instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pentagoni hinnangul kasutas Crozier muu hulgas valesti kommunikatsioonivahendeid, kui kirjutas koroonaviiruse puhangust alusel neljaleheküljelise kirja juhtkonnale, mis veel enne kohale saabumist meediasse lekkis.
"Brett Crozier tegi keset kriisi äärmiselt halbu otsuseid," tõdes mereväeministri kohusetäitja Thomas Modly.
Crozier teatas varem sel nädalal Pentagonile, et laeval levib kontrollimatult koroonaviirus ja meeskond tuleks kanna viivitamatult karantiini.
"Haiguse levik on jätkuv ja kiirenev," kirjutas ta oma ülemustele. "Me ei ole praegu sõjas. Meremehed ei pea surema."
USA merevägi teatas neljapäeval, et evakueerib lennukikandjalt tuhanded mereväelased.
Ühe kõrge ametniku sõnul organiseerib merevägi Guamis hotellitoad lennukikandja rohkem kui 4000 meeskonnaliikmele. Laevale jäävad haigusest puutumatuks jäänud meremehed, et tagada aluse tegutsemisvalmidus.
Pentagoni ametnikud möönavad, et Theodore Rooseveltil toimuv on suur väljakutse sõjalisele valmisolekule. USA mereväe andmetel on lennukikandja 4800 meeskonnaliikmest 93 haigestunud koroonaviirusesse.
Modly sõnul jääb laevale umbes 1000 meeskonnaliiget ja alus desinfitseeritakse põhjalikult. Minister rõhutas, et kõiki meeskonnaliikmeid ei saa maale saata, sest laeval on relvastus, laskemoon, kallid sõjalennukid ja tuumareaktor.
Modley ütles, et USS Theodore Roosevelt on hetkel ainus merel olev sõjalaev 94-st, kus on kinnitust leidnud COVID-19 juhtumid.
Pentagoni andmetel on uude koroonaviirusesse nakatunud üle 1400 kaitseministeeriumi töötaja, töövõtja ja pereliikme, nende seas 771 sõjaväelast. | Pentagon vabastas ametist lennukikandja USS Theodore Roosevelt kapteni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pentagoni hinnangul kasutas Crozier muu hulgas valesti kommunikatsioonivahendeid, kui kirjutas koroonaviiruse puhangust alusel neljaleheküljelise kirja juhtkonnale, mis veel enne kohale saabumist meediasse lekkis.
"Brett Crozier tegi keset kriisi äärmiselt halbu otsuseid," tõdes mereväeministri kohusetäitja Thomas Modly.
Crozier teatas varem sel nädalal Pentagonile, et laeval levib kontrollimatult koroonaviirus ja meeskond tuleks kanna viivitamatult karantiini.
"Haiguse levik on jätkuv ja kiirenev," kirjutas ta oma ülemustele. "Me ei ole praegu sõjas. Meremehed ei pea surema."
USA merevägi teatas neljapäeval, et evakueerib lennukikandjalt tuhanded mereväelased.
Ühe kõrge ametniku sõnul organiseerib merevägi Guamis hotellitoad lennukikandja rohkem kui 4000 meeskonnaliikmele. Laevale jäävad haigusest puutumatuks jäänud meremehed, et tagada aluse tegutsemisvalmidus.
Pentagoni ametnikud möönavad, et Theodore Rooseveltil toimuv on suur väljakutse sõjalisele valmisolekule. USA mereväe andmetel on lennukikandja 4800 meeskonnaliikmest 93 haigestunud koroonaviirusesse.
Modly sõnul jääb laevale umbes 1000 meeskonnaliiget ja alus desinfitseeritakse põhjalikult. Minister rõhutas, et kõiki meeskonnaliikmeid ei saa maale saata, sest laeval on relvastus, laskemoon, kallid sõjalennukid ja tuumareaktor.
Modley ütles, et USS Theodore Roosevelt on hetkel ainus merel olev sõjalaev 94-st, kus on kinnitust leidnud COVID-19 juhtumid.
Pentagoni andmetel on uude koroonaviirusesse nakatunud üle 1400 kaitseministeeriumi töötaja, töövõtja ja pereliikme, nende seas 771 sõjaväelast.
### Response:
Pentagon vabastas ametist lennukikandja USS Theodore Roosevelt kapteni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu sündis koostöös Vaiko Eplikuga ja see kõlas esmakordselt Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil.
""Armasta mind" on armastuse loits, mille sõnad on üles tähendatud 1963. aastal Häädemeeste kihelkonnast. Vana kombe kohaselt tuleb loitsu öelda kolm korda, siis pidavat see toimima," kirjeldas loo sisu Sandra Vabarna.
Laulu üks autoritest ja bändi kitarrist Jalmar Vabarna lisas, et selle loo kirjutamine algas bändil juba 2018. aasta suvel ja lõppes alles eelmise aasta detsembris. "Oleme õnnelikud, et see protsess nii pikk oli, muidu poleks seda koostööd Vaikoga ehk sündinudki," ütles Vabarna. | Trad.Attack! andis välja uue loo "Armasta mind" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu sündis koostöös Vaiko Eplikuga ja see kõlas esmakordselt Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil.
""Armasta mind" on armastuse loits, mille sõnad on üles tähendatud 1963. aastal Häädemeeste kihelkonnast. Vana kombe kohaselt tuleb loitsu öelda kolm korda, siis pidavat see toimima," kirjeldas loo sisu Sandra Vabarna.
Laulu üks autoritest ja bändi kitarrist Jalmar Vabarna lisas, et selle loo kirjutamine algas bändil juba 2018. aasta suvel ja lõppes alles eelmise aasta detsembris. "Oleme õnnelikud, et see protsess nii pikk oli, muidu poleks seda koostööd Vaikoga ehk sündinudki," ütles Vabarna.
### Response:
Trad.Attack! andis välja uue loo "Armasta mind" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võru linnapea Anti Allas kirjutas 24. märtsil seoses koroonaviiruse levikuga Võrus pöördumise eriolukorra juhile Jüri Ratasele, kus linnapea viitas Tartu Ülikooli kliinikumi hinnangule, et Võru maakonnas on kujunenud üliohtlik nakkuskolle, kust võib kiiresti areneda üliohtlik olukord.
"Haiguse leviku edasiseks tõkestamiseks tehti (TÜ kliinikumi) pöördumises
ettepanek kehtestada Võru linnas ja lähiümbruses täielik karantiin koos liikumis- ja kogunemispiirangute ning selle täitmise kontrolliga," märkis Allas ja lisas, et kliinikumi esindajate poolt väljendatud kartused on tema hinnangul põhjendatud.
"Koostöös valitsuse kriisikomisjoniga oleme valmis kaaluma täiendavaid meetmeid inimeste kokkupuudete piiramiseks Võrus. Oleme seisukohal, et meetmete rakendamine kiiresti ja pigem rohkem on meie arvates efektiivsem kui aeglaselt ja vähem."
2. aprillil saatis Võru linnapeale vastukirja siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar, kes leidis, et täiendavad õiguslikud piirangud ei pruugi omada mõju, arvestades, et inimestes võib tekkida väsimus ja trots.
"Liikumispiirangute jõustamiseks on vaja hoida ja toetada kohalike inimeste motivatsiooni neist kinni pidada, pakkudes neile nii alternatiivseid ohutuid tegevusi (nii noortele, tööealistele kui ka eakatele), samas andes ka signaali, et korrarikkujatega tegeldakse otsustavalt. Selleks saame suurendada nii politsei patrulle sh kaasates selleks abipolitseinikke, päästjaid, Kaitseliitu ja turvaettevõtteid, kui ka suurendada kohaliku omavalitsuse töötajate panust avalikus ruumis eriolukorra meetmetest kinnipidamisel."
Samas ütles Kommusaar, et Võrumaa ja Võru linn on kindlasti üks piirkondi, mida siseministeerium vaatleb erilise pilguga.
"Nõustun teiega, et nakatanute arv teie linnas teeb muret, ja selleks on kindlasti vaja liikumispiiranguid jõustada. Praegusel hetkel ja lähinädalaid vaadates, me uute riiklike piirangute seadmist pigem vajalikuks ei pea, ent me samas ei välista ka neid."
Sisejulgeoleku asekantsler lisas, et oluline on juba otsustatud piirangute tõhus järgimine ja Eesti inimeste tahe neist kinni pidada.
"Kõige olulisem on hoida perest väljapoole jäävaid kokkupuuteid teiste inimestega miinimumis, järgida vähemalt kahe meetri kauguse nõuet ja maksimaalselt kahe inimesega liikumise reeglit, ning linnavalitsuse poolt koostöös partneritega toetada ja suunata kauplusi jt avalikus ruumis
tegutsevaid asutusi ja organisatsioone nendest reeglitest kinnipidamisel." | Asekantsler Võru linnapeale: täiendavad piirangud ei pruugi omada mõju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võru linnapea Anti Allas kirjutas 24. märtsil seoses koroonaviiruse levikuga Võrus pöördumise eriolukorra juhile Jüri Ratasele, kus linnapea viitas Tartu Ülikooli kliinikumi hinnangule, et Võru maakonnas on kujunenud üliohtlik nakkuskolle, kust võib kiiresti areneda üliohtlik olukord.
"Haiguse leviku edasiseks tõkestamiseks tehti (TÜ kliinikumi) pöördumises
ettepanek kehtestada Võru linnas ja lähiümbruses täielik karantiin koos liikumis- ja kogunemispiirangute ning selle täitmise kontrolliga," märkis Allas ja lisas, et kliinikumi esindajate poolt väljendatud kartused on tema hinnangul põhjendatud.
"Koostöös valitsuse kriisikomisjoniga oleme valmis kaaluma täiendavaid meetmeid inimeste kokkupuudete piiramiseks Võrus. Oleme seisukohal, et meetmete rakendamine kiiresti ja pigem rohkem on meie arvates efektiivsem kui aeglaselt ja vähem."
2. aprillil saatis Võru linnapeale vastukirja siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar, kes leidis, et täiendavad õiguslikud piirangud ei pruugi omada mõju, arvestades, et inimestes võib tekkida väsimus ja trots.
"Liikumispiirangute jõustamiseks on vaja hoida ja toetada kohalike inimeste motivatsiooni neist kinni pidada, pakkudes neile nii alternatiivseid ohutuid tegevusi (nii noortele, tööealistele kui ka eakatele), samas andes ka signaali, et korrarikkujatega tegeldakse otsustavalt. Selleks saame suurendada nii politsei patrulle sh kaasates selleks abipolitseinikke, päästjaid, Kaitseliitu ja turvaettevõtteid, kui ka suurendada kohaliku omavalitsuse töötajate panust avalikus ruumis eriolukorra meetmetest kinnipidamisel."
Samas ütles Kommusaar, et Võrumaa ja Võru linn on kindlasti üks piirkondi, mida siseministeerium vaatleb erilise pilguga.
"Nõustun teiega, et nakatanute arv teie linnas teeb muret, ja selleks on kindlasti vaja liikumispiiranguid jõustada. Praegusel hetkel ja lähinädalaid vaadates, me uute riiklike piirangute seadmist pigem vajalikuks ei pea, ent me samas ei välista ka neid."
Sisejulgeoleku asekantsler lisas, et oluline on juba otsustatud piirangute tõhus järgimine ja Eesti inimeste tahe neist kinni pidada.
"Kõige olulisem on hoida perest väljapoole jäävaid kokkupuuteid teiste inimestega miinimumis, järgida vähemalt kahe meetri kauguse nõuet ja maksimaalselt kahe inimesega liikumise reeglit, ning linnavalitsuse poolt koostöös partneritega toetada ja suunata kauplusi jt avalikus ruumis
tegutsevaid asutusi ja organisatsioone nendest reeglitest kinnipidamisel."
### Response:
Asekantsler Võru linnapeale: täiendavad piirangud ei pruugi omada mõju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TÜ raamatukogu: tasuta laenutus läbi "tarkade kappide"
Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru ütles ERR-ile, et ülikooli raamatukogus toimib kontaktivaba laenutusteenus läbi interneti ja nn tarkade kappide. Aru selgitas, et lugejad saavad raamatuid tellida läbi e-kataloogi ESTER ja raamatukogu lugejateeninindajad panevad hommikupoolikul raamatud kappidesse. Ühte kappi mahub Aru sõnul kuni viis raamatut ning tellimust hoitakse nendes kolm päeva. Raamatud saab kapist kätte ID-kaardi või lugejakaardiga, lisas Aru.
Kokku on kappe 98 ning Aru sõnul tuleb päevas keskmiselt sada tellimust. Aru tõi välja, et kolmandik tellimustest on ilukirjandus, muuhulgas eesti kirjandus ja muinasjutud. Samas tellitakse ka palju õppe- ja teaduskirjandust.
"TPÜ raamatukogu direktorile Krista Arule teadaolevalt võib viirus raamatul püsida ööpäeva."
Aru võttis eriolukorra alguses ühendust ka viroloogidega, et välja selgitada, kui kaua koroonaviirus raamatul püsib. Arule teadaolevalt võib viirus raamatul püsida ööpäeva, seega oleks igaks juhuks tark raamatut kaks ööpäeva mitte puudutada.
Tartu Ülikooli raamatukogu on peatanud kõik viivised ning ei oota ühtegi raamatut tagasi enne 4. maid. Aru lisas, et kui eriolukorda pikendatakse, siis töötab raamatukogu selleks ajaks välja ohtu viisi raamatute tagastamiseks.
"Meie lugejateenindus igatseb hirmsasti lugejaid, raamatukogu olemus ju nõuab lugejaid. Igatsuses panevad nad inimese ühe tellitud raamatu vahele järjehoidja ilusa luuletusega," ütles Aru. Muuhulgas on järjehoidjatel luulet Hando Runneli, Doris Kareva, Henrik Visnapuu ja ka Artur Alliksaare sulest.
Rahvusraamatukogu: tasuta kontaktivaba laenutus
Sarnaselt Tartu Ülikooli raamatukogule saavad rahvusraamatukogu lugejad raamatuid tellida läbi ESTER-i kataloogi. Kuid lisaks on lugejatel võimalik raamatu tellimiseks võtta raamatukoguga ühendust e-maili või telefoni teel. Raamatud saab kätte elektroonilistest kappidest, mis asuvad raamatukogu peaukse kõrval. Lisaks saab teoseid kätte raamatukogu fuajeest, kus need on paigutatud laudadele perekonnanimede ja tähestiku alusel.
"Rahvusraamatukogus jäetakse raamatud ohtusmeetmena vähemalt 24 tunniks eradli riiulitele seisma."
Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Argo Kerbi sõnul laenutati eriolukorra esimese nädala ajal rohkem raamatuid kui harilikult."Kui tavalisel ajal laenutatakse rahvusraamatukogust keskmiselt umbes 143 raamatut päevas, siis esmaspäeval, 16. märtsil, mil raamatukogu pärast eriolukorra väljakuulutamist uue töökorraldusega uksed avas, laenati päevaga peaaegu kaks ja pool korda rohkem ehk 339 raamatut," ütles Kerb ERR-ile.
Kerb lisas, et raamatukogu on palunud inimestel raamatute tagasatamisega mitte kiirustada, sest kõik laenutähtajad on pikendatud vähemalt 5. maini. Kerbi sõnul jäetakse raamatud ohtusmeetmena vähemalt 24 tunniks eradli riiulitele seisma, kuid lisas, et reeglina on tagastatud raamatud teistest eraldatud 72 tundi.
Tartu linnaraamatukogu: Omniva pakiteenus
Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu direktori kohusetäitja Mai Põldaas ütles ERR-ile, et lugejad saavad raamatuid tellida läbi pakiautomaadi teenuse, mis on tellijale tasuline. Põldaas lisas, et praegu on võimalik tellida raamatuid ainult peamajast. Ta tõdes, et olukorda suhtutakse rahulikult, sest piirangud karmistuvad pidevalt.
"Tartus saavad inimesed raamatuid tellida läbi pakiautomaadi teenuse, mis on tellijale tasuline."
Pakiautomaadi teenust nimetas Põldaas hädaabinõuks ning raamatukogul on plaanis sätestada kindlad kellaajad, mil lugejad saaksid raamatukokku ise teostele järele tulla. Lisaks on plaanis ka kojuveo teenus, mida hakatakse läbi viima koos linna sotsiaaltöötajatega.
Läbi tagastuskastide tagastatud raamatud pannakse ohutuse kindlustamiseks kolmeks päevaks karantiini, sõnas Põldaas. Ta lisas, et praegune olukord on eriti raske neile, kes raamatukogus igapäevaselt lehti lugemas käivad.
Tallinna Keskraamatukogu: suunab e-raamatukogudesse
Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa ütles ERR-ile, et raamatukogu soovitab inimestele kodust väljumise asemel laenutada raamatuid e-kanalite kaudu. Hädavajalikke teoseid saab raamatukogust sarnaselt Tartu linnaraamatukogule tellida pakiteenuse kaudu.
Keskraamatukogu vahendab lugejateni mitmeid erinevaid e-raamatukogusid, näiteks ELLU, OverDrive ja RBdigital. Nende kasutamiseks peab end vormistama Tallinna Keskraamatukogu lugejaks.
"Keskraamatukogu soovitab inimestele kodust väljumise asemel laenutada raamatuid e-kanalite kaudu."
"Näiteks sel aastal on tehtud ELLU-s ligi 24 000 laenutust, sealhulgas rohkem kui 11 500 laenutust on tehtud ajavahemikul 18. märtsist 31. märtsini. Võrreldes varasemaga on laenutuste arv kasvanud alates 18. märtsist circa viis korda, mis näitab, et huvi e-raamatute vastu on praegu väga suur," ütles Põldmaa ning lisas et e-raamatukogus on 2650 erinevat teost.
Põldmaa selgitas, et tagastatud raamatuid hoitakse vähemalt kolm päeva karantiinis. Sarnaselt teistele raamatukogudele on ka Keskraamatukogu peatanud viivisemaksed ning raamatuid oodatakse tagasi alles pärast eriolukorra lõppu.
Väga populaarseks on Põldmaa sõnul osutunud kampaania "Loeme ette!", mille raames loevad raamatukoguhoidjad lastele telefonis või videosilla vahendusel teoseid ette. Ta lisas, et raamatukogu on Skype'i vahendusel käivitanud ka seeniorite vestlusringi ning DISCORD-keskkonnas on loodud noortele jututuba ja Koolitööklubi grupp, milles raamatukoguhoidjad õpilasi koolitöödega abistada saavad. | Raamatukogud pakuvad lugejatele alternatiivseid laenutusviise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TÜ raamatukogu: tasuta laenutus läbi "tarkade kappide"
Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru ütles ERR-ile, et ülikooli raamatukogus toimib kontaktivaba laenutusteenus läbi interneti ja nn tarkade kappide. Aru selgitas, et lugejad saavad raamatuid tellida läbi e-kataloogi ESTER ja raamatukogu lugejateeninindajad panevad hommikupoolikul raamatud kappidesse. Ühte kappi mahub Aru sõnul kuni viis raamatut ning tellimust hoitakse nendes kolm päeva. Raamatud saab kapist kätte ID-kaardi või lugejakaardiga, lisas Aru.
Kokku on kappe 98 ning Aru sõnul tuleb päevas keskmiselt sada tellimust. Aru tõi välja, et kolmandik tellimustest on ilukirjandus, muuhulgas eesti kirjandus ja muinasjutud. Samas tellitakse ka palju õppe- ja teaduskirjandust.
"TPÜ raamatukogu direktorile Krista Arule teadaolevalt võib viirus raamatul püsida ööpäeva."
Aru võttis eriolukorra alguses ühendust ka viroloogidega, et välja selgitada, kui kaua koroonaviirus raamatul püsib. Arule teadaolevalt võib viirus raamatul püsida ööpäeva, seega oleks igaks juhuks tark raamatut kaks ööpäeva mitte puudutada.
Tartu Ülikooli raamatukogu on peatanud kõik viivised ning ei oota ühtegi raamatut tagasi enne 4. maid. Aru lisas, et kui eriolukorda pikendatakse, siis töötab raamatukogu selleks ajaks välja ohtu viisi raamatute tagastamiseks.
"Meie lugejateenindus igatseb hirmsasti lugejaid, raamatukogu olemus ju nõuab lugejaid. Igatsuses panevad nad inimese ühe tellitud raamatu vahele järjehoidja ilusa luuletusega," ütles Aru. Muuhulgas on järjehoidjatel luulet Hando Runneli, Doris Kareva, Henrik Visnapuu ja ka Artur Alliksaare sulest.
Rahvusraamatukogu: tasuta kontaktivaba laenutus
Sarnaselt Tartu Ülikooli raamatukogule saavad rahvusraamatukogu lugejad raamatuid tellida läbi ESTER-i kataloogi. Kuid lisaks on lugejatel võimalik raamatu tellimiseks võtta raamatukoguga ühendust e-maili või telefoni teel. Raamatud saab kätte elektroonilistest kappidest, mis asuvad raamatukogu peaukse kõrval. Lisaks saab teoseid kätte raamatukogu fuajeest, kus need on paigutatud laudadele perekonnanimede ja tähestiku alusel.
"Rahvusraamatukogus jäetakse raamatud ohtusmeetmena vähemalt 24 tunniks eradli riiulitele seisma."
Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Argo Kerbi sõnul laenutati eriolukorra esimese nädala ajal rohkem raamatuid kui harilikult."Kui tavalisel ajal laenutatakse rahvusraamatukogust keskmiselt umbes 143 raamatut päevas, siis esmaspäeval, 16. märtsil, mil raamatukogu pärast eriolukorra väljakuulutamist uue töökorraldusega uksed avas, laenati päevaga peaaegu kaks ja pool korda rohkem ehk 339 raamatut," ütles Kerb ERR-ile.
Kerb lisas, et raamatukogu on palunud inimestel raamatute tagasatamisega mitte kiirustada, sest kõik laenutähtajad on pikendatud vähemalt 5. maini. Kerbi sõnul jäetakse raamatud ohtusmeetmena vähemalt 24 tunniks eradli riiulitele seisma, kuid lisas, et reeglina on tagastatud raamatud teistest eraldatud 72 tundi.
Tartu linnaraamatukogu: Omniva pakiteenus
Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu direktori kohusetäitja Mai Põldaas ütles ERR-ile, et lugejad saavad raamatuid tellida läbi pakiautomaadi teenuse, mis on tellijale tasuline. Põldaas lisas, et praegu on võimalik tellida raamatuid ainult peamajast. Ta tõdes, et olukorda suhtutakse rahulikult, sest piirangud karmistuvad pidevalt.
"Tartus saavad inimesed raamatuid tellida läbi pakiautomaadi teenuse, mis on tellijale tasuline."
Pakiautomaadi teenust nimetas Põldaas hädaabinõuks ning raamatukogul on plaanis sätestada kindlad kellaajad, mil lugejad saaksid raamatukokku ise teostele järele tulla. Lisaks on plaanis ka kojuveo teenus, mida hakatakse läbi viima koos linna sotsiaaltöötajatega.
Läbi tagastuskastide tagastatud raamatud pannakse ohutuse kindlustamiseks kolmeks päevaks karantiini, sõnas Põldaas. Ta lisas, et praegune olukord on eriti raske neile, kes raamatukogus igapäevaselt lehti lugemas käivad.
Tallinna Keskraamatukogu: suunab e-raamatukogudesse
Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa ütles ERR-ile, et raamatukogu soovitab inimestele kodust väljumise asemel laenutada raamatuid e-kanalite kaudu. Hädavajalikke teoseid saab raamatukogust sarnaselt Tartu linnaraamatukogule tellida pakiteenuse kaudu.
Keskraamatukogu vahendab lugejateni mitmeid erinevaid e-raamatukogusid, näiteks ELLU, OverDrive ja RBdigital. Nende kasutamiseks peab end vormistama Tallinna Keskraamatukogu lugejaks.
"Keskraamatukogu soovitab inimestele kodust väljumise asemel laenutada raamatuid e-kanalite kaudu."
"Näiteks sel aastal on tehtud ELLU-s ligi 24 000 laenutust, sealhulgas rohkem kui 11 500 laenutust on tehtud ajavahemikul 18. märtsist 31. märtsini. Võrreldes varasemaga on laenutuste arv kasvanud alates 18. märtsist circa viis korda, mis näitab, et huvi e-raamatute vastu on praegu väga suur," ütles Põldmaa ning lisas et e-raamatukogus on 2650 erinevat teost.
Põldmaa selgitas, et tagastatud raamatuid hoitakse vähemalt kolm päeva karantiinis. Sarnaselt teistele raamatukogudele on ka Keskraamatukogu peatanud viivisemaksed ning raamatuid oodatakse tagasi alles pärast eriolukorra lõppu.
Väga populaarseks on Põldmaa sõnul osutunud kampaania "Loeme ette!", mille raames loevad raamatukoguhoidjad lastele telefonis või videosilla vahendusel teoseid ette. Ta lisas, et raamatukogu on Skype'i vahendusel käivitanud ka seeniorite vestlusringi ning DISCORD-keskkonnas on loodud noortele jututuba ja Koolitööklubi grupp, milles raamatukoguhoidjad õpilasi koolitöödega abistada saavad.
### Response:
Raamatukogud pakuvad lugejatele alternatiivseid laenutusviise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kantar Emori Teleauditooriumi Mõõdikuuringu andmetel on ETV+ nädalane vaatajaskond kasvanud märtsi esimeste (2.-15. märts) ja viimaste nädalate (16.-29. märts) võrdluses venekeelse elanikkonna seas 33 protsenti, kogu Eesti elanikkonna hulgas on kasv 25 protsenti.
Iganädalase vaatajaskonna kasv rohkem kui 200 tuhande inimeseni näitab, et ETV+ on regulaarselt hakanud vaatama ka need inimesed, kes varem jälgisid kanalilt vaid üksikuid saateid.
Kohaliku venekeelse telekanali tähtsust ilmestab ka Kantar Emori eriolukorra seireuuring, mille kohaselt on ETV+ muukeelsete elanike hinnangul oluliselt usaldusväärsem kui teised Eestis edastatavad venekeelsed telekanalid.
ETV+ programmi kesksel kohal on venekeelse "Aktuaalse kaamera" uudistesaated, mis alates 16. märtsist jõuavad lisaks hommikustele uudistele vaatajateni nüüd kolm korda päevas.
Vajadust uudiste järgi kinnitab uudistesaadete vaatajaskonna kasv, eriolukorra tingimustes on õhtuse "Aktuaalse kaamera" uudistesaate reitingud kasvanud rohkem kui kaks korda.
Erinevate päevade lõikes jälgis venekeelse "Aktuaalse kaamera" õhtust saadet ETV+ vahendusel kuni 38 tuhat vaatajat. Igapäevastele uudistele lisaks vahendab ETV+ Ida-Virumaal toimuvat laupäevases otsesaates "Narva stuudio. Rahvale tähtis".
Märtsi jooksul on kasvanud ka kõikide teiste ETV+ omasaadete vaatajaskond. Märtsi kahe viimase nädala enimvaadatud omasaadete hulka kuuluvad uuriv telemagasin "Insight", elulisi nõuandeid jagav "Peegel", vestlussaade "Oma tõde" ning päevakajalised saated "Kes keda" ja "Nädala intervjuu". ETV+ hommikuprogramm "Kofe+" vaatajaskond on kasvanud samuti sõltuvalt nädalapäevast rohkem kui kaks korda.
Kokku on märtsi algusega võrreldes ETV+ seltsis veedetud aeg mitte-eestlaste seas kasvanud 72 protsenti.
Huvi ETV+ programmi vastu kinnitab ka saadete järelvaatamise kasv ETV+ kodulehel. Üldise tõusu taustal paistab taas silma venekeelne "Aktuaalne kaamera", mis on enim järelvaadatud saade ETV+ veebis.
Venekeelse elanikkonna vajadust päevakajalise info järgi peegeldab ka ERR-i venekeelse uudisteportaali RUS.err.ee kasv. Portaali külastajate arv on tõusnud pikema perioodi jooksul, kuid eriolukorra esimesel täisnädalal kasvas see number rekordilise 266 000 külastajani.
Portaali- ja teleuudiste kõrval vahendab igapäevaselt venekeelseid uudised ja päevakajalisi teemasid Raadio 4. | Huvi ERR-i programmide venekeelsete uudiste vastu on hüppeliselt kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kantar Emori Teleauditooriumi Mõõdikuuringu andmetel on ETV+ nädalane vaatajaskond kasvanud märtsi esimeste (2.-15. märts) ja viimaste nädalate (16.-29. märts) võrdluses venekeelse elanikkonna seas 33 protsenti, kogu Eesti elanikkonna hulgas on kasv 25 protsenti.
Iganädalase vaatajaskonna kasv rohkem kui 200 tuhande inimeseni näitab, et ETV+ on regulaarselt hakanud vaatama ka need inimesed, kes varem jälgisid kanalilt vaid üksikuid saateid.
Kohaliku venekeelse telekanali tähtsust ilmestab ka Kantar Emori eriolukorra seireuuring, mille kohaselt on ETV+ muukeelsete elanike hinnangul oluliselt usaldusväärsem kui teised Eestis edastatavad venekeelsed telekanalid.
ETV+ programmi kesksel kohal on venekeelse "Aktuaalse kaamera" uudistesaated, mis alates 16. märtsist jõuavad lisaks hommikustele uudistele vaatajateni nüüd kolm korda päevas.
Vajadust uudiste järgi kinnitab uudistesaadete vaatajaskonna kasv, eriolukorra tingimustes on õhtuse "Aktuaalse kaamera" uudistesaate reitingud kasvanud rohkem kui kaks korda.
Erinevate päevade lõikes jälgis venekeelse "Aktuaalse kaamera" õhtust saadet ETV+ vahendusel kuni 38 tuhat vaatajat. Igapäevastele uudistele lisaks vahendab ETV+ Ida-Virumaal toimuvat laupäevases otsesaates "Narva stuudio. Rahvale tähtis".
Märtsi jooksul on kasvanud ka kõikide teiste ETV+ omasaadete vaatajaskond. Märtsi kahe viimase nädala enimvaadatud omasaadete hulka kuuluvad uuriv telemagasin "Insight", elulisi nõuandeid jagav "Peegel", vestlussaade "Oma tõde" ning päevakajalised saated "Kes keda" ja "Nädala intervjuu". ETV+ hommikuprogramm "Kofe+" vaatajaskond on kasvanud samuti sõltuvalt nädalapäevast rohkem kui kaks korda.
Kokku on märtsi algusega võrreldes ETV+ seltsis veedetud aeg mitte-eestlaste seas kasvanud 72 protsenti.
Huvi ETV+ programmi vastu kinnitab ka saadete järelvaatamise kasv ETV+ kodulehel. Üldise tõusu taustal paistab taas silma venekeelne "Aktuaalne kaamera", mis on enim järelvaadatud saade ETV+ veebis.
Venekeelse elanikkonna vajadust päevakajalise info järgi peegeldab ka ERR-i venekeelse uudisteportaali RUS.err.ee kasv. Portaali külastajate arv on tõusnud pikema perioodi jooksul, kuid eriolukorra esimesel täisnädalal kasvas see number rekordilise 266 000 külastajani.
Portaali- ja teleuudiste kõrval vahendab igapäevaselt venekeelseid uudised ja päevakajalisi teemasid Raadio 4.
### Response:
Huvi ERR-i programmide venekeelsete uudiste vastu on hüppeliselt kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil kerkis 21,9 protsenti, jäädes pidama tasemel 24,76 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind kerkis 19,9 protsenti, sulgudes tasemel 29,66 dollarit barreli eest.
President Trump ütles neljapäeval, et ootab pärast kõnelusi Saudi Araabia liidriga naftatoodangu märgatavat kärpimist, lahendades nii Saudi ja Venemaa hinnasõja, mis on raskelt mõjutanud ka USA energiatööstust. Nii Põhjamere brendi kui USA toornafta hinnad sööstsid Trumpi teate peale algselt enam kui 30 protsendi võrra plussi.
Maailma juhtiv toornafta tootja Saudi Araabia tegi neljapäeval ootamatu üleskutse OPEC+ naftatootjate kohtumiseks, et "stabiliseerida naftaturgu".
"Kuningriik kutsub üles korraldama kiirkorras OPEC+ ja rühma muude riikide kohtumine eesmärgiga püüda saavutada õiglane lepe naftaturu tasakaalustamiseks," on öeldud uudisteagentuuri SPA edastatud avalduses.
Samas Kreml eitas neljapäeval USA presidendi esitatud väidet, et Venemaa president Vladimir Putin oli rääkinud Saudi kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga.
"Mingit jutuajamist ei ole olnud," lausus Putini pressiesindaja Dmitri Peskov uudisteagentuurile Interfax, lisades, et seni ei ole ka mingeid plaane taolisteks kõnelusteks.
Trump kirjutas varem Twitteris, et Saudi kroonprints oli rääkinud Putiniga ning ta ootab, et nad lepivad kokku naftatoodangu kärpimises. | Maailmaturu naftahinnad hüppasid viiendiku võrra kõrgemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil kerkis 21,9 protsenti, jäädes pidama tasemel 24,76 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind kerkis 19,9 protsenti, sulgudes tasemel 29,66 dollarit barreli eest.
President Trump ütles neljapäeval, et ootab pärast kõnelusi Saudi Araabia liidriga naftatoodangu märgatavat kärpimist, lahendades nii Saudi ja Venemaa hinnasõja, mis on raskelt mõjutanud ka USA energiatööstust. Nii Põhjamere brendi kui USA toornafta hinnad sööstsid Trumpi teate peale algselt enam kui 30 protsendi võrra plussi.
Maailma juhtiv toornafta tootja Saudi Araabia tegi neljapäeval ootamatu üleskutse OPEC+ naftatootjate kohtumiseks, et "stabiliseerida naftaturgu".
"Kuningriik kutsub üles korraldama kiirkorras OPEC+ ja rühma muude riikide kohtumine eesmärgiga püüda saavutada õiglane lepe naftaturu tasakaalustamiseks," on öeldud uudisteagentuuri SPA edastatud avalduses.
Samas Kreml eitas neljapäeval USA presidendi esitatud väidet, et Venemaa president Vladimir Putin oli rääkinud Saudi kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga.
"Mingit jutuajamist ei ole olnud," lausus Putini pressiesindaja Dmitri Peskov uudisteagentuurile Interfax, lisades, et seni ei ole ka mingeid plaane taolisteks kõnelusteks.
Trump kirjutas varem Twitteris, et Saudi kroonprints oli rääkinud Putiniga ning ta ootab, et nad lepivad kokku naftatoodangu kärpimises.
### Response:
Maailmaturu naftahinnad hüppasid viiendiku võrra kõrgemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Gulliveri reiside" lavakujunduse ja nukkude autor Marion Undusk oli lavastuse kunstnikutöö eest 2019. aastal nomineeritud Salme Reegi nimelisele auhinnale. "Teater on kaduv kunst, seepärast on rõõm, et suure hulga inimeste meeletu töö elab muuseumis edasi ja jõuab uuel moel vaatajani," ütles ta.
Näitusel saab lisaks nukkudele näha ka näitlejate hiiglasemaske ning liliputtidest ülikute kostüüme. Kuulata saab ka lavastuse jaoks kirjutatud muusikat, mille eest helilooja Liina Sumera pälvis 2019. aasta teatriauhinna muusikalise kujunduse ja originaalmuusika eest.
Jonathan Swift "Gulliveri reise" mängiti Viinistu katlamajas 2018. kuni 2019. aastani kokku 25 korral ligi 8000 vaatajale. Dramatiseerija oli Urmas Lennuk, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Marion Undusk, helilooja Liina Sumera, valguskunstnik Priidu Adlas, koreograaf Olga Privis ja tõlkija Leo Anvelt. | NUKU muuseumis avatakse "Gulliveri reiside" nukkude näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Gulliveri reiside" lavakujunduse ja nukkude autor Marion Undusk oli lavastuse kunstnikutöö eest 2019. aastal nomineeritud Salme Reegi nimelisele auhinnale. "Teater on kaduv kunst, seepärast on rõõm, et suure hulga inimeste meeletu töö elab muuseumis edasi ja jõuab uuel moel vaatajani," ütles ta.
Näitusel saab lisaks nukkudele näha ka näitlejate hiiglasemaske ning liliputtidest ülikute kostüüme. Kuulata saab ka lavastuse jaoks kirjutatud muusikat, mille eest helilooja Liina Sumera pälvis 2019. aasta teatriauhinna muusikalise kujunduse ja originaalmuusika eest.
Jonathan Swift "Gulliveri reise" mängiti Viinistu katlamajas 2018. kuni 2019. aastani kokku 25 korral ligi 8000 vaatajale. Dramatiseerija oli Urmas Lennuk, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Marion Undusk, helilooja Liina Sumera, valguskunstnik Priidu Adlas, koreograaf Olga Privis ja tõlkija Leo Anvelt.
### Response:
NUKU muuseumis avatakse "Gulliveri reiside" nukkude näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kübaratrikiga sai hakkama Harry Kane. Kolm resultatiivset söötu andis aga Ben Chilwell. Teiste väravate autoriteks olid Alex Oxlade-Chamberlain, Marcus Rashford, Tammy Abraham ja omavärava sai kirja Montenegro kaitsja Aleksandar Sofranac.
Inglismaa alustas kohtumist seejuures viimase 60 aasta noorima koosseisuga. Mängijate keskmine vanus oli 23 aastat ja 255 päeva.
Edasipääsu kindlustas ka Prantsusmaa, kes alistas H-alagrupis Moldova tulemusega 2:1.
Teised tulemused: Türgi – Island 0:0, Albaania – Andorra 2:2, Tšehhi – Kosovo 2:1, Portugal – Leedu 6:0, Serbia – Luksemburg 3:2. | Inglismaa kindlustas noore koosseisuga edasipääsu EM-finaalturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kübaratrikiga sai hakkama Harry Kane. Kolm resultatiivset söötu andis aga Ben Chilwell. Teiste väravate autoriteks olid Alex Oxlade-Chamberlain, Marcus Rashford, Tammy Abraham ja omavärava sai kirja Montenegro kaitsja Aleksandar Sofranac.
Inglismaa alustas kohtumist seejuures viimase 60 aasta noorima koosseisuga. Mängijate keskmine vanus oli 23 aastat ja 255 päeva.
Edasipääsu kindlustas ka Prantsusmaa, kes alistas H-alagrupis Moldova tulemusega 2:1.
Teised tulemused: Türgi – Island 0:0, Albaania – Andorra 2:2, Tšehhi – Kosovo 2:1, Portugal – Leedu 6:0, Serbia – Luksemburg 3:2.
### Response:
Inglismaa kindlustas noore koosseisuga edasipääsu EM-finaalturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund aega ja 14 minutit kestnud kohtumise jooksul murdis Federer serblase servi kolmel korral ning kustutas sellega Djokovici lootused tõusta aasta lõpu edetabelis esikohale. Federer on vaid ühe korra finaalturniiril poolfinaalist välja jäänud. Samuti oli võit šveitslasele magusaks revanšiks Wimbledoni finaali eest.
Federer servis kohtumise jooksul 12 ässa Djokovici kahe vastu. Lihtvigu tegi ta kuus ja topeltvigu kaks. Serblase vastavad numbrid olid 18 ja kolm.
Ühtlasi tähendab see, et Rafael Nadal lõpetab aasta maailma esireketina ning ta on vanim tennisist, kes sellega on hakkama saanud. Vanust on hispaanlasel 33 aastat. Lisaks lõpetab Nadal viiendat korda aasta maailma esireketina, millega on veel hakkama saanud Federer, Djokovic ja Jimmy Connors. Kuuel korral on seda suutnud Pete Sampras.
Reedel selguvad teise grupi poolfinalistid. | Federer kustutas Djokovici lootused tõusta aasta lõpuks maailma esireketiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund aega ja 14 minutit kestnud kohtumise jooksul murdis Federer serblase servi kolmel korral ning kustutas sellega Djokovici lootused tõusta aasta lõpu edetabelis esikohale. Federer on vaid ühe korra finaalturniiril poolfinaalist välja jäänud. Samuti oli võit šveitslasele magusaks revanšiks Wimbledoni finaali eest.
Federer servis kohtumise jooksul 12 ässa Djokovici kahe vastu. Lihtvigu tegi ta kuus ja topeltvigu kaks. Serblase vastavad numbrid olid 18 ja kolm.
Ühtlasi tähendab see, et Rafael Nadal lõpetab aasta maailma esireketina ning ta on vanim tennisist, kes sellega on hakkama saanud. Vanust on hispaanlasel 33 aastat. Lisaks lõpetab Nadal viiendat korda aasta maailma esireketina, millega on veel hakkama saanud Federer, Djokovic ja Jimmy Connors. Kuuel korral on seda suutnud Pete Sampras.
Reedel selguvad teise grupi poolfinalistid.
### Response:
Federer kustutas Djokovici lootused tõusta aasta lõpuks maailma esireketiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng algas tasavägiselt, kuid seisul 13:13 libisesid vastased järjest kaugemale. Esimese poolaja võitsid šveitslannad 40:31. Seejärel muutus mäng taas tasavägisemaks ning Eesti vähendas vahet neljale punktile, kuid lõpuks tuli siiski vastu võtta kümnesilmane kaotus.
Eesti koondise parim oli 21 punktiga Merike Anderson, kes võttis lisaks viis lauapalli ja andis kolm korvisöötu. Janne Pulk ja Kadri-Ann Lass lisasid naiskonnale kümme punkti. Šveitsi parim oli 14 silma ja seitsme lauapalliga Marielle Giroud, Alexia Rol ja Evita Herminjard lisasid 12 punkti.
Pühapäeval võõrustab Eesti koondis TalTechi spordihoones Venemaad. Kohtumine algab kell 18.30. | Eesti naiste korvpallikoondis alustas EM-valikturniiri kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng algas tasavägiselt, kuid seisul 13:13 libisesid vastased järjest kaugemale. Esimese poolaja võitsid šveitslannad 40:31. Seejärel muutus mäng taas tasavägisemaks ning Eesti vähendas vahet neljale punktile, kuid lõpuks tuli siiski vastu võtta kümnesilmane kaotus.
Eesti koondise parim oli 21 punktiga Merike Anderson, kes võttis lisaks viis lauapalli ja andis kolm korvisöötu. Janne Pulk ja Kadri-Ann Lass lisasid naiskonnale kümme punkti. Šveitsi parim oli 14 silma ja seitsme lauapalliga Marielle Giroud, Alexia Rol ja Evita Herminjard lisasid 12 punkti.
Pühapäeval võõrustab Eesti koondis TalTechi spordihoones Venemaad. Kohtumine algab kell 18.30.
### Response:
Eesti naiste korvpallikoondis alustas EM-valikturniiri kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui 2. novembril toimunud avakohtumises olid esiliigas mängiva Gerardo's Toys/Neemeco võidunumbrid 3:2, siis teisel korral võeti võõrsil 3:0 (22, 24, 20) võit. Kohtumise statistika hetkel kättesaadav ei ole, vahendab Volley.ee.
Gerardo's Toys/Neemeco jõudis Eesti karikavõisltustel poolfinaali ka eelmisel aastal, kui veerandfinaalis mängiti kahel korral üle Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. Seejärel jäädi poolfinaalis kahel korral alla hiljem karikavõitjaks kroonitud Tartu Ülikool/Bigbankile.
Poolfinaalis kohtub Gerardo's Toys Neemeco TalTech/Tradehouse'iga, teisel tabelipoolel selgitavad finalisti Tartu Ülikool/Bigbank ja Audentese SG/Noortekoondis. | Gerardo's Toys/Neemeco kindlustas teist aastat järjest koha poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui 2. novembril toimunud avakohtumises olid esiliigas mängiva Gerardo's Toys/Neemeco võidunumbrid 3:2, siis teisel korral võeti võõrsil 3:0 (22, 24, 20) võit. Kohtumise statistika hetkel kättesaadav ei ole, vahendab Volley.ee.
Gerardo's Toys/Neemeco jõudis Eesti karikavõisltustel poolfinaali ka eelmisel aastal, kui veerandfinaalis mängiti kahel korral üle Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. Seejärel jäädi poolfinaalis kahel korral alla hiljem karikavõitjaks kroonitud Tartu Ülikool/Bigbankile.
Poolfinaalis kohtub Gerardo's Toys Neemeco TalTech/Tradehouse'iga, teisel tabelipoolel selgitavad finalisti Tartu Ülikool/Bigbank ja Audentese SG/Noortekoondis.
### Response:
Gerardo's Toys/Neemeco kindlustas teist aastat järjest koha poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pelosi sõnul olid kahe USA tippametniku tunnistused Trumpi jaoks hävitavad, sest kinnitasid uurimise käigus leitud tõendeid Trumpi altkäemaksust Ukrainale.
"Ning president kuritarvitas oma võimu ja rikkus ametivannet, kui ähvardas mitte anda sõjalist abi ning kohtumist Valges Majas vastutasuks oma poliitilise rivaali uurimise eest. See oli presidendi selge katse anda endale eelis 2020. aasta (presidendi)valimistel."
Avaldus vihjab, et demokraatide hinnangul tõendasid tunnistused piisavalt tugevalt, et Trump kuritarvitas oma võimu omaenda poliitiliste huvide edendamiseks.
Pelosi sõnastus vihjab ka demokraatide sõnakasutuse karmistumisele. Siiani olid nad viimased nädalad rääkinud Trumpi väidetavast väärkäitumisest kui kaubast kauba vastu.
"Altkäemaks oli anda või hoida kinni sõjalist abi vastutasuks avaliku avalduse eest valimiste kohta käinud võltsuurimise kohta," ütles Pelosi.
Avalikud ülekuulamised jätkuvad reedel, mil esindajatekoja luurekomisjoni ette astub endine USA suursaadik Ukrainas Marie Yovanovitch. | Pelosi sõnul pakkus Trump Ukrainale altkäemaksu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pelosi sõnul olid kahe USA tippametniku tunnistused Trumpi jaoks hävitavad, sest kinnitasid uurimise käigus leitud tõendeid Trumpi altkäemaksust Ukrainale.
"Ning president kuritarvitas oma võimu ja rikkus ametivannet, kui ähvardas mitte anda sõjalist abi ning kohtumist Valges Majas vastutasuks oma poliitilise rivaali uurimise eest. See oli presidendi selge katse anda endale eelis 2020. aasta (presidendi)valimistel."
Avaldus vihjab, et demokraatide hinnangul tõendasid tunnistused piisavalt tugevalt, et Trump kuritarvitas oma võimu omaenda poliitiliste huvide edendamiseks.
Pelosi sõnastus vihjab ka demokraatide sõnakasutuse karmistumisele. Siiani olid nad viimased nädalad rääkinud Trumpi väidetavast väärkäitumisest kui kaubast kauba vastu.
"Altkäemaks oli anda või hoida kinni sõjalist abi vastutasuks avaliku avalduse eest valimiste kohta käinud võltsuurimise kohta," ütles Pelosi.
Avalikud ülekuulamised jätkuvad reedel, mil esindajatekoja luurekomisjoni ette astub endine USA suursaadik Ukrainas Marie Yovanovitch.
### Response:
Pelosi sõnul pakkus Trump Ukrainale altkäemaksu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas rääkis kliimapoliitikale suunatud kõnes, et Eesti peaks nägema kliimaneutraalsuses võimalust, et tõsta majanduse konkurentsivõimet läbi puhta ja seega odavama energia, öelda lõplikult lahti põlevkivielektrist ja investeerida säästlikku transporti ja elukeskkonda.
"Meie murelaps on loomulikult Ida-Virumaa. Alustada tuleks sellest, et möönda – põlevkivisse jätkuv investeerimine pole mõistlik ja peame tegema pingutusi, et piirkonnas vajalikku tööstuspööret teha. Selle asemel, et investeerida 600 miljonit põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisse, mis tulevikutrende vaadates saab olema pigem kulu kui tulu, tuleks see raha investeerida nii, et see tooks kaasa püsiva muutuse," ütles Kallas.
Kallase hinnangul võiks riik panustada Ida-Virumaale ümberõppe ja treeningkeskuste rajamisse.
Kallas pakkus välja kliimafondi loomise idee, mille põhiline eesmärk oleks tagada rahastus ettevõtetele ja ka avaliku sektori investeeringutele, mis viivad meid süsinikuneutraalsuse suunas või arendavad tooteid ja tehnoloogiaid, mis süsinikuheidet vähendavad.
Kallas lisas, et kliimafondil võiks olla ka täiendav rahateenimise võimalus. "Nimelt oleme näinud, et erinevad suured taastuvenergiaprojektid takerduvad planeeringufaasis. Kuivõrd need raskused on kõigile näha ja teada, siis peletab see investoreid eemale. Riik võiks võtta enda peale energiaparkide planeerimise ettevalmistamise ning baastaristu väljaarendamise. Kui riik suhtleb riigiga, võib tulemus tulla kiiremini ja investorile saaks enampakkumisele panna täispaketi: siia saab rajada näiteks sellise võimsusega tuule/päikesepargi. Väljaehitamine ja energiatootmine jääks erasektori ülesandeks. Erastamisel saadud vahendid läheksid omakorda tagasi kliimafondi uusi ideid toetama," sõnas Kallas.
"Kuuleme lihtsustatud üleskutseid, et kliimaeesmärgid nõuavad meilt hüvasti jätmist meie praeguste elumugavustega. Justkui inimesed peaksid täielikult loobuma autodest, toasoojast, reisimisest, lihasöömisest jne. Loomulikult on vastutustundlik tarbimine õige suund. Aga ma olen veendunud, et me ei saavuta ühtegi laiapindset muudatust läbi rõhumise ja keelamise. Uute piirangute kehtestamise asemel peame hoopis investeerima tuleviku majandusse, mis võimaldab elukvaliteedi kasvu," ütles Kallas veel. | Kaja Kallas: põlevkivisse jätkuv investeerimine pole mõistlik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas rääkis kliimapoliitikale suunatud kõnes, et Eesti peaks nägema kliimaneutraalsuses võimalust, et tõsta majanduse konkurentsivõimet läbi puhta ja seega odavama energia, öelda lõplikult lahti põlevkivielektrist ja investeerida säästlikku transporti ja elukeskkonda.
"Meie murelaps on loomulikult Ida-Virumaa. Alustada tuleks sellest, et möönda – põlevkivisse jätkuv investeerimine pole mõistlik ja peame tegema pingutusi, et piirkonnas vajalikku tööstuspööret teha. Selle asemel, et investeerida 600 miljonit põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisse, mis tulevikutrende vaadates saab olema pigem kulu kui tulu, tuleks see raha investeerida nii, et see tooks kaasa püsiva muutuse," ütles Kallas.
Kallase hinnangul võiks riik panustada Ida-Virumaale ümberõppe ja treeningkeskuste rajamisse.
Kallas pakkus välja kliimafondi loomise idee, mille põhiline eesmärk oleks tagada rahastus ettevõtetele ja ka avaliku sektori investeeringutele, mis viivad meid süsinikuneutraalsuse suunas või arendavad tooteid ja tehnoloogiaid, mis süsinikuheidet vähendavad.
Kallas lisas, et kliimafondil võiks olla ka täiendav rahateenimise võimalus. "Nimelt oleme näinud, et erinevad suured taastuvenergiaprojektid takerduvad planeeringufaasis. Kuivõrd need raskused on kõigile näha ja teada, siis peletab see investoreid eemale. Riik võiks võtta enda peale energiaparkide planeerimise ettevalmistamise ning baastaristu väljaarendamise. Kui riik suhtleb riigiga, võib tulemus tulla kiiremini ja investorile saaks enampakkumisele panna täispaketi: siia saab rajada näiteks sellise võimsusega tuule/päikesepargi. Väljaehitamine ja energiatootmine jääks erasektori ülesandeks. Erastamisel saadud vahendid läheksid omakorda tagasi kliimafondi uusi ideid toetama," sõnas Kallas.
"Kuuleme lihtsustatud üleskutseid, et kliimaeesmärgid nõuavad meilt hüvasti jätmist meie praeguste elumugavustega. Justkui inimesed peaksid täielikult loobuma autodest, toasoojast, reisimisest, lihasöömisest jne. Loomulikult on vastutustundlik tarbimine õige suund. Aga ma olen veendunud, et me ei saavuta ühtegi laiapindset muudatust läbi rõhumise ja keelamise. Uute piirangute kehtestamise asemel peame hoopis investeerima tuleviku majandusse, mis võimaldab elukvaliteedi kasvu," ütles Kallas veel.
### Response:
Kaja Kallas: põlevkivisse jätkuv investeerimine pole mõistlik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skoori avamiseks olid paremad võimalused kodumeeskonnal, kuid mõlemal poolajal tegi Eesti väravasuul head tööd 23-aastane Matvei Igonen, kellele see oli rahvuskoondise särgis kolmandaks kohtumiseks.
Ukraina jõudis viimaks sihile 90+2. minutil, kui Roman Bezusi karistuslöök võttis Eesti müüris seisnud Sergei Zenjovi peast rikošeti ja maandus Igoneni jaoks püüdmatult värava nurgas. Zenjov hoolitses ka Eesti parima võimaluse eest, tema veerand tundi varem otse õhust sooritatud pealelöök lendas meetri jagu üle.
Eesti ja Ukraina mängisid omavahel viiendat korda, kõik kohtumised on Eesti kaotanud. Viimati mängisid meeskonnad 2012. aastal Austrias Kufsteinis, kus Ukraina võitis 4:0.
Eesti koosseis Zaporižžjas: Matvei Igonen, Gert Kams (46. Taijo Teniste), Artur Pikk, Mattias Käit (70. Konstantin Vassiljev), Sander Puri (82. Ken Kallaste), Henri Anier (70. Erik Sorga), Vladislav Kreida, Frank Liivak (62. Sergei Zenjov), Märten Kuusk, Mihkel Ainsalu (62. Ilja Antonov), Nikita Baranov.
Enne mängu:
Maailma edetabelis 23. real paiknev Ukraina kaotas viimati pea aasta tagasi, kui 16. novembril 2018 jäädi Rahvuste liiga mängus alla Slovakkiale 1:4. Pärast seda on ukrainlased võitmatuna püsinud üheksas järjestikuses kohtumises (kuus võitu, kolm viiki). Viimati alistati valitsev Euroopa meister Portugal EM-valikmängus 2:1 ning kuue võidu ja ühe viigiga on tagatud ka pääse EM-finaalturniirile.
Eesti koondis sai viimati võidurõõmu tunda tänavu märtsis, kui võõrsil alistati Gibraltar 1:0. Pärast seda on saadud viis kaotust ja üks väravateta viik Valgevene vastu.
Eesti on mänginud Ukrainaga neljal korral, kõikidel kordadel on võidutsenud ukrainlased. Viimati mängisid meeskonnad 2012. aastal Austrias Kufsteinis, kus Ukraina võitis 4:0. | Eesti jalgpallikoondis kaotas Ukrainale teise üleminuti väravast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skoori avamiseks olid paremad võimalused kodumeeskonnal, kuid mõlemal poolajal tegi Eesti väravasuul head tööd 23-aastane Matvei Igonen, kellele see oli rahvuskoondise särgis kolmandaks kohtumiseks.
Ukraina jõudis viimaks sihile 90+2. minutil, kui Roman Bezusi karistuslöök võttis Eesti müüris seisnud Sergei Zenjovi peast rikošeti ja maandus Igoneni jaoks püüdmatult värava nurgas. Zenjov hoolitses ka Eesti parima võimaluse eest, tema veerand tundi varem otse õhust sooritatud pealelöök lendas meetri jagu üle.
Eesti ja Ukraina mängisid omavahel viiendat korda, kõik kohtumised on Eesti kaotanud. Viimati mängisid meeskonnad 2012. aastal Austrias Kufsteinis, kus Ukraina võitis 4:0.
Eesti koosseis Zaporižžjas: Matvei Igonen, Gert Kams (46. Taijo Teniste), Artur Pikk, Mattias Käit (70. Konstantin Vassiljev), Sander Puri (82. Ken Kallaste), Henri Anier (70. Erik Sorga), Vladislav Kreida, Frank Liivak (62. Sergei Zenjov), Märten Kuusk, Mihkel Ainsalu (62. Ilja Antonov), Nikita Baranov.
Enne mängu:
Maailma edetabelis 23. real paiknev Ukraina kaotas viimati pea aasta tagasi, kui 16. novembril 2018 jäädi Rahvuste liiga mängus alla Slovakkiale 1:4. Pärast seda on ukrainlased võitmatuna püsinud üheksas järjestikuses kohtumises (kuus võitu, kolm viiki). Viimati alistati valitsev Euroopa meister Portugal EM-valikmängus 2:1 ning kuue võidu ja ühe viigiga on tagatud ka pääse EM-finaalturniirile.
Eesti koondis sai viimati võidurõõmu tunda tänavu märtsis, kui võõrsil alistati Gibraltar 1:0. Pärast seda on saadud viis kaotust ja üks väravateta viik Valgevene vastu.
Eesti on mänginud Ukrainaga neljal korral, kõikidel kordadel on võidutsenud ukrainlased. Viimati mängisid meeskonnad 2012. aastal Austrias Kufsteinis, kus Ukraina võitis 4:0.
### Response:
Eesti jalgpallikoondis kaotas Ukrainale teise üleminuti väravast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londoni teade tekitab EL-i institutsioonidele märkimisväärset jurdiidilist peamurdmist ja tõenäoliselt võib see olukord edasi lükata Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni koosseisu ametisse asumist, vahendas Politico.
Brüsselis oli varem juba tuntud muret, et Ühendkuningriik pole endiselt nimetanud volinikukandidaati, milleks London on kohustatud tänu sellele, et riik on hetkel endiselt Euroopa Liidu liige.
Tulevase Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on palunud Londonilt, et nad oma kandidaadist või kandidaatidest võimalikult kiiresti teada annaksid. Komisjoni poolt seatud tähtaeg oli juba esmaspäeval ning Von der Leyen vajas vastust hiljemalt käesoleva nädala lõpuks.
Volinikukandidaadid Prantsusmaalt, Ungarist ja Rumeeniast pääsesid õiguskomisjoni heakskiidu järel neljapäeval toimuvatele kuulamistele. Kui neil ka seal hästi läheb ja Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni heaks kiidab, võiks uus koosseis alustada tööd juba detsembri alguses.
Selle ajakava komistuskiviks on just Ühendkuningriigi volinikukandidaadi puudumine. Nõudest, et igal liikmesriigil peab olema enda poolt esitatud volinik, on eriti tugevalt pidanud kinni väiksemad liikmesriigid, kes kardavad, et puuduva volinikuga Komisjoni heaks kiitmisest võib kujuneda ohtlik pretsedent.
Euroopa Liit on andnud Ühendkuningriigile Brexiti ajapikendust jaanuari lõpuni tingimusel, et London ei tekita vahepealsel ajal Euroopa Liidu töös probleeme.
Samas on detsembrikuisteks valimisteks valmistuv peaminister Boris Johnson varem kinnitanud, et Ühendkuningriik ei hakka uut volinikukandidaati enam nimetama.
Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse
Euroopa Liit algatas neljapäeval rikkumismenetluse Suurbritannia vastu, kes on keeldunud nimetamast volinikku Euroopa Komisjoni, ehkki Brexiti edasilükkamise tõttu ei lahku ta EL-ist enne uue komisjoni töö algust, vahendas BNS.
Euroopa Komisjon saatis neljapäeval Ühendkungriigile ametliku teate EL-i lepingu kohustuste rikkumise kohta, kuna ta ei esita kandidaati voliniku kohale, öeldi komisjoni avalduses.
Londonile anti järgmise nädala reedeni aega oma ametliku seisukoha esitamiseks.
Ametliku teate saatmine on esimene samm pikas juriidilises protseduuris, mis käivitatakse, kui komisjon leiab, et liikmesriik rikub EL-i reegleid. Lõpuks võib asi jõuda EL-i kõrgeimasse kohtusse, kes võib määrata rahatrahvi. | Briti suursaadik: London ei esita enne valimisi volinikukandidaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londoni teade tekitab EL-i institutsioonidele märkimisväärset jurdiidilist peamurdmist ja tõenäoliselt võib see olukord edasi lükata Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni koosseisu ametisse asumist, vahendas Politico.
Brüsselis oli varem juba tuntud muret, et Ühendkuningriik pole endiselt nimetanud volinikukandidaati, milleks London on kohustatud tänu sellele, et riik on hetkel endiselt Euroopa Liidu liige.
Tulevase Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on palunud Londonilt, et nad oma kandidaadist või kandidaatidest võimalikult kiiresti teada annaksid. Komisjoni poolt seatud tähtaeg oli juba esmaspäeval ning Von der Leyen vajas vastust hiljemalt käesoleva nädala lõpuks.
Volinikukandidaadid Prantsusmaalt, Ungarist ja Rumeeniast pääsesid õiguskomisjoni heakskiidu järel neljapäeval toimuvatele kuulamistele. Kui neil ka seal hästi läheb ja Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni heaks kiidab, võiks uus koosseis alustada tööd juba detsembri alguses.
Selle ajakava komistuskiviks on just Ühendkuningriigi volinikukandidaadi puudumine. Nõudest, et igal liikmesriigil peab olema enda poolt esitatud volinik, on eriti tugevalt pidanud kinni väiksemad liikmesriigid, kes kardavad, et puuduva volinikuga Komisjoni heaks kiitmisest võib kujuneda ohtlik pretsedent.
Euroopa Liit on andnud Ühendkuningriigile Brexiti ajapikendust jaanuari lõpuni tingimusel, et London ei tekita vahepealsel ajal Euroopa Liidu töös probleeme.
Samas on detsembrikuisteks valimisteks valmistuv peaminister Boris Johnson varem kinnitanud, et Ühendkuningriik ei hakka uut volinikukandidaati enam nimetama.
Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse
Euroopa Liit algatas neljapäeval rikkumismenetluse Suurbritannia vastu, kes on keeldunud nimetamast volinikku Euroopa Komisjoni, ehkki Brexiti edasilükkamise tõttu ei lahku ta EL-ist enne uue komisjoni töö algust, vahendas BNS.
Euroopa Komisjon saatis neljapäeval Ühendkungriigile ametliku teate EL-i lepingu kohustuste rikkumise kohta, kuna ta ei esita kandidaati voliniku kohale, öeldi komisjoni avalduses.
Londonile anti järgmise nädala reedeni aega oma ametliku seisukoha esitamiseks.
Ametliku teate saatmine on esimene samm pikas juriidilises protseduuris, mis käivitatakse, kui komisjon leiab, et liikmesriik rikub EL-i reegleid. Lõpuks võib asi jõuda EL-i kõrgeimasse kohtusse, kes võib määrata rahatrahvi.
### Response:
Briti suursaadik: London ei esita enne valimisi volinikukandidaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eelmisel nädalal suutis Raasiku/Mistra veerand tundi mängus püsida, siis nüüd libises Tallinn pisut varem eest. Kümnendal minutil tuli pärast kaht Robin Obergi väravat ja Marek Karu tabamust seisuks 7:2. Viieks minutiks lõpetasid mõlemad meeskonnad skoorimise, enne kui Markus Oliver Mädo ja Risto Kiil karikakaitsja edu veelgi kasvatasid.
Järgmise viie minuti jooksul viskasid vaheldumisi väravaid Kiil ja Taavi Tibar ning Tallinn juhtis 21. minutil 11:4. Kuue-seitsmene vahe püsis, kuniks poolaja viimasel minutil tabasid Markus Viitkar ja Rauno Aus. Puhkama mindi Tallinna üheksaväravalises eduseisus, 18:9.
Teise poolaja esimesed neli väravat viskasid nelja minuti jooksul külalised ja sundisid nii Raasiku/Mistra peatreenerit Jüri Leppa minutilist vaheaega võtma. Seejärel hakati ka skoorima ning Greg Gornischeff ja Kermo Pilden vähendasid veidi vahet, kuid ühekohalise numbrini seda viia ei suudetud. 37. minutil juhtis Tallinn 23:11.
Siis saabus kaheksaminutiline periood, mil pealinlased viskasid kaheksa väravat vastaste ühe vastu ning juhtisid 31:12. Lõpuvile kõlades olid Tallinna võidunumbrid 37:18 ja nii edeneti karikavõistlustel nelja parema hulka koondtulemusega 78:38.
Mädo tabas võitjate poolel seitse ning Karu, Oberg ja Viitkar viis korda. Kaotajate täpsemad olid Tibar kuue, Gornischeff viie ja Pilden kolme väravaga. Viimased kaks poolfinalisti selguvad nädalavahetusel ning 7. ja 8. detsembril Põlvas toimuva karikasarja finaalturniiri loosimine toimub teisipäeval.
Karikavõistluste veerandfinaalide kordusmängud:
16.11. 17:00 Põlva Serviti – Viljandi HC (avamäng 28:22)
17.11. 16:00 Põlva Coop – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (avamäng 12:32) | Karikakaitsja HC Tallinn vormistas koha finaalturniiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eelmisel nädalal suutis Raasiku/Mistra veerand tundi mängus püsida, siis nüüd libises Tallinn pisut varem eest. Kümnendal minutil tuli pärast kaht Robin Obergi väravat ja Marek Karu tabamust seisuks 7:2. Viieks minutiks lõpetasid mõlemad meeskonnad skoorimise, enne kui Markus Oliver Mädo ja Risto Kiil karikakaitsja edu veelgi kasvatasid.
Järgmise viie minuti jooksul viskasid vaheldumisi väravaid Kiil ja Taavi Tibar ning Tallinn juhtis 21. minutil 11:4. Kuue-seitsmene vahe püsis, kuniks poolaja viimasel minutil tabasid Markus Viitkar ja Rauno Aus. Puhkama mindi Tallinna üheksaväravalises eduseisus, 18:9.
Teise poolaja esimesed neli väravat viskasid nelja minuti jooksul külalised ja sundisid nii Raasiku/Mistra peatreenerit Jüri Leppa minutilist vaheaega võtma. Seejärel hakati ka skoorima ning Greg Gornischeff ja Kermo Pilden vähendasid veidi vahet, kuid ühekohalise numbrini seda viia ei suudetud. 37. minutil juhtis Tallinn 23:11.
Siis saabus kaheksaminutiline periood, mil pealinlased viskasid kaheksa väravat vastaste ühe vastu ning juhtisid 31:12. Lõpuvile kõlades olid Tallinna võidunumbrid 37:18 ja nii edeneti karikavõistlustel nelja parema hulka koondtulemusega 78:38.
Mädo tabas võitjate poolel seitse ning Karu, Oberg ja Viitkar viis korda. Kaotajate täpsemad olid Tibar kuue, Gornischeff viie ja Pilden kolme väravaga. Viimased kaks poolfinalisti selguvad nädalavahetusel ning 7. ja 8. detsembril Põlvas toimuva karikasarja finaalturniiri loosimine toimub teisipäeval.
Karikavõistluste veerandfinaalide kordusmängud:
16.11. 17:00 Põlva Serviti – Viljandi HC (avamäng 28:22)
17.11. 16:00 Põlva Coop – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (avamäng 12:32)
### Response:
Karikakaitsja HC Tallinn vormistas koha finaalturniiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast teise lisaeelarve vastuvõtmist on käesoleva aasta linnaeelarve lõplikuks mahuks 788,9 miljonit eurot. Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et teise lisaeelarve puhul on tegemist valdavalt selle aasta eelarves kavandatud tulude ja kulude korrigeerimisega.
Seoses peatänavate suure hooldusremondi vajadusega suurenevad teede korrashoiu kulud lisaeelarvega ligi 1,6 miljoni euro võrra. Lisaks nähakse ette erakorraliste lumeolude ja teede erakorralise puhastamise reserv 400 000 eurot. Seoses vajadusega suurendada liiklusohutuse tagamiseks teekattemärgistuse mahtu suurenevad liikluskorralduse kulud 60 000 euro võrra. Linna jõuluvalgustuse korrastamiseks ja uuendamiseks nähakse ette täiendavalt 200 000 eurot.
Sotsiaalhoolekande valdkonnas suurenevad kulud puuetega isikute hoolekandes rehabilitatsiooniteenustele 122 750 eurot võrra, mis võimaldab suunata rehabilitatsiooniteenusele esialgselt planeeritust rohkem kliente. Eakate hoolekandeks nähakse täiendavalt ette 78 000 eurot ning laste asendushooldusteenuse kulud suurenevad 156 000 euro võrra. Lapsehoiuteenuse hüvitise maksmiseks nähakse ette täiendavad vahendid 207 000 euro ulatuses. Lisaks suurendatakse kulu sünnitoetuste maksmiseks 20 770 euro võrra, sest 2019. aastal jõustus muudatus, mille alusel makstakse kaksikute sündimisel perele toetust 1000 eurot.
Korrakaitsekulud suurenevad seoses kõnekeskuse väljaarendamisega ning kavatsusega luua täiendavad ametikohad välitöödega tegelemiseks. Uus kõnekeskus Munitsipaalpolitsei Ametis hakkab tööle ööpäevaringselt ning saab endale Tallinna infotelefoni 1345 funktsiooni, lisaks on võimalik seda kriisiolukorras kasutada juhtimiskeskusena.
Haridusvaldkonnas kavandatakse koolikiusamise probleemiga süvendatult tegelemiseks ennetus- ja sekkumisprogramme tutvustav konverents. Järveotsa tee 33 asuva lasteaia rekonstrueerimiseks nähakse täiendavalt ette 1,15 miljonit eurot.
Kultuurivaldkonnas nähakse lisaeelarvega ette täiendavad vahendid Tallinna Linnamuuseumi investeeringuteks. Spordivaldkonnas aga kavandatakse Tallinna esindusmeeskondade toetuseks täiendavalt 96 890 eurot. Trammi ja trolli kontaktvõrgu kandemastide vahetuseks nähakse Tallinna Linnatranspordi ASile ette 415 000 eurot.
Tulenevalt SA Tallinna Televisioon nõukogu otsusest lõpetada telekanali tegevus alates 1. oktoobrist 2019, kavandatakse telekanali tegevuse lõpetamisega seotud erakorraliste kulutuste reserviks 1,6 miljonit eurot.
Lisaks nähakse investeerimistegevuse eelarves ette ühe miljoni euro suurune reserv linna eelarvestrateegiast tulenevate investeeringute ettevalmistustöödeks. | Tallinnas võeti vastu teine lisaeelarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast teise lisaeelarve vastuvõtmist on käesoleva aasta linnaeelarve lõplikuks mahuks 788,9 miljonit eurot. Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et teise lisaeelarve puhul on tegemist valdavalt selle aasta eelarves kavandatud tulude ja kulude korrigeerimisega.
Seoses peatänavate suure hooldusremondi vajadusega suurenevad teede korrashoiu kulud lisaeelarvega ligi 1,6 miljoni euro võrra. Lisaks nähakse ette erakorraliste lumeolude ja teede erakorralise puhastamise reserv 400 000 eurot. Seoses vajadusega suurendada liiklusohutuse tagamiseks teekattemärgistuse mahtu suurenevad liikluskorralduse kulud 60 000 euro võrra. Linna jõuluvalgustuse korrastamiseks ja uuendamiseks nähakse ette täiendavalt 200 000 eurot.
Sotsiaalhoolekande valdkonnas suurenevad kulud puuetega isikute hoolekandes rehabilitatsiooniteenustele 122 750 eurot võrra, mis võimaldab suunata rehabilitatsiooniteenusele esialgselt planeeritust rohkem kliente. Eakate hoolekandeks nähakse täiendavalt ette 78 000 eurot ning laste asendushooldusteenuse kulud suurenevad 156 000 euro võrra. Lapsehoiuteenuse hüvitise maksmiseks nähakse ette täiendavad vahendid 207 000 euro ulatuses. Lisaks suurendatakse kulu sünnitoetuste maksmiseks 20 770 euro võrra, sest 2019. aastal jõustus muudatus, mille alusel makstakse kaksikute sündimisel perele toetust 1000 eurot.
Korrakaitsekulud suurenevad seoses kõnekeskuse väljaarendamisega ning kavatsusega luua täiendavad ametikohad välitöödega tegelemiseks. Uus kõnekeskus Munitsipaalpolitsei Ametis hakkab tööle ööpäevaringselt ning saab endale Tallinna infotelefoni 1345 funktsiooni, lisaks on võimalik seda kriisiolukorras kasutada juhtimiskeskusena.
Haridusvaldkonnas kavandatakse koolikiusamise probleemiga süvendatult tegelemiseks ennetus- ja sekkumisprogramme tutvustav konverents. Järveotsa tee 33 asuva lasteaia rekonstrueerimiseks nähakse täiendavalt ette 1,15 miljonit eurot.
Kultuurivaldkonnas nähakse lisaeelarvega ette täiendavad vahendid Tallinna Linnamuuseumi investeeringuteks. Spordivaldkonnas aga kavandatakse Tallinna esindusmeeskondade toetuseks täiendavalt 96 890 eurot. Trammi ja trolli kontaktvõrgu kandemastide vahetuseks nähakse Tallinna Linnatranspordi ASile ette 415 000 eurot.
Tulenevalt SA Tallinna Televisioon nõukogu otsusest lõpetada telekanali tegevus alates 1. oktoobrist 2019, kavandatakse telekanali tegevuse lõpetamisega seotud erakorraliste kulutuste reserviks 1,6 miljonit eurot.
Lisaks nähakse investeerimistegevuse eelarves ette ühe miljoni euro suurune reserv linna eelarvestrateegiast tulenevate investeeringute ettevalmistustöödeks.
### Response:
Tallinnas võeti vastu teine lisaeelarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lorenzo krooniti maailmameistriks 2010., 2012. ja 2015. aastal Yamaha mootorrattal. Lisaks pälvis ta esikoha 250cc klassis 2006. ja 2007. aastal. Moto GP MM-sarjas tegi 32-aastane hispaanlane debüüdi 2008. aastal ning tänaseks on ta võitnud 47 võistlust. Võitude edetabelis hoiab ta sellega viiendat positsiooni. Pjedestaalile on Lorenzo jõudnud 114 korral. Kokku on ta startinud 202 etapil.
Sel hooajal sõidab Lorenzo Repsol Honda meeskonnas. MM-sarja pingereas hoiab ta enne viimast etappi 19. kohta. Kuigi hispaanlasel on tiimiga veel aastane leping, siis otsustas ta karjäärile joone alla tõmmata. Põhjuseks on erinevad vigastused, millega hooaja jooksul on tulnud võidelda. Näiteks kukkus Lorenzo juunis toimunud Asseni GP-l, kus vigastas selgroolülisid. Peale seda tuli tal vahele jätta neli etappi.
Lorenzo lahkumisega jääb seega koht vabaks kuuekordse MotoGP maailmameistri Marc Marquezi kõrval. | Kolmekordne MotoGP maailmameister lõpetab karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lorenzo krooniti maailmameistriks 2010., 2012. ja 2015. aastal Yamaha mootorrattal. Lisaks pälvis ta esikoha 250cc klassis 2006. ja 2007. aastal. Moto GP MM-sarjas tegi 32-aastane hispaanlane debüüdi 2008. aastal ning tänaseks on ta võitnud 47 võistlust. Võitude edetabelis hoiab ta sellega viiendat positsiooni. Pjedestaalile on Lorenzo jõudnud 114 korral. Kokku on ta startinud 202 etapil.
Sel hooajal sõidab Lorenzo Repsol Honda meeskonnas. MM-sarja pingereas hoiab ta enne viimast etappi 19. kohta. Kuigi hispaanlasel on tiimiga veel aastane leping, siis otsustas ta karjäärile joone alla tõmmata. Põhjuseks on erinevad vigastused, millega hooaja jooksul on tulnud võidelda. Näiteks kukkus Lorenzo juunis toimunud Asseni GP-l, kus vigastas selgroolülisid. Peale seda tuli tal vahele jätta neli etappi.
Lorenzo lahkumisega jääb seega koht vabaks kuuekordse MotoGP maailmameistri Marc Marquezi kõrval.
### Response:
Kolmekordne MotoGP maailmameister lõpetab karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 9.-10. novembril sai Rabakukk Soomes Imatras FIS-i võistlusel kümne kilomeetri pikkusel klassikadistantsil 3. koha ajaga 22.24,3 ja 15 kilomeetri pikkusel vabatehnikasõidus 9. koha ajaga 36.34,1. Tegemist oli kolmanda kategooria võislusega. "Kõige tugevamaid suusatajaid kohal küll polnud, aga kümne kilomeetri kolmas koht on alustuseks hea. 15 kilomeetri sõit tuli üsna halb, sest olin ikka päris tühi. Tulin otse mäestikust ja tegin selle võistluse laagri lõpetuseks. Kaks päeva võistelda oli ikka palju," ütles Rabakukk jooksuportaal Jooksjale.
Neljapäeval suundus Rabakukk koos Eesti koondislase Marko Kilbiga Olosele, kus toimuvad 16.-17. novembril samuti FIS-i võistlused. "Seal on natuke tugevamad mehed kohal. Kui hea sõit tuleb, on seal võimalik alla 60 FIS-i punkti saada ja maailma karika sarja pääseda," arutles Rabakukk. "Ma lootusi kõrgeks ei aja, aga plaan on MK-le ikka jõuda." Isegi kui Rabakukel läheb Olosel hästi, siis esimesel kahel maailma karika etapil ta ei osale ja läheb Oloselt tagasi koju. "Tahan võistelda Davosis sprindivõistlusel 22. detsembril," lisas suusataja. | Soomes harjutav Eesti suusataja pürib MK-sarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
9.-10. novembril sai Rabakukk Soomes Imatras FIS-i võistlusel kümne kilomeetri pikkusel klassikadistantsil 3. koha ajaga 22.24,3 ja 15 kilomeetri pikkusel vabatehnikasõidus 9. koha ajaga 36.34,1. Tegemist oli kolmanda kategooria võislusega. "Kõige tugevamaid suusatajaid kohal küll polnud, aga kümne kilomeetri kolmas koht on alustuseks hea. 15 kilomeetri sõit tuli üsna halb, sest olin ikka päris tühi. Tulin otse mäestikust ja tegin selle võistluse laagri lõpetuseks. Kaks päeva võistelda oli ikka palju," ütles Rabakukk jooksuportaal Jooksjale.
Neljapäeval suundus Rabakukk koos Eesti koondislase Marko Kilbiga Olosele, kus toimuvad 16.-17. novembril samuti FIS-i võistlused. "Seal on natuke tugevamad mehed kohal. Kui hea sõit tuleb, on seal võimalik alla 60 FIS-i punkti saada ja maailma karika sarja pääseda," arutles Rabakukk. "Ma lootusi kõrgeks ei aja, aga plaan on MK-le ikka jõuda." Isegi kui Rabakukel läheb Olosel hästi, siis esimesel kahel maailma karika etapil ta ei osale ja läheb Oloselt tagasi koju. "Tahan võistelda Davosis sprindivõistlusel 22. detsembril," lisas suusataja.
### Response:
Soomes harjutav Eesti suusataja pürib MK-sarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma esireketist ja Roger Federerist (ATP 3.) jagu saanud austerlane kaotas itaallasele esimese punkti oma pallingul üheksandas geimis, kuid tal õnnestus seejärel murda kohe vastase serv tagasi. Kiires lõppmängus jäi siiski peale Berrenttini. Teises setis murdis itaallanne Thiemi servi 3:2 eduseisus.
Berrettinist sai esimene itaallane, kes on ATP finaalturniiril võitnud kohtumise. Selleks kulus tal tund aega ja 18 minutit. Mõlemad tennisistid servisid viis ässa. Berrettini tegi 17 liht- ja kaks topeltviga. Thiem sai kirja 16 lihtviga.
Vaatamata tänasele kaotusele on Thiem kahe võiduga kindlustanud koha poolfinaalis, olles läbi aegade esimene austerlane, kes meeste finaalturniiril nelja parema sekka jõudnud. Berrettini on kahe kaotuse ja ühe võiduga viimasel tabelireal. Teise poolfinalisti selgitavad omavahel Novak Djokovic ja Roger Federer.
???????? The first Italian ever to win a singles match at the #NittoATPFinals????????
What a way to end a breakthrough season for Matteo Berrettini!
????: @TennisTV | #NittoATPFinals pic.twitter.com/M4po4wk1M3
— ATP Tour (@atptour) November 14, 2019 | Heas hoos Thiem sai finaalturniiril üllatuskaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma esireketist ja Roger Federerist (ATP 3.) jagu saanud austerlane kaotas itaallasele esimese punkti oma pallingul üheksandas geimis, kuid tal õnnestus seejärel murda kohe vastase serv tagasi. Kiires lõppmängus jäi siiski peale Berrenttini. Teises setis murdis itaallanne Thiemi servi 3:2 eduseisus.
Berrettinist sai esimene itaallane, kes on ATP finaalturniiril võitnud kohtumise. Selleks kulus tal tund aega ja 18 minutit. Mõlemad tennisistid servisid viis ässa. Berrettini tegi 17 liht- ja kaks topeltviga. Thiem sai kirja 16 lihtviga.
Vaatamata tänasele kaotusele on Thiem kahe võiduga kindlustanud koha poolfinaalis, olles läbi aegade esimene austerlane, kes meeste finaalturniiril nelja parema sekka jõudnud. Berrettini on kahe kaotuse ja ühe võiduga viimasel tabelireal. Teise poolfinalisti selgitavad omavahel Novak Djokovic ja Roger Federer.
???????? The first Italian ever to win a singles match at the #NittoATPFinals????????
What a way to end a breakthrough season for Matteo Berrettini!
????: @TennisTV | #NittoATPFinals pic.twitter.com/M4po4wk1M3
— ATP Tour (@atptour) November 14, 2019
### Response:
Heas hoos Thiem sai finaalturniiril üllatuskaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zlatan Ibrahimovic lõi Galaxys kahe aasta jooksul peetud 53 kohtumises 52 väravat. 38-aastase rootslase uueks klubiks pakutakse Itaalia kõrgliiga meeskonda AC Milan, kus ta mängis aastatel 2010 - 2012.
Galaxy presidendi Chris Kleini sõnul on Ibrahimovic muutnud jalgpalli kohalike seas populaarsemaks. Seejuures pakkus Galaxy Ibrahimovicile uut kahe-aastast lepingut, mille ründaja tagasi lükkas. Rootslane nimetati veel Põhja-Ameerika jalgpalli profiliiga parimaks mõlemal hooajal.
I came, I saw, I conquered. Thank you @lagalaxy for making me feel alive again. To the Galaxy fans - you wanted Zlatan, I gave you Zlatan. You are welcome. The story continues...Now go back to watch baseball pic.twitter.com/kkL6B6dJBr
— Zlatan Ibrahimović (@Ibra_official) November 13, 2019 | Zlatan Ibrahimovic lahkub Los Angeles Galaxyst | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zlatan Ibrahimovic lõi Galaxys kahe aasta jooksul peetud 53 kohtumises 52 väravat. 38-aastase rootslase uueks klubiks pakutakse Itaalia kõrgliiga meeskonda AC Milan, kus ta mängis aastatel 2010 - 2012.
Galaxy presidendi Chris Kleini sõnul on Ibrahimovic muutnud jalgpalli kohalike seas populaarsemaks. Seejuures pakkus Galaxy Ibrahimovicile uut kahe-aastast lepingut, mille ründaja tagasi lükkas. Rootslane nimetati veel Põhja-Ameerika jalgpalli profiliiga parimaks mõlemal hooajal.
I came, I saw, I conquered. Thank you @lagalaxy for making me feel alive again. To the Galaxy fans - you wanted Zlatan, I gave you Zlatan. You are welcome. The story continues...Now go back to watch baseball pic.twitter.com/kkL6B6dJBr
— Zlatan Ibrahimović (@Ibra_official) November 13, 2019
### Response:
Zlatan Ibrahimovic lahkub Los Angeles Galaxyst |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selles vallas ma mõtleksin koos valitsusega väga tõsiselt riikliku jaepanga loomise peale. Praeguses olukorras ei tohiks see variant tabu olla," lausus Nauseda usutluses portaalile delfi.lt.
"Ma arvan, et me peaks hakkama Leedus arutama riikliku jaepanga asutamist," ütles president.
Nauseda leiab ka, et valitsuse maksu pankade varale saaks laiendada intressile.
Leedu valitsus tegi ettepaneku kehtestada kuine 0,03-protsendine maks pankade ja teiste krediidiasutuste üle 300 miljoni eurosele varale.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõus prognoositakse sellelt maksult 50-60 miljoni eurost tulu.
Leedu pangaliidu hinnangul oleks maks vastuolus põhiseadusega. | President: Leedu võiks kaaluda riigipanga asutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selles vallas ma mõtleksin koos valitsusega väga tõsiselt riikliku jaepanga loomise peale. Praeguses olukorras ei tohiks see variant tabu olla," lausus Nauseda usutluses portaalile delfi.lt.
"Ma arvan, et me peaks hakkama Leedus arutama riikliku jaepanga asutamist," ütles president.
Nauseda leiab ka, et valitsuse maksu pankade varale saaks laiendada intressile.
Leedu valitsus tegi ettepaneku kehtestada kuine 0,03-protsendine maks pankade ja teiste krediidiasutuste üle 300 miljoni eurosele varale.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõus prognoositakse sellelt maksult 50-60 miljoni eurost tulu.
Leedu pangaliidu hinnangul oleks maks vastuolus põhiseadusega.
### Response:
President: Leedu võiks kaaluda riigipanga asutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Palverännuteekond 1.-9. novembril 2019 Oviedost mööda Camino Primitivot Santiago de Compostelasse: üheksa päeva, 315 kilomeetrit, keskmine päevateekond 35 kilomeetrit, lühim päevateekond 25 kilomeetrit, pikim päevateekond 42 kilomeetrit, kõnnikiiruse kõikumine sõltuvalt maastikust kolm kuni viis kilomeetrit tunnis, kõrgeim ületatud punkt 1150 meetrit, madalaim läbitud punkt merepinnast 40 meetrit, üheksal päeva vihma, neljal päeval pisut päikest, kuus villi, kaks kahjustatud varbaküünt, üks luuümbrise põletik ja kokku teel 80 tundi lakkamata palvetamist Jeesuse-palve sõnadega oma kõige armsamate eest," kirjeldas 46-aastane peapiiskop Viilma oma teekonda.
Alla 100 000 elanikuga Hispaania linn Santiago de Compostela ja selle katedraal on üks olulisemaid palverännusihtpunkte kristlaste jaoks. Aastas teeb sinna palverännaku mitusada tuhat inimest. Santiago de Compostela vanalinn kuulub ka 1985. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. | Peapiiskop Viilma läbis 315-kilomeetrise palverännuteekonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Palverännuteekond 1.-9. novembril 2019 Oviedost mööda Camino Primitivot Santiago de Compostelasse: üheksa päeva, 315 kilomeetrit, keskmine päevateekond 35 kilomeetrit, lühim päevateekond 25 kilomeetrit, pikim päevateekond 42 kilomeetrit, kõnnikiiruse kõikumine sõltuvalt maastikust kolm kuni viis kilomeetrit tunnis, kõrgeim ületatud punkt 1150 meetrit, madalaim läbitud punkt merepinnast 40 meetrit, üheksal päeva vihma, neljal päeval pisut päikest, kuus villi, kaks kahjustatud varbaküünt, üks luuümbrise põletik ja kokku teel 80 tundi lakkamata palvetamist Jeesuse-palve sõnadega oma kõige armsamate eest," kirjeldas 46-aastane peapiiskop Viilma oma teekonda.
Alla 100 000 elanikuga Hispaania linn Santiago de Compostela ja selle katedraal on üks olulisemaid palverännusihtpunkte kristlaste jaoks. Aastas teeb sinna palverännaku mitusada tuhat inimest. Santiago de Compostela vanalinn kuulub ka 1985. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.
### Response:
Peapiiskop Viilma läbis 315-kilomeetrise palverännuteekonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "USA aplodeerib Boliivia senaatorile Jeanine Anezile, et ta asus Boliivia põhiseaduse alusel ajutiseks presidendiks, et juhtida oma rahvast läbi selle demokraatliku ülemineku," ütles USA välisminister Mike Pompeo avalduses.
Boliivia põhiseaduskohus kinnitas teisipäeval senati asespiikri Anezi selle Lõuna-Ameerika riigi ajutiseks presidendiks, täites eelmise riigipea Moralese tagasiastumise järel tekkinud võimuvaakumi.
Konstitutsioonikohus teatas avalduses 2001. aastast pärinevale põhiseaduslikule deklaratsioonile viidates, et "täidesaatva võimuharu toimimist ei tohiks peatada", mistõttu võimuhierarhias järgmine isik võtab sellest tulenevalt enda kanda presidendiameti.
Anez kuulutas end teisipäeval riigi ajutiseks presidendiks kongressi istungil, millel puudus aga kvoorum.
Kuna lisaks Morasele on tagasi astunud ka asepresident, senati president ja alamkoja spiiker, oli Anezil senati asepresidendina põhiseaduse järgi õigus asuda riigipea kohuseid täitma.
Morales astus tagasi pühapäeval seoses üha vägivaldsemate protestidega tema pettustest määritud tagasivalimise üle 20. oktoobril peetud presidendivalimistel, mis andsid talle neljanda ametiaja.
Väites, et tema elu on ohus, põgenes Morales Mehhikosse, kes saatis talle järele õhujõudude lennuki.
Boliivia ajutine valitsus tunnustas Guaidód Venezuela presidendina
Boliivia konservatiivne ajutine valitsus teatas neljapäeval, et tunnustab Venezuela opositsiooniliidrit Juan Guaidod Venezuela presidendina.
Boliivia otsuse kuulutas välja kommunikatsiooniminister Roxana Lizarraga, irdudes sellega Boliivia endisest liidrist Evo Moralesest, kes on Venezuela presidendi Nicolas Maduro tähtis regionaalne liitlane.
Guaidod tunnustab Venezuela seadusliku presidendina umbes 50 riiki, teiste seas USA ja paljud Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti. | USA tunnustas senaatorit Boliivia ajutise presidendina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"USA aplodeerib Boliivia senaatorile Jeanine Anezile, et ta asus Boliivia põhiseaduse alusel ajutiseks presidendiks, et juhtida oma rahvast läbi selle demokraatliku ülemineku," ütles USA välisminister Mike Pompeo avalduses.
Boliivia põhiseaduskohus kinnitas teisipäeval senati asespiikri Anezi selle Lõuna-Ameerika riigi ajutiseks presidendiks, täites eelmise riigipea Moralese tagasiastumise järel tekkinud võimuvaakumi.
Konstitutsioonikohus teatas avalduses 2001. aastast pärinevale põhiseaduslikule deklaratsioonile viidates, et "täidesaatva võimuharu toimimist ei tohiks peatada", mistõttu võimuhierarhias järgmine isik võtab sellest tulenevalt enda kanda presidendiameti.
Anez kuulutas end teisipäeval riigi ajutiseks presidendiks kongressi istungil, millel puudus aga kvoorum.
Kuna lisaks Morasele on tagasi astunud ka asepresident, senati president ja alamkoja spiiker, oli Anezil senati asepresidendina põhiseaduse järgi õigus asuda riigipea kohuseid täitma.
Morales astus tagasi pühapäeval seoses üha vägivaldsemate protestidega tema pettustest määritud tagasivalimise üle 20. oktoobril peetud presidendivalimistel, mis andsid talle neljanda ametiaja.
Väites, et tema elu on ohus, põgenes Morales Mehhikosse, kes saatis talle järele õhujõudude lennuki.
Boliivia ajutine valitsus tunnustas Guaidód Venezuela presidendina
Boliivia konservatiivne ajutine valitsus teatas neljapäeval, et tunnustab Venezuela opositsiooniliidrit Juan Guaidod Venezuela presidendina.
Boliivia otsuse kuulutas välja kommunikatsiooniminister Roxana Lizarraga, irdudes sellega Boliivia endisest liidrist Evo Moralesest, kes on Venezuela presidendi Nicolas Maduro tähtis regionaalne liitlane.
Guaidod tunnustab Venezuela seadusliku presidendina umbes 50 riiki, teiste seas USA ja paljud Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti.
### Response:
USA tunnustas senaatorit Boliivia ajutise presidendina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CSIPN/RITC direktori Rodion Sulyandziga sõnul kaebab organisatsioon kohtuotsuse edasi, vahendasid The Moscow Times ja Yle.
Sulyandziga, kes esindab Siberi ja Venemaa põhjaosa põlisrahvaid, ütles, et justiitsministeeriumi viis asja kohtusse selleks, et takistada CSIPN/RITC-l hoida kontakte valitsustevaheliste organisatsioonidega ja osaleda foorumitel.
Sulyandziga ütles, et Venemaa eesmärk on hoida CSIPN/RITC-d eemal rahvusvahelistelt, Arktika ja ÜRO üritustelt.
"See mõjutab negatiivselt meie rahvusvahelisi ja eriti ÜRO suhteid, sest me kaotame oma institutsionaalse suutlikkuse," lisas ta.
CSIPN/RITC asutati 2001. aastal selleks, et aidata Siberis, Venemaa põhjaosas ja Kaug-Idas elavaid inimesi.
Justiitsministeerium põhjendas CSIPN/RITC-i laialisaatmise kohtusse viimist sellega, et organisatsioon on rikkunud mittetulundusühingute seadust.
2015. aastal lisas Venemaa CSIPN/RITC-i välisagentide nimekirja. Sinna nimekirja kuuluvad organisatsioonid, mis saavad välisriikidest raha ja mis on võimude hinnangul seotud poliitilise tegevusega.
CSIPN/RITC loobus seejärel välisrahastusest ning eemaldati välisagentide nimekirjast. Justiitsministeerium aga jätkas jõupingutusi organisatsiooni sulgemiseks.
EL nimetas kohtu otsust murettekitavaks
"Need murettekitavad arengud lähevad vastuollu sõltumatu ja aktiivse kodanikuühiskonnaga, mis on iga demokraatia tähtis osa," ütles Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika pressiesindaja Maja Kocijancic.
Ta lisas, et riik peaks toetama mittetulundusühinguid ja looma nende kasvuks avatud keskkonna. Kocijancic rõhutas, et Venemaa põhiseadus sätestab ühinguvabaduse põhiõigusena. "See on osa Vene Föderatsiooni rahvusvahelistest kohustustest," ütles ta.
Norra saami parlament: rünnakud kasvavad
Norra saami parlamendi president Aili Kesikitalo ütles, et rünnakud ja tõkked põlisrahvaste inimõiguste vastu muudavad ühingute töö nõudlikumaks. "Kahjuks see paistab kasvavat, mitte paranevat," lisas ta.
Kesikitalo loodab, et CSIPN/RITC küsimus tuleb kõne alla ka reedel Soomes toimuval Arktika liidrite tippkohtumisel, mida peetakse esimest korda ligi kümne aasta jooksul. | Saamid ja EL on mures põlisrahvaste keskuse sulgemise pärast Venemaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CSIPN/RITC direktori Rodion Sulyandziga sõnul kaebab organisatsioon kohtuotsuse edasi, vahendasid The Moscow Times ja Yle.
Sulyandziga, kes esindab Siberi ja Venemaa põhjaosa põlisrahvaid, ütles, et justiitsministeeriumi viis asja kohtusse selleks, et takistada CSIPN/RITC-l hoida kontakte valitsustevaheliste organisatsioonidega ja osaleda foorumitel.
Sulyandziga ütles, et Venemaa eesmärk on hoida CSIPN/RITC-d eemal rahvusvahelistelt, Arktika ja ÜRO üritustelt.
"See mõjutab negatiivselt meie rahvusvahelisi ja eriti ÜRO suhteid, sest me kaotame oma institutsionaalse suutlikkuse," lisas ta.
CSIPN/RITC asutati 2001. aastal selleks, et aidata Siberis, Venemaa põhjaosas ja Kaug-Idas elavaid inimesi.
Justiitsministeerium põhjendas CSIPN/RITC-i laialisaatmise kohtusse viimist sellega, et organisatsioon on rikkunud mittetulundusühingute seadust.
2015. aastal lisas Venemaa CSIPN/RITC-i välisagentide nimekirja. Sinna nimekirja kuuluvad organisatsioonid, mis saavad välisriikidest raha ja mis on võimude hinnangul seotud poliitilise tegevusega.
CSIPN/RITC loobus seejärel välisrahastusest ning eemaldati välisagentide nimekirjast. Justiitsministeerium aga jätkas jõupingutusi organisatsiooni sulgemiseks.
EL nimetas kohtu otsust murettekitavaks
"Need murettekitavad arengud lähevad vastuollu sõltumatu ja aktiivse kodanikuühiskonnaga, mis on iga demokraatia tähtis osa," ütles Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika pressiesindaja Maja Kocijancic.
Ta lisas, et riik peaks toetama mittetulundusühinguid ja looma nende kasvuks avatud keskkonna. Kocijancic rõhutas, et Venemaa põhiseadus sätestab ühinguvabaduse põhiõigusena. "See on osa Vene Föderatsiooni rahvusvahelistest kohustustest," ütles ta.
Norra saami parlament: rünnakud kasvavad
Norra saami parlamendi president Aili Kesikitalo ütles, et rünnakud ja tõkked põlisrahvaste inimõiguste vastu muudavad ühingute töö nõudlikumaks. "Kahjuks see paistab kasvavat, mitte paranevat," lisas ta.
Kesikitalo loodab, et CSIPN/RITC küsimus tuleb kõne alla ka reedel Soomes toimuval Arktika liidrite tippkohtumisel, mida peetakse esimest korda ligi kümne aasta jooksul.
### Response:
Saamid ja EL on mures põlisrahvaste keskuse sulgemise pärast Venemaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jaan Vahtra teos "Räpina leerimaja" on üks tähelepanuväärsemaid tema varases, vene avangardismist mõjutatud loomingus, millega Vahtra puutus kokku Peterburis õppides 1913–1917 aastal. Kahjuks on suur osa tema selle perioodi teostest kaotsi läinud," rääkis galerii Vernissage juhataja Kristiina Radevall.
1934. aastal valminud Roman Nymani õlimaal "Metsatalu" valmis perioodil, mil kunstnik oli kujunenud oma aja üheks viljakamaks ja omanäolisemaks Eesti talumaastiku viljelejaks, rääkis ta.
"Felix Randeli 1930. aastate maalilaad on maaliliselt hämune, kirkad värvid on asendunud summutatud hallikas- või pruunikasrohelise gammaga. Oksjoniteos "Esimene lumi", millel on kujutatud vaadet Kaarli kirikule, on selle laadi hea näide," selgitas Radevall.
Lisaks jõuvad oksjonile teiste seas Richard Uutmaa, Johannes Võerahansu, Andres Toltsi, Edgar Valteri, Kalev Mark Kostabi, Tõnis Vindi ja Jaan Toomiku teosed. Kokku pannakse enampakkumisele erinevatest kunstižanritest 52 teost 43 autorilt.
Vernissage galerii tegeleb alates 2006. aastast kunstinäituste ja -oksjonite korraldamisega. | 43 eesti kunstniku teosed lähevad enampakkumisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jaan Vahtra teos "Räpina leerimaja" on üks tähelepanuväärsemaid tema varases, vene avangardismist mõjutatud loomingus, millega Vahtra puutus kokku Peterburis õppides 1913–1917 aastal. Kahjuks on suur osa tema selle perioodi teostest kaotsi läinud," rääkis galerii Vernissage juhataja Kristiina Radevall.
1934. aastal valminud Roman Nymani õlimaal "Metsatalu" valmis perioodil, mil kunstnik oli kujunenud oma aja üheks viljakamaks ja omanäolisemaks Eesti talumaastiku viljelejaks, rääkis ta.
"Felix Randeli 1930. aastate maalilaad on maaliliselt hämune, kirkad värvid on asendunud summutatud hallikas- või pruunikasrohelise gammaga. Oksjoniteos "Esimene lumi", millel on kujutatud vaadet Kaarli kirikule, on selle laadi hea näide," selgitas Radevall.
Lisaks jõuvad oksjonile teiste seas Richard Uutmaa, Johannes Võerahansu, Andres Toltsi, Edgar Valteri, Kalev Mark Kostabi, Tõnis Vindi ja Jaan Toomiku teosed. Kokku pannakse enampakkumisele erinevatest kunstižanritest 52 teost 43 autorilt.
Vernissage galerii tegeleb alates 2006. aastast kunstinäituste ja -oksjonite korraldamisega.
### Response:
43 eesti kunstniku teosed lähevad enampakkumisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vipsi ajaks mõõdeti 2.06,943. Parimat tulemust näidanud Jake Hughes'ile (HWA Racelab) kaotas eestlane 0,150 sekundiga ja teise aja välja sõitnud David Beckmannile (Trident Motorsport) 0,099 sekundiga. Vipsi selja taha jäi vormel-3 MM-sarjas teise koha saanud Marcus Armstrong (+0,492; SJM Prema Theodore Racing).
Reedel toimub Macaus üks vabatreening ja teine kvalifikatsioon. | Jüri Vips sai Macau GP esimeses kvalifikatsioonis kirja kolmanda tulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vipsi ajaks mõõdeti 2.06,943. Parimat tulemust näidanud Jake Hughes'ile (HWA Racelab) kaotas eestlane 0,150 sekundiga ja teise aja välja sõitnud David Beckmannile (Trident Motorsport) 0,099 sekundiga. Vipsi selja taha jäi vormel-3 MM-sarjas teise koha saanud Marcus Armstrong (+0,492; SJM Prema Theodore Racing).
Reedel toimub Macaus üks vabatreening ja teine kvalifikatsioon.
### Response:
Jüri Vips sai Macau GP esimeses kvalifikatsioonis kirja kolmanda tulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Washingtonis tegutsev uiguuride organisatsioon The East Turkistan National Awakening Movement edastas koordinaadid 182 väidetava koonduslaagri kohta, kus uiguure sunnitakse oma kultuurist lahti ütlema, kirjutab uudisteagentuur AFP.
Google Earthi analüüsides olevat organisatsioon avastanud veel 209 väidetavat vanglast ja 74 sunnitöölaagrit, mille kohta on kavas detailsem ülevaade anda hiljem.
"Suures osas on tegu varem identifitseerimata kohta, seega võime rääkida ka palju suuremast [vangistatute] arvust," märkis organisatsiooni esindaja.
USA endine luureametnik Anders Corr, kes uiguuride organisatsiooni nõustas, lausus samuti, et 40 protsenti kohtadest on sellised, mida varem pole avastatud.
Inimõiguslased on üldiselt olnud seisukohal, et Hiina Rahvavabariigi võimud on pidanud kinni umbes miljon uiguuri ja muud Hiina elanikust moslemit.
Samas ütles USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik Aasia küsimustes Randall Schriver sel kevadel, et see arv läheneb pigem kolmele miljonile kodanikule. Tegemist on erakordse arvuga juba seetõttu, et Xinjiangi piirkonnas elab kokku umbes 20 miljonit inimest.
Hiina on oma poliitikat õigustanud esialgu laagrite olemasolu üldse eitades. Pekingi teatel on tegu kutseõppekeskustega, kus aidatakse Hiina moslemitel äärmuslusest hoiduda. | Aktivistid: Hiina on laagritesse paigutanud varem arvatust rohkem uiguure | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Washingtonis tegutsev uiguuride organisatsioon The East Turkistan National Awakening Movement edastas koordinaadid 182 väidetava koonduslaagri kohta, kus uiguure sunnitakse oma kultuurist lahti ütlema, kirjutab uudisteagentuur AFP.
Google Earthi analüüsides olevat organisatsioon avastanud veel 209 väidetavat vanglast ja 74 sunnitöölaagrit, mille kohta on kavas detailsem ülevaade anda hiljem.
"Suures osas on tegu varem identifitseerimata kohta, seega võime rääkida ka palju suuremast [vangistatute] arvust," märkis organisatsiooni esindaja.
USA endine luureametnik Anders Corr, kes uiguuride organisatsiooni nõustas, lausus samuti, et 40 protsenti kohtadest on sellised, mida varem pole avastatud.
Inimõiguslased on üldiselt olnud seisukohal, et Hiina Rahvavabariigi võimud on pidanud kinni umbes miljon uiguuri ja muud Hiina elanikust moslemit.
Samas ütles USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik Aasia küsimustes Randall Schriver sel kevadel, et see arv läheneb pigem kolmele miljonile kodanikule. Tegemist on erakordse arvuga juba seetõttu, et Xinjiangi piirkonnas elab kokku umbes 20 miljonit inimest.
Hiina on oma poliitikat õigustanud esialgu laagrite olemasolu üldse eitades. Pekingi teatel on tegu kutseõppekeskustega, kus aidatakse Hiina moslemitel äärmuslusest hoiduda.
### Response:
Aktivistid: Hiina on laagritesse paigutanud varem arvatust rohkem uiguure |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige vanemate ehk noormeeste U-20 vanuseklassi koondist hakkab juhendama BC Kalev/Cramo abitreener Indrek Reinbok, kellest saab ühtlasi ka meeste A-koondises soomlase Jukka Toijala abitreener. Abitreenerina asub Reinboki kõrvale Martin Rausberg ja mänedžerina Kaarel Loigu.
Eesti U-20 saavutas sel suvel B-divisjoni EM-il 10. koha ning jätkab B-divisjonis, mille järgmine EM-finaalturniir peetakse 10.-19. juulil Gruusias Tbilisis.
U-18 koondise peatreeneriks saab Pärnu Sadama juhendaja Heiko Rannula, kes samuti võtab abitreenerina koha sisse meeste A-koondise juures. U-18 koondise abitreeneriks saab Audentese Spordigümnaasiumi poiste osakonna treener Howard Frier ja mänedžeritööd hakkab tegema Silver Jurno.
Eesti U-18 koondis sai tänavu suvel B-divisjoni EM-il 5. kohale ning palju ei jäänud puudu A-divisjoni tõusust. Järgmine B-divisjoni EM peetakse 24. juulist - 2. augustini Rumeenias Oradeas.
U-16 koondise juhendajaks saab TalTechi meistriliigaklubi abitreener Kris Killing, abitreeneriks teenekas Märt Kermon ja mänedžeriks Kaarel Trauman.
Eesti U-16 koondis pallis sel suvel A-divisjonis, kus pidi aga 16 tiimi hulgas kahjuks leppima eelviimase positsiooniga. Uuel aastal tuleb seega taas üritada B-divisjonist välja murda ning see võimalus saab olema 13.-22. augustil Bulgaarias Sofias.
U-14 koondise peatreeneriameti võtab enda kanda Martin Rausberg, keda abitreeneritena toetaks Rauno Pehka ja Märt Raam.
U-14 koondistele EM-finaalturniire ei korraldata ning see vanuseklass piirdub Balti matšiga. Tänavu suvel Paides peetud Balti matšil kaotas Eesti U-14 esindus avamängus küll 65:90 Lätile, kuid alistas 72:70 Leedu eakaaslased.
"Positiivne oli see, et juhatus otsustas need treenerid koondiste etteotsa määrata ühehäälselt. Kuna koondises ootab ees kolmeaastane töö, siis see kindlasti tõstab nende treenerite motivatsiooni. Noortekoondiste treeneritel on hea võimalus oma nägemust kujundada ning teha seejuures koostööd rahvuskoondise peatreeneri ja Audentese treeneritega," kommenteeris Eesti Korvpalliliidu president Jaak Salumets. | Korvpalliliit nimetas ametisse noormeeste koondiste treenerid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige vanemate ehk noormeeste U-20 vanuseklassi koondist hakkab juhendama BC Kalev/Cramo abitreener Indrek Reinbok, kellest saab ühtlasi ka meeste A-koondises soomlase Jukka Toijala abitreener. Abitreenerina asub Reinboki kõrvale Martin Rausberg ja mänedžerina Kaarel Loigu.
Eesti U-20 saavutas sel suvel B-divisjoni EM-il 10. koha ning jätkab B-divisjonis, mille järgmine EM-finaalturniir peetakse 10.-19. juulil Gruusias Tbilisis.
U-18 koondise peatreeneriks saab Pärnu Sadama juhendaja Heiko Rannula, kes samuti võtab abitreenerina koha sisse meeste A-koondise juures. U-18 koondise abitreeneriks saab Audentese Spordigümnaasiumi poiste osakonna treener Howard Frier ja mänedžeritööd hakkab tegema Silver Jurno.
Eesti U-18 koondis sai tänavu suvel B-divisjoni EM-il 5. kohale ning palju ei jäänud puudu A-divisjoni tõusust. Järgmine B-divisjoni EM peetakse 24. juulist - 2. augustini Rumeenias Oradeas.
U-16 koondise juhendajaks saab TalTechi meistriliigaklubi abitreener Kris Killing, abitreeneriks teenekas Märt Kermon ja mänedžeriks Kaarel Trauman.
Eesti U-16 koondis pallis sel suvel A-divisjonis, kus pidi aga 16 tiimi hulgas kahjuks leppima eelviimase positsiooniga. Uuel aastal tuleb seega taas üritada B-divisjonist välja murda ning see võimalus saab olema 13.-22. augustil Bulgaarias Sofias.
U-14 koondise peatreeneriameti võtab enda kanda Martin Rausberg, keda abitreeneritena toetaks Rauno Pehka ja Märt Raam.
U-14 koondistele EM-finaalturniire ei korraldata ning see vanuseklass piirdub Balti matšiga. Tänavu suvel Paides peetud Balti matšil kaotas Eesti U-14 esindus avamängus küll 65:90 Lätile, kuid alistas 72:70 Leedu eakaaslased.
"Positiivne oli see, et juhatus otsustas need treenerid koondiste etteotsa määrata ühehäälselt. Kuna koondises ootab ees kolmeaastane töö, siis see kindlasti tõstab nende treenerite motivatsiooni. Noortekoondiste treeneritel on hea võimalus oma nägemust kujundada ning teha seejuures koostööd rahvuskoondise peatreeneri ja Audentese treeneritega," kommenteeris Eesti Korvpalliliidu president Jaak Salumets.
### Response:
Korvpalliliit nimetas ametisse noormeeste koondiste treenerid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Musta ja Eesti mehest edetabelis kaheksa pügalat kõrgemal paikneva hispaanlase kolmas omavaheline kohtumine algas tasavägiselt, kuid seisult 4:4 muutus mäng kahjuks ühesuunaliseks maanteeks – Penalver loovutas eestlasele veel vaid kolm punkti ja võitis geimi 21:7. Teises geimis läks Must ette 9:5, ent vastane viigistas ja pääses ise juhtima 11:10. Eesti esireket suutis siiski enesekindluse taastada, seisult 16:15 otsustava spurdi teha ning võita geimi 21:16. Otsustav geim oli samuti tasavägine, kuid kulges Penalveri dikteerimisel. Hispaanlane tegutses 16:14 eduseisul kindlalt, saavutas viis punkti järjest, võitis geimi 21:14 ja kogu 51 minutit väldanud kohtumise 2:1. Omavaheliste matšide suhe on nüüd samuti 2:1 Penalveri kasuks.
Maailma edetabelis 60. kohal paiknev Eesti naiste esireket Kristin Kuuba oli temast edetabelis 27 pügalat madalamal paikneva Repiska vastu enesekindel. Vaid 34 minutit kestnud kohtumises võitis tartlanna avageimi 21:16 ja teise 21:15.
Avageimis sulas Kuuba 8:4 edu küll 8:8 viigiks, kuid oli üsna pea jälle turvaline 14:8. Veel korra pääses Repiska ohtlikult lähedale (14:15), kuid geimi lõpp kuulus Triitoni klubis harjutavale Kuubale. Teises geimis oli viimane viigiseis 6:6, edasi liiguti eestlanna mõnepunktilises eduseisus. Slovakkia esireketi viimane ponnistus tõi ta korraks ühe punkti kaugusele (15:16), kuid siis jaks lõppes.
Teises voorus ehk 16 parema seas mängib Kuuba täna õhtupoolikul sakslanna Fabienne Depreziga. Mühlheimis resideeruv 27-aastane Deprez on hetkel edetabelis Kuubast seitse kohta tagapool, kuid võitnud Euroopa tasemel tosin võistkondlikku medalit. 2011 tuli ta segavõistkondade arvestuses Euroopa juunioride meistriks ja aasta hiljem naiskondlikuks Euroopa meistriks. Tänavu kuulus Deprez segavõistkondade EM-il hõbeda saanud Saksamaa koondisse. Deprez ja Kuuba ona varem omavahel kohtunud ühe korra, kolm aastat tagasi Prahas võitis kolmes geimis sakslanna.
Kolmanda Eesti sulgpallurina osales Dublinis Virge Pesti. Segapaarismängu kvalifikatsioonitabeli avaringis jäid Pesti ja tema iirlasest paariline Mark Topping alla iirlaste paarile Sean Laureta – Orla Flynn 15:21, 21:15, 12:21. | Kuuba alustas võiduga, Must kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Musta ja Eesti mehest edetabelis kaheksa pügalat kõrgemal paikneva hispaanlase kolmas omavaheline kohtumine algas tasavägiselt, kuid seisult 4:4 muutus mäng kahjuks ühesuunaliseks maanteeks – Penalver loovutas eestlasele veel vaid kolm punkti ja võitis geimi 21:7. Teises geimis läks Must ette 9:5, ent vastane viigistas ja pääses ise juhtima 11:10. Eesti esireket suutis siiski enesekindluse taastada, seisult 16:15 otsustava spurdi teha ning võita geimi 21:16. Otsustav geim oli samuti tasavägine, kuid kulges Penalveri dikteerimisel. Hispaanlane tegutses 16:14 eduseisul kindlalt, saavutas viis punkti järjest, võitis geimi 21:14 ja kogu 51 minutit väldanud kohtumise 2:1. Omavaheliste matšide suhe on nüüd samuti 2:1 Penalveri kasuks.
Maailma edetabelis 60. kohal paiknev Eesti naiste esireket Kristin Kuuba oli temast edetabelis 27 pügalat madalamal paikneva Repiska vastu enesekindel. Vaid 34 minutit kestnud kohtumises võitis tartlanna avageimi 21:16 ja teise 21:15.
Avageimis sulas Kuuba 8:4 edu küll 8:8 viigiks, kuid oli üsna pea jälle turvaline 14:8. Veel korra pääses Repiska ohtlikult lähedale (14:15), kuid geimi lõpp kuulus Triitoni klubis harjutavale Kuubale. Teises geimis oli viimane viigiseis 6:6, edasi liiguti eestlanna mõnepunktilises eduseisus. Slovakkia esireketi viimane ponnistus tõi ta korraks ühe punkti kaugusele (15:16), kuid siis jaks lõppes.
Teises voorus ehk 16 parema seas mängib Kuuba täna õhtupoolikul sakslanna Fabienne Depreziga. Mühlheimis resideeruv 27-aastane Deprez on hetkel edetabelis Kuubast seitse kohta tagapool, kuid võitnud Euroopa tasemel tosin võistkondlikku medalit. 2011 tuli ta segavõistkondade arvestuses Euroopa juunioride meistriks ja aasta hiljem naiskondlikuks Euroopa meistriks. Tänavu kuulus Deprez segavõistkondade EM-il hõbeda saanud Saksamaa koondisse. Deprez ja Kuuba ona varem omavahel kohtunud ühe korra, kolm aastat tagasi Prahas võitis kolmes geimis sakslanna.
Kolmanda Eesti sulgpallurina osales Dublinis Virge Pesti. Segapaarismängu kvalifikatsioonitabeli avaringis jäid Pesti ja tema iirlasest paariline Mark Topping alla iirlaste paarile Sean Laureta – Orla Flynn 15:21, 21:15, 12:21.
### Response:
Kuuba alustas võiduga, Must kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellenädalane "akustilise neljapäeva" lugu on vanem kui meie enamik liikmed bändis," selgitasid tüdrukutebändi liikmed.
Loo arranžeerisid Timo Vendt ja Linda Kanter ning produtseerisid Timo Vendt ja Tanja Mihhailova-Saar. Video filmis Taavi Tõnisson.
Ansamblis Little Mess laulavad Johanna-Elise Kabel, Karmel Üksvärav ja Viktoria Koljagina. Koos pääseti edasi Eesti Laul 2020 poolfinaali, kus astutakse võistlustulle lauluga "Without a Reason". Loo autorid on Ebbe Ravn, Timo Vendt, Mihkel Mattisen ja Tanja Mihhailova-Saar | Eesti Laulu poolfinalist Little Mess avaldas akustilise video | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellenädalane "akustilise neljapäeva" lugu on vanem kui meie enamik liikmed bändis," selgitasid tüdrukutebändi liikmed.
Loo arranžeerisid Timo Vendt ja Linda Kanter ning produtseerisid Timo Vendt ja Tanja Mihhailova-Saar. Video filmis Taavi Tõnisson.
Ansamblis Little Mess laulavad Johanna-Elise Kabel, Karmel Üksvärav ja Viktoria Koljagina. Koos pääseti edasi Eesti Laul 2020 poolfinaali, kus astutakse võistlustulle lauluga "Without a Reason". Loo autorid on Ebbe Ravn, Timo Vendt, Mihkel Mattisen ja Tanja Mihhailova-Saar
### Response:
Eesti Laulu poolfinalist Little Mess avaldas akustilise video |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turu Ülikooli psühholoogid ja psühhiaatrid kasutasid laste stressitaseme määramiseks kortisooli. Stressirikastes olukordades on see tavapärasest kõrgem. Hormooni hulk muutub veres päeva jooksul aga ka ilma võimalike ohuallikateta.
"Nii lastehoidu viidud kui ka kodus hoitavate laste kortisoolitase muutus päeva jooksul sarnaselt ja järgis tavapärast ööpäevast bioloogilist rütmi. Kõige rohkem oli kortisooli veres hommikul. Päeva jooksul selle tase langes ja kõige madalam oli kortisool vahetult enne magamaminekut," võttis tulemused kokku uurimuse esimene autor Katja Tervahartiala.
Varasemad uuringud on viidanud, et võrreldes kodus veedetud päevadega on kortisooli põhjal laste stressitase lasteaiapäevadel kõrgem. Doktorant tõdes, et sarnase järelduseni jõuti mitmetes eelnevates töödes. Neil on olnud aga omad puudused. Reeglina uuriti korraga ainult lapseaias käivaid või kodus hoitavaid lapsi. Nõnda polnud võimalik luua nende vahel otsest võrdlusmomenti ja välja selgitada, mis võis muuta lasteaia stressirikkamaks. Seda teadmislünka Tervahartiala täita lootiski.
Töörühm võttis pühapäeval ja esmaspäeval regulaarsete ajavahemike tagant proove 213 lapselt. Neist pooled käisid sõimes ning pooli hoiti kodus. Kuigi uuringus osalevate laste arv ei pruugi tunduda kuigi suur, on uuring siiski üks suuremaid omataolisi.
"Hoidu viidud laste kortisoolitase oli lasteaiapäevadel pärastlõunal kõrgem. Kodus hoitavate laste kortisoolitasemes võis näha aga sõltuvalt lapsest suuremaid kõikumisi," tõi Tervahartiala välja rühmade peamise vahe. Kõik proovid kokku võttes leidus kodus hoitavate laste veres kortisooli keskmiselt 30 protsenti rohkem.
Uuringu kohaselt oli kodus hoitavate laste stressitase mõnevõrra kõrgem. Autor/allikas: Tervahartiala et al.
Sõimes käivate laste pärastlõunase kortisoolitaseme tõusu saab kanda töörühma sõnul suuresti lõunauinakule. Peale ärkamist on hormooni tase veres kõrgem ja suurem osa pärastlõunastest proovidest koguti 15–60 minutit peale lõunauinakut. Lastehoius magab rohkem lapsi kellast-kellani.
Erilist vahet sõimes kauem ja vähem käinute vahel ei märgatud. Tervahartiala märkis aga seejuures, et valimis polnud värskelt kasvatajate hoolde usaldatud lapsi kuigi palju. Teisisõnu oli olnud neil juba aega muutunud oludega harjuda.
Püsivalt kodus hoitavate laste kõrgemat kortisoolitaset on analüüsi tulemuste põhjal raskem seletada. Töörühm kõrvutas neid küll erinevate rahvastikunäitajate nagu vanemate sissetuleku ning laste vanuse ja sooga, kuid ainsana seostus sellega nõrgalt emade veidi madalam haridustase ja laste noorem vanus. Nendega üksinda pole võimalik Tervahartiala sõnul vahet selgitada.
Liiatigi kasvatab korraga paljude näitajate uurimine võimalust, et neist mõni näib olevat seotud kõrgema kortisoolitasemega juba puhtalt juhuse läbi. Pikemalt täringut visates saab tulemuseks ikka kuue. Seose põhjuslikkuse üle otsustamine nõuab täiendavaid ja põhjalikumaid uuringuid.
"Me ei saa veel öelda, kas nähtud erinevused olid tingitud last ümbritsevast keskkonnast või laste enda eripärast. Vahe erinevate rühmade vahel oli ka suhteliselt väike," viitas Tervahartiala. Seetõttu on praegu võimatu hinnata, kuidas mõjutab nähtud vahe laste elu tulevikus.
Pikemaajaline stress lapseeas kasvatab eelnevate uuringute põhjal võimalust, et pidurdub lapse sotsiaal-emotsionaalne ning vaimne areng. Samuti võib pärssida see immuunsüsteemi tööd. Seetõttu plaanib jälgida töörühm samu lapsi pikema aja jooksul ning koguda täiendavaid süljeproove veel 3,5–5 aasta jooksul. Lisaks hindab Tervahartiala kolleegidega nende sotsiaalset arengut ning kogub infot nende iseloomu ja sotsiaalsuhete kohta.
Uurimus ilmus ajakirjas European Child & Adolescent Psychiatry. | Uuring: lapse sõimerühma jätmine ei kasvata tema stressitaset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turu Ülikooli psühholoogid ja psühhiaatrid kasutasid laste stressitaseme määramiseks kortisooli. Stressirikastes olukordades on see tavapärasest kõrgem. Hormooni hulk muutub veres päeva jooksul aga ka ilma võimalike ohuallikateta.
"Nii lastehoidu viidud kui ka kodus hoitavate laste kortisoolitase muutus päeva jooksul sarnaselt ja järgis tavapärast ööpäevast bioloogilist rütmi. Kõige rohkem oli kortisooli veres hommikul. Päeva jooksul selle tase langes ja kõige madalam oli kortisool vahetult enne magamaminekut," võttis tulemused kokku uurimuse esimene autor Katja Tervahartiala.
Varasemad uuringud on viidanud, et võrreldes kodus veedetud päevadega on kortisooli põhjal laste stressitase lasteaiapäevadel kõrgem. Doktorant tõdes, et sarnase järelduseni jõuti mitmetes eelnevates töödes. Neil on olnud aga omad puudused. Reeglina uuriti korraga ainult lapseaias käivaid või kodus hoitavaid lapsi. Nõnda polnud võimalik luua nende vahel otsest võrdlusmomenti ja välja selgitada, mis võis muuta lasteaia stressirikkamaks. Seda teadmislünka Tervahartiala täita lootiski.
Töörühm võttis pühapäeval ja esmaspäeval regulaarsete ajavahemike tagant proove 213 lapselt. Neist pooled käisid sõimes ning pooli hoiti kodus. Kuigi uuringus osalevate laste arv ei pruugi tunduda kuigi suur, on uuring siiski üks suuremaid omataolisi.
"Hoidu viidud laste kortisoolitase oli lasteaiapäevadel pärastlõunal kõrgem. Kodus hoitavate laste kortisoolitasemes võis näha aga sõltuvalt lapsest suuremaid kõikumisi," tõi Tervahartiala välja rühmade peamise vahe. Kõik proovid kokku võttes leidus kodus hoitavate laste veres kortisooli keskmiselt 30 protsenti rohkem.
Uuringu kohaselt oli kodus hoitavate laste stressitase mõnevõrra kõrgem. Autor/allikas: Tervahartiala et al.
Sõimes käivate laste pärastlõunase kortisoolitaseme tõusu saab kanda töörühma sõnul suuresti lõunauinakule. Peale ärkamist on hormooni tase veres kõrgem ja suurem osa pärastlõunastest proovidest koguti 15–60 minutit peale lõunauinakut. Lastehoius magab rohkem lapsi kellast-kellani.
Erilist vahet sõimes kauem ja vähem käinute vahel ei märgatud. Tervahartiala märkis aga seejuures, et valimis polnud värskelt kasvatajate hoolde usaldatud lapsi kuigi palju. Teisisõnu oli olnud neil juba aega muutunud oludega harjuda.
Püsivalt kodus hoitavate laste kõrgemat kortisoolitaset on analüüsi tulemuste põhjal raskem seletada. Töörühm kõrvutas neid küll erinevate rahvastikunäitajate nagu vanemate sissetuleku ning laste vanuse ja sooga, kuid ainsana seostus sellega nõrgalt emade veidi madalam haridustase ja laste noorem vanus. Nendega üksinda pole võimalik Tervahartiala sõnul vahet selgitada.
Liiatigi kasvatab korraga paljude näitajate uurimine võimalust, et neist mõni näib olevat seotud kõrgema kortisoolitasemega juba puhtalt juhuse läbi. Pikemalt täringut visates saab tulemuseks ikka kuue. Seose põhjuslikkuse üle otsustamine nõuab täiendavaid ja põhjalikumaid uuringuid.
"Me ei saa veel öelda, kas nähtud erinevused olid tingitud last ümbritsevast keskkonnast või laste enda eripärast. Vahe erinevate rühmade vahel oli ka suhteliselt väike," viitas Tervahartiala. Seetõttu on praegu võimatu hinnata, kuidas mõjutab nähtud vahe laste elu tulevikus.
Pikemaajaline stress lapseeas kasvatab eelnevate uuringute põhjal võimalust, et pidurdub lapse sotsiaal-emotsionaalne ning vaimne areng. Samuti võib pärssida see immuunsüsteemi tööd. Seetõttu plaanib jälgida töörühm samu lapsi pikema aja jooksul ning koguda täiendavaid süljeproove veel 3,5–5 aasta jooksul. Lisaks hindab Tervahartiala kolleegidega nende sotsiaalset arengut ning kogub infot nende iseloomu ja sotsiaalsuhete kohta.
Uurimus ilmus ajakirjas European Child & Adolescent Psychiatry.
### Response:
Uuring: lapse sõimerühma jätmine ei kasvata tema stressitaset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese lühiromaani nimitegelane Sonjake on kirglik lugeja, ehtne raamatukoi, hallivõitu noor naine, kelle elu muutub põhjalikult pärast ootamatut abieluettepanekut tuntud intellektuaalilt.
Teise teose mõnevõrra eemalolev peategelane on New Yorkis surev vene-juudi kunstnik, kelle matus osutub teda ümbritsevale kirevale seltskonnale, peamiselt aga viiele tema elus olulisele naisele, silmi avavaks ning lõbusaks sündmuseks.
Toimetanud Linda Uustalu, kujundanud Villu Koskaru.
Ljudmila Ulitskaja (sündinud 1943) on tänapäeva Venemaa üks tuntumaid, tõlgitumaid ja populaarsemaid prosaiste. | Eesti keeles ilmuvad Ljudmila Ulitskaja varased romaanid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese lühiromaani nimitegelane Sonjake on kirglik lugeja, ehtne raamatukoi, hallivõitu noor naine, kelle elu muutub põhjalikult pärast ootamatut abieluettepanekut tuntud intellektuaalilt.
Teise teose mõnevõrra eemalolev peategelane on New Yorkis surev vene-juudi kunstnik, kelle matus osutub teda ümbritsevale kirevale seltskonnale, peamiselt aga viiele tema elus olulisele naisele, silmi avavaks ning lõbusaks sündmuseks.
Toimetanud Linda Uustalu, kujundanud Villu Koskaru.
Ljudmila Ulitskaja (sündinud 1943) on tänapäeva Venemaa üks tuntumaid, tõlgitumaid ja populaarsemaid prosaiste.
### Response:
Eesti keeles ilmuvad Ljudmila Ulitskaja varased romaanid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kranich seisab silmitsi 275 334-eurose nõudega, mis on seotud pankrotti läinud ettevõttele W-Trade antud laenuga. Ettevõttele andis laenu Läänemaa ettevõtja Koit Uus oma ettevõtte AS Uuemõisa Invest kaudu, Kranich oli laenude käendaja.
Kranichi majanduslike huvide deklaratsioonist tuleb välja, et pankrotistunud W-Trade on saanud tema käendusel kaks laenu: üks summas 222 000 eurot ja teine summas 53 334 eurot.
Ettevõte tegeles elektriliste valgusseadmete tootmisega, ent vahetas suure agarusega ka nimesid. Ettevõte alustas tegevust OÜ-na Warren, jätkas TFA OÜ-na, siis muutis nime TFA Development OÜ-ks, sealt edasi W-Trade OÜ-na ning läks tänavu septembris pankrotti viimaks Hazarra Naxibullah OÜ nime all. Riigi ees jäi üles ligi 17 000-eurone maksuvõlg, mis tekkis ja hakkas paisuma 2018. aasta aprillist. Ka mullune majandusaasta aruanne on esitamata.
Veel 2017. aastal ja ka enne seda oli ettevõte kasumlik: ligi 1,6-miljonilise käibe juures teeniti üle 71 000 euro kasumit.
Ettevõttes omas 40-protsendilist osalust ka Heiki Kranichi ettevõte Triitium OÜ, mis on likvideerimisel.
Heiki Kranich ei soovinud ERR-ile kommenteerida, kuidas ta ligi 300 000-eurost võlgnevust likvideerib, sest ei pidanud seda avalikkuse asjaks, kuid möönis, et kokkulepe, kuidas asjaga tegutseda, on olemas.
"Tegelen. Loomulikult on igasuguste asjade kohta kokkulepped, aga see ei ole teema, mida avalikkuse ees arutada," teatas Kranich napilt.
Ajakirjaniku märkuse peale, et riigikogu liige on ometi avaliku elu tegelane, mistõttu on avalikkuse huvi põhjendatud, vastas ta: "Aga ma ju helistasin teile tagasi."
Võlausaldaja Koit Uus ei soovinud samuti teemat pikemalt lahata. Heiki Kranichi suhtes tal pretensioone ei ole.
"Meil hetkel reguleerimata suhteid ei ole," ütles ettevõtja, kinnitades, et vajadust võla kättesaamiseks kohtusse minna ei ole.
Miks laenu saanud ettevõte pankrotti läks, on Uusile selge, kuid ta ei soovi seda täpsemalt kommenteerida.
"Sisuliselt saan aru, et Kranich investeeris mingisse firmasse ja kui hakkas küsima, mis seal toimub, siis küsiti vastu, et aga mis sa Saksa ajal tegid. Lihtsalt ebaõnnestunult investeeris," ütles Uus. "Kui sa raha sisse paned, siis on üks pilt, aga kui investeering ei õnnestunud, siis on hoopis teine pilt."
Milles Kranichi ja Uusi kokkulepe seisneb, võib osaliselt aimu saada rahvasaadiku kolmandast käenduslepingust.
Nimelt on Uusi firmal Uuemõisa Invest esitatud nõue ettevõttele W-Energia, mille sidusettevõte W-Trade oli. Ka see ettevõte kuulub W-Trade'i põhja lasnud Jürgen Vesterile. Heiki Kranich on käendanud Uuemõisa Investi nõuet W-Energia vastu mahus 42 000 eurot.
Ka Vesteri ettevõte W-Energia sipleb probleemides. Mulluse aastaaruande järgi sai ettevõte 2,8-miljonilise käibe juures 113 000 eurot kahjumit ning maksuvõlg riigi ees tekkis tänavu oktoobris. Praeguseks on maksuvõlg kasvanud 4568 euroni. Ka see ettevõte jätkab innovaatiliste valgustite tootmisega, nagu ettevõtte napp koduleht väidab, kuid muud peale ingliskeelse avalehe kirjaga "usaldusväärne kvaliteet" sealt ei leiagi.
Ka Kranichi kahest laenulepingust vähemalt üks on seotud Koit Uusiga. Nimelt on ta võtnud Uuemõisa Investist laenu 69 000 eurot. Tema teine laenuleping on sõlmitud Swedbankiga summas 73 077 eurot. | Heiki Kranich seisab hapuks läinud käenduse tõttu silmitsi suure nõudega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kranich seisab silmitsi 275 334-eurose nõudega, mis on seotud pankrotti läinud ettevõttele W-Trade antud laenuga. Ettevõttele andis laenu Läänemaa ettevõtja Koit Uus oma ettevõtte AS Uuemõisa Invest kaudu, Kranich oli laenude käendaja.
Kranichi majanduslike huvide deklaratsioonist tuleb välja, et pankrotistunud W-Trade on saanud tema käendusel kaks laenu: üks summas 222 000 eurot ja teine summas 53 334 eurot.
Ettevõte tegeles elektriliste valgusseadmete tootmisega, ent vahetas suure agarusega ka nimesid. Ettevõte alustas tegevust OÜ-na Warren, jätkas TFA OÜ-na, siis muutis nime TFA Development OÜ-ks, sealt edasi W-Trade OÜ-na ning läks tänavu septembris pankrotti viimaks Hazarra Naxibullah OÜ nime all. Riigi ees jäi üles ligi 17 000-eurone maksuvõlg, mis tekkis ja hakkas paisuma 2018. aasta aprillist. Ka mullune majandusaasta aruanne on esitamata.
Veel 2017. aastal ja ka enne seda oli ettevõte kasumlik: ligi 1,6-miljonilise käibe juures teeniti üle 71 000 euro kasumit.
Ettevõttes omas 40-protsendilist osalust ka Heiki Kranichi ettevõte Triitium OÜ, mis on likvideerimisel.
Heiki Kranich ei soovinud ERR-ile kommenteerida, kuidas ta ligi 300 000-eurost võlgnevust likvideerib, sest ei pidanud seda avalikkuse asjaks, kuid möönis, et kokkulepe, kuidas asjaga tegutseda, on olemas.
"Tegelen. Loomulikult on igasuguste asjade kohta kokkulepped, aga see ei ole teema, mida avalikkuse ees arutada," teatas Kranich napilt.
Ajakirjaniku märkuse peale, et riigikogu liige on ometi avaliku elu tegelane, mistõttu on avalikkuse huvi põhjendatud, vastas ta: "Aga ma ju helistasin teile tagasi."
Võlausaldaja Koit Uus ei soovinud samuti teemat pikemalt lahata. Heiki Kranichi suhtes tal pretensioone ei ole.
"Meil hetkel reguleerimata suhteid ei ole," ütles ettevõtja, kinnitades, et vajadust võla kättesaamiseks kohtusse minna ei ole.
Miks laenu saanud ettevõte pankrotti läks, on Uusile selge, kuid ta ei soovi seda täpsemalt kommenteerida.
"Sisuliselt saan aru, et Kranich investeeris mingisse firmasse ja kui hakkas küsima, mis seal toimub, siis küsiti vastu, et aga mis sa Saksa ajal tegid. Lihtsalt ebaõnnestunult investeeris," ütles Uus. "Kui sa raha sisse paned, siis on üks pilt, aga kui investeering ei õnnestunud, siis on hoopis teine pilt."
Milles Kranichi ja Uusi kokkulepe seisneb, võib osaliselt aimu saada rahvasaadiku kolmandast käenduslepingust.
Nimelt on Uusi firmal Uuemõisa Invest esitatud nõue ettevõttele W-Energia, mille sidusettevõte W-Trade oli. Ka see ettevõte kuulub W-Trade'i põhja lasnud Jürgen Vesterile. Heiki Kranich on käendanud Uuemõisa Investi nõuet W-Energia vastu mahus 42 000 eurot.
Ka Vesteri ettevõte W-Energia sipleb probleemides. Mulluse aastaaruande järgi sai ettevõte 2,8-miljonilise käibe juures 113 000 eurot kahjumit ning maksuvõlg riigi ees tekkis tänavu oktoobris. Praeguseks on maksuvõlg kasvanud 4568 euroni. Ka see ettevõte jätkab innovaatiliste valgustite tootmisega, nagu ettevõtte napp koduleht väidab, kuid muud peale ingliskeelse avalehe kirjaga "usaldusväärne kvaliteet" sealt ei leiagi.
Ka Kranichi kahest laenulepingust vähemalt üks on seotud Koit Uusiga. Nimelt on ta võtnud Uuemõisa Investist laenu 69 000 eurot. Tema teine laenuleping on sõlmitud Swedbankiga summas 73 077 eurot.
### Response:
Heiki Kranich seisab hapuks läinud käenduse tõttu silmitsi suure nõudega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurimine tuvastas, et Alaver kohtus dopinguarsti ja tema abilistega mitmeid kordi Saksamaal, lisaks Soomes, Šveitsis, Austrias, Norras ja Otepääl.
Samuti nõustas Alaver sportlasi kasvuhormoonide hankimisel ning nende tarvitamisel treeningutel ja võistlustel.
Süüdistuse järgi rääkis Alaver tuvastamata aegadel ja kohtades sportlastele dopingu kasutamisest korduvalt, tuues põhjuseks, et vastasel juhul ei ole sportlane teistega võrdsel stardipositsioonil, kuna paljud tipptasemel suusatajad kasutavad tulemuste saavutamiseks keelatud võtteid.
Veredopingu kasutamise eesmärgiks on tõsta kiirelt vere hemoglobiinitaset ja seeläbi parendada võistlustingimustes keha hapniku omastamise võimet.
Isikuandmed on dokumendis kinni kaetud, kuna kohtu hinnangul võib isikuandmete detailne avaldamine kahjustada Austrias pooleliolevat kriminaalmenetlust. | Prokuratuur avalikustas Mati Alaveri süüdistuse sisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurimine tuvastas, et Alaver kohtus dopinguarsti ja tema abilistega mitmeid kordi Saksamaal, lisaks Soomes, Šveitsis, Austrias, Norras ja Otepääl.
Samuti nõustas Alaver sportlasi kasvuhormoonide hankimisel ning nende tarvitamisel treeningutel ja võistlustel.
Süüdistuse järgi rääkis Alaver tuvastamata aegadel ja kohtades sportlastele dopingu kasutamisest korduvalt, tuues põhjuseks, et vastasel juhul ei ole sportlane teistega võrdsel stardipositsioonil, kuna paljud tipptasemel suusatajad kasutavad tulemuste saavutamiseks keelatud võtteid.
Veredopingu kasutamise eesmärgiks on tõsta kiirelt vere hemoglobiinitaset ja seeläbi parendada võistlustingimustes keha hapniku omastamise võimet.
Isikuandmed on dokumendis kinni kaetud, kuna kohtu hinnangul võib isikuandmete detailne avaldamine kahjustada Austrias pooleliolevat kriminaalmenetlust.
### Response:
Prokuratuur avalikustas Mati Alaveri süüdistuse sisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustajad võitsid avapoolaja küll kuue punktiga (51:45), kuid teise mänguperioodi alguses tegi Indiana Northwest 18:3 vahespurdi ning edu enam käest ei andnudki, vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Pehka viibis platsil 27 minutit ning kogus selle ajaga 14 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 2/7, vabavisked 4/4), kaks lauapalli ja neli resultatiivset söötu. Negatiivse poole pealt tegi eestlane ühe pallikaotuse ja kaks isiklikku viga.
Koduvõistkonna resultatiivseimaks kerkis 16 silma visanud Micah James, võitjate parim oli 23 punkti ja kaheksa lauapalliga Rashad Richardson.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Pehka kuulus kaotusmängus kodumeeskonna põhitegijate hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustajad võitsid avapoolaja küll kuue punktiga (51:45), kuid teise mänguperioodi alguses tegi Indiana Northwest 18:3 vahespurdi ning edu enam käest ei andnudki, vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Pehka viibis platsil 27 minutit ning kogus selle ajaga 14 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 2/7, vabavisked 4/4), kaks lauapalli ja neli resultatiivset söötu. Negatiivse poole pealt tegi eestlane ühe pallikaotuse ja kaks isiklikku viga.
Koduvõistkonna resultatiivseimaks kerkis 16 silma visanud Micah James, võitjate parim oli 23 punkti ja kaheksa lauapalliga Rashad Richardson.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Pehka kuulus kaotusmängus kodumeeskonna põhitegijate hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liit soovib, et valitsus täiendaks kohalike maksude loetelu – näiteks turismimaks – ja kaaluks müügimaksu taastamist maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks.
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles oktoobris, et 2021. aasta suvest võiks ja peaks Tallinnas lehtima turismimaks, sest turistide arvu kasvuga on pealinn vajaliku taristu rajamisega hätta jäänud.
Liit soovib ka, et valitsus taastaks kohalikele omavalitsustele ülekantava üksikisiku tulumaksumäära majanduslanguse eelsel tasemel. Tänavu oli omavalitsustele tulumaksust eraldav määr 11,93 protsenti, 2021. aasta eelarves soovib liit määra tõstmist 12,16 protsendini.
Liit toob määra tõstmise põhjenduseks, et riigi tulude kasv on alates 2010. aastast ebaproportsionaalselt suur võrreldes omavalitsuste tulude kasvuga. Samal ajal on omavalitsuste kulu riiklike maksude (käibemaks, aktsiisid) tõstmisega kasvanud.
Samuti soovib omavalitsusliit, et riiklik tasandusfond taastataks 2009. aasta alguse tasemele.
Teede hooldusraha tahetakse poole rohkem
Suurt tõusu tahavad omavalitsused kohalike teede rahastuses. Kui viimased kaheksa aastat on omavalitsustele teede hooldamiseks eraldatav eelarve 29 miljonit eurot, siis liidu hinnangul on tegelik vajadus 50 miljonit aastas. 2021. aasta eelarvest soovivad omavalitsused saada 43,5 miljonit eurot.
"Kohalikele teedele hetkel riigieelarvest eraldatav rahastus ei ole piisav, et omavalitsustel oleks võimalik teid piisavalt ja kvaliteetselt hooldada ning parandada," ütles linnade ja valdade liidu asedirektor Jan Trei.
Liidu kinnitusel tullakse teehoiu eelarve suurendamise juurde tagasi järgmisel kevadel eelarvestrateegia aruteludel. Kohalikud teed moodustavad kõigist Eesti teedest 40,6 protsenti.
Omavalitsusliit soovib ka, et töötaks välja toetusmeede, mille alusel riik toetab koostöös omavalitsustega väikesaartel suuremahuliste objektide väljaehitamist. Pilootprojektina soovitatalse alustada sotsiaalvaldkonnast ja töötada välja tingimused Kihnu valla hooldekodu rajamise toetamiseks.
Otsused tegi teisipäeval Tartus kogunenud Eesti linnade ja valdade liidu volikogu. | Omavalitsused tahavad riigilt luba uusi kohalikke makse kehtestada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liit soovib, et valitsus täiendaks kohalike maksude loetelu – näiteks turismimaks – ja kaaluks müügimaksu taastamist maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks.
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles oktoobris, et 2021. aasta suvest võiks ja peaks Tallinnas lehtima turismimaks, sest turistide arvu kasvuga on pealinn vajaliku taristu rajamisega hätta jäänud.
Liit soovib ka, et valitsus taastaks kohalikele omavalitsustele ülekantava üksikisiku tulumaksumäära majanduslanguse eelsel tasemel. Tänavu oli omavalitsustele tulumaksust eraldav määr 11,93 protsenti, 2021. aasta eelarves soovib liit määra tõstmist 12,16 protsendini.
Liit toob määra tõstmise põhjenduseks, et riigi tulude kasv on alates 2010. aastast ebaproportsionaalselt suur võrreldes omavalitsuste tulude kasvuga. Samal ajal on omavalitsuste kulu riiklike maksude (käibemaks, aktsiisid) tõstmisega kasvanud.
Samuti soovib omavalitsusliit, et riiklik tasandusfond taastataks 2009. aasta alguse tasemele.
Teede hooldusraha tahetakse poole rohkem
Suurt tõusu tahavad omavalitsused kohalike teede rahastuses. Kui viimased kaheksa aastat on omavalitsustele teede hooldamiseks eraldatav eelarve 29 miljonit eurot, siis liidu hinnangul on tegelik vajadus 50 miljonit aastas. 2021. aasta eelarvest soovivad omavalitsused saada 43,5 miljonit eurot.
"Kohalikele teedele hetkel riigieelarvest eraldatav rahastus ei ole piisav, et omavalitsustel oleks võimalik teid piisavalt ja kvaliteetselt hooldada ning parandada," ütles linnade ja valdade liidu asedirektor Jan Trei.
Liidu kinnitusel tullakse teehoiu eelarve suurendamise juurde tagasi järgmisel kevadel eelarvestrateegia aruteludel. Kohalikud teed moodustavad kõigist Eesti teedest 40,6 protsenti.
Omavalitsusliit soovib ka, et töötaks välja toetusmeede, mille alusel riik toetab koostöös omavalitsustega väikesaartel suuremahuliste objektide väljaehitamist. Pilootprojektina soovitatalse alustada sotsiaalvaldkonnast ja töötada välja tingimused Kihnu valla hooldekodu rajamise toetamiseks.
Otsused tegi teisipäeval Tartus kogunenud Eesti linnade ja valdade liidu volikogu.
### Response:
Omavalitsused tahavad riigilt luba uusi kohalikke makse kehtestada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaljulaid ütles ERR-ile, et tema liitus sotsiaaldemokraatidega väärtuspõhiselt, mitte eesmärgiga mingile kõrgele positsioonile jõuda.
"Mulle pole sotside poolt praeguseks tehtud ka ühtegi pakkumist," ütles Kaljulaid vastuseks küsimusele, kes ta kavatseb kandideerida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Tallinna piirkonna esimeheks ja oleks valmis kahe aasta pärast toimuvatel kohalikel valimistel olema linnapeakandidaadiks.
"Kõikvõimalike spekulatsioonide taga on Keskerakonna liikmed, kes soovivad näidata, et minu liitumise taga sotsiaaldemokraatidega on mingisugune tehing või huvid. Aga midagi pole arutatud ja otsustatud," rääkis Kaljulaid.
Kuus viimast aastat SDE Tallinna piirkonna esimees Rainer Vakra rääkis neljapäeval ERR-ile, et pole veel kindlalt otsustanud, kas kandideerib uuesti samale kohale. "Pole olnud aega sellega tegeleda," sõnas ta.
Vakra lisas, et tal on Kaljulaidi SDE-sse tuleku üle hea meel, sest on Kaljulaidiga koos tegutsedes leidnud vastastikku ühisosa.
Tallinna piirkonna juhi kandidaate Vakra sõnul kindlasti jagub, samuti juhatusse soovijaid. "Kohalikud valimised on kahe aasta pärast, meie eesmärgiks on teha hea valimistulemus ja lõpuks alustada keskerakondliku umbrohu väljajuurimist linnavõimust," ütles Vakra.
Tallinna piirkonna aseesimees Jaak Juske ütles ERR-ile, et kandidaatidest juhi kohale puudust ei tule. "Keegi pole veel lippu heisanud, aga seis on päris põnev," märkis Juske.
Enda kandideerimise kohta esimehe kohale vastas Juske: "Eks ma mõtlen, aga olen ju sellel kohal olnud ja tore oleks näha vast seal kedagi teist."
Juske lisas, et piirkonnaorganisatsiooni juhi koht ei ole automaatselt seotud linnapea kandidaadiks määramisega. | Tallinna sotsiaaldemokraadid hakkavad aasta alguses uut esimeest valima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljulaid ütles ERR-ile, et tema liitus sotsiaaldemokraatidega väärtuspõhiselt, mitte eesmärgiga mingile kõrgele positsioonile jõuda.
"Mulle pole sotside poolt praeguseks tehtud ka ühtegi pakkumist," ütles Kaljulaid vastuseks küsimusele, kes ta kavatseb kandideerida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Tallinna piirkonna esimeheks ja oleks valmis kahe aasta pärast toimuvatel kohalikel valimistel olema linnapeakandidaadiks.
"Kõikvõimalike spekulatsioonide taga on Keskerakonna liikmed, kes soovivad näidata, et minu liitumise taga sotsiaaldemokraatidega on mingisugune tehing või huvid. Aga midagi pole arutatud ja otsustatud," rääkis Kaljulaid.
Kuus viimast aastat SDE Tallinna piirkonna esimees Rainer Vakra rääkis neljapäeval ERR-ile, et pole veel kindlalt otsustanud, kas kandideerib uuesti samale kohale. "Pole olnud aega sellega tegeleda," sõnas ta.
Vakra lisas, et tal on Kaljulaidi SDE-sse tuleku üle hea meel, sest on Kaljulaidiga koos tegutsedes leidnud vastastikku ühisosa.
Tallinna piirkonna juhi kandidaate Vakra sõnul kindlasti jagub, samuti juhatusse soovijaid. "Kohalikud valimised on kahe aasta pärast, meie eesmärgiks on teha hea valimistulemus ja lõpuks alustada keskerakondliku umbrohu väljajuurimist linnavõimust," ütles Vakra.
Tallinna piirkonna aseesimees Jaak Juske ütles ERR-ile, et kandidaatidest juhi kohale puudust ei tule. "Keegi pole veel lippu heisanud, aga seis on päris põnev," märkis Juske.
Enda kandideerimise kohta esimehe kohale vastas Juske: "Eks ma mõtlen, aga olen ju sellel kohal olnud ja tore oleks näha vast seal kedagi teist."
Juske lisas, et piirkonnaorganisatsiooni juhi koht ei ole automaatselt seotud linnapea kandidaadiks määramisega.
### Response:
Tallinna sotsiaaldemokraadid hakkavad aasta alguses uut esimeest valima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Citroen naasis MM-sarja 2017. aastal pärast seda, kui 2016. aasta hooaeg jäeti C3 WRC ralliauto arendamiseks vahele. Praeguse sõidukiga on osaletud kolmel hooajal. Citroeni C3 WRC on meeskonna neljast läbi aegade toodetud ralliautost olnud kõige vähem edukam, mistõttu on Prantsuse autotootja jätkamine MM-sarjas sattunud suure küsimärgi alla.
Suurem arutelu Citroeni jätkamise teemal sai Autospordi andmetel alguse pärast pettumust valmistanud Kataloonia rallit oktoobri lõpus, kus meeskonna esisõitja Sebastien Ogier sai sõiduki roolivõimu probleemide tõttu alles kaheksanda koha, minetades nõnda igasuguse võimaluse järjekordseks MM-tiitliks.
Kolme aasta jooksul on Citroen C3 WRC-ga võitnud vaid kuus MM-etappi 40-st. Tippaegadel võitis Citroen enda C4 WRC sõidukiga 36 etappi 56-st. Ajal mil meeskonna esisõitjaks oli üheksakordne maailmameister Sebastien Loeb, võitis Citroen vahemikus 2003 kuni 2012 17 tiitlit.
Citroeni lahkumine võib tähendada seda, et kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier siirdub Toyotasse, kus vabanes Hyundaiga liitunud Ott Tänaku lahkumisel meeskonna esisõitja koht. Samuti Citroeni esindava Esapekka Lappi võimalused on rohkem piiratud, sest soomlane lahkus alles aasta eest Toyotast. | Autosport: Citroen võib autoralli MM-sarjast lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Citroen naasis MM-sarja 2017. aastal pärast seda, kui 2016. aasta hooaeg jäeti C3 WRC ralliauto arendamiseks vahele. Praeguse sõidukiga on osaletud kolmel hooajal. Citroeni C3 WRC on meeskonna neljast läbi aegade toodetud ralliautost olnud kõige vähem edukam, mistõttu on Prantsuse autotootja jätkamine MM-sarjas sattunud suure küsimärgi alla.
Suurem arutelu Citroeni jätkamise teemal sai Autospordi andmetel alguse pärast pettumust valmistanud Kataloonia rallit oktoobri lõpus, kus meeskonna esisõitja Sebastien Ogier sai sõiduki roolivõimu probleemide tõttu alles kaheksanda koha, minetades nõnda igasuguse võimaluse järjekordseks MM-tiitliks.
Kolme aasta jooksul on Citroen C3 WRC-ga võitnud vaid kuus MM-etappi 40-st. Tippaegadel võitis Citroen enda C4 WRC sõidukiga 36 etappi 56-st. Ajal mil meeskonna esisõitjaks oli üheksakordne maailmameister Sebastien Loeb, võitis Citroen vahemikus 2003 kuni 2012 17 tiitlit.
Citroeni lahkumine võib tähendada seda, et kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier siirdub Toyotasse, kus vabanes Hyundaiga liitunud Ott Tänaku lahkumisel meeskonna esisõitja koht. Samuti Citroeni esindava Esapekka Lappi võimalused on rohkem piiratud, sest soomlane lahkus alles aasta eest Toyotast.
### Response:
Autosport: Citroen võib autoralli MM-sarjast lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hruštšov – kutsusime teda lihtsalt Nikitaks 1 – oli minu lapsepõlve "ebajumal", tema isikukultus oli 1960. aastate alguseks täielikult välja arenenud, temast pasundati raadios (mida meil nimetati lihtsalt "plärakastiks"), TVs, kinoringvaadetes ja pea igas ajalehes. Tema valitsusaeg oli omajagu operetlik, mäletan tema kõnedele lisatud remarke "naer saalis", "naer, kestvad kiiduavaldused" ja vahel koguni "homeeriline naer"; oma pentsikute žestide ja miimikaga meenutas ta pisut prantsuse suurt koomikut Louis de Funèsi. Ikka meenutati tema kuulsat kingaga vastu lauda prõmmimist ÜRO istungjärgu ajal.
Nikita oli paljude anekdootide kangelane, mulle meeldib tänini enim lugu, mis avab paljudest teoreetilistest arutlustest paremini kapitalismi olemuse ja mis pajatab sellest, kuis Nikita külastas USAs lõbumaja.
Nimelt leidis ta selles asutuses eest kaks ust: "rikastele" ja "vaestele". Töörahva riigi juhile ei sobi küll kuidagi ennast rikkaks kuulutada, arvas Nikita, ja astus sisse vaestele mõeldud uksest. Aga siin oli jällegi kaks ust: "noortele" ja "vanadele". No ega ma eriti noor vist ikka enam pole, leidis Nikita ja sisenes uksest "vanadele" – ent see uks viis otse tänavale...
Mäletan selgelt ka nädalapäevad kestnud pinget, ärevust ja lakkamatut päevauudiste jälgimist Kuuba raketikriisi ajal oktoobris 1962, mil Hruštšovi tekitatud üliterav vastasseis USAga viis maailma tuumasõja piirile.
Ja äkki, pärast Hruštšovi ootamatut mahavõtmist otsitud ettekäänetel (kõrge vanus, tervislik seisund) oktoobris 1964 saabus tema nime ümber täielik vaikus. Teda isegi ei kirutud ega paljastatud (teatmeteostes kasutati vahel umbmääraseid termineid "subjektivism" ja "voluntarism", nagu – üpris veider paralleel – ka mõne filosoofi, näiteks Schopenhaueri puhul). See nimi tuli lihtsalt unustada.
Ma ei püüa siinkohal hinnata Hruštšovi ülimalt vastuolulist ajaloolist rolli, seda on põhjalikult teinud näiteks William Taubman (1941) oma mahukas, Pulitzeri preemia pälvinud monograafias. 2 Esitan vaid oma kunagise, laulva revolutsiooni aastal 1988 tehtud tõlke ühe asjaosalise vahetutest meenutustest Hruštšovi matusest. Mahlakas kirjeldus annab hästi edasi olukorra absurdsust; juba üksnes silt surnuaia värava juures "Kalmistu suletud. Sanitaarpäev" oli tõeline nõukoguliku totruse tippsaavutus.
GEORGI FJODOROV, ajaloodoktor
ÄRASAATMINE
Ametlik teadaanne üleliidulise tähtsusega pensionäri, endise NLKP Keskkomitee esimese sekretäri ja NSVL Ministrite Nõukogu esimehe N. Hruštšovi surmast avaldati ajalehtedes alles tema matusepäeval…
1971. aasta sombusel septembrihommikul läksime koos naisega Novodevitšje kalmistule Nikita Hruštšovi matusele. Mingit ametlikku teadet matuse päevast ja kohast ilmunud ei olnud, kuid meil õnnestus teada saada, kus ja mis ajal ärasaatmine toimub.
Jõudsime kalmistu lähedale ja olime hämmeldunud, nähes juba kaugelt hiigelhulka sõjaväge. Mitukümmend presentfurgooniga veoautot, sõdureid tuubil täis, seisis ümber kalmistu. Ohvitserid jooksid ringi, pidasid raadio teel sidet ja karjusid: "Kolmeteistkümnes, kas kuuled mind? Räägib esimene! Vastuvõtt…" Jäi mulje, nagu oleks selle Moskva rajooni okupeerinud sõjavägi või nagu oleksid väeüksused otse lahingusse minemas. Kalmistu ümber paiknesid mitme rõngana sõduriteahelikud. Oli erineva aukraadiga militsionääre, kalmistule kõige lähemal seisid erariides mehed. Nende seas oli näha ka siseministeeriumi siniste kantidega vormis ohvitsere. Välise miilitsaaheliku ees tungles salguti inimesi, keda ei tahetud surnuaeda lasta. Üks ja teine neist püüdis aeg-ajalt läbi pääseda, kuid nad tõrjuti üsna toorelt tagasi. Jõudsin selle ahelikuni ja küsisin lähima miilitsaohvitseri käest: "Kes on teie ülemus?" Ta näitas eaka miilitsapolkovniku suunas. Astusin polkovniku juurde ja ütlesin: "Seltsimees, me oleme kadunu tütre Rada3 head tuttavad ja oleks imelik, kui me täna ei saaks olle seal, tema kõrval. Palun laske meid läbi." Mees küsis vastu: "Kas te tõesti olete tütre tuttavad?" Jaatasin. Ta lõi käega: "Noh, mis seal ikka, minge siis."
Läksimegi ja pääsesime imekombel korraga mitmest sõdurirõngast läbi. Otsustasin kasutada sedasama läbiproovitud võtet ka viimase valvetõkke puhul. Kõnetasin lähimat, umbes kolmekümneaastast vihmakeebiga meest: "Laske meid, palun, läbi…" Ta katkestas mind ja raius: "Ei, ei lase." Solvusin: "Kuidas siis nii, te ei teagi ju, kes me oleme ja miks meil on vaja sisse minna. Te ei kuulanud mind äragi," mispeale ta vastas: "Mul ükspuha, läbi ei lase ma teid niikuinii." Ütlesin: "Näete, te ei tea, kes me oleme, aga mina mõistan juba hästi, kes teie olete." Äkki vedas ta suu naerule ja ühmas: "Olgu, eks minge."
Sattusime kalmistu kindlalt suletud raudvärava ette, ka jalgvärav oli kinni. Selgus, et siingi on valvetõke. Väravast paremat kätt seinal oli paberitükk, peal punase pliiatsiga kiri: "Kalmistu suletud. Sanitaarpäev." Aeg-ajalt koputas mõni väliskorrespondent väravale ja hõikas oma ajalehe või ajakirja nime. Jalgvärav avanes, mees lasti sisse ja värav langes jälle lukku. Värava ees seisis umbes viisteist inimest, kes nii nagu meiegi olid kõigist ahelikest läbi pääsenud. Kõik valvurid aga olid sealpool väravat. Panin ette: "Ärme laseme ajakirjanikke läbi. Kas neil on sinna rohkem asja kui meil?" Me ei lasknud neid tõepoolest enam läbi, isegi mitte jalgvärava ette. Nad karjusid, käratsesid, kuid me ei lasknud neid ikkagi läbi. Äkki jooksis kohale üks kindral, kes küsis, milles asi, miks lüüakse lärmi. Keegi vastas: "Mis see siis olgu, me tulime matusele ja meid ei lasta läbi." Kindral koputas jalgväravale ja nimetas oma nime. Jalgvärav avanes, kindral käskis: "Otsekohe kõik sisse lasta."
Läksime. Rahvast polnud kuigi palju. Kuuekümne ringis korrespondente, vististi ainult välismaalt. Nagu ajakirjanikel ikka, oli nende ainus huvi hankida rohkem informatsiooni, tabada kõike oma filmikaamerate, fotoaparaatide ja magnetofonidega. Kaamerad surisesid, fotoaparaadid klõpsusid, valitses mitmekeelne ja -häälne, surnuaiale sobimatu melu. Veel oli kohal umbes paarsada inimest, neist üsna palju hallpäid. Leidsime eest oma sõpru-tuttavaidki. Oli ka neid, kelle näol võis aimata raskete kannatuste jälgi. Ilmselt olid need endised represseeritud. Märkasime näiteks väejuht Jakiri õde Bellat.
Seitsmekümne seitsme aastane Nikita Hruštšov lebas kirstus kõrgendil keset pärgi ja lilli. Jalutsis olid punastel sametpatjadel kolm sotsialistliku töö kangelase tähte ja medalid. Tema nägu oli ilmekas, nii ilmekas ja rahulik, et sellisena polnud ma teda näinud ei ajalehtede-ajakirjade fotodel, ei kinos ega televisioonis. Kõrge võimas laup, tahtejõulised põsesarnad. Näis, nagu oleks tema näole kinnistunud tähtis mõte, mis nüüdsest pidigi jääma saladuseks. Kõrval seisid tema perekonnaliikmed. Hruštšovi naisel Niinal 4 oli seljas musta võrkpeleriiniga hall palitu. Tema nägu, lihtne, siiras, miskipoolest väga köitev, oli pisaraist märg. Samas seisis Rada, pilk endasse pööratud. Paistis, et tal oli väga külm. Rada kõrval seisis pikka kasvu mees. See oli nii isa kui emaga väga sarnane Sergei Hruštšov. 5 Siinsamas seisis ilusa näoga, veidi nagu paistes silmadega, kuid läbitungimatu ilmega Aleksei Adžubei. 6
Üks mees rääkis midagi. Reporterite peade kohale tõstetud filmikaamerad surisesid, ajakirjanike jutuvada summutas kõne. Püüdsin lähemale pääseda, mis mul mõnel määral õnnestuski. Siis rääkis Sergei. Tema jutust (ta rääkis ilma mikrofonita) kuulsin ma üldise kära tõttu vaid katkeid. Ta ütles, et tema isa oli pikka aega partei ja riigi juhtivatel ametikohtadel. Hinnangu isa tegevusele annab ajalugu. Tema omalt poolt võib öelda, et Nikita Hruštšov soovis inimestele head ja oli väga hea mees oma naisele ja isa oma lastele.
Seejärel kõneles üks vana naine, ja kuigi ta rääkis väga vaikselt, olid tema sõnad miskipärast väga hästi kuulda. Ta ütles: "Ma töötasin koos Nikita Hruštšoviga 1926. aastast alates ja temaga koos oli väga hea töötada. 1937. aastal mind arreteeriti, algul olin vangis, siis laagris ja alles pärast 20. kongressi mind vabastati ja rehabiliteeriti. Miljonite inimeste nimel, kes vanglates ja laagrites süütult piinlesid ja kellele sina, Nikita Sergejevitš, andsid tagasi nende hea nime, nende sugulaste ja sõprade nimel, sadade tuhandete nimel, keda sa vabastasid hirmsast vangipõlvest, võta vastu meie tänu ja sügav kummardus. Ma saan aru, kui palju läks selleks tarvis mehisust, julgust ja tahet õiglust jalule seada. Me mäletame seda elu lõpuni, jutustame oma lastele ja lastelastele."
Kohe seejärel ütles matust korraldav erariides, kuid silmatorkavalt sõjaväelise rühiga mees: "Palun lahkunuga hüvasti jätta. Ainult kiiresti, seltsimehed, ärge aega viitke." Juuresviibijad sammusid ümber sarga, neid kiirustasid tagant ümber haua ülesrivistatud erariides korravalvurid. Nägin pärgade ja lillede keskel pärjalinti "Nikita Sergejevitš Hruštšovile A. I. Mikojanilt". 7 Siis tõrjusid lehemehed meid jälle kõrvale. Nägin siiski, kuidas kirstu kiiruga hauda lasti ja mulda peale aeti. Ei jõutud veel kalmuküngastki valmis, kui orkester alustas Nõukogude Liidu hümni ja korrapidaja soovitas, peaaegu käsutas: "Nüüd minge laiali, seltsimehed."
Kuid mitte keegi ei läinud ära.
Me seisime edasi tibutava vihma käes. Peagi hakkas Niinal nähtavasti halb. Ta vaarus. Sergei toetas teda. Kutsuti auto, see sõitis üsna haua ligi. Niina aidati autosse ja ta sõitis koos Sergeiga minema. Läksime Rada juurde. Avaldasime sügavat kaastunnet, ma suudlesin tema kätt. Ta tänas meid napisõnaliselt ja läks päris üksinda ära.
Pärast seda, kui Niina minema viidi, langes kalmistul valitsenud pinge. Läksime värava poole. Väravast väljudes nägime, et kõik valvetõkked ja ahelikud olid omal kohal ja rahvamurd nende vastas oli veelgi kasvanud. Kohal olid ka veoautod sõduritega.
N. Hruštšovi kõrgeid ameteid arvestades oleks ta tulnud matta Kremli müüri äärde. Kuid need, kes määrasid tema saatust ka pärast ta surma, otsustasid, et ta ei vääri säärast au, et seda tuleb selgelt mõista anda ja seepärast matta ta linnakalmistule, tõsi küll, ühele prestiižikamale nende hulgast. Kuid tulemus osutus kavatsetule risti vastupidiseks. Pääseb ju valvatavale Kremli müürile väga harva ligi, kuid Hruštšovi haud jäeti kättesaadavaks rahvale, kelle heaks ta oli nii palju korda saatnud. Siin käidi vaidlemas ja mälestamas. Tuli ette sedagi, et sõimamas.
Hiljem asetati hauale Ernst Neizvestnõi8 loodud mälestussammas. See oli siis, kui igal võimalikul juhul lauldi häbitult kiidulaule Brežnevile, ülistati teda taevani, kui aga üldse meenutati Hruštšovi, siis kasutati üksnes negatiivseid hinnanguid ja epiteete. Neizvestnõi, kellel oli omal ajal Maneeži kunstinäitusel Hruštšoviga kokkupõrge ja kes oli temaga hiljem ära leppinud, võttis vastu tellimuse Hruštšovi perekonnalt. Mälestussamba loomise ajal ütles Ernst mulle: "Kadunu rikkus mul omal ajal mitu aastat ära ja ta teeb seda praegugi, kuid tellimuse ma täidan, ma ise tahan seda. Ta on seda väärt."
Üsna pea mõistsid uued võimumehed, et nad tegid valearvestuse, mattes Hruštšovi rahvale ligipääsetavasse kohta. Arvan, et üsna olulisel määral just seetõttu võeti vastu seisakuajale tüüpiline otsus: sulgeda kalmistu külastajaile, kõigile, kellel pole eriluba.
Tõlkinud Aivar Kull, ajakirjast Ogonjok, 1988, nr 33
Esmatrükk: Edasi 17. november 1988
1 Üks mu eakaaslane kinnitas, et seoses ulatusliku, lausa kinnisideelise maisikasvatuse propagandaga oli Nikitat nende peres kutsutud ka Maisionuks.
2 William Taubman, "Hruštšov. Inimene ja tema aeg", tõlkinud Rein Turu, Varrak, Tallinn 2006, 814 lk. Siin on lk 606-608 esitatud ka enamvähem samalaadne matuse kirjeldus, küll lühemalt ja kuivemas kroonikastiilis.
3 Hruštšovi tütar Rada Adžubei (1929-2016), ajakirjanik.
4 Niina (1900-1984), Hruštšovi kolmas abikaasa.
5 Poeg Sergei Hruštšov (1935) lindistas oma isa mahukad memuaarid, ta on hiljem elanud USAs ja ka ise kirjutanud sisukaid mälestusi. Tema osalusel (kaasstsenaristina) valmis mängufilm Nikita Hruštšovi kukutamisest "Hallid hundid" (1993), kus peaosalist meeldejäävalt kehastab meile eriti "Viimsest reliikviast" hästi tuntud Rolan Bõkov. Film Youtube's: https://www.youtube.com/watch?v=JMukYUgHVic
6 Aleksei Adžubei (1924-1993), ajakirjanik, Nikita Hruštšovi väimees ja kõnekirjutaja, N. Liidu ühe suurima ajalehe Izvestija peatoimetaja 1959-64.
7 Anastass Mikojan (1895-1978), Hruštšovi peamine toetaja võimuladvikus, osava poliitilise laveerijana üle 30 aasta partei poliitbüroo liige.
8 Skulptor Ernst Neizvestnõi (1925-2016) elas viimased 40 aastat USAs. | Aivar Kulli ajalootund. Nikita Hruštšovi eriskummaline matus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hruštšov – kutsusime teda lihtsalt Nikitaks 1 – oli minu lapsepõlve "ebajumal", tema isikukultus oli 1960. aastate alguseks täielikult välja arenenud, temast pasundati raadios (mida meil nimetati lihtsalt "plärakastiks"), TVs, kinoringvaadetes ja pea igas ajalehes. Tema valitsusaeg oli omajagu operetlik, mäletan tema kõnedele lisatud remarke "naer saalis", "naer, kestvad kiiduavaldused" ja vahel koguni "homeeriline naer"; oma pentsikute žestide ja miimikaga meenutas ta pisut prantsuse suurt koomikut Louis de Funèsi. Ikka meenutati tema kuulsat kingaga vastu lauda prõmmimist ÜRO istungjärgu ajal.
Nikita oli paljude anekdootide kangelane, mulle meeldib tänini enim lugu, mis avab paljudest teoreetilistest arutlustest paremini kapitalismi olemuse ja mis pajatab sellest, kuis Nikita külastas USAs lõbumaja.
Nimelt leidis ta selles asutuses eest kaks ust: "rikastele" ja "vaestele". Töörahva riigi juhile ei sobi küll kuidagi ennast rikkaks kuulutada, arvas Nikita, ja astus sisse vaestele mõeldud uksest. Aga siin oli jällegi kaks ust: "noortele" ja "vanadele". No ega ma eriti noor vist ikka enam pole, leidis Nikita ja sisenes uksest "vanadele" – ent see uks viis otse tänavale...
Mäletan selgelt ka nädalapäevad kestnud pinget, ärevust ja lakkamatut päevauudiste jälgimist Kuuba raketikriisi ajal oktoobris 1962, mil Hruštšovi tekitatud üliterav vastasseis USAga viis maailma tuumasõja piirile.
Ja äkki, pärast Hruštšovi ootamatut mahavõtmist otsitud ettekäänetel (kõrge vanus, tervislik seisund) oktoobris 1964 saabus tema nime ümber täielik vaikus. Teda isegi ei kirutud ega paljastatud (teatmeteostes kasutati vahel umbmääraseid termineid "subjektivism" ja "voluntarism", nagu – üpris veider paralleel – ka mõne filosoofi, näiteks Schopenhaueri puhul). See nimi tuli lihtsalt unustada.
Ma ei püüa siinkohal hinnata Hruštšovi ülimalt vastuolulist ajaloolist rolli, seda on põhjalikult teinud näiteks William Taubman (1941) oma mahukas, Pulitzeri preemia pälvinud monograafias. 2 Esitan vaid oma kunagise, laulva revolutsiooni aastal 1988 tehtud tõlke ühe asjaosalise vahetutest meenutustest Hruštšovi matusest. Mahlakas kirjeldus annab hästi edasi olukorra absurdsust; juba üksnes silt surnuaia värava juures "Kalmistu suletud. Sanitaarpäev" oli tõeline nõukoguliku totruse tippsaavutus.
GEORGI FJODOROV, ajaloodoktor
ÄRASAATMINE
Ametlik teadaanne üleliidulise tähtsusega pensionäri, endise NLKP Keskkomitee esimese sekretäri ja NSVL Ministrite Nõukogu esimehe N. Hruštšovi surmast avaldati ajalehtedes alles tema matusepäeval…
1971. aasta sombusel septembrihommikul läksime koos naisega Novodevitšje kalmistule Nikita Hruštšovi matusele. Mingit ametlikku teadet matuse päevast ja kohast ilmunud ei olnud, kuid meil õnnestus teada saada, kus ja mis ajal ärasaatmine toimub.
Jõudsime kalmistu lähedale ja olime hämmeldunud, nähes juba kaugelt hiigelhulka sõjaväge. Mitukümmend presentfurgooniga veoautot, sõdureid tuubil täis, seisis ümber kalmistu. Ohvitserid jooksid ringi, pidasid raadio teel sidet ja karjusid: "Kolmeteistkümnes, kas kuuled mind? Räägib esimene! Vastuvõtt…" Jäi mulje, nagu oleks selle Moskva rajooni okupeerinud sõjavägi või nagu oleksid väeüksused otse lahingusse minemas. Kalmistu ümber paiknesid mitme rõngana sõduriteahelikud. Oli erineva aukraadiga militsionääre, kalmistule kõige lähemal seisid erariides mehed. Nende seas oli näha ka siseministeeriumi siniste kantidega vormis ohvitsere. Välise miilitsaaheliku ees tungles salguti inimesi, keda ei tahetud surnuaeda lasta. Üks ja teine neist püüdis aeg-ajalt läbi pääseda, kuid nad tõrjuti üsna toorelt tagasi. Jõudsin selle ahelikuni ja küsisin lähima miilitsaohvitseri käest: "Kes on teie ülemus?" Ta näitas eaka miilitsapolkovniku suunas. Astusin polkovniku juurde ja ütlesin: "Seltsimees, me oleme kadunu tütre Rada3 head tuttavad ja oleks imelik, kui me täna ei saaks olle seal, tema kõrval. Palun laske meid läbi." Mees küsis vastu: "Kas te tõesti olete tütre tuttavad?" Jaatasin. Ta lõi käega: "Noh, mis seal ikka, minge siis."
Läksimegi ja pääsesime imekombel korraga mitmest sõdurirõngast läbi. Otsustasin kasutada sedasama läbiproovitud võtet ka viimase valvetõkke puhul. Kõnetasin lähimat, umbes kolmekümneaastast vihmakeebiga meest: "Laske meid, palun, läbi…" Ta katkestas mind ja raius: "Ei, ei lase." Solvusin: "Kuidas siis nii, te ei teagi ju, kes me oleme ja miks meil on vaja sisse minna. Te ei kuulanud mind äragi," mispeale ta vastas: "Mul ükspuha, läbi ei lase ma teid niikuinii." Ütlesin: "Näete, te ei tea, kes me oleme, aga mina mõistan juba hästi, kes teie olete." Äkki vedas ta suu naerule ja ühmas: "Olgu, eks minge."
Sattusime kalmistu kindlalt suletud raudvärava ette, ka jalgvärav oli kinni. Selgus, et siingi on valvetõke. Väravast paremat kätt seinal oli paberitükk, peal punase pliiatsiga kiri: "Kalmistu suletud. Sanitaarpäev." Aeg-ajalt koputas mõni väliskorrespondent väravale ja hõikas oma ajalehe või ajakirja nime. Jalgvärav avanes, mees lasti sisse ja värav langes jälle lukku. Värava ees seisis umbes viisteist inimest, kes nii nagu meiegi olid kõigist ahelikest läbi pääsenud. Kõik valvurid aga olid sealpool väravat. Panin ette: "Ärme laseme ajakirjanikke läbi. Kas neil on sinna rohkem asja kui meil?" Me ei lasknud neid tõepoolest enam läbi, isegi mitte jalgvärava ette. Nad karjusid, käratsesid, kuid me ei lasknud neid ikkagi läbi. Äkki jooksis kohale üks kindral, kes küsis, milles asi, miks lüüakse lärmi. Keegi vastas: "Mis see siis olgu, me tulime matusele ja meid ei lasta läbi." Kindral koputas jalgväravale ja nimetas oma nime. Jalgvärav avanes, kindral käskis: "Otsekohe kõik sisse lasta."
Läksime. Rahvast polnud kuigi palju. Kuuekümne ringis korrespondente, vististi ainult välismaalt. Nagu ajakirjanikel ikka, oli nende ainus huvi hankida rohkem informatsiooni, tabada kõike oma filmikaamerate, fotoaparaatide ja magnetofonidega. Kaamerad surisesid, fotoaparaadid klõpsusid, valitses mitmekeelne ja -häälne, surnuaiale sobimatu melu. Veel oli kohal umbes paarsada inimest, neist üsna palju hallpäid. Leidsime eest oma sõpru-tuttavaidki. Oli ka neid, kelle näol võis aimata raskete kannatuste jälgi. Ilmselt olid need endised represseeritud. Märkasime näiteks väejuht Jakiri õde Bellat.
Seitsmekümne seitsme aastane Nikita Hruštšov lebas kirstus kõrgendil keset pärgi ja lilli. Jalutsis olid punastel sametpatjadel kolm sotsialistliku töö kangelase tähte ja medalid. Tema nägu oli ilmekas, nii ilmekas ja rahulik, et sellisena polnud ma teda näinud ei ajalehtede-ajakirjade fotodel, ei kinos ega televisioonis. Kõrge võimas laup, tahtejõulised põsesarnad. Näis, nagu oleks tema näole kinnistunud tähtis mõte, mis nüüdsest pidigi jääma saladuseks. Kõrval seisid tema perekonnaliikmed. Hruštšovi naisel Niinal 4 oli seljas musta võrkpeleriiniga hall palitu. Tema nägu, lihtne, siiras, miskipoolest väga köitev, oli pisaraist märg. Samas seisis Rada, pilk endasse pööratud. Paistis, et tal oli väga külm. Rada kõrval seisis pikka kasvu mees. See oli nii isa kui emaga väga sarnane Sergei Hruštšov. 5 Siinsamas seisis ilusa näoga, veidi nagu paistes silmadega, kuid läbitungimatu ilmega Aleksei Adžubei. 6
Üks mees rääkis midagi. Reporterite peade kohale tõstetud filmikaamerad surisesid, ajakirjanike jutuvada summutas kõne. Püüdsin lähemale pääseda, mis mul mõnel määral õnnestuski. Siis rääkis Sergei. Tema jutust (ta rääkis ilma mikrofonita) kuulsin ma üldise kära tõttu vaid katkeid. Ta ütles, et tema isa oli pikka aega partei ja riigi juhtivatel ametikohtadel. Hinnangu isa tegevusele annab ajalugu. Tema omalt poolt võib öelda, et Nikita Hruštšov soovis inimestele head ja oli väga hea mees oma naisele ja isa oma lastele.
Seejärel kõneles üks vana naine, ja kuigi ta rääkis väga vaikselt, olid tema sõnad miskipärast väga hästi kuulda. Ta ütles: "Ma töötasin koos Nikita Hruštšoviga 1926. aastast alates ja temaga koos oli väga hea töötada. 1937. aastal mind arreteeriti, algul olin vangis, siis laagris ja alles pärast 20. kongressi mind vabastati ja rehabiliteeriti. Miljonite inimeste nimel, kes vanglates ja laagrites süütult piinlesid ja kellele sina, Nikita Sergejevitš, andsid tagasi nende hea nime, nende sugulaste ja sõprade nimel, sadade tuhandete nimel, keda sa vabastasid hirmsast vangipõlvest, võta vastu meie tänu ja sügav kummardus. Ma saan aru, kui palju läks selleks tarvis mehisust, julgust ja tahet õiglust jalule seada. Me mäletame seda elu lõpuni, jutustame oma lastele ja lastelastele."
Kohe seejärel ütles matust korraldav erariides, kuid silmatorkavalt sõjaväelise rühiga mees: "Palun lahkunuga hüvasti jätta. Ainult kiiresti, seltsimehed, ärge aega viitke." Juuresviibijad sammusid ümber sarga, neid kiirustasid tagant ümber haua ülesrivistatud erariides korravalvurid. Nägin pärgade ja lillede keskel pärjalinti "Nikita Sergejevitš Hruštšovile A. I. Mikojanilt". 7 Siis tõrjusid lehemehed meid jälle kõrvale. Nägin siiski, kuidas kirstu kiiruga hauda lasti ja mulda peale aeti. Ei jõutud veel kalmuküngastki valmis, kui orkester alustas Nõukogude Liidu hümni ja korrapidaja soovitas, peaaegu käsutas: "Nüüd minge laiali, seltsimehed."
Kuid mitte keegi ei läinud ära.
Me seisime edasi tibutava vihma käes. Peagi hakkas Niinal nähtavasti halb. Ta vaarus. Sergei toetas teda. Kutsuti auto, see sõitis üsna haua ligi. Niina aidati autosse ja ta sõitis koos Sergeiga minema. Läksime Rada juurde. Avaldasime sügavat kaastunnet, ma suudlesin tema kätt. Ta tänas meid napisõnaliselt ja läks päris üksinda ära.
Pärast seda, kui Niina minema viidi, langes kalmistul valitsenud pinge. Läksime värava poole. Väravast väljudes nägime, et kõik valvetõkked ja ahelikud olid omal kohal ja rahvamurd nende vastas oli veelgi kasvanud. Kohal olid ka veoautod sõduritega.
N. Hruštšovi kõrgeid ameteid arvestades oleks ta tulnud matta Kremli müüri äärde. Kuid need, kes määrasid tema saatust ka pärast ta surma, otsustasid, et ta ei vääri säärast au, et seda tuleb selgelt mõista anda ja seepärast matta ta linnakalmistule, tõsi küll, ühele prestiižikamale nende hulgast. Kuid tulemus osutus kavatsetule risti vastupidiseks. Pääseb ju valvatavale Kremli müürile väga harva ligi, kuid Hruštšovi haud jäeti kättesaadavaks rahvale, kelle heaks ta oli nii palju korda saatnud. Siin käidi vaidlemas ja mälestamas. Tuli ette sedagi, et sõimamas.
Hiljem asetati hauale Ernst Neizvestnõi8 loodud mälestussammas. See oli siis, kui igal võimalikul juhul lauldi häbitult kiidulaule Brežnevile, ülistati teda taevani, kui aga üldse meenutati Hruštšovi, siis kasutati üksnes negatiivseid hinnanguid ja epiteete. Neizvestnõi, kellel oli omal ajal Maneeži kunstinäitusel Hruštšoviga kokkupõrge ja kes oli temaga hiljem ära leppinud, võttis vastu tellimuse Hruštšovi perekonnalt. Mälestussamba loomise ajal ütles Ernst mulle: "Kadunu rikkus mul omal ajal mitu aastat ära ja ta teeb seda praegugi, kuid tellimuse ma täidan, ma ise tahan seda. Ta on seda väärt."
Üsna pea mõistsid uued võimumehed, et nad tegid valearvestuse, mattes Hruštšovi rahvale ligipääsetavasse kohta. Arvan, et üsna olulisel määral just seetõttu võeti vastu seisakuajale tüüpiline otsus: sulgeda kalmistu külastajaile, kõigile, kellel pole eriluba.
Tõlkinud Aivar Kull, ajakirjast Ogonjok, 1988, nr 33
Esmatrükk: Edasi 17. november 1988
1 Üks mu eakaaslane kinnitas, et seoses ulatusliku, lausa kinnisideelise maisikasvatuse propagandaga oli Nikitat nende peres kutsutud ka Maisionuks.
2 William Taubman, "Hruštšov. Inimene ja tema aeg", tõlkinud Rein Turu, Varrak, Tallinn 2006, 814 lk. Siin on lk 606-608 esitatud ka enamvähem samalaadne matuse kirjeldus, küll lühemalt ja kuivemas kroonikastiilis.
3 Hruštšovi tütar Rada Adžubei (1929-2016), ajakirjanik.
4 Niina (1900-1984), Hruštšovi kolmas abikaasa.
5 Poeg Sergei Hruštšov (1935) lindistas oma isa mahukad memuaarid, ta on hiljem elanud USAs ja ka ise kirjutanud sisukaid mälestusi. Tema osalusel (kaasstsenaristina) valmis mängufilm Nikita Hruštšovi kukutamisest "Hallid hundid" (1993), kus peaosalist meeldejäävalt kehastab meile eriti "Viimsest reliikviast" hästi tuntud Rolan Bõkov. Film Youtube's: https://www.youtube.com/watch?v=JMukYUgHVic
6 Aleksei Adžubei (1924-1993), ajakirjanik, Nikita Hruštšovi väimees ja kõnekirjutaja, N. Liidu ühe suurima ajalehe Izvestija peatoimetaja 1959-64.
7 Anastass Mikojan (1895-1978), Hruštšovi peamine toetaja võimuladvikus, osava poliitilise laveerijana üle 30 aasta partei poliitbüroo liige.
8 Skulptor Ernst Neizvestnõi (1925-2016) elas viimased 40 aastat USAs.
### Response:
Aivar Kulli ajalootund. Nikita Hruštšovi eriskummaline matus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks ja pool minutit pikas reklaamis seiklevad draakon Edgar ning tema sõber Ava, vahendas Independent.
Draakon Edgar, kes on ka kaubamaja tänavuse aasta jõulukampaania peategelane, külvab oma külas segadust, põletades suurest elevusest maha jõulukuuse ja uisuväljaku. Tema sõber Ava näeb draakoni pettumust ning teeb talle täpselt sobiva jõulukingituse.
Reklaami taga seisab agentuur adam&eveDDB, kelle käe all on valminud ka kaubamaja 2009. aasta reklaam.
Tänavune video võeti üles Ungari pealinnas Budapestis ning see filmiti augustis. Loo lavastas Dougal Wilson ning võtetel lõi näitlejatena kaasa üle saja inimese. Reklaami taustalaulu "Can't Fight This Feeling" esitab Bastille.
Kaubamaja klienditeeninduse direktor Craig Inglis ütles, et reklaamis rullub lahti lugu sellest, kuidas mõni sõber on valmis ettevõtma lisapingutust, et leida just seda õiget kingitust oma parimale sõbrale.
Sel aastal ühendas John Lewis käed supermarketiga Waitrose & Partners, kellega koos reklaam toodeti. John Lewisel on selja taga majanduslikult raske aasta, finantsaasta esimesel poolel toodeti 25,9 miljonit naela kahjumit. | John Lewise jõulureklaami peategelaseks on elevil draakon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks ja pool minutit pikas reklaamis seiklevad draakon Edgar ning tema sõber Ava, vahendas Independent.
Draakon Edgar, kes on ka kaubamaja tänavuse aasta jõulukampaania peategelane, külvab oma külas segadust, põletades suurest elevusest maha jõulukuuse ja uisuväljaku. Tema sõber Ava näeb draakoni pettumust ning teeb talle täpselt sobiva jõulukingituse.
Reklaami taga seisab agentuur adam&eveDDB, kelle käe all on valminud ka kaubamaja 2009. aasta reklaam.
Tänavune video võeti üles Ungari pealinnas Budapestis ning see filmiti augustis. Loo lavastas Dougal Wilson ning võtetel lõi näitlejatena kaasa üle saja inimese. Reklaami taustalaulu "Can't Fight This Feeling" esitab Bastille.
Kaubamaja klienditeeninduse direktor Craig Inglis ütles, et reklaamis rullub lahti lugu sellest, kuidas mõni sõber on valmis ettevõtma lisapingutust, et leida just seda õiget kingitust oma parimale sõbrale.
Sel aastal ühendas John Lewis käed supermarketiga Waitrose & Partners, kellega koos reklaam toodeti. John Lewisel on selja taga majanduslikult raske aasta, finantsaasta esimesel poolel toodeti 25,9 miljonit naela kahjumit.
### Response:
John Lewise jõulureklaami peategelaseks on elevil draakon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suusatajale esitati "tõsise spordipettuse" süüdistus, mis on seotud dopinguga, samuti dopingu vahendamise süüdistus, lisasid Austria prokurörid avalduses.
Austerlast süüdistatakse Saksa arsti Mark Schmidti käest saadud kasvuhormoonide edasiandmises ning teiste sportlaste Schmidtiga kokku viimises.
Süüdimõistmise korral seisab 32-aastane mees silmitsi kuni viie aasta pikkuse vangistusega.
Murdmaasuusataja Johannes Dürr tunnistas jaanuaris Saksa televisiooni otsesaates üles dopingutarvitamise. Ülestunnistus viis juurdluseni, mis on hõlmanud erinevate alade sportlasi mitmest riigist.
Saksa süüdistajad kahtlustavad Schmidti veredopingu võimaldamises vähemalt 21 sportlasele kaheksast riigist viiel erineval spordialal.
Harju maakohus tunnistas neljapäeval endise suusatreeneri Mati Alaveri (65) kokkuleppemenetluses süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises ning mõistis talle tingimisi vangistuse. Kohus mõistis Alaverile ühe aasta pikkuse tingimisi vangistuse ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
Mati Alaveri süüdistatakse selles, et tema suusatreenerina, kasutades ära treeneri autoriteedist tulenevat mõju ja usaldust, kallutas mitut suusatajat dopinguna veredopingu ja muude dopinguainete tarvitamisele.
Menetluskuludena mõisteti Alaverilt välja sundraha 810 eurot. | Austria prokuratuur esitas vilepuhujast sportlasele dopingusüüdistused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suusatajale esitati "tõsise spordipettuse" süüdistus, mis on seotud dopinguga, samuti dopingu vahendamise süüdistus, lisasid Austria prokurörid avalduses.
Austerlast süüdistatakse Saksa arsti Mark Schmidti käest saadud kasvuhormoonide edasiandmises ning teiste sportlaste Schmidtiga kokku viimises.
Süüdimõistmise korral seisab 32-aastane mees silmitsi kuni viie aasta pikkuse vangistusega.
Murdmaasuusataja Johannes Dürr tunnistas jaanuaris Saksa televisiooni otsesaates üles dopingutarvitamise. Ülestunnistus viis juurdluseni, mis on hõlmanud erinevate alade sportlasi mitmest riigist.
Saksa süüdistajad kahtlustavad Schmidti veredopingu võimaldamises vähemalt 21 sportlasele kaheksast riigist viiel erineval spordialal.
Harju maakohus tunnistas neljapäeval endise suusatreeneri Mati Alaveri (65) kokkuleppemenetluses süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises ning mõistis talle tingimisi vangistuse. Kohus mõistis Alaverile ühe aasta pikkuse tingimisi vangistuse ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
Mati Alaveri süüdistatakse selles, et tema suusatreenerina, kasutades ära treeneri autoriteedist tulenevat mõju ja usaldust, kallutas mitut suusatajat dopinguna veredopingu ja muude dopinguainete tarvitamisele.
Menetluskuludena mõisteti Alaverilt välja sundraha 810 eurot.
### Response:
Austria prokuratuur esitas vilepuhujast sportlasele dopingusüüdistused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liigas liidriohje hoidev Viimsi FC Smsraha võõrustab JK Kohila meeskonda. Ülejäänud Betsafe saaliliiga klubid loositi kokku madalamate liigade meeskondadega.
Mänguajad peavad meeskonnad omavahel kokku leppima ning jalgpalliliidule 15. novembriks teatama. Mängud peavad olema peetud hiljemalt 24. novembriks. Ühe kohtumise toimumisaeg on juba selgunud, kui Narva SK Ganza võõrustab 20. novembril kell 20.15 Tartu Maksimumi. Ülejäänud mängude toimumisajad teatab jalgpalliliit oma kodulehel esimesel võimalusel.
Saalijalgpalli karikavõistluste 1/8-finaalid:
Narva United FC (BSL) – FC Äksi Wolves (II)
Viimsi FC Smsraha (BSL) – JK Kohila (BSL)
Narva SK Ganza (EL) – Tartu Maksimum (BSL)
Narva United FC II (EL) – Sillamäe FC NPM Silmet (BSL)
Rõuge Saunamaa (II) – Tallinna FC Cosmos (BSL)
Tartu Ravens Futsal Ares Security (BSL) – 5V5 (RL)
Rummu Dünamo (EL) – FC Jõgeva Wolves (EL)
EstNor Kiili (II) – Rantipol Võru Helios (II)
BSL – Betsafe saaliliiga, EL – esiliiga, II liiga, RL – rahvaliiga. | Saalijalgpalli karikavõistlustel loositi 1/8-finaalpaarid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liigas liidriohje hoidev Viimsi FC Smsraha võõrustab JK Kohila meeskonda. Ülejäänud Betsafe saaliliiga klubid loositi kokku madalamate liigade meeskondadega.
Mänguajad peavad meeskonnad omavahel kokku leppima ning jalgpalliliidule 15. novembriks teatama. Mängud peavad olema peetud hiljemalt 24. novembriks. Ühe kohtumise toimumisaeg on juba selgunud, kui Narva SK Ganza võõrustab 20. novembril kell 20.15 Tartu Maksimumi. Ülejäänud mängude toimumisajad teatab jalgpalliliit oma kodulehel esimesel võimalusel.
Saalijalgpalli karikavõistluste 1/8-finaalid:
Narva United FC (BSL) – FC Äksi Wolves (II)
Viimsi FC Smsraha (BSL) – JK Kohila (BSL)
Narva SK Ganza (EL) – Tartu Maksimum (BSL)
Narva United FC II (EL) – Sillamäe FC NPM Silmet (BSL)
Rõuge Saunamaa (II) – Tallinna FC Cosmos (BSL)
Tartu Ravens Futsal Ares Security (BSL) – 5V5 (RL)
Rummu Dünamo (EL) – FC Jõgeva Wolves (EL)
EstNor Kiili (II) – Rantipol Võru Helios (II)
BSL – Betsafe saaliliiga, EL – esiliiga, II liiga, RL – rahvaliiga.
### Response:
Saalijalgpalli karikavõistlustel loositi 1/8-finaalpaarid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsikeelne Yle kirjutab, et seinakalendri vastane kriitika sai alguse Rootsi metsanduses töötavate naiste organisatsioonist NYKS.
Täpsemalt avaldas kalendri Ponsse tehnikat Rootsi importiv Saksa firma Wahler's Forsttechnik. Saksa ettevõte on sarnaseid seinakalendreid avaldanud ka varem.
Uut kalendrit polnud veel välja antud, kuid fotod sellest avaldati juba sotsiaalmeedias.
"Kohutav, et midagi sellist juhtub endiselt veel 2019. aastal," kurtis metsandusteadlane ja NYKS-i liige Anna Schyman, kelle sõnul olevat küsimuses soolises võrdõiguslikkuses.
"Kui naisi nähakse vaid kui seksiobjekte, liigume tagasi ka teistes küsimustes, näiteks võrdõigusliku töötasu vallas. Kalendet pole maailma kõige hullem, kuid siia ühiskonda see ei kuulu," teatas Schyman.
Kriitika on Ponsse puhul harukordne, sest üldiselt pole kaks korda Soome parima mainega ettevõtteks valitud firmat mingid skandaalid saatnud.
Ponsse esindajad Soomes ja Rootsis palusid seinakalendri pärast vabandust. Ettevõtte tegevjuhi Juho Nummela sõnul oli tegu valearvestusega.
"Me saame nüüd aru, et oli viga näidata oma logot selles kalendris. Me oleme selgitanud kõigile meie tarnijatele, koostööpartneritele ja töötajatele, et ettevõttena me seda heaks ei kiida," ütles ta ja lisas, et uue kalendri pildid pole Soomes tehtud. | Seinakalender neidudega tekitas Soome firmale Rootsis teravat kriitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsikeelne Yle kirjutab, et seinakalendri vastane kriitika sai alguse Rootsi metsanduses töötavate naiste organisatsioonist NYKS.
Täpsemalt avaldas kalendri Ponsse tehnikat Rootsi importiv Saksa firma Wahler's Forsttechnik. Saksa ettevõte on sarnaseid seinakalendreid avaldanud ka varem.
Uut kalendrit polnud veel välja antud, kuid fotod sellest avaldati juba sotsiaalmeedias.
"Kohutav, et midagi sellist juhtub endiselt veel 2019. aastal," kurtis metsandusteadlane ja NYKS-i liige Anna Schyman, kelle sõnul olevat küsimuses soolises võrdõiguslikkuses.
"Kui naisi nähakse vaid kui seksiobjekte, liigume tagasi ka teistes küsimustes, näiteks võrdõigusliku töötasu vallas. Kalendet pole maailma kõige hullem, kuid siia ühiskonda see ei kuulu," teatas Schyman.
Kriitika on Ponsse puhul harukordne, sest üldiselt pole kaks korda Soome parima mainega ettevõtteks valitud firmat mingid skandaalid saatnud.
Ponsse esindajad Soomes ja Rootsis palusid seinakalendri pärast vabandust. Ettevõtte tegevjuhi Juho Nummela sõnul oli tegu valearvestusega.
"Me saame nüüd aru, et oli viga näidata oma logot selles kalendris. Me oleme selgitanud kõigile meie tarnijatele, koostööpartneritele ja töötajatele, et ettevõttena me seda heaks ei kiida," ütles ta ja lisas, et uue kalendri pildid pole Soomes tehtud.
### Response:
Seinakalender neidudega tekitas Soome firmale Rootsis teravat kriitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tommy Cashil on olnud rahvusvaheliselt eriti intensiivne aasta. Aeg on näidanud, et artisti tihedasse graafikusse mahub aastas vaid paar esinemist kodumaal. Nii esineb Tommy Cash Eestis pärast poole aasta pikkust pausi ja paneb sellega ühtlasi väärika punkti toimekale aastale.
Viimati suve alguses toimunud kontserdile Kumus järgnesid ülesastumised välismaistel festivalidel, teiste seas näiteks esinemine Tomorrowland festivalil ühes Salvatore Ganacciga. "Kodupubliku ette on hea tunne astuda, eriti pärast intensiivset tuuritamist mööda maailma", sõnas äsja esimese USA tuuri lõpetanud muusik.
Läinud aasta lõpus teise täispika albumi "¥€$" avaldanud Tommy Cash on tuntud ka kontseptuaalkunstnikuna, keda saadab globaalne edu. Nii on näiteks tema muusikavideod ja Instagrami fotod kogunud miljoneid vaatamisi ja pälvinud tähelepanu üle ilma.
Tommy Cash on teinud koostööd paljude tuntud muusikutega, sealhulgas Charlie XCXi, A.G. Cooki (PC Music), Little Bigi ja paljude teistega. Muusikut seob ka tihe koostöö ameerika moedisainer Rick Owensiga, kelle sõnul iseloomustab Tommy loomingut reibas loomupärane kergemeelsus. Läinud kevadel avati Kumus nende ühisnäitus "Süütud ja neetud", kus eksponeeriti mõlema autori sooloteoseid ja ka ühisloomingut. Cashi tegemisi on kajastanud mainekad muusika- ja moeajakirjad üle ilma.
Tommy Cash esineb Noblessneri valukojas 27. detsembril. | Tommy Cash esineb detsembris Noblessneris: kodupubliku ette astuda on hea tunne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tommy Cashil on olnud rahvusvaheliselt eriti intensiivne aasta. Aeg on näidanud, et artisti tihedasse graafikusse mahub aastas vaid paar esinemist kodumaal. Nii esineb Tommy Cash Eestis pärast poole aasta pikkust pausi ja paneb sellega ühtlasi väärika punkti toimekale aastale.
Viimati suve alguses toimunud kontserdile Kumus järgnesid ülesastumised välismaistel festivalidel, teiste seas näiteks esinemine Tomorrowland festivalil ühes Salvatore Ganacciga. "Kodupubliku ette on hea tunne astuda, eriti pärast intensiivset tuuritamist mööda maailma", sõnas äsja esimese USA tuuri lõpetanud muusik.
Läinud aasta lõpus teise täispika albumi "¥€$" avaldanud Tommy Cash on tuntud ka kontseptuaalkunstnikuna, keda saadab globaalne edu. Nii on näiteks tema muusikavideod ja Instagrami fotod kogunud miljoneid vaatamisi ja pälvinud tähelepanu üle ilma.
Tommy Cash on teinud koostööd paljude tuntud muusikutega, sealhulgas Charlie XCXi, A.G. Cooki (PC Music), Little Bigi ja paljude teistega. Muusikut seob ka tihe koostöö ameerika moedisainer Rick Owensiga, kelle sõnul iseloomustab Tommy loomingut reibas loomupärane kergemeelsus. Läinud kevadel avati Kumus nende ühisnäitus "Süütud ja neetud", kus eksponeeriti mõlema autori sooloteoseid ja ka ühisloomingut. Cashi tegemisi on kajastanud mainekad muusika- ja moeajakirjad üle ilma.
Tommy Cash esineb Noblessneri valukojas 27. detsembril.
### Response:
Tommy Cash esineb detsembris Noblessneris: kodupubliku ette astuda on hea tunne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesolevas mängudeaknas kutsus peatreener Janne Schasmin koondisesse 12 naist, kellest viis tulevad välismaalt - Merike Anderson ja Janne Pulk Saksamaa kõrgliigast, Kadri-Ann Lass Poola kõrgliigast ning Maaja Bratka ja Rosemary Rits vastavalt Prantsusmaa esiliigast ja sealselt madalamalt tasemelt.
Eesti koondise kõige kogenum on detsembris 38. sünnipäeva tähistav Merike Anderson ja noorimateks on 16-aastased Marie Anette Sepp ja Anete Elisabeth Adler. Just Sepp ja Adler on ka naiskonna kõige lühem ja pikem mängija, vastavalt 167 ja 195 sentimeetriga.
Naiskonna keskmiseks vanuseks on 23 eluaastat ning pikkuseks 181 cm. Selle järgi on "kõige keskmisem" koondislane 180 cm pikkune ja 23-aastane Kätlin Korjus, kellele pakub selles vallas tublisti konkurentsi 181 cm pikkune ja 24-aastane Jane Svilberg.
Šveitsi koondise esialgsel ülesandmislehel on koguni 25 nime ning esimeses aknas tehakse lõplik valik 18 naise hulgast. Keskmine vanus on Šveitsi naiskonnal samuti 23 eluaastat ning keskmine pikkus 179 cm. Kõige nooremad üles antud mängijad on 17-aastased ja kõige kogenum 34-aastane.
Eesti ja Šveits kuuluvad C-alagruppi koos Bosnia ja Hertsegoviina ning Venemaaga. Pühapäeval võõrustab Eesti naiskond TalTechi spordihoones algusega kell 18.30 grupi eeldatavat favoriiti Venemaad.
Kokku peetakse mänge üheksas alagrupis (kuus neljaliikmelist ja kolm kolmeliikmelist) ning 2021. aasta EM-finaalturniirile pääsevad kõik üheksa alagrupi võitjat ning lisaks ka viis parimat teise koha tiimi. Turniiri korraldajad Prantsusmaa ja Hispaania on endale koha finaalturniirile juba taganud.
Mängud toimuvad kolmes aknas, millest esimene vältab käimasoleval nädalal, teine järgmise aasta 8.-16. novembril ja kolmas 2021. aasta 31. jaanuarist 8. veebruarini. | Naiste korvpallikoondis alustab EM-valiksarja Šveitsis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesolevas mängudeaknas kutsus peatreener Janne Schasmin koondisesse 12 naist, kellest viis tulevad välismaalt - Merike Anderson ja Janne Pulk Saksamaa kõrgliigast, Kadri-Ann Lass Poola kõrgliigast ning Maaja Bratka ja Rosemary Rits vastavalt Prantsusmaa esiliigast ja sealselt madalamalt tasemelt.
Eesti koondise kõige kogenum on detsembris 38. sünnipäeva tähistav Merike Anderson ja noorimateks on 16-aastased Marie Anette Sepp ja Anete Elisabeth Adler. Just Sepp ja Adler on ka naiskonna kõige lühem ja pikem mängija, vastavalt 167 ja 195 sentimeetriga.
Naiskonna keskmiseks vanuseks on 23 eluaastat ning pikkuseks 181 cm. Selle järgi on "kõige keskmisem" koondislane 180 cm pikkune ja 23-aastane Kätlin Korjus, kellele pakub selles vallas tublisti konkurentsi 181 cm pikkune ja 24-aastane Jane Svilberg.
Šveitsi koondise esialgsel ülesandmislehel on koguni 25 nime ning esimeses aknas tehakse lõplik valik 18 naise hulgast. Keskmine vanus on Šveitsi naiskonnal samuti 23 eluaastat ning keskmine pikkus 179 cm. Kõige nooremad üles antud mängijad on 17-aastased ja kõige kogenum 34-aastane.
Eesti ja Šveits kuuluvad C-alagruppi koos Bosnia ja Hertsegoviina ning Venemaaga. Pühapäeval võõrustab Eesti naiskond TalTechi spordihoones algusega kell 18.30 grupi eeldatavat favoriiti Venemaad.
Kokku peetakse mänge üheksas alagrupis (kuus neljaliikmelist ja kolm kolmeliikmelist) ning 2021. aasta EM-finaalturniirile pääsevad kõik üheksa alagrupi võitjat ning lisaks ka viis parimat teise koha tiimi. Turniiri korraldajad Prantsusmaa ja Hispaania on endale koha finaalturniirile juba taganud.
Mängud toimuvad kolmes aknas, millest esimene vältab käimasoleval nädalal, teine järgmise aasta 8.-16. novembril ja kolmas 2021. aasta 31. jaanuarist 8. veebruarini.
### Response:
Naiste korvpallikoondis alustab EM-valiksarja Šveitsis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uute eeskirjade järgi peavad ülikoolid tugevdama oma küberturbesüsteeme, viima enne partnerluste sõlmimist läbi kontrolli ja õpetama personali mõjutustegevust ära tundma.
Austraalias on viimasel ajal kerkinud mure Hiina mõju pärast ülikoolides, seda pärast rida häkkimisi, vastuolulisi annetusi ja Pekingiga seostatud poliitilist hirmutamist.
Akadeemikuid manitsetakse ettevaatlikkusele tundliku teabe jagamisel ning mõistma, kuidas koostööd välismaa teadlastega võidakse kuritarvitada.
"Eeskirjad on mõeldud selleks, et ülikoolid saaks aru ohtudest ja teaks, mis meetmeid enda kaitsmiseks võtta," ütles haridusminister Dan Tehan.
Riigi ülikoolid on võtnud Pekingilt vastu ka kümnete miljonite väärtuses annetusi, et luua Konfutsiuse instituute, mille kaudu õpetatakse Hiina kultuuri, kuid hoidutakse seda tehes kompartei mainet kahjustavatest teemadest.
Peking eitab ülikoolide mõjutamist. Välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang ütles neljapäeval, et jutt Hiina imbumisest Austraalia asutustesse on täielik jama.
"Hiina loodab, et Austraalia järgib õigluse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning väldib tavaliste vahetusprogrammide politiseerimist," ütles Geng. | Austraalia ülikoolid võtsid vastu välismõjutuse vastased eeskirjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uute eeskirjade järgi peavad ülikoolid tugevdama oma küberturbesüsteeme, viima enne partnerluste sõlmimist läbi kontrolli ja õpetama personali mõjutustegevust ära tundma.
Austraalias on viimasel ajal kerkinud mure Hiina mõju pärast ülikoolides, seda pärast rida häkkimisi, vastuolulisi annetusi ja Pekingiga seostatud poliitilist hirmutamist.
Akadeemikuid manitsetakse ettevaatlikkusele tundliku teabe jagamisel ning mõistma, kuidas koostööd välismaa teadlastega võidakse kuritarvitada.
"Eeskirjad on mõeldud selleks, et ülikoolid saaks aru ohtudest ja teaks, mis meetmeid enda kaitsmiseks võtta," ütles haridusminister Dan Tehan.
Riigi ülikoolid on võtnud Pekingilt vastu ka kümnete miljonite väärtuses annetusi, et luua Konfutsiuse instituute, mille kaudu õpetatakse Hiina kultuuri, kuid hoidutakse seda tehes kompartei mainet kahjustavatest teemadest.
Peking eitab ülikoolide mõjutamist. Välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang ütles neljapäeval, et jutt Hiina imbumisest Austraalia asutustesse on täielik jama.
"Hiina loodab, et Austraalia järgib õigluse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning väldib tavaliste vahetusprogrammide politiseerimist," ütles Geng.
### Response:
Austraalia ülikoolid võtsid vastu välismõjutuse vastased eeskirjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Panga ja valitsuse vastasseis pensionireformi mõjuanalüüsi osas tekitas elavat arutelu ja paljudel hulga kriitilisi küsimusi 1. Sellest arutelust lähtuvalt käsitlen selles artiklis, miks mõnikord valitsus ekspertide arvamust ei arvesta ning miks teatud olukordades võib see osutuda õigeks lahenduseks.
Selleks vaatleme demokraatia majandusliku efektiivsuse aluseid ning ekspertide rolli riigisüsteemis - kõike loomulikult pensioni teise samba valguses.
"Tavaliste inimeste" arvamus
1949. aastal avaldati Nature ajakirjas Francis Galtoni artikkel "Vox Populi" 2, milles autor käsitles demokraatlike otsustusprotsesside mõistlikkust läbi härja kaalu äraarvamise võistluse.
Kui üksikindiviidil on äärmiselt keeruline ära arvata, kui palju üks härg kaaluda võib, siis võistlustel osalenud 787 osaleja keskmine hinnang härja kaalule erines vaid ühe protsendi ulatuses õigest kaalust.
Galton tõi toimunu taustal paralleele demokraatlike valimistega, kus indiviidid saavad ise luua enda jaoks parima valitsuse ning koalitsioon kujutabki endast valijate tahete keskmist. Kui rahva tahe erineks sellest, mis samale rahvale päriselt hea või õige on, siis demokraatlikud ühiskonnad oleksid ammu konkurentsis teiste riigikorraldustega hääbunud või osutunud erakordselt ebaefektiivseks.
Pärast Galtonit on rahvaste tarkust kasutatud mitmetes valdkondades. Seda eriti majanduses ja investeerimisturgudel, kus on näidatud, et suurema massi "tavaliste inimeste" arvamus on tihti täpsem, võrreldes väikese ekspertide ringiga. 3
Tuues need teadmised ja praktilised kogemused tänase pensionidebati valgusesse, tuleks siinkohal lisada, et suurem osa Eesti elanikke, seda sõltumata nende valitavast erakonnast, toetab teise samba vabatahtlikuks muutmist. 4
Ekspertide roll
Võttes aluseks selle, et kõige täpsema tulemuse või parema lahenduse võib saada just küsides võimalikult paljude inimeste käest, tekib loomulikult küsimus, mis funktsiooni või rolli kannavad mõistliku otsustusprotsessi juures eksperdid.
Ekspertide roll on alati olnud praktiline. Iga üksikut küsimust ei ole kunagi efektiivne kutsuda tervet rahvast otsustama ning seetõttu saavad ja eksperdid peavadki tegema väiksemad otsused ise ning suuremate küsimuste puhul eelkõige andma endast kõrgemal seisvale organile sisendinfot otsuse tegemiseks.
Nii on andnud koalitsioon sisendit rahvale hääletada Euroopa Liiduga liitumise poolt, rahandusminister koalitsioonile soovitusi kärbete tegemiseks majandussurutise ajal ning ametnikud lugematutel kordadel enda ministritele.
Võib kahtluseta väita, et rõhuv enamus eksperte on nii minevikus kui ka praegu teinud oma tööd eeskujulikult ning viinud Eesti riiki kindlal sammul paremuse suunas.
Probleemid tekivad aga siis, kui jääb mulje, et tööd tehakse poolikult või kallutatult. Mis juhtub, kui ekspert annab kõrgemale instantsile sisendi, et tehtaval otsusel on ainult negatiivsed tagajärjed ning alternatiivil ainult positiivsed?
Paratamatult tekitab see koheselt usaldamatust selle eksperdi vastu. Lõpptulemusena otsustaja distantseerub eksperdist ning eksperdi funktsioon kaob.
Mis läks valesti?
Tuleme tagasi päevapoliitilise küsimuse juurde - mis läks valesti Eesti Panga pensionireformi mõjuanalüüsiga.
Eesti Pank tõi oma mõjuanalüüsis 5 välja järeldused, mille kohaselt pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmine vajab pikemat analüüsi ja kokkulepet. Väideti, et teise samba vabatahtlikkus võib kaasa tuua madalamad pensionid tulevikus.
Kui teha teine sammas vabatahtlikuks, siis peaks omakorda maksudega kindlustama, et teisest sambast ei oleks inimestel ikkagi mõistlik väljuda. Samuti leiti, et teise samba vabatahtlikkus muudaks majanduse hüplikuks ning paneks ebalikviidsed fondid olukorda, et nad peaksid tegema kahjudega kiirmüüki - Finance Estonia pidas seda probleemi isegi nii tõsiseks, et soovitas kehtestada teisest sambast väljujatele maks. 6
Kuna Eesti Pank pole defineerinud, mida oleks vaja teise samba vabatahtlikkuse juures täpsemalt analüüsida või kellega mida kokku leppida, siis antud järeldusi on keeruline kommenteerida.
Groteskne on fakt, et teise samba loomine, mis oli oluliselt suurem töö käesolevast reformist, viidi omal ajal läbi kahe kuuga ja kaasas vaid väikest seltskonda. 7
Mis puudutab hirme seoses fondide likviidsusega, siis sellele vastas kõige mittelikviidsema fondi juht, et likviidsus pole mingi probleem ja vajadusel saaks ta koheselt poole portfellist maha müüa. 8
Viimane on loomulikult hea uudis teise sambaga liitunutele, sest sellega kaob igasugune õigustus Finance Estonia poolt pakutud täiendava maksu küsimiseks.
"Analoogiliselt võiks väita, et kui saada suurem hulk eurosid palgaks, siis see ei tõstaks meie heaolu."
Majanduse heitlikkus on paraku liialt pikk ja keeruline teema käesolevas artiklis analüüsimiseks. Kui mõjuanalüüsi seda osa väga lihtsustada, siis jõutakse seisukohale, et rohkem kasutatavat raha ei tõsta elanike majanduslikku heaolu, sest nad tarbivad järgmise aasta eest lihtsalt ette ära. Analoogiliselt võiks väita, et kui saada suurem hulk eurosid palgaks, siis see ei tõstaks meie heaolu. Samuti ei kasutataks majandusse lisatud raha investeeringuteks või kui, siis ilma pikaajalise tulemuseta.
Huvitav on seegi, et ühest küljest hoiatab Eesti Pank, et teise samba vabatahtlikkus kuumendaks majandust ainult üle, kuid teistes analüüsides teatab lähenevast majanduslangusest, kus teise samba säästud võiksid majandust hoopiski stabiliseerida. 9
Kas riik peaks teist sammast ehk pensionifondidesse rahade suunamist maksuvabastustega subsideerima? Teise sambaga seotud maksusoodustuste õigustatus sõltub otseselt sellest, kas teine sammas toob suuremad pensionid või hoopiski vähendab neid.
Majanduskasv ja fonditootlus
Mõjuanalüüsis tuuakse välja teise samba idee algdokument ehk maailmapanga 1994. aasta analüüs. 10 Oma esimeses teise samba teemalises analüüsis näitasin, et teise samba mõistlikkuse jaoks on kriitilise tähtsusega võrrelda majanduskasvu ja fonditootlust.
Samal seisukohal on ka maailmapank, mis tõi eespool mainitud analüüsis välja, et esimene sammas kindlustab kõrgemad pensionid kõikidele põlvkondadele, kui majanduskasv ületab fonditootlust.
Seni on Eesti majanduskasv ületanud teise samba tootlust üle kahe korra. Eelduslikult oleks pidanud antud temaatikal olema keskne roll teise samba mõjuanalüüsis, kuid üllatuslikult jättis Eesti Pank selle teema hoopiski tähelepanuta ja luges teise samba tootluse prognoosi võrdseks Eesti majanduskasvuga.
Selle tõttu on tootluse prognoos kõrgem nii sellest, mis teise samba fondid seni on saavutanud, kui ka rahandusministeeriumi prognoosist. Ootus teise samba kõrgemast tootlusest mõjub eriti kummastavalt, kui nii Eesti, Euroopa 11 kui ka maailma 12 pikaajalised prognoosid näitavad majanduskasvude ja seega ka kapitalitootluste pidurdumist. Tootluse prognoosi alusloogikat Eesti Panga analüüsis ei põhjendatagi.
Maailmapanga analüüsist on ehk asjakohane ka tuua välja see, et teise samba üleminekuperioodiks peeti 20-aastast ajaraami ehk olukorras, kus teine sammas oleks mõistlik, oleksid pensionid süsteemi käivitamisel siiski 20 aastat võrreldes esimese sambaga väiksemad.
Rahandusministeeriumi prognooside järgi ületavad aga teise samba väljamaksed sissemakseid ligikaudu aastal 2060. See tähendab omakorda, et pensionisüsteemi võrdse maksukoormuse juures oleksid pensionid kõrgemad ainult esimese sambaga vähemalt aastani 2060. Kardeti, et maksukoormust peab tõstma tulevikus ja selle pärast tõsteti maksukoormus igaks juhuks 60 aastat ette ära.
Viimasel ajal on teise samba toetajate seas levinud optimism, et teise samba tootlused lähevad paremaks kohe, kui hakatakse rohkem aktsiatesse investeerima.
Paraku ei ole see ratsionaalne ootus, arvestades seda, et USA aktsiate ja võlakirjade näitel on viimase 220 aasta jooksul aktsiate tootlus ületanud võlakirjade tootlust ainult 40-aastase perioodi vältel aastatel 1943-1982. 13
Analoogilise optimistliku lähenemise leiame mõjuanalüüsis olevast teise samba tootluse prognoosist väljamaksete faasis. Seni on olnud see tootlus negatiivne, kuid mõjuanalüüsis on võetud ilma põhjenduseta tootluseks kaks protsenti. See mõjub kummaliselt, sest näiteks Saksamaa 30 aastaste võlakirjade tootlus on nulli protsendi lähedal.
Järelikult peaksid pensionärid võtma turul riske või riik garanteerima tootlust. Riskid turul tähendavad seda, et elu lõpus võid kaotada ühe aastaga 25 protsenti oma säästudest, nagu juhtus teise samba tootlusega aastal 2008 14, või tekitab teine sammas riigile garanteerimiskohustusi, mille tekkimise vältimine oli teise samba algne eesmärk.
Tuleks tegeleda juurprobleemiga
Pean äärmiselt oluliseks rõhutada veel üht kergesti märkamatuks jäävat detaili. Nimelt võrdles Eesti Pank teise sambaga ja ilma teise sambata isikute vara, kes muus osas olid üksteisega võrdsed.
"Näeme juba täna, et teise sambasse säästjatel on rohkem vara kui samade parameetritega inimestel, kes teise sambasse ei panusta," ütles Eesti Panga president Madis Müller. 15
Analüüsist selgub, et teise sambaga liitunutel oli rohkem ettevõtlusvara ning samuti järeldatakse, et kõik varade erinevus on põhjustatud ainult sellest, kas isik liitus teise sambaga või mitte.
Seega tuleks Eesti Panga analüüsist järeldada, et teise sambaga liitmine muudab inimesi edukamateks ettevõtjateks. Jah, ka mulle tundub ebausutav, et kui kaks protsenti rohkem palka pensionisüsteemi maksta ning kontol kättesaamatut numbrit näha, siis see kedagi paremaks ettevõtjaks muudaks.
Alternatiivne selgitus oleks see, et teise sambaga otsustasid omal ajal liituda ettevõtlikumad inimesed - see avab aga võimaluse, et ettevõtlikumatel inimestel on ka muid varasid rohkem, mis omakorda muudab ülejäänud varaanalüüside tulemused kaheldavaks.
Eespool toodud põhjustel on kerge tekkima arvamus, et mõjuanalüüsi eesmärgiks oli näidata suuri probleeme pensionisüsteemis, mida teoorias ainult kohustuslik teine sammas võiks lahendada.
Samal ajal mindi mööda paljudest alternatiivsetest lahendustest. Näiteks sellest, et ka kõige suuremate riskide realiseerudes piisaks sellest, et 40 aasta pärast pensioniiga ligikaudu kaks aastat tõsta. Kui pensionisüsteemi kõige suuremaks probleemiks on Eesti vähene lasterikkus, siis tuleks tegeleda juurprobleemiga selle asemel, et pakkuda sümptomitele lahendusi, mis seni töötanud ei ole.
Meie kõigi arvamused on väärtuslikud, sest ühiselt diskuteerides leiame õige tee. See aga ei tähenda seda, et ekspertidel oleks mõistlik oma positsiooni ära kasutada tulemuste suunamiseks - ka siis, kui enda arvates tehakse järeleandmisi suurema hüvangu nimel.
Professionaalseks jäädes säilib ka usaldus ning saame tulevase artiklisarja pealkirjastada: "Demokraatia ja eksperdid."
1 https://leht.postimees.ee/6802455/urmas-jaagant-kuidas-eksperdist-sai-loll
2 https://www.all-about-psychology.com/support-files/the-wisdom-of-crowds.pdf
3 https://www.investopedia.com/terms/w/wisdom-crowds.asp
4 https://www.err.ee/943684/uuring-teise-pensionisamba-vabatahtlikuks-muutmisel-on-rohkem-toetajaid-kui-vastaseid
5 Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüs.
6 https://arileht.delfi.ee/news/investeeri/financeestonia-tahab-kehtestada-teise-samba-fondidele-valjumistasu?id=88002021
7 https://www.err.ee/572411/siimann-kogumispensioni-susteemi-loomise-au-peaks-kuuluma-ardo-hanssonile
8 https://majandus24.postimees.ee/6821712/lahkumislaines-on-haavatavaimad-lhv-ja-swedbanki-teise-samba-fondid
9 https://www.err.ee/999332/eesti-panga-juht-majanduses-on-naha-kasvu-aeglustumist
10 http://documents.worldbank.org/curated/en/973571468174557899/pdf/multi-page.pdf
11 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip065_en.pdf
12 https://data.oecd.org/gdp/real-gdp-long-term-forecast.htm#indicator-chart
13 https://www.marketwatch.com/story/this-explosive-discovery-about-stock-and-bond-returns-will-shake-your-views-on-investing-2019-09-27
14 https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/epi-graafikud/?date_from=01.01.2008&date_to=01.01.2009
15 https://www.err.ee/999332/eesti-panga-juht-majanduses-on-naha-kasvu-aeglustumist | Kristjan Järvan: demokraatia vs eksperdid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Panga ja valitsuse vastasseis pensionireformi mõjuanalüüsi osas tekitas elavat arutelu ja paljudel hulga kriitilisi küsimusi 1. Sellest arutelust lähtuvalt käsitlen selles artiklis, miks mõnikord valitsus ekspertide arvamust ei arvesta ning miks teatud olukordades võib see osutuda õigeks lahenduseks.
Selleks vaatleme demokraatia majandusliku efektiivsuse aluseid ning ekspertide rolli riigisüsteemis - kõike loomulikult pensioni teise samba valguses.
"Tavaliste inimeste" arvamus
1949. aastal avaldati Nature ajakirjas Francis Galtoni artikkel "Vox Populi" 2, milles autor käsitles demokraatlike otsustusprotsesside mõistlikkust läbi härja kaalu äraarvamise võistluse.
Kui üksikindiviidil on äärmiselt keeruline ära arvata, kui palju üks härg kaaluda võib, siis võistlustel osalenud 787 osaleja keskmine hinnang härja kaalule erines vaid ühe protsendi ulatuses õigest kaalust.
Galton tõi toimunu taustal paralleele demokraatlike valimistega, kus indiviidid saavad ise luua enda jaoks parima valitsuse ning koalitsioon kujutabki endast valijate tahete keskmist. Kui rahva tahe erineks sellest, mis samale rahvale päriselt hea või õige on, siis demokraatlikud ühiskonnad oleksid ammu konkurentsis teiste riigikorraldustega hääbunud või osutunud erakordselt ebaefektiivseks.
Pärast Galtonit on rahvaste tarkust kasutatud mitmetes valdkondades. Seda eriti majanduses ja investeerimisturgudel, kus on näidatud, et suurema massi "tavaliste inimeste" arvamus on tihti täpsem, võrreldes väikese ekspertide ringiga. 3
Tuues need teadmised ja praktilised kogemused tänase pensionidebati valgusesse, tuleks siinkohal lisada, et suurem osa Eesti elanikke, seda sõltumata nende valitavast erakonnast, toetab teise samba vabatahtlikuks muutmist. 4
Ekspertide roll
Võttes aluseks selle, et kõige täpsema tulemuse või parema lahenduse võib saada just küsides võimalikult paljude inimeste käest, tekib loomulikult küsimus, mis funktsiooni või rolli kannavad mõistliku otsustusprotsessi juures eksperdid.
Ekspertide roll on alati olnud praktiline. Iga üksikut küsimust ei ole kunagi efektiivne kutsuda tervet rahvast otsustama ning seetõttu saavad ja eksperdid peavadki tegema väiksemad otsused ise ning suuremate küsimuste puhul eelkõige andma endast kõrgemal seisvale organile sisendinfot otsuse tegemiseks.
Nii on andnud koalitsioon sisendit rahvale hääletada Euroopa Liiduga liitumise poolt, rahandusminister koalitsioonile soovitusi kärbete tegemiseks majandussurutise ajal ning ametnikud lugematutel kordadel enda ministritele.
Võib kahtluseta väita, et rõhuv enamus eksperte on nii minevikus kui ka praegu teinud oma tööd eeskujulikult ning viinud Eesti riiki kindlal sammul paremuse suunas.
Probleemid tekivad aga siis, kui jääb mulje, et tööd tehakse poolikult või kallutatult. Mis juhtub, kui ekspert annab kõrgemale instantsile sisendi, et tehtaval otsusel on ainult negatiivsed tagajärjed ning alternatiivil ainult positiivsed?
Paratamatult tekitab see koheselt usaldamatust selle eksperdi vastu. Lõpptulemusena otsustaja distantseerub eksperdist ning eksperdi funktsioon kaob.
Mis läks valesti?
Tuleme tagasi päevapoliitilise küsimuse juurde - mis läks valesti Eesti Panga pensionireformi mõjuanalüüsiga.
Eesti Pank tõi oma mõjuanalüüsis 5 välja järeldused, mille kohaselt pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmine vajab pikemat analüüsi ja kokkulepet. Väideti, et teise samba vabatahtlikkus võib kaasa tuua madalamad pensionid tulevikus.
Kui teha teine sammas vabatahtlikuks, siis peaks omakorda maksudega kindlustama, et teisest sambast ei oleks inimestel ikkagi mõistlik väljuda. Samuti leiti, et teise samba vabatahtlikkus muudaks majanduse hüplikuks ning paneks ebalikviidsed fondid olukorda, et nad peaksid tegema kahjudega kiirmüüki - Finance Estonia pidas seda probleemi isegi nii tõsiseks, et soovitas kehtestada teisest sambast väljujatele maks. 6
Kuna Eesti Pank pole defineerinud, mida oleks vaja teise samba vabatahtlikkuse juures täpsemalt analüüsida või kellega mida kokku leppida, siis antud järeldusi on keeruline kommenteerida.
Groteskne on fakt, et teise samba loomine, mis oli oluliselt suurem töö käesolevast reformist, viidi omal ajal läbi kahe kuuga ja kaasas vaid väikest seltskonda. 7
Mis puudutab hirme seoses fondide likviidsusega, siis sellele vastas kõige mittelikviidsema fondi juht, et likviidsus pole mingi probleem ja vajadusel saaks ta koheselt poole portfellist maha müüa. 8
Viimane on loomulikult hea uudis teise sambaga liitunutele, sest sellega kaob igasugune õigustus Finance Estonia poolt pakutud täiendava maksu küsimiseks.
"Analoogiliselt võiks väita, et kui saada suurem hulk eurosid palgaks, siis see ei tõstaks meie heaolu."
Majanduse heitlikkus on paraku liialt pikk ja keeruline teema käesolevas artiklis analüüsimiseks. Kui mõjuanalüüsi seda osa väga lihtsustada, siis jõutakse seisukohale, et rohkem kasutatavat raha ei tõsta elanike majanduslikku heaolu, sest nad tarbivad järgmise aasta eest lihtsalt ette ära. Analoogiliselt võiks väita, et kui saada suurem hulk eurosid palgaks, siis see ei tõstaks meie heaolu. Samuti ei kasutataks majandusse lisatud raha investeeringuteks või kui, siis ilma pikaajalise tulemuseta.
Huvitav on seegi, et ühest küljest hoiatab Eesti Pank, et teise samba vabatahtlikkus kuumendaks majandust ainult üle, kuid teistes analüüsides teatab lähenevast majanduslangusest, kus teise samba säästud võiksid majandust hoopiski stabiliseerida. 9
Kas riik peaks teist sammast ehk pensionifondidesse rahade suunamist maksuvabastustega subsideerima? Teise sambaga seotud maksusoodustuste õigustatus sõltub otseselt sellest, kas teine sammas toob suuremad pensionid või hoopiski vähendab neid.
Majanduskasv ja fonditootlus
Mõjuanalüüsis tuuakse välja teise samba idee algdokument ehk maailmapanga 1994. aasta analüüs. 10 Oma esimeses teise samba teemalises analüüsis näitasin, et teise samba mõistlikkuse jaoks on kriitilise tähtsusega võrrelda majanduskasvu ja fonditootlust.
Samal seisukohal on ka maailmapank, mis tõi eespool mainitud analüüsis välja, et esimene sammas kindlustab kõrgemad pensionid kõikidele põlvkondadele, kui majanduskasv ületab fonditootlust.
Seni on Eesti majanduskasv ületanud teise samba tootlust üle kahe korra. Eelduslikult oleks pidanud antud temaatikal olema keskne roll teise samba mõjuanalüüsis, kuid üllatuslikult jättis Eesti Pank selle teema hoopiski tähelepanuta ja luges teise samba tootluse prognoosi võrdseks Eesti majanduskasvuga.
Selle tõttu on tootluse prognoos kõrgem nii sellest, mis teise samba fondid seni on saavutanud, kui ka rahandusministeeriumi prognoosist. Ootus teise samba kõrgemast tootlusest mõjub eriti kummastavalt, kui nii Eesti, Euroopa 11 kui ka maailma 12 pikaajalised prognoosid näitavad majanduskasvude ja seega ka kapitalitootluste pidurdumist. Tootluse prognoosi alusloogikat Eesti Panga analüüsis ei põhjendatagi.
Maailmapanga analüüsist on ehk asjakohane ka tuua välja see, et teise samba üleminekuperioodiks peeti 20-aastast ajaraami ehk olukorras, kus teine sammas oleks mõistlik, oleksid pensionid süsteemi käivitamisel siiski 20 aastat võrreldes esimese sambaga väiksemad.
Rahandusministeeriumi prognooside järgi ületavad aga teise samba väljamaksed sissemakseid ligikaudu aastal 2060. See tähendab omakorda, et pensionisüsteemi võrdse maksukoormuse juures oleksid pensionid kõrgemad ainult esimese sambaga vähemalt aastani 2060. Kardeti, et maksukoormust peab tõstma tulevikus ja selle pärast tõsteti maksukoormus igaks juhuks 60 aastat ette ära.
Viimasel ajal on teise samba toetajate seas levinud optimism, et teise samba tootlused lähevad paremaks kohe, kui hakatakse rohkem aktsiatesse investeerima.
Paraku ei ole see ratsionaalne ootus, arvestades seda, et USA aktsiate ja võlakirjade näitel on viimase 220 aasta jooksul aktsiate tootlus ületanud võlakirjade tootlust ainult 40-aastase perioodi vältel aastatel 1943-1982. 13
Analoogilise optimistliku lähenemise leiame mõjuanalüüsis olevast teise samba tootluse prognoosist väljamaksete faasis. Seni on olnud see tootlus negatiivne, kuid mõjuanalüüsis on võetud ilma põhjenduseta tootluseks kaks protsenti. See mõjub kummaliselt, sest näiteks Saksamaa 30 aastaste võlakirjade tootlus on nulli protsendi lähedal.
Järelikult peaksid pensionärid võtma turul riske või riik garanteerima tootlust. Riskid turul tähendavad seda, et elu lõpus võid kaotada ühe aastaga 25 protsenti oma säästudest, nagu juhtus teise samba tootlusega aastal 2008 14, või tekitab teine sammas riigile garanteerimiskohustusi, mille tekkimise vältimine oli teise samba algne eesmärk.
Tuleks tegeleda juurprobleemiga
Pean äärmiselt oluliseks rõhutada veel üht kergesti märkamatuks jäävat detaili. Nimelt võrdles Eesti Pank teise sambaga ja ilma teise sambata isikute vara, kes muus osas olid üksteisega võrdsed.
"Näeme juba täna, et teise sambasse säästjatel on rohkem vara kui samade parameetritega inimestel, kes teise sambasse ei panusta," ütles Eesti Panga president Madis Müller. 15
Analüüsist selgub, et teise sambaga liitunutel oli rohkem ettevõtlusvara ning samuti järeldatakse, et kõik varade erinevus on põhjustatud ainult sellest, kas isik liitus teise sambaga või mitte.
Seega tuleks Eesti Panga analüüsist järeldada, et teise sambaga liitmine muudab inimesi edukamateks ettevõtjateks. Jah, ka mulle tundub ebausutav, et kui kaks protsenti rohkem palka pensionisüsteemi maksta ning kontol kättesaamatut numbrit näha, siis see kedagi paremaks ettevõtjaks muudaks.
Alternatiivne selgitus oleks see, et teise sambaga otsustasid omal ajal liituda ettevõtlikumad inimesed - see avab aga võimaluse, et ettevõtlikumatel inimestel on ka muid varasid rohkem, mis omakorda muudab ülejäänud varaanalüüside tulemused kaheldavaks.
Eespool toodud põhjustel on kerge tekkima arvamus, et mõjuanalüüsi eesmärgiks oli näidata suuri probleeme pensionisüsteemis, mida teoorias ainult kohustuslik teine sammas võiks lahendada.
Samal ajal mindi mööda paljudest alternatiivsetest lahendustest. Näiteks sellest, et ka kõige suuremate riskide realiseerudes piisaks sellest, et 40 aasta pärast pensioniiga ligikaudu kaks aastat tõsta. Kui pensionisüsteemi kõige suuremaks probleemiks on Eesti vähene lasterikkus, siis tuleks tegeleda juurprobleemiga selle asemel, et pakkuda sümptomitele lahendusi, mis seni töötanud ei ole.
Meie kõigi arvamused on väärtuslikud, sest ühiselt diskuteerides leiame õige tee. See aga ei tähenda seda, et ekspertidel oleks mõistlik oma positsiooni ära kasutada tulemuste suunamiseks - ka siis, kui enda arvates tehakse järeleandmisi suurema hüvangu nimel.
Professionaalseks jäädes säilib ka usaldus ning saame tulevase artiklisarja pealkirjastada: "Demokraatia ja eksperdid."
1 https://leht.postimees.ee/6802455/urmas-jaagant-kuidas-eksperdist-sai-loll
2 https://www.all-about-psychology.com/support-files/the-wisdom-of-crowds.pdf
3 https://www.investopedia.com/terms/w/wisdom-crowds.asp
4 https://www.err.ee/943684/uuring-teise-pensionisamba-vabatahtlikuks-muutmisel-on-rohkem-toetajaid-kui-vastaseid
5 Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüs.
6 https://arileht.delfi.ee/news/investeeri/financeestonia-tahab-kehtestada-teise-samba-fondidele-valjumistasu?id=88002021
7 https://www.err.ee/572411/siimann-kogumispensioni-susteemi-loomise-au-peaks-kuuluma-ardo-hanssonile
8 https://majandus24.postimees.ee/6821712/lahkumislaines-on-haavatavaimad-lhv-ja-swedbanki-teise-samba-fondid
9 https://www.err.ee/999332/eesti-panga-juht-majanduses-on-naha-kasvu-aeglustumist
10 http://documents.worldbank.org/curated/en/973571468174557899/pdf/multi-page.pdf
11 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip065_en.pdf
12 https://data.oecd.org/gdp/real-gdp-long-term-forecast.htm#indicator-chart
13 https://www.marketwatch.com/story/this-explosive-discovery-about-stock-and-bond-returns-will-shake-your-views-on-investing-2019-09-27
14 https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/epi-graafikud/?date_from=01.01.2008&date_to=01.01.2009
15 https://www.err.ee/999332/eesti-panga-juht-majanduses-on-naha-kasvu-aeglustumist
### Response:
Kristjan Järvan: demokraatia vs eksperdid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pole just Dostojevski. Tarkovski samuti mitte. Jean-Luc Godard süütaks sigareti ja jookseks kinost minema, ehk viskaks enne vihaselt tikutoosigi vastu ekraani. Ja enam eales ei tuleks selle režissööri (James Mangold) filme vaatama.
Me võime"Le Mans ´66" žanreerida eluloofilmiks ja dokudraamaks ehk tõsilooks ehk true story ´ks. Viimased terminid mõjuvad veidi oksüümoronidena, umbes nagu dokumentaalmängufilm. Ent ometi peegeldavad teose sisu üpris täpselt.
Tegelikult on kunsti puhul ükskõik, kas aines on välja mõeldud või on ühtteist elustki võetud, ent vaatajaskonda kõditab alati teadmine, et see on nii-öelda päris. "Le Mans ´66" aga lausa ongi elu. Filmis on näitlejaid kasutades rekonstreeritud kunagine autotootjate Fordi ja Ferrari suur vastasseis Le Mansi 24-tunni kihutamistel. See pole enam elu jäljendamine, see on juba puhas elu kopeerimine, mille seadis ülesandeks juba Rooma riigimees Marcus Tullius Cicero (-106 – -43), kes ütles, et "Draamakunst olgu elu koopia, kommete peegel, tõe kajastus." Just seda kõike "Le Mans ´66" ongi.
Le Mans'i võidukihutamine oli 1960ndate teisel poolel tohutu draama elus, mis kütkestas kõiki autohuvilisi üle maalima, nüüd on see draama ekraanil, mis kütkestab samuti. Kui palju on maailmas autohuvilisi? Miljardeid! Ja just nemad on selle teose sihtrühmaks, mitte mingid esteeditossukesed, kes janunevad puhta kunsti järele. Ka kohad on samad, võtteplatsideks on olnud kunagiste kangelastegude paigad. Automark FORD GT40gi on ehtne, selle legendaarsus pole kuhugi kadunud, paljudel inimestel tulevad nostalgiapisarad silma, kui nad selle, kunagise staarauto peale mõtlevad või seda kuskil näevad. Ja palun – filmis ongi ta kohal, nagu ka maailmakuulsad Ferrarid.
Teiseks on teos eluloofilm. Kui on koopia, siis järelikult pole ka prototüüpe, on kunagiste persoonide justkui inkarnatsioonid, oleks toimunud nagu nende taaselustamine. Kõik on oma õigete nimedega, nagu see žanr nõuab. Henry Ford II on Henry Ford II (mängib Tracy Letts), Enzo Ferrari on Enzo Ferrari (Remo Girone), kihutajate ja nende tugimeeskondadega on täpipealt samuti.
Elulugu on kehv lugu. Inimese (kellest siis filmis tegelane saab) eluetapid ei moodusta põhjus-tagajärje ahelat, need on enne-nüüd-pärast-ketis. Ent selle dramaturgiline tõmbavus on tunduvalt väiksem kui esimesel. Nii ei olegi filmis hakatud esitama kellegi elu sünnist saadik, inimeste-tegelaste elu hakatakse kajastama ajast, mil Fordil tekkis idee sekkuda muidu paljuski eurooplaste pärusmaaks olnud Le Mans'i võidusõitudesse, ent jutustatakse surmani, nagu žanr ette kirjutab, olgu või infona lõputiitrites.
Ja nüüd toimub mitmekordne ristvastandamine. Ühel pool võimas Koljat (Ford), teisel väike ja kaunis Taavet (Ferrari). Tehnika versus kunst, masstoodang kontra individuaaltaiesed, tohutu finants pannakse kasinamate võimaluste vastu. Võiksime ka küsida: milleks maalida, kui pildistada on odavam, kiirem ning fotosid võib paljundada hulgi? Kinomatograafiastki teame paralleeli – esinevad festivalifilmid ja need teised, viimaste hulka kuulub ka "Le Mans 66".
Fordi meeskonnajuht Leo Beebe (Josh Lucas) ütleb: "Me kulutame ainuüksi tualettpaberile rohkem kui on Ferrari aastaarve." Niisugune kujundlik repliik on kahtlemata stsenaristide võit.
Stsenaristid Jez Butterworth, John-Henry Butterworth ja Jason Keller on viinud pinged Teise maailmasõjani. Mõlemad kompaniid varustasid siis oma kodumaad, Ford ehitas lennukeid, Ferrari valmistas Mussolini armeele sõjamoona. Oletatakse, et need võisid olla Fordi lennukid, mis Ferrari Modena linna lähedal paiknenud sõjatehase maatasa pommitasid. Kahtlemata on Ferrari tehtud sümpaatsemaks Fordist. Aga võidab Ford, võidab Koljat, mida dramaturgiareeglid heaks ei kiida. Kuidas see üleastumine heaks tehakse? Nimelt toimub vastandamine veel Fordi talli sees. Koljati sees on veel üks Koljat ja on ka veel üks Taavet. Ühel pool on bossi ümber lipitsev bürokraatia, keda esindab juba nimetatud Leo Beebe (ka ajalooline isik), teisel pool otsekui isehakanud, igal juhul tunduvalt väiksemal, aga samuti Fordi poolt finantseeritud eelarval elavad võidusõitja Ken Miles (Christian Bale) ning autodisainer Carroll Shelby (Matt Damon), ja need on nimed, mis siiani panevad autofännide südame võpatama.
Näeme, et Shelby neelab kogu aeg tablette. Ka sellel on dokumentaalne tagapõhi, ta oli südamehaige, ent ometi nii lennuki kui võidusõiduauto piloot. Tõi nooruses esikohti Ferrarile, kelle vastu ta nüüd uut Fordi konstrueeris. Elas oma tablettidega 98aastaseks (nagu lõputiitrid teada annavad), nõnda et ehtne, non plus ultra unelm. Usun, et ilma igasuguse kahtluseta kuulub filmivaataja poolehoid Shelbyle ja Ken Milesile.
Ka bürokraatiat on kirjeldatud kujundlikult. FORD GT40 esimese võiduürituse luhtumise puhul tehtud toimik läheb läbi paarikümnest komisjonist, enne kui jõuab bosside bossi filma astutaja pojapoja Henry Ford II lauale. Ja kõik, kes seda koostasid-lugesid, kaunistasid ja tasandasid otsuseid, et mitte halba varju jääda. Ent ka Koljati sees võidab Koljat, lipitseja Leo Beebe saavutab salakavala riuka abil oma tahtmise – 1966. aasta 24tunnisel võidukihutamisel tuleb esimeseks Fordi kompanii auto, ent mitte Taavet Ken Miles, kes koguni hukkub hilisemal katsesõidul. Niisiis, veidikene on tegemist traagikaga, meie hing peaks puhastuma kaotusvalu tundmise tõttu.
Nagu korralikus rahvafilmis ikka, näeme siingi individualiseeritud tegelaste asemel stereotüüpe. Boss on bossi, pugeja pugeja, laps Pater Miles (Noah Jupe) lapse klišee. Igitegelane laps on filmides praktiliselt alati positiivne (ma tean vaid väga väheseid erandeid), ja eks nõnda ole ju eluski. Nagu me armastame pärislapsi, nii igatseme me armastada ekraanilapisigi ning filmi autorid ja finantseerijad arvestavad meie eluinstinkti poolt määratud sooviga.
Mileside koduliin on loodud vastukaaluks autospordi kujutamisele, see oleks nagu yin' i ja yang 'i, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandus. Ent mingist kodukanandusest pole juttugi, Mollie Miles (Caitriona Balfe) on pigem kodupolitsei, ta on ka ainus tegelane, keda pole kujutatud stereotüüpselt. Üht standardsust on välditud, nimelt kahetsust ja matuseid protagonisti, perepea Ken Milesi huku järel. Sellega on näidatud, et surm kuulub täiesti loomulikuna autospordi juurde ning see teeb selle ala veel ülevamaks. Surm autos on auväärne, ehk koguni igatsetud asi. Kihutajal ei kõlba surra voodis...
Koduliiniga pannakse paika ka staatika ja dünaamika kontrasteerimine, kodus on vaikne ja rahulik, mujal on palju vaenu ja rabelemist.
Huvitav leid on mehisuse näitamine kahe kangelase ja ideekaaslase, kahe sõbra, autodisainer Carroll Shelby ja autosportlase Ken Milesi ägeda kaklusega. Jah, see pole pehmode maailm...
"Le Mans 66" tugev külg pole loo jutustamine, vaid pilt ekraanil. Kihutamine ise on äärmiselt kinematograafiline fenomen, ent antud juhul on selle näitamine viidud täiuseni. Autod lendavad tükkideks, tükid põrkavad pikalt mööda trassi, siis plahvatavad ja põlevad. Efektne! Kas keegi saab silmad eemale pöörata? Ilmselt mitte, telefongi jääb näppimata.
Küsime: miks neid ja teisigi võidusõite korraldatakse? Arvestus on lihtne – milline mark nädalavahetusel esikoha toob, seda esmaspäeval ka ostetakse. Ja mitte ainult esmaspäeval, vaid terve pika nädala.
Küsime veel: kas on tegemist kiiruse propagandaga? Ja vastame: iga puruks sõidetud auto asemele tuleb osta uus. | Arvustus. Surma ülevus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pole just Dostojevski. Tarkovski samuti mitte. Jean-Luc Godard süütaks sigareti ja jookseks kinost minema, ehk viskaks enne vihaselt tikutoosigi vastu ekraani. Ja enam eales ei tuleks selle režissööri (James Mangold) filme vaatama.
Me võime"Le Mans ´66" žanreerida eluloofilmiks ja dokudraamaks ehk tõsilooks ehk true story ´ks. Viimased terminid mõjuvad veidi oksüümoronidena, umbes nagu dokumentaalmängufilm. Ent ometi peegeldavad teose sisu üpris täpselt.
Tegelikult on kunsti puhul ükskõik, kas aines on välja mõeldud või on ühtteist elustki võetud, ent vaatajaskonda kõditab alati teadmine, et see on nii-öelda päris. "Le Mans ´66" aga lausa ongi elu. Filmis on näitlejaid kasutades rekonstreeritud kunagine autotootjate Fordi ja Ferrari suur vastasseis Le Mansi 24-tunni kihutamistel. See pole enam elu jäljendamine, see on juba puhas elu kopeerimine, mille seadis ülesandeks juba Rooma riigimees Marcus Tullius Cicero (-106 – -43), kes ütles, et "Draamakunst olgu elu koopia, kommete peegel, tõe kajastus." Just seda kõike "Le Mans ´66" ongi.
Le Mans'i võidukihutamine oli 1960ndate teisel poolel tohutu draama elus, mis kütkestas kõiki autohuvilisi üle maalima, nüüd on see draama ekraanil, mis kütkestab samuti. Kui palju on maailmas autohuvilisi? Miljardeid! Ja just nemad on selle teose sihtrühmaks, mitte mingid esteeditossukesed, kes janunevad puhta kunsti järele. Ka kohad on samad, võtteplatsideks on olnud kunagiste kangelastegude paigad. Automark FORD GT40gi on ehtne, selle legendaarsus pole kuhugi kadunud, paljudel inimestel tulevad nostalgiapisarad silma, kui nad selle, kunagise staarauto peale mõtlevad või seda kuskil näevad. Ja palun – filmis ongi ta kohal, nagu ka maailmakuulsad Ferrarid.
Teiseks on teos eluloofilm. Kui on koopia, siis järelikult pole ka prototüüpe, on kunagiste persoonide justkui inkarnatsioonid, oleks toimunud nagu nende taaselustamine. Kõik on oma õigete nimedega, nagu see žanr nõuab. Henry Ford II on Henry Ford II (mängib Tracy Letts), Enzo Ferrari on Enzo Ferrari (Remo Girone), kihutajate ja nende tugimeeskondadega on täpipealt samuti.
Elulugu on kehv lugu. Inimese (kellest siis filmis tegelane saab) eluetapid ei moodusta põhjus-tagajärje ahelat, need on enne-nüüd-pärast-ketis. Ent selle dramaturgiline tõmbavus on tunduvalt väiksem kui esimesel. Nii ei olegi filmis hakatud esitama kellegi elu sünnist saadik, inimeste-tegelaste elu hakatakse kajastama ajast, mil Fordil tekkis idee sekkuda muidu paljuski eurooplaste pärusmaaks olnud Le Mans'i võidusõitudesse, ent jutustatakse surmani, nagu žanr ette kirjutab, olgu või infona lõputiitrites.
Ja nüüd toimub mitmekordne ristvastandamine. Ühel pool võimas Koljat (Ford), teisel väike ja kaunis Taavet (Ferrari). Tehnika versus kunst, masstoodang kontra individuaaltaiesed, tohutu finants pannakse kasinamate võimaluste vastu. Võiksime ka küsida: milleks maalida, kui pildistada on odavam, kiirem ning fotosid võib paljundada hulgi? Kinomatograafiastki teame paralleeli – esinevad festivalifilmid ja need teised, viimaste hulka kuulub ka "Le Mans 66".
Fordi meeskonnajuht Leo Beebe (Josh Lucas) ütleb: "Me kulutame ainuüksi tualettpaberile rohkem kui on Ferrari aastaarve." Niisugune kujundlik repliik on kahtlemata stsenaristide võit.
Stsenaristid Jez Butterworth, John-Henry Butterworth ja Jason Keller on viinud pinged Teise maailmasõjani. Mõlemad kompaniid varustasid siis oma kodumaad, Ford ehitas lennukeid, Ferrari valmistas Mussolini armeele sõjamoona. Oletatakse, et need võisid olla Fordi lennukid, mis Ferrari Modena linna lähedal paiknenud sõjatehase maatasa pommitasid. Kahtlemata on Ferrari tehtud sümpaatsemaks Fordist. Aga võidab Ford, võidab Koljat, mida dramaturgiareeglid heaks ei kiida. Kuidas see üleastumine heaks tehakse? Nimelt toimub vastandamine veel Fordi talli sees. Koljati sees on veel üks Koljat ja on ka veel üks Taavet. Ühel pool on bossi ümber lipitsev bürokraatia, keda esindab juba nimetatud Leo Beebe (ka ajalooline isik), teisel pool otsekui isehakanud, igal juhul tunduvalt väiksemal, aga samuti Fordi poolt finantseeritud eelarval elavad võidusõitja Ken Miles (Christian Bale) ning autodisainer Carroll Shelby (Matt Damon), ja need on nimed, mis siiani panevad autofännide südame võpatama.
Näeme, et Shelby neelab kogu aeg tablette. Ka sellel on dokumentaalne tagapõhi, ta oli südamehaige, ent ometi nii lennuki kui võidusõiduauto piloot. Tõi nooruses esikohti Ferrarile, kelle vastu ta nüüd uut Fordi konstrueeris. Elas oma tablettidega 98aastaseks (nagu lõputiitrid teada annavad), nõnda et ehtne, non plus ultra unelm. Usun, et ilma igasuguse kahtluseta kuulub filmivaataja poolehoid Shelbyle ja Ken Milesile.
Ka bürokraatiat on kirjeldatud kujundlikult. FORD GT40 esimese võiduürituse luhtumise puhul tehtud toimik läheb läbi paarikümnest komisjonist, enne kui jõuab bosside bossi filma astutaja pojapoja Henry Ford II lauale. Ja kõik, kes seda koostasid-lugesid, kaunistasid ja tasandasid otsuseid, et mitte halba varju jääda. Ent ka Koljati sees võidab Koljat, lipitseja Leo Beebe saavutab salakavala riuka abil oma tahtmise – 1966. aasta 24tunnisel võidukihutamisel tuleb esimeseks Fordi kompanii auto, ent mitte Taavet Ken Miles, kes koguni hukkub hilisemal katsesõidul. Niisiis, veidikene on tegemist traagikaga, meie hing peaks puhastuma kaotusvalu tundmise tõttu.
Nagu korralikus rahvafilmis ikka, näeme siingi individualiseeritud tegelaste asemel stereotüüpe. Boss on bossi, pugeja pugeja, laps Pater Miles (Noah Jupe) lapse klišee. Igitegelane laps on filmides praktiliselt alati positiivne (ma tean vaid väga väheseid erandeid), ja eks nõnda ole ju eluski. Nagu me armastame pärislapsi, nii igatseme me armastada ekraanilapisigi ning filmi autorid ja finantseerijad arvestavad meie eluinstinkti poolt määratud sooviga.
Mileside koduliin on loodud vastukaaluks autospordi kujutamisele, see oleks nagu yin' i ja yang 'i, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandus. Ent mingist kodukanandusest pole juttugi, Mollie Miles (Caitriona Balfe) on pigem kodupolitsei, ta on ka ainus tegelane, keda pole kujutatud stereotüüpselt. Üht standardsust on välditud, nimelt kahetsust ja matuseid protagonisti, perepea Ken Milesi huku järel. Sellega on näidatud, et surm kuulub täiesti loomulikuna autospordi juurde ning see teeb selle ala veel ülevamaks. Surm autos on auväärne, ehk koguni igatsetud asi. Kihutajal ei kõlba surra voodis...
Koduliiniga pannakse paika ka staatika ja dünaamika kontrasteerimine, kodus on vaikne ja rahulik, mujal on palju vaenu ja rabelemist.
Huvitav leid on mehisuse näitamine kahe kangelase ja ideekaaslase, kahe sõbra, autodisainer Carroll Shelby ja autosportlase Ken Milesi ägeda kaklusega. Jah, see pole pehmode maailm...
"Le Mans 66" tugev külg pole loo jutustamine, vaid pilt ekraanil. Kihutamine ise on äärmiselt kinematograafiline fenomen, ent antud juhul on selle näitamine viidud täiuseni. Autod lendavad tükkideks, tükid põrkavad pikalt mööda trassi, siis plahvatavad ja põlevad. Efektne! Kas keegi saab silmad eemale pöörata? Ilmselt mitte, telefongi jääb näppimata.
Küsime: miks neid ja teisigi võidusõite korraldatakse? Arvestus on lihtne – milline mark nädalavahetusel esikoha toob, seda esmaspäeval ka ostetakse. Ja mitte ainult esmaspäeval, vaid terve pika nädala.
Küsime veel: kas on tegemist kiiruse propagandaga? Ja vastame: iga puruks sõidetud auto asemele tuleb osta uus.
### Response:
Arvustus. Surma ülevus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Rätte tapmises tema endise abikaasa uut kaaslast, 27-aastast Karel Šmutovit.
Šmutovi kaitsjad Sirje Must ja Anu Vilt taotlesid kohtuprotsessi kinniseks kuulutamist eraeluliste andmete kaitseks ning kohus võtab selle kohta seisukoha 25. novembril.
Põhja ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi ütles, et kogutud tõendeid hinnates on prokuratuur seisukohal, et Raivo Rättele otsasõit ei toimunud juhuslikult ega olnud õnnetus, vaid süüdistatav nägi auto ees seisnud Rättet ja sõitis talle tahtlikult otsa.
Mullu 19. juulil kell 00.09 sai häirekeskus teate lähedaste vahelisest tülist Tallinnas Nõmme linnaosas Kivi tänaval.
Teates väideti, et Kivi tänaval ründas 48-aastane Rätte 27-aastast Karelit ja oma 40-aastast ekskaasat. Kohale jõudnud politseinikud leidsid sündmuspaigalt avariilise sõiduauto Audi A6, katkise aia ning selle juurest raskelt viga saanud Rätte.
Muusik toimetati küll haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud tema elu päästa.
Järgmisel päeval taotles prokuratuur kohtult Kareli vahistamist, kuid kohus sellega nõus ei olnud, kuna leidis, et too on varem kriminaalkorras karistamata ning tema pakkuminek pole tõenäoline. | Kohus muusik Kõmmari tapmise süüasjas algab jaanuaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Rätte tapmises tema endise abikaasa uut kaaslast, 27-aastast Karel Šmutovit.
Šmutovi kaitsjad Sirje Must ja Anu Vilt taotlesid kohtuprotsessi kinniseks kuulutamist eraeluliste andmete kaitseks ning kohus võtab selle kohta seisukoha 25. novembril.
Põhja ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi ütles, et kogutud tõendeid hinnates on prokuratuur seisukohal, et Raivo Rättele otsasõit ei toimunud juhuslikult ega olnud õnnetus, vaid süüdistatav nägi auto ees seisnud Rättet ja sõitis talle tahtlikult otsa.
Mullu 19. juulil kell 00.09 sai häirekeskus teate lähedaste vahelisest tülist Tallinnas Nõmme linnaosas Kivi tänaval.
Teates väideti, et Kivi tänaval ründas 48-aastane Rätte 27-aastast Karelit ja oma 40-aastast ekskaasat. Kohale jõudnud politseinikud leidsid sündmuspaigalt avariilise sõiduauto Audi A6, katkise aia ning selle juurest raskelt viga saanud Rätte.
Muusik toimetati küll haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud tema elu päästa.
Järgmisel päeval taotles prokuratuur kohtult Kareli vahistamist, kuid kohus sellega nõus ei olnud, kuna leidis, et too on varem kriminaalkorras karistamata ning tema pakkuminek pole tõenäoline.
### Response:
Kohus muusik Kõmmari tapmise süüasjas algab jaanuaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjoni esimees Katri Raik (SDE) ütles, et komisjoni eesmärk oli saada ülevaade huvide konflikti tekkimise asjaoludest maaeluministeeriumis ja selle valitsemisalas. Erakorralisel istungil andis selgitusi ministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Minister Mart Järvik istungil ei osalenud.
"Maaeluministeeriumis ja selle haldusalas toimunud juhtumid kinnitavad, et Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO soovitused tegeleda ministrite ja poliitiliste nõunike huvide konfliktide riskide maandamisega on igati põhjendatud," üles Raik.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid ministeeriumi reegleid huvide konflikti käsitlemisel, majavälise õigusabi kaasamist ja tööjaotust ministeeriumi õigusosakonnaga, ministeeriumi teabevahetust allasutustega ning võimalikku sekkumist allasutuse töösse. Ühe küsimusena arutati, kuidas vältida ministri nõunike huvide konflikti.
Komisjon teeb maaeluminisiteeriumile ning veterinaar- ja toiduametile täiendavad päringud ning jätkab arutelu esmaspäeval korralisel istungil. | Riigikogu erikomisjon kuulas ära maaeluministeeriumi kantsleri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjoni esimees Katri Raik (SDE) ütles, et komisjoni eesmärk oli saada ülevaade huvide konflikti tekkimise asjaoludest maaeluministeeriumis ja selle valitsemisalas. Erakorralisel istungil andis selgitusi ministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Minister Mart Järvik istungil ei osalenud.
"Maaeluministeeriumis ja selle haldusalas toimunud juhtumid kinnitavad, et Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO soovitused tegeleda ministrite ja poliitiliste nõunike huvide konfliktide riskide maandamisega on igati põhjendatud," üles Raik.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid ministeeriumi reegleid huvide konflikti käsitlemisel, majavälise õigusabi kaasamist ja tööjaotust ministeeriumi õigusosakonnaga, ministeeriumi teabevahetust allasutustega ning võimalikku sekkumist allasutuse töösse. Ühe küsimusena arutati, kuidas vältida ministri nõunike huvide konflikti.
Komisjon teeb maaeluminisiteeriumile ning veterinaar- ja toiduametile täiendavad päringud ning jätkab arutelu esmaspäeval korralisel istungil.
### Response:
Riigikogu erikomisjon kuulas ära maaeluministeeriumi kantsleri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UAE Team Emiratesi 32-aastane rattur sai mais ühes sloveenide Kristijan Koreni ja Borut Božici ning itaallase Alessandro Petacchiga esialgse Rahvusvaheliselt jalgrattaliidult (UCI) esialgse keelu, kuid kolmapäeval kinnitas katuseorganisatsioon, et Durasekile määratakse nelja-aastane võistluskeeld.
"Dopinguvastaste reeglite rikkumise eest vahemikus 2016 kuni 2019 on Kristijan Durasekile määratud nelja-aastane võistluskeeld. Otsus tugineb Austria õiguskaitseorganitel saadud infole," seisis UCI avalduses.
Durasek oli viimane mais paljastatud ratturitest, kes sai karistuse. Samuti veredopinguga tegelenud Bahrain-Merida rattur Kristijan Koren ning sama meeskonna spordidirektor Borut Božic said mõlemad spordist kaheaastase keelu. | "Aadrilaskmise" käigus paljastatud rattur sai nelja-aastase võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UAE Team Emiratesi 32-aastane rattur sai mais ühes sloveenide Kristijan Koreni ja Borut Božici ning itaallase Alessandro Petacchiga esialgse Rahvusvaheliselt jalgrattaliidult (UCI) esialgse keelu, kuid kolmapäeval kinnitas katuseorganisatsioon, et Durasekile määratakse nelja-aastane võistluskeeld.
"Dopinguvastaste reeglite rikkumise eest vahemikus 2016 kuni 2019 on Kristijan Durasekile määratud nelja-aastane võistluskeeld. Otsus tugineb Austria õiguskaitseorganitel saadud infole," seisis UCI avalduses.
Durasek oli viimane mais paljastatud ratturitest, kes sai karistuse. Samuti veredopinguga tegelenud Bahrain-Merida rattur Kristijan Koren ning sama meeskonna spordidirektor Borut Božic said mõlemad spordist kaheaastase keelu.
### Response:
"Aadrilaskmise" käigus paljastatud rattur sai nelja-aastase võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järviku umbusaldamisele eelnenud arutelul küsis Reformierakonna saadik Liina Kersna ministrilt, miks ta algatas ministeeriumi põhimääruse muudatuse, mille eesmärk on vabaneda asekantsler Toomas Kevvaist?
"Te olete algatanud ka ministeeriumi põhimääruse muudatuse, kus te soovite vabaneda ühest asekantslerist, just sellest asekantslerist, kes vastutab toiduohutuse eest. Tegemist on pikaaegse põllumajandusministeeriumi ametniku asekantsler Toomas Kevvaiga. Ja minu küsimus on: miks te umbusaldate ühte oma asekantslerit Toomas Kevvaid?" küsis Kersna.
Järvik tunnistas, et selline plaan tal on: "Ma vastan sellele küsimusele nii. Sellega ma tagan Eestis toiduohutuse valdkonna töö, et see oleks perfektne. Praegu on seal probleeme, seda näitas ka toiduohutuse audit."
Reformierakonna liikme Keit Pentus-Rosimannuse ning Kersna hilisematele täiendavatele küsimustele vastates tunnistas Järvik, et allkirjastas kolmapäeva õhtul ettepaneku ministeeriumi põhimääruse muudatuse ja saatis selle kooskõlastusringile ning see tuleb valitsuse istungil arutelule järgmisel nädalal.
Maaeluministeeriumis on kolm asekantslerit, Kevvai on toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler. Varasemates vastustes rääkis Järvik, et on sattunud sattunud skandaali seoses tüliga ministeeriumi majas, kui andis teada, et soovib algatada toiduaohutuse auditi, misjärel kantsler ja veel mõni ametnik hakkas tema vastu töötama.
"See algas sellest, et tahtsin algatada toiduohutuse auditi. Sealtmaalt meil kantsleriga enam koostöö ei laabunud. Ja sealtmaalt hakkas ka vastutöö minu vastu, mitte ainult tema poolt, vaid ka osa ametnike poolt, mis on võimendunud siis nüüd lõpuks läbi meedia selleni, et olen siin puldis ja mul on võib-olla au saada nende ministrite nimekirja, kellele on umbusaldust avaldatud," ütles Järvik.
Järvik on avalikult öelnud, et tahab vabaneda ka maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemettist, kellega koostöö algusest möödus oktoobri lõpus kuus kuud. See on minimaalne tähtaeg, mille järel saab minister lõpetada töösuhte kantsleriga, kuid selle peab kinnitama ka valitsus.
ERR-i uudisteportaal esitas juba kolmapäeva lõuna ajal maaeluministeeriumile päringu, kas vastab tõele, et minister Järvik soovib vabaneda ka maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Toomas Kevvaist ning liita talle alluvad osakonnad teiste asekantslerite vastutusaladega.
Neljapäeva lõuna ajal vastati maaeluministeeriumi avalike suhete osakonnast lakooniliselt: "Dokumendid on dokumendihaldussüsteemis koos seletuskirjaga kooskõlastamisel. Kuni valitsuse otsuseni on need aga AK märkega." | Järvik tahab ka asekantsler Kevvai ametist vabastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järviku umbusaldamisele eelnenud arutelul küsis Reformierakonna saadik Liina Kersna ministrilt, miks ta algatas ministeeriumi põhimääruse muudatuse, mille eesmärk on vabaneda asekantsler Toomas Kevvaist?
"Te olete algatanud ka ministeeriumi põhimääruse muudatuse, kus te soovite vabaneda ühest asekantslerist, just sellest asekantslerist, kes vastutab toiduohutuse eest. Tegemist on pikaaegse põllumajandusministeeriumi ametniku asekantsler Toomas Kevvaiga. Ja minu küsimus on: miks te umbusaldate ühte oma asekantslerit Toomas Kevvaid?" küsis Kersna.
Järvik tunnistas, et selline plaan tal on: "Ma vastan sellele küsimusele nii. Sellega ma tagan Eestis toiduohutuse valdkonna töö, et see oleks perfektne. Praegu on seal probleeme, seda näitas ka toiduohutuse audit."
Reformierakonna liikme Keit Pentus-Rosimannuse ning Kersna hilisematele täiendavatele küsimustele vastates tunnistas Järvik, et allkirjastas kolmapäeva õhtul ettepaneku ministeeriumi põhimääruse muudatuse ja saatis selle kooskõlastusringile ning see tuleb valitsuse istungil arutelule järgmisel nädalal.
Maaeluministeeriumis on kolm asekantslerit, Kevvai on toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler. Varasemates vastustes rääkis Järvik, et on sattunud sattunud skandaali seoses tüliga ministeeriumi majas, kui andis teada, et soovib algatada toiduaohutuse auditi, misjärel kantsler ja veel mõni ametnik hakkas tema vastu töötama.
"See algas sellest, et tahtsin algatada toiduohutuse auditi. Sealtmaalt meil kantsleriga enam koostöö ei laabunud. Ja sealtmaalt hakkas ka vastutöö minu vastu, mitte ainult tema poolt, vaid ka osa ametnike poolt, mis on võimendunud siis nüüd lõpuks läbi meedia selleni, et olen siin puldis ja mul on võib-olla au saada nende ministrite nimekirja, kellele on umbusaldust avaldatud," ütles Järvik.
Järvik on avalikult öelnud, et tahab vabaneda ka maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemettist, kellega koostöö algusest möödus oktoobri lõpus kuus kuud. See on minimaalne tähtaeg, mille järel saab minister lõpetada töösuhte kantsleriga, kuid selle peab kinnitama ka valitsus.
ERR-i uudisteportaal esitas juba kolmapäeva lõuna ajal maaeluministeeriumile päringu, kas vastab tõele, et minister Järvik soovib vabaneda ka maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Toomas Kevvaist ning liita talle alluvad osakonnad teiste asekantslerite vastutusaladega.
Neljapäeva lõuna ajal vastati maaeluministeeriumi avalike suhete osakonnast lakooniliselt: "Dokumendid on dokumendihaldussüsteemis koos seletuskirjaga kooskõlastamisel. Kuni valitsuse otsuseni on need aga AK märkega."
### Response:
Järvik tahab ka asekantsler Kevvai ametist vabastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi peategelaseks on kümneaastane Kristjan, kelle kamp trotsib kõiki ohte ja keelde, et säilitada oma mängumaa, kunagise kalatööstuse varemed. Kui eesmärgi nimel otsustatakse pantvangiks jätta kompleksi eakas valvur, leiab Kristjan ennast karmist vastasseisust oma parimate sõpradega.
Osatäitjate otsingul osalemiseks palub filmistuudio saata oma tutvustus, elukoha info ja fotod aadressile [email protected].
"Tagurpidi Torni" stsenarist on Aidi Vallik ("Kuhu põgenevad hinged"), režissöör Jaak Kilmi ("Sangarid", "Sigade Revolutsioon") ning tootja Stellar. | Jaak Kilmi mängufilmi "Tagurpidi torn" otsitakse noori osatäitjaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi peategelaseks on kümneaastane Kristjan, kelle kamp trotsib kõiki ohte ja keelde, et säilitada oma mängumaa, kunagise kalatööstuse varemed. Kui eesmärgi nimel otsustatakse pantvangiks jätta kompleksi eakas valvur, leiab Kristjan ennast karmist vastasseisust oma parimate sõpradega.
Osatäitjate otsingul osalemiseks palub filmistuudio saata oma tutvustus, elukoha info ja fotod aadressile [email protected].
"Tagurpidi Torni" stsenarist on Aidi Vallik ("Kuhu põgenevad hinged"), režissöör Jaak Kilmi ("Sangarid", "Sigade Revolutsioon") ning tootja Stellar.
### Response:
Jaak Kilmi mängufilmi "Tagurpidi torn" otsitakse noori osatäitjaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna 27. sünnipäeva tähistav Podholjuzin on FCI Levadia kasvandik ehk KTM ehk klubis treenitud mängija. Lõppenud hooajal osales ta 27 Premium Liiga kohtumises ja lõi kaks väravat.
"Maksim on meie enda kasvandik ning üks võtmemängijatest, kelle kanda tuleval hooajal oluline roll meeskonna kaitseliinis. Loodame, et suudame Maksimi abil jõuda heade tulemusteni," sõnas FC Levadia spordidirektor Sergei Pareiko. | Levadia sõlmis Maksim Podholjuziniga uue lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna 27. sünnipäeva tähistav Podholjuzin on FCI Levadia kasvandik ehk KTM ehk klubis treenitud mängija. Lõppenud hooajal osales ta 27 Premium Liiga kohtumises ja lõi kaks väravat.
"Maksim on meie enda kasvandik ning üks võtmemängijatest, kelle kanda tuleval hooajal oluline roll meeskonna kaitseliinis. Loodame, et suudame Maksimi abil jõuda heade tulemusteni," sõnas FC Levadia spordidirektor Sergei Pareiko.
### Response:
Levadia sõlmis Maksim Podholjuziniga uue lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahan väga tänada kõiki oma meeskonnakaalasi, kes aitasid Toyota Yaris WRC tänavu tugevaks teha," rääkis Toyoda rallitiimi pressiteates.
"Sean meile järgmiseks aastaks eesmärgi: 2020. aasta viimasel MM-rallil Jaapanis tähistame kõiki tiitleid. Jätkame järgmisel aastal üheskoos võitlemist!"
Tänavu võitis Toyota MM-tiitlid pilootide ja kaardilugejate arvestuses, kui maailmameistriteks krooniti Ott Tänak ja Martin Järveoja. Konstrukturite arvestuses jäi Toyota Hyundai järel teiseks, võitjameeskonnale kaotati 18 punktiga.
Uuel hooajal kihutavad Tänak ja Järveoja Hyundai ridades, lahtine on ka Jari-Matti Latvala ja Kris Meeke'i jätkamine Jaapani autotootja ridades. | Toyota rallimeeskond sihib uuel hooajal kõiki tiitleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahan väga tänada kõiki oma meeskonnakaalasi, kes aitasid Toyota Yaris WRC tänavu tugevaks teha," rääkis Toyoda rallitiimi pressiteates.
"Sean meile järgmiseks aastaks eesmärgi: 2020. aasta viimasel MM-rallil Jaapanis tähistame kõiki tiitleid. Jätkame järgmisel aastal üheskoos võitlemist!"
Tänavu võitis Toyota MM-tiitlid pilootide ja kaardilugejate arvestuses, kui maailmameistriteks krooniti Ott Tänak ja Martin Järveoja. Konstrukturite arvestuses jäi Toyota Hyundai järel teiseks, võitjameeskonnale kaotati 18 punktiga.
Uuel hooajal kihutavad Tänak ja Järveoja Hyundai ridades, lahtine on ka Jari-Matti Latvala ja Kris Meeke'i jätkamine Jaapani autotootja ridades.
### Response:
Toyota rallimeeskond sihib uuel hooajal kõiki tiitleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektritõukside õnnetuste puhul ongi peamised vigastused käte ja pea piirkonnas, kirjutab ajaleht.
Näiteks Töölö haiglas on alates maist olnud elektritõuksidega seotud õnnetuste tõttu abi saamas 74 inimest, kellest 33 puhul tuli teha operatsioon. Selliste patsientide keskmine vanus oli 32 eluaastat.
Samas on Töölö haigla patsiendid vaid nö jäämäe tipp, sest sinna viiakse ainult tõsisemate ehk potentsiaalselt operatsiooni vajavate vigastustega patsiendid. Kergemate või lihtsamat abi vajavate vigastustega patsiendid pöörduvad või viiakse ka Haartmani ja Malmi haiglatesse. Kokku on elektritõukside õnnetuste tõttu tekkinud patsiente olnud umbes 400 ringis.
Töölö haigla peaarst Kaisa Virtanen märkis muuhulgas, et umbes pool õnnetustest on olnud sellised, kus olulist rolli on märkinud alkoholi tarvitamine. Lisaks 29 Töölö patsiendi juhul toimus õnnetus hilistel öötundidel.
"Tundub, et elektritõukse kasutatakse pärast kõrtsiõhtut koju minemiseks," nentis ta.
Samuti on tähelepanuväärne, et Töölö 74 patsiendist 65 puhul kukuti liikluses nii, et õnnetuses polnud teist osapoolt. Ehk kokkupõrget pole olnud ning õnnetus on olnud tingitud liigsest kiirusest, tasakaalu kaotamisest ning valearvestusest.
"Selge sõnum on see, et purjus peaga ei peaks elektritõuksi kasutama," rõhutas Virtanen. | HS: Helsingis on elektritõukside tõttu haiglasse sattunud umbes 400 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektritõukside õnnetuste puhul ongi peamised vigastused käte ja pea piirkonnas, kirjutab ajaleht.
Näiteks Töölö haiglas on alates maist olnud elektritõuksidega seotud õnnetuste tõttu abi saamas 74 inimest, kellest 33 puhul tuli teha operatsioon. Selliste patsientide keskmine vanus oli 32 eluaastat.
Samas on Töölö haigla patsiendid vaid nö jäämäe tipp, sest sinna viiakse ainult tõsisemate ehk potentsiaalselt operatsiooni vajavate vigastustega patsiendid. Kergemate või lihtsamat abi vajavate vigastustega patsiendid pöörduvad või viiakse ka Haartmani ja Malmi haiglatesse. Kokku on elektritõukside õnnetuste tõttu tekkinud patsiente olnud umbes 400 ringis.
Töölö haigla peaarst Kaisa Virtanen märkis muuhulgas, et umbes pool õnnetustest on olnud sellised, kus olulist rolli on märkinud alkoholi tarvitamine. Lisaks 29 Töölö patsiendi juhul toimus õnnetus hilistel öötundidel.
"Tundub, et elektritõukse kasutatakse pärast kõrtsiõhtut koju minemiseks," nentis ta.
Samuti on tähelepanuväärne, et Töölö 74 patsiendist 65 puhul kukuti liikluses nii, et õnnetuses polnud teist osapoolt. Ehk kokkupõrget pole olnud ning õnnetus on olnud tingitud liigsest kiirusest, tasakaalu kaotamisest ning valearvestusest.
"Selge sõnum on see, et purjus peaga ei peaks elektritõuksi kasutama," rõhutas Virtanen.
### Response:
HS: Helsingis on elektritõukside tõttu haiglasse sattunud umbes 400 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kes on kursis tehnoloogia ja haridussektoriga, on kindlasti kuulnud lühendist STEM, mis käsitleb teaduse (s cience), tehnoloogia (Tech), inseneeria (e ngineering) ja matemaatika (m ath) lõimitud õpet.
Ülemaailmse trendi järgi on STEM muutumas STEAM-iks ehk juurde tuleb kunst ja loovus (arts). Selle initsiatiiviga on haakunud üha rohkem haridusasutusi, era- ja avalikke organisatsioone ning haridus- ja tehnoloogiaeksperte, et otsida paremaid viise õpilaste kaasamiseks läbi eluliste praktikate.
Lähtuvalt sellest korraldasid Tallinna ülikool, HITSA, Heateo Haridusfond ja Insplay sel sügisel sõnakonkursi, leidmaks ka Eestis aina populaarsemaks muutuvale STEAM-õppele sobiv eestikeelne nimetus. Konkursile laekus üle 200 sõna ning haridusedendajatest koosnev žürii valis oktoobri lõpus võitjaks täheühendi MATIK, mis koondab endas matemaatikat, tehnoloogiat, inseneeriat ja kunsti.
Seega räägime edaspidi STEAM-i asemel MATIK-õppest. Miks see aga üldse nii oluline on?
Kõige lihtsamalt öeldes iseloomustab MATIK-õpet nende valdkondade lõimitud õppimine, kus kesksel kohal on loovus, probleemide lahendamine ja koostöö. Erinevad uuringud on näidanud, et just selline lõimitud õppeviis annab hariduse, mis aitab hakkama saada tuleviku töökohtadel.
Järjest olulisemaks muutub nii tehnoloogiline taiplikkus kui ka loominguline lähenemine probleemide lahendamisele, meeskonnatöö oskused ja teiste inimeste tajumine.
Näiteks kasutab arhitekt oma töös lisaks reaalkallakuga oskustele ka kunstilist lähenemist, et luua praktilisi ja silmale ilusaid ehitisi ning struktuure. Kunst võimaldab õpilasel ühendada õpitut loovate praktikate ja disainmõtlemisega.
Nii on loovmõtlemine tulevikutööde kontekstis aina rohkem väärtustatud. Sellise mõtlemise arenemine on võimalik, kui me ei anna lahendusi ette, vaid laseme lastel ise proovida ja avastada.
Samal ajal on loovmõtlemise soodustamisel suur roll ka koolisüsteemil. Tarkvaraettevõtte Adobe poolt 2012. aastal läbiviidud uuring näitas, et 80 protsenti inimestest usub, et loovuse kasutamine aitab kaasa majanduslikule heaolule. Samal ajal tundis üle poole uuringus osalenutest, et koolisüsteem surub loovust alla.
Lõimitud õpe aitab maailma mõista
Traditsioonilistes õppekavades õpetatakse matemaatikat, keemiat, füüsikat, geograafiat jt real- ja loodusaineid igaühte eraldi, kuid see ei aita lastel mõista erinevaid kontseptsioone ja maailma toimimist nende ümber. Kui õpilased näevad MATIK ainevaldkondade vastastikust seotust ja elulisi seoseid, võib see neid paremini motiveerida uurimaks üksikuid teemasid sügavamalt kui varem.
Lastele tuleb pakkuda mängulist ja eakohast õpikeskkonda. Õpetajad saavad toetada laste MATIK-oskuste arendamist, pakkudes neile mänguruumis erinevaid võimalusi ja materjale, mis toetavad uurimus- ja avastusõpet.
"Sellise õpikeskkonna loomisse võiksid olla kaasatud koolide ja lapsevanemate kõrval ka ettevõtted, kutseõppeasutused, muuseumid, avastuskeskused."
Läbi käed-külge tegevuste ja ka vigade õpivad lapsed rohkem. Tuleb tekitada õpikeskkonnad, kus oluline on protsess, mitte ainult tulemus. Sellise õpikeskkonna loomisse võiksid olla kaasatud koolide ja lapsevanemate kõrval ka ettevõtted, kutseõppeasutused, muuseumid, avastuskeskused jne.
Lapse jaoks peavad õpitegevused ja -ülesanded olema päriselust lähtuvad, praktilised, sest võõraid probleeme ei taha keegi lahendada. Kui last tegevus paelub, siis ta on altim ka lahendusi välja pakkuma.
Seetõttu võiksid koolid teadlikumalt kasutada külalislektoreid erinevatest eluvaldkondadest, kes tuleksid ja räägiksid, kuidas tehnoloogia on nende valdkonda muutnud ning kuidas tõenäoliselt veel lähiaastail muudab.
Asja suurem mõte oleks laste loovust kasvatava keskkonna loomine. LEGO 2018. aastal enam kui 13 000 lapsevanema seas läbiviidud uuring näitas, et kaheksa kümnest lapsevanemast peab end loovaks inimeseks ja üheksa lapsevanemat kümnest näeb enda lapsi loovatena.
Üle poole lapsevanematest usub, et loovust saab õppida ja arendada ning lausa üheksa vanemat kümnest näeb selle võimalusena arendavaid mänguasju. Uuringu kohaselt nähakse põhjusena, miks laste loomingulisus nende kasvades justkui väheneb, asjaolu, et nad kaugenevad kodu toetavast ja arendavast keskkonnast ning kool suurendab nende hirmu teha midagi valesti, mis tähendab, et nad ei paku välja originaalseid lahendusi.
Vajadus uue õppekava järele
Vähemalt sama oluline, kui lapsevanema toetus lapse arengule, on ka õpetaja suhtumine. Tänavu Transferwise'i tellimusel valminud uuring IT-oskuste arendamisest Eesti koolides näitas, et enamasti õpetatakse STEM-oskusi eraldi õppeainetes (70,4%), kuid oli ka koole, kus STEM-oskusi õpetatakse erinevaid õppeaineid lõimides (40,7%) ja koolides on valikaineid, kus STEM oskusi lõimitakse (29,6%).
Uuringust selgus ka, et iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja on 60-aastane või vanem, mis paratamatult tähendab mõningast väiksemat vastuvõtlikkust uutele õppesuundadele ja tehnoloogilise võimekuse vähenemist.
Praegu on ka õppekavad reeglina standardiseeritud, õpetajad ajavad selles näpuga järge ja proovivad täita erinevaid nõudeid. Puudub paindlikkus ja uute õpetamismeetodite kasutamiseks ei ole aega ega raha.
Seepärast on viimane aeg alustada läbimõeldud MATIK-õppekava rakendamisega riiklikul tasandil. MATIK-oskuste õpe on tulemuslik, kui seda korraldatakse koolis süsteemselt ja läbimõeldult esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni.
Sellise õppekava loomiseks tuleks tuvastada parimad MATIK meetodid ja praktikad. Seni on ka mujal maailmas suhteliselt vähe uuringuid, mis MATIK-õppe parimaid praktikaid ja nende tulemusi käsitleks. Eestis on need aga pea olematud. Ka koolid ning õpetajad ei tea valdavalt, mis on MATIK ning kuidas seda parimal viisil edasi anda.
Kõik algab prioriteetidest
Selleks, et mõistetaks MATIK-õppe vajalikkust, tuleb teadus seada tuleviku vaates riigi olulisimaks prioriteediks. Praegu valitsuses käiv trall teadusrahastamise teemal selle valdkonna väärikust just ei tõsta. Lisaks tuleks teadus- ja arendustegevuse rahastamisel tõsta tehnoloogia ja inseneriteadustega seotud valdkondade fookust.
Euroopa Parlamendi Alde fraktsiooni tellitud uuringu "Teadmistepõhine Eesti- avalik arvamus haridusest ja digipädevusest" järgi pidasid 19 protsenti küsitlusele vastanutest oluliseks riigipoolse rahastuse eelistamisel IT, informaatika ja robootika valdkonda, mis oli populaarsuselt teine vastus kohe pärast meditsiini.
Professionaalselt koostatud läbimõeldud õppekava rakendamise tulemusel võiksid õpetajal olla materjali ülesandmiseks selged mudelid, õpitav materjal oleks seotud reaalse eluga, õppekava keskenduks individuaalsete võimete avamisele, õppeprotsess oleks praktiline, võimetekohane ja koostööd soosiv ning õpetaja ja õpilane õpiksid koos, mitte üks ei õpetaks teist. Lisaks oleks elukestev õpe lihtne, mõistetav ning kättesaadav kõigile.
Sellise õppekava loomiseks tuleb esile tuua olulised ühiskondlikud trendid ning luua selge ühiskondlik tellimus. Otsustada tuleb MATIK-õppe olulised põhimõtted ja tulemused, luua mõõdikud ning edasi- ja tagasisidestus süsteem, samuti luua mudelid mitmekülgseks ja kaasavaks õppeks ning panna paika sobivad vahendid ja meetodid.
Ja last but not least: MATIK-õpetaja peab olema koolis juhtkonna poolse toega mentor, kes on eeskujuks teistele, suunates lapsi oma võimeid arendama läbi avastamise, mis on toetatud uudishimust ja soovist õppida. | Andres Sirel: tulevikuoskuste poole läbi MATIK-õppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kes on kursis tehnoloogia ja haridussektoriga, on kindlasti kuulnud lühendist STEM, mis käsitleb teaduse (s cience), tehnoloogia (Tech), inseneeria (e ngineering) ja matemaatika (m ath) lõimitud õpet.
Ülemaailmse trendi järgi on STEM muutumas STEAM-iks ehk juurde tuleb kunst ja loovus (arts). Selle initsiatiiviga on haakunud üha rohkem haridusasutusi, era- ja avalikke organisatsioone ning haridus- ja tehnoloogiaeksperte, et otsida paremaid viise õpilaste kaasamiseks läbi eluliste praktikate.
Lähtuvalt sellest korraldasid Tallinna ülikool, HITSA, Heateo Haridusfond ja Insplay sel sügisel sõnakonkursi, leidmaks ka Eestis aina populaarsemaks muutuvale STEAM-õppele sobiv eestikeelne nimetus. Konkursile laekus üle 200 sõna ning haridusedendajatest koosnev žürii valis oktoobri lõpus võitjaks täheühendi MATIK, mis koondab endas matemaatikat, tehnoloogiat, inseneeriat ja kunsti.
Seega räägime edaspidi STEAM-i asemel MATIK-õppest. Miks see aga üldse nii oluline on?
Kõige lihtsamalt öeldes iseloomustab MATIK-õpet nende valdkondade lõimitud õppimine, kus kesksel kohal on loovus, probleemide lahendamine ja koostöö. Erinevad uuringud on näidanud, et just selline lõimitud õppeviis annab hariduse, mis aitab hakkama saada tuleviku töökohtadel.
Järjest olulisemaks muutub nii tehnoloogiline taiplikkus kui ka loominguline lähenemine probleemide lahendamisele, meeskonnatöö oskused ja teiste inimeste tajumine.
Näiteks kasutab arhitekt oma töös lisaks reaalkallakuga oskustele ka kunstilist lähenemist, et luua praktilisi ja silmale ilusaid ehitisi ning struktuure. Kunst võimaldab õpilasel ühendada õpitut loovate praktikate ja disainmõtlemisega.
Nii on loovmõtlemine tulevikutööde kontekstis aina rohkem väärtustatud. Sellise mõtlemise arenemine on võimalik, kui me ei anna lahendusi ette, vaid laseme lastel ise proovida ja avastada.
Samal ajal on loovmõtlemise soodustamisel suur roll ka koolisüsteemil. Tarkvaraettevõtte Adobe poolt 2012. aastal läbiviidud uuring näitas, et 80 protsenti inimestest usub, et loovuse kasutamine aitab kaasa majanduslikule heaolule. Samal ajal tundis üle poole uuringus osalenutest, et koolisüsteem surub loovust alla.
Lõimitud õpe aitab maailma mõista
Traditsioonilistes õppekavades õpetatakse matemaatikat, keemiat, füüsikat, geograafiat jt real- ja loodusaineid igaühte eraldi, kuid see ei aita lastel mõista erinevaid kontseptsioone ja maailma toimimist nende ümber. Kui õpilased näevad MATIK ainevaldkondade vastastikust seotust ja elulisi seoseid, võib see neid paremini motiveerida uurimaks üksikuid teemasid sügavamalt kui varem.
Lastele tuleb pakkuda mängulist ja eakohast õpikeskkonda. Õpetajad saavad toetada laste MATIK-oskuste arendamist, pakkudes neile mänguruumis erinevaid võimalusi ja materjale, mis toetavad uurimus- ja avastusõpet.
"Sellise õpikeskkonna loomisse võiksid olla kaasatud koolide ja lapsevanemate kõrval ka ettevõtted, kutseõppeasutused, muuseumid, avastuskeskused."
Läbi käed-külge tegevuste ja ka vigade õpivad lapsed rohkem. Tuleb tekitada õpikeskkonnad, kus oluline on protsess, mitte ainult tulemus. Sellise õpikeskkonna loomisse võiksid olla kaasatud koolide ja lapsevanemate kõrval ka ettevõtted, kutseõppeasutused, muuseumid, avastuskeskused jne.
Lapse jaoks peavad õpitegevused ja -ülesanded olema päriselust lähtuvad, praktilised, sest võõraid probleeme ei taha keegi lahendada. Kui last tegevus paelub, siis ta on altim ka lahendusi välja pakkuma.
Seetõttu võiksid koolid teadlikumalt kasutada külalislektoreid erinevatest eluvaldkondadest, kes tuleksid ja räägiksid, kuidas tehnoloogia on nende valdkonda muutnud ning kuidas tõenäoliselt veel lähiaastail muudab.
Asja suurem mõte oleks laste loovust kasvatava keskkonna loomine. LEGO 2018. aastal enam kui 13 000 lapsevanema seas läbiviidud uuring näitas, et kaheksa kümnest lapsevanemast peab end loovaks inimeseks ja üheksa lapsevanemat kümnest näeb enda lapsi loovatena.
Üle poole lapsevanematest usub, et loovust saab õppida ja arendada ning lausa üheksa vanemat kümnest näeb selle võimalusena arendavaid mänguasju. Uuringu kohaselt nähakse põhjusena, miks laste loomingulisus nende kasvades justkui väheneb, asjaolu, et nad kaugenevad kodu toetavast ja arendavast keskkonnast ning kool suurendab nende hirmu teha midagi valesti, mis tähendab, et nad ei paku välja originaalseid lahendusi.
Vajadus uue õppekava järele
Vähemalt sama oluline, kui lapsevanema toetus lapse arengule, on ka õpetaja suhtumine. Tänavu Transferwise'i tellimusel valminud uuring IT-oskuste arendamisest Eesti koolides näitas, et enamasti õpetatakse STEM-oskusi eraldi õppeainetes (70,4%), kuid oli ka koole, kus STEM-oskusi õpetatakse erinevaid õppeaineid lõimides (40,7%) ja koolides on valikaineid, kus STEM oskusi lõimitakse (29,6%).
Uuringust selgus ka, et iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja on 60-aastane või vanem, mis paratamatult tähendab mõningast väiksemat vastuvõtlikkust uutele õppesuundadele ja tehnoloogilise võimekuse vähenemist.
Praegu on ka õppekavad reeglina standardiseeritud, õpetajad ajavad selles näpuga järge ja proovivad täita erinevaid nõudeid. Puudub paindlikkus ja uute õpetamismeetodite kasutamiseks ei ole aega ega raha.
Seepärast on viimane aeg alustada läbimõeldud MATIK-õppekava rakendamisega riiklikul tasandil. MATIK-oskuste õpe on tulemuslik, kui seda korraldatakse koolis süsteemselt ja läbimõeldult esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni.
Sellise õppekava loomiseks tuleks tuvastada parimad MATIK meetodid ja praktikad. Seni on ka mujal maailmas suhteliselt vähe uuringuid, mis MATIK-õppe parimaid praktikaid ja nende tulemusi käsitleks. Eestis on need aga pea olematud. Ka koolid ning õpetajad ei tea valdavalt, mis on MATIK ning kuidas seda parimal viisil edasi anda.
Kõik algab prioriteetidest
Selleks, et mõistetaks MATIK-õppe vajalikkust, tuleb teadus seada tuleviku vaates riigi olulisimaks prioriteediks. Praegu valitsuses käiv trall teadusrahastamise teemal selle valdkonna väärikust just ei tõsta. Lisaks tuleks teadus- ja arendustegevuse rahastamisel tõsta tehnoloogia ja inseneriteadustega seotud valdkondade fookust.
Euroopa Parlamendi Alde fraktsiooni tellitud uuringu "Teadmistepõhine Eesti- avalik arvamus haridusest ja digipädevusest" järgi pidasid 19 protsenti küsitlusele vastanutest oluliseks riigipoolse rahastuse eelistamisel IT, informaatika ja robootika valdkonda, mis oli populaarsuselt teine vastus kohe pärast meditsiini.
Professionaalselt koostatud läbimõeldud õppekava rakendamise tulemusel võiksid õpetajal olla materjali ülesandmiseks selged mudelid, õpitav materjal oleks seotud reaalse eluga, õppekava keskenduks individuaalsete võimete avamisele, õppeprotsess oleks praktiline, võimetekohane ja koostööd soosiv ning õpetaja ja õpilane õpiksid koos, mitte üks ei õpetaks teist. Lisaks oleks elukestev õpe lihtne, mõistetav ning kättesaadav kõigile.
Sellise õppekava loomiseks tuleb esile tuua olulised ühiskondlikud trendid ning luua selge ühiskondlik tellimus. Otsustada tuleb MATIK-õppe olulised põhimõtted ja tulemused, luua mõõdikud ning edasi- ja tagasisidestus süsteem, samuti luua mudelid mitmekülgseks ja kaasavaks õppeks ning panna paika sobivad vahendid ja meetodid.
Ja last but not least: MATIK-õpetaja peab olema koolis juhtkonna poolse toega mentor, kes on eeskujuks teistele, suunates lapsi oma võimeid arendama läbi avastamise, mis on toetatud uudishimust ja soovist õppida.
### Response:
Andres Sirel: tulevikuoskuste poole läbi MATIK-õppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ürituse teisel päeval võtavad omavahel mõõtu Eesti tuntuimad streamer 'id ning esmakordselt saab näha Cosplay lava show 'd, mida hindab maailmakuulsatest cosplay -artistidest koosnev kohtunike panel.
Kahe päeva jooksul toimuvad võistlused erinevates arvutimängudes, osalejatel on võimalus tutvuda viimase generatsiooni tehnoloogia ja mängudega ning näha Eestis esimest korda cosplay etendusi.
"Kui eelmisel aastal külastas üritust kahe päeva jooksul 5000 inimest, siis sellel aastal ootame rekordiliselt kuni 6000 külastajat, kellele pakume uue lähenemisega programmi ja Baltimaade suurimat e-spordi auhinnafondi." kommenteeris festivali korraldaja Kaspars Ozolins.
Võrreldes eelmisel aastaga on ürituse kasvades toimunud programmis mitmeid edasiminekuid. Sellel aastal võistlevad e-sportlased rekordilise 200 000 dollarilise auhinnafondi peale. Tallinnas toimuvas finaalis selgub mobiilimängu "Guns of Boom" maailma parim meeskond, kes saab sellest endale auhinnaks 100 000 dollarit.
Festivali ajal toimuvad ka Balti e-spordi liiga (BESL Pro) finaalid mängudes "Counter-Strike: Global Offensive" ja "Rocket League", kus Baltimaade parimad meeskonnad võistlevad 15 000 $ suuruse auhinnafondi peale. Võistlusi tulevad Tallinnase kommenteerima maailmakuulsad e-spordi kommentaatorid.
Lisaks Baltikumi ja maailma parimatele e-sportlastele toob HyperTown kokku ka Eesti kõige tuntumad Youtube'i, Twitchi, Instagrami ja Facebooki sisuloojad. Festivali külastajatel on ainulaadne võimalus tutvuda tavaliselt kaamera taha jäävate iidolitega. Võrreldes möödunud aastaga ei piirduta seekord vaid avatud küsimuste ringiga. Ürituse teisel päeval saab näha, kuidas streamerid võtavad omavahel mõõtu lõbusates, aga pingelistes mängudes.
"Möödunud aastal korraldatud kohtumine tuntud streamer 'itega osutus Eestis edukaks ning me tõestasime kui võrd positiivne on siinse kogukonna mõju oma publikule. Nüüd tahame tõsta selle sündmuse kvaliteeti veelgi," põhjendas Kaspars Ozolins.
Veel ühe uuendusena toimub esmakordselt Eestis cosplay show, mille raames tulevad kokku üle 100 cosplayer 'i kõikidest Balti riikidest ning etendavad tegelasi filmidest, animest, koomiksitest, videomängudest ja telesarjadest. Pealaval toimuvat show 'd on tulnud hindama maailmakuulsad cosplayer 'id, et valida Baltimaade parim.
Kaks päeva vältaval tehnoloogiamessil on kohal parimad Eesti tehnoloogiavaldkonna ettevõted ja rahvusvaheliselt tundud brändid, et tutvustavad oma uusimaid tooteid. Üritusel esitletakse uusimaid arvutimänge ja tehnoloogiat robotitest virtuaalreaalsuseni, mida saavad külastajad ka ise proovida ning teiste külastajatega võistelda.
HyperTown TLL toimub juba 23.-24. novembril Saku Suurhallis. | Tuhanded e-spordi huvilised kogunevad Saku Suurhalli finaalvõistlusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ürituse teisel päeval võtavad omavahel mõõtu Eesti tuntuimad streamer 'id ning esmakordselt saab näha Cosplay lava show 'd, mida hindab maailmakuulsatest cosplay -artistidest koosnev kohtunike panel.
Kahe päeva jooksul toimuvad võistlused erinevates arvutimängudes, osalejatel on võimalus tutvuda viimase generatsiooni tehnoloogia ja mängudega ning näha Eestis esimest korda cosplay etendusi.
"Kui eelmisel aastal külastas üritust kahe päeva jooksul 5000 inimest, siis sellel aastal ootame rekordiliselt kuni 6000 külastajat, kellele pakume uue lähenemisega programmi ja Baltimaade suurimat e-spordi auhinnafondi." kommenteeris festivali korraldaja Kaspars Ozolins.
Võrreldes eelmisel aastaga on ürituse kasvades toimunud programmis mitmeid edasiminekuid. Sellel aastal võistlevad e-sportlased rekordilise 200 000 dollarilise auhinnafondi peale. Tallinnas toimuvas finaalis selgub mobiilimängu "Guns of Boom" maailma parim meeskond, kes saab sellest endale auhinnaks 100 000 dollarit.
Festivali ajal toimuvad ka Balti e-spordi liiga (BESL Pro) finaalid mängudes "Counter-Strike: Global Offensive" ja "Rocket League", kus Baltimaade parimad meeskonnad võistlevad 15 000 $ suuruse auhinnafondi peale. Võistlusi tulevad Tallinnase kommenteerima maailmakuulsad e-spordi kommentaatorid.
Lisaks Baltikumi ja maailma parimatele e-sportlastele toob HyperTown kokku ka Eesti kõige tuntumad Youtube'i, Twitchi, Instagrami ja Facebooki sisuloojad. Festivali külastajatel on ainulaadne võimalus tutvuda tavaliselt kaamera taha jäävate iidolitega. Võrreldes möödunud aastaga ei piirduta seekord vaid avatud küsimuste ringiga. Ürituse teisel päeval saab näha, kuidas streamerid võtavad omavahel mõõtu lõbusates, aga pingelistes mängudes.
"Möödunud aastal korraldatud kohtumine tuntud streamer 'itega osutus Eestis edukaks ning me tõestasime kui võrd positiivne on siinse kogukonna mõju oma publikule. Nüüd tahame tõsta selle sündmuse kvaliteeti veelgi," põhjendas Kaspars Ozolins.
Veel ühe uuendusena toimub esmakordselt Eestis cosplay show, mille raames tulevad kokku üle 100 cosplayer 'i kõikidest Balti riikidest ning etendavad tegelasi filmidest, animest, koomiksitest, videomängudest ja telesarjadest. Pealaval toimuvat show 'd on tulnud hindama maailmakuulsad cosplayer 'id, et valida Baltimaade parim.
Kaks päeva vältaval tehnoloogiamessil on kohal parimad Eesti tehnoloogiavaldkonna ettevõted ja rahvusvaheliselt tundud brändid, et tutvustavad oma uusimaid tooteid. Üritusel esitletakse uusimaid arvutimänge ja tehnoloogiat robotitest virtuaalreaalsuseni, mida saavad külastajad ka ise proovida ning teiste külastajatega võistelda.
HyperTown TLL toimub juba 23.-24. novembril Saku Suurhallis.
### Response:
Tuhanded e-spordi huvilised kogunevad Saku Suurhalli finaalvõistlusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maaeluminister Mart Järvik on selle viimase kuue kuuga tõestanud, et ta pole vääriline valitsuse liikme ametit pidama," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas umbusaldusavaldust riigikogu juhatusele üle andes.
"Ta on oma tegevusega takistanud veterinaar- ja toiduameti tegevust toiduohutuse tagamisel, seades potentsiaalselt ohtu inimeste tervise. Ta on avalikult valetanud, ta on eelistanud erahuve riigi huvidele. Kõik need on piisavad põhjused, et maaeluministrit umbusaldada," loetles Kallas.
"Vaadates valitsuse tegevust, et kokku on pandud komisjon, mille eesmärk on ainult seda otsust edasi lükata, ja selleks, et aidata inimesed välja sellest punnseisust, teeme me umbusaldusavalduse," ütles Reformierakonna esimees.
Riigikogu istungit juhatanud riigikogu aseesimees Siim Kallas ütles, et umbusaldusavaldus antakse viivitamatult edasi valitsusele selle edasise menetluse otsustamiseks.
Valitsus teatas, et soovib lasta umbusaldusavalduse veel neljapäeval riigikogus hääletusele saata. Umbusalduseavalduse läbiminekuks on vaja vähemalt 51 riigikogu liikme toetust sellele.
Järviku umbusalduse tekst
Maaeluminister Mart Järvik on viimase kuue kuuga tõestanud, et ta pole vääriline valitsuse liikme ametit pidama. Minister Järvik valetab, ei tunnista eksimusi, mis on tehtud toiduohutuse tagamise valdkonnas seoses VTA kui sõltumatu ameti töö takistamises. Lisaks on minister sattunud huvide konflikti palgates oma nõunikuks, isiku, kes samaaegselt esindas kohtuvaidlustes osapoolt, keda süüdistatakse PRIA-lt raha välja petmises. Üleval on kahtlus, et minister on jätnud PRIA-le andmata volituse kahjude väljanõudmiseks ehk pole otsuste tegemisel arvestanud riigi huvide esindamist ja on asunud kitsa erahuvi teenistusse.
Maaeluminister Mart Järvik on lasknud listeeriaskandaalil kerida kogu suve ja sügise ning pole astunud samme võimaldamaks VTA-l tegeleda sõltumatu toiduohutuse järelevalve ning sellega seadnud ohtu Eesti elanike ohutu toidutarbimise. Maaeluminister ründas enda alluvuses olevat veterinaar- ja toiduametit, soovitades amet kohtusse kaevata. Rõhutame, et sõltumatu, toiduohutuse eest vastutava ameti poliitiline ründamine võib tuua Eesti toiduekspordile katastroofilisi tagajärgi, eriti olukorras, kus Eestiga seondatud bakteritõvi on tuvastatud ka Eestist väljaspool.
Seoses listeeriaskandaaliga on minister Järvik jäänud vahele ka valetamisega. 9. juulil saatis maaeluminister VTA-le põhjaliku kirja ning küsis 19 küsimust, mis on kõik seotud listeeriabakteri levikuga. Mitmed küsimused puudutavad otseselt ettevõtet M.V. Wool. Kiri adressaadini ei jõudnud, kuna aadress oli vale ja saadeti uuesti 26. juulil 2019. Samas väitis maaeluminister Mart Järvik ise, et kuulis võimalikust kalaskandaalist turul maasikareidil viibides. Sealjuures käis maaeluminister Mart Järvik turul maasikate päritolu uurimas 18. juulil käesoleval aastal ehk peaaegu poolteist nädalat hiljem kui oli saatnud VTA-sse esimese kirja.
Listeeriapuhangust teada saamise kohta on Järvik ka öelnud: "13. augustil, kui ma õigesti mäletan, oli meil majas koosolek ja selle põhjuseks oli, et M.V. Wool pöördus ministeeriumi poole, sest polnud rahul veterinaar- ja toiduameti (VTA) poolt tehtuga."Ka see Järviku väide on vale. Protokollidest selgub, et minister Järvik osales kaks kuud varem ehk 12. juunil 2019 M.V. Wooli ruumides kohtumisel, kus peatuti põhjalikumalt listeeriabakteri teemal.
On selge, et maaeluminister Mart Järvik ei taju ministri sõna kaalu ning valetab tahtlikult aja kohta, millal ta esimest korda listeeriabakterist kalatööstuses kuulis. Tema tahtliku valetamist erinevate kuupäevadega kinnitab ka tõsiasi, et ta ei soovinud jagada protokolle ja kirjavahetust, kust oleks selgunud täpsed kuupäevad. 25. oktoobril maaeluministeeriumisse saadetud vastavasisulisele teabenõudele otsustas minister mitte vastata, viidates 04. nov 2004 a. riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-55-04. Kusjuures 23. aprillil 2013 haldusotsuses nr 3-12-2548 on öeldud, et riigikohtu lahend nr 3-3-1-55-04 pole riigikogu liikme vaidluse puhul kohaldatav. Ehk sisulise vastuse saatmise asemel Mart Järvik keeldus riigikogule sisulise vastuse andmisest sisutühja põhjendusega. Kõik selle nimel, et varjata oma kahtlusi äratavat tegevust maaeluministrina.
Lisaks ebakompetentsele tegutsemisele toiduohutuse valdkonnas on minister sattunud korruptsioonikahtlusega huvide konflikti. Täna on algatatud kriminaalmenetlus, kontrollimaks kas maaeluministri lepinguline õigusala nõustaja Urmas Arumäe on kallutanud ministrit tegutsema talle kuuluva advokaadibüroo klientide huvides, kellel lasub süüdistus PRIA toetuste väärkasutamises.
Maaeluminister Mart Järvikkuulas Arumäe nõu maaeluministri haldusalas oleva põllumajanduse registrite ja infosüsteemi (PRIA) tegevuse osas ajal, kui Arumäe oli süüdistatava kaitsjaks kriminaalmenetluses, kus PRIA peab kannatanuna seisma avaliku raha kasutamise eest. Selliselt tegutsedes on minister ja tema nõunik käitunud riigi avalikku huvi kahjustavalt ja proovinud takistada õiguse mõistmist.
Maaeluminister Mart Järvik ei suutnud aru saada oma nõuniku kaheldava väärtusega nõust, kuigi huvide konfliktele juhtisid kuid tagasi tähelepanu nii maaeluministeeriumi ametkond kui ka PRIA. Huvide konflikti uurimiseks on Põhja ringkonnaprokuratuur alustanud maaeluminister Mart Järviku nõuniku Urmas Arumäe osas kriminaalmenetlust.
Peale huvide konflikti avalikuks tulemist ei tunnistanud maaeluminister toiminut, vaid hakkas valetama. Urmas Arumäe nõunikuks palkamise kohta valetas ta, et viimast tegi kantsler. Kuigi tegelikult digiallkirjastas riigi poolt lepingu Mart Järvik.
Kuid palju sisulisem ja olulisem on see, et maaeluminister valetas ka, siis kui põhjendas, miks ta ei andnud volitusele allkirja. Maaeluminister Mart Järvik ütles: "Mina ei andnud sellepärast volitust, kuna taheti tagantjärgi vanadele asjadele, eelmise ministri aegsetele asjadele, volitust."
See on järjekordne vale, ka see volitus, millele Mart Järvik andis allkirja oli eelmise ministri aegne ehk siis motivatsioon, miks ta ei andnud allkirja oli teine. Ning on alust kahtlustada, see oli seotud sellega, et maaeluminister Mart Järvik eelistas riigi huvide kaitsmisele oma nõuniku erahuve.
Seoses eelnevaga oleme veendunud, et maaeluminister Mart Järvik ei saa jätkata maaeluministri ametikohal ja soovime avaldada ministrile umbusaldust. | Opositsioon andis üle umbusaldusavalduse Mart Järvikule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maaeluminister Mart Järvik on selle viimase kuue kuuga tõestanud, et ta pole vääriline valitsuse liikme ametit pidama," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas umbusaldusavaldust riigikogu juhatusele üle andes.
"Ta on oma tegevusega takistanud veterinaar- ja toiduameti tegevust toiduohutuse tagamisel, seades potentsiaalselt ohtu inimeste tervise. Ta on avalikult valetanud, ta on eelistanud erahuve riigi huvidele. Kõik need on piisavad põhjused, et maaeluministrit umbusaldada," loetles Kallas.
"Vaadates valitsuse tegevust, et kokku on pandud komisjon, mille eesmärk on ainult seda otsust edasi lükata, ja selleks, et aidata inimesed välja sellest punnseisust, teeme me umbusaldusavalduse," ütles Reformierakonna esimees.
Riigikogu istungit juhatanud riigikogu aseesimees Siim Kallas ütles, et umbusaldusavaldus antakse viivitamatult edasi valitsusele selle edasise menetluse otsustamiseks.
Valitsus teatas, et soovib lasta umbusaldusavalduse veel neljapäeval riigikogus hääletusele saata. Umbusalduseavalduse läbiminekuks on vaja vähemalt 51 riigikogu liikme toetust sellele.
Järviku umbusalduse tekst
Maaeluminister Mart Järvik on viimase kuue kuuga tõestanud, et ta pole vääriline valitsuse liikme ametit pidama. Minister Järvik valetab, ei tunnista eksimusi, mis on tehtud toiduohutuse tagamise valdkonnas seoses VTA kui sõltumatu ameti töö takistamises. Lisaks on minister sattunud huvide konflikti palgates oma nõunikuks, isiku, kes samaaegselt esindas kohtuvaidlustes osapoolt, keda süüdistatakse PRIA-lt raha välja petmises. Üleval on kahtlus, et minister on jätnud PRIA-le andmata volituse kahjude väljanõudmiseks ehk pole otsuste tegemisel arvestanud riigi huvide esindamist ja on asunud kitsa erahuvi teenistusse.
Maaeluminister Mart Järvik on lasknud listeeriaskandaalil kerida kogu suve ja sügise ning pole astunud samme võimaldamaks VTA-l tegeleda sõltumatu toiduohutuse järelevalve ning sellega seadnud ohtu Eesti elanike ohutu toidutarbimise. Maaeluminister ründas enda alluvuses olevat veterinaar- ja toiduametit, soovitades amet kohtusse kaevata. Rõhutame, et sõltumatu, toiduohutuse eest vastutava ameti poliitiline ründamine võib tuua Eesti toiduekspordile katastroofilisi tagajärgi, eriti olukorras, kus Eestiga seondatud bakteritõvi on tuvastatud ka Eestist väljaspool.
Seoses listeeriaskandaaliga on minister Järvik jäänud vahele ka valetamisega. 9. juulil saatis maaeluminister VTA-le põhjaliku kirja ning küsis 19 küsimust, mis on kõik seotud listeeriabakteri levikuga. Mitmed küsimused puudutavad otseselt ettevõtet M.V. Wool. Kiri adressaadini ei jõudnud, kuna aadress oli vale ja saadeti uuesti 26. juulil 2019. Samas väitis maaeluminister Mart Järvik ise, et kuulis võimalikust kalaskandaalist turul maasikareidil viibides. Sealjuures käis maaeluminister Mart Järvik turul maasikate päritolu uurimas 18. juulil käesoleval aastal ehk peaaegu poolteist nädalat hiljem kui oli saatnud VTA-sse esimese kirja.
Listeeriapuhangust teada saamise kohta on Järvik ka öelnud: "13. augustil, kui ma õigesti mäletan, oli meil majas koosolek ja selle põhjuseks oli, et M.V. Wool pöördus ministeeriumi poole, sest polnud rahul veterinaar- ja toiduameti (VTA) poolt tehtuga."Ka see Järviku väide on vale. Protokollidest selgub, et minister Järvik osales kaks kuud varem ehk 12. juunil 2019 M.V. Wooli ruumides kohtumisel, kus peatuti põhjalikumalt listeeriabakteri teemal.
On selge, et maaeluminister Mart Järvik ei taju ministri sõna kaalu ning valetab tahtlikult aja kohta, millal ta esimest korda listeeriabakterist kalatööstuses kuulis. Tema tahtliku valetamist erinevate kuupäevadega kinnitab ka tõsiasi, et ta ei soovinud jagada protokolle ja kirjavahetust, kust oleks selgunud täpsed kuupäevad. 25. oktoobril maaeluministeeriumisse saadetud vastavasisulisele teabenõudele otsustas minister mitte vastata, viidates 04. nov 2004 a. riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-55-04. Kusjuures 23. aprillil 2013 haldusotsuses nr 3-12-2548 on öeldud, et riigikohtu lahend nr 3-3-1-55-04 pole riigikogu liikme vaidluse puhul kohaldatav. Ehk sisulise vastuse saatmise asemel Mart Järvik keeldus riigikogule sisulise vastuse andmisest sisutühja põhjendusega. Kõik selle nimel, et varjata oma kahtlusi äratavat tegevust maaeluministrina.
Lisaks ebakompetentsele tegutsemisele toiduohutuse valdkonnas on minister sattunud korruptsioonikahtlusega huvide konflikti. Täna on algatatud kriminaalmenetlus, kontrollimaks kas maaeluministri lepinguline õigusala nõustaja Urmas Arumäe on kallutanud ministrit tegutsema talle kuuluva advokaadibüroo klientide huvides, kellel lasub süüdistus PRIA toetuste väärkasutamises.
Maaeluminister Mart Järvikkuulas Arumäe nõu maaeluministri haldusalas oleva põllumajanduse registrite ja infosüsteemi (PRIA) tegevuse osas ajal, kui Arumäe oli süüdistatava kaitsjaks kriminaalmenetluses, kus PRIA peab kannatanuna seisma avaliku raha kasutamise eest. Selliselt tegutsedes on minister ja tema nõunik käitunud riigi avalikku huvi kahjustavalt ja proovinud takistada õiguse mõistmist.
Maaeluminister Mart Järvik ei suutnud aru saada oma nõuniku kaheldava väärtusega nõust, kuigi huvide konfliktele juhtisid kuid tagasi tähelepanu nii maaeluministeeriumi ametkond kui ka PRIA. Huvide konflikti uurimiseks on Põhja ringkonnaprokuratuur alustanud maaeluminister Mart Järviku nõuniku Urmas Arumäe osas kriminaalmenetlust.
Peale huvide konflikti avalikuks tulemist ei tunnistanud maaeluminister toiminut, vaid hakkas valetama. Urmas Arumäe nõunikuks palkamise kohta valetas ta, et viimast tegi kantsler. Kuigi tegelikult digiallkirjastas riigi poolt lepingu Mart Järvik.
Kuid palju sisulisem ja olulisem on see, et maaeluminister valetas ka, siis kui põhjendas, miks ta ei andnud volitusele allkirja. Maaeluminister Mart Järvik ütles: "Mina ei andnud sellepärast volitust, kuna taheti tagantjärgi vanadele asjadele, eelmise ministri aegsetele asjadele, volitust."
See on järjekordne vale, ka see volitus, millele Mart Järvik andis allkirja oli eelmise ministri aegne ehk siis motivatsioon, miks ta ei andnud allkirja oli teine. Ning on alust kahtlustada, see oli seotud sellega, et maaeluminister Mart Järvik eelistas riigi huvide kaitsmisele oma nõuniku erahuve.
Seoses eelnevaga oleme veendunud, et maaeluminister Mart Järvik ei saa jätkata maaeluministri ametikohal ja soovime avaldada ministrile umbusaldust.
### Response:
Opositsioon andis üle umbusaldusavalduse Mart Järvikule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seadus võimaldaks surmavalt haigetel inimestel paluda meditsiinilist abi suremiseks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Eutanaasia lubamise üle on Uus-Meremaal aastaid tuliselt vaieldud. Eelmistel kordadel on eelnõu läbi kukkunud.
2017. aastal esitati see uuesti, sellesse tehti palju parandusi ja muudatusi, et tagada muuhulgas eakate patsientide kaitse. Näiteks lisati piirang, et eutanaasia tuleb kõne alla vaid patsientide puhul, kellel on diagnoosi järgi jäänud elada vähem kui kuus kuud. | Uus-Meremaa parlament toetas eutanaasia seadustamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadus võimaldaks surmavalt haigetel inimestel paluda meditsiinilist abi suremiseks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Eutanaasia lubamise üle on Uus-Meremaal aastaid tuliselt vaieldud. Eelmistel kordadel on eelnõu läbi kukkunud.
2017. aastal esitati see uuesti, sellesse tehti palju parandusi ja muudatusi, et tagada muuhulgas eakate patsientide kaitse. Näiteks lisati piirang, et eutanaasia tuleb kõne alla vaid patsientide puhul, kellel on diagnoosi järgi jäänud elada vähem kui kuus kuud.
### Response:
Uus-Meremaa parlament toetas eutanaasia seadustamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane Kriisa teenis mänguaega ligi neli minutit, viskas kolm punkti (kolmesed 1/2) ja tegi ühe pallikaotuse, vahendab Korvpall24.ee.
Prienai parimatena tõi Martynas Varnas 22 punkti ning Arnas Velicka 19 punkti ja 8 tulemuslikku söötu. Šiauliai resultatiivseim oli Akeem R Wright 21 punktiga.
Järgmise mängu peab Prienai laupäeval, kui külla sõidetakse Vilniuse Rytasele (6-2).
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Kriisa ja Prienai said Leedu karikasarjas lisaajal valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane Kriisa teenis mänguaega ligi neli minutit, viskas kolm punkti (kolmesed 1/2) ja tegi ühe pallikaotuse, vahendab Korvpall24.ee.
Prienai parimatena tõi Martynas Varnas 22 punkti ning Arnas Velicka 19 punkti ja 8 tulemuslikku söötu. Šiauliai resultatiivseim oli Akeem R Wright 21 punktiga.
Järgmise mängu peab Prienai laupäeval, kui külla sõidetakse Vilniuse Rytasele (6-2).
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kriisa ja Prienai said Leedu karikasarjas lisaajal valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Reinsalu ja Kiik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Reinsalu ja Kiik | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žürii koosseisu kuulusid tänavu Katrin Väli (Hallas), Jüri Kolk, Rauno Alliksaar ning eelmise aasta laureaadid Triin Paja ja Raul Oreškin. Žürii laual oli ligi 60 debüütteost. Põhjalike arutelude järel valiti nominentideks:
Margit Lõhmus: proosakogu "Sterne: jutud 2002-2019 (Kultuurileht)
Anna-Kristiina Pae: luulekogu "Lindudeta kevad" (Elusamus)
Berit Petolai: luulekogu "Meoma ümisevad tuuled" (Verb)
Vahur Laiapea: luulekogu "Kodutud seosed" (EKSA)
Jane Rähn: luulekogu "Ma tundsin üht poissi (Janar Sarapu)
Toomas Taul: ilukirjanduslik stsenaarium-väitekiri "Tuba 116" (Ilmamaa)
Øyvind Rangøy: luulekogu "Sisikond" (Vihmakass ja Kakerdaja)
Žürii kõneisik Rauno Alliksaar nentis, et sarnaselt eelmise aastaga andsid debüütide seas tooni kirjastuse Paljasjalg projekti "Eesti 100 luuleraamatut" raames ilmunud üllitised, mille kirjanduslik väärtus on enam kui küsitav.
"Seda meeldivam oli mitmekümne debüüdi seast leida suisa seitse nominatsiooniväärilist teost. Tõsiasi, et seitsmest lõppvalikusse jõudnud teosest viis on luuleraamatud, näitab aga möödunud hingedepäevavahes eesti kirjanduses valitsenud suundumusi - ei saa öelda, et debüütide osas oleks olnud märkimisväärselt hea proosa-aasta," lisas Alliksaar. "Kui luuleilmas võis tajuda kvaliteetkirjanduse kriitilise massi olemasolu, olid proosadebüüdid valdavas osas küündimatud. Olulisimaks tunnusjooneks debüütide üldpildis võikski pidada ülemäärast enesekindlust."
Betti Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Poetessi testamendi kohaselt pälvib selle parim hingedepäevade vahelise perioodi jooksul ilmunud debüütteos luule- või proosavallas. Preemiasumma on 2000 eurot ja pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.
Laureaat kuulutatakse välja ja auhind antakse Betti Alveri sünniaastapäeval, 23. novembril kell 16, elava heli ja sõnaga tummfilmifestivalil 20/20 Tartu Kirjanduse Maja uues kultuurikohvikus Salong (Vanemuise 19). | Selgusid Betti Alveri kirjanduspreemia nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žürii koosseisu kuulusid tänavu Katrin Väli (Hallas), Jüri Kolk, Rauno Alliksaar ning eelmise aasta laureaadid Triin Paja ja Raul Oreškin. Žürii laual oli ligi 60 debüütteost. Põhjalike arutelude järel valiti nominentideks:
Margit Lõhmus: proosakogu "Sterne: jutud 2002-2019 (Kultuurileht)
Anna-Kristiina Pae: luulekogu "Lindudeta kevad" (Elusamus)
Berit Petolai: luulekogu "Meoma ümisevad tuuled" (Verb)
Vahur Laiapea: luulekogu "Kodutud seosed" (EKSA)
Jane Rähn: luulekogu "Ma tundsin üht poissi (Janar Sarapu)
Toomas Taul: ilukirjanduslik stsenaarium-väitekiri "Tuba 116" (Ilmamaa)
Øyvind Rangøy: luulekogu "Sisikond" (Vihmakass ja Kakerdaja)
Žürii kõneisik Rauno Alliksaar nentis, et sarnaselt eelmise aastaga andsid debüütide seas tooni kirjastuse Paljasjalg projekti "Eesti 100 luuleraamatut" raames ilmunud üllitised, mille kirjanduslik väärtus on enam kui küsitav.
"Seda meeldivam oli mitmekümne debüüdi seast leida suisa seitse nominatsiooniväärilist teost. Tõsiasi, et seitsmest lõppvalikusse jõudnud teosest viis on luuleraamatud, näitab aga möödunud hingedepäevavahes eesti kirjanduses valitsenud suundumusi - ei saa öelda, et debüütide osas oleks olnud märkimisväärselt hea proosa-aasta," lisas Alliksaar. "Kui luuleilmas võis tajuda kvaliteetkirjanduse kriitilise massi olemasolu, olid proosadebüüdid valdavas osas küündimatud. Olulisimaks tunnusjooneks debüütide üldpildis võikski pidada ülemäärast enesekindlust."
Betti Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Poetessi testamendi kohaselt pälvib selle parim hingedepäevade vahelise perioodi jooksul ilmunud debüütteos luule- või proosavallas. Preemiasumma on 2000 eurot ja pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.
Laureaat kuulutatakse välja ja auhind antakse Betti Alveri sünniaastapäeval, 23. novembril kell 16, elava heli ja sõnaga tummfilmifestivalil 20/20 Tartu Kirjanduse Maja uues kultuurikohvikus Salong (Vanemuise 19).
### Response:
Selgusid Betti Alveri kirjanduspreemia nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30-aastane Kiptum sai esmase võistluskeelu tänavu aprillis kaks päeva enne Londoni maratoni, kuigi sportlane ise oma süüd eitab ja pole enda sõnul kunagi tarvitanud EPO-t ega ühtki teist keelatud ainet.
Kiptum püstitas mullu Valencias uue poolmaratoni maailmarekordi 58.18, aga jäi sellest saavutusest tagantjärele ilma, kuna kõik tema tulemused alates 13. oktoobrist 2018 tühistati.
Ühtlasi on ta üks 44-st Keenia kergejõustiklasest, kes hetkel dopingukaristust kannab. | Poolmaratoni maailmarekordi ületanud keenlane sai võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30-aastane Kiptum sai esmase võistluskeelu tänavu aprillis kaks päeva enne Londoni maratoni, kuigi sportlane ise oma süüd eitab ja pole enda sõnul kunagi tarvitanud EPO-t ega ühtki teist keelatud ainet.
Kiptum püstitas mullu Valencias uue poolmaratoni maailmarekordi 58.18, aga jäi sellest saavutusest tagantjärele ilma, kuna kõik tema tulemused alates 13. oktoobrist 2018 tühistati.
Ühtlasi on ta üks 44-st Keenia kergejõustiklasest, kes hetkel dopingukaristust kannab.
### Response:
Poolmaratoni maailmarekordi ületanud keenlane sai võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusatlas – Eesti kaardivaramu uksevõti
Taavi Pae: "Eesti kartograafiline alusmüür on maailmatasemel ning selle suureks vooruseks on piiranguteta ja tasuta juurdepääs kõigele loodule."
Teisipäeval esitleti rahvusraamatukogus pea sajandipikkuse eellooga Eesti rahvusatlase ilmaletulekut. Milline tee on käidud ja millised on Eesti kartograafia järgmised verstapostid, rääkis Sirbile rahvusatlase koostaja, Tartu ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.
TÕNU RAID: Kaardikultuur ja rahvusatlas
Kaart kui universaalne infokandja, mis on igast küljest loetuna ikka õige, ei ole veel rahva üldsuse teadvuses oma õiget kohta leidnud.
Eesti rahvusatlas. Koostanud Taavi Pae, kujundanud Mait Luidalepp. Kaardid kujundanud Triiin Laur, inglise keelde tõlkinud Jaan Pärn. Regio, 2019. 424 lk.
1960. aasta augusti lõpul lõppes minu geodeesia praktika Jõhvis, kus olin tööl tehnikuna Ahtme linnaosa geodeetilise alusplaani mõõdistamisel. Pärast palgaraha väljamaksmist tahtsin sõita Tartusse, kuid võta näpust, kõik selle päeva bussid olid juba läinud. Kõndisin piki Jõhvi-Tartu maanteed hääletama, et õhtuks ikka koju jõuda. Paari tunni jooksul ei liikunud selles suunas ühtki autot, kuid Puru lennuväljal seisis lennuk, ülatiivaline Jak-12. Otsustasin proovida, kas õnnestub teha lennureis Tartusse. Lennuväljal asuvas ajutises lennujaamas ütles räpakas vene tädi, et Tartu lend maksab kolm rubla, täna lendu ei toimu – ja üleüldse, kui tahan lennata, tuleb rääkida lenduriga. Leidsin meestehulgast lenduri, lubasin maksta riigihinna ja kaup oligi tehtud.
JOHANNES SAAR: Saja-aastane Eesti Kunstimuuseum – kirik, mäluasutus või lahinguväli?
Ajalugu tehes on Eesti Kunstimuuseum alati ise olnud ajalooliste sündmuste embuses, ei parem ega halvem oma publikust ja valitsusest, ikka nendega ühes paadis.
Mõnele on muuseum ängi ja ahistuse allikas. Oma monumentaalsuses ja igiliikumatuses heitvat ta külastaja üle jaheda varju nagu Kafka loss. Ei lase lahti ja ei lase ka sisse. Kutsub külla, ent jätab su läve peal üksi. Näitab sulle kultuurilisi mänge, millest sa külastajana oled välja jäetud. Sest sa oled sündinud liiga hilja, valesse perekonda, kohta või rahvusesse. Või oled sa valest soost, nahavärv ei ole õige või siis hoopis vanus ja maailmavaade. Ja sa võõristad muuseumi, sest temagi võtab sind võõrana vastu.
Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofia tulevikust XXI sajandil. Joonas Hellerma intervjueerib filosoof Tõnu Viiki. TÕNU VIIK: Harjumuspärase käitumisviisi muutmise vajadust rõhutavad ideed tunduvad suuremale osale ühiskonnast ja poliitilisele eliidile hullumeelsena.
ALVIS HERMANIS: Teater pole müügikeskus
Teatridirektori loogika on müüja loogika: riiulitele tuleb sättida võimalikult erisuguseid teatritooteid, et rahuldada riskivabalt võimalikult erisugust maitset.
Tuleb välja, et olen nüüd Lätis ühe väljasureva elukutse – teatri kunstiline juht – viimane veel elus esindaja. Sestap, kui kedagi peaks huvitama üksildase dinosauruse asjakohane arvamus, siis siin see on. Läti meediaväljaannetes pressitakse päevast päeva peale arusaama, et kunstiline juht on ajast ja arust tegelane, kellest tuleb lahti saada.
Alustan oma teatrist, Riia Uuest teatrist. Kuni olen oma kunstilises programmis veendunud, ei kavatse ma priitahtlikult ametipostist loobuda. Kui mind selleks provotseeritakse, siis ei kavatse ma võtta solvatud märtri poosi, nii et diskussioon tuleb avatud ja professionaalselt argumenteeritud. Näen, et avalik ruum kubiseb profaansetest sõnavõttudest.
JAN KAUS: Ühiskonna stiilirikkusest
Kirjandust populariseerida tähendab seista kogu suhtlusrikkuse, kõneregistrite vaheldumise ning maailmakogemise mitmekesisuse eest. Kõike seda on praegu hädasti vaja.
Aastate jooksul on mind kutsutud omajagu erinevatesse kohtadesse kirjandusest rääkima, pakkuma vastust küsimusele kirjanduse sotsiaalse rolli, selle laiema tähenduse kohta. Mul on kujunenud välja üsna traditsioonilise ülesehitusega üldistus, mis koosneb sisulisest ja vormilisest küljest.
NATALIE METS: Tallinna öömajandus vajab terviklahendust
Kui lõpetada meelelahutusasutustes alkoholimüük samal hetkel, valgub tänavale korraga väga suur hulk purjus inimesi.
Tallinna linnavalitsus kiitis 6. novembril heaks määruse eelnõu, mille kohaselt keelatakse 1. juunist 2020 meelelahutusasutustes müüa alkoholi argipäevadele eelnevatel öödel alates kella kahest ning laupäevale ja pühapäevale eelnevatel öödel alates kella kolmest.
ANU KÄGU, MARIA DERLÕŠ: Söödav koosloomeprotsess linnas
Kogukonnaaed sünnib siis, kui kokku saavad eestvedaja, kogukond, maaomanik ja ametnikud.
Viimastel aastatel on kogukonnaaianduse arendamine hoogu juurde saanud. Tallinnas tegutseb 10 kogukonnaaeda, 30 kooli ja lasteaia juurde on rajatud õppepeenrad, Tartus on katsetatud mitmesuguste kogukonnaaedade rajamist ja Hiiumaa ametikoolis on avatud linnaaianduse õppekava. Kuigi tarbe- ja söögitaimede linnas kasvatamine pole midagi uut (meenutagem näiteks Suur-Sõjamäe pilpaküla), antakse nüüd kogukonnaaiale uus hingamine ja identiteet.
MART HIOB: Tartu planeerimiskonverents 2019
Riigi ruumilises planeerimises haigutab teadjate ja otsustajate mõtteilma vahel järjest laienev kuristik.
Tartu ülikooli ja Eesti planeerijate ühingu 7. ja 8. novembril peetud Tartu planeerimiskonverents oli juba viies Eesti ruumilise planeerimise iga-aastane tähtsündmus. Sel puhul oli Dorpati konverentsikeskusse kogunenud sadu ruumi planeerimisega seotud ametnikke, teadlasi ja konsultante ning ka lihtsalt huvilisi. Varem ülikooli ruumides toimunud konverents toodi uude kohta üle just osavõtjate suure arvu tõttu.
Kahepäevasel konverentsil käsitleti nii ruumilist planeerimist üldiselt kui ka spetsiifilisemaid alateemasid, esinejaid oli teadlaskonna, riigi ja omavalitsuse ametnike ning ettevõtjate hulgast.
ÜLO NIINEMETS: Teaduse avalikkuse poole pööratud pale
Olemasolevale ligi 4200 teadlasele oleks vaja juurde vähemalt teist samapalju.
Andi Hektor kirjutas äsja Sirbis pingetest teadusmaastikul, mis tulenevad otseselt valitsuse sõnade ja tegude lahkuminekust ja teadusse panustamise järjepidevast langusest. Ühiskonnas on ootused teadlastele kõrgele kruvitud, kuid sõnade ja tegude lahknemine on pannud teadlased kahvlisse. Avaliku sektori teadlane on justkui ainukesena vastutav kogu majanduse käekäigueest, sest teda toetatakse avaliku sektori vahenditest. Vahendid vähenevad, aga teadlastelt nõutakse üha rohkem ja üha valjemini.
PEETER OLESK: Ülikooliasjad. Eestpoolt tagasi
Mis nägu oli varakapitalistliku ülikoolihariduse sissejuhataval poolel?
Eesti kultuuris on hindeskaala võrdlemisi jäik ja jäme. Ladinapärases õpetuses on see märksa üksikasjalisem. Non sufficit oli mitterahuldav ehk kaks ehk läbikukkumisväärne, sufficit rahuldav ehk kolm, approbatur kuidagiviisi neli, sine lauda pigem neli, aga kindlasti mitte viis jne. Tahan sellega tunnistada, et mõnda stuudiumiaegset ainet Tartu ülikoolis tundsin ma toona tõepoolest magna cum laude, paljusid kas approbatur või sine lauda ja mitut siiski ainult sufficit. Kuid ma õppisin juurde, ehkki paraku mitte kursus-, vaid peatükkhaaval.
Inimõigused on loomaõigused. Kadri Taperson intervjueerib Suurbritannia The Vegan Society juriidilist nõustajat dr Jeanette Rowleyʼt, kes käis hiljuti Eesti Vegan Seltsi kutsel käis Eestis. JEANETTE ROWLEY: "Elame inimkeskses ühiskonnas, veganlus tuleb normaliseerida ja see aitab ka loomi."
ART LEETE: Komide laiali pudenevad kõnelused
Suvalisuse ja aususe vahel tuleb hoida tasakaalu. Komi maailmapilt on aga selline, nagu pähe tuleb.
Komid jutustavad kogu aeg lugusid, mis on natuke seotud maailma hingestatusega. Nad räägivad nendest pisut pühadest asjadest, kui istume komi metsaonnis, tare seina ääres või kui nad helistavad mulle Eestisse. Komi sõbrad on harjunud helistama öösiti, kui neile tuleb pähe midagi edasilükkamatut. Need lood on alati enneolematud, isegi, kui mõnda neist on jutustatud palju kordi.
Arvustamisel
Eesti rahvusatlas
Paavo Matsini "Kongo tango"
Nagib Mahfuzi "Kahe palee vahel"
näitused: "Alfred Rõude. Missioonitundega kollektsionäär" ja Bita Razavi "Balti remondimuuseum"
rokkooper "Põhjaneitsi"
IX festival "Ideejazz" ja kontsertlavastus "Eesti jazzi sünnipäevapidu"
vaskpillimuusika kontsert sarjas "Sada suures saalis"
Vanemuise "Lageda laulud"
teatri Kelm "Sest meid on õpetatud madusid kartma"
2 × mängufilm "Ühemeheshow"
Winterthuri lühifilmide festival "Kurzfilmtage Winterthur" | Sirbis: teater ja müük, Tallinna öömajandus, rahvusatlas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusatlas – Eesti kaardivaramu uksevõti
Taavi Pae: "Eesti kartograafiline alusmüür on maailmatasemel ning selle suureks vooruseks on piiranguteta ja tasuta juurdepääs kõigele loodule."
Teisipäeval esitleti rahvusraamatukogus pea sajandipikkuse eellooga Eesti rahvusatlase ilmaletulekut. Milline tee on käidud ja millised on Eesti kartograafia järgmised verstapostid, rääkis Sirbile rahvusatlase koostaja, Tartu ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.
TÕNU RAID: Kaardikultuur ja rahvusatlas
Kaart kui universaalne infokandja, mis on igast küljest loetuna ikka õige, ei ole veel rahva üldsuse teadvuses oma õiget kohta leidnud.
Eesti rahvusatlas. Koostanud Taavi Pae, kujundanud Mait Luidalepp. Kaardid kujundanud Triiin Laur, inglise keelde tõlkinud Jaan Pärn. Regio, 2019. 424 lk.
1960. aasta augusti lõpul lõppes minu geodeesia praktika Jõhvis, kus olin tööl tehnikuna Ahtme linnaosa geodeetilise alusplaani mõõdistamisel. Pärast palgaraha väljamaksmist tahtsin sõita Tartusse, kuid võta näpust, kõik selle päeva bussid olid juba läinud. Kõndisin piki Jõhvi-Tartu maanteed hääletama, et õhtuks ikka koju jõuda. Paari tunni jooksul ei liikunud selles suunas ühtki autot, kuid Puru lennuväljal seisis lennuk, ülatiivaline Jak-12. Otsustasin proovida, kas õnnestub teha lennureis Tartusse. Lennuväljal asuvas ajutises lennujaamas ütles räpakas vene tädi, et Tartu lend maksab kolm rubla, täna lendu ei toimu – ja üleüldse, kui tahan lennata, tuleb rääkida lenduriga. Leidsin meestehulgast lenduri, lubasin maksta riigihinna ja kaup oligi tehtud.
JOHANNES SAAR: Saja-aastane Eesti Kunstimuuseum – kirik, mäluasutus või lahinguväli?
Ajalugu tehes on Eesti Kunstimuuseum alati ise olnud ajalooliste sündmuste embuses, ei parem ega halvem oma publikust ja valitsusest, ikka nendega ühes paadis.
Mõnele on muuseum ängi ja ahistuse allikas. Oma monumentaalsuses ja igiliikumatuses heitvat ta külastaja üle jaheda varju nagu Kafka loss. Ei lase lahti ja ei lase ka sisse. Kutsub külla, ent jätab su läve peal üksi. Näitab sulle kultuurilisi mänge, millest sa külastajana oled välja jäetud. Sest sa oled sündinud liiga hilja, valesse perekonda, kohta või rahvusesse. Või oled sa valest soost, nahavärv ei ole õige või siis hoopis vanus ja maailmavaade. Ja sa võõristad muuseumi, sest temagi võtab sind võõrana vastu.
Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofia tulevikust XXI sajandil. Joonas Hellerma intervjueerib filosoof Tõnu Viiki. TÕNU VIIK: Harjumuspärase käitumisviisi muutmise vajadust rõhutavad ideed tunduvad suuremale osale ühiskonnast ja poliitilisele eliidile hullumeelsena.
ALVIS HERMANIS: Teater pole müügikeskus
Teatridirektori loogika on müüja loogika: riiulitele tuleb sättida võimalikult erisuguseid teatritooteid, et rahuldada riskivabalt võimalikult erisugust maitset.
Tuleb välja, et olen nüüd Lätis ühe väljasureva elukutse – teatri kunstiline juht – viimane veel elus esindaja. Sestap, kui kedagi peaks huvitama üksildase dinosauruse asjakohane arvamus, siis siin see on. Läti meediaväljaannetes pressitakse päevast päeva peale arusaama, et kunstiline juht on ajast ja arust tegelane, kellest tuleb lahti saada.
Alustan oma teatrist, Riia Uuest teatrist. Kuni olen oma kunstilises programmis veendunud, ei kavatse ma priitahtlikult ametipostist loobuda. Kui mind selleks provotseeritakse, siis ei kavatse ma võtta solvatud märtri poosi, nii et diskussioon tuleb avatud ja professionaalselt argumenteeritud. Näen, et avalik ruum kubiseb profaansetest sõnavõttudest.
JAN KAUS: Ühiskonna stiilirikkusest
Kirjandust populariseerida tähendab seista kogu suhtlusrikkuse, kõneregistrite vaheldumise ning maailmakogemise mitmekesisuse eest. Kõike seda on praegu hädasti vaja.
Aastate jooksul on mind kutsutud omajagu erinevatesse kohtadesse kirjandusest rääkima, pakkuma vastust küsimusele kirjanduse sotsiaalse rolli, selle laiema tähenduse kohta. Mul on kujunenud välja üsna traditsioonilise ülesehitusega üldistus, mis koosneb sisulisest ja vormilisest küljest.
NATALIE METS: Tallinna öömajandus vajab terviklahendust
Kui lõpetada meelelahutusasutustes alkoholimüük samal hetkel, valgub tänavale korraga väga suur hulk purjus inimesi.
Tallinna linnavalitsus kiitis 6. novembril heaks määruse eelnõu, mille kohaselt keelatakse 1. juunist 2020 meelelahutusasutustes müüa alkoholi argipäevadele eelnevatel öödel alates kella kahest ning laupäevale ja pühapäevale eelnevatel öödel alates kella kolmest.
ANU KÄGU, MARIA DERLÕŠ: Söödav koosloomeprotsess linnas
Kogukonnaaed sünnib siis, kui kokku saavad eestvedaja, kogukond, maaomanik ja ametnikud.
Viimastel aastatel on kogukonnaaianduse arendamine hoogu juurde saanud. Tallinnas tegutseb 10 kogukonnaaeda, 30 kooli ja lasteaia juurde on rajatud õppepeenrad, Tartus on katsetatud mitmesuguste kogukonnaaedade rajamist ja Hiiumaa ametikoolis on avatud linnaaianduse õppekava. Kuigi tarbe- ja söögitaimede linnas kasvatamine pole midagi uut (meenutagem näiteks Suur-Sõjamäe pilpaküla), antakse nüüd kogukonnaaiale uus hingamine ja identiteet.
MART HIOB: Tartu planeerimiskonverents 2019
Riigi ruumilises planeerimises haigutab teadjate ja otsustajate mõtteilma vahel järjest laienev kuristik.
Tartu ülikooli ja Eesti planeerijate ühingu 7. ja 8. novembril peetud Tartu planeerimiskonverents oli juba viies Eesti ruumilise planeerimise iga-aastane tähtsündmus. Sel puhul oli Dorpati konverentsikeskusse kogunenud sadu ruumi planeerimisega seotud ametnikke, teadlasi ja konsultante ning ka lihtsalt huvilisi. Varem ülikooli ruumides toimunud konverents toodi uude kohta üle just osavõtjate suure arvu tõttu.
Kahepäevasel konverentsil käsitleti nii ruumilist planeerimist üldiselt kui ka spetsiifilisemaid alateemasid, esinejaid oli teadlaskonna, riigi ja omavalitsuse ametnike ning ettevõtjate hulgast.
ÜLO NIINEMETS: Teaduse avalikkuse poole pööratud pale
Olemasolevale ligi 4200 teadlasele oleks vaja juurde vähemalt teist samapalju.
Andi Hektor kirjutas äsja Sirbis pingetest teadusmaastikul, mis tulenevad otseselt valitsuse sõnade ja tegude lahkuminekust ja teadusse panustamise järjepidevast langusest. Ühiskonnas on ootused teadlastele kõrgele kruvitud, kuid sõnade ja tegude lahknemine on pannud teadlased kahvlisse. Avaliku sektori teadlane on justkui ainukesena vastutav kogu majanduse käekäigueest, sest teda toetatakse avaliku sektori vahenditest. Vahendid vähenevad, aga teadlastelt nõutakse üha rohkem ja üha valjemini.
PEETER OLESK: Ülikooliasjad. Eestpoolt tagasi
Mis nägu oli varakapitalistliku ülikoolihariduse sissejuhataval poolel?
Eesti kultuuris on hindeskaala võrdlemisi jäik ja jäme. Ladinapärases õpetuses on see märksa üksikasjalisem. Non sufficit oli mitterahuldav ehk kaks ehk läbikukkumisväärne, sufficit rahuldav ehk kolm, approbatur kuidagiviisi neli, sine lauda pigem neli, aga kindlasti mitte viis jne. Tahan sellega tunnistada, et mõnda stuudiumiaegset ainet Tartu ülikoolis tundsin ma toona tõepoolest magna cum laude, paljusid kas approbatur või sine lauda ja mitut siiski ainult sufficit. Kuid ma õppisin juurde, ehkki paraku mitte kursus-, vaid peatükkhaaval.
Inimõigused on loomaõigused. Kadri Taperson intervjueerib Suurbritannia The Vegan Society juriidilist nõustajat dr Jeanette Rowleyʼt, kes käis hiljuti Eesti Vegan Seltsi kutsel käis Eestis. JEANETTE ROWLEY: "Elame inimkeskses ühiskonnas, veganlus tuleb normaliseerida ja see aitab ka loomi."
ART LEETE: Komide laiali pudenevad kõnelused
Suvalisuse ja aususe vahel tuleb hoida tasakaalu. Komi maailmapilt on aga selline, nagu pähe tuleb.
Komid jutustavad kogu aeg lugusid, mis on natuke seotud maailma hingestatusega. Nad räägivad nendest pisut pühadest asjadest, kui istume komi metsaonnis, tare seina ääres või kui nad helistavad mulle Eestisse. Komi sõbrad on harjunud helistama öösiti, kui neile tuleb pähe midagi edasilükkamatut. Need lood on alati enneolematud, isegi, kui mõnda neist on jutustatud palju kordi.
Arvustamisel
Eesti rahvusatlas
Paavo Matsini "Kongo tango"
Nagib Mahfuzi "Kahe palee vahel"
näitused: "Alfred Rõude. Missioonitundega kollektsionäär" ja Bita Razavi "Balti remondimuuseum"
rokkooper "Põhjaneitsi"
IX festival "Ideejazz" ja kontsertlavastus "Eesti jazzi sünnipäevapidu"
vaskpillimuusika kontsert sarjas "Sada suures saalis"
Vanemuise "Lageda laulud"
teatri Kelm "Sest meid on õpetatud madusid kartma"
2 × mängufilm "Ühemeheshow"
Winterthuri lühifilmide festival "Kurzfilmtage Winterthur"
### Response:
Sirbis: teater ja müük, Tallinna öömajandus, rahvusatlas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna muusikakeskkool on Eestis ainus kool, kus õpilased alates 7. kuni 20. eluaastani saavad mitmekülgse ettevalmistuse jätkamaks muusikaõpinguid kõrgkoolides. Muusikakkeskooli kammerkoor on läbi aastakümnete olnud erinevate erialade õpilasi ühendav esinduskollektiiv, kus laulavad tulevased pianistid, keelpillimängijad, puhkpillimängijad, heliloojad, muusikateadlased, lauljad, koorijuhid ja dirigendid.
Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoori vilistlaste hulgas on teiste seas Anu ja Kadri Tali, Toomas Kapten, Olari Elts, Annely Peebo, Lauri Vasar, Lauri Sirp, Risto Joost, Veronika Portsmuth, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve, Ingrid Kõrvits, Mikk Üleoja, Riivo Kallasmaa, Sten Heinoja. Mitmeid neist astuvad üles 16. novembril kell 16 EMTA suures saalis toimuva juubelikontserdi vilistlaskooris.
Kammerkoori dirigent Janne Fridolin kinnitas,et lisaks huvitava ning vokaalselt arendava repertuaari omandamisele on koori eesmärgiks arendada noorte muusikute eneseväljendusoskust ja muusikalise fraasi kujundamise oskust läbi oma hääle. "Samuti arendab see lavalist julgust, ansamblitunnetust, teadmisi erinevatest muusikastiilidest ja palju muud," sõnas ta. | Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor saab 50-aastaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna muusikakeskkool on Eestis ainus kool, kus õpilased alates 7. kuni 20. eluaastani saavad mitmekülgse ettevalmistuse jätkamaks muusikaõpinguid kõrgkoolides. Muusikakkeskooli kammerkoor on läbi aastakümnete olnud erinevate erialade õpilasi ühendav esinduskollektiiv, kus laulavad tulevased pianistid, keelpillimängijad, puhkpillimängijad, heliloojad, muusikateadlased, lauljad, koorijuhid ja dirigendid.
Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoori vilistlaste hulgas on teiste seas Anu ja Kadri Tali, Toomas Kapten, Olari Elts, Annely Peebo, Lauri Vasar, Lauri Sirp, Risto Joost, Veronika Portsmuth, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve, Ingrid Kõrvits, Mikk Üleoja, Riivo Kallasmaa, Sten Heinoja. Mitmeid neist astuvad üles 16. novembril kell 16 EMTA suures saalis toimuva juubelikontserdi vilistlaskooris.
Kammerkoori dirigent Janne Fridolin kinnitas,et lisaks huvitava ning vokaalselt arendava repertuaari omandamisele on koori eesmärgiks arendada noorte muusikute eneseväljendusoskust ja muusikalise fraasi kujundamise oskust läbi oma hääle. "Samuti arendab see lavalist julgust, ansamblitunnetust, teadmisi erinevatest muusikastiilidest ja palju muud," sõnas ta.
### Response:
Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor saab 50-aastaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nende seast selgub žürii otsusel konkursi üldvõitja. Žüriisse kuuluvad Eesti muusikamaastikul tuntud tegijad, kelleks on Siiri Sisask, Eda-Ines Etti, Daniel Viinalass, Triinu Paomets, Egert Milder ja Kristo Rajasaare.
Lisaks viiele finalistile, astuvad erikülalistena lavale eelmise aasta võitjabänd Duo Ruut ja rahvusvaheliselt tuntust koguv ansambel Púr Múdd koos Andreas Poomiga.
Noortebänd 2019 võitja auhinnapagasisse kuulub lisaks aule ja kuulsusele fotosessioon, oma singli salvestamine, selle turundamine professionaalide poolt ning edaspidine mentorlus. Eriauhinnad annavad välja Intsikurmu Festival, Võnge, Jazzkaar, Augustibluus, Lahe Koolipäev, Õhtuleht ja SEB pank. | Selgub Noortebänd 2019 võitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nende seast selgub žürii otsusel konkursi üldvõitja. Žüriisse kuuluvad Eesti muusikamaastikul tuntud tegijad, kelleks on Siiri Sisask, Eda-Ines Etti, Daniel Viinalass, Triinu Paomets, Egert Milder ja Kristo Rajasaare.
Lisaks viiele finalistile, astuvad erikülalistena lavale eelmise aasta võitjabänd Duo Ruut ja rahvusvaheliselt tuntust koguv ansambel Púr Múdd koos Andreas Poomiga.
Noortebänd 2019 võitja auhinnapagasisse kuulub lisaks aule ja kuulsusele fotosessioon, oma singli salvestamine, selle turundamine professionaalide poolt ning edaspidine mentorlus. Eriauhinnad annavad välja Intsikurmu Festival, Võnge, Jazzkaar, Augustibluus, Lahe Koolipäev, Õhtuleht ja SEB pank.
### Response:
Selgub Noortebänd 2019 võitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie eesmärk on parandada Eesti inimese valikuvõimalusi ja paindlikkust pensioniks kogumisel. Noored ei pea enam kohustuslikus korras koheselt mõne fondiga liituma, vaid saavad seda teha hiljem. Kes on rahul oma valitud fondiga, saab sellega rahulikult jätkata," rääkis rahandusminister Martin Helme pressiteate vahendusel.
"Oluline on oma valik hoolikalt läbi mõelda, et pensioniea saabudes ei oleks pension oodatust väiksem," lisas Helme.
Inimesed, kes teises sambas kogumist jätkata soovivad, ei pea midagi tegema ja nende jaoks jätkub kõik vanaviisi.
Muudatuste tulemusel muutub teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabaks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale.
Kogumispensioni teisest sambast saavad soovijad lahkuda, lõpetades lihtsalt sissemaksete tegemise ja jättes seni kogutud raha pensionifondi edasi kasvama või võttes lõpetades nii sissemaksed kui ka võttes juba kogutud raha välja. Investeerimishuvilised saavad võimaluse oma teise samba vahendeid iseseisvalt isikliku pensioni investeerimiskonto kaudu edasi investeerida.
Teise samba raha alles pensionieas välja võttes saab samuti valida, kas võtta raha välja korraga või siis eluaegse või tähtajalise pensionina. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustata üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks 10 protsenti.
Teisest sambast lahkunutel tekib kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või olemasolu korral kolmandast sambast.
Pensionisambasse kogutud raha tuleb välja võtta täies mahus, raha osaline väljavõtmine pole lubatud. Kuni 10 000 euro suurused summad makstakse välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kahes või kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks.
Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020. | Valitsus kiitis heaks pensioni teise samba muudatused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie eesmärk on parandada Eesti inimese valikuvõimalusi ja paindlikkust pensioniks kogumisel. Noored ei pea enam kohustuslikus korras koheselt mõne fondiga liituma, vaid saavad seda teha hiljem. Kes on rahul oma valitud fondiga, saab sellega rahulikult jätkata," rääkis rahandusminister Martin Helme pressiteate vahendusel.
"Oluline on oma valik hoolikalt läbi mõelda, et pensioniea saabudes ei oleks pension oodatust väiksem," lisas Helme.
Inimesed, kes teises sambas kogumist jätkata soovivad, ei pea midagi tegema ja nende jaoks jätkub kõik vanaviisi.
Muudatuste tulemusel muutub teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabaks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale.
Kogumispensioni teisest sambast saavad soovijad lahkuda, lõpetades lihtsalt sissemaksete tegemise ja jättes seni kogutud raha pensionifondi edasi kasvama või võttes lõpetades nii sissemaksed kui ka võttes juba kogutud raha välja. Investeerimishuvilised saavad võimaluse oma teise samba vahendeid iseseisvalt isikliku pensioni investeerimiskonto kaudu edasi investeerida.
Teise samba raha alles pensionieas välja võttes saab samuti valida, kas võtta raha välja korraga või siis eluaegse või tähtajalise pensionina. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustata üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks 10 protsenti.
Teisest sambast lahkunutel tekib kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või olemasolu korral kolmandast sambast.
Pensionisambasse kogutud raha tuleb välja võtta täies mahus, raha osaline väljavõtmine pole lubatud. Kuni 10 000 euro suurused summad makstakse välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kahes või kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks.
Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.
### Response:
Valitsus kiitis heaks pensioni teise samba muudatused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumises Freiburgiga veeres pall auti ja selle järele tormanud Abraham tõukas õlaga vastaste peatreener Christian Streichi pikali. Intsident ärritas Freiburgi mehi ja platsil järgnes massirüselus.
Lisaks Eintrachti kaptenile sai karistada ka Freiburgi mängija Vincenzo Grifo, kes läks Abrahamile kätte maksma. Tema peab vahele jätma kolm kohtumist.
Mõlemad klubid on öelnud, et kavatsevad Saksamaa jalgpalliidu spordikohtu otsuse edasi kaevata.
Eintracht kaotas võõrsilmängu 0:1. Kohtumise jooksul said külalised kaks ja võõrustaja ühe punase kaardi. | Frankfurdi Eintrachti kapten sel aastal enam inetu intsidendi tõttu platsile ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumises Freiburgiga veeres pall auti ja selle järele tormanud Abraham tõukas õlaga vastaste peatreener Christian Streichi pikali. Intsident ärritas Freiburgi mehi ja platsil järgnes massirüselus.
Lisaks Eintrachti kaptenile sai karistada ka Freiburgi mängija Vincenzo Grifo, kes läks Abrahamile kätte maksma. Tema peab vahele jätma kolm kohtumist.
Mõlemad klubid on öelnud, et kavatsevad Saksamaa jalgpalliidu spordikohtu otsuse edasi kaevata.
Eintracht kaotas võõrsilmängu 0:1. Kohtumise jooksul said külalised kaks ja võõrustaja ühe punase kaardi.
### Response:
Frankfurdi Eintrachti kapten sel aastal enam inetu intsidendi tõttu platsile ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti teatel oli tööjõus osalemise määr tänavu kolmandas kvartalis 71,9 protsenti ja tööhõive määr 69 protsenti. Hinnanguliselt oli tööga hõivatuid 677 300, mis on 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 700 võrra rohkem. Ka pikaajaliste töötute arv on vähenenud.
Tööjõus osalemise ja tööhõive määr on jäänud üsna samale tasemele.
Eri vanuserühmades ei ole suuri muutusi toimunud, hõive on pisut suurenenud ja töötus vähenenud. Ootuspäraselt olid kõige rohkem tööga hõivatud 25-49-aastased inimesed - 84,3 protsenti.
Täistööajaga töötas kolmandas kvartalis hinnanguliselt 598 300 isikut ja osaajaga 78 900. Vähenenud on vaeghõivatute arv: hinnanguliselt oli 5200 neid isikuid, kes ei tööta täisajaga, soovivad rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.
Töötuid oli hinnanguliselt 27 700, mis on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 9100 võrra vähem. Eestlaste töötuse määr oli 3,4 protsenti ja mitte-eestlastel 5,1 protsenti. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga on töötus mõlemas rühmas vähenenud.
Pikaajalisi töötuid oli 2019. aasta kolmandas kvartalis 4300, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on nende arv vähenenud. Pikaajalised töötud on need, kes on olnud töötud 12 kuud või kauem, ühtlasi peetakse neid suurima vaesusriskiga töötuteks.
Mitteaktiivseid oli kolmandas kvartalis 276 000. See arv on eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (79 500), haigus või vigastus (67 800) ja õpingud (63 200).
Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud nende inimeste arv, kes olid mitteaktiivsed haiguse või vigastuse tõttu või hoolitsesid pereliikmete või laste eest.
Töötuse ja tööhõve määra muutus. Autor/allikas: statistikaamet | Töötuse määr oli kolmandas kvartalis sajandi madalaim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti teatel oli tööjõus osalemise määr tänavu kolmandas kvartalis 71,9 protsenti ja tööhõive määr 69 protsenti. Hinnanguliselt oli tööga hõivatuid 677 300, mis on 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 700 võrra rohkem. Ka pikaajaliste töötute arv on vähenenud.
Tööjõus osalemise ja tööhõive määr on jäänud üsna samale tasemele.
Eri vanuserühmades ei ole suuri muutusi toimunud, hõive on pisut suurenenud ja töötus vähenenud. Ootuspäraselt olid kõige rohkem tööga hõivatud 25-49-aastased inimesed - 84,3 protsenti.
Täistööajaga töötas kolmandas kvartalis hinnanguliselt 598 300 isikut ja osaajaga 78 900. Vähenenud on vaeghõivatute arv: hinnanguliselt oli 5200 neid isikuid, kes ei tööta täisajaga, soovivad rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.
Töötuid oli hinnanguliselt 27 700, mis on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 9100 võrra vähem. Eestlaste töötuse määr oli 3,4 protsenti ja mitte-eestlastel 5,1 protsenti. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga on töötus mõlemas rühmas vähenenud.
Pikaajalisi töötuid oli 2019. aasta kolmandas kvartalis 4300, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on nende arv vähenenud. Pikaajalised töötud on need, kes on olnud töötud 12 kuud või kauem, ühtlasi peetakse neid suurima vaesusriskiga töötuteks.
Mitteaktiivseid oli kolmandas kvartalis 276 000. See arv on eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (79 500), haigus või vigastus (67 800) ja õpingud (63 200).
Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud nende inimeste arv, kes olid mitteaktiivsed haiguse või vigastuse tõttu või hoolitsesid pereliikmete või laste eest.
Töötuse ja tööhõve määra muutus. Autor/allikas: statistikaamet
### Response:
Töötuse määr oli kolmandas kvartalis sajandi madalaim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lakers, kel katkes nädalavahetusel tiitlikaitsja Toronto vastu seitsmemänguline võiduseeria, alistas täna kodupubliku ees eelmise hooaja play-off 'ide teise finalisti, Golden State Warriorsi, ülikindlalt 120:94.
Ilma enda selle hooaja parima punktitooja Anthony Daviseta mänginud Lakers võitis avaveerandi 12 punktiga ja ka poolajale mindi sama suures eduseisus. Pärast vaheaega suurendasid võõrustajad edu juba 16 silmale ja kokkuvõttes võeti veenev 26-punktiline võit.
Lakersi parimaks punktitoojaks oli kaksikduubliga hakkama saanud LeBron James, kes loopis 23 silma ja jagas 12 korvisöötu. Kyle Kuzma kontole kirjutati 22 punkti, JaVale McGee panustas võitu 18 punktiga. Warriorsi eest viskas D'Angelo Russell meeskonna parimana 21 punkti.
Idakonverentsis noppis Boston Celtics juba enda üheksanda järjestikuse võidu, kui koduses suureskoorilises kohtumises oldi Washington Wizardsist üle 140:133.
Tasavägise kohtumise avaveerand lõppes viigiliselt, kuid poolajaks saavutas Boston napi kahepunktilise edu. Kolmandal veerandil oldi Washingtoni meeskonnast üle nelja silmaga ja kokkuvõttes alistati külalised seitsme silmaga.
Bostoni resultatiivseim mängija oli 25 punkti toonud Kemba Walker, Jaylen Brown lisas 22 silma. Kaotajate parim oli koguni 44 punkti visanud Bradley Beal.
Idakonverentsis jätkab liidrina kümnest mängust üheksa võitnud Boston, kellele järgnevad Toronto (8-3) ja Milwaukee (7-3). Läänekonverentsis on esikohal Lakers (9-2), järgnevad Houston (8-3) ja Utah (8-3).
Teised tulemused:
Charlotte – Memphis 117:119
Orlando – Philadelphia 112:97
Houston – LA Clippers 102:93
Minnesota – San Antonio 129:114
Portland – Toronto 106:114 | Lakers alistas Warriorsi 26 punktiga, Celtics jätkas võimsat võiduseeriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lakers, kel katkes nädalavahetusel tiitlikaitsja Toronto vastu seitsmemänguline võiduseeria, alistas täna kodupubliku ees eelmise hooaja play-off 'ide teise finalisti, Golden State Warriorsi, ülikindlalt 120:94.
Ilma enda selle hooaja parima punktitooja Anthony Daviseta mänginud Lakers võitis avaveerandi 12 punktiga ja ka poolajale mindi sama suures eduseisus. Pärast vaheaega suurendasid võõrustajad edu juba 16 silmale ja kokkuvõttes võeti veenev 26-punktiline võit.
Lakersi parimaks punktitoojaks oli kaksikduubliga hakkama saanud LeBron James, kes loopis 23 silma ja jagas 12 korvisöötu. Kyle Kuzma kontole kirjutati 22 punkti, JaVale McGee panustas võitu 18 punktiga. Warriorsi eest viskas D'Angelo Russell meeskonna parimana 21 punkti.
Idakonverentsis noppis Boston Celtics juba enda üheksanda järjestikuse võidu, kui koduses suureskoorilises kohtumises oldi Washington Wizardsist üle 140:133.
Tasavägise kohtumise avaveerand lõppes viigiliselt, kuid poolajaks saavutas Boston napi kahepunktilise edu. Kolmandal veerandil oldi Washingtoni meeskonnast üle nelja silmaga ja kokkuvõttes alistati külalised seitsme silmaga.
Bostoni resultatiivseim mängija oli 25 punkti toonud Kemba Walker, Jaylen Brown lisas 22 silma. Kaotajate parim oli koguni 44 punkti visanud Bradley Beal.
Idakonverentsis jätkab liidrina kümnest mängust üheksa võitnud Boston, kellele järgnevad Toronto (8-3) ja Milwaukee (7-3). Läänekonverentsis on esikohal Lakers (9-2), järgnevad Houston (8-3) ja Utah (8-3).
Teised tulemused:
Charlotte – Memphis 117:119
Orlando – Philadelphia 112:97
Houston – LA Clippers 102:93
Minnesota – San Antonio 129:114
Portland – Toronto 106:114
### Response:
Lakers alistas Warriorsi 26 punktiga, Celtics jätkas võimsat võiduseeriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maaleht kirjutab, et eelmisel nädalal oli MES-i nõukogus strateegiakava esimene tutvustamine ning detsembris läheb see kava kas kinnitamisele või veel kord arutamisele. Strateegia maksab 100 miljonit eurot ja see jaguneb laias laastus kaheks.
Esiteks luuakse 50 miljoni euroga tagasirände sihtkapital noortele peredele, kes soovivad maale kodu rajada ning kellele pakub MES võimalust saada pangalaenule lisaks soodsamat pikaajalist laenu koos kindlustusega.
Teiseks luuakse samuti 50 miljoni euroga maakapital, millest omakorda esimesed 25 miljonit antakse MES-ile, et see saaks raskustes põllumeestelt osta maid, et need neile tagasi rentida ja hiljem raskuste ületades tagasi müüa; ülejäänud 25 miljonit on riigi omanduses olevad põllumaad, mis antakse MES-i haldusalasse. | Järviku plaan maale kolimist 100 miljoniga toetada sai konkreetse sisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maaleht kirjutab, et eelmisel nädalal oli MES-i nõukogus strateegiakava esimene tutvustamine ning detsembris läheb see kava kas kinnitamisele või veel kord arutamisele. Strateegia maksab 100 miljonit eurot ja see jaguneb laias laastus kaheks.
Esiteks luuakse 50 miljoni euroga tagasirände sihtkapital noortele peredele, kes soovivad maale kodu rajada ning kellele pakub MES võimalust saada pangalaenule lisaks soodsamat pikaajalist laenu koos kindlustusega.
Teiseks luuakse samuti 50 miljoni euroga maakapital, millest omakorda esimesed 25 miljonit antakse MES-ile, et see saaks raskustes põllumeestelt osta maid, et need neile tagasi rentida ja hiljem raskuste ületades tagasi müüa; ülejäänud 25 miljonit on riigi omanduses olevad põllumaad, mis antakse MES-i haldusalasse.
### Response:
Järviku plaan maale kolimist 100 miljoniga toetada sai konkreetse sisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebiviktoriin toimub 12.-14. novembril, mil igal päeval on vastamiseks üleval küsimused ühest geograafia valdkonnast. Päeva küsimused ja vastuste sisestamise vormid avaldatakse kell 8.00 EGEA-Tartu veebilehel.
Küsimustele on võimalik vastata iga päev kuni 8.00-19.00. Õiged vastused avaldatakse koos järgmise päeva küsimustega.
Veebiviktoriinist on oodatud osa võtma kõik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased.
Põhikooliõpilased vastavad iga päev ühele, gümnaasiumiõpilased aga kahele küsimusele. Osalemine on individuaalne. Vastamisel võib (ja on lausa soovituslik) kasutada interneti ja teatmeteoste abi. Parimaid premeeritakse.
14. novembri küsimused on geoinformaatika ja kartograafia valdkonnast.
Tänapäeval on geograafia rakendusvõimaluste ja ametite ampluaa kirju, kuid minevikus oli peamisi eesmärke kaks: maailma kirjeldada ja kirjelduste alusel teavet süstematiseerida. Riigid saatsid välja ekspeditsioone, mis avastasid uusi maid, täitsid valgeid laike kaartidel ja viisid tagasi koju sõnumeid sellest, mida laias ilmas leidub.
Sealjuures tegeleti küsimusega, et millise suuruse ja kujuga Maa üldse on, ja nii arenes välja geodeesia - teadus Maa ja selle pinnaosade mõõtmisest. Üks esimesi, kes Maakera mõõtmetele üsna täpse hinnangu andis, oli Eratosthenes, kes juba 240 aastat eKr pakkus Maa ümbermõõduks 44 000 km (tegeliku 40 075 km asemel).
Järgnenud kahe aastatuhande jooksul suudeti mõõtmisi veel täpsustada ja saadi ka teada, et maakera polegi täiuslik kera, vaid poolustelt kergelt kokku surutud. Selles osas tegi suure töö ära Tartus õppinud ja töötanud Friedrich Georg Wilhelm Struve, kes 19. rajas sajandil selle arvutamiseks geodeetilise kaare Põhja-Jäämere äärest Musta mereni.
Kui maailm juba suures osas kaardistatud oli, tekkis vajadus teavet süstematiseerida. Selleks üritasid mitmed teadlased jaotada maailma regioonideks. Üks võimalus on sellele küsimusele läheneda läbi maastiku. Nii jagas Ivar Arold Eesti mitmekesiste pinnavormide ja geoloogilise ehituse alusel maastikurajoonideks.
Kuigi saame varasematele teadlastele tänulikud olla, ei ole geodeetide töö lõppenud ka tänapäeval. Maa on detailselt ära mõõdetud, loodud on koordinaatsüsteemid ning tänu sellele on kaardid väga täpsed. Küll aga on loodus ja keskkond pidevas muutumises ning täpsustavaid mõõtmisi tuleb teha ka praegu.
Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele: mis see on ja milleks seda kasutatakse?
Mis on pildil? Autor/allikas: EGEA-Tartu
Küsimus ainult gümnaasiumiõpilastele: milliseid maastikurajoone läbib Struve meridiaan?
Laadimine…
13. novembri inimgeograafia-teemaliste küsimuste vastused on järgnevad:
Jaan elab koos oma perega Lõuna-Eestis Põlvas. Töökoht on Jaanil aga Tartus, tal tuleb seal tööpäeviti hommikust õhtuni kohal olla, mistõttu läbib ta Tartu-Põlva vahemaad igal tööpäeval 2 korda. Kas Jaani tegevus on ka ränne; kui jah, siis kuidas seda protsessi nimetatakse?
Jah, ka Jaani tegevust saab nimetada rändeks, täpsemalt on tegemist pendelrändega. Pendelränne on regulaarne liikumine ühest kohast teise töö, hariduse või mõnel muul eesmärgil. Kõige aktiivsem pendelränne toimub suurte linnade ja nende lähiümbruse vahel.
Välismaale minek ei tähenda enamasti, et kodumaa täielikult unustatakse. Paljudel jäävad sinna pere ja sõbrad, kellega edasi suheldakse ja ilmselt ollakse vähemalt mõnda aega kursis ka koduriigi uudistega. Veel enam, väljarännanud inimesed võivad oluliselt parandada oma koduriigi (riik millest lahkuti) majandust läbi ühe kindla tegevuse. Olgu öeldud, et see tegevus ei tähenda harituma või jõukamana koju tagasi minemist ja seal tööle asumist, vaid toimub rändaja äraoleku ajal. Kuidas seda tegevust nimetatakse ja kirjeldage seda lühidalt.
Tegevust nimetatakse rahasiirdeks (ingl. k remittance). See väljendub selles, et välismaal töötajad saadavad osa oma teenitud rahast välismaalt koju. Selle kasutamine kodumaal elavdab kohalikku majandust. Suurimad summad liiguvad madala või keskmise arengutasemega riikidesse. Maailmapank ennustas 2019. aasta lõpuks saadetavaks kogusummaks 551 miljardit USA dollarit. Rahaliselt liigub enim Indiasse (82,2 miljardit), kui arvestada ka sihtriigi sisemajanduse kogutoodangut (SKT), siis saab enim raha Vaikses ookeanis asuv Tonga. Tongasse liikuv raha moodustab 38,5% Tonga SKT-st. | Geograafiaviktoriin: Maa ümbermõõt ja Struve meridiaan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebiviktoriin toimub 12.-14. novembril, mil igal päeval on vastamiseks üleval küsimused ühest geograafia valdkonnast. Päeva küsimused ja vastuste sisestamise vormid avaldatakse kell 8.00 EGEA-Tartu veebilehel.
Küsimustele on võimalik vastata iga päev kuni 8.00-19.00. Õiged vastused avaldatakse koos järgmise päeva küsimustega.
Veebiviktoriinist on oodatud osa võtma kõik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased.
Põhikooliõpilased vastavad iga päev ühele, gümnaasiumiõpilased aga kahele küsimusele. Osalemine on individuaalne. Vastamisel võib (ja on lausa soovituslik) kasutada interneti ja teatmeteoste abi. Parimaid premeeritakse.
14. novembri küsimused on geoinformaatika ja kartograafia valdkonnast.
Tänapäeval on geograafia rakendusvõimaluste ja ametite ampluaa kirju, kuid minevikus oli peamisi eesmärke kaks: maailma kirjeldada ja kirjelduste alusel teavet süstematiseerida. Riigid saatsid välja ekspeditsioone, mis avastasid uusi maid, täitsid valgeid laike kaartidel ja viisid tagasi koju sõnumeid sellest, mida laias ilmas leidub.
Sealjuures tegeleti küsimusega, et millise suuruse ja kujuga Maa üldse on, ja nii arenes välja geodeesia - teadus Maa ja selle pinnaosade mõõtmisest. Üks esimesi, kes Maakera mõõtmetele üsna täpse hinnangu andis, oli Eratosthenes, kes juba 240 aastat eKr pakkus Maa ümbermõõduks 44 000 km (tegeliku 40 075 km asemel).
Järgnenud kahe aastatuhande jooksul suudeti mõõtmisi veel täpsustada ja saadi ka teada, et maakera polegi täiuslik kera, vaid poolustelt kergelt kokku surutud. Selles osas tegi suure töö ära Tartus õppinud ja töötanud Friedrich Georg Wilhelm Struve, kes 19. rajas sajandil selle arvutamiseks geodeetilise kaare Põhja-Jäämere äärest Musta mereni.
Kui maailm juba suures osas kaardistatud oli, tekkis vajadus teavet süstematiseerida. Selleks üritasid mitmed teadlased jaotada maailma regioonideks. Üks võimalus on sellele küsimusele läheneda läbi maastiku. Nii jagas Ivar Arold Eesti mitmekesiste pinnavormide ja geoloogilise ehituse alusel maastikurajoonideks.
Kuigi saame varasematele teadlastele tänulikud olla, ei ole geodeetide töö lõppenud ka tänapäeval. Maa on detailselt ära mõõdetud, loodud on koordinaatsüsteemid ning tänu sellele on kaardid väga täpsed. Küll aga on loodus ja keskkond pidevas muutumises ning täpsustavaid mõõtmisi tuleb teha ka praegu.
Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele: mis see on ja milleks seda kasutatakse?
Mis on pildil? Autor/allikas: EGEA-Tartu
Küsimus ainult gümnaasiumiõpilastele: milliseid maastikurajoone läbib Struve meridiaan?
Laadimine…
13. novembri inimgeograafia-teemaliste küsimuste vastused on järgnevad:
Jaan elab koos oma perega Lõuna-Eestis Põlvas. Töökoht on Jaanil aga Tartus, tal tuleb seal tööpäeviti hommikust õhtuni kohal olla, mistõttu läbib ta Tartu-Põlva vahemaad igal tööpäeval 2 korda. Kas Jaani tegevus on ka ränne; kui jah, siis kuidas seda protsessi nimetatakse?
Jah, ka Jaani tegevust saab nimetada rändeks, täpsemalt on tegemist pendelrändega. Pendelränne on regulaarne liikumine ühest kohast teise töö, hariduse või mõnel muul eesmärgil. Kõige aktiivsem pendelränne toimub suurte linnade ja nende lähiümbruse vahel.
Välismaale minek ei tähenda enamasti, et kodumaa täielikult unustatakse. Paljudel jäävad sinna pere ja sõbrad, kellega edasi suheldakse ja ilmselt ollakse vähemalt mõnda aega kursis ka koduriigi uudistega. Veel enam, väljarännanud inimesed võivad oluliselt parandada oma koduriigi (riik millest lahkuti) majandust läbi ühe kindla tegevuse. Olgu öeldud, et see tegevus ei tähenda harituma või jõukamana koju tagasi minemist ja seal tööle asumist, vaid toimub rändaja äraoleku ajal. Kuidas seda tegevust nimetatakse ja kirjeldage seda lühidalt.
Tegevust nimetatakse rahasiirdeks (ingl. k remittance). See väljendub selles, et välismaal töötajad saadavad osa oma teenitud rahast välismaalt koju. Selle kasutamine kodumaal elavdab kohalikku majandust. Suurimad summad liiguvad madala või keskmise arengutasemega riikidesse. Maailmapank ennustas 2019. aasta lõpuks saadetavaks kogusummaks 551 miljardit USA dollarit. Rahaliselt liigub enim Indiasse (82,2 miljardit), kui arvestada ka sihtriigi sisemajanduse kogutoodangut (SKT), siis saab enim raha Vaikses ookeanis asuv Tonga. Tongasse liikuv raha moodustab 38,5% Tonga SKT-st.
### Response:
Geograafiaviktoriin: Maa ümbermõõt ja Struve meridiaan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seli tervisekeskus on praegu kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesandeks on korraldada ambulatoorset taasusravi. Kaitseministri määruse seletuskirjas märgitakse, et uuest aastast plaanitakse Seli tervisekeskus ühendada kaitseväega, et tõhustada meditsiinilist toetust kaitseväe ülesannete täitmisel. Integreerituna kaitseväe olemasoleva meditsiinisüsteemiga, muutub taastusravi osutamine kaitseväelaste jaoks kättesaadavamaks ja töökorralduslikult tõhusamaks.
"Võrreldes teiste tegevusvaldkondadega kaasneb kaitseväelaste teenistusega tavapärasest kõrgem vigastusoht ning samuti võib pidev füüsiline koormus ja välitingimustes viibimine põhjustada kaebusi tugi-liikumiselundkonna kroonilistele tervisehäiretele. Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline säilitada kaitseväelaste töö- ja võitlusvõimelisust ning vigastuste korral tagada võimalikult kiire paranemine ja teenistusse naasmine," märgitakse seletuskirjas.
Seli tervisekeskuse ümberkorraldamine võimaldab taastusravi osutamise ühendada kaitseväes juba olemasoleva meditsiinisüsteemiga, mis parandab kaitseväelaste jaoks vajalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Ümberkorraldused puudutavad ka represseerituid, kes on siiani kasutanud Seli tervisekeskuse pakutavaid taastusravi võimalusi. Edaspidi ei osutata neile taastusravi kaitseväes (sh Seli tervisekeskuses), vaid nähakse ette toetuse andmine kaitseministeeriumi eelarvest. Plaani järgi on toetuse suurus maksimaalselt 150 eurot ühe isiku kohta aastas.
Selle muutuse tingis asjaolu, et Eestis on küll üle 8000 represseeritud isiku, kuid Seli tervisekeskuses on neist kasutanud pakutud taastusravi võimalust keskmiselt 400 inimest aastas ehk viis protsenti. See on väga väike osa sihtrühmast, mida on mõjutanud Seli tervisekeskuse asukoht (Rapla maakonnas) ja transpordivõimaluse puudumine.
Plaanitav rahaline toetus peaks seega suurendama represseeritud isikutele suunatud toetusmeetme kättesaadavust, kuna toetuse saajal on võimalik seda kasutada taastusraviks enda jaoks sobivas asukohas tegutsevate teenuseosutajate juures või muul viisil oma tervise taastamiseks (nt vajalike ravimite soetamiseks).
Represseeritud isikuid, kes juba on esitanud taotluse taastusravi saamiseks Seli tervisekeskuses, teavitatakse asutuse ümberkorraldamisega kaasnevatest muudatustest ning toetuse taotlemise võimalustest. Lisainfot selle kohta jagavad nii kaitseministeerium kui ka represseerituid koondavad ühingud. | Seli tervisekeskus uuest aastast represseeritutele taastusravi ei paku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seli tervisekeskus on praegu kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesandeks on korraldada ambulatoorset taasusravi. Kaitseministri määruse seletuskirjas märgitakse, et uuest aastast plaanitakse Seli tervisekeskus ühendada kaitseväega, et tõhustada meditsiinilist toetust kaitseväe ülesannete täitmisel. Integreerituna kaitseväe olemasoleva meditsiinisüsteemiga, muutub taastusravi osutamine kaitseväelaste jaoks kättesaadavamaks ja töökorralduslikult tõhusamaks.
"Võrreldes teiste tegevusvaldkondadega kaasneb kaitseväelaste teenistusega tavapärasest kõrgem vigastusoht ning samuti võib pidev füüsiline koormus ja välitingimustes viibimine põhjustada kaebusi tugi-liikumiselundkonna kroonilistele tervisehäiretele. Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline säilitada kaitseväelaste töö- ja võitlusvõimelisust ning vigastuste korral tagada võimalikult kiire paranemine ja teenistusse naasmine," märgitakse seletuskirjas.
Seli tervisekeskuse ümberkorraldamine võimaldab taastusravi osutamise ühendada kaitseväes juba olemasoleva meditsiinisüsteemiga, mis parandab kaitseväelaste jaoks vajalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Ümberkorraldused puudutavad ka represseerituid, kes on siiani kasutanud Seli tervisekeskuse pakutavaid taastusravi võimalusi. Edaspidi ei osutata neile taastusravi kaitseväes (sh Seli tervisekeskuses), vaid nähakse ette toetuse andmine kaitseministeeriumi eelarvest. Plaani järgi on toetuse suurus maksimaalselt 150 eurot ühe isiku kohta aastas.
Selle muutuse tingis asjaolu, et Eestis on küll üle 8000 represseeritud isiku, kuid Seli tervisekeskuses on neist kasutanud pakutud taastusravi võimalust keskmiselt 400 inimest aastas ehk viis protsenti. See on väga väike osa sihtrühmast, mida on mõjutanud Seli tervisekeskuse asukoht (Rapla maakonnas) ja transpordivõimaluse puudumine.
Plaanitav rahaline toetus peaks seega suurendama represseeritud isikutele suunatud toetusmeetme kättesaadavust, kuna toetuse saajal on võimalik seda kasutada taastusraviks enda jaoks sobivas asukohas tegutsevate teenuseosutajate juures või muul viisil oma tervise taastamiseks (nt vajalike ravimite soetamiseks).
Represseeritud isikuid, kes juba on esitanud taotluse taastusravi saamiseks Seli tervisekeskuses, teavitatakse asutuse ümberkorraldamisega kaasnevatest muudatustest ning toetuse taotlemise võimalustest. Lisainfot selle kohta jagavad nii kaitseministeerium kui ka represseerituid koondavad ühingud.
### Response:
Seli tervisekeskus uuest aastast represseeritutele taastusravi ei paku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi toetas novembris Reformierakonda 30 ja Keskerakonda 28 protsenti Tallinna valimisõiguslikest kodanikest, kuu varem oli Reformierakonna toetus Tallinnas 38 ja Keskerakonnal 25 protsenti.
Kolmandal kohal on pealinnas Sotsiaaldemokraatlik Erakond 14 ja neljandal EKRE 12 protsendiga. Kümme protsenti Tallinna valijatest annaks oma hääle Eesti 200-le. Isamaa, Roheliste jt erakondade toetused jääksid aga pealinnas alla valimiskünnise.
Regioonidest on Keskerakond kõige populaarsem endiselt Ida-Virumaal, kus oma eelistust väljendanud valijatest annaks neile hääle 48 protsenti. Kõigis ülejäänud regioonides kuulub esikoht Reformierakonnale, kuid lisaks Tallinnale on nende edu napp Lääne-Eestis, kus Reformierakonda toetab 30 protsenti ja EKRE-t 29 protsenti.
Suurim on Reformierakonna toetus Kesk-Eestis ja Põhja-Eestis (32 protsenti). Lõuna-Eestis on Reformierakonnal toetajaid 32 protsenti, kus üsna võrdse toetusega järgnevad Keskerakond 22 ja EKRE 19 protsendiga.
Vastaja vanus
Keskerakond onkõige populaarsem erakond 65-aastaste ja vanemate valijate seas: 65-74-aastastest toetab erakonda 31 protsenti, 75-aastastest ja vanematest 29 protsenti. Võrreldes oktoobriga on erakonna toetus pensioniealiste seas aga langenud – oktoobris toetas Keskerakonda 36 protsenti 65-74-aastastest ja 35 protsenti 75-aastastest ja vanematest.
Alla 65-aastaste seas on kõigis vanusegruppides esikohal Reformierakond.
Vastaja sugu
EKRE toetus on suurem meeste, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal aga naiste hulgas. EKRE-le annaks valimistel hääle 24 protsenti meestest ja 11 protsenti naistest, sotsiaaldemokraatide poolt hääletaks 14 protsenti naistest ja vaid kuus protsenti meestest. Teiste parteide puhul vastaja sugu nii suurt rolli ei mängi.
Eestlaste seas kuulub ülekaalukas esikoht Reformierakonnale (35 protsenti), teisel kohal on EKRE (19 protsenti). Keskerakonda toetas novembris 15 protsenti eestlastest. Sotsiaaldemokraate ja Isamaad toetavate eestlaste osakaal on vastavalt 11 ja kuus protsenti. Muust rahvusest valijate seas saavad Keskerakonna (64 protsenti) järel enim toetust sotsiaaldemokraadid (kaheksa protsenti) ja Eesti 200 (seitse protsenti).
Vastaja haridus
Alg- või põhiharidusega vastajate seas on esikohal Keskerakond (28 protsenti). Reformierakonna poolt hääletaks 23 ja EKRE poolt 21 protsenti keskharidust mitte omavatest valijaist. Ka Isamaa toetus on suurim just vähese haridusega valijate seas (11 protsenti).
Kesk või kesk-eriharidusega vastajate seas toetab Reformierakonda ja Keskerakonda võrdselt 26 protsenti, EKRE-t 21 protsenti.
Kõrgharidusega vastajate seas on Reformierakonna ülekaal mäekõrgune: neid toetab 38 protsenti. Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide reiting kõrgharidusega valijate seas on võrdselt 17 protsenti. EKRE poolt hääletaks vaid üheksa protsenti kõrgema haridusega valijaist, mis on pea sama suur osakaal kui Eesti 200 puhul (kaheksa protsenti).
Vastaja sissetulek
Keskerakonna toetus on kõige suurem kõige madalamas sissetulekugrupis - kuni 300-eurose sissetulekuga valijate seas on nende toetus koguni 42 protsenti. Esikohal ollakse ka 300-500 euro suuruse sissetulekuga vastajagrupis.
Alates 500-eurosest keskmisest sissetulekust pereliikme kohta kuus on populaarseim Reformierakond. Kõige jõukamas valijate grupis (üle 1000 euro leibkonna liikme kohta) toetab Reformierakonda koguni 44 protsenti valijaist.
Ka EKRE toetus on suurem pigem väiksema sissetulekuga valijate seas: kuni 300 euro puhul 20 protsenti, 401-500 euro puhul 21 protsenti. 1000 eurost suurema sissetulekuga valijaist hääletaks nende poolt 14 protsenti. | Keskerakond hingab Tallinnas Reformierakonnale kuklasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi toetas novembris Reformierakonda 30 ja Keskerakonda 28 protsenti Tallinna valimisõiguslikest kodanikest, kuu varem oli Reformierakonna toetus Tallinnas 38 ja Keskerakonnal 25 protsenti.
Kolmandal kohal on pealinnas Sotsiaaldemokraatlik Erakond 14 ja neljandal EKRE 12 protsendiga. Kümme protsenti Tallinna valijatest annaks oma hääle Eesti 200-le. Isamaa, Roheliste jt erakondade toetused jääksid aga pealinnas alla valimiskünnise.
Regioonidest on Keskerakond kõige populaarsem endiselt Ida-Virumaal, kus oma eelistust väljendanud valijatest annaks neile hääle 48 protsenti. Kõigis ülejäänud regioonides kuulub esikoht Reformierakonnale, kuid lisaks Tallinnale on nende edu napp Lääne-Eestis, kus Reformierakonda toetab 30 protsenti ja EKRE-t 29 protsenti.
Suurim on Reformierakonna toetus Kesk-Eestis ja Põhja-Eestis (32 protsenti). Lõuna-Eestis on Reformierakonnal toetajaid 32 protsenti, kus üsna võrdse toetusega järgnevad Keskerakond 22 ja EKRE 19 protsendiga.
Vastaja vanus
Keskerakond onkõige populaarsem erakond 65-aastaste ja vanemate valijate seas: 65-74-aastastest toetab erakonda 31 protsenti, 75-aastastest ja vanematest 29 protsenti. Võrreldes oktoobriga on erakonna toetus pensioniealiste seas aga langenud – oktoobris toetas Keskerakonda 36 protsenti 65-74-aastastest ja 35 protsenti 75-aastastest ja vanematest.
Alla 65-aastaste seas on kõigis vanusegruppides esikohal Reformierakond.
Vastaja sugu
EKRE toetus on suurem meeste, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal aga naiste hulgas. EKRE-le annaks valimistel hääle 24 protsenti meestest ja 11 protsenti naistest, sotsiaaldemokraatide poolt hääletaks 14 protsenti naistest ja vaid kuus protsenti meestest. Teiste parteide puhul vastaja sugu nii suurt rolli ei mängi.
Eestlaste seas kuulub ülekaalukas esikoht Reformierakonnale (35 protsenti), teisel kohal on EKRE (19 protsenti). Keskerakonda toetas novembris 15 protsenti eestlastest. Sotsiaaldemokraate ja Isamaad toetavate eestlaste osakaal on vastavalt 11 ja kuus protsenti. Muust rahvusest valijate seas saavad Keskerakonna (64 protsenti) järel enim toetust sotsiaaldemokraadid (kaheksa protsenti) ja Eesti 200 (seitse protsenti).
Vastaja haridus
Alg- või põhiharidusega vastajate seas on esikohal Keskerakond (28 protsenti). Reformierakonna poolt hääletaks 23 ja EKRE poolt 21 protsenti keskharidust mitte omavatest valijaist. Ka Isamaa toetus on suurim just vähese haridusega valijate seas (11 protsenti).
Kesk või kesk-eriharidusega vastajate seas toetab Reformierakonda ja Keskerakonda võrdselt 26 protsenti, EKRE-t 21 protsenti.
Kõrgharidusega vastajate seas on Reformierakonna ülekaal mäekõrgune: neid toetab 38 protsenti. Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide reiting kõrgharidusega valijate seas on võrdselt 17 protsenti. EKRE poolt hääletaks vaid üheksa protsenti kõrgema haridusega valijaist, mis on pea sama suur osakaal kui Eesti 200 puhul (kaheksa protsenti).
Vastaja sissetulek
Keskerakonna toetus on kõige suurem kõige madalamas sissetulekugrupis - kuni 300-eurose sissetulekuga valijate seas on nende toetus koguni 42 protsenti. Esikohal ollakse ka 300-500 euro suuruse sissetulekuga vastajagrupis.
Alates 500-eurosest keskmisest sissetulekust pereliikme kohta kuus on populaarseim Reformierakond. Kõige jõukamas valijate grupis (üle 1000 euro leibkonna liikme kohta) toetab Reformierakonda koguni 44 protsenti valijaist.
Ka EKRE toetus on suurem pigem väiksema sissetulekuga valijate seas: kuni 300 euro puhul 20 protsenti, 401-500 euro puhul 21 protsenti. 1000 eurost suurema sissetulekuga valijaist hääletaks nende poolt 14 protsenti.
### Response:
Keskerakond hingab Tallinnas Reformierakonnale kuklasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokuratuuri teatel ei pruugi seda selle nädala jooksulgi juhtuda, kirjutas neljapäevane Tartu Postimees.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm kinnitas pressiesindaja vahendusel, et kannatanuna ülekuulamisel kirjeldas Monica Rand temale telefoni teel tehtud ähvardust ja nimetas ka inimese, kes teda ähvardas.
"Politsei on selle inimesega ühendust võtnud ja paika on pandud aeg, mil ta tuleb ülekuulamisele, et kuriteoavalduses kirjeldatud käitumist selgitada," selgitas Tamm. "Praegu ei ole talle veel kahtlustust esitatud ega teda kahtlustatavana üle kuulatud."
ERR-i uudisteportaal kirjutas eelmisel nädalal, et Monica Rand pöördus politseisse, kuna sai erakonnakaaslaselt ähvarduskõne. Rand usub, et väidetava kõne eesmärk oli mõjutada teda abilinnapea kohalt lahkuma.
Ranna sõnul helistati talle eile hommikul võõralt telefoninumbrilt, mille taga oli tuttav inimene. Helistaja jutt oli Rannale ootamatu. "Sisuks oli ähvardus ja ähvardati mind," ütles Rand ERR-ile. Ranna sõnul oli ähvardaja Keskerakonna enda liige.
Ähvarduskõne tehti sama päeva hommikul, kui õhtul kogunes Keskerakonna Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus, kus Rand pidi otsustama, kas ta astub abilinnapea kohalt tagasi.
Uurimist on alustatud paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmise või tervisekahjustusega ähvardamist. | Politsei ei ole Monica Ranna ähvardajat veel üle kuulanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuratuuri teatel ei pruugi seda selle nädala jooksulgi juhtuda, kirjutas neljapäevane Tartu Postimees.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm kinnitas pressiesindaja vahendusel, et kannatanuna ülekuulamisel kirjeldas Monica Rand temale telefoni teel tehtud ähvardust ja nimetas ka inimese, kes teda ähvardas.
"Politsei on selle inimesega ühendust võtnud ja paika on pandud aeg, mil ta tuleb ülekuulamisele, et kuriteoavalduses kirjeldatud käitumist selgitada," selgitas Tamm. "Praegu ei ole talle veel kahtlustust esitatud ega teda kahtlustatavana üle kuulatud."
ERR-i uudisteportaal kirjutas eelmisel nädalal, et Monica Rand pöördus politseisse, kuna sai erakonnakaaslaselt ähvarduskõne. Rand usub, et väidetava kõne eesmärk oli mõjutada teda abilinnapea kohalt lahkuma.
Ranna sõnul helistati talle eile hommikul võõralt telefoninumbrilt, mille taga oli tuttav inimene. Helistaja jutt oli Rannale ootamatu. "Sisuks oli ähvardus ja ähvardati mind," ütles Rand ERR-ile. Ranna sõnul oli ähvardaja Keskerakonna enda liige.
Ähvarduskõne tehti sama päeva hommikul, kui õhtul kogunes Keskerakonna Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus, kus Rand pidi otsustama, kas ta astub abilinnapea kohalt tagasi.
Uurimist on alustatud paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmise või tervisekahjustusega ähvardamist.
### Response:
Politsei ei ole Monica Ranna ähvardajat veel üle kuulanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõistliku mahuga tehing. Võib hästi välja töötada, kui soosiv turuolukord püsib," ütles Superia Corporate Finance juhtivpartner Henrik Igasta. Kui Põhjala pangad jätkavad Baltikumis turuosa kohalikele loovutamist, siis on Coop Pangal jätkuvalt palju kasvuruumi, lisas ta.
Tema sõnul on pakkumine hinnavahemiku keskpunktis hinnastatud tasemel umbes 1,3 korda olemasolev omakapital, mis ei ole kiire kasvuga panga puhul liiga agressiivne ootus, kuid tema hinnangul eeldab selline hinnaootus ka kasumlikkuse paranemist. Samas märkis Igasta, et antud pakkumise juures on huvitav, kuidas on pakkumise vahemik jäetud üsnagi kitsas – umbes 12 protsenti selle keskmest arvutatuna. Tavapäreselt jäetakse hinnavahemikuks 20-25 protsenti, sest aktsiaturud on volatiilsed ja pakkumise korraldajatel on vaja hinnastamisel pakkuda investoritele paindlikkust.
Igasta hinnangul võib otsus kitsa vahemiku kasuks viidata see asjaolule, et korraldajal on piisavalt konkreetne institutsionaalse eelmarketingi tagasiside võimaliku hinnataseme ja nõudluse suuruse osas. Jaeinvestoritelt prognoosib Igasta kõrget huvi aktsia vastu, sest Coop on tuntud kaubamärk, hiljutised Eesti esmaemissioonid on järelturul pakkunud head tootlust ja emissioonitingimustega üritatakse stimuleerida jaemärkimist, sealhulgas varajast märkimist.
"Jaeinvestor on esmaemissioonis kindlasti oluline sihtgrupp, seda on Coop ka kommunikeerinud" märkis Igasta, kuid möönas, et tõeliselt hea tulemuse tegemiseks ja järelturul jätkusuutliku hinnataseme tekkeks on vaja ka korralikku institusionaalset märkimist.
Ka Red Gate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe prognoosis Coop Panga aktsiale populaarsust jaeinvestorite hulgas.
"Eelmisesd IPO-d [aktsiate esmased avalikud pakkumised]: LHV, Tallinna Sadam, on näidanud et kodumaistel investoritel on suur huvi investeerida kodumaistesse ettevõtetesse," rääkis Tammemäe. "Coop näitab, et tasub siseneda Eesti kapitaliturule."
Tammemäe sõnul on selge, et Coop Panga börsile tulek on ainult üks sammudest ja tulevikus on näha suuremas hulgas Eesti ettevõtete aktsiate ja võlakirjade börsile toomist, sest ühest küljest tekib rohkem valikuid ja teisest küljest kasvab inimeste teadlikus sellest, et arvel seistes raha ei kasva.
Tammemäe lisas, et plaanib ka ise Coop Panga aktsiaid märkida. Igasta ütles, et otsustab selle tuleva nädala teises pooles.
Coop Pank teatas teisipäeval, et selle aktsia märkimisperiood algab tuleva nädala esmaspäeval ja aktsiatega kauplemine Tallinna börsil detsembri alguses. Pank plaanib emiteerida kuni 32,2 miljonit uut aktsiat, millele lisaks müüvad senised omanikud veel kuni 14,1 miljonit aktsiat. Pank kaasaks kapitali 37 miljonit eurot.
Pakkumise hinnavahemik on 1,15 kuni 1,3 eurot aktsia kohta ja IPO rahaline maht seega ligi 55 miljonit eurot. Emissiooni ülemärkimise korral eelistatakse jaeinvestoreid ning omakorda eraldi Coop Panga kliente. Eelisjaotus jaeinvestoritele on kuni 2500 aktsia ulatuses ja esimesel nädalal aktsiate märkijatele kuni 5000 aktsia ulatuses. Coop Panga klientide eelisjaotus on kuni 10 000 aktsiat. | Coop Panga börsipakkumine tundub ekspertidele atraktiivne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõistliku mahuga tehing. Võib hästi välja töötada, kui soosiv turuolukord püsib," ütles Superia Corporate Finance juhtivpartner Henrik Igasta. Kui Põhjala pangad jätkavad Baltikumis turuosa kohalikele loovutamist, siis on Coop Pangal jätkuvalt palju kasvuruumi, lisas ta.
Tema sõnul on pakkumine hinnavahemiku keskpunktis hinnastatud tasemel umbes 1,3 korda olemasolev omakapital, mis ei ole kiire kasvuga panga puhul liiga agressiivne ootus, kuid tema hinnangul eeldab selline hinnaootus ka kasumlikkuse paranemist. Samas märkis Igasta, et antud pakkumise juures on huvitav, kuidas on pakkumise vahemik jäetud üsnagi kitsas – umbes 12 protsenti selle keskmest arvutatuna. Tavapäreselt jäetakse hinnavahemikuks 20-25 protsenti, sest aktsiaturud on volatiilsed ja pakkumise korraldajatel on vaja hinnastamisel pakkuda investoritele paindlikkust.
Igasta hinnangul võib otsus kitsa vahemiku kasuks viidata see asjaolule, et korraldajal on piisavalt konkreetne institutsionaalse eelmarketingi tagasiside võimaliku hinnataseme ja nõudluse suuruse osas. Jaeinvestoritelt prognoosib Igasta kõrget huvi aktsia vastu, sest Coop on tuntud kaubamärk, hiljutised Eesti esmaemissioonid on järelturul pakkunud head tootlust ja emissioonitingimustega üritatakse stimuleerida jaemärkimist, sealhulgas varajast märkimist.
"Jaeinvestor on esmaemissioonis kindlasti oluline sihtgrupp, seda on Coop ka kommunikeerinud" märkis Igasta, kuid möönas, et tõeliselt hea tulemuse tegemiseks ja järelturul jätkusuutliku hinnataseme tekkeks on vaja ka korralikku institusionaalset märkimist.
Ka Red Gate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe prognoosis Coop Panga aktsiale populaarsust jaeinvestorite hulgas.
"Eelmisesd IPO-d [aktsiate esmased avalikud pakkumised]: LHV, Tallinna Sadam, on näidanud et kodumaistel investoritel on suur huvi investeerida kodumaistesse ettevõtetesse," rääkis Tammemäe. "Coop näitab, et tasub siseneda Eesti kapitaliturule."
Tammemäe sõnul on selge, et Coop Panga börsile tulek on ainult üks sammudest ja tulevikus on näha suuremas hulgas Eesti ettevõtete aktsiate ja võlakirjade börsile toomist, sest ühest küljest tekib rohkem valikuid ja teisest küljest kasvab inimeste teadlikus sellest, et arvel seistes raha ei kasva.
Tammemäe lisas, et plaanib ka ise Coop Panga aktsiaid märkida. Igasta ütles, et otsustab selle tuleva nädala teises pooles.
Coop Pank teatas teisipäeval, et selle aktsia märkimisperiood algab tuleva nädala esmaspäeval ja aktsiatega kauplemine Tallinna börsil detsembri alguses. Pank plaanib emiteerida kuni 32,2 miljonit uut aktsiat, millele lisaks müüvad senised omanikud veel kuni 14,1 miljonit aktsiat. Pank kaasaks kapitali 37 miljonit eurot.
Pakkumise hinnavahemik on 1,15 kuni 1,3 eurot aktsia kohta ja IPO rahaline maht seega ligi 55 miljonit eurot. Emissiooni ülemärkimise korral eelistatakse jaeinvestoreid ning omakorda eraldi Coop Panga kliente. Eelisjaotus jaeinvestoritele on kuni 2500 aktsia ulatuses ja esimesel nädalal aktsiate märkijatele kuni 5000 aktsia ulatuses. Coop Panga klientide eelisjaotus on kuni 10 000 aktsiat.
### Response:
Coop Panga börsipakkumine tundub ekspertidele atraktiivne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Babiš ütles, et tarnija valitakse välja 2022. aasta lõpuks ja ehitustööd algavad 2029. aastal.
"Energiajulgeolek on meie jaoks prioriteet. See on kõik seotud sellega, mis on toimumas Euroopas - kliimamuutus ja emissioonid," ütles Babiš ajakirjanikele. Ta tõi eeskujuks Prantsusmaa, kus tuumaenergia moodustab kuni 75 protsenti Tšehhi 30 protsendi vastu.
"Prantsusmaa on liider algatuses vähendada süsinikdioksiidi emissioone 2050. aastaks nullini, ja ma mõistan miks," sõnas Babiš.
"Tuumaenergia on puhas, sellel pole emissioone," ütles ta ja lisas, et Tšehhi eesmärk on tõsta tuumaenergia osakaalu 2040. aastaks 40 protsendini.
Riiklik CEZ grupp juhib kaht tuumajaama, neist üks asub Dukovanys ja teine Temelinis, mõlemad Tšehhi lõunaosas.
Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Karel Havlicek märkis omakorda, et 2030. aastaks tuleb tõsta taastuvenergia osakaal 22 protsendini. Praegu on see näitaja 14,5 protsenti.
"Meie ambitsioon on emissioonivaba energiasektor. Me peme saavutama 2050. aastaks sellest 80 protsenti," sõnas ta.
CEZ-i peadirektor Daniel Beneš ütles, et ta loodab viite pakkumist uue energiabloki ehitamiseks, mille hind on hinnanguliselt 140-160 miljardit Tšehhi krooni (5,5-6,2 miljardit eurot).
Tšehhi meedia teatel võivad pakkumise teha Venemaa Rosatom, Prantsusmaa EDF, Lõuna-Korea KHNP, Hiina China General Nuclear Power, USA-s baseeruv Westinghouse ning Areva ja Mitsubishi Atmea ühisfirma. | Tšehhi plaanib ehitada Dukovany tuumajaama uue energiabloki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Babiš ütles, et tarnija valitakse välja 2022. aasta lõpuks ja ehitustööd algavad 2029. aastal.
"Energiajulgeolek on meie jaoks prioriteet. See on kõik seotud sellega, mis on toimumas Euroopas - kliimamuutus ja emissioonid," ütles Babiš ajakirjanikele. Ta tõi eeskujuks Prantsusmaa, kus tuumaenergia moodustab kuni 75 protsenti Tšehhi 30 protsendi vastu.
"Prantsusmaa on liider algatuses vähendada süsinikdioksiidi emissioone 2050. aastaks nullini, ja ma mõistan miks," sõnas Babiš.
"Tuumaenergia on puhas, sellel pole emissioone," ütles ta ja lisas, et Tšehhi eesmärk on tõsta tuumaenergia osakaalu 2040. aastaks 40 protsendini.
Riiklik CEZ grupp juhib kaht tuumajaama, neist üks asub Dukovanys ja teine Temelinis, mõlemad Tšehhi lõunaosas.
Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Karel Havlicek märkis omakorda, et 2030. aastaks tuleb tõsta taastuvenergia osakaal 22 protsendini. Praegu on see näitaja 14,5 protsenti.
"Meie ambitsioon on emissioonivaba energiasektor. Me peme saavutama 2050. aastaks sellest 80 protsenti," sõnas ta.
CEZ-i peadirektor Daniel Beneš ütles, et ta loodab viite pakkumist uue energiabloki ehitamiseks, mille hind on hinnanguliselt 140-160 miljardit Tšehhi krooni (5,5-6,2 miljardit eurot).
Tšehhi meedia teatel võivad pakkumise teha Venemaa Rosatom, Prantsusmaa EDF, Lõuna-Korea KHNP, Hiina China General Nuclear Power, USA-s baseeruv Westinghouse ning Areva ja Mitsubishi Atmea ühisfirma.
### Response:
Tšehhi plaanib ehitada Dukovany tuumajaama uue energiabloki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See näitaja moodustas vähem kui ühe protsendi Euroopa elanikkonnast, mis on rohkem kui 500 miljonit, ütles Pew.
Loata migrant defineeriti kui välismaalane, kes oli saabunud riiki ebaseaduslikult, kelle elamisluba oli aegunud, kelle suhtes oli antud väljasaatmismäärus või asüülitaotlejad, kelle suhtes ei olnud otsust veel langetatud, selgitas uuringufirma.
Pew analüüsis Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni riikide (Šveitsi, Liechtensteini, Norra ja Islandi) andmeid.
USA uuringufirma sõnul tipnes loata migrantide arv Euroopas 2016. aastal 4,1-5,3 miljoniga.
2017. aastal oli 30 protsenti migrantidest pärit Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast, seal hulgas Afganistanist.
Järgmise suurema grupi, ühtekokku 23 protsenti, moodustasid inimesed Euroopa riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu või Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni.
21 protsenti migrantidest oli pärit Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast, 17 protsenti Sahara-tagustest riikidest ja kaheksa protsenti Ameerika riikidest.
Kõige rohkem loata migrante elas 2017. aastal Saksamaal ja Ühendkuningriigis, nad moodustasid koguarvust ligi poole. Suur hulk loata migrante elas ka Itaalias ja Prantsusmaal.
Neis neljas riigis elas ühtekokku rohkem kui kaks kolmandikku Euroopa loata migrantidest.
56 protsenti loata migrantidest oli 2017. aastal elanud Euroopa riikides vähem kui viis aastat ning umbes pooled ootasid otsust asüülitaotluste kohta.
Enamus migrante olid alla 35-aastased mehed, kes olid saabunud viimase viie aasta jooksul.
USA-s on loata migrante 10,3-10,7 miljonit, moodustades umbes kolm protsenti elanikkonnast. Valdav enamus on tulnud Ladina-Ameerikast, umbes pooled Mehhikost. | Pew: Euroopas elas 2017. aastal kuni 4,8 miljonit loata migranti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See näitaja moodustas vähem kui ühe protsendi Euroopa elanikkonnast, mis on rohkem kui 500 miljonit, ütles Pew.
Loata migrant defineeriti kui välismaalane, kes oli saabunud riiki ebaseaduslikult, kelle elamisluba oli aegunud, kelle suhtes oli antud väljasaatmismäärus või asüülitaotlejad, kelle suhtes ei olnud otsust veel langetatud, selgitas uuringufirma.
Pew analüüsis Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni riikide (Šveitsi, Liechtensteini, Norra ja Islandi) andmeid.
USA uuringufirma sõnul tipnes loata migrantide arv Euroopas 2016. aastal 4,1-5,3 miljoniga.
2017. aastal oli 30 protsenti migrantidest pärit Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast, seal hulgas Afganistanist.
Järgmise suurema grupi, ühtekokku 23 protsenti, moodustasid inimesed Euroopa riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu või Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni.
21 protsenti migrantidest oli pärit Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast, 17 protsenti Sahara-tagustest riikidest ja kaheksa protsenti Ameerika riikidest.
Kõige rohkem loata migrante elas 2017. aastal Saksamaal ja Ühendkuningriigis, nad moodustasid koguarvust ligi poole. Suur hulk loata migrante elas ka Itaalias ja Prantsusmaal.
Neis neljas riigis elas ühtekokku rohkem kui kaks kolmandikku Euroopa loata migrantidest.
56 protsenti loata migrantidest oli 2017. aastal elanud Euroopa riikides vähem kui viis aastat ning umbes pooled ootasid otsust asüülitaotluste kohta.
Enamus migrante olid alla 35-aastased mehed, kes olid saabunud viimase viie aasta jooksul.
USA-s on loata migrante 10,3-10,7 miljonit, moodustades umbes kolm protsenti elanikkonnast. Valdav enamus on tulnud Ladina-Ameerikast, umbes pooled Mehhikost.
### Response:
Pew: Euroopas elas 2017. aastal kuni 4,8 miljonit loata migranti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandus kasvas juulist septembrini ainult 0,1 protsenti, mis on palju nõrgem tulemus kui prognoositi. Teises kvartalis oli kasv 0,4 protsenti.
Valitsus märkis, et ekspordi vähenemine maailmas jätkuvate kaubanduspingete ajal ületas kodumaise nõudluse kasvu.
Analüütikud lootsid tugevamat tulemust kolmandas kvartalis, kuna tarbijad kiirustasid tegema sisseoste enne vastuolulise tarbimismaksu tõstmist kaheksalt protsendilt kümnele 1. oktoobril.
Jaapani majapidamiste kulud kasvasid septembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 9,5 protsenti.
Mõned analüütikud prognoosivad tagasilööki neljandas kvartalis, kui tarbimine aeglustub. | Jaapani majandus kasvas kolmandas kvartalis vaid 0,1 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandus kasvas juulist septembrini ainult 0,1 protsenti, mis on palju nõrgem tulemus kui prognoositi. Teises kvartalis oli kasv 0,4 protsenti.
Valitsus märkis, et ekspordi vähenemine maailmas jätkuvate kaubanduspingete ajal ületas kodumaise nõudluse kasvu.
Analüütikud lootsid tugevamat tulemust kolmandas kvartalis, kuna tarbijad kiirustasid tegema sisseoste enne vastuolulise tarbimismaksu tõstmist kaheksalt protsendilt kümnele 1. oktoobril.
Jaapani majapidamiste kulud kasvasid septembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 9,5 protsenti.
Mõned analüütikud prognoosivad tagasilööki neljandas kvartalis, kui tarbimine aeglustub.
### Response:
Jaapani majandus kasvas kolmandas kvartalis vaid 0,1 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene oli oma meeskonna parim, tuues 21,2 minutiga 17 punkti (kahesed 4/4, kolmesed 3/6). Lisaks noppis ta kolm lauapalli ja tegi kaks viga, vahendab Korvpall24.ee.
Vene toetasid 14 punktiga Melo Trimble, 12-ga Osas Ehigiator ja 11 silmaga Leonardo Meindl. BC Kalev/Cramos pallinud Robert Upshaw seekord platsil ei käinud.
Burgose parimad olid 13 punkti visanud Ken Horton (201 cm) ja 12 silma toonud Vitor Benite (194 cm).
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Siim-Sander Vene aitas oma koduklubi sõprusmängus võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene oli oma meeskonna parim, tuues 21,2 minutiga 17 punkti (kahesed 4/4, kolmesed 3/6). Lisaks noppis ta kolm lauapalli ja tegi kaks viga, vahendab Korvpall24.ee.
Vene toetasid 14 punktiga Melo Trimble, 12-ga Osas Ehigiator ja 11 silmaga Leonardo Meindl. BC Kalev/Cramos pallinud Robert Upshaw seekord platsil ei käinud.
Burgose parimad olid 13 punkti visanud Ken Horton (201 cm) ja 12 silma toonud Vitor Benite (194 cm).
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Siim-Sander Vene aitas oma koduklubi sõprusmängus võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Neymarile on nakatunud ka Angel Di Maria ja Leandro Paredes. Kõik kolm nimetatud mängijat käisid pärast kaotatud Meistrite liiga finaali puhkamas Ibizal, kirjutab Soccernet.ee.
PSG teatel testitakse ülejäänud meeskonda ja treenereid lähipäevil.
Prantsusmaa kõrgliigas on uus hooaeg juba alanud, aga Meistrite liiga finaali jõudnud PSG-l lubati hiljem alustada. Tiitlikaitsja esimene mäng on määratud 10. septembrile, kui vastaseks on Lens. | Neymar ja veel kaks PSG mängijat nakatusid koroonaviirusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Neymarile on nakatunud ka Angel Di Maria ja Leandro Paredes. Kõik kolm nimetatud mängijat käisid pärast kaotatud Meistrite liiga finaali puhkamas Ibizal, kirjutab Soccernet.ee.
PSG teatel testitakse ülejäänud meeskonda ja treenereid lähipäevil.
Prantsusmaa kõrgliigas on uus hooaeg juba alanud, aga Meistrite liiga finaali jõudnud PSG-l lubati hiljem alustada. Tiitlikaitsja esimene mäng on määratud 10. septembrile, kui vastaseks on Lens.
### Response:
Neymar ja veel kaks PSG mängijat nakatusid koroonaviirusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit alistas US Openi teises ringis 19-aastase Sloveenia tennisisti Kaja Juvani (WTA 113.) 6:4, 6:1. Maailma 37. reket Linette sai teises ringis ligi kolm tundi kestnud matšis raske võidu Montenegro tennisisti Danko Kovinici (WTA 92.) üle, võites numbritega 6:1, 6:7 (2), 7:6 (4).
Omavahel on Kontaveit ja Linette kohtunud koguni kuuel korral ning neljal korral on peale jäänud poolatar. Tõsi, kahe osapoole viimane kohtumine jääb juba 2017. aastasse, mil Wuhanis võidutses Linette numbritega 7:5, 6:4. Kontaveidi kaks võitu pärinevad 2014. aastast.
28-aastane Linette pole kunagi varem slämmiturniiridel kolmandast ringist kaugemale jõudnud. Maailma edetabelis jõudis Poola tennisist seni kõige kõrgemale positsioonile tänavu veebruaris, mil asus 33. positsioonil. | Kontaveidi järgmiseks vastaseks on 24. asetusega poolatar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit alistas US Openi teises ringis 19-aastase Sloveenia tennisisti Kaja Juvani (WTA 113.) 6:4, 6:1. Maailma 37. reket Linette sai teises ringis ligi kolm tundi kestnud matšis raske võidu Montenegro tennisisti Danko Kovinici (WTA 92.) üle, võites numbritega 6:1, 6:7 (2), 7:6 (4).
Omavahel on Kontaveit ja Linette kohtunud koguni kuuel korral ning neljal korral on peale jäänud poolatar. Tõsi, kahe osapoole viimane kohtumine jääb juba 2017. aastasse, mil Wuhanis võidutses Linette numbritega 7:5, 6:4. Kontaveidi kaks võitu pärinevad 2014. aastast.
28-aastane Linette pole kunagi varem slämmiturniiridel kolmandast ringist kaugemale jõudnud. Maailma edetabelis jõudis Poola tennisist seni kõige kõrgemale positsioonile tänavu veebruaris, mil asus 33. positsioonil.
### Response:
Kontaveidi järgmiseks vastaseks on 24. asetusega poolatar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20-aastane rootslane ületas kõrguse 6.07, mis märgib tema uut välirekordit, maailma hooaja tippmarki ja kõigi aegade teist õues tehtud tulemust. Enamat on välitingimustes suutnud vaid legendaarne ukrainlane Sergei Bubka, kes 1994. aastal ületas kõrguse 6.14.
Duplantis, kes ületas tänavu veebruaris Glasgows sisetingimustes maailmarekordit märkiva 6.18, püüdis täna ka Bubka välirekordit parandada, kuid 6.15 jäi tal esimesel katsel ületamata ning seejäärel Rootsi teivashüppaja kehva valguse tõttu loobus.
Duplantisele pakkus Šveitsis kõva konkurentsi valitsev maailmameister Sam Kendricks, kes ületas kõrguse 6.02 ja tuli teiseks. 27-aastane ameeriklane proovis ka kõrgust 6.07, mis märkinuks ta uut isiklikku rekordit, kuid kõik tema kolm katset ebaõnnestusid. | Duplantis ja Kendricks ületasid kuus meetrit, rootslaselt isiklik välirekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-aastane rootslane ületas kõrguse 6.07, mis märgib tema uut välirekordit, maailma hooaja tippmarki ja kõigi aegade teist õues tehtud tulemust. Enamat on välitingimustes suutnud vaid legendaarne ukrainlane Sergei Bubka, kes 1994. aastal ületas kõrguse 6.14.
Duplantis, kes ületas tänavu veebruaris Glasgows sisetingimustes maailmarekordit märkiva 6.18, püüdis täna ka Bubka välirekordit parandada, kuid 6.15 jäi tal esimesel katsel ületamata ning seejäärel Rootsi teivashüppaja kehva valguse tõttu loobus.
Duplantisele pakkus Šveitsis kõva konkurentsi valitsev maailmameister Sam Kendricks, kes ületas kõrguse 6.02 ja tuli teiseks. 27-aastane ameeriklane proovis ka kõrgust 6.07, mis märkinuks ta uut isiklikku rekordit, kuid kõik tema kolm katset ebaõnnestusid.
### Response:
Duplantis ja Kendricks ületasid kuus meetrit, rootslaselt isiklik välirekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meistrivõistluste arvestuses on seisud väga põnevad, kuna viimasel etapil on mängus topeltpunktid.
Mitmetel sõitjatel ei ole hooaja esimesed etapid kõige paremini läinud. Näiteks valitsev Eesti meister klassis Superbike, Mihkel Osula (Ducati, Vihur Motosport) sai kahelt esimeselt etapilt küll soliidset punktilisa, kuid kolmandal etapil Bikerniekis tegi viimasel ringil sõiduvea ning kukkus poodiumikohale heideldes ega saanud üldse tulemust kirja. Eesti meistrivõistluste arvestuses on Osula hetkeseisuga viies, kuid finaaletapi topeltpunkte arvestades võib ta tõusta märksa kõrgemale.
Balti meistrivõistluste arvestuses hoiab Superbike'del Toomas Tomson (Suzuki, Biker 24 Motospordiklubi) aga leedulase Šarunas Pladase ja lätlase Sergey Panevini järel kolmandat kohta. Klassis Superstock 600 on Jaanus Saarmaal, kes Eesti MV arvestuses on hetkel kolmas, võimalik pjedestaalil kõrgemale tõusta. Kindlasti soovivad oma hetke neljandat kohta Eesti MV-l parandada Eero Pärm / Lauri Lipstok (Yamaha, Pärm Racing Team), kellel esimesed etapid väga hästi ei läinud, neist üks sõit tuli ka katkestada.
Laupäeval, 5. septembril toimub Audruringil treeningpäev ja õhtul kell 16.25 noorteklassi MiniGP võidusõit. Pühapäeval algavad treeningsõidud kell 10 ja kvalifikatsioonid kell 12. Esimese võistlussõidu start antakse kell 15:15. | Nädalavahetusel toimub Pärnus suur motoringraja finaaletapp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meistrivõistluste arvestuses on seisud väga põnevad, kuna viimasel etapil on mängus topeltpunktid.
Mitmetel sõitjatel ei ole hooaja esimesed etapid kõige paremini läinud. Näiteks valitsev Eesti meister klassis Superbike, Mihkel Osula (Ducati, Vihur Motosport) sai kahelt esimeselt etapilt küll soliidset punktilisa, kuid kolmandal etapil Bikerniekis tegi viimasel ringil sõiduvea ning kukkus poodiumikohale heideldes ega saanud üldse tulemust kirja. Eesti meistrivõistluste arvestuses on Osula hetkeseisuga viies, kuid finaaletapi topeltpunkte arvestades võib ta tõusta märksa kõrgemale.
Balti meistrivõistluste arvestuses hoiab Superbike'del Toomas Tomson (Suzuki, Biker 24 Motospordiklubi) aga leedulase Šarunas Pladase ja lätlase Sergey Panevini järel kolmandat kohta. Klassis Superstock 600 on Jaanus Saarmaal, kes Eesti MV arvestuses on hetkel kolmas, võimalik pjedestaalil kõrgemale tõusta. Kindlasti soovivad oma hetke neljandat kohta Eesti MV-l parandada Eero Pärm / Lauri Lipstok (Yamaha, Pärm Racing Team), kellel esimesed etapid väga hästi ei läinud, neist üks sõit tuli ka katkestada.
Laupäeval, 5. septembril toimub Audruringil treeningpäev ja õhtul kell 16.25 noorteklassi MiniGP võidusõit. Pühapäeval algavad treeningsõidud kell 10 ja kvalifikatsioonid kell 12. Esimese võistlussõidu start antakse kell 15:15.
### Response:
Nädalavahetusel toimub Pärnus suur motoringraja finaaletapp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembris 84-aastaseks saav Berlusconi sai kaks positiivset testitulemust, kuid jätkab tööd oma kodust Milano lähedal Arcores, kus ta veedab kavandatud karantiiniperioodi, märkisid allikad uudisteagentuurile AGI. | Meedia: Silvio Berlusconi sai koroonaviiruse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembris 84-aastaseks saav Berlusconi sai kaks positiivset testitulemust, kuid jätkab tööd oma kodust Milano lähedal Arcores, kus ta veedab kavandatud karantiiniperioodi, märkisid allikad uudisteagentuurile AGI.
### Response:
Meedia: Silvio Berlusconi sai koroonaviiruse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 12. asetusega mullune Prantsusmaa lahtiste finalist Vondroušova (WTA 19.) jäi kõigest tund ja seitse minutit väldanud matšis temast maailma edetabelis 87 kohta tagapool paiknevale Sasnovitšile alla kindlalt 1:6, 2:6.
Sasnovitš, kes jõudis tänase tulemusega teistkordselt USA lahtistel kolmandasse ringi, kohtub järgmisena 23. asetatud Kasahstani tennisisti Julia Putintsevaga (WTA 35.), kes alistas Vera Lapko (WTA 351.) 6:3, 6:3.
Edasipääsu kolmandasse ringi tagas 2016. aasta US Openi võitja Angelique Kerber (WTA 23.). 32-aastane sakslanna alistas tund ja 41 kestnud matšis Anna-Lenda Friedsami (WTA 109.) 6:3, 7:6 (6) ning läheb nüüd vastamisi kas 13. asetatud Alison Riske'i või maailma 128. reketi Ann Liga. | 12. asetusega Vondroušova langes teises ringis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
12. asetusega mullune Prantsusmaa lahtiste finalist Vondroušova (WTA 19.) jäi kõigest tund ja seitse minutit väldanud matšis temast maailma edetabelis 87 kohta tagapool paiknevale Sasnovitšile alla kindlalt 1:6, 2:6.
Sasnovitš, kes jõudis tänase tulemusega teistkordselt USA lahtistel kolmandasse ringi, kohtub järgmisena 23. asetatud Kasahstani tennisisti Julia Putintsevaga (WTA 35.), kes alistas Vera Lapko (WTA 351.) 6:3, 6:3.
Edasipääsu kolmandasse ringi tagas 2016. aasta US Openi võitja Angelique Kerber (WTA 23.). 32-aastane sakslanna alistas tund ja 41 kestnud matšis Anna-Lenda Friedsami (WTA 109.) 6:3, 7:6 (6) ning läheb nüüd vastamisi kas 13. asetatud Alison Riske'i või maailma 128. reketi Ann Liga.
### Response:
12. asetusega Vondroušova langes teises ringis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Premium liiga klubi Levadia murdis liigapüramiidi kolmandal tasandil palliva Läänemaa JK väravaluku lahti alles 83. minutil, mil skoori avas viimaks Robert Kirss. Haapsalu linnastaadionil 219 pealtvaataja ees peetud kohtumise lõppskoori vormistas kolmandal üleminutil Juri Kolomojets.
Läänemaa JK hoiab Esiliiga B-s 29 punktiga viiendat kohta. FCI Levadia on Premium liigas 35 silmaga neljas. | Levadia oli Läänemaaga raskustes, ent pääses edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Premium liiga klubi Levadia murdis liigapüramiidi kolmandal tasandil palliva Läänemaa JK väravaluku lahti alles 83. minutil, mil skoori avas viimaks Robert Kirss. Haapsalu linnastaadionil 219 pealtvaataja ees peetud kohtumise lõppskoori vormistas kolmandal üleminutil Juri Kolomojets.
Läänemaa JK hoiab Esiliiga B-s 29 punktiga viiendat kohta. FCI Levadia on Premium liigas 35 silmaga neljas.
### Response:
Levadia oli Läänemaaga raskustes, ent pääses edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit alustas kohtumist väga hästi, kui murdis koheselt sloveenlanna servi ja läks matši 3:0 juhtima. Neljandas geimis oli tal kasutada kaks murdevõimalust, kuid Juvan suutis pallingut hoida ning murdis seejärel kohe ise vastu.
Kaheksandas geimis murdis Kontaveit taas ja sai oma servil seejärel kasutada nelja settpalli, aga ei suutnud neid realiseerida. Tema õnneks kaotas seejärel oma servi ka Juvan ning eestlanna võitis avaseti 45 minutiga.
Teine sett kuulus juba kindlalt Kontaveidile, kes murdis kõik noore sloveenlanna pallingud. Kogu kohtumise võiduks kulus eestlannal tund ja 14 minutit, tema esimese servi õnnestumise protsendiks oli 67 (Juvanil 65), esimeselt servilt võitis ta 65 protsenti punktidest (48) ja ta tegi 25 äralööki sloveenlanna 16 vastu. Kontaveit tegi matši jooksul 14 lihtviga.
Kolmandas ringis kohtub Anett Kontaveit 24. asetusega poolatari Magda Linette'iga, kes seljatas Montenegro tennisisti Danka Kovinici 6:1, 6:7 (2), 7:6 (4).
Enne mängu:
Kontaveit ja Juvan, kes pole varem omavahel kohtunud, mängivad seitsmenda väljaku tänases esimeses matšis. Võistluspäev New Yorgis algab Eesti aja järgi kell 18.
Avaringis kaotas Anett Kontaveit ameeriklannale Danielle Collinsile (WTA 55.) küll avaseti 5:7, kuid võitis kaks järgmist kindlalt 6:2, 6:2. Ka Juvani matš venis pea kahetunniliseks, kui oli 6:4, 7:6 (2) üle Usue Maitane Arconadast.
Juvan osaleb US Openil esimest korda, mullu pääses ta Wimbledoni slämmiturniiril kvalifikatsioonist põhitabelisse, kus viis avaringi kohtumise Serena Williamsi vastu otsustavasse setti. Hiljutisel Palermo turniiril, kus Kontaveit pääses finaali, alistas Juvan avaringis teise asetusega tšehhitari Marketa Vondroušova.
Kontaveidi ja Juvani vahelise matši võitja kohtub kolmandas ringis 24. asetusega poolatari Magda Linette'i või Montenegro tennisisti Danka Koviniciga. | Kindla võidu võtnud Kontaveit pääses US Openil kolmandasse ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit alustas kohtumist väga hästi, kui murdis koheselt sloveenlanna servi ja läks matši 3:0 juhtima. Neljandas geimis oli tal kasutada kaks murdevõimalust, kuid Juvan suutis pallingut hoida ning murdis seejärel kohe ise vastu.
Kaheksandas geimis murdis Kontaveit taas ja sai oma servil seejärel kasutada nelja settpalli, aga ei suutnud neid realiseerida. Tema õnneks kaotas seejärel oma servi ka Juvan ning eestlanna võitis avaseti 45 minutiga.
Teine sett kuulus juba kindlalt Kontaveidile, kes murdis kõik noore sloveenlanna pallingud. Kogu kohtumise võiduks kulus eestlannal tund ja 14 minutit, tema esimese servi õnnestumise protsendiks oli 67 (Juvanil 65), esimeselt servilt võitis ta 65 protsenti punktidest (48) ja ta tegi 25 äralööki sloveenlanna 16 vastu. Kontaveit tegi matši jooksul 14 lihtviga.
Kolmandas ringis kohtub Anett Kontaveit 24. asetusega poolatari Magda Linette'iga, kes seljatas Montenegro tennisisti Danka Kovinici 6:1, 6:7 (2), 7:6 (4).
Enne mängu:
Kontaveit ja Juvan, kes pole varem omavahel kohtunud, mängivad seitsmenda väljaku tänases esimeses matšis. Võistluspäev New Yorgis algab Eesti aja järgi kell 18.
Avaringis kaotas Anett Kontaveit ameeriklannale Danielle Collinsile (WTA 55.) küll avaseti 5:7, kuid võitis kaks järgmist kindlalt 6:2, 6:2. Ka Juvani matš venis pea kahetunniliseks, kui oli 6:4, 7:6 (2) üle Usue Maitane Arconadast.
Juvan osaleb US Openil esimest korda, mullu pääses ta Wimbledoni slämmiturniiril kvalifikatsioonist põhitabelisse, kus viis avaringi kohtumise Serena Williamsi vastu otsustavasse setti. Hiljutisel Palermo turniiril, kus Kontaveit pääses finaali, alistas Juvan avaringis teise asetusega tšehhitari Marketa Vondroušova.
Kontaveidi ja Juvani vahelise matši võitja kohtub kolmandas ringis 24. asetusega poolatari Magda Linette'i või Montenegro tennisisti Danka Koviniciga.
### Response:
Kindla võidu võtnud Kontaveit pääses US Openil kolmandasse ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Artur Sedovilt võeti dopinguproov mullu 6. aprillil Pärnus korraldatud Spa ja Sport Cup võistlustel. Võistlusprotokolli kohaselt saavutas sportlane neil võistlustel rannafitnessis teise koha. Sportlase dopinguproovist leiti Maailma Antidopingu Agentuuri WADA poolt keelatud ainet – eksogeenne androgeense toimega anaboolne steroid/dehüdroklorometüül-testosterooni metaboliit 4α-kloro-17β-hüdroksümetüül-17α-metüül-18-nor-5α-androst-13-een-3α-ool
Oleg Fedorovilt võeti dopinguproov mullu 27. aprillil Tallinnas Eesti karikavõistlustel kulturismis ja fitnessis. Võistlusprotokolli kohaselt saavutas sportlane võistlustel kategoorias masters kulturism esimese koha. Sportlase dopinguproovist leiti Maailma Antidopingu Agentuuri WADA poolt keelatud ained – LGD-4033 ja ostariin.
Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium analüüsis esitatud tõendeid ja sportlaste selgitusi ning otsustas koodeksi art 10.2.1.1 alusel määrata nii Artur Sedovile ja Oleg Fedorovile keelatud ainete kasutamise eest nelja-aastase võistluskeelu ja alates dopingukontrolli päevast kõigi võistlustulemuste tühistamise. Otsust on võimalik vaidlustada 21 päeva jooksul Eesti dopinguvastases apellatsioonikolleegiumis. | Kaks Eesti kulturisti said keelatud ainete eest nelja-aastase keelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Artur Sedovilt võeti dopinguproov mullu 6. aprillil Pärnus korraldatud Spa ja Sport Cup võistlustel. Võistlusprotokolli kohaselt saavutas sportlane neil võistlustel rannafitnessis teise koha. Sportlase dopinguproovist leiti Maailma Antidopingu Agentuuri WADA poolt keelatud ainet – eksogeenne androgeense toimega anaboolne steroid/dehüdroklorometüül-testosterooni metaboliit 4α-kloro-17β-hüdroksümetüül-17α-metüül-18-nor-5α-androst-13-een-3α-ool
Oleg Fedorovilt võeti dopinguproov mullu 27. aprillil Tallinnas Eesti karikavõistlustel kulturismis ja fitnessis. Võistlusprotokolli kohaselt saavutas sportlane võistlustel kategoorias masters kulturism esimese koha. Sportlase dopinguproovist leiti Maailma Antidopingu Agentuuri WADA poolt keelatud ained – LGD-4033 ja ostariin.
Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium analüüsis esitatud tõendeid ja sportlaste selgitusi ning otsustas koodeksi art 10.2.1.1 alusel määrata nii Artur Sedovile ja Oleg Fedorovile keelatud ainete kasutamise eest nelja-aastase võistluskeelu ja alates dopingukontrolli päevast kõigi võistlustulemuste tühistamise. Otsust on võimalik vaidlustada 21 päeva jooksul Eesti dopinguvastases apellatsioonikolleegiumis.
### Response:
Kaks Eesti kulturisti said keelatud ainete eest nelja-aastase keelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni 31. augustini sai riigikogu kultuurikomisjonile esitada ettepanekuid riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamiseks ning 14. septembril koguneb komisjon, et ettepanekud üle vaadata.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (KE) ütles ERR-ile, et ilmselt valitakse kolm parimat projekti välja järgmise aasta jooksul.
"Tuleb esimene sõelumine ruttu ära teha, eraldame sikud lammastest ja 14. septembril istume koos maha ja otsustame. Omavahelistest juttudest on jäänud mulje, et komisjoniliikmed tahavad ära kuulata kõikide projektide esitajad," ütles Must ja täpsustas, et järgmise sammuna võidakse välja valida 10 kuni 12 tööd.
Must rõhutas, et need tööd mis nn suurde vooru ei lähe võivad aga rahastust saada mujalt, näiteks kultuurihuvilistelt erainvestoritelt.
"Eelmiste mammutprojektide rahastamine lõppeb 2023. aastal ja alles 1. jaanuaril 2024. aastal oleks uued ehitised n-ö eelarvereal. Seega meil on natuke aega aega atra seada," sõnas Must.
Otsuse langetavad kultuurikomisjoni liikmed, keda nõustavad Musta sõnul kultuuriministeeriumi töötajad ja valdkonna eksperdid.
"Loomulikult vaatame regionaalset tasakaalu. Kõik ehitised ei tule kindlasti Tallinnasse, see on komisjoni ühine arvamus. Me räägime Eesti kui terviku kultuuri edendamisest," selgitas Must.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kuni kahte objekti rajamist või renoveerimist.
Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse Kultuurkapitalile igal aastal 60,6 protsenti sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. Möödunud aastal laekus näiteks 8,3 miljonit eurot. | Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste hinnad jääks 100 000 ja 90 miljoni vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni 31. augustini sai riigikogu kultuurikomisjonile esitada ettepanekuid riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamiseks ning 14. septembril koguneb komisjon, et ettepanekud üle vaadata.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (KE) ütles ERR-ile, et ilmselt valitakse kolm parimat projekti välja järgmise aasta jooksul.
"Tuleb esimene sõelumine ruttu ära teha, eraldame sikud lammastest ja 14. septembril istume koos maha ja otsustame. Omavahelistest juttudest on jäänud mulje, et komisjoniliikmed tahavad ära kuulata kõikide projektide esitajad," ütles Must ja täpsustas, et järgmise sammuna võidakse välja valida 10 kuni 12 tööd.
Must rõhutas, et need tööd mis nn suurde vooru ei lähe võivad aga rahastust saada mujalt, näiteks kultuurihuvilistelt erainvestoritelt.
"Eelmiste mammutprojektide rahastamine lõppeb 2023. aastal ja alles 1. jaanuaril 2024. aastal oleks uued ehitised n-ö eelarvereal. Seega meil on natuke aega aega atra seada," sõnas Must.
Otsuse langetavad kultuurikomisjoni liikmed, keda nõustavad Musta sõnul kultuuriministeeriumi töötajad ja valdkonna eksperdid.
"Loomulikult vaatame regionaalset tasakaalu. Kõik ehitised ei tule kindlasti Tallinnasse, see on komisjoni ühine arvamus. Me räägime Eesti kui terviku kultuuri edendamisest," selgitas Must.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kuni kahte objekti rajamist või renoveerimist.
Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse Kultuurkapitalile igal aastal 60,6 protsenti sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. Möödunud aastal laekus näiteks 8,3 miljonit eurot.
### Response:
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste hinnad jääks 100 000 ja 90 miljoni vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Coutinho liitus Bayerniga mullu augustis aastase laenulepingu alusel, mille eest maksis Saksamaa tippklubi Barcelonale 8,5 miljonit eurot ja kattis mängija palgakulu. Brasiillase karjääri esimene hooaeg Bundesligas osutus edukaks, sest ta võitis lisaks Meistrite liigale ka Saksamaa meistritiitli ja karikasarja, kirjutab Soccernet.ee.
Coutinho arvele kogunes kõigi võistlussarjade peale 38 mängu, 11 väravat ja ühelsa resultatiivset söötu, millest kaks väravat ja üks sööt tulid Meistrite liiga veerandfinaalis tema mängijaõiguste omaniku Barcelona vastu. Vastavalt laenulepingule oli Bayernil võimalus Coutinho päriseks endale osta. Summa oli väidetavalt 120 miljonit eurot.
Bayern teatas juba kevadel, et jätab selle optsiooni kasutamata. Kandvasse rolli brasiillane Saksamaal ei tõusnud – tema 38 mängust olid koguni 16 sellised, kus ta sekkus vahetusest.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Bayerniga Meistrite liiga võitnud Coutinho naasis Barcelonasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Coutinho liitus Bayerniga mullu augustis aastase laenulepingu alusel, mille eest maksis Saksamaa tippklubi Barcelonale 8,5 miljonit eurot ja kattis mängija palgakulu. Brasiillase karjääri esimene hooaeg Bundesligas osutus edukaks, sest ta võitis lisaks Meistrite liigale ka Saksamaa meistritiitli ja karikasarja, kirjutab Soccernet.ee.
Coutinho arvele kogunes kõigi võistlussarjade peale 38 mängu, 11 väravat ja ühelsa resultatiivset söötu, millest kaks väravat ja üks sööt tulid Meistrite liiga veerandfinaalis tema mängijaõiguste omaniku Barcelona vastu. Vastavalt laenulepingule oli Bayernil võimalus Coutinho päriseks endale osta. Summa oli väidetavalt 120 miljonit eurot.
Bayern teatas juba kevadel, et jätab selle optsiooni kasutamata. Kandvasse rolli brasiillane Saksamaal ei tõusnud – tema 38 mängust olid koguni 16 sellised, kus ta sekkus vahetusest.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Bayerniga Meistrite liiga võitnud Coutinho naasis Barcelonasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei piiras alates 29. augustist öist alkoholimüüki lisaks Tartu- ja Ida-Virumaale ka Harju-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal.
Põhja prefekti 28. augusti korraldusega keelati alkohoolsete jookide jaemüük Harjumaal ajavahemikul 23.00 kuni 6.00. Piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni, kuid esialgsel hinnangul on tegemist lühiajalise keeluga, mille kestus sõltub suuresti inimeste endi suhtumisest, käitumisest ning hajutatuse nõude täitmisest.
"Nimetatud korralduse jõustamine ei olnud õiguspärane. Kõnealune alkoholimüügi piirang, mille aluseks olevat korraldust ei ole alkoholimüüjatele kätte toimetatud, vaid mis on avaldatud üksnes massiteabevahendites, saab jõustuda kõige varem 10. päeval pärast selle avaldamist. Seega ei saanud korraldusega kehtestatud piirang jõustuda 29. augustil 2020. Teavitasin probleemist ka politsei-ja piirivalveametit (PPA) ning teadaolevalt on amet asunud korraldust alkoholi jaemüüjatele kätte toimetama," ütles Ülle Madise.
Madise rääkis, et haldusakti jõustumine kohe pärast selle teatavaks tegemist ei ole küll iseenesest mõeldamatu, aga õigusriigi põhimõtte kohaselt peab haldusorgan haldusakti jõustumise aja üle otsustades hoolikalt kaaluma ühelt poolt hüvesid, mille kaitseks haldusakt antakse, ja teiselt poolt olukorda, millesse kohustatud isikud haldusakti kohesejõustumisega pannakse.
"See kehtib eriti sel juhul, kui haldusaktiga kehtestatakse sisuliselt uus reegel, mis ei ole seni ühegi normiga kehtestatud. Isikutele tuleb anda haldusakti andmise olukorda arvestades võimalikult pikk kohanemisaeg," märkis õiguskantsler.
Madise sõnul võivad need, kes leiavad, et prefekti korraldus rikub tema õigusi või PPA tegevus on tekitanud talle kahju, esitada kaebuse halduskohtule. | Õiguskantsler: öise alkoholimüügi piiramine ei olnud õiguspärane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei piiras alates 29. augustist öist alkoholimüüki lisaks Tartu- ja Ida-Virumaale ka Harju-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal.
Põhja prefekti 28. augusti korraldusega keelati alkohoolsete jookide jaemüük Harjumaal ajavahemikul 23.00 kuni 6.00. Piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni, kuid esialgsel hinnangul on tegemist lühiajalise keeluga, mille kestus sõltub suuresti inimeste endi suhtumisest, käitumisest ning hajutatuse nõude täitmisest.
"Nimetatud korralduse jõustamine ei olnud õiguspärane. Kõnealune alkoholimüügi piirang, mille aluseks olevat korraldust ei ole alkoholimüüjatele kätte toimetatud, vaid mis on avaldatud üksnes massiteabevahendites, saab jõustuda kõige varem 10. päeval pärast selle avaldamist. Seega ei saanud korraldusega kehtestatud piirang jõustuda 29. augustil 2020. Teavitasin probleemist ka politsei-ja piirivalveametit (PPA) ning teadaolevalt on amet asunud korraldust alkoholi jaemüüjatele kätte toimetama," ütles Ülle Madise.
Madise rääkis, et haldusakti jõustumine kohe pärast selle teatavaks tegemist ei ole küll iseenesest mõeldamatu, aga õigusriigi põhimõtte kohaselt peab haldusorgan haldusakti jõustumise aja üle otsustades hoolikalt kaaluma ühelt poolt hüvesid, mille kaitseks haldusakt antakse, ja teiselt poolt olukorda, millesse kohustatud isikud haldusakti kohesejõustumisega pannakse.
"See kehtib eriti sel juhul, kui haldusaktiga kehtestatakse sisuliselt uus reegel, mis ei ole seni ühegi normiga kehtestatud. Isikutele tuleb anda haldusakti andmise olukorda arvestades võimalikult pikk kohanemisaeg," märkis õiguskantsler.
Madise sõnul võivad need, kes leiavad, et prefekti korraldus rikub tema õigusi või PPA tegevus on tekitanud talle kahju, esitada kaebuse halduskohtule.
### Response:
Õiguskantsler: öise alkoholimüügi piiramine ei olnud õiguspärane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui kõik läheb hästi, siis sünnib minule ja Juhale laps uue aasta paiku. Isiklikult on see teema nii suure rõõmu ja õnnega seotud, et on raske sõnu leida," ütles Andersson Facebookis ja ajalehele vasakpoolsete ajalehele Kansan Uutiset.
Andersson kinnitas, et püüab täita ministrikohustusi kuni jõulupuhkuse alguseni, kui tema ja sündiva lapse tervis seda lubavad.
"Tahan oma eeskujuga näidata, et naised ei pea tegema valikut oma laste ja oma poliitilise karjääri vahel," kirjutas ta.
View this post on Instagram
Iloisia uutisia Omaa elämää ei voi suunnitella liian tarkkaan, sen olen oppinut jo kauan sitten. Politiikasta olen oppinut sen, ettei kannata jäädä odottamaan mahdollisesti myöhemmin avautuvia mahdollisuuksia tai sopivia hetkiä, vaan mahdollisuuksiin on tartuttava silloin kun ne tulevat eteen. Nyt minulle aukeaa mahdollisuus aivan uuden elämänvaiheen aloittamiseen. Jos kaikki menee hyvin, syntyy minulle ja puolisolleni Juhalle lapsi uudenvuoden tienoilla. Se on henkilökohtaisesti niin suuri ilon ja onnellisuuden aihe, että sille on vaikeaa löytää sopivia sanoja. Olen tällä hetkellä unelmatyössäni opetusministerinä, mutta politiikka ei voi myöskään tarkoittaa sitä, että henkilökohtaiset unelmat voisi tai pitäisi sivuuttaa. Työn ja perhe-elämän yhteensovittaminen ei ole vielä nykypäivänäkään helppoa, ja ajattelen, että nämäkin lasikatot rikkoutuvat vain rikkomalla niitä. Lapsen saaminen ei myöskään tarkoita, että olisin katoamassa minnekään. Aion jatkaa työtäni normaalisti joululomiin asti, tietenkin edellyttäen että oma ja lapsen terveys sen sallii. Monet miehet, kuten Antti Kaikkonen, Antti Häkkänen ja Paavo Arhinmäki ovat tulleet vanhemmiksi ministeriytensä aikana. Ministerin tehtävien hoitaminen äitinä on kuitenkin käytännössä mahdottomuus heti lapsen synnyttämisen jälkeen ja siksi minun tilalleni valitaan toinen henkilö hoitamaan opetusministerin tehtäviä ensi kevään ajaksi. Vasemmistoliiton sääntöjen mukaisesti puoluevaltuuston ja eduskuntaryhmän yhteiskokous valitsee minulle tuuraajaan. Vasemmistoliiton puoluehallitus päättää esityksestään yhteiskokoukselle kokouksessaan 6.9. Perhevapaalla ollessani aion hoitaa puolueen puheenjohtajuuteen liittyvät tehtävät ja kevään kuntavaalien mediaesiintymiset, hyödyntäen luonnollisesti puolueen muuta puheenjohtajistoa aina kun tarvetta on. Olen valtavan onnellinen ja iloinen tästä lahjasta, ja haluan omalla esimerkilläni osoittaa, että naisten ei ole pakko valita omien lasten tai oman poliittisen uran välillä. Saa unelmoida, ja omia unelmiaan saa tavoitella.
A post shared by Li Andersson (@lindrssn) on Sep 2, 2020 at 2:06am PDT
Andersson on ühtaegu Soome Vasakliidu esimees. Ta kinnitas, et partei juhatus teeb pühapäeval ettepaneku tema ajutise asendamise kohta haridusministri kohal.
Parteijuhi rolli püüab Andersson täita aseesimeeste abiga. | Soome haridusminister Li Andersson ootab last | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui kõik läheb hästi, siis sünnib minule ja Juhale laps uue aasta paiku. Isiklikult on see teema nii suure rõõmu ja õnnega seotud, et on raske sõnu leida," ütles Andersson Facebookis ja ajalehele vasakpoolsete ajalehele Kansan Uutiset.
Andersson kinnitas, et püüab täita ministrikohustusi kuni jõulupuhkuse alguseni, kui tema ja sündiva lapse tervis seda lubavad.
"Tahan oma eeskujuga näidata, et naised ei pea tegema valikut oma laste ja oma poliitilise karjääri vahel," kirjutas ta.
View this post on Instagram
Iloisia uutisia Omaa elämää ei voi suunnitella liian tarkkaan, sen olen oppinut jo kauan sitten. Politiikasta olen oppinut sen, ettei kannata jäädä odottamaan mahdollisesti myöhemmin avautuvia mahdollisuuksia tai sopivia hetkiä, vaan mahdollisuuksiin on tartuttava silloin kun ne tulevat eteen. Nyt minulle aukeaa mahdollisuus aivan uuden elämänvaiheen aloittamiseen. Jos kaikki menee hyvin, syntyy minulle ja puolisolleni Juhalle lapsi uudenvuoden tienoilla. Se on henkilökohtaisesti niin suuri ilon ja onnellisuuden aihe, että sille on vaikeaa löytää sopivia sanoja. Olen tällä hetkellä unelmatyössäni opetusministerinä, mutta politiikka ei voi myöskään tarkoittaa sitä, että henkilökohtaiset unelmat voisi tai pitäisi sivuuttaa. Työn ja perhe-elämän yhteensovittaminen ei ole vielä nykypäivänäkään helppoa, ja ajattelen, että nämäkin lasikatot rikkoutuvat vain rikkomalla niitä. Lapsen saaminen ei myöskään tarkoita, että olisin katoamassa minnekään. Aion jatkaa työtäni normaalisti joululomiin asti, tietenkin edellyttäen että oma ja lapsen terveys sen sallii. Monet miehet, kuten Antti Kaikkonen, Antti Häkkänen ja Paavo Arhinmäki ovat tulleet vanhemmiksi ministeriytensä aikana. Ministerin tehtävien hoitaminen äitinä on kuitenkin käytännössä mahdottomuus heti lapsen synnyttämisen jälkeen ja siksi minun tilalleni valitaan toinen henkilö hoitamaan opetusministerin tehtäviä ensi kevään ajaksi. Vasemmistoliiton sääntöjen mukaisesti puoluevaltuuston ja eduskuntaryhmän yhteiskokous valitsee minulle tuuraajaan. Vasemmistoliiton puoluehallitus päättää esityksestään yhteiskokoukselle kokouksessaan 6.9. Perhevapaalla ollessani aion hoitaa puolueen puheenjohtajuuteen liittyvät tehtävät ja kevään kuntavaalien mediaesiintymiset, hyödyntäen luonnollisesti puolueen muuta puheenjohtajistoa aina kun tarvetta on. Olen valtavan onnellinen ja iloinen tästä lahjasta, ja haluan omalla esimerkilläni osoittaa, että naisten ei ole pakko valita omien lasten tai oman poliittisen uran välillä. Saa unelmoida, ja omia unelmiaan saa tavoitella.
A post shared by Li Andersson (@lindrssn) on Sep 2, 2020 at 2:06am PDT
Andersson on ühtaegu Soome Vasakliidu esimees. Ta kinnitas, et partei juhatus teeb pühapäeval ettepaneku tema ajutise asendamise kohta haridusministri kohal.
Parteijuhi rolli püüab Andersson täita aseesimeeste abiga.
### Response:
Soome haridusminister Li Andersson ootab last |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saku staadionil peetud kohtumises püsis väravateta viigiseis kuni 63. minutini. Seejärel viis Ulrika Tülp kodunaiskonna juhtima. Vähem kui kümme minutit hiljem oli Sportingu eduseis juba kolmeväravaline, kui resultatiivsed olid Merily Toom ja Kairi Himanen. Ühendnaiskond vähendas kaotust 88. minutil tänu Teisi Toomsalu tabamusele, kuid mängu üleminutitel vormistas lõpptulemuse Paula Maria Mengel.
Saku kindlustas tänu võidule tabelis teist kohta, kui 12 vooruga on kogutud 27 punkti. Ühendnaiskond asub 14 punktiga viiendal positsioonil. Kaheringilise põhiturniiri lõpuni on jäänud kaks vooru ning neljandal kohal paiknevast Pärnu Vaprusest jääb ühendnaiskond maha juba seitsme punktiga.
Põhiturniiri järel jagatakse Meistriliiga tabel pooleks ning esimesed neli naiskonda jätkavad heitlust medalitele ja tabeli alumises pooles olevad võistkonnad mängivad liigasse püsimajäämise nimel.
Tabeli ülemises pooles on endale koha kindlustanud FC Flora, Saku Sporting, Tallinna Kalev ja Pärnu Vaprus ning 5.-8. kohtadele heitlevad Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond, Põlva Lootos, Tartu Tammeka ja Nõmme Kalju. | Naiste meistriliigas said selgeks medalinõudlejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saku staadionil peetud kohtumises püsis väravateta viigiseis kuni 63. minutini. Seejärel viis Ulrika Tülp kodunaiskonna juhtima. Vähem kui kümme minutit hiljem oli Sportingu eduseis juba kolmeväravaline, kui resultatiivsed olid Merily Toom ja Kairi Himanen. Ühendnaiskond vähendas kaotust 88. minutil tänu Teisi Toomsalu tabamusele, kuid mängu üleminutitel vormistas lõpptulemuse Paula Maria Mengel.
Saku kindlustas tänu võidule tabelis teist kohta, kui 12 vooruga on kogutud 27 punkti. Ühendnaiskond asub 14 punktiga viiendal positsioonil. Kaheringilise põhiturniiri lõpuni on jäänud kaks vooru ning neljandal kohal paiknevast Pärnu Vaprusest jääb ühendnaiskond maha juba seitsme punktiga.
Põhiturniiri järel jagatakse Meistriliiga tabel pooleks ning esimesed neli naiskonda jätkavad heitlust medalitele ja tabeli alumises pooles olevad võistkonnad mängivad liigasse püsimajäämise nimel.
Tabeli ülemises pooles on endale koha kindlustanud FC Flora, Saku Sporting, Tallinna Kalev ja Pärnu Vaprus ning 5.-8. kohtadele heitlevad Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond, Põlva Lootos, Tartu Tammeka ja Nõmme Kalju.
### Response:
Naiste meistriliigas said selgeks medalinõudlejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandis registreeritud MM Holdings B.V. on MM Grupi tütarettevõte, mille all tegutses ka ravimimüügiga tegutsev Magnumi kontsern. Magnum AS-i viis omanik UP Investi alla juba aastal 2017.
Äripäev on varem spekuleerinud, et üheks põhjuseks firma Hollandis registreerimise taga on võimalus maksuvabalt dividendi maksta. Nimelt käsitles Eesti aastaid Hollandist tulnud omanikutulu kui läbiminevat dividendi, mida siin ei maksustata. Hollandis registreeritud ettevõtted ei pidanud seal makse maksma teises riigis teenitud kasumilt.
Toonane omandistruktuur oli kasutusel mitmes ettevõttes.
2019. aasta kevadel jõustus ringkonnakohtu lahend Meie poeketi omanikfirma PRLektuse ja maksuameti vahelises vaidluses, mille järgi pidi Hollandist maksuvabalt dividende maksev firma tagantjärele tasuma riigile ligi 645 000 eurot tulumaksu.
Linnamäe viis varem Hollandi ettevõtte alla kuulunud UP Investi Eestis registreeritud MM Grupi alla 2018. aasta detsembris.
Möödunud majandusaasta eest, mis venis 16 kuu pikkuseks, maksis MM Grupp oma osanikele puhaskasumist dividende 15 miljonit eurot ehk igale osanikule viis miljonit eurot. Aprilliga lõppenud majandusaastal oli MM Grupi tulumaksukulu 3,3 miljonit eurot.
Äriregistri kohaselt kuulub Margus Linnamäele MM Grupist 78 protsenti, Ivar Vendelini Mirrow Finatsile 20 protsenti ning kaks protsenti Aare Kuristile. | Linnamäe viis UP Investi Hollandi ettevõtte alt Eesti firma alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandis registreeritud MM Holdings B.V. on MM Grupi tütarettevõte, mille all tegutses ka ravimimüügiga tegutsev Magnumi kontsern. Magnum AS-i viis omanik UP Investi alla juba aastal 2017.
Äripäev on varem spekuleerinud, et üheks põhjuseks firma Hollandis registreerimise taga on võimalus maksuvabalt dividendi maksta. Nimelt käsitles Eesti aastaid Hollandist tulnud omanikutulu kui läbiminevat dividendi, mida siin ei maksustata. Hollandis registreeritud ettevõtted ei pidanud seal makse maksma teises riigis teenitud kasumilt.
Toonane omandistruktuur oli kasutusel mitmes ettevõttes.
2019. aasta kevadel jõustus ringkonnakohtu lahend Meie poeketi omanikfirma PRLektuse ja maksuameti vahelises vaidluses, mille järgi pidi Hollandist maksuvabalt dividende maksev firma tagantjärele tasuma riigile ligi 645 000 eurot tulumaksu.
Linnamäe viis varem Hollandi ettevõtte alla kuulunud UP Investi Eestis registreeritud MM Grupi alla 2018. aasta detsembris.
Möödunud majandusaasta eest, mis venis 16 kuu pikkuseks, maksis MM Grupp oma osanikele puhaskasumist dividende 15 miljonit eurot ehk igale osanikule viis miljonit eurot. Aprilliga lõppenud majandusaastal oli MM Grupi tulumaksukulu 3,3 miljonit eurot.
Äriregistri kohaselt kuulub Margus Linnamäele MM Grupist 78 protsenti, Ivar Vendelini Mirrow Finatsile 20 protsenti ning kaks protsenti Aare Kuristile.
### Response:
Linnamäe viis UP Investi Hollandi ettevõtte alt Eesti firma alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VTB Ühisliigas kogus Kitsing mullusel hooajal 18 kohtumisega keskmiselt 29,2 minutit, 11 punkti ja 4 lauapalli, tabades igas mängus oma meeskonna parimana kaks kaugviset. Paf Eesti-Läti liigas olid tema näitajad 21,1 minutiga 10,2 punkti ja 3,6 lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Kitsing ei salga, et otsis uueks hooajaks aktiivselt võimalust välismaale mängima siirduda: "Huvi oli suur ning minu lauale jõudsid ka mõned pakkumised. Arvestades praegust olukorda maailmas ja konkreetseid pakkumisi, siis otsustasin Kalev/Cramo kasuks."
Veel ei oska Kitsing oma kogemustele toetudes öelda, kas uue hooaja Kalev/Cramo koosseis saab olema sama konkurentsivõimeline, kui viimasel kahel hooajal: "Kuna välismaalastest on hetkel kohal ainult Janis (Kaufmanis), siis hetkel on kogupilti raske hinnata. Aga trennides käib kõva töö ja mehed on pärast pikka pausi tahtmist täis."
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Aktiivselt välisklubi otsinud Kristjan Kitsing jätkab siiski Kalev/Cramos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
VTB Ühisliigas kogus Kitsing mullusel hooajal 18 kohtumisega keskmiselt 29,2 minutit, 11 punkti ja 4 lauapalli, tabades igas mängus oma meeskonna parimana kaks kaugviset. Paf Eesti-Läti liigas olid tema näitajad 21,1 minutiga 10,2 punkti ja 3,6 lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Kitsing ei salga, et otsis uueks hooajaks aktiivselt võimalust välismaale mängima siirduda: "Huvi oli suur ning minu lauale jõudsid ka mõned pakkumised. Arvestades praegust olukorda maailmas ja konkreetseid pakkumisi, siis otsustasin Kalev/Cramo kasuks."
Veel ei oska Kitsing oma kogemustele toetudes öelda, kas uue hooaja Kalev/Cramo koosseis saab olema sama konkurentsivõimeline, kui viimasel kahel hooajal: "Kuna välismaalastest on hetkel kohal ainult Janis (Kaufmanis), siis hetkel on kogupilti raske hinnata. Aga trennides käib kõva töö ja mehed on pärast pikka pausi tahtmist täis."
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Aktiivselt välisklubi otsinud Kristjan Kitsing jätkab siiski Kalev/Cramos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lapsevanemad on murelikuna pöördunud haridusministeeriumi poole, et saada juhiseid, kuidas toimida lastega, kellel avaldub kas astmaatiline köha või allergiline nohu, mis võib püsida kuude kaupa. Laps näib tõbine, ent pole tegelikult nakkav. Julgustava vastuse asemel said lapsevanemad mitmeti tõlgendatavaid ümmargusi vastuseid, mis pigem aitavad kaasa nende laste olukorra stigmatiseerimisele kui mõistmisele.
Haridusministeerium vastas oma Facebooki lehel lapsevanematele, kes küsisid, kas iga kord, kui allergiline nohu või köha avaldub, peab uue kroonaproovi tegema ja arstitõendi võtma, niimoodi: "Igasuguste haigussümptomitega tuleb jääda koju. Samas tuleb hinnata olukorda, kas on mõistlik jääda distantsõppele või jätkata kontaktõpet ning leida lahendus koostöös perearsti ja kooliga. Arvestada tuleb ka sellega, et ühe jaoks tavapärane krooniline või allergiline näht ei pruugi teiste jaoks ohutuna tunduda."
Vanemate pahameele peale, et lähtuda soovitatakse teiste perede tajutud ohutundest, mitte asjaolust, et allergia korral reaalne nakkusoht puudub, lisas ministeerium: "Lahendused tuleb ikkagi koostöös leida: kes, millistel tingimustel ja millal jäävad distantsõppele. Selge on see, et haigusnähtudega koolis olla ei tohi. Loodetavasti mõistate, et haigussümptomitega eneseisolatsiooni nõue ei ole haige inimese kiusamiseks, vaid teiste - meie kõigi - kaitseks selleks, et ei tuleks sulgeda koole, rakendada piiranguid või kuulutada taas välja eriolukord. Kuni ei ole selge ja arstlikult tõendatud haiguse päritolu või olemus, siis tuleb koju jääda. See on oluline enda, oma lähedaste, kaaslaste ja ühiskonna kaitsmiseks. Pärast kevadist eriolukorda mõistame ju väga hästi, et haigena tööl, koolis või trennis käimine on ohtlik."
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Liina Põld selgitas ERR-ile, et selline olukord, kus õpilasel on näiteks krooniline nohu, vajab koolis läbirääkimist ja kõigi nõustumist, kui mõnele õpilasele mööndusi tehakse.
"Kui klassis tekib see olukord ja kõik teavad, et haigusnähtudega püsime kodus, võib tekkida ohutunne või hirm teiste poolt, et üks laps on haigusnähtudega kooli tulnud. See on siis kooli ja õpetaja kommunikatsioonikoht, kus tuleb ära selgitada, et tal ei ole koroonaohtu ja ta ei ole haiguse kandja," ütleb Põld. "Kool peaks võtma juhtumipõhiselt terviseameti kohaliku eksperdiga ühendust, arutama olukorra läbi, olema perekonnaga kontaktis."
Põld leiab, et ei tohi lasta tekkida olukorral, kus allergikut tema nohu pärast klassis stigmatiseeritakse, mistõttu võiks lahenduseks olla eriarsti tõend.
"Kui see on kooli viidud, võib selle alusel õpilase kooli lubada, kui talle on koroonatest juba tehtud ja kui ta ei ole käinud reisil ega puutunud kokku viirusekandjaga, võiks eriarsti tõend selle probleemi lahendada," pakkus Põld välja.
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta kommenteeris Vikerraadiole, et koolidel pole õigust õpilastelt arstitõendit nõuda, seega ei saa ka haridusministeerium sellist nõuet esitada. Jätkuvalt saab loa lapsele kooliminekuks anda üksnes lapsevanem.
"Kui on tegemist näiteks allergilise nohuga, mis teisele inimesele ei nakka, on väga mõistlik, et ta jätkab oma õpinguid. Allergilise nohu puhul ma ei näe ühtki tõenduspõhist põhjust, miks ta ei võiks osaleda tavaõppes. Peaks olema mingisugune põhjus, miks ta on teistele ohtlik, aga allergiline nohu ei ole teistele ohtlik," toonitas Pakosta.
Distantsõppe korraldus nõuab koolidelt läbimõtlemist
Ministeeriumi üldine soovitus on lähtuda koolidel valmisolekust pakkuda distantsõpet ja seda vajadusel kontaktõppega kombineerida.
Koduõppel lastel ei tohi tekkida tunnet, et nad on jäänud õppetööst ilma, ehkki kontakttundidega samaaegselt ta e-õppe kanalites vahetut suhtlust õpetajaga eeldada ei saa, ent koduõpe pole ka kuidagi taunitud ja on paratamatult uus normaalsus, millega kõik peavad leppima ja harjuma. Selles mõttes on üksi kodus õppivad lapsed siiski teistsuguses seisus, kui kevadel kogu klassiga distantsõppel olemise ajal.
Kuidas koolid paralleelseid õppevorme ellu viivad - kas kaasates abiõpetajaid või õhtuti koduõppel lastele e-õppe tunde korraldades - on iga kooli enda korraldada ja ministeerium kõike ette anda ei saa, kuidas distantsõpet uutes oludes korraldada.
"Koolid peaksid mõtlema läbi, mis aegadel see toimub. Kuidas jagada lisaselgitusi, kui ta pole aru saanud, kuidas ta saab oma tööle tagasisidet. Korralduslikult tuleks sättida nõnda, et ei saa üle koormata neid õpetajaid, kes on täisajaga koolis. Nad ei saa juhendada kõiki õpilasi ka distantsilt," toonitas Põld.
Põld tunnistas, et sellisel distantsõppel on vajakajäämisi.
"Peaksime seda e-keskkonnas olemist võtma kontaktisaamisena, mitte eeldama, et oleme sealtkaudu päev otsa õpetajatega ühenduses. Koduõppel laps õpib õpikutest, töövihikutest, saab e-koolist infot, kust materjali lisaks otsida," kirjeldas Põld.
Diskrimineerimise olukord
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ütles, et ka koroonaolukorras peavad koolid lähenema krooniliste haigustega õpilastele samal põhimõttel kui muidu näiteks liikumispuudega õpilastele haridusasutusele ligipääsu tagades ehk õppetööks tuleb vajadusel teha mõistlikke kohandusi, et kõik lapsed saaksid oma haridusteel edasi liikuda.
"Sest kui mõistlikke lahendusi ei leita, on see kaudse diskrimineerimise olukord," ütles Pakosta, lisades, et neid mõistlikke kohandusi tuleb teha ka juhul, kui see koolidelt rahalist panust eeldab. Seega kui on õpilasi, kelle nõrgem tervis ei luba teiste lastega samas klassis viibida, peab kool leidma lahenduse, et nad viirusliku olukorra tõttu haridusest kõrvale ja õpingutes maha ei jääks. | Astmaatikud ja allergikud peavad koolis köha-nohu päritolu tõendama hakkama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lapsevanemad on murelikuna pöördunud haridusministeeriumi poole, et saada juhiseid, kuidas toimida lastega, kellel avaldub kas astmaatiline köha või allergiline nohu, mis võib püsida kuude kaupa. Laps näib tõbine, ent pole tegelikult nakkav. Julgustava vastuse asemel said lapsevanemad mitmeti tõlgendatavaid ümmargusi vastuseid, mis pigem aitavad kaasa nende laste olukorra stigmatiseerimisele kui mõistmisele.
Haridusministeerium vastas oma Facebooki lehel lapsevanematele, kes küsisid, kas iga kord, kui allergiline nohu või köha avaldub, peab uue kroonaproovi tegema ja arstitõendi võtma, niimoodi: "Igasuguste haigussümptomitega tuleb jääda koju. Samas tuleb hinnata olukorda, kas on mõistlik jääda distantsõppele või jätkata kontaktõpet ning leida lahendus koostöös perearsti ja kooliga. Arvestada tuleb ka sellega, et ühe jaoks tavapärane krooniline või allergiline näht ei pruugi teiste jaoks ohutuna tunduda."
Vanemate pahameele peale, et lähtuda soovitatakse teiste perede tajutud ohutundest, mitte asjaolust, et allergia korral reaalne nakkusoht puudub, lisas ministeerium: "Lahendused tuleb ikkagi koostöös leida: kes, millistel tingimustel ja millal jäävad distantsõppele. Selge on see, et haigusnähtudega koolis olla ei tohi. Loodetavasti mõistate, et haigussümptomitega eneseisolatsiooni nõue ei ole haige inimese kiusamiseks, vaid teiste - meie kõigi - kaitseks selleks, et ei tuleks sulgeda koole, rakendada piiranguid või kuulutada taas välja eriolukord. Kuni ei ole selge ja arstlikult tõendatud haiguse päritolu või olemus, siis tuleb koju jääda. See on oluline enda, oma lähedaste, kaaslaste ja ühiskonna kaitsmiseks. Pärast kevadist eriolukorda mõistame ju väga hästi, et haigena tööl, koolis või trennis käimine on ohtlik."
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Liina Põld selgitas ERR-ile, et selline olukord, kus õpilasel on näiteks krooniline nohu, vajab koolis läbirääkimist ja kõigi nõustumist, kui mõnele õpilasele mööndusi tehakse.
"Kui klassis tekib see olukord ja kõik teavad, et haigusnähtudega püsime kodus, võib tekkida ohutunne või hirm teiste poolt, et üks laps on haigusnähtudega kooli tulnud. See on siis kooli ja õpetaja kommunikatsioonikoht, kus tuleb ära selgitada, et tal ei ole koroonaohtu ja ta ei ole haiguse kandja," ütleb Põld. "Kool peaks võtma juhtumipõhiselt terviseameti kohaliku eksperdiga ühendust, arutama olukorra läbi, olema perekonnaga kontaktis."
Põld leiab, et ei tohi lasta tekkida olukorral, kus allergikut tema nohu pärast klassis stigmatiseeritakse, mistõttu võiks lahenduseks olla eriarsti tõend.
"Kui see on kooli viidud, võib selle alusel õpilase kooli lubada, kui talle on koroonatest juba tehtud ja kui ta ei ole käinud reisil ega puutunud kokku viirusekandjaga, võiks eriarsti tõend selle probleemi lahendada," pakkus Põld välja.
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta kommenteeris Vikerraadiole, et koolidel pole õigust õpilastelt arstitõendit nõuda, seega ei saa ka haridusministeerium sellist nõuet esitada. Jätkuvalt saab loa lapsele kooliminekuks anda üksnes lapsevanem.
"Kui on tegemist näiteks allergilise nohuga, mis teisele inimesele ei nakka, on väga mõistlik, et ta jätkab oma õpinguid. Allergilise nohu puhul ma ei näe ühtki tõenduspõhist põhjust, miks ta ei võiks osaleda tavaõppes. Peaks olema mingisugune põhjus, miks ta on teistele ohtlik, aga allergiline nohu ei ole teistele ohtlik," toonitas Pakosta.
Distantsõppe korraldus nõuab koolidelt läbimõtlemist
Ministeeriumi üldine soovitus on lähtuda koolidel valmisolekust pakkuda distantsõpet ja seda vajadusel kontaktõppega kombineerida.
Koduõppel lastel ei tohi tekkida tunnet, et nad on jäänud õppetööst ilma, ehkki kontakttundidega samaaegselt ta e-õppe kanalites vahetut suhtlust õpetajaga eeldada ei saa, ent koduõpe pole ka kuidagi taunitud ja on paratamatult uus normaalsus, millega kõik peavad leppima ja harjuma. Selles mõttes on üksi kodus õppivad lapsed siiski teistsuguses seisus, kui kevadel kogu klassiga distantsõppel olemise ajal.
Kuidas koolid paralleelseid õppevorme ellu viivad - kas kaasates abiõpetajaid või õhtuti koduõppel lastele e-õppe tunde korraldades - on iga kooli enda korraldada ja ministeerium kõike ette anda ei saa, kuidas distantsõpet uutes oludes korraldada.
"Koolid peaksid mõtlema läbi, mis aegadel see toimub. Kuidas jagada lisaselgitusi, kui ta pole aru saanud, kuidas ta saab oma tööle tagasisidet. Korralduslikult tuleks sättida nõnda, et ei saa üle koormata neid õpetajaid, kes on täisajaga koolis. Nad ei saa juhendada kõiki õpilasi ka distantsilt," toonitas Põld.
Põld tunnistas, et sellisel distantsõppel on vajakajäämisi.
"Peaksime seda e-keskkonnas olemist võtma kontaktisaamisena, mitte eeldama, et oleme sealtkaudu päev otsa õpetajatega ühenduses. Koduõppel laps õpib õpikutest, töövihikutest, saab e-koolist infot, kust materjali lisaks otsida," kirjeldas Põld.
Diskrimineerimise olukord
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ütles, et ka koroonaolukorras peavad koolid lähenema krooniliste haigustega õpilastele samal põhimõttel kui muidu näiteks liikumispuudega õpilastele haridusasutusele ligipääsu tagades ehk õppetööks tuleb vajadusel teha mõistlikke kohandusi, et kõik lapsed saaksid oma haridusteel edasi liikuda.
"Sest kui mõistlikke lahendusi ei leita, on see kaudse diskrimineerimise olukord," ütles Pakosta, lisades, et neid mõistlikke kohandusi tuleb teha ka juhul, kui see koolidelt rahalist panust eeldab. Seega kui on õpilasi, kelle nõrgem tervis ei luba teiste lastega samas klassis viibida, peab kool leidma lahenduse, et nad viirusliku olukorra tõttu haridusest kõrvale ja õpingutes maha ei jääks.
### Response:
Astmaatikud ja allergikud peavad koolis köha-nohu päritolu tõendama hakkama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriolukorra ajal tuli maanteeametil ära jätta ligi 3000 sõidueksamit. Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa ütles, et praegu jäävad eksamijärjekorrad paari kuu piiresse.
"Need isikud, kelle sõidueksam ära jäi, on kas eksami sooritanud või on neile vähemalt eksamiaeg tulevikus, kui nad seda ise hiljem tahtsid. Nii et meie andmetel peaks olema täna see järjekord, mis tekkis eriolukorra ajal, ühel või teisel viisil likvideeritud," rääkis Vanamõisa.
Päris normaalses rütmis maanteeamet siiski töötada ei saa. Läinud nädala alguses selgus, et ameti Rakvere, Jõhvi ja Narva töötajatel avastati koroonaviirus, kusjuures haigestunute seas oli ka neid, kes sõidueksameid vastu võtsid. Nendes büroodes tühistati kahe nädala eksamiajad.
"Tean, et osa inimesi on ennast ise juba ümber registreerinud kuskile teise linna. Aga see nädal me tegeleme sellega, et inimestele pakkuda võimalikult kiiresti ka uus eksamiaeg," ütles Vanamõisa.
Taas pikemaks venivaid järjekordi aitavad lahendada ametnikud maanteeameti eksamiosakonnast. Kümnest ametnikust viiel on õigus ka sõidueksameid vastu võtta ja jõudumööda käivad nad eksamikeskusele abiks.
Alates mai lõpust muudeti ajutiselt ka sõidueksamite korraldust. Kui seni pidi sõidueksam kestma vähemalt kolmveerand tundi, siis uue korra järgi võib eksam kümme minutit lühem olla.
"Eksamikorralduse poole pealt andis ta juurde seda, et me saime juurde omale kas siis päevas ühe või kaks eksamiaega vastavalt sellele, kuidas eksamineerija oli suuteline neid tegema," selgitas Vanamõisa.
Eesti peale kokku tähendab see, et tänu lühematele sõidueksamitele jõuab maanteeamet iga kuu vastu võtta 500 eksamit rohkem kui varem. Esmaspäeval tutvustas majandus- ja kommunikatsioonikministeerium eelnõu, mille järgi saaks lühemaid sõidueksameid kasutada ka siis, kui koroonaviirusest tingitud segadus on seljatatud. Vanamõisa kinnitas, et eksami vastuvõtmise kvaliteeti lühem eksam ei mõjuta.
"Üldjuhul ikkagi eksam mittesooritatakse kuskil esimese kolmekümne minuti jooksul. Seda, et inimesed ei jõua oma vigu ära teha, numbrid ei toeta."
Vanamõisa lisas, et viimasel ajal on inimeste sooritused sõidueksamitel küll paranenud, aga seda mitte lühema eksami pärast. Ta usub, et mõju on hakanud avaldama 1. veebruaril kehtima hakanud uus õppekava, mis eeldab juhiloa soovijalt rohkem sõidutunde.
"Need, kes on uue õppekava järgi õppinud, nende tulemused on kuus või rohkem protsenti paremad kui neil, kes õppisid nii-öelda vana süsteemi järgi. Ja paranemismärke näitab ka see, et teisele ja kolmandale sõidueksamile tulijate läbivus on ka tõusuteel. Nii et mõõdukat optimismi see meis tekitab." | Eriolukorras lühenenud sõidueksamid võivadki selliseks jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriolukorra ajal tuli maanteeametil ära jätta ligi 3000 sõidueksamit. Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa ütles, et praegu jäävad eksamijärjekorrad paari kuu piiresse.
"Need isikud, kelle sõidueksam ära jäi, on kas eksami sooritanud või on neile vähemalt eksamiaeg tulevikus, kui nad seda ise hiljem tahtsid. Nii et meie andmetel peaks olema täna see järjekord, mis tekkis eriolukorra ajal, ühel või teisel viisil likvideeritud," rääkis Vanamõisa.
Päris normaalses rütmis maanteeamet siiski töötada ei saa. Läinud nädala alguses selgus, et ameti Rakvere, Jõhvi ja Narva töötajatel avastati koroonaviirus, kusjuures haigestunute seas oli ka neid, kes sõidueksameid vastu võtsid. Nendes büroodes tühistati kahe nädala eksamiajad.
"Tean, et osa inimesi on ennast ise juba ümber registreerinud kuskile teise linna. Aga see nädal me tegeleme sellega, et inimestele pakkuda võimalikult kiiresti ka uus eksamiaeg," ütles Vanamõisa.
Taas pikemaks venivaid järjekordi aitavad lahendada ametnikud maanteeameti eksamiosakonnast. Kümnest ametnikust viiel on õigus ka sõidueksameid vastu võtta ja jõudumööda käivad nad eksamikeskusele abiks.
Alates mai lõpust muudeti ajutiselt ka sõidueksamite korraldust. Kui seni pidi sõidueksam kestma vähemalt kolmveerand tundi, siis uue korra järgi võib eksam kümme minutit lühem olla.
"Eksamikorralduse poole pealt andis ta juurde seda, et me saime juurde omale kas siis päevas ühe või kaks eksamiaega vastavalt sellele, kuidas eksamineerija oli suuteline neid tegema," selgitas Vanamõisa.
Eesti peale kokku tähendab see, et tänu lühematele sõidueksamitele jõuab maanteeamet iga kuu vastu võtta 500 eksamit rohkem kui varem. Esmaspäeval tutvustas majandus- ja kommunikatsioonikministeerium eelnõu, mille järgi saaks lühemaid sõidueksameid kasutada ka siis, kui koroonaviirusest tingitud segadus on seljatatud. Vanamõisa kinnitas, et eksami vastuvõtmise kvaliteeti lühem eksam ei mõjuta.
"Üldjuhul ikkagi eksam mittesooritatakse kuskil esimese kolmekümne minuti jooksul. Seda, et inimesed ei jõua oma vigu ära teha, numbrid ei toeta."
Vanamõisa lisas, et viimasel ajal on inimeste sooritused sõidueksamitel küll paranenud, aga seda mitte lühema eksami pärast. Ta usub, et mõju on hakanud avaldama 1. veebruaril kehtima hakanud uus õppekava, mis eeldab juhiloa soovijalt rohkem sõidutunde.
"Need, kes on uue õppekava järgi õppinud, nende tulemused on kuus või rohkem protsenti paremad kui neil, kes õppisid nii-öelda vana süsteemi järgi. Ja paranemismärke näitab ka see, et teisele ja kolmandale sõidueksamile tulijate läbivus on ka tõusuteel. Nii et mõõdukat optimismi see meis tekitab."
### Response:
Eriolukorras lühenenud sõidueksamid võivadki selliseks jääda |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.