuto ei väsi teadlasi üllatamast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba Pluutole lähenedes jäi teadlastele ja laiemale avalikkusele silma hiiglaslik südant meenutav mitteametlikult Tombaugh nime kandev piirkond. Kuigi ''südame'' mõlemad pooled võivad paista paljale silmale enam-vähem sümmeetrilised ja sarnast värvi, näitas spektroskoopiline analüüs teadlaste sõnul, et sarnasus on vaid näiline.
Südame vasak pool ehk selle paremast poolest paari kilomeetri võrra madalam Sputnik Planum on kaetud peamiselt tahkest lämmastikust koosneva lumega, parem osa koosneb aga tahkest metaanist. Lisaks võib piirkonna idaosas näha jälgi märkimisväärsest erosioonist. Liustikena läände voolav materjal kantakse aga veel häguseks jäävatel põhjustel tagasi itta, kus see taas liustike toidab.
Samuti näitlikustavad möödumisel tehtud pildid selgelt, et Sputnik Planum pole peegelsile, vaid koosneb tegelikult väiksematest rakukestest, mille keskosa on äärtest kuni 50 meetri võrra kõrgem. Teadlaste sõnul on erisuste taga konvektsioon. Teisisõnu soojendab miski tasandiku aluspinda. Kuna aga sarnane muster ei kata Sputnik Planumit tervikuna, peab olema tegu suhteliselt piirkondliku eripäraga..
Eelnevalt on New Horizonsi kogutud andmeid analüüsinud planeediteadlased on eelnevalt järeldanud, et nähtavate muutuste taga on tõenäoliselt radioaktiivsete elementide lagunemine. Samas on kääbusplaneet sedavõrd väike, et nende varu oleks pidanud ammenduma juba sadade miljonite aastate eest.
Arvatust soojem sisemus on sünnitanud ka teisi kummalisi pinnavorme. Näiteks kõrgub kääbusplaneedi pinnal kolme kilomeetri kõrgune krüovulkaan Wright Mons, mille läbimõõt ulatub 150 kilomeetrini. Moodustise keskel olevasse auku voolab aeglaselt lämmastik, et sealt siis taas temperatuuri tõustes välja paiskuda.
Teadlased on ühel nõul, et Pluuto pind oleks tunduvalt üheülbalisem, kui sellel leiduks vaid veejääd. Madala temperatuuri mõjul külmub aga ka näiteks süsihappegaas, metaan ja lämmastik. Nii võivad erinevate sulamistemperatuuride mõjul moodustuda eksootilisemad liitained, mille omadusi veel täielikult ei mõisteta.
Erinevate aurustumistemperatuuride tõttu on ka kääbusplaneedi atmosfäär muutlikum ja mitmekesisem kui näiteks Neptuuni kuu Tritoni oma. Muu hulgas moodustuvad teatud piirkondades atmosfääriringet kirjeldavate mudelite kohaselt metaanipilved. Seejuures ei lange lumena tagasi Pluuto pinnale sugugi mitte kõik aurustunud gaasist. Osa, kuigi eelnevalt arvatust väiksem osa, suudab kääbusplaneedi haardest põgeneda. Sellest osa püüab kinni üks kääbusplaneedi kuudest – Charon.
Pluutolt pagenud gaasimolekulidega on astronoomide hinnagul võimalik seletada peamiselt veejääst koosneva Charoni põhjapoolusel laiuvat punakat laiku. Kindla lainepikkusega kiirguse mõjul võivad metaani molekulid moodustada toliine – orgaanilisi polümeere, millel on punakas varjund. Kuna New Horizonsi poolt kogutud andmed viitavad, et eeskätt suudab Pluuto haardest põgeneda metaan, annab see hüpoteesile täiendavat toetuspinda.
Muus osas Vana-Kreeka mütoloogias surnuid üle allilma jõe viinud paadimehe järgi nime saanud Charon võrreldes Pluutoga suhteliselt üheülbaline. Eriliselt toovad astronoomid välja mööda kuu ekvaatorit kulgeva hiidkanjoni ja lõunapoolkeral nähtava Vulcani tasandiku. Teadlaste hinnangul moodustusid pinnavormid, kui selle pind jahtudes katki kärises, vallandades selle käigus suurel hulgal külmunud gaase.
Viimaks lahkavad teadlased ka Pluuto nelja väiksema ja pikliku kuu hingeelu. Kui vahetult pärast möödalendu Maani jõudnud andmed viitasid kahe astronoomi hinnangul, et nende liikumises esineb raskesti ennustatavaid ebakorrapärasusi, siis värske analüüs viitab vastupidisele. Küll on aga nende pöörlemiskiirus arvatust suurem. Lisaks kinnitavad täiendavad andmed, et kaaslaste pöörlemistelg on oodatust 90 kraadi võrra nihkes. Teisisõnu on kuud tõenäoliselt minevikus kokku põrganud teiste Kuiperi vöö objektidega.
Uurimused ilmusid ajakirjas Science.
### Response:
Pluuto ei väsi teadlasi üllatamast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui rääkida suurest plaanist, siis loomulikult oleks pikas perpektiivis väga hea, kui karistused saaks väga selgelt siduda inimese sissetulekuga, nagu seda on tehtud näiteks Soomes," ütles Kaasik Vikerraadio saates "Uudis+".
"Idee mõttes ja tulevikku vaadates oleks see võib-olla õiglasem ja mõistlikum," märkis Kaasik. Ta lisas, et selline süsteem võimaldaks igale rikkujale määrata sellise karistuse, mis teda ka reaalselt mõjutaks.
"[Praegune olukord on selle koha pealt] pisut keeruline, sest me püüame küll arvestada inimese eeldatavat sissetulekut ning seda saab ka erinevate asjade järgi hinnata, aga täpset informatsiooni, kui suur on inimese sissetulek, ei ole meil võimalik vahetult kohapeal saada, kui kellelegi karistust määrame," selgitas Kaasik.
"Küll aga saame me tugineda isiku ütlustele, tema võimalikule tööle ja kõigele muule sellisele."
Uus kord ei too kahekordseid trahve
Riigikogu plaanib sel kolmapäeval kinnitada trahviühiku kahekordse tõusu. Kaasiku kinnitusel ei tähenda see, et politseinikud hakkavad seniseid trahvisummasid automaatselt kahega korrutama.
"Trahve määratakse ikkagi selleks, et inimese käitumist mõjutada. Trahvide määramise juures arvestatakse teo asjaolusid, kes teo toime pani, tema varasemat tausta ja kõike muud sellist. Ja selle järgi siis otsustatakse, milline on konkreetne karistus selle isiku mõjutamiseks," rääkis ta.
"Kindlasti ei saa eeldada, et kui trahviühik tõuseb kahekordseks, siis on ka kõik trahvid automaatselt kahekordsed. Seda kindlasti ei juhtu. Me vaatame trahvimäärad üle /.../ ja püüame siin ikkagi arvestada mõistlikkuse printsiipi."
Kaasiku sõnul on politseinikele pandud paika juhised, mis aitavad trahvisummat arvestada. "Politseiniku kaalutlusõigus on seaduse järgi tegelikult kogu sanktsiooni vahemik. /.../ Küll aga oleme me pisut täpsustanud või aidanud politseinikke selles osas. Me oleme pannud paika raamid, mis hõlbustavad trahvi määramist."
Kui praegune trahviühik on neli eurot, siis uus oleks kaheksa eurot. Trahviühiku järsku tõusu õigustatakse väitega, et alates 2001. aastast pole need sama hästi kui tõusnud.
Reformierakondlasest endine siseminister Kalle Laanet ütles Postimehele, et kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, siis tuleb politseinikele teha igal juhul koolitus, kuidas trahvimisega kaasnevaid karistusi päriselus rakendada. | Politsei: trahvid võiks siduda sissetulekuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui rääkida suurest plaanist, siis loomulikult oleks pikas perpektiivis väga hea, kui karistused saaks väga selgelt siduda inimese sissetulekuga, nagu seda on tehtud näiteks Soomes," ütles Kaasik Vikerraadio saates "Uudis+".
"Idee mõttes ja tulevikku vaadates oleks see võib-olla õiglasem ja mõistlikum," märkis Kaasik. Ta lisas, et selline süsteem võimaldaks igale rikkujale määrata sellise karistuse, mis teda ka reaalselt mõjutaks.
"[Praegune olukord on selle koha pealt] pisut keeruline, sest me püüame küll arvestada inimese eeldatavat sissetulekut ning seda saab ka erinevate asjade järgi hinnata, aga täpset informatsiooni, kui suur on inimese sissetulek, ei ole meil võimalik vahetult kohapeal saada, kui kellelegi karistust määrame," selgitas Kaasik.
"Küll aga saame me tugineda isiku ütlustele, tema võimalikule tööle ja kõigele muule sellisele."
Uus kord ei too kahekordseid trahve
Riigikogu plaanib sel kolmapäeval kinnitada trahviühiku kahekordse tõusu. Kaasiku kinnitusel ei tähenda see, et politseinikud hakkavad seniseid trahvisummasid automaatselt kahega korrutama.
"Trahve määratakse ikkagi selleks, et inimese käitumist mõjutada. Trahvide määramise juures arvestatakse teo asjaolusid, kes teo toime pani, tema varasemat tausta ja kõike muud sellist. Ja selle järgi siis otsustatakse, milline on konkreetne karistus selle isiku mõjutamiseks," rääkis ta.
"Kindlasti ei saa eeldada, et kui trahviühik tõuseb kahekordseks, siis on ka kõik trahvid automaatselt kahekordsed. Seda kindlasti ei juhtu. Me vaatame trahvimäärad üle /.../ ja püüame siin ikkagi arvestada mõistlikkuse printsiipi."
Kaasiku sõnul on politseinikele pandud paika juhised, mis aitavad trahvisummat arvestada. "Politseiniku kaalutlusõigus on seaduse järgi tegelikult kogu sanktsiooni vahemik. /.../ Küll aga oleme me pisut täpsustanud või aidanud politseinikke selles osas. Me oleme pannud paika raamid, mis hõlbustavad trahvi määramist."
Kui praegune trahviühik on neli eurot, siis uus oleks kaheksa eurot. Trahviühiku järsku tõusu õigustatakse väitega, et alates 2001. aastast pole need sama hästi kui tõusnud.
Reformierakondlasest endine siseminister Kalle Laanet ütles Postimehele, et kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, siis tuleb politseinikele teha igal juhul koolitus, kuidas trahvimisega kaasnevaid karistusi päriselus rakendada.
### Response:
Politsei: trahvid võiks siduda sissetulekuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei mõõda kuidagimoodi neid numbreid või arve, kuidas keegi edasi liikus ja kui palju saame oma tehtud tööga rahul olla. Pigem oleme rohkem rahul selle tulemusega, kui meil on lihtsalt võimalikult palju lapsi saamas osa maanteeameti, politsei ja lastekaitseliidu loengutest, mida igal võistlusel lühikeste töötubadena lastele edasi anname," sõnas Harak intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev". "Pigem on hea võistlustel perekesksust näha ja kasvatada üldist tehnikaspordi ja -hariduse kultuuri."
"Noored on tulevik ja needsamad lapsed, kes täna sarjades võistlevad, on 5-6-7 aasta pärast autoroolis. Loomulikult organisatsioonina, aga ka lihtsalt inimestena ja pereinimestena soovime, et meil oleks ühiskonnas esiteks viisakad inimesed, teiseks kultuursed liiklejad," jätkas Harak.
"Autosport ja tehnikasport laiemalt on üks võimalus oma pingeid maandada, kui on soov autoga kiiresti sõita ja ennast sportlikus plaanis proovile panna. Kindlasti ei ole tänav see koht, kus seda teha. Pealegi igaüks, kes on vähegi proovinud korraks võistlustehnikat, olgu see kas või hobikart, saab aru, et autoga tänaval huligaanitsemine on üks paras mõttetu tegevus."
Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Kardiliidu eestvedamisel loodud populaarne laste hobikardisari alustab 27. märtsil oma neljandat hooaega. Suurimaks uudiseks on Tallinnast eemale laienenud kalender.
Auto24 Talendid Rajale on sari, kus osalemiseks ei pea võistleja omama mingisugust võidusõiduvarustust. Võisteldakse hobikartidel, mis loositakse võistlejatele võistluspaigas kohapeal. Samuti varustatakse sõitjad vajaliku turvavarustusega.
Tänavuse hooaja võistlussarjas saavad osaleda kõik 2003. a ja hiljem sündinud lapsed, kes enne tänavust hooaega ei ole omanud võidusõidulitsentsi. Selle piirangu eesmärgiks on hoida sarjast eemal lapsed, kes juba on kardispordis tegevad. Samal põhjusel ei pääse osalema eelmiste aastate kokkuvõttes esikolmikus lõpetanud sõitjad. | Kardi noortesarja peakorraldaja: soovime kultuurseid liiklejaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei mõõda kuidagimoodi neid numbreid või arve, kuidas keegi edasi liikus ja kui palju saame oma tehtud tööga rahul olla. Pigem oleme rohkem rahul selle tulemusega, kui meil on lihtsalt võimalikult palju lapsi saamas osa maanteeameti, politsei ja lastekaitseliidu loengutest, mida igal võistlusel lühikeste töötubadena lastele edasi anname," sõnas Harak intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev". "Pigem on hea võistlustel perekesksust näha ja kasvatada üldist tehnikaspordi ja -hariduse kultuuri."
"Noored on tulevik ja needsamad lapsed, kes täna sarjades võistlevad, on 5-6-7 aasta pärast autoroolis. Loomulikult organisatsioonina, aga ka lihtsalt inimestena ja pereinimestena soovime, et meil oleks ühiskonnas esiteks viisakad inimesed, teiseks kultuursed liiklejad," jätkas Harak.
"Autosport ja tehnikasport laiemalt on üks võimalus oma pingeid maandada, kui on soov autoga kiiresti sõita ja ennast sportlikus plaanis proovile panna. Kindlasti ei ole tänav see koht, kus seda teha. Pealegi igaüks, kes on vähegi proovinud korraks võistlustehnikat, olgu see kas või hobikart, saab aru, et autoga tänaval huligaanitsemine on üks paras mõttetu tegevus."
Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Kardiliidu eestvedamisel loodud populaarne laste hobikardisari alustab 27. märtsil oma neljandat hooaega. Suurimaks uudiseks on Tallinnast eemale laienenud kalender.
Auto24 Talendid Rajale on sari, kus osalemiseks ei pea võistleja omama mingisugust võidusõiduvarustust. Võisteldakse hobikartidel, mis loositakse võistlejatele võistluspaigas kohapeal. Samuti varustatakse sõitjad vajaliku turvavarustusega.
Tänavuse hooaja võistlussarjas saavad osaleda kõik 2003. a ja hiljem sündinud lapsed, kes enne tänavust hooaega ei ole omanud võidusõidulitsentsi. Selle piirangu eesmärgiks on hoida sarjast eemal lapsed, kes juba on kardispordis tegevad. Samal põhjusel ei pääse osalema eelmiste aastate kokkuvõttes esikolmikus lõpetanud sõitjad.
### Response:
Kardi noortesarja peakorraldaja: soovime kultuurseid liiklejaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiviräha lasteraamatu pealkiri realiseerus pühapäeval. Kevad algas sellega, et keegi oli jätnud otse värava ette hunniku värskeid junne.
Tegemist ei ole sugugi esimese korraga. Sama koera omanik – või omanikud – on terroriseerinud meie kortermaja juba pikemat aega. Ilmselgelt mitte kõige väiksema koera seedimisest sõltuvas tahkusastmes olevaid "pomme" on jäetud küll otse trepi kõrvale, küll lihtsalt maja ette kõnniteele... ja üsna tihti ka selle värava ette, millest meie perel on autoga liikvele pääsemiseks vaja väljuda.
Niisiis on olnud päris kenasti aega mõelda sellele, milline on inimene, kes roojab teiste inimeste – üsna tõenäoliselt mitte väga kaugete naabrite – ukse- ja väravaesiseid nüüdseks juba mustriks muutunud järjekindlusega.
Kuna tegija on liikvel peamiselt hommikupoole ööd, pole ta – veel! – vahele jäänud. Seetõttu on tema isiku kohta vaid oletused.
Võib-olla on tegemist mehenässiga, kes sõidab kesklinnas nelisada meetrit poodi kolm meetrit kõrge ja neli meetrit laia linnamaasturiga, mis juba iseenesest sümboliseerib paigast ära egot ja rõhutatud üleolekuvajadust. Aga võib-olla on oma seedehäiretega koeraga liikvel mõni bimbo, kelle äsjane maniküür, kitsas seelik ja põlgus igasuguse musta töö vastu lihtsalt ei lase nii palju painduda, et oma lemmiku järelt koristada.
Või on tegemist hoopis häbeliku teismelisega, kellele vanemad koera hommikuti rihmapidi kätte suruvad ja kamandavad, et olgu käidud. Ja no oleks ju ilgelt mark küll, kui oled, käsi junni küljes, ja keegi mööda juhtub minema.
Või siis kuulub see õnnetu koer hoopis mõnele vanurile, kes nõukaaegse suhtumise vaimus on elupäevade lõpuni allutatud mõttelaadile, et kõik, mis on väljaspool minu korteri ust, ei puutu minusse. Seda justkui... päriselt polekski.
Nii või teisiti – kõigile taolistele koeraomanikele on mul ainult üks sõnum: koera EI PEA omama, eriti tänapäeval, eriti linnas. Kui te ei suuda oma koera eest hoolitseda või tema järelt koristada, ÄRGE VÕTKE TEDA! Nagu... ärge lihtsalt võtke.
Kusjuures väljaheidete laotamine kellegi vahetusse eluruumi on vastutustunde puudumise sümptomina mingil tasandil hullemgi kui näiteks prügi metsa alla vedamine. Viimasel juhul on inimesel tavaliselt siiski kas või sügaval hinges piinlik – ta teeb seda kõrvalises kohas, poetab oma kraami vargsi ära ega tule enam tagasi. Või siis vastupidi – ei saa eriti arugi, miks see, mida ta teeb, halb on.
Kui aga prügi metsa alla vedav tegelane teinekord tõesti ei pruugi suuta loodusega samastuda ega oma tegude tagajärgi mõtestada, siis seda, mis tunne on enda vahetust elukeskkonnast hunnik rooja leida – ja seda rooja ka oma kätega koristada –, peaks suutma ette kujutada iga inimene.
Sitt trepimademel või värava ees on sümboolses plaanis täieliku ükskõiksuse akt – mul on suva! Püsinähtusena on see aga juba suva olemise deklaratsioon, põhimõtteline irdumine meie kultuuriruumi vähimal ühisosal põhinevatest ühiselu normidest.
Selline ülim "S itta kah!" | Rain Kooli: sitta kah! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiviräha lasteraamatu pealkiri realiseerus pühapäeval. Kevad algas sellega, et keegi oli jätnud otse värava ette hunniku värskeid junne.
Tegemist ei ole sugugi esimese korraga. Sama koera omanik – või omanikud – on terroriseerinud meie kortermaja juba pikemat aega. Ilmselgelt mitte kõige väiksema koera seedimisest sõltuvas tahkusastmes olevaid "pomme" on jäetud küll otse trepi kõrvale, küll lihtsalt maja ette kõnniteele... ja üsna tihti ka selle värava ette, millest meie perel on autoga liikvele pääsemiseks vaja väljuda.
Niisiis on olnud päris kenasti aega mõelda sellele, milline on inimene, kes roojab teiste inimeste – üsna tõenäoliselt mitte väga kaugete naabrite – ukse- ja väravaesiseid nüüdseks juba mustriks muutunud järjekindlusega.
Kuna tegija on liikvel peamiselt hommikupoole ööd, pole ta – veel! – vahele jäänud. Seetõttu on tema isiku kohta vaid oletused.
Võib-olla on tegemist mehenässiga, kes sõidab kesklinnas nelisada meetrit poodi kolm meetrit kõrge ja neli meetrit laia linnamaasturiga, mis juba iseenesest sümboliseerib paigast ära egot ja rõhutatud üleolekuvajadust. Aga võib-olla on oma seedehäiretega koeraga liikvel mõni bimbo, kelle äsjane maniküür, kitsas seelik ja põlgus igasuguse musta töö vastu lihtsalt ei lase nii palju painduda, et oma lemmiku järelt koristada.
Või on tegemist hoopis häbeliku teismelisega, kellele vanemad koera hommikuti rihmapidi kätte suruvad ja kamandavad, et olgu käidud. Ja no oleks ju ilgelt mark küll, kui oled, käsi junni küljes, ja keegi mööda juhtub minema.
Või siis kuulub see õnnetu koer hoopis mõnele vanurile, kes nõukaaegse suhtumise vaimus on elupäevade lõpuni allutatud mõttelaadile, et kõik, mis on väljaspool minu korteri ust, ei puutu minusse. Seda justkui... päriselt polekski.
Nii või teisiti – kõigile taolistele koeraomanikele on mul ainult üks sõnum: koera EI PEA omama, eriti tänapäeval, eriti linnas. Kui te ei suuda oma koera eest hoolitseda või tema järelt koristada, ÄRGE VÕTKE TEDA! Nagu... ärge lihtsalt võtke.
Kusjuures väljaheidete laotamine kellegi vahetusse eluruumi on vastutustunde puudumise sümptomina mingil tasandil hullemgi kui näiteks prügi metsa alla vedamine. Viimasel juhul on inimesel tavaliselt siiski kas või sügaval hinges piinlik – ta teeb seda kõrvalises kohas, poetab oma kraami vargsi ära ega tule enam tagasi. Või siis vastupidi – ei saa eriti arugi, miks see, mida ta teeb, halb on.
Kui aga prügi metsa alla vedav tegelane teinekord tõesti ei pruugi suuta loodusega samastuda ega oma tegude tagajärgi mõtestada, siis seda, mis tunne on enda vahetust elukeskkonnast hunnik rooja leida – ja seda rooja ka oma kätega koristada –, peaks suutma ette kujutada iga inimene.
Sitt trepimademel või värava ees on sümboolses plaanis täieliku ükskõiksuse akt – mul on suva! Püsinähtusena on see aga juba suva olemise deklaratsioon, põhimõtteline irdumine meie kultuuriruumi vähimal ühisosal põhinevatest ühiselu normidest.
Selline ülim "S itta kah!"
### Response:
Rain Kooli: sitta kah! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase aasta võlgnevuse summa jääb enamasti vahemikku 1001–2500 eurot (45%) ning kuni 1000 eurot (31%). Sagedaseim võlgnevusperiood on 1–4 aastat (36%) ja 5–10 aastat (31%), selgub B alti Uuringute Instituudi tehtud uuringust.
Kaks peamist põhjust, mis üksikvanemate hinnangul elatise maksmist takistavad, on tegeliku sissetuleku puudumine ehk töötus (9%) ja/või piisava sissetuleku puudumine, mille tõttu käib lapse toetamine teisel lapsevanemal üle jõu (20%).
Peale selle on ka lapsevanemaid, kes on põhimõtteliselt otsustanud elatist mitte maksta (41%). Nemad on ka see rühm, kes küsitluses osalenud üksikvanemate hinnangul elatise maksmisest hoidumiseks või selle vaid osaliseks tasumiseks varjavad ka enda tegelikke tulusid ning vara (47%).
Elatise maksmise kohustuse osaliselt täitmise puhul selgub, et elatise maksmise regulaarsus ja suurus on väga ebaühtlane – üksikvanemad kirjeldavad, kuidas makstakse järjest mitu kuud, misjärel tekib mitme kuu pikkune paus, makstakse siis kui "on tuju", "nii kuidas ise heaks arvab" või makstakse ainult küsimise ja meeldetuletuste peale.
Samuti on tavapärane juhtumite kirjeldus, kus elatist tasutakse regulaarselt, kuid selle summa varieerub igakuiselt; või olukordi, kus küll regulaarselt makstakse aastaid, aga vahepealset miinimumtasu tõusu arvestamata.
Osa (3%) lapsevanematest on jõudnud omavahel ka kokkuleppele, et kui raha ei ole maksta, siis toetab teine vanem last mittemateriaalselt: nt lõhub puid, ehitab või teeb muid kodupidamistöid.
Ligikaudu 5% vastanud üksikvanematest kogesid olukorda, kus elatist küll makstakse, kuid koos ähvardustega, et varsti enam ei maksa, või rakendatakse sealjuures muud vaimset vägivalda ja/või halvustamist.
Elatise maksmine on jäänud täielikult korraldamata veerandil ehk 27% kõikidest üksikvanematest.
Põhjustena tuuakse välja eeldus, et teine lapsevanem pole niikuinii võimeline elatist maksma (28%), ei soovita kontakti teise lapsevanemaga (28%) või arvatakse, et üksikvanemana saadakse ka ise üksi hakkama (16%).
Teine osa üksikvanematest, kellel elatise maksmine on jäänud korraldamata, põhjendavad, et isadust pole ametlikult tuvastatud (25%) või kontakt teise lapsevanemaga või info tema elukohast puudub (18%).
Kohtusse on elatise väljanõudmiseks pöördunud 40% üksikvanematest. Elatisabi taotlemise sotsiaalkindlustusametilt, mille eelduseks on elatise väljamõistmise otsus kohtu poolt, on ette võtnud veerandik kohtusse pöördunutest. Seevastu üle poole vastanutest (53%) ei ole elatisabi taotlenud ega ei tea, kuidas seda teha.
Suurim grupp üksikvanemad, kes elatise väljamõistmiseks kohtusse ei ole pöördunud, selgitasid seda peamiselt põhjusega, et praegune kord üldjoontest toimib (36%).
Viiendik üksikvanematest ei pea kohtusse pöördumist vajalikuks, arvates, et teine lapsevanem niikuinii ei maksa (21%), samuti 14% üksikvanematest kohtusse pöördunud põhjusel, kus teine lapsevanem teada andnud, et ta ei kavatsegi maksta.
81% juhtudest ei osale teine lapsevanem lapse kasvatamises ega toeta tema ülalpidamist kas üldse, või teeb seda vaid vähesel määral. 8% vastanud üksikvanematest hindas lahuselava lapsevanema osalust lapse kasvatamisel väga heaks või väga toetavaks.
Tulemused näitavad, et pooltel juhtudest kontaktid lapse ja teise vanema vahel kas puuduvad täielikult (32%) või toimuvad kord aastas või harvemini (22%).
Kõige aktiivsemaid lahuselavaid lapsevanemaid – neid, kes on oma lapsega kontaktis kord nädalas või sagedamini – on 12% ehk alla veerandi. | Graafik: pooled lahuselavad lapsevanemad on oma lastele elatise võlgu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase aasta võlgnevuse summa jääb enamasti vahemikku 1001–2500 eurot (45%) ning kuni 1000 eurot (31%). Sagedaseim võlgnevusperiood on 1–4 aastat (36%) ja 5–10 aastat (31%), selgub B alti Uuringute Instituudi tehtud uuringust.
Kaks peamist põhjust, mis üksikvanemate hinnangul elatise maksmist takistavad, on tegeliku sissetuleku puudumine ehk töötus (9%) ja/või piisava sissetuleku puudumine, mille tõttu käib lapse toetamine teisel lapsevanemal üle jõu (20%).
Peale selle on ka lapsevanemaid, kes on põhimõtteliselt otsustanud elatist mitte maksta (41%). Nemad on ka see rühm, kes küsitluses osalenud üksikvanemate hinnangul elatise maksmisest hoidumiseks või selle vaid osaliseks tasumiseks varjavad ka enda tegelikke tulusid ning vara (47%).
Elatise maksmise kohustuse osaliselt täitmise puhul selgub, et elatise maksmise regulaarsus ja suurus on väga ebaühtlane – üksikvanemad kirjeldavad, kuidas makstakse järjest mitu kuud, misjärel tekib mitme kuu pikkune paus, makstakse siis kui "on tuju", "nii kuidas ise heaks arvab" või makstakse ainult küsimise ja meeldetuletuste peale.
Samuti on tavapärane juhtumite kirjeldus, kus elatist tasutakse regulaarselt, kuid selle summa varieerub igakuiselt; või olukordi, kus küll regulaarselt makstakse aastaid, aga vahepealset miinimumtasu tõusu arvestamata.
Osa (3%) lapsevanematest on jõudnud omavahel ka kokkuleppele, et kui raha ei ole maksta, siis toetab teine vanem last mittemateriaalselt: nt lõhub puid, ehitab või teeb muid kodupidamistöid.
Ligikaudu 5% vastanud üksikvanematest kogesid olukorda, kus elatist küll makstakse, kuid koos ähvardustega, et varsti enam ei maksa, või rakendatakse sealjuures muud vaimset vägivalda ja/või halvustamist.
Elatise maksmine on jäänud täielikult korraldamata veerandil ehk 27% kõikidest üksikvanematest.
Põhjustena tuuakse välja eeldus, et teine lapsevanem pole niikuinii võimeline elatist maksma (28%), ei soovita kontakti teise lapsevanemaga (28%) või arvatakse, et üksikvanemana saadakse ka ise üksi hakkama (16%).
Teine osa üksikvanematest, kellel elatise maksmine on jäänud korraldamata, põhjendavad, et isadust pole ametlikult tuvastatud (25%) või kontakt teise lapsevanemaga või info tema elukohast puudub (18%).
Kohtusse on elatise väljanõudmiseks pöördunud 40% üksikvanematest. Elatisabi taotlemise sotsiaalkindlustusametilt, mille eelduseks on elatise väljamõistmise otsus kohtu poolt, on ette võtnud veerandik kohtusse pöördunutest. Seevastu üle poole vastanutest (53%) ei ole elatisabi taotlenud ega ei tea, kuidas seda teha.
Suurim grupp üksikvanemad, kes elatise väljamõistmiseks kohtusse ei ole pöördunud, selgitasid seda peamiselt põhjusega, et praegune kord üldjoontest toimib (36%).
Viiendik üksikvanematest ei pea kohtusse pöördumist vajalikuks, arvates, et teine lapsevanem niikuinii ei maksa (21%), samuti 14% üksikvanematest kohtusse pöördunud põhjusel, kus teine lapsevanem teada andnud, et ta ei kavatsegi maksta.
81% juhtudest ei osale teine lapsevanem lapse kasvatamises ega toeta tema ülalpidamist kas üldse, või teeb seda vaid vähesel määral. 8% vastanud üksikvanematest hindas lahuselava lapsevanema osalust lapse kasvatamisel väga heaks või väga toetavaks.
Tulemused näitavad, et pooltel juhtudest kontaktid lapse ja teise vanema vahel kas puuduvad täielikult (32%) või toimuvad kord aastas või harvemini (22%).
Kõige aktiivsemaid lahuselavaid lapsevanemaid – neid, kes on oma lapsega kontaktis kord nädalas või sagedamini – on 12% ehk alla veerandi.
### Response:
Graafik: pooled lahuselavad lapsevanemad on oma lastele elatise võlgu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise koha saavutasid Gertrud Saetalu (Tartu KK) ja Kristjan Tamlak (KK Reval) 1132 kurikaga ning kolmandaks tulid Anu Pluum (Tartu KK) ja Robert Pluum 1098 kurikaga. Võistluse säravaim sooritus oli Markko Abelil, kelle individuaalne tulemus 655 kurikat tähistab uut Eesti rekordit.
Eesti Veeremängude Liidu poolt korraldatav võistlus peeti kolmandat aastat järjest Tartus asuvas kaherajalises keeglisaalis. Mänguformaadiks oli nii naistel kui meestel 4x30 viset ning paar sooritas kokku 240 viset. | Selgusid segapaaride Eesti meistrid sportkeeglis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise koha saavutasid Gertrud Saetalu (Tartu KK) ja Kristjan Tamlak (KK Reval) 1132 kurikaga ning kolmandaks tulid Anu Pluum (Tartu KK) ja Robert Pluum 1098 kurikaga. Võistluse säravaim sooritus oli Markko Abelil, kelle individuaalne tulemus 655 kurikat tähistab uut Eesti rekordit.
Eesti Veeremängude Liidu poolt korraldatav võistlus peeti kolmandat aastat järjest Tartus asuvas kaherajalises keeglisaalis. Mänguformaadiks oli nii naistel kui meestel 4x30 viset ning paar sooritas kokku 240 viset.
### Response:
Selgusid segapaaride Eesti meistrid sportkeeglis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oksjonimaja teatel ostis 9,54-karaadise sõrmuse Temple'i isa 1940. aastal 7210 dollari eest, kirjutab BBC.
Erakoguja käes olnud sõrmus otsustati nüüd müüki panna ning oksjonikorraldaja hinnangul võib selle eeldatav väärtus tõusta 35 miljoni dollarini.
Üks 1930. aastate populaarsemaid näitlejaid, Shirley Temple suri 2014. aastal 85 aasta vanuses. Naine osales pärast meelelahutuskarjääri lõpetamist poliitikas.
Valik tema kunagistest esemetest, sealhulgas 1935. aasta Oscarigalal kantud kleit, on juba varem perekonna otsusel oksjonitele jõudnud. | Shirley Temple'ile kuulunud sinine briljantsõrmus läheb 25 miljoni dollariga oksjonile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oksjonimaja teatel ostis 9,54-karaadise sõrmuse Temple'i isa 1940. aastal 7210 dollari eest, kirjutab BBC.
Erakoguja käes olnud sõrmus otsustati nüüd müüki panna ning oksjonikorraldaja hinnangul võib selle eeldatav väärtus tõusta 35 miljoni dollarini.
Üks 1930. aastate populaarsemaid näitlejaid, Shirley Temple suri 2014. aastal 85 aasta vanuses. Naine osales pärast meelelahutuskarjääri lõpetamist poliitikas.
Valik tema kunagistest esemetest, sealhulgas 1935. aasta Oscarigalal kantud kleit, on juba varem perekonna otsusel oksjonitele jõudnud.
### Response:
Shirley Temple'ile kuulunud sinine briljantsõrmus läheb 25 miljoni dollariga oksjonile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta eest kukutas GermanWingsi piloot Andreas Lubitz tahtlikult alla reisilennuki, milles olnud 150 inimest hukkusid. Lennule eelnenud perioodil viibis Lubitz psühhiaatrilisel ravil, kuid ükski arstidest, kes mehega tegeles, ei teavitanud sellest lennukompaniid. GermanWingsi õnnetusjuhtumi lõppraportis tõdetakse, et pilootide vaimse tervise kontroll, milles esitatavad nõuded on küll ekspertide hinnangul piisavad, peab muutuma süstemaatilisemaks ja efektiivsemaks.
Signe Vanker ütles ERR-i uudisteportaalile, et kuigi Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuded ei näe ette lendurikandidaatide ja lendurite psühholoogilise sobivuse kontrolli, on arenenud riikide vastutustundlikel lennundusorganisatsioonidel olnud pikaajaline traditsioon hinnata nende psühholoogilist sobivust sellele erialale.
Taasiseseisvunud Eestis oli psühholoogilise sobivuse test piloodikoolitusse kandideerijate puhul loomulik osa.
Signe Vanker ütles, et kandidaatide sobivuse hindamisel argestatakse kahte laiemat mõõdet: isiksuse ja emotsionaalsuse dimensiooni ning kandidaadi tunnetuslikke võimeid. "Tunnetuslike võimete testide koondtulemused panustavad kandidaatide pingerea koostamisse, kuid isiksuse ja emotsionaalsuse iseärasusi hinnatakse põhimõttel sobiv või mittesobiv," selgitas Vanker.
Seejuures märkis akadeemia õppeosakonna juhtaja, et emotsionaalse ebastabiilsuse ning isiksuse omaduste äärmusliku avaldumise juhtumid saavad reeglina vastunäidustusteks lenduri erialale kandideerimisel. "Lennuakadeemias õppides läbivad tulevased piloodid kohustusliku "inimteguri" nimelise aine, mis tutvustab lendamise seisukohast oluliste psühholoogiliste ja füsioloogiliste funktsioonide olemust ja nendega seotud piiranguid lendamisel," lisas Vanker.
Pay-to-fly skeemid ei pruugi arvestada piisavalt psühholoogiliste riskidega
Samas on pilootide koolitamine muutumas üha enam n-ö äriks, nentis Vanker. "See on tekitanud olukorra, kus mõne lennukooli on ainuke sisseastumistingimus, lisaks regulatsioonist tulenevatele tervisenõuetele, on piisava raha olemasolu," rääkis Vanker.
"Viimastel aastatel on suurenenud sellise pay-to-fly skeemi kasutamine, kus piloot maksab tööandjale või paremal juhul lendab tasuta ka nende lendude puhul, kus veetakse kaupu või reisijaid. Iseenesest selline tegevus ei pea kujutama riski lennuohutuse seisukohast, kuid oletada võib, et paljud firmad pole analüüsinud sellise tegevusega kaasnevaid riske," möönis Vanker.
Tema sõnul on ka lennufirmasid, kes ei pea vajalikuks psühholoogilisele sobivusele tähelepanu pöörata.
"GermanWingsi juhtumi valguses peavad kindlasti paljud oma sellekohase tegevuse üle vaatama. See võib laieneda ka neile, kes juba korraldavad pilootide psühholoogilise sobivuse teste," sõnas Vanker.
Ta lisas, et erinevad pay-to-fly koolitusmudelid kujutavad omakorda väljakutset riskide maandamise seisukohast.
Piiratud teabevahetus võib lennuohutusele negatiivset mõju avaldada
Lennuameti lennundusmeditsiini vaneminspektor Kersti Lea kinnitas, et Eesti lennundusmeditsiinikeskused edastavad ametile pilootidele väljastatud tervisetõendi koopia ja lennundusmeditsiinilise dokumentatsiooni, mille üle peab lennuamet pidevat järelevalvet.
"Pilootide lennundusmeditsiinialane dokumentatsiooni kogumise ja säilitamise kohustus on riikide lennuametitel, kust vajadusel saavad täiendavaid terviseandmeid pilootide tervisekontrolli läbiviimiseks taotleda nii lennundusarstid kui lennundusmeditsiinikeskused," selgitas Lea.
Seejuures on oluline usaldus piloodi ja lennundusarsti vahel nii tervisekontrolli läbiviimise ajal kui ka siis, kui piloodi terviseseisund tervisetõendi kehtivuse ajal muutub. "Piloot peab lennundusarsti teavitama oma terviseseisundi muutumisest ja küsima nõu edasiseks tegutsemiseks, vajadusel rakendatakse asjakohaseid piiranguid või tervisetõendi kehtivus peatatakse," sõnas Lea.
GermanWingsi lennukatastroofi põhjustanud kaaspiloot Andreas Lubitz rikkuski just seda "ise teavitamise" (self-declare) reeglit. Lubitz oli oma probleemidest teadlik ja pöördus aasta enne õnnetust isegi psühholoogi poole, kuid hirm töökoha kaotuse ees sundis meest vaikima.
Eesti õigusruumis võib olla "vaikimine" võimalik
Signe Vanker möönab, et probleemi süvendab erinevatele ametkondadele seatud teabevahetamise piirid. "Saksa seadused esitavad psühhiaatritele väga jäigad konfidentsiaalsusenõuded, mille täpsel järgimisel ei saagi informatsioon lenduri vaimse tervise võimalike probleemide kohta raviarstilt lennufirmasse levida," selgitas Vanker.
"Heites pilgu Eesti "Psühhiaatrilise abi seaduse" põhiseisukohtadele, tekib kahtlus, et samasugune situatsioon võib põhimõtteliselt tekkida ka Eesti õigusruumis, sest ka meil ei jõua psühhiaatrilise sisuga informatsioon kolmandate isikuteni, kes seda oma ametiülesannete täitmiseks vajada võivad," märkis Vanker.
Samas kinnitas Kersti Lea, et Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) informeeris kõiki lennundusarste eelmise aasta lõpus korraldatud "Aircrew Medical Workshop´il" käsitletud GermanWingsi õnnetuse asjaoludest ja EASA GermanWings Task Force poolt välja töötatud soovitusest.
2016. aasta jooksul töötab EASA välja konkreetsed juhised, milles käsitletakse ka lennundusarstide väljaõppeprogramme, lennundusarstide tegevuse üle järelevalve korraldamist. | Lennufirmade kasutatav koolitusskeem võib tekitada riski, et lendama pääseb ka psühholoogiliselt sobimatu piloot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta eest kukutas GermanWingsi piloot Andreas Lubitz tahtlikult alla reisilennuki, milles olnud 150 inimest hukkusid. Lennule eelnenud perioodil viibis Lubitz psühhiaatrilisel ravil, kuid ükski arstidest, kes mehega tegeles, ei teavitanud sellest lennukompaniid. GermanWingsi õnnetusjuhtumi lõppraportis tõdetakse, et pilootide vaimse tervise kontroll, milles esitatavad nõuded on küll ekspertide hinnangul piisavad, peab muutuma süstemaatilisemaks ja efektiivsemaks.
Signe Vanker ütles ERR-i uudisteportaalile, et kuigi Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuded ei näe ette lendurikandidaatide ja lendurite psühholoogilise sobivuse kontrolli, on arenenud riikide vastutustundlikel lennundusorganisatsioonidel olnud pikaajaline traditsioon hinnata nende psühholoogilist sobivust sellele erialale.
Taasiseseisvunud Eestis oli psühholoogilise sobivuse test piloodikoolitusse kandideerijate puhul loomulik osa.
Signe Vanker ütles, et kandidaatide sobivuse hindamisel argestatakse kahte laiemat mõõdet: isiksuse ja emotsionaalsuse dimensiooni ning kandidaadi tunnetuslikke võimeid. "Tunnetuslike võimete testide koondtulemused panustavad kandidaatide pingerea koostamisse, kuid isiksuse ja emotsionaalsuse iseärasusi hinnatakse põhimõttel sobiv või mittesobiv," selgitas Vanker.
Seejuures märkis akadeemia õppeosakonna juhtaja, et emotsionaalse ebastabiilsuse ning isiksuse omaduste äärmusliku avaldumise juhtumid saavad reeglina vastunäidustusteks lenduri erialale kandideerimisel. "Lennuakadeemias õppides läbivad tulevased piloodid kohustusliku "inimteguri" nimelise aine, mis tutvustab lendamise seisukohast oluliste psühholoogiliste ja füsioloogiliste funktsioonide olemust ja nendega seotud piiranguid lendamisel," lisas Vanker.
Pay-to-fly skeemid ei pruugi arvestada piisavalt psühholoogiliste riskidega
Samas on pilootide koolitamine muutumas üha enam n-ö äriks, nentis Vanker. "See on tekitanud olukorra, kus mõne lennukooli on ainuke sisseastumistingimus, lisaks regulatsioonist tulenevatele tervisenõuetele, on piisava raha olemasolu," rääkis Vanker.
"Viimastel aastatel on suurenenud sellise pay-to-fly skeemi kasutamine, kus piloot maksab tööandjale või paremal juhul lendab tasuta ka nende lendude puhul, kus veetakse kaupu või reisijaid. Iseenesest selline tegevus ei pea kujutama riski lennuohutuse seisukohast, kuid oletada võib, et paljud firmad pole analüüsinud sellise tegevusega kaasnevaid riske," möönis Vanker.
Tema sõnul on ka lennufirmasid, kes ei pea vajalikuks psühholoogilisele sobivusele tähelepanu pöörata.
"GermanWingsi juhtumi valguses peavad kindlasti paljud oma sellekohase tegevuse üle vaatama. See võib laieneda ka neile, kes juba korraldavad pilootide psühholoogilise sobivuse teste," sõnas Vanker.
Ta lisas, et erinevad pay-to-fly koolitusmudelid kujutavad omakorda väljakutset riskide maandamise seisukohast.
Piiratud teabevahetus võib lennuohutusele negatiivset mõju avaldada
Lennuameti lennundusmeditsiini vaneminspektor Kersti Lea kinnitas, et Eesti lennundusmeditsiinikeskused edastavad ametile pilootidele väljastatud tervisetõendi koopia ja lennundusmeditsiinilise dokumentatsiooni, mille üle peab lennuamet pidevat järelevalvet.
"Pilootide lennundusmeditsiinialane dokumentatsiooni kogumise ja säilitamise kohustus on riikide lennuametitel, kust vajadusel saavad täiendavaid terviseandmeid pilootide tervisekontrolli läbiviimiseks taotleda nii lennundusarstid kui lennundusmeditsiinikeskused," selgitas Lea.
Seejuures on oluline usaldus piloodi ja lennundusarsti vahel nii tervisekontrolli läbiviimise ajal kui ka siis, kui piloodi terviseseisund tervisetõendi kehtivuse ajal muutub. "Piloot peab lennundusarsti teavitama oma terviseseisundi muutumisest ja küsima nõu edasiseks tegutsemiseks, vajadusel rakendatakse asjakohaseid piiranguid või tervisetõendi kehtivus peatatakse," sõnas Lea.
GermanWingsi lennukatastroofi põhjustanud kaaspiloot Andreas Lubitz rikkuski just seda "ise teavitamise" (self-declare) reeglit. Lubitz oli oma probleemidest teadlik ja pöördus aasta enne õnnetust isegi psühholoogi poole, kuid hirm töökoha kaotuse ees sundis meest vaikima.
Eesti õigusruumis võib olla "vaikimine" võimalik
Signe Vanker möönab, et probleemi süvendab erinevatele ametkondadele seatud teabevahetamise piirid. "Saksa seadused esitavad psühhiaatritele väga jäigad konfidentsiaalsusenõuded, mille täpsel järgimisel ei saagi informatsioon lenduri vaimse tervise võimalike probleemide kohta raviarstilt lennufirmasse levida," selgitas Vanker.
"Heites pilgu Eesti "Psühhiaatrilise abi seaduse" põhiseisukohtadele, tekib kahtlus, et samasugune situatsioon võib põhimõtteliselt tekkida ka Eesti õigusruumis, sest ka meil ei jõua psühhiaatrilise sisuga informatsioon kolmandate isikuteni, kes seda oma ametiülesannete täitmiseks vajada võivad," märkis Vanker.
Samas kinnitas Kersti Lea, et Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) informeeris kõiki lennundusarste eelmise aasta lõpus korraldatud "Aircrew Medical Workshop´il" käsitletud GermanWingsi õnnetuse asjaoludest ja EASA GermanWings Task Force poolt välja töötatud soovitusest.
2016. aasta jooksul töötab EASA välja konkreetsed juhised, milles käsitletakse ka lennundusarstide väljaõppeprogramme, lennundusarstide tegevuse üle järelevalve korraldamist.
### Response:
Lennufirmade kasutatav koolitusskeem võib tekitada riski, et lendama pääseb ka psühholoogiliselt sobimatu piloot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjoni esimees Ardo Ojasalu märkis pärast eelmise neljapäeva komisjoni istungit, et Keskerakonnale on laekunud umbes 110 000 euro ulatuses anonüümseid annetusi ja praegu ei ole raha päritolu selge.
Vaidlus komisjoni ja Keskerakonna vahel on käinud juba pikemat aega. Komisjon saab küll teha järelepärimisi, kuid raamatupidamist üle kontrollida on nii keerukas.
Juhul, kui komisjon leiab vajaliku olevat, on tal erakonnaseaduse alusel õigus nõuda partei suhtes erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, mida nüüd tehaksegi.
Komisjon otsustas selleks otstarbeks võtta audiitorettevõtjatelt pakkumused, teenuse käibemaksuta maksumuse piirmääraks on 3000 eurot. Audiitorettevõtjatel on aega pakkumusi esitada 5. aprillini. Erakonnaseadus ütleb, et erikontrolli viib läbi liisuheitmise teel määratud audiitor.
Audiitorettevõtjale seatakse ülesandeks tuvastada Keskerakonna raamatupidamise korraldamise õiguspärasus: kas raamatupidamine on korraldatud vastavalt raamatupidamise õigusaktidele ja reeglitele ning kas raamatupidamine vastab erakonnaseaduses sätestatud rahastamise läbipaistvuse nõudele.
Samuti soovib komisjon audiitorkontrolliga tuvastada kolme erineva sisuga raamatupidamise konto kanded, käibed ja saldod perioodil 2015. aasta augustist kuni tänavu veebruari lõpuni.
Ardo Ojasalu sõnul on Keskerakond kogu senise menetluse vältel väitnud, et nad on raha võtnud pangast välja, viinud selle keskkontori sularahakassasse ja hoidnud seda kassas ning hiljem taas viinud selle panka.
ERJK esimehe sõnul aga raamatupidamisest võetud andmed ja muud kogutud tõendid Keskerakonna versiooni ei kinnita. Keskerakond kinnitas oma viimases selgituskirjas, et sularaha hoiti kassas seetõttu, et kardeti erakonna kontode arestimist. | Keskerakonda ootab peagi ees erakorraline audiitorkontroll | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjoni esimees Ardo Ojasalu märkis pärast eelmise neljapäeva komisjoni istungit, et Keskerakonnale on laekunud umbes 110 000 euro ulatuses anonüümseid annetusi ja praegu ei ole raha päritolu selge.
Vaidlus komisjoni ja Keskerakonna vahel on käinud juba pikemat aega. Komisjon saab küll teha järelepärimisi, kuid raamatupidamist üle kontrollida on nii keerukas.
Juhul, kui komisjon leiab vajaliku olevat, on tal erakonnaseaduse alusel õigus nõuda partei suhtes erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, mida nüüd tehaksegi.
Komisjon otsustas selleks otstarbeks võtta audiitorettevõtjatelt pakkumused, teenuse käibemaksuta maksumuse piirmääraks on 3000 eurot. Audiitorettevõtjatel on aega pakkumusi esitada 5. aprillini. Erakonnaseadus ütleb, et erikontrolli viib läbi liisuheitmise teel määratud audiitor.
Audiitorettevõtjale seatakse ülesandeks tuvastada Keskerakonna raamatupidamise korraldamise õiguspärasus: kas raamatupidamine on korraldatud vastavalt raamatupidamise õigusaktidele ja reeglitele ning kas raamatupidamine vastab erakonnaseaduses sätestatud rahastamise läbipaistvuse nõudele.
Samuti soovib komisjon audiitorkontrolliga tuvastada kolme erineva sisuga raamatupidamise konto kanded, käibed ja saldod perioodil 2015. aasta augustist kuni tänavu veebruari lõpuni.
Ardo Ojasalu sõnul on Keskerakond kogu senise menetluse vältel väitnud, et nad on raha võtnud pangast välja, viinud selle keskkontori sularahakassasse ja hoidnud seda kassas ning hiljem taas viinud selle panka.
ERJK esimehe sõnul aga raamatupidamisest võetud andmed ja muud kogutud tõendid Keskerakonna versiooni ei kinnita. Keskerakond kinnitas oma viimases selgituskirjas, et sularaha hoiti kassas seetõttu, et kardeti erakonna kontode arestimist.
### Response:
Keskerakonda ootab peagi ees erakorraline audiitorkontroll |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pigem eeldasin, et on mingi eliit - mingid vennad ongi nii palju kõvemad, et teistel ei olegi varianti. Aga väga tihti mängivad võrdsed võrdsetega," sõnas Tiisaar intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
24-aastane Tiisaar ja tema paariline Kusti Nõlvak on pidanud seni õigupoolest vaid ühe võistluse, kui osalesid veebruaris Iraanis peetud MK-etapil. Seal piirduti ühe mänguga, kui kaotati kohe Kanada paarile 0:2 (16:20, 20:22).
"Kui psühholoogiline mäng see rannavõrkpall on," jätkas Tiisaar. "Vastasel on võimalus päris palju dikteerida. Kui nad võtavad ühe mängija ette ja suudavad ta psühholoogiliselt ära murda, siis see mäng võib mõlemat pidi väga suuri pöördeid võtta. Favoriidid kaotavad väga tihti. See on julgustav ja positiivne. Rannavõrkpallis on kõik võimalik."
"On kindlasti palju selliseid mängijaid, kes ei saa psühholoogilise poolega hakkama. Trennis võivad olla väga kõvad vennad, aga võistlustel kunagi tulemust ei tee, sest mäng on lühike - vastane suudab päris palju sind survestada. Külm närv peab tohutu olema. Eks meil on ka vaja õppida, et aru saada, mis tasemel meil see on. Loodetavasti oleme psühholoogiliselt kõvad." | Mart Tiisaar: favoriidid kaotavad rannavõrkpallis väga tihti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pigem eeldasin, et on mingi eliit - mingid vennad ongi nii palju kõvemad, et teistel ei olegi varianti. Aga väga tihti mängivad võrdsed võrdsetega," sõnas Tiisaar intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
24-aastane Tiisaar ja tema paariline Kusti Nõlvak on pidanud seni õigupoolest vaid ühe võistluse, kui osalesid veebruaris Iraanis peetud MK-etapil. Seal piirduti ühe mänguga, kui kaotati kohe Kanada paarile 0:2 (16:20, 20:22).
"Kui psühholoogiline mäng see rannavõrkpall on," jätkas Tiisaar. "Vastasel on võimalus päris palju dikteerida. Kui nad võtavad ühe mängija ette ja suudavad ta psühholoogiliselt ära murda, siis see mäng võib mõlemat pidi väga suuri pöördeid võtta. Favoriidid kaotavad väga tihti. See on julgustav ja positiivne. Rannavõrkpallis on kõik võimalik."
"On kindlasti palju selliseid mängijaid, kes ei saa psühholoogilise poolega hakkama. Trennis võivad olla väga kõvad vennad, aga võistlustel kunagi tulemust ei tee, sest mäng on lühike - vastane suudab päris palju sind survestada. Külm närv peab tohutu olema. Eks meil on ka vaja õppida, et aru saada, mis tasemel meil see on. Loodetavasti oleme psühholoogiliselt kõvad."
### Response:
Mart Tiisaar: favoriidid kaotavad rannavõrkpallis väga tihti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tüür ütles ERR-i raadiouudistele antud intervjuus, et Venemaal tehakse välispoliitikat suuresti televisiooni jaoks ehk selleks, et kujundada Vene kodanike meelsust ning kütta üles lojalistlikke meeleolusid.
"Ukraina sõjaväelase Natalia Savtšenko kohtuprotsess on osa taolisest meediale suunatud välispoliitikast ja õigusmõistmisega pole siin suurt midagi tegemist, sest kõigile on teada, et kohtunikud täidavad oma instrumentaalset rolli ette määratud mängus," nentis Tüür.
Tema sõnul pidi Savtšenko, kes mängib vaenlase rolli, saama süüdimõistetu olenemata uurimise käigus ilmnenud asjaoludest. "See meenutab üsna tugevalt Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri juhtumit alates tulevase kohtualuse üle piiri toimetamisest, lõpetades näitliku televisiooni jaoks mõeldud süüdimõistmisega," leidis Tüür.
Välispoliitika ekspert avaldas lootust, et ka Savtšenko vahetatakse sarnaselt Kohverile mõne Ukrainas kinnipeetava isiku vastu välja. "Vahetusmaterjali peaks Ukraina poolel piisavalt olema," märkis Tüür.
Tema arvates määratakse Savtšenkole karistus, mis oleks piisavalt kaalukas ning annaks alust tähtsa kinni peetava välja vahetamiseks. "Selleks peaks üpris täpselt teadma mingit Vene sõjaväelast, kes on Ukrainas kinni peetud aga taolistest vangidest mul teave hetkel puudub," sõnas Tüür. | Tüür: Savtšenko on vaenlane, keda Kreml kasutab rahva meelsuse kujundamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tüür ütles ERR-i raadiouudistele antud intervjuus, et Venemaal tehakse välispoliitikat suuresti televisiooni jaoks ehk selleks, et kujundada Vene kodanike meelsust ning kütta üles lojalistlikke meeleolusid.
"Ukraina sõjaväelase Natalia Savtšenko kohtuprotsess on osa taolisest meediale suunatud välispoliitikast ja õigusmõistmisega pole siin suurt midagi tegemist, sest kõigile on teada, et kohtunikud täidavad oma instrumentaalset rolli ette määratud mängus," nentis Tüür.
Tema sõnul pidi Savtšenko, kes mängib vaenlase rolli, saama süüdimõistetu olenemata uurimise käigus ilmnenud asjaoludest. "See meenutab üsna tugevalt Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri juhtumit alates tulevase kohtualuse üle piiri toimetamisest, lõpetades näitliku televisiooni jaoks mõeldud süüdimõistmisega," leidis Tüür.
Välispoliitika ekspert avaldas lootust, et ka Savtšenko vahetatakse sarnaselt Kohverile mõne Ukrainas kinnipeetava isiku vastu välja. "Vahetusmaterjali peaks Ukraina poolel piisavalt olema," märkis Tüür.
Tema arvates määratakse Savtšenkole karistus, mis oleks piisavalt kaalukas ning annaks alust tähtsa kinni peetava välja vahetamiseks. "Selleks peaks üpris täpselt teadma mingit Vene sõjaväelast, kes on Ukrainas kinni peetud aga taolistest vangidest mul teave hetkel puudub," sõnas Tüür.
### Response:
Tüür: Savtšenko on vaenlane, keda Kreml kasutab rahva meelsuse kujundamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bat For Lashes on 36-aastane londonlanna Natasha Khan, kelle debüütalbum ilmus kümme aastat tagasi. Tuleval suvel tuleb tema diskograafia neljas plaat, kontseptuaalne "The Bride", mis jutustab läbini kurva loo pruudist, kelle peig hukkub pulmapäeval autoõnnetuses.
"In God's House" on albumi sissejuhatav singel, kus õnnetu pruudi osas on Natasha ise. | Päeva video: Bat For Lashes - "In God's House" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bat For Lashes on 36-aastane londonlanna Natasha Khan, kelle debüütalbum ilmus kümme aastat tagasi. Tuleval suvel tuleb tema diskograafia neljas plaat, kontseptuaalne "The Bride", mis jutustab läbini kurva loo pruudist, kelle peig hukkub pulmapäeval autoõnnetuses.
"In God's House" on albumi sissejuhatav singel, kus õnnetu pruudi osas on Natasha ise.
### Response:
Päeva video: Bat For Lashes - "In God's House" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrsil mänginud Ankara Ziraat Bankasi pidas tabelis kolm kohta madalamal asuva Inegöli Belediyesporiga esimeses geimis tõelise põnevusetenduse, milles koduvõistkond jäi 25:27 tulemusega alla. Ülejäänud kahes geimis oli Bankasi ülekaal kindel - vastavalt 25:13 ja 25:20. Oliver Venno võitjaid aidata ei saanud, jäädes kogu kohtumise ajaks väljaku kõrvale. Eestlase positsioonil tegutsev Marcus Nilsson realiseeris rünnakuid 57-protsendiliselt (21-st 12) ja kogus lõpuvileks üleplatsimängijana 20 punkti, vahendab Volley.ee.
38 punkti saavutanud Bankasi jätkab viiendal tabelireal, kaotades neljandale kohale ühe ja teisele-kolmandale kohale kahe silmaga. Bankasi eesmärk on jõuda põhiturniiri lõpuks nelja parema hulka, mis tagaks koha medalimängudes. | Oliver Vennota mänginud Bankasi saavutas kolm võidupunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrsil mänginud Ankara Ziraat Bankasi pidas tabelis kolm kohta madalamal asuva Inegöli Belediyesporiga esimeses geimis tõelise põnevusetenduse, milles koduvõistkond jäi 25:27 tulemusega alla. Ülejäänud kahes geimis oli Bankasi ülekaal kindel - vastavalt 25:13 ja 25:20. Oliver Venno võitjaid aidata ei saanud, jäädes kogu kohtumise ajaks väljaku kõrvale. Eestlase positsioonil tegutsev Marcus Nilsson realiseeris rünnakuid 57-protsendiliselt (21-st 12) ja kogus lõpuvileks üleplatsimängijana 20 punkti, vahendab Volley.ee.
38 punkti saavutanud Bankasi jätkab viiendal tabelireal, kaotades neljandale kohale ühe ja teisele-kolmandale kohale kahe silmaga. Bankasi eesmärk on jõuda põhiturniiri lõpuks nelja parema hulka, mis tagaks koha medalimängudes.
### Response:
Oliver Vennota mänginud Bankasi saavutas kolm võidupunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pole varem nii palju lõbu tundnud ühe muusikavideo tegemisest kui "Feral Heartsi" tehes," kirjutas Kerli sotsiaalmeedias.
Video on üles võetud Eestis, näiteks Viru rabas ja Nõmme metsade vahel ning võtted olid tõeliselt loomingulised. Haldjalik tulemus saavutati üllatavate võtetega, näiteks kannab Kerli ühes stseenis peas tualettpaberist tehtud sarvi. | Vaata kaadreid sellest, kuidas valmis Kerli muusikavideo kaunis Eesti looduses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pole varem nii palju lõbu tundnud ühe muusikavideo tegemisest kui "Feral Heartsi" tehes," kirjutas Kerli sotsiaalmeedias.
Video on üles võetud Eestis, näiteks Viru rabas ja Nõmme metsade vahel ning võtted olid tõeliselt loomingulised. Haldjalik tulemus saavutati üllatavate võtetega, näiteks kannab Kerli ühes stseenis peas tualettpaberist tehtud sarvi.
### Response:
Vaata kaadreid sellest, kuidas valmis Kerli muusikavideo kaunis Eesti looduses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna USA ei ole vastanud Moskva ettepanekutele Süüria vaherahu järelevalve kohta, hakkab Venemaa ühepoolselt rakendama vaherahuleppega ette nähtud reegleid, ütles Vene relvajõudude kindralstaabi esindaja kindralleitnant Sergei Rudskoi.
Kindrali sõnul võivad edasised viivitused viia uute tsiviilohvriteni nagu Aleppos, kus relvarahu algusest on äärmuslaste tules väidetavalt surma saanud 67 inimest.
"Vene pool väljendab valmisolekut viia võimalikult kiiresti lõpule töö esitatud dokumendiga, sealhulgas võtta vastu ameerika delegatsioon Moskvas või kohtuda mõnes muus pooltele sobivas paigas," märkis Rudskoi.
"Ühendriikide reaktsiooni puudumise korral hakkab Venemaa alates 22. märtsist ühepoolselt rakendama leppes ette nähtud reegleid," lausus ta.
Rudskoi sõnul kasutatakse jõudu relvarühmituste vastu alles pärast usaldusväärsete tõendite saamist 27. veebruaril saavutatud leppe rikkumise kohta. Ta lubas, et relvarahu järgijate, tsiviilelanike ja - objektide vastu jõudu ei kasutata.
USA ametiisikud ei ole Venemaa avaldusele veel reageerinud.
Lepe, mis ei hõlma äärmusrühmitusi Islamiriik ja Al-Nusra Rinne, on aidanud märkimisväärselt vähendada vaenutegevust Süürias.
Vene president Vladimir Putin teatas eelmisel nädalal osa vägede väljaviimisest, kuid lisas, et džihadistide rünamist Süürias jätkatakse. | Moskva hoiatas, et kasutab jõudu Süüria vaherahu rikkujate vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna USA ei ole vastanud Moskva ettepanekutele Süüria vaherahu järelevalve kohta, hakkab Venemaa ühepoolselt rakendama vaherahuleppega ette nähtud reegleid, ütles Vene relvajõudude kindralstaabi esindaja kindralleitnant Sergei Rudskoi.
Kindrali sõnul võivad edasised viivitused viia uute tsiviilohvriteni nagu Aleppos, kus relvarahu algusest on äärmuslaste tules väidetavalt surma saanud 67 inimest.
"Vene pool väljendab valmisolekut viia võimalikult kiiresti lõpule töö esitatud dokumendiga, sealhulgas võtta vastu ameerika delegatsioon Moskvas või kohtuda mõnes muus pooltele sobivas paigas," märkis Rudskoi.
"Ühendriikide reaktsiooni puudumise korral hakkab Venemaa alates 22. märtsist ühepoolselt rakendama leppes ette nähtud reegleid," lausus ta.
Rudskoi sõnul kasutatakse jõudu relvarühmituste vastu alles pärast usaldusväärsete tõendite saamist 27. veebruaril saavutatud leppe rikkumise kohta. Ta lubas, et relvarahu järgijate, tsiviilelanike ja - objektide vastu jõudu ei kasutata.
USA ametiisikud ei ole Venemaa avaldusele veel reageerinud.
Lepe, mis ei hõlma äärmusrühmitusi Islamiriik ja Al-Nusra Rinne, on aidanud märkimisväärselt vähendada vaenutegevust Süürias.
Vene president Vladimir Putin teatas eelmisel nädalal osa vägede väljaviimisest, kuid lisas, et džihadistide rünamist Süürias jätkatakse.
### Response:
Moskva hoiatas, et kasutab jõudu Süüria vaherahu rikkujate vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastase Norrast pärit Alan Walkeri "Faded" on hetkel enimmängitumate lugude hulgas igas popmuusikaraadios. Debüütsinglit on Spotify keskkonnas striimitud üle 150 miljoni korra, singlit on müüdud rohkem kui üks miljon eksemplari ning lugu on tõusnud singlimüügitabelite kõrgeimale positsioonile Saksamaal, Rootsis, Austrias, Norras ja Soomes.
Spotifys on "Faded" tõusnud 13 riigi enimmängitumate lugude kõrgeimale kohale, sealhulgas ka Eestis. Tallinnas, Rummus ja Paldiskis filmitud videot loole "Faded" on tänaseks Youtube'is vaadatud enam kui 82 miljonit korda. Singli edu tõi noormehele lepingu plaadifirmaga Sony Music.
ERRi meelelahutustoimetuse juhataja Mart Normet lausus, et Norras keskkooli lõpetav Alan Walker on salapärane kuju, kes pole seni veel ühtegi intervjuud andnud ega näidanud avalikkuses ka oma nägu. "Nii on tema muusikaski suur kogus salapära ja lummust. Esmalt arvutimängurite ringkondades hitiks saanud “Faded” on selle varakevade üks olulisemaid laule," lausus Normet. "Ma loodan, et ka augustis Pärnu rannas esinedes jääb ta kindlaks oma suunale ja kõlapildile," lisas ta.
Eelmisel nädalal tegi festival teatavaks, et lisaks eelnevalt kinnitatutele astuvad Baltikumi suurimal festivalil üles: Rudimental, Isac Elliot, Dsiciples, Otto Knows, Michael Calfan, Sam Feldt, Alex Mattson, Headhunterz, Brennan Heart, Wildstylez, Coone, Proteus, Elina Born ning Cartoon.
Weekend Festival Baltic toob kolmel päeval suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Festival on tänaseks kinnitanud, et neljapäeval 4. augustil esinevad: Avicii, Knife Party, Steve Aoki, Darude, Deorro, DVBBS, Example (live), Jack Perry, Lost Frequencies, Matisse & Sadko, Mr.Belt & Wezol, Redfoo (live), Sigma (live), TJR, Will Sparks, Infected Mushroom (live), Ummet Ozcan; reedel 5. augustil: Axwell & Ingrosso, Aronchupa, Chicane, Robin Schulz, Showtek, Syn Cole, Tigerlily ning laupäeval 6. augustil: Afrojack, Dimitri Vegas & Like Mike, ATB, Bassjackers, Sigala, Tungevaag & Raaban, Da Tweekaz.
Möödunud aastal mitmete auhindade pärjatud Weekend Festival Baltic leiab tänavu aset 4.-6. augustini kaunis Pärnu rannas, kus saab näha ja kuulda kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste. Festivali neljal laval astub kolme päeva jooksul üles umbes 80 artisti. | Maailma enimstriimitud artist Alan Walker esineb suvel Pärnus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastase Norrast pärit Alan Walkeri "Faded" on hetkel enimmängitumate lugude hulgas igas popmuusikaraadios. Debüütsinglit on Spotify keskkonnas striimitud üle 150 miljoni korra, singlit on müüdud rohkem kui üks miljon eksemplari ning lugu on tõusnud singlimüügitabelite kõrgeimale positsioonile Saksamaal, Rootsis, Austrias, Norras ja Soomes.
Spotifys on "Faded" tõusnud 13 riigi enimmängitumate lugude kõrgeimale kohale, sealhulgas ka Eestis. Tallinnas, Rummus ja Paldiskis filmitud videot loole "Faded" on tänaseks Youtube'is vaadatud enam kui 82 miljonit korda. Singli edu tõi noormehele lepingu plaadifirmaga Sony Music.
ERRi meelelahutustoimetuse juhataja Mart Normet lausus, et Norras keskkooli lõpetav Alan Walker on salapärane kuju, kes pole seni veel ühtegi intervjuud andnud ega näidanud avalikkuses ka oma nägu. "Nii on tema muusikaski suur kogus salapära ja lummust. Esmalt arvutimängurite ringkondades hitiks saanud “Faded” on selle varakevade üks olulisemaid laule," lausus Normet. "Ma loodan, et ka augustis Pärnu rannas esinedes jääb ta kindlaks oma suunale ja kõlapildile," lisas ta.
Eelmisel nädalal tegi festival teatavaks, et lisaks eelnevalt kinnitatutele astuvad Baltikumi suurimal festivalil üles: Rudimental, Isac Elliot, Dsiciples, Otto Knows, Michael Calfan, Sam Feldt, Alex Mattson, Headhunterz, Brennan Heart, Wildstylez, Coone, Proteus, Elina Born ning Cartoon.
Weekend Festival Baltic toob kolmel päeval suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Festival on tänaseks kinnitanud, et neljapäeval 4. augustil esinevad: Avicii, Knife Party, Steve Aoki, Darude, Deorro, DVBBS, Example (live), Jack Perry, Lost Frequencies, Matisse & Sadko, Mr.Belt & Wezol, Redfoo (live), Sigma (live), TJR, Will Sparks, Infected Mushroom (live), Ummet Ozcan; reedel 5. augustil: Axwell & Ingrosso, Aronchupa, Chicane, Robin Schulz, Showtek, Syn Cole, Tigerlily ning laupäeval 6. augustil: Afrojack, Dimitri Vegas & Like Mike, ATB, Bassjackers, Sigala, Tungevaag & Raaban, Da Tweekaz.
Möödunud aastal mitmete auhindade pärjatud Weekend Festival Baltic leiab tänavu aset 4.-6. augustini kaunis Pärnu rannas, kus saab näha ja kuulda kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste. Festivali neljal laval astub kolme päeva jooksul üles umbes 80 artisti.
### Response:
Maailma enimstriimitud artist Alan Walker esineb suvel Pärnus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringufirma Novus küsitlus Rootsi televisiooni uudistetoimetuse tellimusel näitas, et 69 protsenti rootslastest peab muudatusi positiivseteks ning 22 protsenti negatiivseteks.
Eelnõu, mis tuleb parlamendis hääletusele kevadel, muudaks senist asüülipoliitikat kolmeks aastaks ning karmistaks muu hulgas reegleid perede ühinemiseks.
Asüülipoliitika karmistamist toetavad pigem mehed ja eakad inimesed. | Rootslased toetavad asüülipoliitika karmistamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringufirma Novus küsitlus Rootsi televisiooni uudistetoimetuse tellimusel näitas, et 69 protsenti rootslastest peab muudatusi positiivseteks ning 22 protsenti negatiivseteks.
Eelnõu, mis tuleb parlamendis hääletusele kevadel, muudaks senist asüülipoliitikat kolmeks aastaks ning karmistaks muu hulgas reegleid perede ühinemiseks.
Asüülipoliitika karmistamist toetavad pigem mehed ja eakad inimesed.
### Response:
Rootslased toetavad asüülipoliitika karmistamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paf saalihokiliiga meistrisarja kolmandas poolfinaalmängus võitis Sparta Team Automaailm tulemusega 4:3 (1:0; 1:0; 2:3) SK LINK/Saku meeskonna, kuid kaotas neljandas karistusevisetega 5:6 (1:1; 3:3; 1:1; la 0:0; kv). Seega on seis 2:2 ja pidada tuleb otsustav viies kohtumine.
Teises paaris selgus esimene finalist, kuna EMÜ SK alistas tulemusega 12:4 (3:2; 6:0; 3:2) ja 10:9 (5:3; 2:4; 2:3) TTÜ SK meeskonna ning võitis kogu poofinaalseeria 3:1.
Esiliiga veerandfinaalides oli Sparta Team Automaailm III üle Maitimist 16:3 (5:0; 6:1; 5:2). TTÜ/Ääsmäe võitis 9:6 (3:0; 2:1; 4:5) TVK Leegid, Viimsi Kepp 12:3 (4:2; 4:0; 4:1) Tartu Tornaado ning Sparta Team Automaailm II 13:5 (5:1; 3:2; 5:2) Elioni SK.
Seega kohtuvad esiliiga poolfinaalides TTÜ SK/ Ääsmäe- Viimsi Kepp ja Sparta Team Automaailm II - Sparta Team Automaailm III.
Naiste liiga finaalseeriat juhib 2:0 Sparta Spordiselts, kes teises finaalkohtumises võitis EMÜ SK 3:2 (2:0; 0:1; 1:1). | Eesti Maaülikooli meeskond pääses kuldmedalimängudele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paf saalihokiliiga meistrisarja kolmandas poolfinaalmängus võitis Sparta Team Automaailm tulemusega 4:3 (1:0; 1:0; 2:3) SK LINK/Saku meeskonna, kuid kaotas neljandas karistusevisetega 5:6 (1:1; 3:3; 1:1; la 0:0; kv). Seega on seis 2:2 ja pidada tuleb otsustav viies kohtumine.
Teises paaris selgus esimene finalist, kuna EMÜ SK alistas tulemusega 12:4 (3:2; 6:0; 3:2) ja 10:9 (5:3; 2:4; 2:3) TTÜ SK meeskonna ning võitis kogu poofinaalseeria 3:1.
Esiliiga veerandfinaalides oli Sparta Team Automaailm III üle Maitimist 16:3 (5:0; 6:1; 5:2). TTÜ/Ääsmäe võitis 9:6 (3:0; 2:1; 4:5) TVK Leegid, Viimsi Kepp 12:3 (4:2; 4:0; 4:1) Tartu Tornaado ning Sparta Team Automaailm II 13:5 (5:1; 3:2; 5:2) Elioni SK.
Seega kohtuvad esiliiga poolfinaalides TTÜ SK/ Ääsmäe- Viimsi Kepp ja Sparta Team Automaailm II - Sparta Team Automaailm III.
Naiste liiga finaalseeriat juhib 2:0 Sparta Spordiselts, kes teises finaalkohtumises võitis EMÜ SK 3:2 (2:0; 0:1; 1:1).
### Response:
Eesti Maaülikooli meeskond pääses kuldmedalimängudele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunstikonkursi korraldaja ja žürii liikme Maria Arusoo sõnul võib taotluste arvuga väga rahule jääda. "25 taotlust kinnitab, et tegemist on olulise ja paljusid professionaalseid kunstnikke kõnetava teemaga. Väljavalitud projektid on ääretult huvitavad ja saavad olema oluline osa kunstivaldkonna tegevusest Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise programmis," sõnas ta.
Välja valiti seitse toetust saavat projekti, mis viiakse ellu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal 2017. ja 2018. aastal. Väljavalitud projektid on:
Johan Tali ja Kirsi Lemberi uurimus- ja näituseprojekt "100 maha", mis võtab vaatluse alla sada lagunevat ehitist üle Eesti. Projekti raames uuritakse nende ilma omaniku ja tulevikuta hoonete kogukondlikku rolli tänapäeval.
Liina Siibi etendusega päädiv uurimuslik projekt Eesti naistest Soomes uurib naiste Soome minemise põhjuseid ja seal tekkinud eestlaste kultuuri.
Annika Haasi fotoprojekt "Eesti moslemikogukonna anatoomia" käsitleb Eesti moslemi ajalugu 16. sajandist tänaseni kui osana Eesti mitmekesisusest.
Annika Haasi ja Külli Lupkini projekti "Sissevaade Eesti romade kogukonda" tulemusel valmib raamat Eesti romade kogukondadest läbi roma laste silmade ja Annika Haasi kaamera.
Tanel Randeri projekt "100 paplit" alustab kunstinäituste ja -residentuuriga Valga muuseumis ning püüab luua laiemat kõlapinda Ida-Euroopa identiteedile Eestis.
Killu Sukmiti ja Minna Hinti pagulaskriisi käsitlev projekt "Kraam" kaasab Eestisse saabunud asüüliotsijaid ja pagulasi, kunstnikke ja töötubadesse ning kohvikutesse. See on jätkuprojekt 2015. aastal alustatule.
Taavi Suisalu ja Timo Tootsi"Hiirelõks48" toovad kokku digitehnoloogiatega töötavad kunstnikud, et leiutada ja mõtestada digitaalse immigrandi ja pärismaalase mõisteid.
Kokku toetatakse projektide elluviimist 50 000 euroga. Konkursi taotlustest valis parimad välja žürii koosseisus Maria Arusoo ja Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merilin Piipuu (Okupatsioonide Muuseum), Maarja-Liisa Soe (Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond), Garri Raagmaa (linnauurija), Veronika Valk (arhitekt) ja Aro Velmet (ajaloolane).
Kunstikonkursi viisid läbi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV100 korraldustoimkonnaga.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise programm kestab aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Juubeliettevalmistustest saab ülevaate veebilehelt ev100.ee | Selgusid EV100 kunstikonkursi võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunstikonkursi korraldaja ja žürii liikme Maria Arusoo sõnul võib taotluste arvuga väga rahule jääda. "25 taotlust kinnitab, et tegemist on olulise ja paljusid professionaalseid kunstnikke kõnetava teemaga. Väljavalitud projektid on ääretult huvitavad ja saavad olema oluline osa kunstivaldkonna tegevusest Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise programmis," sõnas ta.
Välja valiti seitse toetust saavat projekti, mis viiakse ellu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal 2017. ja 2018. aastal. Väljavalitud projektid on:
Johan Tali ja Kirsi Lemberi uurimus- ja näituseprojekt "100 maha", mis võtab vaatluse alla sada lagunevat ehitist üle Eesti. Projekti raames uuritakse nende ilma omaniku ja tulevikuta hoonete kogukondlikku rolli tänapäeval.
Liina Siibi etendusega päädiv uurimuslik projekt Eesti naistest Soomes uurib naiste Soome minemise põhjuseid ja seal tekkinud eestlaste kultuuri.
Annika Haasi fotoprojekt "Eesti moslemikogukonna anatoomia" käsitleb Eesti moslemi ajalugu 16. sajandist tänaseni kui osana Eesti mitmekesisusest.
Annika Haasi ja Külli Lupkini projekti "Sissevaade Eesti romade kogukonda" tulemusel valmib raamat Eesti romade kogukondadest läbi roma laste silmade ja Annika Haasi kaamera.
Tanel Randeri projekt "100 paplit" alustab kunstinäituste ja -residentuuriga Valga muuseumis ning püüab luua laiemat kõlapinda Ida-Euroopa identiteedile Eestis.
Killu Sukmiti ja Minna Hinti pagulaskriisi käsitlev projekt "Kraam" kaasab Eestisse saabunud asüüliotsijaid ja pagulasi, kunstnikke ja töötubadesse ning kohvikutesse. See on jätkuprojekt 2015. aastal alustatule.
Taavi Suisalu ja Timo Tootsi"Hiirelõks48" toovad kokku digitehnoloogiatega töötavad kunstnikud, et leiutada ja mõtestada digitaalse immigrandi ja pärismaalase mõisteid.
Kokku toetatakse projektide elluviimist 50 000 euroga. Konkursi taotlustest valis parimad välja žürii koosseisus Maria Arusoo ja Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merilin Piipuu (Okupatsioonide Muuseum), Maarja-Liisa Soe (Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond), Garri Raagmaa (linnauurija), Veronika Valk (arhitekt) ja Aro Velmet (ajaloolane).
Kunstikonkursi viisid läbi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV100 korraldustoimkonnaga.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise programm kestab aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Juubeliettevalmistustest saab ülevaate veebilehelt ev100.ee
### Response:
Selgusid EV100 kunstikonkursi võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaallane Andrea Iannone (Ducati) kukkus viiendal ringil teiselt positsioonilt ja katkestas. Alguses Ducatide taga sõitnud Lorenzo kerkis Doviziosost mööda üheksandal ringil.
"Õige rehvivalik oli väga tähtis," sõnas Lorenzo sõidu järel. "Proovisin soojendusel kõvasti, aga mul polnud õiget enesetunnet. Läksin pehme rehviga riski peale välja, sest peamised rivaalid Marquez ja Rossi kasutasid kõvemat segu, kuid suutsin viimased ringid kiiresti läbida."
Mullu võitis tuliselt lõppenud sarja Lorenzo, kes edestas vaid viie punktiga Rossit. Kolmanda koha sai Marquez. Tänavuse hooaja järgmine etapp peetakse kahe nädala pärast Argentinas. | Tiitlikaitsja Jorge Lorenzo sai avaetapil ohtlikest Ducatidest jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaallane Andrea Iannone (Ducati) kukkus viiendal ringil teiselt positsioonilt ja katkestas. Alguses Ducatide taga sõitnud Lorenzo kerkis Doviziosost mööda üheksandal ringil.
"Õige rehvivalik oli väga tähtis," sõnas Lorenzo sõidu järel. "Proovisin soojendusel kõvasti, aga mul polnud õiget enesetunnet. Läksin pehme rehviga riski peale välja, sest peamised rivaalid Marquez ja Rossi kasutasid kõvemat segu, kuid suutsin viimased ringid kiiresti läbida."
Mullu võitis tuliselt lõppenud sarja Lorenzo, kes edestas vaid viie punktiga Rossit. Kolmanda koha sai Marquez. Tänavuse hooaja järgmine etapp peetakse kahe nädala pärast Argentinas.
### Response:
Tiitlikaitsja Jorge Lorenzo sai avaetapil ohtlikest Ducatidest jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastanse Myhrer oli varem võitnud viis slaalomi MK-etappi, kuid viimane esikoht enne eilset jäi 2012. aasta märtsikuusse, kui ta oli parim Schladmingis.
Slaalomi arvestuses võitis kristallgloobuse norralane Henrik Kristoffersen, kes kogus 811 punkti. Hirscher jäi 780 punktiga teiseks. Üldarvestuses moodustasid esikolmiku Hirscher 1795, Kristoffersen 1298 ja prantslane Alexis Pinturault 1200 punktiga.
Naiste suurslaalomis moodustasid esikolmiku sakslanna Viktoria Rebensburg (2.26,15), prantslanna Taina Barioz (+0,46) ja šveitslanna Lara Gut (+0,75).
Rebensburgi ees napilt võitis suurslaalomi kristallgloobuse austerlanna Eva-Maria Brem, kes kogus 592 punkti Rebensburgi 590 vastu. Kolmas oli 472 silmaga Gut. Üldarvestuses jõudsid kolme parema hulka Gut (1522), ameeriklanna Lindsey Vonn (1235) ja Rebensburg (1147). | Rootslane võitis nelja-aastase pausi järel MK-etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastanse Myhrer oli varem võitnud viis slaalomi MK-etappi, kuid viimane esikoht enne eilset jäi 2012. aasta märtsikuusse, kui ta oli parim Schladmingis.
Slaalomi arvestuses võitis kristallgloobuse norralane Henrik Kristoffersen, kes kogus 811 punkti. Hirscher jäi 780 punktiga teiseks. Üldarvestuses moodustasid esikolmiku Hirscher 1795, Kristoffersen 1298 ja prantslane Alexis Pinturault 1200 punktiga.
Naiste suurslaalomis moodustasid esikolmiku sakslanna Viktoria Rebensburg (2.26,15), prantslanna Taina Barioz (+0,46) ja šveitslanna Lara Gut (+0,75).
Rebensburgi ees napilt võitis suurslaalomi kristallgloobuse austerlanna Eva-Maria Brem, kes kogus 592 punkti Rebensburgi 590 vastu. Kolmas oli 472 silmaga Gut. Üldarvestuses jõudsid kolme parema hulka Gut (1522), ameeriklanna Lindsey Vonn (1235) ja Rebensburg (1147).
### Response:
Rootslane võitis nelja-aastase pausi järel MK-etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Lootsime treeneriga ikka palju paremat aega, aga liiga palju sai tahetud. Startisin eliitgrupis, kus pandi koha kõva tempo peale. Jooksin kilomeetreid 3.05-ga, isegi sellega jäin üksi. Kõik läksid eest ära,” ütles Jõesoo Jooksuportaalile. Viiendal kilomeetril ühines ta viieliikmelise grupiga, kellega püsis koos 10. kilomeetrini. “Pärast seda hakkasin punti ise vedama. Enamuse distantsist pidin jooksma üksi, sest eliit osutus minu jaoks liiga tugevaks,” leidis Jõesoo.
Võimalik, et talle maksis kätte ka liiga kiire algus. “Ilmselt on võhma ka veel minu jaoks vähe. Ei ole nii tugevat põhja all, et paremaid aegu joosta,” arvas Jõesoo. Tema jaoks oli tegemist esimese välisvõistlusega. Ilma ja raja taha tulemus ei jäänud. “Ise olen lahja mees. Pikkade otste jaoks ei ole palju harjutanud. Eks tuleb sügisel parem olla,” lisas Jõesoo.
Enne Portugali poolmaratoni mõlgutas treener Enn Sellik mõtteid ehk suudab Argo Jõesoo täita poolmaratoni EM normi 1:07. “Ise ma olin algusest peale skeptiline, sest seda oleks minu jaoks liiga palju,” tunnistas Jõesoo.
Lissabonis jooksis poolmaratoni ka Andrus Lein, kes sai 42. koha lõpuajaga 1:12.11 (netoaeg 1:12.07). Mehel andis tunda Portugali klubide krossi karikavõistlustel aset leidnud kukkumine, mis ei lasknud jooksu ajal korralikult hingata. “Ma ei ole oma tulemusega üldse rahul. Krossil sain roietele viga. Lasin Albufeiras pildi teha. Õnneks luud on terved, aga hingates valus, kui diafragma üles-alla liigub,” kurtis Lein Jooksuportaalile. Mehe sõnul lubab vorm tal poolmaratoni joosta 1:10 kanti. Janar Juhkov sai Lissaboni poolmaratonil 75. koha ajaga 1:17.28 (netoaeg 1:16.28).
Eesti naistest parandas oma tippmarki Mari Boikov, kes lõpetas poolmaratoni ajaga 1:21.47 (netoaeg 1:20.46). N45 vanuseklassi kuuluv Klarika Kuusk läbis distantsi 1:30.53-ga (1:28.26) ja Astrid Mai Barsegjan 1:31.22-ga (1:27.32). | Jõesoo ja Boikov tegid Lissaboni poolmaratonis uued isiklikud rekordid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Lootsime treeneriga ikka palju paremat aega, aga liiga palju sai tahetud. Startisin eliitgrupis, kus pandi koha kõva tempo peale. Jooksin kilomeetreid 3.05-ga, isegi sellega jäin üksi. Kõik läksid eest ära,” ütles Jõesoo Jooksuportaalile. Viiendal kilomeetril ühines ta viieliikmelise grupiga, kellega püsis koos 10. kilomeetrini. “Pärast seda hakkasin punti ise vedama. Enamuse distantsist pidin jooksma üksi, sest eliit osutus minu jaoks liiga tugevaks,” leidis Jõesoo.
Võimalik, et talle maksis kätte ka liiga kiire algus. “Ilmselt on võhma ka veel minu jaoks vähe. Ei ole nii tugevat põhja all, et paremaid aegu joosta,” arvas Jõesoo. Tema jaoks oli tegemist esimese välisvõistlusega. Ilma ja raja taha tulemus ei jäänud. “Ise olen lahja mees. Pikkade otste jaoks ei ole palju harjutanud. Eks tuleb sügisel parem olla,” lisas Jõesoo.
Enne Portugali poolmaratoni mõlgutas treener Enn Sellik mõtteid ehk suudab Argo Jõesoo täita poolmaratoni EM normi 1:07. “Ise ma olin algusest peale skeptiline, sest seda oleks minu jaoks liiga palju,” tunnistas Jõesoo.
Lissabonis jooksis poolmaratoni ka Andrus Lein, kes sai 42. koha lõpuajaga 1:12.11 (netoaeg 1:12.07). Mehel andis tunda Portugali klubide krossi karikavõistlustel aset leidnud kukkumine, mis ei lasknud jooksu ajal korralikult hingata. “Ma ei ole oma tulemusega üldse rahul. Krossil sain roietele viga. Lasin Albufeiras pildi teha. Õnneks luud on terved, aga hingates valus, kui diafragma üles-alla liigub,” kurtis Lein Jooksuportaalile. Mehe sõnul lubab vorm tal poolmaratoni joosta 1:10 kanti. Janar Juhkov sai Lissaboni poolmaratonil 75. koha ajaga 1:17.28 (netoaeg 1:16.28).
Eesti naistest parandas oma tippmarki Mari Boikov, kes lõpetas poolmaratoni ajaga 1:21.47 (netoaeg 1:20.46). N45 vanuseklassi kuuluv Klarika Kuusk läbis distantsi 1:30.53-ga (1:28.26) ja Astrid Mai Barsegjan 1:31.22-ga (1:27.32).
### Response:
Jõesoo ja Boikov tegid Lissaboni poolmaratonis uued isiklikud rekordid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanimaa skoori ei teinud. Kieli parimad olid kuue tabamusega hispaanlane Joan Reixach ja serblane Marko Vujin. Võitjate kasuks viskas kuus väravat ungarlane Gabor Ancsin.
Korduskohtumine peetakse kolmapäeval, 23. märtsil Kielis. | Jaanimaa klubi kaotas Meistrite liigas kaheksandikfinaali avamängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanimaa skoori ei teinud. Kieli parimad olid kuue tabamusega hispaanlane Joan Reixach ja serblane Marko Vujin. Võitjate kasuks viskas kuus väravat ungarlane Gabor Ancsin.
Korduskohtumine peetakse kolmapäeval, 23. märtsil Kielis.
### Response:
Jaanimaa klubi kaotas Meistrite liigas kaheksandikfinaali avamängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alusalu uisutas Calgarys 1000 meetrit 1.20,59-ga. Varem oli ta püstitanud uued rekordid ka 500 (41,78) ja 3000 meetris (4.13,88). Kõige enam rõõmu tundiski Alusalu just 3000 meetri rekordi üle. | Saskia Alusalu lõpetas hooaja kolme Eesti rekordiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alusalu uisutas Calgarys 1000 meetrit 1.20,59-ga. Varem oli ta püstitanud uued rekordid ka 500 (41,78) ja 3000 meetris (4.13,88). Kõige enam rõõmu tundiski Alusalu just 3000 meetri rekordi üle.
### Response:
Saskia Alusalu lõpetas hooaja kolme Eesti rekordiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne kui Tartu Uus Teater loominguline juht Ivar Põllu oma sammud ülikoolilinna seadis ja seal teatrit tegema hakkas, pidas ta Pärnu Endlas dramaturgi ametit. Ehkki ta poleks omasõnul kunagi arvanud, et ta Endla tuttavate seinte vahele naaseb, on ta seda siiski nüüd Ingomar Vihmari kutsel natukeseks teinud, seltsiks mälestused erinevatest aegadest, taskus aga teos "Öös on asju".
Foto: Ivar Põllu / Laura Arum-Lääts
Lavastus "Öös on asju" põhineb Mati Undi samanimelisel romaanil, mis nägi ilmavalgust 1990. aastal. Kuidas on segasevõitu eksistensiaalseid küsimusi puudutava teose lahti mõtestanud ja muukinud publiku jaoks teatritüki lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Ivar Põllu? Sellele otsisime vastust lavastajalt endalt pika proovipäeva lõpus.
"Ma ise poleks selle peale mingil juhul tulnud. Samas on see väga mõnus materjal teatris lavastamiseks. Just see, et siin ei ole ühte konkreetset, väga raudset lugu, mida tuleb kindlasti lavastada. See on suhteliselt segipaisatud ja kui hakkasime seda näitlejatega lahti võtma, siis selgus päris kiiresti, et paljud asjad on ka nagu meelega rohkem segi aetud. Tegelikult on kõik päris lihtne ja loogiline ning väga nauditav on selle materjaliga töötada," kirjeldab Põllu tööprotsessi algust. Lavastaja peab imelikuks, et siiani pole Undi modernseid, viimaseid romaane teatris ette võetud, kuigi tegemist on suurepärase teatrimaterjaliga, eriti tänapäeval, kus teater pole ainult lugu, vaid pigem seosed, pildid ja erinevad kihistused koos.
Põllu üldine taotlus teatris on pakkuda vaatajale tundeid ja elamusi, mida iga päev ei tunne; pakkuda elamust, mida inimene pole ehk siiani kogenud ja kogemust, millega ta saaks natuke edasi elada. “Ta saab kasvõi mõneks ajaks teised silmad või kõrvad, et näha maailma teistmoodi, suhtuda teismoodi või hakatagi hoopis teistmoodi elama,” ütleb ta. Näitlejatele soovib ta aga luua maailma, kus neil oleks rollipiires huvitav olla, arvestades nende oma ideede ja kohandumistega, kuid asetades näitlejad ka situatsiooni, kus neil pole liiga mugav olla, ent siiski turvaline eksperimenteerida.
Kuigi romaan on pealtnäha kaootiline, arvab lavastaja, et teatritükk on kergesti jälgitav. Põllu soovitab tulla ja võtta teatrisaalis toimuv vastu avatuna, ilma oma kontseptsioonideta. Lavastusegi jätab Põllu intervjuus täielikult avamata, sest kui see oleks paari lausega kirjeldatav, poleks seda mõtet lavale tuuagi.
Vaata videost, kuidas lugu hargnema hakkas ja ellu ärkas!
Intervjuu ilmus portaalis helilaine.ee | Ivar Põllu: tegelikult on kõik lihtne ja loogiline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne kui Tartu Uus Teater loominguline juht Ivar Põllu oma sammud ülikoolilinna seadis ja seal teatrit tegema hakkas, pidas ta Pärnu Endlas dramaturgi ametit. Ehkki ta poleks omasõnul kunagi arvanud, et ta Endla tuttavate seinte vahele naaseb, on ta seda siiski nüüd Ingomar Vihmari kutsel natukeseks teinud, seltsiks mälestused erinevatest aegadest, taskus aga teos "Öös on asju".
Foto: Ivar Põllu / Laura Arum-Lääts
Lavastus "Öös on asju" põhineb Mati Undi samanimelisel romaanil, mis nägi ilmavalgust 1990. aastal. Kuidas on segasevõitu eksistensiaalseid küsimusi puudutava teose lahti mõtestanud ja muukinud publiku jaoks teatritüki lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Ivar Põllu? Sellele otsisime vastust lavastajalt endalt pika proovipäeva lõpus.
"Ma ise poleks selle peale mingil juhul tulnud. Samas on see väga mõnus materjal teatris lavastamiseks. Just see, et siin ei ole ühte konkreetset, väga raudset lugu, mida tuleb kindlasti lavastada. See on suhteliselt segipaisatud ja kui hakkasime seda näitlejatega lahti võtma, siis selgus päris kiiresti, et paljud asjad on ka nagu meelega rohkem segi aetud. Tegelikult on kõik päris lihtne ja loogiline ning väga nauditav on selle materjaliga töötada," kirjeldab Põllu tööprotsessi algust. Lavastaja peab imelikuks, et siiani pole Undi modernseid, viimaseid romaane teatris ette võetud, kuigi tegemist on suurepärase teatrimaterjaliga, eriti tänapäeval, kus teater pole ainult lugu, vaid pigem seosed, pildid ja erinevad kihistused koos.
Põllu üldine taotlus teatris on pakkuda vaatajale tundeid ja elamusi, mida iga päev ei tunne; pakkuda elamust, mida inimene pole ehk siiani kogenud ja kogemust, millega ta saaks natuke edasi elada. “Ta saab kasvõi mõneks ajaks teised silmad või kõrvad, et näha maailma teistmoodi, suhtuda teismoodi või hakatagi hoopis teistmoodi elama,” ütleb ta. Näitlejatele soovib ta aga luua maailma, kus neil oleks rollipiires huvitav olla, arvestades nende oma ideede ja kohandumistega, kuid asetades näitlejad ka situatsiooni, kus neil pole liiga mugav olla, ent siiski turvaline eksperimenteerida.
Kuigi romaan on pealtnäha kaootiline, arvab lavastaja, et teatritükk on kergesti jälgitav. Põllu soovitab tulla ja võtta teatrisaalis toimuv vastu avatuna, ilma oma kontseptsioonideta. Lavastusegi jätab Põllu intervjuus täielikult avamata, sest kui see oleks paari lausega kirjeldatav, poleks seda mõtet lavale tuuagi.
Vaata videost, kuidas lugu hargnema hakkas ja ellu ärkas!
Intervjuu ilmus portaalis helilaine.ee
### Response:
Ivar Põllu: tegelikult on kõik lihtne ja loogiline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Joseph Brodsky loomingust inspireerituna ilmus äsja helilooja Galina Grigorjeva autoriplaat "Nature Morte", mille inspiratsiooniallikad samuti teemaks võetakse.
Saatejuht on Joonas Hellerma. | Galina Grigorjeva räägib "Plekktrummis" kunsti võimest liita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Joseph Brodsky loomingust inspireerituna ilmus äsja helilooja Galina Grigorjeva autoriplaat "Nature Morte", mille inspiratsiooniallikad samuti teemaks võetakse.
Saatejuht on Joonas Hellerma.
### Response:
Galina Grigorjeva räägib "Plekktrummis" kunsti võimest liita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi paljude arvates ei peaks maailma ühe parima haridussüsteemiga maaks peetavas Soomes haridusvallas midagi muutma, ei saa projekti eestvedajate hinnangul muutusteta kusagil hakkama. Ka kool peab mõtlema sellele, kuidas näiteks üleilmastumise ning tehnoloogia ülikiire arenguga kohaneda ning mitte jääda oma silotorni, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Projekti loovjuhi sõnul on ettevõtmise eesmärk luua innovatiivsetest õpetajatest ja nende suurepärastest ideedest võrgustik, millest saaksid kasu kõik koolid. "Idee on aidata koolidel teha asju teistmoodi, nii, et see vastaks paremini kiiresti muutuva ja ebakindla maailma nõudmistele," rääkis Tuominen.
Saku Tuominen ütles, et koolid on reeglina väga tugevad akadeemiliste teadmiste edasiandmisel traditsioonilistes õppeainetes nagu näiteks ajalugu, geograafia ja bioloogia. Tulevikus peavad koolid arendama loovust ja analüüsivõimet, et raskustega toime tulla, loovust.
"Need on need oskused, mida mõned nimetavad ka pehmeteks oskusteks, mida koolid praegu väga hästi õpetada ei suuda. Seda mitte ainult Soomes või Eestis vaid antud probleem on koolides üle maailma," selgitas Tuominen.
Kui praegu on kool koht, kus peab käima, siis tulevikukool peaks olema selline, kus õpilastel on nii põnev, et see oleks nende päeva kõige ägedam osa. "Koolis peab olema rohkem mängustamist, rohkem üllatusi, rohkem loovust," toonitas projekti juht.
Praeguseks on meeskonnale välja pakutud 500 Soome koolidest tulnud ideed ning 500 ideed koolidest üle maailma. Aprilli lõpuks sõelutakse neist välja 75 , millele aasta lõpuks lisandub 25.
Pärast seda hakkab pihta nende testimine, mille järel valmib järgmise aasta lõpuks netiteenus, raamat, dokfilm ja rahvusvaheliste seminaride sari. Parimad 100 ideed tehakse vabalt kättesaadavaks kõikidele koolidele maailmas.
Projekti teises etapis jätkatakse koostööpartneritega. "Teine faas võiks toimuda näiteks Eestis, kus 2018. aastal sõelutaks sama moodi välja 100 uuendusliku ideed ning kingitaks need aasta lõpus maailma koolidele," arvas Tuominen.
Koolijuhi Toomas Kruusimägi sõnul tasuks Eestil osaleda, sest seda, mida põhiharidusel andmisel paremaks teha või mille üle mõelda, on. "Üks asi on kindlasti hindamine ja teine asi on see, kas ja kui palju me oleme täna riiklikus õppekavas kinni klassikalisel tunnijaotus plaanil ehk kui palju me anname koolidele reaalset vabadust õppetöö planeerimisel," rääkis Kruusimägi, kelle sõnul taolisi vabadust täna põhikoolidel ei ole. | Soome alustas maailma suurima haridusinnovatsiooni projektiga, millest võib kasu lõigata ka Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi paljude arvates ei peaks maailma ühe parima haridussüsteemiga maaks peetavas Soomes haridusvallas midagi muutma, ei saa projekti eestvedajate hinnangul muutusteta kusagil hakkama. Ka kool peab mõtlema sellele, kuidas näiteks üleilmastumise ning tehnoloogia ülikiire arenguga kohaneda ning mitte jääda oma silotorni, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Projekti loovjuhi sõnul on ettevõtmise eesmärk luua innovatiivsetest õpetajatest ja nende suurepärastest ideedest võrgustik, millest saaksid kasu kõik koolid. "Idee on aidata koolidel teha asju teistmoodi, nii, et see vastaks paremini kiiresti muutuva ja ebakindla maailma nõudmistele," rääkis Tuominen.
Saku Tuominen ütles, et koolid on reeglina väga tugevad akadeemiliste teadmiste edasiandmisel traditsioonilistes õppeainetes nagu näiteks ajalugu, geograafia ja bioloogia. Tulevikus peavad koolid arendama loovust ja analüüsivõimet, et raskustega toime tulla, loovust.
"Need on need oskused, mida mõned nimetavad ka pehmeteks oskusteks, mida koolid praegu väga hästi õpetada ei suuda. Seda mitte ainult Soomes või Eestis vaid antud probleem on koolides üle maailma," selgitas Tuominen.
Kui praegu on kool koht, kus peab käima, siis tulevikukool peaks olema selline, kus õpilastel on nii põnev, et see oleks nende päeva kõige ägedam osa. "Koolis peab olema rohkem mängustamist, rohkem üllatusi, rohkem loovust," toonitas projekti juht.
Praeguseks on meeskonnale välja pakutud 500 Soome koolidest tulnud ideed ning 500 ideed koolidest üle maailma. Aprilli lõpuks sõelutakse neist välja 75 , millele aasta lõpuks lisandub 25.
Pärast seda hakkab pihta nende testimine, mille järel valmib järgmise aasta lõpuks netiteenus, raamat, dokfilm ja rahvusvaheliste seminaride sari. Parimad 100 ideed tehakse vabalt kättesaadavaks kõikidele koolidele maailmas.
Projekti teises etapis jätkatakse koostööpartneritega. "Teine faas võiks toimuda näiteks Eestis, kus 2018. aastal sõelutaks sama moodi välja 100 uuendusliku ideed ning kingitaks need aasta lõpus maailma koolidele," arvas Tuominen.
Koolijuhi Toomas Kruusimägi sõnul tasuks Eestil osaleda, sest seda, mida põhiharidusel andmisel paremaks teha või mille üle mõelda, on. "Üks asi on kindlasti hindamine ja teine asi on see, kas ja kui palju me oleme täna riiklikus õppekavas kinni klassikalisel tunnijaotus plaanil ehk kui palju me anname koolidele reaalset vabadust õppetöö planeerimisel," rääkis Kruusimägi, kelle sõnul taolisi vabadust täna põhikoolidel ei ole.
### Response:
Soome alustas maailma suurima haridusinnovatsiooni projektiga, millest võib kasu lõigata ka Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulu sõnum julgustub seisma asjade eest, mis on olulised, mitte lihtsalt vooluga kaasa minema.
Daniel Levi esineb Tallinn Music Weeki raames 31. Märtsil Solarises ja 1. Aprillil Rock Cafes koos Elina Borni, Jüri Pootsmanni, Karl-Erik Taukari ja paljude teistega. | Daniel Levi avaldas muusikavideo, kuhu on põimitud varasemad kontserdid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulu sõnum julgustub seisma asjade eest, mis on olulised, mitte lihtsalt vooluga kaasa minema.
Daniel Levi esineb Tallinn Music Weeki raames 31. Märtsil Solarises ja 1. Aprillil Rock Cafes koos Elina Borni, Jüri Pootsmanni, Karl-Erik Taukari ja paljude teistega.
### Response:
Daniel Levi avaldas muusikavideo, kuhu on põimitud varasemad kontserdid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Martiini loomingut iseloomustab galerii esindajate sõnul keskkonnatundlikkus ja usk juhuse vääramatusse loomingulisusse. Nii on Martiini Tartu kunsti aastanäitusel osalenud aastaid pööningul seisnud maastikumaaliga, mille kujutise oli hallitus pea tundmatuseni hävitanud ning allesjäänud vähene oli kaetud piki horisonti langeva linnusitaga. Natuke vähem ekstreemsed on Martiini teejoomise märkmikud, kus juhuslikult lehtedele langenud teepritsmed kasvavad kunstniku joonistusteks. Viimastest võis näha valikut Tartu Kunstimuuseumi näitusel "Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015" möödunud kevadel.
Martiini tööd eeldavad vaatajalt head absurditaju, kuid ennekõike kannatlikkust ja tahet põrnitseda, kuni hakkavad ilmnema mustrid seal, kus keegi ei ole tahtnud neid luua – näiteks hüljatud tehasehoonest leitud töötajate nimekirjas.
Martiini (sündinud 1972) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri ja maali. Ta on vabakutselise kunstnikuna teinud stenograafiat ja muud kunstnikutööd, esinenud isikunäitustega ja osalenud mitmel grupinäitustel, muuhulgas kollektiivi Arvokolmnurk koosseisus. 2014. aastal osales Martiini Riias toimunud IV Artishoki biennaalil, kus tema teos "Vaade II" oli kümne kriitiku sihtmärgiks. Martiini varasemast loomingust annab ülevaate saatele "Tartu möliseb" antud intervjuu.
Lisaks kujutavale kunstile on Martiini teinud ka helikunsti, osaledes Kiwa Metabori projektis. 2012. aastal andis plaadifirma Õunaviks välja Martiini albumi „virr-varri ähvardus“.
TÄHELEPANU!
Näitus toimub aadressil Uus 63a asuvas kortermajas, mille trepikodadel on fonolukud. Näitusele pääsemiseks palume õige trepikoja uksel valida korteri number 74 või helistage Indrek Grigorile telefonil 5559 1425.
Kaks suve Peipsiveerel, Varnja külas tegutsenud Voronja galerii kolis talveks linna ja avas aasta alguses Tartus korternäituste sarja. Esimesel näitusel Ülejõe linnaosas nägi Anna Hõbemäe ja Kairo teoseid, teisel näitusel Supilinnas olid seintel Meiu Mündi looming ning kolmandal näitusel Karlovas sai vaadata Kalli Kalde näitust "Maasikamoos". | Voronja galerii jõudis Indrek Grigori koju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Martiini loomingut iseloomustab galerii esindajate sõnul keskkonnatundlikkus ja usk juhuse vääramatusse loomingulisusse. Nii on Martiini Tartu kunsti aastanäitusel osalenud aastaid pööningul seisnud maastikumaaliga, mille kujutise oli hallitus pea tundmatuseni hävitanud ning allesjäänud vähene oli kaetud piki horisonti langeva linnusitaga. Natuke vähem ekstreemsed on Martiini teejoomise märkmikud, kus juhuslikult lehtedele langenud teepritsmed kasvavad kunstniku joonistusteks. Viimastest võis näha valikut Tartu Kunstimuuseumi näitusel "Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015" möödunud kevadel.
Martiini tööd eeldavad vaatajalt head absurditaju, kuid ennekõike kannatlikkust ja tahet põrnitseda, kuni hakkavad ilmnema mustrid seal, kus keegi ei ole tahtnud neid luua – näiteks hüljatud tehasehoonest leitud töötajate nimekirjas.
Martiini (sündinud 1972) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri ja maali. Ta on vabakutselise kunstnikuna teinud stenograafiat ja muud kunstnikutööd, esinenud isikunäitustega ja osalenud mitmel grupinäitustel, muuhulgas kollektiivi Arvokolmnurk koosseisus. 2014. aastal osales Martiini Riias toimunud IV Artishoki biennaalil, kus tema teos "Vaade II" oli kümne kriitiku sihtmärgiks. Martiini varasemast loomingust annab ülevaate saatele "Tartu möliseb" antud intervjuu.
Lisaks kujutavale kunstile on Martiini teinud ka helikunsti, osaledes Kiwa Metabori projektis. 2012. aastal andis plaadifirma Õunaviks välja Martiini albumi „virr-varri ähvardus“.
TÄHELEPANU!
Näitus toimub aadressil Uus 63a asuvas kortermajas, mille trepikodadel on fonolukud. Näitusele pääsemiseks palume õige trepikoja uksel valida korteri number 74 või helistage Indrek Grigorile telefonil 5559 1425.
Kaks suve Peipsiveerel, Varnja külas tegutsenud Voronja galerii kolis talveks linna ja avas aasta alguses Tartus korternäituste sarja. Esimesel näitusel Ülejõe linnaosas nägi Anna Hõbemäe ja Kairo teoseid, teisel näitusel Supilinnas olid seintel Meiu Mündi looming ning kolmandal näitusel Karlovas sai vaadata Kalli Kalde näitust "Maasikamoos".
### Response:
Voronja galerii jõudis Indrek Grigori koju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala lõpus tuli kokku moevaldkonna tipptegijatest koosnev žürii, kes seisid silmitsi raske ülesandega. 40 saabunud kollektsioonist tuli välja valida kõige erakordsemad. Otsus oli niivõrd keeruline, et 22 kollektsiooni asemel pääseb finaal show ’le hoopis 23 andeka moelooja looming.
Žürii ühise otsuse tulemusena pääsevad edasi järgmised kollektsioonid:
"DO YOU EXPERIENCE DIFFICULTY SLEEPING?!" Sigrid Järv
"Hanging out with Bloody Gods" Evgeniya Dolgopolova
"TOKYOTO" Kirke Talu
"Kuukene" Kristiina Jeromans
"Oma mõtete vang" Laura Viia
"LEg GOdt" Mariliis Niine
"The year of Monkey" Elisabetta Silvestri
"MUST JOON" Krete Beljaev, Manni Aia, Kätrin Beljaev
"MMinimalism" Lisette-Maria Puhalainen, Elise Kruusel
Etno kollektsioon "UMA" Marleen Afanasjev
"Nurm" Teele Koel
"I SEE THE GARDEN OVER ALL" Karmen Mänd
"Sõba" Cärol Ott
"ADO" Liisi Teeväli
"MANAMINE" Triin Tint
"Iris" Jane Kivistik
"Banana Split Bandits" Regle Hüsson
"EGO" Anni Kivisto, Liisbet Saue, Anu Rieberg, Teele Koel, Elisabetta Silvestri, Karolina Januleviciute, Sigrid Järv
"Tis Place is Boring and Lonely" Liisa Kruusmägi
"AMAZIGH" Anni Kivisto, Maria Garcia Castillejo (kunstniku nimi: Maria Kahnwailer)
"PÄÄ TEGEMINÕ" Katrin Aasmaa
"PIROSMANI" Barbara Vasileva
"A Strider And His Shadow" Anna Volkova, Mariia Volkova
Lisaks soovime õnne Paides toimunud noorte moekonkurssilt MoeP.A.R.K. otse ERKI-le priipääsme võitnud Karolin Kärmile, kelle kollektsiooni "White Noise" samuti finaal show ’l näha saab.
"On meeldiv, et eemale on hakatud hoidma üksluisusest ja üldine suund on muutunud mängulisemaks. Väga positiivne on ka see, et paljudes kollektsioonides on kasutatud isetehtud struktuure ja kangaid," sõnas žüriiliige Piret Puppart selgituseks, miks oli tänavuste kavandite hulgast raske välja valida parimaid.
Kõik väljavalitud kollektsioonid on esindatud 21. mail kulmineeruval ERKI Moeshowl 2016. Eesti suurima avaliku üheõhtuse moesündmuse toimumiskoht avalikustatakse homme. | ERKI Moeshow 2016 kollektsioonid on valitud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala lõpus tuli kokku moevaldkonna tipptegijatest koosnev žürii, kes seisid silmitsi raske ülesandega. 40 saabunud kollektsioonist tuli välja valida kõige erakordsemad. Otsus oli niivõrd keeruline, et 22 kollektsiooni asemel pääseb finaal show ’le hoopis 23 andeka moelooja looming.
Žürii ühise otsuse tulemusena pääsevad edasi järgmised kollektsioonid:
"DO YOU EXPERIENCE DIFFICULTY SLEEPING?!" Sigrid Järv
"Hanging out with Bloody Gods" Evgeniya Dolgopolova
"TOKYOTO" Kirke Talu
"Kuukene" Kristiina Jeromans
"Oma mõtete vang" Laura Viia
"LEg GOdt" Mariliis Niine
"The year of Monkey" Elisabetta Silvestri
"MUST JOON" Krete Beljaev, Manni Aia, Kätrin Beljaev
"MMinimalism" Lisette-Maria Puhalainen, Elise Kruusel
Etno kollektsioon "UMA" Marleen Afanasjev
"Nurm" Teele Koel
"I SEE THE GARDEN OVER ALL" Karmen Mänd
"Sõba" Cärol Ott
"ADO" Liisi Teeväli
"MANAMINE" Triin Tint
"Iris" Jane Kivistik
"Banana Split Bandits" Regle Hüsson
"EGO" Anni Kivisto, Liisbet Saue, Anu Rieberg, Teele Koel, Elisabetta Silvestri, Karolina Januleviciute, Sigrid Järv
"Tis Place is Boring and Lonely" Liisa Kruusmägi
"AMAZIGH" Anni Kivisto, Maria Garcia Castillejo (kunstniku nimi: Maria Kahnwailer)
"PÄÄ TEGEMINÕ" Katrin Aasmaa
"PIROSMANI" Barbara Vasileva
"A Strider And His Shadow" Anna Volkova, Mariia Volkova
Lisaks soovime õnne Paides toimunud noorte moekonkurssilt MoeP.A.R.K. otse ERKI-le priipääsme võitnud Karolin Kärmile, kelle kollektsiooni "White Noise" samuti finaal show ’l näha saab.
"On meeldiv, et eemale on hakatud hoidma üksluisusest ja üldine suund on muutunud mängulisemaks. Väga positiivne on ka see, et paljudes kollektsioonides on kasutatud isetehtud struktuure ja kangaid," sõnas žüriiliige Piret Puppart selgituseks, miks oli tänavuste kavandite hulgast raske välja valida parimaid.
Kõik väljavalitud kollektsioonid on esindatud 21. mail kulmineeruval ERKI Moeshowl 2016. Eesti suurima avaliku üheõhtuse moesündmuse toimumiskoht avalikustatakse homme.
### Response:
ERKI Moeshow 2016 kollektsioonid on valitud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nowitzki sai tõhusat abi ka Deron Williamsi tegutsemisest, kes viskas 31 punkti ja andis ka 16 resultatiivset söötu. Portlandi meestest oli 26 punktiga parim Damian Lillard.
Tulemused: Dallas - Portland 132:120 la, Toronto - Orlando 105:100, Philadelphia - Boston 105:120, New Orleans - LA Clippers 109:105, Milwaukee - Utah 85:94, New York - Sacramento 80:88. | VIDEO | Nowitzki tõi 40 punkti ja Dallas võitis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nowitzki sai tõhusat abi ka Deron Williamsi tegutsemisest, kes viskas 31 punkti ja andis ka 16 resultatiivset söötu. Portlandi meestest oli 26 punktiga parim Damian Lillard.
Tulemused: Dallas - Portland 132:120 la, Toronto - Orlando 105:100, Philadelphia - Boston 105:120, New Orleans - LA Clippers 109:105, Milwaukee - Utah 85:94, New York - Sacramento 80:88.
### Response:
VIDEO | Nowitzki tõi 40 punkti ja Dallas võitis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cunningham sai 1.96 ületamisega hakkama esimesel ja Palšyte. Hõbeda võitis selle teisel korral ületanud hispaanlanna Ruth Beitia ja kolmandaks tuli samuti teisel katsel sellest üle saanud, aga ka 1.93 alles teisel katsel ületanud poolatar Kamila Licwinko.
Tasavägiselt kulges ka meeste kaugushüpe, kus ameeriklane Marquis Dendy (8.26) edestas austraallast Fabrice Lapierret (8.25) vaid sentimeetriga. Pronksi teenis isikliku tippmargi 8.21 püstitanud hiinlane Changzhou Huang.
Meeste 60 meetri tõkkejooksu võitis hooaja tippmargi 7,41-ga jamaikalane Omar McLeod. Teine-kolmas olid prantslased Pascal Martinot-Lagarde (7,46) ja Dimitri Bascou (7,48).
Naiste 800 meetris jooksis hooaja tippmargi Burundi jooksja Francine Niyonsaba (2.00,01), kellele järgnesid ameeriklanna Ajee Wilson (2.00,27) ja keenialanna Margaret Nyairera Wambui (2.00,44).
Meeste 1500 meetris moodustasid esikolmiku ameeriklane Matthew Centrowitz (3.44,22), tšehh Jakub Holuša (3.44,30) ja uus-meremaalane Nicholas Willis (3.44,37).
Poole pikemal maal ehk 3000 meetris napsas ameeriklase eest kulla etiooplane Yomif Kejelcha (7.57,21), teiseks tuli Ryan Hill (7.57,39) ja kolmandaks keenialane Augustine Kiprono Choge (7.57,43).
Naiste samal distantsil said etiooplannad kaks kõrgemat kohta: võitis Genzebe Dibara (8.47,43) ja hõbedale tuli Meseret Defar (8.54,26). Pronksi võttis ameeriklanna Shannon Rowbury (8.55,55).
Mõlemas 4x400 meetri teatejooksus läksid esikohad ameeriklastele. Meeste (3.02,45) seas järgnesid Bahama (3.04,75) ja Trinidad ja Tobago (3.05,51), naiste (3.26,38) hulgas aga Poola (3.31,15) ja Rumeenia (3.31,51).
MM-i medalitabelis domineerisid ameeriklased täielikult - nad võtsid 23 medalit, sealhulgas 13 kulda, ehk pooled, kuus hõbedat ja neli pronksi. Järgnesid Etioopia (2-2-1) ja Prantsusmaa (1-1-2). | Leedu jäi sise-MM-il ülinapilt medalita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cunningham sai 1.96 ületamisega hakkama esimesel ja Palšyte. Hõbeda võitis selle teisel korral ületanud hispaanlanna Ruth Beitia ja kolmandaks tuli samuti teisel katsel sellest üle saanud, aga ka 1.93 alles teisel katsel ületanud poolatar Kamila Licwinko.
Tasavägiselt kulges ka meeste kaugushüpe, kus ameeriklane Marquis Dendy (8.26) edestas austraallast Fabrice Lapierret (8.25) vaid sentimeetriga. Pronksi teenis isikliku tippmargi 8.21 püstitanud hiinlane Changzhou Huang.
Meeste 60 meetri tõkkejooksu võitis hooaja tippmargi 7,41-ga jamaikalane Omar McLeod. Teine-kolmas olid prantslased Pascal Martinot-Lagarde (7,46) ja Dimitri Bascou (7,48).
Naiste 800 meetris jooksis hooaja tippmargi Burundi jooksja Francine Niyonsaba (2.00,01), kellele järgnesid ameeriklanna Ajee Wilson (2.00,27) ja keenialanna Margaret Nyairera Wambui (2.00,44).
Meeste 1500 meetris moodustasid esikolmiku ameeriklane Matthew Centrowitz (3.44,22), tšehh Jakub Holuša (3.44,30) ja uus-meremaalane Nicholas Willis (3.44,37).
Poole pikemal maal ehk 3000 meetris napsas ameeriklase eest kulla etiooplane Yomif Kejelcha (7.57,21), teiseks tuli Ryan Hill (7.57,39) ja kolmandaks keenialane Augustine Kiprono Choge (7.57,43).
Naiste samal distantsil said etiooplannad kaks kõrgemat kohta: võitis Genzebe Dibara (8.47,43) ja hõbedale tuli Meseret Defar (8.54,26). Pronksi võttis ameeriklanna Shannon Rowbury (8.55,55).
Mõlemas 4x400 meetri teatejooksus läksid esikohad ameeriklastele. Meeste (3.02,45) seas järgnesid Bahama (3.04,75) ja Trinidad ja Tobago (3.05,51), naiste (3.26,38) hulgas aga Poola (3.31,15) ja Rumeenia (3.31,51).
MM-i medalitabelis domineerisid ameeriklased täielikult - nad võtsid 23 medalit, sealhulgas 13 kulda, ehk pooled, kuus hõbedat ja neli pronksi. Järgnesid Etioopia (2-2-1) ja Prantsusmaa (1-1-2).
### Response:
Leedu jäi sise-MM-il ülinapilt medalita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna 2016. aasta on Eestis merekultuuri teema-aasta, esitatakse luuletusi, mis on seotud mere või mereäärsete aladega.
Keskraamatukogus esinevad Aidi Vallik (kell 11 laste-ja noorteteeninduses), Contra (kell 14 lugemissaalis), Triin Soomets (kell 17 kojulaenutuses), Tuuli Velling (kell 17.30 muusikaosakonnas) ja Toivo Värbu (kell 18 kojulaenutuses). Kell 20 algab uudistesaalis noorte luuletajate maraton, kus esinevad PRTKR, Merily Porovart ja Tauri Pai. Õhtut juhib improgrupi Ruutu 10 liige Toivo Värbu. Üritusel on vaba lava, kus igal huviline saab esitada luuletusi.
Võõrkeelse kirjanduse osakonnas esitavad luulet tele- ja raadiotähed, poliitikud, poeedid ja poetessid, režissöörid ja ajakirjanikud, nt Aleksandr Hobotov, Evelina Vedom, Viktoria Ladõnskaja, Artur Aukon, Tatjana Kosminina. Maratoni juhib P.I. Filimonov.
Tallinna Keskraamatukogu korraldab Luulemaratoni alates 2011. aastast. Luulemaratoni eesmärgiks on pakkuda raamatukogu lugejatele võimalust nautida kogu päeva jooksul Eesti luuletajate luulet elavas esituses.
Luule kuulamine on tasuta. Luulemaratoni toetab Eesti Kultuurkapital. | Tänast luulepäeva tähistatakse maratoniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna 2016. aasta on Eestis merekultuuri teema-aasta, esitatakse luuletusi, mis on seotud mere või mereäärsete aladega.
Keskraamatukogus esinevad Aidi Vallik (kell 11 laste-ja noorteteeninduses), Contra (kell 14 lugemissaalis), Triin Soomets (kell 17 kojulaenutuses), Tuuli Velling (kell 17.30 muusikaosakonnas) ja Toivo Värbu (kell 18 kojulaenutuses). Kell 20 algab uudistesaalis noorte luuletajate maraton, kus esinevad PRTKR, Merily Porovart ja Tauri Pai. Õhtut juhib improgrupi Ruutu 10 liige Toivo Värbu. Üritusel on vaba lava, kus igal huviline saab esitada luuletusi.
Võõrkeelse kirjanduse osakonnas esitavad luulet tele- ja raadiotähed, poliitikud, poeedid ja poetessid, režissöörid ja ajakirjanikud, nt Aleksandr Hobotov, Evelina Vedom, Viktoria Ladõnskaja, Artur Aukon, Tatjana Kosminina. Maratoni juhib P.I. Filimonov.
Tallinna Keskraamatukogu korraldab Luulemaratoni alates 2011. aastast. Luulemaratoni eesmärgiks on pakkuda raamatukogu lugejatele võimalust nautida kogu päeva jooksul Eesti luuletajate luulet elavas esituses.
Luule kuulamine on tasuta. Luulemaratoni toetab Eesti Kultuurkapital.
### Response:
Tänast luulepäeva tähistatakse maratoniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüria valitsus tahab kõnelustega jätkata pärast parlamendivalimisi 13. aprillil. Bashar al-Assad kuulutas valimised välja kuu aega tagasi ning ta loodab oma edu lahinguväljal pöörata võiduks ka valimistel, vahendasid ERR-i teleuudised.
Opositsiooniliikumine aga keeldub nõustumast rahukõneluste järgmise vooru edasilükkamisega kahe nädala võrra.
Nende väitel väldib Assadi valitsus nii endale võetud kohustusi ja nad peavad Assadi korraldatud valimisi ebaseaduslikeks. Viimati toimusid valimised Süürias neli aastat tagasi. | Süüria valitsus soovib rahukõnelustega jätkata pärast parlamendivalimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüria valitsus tahab kõnelustega jätkata pärast parlamendivalimisi 13. aprillil. Bashar al-Assad kuulutas valimised välja kuu aega tagasi ning ta loodab oma edu lahinguväljal pöörata võiduks ka valimistel, vahendasid ERR-i teleuudised.
Opositsiooniliikumine aga keeldub nõustumast rahukõneluste järgmise vooru edasilükkamisega kahe nädala võrra.
Nende väitel väldib Assadi valitsus nii endale võetud kohustusi ja nad peavad Assadi korraldatud valimisi ebaseaduslikeks. Viimati toimusid valimised Süürias neli aastat tagasi.
### Response:
Süüria valitsus soovib rahukõnelustega jätkata pärast parlamendivalimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist korda toimuva konkursi algataja on Loomelabor koostöös Eesti heliloojate liidu ja Eesti muusikafondiga. See on mõeldud noortele vanuses 12-23 aastat, andes neile võimaluse tutvustada oma esimesi teoseid ning saada professionaalset tagasisidet žüriilt, kuhu tänavu kuuluvad heliloojad Märt-Matis Lill, Olav Ehala ja Timo Steiner. Võitja selgitatakse Eesti muusika päevade raames toimuval kontserdil.
"Kui eelmisel aastal oli populaarseks pilliks akordion, siis tänavu on meeldiv näha suurema hulga elektrooniliste elementide lisandumist teostesse. Finaalkontsert tõotab tulla põnev," kirjeldas konkursi projektijuht Ove-Kuth Kadak finalistide teoseid.
Konkursi "Noor helilooja 2016" finaali pääsesid:
1. "Kui oleksin jõgi", autor Marta-Liisa Talvet, H. Elleri nim. Tartu muusikakool, koosseis kitarr
2. "8", autor Richard Mägar, Tallinna muusikakeskkool, koosseis tšello
3. "Pöialpoiss", autor Maris Pihlap, Vanalinna hariduskolleegium, koosseis kannel, viiul, tšello
4. "self-destruction", autor Gerta Raidma, H. Elleri nim. Tartu muusikakool, koosseis vioola, elektroonika
5. "Tuulekellad", autor Adena Anton, H. Elleri nim. Tartu muusikakool, koosseis kellamäng, löökpillid
6. "Sõnum Maalt", autor Martin Kirsiste, Tallinna muusikakeskkool, koosseis fonogramm
7. "Ilma", autor Karl Tipp, G. Otsa nim. Tallinna muusikakool, koosseis hääl, akordion, elektroonika
8. "Vool”, autor Algis Pauljukaitis, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, koosseis flööt, elektroonika
9. "Võrad koovad õhku võrke", autor Karl Joosep Pihel, H. Elleri nim. Tartu muusikakool, koosseis klarnet, vioola, marimba
Konkursi temaatika ühtis Eesti Muusika Päevade juhtmotiiviga "Roheline heli?”. "Roheline on elu, uuenemise, looduse ja energia värv. Roheline heli – meie keskkonna ja meie planeedi helid, meid ümbritsevate asjade ja inimeste helid, meie elu heli täna, homme ja aastate pärast, selle ümber mõtisklemegi 2016. aasta Eesti muusika päevadel," rääkis festivali kunstiline juht Helena Tulve.
"Noor helilooja 2015" võitis G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli õpilane Kristel Kolkanen palaga "Kuma", mis on kirjutatud saksofonile ja akordionile. Ühe auhinnana pälvis laureaat võimaluse kirjutada teos tänavuse Eesti muusika päevade festivali programmis esinevale nüüdismuusika ansamblile Una Corda.
Finaalkontsert toimub 10. aprillil kell 12.00 Eesti heliloojate liidu majas. | Konkursi "Noor helilooja 2016" finaali jõudis üheksa teost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist korda toimuva konkursi algataja on Loomelabor koostöös Eesti heliloojate liidu ja Eesti muusikafondiga. See on mõeldud noortele vanuses 12-23 aastat, andes neile võimaluse tutvustada oma esimesi teoseid ning saada professionaalset tagasisidet žüriilt, kuhu tänavu kuuluvad heliloojad Märt-Matis Lill, Olav Ehala ja Timo Steiner. Võitja selgitatakse Eesti muusika päevade raames toimuval kontserdil.
"Kui eelmisel aastal oli populaarseks pilliks akordion, siis tänavu on meeldiv näha suurema hulga elektrooniliste elementide lisandumist teostesse. Finaalkontsert tõotab tulla põnev," kirjeldas konkursi projektijuht Ove-Kuth Kadak finalistide teoseid.
Konkursi "Noor helilooja 2016" finaali pääsesid:
1. "Kui oleksin jõgi", autor Marta-Liisa Talvet, H. Elleri nim. Tartu muusikakool, koosseis kitarr
2. "8", autor Richard Mägar, Tallinna muusikakeskkool, koosseis tšello
3. "Pöialpoiss", autor Maris Pihlap, Vanalinna hariduskolleegium, koosseis kannel, viiul, tšello
4. "self-destruction", autor Gerta Raidma, H. Elleri nim. Tartu muusikakool, koosseis vioola, elektroonika
5. "Tuulekellad", autor Adena Anton, H. Elleri nim. Tartu muusikakool, koosseis kellamäng, löökpillid
6. "Sõnum Maalt", autor Martin Kirsiste, Tallinna muusikakeskkool, koosseis fonogramm
7. "Ilma", autor Karl Tipp, G. Otsa nim. Tallinna muusikakool, koosseis hääl, akordion, elektroonika
8. "Vool”, autor Algis Pauljukaitis, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, koosseis flööt, elektroonika
9. "Võrad koovad õhku võrke", autor Karl Joosep Pihel, H. Elleri nim. Tartu muusikakool, koosseis klarnet, vioola, marimba
Konkursi temaatika ühtis Eesti Muusika Päevade juhtmotiiviga "Roheline heli?”. "Roheline on elu, uuenemise, looduse ja energia värv. Roheline heli – meie keskkonna ja meie planeedi helid, meid ümbritsevate asjade ja inimeste helid, meie elu heli täna, homme ja aastate pärast, selle ümber mõtisklemegi 2016. aasta Eesti muusika päevadel," rääkis festivali kunstiline juht Helena Tulve.
"Noor helilooja 2015" võitis G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli õpilane Kristel Kolkanen palaga "Kuma", mis on kirjutatud saksofonile ja akordionile. Ühe auhinnana pälvis laureaat võimaluse kirjutada teos tänavuse Eesti muusika päevade festivali programmis esinevale nüüdismuusika ansamblile Una Corda.
Finaalkontsert toimub 10. aprillil kell 12.00 Eesti heliloojate liidu majas.
### Response:
Konkursi "Noor helilooja 2016" finaali jõudis üheksa teost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks eksiti mõlemal poolel korra 11 meetri karistuslöögi sooritamisel: 27. minutil ei saanud palli Reali väravasse Kevin Gameiro ja 58. minutil eksis Ronaldo.
30. vooru järel juhib meistriliigat 76 punktiga Barcelona ning edu Madridi Atletico ja Madridi Reali ees on vastavalt üheksa ja kümme punkti. | Madridi Real lõi Sevillale neli vastuseta väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks eksiti mõlemal poolel korra 11 meetri karistuslöögi sooritamisel: 27. minutil ei saanud palli Reali väravasse Kevin Gameiro ja 58. minutil eksis Ronaldo.
30. vooru järel juhib meistriliigat 76 punktiga Barcelona ning edu Madridi Atletico ja Madridi Reali ees on vastavalt üheksa ja kümme punkti.
### Response:
Madridi Real lõi Sevillale neli vastuseta väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terrorist tehti kindlaks DNA testiga ning selgus, et tegemist oli 1992. aastal sündinud türklase Mehmet Oztürkiga, kes lahkus oma perekonna juures Lõuna-Türgist 2013. aastal ning liitus ISIS-ga, vahendasid ERR-i teleuudised.
Türgi siseminister lisas, et seoses laupäevase rünnakuga on kokku arreteeritud viis inimest. Oma esimeses pöördumises pärast rünnakuid sõnas Türgi president Erdogan, et Türgi ei alistu terroristlike rünnakute ees ning lubas terrorismi seljatada. ´
Istanbuli ühel peamisel kaubandustänaval toimunud rünnakus sai laupäeval surma neli inimest - kolm iisraellast ja üks iraanlane. | Türgi siseminister: Istanbuli rünnaku korraldas türklasest ISIS-e liige | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terrorist tehti kindlaks DNA testiga ning selgus, et tegemist oli 1992. aastal sündinud türklase Mehmet Oztürkiga, kes lahkus oma perekonna juures Lõuna-Türgist 2013. aastal ning liitus ISIS-ga, vahendasid ERR-i teleuudised.
Türgi siseminister lisas, et seoses laupäevase rünnakuga on kokku arreteeritud viis inimest. Oma esimeses pöördumises pärast rünnakuid sõnas Türgi president Erdogan, et Türgi ei alistu terroristlike rünnakute ees ning lubas terrorismi seljatada. ´
Istanbuli ühel peamisel kaubandustänaval toimunud rünnakus sai laupäeval surma neli inimest - kolm iisraellast ja üks iraanlane.
### Response:
Türgi siseminister: Istanbuli rünnaku korraldas türklasest ISIS-e liige |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jason Donovan on pärit Austraaliast, kus alustas juba varakult näitlejakarjääri. Mehe seriaalidebüüt algas juba 11-aastaselt, kui astus teleekraanile koos Kylie Minogue'ga telesarjas "Skyways”. Laiema tuntuse ja Austraalia parimaks näitlejaks sai Donovan pärast seda, kui võttis vastu Scott Robinsoni rolli teleseriaalis "Naabrid”, mida on näidatud ka meie kodumaal. "Naabrites” oli Donovani partneriks samuti maailmakuulus laulja Kylie Minogue. Donovani ja Minogue sarja tegelaste pulm purustas telemaastiku rekordeid ja seda vaatas 19 miljonit silmapaari.
Donovan mängis "Naabrites” ligi 400 episoodis ja loobus rollist lauljakarjääri kasuks. Mehe debüütalbum "Ten Good Reasons” purustas koheselt rekordeid nii Austraalias kui ka Euroopas, müües kokku 13 miljonit koopiat. Donovanist sai hetkega ihaldusobjekt, teda sai näha kõikjal, alates särkidest lõpetades kõmuajakirjadega. Statistika kohaselt minestas tema kontserdil iga 12 sekundi tagant üks fänn. Ühel 1989. aastal toimunud kontserdil Inglismaal vajas turgutamist kokku 275 Jason Donovani fänni.
1991. aastal kutsus Andrew Lloyd Webber Donovani ühe oma muusikali peaosasse. Ekspertide kriitilised eelarvamused purunesid juba esietendusel, mis võeti vastu püstijalu. Londoni West Endi teatri lavastus osutus nii populaarseks, et piletid olid hetkega kaheks aastaks välja müüdud.
Juba sel suvel saab Jason Donovani imelist karismat ja suurepärast lauluhäält kuulata Otepää imelisel kuppelmaastikul toimuval ajastuelamuste festivalil Retrobest. Donovan viib publiku ajas aastakümneid tagasi oma unustamatute hittide seltsis, mille seas hullutab fänne "Too Many Broken Tears”, "Sealed With A Kiss”, "Any Dream Will Do" ja "Everyday”. Jason Donovani kõrval astuvad festivalil üles Jenny Berggren, Thomas Anders ja Modern Talking, Boney M, F.R. David, N-Trance, Maria Nayler ning maailmakuulus ABBA muusika live-show. Festivali üheks tippesinejaks on DJ Bobo.
Retrobest on Otepää linna 900 juubeli lõppkontsert. Juubeliaasta kogu programmi kohta saab lisainfot aadressilt SIIT. Retrobest toimub Pühajärve ääres 1. ja 2. juulil 2016. Festivalile on juba pileti soetanud tuhanded ajastuelamuste ja retromuusika fännid.
Vii end suveks retromuusika lainele ja kuula Retrobesti Spotify listi SIIT. | Suvel esineb Otepääl miljonite lemmik Jason Donovan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jason Donovan on pärit Austraaliast, kus alustas juba varakult näitlejakarjääri. Mehe seriaalidebüüt algas juba 11-aastaselt, kui astus teleekraanile koos Kylie Minogue'ga telesarjas "Skyways”. Laiema tuntuse ja Austraalia parimaks näitlejaks sai Donovan pärast seda, kui võttis vastu Scott Robinsoni rolli teleseriaalis "Naabrid”, mida on näidatud ka meie kodumaal. "Naabrites” oli Donovani partneriks samuti maailmakuulus laulja Kylie Minogue. Donovani ja Minogue sarja tegelaste pulm purustas telemaastiku rekordeid ja seda vaatas 19 miljonit silmapaari.
Donovan mängis "Naabrites” ligi 400 episoodis ja loobus rollist lauljakarjääri kasuks. Mehe debüütalbum "Ten Good Reasons” purustas koheselt rekordeid nii Austraalias kui ka Euroopas, müües kokku 13 miljonit koopiat. Donovanist sai hetkega ihaldusobjekt, teda sai näha kõikjal, alates särkidest lõpetades kõmuajakirjadega. Statistika kohaselt minestas tema kontserdil iga 12 sekundi tagant üks fänn. Ühel 1989. aastal toimunud kontserdil Inglismaal vajas turgutamist kokku 275 Jason Donovani fänni.
1991. aastal kutsus Andrew Lloyd Webber Donovani ühe oma muusikali peaosasse. Ekspertide kriitilised eelarvamused purunesid juba esietendusel, mis võeti vastu püstijalu. Londoni West Endi teatri lavastus osutus nii populaarseks, et piletid olid hetkega kaheks aastaks välja müüdud.
Juba sel suvel saab Jason Donovani imelist karismat ja suurepärast lauluhäält kuulata Otepää imelisel kuppelmaastikul toimuval ajastuelamuste festivalil Retrobest. Donovan viib publiku ajas aastakümneid tagasi oma unustamatute hittide seltsis, mille seas hullutab fänne "Too Many Broken Tears”, "Sealed With A Kiss”, "Any Dream Will Do" ja "Everyday”. Jason Donovani kõrval astuvad festivalil üles Jenny Berggren, Thomas Anders ja Modern Talking, Boney M, F.R. David, N-Trance, Maria Nayler ning maailmakuulus ABBA muusika live-show. Festivali üheks tippesinejaks on DJ Bobo.
Retrobest on Otepää linna 900 juubeli lõppkontsert. Juubeliaasta kogu programmi kohta saab lisainfot aadressilt SIIT. Retrobest toimub Pühajärve ääres 1. ja 2. juulil 2016. Festivalile on juba pileti soetanud tuhanded ajastuelamuste ja retromuusika fännid.
Vii end suveks retromuusika lainele ja kuula Retrobesti Spotify listi SIIT.
### Response:
Suvel esineb Otepääl miljonite lemmik Jason Donovan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 77. kohta hoidev eestlanna kohtub pea seitsme miljoni USA dollari suuruse auhinnafondiga võistlusel kõigepealt kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 131.).
Tegemist on talle äsja tuttavaks saanud tennisistiga, sest Indian Wellsi valikturniiril kohtus ta samuti kreeklannaga ja võitis siis 6:4, 6:3.
Kontaveidi ja Sakkari kohtumine peetakse esmaspäeval Eesti aja järgi kell 16.
Edu korral läheb Kontaveit kvalifikatsiooni teises ringis vastamisi kas lätlanna Anastasija Sevastova (WTA 88.) või serblanna Aleksandra Kruniciga (WTA 125.). | Anett Kontaveit alustab Miami turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 77. kohta hoidev eestlanna kohtub pea seitsme miljoni USA dollari suuruse auhinnafondiga võistlusel kõigepealt kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 131.).
Tegemist on talle äsja tuttavaks saanud tennisistiga, sest Indian Wellsi valikturniiril kohtus ta samuti kreeklannaga ja võitis siis 6:4, 6:3.
Kontaveidi ja Sakkari kohtumine peetakse esmaspäeval Eesti aja järgi kell 16.
Edu korral läheb Kontaveit kvalifikatsiooni teises ringis vastamisi kas lätlanna Anastasija Sevastova (WTA 88.) või serblanna Aleksandra Kruniciga (WTA 125.).
### Response:
Anett Kontaveit alustab Miami turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaamet märkis, et hinnad langesid märgatavalt "elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise" tegevusalal, samuti kütteõlide tootmises, puidutööstuses ja toiduainete tootmises.
Ekspordihinnaindeks langes veebruaris 3,8% ning impordihinnaindeks 4,2%. | Tootjahinnad veebruaris langesid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaamet märkis, et hinnad langesid märgatavalt "elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise" tegevusalal, samuti kütteõlide tootmises, puidutööstuses ja toiduainete tootmises.
Ekspordihinnaindeks langes veebruaris 3,8% ning impordihinnaindeks 4,2%.
### Response:
Tootjahinnad veebruaris langesid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovici jaoks oli pärast Austraalia lahtiseid ja Doha turniiri tegemist aasta kolmanda turniirivõiduga. ATP Masters 1000 sarjas on tal nüüd 27 esikohta ja serblane jõudis selles arvestuses võrdsele pulgale Rafael Nadaliga. Roger Federeril on kahe võrra vähem.
Indian Wellsis on Djokovic kõigi aegade edukaim tennisist viie turniirivõiduga: varasemalt on ta triumfeerinud ka 2008., 2011., 2014. ja 2015. aastal. | Djokovici rekordiline turniirivõit tuli ootamatult lihtsalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovici jaoks oli pärast Austraalia lahtiseid ja Doha turniiri tegemist aasta kolmanda turniirivõiduga. ATP Masters 1000 sarjas on tal nüüd 27 esikohta ja serblane jõudis selles arvestuses võrdsele pulgale Rafael Nadaliga. Roger Federeril on kahe võrra vähem.
Indian Wellsis on Djokovic kõigi aegade edukaim tennisist viie turniirivõiduga: varasemalt on ta triumfeerinud ka 2008., 2011., 2014. ja 2015. aastal.
### Response:
Djokovici rekordiline turniirivõit tuli ootamatult lihtsalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit langes 73. kohalt 77-ndaks ja Kanepi 145. kohalt 148-ndaks. Kolmanda eestlannana tabelis olev Valeria Gorlatš hoiab 959. positsiooni.
Liidrikohta hoiab ameeriklanna Serena Williams, kelle järel tõusis teiseks poolatar Agnieszka Radwanska ja kolmandaks kukkus sakslanna Angelique Kerber. Neljas on hispaanlanna Garbine Muguruza, viies rumeenlanna Simona Halep ja kuues hispaanlanna Carla Suarez Navarro.
Meeste tabelis kukkus Jürgen Zopp kaks kohta ja on nüüd 176. Tuhande parema seas on ka Vladimir Ivanov (431.), Anton Pavlov (930.) ja Kenneth Raisma (960.).
Meeste tabelit juhib serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad šotlane Andy Murray, šveitslased Roger Federer ja Stanislas Wawrinka, hispaanlane Rafael Nadal ja jaapanlane Kei Nishikori. | Kontaveit ja Kanepi langesid WTA tabelis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit langes 73. kohalt 77-ndaks ja Kanepi 145. kohalt 148-ndaks. Kolmanda eestlannana tabelis olev Valeria Gorlatš hoiab 959. positsiooni.
Liidrikohta hoiab ameeriklanna Serena Williams, kelle järel tõusis teiseks poolatar Agnieszka Radwanska ja kolmandaks kukkus sakslanna Angelique Kerber. Neljas on hispaanlanna Garbine Muguruza, viies rumeenlanna Simona Halep ja kuues hispaanlanna Carla Suarez Navarro.
Meeste tabelis kukkus Jürgen Zopp kaks kohta ja on nüüd 176. Tuhande parema seas on ka Vladimir Ivanov (431.), Anton Pavlov (930.) ja Kenneth Raisma (960.).
Meeste tabelit juhib serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad šotlane Andy Murray, šveitslased Roger Federer ja Stanislas Wawrinka, hispaanlane Rafael Nadal ja jaapanlane Kei Nishikori.
### Response:
Kontaveit ja Kanepi langesid WTA tabelis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Millegipärast on ühel osal inimestel tekkinud arusaam, et keskkonnaministeerium on kurja juur, mis pidurdab maavarade kasutamist," rääkis Pomerants Eesti Päevalehele.
"Tegelikult on olukord täpselt vastupidi. Tänu keskkonnaministeeriumi tegevusele saab üldse selgeks, kuidas saab maavarasid aktsepteeritaval kujul kasutada," märkis ta.
"Seepärast ütlen ma keskkonnaministrina, kellel on geoloogi diplom, et praegu on tegu täiesti adekvaatse olukorraga ja see peaks nii ka jääma." | Pomerants ei toeta maavarade MKM-i alla viimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Millegipärast on ühel osal inimestel tekkinud arusaam, et keskkonnaministeerium on kurja juur, mis pidurdab maavarade kasutamist," rääkis Pomerants Eesti Päevalehele.
"Tegelikult on olukord täpselt vastupidi. Tänu keskkonnaministeeriumi tegevusele saab üldse selgeks, kuidas saab maavarasid aktsepteeritaval kujul kasutada," märkis ta.
"Seepärast ütlen ma keskkonnaministrina, kellel on geoloogi diplom, et praegu on tegu täiesti adekvaatse olukorraga ja see peaks nii ka jääma."
### Response:
Pomerants ei toeta maavarade MKM-i alla viimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümned raskelt relvastatud politseinikud ajasid laiali opositsioonikandidaadi Guy-Brice Parfait Kolelasi toetajad, kes kogunesid pealinna lõunaosas.
Kongos peeti pühapäeval täielikus meediasulus presidendivalimised, millega praegune riigipea Denis Sassou Nguesso loodab oma 32-aastast võimu jätkata.
Kongos on olukord pinev alates oktoobrikuisest referendumist, millega valijad kiitsid heaks põhiseadusmuudatuse, mis tühistas presidendi kahe ametiaja piirangu. See andis 72-aastasele Sassou Nguessole võimaluse taas presidendiks kandideerida.
Kaotati ka vanusepiirang, mis ei lubanud üle 70-aastasel inimesel presidendiks saada.
Ehkki muudatused referendumil 94,3 toetusprotsendiga heaks kiideti, nimetas opositsioon seda "põhiseaduslikuks riigipöördeks".
Sassou Nguesso on veendunud võidus kaheksa vastaskandidaadi üle. Valimispäeva iseloomustas ta sõnadega "karistuslöök ja siis võit".
Viis vastaskandidaati, nende hulgas armeejuht ja presidendi nõunik kindral Jean-Marie Michel Mokoko, kirjutasid reedel alla kokkuleppele toetada teise vooru puhul endi hulgast tugevaimat.
Sassou Nguesso juhtis Kongot ainupartei võimuperioodil aastatel 1979-1992, seejärel naasis võimule pärast kodusõda 1997. aastal ning võitis mitmeparteilised valimised 2002. ja 2009. aastal. | Kongo politsei kasutas opositsiooni meeleavaldajate vastu pisargaasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümned raskelt relvastatud politseinikud ajasid laiali opositsioonikandidaadi Guy-Brice Parfait Kolelasi toetajad, kes kogunesid pealinna lõunaosas.
Kongos peeti pühapäeval täielikus meediasulus presidendivalimised, millega praegune riigipea Denis Sassou Nguesso loodab oma 32-aastast võimu jätkata.
Kongos on olukord pinev alates oktoobrikuisest referendumist, millega valijad kiitsid heaks põhiseadusmuudatuse, mis tühistas presidendi kahe ametiaja piirangu. See andis 72-aastasele Sassou Nguessole võimaluse taas presidendiks kandideerida.
Kaotati ka vanusepiirang, mis ei lubanud üle 70-aastasel inimesel presidendiks saada.
Ehkki muudatused referendumil 94,3 toetusprotsendiga heaks kiideti, nimetas opositsioon seda "põhiseaduslikuks riigipöördeks".
Sassou Nguesso on veendunud võidus kaheksa vastaskandidaadi üle. Valimispäeva iseloomustas ta sõnadega "karistuslöök ja siis võit".
Viis vastaskandidaati, nende hulgas armeejuht ja presidendi nõunik kindral Jean-Marie Michel Mokoko, kirjutasid reedel alla kokkuleppele toetada teise vooru puhul endi hulgast tugevaimat.
Sassou Nguesso juhtis Kongot ainupartei võimuperioodil aastatel 1979-1992, seejärel naasis võimule pärast kodusõda 1997. aastal ning võitis mitmeparteilised valimised 2002. ja 2009. aastal.
### Response:
Kongo politsei kasutas opositsiooni meeleavaldajate vastu pisargaasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaunase Žalgiris jäi tagaajaja rolli kohe avaveerandi järel, mis lõppes seisul 17:26. Poolajapausiks jõuti Moskva CSKA-le siiski kahe punkti võrra lähemale, 38:45. Kolmas ja neljas veerand möödusid tasavägiselt, kuid Leedu meeskond külalistele siiski vastu ei saanud. Minut enne lõpuvile kaotati CSKA-le vaid ühe punktiga, kui tablool oli seis 78:79, kuid seejärel tabas Mike James kaks kolmepunkti- ja kaks vabaviset.
James oli ühtlasi võitjate resultatiivseim mängija, visates korvi 27 punkti. Žalgirise parim oli 19 punkti kirja saanud Marius Grigonis.
Baskonia jäi koduväljakul avaveerandi järel 20:21 kaotusseisu, kuid pani seejärel oma paremuse maksma, visates teisel neljandikul kümme punkti enam kui vastane ja minnes poolajapausile seisult 45:36. Kolmandal veerandil tuli Fenerbahce võõrustajatele neli silma lähemale, kuid katastroofiline viimane neljandik neid enam võidule ei aidanud.
Baskonia resultatiivseim oli 25 punkti ja seitsme lauapalliga Alec Peters. Fenerbache parim oli 15 silma, kolme lauapalli ja kahe korvisööduga Jan Vesely. Sander Raieste mänguaega ei saanud.
Euroliiga tabelitipus on Barcelona (7-1), kellele järgnevad Bayern (7-2) ja Moskva CSKA (6-3). Kaunase Žalgiris (5-4) hoiab viiendat, Fenerbache (4-5) üheksandat ja Baskonia (3-4) 12. positsiooni.
Teised tulemused: Peterburi Zeniit – Moskva oblasti Himki 83:88; Anadolu Efes – Bayern 71:74. | Kaunase Žalgiris sai Euroliigas kolmanda kaotuse järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaunase Žalgiris jäi tagaajaja rolli kohe avaveerandi järel, mis lõppes seisul 17:26. Poolajapausiks jõuti Moskva CSKA-le siiski kahe punkti võrra lähemale, 38:45. Kolmas ja neljas veerand möödusid tasavägiselt, kuid Leedu meeskond külalistele siiski vastu ei saanud. Minut enne lõpuvile kaotati CSKA-le vaid ühe punktiga, kui tablool oli seis 78:79, kuid seejärel tabas Mike James kaks kolmepunkti- ja kaks vabaviset.
James oli ühtlasi võitjate resultatiivseim mängija, visates korvi 27 punkti. Žalgirise parim oli 19 punkti kirja saanud Marius Grigonis.
Baskonia jäi koduväljakul avaveerandi järel 20:21 kaotusseisu, kuid pani seejärel oma paremuse maksma, visates teisel neljandikul kümme punkti enam kui vastane ja minnes poolajapausile seisult 45:36. Kolmandal veerandil tuli Fenerbahce võõrustajatele neli silma lähemale, kuid katastroofiline viimane neljandik neid enam võidule ei aidanud.
Baskonia resultatiivseim oli 25 punkti ja seitsme lauapalliga Alec Peters. Fenerbache parim oli 15 silma, kolme lauapalli ja kahe korvisööduga Jan Vesely. Sander Raieste mänguaega ei saanud.
Euroliiga tabelitipus on Barcelona (7-1), kellele järgnevad Bayern (7-2) ja Moskva CSKA (6-3). Kaunase Žalgiris (5-4) hoiab viiendat, Fenerbache (4-5) üheksandat ja Baskonia (3-4) 12. positsiooni.
Teised tulemused: Peterburi Zeniit – Moskva oblasti Himki 83:88; Anadolu Efes – Bayern 71:74.
### Response:
Kaunase Žalgiris sai Euroliigas kolmanda kaotuse järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traditsiooniline rahvusvaheline hooaja alguse võistlus Sjusjöenis jäi koroonaviiruse tõttu ära, kuid koondislased panid end isekeskis proovile, kus mehi oli stardis 16 ning naisi 18.
Mehed võistlesid ühisstardiga sõidus 5x3 kilomeetrit ning kaks trahviringi sõitnud Christiansen jõudis finišisse ajaga 36.29. Teise koha sai Tarjei Bö, kes näitas end heas valguses ka päev varem peetud sprindivõistlusel. Samuti kaks korda lasketiirus eksinud Tarjei Bö kaotas võitjale ühe sekundiga. Kolmanda koha sai kahe viimase hooaja MK-sarja üldvõitja Johannes Thingnes Bö (4; 36.41).
"Mul on hea meel, et suutsin Tarjei lõpuni enda selja taga hoida. See tähendab, et vorm on tõusuteel," rääkis Christiansen.
Naiste ühisstardiga sõidu võitis sarnaselt sprindile tänavuste maailmameistrivõistluste valitseja, veebruaris Anterselvas viis kuldmedalit ja kaks pronksi võitnud Marte Olsbu Röiseland, kes läbis 5x2,5 km ajaga 33.22. Lasketiirus eksis ta seejuures vaid korra.
"Ma olen väga õnnelik, sest tegin kahe päeva jooksul kaks väga head sõitu. See toob MK-etappide eel enesekindlust," ütles Röiseland.
Röiselandi järel sai teise koha Ida Lien (1; 34.15) ja kolmanda koha Tiril Eckhof (4; 34.41). | Tarjei Bö kaotas Christiansenile ühisstardiga sõidus vaid sekundiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traditsiooniline rahvusvaheline hooaja alguse võistlus Sjusjöenis jäi koroonaviiruse tõttu ära, kuid koondislased panid end isekeskis proovile, kus mehi oli stardis 16 ning naisi 18.
Mehed võistlesid ühisstardiga sõidus 5x3 kilomeetrit ning kaks trahviringi sõitnud Christiansen jõudis finišisse ajaga 36.29. Teise koha sai Tarjei Bö, kes näitas end heas valguses ka päev varem peetud sprindivõistlusel. Samuti kaks korda lasketiirus eksinud Tarjei Bö kaotas võitjale ühe sekundiga. Kolmanda koha sai kahe viimase hooaja MK-sarja üldvõitja Johannes Thingnes Bö (4; 36.41).
"Mul on hea meel, et suutsin Tarjei lõpuni enda selja taga hoida. See tähendab, et vorm on tõusuteel," rääkis Christiansen.
Naiste ühisstardiga sõidu võitis sarnaselt sprindile tänavuste maailmameistrivõistluste valitseja, veebruaris Anterselvas viis kuldmedalit ja kaks pronksi võitnud Marte Olsbu Röiseland, kes läbis 5x2,5 km ajaga 33.22. Lasketiirus eksis ta seejuures vaid korra.
"Ma olen väga õnnelik, sest tegin kahe päeva jooksul kaks väga head sõitu. See toob MK-etappide eel enesekindlust," ütles Röiseland.
Röiselandi järel sai teise koha Ida Lien (1; 34.15) ja kolmanda koha Tiril Eckhof (4; 34.41).
### Response:
Tarjei Bö kaotas Christiansenile ühisstardiga sõidus vaid sekundiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku saab Leedu tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) meetmest pisut enam kui 600 miljonit eurot.
Leedu rahandusministeerium kinnitas, et esimene laen 300 miljoni euro väärtuses tuleb kahes jaos: 200 miljonit viieaastase nullintressiga laenuna ning 100 miljonit 30-aastase laenuna intressiga 0,3 protsenti.
Järgmise aasta esimeses kvartalis peaks Leedu laenuna saama veel 303,2 miljonit eurot.
"Töökohtade säilitamisel on kiirema majanduskasvu tagamiseks võtmetähendus," seisis lahkuva valitsuse rahandusministri Vilius Sapoka avalduses.
Euroopa Komisjon teatas teisipäeval 14 miljardi euro eraldamisest üheksale liikmesriigile, mis anti välja tööhõive toetamise erakorralise rahastu toetuse teises jaos. Oktoobri lõpus eraldati samast instrumendist kokku 17 miljardit eurot Itaaliale, Hispaaniale ja Poolale.
???????? Džiaugiuosi galėdama pranešti, kad šiandien Lietuva pagal SURE priemonę paskolų forma gaus 300 mln. EUR, skirtų padėti Lietuvos žmonėms išsaugoti darbo vietas pandemijos laikotarpiu.
Greitai Lietuva gaus dar 302 mln. EUR. Europa – su jumis.
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) November 17, 2020 | Leyen: Leedu saab töökohtade päästmiseks 300 miljonit eurot laenu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku saab Leedu tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) meetmest pisut enam kui 600 miljonit eurot.
Leedu rahandusministeerium kinnitas, et esimene laen 300 miljoni euro väärtuses tuleb kahes jaos: 200 miljonit viieaastase nullintressiga laenuna ning 100 miljonit 30-aastase laenuna intressiga 0,3 protsenti.
Järgmise aasta esimeses kvartalis peaks Leedu laenuna saama veel 303,2 miljonit eurot.
"Töökohtade säilitamisel on kiirema majanduskasvu tagamiseks võtmetähendus," seisis lahkuva valitsuse rahandusministri Vilius Sapoka avalduses.
Euroopa Komisjon teatas teisipäeval 14 miljardi euro eraldamisest üheksale liikmesriigile, mis anti välja tööhõive toetamise erakorralise rahastu toetuse teises jaos. Oktoobri lõpus eraldati samast instrumendist kokku 17 miljardit eurot Itaaliale, Hispaaniale ja Poolale.
???????? Džiaugiuosi galėdama pranešti, kad šiandien Lietuva pagal SURE priemonę paskolų forma gaus 300 mln. EUR, skirtų padėti Lietuvos žmonėms išsaugoti darbo vietas pandemijos laikotarpiu.
Greitai Lietuva gaus dar 302 mln. EUR. Europa – su jumis.
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) November 17, 2020
### Response:
Leyen: Leedu saab töökohtade päästmiseks 300 miljonit eurot laenu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseministri kohusetäitja Chris Milleri sõnul tuuakse umbes 2000 sõdurit Afganistanist ära 15. jaanuariks ja veel 500 naasevad koju Iraagist, mille järel jääb mõlemasse riiki 2500 sõjaväelast.
See samm peegeldab president Donald Trumpi poliitikat "viia sõjad Afganistanis ja Iraagis eduka ja vastutustundliku lõpuni ning tuua meie vaprad sõjaväelased tagasi koju", lausus Miller. | Afganistani jääb jaanuari keskpaigaks 2500 USA sõjaväelast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseministri kohusetäitja Chris Milleri sõnul tuuakse umbes 2000 sõdurit Afganistanist ära 15. jaanuariks ja veel 500 naasevad koju Iraagist, mille järel jääb mõlemasse riiki 2500 sõjaväelast.
See samm peegeldab president Donald Trumpi poliitikat "viia sõjad Afganistanis ja Iraagis eduka ja vastutustundliku lõpuni ning tuua meie vaprad sõjaväelased tagasi koju", lausus Miller.
### Response:
Afganistani jääb jaanuari keskpaigaks 2500 USA sõjaväelast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serviti oli avamängu kodusaalis võitnud koguni 34 väravaga ja otsustas kordusmängule minna hoolimata paljude põhimeeste puudumisest. Eston Varusk ja Henri Sillaste on endiselt vigastatud ning koondisepausijärgselt olid veel eneseisolatsioonis Andris Celminš, Alfred Timmo, Henri Hiiend, Mathias Rebane ja Tõnis Kase.
Kvaliteeti oli Servitil puudujatetagi ning kiirelt saadi eduseis, kui Carl-Eric Uibo neljandal minutil 4:1 tegi. Järgnesid küllaltki võrdsed tosin minutit, kus tartlased korduvalt vahe minimaalseks vähendasid. Nii viskas Klaus Peeter Rüütli 16. minutil seisuks 9:8. Seejärel lükkas Serviti sisse uue käigu ja tegi kuue minutiga 6:0 vahespurdi.
Markel Veiko väravast juhtis 13-kordne Eesti karikavõitja 22. minutil 15:8. Korraks sai Tartu Ülikool vahe veel viie peale, ent Serviti lõpetas poolaja veel ühe 6:0 perioodiga ning Mario Karuse täpne karistusvise viis meeskonnad vaheajapausile seisul 21:10. Teine pooltund algas täpselt nagu esimenegi ehk kogenud Siivo Soku väravaga.
Peagi kasvatas Uibo edu 24:10 peale ja kuigi skoorima hakkasid võõrustajadki, lähemale tosinast väravast ei saadud. Serviti jätkas kindlalt ja libises üha kaugemale eest. Sama suureks kui avakohtumises vahe küll ei paisunud, aga kahe mängu kokkuvõttes said põlvalased 58-väravalise võidu.
Kordusmängu 44:20 võitnud Serviti jätkas rekordilist seeriat, nelja parema sekka on jõutud kõigil taasiseseisvunud Eesti karikavõistlustel ehk 30 korda järjest. Võitjatel said käe valgeks kõik 11 väljakumängijat, neist Ülljo Pihus viskas kaheksa, Sokk, Uibo, Veiko ja Sander Sarapuu viis väravat. Kaotajatel tabas Tõnu Jõks seitse korda.
Karikasarja ülejäänud veerandfinaalidest algab järgmisena Põlva/Arcwoodi ja SK Tapa/N.R. Energy vastasseis, kus avamäng peetakse Põlvas pühapäeval algusega kell 16. Veel kohtuvad kaheksa parema seas Tallinn – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ning Raasiku/Mistra – HC Tallinn 2, kus viimane võitis avamängu 29:25. | Põlva Serviti pääses esimesena karikavõistluste finaalnelikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serviti oli avamängu kodusaalis võitnud koguni 34 väravaga ja otsustas kordusmängule minna hoolimata paljude põhimeeste puudumisest. Eston Varusk ja Henri Sillaste on endiselt vigastatud ning koondisepausijärgselt olid veel eneseisolatsioonis Andris Celminš, Alfred Timmo, Henri Hiiend, Mathias Rebane ja Tõnis Kase.
Kvaliteeti oli Servitil puudujatetagi ning kiirelt saadi eduseis, kui Carl-Eric Uibo neljandal minutil 4:1 tegi. Järgnesid küllaltki võrdsed tosin minutit, kus tartlased korduvalt vahe minimaalseks vähendasid. Nii viskas Klaus Peeter Rüütli 16. minutil seisuks 9:8. Seejärel lükkas Serviti sisse uue käigu ja tegi kuue minutiga 6:0 vahespurdi.
Markel Veiko väravast juhtis 13-kordne Eesti karikavõitja 22. minutil 15:8. Korraks sai Tartu Ülikool vahe veel viie peale, ent Serviti lõpetas poolaja veel ühe 6:0 perioodiga ning Mario Karuse täpne karistusvise viis meeskonnad vaheajapausile seisul 21:10. Teine pooltund algas täpselt nagu esimenegi ehk kogenud Siivo Soku väravaga.
Peagi kasvatas Uibo edu 24:10 peale ja kuigi skoorima hakkasid võõrustajadki, lähemale tosinast väravast ei saadud. Serviti jätkas kindlalt ja libises üha kaugemale eest. Sama suureks kui avakohtumises vahe küll ei paisunud, aga kahe mängu kokkuvõttes said põlvalased 58-väravalise võidu.
Kordusmängu 44:20 võitnud Serviti jätkas rekordilist seeriat, nelja parema sekka on jõutud kõigil taasiseseisvunud Eesti karikavõistlustel ehk 30 korda järjest. Võitjatel said käe valgeks kõik 11 väljakumängijat, neist Ülljo Pihus viskas kaheksa, Sokk, Uibo, Veiko ja Sander Sarapuu viis väravat. Kaotajatel tabas Tõnu Jõks seitse korda.
Karikasarja ülejäänud veerandfinaalidest algab järgmisena Põlva/Arcwoodi ja SK Tapa/N.R. Energy vastasseis, kus avamäng peetakse Põlvas pühapäeval algusega kell 16. Veel kohtuvad kaheksa parema seas Tallinn – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ning Raasiku/Mistra – HC Tallinn 2, kus viimane võitis avamängu 29:25.
### Response:
Põlva Serviti pääses esimesena karikavõistluste finaalnelikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtuleht kirjutab, et jälgis haridusministeeriumi autojuhi käike kuu aja jooksul kokku kolme juhusliku tööpäeva pärastlõunal. Neist kõigil tegeles lehe andmeil autojuht ministri asemel tema laste sõidutamisega.
Repsi endine autojuht nimetas laste sõidutamist oma vanaks töörutiiniks.
Leht kirjutab ka, et ministeeriumi töötajad, välja arvatud ministri vahetu lähikond, kinnitavad, et ministri laste sõidutamine on igapäevane ja süsteemne.
Reps: isiklikud rünnakud lõhuvad laste turvatunnet
Minister Mailis Reps kommenteeris Õhtulehe artiklit sotsiaalmeedia vahendusel.
Reps kirjutab, et tema ametiauto eest on tasutud erisoodustusmaks, et seda võiks kasutada ka töövälisel ajal. "Ministriametis on mul ülipikad tööpäevad koos pingelise logistikaga, mis ei võimalda alati isikliku autoga lapsi lasteaeda ja kooli viia või neile järele minna. Ma olen väga tänulik oma autojuhile, kes on olukorda mõistnud ja ühitanud neid käike, et mul oleks võimalik ministrina tõhusamalt tööd teha," selgitab minister.
"Tasakaalu leidmine töö- ja pereelu vahel on tõesti keeruline. Kinnitan, käsi südamel, et olen andnud endast parima mõlemas rollis. Olen minister 24/7, sest Eesti hariduse hea käekäik on mu südameasi," kirjutab ta.
"Head ajakirjanikud, mul on teile siiras palve – palun ärge kasutage minu alaealisi lapsi ajakirjanduslikel eesmärkidel, vaid pöörduge otse minu poole. Isiklikud rünnakud haavavad mu lapsi ning lõhuvad nende turvatunnet," lisab Reps.
Samas tunnistab Reps postituses, et kasutas paari aasta eest ametiautot Horvaatias käimiseks.
Kantsler: ühtki töötajat pole sunnitud ministri pere heaks tööle
Haridusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütles pressiteate vahendusel, et ühtegi ministeeriumi töötajat ei ole survestatud ministri perekonna heaks tööle.
Kantsler ütles, et ministeeriumi tugistruktuuride töötajad on andnud parima, et Reps saaks eriti pingelistel tööpäevadel oma tööülesandeid täita ja on teda aidanud logistiliste probleemidega.
"Rõhutan, et nimetatud transpordivahendi puhul on tasutud õiguslikult korrektselt erisoodustustasu, mis võimaldab kasutada sõidukit ka töövälisel ajal," ütles Laidmets.
Ratas kaitseb Repsi
Keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas kaitseb Repsi.
"Mailis Reps on pühendunud ning asjatundlik haridus- ja teadusminister, seda võivad kinnitada paljud valdkonna asjatundjad. Lisaks sellele on ta kuue lapse tubli ema, kellel tuleb 24 tunni sees ühitada nii töö kui ka pereelu. Minu hinnangul on laste ja pere kaudu ministri ründamine sobimatu," kirjutab Ratas sotsiaalmeedias.
"Mailis on ajakirjandusele ja avalikkusele oma selgitused andnud. Toetan Mailist ja hindan kõrgelt tema panust haridusvaldkonnas ning igapäevast tuge valitsuse töös," lisas ta. | Õhtuleht heidab Repsile ette ametiauto väärkasutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtuleht kirjutab, et jälgis haridusministeeriumi autojuhi käike kuu aja jooksul kokku kolme juhusliku tööpäeva pärastlõunal. Neist kõigil tegeles lehe andmeil autojuht ministri asemel tema laste sõidutamisega.
Repsi endine autojuht nimetas laste sõidutamist oma vanaks töörutiiniks.
Leht kirjutab ka, et ministeeriumi töötajad, välja arvatud ministri vahetu lähikond, kinnitavad, et ministri laste sõidutamine on igapäevane ja süsteemne.
Reps: isiklikud rünnakud lõhuvad laste turvatunnet
Minister Mailis Reps kommenteeris Õhtulehe artiklit sotsiaalmeedia vahendusel.
Reps kirjutab, et tema ametiauto eest on tasutud erisoodustusmaks, et seda võiks kasutada ka töövälisel ajal. "Ministriametis on mul ülipikad tööpäevad koos pingelise logistikaga, mis ei võimalda alati isikliku autoga lapsi lasteaeda ja kooli viia või neile järele minna. Ma olen väga tänulik oma autojuhile, kes on olukorda mõistnud ja ühitanud neid käike, et mul oleks võimalik ministrina tõhusamalt tööd teha," selgitab minister.
"Tasakaalu leidmine töö- ja pereelu vahel on tõesti keeruline. Kinnitan, käsi südamel, et olen andnud endast parima mõlemas rollis. Olen minister 24/7, sest Eesti hariduse hea käekäik on mu südameasi," kirjutab ta.
"Head ajakirjanikud, mul on teile siiras palve – palun ärge kasutage minu alaealisi lapsi ajakirjanduslikel eesmärkidel, vaid pöörduge otse minu poole. Isiklikud rünnakud haavavad mu lapsi ning lõhuvad nende turvatunnet," lisab Reps.
Samas tunnistab Reps postituses, et kasutas paari aasta eest ametiautot Horvaatias käimiseks.
Kantsler: ühtki töötajat pole sunnitud ministri pere heaks tööle
Haridusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütles pressiteate vahendusel, et ühtegi ministeeriumi töötajat ei ole survestatud ministri perekonna heaks tööle.
Kantsler ütles, et ministeeriumi tugistruktuuride töötajad on andnud parima, et Reps saaks eriti pingelistel tööpäevadel oma tööülesandeid täita ja on teda aidanud logistiliste probleemidega.
"Rõhutan, et nimetatud transpordivahendi puhul on tasutud õiguslikult korrektselt erisoodustustasu, mis võimaldab kasutada sõidukit ka töövälisel ajal," ütles Laidmets.
Ratas kaitseb Repsi
Keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas kaitseb Repsi.
"Mailis Reps on pühendunud ning asjatundlik haridus- ja teadusminister, seda võivad kinnitada paljud valdkonna asjatundjad. Lisaks sellele on ta kuue lapse tubli ema, kellel tuleb 24 tunni sees ühitada nii töö kui ka pereelu. Minu hinnangul on laste ja pere kaudu ministri ründamine sobimatu," kirjutab Ratas sotsiaalmeedias.
"Mailis on ajakirjandusele ja avalikkusele oma selgitused andnud. Toetan Mailist ja hindan kõrgelt tema panust haridusvaldkonnas ning igapäevast tuge valitsuse töös," lisas ta.
### Response:
Õhtuleht heidab Repsile ette ametiauto väärkasutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestil oli avapoolaja keskel hea võimalus, kui karistusalajoone lähistel teeniti karistuslöök, kuid kaptenipaela kandnud Markus Poomi soorituse suutis vastaste puurilukk tõrjuda. Bulgaaria asus mängu juhtima 28. minutil tänu Lachezar Kotevi suurepärasele kauglöögile. Kaks minutit hiljem kahekordistas eduseisu terava nurga alt väravavõrgu leidnud Ertan Tombak, kui Bulgaaria suutis väravaks vormistada paremalt äärelt alanud rünnaku, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Eestil oli suurepärane võimalus 44. minutil lüüa üks värav tagasi, kui Daniel Naumov tõrjus Henri Välja löögi, kuid Sten Reinkort lõi tagasi põrkunud palli värava eest kahjuks üle. Reinkortil avanes võimalus ka 75. minutil, kui ta sihtis vasaku jala löögiga tagumist nurka, kuid taas oli Naumov ülesannete kõrgusel. Mõned minutid hiljem teenis koondis karistuslöögi, kuid Henri Välja löögi mõnekümnelt meetrilt suutis taas Naumov tõrjuda.
Kuigi Eesti mängis teisel poolajal hästi ja lõi mitmeid võimalusi, nõelas kohtumise lõpus taas Bulgaaria. Zdravko Dimitrovi karistuslöögile sai Karl-Romet Nõmm käed vahele ning võõrustajad teenisid nurgalöögi. Järgnenud tsenderdusest lõi palli peaga väravasse Kaloyan Krastev, kes tegi 88. minutil lõppseisuks 3:0.
Eesti saavutas kuueliikmelises alagrupis viienda koha viie punktiga. Eesti edestas ühe punktiga Lätit. Lõunanaabrid kaotasid teisipäeval Poolale 1:3.
Eesti alagrupi võitis kümne mänguga 23 punkti teeninud Venemaa. Poola saavutas 20 punktiga teise koha ja Bulgaaria oli 18 punktiga kolmas. Serbia oli 12 punktiga neljas. | Eesti noormeeste jalgpallikoondis lõpetas valiksarja kaotusega Bulgaariale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestil oli avapoolaja keskel hea võimalus, kui karistusalajoone lähistel teeniti karistuslöök, kuid kaptenipaela kandnud Markus Poomi soorituse suutis vastaste puurilukk tõrjuda. Bulgaaria asus mängu juhtima 28. minutil tänu Lachezar Kotevi suurepärasele kauglöögile. Kaks minutit hiljem kahekordistas eduseisu terava nurga alt väravavõrgu leidnud Ertan Tombak, kui Bulgaaria suutis väravaks vormistada paremalt äärelt alanud rünnaku, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Eestil oli suurepärane võimalus 44. minutil lüüa üks värav tagasi, kui Daniel Naumov tõrjus Henri Välja löögi, kuid Sten Reinkort lõi tagasi põrkunud palli värava eest kahjuks üle. Reinkortil avanes võimalus ka 75. minutil, kui ta sihtis vasaku jala löögiga tagumist nurka, kuid taas oli Naumov ülesannete kõrgusel. Mõned minutid hiljem teenis koondis karistuslöögi, kuid Henri Välja löögi mõnekümnelt meetrilt suutis taas Naumov tõrjuda.
Kuigi Eesti mängis teisel poolajal hästi ja lõi mitmeid võimalusi, nõelas kohtumise lõpus taas Bulgaaria. Zdravko Dimitrovi karistuslöögile sai Karl-Romet Nõmm käed vahele ning võõrustajad teenisid nurgalöögi. Järgnenud tsenderdusest lõi palli peaga väravasse Kaloyan Krastev, kes tegi 88. minutil lõppseisuks 3:0.
Eesti saavutas kuueliikmelises alagrupis viienda koha viie punktiga. Eesti edestas ühe punktiga Lätit. Lõunanaabrid kaotasid teisipäeval Poolale 1:3.
Eesti alagrupi võitis kümne mänguga 23 punkti teeninud Venemaa. Poola saavutas 20 punktiga teise koha ja Bulgaaria oli 18 punktiga kolmas. Serbia oli 12 punktiga neljas.
### Response:
Eesti noormeeste jalgpallikoondis lõpetas valiksarja kaotusega Bulgaariale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti tervishoiuministeeriumi teatel on jätkuvalt inimesi, kes ei kanna kaitsemaske avalikes ruumides nagu kaubanduskeskused, ohustades seega ennast ja teisi võimaliku nakkusega.
"Selleks, et ennetada keeldu teatud ärisektoritele või liigseid piiranguid, on tarvis tagada, et ürituse või äriteenuse korraldaja ei paku teenuseid inimestele, kes ei järgi epidemioloogilisi ohutusnõudeid," teatas ministeerium.
Samuti ei tohi korraldajad või hoone omanikud lubada kaitsemaskideta isikuid oma hoonetesse.
Uued reeglid jõustuvad 19. novembril. | Lätis ei lubata ilma kaitsemaskideta inimesi avalikesse ruumidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti tervishoiuministeeriumi teatel on jätkuvalt inimesi, kes ei kanna kaitsemaske avalikes ruumides nagu kaubanduskeskused, ohustades seega ennast ja teisi võimaliku nakkusega.
"Selleks, et ennetada keeldu teatud ärisektoritele või liigseid piiranguid, on tarvis tagada, et ürituse või äriteenuse korraldaja ei paku teenuseid inimestele, kes ei järgi epidemioloogilisi ohutusnõudeid," teatas ministeerium.
Samuti ei tohi korraldajad või hoone omanikud lubada kaitsemaskideta isikuid oma hoonetesse.
Uued reeglid jõustuvad 19. novembril.
### Response:
Lätis ei lubata ilma kaitsemaskideta inimesi avalikesse ruumidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna-Aafrika kergejõustiklane pöördus kohtusse, kuna uute reeglite järgi peaks ta starti pääsemiseks tarvitama testosteroonitaset alandavaid ravimeid. See reegel kehtib kõikidele seksuaalse arengu kõrvalekaldega naisjooksjatele, kes võistlevad distantsidel 400 meetrist kuni ühe miilini. Kaks olümpiakulda just 800 meetri jooksus pälvinud Semenya on uued reeglid kaevanud juba ka rahvusvahelisse spordikohtusse ja Šveitsi ülemkohtusse, kuid jäi mõlemas kaotajaks.
"Me kaebame WA uued reeglid Euroopa inimõiguste kohtusse," kinnitas Semenya esindaja Greg Nott. "Semenyal on palju toetajaid, mis näitab, et maailma kergejõustikuliidu reeglid on vastuolus avaliku huviga."
Lõuna-Aafrika Vabariik soovib, et Semenya kuuluks endiselt Tokyo olümpiale sõitvasse koondisesse. Millistel distantsidel ta osaleb, see on veel lahtine. Semenya on varem võistelnud ka 200 meetri distantsil, mida WA uued reeglid ei puuduta. | Semenya kaebas kergejõustikuliidu inimõiguste kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Aafrika kergejõustiklane pöördus kohtusse, kuna uute reeglite järgi peaks ta starti pääsemiseks tarvitama testosteroonitaset alandavaid ravimeid. See reegel kehtib kõikidele seksuaalse arengu kõrvalekaldega naisjooksjatele, kes võistlevad distantsidel 400 meetrist kuni ühe miilini. Kaks olümpiakulda just 800 meetri jooksus pälvinud Semenya on uued reeglid kaevanud juba ka rahvusvahelisse spordikohtusse ja Šveitsi ülemkohtusse, kuid jäi mõlemas kaotajaks.
"Me kaebame WA uued reeglid Euroopa inimõiguste kohtusse," kinnitas Semenya esindaja Greg Nott. "Semenyal on palju toetajaid, mis näitab, et maailma kergejõustikuliidu reeglid on vastuolus avaliku huviga."
Lõuna-Aafrika Vabariik soovib, et Semenya kuuluks endiselt Tokyo olümpiale sõitvasse koondisesse. Millistel distantsidel ta osaleb, see on veel lahtine. Semenya on varem võistelnud ka 200 meetri distantsil, mida WA uued reeglid ei puuduta.
### Response:
Semenya kaebas kergejõustikuliidu inimõiguste kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõltumatu aruandekomisjon (IRC), mille Ühendkuningriik ja Põhja-Iirimaa 2016. aastal koos moodustasid, kinnitab, et Brexit võib omaalgatuslike rühmituste tegevuse lõpetamise Põhja-Iirimaal edaspidi oluliselt raskemaks muuta.
Põhja-Iirimaa oli kolm aastakümmet kestnud konflikti ja vägivalla (The Troubles) keskpunkt. Ühel poolel olid Briti ülemvõimu toetavad omakaitserühmitused ja julgeolekujõud ning teisel pool Iirimaaga taasühinemist nõudnud vabariiklased.
Enne 1998. aasta Suure Reede rahulepet nõudsid pommiplahvatused ja püssikuulid umbes 3500 inimelu.
Ligi kaks aastakümmet hiljem olukorra hindamiseks loodud IRC hoiatab, et vastupanugrupeeringutel on endiselt tuhandeid truudust vandunud liikmeid.
Aruandekomisjon ütleb raportis, et kui Brexiti üleminekuaja lõpp läheneb, siis muudab pingete kasvamise võimalus omaalgatuslike rühmitustega tegelemise veelgi pakilisemaks.
2016. aasta referendumil otsustas Suurbritannia Euroopa Liidust lahkuda. Ametlikult lõppesid sidemed juba jaanuaris, ent üleminekuperiood lõpeb 31. detsembril.
Alates 2021. aastast kohaldatakse Põhja-Iirimaale erikorda, et vältida nõndanimetatud kõva piiri teket Euroopa Liitu jääva Iirimaaga. Just selline piir oli rahutuste ajastu vägivalla tulipunkt.
Mõned unionistid on aga väljendanud kavatsust asuda Suurbritanniast saabuvaid kaupu kontrollima, et luua merepiir Suurbritannia emamaaga ja sillutada nii teed Iirimaa ühendamisele.
IRC aruanne annab hoogu kinnitustele, et Brexit võib kahjustada 1,9 miljoni elanikuga Põhja-Iirimaal saavutatud habrast rahu.
Eelmisel kuul hoiatasid pingekasvu eest ka Briti seadusandjad. Parlamendi luure- ja julgeolekukomitee hinnangul võivad muutused Iiri piiril anda vastupanurühmitustele uue sihtmärgi ja ajendi uute liikmete värbamiseks.
Mure piirkonna pärast kasvas, kui 2019. aasta aprillis lasid terroristid piirilinnas Londonderrys maha ajakirjanik Lyra McKee.
Vabariiklaste omakaitserühmitus Tõeline Iiri Vabariiklik Armee ehk Uus IRA (New IRA) võttis tapmise eest vastutuse. | Raport: Brexiti pinged võivad aktiveerida Põhja-Iiri võitlejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõltumatu aruandekomisjon (IRC), mille Ühendkuningriik ja Põhja-Iirimaa 2016. aastal koos moodustasid, kinnitab, et Brexit võib omaalgatuslike rühmituste tegevuse lõpetamise Põhja-Iirimaal edaspidi oluliselt raskemaks muuta.
Põhja-Iirimaa oli kolm aastakümmet kestnud konflikti ja vägivalla (The Troubles) keskpunkt. Ühel poolel olid Briti ülemvõimu toetavad omakaitserühmitused ja julgeolekujõud ning teisel pool Iirimaaga taasühinemist nõudnud vabariiklased.
Enne 1998. aasta Suure Reede rahulepet nõudsid pommiplahvatused ja püssikuulid umbes 3500 inimelu.
Ligi kaks aastakümmet hiljem olukorra hindamiseks loodud IRC hoiatab, et vastupanugrupeeringutel on endiselt tuhandeid truudust vandunud liikmeid.
Aruandekomisjon ütleb raportis, et kui Brexiti üleminekuaja lõpp läheneb, siis muudab pingete kasvamise võimalus omaalgatuslike rühmitustega tegelemise veelgi pakilisemaks.
2016. aasta referendumil otsustas Suurbritannia Euroopa Liidust lahkuda. Ametlikult lõppesid sidemed juba jaanuaris, ent üleminekuperiood lõpeb 31. detsembril.
Alates 2021. aastast kohaldatakse Põhja-Iirimaale erikorda, et vältida nõndanimetatud kõva piiri teket Euroopa Liitu jääva Iirimaaga. Just selline piir oli rahutuste ajastu vägivalla tulipunkt.
Mõned unionistid on aga väljendanud kavatsust asuda Suurbritanniast saabuvaid kaupu kontrollima, et luua merepiir Suurbritannia emamaaga ja sillutada nii teed Iirimaa ühendamisele.
IRC aruanne annab hoogu kinnitustele, et Brexit võib kahjustada 1,9 miljoni elanikuga Põhja-Iirimaal saavutatud habrast rahu.
Eelmisel kuul hoiatasid pingekasvu eest ka Briti seadusandjad. Parlamendi luure- ja julgeolekukomitee hinnangul võivad muutused Iiri piiril anda vastupanurühmitustele uue sihtmärgi ja ajendi uute liikmete värbamiseks.
Mure piirkonna pärast kasvas, kui 2019. aasta aprillis lasid terroristid piirilinnas Londonderrys maha ajakirjanik Lyra McKee.
Vabariiklaste omakaitserühmitus Tõeline Iiri Vabariiklik Armee ehk Uus IRA (New IRA) võttis tapmise eest vastutuse.
### Response:
Raport: Brexiti pinged võivad aktiveerida Põhja-Iiri võitlejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuue punktiga troonivad tabeli tipus HC Tallinn 2 ja juba 33 mängu esiliigas kaotuseta püsiv Põlva/Arcwood, ent tiitlikaitsjal on üks kohtumine varuks. Kolmel meeskonnal on neli punkti ja kolmel tiimil kaks ning vaid pärast viieaastast eemalolekut meeste sarjadest naasnud Valga Käval pole veel punktiarvet avanud.
HC Tallinn 2 tahab Põlva/Arcwoodi võimu murda
Pühapäeval kohtusid kaks seni kaotuseta meeskonda Viimsis ja pakkusid tasavägise lahingu. HC Tallinn 2 juhtis avapoolajal kolme väravaga, aga Põlva/Arcwoodi kaitse koos ekskoondislasest väravavahi Kristjan Kukega pöörasid kohtumise endi kasuks ning võitsid 30:27 (14:13).
Eelnevalt oli 2015. ja 2018. aasta esiliigahõbe HC Tallinn 2 alistanud kindlalt kaaslinlased Oskarist ja Kävali ning olnud võõrsil üle 2017. ja 2018. aasta liigavõitjast Tartu Ülikoolist. "Oleme hooaja algusega väga rahul – nii tulemuste kui mängupildiga," tunnistas HC Tallinn 2 eestvedaja Martin Pihlamägi.
"Arcwoodiga oli nagu alati väga pingeline heitlus kahe võrdse meeskonna vahel. Jäime küll alla, aga sel hooajal teeme põlvalaste elu raskeks. Nad on esiliigas juba liiga kaua võitmatuna püsinud ja loodan, et nüüd võidame meie. Koosseis on meil säilinud ja lisandus suurte kogemustega Janis Selge, kes palju juurde annab," sõnas Pihlamägi.
"Tänavuse hooaja uute reeglitega kaotame ehk veidi esiliiga põnevuses ja tasemes, kuid kindlasti võidavad noored. Näiteks Põlva Coopis ja Kehras saavad mängida need, kes varem vähem platsile said ja nii võib esile kerkida mõni uus pallur, kellest tipptegija kasvab," hindas tänavu Tallinn 2 särgis 14 väravat visanud Pihlamägi.
Janar Mägi: iga võit on boonus
Erinevalt eelmistest aastatest ei tohi tänavu esiliigas võistlevad meistriliiga klubide duubelmeeskonnad kasutada "ematiimi" pallureid. Üks, keda uus reegel puudutab, on HC Kehra/Primend, kes alustanud hooaega kahe võidu ja kahe kaotusega. Kohalikele noortele pakuvad Kehras tuge ülikogenud Jaan Kauge, Indrek Lillsoo ja Kaupo Liiva.
"Ma päriselt ei nõustu uute reeglitega, aga nii meie ekspertgrupp otsustas. Eriti kahju on, et me ei saa 2005. aastal sündinud poisse kasutada. 15-aastastele oleks väga kasulik meeste vahel treenida ja mängida, need hindamatud kogemused jäävad nüüd saamata," arvas HC Kehra/Primendi peatreener Janar Mägi.
"Meie eesmärgiks on sel hooajal mängida ja iga võit on boonus. Avavoorus HC Viimsi/Tööriistamarketi alistamine oli väikeseks üllatuseks, aga Hannes Hapsalo oli siis väravas täielik kosmos – tõrjeprotsent ulatus 50 lähedale. Tartu Ülikooli vastu tegime hea avapoolaja, aga jäime teisel hätta ning Oskar mängis meid kavalusega üle," sõnas Mägi.
"Ma ei saa meie noortelt oodata, et nad igas kohtumises samasuguse kindlusega tegutseksid. Vahel jääb ikka palju oskuste või tehnika taha, aga teeme selle hooaja ära ja siis on näha, kas keegi esindusmeeskonda murrab. Hetkel päris uksele koputajaid veel pole või kui, siis Jaan Kauge," vihjas Mägi muiates 43-aastase ekskoondislase suunas. | HC Kehra duubelmeeskonna peatreener: ei nõustu ekspertide uute reeglitega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuue punktiga troonivad tabeli tipus HC Tallinn 2 ja juba 33 mängu esiliigas kaotuseta püsiv Põlva/Arcwood, ent tiitlikaitsjal on üks kohtumine varuks. Kolmel meeskonnal on neli punkti ja kolmel tiimil kaks ning vaid pärast viieaastast eemalolekut meeste sarjadest naasnud Valga Käval pole veel punktiarvet avanud.
HC Tallinn 2 tahab Põlva/Arcwoodi võimu murda
Pühapäeval kohtusid kaks seni kaotuseta meeskonda Viimsis ja pakkusid tasavägise lahingu. HC Tallinn 2 juhtis avapoolajal kolme väravaga, aga Põlva/Arcwoodi kaitse koos ekskoondislasest väravavahi Kristjan Kukega pöörasid kohtumise endi kasuks ning võitsid 30:27 (14:13).
Eelnevalt oli 2015. ja 2018. aasta esiliigahõbe HC Tallinn 2 alistanud kindlalt kaaslinlased Oskarist ja Kävali ning olnud võõrsil üle 2017. ja 2018. aasta liigavõitjast Tartu Ülikoolist. "Oleme hooaja algusega väga rahul – nii tulemuste kui mängupildiga," tunnistas HC Tallinn 2 eestvedaja Martin Pihlamägi.
"Arcwoodiga oli nagu alati väga pingeline heitlus kahe võrdse meeskonna vahel. Jäime küll alla, aga sel hooajal teeme põlvalaste elu raskeks. Nad on esiliigas juba liiga kaua võitmatuna püsinud ja loodan, et nüüd võidame meie. Koosseis on meil säilinud ja lisandus suurte kogemustega Janis Selge, kes palju juurde annab," sõnas Pihlamägi.
"Tänavuse hooaja uute reeglitega kaotame ehk veidi esiliiga põnevuses ja tasemes, kuid kindlasti võidavad noored. Näiteks Põlva Coopis ja Kehras saavad mängida need, kes varem vähem platsile said ja nii võib esile kerkida mõni uus pallur, kellest tipptegija kasvab," hindas tänavu Tallinn 2 särgis 14 väravat visanud Pihlamägi.
Janar Mägi: iga võit on boonus
Erinevalt eelmistest aastatest ei tohi tänavu esiliigas võistlevad meistriliiga klubide duubelmeeskonnad kasutada "ematiimi" pallureid. Üks, keda uus reegel puudutab, on HC Kehra/Primend, kes alustanud hooaega kahe võidu ja kahe kaotusega. Kohalikele noortele pakuvad Kehras tuge ülikogenud Jaan Kauge, Indrek Lillsoo ja Kaupo Liiva.
"Ma päriselt ei nõustu uute reeglitega, aga nii meie ekspertgrupp otsustas. Eriti kahju on, et me ei saa 2005. aastal sündinud poisse kasutada. 15-aastastele oleks väga kasulik meeste vahel treenida ja mängida, need hindamatud kogemused jäävad nüüd saamata," arvas HC Kehra/Primendi peatreener Janar Mägi.
"Meie eesmärgiks on sel hooajal mängida ja iga võit on boonus. Avavoorus HC Viimsi/Tööriistamarketi alistamine oli väikeseks üllatuseks, aga Hannes Hapsalo oli siis väravas täielik kosmos – tõrjeprotsent ulatus 50 lähedale. Tartu Ülikooli vastu tegime hea avapoolaja, aga jäime teisel hätta ning Oskar mängis meid kavalusega üle," sõnas Mägi.
"Ma ei saa meie noortelt oodata, et nad igas kohtumises samasuguse kindlusega tegutseksid. Vahel jääb ikka palju oskuste või tehnika taha, aga teeme selle hooaja ära ja siis on näha, kas keegi esindusmeeskonda murrab. Hetkel päris uksele koputajaid veel pole või kui, siis Jaan Kauge," vihjas Mägi muiates 43-aastase ekskoondislase suunas.
### Response:
HC Kehra duubelmeeskonna peatreener: ei nõustu ekspertide uute reeglitega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Thiem alistas Prantsusmaa lahtiste meistri Nadali kahe tunni ja 27 minutiga. Kui avasetis ei tekkinud kummalgi mängijal murdevõimalust, siis teises realiseeris Nadal kahest ühe ning Thiem viiest ühe murdepalli. Seejuures oli austerlasel kasutada viis matšpalli enne kui kiires lõppmängus oma paremuse maksma pani.
Thiem juhib nüüd London 2020 nime kandvas alagrupis kahe punktiga ning kahe võiduga on ta suure tõenäosusega kindlustanud koha ka poolfinaalis. Teist kohta hoiab Nadal, kes esimeses mängus alistas Andrei Rubljovi (ATP 8.). Õhtuses matšis kohtub venelane mullu finaalturniiri võitnud Stefanos Tsitsipasiga (ATP 6.). | Kahe viimase slämmi võitjate duellis sai Thiem jagu Nadalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Thiem alistas Prantsusmaa lahtiste meistri Nadali kahe tunni ja 27 minutiga. Kui avasetis ei tekkinud kummalgi mängijal murdevõimalust, siis teises realiseeris Nadal kahest ühe ning Thiem viiest ühe murdepalli. Seejuures oli austerlasel kasutada viis matšpalli enne kui kiires lõppmängus oma paremuse maksma pani.
Thiem juhib nüüd London 2020 nime kandvas alagrupis kahe punktiga ning kahe võiduga on ta suure tõenäosusega kindlustanud koha ka poolfinaalis. Teist kohta hoiab Nadal, kes esimeses mängus alistas Andrei Rubljovi (ATP 8.). Õhtuses matšis kohtub venelane mullu finaalturniiri võitnud Stefanos Tsitsipasiga (ATP 6.).
### Response:
Kahe viimase slämmi võitjate duellis sai Thiem jagu Nadalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii ukrainlanna Hapilina kui marokolane Sbaai püstitasid Sofia maratonil rajarekordid, milleks olid vastavalt 2:27.57 ja 2:13.03. Sportlased said ajutise võistluskeelu, sest andsid positiivse dopinguproovi võistlusjärgsel testimisel.
"AIU määrab Viktoria Hapilinale ja Youssef Sbaiile ajutise võistluskeelu keelatud aine EPO kasutamise eest," seisis AIU pressiteates. | Mõlemad Sofia maratoni võitjad said ajutise võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii ukrainlanna Hapilina kui marokolane Sbaai püstitasid Sofia maratonil rajarekordid, milleks olid vastavalt 2:27.57 ja 2:13.03. Sportlased said ajutise võistluskeelu, sest andsid positiivse dopinguproovi võistlusjärgsel testimisel.
"AIU määrab Viktoria Hapilinale ja Youssef Sbaiile ajutise võistluskeelu keelatud aine EPO kasutamise eest," seisis AIU pressiteates.
### Response:
Mõlemad Sofia maratoni võitjad said ajutise võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karantiini tõttu on "OP-i" võtted hetkel pausil, kuid saate meeskond on hea tervise juures ja saade naaseb ekraanile esimesel võimalusel. Ettevalmistused uuteks saadeteks pole peatunud, kuid töö jätkub praegu kaugvormis.
"OP-i" tegijad kodukontoris
"OP-i" asemel toob ETV sel neljapäeval ekraanile Margit Kilumetsa tehtud portreesaate "Olav Ehala. Helide redelil". Juuli lõpus 70. sünnipäeva tähistanud Ehala võtab oma Kure tänava kodus vastu vanu sõpru ning teekaaslasi, kes jagavad juubelisaates lugusid ja laule mehest, kes on nii andekas teatri- kui ka filmihelilooja, pianist, arranžeerija, õpetaja ja veel palju muud.
Autor Margit Kilumets, režissöör Raivo Maripuu, produtsent Piret Eero. | Neljapäevane "OP" asendub portreesaatega Olav Ehalast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karantiini tõttu on "OP-i" võtted hetkel pausil, kuid saate meeskond on hea tervise juures ja saade naaseb ekraanile esimesel võimalusel. Ettevalmistused uuteks saadeteks pole peatunud, kuid töö jätkub praegu kaugvormis.
"OP-i" tegijad kodukontoris
"OP-i" asemel toob ETV sel neljapäeval ekraanile Margit Kilumetsa tehtud portreesaate "Olav Ehala. Helide redelil". Juuli lõpus 70. sünnipäeva tähistanud Ehala võtab oma Kure tänava kodus vastu vanu sõpru ning teekaaslasi, kes jagavad juubelisaates lugusid ja laule mehest, kes on nii andekas teatri- kui ka filmihelilooja, pianist, arranžeerija, õpetaja ja veel palju muud.
Autor Margit Kilumets, režissöör Raivo Maripuu, produtsent Piret Eero.
### Response:
Neljapäevane "OP" asendub portreesaatega Olav Ehalast |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.