instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka monumentaalteoste näitus keskendub geomeetrilistele, avaliku ruumiga seotud töödele, mis põhinevad seosel ümbritseva arhitektuuriga.
Tööde fotode kõrval on eksponeeritud materjalinäited – paksud sügavatoonilised klaasplokid, õrnad laboriklaasist torud või värvilised vitraažid.
Andresma-Tamme ja Soovik-Lobjaka monumentaalteosed valmisid peamiselt 1970. ja 1980. aastatel. Nende esimene ühisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon (1972), viimane 1986. aastal Tartu ülikooli raamatukogu fuajee keskne valgusti. Samuti 2018. aastal loodud installatsiooni "Pilv" näitusel "Väikesed monumentalistid".
Esmalt oli näitus "Klaas. Betoon. Ruum" väljas Tallinnas Vabaduse galeriis 2018 aasta augustis ning septembris Pärnus Endla teatrigaleriis; 2019 juulis Valga muuseumis ning septembris Võru linnagaleriis.
Näitus Haapsalu linnagaleriis jääb avatuks 4. oktoobrini. | Haapsalu linnagalerii avab näituse Andresma-Tamme ja Soovik-Lobjaka monumentaalteostest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka monumentaalteoste näitus keskendub geomeetrilistele, avaliku ruumiga seotud töödele, mis põhinevad seosel ümbritseva arhitektuuriga.
Tööde fotode kõrval on eksponeeritud materjalinäited – paksud sügavatoonilised klaasplokid, õrnad laboriklaasist torud või värvilised vitraažid.
Andresma-Tamme ja Soovik-Lobjaka monumentaalteosed valmisid peamiselt 1970. ja 1980. aastatel. Nende esimene ühisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon (1972), viimane 1986. aastal Tartu ülikooli raamatukogu fuajee keskne valgusti. Samuti 2018. aastal loodud installatsiooni "Pilv" näitusel "Väikesed monumentalistid".
Esmalt oli näitus "Klaas. Betoon. Ruum" väljas Tallinnas Vabaduse galeriis 2018 aasta augustis ning septembris Pärnus Endla teatrigaleriis; 2019 juulis Valga muuseumis ning septembris Võru linnagaleriis.
Näitus Haapsalu linnagaleriis jääb avatuks 4. oktoobrini.
### Response:
Haapsalu linnagalerii avab näituse Andresma-Tamme ja Soovik-Lobjaka monumentaalteostest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse filmiõhtute programmi ja ühtlasi uue kooliaasta avab 2. septembril südamlik koguperefilm "Elukool" ("L'ecole buissonniere", 2017). Kava jätkub filmidega "Gauguini teekond Tahitile" ("Gauguin: voyage de Tahiti", 2017), "Kaksikelu" ("Doubles vies", 2018), "Hundi kutse" ("Le chant du loup", 2019) ja "Henri Picki mõistatus" ("Le mystere Henri Pick", 2019).
Avafilm "Elukool" on ETV2 eetris kolmapäeval, 2. septembril kell 21.30.
Pariis, 1930. Lastekodulapse Pauli võtavad enda hoole alla rõõmsameelne talupidaja Celestine ja tema metsavahist abikaasa. Krahv de Fresnaye valdusesse kuuluvad Sologne'i maakonna ääretud metsad ja põllud, metsik ning vaba loodus koos seal askeldavate salaküttidega, kes samas loodusest hoolivad – see kõik haarab poisi endasse ja Paul asub innuga elu ja metsa saladusi avastama. Ent saladused puudutatavad ka teda ennast. Tundub, et Paul ei sattunud maakonda juhuslikult... | ETV2 toob koju prantsuse filmiõhtud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse filmiõhtute programmi ja ühtlasi uue kooliaasta avab 2. septembril südamlik koguperefilm "Elukool" ("L'ecole buissonniere", 2017). Kava jätkub filmidega "Gauguini teekond Tahitile" ("Gauguin: voyage de Tahiti", 2017), "Kaksikelu" ("Doubles vies", 2018), "Hundi kutse" ("Le chant du loup", 2019) ja "Henri Picki mõistatus" ("Le mystere Henri Pick", 2019).
Avafilm "Elukool" on ETV2 eetris kolmapäeval, 2. septembril kell 21.30.
Pariis, 1930. Lastekodulapse Pauli võtavad enda hoole alla rõõmsameelne talupidaja Celestine ja tema metsavahist abikaasa. Krahv de Fresnaye valdusesse kuuluvad Sologne'i maakonna ääretud metsad ja põllud, metsik ning vaba loodus koos seal askeldavate salaküttidega, kes samas loodusest hoolivad – see kõik haarab poisi endasse ja Paul asub innuga elu ja metsa saladusi avastama. Ent saladused puudutatavad ka teda ennast. Tundub, et Paul ei sattunud maakonda juhuslikult...
### Response:
ETV2 toob koju prantsuse filmiõhtud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paljud pered, kellega rääkisin, kasutavad enda sõnul huumorit pereelus väga sageli, sest "selleta on võimatu elada"," ütleb Fiadotava. Oma äsja kaitstud doktoritöös uuris ta huumorit Valgevene pereelus. Täpsemalt huvitas teda see, kuidas inimesed pereringis huumorit loovad, kasutavad ja tajuvad ning kuidas nad tunnetavad huumori ja agressiivsuse vahelist seost.
Aeg parandab haavad
Suurem osa Valgevene perehuumorist sünnib Anastasiya Fiadotava sõnul vestlustes: meenutatakse pereliikmetega juhtunud argielu naljakaid seiku. Kui enamik seiku ununeb kiiresti, siis mõned jäävad perepärimusse aastateks.
"Paljud pered kasutavad enda sõnul huumorit pereelus väga sageli, sest "selleta on võimatu elada"."
Enamasti on need lood ebaõnnestumistest, näiteks luhtaläinud kokkamisest, reisil äraeksimisest või sõidueksamil isegi kümnendal katsel põrumisest. "Aja möödudes ei nähta neid sündmusi enam traagilistena, vaid need muutuvad meenutajate silmis pigem lõbusateks," seletab Fiadotava.
Naljakate lugude põhjal võidakse panna pereliikmetele naljakaid hüüdnimesid. Samuti võidakse võtta kasutusele ainult siseringis mõistetavaid naljatlevaid žeste, näoilmeid või lühikesi lauseid, mis võtavad meenutusloo sõnadetagi kokku.
Kuigi värske doktori sõnul on igas peres omad lemmikteemad, avaldub rõhk läbielamistel ja naljakatel seikadel ka perehuumori teemaderingis. "Pereliikmetele meeldib naljatada üksteise iseloomujoonte, harjumuste, kõnekomistuste ja muu taolise üle," loetleb ta. "Kuigi paljudes peredes tehakse nalja ka üksteise välimuse ja riiete üle, peab teine osa peresid selliseid nalju sobimatuks. Eriti just mehed väldivad oma naiste välimuse tögamist."
Perehuumor kui Šveitsi armeenuga
Anastasiya Fiadotava sõnul kasutavad pered huumorit mitmeks otstarbeks. Esiteks pannakse naljatamisega paika peresidemed, aga ka piirid. "Kuna paljud perenaljad põhinevad isiklikel kogemustel, tähendab nende mõistmine, et kuulutakse mingisse rühma ja pääsetakse ligi millelegi, mida väljaspool olijad ei tea," seletab ta.
"Eriti just mehed väldivad oma naiste välimuse tögamist."
Lisaks aitab huumor mõnikord üle saada peres tekkivatest konfliktidest. Teisalt võib huumori varjus aga lähikondseid "läbi lillede" kritiseerida. Värske doktori sõnul võib naljatav kriitika olla isegi otsesest etteheitest tõhusam. "Inimesed ei taha sattuda naljade sihtmärgiks," ütleb ta. "Seega muudavad nad pigem oma harjumusi, soengut või kõnemaneeri, kui et taluvad pereliikmete pidevat tögamist."
Neljandaks aitab huumor pereliikmetel väljendada mõtteid, mida on tõsises vestluses keeruline sõnadesse panna. Fiadotava toob siinkohal näite lastekasvatusest, kus üldlevinud eelduse järgi, et vanemad peaksid teineteist toetama ning üheskoos lapsele õiget käitumist õpetama.
"Huumor võib säärast vanemate ja lapse vahelist hierarhiat rikkuda," ütleb ta. "Üks vanem võib naljatlevalt "laste poolele asuda" ja õõnestada teise vanema püüdlusi lastele häid kombeid õpetada." Sellises olukorras on huumoril topeltroll. Ühest küljest on naljatlev suhtlus vanemate ja lapse vahel mängulisem ja vabam. Teisest küljest annab see mõista, et näiliselt laste poolele asunud vanem ei taha tegelikult teise vanema autoriteeti laste silmis õõnestada.
"Pered püüavad kõigest väest säilitada muljet endast kui heatahtlikkust, armastavast ja hoolivast üksusest, ent agressiivsed naljad ei sobi kohe kindlasti selle mulje juurde."
"Lõppude lõpuks kasutavad pered huumorit samal põhjusel nagu kõik teisedki: muutmaks suhtlust köitvamaks, meeldivamaks ja lõbusamaks," märgib huumoriuurija.
Naljast rünnakuni on üks samm
Kuna huumor on enamasti emotsionaalne, võib nii mõnigi nali kergesti üle minna solvanguks. Anastasiya Fiadotava sõnul avaldub agressiivne perehuumor tüüpiliselt tögamise ja üksteise kulul naljatamisena.
Enamik inimesi pole samas valmis tunnistama, et nende peres ringleb agressiivset huumorit. "Pered püüavad sageli kõigest väest säilitada muljet endast kui heatahtlikkust, armastavast ja hoolivast üksusest," seletab uurija, "ent agressiivsed naljad ei sobi kohe kindlasti selle mulje juurde."
Anekdoodinäiteid Anastasiya Fiadotava uurimusest. Autor/allikas: Anastasiya Fiadotava/Airika Harrik
Siiski leiab Fiadotava, et peresiseses aasimises pole midagi halba, kuni seda ei tehta tahtlikult haigettegemise pärast. Paraku võivad ka üksteist läbi ja lõhki tundvad pereliikmed mingil põhjusel solvuda, olgu siis vestluskonteksti, tuju või kehva enesetunde tõttu. "Enamasti pereliikmed juba teavad, milline huumor vestlusse sobib, aga vahel on tahtmatut solvamist keeruline ära hoida," ütleb ta.
Mõni seik või märkus võib olla ühe pereliikme meelest naljakas, ent teiste meelest mitte. Mõnel juhul võib tögamine olla naljakas ainult teatud piirini. "Isegi pereringis on piir huumor ja rünnaku vahel üldiselt väga hägus," võtab Fiadotava teema kokku.
Perenaljad muutuvas maailmas
Naljad ei teki tühjalt kohalt, vaid peegeldavad alati oma tekkeolusid. Nii pidas Anastasiya Fiadotava oma uurimuses silmas, et Valgevenes on viimase poolsajandi jooksul esmasünnitajate ja -abiellujate kesmine vanus tasapisi tõusnud. Samuti lahutatakse Valgevenes üha rohkem abielusid.
"Muutuste taga on Valgevene perede teisenevad soorollid: paljud naised tähtsustavad haridust ja karjääri ning loovad pere seetõttu hiljem," seletab Fiadotava. Samuti on tema sõnul muutumas suhtumine lahutusse ja perekonda kui sellisesse. Erinevalt nõukogude ajast elab üha rohkem valgevene noori vanematest eraldi, kuigi näiteks lastehoiuks vajatakse endiselt vanavanemate abi. Sestap on muutusi värske doktori sõnul näha just naiste pihta käivas huumoris.
"Valgevenelased võivad end naljades venelastena identifitseerida, kuid "venelane" tähistab sel juhul laiemat idaslaavi identiteeti."
"Näiteks, kuigi ämma-naljad on Valgevenes eriti vanemate inimeste seas endiselt üsna levinud, ei leia sel teemal kuigi palju meeme ega naljavideosid. Nooremad pered ei veeda nimelt oma ämmadega enam nii palju aega," seletab ta. Teise näitena räägitakse kehvade kokkamisoskuste teemal anekdoote nüüd lisaks naistele ka meeste kohta.
Anekdoot kui žanr on huumoriuurija hinnangul nii Valgevenes kui ka Eestis üldiselt meemide, videote ja muude internetis levivate naljade kõrval taandumas.
Häire, vanaisa! Lapselapsed on kohal! Autor/allikas: Anastasiya Fiadotava
Kahe rahva huumorit võrreldes osutab Fiadotava veel keele ja mõtte iseärasustele. Kui eestlased räägivad nalju eesti keeles, siis valgevenelased enamasti vene keeles. Sestap on vene keeleruumist laenatud sedapalju anekdoote ja meeme, et raske on eristada valgevene algupärandit ja valgevene konteksti kohandatud vene nalju.
Vene algupära tuleb hästi esile niinimetatud "kolme rahva naljades" [näiteks "Sakslane, venelane ja eestlane on üksikul saarel..." – toim.]. Kui eesti kolme rahva naljades on peategelane ehk kolmas mingi rahva esindaja alati eestlane, siis valgevene naljades jääb viimane sõna venelasele. "Seega võivad valgevenelased end neis naljades venelastena identifitseerida, kuid "venelane" tähistab sel juhul laiemat idaslaavi identiteeti," seletab Fiadotava.
Protestidel saab huumorist relv
Praegune presidendivalimiste järel tekkinud kriis sünnitab Fiadotava sõnul aga vägagi mitmepalgelist huumorit. "Üks selle tähelepanuväärsemaid ilminguid on kõikvõimalikud postrid ja plakatid, mida protestijad tänavatel kannavad," ütleb ta. Enamasti peab plakatite mõistmiseks Valgevene poliitilise ja ühiskondliku kontekstiga hästi tuttav olema, kuid vahel kohtab ka üldmõistetavat huumorit.
Kuna protestid jätkuvad päevast päeva endiselt, hoiavad kohalikud end meedia vahendusel toimuvaga kursis. Nii jõuavad märgilisemad sündmused kohe ka postritele. "Näiteks saabus Lukašenka 23. augustil Iseseisvuspalee juurde helikopteriga ja püss käes. Järgmise nädala protestimarssidel võis selle juhtumi teemal nii mõndagi postrit näha," kirjeldab Fiadotava.
"Postrite humoorikus ja loomingulisus on väga teravas kontrastis Lukašenka valitsuse jäiga propagandaga."
Tema sõnul aitab huumor valgevenelastel ühest küljest valimiste võltsimise ja järgnenud kaosega toime tulla. Teisest küljest soodustab see kohalike loomingulist mõtlemist ning hoiab üleval huvi protestide vastu. "Postrite humoorikus ja loomingulisus on väga teravas kontrastis Lukašenka valitsuse jäiga propagandaga," ütleb uurija.
Perehuumori uurimiseks tegi Fiadotava aastatel 2016–2017 kokku 60 suulist intervjuud 24–66-aastaste Valgevene paaridega. Ta küsitles paare nende omavahelise naljategemise, tögamise, humoorikate hüüdnimede kasutamise ja naljakate peretraditsioonide kohta. Kuna osa huumorist on tänapäeval digitaalne, palus Fiadotava 2019. aasta kevadel uuritavatel ära täita ka veebipõhine küsimustik. Anonüümsele küsitlusele vastas 175 inimest, kes jagasid uurijaga üle 260 huumorinäite.
Anastasiya Fiadotava kaitses doktoriväitekirja "Family Humour in Contemporary Belarus: Forms, Practices and Vernacular Reflections" ("Tänapäeva valgevene perehuumor: väljendusvormid, tavad ja rahvapärased vaated") filosoofiadoktori kraadi saamiseks Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal 26. augustil. | Valgevene lõbusa ja agressiivse perehuumori vahel jookseb õhkõrn piir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paljud pered, kellega rääkisin, kasutavad enda sõnul huumorit pereelus väga sageli, sest "selleta on võimatu elada"," ütleb Fiadotava. Oma äsja kaitstud doktoritöös uuris ta huumorit Valgevene pereelus. Täpsemalt huvitas teda see, kuidas inimesed pereringis huumorit loovad, kasutavad ja tajuvad ning kuidas nad tunnetavad huumori ja agressiivsuse vahelist seost.
Aeg parandab haavad
Suurem osa Valgevene perehuumorist sünnib Anastasiya Fiadotava sõnul vestlustes: meenutatakse pereliikmetega juhtunud argielu naljakaid seiku. Kui enamik seiku ununeb kiiresti, siis mõned jäävad perepärimusse aastateks.
"Paljud pered kasutavad enda sõnul huumorit pereelus väga sageli, sest "selleta on võimatu elada"."
Enamasti on need lood ebaõnnestumistest, näiteks luhtaläinud kokkamisest, reisil äraeksimisest või sõidueksamil isegi kümnendal katsel põrumisest. "Aja möödudes ei nähta neid sündmusi enam traagilistena, vaid need muutuvad meenutajate silmis pigem lõbusateks," seletab Fiadotava.
Naljakate lugude põhjal võidakse panna pereliikmetele naljakaid hüüdnimesid. Samuti võidakse võtta kasutusele ainult siseringis mõistetavaid naljatlevaid žeste, näoilmeid või lühikesi lauseid, mis võtavad meenutusloo sõnadetagi kokku.
Kuigi värske doktori sõnul on igas peres omad lemmikteemad, avaldub rõhk läbielamistel ja naljakatel seikadel ka perehuumori teemaderingis. "Pereliikmetele meeldib naljatada üksteise iseloomujoonte, harjumuste, kõnekomistuste ja muu taolise üle," loetleb ta. "Kuigi paljudes peredes tehakse nalja ka üksteise välimuse ja riiete üle, peab teine osa peresid selliseid nalju sobimatuks. Eriti just mehed väldivad oma naiste välimuse tögamist."
Perehuumor kui Šveitsi armeenuga
Anastasiya Fiadotava sõnul kasutavad pered huumorit mitmeks otstarbeks. Esiteks pannakse naljatamisega paika peresidemed, aga ka piirid. "Kuna paljud perenaljad põhinevad isiklikel kogemustel, tähendab nende mõistmine, et kuulutakse mingisse rühma ja pääsetakse ligi millelegi, mida väljaspool olijad ei tea," seletab ta.
"Eriti just mehed väldivad oma naiste välimuse tögamist."
Lisaks aitab huumor mõnikord üle saada peres tekkivatest konfliktidest. Teisalt võib huumori varjus aga lähikondseid "läbi lillede" kritiseerida. Värske doktori sõnul võib naljatav kriitika olla isegi otsesest etteheitest tõhusam. "Inimesed ei taha sattuda naljade sihtmärgiks," ütleb ta. "Seega muudavad nad pigem oma harjumusi, soengut või kõnemaneeri, kui et taluvad pereliikmete pidevat tögamist."
Neljandaks aitab huumor pereliikmetel väljendada mõtteid, mida on tõsises vestluses keeruline sõnadesse panna. Fiadotava toob siinkohal näite lastekasvatusest, kus üldlevinud eelduse järgi, et vanemad peaksid teineteist toetama ning üheskoos lapsele õiget käitumist õpetama.
"Huumor võib säärast vanemate ja lapse vahelist hierarhiat rikkuda," ütleb ta. "Üks vanem võib naljatlevalt "laste poolele asuda" ja õõnestada teise vanema püüdlusi lastele häid kombeid õpetada." Sellises olukorras on huumoril topeltroll. Ühest küljest on naljatlev suhtlus vanemate ja lapse vahel mängulisem ja vabam. Teisest küljest annab see mõista, et näiliselt laste poolele asunud vanem ei taha tegelikult teise vanema autoriteeti laste silmis õõnestada.
"Pered püüavad kõigest väest säilitada muljet endast kui heatahtlikkust, armastavast ja hoolivast üksusest, ent agressiivsed naljad ei sobi kohe kindlasti selle mulje juurde."
"Lõppude lõpuks kasutavad pered huumorit samal põhjusel nagu kõik teisedki: muutmaks suhtlust köitvamaks, meeldivamaks ja lõbusamaks," märgib huumoriuurija.
Naljast rünnakuni on üks samm
Kuna huumor on enamasti emotsionaalne, võib nii mõnigi nali kergesti üle minna solvanguks. Anastasiya Fiadotava sõnul avaldub agressiivne perehuumor tüüpiliselt tögamise ja üksteise kulul naljatamisena.
Enamik inimesi pole samas valmis tunnistama, et nende peres ringleb agressiivset huumorit. "Pered püüavad sageli kõigest väest säilitada muljet endast kui heatahtlikkust, armastavast ja hoolivast üksusest," seletab uurija, "ent agressiivsed naljad ei sobi kohe kindlasti selle mulje juurde."
Anekdoodinäiteid Anastasiya Fiadotava uurimusest. Autor/allikas: Anastasiya Fiadotava/Airika Harrik
Siiski leiab Fiadotava, et peresiseses aasimises pole midagi halba, kuni seda ei tehta tahtlikult haigettegemise pärast. Paraku võivad ka üksteist läbi ja lõhki tundvad pereliikmed mingil põhjusel solvuda, olgu siis vestluskonteksti, tuju või kehva enesetunde tõttu. "Enamasti pereliikmed juba teavad, milline huumor vestlusse sobib, aga vahel on tahtmatut solvamist keeruline ära hoida," ütleb ta.
Mõni seik või märkus võib olla ühe pereliikme meelest naljakas, ent teiste meelest mitte. Mõnel juhul võib tögamine olla naljakas ainult teatud piirini. "Isegi pereringis on piir huumor ja rünnaku vahel üldiselt väga hägus," võtab Fiadotava teema kokku.
Perenaljad muutuvas maailmas
Naljad ei teki tühjalt kohalt, vaid peegeldavad alati oma tekkeolusid. Nii pidas Anastasiya Fiadotava oma uurimuses silmas, et Valgevenes on viimase poolsajandi jooksul esmasünnitajate ja -abiellujate kesmine vanus tasapisi tõusnud. Samuti lahutatakse Valgevenes üha rohkem abielusid.
"Muutuste taga on Valgevene perede teisenevad soorollid: paljud naised tähtsustavad haridust ja karjääri ning loovad pere seetõttu hiljem," seletab Fiadotava. Samuti on tema sõnul muutumas suhtumine lahutusse ja perekonda kui sellisesse. Erinevalt nõukogude ajast elab üha rohkem valgevene noori vanematest eraldi, kuigi näiteks lastehoiuks vajatakse endiselt vanavanemate abi. Sestap on muutusi värske doktori sõnul näha just naiste pihta käivas huumoris.
"Valgevenelased võivad end naljades venelastena identifitseerida, kuid "venelane" tähistab sel juhul laiemat idaslaavi identiteeti."
"Näiteks, kuigi ämma-naljad on Valgevenes eriti vanemate inimeste seas endiselt üsna levinud, ei leia sel teemal kuigi palju meeme ega naljavideosid. Nooremad pered ei veeda nimelt oma ämmadega enam nii palju aega," seletab ta. Teise näitena räägitakse kehvade kokkamisoskuste teemal anekdoote nüüd lisaks naistele ka meeste kohta.
Anekdoot kui žanr on huumoriuurija hinnangul nii Valgevenes kui ka Eestis üldiselt meemide, videote ja muude internetis levivate naljade kõrval taandumas.
Häire, vanaisa! Lapselapsed on kohal! Autor/allikas: Anastasiya Fiadotava
Kahe rahva huumorit võrreldes osutab Fiadotava veel keele ja mõtte iseärasustele. Kui eestlased räägivad nalju eesti keeles, siis valgevenelased enamasti vene keeles. Sestap on vene keeleruumist laenatud sedapalju anekdoote ja meeme, et raske on eristada valgevene algupärandit ja valgevene konteksti kohandatud vene nalju.
Vene algupära tuleb hästi esile niinimetatud "kolme rahva naljades" [näiteks "Sakslane, venelane ja eestlane on üksikul saarel..." – toim.]. Kui eesti kolme rahva naljades on peategelane ehk kolmas mingi rahva esindaja alati eestlane, siis valgevene naljades jääb viimane sõna venelasele. "Seega võivad valgevenelased end neis naljades venelastena identifitseerida, kuid "venelane" tähistab sel juhul laiemat idaslaavi identiteeti," seletab Fiadotava.
Protestidel saab huumorist relv
Praegune presidendivalimiste järel tekkinud kriis sünnitab Fiadotava sõnul aga vägagi mitmepalgelist huumorit. "Üks selle tähelepanuväärsemaid ilminguid on kõikvõimalikud postrid ja plakatid, mida protestijad tänavatel kannavad," ütleb ta. Enamasti peab plakatite mõistmiseks Valgevene poliitilise ja ühiskondliku kontekstiga hästi tuttav olema, kuid vahel kohtab ka üldmõistetavat huumorit.
Kuna protestid jätkuvad päevast päeva endiselt, hoiavad kohalikud end meedia vahendusel toimuvaga kursis. Nii jõuavad märgilisemad sündmused kohe ka postritele. "Näiteks saabus Lukašenka 23. augustil Iseseisvuspalee juurde helikopteriga ja püss käes. Järgmise nädala protestimarssidel võis selle juhtumi teemal nii mõndagi postrit näha," kirjeldab Fiadotava.
"Postrite humoorikus ja loomingulisus on väga teravas kontrastis Lukašenka valitsuse jäiga propagandaga."
Tema sõnul aitab huumor valgevenelastel ühest küljest valimiste võltsimise ja järgnenud kaosega toime tulla. Teisest küljest soodustab see kohalike loomingulist mõtlemist ning hoiab üleval huvi protestide vastu. "Postrite humoorikus ja loomingulisus on väga teravas kontrastis Lukašenka valitsuse jäiga propagandaga," ütleb uurija.
Perehuumori uurimiseks tegi Fiadotava aastatel 2016–2017 kokku 60 suulist intervjuud 24–66-aastaste Valgevene paaridega. Ta küsitles paare nende omavahelise naljategemise, tögamise, humoorikate hüüdnimede kasutamise ja naljakate peretraditsioonide kohta. Kuna osa huumorist on tänapäeval digitaalne, palus Fiadotava 2019. aasta kevadel uuritavatel ära täita ka veebipõhine küsimustik. Anonüümsele küsitlusele vastas 175 inimest, kes jagasid uurijaga üle 260 huumorinäite.
Anastasiya Fiadotava kaitses doktoriväitekirja "Family Humour in Contemporary Belarus: Forms, Practices and Vernacular Reflections" ("Tänapäeva valgevene perehuumor: väljendusvormid, tavad ja rahvapärased vaated") filosoofiadoktori kraadi saamiseks Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal 26. augustil.
### Response:
Valgevene lõbusa ja agressiivse perehuumori vahel jookseb õhkõrn piir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustades viimaste aastate pompöössete (noir-)kostüümidraamade ja aegruumiliste paradoksieepostega ning lõpetades varasemate kammer- thriller 'ite ja tudengipõlve lühikatega, on Christopher Nolan oma filmides mänginud üldjoontes samade motiividega: reaalsuse tinglikkus ja psühholoogilised kinnisideed. Seejuures on neist viimased seotud sageli kättemaksu või enesetapuga ning kõik muu, olgu selleks mitmekihilised unenäod, ülilühiajaline mälu, kaose ja korra põkkumine või temporaalne vastuokslikkus, nii-öelda voltub nende obsessioonide ümber.
Nolan talletab ja presenteerib oma ideid suurejoonelises IMAX või 70mm filmilindi kinoformaadis, umbes kahe ja pooletunnistes tuusikutes, mis annab tema filmidele eepilised proportsioonid. Mingis mõttes on Nolan justkui tänapäeva kinolina Herman Melville; tema filmides ajab keegi alati taga kujundlikku valget vaala ja meie, publik, saame pika tee peal teada üht-teist "vaalandusest", kamraadlusest ja füüsikaseadustest. Teadmised näkku ja rusikas makku! Mis võiks olla parem, eksole.
Kõige selle valguses pole ime, et Nolan Hollywoodile ja kinopublikule nii kangesti meeldib. Öeldagu mis tahes, aga selles pole iseenesest midagi halba, kui keegi suudab meelitada väga suurel hulgal inimesi kinosaali ja panna neid pisut mõtisklema selle üle, kuivõrd illusoorne on meie arusaamine tegelikkusest. Võrreldes Nolani varasemate filmidega tundub aga "Teneti" puhul, et autori ambitsioonid heidavad juba liialt tihke varju loo jälgitavusele.
Tõsi, võimalik on, et mitmekordsel vaatamisel ei hajuta enam paralleelajaline dissonants ega tehniliselt hämmastava meisterlikkusega koordineeritud eriefektid tähelepanu filmi narratiivilt eneselt ning on lootust, et vaataja saab ka asjast midagi aru. Ja seejuures tundub lõbus mõte, et kui vaadata "Tenetit" teist korda, siis võiks seda teha tagurpidi, tagantpoolt algusesse kerides. Põhimõtteliselt on Nolan sama triki juba korra ka teinud, oma karjääri teise filmiga "Memento" (2000), kus narratiivi lineaarsuse mõttes ajaliselt ette- ja tahapoole liikuvad stseenid on omavahel kordamööda põimitud. "Tenetis" toimub sama asi aga "reaalajas", mis teeb sellest tegelikult päris originaalse filmi – "Tenet" on (vähemasti mulle teadaolevalt) esimene Hollywoodi blockbuster, mille tagurpidi vaatamine võib isegi kummaliselt loogiline kogemus olla. Kinematograafiline palindroom, nagu Juhan Raudki on sedastanud.
Mõistagi ei saa üle ega ümber tõigast, et "Tenetis" lendab õhku meie oma kallis Tallinna Linnahall, Lasnamäe kanalis kukutatakse autosid kummuli, Maarjamäe memoriaali lõhkistel teekividel jalutab unenäoliselt palju turiste ja vahepeal on John David Washingtoni ja Robert Pattinsoni tegelaste auto pargitud nimelt Pärnu maantee Vabakapoolse otsa jalgrattarajale. Olgu mis on, seda kõike on tõesti väga-väga tore suurel kinolinal näha. Vähe sellest, filmis kasutatakse neli-viis korda – täitsa teadlikult – isegi sõna "Tallinn". Eeldatavasti aitab see kummutada kahtlusi ka kõige skeptilisema linnaametniku südames selle osas, et tulevikust on oleviku poole teel kopsakad rahalaevad (filmi)turisminduse ja koostööpakkumiste näol – seda mõistagi pärast adekvaatse COVID-19 vaktsiini leiutamist.
Sellele kõigele vaatamata jääb "Tenet" meemivääriliselt segaseks filmiks ning karta on, et kui panna kõrvale iroonilised palindroomid, huvitav loostruktuur, vapustav tehniline teostus ja Eesti maailma filmikaardile naelutamine, leidub selles efektide tihnikus väga vähe lugu kui sellist. Pigem tundub lausa nii, et kui filmi süžee oleks vähekenegi keerulisem kui äratuntavad spioonifilmistambid à la naine punases, maailmalõpp ja vene aktsendiga paha mees, siis polekski seda lugu enam võimalik jutustada, vähemasti mitte sellisel kujul. Niisiis võiks jõuda mõnevõrra kahetsusväärse järelduseni, et "Tenet" on film, mida vaadata pigem vormi kui sisu pärast; aga et "Teneti" puhul pigem rakendatakse äratuntav sisu vormi teenistusse, muutub film sedasorti metasüžeeliseks mõttemänguks, mis võib nii mõneski kinokülastajas tekitada lootusetust, uskumatust ja trotsi. 1"Tenet" on Nolani senistest filmidest vormiliselt kõige eksperimentaalsem. See on mega-eelarvega meta-spioonikas, mis kombib ja kobestab ajarändefilmidele uut pinda, aga annab publikule õieti vähe, millest kinni võtta. Kui lugeda Nolani suurimaks plussiks eelmainitud oskust serveerida kinokülastajatele ahvatlevatesse pakenditesse peidetud keerulisi mõttemänge ja paradokse, siis sedapuhku on maestro samm tiba värahtanud.
Lõpetuseks veel kaks asja: 1) sarnaselt küllap nii mõnelegi kriitikule on mul äärmiselt kahju, et seda arvustust polnud võimalik ühe väga pika palindroomina kirjutada; 2) lõppude lõpuks võib "Tenetit" ikkagi vaatama minna, aga ega pärast aega tagasi kerida ei saa.
1 Sarnaseid sentimente tekitab ka Shane Carruthi 2004. aasta indie-ajarändefilm "Primer", mõjudes seejuures piisavalt süsteemsena – ja olles selleks ka piisavalt lühike –, et vaatajana tekib tahtmine filmi juurde ikka ja jälle naaseda, et mõistatus lõpuks ära lahendada. | Arvustus. "Tenet" – temporaalne tihnik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustades viimaste aastate pompöössete (noir-)kostüümidraamade ja aegruumiliste paradoksieepostega ning lõpetades varasemate kammer- thriller 'ite ja tudengipõlve lühikatega, on Christopher Nolan oma filmides mänginud üldjoontes samade motiividega: reaalsuse tinglikkus ja psühholoogilised kinnisideed. Seejuures on neist viimased seotud sageli kättemaksu või enesetapuga ning kõik muu, olgu selleks mitmekihilised unenäod, ülilühiajaline mälu, kaose ja korra põkkumine või temporaalne vastuokslikkus, nii-öelda voltub nende obsessioonide ümber.
Nolan talletab ja presenteerib oma ideid suurejoonelises IMAX või 70mm filmilindi kinoformaadis, umbes kahe ja pooletunnistes tuusikutes, mis annab tema filmidele eepilised proportsioonid. Mingis mõttes on Nolan justkui tänapäeva kinolina Herman Melville; tema filmides ajab keegi alati taga kujundlikku valget vaala ja meie, publik, saame pika tee peal teada üht-teist "vaalandusest", kamraadlusest ja füüsikaseadustest. Teadmised näkku ja rusikas makku! Mis võiks olla parem, eksole.
Kõige selle valguses pole ime, et Nolan Hollywoodile ja kinopublikule nii kangesti meeldib. Öeldagu mis tahes, aga selles pole iseenesest midagi halba, kui keegi suudab meelitada väga suurel hulgal inimesi kinosaali ja panna neid pisut mõtisklema selle üle, kuivõrd illusoorne on meie arusaamine tegelikkusest. Võrreldes Nolani varasemate filmidega tundub aga "Teneti" puhul, et autori ambitsioonid heidavad juba liialt tihke varju loo jälgitavusele.
Tõsi, võimalik on, et mitmekordsel vaatamisel ei hajuta enam paralleelajaline dissonants ega tehniliselt hämmastava meisterlikkusega koordineeritud eriefektid tähelepanu filmi narratiivilt eneselt ning on lootust, et vaataja saab ka asjast midagi aru. Ja seejuures tundub lõbus mõte, et kui vaadata "Tenetit" teist korda, siis võiks seda teha tagurpidi, tagantpoolt algusesse kerides. Põhimõtteliselt on Nolan sama triki juba korra ka teinud, oma karjääri teise filmiga "Memento" (2000), kus narratiivi lineaarsuse mõttes ajaliselt ette- ja tahapoole liikuvad stseenid on omavahel kordamööda põimitud. "Tenetis" toimub sama asi aga "reaalajas", mis teeb sellest tegelikult päris originaalse filmi – "Tenet" on (vähemasti mulle teadaolevalt) esimene Hollywoodi blockbuster, mille tagurpidi vaatamine võib isegi kummaliselt loogiline kogemus olla. Kinematograafiline palindroom, nagu Juhan Raudki on sedastanud.
Mõistagi ei saa üle ega ümber tõigast, et "Tenetis" lendab õhku meie oma kallis Tallinna Linnahall, Lasnamäe kanalis kukutatakse autosid kummuli, Maarjamäe memoriaali lõhkistel teekividel jalutab unenäoliselt palju turiste ja vahepeal on John David Washingtoni ja Robert Pattinsoni tegelaste auto pargitud nimelt Pärnu maantee Vabakapoolse otsa jalgrattarajale. Olgu mis on, seda kõike on tõesti väga-väga tore suurel kinolinal näha. Vähe sellest, filmis kasutatakse neli-viis korda – täitsa teadlikult – isegi sõna "Tallinn". Eeldatavasti aitab see kummutada kahtlusi ka kõige skeptilisema linnaametniku südames selle osas, et tulevikust on oleviku poole teel kopsakad rahalaevad (filmi)turisminduse ja koostööpakkumiste näol – seda mõistagi pärast adekvaatse COVID-19 vaktsiini leiutamist.
Sellele kõigele vaatamata jääb "Tenet" meemivääriliselt segaseks filmiks ning karta on, et kui panna kõrvale iroonilised palindroomid, huvitav loostruktuur, vapustav tehniline teostus ja Eesti maailma filmikaardile naelutamine, leidub selles efektide tihnikus väga vähe lugu kui sellist. Pigem tundub lausa nii, et kui filmi süžee oleks vähekenegi keerulisem kui äratuntavad spioonifilmistambid à la naine punases, maailmalõpp ja vene aktsendiga paha mees, siis polekski seda lugu enam võimalik jutustada, vähemasti mitte sellisel kujul. Niisiis võiks jõuda mõnevõrra kahetsusväärse järelduseni, et "Tenet" on film, mida vaadata pigem vormi kui sisu pärast; aga et "Teneti" puhul pigem rakendatakse äratuntav sisu vormi teenistusse, muutub film sedasorti metasüžeeliseks mõttemänguks, mis võib nii mõneski kinokülastajas tekitada lootusetust, uskumatust ja trotsi. 1"Tenet" on Nolani senistest filmidest vormiliselt kõige eksperimentaalsem. See on mega-eelarvega meta-spioonikas, mis kombib ja kobestab ajarändefilmidele uut pinda, aga annab publikule õieti vähe, millest kinni võtta. Kui lugeda Nolani suurimaks plussiks eelmainitud oskust serveerida kinokülastajatele ahvatlevatesse pakenditesse peidetud keerulisi mõttemänge ja paradokse, siis sedapuhku on maestro samm tiba värahtanud.
Lõpetuseks veel kaks asja: 1) sarnaselt küllap nii mõnelegi kriitikule on mul äärmiselt kahju, et seda arvustust polnud võimalik ühe väga pika palindroomina kirjutada; 2) lõppude lõpuks võib "Tenetit" ikkagi vaatama minna, aga ega pärast aega tagasi kerida ei saa.
1 Sarnaseid sentimente tekitab ka Shane Carruthi 2004. aasta indie-ajarändefilm "Primer", mõjudes seejuures piisavalt süsteemsena – ja olles selleks ka piisavalt lühike –, et vaatajana tekib tahtmine filmi juurde ikka ja jälle naaseda, et mõistatus lõpuks ära lahendada.
### Response:
Arvustus. "Tenet" – temporaalne tihnik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 4. augustil toimunud plahvatus Liibanoni pealinnas Beirutis oli katastroof. Et mõista katastroofi mõõtmeid meenutagem, et linn on pindalalt väiksem kui Tallinn, aga elanike arv on ligi kaks miljonit.
Kujutage nüüd korraks ette, et kogu Eesti elanikkond kolib Tallinnasse. Millise surve alla satuvad linna avalikud teenused, rääkimata haridus- ja tervishoiusüsteemist? Lisame sellele kujutluspildile plahvatuse, mis jätab korraga kodutuks 300 000 inimest. Paraku ei olnud riigi olukord kiita ka enne plahvatust.
Tänapäevase Liibanoni riigi tekke algusest alates (1946) on kogu protsess geopoliitilise olukorra tõttu regioonis olnud äärmiselt keeruline. Geograafilise asukoha tõttu Israeli, Palestiina ja Süüria vahel on tekkinud erinevad konfliktid - 16 aastat kestnud kodusõda, Süüria okupatsioon ja sõda Israeliga aastal 2006.
Vaatamata sellele on riik suutnud ennast mitu korda üles ehitada. Riigi majandus toetub teenindussektorile, sest hoolimata ebastabiilsusest on riigil alati olnud külalistele midagi pakkuda – imeline toit, mitmekesine loodus, suusakuurordid ja päikeserannad, mis asuvad teineteisest pooleteise tunni kaugusel.
"Võib mõista, et inimeste vastupidamisvõime on katkemas."
Liibanonlased on tuntud kui elujõuline ja sitke rahvas, aga igal rahval on oma piir. Majanduslangus, mis on viinud riigi pankrotti ääreni, erinevad põgenikelained alustades eelmisel sajandil saabunud Palestiina pagulastest ning lõpetades Süüria põgenikega, kelle arv Liibanonis on tõusnud miljonini. Lisame nendele Liibanoni elanike ees juba seisnud muredele ammoniaagiplahvatuse. Võib mõista, et inimeste vastupidamisvõime on katkemas.
Mondo partnerorganisatsiooni NDPA töötaja Hiba Anton ütles, et Beiruti inimestele on praegu vaja ennekõike lootust. Tema sõnul valdab paljusid Liibanoni inimesi tunne, et vaatamata sellele, et nad armastavad oma riiki, ei saa nad enam sinna kaugemaks paigale jääda. Inimestele on vaja lootust, et isegi kui nende enda riik pole suuteline oma rahvast aitama, siis ülejäänud maailm hoolib ja ulatab abikäe.
Abi on teele läinud ka Eestist ja mitte ainult ametliku toetusena riigi poolt vaid ka kogutud annetuste näol. MTÜ Mondo ja Eesti Pagulasabi on saanud Beiruti toetuseks kokku üle 20 000 euro annetusi.
Need annetused jõuavad abivajajateni toidupakkidena ning võimalusena oma eluruume parandada. Lisaks ainelisele abile saadavad need annetused teele lootuse. Lootuse, et Liibanoni inimesed pole oma murega üksi jäetud ning ehk muutub normaalne elu selles riigis taas võimalikuks. | Kristi Ockba: Liibanoni inimesed pole oma murega üksi jäetud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
4. augustil toimunud plahvatus Liibanoni pealinnas Beirutis oli katastroof. Et mõista katastroofi mõõtmeid meenutagem, et linn on pindalalt väiksem kui Tallinn, aga elanike arv on ligi kaks miljonit.
Kujutage nüüd korraks ette, et kogu Eesti elanikkond kolib Tallinnasse. Millise surve alla satuvad linna avalikud teenused, rääkimata haridus- ja tervishoiusüsteemist? Lisame sellele kujutluspildile plahvatuse, mis jätab korraga kodutuks 300 000 inimest. Paraku ei olnud riigi olukord kiita ka enne plahvatust.
Tänapäevase Liibanoni riigi tekke algusest alates (1946) on kogu protsess geopoliitilise olukorra tõttu regioonis olnud äärmiselt keeruline. Geograafilise asukoha tõttu Israeli, Palestiina ja Süüria vahel on tekkinud erinevad konfliktid - 16 aastat kestnud kodusõda, Süüria okupatsioon ja sõda Israeliga aastal 2006.
Vaatamata sellele on riik suutnud ennast mitu korda üles ehitada. Riigi majandus toetub teenindussektorile, sest hoolimata ebastabiilsusest on riigil alati olnud külalistele midagi pakkuda – imeline toit, mitmekesine loodus, suusakuurordid ja päikeserannad, mis asuvad teineteisest pooleteise tunni kaugusel.
"Võib mõista, et inimeste vastupidamisvõime on katkemas."
Liibanonlased on tuntud kui elujõuline ja sitke rahvas, aga igal rahval on oma piir. Majanduslangus, mis on viinud riigi pankrotti ääreni, erinevad põgenikelained alustades eelmisel sajandil saabunud Palestiina pagulastest ning lõpetades Süüria põgenikega, kelle arv Liibanonis on tõusnud miljonini. Lisame nendele Liibanoni elanike ees juba seisnud muredele ammoniaagiplahvatuse. Võib mõista, et inimeste vastupidamisvõime on katkemas.
Mondo partnerorganisatsiooni NDPA töötaja Hiba Anton ütles, et Beiruti inimestele on praegu vaja ennekõike lootust. Tema sõnul valdab paljusid Liibanoni inimesi tunne, et vaatamata sellele, et nad armastavad oma riiki, ei saa nad enam sinna kaugemaks paigale jääda. Inimestele on vaja lootust, et isegi kui nende enda riik pole suuteline oma rahvast aitama, siis ülejäänud maailm hoolib ja ulatab abikäe.
Abi on teele läinud ka Eestist ja mitte ainult ametliku toetusena riigi poolt vaid ka kogutud annetuste näol. MTÜ Mondo ja Eesti Pagulasabi on saanud Beiruti toetuseks kokku üle 20 000 euro annetusi.
Need annetused jõuavad abivajajateni toidupakkidena ning võimalusena oma eluruume parandada. Lisaks ainelisele abile saadavad need annetused teele lootuse. Lootuse, et Liibanoni inimesed pole oma murega üksi jäetud ning ehk muutub normaalne elu selles riigis taas võimalikuks.
### Response:
Kristi Ockba: Liibanoni inimesed pole oma murega üksi jäetud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul seirab amet regulaarselt metssigadel sigade Aafrika katku nakatumist.
Kristian märkis, et viimase pooleteise aasta jooksul on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on sigade Aafrika katku viirusega kokku puutunud ning viirust ehk haigustekitajat leitud pole.
"Nüüd tuvastati aga ühel surnud metsseal sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Tegemist oli auto alla jäänud üle kaheaastase emisega," selgitas Kristian.
See juhtum näitab, et sigade Aafrika katk ei ole Eesti keskkonnast ja ka metssigade populatsioonist täielikult kadunud ning antud haigustekitajaga leid võib olla vahetuks ohuks kohalikele seafarmidele.
Looduses ringi liikudes palub veterinaar- ja toiduamet olla kõigil, nii jahimeestel, matkajatel kui ka marjulistel ja seenelistel, tähelepanelik ning mitte visata toidujäätmeid metsa alla. Samuti tuleb metsast tulles vahetada jalanõud ja riided. Surnud metssea leidmisel palub amet sellest koheselt teavitada VTA maakondlikku keskust.
"Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime nii väga, et varsti saame oma metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab meile aga seda, et peame jätkuvalt hoidma metssigade arvukuse madalal ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu seda oleme teinud viimased aastad," sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.
Eestis pole viimase pea kolme aasta vältel katk seafarmidesse jõudnud. "Siiski näitab see leid haigustekitaja levikut metssigade hulgas. Seetõttu on bioturvalisuse reeglite järgimine endiselt ülioluline nii jahti pidades kui ka seafarmides toimetades," kirjeldas Kristian, kui oluline on vältida katku levikut metsast seafarmidesse.
Sigade Aafrika katku leviku aktiivne periood kestab. Teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea iga päev. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid.
Samuti tuletab amet meelde, et igasugune sigade õues pidamine ja sigade toidujäätmetega söötmine on Eestis keelatud. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides. | Raplamaal leiti sigade Aafrika katku viirust kandev metssiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul seirab amet regulaarselt metssigadel sigade Aafrika katku nakatumist.
Kristian märkis, et viimase pooleteise aasta jooksul on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on sigade Aafrika katku viirusega kokku puutunud ning viirust ehk haigustekitajat leitud pole.
"Nüüd tuvastati aga ühel surnud metsseal sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Tegemist oli auto alla jäänud üle kaheaastase emisega," selgitas Kristian.
See juhtum näitab, et sigade Aafrika katk ei ole Eesti keskkonnast ja ka metssigade populatsioonist täielikult kadunud ning antud haigustekitajaga leid võib olla vahetuks ohuks kohalikele seafarmidele.
Looduses ringi liikudes palub veterinaar- ja toiduamet olla kõigil, nii jahimeestel, matkajatel kui ka marjulistel ja seenelistel, tähelepanelik ning mitte visata toidujäätmeid metsa alla. Samuti tuleb metsast tulles vahetada jalanõud ja riided. Surnud metssea leidmisel palub amet sellest koheselt teavitada VTA maakondlikku keskust.
"Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime nii väga, et varsti saame oma metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab meile aga seda, et peame jätkuvalt hoidma metssigade arvukuse madalal ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu seda oleme teinud viimased aastad," sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.
Eestis pole viimase pea kolme aasta vältel katk seafarmidesse jõudnud. "Siiski näitab see leid haigustekitaja levikut metssigade hulgas. Seetõttu on bioturvalisuse reeglite järgimine endiselt ülioluline nii jahti pidades kui ka seafarmides toimetades," kirjeldas Kristian, kui oluline on vältida katku levikut metsast seafarmidesse.
Sigade Aafrika katku leviku aktiivne periood kestab. Teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea iga päev. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid.
Samuti tuletab amet meelde, et igasugune sigade õues pidamine ja sigade toidujäätmetega söötmine on Eestis keelatud. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.
### Response:
Raplamaal leiti sigade Aafrika katku viirust kandev metssiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seega langes üks esitatud süüdistus ära, kuid ülejäänud jäävad alles. 13. augustil peeti Northug kinni, kuna sõitis alas, kus kiirusepiirang oli 110 km/h, koguni 168 km/h.
Kuna politsei kahtlustas, et Northug võib olla narkojoobes, viidi ta haiglasse vereproovi andma, lisaks otsiti läbi tema korter, kust leitigi väike kogus narkootikume.
Northug ise tunnistas sotsiaalmeediasse postitatud avalduses, et tegemist oli kokaiiniga. Kolmas Northugile esitatud süüdistus ongi narkootilise aine omamise eest. Selle eest võib karistada rahatrahvi või kuni kaheaastase vangistusega.
Pärast vahelejäämist andis Northug pressikonverentsi, kus tunnistas probleeme. "Viimasel ajal olen kõvasti pidutsenud ning alkoholi ja narkootikume kuritarvitanud. Mul on tõsine probleem," tunnistas norralane.
"See algas rahulikult, kuid on nüüd käest läinud ja ma vajan abi. Ma ei ole seda tõsiselt võtnud ja olen üritanud probleemi oma lähedaste eest varjata." | Northugi olukord läks kergemaks: norralane ei kihutanud ainete mõju all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seega langes üks esitatud süüdistus ära, kuid ülejäänud jäävad alles. 13. augustil peeti Northug kinni, kuna sõitis alas, kus kiirusepiirang oli 110 km/h, koguni 168 km/h.
Kuna politsei kahtlustas, et Northug võib olla narkojoobes, viidi ta haiglasse vereproovi andma, lisaks otsiti läbi tema korter, kust leitigi väike kogus narkootikume.
Northug ise tunnistas sotsiaalmeediasse postitatud avalduses, et tegemist oli kokaiiniga. Kolmas Northugile esitatud süüdistus ongi narkootilise aine omamise eest. Selle eest võib karistada rahatrahvi või kuni kaheaastase vangistusega.
Pärast vahelejäämist andis Northug pressikonverentsi, kus tunnistas probleeme. "Viimasel ajal olen kõvasti pidutsenud ning alkoholi ja narkootikume kuritarvitanud. Mul on tõsine probleem," tunnistas norralane.
"See algas rahulikult, kuid on nüüd käest läinud ja ma vajan abi. Ma ei ole seda tõsiselt võtnud ja olen üritanud probleemi oma lähedaste eest varjata."
### Response:
Northugi olukord läks kergemaks: norralane ei kihutanud ainete mõju all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peaminister Mihhail Mišustini visiit Minskisse leiab aset sõna otseses mõttes homme," ütles välisminister Sergei Lavrov kolmapäeval Moskvas Valgevene kolleegiga kohtudes.
Lavrov kinnitas ka, et president Vladimir Putin võõrustab "paari järgmise nädala jooksul" Moskvas Valgevene presidenti.
Lukašenko valimisvõit 9. augustil vallandas Valgevenes protestid valimispettuste vastu, mis autoritaarse presidendi kuuendaks ametiajaks võimule jätsid.
Lukašenko on keeldunud protestijate nõudele järele andmast ja ametist lahkumast.
Putin toetab Lukašenkot ja on väljendanud võimalust saata Valgevenele sõjalist tuge, kui olukord peaks hakkama kontrolli alt väljuma.
Valgevene on sõltunud aastaid Venemaa odavast naftast ja laenudest. Tõenäoliselt on Mišustini Minski-visiidi peateema edasine majandusabi.
Kreml on püüdnud viimastel aastatel survestada Valgevenet tihedamale majanduslikule ja poliitilisele lõimumisele Venemaaga, aga seda suunda Lukašenko ei poolda.
Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin külastab Venemaad reedel. Tema sõidab naaberriiki endiste Nõukogude Liidu riikide kaitseministrite kohtumisele. | Venemaa peaminister sõidab neljapäeval Minskisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peaminister Mihhail Mišustini visiit Minskisse leiab aset sõna otseses mõttes homme," ütles välisminister Sergei Lavrov kolmapäeval Moskvas Valgevene kolleegiga kohtudes.
Lavrov kinnitas ka, et president Vladimir Putin võõrustab "paari järgmise nädala jooksul" Moskvas Valgevene presidenti.
Lukašenko valimisvõit 9. augustil vallandas Valgevenes protestid valimispettuste vastu, mis autoritaarse presidendi kuuendaks ametiajaks võimule jätsid.
Lukašenko on keeldunud protestijate nõudele järele andmast ja ametist lahkumast.
Putin toetab Lukašenkot ja on väljendanud võimalust saata Valgevenele sõjalist tuge, kui olukord peaks hakkama kontrolli alt väljuma.
Valgevene on sõltunud aastaid Venemaa odavast naftast ja laenudest. Tõenäoliselt on Mišustini Minski-visiidi peateema edasine majandusabi.
Kreml on püüdnud viimastel aastatel survestada Valgevenet tihedamale majanduslikule ja poliitilisele lõimumisele Venemaaga, aga seda suunda Lukašenko ei poolda.
Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin külastab Venemaad reedel. Tema sõidab naaberriiki endiste Nõukogude Liidu riikide kaitseministrite kohtumisele.
### Response:
Venemaa peaminister sõidab neljapäeval Minskisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuulsa Ukrainas sündinud vene kirjaniku Nikolai Gogoli jutustuse järgi nime saanud Sorotšinski laat on suurim väljaspool Ukrainat ning suurim slaavi diasporaa üritus Eestis. Vaatamata sellele ei tea valdav enamus eestlasi sellest midagi, kuna laat on kõik 18 toimumisaastat väljaspool eesti meediapilti.
Kaamera jälgib laadaks ja missivõistluseks absurdi piiril toimuvaid tõsiseid ettevalmistusi ja pidu ennast. Lihakäntsakate ja müügiputkade vahel toimuv missivõistlus näitab drastiliselt kultuuride ja normide erinevusi.
"Lapsmissid" ja täiskasvanud naised esinevad juubeldavale ja kohati ebaadekvaatsele seltskonnale. Mõnigi missiks pürgija ei pea paljuks näidata ideede lennukust: üks kandidaat on pähe pannud põlevate küünaldega kandelaabri, üritades samas araabiapärast kõhutantsu teha.
Režissöör Vladimir Loginovi jutustusse on jäänud kogu ilu ja valu, mis on tihedalt põimunud Maardu, justkui teises dimensioonis elava linna ja elanikega.
"Prazdnik" jõuab kinolevvi 11. septembril. Filmi režissöör on Vladimir Loginov ("Sipelgapesa, 2015), produtsent Volia Chaikovskaya, operaator Max Golomidov.
Film osales eelmise aasta PÖFFil ning pälvis kultuurkapitali aastapreemia dokumentaalfilmi vallas hea sotsiaalse tunnetuse eest.
Laat toimub sel aastal 19. korda 12.-13. septembrini. Maardus elab ligi 18 tuhat elanikku, valdavalt vene rahvusest. Linna algkoolis ja gümnaasiumis käib õppetöö vene keeles. | Prazdnik avab Maardu suletud maailma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuulsa Ukrainas sündinud vene kirjaniku Nikolai Gogoli jutustuse järgi nime saanud Sorotšinski laat on suurim väljaspool Ukrainat ning suurim slaavi diasporaa üritus Eestis. Vaatamata sellele ei tea valdav enamus eestlasi sellest midagi, kuna laat on kõik 18 toimumisaastat väljaspool eesti meediapilti.
Kaamera jälgib laadaks ja missivõistluseks absurdi piiril toimuvaid tõsiseid ettevalmistusi ja pidu ennast. Lihakäntsakate ja müügiputkade vahel toimuv missivõistlus näitab drastiliselt kultuuride ja normide erinevusi.
"Lapsmissid" ja täiskasvanud naised esinevad juubeldavale ja kohati ebaadekvaatsele seltskonnale. Mõnigi missiks pürgija ei pea paljuks näidata ideede lennukust: üks kandidaat on pähe pannud põlevate küünaldega kandelaabri, üritades samas araabiapärast kõhutantsu teha.
Režissöör Vladimir Loginovi jutustusse on jäänud kogu ilu ja valu, mis on tihedalt põimunud Maardu, justkui teises dimensioonis elava linna ja elanikega.
"Prazdnik" jõuab kinolevvi 11. septembril. Filmi režissöör on Vladimir Loginov ("Sipelgapesa, 2015), produtsent Volia Chaikovskaya, operaator Max Golomidov.
Film osales eelmise aasta PÖFFil ning pälvis kultuurkapitali aastapreemia dokumentaalfilmi vallas hea sotsiaalse tunnetuse eest.
Laat toimub sel aastal 19. korda 12.-13. septembrini. Maardus elab ligi 18 tuhat elanikku, valdavalt vene rahvusest. Linna algkoolis ja gümnaasiumis käib õppetöö vene keeles.
### Response:
Prazdnik avab Maardu suletud maailma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisminister Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et ta täielikult toetab president Macroni üleskutset vältida Schengeni sees piiride sulgemist ning koordineerida reisimispiirangute seadmist EL-i siseselt. Eesti on esitanud ka oma ettepanekud, kuidas seda teha, mida EL-is suursaadikute tasemel kolmapäeval ja tervisevaldkonna ministrite tasemel reedel arutatakse.
Eesti ettepaneku kohaselt võiks esiteks olla EL-is ühtne skaala, mille alusel viiruse levikut hinnatakse ja meetmeid tarvitusele võetakse. Teiseks on oluline jätta avatuks piirid Schengeni-siseselt. Kolmandaks peaks kehtestama üleminekuaja, mis jätaks riikidele ja inimestele reageerimisaja plaanide muutmiseks ning neljandaks tuleks luua karantiininõude kõrvale alternatiiv vabatahtliku testimise näol, nii nagu Eesti septembrist kehtestas.
Ka sotsiaalminister Tanel Kiik peab koordineeritumat tegutsemist mõistlikuks.
"Puudutab see siis testimise poliitikat, maskikandmist, eneseisolatsiooni kohustusi. Ühene lähenemine aitaks nii ettevõtteid kui ka Euroopa Liidu riikide elanikke," ütles Kiik ERR-ile.
Ta tunnistas, et keeruliseks teeb ühtsete reeglite kehtestamise ja arusaamale jõudmise asjaolu, et nakatumine erineb riigiti kümnetes kordades, mis muudab riikide arusaama turvalisest nakkustasemest erinevaks.
"Positiivne oleks, kui suudaksime läbi Euroopa nakkushaiguste tõrjekeskuse töötada paremini välja riikide hidamise protokolli või standardi. See ei vaataks pelgalt positiivsete testide arvu, vaid suudaksime hinnata ka seda, kui palju on üldse konkreetne riik teste teinud, kui palju on viirusekoldeid, kui palju on tegemist üleriigilise levikuga. Kui me suudaks pakkuda ühtse lähenemise, kas konkreetne riik tervikuna on nakkusohtlik või konkreetne regioon nakkusohtlik," selgitas Kiik, lisades, et need riskihinnangud oleksid aluseks reisipiiranguid ja eneseisolatsiooninõudeid seadvatele otsustele.
Tema hinnangul ei saa seda hindamist jätta riikide endi õlule, sest igaüks läheneks hindamisele muidu erinevalt ja sellest sünniks üksnes segadust.
Ohupiiri hindamine
Välisminister Urmas Reinsalu on nõus, et EL-i tasemel peab kehtima üks nakatunute arvu piirmäär, millest lähtuvalt piiranguid seada. Praegu on see paljudel Euroopa riikidel 16 nakatunut 100 000 kohta, ent on ka neid, kel see määr on kas kõrgem või madalam. Eesti nakatumise määr on praegu 15,7 inimest 100 000 kohta, mis tähendab, et 3. septembril ületab Eesti suure tõenäosusega 16 nakatunu piiri 100 000 kohta, mis asetab meid paljudes riikides "punasesse" nimekirja.
Reinsalu aga pelgalt seetõttu piirangute arvu kergitama ei tõttaks.
"Ma ei kiirustakse seda numbrit muutma veel praegu lihtsalt survega, et see tekitab ebamugavust praegu," ütles välisminister, lisades, et küsimusele, kas piirmäära peaks tõstma, peaksid vastama tervishoiueksperdid.
"Tähtis on, et need numbrid oleksid arusaadavad ja arusaadavalt tuletatud," tõhutas Reinsalu. "Kas muuta numbreid või muuta neid ohutusmeetmeid erinevates valgusfooritasemetes, neid ettepanekuid on kindlasti mitmeid, mida arutada."
Balti riigid jätkavad ka nn Balti reisimulli arutamist, sõltumata ülejäänud EL-i võimalikest piirangutest. Lätil on kolmest riigist kõige madalam nakatunute määr, seega sõltub suuresti neist, kas vaba liikumine Balti riikide vahel jätkub. Leedus tõusis nakatunute määr 16 inimeseni 100 000 kohta ja ka Eesti on seda piiri kohe ületamas. | Eesti pooldab EL-ile ühtsete reisireeglite kehtestamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisminister Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et ta täielikult toetab president Macroni üleskutset vältida Schengeni sees piiride sulgemist ning koordineerida reisimispiirangute seadmist EL-i siseselt. Eesti on esitanud ka oma ettepanekud, kuidas seda teha, mida EL-is suursaadikute tasemel kolmapäeval ja tervisevaldkonna ministrite tasemel reedel arutatakse.
Eesti ettepaneku kohaselt võiks esiteks olla EL-is ühtne skaala, mille alusel viiruse levikut hinnatakse ja meetmeid tarvitusele võetakse. Teiseks on oluline jätta avatuks piirid Schengeni-siseselt. Kolmandaks peaks kehtestama üleminekuaja, mis jätaks riikidele ja inimestele reageerimisaja plaanide muutmiseks ning neljandaks tuleks luua karantiininõude kõrvale alternatiiv vabatahtliku testimise näol, nii nagu Eesti septembrist kehtestas.
Ka sotsiaalminister Tanel Kiik peab koordineeritumat tegutsemist mõistlikuks.
"Puudutab see siis testimise poliitikat, maskikandmist, eneseisolatsiooni kohustusi. Ühene lähenemine aitaks nii ettevõtteid kui ka Euroopa Liidu riikide elanikke," ütles Kiik ERR-ile.
Ta tunnistas, et keeruliseks teeb ühtsete reeglite kehtestamise ja arusaamale jõudmise asjaolu, et nakatumine erineb riigiti kümnetes kordades, mis muudab riikide arusaama turvalisest nakkustasemest erinevaks.
"Positiivne oleks, kui suudaksime läbi Euroopa nakkushaiguste tõrjekeskuse töötada paremini välja riikide hidamise protokolli või standardi. See ei vaataks pelgalt positiivsete testide arvu, vaid suudaksime hinnata ka seda, kui palju on üldse konkreetne riik teste teinud, kui palju on viirusekoldeid, kui palju on tegemist üleriigilise levikuga. Kui me suudaks pakkuda ühtse lähenemise, kas konkreetne riik tervikuna on nakkusohtlik või konkreetne regioon nakkusohtlik," selgitas Kiik, lisades, et need riskihinnangud oleksid aluseks reisipiiranguid ja eneseisolatsiooninõudeid seadvatele otsustele.
Tema hinnangul ei saa seda hindamist jätta riikide endi õlule, sest igaüks läheneks hindamisele muidu erinevalt ja sellest sünniks üksnes segadust.
Ohupiiri hindamine
Välisminister Urmas Reinsalu on nõus, et EL-i tasemel peab kehtima üks nakatunute arvu piirmäär, millest lähtuvalt piiranguid seada. Praegu on see paljudel Euroopa riikidel 16 nakatunut 100 000 kohta, ent on ka neid, kel see määr on kas kõrgem või madalam. Eesti nakatumise määr on praegu 15,7 inimest 100 000 kohta, mis tähendab, et 3. septembril ületab Eesti suure tõenäosusega 16 nakatunu piiri 100 000 kohta, mis asetab meid paljudes riikides "punasesse" nimekirja.
Reinsalu aga pelgalt seetõttu piirangute arvu kergitama ei tõttaks.
"Ma ei kiirustakse seda numbrit muutma veel praegu lihtsalt survega, et see tekitab ebamugavust praegu," ütles välisminister, lisades, et küsimusele, kas piirmäära peaks tõstma, peaksid vastama tervishoiueksperdid.
"Tähtis on, et need numbrid oleksid arusaadavad ja arusaadavalt tuletatud," tõhutas Reinsalu. "Kas muuta numbreid või muuta neid ohutusmeetmeid erinevates valgusfooritasemetes, neid ettepanekuid on kindlasti mitmeid, mida arutada."
Balti riigid jätkavad ka nn Balti reisimulli arutamist, sõltumata ülejäänud EL-i võimalikest piirangutest. Lätil on kolmest riigist kõige madalam nakatunute määr, seega sõltub suuresti neist, kas vaba liikumine Balti riikide vahel jätkub. Leedus tõusis nakatunute määr 16 inimeseni 100 000 kohta ja ka Eesti on seda piiri kohe ületamas.
### Response:
Eesti pooldab EL-ile ühtsete reisireeglite kehtestamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn palub taotluse alusel algatada riigi eriplaneering Tallinna ringraudtee trassi ja ruumivajaduse täpseks määramiseks.
"Anname põhimõttelise nõusoleku riigi eriplaneeringu rahastamises osalemiseks, kuid teeme ettepaneku riigi eriplaneeringu tellimise rahastamiseks riigieelarvest," kirjutas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov pöördumises HOL-ile ja rahandusministeeriumile.
Ta selgitas, et ringraudteed tuleks käsitleda riiklikult olulise objektina, millel on eeldatavalt oluline mõju riigi majanduse arengule, elanikkonna turvalisuse tagamisele, riigikaitsele ja kliima eesmärkide saavutamisele.
Nagu HOL, soovib ka Tallinn, et ringraudtee trassi määramisel eelistataks lõuna poolt Ülemiste järve ehk väljaspool Tallinna territooriumi kulgevat trassi.
"Juhime tähelepanu, et Tallinna linn on oma varasemates kirjades korduvalt välistanud Harju maakonnaplaneeringus planeeritud põhja poolt Ülemiste järve kulgeva ümbersõiduraudtee trassi, sest see kulgeb läbi Tallinna tiheasustusalade, möödub vahetult Ülemiste järvest ning läbib Ülemiste Rail Balticu ühisterminali, ega täida seega seatud eesmärke," lisas Novikov.
Abilinnapea tõi välja, et lõunapoolne ringraudtee trass võimaldaks lisaks eeltoodud negatiivsete mõjude vältimisele arendada linna ja lähivaldade vahelist reisirongiliiklust.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles augusti lõpus ERR-ile, et ta pooldab ringraudtee eriplaneeringu algatamist ning seda võimalikult kiiresti, sest tegu on perspektiivika projektiga.
Aabi sõnul oleks eriplaneering ettevalmistus ringraudtee ehitamisele ning kümmekonna aastaga võiks ringraudtee valmis olla.
HOL-i koostatud ajakava järgi algatataks eriplaneering 2021. aasta teises kvartalis ning see kehtestataks 2023. aasta lõpuks. Projekteerimine kestaks aastatel 2024 kuni 2027, samal aastal algaks ka ehitamine, mis kestaks 2030. aastani. Rongid saaksid raudteel sõitma hakata 2032. aasta alguses.
HOL-i hinnangul saaks Tallinna ringraudteega lahendada mitu kitsaskohta: viia ohtlikud veosed Tallinna kesklinnast välja, luua uued arenguvõimalused kasvava ettevõtlusega Paldiskile ning uued võimalused reisirongidele, sest Balti jaam on oma vastuvõtupiiri juba saavutanud. | Tallinn toetab ringraudtee eriplaneeringu algatamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn palub taotluse alusel algatada riigi eriplaneering Tallinna ringraudtee trassi ja ruumivajaduse täpseks määramiseks.
"Anname põhimõttelise nõusoleku riigi eriplaneeringu rahastamises osalemiseks, kuid teeme ettepaneku riigi eriplaneeringu tellimise rahastamiseks riigieelarvest," kirjutas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov pöördumises HOL-ile ja rahandusministeeriumile.
Ta selgitas, et ringraudteed tuleks käsitleda riiklikult olulise objektina, millel on eeldatavalt oluline mõju riigi majanduse arengule, elanikkonna turvalisuse tagamisele, riigikaitsele ja kliima eesmärkide saavutamisele.
Nagu HOL, soovib ka Tallinn, et ringraudtee trassi määramisel eelistataks lõuna poolt Ülemiste järve ehk väljaspool Tallinna territooriumi kulgevat trassi.
"Juhime tähelepanu, et Tallinna linn on oma varasemates kirjades korduvalt välistanud Harju maakonnaplaneeringus planeeritud põhja poolt Ülemiste järve kulgeva ümbersõiduraudtee trassi, sest see kulgeb läbi Tallinna tiheasustusalade, möödub vahetult Ülemiste järvest ning läbib Ülemiste Rail Balticu ühisterminali, ega täida seega seatud eesmärke," lisas Novikov.
Abilinnapea tõi välja, et lõunapoolne ringraudtee trass võimaldaks lisaks eeltoodud negatiivsete mõjude vältimisele arendada linna ja lähivaldade vahelist reisirongiliiklust.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles augusti lõpus ERR-ile, et ta pooldab ringraudtee eriplaneeringu algatamist ning seda võimalikult kiiresti, sest tegu on perspektiivika projektiga.
Aabi sõnul oleks eriplaneering ettevalmistus ringraudtee ehitamisele ning kümmekonna aastaga võiks ringraudtee valmis olla.
HOL-i koostatud ajakava järgi algatataks eriplaneering 2021. aasta teises kvartalis ning see kehtestataks 2023. aasta lõpuks. Projekteerimine kestaks aastatel 2024 kuni 2027, samal aastal algaks ka ehitamine, mis kestaks 2030. aastani. Rongid saaksid raudteel sõitma hakata 2032. aasta alguses.
HOL-i hinnangul saaks Tallinna ringraudteega lahendada mitu kitsaskohta: viia ohtlikud veosed Tallinna kesklinnast välja, luua uued arenguvõimalused kasvava ettevõtlusega Paldiskile ning uued võimalused reisirongidele, sest Balti jaam on oma vastuvõtupiiri juba saavutanud.
### Response:
Tallinn toetab ringraudtee eriplaneeringu algatamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõlvart ütles kolmapäeval, et ametlikku otsust pole veel tehtud, kuid oma heakskiidu on andnud Haukanõmmele nii linnavalitsuse liikmed kui Keskerakonna Tallinna nõukogu.
Haukanõmm ütles, et Kesklinna vanemana saab tal olema kolm prioriteeti. Esimesena nimetas ta sotsiaalteenuste jätkusuutlikkuse ka koroonakriisi tingimustes. "Kõik, kes vajavad, peavad abi saama," märkis ta.
Teiseks prioriteediks on Haukanõmme sõnul keskkonnasõbralik liiklus. "Palju on juba tehtud, aga arendada tuleb rattaliiklust, soodutada jalgsiliikumist, vähendada autostumist. Seda on raske teha, sest erinevate likumisviiside vahel on konflikt," märkis ta.
Kolmandaks nimetas Haukanõmm Tallinna avatuse merele. "Reidi teeon hea algus, kuid sellele ei tohi jääda puhkama," ütles ta.
Haukanõmm liitus Keskerakonnaga tänavu juunis ning on lubanud Keskerakonna ridades kandideerida nii 2021. aasta kohalike omavalitsuste ja 2023. aasta riigikogu valimistel.
Haukanõmm kuulus 2009–2014 Isamaa ja Res Publica Liitu. 2014. aastal liitus ta Vabaerakonnaga, mille liige oli 9. novembrini 2018. Vabaerakonna ridades kandideeris ta 2015. aasta riigikogu valimistel ja osutus 450 häälega kompensatsioonimandaadiga valituks.
Viimastel riigikogu valimistel kandideeris ta juba Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridades Tallinnas Lasnamäe, Kesklinna ja Pirita linnaosas. Haukanõmm sai 456 häält ja parlamenti valituks ei osutunud.
Alates 2019. aastast on Monika Haukanõmm olnud Tallinna munitsipaalperearstikeskuse juhatuse esimees.
Endine Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet lahkus ametikohalt 23. märtsil ning asus tööle Lasnamäe linnaosa vanemana. Vanema kohuseid täidab tänaseni Sveti endine asetäitja Anu Aus. | Tallinna Kesklinna vanema kandidaadiks esitati Monika Haukanõmm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõlvart ütles kolmapäeval, et ametlikku otsust pole veel tehtud, kuid oma heakskiidu on andnud Haukanõmmele nii linnavalitsuse liikmed kui Keskerakonna Tallinna nõukogu.
Haukanõmm ütles, et Kesklinna vanemana saab tal olema kolm prioriteeti. Esimesena nimetas ta sotsiaalteenuste jätkusuutlikkuse ka koroonakriisi tingimustes. "Kõik, kes vajavad, peavad abi saama," märkis ta.
Teiseks prioriteediks on Haukanõmme sõnul keskkonnasõbralik liiklus. "Palju on juba tehtud, aga arendada tuleb rattaliiklust, soodutada jalgsiliikumist, vähendada autostumist. Seda on raske teha, sest erinevate likumisviiside vahel on konflikt," märkis ta.
Kolmandaks nimetas Haukanõmm Tallinna avatuse merele. "Reidi teeon hea algus, kuid sellele ei tohi jääda puhkama," ütles ta.
Haukanõmm liitus Keskerakonnaga tänavu juunis ning on lubanud Keskerakonna ridades kandideerida nii 2021. aasta kohalike omavalitsuste ja 2023. aasta riigikogu valimistel.
Haukanõmm kuulus 2009–2014 Isamaa ja Res Publica Liitu. 2014. aastal liitus ta Vabaerakonnaga, mille liige oli 9. novembrini 2018. Vabaerakonna ridades kandideeris ta 2015. aasta riigikogu valimistel ja osutus 450 häälega kompensatsioonimandaadiga valituks.
Viimastel riigikogu valimistel kandideeris ta juba Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridades Tallinnas Lasnamäe, Kesklinna ja Pirita linnaosas. Haukanõmm sai 456 häält ja parlamenti valituks ei osutunud.
Alates 2019. aastast on Monika Haukanõmm olnud Tallinna munitsipaalperearstikeskuse juhatuse esimees.
Endine Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet lahkus ametikohalt 23. märtsil ning asus tööle Lasnamäe linnaosa vanemana. Vanema kohuseid täidab tänaseni Sveti endine asetäitja Anu Aus.
### Response:
Tallinna Kesklinna vanema kandidaadiks esitati Monika Haukanõmm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati esitas Krossile ja tema abikaasale Mary Krossile kuuluv Kõue Mõis OÜ tähtajaks majandusaasta aruande 2016. aasta kohta. Ametlikult kuulub Krossile endale 36 protsenti ettevõttest, Mary Krossile 27 protsenti ettevõttest ning ülejäänud osanikud on samuti Krossile kuuluvad konsultatsioonifirmad Hansamari OÜ ja Trustcorp OÜ.
Kross on seejuures soovinud mõisa maha müüa, kuid seni tulutult. Möödunud aastal pandi mõis müüki 3,8 miljoni euroga. Kross rääkis möödunud aastal Kroonikale, et mõisa taastamine on olnud tema perele kogukonda toetav projekt ning ta loodab, et mõisa ostab keegi, "kel on parem positsioon asja edasi ajada ja keda Eesti Rahvusringhääling ses asjas pidevalt ei koti."
Viimase kolme aasta majandusaasta aruanded esitas Kõue mõis tänavu augusti viimasel päeval.
Mõis oli tunamullu 226 500 euroga kahjumis, möödunud aasta puhaskahjum vähenes 76 500 eurole. Müügitulu samas langes aastaga 414 000 eurolt 185 000 eurole.
Samuti on viimastel aastatel korduvalt kirjutatud mõisa maksehäirete kohta. Kui veel juulis avaldas maksu- ja tolliamet korralduse 1000-eurose maksuvõla tasumiseks, siis tänaseks ettevõttel kehtivad maksehäired puuduvad.
Ettevõttel on pikaajalisi laene kokku 2,2 miljoni euro eest, millest miljoni osas on laen Blue Oil Ltd-lt, ülejäänud peamiselt ettevõttega seotud isikutelt. Neitsisaartel registreeritud Blue Oil Ltd laen tõmbas tähelepanu mõned aastad tagasi, sellega refinantseeris Kross varem Swedbankilt võetud laenu.
Samuti plaanib ettevõte järgmise viie aasta jooksul tasuda 100 000-eurose võla Margus Linnamäe MM Group OÜ-le. See kohustus pole varem avalikult teada olnud.
Kross ostis Harjumaal Kose vallas asuva Kõue mõisa 2006. aastal, renoveeris selle EAS-i toetuste abil ning avas renoveeritud mõisa klientidele 2012. aasta suvel. Viimastel aastatel on mõis viimastel aastatel tegutsenud ürituste toimumise paigana, võõrustades suuremaid pulmi ja pidusid.
Ettevõte märgib majandusaasta aruandes, et mullu teenindati peamiselt gruppe ja sündmusi ning mõisa põhiline klientuur oli kohalik. Gruppide ja sündmuste teenindamisega plaanis ettevõte jätkata ka tänavu.
Kui 2016. aastal andis ettevõte tööd 25 inimesele, siis mullu töötas ettevõttes keskmiselt kolm inimest, kelle palgakulu ulatus 51 000 euroni.
Viimases aruandes, mille on allkirjastanud notar, ei ole juhatuse liikmeid ega firma omanikke välja toodud.
ERR-il Krossi ennast ega ettevõtte prokuristi tabada ei õnnestunud. | Krossi Kõue mõis esitas viimaks kolme aasta aruanded | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati esitas Krossile ja tema abikaasale Mary Krossile kuuluv Kõue Mõis OÜ tähtajaks majandusaasta aruande 2016. aasta kohta. Ametlikult kuulub Krossile endale 36 protsenti ettevõttest, Mary Krossile 27 protsenti ettevõttest ning ülejäänud osanikud on samuti Krossile kuuluvad konsultatsioonifirmad Hansamari OÜ ja Trustcorp OÜ.
Kross on seejuures soovinud mõisa maha müüa, kuid seni tulutult. Möödunud aastal pandi mõis müüki 3,8 miljoni euroga. Kross rääkis möödunud aastal Kroonikale, et mõisa taastamine on olnud tema perele kogukonda toetav projekt ning ta loodab, et mõisa ostab keegi, "kel on parem positsioon asja edasi ajada ja keda Eesti Rahvusringhääling ses asjas pidevalt ei koti."
Viimase kolme aasta majandusaasta aruanded esitas Kõue mõis tänavu augusti viimasel päeval.
Mõis oli tunamullu 226 500 euroga kahjumis, möödunud aasta puhaskahjum vähenes 76 500 eurole. Müügitulu samas langes aastaga 414 000 eurolt 185 000 eurole.
Samuti on viimastel aastatel korduvalt kirjutatud mõisa maksehäirete kohta. Kui veel juulis avaldas maksu- ja tolliamet korralduse 1000-eurose maksuvõla tasumiseks, siis tänaseks ettevõttel kehtivad maksehäired puuduvad.
Ettevõttel on pikaajalisi laene kokku 2,2 miljoni euro eest, millest miljoni osas on laen Blue Oil Ltd-lt, ülejäänud peamiselt ettevõttega seotud isikutelt. Neitsisaartel registreeritud Blue Oil Ltd laen tõmbas tähelepanu mõned aastad tagasi, sellega refinantseeris Kross varem Swedbankilt võetud laenu.
Samuti plaanib ettevõte järgmise viie aasta jooksul tasuda 100 000-eurose võla Margus Linnamäe MM Group OÜ-le. See kohustus pole varem avalikult teada olnud.
Kross ostis Harjumaal Kose vallas asuva Kõue mõisa 2006. aastal, renoveeris selle EAS-i toetuste abil ning avas renoveeritud mõisa klientidele 2012. aasta suvel. Viimastel aastatel on mõis viimastel aastatel tegutsenud ürituste toimumise paigana, võõrustades suuremaid pulmi ja pidusid.
Ettevõte märgib majandusaasta aruandes, et mullu teenindati peamiselt gruppe ja sündmusi ning mõisa põhiline klientuur oli kohalik. Gruppide ja sündmuste teenindamisega plaanis ettevõte jätkata ka tänavu.
Kui 2016. aastal andis ettevõte tööd 25 inimesele, siis mullu töötas ettevõttes keskmiselt kolm inimest, kelle palgakulu ulatus 51 000 euroni.
Viimases aruandes, mille on allkirjastanud notar, ei ole juhatuse liikmeid ega firma omanikke välja toodud.
ERR-il Krossi ennast ega ettevõtte prokuristi tabada ei õnnestunud.
### Response:
Krossi Kõue mõis esitas viimaks kolme aasta aruanded |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. septembril saabus lendudega Tallinna lennujaama umbes 1400 inimest, neist tegi vabatahtliku koroonaproovi 375 inimest. Üks proov osutus positiivseks.
Tallinna sadama A- ja D-terminalides asuvates testimispunktides andis koroonaproovi 28 reisijat, kõik testid osutusid negatiivseks.
"Testitute arv oli nii väike seetõttu, et Soome ei kuulu veel "punaste" riikide hulka. Sadamas testime läbi Soome Eestisse tulevaid transiitreisijaid," selgitas testimiskeskuse tööd juhtiva Medicumi juhatuse liige Tõnis Allik.
Piiril võivad lasta end testida kõrge nakatumismääraga riikidest saabuvad inimesed, prooviandmine on vabatahtlik ja peaks aitama inimestel kiiremini tööle naasta, kui tööandja testitulemuse alusel inimese töökohale lubab.
Allik selgitas, et sadamas ja lennujaama terminalis tegutsevates testimispunktides pääseb proovi andma ilma ette registreerimata.
"Inimesed ootavad elavas järjekorras ja saavad testida. Testimine on tasuta Eesti elanikele. Inimesel peab olema Eesti isikukood, siis saab ta testi tasuta," selgitas Allik.
Kel Eesti isikoodi pole, peab testimise eest maksma 67 eurot.
Lapsi piiril testida pole mõtet, sest nemad testi negatiivse vastuse korral kooli ikkagi ei pääse, vaid peavad püsima kaks nädalat eneseisolatsioonis.
"Pärast esimest testi vabalt linna peale kedagi lasta ei tohi," toonitas Allik. | Lennujaamas tuvastati esimesel testimispäeval üks nakatunu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. septembril saabus lendudega Tallinna lennujaama umbes 1400 inimest, neist tegi vabatahtliku koroonaproovi 375 inimest. Üks proov osutus positiivseks.
Tallinna sadama A- ja D-terminalides asuvates testimispunktides andis koroonaproovi 28 reisijat, kõik testid osutusid negatiivseks.
"Testitute arv oli nii väike seetõttu, et Soome ei kuulu veel "punaste" riikide hulka. Sadamas testime läbi Soome Eestisse tulevaid transiitreisijaid," selgitas testimiskeskuse tööd juhtiva Medicumi juhatuse liige Tõnis Allik.
Piiril võivad lasta end testida kõrge nakatumismääraga riikidest saabuvad inimesed, prooviandmine on vabatahtlik ja peaks aitama inimestel kiiremini tööle naasta, kui tööandja testitulemuse alusel inimese töökohale lubab.
Allik selgitas, et sadamas ja lennujaama terminalis tegutsevates testimispunktides pääseb proovi andma ilma ette registreerimata.
"Inimesed ootavad elavas järjekorras ja saavad testida. Testimine on tasuta Eesti elanikele. Inimesel peab olema Eesti isikukood, siis saab ta testi tasuta," selgitas Allik.
Kel Eesti isikoodi pole, peab testimise eest maksma 67 eurot.
Lapsi piiril testida pole mõtet, sest nemad testi negatiivse vastuse korral kooli ikkagi ei pääse, vaid peavad püsima kaks nädalat eneseisolatsioonis.
"Pärast esimest testi vabalt linna peale kedagi lasta ei tohi," toonitas Allik.
### Response:
Lennujaamas tuvastati esimesel testimispäeval üks nakatunu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjoni moodustamise eesmärgiks on erinevate ametkondade ja institutsioonide (linnavalitsuse ametid, maanteeamet, politsei, teadlased) ühendamine Tallinna linna liikluse ohutumaks muutmiseks.
Linnavalitsuse määruse järgi on komisjoni eesmärk on Tallinna linnas liiklusohutusstrateegia elluviimine ning ohutu ja ühetaolise liikluskeskkonna kujundamine.
Ülesanneteks on komisjonil liiklusohutuse olukorra monitoorimine, ettepanekute tegemine Tallinna liikluse ohutumaks muutmiseks, liikuvuse planeerimine ja riikliku liiklusohutusprogrammi täideviimise korraldamine.
Kümneliikmelise komisjoni tööd hakkab juhtima linnapea Mihhail Kõlvart. Lisaks kuuluvad komisjoni liiklusvaldkonnaga tegelev abilinnapea, trandpordiameti juhataja, keskkonna- ja kommunaalameti juhataja, linnaplaneerimise ameti juhataja, mupo juht ja transpordiameti liikluse juhtimise peaspetsialist.
Väljaspoolt linnavalitsust kutsutakse komisjoni Põhja prefekt Kristian Jaani, PPA Põhja liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe, maanteeameti liiklusdirektor Meelis Telliskivi ja Tallinna tehnikaülikooli professor Dago Antov.
Komisjon hakkab kogunema kolm korda aastas. | Tallinn moodustab liikluse rahustamiseks eraldi komisjoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjoni moodustamise eesmärgiks on erinevate ametkondade ja institutsioonide (linnavalitsuse ametid, maanteeamet, politsei, teadlased) ühendamine Tallinna linna liikluse ohutumaks muutmiseks.
Linnavalitsuse määruse järgi on komisjoni eesmärk on Tallinna linnas liiklusohutusstrateegia elluviimine ning ohutu ja ühetaolise liikluskeskkonna kujundamine.
Ülesanneteks on komisjonil liiklusohutuse olukorra monitoorimine, ettepanekute tegemine Tallinna liikluse ohutumaks muutmiseks, liikuvuse planeerimine ja riikliku liiklusohutusprogrammi täideviimise korraldamine.
Kümneliikmelise komisjoni tööd hakkab juhtima linnapea Mihhail Kõlvart. Lisaks kuuluvad komisjoni liiklusvaldkonnaga tegelev abilinnapea, trandpordiameti juhataja, keskkonna- ja kommunaalameti juhataja, linnaplaneerimise ameti juhataja, mupo juht ja transpordiameti liikluse juhtimise peaspetsialist.
Väljaspoolt linnavalitsust kutsutakse komisjoni Põhja prefekt Kristian Jaani, PPA Põhja liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe, maanteeameti liiklusdirektor Meelis Telliskivi ja Tallinna tehnikaülikooli professor Dago Antov.
Komisjon hakkab kogunema kolm korda aastas.
### Response:
Tallinn moodustab liikluse rahustamiseks eraldi komisjoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Auto on edasi arenenud ja üldiselt tunnen end autos üsna hästi - vähemalt sellistel teedel," kommenteeris ta pärast Lõuna-Eesti rallit ja enne Rally Estoniat veebiküljele DirtFish antud intervjuus.
"Ütleme nii, et hetkel ma pole täiesti kindel, et me suudaks Soome teedel Toyota alistada, aga oleme selles suunas liikunud. Loodetavasti naaseb Soome ralli järgmisel aastal kalendrisse ja tahame olla väljakutseks valmis."
"Me teame, et Toyota on olnud sellistel teedel väga-väga kiire ja samale tasemele jõudmine tähendab ja on tähendanud väga suurt tööd," kiitis eestlane endist tööandjat.
"Loomulikult tahame olla paremad, aga sel nädalal peame vaatama, mis seisus omadega oleme. Ma arvan, et kõik on väga põnevil, mida auto suudab pakkuda. Me oleme kõik palju tööd teinud, eriti kutid tehases."
Tänakult küsiti ka, kelle katseaegu ta pärast laupäeval toimuvat esimest pikemat katset kõigepealt vaatab. "Minu ees stardib neli sõitjat - nad on minust MM-sarjas kõrgemal kohal -, nii et vaatan esimese katse järel neist parima aega ja eks siis vaatab edasi," vastas ta.
Enne Rally Estoniat juhib MM-sarja Sebastien Ogier (Toyota; 62 punkti), kellele järgnevad Elfyn Evans (Toyota; 54), Thierry Neuville (Hyundai; 42), Kalle Rovanperä (Toyota; 40) ja Tänak (38). | Tänak pole täiesti kindel, kas Soomes suudetaks Toyotad alistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Auto on edasi arenenud ja üldiselt tunnen end autos üsna hästi - vähemalt sellistel teedel," kommenteeris ta pärast Lõuna-Eesti rallit ja enne Rally Estoniat veebiküljele DirtFish antud intervjuus.
"Ütleme nii, et hetkel ma pole täiesti kindel, et me suudaks Soome teedel Toyota alistada, aga oleme selles suunas liikunud. Loodetavasti naaseb Soome ralli järgmisel aastal kalendrisse ja tahame olla väljakutseks valmis."
"Me teame, et Toyota on olnud sellistel teedel väga-väga kiire ja samale tasemele jõudmine tähendab ja on tähendanud väga suurt tööd," kiitis eestlane endist tööandjat.
"Loomulikult tahame olla paremad, aga sel nädalal peame vaatama, mis seisus omadega oleme. Ma arvan, et kõik on väga põnevil, mida auto suudab pakkuda. Me oleme kõik palju tööd teinud, eriti kutid tehases."
Tänakult küsiti ka, kelle katseaegu ta pärast laupäeval toimuvat esimest pikemat katset kõigepealt vaatab. "Minu ees stardib neli sõitjat - nad on minust MM-sarjas kõrgemal kohal -, nii et vaatan esimese katse järel neist parima aega ja eks siis vaatab edasi," vastas ta.
Enne Rally Estoniat juhib MM-sarja Sebastien Ogier (Toyota; 62 punkti), kellele järgnevad Elfyn Evans (Toyota; 54), Thierry Neuville (Hyundai; 42), Kalle Rovanperä (Toyota; 40) ja Tänak (38).
### Response:
Tänak pole täiesti kindel, kas Soomes suudetaks Toyotad alistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavaoludes ei mõjuta parasiidid peremeesliigi asurkonda kuigivõrd. Kuid kui parasiite on ohtralt, võib peremeesliik ohtu sattuda. Eriti suures ohus võivad aga olla väikse arvukusega ohustatud liigid, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Sellises olukorras on Tasmaania idarannikul elav rohe-teemantlind, kes on ohus elupaikade kadumise ja halvenemise ning konkurentide ja võõrliikide tõttu. Hiljuti lisandus ohtude hulka ka kahetiivaline parasiit Passeromyia longicornis, kelle vastsed tungivad poja naha alla, toituvad seal verest ja lagunevatest kudedest ning väljuvad naha alt, et pesamaterjalis nukkuda; reeglina nakatunud poeg hukkub.
Parasiitidega võitlemiseks on rohe-teemantlindudele abikäe ulatanud inimene ning pesadesse on pihustatud putukatõrjevahendit. Kuigi tulemused on positiivsed, on pesadeni jõudmine keeruline, nõuab palju aega, vaeva ja raha – rohe-teemantlinnud pesitsevad nimelt õõnsustes, kuhu ehitavad sarnaselt põldvarblasega kaetud pesa, mis koosneb puukoore tükkidest ja rohust ning mille vooderdavad seest sulgedega.
Seepärast katsetasid teadlased lindude abistamiseks lihtsamat meetodit – pesaehitamise ajal riputati puu otsa tiheda võrguga torujas linnusöögimajalaadne sulehoidik, kust linnud said koguda putukatõrjevahendiga üle pihustatud kanasulgi. Selline viis parasiiditõrjeks laseb lindudel endil tõrjetöö teha.
Töödeldud kanasulgede kasutamine oli ülitõhus, sest neid kasutanud lindude pesades oli keskmiselt vaid 0,3 parasiidivastset, pritsimata sulgi kasutanud lindude pesades aga 32,2 parasiidivastset. Ka lennuvõimestus töödeldud sulgedega pesadest enam kui kümme korda rohkem poegi. mis tähendas, et lennuvõimestus lausa 95 protsenti poegadest. Tavalisi sulgi kasutanud pesades lennuvõimestus vaid kaheksa protsenti koorunud poegadest.
Seega suudavad rohe-teemantlinnud suurepäraselt end ise aidata, inimese pingutus abistamisel on minimaalne. Lisaks on selline parasiiditõrje meetod kulu ja ajasäästlik – sulehoidiku hind on kõigest kaheksa Austraalia dollarit ning selle paigaldamiseks kulub vaid tund. Kui küsida, kas lindude abistamine ei sea ohtu parasiidi asurkonda, siis muretsemiseks ei ole põhjust – tema peremeesliikide ring on lai.
Uurimus ilmus ajakirjas Animal Conservation. | Kanasulg päästab teemantlinnu õudusfilmilike parasiitide käest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavaoludes ei mõjuta parasiidid peremeesliigi asurkonda kuigivõrd. Kuid kui parasiite on ohtralt, võib peremeesliik ohtu sattuda. Eriti suures ohus võivad aga olla väikse arvukusega ohustatud liigid, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Sellises olukorras on Tasmaania idarannikul elav rohe-teemantlind, kes on ohus elupaikade kadumise ja halvenemise ning konkurentide ja võõrliikide tõttu. Hiljuti lisandus ohtude hulka ka kahetiivaline parasiit Passeromyia longicornis, kelle vastsed tungivad poja naha alla, toituvad seal verest ja lagunevatest kudedest ning väljuvad naha alt, et pesamaterjalis nukkuda; reeglina nakatunud poeg hukkub.
Parasiitidega võitlemiseks on rohe-teemantlindudele abikäe ulatanud inimene ning pesadesse on pihustatud putukatõrjevahendit. Kuigi tulemused on positiivsed, on pesadeni jõudmine keeruline, nõuab palju aega, vaeva ja raha – rohe-teemantlinnud pesitsevad nimelt õõnsustes, kuhu ehitavad sarnaselt põldvarblasega kaetud pesa, mis koosneb puukoore tükkidest ja rohust ning mille vooderdavad seest sulgedega.
Seepärast katsetasid teadlased lindude abistamiseks lihtsamat meetodit – pesaehitamise ajal riputati puu otsa tiheda võrguga torujas linnusöögimajalaadne sulehoidik, kust linnud said koguda putukatõrjevahendiga üle pihustatud kanasulgi. Selline viis parasiiditõrjeks laseb lindudel endil tõrjetöö teha.
Töödeldud kanasulgede kasutamine oli ülitõhus, sest neid kasutanud lindude pesades oli keskmiselt vaid 0,3 parasiidivastset, pritsimata sulgi kasutanud lindude pesades aga 32,2 parasiidivastset. Ka lennuvõimestus töödeldud sulgedega pesadest enam kui kümme korda rohkem poegi. mis tähendas, et lennuvõimestus lausa 95 protsenti poegadest. Tavalisi sulgi kasutanud pesades lennuvõimestus vaid kaheksa protsenti koorunud poegadest.
Seega suudavad rohe-teemantlinnud suurepäraselt end ise aidata, inimese pingutus abistamisel on minimaalne. Lisaks on selline parasiiditõrje meetod kulu ja ajasäästlik – sulehoidiku hind on kõigest kaheksa Austraalia dollarit ning selle paigaldamiseks kulub vaid tund. Kui küsida, kas lindude abistamine ei sea ohtu parasiidi asurkonda, siis muretsemiseks ei ole põhjust – tema peremeesliikide ring on lai.
Uurimus ilmus ajakirjas Animal Conservation.
### Response:
Kanasulg päästab teemantlinnu õudusfilmilike parasiitide käest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonakevade kultuuripaastust on Eesti sattunud suvisesse kultuuriküllusse. Kõigest huvipakkuvast osa saamiseks tuleb päevaplaani kavandada mitu üritust korraga. Nii juhtus allakirjutanuga eelmisel reedel, kus külastusplaanis oli kaks etendust: Kristjan Järvi loodud visuaal-heliline show"Nordic Escapes" Kinomajas ja Misanzeni visuaalteatrilavastus "Sõsara sõrmeluud" Krulli Masinatehases Koplis.
Järvi värske plaadi "Nordic Escapes" esitlus väljakuulutatud kirjeldusega "audiovisuaalne kogemusrännak" andis osasaajaile võimaluse lihtsalt istuda ja mitte millelegi mõeldes oma olemises olla. See lubas mähkuda stiilimääratluseta hõljuva muusika sisse ja anda roheline tuli värvivarjundite virvenduse meelevalda kandumiseks. Seda selleks, et toimuks, nagu Järvi ise on väljendanud, dimensionaalne shift (nihe) — et väljuksime tagurpidi maailmast ja hakkaksime looma oma elu mitte väljast sissepoole vaid seest väljapoole. Kui meelelisest kogemusest lülituda analüütilis-mõtlevasse dimensiooni, siis mida oli kuulda ja näha?
Järvi ise ei soovi oma muusikat stiililiselt sildistada, öeldes, et tema end kategooriatesse toppima ei hakka. Antud õhtu kontekstis ei omanud tõesti mingit tähtsust, kas mõni meloodialõik või rütmimuster viitab klassikalisele, pop- või folkmuusikale. Pigem lugesid siin väljenduslikud mõõtmed nagu tempolised muudatused, dünaamika trajektoorid või tämbrilised vaheldused. Tähtis oli, kuidas helilised kulgemised toimivad sümbioosis silmaga nähtavaga. Ja näha sai esmajoones kahte omavahel tippupidi kokkuühendatud püramiidi, mille peale projitseeriti visuaalne etendus. Võib ka näiteks sümbolite keeles fantaseerida ja välja lugeda, et installatsioon viitab liivakellale ja aja kulgemisele või püstkojale sümboliseerides midagi algset.
Värvide ja kujundite mäng püramiididel oli uhke: risti-põiki sähvisid ja kulgesid kõikvõimalikud geomeetrilised kujundid ja jooned nii must-valgel kui värvilisel kujul. Keeruline oli sellest abstraktsest virr-varrist mingeid reaalanaloogiad välja lugeda aga taas, nii nagu ei omanud tähendust muusikaline määratlus ei omanud seda ka visuaali 'elususe' määratlemine. Korduva motiivina võis ära tunda puu tüve kujundit ja viited talvele langevate lumehelvste läbi. Lisaks oli ruumi rida elusaid puid kokku toodud aga nende roll oli pigemini sisustav kui (lava)kujundav—silma haarava suurejoonelise visuaalse mängu taustal kaldusid need tähelepanuväljast välja jääma.
Lõpuks liikus mõte sellele, kas ei võiks sarnane n-ö offline viibimise võimalus olla laiemalt kättesaadav. Kui Helsingi Kamppis on vaikusekabel ja New York Citys meditatsioonibussid, siis miks ei võiks Tallinnas asuda näiteks paik nimega Äiukoda. Koht, mis ei viita ühelegi religiooniga seotud tegevusele, vaid millelegi mõnusalt suigutavale ja eestipäraselt algelisele. Koht, kus saavad loojad teha loomingulisi katseid ja linnakodanikud iga päev meelt rahustamas (mitte lahutamas!) käia.
Mingit võimalust iseendas olemiseks ei andnud "Sõsara sõrmeluude" etendus, kus visuaalteatri üllatuslikud lavastuslikud lahendused, näitlejate suurepärane kehaline jutustamisvõime ning efektne valgusmuusikaline kujundus kutsusid publikus korduvalt esile imetlevat eufooriat.
Olles tuttav muinasjuttudega Merili Metsavahi samanimelisest kogumikust oli tegelikult kerge hirm laval näidatava ees. Milliste vahenditega antakse edasi lugusid, kus naiste ja laste teise ilma saatmist või kehaosade maharaiumist kirjeldatakse sama emotsioonitult kui kokaraamatus koogitaigana segamist. Aga kartus oli asjata. Mingeid võbelema panevaid õudusi laval ei näidatud. Ehk kõige kõhedusttekitavam oli varvaste mahalõikamise episood kurja võõrasema tütrel, kes kuningale naiseks saamiseks oli sunnitud kuldkingakese oma jalaga sobitama.
Aga varjuteatri vahenditega on episood üle võlli naljaks pööratud. Kui lavastust mingi üldistava märksõnaga tähistada, siis oleks selleks kindlasti "mängulisus". Mängiti kõigega -- naeru ja nutu, hea ja kurja, valguse ja varju, õnne ja õnnetuse, vaikuse ja müra, ilu ja koledusega. Põhiliseks naudingu objektiks sai tegelikult mitte see, mida sisu mõttes ette kanti, vaid viis kuidas seda tehti. Ehk siis milliseid võtteid kasutati ja kuidas loodi algmaterjalist uus visuaalteatri keeles kõnelev etendus. Üheks muljet avaldavaks visuaalseks elemendiks oli etenduses näiteks lavamõõtmetes sifoonkangas, mis erinevaid vorme võttes etendas merd, laudu, toole, sülelapsi, sünnitust ning toimis omamoodi sümboolse piiriloojana muinasjutulisuse ja reaalsuse vahel. Muinasjutulisuses osalemise mõõdet suurendas publiku jaoks kõrvaklappidest tulev helist ja sõnast koosnev taust.
Lavastusse haaratud viiest jutustusest jäävad enim meelde teises vaatuses etendatud hea-ja-kurja-munasjutud: nimilugu ning õest-vennast rääkiv "Ivan ja Nado". Esimest etendati efektselt põhiliselt varjuteatri vahenditega. See pikim munasjutt kogumikus rääkis kurjast võõrasemast ja tema inetutest tütardest, kes kaunitarist vaeslast taga kiusasid. Õnnetukese aitasid olukorrast välja võõrasema poolt tapetud vaeslapse õe sõrmeluud, kelle juhatused vaeslapse lõpuks kuningale naiseks viisid.
Teises muinasloos toimub hea ja kurja võitlus ingellikult ülla Nado ja tema tigeda vennanaise vahel. Viimase valede tõttu jääb Nado venna käe läbi kätetuks. Ent muinasjuttudele kohaselt on lõpp õnnelik — Nadole kasvavad käed tagasi ja ta elab õnnelikult oma mehe ja lapsega elu lõpuni.
Positiivses mõttes ootamatu oli muinasjutu süžee kokkuvõtte sõnaline esitus visuaalsete võtetega jutustamisel järel. Vaatemängulisust lisas muinasjutule mäng lavaruumiga, mis jättis vaatajale lõpetuseks silmade ette kogu hoone pikkuses avarduva ruumi. Miks mitte tõlgendada sõnast ja vaatest tekkinud ülevuse tunnet näiteks kui sümboolset hea võitu kurja üle.
Näitlejate kuuikusse kuulunud kolmest naisest ja kolmest mehest (Rauno Kaibiainen, Sandra Lange, Kristian Põldma, Ajjar Ausma, Maarja Tammemägi, Kat Sun) on keeruline kedagi välja tuua, sest koosmäng moodustas suurepärase ansamblilise terviku. Kui peaks kedagi pjedestaalle tõstma siis võiks ehk mainida Sandra Lange erakordselt väljenduslikku ja plastilist kehatööd ning Maarja Tammemägi hapra kuid samas väga jõulise Nado rollis olemist.
Kui küsida, kas külastatud etendustelt peale meelelise kogemuse ka midagi õpetlikku sai kaasa võtta, siis võiks vastata järgnevalt. Praeguses uusnormaalsuses hakkama saamiseks võiks endas esmalt läbi viia dimensionaalse nihke ning hakata elama seestpoolt väljapoole. Ja siis jälgida ümbritsevat sama mänguliselt, nagu tegid Misanzeni näitlejad muinasjutte tõlgendades. Tehes samal ajal asjakohaseid ja vilkaid otsuseid.
Tänu tegijatele! | Arvustus. Äiukojast sõrmelõikamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonakevade kultuuripaastust on Eesti sattunud suvisesse kultuuriküllusse. Kõigest huvipakkuvast osa saamiseks tuleb päevaplaani kavandada mitu üritust korraga. Nii juhtus allakirjutanuga eelmisel reedel, kus külastusplaanis oli kaks etendust: Kristjan Järvi loodud visuaal-heliline show"Nordic Escapes" Kinomajas ja Misanzeni visuaalteatrilavastus "Sõsara sõrmeluud" Krulli Masinatehases Koplis.
Järvi värske plaadi "Nordic Escapes" esitlus väljakuulutatud kirjeldusega "audiovisuaalne kogemusrännak" andis osasaajaile võimaluse lihtsalt istuda ja mitte millelegi mõeldes oma olemises olla. See lubas mähkuda stiilimääratluseta hõljuva muusika sisse ja anda roheline tuli värvivarjundite virvenduse meelevalda kandumiseks. Seda selleks, et toimuks, nagu Järvi ise on väljendanud, dimensionaalne shift (nihe) — et väljuksime tagurpidi maailmast ja hakkaksime looma oma elu mitte väljast sissepoole vaid seest väljapoole. Kui meelelisest kogemusest lülituda analüütilis-mõtlevasse dimensiooni, siis mida oli kuulda ja näha?
Järvi ise ei soovi oma muusikat stiililiselt sildistada, öeldes, et tema end kategooriatesse toppima ei hakka. Antud õhtu kontekstis ei omanud tõesti mingit tähtsust, kas mõni meloodialõik või rütmimuster viitab klassikalisele, pop- või folkmuusikale. Pigem lugesid siin väljenduslikud mõõtmed nagu tempolised muudatused, dünaamika trajektoorid või tämbrilised vaheldused. Tähtis oli, kuidas helilised kulgemised toimivad sümbioosis silmaga nähtavaga. Ja näha sai esmajoones kahte omavahel tippupidi kokkuühendatud püramiidi, mille peale projitseeriti visuaalne etendus. Võib ka näiteks sümbolite keeles fantaseerida ja välja lugeda, et installatsioon viitab liivakellale ja aja kulgemisele või püstkojale sümboliseerides midagi algset.
Värvide ja kujundite mäng püramiididel oli uhke: risti-põiki sähvisid ja kulgesid kõikvõimalikud geomeetrilised kujundid ja jooned nii must-valgel kui värvilisel kujul. Keeruline oli sellest abstraktsest virr-varrist mingeid reaalanaloogiad välja lugeda aga taas, nii nagu ei omanud tähendust muusikaline määratlus ei omanud seda ka visuaali 'elususe' määratlemine. Korduva motiivina võis ära tunda puu tüve kujundit ja viited talvele langevate lumehelvste läbi. Lisaks oli ruumi rida elusaid puid kokku toodud aga nende roll oli pigemini sisustav kui (lava)kujundav—silma haarava suurejoonelise visuaalse mängu taustal kaldusid need tähelepanuväljast välja jääma.
Lõpuks liikus mõte sellele, kas ei võiks sarnane n-ö offline viibimise võimalus olla laiemalt kättesaadav. Kui Helsingi Kamppis on vaikusekabel ja New York Citys meditatsioonibussid, siis miks ei võiks Tallinnas asuda näiteks paik nimega Äiukoda. Koht, mis ei viita ühelegi religiooniga seotud tegevusele, vaid millelegi mõnusalt suigutavale ja eestipäraselt algelisele. Koht, kus saavad loojad teha loomingulisi katseid ja linnakodanikud iga päev meelt rahustamas (mitte lahutamas!) käia.
Mingit võimalust iseendas olemiseks ei andnud "Sõsara sõrmeluude" etendus, kus visuaalteatri üllatuslikud lavastuslikud lahendused, näitlejate suurepärane kehaline jutustamisvõime ning efektne valgusmuusikaline kujundus kutsusid publikus korduvalt esile imetlevat eufooriat.
Olles tuttav muinasjuttudega Merili Metsavahi samanimelisest kogumikust oli tegelikult kerge hirm laval näidatava ees. Milliste vahenditega antakse edasi lugusid, kus naiste ja laste teise ilma saatmist või kehaosade maharaiumist kirjeldatakse sama emotsioonitult kui kokaraamatus koogitaigana segamist. Aga kartus oli asjata. Mingeid võbelema panevaid õudusi laval ei näidatud. Ehk kõige kõhedusttekitavam oli varvaste mahalõikamise episood kurja võõrasema tütrel, kes kuningale naiseks saamiseks oli sunnitud kuldkingakese oma jalaga sobitama.
Aga varjuteatri vahenditega on episood üle võlli naljaks pööratud. Kui lavastust mingi üldistava märksõnaga tähistada, siis oleks selleks kindlasti "mängulisus". Mängiti kõigega -- naeru ja nutu, hea ja kurja, valguse ja varju, õnne ja õnnetuse, vaikuse ja müra, ilu ja koledusega. Põhiliseks naudingu objektiks sai tegelikult mitte see, mida sisu mõttes ette kanti, vaid viis kuidas seda tehti. Ehk siis milliseid võtteid kasutati ja kuidas loodi algmaterjalist uus visuaalteatri keeles kõnelev etendus. Üheks muljet avaldavaks visuaalseks elemendiks oli etenduses näiteks lavamõõtmetes sifoonkangas, mis erinevaid vorme võttes etendas merd, laudu, toole, sülelapsi, sünnitust ning toimis omamoodi sümboolse piiriloojana muinasjutulisuse ja reaalsuse vahel. Muinasjutulisuses osalemise mõõdet suurendas publiku jaoks kõrvaklappidest tulev helist ja sõnast koosnev taust.
Lavastusse haaratud viiest jutustusest jäävad enim meelde teises vaatuses etendatud hea-ja-kurja-munasjutud: nimilugu ning õest-vennast rääkiv "Ivan ja Nado". Esimest etendati efektselt põhiliselt varjuteatri vahenditega. See pikim munasjutt kogumikus rääkis kurjast võõrasemast ja tema inetutest tütardest, kes kaunitarist vaeslast taga kiusasid. Õnnetukese aitasid olukorrast välja võõrasema poolt tapetud vaeslapse õe sõrmeluud, kelle juhatused vaeslapse lõpuks kuningale naiseks viisid.
Teises muinasloos toimub hea ja kurja võitlus ingellikult ülla Nado ja tema tigeda vennanaise vahel. Viimase valede tõttu jääb Nado venna käe läbi kätetuks. Ent muinasjuttudele kohaselt on lõpp õnnelik — Nadole kasvavad käed tagasi ja ta elab õnnelikult oma mehe ja lapsega elu lõpuni.
Positiivses mõttes ootamatu oli muinasjutu süžee kokkuvõtte sõnaline esitus visuaalsete võtetega jutustamisel järel. Vaatemängulisust lisas muinasjutule mäng lavaruumiga, mis jättis vaatajale lõpetuseks silmade ette kogu hoone pikkuses avarduva ruumi. Miks mitte tõlgendada sõnast ja vaatest tekkinud ülevuse tunnet näiteks kui sümboolset hea võitu kurja üle.
Näitlejate kuuikusse kuulunud kolmest naisest ja kolmest mehest (Rauno Kaibiainen, Sandra Lange, Kristian Põldma, Ajjar Ausma, Maarja Tammemägi, Kat Sun) on keeruline kedagi välja tuua, sest koosmäng moodustas suurepärase ansamblilise terviku. Kui peaks kedagi pjedestaalle tõstma siis võiks ehk mainida Sandra Lange erakordselt väljenduslikku ja plastilist kehatööd ning Maarja Tammemägi hapra kuid samas väga jõulise Nado rollis olemist.
Kui küsida, kas külastatud etendustelt peale meelelise kogemuse ka midagi õpetlikku sai kaasa võtta, siis võiks vastata järgnevalt. Praeguses uusnormaalsuses hakkama saamiseks võiks endas esmalt läbi viia dimensionaalse nihke ning hakata elama seestpoolt väljapoole. Ja siis jälgida ümbritsevat sama mänguliselt, nagu tegid Misanzeni näitlejad muinasjutte tõlgendades. Tehes samal ajal asjakohaseid ja vilkaid otsuseid.
Tänu tegijatele!
### Response:
Arvustus. Äiukojast sõrmelõikamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi kokku kutsutud kriisimeetmete töörühma juhtinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles ERR-ile, et sügisene abipakett ei püüa enam toetada majandust "üle välja", vaid keskendub majanduse hädavajalikule ümberstruktureerimisele.
"Peaministri juures tegutsev ekspertkogu pakkus välja, kuidas selles kriisis edasi liikuda. Viimased SKP näitajad ütlevad, et see kukkumine on väiksem kui kartsime, aga ei saa unustada, et meil on kriis. Küsimus on, kas oleme selle tipu juba ületanud või veel mitte. Nii valitsusel kui riigil on võimalik oma sekkumisega olukorda pehmendada ja taastumist kiirendada. See on meie lähtekoht," selgitas Lubi. "Ekspertkogult läheb poliitikakujundajatele sisend, et kriisist tuleb väljuda tugevamalt ja Eesti majandus vajab struktuurset muutust. Peame muutuma tööjõumahukast majandusest teadmusmahukaks."
Lubi sõnul tähendab see lähtekoht seda, et kuigi palju on räägitud turismisektori töökohtade säilitamise vajadusest, siis tema hinnangul pole see tingimata halb, kui turismisektoris töökohad lühiajaliselt kaovad.
"Turismisektor on kõige madalamate palkadega sektor. See on tihti sisendsektor, kust noored tulevad tööjõuturule, nii et me ei pea, nui neljaks, neist töökohtadest kinni hoidma," leiab Lubi.
Majanduse peaks uutele alustele aitama neli tugisammast või põhimõtet, millele ettepanekud üles on ehitatud.
Kontratsüklilised investeeringud
Esimene põhimõte on makromajanduslikus mõttes kontratsüklilised investeeringud. Näiteks ehitussektoril läks teises kvartalis veel hästi, ent selle käekäiku prognoositakse edaspidi halvenevat, mistõttu võib riik tuua oma kavandatavaid investeeringuid ettepoole, et ehituses tekkiv tühimik ära täita, ent mitte üle selle võimaliku mahu.
"Näiteks kui teedeehitajad suudavad ehitada aastas 200 kilomeetrit teid, pole mõtet tuua ettepoole 300 kilomeetri teede ehitamist, sest siis läheb hind üles ja teid ikka ei jõua nii palju ehitada," piltlikustas Lubi maksimaalse mahu lävendit, millest lähtuda. "Ehituse puhul hindame praegu mõnisada miljonit eurot käibe ärakukkumist."
Selleks antakse otsustajatele valdkondlikud maksimaalsed võimalikud ehitusmahud, et valitsus ja riigikogu saaksid selle põhjal langetada poliitilisi otsuseid.
"Anname kätte suuna, aga ambitsioonile annavad sisu poliitikud," ütles Lubi.
Seetõttu ei saa ka selle meetme rahalist mahtu välja käia.
Tööturumeetmed
Kevadel oli riigi peamine eesmärk kaitsta töölepingut, st hoida inimesi tööl. Mida enam aga kriis jätkub, seda ratsionaalsemalt hakkavad ettevõtted käituma, mis tähendab, et teatud valdkondades hakatakse töökohti paratamatult koondama. Seetõttu keskendub sügisene pakett uute töökohtade loomisele ja töötute ümberõppele, et inimesed taas kiiresti rakendust leiaksid, kuna lõputult kõiki töökohti toetustega säilitada ei anna, kui muutunud majanduslik olukord nende säilimist soosima ei hakka.
"Igavesti ei saa inimesi riigi toel tööl hoida. Kui mingi turg jääb pikemaks ajaks suletuks, peab struktuurimuutus toimuma," ütles Lubi, nimetades paratamatuseks asjaolu, et mõni sektor kahanebki muutuvas majandusstruktuuris. "Me ei pea enam kaitsma töökohta, vaid töötuks jääjat. Kui turg kohandub, aitame ta kiiresti tagasi tööle, võib-olla lihtsalt teise sektorisse."
Töötuse tase on praegu seitse protsenti, mida eksperdid hindavad üsna mõistlikuks tasemeks.
"Aga majanduslik loogika ütleb, et kardetavasti see number läheb veel üles, enne kui alla hakkab tulema. Põhimõte on, et kui on ajutine töötuse ülesminek, siis kuidas saaksid inimesed võimalikult kiiresti tööjõuturule tagasi. Ümberõppemoment on siin oluline ja et tagada inimestele mõistlik sissetulek. Töötukassa skeemid vaatame üle, täiendav ressurss suunatakse sinna," selgitas Lubi.
Ta lisas, et jutt turismisektori madalapalgalistest töökohtades, mida iga hinna eest säilitama ei pea, ei tähenda, et turismisektorit üldse enam ei toetataks.
"Turism vajab meie tähelepanu ja toetust. Me ei saa kogu sektorit päästa, aga kuna tegemist on sektoriga, mis siiamaani on 8-10 protsenti SKPst meie majandusse panustanud, siis peame panustama, et kogu struktuur kokku ei kukuks – põhistruktuuri peame ikka koos üleval hoidma," selgitas Lubi.
Selleks on koos sektori ettevõtetega töötatud välja lahendused, kus on riigi tugimeetmed sees.
Investeeringud innovatsiooni
Kolmas ja neljas põhimõte on rohkem tulevikku vaatavad, et Eesti majanduse alustalasid uutele alustele kujundada. Üks neist on innovatsioonile panustamine.
Lubi selgitas, et kevadine kriis juba pani ettevõtteid pikalt edasi lükatud investeeringuid sunniviisiliselt ellu viima, näiteks e-kaubanduse platvorme üles ehitama, sest olukord tingis selle.
"Riigi poolt toetame innovatsiooniinvesteeringuid, aga mitte ainult e-kaubandust, on ka mitmeid teisi projekte. Innovatsioon on väga kapitalimahukas, see vajab toetamiseks teatud suurust," ütles Lubi, lisades, et innovatsiooni toetatakse igasugustes valdkondades.
Ta selgitas, et palgasurve oli juba enne kriisi väga suur, aga tööjõuhind muutus mitmes sektoris takistuseks. See on märk innovatsioonivajadusest.
"Kui kulusid enam all ei saa hoida, tuleb hind eest ära lükata. Aga hinna saab eest ära lükata ainult innovatsiooniga, et saaks inimestele kõrgemat palka maksta," ütles Lubi.
Riik soodustab innovatsioonitoetuste abil ka rohepööret.
"Kriis võiks olla suurepärane võimalus alustada Eesti cleantech ja rohepöörde tehnoloogia toetamist. Eestis on palju väga ägedaid ideid, mida toetada, kõike ei pea välismaalt sisse ostma. Nii et aitame innovatsiooni teha, see on paramatu ja ülivajalik," toonitas Lubi.
Eksporditugi tugevatele
Lisaks töötatakse välja meetmed, mis aitavad ettevõtetel minna välisturgudele. Ent Lubi rõhutab, et toetada soovitakse just tugevaid ettevõtteid, kel on välisturgudel kasvupotentsiaali.
"Ekspordi puhul panustame sellele, kellel on jõudu raskel ajal hoopis turuosa võita, st panustame justnimelt tugevatele. See toob turul ilmselt kaasa konsolideerumist - mitmed ettevõtted ühendavad jõud. Seda ei peaks riigina kartma toetada," ütles Lubi.
Iga panustatud euro peab tooma muutuse
Lubi ütleb, et kui kevadine toetus oli "üle välja", nö kiirabi kogu majandusele, siis sügisene toetuspakett on sihitatum ja teadlikum ning igale panustatavale rahaühikule pannakse ootus, et see aitab majanduses soovitud muutuse esilekutsumisele kaasa.
"Iga rahaühik, mida tahame turule tuua, peaks tooma muutuse. Tahame näha, kas meie eksport kasvab või sis innovatsionielement või mingi sektori kindlusindeks kasvab. Me ei too lihtsalt raha turule ja ei looda sellega parimat, vaid sihtitame, millised ootused meil rahale on," ütles Lubi. "Kevadel oli meie teadmine ja ootus, et see on kiire, lühiajaline turušokk ja oli kindel põhimõte, et pakume midagi kõigile. Siis polnud aega mõelda, kes rohkem, kes vähem vajab. Nüüd on rohkem aega ja arusaama, millised sektorid ja mis tüüpi ettevõted kannatavad rohkem."
Ettepanekute väljatöötamisest on võtnud osa kõik ministeeriumid, nendeni jõudsid ettepanekud ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaudu. Paketi meetmeid hakkavad ellu viima riigi rakendusasutused.
Uus majanduspakett peaks valitsuskabinetis tulema arutlusele sel neljapäeval ning heakskiidu korral saab sellest sisend riigieelarve kõnelusteks. | Valitsus asub arutama ekspertide koostatud majanduse uut abipaketti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi kokku kutsutud kriisimeetmete töörühma juhtinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles ERR-ile, et sügisene abipakett ei püüa enam toetada majandust "üle välja", vaid keskendub majanduse hädavajalikule ümberstruktureerimisele.
"Peaministri juures tegutsev ekspertkogu pakkus välja, kuidas selles kriisis edasi liikuda. Viimased SKP näitajad ütlevad, et see kukkumine on väiksem kui kartsime, aga ei saa unustada, et meil on kriis. Küsimus on, kas oleme selle tipu juba ületanud või veel mitte. Nii valitsusel kui riigil on võimalik oma sekkumisega olukorda pehmendada ja taastumist kiirendada. See on meie lähtekoht," selgitas Lubi. "Ekspertkogult läheb poliitikakujundajatele sisend, et kriisist tuleb väljuda tugevamalt ja Eesti majandus vajab struktuurset muutust. Peame muutuma tööjõumahukast majandusest teadmusmahukaks."
Lubi sõnul tähendab see lähtekoht seda, et kuigi palju on räägitud turismisektori töökohtade säilitamise vajadusest, siis tema hinnangul pole see tingimata halb, kui turismisektoris töökohad lühiajaliselt kaovad.
"Turismisektor on kõige madalamate palkadega sektor. See on tihti sisendsektor, kust noored tulevad tööjõuturule, nii et me ei pea, nui neljaks, neist töökohtadest kinni hoidma," leiab Lubi.
Majanduse peaks uutele alustele aitama neli tugisammast või põhimõtet, millele ettepanekud üles on ehitatud.
Kontratsüklilised investeeringud
Esimene põhimõte on makromajanduslikus mõttes kontratsüklilised investeeringud. Näiteks ehitussektoril läks teises kvartalis veel hästi, ent selle käekäiku prognoositakse edaspidi halvenevat, mistõttu võib riik tuua oma kavandatavaid investeeringuid ettepoole, et ehituses tekkiv tühimik ära täita, ent mitte üle selle võimaliku mahu.
"Näiteks kui teedeehitajad suudavad ehitada aastas 200 kilomeetrit teid, pole mõtet tuua ettepoole 300 kilomeetri teede ehitamist, sest siis läheb hind üles ja teid ikka ei jõua nii palju ehitada," piltlikustas Lubi maksimaalse mahu lävendit, millest lähtuda. "Ehituse puhul hindame praegu mõnisada miljonit eurot käibe ärakukkumist."
Selleks antakse otsustajatele valdkondlikud maksimaalsed võimalikud ehitusmahud, et valitsus ja riigikogu saaksid selle põhjal langetada poliitilisi otsuseid.
"Anname kätte suuna, aga ambitsioonile annavad sisu poliitikud," ütles Lubi.
Seetõttu ei saa ka selle meetme rahalist mahtu välja käia.
Tööturumeetmed
Kevadel oli riigi peamine eesmärk kaitsta töölepingut, st hoida inimesi tööl. Mida enam aga kriis jätkub, seda ratsionaalsemalt hakkavad ettevõtted käituma, mis tähendab, et teatud valdkondades hakatakse töökohti paratamatult koondama. Seetõttu keskendub sügisene pakett uute töökohtade loomisele ja töötute ümberõppele, et inimesed taas kiiresti rakendust leiaksid, kuna lõputult kõiki töökohti toetustega säilitada ei anna, kui muutunud majanduslik olukord nende säilimist soosima ei hakka.
"Igavesti ei saa inimesi riigi toel tööl hoida. Kui mingi turg jääb pikemaks ajaks suletuks, peab struktuurimuutus toimuma," ütles Lubi, nimetades paratamatuseks asjaolu, et mõni sektor kahanebki muutuvas majandusstruktuuris. "Me ei pea enam kaitsma töökohta, vaid töötuks jääjat. Kui turg kohandub, aitame ta kiiresti tagasi tööle, võib-olla lihtsalt teise sektorisse."
Töötuse tase on praegu seitse protsenti, mida eksperdid hindavad üsna mõistlikuks tasemeks.
"Aga majanduslik loogika ütleb, et kardetavasti see number läheb veel üles, enne kui alla hakkab tulema. Põhimõte on, et kui on ajutine töötuse ülesminek, siis kuidas saaksid inimesed võimalikult kiiresti tööjõuturule tagasi. Ümberõppemoment on siin oluline ja et tagada inimestele mõistlik sissetulek. Töötukassa skeemid vaatame üle, täiendav ressurss suunatakse sinna," selgitas Lubi.
Ta lisas, et jutt turismisektori madalapalgalistest töökohtades, mida iga hinna eest säilitama ei pea, ei tähenda, et turismisektorit üldse enam ei toetataks.
"Turism vajab meie tähelepanu ja toetust. Me ei saa kogu sektorit päästa, aga kuna tegemist on sektoriga, mis siiamaani on 8-10 protsenti SKPst meie majandusse panustanud, siis peame panustama, et kogu struktuur kokku ei kukuks – põhistruktuuri peame ikka koos üleval hoidma," selgitas Lubi.
Selleks on koos sektori ettevõtetega töötatud välja lahendused, kus on riigi tugimeetmed sees.
Investeeringud innovatsiooni
Kolmas ja neljas põhimõte on rohkem tulevikku vaatavad, et Eesti majanduse alustalasid uutele alustele kujundada. Üks neist on innovatsioonile panustamine.
Lubi selgitas, et kevadine kriis juba pani ettevõtteid pikalt edasi lükatud investeeringuid sunniviisiliselt ellu viima, näiteks e-kaubanduse platvorme üles ehitama, sest olukord tingis selle.
"Riigi poolt toetame innovatsiooniinvesteeringuid, aga mitte ainult e-kaubandust, on ka mitmeid teisi projekte. Innovatsioon on väga kapitalimahukas, see vajab toetamiseks teatud suurust," ütles Lubi, lisades, et innovatsiooni toetatakse igasugustes valdkondades.
Ta selgitas, et palgasurve oli juba enne kriisi väga suur, aga tööjõuhind muutus mitmes sektoris takistuseks. See on märk innovatsioonivajadusest.
"Kui kulusid enam all ei saa hoida, tuleb hind eest ära lükata. Aga hinna saab eest ära lükata ainult innovatsiooniga, et saaks inimestele kõrgemat palka maksta," ütles Lubi.
Riik soodustab innovatsioonitoetuste abil ka rohepööret.
"Kriis võiks olla suurepärane võimalus alustada Eesti cleantech ja rohepöörde tehnoloogia toetamist. Eestis on palju väga ägedaid ideid, mida toetada, kõike ei pea välismaalt sisse ostma. Nii et aitame innovatsiooni teha, see on paramatu ja ülivajalik," toonitas Lubi.
Eksporditugi tugevatele
Lisaks töötatakse välja meetmed, mis aitavad ettevõtetel minna välisturgudele. Ent Lubi rõhutab, et toetada soovitakse just tugevaid ettevõtteid, kel on välisturgudel kasvupotentsiaali.
"Ekspordi puhul panustame sellele, kellel on jõudu raskel ajal hoopis turuosa võita, st panustame justnimelt tugevatele. See toob turul ilmselt kaasa konsolideerumist - mitmed ettevõtted ühendavad jõud. Seda ei peaks riigina kartma toetada," ütles Lubi.
Iga panustatud euro peab tooma muutuse
Lubi ütleb, et kui kevadine toetus oli "üle välja", nö kiirabi kogu majandusele, siis sügisene toetuspakett on sihitatum ja teadlikum ning igale panustatavale rahaühikule pannakse ootus, et see aitab majanduses soovitud muutuse esilekutsumisele kaasa.
"Iga rahaühik, mida tahame turule tuua, peaks tooma muutuse. Tahame näha, kas meie eksport kasvab või sis innovatsionielement või mingi sektori kindlusindeks kasvab. Me ei too lihtsalt raha turule ja ei looda sellega parimat, vaid sihtitame, millised ootused meil rahale on," ütles Lubi. "Kevadel oli meie teadmine ja ootus, et see on kiire, lühiajaline turušokk ja oli kindel põhimõte, et pakume midagi kõigile. Siis polnud aega mõelda, kes rohkem, kes vähem vajab. Nüüd on rohkem aega ja arusaama, millised sektorid ja mis tüüpi ettevõted kannatavad rohkem."
Ettepanekute väljatöötamisest on võtnud osa kõik ministeeriumid, nendeni jõudsid ettepanekud ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaudu. Paketi meetmeid hakkavad ellu viima riigi rakendusasutused.
Uus majanduspakett peaks valitsuskabinetis tulema arutlusele sel neljapäeval ning heakskiidu korral saab sellest sisend riigieelarve kõnelusteks.
### Response:
Valitsus asub arutama ekspertide koostatud majanduse uut abipaketti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui meile geograafiliselt ja ajalooliselt lähedal asuvas riigis võtab maad ebaõiglus ja vägivald, siis me ei saa mitte reageerida. Meie rahvas elab kannatavatele inimestele kaasa, me korraldame toetusmeeleavaldusi, meie riigivõim mõistab vägivalla hukka, valitsus toetab rahaliselt teise riigi kodanikuühiskonda ning juhib kriitilisele probleemile tähelepanu ka rahvusvahelises organisatsioonis nagu ÜRO. Me oleme solidaarsed.
Aga meie solidaarsus näib olevat valikuline. Poola on meile sama lähedal kui Valgevene, ajalugugi seob meid, kuid ometi on seal hiljuti aset leidnud vägivallatsemine siinmail suuresti tähelepanuta jäänud.
Tõsi, Poolas ei võitle kogu rahvas aastakümneid võimu hoidnud ainuvalitseja vastu. Poolas ei võitlegi kogu rahvas. Seal võitleb üks rühm inimesi, kelle riik, sealhulgas äsja taas presidendiks saanud Andrzej Duda ja võimu kogunud partei Õigus ja Õiglus, on sisuliselt rahva- ja riigivaenlasteks kuulutanud.
Need on LGBT+ (lesbid, geid, biseksuaalsed, transsoolised ja muu seksuaalse ja sooidentiteediga) inimesed, keda mõni nädal tagasi politsei ründas, ebaõiglaselt arreteeris ja ebaseaduslikult vangis hoidis.
Pahameele ennetamiseks ütlen selgelt, et ma ei võrdle olukordi Poolas ja Valgevenes kui samasuguseid. Kummaski aset leidev ebaõiglus pole vastuvõetav, kuid neid võitlusi ei saa ega tohigi vähendada läbi võltshierarhia stiilis "kumb on hullem".
Mõlemad on tõsised ja mõlema riigi inimesed väärivad palju, palju paremat. Mind ärgitab kirjutama hoopis see seik, et samal ajal, kui me loomulikult reageerime ühele vägivallale, ei paista meid teine vägivald eriti huvitavat.
Võib-olla meie inimesed mitte ei hooli, vaid lihtsalt ei tea. Ajakirjandus on meid hästi kursis hoidnud Valgevenes toimuvaga ning meie riigijuhid on samuti aktiivselt reageerinud nii oma töös kui ka näiteks meeleavaldustel osaledes.
Poola uudiseid meie meedias palju pole, kuigi on lühidalt mainitud, et ÜRO ja välismaised kultuuritegelased tunnevad seal toimuva pärast muret, Eestis aga muretsejaid justkui pole. Ainult üks väljaanne kajastas ka Tallinnas toimunud toetusmeeleavaldust Poola saatkonna ees. Pressiteade läks rohkematele, kuid nad ei jaganud seda. Ma tean, sest ma ise saatsin teate välja.
Aga võib-olla meie inimesed ei hooli, sest LGBT+ teema on kauge, on võõras, ei puuduta meid, ei ole oluline või oleme otsapidi nõus Poola presidendiga, kelle väitel on LGBT+ kommunismist ohtlikum ideoloogia.
Poola riigipea meelest on inimesed, kes lihtsalt on olemas sellistena, nagu nad on, ohtlik ideoloogia. Kui lugejale jääb see väljend häguseks, siis võin pakkuda võrdluse.
Näiteks oleks väga vaenulik, kui mõne riigi valitsus nimetaks ohtlikuks ideoloogiaks seal elavaid eestlasi, kes julgevad end eestlaseks nimetada. Esiteks, see taandab kogu inimgrupi mingi ühe väga üldistatud nimetaja alla. Teiseks, kui see grupp on halvaks ja ohtlikuks kuulutatud, võib nende kallal hakata ka vägivalda kasutama.
Täpselt see ongi Poolas juhtunud. Juba mitu aastat on Poola poliitikud, kirikujuhid ja muud avaliku elu ja varjatumate võrgustike tegelased väsimatult tembeldanud LGBT+ inimesi kõiksuguste vaenulike siltidega, alusetult omistades neile pedofiiliat, moraalitust, kristluse vastasust ja üleüldist ohtu ühiskonnale.
Üle saja kohaliku omavalitsuse on kuulutanud oma piirkonna LGBT-vabaks tsooniks. Kuna kas või statistiliselt on LGBT+ inimesi igal pool, tähendab see, et ühel või teisel viisil peavad need inimesed neist piirkondadest kaduma.
LGBT+ inimesed on lihtne sihtmärk, sest nende kohta levib niigi palju eelarvamusi ja valeinfot, ning hirmutavate väljaütlemistega saab rahvast nende vastu üles ässitada, pannes inimesi muretsema oma laste, oma riigi, koguni oma tsivilisatsiooni pärast.
"Kui valijad võitlevad omavahel ja näevad üksteises tonti, ei näe nad suuremat ohtu demokraatiale."
Muidugi ei ole LGBT+ inimestel säärast võimu kogu kultuur üle võtta. Küll aga on hirm hea vahend panna rahvas võitlema väljamõeldud vaenlasega, samal ajal kui need, kes juba on võimul, oma positsiooni isukalt kindlustavad. Kui valijad võitlevad omavahel ja näevad üksteises tonti, ei näe nad suuremat ohtu demokraatiale.
Demokraatia ei soosi parem- või vasakpoolseid, demokraatia kaitseb iga inimese õigust ja vabadust. Sellesse mahub pere ja traditsioonide väärtustamine, vähemuste kaitsmine, usuvabadus, aga ka teiste väärikuse ja vabaduse austamine ning isiklik vastutus.
Kui demokraatlikuks peetavas riigis võetakse mingi tunnuse alusel sihikule üks inimrühm, keda represseeritakse, kelle kallal võib vägivallatseda, kellel pole õigust ebaõigluse vastu meelt avaldada ning kelle olukorrast julgustatakse kaasinimesi mitte hoolima, ehk seda isegi parastama, siis see ei ole ju demokraatia. See on see tont, mida peab nägema, millele peab osutama ja mida peab peatama.
Samal ajal kui Poola president Duda vaenas LGBT+ inimesi ja lasi politseil nende meeleavaldusi aggressiivselt maha suruda ning aktiviste kurjategijatestki rangemalt kohelda, kutsus ta Valgevene valitsust üles "pidama kinni demokraatlikest põhimõtetest, austama inimõigusi ja kodanikuvabadusi ning hoiduma vägivallast".
Ärme ole silmakirjalikud nagu Duda. Isegi kui me ei saa või ei oska kuskil ebaõiglust nähes midagi ette võtta, siis peame ikka meeles, et inimene on inimene ja vägivald on vägivald. | Kristiina Raud: millal on oma rahva allasurumine lubatud? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui meile geograafiliselt ja ajalooliselt lähedal asuvas riigis võtab maad ebaõiglus ja vägivald, siis me ei saa mitte reageerida. Meie rahvas elab kannatavatele inimestele kaasa, me korraldame toetusmeeleavaldusi, meie riigivõim mõistab vägivalla hukka, valitsus toetab rahaliselt teise riigi kodanikuühiskonda ning juhib kriitilisele probleemile tähelepanu ka rahvusvahelises organisatsioonis nagu ÜRO. Me oleme solidaarsed.
Aga meie solidaarsus näib olevat valikuline. Poola on meile sama lähedal kui Valgevene, ajalugugi seob meid, kuid ometi on seal hiljuti aset leidnud vägivallatsemine siinmail suuresti tähelepanuta jäänud.
Tõsi, Poolas ei võitle kogu rahvas aastakümneid võimu hoidnud ainuvalitseja vastu. Poolas ei võitlegi kogu rahvas. Seal võitleb üks rühm inimesi, kelle riik, sealhulgas äsja taas presidendiks saanud Andrzej Duda ja võimu kogunud partei Õigus ja Õiglus, on sisuliselt rahva- ja riigivaenlasteks kuulutanud.
Need on LGBT+ (lesbid, geid, biseksuaalsed, transsoolised ja muu seksuaalse ja sooidentiteediga) inimesed, keda mõni nädal tagasi politsei ründas, ebaõiglaselt arreteeris ja ebaseaduslikult vangis hoidis.
Pahameele ennetamiseks ütlen selgelt, et ma ei võrdle olukordi Poolas ja Valgevenes kui samasuguseid. Kummaski aset leidev ebaõiglus pole vastuvõetav, kuid neid võitlusi ei saa ega tohigi vähendada läbi võltshierarhia stiilis "kumb on hullem".
Mõlemad on tõsised ja mõlema riigi inimesed väärivad palju, palju paremat. Mind ärgitab kirjutama hoopis see seik, et samal ajal, kui me loomulikult reageerime ühele vägivallale, ei paista meid teine vägivald eriti huvitavat.
Võib-olla meie inimesed mitte ei hooli, vaid lihtsalt ei tea. Ajakirjandus on meid hästi kursis hoidnud Valgevenes toimuvaga ning meie riigijuhid on samuti aktiivselt reageerinud nii oma töös kui ka näiteks meeleavaldustel osaledes.
Poola uudiseid meie meedias palju pole, kuigi on lühidalt mainitud, et ÜRO ja välismaised kultuuritegelased tunnevad seal toimuva pärast muret, Eestis aga muretsejaid justkui pole. Ainult üks väljaanne kajastas ka Tallinnas toimunud toetusmeeleavaldust Poola saatkonna ees. Pressiteade läks rohkematele, kuid nad ei jaganud seda. Ma tean, sest ma ise saatsin teate välja.
Aga võib-olla meie inimesed ei hooli, sest LGBT+ teema on kauge, on võõras, ei puuduta meid, ei ole oluline või oleme otsapidi nõus Poola presidendiga, kelle väitel on LGBT+ kommunismist ohtlikum ideoloogia.
Poola riigipea meelest on inimesed, kes lihtsalt on olemas sellistena, nagu nad on, ohtlik ideoloogia. Kui lugejale jääb see väljend häguseks, siis võin pakkuda võrdluse.
Näiteks oleks väga vaenulik, kui mõne riigi valitsus nimetaks ohtlikuks ideoloogiaks seal elavaid eestlasi, kes julgevad end eestlaseks nimetada. Esiteks, see taandab kogu inimgrupi mingi ühe väga üldistatud nimetaja alla. Teiseks, kui see grupp on halvaks ja ohtlikuks kuulutatud, võib nende kallal hakata ka vägivalda kasutama.
Täpselt see ongi Poolas juhtunud. Juba mitu aastat on Poola poliitikud, kirikujuhid ja muud avaliku elu ja varjatumate võrgustike tegelased väsimatult tembeldanud LGBT+ inimesi kõiksuguste vaenulike siltidega, alusetult omistades neile pedofiiliat, moraalitust, kristluse vastasust ja üleüldist ohtu ühiskonnale.
Üle saja kohaliku omavalitsuse on kuulutanud oma piirkonna LGBT-vabaks tsooniks. Kuna kas või statistiliselt on LGBT+ inimesi igal pool, tähendab see, et ühel või teisel viisil peavad need inimesed neist piirkondadest kaduma.
LGBT+ inimesed on lihtne sihtmärk, sest nende kohta levib niigi palju eelarvamusi ja valeinfot, ning hirmutavate väljaütlemistega saab rahvast nende vastu üles ässitada, pannes inimesi muretsema oma laste, oma riigi, koguni oma tsivilisatsiooni pärast.
"Kui valijad võitlevad omavahel ja näevad üksteises tonti, ei näe nad suuremat ohtu demokraatiale."
Muidugi ei ole LGBT+ inimestel säärast võimu kogu kultuur üle võtta. Küll aga on hirm hea vahend panna rahvas võitlema väljamõeldud vaenlasega, samal ajal kui need, kes juba on võimul, oma positsiooni isukalt kindlustavad. Kui valijad võitlevad omavahel ja näevad üksteises tonti, ei näe nad suuremat ohtu demokraatiale.
Demokraatia ei soosi parem- või vasakpoolseid, demokraatia kaitseb iga inimese õigust ja vabadust. Sellesse mahub pere ja traditsioonide väärtustamine, vähemuste kaitsmine, usuvabadus, aga ka teiste väärikuse ja vabaduse austamine ning isiklik vastutus.
Kui demokraatlikuks peetavas riigis võetakse mingi tunnuse alusel sihikule üks inimrühm, keda represseeritakse, kelle kallal võib vägivallatseda, kellel pole õigust ebaõigluse vastu meelt avaldada ning kelle olukorrast julgustatakse kaasinimesi mitte hoolima, ehk seda isegi parastama, siis see ei ole ju demokraatia. See on see tont, mida peab nägema, millele peab osutama ja mida peab peatama.
Samal ajal kui Poola president Duda vaenas LGBT+ inimesi ja lasi politseil nende meeleavaldusi aggressiivselt maha suruda ning aktiviste kurjategijatestki rangemalt kohelda, kutsus ta Valgevene valitsust üles "pidama kinni demokraatlikest põhimõtetest, austama inimõigusi ja kodanikuvabadusi ning hoiduma vägivallast".
Ärme ole silmakirjalikud nagu Duda. Isegi kui me ei saa või ei oska kuskil ebaõiglust nähes midagi ette võtta, siis peame ikka meeles, et inimene on inimene ja vägivald on vägivald.
### Response:
Kristiina Raud: millal on oma rahva allasurumine lubatud? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enim uusi positiivseid testitulemusi laekus Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati üheksal inimesel, teatas terviseamet. Harjumaale lisandus kaheksa ja Lääne-Virumaale üks uus positiivne koroonaviiruse proov. Kahel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.
Terviseameti kahe regionaalosakonna jälgimisel kaheksa aktiivset kollet
Harjumaa kaheksast positiivsest koroonaviiruse proovist neli andsid jalgpalliklubi Nõmme Kalju jalgpallurid. Ühel juhul nakatus haigestunu korterikaaslane, kolme haigusjuhu nakkusallikas on veel selgitamisel.
Terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on kolm aktiivset kollet, millest Ülemiste City ja Nõmme Kalju koldega on mõlemaga praegu seotud kaheksa haigusjuhtu ning saunapeo kolle, millega seotult on haigestunud viis inimest.
Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 450 inimese, kellest 85 on haigestunud.
Ida- ja Lääne-Virumaa möödunud ööpäeva nakkusjuhtudest neli on seotud Viru vanglaga – kahel juhul haigestus vangla töötaja ja kahel juhul töötaja lähikontaktne. Kaks juhtumit on toodud sisse Venemaalt, kolmel juhul haigestus teadaoleva haige lähikontaktne. Ühe haigestumise nakkusallikas on veel selgitamisel.
Terviseameti ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 770 inimest, kellest 106 on haigestunud. Regionaalosakonna tegevuspiirkonnas on kokku viis aktiivset kollet, millest suurim on 55 haigestunuga nii-öelda Estonia kaevanduse kolle. Jõhvi Keldri koldega on seotud 15, Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega 13, Ojamaa kaevanduse koldega kaheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu (kolm töötajat ja kaks töötaja pereliiget).
Haiglaravil kaheksa inimest
2. septembri hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi kaheksa inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Möödunud ööpäeva jooksul uusi COVID-19 juhtumeid ei lisandunud, haiglast saadeti koju üks inimene.
Eestis on kokku tehtud ligi 152 000 esmast testi, nendest 2415 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus taas 20 uut koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enim uusi positiivseid testitulemusi laekus Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati üheksal inimesel, teatas terviseamet. Harjumaale lisandus kaheksa ja Lääne-Virumaale üks uus positiivne koroonaviiruse proov. Kahel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.
Terviseameti kahe regionaalosakonna jälgimisel kaheksa aktiivset kollet
Harjumaa kaheksast positiivsest koroonaviiruse proovist neli andsid jalgpalliklubi Nõmme Kalju jalgpallurid. Ühel juhul nakatus haigestunu korterikaaslane, kolme haigusjuhu nakkusallikas on veel selgitamisel.
Terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on kolm aktiivset kollet, millest Ülemiste City ja Nõmme Kalju koldega on mõlemaga praegu seotud kaheksa haigusjuhtu ning saunapeo kolle, millega seotult on haigestunud viis inimest.
Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 450 inimese, kellest 85 on haigestunud.
Ida- ja Lääne-Virumaa möödunud ööpäeva nakkusjuhtudest neli on seotud Viru vanglaga – kahel juhul haigestus vangla töötaja ja kahel juhul töötaja lähikontaktne. Kaks juhtumit on toodud sisse Venemaalt, kolmel juhul haigestus teadaoleva haige lähikontaktne. Ühe haigestumise nakkusallikas on veel selgitamisel.
Terviseameti ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 770 inimest, kellest 106 on haigestunud. Regionaalosakonna tegevuspiirkonnas on kokku viis aktiivset kollet, millest suurim on 55 haigestunuga nii-öelda Estonia kaevanduse kolle. Jõhvi Keldri koldega on seotud 15, Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega 13, Ojamaa kaevanduse koldega kaheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu (kolm töötajat ja kaks töötaja pereliiget).
Haiglaravil kaheksa inimest
2. septembri hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi kaheksa inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Möödunud ööpäeva jooksul uusi COVID-19 juhtumeid ei lisandunud, haiglast saadeti koju üks inimene.
Eestis on kokku tehtud ligi 152 000 esmast testi, nendest 2415 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
### Response:
Ööpäevaga lisandus taas 20 uut koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uudses hoones saavad kaasaegsetes tingimustes treenida nii võistlussportlased kui ka väikelapsed ning paranevad oluliselt senised treeningtingimused Tallinnas.
",Eesti on täna ainuke Euroopa riik, kus puuduvad kaasaegsed tingimused sportvõimlemise harrastamiseks. Erika võimla on sisustatud kõikide sportvõimlemise vahenditega ning see saal loob eeldused olümpiamängude ühe vaadatuima spordiala arenguks Eestis," lisas Eesti võimlemisliidu president Peeter Tishler.
Hoone avamisel astuvad üles Soome tippvõimlejad, nende seas ka Eesti taustaga Oskar Kirmes, kes võistles sportvõimlemises Rio olümpiamängudel. Ametliku programmi järel saavad kõik soovijad proovida uue võimlemissaali vahendeid ning tutvuda spordiruumidega.
Iganädalased treeningud algavad Erika võimlas 7. septembrist ning huvilisi juhendavad Audentese spordiklubi treenerid. | Eesti võimlemine saab ainulaadse treeningusaali näol uue hingamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uudses hoones saavad kaasaegsetes tingimustes treenida nii võistlussportlased kui ka väikelapsed ning paranevad oluliselt senised treeningtingimused Tallinnas.
",Eesti on täna ainuke Euroopa riik, kus puuduvad kaasaegsed tingimused sportvõimlemise harrastamiseks. Erika võimla on sisustatud kõikide sportvõimlemise vahenditega ning see saal loob eeldused olümpiamängude ühe vaadatuima spordiala arenguks Eestis," lisas Eesti võimlemisliidu president Peeter Tishler.
Hoone avamisel astuvad üles Soome tippvõimlejad, nende seas ka Eesti taustaga Oskar Kirmes, kes võistles sportvõimlemises Rio olümpiamängudel. Ametliku programmi järel saavad kõik soovijad proovida uue võimlemissaali vahendeid ning tutvuda spordiruumidega.
Iganädalased treeningud algavad Erika võimlas 7. septembrist ning huvilisi juhendavad Audentese spordiklubi treenerid.
### Response:
Eesti võimlemine saab ainulaadse treeningusaali näol uue hingamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünopsis:
Pariis, 1930. Lastekodulapse Pauli võtavad enda hoole alla rõõmsameelne talupidaja Célestine ja ta metsavahist abikaasa. Krahv de Fresnaye valdusesse kuuluvad Sologne´i maakonna ääretud metsad ja põllud, metsik ning vaba loodus koos seal askeldavate salaküttidega, kes samas loodusest hoolivad – see kõik haarab poisi endasse ja Paul asub innuga elu ning metsa saladusi avastama. Ent saladused puudutatavad ka teda ennast.
"Elukool" on ETV2 eetris kolmapäeval, 2. septembril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Nicolas Vanier' "Elukool" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünopsis:
Pariis, 1930. Lastekodulapse Pauli võtavad enda hoole alla rõõmsameelne talupidaja Célestine ja ta metsavahist abikaasa. Krahv de Fresnaye valdusesse kuuluvad Sologne´i maakonna ääretud metsad ja põllud, metsik ning vaba loodus koos seal askeldavate salaküttidega, kes samas loodusest hoolivad – see kõik haarab poisi endasse ja Paul asub innuga elu ning metsa saladusi avastama. Ent saladused puudutatavad ka teda ennast.
"Elukool" on ETV2 eetris kolmapäeval, 2. septembril kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Nicolas Vanier' "Elukool" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart ja Ironmani korraldaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart ja Ironmani korraldaja | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matemaatilisi mudeleid on neuroteadustes rakendatud juba üle sajandi. Värske doktor Sander Paekivi selgitab, et neist on võimalik näiteks närvirakkude käitumise kohta ammutada infot, mida omakorda eksperimentidega võrrelda. "Kuigi eksisteerib mitmeid väga detailseid mudeleid, on niinimetatud redutseeritud süsteemid tihtipeale kasulikumad, olles kergemini lahendatavad ning simulatsioonides rakendatavad," sõnab Paekivi.
Konkreetse mudeli puhul vaadeldakse närvirakku kui kondensaatorit, mis kogub laengut kuni teatud lävendväärtuseni. Peale lävendi saavutamist saadab neuron välja elektrisignaali ehk närviimpulsi. Viimane on suunatud järgmistele neuronitele ning sama protsessi alusel levib elektrisignaal kogu ajus. Matemaatilistes mudelites on võimalik uurida selle väljundimpulsi statistilisi omadusi, räägib Paekivi.
Täpsemalt uuris Paekivi oma doktoritöös, kuidas mõjutavad närviraku käitumist kindlat sorti ja siiani vähe uuritud mäluefektid ehk ajaline sõltuvus möödunud olekutest.
Nimelt on eksperimentidest teada, et närvirakkude käitumises peaks rolli mängima astmeseaduse tüüpi ehk ajas mõju kaotavad mäluefektid. Paekivi doktoritöö tulemused kinnitavadki astmeseaduse tüüpi mäluefektide olulisust närviimpulsi genereerimise, paljastades sarnastes mudelites seninägematuid käitumismustreid, nagu näiteks kõrgsageduslikud närviimpulsside valangud.
Lisaks annab töö informatsiooni ka taoliste neuronite asukoha kohta reaalses ajus ehk piirkondades, kus neuronitesse tuleb signaale vähemalt kahest erinevast dendriidipuust. "Sellised neuroni statistika matemaatilised avaldised koos biofüüsikaliste vihjetega on üldiselt haruldased ning need on töö oluliseks tulemuseks," kinnitab Paekivi.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Sander Paekivi kaitses väitekirja"Influence of memory on the spike generation for diffusion models of neurons" ("Mälu mõju närviimpulsside genereerimisele neuronite difusioon-mudelites") 28. augustil. Väitekirja juhendajad on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin ning Tallinna Ülikooli dotsent Astrid Rekker. Oponendid olid Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja külalisprofessor Teet Örd ning Sofia Tehnikaülikooli professor Michail D. Todorov. | Doktoritöö uuris närvirakkude matemaatilisi mudeleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matemaatilisi mudeleid on neuroteadustes rakendatud juba üle sajandi. Värske doktor Sander Paekivi selgitab, et neist on võimalik näiteks närvirakkude käitumise kohta ammutada infot, mida omakorda eksperimentidega võrrelda. "Kuigi eksisteerib mitmeid väga detailseid mudeleid, on niinimetatud redutseeritud süsteemid tihtipeale kasulikumad, olles kergemini lahendatavad ning simulatsioonides rakendatavad," sõnab Paekivi.
Konkreetse mudeli puhul vaadeldakse närvirakku kui kondensaatorit, mis kogub laengut kuni teatud lävendväärtuseni. Peale lävendi saavutamist saadab neuron välja elektrisignaali ehk närviimpulsi. Viimane on suunatud järgmistele neuronitele ning sama protsessi alusel levib elektrisignaal kogu ajus. Matemaatilistes mudelites on võimalik uurida selle väljundimpulsi statistilisi omadusi, räägib Paekivi.
Täpsemalt uuris Paekivi oma doktoritöös, kuidas mõjutavad närviraku käitumist kindlat sorti ja siiani vähe uuritud mäluefektid ehk ajaline sõltuvus möödunud olekutest.
Nimelt on eksperimentidest teada, et närvirakkude käitumises peaks rolli mängima astmeseaduse tüüpi ehk ajas mõju kaotavad mäluefektid. Paekivi doktoritöö tulemused kinnitavadki astmeseaduse tüüpi mäluefektide olulisust närviimpulsi genereerimise, paljastades sarnastes mudelites seninägematuid käitumismustreid, nagu näiteks kõrgsageduslikud närviimpulsside valangud.
Lisaks annab töö informatsiooni ka taoliste neuronite asukoha kohta reaalses ajus ehk piirkondades, kus neuronitesse tuleb signaale vähemalt kahest erinevast dendriidipuust. "Sellised neuroni statistika matemaatilised avaldised koos biofüüsikaliste vihjetega on üldiselt haruldased ning need on töö oluliseks tulemuseks," kinnitab Paekivi.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Sander Paekivi kaitses väitekirja"Influence of memory on the spike generation for diffusion models of neurons" ("Mälu mõju närviimpulsside genereerimisele neuronite difusioon-mudelites") 28. augustil. Väitekirja juhendajad on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin ning Tallinna Ülikooli dotsent Astrid Rekker. Oponendid olid Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja külalisprofessor Teet Örd ning Sofia Tehnikaülikooli professor Michail D. Todorov.
### Response:
Doktoritöö uuris närvirakkude matemaatilisi mudeleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnavalitsuse andmete kohaselt kasutas 2018. aastal 53 protsenti Tallinna ja Harjumaa elanikest tööle liikumiseks autot. Kui arvestada, et 2003. aastal oli sama näitaja 35 protsenti, on autostumise probleem selgelt nähtav. Kuna rattaga tööle sõitjate protsent on püsinud 15 aasta jooksul samasugune, on näha, et autoga tööle sõitjaid tuleb juurde peamiselt jalakäijate ning ühistranspordi kasutajate arvelt.
Samasuguse tempoga jätkates on 2035. aastaks tõusnud igapäevaselt autoga sõitjate osakaal juba 58 protsendini. Igapäevase liikleja jaoks tähendab see vaid suuremaid ummikuid. Kui jälgida tööpäeva hommikul liiklust, on näha, et autodes on enamasti üks koolilaps ning täiskasvanud autojuht, seega sõidetakse pooltühjade autodega.
"Kes meist sooviks läbi mürgise õhu hommikul tööle jalutada?"
Autode tõusev osakaal liikluses suurendab ka kahjulike heitgaaside hulka linnaõhus, mis muudab keskkonnasäästlikumate transpordiviiside eelistajate elu keerulisemaks. Kes meist sooviks läbi mürgise õhu hommikul tööle jalutada?
Meil kõigil on võimalus eelistada enda igapäevasteks sõitudeks keskkonnasõbralikumaid variante. Kuigi Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas taastuvenergia kasutamise poolest transpordis üks viimaseid, on tehtud olulisi samme keskkonnasõbralikuma transpordi suunas.
Näiteks on Tallinnas bussiliiklus veelgi rohelisemaks muutumas: lähiaastatel uueneb pealinna bussipargist ligi 70 protsenti ehk liinile saabub 350 uut, keskkonnasõbralikku biometaanil sõitvat bussi. Lisaks sõidavad bussid suuremates linnades eraldi ühistranspordi sõiduradadel, tänu millele ei tähenda bussiga sõitmine olulist ajakaotust, mida tihti autosõidu eelistamise põhjuseks peetakse.
Kui autoga sõit on siiski vältimatu, tasub tankides eelistada biolisandiga kütust, mis on tavalisest keskkonnasõbralikum.
Veelgi rohesõbralikuma alternatiivina on Eestis pead tõstmas ka taastuvenergial töötavad autod: näiteks ehitavad eesti ülikoolide tudengid projektist Solaride Eesti esimest päikeseautot, mis võiks pärast mõõduvõtmist teiste maailma ülikoolidega olla tulevikus sobilik ka meie tänavatel sõitmiseks – seda puhtalt, ilma fossiilsete kütusteta ja ilma heitmeteta.
Variante keskkonnasõbralikuks linnaliikluse optimeerimiseks on mitmeid, otsus meie linnapildi tulevikku parandada on aga iga inimese käes. Miks mitte asendada vähemalt osa autoga sõitudest kõndimise, rattaga sõitmise või ühistranspordi kasutamisega?
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Karolina Kadak: tuleviku linnapilt võiks olla heitgaaside ja ummikuteta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavalitsuse andmete kohaselt kasutas 2018. aastal 53 protsenti Tallinna ja Harjumaa elanikest tööle liikumiseks autot. Kui arvestada, et 2003. aastal oli sama näitaja 35 protsenti, on autostumise probleem selgelt nähtav. Kuna rattaga tööle sõitjate protsent on püsinud 15 aasta jooksul samasugune, on näha, et autoga tööle sõitjaid tuleb juurde peamiselt jalakäijate ning ühistranspordi kasutajate arvelt.
Samasuguse tempoga jätkates on 2035. aastaks tõusnud igapäevaselt autoga sõitjate osakaal juba 58 protsendini. Igapäevase liikleja jaoks tähendab see vaid suuremaid ummikuid. Kui jälgida tööpäeva hommikul liiklust, on näha, et autodes on enamasti üks koolilaps ning täiskasvanud autojuht, seega sõidetakse pooltühjade autodega.
"Kes meist sooviks läbi mürgise õhu hommikul tööle jalutada?"
Autode tõusev osakaal liikluses suurendab ka kahjulike heitgaaside hulka linnaõhus, mis muudab keskkonnasäästlikumate transpordiviiside eelistajate elu keerulisemaks. Kes meist sooviks läbi mürgise õhu hommikul tööle jalutada?
Meil kõigil on võimalus eelistada enda igapäevasteks sõitudeks keskkonnasõbralikumaid variante. Kuigi Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas taastuvenergia kasutamise poolest transpordis üks viimaseid, on tehtud olulisi samme keskkonnasõbralikuma transpordi suunas.
Näiteks on Tallinnas bussiliiklus veelgi rohelisemaks muutumas: lähiaastatel uueneb pealinna bussipargist ligi 70 protsenti ehk liinile saabub 350 uut, keskkonnasõbralikku biometaanil sõitvat bussi. Lisaks sõidavad bussid suuremates linnades eraldi ühistranspordi sõiduradadel, tänu millele ei tähenda bussiga sõitmine olulist ajakaotust, mida tihti autosõidu eelistamise põhjuseks peetakse.
Kui autoga sõit on siiski vältimatu, tasub tankides eelistada biolisandiga kütust, mis on tavalisest keskkonnasõbralikum.
Veelgi rohesõbralikuma alternatiivina on Eestis pead tõstmas ka taastuvenergial töötavad autod: näiteks ehitavad eesti ülikoolide tudengid projektist Solaride Eesti esimest päikeseautot, mis võiks pärast mõõduvõtmist teiste maailma ülikoolidega olla tulevikus sobilik ka meie tänavatel sõitmiseks – seda puhtalt, ilma fossiilsete kütusteta ja ilma heitmeteta.
Variante keskkonnasõbralikuks linnaliikluse optimeerimiseks on mitmeid, otsus meie linnapildi tulevikku parandada on aga iga inimese käes. Miks mitte asendada vähemalt osa autoga sõitudest kõndimise, rattaga sõitmise või ühistranspordi kasutamisega?
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Karolina Kadak: tuleviku linnapilt võiks olla heitgaaside ja ummikuteta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaministri büroo juhataja Johannes Merilai sõnul lubasid meedikud Ratase koju teisipäeva õhtul.
"Taastumine on päevade küsimus, meedikud on andnud lootust, et Ratas võiks juba neljapäeval valitsuse istungit juhatada," kinnitas Merilai kolmapäeva hommikul BNS-ile.
Ratasele tehti esmaspäeval Põhja-Eesti regionaalhaiglas operatsiooni põletikulise seisundi tõttu soolestikus.
Vastavalt valitsuse ministrite asendamise korrale täidab peaministri kohuseid tema tööle naasmiseni rahandusminister Martin Helme. | Koju lubatud Jüri Ratas taastub jõudsalt ja võib neljapäeval tööle naasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaministri büroo juhataja Johannes Merilai sõnul lubasid meedikud Ratase koju teisipäeva õhtul.
"Taastumine on päevade küsimus, meedikud on andnud lootust, et Ratas võiks juba neljapäeval valitsuse istungit juhatada," kinnitas Merilai kolmapäeva hommikul BNS-ile.
Ratasele tehti esmaspäeval Põhja-Eesti regionaalhaiglas operatsiooni põletikulise seisundi tõttu soolestikus.
Vastavalt valitsuse ministrite asendamise korrale täidab peaministri kohuseid tema tööle naasmiseni rahandusminister Martin Helme.
### Response:
Koju lubatud Jüri Ratas taastub jõudsalt ja võib neljapäeval tööle naasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda paigutusega venelane alistas avaringis argentiinlase Federico Delbonise (ATP 79.) 6:1, 6:2, 6:4 ja läheb teises ringis vastamisi austraallase Chris O'Connelliga (ATP 116.).
Tunduvalt keerulisemalt möödus esimene ring šotlase Andy Murray (ATP 115.) jaoks, kes sai jaapanlasest Yoshihito Nishiokast (ATP 49.) jagu alles viies setis 4:6, 4:6, 7:6 (7:5), 7:6 (7:4), 6:4.
Murray kohtub teises ringis 15. asetusega kanadalase Felix Auger-Aliassime'iga (ATP 21.).
Esimese paigutusega Novak Djokovic mängib teises ringis britt Kyle Edmundi (ATP 44.) ja teise asetusega austerlane Dominic Thiem indialase Sumit Nagaliga (ATP 124.). | Murray alustas raske, Medvedev pisut lihtsama võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda paigutusega venelane alistas avaringis argentiinlase Federico Delbonise (ATP 79.) 6:1, 6:2, 6:4 ja läheb teises ringis vastamisi austraallase Chris O'Connelliga (ATP 116.).
Tunduvalt keerulisemalt möödus esimene ring šotlase Andy Murray (ATP 115.) jaoks, kes sai jaapanlasest Yoshihito Nishiokast (ATP 49.) jagu alles viies setis 4:6, 4:6, 7:6 (7:5), 7:6 (7:4), 6:4.
Murray kohtub teises ringis 15. asetusega kanadalase Felix Auger-Aliassime'iga (ATP 21.).
Esimese paigutusega Novak Djokovic mängib teises ringis britt Kyle Edmundi (ATP 44.) ja teise asetusega austerlane Dominic Thiem indialase Sumit Nagaliga (ATP 124.).
### Response:
Murray alustas raske, Medvedev pisut lihtsama võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Williams on võitnud nüüd USA lahtistel 102 naisüksikmängu ehk tõusis vastavas arvestuses mööda kaasmaalannast Chris Evertist. Nii palju võite pole saanud ka ükski mees.
"See on veider, sest mul on tunne, et iga kord, kui ma siia tulen, siis mulle öeldakse, et ma purustasin järjekordse rekordi," kommenteeris Williams kohtumise järel. "Ma arvan, et ma ei hinda seda piisavalt, millest on kahju."
"Aga hetkel on pooleli suure slämmi turniir ja pole õige aeg keskenduda rekorditele samal ajal, kui mõtlen turniirivõidule," tähtsustas tütre kolmandat sünnipäeva võiduga tähistanud tenniselegend.
Ka turniirivõiduga kaasneks uus rekord, sest austraallannal Margaret Courtil on 24 suure slämmi turniirivõitu ja Williams jääb sellest arvust vaid ühega maha.
Avaringis oli võidukas ka USA lahtiste 2017. aasta võitja Sloane Stephens (WTA 39.), kes sai jagu rumeenlannast Mihaela Buzarnescust 6:3, 6:3 ja kunagine maailma esireket Viktoria Azarenka (WTA 27.) oli parem austerlannast Barbara Haasist (WTA 139.) 6:1, 6:2.
Konkurentsist langesid aga kogenud endist tšempionit. Viimati lausa kaheksa aastat tagasi suure slämmi turniiril kaasa löönud belglanna Kim Clijsters kaotas venelannale Jekaterina Aleksandrovale (WTA 29.) 6:3, 5:7, 1:6.
Serena Williams vanem õde Venus (WTA 67.) alistus aga tšehhitar Karolina Muchovale (WTA 26.) 3:6, 5:7. | Serena Williams alustas rekordilise võiduga, Kim Clijsters piirdus avaringiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Williams on võitnud nüüd USA lahtistel 102 naisüksikmängu ehk tõusis vastavas arvestuses mööda kaasmaalannast Chris Evertist. Nii palju võite pole saanud ka ükski mees.
"See on veider, sest mul on tunne, et iga kord, kui ma siia tulen, siis mulle öeldakse, et ma purustasin järjekordse rekordi," kommenteeris Williams kohtumise järel. "Ma arvan, et ma ei hinda seda piisavalt, millest on kahju."
"Aga hetkel on pooleli suure slämmi turniir ja pole õige aeg keskenduda rekorditele samal ajal, kui mõtlen turniirivõidule," tähtsustas tütre kolmandat sünnipäeva võiduga tähistanud tenniselegend.
Ka turniirivõiduga kaasneks uus rekord, sest austraallannal Margaret Courtil on 24 suure slämmi turniirivõitu ja Williams jääb sellest arvust vaid ühega maha.
Avaringis oli võidukas ka USA lahtiste 2017. aasta võitja Sloane Stephens (WTA 39.), kes sai jagu rumeenlannast Mihaela Buzarnescust 6:3, 6:3 ja kunagine maailma esireket Viktoria Azarenka (WTA 27.) oli parem austerlannast Barbara Haasist (WTA 139.) 6:1, 6:2.
Konkurentsist langesid aga kogenud endist tšempionit. Viimati lausa kaheksa aastat tagasi suure slämmi turniiril kaasa löönud belglanna Kim Clijsters kaotas venelannale Jekaterina Aleksandrovale (WTA 29.) 6:3, 5:7, 1:6.
Serena Williams vanem õde Venus (WTA 67.) alistus aga tšehhitar Karolina Muchovale (WTA 26.) 3:6, 5:7.
### Response:
Serena Williams alustas rekordilise võiduga, Kim Clijsters piirdus avaringiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ickabog" avaldatakse veebilehel www.ickabogilood.ee osade kaupa järgmise seitsme nädala jooksul. Seejuures on lastel võimalus raamatut ise illustreerida. Iga tööpäev ilmub lehele uus osa raamatust ja mõni soovitus, mida lapsed võiksid joonistada. Võistlusele esitatud töödest tehakse valik eestikeelsesse raamatusse. Rowling annetab raamatuga seonduvad autoritasud organisatsioonidele, mis aitavad koroonapandeemiast eriti raskelt mõjutatud inimesi.
Joonistusvõistlus on avatud 23. oktoobrini. Võistlusele on oodatud 7-12aastaste laste joonistused, mida peavad esitatud lapsevanem või eestkostja. Võistlusel osalemiseks on vaja koopiat lapse joonistustest veebilehel oleva vormi kaudu. | Varrak avaldab veebis J.K. Rowlingi uue lasteraamatu "Ickabog" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ickabog" avaldatakse veebilehel www.ickabogilood.ee osade kaupa järgmise seitsme nädala jooksul. Seejuures on lastel võimalus raamatut ise illustreerida. Iga tööpäev ilmub lehele uus osa raamatust ja mõni soovitus, mida lapsed võiksid joonistada. Võistlusele esitatud töödest tehakse valik eestikeelsesse raamatusse. Rowling annetab raamatuga seonduvad autoritasud organisatsioonidele, mis aitavad koroonapandeemiast eriti raskelt mõjutatud inimesi.
Joonistusvõistlus on avatud 23. oktoobrini. Võistlusele on oodatud 7-12aastaste laste joonistused, mida peavad esitatud lapsevanem või eestkostja. Võistlusel osalemiseks on vaja koopiat lapse joonistustest veebilehel oleva vormi kaudu.
### Response:
Varrak avaldab veebis J.K. Rowlingi uue lasteraamatu "Ickabog" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguse valitsusliidu leppes on lakooniline punkt: viime läbi rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Referendumi korraldajaid ei häiri asjaolu, et nii on see juba kirjas perekonnaseaduses.
Esialgu tundub rahvahääletuse läbiviimine lihtsana, kuid tegelikult on vaja lisaks konkreetsele küsimusele ka panna paika, kui suur peaks olema legitiimne osalusprotsent, kas referendumi otsus läheb riigikogus lihtsalt hääletamisele või on võimalik sinna sisse viia ka seaduseparandusi, kas põhiseaduse muutmiseks on vaja kahe riigikogu pooldavat otsust ehk lahtisi küsimusi on palju, tunnistas valitusliidu vastava töögrupi liige keskerakondlane Andrei Korobeinik.
"Seda instrumenti võidakse kasutada ka tulevikus teiste teemade jaoks. Neid teemasid on palju kus teatud huvigrupid sooviksid referendumile küsimusi hääletusele panna, praegu ideaalset lahendust ei paista, kuid midagi tuleb välja valida," rääkis Korobeinik.
Töögrupi teine liige, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et ta loodab, et sügisese istungi ajal suudab riigikogu referndumisga seotud küsimused lahendada.
"Kõigepealt tuleb sõnastada referendumi täpne küsimus, on oluline, mida siis inimeste käest küsitakse. See ongi peamine poliitiline vaidlusobjekt. Ülejäänud on tehnilised ja finantsilised küsimused, mis tuleb paika panna," ütles Seeder.
Seeder hoidus otseselt vastamast küsimusele, kas ta ise pooldab kohalike valimiste ja abielureferendumi korraldamist ühel ja samal ajal.
Seederi sõnul on nõnda koalitsioonileppes kokku lepitud ja koalitsioonilepe ongi osapoolte kompromiss, mille puhul kõiks asjad ei pruugi valitsusliidu partneritele ühtmoodi meeldida.
Korobeinik rõhutas, et seaduseelnõusid tuleb menetleda tasakaalukalt.
"Praegu on terve ports ettepanekuid laual, ei ole nii, et iga erakond kaitseb tuliselt oma ettepanekuid, vaid ikka üritatakse saavutada kompromisslahendus, mis jääks eesti seadusruumis kehtima aastakümneteks ja asja mõte on demokraatia tugevdamine. Referendumi mõte ei ole farss, millega hääletatakse igat liigutust, kuid päeva lõpuks ei ole see riigikogu jaoks isegi mitte soovitus, vaid üks rahva meeleavaldus." | Valitsusliidu töögrupp pole leidnud rahvahääletuse osas üksmeelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguse valitsusliidu leppes on lakooniline punkt: viime läbi rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Referendumi korraldajaid ei häiri asjaolu, et nii on see juba kirjas perekonnaseaduses.
Esialgu tundub rahvahääletuse läbiviimine lihtsana, kuid tegelikult on vaja lisaks konkreetsele küsimusele ka panna paika, kui suur peaks olema legitiimne osalusprotsent, kas referendumi otsus läheb riigikogus lihtsalt hääletamisele või on võimalik sinna sisse viia ka seaduseparandusi, kas põhiseaduse muutmiseks on vaja kahe riigikogu pooldavat otsust ehk lahtisi küsimusi on palju, tunnistas valitusliidu vastava töögrupi liige keskerakondlane Andrei Korobeinik.
"Seda instrumenti võidakse kasutada ka tulevikus teiste teemade jaoks. Neid teemasid on palju kus teatud huvigrupid sooviksid referendumile küsimusi hääletusele panna, praegu ideaalset lahendust ei paista, kuid midagi tuleb välja valida," rääkis Korobeinik.
Töögrupi teine liige, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et ta loodab, et sügisese istungi ajal suudab riigikogu referndumisga seotud küsimused lahendada.
"Kõigepealt tuleb sõnastada referendumi täpne küsimus, on oluline, mida siis inimeste käest küsitakse. See ongi peamine poliitiline vaidlusobjekt. Ülejäänud on tehnilised ja finantsilised küsimused, mis tuleb paika panna," ütles Seeder.
Seeder hoidus otseselt vastamast küsimusele, kas ta ise pooldab kohalike valimiste ja abielureferendumi korraldamist ühel ja samal ajal.
Seederi sõnul on nõnda koalitsioonileppes kokku lepitud ja koalitsioonilepe ongi osapoolte kompromiss, mille puhul kõiks asjad ei pruugi valitsusliidu partneritele ühtmoodi meeldida.
Korobeinik rõhutas, et seaduseelnõusid tuleb menetleda tasakaalukalt.
"Praegu on terve ports ettepanekuid laual, ei ole nii, et iga erakond kaitseb tuliselt oma ettepanekuid, vaid ikka üritatakse saavutada kompromisslahendus, mis jääks eesti seadusruumis kehtima aastakümneteks ja asja mõte on demokraatia tugevdamine. Referendumi mõte ei ole farss, millega hääletatakse igat liigutust, kuid päeva lõpuks ei ole see riigikogu jaoks isegi mitte soovitus, vaid üks rahva meeleavaldus."
### Response:
Valitsusliidu töögrupp pole leidnud rahvahääletuse osas üksmeelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Soome peaks kinni senisest otsusest, et ilma karantiininõudeta saab Soome tulla vaid nendest riikidest, kus nakatumisi ei ole kahe nädala jooksul üle kaheksa 100 000 elaniku kohta, täidaks tingimused vaid kolm Euroopa riiki, tõdes Lintilä. Turismi seisukohalt peaks piirmäär tema hinnangul olema vähemalt 25.
Soome majandusministeerium valmistab praegu ette mudelit, mille järgi võiksid Soome saabuvad turistid rahulikult puhkust veeta "oma mullis" ehk nii, et kohalike elanikega puututakse kokku võimalikult vähe.
Lintilä sõnul on selle otsusega väga kiire, sest Suurbritannias valitakse talvised reisid välja septembri jooksul ja talv on Põhja-Soomele oluline turismihooaeg. "See tähendab 400 charterlendu ja 100 miljonit eurot," selgitas Lintilä Soome rahvusringhäälingule Ylele.
Aga Lintilä rõhutas, et Soome vajab lisaks turistidele ka välismaist tööjõudu.
Lintilä sõnul peatub töö näiteks ehitustel, kui välismaine tööjõud Soome ei pääse. Ta lisas, et ka Eesti näitajad ületavad praegu Soome valitsuse seatud piirmäära ja seetõttu on ta teinud ettepaneku seda piiri igal juhul tõsta.
Soome majandusuuringute instituut ETLA soovitab valitsusel koroona tõttu majanduspoliitika üle vaadata.
ETLA avaldab oma soovitused tavaliselt valitsuse ametiaja alguses ja keskel. Seekord tehti koroona tõttu soovitused pool aastat varem kui tavaks, sest ETLA leiab, et valitsus peaks oma programmi ja eelkõige majanduspoliitika kiiremas korras üle vaatama: majanduskasvu on vaja turgutada ja tööhõivet parandada.
ETLA hinnangul on Soome koroonakriisi esimesest etapist läbi tulnud paremini kui kardeti. Kui majandus aasta teises pooles ka üldse ei kasvaks, jääks majanduslangus aasta kokkuvõttes siiski viie protsendi piiresse. Seis on parem kui teistel Euroopa Liidu riikidel.
ETLA asjatundjad soovitavad vähendada ettevõtete maksustamist ning soodustada arendus- ja teadustööd, tööturul oleks vaja praeguste kogu riiki hõlmavate kollektiivlepingute asemel rohkem ettevõtte-siseseid kokkuleppeid, töötutoetuste tingimusi tuleks karmistada ja palgatoetused lõpetada.
Vähemalt turismi- ja majutusettevõtted ei ole toetuste lõpetamisega kindlasti nõus. Soomes on karmid piirangud, Soome ei tule eriti välisturiste ja soomlased ei reisi ka ise. Turismifirmade seas tehtud küsitlus näitab, et nii välismaalt Soome kui Soomest välismaale viivate reisipakettide müük oli sel suvel vaid viis protsenti eelmise suve mahust ja ka talvereiside müük on läinud loiult. | Soome majandusminister nõuab reisipiirangute leevendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Soome peaks kinni senisest otsusest, et ilma karantiininõudeta saab Soome tulla vaid nendest riikidest, kus nakatumisi ei ole kahe nädala jooksul üle kaheksa 100 000 elaniku kohta, täidaks tingimused vaid kolm Euroopa riiki, tõdes Lintilä. Turismi seisukohalt peaks piirmäär tema hinnangul olema vähemalt 25.
Soome majandusministeerium valmistab praegu ette mudelit, mille järgi võiksid Soome saabuvad turistid rahulikult puhkust veeta "oma mullis" ehk nii, et kohalike elanikega puututakse kokku võimalikult vähe.
Lintilä sõnul on selle otsusega väga kiire, sest Suurbritannias valitakse talvised reisid välja septembri jooksul ja talv on Põhja-Soomele oluline turismihooaeg. "See tähendab 400 charterlendu ja 100 miljonit eurot," selgitas Lintilä Soome rahvusringhäälingule Ylele.
Aga Lintilä rõhutas, et Soome vajab lisaks turistidele ka välismaist tööjõudu.
Lintilä sõnul peatub töö näiteks ehitustel, kui välismaine tööjõud Soome ei pääse. Ta lisas, et ka Eesti näitajad ületavad praegu Soome valitsuse seatud piirmäära ja seetõttu on ta teinud ettepaneku seda piiri igal juhul tõsta.
Soome majandusuuringute instituut ETLA soovitab valitsusel koroona tõttu majanduspoliitika üle vaadata.
ETLA avaldab oma soovitused tavaliselt valitsuse ametiaja alguses ja keskel. Seekord tehti koroona tõttu soovitused pool aastat varem kui tavaks, sest ETLA leiab, et valitsus peaks oma programmi ja eelkõige majanduspoliitika kiiremas korras üle vaatama: majanduskasvu on vaja turgutada ja tööhõivet parandada.
ETLA hinnangul on Soome koroonakriisi esimesest etapist läbi tulnud paremini kui kardeti. Kui majandus aasta teises pooles ka üldse ei kasvaks, jääks majanduslangus aasta kokkuvõttes siiski viie protsendi piiresse. Seis on parem kui teistel Euroopa Liidu riikidel.
ETLA asjatundjad soovitavad vähendada ettevõtete maksustamist ning soodustada arendus- ja teadustööd, tööturul oleks vaja praeguste kogu riiki hõlmavate kollektiivlepingute asemel rohkem ettevõtte-siseseid kokkuleppeid, töötutoetuste tingimusi tuleks karmistada ja palgatoetused lõpetada.
Vähemalt turismi- ja majutusettevõtted ei ole toetuste lõpetamisega kindlasti nõus. Soomes on karmid piirangud, Soome ei tule eriti välisturiste ja soomlased ei reisi ka ise. Turismifirmade seas tehtud küsitlus näitab, et nii välismaalt Soome kui Soomest välismaale viivate reisipakettide müük oli sel suvel vaid viis protsenti eelmise suve mahust ja ka talvereiside müük on läinud loiult.
### Response:
Soome majandusminister nõuab reisipiirangute leevendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,3 protsenti, Keskerakonda 22,1 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud.
Viimaste tulemuste põhjal on taas vähemalt ajutiselt peatunud alates mai lõpust kestnud trend, kus Reformierakonna toetus kasvab ning Keskerakonna toetus kahaneb. Reformierakonna edu Keskerakonna ees on siiski 11,2 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 8,8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,4 ning Isamaa 5,4 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44 protsenti ja opositsioonierakondi 41,7 protsenti vastajatest.
Kuigi viimase kolme kuu jooksul on Reformierakonna toetus vähehaaval kasvanud ja Keskerakonna toetus liikunud langustrendis, siis püsib koalitsioonierakondade kogutoetus suurem opositsioonierakondade omast. Viimati ületas opositsiooni toetus koalitsiooni oma selle aasta veebruaris.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. | Norstat: Reformierakonna edu Keskerakonna ees on üle 11 protsendipunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,3 protsenti, Keskerakonda 22,1 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud.
Viimaste tulemuste põhjal on taas vähemalt ajutiselt peatunud alates mai lõpust kestnud trend, kus Reformierakonna toetus kasvab ning Keskerakonna toetus kahaneb. Reformierakonna edu Keskerakonna ees on siiski 11,2 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 8,8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,4 ning Isamaa 5,4 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44 protsenti ja opositsioonierakondi 41,7 protsenti vastajatest.
Kuigi viimase kolme kuu jooksul on Reformierakonna toetus vähehaaval kasvanud ja Keskerakonna toetus liikunud langustrendis, siis püsib koalitsioonierakondade kogutoetus suurem opositsioonierakondade omast. Viimati ületas opositsiooni toetus koalitsiooni oma selle aasta veebruaris.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
### Response:
Norstat: Reformierakonna edu Keskerakonna ees on üle 11 protsendipunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas lihtsalt öeldes on linnasekretär sama nagu riigisekretär, ainult et üks juhib linnakantseleid ja teine riigikantseleid, üks vaatab, et linnavalitsus saaks tööd teha ja teine hoolitseb vabariigi valitsuse kui masinavärgi tööshoidmise eest?
Niisugune paralleel on enam-vähem, jah. Aga linnasekretäri puhul diskuteeritakse praegu, kas ta on midagi linnadirektori taolist või on ta ainult õiguspoolelt linnavalitsuse ehk poliitikute abistaja.
28 ja pool aastat Tallinna linnasekretär... Olete pealinna valitsemise lähiajaloo elav tunnistaja.
Olen kõik need ajad tõesti läbi käinud. Juba enne iseseisvust, mil tuli aru saada, kui palju on võimalik niiöelda vene seadusi tõlgendades ja neid pöörates, mõnikord neile selga keerates elu paremaks teha, vahepeal IME seadused, siis Eesti seadused, siis EL-i seadused, nüüd otsime piire riigi ja omavalitsuse suhetes, kus Tallinn on olnud kõva kohtukäija, nagu Vargamäe mehed ikka.
Aga sellest on kasu olnud teistelegi omavalitsustele, et mis see omavalitsus tegelikult on ning kus on piirid omavalitsuse iseotsustamise ja riigi sekkumise vahel.
Kas olete lähiajaloo vaikiv tunnistaja või asute mälestusi kirjutama?
Praegu ei ole mingit mälestuste kirjutamise plaani.
Kaari Sillamaa on lastelaulude raamatuga juba ära võtnud pealkirja "Saladuste maja", mis võiks olla teie mälestuste pealkiri. Või kõlaks see liiga dramaatiliselt?
See on liiga dramaatiline. Ega omavalitsuses ju saladusi ole, meie riigisaladusega ei tegele, meil on ainult asutusesiseseks kasutamiseks [märkega] dokumendid.
No kuulge, te olete väga lähedalt, seestpoolt näinud, kuidas rublaaja Tallinn kasvas Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnaks. Kuidas seda kirjeldada?
See oli alguses rohkem revolutsiooniline evolutsioon.
Kõike tehti tolle aja kontekstis ja tolle aja arusaamiste järgi. Kas või need suured korterite [erastamise] skandaalid või pikaajalisele rendile antud hooned kesklinnas. Jah, siis, kui need teemad olid püsti, olid teised arusaamad maailmast ja tundus väga ahvatlev, et me ei müü neid ära, vaid anname pikaajalisele rendile. Võimalik, et olnuks targemaid lahendusi, aga kes siis oskas kõiki asju ette näha.
Arvan, et kui suurt pilti vaadata, siis valdavalt oleme ikka õiges suunas liikunud ning edukalt riigi pealinnana hakkama saanud.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas Tallinn vajaks pealinna seadust?
Siin on lihtne vastus – kõik sõltub sisust. Vorm on teisejärguline, et kas pealinna seadus, Tallinna seadus või peatükk kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduses... See on mulle vähetähtis. Oluline on sisu.
Omal ajal poliitikud muudkui rääkisid, et vaja on pealinna seadust, tükeldame Tallinna, muudame sellega poliitilist olukorda. Millise mõttega neid jutte kuulasite?
Eks Tallinna tuleviku suurem väljakutse olegi, kuidas saada linnaosad demokraatlikumalt käima, anda sinna rohkem otsustusõigust ja mitte linnaosavanemale, vaid linnaosakogule.
2008 käisime Viini linnas vaatamas nende ülesannete jaotust. Seal jookseb selge piir – kohalike kogukonnaküsimustega tegelevad linnaosad ja ülelinnaliste teemadega, näiteks suurte hangetega, tegeleb linn. Linnaosakogud otsustasid, et kui neil on haljastuseks ja mänguväljakuteks nii palju raha, siis nad ise lepivad kogukonnaga kokku, kuidas seda raha kasutada. Ka Tallinnas saaks neid küsimusi delegeerida linnaosadele, et otsustusprotsess oleks demokraatlikum.
Aga kas Tallinn peaks kokku jääma? Või viime Nõmme eraldi, Lasnamäest teeme omaette linna jne?
Igal muutusel peab olema eesmärk. Küsime endalt liiga vähe, miks me seda teeme.
Ei, miks? Kui poliitikud rääkisid Tallinna tükeldamisest, siis seda selleks, et võtta ära Keskerakonna ainuvõim praeguse Tallinna üle.
Ei saa jätta meenutamata, et Nõmmel toimus vastav rahvaküsitlus ja rahva enamus seda ei tahtnud.
Kui teeme linna väikesteks osadeks, siis igal juhul jäävad kesksed teemad. Magistraalid, ühistransport... Neid on mõistlik koos lahendada.
Praegune mudel on normaalne, selle täiendusega, et anda linnaosadele Tallinna sees rohkem otsustuspädevust.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
28 aasta jooksul on teil olnud ainult üks ülemus – linnapea. Aga linnapäid on olnud 12. Mäletate neid kõiki?
Jah, kindlasti. Igaühelt on olnud midagi õppida, igaühel olid omad arusaamised, kuhu linn peab minema...
Olid need vastandlikud arusaamised?
Jaa, tihtipeale. Küsimus on, kui laialt sa linna vaatad, kas näed ka suurt pilti. Investeering ei ole ju eesmärk, investeeringuga tahetakse saavutada uut seisundit. Linna juhtimiseski peame mõtlema, mida me tahame saavutada ja siis vaatame, kas investeerima, millises järjekorras, võibolla peame hoopis inimestega suhtlema.
Kas kõik need 12 linnapead on teadnud, mida nad tahavad saavutada?
Kindlasti on nende oma peas olnud omad mõtted.
On mõtted ka väljaspool päid näha olnud?
Kahtlemata, on koalitsioonilepingud, valitsemisprogrammid.
Aga häda on selles, et su ajahorisont on neli aastat või kui paned siia vahele ka riigikogu valimised, siis kaks aastat – ja poliitikul on vaja jälle ennast tõestada, et hääli saada, et võimu hoida või võimule jääda. See ajahorisont on nihkunud liiga kitsaks.
Praegu on plaanis Tallinna uus arengustrateegia. Väga loodan, et sellega läheb hästi, et [poliitikute] huviperiood läheb pikemaks kui kaks või neli aastat.
Kes neist linnapeadest esimesena meelde tuleb?
Võibolla Jaak Tamm (linnapea 1992-1996, toim)... Tema oli suure silmaringiga, tööstuse taustaga, tõeline meeskonnamängija. Tema pani hästi palju rõhku meeskonna ehitamisele. Kui jäid mingid küsimused, siis meil oli reedeti päeva teine pool, kui istusime maha ja klaarisime läbi kõik omavahelised teemad.
Kas pärast teda on tulnud autoritaarsemad linnapead?
Ei ütleks, et autoritaarsemad...
Aga kui tuled väljastpoolt omavalitsust, näiteks ärist, on sul alguses arusaamatu, kuhu sattusid, millised on sinu õigused. Võibolla ka sellepärast toimus alguses kiire linnapeade vahetus, nagu revolutsioonilistel aegadel ikka.
Aasta-paar või isegi mõned kuud.
On ka ainult kaks nädalat [linnapea] olnud.
Väidetakse, et Priit Vilba ei jõudnudki sügisel 1996 linnapea kabinetti, sest ei saanud linnavalitsust kokku panna ja ta võeti volikogus maha.
Jaa, tema sai küll valitud, aga enne kui jõudis saada volikogus õnnistuse enda pakutud linnavalitsusele, olid tuuled pöördunud, käisid uued läbirääkimised, umbusaldus ja hoopis keegi teine pani linnavalitsuse kokku.
Kes on olnud teie kõige värvikamad linnapead?
Kõik olid värvikad. Kindlasti ainus naine nende seas, Ivi Eenmaa (linnapea 1997-1999, toim). Tema oli suuresti kultuuri poole kaldu, tahtis seda valdkonda muule elule järele aidata.
Oli neid, kes orienteerusid majandusele. Jüri Mõisa (linnapea 1999-2001, toim) ajal olid huvitavad lähenemised, tema tõi tugeva keskuse ehk tugiteenuste tsentraliseerimise idee...
Temal oli ka loosung "Kõik eestlased, kolige Tallinnasse!".
Mulle anti isegi ülesanne läbi rääkida [Järvamaa] Imavere vallaga, kes oli valmis astuma Tallinna koosseisu. Need läbirääkimised väga kaugele ei jõudnud.
Aga kui meenutada selliseid nimesid nagu Tõnis Palts, Peeter Lepp...
Jällegi, igaühel on olnud oma arusaamine. Kui oli väheke parempoolsem linnavalitsus, toimusid suured erastamised – Tallinna Vesi, Tallinna Soojus... Tagantjärele vaadates, oleks saanud targemini teha, aga ainult tagantjärele vaadates. Siis ei teadnud ju keegi, kuidas need asjad võiksid käia, millised on linna huvid, kuidas kirjutada sisse hinnapoliitika, investeeringud, trasside sademevee teema...
Lõppkokkuvõttes, täna, vee hinnaga probleemi pole, kanalisatsioon töötab, vee kvaliteet on korralik. Keegi ütleb, et võibolla erastaja teenib vahepealt liiga palju. (Naerab) Valikute küsimus.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
On teil oma lemmiklinnapea?
Kõikide linnapeadega on mul olnud päris hea suhe.
Kuigi ei ole ka saladus, et kui linnapea tuleb, siis tema esimeste ülesannete hulgas näib olevat tahtmine linnasekretär välja vahetada.
Tähtis on siis rollid paika panna. Mina ei ole trüginud poliitikasse.
Kui vaba on linnasekretär ütlema linnapeale, et ei-ei, seda, mida meer soovib, ei saa mitte teha, sest seadus ei luba?
See on lausa linnasekretäri kohustus. Ma ei jäta ütlemata, kui märkan vastuolu seadusega, aga sellega ei tohiks üks hea linnasekretär piirduda. Tema ülesanne ei ole ainult öelda, et nii ei saa, vaid leida võimalus, kuidas seda saab teha.
Ehk siis poliitikud ütlevad, mida tahetakse teha ja ametnike ülesanne on leida parim lahendus, kuidas idee ellu viia.
Teie nägite Tallinnas Edgar Savisaare tõusu ja tema langust. Oli seda alguses uhke ja lõpuks nukker vaadata?
Kindlasti võinuks see lõpp [linnapeana] olla väärikam. Tal on suured teened meie iseseisvuse saavutamisel...
Kõik on ju meeskonnas kinni, kes on meeskond sinu ümber. Ja lõpuks... meil on demokraatlik ühiskond, kus ei saa ainult käskude ja keeldudega, tuleb ka inimesi kaasata ja arutada, millised on parimad võimalikud lahendused. Kui see on meie ühine valik, on palju lihtsam inimesi kaasa tõmmata.
Suur väljakutse ka praegu uuele linnavalitsusele, uuele kantseleile ja strateegiakeskusele ongi just see, kuidas taastada inimeste usk ja tahe tööle tulla, inimeste kaasamõtlemine. Sõjaväedistsipliin demokraatlikku ühiskonda rahuajal hästi ei sobi.
Aga seda sõjaväedistsipliini on [Tallinna linnavalitsuses] tunda olnud?
Noo... Ütleme nii, et otsustusmehhanismid oleksid võinud olla küll palju avatumad ja palju kaasavamad. Siin on kohad, kus minu arusaamad juhtimisest on teistsugused.
Kas see iseloomustab kõiki 13 viimast aastat, kui Tallinn on olnud ühe erakonna käes?
(Paus) Ei ütleks päris nii... Praegu peab vaatama selle koefitsendiga, et on COVID-i aeg. Siin on vaja rohkem tsentraalset juhtimist, käskude andmist. Edaspidi julgen küll arvata, et õige tee on see, kus lahendusi otsitakse koos ja koos viiakse neid ellu.
2005-2007 oli Tallinna linnapea Jüri Ratas. Kui ta siis parlamenti läks, kas oskasite arvata, et näe, seal läheb tulevane peaminister?
Jüri on... Vabandust, peaminister oli väga meeskonna inimene, kuulas, rääkis kaasa. Temas on palju sihikindlust, mis on ilmselt talle ka spordiga tegelemisest kaasa tulnud.
Sport aitab inimesi väga palju, mina ei usu ütlemist, et kui teised koolis käisid, tegid sportlased sporti ja sellepärast ei saa elus hakkama. Vastupidi, kui sul on füüsis korras, on ka vaim korras.
Kui ta oli Tallinna linnapea, kas temas tundus olevat peaministri ainest?
Tollel ajal ma selle pilguga ei vaadanud. Aga ta alustas ju nõunikust, siis abilinnapea, sai linnapeaks – käis läbi kogu karjääri, igal kohal erinev vastutus, nii lihvitakse nurgad ära, et kui saad järgmisele kohale, ei ole väga hämmeldunud, et mis ma nüüd pean tegema.
Lihvitakse nurgad ära... (Ülemeelikult) Kas sellepärast ta ongi nii ümmargune?
(Naerab) Mina ütlen pigem selles mõttes, et ta ei tee väga suuri vigu, saab aru, mida peab kunagi kellega rääkima.
Teised asjad on suuresti kinni inimese iseloomus ja tema lastetoas. Eks seda lastetoa puudust ole meil viimasel ajal... liigagi palju, ilmselt on veel [tulevikuski].
On seda ka poliitikas näha?
Kahtlemata.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ja kui 2011 sai Tallinna abilinnapeaks hariduse, kultuuri, noorsoo, spordi ja integratsiooni alal riigikogust lahkunud Mihhail Kõlvart, toona Savisaare favoriit, kas juba siis võis mõelda, et kaheksa aasta pärast võtab just tema üle linnapea kabineti?
Sel ajal küll niisuguseid mõtteid ei tulnud. Pigem oli tema üks abilinnapea teiste hulgas... Aga tema valdkondadega läks hästi, mida näitas ka [Kõlvarti] valimistulemus – suur osa Tallinna elanikest andis tema poolt hääle ja tal on rahva mandaat oma tegevuseks.
Kuivõrd vastab tõele, et vähemalt mitme viimase linnapeaga võrreldes on Kõlvart kõige kõvem muutja?
Seda näitab aeg. Üks asi on tahe, teine asi on saavutused.
Kas tal on otsustusjulgust? Seda on küll. Ja otsustamise enda peale võtmise julgust on ka.
Mida oleks linnajuhtimises rohkem vaja – rohkem arutelusid, laiema inimeste ringi kaasamist.
On üks teema, mis pole mure ainult Tallinna linnas, vaid ka mujal Eestis – poliitikute ja ametnike koostöö. Poliitikud ei usalda ametnikke, ametnikud ei usalda poliitikuid. See on väga suur probleem. Mina olen linnavalitsuses püüdnud neid kahte poolt omavahel mõistma panna, olen püüdnud kokku viia poliitilist soovi ja võimalusi, mis on nende soovide täitmiseks. Et lõhkuda barjääre, sest ka Tallinnas on oma silotornid nagu riigis – linnaametid, linnaosad.
Kas Kõlvart on rohkem selline üksi otsustaja?
Mul on raske öelda. Väljendustes on tal küll nii, et tema otsustas. Kui palju on tal taustajõude, seda peab temalt küsima.
On ta jäärapäine?
Sellist sõna ma tema kohta ei kasutaks. Otsusekindel. Ka viimaste muutuste väljakuulutamises – see on juhtimisplaan 2021 – ei olnud palju sellist ruumi, et oleks veel millegi üle arutada. "See on otsus ja sinna poole me liigume."
Otsustusjulgust, jah, seda on tal küll.
Kas kevadise koroonakriisi ajal, kui jäi mulje, et Tallinna linna ja keskvõimu suhted on kohati pingelised – oli see tunne õige või ekslik? Tallinn suhtles vabariigi valitsusega ju avalike kirjade kaudu, näiteks ütles, et koolides ei saa kontaktõpet alustada.
(Paus) Jah... Julgeksin vastata, et see vastuseis siin kindlasti oli. Ilmselt oli see ka poliitiline vastuseis, kus peab arvestama, et valitsuses ei ole ainult Keskerakond, vaid ka teised erakonnad ning on erinev, kuidas seal ja Tallinnas arvamust kujundatakse.
Võibolla mõned riiklikud lahendused ei olnud Tallinnale ka kõige otstarbekamad, võimalik, et linn tahtis midagi rohkem piirata, selline tunne jäi minule. Et ohutunne oli linnal kõrgem kui valitsusel.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ahjaa, kas teie Tallinna Televisiooni vaatasite?
Vaatasin küll, sest seal olid uudised teisest vaatevinklist kui muudes kanalites.
Mida sellest nüüd järeldada – kas Tallinna Televisiooni kinnipanemise otsus oli õige või vale?
Linna televisioon on ka teistes linnades, küsimus on, kuidas selle sisu ehitatakse, kas see on tasakaalustatud või läheb erakondlikuks.
Kuidas teile tundub? Kuidas see sisu alguses oli?
Noo, eks ta ikkagi oli liiga poliitiline ja liiga ühe erakonna...
Keskerakonna.
... poole kaldu. Aga samal ajal said seal sõna ka EKRE ja sotsid.
Siiamaani räägitakse, kuidas Edgar Savisaar, kasutades Tallinna Televisiooni, tõi EKRE juhid suurde poliitikapilti.
Mõnes mõttes on see õigus. Aga see oli võibolla ka vastukäik neile, kes ütlesid, et Tallinna Televisioon on ainult Keskerakonna hääletoru.
Kui vaadata Tallinna uudiseid, siis ka rahvusringhäälingus ei olnud neid nii palju, mõni väiksem kohalik uudis ületas rohkem uudisekünnise. Saan aru, ükski telekanal ei saa rääkida ainult suurtest asjadest Tallinnas, peab rääkima kogu Eestist, isegi kui on väiksem ja kohaliku tähtsusega asi. Aga mis linnas toimub või mis on tulemas, seda infot on vaja.
Rahvusringhäälingu kaitseks võin öelda, et kaks kolmandikku Eesti inimestest elab jätkuvalt väljaspool Tallinna.
(Naerab) Jah.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas teil enda jaoks on vastus, miks just Tallinna linnavalitsuse inimestega oli seotud ridamisi korruptsiooniasju?
Väga hea vastust ei ole. Kui proovida üldiselt vastata – kus on rohkem suuri asju otsustada, sinna tuleb rohkem juurde neid, kes nendele asjadele pretendeerivad.
Teisalt oli Tallinn kindlasti suurema tähelepanu all kui teised omavalitsused. Ja kui meenutada viimase [haldus-territoriaalse] reformi järgseid lugusid, mis väikestest omavalitsustest välja tulid, siis selgub, et võibolla mujal oli asi proportsionaalselt rohkem tasakaalust väljas.
Ma ei taha seda öelda, aga eks sisepoliitiline tähelepanu Tallinnale oli ka suurem, kui kuskil mujal.
Te ei taha ju ometi öelda, et need olid poliitilised protsessid?
Noh... (Paus) Ma ei oska öelda, kes neid ülesandeid andis ja kes neid tegi.
Näiteks ajakirjanduse teema, et kust jookseb piir valimispropaganda ja uudiste andmise vahel, ei ole ju tänaseni selget lahendust saanud, kuigi, jah, mõned kohtulahendid on olnud. Või väide, et Tallinnast leiti 41 korruptanti – selgus, et keegi, kes on linnas tööl, teeb kübaraid ja siis oma firmast oli ühe kübara kellelegi andnud. Või need lõputud kokkulepped [prokuratuuriga], kui inimesele antakse valida, kas menetleme veel sinu asja kaks aastat või teeme oportuniteedi leppe. Tean mitmeid inimesi, kes valisid teise tee lihtsalt sellepärast, et hoida enda ja perekonna vaimset tervist.
Ma ei suuda siiski uskuda, et kõik Tallinna linnavalitsuse inimesed, kes sattusid korruptsiooni kahtlustuse või süüdistuse alla, olid puhtad kui prillikivid.
Ei, seda kindlasti mitte. Need kohtuprotsessid olid, kohtulahendid olid.
Nüüd on kaitsepolitseiga koostöö, Taavi Aasa linnapeaks olemise ajal tellisime korruptsioonivastase tegevuskava, [endine riigi peaprokurör] Norman Aas oli selle töögrupi juht.
Ütleme nii, et kui on suur organisatsioon, siis kahtlemata juhtub...
Suur linn ja suured huvid, palju raha ja ahvatlusi, nõrgad inimesed...
Need on ju tavalised korruptsiooni põhjused. Pluss enda moraalsed omadused... Kahjuks neid asju meil on olnud ja ma ei julge väita, et enam kunagi ei ole. Nii, see on elu.
Kuidas on teil Tallinna linnasekretärina õnnestunud end 28 aastat poliitikast eemale jätta?
Olen seda kõrvalt näinud ja ei ole mul tahet poliitikasse minna.
Tõmbasin [linnavalitsuses] piiri vahele – minu asi on öelda, kuidas asjad peavad õiguslikult olema, luua võrgustikke, kuidas otsuseid paremini ette valmistada ja poliitikud otsustavad, millises suunas liikuda.
Kui nemad ütlevad, et tahavad minna Tallinnast Tartusse ja kiiremini sinna jõuda, siis mina aitan neid liiklusvahendi ja päevakava koostamisega, aga seda, kas minna Tartusse või hoopis Helsingisse või Pärnusse, see on poliitiliste valikute küsimus, kuhu linnasekretär ei sekku. Kui minu arvamust on küsitud, olen selle öelnud, aga need kokkulepped tehakse kusagil mujal.
Kas ükski linnapea ei püüdnud teid painutada ja enda poliitikale või erakonnale lähemale tuua?
Seda ma küll ei saa väita.
Kuidas need jutud käivad?
Noh, et kas oled juba küps, praegu on hea võimalus...
Seda küsimust on minult küsitud ikka juba aastaid. Aga olen öelnud, et ma ei ole veel selleks küps. (Naerab)
Küsitud erinevatest erakondadest?
Erinevatest erakondadest pigem viimasel ajal.
Enne seda pani Keskerakond teile pilgu peale?
Ei tea, kui tõsiselt seda võeti, aga on aeg-ajalt räägitud.
Pärast teadaannet, et ma lahkun linnasekretäri kohalt, olid järgmise päeva õhtuks neljast parteist telefonikõned juba olnud.
On teil olnud mõne linnapea pärast ka häbi?
(Muigab) Kui ma vastan, et jah, siis sellega ma vastuse lõpetan.
Oktoober 2013, vahetult enne kohalikke valimisi. Linnapea avab Ülemiste liiklussõlme, sõidab lahtises autos, taustaks viiekordse maja kõrgune ja üle 20 000 euro maksnud Ülemiste vanake.
(Noogutab naeratades)
Millise pilguga teie seda kaadrit vaatate?
(Muutub tõsiseks) Mina seal kohapeal ei käinud. See on vastus.
Õhtul panite teleri mängima ja vaatasite...
Kindlasti on olnud selliseid kampaaniaid, mis tunduvad ebamõistliku ja ülepingutatuna. Ka siis, kui mitu abilinnapead läheb ühte objekti avama...
Valimiste eel?
Viimasel ajal käiakse nii ka valimiste vahelisel ajal.
Mõõdutunne ja tasakaalukus, edevuse piiramine – see tuleks kasuks, sest inimesed pole rumalad ja saavad üldiselt aru, kui [poliitikute poolt] üle pingutatakse. Arvan, et see ei too hääli juurde.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Aasta pärast tulevad jälle kohalikud valimised. On see linnavalitsuse ametnikele närviline ja ärev aeg?
Poliitikutele on see palju närvilisem ja ärevam aeg.
Ametnikel pole ju ükskõik, kes hakkab pärast valimisi linna valitsema?
Kahtlemata tahaks sellist, kes on koostöövõimeline, kes kuulab, kes arutab, kellel on lai pilt elule, kes on kogenud... Nüüd hakkab minus vanamees rääkima. (Muigab)
Kogemust võiks juhtimise juures rohkem olla. Ühelt poolt nooruslik uljus ja uued ideed, jah. Aga tihtipeale tasuks ära kuulata ka inimesi, kes on varem neid protsesse läbi teinud ja näinud, millised on ohud, et karisid vältida.
Meil on ka linnas suured muudatused tulemas ja siin on rida karisid...
Räägite linnakantselei reformist?
See ei puuduta ainult linnakantseleid, vaid on laiem, sest uude strateegiakeskusesse on kavandatud ka arenguteemad, kõikidest ametitest arenguüksuste inimeste sinna minek, laiem välissuhtlemise plokk, pluss tuleb uus ametikoht – strateegiakeskuse juht, kes peab tegelema kõigi nende teemadega, arengukava, eelarve, finants, IT, personal... Seal peab olema väga võimekas ja koostöötahteline juht, kellel peab olema ka väga hea suhe poliitilise linnavalitsusega.
On teile selline linnavalitsemise reform rabe mõte?
Jah, pean tunnistama, et olen selles osas olnud natuke pessimistlikum kui otsustajad. Aga võimalik, et mina eksin, eks aeg näitab.
Olete te mõnikord viimase 28 aasta jooksul mõelnud, kui uue linnapea nimi hakkab selgeks saama, et jumal küll, palun mitte teda?
(Naerab) Ei kujuta ette, et ma päris nii oleks mõelnud. Vist pigem mitte.
Olen suhteliselt lepliku loomuga ja suutnud suhte [uue linnapeaga] ikka paika saada. Ehk on kogemus appi tulnud.
Mul on olnud ka paganama hea meeskond. Panin lahkumise puhul linnavalitsusse postkasti, kuhu kõik said margita ümbrikke lasta. (Paus) Nüüd avasin selle... (Paus) Oli tore lugeda küll. (Otsib pilguga seinalt pidepunkti)
Kas on siis nii, et Kõlvart tahtis oma meeskonda ja mõned vanadest olijatest peavad lahkuma?
Jah, arvan küll, et meeskonna tegemine on üks põhjus. Vanast või varasemast meeskonnast on osad lahkunud ja osad lahkumas.
Mulle läks väga hinge rahvusringhäälingust tulnud uudis, kui lahkus [Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja] Vahur Keldrima, kus tsiteeriti linnavalitsusele lähedalseisvat isikut, kes ütles, et jaa, tegelikult siin alles mürgel hakkab ja me hakkame linnavalitsust puhastama nendest vanadest, kes on kaua aega istunud.
(ERR-i 8.04.2020 uudises "Vahur Keldrimale sai saatuslikuks valdkonna arengu pidurdamine" on lause: "ERR-ile teadaolevalt on Tallinn hädas mitme taasiseseisvumise ajal alustanud ja tooli soojendama jäänud pikaajalise juhiga, kel pole enam huvi ega valmidust oma valdkonda edasi arendada.", toim)
See läks mulle hinge, niimoodi ei ole viisakas, see ei ole kohane ja pani väga paljud inimesed meie majas siiralt nördima. Kui inimene on ka mitukümmend aastat olnud ametis, siis ta ei vääri seda, et tema kohta niimoodi öeldakse.
Millal ja kuidas teie saite aru, et tuleb ametit vahetada?
Võibolla sellest, kui [mind] hakati erinevatest koosolekutest eemale jätma, kui üle minu pea hakati delegeerima ülesandeid kantselei teistele töötajatele ja kui meile tulid uuel tuuled personali alal – siis ma hakkasin aru saama, et midagi on selles pildis valesti.
Kuidas teile tundub, kas see on erakondlik linnavalitsus või väga ühe inimese keskne linnavalitsus?
Minul on raske seda öelda. Kindlasti on igas erakonnas, ka Keskerakonnas, õige mitu tõmbekeskust...
Keskerakonnas on mitu Keskerakonda?
Mina ei julge niimoodi öelda, ei ole poliitika asjatundja. Aga seda olen küll tunnetanud, et on erinevad tõmbekeskused ning ühed otsused tehakse ühes ja teised otsused teises seltskonnas.
Et on Ratase tõmbekeskus ja on Kõlvarti tõmbekeskus?
Teie võite neile nimesid panna, mina tunnetan, et on olemas selline tendents küll. Kes on need otsustajad... Ma ei tea, tõesti ei tea.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Mida te edasi teete, pensionini on ju minna veel mitu head aastat?
Kõigepealt võtan kodus aja maha, teen kabineti korda. Alguses naudin hommikul kauem magamist, kindlasti hakkan rohkem sporti tegema, sest piinlik on... oma kere vaadata.
Aga muidugi vaatan laiema pilguga ringi, võimalik, et minu kogemust on kuskil vaja. Eks ootan väljakutseid, telefoninumber on mul endine. (Naerab)
Kui praegu sõidate kodust kesklinna, üle Vabaduse väljaku, siis millise pilguga vaatate paremat kätt jäävat Tallinna linnavalitsuse hoonet?
Raske öelda, ei ole veel nii sõitnud, täna tulin siia [Poska majja Kadriorus] teist teed pidi. (Naerab) Tallinn oli, on ja jääb mulle südamesse.
*
Toomas Sepp (61)
1978 lõpetas Tartu 5. keskkooli, 1983 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Töötanud elamu- ja kommunaalmajanduse ministeeriumis vaneminseneri, peaspetsialisti ja peajuristina, riigikantseleis vanemkonsultandina, alates maist 1990 Tallinna Linnavalitsuses – alguses elamunõunik, alates aprillist 1992 linnasekretär. Tema viimane tööpäev oli 31.08.2020.
Tegev Tallinna kuulmis-, nägemis- ja kõnepuudega Heleni Kooli hoolekogus, Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogus, Paraolümpiakomitee Täitevkomitees, Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuses, Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi juhatuses, spordiklubi LiVal Sport juhatuses ja veel mitmes ühiskondlikus ametis. | 28 aastat Tallinna linnasekretär: Toomas Sepp vaatab koos Sildamiga tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas lihtsalt öeldes on linnasekretär sama nagu riigisekretär, ainult et üks juhib linnakantseleid ja teine riigikantseleid, üks vaatab, et linnavalitsus saaks tööd teha ja teine hoolitseb vabariigi valitsuse kui masinavärgi tööshoidmise eest?
Niisugune paralleel on enam-vähem, jah. Aga linnasekretäri puhul diskuteeritakse praegu, kas ta on midagi linnadirektori taolist või on ta ainult õiguspoolelt linnavalitsuse ehk poliitikute abistaja.
28 ja pool aastat Tallinna linnasekretär... Olete pealinna valitsemise lähiajaloo elav tunnistaja.
Olen kõik need ajad tõesti läbi käinud. Juba enne iseseisvust, mil tuli aru saada, kui palju on võimalik niiöelda vene seadusi tõlgendades ja neid pöörates, mõnikord neile selga keerates elu paremaks teha, vahepeal IME seadused, siis Eesti seadused, siis EL-i seadused, nüüd otsime piire riigi ja omavalitsuse suhetes, kus Tallinn on olnud kõva kohtukäija, nagu Vargamäe mehed ikka.
Aga sellest on kasu olnud teistelegi omavalitsustele, et mis see omavalitsus tegelikult on ning kus on piirid omavalitsuse iseotsustamise ja riigi sekkumise vahel.
Kas olete lähiajaloo vaikiv tunnistaja või asute mälestusi kirjutama?
Praegu ei ole mingit mälestuste kirjutamise plaani.
Kaari Sillamaa on lastelaulude raamatuga juba ära võtnud pealkirja "Saladuste maja", mis võiks olla teie mälestuste pealkiri. Või kõlaks see liiga dramaatiliselt?
See on liiga dramaatiline. Ega omavalitsuses ju saladusi ole, meie riigisaladusega ei tegele, meil on ainult asutusesiseseks kasutamiseks [märkega] dokumendid.
No kuulge, te olete väga lähedalt, seestpoolt näinud, kuidas rublaaja Tallinn kasvas Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnaks. Kuidas seda kirjeldada?
See oli alguses rohkem revolutsiooniline evolutsioon.
Kõike tehti tolle aja kontekstis ja tolle aja arusaamiste järgi. Kas või need suured korterite [erastamise] skandaalid või pikaajalisele rendile antud hooned kesklinnas. Jah, siis, kui need teemad olid püsti, olid teised arusaamad maailmast ja tundus väga ahvatlev, et me ei müü neid ära, vaid anname pikaajalisele rendile. Võimalik, et olnuks targemaid lahendusi, aga kes siis oskas kõiki asju ette näha.
Arvan, et kui suurt pilti vaadata, siis valdavalt oleme ikka õiges suunas liikunud ning edukalt riigi pealinnana hakkama saanud.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas Tallinn vajaks pealinna seadust?
Siin on lihtne vastus – kõik sõltub sisust. Vorm on teisejärguline, et kas pealinna seadus, Tallinna seadus või peatükk kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduses... See on mulle vähetähtis. Oluline on sisu.
Omal ajal poliitikud muudkui rääkisid, et vaja on pealinna seadust, tükeldame Tallinna, muudame sellega poliitilist olukorda. Millise mõttega neid jutte kuulasite?
Eks Tallinna tuleviku suurem väljakutse olegi, kuidas saada linnaosad demokraatlikumalt käima, anda sinna rohkem otsustusõigust ja mitte linnaosavanemale, vaid linnaosakogule.
2008 käisime Viini linnas vaatamas nende ülesannete jaotust. Seal jookseb selge piir – kohalike kogukonnaküsimustega tegelevad linnaosad ja ülelinnaliste teemadega, näiteks suurte hangetega, tegeleb linn. Linnaosakogud otsustasid, et kui neil on haljastuseks ja mänguväljakuteks nii palju raha, siis nad ise lepivad kogukonnaga kokku, kuidas seda raha kasutada. Ka Tallinnas saaks neid küsimusi delegeerida linnaosadele, et otsustusprotsess oleks demokraatlikum.
Aga kas Tallinn peaks kokku jääma? Või viime Nõmme eraldi, Lasnamäest teeme omaette linna jne?
Igal muutusel peab olema eesmärk. Küsime endalt liiga vähe, miks me seda teeme.
Ei, miks? Kui poliitikud rääkisid Tallinna tükeldamisest, siis seda selleks, et võtta ära Keskerakonna ainuvõim praeguse Tallinna üle.
Ei saa jätta meenutamata, et Nõmmel toimus vastav rahvaküsitlus ja rahva enamus seda ei tahtnud.
Kui teeme linna väikesteks osadeks, siis igal juhul jäävad kesksed teemad. Magistraalid, ühistransport... Neid on mõistlik koos lahendada.
Praegune mudel on normaalne, selle täiendusega, et anda linnaosadele Tallinna sees rohkem otsustuspädevust.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
28 aasta jooksul on teil olnud ainult üks ülemus – linnapea. Aga linnapäid on olnud 12. Mäletate neid kõiki?
Jah, kindlasti. Igaühelt on olnud midagi õppida, igaühel olid omad arusaamised, kuhu linn peab minema...
Olid need vastandlikud arusaamised?
Jaa, tihtipeale. Küsimus on, kui laialt sa linna vaatad, kas näed ka suurt pilti. Investeering ei ole ju eesmärk, investeeringuga tahetakse saavutada uut seisundit. Linna juhtimiseski peame mõtlema, mida me tahame saavutada ja siis vaatame, kas investeerima, millises järjekorras, võibolla peame hoopis inimestega suhtlema.
Kas kõik need 12 linnapead on teadnud, mida nad tahavad saavutada?
Kindlasti on nende oma peas olnud omad mõtted.
On mõtted ka väljaspool päid näha olnud?
Kahtlemata, on koalitsioonilepingud, valitsemisprogrammid.
Aga häda on selles, et su ajahorisont on neli aastat või kui paned siia vahele ka riigikogu valimised, siis kaks aastat – ja poliitikul on vaja jälle ennast tõestada, et hääli saada, et võimu hoida või võimule jääda. See ajahorisont on nihkunud liiga kitsaks.
Praegu on plaanis Tallinna uus arengustrateegia. Väga loodan, et sellega läheb hästi, et [poliitikute] huviperiood läheb pikemaks kui kaks või neli aastat.
Kes neist linnapeadest esimesena meelde tuleb?
Võibolla Jaak Tamm (linnapea 1992-1996, toim)... Tema oli suure silmaringiga, tööstuse taustaga, tõeline meeskonnamängija. Tema pani hästi palju rõhku meeskonna ehitamisele. Kui jäid mingid küsimused, siis meil oli reedeti päeva teine pool, kui istusime maha ja klaarisime läbi kõik omavahelised teemad.
Kas pärast teda on tulnud autoritaarsemad linnapead?
Ei ütleks, et autoritaarsemad...
Aga kui tuled väljastpoolt omavalitsust, näiteks ärist, on sul alguses arusaamatu, kuhu sattusid, millised on sinu õigused. Võibolla ka sellepärast toimus alguses kiire linnapeade vahetus, nagu revolutsioonilistel aegadel ikka.
Aasta-paar või isegi mõned kuud.
On ka ainult kaks nädalat [linnapea] olnud.
Väidetakse, et Priit Vilba ei jõudnudki sügisel 1996 linnapea kabinetti, sest ei saanud linnavalitsust kokku panna ja ta võeti volikogus maha.
Jaa, tema sai küll valitud, aga enne kui jõudis saada volikogus õnnistuse enda pakutud linnavalitsusele, olid tuuled pöördunud, käisid uued läbirääkimised, umbusaldus ja hoopis keegi teine pani linnavalitsuse kokku.
Kes on olnud teie kõige värvikamad linnapead?
Kõik olid värvikad. Kindlasti ainus naine nende seas, Ivi Eenmaa (linnapea 1997-1999, toim). Tema oli suuresti kultuuri poole kaldu, tahtis seda valdkonda muule elule järele aidata.
Oli neid, kes orienteerusid majandusele. Jüri Mõisa (linnapea 1999-2001, toim) ajal olid huvitavad lähenemised, tema tõi tugeva keskuse ehk tugiteenuste tsentraliseerimise idee...
Temal oli ka loosung "Kõik eestlased, kolige Tallinnasse!".
Mulle anti isegi ülesanne läbi rääkida [Järvamaa] Imavere vallaga, kes oli valmis astuma Tallinna koosseisu. Need läbirääkimised väga kaugele ei jõudnud.
Aga kui meenutada selliseid nimesid nagu Tõnis Palts, Peeter Lepp...
Jällegi, igaühel on olnud oma arusaamine. Kui oli väheke parempoolsem linnavalitsus, toimusid suured erastamised – Tallinna Vesi, Tallinna Soojus... Tagantjärele vaadates, oleks saanud targemini teha, aga ainult tagantjärele vaadates. Siis ei teadnud ju keegi, kuidas need asjad võiksid käia, millised on linna huvid, kuidas kirjutada sisse hinnapoliitika, investeeringud, trasside sademevee teema...
Lõppkokkuvõttes, täna, vee hinnaga probleemi pole, kanalisatsioon töötab, vee kvaliteet on korralik. Keegi ütleb, et võibolla erastaja teenib vahepealt liiga palju. (Naerab) Valikute küsimus.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
On teil oma lemmiklinnapea?
Kõikide linnapeadega on mul olnud päris hea suhe.
Kuigi ei ole ka saladus, et kui linnapea tuleb, siis tema esimeste ülesannete hulgas näib olevat tahtmine linnasekretär välja vahetada.
Tähtis on siis rollid paika panna. Mina ei ole trüginud poliitikasse.
Kui vaba on linnasekretär ütlema linnapeale, et ei-ei, seda, mida meer soovib, ei saa mitte teha, sest seadus ei luba?
See on lausa linnasekretäri kohustus. Ma ei jäta ütlemata, kui märkan vastuolu seadusega, aga sellega ei tohiks üks hea linnasekretär piirduda. Tema ülesanne ei ole ainult öelda, et nii ei saa, vaid leida võimalus, kuidas seda saab teha.
Ehk siis poliitikud ütlevad, mida tahetakse teha ja ametnike ülesanne on leida parim lahendus, kuidas idee ellu viia.
Teie nägite Tallinnas Edgar Savisaare tõusu ja tema langust. Oli seda alguses uhke ja lõpuks nukker vaadata?
Kindlasti võinuks see lõpp [linnapeana] olla väärikam. Tal on suured teened meie iseseisvuse saavutamisel...
Kõik on ju meeskonnas kinni, kes on meeskond sinu ümber. Ja lõpuks... meil on demokraatlik ühiskond, kus ei saa ainult käskude ja keeldudega, tuleb ka inimesi kaasata ja arutada, millised on parimad võimalikud lahendused. Kui see on meie ühine valik, on palju lihtsam inimesi kaasa tõmmata.
Suur väljakutse ka praegu uuele linnavalitsusele, uuele kantseleile ja strateegiakeskusele ongi just see, kuidas taastada inimeste usk ja tahe tööle tulla, inimeste kaasamõtlemine. Sõjaväedistsipliin demokraatlikku ühiskonda rahuajal hästi ei sobi.
Aga seda sõjaväedistsipliini on [Tallinna linnavalitsuses] tunda olnud?
Noo... Ütleme nii, et otsustusmehhanismid oleksid võinud olla küll palju avatumad ja palju kaasavamad. Siin on kohad, kus minu arusaamad juhtimisest on teistsugused.
Kas see iseloomustab kõiki 13 viimast aastat, kui Tallinn on olnud ühe erakonna käes?
(Paus) Ei ütleks päris nii... Praegu peab vaatama selle koefitsendiga, et on COVID-i aeg. Siin on vaja rohkem tsentraalset juhtimist, käskude andmist. Edaspidi julgen küll arvata, et õige tee on see, kus lahendusi otsitakse koos ja koos viiakse neid ellu.
2005-2007 oli Tallinna linnapea Jüri Ratas. Kui ta siis parlamenti läks, kas oskasite arvata, et näe, seal läheb tulevane peaminister?
Jüri on... Vabandust, peaminister oli väga meeskonna inimene, kuulas, rääkis kaasa. Temas on palju sihikindlust, mis on ilmselt talle ka spordiga tegelemisest kaasa tulnud.
Sport aitab inimesi väga palju, mina ei usu ütlemist, et kui teised koolis käisid, tegid sportlased sporti ja sellepärast ei saa elus hakkama. Vastupidi, kui sul on füüsis korras, on ka vaim korras.
Kui ta oli Tallinna linnapea, kas temas tundus olevat peaministri ainest?
Tollel ajal ma selle pilguga ei vaadanud. Aga ta alustas ju nõunikust, siis abilinnapea, sai linnapeaks – käis läbi kogu karjääri, igal kohal erinev vastutus, nii lihvitakse nurgad ära, et kui saad järgmisele kohale, ei ole väga hämmeldunud, et mis ma nüüd pean tegema.
Lihvitakse nurgad ära... (Ülemeelikult) Kas sellepärast ta ongi nii ümmargune?
(Naerab) Mina ütlen pigem selles mõttes, et ta ei tee väga suuri vigu, saab aru, mida peab kunagi kellega rääkima.
Teised asjad on suuresti kinni inimese iseloomus ja tema lastetoas. Eks seda lastetoa puudust ole meil viimasel ajal... liigagi palju, ilmselt on veel [tulevikuski].
On seda ka poliitikas näha?
Kahtlemata.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ja kui 2011 sai Tallinna abilinnapeaks hariduse, kultuuri, noorsoo, spordi ja integratsiooni alal riigikogust lahkunud Mihhail Kõlvart, toona Savisaare favoriit, kas juba siis võis mõelda, et kaheksa aasta pärast võtab just tema üle linnapea kabineti?
Sel ajal küll niisuguseid mõtteid ei tulnud. Pigem oli tema üks abilinnapea teiste hulgas... Aga tema valdkondadega läks hästi, mida näitas ka [Kõlvarti] valimistulemus – suur osa Tallinna elanikest andis tema poolt hääle ja tal on rahva mandaat oma tegevuseks.
Kuivõrd vastab tõele, et vähemalt mitme viimase linnapeaga võrreldes on Kõlvart kõige kõvem muutja?
Seda näitab aeg. Üks asi on tahe, teine asi on saavutused.
Kas tal on otsustusjulgust? Seda on küll. Ja otsustamise enda peale võtmise julgust on ka.
Mida oleks linnajuhtimises rohkem vaja – rohkem arutelusid, laiema inimeste ringi kaasamist.
On üks teema, mis pole mure ainult Tallinna linnas, vaid ka mujal Eestis – poliitikute ja ametnike koostöö. Poliitikud ei usalda ametnikke, ametnikud ei usalda poliitikuid. See on väga suur probleem. Mina olen linnavalitsuses püüdnud neid kahte poolt omavahel mõistma panna, olen püüdnud kokku viia poliitilist soovi ja võimalusi, mis on nende soovide täitmiseks. Et lõhkuda barjääre, sest ka Tallinnas on oma silotornid nagu riigis – linnaametid, linnaosad.
Kas Kõlvart on rohkem selline üksi otsustaja?
Mul on raske öelda. Väljendustes on tal küll nii, et tema otsustas. Kui palju on tal taustajõude, seda peab temalt küsima.
On ta jäärapäine?
Sellist sõna ma tema kohta ei kasutaks. Otsusekindel. Ka viimaste muutuste väljakuulutamises – see on juhtimisplaan 2021 – ei olnud palju sellist ruumi, et oleks veel millegi üle arutada. "See on otsus ja sinna poole me liigume."
Otsustusjulgust, jah, seda on tal küll.
Kas kevadise koroonakriisi ajal, kui jäi mulje, et Tallinna linna ja keskvõimu suhted on kohati pingelised – oli see tunne õige või ekslik? Tallinn suhtles vabariigi valitsusega ju avalike kirjade kaudu, näiteks ütles, et koolides ei saa kontaktõpet alustada.
(Paus) Jah... Julgeksin vastata, et see vastuseis siin kindlasti oli. Ilmselt oli see ka poliitiline vastuseis, kus peab arvestama, et valitsuses ei ole ainult Keskerakond, vaid ka teised erakonnad ning on erinev, kuidas seal ja Tallinnas arvamust kujundatakse.
Võibolla mõned riiklikud lahendused ei olnud Tallinnale ka kõige otstarbekamad, võimalik, et linn tahtis midagi rohkem piirata, selline tunne jäi minule. Et ohutunne oli linnal kõrgem kui valitsusel.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ahjaa, kas teie Tallinna Televisiooni vaatasite?
Vaatasin küll, sest seal olid uudised teisest vaatevinklist kui muudes kanalites.
Mida sellest nüüd järeldada – kas Tallinna Televisiooni kinnipanemise otsus oli õige või vale?
Linna televisioon on ka teistes linnades, küsimus on, kuidas selle sisu ehitatakse, kas see on tasakaalustatud või läheb erakondlikuks.
Kuidas teile tundub? Kuidas see sisu alguses oli?
Noo, eks ta ikkagi oli liiga poliitiline ja liiga ühe erakonna...
Keskerakonna.
... poole kaldu. Aga samal ajal said seal sõna ka EKRE ja sotsid.
Siiamaani räägitakse, kuidas Edgar Savisaar, kasutades Tallinna Televisiooni, tõi EKRE juhid suurde poliitikapilti.
Mõnes mõttes on see õigus. Aga see oli võibolla ka vastukäik neile, kes ütlesid, et Tallinna Televisioon on ainult Keskerakonna hääletoru.
Kui vaadata Tallinna uudiseid, siis ka rahvusringhäälingus ei olnud neid nii palju, mõni väiksem kohalik uudis ületas rohkem uudisekünnise. Saan aru, ükski telekanal ei saa rääkida ainult suurtest asjadest Tallinnas, peab rääkima kogu Eestist, isegi kui on väiksem ja kohaliku tähtsusega asi. Aga mis linnas toimub või mis on tulemas, seda infot on vaja.
Rahvusringhäälingu kaitseks võin öelda, et kaks kolmandikku Eesti inimestest elab jätkuvalt väljaspool Tallinna.
(Naerab) Jah.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas teil enda jaoks on vastus, miks just Tallinna linnavalitsuse inimestega oli seotud ridamisi korruptsiooniasju?
Väga hea vastust ei ole. Kui proovida üldiselt vastata – kus on rohkem suuri asju otsustada, sinna tuleb rohkem juurde neid, kes nendele asjadele pretendeerivad.
Teisalt oli Tallinn kindlasti suurema tähelepanu all kui teised omavalitsused. Ja kui meenutada viimase [haldus-territoriaalse] reformi järgseid lugusid, mis väikestest omavalitsustest välja tulid, siis selgub, et võibolla mujal oli asi proportsionaalselt rohkem tasakaalust väljas.
Ma ei taha seda öelda, aga eks sisepoliitiline tähelepanu Tallinnale oli ka suurem, kui kuskil mujal.
Te ei taha ju ometi öelda, et need olid poliitilised protsessid?
Noh... (Paus) Ma ei oska öelda, kes neid ülesandeid andis ja kes neid tegi.
Näiteks ajakirjanduse teema, et kust jookseb piir valimispropaganda ja uudiste andmise vahel, ei ole ju tänaseni selget lahendust saanud, kuigi, jah, mõned kohtulahendid on olnud. Või väide, et Tallinnast leiti 41 korruptanti – selgus, et keegi, kes on linnas tööl, teeb kübaraid ja siis oma firmast oli ühe kübara kellelegi andnud. Või need lõputud kokkulepped [prokuratuuriga], kui inimesele antakse valida, kas menetleme veel sinu asja kaks aastat või teeme oportuniteedi leppe. Tean mitmeid inimesi, kes valisid teise tee lihtsalt sellepärast, et hoida enda ja perekonna vaimset tervist.
Ma ei suuda siiski uskuda, et kõik Tallinna linnavalitsuse inimesed, kes sattusid korruptsiooni kahtlustuse või süüdistuse alla, olid puhtad kui prillikivid.
Ei, seda kindlasti mitte. Need kohtuprotsessid olid, kohtulahendid olid.
Nüüd on kaitsepolitseiga koostöö, Taavi Aasa linnapeaks olemise ajal tellisime korruptsioonivastase tegevuskava, [endine riigi peaprokurör] Norman Aas oli selle töögrupi juht.
Ütleme nii, et kui on suur organisatsioon, siis kahtlemata juhtub...
Suur linn ja suured huvid, palju raha ja ahvatlusi, nõrgad inimesed...
Need on ju tavalised korruptsiooni põhjused. Pluss enda moraalsed omadused... Kahjuks neid asju meil on olnud ja ma ei julge väita, et enam kunagi ei ole. Nii, see on elu.
Kuidas on teil Tallinna linnasekretärina õnnestunud end 28 aastat poliitikast eemale jätta?
Olen seda kõrvalt näinud ja ei ole mul tahet poliitikasse minna.
Tõmbasin [linnavalitsuses] piiri vahele – minu asi on öelda, kuidas asjad peavad õiguslikult olema, luua võrgustikke, kuidas otsuseid paremini ette valmistada ja poliitikud otsustavad, millises suunas liikuda.
Kui nemad ütlevad, et tahavad minna Tallinnast Tartusse ja kiiremini sinna jõuda, siis mina aitan neid liiklusvahendi ja päevakava koostamisega, aga seda, kas minna Tartusse või hoopis Helsingisse või Pärnusse, see on poliitiliste valikute küsimus, kuhu linnasekretär ei sekku. Kui minu arvamust on küsitud, olen selle öelnud, aga need kokkulepped tehakse kusagil mujal.
Kas ükski linnapea ei püüdnud teid painutada ja enda poliitikale või erakonnale lähemale tuua?
Seda ma küll ei saa väita.
Kuidas need jutud käivad?
Noh, et kas oled juba küps, praegu on hea võimalus...
Seda küsimust on minult küsitud ikka juba aastaid. Aga olen öelnud, et ma ei ole veel selleks küps. (Naerab)
Küsitud erinevatest erakondadest?
Erinevatest erakondadest pigem viimasel ajal.
Enne seda pani Keskerakond teile pilgu peale?
Ei tea, kui tõsiselt seda võeti, aga on aeg-ajalt räägitud.
Pärast teadaannet, et ma lahkun linnasekretäri kohalt, olid järgmise päeva õhtuks neljast parteist telefonikõned juba olnud.
On teil olnud mõne linnapea pärast ka häbi?
(Muigab) Kui ma vastan, et jah, siis sellega ma vastuse lõpetan.
Oktoober 2013, vahetult enne kohalikke valimisi. Linnapea avab Ülemiste liiklussõlme, sõidab lahtises autos, taustaks viiekordse maja kõrgune ja üle 20 000 euro maksnud Ülemiste vanake.
(Noogutab naeratades)
Millise pilguga teie seda kaadrit vaatate?
(Muutub tõsiseks) Mina seal kohapeal ei käinud. See on vastus.
Õhtul panite teleri mängima ja vaatasite...
Kindlasti on olnud selliseid kampaaniaid, mis tunduvad ebamõistliku ja ülepingutatuna. Ka siis, kui mitu abilinnapead läheb ühte objekti avama...
Valimiste eel?
Viimasel ajal käiakse nii ka valimiste vahelisel ajal.
Mõõdutunne ja tasakaalukus, edevuse piiramine – see tuleks kasuks, sest inimesed pole rumalad ja saavad üldiselt aru, kui [poliitikute poolt] üle pingutatakse. Arvan, et see ei too hääli juurde.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Aasta pärast tulevad jälle kohalikud valimised. On see linnavalitsuse ametnikele närviline ja ärev aeg?
Poliitikutele on see palju närvilisem ja ärevam aeg.
Ametnikel pole ju ükskõik, kes hakkab pärast valimisi linna valitsema?
Kahtlemata tahaks sellist, kes on koostöövõimeline, kes kuulab, kes arutab, kellel on lai pilt elule, kes on kogenud... Nüüd hakkab minus vanamees rääkima. (Muigab)
Kogemust võiks juhtimise juures rohkem olla. Ühelt poolt nooruslik uljus ja uued ideed, jah. Aga tihtipeale tasuks ära kuulata ka inimesi, kes on varem neid protsesse läbi teinud ja näinud, millised on ohud, et karisid vältida.
Meil on ka linnas suured muudatused tulemas ja siin on rida karisid...
Räägite linnakantselei reformist?
See ei puuduta ainult linnakantseleid, vaid on laiem, sest uude strateegiakeskusesse on kavandatud ka arenguteemad, kõikidest ametitest arenguüksuste inimeste sinna minek, laiem välissuhtlemise plokk, pluss tuleb uus ametikoht – strateegiakeskuse juht, kes peab tegelema kõigi nende teemadega, arengukava, eelarve, finants, IT, personal... Seal peab olema väga võimekas ja koostöötahteline juht, kellel peab olema ka väga hea suhe poliitilise linnavalitsusega.
On teile selline linnavalitsemise reform rabe mõte?
Jah, pean tunnistama, et olen selles osas olnud natuke pessimistlikum kui otsustajad. Aga võimalik, et mina eksin, eks aeg näitab.
Olete te mõnikord viimase 28 aasta jooksul mõelnud, kui uue linnapea nimi hakkab selgeks saama, et jumal küll, palun mitte teda?
(Naerab) Ei kujuta ette, et ma päris nii oleks mõelnud. Vist pigem mitte.
Olen suhteliselt lepliku loomuga ja suutnud suhte [uue linnapeaga] ikka paika saada. Ehk on kogemus appi tulnud.
Mul on olnud ka paganama hea meeskond. Panin lahkumise puhul linnavalitsusse postkasti, kuhu kõik said margita ümbrikke lasta. (Paus) Nüüd avasin selle... (Paus) Oli tore lugeda küll. (Otsib pilguga seinalt pidepunkti)
Kas on siis nii, et Kõlvart tahtis oma meeskonda ja mõned vanadest olijatest peavad lahkuma?
Jah, arvan küll, et meeskonna tegemine on üks põhjus. Vanast või varasemast meeskonnast on osad lahkunud ja osad lahkumas.
Mulle läks väga hinge rahvusringhäälingust tulnud uudis, kui lahkus [Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja] Vahur Keldrima, kus tsiteeriti linnavalitsusele lähedalseisvat isikut, kes ütles, et jaa, tegelikult siin alles mürgel hakkab ja me hakkame linnavalitsust puhastama nendest vanadest, kes on kaua aega istunud.
(ERR-i 8.04.2020 uudises "Vahur Keldrimale sai saatuslikuks valdkonna arengu pidurdamine" on lause: "ERR-ile teadaolevalt on Tallinn hädas mitme taasiseseisvumise ajal alustanud ja tooli soojendama jäänud pikaajalise juhiga, kel pole enam huvi ega valmidust oma valdkonda edasi arendada.", toim)
See läks mulle hinge, niimoodi ei ole viisakas, see ei ole kohane ja pani väga paljud inimesed meie majas siiralt nördima. Kui inimene on ka mitukümmend aastat olnud ametis, siis ta ei vääri seda, et tema kohta niimoodi öeldakse.
Millal ja kuidas teie saite aru, et tuleb ametit vahetada?
Võibolla sellest, kui [mind] hakati erinevatest koosolekutest eemale jätma, kui üle minu pea hakati delegeerima ülesandeid kantselei teistele töötajatele ja kui meile tulid uuel tuuled personali alal – siis ma hakkasin aru saama, et midagi on selles pildis valesti.
Kuidas teile tundub, kas see on erakondlik linnavalitsus või väga ühe inimese keskne linnavalitsus?
Minul on raske seda öelda. Kindlasti on igas erakonnas, ka Keskerakonnas, õige mitu tõmbekeskust...
Keskerakonnas on mitu Keskerakonda?
Mina ei julge niimoodi öelda, ei ole poliitika asjatundja. Aga seda olen küll tunnetanud, et on erinevad tõmbekeskused ning ühed otsused tehakse ühes ja teised otsused teises seltskonnas.
Et on Ratase tõmbekeskus ja on Kõlvarti tõmbekeskus?
Teie võite neile nimesid panna, mina tunnetan, et on olemas selline tendents küll. Kes on need otsustajad... Ma ei tea, tõesti ei tea.
Toomas Sildami intervjuu Toomas Sepaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Mida te edasi teete, pensionini on ju minna veel mitu head aastat?
Kõigepealt võtan kodus aja maha, teen kabineti korda. Alguses naudin hommikul kauem magamist, kindlasti hakkan rohkem sporti tegema, sest piinlik on... oma kere vaadata.
Aga muidugi vaatan laiema pilguga ringi, võimalik, et minu kogemust on kuskil vaja. Eks ootan väljakutseid, telefoninumber on mul endine. (Naerab)
Kui praegu sõidate kodust kesklinna, üle Vabaduse väljaku, siis millise pilguga vaatate paremat kätt jäävat Tallinna linnavalitsuse hoonet?
Raske öelda, ei ole veel nii sõitnud, täna tulin siia [Poska majja Kadriorus] teist teed pidi. (Naerab) Tallinn oli, on ja jääb mulle südamesse.
*
Toomas Sepp (61)
1978 lõpetas Tartu 5. keskkooli, 1983 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Töötanud elamu- ja kommunaalmajanduse ministeeriumis vaneminseneri, peaspetsialisti ja peajuristina, riigikantseleis vanemkonsultandina, alates maist 1990 Tallinna Linnavalitsuses – alguses elamunõunik, alates aprillist 1992 linnasekretär. Tema viimane tööpäev oli 31.08.2020.
Tegev Tallinna kuulmis-, nägemis- ja kõnepuudega Heleni Kooli hoolekogus, Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogus, Paraolümpiakomitee Täitevkomitees, Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuses, Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi juhatuses, spordiklubi LiVal Sport juhatuses ja veel mitmes ühiskondlikus ametis.
### Response:
28 aastat Tallinna linnasekretär: Toomas Sepp vaatab koos Sildamiga tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erasektori brutopalk kasvas 3,8 protsenti 1108 euroni, avalikus sektoris 3,8 protsenti 1138 euroni.
Üldises valitsussektoris, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi, sotsiaalkindlustust ning riigi ja omavalitsuste rahastatavaid ja kontrollitavaid äriühinguid, oli keskmine brutopalk 1105 eurot, 6,2 protsenti suurem kui aasta eest.
Aprillis erali võetuna suurenes keskmine kuupalk aastatagusega võrreldes 3,6 protsenti 1113 euroni, mais kasvutempo aeglustus 2,5 protsendini, juunis suurenes 5,6 protsendi ehk 1134 euroni.
Keskmine netopalk oli teises kvartalis 824 eurot, kasvades aastaga 3,9 protsenti, esimese kvartaliga võrreldes aga 1,5 protsenti.
Tarbijahindade kasvu arvestades suurenes netopalk tegelikult kaks protsenti. | Läti teise kvartali keskmine brutopalk tõusis 3,9 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erasektori brutopalk kasvas 3,8 protsenti 1108 euroni, avalikus sektoris 3,8 protsenti 1138 euroni.
Üldises valitsussektoris, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi, sotsiaalkindlustust ning riigi ja omavalitsuste rahastatavaid ja kontrollitavaid äriühinguid, oli keskmine brutopalk 1105 eurot, 6,2 protsenti suurem kui aasta eest.
Aprillis erali võetuna suurenes keskmine kuupalk aastatagusega võrreldes 3,6 protsenti 1113 euroni, mais kasvutempo aeglustus 2,5 protsendini, juunis suurenes 5,6 protsendi ehk 1134 euroni.
Keskmine netopalk oli teises kvartalis 824 eurot, kasvades aastaga 3,9 protsenti, esimese kvartaliga võrreldes aga 1,5 protsenti.
Tarbijahindade kasvu arvestades suurenes netopalk tegelikult kaks protsenti.
### Response:
Läti teise kvartali keskmine brutopalk tõusis 3,9 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühiskiri toob välja viis peamist aspekti, rõhutades majanduse avatuna hoidmist, vajadust koordineerida riikidevahelisi meetmeid ja piiranguid, vajadust luua sarnased testimistavad ja standardid, arvestada turismisektori olulisust kõigi nelja riigi jaoks ning tehakse ettepanek võimaldada tööjõu ja erinevate spetsialistide vaba liikumise säilitamine riikide vahel viiruse leviku intensiivistumisel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on koroonaviiruse levikust tingitud ja tekkivate mõjude leevendamiseks nii majandusele kui teistele valdkondadele äärmiselt oluline, et naaberriigid, kelle majandused on omavahel tihedalt põimunud ning kelle elanikud on harjunud vastastikuse liikumisvabadusega, teeksid nii piirangute kehtestamisel kui ka viiruse piiramisel laiemalt tihedalt koostööd ja koordineeriksid oma samme.
"Usalduse ning ühtse liikumisruumi tekkimine saab alata koostööst ja üldisest koordinatsioonist. Täna toimub koostöö pigem väiksemate töölõikude tasemel, kuid selleks, et tagada terve regiooni ja meie majanduse suurem konkurentsivõime peaksime lähenema viirusest tingitud riskidele sarnaselt võimalikult paljudes valdkondades. Ühtsed reeglid võimaldaks regiooni ettevõtetel järgida sarnaseid protseduure, mis omakorda lihtsustaks asjaajamist ning tagaks ka paremad tingimused viiruse leviku kontrollimiseks," ütles Palts.
Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Kaubandus-Tööstuskoja president Toomas Luman, Läti Kaubandus-Tööstuskoja president Aigars Rostovskis, Leedu Kaubandus-Tööstuskoja president Rimas Varkulevicius ja Soome Kaubanduskoja president Juho Romakkaniemi. | Eesti, Läti, Leedu ja Soome kaubanduskojad pöördusid peaministrite poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühiskiri toob välja viis peamist aspekti, rõhutades majanduse avatuna hoidmist, vajadust koordineerida riikidevahelisi meetmeid ja piiranguid, vajadust luua sarnased testimistavad ja standardid, arvestada turismisektori olulisust kõigi nelja riigi jaoks ning tehakse ettepanek võimaldada tööjõu ja erinevate spetsialistide vaba liikumise säilitamine riikide vahel viiruse leviku intensiivistumisel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on koroonaviiruse levikust tingitud ja tekkivate mõjude leevendamiseks nii majandusele kui teistele valdkondadele äärmiselt oluline, et naaberriigid, kelle majandused on omavahel tihedalt põimunud ning kelle elanikud on harjunud vastastikuse liikumisvabadusega, teeksid nii piirangute kehtestamisel kui ka viiruse piiramisel laiemalt tihedalt koostööd ja koordineeriksid oma samme.
"Usalduse ning ühtse liikumisruumi tekkimine saab alata koostööst ja üldisest koordinatsioonist. Täna toimub koostöö pigem väiksemate töölõikude tasemel, kuid selleks, et tagada terve regiooni ja meie majanduse suurem konkurentsivõime peaksime lähenema viirusest tingitud riskidele sarnaselt võimalikult paljudes valdkondades. Ühtsed reeglid võimaldaks regiooni ettevõtetel järgida sarnaseid protseduure, mis omakorda lihtsustaks asjaajamist ning tagaks ka paremad tingimused viiruse leviku kontrollimiseks," ütles Palts.
Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Kaubandus-Tööstuskoja president Toomas Luman, Läti Kaubandus-Tööstuskoja president Aigars Rostovskis, Leedu Kaubandus-Tööstuskoja president Rimas Varkulevicius ja Soome Kaubanduskoja president Juho Romakkaniemi.
### Response:
Eesti, Läti, Leedu ja Soome kaubanduskojad pöördusid peaministrite poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pompeo ütles, et eelmiste administratsioonide tegevusetuse tõttu, kuna ei pööratud tähelepanu väljakutsetele Hiina suunalt, kaotati viimase 20 aasta jooksul miljoneid töökohti.
"Me astume neile vastu. President Trump seisab neile vastu igal rindel," ütles välisminister, tuues näitks piirangute kehtestamise Hiina telekomihiiu Huawei tegevusele.
"Nüüd näete veelgi suuremaid jõupingutusi. Ma arvan, et lähipäevil ja -nädalail tehakse avaldused, millest saab selgeks, et USA seisab väga tõsiselt sellele (Hiinale) vastu, ja seda kõike ameerika majanduse hüvanguks," lisas Pompeo.
Pompeo tahab aasta lõpuks sulgeda kõik Konfutsiuse instituudi keskused
Pompeo avaldas teisipäeval lootust, et kõik Konfutsiuse instituudi keskused Ühendriikide ülikoolilinnakutes suletakse selle aasta lõpuks.
"Ma arvan, et kõik hakkavad mõistma ohte, mis on nendega seotud," ütles Pompeo telekanalile Fox News, süüdistades Hiina võimude rahastatavaid hiina keelt ja kultuuri õpetavaid keskuseid "spioonide ja kollaboristide värbamises" USA õppeasutustes.
"Ma arvan, et õppeasutused näevad seda, ja ma loodan, et me sulgeme kõik (Konfutsiuse instituudi) keskused selle aasta lõpuks."
Augustis ütles Pompeo, et Konfutsiuse instituudi juhitavad keskused USA-s organiseerivad Hiina kompartei globaalset propagandat. Välisministeerium nõudis kõikidelt nendelt keskustelt enda registreerimist välisagendina. | Pompeo: USA kavatseb suurendada majandussurvet Hiinale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pompeo ütles, et eelmiste administratsioonide tegevusetuse tõttu, kuna ei pööratud tähelepanu väljakutsetele Hiina suunalt, kaotati viimase 20 aasta jooksul miljoneid töökohti.
"Me astume neile vastu. President Trump seisab neile vastu igal rindel," ütles välisminister, tuues näitks piirangute kehtestamise Hiina telekomihiiu Huawei tegevusele.
"Nüüd näete veelgi suuremaid jõupingutusi. Ma arvan, et lähipäevil ja -nädalail tehakse avaldused, millest saab selgeks, et USA seisab väga tõsiselt sellele (Hiinale) vastu, ja seda kõike ameerika majanduse hüvanguks," lisas Pompeo.
Pompeo tahab aasta lõpuks sulgeda kõik Konfutsiuse instituudi keskused
Pompeo avaldas teisipäeval lootust, et kõik Konfutsiuse instituudi keskused Ühendriikide ülikoolilinnakutes suletakse selle aasta lõpuks.
"Ma arvan, et kõik hakkavad mõistma ohte, mis on nendega seotud," ütles Pompeo telekanalile Fox News, süüdistades Hiina võimude rahastatavaid hiina keelt ja kultuuri õpetavaid keskuseid "spioonide ja kollaboristide värbamises" USA õppeasutustes.
"Ma arvan, et õppeasutused näevad seda, ja ma loodan, et me sulgeme kõik (Konfutsiuse instituudi) keskused selle aasta lõpuks."
Augustis ütles Pompeo, et Konfutsiuse instituudi juhitavad keskused USA-s organiseerivad Hiina kompartei globaalset propagandat. Välisministeerium nõudis kõikidelt nendelt keskustelt enda registreerimist välisagendina.
### Response:
Pompeo: USA kavatseb suurendada majandussurvet Hiinale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui valitsus on otsustanud võimaldada 1. septembrist lennujaamas ja sadamates riskiriikidest saabuvatele Eestis töötavatele inimestele tasuta koroonatestimist, et nad saaksid võimalikult kiiresti tööellu naasta ega peaks jääma kahenädalasse eneseisolatsiooni, siis haridusministeerium on otsustanud laste osas teha teisiti. Põhjused on põhimõttelised.
Kui täiskasvanud käivad üksnes hädavajalikel tööreisidel ning testimine on vajalik nende kiireks tööellu naasmiseks, aga lapsed tööl ei käi, siis pole neile testimist ette nähtud, sest ministeerium ei soovi soodustada koolivaheajareise.
Täpselt sellise ametliku vastuse saatis haridusministeerium küsimuse peale, kas haridusministeerium uuendab oma juhiseid koolidele nüüd, mil testimine reisilt naasjatele on lennujaamas ja sadamates kättesaadavaks tehtud. Võimaldaks see ju ka koolilastel kiiremini õppetöö juurde naasta, selmet kaheks nädalaks koduõppele jääda.
"Tänasest saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes piiril testida. Piiril testimise mõte on hädavajaliku töörände võimaldamine. Lastel, kes on tulnud riskiriikidest, tuleb siiski jääda 14 päevaks eneseisolatsiooni ja kooli nad minna ei tohi," seisab ministeeriumi kommentaaris.
Tasuta testitakse piiril kõiki riskiriikidest tulevaid täiskasvanuid, ka neid, kes koos lastega ilmselgelt turismireisilt saabuvad. Keegi ei hakka enne testi täiskasvanut ristküsitlema, milline oli reisi eesmärk. Ka terviseamet on tunnistanud, et selleks puudub neil administratiivne võimekus. | Haridusministeerium laste isolatsiooninõudest testimise kasuks ei loobu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui valitsus on otsustanud võimaldada 1. septembrist lennujaamas ja sadamates riskiriikidest saabuvatele Eestis töötavatele inimestele tasuta koroonatestimist, et nad saaksid võimalikult kiiresti tööellu naasta ega peaks jääma kahenädalasse eneseisolatsiooni, siis haridusministeerium on otsustanud laste osas teha teisiti. Põhjused on põhimõttelised.
Kui täiskasvanud käivad üksnes hädavajalikel tööreisidel ning testimine on vajalik nende kiireks tööellu naasmiseks, aga lapsed tööl ei käi, siis pole neile testimist ette nähtud, sest ministeerium ei soovi soodustada koolivaheajareise.
Täpselt sellise ametliku vastuse saatis haridusministeerium küsimuse peale, kas haridusministeerium uuendab oma juhiseid koolidele nüüd, mil testimine reisilt naasjatele on lennujaamas ja sadamates kättesaadavaks tehtud. Võimaldaks see ju ka koolilastel kiiremini õppetöö juurde naasta, selmet kaheks nädalaks koduõppele jääda.
"Tänasest saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes piiril testida. Piiril testimise mõte on hädavajaliku töörände võimaldamine. Lastel, kes on tulnud riskiriikidest, tuleb siiski jääda 14 päevaks eneseisolatsiooni ja kooli nad minna ei tohi," seisab ministeeriumi kommentaaris.
Tasuta testitakse piiril kõiki riskiriikidest tulevaid täiskasvanuid, ka neid, kes koos lastega ilmselgelt turismireisilt saabuvad. Keegi ei hakka enne testi täiskasvanut ristküsitlema, milline oli reisi eesmärk. Ka terviseamet on tunnistanud, et selleks puudub neil administratiivne võimekus.
### Response:
Haridusministeerium laste isolatsiooninõudest testimise kasuks ei loobu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raporti kohaselt on Hiina relvajõud juba jõudnud USA-le järele või möödunud mitmes valdkonnas, nende seas on sõjalaevade ehitamine, maismaal baseeruvad ballistilised ja tiibraketid ning õhutõrjesüsteemid.
Pentagon märgib esimeses avalikustatud hinnangus Hiina tuumavõimekuse kohta, et Pekingil on praegu üle 200 tuumalõhkepea ehk vähem, kui on pakkunud sõltumatud analüütikud, kelle arvates võib see olla üle 300. Raporti kohaselt Hiina kahekordistab selle arvu 10 aastaga.
Hiina on juba praegu suuteline saatma tuumalõhkepäid teele ballistiliste rakettidega maalt ja merelt ning arendab võimekust teha seda ka õhust.
"On tõenäoline, et Peking püüab sajandi keskpaigaks luua sõjaväe, mis on võrdne, või mõnel juhul ületab, USA relvajõud, või mõne teise suurjõu, milles Hiina näeb vaenlast," lisas raport.
Kui Hiina saavutab selle eesmärgi ja USA ei suuda sellega tegeleda, siis on sellel "tõsised mõjud USA riiklikele huvidele ja rahvusvahelistel reeglitel põhineva korra julgeolekule".
Ühe Pentagoni ametniku sõnul jääb Hiina USA-st tuumalõhkepeade arvult maha, kuid nende tootmise kiirendamine näitab, et Peking liigub traditsiooniliselt minimaalselt vajalikult heidutuselt täiemahulisele võistlusele.
USA kaitseministri abi asetäitja Chad Sbragia sõnul on sõjaline laienemine osa Hiina üldisest strateegiast jõuda 2049. aastaks maailma juhtivaks suurjõuks.
Raportis märgitakse, et Hiinal on juba maailma suurim sõjalaevastik 350 laeva ja allveelaevaga. USA mereväel on 293 alust ning Pentagon soovib suurendada nende arvu 355 laevani.
USA juhib endiselt allveelaevadelt ja õhust tulistatavate ballistiliste rakettide osas. Hiina püüab arendada viimast võimekust.
Raportis märgitakse, et Hiina tahab suunata oma võimu ida suunas Vaiksesse ookeani ja suruda USA regioonist välja.
Samuti soovib Hiina tuua Washingtoni liitlase Taiwani oma kontrolli alla ning Peking on seadnud eesmärgiks saavutada võimekus võita võimalik sõda USA-ga Taipei pärast. | Pentagon: Hiina plaanib kahekordistada tuumalõhkepeade arsenali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raporti kohaselt on Hiina relvajõud juba jõudnud USA-le järele või möödunud mitmes valdkonnas, nende seas on sõjalaevade ehitamine, maismaal baseeruvad ballistilised ja tiibraketid ning õhutõrjesüsteemid.
Pentagon märgib esimeses avalikustatud hinnangus Hiina tuumavõimekuse kohta, et Pekingil on praegu üle 200 tuumalõhkepea ehk vähem, kui on pakkunud sõltumatud analüütikud, kelle arvates võib see olla üle 300. Raporti kohaselt Hiina kahekordistab selle arvu 10 aastaga.
Hiina on juba praegu suuteline saatma tuumalõhkepäid teele ballistiliste rakettidega maalt ja merelt ning arendab võimekust teha seda ka õhust.
"On tõenäoline, et Peking püüab sajandi keskpaigaks luua sõjaväe, mis on võrdne, või mõnel juhul ületab, USA relvajõud, või mõne teise suurjõu, milles Hiina näeb vaenlast," lisas raport.
Kui Hiina saavutab selle eesmärgi ja USA ei suuda sellega tegeleda, siis on sellel "tõsised mõjud USA riiklikele huvidele ja rahvusvahelistel reeglitel põhineva korra julgeolekule".
Ühe Pentagoni ametniku sõnul jääb Hiina USA-st tuumalõhkepeade arvult maha, kuid nende tootmise kiirendamine näitab, et Peking liigub traditsiooniliselt minimaalselt vajalikult heidutuselt täiemahulisele võistlusele.
USA kaitseministri abi asetäitja Chad Sbragia sõnul on sõjaline laienemine osa Hiina üldisest strateegiast jõuda 2049. aastaks maailma juhtivaks suurjõuks.
Raportis märgitakse, et Hiinal on juba maailma suurim sõjalaevastik 350 laeva ja allveelaevaga. USA mereväel on 293 alust ning Pentagon soovib suurendada nende arvu 355 laevani.
USA juhib endiselt allveelaevadelt ja õhust tulistatavate ballistiliste rakettide osas. Hiina püüab arendada viimast võimekust.
Raportis märgitakse, et Hiina tahab suunata oma võimu ida suunas Vaiksesse ookeani ja suruda USA regioonist välja.
Samuti soovib Hiina tuua Washingtoni liitlase Taiwani oma kontrolli alla ning Peking on seadnud eesmärgiks saavutada võimekus võita võimalik sõda USA-ga Taipei pärast.
### Response:
Pentagon: Hiina plaanib kahekordistada tuumalõhkepeade arsenali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõte ütles avalduses, et esialgu toodetakse 40 miljonit SARS-CoV-2 kiirtesti kuus, kuid aasta lõpuks kahekordistatakse mahtu.
Roche toob kiirtesti turule ja levitab seda koostöös biotehnoloogia firmaga SD Biosensor Inc.
Test on kõigepealt kättesaadav riikidele, mis tunnustavad CE märgistust Euroopa Liidus müüdavatel kaupadel, kuid Roche taotleb ka kiiresti heakskiitu USA toidu- ja ravimiametilt (FDA). | Roche toob septembris turule 15 minutiga tulemuse andva koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõte ütles avalduses, et esialgu toodetakse 40 miljonit SARS-CoV-2 kiirtesti kuus, kuid aasta lõpuks kahekordistatakse mahtu.
Roche toob kiirtesti turule ja levitab seda koostöös biotehnoloogia firmaga SD Biosensor Inc.
Test on kõigepealt kättesaadav riikidele, mis tunnustavad CE märgistust Euroopa Liidus müüdavatel kaupadel, kuid Roche taotleb ka kiiresti heakskiitu USA toidu- ja ravimiametilt (FDA).
### Response:
Roche toob septembris turule 15 minutiga tulemuse andva koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esmakordselt festivali ajaloos avaneb kõigile muusikasõpradele igas maailma nurgas võimalus saada osa kontserdist," ütles festivali kunstiline juht Pille Lill. "Virtuaalkontserdi pileti ostjaid ootab lisaks ka kohtumine palavalt armastatud helilooja Pärt Uusbergiga ja mitmete auhindadega pärjatud dirigent Risto Joostiga."
Avakontserdil "Pärt & Pärt" esineb Voces Tallinna koor ja orkester Risto Joosti dirigeerimisel. Kõlavad suurmeister Arvo Pärdi "Siluani laul" ja "Aadama itk" ning Pärt Uusbergi "Kiituselaul" ja "Et kiitke Jumalat, kes on nii helde". Õnnistuse festivalile annab patroonina EELK peapiiskop Urmas Viilma, kellega toimub vestlus-kohtumine enne avakontserti kell 18.00 Rapla kiriku aias.
Festival jätkub 3. juulil, mil Märjamaa kirikus tuleb lavale tunnustatud vokaalansambel Heinavanker ja Vahastu kirikus rõõmustab 4. juulil külastajaid Arsise Kellade Ansambel.
Intiimsemas meeleolus saab festivalil kuulda mitmeid Eesti väljapaistvaid muusikuid ja tipp-interpreete: 6. juulil on Käru kirik vokaalmuusika päralt, esinevad Marion Melnik, Kadi Jürgens (Eesti/Belgia), Aare Saal (RO Estonia) ja orelil Tiia Tenno; 9. juulil viivad Hageri Vennastekoguduse palvemajas publiku jazzvespriga "Üle ajamägede" Tõnu Naissoo ansambel koosseisus Margot Suur, Taavo Remmel, Ahto Abner ning lugeja Jaan J. Leppik, kontserdile järgneb vestlus-kohtumine Tõnu Naissooga; 10. juulil musitseerib Kehtna kirikus klarnetiduo Marten Altrov ja Martin Kuusk.
Festivali lõpetab 14. juulil Rapla kirikus Estonian Voices, üks Eesti säravamaid vokaalansambleid, kes on noppinud auhindu nii folk, jazz kui klassikalise muusika žanris.
Festivali raames toimuv X Rahvusvaheline Rapla Lauljate Suvekool ootab lauluhuvilisi registreeruma, lõppkontsert oratooriumi ja ooperipärlitega toimub Rapla Kultuurikeskuses 5. juulil. | Rapla Kirikumuusika festivalil saab osa Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi loomingust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esmakordselt festivali ajaloos avaneb kõigile muusikasõpradele igas maailma nurgas võimalus saada osa kontserdist," ütles festivali kunstiline juht Pille Lill. "Virtuaalkontserdi pileti ostjaid ootab lisaks ka kohtumine palavalt armastatud helilooja Pärt Uusbergiga ja mitmete auhindadega pärjatud dirigent Risto Joostiga."
Avakontserdil "Pärt & Pärt" esineb Voces Tallinna koor ja orkester Risto Joosti dirigeerimisel. Kõlavad suurmeister Arvo Pärdi "Siluani laul" ja "Aadama itk" ning Pärt Uusbergi "Kiituselaul" ja "Et kiitke Jumalat, kes on nii helde". Õnnistuse festivalile annab patroonina EELK peapiiskop Urmas Viilma, kellega toimub vestlus-kohtumine enne avakontserti kell 18.00 Rapla kiriku aias.
Festival jätkub 3. juulil, mil Märjamaa kirikus tuleb lavale tunnustatud vokaalansambel Heinavanker ja Vahastu kirikus rõõmustab 4. juulil külastajaid Arsise Kellade Ansambel.
Intiimsemas meeleolus saab festivalil kuulda mitmeid Eesti väljapaistvaid muusikuid ja tipp-interpreete: 6. juulil on Käru kirik vokaalmuusika päralt, esinevad Marion Melnik, Kadi Jürgens (Eesti/Belgia), Aare Saal (RO Estonia) ja orelil Tiia Tenno; 9. juulil viivad Hageri Vennastekoguduse palvemajas publiku jazzvespriga "Üle ajamägede" Tõnu Naissoo ansambel koosseisus Margot Suur, Taavo Remmel, Ahto Abner ning lugeja Jaan J. Leppik, kontserdile järgneb vestlus-kohtumine Tõnu Naissooga; 10. juulil musitseerib Kehtna kirikus klarnetiduo Marten Altrov ja Martin Kuusk.
Festivali lõpetab 14. juulil Rapla kirikus Estonian Voices, üks Eesti säravamaid vokaalansambleid, kes on noppinud auhindu nii folk, jazz kui klassikalise muusika žanris.
Festivali raames toimuv X Rahvusvaheline Rapla Lauljate Suvekool ootab lauluhuvilisi registreeruma, lõppkontsert oratooriumi ja ooperipärlitega toimub Rapla Kultuurikeskuses 5. juulil.
### Response:
Rapla Kirikumuusika festivalil saab osa Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi loomingust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kättemaks on loomulik ja levinud nähtus. Järelikult võib see olla vajalik, ehkki ma pole nii tark, et öelda, milleks nimelt. Jätan selle üle mõlgutamise vaataja ülesandeks," rääkis Afanasjev.
Kuraatori sõnul on kättemaks nagu teekond, mis võib kesta põlvest põlve, külade ja rahvaste vahel, olla poliitiline ja kultuuriline nähtus. Enamasti jääb kättemaks plaaniks või muutub tundmatuseni – näiteks muutub hobiks, mis annab valgust õela naabri halli argipäeva. Vahel pöördub kättemaks ahela käivitaja vastu. Kohutav kättemaks võib kulmineeruda katarsisega või muutuda läbipaistvaks nagu klaas.
Kättemaksu teemat avavad näitusel Liisi Örd, Johanna Mudist, Sten-Ingvar Lainjärv, Toomas Kuusing, Evelin Zolotko, Jevgeni Zolotko, Rait Prääts ja Jüri Arrak. Kunstnikuna teeb näitusel debüüdi ka Vahur Afanasjev ise. Lisaks hõlmab kõiki ruume Rainer Jancise heliinstallatsioon ning näituse valgustas Taavi Toom.
Saunamajas on aga avatud fantaasiafotograafi Terje Taltsi kuuma- ja leilikindel fotonäitus "Möirg". "
Näitus on valminud mõeldes põhjamaiselt mehisele ja looduslähedasele, kaduvale karusele mees-liigile," avas autor näituse tagamaid. "Fotod markeerivad mehelikkust, julgust, naturaalsust ja huumorit ning näitusekoht on valitud toetamaks just sedasama ürgset ja mehist sõnumit," lisas ta.
Näitused "Kättemaks. Mесть. Revenge." ja "Möirg" on avatud kuni 30. augustini, kolmapäevast pühapäevani kell 12–18.
Näitus "Möirg" Autor/allikas: Kiur Kaasik | Voronja galerii seitsmes suvehooaeg avatakse kahe näitusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kättemaks on loomulik ja levinud nähtus. Järelikult võib see olla vajalik, ehkki ma pole nii tark, et öelda, milleks nimelt. Jätan selle üle mõlgutamise vaataja ülesandeks," rääkis Afanasjev.
Kuraatori sõnul on kättemaks nagu teekond, mis võib kesta põlvest põlve, külade ja rahvaste vahel, olla poliitiline ja kultuuriline nähtus. Enamasti jääb kättemaks plaaniks või muutub tundmatuseni – näiteks muutub hobiks, mis annab valgust õela naabri halli argipäeva. Vahel pöördub kättemaks ahela käivitaja vastu. Kohutav kättemaks võib kulmineeruda katarsisega või muutuda läbipaistvaks nagu klaas.
Kättemaksu teemat avavad näitusel Liisi Örd, Johanna Mudist, Sten-Ingvar Lainjärv, Toomas Kuusing, Evelin Zolotko, Jevgeni Zolotko, Rait Prääts ja Jüri Arrak. Kunstnikuna teeb näitusel debüüdi ka Vahur Afanasjev ise. Lisaks hõlmab kõiki ruume Rainer Jancise heliinstallatsioon ning näituse valgustas Taavi Toom.
Saunamajas on aga avatud fantaasiafotograafi Terje Taltsi kuuma- ja leilikindel fotonäitus "Möirg". "
Näitus on valminud mõeldes põhjamaiselt mehisele ja looduslähedasele, kaduvale karusele mees-liigile," avas autor näituse tagamaid. "Fotod markeerivad mehelikkust, julgust, naturaalsust ja huumorit ning näitusekoht on valitud toetamaks just sedasama ürgset ja mehist sõnumit," lisas ta.
Näitused "Kättemaks. Mесть. Revenge." ja "Möirg" on avatud kuni 30. augustini, kolmapäevast pühapäevani kell 12–18.
Näitus "Möirg" Autor/allikas: Kiur Kaasik
### Response:
Voronja galerii seitsmes suvehooaeg avatakse kahe näitusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste EM-i üks alagrupiturniir toimub teatavasti Tallinnas, seega on Eesti võrkpallikoondis koha seal taganud ja kvalifikatsioonimänge mängima ei pea. Ülejäänud alagrupimängud peetakse Soomes, Poolas ja Tšehhis. EM toimub järgmisel aastal 2.-19. septembrini.
Naiste EM-finaalturniiri korraldavad Serbia, Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia. Eelmisel aastal esmakordselt finaalturniirile jõudnud Eesti rahvusnaiskond võitleb edasipääsu nimel ühes alagrupis Valgevene ja Šveitsiga. Valikmängud toimuvad selle aasta augustis ja septembris. EM peetakse vahemikus 15. august - 30. september.
2021. aasta võrkpalli EM-finaalturniiride logod Autor/allikas: CEV | Avalikustati ka Eestis toimuva võrkpalli EM-finaalturniiri logo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste EM-i üks alagrupiturniir toimub teatavasti Tallinnas, seega on Eesti võrkpallikoondis koha seal taganud ja kvalifikatsioonimänge mängima ei pea. Ülejäänud alagrupimängud peetakse Soomes, Poolas ja Tšehhis. EM toimub järgmisel aastal 2.-19. septembrini.
Naiste EM-finaalturniiri korraldavad Serbia, Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia. Eelmisel aastal esmakordselt finaalturniirile jõudnud Eesti rahvusnaiskond võitleb edasipääsu nimel ühes alagrupis Valgevene ja Šveitsiga. Valikmängud toimuvad selle aasta augustis ja septembris. EM peetakse vahemikus 15. august - 30. september.
2021. aasta võrkpalli EM-finaalturniiride logod Autor/allikas: CEV
### Response:
Avalikustati ka Eestis toimuva võrkpalli EM-finaalturniiri logo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 53-aastane Zanardi sõitis Siena linna lähistel maanteel käsijalgrattaga, kui ta sai löögi veoautolt. Zanardi viidi kohaliku aja järgi kella 18 paiku helikopteriga Siena Santa Maria alle Scotte haiglasse, kus ta viibib neurokirurgiaosakonnas väga raskes seisundis.
Sky Italia sõnul valmistus Zanardi Itaalia invasportlastele mõeldud "Obiettivo Tricolore" rattavõistluseks. Koondise treeneri sõnul oli Zanardi abi saabumisel teadvusel.
Aastatel 1991-94 ja 1999 vormel-1 sarjas 41 starti teinud itaallane kaotas 2001. aastal Lausitzringil toimunud CART sarja võistlusel raskes õnnetuses mõlemad jalad, kuid naasis pärast seda autorooli ja võitis spetsiaalselt tema jaoks kohandatud masinatega aastate jooksul erinevates sarjades mitmeid sõite. Nii Londoni kui Rio olümpiamängudelt võitis ta käsirattaga kaks kuldmedalit.
"Sa ei ole iial alla andnud ja oled oma erakordse meelekindlusega ületanud tuhat raskust," kirjutas Itaalia peaminister Giuseppe Conte Twitteris. "Alex Zanardi, ära anna alla. Kogu Itaalia võitleb koos sinuga," lisas peaminister. | Avariis jalad kaotanud endine vormelisõitja sattus taas raskesse õnnetusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
53-aastane Zanardi sõitis Siena linna lähistel maanteel käsijalgrattaga, kui ta sai löögi veoautolt. Zanardi viidi kohaliku aja järgi kella 18 paiku helikopteriga Siena Santa Maria alle Scotte haiglasse, kus ta viibib neurokirurgiaosakonnas väga raskes seisundis.
Sky Italia sõnul valmistus Zanardi Itaalia invasportlastele mõeldud "Obiettivo Tricolore" rattavõistluseks. Koondise treeneri sõnul oli Zanardi abi saabumisel teadvusel.
Aastatel 1991-94 ja 1999 vormel-1 sarjas 41 starti teinud itaallane kaotas 2001. aastal Lausitzringil toimunud CART sarja võistlusel raskes õnnetuses mõlemad jalad, kuid naasis pärast seda autorooli ja võitis spetsiaalselt tema jaoks kohandatud masinatega aastate jooksul erinevates sarjades mitmeid sõite. Nii Londoni kui Rio olümpiamängudelt võitis ta käsirattaga kaks kuldmedalit.
"Sa ei ole iial alla andnud ja oled oma erakordse meelekindlusega ületanud tuhat raskust," kirjutas Itaalia peaminister Giuseppe Conte Twitteris. "Alex Zanardi, ära anna alla. Kogu Itaalia võitleb koos sinuga," lisas peaminister.
### Response:
Avariis jalad kaotanud endine vormelisõitja sattus taas raskesse õnnetusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi viimasest MM-etapist Mehhikos on möödunud kolm kuud, peavad rallifännid edasist võistluskalendrit veel mõnda aega ootama, kirjutab portaal, lisades, et otsus võetakse ilmselt vastu juuni lõpus.
Autoralli MM-kalender on koroonaviiruse epideemia tõttu jäänud äärmiselt auklikuks. Ära on jäetud viis etappi ning edasi lükatud kaks, mis tähendab, et ametlikku võistluskalendrisse on alles jäänud vaid kolm rallit Türgis, Saksamaal ja Jaapanis.
WRC promootor ja rahvusvaheline autoliit FIA hindavad lünkade täitmiseks kõikvõimalikke Euroopas toimuvaid võistluseid, teiste seas on vaatluse all ka Eestis, Lätis ja Belgias toimuvad rallid.
Neljapäeval teatas peaminister Jüri Ratas, et riik oleks valmis potentsiaalset MM-rallit Eestis täiendava lisarahaga toetama. Rally Estonia direktori Urmo Aava sõnul on Eesti võimalused MM-etapi koju toomiseks suured, kuid sajaprotsendiliselt saab seda öelda, siis kui lepingud FIA ja WRC promootoriga on sõlmitud.
"Inimestel oleks mõistlik planeerida septembri esimest või teist nädalavahetust ent kuupäevad ei ole veel täpselt paigas. Tõenäosus on suur, aga ennem kui ei ole allkirjad all, siis ei saa kindlalt öelda, et toimub," ütles Aava. | Ralliportaal: MM-kalender otsustatakse juuni lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi viimasest MM-etapist Mehhikos on möödunud kolm kuud, peavad rallifännid edasist võistluskalendrit veel mõnda aega ootama, kirjutab portaal, lisades, et otsus võetakse ilmselt vastu juuni lõpus.
Autoralli MM-kalender on koroonaviiruse epideemia tõttu jäänud äärmiselt auklikuks. Ära on jäetud viis etappi ning edasi lükatud kaks, mis tähendab, et ametlikku võistluskalendrisse on alles jäänud vaid kolm rallit Türgis, Saksamaal ja Jaapanis.
WRC promootor ja rahvusvaheline autoliit FIA hindavad lünkade täitmiseks kõikvõimalikke Euroopas toimuvaid võistluseid, teiste seas on vaatluse all ka Eestis, Lätis ja Belgias toimuvad rallid.
Neljapäeval teatas peaminister Jüri Ratas, et riik oleks valmis potentsiaalset MM-rallit Eestis täiendava lisarahaga toetama. Rally Estonia direktori Urmo Aava sõnul on Eesti võimalused MM-etapi koju toomiseks suured, kuid sajaprotsendiliselt saab seda öelda, siis kui lepingud FIA ja WRC promootoriga on sõlmitud.
"Inimestel oleks mõistlik planeerida septembri esimest või teist nädalavahetust ent kuupäevad ei ole veel täpselt paigas. Tõenäosus on suur, aga ennem kui ei ole allkirjad all, siis ei saa kindlalt öelda, et toimub," ütles Aava.
### Response:
Ralliportaal: MM-kalender otsustatakse juuni lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli minu otsus. Klubi oli sellega nõus," rääkis Özcan intervjuus Soccernet.ee-le. "Tegelikult tegin ma selle otsuse juba pärast Kuressaare mängu. Rääkisin siis presidendiga, aga otsustasime jätkata, sest ta uskus minusse väga."
"Ma armastan Eestit ja Narvat väga. Tahan tulevikus taas siin töötada. Kui mõni klubi mind soovib, projekt on huvitav, siis ma olen valmis. Ma armastan Eesti ühiskonda ja kultuuri. Kui ma kellegi südame murdsin, siis sellest on väga kahju," sõnas türklane.
Loe täispikka intervjuud portaalist Soccernet.ee. | Özcan: armastan Eesti ühiskonda ja kultuuri, tahan tulevikus siin töötada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli minu otsus. Klubi oli sellega nõus," rääkis Özcan intervjuus Soccernet.ee-le. "Tegelikult tegin ma selle otsuse juba pärast Kuressaare mängu. Rääkisin siis presidendiga, aga otsustasime jätkata, sest ta uskus minusse väga."
"Ma armastan Eestit ja Narvat väga. Tahan tulevikus taas siin töötada. Kui mõni klubi mind soovib, projekt on huvitav, siis ma olen valmis. Ma armastan Eesti ühiskonda ja kultuuri. Kui ma kellegi südame murdsin, siis sellest on väga kahju," sõnas türklane.
Loe täispikka intervjuud portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Özcan: armastan Eesti ühiskonda ja kultuuri, tahan tulevikus siin töötada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmetel on viimastel nädalatel küberkaitse organisatsioonile CERT-EE tulnud tavapärasest rohkem teateid õngitsuskirjadest. RIA sõnul on küberkurjategijad saanud ligipääsu riigiasutuste või ettevõtete meilikontodele, et inimestelt varastada kontaktandmeid ja paroole.
RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juhtivanalüütik Lauri Tankler ütles ERR-ile, et Eesti on tänu oma väiksusele olnud heas olukorras, sest rahvusvahelistel küberkurjategijatel ei ole olnud mõtet niivõrd väiksesse keelde oma sisu tõlkida.
"Praeguste õngitsuskirjade lainete puhul aga on näha, et kirjad on eesti keeles, kirjade sisu ja taust on läbi mõeldud ning õngitsuslehtedel on kasutatud Eesti ettevõtete ja asutuste sümboolikat. Seega paistab, et küberkurjategijate hinnangul on Eesti ettevõtted muutunud niivõrd ahvatlevaks, et nende kompromiteerimise nimel rohkem pingutada," ütles Tankler.
Tankleri sõnul on olnud viimasel ajal vähemalt seitse sarnase käekirjaga õngitsuskirjade lainet, kus kirja pealkirjaks on "Re: invoice", kuid sisu on eestikeelne. RIA-le teadaolevalt on kirju saadetud näiteks tööstus-, hotellindus-, toitlustus- ja jäätmekäitlussektorite ettevõtete alt.
"Mure on meil suur aga selle tõttu, et taoliste õngitsuskirjade väljasaatmine võib olla pelgalt pettemanööver. Kui kurjategijad on juba saanud ligipääsu kellegi meilikontole, on neil olnud võimalus kätte saada kogu ohvri kirjavahetus. Selliste kirjavahetuste pealt aga hakatakse otsima uusi ohvreid, kelle meilivestluseid kaaperdada ja võib-olla toime panna suurema mõjuga pettuseid," ütles Tankler ja tõi näiteks arvepettused.
RIA soovitab inimestel olla ka tähelepanelik igasuguste ootamatute kontoandmete muutmiste soovidega kirjade osas ning võimaluse korral kasutada kaheastmelist autentimist. Kaheastmeline autentimine tähendab, et kasutaja peab ennast sisselogimisel identifitseerima kahel sõltumatul viisil, kasutajanime ja parooli sisestamisest ainuüksi ei piisa. | Eestis on taas laialdaselt levima hakanud õngitsuskirjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmetel on viimastel nädalatel küberkaitse organisatsioonile CERT-EE tulnud tavapärasest rohkem teateid õngitsuskirjadest. RIA sõnul on küberkurjategijad saanud ligipääsu riigiasutuste või ettevõtete meilikontodele, et inimestelt varastada kontaktandmeid ja paroole.
RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juhtivanalüütik Lauri Tankler ütles ERR-ile, et Eesti on tänu oma väiksusele olnud heas olukorras, sest rahvusvahelistel küberkurjategijatel ei ole olnud mõtet niivõrd väiksesse keelde oma sisu tõlkida.
"Praeguste õngitsuskirjade lainete puhul aga on näha, et kirjad on eesti keeles, kirjade sisu ja taust on läbi mõeldud ning õngitsuslehtedel on kasutatud Eesti ettevõtete ja asutuste sümboolikat. Seega paistab, et küberkurjategijate hinnangul on Eesti ettevõtted muutunud niivõrd ahvatlevaks, et nende kompromiteerimise nimel rohkem pingutada," ütles Tankler.
Tankleri sõnul on olnud viimasel ajal vähemalt seitse sarnase käekirjaga õngitsuskirjade lainet, kus kirja pealkirjaks on "Re: invoice", kuid sisu on eestikeelne. RIA-le teadaolevalt on kirju saadetud näiteks tööstus-, hotellindus-, toitlustus- ja jäätmekäitlussektorite ettevõtete alt.
"Mure on meil suur aga selle tõttu, et taoliste õngitsuskirjade väljasaatmine võib olla pelgalt pettemanööver. Kui kurjategijad on juba saanud ligipääsu kellegi meilikontole, on neil olnud võimalus kätte saada kogu ohvri kirjavahetus. Selliste kirjavahetuste pealt aga hakatakse otsima uusi ohvreid, kelle meilivestluseid kaaperdada ja võib-olla toime panna suurema mõjuga pettuseid," ütles Tankler ja tõi näiteks arvepettused.
RIA soovitab inimestel olla ka tähelepanelik igasuguste ootamatute kontoandmete muutmiste soovidega kirjade osas ning võimaluse korral kasutada kaheastmelist autentimist. Kaheastmeline autentimine tähendab, et kasutaja peab ennast sisselogimisel identifitseerima kahel sõltumatul viisil, kasutajanime ja parooli sisestamisest ainuüksi ei piisa.
### Response:
Eestis on taas laialdaselt levima hakanud õngitsuskirjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval Hollandi teleekraanidele jõudnud osas ütles saatejuht Johan Derksen esmalt, et Hollandis pole rassism eriliseks probleemiks ning võrdles seejärel populaarset muusikut ja sotsiaalset aktivisti Akwasit Black Lives Matter protestiaktsioonil mustaks võõbatud näoga ja Mustaks Peetriks (Zwarte Piet) riietunud mehega.
Derksen on varemgi oma ütluste tõttu kriitikat saanud, näiteks nimetas ta eelmisel aastal Türgit "s***ks riigiks" ja võrdles mustanahalist poliitikut Sylvana Simmonsit ahviga. Pärast esmaspäeva loobusid mitmed suurfirmad, teiste seas Gillette, Albert Heijn ning Brewery Bavaria, "Veronica Inside'i" reklaamiminutite ostmisest.
Kommentaari mõistsid hukka ka Hollandi jalgpallikoondised. "See ei ole terav huumor, sellel ei ole huumoriga midagi pistmist ning see ei ole jalgpalli keel," kirjutas Twitteris meeste koondise kapten Virgil van Dijk, kes andis ühes riigi jalgpalliliidu KNVB-ga teada, et Hollandi koondislased ei anna enam saatele intervjuusid.
pic.twitter.com/fyWFRYxhNn
— Virgil van Dijk (@VirgilvDijk) June 19, 2020 | Hollandi jalgpallikoondised kuulutasid populaarsele saatele boikoti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval Hollandi teleekraanidele jõudnud osas ütles saatejuht Johan Derksen esmalt, et Hollandis pole rassism eriliseks probleemiks ning võrdles seejärel populaarset muusikut ja sotsiaalset aktivisti Akwasit Black Lives Matter protestiaktsioonil mustaks võõbatud näoga ja Mustaks Peetriks (Zwarte Piet) riietunud mehega.
Derksen on varemgi oma ütluste tõttu kriitikat saanud, näiteks nimetas ta eelmisel aastal Türgit "s***ks riigiks" ja võrdles mustanahalist poliitikut Sylvana Simmonsit ahviga. Pärast esmaspäeva loobusid mitmed suurfirmad, teiste seas Gillette, Albert Heijn ning Brewery Bavaria, "Veronica Inside'i" reklaamiminutite ostmisest.
Kommentaari mõistsid hukka ka Hollandi jalgpallikoondised. "See ei ole terav huumor, sellel ei ole huumoriga midagi pistmist ning see ei ole jalgpalli keel," kirjutas Twitteris meeste koondise kapten Virgil van Dijk, kes andis ühes riigi jalgpalliliidu KNVB-ga teada, et Hollandi koondislased ei anna enam saatele intervjuusid.
pic.twitter.com/fyWFRYxhNn
— Virgil van Dijk (@VirgilvDijk) June 19, 2020
### Response:
Hollandi jalgpallikoondised kuulutasid populaarsele saatele boikoti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimased küsitlused näitavad, et Dudat toetab 40 protsenti vastanutest. Tema peamine vastaskandidaat on Varssavi linnapea Rafal Trzaskowski, kelle toetus on kasvanud 32 protsendini.
Kahe küsitlusfirma andmetel on nende toetus valimiste teises voorus võrdne ehk 46 või 48 protsenti. | Poola presidendi lootus tagasivalituks saada kahaneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimased küsitlused näitavad, et Dudat toetab 40 protsenti vastanutest. Tema peamine vastaskandidaat on Varssavi linnapea Rafal Trzaskowski, kelle toetus on kasvanud 32 protsendini.
Kahe küsitlusfirma andmetel on nende toetus valimiste teises voorus võrdne ehk 46 või 48 protsenti.
### Response:
Poola presidendi lootus tagasivalituks saada kahaneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Colombia soovis saada 2023. aasta naiste jalgpalli MM-finaalturniiri võõrustajaks, lisaks neile tahavad suurturniiri korraldada Austraalia ja Uus-Meremaa ühiselt ning Jaapan. Kui Austraalia ja Uus-Meremaa kandidatuur teenis FIFA hindamisaruandes võimalikust viiest punktist 4,1 ning Jaapan 3,9, anti Colombiale vaid 2,8 punkti.
Hindamisraport hõlmas erinevaid valdkondi, kaasa arvatud staadionite ja teiste rajatiste valmisolekut, transporti, majutust, turvalisust, ürituse ajastust ja kaubanduslikke tegureid. FIFA sõnul vajaks Colombia kriteeriumidele vastamiseks suuremahulisi investeeringuid. Samuti andis rahvusvaheline alaliit mõista, et kuigi Colombias on siseterrorism oluliselt vähenenud, võivad huvirühmad siiski võimaliku kuritegevuse tõttu mures olla.
CONMEBOL-i president Alejandro Dominguez ja CFC president Ramon Jesurun saatsid FIFA-le kirja, milles väidavad, et FIFA järeldused on valed ning diskrimineerivad. "Colombia elab stabiilsel ja sotsiaalse rahu ajastul, mis on saavutatud tema inimeste töö ja küpsuse tulemusena," kirjutasid Dominguez ja Jesurun vastuseks.
"See näitab võhiklikkust ja puudulikku huvi teha kasvõi minimaalset uurimistööd, nägemaks, millises olukorras see riik praegusel hetkel on," lisasid nad. | Lõuna-Ameerika jalgpalliliit süüdistab FIFA-t diskrimineerimises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Colombia soovis saada 2023. aasta naiste jalgpalli MM-finaalturniiri võõrustajaks, lisaks neile tahavad suurturniiri korraldada Austraalia ja Uus-Meremaa ühiselt ning Jaapan. Kui Austraalia ja Uus-Meremaa kandidatuur teenis FIFA hindamisaruandes võimalikust viiest punktist 4,1 ning Jaapan 3,9, anti Colombiale vaid 2,8 punkti.
Hindamisraport hõlmas erinevaid valdkondi, kaasa arvatud staadionite ja teiste rajatiste valmisolekut, transporti, majutust, turvalisust, ürituse ajastust ja kaubanduslikke tegureid. FIFA sõnul vajaks Colombia kriteeriumidele vastamiseks suuremahulisi investeeringuid. Samuti andis rahvusvaheline alaliit mõista, et kuigi Colombias on siseterrorism oluliselt vähenenud, võivad huvirühmad siiski võimaliku kuritegevuse tõttu mures olla.
CONMEBOL-i president Alejandro Dominguez ja CFC president Ramon Jesurun saatsid FIFA-le kirja, milles väidavad, et FIFA järeldused on valed ning diskrimineerivad. "Colombia elab stabiilsel ja sotsiaalse rahu ajastul, mis on saavutatud tema inimeste töö ja küpsuse tulemusena," kirjutasid Dominguez ja Jesurun vastuseks.
"See näitab võhiklikkust ja puudulikku huvi teha kasvõi minimaalset uurimistööd, nägemaks, millises olukorras see riik praegusel hetkel on," lisasid nad.
### Response:
Lõuna-Ameerika jalgpalliliit süüdistab FIFA-t diskrimineerimises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maailm on uues ja ohtlikus faasis. Paljud inimesed mõistetavalt on väsinud kodus olemisest..., kuid viirus on jätkuvalt kiiresti levimas," ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus virtuaalsel pressikonverentsil.
"Pandeemia kiireneb. WHO-d teavitati eile enam kui 150 000 uuest COVID-19 juhtumist – see on seni suurim arv ühe päeva kohta," ütles tervishoiujuht.
Peaaegu pooled juhtumitest moodustasid nakkused Ameerika maailmajagudest, samuti teatasid suurest arvust nakkustest Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida riigid.
"Riigid tahavad mõistetavalt oma ühiskondi ja majandusi avada," ütles Tedros.
Kuid COVID-19 on jätkuvalt surmav ja enamik inimesi on selle suhtes haavatavad, lisas ta.
Uus koroonaviirus on alates detsembrist nõudnud üle terve maailma 454 000 inimelu ja nakatanud 8,5 miljonit inimest, teatas AFP, mis tugineb ametlikele andmetele.
Media briefing on #COVID19 with @DrTedros and @FilippoGrandi https://t.co/uiLCCTYwBQ
— World Health Organization (WHO) (@WHO) June 19, 2020 | WHO: maailm on jõudnud uude ohtlikku pandeemia faasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maailm on uues ja ohtlikus faasis. Paljud inimesed mõistetavalt on väsinud kodus olemisest..., kuid viirus on jätkuvalt kiiresti levimas," ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus virtuaalsel pressikonverentsil.
"Pandeemia kiireneb. WHO-d teavitati eile enam kui 150 000 uuest COVID-19 juhtumist – see on seni suurim arv ühe päeva kohta," ütles tervishoiujuht.
Peaaegu pooled juhtumitest moodustasid nakkused Ameerika maailmajagudest, samuti teatasid suurest arvust nakkustest Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida riigid.
"Riigid tahavad mõistetavalt oma ühiskondi ja majandusi avada," ütles Tedros.
Kuid COVID-19 on jätkuvalt surmav ja enamik inimesi on selle suhtes haavatavad, lisas ta.
Uus koroonaviirus on alates detsembrist nõudnud üle terve maailma 454 000 inimelu ja nakatanud 8,5 miljonit inimest, teatas AFP, mis tugineb ametlikele andmetele.
Media briefing on #COVID19 with @DrTedros and @FilippoGrandi https://t.co/uiLCCTYwBQ
— World Health Organization (WHO) (@WHO) June 19, 2020
### Response:
WHO: maailm on jõudnud uude ohtlikku pandeemia faasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Ülikool teatas, et nende ülikooli saab sisseastumisavaldusi esitada 20. juunist ning vastuvõtt kestab 1. juulini. Ülikoolis on avatud 45 bakalaureuse- ja 57 magistriõppe eriala. Bakalaureuseõppesse võetute nimekirjad avalikustatakse 17. juulil, magistri- ja doktoriõppe puhul jooksvalt pärast eksameid.
Tartu Ülikoolis saab sisseastumisavaldusi esitada 18. juunist eestikeelsetele õppekavadele. Taotlusi saab esitada kuni 2. juuli südaööni. Kõrghariduse esimesel astmel saavad kandideerijad valida 52 õppekava vahel ning magistriõppes 45 õppekava vahel. Tartu Ülikool avaldab esialgsed vastuvõetute nimekirjad 14. juulil.
Tallinna Tehnikaülikooli sai sisseastumisavaldusi esitada juba eelmise aasta 1. detsembrist. Bakalaureuseõppes saab valida 32 eriala vahel ning magistriõppes 43 eriala vahel. Taotlusi saab esitada 7. juuli kella 12-ni.
1. juunist alustas Eesti Maaülikool uute üliõpilaste vastuvõttu bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja rakenduskõrgharidusõppe 18 õppekavale. Avaldusi saab esitada kuni 6. juulini. Magistriastme 18 õppekavale saab taotlusi esitada 15. maist 9. juulini. Vastuvõetute esmased nimekirjad avalikustatakse 14. juulil.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias avati vastuvõtt suuremale osale erialadest 10. mail. Eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavadele saab kandideerida 25. juunini. Bakalaureuseastmes saab kandideerija valida 10 õppekava vahel, magistriastmes saab valida 13 õppekava vahel.
Eesti Kunstiakadeemias toimub avalduse vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele 15. juunist. Avaldusi saab esitada 29. juunini. Bakalaureuseastmes on avatud 24 õppekava ja magistriõppes on avatud 23 õppekava.
Enamikes ülikoolides saab esitada korraga kahele õppekavale sisseastumisavaldust. Täpsema info ülikoolide vastuvõtutingimuste kohta leiab ülikoolide kodulehtedelt. | Ülikoolid alustasid sisseastumisavalduste vastuvõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Ülikool teatas, et nende ülikooli saab sisseastumisavaldusi esitada 20. juunist ning vastuvõtt kestab 1. juulini. Ülikoolis on avatud 45 bakalaureuse- ja 57 magistriõppe eriala. Bakalaureuseõppesse võetute nimekirjad avalikustatakse 17. juulil, magistri- ja doktoriõppe puhul jooksvalt pärast eksameid.
Tartu Ülikoolis saab sisseastumisavaldusi esitada 18. juunist eestikeelsetele õppekavadele. Taotlusi saab esitada kuni 2. juuli südaööni. Kõrghariduse esimesel astmel saavad kandideerijad valida 52 õppekava vahel ning magistriõppes 45 õppekava vahel. Tartu Ülikool avaldab esialgsed vastuvõetute nimekirjad 14. juulil.
Tallinna Tehnikaülikooli sai sisseastumisavaldusi esitada juba eelmise aasta 1. detsembrist. Bakalaureuseõppes saab valida 32 eriala vahel ning magistriõppes 43 eriala vahel. Taotlusi saab esitada 7. juuli kella 12-ni.
1. juunist alustas Eesti Maaülikool uute üliõpilaste vastuvõttu bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja rakenduskõrgharidusõppe 18 õppekavale. Avaldusi saab esitada kuni 6. juulini. Magistriastme 18 õppekavale saab taotlusi esitada 15. maist 9. juulini. Vastuvõetute esmased nimekirjad avalikustatakse 14. juulil.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias avati vastuvõtt suuremale osale erialadest 10. mail. Eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavadele saab kandideerida 25. juunini. Bakalaureuseastmes saab kandideerija valida 10 õppekava vahel, magistriastmes saab valida 13 õppekava vahel.
Eesti Kunstiakadeemias toimub avalduse vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele 15. juunist. Avaldusi saab esitada 29. juunini. Bakalaureuseastmes on avatud 24 õppekava ja magistriõppes on avatud 23 õppekava.
Enamikes ülikoolides saab esitada korraga kahele õppekavale sisseastumisavaldust. Täpsema info ülikoolide vastuvõtutingimuste kohta leiab ülikoolide kodulehtedelt.
### Response:
Ülikoolid alustasid sisseastumisavalduste vastuvõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt jõudis otseülekanne Eesti klubijalgpalli mängust välismaa telekanalitesse 24. mail, kui Sportklub ja Ukraina kanal Sport 1 näitasid Premium liiga kohtumist Viljandi JK Tulevik - Tallinna FCI Levadia.
Lisaks näitasid mõlemad kanalid neljanda vooru kohtumist Tallinna FCI Levadia – Paide Linnameeskond ja seitsmenda vooru vastasseisu Tallinna FCI Levadia – Tartu JK Tammeka vahel. Sport 1 kanal kandis seitsmendast voorust üle Paide Linnameeskond – JK Narva Trans mängu.
Eestis on karikavõistluste poolfinaale võimalik vaadata Soccernet.ee vahendusel. FC Elva – FC Flora kohtumine algab laupäeval kell 13 ning Narva Trans – Tallinna Kalev lähevad vastamisi kell 19. | Flora ja Elva poolfinaal jõuab Balkani televaatajateni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt jõudis otseülekanne Eesti klubijalgpalli mängust välismaa telekanalitesse 24. mail, kui Sportklub ja Ukraina kanal Sport 1 näitasid Premium liiga kohtumist Viljandi JK Tulevik - Tallinna FCI Levadia.
Lisaks näitasid mõlemad kanalid neljanda vooru kohtumist Tallinna FCI Levadia – Paide Linnameeskond ja seitsmenda vooru vastasseisu Tallinna FCI Levadia – Tartu JK Tammeka vahel. Sport 1 kanal kandis seitsmendast voorust üle Paide Linnameeskond – JK Narva Trans mängu.
Eestis on karikavõistluste poolfinaale võimalik vaadata Soccernet.ee vahendusel. FC Elva – FC Flora kohtumine algab laupäeval kell 13 ning Narva Trans – Tallinna Kalev lähevad vastamisi kell 19.
### Response:
Flora ja Elva poolfinaal jõuab Balkani televaatajateni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast George Floydi surma maikuus on inimesed üle kogu maailma avaldanud meelt rassismi ja politseivägivalla vastu. Atlanta Dreami ridadesse kuuluv 33-aastane Montgomery on novembrikuiseid presidendivalimisi silmas pidades otsustanud oma vaheaastal keskenduda valijate aktiivsuse mahasurumist puudutavatele probleemidele.
"See aasta on korvpallist suurem. Mu süda ei ole korvpalli juures, sest mu süda on mujal," rääkis ta BBC-le. "Meie kogukonnas on paljudes valdkondades vaja teha palju tööd. Sotsiaalse õigluse reform ei juhtu üleöö, aga tunnen, et praegu on õige aeg," kirjutas naine Twitteris.
Montgomery loodab käia endise ülikooli- ja WNBA võistkonnakaaslase, kahekordse olümpiavõitja Maya Moore'i jälgedes. 31-aastane Moore on jätnud vahele viimased kaks korvpallihooaega, sest usub 16-aastaselt sissemurdmise ja relvastatud rünnaku eest 50 aastaks vangi mõistetud mehe süütusesse ning loodab seeläbi kaasa aidata USA õiglussüsteemi reformimisele.
"Ma ei ole tegelikult Mayaga rääkinud," sõnas Montgomery neljapäevasel videopressikonverentsil. "See on naljakas, sest kui ta oma otsusest teatas, mõtlesin: "see on huvitav". Ma ei saanud sellest siis veel aru, mõtlesin lihtsalt, et Maya on vinge. Aga kui hakkasin tundma vajadust ise midagi korda saata, taipasin."
Kevadel teatas 2016. aasta WNBA draft 'is kümnendana valitud Imani McGee-Stafford, et astub väärkohtlemise ohvrite aitamise eesmärgil õigusteaduskonda ning loobub kahest järgmisest profihooajast. | Kolmaski ebavõrdsuse vastu võitlev WNBA korvpallur jätab hooaja vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast George Floydi surma maikuus on inimesed üle kogu maailma avaldanud meelt rassismi ja politseivägivalla vastu. Atlanta Dreami ridadesse kuuluv 33-aastane Montgomery on novembrikuiseid presidendivalimisi silmas pidades otsustanud oma vaheaastal keskenduda valijate aktiivsuse mahasurumist puudutavatele probleemidele.
"See aasta on korvpallist suurem. Mu süda ei ole korvpalli juures, sest mu süda on mujal," rääkis ta BBC-le. "Meie kogukonnas on paljudes valdkondades vaja teha palju tööd. Sotsiaalse õigluse reform ei juhtu üleöö, aga tunnen, et praegu on õige aeg," kirjutas naine Twitteris.
Montgomery loodab käia endise ülikooli- ja WNBA võistkonnakaaslase, kahekordse olümpiavõitja Maya Moore'i jälgedes. 31-aastane Moore on jätnud vahele viimased kaks korvpallihooaega, sest usub 16-aastaselt sissemurdmise ja relvastatud rünnaku eest 50 aastaks vangi mõistetud mehe süütusesse ning loodab seeläbi kaasa aidata USA õiglussüsteemi reformimisele.
"Ma ei ole tegelikult Mayaga rääkinud," sõnas Montgomery neljapäevasel videopressikonverentsil. "See on naljakas, sest kui ta oma otsusest teatas, mõtlesin: "see on huvitav". Ma ei saanud sellest siis veel aru, mõtlesin lihtsalt, et Maya on vinge. Aga kui hakkasin tundma vajadust ise midagi korda saata, taipasin."
Kevadel teatas 2016. aasta WNBA draft 'is kümnendana valitud Imani McGee-Stafford, et astub väärkohtlemise ohvrite aitamise eesmärgil õigusteaduskonda ning loobub kahest järgmisest profihooajast.
### Response:
Kolmaski ebavõrdsuse vastu võitlev WNBA korvpallur jätab hooaja vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmele Venemaa majandussektorile, sealhulgas naftaettevõtetele määratud sanktsioonid pidanuks sel kuul aeguma, kuid neid otsustati kuue kuu võrra pikendada, ütles Merkel pärast EL-i liidrite videokonverentsi.
Venemaale kehtestati Ukraina konflikti tõttu sanktsioonid pärast Malaysian Airlinesi lennu MH17 allatulistamist Ida-Ukraina kohal 2014. aastal. Alates sellest on sanktsioone iga poole aasta tagant pikendatud.
Saksamaa ja Prantsusmaa on korduvalt proovinud Venemaa ja Ukraina vahel rahu sobitada.
Ehkki mõlemad pooled saadi toetama 2015. aasta Minski lepet, on leppe täieliku jõustamisega probleeme olnud.
"Edusammud (Minski leppe asjus) ei ole sellised, mis lubaks meil soovitada Venemaale seatud sanktsioone mitte pikendada," ütles Merkel.
Alates 2014. aastast, mil puhkes relvakonflikt Venemaa toetusega Ida-Ukraina mässuliste ja valitsusvägede vahel, on hukkunud tuhandeid inimesi.
Praegune sanktsioonipikendus tuli ka vahetult pärast seda, kui eskaleerus Saksamaa ja Venemaa vaheline diplomaatiline tüli ja Saksa prokurörid Venemaad Berliinis elanud grusiini palgamõrva tellimises süüdistasid.
Merkeli valitsus ähvardas Venemaale Berliini pargis päise päeva ajal toimunud mõrva eest uued sanktsioonid kehtestada.
Kantsler on alati rõhutanud vajadust hoida Venemaaga sidet, ent viimastel nädalatel on tema toon teravnenud. Seejuures on ta väljendanud pahameelt mitme küberrünnaku pärast, mille taga oli Berliini hinnangul Moskva.
Mais avaldas Merkel, et Venemaa võttis küberrünnakutes sihikule ka tema enda, öeldes, et tal on selle kohta konkreetseid tõendeid. | Merkel: EL pikendab Venemaale Ukraina tõttu kehtestatud sanktsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmele Venemaa majandussektorile, sealhulgas naftaettevõtetele määratud sanktsioonid pidanuks sel kuul aeguma, kuid neid otsustati kuue kuu võrra pikendada, ütles Merkel pärast EL-i liidrite videokonverentsi.
Venemaale kehtestati Ukraina konflikti tõttu sanktsioonid pärast Malaysian Airlinesi lennu MH17 allatulistamist Ida-Ukraina kohal 2014. aastal. Alates sellest on sanktsioone iga poole aasta tagant pikendatud.
Saksamaa ja Prantsusmaa on korduvalt proovinud Venemaa ja Ukraina vahel rahu sobitada.
Ehkki mõlemad pooled saadi toetama 2015. aasta Minski lepet, on leppe täieliku jõustamisega probleeme olnud.
"Edusammud (Minski leppe asjus) ei ole sellised, mis lubaks meil soovitada Venemaale seatud sanktsioone mitte pikendada," ütles Merkel.
Alates 2014. aastast, mil puhkes relvakonflikt Venemaa toetusega Ida-Ukraina mässuliste ja valitsusvägede vahel, on hukkunud tuhandeid inimesi.
Praegune sanktsioonipikendus tuli ka vahetult pärast seda, kui eskaleerus Saksamaa ja Venemaa vaheline diplomaatiline tüli ja Saksa prokurörid Venemaad Berliinis elanud grusiini palgamõrva tellimises süüdistasid.
Merkeli valitsus ähvardas Venemaale Berliini pargis päise päeva ajal toimunud mõrva eest uued sanktsioonid kehtestada.
Kantsler on alati rõhutanud vajadust hoida Venemaaga sidet, ent viimastel nädalatel on tema toon teravnenud. Seejuures on ta väljendanud pahameelt mitme küberrünnaku pärast, mille taga oli Berliini hinnangul Moskva.
Mais avaldas Merkel, et Venemaa võttis küberrünnakutes sihikule ka tema enda, öeldes, et tal on selle kohta konkreetseid tõendeid.
### Response:
Merkel: EL pikendab Venemaale Ukraina tõttu kehtestatud sanktsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Leroy on lepingupikendusele ei öelnud. Kõik teavad seda. Kui kaks klubi lepivad hooaja lõpus kokku, võib ta lahkuda; kui ei, lahkub ta oma lepingu lõpus," rääkis Guardiola reedesel pressikonverentsil.
"Klubi tegi talle kaks või kolm pakkumist ja ta lükkas need tagasi. Ma olen nii pettunud, sest kui teeme mõnele mängijale pakkumise, tahame teda," rääkis hispaanlane. "Tal on erilised omadused, mida on raske leida. Üritasime [Sane lepingut pikendada], aga nüüd on tal teised soovid. Austame teda, ta on hea inimene, eriline mängija ja armastan teda väga. Ta tahab teist seiklust ja oleme talle tema viimase siinoldud päevani toeks."
Sane leping lõppeb koos järgmise hooajaga ning erinevad väljaanded on teda seostanud Saksamaa meistri Müncheni Bayerniga. 24-aastane Sane liitus Manchester Cityga Schalkest 2016. aasta augustis ning tuli klubiga kahel korral Inglismaa meistriks. Sellel liigahooajal pole ta augustis saadud raske põlvevigastuse tõttu väljakule pääsenud. | Guardiola: Sane lahkub Manchester Cityst | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Leroy on lepingupikendusele ei öelnud. Kõik teavad seda. Kui kaks klubi lepivad hooaja lõpus kokku, võib ta lahkuda; kui ei, lahkub ta oma lepingu lõpus," rääkis Guardiola reedesel pressikonverentsil.
"Klubi tegi talle kaks või kolm pakkumist ja ta lükkas need tagasi. Ma olen nii pettunud, sest kui teeme mõnele mängijale pakkumise, tahame teda," rääkis hispaanlane. "Tal on erilised omadused, mida on raske leida. Üritasime [Sane lepingut pikendada], aga nüüd on tal teised soovid. Austame teda, ta on hea inimene, eriline mängija ja armastan teda väga. Ta tahab teist seiklust ja oleme talle tema viimase siinoldud päevani toeks."
Sane leping lõppeb koos järgmise hooajaga ning erinevad väljaanded on teda seostanud Saksamaa meistri Müncheni Bayerniga. 24-aastane Sane liitus Manchester Cityga Schalkest 2016. aasta augustis ning tuli klubiga kahel korral Inglismaa meistriks. Sellel liigahooajal pole ta augustis saadud raske põlvevigastuse tõttu väljakule pääsenud.
### Response:
Guardiola: Sane lahkub Manchester Cityst |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitus, mille keskmes on Tormise loomingu kaalukaim osa – rahvalaulul põhinevad teosed – on pühendatud helilooja 90. sünniaastapäevale.
Austusest rahvaviisi vastu ja selle tundmisest olid kantud nii Tormise helilooming kui ka kirjatööd ja avalikud esinemised.
Näitus heidab pilgu sellele, kuidas Tormis rahvalauluni jõudis ning seda oma loomingus kasutas, kuidas ta rahvalaulu mõtestas ja teistele jagas. Tähelepanu all on helilooja tähtteosed, mis on toonud talle kuulsust nii kodu- kui välismaal. Näitusel saab näha heliloojale kuulunud süntesaatorit ja teisi töövahendeid, kuulata olulisemaid helitöid, kõrvutada neid originaalkäsikirjadega ning uudistada ehedat šamaanitrummi.
Näitus jääb Assauwe tornis avatuks 15. novembrini 2020. | Teatri- ja muusikamuuseum avas näituse Veljo Tormisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitus, mille keskmes on Tormise loomingu kaalukaim osa – rahvalaulul põhinevad teosed – on pühendatud helilooja 90. sünniaastapäevale.
Austusest rahvaviisi vastu ja selle tundmisest olid kantud nii Tormise helilooming kui ka kirjatööd ja avalikud esinemised.
Näitus heidab pilgu sellele, kuidas Tormis rahvalauluni jõudis ning seda oma loomingus kasutas, kuidas ta rahvalaulu mõtestas ja teistele jagas. Tähelepanu all on helilooja tähtteosed, mis on toonud talle kuulsust nii kodu- kui välismaal. Näitusel saab näha heliloojale kuulunud süntesaatorit ja teisi töövahendeid, kuulata olulisemaid helitöid, kõrvutada neid originaalkäsikirjadega ning uudistada ehedat šamaanitrummi.
Näitus jääb Assauwe tornis avatuks 15. novembrini 2020.
### Response:
Teatri- ja muusikamuuseum avas näituse Veljo Tormisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti lõuna regiooni juhataja Tiia Luhti sõnul võttis amet sinivetika analüüse kolmes kohas mööda Peipsi järve läänerannikut - Mustvee, Kallaste ja Kolkja randadest. Potentsiaalselt toksiine eritavaid tsüanobakterite (sinivetikate) liike oli seitse kolmest perekonnast.
"Terviseametile on sinivetikate kohta tulnud infot veel ka Peipsi järve Lohusuu, Kauksi ja Tammispää äärsest osast ning tegelikult on alust arvata et mõjutatud on kogu Peipsi järve läänerannik," ütles Luht.
Terviseamet on saatnud kohalikele omavalitsustele ja G4S-ile ennetamiseks ja jälgimiseks teavituse. Terviseamet soovitab inimestel randa minnes jälgida vee seisukorda, sest olukord võib muutuda tundidega – piisab vaid tuule suuna muutusest ning vetikamass liigub uude kohta.
Lisaks Peipsile on inimestelt saabunud sinivetikate alaseid signaale ka Ähijärve kohta. Vee õitsengute ja õietolmu kohta on terviseameti Lõuna regionaalosakonnale saabunud infot ka Värska rannast, Arbi ja Varstu järvedest.
Selleks, et sinivetikad hakkaksid vohama, on vaja eelkõige sooja ja toitainete rikast vett ning sooje ja tuulevaikseid ilmu. Viimastel päevadel on just Lõuna-Eestis olnud vägagi soojad, ligi 30-kraadised ilmad. Näiteks G4S hallatavates randades on suplusvee temperatuur praegu Eesti järvedes suplushooaja algusele harjumatult vägagi soe, ulatudes kohati isegi kuni 27 kraadini.
Peipsi järve puhul võib täiendavaks olukorda põhjustavaks asjaoluks lugeda ka ida poolt puhuvad tuuled, mis vetikad meie randadesse lükkavad.
Sinivetika tugevaks õitsenguks peetakse olukorda, kus vetika biomassi sisaldus suplusvees ületab 1 milligrammi liitri kohta, õitsengu alguseks peetakse sama näitaja kerkimist üle 0,5.
Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda – kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.
Sinivetikad ehk tsüanobakterid on maailmas laialt levinud – neid leidub kõikjal veekogudes ja mujal ning neil on nii vetikatele kui bakteritele iseloomulikke jooni. Sinivetikate hõimkond sisaldab umbes 150 perekonda ja 2000 liiki, Eestis on praeguseks määratud ligi 400 liiki sinivetikaid.
Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett juues. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud, eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ning kodu- ja karjaloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.
Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.
Mürgistuse vältimiseks ei tohi saunaveeks, söögi tegemiseks ega joomiseks kasutada sinivetikaid sisaldavat vett, sest vetika toksiinid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks. Pärast suplust tuleb end kindlasti puhta vee ja seebiga pesta. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662. | Terviseamet hoiatab: Peipsi järves vohab sinivetikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti lõuna regiooni juhataja Tiia Luhti sõnul võttis amet sinivetika analüüse kolmes kohas mööda Peipsi järve läänerannikut - Mustvee, Kallaste ja Kolkja randadest. Potentsiaalselt toksiine eritavaid tsüanobakterite (sinivetikate) liike oli seitse kolmest perekonnast.
"Terviseametile on sinivetikate kohta tulnud infot veel ka Peipsi järve Lohusuu, Kauksi ja Tammispää äärsest osast ning tegelikult on alust arvata et mõjutatud on kogu Peipsi järve läänerannik," ütles Luht.
Terviseamet on saatnud kohalikele omavalitsustele ja G4S-ile ennetamiseks ja jälgimiseks teavituse. Terviseamet soovitab inimestel randa minnes jälgida vee seisukorda, sest olukord võib muutuda tundidega – piisab vaid tuule suuna muutusest ning vetikamass liigub uude kohta.
Lisaks Peipsile on inimestelt saabunud sinivetikate alaseid signaale ka Ähijärve kohta. Vee õitsengute ja õietolmu kohta on terviseameti Lõuna regionaalosakonnale saabunud infot ka Värska rannast, Arbi ja Varstu järvedest.
Selleks, et sinivetikad hakkaksid vohama, on vaja eelkõige sooja ja toitainete rikast vett ning sooje ja tuulevaikseid ilmu. Viimastel päevadel on just Lõuna-Eestis olnud vägagi soojad, ligi 30-kraadised ilmad. Näiteks G4S hallatavates randades on suplusvee temperatuur praegu Eesti järvedes suplushooaja algusele harjumatult vägagi soe, ulatudes kohati isegi kuni 27 kraadini.
Peipsi järve puhul võib täiendavaks olukorda põhjustavaks asjaoluks lugeda ka ida poolt puhuvad tuuled, mis vetikad meie randadesse lükkavad.
Sinivetika tugevaks õitsenguks peetakse olukorda, kus vetika biomassi sisaldus suplusvees ületab 1 milligrammi liitri kohta, õitsengu alguseks peetakse sama näitaja kerkimist üle 0,5.
Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda – kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.
Sinivetikad ehk tsüanobakterid on maailmas laialt levinud – neid leidub kõikjal veekogudes ja mujal ning neil on nii vetikatele kui bakteritele iseloomulikke jooni. Sinivetikate hõimkond sisaldab umbes 150 perekonda ja 2000 liiki, Eestis on praeguseks määratud ligi 400 liiki sinivetikaid.
Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett juues. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud, eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ning kodu- ja karjaloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.
Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.
Mürgistuse vältimiseks ei tohi saunaveeks, söögi tegemiseks ega joomiseks kasutada sinivetikaid sisaldavat vett, sest vetika toksiinid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks. Pärast suplust tuleb end kindlasti puhta vee ja seebiga pesta. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662.
### Response:
Terviseamet hoiatab: Peipsi järves vohab sinivetikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaubandusvolinik Phil Hogani sõnul on üks olulisemaid prioriteete tagada, et järgitakse kehtivaid rahvusvahelise kaubanduse õigusnorme. Enim uusi piiranguid kehtestas mullu Hiina.
"Sellest, mida me teeme kaubandusõiguste jõustamiseks ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks, on EL-i ettevõtetele, sealhulgas väiksematele, käegakatsutavat kasu. 2019. aastal tõid meie ühised jõupingutused neile sisse 8 miljardit eurot," ütles Hogan.
"Samas teevad muret maailmakaubanduses puhuma hakanud tuuled. Tõkked mõjutavad EL-i jaoks eriti tähtsaid ekspordisektoreid ja takistused levivad eri piirkondadesse. Ajal, mil teeme kõik, et majandus pärast koroonakriisi taastada, tuleb ka selle valdkonnaga tõsisemalt tegeleda. On väga oluline, et ülemaailmsed kaubavood oleksid avatud," märkis ta.
Komisjoni, liikmesriikide ja EL-i äriorganisatsioonide töö võimaldas Komisjoni teatel mullu Euroopa firmadel naasta olulistele eksproditurgudele. Näiteks said Prantsusmaa, Iirimaa ja Madalmaade loomalihaeksportijad said uuesti juurdepääsu Hiina turule, taastus Iirimaa ja Horvaatia tootjate juurdepääs Jaapani turule ning Hollandi sealihatootjad saavad nüüd eksportida ka Mehhikosse.
Poolas imikutele piimapulbrit tootvad ettevõtjad saavad oma kaupa taas Egiptusesse eksportida ning Belgia pirnikasvatajad said taas juurdepääsu Mehhiko turule.
Samas peavad ELi ettevõtted tulema toime uute ebaseaduslike tõkete lisandumisega ELi jaoks strateegiliselt olulistes sektorites, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, elektroonika, autotööstus ja muud kõrgtehnoloogilised tööstusharud. Kokku on maailmas praegu 438 kaubandustõket ning 43 neist kehtestati möödunud aastal 22 eri riigis.
Kõige rohkem kaubanduspiiranguid on seotud Hiina ja Venemaa turule pääsemisega, meetmeid on kehtestatud vastavalt 38 ja 31. Kõige rohkem uusi piiranguid kehtestas 2019. aastal samuti Hiina, kellele järgnesid Vahemere lõunapiirkonna ja Lähis-Ida riigid. | Euroopa ettevõtted pürgivad protektsionismi kiuste välisturgudele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaubandusvolinik Phil Hogani sõnul on üks olulisemaid prioriteete tagada, et järgitakse kehtivaid rahvusvahelise kaubanduse õigusnorme. Enim uusi piiranguid kehtestas mullu Hiina.
"Sellest, mida me teeme kaubandusõiguste jõustamiseks ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks, on EL-i ettevõtetele, sealhulgas väiksematele, käegakatsutavat kasu. 2019. aastal tõid meie ühised jõupingutused neile sisse 8 miljardit eurot," ütles Hogan.
"Samas teevad muret maailmakaubanduses puhuma hakanud tuuled. Tõkked mõjutavad EL-i jaoks eriti tähtsaid ekspordisektoreid ja takistused levivad eri piirkondadesse. Ajal, mil teeme kõik, et majandus pärast koroonakriisi taastada, tuleb ka selle valdkonnaga tõsisemalt tegeleda. On väga oluline, et ülemaailmsed kaubavood oleksid avatud," märkis ta.
Komisjoni, liikmesriikide ja EL-i äriorganisatsioonide töö võimaldas Komisjoni teatel mullu Euroopa firmadel naasta olulistele eksproditurgudele. Näiteks said Prantsusmaa, Iirimaa ja Madalmaade loomalihaeksportijad said uuesti juurdepääsu Hiina turule, taastus Iirimaa ja Horvaatia tootjate juurdepääs Jaapani turule ning Hollandi sealihatootjad saavad nüüd eksportida ka Mehhikosse.
Poolas imikutele piimapulbrit tootvad ettevõtjad saavad oma kaupa taas Egiptusesse eksportida ning Belgia pirnikasvatajad said taas juurdepääsu Mehhiko turule.
Samas peavad ELi ettevõtted tulema toime uute ebaseaduslike tõkete lisandumisega ELi jaoks strateegiliselt olulistes sektorites, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, elektroonika, autotööstus ja muud kõrgtehnoloogilised tööstusharud. Kokku on maailmas praegu 438 kaubandustõket ning 43 neist kehtestati möödunud aastal 22 eri riigis.
Kõige rohkem kaubanduspiiranguid on seotud Hiina ja Venemaa turule pääsemisega, meetmeid on kehtestatud vastavalt 38 ja 31. Kõige rohkem uusi piiranguid kehtestas 2019. aastal samuti Hiina, kellele järgnesid Vahemere lõunapiirkonna ja Lähis-Ida riigid.
### Response:
Euroopa ettevõtted pürgivad protektsionismi kiuste välisturgudele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KIK-i korraldatud riigihankele laekus kolm pakkumust. KIK-i juhi Andrus Treieri sõnul otsustati Ragn-Sellsiga sõlmida hankeleping, kuna nende hind oli soodsaim, neil on olemas võimekus rehvid etteantud ajavahemikul alalt ära vedada ning need nõutud mahus ja viisil taaskasutada.
Ragn-Sells plaanib töid alustada juulikuust. Vanarehvid on kavas purustada Raadil kohapeal ja rehvipuru transportida taaskasutamiseks Soome Finnsementti ning Türki Aslan Cimentosesse, kus rehve kasutatakse tsemendi tootmisel alternatiivkütusena.
Eestis antakse vanarehvid taaskasutamiseks osaühingule Amestop, kes tarvitab neid Torma prügila ladestusala põhja drenaažkihi ehitamiseks: rehvidega asendatakse seal graniitkillustikku või kergkruusa.
Lisaks kasutab pakkumuse kohaselt aktsiaselts Enefit Energiatootmine vanarehve põlevkiviõli tootmisel.
Riigile läheb Raadi endise sõjaväelennuvälja korrastamine maksma 1,48 miljonit eurot.
Raadile on vanarehvid aastate eest – peamiselt MTÜ Rehviringlus ja AS Kuusakoski üleantuna – kogunud praeguseks maksejõuetuse tõttu likvideeritud jäätmekäitlusfirma OÜ Rubronic, kes ei suutnud täita talle seatud kohustusi. | Kohustuse Raadi vanarehvidest tühjaks vedada võttis endale Ragn-Sells | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KIK-i korraldatud riigihankele laekus kolm pakkumust. KIK-i juhi Andrus Treieri sõnul otsustati Ragn-Sellsiga sõlmida hankeleping, kuna nende hind oli soodsaim, neil on olemas võimekus rehvid etteantud ajavahemikul alalt ära vedada ning need nõutud mahus ja viisil taaskasutada.
Ragn-Sells plaanib töid alustada juulikuust. Vanarehvid on kavas purustada Raadil kohapeal ja rehvipuru transportida taaskasutamiseks Soome Finnsementti ning Türki Aslan Cimentosesse, kus rehve kasutatakse tsemendi tootmisel alternatiivkütusena.
Eestis antakse vanarehvid taaskasutamiseks osaühingule Amestop, kes tarvitab neid Torma prügila ladestusala põhja drenaažkihi ehitamiseks: rehvidega asendatakse seal graniitkillustikku või kergkruusa.
Lisaks kasutab pakkumuse kohaselt aktsiaselts Enefit Energiatootmine vanarehve põlevkiviõli tootmisel.
Riigile läheb Raadi endise sõjaväelennuvälja korrastamine maksma 1,48 miljonit eurot.
Raadile on vanarehvid aastate eest – peamiselt MTÜ Rehviringlus ja AS Kuusakoski üleantuna – kogunud praeguseks maksejõuetuse tõttu likvideeritud jäätmekäitlusfirma OÜ Rubronic, kes ei suutnud täita talle seatud kohustusi.
### Response:
Kohustuse Raadi vanarehvidest tühjaks vedada võttis endale Ragn-Sells |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse täielikult muutmata ning kassatsioonkaebuse rahuldamata. Sellega jõustus Tartu ringkonnakohtu tänavu 20. veebruaril tehtud otsus Halliku ja Tartu Ülikooli vahelises töövaidluses.
Tartu ringkonnakohus tühistas veebruaris maakohtu varasema otsuse Tartu Ülikooli ja ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku vahelises töövaidluses, leides, et ülikoolil oli piisav alus Hallikuga töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu.
Tartu maakohus oli mullu 4. septembril rahuldanud seksuaalkuritegudes süüdistatava Halliku hagi ülikooli vastu. Maakohus mõistis ülikoolilt Halliku kasuks välja hüvitise 90 568 eurot.
Tartu maakohtus mõistis märtsis Halliku süüdi raamatukogu naistöötaja suguühtesse sundimises ja karistas teda 1,5-aastase tingimisi vabadusekaotusega. Halliku kaitsja lubas otsuse edasi kaevata ringkonnakohtusse. | Riigikohus jättis Halliku töölepingu vaidluses õiguse Tartu Ülikoolile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse täielikult muutmata ning kassatsioonkaebuse rahuldamata. Sellega jõustus Tartu ringkonnakohtu tänavu 20. veebruaril tehtud otsus Halliku ja Tartu Ülikooli vahelises töövaidluses.
Tartu ringkonnakohus tühistas veebruaris maakohtu varasema otsuse Tartu Ülikooli ja ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku vahelises töövaidluses, leides, et ülikoolil oli piisav alus Hallikuga töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu.
Tartu maakohus oli mullu 4. septembril rahuldanud seksuaalkuritegudes süüdistatava Halliku hagi ülikooli vastu. Maakohus mõistis ülikoolilt Halliku kasuks välja hüvitise 90 568 eurot.
Tartu maakohtus mõistis märtsis Halliku süüdi raamatukogu naistöötaja suguühtesse sundimises ja karistas teda 1,5-aastase tingimisi vabadusekaotusega. Halliku kaitsja lubas otsuse edasi kaevata ringkonnakohtusse.
### Response:
Riigikohus jättis Halliku töölepingu vaidluses õiguse Tartu Ülikoolile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja 12 projekti partnerit mujalt Euroopast käsitletavad süsinikuvabale majandusele õiglase üleminekuga seotud küsimusi uues teadusprojektis CINTRAN.
"Sageli arvatakse, et kliimamuutustega tegeledes tuleb vaadata muutujatena ainult keskkonda ja majanduslikku mõju. Samavõrd oluline on võtta aga arvesse sotsiaalseid, kultuurilisi, demograafilisi ja poliitilisi tegureid," ütles Cambridge'' Ülikooli kliimateadlane Annela Anger-Kraavi.
Uuring lähtub plaanist, et aastaks 2050 peaks Euroopast saama esimene kliimaneutraalne kontinent. Lubaduse täitmiseks peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid kiiresti lõpetama fossiilkütuste tootmise ja tarbimise ning sellest lähtuvalt oma süsinikumahuka majanduse ümberkujundama.
Fossiilkütuste kaevandamine ning nende kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmise ning energiamahukate tööstusharude jaoks Euroopas on jaotatud geograafiliselt ebaühtlaselt . Seda tehakse suhteliselt vähestes piirkondades nagu Ida-Virumaa Eestis, Sileesia Poolas, Reini ja Ruhri alad Saksamaal ning Lääne-Makedoonia Kreekas. Neist paljude majandus sõltub endiselt peaaegu täielikult fossiilkütuste tootmisest.
Seni on teadusuuringud keskendunud enamasti ülemineku otsestele majanduslikele tagajärgedele ja energiasüsteemi muutustele. Üleminekuprotsessidega kaasneb tahtmatuid või isegi ettenägematuid kõrvalmõjusid, olgu need siis sotsiaalsed, demograafilised, kultuurilised või ka poliitilised. Hetkel puudub terviklik arusaamine nendest mõjudest ja nende koostoimest.
"Tahame mõista, mis põhjustab kliimamuutuste poliitikate tagajärjel struktuurse muutuse läbitegevate piirkondade edu või ebaõnnestumise."
Projektis osalevate mitmete valdkondade teadlasete ja kohalike partnerite eesmärk on täita see teadusuuringutes olev lünk. "Me tahame mõista, mis põhjustab kliimamuutuste poliitikate tagajärjel struktuurse muutuse läbitegevate piirkondade edu või ebaõnnestumise," ütleb Lukas Hermwille, projekti koordinaator rahvusvahelise kliimapoliitika uurimisüksusest Wuppertali instituudist Saksamaal.
Samuti uuritakse struktuurimuutusega toimetulemise strateegiate tõhusust ja töötatakse välja vahendid, mis võimaldavad piirkondadel ennast hinnata ja arengut jälgida selle protsessi käigus. Projektis keskendutakse eespool loetletud neljale Euroopa piirkonnale. Suur tähtsus projektis on kogemuste vahetamisel nende piirkondade vahel ja ka teiste projektis mitte osalevate nn söepiirkondadega.
Saksamaa kogemus
Lukas Hermwille Wuppertali instituudist Saksamaal rääkis Novaatorile üleminekukogemusest Reini kaevanduspiirkonnas. Tema sõnul on pruunsöe kaevandamisel inimtööjõudu vaikselt kärbitud juba alates 1950. aastatest. Seda, tõsi küll, tõhusamate töömasinate tõttu.
"Söetootmise tipphetk jäi 1980. aastatesse ning sealt alates on tootmine pisitasa üha vähenenud," ütleb Hermwille. Praegu töötab tema sõnul Reini piirkonnas kaevandustes ja söeenergia-tootmises endiselt umbes 8900 inimest. Kaudselt pruunsöega seotud tööd teeb veel ligi 5300 inimest. "Võrreldes piirkonna kõigi tööealiste elanikega pole seda kuigi palju," tõdeb Hermwille. "Samas on see majandusele äärmiselt oluline mõjutegur. Eriti kui arvestada, et kokku töötab selles energiamahukas tööstuses umbes 90 000 inimest, kelle tööst on järsku saanud energiatootmise ääremaa."
Pruunsöekaevanduste kokkukuivamine pole kulgenud tagajärgedeta. Näiteks peavad mujale kolima kohalike külade elanikud. "Suur osa neist ei loobu oma külast ega pärandist võitluseta," märgib Hermwille. Ehkki algselt nägi Saksa Söekomisjoni plaan ette, et kaevanduste lähedasi külasid ei puututa, plaanib kohalik energiahiid RWE siiski külad uute kaevandustega asendada.
"Suur osa kohalikke ei loobu oma külast ega pärandist võitluseta."
Looduse vaatevinklist on pinnakihi kaevandamine muutnud Hermwille'i sõnul kohaliku elukeskkonna oluliselt kehvemaks. Sestap tooks järk-järguline kaevandustegevusest loobumine piirkonnale ainult head. "Ühe tulisema ja vast ka märgilisema vaidluse tekitas Hambacheri ürgemetsa säilitamise küsimus," seletab ta. "Algselt pidi mets uue kaevanduse pärast maha võetama, kuid üleminekuplaan tagab nüüd, et see loodusaare jääb alles."
Ülemineku olulisemad majandusmõjud pole teadlase sõnul veel kohal. Ta peab oluliseks, et Reini piirkond jääks ka edaspidi tugevaks energiatööstusalaks, lihtsalt nüüd hakkaks see pakkuma taastuvenergiat.
Suured ideed, aeglane poliitika
Lukas Hermwille'i sõnul ei pöörata RWE tegevusele sageli piisavalt tähelepanu. RWE on nimelt piirkonna suurim tööandja. "Ühtlasi tegelesid nad varem kohalikul tasandil ka sotsiaalse ja poliitilise ettevõtlusega. Näiteks oli RWE paljude sotsiaal-, kultuuri- ja spordiürituste sponsor," seletab ta. Energiaettevõte on tihedais sidemeis ka kohalike võimuesindajatega, sest viiendik RWE osakutest kuulub Põhja-Reini-Vestfaali kohalikule omavalitsusele. Nii sõltub RWE eelarve saadavatest dividendidest. Kas RWE säilitab oma tugeva positsiooni ka pärast pruunsöest loobumist, näitab Hermwille'i sõnul aeg.
Saksa valitsus kaasas poliitiliselt terava söeküsimuse lahendamisse rühma sõltumatuid asjatundjaid ehk eespool nimetatud söekomisjoni. Komisjoni töö on luua plaan, kuidas söest loobuda ning endisi kaevanduspiirkondi vajadusel turgutada. Nii soovitabki söekomisjon, et hiljemalt aastaks 2038 võiks Saksamaal olla söest täielikult loobutud. Toetusmeetmena algatati seaduseelnõu, mis lubaks mahukaid investeeringuid endiste söepiirkondade arengusse.
"Kahjuks läheb söekomisjoni soovitatud seadusemuudatustega oodatust rohkem aega ning need pole ikka veel jõus," tõdeb Hermwille. Samas leppisid Saksa valitsus ning asjaga seotud liidumaade peaministrid tänavuse aasta alguses omavahel kokku põhjalikus loobumiskavas. Reini piirkond on selle kava järgi üks esimesi suuri loobujaid. Kui praegu toodetakse piirkonnas 10 GW energiat, siis 2030. aastateks jääksid töötama vaid kolm uusimat blokki, mis toodaksid kokku 3 GW energiat.
Mida on Reini kogemusest õppida?
"Ma arvan, et söekaevandamise ja fossiilkütuste aeg on ilmselgelt ja paratamatult ümber saamas," ütleb Lukas Hermwille. "Enamik inimesi juba mõistab seda." Samas mõistab Hermwille ka seda, et muutused teevad inimesi ärevaks. Inimestel on raske leppida mõttega, et nende kodukandi majanduslik käekäik sõltub puhtalt kaugetest otsustajatest.
"Ma arvan, et söekaevandamise ja fossiilkütuste aeg on ilmselgelt ja paratamatult ümber saamas."
Abi oleks teadlase sõnul kaasavast loobumiskavast. "Nii tekib vähem ebakindlust ja inimesed saavad ise oma kodupiirkonna saatuse üle otsustada. Kohalikud on siis võimestatud ning nende loovus, uuendusmeelsus ja koostöö saavad vabad käed," loetleb ta ja lisab, et oluline on ka toetav poliitika.
Hermwille'i sõnul on hea näide huvigruppide koostööst Zukunftsagenturi -nimeline (tõlkes "Tulevikuagentuur") kohaliku arengu agentuur. Agentuur toimib vahendajana kolme sektori esindajate vahel ning püüab sektorite koostöös jõuda söevaba tulevikuni. | Teadusuuring kaardistab põlevkivist loobumise mõju Ida-Virumaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja 12 projekti partnerit mujalt Euroopast käsitletavad süsinikuvabale majandusele õiglase üleminekuga seotud küsimusi uues teadusprojektis CINTRAN.
"Sageli arvatakse, et kliimamuutustega tegeledes tuleb vaadata muutujatena ainult keskkonda ja majanduslikku mõju. Samavõrd oluline on võtta aga arvesse sotsiaalseid, kultuurilisi, demograafilisi ja poliitilisi tegureid," ütles Cambridge'' Ülikooli kliimateadlane Annela Anger-Kraavi.
Uuring lähtub plaanist, et aastaks 2050 peaks Euroopast saama esimene kliimaneutraalne kontinent. Lubaduse täitmiseks peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid kiiresti lõpetama fossiilkütuste tootmise ja tarbimise ning sellest lähtuvalt oma süsinikumahuka majanduse ümberkujundama.
Fossiilkütuste kaevandamine ning nende kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmise ning energiamahukate tööstusharude jaoks Euroopas on jaotatud geograafiliselt ebaühtlaselt . Seda tehakse suhteliselt vähestes piirkondades nagu Ida-Virumaa Eestis, Sileesia Poolas, Reini ja Ruhri alad Saksamaal ning Lääne-Makedoonia Kreekas. Neist paljude majandus sõltub endiselt peaaegu täielikult fossiilkütuste tootmisest.
Seni on teadusuuringud keskendunud enamasti ülemineku otsestele majanduslikele tagajärgedele ja energiasüsteemi muutustele. Üleminekuprotsessidega kaasneb tahtmatuid või isegi ettenägematuid kõrvalmõjusid, olgu need siis sotsiaalsed, demograafilised, kultuurilised või ka poliitilised. Hetkel puudub terviklik arusaamine nendest mõjudest ja nende koostoimest.
"Tahame mõista, mis põhjustab kliimamuutuste poliitikate tagajärjel struktuurse muutuse läbitegevate piirkondade edu või ebaõnnestumise."
Projektis osalevate mitmete valdkondade teadlasete ja kohalike partnerite eesmärk on täita see teadusuuringutes olev lünk. "Me tahame mõista, mis põhjustab kliimamuutuste poliitikate tagajärjel struktuurse muutuse läbitegevate piirkondade edu või ebaõnnestumise," ütleb Lukas Hermwille, projekti koordinaator rahvusvahelise kliimapoliitika uurimisüksusest Wuppertali instituudist Saksamaal.
Samuti uuritakse struktuurimuutusega toimetulemise strateegiate tõhusust ja töötatakse välja vahendid, mis võimaldavad piirkondadel ennast hinnata ja arengut jälgida selle protsessi käigus. Projektis keskendutakse eespool loetletud neljale Euroopa piirkonnale. Suur tähtsus projektis on kogemuste vahetamisel nende piirkondade vahel ja ka teiste projektis mitte osalevate nn söepiirkondadega.
Saksamaa kogemus
Lukas Hermwille Wuppertali instituudist Saksamaal rääkis Novaatorile üleminekukogemusest Reini kaevanduspiirkonnas. Tema sõnul on pruunsöe kaevandamisel inimtööjõudu vaikselt kärbitud juba alates 1950. aastatest. Seda, tõsi küll, tõhusamate töömasinate tõttu.
"Söetootmise tipphetk jäi 1980. aastatesse ning sealt alates on tootmine pisitasa üha vähenenud," ütleb Hermwille. Praegu töötab tema sõnul Reini piirkonnas kaevandustes ja söeenergia-tootmises endiselt umbes 8900 inimest. Kaudselt pruunsöega seotud tööd teeb veel ligi 5300 inimest. "Võrreldes piirkonna kõigi tööealiste elanikega pole seda kuigi palju," tõdeb Hermwille. "Samas on see majandusele äärmiselt oluline mõjutegur. Eriti kui arvestada, et kokku töötab selles energiamahukas tööstuses umbes 90 000 inimest, kelle tööst on järsku saanud energiatootmise ääremaa."
Pruunsöekaevanduste kokkukuivamine pole kulgenud tagajärgedeta. Näiteks peavad mujale kolima kohalike külade elanikud. "Suur osa neist ei loobu oma külast ega pärandist võitluseta," märgib Hermwille. Ehkki algselt nägi Saksa Söekomisjoni plaan ette, et kaevanduste lähedasi külasid ei puututa, plaanib kohalik energiahiid RWE siiski külad uute kaevandustega asendada.
"Suur osa kohalikke ei loobu oma külast ega pärandist võitluseta."
Looduse vaatevinklist on pinnakihi kaevandamine muutnud Hermwille'i sõnul kohaliku elukeskkonna oluliselt kehvemaks. Sestap tooks järk-järguline kaevandustegevusest loobumine piirkonnale ainult head. "Ühe tulisema ja vast ka märgilisema vaidluse tekitas Hambacheri ürgemetsa säilitamise küsimus," seletab ta. "Algselt pidi mets uue kaevanduse pärast maha võetama, kuid üleminekuplaan tagab nüüd, et see loodusaare jääb alles."
Ülemineku olulisemad majandusmõjud pole teadlase sõnul veel kohal. Ta peab oluliseks, et Reini piirkond jääks ka edaspidi tugevaks energiatööstusalaks, lihtsalt nüüd hakkaks see pakkuma taastuvenergiat.
Suured ideed, aeglane poliitika
Lukas Hermwille'i sõnul ei pöörata RWE tegevusele sageli piisavalt tähelepanu. RWE on nimelt piirkonna suurim tööandja. "Ühtlasi tegelesid nad varem kohalikul tasandil ka sotsiaalse ja poliitilise ettevõtlusega. Näiteks oli RWE paljude sotsiaal-, kultuuri- ja spordiürituste sponsor," seletab ta. Energiaettevõte on tihedais sidemeis ka kohalike võimuesindajatega, sest viiendik RWE osakutest kuulub Põhja-Reini-Vestfaali kohalikule omavalitsusele. Nii sõltub RWE eelarve saadavatest dividendidest. Kas RWE säilitab oma tugeva positsiooni ka pärast pruunsöest loobumist, näitab Hermwille'i sõnul aeg.
Saksa valitsus kaasas poliitiliselt terava söeküsimuse lahendamisse rühma sõltumatuid asjatundjaid ehk eespool nimetatud söekomisjoni. Komisjoni töö on luua plaan, kuidas söest loobuda ning endisi kaevanduspiirkondi vajadusel turgutada. Nii soovitabki söekomisjon, et hiljemalt aastaks 2038 võiks Saksamaal olla söest täielikult loobutud. Toetusmeetmena algatati seaduseelnõu, mis lubaks mahukaid investeeringuid endiste söepiirkondade arengusse.
"Kahjuks läheb söekomisjoni soovitatud seadusemuudatustega oodatust rohkem aega ning need pole ikka veel jõus," tõdeb Hermwille. Samas leppisid Saksa valitsus ning asjaga seotud liidumaade peaministrid tänavuse aasta alguses omavahel kokku põhjalikus loobumiskavas. Reini piirkond on selle kava järgi üks esimesi suuri loobujaid. Kui praegu toodetakse piirkonnas 10 GW energiat, siis 2030. aastateks jääksid töötama vaid kolm uusimat blokki, mis toodaksid kokku 3 GW energiat.
Mida on Reini kogemusest õppida?
"Ma arvan, et söekaevandamise ja fossiilkütuste aeg on ilmselgelt ja paratamatult ümber saamas," ütleb Lukas Hermwille. "Enamik inimesi juba mõistab seda." Samas mõistab Hermwille ka seda, et muutused teevad inimesi ärevaks. Inimestel on raske leppida mõttega, et nende kodukandi majanduslik käekäik sõltub puhtalt kaugetest otsustajatest.
"Ma arvan, et söekaevandamise ja fossiilkütuste aeg on ilmselgelt ja paratamatult ümber saamas."
Abi oleks teadlase sõnul kaasavast loobumiskavast. "Nii tekib vähem ebakindlust ja inimesed saavad ise oma kodupiirkonna saatuse üle otsustada. Kohalikud on siis võimestatud ning nende loovus, uuendusmeelsus ja koostöö saavad vabad käed," loetleb ta ja lisab, et oluline on ka toetav poliitika.
Hermwille'i sõnul on hea näide huvigruppide koostööst Zukunftsagenturi -nimeline (tõlkes "Tulevikuagentuur") kohaliku arengu agentuur. Agentuur toimib vahendajana kolme sektori esindajate vahel ning püüab sektorite koostöös jõuda söevaba tulevikuni.
### Response:
Teadusuuring kaardistab põlevkivist loobumise mõju Ida-Virumaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BSC Thunder tuli mullu Eesti meistriks ning Augur noppis muud tiitlid, kui meistrivõistlustel hõbedase tasu teeninud meeskond tõstis pea kohale karika ja superkarika.
Enne kohtumise algust loositakse rannaliiga esimese etapi mängude paarid ja järjekord. Tänavu osaleb rannaliiga kõrgeimas liigas kaheksa meeskonda, kui liiga ühendab Eesti ja Läti paremiku. Esimeses mängus kohtuvad üks Eesti ja üks Läti meeskond.
Mäng peetakse pealtvaatajateta. | Rannajalgpallihooaeg algab pühapäeval superkarikaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BSC Thunder tuli mullu Eesti meistriks ning Augur noppis muud tiitlid, kui meistrivõistlustel hõbedase tasu teeninud meeskond tõstis pea kohale karika ja superkarika.
Enne kohtumise algust loositakse rannaliiga esimese etapi mängude paarid ja järjekord. Tänavu osaleb rannaliiga kõrgeimas liigas kaheksa meeskonda, kui liiga ühendab Eesti ja Läti paremiku. Esimeses mängus kohtuvad üks Eesti ja üks Läti meeskond.
Mäng peetakse pealtvaatajateta.
### Response:
Rannajalgpallihooaeg algab pühapäeval superkarikaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Tehnikaülikool logistika ja transpordi teaduskeskuse juhi professor Dago Antovi sõnul tuleks enne sellise otsuse langetamist analüüsida terve Eesti teedevõrgustikku.
"Teatud kohad võiks tulla kõne alla, eelkõige sellised teelõigud, kus rasketest sõidukitest möödasõit peaks olema kergem. Või kui me kindlasti tahame, et see oleks seal ohtum ja parem," ütles Antov.
Antov näeb, et just 2+1 teelõikudel võiks seesugune praktika olla vajalik.
"2+1 alas ei ole möödasõiduala tihti piisavalt pikk. See tähendab, et kui veok sõidab 80-85 kilomeetrit tunnis, siis võib juhtuda, et see sõiduauto, kes möödasõitu hakkab kavandama või soovib seda teha, peab kindlasti seda lubatud piirkiirust ületama," ütles Antov.
Samas tõi Antov välja, et teistel teelõikudel võivad tekkida aeglasemalt sõitvate veokite järel järjekorrad ja suurem möödasõiduvajadus. Seega ütles Antov, et piirkiiruse alandamisele on ühest vastust raske anda.
Antov lisas, et üha rohkem hakatakse Eestis kasutama elektroonseid märke, millega saab piirkiirust reguleerida vastavalt olukorrale. Selline tegevus on Antovi hinnangul mõistlik ning tulevikus ilmselt ongi kõik liiklusmärgid elektroonilised.
Rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon peasekretär Toivo Kuldkepp ütles ERR-ile, et sisuliselt piirkiiruse alandamine muudatusi kaasa ei tooks.
"Tegelikult veokid juba sõidavad aeglasemalt kui 90 kilomeetrit tunnis, kiirusepiiraja on tavaliselt 85 peal. Need, kes kiiremini sõidavad, on midagi seal muutnud," ütles Kuldkepp.
Maanteeametil on plaanis hakata analüüsima, kas raskeveokite piirkiirust oleks Eesti teedel mõtet langetada 80 kilomeetrile tunnis. See võib ameti sõnul kasuks tulla näiteks 2+1 teelõikudel, kus teistel sõidukitel oleks veokitest seeläbi parem mööda sõita.
Möödunud aastal toimus maanteameti andmetel 96 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles osaliseid veoautod. See moodustas kõikidest õnnetustest 6,9 protsenti. Õnnetustes veoautoga hukkus kümme ja sai vigastada 131 inimest. | Autovedajad raskeveokite piirkiiruse alandamisel suurt mõtet ei näe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Tehnikaülikool logistika ja transpordi teaduskeskuse juhi professor Dago Antovi sõnul tuleks enne sellise otsuse langetamist analüüsida terve Eesti teedevõrgustikku.
"Teatud kohad võiks tulla kõne alla, eelkõige sellised teelõigud, kus rasketest sõidukitest möödasõit peaks olema kergem. Või kui me kindlasti tahame, et see oleks seal ohtum ja parem," ütles Antov.
Antov näeb, et just 2+1 teelõikudel võiks seesugune praktika olla vajalik.
"2+1 alas ei ole möödasõiduala tihti piisavalt pikk. See tähendab, et kui veok sõidab 80-85 kilomeetrit tunnis, siis võib juhtuda, et see sõiduauto, kes möödasõitu hakkab kavandama või soovib seda teha, peab kindlasti seda lubatud piirkiirust ületama," ütles Antov.
Samas tõi Antov välja, et teistel teelõikudel võivad tekkida aeglasemalt sõitvate veokite järel järjekorrad ja suurem möödasõiduvajadus. Seega ütles Antov, et piirkiiruse alandamisele on ühest vastust raske anda.
Antov lisas, et üha rohkem hakatakse Eestis kasutama elektroonseid märke, millega saab piirkiirust reguleerida vastavalt olukorrale. Selline tegevus on Antovi hinnangul mõistlik ning tulevikus ilmselt ongi kõik liiklusmärgid elektroonilised.
Rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon peasekretär Toivo Kuldkepp ütles ERR-ile, et sisuliselt piirkiiruse alandamine muudatusi kaasa ei tooks.
"Tegelikult veokid juba sõidavad aeglasemalt kui 90 kilomeetrit tunnis, kiirusepiiraja on tavaliselt 85 peal. Need, kes kiiremini sõidavad, on midagi seal muutnud," ütles Kuldkepp.
Maanteeametil on plaanis hakata analüüsima, kas raskeveokite piirkiirust oleks Eesti teedel mõtet langetada 80 kilomeetrile tunnis. See võib ameti sõnul kasuks tulla näiteks 2+1 teelõikudel, kus teistel sõidukitel oleks veokitest seeläbi parem mööda sõita.
Möödunud aastal toimus maanteameti andmetel 96 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles osaliseid veoautod. See moodustas kõikidest õnnetustest 6,9 protsenti. Õnnetustes veoautoga hukkus kümme ja sai vigastada 131 inimest.
### Response:
Autovedajad raskeveokite piirkiiruse alandamisel suurt mõtet ei näe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BMW teatel jõuti töötajate esindajatega meetmete asjus leppeni. Töökohti vähendatakse läbi lepete töötajatega, kes lähenevad pensionile. Noorematele võidakse pakkuda finantsabi täiskohaga kõrgharidusele keskendumiseks, garanteerides neile töökoht, kui nad kooli lõpetavad.
Koondamised moodustavad vaid viis protsenti BMW ülemaailmsest tööjõust, mis on 126 000 inimest.
Nõudlus uute autode järele on Euroopas ja mujal maailmas viirusest tingitud majanduslanguse tõttu suurel määral kahanenud.
BMW to lay off 10,000 contract workers: source https://t.co/mBGfhfai5f pic.twitter.com/JhtngIHI6m
— Reuters (@Reuters) June 19, 2020 | Saksa autotootja BMW koondab 6000 töökohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BMW teatel jõuti töötajate esindajatega meetmete asjus leppeni. Töökohti vähendatakse läbi lepete töötajatega, kes lähenevad pensionile. Noorematele võidakse pakkuda finantsabi täiskohaga kõrgharidusele keskendumiseks, garanteerides neile töökoht, kui nad kooli lõpetavad.
Koondamised moodustavad vaid viis protsenti BMW ülemaailmsest tööjõust, mis on 126 000 inimest.
Nõudlus uute autode järele on Euroopas ja mujal maailmas viirusest tingitud majanduslanguse tõttu suurel määral kahanenud.
BMW to lay off 10,000 contract workers: source https://t.co/mBGfhfai5f pic.twitter.com/JhtngIHI6m
— Reuters (@Reuters) June 19, 2020
### Response:
Saksa autotootja BMW koondab 6000 töökohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel nädalatel on taas tõstatunud Eesti kõrghariduse jaoks strateegiliselt kriitiline küsimus – mis seis on meil eestikeelse akadeemilise järelkasvuga. Täpsustaksin, mis seis on väga heal tasemel eestikeelse järelkasvuga. Pelgalt see, et eesti keelt valdav doktorikraadiga indiviid jääb akadeemilisse sfääri tööle, ei tähista automaatselt seda, et tegemist oleks väga heal tasemel õppejõu või teadlasega.
Põhjus, miks selle viimase kriitilise küsimuse tõstatan, tuleneb sellest, et kaitstes 2014. aasta oktoobris doktorikraadi, jäin mina akadeemilise karjääri juurde ning minu käest küsisid alustuseks mitmed erasektorisse suundunud kaasdoktorandid "miks sa ikka veel ülikooli juures oled?". Olles mõnda aega õppejõuna ametis olnud, on keskmiselt kord aastas tulnud ka eeskätt avatud ülikooli üliõpilaste poolt samaväärne küsimus – "miks te küll ülikoolis töötate, erasektoril oleks teid palju rohkem tarvis!".
"Akadeemilist karjääri ülistavad ja peavad atraktiivseks kõige enam need, kelle peamine koolitusaeg ja karjääri algus jäi nõukogude aega"
Siin on minu jaoks suurim mõttekoht. Eesti poliitikutel, aga ka kõrghariduspoliitika kujundajatel tasuks selle peale mõelda – miks ülikooli tööle jäämist käsitletakse tänases Eestis kehva valikuna?
Olles viimastel aastatel teinud rohkelt intervjuusid just doktorikraadiga inimestega, tuleb selgelt välja, et akadeemilist karjääri ülistavad ja peavad atraktiivseks kõige enam need, kelle peamine koolitusaeg ja karjääri algus jäi nõukogude aega, mil akadeemiline karjäär oli tõepoolest kõrgelt väärtustatud.
See ei ole enam ammu nii. Ülikoolid peavad tööjõu pärast konkureerima erasektori palju paremate töötingimustega – nii palga kui ka töö iseloomu osas. Just seetõttu tekib ülikoolides sageli olukord, et kuulutades välja õppejõu ametikoha ei laeku mitte ühegi eestikeelse doktorikraadiga inimese avaldust, ent see-eest mitu välismaist. Sealt alates tuleb hakata aineid ingliskeelseks muutma ning õppekava ja pakutavaid aineid muutma vastavalt välismaalt tulnud õppejõu taustale.
Globaalne avatus ei ole halb – vastupidi. Küsimus on aga minu poolt oluliselt kriitilisem. Nii nagu Eestis ei pruugi me saada tugevamaid eestikeelseid kandidaate, miks eeldame, et iga töötaja, kes tuleb üle riigipiiri, on kohe talent. Pigem on küsimus – miks ta siia tuleb? Kui põhjuseks pole eestlasest elukaaslane, pooltel juhtudel nii justkui on, siis mis motiveeriks kõrgel akadeemilisel tasemel välisteadlast valima Eesti akadeemilise töökeskkonna USA, Suurbritannia või kasvõi Põhjamaade omade asemel?
Olles ülikoolis töötanud veidi üle viie aasta, häirib mind vaid doktorantuurile rõhu asetamine. Justkui lahendaks doktorantuuris olijate motiveerimine akadeemilise järelkasvu kriisi. Doktorantuuri atraktiivsemaks muutmisest ei piisa, sest tegemist oleks noorteadlase petmisega. Peab meeles pidama, et doktorikraadi kaitsmisest ei piisa, et meil tekiks tugev akadeemiline järelkasv.
"Doktorantuuri atraktiivsemaks muutmisest ei piisa, sest tegemist oleks noorteadlase petmisega."
Töö inimeste motiveerimiseks algab kõige kriitilisemalt kohe peale doktorikraadi kaitsmist. Saan siinkohal indikatsiooniks tuua Eesti põhised andmed. Olles teadustööna kaardistanud aastatel 2000, 2005 ja 2010 Eestis doktorikraadi kaitsnud isikute karjääritee (sugu, vanus kaitsmisel, ametialased liikumised jne), siis ühe suure murekohana on nendel kolmel aastal 389 doktorist (tegemist on üldkogumi, mitte valimiga!) koguni 128 on akadeemilisest karjäärist välja astunud ehk üks kolmandik.
Sealjuures, 50 protsenti loobub ülikooliga koostööst esimese aasta jooksul ja 94 protsenti on selle sammu teinud viie aasta jooksul pärast kaitsmist. Järeldus – esimesed viis aastat on määravad.
Sellest, miks akadeemiline karjäär pole uute tulijate jaoks motiveeriv ja paljud lahkuvad, on rohkelt kirjutatud. Toon välja vaid kolm peamist sõnumit.
Pärast doktorikraadi võib töötasu langeda
Kui muuta doktorantuur atraktiivseks – Põhjamaadele sarnane kõrge töötasu, motiveerivad töötingimused ja inspireeriv töökeskkond – mis saab siis, kui kraad on käes? Vaadates praeguseid akadeemilise tööturu töötasusid, siis doktorikraadi järgselt esimene ametikoht ehk lektor või teadur, tähistaks praegu doktorikraadiga inimesele kordades kasvavat töökoormust ja märgatavat langust töötasus.
Aastatel 2008–2018 tõusis erasektori teadus-ja arendustöötaja keskmine töötasu kuus, võrrelduna Eesti keskmisega 175 protsendilt 208 protsendile. Samal ajal, avaliku sektori teadus- ja arendustöötajate töötasu langes 125 protsendilt 113 protsendile ("Teadlaste arv…", 2019). Suur erinevus tuleneb eeskätt sellest, millistele aladele on koondunud erasektoris olevad teadus- ja arendustöötajad – eeskätt tööstus ning IKT.
Ka teadusuuringud teistest riikidest on näidanud, et riigi keskenduvad väga sageli doktorantuuri parendamisele, ent unustavad, et tugeva akadeemilise järelkasvu tagamiseks peaks tegelema kogu karjäärimudeliga korraga. Kui doktorantuuri vältel kogeb noorteadlane inspireerivat keskkonda, ning tema käeulatuses on väga motiveerivad hüved – näiteks on Eesti üks heldemaid just välislähetuste toetamise osas (DoRa, Erasmus, jne). Paljude riikide doktorantidel puudub võimalus mitmeid kordi aastas vabalt valitud sihtkohas end täiendamas käia – konverentsid, lühikoolitused, semester välismaal, jne.
Pärast doktorikraadi kaitsmist tabab doktorikraadi kaitsnut aga üsna järsk muutus, need helged lähetusvõimalused kaovad. Välismaal enesetäiendamine sõltub tugevalt instituudi rahalistest võimalustest ja töötaja enda teadusprojektidest. Samavõrd, ka töötasu ise hakkab väga tugevalt sõltuma teadusrahastuse olemasolust, sest Eestis on ammu teada, et õpperahadest ei suudeta katta isegi õppejõudude miinimumpalku. Ikka püütakse kellegi teadusgrandist ka õppejõudude töötasu vähemalt mingis ulatuses ristrahastada, et õppejõud ülikoolist ei lahkuks.
Kui lisada siia juurde õpetajate palgaralli, ei suuda akadeemilise töötaja töötasu sellega ammu enam sama tempot hoida. Siiani on leevenduse toonud Eesti edukus välismaalt teadusrahastuse sissetoomisel, ent kui Eesti kõrgharidus, sh õppetöö ja õppejõu töötasu sõltub välismaisest teadusrahastusest, siis on Eesti teaduspoliitika prioriteetides midagi väga valesti. Mis on ülikooli vältimatu osa – kas teadustöö või õppetöö?
Julgen väita, et ideaalis peaks need kaks koos olema, aga ülikooli olemuslik osa on õppetöö. Vaid teadustööle keskendunud ülikool on juba muu asutus. Kahjuks on tänane trend pigem selle suunas et teadustöö on olulisem kui õppetöö. Tänases Eestis on teadustööst ja eeskätt Euroopa teadusrahast kujunenud muuhulgas la vaeslapse rolli jäetud õppetöö sponsoreerija. Taas kriitiline noot poliitikakujundajatele.
Doktorant kui "noor" teadlane?
Teiseks, erinevalt USA või Suurbritannia doktoritest on meie doktorid ühed vanimad. Eestikeelsete doktorantide saamise eelduseks on magistritaseme olukord ja tulem. Statistika näitab, et Eesti magistriõppurid on keskmiselt 10–15 aastat vanemad kui näiteks paljude teiste Euroopa riikide magistritaseme üliõpilased. Õppeaastal 2008/2009 olid ligi 60 protsenti magistriõppe üliõpilastest vanemad kui 25 eluaastat.
Seega, kui paljudes riikides õpitakse vanuse poolest juba doktorantuuris, siis meil läbitakse selles vanuses alles magistrantuuri. Üks põhjus Eesti puhul on kindlasti sessioonõppe programmide rohkus. Vanemas eas inimesed naasevad töö kõrvalt magistriõppesse.
See, milline on magistriõppe väljund, mõjutab otseselt meie doktoriõppe vanuselist struktuuri. Kui välismaised doktorandid Eestis on reeglina noored, alla 25 eluaasta kui doktorantuuri alustavad, siis Eesti enda doktorandid on sõltuvalt erialast mõnikord isegi 10–15 aastat vanemad. Näiteks, õppeaastal 2018/2019 oli umbes 62 protsenti doktorantidest üle 30 aasta vanad. Sõltuvalt erialast kaitstakse doktorikraad 30–40 eluaasta vahel, keskmiselt 36. eluaasta lähedal.
Seega, kuidas öelda 30. eluaastate keskel olevale ja ilmselt perekohustustega värskele doktorile, et alles nüüd, pärast kraadi kaitsmist tuleb päriselt pingutama hakata, et teenida kõrgemat töötasu. Kraad on vaid akadeemilise karjääri sisenemise pilet, töö nüüd alles algab. Töö, mis tähendab rohkelt välismaal enesetäiendamist, eelistatavalt semester kui mitte aastaid järeldoktorantuuris, õppetöö läbiviimist, teadusgrantide taotlemist, teadusartiklite publitseerimist ning samal ajal ka ühiskonnas oma teadustulemuste levitamist.
"Euroopas jõutakse professori tasemele 40. eluaastates [...] Eestis sisenevad osadel erialadel värsked doktorid selles vanuses alles akadeemilisse karjääri."
Kui 36-aastasel pereinimesel on valida, kas minna kella 9–17ni tööaja ning kõrgema palga eest näiteks eraettevõttesse tööle või jääda väiksema palga eest ülikooli juurde, aga töötada õhtuti ja nädalavahetustel, ning olla pidevas liikumises, sest paigale jääda ei tohi, kuna muidu sind ei atesteerita. Ratsionaalne inimene valiks esimese, vaid fanaatik valib teise variandi.
Üleüldiselt on Eesti pigem vanad doktorid globaalses mõttes asetatud ebaõiglasesse konkurentsisituatsiooni, kus nad peavad USA või Suurbritannia alla 30-aastaste doktoritega võrdväärsel tasemel end üles töötama.
Eelnevad uuringud on välja toonud, et Euroopas jõutakse professori tasemele 40. eluaastates (IDEA Consult, 2013, lk 75) ja seda pärast intensiivset 15-aastast akadeemilist karjääri. Eestis sisenevad osadel erialadel värsked doktorid selles vanuses alles akadeemilisse karjääri. Tegemist on väga kriitilise valukohaga Eesti kõrgharidussüsteemis ja seda on kaua eiratud.
Mõned valdkonnad on eriti suures kriisis
Kolmandaks, valdkonnad ei ole ühesugused, ei doktorantide tausta ega ka nende karjäärialaste valikute osas. Kolm kõige kriitilisemat valdkonda, kus võib märgata akadeemilisest karjäärist loobumise trendi on tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused ning sotsiaalteadused, kus vastavalt 41 protsenti, 28 protsenti ja 37 protsenti doktorikraadi pälvinutest otsustas vähemalt aasta pärast kaitsmist siiski akadeemilisest töökohast loobuda. Ilmselt need on ka valdkonnad, kus eestikeelse järelkasvu probleem saab kõige valusam olema.
Viiendiku Eesti akadeemilistest töötajate vanus on üle 60 eluaasta
Lõpetuseks, Eesti paistab Euroopa riikide seas silma tõsise akadeemilise järelkasvu kriisiga. Oleme Euroopa riikidest vananeva akadeemilise töötajaskonna poolest viiendal kohal.
Allikad:
IDEA Consult. (2013). MORE2 Final Report. Support for Continued Data Collection and Analysis concerning Mobility Patterns and Career Paths of Researchers. Deliverable 8 prepared for the European Commission. Brussels.
Statistikaamet. (2018). Expenditure on research and development increased last year.
Teadlaste arv, palk ja vanuseline jaotus. (2019). Eesti Teadusagentuur. | Eneli Kindsiko: doktorikraad käes, aga miks ma peaksin ülikooli tööle jääma? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel nädalatel on taas tõstatunud Eesti kõrghariduse jaoks strateegiliselt kriitiline küsimus – mis seis on meil eestikeelse akadeemilise järelkasvuga. Täpsustaksin, mis seis on väga heal tasemel eestikeelse järelkasvuga. Pelgalt see, et eesti keelt valdav doktorikraadiga indiviid jääb akadeemilisse sfääri tööle, ei tähista automaatselt seda, et tegemist oleks väga heal tasemel õppejõu või teadlasega.
Põhjus, miks selle viimase kriitilise küsimuse tõstatan, tuleneb sellest, et kaitstes 2014. aasta oktoobris doktorikraadi, jäin mina akadeemilise karjääri juurde ning minu käest küsisid alustuseks mitmed erasektorisse suundunud kaasdoktorandid "miks sa ikka veel ülikooli juures oled?". Olles mõnda aega õppejõuna ametis olnud, on keskmiselt kord aastas tulnud ka eeskätt avatud ülikooli üliõpilaste poolt samaväärne küsimus – "miks te küll ülikoolis töötate, erasektoril oleks teid palju rohkem tarvis!".
"Akadeemilist karjääri ülistavad ja peavad atraktiivseks kõige enam need, kelle peamine koolitusaeg ja karjääri algus jäi nõukogude aega"
Siin on minu jaoks suurim mõttekoht. Eesti poliitikutel, aga ka kõrghariduspoliitika kujundajatel tasuks selle peale mõelda – miks ülikooli tööle jäämist käsitletakse tänases Eestis kehva valikuna?
Olles viimastel aastatel teinud rohkelt intervjuusid just doktorikraadiga inimestega, tuleb selgelt välja, et akadeemilist karjääri ülistavad ja peavad atraktiivseks kõige enam need, kelle peamine koolitusaeg ja karjääri algus jäi nõukogude aega, mil akadeemiline karjäär oli tõepoolest kõrgelt väärtustatud.
See ei ole enam ammu nii. Ülikoolid peavad tööjõu pärast konkureerima erasektori palju paremate töötingimustega – nii palga kui ka töö iseloomu osas. Just seetõttu tekib ülikoolides sageli olukord, et kuulutades välja õppejõu ametikoha ei laeku mitte ühegi eestikeelse doktorikraadiga inimese avaldust, ent see-eest mitu välismaist. Sealt alates tuleb hakata aineid ingliskeelseks muutma ning õppekava ja pakutavaid aineid muutma vastavalt välismaalt tulnud õppejõu taustale.
Globaalne avatus ei ole halb – vastupidi. Küsimus on aga minu poolt oluliselt kriitilisem. Nii nagu Eestis ei pruugi me saada tugevamaid eestikeelseid kandidaate, miks eeldame, et iga töötaja, kes tuleb üle riigipiiri, on kohe talent. Pigem on küsimus – miks ta siia tuleb? Kui põhjuseks pole eestlasest elukaaslane, pooltel juhtudel nii justkui on, siis mis motiveeriks kõrgel akadeemilisel tasemel välisteadlast valima Eesti akadeemilise töökeskkonna USA, Suurbritannia või kasvõi Põhjamaade omade asemel?
Olles ülikoolis töötanud veidi üle viie aasta, häirib mind vaid doktorantuurile rõhu asetamine. Justkui lahendaks doktorantuuris olijate motiveerimine akadeemilise järelkasvu kriisi. Doktorantuuri atraktiivsemaks muutmisest ei piisa, sest tegemist oleks noorteadlase petmisega. Peab meeles pidama, et doktorikraadi kaitsmisest ei piisa, et meil tekiks tugev akadeemiline järelkasv.
"Doktorantuuri atraktiivsemaks muutmisest ei piisa, sest tegemist oleks noorteadlase petmisega."
Töö inimeste motiveerimiseks algab kõige kriitilisemalt kohe peale doktorikraadi kaitsmist. Saan siinkohal indikatsiooniks tuua Eesti põhised andmed. Olles teadustööna kaardistanud aastatel 2000, 2005 ja 2010 Eestis doktorikraadi kaitsnud isikute karjääritee (sugu, vanus kaitsmisel, ametialased liikumised jne), siis ühe suure murekohana on nendel kolmel aastal 389 doktorist (tegemist on üldkogumi, mitte valimiga!) koguni 128 on akadeemilisest karjäärist välja astunud ehk üks kolmandik.
Sealjuures, 50 protsenti loobub ülikooliga koostööst esimese aasta jooksul ja 94 protsenti on selle sammu teinud viie aasta jooksul pärast kaitsmist. Järeldus – esimesed viis aastat on määravad.
Sellest, miks akadeemiline karjäär pole uute tulijate jaoks motiveeriv ja paljud lahkuvad, on rohkelt kirjutatud. Toon välja vaid kolm peamist sõnumit.
Pärast doktorikraadi võib töötasu langeda
Kui muuta doktorantuur atraktiivseks – Põhjamaadele sarnane kõrge töötasu, motiveerivad töötingimused ja inspireeriv töökeskkond – mis saab siis, kui kraad on käes? Vaadates praeguseid akadeemilise tööturu töötasusid, siis doktorikraadi järgselt esimene ametikoht ehk lektor või teadur, tähistaks praegu doktorikraadiga inimesele kordades kasvavat töökoormust ja märgatavat langust töötasus.
Aastatel 2008–2018 tõusis erasektori teadus-ja arendustöötaja keskmine töötasu kuus, võrrelduna Eesti keskmisega 175 protsendilt 208 protsendile. Samal ajal, avaliku sektori teadus- ja arendustöötajate töötasu langes 125 protsendilt 113 protsendile ("Teadlaste arv…", 2019). Suur erinevus tuleneb eeskätt sellest, millistele aladele on koondunud erasektoris olevad teadus- ja arendustöötajad – eeskätt tööstus ning IKT.
Ka teadusuuringud teistest riikidest on näidanud, et riigi keskenduvad väga sageli doktorantuuri parendamisele, ent unustavad, et tugeva akadeemilise järelkasvu tagamiseks peaks tegelema kogu karjäärimudeliga korraga. Kui doktorantuuri vältel kogeb noorteadlane inspireerivat keskkonda, ning tema käeulatuses on väga motiveerivad hüved – näiteks on Eesti üks heldemaid just välislähetuste toetamise osas (DoRa, Erasmus, jne). Paljude riikide doktorantidel puudub võimalus mitmeid kordi aastas vabalt valitud sihtkohas end täiendamas käia – konverentsid, lühikoolitused, semester välismaal, jne.
Pärast doktorikraadi kaitsmist tabab doktorikraadi kaitsnut aga üsna järsk muutus, need helged lähetusvõimalused kaovad. Välismaal enesetäiendamine sõltub tugevalt instituudi rahalistest võimalustest ja töötaja enda teadusprojektidest. Samavõrd, ka töötasu ise hakkab väga tugevalt sõltuma teadusrahastuse olemasolust, sest Eestis on ammu teada, et õpperahadest ei suudeta katta isegi õppejõudude miinimumpalku. Ikka püütakse kellegi teadusgrandist ka õppejõudude töötasu vähemalt mingis ulatuses ristrahastada, et õppejõud ülikoolist ei lahkuks.
Kui lisada siia juurde õpetajate palgaralli, ei suuda akadeemilise töötaja töötasu sellega ammu enam sama tempot hoida. Siiani on leevenduse toonud Eesti edukus välismaalt teadusrahastuse sissetoomisel, ent kui Eesti kõrgharidus, sh õppetöö ja õppejõu töötasu sõltub välismaisest teadusrahastusest, siis on Eesti teaduspoliitika prioriteetides midagi väga valesti. Mis on ülikooli vältimatu osa – kas teadustöö või õppetöö?
Julgen väita, et ideaalis peaks need kaks koos olema, aga ülikooli olemuslik osa on õppetöö. Vaid teadustööle keskendunud ülikool on juba muu asutus. Kahjuks on tänane trend pigem selle suunas et teadustöö on olulisem kui õppetöö. Tänases Eestis on teadustööst ja eeskätt Euroopa teadusrahast kujunenud muuhulgas la vaeslapse rolli jäetud õppetöö sponsoreerija. Taas kriitiline noot poliitikakujundajatele.
Doktorant kui "noor" teadlane?
Teiseks, erinevalt USA või Suurbritannia doktoritest on meie doktorid ühed vanimad. Eestikeelsete doktorantide saamise eelduseks on magistritaseme olukord ja tulem. Statistika näitab, et Eesti magistriõppurid on keskmiselt 10–15 aastat vanemad kui näiteks paljude teiste Euroopa riikide magistritaseme üliõpilased. Õppeaastal 2008/2009 olid ligi 60 protsenti magistriõppe üliõpilastest vanemad kui 25 eluaastat.
Seega, kui paljudes riikides õpitakse vanuse poolest juba doktorantuuris, siis meil läbitakse selles vanuses alles magistrantuuri. Üks põhjus Eesti puhul on kindlasti sessioonõppe programmide rohkus. Vanemas eas inimesed naasevad töö kõrvalt magistriõppesse.
See, milline on magistriõppe väljund, mõjutab otseselt meie doktoriõppe vanuselist struktuuri. Kui välismaised doktorandid Eestis on reeglina noored, alla 25 eluaasta kui doktorantuuri alustavad, siis Eesti enda doktorandid on sõltuvalt erialast mõnikord isegi 10–15 aastat vanemad. Näiteks, õppeaastal 2018/2019 oli umbes 62 protsenti doktorantidest üle 30 aasta vanad. Sõltuvalt erialast kaitstakse doktorikraad 30–40 eluaasta vahel, keskmiselt 36. eluaasta lähedal.
Seega, kuidas öelda 30. eluaastate keskel olevale ja ilmselt perekohustustega värskele doktorile, et alles nüüd, pärast kraadi kaitsmist tuleb päriselt pingutama hakata, et teenida kõrgemat töötasu. Kraad on vaid akadeemilise karjääri sisenemise pilet, töö nüüd alles algab. Töö, mis tähendab rohkelt välismaal enesetäiendamist, eelistatavalt semester kui mitte aastaid järeldoktorantuuris, õppetöö läbiviimist, teadusgrantide taotlemist, teadusartiklite publitseerimist ning samal ajal ka ühiskonnas oma teadustulemuste levitamist.
"Euroopas jõutakse professori tasemele 40. eluaastates [...] Eestis sisenevad osadel erialadel värsked doktorid selles vanuses alles akadeemilisse karjääri."
Kui 36-aastasel pereinimesel on valida, kas minna kella 9–17ni tööaja ning kõrgema palga eest näiteks eraettevõttesse tööle või jääda väiksema palga eest ülikooli juurde, aga töötada õhtuti ja nädalavahetustel, ning olla pidevas liikumises, sest paigale jääda ei tohi, kuna muidu sind ei atesteerita. Ratsionaalne inimene valiks esimese, vaid fanaatik valib teise variandi.
Üleüldiselt on Eesti pigem vanad doktorid globaalses mõttes asetatud ebaõiglasesse konkurentsisituatsiooni, kus nad peavad USA või Suurbritannia alla 30-aastaste doktoritega võrdväärsel tasemel end üles töötama.
Eelnevad uuringud on välja toonud, et Euroopas jõutakse professori tasemele 40. eluaastates (IDEA Consult, 2013, lk 75) ja seda pärast intensiivset 15-aastast akadeemilist karjääri. Eestis sisenevad osadel erialadel värsked doktorid selles vanuses alles akadeemilisse karjääri. Tegemist on väga kriitilise valukohaga Eesti kõrgharidussüsteemis ja seda on kaua eiratud.
Mõned valdkonnad on eriti suures kriisis
Kolmandaks, valdkonnad ei ole ühesugused, ei doktorantide tausta ega ka nende karjäärialaste valikute osas. Kolm kõige kriitilisemat valdkonda, kus võib märgata akadeemilisest karjäärist loobumise trendi on tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused ning sotsiaalteadused, kus vastavalt 41 protsenti, 28 protsenti ja 37 protsenti doktorikraadi pälvinutest otsustas vähemalt aasta pärast kaitsmist siiski akadeemilisest töökohast loobuda. Ilmselt need on ka valdkonnad, kus eestikeelse järelkasvu probleem saab kõige valusam olema.
Viiendiku Eesti akadeemilistest töötajate vanus on üle 60 eluaasta
Lõpetuseks, Eesti paistab Euroopa riikide seas silma tõsise akadeemilise järelkasvu kriisiga. Oleme Euroopa riikidest vananeva akadeemilise töötajaskonna poolest viiendal kohal.
Allikad:
IDEA Consult. (2013). MORE2 Final Report. Support for Continued Data Collection and Analysis concerning Mobility Patterns and Career Paths of Researchers. Deliverable 8 prepared for the European Commission. Brussels.
Statistikaamet. (2018). Expenditure on research and development increased last year.
Teadlaste arv, palk ja vanuseline jaotus. (2019). Eesti Teadusagentuur.
### Response:
Eneli Kindsiko: doktorikraad käes, aga miks ma peaksin ülikooli tööle jääma? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina pealinnas testitakse koroonaviiruse suhtes sadu tuhandeid inimesi ning kinni on pandud terved rajoonid ja koolid, et Xinfadi toiduturult alguse saanud haiguspuhang kontrolli alla saada.
Reedel tuvastati Pekingis ööpäevaga veel 25 nakatumist, mis tõstab juhtumite koguarvu alates läinud nädalast 183-ni.
Neljapäeval jagasid Hiina võimud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja rahvusvahelise teaduskogukonnaga hiljutise puhangu genoomi andmeid.
Esialgsed andmed viitavad, et viirus naases Hiinasse Euroopast, kuid on erinev sellest, mis seal levib, ütles Zhang Yong Hiina haiguste tõrjekeskusest.
"See on vanem kui viirus, mis praegu Euroopas ringleb," ütles Zhang reedel avaldatud raportis.
Zhangi sõnul on võimalik, et viirus säilis imporditud külmutatud toidus või turus endas, mis viiski sarnasusteni vanemate tüvedega.
Hiina tolliametnik Song Yueqien ütles, et tolliamet on alustanud üleriigilist programmi kontrollida kõiki kõrge riskiga riikidest pärit külmal temperatuuril säilitatud toidukaupu. Nende seas mereannid, liha ja külmutatud köögiviljad.
Neljapäeval võeti 15 638 proovi, mis kõik olid negatiivsed, ütles Song.
Hiina lõpetas ka impordi Saksa lihafirmast Toennies, kui üks selle töötaja positiivse koroonaproovi andis, ehkki Songi sõnul pole tõendeid, et nakkus toidu kaudu leviks. | Hiina hakkab viirusehirmu tõttu imporditud toitu kontrollima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina pealinnas testitakse koroonaviiruse suhtes sadu tuhandeid inimesi ning kinni on pandud terved rajoonid ja koolid, et Xinfadi toiduturult alguse saanud haiguspuhang kontrolli alla saada.
Reedel tuvastati Pekingis ööpäevaga veel 25 nakatumist, mis tõstab juhtumite koguarvu alates läinud nädalast 183-ni.
Neljapäeval jagasid Hiina võimud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja rahvusvahelise teaduskogukonnaga hiljutise puhangu genoomi andmeid.
Esialgsed andmed viitavad, et viirus naases Hiinasse Euroopast, kuid on erinev sellest, mis seal levib, ütles Zhang Yong Hiina haiguste tõrjekeskusest.
"See on vanem kui viirus, mis praegu Euroopas ringleb," ütles Zhang reedel avaldatud raportis.
Zhangi sõnul on võimalik, et viirus säilis imporditud külmutatud toidus või turus endas, mis viiski sarnasusteni vanemate tüvedega.
Hiina tolliametnik Song Yueqien ütles, et tolliamet on alustanud üleriigilist programmi kontrollida kõiki kõrge riskiga riikidest pärit külmal temperatuuril säilitatud toidukaupu. Nende seas mereannid, liha ja külmutatud köögiviljad.
Neljapäeval võeti 15 638 proovi, mis kõik olid negatiivsed, ütles Song.
Hiina lõpetas ka impordi Saksa lihafirmast Toennies, kui üks selle töötaja positiivse koroonaproovi andis, ehkki Songi sõnul pole tõendeid, et nakkus toidu kaudu leviks.
### Response:
Hiina hakkab viirusehirmu tõttu imporditud toitu kontrollima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on vast see põhjus, miks erakonnad, kes ajavad tasakaalukamat poliitikat ja ei ole ühes või teises äärmuses või ei tee väga reljeefseid avaldusi, jäävad valimiste vahelisel perioodil küsitlustes võib-olla tahaplaanile," ütles Seeder ERR-ile.
Seeder panustab tavapäraselt sellele, et kui valimised lähenevad, siis Isamaa reiting hakkab kasvama. "Nii see on olnud ja küllap on ka tulevikus," ütles Seeder.
"Kui valija läheb ikkagi valimiskasti taha, siis ma arvan, et ta soovib just sellist tasakaalukat ja läbimõeldud poliitikat ellu viia," sõnas Seeder.
Seeder ütles, et toetusnumbrite küsitlused ei kajasta seda olukorda, mis valimispäeval toimuma hakkab.
"Neid ei maksa väga tõsiselt võtta, neid tehakse erinevate firmade poolt erinevate metoodikate alusel ja nad ei kajasta erakondade ja konkreetsete kandidaatide toetust valimisolukorras," ütles Seeder.
Seeder märkis, et Isamaa ei ole kunagi oma poliitikat seadnud üles sellel eesmärgil, kuidas jooksvalt erakonna reiting oleks kõrgem, vaid tegelenud nende probleemidega, mis ühiskonnas on vajalikud ja kui on vaja olnud siis langetanud ka ebapopulaarseid otsuseid.
Seeder ütles, et Isamaa ei paku sageli must-valgeid lahendusi ühiskonna arendamisel ja see lähenemine jääb tihti äärmuslikemate valikute vahele ning varju.
Valitsusse kuuluva Isamaa toetus langes juunis valimiskünnise alla jäävale kolmele protsendile, selgus Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest tuhande vastajaga küsitlusest. | Seeder: Isamaa lahendused jäävad äärmuslike valikute varju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on vast see põhjus, miks erakonnad, kes ajavad tasakaalukamat poliitikat ja ei ole ühes või teises äärmuses või ei tee väga reljeefseid avaldusi, jäävad valimiste vahelisel perioodil küsitlustes võib-olla tahaplaanile," ütles Seeder ERR-ile.
Seeder panustab tavapäraselt sellele, et kui valimised lähenevad, siis Isamaa reiting hakkab kasvama. "Nii see on olnud ja küllap on ka tulevikus," ütles Seeder.
"Kui valija läheb ikkagi valimiskasti taha, siis ma arvan, et ta soovib just sellist tasakaalukat ja läbimõeldud poliitikat ellu viia," sõnas Seeder.
Seeder ütles, et toetusnumbrite küsitlused ei kajasta seda olukorda, mis valimispäeval toimuma hakkab.
"Neid ei maksa väga tõsiselt võtta, neid tehakse erinevate firmade poolt erinevate metoodikate alusel ja nad ei kajasta erakondade ja konkreetsete kandidaatide toetust valimisolukorras," ütles Seeder.
Seeder märkis, et Isamaa ei ole kunagi oma poliitikat seadnud üles sellel eesmärgil, kuidas jooksvalt erakonna reiting oleks kõrgem, vaid tegelenud nende probleemidega, mis ühiskonnas on vajalikud ja kui on vaja olnud siis langetanud ka ebapopulaarseid otsuseid.
Seeder ütles, et Isamaa ei paku sageli must-valgeid lahendusi ühiskonna arendamisel ja see lähenemine jääb tihti äärmuslikemate valikute vahele ning varju.
Valitsusse kuuluva Isamaa toetus langes juunis valimiskünnise alla jäävale kolmele protsendile, selgus Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest tuhande vastajaga küsitlusest.
### Response:
Seeder: Isamaa lahendused jäävad äärmuslike valikute varju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks albumil kõlavatest lauludest on "Memories", mille Legend avaldas juba varem, vahendab Billboard.
Legend ütles Twitteris, et nagu iga album, on ka "Bigger Love" unikaalne. "Elukogemust on juurde tulnud ja mu perspektiivid on muutunud. Ka mu inspiratsioon ja tujud on muutunud ning ma üritan teha koostööd erinevate inimestega, et oma mugavustsoonist välja saada. Seepärast arvan ka, et tegemist on mu seni parima albumiga," kirjutas muusik.
Legendi eelmine album ilmus neli aastat tagasi ja kandis nime "Darkness and Light".
Bigger Love
Bigger Love, an album by John Legend on Spotify | John Legend avaldas uue albumi "Bigger Love" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks albumil kõlavatest lauludest on "Memories", mille Legend avaldas juba varem, vahendab Billboard.
Legend ütles Twitteris, et nagu iga album, on ka "Bigger Love" unikaalne. "Elukogemust on juurde tulnud ja mu perspektiivid on muutunud. Ka mu inspiratsioon ja tujud on muutunud ning ma üritan teha koostööd erinevate inimestega, et oma mugavustsoonist välja saada. Seepärast arvan ka, et tegemist on mu seni parima albumiga," kirjutas muusik.
Legendi eelmine album ilmus neli aastat tagasi ja kandis nime "Darkness and Light".
Bigger Love
Bigger Love, an album by John Legend on Spotify
### Response:
John Legend avaldas uue albumi "Bigger Love" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna FC Flora – Saku Sporting
20. juunil kell 16.00
Tabeliliider Tallinna Flora võõrustab kell 16.00 algavas mängus kolmandal kohal paiknevat Saku Sportingut. Kohtumisest teeb otseülekande Soccernet.ee.
Flora on senise kolme vooruga kirja saanud üheksa punkti, Sporting on kogunud kuus punkti. See tähendab, et võidu korral mööduks Saku tabelis Florast. Naiskonnad on kaheksa päeva jooksul võistlustules juba kolmandat korda, sest lisaks möödunud nädalavahetusel toimunud liigamängudele pidasid mõlemad kolmapäeval karikavõistluste poolfinaale. Flora väljus oma kohtumisest võidukalt, alistades suurelt oma duubelnaiskonna. Saku pidi põnevas vastaseisus alla vanduma Kalevile.
Flora abitreener Magnus Rosen: "Tõenäoliselt saab tegu olema kõige vägevama vutilahinguga, mida maailma jalgpallis käesoleval nädalavahetusel jälgida saab."
Kaitsja Silja Goroško: "Nädala keskel kindlustasime omale koha karikafinaalis, edasi meistrivõistluste juurde. Meie tahame iga mänguga oma sooritust parandada nii võistkonnana kui ka individuaalselt. Eesmärk on leida väljakul hea omavaheline koostöö ning tuua punktid koju."
Sportingu abitreener Jüri Saar: "Nädalaga kolm mängu väga tugevate vastastega. Loodan, et tüdrukud suudavad taastuda nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja anda lahing mängu favoriidi vastu."
Kaitsja Kätlin Jeedas: "Mäng Flora vastu tuleb kindlasti väga raske, kuna nad on hetkel tabeli liidrid ja meie pole suutnud neid veel alistada. Olenemata sellest usun, et suudame head vastupanu osutada, sest oleme see hooaeg tugevamad kui kunagi varem."
JK Tallinna Kalev – Põlva FC Lootos
20. juunil kell 14.00
Hooaega hästi alustanud ja seitsme punktiga teist kohta hoidev Põlva Lootos sõidab külla kuue punktiga neljandal positsioonil paiknevale Tallinna Kalevile.
Sel hooajal pole Põlva veel kaotusvalu tundnud, kui kolme vooruga on nende saldoks kaks võitu ja üks viik. Kalevil on samuti kirjas kaks võitu, kuid eelmises voorus tunnistati Saku paremust. Möödunud hooajal kohtusid Lootos ja Kalev kahel korral ning mõlemast mängust noppis võidu Tallinna naiskond.
Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: ,,Põlval on heal tasemel naiskond, seega ootan huvitavat väljakutset."
Kaitsja Maria Orav: ,,Põlva käesoleva hooaja esitustest ajendatult teame, et lähenema peab teatud ettevaatlikkuse ning täieliku keskendumisega. Sellele vaatamata läheme veenvat võitu püüdma."
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Värskel karikafinalistil on hea minek. Tabelis vajavad nad punkte. Sooviks neil punktisaaki mitte eriti suureks lasta."
Poolkaitsja Indra Liz Nemvalts: "Juba kolm rasket mängu on seljataga ning ka järgmisele lähme kõva võitlust andma. Eesmärgiks on tekitada häid rünnakuid, anda endast maksimum ja mängu nautida."
Pärnu JK Vaprus – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN
20. juuni kell 14.00
Suvepealinnas ootab ees tabelinaabrite lahing, kui viiendal kohal paiknev JK Vaprus võõrustab koht allpool olevat Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonda.
Vaprus sai eelmises voorus kirja oma esimesed võidupunktid, kui võõrsil alistati Nõmme Kalju. Lisaks teeniti punktilisa tänu viigile Põlva Lootosega. Tuleviku ja Suure-Jaani naiskonnal on tabelis võit avavoorust Tartu Tammeka üle, ent pärast seda on teenitud kaks kaotust.
Vapruse peatreener Kristina Bannikova: "Viimane kodumäng enne suvepuhkust. Meil on hooajaks omad eesmärgid ning iga mäng on uus võimalus mingis mänguelemendis juurde panna. Me saame aru, et lihtsalt ei tule siin liigas mitte midagi ja tööd on teha palju."
Kaitsja Marie Saar: "Eelmises voorus saime tunda esimest võidurõõmu. See on magus tunne ja ka Viljandi vastu ei lähe me vähemat nõudma. Vaja on keskenduda üheskoos oma ülesannetele ja täita neid targalt ning tahtejõuliselt."
Ühendnaiskonna peatreener Sergei Vassiljev: "Pärnu JK Vapruse naiskond on näidanud sel hooajal head taset tugevate võistkondade vastu. Nii et kerge ei saa meil olema, kuid tabelisse lisapunktide järele läheme me ikkagi. Kas see meil ka õnnestub, seda näitab mäng."
Poolkaitsja Sirli-Stella Jõgis: "Tuleb raske mäng. Kui suudame oma mängu algusest lõpuni mängida, siis on kindel, et kolm punkti viime koju. Peame oleme endas kindlad ja tegema oma kõige paremast mängust veel parema mängu."
Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka
20. juuni kell 18.00
Vooru viimases kohtumises on Tallinnas vastamisi Nõmme Kalju ja Tartu Tammeka.
Tegemist on põhimõttelise lahinguga, sest kumbki naiskond pole suutnud esimese kolme vooruga tabelisse punkte kirja saada. Tammeka on pidanud tunnistama Tuleviku ja Suure-Jaani, Kalevi ning Flora paremust. Kalju on kaotusi tunnistanud Kalevi, Flora ja Vapruse vastu. Omavahel kohtusid Kalju ja Tammeka viimati 2016. aastal.
Kalju peatreener Getulio Fredo: "Eelnevates mängudes on meil olnud palju mängijaid vigastustega kimpus, samas on mitmed alla 17-aastased tüdrukud saanud mängukogemust. Tammeka tuleb kolme punkti järgi, aga meie tahame ka neid punkte. Tuleb põnev mäng!"
Kaitsja Elen Pruuli: "Meil pole olnud küll kõige parem algus, kuid nüüd on aeg näidata, milleks me võimelised oleme ning saada paremaks võistkonnaks, et saavutada edu."
Tammeka abitreener Kristel Vidaja: "Mõlema naiskonna jaoks on see mäng väga vajalike punktide nimel. Kui suudame mängida sama distsipliini ja suhtumisega nagu eelmine mäng, siis tuleme tagasi kolme punktiga."
Kaitsja Kreete Õun: "Laupäevane mäng Kaljuga tõotab tulla põnev. Võistkond on keskendunud ja mängutahet täis. Nii meie kui ka Kalju oleme punktinäljas, aga laupäeval saame teada, kelle nälg on suurem." | Naiste meistriliigas ootavad ees esineliku kohtumised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna FC Flora – Saku Sporting
20. juunil kell 16.00
Tabeliliider Tallinna Flora võõrustab kell 16.00 algavas mängus kolmandal kohal paiknevat Saku Sportingut. Kohtumisest teeb otseülekande Soccernet.ee.
Flora on senise kolme vooruga kirja saanud üheksa punkti, Sporting on kogunud kuus punkti. See tähendab, et võidu korral mööduks Saku tabelis Florast. Naiskonnad on kaheksa päeva jooksul võistlustules juba kolmandat korda, sest lisaks möödunud nädalavahetusel toimunud liigamängudele pidasid mõlemad kolmapäeval karikavõistluste poolfinaale. Flora väljus oma kohtumisest võidukalt, alistades suurelt oma duubelnaiskonna. Saku pidi põnevas vastaseisus alla vanduma Kalevile.
Flora abitreener Magnus Rosen: "Tõenäoliselt saab tegu olema kõige vägevama vutilahinguga, mida maailma jalgpallis käesoleval nädalavahetusel jälgida saab."
Kaitsja Silja Goroško: "Nädala keskel kindlustasime omale koha karikafinaalis, edasi meistrivõistluste juurde. Meie tahame iga mänguga oma sooritust parandada nii võistkonnana kui ka individuaalselt. Eesmärk on leida väljakul hea omavaheline koostöö ning tuua punktid koju."
Sportingu abitreener Jüri Saar: "Nädalaga kolm mängu väga tugevate vastastega. Loodan, et tüdrukud suudavad taastuda nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja anda lahing mängu favoriidi vastu."
Kaitsja Kätlin Jeedas: "Mäng Flora vastu tuleb kindlasti väga raske, kuna nad on hetkel tabeli liidrid ja meie pole suutnud neid veel alistada. Olenemata sellest usun, et suudame head vastupanu osutada, sest oleme see hooaeg tugevamad kui kunagi varem."
JK Tallinna Kalev – Põlva FC Lootos
20. juunil kell 14.00
Hooaega hästi alustanud ja seitsme punktiga teist kohta hoidev Põlva Lootos sõidab külla kuue punktiga neljandal positsioonil paiknevale Tallinna Kalevile.
Sel hooajal pole Põlva veel kaotusvalu tundnud, kui kolme vooruga on nende saldoks kaks võitu ja üks viik. Kalevil on samuti kirjas kaks võitu, kuid eelmises voorus tunnistati Saku paremust. Möödunud hooajal kohtusid Lootos ja Kalev kahel korral ning mõlemast mängust noppis võidu Tallinna naiskond.
Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: ,,Põlval on heal tasemel naiskond, seega ootan huvitavat väljakutset."
Kaitsja Maria Orav: ,,Põlva käesoleva hooaja esitustest ajendatult teame, et lähenema peab teatud ettevaatlikkuse ning täieliku keskendumisega. Sellele vaatamata läheme veenvat võitu püüdma."
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Värskel karikafinalistil on hea minek. Tabelis vajavad nad punkte. Sooviks neil punktisaaki mitte eriti suureks lasta."
Poolkaitsja Indra Liz Nemvalts: "Juba kolm rasket mängu on seljataga ning ka järgmisele lähme kõva võitlust andma. Eesmärgiks on tekitada häid rünnakuid, anda endast maksimum ja mängu nautida."
Pärnu JK Vaprus – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN
20. juuni kell 14.00
Suvepealinnas ootab ees tabelinaabrite lahing, kui viiendal kohal paiknev JK Vaprus võõrustab koht allpool olevat Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonda.
Vaprus sai eelmises voorus kirja oma esimesed võidupunktid, kui võõrsil alistati Nõmme Kalju. Lisaks teeniti punktilisa tänu viigile Põlva Lootosega. Tuleviku ja Suure-Jaani naiskonnal on tabelis võit avavoorust Tartu Tammeka üle, ent pärast seda on teenitud kaks kaotust.
Vapruse peatreener Kristina Bannikova: "Viimane kodumäng enne suvepuhkust. Meil on hooajaks omad eesmärgid ning iga mäng on uus võimalus mingis mänguelemendis juurde panna. Me saame aru, et lihtsalt ei tule siin liigas mitte midagi ja tööd on teha palju."
Kaitsja Marie Saar: "Eelmises voorus saime tunda esimest võidurõõmu. See on magus tunne ja ka Viljandi vastu ei lähe me vähemat nõudma. Vaja on keskenduda üheskoos oma ülesannetele ja täita neid targalt ning tahtejõuliselt."
Ühendnaiskonna peatreener Sergei Vassiljev: "Pärnu JK Vapruse naiskond on näidanud sel hooajal head taset tugevate võistkondade vastu. Nii et kerge ei saa meil olema, kuid tabelisse lisapunktide järele läheme me ikkagi. Kas see meil ka õnnestub, seda näitab mäng."
Poolkaitsja Sirli-Stella Jõgis: "Tuleb raske mäng. Kui suudame oma mängu algusest lõpuni mängida, siis on kindel, et kolm punkti viime koju. Peame oleme endas kindlad ja tegema oma kõige paremast mängust veel parema mängu."
Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka
20. juuni kell 18.00
Vooru viimases kohtumises on Tallinnas vastamisi Nõmme Kalju ja Tartu Tammeka.
Tegemist on põhimõttelise lahinguga, sest kumbki naiskond pole suutnud esimese kolme vooruga tabelisse punkte kirja saada. Tammeka on pidanud tunnistama Tuleviku ja Suure-Jaani, Kalevi ning Flora paremust. Kalju on kaotusi tunnistanud Kalevi, Flora ja Vapruse vastu. Omavahel kohtusid Kalju ja Tammeka viimati 2016. aastal.
Kalju peatreener Getulio Fredo: "Eelnevates mängudes on meil olnud palju mängijaid vigastustega kimpus, samas on mitmed alla 17-aastased tüdrukud saanud mängukogemust. Tammeka tuleb kolme punkti järgi, aga meie tahame ka neid punkte. Tuleb põnev mäng!"
Kaitsja Elen Pruuli: "Meil pole olnud küll kõige parem algus, kuid nüüd on aeg näidata, milleks me võimelised oleme ning saada paremaks võistkonnaks, et saavutada edu."
Tammeka abitreener Kristel Vidaja: "Mõlema naiskonna jaoks on see mäng väga vajalike punktide nimel. Kui suudame mängida sama distsipliini ja suhtumisega nagu eelmine mäng, siis tuleme tagasi kolme punktiga."
Kaitsja Kreete Õun: "Laupäevane mäng Kaljuga tõotab tulla põnev. Võistkond on keskendunud ja mängutahet täis. Nii meie kui ka Kalju oleme punktinäljas, aga laupäeval saame teada, kelle nälg on suurem."
### Response:
Naiste meistriliigas ootavad ees esineliku kohtumised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putin vallandas Mihhail Ignatjevi kuberneri ametikohalt veebruaris, tuues põhjuseks usalduse kaotamise pärast mitut skandaali. Ignatjev oli kuberner olnud kümme aastat.
Mais esitas ekskuberner Vene ülemkohtule hagi, millega tahtis ametist vabastamise vaidlustada. Venemaa rangelt kontrollitud poliitilises süsteemis oli tegemist erakordselt ebatavalise käiguga.
Mai lõpus toimetati ta aga pärast koroonaviirusse nakatumist kahepoolse kopsupõletikuga haiglasse.
Kohalike võimude teatel suri Ignatjev neljapäeval Peterburis. Tema matuste korraldamiseks on loodud valitsuskomisjon, lisasid võimud.
"See on kurb sündmus," ütles kuberneri kohusetäitja Oleg Nikolajev.
Ignatjevi karjääri kubernerina saatsid mitmed skandaalid.
Ignatjev lasti lahti pärast seda, kui avalikkuse ette jõudis video, kus ta sundis avalikul tseremoonial tuletõrjujat autovõtmete saamiseks sitsima.
Juhtum vallandas laialdase kriitika, kuid kuberner ise väitis, et tegi vana tuttavaga nalja.
Jaanuaris ähvardas Ignatjev ajakirjanikku, kes julges kiita elu Lääne-Euroopas. Hiljem ta vabandas. | Putini kohtusse andnud ekskuberner suri koroonaviirusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putin vallandas Mihhail Ignatjevi kuberneri ametikohalt veebruaris, tuues põhjuseks usalduse kaotamise pärast mitut skandaali. Ignatjev oli kuberner olnud kümme aastat.
Mais esitas ekskuberner Vene ülemkohtule hagi, millega tahtis ametist vabastamise vaidlustada. Venemaa rangelt kontrollitud poliitilises süsteemis oli tegemist erakordselt ebatavalise käiguga.
Mai lõpus toimetati ta aga pärast koroonaviirusse nakatumist kahepoolse kopsupõletikuga haiglasse.
Kohalike võimude teatel suri Ignatjev neljapäeval Peterburis. Tema matuste korraldamiseks on loodud valitsuskomisjon, lisasid võimud.
"See on kurb sündmus," ütles kuberneri kohusetäitja Oleg Nikolajev.
Ignatjevi karjääri kubernerina saatsid mitmed skandaalid.
Ignatjev lasti lahti pärast seda, kui avalikkuse ette jõudis video, kus ta sundis avalikul tseremoonial tuletõrjujat autovõtmete saamiseks sitsima.
Juhtum vallandas laialdase kriitika, kuid kuberner ise väitis, et tegi vana tuttavaga nalja.
Jaanuaris ähvardas Ignatjev ajakirjanikku, kes julges kiita elu Lääne-Euroopas. Hiljem ta vabandas.
### Response:
Putini kohtusse andnud ekskuberner suri koroonaviirusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jaaniõhtu on eestlaste jaoks alati olnud suve kõrghetk, mil tullakse kokku. Eestis on aga jätkuvalt koroonaviiruseoht ja peame endiselt püsime terved, ka pärast jaaniõhtut. Tänavu avalikke jaanipidusid ei korraldata ja otsustasime seepärast tuua meeleoluka jaanipeo Eesti inimesteni tele-ekraani vahendusel," märkis ERR-i elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi. "Üle pika aja on meil väga hea meel teha Eesti Televisioonis erilist jaaniõhtu programmi. Loodame, et toome ühise peo kodudesse üle Eesti ja iga lõkke äärde ning pakume sellega vaatajatele rõõmu," lisas Killandi.
"Terve Eesti jaaniõhtu" täidab 23. juuni õhtu tundideks muusika, lõbusate külalistega ning jaanitraditsioonidega. Peo südameks on Viimsi vabaõhumuuseum koos saatejuhtide Grete Lõbu ja Margus Saarega, kelle eestvedamisel pannakse tuntud külalised võistlema nii jaanipäevamängudes kui ka viktoriinides. Jan Uuspõld, Johan Randvere ja Liina Tennosaar hakkavad mõõtu võtma lõbusas jaanipäeva viktoriinis, aga Tõnis Niinemets paneb end proovile hoopis saapa viskamises ja kotijooksus. Õhtu toob ekraanile veel Margus Tabori, Hendrik Toompere jr, Jaagup Tuisu, Merit Männiste ja Nikolai Bentsleri.
Jaaniõhtule kohaselt süüdatakse Viimsis ka uhke lõke, samuti saab osa rannarahva traditsioonidest nagu paadi põletamine ja kala suitsutamine. Meeleolukal telepeol pakub tantsumuusikat ansambel Kukerpillid ning kaasa teevad mitmed tantsukollektiivid.
Ent pidu ei peeta vaid Viimsis, sest ETV vahendab suviseid meeleolusid ka teistest Eestimaa paikadest. Urmas Vaino käib ära ehtsas Võrumaa suitsusaunas ja Hannes Hermaküla õpib koos Kaido Höövelsoniga ohutult lõket tegema. Jaaniõhtusse sobivaid nippe jagavad televaatajatega Katrin Karisma ja Jalmar Vabarna.
Muusika ja põnevate külalistega möödub jaaniõhtu ka Pärnus, kust elamusi vahendab Karmel Killandi. Oma jaanitervitused saadavad eestimaalastele Karl-Erik Taukar ja Lenna, peotuju hoiab üleval Pärnu Linnaorkester.
"Terve Eesti jaaniõhtu" lükkab peo ETV ekraanil käima 23. juuni kell 18.45 ning vaatamist-kaasa elamist jagub hilisõhtuste tundideni. Kell 22.30 saab ETV vahendusel kodudes tantsida videodisko saatel, jaaniõhtule paneb punkti Ivo Linna juubelikontsert, mis kestab südaööst kella kaheni. | ETV tähistab jaaniõhtut tunde kestva peoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jaaniõhtu on eestlaste jaoks alati olnud suve kõrghetk, mil tullakse kokku. Eestis on aga jätkuvalt koroonaviiruseoht ja peame endiselt püsime terved, ka pärast jaaniõhtut. Tänavu avalikke jaanipidusid ei korraldata ja otsustasime seepärast tuua meeleoluka jaanipeo Eesti inimesteni tele-ekraani vahendusel," märkis ERR-i elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi. "Üle pika aja on meil väga hea meel teha Eesti Televisioonis erilist jaaniõhtu programmi. Loodame, et toome ühise peo kodudesse üle Eesti ja iga lõkke äärde ning pakume sellega vaatajatele rõõmu," lisas Killandi.
"Terve Eesti jaaniõhtu" täidab 23. juuni õhtu tundideks muusika, lõbusate külalistega ning jaanitraditsioonidega. Peo südameks on Viimsi vabaõhumuuseum koos saatejuhtide Grete Lõbu ja Margus Saarega, kelle eestvedamisel pannakse tuntud külalised võistlema nii jaanipäevamängudes kui ka viktoriinides. Jan Uuspõld, Johan Randvere ja Liina Tennosaar hakkavad mõõtu võtma lõbusas jaanipäeva viktoriinis, aga Tõnis Niinemets paneb end proovile hoopis saapa viskamises ja kotijooksus. Õhtu toob ekraanile veel Margus Tabori, Hendrik Toompere jr, Jaagup Tuisu, Merit Männiste ja Nikolai Bentsleri.
Jaaniõhtule kohaselt süüdatakse Viimsis ka uhke lõke, samuti saab osa rannarahva traditsioonidest nagu paadi põletamine ja kala suitsutamine. Meeleolukal telepeol pakub tantsumuusikat ansambel Kukerpillid ning kaasa teevad mitmed tantsukollektiivid.
Ent pidu ei peeta vaid Viimsis, sest ETV vahendab suviseid meeleolusid ka teistest Eestimaa paikadest. Urmas Vaino käib ära ehtsas Võrumaa suitsusaunas ja Hannes Hermaküla õpib koos Kaido Höövelsoniga ohutult lõket tegema. Jaaniõhtusse sobivaid nippe jagavad televaatajatega Katrin Karisma ja Jalmar Vabarna.
Muusika ja põnevate külalistega möödub jaaniõhtu ka Pärnus, kust elamusi vahendab Karmel Killandi. Oma jaanitervitused saadavad eestimaalastele Karl-Erik Taukar ja Lenna, peotuju hoiab üleval Pärnu Linnaorkester.
"Terve Eesti jaaniõhtu" lükkab peo ETV ekraanil käima 23. juuni kell 18.45 ning vaatamist-kaasa elamist jagub hilisõhtuste tundideni. Kell 22.30 saab ETV vahendusel kodudes tantsida videodisko saatel, jaaniõhtule paneb punkti Ivo Linna juubelikontsert, mis kestab südaööst kella kaheni.
### Response:
ETV tähistab jaaniõhtut tunde kestva peoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvi Tavast asub Eesti Keele Instituudi (EKI) direktorina tööle 1. septembril ja tema ametiaeg kestab viis aastat, teatas haridusministeerium.
Komisjoni hinnangul olid Arvi Tavasti kandidatuuri tugevusteks selge visioon instituudi arengusuundadest, innovaatilisus ning pikaajaline kogemus keeletehnoloogia valdkonnas.
Arvi Tavast on kaitsnud doktorikraadi Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal ning läbinud järeldoktorantuuri Saksamaal Tübingeni Ülikoolis. Aastatel 2011-2013 oli Tavast Eesti Keele Instituudis keeletehnoloogia osakonna juhataja ning alates 2014. aastast on olnud tegev erasektoris.
Instituudi direktoriks kandideeris ka EKI senine juht Tõnu Tender, kes oli ametis 2015. aastast.
Hairdusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles ERR-ile, et ministeeriumi hinnangul peaks EKI roll keeletehnoloogia valdkonnas oluliselt kasvama.
"Kui me mõtleme, et mis eesti keelt ohustab, siis see on just tehnoloogia või asjade keel; keel, milles asjad räägivad, määrab ka selle keele, millega asjadega räägitakse. Kui meie tehnilised asjad räägivad eesti keeles, siis me saame ka tehnilises maailmas hoida eesti keelt," lausus Reimand.
Reimand kinnitas, et EKI jääb eraldi asutuseks. "Praeguste plaanide järgi on EKI eraldiseisev asutus, seda ei ohusta meie hinnangul küll eriti miski," ütles ta.
Kirjandusmuuseumile juhti ei valitud
EKI juhi konkursiga samaaegselt toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi direktori konkurss luhtus. Aruteludega, kuidas leida parim eestvedaja Eesti Kirjandusmuuseumile tarvilike struktuursete reformide jaoks, jätkatakse lähiajal, teatas ministeerium.
Reimandi sõnul kuulas komisjon ära kandidaadid ning ükski esitatud visioon ei pakkunud lahendust kõigile nendele muredele või väljakutsetele, mis kirjandusmuuseumi ees komisjoni hinnangul seisavad.
"Päris paljud teavad, et kirjandusmuuseum ei olnud edukas teadusagentuuri uurimistaotluste konkursil ja on praegu võrdlemisi keerulises seisus. Nüüd tuleb kohaneda uue olukorraga ja teha vajalikud muudatused. Tuleb selgemalt eristada arhiivi ülesanded ja teadusülesanded, et ei juhtuks nii, nagu tundub või väidetavalt on juhtunud, et kui teadustöö rahastamine ei ole edukas, siis arhiivi funktsioonid saavad kannatada," lausus ta.
Reimandi märkis, et kaasajastada tuleks ka muuseumi ahiivi funktsioone, võttes eeskuju kaasaegsetest toimivatest arhiividest.
Kirjandusmuuseumi direktori avalikule konkursile laekus kolm kandidaati: praegune direktor Urmas Sutrop ning lisaks temale Anzori Barkalaja ja Aimar Ventsel.
Nii Eesti Keele Instituudi kui Eesti Kirjandusmuuseumi juhi konkursid toimusid praeguste direktorite tähtajaliste töölepingute lõppemise tõttu. | Eesti Keele Instituudi uueks juhiks saab Arvi Tavast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvi Tavast asub Eesti Keele Instituudi (EKI) direktorina tööle 1. septembril ja tema ametiaeg kestab viis aastat, teatas haridusministeerium.
Komisjoni hinnangul olid Arvi Tavasti kandidatuuri tugevusteks selge visioon instituudi arengusuundadest, innovaatilisus ning pikaajaline kogemus keeletehnoloogia valdkonnas.
Arvi Tavast on kaitsnud doktorikraadi Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal ning läbinud järeldoktorantuuri Saksamaal Tübingeni Ülikoolis. Aastatel 2011-2013 oli Tavast Eesti Keele Instituudis keeletehnoloogia osakonna juhataja ning alates 2014. aastast on olnud tegev erasektoris.
Instituudi direktoriks kandideeris ka EKI senine juht Tõnu Tender, kes oli ametis 2015. aastast.
Hairdusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles ERR-ile, et ministeeriumi hinnangul peaks EKI roll keeletehnoloogia valdkonnas oluliselt kasvama.
"Kui me mõtleme, et mis eesti keelt ohustab, siis see on just tehnoloogia või asjade keel; keel, milles asjad räägivad, määrab ka selle keele, millega asjadega räägitakse. Kui meie tehnilised asjad räägivad eesti keeles, siis me saame ka tehnilises maailmas hoida eesti keelt," lausus Reimand.
Reimand kinnitas, et EKI jääb eraldi asutuseks. "Praeguste plaanide järgi on EKI eraldiseisev asutus, seda ei ohusta meie hinnangul küll eriti miski," ütles ta.
Kirjandusmuuseumile juhti ei valitud
EKI juhi konkursiga samaaegselt toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi direktori konkurss luhtus. Aruteludega, kuidas leida parim eestvedaja Eesti Kirjandusmuuseumile tarvilike struktuursete reformide jaoks, jätkatakse lähiajal, teatas ministeerium.
Reimandi sõnul kuulas komisjon ära kandidaadid ning ükski esitatud visioon ei pakkunud lahendust kõigile nendele muredele või väljakutsetele, mis kirjandusmuuseumi ees komisjoni hinnangul seisavad.
"Päris paljud teavad, et kirjandusmuuseum ei olnud edukas teadusagentuuri uurimistaotluste konkursil ja on praegu võrdlemisi keerulises seisus. Nüüd tuleb kohaneda uue olukorraga ja teha vajalikud muudatused. Tuleb selgemalt eristada arhiivi ülesanded ja teadusülesanded, et ei juhtuks nii, nagu tundub või väidetavalt on juhtunud, et kui teadustöö rahastamine ei ole edukas, siis arhiivi funktsioonid saavad kannatada," lausus ta.
Reimandi märkis, et kaasajastada tuleks ka muuseumi ahiivi funktsioone, võttes eeskuju kaasaegsetest toimivatest arhiividest.
Kirjandusmuuseumi direktori avalikule konkursile laekus kolm kandidaati: praegune direktor Urmas Sutrop ning lisaks temale Anzori Barkalaja ja Aimar Ventsel.
Nii Eesti Keele Instituudi kui Eesti Kirjandusmuuseumi juhi konkursid toimusid praeguste direktorite tähtajaliste töölepingute lõppemise tõttu.
### Response:
Eesti Keele Instituudi uueks juhiks saab Arvi Tavast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Holmi esindaja sõnul suri näitleja haiglas Parkinsoni tõvega seotud haigusesse, kirjutab BBC.
Holmi näitlejakarjäär sai alguse teatrist, kus ta tegi mitmeid eriilmelisi rolle. Hiljem sai Holm tuntuks ka kui filmi näitleja. Näiteks mängis ta filmides "Alien", "The Fifth Element", "Hobbit", "An Unexpected Journey" ja "The Battle of the Five Armies."
1982. aastal nomineeriti Holm ka Oscarile oma rolli eest filmis "Chariots of Fire".
Holm tegi kaasa ka mitmes briti telesarjas, nagu näiteks "The Borrowers," "Bells," "Mr. and Mrs. Edgehill," "We the Accused" ja "Game Set and Match."
Ian Holm 2019. aastal Autor/allikas: Scanpix/EPA | Suri näitleja Ian Holm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Holmi esindaja sõnul suri näitleja haiglas Parkinsoni tõvega seotud haigusesse, kirjutab BBC.
Holmi näitlejakarjäär sai alguse teatrist, kus ta tegi mitmeid eriilmelisi rolle. Hiljem sai Holm tuntuks ka kui filmi näitleja. Näiteks mängis ta filmides "Alien", "The Fifth Element", "Hobbit", "An Unexpected Journey" ja "The Battle of the Five Armies."
1982. aastal nomineeriti Holm ka Oscarile oma rolli eest filmis "Chariots of Fire".
Holm tegi kaasa ka mitmes briti telesarjas, nagu näiteks "The Borrowers," "Bells," "Mr. and Mrs. Edgehill," "We the Accused" ja "Game Set and Match."
Ian Holm 2019. aastal Autor/allikas: Scanpix/EPA
### Response:
Suri näitleja Ian Holm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Transi sõnul lõpetati leping Özcaniga poolte kokkuleppel ja meeskonna juurest lahkub ka abitreener Ilgar Nabijev. Klubi ajutiseks asendajaks saab Oleg Kurotškin, kes on seda rolli varasemalt täitnud kahel korral.
Özcani käe all kogus Narva kaheksast kohtumisest kõigest kaks punkti, mängides viiki Tallinna Kalevi ja Tallinna JK Legioniga. Kolmapäeval kaotati kodus Tartu Tammekale 0:1, enne seda jäädi alla Paidele. Tolles kohtumises kritiseeris Özcan teravalt kohtunikke, misjärel määras jalgpalliliit türklasele kahemängulise juhendamiskeelu.
Narva Transi järgmine mäng on 20. juunil peetav Tipneri karikavõistluste poolfinaal Tallinna Kaleviga. Narva näol on tegemist karikasarja mulluste võitjatega. | Narva Transi ja türklasest peatreeneri teed läksid lahku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Transi sõnul lõpetati leping Özcaniga poolte kokkuleppel ja meeskonna juurest lahkub ka abitreener Ilgar Nabijev. Klubi ajutiseks asendajaks saab Oleg Kurotškin, kes on seda rolli varasemalt täitnud kahel korral.
Özcani käe all kogus Narva kaheksast kohtumisest kõigest kaks punkti, mängides viiki Tallinna Kalevi ja Tallinna JK Legioniga. Kolmapäeval kaotati kodus Tartu Tammekale 0:1, enne seda jäädi alla Paidele. Tolles kohtumises kritiseeris Özcan teravalt kohtunikke, misjärel määras jalgpalliliit türklasele kahemängulise juhendamiskeelu.
Narva Transi järgmine mäng on 20. juunil peetav Tipneri karikavõistluste poolfinaal Tallinna Kaleviga. Narva näol on tegemist karikasarja mulluste võitjatega.
### Response:
Narva Transi ja türklasest peatreeneri teed läksid lahku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Carlos Ruiz Zafon sündis 25. septembril 1964 Barcelonas, ent elas alates 1993. aastast Los Angeleses, kus ta kirjanikutöö kõrvalt on kirjutanud ka filmistsenaariume.
Tema esimene romaan "El príncipe de la niebla" ("Uduprints", 1993) sai Edebé parima noorsooromaani kirjandusauhinna. Maailmakuulsus saabus aga neljaraamatulise sarjaga, mille avas 2001. aastal romaan "La sombra del viento" ("Tuule vari"), mis oli tema esimene täiskasvanutele suunatud teos ja mille Kai Aareleid tõlkis ka eesti keelde. Raamatut on müüdud miljoneid eksemplare üle maailma ning see on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.
Ruiz Zafoni teoseid on avaldatud 50 riigis ja tõlgitud enam kui 30 keelde. Nende näitajate poolest on ta edukaim Hispaania kaasaegne kirjanik Javier Sierra ja Juan Gomez-Jurado kõrval.
Eesti keelde on tõlgitud ka eellugu "Tuule varjule" "Ingli mäng" (Kai Aareleid), järellood "Taeva vang" (Kai Aareleid) ning "Vaimude labürint" (Eva Kolli), mis kokku moodustavad "Unustatud raamatute surnuaia" nimelise tetraloogia.
Lisaks on Zafoni sulest ilmunud mitmeid noorsooromaane, millest "Marina" ja "Uduprints" samuti eesti keeles ilmunud. | Suri kirjanik Carlos Ruiz Zafon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Carlos Ruiz Zafon sündis 25. septembril 1964 Barcelonas, ent elas alates 1993. aastast Los Angeleses, kus ta kirjanikutöö kõrvalt on kirjutanud ka filmistsenaariume.
Tema esimene romaan "El príncipe de la niebla" ("Uduprints", 1993) sai Edebé parima noorsooromaani kirjandusauhinna. Maailmakuulsus saabus aga neljaraamatulise sarjaga, mille avas 2001. aastal romaan "La sombra del viento" ("Tuule vari"), mis oli tema esimene täiskasvanutele suunatud teos ja mille Kai Aareleid tõlkis ka eesti keelde. Raamatut on müüdud miljoneid eksemplare üle maailma ning see on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.
Ruiz Zafoni teoseid on avaldatud 50 riigis ja tõlgitud enam kui 30 keelde. Nende näitajate poolest on ta edukaim Hispaania kaasaegne kirjanik Javier Sierra ja Juan Gomez-Jurado kõrval.
Eesti keelde on tõlgitud ka eellugu "Tuule varjule" "Ingli mäng" (Kai Aareleid), järellood "Taeva vang" (Kai Aareleid) ning "Vaimude labürint" (Eva Kolli), mis kokku moodustavad "Unustatud raamatute surnuaia" nimelise tetraloogia.
Lisaks on Zafoni sulest ilmunud mitmeid noorsooromaane, millest "Marina" ja "Uduprints" samuti eesti keeles ilmunud.
### Response:
Suri kirjanik Carlos Ruiz Zafon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänases ajakirjas National Interest avaldatud artiklis teise maailmasõja kohta jätkab Venemaa president Putin võltsi ajaloonarratiivi esitamist. Eraldi peatub ta Balti riikidel, osundades et Balti riigid liitusid Nõukogude Liiduga lepingulisel alusel valitud rahvaesinduste nõusolekul ning see oli kooskõlas toonase rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega. Need väited on täies mahus valed ja ma mõistan need täielikult hukka," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.
"Eriti küüniline on selliseid väiteid esitada just nädalal, mil möödub 80 aastat Balti riikide õigusvastasest okupeerimisest," lisas Reinsalu.
Reinsalu märkis, et Putin meenutab oma artiklis Nürnbergi protsessi ja selle tähtsust. "Õigusemõistmine inimsusevastaste kuritegude üle on tõepoolest vajalik vältimaks kuritegude kordumist ning tagamaks õiglust. Sellest johtuvalt on kindlasti Euroopa ühise tuleviku huvides avalikul rahvusvahelisel kohtuistungil anda õiguslikud hinnangud neile inimsusevastastele kuritegudele, mida sooritati Nõukogude Liidu kommunistlikku inimsusevastast ideoloogiat esindanud režiimi poolt," rõhutas välisminister.
Vladimir Putin kirjutas artiklis, et Balti riikide liitmine Nõukogude Liiduga toimus lepingulisel alusel koos kohalike demokraatlikult valitud valitsejate heakskiiduga.
"See oli kooskõlas tolleaegse rahvusvahelise ja riikliku õigusega. Lisaks tagastati 1939. aasta oktoobris Leedule Vilna linn ja lähiümbrus, mis varem kuulus Poolale. NSV Liidus asuvad Balti vabariigid säilitasid oma valitsusorganid, keele ja olid esindatud Nõukogude Liidu kõrgemates riigistruktuurides," kirjutas Putin.
Mihkelson: see on püüd kehtestada Venemaa positsiooni maailmas
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson (RE) ütles, et Putini käsitlus ei ole mitte midagi uut.
"Venemaa välispoliitika ametlik liin on olnud läbi aastate või isegi aastakümnete õigustamaks kõike seda, mis Teise maailmasõja hakul, selle ajal ja järel on toimunud, kaasa arvatud ka siis Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Paraku kogu see artikkel näitab, et Venemaa presidendile on ennekõike oluline kaitsta sedasama stalinistlikku narratiivi, mis on Teisest maailmasõjast pärit. Kõik need faktid, vihjed ja nüansid, mida ta artiklisse laiemalt sisse toob on selleks, et pesta puhtaks jätkuvalt Nõukogude Liidu vastutus selle Teise maailmasõja valla vallapäästmise eest," kommenteeris Mihkelson.
"See näitab seda, milline on praegu Venemaa juhtkonna mõtlemine. Tegemist on stalinistlikku narratiivi kaitsmisega ja sellega, kuidas õigustada oma praegust agressiivset, ekspansionistliku välispoliitikat," lisas ta.
Mihkelson märkis, et Putini üks sõnum selles artiklis on, et Teise maailmasõja vallapäästmisel on suur roll Lääneriikidel.
Mihkelsoni sõnul on see artikkel püüd kehtestada Venemaa positsiooni kui üks otsustaja maailmas, nii nagu Venemaa otsustas maailma jagada Jaltas, Potsdamis ja Teheranis teise maailmasõja ajal. | Reinsalu mõistab hukka Putini nägemuse Balti riikide okupeerimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänases ajakirjas National Interest avaldatud artiklis teise maailmasõja kohta jätkab Venemaa president Putin võltsi ajaloonarratiivi esitamist. Eraldi peatub ta Balti riikidel, osundades et Balti riigid liitusid Nõukogude Liiduga lepingulisel alusel valitud rahvaesinduste nõusolekul ning see oli kooskõlas toonase rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega. Need väited on täies mahus valed ja ma mõistan need täielikult hukka," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.
"Eriti küüniline on selliseid väiteid esitada just nädalal, mil möödub 80 aastat Balti riikide õigusvastasest okupeerimisest," lisas Reinsalu.
Reinsalu märkis, et Putin meenutab oma artiklis Nürnbergi protsessi ja selle tähtsust. "Õigusemõistmine inimsusevastaste kuritegude üle on tõepoolest vajalik vältimaks kuritegude kordumist ning tagamaks õiglust. Sellest johtuvalt on kindlasti Euroopa ühise tuleviku huvides avalikul rahvusvahelisel kohtuistungil anda õiguslikud hinnangud neile inimsusevastastele kuritegudele, mida sooritati Nõukogude Liidu kommunistlikku inimsusevastast ideoloogiat esindanud režiimi poolt," rõhutas välisminister.
Vladimir Putin kirjutas artiklis, et Balti riikide liitmine Nõukogude Liiduga toimus lepingulisel alusel koos kohalike demokraatlikult valitud valitsejate heakskiiduga.
"See oli kooskõlas tolleaegse rahvusvahelise ja riikliku õigusega. Lisaks tagastati 1939. aasta oktoobris Leedule Vilna linn ja lähiümbrus, mis varem kuulus Poolale. NSV Liidus asuvad Balti vabariigid säilitasid oma valitsusorganid, keele ja olid esindatud Nõukogude Liidu kõrgemates riigistruktuurides," kirjutas Putin.
Mihkelson: see on püüd kehtestada Venemaa positsiooni maailmas
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson (RE) ütles, et Putini käsitlus ei ole mitte midagi uut.
"Venemaa välispoliitika ametlik liin on olnud läbi aastate või isegi aastakümnete õigustamaks kõike seda, mis Teise maailmasõja hakul, selle ajal ja järel on toimunud, kaasa arvatud ka siis Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Paraku kogu see artikkel näitab, et Venemaa presidendile on ennekõike oluline kaitsta sedasama stalinistlikku narratiivi, mis on Teisest maailmasõjast pärit. Kõik need faktid, vihjed ja nüansid, mida ta artiklisse laiemalt sisse toob on selleks, et pesta puhtaks jätkuvalt Nõukogude Liidu vastutus selle Teise maailmasõja valla vallapäästmise eest," kommenteeris Mihkelson.
"See näitab seda, milline on praegu Venemaa juhtkonna mõtlemine. Tegemist on stalinistlikku narratiivi kaitsmisega ja sellega, kuidas õigustada oma praegust agressiivset, ekspansionistliku välispoliitikat," lisas ta.
Mihkelson märkis, et Putini üks sõnum selles artiklis on, et Teise maailmasõja vallapäästmisel on suur roll Lääneriikidel.
Mihkelsoni sõnul on see artikkel püüd kehtestada Venemaa positsiooni kui üks otsustaja maailmas, nii nagu Venemaa otsustas maailma jagada Jaltas, Potsdamis ja Teheranis teise maailmasõja ajal.
### Response:
Reinsalu mõistab hukka Putini nägemuse Balti riikide okupeerimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile avalikustati, et Tartu korvpallimeeskonna peatreeneriks saab kauaaegne abitreener Toomas Kandimaa. Viimased kolm hooaega samas peatreeneri ametit pidanud Priit Vene jaoks ei tulnud kõrvalejäämine üllatusena. "Teadsin juba ammu, et mina sellel kohal ei jätka," sõnas ta Delfile. "Ilmselt tõmmatakse klubis asju koomale."
Venel oli Tartu Ülikooliga leping mai lõpuni. Koroonaviirus sundis aga hooaega katkestama ning klubi lõpetas ka koheselt peatreeneriga lepingu. Pärast seda pole tal klubiga kontakti olnud.
"Olen selliseid asju varem ka üle elanud. Südamesse ma seda ei võta," kinnitas ta ning lisas, et peatreenerina on Eestis töö leidmine keeruline. | Töötuks jäänud Priit Vene: olen sellised asju varemgi üle elanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile avalikustati, et Tartu korvpallimeeskonna peatreeneriks saab kauaaegne abitreener Toomas Kandimaa. Viimased kolm hooaega samas peatreeneri ametit pidanud Priit Vene jaoks ei tulnud kõrvalejäämine üllatusena. "Teadsin juba ammu, et mina sellel kohal ei jätka," sõnas ta Delfile. "Ilmselt tõmmatakse klubis asju koomale."
Venel oli Tartu Ülikooliga leping mai lõpuni. Koroonaviirus sundis aga hooaega katkestama ning klubi lõpetas ka koheselt peatreeneriga lepingu. Pärast seda pole tal klubiga kontakti olnud.
"Olen selliseid asju varem ka üle elanud. Südamesse ma seda ei võta," kinnitas ta ning lisas, et peatreenerina on Eestis töö leidmine keeruline.
### Response:
Töötuks jäänud Priit Vene: olen sellised asju varemgi üle elanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmete järgi laekus kaks positiivset testi Tallinnasse ja üks positiivne testi tulemus Ida-Virumaale.
Mõlemad Tallinna nakatunud on seotud Lunden Food OÜ-ga, ühel juhul saadi nakkus töökohas juuni alguses, nakatunu on lähikontaktsena viibinud kodus isolatsioonis alates 5. juunist ja tegemist ei ole uue nakatumisega ettevõttes. Teisel juhul nakatus haige töötaja perekonnaliige.
Terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp täpsustas ERR-ile, et praeguseks on Lundeni ruumid puhastatud ja mingi nakkusohtu seal enam ei ole.
Ida-Virumaa nakatunu lisandus aktiivsesse koldesse (hetkel kokku 15 inimest), tegemist oli lähikontaktsega, kes juba viibis isolatsioonis.
19. juuni hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 10 inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.
Tänaseks on haiglast koju saadetud 365 inimest, lõpetatud 378 COVID-19 haigusjuhtumit.
Reedese seisuga on Eestis 69 aktiivset haigusjuhtumit.
Tänase seisuga on tervenenud 1755 inimest. Neist 1347 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 408 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud enam kui 101 000 esmast testi, nendest 1979 ehk 1,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Täna on tühistatud 16.juuni statistikas avaldatud Põlvamaa positiivne testi tulemus. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata siit. | Ööpäevaga lisandus kolm positiivset testi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmete järgi laekus kaks positiivset testi Tallinnasse ja üks positiivne testi tulemus Ida-Virumaale.
Mõlemad Tallinna nakatunud on seotud Lunden Food OÜ-ga, ühel juhul saadi nakkus töökohas juuni alguses, nakatunu on lähikontaktsena viibinud kodus isolatsioonis alates 5. juunist ja tegemist ei ole uue nakatumisega ettevõttes. Teisel juhul nakatus haige töötaja perekonnaliige.
Terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp täpsustas ERR-ile, et praeguseks on Lundeni ruumid puhastatud ja mingi nakkusohtu seal enam ei ole.
Ida-Virumaa nakatunu lisandus aktiivsesse koldesse (hetkel kokku 15 inimest), tegemist oli lähikontaktsega, kes juba viibis isolatsioonis.
19. juuni hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 10 inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.
Tänaseks on haiglast koju saadetud 365 inimest, lõpetatud 378 COVID-19 haigusjuhtumit.
Reedese seisuga on Eestis 69 aktiivset haigusjuhtumit.
Tänase seisuga on tervenenud 1755 inimest. Neist 1347 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 408 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud enam kui 101 000 esmast testi, nendest 1979 ehk 1,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Täna on tühistatud 16.juuni statistikas avaldatud Põlvamaa positiivne testi tulemus. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata siit.
### Response:
Ööpäevaga lisandus kolm positiivset testi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paar abiellus 19. juunil 2010. Aastapäeva puhul jagas kuningakoda paarist uut pilti.
View this post on Instagram
Kronprinsessparet – tio år som äkta makar. ⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀ ????: Elisabeth Toll/Kungl. Hovstaterna
A post shared by Kungahuset ???????? (@kungahuset) on Jun 18, 2020 at 8:09am PDT
Ka selle nädala alguses jagas kuningakoda pulma-aastapäevaga seoses mitmeid uusi pilte.
View this post on Instagram
New official portrait of Crown Princess Victoria and Prince Daniel ???? . . . #crownprincessvictoria #princedaniel #swedishroyalfamily #swedishroyals #princessvictoria
A post shared by ????????Crown Princess Victoria ???? (@princessvictoriaofsweden) on Jun 18, 2020 at 4:25am PDT
View this post on Instagram
Tomorrow is the 10th wedding anniversary ❤ . . . #crownprincessvictoria #princedaniel #swedishroyalfamily #swedishroyals
A post shared by ????????Crown Princess Victoria ???? (@princessvictoriaofsweden) on Jun 18, 2020 at 8:41am PDT
Kõiki uusi pilte saab näha kuningakoja kodulehel. | Piltuudis: Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel tähistavad kümnendat pulma-aastapäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paar abiellus 19. juunil 2010. Aastapäeva puhul jagas kuningakoda paarist uut pilti.
View this post on Instagram
Kronprinsessparet – tio år som äkta makar. ⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀ ????: Elisabeth Toll/Kungl. Hovstaterna
A post shared by Kungahuset ???????? (@kungahuset) on Jun 18, 2020 at 8:09am PDT
Ka selle nädala alguses jagas kuningakoda pulma-aastapäevaga seoses mitmeid uusi pilte.
View this post on Instagram
New official portrait of Crown Princess Victoria and Prince Daniel ???? . . . #crownprincessvictoria #princedaniel #swedishroyalfamily #swedishroyals #princessvictoria
A post shared by ????????Crown Princess Victoria ???? (@princessvictoriaofsweden) on Jun 18, 2020 at 4:25am PDT
View this post on Instagram
Tomorrow is the 10th wedding anniversary ❤ . . . #crownprincessvictoria #princedaniel #swedishroyalfamily #swedishroyals
A post shared by ????????Crown Princess Victoria ???? (@princessvictoriaofsweden) on Jun 18, 2020 at 8:41am PDT
Kõiki uusi pilte saab näha kuningakoja kodulehel.
### Response:
Piltuudis: Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel tähistavad kümnendat pulma-aastapäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome meeste karikavõistlustele registreeris tänavu 12 võistkonda, kellest eelmise hooaja neli paremat sai otse veerandfinaali ning ülejäänud kaheksa tiimi selgitavad neile vastased. Esimene ring toimub 4.–6. september, kirjutab Käsipall24.ee.
Otse kaheksa hulka said BK-46, Dicken, Cocks ja SIF ning esimesest voorust alustavad meistriliiga tiimid: GRIFK, HIFK, PIF ja AIFK. Esiliiga tiimidest teatasid oma osalemisest Porvoo Akilles, Riihimäe Dynamo, Esbo IF ja HK Pötsi.
Loe edasi portaalist Käsipall24.ee. | Voika ja Puna said teada Soome karikavõistluste vastased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome meeste karikavõistlustele registreeris tänavu 12 võistkonda, kellest eelmise hooaja neli paremat sai otse veerandfinaali ning ülejäänud kaheksa tiimi selgitavad neile vastased. Esimene ring toimub 4.–6. september, kirjutab Käsipall24.ee.
Otse kaheksa hulka said BK-46, Dicken, Cocks ja SIF ning esimesest voorust alustavad meistriliiga tiimid: GRIFK, HIFK, PIF ja AIFK. Esiliiga tiimidest teatasid oma osalemisest Porvoo Akilles, Riihimäe Dynamo, Esbo IF ja HK Pötsi.
Loe edasi portaalist Käsipall24.ee.
### Response:
Voika ja Puna said teada Soome karikavõistluste vastased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kingitust on ikka tore saada, iseäranis siis, kui see pole pelgalt kinkija viisakusest või kohusetundest tulenev žest, vaid kingitus on tähtis ka kinkijale. Mahatma Gandhi läheb vaieldamatult korda India rahvale ja riigile. Tema 150. sünniaastapäeva tähistati igati suurejooneliselt, ka kultuurisfääris. Näiteks möödunud aasta Veneetsia kunstibiennaali India väljapanek oli üleni pühendatud talle ja tema pärandi tõlgendamisele.
Möödunud aastal tegi India suursaadik Eestis ettepaneku püstitada Tallinna India vabadusvõitleja ja oma riigi asutaja Mahatma Gandhi monument. Eesti pole ainuke riik, kellele midagi nii väärtuslikku kinkida tahetakse: Gandhi mälestusmärk avati näiteks Helsingi Allotria pargis pidulikult eelmisel sügisel. Kohal olid India ja Soome välisminister, Helsingi linnapea ja teised ametlikud isikud. Skulptuuri autor Gautam Pal on Indias lugupeetud meister ja teinud arvukalt Gandhi ja teiste riigitegelaste büste ja täisfiguure, mida võib peale India leida kõikjal üle maailma. Ilmselt on need leidnud oma paiga valitsuse suuremeelse kinkimisžesti tõttu. Pal tundub töötavat nagu konveieril. Teda võiks võrrelda sotsrealismi suurkujudega, nagu näiteks Aleksandr Laktionov, kes oli varmas on töödest koopiaid tegema. Ei tea küll, kas ka Tallinna kuju autor on Pal, kuid kuju pidi olema Helsingi omaga vägagi sarnane.
Ega Allotria park 185 sentimeetri pikkusest pronksmehikesest soome graniidist pjedestaalil midagi kaotanud: koertel üks koht juures, kus jalga tõsta, peremeestel koht, kus istuda. Selliste kujude juurde paigaldatakse tavaliselt ka pink või mitu. Aga ega ei võitnud ka. Vahest vaid diplomaatilises läbikäimises, kuid vaevalt sedagi. Läti näiteks keeldus India suuremeelsest kingitusest.
Ka südamest tulnud kingitustel on see varjukülg, mida vanemad inimesed juubelitest või pulmadest mäletavad: kõik kinkisid just samasuguse rösteri või, mis veel hullem, juubilar või värske abielupaar võis sedastada, et on suure hulga mittevajalike meenete "õnnelik" omanik. Indias või vähemalt sealt pärit on palju suurepäraseid skulptoreid, kellel on avaliku ruumi kogemus. Võtame või Inglismaal elava Mumbais sündinud Anish Kapoori, kelle Gandhi tõlgendus oleks igale paigale auks ja uhkuseks.
Kuid küsimus ei ole ju ainult kingitavas pronksmehikeses, sest ega see tee halvemaks haljasala Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee ristmiku lähedal. Vahest kaotaks uus kuju ise: veidi kesklinna poole jääv Tauno Kangro koll neelaks ta alla. Või äkki moodustaks Gandhi koos sealsamas asuvate paekivist dekoratiivsete vormidega vägivallatu rinde kolli vastu?
Tallinna avaliku ruumi kunsti peamine häda ei ole mitte selle vähesus, vaid ebamäärane paiknemine. Tundub, et linnal ei ole olnud, ei ole ega ole ka tulevikus ettekujutust, kus mingi objekt (kuju, monument, installatsioon) võiks paikneda. Sellest kirjutati juba 1970ndail, mõni südametunnistusega kunstiteadlane jätkab küsimuse tõstatamist siiani, kuigi ilmselt mõistab, et tegemist on don Quijote lootusetu võitlusega tuuleveskite vastu. Saatsin paar kuud tagasi Tallinna linnaplaneerimisosakonna juhatajale Ignar Fjukile paar sellekohast küsimust, aga – ei mingit vastust. Kontrollisin, kas ikka saatsin sellise e-kirja. Olin selle saatnud 1. aprillil. Eks Fjuk võttiski minu järelepärimist aprillinaljana.
Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin ohkas ühel avalikul esinemisel, et pärast Mahatma Gandhi surma ei ole kellegagi rääkida. Kui saaks Gandhi kuju interaktiivsena installeerida, siis oleks lootust, et Putin tuleb Tallinna temaga kõnelema. Kui ta näeb oma silmaga meie riigi läbipaistvust ja demokraatiat, siis otsustab ehk seda ka Venemaa peal proovida. Milline rahvusvaheline kasu Gandhi kujust võiks tõusta! | Reet Varblane. Kui Gandhi kõneleks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kingitust on ikka tore saada, iseäranis siis, kui see pole pelgalt kinkija viisakusest või kohusetundest tulenev žest, vaid kingitus on tähtis ka kinkijale. Mahatma Gandhi läheb vaieldamatult korda India rahvale ja riigile. Tema 150. sünniaastapäeva tähistati igati suurejooneliselt, ka kultuurisfääris. Näiteks möödunud aasta Veneetsia kunstibiennaali India väljapanek oli üleni pühendatud talle ja tema pärandi tõlgendamisele.
Möödunud aastal tegi India suursaadik Eestis ettepaneku püstitada Tallinna India vabadusvõitleja ja oma riigi asutaja Mahatma Gandhi monument. Eesti pole ainuke riik, kellele midagi nii väärtuslikku kinkida tahetakse: Gandhi mälestusmärk avati näiteks Helsingi Allotria pargis pidulikult eelmisel sügisel. Kohal olid India ja Soome välisminister, Helsingi linnapea ja teised ametlikud isikud. Skulptuuri autor Gautam Pal on Indias lugupeetud meister ja teinud arvukalt Gandhi ja teiste riigitegelaste büste ja täisfiguure, mida võib peale India leida kõikjal üle maailma. Ilmselt on need leidnud oma paiga valitsuse suuremeelse kinkimisžesti tõttu. Pal tundub töötavat nagu konveieril. Teda võiks võrrelda sotsrealismi suurkujudega, nagu näiteks Aleksandr Laktionov, kes oli varmas on töödest koopiaid tegema. Ei tea küll, kas ka Tallinna kuju autor on Pal, kuid kuju pidi olema Helsingi omaga vägagi sarnane.
Ega Allotria park 185 sentimeetri pikkusest pronksmehikesest soome graniidist pjedestaalil midagi kaotanud: koertel üks koht juures, kus jalga tõsta, peremeestel koht, kus istuda. Selliste kujude juurde paigaldatakse tavaliselt ka pink või mitu. Aga ega ei võitnud ka. Vahest vaid diplomaatilises läbikäimises, kuid vaevalt sedagi. Läti näiteks keeldus India suuremeelsest kingitusest.
Ka südamest tulnud kingitustel on see varjukülg, mida vanemad inimesed juubelitest või pulmadest mäletavad: kõik kinkisid just samasuguse rösteri või, mis veel hullem, juubilar või värske abielupaar võis sedastada, et on suure hulga mittevajalike meenete "õnnelik" omanik. Indias või vähemalt sealt pärit on palju suurepäraseid skulptoreid, kellel on avaliku ruumi kogemus. Võtame või Inglismaal elava Mumbais sündinud Anish Kapoori, kelle Gandhi tõlgendus oleks igale paigale auks ja uhkuseks.
Kuid küsimus ei ole ju ainult kingitavas pronksmehikeses, sest ega see tee halvemaks haljasala Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee ristmiku lähedal. Vahest kaotaks uus kuju ise: veidi kesklinna poole jääv Tauno Kangro koll neelaks ta alla. Või äkki moodustaks Gandhi koos sealsamas asuvate paekivist dekoratiivsete vormidega vägivallatu rinde kolli vastu?
Tallinna avaliku ruumi kunsti peamine häda ei ole mitte selle vähesus, vaid ebamäärane paiknemine. Tundub, et linnal ei ole olnud, ei ole ega ole ka tulevikus ettekujutust, kus mingi objekt (kuju, monument, installatsioon) võiks paikneda. Sellest kirjutati juba 1970ndail, mõni südametunnistusega kunstiteadlane jätkab küsimuse tõstatamist siiani, kuigi ilmselt mõistab, et tegemist on don Quijote lootusetu võitlusega tuuleveskite vastu. Saatsin paar kuud tagasi Tallinna linnaplaneerimisosakonna juhatajale Ignar Fjukile paar sellekohast küsimust, aga – ei mingit vastust. Kontrollisin, kas ikka saatsin sellise e-kirja. Olin selle saatnud 1. aprillil. Eks Fjuk võttiski minu järelepärimist aprillinaljana.
Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin ohkas ühel avalikul esinemisel, et pärast Mahatma Gandhi surma ei ole kellegagi rääkida. Kui saaks Gandhi kuju interaktiivsena installeerida, siis oleks lootust, et Putin tuleb Tallinna temaga kõnelema. Kui ta näeb oma silmaga meie riigi läbipaistvust ja demokraatiat, siis otsustab ehk seda ka Venemaa peal proovida. Milline rahvusvaheline kasu Gandhi kujust võiks tõusta!
### Response:
Reet Varblane. Kui Gandhi kõneleks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paldiski maanteel on Harku järve kandis palju ristmikke ning maateelt ära pööravad autojuhid on üheks põhjuseks, miks ummikud tekivad. Fooride režiim peaks teel looma rohelise laine efekti, kuid sellest pole praegu mõtet unistada. Esimene ülesanne on ummikuid vähendada.
Lisaks ristmikele tuleb arvesse võtta, et Paldiski maanteel on linna piiril liiklussagedus märkimisväärselt tõusnud. Aastast 2012 aastani 2018 kasvas seal linna piiri ületavate autode arv 36 protsenti, ütles ERR-ile Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.
"Igal tänaval on oma läbilaskevõime, eriti kui on 1+1 sõidurada. Paldiski maantee äärde kuni Keilani välja kavandatakse elamumassiive mõlemale poole teed ja need inimesed on paratamatult sunnitud käima Tallinnas tööl. Paldiski maantee on läbilaskvuselt ajale jalgu jäänud," rääkis Harjo.
Harku järve lähedal on transpordiamet tuvastanud koha, mis Paldiski maantee läbilaskvust otseselt halvab, märkis ta.
"See on Järvekalda tee ristmik, kus linna poolt tulijad Paldiski maanteed mööda sõites pööravad Järvekalda tänavale, kus on juba täna märkimisväärne elamumassiiv ja sinna tuleb arendusi veel juurde. Need parempöörajad võtavad oma kiiruse maha ja seoses sellega muu liiklusvoog kannatab. Sinna oleks esmajoones vaja täiendavat parempöörderada koos aeglustusrajaga," rääkis Harjo.
Teine võimalus on kogu tee laiemaks ehitada, kuid see on märksa kulukam. Harjo sõnul tuleb siiski juba praegu endale aru anda, et 2+2 maanteest ei ole tõenäoliselt pääsu.
"Ega pikemas perspektiivis muud üle ei jää. Kui üks sõidurada võimaldab liiklusjuhtimist ligikaudu 800 kuni 900 autot tunnis, siis paratamatult, kui liiklustihedus tõuseb üle selle, lisaradadeta enam hakkama ei saa," ütles Harjo.
Liiklustihedust ei aita vähemaks võtta ka ühistransport, sest bussidki seisavad 1+1 rajaga teel ummikus. "Bussiliiklus jääb täna paratamatult toppama autode rivi taha. Me ei suuda tagada bussidele piisavat ühenduskiirust, et see hakkaks konkureerima sõiduautoga," lausus Harjo
Kui tee laiemaks ehitada, siis peaks seega eelistama ühistransporti. "Lahendusvariant võib olla ka see, kus me teeme ühistranspordile ruumi juurde ehk me räägime ikkagi ühistranspordiradadest. Kas see on siis läbivalt ühistranspordirada või on see, kus on enne foori on lühike ühistranspordirada, fooriga antakse ühistranspordile eelistus ja ühistransport pääseb foori alt enne minema. Ka see on võimalik," rääkis Harjo.
Õismäe piirkonnas on oodata uute suurte elamupiirkondade kerkimist. See tähendab veelgi rohkem kõrvalteid, mis tulevikus Paldiski maanteele välja jõuavad. See tähendab ka rohkem ristmikke ja valgusfoore. Viimaste puhul on linna kritiseeritud, et neid on paigaldatud Paldiski maanteele liiga palju.
"Lihtsalt foori foori pärast me ei paigalda, igal fooril on oma mõte olemas. Foorid ongi selleks, et ka nendel inimestel, kes jäävad Paldiski maanteega külgnevatele aladele, oleks võimalik mingisugunegi sisse- ja väljapääs," ütles Harjo.
Mida konkreetselt ette võetakse, praegu Harjo öelda ei oska. "Hetkel me oleme olukorra kaardistanud, oleme teinud väikese analüüsi. Eeldada võib, et kinnisvaraarendused jätkuvad linna piiril. Selge on see, et ega need heinamaad tühjaks ei jää," ütles ta. | Harjo: Paldiski maantee läbilaskevõime on ajale jalgu jäänud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paldiski maanteel on Harku järve kandis palju ristmikke ning maateelt ära pööravad autojuhid on üheks põhjuseks, miks ummikud tekivad. Fooride režiim peaks teel looma rohelise laine efekti, kuid sellest pole praegu mõtet unistada. Esimene ülesanne on ummikuid vähendada.
Lisaks ristmikele tuleb arvesse võtta, et Paldiski maanteel on linna piiril liiklussagedus märkimisväärselt tõusnud. Aastast 2012 aastani 2018 kasvas seal linna piiri ületavate autode arv 36 protsenti, ütles ERR-ile Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.
"Igal tänaval on oma läbilaskevõime, eriti kui on 1+1 sõidurada. Paldiski maantee äärde kuni Keilani välja kavandatakse elamumassiive mõlemale poole teed ja need inimesed on paratamatult sunnitud käima Tallinnas tööl. Paldiski maantee on läbilaskvuselt ajale jalgu jäänud," rääkis Harjo.
Harku järve lähedal on transpordiamet tuvastanud koha, mis Paldiski maantee läbilaskvust otseselt halvab, märkis ta.
"See on Järvekalda tee ristmik, kus linna poolt tulijad Paldiski maanteed mööda sõites pööravad Järvekalda tänavale, kus on juba täna märkimisväärne elamumassiiv ja sinna tuleb arendusi veel juurde. Need parempöörajad võtavad oma kiiruse maha ja seoses sellega muu liiklusvoog kannatab. Sinna oleks esmajoones vaja täiendavat parempöörderada koos aeglustusrajaga," rääkis Harjo.
Teine võimalus on kogu tee laiemaks ehitada, kuid see on märksa kulukam. Harjo sõnul tuleb siiski juba praegu endale aru anda, et 2+2 maanteest ei ole tõenäoliselt pääsu.
"Ega pikemas perspektiivis muud üle ei jää. Kui üks sõidurada võimaldab liiklusjuhtimist ligikaudu 800 kuni 900 autot tunnis, siis paratamatult, kui liiklustihedus tõuseb üle selle, lisaradadeta enam hakkama ei saa," ütles Harjo.
Liiklustihedust ei aita vähemaks võtta ka ühistransport, sest bussidki seisavad 1+1 rajaga teel ummikus. "Bussiliiklus jääb täna paratamatult toppama autode rivi taha. Me ei suuda tagada bussidele piisavat ühenduskiirust, et see hakkaks konkureerima sõiduautoga," lausus Harjo
Kui tee laiemaks ehitada, siis peaks seega eelistama ühistransporti. "Lahendusvariant võib olla ka see, kus me teeme ühistranspordile ruumi juurde ehk me räägime ikkagi ühistranspordiradadest. Kas see on siis läbivalt ühistranspordirada või on see, kus on enne foori on lühike ühistranspordirada, fooriga antakse ühistranspordile eelistus ja ühistransport pääseb foori alt enne minema. Ka see on võimalik," rääkis Harjo.
Õismäe piirkonnas on oodata uute suurte elamupiirkondade kerkimist. See tähendab veelgi rohkem kõrvalteid, mis tulevikus Paldiski maanteele välja jõuavad. See tähendab ka rohkem ristmikke ja valgusfoore. Viimaste puhul on linna kritiseeritud, et neid on paigaldatud Paldiski maanteele liiga palju.
"Lihtsalt foori foori pärast me ei paigalda, igal fooril on oma mõte olemas. Foorid ongi selleks, et ka nendel inimestel, kes jäävad Paldiski maanteega külgnevatele aladele, oleks võimalik mingisugunegi sisse- ja väljapääs," ütles Harjo.
Mida konkreetselt ette võetakse, praegu Harjo öelda ei oska. "Hetkel me oleme olukorra kaardistanud, oleme teinud väikese analüüsi. Eeldada võib, et kinnisvaraarendused jätkuvad linna piiril. Selge on see, et ega need heinamaad tühjaks ei jää," ütles ta.
### Response:
Harjo: Paldiski maantee läbilaskevõime on ajale jalgu jäänud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas püsisid kõikide kütuste hinnad nädalatagusel tasemel.
Riias tõusid eelmise reedega võrreldes bensiinikütuste hinnad 4 sendi võrra ning diislikütuse hind 3,5 sendi võrra,
Vilniuses tõusid bensiinikütuste hinnad nädalaga 4,2 senti. Diislikütuse hind kerkis 3,2 senti.
Baltimaade kalleimat bensiinikütust müüakse jätkuvalt Tallinnas. 95-oktaanise bensiini hind oli reede keskpäeva seisuga Eesti pealinnas 1,199 eurot, mis oli 7,5 senti kallim kui Riias ja 15,4 senti kallim kui Vilniuses.
98 miles plus bensiini hind oli Tallinnas 1,249 eurot, mis oli Riia ja Vilniuse hindadest kallim vastavalt 6,5 senti ja 12,5 senti.
Tallinna diislikütuse hind oli 0,999 eurot ehk 3,5 senti odavam kui Riias, ning 7,4 senti enam kui Vilniuses. | Kütusehinnad püsivad Tallinnas muutumatuna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas püsisid kõikide kütuste hinnad nädalatagusel tasemel.
Riias tõusid eelmise reedega võrreldes bensiinikütuste hinnad 4 sendi võrra ning diislikütuse hind 3,5 sendi võrra,
Vilniuses tõusid bensiinikütuste hinnad nädalaga 4,2 senti. Diislikütuse hind kerkis 3,2 senti.
Baltimaade kalleimat bensiinikütust müüakse jätkuvalt Tallinnas. 95-oktaanise bensiini hind oli reede keskpäeva seisuga Eesti pealinnas 1,199 eurot, mis oli 7,5 senti kallim kui Riias ja 15,4 senti kallim kui Vilniuses.
98 miles plus bensiini hind oli Tallinnas 1,249 eurot, mis oli Riia ja Vilniuse hindadest kallim vastavalt 6,5 senti ja 12,5 senti.
Tallinna diislikütuse hind oli 0,999 eurot ehk 3,5 senti odavam kui Riias, ning 7,4 senti enam kui Vilniuses.
### Response:
Kütusehinnad püsivad Tallinnas muutumatuna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna-Turu liinil opereerib laev Baltic Queen, mis teeb uute plaanide kohaselt kaks edasi-tagasi reisi Tallinna ja Turu vahel veel täiendava kolme nädala jooksul. Kokku toimub Turu ja Tallinna vahelisel liinil sel suvel seega 12 edasi-tagasi reisi.
Täiendavad väljumised Tallinna-Turu liinil toimuvad 27. juulil, 29. juulil, 3. augustil, 5. augustil, 10. augustil ja 12. augustil.
Kõik väljumised peatuvad põgusalt Ahvenamaal, Långnäsi sadamas, mis annab reisijatele tax free ostlemise võimaluse.
"Tallinna-Turu liini populaarsus näitab, et meie kliendid on tõesti selle liini avamist pikisilmi oodanud ja kasutavad sel suvel võimalust kas siis Turu piirkonnast otse Tallinna ja Eesti avastamiseks või Tallinnast otse Muumimaale, Naantalisse või mujale Lääne-Soome sõitmiseks," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Nõgene lisas, et kuna huvi on suur ja ohutuse tagamiseks ei soovi ettevõte väljumisi liiga täis müüa, otsustatigi ohutu merereisi tagamiseks lisada liinile täiendavaid väljumisi. | Tallink lisab suvel Turu ja Tallinna vahele väljumisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna-Turu liinil opereerib laev Baltic Queen, mis teeb uute plaanide kohaselt kaks edasi-tagasi reisi Tallinna ja Turu vahel veel täiendava kolme nädala jooksul. Kokku toimub Turu ja Tallinna vahelisel liinil sel suvel seega 12 edasi-tagasi reisi.
Täiendavad väljumised Tallinna-Turu liinil toimuvad 27. juulil, 29. juulil, 3. augustil, 5. augustil, 10. augustil ja 12. augustil.
Kõik väljumised peatuvad põgusalt Ahvenamaal, Långnäsi sadamas, mis annab reisijatele tax free ostlemise võimaluse.
"Tallinna-Turu liini populaarsus näitab, et meie kliendid on tõesti selle liini avamist pikisilmi oodanud ja kasutavad sel suvel võimalust kas siis Turu piirkonnast otse Tallinna ja Eesti avastamiseks või Tallinnast otse Muumimaale, Naantalisse või mujale Lääne-Soome sõitmiseks," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Nõgene lisas, et kuna huvi on suur ja ohutuse tagamiseks ei soovi ettevõte väljumisi liiga täis müüa, otsustatigi ohutu merereisi tagamiseks lisada liinile täiendavaid väljumisi.
### Response:
Tallink lisab suvel Turu ja Tallinna vahele väljumisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses poolfinaalis on kell 13.00 Elva linnastaadionil vastamisi kohalik FC Elva ning valitsev Eesti meister Tallinna FC Flora. Meeskonnad kohtusid Tipneri karikavõistlustel ka 2012. ja 2017. aastal, kui Flora võttis mõlemal korral 2:0 võidu. 2012. aastal Elvas peetud mängus tõid Florale 1/8-finaalis võidu Zakaria Beglarishvili ja Karl-Eerik Luigendi väravad ning viis aastat hiljem kohtuti A. Le Coq Arenal samuti 1/8-finaalis, kui teisel poolajal olid täpsed tänaseks FCI Levadiat esindav Brent Lepistu ning Flora noor ründaja Mark Anders Lepik, kes oli toona vaid loetud päevad varem tähistanud oma 17. sünnipäeva.
Teises poolfinaalis sihib finaalipääsu kodumeeskond JK Narva Trans, kes on valitsev karikakaitsja. Piirilinna meeskonna vastaseks on samuti Premium liigas palliv JK Tallinna Kalev, kellega Trans on tänavu korra kohtunud, kui 20. mail jäi matš Kadrioru staadionil 1:1 viiki. Trans domineeris mängu ja läks 38. minutil Sadio Tounkara väravast ka mängu juhtima, kuid Marek Kaljumäe 68. minutil realiseeritud penalti jagas meeskondade vahel punktid võrdselt. Mullu karikafinaalis lisaajal Nõmme Kalju üle mänginud Trans on alustanud liigahooaega tagasihoidlikult, kui kaks punkti annavad hetkel viimase koha. Tallinna Kalev on kaheksast mängust kirja saanud seitse punkti, mis on piisav kaheksandaks kohaks. Trans – Kalev poolfinaali avavile kõlab Kreenholmi staadionil kell 19.00. Homsel mängupäeval tähistab oma 70. sünnipäeva Narva Transi president Nikolai Burdakov.
Mängud peetakse pealtvaatajateta. Mõlemast kohtumisest näitab otsepilti Soccernet.ee.
Karikavõitja selgub 4. juulil A. Le Coq Arenal, kui klubijalgpalli pidupäeva raames peetakse nii naiste ja meeste karikavõistluste kui ka U-19 Eliitliiga finaal. Tipneri karikavõistluste finaal algab kell 16.00, mängust näitab otsepilti ETV. | Tipneri karikafinalistid selguvad laupäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses poolfinaalis on kell 13.00 Elva linnastaadionil vastamisi kohalik FC Elva ning valitsev Eesti meister Tallinna FC Flora. Meeskonnad kohtusid Tipneri karikavõistlustel ka 2012. ja 2017. aastal, kui Flora võttis mõlemal korral 2:0 võidu. 2012. aastal Elvas peetud mängus tõid Florale 1/8-finaalis võidu Zakaria Beglarishvili ja Karl-Eerik Luigendi väravad ning viis aastat hiljem kohtuti A. Le Coq Arenal samuti 1/8-finaalis, kui teisel poolajal olid täpsed tänaseks FCI Levadiat esindav Brent Lepistu ning Flora noor ründaja Mark Anders Lepik, kes oli toona vaid loetud päevad varem tähistanud oma 17. sünnipäeva.
Teises poolfinaalis sihib finaalipääsu kodumeeskond JK Narva Trans, kes on valitsev karikakaitsja. Piirilinna meeskonna vastaseks on samuti Premium liigas palliv JK Tallinna Kalev, kellega Trans on tänavu korra kohtunud, kui 20. mail jäi matš Kadrioru staadionil 1:1 viiki. Trans domineeris mängu ja läks 38. minutil Sadio Tounkara väravast ka mängu juhtima, kuid Marek Kaljumäe 68. minutil realiseeritud penalti jagas meeskondade vahel punktid võrdselt. Mullu karikafinaalis lisaajal Nõmme Kalju üle mänginud Trans on alustanud liigahooaega tagasihoidlikult, kui kaks punkti annavad hetkel viimase koha. Tallinna Kalev on kaheksast mängust kirja saanud seitse punkti, mis on piisav kaheksandaks kohaks. Trans – Kalev poolfinaali avavile kõlab Kreenholmi staadionil kell 19.00. Homsel mängupäeval tähistab oma 70. sünnipäeva Narva Transi president Nikolai Burdakov.
Mängud peetakse pealtvaatajateta. Mõlemast kohtumisest näitab otsepilti Soccernet.ee.
Karikavõitja selgub 4. juulil A. Le Coq Arenal, kui klubijalgpalli pidupäeva raames peetakse nii naiste ja meeste karikavõistluste kui ka U-19 Eliitliiga finaal. Tipneri karikavõistluste finaal algab kell 16.00, mängust näitab otsepilti ETV.
### Response:
Tipneri karikafinalistid selguvad laupäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ütleme: kas materialist, religioosne inimene, budist, uskmatu ja/või kõhkleja erinevad üldises plaanis? Muidugi mitte! Me saame sellest argielus kohe aru: pühapäevahommikune kirik ja palve on me südamele tähtis, ja olekule tähtis, aga see ei muuda asjaolu, et kõigetoredam kolleeg, kellega suurema jao päevast veedame ja töötame, või koguni me kallimgi, võib olla ateist. Või budist, mis võib ühtlasi tähendada, et ateist (mind kristlasena paelub materialistliku budismi praktika, see võimaldab mul opereerida mitmes usuruumis korraga). Kindlasti pole ma ateist, saati siis saan ma mõnd ametlikku kirikut lõpuni toetada, sest mu arust see pole lõpuni kooskõlas usuga: kirik on võim, usk on pigem maisest võimust vabanemine ja enda andmine olemasolu kätte.
Üks on kindel: oma tõe paremaks kuulutamine on igal juhul ja alati demagoogilise võttestiku osa, mitte ilmutus ja reaalsus, tõeline, käegahaaratav tõde. Ükski tõeline usklik ei pea oma usu pärast kunagi sõda! Kusjuures kogeme seda isegi teadlaste juures: ka nemad ei suuda akseptida, et valemiväliselt on olemas kogemusmaailm, milles tajume kõike mittearvutatavalt.
Kuidas ja kas neid kokku saab viia? Einstein pakkus vastuseid lihtsate sündmuste osas: millise kiirusega ja kuidas painduvas ajas liigub keegi kellegi teise suhtes jne, eks? Aga ta ei räägi armastusest nt Darwin ka ei räägi – ta räägib paljunemisest ja allesjäämisest, eks? Et teaduseusk on üleprahi ja kõik muu on enesepettus ja rumalus? Nad ei saa lõpuni lihtsalt kõike uurida, ei ole ühtki teadusaru, ei ole ühtki võimalikku uurimissuunda, mis kunagi saaks öelda: nüüd me teame tõde, nüüd on see valmis! See lihtsalt ei tööta nii.
Aga me teame ka oma kogemusest, et see pole nii. Esiteks tasub meelde tuletada, et nii Newton, Darwin kui Einstein olid religioossed inimesed, ja mitte sugugi ainult oma aja moraalse surve tõttu (muidu ei tasuks meil neid ka teadlastena usaldada), vaid omaenda eluruumis. Teadus ei ole uskmatu. Ühegi teadlase eesmärk pole olnud ega saagi olla tõestada, et jumalat pole olemas. Moodsa füüsika valguses on pigem tõenäoline, et universumi taga on teadlik, loogiline skeem, mõte või mõtleja. Kas see on see, mida tahame nimetada jumalaks? Et peame selle sõna üle veel veidi vaidlema ja arutlema!
Kui religioosne inimene väidab mulle, et uskmatu on kadunud (põrgusse määratud!), et ateistil ei saa olla moraali, siis ma lihtsalt ei usu seda: olen näinud usklikke inimesi ebamoraalselt käitumas, sest nad loodavad mingile andeksannile (või siis on kahepalgelised) – usklik inimene kaldub oma usu najal sageli ebamoraalsele tegevusele, mil ilmik, profaan, uskmatu seda ei julge, ei tihka. Tegelikult ei saa öelda, et usklik on kindlamal jääl, kui uskmatu, sest moraalselt mõõdame me koguaeg, igapäevaselt vahemaad võimalike piiridega, mis ühiskond ja mis me iseendale seadnud oleme (et need enamasti eri kohtades asuvad, see on fakt).
Kusjuures ma väidan täie tõsidusega, et usklikul ja uskmatul pole siin vahet. Et moraal on "fakt", reaalsus, see on päriselt olemas olev asi: moraal on üks hoovus, mis me lähedalt mööda kulgeb. Et tõde on ka olemas, et see on alati käeulatuses, kui ka mitte väljendatav, ent absoluutne; mõõdetav maailm on olemas, aga meie suhe sellesse on nagu laevakaptenil merre.
Meil igaühel on eksistentsiaalne lood, vaimne sektant, moraalne kompass, vägevamatel meestel ja naistel tunnetuslik kaart või radar või isegi GPS (pärand? haridus? initsiatsioon?), religioosne või uskmatu ankur, unistuste purjed, kaduviku pikksilm: meil on need samad riistapuud vaatamata me asetumisele religiooni või uusvaimsuse või uskmatuse või võitleva ateismi suhtes, sel teljel, riistapuud on samad, absoluut on olemas, relatiivsus kaob, lihtsalt igaüks, iga päev, peab tegema tööd nende kätte antud tööriistadega, ja määratlema oma moraalse, eetilise, elulise, teadliku asetuse selles elus.
Reaalsus pole relativismi vastand, see on igapäevane teadlik töö endaga: kõigi nende tööriistade kasutamine, et tunnetada, kus ma elus parajasti olen. Ja sellistes parameetrites pole nii, et kellegi absoluutne moraal on ülem teise relatiivse suhtes, sest meri loksub me all, suured lained ja hoovused liiguvad ja tõde, mille eilse loodiga välja mõõtsid, võib täna olla palju sügavamal. Selles mõttes: katoliiklane, ususektiliige, teaduslik ateist ja minu moodi maamõõtja – me kõik asume samal tõeteljel ja meil on samad tööriistad. Eetilised ja materialistlikud otsused ei asu lõpuni relatiivses ruumis, aga uskliku ja uskmatu eksimisvõimalused on samad.
Religioon on absoluutne, usud sa siis või mitte: sul on lihtsalt väike paat, millega oled merel, ja seda võib teatud piirini paremaks ja täiuslikumaks rihtida, aga lõpuni ei anna see moraalset õigustust teisi halvustada! Sul on ehk enda arust paremad riistad, aga ma kujutan ette, et nii kui sa ütled kellelegi, et tema omad ei tööta, tuleb välja, et su enda omad pole ka enam täpsed. Niipaljukest kohtumõistmisest, eetikast ja seilamisest. Ma ei usu ka relativismi, aga ookean, millel hulbime, ja tööriistad, on samad: miks peaks uskmatu elu ja moraal ja eetika olema kuidagi teises kohas või vähem väärtuslikud või vähem paigas kui uskliku omad, küsin ma kristlasena, sest teistsugust maailma ei kujuta ma ette. | Jürgen Rooste kaheksa põhimõttelist tõeküsimust. 2) Relativismi ületamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ütleme: kas materialist, religioosne inimene, budist, uskmatu ja/või kõhkleja erinevad üldises plaanis? Muidugi mitte! Me saame sellest argielus kohe aru: pühapäevahommikune kirik ja palve on me südamele tähtis, ja olekule tähtis, aga see ei muuda asjaolu, et kõigetoredam kolleeg, kellega suurema jao päevast veedame ja töötame, või koguni me kallimgi, võib olla ateist. Või budist, mis võib ühtlasi tähendada, et ateist (mind kristlasena paelub materialistliku budismi praktika, see võimaldab mul opereerida mitmes usuruumis korraga). Kindlasti pole ma ateist, saati siis saan ma mõnd ametlikku kirikut lõpuni toetada, sest mu arust see pole lõpuni kooskõlas usuga: kirik on võim, usk on pigem maisest võimust vabanemine ja enda andmine olemasolu kätte.
Üks on kindel: oma tõe paremaks kuulutamine on igal juhul ja alati demagoogilise võttestiku osa, mitte ilmutus ja reaalsus, tõeline, käegahaaratav tõde. Ükski tõeline usklik ei pea oma usu pärast kunagi sõda! Kusjuures kogeme seda isegi teadlaste juures: ka nemad ei suuda akseptida, et valemiväliselt on olemas kogemusmaailm, milles tajume kõike mittearvutatavalt.
Kuidas ja kas neid kokku saab viia? Einstein pakkus vastuseid lihtsate sündmuste osas: millise kiirusega ja kuidas painduvas ajas liigub keegi kellegi teise suhtes jne, eks? Aga ta ei räägi armastusest nt Darwin ka ei räägi – ta räägib paljunemisest ja allesjäämisest, eks? Et teaduseusk on üleprahi ja kõik muu on enesepettus ja rumalus? Nad ei saa lõpuni lihtsalt kõike uurida, ei ole ühtki teadusaru, ei ole ühtki võimalikku uurimissuunda, mis kunagi saaks öelda: nüüd me teame tõde, nüüd on see valmis! See lihtsalt ei tööta nii.
Aga me teame ka oma kogemusest, et see pole nii. Esiteks tasub meelde tuletada, et nii Newton, Darwin kui Einstein olid religioossed inimesed, ja mitte sugugi ainult oma aja moraalse surve tõttu (muidu ei tasuks meil neid ka teadlastena usaldada), vaid omaenda eluruumis. Teadus ei ole uskmatu. Ühegi teadlase eesmärk pole olnud ega saagi olla tõestada, et jumalat pole olemas. Moodsa füüsika valguses on pigem tõenäoline, et universumi taga on teadlik, loogiline skeem, mõte või mõtleja. Kas see on see, mida tahame nimetada jumalaks? Et peame selle sõna üle veel veidi vaidlema ja arutlema!
Kui religioosne inimene väidab mulle, et uskmatu on kadunud (põrgusse määratud!), et ateistil ei saa olla moraali, siis ma lihtsalt ei usu seda: olen näinud usklikke inimesi ebamoraalselt käitumas, sest nad loodavad mingile andeksannile (või siis on kahepalgelised) – usklik inimene kaldub oma usu najal sageli ebamoraalsele tegevusele, mil ilmik, profaan, uskmatu seda ei julge, ei tihka. Tegelikult ei saa öelda, et usklik on kindlamal jääl, kui uskmatu, sest moraalselt mõõdame me koguaeg, igapäevaselt vahemaad võimalike piiridega, mis ühiskond ja mis me iseendale seadnud oleme (et need enamasti eri kohtades asuvad, see on fakt).
Kusjuures ma väidan täie tõsidusega, et usklikul ja uskmatul pole siin vahet. Et moraal on "fakt", reaalsus, see on päriselt olemas olev asi: moraal on üks hoovus, mis me lähedalt mööda kulgeb. Et tõde on ka olemas, et see on alati käeulatuses, kui ka mitte väljendatav, ent absoluutne; mõõdetav maailm on olemas, aga meie suhe sellesse on nagu laevakaptenil merre.
Meil igaühel on eksistentsiaalne lood, vaimne sektant, moraalne kompass, vägevamatel meestel ja naistel tunnetuslik kaart või radar või isegi GPS (pärand? haridus? initsiatsioon?), religioosne või uskmatu ankur, unistuste purjed, kaduviku pikksilm: meil on need samad riistapuud vaatamata me asetumisele religiooni või uusvaimsuse või uskmatuse või võitleva ateismi suhtes, sel teljel, riistapuud on samad, absoluut on olemas, relatiivsus kaob, lihtsalt igaüks, iga päev, peab tegema tööd nende kätte antud tööriistadega, ja määratlema oma moraalse, eetilise, elulise, teadliku asetuse selles elus.
Reaalsus pole relativismi vastand, see on igapäevane teadlik töö endaga: kõigi nende tööriistade kasutamine, et tunnetada, kus ma elus parajasti olen. Ja sellistes parameetrites pole nii, et kellegi absoluutne moraal on ülem teise relatiivse suhtes, sest meri loksub me all, suured lained ja hoovused liiguvad ja tõde, mille eilse loodiga välja mõõtsid, võib täna olla palju sügavamal. Selles mõttes: katoliiklane, ususektiliige, teaduslik ateist ja minu moodi maamõõtja – me kõik asume samal tõeteljel ja meil on samad tööriistad. Eetilised ja materialistlikud otsused ei asu lõpuni relatiivses ruumis, aga uskliku ja uskmatu eksimisvõimalused on samad.
Religioon on absoluutne, usud sa siis või mitte: sul on lihtsalt väike paat, millega oled merel, ja seda võib teatud piirini paremaks ja täiuslikumaks rihtida, aga lõpuni ei anna see moraalset õigustust teisi halvustada! Sul on ehk enda arust paremad riistad, aga ma kujutan ette, et nii kui sa ütled kellelegi, et tema omad ei tööta, tuleb välja, et su enda omad pole ka enam täpsed. Niipaljukest kohtumõistmisest, eetikast ja seilamisest. Ma ei usu ka relativismi, aga ookean, millel hulbime, ja tööriistad, on samad: miks peaks uskmatu elu ja moraal ja eetika olema kuidagi teises kohas või vähem väärtuslikud või vähem paigas kui uskliku omad, küsin ma kristlasena, sest teistsugust maailma ei kujuta ma ette.
### Response:
Jürgen Rooste kaheksa põhimõttelist tõeküsimust. 2) Relativismi ületamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadlased leidsid Sars-Cov-2 viiruse geneetilisi jälgi aasta lõpus Milanost ja Torinost kogutud reoveeproovides. Bologna veeproovides esinesid viiruse jäljed jaanuaris, teatas instituut ISS.
Itaalia esimene teadaolev viiruse kohapealse leviku juhtum tuvastati veebruari keskpaigas.
"Tulemused aitavad aru saada viiruse leviku algusest Itaalias," teatas ISS.
Samuti kinnitavad need instituudi teatel nüüdseks kindlaid rahvusvahelisi tõendeid, et reoveeproovidel on varajase tuvastamise vahendina strateegiline roll.
Itaalia oli esimene Euroopa riik, mida viirus tabas, ja esimene riik maailmas, mis kehtestas üleriigilised piirangud. Esimene kohapealse leviku juhtum tuvastati Lombardia maakonnas Codogno linnas.
Valitsus kuulutas Codogno 21. veebruaril niinimetatud punaseks tsooniks ja käskis selle ümbruse isoleerida. Hiljem isoleeriti veel üheksa linna Lombardias ja Venetos, enne üleriigilist karantiini märtsi algul.
Koroonaviirus on nõudnud Itaalias üle 34 500 elu.
ISS-i veekvaliteedi ekspert Giuseppina La Rosa ja tema meeskond analüüsisid 40 reoveeproovi vahemikust oktoober 2019 kuni veebruar 2020.
Tulemused, mida kinnitasid kaks erinevat metoodikat kasutavat laborit, näitasid uue koroonaviiruse jälgi Milanost ja Torinost 18. detsembril võetud proovides. Viirus leiti ka 29. jaanuaril Bolognast võetud proovis.
Oktoobris ja novembris võetud proovid olid negatiivsed, mis tähendab, et viirus polnud veel kohale jõudnud, märkis La Rosa.
Et suur hulk koroonaviirusejuhte on kergete sümptomitega või asümptomaatilised, võivad reoveetestid viidata viiruse levikule juba enne, kui esimesed nakatumist kliinilist kinnitust leiavad.
ISS ärgitas tervishoiuministeeriumit korraldama regulaarset reoveeproovide võtmist, kasutamaks seda vahendina viiruse leviku varajaseks tuvastamiseks.
Juulis alustatakse turismikeskusteks peetavates piirkondades vastavat pilootprogrammi, eesmärgiga luua sügiseks üleriigiline reoveetestimise võrgustik. | Uuring: koroonaviirus oli Põhja-Itaalias juba detsembris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadlased leidsid Sars-Cov-2 viiruse geneetilisi jälgi aasta lõpus Milanost ja Torinost kogutud reoveeproovides. Bologna veeproovides esinesid viiruse jäljed jaanuaris, teatas instituut ISS.
Itaalia esimene teadaolev viiruse kohapealse leviku juhtum tuvastati veebruari keskpaigas.
"Tulemused aitavad aru saada viiruse leviku algusest Itaalias," teatas ISS.
Samuti kinnitavad need instituudi teatel nüüdseks kindlaid rahvusvahelisi tõendeid, et reoveeproovidel on varajase tuvastamise vahendina strateegiline roll.
Itaalia oli esimene Euroopa riik, mida viirus tabas, ja esimene riik maailmas, mis kehtestas üleriigilised piirangud. Esimene kohapealse leviku juhtum tuvastati Lombardia maakonnas Codogno linnas.
Valitsus kuulutas Codogno 21. veebruaril niinimetatud punaseks tsooniks ja käskis selle ümbruse isoleerida. Hiljem isoleeriti veel üheksa linna Lombardias ja Venetos, enne üleriigilist karantiini märtsi algul.
Koroonaviirus on nõudnud Itaalias üle 34 500 elu.
ISS-i veekvaliteedi ekspert Giuseppina La Rosa ja tema meeskond analüüsisid 40 reoveeproovi vahemikust oktoober 2019 kuni veebruar 2020.
Tulemused, mida kinnitasid kaks erinevat metoodikat kasutavat laborit, näitasid uue koroonaviiruse jälgi Milanost ja Torinost 18. detsembril võetud proovides. Viirus leiti ka 29. jaanuaril Bolognast võetud proovis.
Oktoobris ja novembris võetud proovid olid negatiivsed, mis tähendab, et viirus polnud veel kohale jõudnud, märkis La Rosa.
Et suur hulk koroonaviirusejuhte on kergete sümptomitega või asümptomaatilised, võivad reoveetestid viidata viiruse levikule juba enne, kui esimesed nakatumist kliinilist kinnitust leiavad.
ISS ärgitas tervishoiuministeeriumit korraldama regulaarset reoveeproovide võtmist, kasutamaks seda vahendina viiruse leviku varajaseks tuvastamiseks.
Juulis alustatakse turismikeskusteks peetavates piirkondades vastavat pilootprogrammi, eesmärgiga luua sügiseks üleriigiline reoveetestimise võrgustik.
### Response:
Uuring: koroonaviirus oli Põhja-Itaalias juba detsembris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänavu viiruseohu tõttu Kaitseliidu võidupüha paraadi ja maakaitsepäevi ei toimu, seega otsustasime huvilistele pakkuda Eesti Vabadussõja monumentide virtuaaltuuri," selgitas maa-ameti geoinfosüsteemide büroo juhataja Sulev Õitspuu.
Kaardirakenduses on monumentidele lisatud infopäring, kus on link kaldaerofotodele, et pärast asukoha kindlaks tegemist saaks monumenti linnulennult vaadata. | Maa-amet pani Vabadussõja monumendid kaardile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänavu viiruseohu tõttu Kaitseliidu võidupüha paraadi ja maakaitsepäevi ei toimu, seega otsustasime huvilistele pakkuda Eesti Vabadussõja monumentide virtuaaltuuri," selgitas maa-ameti geoinfosüsteemide büroo juhataja Sulev Õitspuu.
Kaardirakenduses on monumentidele lisatud infopäring, kus on link kaldaerofotodele, et pärast asukoha kindlaks tegemist saaks monumenti linnulennult vaadata.
### Response:
Maa-amet pani Vabadussõja monumendid kaardile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kes keda?" muutub sügishooajal kakskeelseks, iganädalane väitlussaade hakkab toimuma eesti ja vene keeles. Formaadi muutus toob ETV+ ekraanile ka uue saatejuhi Krista Lensini, kelle õlule jääb arutelude juhtimine eesti keeles.
ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja sõnul otsustati saate formaati muuta kõlapinna laiendamiseks. "Siiani ei saanud me ebapiisava vene keele oskuse tõttu kutsuda saatesse paljusid külalisi. Loomulikult peavad nad ka uue formaadi puhul hästi teist keelt mõistma, kuid saavad arutelus osaleda oma emakeeles," selgitas ta.
Krista Lensini sõnul on tegemist põneva väljakutsega mitmel põhjusel. "Televisioon on mulle alati olnud südamelähedane ja "Kes keda?" annab võimaluse panna end proovile täiesti uut moodi. Oma senises töös olen olnud pigem rääkija, nüüd võtan saatejuhina kuulaja rolli," märkis ta ja tänas ERR-i ja ETV+ võimaluse ja usalduse eest."
Kaalukeeleks osutus ka saate formaat, kus stuudios räägitakse vaheldumisi eesti ja vene keeles. Lensin on pärit kakskeelsest perekonnast ja suudab kergelt ümber lülituda nii eesti kui ka vene keelele. "Tunnen vene keeles rääkimisest tegelikult puudust," tunnistas ta ja lisas, et saatejuhina läks tal vene keelt vaja "Sind otsides" saadet Venemaal tehes. "Kes keda?" kakskeelset lähenemist peab ta põnevaks, seda enam, et kaks keeleruumi omavahel Eestis väga ei põimu. "Need on mäed, mida peaks liigutama. Peame õppima teinetest paremini mõistma."
Lensini esimesed kokkupuuted televisiooniga ulatuvad 30 aasta taha, telesaadete juures on ta olnud nii saatejuhi kui ka toimetajana, samuti aidanud kaasa saadete produtseerimisel. "Olen küll meelelahutuse taustaga, mis ei tähenda nagu jääksid tõsisemad ja päevakajalised teemad mulle kaugeks. Muidugi arvestan ka sellega, et pean "Kes keda?" jaoks palju eeltööd tegema, aga mulle meeldibki asju teha südamega."
"Kes keda" on ETV+ populaarne väitlussaade, mida seni on juhtinud Andrei Titov. Titov jätkab saatejuhina ka sügisel, Lensin liitub tema kõrval kaassaatejuhina. Värske kolleegi kohta jagub naisel vaid kiidusõnu. "Andrei on intelligentne ja šikk saatejuht, kes on suurepärane kuulaja ja samas kiire reageerimisega," märkis ta esimeste proovivõtete põhjal.
Andrei Titovi sõnul seisti "Kes keda?" saate juures sageli piiratud külaliste valiku ees, kuna kõik eestlased ei valda vene keelt tasemel, mis võimaldaks diskussioonist osa võtta. "Paaril korral kasutasime sünkroontõlget, kuid see polnud parim variant. Nii otsustasimegi proovida kahes keeles," selgitas Titov, tuues huvitava näitena juba kunagi ETV eetris olnud saadet "Unetus".
"Krista kohta võin öelda nii palju, et mulle väga imponeerib tema temperamentsus, ta on väga elav ja positiivne," iseloomustas Titov ja lisas, et esialgu tuli meelelahutusliku taustaga Lensini kandidatuur talle üllatusena. "Proovid näitasid, et sobime teineteisega hästi. Olen kindel, et ta saab uue rolliga hakkama ja loodan, et televaatajad võtavad uuenenud saate hästi vastu," lisas Titov.
Uuenenud "Kes keda?" alustab ETV+ eetris juba sügishooajal. | Krista Lensinist saab ETV+ saatejuht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kes keda?" muutub sügishooajal kakskeelseks, iganädalane väitlussaade hakkab toimuma eesti ja vene keeles. Formaadi muutus toob ETV+ ekraanile ka uue saatejuhi Krista Lensini, kelle õlule jääb arutelude juhtimine eesti keeles.
ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja sõnul otsustati saate formaati muuta kõlapinna laiendamiseks. "Siiani ei saanud me ebapiisava vene keele oskuse tõttu kutsuda saatesse paljusid külalisi. Loomulikult peavad nad ka uue formaadi puhul hästi teist keelt mõistma, kuid saavad arutelus osaleda oma emakeeles," selgitas ta.
Krista Lensini sõnul on tegemist põneva väljakutsega mitmel põhjusel. "Televisioon on mulle alati olnud südamelähedane ja "Kes keda?" annab võimaluse panna end proovile täiesti uut moodi. Oma senises töös olen olnud pigem rääkija, nüüd võtan saatejuhina kuulaja rolli," märkis ta ja tänas ERR-i ja ETV+ võimaluse ja usalduse eest."
Kaalukeeleks osutus ka saate formaat, kus stuudios räägitakse vaheldumisi eesti ja vene keeles. Lensin on pärit kakskeelsest perekonnast ja suudab kergelt ümber lülituda nii eesti kui ka vene keelele. "Tunnen vene keeles rääkimisest tegelikult puudust," tunnistas ta ja lisas, et saatejuhina läks tal vene keelt vaja "Sind otsides" saadet Venemaal tehes. "Kes keda?" kakskeelset lähenemist peab ta põnevaks, seda enam, et kaks keeleruumi omavahel Eestis väga ei põimu. "Need on mäed, mida peaks liigutama. Peame õppima teinetest paremini mõistma."
Lensini esimesed kokkupuuted televisiooniga ulatuvad 30 aasta taha, telesaadete juures on ta olnud nii saatejuhi kui ka toimetajana, samuti aidanud kaasa saadete produtseerimisel. "Olen küll meelelahutuse taustaga, mis ei tähenda nagu jääksid tõsisemad ja päevakajalised teemad mulle kaugeks. Muidugi arvestan ka sellega, et pean "Kes keda?" jaoks palju eeltööd tegema, aga mulle meeldibki asju teha südamega."
"Kes keda" on ETV+ populaarne väitlussaade, mida seni on juhtinud Andrei Titov. Titov jätkab saatejuhina ka sügisel, Lensin liitub tema kõrval kaassaatejuhina. Värske kolleegi kohta jagub naisel vaid kiidusõnu. "Andrei on intelligentne ja šikk saatejuht, kes on suurepärane kuulaja ja samas kiire reageerimisega," märkis ta esimeste proovivõtete põhjal.
Andrei Titovi sõnul seisti "Kes keda?" saate juures sageli piiratud külaliste valiku ees, kuna kõik eestlased ei valda vene keelt tasemel, mis võimaldaks diskussioonist osa võtta. "Paaril korral kasutasime sünkroontõlget, kuid see polnud parim variant. Nii otsustasimegi proovida kahes keeles," selgitas Titov, tuues huvitava näitena juba kunagi ETV eetris olnud saadet "Unetus".
"Krista kohta võin öelda nii palju, et mulle väga imponeerib tema temperamentsus, ta on väga elav ja positiivne," iseloomustas Titov ja lisas, et esialgu tuli meelelahutusliku taustaga Lensini kandidatuur talle üllatusena. "Proovid näitasid, et sobime teineteisega hästi. Olen kindel, et ta saab uue rolliga hakkama ja loodan, et televaatajad võtavad uuenenud saate hästi vastu," lisas Titov.
Uuenenud "Kes keda?" alustab ETV+ eetris juba sügishooajal.
### Response:
Krista Lensinist saab ETV+ saatejuht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aerosooliga kirjatud kuju upitatakse sillalt vette. Larts! Aplaus!
Mõnus dopamiinitulv käib must läbi, nagu oleksin ise mingi tasu saanud. Jaa, see on vabastav, revolutsiooniline paatos – juba kunstiline akt üksi on lahe, paneb avaliku ruumi elama. Nüüd kujundavad ruumi need, kes varem pole seda teinud.
Teised karjuvad: vandalism! Ahvikari! Pole siiski päris nii, et ühed oskavad ajaloolist pärandit hinnata või et Haidti moraaliintuitsionismi järgi väärtustavad konservatiivid rohkem lojaalsust ja autoriteeti ja seega ka kivikujusid. Küsimus on ikka, kes end pärandiga samastab. Mõtteeksperimendina: mida tunneksite, kui teie silme all visatakse vette "monument kui selline", inimnäoga, aga anonüümne? Minus tekitab see kujutlus võidukat lõbu (võim ja tema fetiš, haa!), aga kahtlustan, et nõnda tunneksid mitmed konservatiividki. Ja kindlasti on kujusid, mille rüüstamine tekitaks mus pahameelt.
Pildid ja videod, mida protestivastased levitavad, ei näita rahulikke meeleavaldusi, vaid seda, kuidas Nike tosse varastatakse: vahva ironiseerida, kuidas õiglust taastatakse. Kas see diskrediteerib protesti? Kuidas võtta. Mõne meelest on see kurb kõrvalnäht, mässu käest ära minek, teise arvates on just ses stiihias oma iva. Politsei rassivägivald ja eelarvamused on ammune probleem, samuti konföderatsioonitegelaste ja orjapidajate kujud avalikus ruumis, ja aina kinnitatakse: kui rahumeelsel protestil oleks tulemusi, poleks praegusi.
Veider on Mihhail Lotmani arvamus, justkui peetaks tabuks rääkida George Floydi kriminaalsest minevikust ja faktist, et ta tol päeval üritas maksta valerahaga. Kas ikka peetakse? Floydi minevikust on kõneldud piisavalt ja see, et politseiniku käe (s.t jala) läbi hukkunud relvastamata inimene oli ühtlasi suli, ei diskvalifitseeri proteste kuidagi. Floyd on sama õilis päästik kui iga teine, õieti kõnekamgi. Õigust elule ei pea ära teenima tublidusega. Kerkivad ka iseloomulikud sotsiaalmajanduslikud ja -poliitilised küsimused, miks oli Floyd niisugust teed läinud jne.
Paar nädalat pärast Floydi tapmist tõusis teemaks Lihula tulistaja. Ühismeedias väitis kolleeg seepeale, et surmanuhtlus tuleb taastada, ehkki see preventiivse meetmena ei tööta. Väitja on kõike muud kui kuri inimene, kuid ilmselt on paljud kogenud olukordi, kus teise valu ja ebaõiglus lähevad nii painavaks, et asja tahaks lahendada rämeda kättemaksuga – seda surmanuhtlus ju sisult on.
Meedia põhjal jääb Tarrastest mulje kui ebakindlast inimesest (sageli ongi see relvaarmastuse taga). Kuidas lugu juhtuda võis: tüüp sõitis paanikas kraavi, nägi, et jälitaja saab ta kätte, siis tulid veel mingid jälitajad Žiguliga. Õnnetuseks oli tal relv…
Neuroendokrinoloog Robert Sapolsky kirjeldab oma uhke raamatu "Käitu korralikult" ("Behave", 2017) alguses oma lapsepõlve-fantaasiat, mida ta oleks teinud Hitleriga. Vähim oli keele suust lõikamine. Floydi tapmise video tekitas ilmselt paljudes agressioonisööstu politseinik Derek Chauvini vastu: ilge sadistilõust, kaikaga talle!
Vasakliberaalist Sapolsky on muidugi surmanuhtluse vastu ja pakub, et karistuse mõiste on kriminaalõiguses üldse irrelevantne. Tulevikus võime inimesest teada asju, mille valguses on praegune karistamine sama irdne kui epileptikute karistamine kuradiga mestisoleku pärast. Karistuste piiritõmbamised on niikuinii küsitavad. See ei tähenda, et ohtlikke indiviide ei tuleks ühiskonnast eraldada – kasulikkusest, mitte kättemaksust peaksime lähtuma. Et tulistajatüüpe tekib, on me kõigi probleem, nii nagu on me kõigi probleem rassism ja selle teadvustamatus.
Aga mida ikkagi teha ajukeemiast põhjustatud kättemaksuhimuga? Nõustume ju, et "Dogville" oleks olnud mage ilma grandioosse hukkamisstseenita. Karistamine on ohtlikult mõnus nagu kartulikrõpsud.
Praegune kujude kukutamine tundub suurepärane väljund. Nii saab välja elada oma õigluseiha revolutsioonilise hoo. Ega avalik ruum ole ajaloomuuseum, vaid aktiivne ala, kus tegutsetakse praegu. Selle üle peab pidevalt arutlema. Miks ja keda pühitsetakse, kes pühitseb? Võimalik, et suure osa monumentide puhul ei teata niikuinii, kellega tegemist. Aga võimalik, et millegagi nad meid ikkagi tembivad. | Maarja Kangro. Upu, monument! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aerosooliga kirjatud kuju upitatakse sillalt vette. Larts! Aplaus!
Mõnus dopamiinitulv käib must läbi, nagu oleksin ise mingi tasu saanud. Jaa, see on vabastav, revolutsiooniline paatos – juba kunstiline akt üksi on lahe, paneb avaliku ruumi elama. Nüüd kujundavad ruumi need, kes varem pole seda teinud.
Teised karjuvad: vandalism! Ahvikari! Pole siiski päris nii, et ühed oskavad ajaloolist pärandit hinnata või et Haidti moraaliintuitsionismi järgi väärtustavad konservatiivid rohkem lojaalsust ja autoriteeti ja seega ka kivikujusid. Küsimus on ikka, kes end pärandiga samastab. Mõtteeksperimendina: mida tunneksite, kui teie silme all visatakse vette "monument kui selline", inimnäoga, aga anonüümne? Minus tekitab see kujutlus võidukat lõbu (võim ja tema fetiš, haa!), aga kahtlustan, et nõnda tunneksid mitmed konservatiividki. Ja kindlasti on kujusid, mille rüüstamine tekitaks mus pahameelt.
Pildid ja videod, mida protestivastased levitavad, ei näita rahulikke meeleavaldusi, vaid seda, kuidas Nike tosse varastatakse: vahva ironiseerida, kuidas õiglust taastatakse. Kas see diskrediteerib protesti? Kuidas võtta. Mõne meelest on see kurb kõrvalnäht, mässu käest ära minek, teise arvates on just ses stiihias oma iva. Politsei rassivägivald ja eelarvamused on ammune probleem, samuti konföderatsioonitegelaste ja orjapidajate kujud avalikus ruumis, ja aina kinnitatakse: kui rahumeelsel protestil oleks tulemusi, poleks praegusi.
Veider on Mihhail Lotmani arvamus, justkui peetaks tabuks rääkida George Floydi kriminaalsest minevikust ja faktist, et ta tol päeval üritas maksta valerahaga. Kas ikka peetakse? Floydi minevikust on kõneldud piisavalt ja see, et politseiniku käe (s.t jala) läbi hukkunud relvastamata inimene oli ühtlasi suli, ei diskvalifitseeri proteste kuidagi. Floyd on sama õilis päästik kui iga teine, õieti kõnekamgi. Õigust elule ei pea ära teenima tublidusega. Kerkivad ka iseloomulikud sotsiaalmajanduslikud ja -poliitilised küsimused, miks oli Floyd niisugust teed läinud jne.
Paar nädalat pärast Floydi tapmist tõusis teemaks Lihula tulistaja. Ühismeedias väitis kolleeg seepeale, et surmanuhtlus tuleb taastada, ehkki see preventiivse meetmena ei tööta. Väitja on kõike muud kui kuri inimene, kuid ilmselt on paljud kogenud olukordi, kus teise valu ja ebaõiglus lähevad nii painavaks, et asja tahaks lahendada rämeda kättemaksuga – seda surmanuhtlus ju sisult on.
Meedia põhjal jääb Tarrastest mulje kui ebakindlast inimesest (sageli ongi see relvaarmastuse taga). Kuidas lugu juhtuda võis: tüüp sõitis paanikas kraavi, nägi, et jälitaja saab ta kätte, siis tulid veel mingid jälitajad Žiguliga. Õnnetuseks oli tal relv…
Neuroendokrinoloog Robert Sapolsky kirjeldab oma uhke raamatu "Käitu korralikult" ("Behave", 2017) alguses oma lapsepõlve-fantaasiat, mida ta oleks teinud Hitleriga. Vähim oli keele suust lõikamine. Floydi tapmise video tekitas ilmselt paljudes agressioonisööstu politseinik Derek Chauvini vastu: ilge sadistilõust, kaikaga talle!
Vasakliberaalist Sapolsky on muidugi surmanuhtluse vastu ja pakub, et karistuse mõiste on kriminaalõiguses üldse irrelevantne. Tulevikus võime inimesest teada asju, mille valguses on praegune karistamine sama irdne kui epileptikute karistamine kuradiga mestisoleku pärast. Karistuste piiritõmbamised on niikuinii küsitavad. See ei tähenda, et ohtlikke indiviide ei tuleks ühiskonnast eraldada – kasulikkusest, mitte kättemaksust peaksime lähtuma. Et tulistajatüüpe tekib, on me kõigi probleem, nii nagu on me kõigi probleem rassism ja selle teadvustamatus.
Aga mida ikkagi teha ajukeemiast põhjustatud kättemaksuhimuga? Nõustume ju, et "Dogville" oleks olnud mage ilma grandioosse hukkamisstseenita. Karistamine on ohtlikult mõnus nagu kartulikrõpsud.
Praegune kujude kukutamine tundub suurepärane väljund. Nii saab välja elada oma õigluseiha revolutsioonilise hoo. Ega avalik ruum ole ajaloomuuseum, vaid aktiivne ala, kus tegutsetakse praegu. Selle üle peab pidevalt arutlema. Miks ja keda pühitsetakse, kes pühitseb? Võimalik, et suure osa monumentide puhul ei teata niikuinii, kellega tegemist. Aga võimalik, et millegagi nad meid ikkagi tembivad.
### Response:
Maarja Kangro. Upu, monument! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisministeeriumi ja presidendi kantselei pressiesindajad ütlesid ERR-ile, et Vene Föderatsioon ei ole kutset paraadile saatnud.
Ülimalt suurejooneliseks plaanitud paraad pidi esialgu toimuma juba 9. mail, kuid lükati koroonaepideemia tõttu edasi. Uueks ajaks on kavandatud 24. juuni, sest just sel päeval 1945. aastal toimus Punasel väljakul esimene võiduparaad.
Moskva võimud ja ka Venemaa presidendi pressiesindaja soovitavad venemaalastel paraadi vaadata televiisorist, sest koroonaviirusest tulenev oht ei ole kadunud. | Eesti ei ole saanud kutset Moskva võiduparaadile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisministeeriumi ja presidendi kantselei pressiesindajad ütlesid ERR-ile, et Vene Föderatsioon ei ole kutset paraadile saatnud.
Ülimalt suurejooneliseks plaanitud paraad pidi esialgu toimuma juba 9. mail, kuid lükati koroonaepideemia tõttu edasi. Uueks ajaks on kavandatud 24. juuni, sest just sel päeval 1945. aastal toimus Punasel väljakul esimene võiduparaad.
Moskva võimud ja ka Venemaa presidendi pressiesindaja soovitavad venemaalastel paraadi vaadata televiisorist, sest koroonaviirusest tulenev oht ei ole kadunud.
### Response:
Eesti ei ole saanud kutset Moskva võiduparaadile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulu sõnad ja viisi kirjutas Tuisk ise ning lugu räägib sellest, et eksidega suhtlemine ei ole kuigi mõistlik otsus.
Tantsulises muusikavideos teevad kaasa mitmed noored, nende seas ka näiteks "Rannamaja" osalejad. Videos on näha ka sarjast "Knight Rider" inspireeritud kõnelevat autot Kitt. | Jaagup Tuisk avaldas uue videosingli "miinusprojekt" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulu sõnad ja viisi kirjutas Tuisk ise ning lugu räägib sellest, et eksidega suhtlemine ei ole kuigi mõistlik otsus.
Tantsulises muusikavideos teevad kaasa mitmed noored, nende seas ka näiteks "Rannamaja" osalejad. Videos on näha ka sarjast "Knight Rider" inspireeritud kõnelevat autot Kitt.
### Response:
Jaagup Tuisk avaldas uue videosingli "miinusprojekt" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapäeval võõrustab Eesti noortekoondis Prantsusmaad. Kolm päeva hiljem, 1. oktoobril on Eesti vastaseks Island ning 4. oktoobril minnakse vastamisi Ukrainaga. Kõik kohtumised peetakse A. Le Coq Arenal ning mängude kellajad on selgumisel.
Valikturniirist võtab osa 48 riiki, kes on jagatud 12 alagruppi. Edasi eliitringi pääsevad alagruppide kaks paremat ja kõigi 12 valikgrupi peale ka neli paremat kolmanda koha saavutanud koondist.
U-17 tüdrukute EM-finaalturniir peetakse Fääri saartel ning lisaks võõrustajatele pääseb sinna seitse koondist. | Eesti U-17 jalgpallikoondis võõrustab sügisel EM-valikturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapäeval võõrustab Eesti noortekoondis Prantsusmaad. Kolm päeva hiljem, 1. oktoobril on Eesti vastaseks Island ning 4. oktoobril minnakse vastamisi Ukrainaga. Kõik kohtumised peetakse A. Le Coq Arenal ning mängude kellajad on selgumisel.
Valikturniirist võtab osa 48 riiki, kes on jagatud 12 alagruppi. Edasi eliitringi pääsevad alagruppide kaks paremat ja kõigi 12 valikgrupi peale ka neli paremat kolmanda koha saavutanud koondist.
U-17 tüdrukute EM-finaalturniir peetakse Fääri saartel ning lisaks võõrustajatele pääseb sinna seitse koondist.
### Response:
Eesti U-17 jalgpallikoondis võõrustab sügisel EM-valikturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Punisher" sisaldab juba varem avaldatud singleid "Garden Song", "Kyoto" ja "I See You" ning on Bridgersi teine stuudioalbum pärast 2017. aastal ilmunud albumit "Stranger in the Alps".
Uuel albumil teevad kaasa Conor Oberst, Lucy Dacus, Julien Baker, Christian Lee Hutson, Nick Zinner, Blake Mills ja ansambli Bright Eyes muusik Nathaniel Walcott. Bridgers töötas albumi kallal koos kaasprodutsentide Tony Bergi ja Ethan Gruskaga.
Bridgers otsustas albumi avaldada üks päev plaanitust varem, et selle ilmumine ei satuks samale päevale orjanduse lõppemise aastapäevaga. Ta märkis Twitteri-postituses, et ei lükka albumi avaldamist edasi ajale, kuni olukord on n-ö normaliseerunud, sest ta ei arva, et olukord peaks normaliseeruma. Selle asemel innustab ta oma fänne tegema annetusi organisatsioonidele, mis võitlevad rassilise võrdsuse eest.
I'm not pushing the record until things go back to "normal" because I don't think they should. Here it is a little early. Abolish the police. Hope you like it. https://t.co/vmwERN0SOm
— traitor joe (@phoebe_bridgers) June 18, 2020
Pärast 2017. aasta debüütalbumit avaldas Bridgers 2018. aastal lühialbumi koos kollektiiviga boygenius, kuhu kuuluvad Lucy Dacus ja Julien Baker, ning möödunud aastal ilmus Bridgersil koostöös Conor Oberstiga moodustatud duo Better Oblivion Community Center nime alt samanimeline album. | Phoebe Bridgers avaldas oma teise albumi "Punisher" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Punisher" sisaldab juba varem avaldatud singleid "Garden Song", "Kyoto" ja "I See You" ning on Bridgersi teine stuudioalbum pärast 2017. aastal ilmunud albumit "Stranger in the Alps".
Uuel albumil teevad kaasa Conor Oberst, Lucy Dacus, Julien Baker, Christian Lee Hutson, Nick Zinner, Blake Mills ja ansambli Bright Eyes muusik Nathaniel Walcott. Bridgers töötas albumi kallal koos kaasprodutsentide Tony Bergi ja Ethan Gruskaga.
Bridgers otsustas albumi avaldada üks päev plaanitust varem, et selle ilmumine ei satuks samale päevale orjanduse lõppemise aastapäevaga. Ta märkis Twitteri-postituses, et ei lükka albumi avaldamist edasi ajale, kuni olukord on n-ö normaliseerunud, sest ta ei arva, et olukord peaks normaliseeruma. Selle asemel innustab ta oma fänne tegema annetusi organisatsioonidele, mis võitlevad rassilise võrdsuse eest.
I'm not pushing the record until things go back to "normal" because I don't think they should. Here it is a little early. Abolish the police. Hope you like it. https://t.co/vmwERN0SOm
— traitor joe (@phoebe_bridgers) June 18, 2020
Pärast 2017. aasta debüütalbumit avaldas Bridgers 2018. aastal lühialbumi koos kollektiiviga boygenius, kuhu kuuluvad Lucy Dacus ja Julien Baker, ning möödunud aastal ilmus Bridgersil koostöös Conor Oberstiga moodustatud duo Better Oblivion Community Center nime alt samanimeline album.
### Response:
Phoebe Bridgers avaldas oma teise albumi "Punisher" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 19.00 kõlas avavile seniste tabeliliidrite Maardu Linnameeskonna ja Pärnu Vapruse vahelises mõõduvõtus. Kuigi külalised Pärnust asusid kohtumist juba teisel minutil juhtima, suutis kodumeeskond Maardu teise poolaja väravatest mängu enda kasuks pöörata ning Stanislav Tsõmbaljuki ja Vadim Šalabai väravatest 2:1 võidu võtta. Kuue vooru järel jätkab Maardu 15 punktiga esikohal, Pärnu leiab end 11 silma juures kolmandalt tabelirealt.
14 punktiga hoiab teist kohta Nõmme United, kes suutis eile võõral väljakul 0:2 kaotusseisust välja tulla ja 90+2. minuti väravast alistada 3:2 FC Flora U-21 tiimi. Kahe väravaga sai võitjate poolelt maha Kevin Mätas, ühe lisas Karl Gustav Kokka.
Sarnase tagasitulekuga sai hakkama ka Vändra Vaprus, kes suutis samuti 0:2 kaotusseisust alistada 3:2 FCI Levadia U-21 meeskonna. Võitjate poolelt olid täpsed Kristen Kähr, Rainer Peips ja Martin Pärn. Võit tõstis Vändra kümne punktiga neljandale tabelireale.
Vooru kindlaima võidu sai kirja Tartu Tammeka U-21, kes alistas koduplatsil 6:1 Pärnu Jalgpalliklubi ning jätkab nüüd üheksa silmaga viiendal tabelireal. Kaks väravat said Tammeka poolelt enda nimele nii Martin Jõgi kui Mart Paul Preiman.
Sarnaselt Tammeka U-21-le on kuue vooruga üheksa punkti kogunud ka FC Elva, kes alistas kolmapäeval Devid Lehteri iluväravast 1:0 Kohtla-Järve JK Järve. | Esiliiga tipus jätkavad Maardu ja Nõmme United | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 19.00 kõlas avavile seniste tabeliliidrite Maardu Linnameeskonna ja Pärnu Vapruse vahelises mõõduvõtus. Kuigi külalised Pärnust asusid kohtumist juba teisel minutil juhtima, suutis kodumeeskond Maardu teise poolaja väravatest mängu enda kasuks pöörata ning Stanislav Tsõmbaljuki ja Vadim Šalabai väravatest 2:1 võidu võtta. Kuue vooru järel jätkab Maardu 15 punktiga esikohal, Pärnu leiab end 11 silma juures kolmandalt tabelirealt.
14 punktiga hoiab teist kohta Nõmme United, kes suutis eile võõral väljakul 0:2 kaotusseisust välja tulla ja 90+2. minuti väravast alistada 3:2 FC Flora U-21 tiimi. Kahe väravaga sai võitjate poolelt maha Kevin Mätas, ühe lisas Karl Gustav Kokka.
Sarnase tagasitulekuga sai hakkama ka Vändra Vaprus, kes suutis samuti 0:2 kaotusseisust alistada 3:2 FCI Levadia U-21 meeskonna. Võitjate poolelt olid täpsed Kristen Kähr, Rainer Peips ja Martin Pärn. Võit tõstis Vändra kümne punktiga neljandale tabelireale.
Vooru kindlaima võidu sai kirja Tartu Tammeka U-21, kes alistas koduplatsil 6:1 Pärnu Jalgpalliklubi ning jätkab nüüd üheksa silmaga viiendal tabelireal. Kaks väravat said Tammeka poolelt enda nimele nii Martin Jõgi kui Mart Paul Preiman.
Sarnaselt Tammeka U-21-le on kuue vooruga üheksa punkti kogunud ka FC Elva, kes alistas kolmapäeval Devid Lehteri iluväravast 1:0 Kohtla-Järve JK Järve.
### Response:
Esiliiga tipus jätkavad Maardu ja Nõmme United |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jälgime igapäevaselt nõudlust ja taastame väljumisi regulaarselt," ütles Lux Expressi ärijuht Ingmar Roos ERR-ile. Ettevõte on aprilli keskpaigast iganädalaselt lisanud väljumisi siseriiklikele liinidele.
Kui praegu väljub viimane buss Tartust Tallinnasse õhtul kell kaheksa, siis järgmise nädala reedest taaskäivitab bussifirma nii Tallinn-Tartu kui Tartu-Tallinn suunal väljumised kell 21. Samuti muudab firma 29. juunist igapäevasteks kuus pooltunni väljumist.
Enne viirusepandeemia tõttu bussiliikluse vähendamist väljus viimane buss Tartust Tallinna suunal kell 22.
"Taaskäivitame järgmise 10 päeva jooksul väljumisi Tallinn-Haapsalu-Tallinn, Tartu-Pärnu-Tartu ja Tallinn-Narva-Tallinn suunal. Lisaks muudame Tartu-Narva kella 12 väljumise ja Narva-Tartu kella 16.30 väljumise igapäevaseks," lisas Roos. | Lux Express taastab koroonapuhangu eelseid väljumisi Tartu-Tallinna liinil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jälgime igapäevaselt nõudlust ja taastame väljumisi regulaarselt," ütles Lux Expressi ärijuht Ingmar Roos ERR-ile. Ettevõte on aprilli keskpaigast iganädalaselt lisanud väljumisi siseriiklikele liinidele.
Kui praegu väljub viimane buss Tartust Tallinnasse õhtul kell kaheksa, siis järgmise nädala reedest taaskäivitab bussifirma nii Tallinn-Tartu kui Tartu-Tallinn suunal väljumised kell 21. Samuti muudab firma 29. juunist igapäevasteks kuus pooltunni väljumist.
Enne viirusepandeemia tõttu bussiliikluse vähendamist väljus viimane buss Tartust Tallinna suunal kell 22.
"Taaskäivitame järgmise 10 päeva jooksul väljumisi Tallinn-Haapsalu-Tallinn, Tartu-Pärnu-Tartu ja Tallinn-Narva-Tallinn suunal. Lisaks muudame Tartu-Narva kella 12 väljumise ja Narva-Tartu kella 16.30 väljumise igapäevaseks," lisas Roos.
### Response:
Lux Express taastab koroonapuhangu eelseid väljumisi Tartu-Tallinna liinil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15. juunist kehtima hakanud regulatsioonid nõuavad lõbumajadelt, et nad koguksid kokku klientide nimed ja telefoninumbrid, mis tähendab lõbumaja külastajatele anonüümsuse kadumist, vahendasid Cyprus Mail ja BBC. Lõbumajad kardavad, et seetõttu kaotavad nad hulga kliente.
Bordellid lubati Kreekas taasavada käesoleva nädala esmaspäeval. Uute reeglite seas on kohustuslik maskide kasutamine ja voodilinade vahetamine peale igat klienti. Lisaks ei tohi kokku puutuda pead, sularahaga ei tohi maksta ning üks külastus ei tohi kesta kauem kui veerand tundi.
Ateenas bordelli pidav Rita ütles ajalehele, et uued regulatsioonid on pehmelt öeldes naeruväärsed. Rita sõnul ei kujuta ta ette, kuidas kliendid peaksid leppima sellega, et uute reeglite järgi on neil vaja ukse taga järejekorras seista.
Bordellid lootsid vahepealse keeluajaga kaotatud raha tagasi teha, sest valitsus neid ei toetanud, kuid uued käsud-keelud tõmbavad sellele plaanile tõenäoliselt kriipsu peale, kirjutas Cyprus Mail.
Bordelliomanik Rita ütles ajalehele, et uued reeglid võivad kasvatada ebaseaduslike lõbumajade arvu. | Kreekas seati bordelli külastuse aja piiriks 15 minutit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15. juunist kehtima hakanud regulatsioonid nõuavad lõbumajadelt, et nad koguksid kokku klientide nimed ja telefoninumbrid, mis tähendab lõbumaja külastajatele anonüümsuse kadumist, vahendasid Cyprus Mail ja BBC. Lõbumajad kardavad, et seetõttu kaotavad nad hulga kliente.
Bordellid lubati Kreekas taasavada käesoleva nädala esmaspäeval. Uute reeglite seas on kohustuslik maskide kasutamine ja voodilinade vahetamine peale igat klienti. Lisaks ei tohi kokku puutuda pead, sularahaga ei tohi maksta ning üks külastus ei tohi kesta kauem kui veerand tundi.
Ateenas bordelli pidav Rita ütles ajalehele, et uued regulatsioonid on pehmelt öeldes naeruväärsed. Rita sõnul ei kujuta ta ette, kuidas kliendid peaksid leppima sellega, et uute reeglite järgi on neil vaja ukse taga järejekorras seista.
Bordellid lootsid vahepealse keeluajaga kaotatud raha tagasi teha, sest valitsus neid ei toetanud, kuid uued käsud-keelud tõmbavad sellele plaanile tõenäoliselt kriipsu peale, kirjutas Cyprus Mail.
Bordelliomanik Rita ütles ajalehele, et uued reeglid võivad kasvatada ebaseaduslike lõbumajade arvu.
### Response:
Kreekas seati bordelli külastuse aja piiriks 15 minutit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuslavastus
Jean Cocteau
"Inimese hääl"
Lavastaja Kristjan Suits
Tõlkija Tatjana Hallap
Helikujundajad Arbo Maran, Nikita Šiškov
Koreograaf Jüri Nael
Näitleja Evelin Võigemast
Esietendus: 13. juunil
Need esimesed piisad tulid veel ettevaatlikult. Publik pääses nüüd üle kolme kuu uuesti teatrisse, kuid võtmesõna "distants" kajas endiselt vastu nii etenduspaigast kui ka lavastusest. Loo ainutegelasele pääsesid lähemale hoopis need, kes vaatasid etendust kodust ja ekraanilt. Mis sellise paradoksi siis tingis?
Lavaaugu liivasele pinnale ehitati sedapuhku askeetlik majake, kus kahe seina asemel ilutses vaid klaas ning küllusliku kodusisustuse asemel vaid diivan, laud ja üks kast. Hele liiv, maja lihtsus ja toa tühjus kiirgasid kõik steriilsust, koos Evelin Võigemasti mänguga isegi nukrat eraldatust. Suletuna kõledasse ruumi ja äralõigatuna inimlikust lähedusest, meenutas Võigemasti kehastatud Naine otsekui vangistatud looma, kes igatseb tagasi enda õigesse kohta. Õigesse kohta, mis asub Mehe kõrval. Ometi oli Mees leidnud uue (koha).
Endalegi märkamatult hakkas Naine niisiis sarnanema purunenud paari ühise koeraga. Peategelane nimelt kirjeldas, kuis loom esialgu mööda tube edasi-tagasi käis, mures, segaduses ja stressis. Siis jäänud koer vaikseks, muutunud tõrjuvaks ja loiuks. Sama peegeldus ka Võigemasti loodud rikkalikus emotsioonipaletis, mis lasi värvidel ehk veidi enam seguneda, kuid läbis sarnaseid etappe nagu loomgi. Tundetoonid kõikusid sujuvalt kurbuse, viha, eituse, leppimise ja palju muu vahel – välja joonistunud meeleolukõverat võiks isegi võrrelda leinatsükliga. Sellegipoolest edastas keeruliste tunnete komplekt kõige tugevamalt üksindust.
Naine polnud loos küll täiesti üksi. Mees ehk nähtamatu partner peitus kuskil telefonitoru teises otsas. Kuivõrd näidend Mehele aga ühtegi repliiki ette ei näe, tähendas see Evelin Võigemastile topeltülesannet: esiteks ehitada üles enda roll, teiseks luua publikule tugev ettekujutus oma nähtamatust kaaslasest. Liiati tuli see ettekujutus tekitada eelkõige reaktsioonide kaudu, sest kirjeldust leidub tekstis harva.
Võigemast seisis väärikalt ülesannete kõrgusel, pannes põrkuma Naise emotsionaalsuse ja Mehe ratsionaalsuse. Väikseimgi nüanss Mehe jutus, muutus hääletoonis või pikem hingetõmme tundus tal olevat selgeks mõeldud. Ta ei esitanud monoloogi, vaid üht poolt dialoogist, kus tuleb ka vahele segada või lasta endale vahele segada, näha detailide tähendusi ja neile reageerida. Isegi Naise äärmine tähelepanelikkus ja sünesteetiline võime kuuldut silme ette manada klappisid olukorraga – telefonikõnest oli ikkagi saanud ainus pidepunkt, mis Naist Mehega veel ühendas.
Ühtlasi kujunes telefonikõnest põhiline pidepunkt publikule, mõistmaks ja mõtestamaks Naise traagikat. Kui otseülekandes võis Võigemasti emotsioone huviga ligidalt jälgida – näha igat kulmukortsutust ja langevat suunurka Naise meeleolumuutusi edastamas –, siis tribüünil istudes tekkis sagedamini soov silmad sulgeda ja lasta lugu endale ligi vaid kõrvade kaudu. Silmi avades vaatas ju vastu klaas, mis teatriruumis kasutatuna ennem eraldab, kui lähedale toob. Samamoodi lõhkusid etenduspaiga intiimsust tõtt-öelda kõrvaklapidki, kui kuuldekauguses seisva näitleja kõnet vahendama pidid.
Olukord, kus näitleja ja publik taas ühte ruumi pääsevad, kuid sellegipoolest kontakti ei saa, tegi esiotsa isegi nõutuks. Samas kõlab see lavastuse kontseptsiooniga kokku – võõrandumine ja äralõigatus iseloomustavad nii "Inimese hääle" vormi kui sisu. Teisalt selgitas sündmusi lavastaja fookus. Kuna esmalt oli kavas esitada teost vaid otseülekandena ning võimalus publik Lavaauku tuua tekkis alles protsessi käigus, jäigi peatähelepanu videole.
Sestap avanes video vahendusel "Inimese häälele" ka sootuks teine perspektiiv. Klaas ei lõhkunud enam lähedust, vaid tekitas ebatavalise aknataguse vaatenurga. Arvestades, et võõrast aknast sisse piilumine tähendab üldjuhul häbematut privaatsuse rikkumist, andis kaameranurk erakordse võimaluse luurata, kuid jääda ise märkamatuks. Pealegi lisas kaamera aeglane liikumine dünaamikat ka lavastuse lõikudesse, mis tribüünilt vaadatuna liiga staatiliseks võisid jääda, ning elavdas sellega kogu vaatamiskogemust. Nõutuks tegevat dissonantsi ootuste ja tegelikkuse vahel siin enam ei tekkinud.
Küll aga ei suutnud kvaliteetne otseülekanne muidugi kustutada igatsust publiku ja näitleja ühise kohalolutunde järele. Seda iseäranis põhjusel, et võrdlus teatriga oli nüüd lähedalt võtta: eelmisel õhtul Lavaaugus istudes võis teatavat ühist hingamist juba tunda, distantseeritusest hoolimata. Usutavasti on tegijad minuga ühel meelel, kui kinnitan, et videoteater on siiski leevendus, mitte asendus. | Arvustus. Mida tähendab eraldatus teatris? Aga armastuses? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuslavastus
Jean Cocteau
"Inimese hääl"
Lavastaja Kristjan Suits
Tõlkija Tatjana Hallap
Helikujundajad Arbo Maran, Nikita Šiškov
Koreograaf Jüri Nael
Näitleja Evelin Võigemast
Esietendus: 13. juunil
Need esimesed piisad tulid veel ettevaatlikult. Publik pääses nüüd üle kolme kuu uuesti teatrisse, kuid võtmesõna "distants" kajas endiselt vastu nii etenduspaigast kui ka lavastusest. Loo ainutegelasele pääsesid lähemale hoopis need, kes vaatasid etendust kodust ja ekraanilt. Mis sellise paradoksi siis tingis?
Lavaaugu liivasele pinnale ehitati sedapuhku askeetlik majake, kus kahe seina asemel ilutses vaid klaas ning küllusliku kodusisustuse asemel vaid diivan, laud ja üks kast. Hele liiv, maja lihtsus ja toa tühjus kiirgasid kõik steriilsust, koos Evelin Võigemasti mänguga isegi nukrat eraldatust. Suletuna kõledasse ruumi ja äralõigatuna inimlikust lähedusest, meenutas Võigemasti kehastatud Naine otsekui vangistatud looma, kes igatseb tagasi enda õigesse kohta. Õigesse kohta, mis asub Mehe kõrval. Ometi oli Mees leidnud uue (koha).
Endalegi märkamatult hakkas Naine niisiis sarnanema purunenud paari ühise koeraga. Peategelane nimelt kirjeldas, kuis loom esialgu mööda tube edasi-tagasi käis, mures, segaduses ja stressis. Siis jäänud koer vaikseks, muutunud tõrjuvaks ja loiuks. Sama peegeldus ka Võigemasti loodud rikkalikus emotsioonipaletis, mis lasi värvidel ehk veidi enam seguneda, kuid läbis sarnaseid etappe nagu loomgi. Tundetoonid kõikusid sujuvalt kurbuse, viha, eituse, leppimise ja palju muu vahel – välja joonistunud meeleolukõverat võiks isegi võrrelda leinatsükliga. Sellegipoolest edastas keeruliste tunnete komplekt kõige tugevamalt üksindust.
Naine polnud loos küll täiesti üksi. Mees ehk nähtamatu partner peitus kuskil telefonitoru teises otsas. Kuivõrd näidend Mehele aga ühtegi repliiki ette ei näe, tähendas see Evelin Võigemastile topeltülesannet: esiteks ehitada üles enda roll, teiseks luua publikule tugev ettekujutus oma nähtamatust kaaslasest. Liiati tuli see ettekujutus tekitada eelkõige reaktsioonide kaudu, sest kirjeldust leidub tekstis harva.
Võigemast seisis väärikalt ülesannete kõrgusel, pannes põrkuma Naise emotsionaalsuse ja Mehe ratsionaalsuse. Väikseimgi nüanss Mehe jutus, muutus hääletoonis või pikem hingetõmme tundus tal olevat selgeks mõeldud. Ta ei esitanud monoloogi, vaid üht poolt dialoogist, kus tuleb ka vahele segada või lasta endale vahele segada, näha detailide tähendusi ja neile reageerida. Isegi Naise äärmine tähelepanelikkus ja sünesteetiline võime kuuldut silme ette manada klappisid olukorraga – telefonikõnest oli ikkagi saanud ainus pidepunkt, mis Naist Mehega veel ühendas.
Ühtlasi kujunes telefonikõnest põhiline pidepunkt publikule, mõistmaks ja mõtestamaks Naise traagikat. Kui otseülekandes võis Võigemasti emotsioone huviga ligidalt jälgida – näha igat kulmukortsutust ja langevat suunurka Naise meeleolumuutusi edastamas –, siis tribüünil istudes tekkis sagedamini soov silmad sulgeda ja lasta lugu endale ligi vaid kõrvade kaudu. Silmi avades vaatas ju vastu klaas, mis teatriruumis kasutatuna ennem eraldab, kui lähedale toob. Samamoodi lõhkusid etenduspaiga intiimsust tõtt-öelda kõrvaklapidki, kui kuuldekauguses seisva näitleja kõnet vahendama pidid.
Olukord, kus näitleja ja publik taas ühte ruumi pääsevad, kuid sellegipoolest kontakti ei saa, tegi esiotsa isegi nõutuks. Samas kõlab see lavastuse kontseptsiooniga kokku – võõrandumine ja äralõigatus iseloomustavad nii "Inimese hääle" vormi kui sisu. Teisalt selgitas sündmusi lavastaja fookus. Kuna esmalt oli kavas esitada teost vaid otseülekandena ning võimalus publik Lavaauku tuua tekkis alles protsessi käigus, jäigi peatähelepanu videole.
Sestap avanes video vahendusel "Inimese häälele" ka sootuks teine perspektiiv. Klaas ei lõhkunud enam lähedust, vaid tekitas ebatavalise aknataguse vaatenurga. Arvestades, et võõrast aknast sisse piilumine tähendab üldjuhul häbematut privaatsuse rikkumist, andis kaameranurk erakordse võimaluse luurata, kuid jääda ise märkamatuks. Pealegi lisas kaamera aeglane liikumine dünaamikat ka lavastuse lõikudesse, mis tribüünilt vaadatuna liiga staatiliseks võisid jääda, ning elavdas sellega kogu vaatamiskogemust. Nõutuks tegevat dissonantsi ootuste ja tegelikkuse vahel siin enam ei tekkinud.
Küll aga ei suutnud kvaliteetne otseülekanne muidugi kustutada igatsust publiku ja näitleja ühise kohalolutunde järele. Seda iseäranis põhjusel, et võrdlus teatriga oli nüüd lähedalt võtta: eelmisel õhtul Lavaaugus istudes võis teatavat ühist hingamist juba tunda, distantseeritusest hoolimata. Usutavasti on tegijad minuga ühel meelel, kui kinnitan, et videoteater on siiski leevendus, mitte asendus.
### Response:
Arvustus. Mida tähendab eraldatus teatris? Aga armastuses? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | On aastakümneid, mil ei juhtu midagi ja on nädalaid, mis on otsekui kümnendid. See revolutsioonilisi aegu iseloomustav mõte on omistatud Vladimir Iljitš Leninile (mõne targa kinnitusel ekslikult). Arutelu küsimuses, kas tänu COVID-19 pandeemiale on ühiskonnas paaril viimasel kuul toimunud murrang või on evolutsioon ajutiselt kiirema käigu saanud, alles kestab.
On neid, kelle arvates maailm ei ole enam endine. Teised pakuvad, et peagi oleme oma põliste rõõmude ja murede juures tagasi, sest inimese põhiolemus jääb samaks ja ühiskond teiseneb aeglaselt.
Poole valimine selles debatis sõltub inimese ilmavaatest ja kriisikogemusest. Viirus ründab kogu maailma ja kõiki ühiskonnakihte, kuid mõned rühmad on teistest siiski rohkem kannatada saanud.
Ka riikide reageeringutes leidus erinevusi, näiteks kui Rootsis oli vähe ametlikke piiranguid, siis Hispaania ühiskond oli sisuliselt lukus. Riikide kriisijuhtimise õnnestumist saame paremini hinnata umbes aasta pärast. Ent kogemuste analüüsimisega ei pea nii kaua ootama – riigi rasketest aegadest läbi tüürimises on õppetunde, millega tuleb tegeleda kohe.
Lähtekoht on see, et me saame nutikalt tegutsedes mõjutada kriisiga kohanemise edukust. Me ei saa ümber pöörata suuri rahvusvahelisi trende, kuid me saame oludega paremini või halvemini adapteeruda. Riigi tasandil on selleks vaja situatsiooni jälgimise, analüüsimise ja otsuste tegemise võimekust.
Peenelt väljendudes peaks kriisiohje süsteemi sisse ehitama toimiva seisukorra hindamise ja tagasisidestamise mehhanismi.
Mida see praktikas tähendab?
Variante on mitmeid ja lahenduse kokku leppimine kuulub poliitikute pädevusse. Kuid välja saab pakkuda mõned printsiibid, millega kriisist õppimisel tuleks arvestada.
Esiteks, kriisikogemuse käsitlemisel on põletavateks valdkondadeks tervishoid ja majandus. Kuid vaadata tuleks ka teisi teemasid, näiteks distantsõppe kogemust, korrakaitse ja piirivalve toimivust, hoolekannet, kriisijuhtimise ja varude tagamise korraldust, info liikumist ja otsustamist (sh parlamendi rolli), kommunikatsiooni jne.
Valitsus on viimastel kuudel tihedasti konsulteerinud epidemioloogidega ja küsib majandusprobleemide lahendamisel nõu majandusekspertidelt. Kuid eelnev küsimuste loetelu näitab, et viirusega kooselamise strateegia kujundamisse tuleb kaasata ka teiste elualade esindajad, näiteks psühholoogid, riigi-, õigus-, ja andmeteadlased, kommunikatsiooni-, hariduse- ja hoolekande spetsialistid jt.
Teiseks, sissevaade konkreetse ala probleemidese ja võimalustesse on eeskätt vastava pädevusega asutuste ja ministeeriumide ülesanne. Kuid valdkondlikud kriisi õppetunnid tuleb n-ö kesksele areenile tuua. Avastuste jagamine on vajalik ühiste järelduste sõnastamiseks, et suurendada muutuste idanemise tõenäosust.
Pole kahtlust, et kitsamas ringis probleemide analüüsimine ja mõttevahetus juba käib. Ent tähtis on tulemuste arutelu avada kõikidele – riigikogu liikmetele, ettevõtjatele, vabaühendustele, ekspertidele jne. Nagu viimasel ajal öeldakse, tegutsemine peab olema lokaalne, kuid mõtlemine globaalne ehk lähtuma kollektiivsetest huvidest.
Kolmandaks, arvestades suurt ebakindlust ja teadmatust (nt kas, millal ja mil viisil viiruse teine laine tuleb?), võiks kriisi õppetundide lahkamise ja ettepanekute kujundamise jagada kaheks vooruks.
Esmalt võetaks ette lühiajaline vaade ja hiljem pikem perspektiiv. Esimesse kategooriasse kuuluks kiiret reageerimist vajavad ülesanded (nt juhtimine hädaolukorras). Teise rühma kuuluvad suure mõjuga ja kaugemat tulevikku mõjutavad probleemid (nt diskussioon selle üle, kui ulatuslik peaks pärast kriisi olema riigi sekkumine majandusse või millist riiki me suudame üleval pidada?).
"Reformid sünnivad siis, kui otsustajad on arutelu algusest peale n-ö paadis. Kogu protsessil peab olema ka konkreetne vastutaja."
Neljandaks, kriisiga kohanemise võti on muutuste tegelik juurutamine! Selle üheks eelduseks on ekspertide, ametnike ja poliitikute (sh rahvasaadikute) sujuv koostöö. Reformid sünnivad siis, kui otsustajad on arutelu algusest peale n-ö paadis. Kogu protsessil peab olema ka konkreetne vastutaja.
Viiendaks, kriis süvendab juba teada-tuntud trende ja võimendab oma aega oodanud uuenduste vajalikkust. Heaks näiteks on riigireform. Riigikogu menetluses on otsuse "Riigireformi elluviimisest" eelnõu (181 OE). Eelnõu esimesel lugemisel 18. mail 2020 kritiseerisid mitmed sõnavõtjad reformiprojekti ambitsiooni puudumise pärast. Parlament leidis, et kavand vajab põhjalikumat arutelu ja ettepanekute esitamise tähtajaks lepiti kokku septembri keskpaik.
Selline tööplaan loob võimaluse siduda kriisi õppetunnid riigi reorganiseerimise plaanidega – lühema vaatega riigivalitsemist puudutavad järeldused saab sisse kirjutada riigikogu riigireformi otsusesse. Pikema mõjuga teemad annaksid parlamendi riigireformi toetusrühmale, põhiseaduskomisjonile jt osalistele ainest edasiste reformiotsuste ettevalmistamiseks.
Pandeemia ja riigivalitsemise seoseid lahanud eksperdid nii meil kui ka mujal on välja pakkunud teemasid, millele riigi uuendamisel võiks panustada.
Nendeks on e-valitsemise baasinfrastruktuuri töökindluse hoidmine, inimkesksete ja ettevõtjasõbralike e-teenuste ennaktempos arendamine (sh bürokraatlike tõkete vähendamine, andmeanalüüs, e-teenuste rahastamismudelite ülevaatus, kohaliku tasandi e-teenuste edendamine, reaalaja majanduse lahendused ettevõtjate omavahelises ja riigiga suhtluses), hariduses digipöördega jätkamine, telemeditsiin, e-lahendused kaasamises ja õigusloomes, e-parlament, paindlikkuse suurendamine planeerimises ja eelarvestamises ning riigiaparaadi ülesehituses, otsustamisõiguse detsentraliseerimine, valitsemistasandite ja -osalejate rollide täpsustamine jmt.
Millele võiks Eesti panustada lähemas ja kaugemas vaates?
See küsimus toob meid kuuenda põhimõtte juurde – kriisiga hakkamasaamise edutegur on oskus seada prioriteete. Olukorra igakülgne analüüs annab meile arvatavasti ohtralt teadmisi, kuid reformideks on tarvis valikuvõimalusi kitsendada ja määratleda otsusekohad. Energia tuleb investeerida tegevustesse, mis aitavad meil kriisist tugevamana väljuda.
Kokkuvõttes sobiks kriisi õppetundide omandamise juhtmõtteks Nassim Nicholas Talebi raamatust " Antifragile" (antihabras) pärit idee, et pelgalt vastupidava süsteemi rajamisest ei piisa. Selline süsteem toibub šokist ja võtab endise kuju. Tarvis oleks saavutada olukord, kus ühiskond suudab vapustused nii omaks võtta, et väljub nendest paremana.
Talebi mõtted lähevad kokku kriisi senise peamise õppetunniga – paratamatusega toimetulemisel saadab edu häid kohanejaid.
Riikide kohastumise suutlikkus oleneb mitmetest asjaoludest, näiteks sektoritevahelise koostöö ja usalduse tugevusest, informatsiooni kogumise ja otsuste tegemise võimekusest, valmidusest kaasata kõiki olulisi osapooli ning jagada seekaudu võimu ja vastutust, oskusest mõelda ja tegutseda süsteemselt. Siinne artikkel pakkus välja mõned mõtted, kuidas sellise "antihapra" riigi suunas võiks liikuma hakata.
* Rauno Vinni on riigivalitsemise teemadega kaua tegelenud vabaühenduse palgal olles. Praegu on ta riigikontrolli töötaja. Antud arvamuslugu väljendab autori isiklikke seisukohti. | Rauno Vinni: kuidas kriisist tugevamana välja tulla? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On aastakümneid, mil ei juhtu midagi ja on nädalaid, mis on otsekui kümnendid. See revolutsioonilisi aegu iseloomustav mõte on omistatud Vladimir Iljitš Leninile (mõne targa kinnitusel ekslikult). Arutelu küsimuses, kas tänu COVID-19 pandeemiale on ühiskonnas paaril viimasel kuul toimunud murrang või on evolutsioon ajutiselt kiirema käigu saanud, alles kestab.
On neid, kelle arvates maailm ei ole enam endine. Teised pakuvad, et peagi oleme oma põliste rõõmude ja murede juures tagasi, sest inimese põhiolemus jääb samaks ja ühiskond teiseneb aeglaselt.
Poole valimine selles debatis sõltub inimese ilmavaatest ja kriisikogemusest. Viirus ründab kogu maailma ja kõiki ühiskonnakihte, kuid mõned rühmad on teistest siiski rohkem kannatada saanud.
Ka riikide reageeringutes leidus erinevusi, näiteks kui Rootsis oli vähe ametlikke piiranguid, siis Hispaania ühiskond oli sisuliselt lukus. Riikide kriisijuhtimise õnnestumist saame paremini hinnata umbes aasta pärast. Ent kogemuste analüüsimisega ei pea nii kaua ootama – riigi rasketest aegadest läbi tüürimises on õppetunde, millega tuleb tegeleda kohe.
Lähtekoht on see, et me saame nutikalt tegutsedes mõjutada kriisiga kohanemise edukust. Me ei saa ümber pöörata suuri rahvusvahelisi trende, kuid me saame oludega paremini või halvemini adapteeruda. Riigi tasandil on selleks vaja situatsiooni jälgimise, analüüsimise ja otsuste tegemise võimekust.
Peenelt väljendudes peaks kriisiohje süsteemi sisse ehitama toimiva seisukorra hindamise ja tagasisidestamise mehhanismi.
Mida see praktikas tähendab?
Variante on mitmeid ja lahenduse kokku leppimine kuulub poliitikute pädevusse. Kuid välja saab pakkuda mõned printsiibid, millega kriisist õppimisel tuleks arvestada.
Esiteks, kriisikogemuse käsitlemisel on põletavateks valdkondadeks tervishoid ja majandus. Kuid vaadata tuleks ka teisi teemasid, näiteks distantsõppe kogemust, korrakaitse ja piirivalve toimivust, hoolekannet, kriisijuhtimise ja varude tagamise korraldust, info liikumist ja otsustamist (sh parlamendi rolli), kommunikatsiooni jne.
Valitsus on viimastel kuudel tihedasti konsulteerinud epidemioloogidega ja küsib majandusprobleemide lahendamisel nõu majandusekspertidelt. Kuid eelnev küsimuste loetelu näitab, et viirusega kooselamise strateegia kujundamisse tuleb kaasata ka teiste elualade esindajad, näiteks psühholoogid, riigi-, õigus-, ja andmeteadlased, kommunikatsiooni-, hariduse- ja hoolekande spetsialistid jt.
Teiseks, sissevaade konkreetse ala probleemidese ja võimalustesse on eeskätt vastava pädevusega asutuste ja ministeeriumide ülesanne. Kuid valdkondlikud kriisi õppetunnid tuleb n-ö kesksele areenile tuua. Avastuste jagamine on vajalik ühiste järelduste sõnastamiseks, et suurendada muutuste idanemise tõenäosust.
Pole kahtlust, et kitsamas ringis probleemide analüüsimine ja mõttevahetus juba käib. Ent tähtis on tulemuste arutelu avada kõikidele – riigikogu liikmetele, ettevõtjatele, vabaühendustele, ekspertidele jne. Nagu viimasel ajal öeldakse, tegutsemine peab olema lokaalne, kuid mõtlemine globaalne ehk lähtuma kollektiivsetest huvidest.
Kolmandaks, arvestades suurt ebakindlust ja teadmatust (nt kas, millal ja mil viisil viiruse teine laine tuleb?), võiks kriisi õppetundide lahkamise ja ettepanekute kujundamise jagada kaheks vooruks.
Esmalt võetaks ette lühiajaline vaade ja hiljem pikem perspektiiv. Esimesse kategooriasse kuuluks kiiret reageerimist vajavad ülesanded (nt juhtimine hädaolukorras). Teise rühma kuuluvad suure mõjuga ja kaugemat tulevikku mõjutavad probleemid (nt diskussioon selle üle, kui ulatuslik peaks pärast kriisi olema riigi sekkumine majandusse või millist riiki me suudame üleval pidada?).
"Reformid sünnivad siis, kui otsustajad on arutelu algusest peale n-ö paadis. Kogu protsessil peab olema ka konkreetne vastutaja."
Neljandaks, kriisiga kohanemise võti on muutuste tegelik juurutamine! Selle üheks eelduseks on ekspertide, ametnike ja poliitikute (sh rahvasaadikute) sujuv koostöö. Reformid sünnivad siis, kui otsustajad on arutelu algusest peale n-ö paadis. Kogu protsessil peab olema ka konkreetne vastutaja.
Viiendaks, kriis süvendab juba teada-tuntud trende ja võimendab oma aega oodanud uuenduste vajalikkust. Heaks näiteks on riigireform. Riigikogu menetluses on otsuse "Riigireformi elluviimisest" eelnõu (181 OE). Eelnõu esimesel lugemisel 18. mail 2020 kritiseerisid mitmed sõnavõtjad reformiprojekti ambitsiooni puudumise pärast. Parlament leidis, et kavand vajab põhjalikumat arutelu ja ettepanekute esitamise tähtajaks lepiti kokku septembri keskpaik.
Selline tööplaan loob võimaluse siduda kriisi õppetunnid riigi reorganiseerimise plaanidega – lühema vaatega riigivalitsemist puudutavad järeldused saab sisse kirjutada riigikogu riigireformi otsusesse. Pikema mõjuga teemad annaksid parlamendi riigireformi toetusrühmale, põhiseaduskomisjonile jt osalistele ainest edasiste reformiotsuste ettevalmistamiseks.
Pandeemia ja riigivalitsemise seoseid lahanud eksperdid nii meil kui ka mujal on välja pakkunud teemasid, millele riigi uuendamisel võiks panustada.
Nendeks on e-valitsemise baasinfrastruktuuri töökindluse hoidmine, inimkesksete ja ettevõtjasõbralike e-teenuste ennaktempos arendamine (sh bürokraatlike tõkete vähendamine, andmeanalüüs, e-teenuste rahastamismudelite ülevaatus, kohaliku tasandi e-teenuste edendamine, reaalaja majanduse lahendused ettevõtjate omavahelises ja riigiga suhtluses), hariduses digipöördega jätkamine, telemeditsiin, e-lahendused kaasamises ja õigusloomes, e-parlament, paindlikkuse suurendamine planeerimises ja eelarvestamises ning riigiaparaadi ülesehituses, otsustamisõiguse detsentraliseerimine, valitsemistasandite ja -osalejate rollide täpsustamine jmt.
Millele võiks Eesti panustada lähemas ja kaugemas vaates?
See küsimus toob meid kuuenda põhimõtte juurde – kriisiga hakkamasaamise edutegur on oskus seada prioriteete. Olukorra igakülgne analüüs annab meile arvatavasti ohtralt teadmisi, kuid reformideks on tarvis valikuvõimalusi kitsendada ja määratleda otsusekohad. Energia tuleb investeerida tegevustesse, mis aitavad meil kriisist tugevamana väljuda.
Kokkuvõttes sobiks kriisi õppetundide omandamise juhtmõtteks Nassim Nicholas Talebi raamatust " Antifragile" (antihabras) pärit idee, et pelgalt vastupidava süsteemi rajamisest ei piisa. Selline süsteem toibub šokist ja võtab endise kuju. Tarvis oleks saavutada olukord, kus ühiskond suudab vapustused nii omaks võtta, et väljub nendest paremana.
Talebi mõtted lähevad kokku kriisi senise peamise õppetunniga – paratamatusega toimetulemisel saadab edu häid kohanejaid.
Riikide kohastumise suutlikkus oleneb mitmetest asjaoludest, näiteks sektoritevahelise koostöö ja usalduse tugevusest, informatsiooni kogumise ja otsuste tegemise võimekusest, valmidusest kaasata kõiki olulisi osapooli ning jagada seekaudu võimu ja vastutust, oskusest mõelda ja tegutseda süsteemselt. Siinne artikkel pakkus välja mõned mõtted, kuidas sellise "antihapra" riigi suunas võiks liikuma hakata.
* Rauno Vinni on riigivalitsemise teemadega kaua tegelenud vabaühenduse palgal olles. Praegu on ta riigikontrolli töötaja. Antud arvamuslugu väljendab autori isiklikke seisukohti.
### Response:
Rauno Vinni: kuidas kriisist tugevamana välja tulla? |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.