instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV, mis oli terve sügishooaja vaadatuim telekanal, kasvatas oma vaatajaskonda veelgi. Detsembrikuise 15,1 protsentiga võrreldes oli jaanuaris ETV vaatamise osakaal 15,7 protsenti, teatas Kantar Emor.
Kanal 2 vaatamisaja osakaal oli jaanuaris viimase kuue kuu madalaim. Kanali osakaal oli 9,7 protsenti vaatamisajast, TV3-l oli see number 9,1. Languse tegi ka PBK, mille vaatamisaja osakaal kukkus 4,8 protsendile.
ETV+ osakaal tõusis 0,8 protsendile ning ETV2 oma 3,1 protsendile.
Telekanalite vaatamisaja osakaal (daily share protsenti) kogu vaatamisajast Autor: Kantar Emor
Jaanuarikuu vaadatuim saade kõigi kanalite peale oli Vahur Kersna autorisaade ETV-s "Urmas Ott. One man show", mida jälgis reaalajas 176 000 televaatajat. Tabeli tipus olid TV3 "Kuuuurija" 179 000 vaatajaga ja ETV "Pealtnägija" 170 000 vaatajaga.
20 vaadatavamat saadet jaanuaris 2018 (vaatajaid saateminuti kohta) Autor: Kantar Emor
ETV vaadatuim saade jaanuaris oli "Urmas Ott. One Man Show", mida vaatas reaalajas 176 000 inimest. Teisel kohal oli "Pealtnägija" 170 000 vaatajaga ja kolmandal kohal "Aktuaalne kaamera. Nädal" 148 000 vaatajaga.
Tabeli esikümnes olid veel "Aktuaalne kaamera" (141 000), "ENSV" (140 000), "õNNE 13" (137 000), "Hommik Anuga" (132 000), "Ärapanija 2017" (124 000), "Sport. Sport" (115 000) ja "Sport" (114 000).
10 vaadatavamat saadet jaanuaris 2018 (vaatajaid saateminuti kohta) | ETV Autor: Kantar Emor
Jaanuaris 2018 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 4 tundi ja 25 minutit päevas. Eestlased veetsid telerite ees 4 tundi ja 25 minutit ning mitte-eestlased 4 tundi ja 27 minutit päevas. | ETV kasvatas jaanuaris vaatajaskonda veelgi, Kanal 2 vaadatavus langes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV, mis oli terve sügishooaja vaadatuim telekanal, kasvatas oma vaatajaskonda veelgi. Detsembrikuise 15,1 protsentiga võrreldes oli jaanuaris ETV vaatamise osakaal 15,7 protsenti, teatas Kantar Emor.
Kanal 2 vaatamisaja osakaal oli jaanuaris viimase kuue kuu madalaim. Kanali osakaal oli 9,7 protsenti vaatamisajast, TV3-l oli see number 9,1. Languse tegi ka PBK, mille vaatamisaja osakaal kukkus 4,8 protsendile.
ETV+ osakaal tõusis 0,8 protsendile ning ETV2 oma 3,1 protsendile.
Telekanalite vaatamisaja osakaal (daily share protsenti) kogu vaatamisajast Autor: Kantar Emor
Jaanuarikuu vaadatuim saade kõigi kanalite peale oli Vahur Kersna autorisaade ETV-s "Urmas Ott. One man show", mida jälgis reaalajas 176 000 televaatajat. Tabeli tipus olid TV3 "Kuuuurija" 179 000 vaatajaga ja ETV "Pealtnägija" 170 000 vaatajaga.
20 vaadatavamat saadet jaanuaris 2018 (vaatajaid saateminuti kohta) Autor: Kantar Emor
ETV vaadatuim saade jaanuaris oli "Urmas Ott. One Man Show", mida vaatas reaalajas 176 000 inimest. Teisel kohal oli "Pealtnägija" 170 000 vaatajaga ja kolmandal kohal "Aktuaalne kaamera. Nädal" 148 000 vaatajaga.
Tabeli esikümnes olid veel "Aktuaalne kaamera" (141 000), "ENSV" (140 000), "õNNE 13" (137 000), "Hommik Anuga" (132 000), "Ärapanija 2017" (124 000), "Sport. Sport" (115 000) ja "Sport" (114 000).
10 vaadatavamat saadet jaanuaris 2018 (vaatajaid saateminuti kohta) | ETV Autor: Kantar Emor
Jaanuaris 2018 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 4 tundi ja 25 minutit päevas. Eestlased veetsid telerite ees 4 tundi ja 25 minutit ning mitte-eestlased 4 tundi ja 27 minutit päevas.
### Response:
ETV kasvatas jaanuaris vaatajaskonda veelgi, Kanal 2 vaadatavus langes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sa oled teadlane – millal tekkis soov saada teadlaseks? – Iseenesest liikusid mõtted selles suunas juba keskkoolis. Tegelikult tekkis küllalt sügav huvi seente vastu kuue aastaselt, kui ma käisin vanatädi juures Alutagusel sünnipäeval. Oli rikkalik seeneaasta ja väikese poisina ei tahtnud seal vanainimeste lauas istuda, tahtsin ringi joosta – ja siis nägin seal väljas puude vahel väga ilusaid huvitavaid seeni. Need sai kaasa korjatud, kodus oli määraja, värvipiltide järgi sai määratud; siis mõni aasta hiljem hakkasin vihikusse neid seeni üles joonistama ja tegema mitte määratud seentele lühikesi kirjeldusi.
Pärast keskkooli lõppu oli peas kaks mõtet, kas geograafia või bioloogia – minu koolis käisid ülikoolist pärit õppejõud neid tutvustamas ja bioloogiat tutvustav inimene oli asjalikum, nii et selle kasuks valik langes. Vanemad tahtsid väga, et ma õpiks majandust.
See, et hakata seeni lähemalt uurima, sai väga kindlalt selgeks pärast esimest kursust, kui olin läbinud fungistika välipraktikumi ja tutvusin Eesti seeneteadlastega.
Teadus on nagu kunst ja mõnes mõttes nagu kirjandus. Ma tunnen ennast kunstnikuna ja kirjanikuna üheskoos.
Mis sind teaduse tegemise juures paelub? – Minu jaoks on oluline see, et see on eneseteostus. Mõnes mõttes ta on ka nagu kunst ja mõnes mõttes nagu kirjandus. Ma tunnen ennast nagu kunstnikuna ja kirjanikuna üheskoos. Suurem kunst on see materjal ja teadmised kokku panna ja vormistada teadustööks. Selle õppimine võtab üle 10 aasta aega.
Kui sa teadlane ei oleks, kes sa siis oleks? – Majandust õppides tõenäoliselt läbikukkunud börsimaakler (naerab) või pankrotistunud firma omanik.
Just siis, 20 aastat tagasi, fungistika praktikumis sündis otsus hakata seeneteadlaseks. Autor: Erakogu
Kuidas tekivad kõige paremad teadusideed? Kas suure töö tulemusena, või on nii, et õhtul enne magamajäämist lööb äkitselt pea selgeks ja leiad mõnele keerulisele probleemile lahenduse? – No tavaliselt need mõtted tulevad ikka siis kui loed sügavalt mõnda uudset teadusartiklit. See võib olla pisut teisest valdkonnast kui oma töö ja kui sa tunned oma valdkonda piisavalt hästi, siis peas hakkab kohe seoseid looma, et mida üle võtta võõrast metoodikast või teisel uurimisalal püstitatud hüpoteesidest.
Hiljem, kogenud teadlasena, on oluline kohtuda konverentsidel teiste tipptegijatega ja siis sügavates teaduslikes vestluses tuleb palju uusi ideid.
Sa oled 37 aastane, aga kõikides Eesti teadlaste edetabelites päris tipus. Milliseid õigeid valikuid sa oled selleks teinud? – See on miljoni dollari küsimus. Ma olen tegelikult üritanud seda ka palju oma tudengitele rääkida, et tõsta neil motivatsiooni. Ma ise ütleks, et mu edu saladus on see, et mul oli olemas väga sügav ja konkreetne huvi seente vastu, juba enne ülikooli astumist oli loodusteaduslik tunnetus – see andis kindlasti teiste endasugustega suure konkurentsieelise.
Teiseks, minu juhendajaks sattus professor (Urmas) Kõljalg, kes toona oli värskelt tulnud Rootsist järeldoktorantuurist ja ta valdas hästi palju uudseid ideid ja meetodeid, mis tõstis minu lõputöö ja magistritöö kohe maailma teaduse eesliinile.
Kindlasti mängivad siin rolli ka iseloomuomadused. Kui ma midagi ette võtan, siis ma üritan seda teha võimalikult hästi: mitte liiga põhjalikult, vaid optimaalse põhjalikkusega, ja ma suudan mingil põhjusel töötada üsna kiiresti, kui võrrelda teiste kolleegidega.
Minu eelis on ka see, et ma pole jäänud kinni pidama mingi konkreetse kitsa teema juurde, vaid ma olen hakanud kasutama sellist oportunistlikku lähenemist: kui ma tunnetan ära, et kuskil teaduses on mingi väga suur lünk või valus küsimus, siis ma ei karda seda ette võtta ja selle küsimuse väga kiiresti ära lahendada ning võimalusel kiiresti avaldada kuskil tippajakirjas.
Kui sulle professori kohta pakutaks, ma ei tea, äkki on pakutud, võtaksid vastu? – Pakutud on, aga vastu ei võtnud. Ma tean väga hästi, et ma olen väga vilets paberimajandaja, kuna ma oskan tähtsad dokumendid ära kaotada, e-kirju ma ei salvesta, tihti kustutan koos manustega ära, sest postkast on pidevalt kirjadest umbes.
Sa tulid just Aafrikast – kuidas läks ja mis tegid seal? – Halvasti läks (naerab). Minu idee oli koguda sealt järjekordse globaalse uurimistöö jaoks proove, kuna Aafrika on väga raskesti ligipääsetav piirkond, nii logistiliselt kui keeleliselt. Oma proovid sain hambad ristis kätte, aga igal päeval olid probleemid seoses autorendi, looduskaitsealade lubade jm-ga.
Ma alustasin Rwandast, rendiautoga sõitsin Ugandasse, sealt lendasin Gaboni – kõikjal sõitsin üksinda rendiautoga ringi ja huvitavates kohtades, mis ma olin Google Mapsiga välja vaadanud, käisin metsas ja kogusin materjali.
Paapua Uus-Guineas kõrgel mägedes tekkis konflikt mingisuguse küla vanemaga, kellele ma oleks pidanud tema arvates rohkem raha maksma, et sinna mägedesse ronida. Ja kuna ta oli purjus, siis polnud väga palju puudu, et oleks kakluseks läinud.
Sa oled kogunud seeneproove üle maailma ja tihtipeale sellistes "nurgatagustes" kohtades. Kas see ohtlik pole? – Eks ta pisut ebaturvaline on, eriti arvestades Aafrika liiklust. Gabonis anti mulle ka auto millel polnud kindlustust, mistõttu tuli leida politseiga ka selline "kompromiss".
Näiteks käisime Sergei Põlmega (Tartu ülikooli teadur – toim.) Paapua Uus-Guineas ja seal kõrgel mägedes tekkis konflikt mingisuguse küla vanemaga, kellele ma oleks pidanud tema arvates rohkem raha maksma, et sinna mägedesse ronida. Ja kuna ta oli purjus, siis polnud väga palju puudu, et oleks kakluseks läinud. Eks seal olid teised kohalikud ka, kes asja maha rahustasid ja eks me saime mõlemad aru, et mingisugune suurem konflikt ei tule kellelegi kasuks.
On mingi lemmikkoht ka? – No tegelikult sealsamas Paapua Uus-Guineas ongi. See on lihtsalt niivõrd metsik ja teistmoodi. Ja teine koht on nt Zambia, kus samuti väga kaugel nö pärapõrgus olid väga meeldivad inimesed ja väga huvitav elu, kus elasid väikses hütis, vahetult traataia taga krokodillid ja jõehobud.
Kui sa oma töö pärast niipalju reisid, siis vabal ajal ilmselt reisimisega ei tegele? – Vabal ajal ei reisi jah. Vaba aeg kulub kodus kolme lapse kasvatamisele. Mõnikord õnnestub trenni teha.
Leho Tedersoo kabineti uks on tudengite jaoks alati avatud. Autor: Randel Kreitsberg
Kas teadlane on 24/7 teadlane? Või paned selja taga ukse kinni ja siis oled töömõtetest vaba? – Ma ei pane kunagi ust kinni, sest ma olen alati kättesaadav oma tudengitele. See on minu missioon, koolitada Eesti ja maailma jaoks välja erioskustega spetsialiste.
Teadlane... mitte just 24 tundi, aga 12 tundi küll. Ma ei kujuta ette teadlast, kes on vaid kindlatel kellaaegadel tööl ja pärast lülitab end täielikult välja. Ma ei kujuta ette, et selline teadlane saaks olla efektiivne.
Küllaltki avalik saladus on see, et 10-15 aastased noored kuusikud on paksult täis kuuseriisikaid. Enamik inimesi lihtsalt ei lähe sinna uurimagi.
Käid sa endiselt metsas seenel ka väljaspool tööd? Kas sinu käest saab seenekohtade siseinfot? – Jah, huvi on säilinud ja see on tööga tugevasti seotud hobi. Kui ma metsa all seenel käin, siis ma korjan üles ka need seened, mida saab teaduslikult uurida. Ma olen siin 15 aasta jooksul Tartu piirkonnas välja otsinud sellised uued seenekohad, kus on väga palju söögiseeni ja siis käin ka nädalas korra seenel nagu mõned teised käivad mustikal. Kodus teen 30-40 liitrit seeni aasta jooksul sisse ja need on talvel hea dieettoit.
Näiteks selline küllaltki avalik saladus on see, et 10-15 aastased noored kuusikud on paksult täis kuuseriisikaid. Enamik inimesi sinna lihtsalt ei lähe uurimagi, sest arvavad, et seal mitte midagi ei ole.
---
Neli küsimust:
Kelleks sa lapsena saada tahtsid? – Kõige rohkem tahtsin saada metsavahiks: huvitav töö, saab olla looduses ja näha ka huvitavaid loomi. Lapsena olid metskitsede ja jäneste nägemised juba väga suured elamused.
Mis on teadusprobleem, mida sa unistad lahendada? – Kui palju ikkagi maailmas liike on ja kui palju neist on välja surnud inimtegevuse tulemusena. Eriti mikroorganismide seisukohast.
Kuidas sa oma teadustegevusega muudad maailma paremaks paigaks? – Peamine tulemus on see, et inimesed mõistavad paremini seente globaalset levikut ja seda mõjutavaid tegureid. Kindlasti on minu teadustööd muutnud seeneuuringute valdkonda Eestis ja aidanud muuta Tartu ülikooli selles valdkonnas maailma juhtivaks ülikooliks.
Üks asi sinu valdkonnast, mis sinu jaoks on lihtne tõde, kuid mida inimene tänavalt ei tea? – Eestis on ligi 500 söödavat seeneliiki. | Leho Tedersoo: teadus on kui kunst ja kirjandus üheskoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sa oled teadlane – millal tekkis soov saada teadlaseks? – Iseenesest liikusid mõtted selles suunas juba keskkoolis. Tegelikult tekkis küllalt sügav huvi seente vastu kuue aastaselt, kui ma käisin vanatädi juures Alutagusel sünnipäeval. Oli rikkalik seeneaasta ja väikese poisina ei tahtnud seal vanainimeste lauas istuda, tahtsin ringi joosta – ja siis nägin seal väljas puude vahel väga ilusaid huvitavaid seeni. Need sai kaasa korjatud, kodus oli määraja, värvipiltide järgi sai määratud; siis mõni aasta hiljem hakkasin vihikusse neid seeni üles joonistama ja tegema mitte määratud seentele lühikesi kirjeldusi.
Pärast keskkooli lõppu oli peas kaks mõtet, kas geograafia või bioloogia – minu koolis käisid ülikoolist pärit õppejõud neid tutvustamas ja bioloogiat tutvustav inimene oli asjalikum, nii et selle kasuks valik langes. Vanemad tahtsid väga, et ma õpiks majandust.
See, et hakata seeni lähemalt uurima, sai väga kindlalt selgeks pärast esimest kursust, kui olin läbinud fungistika välipraktikumi ja tutvusin Eesti seeneteadlastega.
Teadus on nagu kunst ja mõnes mõttes nagu kirjandus. Ma tunnen ennast kunstnikuna ja kirjanikuna üheskoos.
Mis sind teaduse tegemise juures paelub? – Minu jaoks on oluline see, et see on eneseteostus. Mõnes mõttes ta on ka nagu kunst ja mõnes mõttes nagu kirjandus. Ma tunnen ennast nagu kunstnikuna ja kirjanikuna üheskoos. Suurem kunst on see materjal ja teadmised kokku panna ja vormistada teadustööks. Selle õppimine võtab üle 10 aasta aega.
Kui sa teadlane ei oleks, kes sa siis oleks? – Majandust õppides tõenäoliselt läbikukkunud börsimaakler (naerab) või pankrotistunud firma omanik.
Just siis, 20 aastat tagasi, fungistika praktikumis sündis otsus hakata seeneteadlaseks. Autor: Erakogu
Kuidas tekivad kõige paremad teadusideed? Kas suure töö tulemusena, või on nii, et õhtul enne magamajäämist lööb äkitselt pea selgeks ja leiad mõnele keerulisele probleemile lahenduse? – No tavaliselt need mõtted tulevad ikka siis kui loed sügavalt mõnda uudset teadusartiklit. See võib olla pisut teisest valdkonnast kui oma töö ja kui sa tunned oma valdkonda piisavalt hästi, siis peas hakkab kohe seoseid looma, et mida üle võtta võõrast metoodikast või teisel uurimisalal püstitatud hüpoteesidest.
Hiljem, kogenud teadlasena, on oluline kohtuda konverentsidel teiste tipptegijatega ja siis sügavates teaduslikes vestluses tuleb palju uusi ideid.
Sa oled 37 aastane, aga kõikides Eesti teadlaste edetabelites päris tipus. Milliseid õigeid valikuid sa oled selleks teinud? – See on miljoni dollari küsimus. Ma olen tegelikult üritanud seda ka palju oma tudengitele rääkida, et tõsta neil motivatsiooni. Ma ise ütleks, et mu edu saladus on see, et mul oli olemas väga sügav ja konkreetne huvi seente vastu, juba enne ülikooli astumist oli loodusteaduslik tunnetus – see andis kindlasti teiste endasugustega suure konkurentsieelise.
Teiseks, minu juhendajaks sattus professor (Urmas) Kõljalg, kes toona oli värskelt tulnud Rootsist järeldoktorantuurist ja ta valdas hästi palju uudseid ideid ja meetodeid, mis tõstis minu lõputöö ja magistritöö kohe maailma teaduse eesliinile.
Kindlasti mängivad siin rolli ka iseloomuomadused. Kui ma midagi ette võtan, siis ma üritan seda teha võimalikult hästi: mitte liiga põhjalikult, vaid optimaalse põhjalikkusega, ja ma suudan mingil põhjusel töötada üsna kiiresti, kui võrrelda teiste kolleegidega.
Minu eelis on ka see, et ma pole jäänud kinni pidama mingi konkreetse kitsa teema juurde, vaid ma olen hakanud kasutama sellist oportunistlikku lähenemist: kui ma tunnetan ära, et kuskil teaduses on mingi väga suur lünk või valus küsimus, siis ma ei karda seda ette võtta ja selle küsimuse väga kiiresti ära lahendada ning võimalusel kiiresti avaldada kuskil tippajakirjas.
Kui sulle professori kohta pakutaks, ma ei tea, äkki on pakutud, võtaksid vastu? – Pakutud on, aga vastu ei võtnud. Ma tean väga hästi, et ma olen väga vilets paberimajandaja, kuna ma oskan tähtsad dokumendid ära kaotada, e-kirju ma ei salvesta, tihti kustutan koos manustega ära, sest postkast on pidevalt kirjadest umbes.
Sa tulid just Aafrikast – kuidas läks ja mis tegid seal? – Halvasti läks (naerab). Minu idee oli koguda sealt järjekordse globaalse uurimistöö jaoks proove, kuna Aafrika on väga raskesti ligipääsetav piirkond, nii logistiliselt kui keeleliselt. Oma proovid sain hambad ristis kätte, aga igal päeval olid probleemid seoses autorendi, looduskaitsealade lubade jm-ga.
Ma alustasin Rwandast, rendiautoga sõitsin Ugandasse, sealt lendasin Gaboni – kõikjal sõitsin üksinda rendiautoga ringi ja huvitavates kohtades, mis ma olin Google Mapsiga välja vaadanud, käisin metsas ja kogusin materjali.
Paapua Uus-Guineas kõrgel mägedes tekkis konflikt mingisuguse küla vanemaga, kellele ma oleks pidanud tema arvates rohkem raha maksma, et sinna mägedesse ronida. Ja kuna ta oli purjus, siis polnud väga palju puudu, et oleks kakluseks läinud.
Sa oled kogunud seeneproove üle maailma ja tihtipeale sellistes "nurgatagustes" kohtades. Kas see ohtlik pole? – Eks ta pisut ebaturvaline on, eriti arvestades Aafrika liiklust. Gabonis anti mulle ka auto millel polnud kindlustust, mistõttu tuli leida politseiga ka selline "kompromiss".
Näiteks käisime Sergei Põlmega (Tartu ülikooli teadur – toim.) Paapua Uus-Guineas ja seal kõrgel mägedes tekkis konflikt mingisuguse küla vanemaga, kellele ma oleks pidanud tema arvates rohkem raha maksma, et sinna mägedesse ronida. Ja kuna ta oli purjus, siis polnud väga palju puudu, et oleks kakluseks läinud. Eks seal olid teised kohalikud ka, kes asja maha rahustasid ja eks me saime mõlemad aru, et mingisugune suurem konflikt ei tule kellelegi kasuks.
On mingi lemmikkoht ka? – No tegelikult sealsamas Paapua Uus-Guineas ongi. See on lihtsalt niivõrd metsik ja teistmoodi. Ja teine koht on nt Zambia, kus samuti väga kaugel nö pärapõrgus olid väga meeldivad inimesed ja väga huvitav elu, kus elasid väikses hütis, vahetult traataia taga krokodillid ja jõehobud.
Kui sa oma töö pärast niipalju reisid, siis vabal ajal ilmselt reisimisega ei tegele? – Vabal ajal ei reisi jah. Vaba aeg kulub kodus kolme lapse kasvatamisele. Mõnikord õnnestub trenni teha.
Leho Tedersoo kabineti uks on tudengite jaoks alati avatud. Autor: Randel Kreitsberg
Kas teadlane on 24/7 teadlane? Või paned selja taga ukse kinni ja siis oled töömõtetest vaba? – Ma ei pane kunagi ust kinni, sest ma olen alati kättesaadav oma tudengitele. See on minu missioon, koolitada Eesti ja maailma jaoks välja erioskustega spetsialiste.
Teadlane... mitte just 24 tundi, aga 12 tundi küll. Ma ei kujuta ette teadlast, kes on vaid kindlatel kellaaegadel tööl ja pärast lülitab end täielikult välja. Ma ei kujuta ette, et selline teadlane saaks olla efektiivne.
Küllaltki avalik saladus on see, et 10-15 aastased noored kuusikud on paksult täis kuuseriisikaid. Enamik inimesi lihtsalt ei lähe sinna uurimagi.
Käid sa endiselt metsas seenel ka väljaspool tööd? Kas sinu käest saab seenekohtade siseinfot? – Jah, huvi on säilinud ja see on tööga tugevasti seotud hobi. Kui ma metsa all seenel käin, siis ma korjan üles ka need seened, mida saab teaduslikult uurida. Ma olen siin 15 aasta jooksul Tartu piirkonnas välja otsinud sellised uued seenekohad, kus on väga palju söögiseeni ja siis käin ka nädalas korra seenel nagu mõned teised käivad mustikal. Kodus teen 30-40 liitrit seeni aasta jooksul sisse ja need on talvel hea dieettoit.
Näiteks selline küllaltki avalik saladus on see, et 10-15 aastased noored kuusikud on paksult täis kuuseriisikaid. Enamik inimesi sinna lihtsalt ei lähe uurimagi, sest arvavad, et seal mitte midagi ei ole.
---
Neli küsimust:
Kelleks sa lapsena saada tahtsid? – Kõige rohkem tahtsin saada metsavahiks: huvitav töö, saab olla looduses ja näha ka huvitavaid loomi. Lapsena olid metskitsede ja jäneste nägemised juba väga suured elamused.
Mis on teadusprobleem, mida sa unistad lahendada? – Kui palju ikkagi maailmas liike on ja kui palju neist on välja surnud inimtegevuse tulemusena. Eriti mikroorganismide seisukohast.
Kuidas sa oma teadustegevusega muudad maailma paremaks paigaks? – Peamine tulemus on see, et inimesed mõistavad paremini seente globaalset levikut ja seda mõjutavaid tegureid. Kindlasti on minu teadustööd muutnud seeneuuringute valdkonda Eestis ja aidanud muuta Tartu ülikooli selles valdkonnas maailma juhtivaks ülikooliks.
Üks asi sinu valdkonnast, mis sinu jaoks on lihtne tõde, kuid mida inimene tänavalt ei tea? – Eestis on ligi 500 söödavat seeneliiki.
### Response:
Leho Tedersoo: teadus on kui kunst ja kirjandus üheskoos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Aktsiisid moodustavad väga väikese osa maksulaekumisest. Nad on veidi üle kolme protsendi. Kui ta kõigub sinna-tänna, siis see ei ole nii meeletu auk. Aga nad on sellise märgilise tähtsusega," rääkis Sulev Vedler.
"Küsimus ei ole ainult aktsiisides. Aktsiisid mõjutavad inimeste käitumist - kui inimesed on harjunud Lätis alkoholi järel käima, siis neil süveneb see harjumus ja nad käivad seal ka edaspidi ja toovad sealt ka muud kaupa. Lõuna-Eesti poed on hädas, mingil hetkel hakkavad hätta sattuma ka Tallinna kauplused. Ka Tallinna restoranid ja laevaliinid, sest soomlased ei taha ju enam kallist alkoholi siit osta. See võib sellise lumepalliefekti kaasa tuua," lisas Vedler.
Velder pakkus, et võib-olla peaks nüüd alkoholiaktsiisiga tagasi tõmbama. "Makse tõstetakse, makse langetatakse," ütles ta.
Ta lisas, et inimesed kipuvad sellises olukorras alkoholi varuma ja varutud alkoholi kiputakse lihtsamalt tarbima, seega on ka see kahtluse all, kas rahva tervisele on aktsiisitõus positiivselt mõjunud.
Mirko Ojakivi rõhutas, et alkoholist saadavad kahjud jäävad Eesti riigi kanda, aga tulud lähevad Läti riigieelarvesse. "Kui läbimõtlematult ajada alkoholipoliitikat, siis selle mõjud Eesti rahvale on hoopis teistsugused," ütles Ojakivi.
Merilin Pärli sõnul on ka Põhja-Eestis elavate inimeste hulgas järjest rohkem neid, kes Lätis suurtes kogustes alkoholi toomas käivad. "Nad ei käi sihilikult alkoholi ostmas, aga kui niikuinii näiteks töö viib Lätti, siis varun ka õlut," sõnas Pärli. | "Rahva teenrid": aktsiisitõus võib tuua lumepalliefekti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aktsiisid moodustavad väga väikese osa maksulaekumisest. Nad on veidi üle kolme protsendi. Kui ta kõigub sinna-tänna, siis see ei ole nii meeletu auk. Aga nad on sellise märgilise tähtsusega," rääkis Sulev Vedler.
"Küsimus ei ole ainult aktsiisides. Aktsiisid mõjutavad inimeste käitumist - kui inimesed on harjunud Lätis alkoholi järel käima, siis neil süveneb see harjumus ja nad käivad seal ka edaspidi ja toovad sealt ka muud kaupa. Lõuna-Eesti poed on hädas, mingil hetkel hakkavad hätta sattuma ka Tallinna kauplused. Ka Tallinna restoranid ja laevaliinid, sest soomlased ei taha ju enam kallist alkoholi siit osta. See võib sellise lumepalliefekti kaasa tuua," lisas Vedler.
Velder pakkus, et võib-olla peaks nüüd alkoholiaktsiisiga tagasi tõmbama. "Makse tõstetakse, makse langetatakse," ütles ta.
Ta lisas, et inimesed kipuvad sellises olukorras alkoholi varuma ja varutud alkoholi kiputakse lihtsamalt tarbima, seega on ka see kahtluse all, kas rahva tervisele on aktsiisitõus positiivselt mõjunud.
Mirko Ojakivi rõhutas, et alkoholist saadavad kahjud jäävad Eesti riigi kanda, aga tulud lähevad Läti riigieelarvesse. "Kui läbimõtlematult ajada alkoholipoliitikat, siis selle mõjud Eesti rahvale on hoopis teistsugused," ütles Ojakivi.
Merilin Pärli sõnul on ka Põhja-Eestis elavate inimeste hulgas järjest rohkem neid, kes Lätis suurtes kogustes alkoholi toomas käivad. "Nad ei käi sihilikult alkoholi ostmas, aga kui niikuinii näiteks töö viib Lätti, siis varun ka õlut," sõnas Pärli.
### Response:
"Rahva teenrid": aktsiisitõus võib tuua lumepalliefekti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurasia Autospordi tiimi esinumbrina on üles antud Marko Asmer. Asmeri autoks on LMP2-klassi Ligier JSP217-Gibson ja stardinumbriks 44.
Kes saavad olema tema kaks meeskonnakaaslast, selgub hiljemalt maikuus. Eurasia Autospordi värvides võistles Asmer ka 2017/2018 hooajal Asian Le Mansi sarjas.
"Vaimustav uudis, ehkki võistlus on alles ees ja pole ju meetritki sõitnud," lausus Asmer pressiteate vahendusel. "Aga vägev, et tiim sai Le Mansi koha, see on ikkagi legendaarne sõit ja väga äge on seda isegi kaasa teha. Nüüd saab hakata kõike ette valmistama."
Esialgse stardinimekirja saab alla laadida siit. | Marko Asmer tuleb esimese eestlasena starti Le Mansi 24 tunni sõidul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurasia Autospordi tiimi esinumbrina on üles antud Marko Asmer. Asmeri autoks on LMP2-klassi Ligier JSP217-Gibson ja stardinumbriks 44.
Kes saavad olema tema kaks meeskonnakaaslast, selgub hiljemalt maikuus. Eurasia Autospordi värvides võistles Asmer ka 2017/2018 hooajal Asian Le Mansi sarjas.
"Vaimustav uudis, ehkki võistlus on alles ees ja pole ju meetritki sõitnud," lausus Asmer pressiteate vahendusel. "Aga vägev, et tiim sai Le Mansi koha, see on ikkagi legendaarne sõit ja väga äge on seda isegi kaasa teha. Nüüd saab hakata kõike ette valmistama."
Esialgse stardinimekirja saab alla laadida siit.
### Response:
Marko Asmer tuleb esimese eestlasena starti Le Mansi 24 tunni sõidul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalla sõitis ülejäänud grupi eest ära paar-kolm kilomeetrit enne lõppu ega lasknud enam konkurentidel endale ohtlikuks saada.
"Taktika oli võtta vabastiili poolel asja lihtsalt, püsida eesotsas ja siis rünnata kas staadionil või seal, kus ta seda tegi," lausus Kalla treener Johan Granath. "Kunagi ei tea, kuidas sõit areneb - vabalt võinuks olla ka Marit või Krista temaga koos ja siis pidanuks ta proovima järgmisel või ülejärgmisel tõusul."
"Tundus, et kõik oli kontrolli all... meile tundus, et vabastiili poolel ei saa midagi juhtuda, nii et kogu asi seisnes püssirohu kuivana hoidmises uisutamiseks."
Treeneri sõnul andis Kalla tänane võit lisaenergiat kogu Rootsi olümpiakoondisele. "See andis kogu meie murdmaasuusakoondisele kõvasti jõudu ja tegelikult kogu olümpiatiimile. See annab meile töörahu ja tüdrukud mõistavad, et on heas vormis. Mõistagi kasvatab see meie enesekindlust, nii et võime järgmistele võistlustele optimistlikult otsa vaadata." | Kalla treener: tundus, et kõik oli kontrolli all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalla sõitis ülejäänud grupi eest ära paar-kolm kilomeetrit enne lõppu ega lasknud enam konkurentidel endale ohtlikuks saada.
"Taktika oli võtta vabastiili poolel asja lihtsalt, püsida eesotsas ja siis rünnata kas staadionil või seal, kus ta seda tegi," lausus Kalla treener Johan Granath. "Kunagi ei tea, kuidas sõit areneb - vabalt võinuks olla ka Marit või Krista temaga koos ja siis pidanuks ta proovima järgmisel või ülejärgmisel tõusul."
"Tundus, et kõik oli kontrolli all... meile tundus, et vabastiili poolel ei saa midagi juhtuda, nii et kogu asi seisnes püssirohu kuivana hoidmises uisutamiseks."
Treeneri sõnul andis Kalla tänane võit lisaenergiat kogu Rootsi olümpiakoondisele. "See andis kogu meie murdmaasuusakoondisele kõvasti jõudu ja tegelikult kogu olümpiatiimile. See annab meile töörahu ja tüdrukud mõistavad, et on heas vormis. Mõistagi kasvatab see meie enesekindlust, nii et võime järgmistele võistlustele optimistlikult otsa vaadata."
### Response:
Kalla treener: tundus, et kõik oli kontrolli all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mikk Jurkatamm viskas 14 punkti, kui Bologna Virtus sai 71:42 jagu Saluse nimelisest tiimist, vahendab Korvpall24.ee.
Kaspar Kitsing tõi kaheksa silma, kui Trento oli 89:67 parem Treviso noortest. | Jurkatamm ja Kitsing aitasid Itaalia U-18 sarjas oma klubid võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mikk Jurkatamm viskas 14 punkti, kui Bologna Virtus sai 71:42 jagu Saluse nimelisest tiimist, vahendab Korvpall24.ee.
Kaspar Kitsing tõi kaheksa silma, kui Trento oli 89:67 parem Treviso noortest.
### Response:
Jurkatamm ja Kitsing aitasid Itaalia U-18 sarjas oma klubid võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane Hedberg viidi meditsiinilisele ülevaatusele haiglasse pärast seda kui oli kukkunud eelvõistluse esimese laskumise viimasel hüppel pea peale ja jäi seejärel lumele lamama.
Ka möödunud aasta alguses murdis Hedberg võistlusel kukkudes seitsmenda selgroolüli, millega seadis kahtluse alla tänavustel mängudel osalemise.
Lumelaua pargisõidu finaalvõistlus 12 edasi pääsenud sportlasele toimub pühapäeval Eesti aja järgi kell 3. | Möödunud aastal selgroolüli vigastanud lumelaudur kukkus taas rängalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane Hedberg viidi meditsiinilisele ülevaatusele haiglasse pärast seda kui oli kukkunud eelvõistluse esimese laskumise viimasel hüppel pea peale ja jäi seejärel lumele lamama.
Ka möödunud aasta alguses murdis Hedberg võistlusel kukkudes seitsmenda selgroolüli, millega seadis kahtluse alla tänavustel mängudel osalemise.
Lumelaua pargisõidu finaalvõistlus 12 edasi pääsenud sportlasele toimub pühapäeval Eesti aja järgi kell 3.
### Response:
Möödunud aastal selgroolüli vigastanud lumelaudur kukkus taas rängalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taal rääkis Äripäeva raadios ajakirjanik Vilja Kiislerile antud intervjuus praegusest valitsusest ja ütles, et kui keegi koalitsioonist üldse majandusest aru saab siis on need peaminister Jüri Ratas, majandusminister Kadri Simson ja ka riigihalduse minister Jaak Aab. "Sellest valitsusest saavad nad kõige paremini aru," ütles Taal.
Taali sõnul IRL-is ja Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas puudub igasugune arusaam majandusest. Ta kritiseeris praamidega tehtut ja aktsiisiotsuseid.
"Vaatamata Reformierakonna ülbusele, on riigil sellistest inimestest praegu puudus, seal oli päris palju inimesi, kes majandusest jagasid," ütles Taal.
Ta ennustas, et pärast 2019. aasta riigikogu valimisi on Reformierakond koos Keskerakonnaga valitsuses. "Minu arvates see on väga hea kooslus," lausus Taal.
Taali sõnul vajab Eesti maksureformi. "Tuleb maksustada rikkust, mitte rikkaks saamist. Selge on see, et isikutulu maksud peavad olema parajas suuruses, tööjõumaksud peavad olema võimalikult väiksed. Tarbimismaksu tõstaks kindlasti, ehk käibemaksu. Kohe sama käega riik kompenseeriks selle pensionäridele ja toetuste saajatele," rääkis Taal.
Taal rääkis ka sellest, kuidas poliitikas on väga raske jääda iseendaks, tema sõnul murendavad inimest just poliitikas vajalikud kompromissid. "Ükskõik kui põhimõttekindel sa oled, siis kolme kuu kuni poole aastaga oled sa üks massi osa," ütles ta.
Tema sõnul on õige hoiakuga Vabaerakond. "Täna on mõned Vabaerakonna liikmed sümpaatsed. Nemad räägivad õigetest asjadest. Aga nendel ei tule nendest asjadest suurt midagi välja. Ma ei usu, et nad järgmine kord parlamentigi saavad," arvas Taal.
IRL-ist veel rääkides ütles Taal, et Helir-Valdor Seederi näol on erakond leidnud endale juhi, kes on põhimõttekindel ja eestimeelne.
Uusi inimesi, kes oleksid nõus poliitikasse minema on Taali sõnul väga vähe. | Olari Taal: pärast valimisi on võimul Reformierakond ja Keskerakond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taal rääkis Äripäeva raadios ajakirjanik Vilja Kiislerile antud intervjuus praegusest valitsusest ja ütles, et kui keegi koalitsioonist üldse majandusest aru saab siis on need peaminister Jüri Ratas, majandusminister Kadri Simson ja ka riigihalduse minister Jaak Aab. "Sellest valitsusest saavad nad kõige paremini aru," ütles Taal.
Taali sõnul IRL-is ja Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas puudub igasugune arusaam majandusest. Ta kritiseeris praamidega tehtut ja aktsiisiotsuseid.
"Vaatamata Reformierakonna ülbusele, on riigil sellistest inimestest praegu puudus, seal oli päris palju inimesi, kes majandusest jagasid," ütles Taal.
Ta ennustas, et pärast 2019. aasta riigikogu valimisi on Reformierakond koos Keskerakonnaga valitsuses. "Minu arvates see on väga hea kooslus," lausus Taal.
Taali sõnul vajab Eesti maksureformi. "Tuleb maksustada rikkust, mitte rikkaks saamist. Selge on see, et isikutulu maksud peavad olema parajas suuruses, tööjõumaksud peavad olema võimalikult väiksed. Tarbimismaksu tõstaks kindlasti, ehk käibemaksu. Kohe sama käega riik kompenseeriks selle pensionäridele ja toetuste saajatele," rääkis Taal.
Taal rääkis ka sellest, kuidas poliitikas on väga raske jääda iseendaks, tema sõnul murendavad inimest just poliitikas vajalikud kompromissid. "Ükskõik kui põhimõttekindel sa oled, siis kolme kuu kuni poole aastaga oled sa üks massi osa," ütles ta.
Tema sõnul on õige hoiakuga Vabaerakond. "Täna on mõned Vabaerakonna liikmed sümpaatsed. Nemad räägivad õigetest asjadest. Aga nendel ei tule nendest asjadest suurt midagi välja. Ma ei usu, et nad järgmine kord parlamentigi saavad," arvas Taal.
IRL-ist veel rääkides ütles Taal, et Helir-Valdor Seederi näol on erakond leidnud endale juhi, kes on põhimõttekindel ja eestimeelne.
Uusi inimesi, kes oleksid nõus poliitikasse minema on Taali sõnul väga vähe.
### Response:
Olari Taal: pärast valimisi on võimul Reformierakond ja Keskerakond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhihooaja võitnud TNS ei jätnud põhihooaja kolmandale meeskonnale võimalustki, kui teisel poolajal teine käik sisse pandi ja kolm vastuseta väravat löödi. Kevin Kauber sekkus mängu vahetusest 85. minutil teise talvise täienduse Dean Ebbe asemele. Seis oli tol hetkel veel 2:0, vahendab Soccernet.ee.
Kaks vooru tagasi poolitati Walesi kõrgliiga - ülemised kuus mängivad viimased voorud omavahel ja alumised kuus omavahel, kuid punktiseise ei nullitud. Seetõttu on The New Saintsi edu Bala Towni ees koguni 14 punkti. | Kauberi esimene kodumäng osutus võidukaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhihooaja võitnud TNS ei jätnud põhihooaja kolmandale meeskonnale võimalustki, kui teisel poolajal teine käik sisse pandi ja kolm vastuseta väravat löödi. Kevin Kauber sekkus mängu vahetusest 85. minutil teise talvise täienduse Dean Ebbe asemele. Seis oli tol hetkel veel 2:0, vahendab Soccernet.ee.
Kaks vooru tagasi poolitati Walesi kõrgliiga - ülemised kuus mängivad viimased voorud omavahel ja alumised kuus omavahel, kuid punktiseise ei nullitud. Seetõttu on The New Saintsi edu Bala Towni ees koguni 14 punkti.
### Response:
Kauberi esimene kodumäng osutus võidukaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jyväskylä meeskond kaotas võõrsil Tampere Ilvesele 3:6 (1:3, 0:2, 2:1) ja KooKoo alistus samuti võõrsil KalPale 2:4 (1:1, 1:2, 0:1). Rooba kuulus oma võistkonna koosseisu, aga skoori ei teinud. Liivikut koosseisus ei olnud.
Liigatabelis asub Jyväskylä Oulu Kärpäti (114), TPS-i (92), Tampere Tappara (92) ja Helsingi IFK (89) järel 88 punktiga viiendal kohal. KooKoo on 62 punktiga 15 võistkonna seas 13. | Meistrite liiga võitnud JYP sai koduliigas selge kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jyväskylä meeskond kaotas võõrsil Tampere Ilvesele 3:6 (1:3, 0:2, 2:1) ja KooKoo alistus samuti võõrsil KalPale 2:4 (1:1, 1:2, 0:1). Rooba kuulus oma võistkonna koosseisu, aga skoori ei teinud. Liivikut koosseisus ei olnud.
Liigatabelis asub Jyväskylä Oulu Kärpäti (114), TPS-i (92), Tampere Tappara (92) ja Helsingi IFK (89) järel 88 punktiga viiendal kohal. KooKoo on 62 punktiga 15 võistkonna seas 13.
### Response:
Meistrite liiga võitnud JYP sai koduliigas selge kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lipp kuvati majaseinale arvatavasti jaanuaris valgusšõu raames. See ja lisatud sõnum avaldasid toetust sportlastele, kes peavad PyeongChangis esinema neutraalse koondisena. "Venemaa olümpiakoondise ainus doping on Venemaa inimeste toetus ja armastus," teatasid protestijad.
Eriloaga olümpiale lubatud venelased võistlevad PyeongChangis eraldusmärgita vormides ja võidu korral neile riigihümni ei mängita. Venelaste võidetud medalid ei kajastu ka riigi ametlikus olümpiastatistikas.
PyeongChangi olümpiakoondises on 168 venelast ja paljud neist marssisid neutraalse olümpialipu all ka avatseremoonial. | VIDEO | Protestijad kuvasid WADA peakorteri fassaadile Venemaa lipu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lipp kuvati majaseinale arvatavasti jaanuaris valgusšõu raames. See ja lisatud sõnum avaldasid toetust sportlastele, kes peavad PyeongChangis esinema neutraalse koondisena. "Venemaa olümpiakoondise ainus doping on Venemaa inimeste toetus ja armastus," teatasid protestijad.
Eriloaga olümpiale lubatud venelased võistlevad PyeongChangis eraldusmärgita vormides ja võidu korral neile riigihümni ei mängita. Venelaste võidetud medalid ei kajastu ka riigi ametlikus olümpiastatistikas.
PyeongChangi olümpiakoondises on 168 venelast ja paljud neist marssisid neutraalse olümpialipu all ka avatseremoonial.
### Response:
VIDEO | Protestijad kuvasid WADA peakorteri fassaadile Venemaa lipu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise ja kolmandana lõpetasid kohalikud mehed Sergio Luis Henao (Sky) ja Nairo Quintana (Movistar). Mõlemad said võitjaga kirja sama aja.
Martin Laas (Team Illuminate) lõpetas 132. kohaga (+8.52), Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) tänasel etapil ei startinud kolmandal etapil kukkumise tagajärjel saadud randmevigastuse tõttu.
"Üks arst ütles, et mul võib randmes mikromõra olla," kirjutab Räim oma Facebooki lehel. "Kuna ranne ei ole 100% ning lenksust kinni hoida ja pidurdada on keeruline, siis ma otsustasin tuuri pooleli jätta. Annan paar päeva rahu käele. Parem on mitte riskida, kuna tähtsamad sõidud ootavad ees."
Kokkuvõttes jätkab Alaphilippe'i järel teisel kohal Henao (+0.04) ja kolmandana Quintana (+0.06). Laas langes kokkuvõttes 125. kohale, kaotust võitjale on kogunenud 9.02.
Velotuuril on sõita veel kaks mägist etappi. | Kolumbia tuuril vahetus liider, Räim katkestas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise ja kolmandana lõpetasid kohalikud mehed Sergio Luis Henao (Sky) ja Nairo Quintana (Movistar). Mõlemad said võitjaga kirja sama aja.
Martin Laas (Team Illuminate) lõpetas 132. kohaga (+8.52), Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) tänasel etapil ei startinud kolmandal etapil kukkumise tagajärjel saadud randmevigastuse tõttu.
"Üks arst ütles, et mul võib randmes mikromõra olla," kirjutab Räim oma Facebooki lehel. "Kuna ranne ei ole 100% ning lenksust kinni hoida ja pidurdada on keeruline, siis ma otsustasin tuuri pooleli jätta. Annan paar päeva rahu käele. Parem on mitte riskida, kuna tähtsamad sõidud ootavad ees."
Kokkuvõttes jätkab Alaphilippe'i järel teisel kohal Henao (+0.04) ja kolmandana Quintana (+0.06). Laas langes kokkuvõttes 125. kohale, kaotust võitjale on kogunenud 9.02.
Velotuuril on sõita veel kaks mägist etappi.
### Response:
Kolumbia tuuril vahetus liider, Räim katkestas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Iisraeli lennuvägi ründas mõne minuti eest Süüria õhutõrjesüsteemi ja Iraani sihtmärke Süürias," teatasid relvajõud. "Rünnati 12 sihtmärki, teiste seas kolme õhutõrjepatareid ja nelja Iraani sihtmärki."
Laupäeva varahommikul ründas Iisrael Iraani sihtmärke Süüria keskosas, Süüria õhutõrje vastutule tagajärjel kukkus üks Iisraeli hävitaja Iisraeli territooriumil alla.
Hävituslendur sai katapulteerumisel raskelt vigastada, teatasid relvajõud.
Hävitaja F-16 teise piloodi vigastused on relvajõudude teatel kerged.
Iisrael korraldas laupäeva varahommikul õhurünnaku Süüria keskosas asuvatele "Iraani sihtmärkidele". Iisraeli teatel korraldati rünnak pärast seda, kui Iisraeli territooriumi kohal tulistati alla Iraani droon. | Iisrael teatas uutest ulatuslikest rünnakutest Süürias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Iisraeli lennuvägi ründas mõne minuti eest Süüria õhutõrjesüsteemi ja Iraani sihtmärke Süürias," teatasid relvajõud. "Rünnati 12 sihtmärki, teiste seas kolme õhutõrjepatareid ja nelja Iraani sihtmärki."
Laupäeva varahommikul ründas Iisrael Iraani sihtmärke Süüria keskosas, Süüria õhutõrje vastutule tagajärjel kukkus üks Iisraeli hävitaja Iisraeli territooriumil alla.
Hävituslendur sai katapulteerumisel raskelt vigastada, teatasid relvajõud.
Hävitaja F-16 teise piloodi vigastused on relvajõudude teatel kerged.
Iisrael korraldas laupäeva varahommikul õhurünnaku Süüria keskosas asuvatele "Iraani sihtmärkidele". Iisraeli teatel korraldati rünnak pärast seda, kui Iisraeli territooriumi kohal tulistati alla Iraani droon.
### Response:
Iisrael teatas uutest ulatuslikest rünnakutest Süürias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastane norralanna on teeninud nüüd olümpiamängudelt kuus kulda, neli hõbedat ja ühe pronksi ehk kokku 11 medalit. Seni jagas ta vastavas arvestuses liidrikohta venelanna Raissa Smetanina ja itaallanna Stefania Belmondoga. Mõlemal on kümme olümpiamedalit.
Björgen avas medaliarve 2002. aastal Salt Lake Citys, kui kuulus Norra hõbedasse teatenaiskonda. Esimesed kullad teenis ta kaheksa aastat hiljem Vancouveris, kui sai esikohad sprindis, suusavahetusega sõidus ja teates. Kolm kulda lisandus veel Sotšist.
Kõigi aegade üldtabelis jäävad norralanna ette kaks kuulsat kaasmaalast: laskesuusatajal Ole Einar Björndalenil on 13 ja murdmaasuusatajal Björn Dähliel 12 medalit. Mõlema kollektsioonis on kaheksa kulda. | Marit Björgen püstitas olümpiarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastane norralanna on teeninud nüüd olümpiamängudelt kuus kulda, neli hõbedat ja ühe pronksi ehk kokku 11 medalit. Seni jagas ta vastavas arvestuses liidrikohta venelanna Raissa Smetanina ja itaallanna Stefania Belmondoga. Mõlemal on kümme olümpiamedalit.
Björgen avas medaliarve 2002. aastal Salt Lake Citys, kui kuulus Norra hõbedasse teatenaiskonda. Esimesed kullad teenis ta kaheksa aastat hiljem Vancouveris, kui sai esikohad sprindis, suusavahetusega sõidus ja teates. Kolm kulda lisandus veel Sotšist.
Kõigi aegade üldtabelis jäävad norralanna ette kaks kuulsat kaasmaalast: laskesuusatajal Ole Einar Björndalenil on 13 ja murdmaasuusatajal Björn Dähliel 12 medalit. Mõlema kollektsioonis on kaheksa kulda.
### Response:
Marit Björgen püstitas olümpiarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal avalikustas „Pealtnägija“, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Emajõe äärde kavandatava tselluloostehase arendaja Est-For Invest on sõlmimas rekordilist kavatsuste protokolli, mis garanteerib miljarditehasele poole riigi raiutavast paberipuidust 15 aastaks. Looduskaitsjate ja konkurentide meelest oleks see peidetud kingitus ja koguni keelatud riigiabi, kui kavatsuste protokoll sellistel tingimustel sõlmitaks. Asi on seda küsitavam, et üks tselluloositehase võtmeisik, Mati Polli oli veel kuu enne suurtehase projekti avalikustamist RMK nõukogu esimees.
Kui paljudele tundus juba enne, et kavandatavas tehingus on jäme ots arendaja käes, siis lepingu tagamaid lähemalt uurides torkab silma veel üks üllatav nüanss. Nimelt valmistas lepingu ette Est-Fori esindav advokaadibüroo Ellex Raidla.
Iseenesest pole midagi kummalist, et lepingu põhja teeb sellest huvitatud pool, aga tähelepanuväärne on, et Ellex Raidla on samal ajal ka RMK nõustaja.
Ellex Raidla esindab RMK-d juba kümme aastat erinevates vaidlustes ja sõlmis viimati vastavasisulise raamlepingu 2017 märtsis, olles samal ajal juba ka Est-Fori esindaja. Mitu tuntud juristi kommenteerisid „Pealtnägijale“, et selline olukord tekitab küsimusi, kuid ei soovinud nimega esineda, sest Advokatuuri eetikakoodeks keelab kolleegide avaliku kritiseerimise.
Vanempartner Jüri Raidla kinnitas „Pealtnägijale“, et tselluloositehase projektis esindab tema büroo ainult arendajat ehk Est-For Investi, mistõttu on talle isegi küsimuse asetus huvide konfliktist arusaamatu. Samas selgitab RMK juht Aigar Kallas, et kõik muudatused, mida üks või teine pool kavatsuste protokolli välja pakkus, pani kirja Ellex Raidla büroo. RMK jurist 300 miljoni eurose lepinguni viivasse dokumenti ühtegi täiendust ei teinud.
Kallas leiab, et selline töökorraldus on loogiline ja lisajõu kaasamine oleks aja ning raha raiskamine: ”Kuna nad (Ellex Raidla – toim.) olid Est-Fori poolt välja valitud õigusesindaja, kes juhtumisi on ka meie partner, siis nende kaasamine – kuna meie teda usaldame ja Est-For teda usaldab – oli väga loogiline. Sinna kedagi juurde tuua oleks aja ja raha raiskamine. Ja mingit lisaväärtust loonud ei oleks.”
“Täiesti arusaamatu. Kogu selle protsessi juures ongi kõige kentsakam, et raske on aru saada, kus RMK lõpeb ja algab Est-For. Ja vastupidi,“ kommenteerib riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees ja Vabaerakonna poliitik Andres Herkel, kes esitas vastava arupärimise ka keskkonnaministrile. „Nad on nii läbipõimunud. Näiteks küsimus endisest nõukogu esimehest, kes siis kohe ilmub välja Est-For’i rahastajana, neid küsimusi on hästi palju.”
Ellex Raidla teine partner Martin Triipan kordab, et tselluloositehase tarnet puudutavas kaasuses esindavad nad ainult Est-For’i: “RMK õigusteenuse hange puudutab ainult raamlepingut ehk nö. pääsemist kvalifitseeritud õigusnõustajate paneeli, kellelt võidakse, aga ei pruugita teenust tellida. Raamlepingu endaga meile tööülesandeid ei anta ega tasu maksta. Õigusteenuse tegelik osutamine lepitakse kokku konkreetse ülesande suhtes eraldi ja siis tehakse ka huvide konflikti kontroll. Ühtegi ülesannet, kus võiks tekkida huvide konflikt, me vastu ei võta.“ Triipan rõhutab, et seoses Est-For’i projektiga pole neil ei reaalset ega potentsiaalset huvide konflikti.
“Kuna keegi teine oli nõus pliiatsit hoidma, ja siis neid kirja- ja komavigu parandama, ja võibolla ka mõnd sisulist punkti muutma, mis me läbirääkimistes otsustasime, ja me ei pidanud selle eest midagi maksma, siis see oli ainult väga hea diil,” leiab Aigar Kallas, kelle meelest pole RMK sõltumatus ohus ja riigi huvid on parimal moel kaitstud.
Herkelile on siiski asjaajamine kavatsuste protokolli ümber jätnud äärmiselt suletud mulje seda enam, et RMK saab justkui mingeid teenuseid Est-For’i kulul. Pisike aga kõnekas näide on, kuidas Est-For’i palgal PR-firma korraldas nädal tagasi kiirkorras pressikonverentsi RMK peamajas, et ennetada protokolli avalikustamist ajakirjanduses. “Neid asju tuleb hoida lahus, seda ei ole siin antud juhul tehtud, ” leiab staažikas poliitik, kes plaanib korruptsioonivastases erikomisjonis küsitleda ka RMK nõukogu liikmeid.
Teatavasti võib RMK juhatus allkirjastada Est-For’iga suurejoonelise kavatsuste protokolli ilma, et selle peaks heaks kiitma ka RMK nõukogu. Kallas lisab, et kui kunagi jõutakse Est-For’iga lõpliku tarnelepinguni, on tõenäoline, kutsutakse keegi väljastpoolt maja ennast juriidiliselt nõustama. | Miljarditehase kokkuleppe valmistasid ette arendajate juristid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal avalikustas „Pealtnägija“, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Emajõe äärde kavandatava tselluloostehase arendaja Est-For Invest on sõlmimas rekordilist kavatsuste protokolli, mis garanteerib miljarditehasele poole riigi raiutavast paberipuidust 15 aastaks. Looduskaitsjate ja konkurentide meelest oleks see peidetud kingitus ja koguni keelatud riigiabi, kui kavatsuste protokoll sellistel tingimustel sõlmitaks. Asi on seda küsitavam, et üks tselluloositehase võtmeisik, Mati Polli oli veel kuu enne suurtehase projekti avalikustamist RMK nõukogu esimees.
Kui paljudele tundus juba enne, et kavandatavas tehingus on jäme ots arendaja käes, siis lepingu tagamaid lähemalt uurides torkab silma veel üks üllatav nüanss. Nimelt valmistas lepingu ette Est-Fori esindav advokaadibüroo Ellex Raidla.
Iseenesest pole midagi kummalist, et lepingu põhja teeb sellest huvitatud pool, aga tähelepanuväärne on, et Ellex Raidla on samal ajal ka RMK nõustaja.
Ellex Raidla esindab RMK-d juba kümme aastat erinevates vaidlustes ja sõlmis viimati vastavasisulise raamlepingu 2017 märtsis, olles samal ajal juba ka Est-Fori esindaja. Mitu tuntud juristi kommenteerisid „Pealtnägijale“, et selline olukord tekitab küsimusi, kuid ei soovinud nimega esineda, sest Advokatuuri eetikakoodeks keelab kolleegide avaliku kritiseerimise.
Vanempartner Jüri Raidla kinnitas „Pealtnägijale“, et tselluloositehase projektis esindab tema büroo ainult arendajat ehk Est-For Investi, mistõttu on talle isegi küsimuse asetus huvide konfliktist arusaamatu. Samas selgitab RMK juht Aigar Kallas, et kõik muudatused, mida üks või teine pool kavatsuste protokolli välja pakkus, pani kirja Ellex Raidla büroo. RMK jurist 300 miljoni eurose lepinguni viivasse dokumenti ühtegi täiendust ei teinud.
Kallas leiab, et selline töökorraldus on loogiline ja lisajõu kaasamine oleks aja ning raha raiskamine: ”Kuna nad (Ellex Raidla – toim.) olid Est-Fori poolt välja valitud õigusesindaja, kes juhtumisi on ka meie partner, siis nende kaasamine – kuna meie teda usaldame ja Est-For teda usaldab – oli väga loogiline. Sinna kedagi juurde tuua oleks aja ja raha raiskamine. Ja mingit lisaväärtust loonud ei oleks.”
“Täiesti arusaamatu. Kogu selle protsessi juures ongi kõige kentsakam, et raske on aru saada, kus RMK lõpeb ja algab Est-For. Ja vastupidi,“ kommenteerib riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees ja Vabaerakonna poliitik Andres Herkel, kes esitas vastava arupärimise ka keskkonnaministrile. „Nad on nii läbipõimunud. Näiteks küsimus endisest nõukogu esimehest, kes siis kohe ilmub välja Est-For’i rahastajana, neid küsimusi on hästi palju.”
Ellex Raidla teine partner Martin Triipan kordab, et tselluloositehase tarnet puudutavas kaasuses esindavad nad ainult Est-For’i: “RMK õigusteenuse hange puudutab ainult raamlepingut ehk nö. pääsemist kvalifitseeritud õigusnõustajate paneeli, kellelt võidakse, aga ei pruugita teenust tellida. Raamlepingu endaga meile tööülesandeid ei anta ega tasu maksta. Õigusteenuse tegelik osutamine lepitakse kokku konkreetse ülesande suhtes eraldi ja siis tehakse ka huvide konflikti kontroll. Ühtegi ülesannet, kus võiks tekkida huvide konflikt, me vastu ei võta.“ Triipan rõhutab, et seoses Est-For’i projektiga pole neil ei reaalset ega potentsiaalset huvide konflikti.
“Kuna keegi teine oli nõus pliiatsit hoidma, ja siis neid kirja- ja komavigu parandama, ja võibolla ka mõnd sisulist punkti muutma, mis me läbirääkimistes otsustasime, ja me ei pidanud selle eest midagi maksma, siis see oli ainult väga hea diil,” leiab Aigar Kallas, kelle meelest pole RMK sõltumatus ohus ja riigi huvid on parimal moel kaitstud.
Herkelile on siiski asjaajamine kavatsuste protokolli ümber jätnud äärmiselt suletud mulje seda enam, et RMK saab justkui mingeid teenuseid Est-For’i kulul. Pisike aga kõnekas näide on, kuidas Est-For’i palgal PR-firma korraldas nädal tagasi kiirkorras pressikonverentsi RMK peamajas, et ennetada protokolli avalikustamist ajakirjanduses. “Neid asju tuleb hoida lahus, seda ei ole siin antud juhul tehtud, ” leiab staažikas poliitik, kes plaanib korruptsioonivastases erikomisjonis küsitleda ka RMK nõukogu liikmeid.
Teatavasti võib RMK juhatus allkirjastada Est-For’iga suurejoonelise kavatsuste protokolli ilma, et selle peaks heaks kiitma ka RMK nõukogu. Kallas lisab, et kui kunagi jõutakse Est-For’iga lõpliku tarnelepinguni, on tõenäoline, kutsutakse keegi väljastpoolt maja ennast juriidiliselt nõustama.
### Response:
Miljarditehase kokkuleppe valmistasid ette arendajate juristid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalla sõitis ülejäänud grupi eest ära paar-kolm kilomeetrit enne lõppu ega lasknud enam konkurentidel endale ohtlikuks saada. Heitluses kahvatumatele medalitele saatis edu 37-aastast Björgenit ja Soome medaliarve avanud Pärmäkoskit.
Kaheksa parema sekka mahtusid veel rootslanna Ebba Andersson (+10,9), ameeriklanna Jessica Diggins (+14,7), šveitslanna Nathalie von Siebenthal (+17,6), austerlanna Teresa Stadlober (+26,6) ja neutraalse lipu all venelanna Natalja Neprjajeva (+33,0).
Tänavu Tour de Ski võitnud ja MK-sarjas liidrikohta hoidev norralanna Heidi Weng piirdus üheksanda kohaga (+40,7).
Tatjana Mannima parematega sammu hoida ei suutnud ja lõpetas 56. kohal (+5.56,8).
Võimu näidanud 30-aastasele Kallale oli see kolmandaks olümpiakullaks. 2010. aastal Vancouveris võitis ta Kristina Šmigun-Vähi ees 10 km eraldistardist vabatehnikasõidu ja kuulus 2014. aastal Sotšis Rootsi edukasse 4x5 km teatesõidunaiskonda. | PyeongChangi olümpia esimese kulla teenis Charlotte Kalla, medal ka Soomele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalla sõitis ülejäänud grupi eest ära paar-kolm kilomeetrit enne lõppu ega lasknud enam konkurentidel endale ohtlikuks saada. Heitluses kahvatumatele medalitele saatis edu 37-aastast Björgenit ja Soome medaliarve avanud Pärmäkoskit.
Kaheksa parema sekka mahtusid veel rootslanna Ebba Andersson (+10,9), ameeriklanna Jessica Diggins (+14,7), šveitslanna Nathalie von Siebenthal (+17,6), austerlanna Teresa Stadlober (+26,6) ja neutraalse lipu all venelanna Natalja Neprjajeva (+33,0).
Tänavu Tour de Ski võitnud ja MK-sarjas liidrikohta hoidev norralanna Heidi Weng piirdus üheksanda kohaga (+40,7).
Tatjana Mannima parematega sammu hoida ei suutnud ja lõpetas 56. kohal (+5.56,8).
Võimu näidanud 30-aastasele Kallale oli see kolmandaks olümpiakullaks. 2010. aastal Vancouveris võitis ta Kristina Šmigun-Vähi ees 10 km eraldistardist vabatehnikasõidu ja kuulus 2014. aastal Sotšis Rootsi edukasse 4x5 km teatesõidunaiskonda.
### Response:
PyeongChangi olümpia esimese kulla teenis Charlotte Kalla, medal ka Soomele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Kaljulaid on oma tegevuse ja sõnadega juhtinud tähelepanu perevägivalla ennetamisele, tervisespordile, konservatiivsete väärtuste sisule, noorte kaasamisele riigiasjadesse ning e-riigi võimalustele. Võib julgelt öelda, et president Kaljulaid kehastab teatavat paradigmanihet Eesti ühiskonnas: see puudutab nii ettekujutust naissoost tippjuhtidest, tarkadest ja väärikatest naistest kui ka presidendi institutsioonist kui sellisest. Tänu sellele on presidendil hulgaliselt kaasarääkijaid ning teda peetakse eeskujuks nii naiste kui meeste seas.
Rebeka Põldsam: President Kersti Kaljulaid, palju õnne Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul! Riigi juubel tundub paslik sündmus, mille puhul arutada, mida tähendab tänapäeval patriotism ehk kuidas mõtestada praeguses ajas isamaalust. Kindlasti võetakse tänavu erilise tähelepanu alla EV põhiseadus kui dokument, mis riigi aluspõhimõttena seab eesmärgiks kindlustada riik, mis on rajatud vabadusele ja õiglusele, ning tagada rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kuna olete liberaalkonservatismist päris palju kirjutanud ja riigipeana kursis Eesti riigi olulisemate protsessidega, siis millised on teie silmis praegu kõige olulisemad ettevõtmised ja väljakutsed, mis neid põhiseaduse eesmärke täidavad ja patriotismi väljendavad?
Kersti Kaljulaid: Kahtlemata on meie põhiseadus mitmes mõttes imeline dokument. Kui hakkasin 15-16 aastat tagasi esimest korda põhiseaduse peale rohkem mõtlema, siis tundus kõik seal kirjutatu iseenesestmõistetav ja omane nagu DNA. Tegelikult peab igaüks iga päev mõtestama, mida see tähendab, et oled vaba ja teised kaaskodanikud on vabad. Põhiseadusega on seatud Eesti riigi kõige tähtsamaks eesmärgiks pikaajaline ja turvaline areng demokraatliku õigusriigina. Riigi jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise aktsepteerimise tagavad õigusriigi väärtusi kandvad põhimõtted. Selleks on äärmiselt oluline, et me ise neid põhimõtteid riiklikult austame. Võimatu on öelda, et kodus ma ei respekteeri näiteks vähemuste huve, ja siis minna piiri taha ja nõuda, et teised riigid peavad respekteerima väikeriigi huve – see on üks ja sama asi.
Mida tähendab patriotism? Kas patriotism peab tegema vabaks või seadma piirid? Kas rahvuslus peab olema asi, mille nimel tuleb tuua ohvreid, või miski, mille üle saab olla põhiliselt uhke? Meil naistena on alati see küsimus, et kas peaksime mõtlema hästi palju sellele, et Eesti riigis oleks rahvastiku juurdekasv taastetasemel, või tohime meiegi nagu kõik teised haritud naised maailmas teha oma valiku vabalt? Me tegelikult teame, et maailmas ei ole ühtegi riiki, kus võimaluste, vabaduste ja jõukuse kasvades oleks tehtud valik pigem hästi paljude laste saamise kasuks, loobudes kõigist muudest võimalustest, mida ühiskond ja elu ja maailm meile pakuvad. Ma arvan, me peame selle üle mõtlema ja sellest ausalt rääkima.
Usun, et Eestimaa tühjaks ei jää, sest kahtlemata on Eesti heaoluriik: looduslikult sobilikus kohas, kus pole kliima kataklüsme; geopoliitiliselt on see küll veidi aktiivne regioon, aga ausalt öeldes, vaadates, mis mujal maailmas toimub, siis ei ole isegi ju selle üle põhjust kurta. Kui tahame oma keelt ja kultuuri kaitsta, tuleb meie ümber toimuvaid globaalseid muutusi vaadates mõelda, kuidas kõige paremini keele ja kultuuri säilimine tagada. Minu meelest on see see, kui iga Eesti kooliealine saab minna eestikeelsesse kooli, sest ta on kultuuriruumis piisavalt sees, tal on kõigi teiste eesti inimestega, kelle kodus ka eesti keelt räägitakse, võrdsed võimalused. Taas kord, see ei ole midagi eriomast. Kõigil, kes mujal on elanud, on kogemus, et kõik inimesed saavad tegelikult teises keele- ja kultuuriühiskonnas alati hakkama. Kõiki neid meie ümber toimuvaid trende arvesse võttes tundub mulle, et edu toob see, kui ei joosta vastu trendi ega püüta tulevikku edasi lükata, vaid püütakse aru saada ja kiiresti kohaneda.
Maailm ei ole suletud paik ja selleks et teiste inimestega suhelda ja neid mõista, tuleb õppida keeli. Miks ei võiks olla eesti lasteaiad kakskeelsed, nii et kõik lapsed oleks algkooli astudes kaks- või kolmkeelsed? Seepärast on ka väga tore, et meile tuleb ülikoolidesse järjest rohkem inimesi mujalt, kes õpivad ära ka eesti keele ega ütle, et see on liiga vähese kasutajaskonna keel. Kõik, kes on keeli õppinud, loevad harjutamiseks selles võõrkeeles päevalehti, et erinevatest rahvastest ja kultuuridest paremini aru saada, nii nagu tahame, et meist aru saadaks. Tänapäeva maailmas pole keele kõnelejate arv enam nii oluline kui see, et see avardab silmaringi, kui omandada kaks-kolm-neli muud kultuuriruumi enda ümber. Mulle tundub, et see on selline edasiviiv ja julgustav jõud XXI sajandi muutunud maailmas, kus inimesed liiguvad rohkem. Meie juurde tullakse: me oleme nii jõukad küll, et meie juurde kannatab tulla. Ja me ise läheme ära ja tuleme jälle tagasi. Seda muuta ju ei saa ja miks peaks.
Põldsam: 1918. aasta 23. veebruaril loeti ette manifest kõigile Eestimaa rahvastele ja 1926. aastal võeti vastu päris keerulise eellooga, aga hiljem rahvusvahelist populaarsust kogunud kultuuriautonoomia seadus. Teise maailmasõja ajal põgenes kümneid tuhandeid inimesi Eestist läände. Sellest, millises hirmus ja kodumaaigatsuses, kurbuses, rõõmus ja harjumises nad elasid, räägivad eesti kirjanduse mitu suurt peatükki. Eksiilis oli võimalik anda edasi mingisuguseid Eesti põhiväärtusi, mida siin enam ei olnud võimalik kanda.
Kaljulaid: Kuidas ei olnud? Lihtsalt rääkida ei tohtinud, aga kanda oli vägagi võimalik. Ma isegi arvan, et neid arendati ka täiesti selgelt edasi, sest kui me teisest otsast välja tulime aastal 1991, siis me olime ikkagi hämmastavalt valmis olema jälle vabad.
Põldsam: Omavahel peeti muidugi mingil määral ühendust ja suletus polnud 50 aastat täielik. Aga on väga oluline meeles pidada, et neid, kes toona vabasse maailmasse põgenesid, aitasid lääne riikide inimesed. Nüüd on jällegi rändekriis, aga Eesti Vabariik on olnud põgenike küsimuses üpris tõrjuv. Jääb mulje, nagu oleksid ka paljud kultuuritegelased unustanud, et meil on ajalooline vastuteene kohustus võtta abivajajad vastu. Kui rahvas seda ei märka, kas siis põhiseaduse järgi ei peaks riigijuhid võtma vastutuse luua võimalikult efektiivsed meetmed ja vahendid, et korralda väljastpoolt tulevate inimeste vastuvõtt, muu hulgas olukorras, kus meil on ajaloo suurim tööjõupuudus?
Kaljulaid: Poliitikud ei saa teha midagi, milleks ühiskond valmis ei ole, kuid poliitikud ei saa ka öelda, et ühiskond ei ole valmis ja sellepärast ei saa me mitte midagi teha, vaid poliitikute ülesanne ongi kaasata kultuuritegelased ja teised huvirühmad rääkima, et ühiskond oleks millekski valmis. Demokraatlikus riigis ei saa keegi teha otsust, milleks ühiskond ei ole valmis, aga ülesanne on vedada eest sinnapoole, kuhu usud, et ühiskond peaks liikuma, olema valmis tegema neid otsuseid, mida on vaja teha. Mis puudutab põgenike vastuvõtmist, siis puudus Eestil mitmete teiste Euroopa riikidega võrreldes 2015. aastal kas või puhttehniline valmisolek midagi teha. Aga me võtsime ennast väga kiiresti kokku, kui saime aru, et olukord on tõsine ja tuleb käituda solidaarselt. Leppisime kokku, et võtame õiglase arvu põgenikke, keda me usume, et me suudame vastu võtta. Oleme neile pakkunud samasugused elutingimused, mida pakume Eesti enda inimestele, kellel on raskusi. Seejuures tuleb mõista, et kui inimene tuleb kusagilt, kus ta on kaotanud kõik, siis ta otsib oma perele parimat ja eelistab sihtkohta, kus ta saab võimalikult kõrget palka. Seega ei saa midagi ette heita, kui keegi teisese migratsiooni käigus ka lahkub.
Eesti solidaarsuskohustus on muidugi võrdlemisi väike võrreldes sellega, et näiteks tunamullu tuli Eestisse teistest riikidest 15 000 inimest juurde, kellest lõviosa Euroopa Liidu riikidest. Siia tullakse ja Eesti inimesed on ka esimesest ehmatusest üle saanud, nähes, et solidaarne käitumine pole ühiskonnale kalliks maksma läinud või suurt mõjutanud ja hüsteeria on vaibunud. Küll aga on inimesed jätkuvalt mures meie komberuumi kestmise pärast. Inimene tunneb ennast tihtipeale ebamugavalt, kui kultuuripilt tema ümber väga kiiresti muutub. See on täiesti arusaadav, seda pole mõtet eitada, tuleb rääkida ja mõelda, mis on see paras. Sirvisin hiljuti ühe Marseille’ koolidirektori kirjutatud raamatut, kus ta räägib, et ei saa Prantsuse liberarlismi – liberté, fraternité, égalité – oma koolis enam õpetada, sest klassis on palju neid, kes löövad pisikese mošeest saadud brošüüri lauale ja ütlevad, et see on nende tõde. Ka sellest tuleb rääkida ja sellega tegeleda ning sellepärast ma räägingi komberuumi hoidmisest.
Kui rääkida manifestidest, siis paar aastat tagasi olin Trinity kolledžis, kuhu kõik seda Book of Kells’i vaatama lähevad, aga seal oli ka Iirimaa iseseisvusdeklaratsioon, mis algab sõnadega "To all Irishmen and Irishwomen", see on kõigile Iiri meestele ja naistele, Eesti manifest algab aga sõnadega "Kõigile Eestimaa rahvastele". Nende oma on ainult kaks aastat vanem, aastast 1916, aga see näitab, et mõnes asjas oli Eesti juba tollel ajal ikkagi võrdlemisi arenenud: naisi ei olnud vaja eraldi kaasa kutsuda, sest naised olid nagunii kaasas. Eesti naistel oli valimisõigus juba 1917. aastast ja selles mõttes on Eesti alati olnud võrdlemisi liberaalne demokraatlik maa. Tõenäoliselt on selle üks põhjus hõre asustatus, mille puhul ümberringi toimuv eriti ei häiri, kui sul ongi ruumi olla vaba. Kadunud majandusteadlane Andres Arrak lausus kuldsed sõnad, et vaadates, kui paljud eestlased saavad teha tiiru ümber oma maja ebakohaselt riietatuna või üldse milletagi, siis on meil kindlalt maailma kõige rikkam riik. Eestluse definitsioon on palju mõjutatud meie elukeskkonnast, mis on üks Euroopa fantastilisemaid ja paremaid. Meie väike saladus!
Põldsam: Praeguse Eesti kuvandi- ja identiteediloome on kootud e-residentsuse ümber, millega meelitatakse virtuaalselt tuhanded inimesed üle maailma Eesti riiki teenusena tarbima. Virtuaalne e-teenus ei välista siin viibimist, aga ei anna selleks ka mingit alust. Kui kuuluvus kui e-teenus on osa meie nn rahvusvahelisest rahvuslusest, mis on suunatud eelkõige edukatele ettevõtjatele, kelle toodud raha ongi riigi ühishüve, siis kuidas võiks siit edasi liikuda, et vähemalt kohalikus plaanis selgesõnaliselt kaasata identiteediloomesse kõigi Eesti (vähemus)gruppide huvid?
Kaljulaid: E-residentsusel, kui me tahame sellest rääkida, on potentsiaali olla ka targa immigratsiooni tööriist, kui me tahame Eestisse eluga hakkama saavaid inimesi, kes loovad lisandväärtust. Läks päris kaua aega, kuni ülikoolid saavutasid selle, et vähemalt doktorikraadi siin saanud inimesed võivad Eestisse jääda. Ma arvan, et oleks üsna loogiline, et ka magistrikraadiga inimesed, kes on siin samal ajal tihti ka töötanud ja hästi sisse sulanud, võiksid siia jääda. Ja e-residentide hulgas oleks mõistlik teha pakkumisi tulla ja teha äri ka füüsiliselt siin. Näiteks Jaapani ettevõte Blockhive juba on Ida-Virumaale tulnud. See käib orgaaniliselt. Me ei olegi pidanud selleks tegema mingisugust suurt kampaaniat.
Põldsam: Ma just mõtlen, et kuidas sellesse kuvandiloomesse tuua juurde ka nõrgemate hääli.
Kaljulaid: Marika Mägi on rääkinud matrilokaalsest ja matrilineaarsest muinasajast ja selle järelmõjudest. Mulle meeldivad tema mõtted. Eks kogu ajalugu, eriti nii kaugetest aegadest rääkides, on alati lugu ja jutt, ja tema lugu on julgustav ja väärtuslik kõigile eesti naistele, aga neid lugusid on teisigi. Neid lugusid on ja tuleb. Varsti me oleme sealmaal. Sa tajud, et see on õhus. Ma mäletan, et sajandivahetusel oli õhus, et meie majandusedu jätkub, eeldused olid olemas. Aga kui sa siis ütlesid, et oled üsna kindel, et edu tuleb, siis öeldi, et sa ei saa seda tõestada ja ei usutud seda, aga see tuli! Täpselt samamoodi, kui ma vaatan ametnikke või kultuuritegelasi meie ministeeriumides, kus on väga palju vanuses 25 kuni 40 tegijaid, kes on jõudnud üsna kõrgele ja kaugele ju läbi selle asja, mis kunagi oli klaaslagi, kuid on ilmselt jää ja sulab, siis seesama taju ütleb, et muutus tuleb.
Teiseks, minagi arvasin 20 aastat tagasi, et see juhtub iseenesest: kui tõusulaine on tõstnud kõiki laevu, on piisavalt ressurssi, et oma nõrgemate eest hoolitseda. Ilmselgelt ei ole nii läinud! Me oleme vähehaaval õppinud ja saanud paremaks ja peame osundama sellele, et nüüd oleme kindlasti piisavalt jõukad, et hoida vähemalt tõsiselt hädas olijate inimväärikust. Selle kõige jaoks meil tegelikult juba raha on, aga me peame tegema õiged valikud. See on oluline asi. Me peame mõistma, et see on kohalike omavalitsuste kätes, meie inimeste vabatahtlik töö, ja me saame kõiki neid asju endale lubada. Eelkõige peame kokku leppima, et me tahame, ja siis mõistma, et ka saame. Ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega.
Põldsam: Donald Trumpi valimine, Poola antipluralistlik radikaliseerumine, Brexit, rändekriis, #MeToo kampaania ja nüüd meil endal 104 kirja ümber tekkinud ägestumine näitavad, et lõhed ühiskondades üle maailma süvenevad. Pealegi on eestlased enda üle alati nalja teinud, et eestlase parim söök on teine eestlane ning eestlane olla ikka nukker ja tõsine nagu rahvalaul ja must vammus. Millega polariseerumist vähegi takistada?
Kaljulaid: Ega keegi täpselt ei tea, kuidas lahendada olukord, et informatsioon on odav, aga ka üsna väärtusetu või isegi miinusmärgiga. Praegusel ajal, kui ebateadusi ning alternatiivmeditsiini ja kõiki muid imelikke asju tuleb uksest ja aknast, peab koolihariduses midagi radikaalselt teaduspõhisuse suunas muutuma ja tuleb selgitada, mis asi on tõeväärtus. Mulle tundub, et osa asju, mida me õpetame, ei ole üldse enam vajalikud. Ühelt poolt küsitakse, et kuna meie kool ometi rahu saab ja pidev muutumine ära lõpeb. Minu vastus on: mitte kunagi. Tegu on ka paradigmamuutusega: tänapäeva maailmas, kus kõik see, mida me praegu kasutame, on viie aasta pärast kiviaeg, käivad asjad teised tempos. Esimesse klassi tuleb laps, kes kasutab palju keerulist tehnoloogiat, ta siseneb koolisüsteemi teisel tasemel kui meie omal ajal. Võib-olla võiks seetõttu mingisugused asjad kooliprogrammist kõrvaldada? Seda ju ka arutatakse ja katsetatakse. Mina olen konservatiivne ja arvan, et eesti keelt peab oskama vigadeta kirjutada. Kui küsida, kas koolis peaks jätkuvalt õpetama näiteks heegeldamist ja puutööd samas mahus, siis seda jällegi ma ei tea. Lapsel on vaja saavutada mingisugune käeline osavus, selleks et tema aju välja areneks. Kas seda tuleb teha aga nii, nagu oleme teinud siiamaani? Need ongi kõik need arutelukohad, mis peavad aitama meil oma leiutised üle elada.
Ma arvan, et oluline koolireform, mis toob ühiskonnas kaasa suure muutuse, on lihtsustatud õppekava alusel õppivate laste ja erivajadusega laste toomine tavakooli. Sellega ei tohi muidugi absoluutseks minna, sest kõigil peredel ei ole jõudu tagada lihtsustatud õppekava või puudega lapse kooliskäimist ja neile peab jääma võimalus õppida internaatkoolis ja saada sealt kogu teenuste pakett. Sugugi mitte kõiki erivajadusega lapsi ei tule panna lihtsustatud õppekavaga tavakooli. Aga kui pere on valmis panema lapse tavakooli ja lahendatakse ka tugiisikute küsimus, siis on see superreform. See võimaldab inimkonda näha laiemas spektris. Kui sul on klassis sügava puudega laps, siis see, kui seal on ka mõni teist värvi laps või tedretähnidega või imeliku nimega laps, ei tundu enam üldse nii erinev. See annab väga palju juurde – ja mitte ainult lihtsustatud õppekava läbinud lapsele, kellel on edaspidi lihtsam ühiskonnas toime tulla – need lapsed teevad kohutavalt palju head meie ühiskonnale. Nad õpetavad oma klassikaaslasi, nende vanemaid ja õpetajaid väga palju. Ma olen seda ise näinud, sest 1990ndate keskel olid minu laste lasteaias puuetega laste rühmad. Ma nägin, kuidas kolmeaastane arvestabki sellega, et mõnel inimesel ei ole "kõiki tükke küljes" või et ta ei õpigi kunagi rääkima. Kui laps kasvab üles enesestmõistetava teadmisega, et teistsugune inimene on tavaline inimene, keda koheldakse võrdsena, siis ta enam ei muutu. Siis ei juhtu ka nii nagu Maarjo Mändmaa AS Hoolekandeteenustega, kui ta püüab puuetega inimesed panna iseseisvalt elama, soetab kuhugi kodusid ja eluruume, mispeale teised inimesed ütlevad, et "minu kinnisvara väärtus langeb, kui naabrid on teistsugused inimesed". Need inimesed, kes on lapsest peale teistsugustega harjunud, selliseid avaldusi ei tee. Sellepärast olen ma täitsa kindel, et see on meie ühiskonda vägagi arendav reform.
Põldsam: Te olete oma ametiajal presidendi institutsiooni ja selle kuvandit oma tegevuse ja olemisega päris palju muutnud. Hea töötava järgi olete töö- ja pereelu võimalikult lahus hoidnud. Paistate silma selgesõnaliste kõnedega, mis on ühiskonnas alustanud mitmeid olulisi debatte. On näha, et olete oma positsiooni presidendina süsteemselt läbi mõelnud. Kuidas te mõtestate Eesti presidendi rolli XXI sajandil? Kas see võiks veel muutuda? Milliste autorite lugemine või kogemused on kõige enam kujundanud teie mõtteid ja arusaama Eestist ja riiklusest?
Kaljulaid: Presidendi rolli näen ikkagi selgelt olla primus inter pares – esimene võrdsete seas. Minu silmis on igaühel siin ühiskonnas roll ja ta on selles rollis ühtemoodi võrdne kõigi teiste Eesti inimesega.
Eks mind ole mõjutanud ka inimesed, kellega koos olen kasvanud, näiteks korporatsioon Filiae Patriae, kelle lipukiri "Eesti tütar, Eesti kodu, tugevasti seotud olgu!" pole üldse piirav, kui vaadata, kui palju on ühiskondlikult aktiivseid Filiae Patriae liikmeid. Isamaa tütred lähevad üksteisele appi ja sealt edasi ka isamaale. Need on küll suured sõnad, aga see on elementaarne, instinktiivne käitumisviis, kui sa oled nii kasvatatud – olema patrioot.
Mis puutub raamatutesse, siis mul pole ühtki filosoofi või majandusteadlast, kelle teoseid käsiraamatuna kasutaksin. Kui mul on kirjutada vaja, siis loen teiste kõnesid, alates Sokratesest kuni tänapäeva autoriteni välja, lihtsalt sellepärast, et äkki mõni asi kõnetab – ja tavaliselt ikka kõnetab. Olen pigem paljuhaarav kui süsteemne lugeja, nii et tulistan siin puusalt. Mul on kolm täiesti lahus seisvat mõttevoolu, mis on mind kõige enam mõjutanud. Esiteks Eesti looduse kirjeldajad-mõtestajad. Terve nõukaaja lugesin Eesti Looduse ajakirja, mis mind väga mõjutas. Lõpuks ei läinud ma ju aastaid mitte kuhugi Erich Kumari "Eesti lindude välimäärajata". See on üks selline mõttesuund bioloogia ja selle ajalooga, kus on kindlasti veel Darwini liikide tekkimine ja kirjeldus, kuidas Watson ja Crick said aru biheeliksist ja kuidas sellega edasi toimetati. Jälgin siiamaani, kuhu loodusteadus läheb. See on mulle väga oluline.
Kuskil kõrval tulevad kõik need, kes on kirjeldanud Eesti elu ilukirjanduse vahenditega, alustades Mihkel Mutist, Mats Traadist, Paul-Erik Rummost, Arvo Valtonist. Kui hakkasin suuremat huvi tundma kirjanike kui isiksuste vastu, siis meeldisid väga Aino Kalda ja Jaan Raamoti päevaraamatud, Elo Tuglase päevikud ja "Õrnroosa" on imeilus raamat Hella Wuolijokist. Näiteks Loone Otsa Mustamäe raamat ja sellesarnased aitavad ajastut mõista ja mõtestada. Mulle meeldivad ka raamatud Madeleine Albrightist ja Margaret Thatcherist. Samamoodi on Tammsaare nagu pärisosa.
Kolmas vool algab Austria koolkonnast ja Friedrich von Hayeki raamatust "Road to Serfdom" ("Teekond orjusse", 1944). Majandusteadus on mu meelest sotsiaalteadus, sest seda on võimatu ühiskonna ja demokraatia aruteluprotsessist lahutada. Hayekist lähtuvalt olen lugenud ka Keynesi – Marxi tõesti ei ole, aga Pickettyt ja tema kriitikuid jällegi olen. Alan Greenspani mälestused räägivad väga palju kaasaegsest majandusest, kuidas kange liigutada või liigutamata jätta. Lugesin seda prantsuse keeles, sest olin endale ära keelanud inglise keeles lugemise, kui see välja tuli. Kui loed Austria koolkonda, siis on seal Alexis de Tocqueville – ja jõuad Aquino Thomaseni välja, kellest Austria koolkond alguse sai.
Ma olen lugenud ka oma kursavenda Valdur Mikitat, kelle kirjutistes on oma sügav tõde meie kohta. See on utreeritud, seal on palju väljamõeldut, see pole ülearu teaduspõhine, aga sellel polegi tähtsust, sest ta kirjeldab, kuidas väga paljud eestlased ennast ja maailma tegelikult näevad ja tajuvad. Ja mis meil siin siis on? Kultuur, keel, loodus – muud ei ole.
Loe artiklit Sirbist. | Kersti Kaljulaid: ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Kaljulaid on oma tegevuse ja sõnadega juhtinud tähelepanu perevägivalla ennetamisele, tervisespordile, konservatiivsete väärtuste sisule, noorte kaasamisele riigiasjadesse ning e-riigi võimalustele. Võib julgelt öelda, et president Kaljulaid kehastab teatavat paradigmanihet Eesti ühiskonnas: see puudutab nii ettekujutust naissoost tippjuhtidest, tarkadest ja väärikatest naistest kui ka presidendi institutsioonist kui sellisest. Tänu sellele on presidendil hulgaliselt kaasarääkijaid ning teda peetakse eeskujuks nii naiste kui meeste seas.
Rebeka Põldsam: President Kersti Kaljulaid, palju õnne Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul! Riigi juubel tundub paslik sündmus, mille puhul arutada, mida tähendab tänapäeval patriotism ehk kuidas mõtestada praeguses ajas isamaalust. Kindlasti võetakse tänavu erilise tähelepanu alla EV põhiseadus kui dokument, mis riigi aluspõhimõttena seab eesmärgiks kindlustada riik, mis on rajatud vabadusele ja õiglusele, ning tagada rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kuna olete liberaalkonservatismist päris palju kirjutanud ja riigipeana kursis Eesti riigi olulisemate protsessidega, siis millised on teie silmis praegu kõige olulisemad ettevõtmised ja väljakutsed, mis neid põhiseaduse eesmärke täidavad ja patriotismi väljendavad?
Kersti Kaljulaid: Kahtlemata on meie põhiseadus mitmes mõttes imeline dokument. Kui hakkasin 15-16 aastat tagasi esimest korda põhiseaduse peale rohkem mõtlema, siis tundus kõik seal kirjutatu iseenesestmõistetav ja omane nagu DNA. Tegelikult peab igaüks iga päev mõtestama, mida see tähendab, et oled vaba ja teised kaaskodanikud on vabad. Põhiseadusega on seatud Eesti riigi kõige tähtsamaks eesmärgiks pikaajaline ja turvaline areng demokraatliku õigusriigina. Riigi jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise aktsepteerimise tagavad õigusriigi väärtusi kandvad põhimõtted. Selleks on äärmiselt oluline, et me ise neid põhimõtteid riiklikult austame. Võimatu on öelda, et kodus ma ei respekteeri näiteks vähemuste huve, ja siis minna piiri taha ja nõuda, et teised riigid peavad respekteerima väikeriigi huve – see on üks ja sama asi.
Mida tähendab patriotism? Kas patriotism peab tegema vabaks või seadma piirid? Kas rahvuslus peab olema asi, mille nimel tuleb tuua ohvreid, või miski, mille üle saab olla põhiliselt uhke? Meil naistena on alati see küsimus, et kas peaksime mõtlema hästi palju sellele, et Eesti riigis oleks rahvastiku juurdekasv taastetasemel, või tohime meiegi nagu kõik teised haritud naised maailmas teha oma valiku vabalt? Me tegelikult teame, et maailmas ei ole ühtegi riiki, kus võimaluste, vabaduste ja jõukuse kasvades oleks tehtud valik pigem hästi paljude laste saamise kasuks, loobudes kõigist muudest võimalustest, mida ühiskond ja elu ja maailm meile pakuvad. Ma arvan, me peame selle üle mõtlema ja sellest ausalt rääkima.
Usun, et Eestimaa tühjaks ei jää, sest kahtlemata on Eesti heaoluriik: looduslikult sobilikus kohas, kus pole kliima kataklüsme; geopoliitiliselt on see küll veidi aktiivne regioon, aga ausalt öeldes, vaadates, mis mujal maailmas toimub, siis ei ole isegi ju selle üle põhjust kurta. Kui tahame oma keelt ja kultuuri kaitsta, tuleb meie ümber toimuvaid globaalseid muutusi vaadates mõelda, kuidas kõige paremini keele ja kultuuri säilimine tagada. Minu meelest on see see, kui iga Eesti kooliealine saab minna eestikeelsesse kooli, sest ta on kultuuriruumis piisavalt sees, tal on kõigi teiste eesti inimestega, kelle kodus ka eesti keelt räägitakse, võrdsed võimalused. Taas kord, see ei ole midagi eriomast. Kõigil, kes mujal on elanud, on kogemus, et kõik inimesed saavad tegelikult teises keele- ja kultuuriühiskonnas alati hakkama. Kõiki neid meie ümber toimuvaid trende arvesse võttes tundub mulle, et edu toob see, kui ei joosta vastu trendi ega püüta tulevikku edasi lükata, vaid püütakse aru saada ja kiiresti kohaneda.
Maailm ei ole suletud paik ja selleks et teiste inimestega suhelda ja neid mõista, tuleb õppida keeli. Miks ei võiks olla eesti lasteaiad kakskeelsed, nii et kõik lapsed oleks algkooli astudes kaks- või kolmkeelsed? Seepärast on ka väga tore, et meile tuleb ülikoolidesse järjest rohkem inimesi mujalt, kes õpivad ära ka eesti keele ega ütle, et see on liiga vähese kasutajaskonna keel. Kõik, kes on keeli õppinud, loevad harjutamiseks selles võõrkeeles päevalehti, et erinevatest rahvastest ja kultuuridest paremini aru saada, nii nagu tahame, et meist aru saadaks. Tänapäeva maailmas pole keele kõnelejate arv enam nii oluline kui see, et see avardab silmaringi, kui omandada kaks-kolm-neli muud kultuuriruumi enda ümber. Mulle tundub, et see on selline edasiviiv ja julgustav jõud XXI sajandi muutunud maailmas, kus inimesed liiguvad rohkem. Meie juurde tullakse: me oleme nii jõukad küll, et meie juurde kannatab tulla. Ja me ise läheme ära ja tuleme jälle tagasi. Seda muuta ju ei saa ja miks peaks.
Põldsam: 1918. aasta 23. veebruaril loeti ette manifest kõigile Eestimaa rahvastele ja 1926. aastal võeti vastu päris keerulise eellooga, aga hiljem rahvusvahelist populaarsust kogunud kultuuriautonoomia seadus. Teise maailmasõja ajal põgenes kümneid tuhandeid inimesi Eestist läände. Sellest, millises hirmus ja kodumaaigatsuses, kurbuses, rõõmus ja harjumises nad elasid, räägivad eesti kirjanduse mitu suurt peatükki. Eksiilis oli võimalik anda edasi mingisuguseid Eesti põhiväärtusi, mida siin enam ei olnud võimalik kanda.
Kaljulaid: Kuidas ei olnud? Lihtsalt rääkida ei tohtinud, aga kanda oli vägagi võimalik. Ma isegi arvan, et neid arendati ka täiesti selgelt edasi, sest kui me teisest otsast välja tulime aastal 1991, siis me olime ikkagi hämmastavalt valmis olema jälle vabad.
Põldsam: Omavahel peeti muidugi mingil määral ühendust ja suletus polnud 50 aastat täielik. Aga on väga oluline meeles pidada, et neid, kes toona vabasse maailmasse põgenesid, aitasid lääne riikide inimesed. Nüüd on jällegi rändekriis, aga Eesti Vabariik on olnud põgenike küsimuses üpris tõrjuv. Jääb mulje, nagu oleksid ka paljud kultuuritegelased unustanud, et meil on ajalooline vastuteene kohustus võtta abivajajad vastu. Kui rahvas seda ei märka, kas siis põhiseaduse järgi ei peaks riigijuhid võtma vastutuse luua võimalikult efektiivsed meetmed ja vahendid, et korralda väljastpoolt tulevate inimeste vastuvõtt, muu hulgas olukorras, kus meil on ajaloo suurim tööjõupuudus?
Kaljulaid: Poliitikud ei saa teha midagi, milleks ühiskond valmis ei ole, kuid poliitikud ei saa ka öelda, et ühiskond ei ole valmis ja sellepärast ei saa me mitte midagi teha, vaid poliitikute ülesanne ongi kaasata kultuuritegelased ja teised huvirühmad rääkima, et ühiskond oleks millekski valmis. Demokraatlikus riigis ei saa keegi teha otsust, milleks ühiskond ei ole valmis, aga ülesanne on vedada eest sinnapoole, kuhu usud, et ühiskond peaks liikuma, olema valmis tegema neid otsuseid, mida on vaja teha. Mis puudutab põgenike vastuvõtmist, siis puudus Eestil mitmete teiste Euroopa riikidega võrreldes 2015. aastal kas või puhttehniline valmisolek midagi teha. Aga me võtsime ennast väga kiiresti kokku, kui saime aru, et olukord on tõsine ja tuleb käituda solidaarselt. Leppisime kokku, et võtame õiglase arvu põgenikke, keda me usume, et me suudame vastu võtta. Oleme neile pakkunud samasugused elutingimused, mida pakume Eesti enda inimestele, kellel on raskusi. Seejuures tuleb mõista, et kui inimene tuleb kusagilt, kus ta on kaotanud kõik, siis ta otsib oma perele parimat ja eelistab sihtkohta, kus ta saab võimalikult kõrget palka. Seega ei saa midagi ette heita, kui keegi teisese migratsiooni käigus ka lahkub.
Eesti solidaarsuskohustus on muidugi võrdlemisi väike võrreldes sellega, et näiteks tunamullu tuli Eestisse teistest riikidest 15 000 inimest juurde, kellest lõviosa Euroopa Liidu riikidest. Siia tullakse ja Eesti inimesed on ka esimesest ehmatusest üle saanud, nähes, et solidaarne käitumine pole ühiskonnale kalliks maksma läinud või suurt mõjutanud ja hüsteeria on vaibunud. Küll aga on inimesed jätkuvalt mures meie komberuumi kestmise pärast. Inimene tunneb ennast tihtipeale ebamugavalt, kui kultuuripilt tema ümber väga kiiresti muutub. See on täiesti arusaadav, seda pole mõtet eitada, tuleb rääkida ja mõelda, mis on see paras. Sirvisin hiljuti ühe Marseille’ koolidirektori kirjutatud raamatut, kus ta räägib, et ei saa Prantsuse liberarlismi – liberté, fraternité, égalité – oma koolis enam õpetada, sest klassis on palju neid, kes löövad pisikese mošeest saadud brošüüri lauale ja ütlevad, et see on nende tõde. Ka sellest tuleb rääkida ja sellega tegeleda ning sellepärast ma räägingi komberuumi hoidmisest.
Kui rääkida manifestidest, siis paar aastat tagasi olin Trinity kolledžis, kuhu kõik seda Book of Kells’i vaatama lähevad, aga seal oli ka Iirimaa iseseisvusdeklaratsioon, mis algab sõnadega "To all Irishmen and Irishwomen", see on kõigile Iiri meestele ja naistele, Eesti manifest algab aga sõnadega "Kõigile Eestimaa rahvastele". Nende oma on ainult kaks aastat vanem, aastast 1916, aga see näitab, et mõnes asjas oli Eesti juba tollel ajal ikkagi võrdlemisi arenenud: naisi ei olnud vaja eraldi kaasa kutsuda, sest naised olid nagunii kaasas. Eesti naistel oli valimisõigus juba 1917. aastast ja selles mõttes on Eesti alati olnud võrdlemisi liberaalne demokraatlik maa. Tõenäoliselt on selle üks põhjus hõre asustatus, mille puhul ümberringi toimuv eriti ei häiri, kui sul ongi ruumi olla vaba. Kadunud majandusteadlane Andres Arrak lausus kuldsed sõnad, et vaadates, kui paljud eestlased saavad teha tiiru ümber oma maja ebakohaselt riietatuna või üldse milletagi, siis on meil kindlalt maailma kõige rikkam riik. Eestluse definitsioon on palju mõjutatud meie elukeskkonnast, mis on üks Euroopa fantastilisemaid ja paremaid. Meie väike saladus!
Põldsam: Praeguse Eesti kuvandi- ja identiteediloome on kootud e-residentsuse ümber, millega meelitatakse virtuaalselt tuhanded inimesed üle maailma Eesti riiki teenusena tarbima. Virtuaalne e-teenus ei välista siin viibimist, aga ei anna selleks ka mingit alust. Kui kuuluvus kui e-teenus on osa meie nn rahvusvahelisest rahvuslusest, mis on suunatud eelkõige edukatele ettevõtjatele, kelle toodud raha ongi riigi ühishüve, siis kuidas võiks siit edasi liikuda, et vähemalt kohalikus plaanis selgesõnaliselt kaasata identiteediloomesse kõigi Eesti (vähemus)gruppide huvid?
Kaljulaid: E-residentsusel, kui me tahame sellest rääkida, on potentsiaali olla ka targa immigratsiooni tööriist, kui me tahame Eestisse eluga hakkama saavaid inimesi, kes loovad lisandväärtust. Läks päris kaua aega, kuni ülikoolid saavutasid selle, et vähemalt doktorikraadi siin saanud inimesed võivad Eestisse jääda. Ma arvan, et oleks üsna loogiline, et ka magistrikraadiga inimesed, kes on siin samal ajal tihti ka töötanud ja hästi sisse sulanud, võiksid siia jääda. Ja e-residentide hulgas oleks mõistlik teha pakkumisi tulla ja teha äri ka füüsiliselt siin. Näiteks Jaapani ettevõte Blockhive juba on Ida-Virumaale tulnud. See käib orgaaniliselt. Me ei olegi pidanud selleks tegema mingisugust suurt kampaaniat.
Põldsam: Ma just mõtlen, et kuidas sellesse kuvandiloomesse tuua juurde ka nõrgemate hääli.
Kaljulaid: Marika Mägi on rääkinud matrilokaalsest ja matrilineaarsest muinasajast ja selle järelmõjudest. Mulle meeldivad tema mõtted. Eks kogu ajalugu, eriti nii kaugetest aegadest rääkides, on alati lugu ja jutt, ja tema lugu on julgustav ja väärtuslik kõigile eesti naistele, aga neid lugusid on teisigi. Neid lugusid on ja tuleb. Varsti me oleme sealmaal. Sa tajud, et see on õhus. Ma mäletan, et sajandivahetusel oli õhus, et meie majandusedu jätkub, eeldused olid olemas. Aga kui sa siis ütlesid, et oled üsna kindel, et edu tuleb, siis öeldi, et sa ei saa seda tõestada ja ei usutud seda, aga see tuli! Täpselt samamoodi, kui ma vaatan ametnikke või kultuuritegelasi meie ministeeriumides, kus on väga palju vanuses 25 kuni 40 tegijaid, kes on jõudnud üsna kõrgele ja kaugele ju läbi selle asja, mis kunagi oli klaaslagi, kuid on ilmselt jää ja sulab, siis seesama taju ütleb, et muutus tuleb.
Teiseks, minagi arvasin 20 aastat tagasi, et see juhtub iseenesest: kui tõusulaine on tõstnud kõiki laevu, on piisavalt ressurssi, et oma nõrgemate eest hoolitseda. Ilmselgelt ei ole nii läinud! Me oleme vähehaaval õppinud ja saanud paremaks ja peame osundama sellele, et nüüd oleme kindlasti piisavalt jõukad, et hoida vähemalt tõsiselt hädas olijate inimväärikust. Selle kõige jaoks meil tegelikult juba raha on, aga me peame tegema õiged valikud. See on oluline asi. Me peame mõistma, et see on kohalike omavalitsuste kätes, meie inimeste vabatahtlik töö, ja me saame kõiki neid asju endale lubada. Eelkõige peame kokku leppima, et me tahame, ja siis mõistma, et ka saame. Ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega.
Põldsam: Donald Trumpi valimine, Poola antipluralistlik radikaliseerumine, Brexit, rändekriis, #MeToo kampaania ja nüüd meil endal 104 kirja ümber tekkinud ägestumine näitavad, et lõhed ühiskondades üle maailma süvenevad. Pealegi on eestlased enda üle alati nalja teinud, et eestlase parim söök on teine eestlane ning eestlane olla ikka nukker ja tõsine nagu rahvalaul ja must vammus. Millega polariseerumist vähegi takistada?
Kaljulaid: Ega keegi täpselt ei tea, kuidas lahendada olukord, et informatsioon on odav, aga ka üsna väärtusetu või isegi miinusmärgiga. Praegusel ajal, kui ebateadusi ning alternatiivmeditsiini ja kõiki muid imelikke asju tuleb uksest ja aknast, peab koolihariduses midagi radikaalselt teaduspõhisuse suunas muutuma ja tuleb selgitada, mis asi on tõeväärtus. Mulle tundub, et osa asju, mida me õpetame, ei ole üldse enam vajalikud. Ühelt poolt küsitakse, et kuna meie kool ometi rahu saab ja pidev muutumine ära lõpeb. Minu vastus on: mitte kunagi. Tegu on ka paradigmamuutusega: tänapäeva maailmas, kus kõik see, mida me praegu kasutame, on viie aasta pärast kiviaeg, käivad asjad teised tempos. Esimesse klassi tuleb laps, kes kasutab palju keerulist tehnoloogiat, ta siseneb koolisüsteemi teisel tasemel kui meie omal ajal. Võib-olla võiks seetõttu mingisugused asjad kooliprogrammist kõrvaldada? Seda ju ka arutatakse ja katsetatakse. Mina olen konservatiivne ja arvan, et eesti keelt peab oskama vigadeta kirjutada. Kui küsida, kas koolis peaks jätkuvalt õpetama näiteks heegeldamist ja puutööd samas mahus, siis seda jällegi ma ei tea. Lapsel on vaja saavutada mingisugune käeline osavus, selleks et tema aju välja areneks. Kas seda tuleb teha aga nii, nagu oleme teinud siiamaani? Need ongi kõik need arutelukohad, mis peavad aitama meil oma leiutised üle elada.
Ma arvan, et oluline koolireform, mis toob ühiskonnas kaasa suure muutuse, on lihtsustatud õppekava alusel õppivate laste ja erivajadusega laste toomine tavakooli. Sellega ei tohi muidugi absoluutseks minna, sest kõigil peredel ei ole jõudu tagada lihtsustatud õppekava või puudega lapse kooliskäimist ja neile peab jääma võimalus õppida internaatkoolis ja saada sealt kogu teenuste pakett. Sugugi mitte kõiki erivajadusega lapsi ei tule panna lihtsustatud õppekavaga tavakooli. Aga kui pere on valmis panema lapse tavakooli ja lahendatakse ka tugiisikute küsimus, siis on see superreform. See võimaldab inimkonda näha laiemas spektris. Kui sul on klassis sügava puudega laps, siis see, kui seal on ka mõni teist värvi laps või tedretähnidega või imeliku nimega laps, ei tundu enam üldse nii erinev. See annab väga palju juurde – ja mitte ainult lihtsustatud õppekava läbinud lapsele, kellel on edaspidi lihtsam ühiskonnas toime tulla – need lapsed teevad kohutavalt palju head meie ühiskonnale. Nad õpetavad oma klassikaaslasi, nende vanemaid ja õpetajaid väga palju. Ma olen seda ise näinud, sest 1990ndate keskel olid minu laste lasteaias puuetega laste rühmad. Ma nägin, kuidas kolmeaastane arvestabki sellega, et mõnel inimesel ei ole "kõiki tükke küljes" või et ta ei õpigi kunagi rääkima. Kui laps kasvab üles enesestmõistetava teadmisega, et teistsugune inimene on tavaline inimene, keda koheldakse võrdsena, siis ta enam ei muutu. Siis ei juhtu ka nii nagu Maarjo Mändmaa AS Hoolekandeteenustega, kui ta püüab puuetega inimesed panna iseseisvalt elama, soetab kuhugi kodusid ja eluruume, mispeale teised inimesed ütlevad, et "minu kinnisvara väärtus langeb, kui naabrid on teistsugused inimesed". Need inimesed, kes on lapsest peale teistsugustega harjunud, selliseid avaldusi ei tee. Sellepärast olen ma täitsa kindel, et see on meie ühiskonda vägagi arendav reform.
Põldsam: Te olete oma ametiajal presidendi institutsiooni ja selle kuvandit oma tegevuse ja olemisega päris palju muutnud. Hea töötava järgi olete töö- ja pereelu võimalikult lahus hoidnud. Paistate silma selgesõnaliste kõnedega, mis on ühiskonnas alustanud mitmeid olulisi debatte. On näha, et olete oma positsiooni presidendina süsteemselt läbi mõelnud. Kuidas te mõtestate Eesti presidendi rolli XXI sajandil? Kas see võiks veel muutuda? Milliste autorite lugemine või kogemused on kõige enam kujundanud teie mõtteid ja arusaama Eestist ja riiklusest?
Kaljulaid: Presidendi rolli näen ikkagi selgelt olla primus inter pares – esimene võrdsete seas. Minu silmis on igaühel siin ühiskonnas roll ja ta on selles rollis ühtemoodi võrdne kõigi teiste Eesti inimesega.
Eks mind ole mõjutanud ka inimesed, kellega koos olen kasvanud, näiteks korporatsioon Filiae Patriae, kelle lipukiri "Eesti tütar, Eesti kodu, tugevasti seotud olgu!" pole üldse piirav, kui vaadata, kui palju on ühiskondlikult aktiivseid Filiae Patriae liikmeid. Isamaa tütred lähevad üksteisele appi ja sealt edasi ka isamaale. Need on küll suured sõnad, aga see on elementaarne, instinktiivne käitumisviis, kui sa oled nii kasvatatud – olema patrioot.
Mis puutub raamatutesse, siis mul pole ühtki filosoofi või majandusteadlast, kelle teoseid käsiraamatuna kasutaksin. Kui mul on kirjutada vaja, siis loen teiste kõnesid, alates Sokratesest kuni tänapäeva autoriteni välja, lihtsalt sellepärast, et äkki mõni asi kõnetab – ja tavaliselt ikka kõnetab. Olen pigem paljuhaarav kui süsteemne lugeja, nii et tulistan siin puusalt. Mul on kolm täiesti lahus seisvat mõttevoolu, mis on mind kõige enam mõjutanud. Esiteks Eesti looduse kirjeldajad-mõtestajad. Terve nõukaaja lugesin Eesti Looduse ajakirja, mis mind väga mõjutas. Lõpuks ei läinud ma ju aastaid mitte kuhugi Erich Kumari "Eesti lindude välimäärajata". See on üks selline mõttesuund bioloogia ja selle ajalooga, kus on kindlasti veel Darwini liikide tekkimine ja kirjeldus, kuidas Watson ja Crick said aru biheeliksist ja kuidas sellega edasi toimetati. Jälgin siiamaani, kuhu loodusteadus läheb. See on mulle väga oluline.
Kuskil kõrval tulevad kõik need, kes on kirjeldanud Eesti elu ilukirjanduse vahenditega, alustades Mihkel Mutist, Mats Traadist, Paul-Erik Rummost, Arvo Valtonist. Kui hakkasin suuremat huvi tundma kirjanike kui isiksuste vastu, siis meeldisid väga Aino Kalda ja Jaan Raamoti päevaraamatud, Elo Tuglase päevikud ja "Õrnroosa" on imeilus raamat Hella Wuolijokist. Näiteks Loone Otsa Mustamäe raamat ja sellesarnased aitavad ajastut mõista ja mõtestada. Mulle meeldivad ka raamatud Madeleine Albrightist ja Margaret Thatcherist. Samamoodi on Tammsaare nagu pärisosa.
Kolmas vool algab Austria koolkonnast ja Friedrich von Hayeki raamatust "Road to Serfdom" ("Teekond orjusse", 1944). Majandusteadus on mu meelest sotsiaalteadus, sest seda on võimatu ühiskonna ja demokraatia aruteluprotsessist lahutada. Hayekist lähtuvalt olen lugenud ka Keynesi – Marxi tõesti ei ole, aga Pickettyt ja tema kriitikuid jällegi olen. Alan Greenspani mälestused räägivad väga palju kaasaegsest majandusest, kuidas kange liigutada või liigutamata jätta. Lugesin seda prantsuse keeles, sest olin endale ära keelanud inglise keeles lugemise, kui see välja tuli. Kui loed Austria koolkonda, siis on seal Alexis de Tocqueville – ja jõuad Aquino Thomaseni välja, kellest Austria koolkond alguse sai.
Ma olen lugenud ka oma kursavenda Valdur Mikitat, kelle kirjutistes on oma sügav tõde meie kohta. See on utreeritud, seal on palju väljamõeldut, see pole ülearu teaduspõhine, aga sellel polegi tähtsust, sest ta kirjeldab, kuidas väga paljud eestlased ennast ja maailma tegelikult näevad ja tajuvad. Ja mis meil siin siis on? Kultuur, keel, loodus – muud ei ole.
Loe artiklit Sirbist.
### Response:
Kersti Kaljulaid: ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nali naljaks, spordi mõju teistele eluvaldkondadele on tuntav. Mõiste rahvussport ei tähista kaugeltki ainult kehalisi pingutusi, vaid aitab näiteks kujundkeelde imbununa mentaalselt rahvast üldlevinud meelistegevuste kaudu iseloomustada, kirjutab Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid ajalehes Sirp.
Rahvusspordi otsimise üleskutseid kõlab meedias pidevalt. Tõsimeelsed ihalused langevad kokku rahvusluse idee modernistlike vaatenurkadega, milles sport sobib suurnarratiivide konstrueerimiseks. Nii nagu on võidukad võitlused olnud rahvusliku monumentaalse mineviku lahutamatu osa, nii on võidukad spordilahingud olulised rahvusliku identiteedi ehituskivid. Seejuures on rahvusspordina käsitletud alasid, milles on saavutatud häid tulemusi, kuid määravaks võivad saada ka suur harrastajaskond, eestkõnelejate olemasolu, samuti lokaalne eripära, nt kliima või pinnavormid.
Mida peab rahvas eesti rahvusspordiks?
Folkloori lühivormide ja huumori uurijana huvitas see mind vägagi. Nii korraldasin 2017. aastal ühismeedias ja Tartu gümnaasiuminoorte hulgas sel teemal küsitluse, paludes vastata ükskõik, kas tõsiselt või vähemtõsiselt. Igaühel 250 vastanust oli selles osas oma ettekujutus.*
Spordialasid, milles peetakse ametlikke võistlusi, pakuti rahvusspordina kokku poolsada. Statistilises pingereas oli vaieldamatu favoriit (murdmaa)suusatamine, mida mainiti 59 korral, põhjenduseks pikad traditsioonid ja soodsad kliimaolud. Samas nenditi, et viimase aja suusatippude puudumise, dopingujuhtumite ja lumetute talvede tõttu kaotab suusatamine oma positsioone.
Üle 20 korra pakuti Eestis leiutatud kiikingit ja Soomest imporditud naisekandmist. Neljandat-viiendat kohta jagasid jalgpall ja võrkpall, järgnesid jooksmine (sh tervise- ja järvejooks), korvpall, ujumine ja taliujumine (jääaugu- ja talisuplus), köievedu. Kolm-neli korda mainiti kepikõndi, orienteerumist, sõudmist, maadlust, autosporti, rattasõitu, sangpommirebimist, vigursuusatamist (ka Kelly Sildaru ja freestyle-suusatamisena) ning maratonidel osalemist. Ülejäänud spordialad esinesid ühel-kahel korral.
Naljaalad, rahvusspordi retoorilised ja iroonilised tähendusväljad
Rohkete pärisspordialade kõrvale laekus mitu korda rikkalikum palett nn naljaalasid, milles ametlikke spordivõistlusi üldiselt ei toimu. Sel juhul toimib väljend "(uus) eesti rahvusspordiala on …" verbaalse huumoriteooria valguses skriptina, millesse sobitatakse nalja eesmärgil tavatähendusest erinevaid tasandeid. Loogiliste mehhanismide rikkumisega põhjustatakse häire ja vääranaloogia, mis tundub sobivas situatsioonis naljakas."Päris" rahvusspordialad. Piret Voolaid.
Uute alade väljamõtlemine võib saada eesmärgiks ja üldnimetaja "eesti rahvussport" hakkab tööle klišeena, mida sotsiokultuurilistes seostes täidetakse pidevalt värske ja vaimukaga. Nii võivad rahvusspordiks olla etniliste tendentsidega seostatavad kriminaalsed alad (nt eestlaste juveeliröövid välismaal, liiklushuligaanitsemine või lähisuhtevägivald). Saame rääkida ka verbaalsest eneseirooniast ja isegi iroonia agressiivsemast vormist – sarkasmist.
Pilkeobjektiks on rahvus, kuhu naljarääkija ise kuulub, ja rahvusspordiks tituleeritakse ootamatud ja üllatavad valdkonnad, pöörates kogu suure narratiivi idee pea peale. Ühiseid arusaamu väljendavad nii rahvusspordi tõsine idee ise kui ka "suure asja" üle naljatamine. Huumori sotsiaalse identiteedi teoreetikute järgi on selline huumor ühine identiteet, üks sotsiaalse rühma defineerimise võimalusi.
Keeleliselt lubab rahvusspordi klišee loomingulisi ja mängulisi kujundiülekandeid kõikvõimalike valdkondade vahel, sest "rahvussport" on mingi nähtuse või eestlase omamoodi mõõdupuuna arusaadav. Tänapäeva konkurentsipõhises korralduses realiseerub katusmetafoor "elu on võistlus" ja tööle hakkab mõistemetafoor "x on sport" (nt poliitretoorikas kohtame pidevalt spordist laenatud väljendeid, mistõttu üldistades võime kasutada mõistemetafoori "poliitika on sport").
Milles siis eestlased võistlevad?
Tugitoolispordi kõrval nimetati traditsiooniliselt olulisi tegevusi, nt saunaskäimine (sh saunaralli, saun ja vihtlemine, saunamaraton, saunasport). Rahvuslikuks peeti ka töörügamist, aja peale start-up -firma loomist, puudelõhkumist. Argieluga haakuvad linnakeskkonnas pigem harvaesinevad toidulauaga seotud maatööd, nt põllukündmine, kartulimuldamine, kartulipanek, kartulivõtt. Mitmel korral toodi välja aiandus ja muruniitmine, samuti hooajahobid seenelkäimine, hoidiste valmistamine, grillimine. Loetelusse sattusid ka rahvatants ja laulmine (see viimane toidab kindlasti stereotüüpi eestlastest kui laulurahvast, kes "end vabaks laulis"). Natukene naljakamad rahvusspordialad. Piret Voolaid.
Laialdaselt märgiti mitmesuguseid sõltuvusi ja riskikäitumisi. Rohkelt oli esindatud alkoholitarbimine (õllejoomine, klaasitõstmine, uue pitsi täis valamine, viinavise), nagu ka purjusujumine ja purjuspeaga sõitmine. Samas liigitati rahvusspordiks lihtsamaid sõltuvusi, nt söömine ja hoogõgimine, mis võib olla eestlase igapäevaelustressist tingitud tegevus. Aga pakuti ka vastuseisu moodsa ühiskonna kaasnähtusele taimetoitlusele.
Stereotüüpsed isikuomadused, omavahelised suhtlemisviisid
Iseseisva rahvusspordi alamkategooria hõlmab rahvuslikul pinnal ilmnevaid stereotüüpseid isikuomadusi ja käitumismustreid, mis väljendavad üldjuhul pigem negatiivset. Siia rühma kuulub ka endale mitmes huumoriliigis koha põlistanud meeleheide (1996. aastal levis pärast eestlaste ebaedu Atlanta olümpiamängudel populaarne naljaküsimus: "Millisel heitealal olid Eesti sportlased Atlanta olümpiamängudel kõige tugevamad?" – "Meeleheites."), samuti vingumine ja virisemine, emotsioonide mitte välja näitamine, inimeste vältimine, käegalöömine, muretsemine, targutamine, ülbitsemine.
Lihtsaim viis uute alade saamiseks näibki olevat pärisalade sõnamänguline parodeerimine, mida on mitmel korral ette võetud populaarses Facebooki grupis KalambuuR, kus naljaalasid luuakse esijoones rikkalike keeleliste võimaluste abil (nt heide – enese-, meele-, väljaheide; hüpe ja hüppamine – kõrvalhüpped; üle oma varju hüppamine; ettehüpped liikluses; jooks – Eestist ära jooks; kandmine – viha-, sarvekandmine; käimine – Lätis käimine; mahakäimine; sukeldumine – pudelisse sukeldumine; surumine – alla-, mahasurumine; suusatamine – mahalaskesuusatamine; tõstmine – aktsiisitõste; kaalutõstmine).
Omaette allrühmana esilduvad stereotüüpsed suhted "teise eestlasega" langevad kokku vanasõnalise klišeega "eestlase lemmiktoit on teine eestlane" – teineteisega õiendamine, teise eestlase ja naabri kadestamine, teisele eestlasele kaigaste kodaratesse loopimine, teiste kallal virisemine. Siiski, paljudes etnilise enesekohase huumori käsitlustes on laialdaselt osutatud selle võtte universaalsusele. Ei tasu arvata, et uute humoorikate spordialade otsimine on eestlastele ainuomane.
Kokkuvõttes, meie arusaam rahvusspordist on variatiivne. Materjali juurde kogumisel küll favoriitide (suusatamine … ja tugitoolisport …) statistiline ülekaal kasvaks, aga lisanduks tohutult uusi, tõenäolisemalt just nn naljaalasid. Mõistagi on populaarseim spordiala nii päris- kui ka naljaalade hulgas võimalik välja selgitada, kuid üksmeelse ühiskondliku kokkuleppeni jõudmine nõuab mingit erilist motiveerijat. Nii nagu paljude uurijate väitel on rahvuslus üleüldiselt muutuv kategooria, muutub teatud olukordade ja tingimuste mõjul ka rahvussport.
Küll aga kinnitab rahvapärase klišee "(Uus) eesti rahvuslik spordiala on …" variatiivsus meie keeleloome suurt potentsiaali, mida saadavad nii mängulised ja meelelahutuslikud kui ka etnilisest eneseirooniast kantud eesmärgid. Kas meie tõeline rahvussport ongi uute rahvusspordialade väljamõtlemine?
Artikkel ilmus ajalehes Sirp.
* Artikli aluseks on folklooriajakirjas Mäetagused 69 ilmunud uurimus " Eesti rahvussport – suurtest narratiividest variatiivse ja humoorika/iroonilise rahvaretoorikani".
Piret Voolaid on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Eesti-uuringute tippkeskuse tegevjuht. | Mis on (teaduslikust vaatenurgast) Eesti tõeline rahvussport? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nali naljaks, spordi mõju teistele eluvaldkondadele on tuntav. Mõiste rahvussport ei tähista kaugeltki ainult kehalisi pingutusi, vaid aitab näiteks kujundkeelde imbununa mentaalselt rahvast üldlevinud meelistegevuste kaudu iseloomustada, kirjutab Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid ajalehes Sirp.
Rahvusspordi otsimise üleskutseid kõlab meedias pidevalt. Tõsimeelsed ihalused langevad kokku rahvusluse idee modernistlike vaatenurkadega, milles sport sobib suurnarratiivide konstrueerimiseks. Nii nagu on võidukad võitlused olnud rahvusliku monumentaalse mineviku lahutamatu osa, nii on võidukad spordilahingud olulised rahvusliku identiteedi ehituskivid. Seejuures on rahvusspordina käsitletud alasid, milles on saavutatud häid tulemusi, kuid määravaks võivad saada ka suur harrastajaskond, eestkõnelejate olemasolu, samuti lokaalne eripära, nt kliima või pinnavormid.
Mida peab rahvas eesti rahvusspordiks?
Folkloori lühivormide ja huumori uurijana huvitas see mind vägagi. Nii korraldasin 2017. aastal ühismeedias ja Tartu gümnaasiuminoorte hulgas sel teemal küsitluse, paludes vastata ükskõik, kas tõsiselt või vähemtõsiselt. Igaühel 250 vastanust oli selles osas oma ettekujutus.*
Spordialasid, milles peetakse ametlikke võistlusi, pakuti rahvusspordina kokku poolsada. Statistilises pingereas oli vaieldamatu favoriit (murdmaa)suusatamine, mida mainiti 59 korral, põhjenduseks pikad traditsioonid ja soodsad kliimaolud. Samas nenditi, et viimase aja suusatippude puudumise, dopingujuhtumite ja lumetute talvede tõttu kaotab suusatamine oma positsioone.
Üle 20 korra pakuti Eestis leiutatud kiikingit ja Soomest imporditud naisekandmist. Neljandat-viiendat kohta jagasid jalgpall ja võrkpall, järgnesid jooksmine (sh tervise- ja järvejooks), korvpall, ujumine ja taliujumine (jääaugu- ja talisuplus), köievedu. Kolm-neli korda mainiti kepikõndi, orienteerumist, sõudmist, maadlust, autosporti, rattasõitu, sangpommirebimist, vigursuusatamist (ka Kelly Sildaru ja freestyle-suusatamisena) ning maratonidel osalemist. Ülejäänud spordialad esinesid ühel-kahel korral.
Naljaalad, rahvusspordi retoorilised ja iroonilised tähendusväljad
Rohkete pärisspordialade kõrvale laekus mitu korda rikkalikum palett nn naljaalasid, milles ametlikke spordivõistlusi üldiselt ei toimu. Sel juhul toimib väljend "(uus) eesti rahvusspordiala on …" verbaalse huumoriteooria valguses skriptina, millesse sobitatakse nalja eesmärgil tavatähendusest erinevaid tasandeid. Loogiliste mehhanismide rikkumisega põhjustatakse häire ja vääranaloogia, mis tundub sobivas situatsioonis naljakas."Päris" rahvusspordialad. Piret Voolaid.
Uute alade väljamõtlemine võib saada eesmärgiks ja üldnimetaja "eesti rahvussport" hakkab tööle klišeena, mida sotsiokultuurilistes seostes täidetakse pidevalt värske ja vaimukaga. Nii võivad rahvusspordiks olla etniliste tendentsidega seostatavad kriminaalsed alad (nt eestlaste juveeliröövid välismaal, liiklushuligaanitsemine või lähisuhtevägivald). Saame rääkida ka verbaalsest eneseirooniast ja isegi iroonia agressiivsemast vormist – sarkasmist.
Pilkeobjektiks on rahvus, kuhu naljarääkija ise kuulub, ja rahvusspordiks tituleeritakse ootamatud ja üllatavad valdkonnad, pöörates kogu suure narratiivi idee pea peale. Ühiseid arusaamu väljendavad nii rahvusspordi tõsine idee ise kui ka "suure asja" üle naljatamine. Huumori sotsiaalse identiteedi teoreetikute järgi on selline huumor ühine identiteet, üks sotsiaalse rühma defineerimise võimalusi.
Keeleliselt lubab rahvusspordi klišee loomingulisi ja mängulisi kujundiülekandeid kõikvõimalike valdkondade vahel, sest "rahvussport" on mingi nähtuse või eestlase omamoodi mõõdupuuna arusaadav. Tänapäeva konkurentsipõhises korralduses realiseerub katusmetafoor "elu on võistlus" ja tööle hakkab mõistemetafoor "x on sport" (nt poliitretoorikas kohtame pidevalt spordist laenatud väljendeid, mistõttu üldistades võime kasutada mõistemetafoori "poliitika on sport").
Milles siis eestlased võistlevad?
Tugitoolispordi kõrval nimetati traditsiooniliselt olulisi tegevusi, nt saunaskäimine (sh saunaralli, saun ja vihtlemine, saunamaraton, saunasport). Rahvuslikuks peeti ka töörügamist, aja peale start-up -firma loomist, puudelõhkumist. Argieluga haakuvad linnakeskkonnas pigem harvaesinevad toidulauaga seotud maatööd, nt põllukündmine, kartulimuldamine, kartulipanek, kartulivõtt. Mitmel korral toodi välja aiandus ja muruniitmine, samuti hooajahobid seenelkäimine, hoidiste valmistamine, grillimine. Loetelusse sattusid ka rahvatants ja laulmine (see viimane toidab kindlasti stereotüüpi eestlastest kui laulurahvast, kes "end vabaks laulis"). Natukene naljakamad rahvusspordialad. Piret Voolaid.
Laialdaselt märgiti mitmesuguseid sõltuvusi ja riskikäitumisi. Rohkelt oli esindatud alkoholitarbimine (õllejoomine, klaasitõstmine, uue pitsi täis valamine, viinavise), nagu ka purjusujumine ja purjuspeaga sõitmine. Samas liigitati rahvusspordiks lihtsamaid sõltuvusi, nt söömine ja hoogõgimine, mis võib olla eestlase igapäevaelustressist tingitud tegevus. Aga pakuti ka vastuseisu moodsa ühiskonna kaasnähtusele taimetoitlusele.
Stereotüüpsed isikuomadused, omavahelised suhtlemisviisid
Iseseisva rahvusspordi alamkategooria hõlmab rahvuslikul pinnal ilmnevaid stereotüüpseid isikuomadusi ja käitumismustreid, mis väljendavad üldjuhul pigem negatiivset. Siia rühma kuulub ka endale mitmes huumoriliigis koha põlistanud meeleheide (1996. aastal levis pärast eestlaste ebaedu Atlanta olümpiamängudel populaarne naljaküsimus: "Millisel heitealal olid Eesti sportlased Atlanta olümpiamängudel kõige tugevamad?" – "Meeleheites."), samuti vingumine ja virisemine, emotsioonide mitte välja näitamine, inimeste vältimine, käegalöömine, muretsemine, targutamine, ülbitsemine.
Lihtsaim viis uute alade saamiseks näibki olevat pärisalade sõnamänguline parodeerimine, mida on mitmel korral ette võetud populaarses Facebooki grupis KalambuuR, kus naljaalasid luuakse esijoones rikkalike keeleliste võimaluste abil (nt heide – enese-, meele-, väljaheide; hüpe ja hüppamine – kõrvalhüpped; üle oma varju hüppamine; ettehüpped liikluses; jooks – Eestist ära jooks; kandmine – viha-, sarvekandmine; käimine – Lätis käimine; mahakäimine; sukeldumine – pudelisse sukeldumine; surumine – alla-, mahasurumine; suusatamine – mahalaskesuusatamine; tõstmine – aktsiisitõste; kaalutõstmine).
Omaette allrühmana esilduvad stereotüüpsed suhted "teise eestlasega" langevad kokku vanasõnalise klišeega "eestlase lemmiktoit on teine eestlane" – teineteisega õiendamine, teise eestlase ja naabri kadestamine, teisele eestlasele kaigaste kodaratesse loopimine, teiste kallal virisemine. Siiski, paljudes etnilise enesekohase huumori käsitlustes on laialdaselt osutatud selle võtte universaalsusele. Ei tasu arvata, et uute humoorikate spordialade otsimine on eestlastele ainuomane.
Kokkuvõttes, meie arusaam rahvusspordist on variatiivne. Materjali juurde kogumisel küll favoriitide (suusatamine … ja tugitoolisport …) statistiline ülekaal kasvaks, aga lisanduks tohutult uusi, tõenäolisemalt just nn naljaalasid. Mõistagi on populaarseim spordiala nii päris- kui ka naljaalade hulgas võimalik välja selgitada, kuid üksmeelse ühiskondliku kokkuleppeni jõudmine nõuab mingit erilist motiveerijat. Nii nagu paljude uurijate väitel on rahvuslus üleüldiselt muutuv kategooria, muutub teatud olukordade ja tingimuste mõjul ka rahvussport.
Küll aga kinnitab rahvapärase klišee "(Uus) eesti rahvuslik spordiala on …" variatiivsus meie keeleloome suurt potentsiaali, mida saadavad nii mängulised ja meelelahutuslikud kui ka etnilisest eneseirooniast kantud eesmärgid. Kas meie tõeline rahvussport ongi uute rahvusspordialade väljamõtlemine?
Artikkel ilmus ajalehes Sirp.
* Artikli aluseks on folklooriajakirjas Mäetagused 69 ilmunud uurimus " Eesti rahvussport – suurtest narratiividest variatiivse ja humoorika/iroonilise rahvaretoorikani".
Piret Voolaid on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Eesti-uuringute tippkeskuse tegevjuht.
### Response:
Mis on (teaduslikust vaatenurgast) Eesti tõeline rahvussport? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlase arvele jäi 21 mänguminuti jooksul neli punkti (kahesed 2/4, kolmesed 0/2) ja sama palju kogus ta ka lauapalle. Keskmängija tegi ühtlasi kolm pallikaotust ning kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate poolelt kerkis parimaks 15 punkti ja kuue lauapalliga Marc Marti Roig. Kaotajate eest viskasid 12 punkti Trenton Cole Coggins ja Evan Michael Yates, kellest viimane noppis lisaks 12 lauapalli.
Forca Lleida paikneb tabelis nüüd üheksandal kohal, olles 22 vooruga kogunud kümme võitu ja 12 kaotust. Clavijo jätkab eelviimasena kuue võidu ja 16 kaotusega. | Forca Lleida ja Kregor Hermet naasid võidureele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlase arvele jäi 21 mänguminuti jooksul neli punkti (kahesed 2/4, kolmesed 0/2) ja sama palju kogus ta ka lauapalle. Keskmängija tegi ühtlasi kolm pallikaotust ning kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate poolelt kerkis parimaks 15 punkti ja kuue lauapalliga Marc Marti Roig. Kaotajate eest viskasid 12 punkti Trenton Cole Coggins ja Evan Michael Yates, kellest viimane noppis lisaks 12 lauapalli.
Forca Lleida paikneb tabelis nüüd üheksandal kohal, olles 22 vooruga kogunud kümme võitu ja 12 kaotust. Clavijo jätkab eelviimasena kuue võidu ja 16 kaotusega.
### Response:
Forca Lleida ja Kregor Hermet naasid võidureele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avavahetuse kolmanda lõpetanud Sander Pritsik kommenteeris oma sooritust: "Suutsin hoida külma närvi. Sõita väga ei jaksanud. Mõned vead tulid ka sisse, aga õnneks ei olnud midagi suurt."
6,5 km pikkuse sõidumaa 13 kontrollpunktiga võitis Soome võistkond ajaga 1:33.50. Teisel kohal lõpetas Venemaa, kaotust võitjale kogunes 4.54 ja pronksmedalid said kaela Läti noormehed (+8.32). Eesti meeskond kaotas võitjale 10.36 ja sai kirja neljanda koha.
Dramaatiline oli naiste teatevõistlus, kus tulise heitluse pidasid kullale maha Venemaa ja Rootsi koondis. Eesti esindus (Evely Kaasiku, Doris Kudre, Daisy Kudre) püsis terve raja tippkonkurentsis. Alles pärast võistlust selgus, et korraldajad olid teinud vea avavahetuse stardis kaartide kätte jagamisel ning žürii otsustas võistluse selles klassis tühistada.
Eesti naisjuuniorid (Epp Paalberg, Kaisa Rooba, Mari Linnus) lõpetasid teatesõidu seitsmendal kohal ja mehed (Mattis Jaama, Kevin Hallop, Kaarel Vesilind) üheksandana. Meestest pidasid vägeva duelli maha Norra ja Venemaa esindused. Peale jäi seekord 17 sekundiga Norra. Kolmandana tuli üle finišijoone Soome (+2.47).
Nädalavahetusel ootavad Eesti suusaorienteerujaid ees Eesti MV lühi- ja tavarajal Põlvamaal Kuulmajärvel. Suusaorienteerimise MK-sari jätkub märtsi alguses Ameerika Ühendriikides. | Eesti noormehed jäid suusaorienteerumise EM-il esimesena medalita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avavahetuse kolmanda lõpetanud Sander Pritsik kommenteeris oma sooritust: "Suutsin hoida külma närvi. Sõita väga ei jaksanud. Mõned vead tulid ka sisse, aga õnneks ei olnud midagi suurt."
6,5 km pikkuse sõidumaa 13 kontrollpunktiga võitis Soome võistkond ajaga 1:33.50. Teisel kohal lõpetas Venemaa, kaotust võitjale kogunes 4.54 ja pronksmedalid said kaela Läti noormehed (+8.32). Eesti meeskond kaotas võitjale 10.36 ja sai kirja neljanda koha.
Dramaatiline oli naiste teatevõistlus, kus tulise heitluse pidasid kullale maha Venemaa ja Rootsi koondis. Eesti esindus (Evely Kaasiku, Doris Kudre, Daisy Kudre) püsis terve raja tippkonkurentsis. Alles pärast võistlust selgus, et korraldajad olid teinud vea avavahetuse stardis kaartide kätte jagamisel ning žürii otsustas võistluse selles klassis tühistada.
Eesti naisjuuniorid (Epp Paalberg, Kaisa Rooba, Mari Linnus) lõpetasid teatesõidu seitsmendal kohal ja mehed (Mattis Jaama, Kevin Hallop, Kaarel Vesilind) üheksandana. Meestest pidasid vägeva duelli maha Norra ja Venemaa esindused. Peale jäi seekord 17 sekundiga Norra. Kolmandana tuli üle finišijoone Soome (+2.47).
Nädalavahetusel ootavad Eesti suusaorienteerujaid ees Eesti MV lühi- ja tavarajal Põlvamaal Kuulmajärvel. Suusaorienteerimise MK-sari jätkub märtsi alguses Ameerika Ühendriikides.
### Response:
Eesti noormehed jäid suusaorienteerumise EM-il esimesena medalita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laserskaneerimisel kasutatav skanner on väga paindlik mõõtmisvahend – teda saab paigutada nii statiivile (terrestriline laserskaneerimine – TLS), lennumasinale (aerolaserskaneerimine – ALS) kui ka maapealsele liikuvplatvormile (mobiilne laserskaneerimine – MLS).
Mainituist viimane, ehk mobiilse laserskaneerimise meetod, võimaldab mõõtmisi teha ka näiteks liikuval autol ja on sellega nn traditsioonilistest mõõtmismeetoditest tunduvalt paindlikum ja operatiivse. Samuti võimaldab see vajadusel koguda andmeid tee laiuse, äärekivide kõrguse, liiklusmärkide paiknemise, teekattemärgistuse jms kohta.
Hiljuti kaitses TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudis Kalev Julge doktoritöö „ Laserskaneerimine ehitiste ja looduslike pinnavormide mõõdistamisel ning tulemuste modelleerimine “.
„Seadsime doktoritöö eesmärgiks analüüsida eelkõige laserskaneerimise tehnoloogiaid ja nendega kogutavate ruumiandmete modelleerimise optimeerimist. Jagasime selle protsessi kolmeks: kompaktse ja odava MLS süsteemi prototüübi konstrueerimine ja selle täpsuse hindamise metoodika väljatöötamine; maapinna tuvastamise filtreerimisalgoritmide tõhususe analüüs; ehitiste mõõdistamisel erinevate laserskaneerimise tehnoloogiate optimaalne kooskasutamine“, selgitab doktoritöö juhendaja, TTÜ inseneriteaduskonna professor Artu Ellmann.
MLS prototüübi konstrueerimisel oli põhiülesanne selle maksimaalne kompaktsus ja lihtne paigaldatavus. Eesmärk oli teha mõõteriist, mida oleks hõlbus transportida näiteks lennupagasis ning mida oleks lihtne paigaldada kohapeal saadaolevale alusele (rendiauto).
Just need näitajad on suureks eeliseks senistele kommertseesmärkidel toodetavatele kallitele ja statsionaarset kinnitust vajavatele MLS süsteemide ees.
Doktoritöö käigus testiti uut MLS prototüüpi paigutades seda nii autole kui ka seljakotile. Täpsuse hindamiseks võrreldi sellega saavutatud tulemusi kõrgtäpsete TLS (terrestriline laserskaneerimine), andmetega ning selgus, et vertikaalne, horisontaalne ja suhteline täpsus on vastavalt 8 cm, 15 cm ja 3 cm. Saavutatud täpsus näitab, et seda suhteliselt kompaktset ja senistega võrreldes tunduvalt odavamat MLS süsteemi saab väga edukalt kasutada nii maastike, hoonete kui ka maanteede ning muude rajatiste mõõtmiseks“.
„Tõestasime oma uuringus, et väljaarendatud tehnoloogiat saab väga edukalt kasutada erinevate ehitiste ja pinnavormide mõõdistamiseks. Tänu uudsetele ja soodsama hinnaga seadmetele ning nende omavahelisele kombineerimisele ja vabavaraliste tarkvarade juurutamisele on laserskaneerimine järjest kättesaadavam ka laiemale üldsusele,“ selgitas professor Ellmann.
Loodud MLS prototüüpi on arendatud koostöös tööstuspartnerist ettevõttega Reach-U AS. | TTÜ doktoritöö aitab arendada mobiilset kaardistussüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laserskaneerimisel kasutatav skanner on väga paindlik mõõtmisvahend – teda saab paigutada nii statiivile (terrestriline laserskaneerimine – TLS), lennumasinale (aerolaserskaneerimine – ALS) kui ka maapealsele liikuvplatvormile (mobiilne laserskaneerimine – MLS).
Mainituist viimane, ehk mobiilse laserskaneerimise meetod, võimaldab mõõtmisi teha ka näiteks liikuval autol ja on sellega nn traditsioonilistest mõõtmismeetoditest tunduvalt paindlikum ja operatiivse. Samuti võimaldab see vajadusel koguda andmeid tee laiuse, äärekivide kõrguse, liiklusmärkide paiknemise, teekattemärgistuse jms kohta.
Hiljuti kaitses TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudis Kalev Julge doktoritöö „ Laserskaneerimine ehitiste ja looduslike pinnavormide mõõdistamisel ning tulemuste modelleerimine “.
„Seadsime doktoritöö eesmärgiks analüüsida eelkõige laserskaneerimise tehnoloogiaid ja nendega kogutavate ruumiandmete modelleerimise optimeerimist. Jagasime selle protsessi kolmeks: kompaktse ja odava MLS süsteemi prototüübi konstrueerimine ja selle täpsuse hindamise metoodika väljatöötamine; maapinna tuvastamise filtreerimisalgoritmide tõhususe analüüs; ehitiste mõõdistamisel erinevate laserskaneerimise tehnoloogiate optimaalne kooskasutamine“, selgitab doktoritöö juhendaja, TTÜ inseneriteaduskonna professor Artu Ellmann.
MLS prototüübi konstrueerimisel oli põhiülesanne selle maksimaalne kompaktsus ja lihtne paigaldatavus. Eesmärk oli teha mõõteriist, mida oleks hõlbus transportida näiteks lennupagasis ning mida oleks lihtne paigaldada kohapeal saadaolevale alusele (rendiauto).
Just need näitajad on suureks eeliseks senistele kommertseesmärkidel toodetavatele kallitele ja statsionaarset kinnitust vajavatele MLS süsteemide ees.
Doktoritöö käigus testiti uut MLS prototüüpi paigutades seda nii autole kui ka seljakotile. Täpsuse hindamiseks võrreldi sellega saavutatud tulemusi kõrgtäpsete TLS (terrestriline laserskaneerimine), andmetega ning selgus, et vertikaalne, horisontaalne ja suhteline täpsus on vastavalt 8 cm, 15 cm ja 3 cm. Saavutatud täpsus näitab, et seda suhteliselt kompaktset ja senistega võrreldes tunduvalt odavamat MLS süsteemi saab väga edukalt kasutada nii maastike, hoonete kui ka maanteede ning muude rajatiste mõõtmiseks“.
„Tõestasime oma uuringus, et väljaarendatud tehnoloogiat saab väga edukalt kasutada erinevate ehitiste ja pinnavormide mõõdistamiseks. Tänu uudsetele ja soodsama hinnaga seadmetele ning nende omavahelisele kombineerimisele ja vabavaraliste tarkvarade juurutamisele on laserskaneerimine järjest kättesaadavam ka laiemale üldsusele,“ selgitas professor Ellmann.
Loodud MLS prototüüpi on arendatud koostöös tööstuspartnerist ettevõttega Reach-U AS.
### Response:
TTÜ doktoritöö aitab arendada mobiilset kaardistussüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PyeongChangi olümpiamängudelt jäid eemale paljud venelased, kes pole kunagi positiivset dopinguproovi andnud, aga ometigi kutset mängudele ei teeninud, kuna rahvusvaheline olümpiakomitee pole nende puhtuses siiski täielikult kindel.
45 sportlast ja treenerit andsid ROK-i otsuse spordikohtusse, kes neile õigust ei andnud. Nii tuleb olümpialt eemale jääda näiteks murdmaasuusatajtel Sergei Ustjugovil ja Aleksandr Legkovil, laskesuusatajal Anton Šipulinil ja skeletonisõitjal Aleksandr Tretjakovil.
Neutraalse lipu all võistleb PyeongChangis siiski 168 venelast. "Mul on imelik tunne. Ma olen õnnelik nende üle, kes olümpiale kutsuti," kirjutas Isinbajeva Instagramis. "Ma olen kindel, et nad võistlevad nii iseenda nimel kui ka - nagu me [Venemaal] ütleme - teiste kuttide eest!"
"Nad saavad kindlasti hakkama, sest venelaste raev ja viha on pidurdamatud ja alistamatud! Mul on kahju puhastest sportlastest, keda olümpiale ei lastud - nad ei saanud selle kohta mingeid põhjendusi. Mõistagi on see kohutav, aga kahjuks kehtiv reaalsus." | Optimistlik Isinbajeva: venelaste raev ja viha on pidurdamatud! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PyeongChangi olümpiamängudelt jäid eemale paljud venelased, kes pole kunagi positiivset dopinguproovi andnud, aga ometigi kutset mängudele ei teeninud, kuna rahvusvaheline olümpiakomitee pole nende puhtuses siiski täielikult kindel.
45 sportlast ja treenerit andsid ROK-i otsuse spordikohtusse, kes neile õigust ei andnud. Nii tuleb olümpialt eemale jääda näiteks murdmaasuusatajtel Sergei Ustjugovil ja Aleksandr Legkovil, laskesuusatajal Anton Šipulinil ja skeletonisõitjal Aleksandr Tretjakovil.
Neutraalse lipu all võistleb PyeongChangis siiski 168 venelast. "Mul on imelik tunne. Ma olen õnnelik nende üle, kes olümpiale kutsuti," kirjutas Isinbajeva Instagramis. "Ma olen kindel, et nad võistlevad nii iseenda nimel kui ka - nagu me [Venemaal] ütleme - teiste kuttide eest!"
"Nad saavad kindlasti hakkama, sest venelaste raev ja viha on pidurdamatud ja alistamatud! Mul on kahju puhastest sportlastest, keda olümpiale ei lastud - nad ei saanud selle kohta mingeid põhjendusi. Mõistagi on see kohutav, aga kahjuks kehtiv reaalsus."
### Response:
Optimistlik Isinbajeva: venelaste raev ja viha on pidurdamatud! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kutses, mille andis üle Kimi Lõuna-Koreas visiidil viibiv õde Kim Yo-jong, märgitakse, et Kim on valmis kohtuma Lõuna-Korea presidendiga "niipea kui võimalik", ütles Lõuna-Korea presidendi esindaja.
Lõuna-Korea president Moon Jae-in kohtus laupäeval presidendi residentsis Sinises Majas Põhja-Korea tseremoniaalse riigipea Kim Yong-nami ja liider Kim Yong-uni õe Kim Yo-jongiga. | Soul: Kim Jong-un kutsus Lõuna-Korea presidendi külla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kutses, mille andis üle Kimi Lõuna-Koreas visiidil viibiv õde Kim Yo-jong, märgitakse, et Kim on valmis kohtuma Lõuna-Korea presidendiga "niipea kui võimalik", ütles Lõuna-Korea presidendi esindaja.
Lõuna-Korea president Moon Jae-in kohtus laupäeval presidendi residentsis Sinises Majas Põhja-Korea tseremoniaalse riigipea Kim Yong-nami ja liider Kim Yong-uni õe Kim Yo-jongiga.
### Response:
Soul: Kim Jong-un kutsus Lõuna-Korea presidendi külla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FCI Levadia kasuks lõi esimesel poolajal kaks väravat Jevgeni Harin, teisel poolajal skoorisid Muamer Svraka ja Kirill Nesterov. Viies värav märgiti vastaste omaväravaks, vahendab klubi kodulehekülg.
FCI Levadia koosseis: Sergei Lepmets – Markus Jürgenson, Igor Morozov, Maksim Podholjuzin, Dmitri Kruglov – Muamer Svraka (75. Rasmus Peetson), Pavel Dõmov – Pavel Marin, Mark Oliver Roosnupp – Nikita Andrejev, Jevgeni Harin (60. Kirill Nesterov).
FC Levadia spordirektori Sergei Pareiko kommentaar: "Tegime väga hea mängu tugeva treeningmängu vastase vastu. Mängu algus oli väga sündmusterohke, nii meil kui vastastel oli mitu suurepärast olukorda. 30. minutil viis Jevgeni Harin meie meeskonna juhtima, paar minutit hiljem Gruusia klubi viigistas, kuid kohe lõi Harin 2:1. Teisel poolajal lõi Svraka 3:1 ning seejärel vastase vastupanu rauges. Lõime veel kaks väravat, eriti kaunis oli Kirill Nesterovi ristnurka löödud tabamus. Territoriaalne ülekaal oli mängu jooksul meie käes ning valdasime palli vastasest enam. Kokkuvõttes väga tubli sooritus kõikidelt mängijatelt."
Pühapäeval kohtub FCI Levadia Belekis Ungari OTP Bank Liga klubiga Debreceni VSC. | FCI Levadia teenis Türgis 5:1 võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FCI Levadia kasuks lõi esimesel poolajal kaks väravat Jevgeni Harin, teisel poolajal skoorisid Muamer Svraka ja Kirill Nesterov. Viies värav märgiti vastaste omaväravaks, vahendab klubi kodulehekülg.
FCI Levadia koosseis: Sergei Lepmets – Markus Jürgenson, Igor Morozov, Maksim Podholjuzin, Dmitri Kruglov – Muamer Svraka (75. Rasmus Peetson), Pavel Dõmov – Pavel Marin, Mark Oliver Roosnupp – Nikita Andrejev, Jevgeni Harin (60. Kirill Nesterov).
FC Levadia spordirektori Sergei Pareiko kommentaar: "Tegime väga hea mängu tugeva treeningmängu vastase vastu. Mängu algus oli väga sündmusterohke, nii meil kui vastastel oli mitu suurepärast olukorda. 30. minutil viis Jevgeni Harin meie meeskonna juhtima, paar minutit hiljem Gruusia klubi viigistas, kuid kohe lõi Harin 2:1. Teisel poolajal lõi Svraka 3:1 ning seejärel vastase vastupanu rauges. Lõime veel kaks väravat, eriti kaunis oli Kirill Nesterovi ristnurka löödud tabamus. Territoriaalne ülekaal oli mängu jooksul meie käes ning valdasime palli vastasest enam. Kokkuvõttes väga tubli sooritus kõikidelt mängijatelt."
Pühapäeval kohtub FCI Levadia Belekis Ungari OTP Bank Liga klubiga Debreceni VSC.
### Response:
FCI Levadia teenis Türgis 5:1 võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese veerandaja keskel vahetuses sekkunud Wade tabas mõne minuti möödudes ka kolmepunktiviske, aga ülejäänud viis lähemalt tehtud sooritust korvirõngast ei läbinud. Küll jäid 22 minutiga tema arvele kaks lauapalli ja paar resultatiivset söötu.
36-aastane mängumees teenis platsile tulles suured ovatsioonid. "Tundus, et tegemist on justkui play-off mänguga," kommenteeris võistkonnakaaslane Hassan Whiteside. "Fännid läksid käima. Tundus justkui play-off mäng ja Miami rokkis täiega. Juba mõnda aega pole siin sellist tunnet olnud."
Äsja Cleveland Cavaliersist tulnud Wade on mänginud Heatis suurema osa karjäärist. Ta alustas meeskonnas 2003. aastal ja veetis vaid 2016/2017 hooaja Chicago Bullsis. Selleks hooajaks liitus ta Cavaliersiga, et olla taas ühes meeskonnas LeBron Jamesiga.
James veetis Miamis neli hooaega aastatel 2010-2014 ja tuli kahel korral NBA meistriks. Lisaks koos Jamesiga võidetud tiitlitele on Wade tulnud NBA meistriks ka 2006. aastal.
Wade'i näol on tegemist Heati kõigi aegade liidriga mitmes kategoorias: mängitud mängud (855), punktid (20 221), resultatiivsed söödud (4944) ja vaheltlõiked (1414). | VIDEO | Dwyane Wade'i naasmine ajas Miami publiku pöördesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese veerandaja keskel vahetuses sekkunud Wade tabas mõne minuti möödudes ka kolmepunktiviske, aga ülejäänud viis lähemalt tehtud sooritust korvirõngast ei läbinud. Küll jäid 22 minutiga tema arvele kaks lauapalli ja paar resultatiivset söötu.
36-aastane mängumees teenis platsile tulles suured ovatsioonid. "Tundus, et tegemist on justkui play-off mänguga," kommenteeris võistkonnakaaslane Hassan Whiteside. "Fännid läksid käima. Tundus justkui play-off mäng ja Miami rokkis täiega. Juba mõnda aega pole siin sellist tunnet olnud."
Äsja Cleveland Cavaliersist tulnud Wade on mänginud Heatis suurema osa karjäärist. Ta alustas meeskonnas 2003. aastal ja veetis vaid 2016/2017 hooaja Chicago Bullsis. Selleks hooajaks liitus ta Cavaliersiga, et olla taas ühes meeskonnas LeBron Jamesiga.
James veetis Miamis neli hooaega aastatel 2010-2014 ja tuli kahel korral NBA meistriks. Lisaks koos Jamesiga võidetud tiitlitele on Wade tulnud NBA meistriks ka 2006. aastal.
Wade'i näol on tegemist Heati kõigi aegade liidriga mitmes kategoorias: mängitud mängud (855), punktid (20 221), resultatiivsed söödud (4944) ja vaheltlõiked (1414).
### Response:
VIDEO | Dwyane Wade'i naasmine ajas Miami publiku pöördesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtlasi sai Lillardist alles kolmas mängija ajaloos, kes jõudnud 50 punktini vähem kui poole tunniga, sest tagamängija viibis väljakul vaid 29 minutit. Esimesena jõudis selle saavutuseni tunamullu detsembris Klay Thompson ja teisena Lillardi meeskonnakaaslane CJ McCollum vaid kümme päeva tagasi.
LeBron James jõudis kolmikduublini - 22 punkti, 12 lauapalli, 18 resultatiivset söötu - ja Cleveland Cavaliers alistas võõrsil Atlanta Hawksi 123:107 (31:27, 30:29, 36:26, 26:25).
Heas hoos on Utah Jazz. Kaheksas võit järjest tuli kodus Charlotte Hornetsi üle 106:94 (28:24, 27:22, 29:31, 22:17). Rudy Gobert viskas võitjate poolelt 20 punkti ja haaras 11 lauapalli.
Tulemused: Detroit - LA Clippers 95:108, Philadelphia - New Orleans 100:82, Atlanta - Cleveland 107:123, Boston - Indiana 91:97, Miami - Milwaukee 91:85, Houston - Denver 130:104, Utah - Charlotte 106:94, Chicago - Minnesota 114:113, Sacramento - Portland 100:118 | Lillardi poolsada punkti tähendasid Portlandile võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtlasi sai Lillardist alles kolmas mängija ajaloos, kes jõudnud 50 punktini vähem kui poole tunniga, sest tagamängija viibis väljakul vaid 29 minutit. Esimesena jõudis selle saavutuseni tunamullu detsembris Klay Thompson ja teisena Lillardi meeskonnakaaslane CJ McCollum vaid kümme päeva tagasi.
LeBron James jõudis kolmikduublini - 22 punkti, 12 lauapalli, 18 resultatiivset söötu - ja Cleveland Cavaliers alistas võõrsil Atlanta Hawksi 123:107 (31:27, 30:29, 36:26, 26:25).
Heas hoos on Utah Jazz. Kaheksas võit järjest tuli kodus Charlotte Hornetsi üle 106:94 (28:24, 27:22, 29:31, 22:17). Rudy Gobert viskas võitjate poolelt 20 punkti ja haaras 11 lauapalli.
Tulemused: Detroit - LA Clippers 95:108, Philadelphia - New Orleans 100:82, Atlanta - Cleveland 107:123, Boston - Indiana 91:97, Miami - Milwaukee 91:85, Houston - Denver 130:104, Utah - Charlotte 106:94, Chicago - Minnesota 114:113, Sacramento - Portland 100:118
### Response:
Lillardi poolsada punkti tähendasid Portlandile võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästjad said kell 04.01 väljakutse Põhja-Tallinna, Heina tänavale, kus korteris põles diivan. Kustutustööde käigus tõid päästjad välja ühe kannatanu, kes anti üle kiirabile, kuid siiski suri.
Tulekahju tekkepõhjused selgitab välja edasine uurimine, lisas päästeamet. | Põhja-Tallinnas hukkus tulekahjus inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästjad said kell 04.01 väljakutse Põhja-Tallinna, Heina tänavale, kus korteris põles diivan. Kustutustööde käigus tõid päästjad välja ühe kannatanu, kes anti üle kiirabile, kuid siiski suri.
Tulekahju tekkepõhjused selgitab välja edasine uurimine, lisas päästeamet.
### Response:
Põhja-Tallinnas hukkus tulekahjus inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaja lõpus seisul 0:0 määras kohtunik kodus mänginud Fiorentina kasuks penalti, aga viivitas seejärel otsuse täidesaatmisega mitu minutit. Kui Fiorentina mängija Jordan Veretout oli pea kolm minutit oodanud, otsustati 11 meetri karistuslöök tühistada ja anda hoopis vabalöök Juventusele.
Penalti oli määratud Juventuse kaitsja Giorgio Chiellini käega palli mängimise pärast, aga see tühistati Fiorentina mängija suluseisus viibimise tõttu. Kordused näitasid aga selgelt, et pall oli tegelikult jõudnud mängijani Juventuse mehe Alex Sandro kaudu. Vastavalt reeglitele ei kehti suluseis siis, kui ründaja saab palli vastasmeeskonna mängijalt.
"Otsustamine võtits terve eluaja," oli Fiorentina peatreener Stefano Pioli pahane. "Ma ei nõustu kohtunik otsusega. Alex Sandro puutus kaks korda palli ja see ei saanud olla tahtmatu. See ei olnud suluseis."
Samuti kaebas Pioli, et kohtunik ei vaadanud videopilti ise, vaid otsustas informatsiooni põhjalt, mille edastas talle abiline.
Pärast väravateta avapoolaega lõi Juventus teisel poolajal kaks tabamust: 56. minutil oli oma endise koduklubi vastu täpne Federico Bernardeschi ja pool tundi hiljem vormistas lõppseisu Gonzalo Higuain.
Mäng oli eriline ka Juventuse väravavahile Gianluigi Buffonile, kes sai kirja oma 500. Serie A mängu Juventuse särgis.
24 mänguga 62 punkti teeninud Juventus tõusis ühtlasi ka Itaalia liiga liidriks. Napoli jääb maha paari silmaga, aga juba täna võivad positsioonid taas vahetuda, sest Lõuna-itaalia klubi mängib kodus Rooma Lazioga. | Videokordused teenisid Juventuse võidumängus taas kriitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaja lõpus seisul 0:0 määras kohtunik kodus mänginud Fiorentina kasuks penalti, aga viivitas seejärel otsuse täidesaatmisega mitu minutit. Kui Fiorentina mängija Jordan Veretout oli pea kolm minutit oodanud, otsustati 11 meetri karistuslöök tühistada ja anda hoopis vabalöök Juventusele.
Penalti oli määratud Juventuse kaitsja Giorgio Chiellini käega palli mängimise pärast, aga see tühistati Fiorentina mängija suluseisus viibimise tõttu. Kordused näitasid aga selgelt, et pall oli tegelikult jõudnud mängijani Juventuse mehe Alex Sandro kaudu. Vastavalt reeglitele ei kehti suluseis siis, kui ründaja saab palli vastasmeeskonna mängijalt.
"Otsustamine võtits terve eluaja," oli Fiorentina peatreener Stefano Pioli pahane. "Ma ei nõustu kohtunik otsusega. Alex Sandro puutus kaks korda palli ja see ei saanud olla tahtmatu. See ei olnud suluseis."
Samuti kaebas Pioli, et kohtunik ei vaadanud videopilti ise, vaid otsustas informatsiooni põhjalt, mille edastas talle abiline.
Pärast väravateta avapoolaega lõi Juventus teisel poolajal kaks tabamust: 56. minutil oli oma endise koduklubi vastu täpne Federico Bernardeschi ja pool tundi hiljem vormistas lõppseisu Gonzalo Higuain.
Mäng oli eriline ka Juventuse väravavahile Gianluigi Buffonile, kes sai kirja oma 500. Serie A mängu Juventuse särgis.
24 mänguga 62 punkti teeninud Juventus tõusis ühtlasi ka Itaalia liiga liidriks. Napoli jääb maha paari silmaga, aga juba täna võivad positsioonid taas vahetuda, sest Lõuna-itaalia klubi mängib kodus Rooma Lazioga.
### Response:
Videokordused teenisid Juventuse võidumängus taas kriitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Corningu parim skoor 70,85 andis oma eelsõidus vaid üheksanda positsiooni, aga pühapäevasesse finaali jõudmiseks läinuks vaja esikuuikusse tulemist. "Ma tegin midagi oma sõidu jooksul, mis kohtunikele ei meeldinud. Pean selle üle vaatama ja üles otsima, sest - nagu ma juba ütlesin - miski neile ei meeldinud ja ma pole kindel, mis see täpselt on," sõnas 18-aastane ameeriklane.
"Ma sõitsin esimesena ja see ei tule kunagi kasuks," jätkas mullune MM-pronks. "See seab alati lati ette ja kui see neil meelest läheb, siis on raske olla piisavalt hea. Arvasin, et püsin eesotsas kauem, sest tegin ära kõik need suured trikid mis teisedki. Maandusin üsna hästi ja minu reilid olid tehnilisemad kui mõnel eesotsas olijal."
Corningu jaoks pole olümpiamängud siiski lõppenud, sest ees ootab veel big airi võistlus. Selles distsipliinis hoiab ta hetkel maailma karika sarjas liidrikohta. | Olümpial põrunud lumelaudurile jäid kohtunike hinded mõistetamatuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Corningu parim skoor 70,85 andis oma eelsõidus vaid üheksanda positsiooni, aga pühapäevasesse finaali jõudmiseks läinuks vaja esikuuikusse tulemist. "Ma tegin midagi oma sõidu jooksul, mis kohtunikele ei meeldinud. Pean selle üle vaatama ja üles otsima, sest - nagu ma juba ütlesin - miski neile ei meeldinud ja ma pole kindel, mis see täpselt on," sõnas 18-aastane ameeriklane.
"Ma sõitsin esimesena ja see ei tule kunagi kasuks," jätkas mullune MM-pronks. "See seab alati lati ette ja kui see neil meelest läheb, siis on raske olla piisavalt hea. Arvasin, et püsin eesotsas kauem, sest tegin ära kõik need suured trikid mis teisedki. Maandusin üsna hästi ja minu reilid olid tehnilisemad kui mõnel eesotsas olijal."
Corningu jaoks pole olümpiamängud siiski lõppenud, sest ees ootab veel big airi võistlus. Selles distsipliinis hoiab ta hetkel maailma karika sarjas liidrikohta.
### Response:
Olümpial põrunud lumelaudurile jäid kohtunike hinded mõistetamatuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esindajatekoja luurekomiteele saadetud kirjas teatas Valge Maja nõunik Don McGahn, et demokraatide märgukiri sisaldas mitmeid põhjendatult salajaseks klassifitseeritud ja tundlikke andmeid.
Washington Posti ja USA Today andmeil andis Trump justiitsministeeriumile korralduse aidata luurekomiteel demokraatide märgukirja viimistleda nii, et seda oleks soovi korral võimalik avaldada.
Demokraadid koostasid memo vastuseks vabariiklaste märgukirjale, mille avaldamiseks andis president loa möödunud nädalal.
McGahni sõnul tekitab aga suur osa demokraatide koostatud dokumendist märkimisväärseid probleeme rahvusliku julgeoleku ja õiguskaitse huvidele.
FBI ja justiitsministeerium hoiatasid samuti memo avaldamise eest, öeldes, et see sisaldab tundlikke andmeid, mis kahjustaksid muu hulgas luureandmete kogumise viise. Samal põhjendusel olid mõlemad vastu ka vabariiklaste memo avaldamisele.
Luurekomitee toetas esmaspäeval üksmeelselt demokraatide FBI-memo avalikustamist, ent see eeldab presidendi luba.
Demokraatide koostatud märgukirja eesmärk on tõrjuda väiteid, nagu oleks Föderaalne Juurdlusbüroo eksitanud kohut, mis teostab järelevalvet välismaale suunatud luuretegevuse suhtes, ning et FBI ja justiitsministeerium on võimu kuritarvitanud.
Presidendi loa saanud vabariiklaste memo kohaselt kuritarvitas FBI Trumpi valimiskampaania järele luurates oma volitusi.
Salastatud materjalidel põhinev neljaleheküljeline memo näitab, et FBI kasutas küsitavaid põhjendusi, et saada FBI ja justiitsministeeriumi juhtidelt luba jälgida Trumpi endist välispoliitikanõunikku Carter Page'i, kel olid ulatuslikud kontaktid venelastega.
Kriitikute sõnul andis Trump loa vabariiklaste märgukirja avaldamiseks, sest tema eesmärk on saboteerida eriprokurör Robert Muelleri Venemaa-juurdlust.
Trump süüdistas omakorda justiitsministeeriumi juhtkonda ja FBI-d tema valimiskampaaniat puudutava juurdluse politiseerimises demokraatide kasuks. Trumpi sõnul ilmneb vabariiklaste koostatud FBI-memost, et FBI-d ja välisluuret kontrollivat kohut FISA on kasutatud ära 2016. aasta valimiskampaania mõjutamiseks.
Demokraatide hinnangul annab vabariiklaste memo juurdlusest vale pildi, sest selles on fakte oma seostest lahutatud ja isegi võltsitud. Demokraadid on öelnud, et nende märgukirja eesmärk on loodud pilti korrigeerida ja asjad konteksti asetada. | Trump blokeeris demokraatide märgukirja avaldamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esindajatekoja luurekomiteele saadetud kirjas teatas Valge Maja nõunik Don McGahn, et demokraatide märgukiri sisaldas mitmeid põhjendatult salajaseks klassifitseeritud ja tundlikke andmeid.
Washington Posti ja USA Today andmeil andis Trump justiitsministeeriumile korralduse aidata luurekomiteel demokraatide märgukirja viimistleda nii, et seda oleks soovi korral võimalik avaldada.
Demokraadid koostasid memo vastuseks vabariiklaste märgukirjale, mille avaldamiseks andis president loa möödunud nädalal.
McGahni sõnul tekitab aga suur osa demokraatide koostatud dokumendist märkimisväärseid probleeme rahvusliku julgeoleku ja õiguskaitse huvidele.
FBI ja justiitsministeerium hoiatasid samuti memo avaldamise eest, öeldes, et see sisaldab tundlikke andmeid, mis kahjustaksid muu hulgas luureandmete kogumise viise. Samal põhjendusel olid mõlemad vastu ka vabariiklaste memo avaldamisele.
Luurekomitee toetas esmaspäeval üksmeelselt demokraatide FBI-memo avalikustamist, ent see eeldab presidendi luba.
Demokraatide koostatud märgukirja eesmärk on tõrjuda väiteid, nagu oleks Föderaalne Juurdlusbüroo eksitanud kohut, mis teostab järelevalvet välismaale suunatud luuretegevuse suhtes, ning et FBI ja justiitsministeerium on võimu kuritarvitanud.
Presidendi loa saanud vabariiklaste memo kohaselt kuritarvitas FBI Trumpi valimiskampaania järele luurates oma volitusi.
Salastatud materjalidel põhinev neljaleheküljeline memo näitab, et FBI kasutas küsitavaid põhjendusi, et saada FBI ja justiitsministeeriumi juhtidelt luba jälgida Trumpi endist välispoliitikanõunikku Carter Page'i, kel olid ulatuslikud kontaktid venelastega.
Kriitikute sõnul andis Trump loa vabariiklaste märgukirja avaldamiseks, sest tema eesmärk on saboteerida eriprokurör Robert Muelleri Venemaa-juurdlust.
Trump süüdistas omakorda justiitsministeeriumi juhtkonda ja FBI-d tema valimiskampaaniat puudutava juurdluse politiseerimises demokraatide kasuks. Trumpi sõnul ilmneb vabariiklaste koostatud FBI-memost, et FBI-d ja välisluuret kontrollivat kohut FISA on kasutatud ära 2016. aasta valimiskampaania mõjutamiseks.
Demokraatide hinnangul annab vabariiklaste memo juurdlusest vale pildi, sest selles on fakte oma seostest lahutatud ja isegi võltsitud. Demokraadid on öelnud, et nende märgukirja eesmärk on loodud pilti korrigeerida ja asjad konteksti asetada.
### Response:
Trump blokeeris demokraatide märgukirja avaldamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööstusindeks Dow Jones tõusis 330,44 punkti ehk 1,4 protsendi võrra, sulgudes tasemel 24 190,90 punkti.
Standard & Poor's 500 kerkis 38,55 punkti ehk 1,5 protsenti 2619,55 punktini ja tehnoloogiaindeks Nasdaq 97,33 punkti ehk 1,4 protsenti 6874,49 punktini.
Väikeettevõtete indeks Russell 2000 tõusis ühe protsendi 1477,84 punktini.
Nädala lõikes aga kukkusid nii S&P 500, Dow kui Nasdaq üle viie protsendi ja Russell 4,5 protsenti. | USA suuremad aktsiaturud reedel tõusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööstusindeks Dow Jones tõusis 330,44 punkti ehk 1,4 protsendi võrra, sulgudes tasemel 24 190,90 punkti.
Standard & Poor's 500 kerkis 38,55 punkti ehk 1,5 protsenti 2619,55 punktini ja tehnoloogiaindeks Nasdaq 97,33 punkti ehk 1,4 protsenti 6874,49 punktini.
Väikeettevõtete indeks Russell 2000 tõusis ühe protsendi 1477,84 punktini.
Nädala lõikes aga kukkusid nii S&P 500, Dow kui Nasdaq üle viie protsendi ja Russell 4,5 protsenti.
### Response:
USA suuremad aktsiaturud reedel tõusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi ja Austria kahepoolsel vaidlusel ei ole olnud Soome väljaõppealasele tegevusele märkimisväärset mõju, ütles Pekka Kaihilahti Soome NATO-esindusest.
NATO-sse kuuluv Türgi külmutas enam kui aasta tagasi alliansi otsused õppuste kohta Austria ja ühes sellega ka kõikide teiste partnerriikidega. Põhjuseks olid erimeelsused eelkõige Türgi Euroopa Liidu liikmesuse osas.
Kaihilahti sõnul on NATO õppused ühekaupa heaks kiitnud ja Soome on pääsenud osa võtma kõigist, kuhu on üritanud.
"Taustal olev Türgi ja Austria vaidlus kestab endiselt. Teoorias võib see kajastuda ka meie väljaõppetegevuses, kuid seni pole kajastunud ning ei paista ka tulevikus kajastuvat," märkis Kaihilahti.
Veel aasta eest oli ta seda meelt, et sõjaliste õppuste külmutamine võiks olla pikemas perspektiivis vägagi märkimisväärne probleem, kui seda lahendatud ei saa.
Soome on osalenud keskmiselt 12-20 NATO õppusel aastas.
"Soome on üks NATO lähematest partneritest. See (Türgi-Austria tüli) ei ole meie koostööd mõjutanud," kinnitas NATO kõneisik. | Soome osaleb tänavu 14 NATO õppusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi ja Austria kahepoolsel vaidlusel ei ole olnud Soome väljaõppealasele tegevusele märkimisväärset mõju, ütles Pekka Kaihilahti Soome NATO-esindusest.
NATO-sse kuuluv Türgi külmutas enam kui aasta tagasi alliansi otsused õppuste kohta Austria ja ühes sellega ka kõikide teiste partnerriikidega. Põhjuseks olid erimeelsused eelkõige Türgi Euroopa Liidu liikmesuse osas.
Kaihilahti sõnul on NATO õppused ühekaupa heaks kiitnud ja Soome on pääsenud osa võtma kõigist, kuhu on üritanud.
"Taustal olev Türgi ja Austria vaidlus kestab endiselt. Teoorias võib see kajastuda ka meie väljaõppetegevuses, kuid seni pole kajastunud ning ei paista ka tulevikus kajastuvat," märkis Kaihilahti.
Veel aasta eest oli ta seda meelt, et sõjaliste õppuste külmutamine võiks olla pikemas perspektiivis vägagi märkimisväärne probleem, kui seda lahendatud ei saa.
Soome on osalenud keskmiselt 12-20 NATO õppusel aastas.
"Soome on üks NATO lähematest partneritest. See (Türgi-Austria tüli) ei ole meie koostööd mõjutanud," kinnitas NATO kõneisik.
### Response:
Soome osaleb tänavu 14 NATO õppusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miller esindas Iirimaa koondist aastatel 2004-2009 kokku 21 korda ja lõi ühe värava. Klubikarjääri alustas ta Glasgow Celticus ja liitus hiljem Manchester Unitediga.
Oma karjääri lõpetas poolkaitsja tunamullu USA-s, aga oli eelnevalt mänginud veel ka näiteks Sunderlandis ja Šotimaa klubis Hibernian. | Endine Iirimaa jalgpallikoondislane suri vaid 36-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miller esindas Iirimaa koondist aastatel 2004-2009 kokku 21 korda ja lõi ühe värava. Klubikarjääri alustas ta Glasgow Celticus ja liitus hiljem Manchester Unitediga.
Oma karjääri lõpetas poolkaitsja tunamullu USA-s, aga oli eelnevalt mänginud veel ka näiteks Sunderlandis ja Šotimaa klubis Hibernian.
### Response:
Endine Iirimaa jalgpallikoondislane suri vaid 36-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasetis kaotas Zopp kohe oma pallingu ja kuigi suutis neljandas geimis vastase murda ning viigi jalule seada, murdis Kuhn Eesti esireketi ka seitsmendas ja üheksandas geimis. Sett 6:3 hispaanlasele. Teises setis asus Kuhn neljandas setis murdega 3:1 juhtima ja sellest piisas 6:3 võiduks.
Mäng kestis täpselt tunni, Zopp lõi kuus serviässa ja tegi kuus topeltviga, vastasel olid samad näitajad kolm ja kaks. Kõige suurem erinevus statistikas oli teiselt servilt võidetud punktid: Kuhnil 58% ja Zoppil kõigest 11%.
Zopp teenis veerandfinaali jõudmise eest 15 punkti ja see tõstab teda uuel nädalal avaldatavas ATP edetabelis mõned kohad kõrgemale.
Esimeses ringis oli Zopp vastamisi kohaliku 18-aastase Zsombor Pirosega (ATP 521.) ja võitis tasavägise kohtumise 6:4, 7:6 (7:4). Teises ringis sai 6:3, 7:6 (7:5) jagu belglasest Arthur de Greefist (ATP 199.), kellele ta 2016. aasta Roland Garrose kvalifikatsioonis napilt kaotas. | Zopp pidi veerandfinaalis tunnistama 17-aastase hispaanlase paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasetis kaotas Zopp kohe oma pallingu ja kuigi suutis neljandas geimis vastase murda ning viigi jalule seada, murdis Kuhn Eesti esireketi ka seitsmendas ja üheksandas geimis. Sett 6:3 hispaanlasele. Teises setis asus Kuhn neljandas setis murdega 3:1 juhtima ja sellest piisas 6:3 võiduks.
Mäng kestis täpselt tunni, Zopp lõi kuus serviässa ja tegi kuus topeltviga, vastasel olid samad näitajad kolm ja kaks. Kõige suurem erinevus statistikas oli teiselt servilt võidetud punktid: Kuhnil 58% ja Zoppil kõigest 11%.
Zopp teenis veerandfinaali jõudmise eest 15 punkti ja see tõstab teda uuel nädalal avaldatavas ATP edetabelis mõned kohad kõrgemale.
Esimeses ringis oli Zopp vastamisi kohaliku 18-aastase Zsombor Pirosega (ATP 521.) ja võitis tasavägise kohtumise 6:4, 7:6 (7:4). Teises ringis sai 6:3, 7:6 (7:5) jagu belglasest Arthur de Greefist (ATP 199.), kellele ta 2016. aasta Roland Garrose kvalifikatsioonis napilt kaotas.
### Response:
Zopp pidi veerandfinaalis tunnistama 17-aastase hispaanlase paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval tuvastati Lõuna-Korea olümpialinnas 42 haigusjuhtumit ja reedesel avamispäeval veel 54. Laupäeval on neid veelgi juurde tulnud.
Oksendamist ja kõhulahtisust kaasa toova viirushaiguse tõttu otsustasid korraldajad saata reedesel avatseremoonial umbes 1200 turvatöötajat karantiini. Neid asendasid sõjaväelased.
Korralduskomitee teatel tegelatakse aktiivselt ka haiguspuhangu leevendamisega. Nii kontrollitakse regulaarselt vett ning inspektsioonid käivad võistluspaikades, söögikohtades, hotellides ja erinevates tööruumides. | Ebameeldiv haigus levib PyeongChangis jõudsalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval tuvastati Lõuna-Korea olümpialinnas 42 haigusjuhtumit ja reedesel avamispäeval veel 54. Laupäeval on neid veelgi juurde tulnud.
Oksendamist ja kõhulahtisust kaasa toova viirushaiguse tõttu otsustasid korraldajad saata reedesel avatseremoonial umbes 1200 turvatöötajat karantiini. Neid asendasid sõjaväelased.
Korralduskomitee teatel tegelatakse aktiivselt ka haiguspuhangu leevendamisega. Nii kontrollitakse regulaarselt vett ning inspektsioonid käivad võistluspaikades, söögikohtades, hotellides ja erinevates tööruumides.
### Response:
Ebameeldiv haigus levib PyeongChangis jõudsalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
USA ja KANADA
Washington Examiner: USA peaks Saksamaal asuvad baasid paigutama Poola territooriumile.
Reuters: kuidas Trumpi energiapoliitika viib paratamatult vastasseisuni Moskvaga.
Politico: 46 skandaali, mis olid hullemad kui Watergate.
Intercept: kuidas Nunesi memo kogemata FBI juurdlust õigustas.
Politico: Nunesi memo ja Putini pikaaegne strateegia.
Observer: sotsiaalmeedia aitab Putinil meie demokraatiat tappa.
Politico: kuidas memo teema robotite toel sotsiaalmeedias levis.
Observer: Nunesi memo lükkab ümber avaldamist toetanute ühe peamise väite.
Defense One: "Tahad mõista tuleviku sõjapidamist?"
Time: Carter Page uhkustas 2013. aastal Kremli-sidemetega.
Politico: Steele'i laimamine.
Wall Street Journal: ühe ettevõtja lugu - üles kasvanud USA-s, tagasi saadetud Mehhikosse.
Politico: kuidas Trump Cincinnatis taas valimiskampaania toonides sõna võttis.
Reuters: Amtraki õnnetus näitab USA raudteeohutuse aegumist.
Atlantic: kuidas inimesed New Orleansi ära uputasid.
Guardian: Trumpi eelarvepoliitika on kõik konservatiivsed põhimõtted minetanud.
Task and Purpose: tuntud USA neonatsi militaarminevik osutus täielikuks väljamõeldiseks.
Politico: Trumpi valearvestus aktsiaturgude teemal.
Hill: USA-st saab peagi energia netoeksportöör.
Wall Street Journal: kuidas Youtube juhatab inimesi interneti kõige hämaramatesse urgastesse.
National Review: kas paraadist saaks ainult Trumpi-ajastu iseärasus või oleks see püsiv?
Hill: Bushi administratsiooni eetikanõuniku arvates võiks Putin Trumpi paraadile sõdureid saata.
New Yorker Prantsusmaa ja USA paraaditraditsioonide erinevusest.
Daily Beast: trumpismi järgmine suur lahing on Pennsylvanias.
Politico: endised luureametnikud teleekraanil ja miks see probleem on.
Atlantic: kuhu see Elon Muski kosmose-Tesla tegelikult suundub?
New York Times: USA luureametnikud maksid 100 000 dollarit venelasele, kes lubas informatsiooni Trumpi kohta. Mis sai aga edasi?
Guardian: hoolimata inimõigustejutust müüb Kanada Filipiinidele relvastust.
AFP: Kanada allveelaev patrullib pärast 50-aastast pausi taas Vaikse ookeani lääneosas.
Reuters: Trudeau tunnistas, et ta ei tohiks enam avalikult lolli nalja teha.
Bloomberg: kliimamuutus muutus natuke vähem hulluks.
EUROOPA LIIT
Politico: Saksamaa luuserite valitsus. Veel samal teemal.
The Local: Saksa ajakirjanik vallandati, sest ta kirjeldas arvamusloos MArtin Schulzi poolt sooritatud "ideaalset mõrva".
American Interest: Dresdeni päevikud - populismimuljeid vana Euroopa südamest.
Quartz: Merkel pole see kliimaingel, kellena ta paistab.
Times: Briti valitsus on loonud Hard Brexiti salajase andmebaasi. Politico samal teemal.
Politico: Brüsseli ultimaatum ehk plaan, mille kohaselt jääks Põhja-Iirimaa tolliliitu.
Sky News: neonats kavandas geiparaadil matšeeterünnakut.
Politico: Gibraltar Hispaaniale - meid Brexiti üleminekuperioodiga ei survesta.
BBC ja Politico: eksministri sõnul võiks May endale karmi Brexiti pooldajatega suheldes selgroo kasvatada.
Times: BBC teenib raha üürides ruume Vene propagandakanalile.
Guardian: eksperdi sõnul õõnestab Brexit Briti relvajõude.
Sky News: ajaloolased hoiatavad, et Stonehenge võib kaotada koha UNESCO nimekirjas.
Politico: El-i ametniku sõnul peab Suurbritannia hakkama saama kolmanda maailma riigina.
Times: Edward Lucas võtab sõna sotsiaalmeedia anonüümsuse vastu.
The Local: Ühendkuningriigis on sündimas Brexiti-vastane partei, prantslased on abiks.
The Local: Prantsuse sigaretitootjaid süüdistatakse koostisega manipuleerimises.
AFP: Macron lubas Korsika Prantsusmaa rüpes hoida.
The Local: mida Korsika rahvuslased üldse Macronilt tahavad?
Politico: mees, kellest saab oluline pusletükk Macroni EL-i reformiplaanist.
Motherboard: lahendati järjekordne Bitcoini-mõistatus.
Politico: Macerata tulistamine tõi migratsiooni veelgi rohkem Itaalia valimiste teemaks.
Deutsche Welle: Berlusconi teatas, et saadaks välja 600 000 migranti.
Politico: poliitiline ebastabiilsus kodus ei lase Itaalia häälel Euroopas kõlada.
AFP: välisministri sõnul peab Itaalia migratsiooni asjus sihikindel olema, see aitab ka populismi vastu.
The Locali ülevaade Viie Tähe Liikumise kujunemisloost.
AFP: Vatikani endised pangajuhid peavad kompensatsiooni maksma.
Atlantic: Poola holokaustiseaduse tumedad tagajärjed.
Politico: kui palju Poola spetsialiste on vaja, et holokaustieelnõu teema maha rahustada?
Yle: kuidas Poola valitsus paljulapselisi perekondi toetab ja keskklassi sünnitama pani.
Bloomberg: Poola ütleb Vene gaasile "head aega".
Reuters: Orban teatas, et Ungari hakkab gaasi importima Rumeeniast ja vähendab sõltuvust Venemaast.
Politico: Portugal on silmitsi oma orjakaubandusliku minevikuga.
Reuters ja Bloomberg: Hollandi tüli Türgiga jätkub.
Euractiv: Euroopa Komisjon kutsus autotootjaid üles eetilisemalt käituma.
The Local: tundub, et Hispaania valitsus hakkab leppima Puigdemonti kui sümboolse presidendiga.
The Local: kuidas Hispaania gripp polnud üldse Hispaania süü.
EUobserver: kreeklasest eurovolinik asus oma maine nimel võitlusse.
SVT ja Yle: Rootsi relvajõudude helikopterid on transpordiks liiga kulukad.
The Local Rootsi antisemitismi probleemist.
AFP/Ritzau: Taani kuninganna 83-aastase abikaasa tervis on habras.
Yle: Soome ja USA vahel on sündimas ulatuslik raketiostulepe.
Yle: ekperdi sõnul on Turu noarünnakul kõik kaasaegse terrorismi tunnusmärgid.
Yle: Imatra linn kuulutas end Soome rahvuslikuks imeks.
Yle: Soome pere sai seitsme aasta jooksul seitse poega, isa tahaks rohkem isapuhkust.
UKRAINA
Vladimir Žirinovski soovitas Vene riigitelevisioonis esinedes visata "väike tuumapomm" Porošenko residentsi pihta.
UAwire: Ukraina teema kirjutati ka Saksa koalitsioonilepingusse.
Evropeiskaja Pravda: Ungari blokeeris Ukraina ja NATO koostööd.
Axios: USA esindajatekoda toetas algatust Ukrainaga küberturvalisuse vallas koostööd teha.
Atlantic Council: viis põhjust, miks reform Ukrainas pole veel surnud.
TEISED EUROOPA RIIGID
Politico: EL-i karm armastus Balkanil.
EUobserver: Kosovo tuli EL-i nõudmisele vastu.
Reuters: Šveitsis läksid kaotsi dokumendid, mis rääkisid Külma sõja aegsest salaarmeest.
The Local: Norra arheoloogid paljastasid natuke 1400 aastat vana saladust.
Guardian: Bosnia hotell, kuhu serblastest võitlejad omal ajal vägistamislaagri rajasid, on endiselt vaidluste keskmes.
VENEMAA
Novaja Gazeta: miks venelannad Miamisse sõidavad? Ameeriklasi sünnitama muidugi!
Meduza: Navalnõi kuulutas välja "aktsiooni iditootsuse vastu".
Raadio Vaba Euroopa: järjekordne näide, kuidas Venemaal psühhiaatriat karistusvahendina kasutati.
Ainult Venemaal - Omski vangid meisterdasid lumest Topol-M raketikompleksi.
Radio Svoboda: Moskvasse püstitatakse Jevgeni Primakovi monument.
Kommersant/Meduza: Vene liikluspolitseinikud ei tohi purjus kohtunikke autoroolist eemaldada.
BBC: kuidas Vene tuumaeksperdid Bitcoinide kaevandamisega tegelesid.
Kommersant: Venemaa varimajanduse ulatus meenutab juba Aafrika riike.
Meduza: Navalnõi ühe tähelepanuväärsema video vastukajast.
Meduza: Prihhodko teatas, et Manaforti ta ei tunne, ning andis mõista, et annaks hea meelega Navalnõile kere peale.
Foreign Affairs: putinistliku majanduspoliitika üllatav edu.
Window on Eurasia: Putin kordab seitset viga, mida tegid ka Nõukogude Liidu lõpuperioodi juhid.
Meduza: kuidas Krasnojarskis pidid lennureisijad kaks tundi Putini pärast külmetama.
Window on Eurasia: Kudrini sõnul avaldab USA nimekiri juba praegu Vene ettevõtlusele halba mõju.
Mediazona ja Novaja Gazeta: Putini emissar käis Londonis oligarhe veenmas, et need oma vara tagasi kodumaale tooks. Osa kuuletus. Nüüd on üks neist trellide taga.
LÄHIS-IDA
New York Times: raske uskuda, kuid Süüria sõda muutub üha hullemaks.
Guardian: Ida-Ghouta on verre uppumas.
Defense One: Põhja-Süürias on käimas maailma kõige radikaalsem eksperiment naisõigusluse vallas ehk kurdi naissõduritest.
Associated Press: SDF võttis kinni kaks kurikuulsat Suurbritanniast pärit ISIS-e võitlejat.
Defense One: mida rääkis USA kindral ajakirjanikele ISIS-elt vallutatud Raqqas.
Daily Beast: Itaalia mafioosod smugeldavad ISIS-e võitlejatele tablette.
Foreign Policy: Iraan on kaotamas džihaadi tubaka vastu.
Reuters: kes üleüldse on afgaan ehk Afganistani ID-kaardi probleemist.
Defense One: mida USA kindralid Afganistanis vajavad.
BBC: Alijev kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. Milleks tal neid vaja on?
Euractiv: Türgi nõuab Varna tippkohtumisel viisavabadust.
Hill: Iisraeli politsei arvates tasub esitada Netanyahule korruptsioonisüüdistus.
Haaretz: Netanyahu võttis omakorda politseijuhtide vastu sõna.
AASIA
Reutersi ulatuslik reportaaž: milliseid võikaid tegusid Myanmari armee rohingjade külades korda saatis.
Aasta jooksul on ilmunud palju analüüse, kas ja milline sõda võib USA ja Põhja-Korea vahel puhkeda, äsja Voxis ilmunud artikkel on üks põhjalikumaid.
Yle kohtus Soulis Põhja-Koreast põgenenuga, kelle sõnul on "olümpiarahu" ainult Pyongyangi kavalus.
Vox: kuivõrd lähedal istus Mike Pence Põhja-Korea liidri õele.
Svoboda: mida Vene siseministeerium Põhja-Korea võõrtöölistega ette võtab? Moscow Times samal teemal.
Atlantic: kõige kummalisem - ja ehk ka parim - variant, kuidas Põhja-Korea kriisi lahendada.
Wall Street Journal: suurkorporatsiooni vari taliolümpia kohal.
Foreing Policy: kuidas Hiina Euroopa sadamaid kokku ostab.
AAFRIKA
Quartz: linnades elavad aafriklased on läinud šokeerivalt kiiresti ülekaalulisteks.
BBC: Keenias tapeti diplomaat, kes võitles elevandiluu salakaubandusega.
Reuters: kuidas elu Kamerunis üha rahutumaks muutub.
BBC: Uganda ametnikud näitasid põgenike arvu suuremana.
Politico: kes lõikavad kasu Gaddafi külmutatud fondide pealt?
Bloomberg: Sudaani president teatas, et Venemaa hakkab tema armeed moderniseerima.
Quartz: tänavune taliolümpia on ajaloo kõige aafrikalikum.
LADINA-AMEERIKA
Guardian ja Bloomberg: Venezuela naabrid sulgevad piire ja rajavad põgenikelaagreid.
BBC: tabati kurikuulsa Mehhiko narkokartelli juht.
Guardian: kuidas Hiina USA puudumist Ladina-Ameerikas ära kasutab.
Daily Telegraph: Bermudast sai maailma esimene riik, mis geiabieludest loobub.
AUSTRAALIA ja OKEAANIA
BBC: Austraalia rahvasaadiku põhjendus, miks ta oma kodakondsust täpselt ei tea, pälvis palju tähelepanu.
Phys.org: "uppuva" saareriigi pindala tegelikult suureneb. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (45) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
USA ja KANADA
Washington Examiner: USA peaks Saksamaal asuvad baasid paigutama Poola territooriumile.
Reuters: kuidas Trumpi energiapoliitika viib paratamatult vastasseisuni Moskvaga.
Politico: 46 skandaali, mis olid hullemad kui Watergate.
Intercept: kuidas Nunesi memo kogemata FBI juurdlust õigustas.
Politico: Nunesi memo ja Putini pikaaegne strateegia.
Observer: sotsiaalmeedia aitab Putinil meie demokraatiat tappa.
Politico: kuidas memo teema robotite toel sotsiaalmeedias levis.
Observer: Nunesi memo lükkab ümber avaldamist toetanute ühe peamise väite.
Defense One: "Tahad mõista tuleviku sõjapidamist?"
Time: Carter Page uhkustas 2013. aastal Kremli-sidemetega.
Politico: Steele'i laimamine.
Wall Street Journal: ühe ettevõtja lugu - üles kasvanud USA-s, tagasi saadetud Mehhikosse.
Politico: kuidas Trump Cincinnatis taas valimiskampaania toonides sõna võttis.
Reuters: Amtraki õnnetus näitab USA raudteeohutuse aegumist.
Atlantic: kuidas inimesed New Orleansi ära uputasid.
Guardian: Trumpi eelarvepoliitika on kõik konservatiivsed põhimõtted minetanud.
Task and Purpose: tuntud USA neonatsi militaarminevik osutus täielikuks väljamõeldiseks.
Politico: Trumpi valearvestus aktsiaturgude teemal.
Hill: USA-st saab peagi energia netoeksportöör.
Wall Street Journal: kuidas Youtube juhatab inimesi interneti kõige hämaramatesse urgastesse.
National Review: kas paraadist saaks ainult Trumpi-ajastu iseärasus või oleks see püsiv?
Hill: Bushi administratsiooni eetikanõuniku arvates võiks Putin Trumpi paraadile sõdureid saata.
New Yorker Prantsusmaa ja USA paraaditraditsioonide erinevusest.
Daily Beast: trumpismi järgmine suur lahing on Pennsylvanias.
Politico: endised luureametnikud teleekraanil ja miks see probleem on.
Atlantic: kuhu see Elon Muski kosmose-Tesla tegelikult suundub?
New York Times: USA luureametnikud maksid 100 000 dollarit venelasele, kes lubas informatsiooni Trumpi kohta. Mis sai aga edasi?
Guardian: hoolimata inimõigustejutust müüb Kanada Filipiinidele relvastust.
AFP: Kanada allveelaev patrullib pärast 50-aastast pausi taas Vaikse ookeani lääneosas.
Reuters: Trudeau tunnistas, et ta ei tohiks enam avalikult lolli nalja teha.
Bloomberg: kliimamuutus muutus natuke vähem hulluks.
EUROOPA LIIT
Politico: Saksamaa luuserite valitsus. Veel samal teemal.
The Local: Saksa ajakirjanik vallandati, sest ta kirjeldas arvamusloos MArtin Schulzi poolt sooritatud "ideaalset mõrva".
American Interest: Dresdeni päevikud - populismimuljeid vana Euroopa südamest.
Quartz: Merkel pole see kliimaingel, kellena ta paistab.
Times: Briti valitsus on loonud Hard Brexiti salajase andmebaasi. Politico samal teemal.
Politico: Brüsseli ultimaatum ehk plaan, mille kohaselt jääks Põhja-Iirimaa tolliliitu.
Sky News: neonats kavandas geiparaadil matšeeterünnakut.
Politico: Gibraltar Hispaaniale - meid Brexiti üleminekuperioodiga ei survesta.
BBC ja Politico: eksministri sõnul võiks May endale karmi Brexiti pooldajatega suheldes selgroo kasvatada.
Times: BBC teenib raha üürides ruume Vene propagandakanalile.
Guardian: eksperdi sõnul õõnestab Brexit Briti relvajõude.
Sky News: ajaloolased hoiatavad, et Stonehenge võib kaotada koha UNESCO nimekirjas.
Politico: El-i ametniku sõnul peab Suurbritannia hakkama saama kolmanda maailma riigina.
Times: Edward Lucas võtab sõna sotsiaalmeedia anonüümsuse vastu.
The Local: Ühendkuningriigis on sündimas Brexiti-vastane partei, prantslased on abiks.
The Local: Prantsuse sigaretitootjaid süüdistatakse koostisega manipuleerimises.
AFP: Macron lubas Korsika Prantsusmaa rüpes hoida.
The Local: mida Korsika rahvuslased üldse Macronilt tahavad?
Politico: mees, kellest saab oluline pusletükk Macroni EL-i reformiplaanist.
Motherboard: lahendati järjekordne Bitcoini-mõistatus.
Politico: Macerata tulistamine tõi migratsiooni veelgi rohkem Itaalia valimiste teemaks.
Deutsche Welle: Berlusconi teatas, et saadaks välja 600 000 migranti.
Politico: poliitiline ebastabiilsus kodus ei lase Itaalia häälel Euroopas kõlada.
AFP: välisministri sõnul peab Itaalia migratsiooni asjus sihikindel olema, see aitab ka populismi vastu.
The Locali ülevaade Viie Tähe Liikumise kujunemisloost.
AFP: Vatikani endised pangajuhid peavad kompensatsiooni maksma.
Atlantic: Poola holokaustiseaduse tumedad tagajärjed.
Politico: kui palju Poola spetsialiste on vaja, et holokaustieelnõu teema maha rahustada?
Yle: kuidas Poola valitsus paljulapselisi perekondi toetab ja keskklassi sünnitama pani.
Bloomberg: Poola ütleb Vene gaasile "head aega".
Reuters: Orban teatas, et Ungari hakkab gaasi importima Rumeeniast ja vähendab sõltuvust Venemaast.
Politico: Portugal on silmitsi oma orjakaubandusliku minevikuga.
Reuters ja Bloomberg: Hollandi tüli Türgiga jätkub.
Euractiv: Euroopa Komisjon kutsus autotootjaid üles eetilisemalt käituma.
The Local: tundub, et Hispaania valitsus hakkab leppima Puigdemonti kui sümboolse presidendiga.
The Local: kuidas Hispaania gripp polnud üldse Hispaania süü.
EUobserver: kreeklasest eurovolinik asus oma maine nimel võitlusse.
SVT ja Yle: Rootsi relvajõudude helikopterid on transpordiks liiga kulukad.
The Local Rootsi antisemitismi probleemist.
AFP/Ritzau: Taani kuninganna 83-aastase abikaasa tervis on habras.
Yle: Soome ja USA vahel on sündimas ulatuslik raketiostulepe.
Yle: ekperdi sõnul on Turu noarünnakul kõik kaasaegse terrorismi tunnusmärgid.
Yle: Imatra linn kuulutas end Soome rahvuslikuks imeks.
Yle: Soome pere sai seitsme aasta jooksul seitse poega, isa tahaks rohkem isapuhkust.
UKRAINA
Vladimir Žirinovski soovitas Vene riigitelevisioonis esinedes visata "väike tuumapomm" Porošenko residentsi pihta.
UAwire: Ukraina teema kirjutati ka Saksa koalitsioonilepingusse.
Evropeiskaja Pravda: Ungari blokeeris Ukraina ja NATO koostööd.
Axios: USA esindajatekoda toetas algatust Ukrainaga küberturvalisuse vallas koostööd teha.
Atlantic Council: viis põhjust, miks reform Ukrainas pole veel surnud.
TEISED EUROOPA RIIGID
Politico: EL-i karm armastus Balkanil.
EUobserver: Kosovo tuli EL-i nõudmisele vastu.
Reuters: Šveitsis läksid kaotsi dokumendid, mis rääkisid Külma sõja aegsest salaarmeest.
The Local: Norra arheoloogid paljastasid natuke 1400 aastat vana saladust.
Guardian: Bosnia hotell, kuhu serblastest võitlejad omal ajal vägistamislaagri rajasid, on endiselt vaidluste keskmes.
VENEMAA
Novaja Gazeta: miks venelannad Miamisse sõidavad? Ameeriklasi sünnitama muidugi!
Meduza: Navalnõi kuulutas välja "aktsiooni iditootsuse vastu".
Raadio Vaba Euroopa: järjekordne näide, kuidas Venemaal psühhiaatriat karistusvahendina kasutati.
Ainult Venemaal - Omski vangid meisterdasid lumest Topol-M raketikompleksi.
Radio Svoboda: Moskvasse püstitatakse Jevgeni Primakovi monument.
Kommersant/Meduza: Vene liikluspolitseinikud ei tohi purjus kohtunikke autoroolist eemaldada.
BBC: kuidas Vene tuumaeksperdid Bitcoinide kaevandamisega tegelesid.
Kommersant: Venemaa varimajanduse ulatus meenutab juba Aafrika riike.
Meduza: Navalnõi ühe tähelepanuväärsema video vastukajast.
Meduza: Prihhodko teatas, et Manaforti ta ei tunne, ning andis mõista, et annaks hea meelega Navalnõile kere peale.
Foreign Affairs: putinistliku majanduspoliitika üllatav edu.
Window on Eurasia: Putin kordab seitset viga, mida tegid ka Nõukogude Liidu lõpuperioodi juhid.
Meduza: kuidas Krasnojarskis pidid lennureisijad kaks tundi Putini pärast külmetama.
Window on Eurasia: Kudrini sõnul avaldab USA nimekiri juba praegu Vene ettevõtlusele halba mõju.
Mediazona ja Novaja Gazeta: Putini emissar käis Londonis oligarhe veenmas, et need oma vara tagasi kodumaale tooks. Osa kuuletus. Nüüd on üks neist trellide taga.
LÄHIS-IDA
New York Times: raske uskuda, kuid Süüria sõda muutub üha hullemaks.
Guardian: Ida-Ghouta on verre uppumas.
Defense One: Põhja-Süürias on käimas maailma kõige radikaalsem eksperiment naisõigusluse vallas ehk kurdi naissõduritest.
Associated Press: SDF võttis kinni kaks kurikuulsat Suurbritanniast pärit ISIS-e võitlejat.
Defense One: mida rääkis USA kindral ajakirjanikele ISIS-elt vallutatud Raqqas.
Daily Beast: Itaalia mafioosod smugeldavad ISIS-e võitlejatele tablette.
Foreign Policy: Iraan on kaotamas džihaadi tubaka vastu.
Reuters: kes üleüldse on afgaan ehk Afganistani ID-kaardi probleemist.
Defense One: mida USA kindralid Afganistanis vajavad.
BBC: Alijev kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. Milleks tal neid vaja on?
Euractiv: Türgi nõuab Varna tippkohtumisel viisavabadust.
Hill: Iisraeli politsei arvates tasub esitada Netanyahule korruptsioonisüüdistus.
Haaretz: Netanyahu võttis omakorda politseijuhtide vastu sõna.
AASIA
Reutersi ulatuslik reportaaž: milliseid võikaid tegusid Myanmari armee rohingjade külades korda saatis.
Aasta jooksul on ilmunud palju analüüse, kas ja milline sõda võib USA ja Põhja-Korea vahel puhkeda, äsja Voxis ilmunud artikkel on üks põhjalikumaid.
Yle kohtus Soulis Põhja-Koreast põgenenuga, kelle sõnul on "olümpiarahu" ainult Pyongyangi kavalus.
Vox: kuivõrd lähedal istus Mike Pence Põhja-Korea liidri õele.
Svoboda: mida Vene siseministeerium Põhja-Korea võõrtöölistega ette võtab? Moscow Times samal teemal.
Atlantic: kõige kummalisem - ja ehk ka parim - variant, kuidas Põhja-Korea kriisi lahendada.
Wall Street Journal: suurkorporatsiooni vari taliolümpia kohal.
Foreing Policy: kuidas Hiina Euroopa sadamaid kokku ostab.
AAFRIKA
Quartz: linnades elavad aafriklased on läinud šokeerivalt kiiresti ülekaalulisteks.
BBC: Keenias tapeti diplomaat, kes võitles elevandiluu salakaubandusega.
Reuters: kuidas elu Kamerunis üha rahutumaks muutub.
BBC: Uganda ametnikud näitasid põgenike arvu suuremana.
Politico: kes lõikavad kasu Gaddafi külmutatud fondide pealt?
Bloomberg: Sudaani president teatas, et Venemaa hakkab tema armeed moderniseerima.
Quartz: tänavune taliolümpia on ajaloo kõige aafrikalikum.
LADINA-AMEERIKA
Guardian ja Bloomberg: Venezuela naabrid sulgevad piire ja rajavad põgenikelaagreid.
BBC: tabati kurikuulsa Mehhiko narkokartelli juht.
Guardian: kuidas Hiina USA puudumist Ladina-Ameerikas ära kasutab.
Daily Telegraph: Bermudast sai maailma esimene riik, mis geiabieludest loobub.
AUSTRAALIA ja OKEAANIA
BBC: Austraalia rahvasaadiku põhjendus, miks ta oma kodakondsust täpselt ei tea, pälvis palju tähelepanu.
Phys.org: "uppuva" saareriigi pindala tegelikult suureneb.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (45) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luulepäev toimub tänavu virtuaalses ja vaimses ruumis, mis luuakse ühiselt Kirjanduslinna Tartu Facebooki-lehele lisatud sündmuse kaudu.
Eesti Kirjanduse Selts kutsub kõiki huvilisi üles lugema kas sel päeval või ka varem mõnda luuletust. Olgu see siis omalooming, mõni oma lemmikluuletus või lihtsalt mõni tekst, mis parajasti kõnetab. Seejärel tegema lugemisest videosalvestuse ning saatma selle kas faili või Youtube'i lingina e-posti aadressile [email protected] või postitama laupäeval sündmuse arutelu alla.
Ilmtingimata ei pea filmima ennast – olulised on sõnad ja hääl, seega võib kaamera suunata ka aknast avanevale vaatele, lauale, raamatule, kohvitassile või kassile. Videotele pole seatud kvaliteedinõudeid, kuna tähtsaim on mõte ja hea tahe ning see, et osaleksid kõik, kes vähegi soovivad. E-posti teel videot saates palutakse ka märkida, millist infot soovitakse või ei soovita postituses avaldada (nimi/hüüdnimi, lühike tutvustus või midagi muud).
Nii videote tegijad kui kuulajad-vaatajad on oodatud 21. märtsil postitusi jälgima, jagama ja kommenteerima ning muidugi nautima koduse raamaturiiuli rikkusi. | Kirjanduslinn Tartu tähistab ülemaailmset luulepäeva virtuaalselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luulepäev toimub tänavu virtuaalses ja vaimses ruumis, mis luuakse ühiselt Kirjanduslinna Tartu Facebooki-lehele lisatud sündmuse kaudu.
Eesti Kirjanduse Selts kutsub kõiki huvilisi üles lugema kas sel päeval või ka varem mõnda luuletust. Olgu see siis omalooming, mõni oma lemmikluuletus või lihtsalt mõni tekst, mis parajasti kõnetab. Seejärel tegema lugemisest videosalvestuse ning saatma selle kas faili või Youtube'i lingina e-posti aadressile [email protected] või postitama laupäeval sündmuse arutelu alla.
Ilmtingimata ei pea filmima ennast – olulised on sõnad ja hääl, seega võib kaamera suunata ka aknast avanevale vaatele, lauale, raamatule, kohvitassile või kassile. Videotele pole seatud kvaliteedinõudeid, kuna tähtsaim on mõte ja hea tahe ning see, et osaleksid kõik, kes vähegi soovivad. E-posti teel videot saates palutakse ka märkida, millist infot soovitakse või ei soovita postituses avaldada (nimi/hüüdnimi, lühike tutvustus või midagi muud).
Nii videote tegijad kui kuulajad-vaatajad on oodatud 21. märtsil postitusi jälgima, jagama ja kommenteerima ning muidugi nautima koduse raamaturiiuli rikkusi.
### Response:
Kirjanduslinn Tartu tähistab ülemaailmset luulepäeva virtuaalselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalias kerkis viirusesse surnute arv 2978-ni, mida on enam kui pool kõigist väljaspool Hiinat aset leidnud surmajuhtudest. Samas tõusis Itaalias nakatunute arv 35 713 tuvastatud juhtumini.
Pühapäeval suri Itaalias 368 inimest, mis oli eelmine surmajuhtude rekord.
"Kõige tähtsam on, et me alla ei annaks. Kuluvad veel mõned päevad enne seda, kui näeme isolatsiooni mõjusid. Need meetmed peavad jätkuma," ütles riigi tervishoiuametnikke juhtiv Silvio Brusaferro.
Itaalia kehtestas teisipäeval nõude, et iga kodumaale tagasi pöörduja peab end 14 päevaks isoleerima. Erand tehakse inimestele, kes jäävad riiki vaid 72 päevaks ja neile, kes suudavad tõestada, et peavad kohe tööle minema.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht ütles kolmapäeval, mil pandeemia on tabanud juba enam kui 200 000 inimest, et uus koroonaviirus on inimkonna vaenlane. | Itaalia teatas rekordilisest 475 uuest surmajuhtumist ööpäevaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalias kerkis viirusesse surnute arv 2978-ni, mida on enam kui pool kõigist väljaspool Hiinat aset leidnud surmajuhtudest. Samas tõusis Itaalias nakatunute arv 35 713 tuvastatud juhtumini.
Pühapäeval suri Itaalias 368 inimest, mis oli eelmine surmajuhtude rekord.
"Kõige tähtsam on, et me alla ei annaks. Kuluvad veel mõned päevad enne seda, kui näeme isolatsiooni mõjusid. Need meetmed peavad jätkuma," ütles riigi tervishoiuametnikke juhtiv Silvio Brusaferro.
Itaalia kehtestas teisipäeval nõude, et iga kodumaale tagasi pöörduja peab end 14 päevaks isoleerima. Erand tehakse inimestele, kes jäävad riiki vaid 72 päevaks ja neile, kes suudavad tõestada, et peavad kohe tööle minema.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht ütles kolmapäeval, mil pandeemia on tabanud juba enam kui 200 000 inimest, et uus koroonaviirus on inimkonna vaenlane.
### Response:
Itaalia teatas rekordilisest 475 uuest surmajuhtumist ööpäevaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastasel Gruberil ilmnesid suured probleemid jaanuaris Oberstdorfi MK-etapi meeskonnavõistluses, pärast mida ta sel hooajal enam starti ei tulnudki.
Hingamisraskusi ja valu rinnus kurtnud austerlasele paigaldati implantaat, mis hoiab veresoone lahti. Juba neljapäeval peaks ta haiglast välja saama.
2010. aastal Vancouveri olümpial kuulus Gruber Austria võidukasse teatenelikusse, individuaalselt lisandus pronksmedal.
2011. aasta MM-il Oslos lisandus kaks võistkondlikku kulda ja 2015. aastal Falunis veel ka individuaalne maailmameistritiitel.
MK-etappidelt on austerlasel seitse esikohta. | Kogenud kahevõistluse tähele tehti südameoperatsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastasel Gruberil ilmnesid suured probleemid jaanuaris Oberstdorfi MK-etapi meeskonnavõistluses, pärast mida ta sel hooajal enam starti ei tulnudki.
Hingamisraskusi ja valu rinnus kurtnud austerlasele paigaldati implantaat, mis hoiab veresoone lahti. Juba neljapäeval peaks ta haiglast välja saama.
2010. aastal Vancouveri olümpial kuulus Gruber Austria võidukasse teatenelikusse, individuaalselt lisandus pronksmedal.
2011. aasta MM-il Oslos lisandus kaks võistkondlikku kulda ja 2015. aastal Falunis veel ka individuaalne maailmameistritiitel.
MK-etappidelt on austerlasel seitse esikohta.
### Response:
Kogenud kahevõistluse tähele tehti südameoperatsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaministri uue korraldusega saavad rahvastikuregistri andmetel Eestis elavad, kuid Soomes töötavad inimesed saabuda Eestisse ilma 14-päevase karantiininõudeta, kui neil ei esine haigussümptomeid.
Korraldusse lisati piirang, et Eesti ja Soome vahet saab käia ilma karantiininõudeta üks kord seitsme päeva jooksul ehk Eestisse tagasi pöördumine ei saa toimuda sagedamini kui kord nädalas.
Töökoha all mõeldakse töötamist nii töölepingu kui ka käsunduslepinguga, samuti riigiametnikuna Eesti seaduse mõistes ja selle ekvivalendina Soome seaduse mõistes.
Soome riik teatas kolmapäeval, et lubab omalt poolt töötajate pendelrännet. Samasuguse otsuse teeb uue korraldusega eriolukorra juht, et võimaldada ka Eesti suunalt pendelrännet, kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis, kuid töökoht Soomes.
Korraldus
Seletuskiri | Kriisikomisjon tegi Soomes töötavatele eestlastele liikumispiirangus erandi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaministri uue korraldusega saavad rahvastikuregistri andmetel Eestis elavad, kuid Soomes töötavad inimesed saabuda Eestisse ilma 14-päevase karantiininõudeta, kui neil ei esine haigussümptomeid.
Korraldusse lisati piirang, et Eesti ja Soome vahet saab käia ilma karantiininõudeta üks kord seitsme päeva jooksul ehk Eestisse tagasi pöördumine ei saa toimuda sagedamini kui kord nädalas.
Töökoha all mõeldakse töötamist nii töölepingu kui ka käsunduslepinguga, samuti riigiametnikuna Eesti seaduse mõistes ja selle ekvivalendina Soome seaduse mõistes.
Soome riik teatas kolmapäeval, et lubab omalt poolt töötajate pendelrännet. Samasuguse otsuse teeb uue korraldusega eriolukorra juht, et võimaldada ka Eesti suunalt pendelrännet, kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis, kuid töökoht Soomes.
Korraldus
Seletuskiri
### Response:
Kriisikomisjon tegi Soomes töötavatele eestlastele liikumispiirangus erandi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe vooru järel on üks liidritest ameeriklane Fabiano Caruana, kes valgetega alistas kolmapäeval mustadega mänginud venelasse Kirill Aleksejenko.
Seejuures said juuresolijad näha väga ajakohast liigutust. Kui kaotaja ulatab allaandmise märgiks võitjale käe, mispeale viimane seda surub, siis koroonaviiruse leviku tingimuses keeldus haigust pelgav Caruana seda vastu võtmast.
Kahe vooru järel on nii temal, kui ka venelasel Jan Nepomnjaštšil, prantslasel Maxime Vachier-Lagrave'il ja hiinlasel Wang Hanol kahest võimalikust poolteist punkti.
MM-i kandidaatide turniir peaks toimuma 3. aprillini. | Male MM-tiitlit jahtiv ameeriklane keeldus vastase kätt surumast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe vooru järel on üks liidritest ameeriklane Fabiano Caruana, kes valgetega alistas kolmapäeval mustadega mänginud venelasse Kirill Aleksejenko.
Seejuures said juuresolijad näha väga ajakohast liigutust. Kui kaotaja ulatab allaandmise märgiks võitjale käe, mispeale viimane seda surub, siis koroonaviiruse leviku tingimuses keeldus haigust pelgav Caruana seda vastu võtmast.
Kahe vooru järel on nii temal, kui ka venelasel Jan Nepomnjaštšil, prantslasel Maxime Vachier-Lagrave'il ja hiinlasel Wang Hanol kahest võimalikust poolteist punkti.
MM-i kandidaatide turniir peaks toimuma 3. aprillini.
### Response:
Male MM-tiitlit jahtiv ameeriklane keeldus vastase kätt surumast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme aasta eest isikliku rekordi koguni 88.01-ni viinud ja sama aasta maailmameistrivõistlustel Londonis kuuendaks tulnud Kyriazis andis positiivse proovi mullu aprillis võistlusvälisel testimisel.
See tuvastas keelatud aine ligandrooli tarvitamist, mis aitab kaasa lihaskasvule. Sportlase seletuse kohaselt tarbis ta kogemata kulturistist korterikaaslase vahendit, kuid AIU ei pidanud seda karistusest hoidumiseks piisavaks.
Lisaks andis AIU teada ka 2012. aastal Londoni olümpiamängudel naiste odaviskes seitsmenda koha saanud sloveenlanna Martin Ratej dopinguproovi järeltestimisel positiivseks osutumisest. Ratej test näitas klostebooli tarvitamist. | 88 meetrit visanud odaviskaja sai pika võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme aasta eest isikliku rekordi koguni 88.01-ni viinud ja sama aasta maailmameistrivõistlustel Londonis kuuendaks tulnud Kyriazis andis positiivse proovi mullu aprillis võistlusvälisel testimisel.
See tuvastas keelatud aine ligandrooli tarvitamist, mis aitab kaasa lihaskasvule. Sportlase seletuse kohaselt tarbis ta kogemata kulturistist korterikaaslase vahendit, kuid AIU ei pidanud seda karistusest hoidumiseks piisavaks.
Lisaks andis AIU teada ka 2012. aastal Londoni olümpiamängudel naiste odaviskes seitsmenda koha saanud sloveenlanna Martin Ratej dopinguproovi järeltestimisel positiivseks osutumisest. Ratej test näitas klostebooli tarvitamist.
### Response:
88 meetrit visanud odaviskaja sai pika võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naftahinna langus tuleneb reisipiirangutest üle kogu maailma ning Saudi Araabia ja Venemaa hinnasõjast, vahendas The Wall Street Journal.
West Texas Intermediate (WTI), mis on USA peamine toornafta hinna näidik, kukkus 15 protsenti 22.90 dollarini barrelist. Viimati oli hind nii madal 2002. aasta märtsis.
Globaalne brenti toornafta hind kukkus üheksa protsenti 26.16 dollarini barreli kohta ehk 2016. aasta tasemele. Toona oli hind nii madalal USA naftatoodangu kasvu tõttu.
Nii WTI kui ka brent on sel nädalal kõvasti kukkunud - vastavalt 30 ja 27 protsenti. USA toornafta hind kukkus kuni kolmapäevani vähem, osaliselt selle tõttu, et president Donald Trump teatas eelmise nädala lõpus, et valitsus ostab oma strateegilise naftareservi jaoks USA toornaftat. | USA toornafta hinnad langesid 18 aasta madalaimale tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naftahinna langus tuleneb reisipiirangutest üle kogu maailma ning Saudi Araabia ja Venemaa hinnasõjast, vahendas The Wall Street Journal.
West Texas Intermediate (WTI), mis on USA peamine toornafta hinna näidik, kukkus 15 protsenti 22.90 dollarini barrelist. Viimati oli hind nii madal 2002. aasta märtsis.
Globaalne brenti toornafta hind kukkus üheksa protsenti 26.16 dollarini barreli kohta ehk 2016. aasta tasemele. Toona oli hind nii madalal USA naftatoodangu kasvu tõttu.
Nii WTI kui ka brent on sel nädalal kõvasti kukkunud - vastavalt 30 ja 27 protsenti. USA toornafta hind kukkus kuni kolmapäevani vähem, osaliselt selle tõttu, et president Donald Trump teatas eelmise nädala lõpus, et valitsus ostab oma strateegilise naftareservi jaoks USA toornaftat.
### Response:
USA toornafta hinnad langesid 18 aasta madalaimale tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui seni tegid klubide MM-il kaasa iga maailmajao parimad klubid, siis uueneva süsteemi kohaselt pääseb võistlusema lausa 24 meeskonda, nende seas kaheksa Euroopast. Esialgse plaani kohaselt pidid mängud järgmisel suvel toimuma kaheksas Hiina linnas.
Millal uue ajastu klubide MM aset leidma peaks, ei ole tänasel päeval veel selge. Viimati detsembris Kataris toimunud turniiri võitis Liverpool, kes alistas finaalis Brasiilia klubi Flamengo lisaajal 1:0.
Tänavu detsembris peetakse Kataris viimane seitsme osalejaga turniir. | Värske formaadiga jalgpalliklubide MM-i järgmisel suvel ei toimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui seni tegid klubide MM-il kaasa iga maailmajao parimad klubid, siis uueneva süsteemi kohaselt pääseb võistlusema lausa 24 meeskonda, nende seas kaheksa Euroopast. Esialgse plaani kohaselt pidid mängud järgmisel suvel toimuma kaheksas Hiina linnas.
Millal uue ajastu klubide MM aset leidma peaks, ei ole tänasel päeval veel selge. Viimati detsembris Kataris toimunud turniiri võitis Liverpool, kes alistas finaalis Brasiilia klubi Flamengo lisaajal 1:0.
Tänavu detsembris peetakse Kataris viimane seitsme osalejaga turniir.
### Response:
Värske formaadiga jalgpalliklubide MM-i järgmisel suvel ei toimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ATP ja WTA otsustasid tühistada kõik kevadised liivaväljakuturniirid, mis tähendab, et ära jäävad ühised Madridi ja Rooma suurturniirid, WTA karussellilt Strasbourgi ja Rabati turniirid ning ATP turniirid Münchenis, Estorilis, Genfis ja Lyonis.
Lisaks ATP ja WTA turniiridele ei toimu vähemalt 7. juunini ühtegi võistlus ka ATP Challengeri ega ITF-i sarjades.
Praeguse seisuga peaks võistlushooaeg jätkuma 8. juunil juba varem paika pandud kalendri järgi.
Ühtlasi otsustasid WTA ja ATP, et maailma edetabelid n-ö külmutatakse, mis tähendab, et Eesti esireket Anett Kontaveit püsib 22. real.
Ühisavalduse lõpus tehti noomitus ka Prantsusmaa tenniseliidule seoses sellega, et nad teatasid eile ootamatult, et otsustasid Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused lükata sügisesse, kuid seda tehes ei olnud nad konsulteerinud ühegi teise organisatsiooniga. "Praegu on aeg tegutseda ühiselt, mitte ühepoolselt," seisis ATP ja WTA avalduses. "Kõik otsused, mis koroonaviiruse tõttu tehakse, tuleb teha läbimõeldult ja kõikide osapooltega konsulteerides. Seda meelt on nii ATP, WTA, rahvusvaheline tenniseliit (ITF), Inglismaa tenniseliit, Austraalia tenniseliit kui ka USA tenniseliit." | WTA ja ATP pikendasid võistluspausi juunikuuni, edetabelid külmutati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ATP ja WTA otsustasid tühistada kõik kevadised liivaväljakuturniirid, mis tähendab, et ära jäävad ühised Madridi ja Rooma suurturniirid, WTA karussellilt Strasbourgi ja Rabati turniirid ning ATP turniirid Münchenis, Estorilis, Genfis ja Lyonis.
Lisaks ATP ja WTA turniiridele ei toimu vähemalt 7. juunini ühtegi võistlus ka ATP Challengeri ega ITF-i sarjades.
Praeguse seisuga peaks võistlushooaeg jätkuma 8. juunil juba varem paika pandud kalendri järgi.
Ühtlasi otsustasid WTA ja ATP, et maailma edetabelid n-ö külmutatakse, mis tähendab, et Eesti esireket Anett Kontaveit püsib 22. real.
Ühisavalduse lõpus tehti noomitus ka Prantsusmaa tenniseliidule seoses sellega, et nad teatasid eile ootamatult, et otsustasid Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused lükata sügisesse, kuid seda tehes ei olnud nad konsulteerinud ühegi teise organisatsiooniga. "Praegu on aeg tegutseda ühiselt, mitte ühepoolselt," seisis ATP ja WTA avalduses. "Kõik otsused, mis koroonaviiruse tõttu tehakse, tuleb teha läbimõeldult ja kõikide osapooltega konsulteerides. Seda meelt on nii ATP, WTA, rahvusvaheline tenniseliit (ITF), Inglismaa tenniseliit, Austraalia tenniseliit kui ka USA tenniseliit."
### Response:
WTA ja ATP pikendasid võistluspausi juunikuuni, edetabelid külmutati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna õhtul laekus meile Venemaa Raudtee poolt info, et rongi kurseerimine on viiruse leviku tõkestamiseks ning reisijate ohutuse tagamiseks ajutiselt peatatud," kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee pressiteate vahendusel. "Palume pileti ostnud reisijatel võtta tagastussoovi korral ühendust piletimüügi eest vastutava ettevõtte Go Raili klienditeenindusega."
Vabariigi valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis. Eriolukord kehtib praeguse seisuga 1. maini. | Tallinna-Peterburi-Moskva rongi väljumised peatatakse ajutiselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna õhtul laekus meile Venemaa Raudtee poolt info, et rongi kurseerimine on viiruse leviku tõkestamiseks ning reisijate ohutuse tagamiseks ajutiselt peatatud," kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee pressiteate vahendusel. "Palume pileti ostnud reisijatel võtta tagastussoovi korral ühendust piletimüügi eest vastutava ettevõtte Go Raili klienditeenindusega."
Vabariigi valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis. Eriolukord kehtib praeguse seisuga 1. maini.
### Response:
Tallinna-Peterburi-Moskva rongi väljumised peatatakse ajutiselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavaliselt tehakse MM-sarjas augustis kaheks nädalaks paus, kuna aga praegu on koroonaviiruse tõttu suurem osa spordivõistlusi peatatud ja ka vormel-1 sarja hooaja avaetapp tuli ära jätta, otsustati paus tõsta kevadesse. Harjumuspärase 14 päeva asemel on seekordne paus 21 päeva ning nagu on tavaks suvise pausi ajal, ei tohi ka nüüd selle pausi ajal lisaks võistlemisele ka testida.
"Kuna praegune COVID-19 viiruse pandeemia mõjutab ka FIA vormel-1 MM-sarja etappe, kiitis Maailma Mootorispordi Nõukogu heaks otsuse muuta juulisse ja augustisse kavandatud võistluspaus märtsi ja aprilli ning pikendada seda perioodi 14 päevalt 21 päevale," seisis FIA avalduses.
Praeguse seisuga peaks MM-sari algama 3. mail Hollandis. | F1 tõi suvise võistluspausi koroonaviiruse tõttu kevadesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavaliselt tehakse MM-sarjas augustis kaheks nädalaks paus, kuna aga praegu on koroonaviiruse tõttu suurem osa spordivõistlusi peatatud ja ka vormel-1 sarja hooaja avaetapp tuli ära jätta, otsustati paus tõsta kevadesse. Harjumuspärase 14 päeva asemel on seekordne paus 21 päeva ning nagu on tavaks suvise pausi ajal, ei tohi ka nüüd selle pausi ajal lisaks võistlemisele ka testida.
"Kuna praegune COVID-19 viiruse pandeemia mõjutab ka FIA vormel-1 MM-sarja etappe, kiitis Maailma Mootorispordi Nõukogu heaks otsuse muuta juulisse ja augustisse kavandatud võistluspaus märtsi ja aprilli ning pikendada seda perioodi 14 päevalt 21 päevale," seisis FIA avalduses.
Praeguse seisuga peaks MM-sari algama 3. mail Hollandis.
### Response:
F1 tõi suvise võistluspausi koroonaviiruse tõttu kevadesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lend väljub Larnacast neljapäeval kell 13.35 kohaliku aja järgi. Lennule mahub kuni kuni 140 reisijat.
Ettevõte palub Eesti, Läti ja Leedu kodanikke või nende riikide elamisloaga elanikke broneerida endale lennupilet Air Balticu erinumbril +371 6720 7771 helistades.
Pilet maksab 289.73 eurot, hinna sees üks ühik äraantavat pagasit ja üks ühik salongipagasit. | Air Balticuga saab neljapäeval Küproselt Riiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lend väljub Larnacast neljapäeval kell 13.35 kohaliku aja järgi. Lennule mahub kuni kuni 140 reisijat.
Ettevõte palub Eesti, Läti ja Leedu kodanikke või nende riikide elamisloaga elanikke broneerida endale lennupilet Air Balticu erinumbril +371 6720 7771 helistades.
Pilet maksab 289.73 eurot, hinna sees üks ühik äraantavat pagasit ja üks ühik salongipagasit.
### Response:
Air Balticuga saab neljapäeval Küproselt Riiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maapiiri ja raudtee väravad suletakse sisenemistele ja väljumistele täna alates kella 21.00-st GMT (Eesti aja järgi kell 23.00)," öeldakse teates.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan avas eelmisel kuul Türgi piiriväravad põgenikele, et need suunduksid Euroopasse. See tekitas vastuseisu Euroopa Liidu, eriti Kreekaga.
Ankara tahab ajakohastada 2016. aastal Brüsseliga sõlmitud rändelepet, öeldes, et suurt osa Türgi nõudmistest ei ole täidetud.
Erdogan arutas seda teemat teisipäeval Prantsuse, Saksa ja Briti liidritega videokõne vahendusel.
Türgis on seni registreeritud 98 uude koroonaviirusesse nakatumist. Üks haigestunu on surnud. | Türgi sulgeb keskööl piiri Kreeka ja Bulgaariaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maapiiri ja raudtee väravad suletakse sisenemistele ja väljumistele täna alates kella 21.00-st GMT (Eesti aja järgi kell 23.00)," öeldakse teates.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan avas eelmisel kuul Türgi piiriväravad põgenikele, et need suunduksid Euroopasse. See tekitas vastuseisu Euroopa Liidu, eriti Kreekaga.
Ankara tahab ajakohastada 2016. aastal Brüsseliga sõlmitud rändelepet, öeldes, et suurt osa Türgi nõudmistest ei ole täidetud.
Erdogan arutas seda teemat teisipäeval Prantsuse, Saksa ja Briti liidritega videokõne vahendusel.
Türgis on seni registreeritud 98 uude koroonaviirusesse nakatumist. Üks haigestunu on surnud.
### Response:
Türgi sulgeb keskööl piiri Kreeka ja Bulgaariaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oma tavapärases graafikus jätkab praegu Tallinki shuttle-laev Megastar. Nii, et Megastariga hetkel liiklus Tallinna - Helsingi liinil liiklus toimib, saab endiselt reisida," rääkis Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link kolmapäeval ERR-ile. Tema sõnul peaks Megastar liinil jätkama ka neljapäeval.
"Aga selle graafikusse võib tulla lähipäevil muudatusi sõltuvalt sellest, kui palju reisijaid laevale jagub. Vaatame graafikud üle ja esimesel võimalusel anname teada, mis saab Megastari liiklusest edasi järgmise paari päeva jooksul," ütles Link.
Tema sõnul väljus ettevõtte teine shuttle-laev Star kolmapäeva hommikul veel Helsingist, kuid jääb nüüd Tallinnasse sadamasse.
Samas jätkab aga praegu opereerimist Muuga ja Vuosaari vahel sõitev laev Seawind, mis on mõeldud peamiselt kaubaveoks. "Nii, et kaubaliiklus kestab, reisiliiklus toimib samuti edasi - seega reisima hetkel pääseb," ütles Link.
Tallinki esindaja rõhutas siiski, et enne pileti ostmist peaksid inimesed kindlasti kontrollima, kas neil on ka seoses koroonapandeemiaga kehtestatud eriolukorraga Soome või Eestisse sisenemise õigus: "Loomulikult tuleb kontrollida, kas inimesel on Eestisse sisenemise õigus, enne kuiu laevapilet osta ja homse seisuga tasub kontrollida, kas on ka Soome sisenemise õigus, vastavalt riiklikele korraldustele."
Eestis juba kehtestatud piirangute tõttu saavad riiki siseneda ainult Eesti kodanikud ja siinse elamisloaga inimesed või kaupu vedavad autojuhid. Soomes jõustuvad riiki sisenemise piirangud neljapäeval. Mõlemas riigis peavad sisenejad jääma 14 päevaks karantiini.
Tallink suunab kaks laeva ajutiselt Turu-Kapellskäri liinile
Tallink suunab alates neljapäevast laevad Baltic Princess ja Galaxy ajutiselt ümber Turu-Kapellskäri liinile selleks, et tagada kaubaveo jätkumine Soome ja Rootsi vahel. Laevad ei peatu Ahvenamaal.
Baltic Princess väljub Turust Kapellskäri neljapäeval kell 20.30 kohaliku aja järgi ning saabub Kapellskäri reedel kell 7.00 kohaliku aja järgi.
Laev väljub Kapellskärist taas reede õhtul kell 20.30 kohaliku aja järgi.
Galaxy väljub neljapäeval Turust ja Stockholmist graafikujärgselt. Õhtusele väljumisele Stockholmist on lubatud vaid üheotsapiletiga reisijad, kellel on õigus Soome Vabariiki sisenemiseks.
Alates reedest on kõik Galaxy tavapärased väljumised ajutiselt tühistatud ning Galaxy väljub Turust Kapellskäri reede õhtul kell 20.30 kohaliku aja järgi.
Baltic Princess ja Galaxy hakkavad Turust ja Kapellskärist väljuma vaheldumisi kord päevas õhtuti kell 20.30.
Baltic Princessi ja Galaxy väljumised alates reedest on eelkõige mõeldud kaubavedajatele.
Tallink Silja võtab esimesel võimalusel ühendust kõigi reisijatega, keda see muudatus puudutab.
Pileteid laevadele Baltic Princess ja Galaxy saavad kaubavedajad broneerida läbi Tallink Silja Cargo klienditeeninduse. | Tallink jätkab laevaühendust Soomega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oma tavapärases graafikus jätkab praegu Tallinki shuttle-laev Megastar. Nii, et Megastariga hetkel liiklus Tallinna - Helsingi liinil liiklus toimib, saab endiselt reisida," rääkis Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link kolmapäeval ERR-ile. Tema sõnul peaks Megastar liinil jätkama ka neljapäeval.
"Aga selle graafikusse võib tulla lähipäevil muudatusi sõltuvalt sellest, kui palju reisijaid laevale jagub. Vaatame graafikud üle ja esimesel võimalusel anname teada, mis saab Megastari liiklusest edasi järgmise paari päeva jooksul," ütles Link.
Tema sõnul väljus ettevõtte teine shuttle-laev Star kolmapäeva hommikul veel Helsingist, kuid jääb nüüd Tallinnasse sadamasse.
Samas jätkab aga praegu opereerimist Muuga ja Vuosaari vahel sõitev laev Seawind, mis on mõeldud peamiselt kaubaveoks. "Nii, et kaubaliiklus kestab, reisiliiklus toimib samuti edasi - seega reisima hetkel pääseb," ütles Link.
Tallinki esindaja rõhutas siiski, et enne pileti ostmist peaksid inimesed kindlasti kontrollima, kas neil on ka seoses koroonapandeemiaga kehtestatud eriolukorraga Soome või Eestisse sisenemise õigus: "Loomulikult tuleb kontrollida, kas inimesel on Eestisse sisenemise õigus, enne kuiu laevapilet osta ja homse seisuga tasub kontrollida, kas on ka Soome sisenemise õigus, vastavalt riiklikele korraldustele."
Eestis juba kehtestatud piirangute tõttu saavad riiki siseneda ainult Eesti kodanikud ja siinse elamisloaga inimesed või kaupu vedavad autojuhid. Soomes jõustuvad riiki sisenemise piirangud neljapäeval. Mõlemas riigis peavad sisenejad jääma 14 päevaks karantiini.
Tallink suunab kaks laeva ajutiselt Turu-Kapellskäri liinile
Tallink suunab alates neljapäevast laevad Baltic Princess ja Galaxy ajutiselt ümber Turu-Kapellskäri liinile selleks, et tagada kaubaveo jätkumine Soome ja Rootsi vahel. Laevad ei peatu Ahvenamaal.
Baltic Princess väljub Turust Kapellskäri neljapäeval kell 20.30 kohaliku aja järgi ning saabub Kapellskäri reedel kell 7.00 kohaliku aja järgi.
Laev väljub Kapellskärist taas reede õhtul kell 20.30 kohaliku aja järgi.
Galaxy väljub neljapäeval Turust ja Stockholmist graafikujärgselt. Õhtusele väljumisele Stockholmist on lubatud vaid üheotsapiletiga reisijad, kellel on õigus Soome Vabariiki sisenemiseks.
Alates reedest on kõik Galaxy tavapärased väljumised ajutiselt tühistatud ning Galaxy väljub Turust Kapellskäri reede õhtul kell 20.30 kohaliku aja järgi.
Baltic Princess ja Galaxy hakkavad Turust ja Kapellskärist väljuma vaheldumisi kord päevas õhtuti kell 20.30.
Baltic Princessi ja Galaxy väljumised alates reedest on eelkõige mõeldud kaubavedajatele.
Tallink Silja võtab esimesel võimalusel ühendust kõigi reisijatega, keda see muudatus puudutab.
Pileteid laevadele Baltic Princess ja Galaxy saavad kaubavedajad broneerida läbi Tallink Silja Cargo klienditeeninduse.
### Response:
Tallink jätkab laevaühendust Soomega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaa Jalgrattaklubi Viiking hoiab lisaks Eesti rattaspordi arengule kaasa aitamises lippu kõrgel ka Saarema esitlemisel Saarte mängudel, mis toimuvad iga kahe aasta tagant ja kust eestlastest ratturid igal korral rohkelt medaleid on noppinud.
Kui palju rattureid teie klubis on?
Küsimusele ühene vastus puudub, sest sõltub sellest, keda loeme ratturiks. Tippspordi seisukohalt lähtudes saame selja sirgeks lüüa ja väita, et meil on kolm ratturit, ülejäänud paarkümmend rattasõiduhuvilist hoiavad oma füüsilist vormi ja on kursis maailmas toimuvate sõitude ja saavutustega.
Millised on teie klubi selle hooaja eesmärgid, kuidas plaanite neid saavutada?
Oleme Eesti äärealal tegutsev väike klubi, kes on viimase paarikümne aasta vältel laiendanud rattaspordi geograafiat nii Eestis kui väljaspool seda. Eelmisest aastast alates oleme tööd alustanud uue põlvkonnaga, keda püüame suunata rattaspordi harrastamisele. See on ka meie selle aasta väljakutse ja eesmärk.
Millist rattaüritust ja miks ootate sel hooajal kõige rohkem?
Jälgime põnevusega kõiki rattasõite, kuid eriti neid, kus meie klubi kasvandikud (Mihkel Räim, Karl Patrick Lauk ja Steven Kalf) oma rattad rahvusvahelistel jõukatsumistel stardijoonele seavad.
Peame lugu ja jälgime hasardiga võidusõite, mille korraldamise tasemes on kvaliteedi kõrval pühendumus ja asjatundlikkus nagu näiteks Valgete Teede rattaralli jt sama korraldaja poolt läbiviidavad spordisündmused. | Jalgrattaklubi Viiking väljakutse on panna alus uuele profiratturite põlvkonnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaa Jalgrattaklubi Viiking hoiab lisaks Eesti rattaspordi arengule kaasa aitamises lippu kõrgel ka Saarema esitlemisel Saarte mängudel, mis toimuvad iga kahe aasta tagant ja kust eestlastest ratturid igal korral rohkelt medaleid on noppinud.
Kui palju rattureid teie klubis on?
Küsimusele ühene vastus puudub, sest sõltub sellest, keda loeme ratturiks. Tippspordi seisukohalt lähtudes saame selja sirgeks lüüa ja väita, et meil on kolm ratturit, ülejäänud paarkümmend rattasõiduhuvilist hoiavad oma füüsilist vormi ja on kursis maailmas toimuvate sõitude ja saavutustega.
Millised on teie klubi selle hooaja eesmärgid, kuidas plaanite neid saavutada?
Oleme Eesti äärealal tegutsev väike klubi, kes on viimase paarikümne aasta vältel laiendanud rattaspordi geograafiat nii Eestis kui väljaspool seda. Eelmisest aastast alates oleme tööd alustanud uue põlvkonnaga, keda püüame suunata rattaspordi harrastamisele. See on ka meie selle aasta väljakutse ja eesmärk.
Millist rattaüritust ja miks ootate sel hooajal kõige rohkem?
Jälgime põnevusega kõiki rattasõite, kuid eriti neid, kus meie klubi kasvandikud (Mihkel Räim, Karl Patrick Lauk ja Steven Kalf) oma rattad rahvusvahelistel jõukatsumistel stardijoonele seavad.
Peame lugu ja jälgime hasardiga võidusõite, mille korraldamise tasemes on kvaliteedi kõrval pühendumus ja asjatundlikkus nagu näiteks Valgete Teede rattaralli jt sama korraldaja poolt läbiviidavad spordisündmused.
### Response:
Jalgrattaklubi Viiking väljakutse on panna alus uuele profiratturite põlvkonnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaministri korraldusega kehtestati nädalavahetusel liikumispiirangud Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu ja Muhu valla ning Manija saare territooriumil.
Ajaleht Meie Maa kirjutas kolmapäeval, et Saaremaa valla kriisikomisjon tegi maanteeametile ettepaneku katkestada Tallinna-Kuressaare lennuliiklus.
"Palume maanteeametil vaadata üle Kuressaare-Tallinna lennuühenduse graafik ja kaaluda tõsiselt, kas on otstarbekas ja vajalik lennuühenduse sellisel kujul jätkamine," kirjutas Saaremaa vallavanem Madis Kallas maanteeametile saadetud pöördumises.
Komisjon tegi ettepaneku lennuühendus katkestada kuni olukorra muutumiseni koos võimalusega, et komisjoni ettepanekul oleks võimalik tellida vajadusel lennureis eriolukorrast tulenevaks juhuks, näiteks meditsiinipersonali transportimiseks.
Go Bus taastab aga Kuressaare-Tallinna liini graafikujärgse väljumise
Bussifirma Go Bus teatas aga, et alates reedest taastub kaugliini 515 Kuressaare-Tallinn graafikujärgne väljumine.
Buss hakkab Tallinnast väljuma taas kell 14.10 ning jõuab Kuressaarde kell 18.00. Muudatused bussiliini väljumisajas on tingitud muudatustest parvlaevaliikluses.
Saaremaale saavad eriolukorra tõttu reisida ainult püsielanikud ning teised inimesed piirkonda ei pääse. Saartel viibivad inimesed saavad bussiga tagasi koju pöörduda.
Lähikontakti vältimiseks peavad reisijad jääma parvlaeva lahtisel autotekil bussi. | Maanteeamet katkestas liinilennud Saaremaale ja Hiiumaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaministri korraldusega kehtestati nädalavahetusel liikumispiirangud Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu ja Muhu valla ning Manija saare territooriumil.
Ajaleht Meie Maa kirjutas kolmapäeval, et Saaremaa valla kriisikomisjon tegi maanteeametile ettepaneku katkestada Tallinna-Kuressaare lennuliiklus.
"Palume maanteeametil vaadata üle Kuressaare-Tallinna lennuühenduse graafik ja kaaluda tõsiselt, kas on otstarbekas ja vajalik lennuühenduse sellisel kujul jätkamine," kirjutas Saaremaa vallavanem Madis Kallas maanteeametile saadetud pöördumises.
Komisjon tegi ettepaneku lennuühendus katkestada kuni olukorra muutumiseni koos võimalusega, et komisjoni ettepanekul oleks võimalik tellida vajadusel lennureis eriolukorrast tulenevaks juhuks, näiteks meditsiinipersonali transportimiseks.
Go Bus taastab aga Kuressaare-Tallinna liini graafikujärgse väljumise
Bussifirma Go Bus teatas aga, et alates reedest taastub kaugliini 515 Kuressaare-Tallinn graafikujärgne väljumine.
Buss hakkab Tallinnast väljuma taas kell 14.10 ning jõuab Kuressaarde kell 18.00. Muudatused bussiliini väljumisajas on tingitud muudatustest parvlaevaliikluses.
Saaremaale saavad eriolukorra tõttu reisida ainult püsielanikud ning teised inimesed piirkonda ei pääse. Saartel viibivad inimesed saavad bussiga tagasi koju pöörduda.
Lähikontakti vältimiseks peavad reisijad jääma parvlaeva lahtisel autotekil bussi.
### Response:
Maanteeamet katkestas liinilennud Saaremaale ja Hiiumaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ausalt öeldes pole selle üle viimasel ajal enam üldse arutanud," tunnistas Eesti võrkpalliliidu president Hanno Pevkur portaalile Võrkpall24.ee ja viitas koroonaviiruse puhangule. "Viimane info oli see, et soomlased lubasid eelmiseks nädalaks saata omapoolsed ettepanekud. Neid pole aga siiani tulnud."
Kas lootus uuel hooajal uue liigaga alustamisest on seega kustunud? "Väga keeruline on näha, kuidas seda võiks veel toimima saada. Kõik vaatavad, kuidas kulusid kokku tõmmata, uusi kohustusi ei otsi keegi." tõdes Pevkur.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Eesti, Soome ja Läti ühisliiga idee võidakse kalevi alla panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ausalt öeldes pole selle üle viimasel ajal enam üldse arutanud," tunnistas Eesti võrkpalliliidu president Hanno Pevkur portaalile Võrkpall24.ee ja viitas koroonaviiruse puhangule. "Viimane info oli see, et soomlased lubasid eelmiseks nädalaks saata omapoolsed ettepanekud. Neid pole aga siiani tulnud."
Kas lootus uuel hooajal uue liigaga alustamisest on seega kustunud? "Väga keeruline on näha, kuidas seda võiks veel toimima saada. Kõik vaatavad, kuidas kulusid kokku tõmmata, uusi kohustusi ei otsi keegi." tõdes Pevkur.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Eesti, Soome ja Läti ühisliiga idee võidakse kalevi alla panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Telepöördumisest võtsid osa ka peaminister Stefan Löfven ja hulk teisi ministreid, vahendasid SVT ja Yle.
Kuningas alustas pöördumist selgitusega, et nakatumisohu vähendamiseks võtab pöördumisest osa plaanitust vähem ministreid. Samal põhjusel viibis eemal ka Kroonprintsess Victoria.
Peaminister Stefan Löfven omakorda märkis, et praegu on vaja turvalisust, stabiilsust ja tegusid. "Tegemist on pika distantsi võistlusega, kuid meie ühiskond on hästi ette valmistatud," sõnas ta.
Kuningas aga tuletas kodanikele meelde nende endi vastutust, näiteks vabatahtlikku loobumist mitmetest tavapärastest tegevustest.
"Igapäevaelu ja plaane tuleb muuta. Mitte ainult enda, vaid ka teiste inimeste pärast. Meil kõigil on oma vastutus vältida nakkuse levitamist ja ise nakatumist," ütles Carl XVI Gustaf. "Ka mina, kuninganna ja meie pere üritame elada nende juhiste kohaselt."
Rootsis on praeguse seisuga registreeritud 1200 nakatumisjuhtumeid, kaheksa inimest on koroonaviiruse tõttu surnud.
"Koroonaviirus on pannud meie pingelisse olukorda. Paljud on mures oma tervise, sugulaste ja toimetuleku pärast. Oleme olukorras, mis nõuab vastutust nii enda kui ka teiste eest," rõhutas 73-aastane kuningas.
Carl XVI Gustaf tuletas samas meede, et rasked olukorrad annavad võimaluse tuua esile nii enda kui oma kodumaa parimad omadused. "Praeguse hetke tõsidusse ei pea üleolevalt suhtuda, kuid see on ka hea hetk tunda lootust ja usaldust," sõnas ta. | Rootsi kuningas kutsus rahvast üles vastutusele ja hoolivusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Telepöördumisest võtsid osa ka peaminister Stefan Löfven ja hulk teisi ministreid, vahendasid SVT ja Yle.
Kuningas alustas pöördumist selgitusega, et nakatumisohu vähendamiseks võtab pöördumisest osa plaanitust vähem ministreid. Samal põhjusel viibis eemal ka Kroonprintsess Victoria.
Peaminister Stefan Löfven omakorda märkis, et praegu on vaja turvalisust, stabiilsust ja tegusid. "Tegemist on pika distantsi võistlusega, kuid meie ühiskond on hästi ette valmistatud," sõnas ta.
Kuningas aga tuletas kodanikele meelde nende endi vastutust, näiteks vabatahtlikku loobumist mitmetest tavapärastest tegevustest.
"Igapäevaelu ja plaane tuleb muuta. Mitte ainult enda, vaid ka teiste inimeste pärast. Meil kõigil on oma vastutus vältida nakkuse levitamist ja ise nakatumist," ütles Carl XVI Gustaf. "Ka mina, kuninganna ja meie pere üritame elada nende juhiste kohaselt."
Rootsis on praeguse seisuga registreeritud 1200 nakatumisjuhtumeid, kaheksa inimest on koroonaviiruse tõttu surnud.
"Koroonaviirus on pannud meie pingelisse olukorda. Paljud on mures oma tervise, sugulaste ja toimetuleku pärast. Oleme olukorras, mis nõuab vastutust nii enda kui ka teiste eest," rõhutas 73-aastane kuningas.
Carl XVI Gustaf tuletas samas meede, et rasked olukorrad annavad võimaluse tuua esile nii enda kui oma kodumaa parimad omadused. "Praeguse hetke tõsidusse ei pea üleolevalt suhtuda, kuid see on ka hea hetk tunda lootust ja usaldust," sõnas ta.
### Response:
Rootsi kuningas kutsus rahvast üles vastutusele ja hoolivusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 13. märtsil ilmunud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi Facebooki- postituses kutsutakse üles jagama koroonapärimust postituse alla sõnumina või e-posti aadressile [email protected].
Oodatakse kuulujutte, lemmiknalju, -pilte, -kalambuure ja meeme koroona kohta. Samuti küsitakse, missuguseid lugusid ringleb seoses koroonaviirusega – näiteks viiruse päritolust, nakatamisest, kodusest karantiinist, ostupaanikast ja muust. | Rahvaluulearhiiv kogub koroonapärimust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
13. märtsil ilmunud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi Facebooki- postituses kutsutakse üles jagama koroonapärimust postituse alla sõnumina või e-posti aadressile [email protected].
Oodatakse kuulujutte, lemmiknalju, -pilte, -kalambuure ja meeme koroona kohta. Samuti küsitakse, missuguseid lugusid ringleb seoses koroonaviirusega – näiteks viiruse päritolust, nakatamisest, kodusest karantiinist, ostupaanikast ja muust.
### Response:
Rahvaluulearhiiv kogub koroonapärimust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vabariigi valimiskomisjon lahendab hääletamise nii, et nakkusohtlikud riigikogu liikmed saavad hääletamisest osa võtta teiste tervist ohustamata. Kõikidel riigikogu liikmetel peab olema võimalus oma kohust täita, seda ka haiguse või puude korral," ütles Madise.
Põlluaas: haige ei tohi parlamenti tulla
Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et kui riigikogu liige on nakatunud koroonaviirusesse, ei tohi ta tuleval nädalal tulla parlamenti kohale ja võtta osa riigikogu juhatuse valimistest.
Saatejuht Toomas Sildam küsis Põlluaasalt, et kuna riigikogu liikmel on puutumatus ja ta on oma tööülesannete täitmisel vaba, siis kas ta võib ka koroonaviirusesse nakatudes tulla 26. märtsil parlamenti kohale ning osaleda riigikogu juhatuse valimistel.
Põlluaas välistas sellise võimaluse resoluutaselt ja ütles, et haigestunud ja karantiini määratud riigikogu liige on sellises olukorras täpselt samas seisus, kui kõik teised Eesti inimesed.
"Jah, riigikogu liige on küll rahva poolt valitud, aga kui ta on haige ja levitab viirust, mille tõttu osad nakatuvad ja mõned võivad ka ära surra, siis sellised inimesed ei tohi ringi liikuda," lisas riigikogu esimees.
Mida ütleb põhiseadus?
Põhiseadus ütleb: "Riigikogu liige on puutumatu." | Õiguskantsler: ka haiged riigikogu liikmed saavad hääletada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vabariigi valimiskomisjon lahendab hääletamise nii, et nakkusohtlikud riigikogu liikmed saavad hääletamisest osa võtta teiste tervist ohustamata. Kõikidel riigikogu liikmetel peab olema võimalus oma kohust täita, seda ka haiguse või puude korral," ütles Madise.
Põlluaas: haige ei tohi parlamenti tulla
Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et kui riigikogu liige on nakatunud koroonaviirusesse, ei tohi ta tuleval nädalal tulla parlamenti kohale ja võtta osa riigikogu juhatuse valimistest.
Saatejuht Toomas Sildam küsis Põlluaasalt, et kuna riigikogu liikmel on puutumatus ja ta on oma tööülesannete täitmisel vaba, siis kas ta võib ka koroonaviirusesse nakatudes tulla 26. märtsil parlamenti kohale ning osaleda riigikogu juhatuse valimistel.
Põlluaas välistas sellise võimaluse resoluutaselt ja ütles, et haigestunud ja karantiini määratud riigikogu liige on sellises olukorras täpselt samas seisus, kui kõik teised Eesti inimesed.
"Jah, riigikogu liige on küll rahva poolt valitud, aga kui ta on haige ja levitab viirust, mille tõttu osad nakatuvad ja mõned võivad ka ära surra, siis sellised inimesed ei tohi ringi liikuda," lisas riigikogu esimees.
Mida ütleb põhiseadus?
Põhiseadus ütleb: "Riigikogu liige on puutumatu."
### Response:
Õiguskantsler: ka haiged riigikogu liikmed saavad hääletada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsustati, et sünnituse juurde ei lubata sünnitoetajat ja teisi pereliikmeid. "Mida suurem on inimeste hulk tervishoiuasutuses, seda raskem on tagada nende kontrollitud liikumist ja vältida nakkuse levikut," põhjendati otsust.
Teised olulisemad muudatused:
Covid-19 kinnitunud diagnoosiga sünnitaja sünnituse juhtimine on tavapärane, keisrilõige ja muud sekkumised teostatakse ema- või lootepoolsetel näidustustel sünnitusabisituatsioonist lähtuvalt.
Kui emal on Covid-19 kahtlus, siis vastsündinu soovitatakse eraldada emast kuni ema proovide vastuste selgumiseni. Naiste- ja lastekliinikud tagavad vastsündinute jälgimise ja hoolduse.
Isolatsiooniperioodil rinnapiimaga toitmist ei soovitata. Kui Covid-19 kahtlusega ema test osutub negatiivseks, võib ta alustada vastsündinu rinnaga toitmist. Emal on õigus sellest soovitusest loobuda.
Kui ema on Covid-19 haige, siis on soovitatav vastsündinu nakatumise riski vähendamiseks ema ja laps hoida isolatsioonis kahe nädala jooksul. Emale antakse nõuandeid rinnapiima välja pumpamiseks ja rinnapiima tootmise säilitamiseks, et edaspidi oleks võimalik üle minna rinnaga toitmisele. Sellest soovitusest võib ema samuti keelduda, kuid tuleb arvestada, et imetamisel on piisk- ja kontaktnakkuse oht väga suur.
Nakatumise riski vähendamiseks piiratakse ajutiselt rasedusaegsete visiitide arvu. Normaalse raseduse jooksul toimub neli kontaktvisiiti ja kolm telefonivisiiti. Kontaktvisiit toimub raseduse 10.-12. nädalal, 20.-21. nädalal, 28.-30. nädalal ja 38.-40. nädalal, et teostada kõige vajalikumad uuringud ema ja loote seisundi hindamiseks. Teised visiidid asendatakse telefonivisiidiga või teisi elektroonilisi kanaleid pidi toimuvate kontaktidega rasedust jälgiva tervishoiutöötaja ja raseda vahel.
Suuremad muudatused on varase sünnieelse diagnostika osas. Kõikidest muudatustest informeeritakse rasedat visiitide ajal, telefoni või teiste elektrooniliste kanalite kaudu.
Kliinikutel on pidevalt töös nõuandeliinid lisainformatsiooni ja tegevusjuhiste saamiseks.
Erakorraline abi on kõigis kliinikutes tagatud ööpäevaringselt. Tegemist on ajutiste meetmetega, mis kehtivad vaid eriolukorras.
Tehtud otsused lähtuvad olemasolevast suhteliselt piiratud informatsioonist ning võivad muutuda uue teabe lisandumisel ja tulenevalt olukorra arengust. Soovituste eesmärk on epideemia tingimustes kaitsta ema, last ja sünnitusabi teenuse osutajaid nakkuse eest ning säilitada emade ja vastsündinute tervist, teatas soovitused edastanud Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja. | Kokkulepe: sünnituse juurde sünnitoetajat ja pereliikmeid ei lubata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsustati, et sünnituse juurde ei lubata sünnitoetajat ja teisi pereliikmeid. "Mida suurem on inimeste hulk tervishoiuasutuses, seda raskem on tagada nende kontrollitud liikumist ja vältida nakkuse levikut," põhjendati otsust.
Teised olulisemad muudatused:
Covid-19 kinnitunud diagnoosiga sünnitaja sünnituse juhtimine on tavapärane, keisrilõige ja muud sekkumised teostatakse ema- või lootepoolsetel näidustustel sünnitusabisituatsioonist lähtuvalt.
Kui emal on Covid-19 kahtlus, siis vastsündinu soovitatakse eraldada emast kuni ema proovide vastuste selgumiseni. Naiste- ja lastekliinikud tagavad vastsündinute jälgimise ja hoolduse.
Isolatsiooniperioodil rinnapiimaga toitmist ei soovitata. Kui Covid-19 kahtlusega ema test osutub negatiivseks, võib ta alustada vastsündinu rinnaga toitmist. Emal on õigus sellest soovitusest loobuda.
Kui ema on Covid-19 haige, siis on soovitatav vastsündinu nakatumise riski vähendamiseks ema ja laps hoida isolatsioonis kahe nädala jooksul. Emale antakse nõuandeid rinnapiima välja pumpamiseks ja rinnapiima tootmise säilitamiseks, et edaspidi oleks võimalik üle minna rinnaga toitmisele. Sellest soovitusest võib ema samuti keelduda, kuid tuleb arvestada, et imetamisel on piisk- ja kontaktnakkuse oht väga suur.
Nakatumise riski vähendamiseks piiratakse ajutiselt rasedusaegsete visiitide arvu. Normaalse raseduse jooksul toimub neli kontaktvisiiti ja kolm telefonivisiiti. Kontaktvisiit toimub raseduse 10.-12. nädalal, 20.-21. nädalal, 28.-30. nädalal ja 38.-40. nädalal, et teostada kõige vajalikumad uuringud ema ja loote seisundi hindamiseks. Teised visiidid asendatakse telefonivisiidiga või teisi elektroonilisi kanaleid pidi toimuvate kontaktidega rasedust jälgiva tervishoiutöötaja ja raseda vahel.
Suuremad muudatused on varase sünnieelse diagnostika osas. Kõikidest muudatustest informeeritakse rasedat visiitide ajal, telefoni või teiste elektrooniliste kanalite kaudu.
Kliinikutel on pidevalt töös nõuandeliinid lisainformatsiooni ja tegevusjuhiste saamiseks.
Erakorraline abi on kõigis kliinikutes tagatud ööpäevaringselt. Tegemist on ajutiste meetmetega, mis kehtivad vaid eriolukorras.
Tehtud otsused lähtuvad olemasolevast suhteliselt piiratud informatsioonist ning võivad muutuda uue teabe lisandumisel ja tulenevalt olukorra arengust. Soovituste eesmärk on epideemia tingimustes kaitsta ema, last ja sünnitusabi teenuse osutajaid nakkuse eest ning säilitada emade ja vastsündinute tervist, teatas soovitused edastanud Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja.
### Response:
Kokkulepe: sünnituse juurde sünnitoetajat ja pereliikmeid ei lubata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Audentese SG/Noortekoondis pidas veebruaris kaks mängu Balti liigas ja kaks Eesti meistrivõistlustel. Mõlemas Balti liiga põhiturniiri kohtumises teeniti 3:2 võit, Eesti meistrivõistlustel läks kirja üks võit ja üks kaotus. Põld tegi kaasa kõikides vastasseisudes, kogudes Balti liigas vastavalt 11 ja 13 ning Eesti meistrivõistlustel 18 ja 4 punkti. Veebruarikuu parima mängija kasutegur oli kahe liiga peale kokku +32 punkti, vahendab volley.ee.
Oktoobrikuus valiti parimaks mängijaks TalTech/Tradehouse'i diagonaalründaja Kristel Moor, novembrikuus Tartu Ülikool/Bigbanki nurgaründaja Kadi Kalm, detsembrikuus Tartu Ülikool/Bigbanki diagonaalründaja Ingris Suvi ja jaanuarikuus TalTech/Tradehouse'i diagonaalründaja Kadi Kullerkann. | Naiste Balti liiga kuu parimaks osutus Kätriin Põld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Audentese SG/Noortekoondis pidas veebruaris kaks mängu Balti liigas ja kaks Eesti meistrivõistlustel. Mõlemas Balti liiga põhiturniiri kohtumises teeniti 3:2 võit, Eesti meistrivõistlustel läks kirja üks võit ja üks kaotus. Põld tegi kaasa kõikides vastasseisudes, kogudes Balti liigas vastavalt 11 ja 13 ning Eesti meistrivõistlustel 18 ja 4 punkti. Veebruarikuu parima mängija kasutegur oli kahe liiga peale kokku +32 punkti, vahendab volley.ee.
Oktoobrikuus valiti parimaks mängijaks TalTech/Tradehouse'i diagonaalründaja Kristel Moor, novembrikuus Tartu Ülikool/Bigbanki nurgaründaja Kadi Kalm, detsembrikuus Tartu Ülikool/Bigbanki diagonaalründaja Ingris Suvi ja jaanuarikuus TalTech/Tradehouse'i diagonaalründaja Kadi Kullerkann.
### Response:
Naiste Balti liiga kuu parimaks osutus Kätriin Põld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti lisandus keskkonda Iraani lavastaja Jafar Panahi koomiline draama "Taksojuht".
Mida teha, kui oled režissöör, aga kohtuotsus keelab filmimise? Jafar Panahil on sellele küsimusele mitu vastust. Berliinis Kuldkaruga pärjatud komöödia "Taksojuht" on põhimõtteliselt selfie. Olude sunnil taksot sõitev režissöör on asetanud armatuurlauale kaamera ning salvestanud sellega kelmikast huumorist pulbitseva eneseiroonilise meistriteose, mis paneb kiiremini põksuma iga kinosõbra südame. Lavastaja on suhteliselt saamatu taksojuht, kellel pole õrna aimugi, kuhu tema kliendid soovivad sõita ja see polegi oluline. Tähtis on hoopis see, milline suurepärane galerii erinevaid inimesi tema taksost läbi käib ning millised ootamatud sündmused takso sees, ees ja taga aset leiavad. Auto tagapingil vahelduvad koomilised karakterid ja pilt tänapäeva Iraanist joonistub üha selgemalt välja.
Põhiteemad on kuritöö ja karistus ning filmitegemine. Südamesoojusega sooritatud mängulise ekraaniloo ainus viga on, et see saab liiga ruttu läbi. Sõprade abil mälupulgal laia ilma toimetatud filmil puuduvad tiitrid, et Iraani kohtusüsteem ei saaks Panahit kohtukeelust üleastumises süüdistada. "Ametlikult" on tegemist lihtsalt ühe takso turvakaamera salvestisega.
Filmide keskkonnas võib veel näha Lars von Trieri skandaalse "Nümfomaani" mõlemat osa, "Melanhooliat", "Antikristust", "Maja, mille Jack ehitas", May el-Toukhy "Ärtuemandat", peaosas tunnustatud Taani näitlejanna Trine Dyrholm, Ruben Östlundi filmi "Ruut" (The Square), mis võitis 2017. aastal Cannes'i filmifestivalil Kuldse Palmioksa, Robert Schwentke tõestisündinud lool põhinevat ajaloodraamat "Kapten", aga näiteks ka Claire Denis' teos "Elu tähtede keskel", peaosas paljude lemmik Robert Pattinson, kes hiljuti ka Eestit väisas ning Christopher Nolani filmi "Tenet" võtetel osales, ja võõrkeelsele Oscarile kandideerivat argentiina režissööri Luis Ortega filmi "Ingel", mille peategelaseks legendaarne 70. aastate sarimõrvar Carlos Robledo Puch, keda kehastab Lorenzo Ferro, seriaalidest Bruno Dumonti selleaastast absurdi-ulmekomöödiat "CoinCoin".
Lastefilmidest leiab levifilmide platvormilt näiteks kaks PÖFFi Just Filmi kavas olnud filmi "Häkker" ja "Ruuduline Ninja". | Filmide netikeskkonnas saab näha auhinnatud Iraani draamat "Taksojuht" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti lisandus keskkonda Iraani lavastaja Jafar Panahi koomiline draama "Taksojuht".
Mida teha, kui oled režissöör, aga kohtuotsus keelab filmimise? Jafar Panahil on sellele küsimusele mitu vastust. Berliinis Kuldkaruga pärjatud komöödia "Taksojuht" on põhimõtteliselt selfie. Olude sunnil taksot sõitev režissöör on asetanud armatuurlauale kaamera ning salvestanud sellega kelmikast huumorist pulbitseva eneseiroonilise meistriteose, mis paneb kiiremini põksuma iga kinosõbra südame. Lavastaja on suhteliselt saamatu taksojuht, kellel pole õrna aimugi, kuhu tema kliendid soovivad sõita ja see polegi oluline. Tähtis on hoopis see, milline suurepärane galerii erinevaid inimesi tema taksost läbi käib ning millised ootamatud sündmused takso sees, ees ja taga aset leiavad. Auto tagapingil vahelduvad koomilised karakterid ja pilt tänapäeva Iraanist joonistub üha selgemalt välja.
Põhiteemad on kuritöö ja karistus ning filmitegemine. Südamesoojusega sooritatud mängulise ekraaniloo ainus viga on, et see saab liiga ruttu läbi. Sõprade abil mälupulgal laia ilma toimetatud filmil puuduvad tiitrid, et Iraani kohtusüsteem ei saaks Panahit kohtukeelust üleastumises süüdistada. "Ametlikult" on tegemist lihtsalt ühe takso turvakaamera salvestisega.
Filmide keskkonnas võib veel näha Lars von Trieri skandaalse "Nümfomaani" mõlemat osa, "Melanhooliat", "Antikristust", "Maja, mille Jack ehitas", May el-Toukhy "Ärtuemandat", peaosas tunnustatud Taani näitlejanna Trine Dyrholm, Ruben Östlundi filmi "Ruut" (The Square), mis võitis 2017. aastal Cannes'i filmifestivalil Kuldse Palmioksa, Robert Schwentke tõestisündinud lool põhinevat ajaloodraamat "Kapten", aga näiteks ka Claire Denis' teos "Elu tähtede keskel", peaosas paljude lemmik Robert Pattinson, kes hiljuti ka Eestit väisas ning Christopher Nolani filmi "Tenet" võtetel osales, ja võõrkeelsele Oscarile kandideerivat argentiina režissööri Luis Ortega filmi "Ingel", mille peategelaseks legendaarne 70. aastate sarimõrvar Carlos Robledo Puch, keda kehastab Lorenzo Ferro, seriaalidest Bruno Dumonti selleaastast absurdi-ulmekomöödiat "CoinCoin".
Lastefilmidest leiab levifilmide platvormilt näiteks kaks PÖFFi Just Filmi kavas olnud filmi "Häkker" ja "Ruuduline Ninja".
### Response:
Filmide netikeskkonnas saab näha auhinnatud Iraani draamat "Taksojuht" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimestel Wall Streeti kauplemisminutitel langes tööstusindeks Dow Jones 5,4 protsenti, S&P 500 langes aga 4,9 protsenti.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq kukkus 4,5 protsenti. | USA aktsiaturud avanesid negatiivselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimestel Wall Streeti kauplemisminutitel langes tööstusindeks Dow Jones 5,4 protsenti, S&P 500 langes aga 4,9 protsenti.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq kukkus 4,5 protsenti.
### Response:
USA aktsiaturud avanesid negatiivselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi hiljutine algatus kutsuda Eesti elanikud kella kaheksaks õhtul aknale, et näidata koos solidaarsust eriolukorra eesliinil töötavatele inimhingedele, on õilis idee. Selge see, uus Balti kett jääb ära: tõmbas ju ilma ka viimasel hetkel jahedaks ja lisaks kestab endiselt tavaline gripihooaeg. Muidugi, haarakem parem Huaweid laadijaist ja näidakem solidaarsust!
Idee on tõesti hea ja väärib kordamist, sest propageerib kastist välja mõtlemist. Sellist lähenemist on eriti vaja siis, kui innovatsioonivabrikud on hetkel muis valdkondades palgata puhkusele saadetud. Teisest küljest on aktsioonil ka puhttervislik mõju. Üks hea president hoolib oma rahvast ja teab, et eriolukorra ajal võib pidevast raamatulugemisest, koera paitamisest ja kodu desinfitseerimisest kael täitsa kangeks jääda. Kuna spordisaalid on ka suletud, pole enam seda fitnessitreenerit või joogaõpetajat, kes näitaks, kuidas kükke teha või millist hantlit tõsta. Teha aga riigipea juhendamisel mõni minut virgutusvõimlemist kuskil kella kaheksa paiku poleks tõesti paha, veel enam, kui trenni registreerimine on täiesti tasuta. Tore on ka see, et alustatakse kergetest raskustest ehk telefonist, niisiis sobib presidendi väljamõeldud treeningkava kõigile Eesti inimestele.
Samas ei tasu ka liiga suure hurraaga peale lennata, tuleb arvestada, et eriolukorra tõttu on trennitegemises kõigil paaripäevane paus sisse jäänud. Minu ettepanek oleks selliseid üritusi alustada edaspidi pisut varem, väikese soojendusega kuskil poole kaheksa paiku, näiteks käte- ja õlaringidega. Ja mitte ka liiga vara. Aktsioon ei tohiks kindlasti takistada igapäevaelu tähtsamaid toimetusi, milleks on eriolukorra ajal näiteks duši all käimine, triikimine, keksunööriga hüppamine või kella vaatamine.
Üldjoontes on aktsioon siiski väärt tegu, kuid viskab õhku ka mõne küsimärgi. Kuidas ära tunda aktsioonil osaleja? Kunstimaailmas kuulub see küsimus "visuaalselt eristamatute paaride" teemavaldkonda. Mis eristab näiteks tavalist telefon-näpus võimlejat kellestki, kes just solidaarsusest oma telefonivalgust teadlikult vilgutab? Vähemalt minul on elutuppa kriiskavad virgutusvõimlemised lausa igaõhtused külalised. Kui kardin eest kerida, näeks ilmselt praegugi kellegi tantsu, jooga ja kergejõustiku stiilis segu-kekslemist. Niisiis, kuidas teha vahet, kui visuaalne pilt on sama ja erinevus on vaid kontseptsioonis? On see Andy Warholi "Brillo Box" või tavaline brillo box? Kui me end sellisteks küsimusteks ette ei valmista, võime lõppude lõpuks seal akna peal vaid käsi laiutada.
Aga olgu, küllap tunneme selle sinimustvalge kuidagi ära ja võibolla lehvitabki vastasmaja elanik just otse sulle või mulle. Oleme samas paadis, eestlased ja puha. Samas, kui kõik lehvitavad kõigile... Täna oleme sellises seisus, kus me ei saa enam vastasmaja aknal poseerivat naabritüdrukut- või poissi libistada vasakule ja paremale nagu Tinderis. Mõeldes nüüd korraks, mida on Gaston Bachelard kirjutanud "Ruumipoeetikas", võivad kõigi eestlaste tuled ajada inimesi segadusse. Suurim mure on just Tallinna "mägede" elanikel. Bachelard kirjeldab oma raamatus sooja tulekuma, mis asub kuskil metsamajas ja mis meelitab inimest ligi oma kodusoojusega. See aga vastanduvat just mastaapsete linnaosade tulede paljusele, mis loob võõrandumiskogemust. 1 Mõnel elanikul võib niisiis, eriti just aktsiooni ajal, kaduda kodutunne täielikult. Kus on kodu, kui ümberringi on sajad või isegi tuhanded tuled?
Tagantjärele mõistan, et isegi kultuuriministri sõnad laulupeol võisid omamoodi prohvetlikud olla. Vaadates olukorda veel laiemalt, siis kindlasti kannatab ka see harv lennuliiklus, mis meil üldse veel alles on. Kuidas peavad need vähesed ufo-piloodid leidma oma ainsa maandumisele meelitava tulekuma?
Ometi, kui alustasime heast, võiks sellega ka lõpetada. Nimelt võib telefonivalgusega esitletav solidaarsusavaldus anda hoopis vastupidise efekti, see võib ajapikku muutuda kõigi eestlaste armastuse sümboliks. Hetkel ei adu me küll efekti täielikult, kuid pikemas plaanis võivad aktsioonil olla kaugeleulatuvad positiivsed tagajärjed. Kui telefoniga vehkimine muutub igapäevaseks, ei saa me enam magalarajoonidest rääkida kui modernismi lõpetamata projektist. Sellega ongi modernism lõpuni viidud. Ka igasugune võõrandumise teooria tuleks üldse maha kriipsutada, vahest ka näiteks "Sügisballi" käsitlevad tunnid kooli õppekavast. Või annab viiimase puhul rääkida mingist idanema pandud seemnest, millest on lõppkokkuvõttes sünnitanud uue Aufklärung'i eestimaalaste ajaloos. Jah, mingi 2.0 valgustusaja, mille järel on oodata ka romantismuse teist tulemist.
Presidendi aktsioonist lähtuvalt tuleks tegelikult paljud senised mõtteharjumused üle vaadata. Hoolikalt järele mõeldes saan aru, et telefoniga lehvitamise žest on tegelikult sümbol, mis sunnib meid väljuma dogmaatikauimast. Isiklikult pean hakkama näiteks kirjandustekste üle lugema. Kui "mägedes" ongi edaspidi vaid telefonivalguse vaatemäng, kas tajuvad tänapäeva lapsed enam Undi tekstide kvintessentsi? Kogu kirjandus muutub omamoodi show 'ks, aga kuidas seda kõike õpetada?
Igatahes, päeval, mil õhtune aktsioon pidi aset leidma, lugesin ma mitte ainult kõik Mati Undi tekstid, vaid kogu raamaturiiuli uuesti läbi. Imelik, et tänasel kriisi perioodil ei tundnud ma seejuures kordagi, et oleksin millegi erilisega hakkama saanud. See ongi uus normaalsus, millega peame presidendi väikeste vihjete abil vaikselt kohanema. Riigipea hoiatab meid morsemärkide kaudu, et muutust on peatselt oodata kõikjal, ka pisiasjades. Ka selles, kuidas me igapäevaseid olukordi sõnastame. Peame pürgima ikka paremuse poole, aga just vaimsete väärtuste ja pisiasjade lihvimise kaudu. Latt on tõstetud kõrgele. Raamatuneelajaks võin end nimetada vaid siis, kui olen kogu oma raamaturiiuli ikka hommikul, lõunal ja õhtul läbi lugenud.
Siiski usun, et president ei soovinud vaid kvantiteedile valgusvihku tõsta. Tähtis on, et kätte satuksid ikka õiged tekstid. Olen õnnelik, et siin on riigipea samuti olnud ettenägelik ja suunanud mind uuesti lugema Arvo Valtoni novelli "Mustamäe armastus". Jah, oligi taaskord põnev lugemine, kuid samas mõistsin teksti koodi nüüd tänu presidendile hoopis teise nurga alt. Valtoni lugu keerleb ju selle ümber, kuidas üks naine ja mees seisavad igal õhtul vastasmaja akendel ja silmitsevad teineteist. Ja siis ühel hetkel jääb naine, just nagu pilgust või Pühast Vaimust tabatuna rasedaks. Mõistan presidendi muret rahva iibe pärast: selline Mustamäe armastuse stiilis rasestamisaktsioon on väga vajalik ja samas ka väga kaval samm viiruste perioodil, sest kogu vahekord seisneb vaid silmkontaktis ja telepaatilisel Püha Vaimu välja kutsumisel.
Mida peavad aga aktsiooni kordumisel tegema maapiirkondade elanikud, kes sooviksid samuti iga hinna eest presidendi vaatemängul osaleda? Kuidas rasestada pilgust naabrit, kui aknasse paistab vaid sünk metsaviirg? Kas elu maal sureb välja? Või mis juhtub, kui jääd kogemata mõnda kitse või karu liiga kauaks silmitsema? Jääda siis iseendaks või uskuda ikkagi presidenti? Vaat sellised on küsimused, millega tuleb eriolukorras igapäevaselt tegeleda.
1 Vt Gaston Bachelard. Ruumipoeetika. 1999. | Kriisijutuke | Taavi Remmel. Kõigi Mustamäe armastus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi hiljutine algatus kutsuda Eesti elanikud kella kaheksaks õhtul aknale, et näidata koos solidaarsust eriolukorra eesliinil töötavatele inimhingedele, on õilis idee. Selge see, uus Balti kett jääb ära: tõmbas ju ilma ka viimasel hetkel jahedaks ja lisaks kestab endiselt tavaline gripihooaeg. Muidugi, haarakem parem Huaweid laadijaist ja näidakem solidaarsust!
Idee on tõesti hea ja väärib kordamist, sest propageerib kastist välja mõtlemist. Sellist lähenemist on eriti vaja siis, kui innovatsioonivabrikud on hetkel muis valdkondades palgata puhkusele saadetud. Teisest küljest on aktsioonil ka puhttervislik mõju. Üks hea president hoolib oma rahvast ja teab, et eriolukorra ajal võib pidevast raamatulugemisest, koera paitamisest ja kodu desinfitseerimisest kael täitsa kangeks jääda. Kuna spordisaalid on ka suletud, pole enam seda fitnessitreenerit või joogaõpetajat, kes näitaks, kuidas kükke teha või millist hantlit tõsta. Teha aga riigipea juhendamisel mõni minut virgutusvõimlemist kuskil kella kaheksa paiku poleks tõesti paha, veel enam, kui trenni registreerimine on täiesti tasuta. Tore on ka see, et alustatakse kergetest raskustest ehk telefonist, niisiis sobib presidendi väljamõeldud treeningkava kõigile Eesti inimestele.
Samas ei tasu ka liiga suure hurraaga peale lennata, tuleb arvestada, et eriolukorra tõttu on trennitegemises kõigil paaripäevane paus sisse jäänud. Minu ettepanek oleks selliseid üritusi alustada edaspidi pisut varem, väikese soojendusega kuskil poole kaheksa paiku, näiteks käte- ja õlaringidega. Ja mitte ka liiga vara. Aktsioon ei tohiks kindlasti takistada igapäevaelu tähtsamaid toimetusi, milleks on eriolukorra ajal näiteks duši all käimine, triikimine, keksunööriga hüppamine või kella vaatamine.
Üldjoontes on aktsioon siiski väärt tegu, kuid viskab õhku ka mõne küsimärgi. Kuidas ära tunda aktsioonil osaleja? Kunstimaailmas kuulub see küsimus "visuaalselt eristamatute paaride" teemavaldkonda. Mis eristab näiteks tavalist telefon-näpus võimlejat kellestki, kes just solidaarsusest oma telefonivalgust teadlikult vilgutab? Vähemalt minul on elutuppa kriiskavad virgutusvõimlemised lausa igaõhtused külalised. Kui kardin eest kerida, näeks ilmselt praegugi kellegi tantsu, jooga ja kergejõustiku stiilis segu-kekslemist. Niisiis, kuidas teha vahet, kui visuaalne pilt on sama ja erinevus on vaid kontseptsioonis? On see Andy Warholi "Brillo Box" või tavaline brillo box? Kui me end sellisteks küsimusteks ette ei valmista, võime lõppude lõpuks seal akna peal vaid käsi laiutada.
Aga olgu, küllap tunneme selle sinimustvalge kuidagi ära ja võibolla lehvitabki vastasmaja elanik just otse sulle või mulle. Oleme samas paadis, eestlased ja puha. Samas, kui kõik lehvitavad kõigile... Täna oleme sellises seisus, kus me ei saa enam vastasmaja aknal poseerivat naabritüdrukut- või poissi libistada vasakule ja paremale nagu Tinderis. Mõeldes nüüd korraks, mida on Gaston Bachelard kirjutanud "Ruumipoeetikas", võivad kõigi eestlaste tuled ajada inimesi segadusse. Suurim mure on just Tallinna "mägede" elanikel. Bachelard kirjeldab oma raamatus sooja tulekuma, mis asub kuskil metsamajas ja mis meelitab inimest ligi oma kodusoojusega. See aga vastanduvat just mastaapsete linnaosade tulede paljusele, mis loob võõrandumiskogemust. 1 Mõnel elanikul võib niisiis, eriti just aktsiooni ajal, kaduda kodutunne täielikult. Kus on kodu, kui ümberringi on sajad või isegi tuhanded tuled?
Tagantjärele mõistan, et isegi kultuuriministri sõnad laulupeol võisid omamoodi prohvetlikud olla. Vaadates olukorda veel laiemalt, siis kindlasti kannatab ka see harv lennuliiklus, mis meil üldse veel alles on. Kuidas peavad need vähesed ufo-piloodid leidma oma ainsa maandumisele meelitava tulekuma?
Ometi, kui alustasime heast, võiks sellega ka lõpetada. Nimelt võib telefonivalgusega esitletav solidaarsusavaldus anda hoopis vastupidise efekti, see võib ajapikku muutuda kõigi eestlaste armastuse sümboliks. Hetkel ei adu me küll efekti täielikult, kuid pikemas plaanis võivad aktsioonil olla kaugeleulatuvad positiivsed tagajärjed. Kui telefoniga vehkimine muutub igapäevaseks, ei saa me enam magalarajoonidest rääkida kui modernismi lõpetamata projektist. Sellega ongi modernism lõpuni viidud. Ka igasugune võõrandumise teooria tuleks üldse maha kriipsutada, vahest ka näiteks "Sügisballi" käsitlevad tunnid kooli õppekavast. Või annab viiimase puhul rääkida mingist idanema pandud seemnest, millest on lõppkokkuvõttes sünnitanud uue Aufklärung'i eestimaalaste ajaloos. Jah, mingi 2.0 valgustusaja, mille järel on oodata ka romantismuse teist tulemist.
Presidendi aktsioonist lähtuvalt tuleks tegelikult paljud senised mõtteharjumused üle vaadata. Hoolikalt järele mõeldes saan aru, et telefoniga lehvitamise žest on tegelikult sümbol, mis sunnib meid väljuma dogmaatikauimast. Isiklikult pean hakkama näiteks kirjandustekste üle lugema. Kui "mägedes" ongi edaspidi vaid telefonivalguse vaatemäng, kas tajuvad tänapäeva lapsed enam Undi tekstide kvintessentsi? Kogu kirjandus muutub omamoodi show 'ks, aga kuidas seda kõike õpetada?
Igatahes, päeval, mil õhtune aktsioon pidi aset leidma, lugesin ma mitte ainult kõik Mati Undi tekstid, vaid kogu raamaturiiuli uuesti läbi. Imelik, et tänasel kriisi perioodil ei tundnud ma seejuures kordagi, et oleksin millegi erilisega hakkama saanud. See ongi uus normaalsus, millega peame presidendi väikeste vihjete abil vaikselt kohanema. Riigipea hoiatab meid morsemärkide kaudu, et muutust on peatselt oodata kõikjal, ka pisiasjades. Ka selles, kuidas me igapäevaseid olukordi sõnastame. Peame pürgima ikka paremuse poole, aga just vaimsete väärtuste ja pisiasjade lihvimise kaudu. Latt on tõstetud kõrgele. Raamatuneelajaks võin end nimetada vaid siis, kui olen kogu oma raamaturiiuli ikka hommikul, lõunal ja õhtul läbi lugenud.
Siiski usun, et president ei soovinud vaid kvantiteedile valgusvihku tõsta. Tähtis on, et kätte satuksid ikka õiged tekstid. Olen õnnelik, et siin on riigipea samuti olnud ettenägelik ja suunanud mind uuesti lugema Arvo Valtoni novelli "Mustamäe armastus". Jah, oligi taaskord põnev lugemine, kuid samas mõistsin teksti koodi nüüd tänu presidendile hoopis teise nurga alt. Valtoni lugu keerleb ju selle ümber, kuidas üks naine ja mees seisavad igal õhtul vastasmaja akendel ja silmitsevad teineteist. Ja siis ühel hetkel jääb naine, just nagu pilgust või Pühast Vaimust tabatuna rasedaks. Mõistan presidendi muret rahva iibe pärast: selline Mustamäe armastuse stiilis rasestamisaktsioon on väga vajalik ja samas ka väga kaval samm viiruste perioodil, sest kogu vahekord seisneb vaid silmkontaktis ja telepaatilisel Püha Vaimu välja kutsumisel.
Mida peavad aga aktsiooni kordumisel tegema maapiirkondade elanikud, kes sooviksid samuti iga hinna eest presidendi vaatemängul osaleda? Kuidas rasestada pilgust naabrit, kui aknasse paistab vaid sünk metsaviirg? Kas elu maal sureb välja? Või mis juhtub, kui jääd kogemata mõnda kitse või karu liiga kauaks silmitsema? Jääda siis iseendaks või uskuda ikkagi presidenti? Vaat sellised on küsimused, millega tuleb eriolukorras igapäevaselt tegeleda.
1 Vt Gaston Bachelard. Ruumipoeetika. 1999.
### Response:
Kriisijutuke | Taavi Remmel. Kõigi Mustamäe armastus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bloombergi andmetel kukkus naela vahetuskurss 1,9 protsenti, 1,1828 USA dollarini. Hiljem tõusis kurss 1,1861 dollarile.
"Nael tegi läbi ühe oma kõige järsema kukkumise, langedes kõige nõrgemale tasemele alates 1985. aastast, välja arvatud lühiajaline kukkumine 2016. aasta oktoobris," ütles Markets.com-i analüütik Neil Wilson. | Briti nael kukkus USA dollari vastu 35 aasta madalaimale tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bloombergi andmetel kukkus naela vahetuskurss 1,9 protsenti, 1,1828 USA dollarini. Hiljem tõusis kurss 1,1861 dollarile.
"Nael tegi läbi ühe oma kõige järsema kukkumise, langedes kõige nõrgemale tasemele alates 1985. aastast, välja arvatud lühiajaline kukkumine 2016. aasta oktoobris," ütles Markets.com-i analüütik Neil Wilson.
### Response:
Briti nael kukkus USA dollari vastu 35 aasta madalaimale tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süsteem näeb ette, et ühe vastase vastu peetakse kaks kohtumist (1 vs. 1) ning väravad liidetakse. Esimene vastasseis Türgi vastu lõppes türklaste 5:2 võiduga. "Meil oli tunne, et avavaatuses oli mingi tehniline tõrge, sest nende mängijad olid võrreldes meie mängijatega väga palju kiiremad," sõnas Miroslaw Ryszkiewicz. Koondiste mängijatel on arusaadavalt videomängus erineval tasemel oskused, kuid spetsiaalse tarkavaraga on proovitud turniiri jaoks reitingud ühtlustada. "Teise kohtumise suutsime küll enda kasuks kallutada, aga see enam ei aidanud."
Seejärel jäi Eesti 1:3 alla Saksamaale. "Mängud olid väga võrdsed, aga mis teha - neil on väravas Manuel Neuer," sõnas Ryszkiewicz. Tulemus Saksamaa vastu polnud sugugi paha, sest sakslased võitsid eile kõiki vastaseid.
Seejärel võttis Eesti esimesed võidupunktid, kui Gibraltarist oldi üle koondskooriga 4:3. "Gibraltari mängijad olid kõige nõrgemad. Ühes kohtumises oli nende poolt ka internetiühendusega mingisugune probleem, kuid õnnestus võit võtta," lisas Ryszkiewicz.
Seejärel pidas Eesti esindus maha mitu põnevuslahingut, kui Ungarile jäädi alla koondtulemusega 4:5, kuid sama skooriga õnnestus üle mängida Bulgaaria.
"Vastane tegi esimese mängu alguses kaks õnnestunud tsenderdust ning lõi võimalused peaga ära. Tulime tagasi, viigistasime 2:2 ning selle tulemusega ka esimene mäng lõppes. Teises kohtumises läksime 1:0 ette, aga seejärel läks raskeks - arvatavasti juhtus midagi ühendusega, sest pidime mitu korda vajutama sama nuppu, et miski toimiks. Aga vastane oli mängitav," selgitas ta. "Bulgaaria vastu toimis internetiühendus ideaalselt ja mängud läksid ka hästi. Esimese mängu võitsime 4:1 ja kuigi teine matš oli natuke raskem, siis piisas seal meile ka 1:3 kaotusest."
Saksamaa läks alagrupi tippu maksimaalse 15 punktiga, Türgil on kirjas 12 punkti. Eestil on Ungari ja Bulgaariaga võrdselt kirjas kuus punkti, kusjuures surnud ringi teeb veelgi põnevamaks asjaolu, et meeskondade kõik omavahelised heitlused lõppesid tulemusega 5:4. Gibraltaril jäi esimestest mängudest punktiarve avamata. | Eesti noppis eEURO võistlusel viies mängust kaks võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süsteem näeb ette, et ühe vastase vastu peetakse kaks kohtumist (1 vs. 1) ning väravad liidetakse. Esimene vastasseis Türgi vastu lõppes türklaste 5:2 võiduga. "Meil oli tunne, et avavaatuses oli mingi tehniline tõrge, sest nende mängijad olid võrreldes meie mängijatega väga palju kiiremad," sõnas Miroslaw Ryszkiewicz. Koondiste mängijatel on arusaadavalt videomängus erineval tasemel oskused, kuid spetsiaalse tarkavaraga on proovitud turniiri jaoks reitingud ühtlustada. "Teise kohtumise suutsime küll enda kasuks kallutada, aga see enam ei aidanud."
Seejärel jäi Eesti 1:3 alla Saksamaale. "Mängud olid väga võrdsed, aga mis teha - neil on väravas Manuel Neuer," sõnas Ryszkiewicz. Tulemus Saksamaa vastu polnud sugugi paha, sest sakslased võitsid eile kõiki vastaseid.
Seejärel võttis Eesti esimesed võidupunktid, kui Gibraltarist oldi üle koondskooriga 4:3. "Gibraltari mängijad olid kõige nõrgemad. Ühes kohtumises oli nende poolt ka internetiühendusega mingisugune probleem, kuid õnnestus võit võtta," lisas Ryszkiewicz.
Seejärel pidas Eesti esindus maha mitu põnevuslahingut, kui Ungarile jäädi alla koondtulemusega 4:5, kuid sama skooriga õnnestus üle mängida Bulgaaria.
"Vastane tegi esimese mängu alguses kaks õnnestunud tsenderdust ning lõi võimalused peaga ära. Tulime tagasi, viigistasime 2:2 ning selle tulemusega ka esimene mäng lõppes. Teises kohtumises läksime 1:0 ette, aga seejärel läks raskeks - arvatavasti juhtus midagi ühendusega, sest pidime mitu korda vajutama sama nuppu, et miski toimiks. Aga vastane oli mängitav," selgitas ta. "Bulgaaria vastu toimis internetiühendus ideaalselt ja mängud läksid ka hästi. Esimese mängu võitsime 4:1 ja kuigi teine matš oli natuke raskem, siis piisas seal meile ka 1:3 kaotusest."
Saksamaa läks alagrupi tippu maksimaalse 15 punktiga, Türgil on kirjas 12 punkti. Eestil on Ungari ja Bulgaariaga võrdselt kirjas kuus punkti, kusjuures surnud ringi teeb veelgi põnevamaks asjaolu, et meeskondade kõik omavahelised heitlused lõppesid tulemusega 5:4. Gibraltaril jäi esimestest mängudest punktiarve avamata.
### Response:
Eesti noppis eEURO võistlusel viies mängust kaks võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Neljapäevaks määratud linnavolikogu istung toimub, aga kõiki algselt päevakorda andud teemasid me arutama ei hakka. Istungi algul ma teen ettepaneku arutada ainult neid küsimusi, mille operatiivne käsitlemine on linna jaoks kriitilise tähtsusega," ütles volikogu esimees Tiit Terik (Keskerakond) ERR-ile.
Muuhulgas jätab volikogu kõrvale linnavalitsuse algatatud ettepaneku piirata alkoholimüügi aega pealinna lõbustusasutustes.
Esmaspäeval laekus volikogule lõbustusasutuste ühenduse Tallinna Meelelahutus pöördumine, milles leiti, et kavandatav piirang kahjustab tõsiselt nende õigusi, see on on radikaalne, küüniline ja isegi ettevõtluse vaenulik. Lisaks leidis ühendus, et piirangud jõustuksid ajal, mis on ettevõtlusele niigi äärmisel ebasoodne ja kahjustaks sellega veelgi rohkem nende äri.
Teriku sõnul selline pöördumine tõesti laekus, kuid arutelu ärajäämine ei ole seotud selles toodud argumentidega.
"Alkoholiüügi piirangute teema ei hakka me arutama seepärast, et eriolukorra tingimustes ei saa istungisaal koguneda kõik saadikud, kes sooviks oma sõna öelda. See teema nõuab tõsiseid poliitilisi arutelusid. Ma pöördume selle diskussiooni juurde tagasi sobivamal ajal, kui istungile saavad tulla kõik seda soovivad saadikud," ütles Terik.
Linnavalitsus kiitis uued ettepanekud alkoholimüügi piirangute kehtestamiseks heaks märtsi alguses ning need peaksid jõustuma tänavu oktoobris. Eelmise aasta novembris Tallinna linnavalitsus juba kiitis samasisulised ettepanekud heaks, kuid hiljem saadeti need täiendamisele ilma, et volikogi oleks jõudnud nende üle hääletada.
Uuendatud alkoholimüügi piirangute ettepaneku kohaselt puudutavad need baaride ja restoranide kõrval ka ööklubisid ja kasiinosid ning vastavalt pakutud piirangutele ei tohiks neis tööpäevadele eelnevatel päevadel alkoholi müüa kella kolmest öösel kuni kuueni hommikul ning kella neljast seitsmeni muudel päevadel. Piirangud ei puudutaks Tallinna reisisadamat ja lennujaama.
Valitsus kinnitas teisipäeval oma erakorralisel istungil alkoholimüügi öise piirangu üle Eesti, laiendades seda poodidelt kõigile toitlustusasutustele. Alates kolmapäevast tohib restoranides, kõrtsides, baarides ja teistes toitlustus- ning majutusasutustes alkoholi müüa kella 10-22-ni. Öine alkoholimüük kella 22-10-ni on eriolukorra lõpuni keelatud. | Tallinna volikogu lükkab alkomüügi piirangute arutelu edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Neljapäevaks määratud linnavolikogu istung toimub, aga kõiki algselt päevakorda andud teemasid me arutama ei hakka. Istungi algul ma teen ettepaneku arutada ainult neid küsimusi, mille operatiivne käsitlemine on linna jaoks kriitilise tähtsusega," ütles volikogu esimees Tiit Terik (Keskerakond) ERR-ile.
Muuhulgas jätab volikogu kõrvale linnavalitsuse algatatud ettepaneku piirata alkoholimüügi aega pealinna lõbustusasutustes.
Esmaspäeval laekus volikogule lõbustusasutuste ühenduse Tallinna Meelelahutus pöördumine, milles leiti, et kavandatav piirang kahjustab tõsiselt nende õigusi, see on on radikaalne, küüniline ja isegi ettevõtluse vaenulik. Lisaks leidis ühendus, et piirangud jõustuksid ajal, mis on ettevõtlusele niigi äärmisel ebasoodne ja kahjustaks sellega veelgi rohkem nende äri.
Teriku sõnul selline pöördumine tõesti laekus, kuid arutelu ärajäämine ei ole seotud selles toodud argumentidega.
"Alkoholiüügi piirangute teema ei hakka me arutama seepärast, et eriolukorra tingimustes ei saa istungisaal koguneda kõik saadikud, kes sooviks oma sõna öelda. See teema nõuab tõsiseid poliitilisi arutelusid. Ma pöördume selle diskussiooni juurde tagasi sobivamal ajal, kui istungile saavad tulla kõik seda soovivad saadikud," ütles Terik.
Linnavalitsus kiitis uued ettepanekud alkoholimüügi piirangute kehtestamiseks heaks märtsi alguses ning need peaksid jõustuma tänavu oktoobris. Eelmise aasta novembris Tallinna linnavalitsus juba kiitis samasisulised ettepanekud heaks, kuid hiljem saadeti need täiendamisele ilma, et volikogi oleks jõudnud nende üle hääletada.
Uuendatud alkoholimüügi piirangute ettepaneku kohaselt puudutavad need baaride ja restoranide kõrval ka ööklubisid ja kasiinosid ning vastavalt pakutud piirangutele ei tohiks neis tööpäevadele eelnevatel päevadel alkoholi müüa kella kolmest öösel kuni kuueni hommikul ning kella neljast seitsmeni muudel päevadel. Piirangud ei puudutaks Tallinna reisisadamat ja lennujaama.
Valitsus kinnitas teisipäeval oma erakorralisel istungil alkoholimüügi öise piirangu üle Eesti, laiendades seda poodidelt kõigile toitlustusasutustele. Alates kolmapäevast tohib restoranides, kõrtsides, baarides ja teistes toitlustus- ning majutusasutustes alkoholi müüa kella 10-22-ni. Öine alkoholimüük kella 22-10-ni on eriolukorra lõpuni keelatud.
### Response:
Tallinna volikogu lükkab alkomüügi piirangute arutelu edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdi ülekanne toimub reede öösel vastu laupäeva kell 01.00.
"Kui RGB poole pöördusime, as sellist asja saaks teha, siis võeti kohe härjal sarvist ja pandi paari päevaga püsti selline set-up, et me saame anda ka visuaalselt väga vinge kontserdi. Me oleme isegi üllatunud, kuidas
RGB kutid olid kohe teemas ja mõtlesid kaasa ja hakkasid tegutsema. See stuudio jääb nüüd mõneks ajaks püsti ja kuuldavasti hakkab seal ka nii mõndagi muud toimuma, aga meie saame olla esimesed, kes seal kontserdi annavad," selgitas Metsatöllu trummar Tõnis Noevere.
Koos Metsatöllu muusikutega töötavad voogedastatava kontserdi toimumise nimel tehniline meeskond: Keijo Koppel, Leho Säde ja Ringo Muhhin. Samuti
pürotehniline meeskond, video-operaatorid, voogedastuse spetsialistid.
Kogu kontsert on kogu maailmas jälgitav tasuta. Kes aga soovib ansamblit
ja tehnilist meeskonda toetada, et ka edaspidi oleks võimalus head muusikat nautida, saab endale taskupärase piletihinna kanda toetusena PayPal kontole
[email protected] või Metsatöllu pangakontole (EE481010220078881018, OÜ Muldonn ja Viisud). "Kogu saadud toetus jaotatakse härrasmehelikult ja ausalt kõigi kontserdi heaks töötanud inimeste vahel," lubas bänd. | Metsatöll rõõmustab reede öösel fänne tasuta veebikontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdi ülekanne toimub reede öösel vastu laupäeva kell 01.00.
"Kui RGB poole pöördusime, as sellist asja saaks teha, siis võeti kohe härjal sarvist ja pandi paari päevaga püsti selline set-up, et me saame anda ka visuaalselt väga vinge kontserdi. Me oleme isegi üllatunud, kuidas
RGB kutid olid kohe teemas ja mõtlesid kaasa ja hakkasid tegutsema. See stuudio jääb nüüd mõneks ajaks püsti ja kuuldavasti hakkab seal ka nii mõndagi muud toimuma, aga meie saame olla esimesed, kes seal kontserdi annavad," selgitas Metsatöllu trummar Tõnis Noevere.
Koos Metsatöllu muusikutega töötavad voogedastatava kontserdi toimumise nimel tehniline meeskond: Keijo Koppel, Leho Säde ja Ringo Muhhin. Samuti
pürotehniline meeskond, video-operaatorid, voogedastuse spetsialistid.
Kogu kontsert on kogu maailmas jälgitav tasuta. Kes aga soovib ansamblit
ja tehnilist meeskonda toetada, et ka edaspidi oleks võimalus head muusikat nautida, saab endale taskupärase piletihinna kanda toetusena PayPal kontole
[email protected] või Metsatöllu pangakontole (EE481010220078881018, OÜ Muldonn ja Viisud). "Kogu saadud toetus jaotatakse härrasmehelikult ja ausalt kõigi kontserdi heaks töötanud inimeste vahel," lubas bänd.
### Response:
Metsatöll rõõmustab reede öösel fänne tasuta veebikontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See vahetus on põhjusel, et põhiseaduskomisjonis on palju teemasid, mis puudutavad eriolukorda ja põhiõiguste piiramist ning seetõttu leidsime fraktsioonis, et minu juristi ja advokaadi pädevus on seal kasulik," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas ERR-ile.
Kallas on juba käinud viimastel põhiseaduskomisjoni istungitel Toomastit asendamas.
Kallase ja Toomasti komisjonide ametliku vahetuse peab kinnitama veel ka riigikogu juhatus.
Valitsus kuulutas 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti. | Kaja Kallas liigub eriolukorra ajaks riigikogu põhiseaduskomisjoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See vahetus on põhjusel, et põhiseaduskomisjonis on palju teemasid, mis puudutavad eriolukorda ja põhiõiguste piiramist ning seetõttu leidsime fraktsioonis, et minu juristi ja advokaadi pädevus on seal kasulik," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas ERR-ile.
Kallas on juba käinud viimastel põhiseaduskomisjoni istungitel Toomastit asendamas.
Kallase ja Toomasti komisjonide ametliku vahetuse peab kinnitama veel ka riigikogu juhatus.
Valitsus kuulutas 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
### Response:
Kaja Kallas liigub eriolukorra ajaks riigikogu põhiseaduskomisjoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgsete plaanide järgi hakkab laev opereerima Paldiski ja Sassnitzi sadama vahel. Transporditeenust tellib Tallinkilt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Star väljub esimesele reisile Saksamaale Tallinna Vanasadamast neljapäeval kell 18.00. Pärast esimest reisi Saksamaale saabub Star Paldiski sadamasse ning hakkab edaspidi väljuma ja saabuma Paldiski sadamast
Paldiski-Sassnitzi liini täpsem graafik selgub lähiajal, kuid esialgsete plaanide kohaselt väljub Star Paldiskist üle päeva kell 20.00 õhtul ning Sassnitzist üle päeva kell 19.00. Reis Paldiski ja Sassnitzi vahel kestab orienteeruvalt 20 tundi.
Laev mahutab ligikaudu 100 veokit ning 10 sõiduautot. Jalgsi reisijaid laeva pardale ei lubata. Laeva lasti komplekteerimisel on prioriteediks toidukaubad ning ravimid.
Kõik laeval viibivad reisijad majutatakse kajutitesse.
Broneeringuid Starile saab teha läbi Tallink Cargo kõnekeskuse. | Paldiski-Sassnitzi kaubalaev alustab neljapäeval sõite | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgsete plaanide järgi hakkab laev opereerima Paldiski ja Sassnitzi sadama vahel. Transporditeenust tellib Tallinkilt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Star väljub esimesele reisile Saksamaale Tallinna Vanasadamast neljapäeval kell 18.00. Pärast esimest reisi Saksamaale saabub Star Paldiski sadamasse ning hakkab edaspidi väljuma ja saabuma Paldiski sadamast
Paldiski-Sassnitzi liini täpsem graafik selgub lähiajal, kuid esialgsete plaanide kohaselt väljub Star Paldiskist üle päeva kell 20.00 õhtul ning Sassnitzist üle päeva kell 19.00. Reis Paldiski ja Sassnitzi vahel kestab orienteeruvalt 20 tundi.
Laev mahutab ligikaudu 100 veokit ning 10 sõiduautot. Jalgsi reisijaid laeva pardale ei lubata. Laeva lasti komplekteerimisel on prioriteediks toidukaubad ning ravimid.
Kõik laeval viibivad reisijad majutatakse kajutitesse.
Broneeringuid Starile saab teha läbi Tallink Cargo kõnekeskuse.
### Response:
Paldiski-Sassnitzi kaubalaev alustab neljapäeval sõite |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-ile intervjuu andnud Põlluaas oli resoluutne, välistades võimaluse, et viirusesse nakatunud riigikogu liige võiks tulla Toompea lossi ja olla üks neist, kes valib riigikogu juhatust.
"Kui on tuvastatud, et inimene on nakatunud koroonaviirusesse, siis see inimene peab olema karantiinis ja ei tohi ringi käia. Kui ta seda tahtlikult teeb, siis tegemist on kriminaalkuriteoga. Riigikogu liige ei erine siin kellestki teisest," sõnas Põlluaas "Otse uudistemajast" intervjuusaates. "Jah, riigikogu liige on küll rahva poolt valitud, aga kui ta on haige ja levitab viirust, mille tõttu osad nakatuvad ja mõned võivad ka ära surra, siis sellised inimesed ei tohi ringi liikuda."
Endine õiguskantsler Allar Jõks ei nõustu Põlluaasaga. Tema sõnul ei tohi keegi piirata riigikogu liikme valimisõigust.
"Riigikogus tuleb siis leida turvaline lahendus, kuidas ka nakatunud riigikogu liige saaks osaleda parlamendi esimehe ja aseesimeeste valimistel," ütles Jõks. "Valimisõigust ei saa talt keegi ära võtta, isegi siis mitte, kui tema suhtes oleks algatatud kriminaalmenetlus."
Ka seadus ütleb ühemõtteliselt, et riigikogu liiget ei või takistada tema ülesandeid täitmast.
Riigikogu kolmeliikmeline juhatus valitakse kord aastas. Mullu märtsis alanud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonikõnelustel otsustati, et parlamendi spiikri koht kuulub EKRE-le ning sinna sai riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaal 7390 häält kogunud Henn Põlluaas. Ta on ka seekord koalitsiooni kandidaat spiikri ametisse ja suure tõenäosusega jätkab. Opositsioon esitab tema vastu sotsiaaldemokraadi Ivari Padari. Riigikogu aseesimehed on Helir-Valdor Seeder Isamaast ja Siim Kallas Reformierakonnast, kes samuti peaksid oma kohtadel jätkama. | Jõks: ka nakatunud parlamendiliikmel on õigus valida riigikogu juhatust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-ile intervjuu andnud Põlluaas oli resoluutne, välistades võimaluse, et viirusesse nakatunud riigikogu liige võiks tulla Toompea lossi ja olla üks neist, kes valib riigikogu juhatust.
"Kui on tuvastatud, et inimene on nakatunud koroonaviirusesse, siis see inimene peab olema karantiinis ja ei tohi ringi käia. Kui ta seda tahtlikult teeb, siis tegemist on kriminaalkuriteoga. Riigikogu liige ei erine siin kellestki teisest," sõnas Põlluaas "Otse uudistemajast" intervjuusaates. "Jah, riigikogu liige on küll rahva poolt valitud, aga kui ta on haige ja levitab viirust, mille tõttu osad nakatuvad ja mõned võivad ka ära surra, siis sellised inimesed ei tohi ringi liikuda."
Endine õiguskantsler Allar Jõks ei nõustu Põlluaasaga. Tema sõnul ei tohi keegi piirata riigikogu liikme valimisõigust.
"Riigikogus tuleb siis leida turvaline lahendus, kuidas ka nakatunud riigikogu liige saaks osaleda parlamendi esimehe ja aseesimeeste valimistel," ütles Jõks. "Valimisõigust ei saa talt keegi ära võtta, isegi siis mitte, kui tema suhtes oleks algatatud kriminaalmenetlus."
Ka seadus ütleb ühemõtteliselt, et riigikogu liiget ei või takistada tema ülesandeid täitmast.
Riigikogu kolmeliikmeline juhatus valitakse kord aastas. Mullu märtsis alanud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonikõnelustel otsustati, et parlamendi spiikri koht kuulub EKRE-le ning sinna sai riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaal 7390 häält kogunud Henn Põlluaas. Ta on ka seekord koalitsiooni kandidaat spiikri ametisse ja suure tõenäosusega jätkab. Opositsioon esitab tema vastu sotsiaaldemokraadi Ivari Padari. Riigikogu aseesimehed on Helir-Valdor Seeder Isamaast ja Siim Kallas Reformierakonnast, kes samuti peaksid oma kohtadel jätkama.
### Response:
Jõks: ka nakatunud parlamendiliikmel on õigus valida riigikogu juhatust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Leidsime, et oleks ääretult kurb, kui nii lapsed kui täiskasvanud jääks pikaks ajaks teatrielamustest ilma. Nii otsustasidki kaks väikeettevõtet keerulisel ajal ühendada jõud. Kellerteatri poolt on sisu ja Still Frame pakub tehnilisi lahendusi," kommenteeris virtuaalteatri teokssaamist Kellerteatri juht Vahur Keller.
Esimese lavastusena jõuab otseülekande kaudu publikuni 29. märtsil kell 12 Oscar Wilde'i kuulsa teose ainetel valminud lavastus "Canterville'i kummitus", mis on mõeldud lastele alates 7. eluaastast. Lavastajad on Sandra Lange ja Teele Uustani, laval Sandra Lange.
Lord Canterville'i vaim on sajandeid nautinud hiilgavat karjääri ja edukalt surnuks hirmutanud lossis elavaid aadlikke. Nüüd seisab ta silmitsi kaasaegse perekonnaga, kes teda oma nutiseadmete tagant üldse ei märka ja kui nad tema olemasolust lõpuks teadlikuks saavad, siis ei avalda ta neile mingit mõju. Hoopis vastupidi – lord Canterville'i vaimu ennast hakatakse nüüd kiusama. Sellisest solvangust tingituna peidab kummitus end lossi keldrisse ja üritab oma tasakaalu taastada, kuid kuna kohal on ka publik, siis see hästi ei õnnestu. Kummitus laseb publiku silme all käiku oma kõige koletumad rollid ja hirmsamad trikid, kuid hiljutised üleelamised avaldavad oma mõju ja kõik ei lähe plaanipäraselt. Lõpuks peab vaataja valima, kas kummitust kiusata või hoopis talle kaasa tunda.
Ülekandele on saadaval 300 vaatajakohta. | Põnevusteater jätkab etenduste andmist virtuaalteatrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Leidsime, et oleks ääretult kurb, kui nii lapsed kui täiskasvanud jääks pikaks ajaks teatrielamustest ilma. Nii otsustasidki kaks väikeettevõtet keerulisel ajal ühendada jõud. Kellerteatri poolt on sisu ja Still Frame pakub tehnilisi lahendusi," kommenteeris virtuaalteatri teokssaamist Kellerteatri juht Vahur Keller.
Esimese lavastusena jõuab otseülekande kaudu publikuni 29. märtsil kell 12 Oscar Wilde'i kuulsa teose ainetel valminud lavastus "Canterville'i kummitus", mis on mõeldud lastele alates 7. eluaastast. Lavastajad on Sandra Lange ja Teele Uustani, laval Sandra Lange.
Lord Canterville'i vaim on sajandeid nautinud hiilgavat karjääri ja edukalt surnuks hirmutanud lossis elavaid aadlikke. Nüüd seisab ta silmitsi kaasaegse perekonnaga, kes teda oma nutiseadmete tagant üldse ei märka ja kui nad tema olemasolust lõpuks teadlikuks saavad, siis ei avalda ta neile mingit mõju. Hoopis vastupidi – lord Canterville'i vaimu ennast hakatakse nüüd kiusama. Sellisest solvangust tingituna peidab kummitus end lossi keldrisse ja üritab oma tasakaalu taastada, kuid kuna kohal on ka publik, siis see hästi ei õnnestu. Kummitus laseb publiku silme all käiku oma kõige koletumad rollid ja hirmsamad trikid, kuid hiljutised üleelamised avaldavad oma mõju ja kõik ei lähe plaanipäraselt. Lõpuks peab vaataja valima, kas kummitust kiusata või hoopis talle kaasa tunda.
Ülekandele on saadaval 300 vaatajakohta.
### Response:
Põnevusteater jätkab etenduste andmist virtuaalteatrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2014. aastal Kurdistanis jeziidide kallal toime pandud kuritegude tagajärjel pidi kodumaalt põgenema ligi 300 000 elanikku, mehed tapeti ja üle 7000 naise ja lapse heideti seksiorjusse. Need sündmused ongi filmi lähtekohaks.
Prantsuse rindefotograaf Mathilde tuleb kajastama Päikese Tütarde, jeziidi naissõdalaste tegevust. Rühma liikmed on moodustatud naistest, kes ISIS-e vangistusest põgenesid ja relvad haarasid. Võitlussalka ootab ees riskantne operatsioon, nad püüavad tagasi hõivata oma kodulinna ja vabastada pantvangid. "Päikese tütred" pälvis ka Cannes'i filmifestivalil ka Kuldse Palmioksa nominatsiooni.
Film "Päikese tütred" on ETV2 eetris 18. märtsil kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Eva Hussoni mängufilm "Päikese tütred" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2014. aastal Kurdistanis jeziidide kallal toime pandud kuritegude tagajärjel pidi kodumaalt põgenema ligi 300 000 elanikku, mehed tapeti ja üle 7000 naise ja lapse heideti seksiorjusse. Need sündmused ongi filmi lähtekohaks.
Prantsuse rindefotograaf Mathilde tuleb kajastama Päikese Tütarde, jeziidi naissõdalaste tegevust. Rühma liikmed on moodustatud naistest, kes ISIS-e vangistusest põgenesid ja relvad haarasid. Võitlussalka ootab ees riskantne operatsioon, nad püüavad tagasi hõivata oma kodulinna ja vabastada pantvangid. "Päikese tütred" pälvis ka Cannes'i filmifestivalil ka Kuldse Palmioksa nominatsiooni.
Film "Päikese tütred" on ETV2 eetris 18. märtsil kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Eva Hussoni mängufilm "Päikese tütred" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "ROK kinnitas, et ligemale pooled kohad Tokyo olümpiale on veel jagamata ja need soovitakse välja selgitada ikkagi sportliku printsiibi alusel - ehk tulemustele toetudes," kommenteeris Eesti Olümpiakomitte spordidirektor Martti Raju ERR-ile.
"Iga konkreetse alaga tegeletakse eraldi, et töötada välja võimalik võistluste kalender. Kõik see soovitakse paika saada lähema kahe nädalaga, et siis olukorra leevenedes kvalifikatsioonivõistlustega alustada, kus on võimalik."
Raju kinnitusel Tokyo olümpiale ülesandmise tähtaega hetkel ei pikendata ja selle tärmin on juuni lõpp. | Raju: OM-i kvalifikatsioonikalender soovitakse lähema kahe nädalaga paika saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"ROK kinnitas, et ligemale pooled kohad Tokyo olümpiale on veel jagamata ja need soovitakse välja selgitada ikkagi sportliku printsiibi alusel - ehk tulemustele toetudes," kommenteeris Eesti Olümpiakomitte spordidirektor Martti Raju ERR-ile.
"Iga konkreetse alaga tegeletakse eraldi, et töötada välja võimalik võistluste kalender. Kõik see soovitakse paika saada lähema kahe nädalaga, et siis olukorra leevenedes kvalifikatsioonivõistlustega alustada, kus on võimalik."
Raju kinnitusel Tokyo olümpiale ülesandmise tähtaega hetkel ei pikendata ja selle tärmin on juuni lõpp.
### Response:
Raju: OM-i kvalifikatsioonikalender soovitakse lähema kahe nädalaga paika saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidujooks kaasaegse ja konkurentsivõimelise hariduse tagamise nimel puudutab kõiki koole, kes soovivad enda piirkonna noortele pakkuda haridust, mis annaks noortele vajaliku kompetentsi hakkama saamiseks tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas.
Ida-Virumaa koolide jaoks lisandub sellele aga veel mitmeid väljakutseid, mis seostuvad õpetamisega mitmekultuurilises klassiruumis ja kakskeelses keelekeskkonnas, mis pole antud piirkonnas erand, vaid pigem igapäevane olukord. Ometi mõjutavad need aspektid kogu õpetamist tegelikkuses suuremal määral, kui alguses võib tunduda.
Interkultuuriline haridus kui võimalus
See, et Ida-Virumaal on mitmekultuuriline keskkond, pole kellelegi uudis. Tuleks aga tähele panna seda, kas me lihtsalt elame koos multikultuurilises ühiskonnas või ka tegelikult tegutseme selle nimel, et jõuda interkultuuriliste kompetentsideni.
Interkultuuriline haridus ei rõhuta mitte niivõrd kultuurilisi erinevusi, vaid tolereerib erinevaid vaatepunkte maailmale ning näeb erinevust pigem rikastava kui takistava faktorina. Interkultuurilise hariduse eesmärkideks on vastastikune õppimine ja vastastikune rikastamine nii kultuuriliselt kui maailmavaateliselt nii isiksuslikul kui ka sotsiaalsel tasandil.
See tähendab avatust, uudishimu ja üksteise kultuuride aktsepteerimist erinevates olukordades ja kultuurilistes keskkondades. See on põhimõtteliselt erinev lihtsalt tegutsemisest mitmekultuurilises keskkonnas, kus kultuuride omavaheline suhtlus ei ole seatud eesmärgiks.
"Aktsepteerime iga õpilase individuaalset lugu ja tausta ning toetame õpilaste omavahelist interkultuurilist suhtlemist nii õppetöös kui ka väljaspool õppetööd."
Just sellised eesmärgid oleme me endale seadnud vähem kui aasta tagasi avatud Kohtla-Järve gümnaasiumis, kus me näeme multikultuurset keskkonda kui võimalust nii interkultuuriliseks suhtlemiseks kui ka õppimiseks. See tähendab, et aktsepteerime iga õpilase individuaalset lugu ja tausta ning toetame õpilaste omavahelist interkultuurilist suhtlemist nii õppetöös kui ka väljaspool õppetööd.
Meie õpilased õpivad erinevates õppegruppides huvide põhiselt, mitte lähtuvalt nende keelelisest või rahvuslikust taustast. Arusaadavalt mõjutab selliste väärtuste realiseerimist otseselt see, kas see on seatud ühes või teises koolis eesmärgiks. Esimesena eelkõige koolijuhi poolt.
Koolijuht - kas vedur või pidur, kas administraator või eestvedaja?
Iga inimene on seotud mõne kooliga - õpilase, lapsevanema, vilistlase, koolisõbrana. Tervendav, mänguline ent eluline oleks korraks ausalt mõtiskleda, millist rolli kannab minuga seotud kooli koolijuht? Kas ta on koolile eestvedajaks ja veduriks või hoopis administreerivaks piduriks?
Kooli arengus on pudelikaelaks koolijuht, kes loob meeskonna ja on koolikultuuri kujundamise tüürimeheks. On inimlik hoida kinni harjumuspärasest ja teha edasi nii nagu siiani.
Koolijuhid võtavad endale erinevaid rolle. Kes on administraator ja vaatab, et kõik oleks koolis kenasti korras - tunniplaan toimib, töötajad tulevad õigel ajal tööle ja teevad vajalikud tunnid täis.
Koolijuht aga peaks olema koolikultuuri kujundajaks, julgeks haridusuuenduste eestvedajaks ja arendajaks. Koolijuht peaks julgema tõsta esimesena lipu kõrgele ja ees minema. Puudutagu see vältimatut reformide vajadust haridusvõrgus - maagümnaasiumid põhikoolideks või julgust endale peeglis otsa vaadata ja õigel ajal taanduda, andes võimaluse enda asemel kooli juhtida kellelegi võimekamale.
Pikaajaline koolijuhiameti pidamine ei ole õigustus iseeneses ega kingitud privileeg, jätkamaks ajale jalgu jäänud väärtuste või nende puudumise tõttu. Seetõttu on ka mõistetav viimasel ajal Ida-Virumaa hariduselus, iseäranis mõnede koolijuhtide seas, tekkinud turbulents ja paanika, õigustada seisakut, rõhuda oma patriotismitundele, viidata mõnedele tublidele ja nimekatele vilistlastele, kuid jätkata nii nagu ikka on tehtud ning olla sallimatud muudatustele, uuendustele ja sisulisele koostööle.
Kohtla-Järve gümnaasiumi tulek
Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulek Ida-Virumaa haridusmaastikule on tekitanud furoori ja seda õigustatult. Kooli avamisele eelnenud segadus - erinevate huvigruppide arusaam ja ootused kooli õppekeelele ja koolikorraldusele, arvestades piirkonna keelelist ja kultuurilist tausta.
Juhtimine ja suhestumine kohaliku omavalitsuse ja alles jäävate põhikoolide võrgustikku jne, kõik see kokku tõi koolile uue juhi, kes moodustas meeskonna, kellega luua siin kogukondi ühendav Ida-Virumaa hariduspärl ja kompetentsikeskus.
Ja tõesti, kaasates inimesi üle Eesti, aga mitte midagi ega kedagi "päästma" kutsudes, vaid missioonile, et teha head koos koolit. Liiga kaua on Ida-Virumaa haridus olnud sabassörkija rollis, aeg on seda olukorda muuta ning uue riigigümnaasiumi avamine on loonud selleks head eeldused.
Kaks tugevat riigigümnaasiumit siinses piirkonnas on piisav, et tagada hea kvaliteediga gümnaasiumiharidus. Aga kui mõni maagümnaasium suudab ka edaspidi konkurentsi pakkuda ja pälvib ka õpilaste ja vanemate usalduse, siis palun: elujõuline tugev gümnaasium on alati teretulnud ja õpilaste huvides.
Näeme potentsiaali viiendat aastat töötava ning hetkel oma fookust otsiva Jõhvi riigigümnaasiumi kasvamist võimsaks strateegiliseks partneriks Kohtla-Järve gümnaasiumile. Kahe riigigümnaasiumi ühisosaga saab tagada tugeva gümnaasiumihariduse kogu Ida-Virumaal.
Seegi ei sünni iseenesest, vaid tuleb pingutada ja olla valmis muutusteks, alustades koolijuhtidest, kellel on selleks soovi ja võimeid.
"On vaja head koostööd, mille eelduseks on targad ja ettevõtlikud koolijuhid - paljude muutujatega jada, mille eest kannab vastutust ka koolipidaja."
Väikeste maagümnaasiumide jätkamise otsustaksid poliitikute asemel õpilased jalgadega, valides parima õpikeskkonna. Selleks aga on vaja head koostööd, mille eelduseks on targad ja ettevõtlikud koolijuhid - paljude muutujatega jada, mille eest kannab vastutust ka koolipidaja. Eelkõige selgete otsuste ja õige ning tegusa koolijuhi valikuga.
Ida-Virumaa koolijuhtidel tasuks omavahelise vaenamise ja kadetsemise asemel teha sisulist koostööd, milles partnerlus ja konkurents käiksid käsikäes. Valmisolekut selliseks koostööks sooviks rohkem märgata. Kahjuks on hetkel valitsev olukord pinnaseks neile mugavustsoonis istuvatele koolijuhtidele, kes muudatuste vajadusi trotsides kirjutavad igal kevadel välja lõputunnistusi, mis ei vasta ausa hariduse sisule.
Nii võibki nõutud tasemel eesti keelt oskavate põhikoolilõpetajate lennuni veel lubamatult kaua aega kuluda. Aga meie soovime kiiret muutust ja ei soovi anda selleks lisaaega, sest õpilased väärivad vaid parimat haridust.
Õnneks on igavesti lõpp mõne suletud vene keelse gümnaasiumi kuldmedalite sajule, millele vastandusid sama kooli madalad riigieksami tulemused, saates üheagselt välja õpilasele ja vanemale eksliku rahulolu signaali, et kõik on justkui hästi, pettes samaaegselt sedasama õpilast ja riiki. Aus koolijuhtimine saagu normiks!
Eesti keele õppe olukord Ida-Virumaal
Ida-Virumaa hariduselu üks põletavamaid hädasid on vene põhikoolilõpetajate nõrk eesti keele oskus ja hakkamasaamine tugevas eesti gümnaasiumis. Koolidel tuleks mõista ja tegutseda nii, et juba põhikooliõpilane mõistaks, millise konkurentsieelise annab talle tööturul nii eesti kui vene keele valdamine.
Kui õpilane mõistab eesti keele oskuse vajalikkust, siis näeb ta selles võimalust enesearenguks ja on ka motiveeritud seda keelt õppima.
Tartu ülikooli 2017. aastal läbi viidud uuringu "Eesti keeleseisund" põhjal selgus, et eesti keele kui teise keele õppe põhirõhk on seni liigselt olnud gümnaasiumiastmel, kuid ressursid tuleks koondada eesti keele õppele põhikoolis (ja alushariduses). Seda just seetõttu, et põhikooli lõpetajate kasin eesti keele oskus kandub omakorda edasi järgmistesse haridusastmetesse.
Antud uuringu põhjal on probleemiks nii õpetajate pädevus ehk õpetamismeetodid ja õpetajate eesti keele oskus, aga ka metoodikate ja õppematerjalide kättesaadavus jmt seonduvad teemad. Meie hinnangul aga ka koolijuhi tahe, sest paljud hoovad asju muuta koolis, on koolijuhi käes.
Muukeelsete õpilaste toetamine eesti õppekeelega põhikoolis ei saa seisneda pelgalt selles, et neil võimaldatakse oma kodukeelt B1 tasemel võõrkeelena õppida. Tegelikkuses lõpetab kakskeelne noor põhi- või gümnaasiumihariduse, oskamata eesti keelt emakeele tasemel ja omamata suurepärast keelekasutust, grammatikat ka oma emakeeles, vene keeles.
Praegune süsteem ei toeta mõlemat. See, millist noort vajab tulevik ja milline võiks olla tulevikukool, ei ole tegelikult seotud ainult keelega.
Tulevikukool
Tulevikukooli eesmärk peaks toetama noorte kujunemist uuendusmeelsemateks, vastutusvõimelisemateks ja teadlikumateks. Vastavalt muutuvatele oludele ühiskonnas peaksid ka üldhariduskoolid pidevalt arenema ja ajakohastama õppekavasid selliselt, et need arvestaksid pidevalt muutuvat globaalset konteksti.
Põhiküsimus on, kuidas peaksime tänasel päeval harima noori, et nad mõistaksid maailmas toimuvaid muutusi, oleksid võimelised muutustega kohanduma ja kujundama meie tulevikku.
See on praeguste koolide ülim vastutus ja kohustus olla pidevas arengus, pakkumaks õpilastele parimat võimalikku haridust. Uue aja haridus peaks toetama õpilase teadmiste omandamist selliselt, et ta mõistaks ainealaseid kontseptsioone, haldaks interdistsiplinaarseid seoseid, omaks praktilist oskusteavet ja epistemoloogilisi teadmisi.
"Selleks, et kool ja õpetajad suudaksid ideeliselt seesuguseid tuleviku oskusi ja teadmisi õpilastes arendada ei piisa enam biheivioristlikest õpipraktikatest."
Oluline on luua oskuste pagas, mis sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kõrval arendaks ka kognitiivseid ja metakognitiivseid oskusi. Selleks, et kool ja õpetajad suudaksid ideeliselt seesuguseid tuleviku oskusi ja teadmisi õpilastes arendada ei piisa enam biheivioristlikest õpipraktikatest, mida paljuski veel koolides märgata võime.
Näiteks võime seostada numbriliste hinnete panekut biheivioristliku õpikäsitusega, kus positiivset hinnet saab käsitleda tasuna ja negatiivset karistusena. Selleks, et õpilase rolli koolis muuta, toetada õpilase osalust õppe eesmärgistamises ja hindamises tuleb süsteemi pidevalt edasi arendada, olla konstruktiivselt kriitiline, seades sealjuures fookusesse õpilase. Vastasel juhul ei suuda me kaasa tuua paradigmaatilist muutust.
Õnneks märkame positiivseid ilminguid ka Ida-Virumaa hariduselus, näiteks pidevalt laienev Ettevõtliku Kooli haridusprogramm, mis seab fookusesse õppija kui uurija, avastaja ja aktiivse teadmiste konstrueerija.
TalTechi Virumaa kolledži algatatud koostöised seminarid piirkonnas inseneri-ja tehnoloogiahariduse edendamiseks ning Ida-Viru haridusklastri käivitamine, mille üheks eesmärgiks on hariduse kvaliteedi parandamine, koondades endas kõiki haridusastmeid.
Need koostöised ühistegevused ja nendesse kaasatud inimeste näol näeme, et meie kogukonnas leidub tulihingelisi entusiaste, kes oskavad hetkeolukorda hariduses kriitiliselt hinnata, näevad vajadust muutuste ellu kutsumiseks ja seisavad ka eesrindlikult selle eest, et meie noortele tulevikuks parimaid võimalusi luua.
Selleks, et oleks võimalik edasi minna, on hädavajalik hinnata praegust olukorda. See tähendab, et tuleb otsa vaadata faktidele ning neist lähtudes leida konstruktiivsed lahendused uute sihtide seadmiseks. See eeldab aga avatud meelt ja riskijulgust vaadata edasi ja kaugemale ning analüüsida praeguse süsteemi kitsaskohti.
Koolide kvaliteedi hindamine ja õpilaste haridustee jätkamist mõjutavad tegurid
Eesti kontekstis saame praeguse süsteemi alusel hinnata kooli ja hariduse kvaliteeti tuginedes välis-ja sisehindamisele- eksamid, tasemetööd, EHIS-esse kantavad andmed aga ka kooli sisehindamise tulemustele.
Lisaks rakendatakse Eestis rahuloluküsimustikke ning eksamite ja tasemetööde taustaküsimustikke. Viimaste eesmärk on koguda teavet õpetajate ja õpilaste õpistrateegiate kasutamise ja uskumuste kohta.
See tähendab, et olukorra analüüsimiseks vajame me nii statistilisi numbreid kui taustinformatsiooni võimalike koosmõjude hindamiseks ja edasise arengu sisuliseks planeerimiseks. See peaks olema nii koolijuhi kui valla ja linna haridusjuhi fookuses hariduselu planeerimisel ja paremaks muutmisel.
Nii Eesti kui ka rahvusvahelistes kõrghariduse uuringutes on leitud, et ligipääsu kõrgharidusele mõjutavateks teguriteks on sotsiaalmajanduslik staatus, päritolu, rahvus- ja/või keeletaust.
Kui õpilase koduse tausta mõju haridusvalikutele nähakse pigem väikese mõjuga olevat, siis kooli ja kooliga seotud tegureid olulisemaks. On leitud, et peale nii põhi- kui ka keskhariduse omandamist mõjutavad õpilase edasiõppimist oluliselt nii õpitulemused kui ka riigieksamite hinded.
Tuginedes PIAAC aruande järeldustele, mis kinnitasid, et mida paremad on riigieksamite tulemused, seda kauem jätkatakse õpinguid ka peale keskhariduse omandamist, toetab see väidet, et üheks hariduse kvaliteedi mõõtmise väljundiks õpilaste jaoks on ka õpiedukus ja akadeemilised tulemused riigieksamitel.
Teadusuuringutes on leitud õpiedukust oluliselt mõjutavad tegurid, mida laias laastus jagatakse kaheks: taustatunnusteks ja koolikorraldusega seotud teguriteks. Kui me esimest mõjutada ei saa, siis teist aga küll.
Koolikorralduse mõju sisaldab kahte olulisemat lüli. Õpetaja motiveeritust ja võimekust, mis võimestab õpilast. Ja teiseks koolikaaslaste suhtumist kooli ja õppimisse.
Esimesel juhul on kooli ülesanne võimestada õpetajaid ja teine luua õpilastele akadeemiline, õppimisele orienteeritud koolikeskkond. Selleks peame aga jällegi olema koolina pidevas arengus, hindama oma tegevust ja selle mõju teadus-ja tõenduspõhiselt.
Iga õpilase õpitee ja haridusvalikute teadlik toetamine peaks olema iga kooli vastutus ja kohusetunne. Näeme, et nii mõnedki Ida-Virumaal sulgemise hirmus tegutsevad maakoolid ei ole valmis peale oma gümnaasiumis õpingute jätkamise valiku toetama õpilaste jaoks teisi valikuid.
Õnneks näeme igapäevaselt ka noori, kes käivad avatud uste päevadel, gümnaasiumisse astumise ettevalmistuskursustel ja õpilasvarju päevadel. On kriitilised, motiveeritud ja tarmukad uurima taustinfot, mida neil läheb tarvis teadlike haridusvalikute tegemisel.
Koolijuhtide vaheline arutelu ja koostöö viib õpetajate ja õpilaste vahelisele koostööle. Konkurents ja partnerlus Ida-Virumaa hariduselus on edasiviiv jõud koos missioonitunde, väsimatu õhina ning suuremeelsusega, kuid ilma väikluseta. Kes on selleks valmis, liituge meiega.
Kommentaar ilmus algselt 17. märtsi Põhjarannikus. | Kohtla-Järve gümnaasiumi juhid: Ida-Virumaa haridus muutuste tuules | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidujooks kaasaegse ja konkurentsivõimelise hariduse tagamise nimel puudutab kõiki koole, kes soovivad enda piirkonna noortele pakkuda haridust, mis annaks noortele vajaliku kompetentsi hakkama saamiseks tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas.
Ida-Virumaa koolide jaoks lisandub sellele aga veel mitmeid väljakutseid, mis seostuvad õpetamisega mitmekultuurilises klassiruumis ja kakskeelses keelekeskkonnas, mis pole antud piirkonnas erand, vaid pigem igapäevane olukord. Ometi mõjutavad need aspektid kogu õpetamist tegelikkuses suuremal määral, kui alguses võib tunduda.
Interkultuuriline haridus kui võimalus
See, et Ida-Virumaal on mitmekultuuriline keskkond, pole kellelegi uudis. Tuleks aga tähele panna seda, kas me lihtsalt elame koos multikultuurilises ühiskonnas või ka tegelikult tegutseme selle nimel, et jõuda interkultuuriliste kompetentsideni.
Interkultuuriline haridus ei rõhuta mitte niivõrd kultuurilisi erinevusi, vaid tolereerib erinevaid vaatepunkte maailmale ning näeb erinevust pigem rikastava kui takistava faktorina. Interkultuurilise hariduse eesmärkideks on vastastikune õppimine ja vastastikune rikastamine nii kultuuriliselt kui maailmavaateliselt nii isiksuslikul kui ka sotsiaalsel tasandil.
See tähendab avatust, uudishimu ja üksteise kultuuride aktsepteerimist erinevates olukordades ja kultuurilistes keskkondades. See on põhimõtteliselt erinev lihtsalt tegutsemisest mitmekultuurilises keskkonnas, kus kultuuride omavaheline suhtlus ei ole seatud eesmärgiks.
"Aktsepteerime iga õpilase individuaalset lugu ja tausta ning toetame õpilaste omavahelist interkultuurilist suhtlemist nii õppetöös kui ka väljaspool õppetööd."
Just sellised eesmärgid oleme me endale seadnud vähem kui aasta tagasi avatud Kohtla-Järve gümnaasiumis, kus me näeme multikultuurset keskkonda kui võimalust nii interkultuuriliseks suhtlemiseks kui ka õppimiseks. See tähendab, et aktsepteerime iga õpilase individuaalset lugu ja tausta ning toetame õpilaste omavahelist interkultuurilist suhtlemist nii õppetöös kui ka väljaspool õppetööd.
Meie õpilased õpivad erinevates õppegruppides huvide põhiselt, mitte lähtuvalt nende keelelisest või rahvuslikust taustast. Arusaadavalt mõjutab selliste väärtuste realiseerimist otseselt see, kas see on seatud ühes või teises koolis eesmärgiks. Esimesena eelkõige koolijuhi poolt.
Koolijuht - kas vedur või pidur, kas administraator või eestvedaja?
Iga inimene on seotud mõne kooliga - õpilase, lapsevanema, vilistlase, koolisõbrana. Tervendav, mänguline ent eluline oleks korraks ausalt mõtiskleda, millist rolli kannab minuga seotud kooli koolijuht? Kas ta on koolile eestvedajaks ja veduriks või hoopis administreerivaks piduriks?
Kooli arengus on pudelikaelaks koolijuht, kes loob meeskonna ja on koolikultuuri kujundamise tüürimeheks. On inimlik hoida kinni harjumuspärasest ja teha edasi nii nagu siiani.
Koolijuhid võtavad endale erinevaid rolle. Kes on administraator ja vaatab, et kõik oleks koolis kenasti korras - tunniplaan toimib, töötajad tulevad õigel ajal tööle ja teevad vajalikud tunnid täis.
Koolijuht aga peaks olema koolikultuuri kujundajaks, julgeks haridusuuenduste eestvedajaks ja arendajaks. Koolijuht peaks julgema tõsta esimesena lipu kõrgele ja ees minema. Puudutagu see vältimatut reformide vajadust haridusvõrgus - maagümnaasiumid põhikoolideks või julgust endale peeglis otsa vaadata ja õigel ajal taanduda, andes võimaluse enda asemel kooli juhtida kellelegi võimekamale.
Pikaajaline koolijuhiameti pidamine ei ole õigustus iseeneses ega kingitud privileeg, jätkamaks ajale jalgu jäänud väärtuste või nende puudumise tõttu. Seetõttu on ka mõistetav viimasel ajal Ida-Virumaa hariduselus, iseäranis mõnede koolijuhtide seas, tekkinud turbulents ja paanika, õigustada seisakut, rõhuda oma patriotismitundele, viidata mõnedele tublidele ja nimekatele vilistlastele, kuid jätkata nii nagu ikka on tehtud ning olla sallimatud muudatustele, uuendustele ja sisulisele koostööle.
Kohtla-Järve gümnaasiumi tulek
Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulek Ida-Virumaa haridusmaastikule on tekitanud furoori ja seda õigustatult. Kooli avamisele eelnenud segadus - erinevate huvigruppide arusaam ja ootused kooli õppekeelele ja koolikorraldusele, arvestades piirkonna keelelist ja kultuurilist tausta.
Juhtimine ja suhestumine kohaliku omavalitsuse ja alles jäävate põhikoolide võrgustikku jne, kõik see kokku tõi koolile uue juhi, kes moodustas meeskonna, kellega luua siin kogukondi ühendav Ida-Virumaa hariduspärl ja kompetentsikeskus.
Ja tõesti, kaasates inimesi üle Eesti, aga mitte midagi ega kedagi "päästma" kutsudes, vaid missioonile, et teha head koos koolit. Liiga kaua on Ida-Virumaa haridus olnud sabassörkija rollis, aeg on seda olukorda muuta ning uue riigigümnaasiumi avamine on loonud selleks head eeldused.
Kaks tugevat riigigümnaasiumit siinses piirkonnas on piisav, et tagada hea kvaliteediga gümnaasiumiharidus. Aga kui mõni maagümnaasium suudab ka edaspidi konkurentsi pakkuda ja pälvib ka õpilaste ja vanemate usalduse, siis palun: elujõuline tugev gümnaasium on alati teretulnud ja õpilaste huvides.
Näeme potentsiaali viiendat aastat töötava ning hetkel oma fookust otsiva Jõhvi riigigümnaasiumi kasvamist võimsaks strateegiliseks partneriks Kohtla-Järve gümnaasiumile. Kahe riigigümnaasiumi ühisosaga saab tagada tugeva gümnaasiumihariduse kogu Ida-Virumaal.
Seegi ei sünni iseenesest, vaid tuleb pingutada ja olla valmis muutusteks, alustades koolijuhtidest, kellel on selleks soovi ja võimeid.
"On vaja head koostööd, mille eelduseks on targad ja ettevõtlikud koolijuhid - paljude muutujatega jada, mille eest kannab vastutust ka koolipidaja."
Väikeste maagümnaasiumide jätkamise otsustaksid poliitikute asemel õpilased jalgadega, valides parima õpikeskkonna. Selleks aga on vaja head koostööd, mille eelduseks on targad ja ettevõtlikud koolijuhid - paljude muutujatega jada, mille eest kannab vastutust ka koolipidaja. Eelkõige selgete otsuste ja õige ning tegusa koolijuhi valikuga.
Ida-Virumaa koolijuhtidel tasuks omavahelise vaenamise ja kadetsemise asemel teha sisulist koostööd, milles partnerlus ja konkurents käiksid käsikäes. Valmisolekut selliseks koostööks sooviks rohkem märgata. Kahjuks on hetkel valitsev olukord pinnaseks neile mugavustsoonis istuvatele koolijuhtidele, kes muudatuste vajadusi trotsides kirjutavad igal kevadel välja lõputunnistusi, mis ei vasta ausa hariduse sisule.
Nii võibki nõutud tasemel eesti keelt oskavate põhikoolilõpetajate lennuni veel lubamatult kaua aega kuluda. Aga meie soovime kiiret muutust ja ei soovi anda selleks lisaaega, sest õpilased väärivad vaid parimat haridust.
Õnneks on igavesti lõpp mõne suletud vene keelse gümnaasiumi kuldmedalite sajule, millele vastandusid sama kooli madalad riigieksami tulemused, saates üheagselt välja õpilasele ja vanemale eksliku rahulolu signaali, et kõik on justkui hästi, pettes samaaegselt sedasama õpilast ja riiki. Aus koolijuhtimine saagu normiks!
Eesti keele õppe olukord Ida-Virumaal
Ida-Virumaa hariduselu üks põletavamaid hädasid on vene põhikoolilõpetajate nõrk eesti keele oskus ja hakkamasaamine tugevas eesti gümnaasiumis. Koolidel tuleks mõista ja tegutseda nii, et juba põhikooliõpilane mõistaks, millise konkurentsieelise annab talle tööturul nii eesti kui vene keele valdamine.
Kui õpilane mõistab eesti keele oskuse vajalikkust, siis näeb ta selles võimalust enesearenguks ja on ka motiveeritud seda keelt õppima.
Tartu ülikooli 2017. aastal läbi viidud uuringu "Eesti keeleseisund" põhjal selgus, et eesti keele kui teise keele õppe põhirõhk on seni liigselt olnud gümnaasiumiastmel, kuid ressursid tuleks koondada eesti keele õppele põhikoolis (ja alushariduses). Seda just seetõttu, et põhikooli lõpetajate kasin eesti keele oskus kandub omakorda edasi järgmistesse haridusastmetesse.
Antud uuringu põhjal on probleemiks nii õpetajate pädevus ehk õpetamismeetodid ja õpetajate eesti keele oskus, aga ka metoodikate ja õppematerjalide kättesaadavus jmt seonduvad teemad. Meie hinnangul aga ka koolijuhi tahe, sest paljud hoovad asju muuta koolis, on koolijuhi käes.
Muukeelsete õpilaste toetamine eesti õppekeelega põhikoolis ei saa seisneda pelgalt selles, et neil võimaldatakse oma kodukeelt B1 tasemel võõrkeelena õppida. Tegelikkuses lõpetab kakskeelne noor põhi- või gümnaasiumihariduse, oskamata eesti keelt emakeele tasemel ja omamata suurepärast keelekasutust, grammatikat ka oma emakeeles, vene keeles.
Praegune süsteem ei toeta mõlemat. See, millist noort vajab tulevik ja milline võiks olla tulevikukool, ei ole tegelikult seotud ainult keelega.
Tulevikukool
Tulevikukooli eesmärk peaks toetama noorte kujunemist uuendusmeelsemateks, vastutusvõimelisemateks ja teadlikumateks. Vastavalt muutuvatele oludele ühiskonnas peaksid ka üldhariduskoolid pidevalt arenema ja ajakohastama õppekavasid selliselt, et need arvestaksid pidevalt muutuvat globaalset konteksti.
Põhiküsimus on, kuidas peaksime tänasel päeval harima noori, et nad mõistaksid maailmas toimuvaid muutusi, oleksid võimelised muutustega kohanduma ja kujundama meie tulevikku.
See on praeguste koolide ülim vastutus ja kohustus olla pidevas arengus, pakkumaks õpilastele parimat võimalikku haridust. Uue aja haridus peaks toetama õpilase teadmiste omandamist selliselt, et ta mõistaks ainealaseid kontseptsioone, haldaks interdistsiplinaarseid seoseid, omaks praktilist oskusteavet ja epistemoloogilisi teadmisi.
"Selleks, et kool ja õpetajad suudaksid ideeliselt seesuguseid tuleviku oskusi ja teadmisi õpilastes arendada ei piisa enam biheivioristlikest õpipraktikatest."
Oluline on luua oskuste pagas, mis sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kõrval arendaks ka kognitiivseid ja metakognitiivseid oskusi. Selleks, et kool ja õpetajad suudaksid ideeliselt seesuguseid tuleviku oskusi ja teadmisi õpilastes arendada ei piisa enam biheivioristlikest õpipraktikatest, mida paljuski veel koolides märgata võime.
Näiteks võime seostada numbriliste hinnete panekut biheivioristliku õpikäsitusega, kus positiivset hinnet saab käsitleda tasuna ja negatiivset karistusena. Selleks, et õpilase rolli koolis muuta, toetada õpilase osalust õppe eesmärgistamises ja hindamises tuleb süsteemi pidevalt edasi arendada, olla konstruktiivselt kriitiline, seades sealjuures fookusesse õpilase. Vastasel juhul ei suuda me kaasa tuua paradigmaatilist muutust.
Õnneks märkame positiivseid ilminguid ka Ida-Virumaa hariduselus, näiteks pidevalt laienev Ettevõtliku Kooli haridusprogramm, mis seab fookusesse õppija kui uurija, avastaja ja aktiivse teadmiste konstrueerija.
TalTechi Virumaa kolledži algatatud koostöised seminarid piirkonnas inseneri-ja tehnoloogiahariduse edendamiseks ning Ida-Viru haridusklastri käivitamine, mille üheks eesmärgiks on hariduse kvaliteedi parandamine, koondades endas kõiki haridusastmeid.
Need koostöised ühistegevused ja nendesse kaasatud inimeste näol näeme, et meie kogukonnas leidub tulihingelisi entusiaste, kes oskavad hetkeolukorda hariduses kriitiliselt hinnata, näevad vajadust muutuste ellu kutsumiseks ja seisavad ka eesrindlikult selle eest, et meie noortele tulevikuks parimaid võimalusi luua.
Selleks, et oleks võimalik edasi minna, on hädavajalik hinnata praegust olukorda. See tähendab, et tuleb otsa vaadata faktidele ning neist lähtudes leida konstruktiivsed lahendused uute sihtide seadmiseks. See eeldab aga avatud meelt ja riskijulgust vaadata edasi ja kaugemale ning analüüsida praeguse süsteemi kitsaskohti.
Koolide kvaliteedi hindamine ja õpilaste haridustee jätkamist mõjutavad tegurid
Eesti kontekstis saame praeguse süsteemi alusel hinnata kooli ja hariduse kvaliteeti tuginedes välis-ja sisehindamisele- eksamid, tasemetööd, EHIS-esse kantavad andmed aga ka kooli sisehindamise tulemustele.
Lisaks rakendatakse Eestis rahuloluküsimustikke ning eksamite ja tasemetööde taustaküsimustikke. Viimaste eesmärk on koguda teavet õpetajate ja õpilaste õpistrateegiate kasutamise ja uskumuste kohta.
See tähendab, et olukorra analüüsimiseks vajame me nii statistilisi numbreid kui taustinformatsiooni võimalike koosmõjude hindamiseks ja edasise arengu sisuliseks planeerimiseks. See peaks olema nii koolijuhi kui valla ja linna haridusjuhi fookuses hariduselu planeerimisel ja paremaks muutmisel.
Nii Eesti kui ka rahvusvahelistes kõrghariduse uuringutes on leitud, et ligipääsu kõrgharidusele mõjutavateks teguriteks on sotsiaalmajanduslik staatus, päritolu, rahvus- ja/või keeletaust.
Kui õpilase koduse tausta mõju haridusvalikutele nähakse pigem väikese mõjuga olevat, siis kooli ja kooliga seotud tegureid olulisemaks. On leitud, et peale nii põhi- kui ka keskhariduse omandamist mõjutavad õpilase edasiõppimist oluliselt nii õpitulemused kui ka riigieksamite hinded.
Tuginedes PIAAC aruande järeldustele, mis kinnitasid, et mida paremad on riigieksamite tulemused, seda kauem jätkatakse õpinguid ka peale keskhariduse omandamist, toetab see väidet, et üheks hariduse kvaliteedi mõõtmise väljundiks õpilaste jaoks on ka õpiedukus ja akadeemilised tulemused riigieksamitel.
Teadusuuringutes on leitud õpiedukust oluliselt mõjutavad tegurid, mida laias laastus jagatakse kaheks: taustatunnusteks ja koolikorraldusega seotud teguriteks. Kui me esimest mõjutada ei saa, siis teist aga küll.
Koolikorralduse mõju sisaldab kahte olulisemat lüli. Õpetaja motiveeritust ja võimekust, mis võimestab õpilast. Ja teiseks koolikaaslaste suhtumist kooli ja õppimisse.
Esimesel juhul on kooli ülesanne võimestada õpetajaid ja teine luua õpilastele akadeemiline, õppimisele orienteeritud koolikeskkond. Selleks peame aga jällegi olema koolina pidevas arengus, hindama oma tegevust ja selle mõju teadus-ja tõenduspõhiselt.
Iga õpilase õpitee ja haridusvalikute teadlik toetamine peaks olema iga kooli vastutus ja kohusetunne. Näeme, et nii mõnedki Ida-Virumaal sulgemise hirmus tegutsevad maakoolid ei ole valmis peale oma gümnaasiumis õpingute jätkamise valiku toetama õpilaste jaoks teisi valikuid.
Õnneks näeme igapäevaselt ka noori, kes käivad avatud uste päevadel, gümnaasiumisse astumise ettevalmistuskursustel ja õpilasvarju päevadel. On kriitilised, motiveeritud ja tarmukad uurima taustinfot, mida neil läheb tarvis teadlike haridusvalikute tegemisel.
Koolijuhtide vaheline arutelu ja koostöö viib õpetajate ja õpilaste vahelisele koostööle. Konkurents ja partnerlus Ida-Virumaa hariduselus on edasiviiv jõud koos missioonitunde, väsimatu õhina ning suuremeelsusega, kuid ilma väikluseta. Kes on selleks valmis, liituge meiega.
Kommentaar ilmus algselt 17. märtsi Põhjarannikus.
### Response:
Kohtla-Järve gümnaasiumi juhid: Ida-Virumaa haridus muutuste tuules |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin ütles ERR-ile, et motobensiini 95E10 hind on hulgimüügis langenud viimase nädalaga kümme senti liitrilt. Ka kütuse hinnad jaemüügis on tema sõnul olnud viimasel kolmel nädalal languses – 8,6 senti on langenud bensiin 95 ja 9,7 senti diislikütuse liitri hind.
Hinna langetamisele seavad oma piiri aga vähenevad müügimahud, ja see võib hoopis tekitada olukorra, kus tarbimise vähenemine võib hinna panna teistpidi liikuma.
"Riigis kehtiv eriolukord on avaldanud olulist mõju kütuste müügimahtudele. Eriolukorra määramise päevast on bensiinide päevane müük langenud rohkem kui 20 protsenti. Arvestame võimalusega, et müügid langevad veelgi," ütles Šafrostin.
Neste pressiesindaja Risto Sülluste ütles, et klientide liikumised on vähenenud, kuid kokkuvõtteid on veel vara teha. "Jälgime olukorda hoolega ja elame päev korraga. Päris isolatsioonis me ju ei ole ja kliendid ikka liiguvad, eelistades isiklikku sõiduvahendit ühistranspordile," lausus ta.
AS Alexela juhatuse liige Alan Vaht märkis, et bensiini müük oli korralikus languses juba enne koroonaviiruse Eestisse jõudmist.
"Kui jaanuari seisuga oli bensiini jaemüügiturg viimase 12 kuu summaarse tarbimise järgi 5,4-protsendises languses, siis jaanuaris üksi oli langus 8,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Diislikütuse osas on jaemüügimahtude langused aga veelgi drastilisemad. Nimelt langes diislikütuse jaemüügimaht jaanuaris 17,3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga," rääkis Vaht.
Vahti sõnul on koroonaviirusest põhjustatud eriolukord kütusetarbimist täiendavalt räsinud, mistõttu kütusemüüjate käive on saanud kannatada ning samal ajal on kulud suurenenud. Vaht prognoosis, et maailmaturu hindade langus jõuab siiski ka Eesti tanklatesse. "Kuivõrd maailmaturuhindade langus oli eelmisel nädalal suur, siis on selge, et see langus jõuab kütusehindadesse ka Eesti tanklates," ütles ta.
Vahti sõnul on seistakse kroonaviirus mõjude tõttu praegu maailmas silmitsi ettevõtete ringvõlgnevusega. "Ettevõtete kulu- ja tulubaasid on kardinaalselt muutnud ja see puudutab kõiki sektoreid, sealhulgas kütuseettevõtteid. Siiski usume, et lähiajal võiksid kütusehinnad langeda Eesti tanklates täiendavalt," lausus Vaht.
Vaht märkis samas, et kui möödunud esmaspäeva suur kütusehindade langus maailmaturul ei oleks aset leidnud, siis oleksime eelmisel nädalal näinud Eesti tanklates hoopiski kütusehindade tõstmist.
Sülluste ütles, et kütuse hind on viimasel kolmel nädalal Balti riikide võrdluses kõige kiiremini langenud Eestis. "Diislikütuse hind on kolme nädalaga langenud 9,7 senti, bensiini 95 hind 8,6 senti. Samal ajal Leedus kaks senti ja Lätis on hind samaks jäänud," märkis ta.
Vaht tõi välja, et ilma maksudeta oleks Eesti kütusehinnad Euroopa keskmised või isegi madalamad. "Euroopa Liidu Weekly Oil Bulletinis avaldatud liikmesriikide kütusehindade võrdlusest tuleb välja, et kui 9. märtsil oli ilma maksudeta bensiini ja diislikütuse hinnad Eesti tanklates vastavalt 0,520 ja 0,573 eurot liitrist, siis ülejäänud Euroopa riikide keskmised hinnad olid vastavalt 0,526 ja 0,573 eurot liitrist, ütles Vaht.
Ka Circle K teatas, et mootorikütuste müügimahud on tugevas languses, sest transpordisektor on seiskumas ja eratarbijad kodukontorites. "Kliendiarvu langus annab kindlasti tunda ka poekaupade müügil, sest inimesed lihtsalt sõidavad vähem. Transpordisektori pankrotilaine puhul tuleb valmis olla ka krediidikahjude kandmiseks," teatas ettevõte.
Varud on kütusemüüjatel olemas
Kartustel, et kriisiga kaob tanklatest kütus, pole alust. Kütusemüüjaid ei häiri ka segadused maanteedel piirpunktides, sest kütust transporditakse peamiselt raudteedel. "Täna ei ole põhjust eeldada, et kütuste tarnimisega tekib väga suuri probleeme, kuid elutähtsa teenuse osutajana oleme suurendanud oluliselt laovarusid, võimalike riskide maandamiseks," ütles Anton Šafrostin.
Vahti sõnul toimuvad kütusetarned Alexela tanklatesse täiesti tavapäraselt, samuti on väga hästi tagatud tarned ka kütusetehastest. "Kütuserongid sõidavad ilma piiranguteta ning kütuseterminalid on kütust täis," kinnitas Vaht.
Šafrostini sõnul tuuakse põhiosa täna Eestis müüdavast kütusest riiki raudteetranspordiga. "Praeguse seisuga on kaubatarned raudteel stabiilsed. Olerexi Terminalis on võimalus kütuseid vastu võtta ka kasutades meretransporti, mis lisab turvalisust," lausus ta.
Sülluste ütles, et eriolukorra vältel jätkab Neste kütusega varustamist täies mahus, tarnides vajamineva kütuse riiki ja kõikidesse Neste tanklatesse tõrgeteta. "Neste tarnib oma kütused ainult Soomest ja teeme seda laevadega meritsi. Maismaa piiride sulgemine meie tarneid ei mõjuta," lausus ta.
Varude olemasolu kinnitas ka Circle K. "Eesti on üks vähestest riikidest, kus puudub mootorikütuste rafineerimistehas, mistõttu kõik tooted tuleb importida lähisriikidest, kuid tänu ennetavatele meetmetele on Circle K Eesti taganud piisava kütusevaru nii tanklates kui terminalis ning klientide teenindamist jätkatakse tavapärasel moel," teatas ettevõte.
Kütusemüüjad hoiatavad valitsust piirhinna kehtestamise eest
Eesti kütusemüüjaid ühendav Eesti õliühing teatas kolmapäeval, et rahandusminister Martin Helme (EKRE) välja käidud mõte kehtestada koos erakorralise mootorikütuste aktsiisilangetusega ka tanklas müüdavale kütusele hinna ülempiir muudab kütusesektori ärevaks ning kardetakse, et riik üritab sekkuda normaalselt toimivale kütuseturule.
Õliühingu hinnangul võib piirhinna puhul olla tegu ebaproportsionaalselt suure põhiõiguste piiramisega, mis raskendab kütuseettevõtete kui elutähtsa teenuse osutajate võimekust kriisisituatsioonis efektiivselt toimida.
"Selline pretsedenditu lüke ettevõtlusvabaduse piiramiseks võib tänases eriolukorras panna kahtluse alla ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse ning halvemal juhul ka elutähtsa teenuse osutamise ühiskonda rahuldaval tasemel," ütles õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
Õliühing tegi kolmapäeval valitsusele ettepaneku hinnasurve vähendamiseks loobuda järgnevaks kolmeks kuuks osaliselt biokütuse lisamise nõudest mootorikütusele.
"Biokütuste maailmaturu hinnad on suure nõudluse tõttu viimastel kuudel märkimisväärselt tõusnud ning kohustuse täitmine moodustab arvestatava hinnalisandi müüdavale kütusele. Tegime valitsusele ettepaneku loobuda osaliselt biokütuse segamiskohustusest järgnevaks kolmeks kuuks, et tarbijale oleks võimalik pakkuda soodsamat kütust ja seeläbi majandust kriisisituatsioonis elavdada"" selgitas Raamat.
Ettepaneku järgi ei loobu Eesti riiklike kohustuste täitmiseks, küll aga muudaks ettepanek nende täitmist paindlikumaks ning seeläbi vähem lõpphindu mõjutavaks, teatas õliühing.
KÜSIMUS: Miks langevad hulgihinnad, aga jaehinnad on põhimõtteliselt samad?
Vastab Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin
Mootorikütuste jaemüügil on kütuse liitri hinnas oluliselt rohkem kulukomponente, kui hulgimüügil. Mootorikütuste jaemüüjad on elutähtsa teenuse osutajad seetõttu kehtivad meile rangemad nõuded, kui teistele äriettevõtetele. Elutähtsa teenuse osutajana tuleb kütusemüüjal tagada kütuste kättesaadavus ka olukorras, kui tarnekanalid kas kaovad või on kasutatavad piiratud või muutunud võimalustega, mistõttu tuleb meil oluliselt suurendada laovarusid. Ka meie töötajad on ohustatud viirustest, haigestuvad ja liiguvad karantiini, kuid tanklad tuleb sellele vaatamata töös hoida ja kütuste kättesaadavus tagada. Kõik see suurendab oluliselt sisendkulusid, mis omakorda on seotud iga tanklast müüdud kütuseliitriga. Kütus on mahukaup, mahu vähenemisel suureneb erinevate kulukomponentide mõju liitri hinda. | Bensiinimüük on kriisinädalaga langenud rohkem kui 20 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin ütles ERR-ile, et motobensiini 95E10 hind on hulgimüügis langenud viimase nädalaga kümme senti liitrilt. Ka kütuse hinnad jaemüügis on tema sõnul olnud viimasel kolmel nädalal languses – 8,6 senti on langenud bensiin 95 ja 9,7 senti diislikütuse liitri hind.
Hinna langetamisele seavad oma piiri aga vähenevad müügimahud, ja see võib hoopis tekitada olukorra, kus tarbimise vähenemine võib hinna panna teistpidi liikuma.
"Riigis kehtiv eriolukord on avaldanud olulist mõju kütuste müügimahtudele. Eriolukorra määramise päevast on bensiinide päevane müük langenud rohkem kui 20 protsenti. Arvestame võimalusega, et müügid langevad veelgi," ütles Šafrostin.
Neste pressiesindaja Risto Sülluste ütles, et klientide liikumised on vähenenud, kuid kokkuvõtteid on veel vara teha. "Jälgime olukorda hoolega ja elame päev korraga. Päris isolatsioonis me ju ei ole ja kliendid ikka liiguvad, eelistades isiklikku sõiduvahendit ühistranspordile," lausus ta.
AS Alexela juhatuse liige Alan Vaht märkis, et bensiini müük oli korralikus languses juba enne koroonaviiruse Eestisse jõudmist.
"Kui jaanuari seisuga oli bensiini jaemüügiturg viimase 12 kuu summaarse tarbimise järgi 5,4-protsendises languses, siis jaanuaris üksi oli langus 8,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Diislikütuse osas on jaemüügimahtude langused aga veelgi drastilisemad. Nimelt langes diislikütuse jaemüügimaht jaanuaris 17,3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga," rääkis Vaht.
Vahti sõnul on koroonaviirusest põhjustatud eriolukord kütusetarbimist täiendavalt räsinud, mistõttu kütusemüüjate käive on saanud kannatada ning samal ajal on kulud suurenenud. Vaht prognoosis, et maailmaturu hindade langus jõuab siiski ka Eesti tanklatesse. "Kuivõrd maailmaturuhindade langus oli eelmisel nädalal suur, siis on selge, et see langus jõuab kütusehindadesse ka Eesti tanklates," ütles ta.
Vahti sõnul on seistakse kroonaviirus mõjude tõttu praegu maailmas silmitsi ettevõtete ringvõlgnevusega. "Ettevõtete kulu- ja tulubaasid on kardinaalselt muutnud ja see puudutab kõiki sektoreid, sealhulgas kütuseettevõtteid. Siiski usume, et lähiajal võiksid kütusehinnad langeda Eesti tanklates täiendavalt," lausus Vaht.
Vaht märkis samas, et kui möödunud esmaspäeva suur kütusehindade langus maailmaturul ei oleks aset leidnud, siis oleksime eelmisel nädalal näinud Eesti tanklates hoopiski kütusehindade tõstmist.
Sülluste ütles, et kütuse hind on viimasel kolmel nädalal Balti riikide võrdluses kõige kiiremini langenud Eestis. "Diislikütuse hind on kolme nädalaga langenud 9,7 senti, bensiini 95 hind 8,6 senti. Samal ajal Leedus kaks senti ja Lätis on hind samaks jäänud," märkis ta.
Vaht tõi välja, et ilma maksudeta oleks Eesti kütusehinnad Euroopa keskmised või isegi madalamad. "Euroopa Liidu Weekly Oil Bulletinis avaldatud liikmesriikide kütusehindade võrdlusest tuleb välja, et kui 9. märtsil oli ilma maksudeta bensiini ja diislikütuse hinnad Eesti tanklates vastavalt 0,520 ja 0,573 eurot liitrist, siis ülejäänud Euroopa riikide keskmised hinnad olid vastavalt 0,526 ja 0,573 eurot liitrist, ütles Vaht.
Ka Circle K teatas, et mootorikütuste müügimahud on tugevas languses, sest transpordisektor on seiskumas ja eratarbijad kodukontorites. "Kliendiarvu langus annab kindlasti tunda ka poekaupade müügil, sest inimesed lihtsalt sõidavad vähem. Transpordisektori pankrotilaine puhul tuleb valmis olla ka krediidikahjude kandmiseks," teatas ettevõte.
Varud on kütusemüüjatel olemas
Kartustel, et kriisiga kaob tanklatest kütus, pole alust. Kütusemüüjaid ei häiri ka segadused maanteedel piirpunktides, sest kütust transporditakse peamiselt raudteedel. "Täna ei ole põhjust eeldada, et kütuste tarnimisega tekib väga suuri probleeme, kuid elutähtsa teenuse osutajana oleme suurendanud oluliselt laovarusid, võimalike riskide maandamiseks," ütles Anton Šafrostin.
Vahti sõnul toimuvad kütusetarned Alexela tanklatesse täiesti tavapäraselt, samuti on väga hästi tagatud tarned ka kütusetehastest. "Kütuserongid sõidavad ilma piiranguteta ning kütuseterminalid on kütust täis," kinnitas Vaht.
Šafrostini sõnul tuuakse põhiosa täna Eestis müüdavast kütusest riiki raudteetranspordiga. "Praeguse seisuga on kaubatarned raudteel stabiilsed. Olerexi Terminalis on võimalus kütuseid vastu võtta ka kasutades meretransporti, mis lisab turvalisust," lausus ta.
Sülluste ütles, et eriolukorra vältel jätkab Neste kütusega varustamist täies mahus, tarnides vajamineva kütuse riiki ja kõikidesse Neste tanklatesse tõrgeteta. "Neste tarnib oma kütused ainult Soomest ja teeme seda laevadega meritsi. Maismaa piiride sulgemine meie tarneid ei mõjuta," lausus ta.
Varude olemasolu kinnitas ka Circle K. "Eesti on üks vähestest riikidest, kus puudub mootorikütuste rafineerimistehas, mistõttu kõik tooted tuleb importida lähisriikidest, kuid tänu ennetavatele meetmetele on Circle K Eesti taganud piisava kütusevaru nii tanklates kui terminalis ning klientide teenindamist jätkatakse tavapärasel moel," teatas ettevõte.
Kütusemüüjad hoiatavad valitsust piirhinna kehtestamise eest
Eesti kütusemüüjaid ühendav Eesti õliühing teatas kolmapäeval, et rahandusminister Martin Helme (EKRE) välja käidud mõte kehtestada koos erakorralise mootorikütuste aktsiisilangetusega ka tanklas müüdavale kütusele hinna ülempiir muudab kütusesektori ärevaks ning kardetakse, et riik üritab sekkuda normaalselt toimivale kütuseturule.
Õliühingu hinnangul võib piirhinna puhul olla tegu ebaproportsionaalselt suure põhiõiguste piiramisega, mis raskendab kütuseettevõtete kui elutähtsa teenuse osutajate võimekust kriisisituatsioonis efektiivselt toimida.
"Selline pretsedenditu lüke ettevõtlusvabaduse piiramiseks võib tänases eriolukorras panna kahtluse alla ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse ning halvemal juhul ka elutähtsa teenuse osutamise ühiskonda rahuldaval tasemel," ütles õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
Õliühing tegi kolmapäeval valitsusele ettepaneku hinnasurve vähendamiseks loobuda järgnevaks kolmeks kuuks osaliselt biokütuse lisamise nõudest mootorikütusele.
"Biokütuste maailmaturu hinnad on suure nõudluse tõttu viimastel kuudel märkimisväärselt tõusnud ning kohustuse täitmine moodustab arvestatava hinnalisandi müüdavale kütusele. Tegime valitsusele ettepaneku loobuda osaliselt biokütuse segamiskohustusest järgnevaks kolmeks kuuks, et tarbijale oleks võimalik pakkuda soodsamat kütust ja seeläbi majandust kriisisituatsioonis elavdada"" selgitas Raamat.
Ettepaneku järgi ei loobu Eesti riiklike kohustuste täitmiseks, küll aga muudaks ettepanek nende täitmist paindlikumaks ning seeläbi vähem lõpphindu mõjutavaks, teatas õliühing.
KÜSIMUS: Miks langevad hulgihinnad, aga jaehinnad on põhimõtteliselt samad?
Vastab Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin
Mootorikütuste jaemüügil on kütuse liitri hinnas oluliselt rohkem kulukomponente, kui hulgimüügil. Mootorikütuste jaemüüjad on elutähtsa teenuse osutajad seetõttu kehtivad meile rangemad nõuded, kui teistele äriettevõtetele. Elutähtsa teenuse osutajana tuleb kütusemüüjal tagada kütuste kättesaadavus ka olukorras, kui tarnekanalid kas kaovad või on kasutatavad piiratud või muutunud võimalustega, mistõttu tuleb meil oluliselt suurendada laovarusid. Ka meie töötajad on ohustatud viirustest, haigestuvad ja liiguvad karantiini, kuid tanklad tuleb sellele vaatamata töös hoida ja kütuste kättesaadavus tagada. Kõik see suurendab oluliselt sisendkulusid, mis omakorda on seotud iga tanklast müüdud kütuseliitriga. Kütus on mahukaup, mahu vähenemisel suureneb erinevate kulukomponentide mõju liitri hinda.
### Response:
Bensiinimüük on kriisinädalaga langenud rohkem kui 20 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi liiga on üks väga vähestest kõrgliigadest, mis COVID-19 viiruse levikust hoolimata oma mänge edasi peab. Seda muidugi tühjade tribüünide ees, kirjutab Soccernet.ee.
Sellise poliitikaga ei nõustunud aga 32-aastane Mikel, kes teatas laupäeval sotsiaalmeedias: "Elus on rohkemgi kui ainult jalgpall. Ma ei tunne end mugavalt ja ei taha sellises olukorras jalgpalli mängida. Kõik peaksid sellisel kriitilisel ajal olema kodus oma perekondade ja armastatutega. Hooaeg tuleks tühistada, kuna maailm seisab silmitsi turbulentsete aegadega."
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Pikaaegne Chelsea poolkaitsja lõpetas koroonaviiruse tõttu koduklubiga lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi liiga on üks väga vähestest kõrgliigadest, mis COVID-19 viiruse levikust hoolimata oma mänge edasi peab. Seda muidugi tühjade tribüünide ees, kirjutab Soccernet.ee.
Sellise poliitikaga ei nõustunud aga 32-aastane Mikel, kes teatas laupäeval sotsiaalmeedias: "Elus on rohkemgi kui ainult jalgpall. Ma ei tunne end mugavalt ja ei taha sellises olukorras jalgpalli mängida. Kõik peaksid sellisel kriitilisel ajal olema kodus oma perekondade ja armastatutega. Hooaeg tuleks tühistada, kuna maailm seisab silmitsi turbulentsete aegadega."
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Pikaaegne Chelsea poolkaitsja lõpetas koroonaviiruse tõttu koduklubiga lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Haigestunuid on üle terve Eesti erinevatest väeosadest," ütles kapten Aivo Vahemets peastaabi pressijaoskonnast kolmapäeval ERR-ile. Tema sõnul mõjutab karantiin kaitseväe väljaõpet, kuid selles ei ole midagi tavapäratut. "Praegu on gripihooaeg ja sel ajal on haigestunuid alati olnud. Need, kes on isoleeritud, saavad ka väljaõppes osaleda," ütles ta.
Tegevväelased ja töötajad, kel on haigestumise kahtlus, on suunatud kaheks nädalaks kodutööle, teatas peastaap.
Kaitseväe juhataja Martin Herem andis ka korralduse, mille kohaselt jääb nädalavahetusel kasarmusse üks tegevväelane iga kompanii kohta, et tagada igapäevane elukorraldus, tegeleda toitlustamise muudatustega, erakorraliste väljalubadega ja vajadusel korraldada täiendavad karantiinid või inimeste isoleerimine.
Kindralmajor Herem rõhutas, et erakorralistel asjaoludel saavad ajateenijad väljaloale, kuid peavad olema seal äärmiselt ettevaatlikud, et mitte haigestuda. | Kaitseväes on pool tuhat sõjaväelast isoleeritud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Haigestunuid on üle terve Eesti erinevatest väeosadest," ütles kapten Aivo Vahemets peastaabi pressijaoskonnast kolmapäeval ERR-ile. Tema sõnul mõjutab karantiin kaitseväe väljaõpet, kuid selles ei ole midagi tavapäratut. "Praegu on gripihooaeg ja sel ajal on haigestunuid alati olnud. Need, kes on isoleeritud, saavad ka väljaõppes osaleda," ütles ta.
Tegevväelased ja töötajad, kel on haigestumise kahtlus, on suunatud kaheks nädalaks kodutööle, teatas peastaap.
Kaitseväe juhataja Martin Herem andis ka korralduse, mille kohaselt jääb nädalavahetusel kasarmusse üks tegevväelane iga kompanii kohta, et tagada igapäevane elukorraldus, tegeleda toitlustamise muudatustega, erakorraliste väljalubadega ja vajadusel korraldada täiendavad karantiinid või inimeste isoleerimine.
Kindralmajor Herem rõhutas, et erakorralistel asjaoludel saavad ajateenijad väljaloale, kuid peavad olema seal äärmiselt ettevaatlikud, et mitte haigestuda.
### Response:
Kaitseväes on pool tuhat sõjaväelast isoleeritud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadai rääkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et koroonaviiruse puhul pole enam tegemist tervishoiusündmusega, vaid kompleksse üleilmse sündmusega, mille juures on varude küsimus äärmiselt kriitiline komponent.
"Kaitsevahendid on praegu tervishoiu kõige põletavam probleem. Oleme juba avanud riigi tervishoiuvaru, teinud erakorralisi hankeid kohapealsete tootjatega, saanud ka kaitseväelt nende varu," loetles ta.
Teisipäeval sai Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) teada, et Hollandist ja Suurbritanniast tellitud meedikute kaitsevahendid ei saabu. Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul esineb praegu kaitsevahendite tarnetes tavapäratuid häireid, kuid sellegipoolest tuleb haiglal eelseisvaks perioodiks oma varusid tunduvalt täiendada ja selle nimel töötatakse pidevalt.
"Meil on olemas teave, et need konkreetsed tarned meieni ei jõua, aga põhjust me ei saa praeguse info pinnalt kinnitada. Praeguses olukorras on iga tellimus meile oluline, olgu väike või suur," tõdes Peedu.
Martin Kadai sõnul on paljud Euroopa Liidu riigid kehtestanud enesekaitsevahenditele ekspordikeelu, ravimitele ei ole seda veel kehtestatud, aga sündmused on pingelised. Varude osas tuleb kõigesse suhtuda kriitiliselt.
"Testidega on sama küsimus. Eestis on testimisvõimekus haiglalaboritel, terviseametil ja Synlabil hetkel piisav, aga kuivõrd haigus levib edasi ja paljud riigid soovivad samuti testimisvõimekust laiendada, on see tekitanud omakorda defitsiidi diagnostikumide kättesaadavuse turul," sõnas ta.
Igasugused ranged meetmed ja piirangud tähendavad, et tootmine, muu hulgas ka kaitsevahendite ja muude kriitiliste vahendite tootmine, on samuti piiratud. Kadai kinnitusel hoiab terviseamet haiglate ja kiirabipidajate poolt iganädalast ülevaadet varude olukorrast ja kui tekib probleem, leitakse lahendus. Eesti on esitanud tellimuse ka Euroopa Liidu ühishankesse ning otsib tootjaid ja maaletoojaid kogu turult.
"Tarnete probleem on paraku juba reaalsus, isikukaitsevahendid haiglatele, kiirabipidajatele," rääkis Kadai. "Lepingupartnerid on juba täna tunnistanud, et nad ei suuda lepingutingimusi ja tarneid täita ja seetõttu me täna tsentraalselt otsime ka lahendusi neile probleemidele."
Maailmas on praeguseks ligikaudu 200 000 kinnitatud koroonaviiruse haigusjuhtu, kuid neisse andmetesse tuleb terviseameti esindaja sõnul suhtuda reservatsioonidega, sest ükski riik ei tuvasta sadat protsenti tegelikult haigestunutest. See omakorda tähendab, et reservatsioonidega tuleb suhtuda ka sellesse, mida me teame raskete haigusjuhtude ja suremuse kohta.
Eestis on kolmapäevahommikuse seisuga koroonaviirus diagnoositud 258 inimesel, kellest kolme ravitakse haiglas. | Terviseamet: kaitsevahendite tarneprobleemid on paraku juba reaalsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadai rääkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et koroonaviiruse puhul pole enam tegemist tervishoiusündmusega, vaid kompleksse üleilmse sündmusega, mille juures on varude küsimus äärmiselt kriitiline komponent.
"Kaitsevahendid on praegu tervishoiu kõige põletavam probleem. Oleme juba avanud riigi tervishoiuvaru, teinud erakorralisi hankeid kohapealsete tootjatega, saanud ka kaitseväelt nende varu," loetles ta.
Teisipäeval sai Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) teada, et Hollandist ja Suurbritanniast tellitud meedikute kaitsevahendid ei saabu. Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul esineb praegu kaitsevahendite tarnetes tavapäratuid häireid, kuid sellegipoolest tuleb haiglal eelseisvaks perioodiks oma varusid tunduvalt täiendada ja selle nimel töötatakse pidevalt.
"Meil on olemas teave, et need konkreetsed tarned meieni ei jõua, aga põhjust me ei saa praeguse info pinnalt kinnitada. Praeguses olukorras on iga tellimus meile oluline, olgu väike või suur," tõdes Peedu.
Martin Kadai sõnul on paljud Euroopa Liidu riigid kehtestanud enesekaitsevahenditele ekspordikeelu, ravimitele ei ole seda veel kehtestatud, aga sündmused on pingelised. Varude osas tuleb kõigesse suhtuda kriitiliselt.
"Testidega on sama küsimus. Eestis on testimisvõimekus haiglalaboritel, terviseametil ja Synlabil hetkel piisav, aga kuivõrd haigus levib edasi ja paljud riigid soovivad samuti testimisvõimekust laiendada, on see tekitanud omakorda defitsiidi diagnostikumide kättesaadavuse turul," sõnas ta.
Igasugused ranged meetmed ja piirangud tähendavad, et tootmine, muu hulgas ka kaitsevahendite ja muude kriitiliste vahendite tootmine, on samuti piiratud. Kadai kinnitusel hoiab terviseamet haiglate ja kiirabipidajate poolt iganädalast ülevaadet varude olukorrast ja kui tekib probleem, leitakse lahendus. Eesti on esitanud tellimuse ka Euroopa Liidu ühishankesse ning otsib tootjaid ja maaletoojaid kogu turult.
"Tarnete probleem on paraku juba reaalsus, isikukaitsevahendid haiglatele, kiirabipidajatele," rääkis Kadai. "Lepingupartnerid on juba täna tunnistanud, et nad ei suuda lepingutingimusi ja tarneid täita ja seetõttu me täna tsentraalselt otsime ka lahendusi neile probleemidele."
Maailmas on praeguseks ligikaudu 200 000 kinnitatud koroonaviiruse haigusjuhtu, kuid neisse andmetesse tuleb terviseameti esindaja sõnul suhtuda reservatsioonidega, sest ükski riik ei tuvasta sadat protsenti tegelikult haigestunutest. See omakorda tähendab, et reservatsioonidega tuleb suhtuda ka sellesse, mida me teame raskete haigusjuhtude ja suremuse kohta.
Eestis on kolmapäevahommikuse seisuga koroonaviirus diagnoositud 258 inimesel, kellest kolme ravitakse haiglas.
### Response:
Terviseamet: kaitsevahendite tarneprobleemid on paraku juba reaalsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringufirma Kantar TNS läbi viidud arvamusküsitluse kohaselt toetab Jussi Halla-aho juhitud Põlissoomlasi 21,6 protsenti valijatest. Eelmise korraga võrreldes langes partei toetus 0,8 protsendipunkti, kirjutab Helsingin Sanomat.
Teisele kohale on nüüd tõusnud peaminister Sanna Marini sotsiaaldemokraadid (SDP), keda toetab 17,1 protsenti valijatest. Kuuga on toetus tõusnud 0,8 protsendipunkti.
Kolmandale kohale langes paremtsentristlik opositsioonipartei Koonderakond - toetus 16,9 protsenti, mis on 0,4 protsendipunkti vähem kui eelmisel kuul.
Neljandal kohal jätkab Roheline Liit 12,4 protsendiga (+0,1), neile järgnevad samuti valitsusse kuuluvad Keskerakond 12-protsendilise ja Vasakliit 8-protsendilise toetusega. Viienda valitsuspartei Soome Rootsi Rahvapartei (RKP) toetus on 4,4 protsenti (+0,2).
Opositsioonis olevate kristlike demokraatide toetus on 3,7 protsenti ja liikumist Nyt toetab 1,9 protsenti valijatest.
Valitsusparteide - ehk SDP, roheliste, Keskerakonna, Vasakliidu ja Rootsi Rahvapartei - koguteotus on kerkinud 53,9 protsendini. Kuu aega tagasi oli see 52,5 protsenti.
Arvamusküsitlus viidi läbi ajavahemikus 15. veebruarist 13. märtsini ja seega kajastub koroonaviiruse kriisi mõju valijate arvamusele pigem edaspidistes uuringutes. | HS-i uuring: Soome valitsusparteide toetus kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringufirma Kantar TNS läbi viidud arvamusküsitluse kohaselt toetab Jussi Halla-aho juhitud Põlissoomlasi 21,6 protsenti valijatest. Eelmise korraga võrreldes langes partei toetus 0,8 protsendipunkti, kirjutab Helsingin Sanomat.
Teisele kohale on nüüd tõusnud peaminister Sanna Marini sotsiaaldemokraadid (SDP), keda toetab 17,1 protsenti valijatest. Kuuga on toetus tõusnud 0,8 protsendipunkti.
Kolmandale kohale langes paremtsentristlik opositsioonipartei Koonderakond - toetus 16,9 protsenti, mis on 0,4 protsendipunkti vähem kui eelmisel kuul.
Neljandal kohal jätkab Roheline Liit 12,4 protsendiga (+0,1), neile järgnevad samuti valitsusse kuuluvad Keskerakond 12-protsendilise ja Vasakliit 8-protsendilise toetusega. Viienda valitsuspartei Soome Rootsi Rahvapartei (RKP) toetus on 4,4 protsenti (+0,2).
Opositsioonis olevate kristlike demokraatide toetus on 3,7 protsenti ja liikumist Nyt toetab 1,9 protsenti valijatest.
Valitsusparteide - ehk SDP, roheliste, Keskerakonna, Vasakliidu ja Rootsi Rahvapartei - koguteotus on kerkinud 53,9 protsendini. Kuu aega tagasi oli see 52,5 protsenti.
Arvamusküsitlus viidi läbi ajavahemikus 15. veebruarist 13. märtsini ja seega kajastub koroonaviiruse kriisi mõju valijate arvamusele pigem edaspidistes uuringutes.
### Response:
HS-i uuring: Soome valitsusparteide toetus kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavuse aasta hooldusremondi kava ja maht kinnitatakse 1. maiks. Esmajärjekorras, kuni 15. maini teostatakse hooldusremonttöid magistraalidel ning ühistranspordiga seotud teedel ja tänavatel.
Esimeses etapis teostatakse suvise asfaldiseguga hooldusremonttöid Laagna teel, Mustakivi teel, Narva maanteel, Smuuli teel ning Peterburi teel.
Sel aastal on praeguse seisuga linnaeelarves hooldusremondiks vahendeid 8,4 miljonit eurot, millest I kvartalis kulus talvistele remonttöödele 1,5 miljonit eurot. | Tallinn alustab kevadist tänavaparandust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavuse aasta hooldusremondi kava ja maht kinnitatakse 1. maiks. Esmajärjekorras, kuni 15. maini teostatakse hooldusremonttöid magistraalidel ning ühistranspordiga seotud teedel ja tänavatel.
Esimeses etapis teostatakse suvise asfaldiseguga hooldusremonttöid Laagna teel, Mustakivi teel, Narva maanteel, Smuuli teel ning Peterburi teel.
Sel aastal on praeguse seisuga linnaeelarves hooldusremondiks vahendeid 8,4 miljonit eurot, millest I kvartalis kulus talvistele remonttöödele 1,5 miljonit eurot.
### Response:
Tallinn alustab kevadist tänavaparandust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kevad on meie jaoks just eriti agressiivse suusatreeningu periood. Võistlusplaanid seatakse alles järgmiseks aastaks, praegu tuleks kõvasti trenni teha. See jääb nüüd kahjuks ära," sõnas Tõnis Sildaru intervjuus ERR-ile. "Aga eks kõik sportlased ole praegu samas seisus, eriti veel meie alal. Ning jälje jätab see ka kindlasti kõigile, mitte ainult sportlastele."
Tõnis Sildaru oli koos Henryga Šveitsis laagris, kui möödunud nädalal suurem kriis Euroopas levima hakkas. Alguses tundus suusamäel elu endises rütmis kulgevat, inimesi ei jäänud justkui vähemaks, kõik olid rahulikud, kauplustes ei tormatud tualettpaberit varuma. See ei kestnud aga kaua. "Lõpuks suleti mägi ja nii tuli meilgi hakata Šveitsist tagasi sõitma," rääkis Sildaru. Kuigi levis info, et mõnes riigis võib piir juba kinni olla, jõudsid nemad siiski mõned päevad tagasi autoga turvaliselt Eestisse tagasi ja on nüüd kodus.
Millist treeningut saab praegu üldse teha sportlane, kes tegeleb nii spetsiifilise alaga kui freestyle-suusatamine? "Eks ta ole selline üldfüüsiline treening, jooksmas saab käia, kodus on meil ka rattatrenažöör, millega sõita, lisaks on olemas erinevaid tasakaaluharjutuste tegemise vahendeid," rääkis Sildaru.
Mis saab treeningplaanidest edasi, on esialgu lahtine, sest on raske prognoosida, kui kaua kriis võib kesta. "Kui see nüüd ühe kuuga mööda läheks, oleks Põhja-Soomes äkki veel mägedes lundki. 10. maini on seal tavaliselt suusamäed lahti olnud, siis saaks veel ehk trenni teha," arutles Sildaru, kuid suuri lootusi sellele ei pannud. "Kriis võib ju kesta ka mitu kuud või isegi pool aastat." | Tõnis Sildaru: kriis jätab jälje kõigile, mitte ainult sportlastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kevad on meie jaoks just eriti agressiivse suusatreeningu periood. Võistlusplaanid seatakse alles järgmiseks aastaks, praegu tuleks kõvasti trenni teha. See jääb nüüd kahjuks ära," sõnas Tõnis Sildaru intervjuus ERR-ile. "Aga eks kõik sportlased ole praegu samas seisus, eriti veel meie alal. Ning jälje jätab see ka kindlasti kõigile, mitte ainult sportlastele."
Tõnis Sildaru oli koos Henryga Šveitsis laagris, kui möödunud nädalal suurem kriis Euroopas levima hakkas. Alguses tundus suusamäel elu endises rütmis kulgevat, inimesi ei jäänud justkui vähemaks, kõik olid rahulikud, kauplustes ei tormatud tualettpaberit varuma. See ei kestnud aga kaua. "Lõpuks suleti mägi ja nii tuli meilgi hakata Šveitsist tagasi sõitma," rääkis Sildaru. Kuigi levis info, et mõnes riigis võib piir juba kinni olla, jõudsid nemad siiski mõned päevad tagasi autoga turvaliselt Eestisse tagasi ja on nüüd kodus.
Millist treeningut saab praegu üldse teha sportlane, kes tegeleb nii spetsiifilise alaga kui freestyle-suusatamine? "Eks ta ole selline üldfüüsiline treening, jooksmas saab käia, kodus on meil ka rattatrenažöör, millega sõita, lisaks on olemas erinevaid tasakaaluharjutuste tegemise vahendeid," rääkis Sildaru.
Mis saab treeningplaanidest edasi, on esialgu lahtine, sest on raske prognoosida, kui kaua kriis võib kesta. "Kui see nüüd ühe kuuga mööda läheks, oleks Põhja-Soomes äkki veel mägedes lundki. 10. maini on seal tavaliselt suusamäed lahti olnud, siis saaks veel ehk trenni teha," arutles Sildaru, kuid suuri lootusi sellele ei pannud. "Kriis võib ju kesta ka mitu kuud või isegi pool aastat."
### Response:
Tõnis Sildaru: kriis jätab jälje kõigile, mitte ainult sportlastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mis puudutab Kevadtormi, siis seda me ei taha ära jätta, sest meie geopoliitiline olukord ja vastane pole muutunud ning valmisolekut on vaja harjutada," ütles Luik kolmapäeval riigikogu infotunnis.
Tema sõnul toimub Kevadtorm tänavu siiski piiratud mahus, ainult tegevväelaste osavõtul ja reservi seekord välja ei kutsuta. Samuti jäädakse õppuste käigus olemasolevatele harjutusväljadele ning maastikule ei liiguta, lisas Luik.
Kaitseväe juhataja otsusega ei toimu õppus sel aastal varasemalt planeeritud asukohtades Kesk-Eestis, vaid eelkõige kaitseväe keskpolügoonil, teatas ka kaitseväe peastaap kolmapäeval.
"Eesmärgiks on saavutada hoolimata keerulisest olukorrast väljaõppe eesmärgid, kuid samas vähendada kokkupuudet tsiviilühiskonnaga," ütles kindralmajor Martin Herem pressiteate vahendusel. "Milline konkreetsemalt saab Kevadtormil tegevus olema, seda otsustan hiljemalt 1. aprillil 2020. Õppusel osalevad ka Scoutspataljoni võitlejad ja liitlaste lahingugrupp. Ehkki välismaa sõduritele ei ole esialgu sisenemiskeelde, kuna tegemist on julgeoleku tagamise võimaldamisega, on enam kui tõenäoline, et liitlassõdurid sel aastal Kevadtormil ei osale, välja arvatud Eestis paiknev liitlaste lahingugrupp," lisas Herem.
Kevadtormil ei osale sel aastal ka reservväelased, välja arvatud vabatahtlikult osalemiseks soovi avaldanud, teatas peastaap.
Ettevalmistus Kevadtormiks hakkab nüüd toimuma eelkõige välitingimustes, nn metsalaagrites, kus hoidutakse kõrvale asustatud punktidest. Selline õppevorm on väljaõppetsükli praeguses osas tavapärane. Väljaõppes keskendutakse peamiselt kompanii taseme tegevustele, üksuste koostöö võib jätkuda välitingimustes. "Ülemad on kohustatud kompanii välised kontaktid viima miinimumini," lisas kaitseväe juhataja. "Peamiselt suheldakse sidevahenditega ja siseruumides läbiviidavad õppused on tühistatud," lisas ta.
Luik tunnistas kolmapäeval, et mitu selleks aastaks Euroopasse kavandatud NATO õppust jäävad ära või toimuvad vähendatud mahus. Nii näiteks NATO aastakümnete suurim õppus Euroopas Defender piirneb ainult Saksamaa ja Poolaga, kus asuvad USA baasid ja Balti riikidesse õppus ei ulatu. Samas on õppuse planeerimine käinud juba pikemat aega ja sellega on NATO riigid saanud rea väga olulisi õppetunde, rõhutas Luik ning lisas, et osa USA tehnikat ja isikkoosseisu on siiski ka juba Euroopasse toodud.
Samuti rõhutas kaitseminister, et NATO toimib hoolimata koroonapandeemiast ja USA presidendi otsusest mitte uusi vägesid praegu Euroopasse saata.
NATO puhul on piiratud teatud koosolekute pidamist, võõrad ei saa hoonetesse sisse, aga NATO põhistruktuur toimib, kinnitas Luik. "See, et ei toimu ühte õppust, ei tähenda, et neid üksusi ei oleks olemas. Parim näide sellest on, et Eestis asub Ühendkuningriigi pataljon ja Taani kompanii ning samuti toimib NATO õhuturve, märkis Luik. | Luik: Kevadtormile reservväelasi ei kutsuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mis puudutab Kevadtormi, siis seda me ei taha ära jätta, sest meie geopoliitiline olukord ja vastane pole muutunud ning valmisolekut on vaja harjutada," ütles Luik kolmapäeval riigikogu infotunnis.
Tema sõnul toimub Kevadtorm tänavu siiski piiratud mahus, ainult tegevväelaste osavõtul ja reservi seekord välja ei kutsuta. Samuti jäädakse õppuste käigus olemasolevatele harjutusväljadele ning maastikule ei liiguta, lisas Luik.
Kaitseväe juhataja otsusega ei toimu õppus sel aastal varasemalt planeeritud asukohtades Kesk-Eestis, vaid eelkõige kaitseväe keskpolügoonil, teatas ka kaitseväe peastaap kolmapäeval.
"Eesmärgiks on saavutada hoolimata keerulisest olukorrast väljaõppe eesmärgid, kuid samas vähendada kokkupuudet tsiviilühiskonnaga," ütles kindralmajor Martin Herem pressiteate vahendusel. "Milline konkreetsemalt saab Kevadtormil tegevus olema, seda otsustan hiljemalt 1. aprillil 2020. Õppusel osalevad ka Scoutspataljoni võitlejad ja liitlaste lahingugrupp. Ehkki välismaa sõduritele ei ole esialgu sisenemiskeelde, kuna tegemist on julgeoleku tagamise võimaldamisega, on enam kui tõenäoline, et liitlassõdurid sel aastal Kevadtormil ei osale, välja arvatud Eestis paiknev liitlaste lahingugrupp," lisas Herem.
Kevadtormil ei osale sel aastal ka reservväelased, välja arvatud vabatahtlikult osalemiseks soovi avaldanud, teatas peastaap.
Ettevalmistus Kevadtormiks hakkab nüüd toimuma eelkõige välitingimustes, nn metsalaagrites, kus hoidutakse kõrvale asustatud punktidest. Selline õppevorm on väljaõppetsükli praeguses osas tavapärane. Väljaõppes keskendutakse peamiselt kompanii taseme tegevustele, üksuste koostöö võib jätkuda välitingimustes. "Ülemad on kohustatud kompanii välised kontaktid viima miinimumini," lisas kaitseväe juhataja. "Peamiselt suheldakse sidevahenditega ja siseruumides läbiviidavad õppused on tühistatud," lisas ta.
Luik tunnistas kolmapäeval, et mitu selleks aastaks Euroopasse kavandatud NATO õppust jäävad ära või toimuvad vähendatud mahus. Nii näiteks NATO aastakümnete suurim õppus Euroopas Defender piirneb ainult Saksamaa ja Poolaga, kus asuvad USA baasid ja Balti riikidesse õppus ei ulatu. Samas on õppuse planeerimine käinud juba pikemat aega ja sellega on NATO riigid saanud rea väga olulisi õppetunde, rõhutas Luik ning lisas, et osa USA tehnikat ja isikkoosseisu on siiski ka juba Euroopasse toodud.
Samuti rõhutas kaitseminister, et NATO toimib hoolimata koroonapandeemiast ja USA presidendi otsusest mitte uusi vägesid praegu Euroopasse saata.
NATO puhul on piiratud teatud koosolekute pidamist, võõrad ei saa hoonetesse sisse, aga NATO põhistruktuur toimib, kinnitas Luik. "See, et ei toimu ühte õppust, ei tähenda, et neid üksusi ei oleks olemas. Parim näide sellest on, et Eestis asub Ühendkuningriigi pataljon ja Taani kompanii ning samuti toimib NATO õhuturve, märkis Luik.
### Response:
Luik: Kevadtormile reservväelasi ei kutsuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vene riigi ja Kremli-meelne meedia korraldas COVID-2019-ga seoses märkimisväärse väärteabekampaania," tsiteerib leht ettekannet.
Selle teatel on kampaania eesmärgiks süvendada lääneriikide avaliku tervishoiu kriisi, õõnestades iseäranis avalikkuse usaldust riikliku tervishoiusüsteemi vastu ja sel viisil takistada tõhusat vastutegevust koroonaviiruse puhangule.
Ettekandes väidetakse, et 22. jaanuarist on tuvastatud 80 puhku, kui COVID-19 kohta levitatakse valeteavet. Märgitakse, et Vene võimudega seotud suhtlusvõrgustike libakontod, mis varem levitasid uudiseid Süüria ja kollavestide kohta, on nüüd asunud inglise, hispaania, prantsuse, itaalia ja saksa keeles valgustama koroonaviirusega seotud olukorda.
Ettekande kohaselt nimetatakse neil kontodel koroonaviirust mõnikord inimleiutiseks, mille lääs on relvaks muutnud, itaaliakeelsetes teadetes õõnestatakse usaldust võimude ja rahvusvaheliste asutuste vastu, hispaaniakeelsetel kontodel levitatakse maailmalõpulisi lugusid, süüdistatakse kapitaliste püüetes viirusest kasu lõigata.
Uurimuse autorid arvavad, et kampaania käigus pressitakse nii ametlikku meediat kui suhtlusvõrgustikke kasutades peale korraga paljusid, sageli üksteisega vastuolus olevaid vaatepunkte. Samas kasutatakse selles kõrvalistest allikatest võetud teavet.
The Financial Times märgib, et EEAS keeldus kommenteerimast teateid selle ettekande kohta. Samas nenditi, et selle töötajad elavdasid koroonaviirusega seotud väärteabe seiret ja teevad selles küsimuses G7 ja NATO-ga koostööd.
Kreml: Venemaa süüdistamine koroona-teabesõjas on jabur
Kreml lükkas tagasi süüdistused, justkui Venemaa oleks vallandanud õõnetuskampaania ja provotseeriks läänes koroonaviirusega seoses paanikat.
"Kahjuks ei saa ma seda terve mõistuse seisukohast kommenteerida," vastas Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanike palvele kommenteerida meediasse lekkinud Euroopa välistegevusteenistuse salaettekannet.
"Kui selles dokumendis oleks ükski selge näide ja viide mingile meediaallikale, võiks ma teile midagi öelda," märkis ta.
Peskovi sõnul on taas tegu mingite paljasõnaliste süüdistustega.
"Põhimõtteliselt peaks praeguses olukorras see venevihalaine raugema, aga näe, ei rauge," sõnas Peskov. | Ajaleht: Venemaa korraldab koroonaviiruse väärteabekampaaniat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vene riigi ja Kremli-meelne meedia korraldas COVID-2019-ga seoses märkimisväärse väärteabekampaania," tsiteerib leht ettekannet.
Selle teatel on kampaania eesmärgiks süvendada lääneriikide avaliku tervishoiu kriisi, õõnestades iseäranis avalikkuse usaldust riikliku tervishoiusüsteemi vastu ja sel viisil takistada tõhusat vastutegevust koroonaviiruse puhangule.
Ettekandes väidetakse, et 22. jaanuarist on tuvastatud 80 puhku, kui COVID-19 kohta levitatakse valeteavet. Märgitakse, et Vene võimudega seotud suhtlusvõrgustike libakontod, mis varem levitasid uudiseid Süüria ja kollavestide kohta, on nüüd asunud inglise, hispaania, prantsuse, itaalia ja saksa keeles valgustama koroonaviirusega seotud olukorda.
Ettekande kohaselt nimetatakse neil kontodel koroonaviirust mõnikord inimleiutiseks, mille lääs on relvaks muutnud, itaaliakeelsetes teadetes õõnestatakse usaldust võimude ja rahvusvaheliste asutuste vastu, hispaaniakeelsetel kontodel levitatakse maailmalõpulisi lugusid, süüdistatakse kapitaliste püüetes viirusest kasu lõigata.
Uurimuse autorid arvavad, et kampaania käigus pressitakse nii ametlikku meediat kui suhtlusvõrgustikke kasutades peale korraga paljusid, sageli üksteisega vastuolus olevaid vaatepunkte. Samas kasutatakse selles kõrvalistest allikatest võetud teavet.
The Financial Times märgib, et EEAS keeldus kommenteerimast teateid selle ettekande kohta. Samas nenditi, et selle töötajad elavdasid koroonaviirusega seotud väärteabe seiret ja teevad selles küsimuses G7 ja NATO-ga koostööd.
Kreml: Venemaa süüdistamine koroona-teabesõjas on jabur
Kreml lükkas tagasi süüdistused, justkui Venemaa oleks vallandanud õõnetuskampaania ja provotseeriks läänes koroonaviirusega seoses paanikat.
"Kahjuks ei saa ma seda terve mõistuse seisukohast kommenteerida," vastas Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanike palvele kommenteerida meediasse lekkinud Euroopa välistegevusteenistuse salaettekannet.
"Kui selles dokumendis oleks ükski selge näide ja viide mingile meediaallikale, võiks ma teile midagi öelda," märkis ta.
Peskovi sõnul on taas tegu mingite paljasõnaliste süüdistustega.
"Põhimõtteliselt peaks praeguses olukorras see venevihalaine raugema, aga näe, ei rauge," sõnas Peskov.
### Response:
Ajaleht: Venemaa korraldab koroonaviiruse väärteabekampaaniat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 16 koondise osavõtul Tallinnas, Rakveres, Haapsalus, Tartus, Viljandis, Otepääl ja Võrus toimuma pidanud suursündmuse tulevik on koroonaviiruse leviku tõttu lahtine: UEFA pole veel otsust teinud, kas turniir lükkub edasi või jääb tänavu selle vanuseklassi Euroopa meistritiitel välja mängimata.
Jalgpalliliit peatas kuni UEFA otsuseni turniiri ettevalmistusega seotud tegevused. U-17 EM-finaalturniiri külastajad oleks veetnud mai ja juuni jooksul Eestis 6700 hotelliööd, turniiri teleauditoorium olnuks hinnanguliselt 10 miljonit.
"Oleme pikalt ning põhjalikult turniiriks valmistunud ja nii jalgpalliliidu töötajad kui ka meie partnerid on selle nimel palju vaeva näinud. Tänan kõiki seni tehtu eest! Oleme UEFA-le väljendanud valmidust korraldada turniir hilisematel kuupäevadel suvel 2020, aga selle võimaluse tekkimine ei sõltu täna UEFA-st ega Eesti Jalgpalli Liidust," lausus U-17 EM-finaalturniiri projektijuht Kadri Jägel. | U-17 EM-finaalturniir Eestis planeeritud kuupäevadel ei toimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
16 koondise osavõtul Tallinnas, Rakveres, Haapsalus, Tartus, Viljandis, Otepääl ja Võrus toimuma pidanud suursündmuse tulevik on koroonaviiruse leviku tõttu lahtine: UEFA pole veel otsust teinud, kas turniir lükkub edasi või jääb tänavu selle vanuseklassi Euroopa meistritiitel välja mängimata.
Jalgpalliliit peatas kuni UEFA otsuseni turniiri ettevalmistusega seotud tegevused. U-17 EM-finaalturniiri külastajad oleks veetnud mai ja juuni jooksul Eestis 6700 hotelliööd, turniiri teleauditoorium olnuks hinnanguliselt 10 miljonit.
"Oleme pikalt ning põhjalikult turniiriks valmistunud ja nii jalgpalliliidu töötajad kui ka meie partnerid on selle nimel palju vaeva näinud. Tänan kõiki seni tehtu eest! Oleme UEFA-le väljendanud valmidust korraldada turniir hilisematel kuupäevadel suvel 2020, aga selle võimaluse tekkimine ei sõltu täna UEFA-st ega Eesti Jalgpalli Liidust," lausus U-17 EM-finaalturniiri projektijuht Kadri Jägel.
### Response:
U-17 EM-finaalturniir Eestis planeeritud kuupäevadel ei toimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muuseum kutsub Igaüht oma loo ja mõtted lisama lehele Rahvalood. Sealtsamast leiab küsimused, mis kirjutamisel abiks on.
Pilte ootab muuseum lehele Pildiait. Teretulnud on jäädvustused, kuidas eriolukord on muutnud harjumuspärast ümbritsevat. Samuti ülesvõtted sellest, kuidas perega aega veedetakse, olgu koduseinte vahel või looduses matkamas ja sportimas.
Kaastöö võib saata ka e-kirjaga: Pille Runnel, ERMi teadusdirektor, [email protected] | ERM ootab lugusid ja pilte elust koroonaviiruse ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muuseum kutsub Igaüht oma loo ja mõtted lisama lehele Rahvalood. Sealtsamast leiab küsimused, mis kirjutamisel abiks on.
Pilte ootab muuseum lehele Pildiait. Teretulnud on jäädvustused, kuidas eriolukord on muutnud harjumuspärast ümbritsevat. Samuti ülesvõtted sellest, kuidas perega aega veedetakse, olgu koduseinte vahel või looduses matkamas ja sportimas.
Kaastöö võib saata ka e-kirjaga: Pille Runnel, ERMi teadusdirektor, [email protected]
### Response:
ERM ootab lugusid ja pilte elust koroonaviiruse ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aleksandr Dmitrijev oli esindusmeeskonna peatreeneri rollis 41 kohtumises, millest võideti kümme ning viigistati kuus," vahendab Soccernet.ee.
"Nägime Sankaga koos, et meie pikaajalised visioonid ei kattu ning ta soovib uusi väljakutseid ja hetkel on parim aeg sellele mõtlemiseks. Lahkuminek oli mõlemapoolne otsus. Kindlasti kohtume staadionil ja soovime talle palju edu," sõnas Kalevi spordidirektor Joel Lindpere Dmitrijevi lahkumisest.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Tallinna Kalev sai uue peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aleksandr Dmitrijev oli esindusmeeskonna peatreeneri rollis 41 kohtumises, millest võideti kümme ning viigistati kuus," vahendab Soccernet.ee.
"Nägime Sankaga koos, et meie pikaajalised visioonid ei kattu ning ta soovib uusi väljakutseid ja hetkel on parim aeg sellele mõtlemiseks. Lahkuminek oli mõlemapoolne otsus. Kindlasti kohtume staadionil ja soovime talle palju edu," sõnas Kalevi spordidirektor Joel Lindpere Dmitrijevi lahkumisest.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Tallinna Kalev sai uue peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala lõpus kuulutas valitsus välja eriolukorra: suletud on koolid, muuseumid, kinod, teatrid ja kontserdisaalid. Kõigil inimestel on palutud võimalusel jääda koju.
Olukord on nii riigis kui rahvusvaheliselt erakorraline, mitme põlvkonna inimesed pole midagi sellist kogenud.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv ja ühendus Eesti Elulood kutsuvad üles pidama eriolukorra päevikut – mõtisklema selle üle,
· kas ja kuidas on igapäevaelu muutunud,
· millele pöörate varasemast rohkem ja millele vähem tähelepanu,
· millised on teie suhted lähedaste ja sõpradega, kas ja kuidas need muutuvad,
· millised on teie hirmud ja lootused.
Kirja võib panna ka muutusi riigis või maailmas ning kuidas need mõjutavad argiaelu.
Kõik eriolukorra päevikud (või nende koopiad) on pärast eriolukorra lahenemist oodatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolisse arhiivi.
Eriolukorra päevikud saab saata aadressile [email protected] või paberil "Eriolukorra päevik" Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv Vanemuise 42, Tartu 51003. | Kirjandusmuuseum kutsub inimesi üles eriolukorra päevikut pidama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala lõpus kuulutas valitsus välja eriolukorra: suletud on koolid, muuseumid, kinod, teatrid ja kontserdisaalid. Kõigil inimestel on palutud võimalusel jääda koju.
Olukord on nii riigis kui rahvusvaheliselt erakorraline, mitme põlvkonna inimesed pole midagi sellist kogenud.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv ja ühendus Eesti Elulood kutsuvad üles pidama eriolukorra päevikut – mõtisklema selle üle,
· kas ja kuidas on igapäevaelu muutunud,
· millele pöörate varasemast rohkem ja millele vähem tähelepanu,
· millised on teie suhted lähedaste ja sõpradega, kas ja kuidas need muutuvad,
· millised on teie hirmud ja lootused.
Kirja võib panna ka muutusi riigis või maailmas ning kuidas need mõjutavad argiaelu.
Kõik eriolukorra päevikud (või nende koopiad) on pärast eriolukorra lahenemist oodatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolisse arhiivi.
Eriolukorra päevikud saab saata aadressile [email protected] või paberil "Eriolukorra päevik" Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv Vanemuise 42, Tartu 51003.
### Response:
Kirjandusmuuseum kutsub inimesi üles eriolukorra päevikut pidama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusministeeriumi üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts rääkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et praegu on parim viis õpilastele tagasisidet anda ja neid motiveerida kujundav hindamine.
"Kaks esimest nädalat võiks koolid ja õpetajad võtta aega, et mõelda, milline tagasisidestamise lahendus töötab kõige paremini, millises mahus ja millise ajalise sammuga ülesandeid anda õpilastele. Pole mõistlik anda ülesandeid, mida tuleb lahendada aja peale või kindlal kellaajal," rääkis ta.
Vinter-Nemvalts lisas, et õpilased pole kodudes ühesugustes tingimustes ja mõelda tuleb ka sellele, millised on kaugõppeks parimad kanalid ja vahendid. Tagasisidet tuleks koguda ka õpilastelt.
Ministeeriumi esindaja sõnul ei ole õpitulemused kaugõppes kindlasti tavaõppega samaväärsed, mis tähendab, et tulemused tuleb ümber mõtestada ja kategoriseerida.
Ta pani koolijuhtidele südamele, et neil on õpetajate toetamisel suur roll, sest ka õpetajad on uues situatsioonis ning nendevaheline koostöö on hädavajalik. Koolid peaksid koondama õpetajate kasutatavad digilahendused, sest virvarr, mis kodudesse jõuab, on nii mahukas, et võib hakata õppimist segama.
Küsimusele, kas mingil hetkel võidakse otsustada õppetöö üldse seisma panna ja jätkata siis, kui eriolukord on läbi, vastas Vinter-Nemvalts, et ministeerium jälgib olukorda, kuid kuna täna on alles kaugõppe kolmas päev, on veel vara midagi öelda.
"Liigume kahenädalase sammuga. Jah, mõtleme eri stsenaariumidele ja võimalustele, oleme paika pannud ka viimased tärminid, kui suuremaid otsuseid teha, aga pole veel põhjust arvata, et oleks vaja midagi teha koolivaheaegadega või pikendada õppeperioodi. Ilmselgelt on vara seda kolme päeva pealt öelda, aga hetkel teeme kõike, et õppeprotsess distantsis oleks toetatud ja saaks jätkuda samamoodi," lisas ta. | Haridusministeerium palub koolidel ajutiselt loobuda õpilaste hindamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusministeeriumi üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts rääkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et praegu on parim viis õpilastele tagasisidet anda ja neid motiveerida kujundav hindamine.
"Kaks esimest nädalat võiks koolid ja õpetajad võtta aega, et mõelda, milline tagasisidestamise lahendus töötab kõige paremini, millises mahus ja millise ajalise sammuga ülesandeid anda õpilastele. Pole mõistlik anda ülesandeid, mida tuleb lahendada aja peale või kindlal kellaajal," rääkis ta.
Vinter-Nemvalts lisas, et õpilased pole kodudes ühesugustes tingimustes ja mõelda tuleb ka sellele, millised on kaugõppeks parimad kanalid ja vahendid. Tagasisidet tuleks koguda ka õpilastelt.
Ministeeriumi esindaja sõnul ei ole õpitulemused kaugõppes kindlasti tavaõppega samaväärsed, mis tähendab, et tulemused tuleb ümber mõtestada ja kategoriseerida.
Ta pani koolijuhtidele südamele, et neil on õpetajate toetamisel suur roll, sest ka õpetajad on uues situatsioonis ning nendevaheline koostöö on hädavajalik. Koolid peaksid koondama õpetajate kasutatavad digilahendused, sest virvarr, mis kodudesse jõuab, on nii mahukas, et võib hakata õppimist segama.
Küsimusele, kas mingil hetkel võidakse otsustada õppetöö üldse seisma panna ja jätkata siis, kui eriolukord on läbi, vastas Vinter-Nemvalts, et ministeerium jälgib olukorda, kuid kuna täna on alles kaugõppe kolmas päev, on veel vara midagi öelda.
"Liigume kahenädalase sammuga. Jah, mõtleme eri stsenaariumidele ja võimalustele, oleme paika pannud ka viimased tärminid, kui suuremaid otsuseid teha, aga pole veel põhjust arvata, et oleks vaja midagi teha koolivaheaegadega või pikendada õppeperioodi. Ilmselgelt on vara seda kolme päeva pealt öelda, aga hetkel teeme kõike, et õppeprotsess distantsis oleks toetatud ja saaks jätkuda samamoodi," lisas ta.
### Response:
Haridusministeerium palub koolidel ajutiselt loobuda õpilaste hindamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme seisukohal, et praeguses äärmiselt keerulises ning erakorralises eriolukorras apteegireformi lõplik jõustamine ei ole vastutustundlik ning seab ohtu rahva tervise kaitse apteegiteenuse katkemise või olulise vähenemise tõttu. Palume analüüsida võimalusi kiiremas korras lahenduste leidmiseks, et ajutiselt peatada apteegireformi lõplik jõustumine vähemalt eriolukorra kehtivuse perioodiks," kirjutasid BENU Apteek Eesti OÜ juhatuse liikmed Kaidi Kelt ja Krister Tamm.
Peaminister Jüri Ratasele, sotsiaalminister Tanel Kiigele ja ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepale saadetud kirjas märgivad BENU juhid, et näevad koroonaviiruse pandeemilise levikuga seoses äärmiselt tõsiseid ja suuri riske apteegiteenuse osutamise katkemisele ning elanikkonna ravimitega varustatuse tagamisele.
"Selle riski tõenäosus on kordades suurem, kui apteegireform täies mahus rakendub 1. aprillil ning apteegiteenuse osutamine killustub paljude väikeste ettevõtjate vahel," märgivad BENU juhid.
Kelt ja Tamm leiavad, et koroonaviiruse kiire levik võib ettearvamatul moel mõjutada proviisorühingutele üle antavate apteekide võimekust jätkata teenuse osutamist koheselt alates 1. aprillist. Probleemiks võivad kujuneda apteekide tegevuslubade üleandmisega ning töökorralduse praktilise ümberkorraldamisega tõusetuvad teemad.
"Näiteks, kui haigestuvad või pannakse karantiini olulised isikud apteegiteenuse IT-lahenduste pakkujate (kassaprogrammide pakkujad jms), ravimiameti toimingute menetlejate jt seas, ei ole praktiliselt võimalik kõigi apteegiteenuse osutamiseks vajalike süsteemide õigeaegne üleminek ja toimimine. Nii võib tekkida tõsiseid probleeme IT-lahenduste toimimise tagamisel apteekide üleandmise käigus (ühendused retseptikeskusega, pankadega jms)."
BENU juhtide hinnangul ei ole ka võimalik kiiresti ja operatiivselt reageerida ning lahendada haigestunud apteekrite asemele teistest apteekidest asendustöötajate leidmise küsimust, ravimite nn sisendkäibe korraldamist erinevate apteekide vahel, et tagada ebatavaliselt suurenenud nõudlusega olukorras piisav sortiment ravimeid kõigis apteekides jne.
"Sellised toimingud on võimalikud BENU Apteek Eesti OÜ-le kuuluvate apteekide vahel ehk nn tsentraalse haldamisega ketis, kuid võimatu või äärmiselt keeruline väikeste proviisorühingute vahel."
Proviisorite koda: BENU ettepanek on küüniline
Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas hindas BENU ettepanekut kasutada eriolukorda apteegireformi tagasipööramiseks vastutustundetuks ja küüniliseks.
"Nagu ravimiamet selgelt ütles, koroona seadust ei muuda. Meile teadaolevalt on apteekide uued omanikud enamasti apteegis seni töötanud proviisorid-juhtajad ning enamasti jääb samaks nii arvutiprogramm, töötajad kui kogu ümbritsev. Ravimiamet on teada andnud oma valmidusest taotlusi kiirkorras menetleda. Taotluste menetlemiseks ei ole vaja füüsilist kontakti, tänu sellele, et meil on hästi toimiv e-riik saab kõik asjad korda ajada suheldes läbi erinevate kanalite, mida mööda haigus ei levi," sõnas Alamaa-Aas.
Proviisorite koja juht avaldas arvamust, et olukord paneb proovile apteekrite probleemide lahendamise võimekuse, kuid ta on kindel, et sellega tullakse toime.
"Muidugi langeb suur raskus apteegi juhatajatele, tuleb vastutada nii töötajate kui patsientide eest, kuid õppinud inimestena nad teavad kuidas antud olukordades käituda. See ongi meie töö, tagada ravimiabi erinevates olukordades. Kindlasti peab ja ka aitab ravimamet, terviseamet ja riik vahendite ja nõuga niipalju kui võimalik. Meil on väga tublid proviisorid ja farmatseudid, kellele on pandud praegu tohutu vastutus ja raskus, kuid me saame hakkama, selles ei pea kahtlema!"
Alamaa-Aas lisas, et koroonaviirusesse haigestumise vastu pole praegu keegi enam kaitstud ja apteekrid on siin selgelt eesliinil.
"Seda vastutustundetum ja küünilisem on praegu suure apteegiketi poolt hakata kasutama eriolukorda apteegireformi tagasipööramiseks. Küll on praeguse kriisi taustal hakatud koguma reservi apteegis mittetöötavatest proviisoritest ja farmatseutidest, et apteegid haiguspuhangust hoolimata avatud püsiksid."
1. aprillist jõustuv apteegireform lahutab ravimite hulgimüüjad ja apteegikettide omanikud. | BENU: apteegireformi jõustumine tuleks peatada vähemalt eriolukorra lõpuni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme seisukohal, et praeguses äärmiselt keerulises ning erakorralises eriolukorras apteegireformi lõplik jõustamine ei ole vastutustundlik ning seab ohtu rahva tervise kaitse apteegiteenuse katkemise või olulise vähenemise tõttu. Palume analüüsida võimalusi kiiremas korras lahenduste leidmiseks, et ajutiselt peatada apteegireformi lõplik jõustumine vähemalt eriolukorra kehtivuse perioodiks," kirjutasid BENU Apteek Eesti OÜ juhatuse liikmed Kaidi Kelt ja Krister Tamm.
Peaminister Jüri Ratasele, sotsiaalminister Tanel Kiigele ja ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepale saadetud kirjas märgivad BENU juhid, et näevad koroonaviiruse pandeemilise levikuga seoses äärmiselt tõsiseid ja suuri riske apteegiteenuse osutamise katkemisele ning elanikkonna ravimitega varustatuse tagamisele.
"Selle riski tõenäosus on kordades suurem, kui apteegireform täies mahus rakendub 1. aprillil ning apteegiteenuse osutamine killustub paljude väikeste ettevõtjate vahel," märgivad BENU juhid.
Kelt ja Tamm leiavad, et koroonaviiruse kiire levik võib ettearvamatul moel mõjutada proviisorühingutele üle antavate apteekide võimekust jätkata teenuse osutamist koheselt alates 1. aprillist. Probleemiks võivad kujuneda apteekide tegevuslubade üleandmisega ning töökorralduse praktilise ümberkorraldamisega tõusetuvad teemad.
"Näiteks, kui haigestuvad või pannakse karantiini olulised isikud apteegiteenuse IT-lahenduste pakkujate (kassaprogrammide pakkujad jms), ravimiameti toimingute menetlejate jt seas, ei ole praktiliselt võimalik kõigi apteegiteenuse osutamiseks vajalike süsteemide õigeaegne üleminek ja toimimine. Nii võib tekkida tõsiseid probleeme IT-lahenduste toimimise tagamisel apteekide üleandmise käigus (ühendused retseptikeskusega, pankadega jms)."
BENU juhtide hinnangul ei ole ka võimalik kiiresti ja operatiivselt reageerida ning lahendada haigestunud apteekrite asemele teistest apteekidest asendustöötajate leidmise küsimust, ravimite nn sisendkäibe korraldamist erinevate apteekide vahel, et tagada ebatavaliselt suurenenud nõudlusega olukorras piisav sortiment ravimeid kõigis apteekides jne.
"Sellised toimingud on võimalikud BENU Apteek Eesti OÜ-le kuuluvate apteekide vahel ehk nn tsentraalse haldamisega ketis, kuid võimatu või äärmiselt keeruline väikeste proviisorühingute vahel."
Proviisorite koda: BENU ettepanek on küüniline
Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas hindas BENU ettepanekut kasutada eriolukorda apteegireformi tagasipööramiseks vastutustundetuks ja küüniliseks.
"Nagu ravimiamet selgelt ütles, koroona seadust ei muuda. Meile teadaolevalt on apteekide uued omanikud enamasti apteegis seni töötanud proviisorid-juhtajad ning enamasti jääb samaks nii arvutiprogramm, töötajad kui kogu ümbritsev. Ravimiamet on teada andnud oma valmidusest taotlusi kiirkorras menetleda. Taotluste menetlemiseks ei ole vaja füüsilist kontakti, tänu sellele, et meil on hästi toimiv e-riik saab kõik asjad korda ajada suheldes läbi erinevate kanalite, mida mööda haigus ei levi," sõnas Alamaa-Aas.
Proviisorite koja juht avaldas arvamust, et olukord paneb proovile apteekrite probleemide lahendamise võimekuse, kuid ta on kindel, et sellega tullakse toime.
"Muidugi langeb suur raskus apteegi juhatajatele, tuleb vastutada nii töötajate kui patsientide eest, kuid õppinud inimestena nad teavad kuidas antud olukordades käituda. See ongi meie töö, tagada ravimiabi erinevates olukordades. Kindlasti peab ja ka aitab ravimamet, terviseamet ja riik vahendite ja nõuga niipalju kui võimalik. Meil on väga tublid proviisorid ja farmatseudid, kellele on pandud praegu tohutu vastutus ja raskus, kuid me saame hakkama, selles ei pea kahtlema!"
Alamaa-Aas lisas, et koroonaviirusesse haigestumise vastu pole praegu keegi enam kaitstud ja apteekrid on siin selgelt eesliinil.
"Seda vastutustundetum ja küünilisem on praegu suure apteegiketi poolt hakata kasutama eriolukorda apteegireformi tagasipööramiseks. Küll on praeguse kriisi taustal hakatud koguma reservi apteegis mittetöötavatest proviisoritest ja farmatseutidest, et apteegid haiguspuhangust hoolimata avatud püsiksid."
1. aprillist jõustuv apteegireform lahutab ravimite hulgimüüjad ja apteegikettide omanikud.
### Response:
BENU: apteegireformi jõustumine tuleks peatada vähemalt eriolukorra lõpuni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul puudutab otsus kõiki lapsevanemaid ning sõltumata sellest, kas laps käib praegu lasteaias või mitte, vanemad lasteaiatasu maksma ei pea.
Tallinnas on munitsipaallasteaia kohatasu ühe lapse kohta 71,25 eurot kuus ja ujulaga lasteaedades 78,26 eurot.
Tallinnas säilib lasteaedade teenus ka eriolukorra ajal. Praegu töötavad kõik linna lasteaiad, järgides juhiseid laste tervise kaitse tagamiseks, kinnitas linnavalitsus.
"Lasteaedade töökorralduses võib olla muudatusi, kuid praegu on kõik valmis lapsi vastu võtma. Oleme samas valmis reageerima, kui peaks tekkima vajadus sulgeda mõni rühm või ka kogu lasteaed, kuid me ei sulge kõiki lasteaedu korraga," ütles Kõlvart. | Tallinn kaotab aprilli lõpuni lasteaiatasu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul puudutab otsus kõiki lapsevanemaid ning sõltumata sellest, kas laps käib praegu lasteaias või mitte, vanemad lasteaiatasu maksma ei pea.
Tallinnas on munitsipaallasteaia kohatasu ühe lapse kohta 71,25 eurot kuus ja ujulaga lasteaedades 78,26 eurot.
Tallinnas säilib lasteaedade teenus ka eriolukorra ajal. Praegu töötavad kõik linna lasteaiad, järgides juhiseid laste tervise kaitse tagamiseks, kinnitas linnavalitsus.
"Lasteaedade töökorralduses võib olla muudatusi, kuid praegu on kõik valmis lapsi vastu võtma. Oleme samas valmis reageerima, kui peaks tekkima vajadus sulgeda mõni rühm või ka kogu lasteaed, kuid me ei sulge kõiki lasteaedu korraga," ütles Kõlvart.
### Response:
Tallinn kaotab aprilli lõpuni lasteaiatasu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa erialaühenduste assotsiatsiooni koostatud dokument mainib, et praeguse seisuga ei saa välistada viirusnakkuse levikut enam kui kümne mikromeetrise läbimõõduga piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu.
Aerosoolid lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid. Kui ruumis on vähem kui viie mikromeetrise läbimõõduga osakeste kontsentratsioon piisavalt suur, ei aita ka 1–2-meetrine distants. Eriti ohtlikud on umbsed ja ülerahvastatud ruumid, kus ventilatsioon on puudulik.
SARS-CoV-2 viiruse läbimõõt on 80–160 nanomeetrit ja püsib sisetingimustes õhus aktiivne kuni kolm tundi ning pindadel kaks kuni kolm päeva. Üldkasutuses olevates WC-des tuleb enne vee tõmbamist WC-poti kaas sulgeda. Muidu võib nakkuse saada. ka sealt tuleva õhupahvakuga
Ventilatsioonisüsteemid
Dokumendis on toodud kesksed juhised ventilatsioonisüsteemidele, millest puudutavad Eesti oludes kõige olulisemad ventilatsiooni käiduaegasid, retsirkulatsiooni ja rootorsoojustagasteid.
Ventilatsiooni soovitatakse käivitada mõned tunnid tavapärasest varem, samuti pikendada käiduaega õhtul. Ventilatsioon soovitatakse jätta tööle vähendatul võimsusel ka väljaspool hoonete kasutusaegu, et välja ventileerida viirustega peenosakesed.
WC-des soovitatakse väljatõmbeventilatsioon hoida töös ööpäev läbi. Hoonetes, kus pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, soovitakse intensiivset tuulutamist akna kaudu, näiteks 15 minutit, kui sisenetakse ruumi, kus teised inimesed varasemalt viibinud.
Teine oluline info puudutab retsirkulatsiooniga ventilatsioonisüsteeme, mis on tihti kasutusel näiteks kauplusladudes ja kaubanduskeskustes. Need süsteemid tuleks lülitada koheselt 100-protsendiliselt värske õhu peale, et vältida viiruste tagastumist läbi ventilatsioonisüsteemi.
Samuti soovitatakse võimalusel mitte käitada ruumipõhiseid retsirkulatsioonisüsteeme ehk puhur-konvektoreid. Kuna rootorsoojusvahetid tagastavad väljatõmbeõhust soojusvaheti pinnale kinnitunud peenosakesi sissepuhkeõhku, soovitatakse need seisma panna.
Dokument jagab näpunäiteid ülereageerimise vältimiseks, mis on olnud teadmatuse tõttu kerged tekkima. Näiteks pole õhu niisutamisest SARS-CoV-2 puhul erinevalt mõnest teisest viirusest kasu, sest viirus on vastupidav kuni 80-protsendilise suhtelise niiskuseni ja 30 °C kraadini ulatuva temperatuurini.
Dokumendis rõhutatakse, et ventilatsiooniseadmete välisõhufiltrid ei ole antud kontekstis saasteallikad ega vaja vahetust. Samuti pole mõju ventilatsioonitorustiku puhastamisel, sest viirused ei satu sissepuhketorustikku juhul, kui jälgitakse retsirkulatsiooni ja soojustagastuse juhiseid.
Mida teha korterelamutes?
Paljud inimesed elavad terviklikult renoveerimata korterelamutes, kus on loomulik ventilatsioon väljatõmbelõõridega. Kui ventilatsioon töötab õiget pidi, läheb koos väljatõmbeõhuga ka viirus majast välja katusele. Ventilaatoriga pliidikubude paigaldamise tõttu on hakanud mõnes korteris ventilatsioon tööle tagurpidi. Sellele viitab naaberkorterist sisse tungiv toidulõhn, millega koos võib tulla ka viirus. Selliseid olukordasid tuleb vältida. Loomuliku ventilatsiooni puhul on vajalik akende kaudu tuulutamine.
Terviklikult renoveeritud ja uuemad korterelamud on varustatud mehaaniliste ventilatsioonisüsteemidega, milles on tavaliselt sissepuhe ja väljatõmme koos soojustagastusega. Nendes süsteemides liigub õhk alati õiget pidi ja viiruse leviku ohtu ei ole.
Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste assotsiatsioon esindab üle 120 000 inseneri 27 riigist. Koostatud soovitused on mõeldud eelkõige töökohtadele ning üldkasutatavatele ruumidele. | Akadeemik selgitab, kuidas käitada haiguspuhangu ajal ventilatsioonisüsteeme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa erialaühenduste assotsiatsiooni koostatud dokument mainib, et praeguse seisuga ei saa välistada viirusnakkuse levikut enam kui kümne mikromeetrise läbimõõduga piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu.
Aerosoolid lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid. Kui ruumis on vähem kui viie mikromeetrise läbimõõduga osakeste kontsentratsioon piisavalt suur, ei aita ka 1–2-meetrine distants. Eriti ohtlikud on umbsed ja ülerahvastatud ruumid, kus ventilatsioon on puudulik.
SARS-CoV-2 viiruse läbimõõt on 80–160 nanomeetrit ja püsib sisetingimustes õhus aktiivne kuni kolm tundi ning pindadel kaks kuni kolm päeva. Üldkasutuses olevates WC-des tuleb enne vee tõmbamist WC-poti kaas sulgeda. Muidu võib nakkuse saada. ka sealt tuleva õhupahvakuga
Ventilatsioonisüsteemid
Dokumendis on toodud kesksed juhised ventilatsioonisüsteemidele, millest puudutavad Eesti oludes kõige olulisemad ventilatsiooni käiduaegasid, retsirkulatsiooni ja rootorsoojustagasteid.
Ventilatsiooni soovitatakse käivitada mõned tunnid tavapärasest varem, samuti pikendada käiduaega õhtul. Ventilatsioon soovitatakse jätta tööle vähendatul võimsusel ka väljaspool hoonete kasutusaegu, et välja ventileerida viirustega peenosakesed.
WC-des soovitatakse väljatõmbeventilatsioon hoida töös ööpäev läbi. Hoonetes, kus pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, soovitakse intensiivset tuulutamist akna kaudu, näiteks 15 minutit, kui sisenetakse ruumi, kus teised inimesed varasemalt viibinud.
Teine oluline info puudutab retsirkulatsiooniga ventilatsioonisüsteeme, mis on tihti kasutusel näiteks kauplusladudes ja kaubanduskeskustes. Need süsteemid tuleks lülitada koheselt 100-protsendiliselt värske õhu peale, et vältida viiruste tagastumist läbi ventilatsioonisüsteemi.
Samuti soovitatakse võimalusel mitte käitada ruumipõhiseid retsirkulatsioonisüsteeme ehk puhur-konvektoreid. Kuna rootorsoojusvahetid tagastavad väljatõmbeõhust soojusvaheti pinnale kinnitunud peenosakesi sissepuhkeõhku, soovitatakse need seisma panna.
Dokument jagab näpunäiteid ülereageerimise vältimiseks, mis on olnud teadmatuse tõttu kerged tekkima. Näiteks pole õhu niisutamisest SARS-CoV-2 puhul erinevalt mõnest teisest viirusest kasu, sest viirus on vastupidav kuni 80-protsendilise suhtelise niiskuseni ja 30 °C kraadini ulatuva temperatuurini.
Dokumendis rõhutatakse, et ventilatsiooniseadmete välisõhufiltrid ei ole antud kontekstis saasteallikad ega vaja vahetust. Samuti pole mõju ventilatsioonitorustiku puhastamisel, sest viirused ei satu sissepuhketorustikku juhul, kui jälgitakse retsirkulatsiooni ja soojustagastuse juhiseid.
Mida teha korterelamutes?
Paljud inimesed elavad terviklikult renoveerimata korterelamutes, kus on loomulik ventilatsioon väljatõmbelõõridega. Kui ventilatsioon töötab õiget pidi, läheb koos väljatõmbeõhuga ka viirus majast välja katusele. Ventilaatoriga pliidikubude paigaldamise tõttu on hakanud mõnes korteris ventilatsioon tööle tagurpidi. Sellele viitab naaberkorterist sisse tungiv toidulõhn, millega koos võib tulla ka viirus. Selliseid olukordasid tuleb vältida. Loomuliku ventilatsiooni puhul on vajalik akende kaudu tuulutamine.
Terviklikult renoveeritud ja uuemad korterelamud on varustatud mehaaniliste ventilatsioonisüsteemidega, milles on tavaliselt sissepuhe ja väljatõmme koos soojustagastusega. Nendes süsteemides liigub õhk alati õiget pidi ja viiruse leviku ohtu ei ole.
Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste assotsiatsioon esindab üle 120 000 inseneri 27 riigist. Koostatud soovitused on mõeldud eelkõige töökohtadele ning üldkasutatavatele ruumidele.
### Response:
Akadeemik selgitab, kuidas käitada haiguspuhangu ajal ventilatsioonisüsteeme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukaasi kohaselt toimub rahvahääletus 22. aprillil ehk esialgu välja käidud kuupäeval, vahendas Meduza.
Üleriigilisel referendumil esitatakse küsimus: "Kas kiidate heaks muudatused Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses?"
Kohtudes hiljem valimiskomisjoni juhi Ella Pamfilovaga märkis Putin siiski, et kui "olukord nõuab", võidakse referendumi korraldamise kuupäeva siiski edasi lükata. | Putin kinnitas põhiseadust puudutava referendumi kuupäevaks 22. aprilli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukaasi kohaselt toimub rahvahääletus 22. aprillil ehk esialgu välja käidud kuupäeval, vahendas Meduza.
Üleriigilisel referendumil esitatakse küsimus: "Kas kiidate heaks muudatused Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses?"
Kohtudes hiljem valimiskomisjoni juhi Ella Pamfilovaga märkis Putin siiski, et kui "olukord nõuab", võidakse referendumi korraldamise kuupäeva siiski edasi lükata.
### Response:
Putin kinnitas põhiseadust puudutava referendumi kuupäevaks 22. aprilli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aga siis tahaks midagi muud.
Hetkeolukorras on heade mõtete – vähemalt enda meelest heade – jagamine teretulnud ja empaatiat ei ole kunagi liiga palju. Olen minagi seda tüüpi nõrga vaimujõuga tegelane, et vahel upun netti ära, üks link viib teiseni... Ah, teate ju küll!
Praegu on sedalaadi uppumiseks kõik tingimused loodud ja ehk ei panda niipalju pahaks ka. Süümekaid ka vähem ja ajan Eesti asja – hetkel tundub justkui oluline olevat.
Läksime:
1. ERR-i arhiivist leidsin sellise toreda kraami:
https://arhiiv.err.ee/vaata/lint-sport
18:30 peal on näiteks saalis ka minu vanaisa, kui kedagi peaks huvitama.
2. Raamatutest soovitan Richard Janno "Vutimehed. Kassisaba poisid".
Väga hea ja armas pildike elust Tallinna tänavatel. Ühtlasi inspiratsiooniallikas õuespordiks.
3. Raadioklassika:
https://arhiiv.err.ee/vaata/olumpiamangud-olumpiaraadio-barcelona-1992-reportaazid-56470
Barcelona OM kergejõustiku viimane päev. Minu kaks suurt õpetajat Tiit Karuks ja Erik Lillo annavad kütet. Ja see on ikka küte, mis on küte.
4. Tunnine jalutuskäik teeb hea olemise ja puhastab pea. Klappidesse võib kuulata Vseviovi vms, aga võib ka lihtsalt niisama iseendaga asjade üle aru pidada.
Ehk ülehomseni piisab! | Tarmo Tiisler soovitab: igavuspagulase abipakett vol. 1 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aga siis tahaks midagi muud.
Hetkeolukorras on heade mõtete – vähemalt enda meelest heade – jagamine teretulnud ja empaatiat ei ole kunagi liiga palju. Olen minagi seda tüüpi nõrga vaimujõuga tegelane, et vahel upun netti ära, üks link viib teiseni... Ah, teate ju küll!
Praegu on sedalaadi uppumiseks kõik tingimused loodud ja ehk ei panda niipalju pahaks ka. Süümekaid ka vähem ja ajan Eesti asja – hetkel tundub justkui oluline olevat.
Läksime:
1. ERR-i arhiivist leidsin sellise toreda kraami:
https://arhiiv.err.ee/vaata/lint-sport
18:30 peal on näiteks saalis ka minu vanaisa, kui kedagi peaks huvitama.
2. Raamatutest soovitan Richard Janno "Vutimehed. Kassisaba poisid".
Väga hea ja armas pildike elust Tallinna tänavatel. Ühtlasi inspiratsiooniallikas õuespordiks.
3. Raadioklassika:
https://arhiiv.err.ee/vaata/olumpiamangud-olumpiaraadio-barcelona-1992-reportaazid-56470
Barcelona OM kergejõustiku viimane päev. Minu kaks suurt õpetajat Tiit Karuks ja Erik Lillo annavad kütet. Ja see on ikka küte, mis on küte.
4. Tunnine jalutuskäik teeb hea olemise ja puhastab pea. Klappidesse võib kuulata Vseviovi vms, aga võib ka lihtsalt niisama iseendaga asjade üle aru pidada.
Ehk ülehomseni piisab!
### Response:
Tarmo Tiisler soovitab: igavuspagulase abipakett vol. 1 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu infotunni alguses tehtud kohaoleku kontroll näitas, et kohal on 20 saadikut, puudus 81 riigikogu liiget.
Eelmise nädala riigikogu infotunni alguses registreeris ennast 40 saadikut. Tavapäraselt osalevad infotunnis siiski peamiselt opositsioonisaadikud, kes saavad selle käigus valitsuse liikmetele küsimusi esitada.
Kolmapäevases infotunnis vastavad riigikogu liikmete küsimustele peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ja rahvastikuminister Riina Solman.
Istungi avanud riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) ütles, et riigikogu vanematekogu oli kolmapäeval arutanud saadikute hajutamist istungitesaalis, et fraktsioonide liikmed ei istuks tihedalt koos, vaid paikneksid saalis hajutatumalt.
"Tänane süsteem seda veel ei võimalda, aga selleks vajalikud muudatused viiakse lähiajal sisse," ütles Põlluaas.
Riigikogu saalis on 120 kohta, mis peaks olema jäänud Asutava Kogu töölehakkamise ajast, kuna see oli 120-liikmeline.
Koroonaviiruse pandeemia tõttu soovitatakse inimestel vähendada sotsiaalseid kontakte ning hoida kaasinimestega suuremat füüsilist distantsi. | Riigikogu istungile tuli 20 saadikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu infotunni alguses tehtud kohaoleku kontroll näitas, et kohal on 20 saadikut, puudus 81 riigikogu liiget.
Eelmise nädala riigikogu infotunni alguses registreeris ennast 40 saadikut. Tavapäraselt osalevad infotunnis siiski peamiselt opositsioonisaadikud, kes saavad selle käigus valitsuse liikmetele küsimusi esitada.
Kolmapäevases infotunnis vastavad riigikogu liikmete küsimustele peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ja rahvastikuminister Riina Solman.
Istungi avanud riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) ütles, et riigikogu vanematekogu oli kolmapäeval arutanud saadikute hajutamist istungitesaalis, et fraktsioonide liikmed ei istuks tihedalt koos, vaid paikneksid saalis hajutatumalt.
"Tänane süsteem seda veel ei võimalda, aga selleks vajalikud muudatused viiakse lähiajal sisse," ütles Põlluaas.
Riigikogu saalis on 120 kohta, mis peaks olema jäänud Asutava Kogu töölehakkamise ajast, kuna see oli 120-liikmeline.
Koroonaviiruse pandeemia tõttu soovitatakse inimestel vähendada sotsiaalseid kontakte ning hoida kaasinimestega suuremat füüsilist distantsi.
### Response:
Riigikogu istungile tuli 20 saadikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud suvel otsustas vandekohus, et Perry laul kasutas kaheksa noodi pikkust juppi rühmituse Flame 2009. aastal valminud laulust "Joyful Noise". Kohtunik Christina A Snyder ütles nüüd aga, et noodid polnud "unikaalses või haruldases kombinatsioonis", kirjutab BBC.
Perry meeskond ei pea seega Flame'ile maksma 2,8 miljoni dollari suurust valuraha.
Laulja advokaat Christine Lepera ütles kohtuasja arutamise ajal, et Flame püüab saada endale õigusi põhiliste muusika ehitamiseks vajalike tööriistade omamiseks. Ta tervitas kohtuniku otsust öeldes, et see on suur võit muusikaloojatele ja -tööstusele.
Kära laulu "Dark Horse" ümber ei pruugi aga veel vaibuda, kuna Flame'i juristid on juba lubanud otsuse edasi kaevata. | Katy Perry seljatas kohtus plagiaadisüüdistused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud suvel otsustas vandekohus, et Perry laul kasutas kaheksa noodi pikkust juppi rühmituse Flame 2009. aastal valminud laulust "Joyful Noise". Kohtunik Christina A Snyder ütles nüüd aga, et noodid polnud "unikaalses või haruldases kombinatsioonis", kirjutab BBC.
Perry meeskond ei pea seega Flame'ile maksma 2,8 miljoni dollari suurust valuraha.
Laulja advokaat Christine Lepera ütles kohtuasja arutamise ajal, et Flame püüab saada endale õigusi põhiliste muusika ehitamiseks vajalike tööriistade omamiseks. Ta tervitas kohtuniku otsust öeldes, et see on suur võit muusikaloojatele ja -tööstusele.
Kära laulu "Dark Horse" ümber ei pruugi aga veel vaibuda, kuna Flame'i juristid on juba lubanud otsuse edasi kaevata.
### Response:
Katy Perry seljatas kohtus plagiaadisüüdistused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ma olen kakskümmend aastat olnud seotud kommunikatsiooniga ja üha enam tundub mulle, et me peaksime nullist alustama. Ühtviisi eksivad need, kes loevad PR-i musta maagia südameks ja liiga palju ka need, kes usuvad nagu kõik sõltuks ainult osavast sõnaseadmisest.
Praegune koroonaviiruse pandeemia on tunnetuslikult ühtedele tühi paanikamull ja teistele liiga vähese kommunikatsiooni vili. Ma ei usu, et kummalgi poolel oleks päriselt õigus.
Mis mõjutab inimeste käitumist?
2017. aasta ID-kaardi kriisi ajal tundus ajakirjanduse põhjal, et Eesti e-identiteet on saanud ränga hoobi. Skandaal tõusis taevani, aga kui skandaalile järgneva kuu jooksul vaadata sertifitseerimiskeskuse andmeid eesti inimeste käitumise kohta digiallkirjade andmisel või digitaalsete teenuste autentimisel, siis ei olnud näha mingeid muutusi.
See, mida peeti skandaaliks, toimis ainult teatava tehnointelligentsi, valitsusasutuste ja ajakirjanduse mullis. Seejuures oht oli reaalselt olemas, seda kommunikeeriti, aga enamik inimestest ei lasknud ennast sellest häirida.
Omamoodi täpselt vastupidise näite pakkus 2015. aasta rändekriis, mil Eestis oli rahvusvahelise kaitse taotlejaid vaid paarisaja ringis. Peavoolumeedia väljaanded olid tookord pigem liberaalsed ja valitsust kritiseeriti avatuse poliitika passiivsuse pärast. Kummatigi näitas juunikuine avaliku arvamuse uuring, et üle poole Eesti elanikest olid migratsiooni vastu, isegi siis, kui selle täpseid detaile ei teatud.
Kus tookord toimus migratsioonivastase ühtsustunde kinnistumine? Loomulikult sotsiaalmeedias. See tähendab, et faktiliselt täpsem, aga ideoloogiliselt paljudele liiga liberaalne ajakirjandus ja valitsuskommunikatsioon ei omanud suuremat mõju, kui faktiliselt rohkem desinformatsiooni sisaldav sotsiaalmeedia, mis lihtsalt väljendas ideoloogiliselt sobivamat hoiakut.
Neist näidetest kooruvad välja kaks järeldust.
Esiteks: kriiside ajal elavad inimesed väga erinevates mullides. Üldjuhul elavad poliitikud, juhid ja ajakirjandus ühes kõlakojas, kus üksteist üles köetakse. Teine, umbes sama suur grupp elanikkonnast, umbusaldab aktiivselt eliiti ja radikaliseerub omakeskis sotsiaalmeedias ja lõpuks on inimesed, kellel on kõigest ükskõik. Neid viimaseid on tihti kõige rohkem.
Teine järeldus on veelgi tõsisem – inimeste käitumisharjumuste muutmiseks on enamasti vaja palju rohkem kui verbaalset või pildilist kommunikatsiooni. Sisuliselt toimib ainult kahte tüüpi meetmed: kas keskkond inimese ümber muudetakse selliselt, et nad ei saa seda enam eirata või tekib inimesel konkreetne hirm oma elu või heaolu pärast.
Näiteks sõja ajal kolivad inimesed tihti lähenevate lahingute hirmus kodust ära. Idealistlikult võib ju loota, et inimene muudab oma käitumist ka positiivse eeskuju ajendil kasu saamise eesmärgil, aga praktika osutab, et taoline käitumismuutus on tunduvalt aeglasem kui eelpool mainitud negatiivse mõjutamise punktid.
See tähendab, et kriisikommunikatsioonis on propaganda suhteliselt vähetõhus, ehkki mitte täiesti kohatu, kui mõelda sellistele sotsiaalpropaganda loosungitele nagu "Peske käsi!" või "Hoidke üksteist!"
Tunduvalt olulisem on tegudepõhine strateegiline kommunikatsioon. See koosneb alati kahest osast: kõigepealt mingi tegu, mida on võimatu ignoreerida (näiteks koolide sulgemine) ja seejärel sellest teavitamine ja seletamine sihtgruppidele.
Koroonaviiruse kriisi eripärad
Käimasoleva kriisi peamiseks eripäraks oli dramaatiliste sündmuste vähesus. Vähemalt kriisi esimeses faasis. Praegu ei ole enamik Eesti inimesi veel ise puutunud kokku ühegi COVID-19 haigega. Kõik, mida me kardame, on seotud prognoosimisega ja sellest tulenevate tegudega.
Olukorra teeb veelgi hullemaks selle kriisi teine eripära: peamine risk ei peitu mitte inimeste surmades, vaid tuletuslikus kahjus, mille puhul on kõige olulisem pandeemia majanduslik hind. Seda on aga veelgi keerulisem ennustada, sest me räägime nüüd prognoosi prognoosimisest.
Täiesti ratsionaalne analüüs ütleks, et kulutused, mida riik teeb koroonaviiruse mõju vähendamiseks, peavad olema väiksemad kui kahju, mis tekiks siis, kui riik ei teeks mitte midagi. See on aga teema, mille puhul isegi ekspertide seas on raske leida täpselt ühesugust arusaama.
Sisuliselt jääb meile lõpuks ainult üks indikaator – viirusesse haigestunute hulk peab vähenema või kaduma sootuks. Kuid seda, kas tehtud kulude hulk või toodud ohvrite arv oli optimaalne, ei saa me iial teada. Kõik kokku on see täiuslik retsept halvimate inimomaduste avaldumiseks. Nii nagu õudusfilmide teooria ütleb, et kui te kurjust ei mõista, tundub see palju hirmsam, kui äraseletatud kurjus.
Lõpuks kolmas eripära ja see on seotud dramaatikaga, mis tuleb kriisireguleerimisest. Näiteks lugu Poola piirile kinni jäänud eestlastest. Enamiku inimeste elu see lugu ei muuda, vaid läheb nii öelda päriselulise vaatemängu kategooriasse.
Saate aru, et see on küüniline hinnang, sest muidugi puudutab see lugu paarisadat Eesti inimest reaalselt, kuid kõik ülejäänud sajad tuhanded eestlased elavad nendele sündmustele kaasa kui vaatemängule, mis kujundab laiemaid suhtumisi.
Omal viisil on juba ette selge avalik narratiiv, mille põhjal võiksin ajakirjanduses ette kirjutada artiklid sündmustest, mis paratamatult juhtuvad. Näiteks esimese koroonasurma teade, seejärel hammasrataste vahele jäänud inimese kaebelugu, seejärel pankrotti läinud firma lugu koos tööta jäänud inimeste lugulauluga.
Kui esimesse nädalasse mahub kiidulugusid vapratele vabatahtlikele ja arstidele, siis teise nädala lõpust hakkavad domineerima juba lood liiga jäikadest ametnikest. Seejärel paljastuslood Eesti kriisireguleerijate ebakompetentsusest.
See üks automaatse narratiivi kujunemine on nähtus, mis viib meid järgmise teemani.
Uudiste ajakriitika kriitika
Kui praegust kriisi iseloomustab pöördepunktide vähesus, siis inimeste uudistetarbimine on liikunud vastupidiselt järjest suurema meediadramaatika suunas. Uudistemeedia tarbimine näitab, et suures osas on tegemist nn "vaatemängu ühiskonna" nähtusega. Omamoodi paradoksaalselt ei ole see sündinud mitte lihtsalt uudishimu kasvu tõttu, vaid selle on tinginud tehnoloogia areng.
Umbes 2002. aastal kuulsin mina esimest korda väljendit – " Online journalism killed journalism" (online-ajakirjandus tappis ajakirjanduse). Selle fenomeni ilmekaks eelkäijaks oli televisiooni " breaking news" formaat. Alguses tähistas see nähtus ootamatut olulist sündmust, kuid telekanalid said aru, et uudisteärevus on ka hea reitingumagnet.
Seetõttu olid näiteks 1999. aastal, kui John Kennedy Jr kukkus eralennukiga Atlandi ookeani kohal alla, USA uudistesaadetes ajakirjanikud ookeani kaldal, kes kordasid aina, et "Jääge meiega, niipea kui on uudiseid, toome neid teieni." Aga enne kui lennuki rusud üles leiti, jõuti taolist erakorralist mittemidagiütlevat uudistesaadet eetrisse lasta kümneid kordi.
Nii nägime, et uudisesaate sisu ei sõltunud mitte uuest informatsioonist, vaid vajadusest alles hoida vaatajate tähelepanu ja reitingut. Interneti tulekuga sama fenomen süvenes, sest erinevalt ajalehtedest võis inimene nüüd ühe päeva jooksul mitu korda tagasi pöörduda oma lemmiklehe juurde, et midagi uut otsida.
Iga tema tagasipöördumine moondus aga klikiks, mille eest oli võimalik müüa reklaamiaega. See aga tähendas omakorda, et iga hinna eest oli vaja toota mingit uut meediasisu, et inimese uudistenälga rahuldada. Kas ka tegelikult sellisel hulgal olulisi uudiseid on? Muidugi mitte.
"Kui uudis ei muuda inimese elus midagi või kui uudise tähendus oleks talle täpselt sama homme, ülehomme või ka nädal aega hiljem, siis meil tegelikult ei ole tegemist nn elutähtsa uudisega."
Selle väite tõestuseks on uudise ajakriitilisuse test. Kui uudis ei muuda inimese elus midagi või kui uudise tähendus oleks talle täpselt sama homme, ülehomme või ka nädal aega hiljem, siis meil tegelikult ei ole tegemist nn elutähtsa uudisega. Kas see on hukatuslik nähtus? Ilmselt mitte, sest iseenesest ei ole inimeste uudishimu ju midagi halba.
Sisuliselt toob uudiste devalveerumine kaasa edastatud informatsiooni kvaliteedi kahanemise. Ajakirjanikud ei jõua kõiki fakte kontrollida ja teisalt survestavad nad riiki välja andma toorest informatsiooni, mis tekitab segadust.
Toon näite. Näiteks alustab tööd valitsuskomisjon, mis peab välja töötama majandust turgutavad meetmed. Kahtlemata tahavad ajakirjanikud kohe teada, millised need meetmed on. Varem või hiljem jõutakse egotrippe armastava ministrini, kes viskab õhku mõned killud poolikust plaanist, millele kõik osapooled ei ole veel andnud kooskõlastust. Ja siis selgub natukene hiljem, et meetme sisu kujuneb siiski erinevaks esialgu ministri väljaöeldust.
Kes on süüdi? Kas ajakirjanik, kes igal juhul tahtis saada esimest informatsiooni, isegi kui sellel puudus ajakriitiline väärtus, või minister, kes tahtis iga hinna eest pildil püsida, või siis hoopis ametnik, kes üleüldse ministrile poolikust tööst rääkis?
Tulemuseks on infomüra, mida aga päriselt pahaks ei panda, sest vaatajanumbrid näitavad, et inimesed on kriisi ajal erakordselt varmad haarama iga infokildu. Kui tavaliselt vaatab "Aktuaalset Kaamerat" 120-150 tuhat vaatajat, siis nüüd, laupäeval, pärast eriolukorra väljakuulutamist, kerkisid vaatajanumbrid pea veerandi miljonini. Lakke tõusid ka kõikide uudisteportaalide lugejanumbrid.
Huvitav on aga vaadelda näiteks AK päevaste ja õhtuste uudiste sisu. Ilmneb, et ajakriitilisi uudiseid olulisel hulgal juurde ei tule, kuid kõigil on samal ajal tunne, et nad hoiavad kätt pulsil.
Reaalselt ilmneb kriisiaegses meediatarbimises inimeste omadus vaadata ühte ja sama uudislugu mitu korda järjest. Umbes nii nagu USA-s 9/11 järel korrati taas ja taas samu kaadreid tornide kokkukukkumisest ja neil oli alati vaatajaid. Samas ei olnud teisel ja kolmandal korral sama kaadri vaatamisel enam uudisväärtust. Me tegeleme sel hetkel millegi muuga.
See kõik kergendab jama levikut samal ajal sotsiaalmeedias.
Eesti valitsuse kriisikommunikatsioon
Juba selle aasta veebruaris kõlas siin ja seal sotsiaalmeedias kriitikat valitsuse kriisikommunikatsiooni kohta. Kuivõrd riigiametnikud kordasid pidevalt, et paanikaks ei ole põhjust, siis leiti koguni, et kommunikatsioon on hakanud juhtima valitsust.
See oli vildakas nägemus. Strateegilise kommunikatsiooni mõttes oli tegemist mittemidagitegemise faasiga, sest kommunikatsioon sõltub alati juhtimisotsusest. Kui ei ole otsust, mille tulemusena sünnivad teod, siis ei ole ja reaalselt midagi kommunikeerida.
Pigem nägime väga paljude kriiside tüüpilist esimest faasi, kus juhid ei tunne kriisi ära. Siinkohal võib endale lõputult soola haavale raputada, aga samas ei ole selles ka midagi erakordset. Kriiside esimest faasi iseloomustab alati suur sõjaudu. Tegelikult on see segadus nii suur, et igaüks, kes ei ole kriisireguleerimisega kokku puutunud ei suuda tavaliselt endale ettegi kujutada, et ka parimates süsteemides toimub korraks peataolek.
"Kriisikommunikatsiooni kuldreegel ütleb, et olukorra juht ei tohi kahelda. Tal peab alati olema plaan."
Kui lihtkodanik moondab selle udu konspiratsiooniteooriaks, siis valitsuse tasandil tunnistatakse, et tegemist on tundmatute faktoritega ajakriitiliste otsuste tegemises. Mida aga kommunikeerida olukorras, kus pool valitsust tahaks vennaarmu puudumise tõttu vastastikku üksteist ära kägistada ja teine pool ei ole kindel, milline on õige tegevuskäik? See on lahenduseta olukord, sest kriisikommunikatsiooni kuldreegel ütleb, et olukorra juht ei tohi kahelda. Tal peab alati olema plaan.
Lepime nüüd sellega, et kriisi esimene faas kandis Eestis mitteotsustamise pitserit ja see on kriiside puhul väga halb märk.
Samas, kui valitsus otsustas lõpuks välja kuulutada eriolukorra, siis oli tegemist strateegilise kommunikatsiooniga, sest tekkinud uus olukord hakkab koheselt mõjutama väga paljude inimeste elu.
Strateegiline kommunikatsioon omandas sellega ühtlasi kriisikommunikatsiooni funktsiooni. Uudis tuli viia inimesteni ja seaduse jõuga hakkas see muutma inimeste käitumist. Edasi läks aga asi kohati jälle lappama, sest tekkisid kriisidele nii tavalised infomullid või "kõlakojad".
Peamine ülesanne?
Kõige selgem on teooria tasandil asi strateegilise kommunikatsiooni elanikkonnakaitse osaga. Inimestel on palju küsimusi, kuidas oma eluga hakkama saada ja see ongi praegu riigi kommunikatsiooni peamine ülesanne.
Riigi meetmed ja otsused peavad arusaadaval kujul jõudma iga inimeseni ja inimeste mured peavad tagasisidena jõudma kriisireguleerijateni. Tagasiside on üks osa strateegilisest kommunikatsioonist.
Kui meetmed toimivad ja inimesed nendest aru saavad, siis on riigi usaldusväärsus tagatud. Kuid siinkohal võib küsida testküsimuse – mis on see peamine käitumine, mida riik inimestelt ootaks? Või kas te teate, mida riik konkreetselt teilt ootab lähima kahe nädala või kuu aja jooksul?
Nagu võib ka eelmiste kriiside näidete varal arvata, ei toimi miski sajaprotsendilise efektiivsusega. Vastupidist loota oleks ebarealistlik. Ometi võib selgelt eristada juba tuttavaid probleemkohti.
Muutuvad olud – muutuvad otsused
Kõigepealt muutub olukord pidevalt viisil, mida ei nähtud ette. See tähendab, et aeg-ajalt on vaja eelmisi otsuseid tühistada ja võtta vastu uusi otsuseid. Selle näiteks oli COVID-19 testimise strateegia muutmine, kus massilisema testimise asemel asuti selgesõnaliselt kitsendama fookust riskirühmadele.
Kommunikatsiooni mõttes on see halb, sest tekitab erinevate sõnumitega infomüra, aga samal ajal oli see otsus tõenäoliselt vajalik ja mõistlik. Olukordade muutused on kriiside olemuslik osa.
Tundlik poliitiline kommunikatsioon
Tunduvalt keerulisem on lugu järgmisel tasandil, kus toimub poliitiline kommunikatsioon.
Jah, me ei tohi ära unustada, et samaaegselt riigi strateegilise kommunikatsiooniga toimub ka erakondlik poliitiline kommunikatsioon. Ja nüüd läheb asi käest ära.
Ühelt poolt näeb väga kiiduväärne avatud kommunikatsioon ette, et juhid annavad regulaarselt aru olukorrast. Iga päev on pressikonverentsid. Samas me teame juba ette, et see ei ole väga jätkusuutlik formaat, sest ilmselt juba kahe nädala pärast ei huvita valitsuse pressikonverentsid enam kedagi. Seda lihtsalt põhjusel, et kuna sündmusi on vähe, siis läheb jutt poliitiliseks või väga tehniliseks.
Poliitilise kommunikatsiooni oht taolises kriisis seisneb selles, et see raiskab inimeste tähelepanu ressurssi. Kuna infot on juba praegu liiga palju, tekib oht, et seda hulka ei suudeta seedida ja vajalik info kaob müra sisse ära.
Toome näiteks peaminister Jüri Ratase poliitilise avalduse riigikogus 12. märtsil, millest tõusis pahandus, sest ETV ei näidanud seda vabalevi otseülekandes. Kui aga hiljem küsida inimestelt, mis neile sellest avaldusest meelde jäi, siis peamiselt kehitatakse õlgu.
Tegemist oli sama informatsiooniga, mida ministrid tavaliselt esitasid oma pressikonverentsidel. Ajakriitilist väärtust oli pöördumisel samuti vähe, ning see ei sisaldanud ühte väga selget poliitilist sammu, mida inimesed oskaksid veel nädal hiljem ühe pöördepunktina meenutada. (Head lugejad, kas teie mäletate, mis oli selle pöördumise peamine sõnum?)
Stilistiliselt võib seda näidet jätkata olukordadega, mis kordusid mitmel pressikonverentsil, kus erinevad ministrid kordasid sama informatsiooni veidi erineva hääletooniga, sest igaüks neist näis esitavat etüüdi "rahva tegelikust juhist, kes vaid juhuse tahtel peab istuma ühe laua taga koos amatööridega."
Mul on hea meel, et ETV ei kandnud otsepildis üle peaministri 12. märtsi sõnavõttu, sest peaministri pöördumised tuleb jätta reaalselt pöördeliste sündmuste puhuks ja mitte neid devalveerida uudistesaate lahjendatud versiooniks riigikogust.
Poliitilised avaldused peavad kriisikommunikatsioonis alati sisaldama sümboolse kaaluga tegu. Kui me võtame praegu levinud loosungi "Nüüd peame kokku hoidma," siis muutuks see uudisväärtuslikuks alles siis, kui Mart ja Martin Helme suruksid Tanel Kiige kätt ja ütleksid, et matavad poliitilise võitluse kriisi ajaks maha. Ma vist ei ole seda veel näinud.
Samuti toimuvad uudistevaatemängu osana etendused, mis kajastuvad ajakirjanduses pealkirjadena "Kaalutakse laeva saatmist Saksamaale". Kriisikommunikatsiooni mõttes on see kahtlemata poolik ja isegi ohtlik pealkiri, sest see sisaldab võimalust, et kui laeva ikka ei saadeta ja siis tuleb seda otsust ka seletada ja juba ülesköetud ootused lõppevad pettumusega.
Vaid loetud tunnid hiljem tuleb teade, et "Eesti saadab laeva Saksamaale," mis on väga konkreetne uudis ja kindlasti osa kriisikommunikatsioonist, sest see uudis mõjutab inimeste tegevuste otsuseid.
Samas on kogu saaga Poola piiriga kokkuvõttes vääramatu loodusõnnetus. Infomüra iseloomustab praegu kõiki iseendasse tõmbunud Euroopa vürstiriike. Erinevad ametid annavad sulle erinevat infot, mis juba paar tundi hiljem ei päde. Selles suhtes on mul väga kahju välisministeeriumi ametnikest, kellel ongi reaalselt väga raske selle segaduse keskel mingit kindlat infot edastada, ilma et nad saaksid ausalt ära ütelda, et närviliste poolakatega ei olegi praegu võimalik mingit kindlat kokkulepet sõlmida.
Praeguseks hetkeks oleme poliitilise kommunikatsiooniga jõudnud olukorda, kus tõenäoliselt on juba tekkinud infomull, milles poliitikud ja poliitikaajakirjanikud vastastikku reguleerivad kriisi, samal ajal kui enamus inimesi lahendab probleeme täiesti teises infoväljas.
Sotsiaalmeedia ja valeuudised
Kõikide kriisikommunikatsiooni puuduste peegliks on inimeste spontaanne infovahetus sotsiaalmeedias. Rusikareegel praeguseks kommunikatsiooniks on see, et mida rohkem tehakse ainult tekstipõhiseid retoorilis-poliitilisi avaldusi, seda enam suureneb iseorganiseeruva kommunikatsiooni osakaal, mida kodanikud ise teevad sotsiaalmeedias.
"Kui inimesed massiliselt levitasid teadet justkui pandaks Tallinn kinni esmaspäeval, 16. märtsil kell 16, siis võib seda käsitleda ühtaegu nii hirmu- kui ka umbusu avaldusena."
Nüüdseks oleme ära näinud esimesed üle riigi käinud valeuudiste hood, mis annavad tunnistust sellest, et ühiskond laiemalt ei saa aru Eesti suurest plaanist eriolukorra raames. Kui inimesed massiliselt levitasid teadet justkui pandaks Tallinn kinni esmaspäeval, 16. märtsil kell 16, siis võib seda käsitleda ühtaegu nii hirmu- kui ka umbusu avaldusena.
Valitsuskommunikatsioon on ju seni pidanud väga head joont hoiatamaks ette mitmesuguste meetmete kehtima hakkamisest, kuid antud kuulujutu levimine näitas, et inimeste ettekujutuses võib valitsus otsuseid ka ootamatult vastu võtta.
Pange tähele, inimeste hirmufantaasias võib valitsus püüda kodanikke "lõksu püüda" võimalikult raskete olukordade tekitamisega. Need tavalised inimesed, kes sotsiaalmeedias seda valeinfot jagasid, näitasid, et nad ei saa aru valitsuskommunikatsioonist ega ka mitte üldisest kriisireguleerimisest.
Siinkohal tuleb aga kindlasti tunnustada riigikantselei stratkomi meeskonda, kes väga kiiresti suutis korraga mitmes kanalis seda kuulujuttu ümber lükata.
Õppetund meile kõigile seisneb selles, et taoline kuulujutt võis pahatahtliku mänguri jaoks olla vaid test, et järgnevalt palju ohtlikumate teemadega lagedale tulla. See omakorda tähendab, et kaasaegse kriisikommunikatsiooni ühe osakonnana peab kindlasti toimima reaalajas meedia ja sotsiaalmeedia monitooring. (Võin kinnitada, et see toimib.)
Prantsusmaa eelmiste presidendivalimiste aegu küberruumis toimunud inforünnakute puhul hindasid sealsed analüütikud, et pahatahtlik kuulujutt või infooperatsioon saavutas oma leviku tipu umbes 1,5 tunniga.
Kuulujutu temaatika puhul tuleb arvestada, et selle põhjused võivad olla ka väga banaalsed. Kuulsin versiooni, et alkoholikeelu kuulujutu taga olid inimesed ühest alkoholimüügifirmast, kes soovisid, et ka nende poodi tabaks sarnane müügikäibe tõus, mis tabas muid poode tualettpaberi paanikaga. Seega alkoholikeelu kuulujutu levitamine oleks olnud kui turundusnipp, et inimesed alkoholilaod enne tühjaks teeksid, kui neil raha taskust päriselt otsa saab.
Prognoos lähitulevikuks
Kahtlemata läheb olukord lähinädalatel halvemaks. Kui esimese nädala jooksul on inimesed arusaavad, siis teise nädala sees hakkab juba toimima frustratsioon, kuna nähtavaid dramaatilisi võidumärke ei tule kohe. Frustratsioon tähendab vastastikkuste süüdistuste võimendumist ja enese painete väljaelamist ümbritsevate peal.
Kui autoritaarsetes riikides sõltub kriisi reguleerimine inimeste valmisolekust drakoonilisi käske täita, siis Eesti suguses riigis sõltub kõik lõpuks kodanikuühiskonnast, mis adapteerub kehtivate reeglitega terve mõistuse baasil. See tähendab, et omamoodi on olukorra võti horisontaalsel ja konstruktiivsel suhtlusel.
Kui ma saaksin midagi soovitada, siis tähendaks see võõrutuskuuri sotsiaalmeediast ja üldise meediatarbimise vähendamist, sest midagi tujutõstvat sealt lähitulevikus ei tule. Kui te aga tahate end eluga kursis hoida, vaadake ainult kord päevas ERR-i uudiseid ja vältige seejuures kõikide ministrite poliitilisi avaldusi.
Heitke pilk Postimehe ja Delfi-Päevalehe-Ekspressi veergudele, aga ärge lugege ühtegi sõna poliitikute kommentaaridest. Seevastu lugege hoolikalt läbi kõik valitsuse otsused, PPA ning terviseameti korraldused ja soovitused.
Seejärel suhelge informatsiooni kinnitamiseks ainult nende tarkade inimestega, kellel varem on alati õigus olnud. Taolisi inimesi ei ole kellelgi rohkem kui kaks kuni neli. Kogu ülejäänud aeg suhelge oma perega, lugege raamatuid, looge uusi start-up lahendusi ja varem või hiljem algab elu jälle otsast peale. | Ilmar Raag: legend kriisikommunikatsioonist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ma olen kakskümmend aastat olnud seotud kommunikatsiooniga ja üha enam tundub mulle, et me peaksime nullist alustama. Ühtviisi eksivad need, kes loevad PR-i musta maagia südameks ja liiga palju ka need, kes usuvad nagu kõik sõltuks ainult osavast sõnaseadmisest.
Praegune koroonaviiruse pandeemia on tunnetuslikult ühtedele tühi paanikamull ja teistele liiga vähese kommunikatsiooni vili. Ma ei usu, et kummalgi poolel oleks päriselt õigus.
Mis mõjutab inimeste käitumist?
2017. aasta ID-kaardi kriisi ajal tundus ajakirjanduse põhjal, et Eesti e-identiteet on saanud ränga hoobi. Skandaal tõusis taevani, aga kui skandaalile järgneva kuu jooksul vaadata sertifitseerimiskeskuse andmeid eesti inimeste käitumise kohta digiallkirjade andmisel või digitaalsete teenuste autentimisel, siis ei olnud näha mingeid muutusi.
See, mida peeti skandaaliks, toimis ainult teatava tehnointelligentsi, valitsusasutuste ja ajakirjanduse mullis. Seejuures oht oli reaalselt olemas, seda kommunikeeriti, aga enamik inimestest ei lasknud ennast sellest häirida.
Omamoodi täpselt vastupidise näite pakkus 2015. aasta rändekriis, mil Eestis oli rahvusvahelise kaitse taotlejaid vaid paarisaja ringis. Peavoolumeedia väljaanded olid tookord pigem liberaalsed ja valitsust kritiseeriti avatuse poliitika passiivsuse pärast. Kummatigi näitas juunikuine avaliku arvamuse uuring, et üle poole Eesti elanikest olid migratsiooni vastu, isegi siis, kui selle täpseid detaile ei teatud.
Kus tookord toimus migratsioonivastase ühtsustunde kinnistumine? Loomulikult sotsiaalmeedias. See tähendab, et faktiliselt täpsem, aga ideoloogiliselt paljudele liiga liberaalne ajakirjandus ja valitsuskommunikatsioon ei omanud suuremat mõju, kui faktiliselt rohkem desinformatsiooni sisaldav sotsiaalmeedia, mis lihtsalt väljendas ideoloogiliselt sobivamat hoiakut.
Neist näidetest kooruvad välja kaks järeldust.
Esiteks: kriiside ajal elavad inimesed väga erinevates mullides. Üldjuhul elavad poliitikud, juhid ja ajakirjandus ühes kõlakojas, kus üksteist üles köetakse. Teine, umbes sama suur grupp elanikkonnast, umbusaldab aktiivselt eliiti ja radikaliseerub omakeskis sotsiaalmeedias ja lõpuks on inimesed, kellel on kõigest ükskõik. Neid viimaseid on tihti kõige rohkem.
Teine järeldus on veelgi tõsisem – inimeste käitumisharjumuste muutmiseks on enamasti vaja palju rohkem kui verbaalset või pildilist kommunikatsiooni. Sisuliselt toimib ainult kahte tüüpi meetmed: kas keskkond inimese ümber muudetakse selliselt, et nad ei saa seda enam eirata või tekib inimesel konkreetne hirm oma elu või heaolu pärast.
Näiteks sõja ajal kolivad inimesed tihti lähenevate lahingute hirmus kodust ära. Idealistlikult võib ju loota, et inimene muudab oma käitumist ka positiivse eeskuju ajendil kasu saamise eesmärgil, aga praktika osutab, et taoline käitumismuutus on tunduvalt aeglasem kui eelpool mainitud negatiivse mõjutamise punktid.
See tähendab, et kriisikommunikatsioonis on propaganda suhteliselt vähetõhus, ehkki mitte täiesti kohatu, kui mõelda sellistele sotsiaalpropaganda loosungitele nagu "Peske käsi!" või "Hoidke üksteist!"
Tunduvalt olulisem on tegudepõhine strateegiline kommunikatsioon. See koosneb alati kahest osast: kõigepealt mingi tegu, mida on võimatu ignoreerida (näiteks koolide sulgemine) ja seejärel sellest teavitamine ja seletamine sihtgruppidele.
Koroonaviiruse kriisi eripärad
Käimasoleva kriisi peamiseks eripäraks oli dramaatiliste sündmuste vähesus. Vähemalt kriisi esimeses faasis. Praegu ei ole enamik Eesti inimesi veel ise puutunud kokku ühegi COVID-19 haigega. Kõik, mida me kardame, on seotud prognoosimisega ja sellest tulenevate tegudega.
Olukorra teeb veelgi hullemaks selle kriisi teine eripära: peamine risk ei peitu mitte inimeste surmades, vaid tuletuslikus kahjus, mille puhul on kõige olulisem pandeemia majanduslik hind. Seda on aga veelgi keerulisem ennustada, sest me räägime nüüd prognoosi prognoosimisest.
Täiesti ratsionaalne analüüs ütleks, et kulutused, mida riik teeb koroonaviiruse mõju vähendamiseks, peavad olema väiksemad kui kahju, mis tekiks siis, kui riik ei teeks mitte midagi. See on aga teema, mille puhul isegi ekspertide seas on raske leida täpselt ühesugust arusaama.
Sisuliselt jääb meile lõpuks ainult üks indikaator – viirusesse haigestunute hulk peab vähenema või kaduma sootuks. Kuid seda, kas tehtud kulude hulk või toodud ohvrite arv oli optimaalne, ei saa me iial teada. Kõik kokku on see täiuslik retsept halvimate inimomaduste avaldumiseks. Nii nagu õudusfilmide teooria ütleb, et kui te kurjust ei mõista, tundub see palju hirmsam, kui äraseletatud kurjus.
Lõpuks kolmas eripära ja see on seotud dramaatikaga, mis tuleb kriisireguleerimisest. Näiteks lugu Poola piirile kinni jäänud eestlastest. Enamiku inimeste elu see lugu ei muuda, vaid läheb nii öelda päriselulise vaatemängu kategooriasse.
Saate aru, et see on küüniline hinnang, sest muidugi puudutab see lugu paarisadat Eesti inimest reaalselt, kuid kõik ülejäänud sajad tuhanded eestlased elavad nendele sündmustele kaasa kui vaatemängule, mis kujundab laiemaid suhtumisi.
Omal viisil on juba ette selge avalik narratiiv, mille põhjal võiksin ajakirjanduses ette kirjutada artiklid sündmustest, mis paratamatult juhtuvad. Näiteks esimese koroonasurma teade, seejärel hammasrataste vahele jäänud inimese kaebelugu, seejärel pankrotti läinud firma lugu koos tööta jäänud inimeste lugulauluga.
Kui esimesse nädalasse mahub kiidulugusid vapratele vabatahtlikele ja arstidele, siis teise nädala lõpust hakkavad domineerima juba lood liiga jäikadest ametnikest. Seejärel paljastuslood Eesti kriisireguleerijate ebakompetentsusest.
See üks automaatse narratiivi kujunemine on nähtus, mis viib meid järgmise teemani.
Uudiste ajakriitika kriitika
Kui praegust kriisi iseloomustab pöördepunktide vähesus, siis inimeste uudistetarbimine on liikunud vastupidiselt järjest suurema meediadramaatika suunas. Uudistemeedia tarbimine näitab, et suures osas on tegemist nn "vaatemängu ühiskonna" nähtusega. Omamoodi paradoksaalselt ei ole see sündinud mitte lihtsalt uudishimu kasvu tõttu, vaid selle on tinginud tehnoloogia areng.
Umbes 2002. aastal kuulsin mina esimest korda väljendit – " Online journalism killed journalism" (online-ajakirjandus tappis ajakirjanduse). Selle fenomeni ilmekaks eelkäijaks oli televisiooni " breaking news" formaat. Alguses tähistas see nähtus ootamatut olulist sündmust, kuid telekanalid said aru, et uudisteärevus on ka hea reitingumagnet.
Seetõttu olid näiteks 1999. aastal, kui John Kennedy Jr kukkus eralennukiga Atlandi ookeani kohal alla, USA uudistesaadetes ajakirjanikud ookeani kaldal, kes kordasid aina, et "Jääge meiega, niipea kui on uudiseid, toome neid teieni." Aga enne kui lennuki rusud üles leiti, jõuti taolist erakorralist mittemidagiütlevat uudistesaadet eetrisse lasta kümneid kordi.
Nii nägime, et uudisesaate sisu ei sõltunud mitte uuest informatsioonist, vaid vajadusest alles hoida vaatajate tähelepanu ja reitingut. Interneti tulekuga sama fenomen süvenes, sest erinevalt ajalehtedest võis inimene nüüd ühe päeva jooksul mitu korda tagasi pöörduda oma lemmiklehe juurde, et midagi uut otsida.
Iga tema tagasipöördumine moondus aga klikiks, mille eest oli võimalik müüa reklaamiaega. See aga tähendas omakorda, et iga hinna eest oli vaja toota mingit uut meediasisu, et inimese uudistenälga rahuldada. Kas ka tegelikult sellisel hulgal olulisi uudiseid on? Muidugi mitte.
"Kui uudis ei muuda inimese elus midagi või kui uudise tähendus oleks talle täpselt sama homme, ülehomme või ka nädal aega hiljem, siis meil tegelikult ei ole tegemist nn elutähtsa uudisega."
Selle väite tõestuseks on uudise ajakriitilisuse test. Kui uudis ei muuda inimese elus midagi või kui uudise tähendus oleks talle täpselt sama homme, ülehomme või ka nädal aega hiljem, siis meil tegelikult ei ole tegemist nn elutähtsa uudisega. Kas see on hukatuslik nähtus? Ilmselt mitte, sest iseenesest ei ole inimeste uudishimu ju midagi halba.
Sisuliselt toob uudiste devalveerumine kaasa edastatud informatsiooni kvaliteedi kahanemise. Ajakirjanikud ei jõua kõiki fakte kontrollida ja teisalt survestavad nad riiki välja andma toorest informatsiooni, mis tekitab segadust.
Toon näite. Näiteks alustab tööd valitsuskomisjon, mis peab välja töötama majandust turgutavad meetmed. Kahtlemata tahavad ajakirjanikud kohe teada, millised need meetmed on. Varem või hiljem jõutakse egotrippe armastava ministrini, kes viskab õhku mõned killud poolikust plaanist, millele kõik osapooled ei ole veel andnud kooskõlastust. Ja siis selgub natukene hiljem, et meetme sisu kujuneb siiski erinevaks esialgu ministri väljaöeldust.
Kes on süüdi? Kas ajakirjanik, kes igal juhul tahtis saada esimest informatsiooni, isegi kui sellel puudus ajakriitiline väärtus, või minister, kes tahtis iga hinna eest pildil püsida, või siis hoopis ametnik, kes üleüldse ministrile poolikust tööst rääkis?
Tulemuseks on infomüra, mida aga päriselt pahaks ei panda, sest vaatajanumbrid näitavad, et inimesed on kriisi ajal erakordselt varmad haarama iga infokildu. Kui tavaliselt vaatab "Aktuaalset Kaamerat" 120-150 tuhat vaatajat, siis nüüd, laupäeval, pärast eriolukorra väljakuulutamist, kerkisid vaatajanumbrid pea veerandi miljonini. Lakke tõusid ka kõikide uudisteportaalide lugejanumbrid.
Huvitav on aga vaadelda näiteks AK päevaste ja õhtuste uudiste sisu. Ilmneb, et ajakriitilisi uudiseid olulisel hulgal juurde ei tule, kuid kõigil on samal ajal tunne, et nad hoiavad kätt pulsil.
Reaalselt ilmneb kriisiaegses meediatarbimises inimeste omadus vaadata ühte ja sama uudislugu mitu korda järjest. Umbes nii nagu USA-s 9/11 järel korrati taas ja taas samu kaadreid tornide kokkukukkumisest ja neil oli alati vaatajaid. Samas ei olnud teisel ja kolmandal korral sama kaadri vaatamisel enam uudisväärtust. Me tegeleme sel hetkel millegi muuga.
See kõik kergendab jama levikut samal ajal sotsiaalmeedias.
Eesti valitsuse kriisikommunikatsioon
Juba selle aasta veebruaris kõlas siin ja seal sotsiaalmeedias kriitikat valitsuse kriisikommunikatsiooni kohta. Kuivõrd riigiametnikud kordasid pidevalt, et paanikaks ei ole põhjust, siis leiti koguni, et kommunikatsioon on hakanud juhtima valitsust.
See oli vildakas nägemus. Strateegilise kommunikatsiooni mõttes oli tegemist mittemidagitegemise faasiga, sest kommunikatsioon sõltub alati juhtimisotsusest. Kui ei ole otsust, mille tulemusena sünnivad teod, siis ei ole ja reaalselt midagi kommunikeerida.
Pigem nägime väga paljude kriiside tüüpilist esimest faasi, kus juhid ei tunne kriisi ära. Siinkohal võib endale lõputult soola haavale raputada, aga samas ei ole selles ka midagi erakordset. Kriiside esimest faasi iseloomustab alati suur sõjaudu. Tegelikult on see segadus nii suur, et igaüks, kes ei ole kriisireguleerimisega kokku puutunud ei suuda tavaliselt endale ettegi kujutada, et ka parimates süsteemides toimub korraks peataolek.
"Kriisikommunikatsiooni kuldreegel ütleb, et olukorra juht ei tohi kahelda. Tal peab alati olema plaan."
Kui lihtkodanik moondab selle udu konspiratsiooniteooriaks, siis valitsuse tasandil tunnistatakse, et tegemist on tundmatute faktoritega ajakriitiliste otsuste tegemises. Mida aga kommunikeerida olukorras, kus pool valitsust tahaks vennaarmu puudumise tõttu vastastikku üksteist ära kägistada ja teine pool ei ole kindel, milline on õige tegevuskäik? See on lahenduseta olukord, sest kriisikommunikatsiooni kuldreegel ütleb, et olukorra juht ei tohi kahelda. Tal peab alati olema plaan.
Lepime nüüd sellega, et kriisi esimene faas kandis Eestis mitteotsustamise pitserit ja see on kriiside puhul väga halb märk.
Samas, kui valitsus otsustas lõpuks välja kuulutada eriolukorra, siis oli tegemist strateegilise kommunikatsiooniga, sest tekkinud uus olukord hakkab koheselt mõjutama väga paljude inimeste elu.
Strateegiline kommunikatsioon omandas sellega ühtlasi kriisikommunikatsiooni funktsiooni. Uudis tuli viia inimesteni ja seaduse jõuga hakkas see muutma inimeste käitumist. Edasi läks aga asi kohati jälle lappama, sest tekkisid kriisidele nii tavalised infomullid või "kõlakojad".
Peamine ülesanne?
Kõige selgem on teooria tasandil asi strateegilise kommunikatsiooni elanikkonnakaitse osaga. Inimestel on palju küsimusi, kuidas oma eluga hakkama saada ja see ongi praegu riigi kommunikatsiooni peamine ülesanne.
Riigi meetmed ja otsused peavad arusaadaval kujul jõudma iga inimeseni ja inimeste mured peavad tagasisidena jõudma kriisireguleerijateni. Tagasiside on üks osa strateegilisest kommunikatsioonist.
Kui meetmed toimivad ja inimesed nendest aru saavad, siis on riigi usaldusväärsus tagatud. Kuid siinkohal võib küsida testküsimuse – mis on see peamine käitumine, mida riik inimestelt ootaks? Või kas te teate, mida riik konkreetselt teilt ootab lähima kahe nädala või kuu aja jooksul?
Nagu võib ka eelmiste kriiside näidete varal arvata, ei toimi miski sajaprotsendilise efektiivsusega. Vastupidist loota oleks ebarealistlik. Ometi võib selgelt eristada juba tuttavaid probleemkohti.
Muutuvad olud – muutuvad otsused
Kõigepealt muutub olukord pidevalt viisil, mida ei nähtud ette. See tähendab, et aeg-ajalt on vaja eelmisi otsuseid tühistada ja võtta vastu uusi otsuseid. Selle näiteks oli COVID-19 testimise strateegia muutmine, kus massilisema testimise asemel asuti selgesõnaliselt kitsendama fookust riskirühmadele.
Kommunikatsiooni mõttes on see halb, sest tekitab erinevate sõnumitega infomüra, aga samal ajal oli see otsus tõenäoliselt vajalik ja mõistlik. Olukordade muutused on kriiside olemuslik osa.
Tundlik poliitiline kommunikatsioon
Tunduvalt keerulisem on lugu järgmisel tasandil, kus toimub poliitiline kommunikatsioon.
Jah, me ei tohi ära unustada, et samaaegselt riigi strateegilise kommunikatsiooniga toimub ka erakondlik poliitiline kommunikatsioon. Ja nüüd läheb asi käest ära.
Ühelt poolt näeb väga kiiduväärne avatud kommunikatsioon ette, et juhid annavad regulaarselt aru olukorrast. Iga päev on pressikonverentsid. Samas me teame juba ette, et see ei ole väga jätkusuutlik formaat, sest ilmselt juba kahe nädala pärast ei huvita valitsuse pressikonverentsid enam kedagi. Seda lihtsalt põhjusel, et kuna sündmusi on vähe, siis läheb jutt poliitiliseks või väga tehniliseks.
Poliitilise kommunikatsiooni oht taolises kriisis seisneb selles, et see raiskab inimeste tähelepanu ressurssi. Kuna infot on juba praegu liiga palju, tekib oht, et seda hulka ei suudeta seedida ja vajalik info kaob müra sisse ära.
Toome näiteks peaminister Jüri Ratase poliitilise avalduse riigikogus 12. märtsil, millest tõusis pahandus, sest ETV ei näidanud seda vabalevi otseülekandes. Kui aga hiljem küsida inimestelt, mis neile sellest avaldusest meelde jäi, siis peamiselt kehitatakse õlgu.
Tegemist oli sama informatsiooniga, mida ministrid tavaliselt esitasid oma pressikonverentsidel. Ajakriitilist väärtust oli pöördumisel samuti vähe, ning see ei sisaldanud ühte väga selget poliitilist sammu, mida inimesed oskaksid veel nädal hiljem ühe pöördepunktina meenutada. (Head lugejad, kas teie mäletate, mis oli selle pöördumise peamine sõnum?)
Stilistiliselt võib seda näidet jätkata olukordadega, mis kordusid mitmel pressikonverentsil, kus erinevad ministrid kordasid sama informatsiooni veidi erineva hääletooniga, sest igaüks neist näis esitavat etüüdi "rahva tegelikust juhist, kes vaid juhuse tahtel peab istuma ühe laua taga koos amatööridega."
Mul on hea meel, et ETV ei kandnud otsepildis üle peaministri 12. märtsi sõnavõttu, sest peaministri pöördumised tuleb jätta reaalselt pöördeliste sündmuste puhuks ja mitte neid devalveerida uudistesaate lahjendatud versiooniks riigikogust.
Poliitilised avaldused peavad kriisikommunikatsioonis alati sisaldama sümboolse kaaluga tegu. Kui me võtame praegu levinud loosungi "Nüüd peame kokku hoidma," siis muutuks see uudisväärtuslikuks alles siis, kui Mart ja Martin Helme suruksid Tanel Kiige kätt ja ütleksid, et matavad poliitilise võitluse kriisi ajaks maha. Ma vist ei ole seda veel näinud.
Samuti toimuvad uudistevaatemängu osana etendused, mis kajastuvad ajakirjanduses pealkirjadena "Kaalutakse laeva saatmist Saksamaale". Kriisikommunikatsiooni mõttes on see kahtlemata poolik ja isegi ohtlik pealkiri, sest see sisaldab võimalust, et kui laeva ikka ei saadeta ja siis tuleb seda otsust ka seletada ja juba ülesköetud ootused lõppevad pettumusega.
Vaid loetud tunnid hiljem tuleb teade, et "Eesti saadab laeva Saksamaale," mis on väga konkreetne uudis ja kindlasti osa kriisikommunikatsioonist, sest see uudis mõjutab inimeste tegevuste otsuseid.
Samas on kogu saaga Poola piiriga kokkuvõttes vääramatu loodusõnnetus. Infomüra iseloomustab praegu kõiki iseendasse tõmbunud Euroopa vürstiriike. Erinevad ametid annavad sulle erinevat infot, mis juba paar tundi hiljem ei päde. Selles suhtes on mul väga kahju välisministeeriumi ametnikest, kellel ongi reaalselt väga raske selle segaduse keskel mingit kindlat infot edastada, ilma et nad saaksid ausalt ära ütelda, et närviliste poolakatega ei olegi praegu võimalik mingit kindlat kokkulepet sõlmida.
Praeguseks hetkeks oleme poliitilise kommunikatsiooniga jõudnud olukorda, kus tõenäoliselt on juba tekkinud infomull, milles poliitikud ja poliitikaajakirjanikud vastastikku reguleerivad kriisi, samal ajal kui enamus inimesi lahendab probleeme täiesti teises infoväljas.
Sotsiaalmeedia ja valeuudised
Kõikide kriisikommunikatsiooni puuduste peegliks on inimeste spontaanne infovahetus sotsiaalmeedias. Rusikareegel praeguseks kommunikatsiooniks on see, et mida rohkem tehakse ainult tekstipõhiseid retoorilis-poliitilisi avaldusi, seda enam suureneb iseorganiseeruva kommunikatsiooni osakaal, mida kodanikud ise teevad sotsiaalmeedias.
"Kui inimesed massiliselt levitasid teadet justkui pandaks Tallinn kinni esmaspäeval, 16. märtsil kell 16, siis võib seda käsitleda ühtaegu nii hirmu- kui ka umbusu avaldusena."
Nüüdseks oleme ära näinud esimesed üle riigi käinud valeuudiste hood, mis annavad tunnistust sellest, et ühiskond laiemalt ei saa aru Eesti suurest plaanist eriolukorra raames. Kui inimesed massiliselt levitasid teadet justkui pandaks Tallinn kinni esmaspäeval, 16. märtsil kell 16, siis võib seda käsitleda ühtaegu nii hirmu- kui ka umbusu avaldusena.
Valitsuskommunikatsioon on ju seni pidanud väga head joont hoiatamaks ette mitmesuguste meetmete kehtima hakkamisest, kuid antud kuulujutu levimine näitas, et inimeste ettekujutuses võib valitsus otsuseid ka ootamatult vastu võtta.
Pange tähele, inimeste hirmufantaasias võib valitsus püüda kodanikke "lõksu püüda" võimalikult raskete olukordade tekitamisega. Need tavalised inimesed, kes sotsiaalmeedias seda valeinfot jagasid, näitasid, et nad ei saa aru valitsuskommunikatsioonist ega ka mitte üldisest kriisireguleerimisest.
Siinkohal tuleb aga kindlasti tunnustada riigikantselei stratkomi meeskonda, kes väga kiiresti suutis korraga mitmes kanalis seda kuulujuttu ümber lükata.
Õppetund meile kõigile seisneb selles, et taoline kuulujutt võis pahatahtliku mänguri jaoks olla vaid test, et järgnevalt palju ohtlikumate teemadega lagedale tulla. See omakorda tähendab, et kaasaegse kriisikommunikatsiooni ühe osakonnana peab kindlasti toimima reaalajas meedia ja sotsiaalmeedia monitooring. (Võin kinnitada, et see toimib.)
Prantsusmaa eelmiste presidendivalimiste aegu küberruumis toimunud inforünnakute puhul hindasid sealsed analüütikud, et pahatahtlik kuulujutt või infooperatsioon saavutas oma leviku tipu umbes 1,5 tunniga.
Kuulujutu temaatika puhul tuleb arvestada, et selle põhjused võivad olla ka väga banaalsed. Kuulsin versiooni, et alkoholikeelu kuulujutu taga olid inimesed ühest alkoholimüügifirmast, kes soovisid, et ka nende poodi tabaks sarnane müügikäibe tõus, mis tabas muid poode tualettpaberi paanikaga. Seega alkoholikeelu kuulujutu levitamine oleks olnud kui turundusnipp, et inimesed alkoholilaod enne tühjaks teeksid, kui neil raha taskust päriselt otsa saab.
Prognoos lähitulevikuks
Kahtlemata läheb olukord lähinädalatel halvemaks. Kui esimese nädala jooksul on inimesed arusaavad, siis teise nädala sees hakkab juba toimima frustratsioon, kuna nähtavaid dramaatilisi võidumärke ei tule kohe. Frustratsioon tähendab vastastikkuste süüdistuste võimendumist ja enese painete väljaelamist ümbritsevate peal.
Kui autoritaarsetes riikides sõltub kriisi reguleerimine inimeste valmisolekust drakoonilisi käske täita, siis Eesti suguses riigis sõltub kõik lõpuks kodanikuühiskonnast, mis adapteerub kehtivate reeglitega terve mõistuse baasil. See tähendab, et omamoodi on olukorra võti horisontaalsel ja konstruktiivsel suhtlusel.
Kui ma saaksin midagi soovitada, siis tähendaks see võõrutuskuuri sotsiaalmeediast ja üldise meediatarbimise vähendamist, sest midagi tujutõstvat sealt lähitulevikus ei tule. Kui te aga tahate end eluga kursis hoida, vaadake ainult kord päevas ERR-i uudiseid ja vältige seejuures kõikide ministrite poliitilisi avaldusi.
Heitke pilk Postimehe ja Delfi-Päevalehe-Ekspressi veergudele, aga ärge lugege ühtegi sõna poliitikute kommentaaridest. Seevastu lugege hoolikalt läbi kõik valitsuse otsused, PPA ning terviseameti korraldused ja soovitused.
Seejärel suhelge informatsiooni kinnitamiseks ainult nende tarkade inimestega, kellel varem on alati õigus olnud. Taolisi inimesi ei ole kellelgi rohkem kui kaks kuni neli. Kogu ülejäänud aeg suhelge oma perega, lugege raamatuid, looge uusi start-up lahendusi ja varem või hiljem algab elu jälle otsast peale.
### Response:
Ilmar Raag: legend kriisikommunikatsioonist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olge ettevaatlikud, kandke enda eest hoolt ja minge karantiini. Saame sellest koos jagu," kommenteeris endine Golden State Warriorsi mängija sotsiaalmeedias.
Durant on üks neljast Netsi mängijast, kes andnud posiitivne koroonaviiruse testi. Kõik mängijad on karantiinis ning nakatunud on klubi arstide hoole all.
Tänavusel hooajal on kahekordne olümpiavõitja Durant pidanud Achilleuse kõõluse rebendi tõttu vahele jätma kõik Netsi mängud. | Korvpallitäht Kevin Durant nakatus koroonaviirusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olge ettevaatlikud, kandke enda eest hoolt ja minge karantiini. Saame sellest koos jagu," kommenteeris endine Golden State Warriorsi mängija sotsiaalmeedias.
Durant on üks neljast Netsi mängijast, kes andnud posiitivne koroonaviiruse testi. Kõik mängijad on karantiinis ning nakatunud on klubi arstide hoole all.
Tänavusel hooajal on kahekordne olümpiavõitja Durant pidanud Achilleuse kõõluse rebendi tõttu vahele jätma kõik Netsi mängud.
### Response:
Korvpallitäht Kevin Durant nakatus koroonaviirusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuivõrd lund on pealinn sel talvel näinud paaril päeval, on saanud praktiliselt kogu talveperioodi teostada puhastustöid suvise hooldustehnikaga ning pidevalt teostatakse linnas sõiduteede rentslite puhastust, mida tavaliselt tehakse kevadel, siis, kui lumi läinud.
Külmakraadide nappus tähendab ka seda, et libedustõrjet on tehtud märkimisväärselt vähem kui tavapäraselt. Seetõttu on vähem ka graniitkillustiku koristamist.
"Teisipäeva hommiku seisuga on kokku kogutud 841,5 tonni pühkmeid. Võrdluseks – kommunaalameti lepingupartnerid kogusid mullu 19. märtsist kuni 16. aprillini sõidu- ja kergliiklusteedelt kokku 3875 tonni pühkmeid ja 327 tonni olmejäätmeid," rääkis Sulg ERR-ile.
Kuid, nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli. Kui pole lund ja jääd ja lume- ja libedustõrjet, saavad suuremat vatti asfaltteed. Talvehirmus panid paljud autoomanikud autole alla naastrehvid, aga kui lund ja jääd pole, töötavad naastrehvid asfaldil kui rasplid.
"Oluliselt suurenevad käesoleval kevadel tänavatelt kogutavad asfaldi peentolmu kogused, põhjuseks on naastrehvid, mis seda asfaldist lahti rebivad. Lumeta talvega kaasnevad koristustööd on pigem ressursimahukad, plusskraadide tingimustes naastrehvidega sõidukite poolt sõidutee pealmise kihi kulumise peenjääkide koristus nõuab lepingupartneritelt täiendavaid hooldus- ja survepesukordi," kirjeldas Sulg olukorda.
Suurem koristus pealinna tänavatel viiaksegi läbi siis, kui lõppeb naastrehvide kasutusaeg. Kui ootamatu lumi või miinuskraadid töid ei takista, lõppevad kevadised koristustööd pealinnas maikuu alguseks.
Kas kevadist tänavatolmu saab vältida?
Tavapäraselt, kui lumi läheb ja kevadveed kuivanud, tõusevad pealinna tänavatelt tuulega tohutud tolmupilved. Sule sõnul saab seda vältida, kui kevadine koristus korralikult teha.
"Rentslites paakunud mustuse eemaldamiseks on võimalik seda niisutada ning mustuse kokku kogumise järgselt on võimalik külmumisohtu kartmata teostada tänavapesu, vastasel juhul tekitavad koristustööd juurde hulgaliselt lenduvat tänavatolmu. Efektiivsete puhastustööde läbiviimiseks peab välistemperatuur olema vähemalt pluss viis kraadi ning lumi ja jää rentslitest sulanud," rääkis Sulg.
Kui kevadpuhastustööd algavad, peavad linnaga lepingu sõlminud koristusfirmad kuni tööde lõpuni ehk mai alguseni tegema iga päev survepesu kõrgema seisunditasemega tänavatel ja iganädalast madalama seisunditasemega tänavatel. See puudutab tänavaid, kus puhastustööd juba tehtud ja mõeldud tolmu tõrjumiseks. Pärast survepesu tuleb koristajatel kokku koguda pesemisel toimunud uhtumise käigus rentslitesse kogunenud pühkmed ja muu praht.
Tallinna kevadpuhastus
Koristustöid tehakse sõiduteedelt, kõnniteedelt, jalgratta- ja jalgteedelt, parklatest, treppidelt, äärekividelt, teeäärsetelt plaatidelt, eraldusribadelt, piirete alustelt, postide ümbrustest, ühissõidukite peatustest, sildadelt, viaduktidelt.
Haljasaladelt kogutakse talvine puistematerjal, pühkmed ja muu praht ja veetakse ära.
Puhastatud paikades tehakse survepesu.
Teemaa haljasalade kevadist suurpuhastust alustatakse niipea, kui haljasalad on tahenenud.
Linna peatänavatel on kevadkoristusega seotud 57 mitmesuguse otstarbega tehnikaühikut, milledele lisanduvad linnaosavalitsuste poolt tellitavad masinad.
Käsitööbrigaadid teostavad haljasalade koristust ning selliste rajatiste survepesu ja puhastamist, millele koristustehnikaga juurdepääs puudub. | Soe talv: tänavatel on lume asemel naastrehvide rebitud asfalditolm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuivõrd lund on pealinn sel talvel näinud paaril päeval, on saanud praktiliselt kogu talveperioodi teostada puhastustöid suvise hooldustehnikaga ning pidevalt teostatakse linnas sõiduteede rentslite puhastust, mida tavaliselt tehakse kevadel, siis, kui lumi läinud.
Külmakraadide nappus tähendab ka seda, et libedustõrjet on tehtud märkimisväärselt vähem kui tavapäraselt. Seetõttu on vähem ka graniitkillustiku koristamist.
"Teisipäeva hommiku seisuga on kokku kogutud 841,5 tonni pühkmeid. Võrdluseks – kommunaalameti lepingupartnerid kogusid mullu 19. märtsist kuni 16. aprillini sõidu- ja kergliiklusteedelt kokku 3875 tonni pühkmeid ja 327 tonni olmejäätmeid," rääkis Sulg ERR-ile.
Kuid, nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli. Kui pole lund ja jääd ja lume- ja libedustõrjet, saavad suuremat vatti asfaltteed. Talvehirmus panid paljud autoomanikud autole alla naastrehvid, aga kui lund ja jääd pole, töötavad naastrehvid asfaldil kui rasplid.
"Oluliselt suurenevad käesoleval kevadel tänavatelt kogutavad asfaldi peentolmu kogused, põhjuseks on naastrehvid, mis seda asfaldist lahti rebivad. Lumeta talvega kaasnevad koristustööd on pigem ressursimahukad, plusskraadide tingimustes naastrehvidega sõidukite poolt sõidutee pealmise kihi kulumise peenjääkide koristus nõuab lepingupartneritelt täiendavaid hooldus- ja survepesukordi," kirjeldas Sulg olukorda.
Suurem koristus pealinna tänavatel viiaksegi läbi siis, kui lõppeb naastrehvide kasutusaeg. Kui ootamatu lumi või miinuskraadid töid ei takista, lõppevad kevadised koristustööd pealinnas maikuu alguseks.
Kas kevadist tänavatolmu saab vältida?
Tavapäraselt, kui lumi läheb ja kevadveed kuivanud, tõusevad pealinna tänavatelt tuulega tohutud tolmupilved. Sule sõnul saab seda vältida, kui kevadine koristus korralikult teha.
"Rentslites paakunud mustuse eemaldamiseks on võimalik seda niisutada ning mustuse kokku kogumise järgselt on võimalik külmumisohtu kartmata teostada tänavapesu, vastasel juhul tekitavad koristustööd juurde hulgaliselt lenduvat tänavatolmu. Efektiivsete puhastustööde läbiviimiseks peab välistemperatuur olema vähemalt pluss viis kraadi ning lumi ja jää rentslitest sulanud," rääkis Sulg.
Kui kevadpuhastustööd algavad, peavad linnaga lepingu sõlminud koristusfirmad kuni tööde lõpuni ehk mai alguseni tegema iga päev survepesu kõrgema seisunditasemega tänavatel ja iganädalast madalama seisunditasemega tänavatel. See puudutab tänavaid, kus puhastustööd juba tehtud ja mõeldud tolmu tõrjumiseks. Pärast survepesu tuleb koristajatel kokku koguda pesemisel toimunud uhtumise käigus rentslitesse kogunenud pühkmed ja muu praht.
Tallinna kevadpuhastus
Koristustöid tehakse sõiduteedelt, kõnniteedelt, jalgratta- ja jalgteedelt, parklatest, treppidelt, äärekividelt, teeäärsetelt plaatidelt, eraldusribadelt, piirete alustelt, postide ümbrustest, ühissõidukite peatustest, sildadelt, viaduktidelt.
Haljasaladelt kogutakse talvine puistematerjal, pühkmed ja muu praht ja veetakse ära.
Puhastatud paikades tehakse survepesu.
Teemaa haljasalade kevadist suurpuhastust alustatakse niipea, kui haljasalad on tahenenud.
Linna peatänavatel on kevadkoristusega seotud 57 mitmesuguse otstarbega tehnikaühikut, milledele lisanduvad linnaosavalitsuste poolt tellitavad masinad.
Käsitööbrigaadid teostavad haljasalade koristust ning selliste rajatiste survepesu ja puhastamist, millele koristustehnikaga juurdepääs puudub.
### Response:
Soe talv: tänavatel on lume asemel naastrehvide rebitud asfalditolm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjanduses ilmunud ilukirjandusliku lühipublikatsiooni preemia läks Andrei Ivanovile venekeelse lühijutu "Hapsal" (Vikerkaar 2019, nr 10–11) eest, tõlkeauhinna pälvis Ilona Martson kui Varlam Šalamovi "Kolõma juttude" eestindaja.
Preemiale sai esitada 2019. aastal ilmunud teoseid, mille autor on Tallinna Ülikooli töötaja, üliõpilane või vilistlane, nominente võisid esitada kõik ülikooli akadeemilised üksused, professorid ja varasemad kirjanduspreemia laureaadid.
Žüriisse kuulusid TLÜ rektor Tiit Land, TLÜ Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman, saksa keele ja didaktika dotsent Aigi Heero, prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor Kaia Sisask, kirjandusõpetuse külalislektor Joosep Susi ning ülikooli kommunikatsioonijuht, ajakirjanik ja luuletaja Sulev Oll.
Võitjaid oli plaanis autasustada Tallinna Ülikooli 15. sünnipäeva ehk 18. märtsi kontsert-aktusel, see aga lükkub eriolukorra tõttu edasi. | Selgusid Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjanduses ilmunud ilukirjandusliku lühipublikatsiooni preemia läks Andrei Ivanovile venekeelse lühijutu "Hapsal" (Vikerkaar 2019, nr 10–11) eest, tõlkeauhinna pälvis Ilona Martson kui Varlam Šalamovi "Kolõma juttude" eestindaja.
Preemiale sai esitada 2019. aastal ilmunud teoseid, mille autor on Tallinna Ülikooli töötaja, üliõpilane või vilistlane, nominente võisid esitada kõik ülikooli akadeemilised üksused, professorid ja varasemad kirjanduspreemia laureaadid.
Žüriisse kuulusid TLÜ rektor Tiit Land, TLÜ Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman, saksa keele ja didaktika dotsent Aigi Heero, prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor Kaia Sisask, kirjandusõpetuse külalislektor Joosep Susi ning ülikooli kommunikatsioonijuht, ajakirjanik ja luuletaja Sulev Oll.
Võitjaid oli plaanis autasustada Tallinna Ülikooli 15. sünnipäeva ehk 18. märtsi kontsert-aktusel, see aga lükkub eriolukorra tõttu edasi.
### Response:
Selgusid Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nakatumist kinnitas Merz teisipäeval tehtud Twitteri-postituses, vahendas Reuters.
"Pühapäeval tehtud Koroona-test osutus positiivseks," selgitas ta. "Ma viibin kodus karantiinis järgmise nädala lõpuni. Õnneks on mul ainult nõrgad ja leebed sümptomid. Kõik kohtumised on tühistatud."
CDU on lükanud uue juhi valimise edasi aprilli lõppu.
Arvamusküsitluste kohaselt on 64-aastasel Merzil edumaa oma konkurendi Armin Lascheti ees edumaa.
Kui Merzi eesmärgiks on partei enne 2021. aasta oktoobris toimuvaid valimisi senisest oluliselt parempoolsemaks muuta, siis tsentrist Laschet pakub pigem CDU senise suuna järjepidevust.
Kuigi CDU juhil on suur võimalus saada paremtsentristide järgmiseks kantslerikandidaadiks, tuleb selles kokkuleppele jõuda ka Baieri liidumaa sõsarparteiga Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU). Viimane võib kantslerikandidaadiks pakkuda aga hoopis enda esimeest Markus Söderit.
65-aastane Merkel, kes on Saksamaad juhtinud ligi 15 aastat, on juba ammu kinnitanud, et ei kavatse viiendaks ametiajaks valitsusjuhiks pürgida. Tema esialgne mantlipärija Annegret Kramp-Karrenbauer teatas veebruaris, et ei kavatse pärast Merkelit liidukantsleriks kandideerida ning loobub ka Kristlik-Demokraatliku Liidu juhtimisest. | Merkeli tõenäoline mantlipärija Merz nakatus koroonaviirusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nakatumist kinnitas Merz teisipäeval tehtud Twitteri-postituses, vahendas Reuters.
"Pühapäeval tehtud Koroona-test osutus positiivseks," selgitas ta. "Ma viibin kodus karantiinis järgmise nädala lõpuni. Õnneks on mul ainult nõrgad ja leebed sümptomid. Kõik kohtumised on tühistatud."
CDU on lükanud uue juhi valimise edasi aprilli lõppu.
Arvamusküsitluste kohaselt on 64-aastasel Merzil edumaa oma konkurendi Armin Lascheti ees edumaa.
Kui Merzi eesmärgiks on partei enne 2021. aasta oktoobris toimuvaid valimisi senisest oluliselt parempoolsemaks muuta, siis tsentrist Laschet pakub pigem CDU senise suuna järjepidevust.
Kuigi CDU juhil on suur võimalus saada paremtsentristide järgmiseks kantslerikandidaadiks, tuleb selles kokkuleppele jõuda ka Baieri liidumaa sõsarparteiga Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU). Viimane võib kantslerikandidaadiks pakkuda aga hoopis enda esimeest Markus Söderit.
65-aastane Merkel, kes on Saksamaad juhtinud ligi 15 aastat, on juba ammu kinnitanud, et ei kavatse viiendaks ametiajaks valitsusjuhiks pürgida. Tema esialgne mantlipärija Annegret Kramp-Karrenbauer teatas veebruaris, et ei kavatse pärast Merkelit liidukantsleriks kandideerida ning loobub ka Kristlik-Demokraatliku Liidu juhtimisest.
### Response:
Merkeli tõenäoline mantlipärija Merz nakatus koroonaviirusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel Euroopa Liidu suurim. Kaks kolmandikku sellest lõhest pole seletatav tavapäraste teguritega nagu inimese vanus, ametiala või ettevõtte tegevusvaldkond. Seetõttu uurisid Tartu Ülikooli majandusteadlased soolist palgalõhet ettevõtte sees toimuva vaatepunktist.
"Sarnaselt teiste riikidega – aga Eestis eriti – on palgalõhes väga oluline ettevõttespetsiifiline komponent. Ettevõttetaseme tegurid (nt ettevõtte innovaatilisus, tehnoloogia, välisturule oritenteeritus, rahvusvahelistumine, välisomanikele kuulumine) selgitavad kuni 35 protsenti soolisest palgalõhest," ütleb uuringu üks autoreid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria vanemteadur Jaan Masso.
Tema sõnul on ettevõttetaseme tegurite osatähtsus soolises palgalõhes aja jooksul kasvanud. Eriti on kõnealuste tegurite mõju tuntav ning visa kaduma kõrgepalgaliste ja kõrgema oskustasemega töötajate seas.
Palgaläbirääkimiste suur mõju
Masso ja kolleegid analüüsisid maksu- ja tolliameti tööhõiveandmeid ning äriregistri erasektori tööandjate andmeid aastatest 2006-2017. Andmed hõlmasid kogu Eesti tööealist elanikkonda.
Uurijad jagasid ettevõtte sees toimuva kaheks eraldi komponendiks. Nad eristasid palgalõhet, mis johtub meeste ja naiste erinevast jagunemisest ettevõtete vahel (ingl k sorting) ning palgalõhet, mille taga on palgaläbirääkimised ettevõtte sees (ingl k bargaining).
Uuringus selgus, et ettevõtte tasandi tegurid moodustavad soolisest palgalõhest 35 protsenti. Siin jaguneb palgalõhe kujunemine omakorda kaheks.
"Ühelt poolt puudutavad ettevõttetaseme tegurid seda, millistes ettevõtetes naised ja mehed töötavad," ütleb Masso. "Meeste osakaal on suurem kõrgema tootlikkusega ja kõrgema palgatasemega ettevõtetes."
"Teine ettevõttetaseme tegurite komponent puudutab just palgaläbirääkimiste kanalit – see panustab soolisse palgalõhesse, kui naised saavad samas ettevõttes vähem palka kui mehed."
Absoluutnumbrites kujundab palgalõhet rohkem meeste ja naiste ebavõrdne jagunemine ettevõtete vahel. Ometi on Masso sõnul Eestis just palgaläbirääkimistel palju suurem kaal kui näiteks Portugalis, Itaalias, Saksamaal või Prantsusmaal. Nendes riikides on erinevalt Eestist ametühingud tugevad ning töötajad harjunud kollektiivselt oma õigusi nõudma.
"Saadud tulemust selgitab meie arvates Eesti tööturu institutsioonide tagasihoidlik roll palkade kujunemisel, sealhulgas suhteliselt madal miinimumpalk ja kollektiivlepingutega madal kaetus. Samuti naiste nõrgemad läbirääkimisoskused," ütleb ta.
Selgus ka, et aja möödudes on ettevõtte sees makstavate lisatasude tähtsus kasvanud. Eriti olulised on lisatasud kõrge palgaga töötajate ning spetsialistide seas.
Samas leidsid autorid, et laste saamine pole seotud palgalisade mõjuga soolisele palgalõhele. Lapse saamisel kaotab töötaja palgas 4-9 protsendipunkti. Palgalõhe kasvab ühes palgataseme ja oskustega, kuid lapsevanemaks olemisega puudub sel seos.
Lahendus peitub teadlikkuse kasvus
Vähendamaks üldist soolist palgalõhet, tuleks uurijate sõnul võtta palgaerinevuse vastu meetmeid ettevõtte sees. Samas pole kõik varasemad katsetused selliste meetmetega olnud edukad.
"Regulatsioonid ei pruugi töötada," ütleb Masso. "Nii on osades riikides nt kehtestatud sookvoote ettevõtete juhatustele (nt Norras, Itaalias ja Saksamaal), kuid neil on parimal juhul ainult väga piiratud mõju olnud soolisele võrdsusele."
Pisut paremaid tulemusi on Masso sõnul andnud nõuded palgalõhe raporteerimiseks ettevõtte sees, nagu on tehtud näiteks Taanis. "Uuringud on näidanud, et sama ettevõtte ja sama ametigrupi meeste ja naiste keskmiste palkade avalikustamine vähendab soolist palgalõhe," ütleb ta.
Masso sõnul kasutavad tema ja ta kolleegid oma projektis töötajate palgalõhest teavitamiseks koostöös statistikaametiga arendatud digitaalset tööriista.
"Palgalõhe kuvatakse rakenduses erinevate ametialade ja regioonide lõikes ning palkade läbipaistvus aitab loodetavasti kasvatada inimeste teadlikkust ja mõjutab positiivses suunas ka palgaläbirääkimisi," kirjeldab ta.
Ühtlasi loodab ta, et selline digitaalne tööriist annab alamakstud turuosalistele ülevaate tegelikest palkadest tööturul, andes neile võimaluse ning kindluse palgaläbirääkimistel kõrgemat töötasu küsida.
Võrdsete võimaluste voliniku kantselei ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise teadus- ja rakendusprojekti InWeGe eesmärk on analüüsida soolist lõhet varades ja sissetulekutes üle elutsükli. Kahe aasta jooksul valmib üheksa teadusuuringut ning veebirakendus, mis võimaldab kõigil Eesti inimestel tasuta võrrelda oma palka ametikaaslastega soo- ja maakonnapõhiselt. Tegevusi rahastatakse ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist. | Uuring: sooline palgalõhe tekib Eestis ettevõtte sees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel Euroopa Liidu suurim. Kaks kolmandikku sellest lõhest pole seletatav tavapäraste teguritega nagu inimese vanus, ametiala või ettevõtte tegevusvaldkond. Seetõttu uurisid Tartu Ülikooli majandusteadlased soolist palgalõhet ettevõtte sees toimuva vaatepunktist.
"Sarnaselt teiste riikidega – aga Eestis eriti – on palgalõhes väga oluline ettevõttespetsiifiline komponent. Ettevõttetaseme tegurid (nt ettevõtte innovaatilisus, tehnoloogia, välisturule oritenteeritus, rahvusvahelistumine, välisomanikele kuulumine) selgitavad kuni 35 protsenti soolisest palgalõhest," ütleb uuringu üks autoreid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria vanemteadur Jaan Masso.
Tema sõnul on ettevõttetaseme tegurite osatähtsus soolises palgalõhes aja jooksul kasvanud. Eriti on kõnealuste tegurite mõju tuntav ning visa kaduma kõrgepalgaliste ja kõrgema oskustasemega töötajate seas.
Palgaläbirääkimiste suur mõju
Masso ja kolleegid analüüsisid maksu- ja tolliameti tööhõiveandmeid ning äriregistri erasektori tööandjate andmeid aastatest 2006-2017. Andmed hõlmasid kogu Eesti tööealist elanikkonda.
Uurijad jagasid ettevõtte sees toimuva kaheks eraldi komponendiks. Nad eristasid palgalõhet, mis johtub meeste ja naiste erinevast jagunemisest ettevõtete vahel (ingl k sorting) ning palgalõhet, mille taga on palgaläbirääkimised ettevõtte sees (ingl k bargaining).
Uuringus selgus, et ettevõtte tasandi tegurid moodustavad soolisest palgalõhest 35 protsenti. Siin jaguneb palgalõhe kujunemine omakorda kaheks.
"Ühelt poolt puudutavad ettevõttetaseme tegurid seda, millistes ettevõtetes naised ja mehed töötavad," ütleb Masso. "Meeste osakaal on suurem kõrgema tootlikkusega ja kõrgema palgatasemega ettevõtetes."
"Teine ettevõttetaseme tegurite komponent puudutab just palgaläbirääkimiste kanalit – see panustab soolisse palgalõhesse, kui naised saavad samas ettevõttes vähem palka kui mehed."
Absoluutnumbrites kujundab palgalõhet rohkem meeste ja naiste ebavõrdne jagunemine ettevõtete vahel. Ometi on Masso sõnul Eestis just palgaläbirääkimistel palju suurem kaal kui näiteks Portugalis, Itaalias, Saksamaal või Prantsusmaal. Nendes riikides on erinevalt Eestist ametühingud tugevad ning töötajad harjunud kollektiivselt oma õigusi nõudma.
"Saadud tulemust selgitab meie arvates Eesti tööturu institutsioonide tagasihoidlik roll palkade kujunemisel, sealhulgas suhteliselt madal miinimumpalk ja kollektiivlepingutega madal kaetus. Samuti naiste nõrgemad läbirääkimisoskused," ütleb ta.
Selgus ka, et aja möödudes on ettevõtte sees makstavate lisatasude tähtsus kasvanud. Eriti olulised on lisatasud kõrge palgaga töötajate ning spetsialistide seas.
Samas leidsid autorid, et laste saamine pole seotud palgalisade mõjuga soolisele palgalõhele. Lapse saamisel kaotab töötaja palgas 4-9 protsendipunkti. Palgalõhe kasvab ühes palgataseme ja oskustega, kuid lapsevanemaks olemisega puudub sel seos.
Lahendus peitub teadlikkuse kasvus
Vähendamaks üldist soolist palgalõhet, tuleks uurijate sõnul võtta palgaerinevuse vastu meetmeid ettevõtte sees. Samas pole kõik varasemad katsetused selliste meetmetega olnud edukad.
"Regulatsioonid ei pruugi töötada," ütleb Masso. "Nii on osades riikides nt kehtestatud sookvoote ettevõtete juhatustele (nt Norras, Itaalias ja Saksamaal), kuid neil on parimal juhul ainult väga piiratud mõju olnud soolisele võrdsusele."
Pisut paremaid tulemusi on Masso sõnul andnud nõuded palgalõhe raporteerimiseks ettevõtte sees, nagu on tehtud näiteks Taanis. "Uuringud on näidanud, et sama ettevõtte ja sama ametigrupi meeste ja naiste keskmiste palkade avalikustamine vähendab soolist palgalõhe," ütleb ta.
Masso sõnul kasutavad tema ja ta kolleegid oma projektis töötajate palgalõhest teavitamiseks koostöös statistikaametiga arendatud digitaalset tööriista.
"Palgalõhe kuvatakse rakenduses erinevate ametialade ja regioonide lõikes ning palkade läbipaistvus aitab loodetavasti kasvatada inimeste teadlikkust ja mõjutab positiivses suunas ka palgaläbirääkimisi," kirjeldab ta.
Ühtlasi loodab ta, et selline digitaalne tööriist annab alamakstud turuosalistele ülevaate tegelikest palkadest tööturul, andes neile võimaluse ning kindluse palgaläbirääkimistel kõrgemat töötasu küsida.
Võrdsete võimaluste voliniku kantselei ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise teadus- ja rakendusprojekti InWeGe eesmärk on analüüsida soolist lõhet varades ja sissetulekutes üle elutsükli. Kahe aasta jooksul valmib üheksa teadusuuringut ning veebirakendus, mis võimaldab kõigil Eesti inimestel tasuta võrrelda oma palka ametikaaslastega soo- ja maakonnapõhiselt. Tegevusi rahastatakse ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist.
### Response:
Uuring: sooline palgalõhe tekib Eestis ettevõtte sees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | *
Linn on tühi, vaikne ja kinni. Maskides sõdurid seiravad üksikute kajakate lendu. Alkoholi ei müüda, kohvikud on kinni. On suure rõõmu aeg.
Jüri Ratas uurib Stenbocki majas tusaselt nurgas kökitavalt Martin Helmelt: "Martin, mis lahti on? Kõik on ju täpselt, nagu sa tahtsid – piirid on kinni, inimesed istuvad kodus, lapsed ei tee kliimaproteste, vaid õpivad internetis Eesti ajalugu. Hanerasva-asja on kõik juba unustanud ja väljas paistab päike, kevadpäike!, mis sul viga on?"
Martin nohiseb: "Ilus on, jah. Päike paistab küll, aga mõtle: kui samal ajal vihma sadama peaks hakkama, siis tuleb vikerkaar, ja see kõik mõjub jälle nagu üks mõttetu pedepidu..."
*
Maailmalõpp on ligi, käes on viimane surmaheitlus. Kaks hingeldavat ja läkastavat vanamoori roomavad suures tühjas, verise põrandaga kaubakeskuses kõrvuti võidu viimase kempsupaberipaki poole, üksteist käega kõrvale udjades. Viimasel paaril meetril üks neist jääb maha, paneb pea põrandale, sureb... ja laseb pika põriseva peeru. Teine on hetkeks ehmatanud, jääb õige tasa, ja seirab oma koolnud vastast... isegi kurva-kahjatseva pilguga. A hakkab kohe tasa naeru kõkutama: "Hihhhihhiihiihii. Vaat, nüüd sul läheks seda paberit tõesti vaja!"
*
Vanamees, harrastuskunstnik ja proff joodik, siseneb maakonnabussi. Raadio mängib, meeleolumuusika. Täitsa meeleolukas. Linnalähiliin. Käitab rohelist kaarti, valideerib, ja laseb siis väsind kanni pingile. Raadio mängib, meeleolumuusika. Nukker ja vaikne. Tukk tuleb pääle.
Veidi linnast väljas, puude-põõsaste vahel juba. Raadio mängib, uudised. Uudistelugeja hääl on sume nagu möödund sajandi keskpaiga džäss. Buss peatub nõksakaga. Mees ärkab võpatades. Keel on kuiv, maastik on võõras, liikumine on peatunud.
"Mis nüüd lahti?!"
"Mis lahti, mis lahti! Kuses oleme, mõlemad. Kõik Harjumaa liinid pandi just kinni," õhkab bussijuht, ja lukustab raudse käega bussiuksed.
Tasa rabiseb vihm vastu bussiakent.
*
Saaremaalt on just lahkunud võrkpallikoondis Itaaliast, jalkamehed Iraanist ja maleklubi Hiinast. Maha on jäänud katk ja kaos. Lesed nutavad, orvud uluvad, näljased kassid-koerad hulguvad ümber ja tapavad hiliseid teekäijaid. Hull vanaema mängib supikulbiga potipõhjal bossanovarütmi.
Maandumas on uus lennuk, umbusklik tollitöötaja tõmbab revolvri vöölt ja astub laskumisrajale vastu kindla veendumusega: ei ühtki võõrast enam Saaremaal!
Järsku lajatab roheline valgus, pimestav roheline helk, terve õhk on täis lambipirnisurinat... valgusest väljuvad päratute pääde ja suurte silmega helerohelised mehikesed.
Saaremaa tolliohvitser laseb jahmunult relva alla ja pobiseb: "Kes-kes... kes te olete?"
"Meie oleme jääkeeglimeeskond Marsilt," vastab suuresilmsete eestkõneleja, kõige paksem ja kõige helendavam, ilusas ja puhtas eesti keeles, "ja me tulime mängima Kuressaare gümnaasiumi võistkonnaga. Sõpruskohtumine."
"Ja-jaa, ma pean kontrollima," pobiseb valvur... Ta võtab kõne tervisekaitseametile. Pääle tema sissejuhatavat juttu kostab teleonist hüsteerilist mehehäälset jämenaeru ning katkevat tuut-tuut-tuut-signaali...
"Eijah, etjah, ju siis, jah," ohkab ta ja näitab Marsi curlingu-meeskonnale teed.
"Ärge muretsege," ütleb kõige suuresilmsem suursilm, "see kosmilise katku karantiin Marsil on rohkem kuulujutt ja üleüldse moepärast, ma olen kindel, et teie koolilaste liha ei sula luude küljest lahti ja ei moodusta happelisi limaklompe, mis teisi lapsi jälitaks; see oli ka meie jaoks nii juhuslik ja tõttöelda üldse mitte Marsi-omane... Kuidas teie noored ütlevad: nii rändom?"
Ja nad kõik naeravad. Tolliohvitser, Marsi keeglimängijad, jumal, kirbud narkokoera karvades ja Saaremaa koolilapsed, kes on tulnud marslasi lillevanikutega tervitama.
*
Tuleb välja, et uus viirus küll tapab vanainimesi, ent pinnasesse imbudes äratab ellu teise maailmasõja sõdureid... nii pioneerid Venemaal kui hitlerjugend Läänes lasevad kiiresti välja pressiteate: me teadsime, et meie valijabaas on tõusmas!
*
President Donald Trumpilt küsiti: kumba pidi see siis oli, kas viirus oli väljamõeldis ja demokraatide vandenõu teie tagasivalimise vastu, või päästiste te kogu riigi viiruse käest?
Donald Trump sügas parukaalust ja ütles: jaa, vaat, see oli mõlemat pidi! Kõigepealt mõtlesin ma välja demokraadid, et üldse presidendiks saada, ja pärast tuli välja, et ma olingi kõige parem president!
Aga viirus, kuidas see sellega seotud on, küsisid ajakirjanikud.
Ahh, teie, võltsmeedia, küll te välja mõtlete, ütles Trump ja ronis katseklaasi tagasi...
*
Maailma tervisehoiuorganisatsioon arendas vilkalt välja toimiva viirusetesti, aga ainult USA ei võtnud seda kasutusele, vaid töötas kõigest kolme nädalaga välja enda oma: kõigile näidati piiril president Trumpi pilti, ja need, kes kohe naeratasid, nagu poleks neil pealuu sees aju ollagi, olid ilmselgelt terved!
*
Hitler ja Stalin arutavad põrgus, kuidas oleks hea maailmale reetmise ja surma eest kätte maksta... Saadame ühe hullu viiruse! Ütleb Hitler. Ai-ai-ai, kostab Stalin, saadame parem hulga lolle poliitikuid ja siukse raadio ja kino, mida keegi päeva jooksul kinni ei suuda panna... Lepivad siis kokku, et saavad mõlemad, mis tahavad. Nagu alati.
*
Soome noored lepivad salaja kokku, et ühtki pidu ära ei jäta, kuigi viirus tapab, samas viirus tapab ju ainult vanasid! Joome aga, ja tantsime aga! Soome vanad saavad teada ja peidavad siis kogu riigiviina ära. Pole Soomes ei pidu ega surma enam... Nii nad elavadki aegade lõpuni, Vanemuine muudkui kanneldab.
*
Kassikari kakleb toidujäänuste pärast. Vanamutt vaatab seda voodiservalt, murelikult. Tal on oma lemmikud. Aga ta armastab neid kõiki. Varsti kaovad kausist viimased terad. Eit tõuseb. Võtab võrkkoti ja astub ukse poole. Ta jalad talluvad tümaks tuimund põrandalaudu nagu liiga vanal kung-fu-meistril.
"Ise teate," ütleb ta üle õla, astudes välja, lokkavasse-värskesse kevadesse, kohaliku poe poole, kus sajad kassieided juba toidupakkide pärast surmaheitlust peavad. Lihased ta lillelise kitli all on pingul. Uksed libisevad lahti, ta sirutab ilusa pika laia vasakhaagi ja esimene eit kukub... Kelle kassid jäävad ellu?
*
Oooot, ma räägin ise, proovin oma häälega...
Juhtunud kord nii, et tulnud suur tõbi maailma. Eestlased jätnuvad selle pääle ära laulupeod ja teatrietendused ja luulevärgi ja koolipäevad ja siis jumal küsinud: et mis teil eestlastel veel pääle selle on üldse? Ja eestlased siis vastasid, et suusasport ja suusatrikid ja jumal oli hea jumal, ja ei teinud sellepärast märkama, et sildarud olid noored kuradid ja ülejäänud medalid saadi kõik topinguga ja lubas meil siis Peipsi järve ja Läänemere vahel edasi elada ikka, sest ta oli ikkagi hää jumal. Aamen, velled, aamen, karjus Varro kirikus, ja issand-appi-issand-jaaaaah, karjus luuletaja Ivar oma magamistoas õndsushetkel, ja jumal mõistis ja andis andeks mõlemale ja oli rõõmus mõlema üle, ja see oli isegi sellel patusel ajal, kui kõik oli räpane ja katki, ja Ameerikat valitses Türnamoodi Rummvoltis Urmuauguga Mumnimeeeleline Pušš, kes ütles, et demokraadid on süüdi selles, et sääsed verd imevad. Aamen.
See polnud üldse nii, sest jumal tegi sääsed kõigile rõõmuks ja kõditamiseks, ja alguses ta lõi kõik inimesed homodeks, tema ei teadnud, et osad on lollid ja hakkavad paljunema ja kogu see jama läheb edasi, ja ta proovis suurt veeuputust et seda heterotulva kustutada, ja teisi asju ja, lepitas inimesi värvilise vikerkaarega, mis pidi ju ütlema, et hoi; olge homod, aga noh, nad paljunesid edasi, ja ega sellest polegi hullu, aga vaadake ette, te sõite seda soomuslooma, see oli mul tagavaravariant üldse! Alguses ma tegin valemi, et sureks kõik noored inimesed, see oleks palju tõhusam... aga selleks peaks sööma puuki ja lõgismadu, puugipuder oli mu lahendus, aga kui alustada vanadest, siis see oli soomusloom ka plaanis, aga muidugi, tollal oli matemaatika algeline, et ma ei mõtelnud täpselt läbi: et kui võtad ülevalt ära, alt kasvab pääle! Loogiline, aga üldises programmis sitt lahendus. Kellelgi pole rõõmu. Ohjah, etsiis: pressiteade on, et palun vabandust, tegemist on eksitusega. Ärge tundke end õnnetuna, ma vihkan teid kõiki võrdselt. Aga praegu surevad peamiselt vanad. Aamen, velled, aamen. Leiutame varsti midagi uut.
*
Ja ühel ööl tuli Kurat ja küsis: kust algatan ma tõve, kas Hiinast või Usast? Sest kust puistan ma seda paremini laiali?
Ja see teine küsimus rikkus mängu mu jaoks, sest ma teadsin, et küsija on Kurat, ja ma pakkusin huupi, et USA-st, sest sääl on kuradil võim niikuinii, ja sääl on kõik teed valla...
Ja Kurat vastas mulle, et tal on igal pool võim, ja kui ta peab kuskil herilasepesa enne üles kütma, siis see on Hiina. Sest Hiina on valede maa, tõtt kätte sa sealt ei saa.
Aga mina ei teadnud, kas Kurat valetab mulle, ja kurat võib alati valetada.
Ja siis tuli ühel ööl jälle Kurat ja küsis, et kui ta peaks tegema nii, et sureb palju inimesi, kas siis teeks ta nii Itaalias või Soomes, lihtsalt, sest tema on Kurat, ja tema võib teha ühtviisi nii siin kui sääl, sest Jumal ise annab talle loa nagu Iiobi raamatus, aga Iiob ise pole enam meie seltsis, sellepärast ei saa mina küsida: kelle või mille järgi otsutab Jumal,
sest Kurat küll mulle vihjeid ei andnud...
Aga raamatus olen mina Iiobi pool.
Aga Itaalia on mängude ja pettuste maa. Soome on siiruse ja jaheduse maa, ma arvasin, et Saatan Soomet enam vihkab, sest ta seda puudutada saab vähem.
Ja sellepärast eksisin ma taas. Sest Itaalias mürgitas tõbi nagu oleks ta kõiki inimesi ühe maohammustusega puudutanud, ja Soomes ta küll mürgitab ja mürgitab, aga ei pääse ligi inimese südamele.
Ja siis Kurat ütles: nüüd on su hing pea minu käes, veel kolmandat korda proovin sind, kas oled tõe jälil, kas üldse mõistad, ja mina ei tahtnud vastata, aga tema ei jätnud mulle võimalust ja küsis:
millisel maal on kõige lollimad valitsejad?
Ja mina vastasin: need peavad olema minu enese maal, sest muidu oleks mina sulle, Kuradile, mõistnud ühegi neist kolmest küsimusest õigesti vastata. Ja nõnda vastas Kurat mulle: jah, veel hetkeks jääd sa mu haardest välja, sest tõesti, ei ole rumalamaid valitseijad kui sinu maal, sest pole rumalamat valijat nondele valitsejatele kui sa ise. Ja järgmine kord, kui ma sulle külla tulen, viin su hinge ikka kaasa, sest pole suuremat pattu rumalusest... | Kriisijutuke | Jürgen Rooste. Katkuajakroonika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
*
Linn on tühi, vaikne ja kinni. Maskides sõdurid seiravad üksikute kajakate lendu. Alkoholi ei müüda, kohvikud on kinni. On suure rõõmu aeg.
Jüri Ratas uurib Stenbocki majas tusaselt nurgas kökitavalt Martin Helmelt: "Martin, mis lahti on? Kõik on ju täpselt, nagu sa tahtsid – piirid on kinni, inimesed istuvad kodus, lapsed ei tee kliimaproteste, vaid õpivad internetis Eesti ajalugu. Hanerasva-asja on kõik juba unustanud ja väljas paistab päike, kevadpäike!, mis sul viga on?"
Martin nohiseb: "Ilus on, jah. Päike paistab küll, aga mõtle: kui samal ajal vihma sadama peaks hakkama, siis tuleb vikerkaar, ja see kõik mõjub jälle nagu üks mõttetu pedepidu..."
*
Maailmalõpp on ligi, käes on viimane surmaheitlus. Kaks hingeldavat ja läkastavat vanamoori roomavad suures tühjas, verise põrandaga kaubakeskuses kõrvuti võidu viimase kempsupaberipaki poole, üksteist käega kõrvale udjades. Viimasel paaril meetril üks neist jääb maha, paneb pea põrandale, sureb... ja laseb pika põriseva peeru. Teine on hetkeks ehmatanud, jääb õige tasa, ja seirab oma koolnud vastast... isegi kurva-kahjatseva pilguga. A hakkab kohe tasa naeru kõkutama: "Hihhhihhiihiihii. Vaat, nüüd sul läheks seda paberit tõesti vaja!"
*
Vanamees, harrastuskunstnik ja proff joodik, siseneb maakonnabussi. Raadio mängib, meeleolumuusika. Täitsa meeleolukas. Linnalähiliin. Käitab rohelist kaarti, valideerib, ja laseb siis väsind kanni pingile. Raadio mängib, meeleolumuusika. Nukker ja vaikne. Tukk tuleb pääle.
Veidi linnast väljas, puude-põõsaste vahel juba. Raadio mängib, uudised. Uudistelugeja hääl on sume nagu möödund sajandi keskpaiga džäss. Buss peatub nõksakaga. Mees ärkab võpatades. Keel on kuiv, maastik on võõras, liikumine on peatunud.
"Mis nüüd lahti?!"
"Mis lahti, mis lahti! Kuses oleme, mõlemad. Kõik Harjumaa liinid pandi just kinni," õhkab bussijuht, ja lukustab raudse käega bussiuksed.
Tasa rabiseb vihm vastu bussiakent.
*
Saaremaalt on just lahkunud võrkpallikoondis Itaaliast, jalkamehed Iraanist ja maleklubi Hiinast. Maha on jäänud katk ja kaos. Lesed nutavad, orvud uluvad, näljased kassid-koerad hulguvad ümber ja tapavad hiliseid teekäijaid. Hull vanaema mängib supikulbiga potipõhjal bossanovarütmi.
Maandumas on uus lennuk, umbusklik tollitöötaja tõmbab revolvri vöölt ja astub laskumisrajale vastu kindla veendumusega: ei ühtki võõrast enam Saaremaal!
Järsku lajatab roheline valgus, pimestav roheline helk, terve õhk on täis lambipirnisurinat... valgusest väljuvad päratute pääde ja suurte silmega helerohelised mehikesed.
Saaremaa tolliohvitser laseb jahmunult relva alla ja pobiseb: "Kes-kes... kes te olete?"
"Meie oleme jääkeeglimeeskond Marsilt," vastab suuresilmsete eestkõneleja, kõige paksem ja kõige helendavam, ilusas ja puhtas eesti keeles, "ja me tulime mängima Kuressaare gümnaasiumi võistkonnaga. Sõpruskohtumine."
"Ja-jaa, ma pean kontrollima," pobiseb valvur... Ta võtab kõne tervisekaitseametile. Pääle tema sissejuhatavat juttu kostab teleonist hüsteerilist mehehäälset jämenaeru ning katkevat tuut-tuut-tuut-signaali...
"Eijah, etjah, ju siis, jah," ohkab ta ja näitab Marsi curlingu-meeskonnale teed.
"Ärge muretsege," ütleb kõige suuresilmsem suursilm, "see kosmilise katku karantiin Marsil on rohkem kuulujutt ja üleüldse moepärast, ma olen kindel, et teie koolilaste liha ei sula luude küljest lahti ja ei moodusta happelisi limaklompe, mis teisi lapsi jälitaks; see oli ka meie jaoks nii juhuslik ja tõttöelda üldse mitte Marsi-omane... Kuidas teie noored ütlevad: nii rändom?"
Ja nad kõik naeravad. Tolliohvitser, Marsi keeglimängijad, jumal, kirbud narkokoera karvades ja Saaremaa koolilapsed, kes on tulnud marslasi lillevanikutega tervitama.
*
Tuleb välja, et uus viirus küll tapab vanainimesi, ent pinnasesse imbudes äratab ellu teise maailmasõja sõdureid... nii pioneerid Venemaal kui hitlerjugend Läänes lasevad kiiresti välja pressiteate: me teadsime, et meie valijabaas on tõusmas!
*
President Donald Trumpilt küsiti: kumba pidi see siis oli, kas viirus oli väljamõeldis ja demokraatide vandenõu teie tagasivalimise vastu, või päästiste te kogu riigi viiruse käest?
Donald Trump sügas parukaalust ja ütles: jaa, vaat, see oli mõlemat pidi! Kõigepealt mõtlesin ma välja demokraadid, et üldse presidendiks saada, ja pärast tuli välja, et ma olingi kõige parem president!
Aga viirus, kuidas see sellega seotud on, küsisid ajakirjanikud.
Ahh, teie, võltsmeedia, küll te välja mõtlete, ütles Trump ja ronis katseklaasi tagasi...
*
Maailma tervisehoiuorganisatsioon arendas vilkalt välja toimiva viirusetesti, aga ainult USA ei võtnud seda kasutusele, vaid töötas kõigest kolme nädalaga välja enda oma: kõigile näidati piiril president Trumpi pilti, ja need, kes kohe naeratasid, nagu poleks neil pealuu sees aju ollagi, olid ilmselgelt terved!
*
Hitler ja Stalin arutavad põrgus, kuidas oleks hea maailmale reetmise ja surma eest kätte maksta... Saadame ühe hullu viiruse! Ütleb Hitler. Ai-ai-ai, kostab Stalin, saadame parem hulga lolle poliitikuid ja siukse raadio ja kino, mida keegi päeva jooksul kinni ei suuda panna... Lepivad siis kokku, et saavad mõlemad, mis tahavad. Nagu alati.
*
Soome noored lepivad salaja kokku, et ühtki pidu ära ei jäta, kuigi viirus tapab, samas viirus tapab ju ainult vanasid! Joome aga, ja tantsime aga! Soome vanad saavad teada ja peidavad siis kogu riigiviina ära. Pole Soomes ei pidu ega surma enam... Nii nad elavadki aegade lõpuni, Vanemuine muudkui kanneldab.
*
Kassikari kakleb toidujäänuste pärast. Vanamutt vaatab seda voodiservalt, murelikult. Tal on oma lemmikud. Aga ta armastab neid kõiki. Varsti kaovad kausist viimased terad. Eit tõuseb. Võtab võrkkoti ja astub ukse poole. Ta jalad talluvad tümaks tuimund põrandalaudu nagu liiga vanal kung-fu-meistril.
"Ise teate," ütleb ta üle õla, astudes välja, lokkavasse-värskesse kevadesse, kohaliku poe poole, kus sajad kassieided juba toidupakkide pärast surmaheitlust peavad. Lihased ta lillelise kitli all on pingul. Uksed libisevad lahti, ta sirutab ilusa pika laia vasakhaagi ja esimene eit kukub... Kelle kassid jäävad ellu?
*
Oooot, ma räägin ise, proovin oma häälega...
Juhtunud kord nii, et tulnud suur tõbi maailma. Eestlased jätnuvad selle pääle ära laulupeod ja teatrietendused ja luulevärgi ja koolipäevad ja siis jumal küsinud: et mis teil eestlastel veel pääle selle on üldse? Ja eestlased siis vastasid, et suusasport ja suusatrikid ja jumal oli hea jumal, ja ei teinud sellepärast märkama, et sildarud olid noored kuradid ja ülejäänud medalid saadi kõik topinguga ja lubas meil siis Peipsi järve ja Läänemere vahel edasi elada ikka, sest ta oli ikkagi hää jumal. Aamen, velled, aamen, karjus Varro kirikus, ja issand-appi-issand-jaaaaah, karjus luuletaja Ivar oma magamistoas õndsushetkel, ja jumal mõistis ja andis andeks mõlemale ja oli rõõmus mõlema üle, ja see oli isegi sellel patusel ajal, kui kõik oli räpane ja katki, ja Ameerikat valitses Türnamoodi Rummvoltis Urmuauguga Mumnimeeeleline Pušš, kes ütles, et demokraadid on süüdi selles, et sääsed verd imevad. Aamen.
See polnud üldse nii, sest jumal tegi sääsed kõigile rõõmuks ja kõditamiseks, ja alguses ta lõi kõik inimesed homodeks, tema ei teadnud, et osad on lollid ja hakkavad paljunema ja kogu see jama läheb edasi, ja ta proovis suurt veeuputust et seda heterotulva kustutada, ja teisi asju ja, lepitas inimesi värvilise vikerkaarega, mis pidi ju ütlema, et hoi; olge homod, aga noh, nad paljunesid edasi, ja ega sellest polegi hullu, aga vaadake ette, te sõite seda soomuslooma, see oli mul tagavaravariant üldse! Alguses ma tegin valemi, et sureks kõik noored inimesed, see oleks palju tõhusam... aga selleks peaks sööma puuki ja lõgismadu, puugipuder oli mu lahendus, aga kui alustada vanadest, siis see oli soomusloom ka plaanis, aga muidugi, tollal oli matemaatika algeline, et ma ei mõtelnud täpselt läbi: et kui võtad ülevalt ära, alt kasvab pääle! Loogiline, aga üldises programmis sitt lahendus. Kellelgi pole rõõmu. Ohjah, etsiis: pressiteade on, et palun vabandust, tegemist on eksitusega. Ärge tundke end õnnetuna, ma vihkan teid kõiki võrdselt. Aga praegu surevad peamiselt vanad. Aamen, velled, aamen. Leiutame varsti midagi uut.
*
Ja ühel ööl tuli Kurat ja küsis: kust algatan ma tõve, kas Hiinast või Usast? Sest kust puistan ma seda paremini laiali?
Ja see teine küsimus rikkus mängu mu jaoks, sest ma teadsin, et küsija on Kurat, ja ma pakkusin huupi, et USA-st, sest sääl on kuradil võim niikuinii, ja sääl on kõik teed valla...
Ja Kurat vastas mulle, et tal on igal pool võim, ja kui ta peab kuskil herilasepesa enne üles kütma, siis see on Hiina. Sest Hiina on valede maa, tõtt kätte sa sealt ei saa.
Aga mina ei teadnud, kas Kurat valetab mulle, ja kurat võib alati valetada.
Ja siis tuli ühel ööl jälle Kurat ja küsis, et kui ta peaks tegema nii, et sureb palju inimesi, kas siis teeks ta nii Itaalias või Soomes, lihtsalt, sest tema on Kurat, ja tema võib teha ühtviisi nii siin kui sääl, sest Jumal ise annab talle loa nagu Iiobi raamatus, aga Iiob ise pole enam meie seltsis, sellepärast ei saa mina küsida: kelle või mille järgi otsutab Jumal,
sest Kurat küll mulle vihjeid ei andnud...
Aga raamatus olen mina Iiobi pool.
Aga Itaalia on mängude ja pettuste maa. Soome on siiruse ja jaheduse maa, ma arvasin, et Saatan Soomet enam vihkab, sest ta seda puudutada saab vähem.
Ja sellepärast eksisin ma taas. Sest Itaalias mürgitas tõbi nagu oleks ta kõiki inimesi ühe maohammustusega puudutanud, ja Soomes ta küll mürgitab ja mürgitab, aga ei pääse ligi inimese südamele.
Ja siis Kurat ütles: nüüd on su hing pea minu käes, veel kolmandat korda proovin sind, kas oled tõe jälil, kas üldse mõistad, ja mina ei tahtnud vastata, aga tema ei jätnud mulle võimalust ja küsis:
millisel maal on kõige lollimad valitsejad?
Ja mina vastasin: need peavad olema minu enese maal, sest muidu oleks mina sulle, Kuradile, mõistnud ühegi neist kolmest küsimusest õigesti vastata. Ja nõnda vastas Kurat mulle: jah, veel hetkeks jääd sa mu haardest välja, sest tõesti, ei ole rumalamaid valitseijad kui sinu maal, sest pole rumalamat valijat nondele valitsejatele kui sa ise. Ja järgmine kord, kui ma sulle külla tulen, viin su hinge ikka kaasa, sest pole suuremat pattu rumalusest...
### Response:
Kriisijutuke | Jürgen Rooste. Katkuajakroonika |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.