instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid. Maakondade lõikes elab enim haigestunuid Harju- ja Saaremaal.
Haiglaravil viibi kolmapäeva hommiku seisuga kolm inimest - kaks neist kergemalt, üks raskemalt. Nakatunud viibivad Pärnu haiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis.
Võru politseiuurijal tuvastati koroonaviirus
Lõuna prefektuur teatas, et Kagu jaoskonna politseiuurijal tuvastati 17. märtsi õhtupoolikul koroonaviirus ning ta viibib kodusel ravil. Nakkusohu vältimiseks alustati teisipäeval Võru politseimaja desinfitseerimisega. Kolmapäeva hommikuks olid puhastustööd politseimajas lõppenud.
"Ööl vastu 17. märtsi tõusis Kagu jaoskonna sisetööd tegeval politseinikul palavik, mistõttu pöördus ta viivitamatult meedikute poole. Teisipäeva hommikul antud koroonaviiruse testi tulemused kinnitasid juba sama päeva õhtul, et meie kolleeg on nakatunud," vahendas Kagu jaoskonnajuht Tamar Tamm.
Ta lisas, et külmetusele sarnaste sümptomitega on koju tervist jälgima saadetud veel kolm Võru politseiametnikku, kellele tehakse esimesel võimalusel testid.
Jaoskonna juht selgitas, et pärast proovitulemusest teada saamist tellisime Võru politseimaja desinfitseerimise.
Tamm lisas, et viiruspuhangu edasise leviku tõkestamiseks suunas jaoskond kaugtööle kõik need politseimaja töötajad, kelle töö iseloom seda võimaldab. "Politseiteenus on jätkuvalt tagatud ja patrulli töö häiritud ei ole," sõnas Tamm.
COVID-19 tuvastamisest
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites. Tänase seisuga suudavad laborid analüüsida päeva jooksul 500-600 proovi, teatas terviseamet.
Testimise võimekus on ameti teatel piisav nende inimeste jaoks, keda on vaja testida - ennekõike raskelt haiged ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed, sealhulgas eakad ja krooniliste haigustega inimesed.
Juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid niinimetatud eesliini töötajate testimiseks, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmade patsientidele – tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele. Nii isikukaitsevahendid kui testimisvahendid, sealhulgas diagnostikumid on muutunud defitsiidiks kogu Euroopa Liidus ja tuleb arvestada, et neid peab jätkuma pikemaks perioodiks, ilmselt kuudeks, märkis amet.
Tervishoiuressursside võimalikult säästlikuks kasutamiseks ei ole viiruse kasvavat levikut arvestades kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine enam otstarbekas, teatas terviseamet.
Sümptomite avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised.
Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112. Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse meditsiinilisel näidustusel.
Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis.
Kui sümptomid on kerged – köha, väike palavik, siis tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid.
Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitab terviseamet sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. | Teisipäeval tuvastati koroonaviirusesse nakatumine 33 inimesel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid. Maakondade lõikes elab enim haigestunuid Harju- ja Saaremaal.
Haiglaravil viibi kolmapäeva hommiku seisuga kolm inimest - kaks neist kergemalt, üks raskemalt. Nakatunud viibivad Pärnu haiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis.
Võru politseiuurijal tuvastati koroonaviirus
Lõuna prefektuur teatas, et Kagu jaoskonna politseiuurijal tuvastati 17. märtsi õhtupoolikul koroonaviirus ning ta viibib kodusel ravil. Nakkusohu vältimiseks alustati teisipäeval Võru politseimaja desinfitseerimisega. Kolmapäeva hommikuks olid puhastustööd politseimajas lõppenud.
"Ööl vastu 17. märtsi tõusis Kagu jaoskonna sisetööd tegeval politseinikul palavik, mistõttu pöördus ta viivitamatult meedikute poole. Teisipäeva hommikul antud koroonaviiruse testi tulemused kinnitasid juba sama päeva õhtul, et meie kolleeg on nakatunud," vahendas Kagu jaoskonnajuht Tamar Tamm.
Ta lisas, et külmetusele sarnaste sümptomitega on koju tervist jälgima saadetud veel kolm Võru politseiametnikku, kellele tehakse esimesel võimalusel testid.
Jaoskonna juht selgitas, et pärast proovitulemusest teada saamist tellisime Võru politseimaja desinfitseerimise.
Tamm lisas, et viiruspuhangu edasise leviku tõkestamiseks suunas jaoskond kaugtööle kõik need politseimaja töötajad, kelle töö iseloom seda võimaldab. "Politseiteenus on jätkuvalt tagatud ja patrulli töö häiritud ei ole," sõnas Tamm.
COVID-19 tuvastamisest
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites. Tänase seisuga suudavad laborid analüüsida päeva jooksul 500-600 proovi, teatas terviseamet.
Testimise võimekus on ameti teatel piisav nende inimeste jaoks, keda on vaja testida - ennekõike raskelt haiged ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed, sealhulgas eakad ja krooniliste haigustega inimesed.
Juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid niinimetatud eesliini töötajate testimiseks, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmade patsientidele – tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele. Nii isikukaitsevahendid kui testimisvahendid, sealhulgas diagnostikumid on muutunud defitsiidiks kogu Euroopa Liidus ja tuleb arvestada, et neid peab jätkuma pikemaks perioodiks, ilmselt kuudeks, märkis amet.
Tervishoiuressursside võimalikult säästlikuks kasutamiseks ei ole viiruse kasvavat levikut arvestades kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine enam otstarbekas, teatas terviseamet.
Sümptomite avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised.
Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112. Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse meditsiinilisel näidustusel.
Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis.
Kui sümptomid on kerged – köha, väike palavik, siis tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid.
Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitab terviseamet sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega.
### Response:
Teisipäeval tuvastati koroonaviirusesse nakatumine 33 inimesel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja avaralli Monte Carlos tuli Tänakul avarii tõttu katkestada, kuid nii Rootsis kui Mehhikos jõudis Eesti ralliäss uue auto roolis pjedestaalile. Mehhikos teenis Tänak kuus katsevõitu, kuid päris rahule maailmameister oma sõidukiga ei jäänud.
"Midagi ei tulnud lihtsalt," rääkis Tänak ralliportaalile DirtFish. "Kohe algusest peale oli mul vajaka enesekindlusest. Püüdsin aru saada, mis minu ümber toimub ja millised on [auto võimete] piirid. See polnud lihtne, aga lõppkokkuvõttes jäin rahule."
"Ma pole kõikidel katsetel tundnud end piisavalt enesekindlana, et anda endast maksimum. Olen püüdnud asjale läheneda viisil, et ma raskustesse ei satuks. Auto on kahtlemata kiire ja sel on palju potentsiaali, aga on palju asju, mida ma pean veel õppima ning mõned neist on õige spetsiifilised. Meil on veel palju tööd teha."
Kolme ralli järel on Ott Tänak MM-sarja üldarvestuses 38 punktiga viiendal kohal. Liider Sebastien Ogier'l (Toyota) on 62 punkti. | Tänak kombib veel Hyundai võimete piire | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja avaralli Monte Carlos tuli Tänakul avarii tõttu katkestada, kuid nii Rootsis kui Mehhikos jõudis Eesti ralliäss uue auto roolis pjedestaalile. Mehhikos teenis Tänak kuus katsevõitu, kuid päris rahule maailmameister oma sõidukiga ei jäänud.
"Midagi ei tulnud lihtsalt," rääkis Tänak ralliportaalile DirtFish. "Kohe algusest peale oli mul vajaka enesekindlusest. Püüdsin aru saada, mis minu ümber toimub ja millised on [auto võimete] piirid. See polnud lihtne, aga lõppkokkuvõttes jäin rahule."
"Ma pole kõikidel katsetel tundnud end piisavalt enesekindlana, et anda endast maksimum. Olen püüdnud asjale läheneda viisil, et ma raskustesse ei satuks. Auto on kahtlemata kiire ja sel on palju potentsiaali, aga on palju asju, mida ma pean veel õppima ning mõned neist on õige spetsiifilised. Meil on veel palju tööd teha."
Kolme ralli järel on Ott Tänak MM-sarja üldarvestuses 38 punktiga viiendal kohal. Liider Sebastien Ogier'l (Toyota) on 62 punkti.
### Response:
Tänak kombib veel Hyundai võimete piire |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londoni indeks FTSE 100 langes 3,4 protsenti 5115,85 punktile.
Eurotsoonis langes Frankfurti DAX 30 neli protsenti 8581,04 punktile ja Pariisi CAC 40 langes 2,3 protsenti 3898,05 punktile.
Aasia aktsiaturud langesid kolmapäeval
Aasia aktsiaturud olid kolmapäeval languses.
Tokyo Nikkei 225 indeks langes 1,68 protsenti, Sydney S&P/ASX 200 kukkus aga 6,43 protsenti.
Hongkongi Hang Seng oli veerand tundi enne kauplemispäeva lõppu langenud 4,13 protsenti.
Shanghai aktsiaturg langes päeva lõpuks 1,83 protsenti, Soul kukkus 4,86 protsenti. Mumbai oli pärastlõunaks langenud 3,98 protsenti. | Euroopa ja Aasia aktsiaturud alustasid kolmapäeva langusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londoni indeks FTSE 100 langes 3,4 protsenti 5115,85 punktile.
Eurotsoonis langes Frankfurti DAX 30 neli protsenti 8581,04 punktile ja Pariisi CAC 40 langes 2,3 protsenti 3898,05 punktile.
Aasia aktsiaturud langesid kolmapäeval
Aasia aktsiaturud olid kolmapäeval languses.
Tokyo Nikkei 225 indeks langes 1,68 protsenti, Sydney S&P/ASX 200 kukkus aga 6,43 protsenti.
Hongkongi Hang Seng oli veerand tundi enne kauplemispäeva lõppu langenud 4,13 protsenti.
Shanghai aktsiaturg langes päeva lõpuks 1,83 protsenti, Soul kukkus 4,86 protsenti. Mumbai oli pärastlõunaks langenud 3,98 protsenti.
### Response:
Euroopa ja Aasia aktsiaturud alustasid kolmapäeva langusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Televisioon muudab kolmapäevast argiõhtute kava ja "Esimene stuudio" alustab pärast "Aktuaalset kaamerat" kell 21.35.
Uuest nädalast lisandub ETV kavasse "Esimese stuudio" lisasaade, kui otsestuudio asendab esmaspäeviti "Välisilma" uudiseid. Eriolukorrast tingituna on välisuudiste fookus üleilmsel koroonaepideemial, mis leiab läbi päeva kajastust "Aktuaalse kaamera" uudistes ning teistes ERR-i kanalites edastavates uudistes.
Esmaspäevasele "Esimese stuudio" lisasaatele järgneb jätkuvalt maailmas toimuvat kajastav dokumentaalfilm.
Eriolukorrast tulenevalt muutub ETV saatekava jooksvalt. Esialgu on "Esimene stuudio" neljal õhtul vaatajate ees märtsi lõpuni.
Ajutiselt lükkub edasi ka kord kuus toimuv pikem debatisaade, 25. märtsiks planeeritud mitme külalisega debatt on hetkel asendatud tavapikkuses "Esimese stuudioga". | "Esimene stuudio" läheb erandkorras eetrisse neli korda nädalas uue algusajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Televisioon muudab kolmapäevast argiõhtute kava ja "Esimene stuudio" alustab pärast "Aktuaalset kaamerat" kell 21.35.
Uuest nädalast lisandub ETV kavasse "Esimese stuudio" lisasaade, kui otsestuudio asendab esmaspäeviti "Välisilma" uudiseid. Eriolukorrast tingituna on välisuudiste fookus üleilmsel koroonaepideemial, mis leiab läbi päeva kajastust "Aktuaalse kaamera" uudistes ning teistes ERR-i kanalites edastavates uudistes.
Esmaspäevasele "Esimese stuudio" lisasaatele järgneb jätkuvalt maailmas toimuvat kajastav dokumentaalfilm.
Eriolukorrast tulenevalt muutub ETV saatekava jooksvalt. Esialgu on "Esimene stuudio" neljal õhtul vaatajate ees märtsi lõpuni.
Ajutiselt lükkub edasi ka kord kuus toimuv pikem debatisaade, 25. märtsiks planeeritud mitme külalisega debatt on hetkel asendatud tavapikkuses "Esimese stuudioga".
### Response:
"Esimene stuudio" läheb erandkorras eetrisse neli korda nädalas uue algusajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cixin Liu
"Kolme keha probleem"
Hiina keeles 2008 (三体) , eesti keeles I osa 2019, inglise keelest tõlkinud Raivo Hool
I osa 433 lk, triloogia ca 1300 lk
Hiinlased on meie ainus lootus päästa Maa tulnukate eest
Hiina kirjandust teatakse läänemaailmas vähe, kuigi kaks hiinlast on pälvinud Nobeli kirjanduspreemia. 2000. aastal preemia pälvinud peamiselt näitekirjandusega tuntud ja Prantsusmaal elav Gao Xingjian on ilmselt üks viimaste aastakümnete kõige vähem tuntud laureaate üldse, natuke paremini teatakse Hiinas populaarset Mo Yani, kellelt eesti keeles on ilmunud üks tema peateoseid "Punane sorgo", ajalooline suguvõsaromaan, mida küll on samuti raske nimetada ülemaailmseks menukiks.
Küll aga on täiesti ebareeglipärane menuk endise Nianziguani elektrijaama inseneri Cixin Liu (sündinud 1963) triloogia "Mälestusi Maa minevikust", mida tuntakse triloogia esimese osa järgi ka nimega "Kolme keha probleem". Tegemist on hardcore-kosmoseulmeromaaniga, mille kõrval näiteks viie aasta tagune Andy Weiri "Marslane" on nagu lasteraamat. "Kolme keha probleem" ilmus Hiinas 2008, kuid suurema leviku sai pärast ingliskeelset tõlget 2015 – sellest sai esimene Hugo preemia pälvinud Aasia autori romaan.
Kuna "Kolme keha probleem" puudutab eriti alguses ka Hiina ajalugu, on teose tõlkeid arusaadavuse huvides pisut kohandatud. Hiina teadlase eksperimendi käigus saadetud signaal jõuab kuskil galaktikas võõra tsivilisatsiooni esindajani, kes saadab vastuse ja keelab talle vastata, sest siis saadakse Maa asukoht teada. Teadlane siiski vastab ning algab pikk ja keeruline protsess, milles Maa peab end mobiliseerima Trisolarise tsivilisatsiooni rünnaku ees. Selle käigus selgitatakse lugejale erinevaid astrofüüsika probleeme ja võimalikke uusi tehnilisi lahendusi, kirjeldatakse Hiina kultuurirevolutsiooni ja antiik-ajalugu, tutvustatakse tervet müriaadi muutuvaid tegelasi ja pidevaid süžeepöördeid, pakutakse mh vaadet asjadele sipelga perspektiivist ning sündmuste ajaline ulatus on umbes 20 miljonit aastat. Pärast Luo Guanzhongi "Kolmevalitsust" muidugi ei peaks ehk vähemat ootamagi, siin võib kergelt segadusse sattuda.
Raamatu poliitiline alltekst pole just eriti hoolikalt varjatud, see kõlab omamoodi hümnina Hiina ja läänemaailma või USA vastasseisule. Kui kuskil on konkureeriv jõud, siis on õigustatud selle purustamine, ideaalidele tuleb alati eelistada julma pragmaatikat. Pole siis ime, et tegu on ka Hiina võimude poolt soositud raamatuga, mida reklaamivad parteijuhid ja autori tekste on lisatud kooliõpikutesse, ka on autor toetanud oma kommentaarides erinevaid Hiina poliitilisi otsuseid, näiteks uiguuride "ümberkasvatuslaagreid". Ulmekana on "Kolme keha probleem" siiski huvitavalt hullumeelne ja kindlasti aitab selle lugemine mõista kaasaegset Hiinat paremini kui ükski pehme jõu raames korraldatud laternafestival. Hiinlased on raamatust teinud ka mängufilmi, aga väidetavalt kehva tulemuse tõttu on see juba aastaid riiulil.
Fredrik Backman
"Mees nimega Ove"
Rootsi keeles 2012 ("En man som heter Ove") , e.k. 2016, tõlkinud Ene Mäe
320 lk
Torisev leskmees üritab leppida muutuva maailmaga ja leiab ootamatu sõbra
Maailm vananeb, vanaduspõlv muutub ja on selge, et küpsemas eas ei tähenda elu sugugi vaid Osooni või lotosaadete vaatamist ja suka kudumist, tänapäeval peab olema ettevaatlik, et taevast mõni järjekordne langevarjuhüpped avastanud vanur pähe ei saja või Metallica kontserdile suunduvale hooldekodu bussi rataste alla ei jää.
Neid muutusi on näha ka kirjanduses, 21. sajandi algul on toimunud geriaatriline emantsipatsioon. Selle žanri raamatute peategelased on vanemad inimesed, nende teod, tunded ja soovid, mida varem oleks ehk peetud natuke kohatuks. Mõned tuntumad näited on Jonas Jonassoni "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus", Catharina Ingelman-Sundbergi "Vanaproua, kes röövis panka" ning Hendrik Groeni "Salapäevik. Hendrik Groen, 83¼ aastat vana". Võrdlemisi jantliku süžee taga on kõigil sarnane eluterve suhtumine, et ei tohi ennast üksnes vanuse tõttu lasta suruda kindlatesse raamidesse ja nii siis hakataksegi põgenema vanadekodudest ja röövima panku. Meil on pisut sarnast teemat käsitletud ka näiteks Urmas Vadi näidendis "Kohtume Trompetis" (2004).
Samasse žanrisse kuulub rootslase Fredrik Backmani "Mees nimega Ove", mis enam kui neljakümne tõlkega on omasuguste seas müüdumaid. Raamatu lähtekoht on lihtne, peategelane on levinud tüpaaž, kõigi naabrite ja üldse poole inimkonnaga õiendav vanamees Ove, kelle arvates ei oska inimesed midagi korralikult teha. Ta sõidab ainult Saabiga, vihkab ametnikke ja usub, et peale tema ei oska keegi korralikult liigelda. Kui naabermajja kolib elama perekond iraanlannast naisega, hakkab tasapisi selguma lugu Ove karuse oleku taga ja kombineeritakse põlvkondlikke, ealisi ja rahvuslikke eelarvamusi kommunaalhuumori ja pisarakiskujaliku armastuslooga.
2015. aastal valmis raamatust rootslaste samanimeline film, kuid ingliskeelse linateose arendamisega on juba mitu aastat tegelenud Tom Hanks. Backmani raamatutest on eesti keeles ilmunud veel "Vanaema saatis mind ütlema, et ta vabandab", "Britt-Marie oli siin" ning "Mida mu poeg peaks maailmast teadma". | 21. sajandi 50 olulist romaani. Cixin Liu ja Fredrik Backman | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cixin Liu
"Kolme keha probleem"
Hiina keeles 2008 (三体) , eesti keeles I osa 2019, inglise keelest tõlkinud Raivo Hool
I osa 433 lk, triloogia ca 1300 lk
Hiinlased on meie ainus lootus päästa Maa tulnukate eest
Hiina kirjandust teatakse läänemaailmas vähe, kuigi kaks hiinlast on pälvinud Nobeli kirjanduspreemia. 2000. aastal preemia pälvinud peamiselt näitekirjandusega tuntud ja Prantsusmaal elav Gao Xingjian on ilmselt üks viimaste aastakümnete kõige vähem tuntud laureaate üldse, natuke paremini teatakse Hiinas populaarset Mo Yani, kellelt eesti keeles on ilmunud üks tema peateoseid "Punane sorgo", ajalooline suguvõsaromaan, mida küll on samuti raske nimetada ülemaailmseks menukiks.
Küll aga on täiesti ebareeglipärane menuk endise Nianziguani elektrijaama inseneri Cixin Liu (sündinud 1963) triloogia "Mälestusi Maa minevikust", mida tuntakse triloogia esimese osa järgi ka nimega "Kolme keha probleem". Tegemist on hardcore-kosmoseulmeromaaniga, mille kõrval näiteks viie aasta tagune Andy Weiri "Marslane" on nagu lasteraamat. "Kolme keha probleem" ilmus Hiinas 2008, kuid suurema leviku sai pärast ingliskeelset tõlget 2015 – sellest sai esimene Hugo preemia pälvinud Aasia autori romaan.
Kuna "Kolme keha probleem" puudutab eriti alguses ka Hiina ajalugu, on teose tõlkeid arusaadavuse huvides pisut kohandatud. Hiina teadlase eksperimendi käigus saadetud signaal jõuab kuskil galaktikas võõra tsivilisatsiooni esindajani, kes saadab vastuse ja keelab talle vastata, sest siis saadakse Maa asukoht teada. Teadlane siiski vastab ning algab pikk ja keeruline protsess, milles Maa peab end mobiliseerima Trisolarise tsivilisatsiooni rünnaku ees. Selle käigus selgitatakse lugejale erinevaid astrofüüsika probleeme ja võimalikke uusi tehnilisi lahendusi, kirjeldatakse Hiina kultuurirevolutsiooni ja antiik-ajalugu, tutvustatakse tervet müriaadi muutuvaid tegelasi ja pidevaid süžeepöördeid, pakutakse mh vaadet asjadele sipelga perspektiivist ning sündmuste ajaline ulatus on umbes 20 miljonit aastat. Pärast Luo Guanzhongi "Kolmevalitsust" muidugi ei peaks ehk vähemat ootamagi, siin võib kergelt segadusse sattuda.
Raamatu poliitiline alltekst pole just eriti hoolikalt varjatud, see kõlab omamoodi hümnina Hiina ja läänemaailma või USA vastasseisule. Kui kuskil on konkureeriv jõud, siis on õigustatud selle purustamine, ideaalidele tuleb alati eelistada julma pragmaatikat. Pole siis ime, et tegu on ka Hiina võimude poolt soositud raamatuga, mida reklaamivad parteijuhid ja autori tekste on lisatud kooliõpikutesse, ka on autor toetanud oma kommentaarides erinevaid Hiina poliitilisi otsuseid, näiteks uiguuride "ümberkasvatuslaagreid". Ulmekana on "Kolme keha probleem" siiski huvitavalt hullumeelne ja kindlasti aitab selle lugemine mõista kaasaegset Hiinat paremini kui ükski pehme jõu raames korraldatud laternafestival. Hiinlased on raamatust teinud ka mängufilmi, aga väidetavalt kehva tulemuse tõttu on see juba aastaid riiulil.
Fredrik Backman
"Mees nimega Ove"
Rootsi keeles 2012 ("En man som heter Ove") , e.k. 2016, tõlkinud Ene Mäe
320 lk
Torisev leskmees üritab leppida muutuva maailmaga ja leiab ootamatu sõbra
Maailm vananeb, vanaduspõlv muutub ja on selge, et küpsemas eas ei tähenda elu sugugi vaid Osooni või lotosaadete vaatamist ja suka kudumist, tänapäeval peab olema ettevaatlik, et taevast mõni järjekordne langevarjuhüpped avastanud vanur pähe ei saja või Metallica kontserdile suunduvale hooldekodu bussi rataste alla ei jää.
Neid muutusi on näha ka kirjanduses, 21. sajandi algul on toimunud geriaatriline emantsipatsioon. Selle žanri raamatute peategelased on vanemad inimesed, nende teod, tunded ja soovid, mida varem oleks ehk peetud natuke kohatuks. Mõned tuntumad näited on Jonas Jonassoni "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus", Catharina Ingelman-Sundbergi "Vanaproua, kes röövis panka" ning Hendrik Groeni "Salapäevik. Hendrik Groen, 83¼ aastat vana". Võrdlemisi jantliku süžee taga on kõigil sarnane eluterve suhtumine, et ei tohi ennast üksnes vanuse tõttu lasta suruda kindlatesse raamidesse ja nii siis hakataksegi põgenema vanadekodudest ja röövima panku. Meil on pisut sarnast teemat käsitletud ka näiteks Urmas Vadi näidendis "Kohtume Trompetis" (2004).
Samasse žanrisse kuulub rootslase Fredrik Backmani "Mees nimega Ove", mis enam kui neljakümne tõlkega on omasuguste seas müüdumaid. Raamatu lähtekoht on lihtne, peategelane on levinud tüpaaž, kõigi naabrite ja üldse poole inimkonnaga õiendav vanamees Ove, kelle arvates ei oska inimesed midagi korralikult teha. Ta sõidab ainult Saabiga, vihkab ametnikke ja usub, et peale tema ei oska keegi korralikult liigelda. Kui naabermajja kolib elama perekond iraanlannast naisega, hakkab tasapisi selguma lugu Ove karuse oleku taga ja kombineeritakse põlvkondlikke, ealisi ja rahvuslikke eelarvamusi kommunaalhuumori ja pisarakiskujaliku armastuslooga.
2015. aastal valmis raamatust rootslaste samanimeline film, kuid ingliskeelse linateose arendamisega on juba mitu aastat tegelenud Tom Hanks. Backmani raamatutest on eesti keeles ilmunud veel "Vanaema saatis mind ütlema, et ta vabandab", "Britt-Marie oli siin" ning "Mida mu poeg peaks maailmast teadma".
### Response:
21. sajandi 50 olulist romaani. Cixin Liu ja Fredrik Backman |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähempakkumise eesmärgiks on saada turule täiendavalt 5 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat, mis on toodetud tootmisseadmega, mille elektriline võimsus on vähemalt 50 kW, kuid väiksem kui 1 MW, seisab 18. novembril avaldatud vähempakkumise teates.
Sellised tootmisvõimsused sobivad sisuliselt päikesejaamadele, kuna tuulegeneraatorite võimsused on suuremad ning neid ei jõuaks ka vähempakkumises seatud tähtajaks enam valmis ehitada, selgitasid vähempakkumise korraldajad ERR-ile. 50 kW-se võimsusega päikesejaam on pisut suurem kui "lihtsalt üks majakatus", 1 MW-ne päikesejaam on Eesti mõistes juba üsna suur jaam, ütles ERR-iga rääkinud spetsialist.
Praegust vähempakkumist saab vaadelda ka kui pilootprojekti edasistele, suurema mahuga päikeseenergia vähempakkumistele, et sellest õppida, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolne vähempakkumise korraldaja Kristo Kaasik ERR-ile. Samuti on riigil kavas enne suurema mahuga vähempakkumisi korraldada järgmistel aastatel veel mõned oksjonid 5GWh mahus, lisas ta.
Vähempakkumisel osaleja peab oksjoni tingimuste kohaselt tagama taastuvast energiaallikast pakkumises toodud energiakoguse tootmise alates 1. jaanuarist 2021 järgneva 12 aasta vältel.
Vähempakkumisel saab osaleda uue tootmisseadmega või olemasolevale tootmisseadmele lisatud täiendava võimsusega ning selle rajamiseks ei tohi olla makstud riigipoolset investeeringutoetust. Osalemiseks peab olema pakkumise esitamise hetkeks olema väljastatud tootmisseadme ehitamiseks vajalik kooskõlastus kaitseministeeriumist ning elektrivõrgu liitumisleping või selle puudumisel võrguettevõtja liitumispakkumine. Kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tagama uue võimsuse poolt toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.
Pakkumise esitamise tähtaeg lõppeb kolmapäeval, 18. märtsil kell 17.00. Pakkumised avatakse neljapäeval kell 12.00.
Elering prognoosis 2019. aasta detsembris Eesti tänavuseks taastuvenergia toodangu mahuks 1967 GWh, millest tuulikute toodang oleks ligi 673 GWh aastas. 2018. aastal toodeti Eestis päikesepaneelidega 13 GWh elektrienergiat. | Lõppeb taastuvenergia toetuste vähempakkumine päikesejaamadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähempakkumise eesmärgiks on saada turule täiendavalt 5 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat, mis on toodetud tootmisseadmega, mille elektriline võimsus on vähemalt 50 kW, kuid väiksem kui 1 MW, seisab 18. novembril avaldatud vähempakkumise teates.
Sellised tootmisvõimsused sobivad sisuliselt päikesejaamadele, kuna tuulegeneraatorite võimsused on suuremad ning neid ei jõuaks ka vähempakkumises seatud tähtajaks enam valmis ehitada, selgitasid vähempakkumise korraldajad ERR-ile. 50 kW-se võimsusega päikesejaam on pisut suurem kui "lihtsalt üks majakatus", 1 MW-ne päikesejaam on Eesti mõistes juba üsna suur jaam, ütles ERR-iga rääkinud spetsialist.
Praegust vähempakkumist saab vaadelda ka kui pilootprojekti edasistele, suurema mahuga päikeseenergia vähempakkumistele, et sellest õppida, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolne vähempakkumise korraldaja Kristo Kaasik ERR-ile. Samuti on riigil kavas enne suurema mahuga vähempakkumisi korraldada järgmistel aastatel veel mõned oksjonid 5GWh mahus, lisas ta.
Vähempakkumisel osaleja peab oksjoni tingimuste kohaselt tagama taastuvast energiaallikast pakkumises toodud energiakoguse tootmise alates 1. jaanuarist 2021 järgneva 12 aasta vältel.
Vähempakkumisel saab osaleda uue tootmisseadmega või olemasolevale tootmisseadmele lisatud täiendava võimsusega ning selle rajamiseks ei tohi olla makstud riigipoolset investeeringutoetust. Osalemiseks peab olema pakkumise esitamise hetkeks olema väljastatud tootmisseadme ehitamiseks vajalik kooskõlastus kaitseministeeriumist ning elektrivõrgu liitumisleping või selle puudumisel võrguettevõtja liitumispakkumine. Kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tagama uue võimsuse poolt toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.
Pakkumise esitamise tähtaeg lõppeb kolmapäeval, 18. märtsil kell 17.00. Pakkumised avatakse neljapäeval kell 12.00.
Elering prognoosis 2019. aasta detsembris Eesti tänavuseks taastuvenergia toodangu mahuks 1967 GWh, millest tuulikute toodang oleks ligi 673 GWh aastas. 2018. aastal toodeti Eestis päikesepaneelidega 13 GWh elektrienergiat.
### Response:
Lõppeb taastuvenergia toetuste vähempakkumine päikesejaamadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täpsema summa üle arutlevad praegu president Donald Trumpi administratsiooni ametnikud ja kongressi juhtivad rahvasaadikud, kirjutab ajaleht Wall Street Journal.
Potentsiaalne abipakett sisaldab valitsuse laenutagatisi, rahalisi toetusi ning muid meetmeid nagu näiteks maksuleevendused, on allikad väljaandele kinnitanud.
"Me toetame lennufirmasid 100 protsenti," lubas Trump esmaspäevasel pressikonverentsil. "Me peame lennufirmasid toetama. See pole nende süü." | WSJ: USA lennufirmad soovivad 50 miljardi dollarilist abipaketti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täpsema summa üle arutlevad praegu president Donald Trumpi administratsiooni ametnikud ja kongressi juhtivad rahvasaadikud, kirjutab ajaleht Wall Street Journal.
Potentsiaalne abipakett sisaldab valitsuse laenutagatisi, rahalisi toetusi ning muid meetmeid nagu näiteks maksuleevendused, on allikad väljaandele kinnitanud.
"Me toetame lennufirmasid 100 protsenti," lubas Trump esmaspäevasel pressikonverentsil. "Me peame lennufirmasid toetama. See pole nende süü."
### Response:
WSJ: USA lennufirmad soovivad 50 miljardi dollarilist abipaketti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ROK-i sportlaskomisjoni kuuluva Hayley Wickenheiseri sõnul on otsus vastutustundetu. "See kriis on suurem kui olümpia," kritiseeris neli olümpiakulda võitnud endine jäähokimängija sotsiaalmeedias ROK-i. "Sportlased ei saa treenida ja pealtvaatajad ei saa reisiplaane teha. Sponsorid ja turundajad ei saa võistlust reklaamida. ROK-i otsus mängude toimumise osas kindlaks jääda on vastutustundetu."
Wickenheiser pole kaugeltki mitte ainus, kes olümpiamängude korraldajate osas kriitikanooli pillub. Nelja aasta eest Rios naiste teivashüppe olümpiavõitjaks tulnud Katerina Stefanidi sõnul on otsus praeguses olukorras treeningutega jätkata ohtlik. "Mänge pole edasi lükatud ega tühistatud. ROK paneb meid ohtu," kommenteeris 30-aastane kreeklanna. "Me kõik tahame, et Tokyo olümpia toimuks, aga mis on plaan B? Varuvariandi puhul ei võtaks ma momendil niivõrd suuri riske kui praegu."
Koroonaviirusesse on üle maailma nakatanud umbes 200 000 inimest, surnud on enam kui 7500. Pandeemia tõttu on teiste seas edasi lükatud suvised jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, Copa America ja tennise Prantsusmaa lahtised.
Tokyo olümpiamängud algavad praeguste plaanide kohaselt 24. juulil ja lõppevad 9. augustil. | ROK-i liige peab olümpiamängude toimumist vastutustundetuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ROK-i sportlaskomisjoni kuuluva Hayley Wickenheiseri sõnul on otsus vastutustundetu. "See kriis on suurem kui olümpia," kritiseeris neli olümpiakulda võitnud endine jäähokimängija sotsiaalmeedias ROK-i. "Sportlased ei saa treenida ja pealtvaatajad ei saa reisiplaane teha. Sponsorid ja turundajad ei saa võistlust reklaamida. ROK-i otsus mängude toimumise osas kindlaks jääda on vastutustundetu."
Wickenheiser pole kaugeltki mitte ainus, kes olümpiamängude korraldajate osas kriitikanooli pillub. Nelja aasta eest Rios naiste teivashüppe olümpiavõitjaks tulnud Katerina Stefanidi sõnul on otsus praeguses olukorras treeningutega jätkata ohtlik. "Mänge pole edasi lükatud ega tühistatud. ROK paneb meid ohtu," kommenteeris 30-aastane kreeklanna. "Me kõik tahame, et Tokyo olümpia toimuks, aga mis on plaan B? Varuvariandi puhul ei võtaks ma momendil niivõrd suuri riske kui praegu."
Koroonaviirusesse on üle maailma nakatanud umbes 200 000 inimest, surnud on enam kui 7500. Pandeemia tõttu on teiste seas edasi lükatud suvised jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, Copa America ja tennise Prantsusmaa lahtised.
Tokyo olümpiamängud algavad praeguste plaanide kohaselt 24. juulil ja lõppevad 9. augustil.
### Response:
ROK-i liige peab olümpiamängude toimumist vastutustundetuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1
Koroonaviiruse pandeemia on kohutav. Võib-olla seda kohutavam, et inimkond tervikuna pole kunagi varem nii hästi elanud. Võrreldes 19. sajandiga oleme teinud võimsa hüppe teaduses, tehnoloogias, meditsiinis, igapäevases elukvaliteedis.
Ainuüksi see, kui kiiresti kasvab inimliigi arvukus, näitab, et nälg, sõjad ja enneaegne surm alluvad hämmastavalt suurel määral inimeste kontrollile. Kui kõikide rahvaste juhid seda siiralt tahaksid, poleks kuskil nälga ega sõda.
Vägeva kasvuga käib kaasas igati loogiline küsimus, kui kaua pidu kestab? Õieti pole see küsimus, vaid mure. Seni on homo sapiens i pidu üha tempokamalt jätkunud 300-400 tuhat aastat.
Oh, kaunis hetk, sa viibi veel, õhkab inimkond, vaadates häiritult, kuidas planeet hakkab kitsaks jääma. Alles see oli, kui tundus, et puhtuse tagamiseks piisab solgitoru jõkke suunamisest ja et kui plastikpudel on põõsas, siis pole seda olemas.
2
Inimene muudab oma keskkonda. Üldiselt siiski mugavamaks, aga pikas vaates vaeseks, ehk tervisele ohtlikukski. Lääne-Euroopa raiuti juba keskajal metsast üsna lagedaks. Kuna mujal maailmas metsa veel on, tuleb Lääne-Euroopa selleta toime. Aga kui mujal ka metsad maha võtta? Iga taoline samm viib kuristiku poole.
Paljud teadlased hoiatavad, et inimkond tõstab planeedi pinnatemperatuuri ning on jagu saamas pooluste jäämassiivist. Muidugi võib vaielda. Kolmekümne-neljakümne aasta eest muretseti osoonikihi hõrenemise pärast. Praegu olevat osooniga enam-vähem hästi. Polegi selge, kas aitas külmutusseadmetes freoonist loobumine või on tegu loodusliku tsükliga.
Häda on selles, et kogu oma võimsuses ei tea inimkond täpselt, kuidas meie tegevus mõjub. Või vähemalt ei tea üksikisik, mida iga pealtnäha väike samm kaasa toob. Osa kliimakatastroofi jutust võibki olla liialdus, ehk isegi äraspidine viis inimkonna vägevust kinnitada. Sisendame endale usku, et suudame kontrollida suuri kliimatsükleid.
Tõde kipub olema kirju, mitte mustvalge. Ja mitte kaunilt kirju, vaid midagi taolist nagu saavutab laps plastiliinipulkadega mängides – pruunikas mass, milles hulgas on erksavärvilisi kihistusi.
Praktikas pole tähtis, mil määral kliima- ja keskkonnateemalised hoiatused paika peavad. Igal juhul on selge, et keskkonda tuleb võimalikult vähe reostada. Me elame siin.
3
Ootasime kliimakatastroofi, seekord saime midagi muud. Kliimakatastroofi peetakse, ja küllap õigustatult, millekski, mille oleme ise esile kutsunud. Ja seega on see justkui tõuaretajale hambaid näitav pitbullterjer, tuleb vaid välja nuputada, kuidas see kontrolli alla saada või kahju vähendada. Koroonaviirus on deus ex machina. Seega tundub meile praegu, et vesi on tõesti ahjus. Eks ongi.
Me võime koroonaviirusesse surra. Pandeemia on võõras ja hirmus, kuid arvestades, millistest taudidest on inimkond varem jagu saanud, on põhjust uskuda, et surm ei laasta nagu katk keskajal või Hispaania gripp 20. sajandi alguses. Esimene koroonavaktsiin läks esmaspäeval testimisse, ehkki selle kasutuselevõtuks kulub aasta või rohkemgi.
"Mõne nädala eest naerdi Eestis koroonahirmu üle, nüüd kurjustatakse riigijuhtidega, et varem piire kinni ei pandud."
Kui Covid-19 haigestumine Hiinas tuurid üles võttis, mõtlesime vist kõik, et seegi läheb meist mööda. Muud hiljutised epideemiad – seagripp, linnugripp – jätsid Lääne inimese peaaegu puutumata. Meie siin Eestis peame end Lääne osaks, ja mitte õigustamatult. Meile jõudis sigade katk, mis õnneks ei nakku inimesele. Mõne nädala eest naerdi Eestis koroonahirmu üle, nüüd kurjustatakse riigijuhtidega, et varem piire kinni ei pandud.
Moraalses mõttes teeb koroonapandeemia talutavaks see, et tavakodanikul pole mingit põhjust ennast süüdi tunda. Erinevalt kliimakriisist või -katastroofist, mis tähendab isiklikku pärispattu. Koroona kui üllatav oht on tähelepanu keskpunktis, justkui oleks see ainus mure. Kahjuks pole nii, et koroonast tervenedes on kliimamured murtud. Ühe katastroofi möödumine ei välista teist.
4
Usk on imeline nähtus. Poolteist kuud arvati Läänes, et koroona ei saa väga hulluks minna.
Meil on kanalisatsioon, külm ja soe vesi, seep, hea toitumus ja tugev immuunsüsteem. Hiina sammudest oleks võinud järeldada, milliseid meetmeid on tegelikult tarvis. Aktsiaturud, mis on kümme aastat kasvanud ja mullu tegid hokikepikasvu, reageerisid isegi Itaalia õnnetule olukorrale optimistlikult.
Massid on intertsed. Kui üle-eelmisel nädalal lisandus aga saudide ja venelaste naftahinnasõda, kukkusid aktsiaturud väga valusalt. Samal ajal on alles nullitud eelmise aasta tohutu börsitõus, nii et kukkumisruumi on.
Kui usk viimaks murdub, siis taastub see visalt. Börsid on suurel määral hasartmäng. Kohe näeme Eestis aga koondamisi ja pankrotte ja mitte börsimängu, vaid koroona pärast. Hotellid, üritused, kultuurikorraldus ning kes teab veel.
Küllap elame üle. Raha on kõigest numbrid. Päris nälga Eestis vaevalt keegi jääb, kuigi majanduskriis tuleb kardetavasti taasiseseisvunud Eesti sügavaim. Kuid üldine elatustase ei lange tasemele, kus see oli kolmkümmend aastat tagasi, ammugi mitte keskaja või antiigi tasemele. Sotsiaalsed struktuurid säilivad. Kuni ei ilmu viirust, mis hävitab maailmast arstid, ettevõtjad, pankurid, programmeerijad, insenerid, juristid ja muud targad inimesed, tuleb inimkond toime.
5
Oht on võimalus. Realiseerunud oht seda enam. Järgnevgi pole originaalne mõte, kuid annab loodetavasti jõudu koroonaviiruse ja majanduskriisiga silmitsi seista. Täna, 18. märtsil 2020, on Eesti linnades tänavad tühjad. Väga võimalik, et lähinädalail töötavad kodust peaaegu kõik eestlased, kellel see on võimalik. Me liigume vähem. Tarbime vähem. Kogu maailmas väheneb õhusaaste.
Piirid sulguvad. Väga võimalik, et sel nädalal toimuvad mitmel pool viimased reisilennud, enne kui need teadmata ajal uuesti algavad. Tarneahel muutub õige kitsaks. Hiinast ei tule ju ainult suvaline nodi, vaid väga olulised poolfabrikaadid, toorained, seadmed ja seadmete komponendid. Ka paber, millele trükkida raamatuid ja ajalehti.
Eestis e-raamatuid eriti ei osteta. Nende hind erineb liiga vähe paberraamatust. Praktilistel põhjustel – kui raamatu tiraaž pole tuhandetes, moodustab suurema osa raamatu hinnast autori, toimetaja ja kujundaja panus ning kõige rasvasemalt raamatupoe marginaal. Ja paberraamatu lugemine on mõnus. See võib olla maitse asi. Fakt on, et ka e-raamatut saab lugeda. Tegelikult on küsimus ümberõppimises. Raamat ei pea olema paberist.
6
Miks on hea, kui läheme üle e-raamatutele? Lihtne. Raamatud ja üldse trükised mõjutavad metsalangetamist. Mõnus maheinimene, kes armastab õhtul teetassikese kõrvale paberraamatut lugeda ja allkirjastab petitsiooni lageraie vastu, on silmakirjalik, või ei usu petitsiooni, millele alla kirjutab. Ka tahvelarvutil või e-lugeril on keskkonnamõju, kuid kui see mõistliku aja vastu peab, ei anna vist vaielda, justkui oleks paberraamat keskkonnale parem.
Raamat raamatuks. Koroonaviirus, majanduskriis ja üleilmse tarneahela häired annavad meile palju muid võimalusi päriselt digitaliseeruda, enda harjumusi muuta. Täpsemini, harjuda uutega ja mitte naasta vanade juurde. Suurem osa koosolekutest on kas mõttetud või saab peetud inimesi füüsiliselt kokku kutsumata.
Räägitakse, et arstidel on Eestis suur töökoormus, aga enne viirusepuhangut kutsuti ikkagi suhteliselt väikeste muredega vastuvõtule. Kui katkuajal saame asjad üle interneti aetud, siis järelikult see toimib.
"Me ei pea kandma tuttuusi rõivaid – see, et need on kallid ja öko-märgiga, on kamuflaaž, keskkond võidab pigem sellest, kui toimivat asja kasutada kaua."
Me ei pea iga päev töö ja kodu vahet sõitma, ei auto ega ühistranspordiga, rääkimata sellest, et lennata ülearu tihti mööda ilma, küll puhkuse, küll töö pärast. Me ei pea vaba aega kaubanduskeskuses veetma. Me ei pea kandma tuttuusi rõivaid – see, et need on kallid ja öko-märgiga, on kamuflaaž, keskkond võidab pigem sellest, kui toimivat asja kasutada kaua.
Isegi autode puhul võib see paika pidada, kui tegu pole väga januse naftaõgijaga. See jutt ei tule mingilt moraalselt kõrgelt positsioonilt, vaid inimestelt, kes on harrastanud pea kõiki neid tarbimispatte.
7
Sõber kukkus kolmanda korruse aknast maha, lebas tükk aega kunstkopsu küljes. Ei saanud suitsetada ning jättiski mõneks ajaks maha, aga nüüd kimub jälle.
Kui koroonaviirusest jagu saame, võiks vähemalt püüda jätkata kodukontorite kasutamist, pidada koosolekuid veebi kaudu või jätta rohkem otsustamist iga töötaja enda vastutusele. Vahet pole, kas usud kliimakatastroofi või mitte, heitgaasid on kehvad ja selles veendumiseks piisab võrdlevast hingamisest - kesklinnas autode vahel ja kusagil rabas või männikus.
Õpime asju kauem kasutama või vähemaga toime tulema. Kui majanduskriis ja koroona möödas, ei pea ometi kaotatud aega tagasi tegema ja uut telefoni ostma, kui vana töötab?
See ei tähenda, et inimkond peaks loobuma hästi toimivast turumajandusest. Majanduskasv on mitte ainult vajalik selleks, et paremini elada, vaid et inimkond üldse toimiks. Turumajandus on evolutsiooniliselt mõistlik majandusmudel ning peab säilima.
Ressursse saab aga veel paremini kasutada. Näiteks tarbida vähem bensiini, uusi rõivaid ja suusareise, kuid see-eest teha hambad tipp-topp korda, tellida endale põhjalik geenianalüüs, koguda vara laste kolledžifondi või paigaldada majale päikesepaneelid.
Valikute küsimus. Ja meil on aega. Kahjuks. Kui tundub, et viirusekriis kestab kohutavalt kaua, siis majanduskriis kestab kardetavasti veel kauem. Kõik see toob muret ja kurbust. Ehk pakub lohutust asjaolu, et mida kauem need kriisid kestavad, seda rohkem oleme sunnitud katsetama uut elukorraldust. Ja see tähendab reaalset võimalust loodust vähem survestada ning võib-olla isegi planeedi kliimat vähem häirida. | Vahur Afanasjev ja Priit Salumaa: koroonaviirus annab võimaluse uutmoodi eluks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1
Koroonaviiruse pandeemia on kohutav. Võib-olla seda kohutavam, et inimkond tervikuna pole kunagi varem nii hästi elanud. Võrreldes 19. sajandiga oleme teinud võimsa hüppe teaduses, tehnoloogias, meditsiinis, igapäevases elukvaliteedis.
Ainuüksi see, kui kiiresti kasvab inimliigi arvukus, näitab, et nälg, sõjad ja enneaegne surm alluvad hämmastavalt suurel määral inimeste kontrollile. Kui kõikide rahvaste juhid seda siiralt tahaksid, poleks kuskil nälga ega sõda.
Vägeva kasvuga käib kaasas igati loogiline küsimus, kui kaua pidu kestab? Õieti pole see küsimus, vaid mure. Seni on homo sapiens i pidu üha tempokamalt jätkunud 300-400 tuhat aastat.
Oh, kaunis hetk, sa viibi veel, õhkab inimkond, vaadates häiritult, kuidas planeet hakkab kitsaks jääma. Alles see oli, kui tundus, et puhtuse tagamiseks piisab solgitoru jõkke suunamisest ja et kui plastikpudel on põõsas, siis pole seda olemas.
2
Inimene muudab oma keskkonda. Üldiselt siiski mugavamaks, aga pikas vaates vaeseks, ehk tervisele ohtlikukski. Lääne-Euroopa raiuti juba keskajal metsast üsna lagedaks. Kuna mujal maailmas metsa veel on, tuleb Lääne-Euroopa selleta toime. Aga kui mujal ka metsad maha võtta? Iga taoline samm viib kuristiku poole.
Paljud teadlased hoiatavad, et inimkond tõstab planeedi pinnatemperatuuri ning on jagu saamas pooluste jäämassiivist. Muidugi võib vaielda. Kolmekümne-neljakümne aasta eest muretseti osoonikihi hõrenemise pärast. Praegu olevat osooniga enam-vähem hästi. Polegi selge, kas aitas külmutusseadmetes freoonist loobumine või on tegu loodusliku tsükliga.
Häda on selles, et kogu oma võimsuses ei tea inimkond täpselt, kuidas meie tegevus mõjub. Või vähemalt ei tea üksikisik, mida iga pealtnäha väike samm kaasa toob. Osa kliimakatastroofi jutust võibki olla liialdus, ehk isegi äraspidine viis inimkonna vägevust kinnitada. Sisendame endale usku, et suudame kontrollida suuri kliimatsükleid.
Tõde kipub olema kirju, mitte mustvalge. Ja mitte kaunilt kirju, vaid midagi taolist nagu saavutab laps plastiliinipulkadega mängides – pruunikas mass, milles hulgas on erksavärvilisi kihistusi.
Praktikas pole tähtis, mil määral kliima- ja keskkonnateemalised hoiatused paika peavad. Igal juhul on selge, et keskkonda tuleb võimalikult vähe reostada. Me elame siin.
3
Ootasime kliimakatastroofi, seekord saime midagi muud. Kliimakatastroofi peetakse, ja küllap õigustatult, millekski, mille oleme ise esile kutsunud. Ja seega on see justkui tõuaretajale hambaid näitav pitbullterjer, tuleb vaid välja nuputada, kuidas see kontrolli alla saada või kahju vähendada. Koroonaviirus on deus ex machina. Seega tundub meile praegu, et vesi on tõesti ahjus. Eks ongi.
Me võime koroonaviirusesse surra. Pandeemia on võõras ja hirmus, kuid arvestades, millistest taudidest on inimkond varem jagu saanud, on põhjust uskuda, et surm ei laasta nagu katk keskajal või Hispaania gripp 20. sajandi alguses. Esimene koroonavaktsiin läks esmaspäeval testimisse, ehkki selle kasutuselevõtuks kulub aasta või rohkemgi.
"Mõne nädala eest naerdi Eestis koroonahirmu üle, nüüd kurjustatakse riigijuhtidega, et varem piire kinni ei pandud."
Kui Covid-19 haigestumine Hiinas tuurid üles võttis, mõtlesime vist kõik, et seegi läheb meist mööda. Muud hiljutised epideemiad – seagripp, linnugripp – jätsid Lääne inimese peaaegu puutumata. Meie siin Eestis peame end Lääne osaks, ja mitte õigustamatult. Meile jõudis sigade katk, mis õnneks ei nakku inimesele. Mõne nädala eest naerdi Eestis koroonahirmu üle, nüüd kurjustatakse riigijuhtidega, et varem piire kinni ei pandud.
Moraalses mõttes teeb koroonapandeemia talutavaks see, et tavakodanikul pole mingit põhjust ennast süüdi tunda. Erinevalt kliimakriisist või -katastroofist, mis tähendab isiklikku pärispattu. Koroona kui üllatav oht on tähelepanu keskpunktis, justkui oleks see ainus mure. Kahjuks pole nii, et koroonast tervenedes on kliimamured murtud. Ühe katastroofi möödumine ei välista teist.
4
Usk on imeline nähtus. Poolteist kuud arvati Läänes, et koroona ei saa väga hulluks minna.
Meil on kanalisatsioon, külm ja soe vesi, seep, hea toitumus ja tugev immuunsüsteem. Hiina sammudest oleks võinud järeldada, milliseid meetmeid on tegelikult tarvis. Aktsiaturud, mis on kümme aastat kasvanud ja mullu tegid hokikepikasvu, reageerisid isegi Itaalia õnnetule olukorrale optimistlikult.
Massid on intertsed. Kui üle-eelmisel nädalal lisandus aga saudide ja venelaste naftahinnasõda, kukkusid aktsiaturud väga valusalt. Samal ajal on alles nullitud eelmise aasta tohutu börsitõus, nii et kukkumisruumi on.
Kui usk viimaks murdub, siis taastub see visalt. Börsid on suurel määral hasartmäng. Kohe näeme Eestis aga koondamisi ja pankrotte ja mitte börsimängu, vaid koroona pärast. Hotellid, üritused, kultuurikorraldus ning kes teab veel.
Küllap elame üle. Raha on kõigest numbrid. Päris nälga Eestis vaevalt keegi jääb, kuigi majanduskriis tuleb kardetavasti taasiseseisvunud Eesti sügavaim. Kuid üldine elatustase ei lange tasemele, kus see oli kolmkümmend aastat tagasi, ammugi mitte keskaja või antiigi tasemele. Sotsiaalsed struktuurid säilivad. Kuni ei ilmu viirust, mis hävitab maailmast arstid, ettevõtjad, pankurid, programmeerijad, insenerid, juristid ja muud targad inimesed, tuleb inimkond toime.
5
Oht on võimalus. Realiseerunud oht seda enam. Järgnevgi pole originaalne mõte, kuid annab loodetavasti jõudu koroonaviiruse ja majanduskriisiga silmitsi seista. Täna, 18. märtsil 2020, on Eesti linnades tänavad tühjad. Väga võimalik, et lähinädalail töötavad kodust peaaegu kõik eestlased, kellel see on võimalik. Me liigume vähem. Tarbime vähem. Kogu maailmas väheneb õhusaaste.
Piirid sulguvad. Väga võimalik, et sel nädalal toimuvad mitmel pool viimased reisilennud, enne kui need teadmata ajal uuesti algavad. Tarneahel muutub õige kitsaks. Hiinast ei tule ju ainult suvaline nodi, vaid väga olulised poolfabrikaadid, toorained, seadmed ja seadmete komponendid. Ka paber, millele trükkida raamatuid ja ajalehti.
Eestis e-raamatuid eriti ei osteta. Nende hind erineb liiga vähe paberraamatust. Praktilistel põhjustel – kui raamatu tiraaž pole tuhandetes, moodustab suurema osa raamatu hinnast autori, toimetaja ja kujundaja panus ning kõige rasvasemalt raamatupoe marginaal. Ja paberraamatu lugemine on mõnus. See võib olla maitse asi. Fakt on, et ka e-raamatut saab lugeda. Tegelikult on küsimus ümberõppimises. Raamat ei pea olema paberist.
6
Miks on hea, kui läheme üle e-raamatutele? Lihtne. Raamatud ja üldse trükised mõjutavad metsalangetamist. Mõnus maheinimene, kes armastab õhtul teetassikese kõrvale paberraamatut lugeda ja allkirjastab petitsiooni lageraie vastu, on silmakirjalik, või ei usu petitsiooni, millele alla kirjutab. Ka tahvelarvutil või e-lugeril on keskkonnamõju, kuid kui see mõistliku aja vastu peab, ei anna vist vaielda, justkui oleks paberraamat keskkonnale parem.
Raamat raamatuks. Koroonaviirus, majanduskriis ja üleilmse tarneahela häired annavad meile palju muid võimalusi päriselt digitaliseeruda, enda harjumusi muuta. Täpsemini, harjuda uutega ja mitte naasta vanade juurde. Suurem osa koosolekutest on kas mõttetud või saab peetud inimesi füüsiliselt kokku kutsumata.
Räägitakse, et arstidel on Eestis suur töökoormus, aga enne viirusepuhangut kutsuti ikkagi suhteliselt väikeste muredega vastuvõtule. Kui katkuajal saame asjad üle interneti aetud, siis järelikult see toimib.
"Me ei pea kandma tuttuusi rõivaid – see, et need on kallid ja öko-märgiga, on kamuflaaž, keskkond võidab pigem sellest, kui toimivat asja kasutada kaua."
Me ei pea iga päev töö ja kodu vahet sõitma, ei auto ega ühistranspordiga, rääkimata sellest, et lennata ülearu tihti mööda ilma, küll puhkuse, küll töö pärast. Me ei pea vaba aega kaubanduskeskuses veetma. Me ei pea kandma tuttuusi rõivaid – see, et need on kallid ja öko-märgiga, on kamuflaaž, keskkond võidab pigem sellest, kui toimivat asja kasutada kaua.
Isegi autode puhul võib see paika pidada, kui tegu pole väga januse naftaõgijaga. See jutt ei tule mingilt moraalselt kõrgelt positsioonilt, vaid inimestelt, kes on harrastanud pea kõiki neid tarbimispatte.
7
Sõber kukkus kolmanda korruse aknast maha, lebas tükk aega kunstkopsu küljes. Ei saanud suitsetada ning jättiski mõneks ajaks maha, aga nüüd kimub jälle.
Kui koroonaviirusest jagu saame, võiks vähemalt püüda jätkata kodukontorite kasutamist, pidada koosolekuid veebi kaudu või jätta rohkem otsustamist iga töötaja enda vastutusele. Vahet pole, kas usud kliimakatastroofi või mitte, heitgaasid on kehvad ja selles veendumiseks piisab võrdlevast hingamisest - kesklinnas autode vahel ja kusagil rabas või männikus.
Õpime asju kauem kasutama või vähemaga toime tulema. Kui majanduskriis ja koroona möödas, ei pea ometi kaotatud aega tagasi tegema ja uut telefoni ostma, kui vana töötab?
See ei tähenda, et inimkond peaks loobuma hästi toimivast turumajandusest. Majanduskasv on mitte ainult vajalik selleks, et paremini elada, vaid et inimkond üldse toimiks. Turumajandus on evolutsiooniliselt mõistlik majandusmudel ning peab säilima.
Ressursse saab aga veel paremini kasutada. Näiteks tarbida vähem bensiini, uusi rõivaid ja suusareise, kuid see-eest teha hambad tipp-topp korda, tellida endale põhjalik geenianalüüs, koguda vara laste kolledžifondi või paigaldada majale päikesepaneelid.
Valikute küsimus. Ja meil on aega. Kahjuks. Kui tundub, et viirusekriis kestab kohutavalt kaua, siis majanduskriis kestab kardetavasti veel kauem. Kõik see toob muret ja kurbust. Ehk pakub lohutust asjaolu, et mida kauem need kriisid kestavad, seda rohkem oleme sunnitud katsetama uut elukorraldust. Ja see tähendab reaalset võimalust loodust vähem survestada ning võib-olla isegi planeedi kliimat vähem häirida.
### Response:
Vahur Afanasjev ja Priit Salumaa: koroonaviirus annab võimaluse uutmoodi eluks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhul, kui olukord paraneb piisavalt 10. aprilliks ja erinevaid piiranguid, mis üritustele on peale pandud, alandatakse, on VTB Ühisliiga valmis taasalustama mängudega, pidama allesjäänud põhihooaja kohtumised ja play-off 'id, vahendab Korvpall24.ee.
"Me teadsime, et meil on vaja COVID-19 puhangu tõttu vastu võtta raskeid otsuseid. Kõige tähtsam on osalejate ja poolehoidjate turvalisus. Me loodame näha peatselt positiivseid uudiseid ja jätkata hooajaga," kommenteeris VTB Ühisliiga president Sergei Kušenko.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Moskvast tulnud sõnumite kohaselt ei pruugi Kalev/Cramo hooaeg veel läbi olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhul, kui olukord paraneb piisavalt 10. aprilliks ja erinevaid piiranguid, mis üritustele on peale pandud, alandatakse, on VTB Ühisliiga valmis taasalustama mängudega, pidama allesjäänud põhihooaja kohtumised ja play-off 'id, vahendab Korvpall24.ee.
"Me teadsime, et meil on vaja COVID-19 puhangu tõttu vastu võtta raskeid otsuseid. Kõige tähtsam on osalejate ja poolehoidjate turvalisus. Me loodame näha peatselt positiivseid uudiseid ja jätkata hooajaga," kommenteeris VTB Ühisliiga president Sergei Kušenko.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Moskvast tulnud sõnumite kohaselt ei pruugi Kalev/Cramo hooaeg veel läbi olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatriõhtud algavad juba sel laupäeval, 21. märtsil kell 20.20 Linnateatri lavastusega"Köster".
Oskar Lutsul oli imeline võime kirjutada oma tegelased nii ehtsaks ja elusaks, et me suhtume neisse üsna samamoodi kui reaalselt eksisteerinud isikutesse. Mõnele on nad isegi tuttavamad kui ajalooõpikutest pärit nimed. Selline tegelane on teiste seas ka Paunvere köster ehk Julk-Jüri, nagu teda "Kevades" tagaselja kutsutakse. Kes siis teda ei teaks!
Samas ei räägi Luts meile köstrist just kuigi palju. Teame teda kui tigedat ja äkilise meelega meest, kes Paunvere koolilastele piiblilugu õpetas. Kuid milline oli tema minevik? Kes olid tema ema ja isa? Milline oli köster väikese poisina? Need küsimused käivitavad paratamatult fantaasia.
Köstri kuju ärgitab mõtlema täiskasvanuks saamise üle laiemalt. On ju nii mõndagi isandat või emandat vaadates raske uskuda, et temagi omal ajal lõbusalt trallitada või siiralt muinasjutte uskuda võis. Kuhu kaob laps meie hinges? Miks mõned inimesed suudavad ta endas ikkagi säilitada? Või on laps siiski meie kõigi sees alles, ainult et väga-väga sügaval …
Autor ja lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Kalju Karl Kivi, valguskujundaja
Neeme Jõe, laval Peeter Tammearu (külalisena).
28. märtsil kell 21.30 on eetris "Tuvi".
Andri Luubi "teater-teatris" komöödia "Tuvi" tegevuskoht on sõnateater Hermes, kus teatri juht ja näitlejad tegelevad igapäevaselt küsimustega, millisesse nišši peaks teater kuuluma, kellele mängima ja mida mängima.
"Tuvi" lavastaja on Maria Peterson, kostüümikunstnik Maarja Naan, kunstnik Andri Luup. Lavale astuvad Indrek Sammul, Aleksander Eelmaa, Liina Olmaru, Nero Urke, Aarne Soro, Mare Peterson, Kaspar Velberg, Elisabeth Peterson, Garmen Tabor, Ken Rüütel.
4. aprillil kell 21.30 saab vaadata"Titanicu orkestrit".
Eluheidikud vanas rauteejaamas, ootamas rongi, mis peatuks ja neidki ära viiks... Paraku rongid seal enam ei peatu, tuleb leppida piskuga, mis rongiakendest pudeneb. Me kõik oleme ju teatud mõttes elureisijad mahajäetud jaamas, ootamas seda "loteriivõitu" või imet, mis meie unistused täide viiks ja uue TÕELISE eluga algust teha võimaldaks. Samas ei pruugi me ära tunda, et see imetegija on tegelikult juba meie keskel, valmis meid uueks muutma ja päästma. Argine ja ülev on väga vaimukal viisil põimunud mõtlemisainet ja inimlikku soojust pakkuvas Bulgaaria näitekirjaniku H. Boitchevi näidendis "Titanicu orkester".
Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).
Teater: R.A.A.A.M, lavastaja: Madis Kalmet, kunstnik Toomas Hõrak, helilooja: Urmas Lattikas, tõlkija Maia Soorm. | ETV2 toob igal laupäeval teatriõhtu koju kätte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatriõhtud algavad juba sel laupäeval, 21. märtsil kell 20.20 Linnateatri lavastusega"Köster".
Oskar Lutsul oli imeline võime kirjutada oma tegelased nii ehtsaks ja elusaks, et me suhtume neisse üsna samamoodi kui reaalselt eksisteerinud isikutesse. Mõnele on nad isegi tuttavamad kui ajalooõpikutest pärit nimed. Selline tegelane on teiste seas ka Paunvere köster ehk Julk-Jüri, nagu teda "Kevades" tagaselja kutsutakse. Kes siis teda ei teaks!
Samas ei räägi Luts meile köstrist just kuigi palju. Teame teda kui tigedat ja äkilise meelega meest, kes Paunvere koolilastele piiblilugu õpetas. Kuid milline oli tema minevik? Kes olid tema ema ja isa? Milline oli köster väikese poisina? Need küsimused käivitavad paratamatult fantaasia.
Köstri kuju ärgitab mõtlema täiskasvanuks saamise üle laiemalt. On ju nii mõndagi isandat või emandat vaadates raske uskuda, et temagi omal ajal lõbusalt trallitada või siiralt muinasjutte uskuda võis. Kuhu kaob laps meie hinges? Miks mõned inimesed suudavad ta endas ikkagi säilitada? Või on laps siiski meie kõigi sees alles, ainult et väga-väga sügaval …
Autor ja lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Kalju Karl Kivi, valguskujundaja
Neeme Jõe, laval Peeter Tammearu (külalisena).
28. märtsil kell 21.30 on eetris "Tuvi".
Andri Luubi "teater-teatris" komöödia "Tuvi" tegevuskoht on sõnateater Hermes, kus teatri juht ja näitlejad tegelevad igapäevaselt küsimustega, millisesse nišši peaks teater kuuluma, kellele mängima ja mida mängima.
"Tuvi" lavastaja on Maria Peterson, kostüümikunstnik Maarja Naan, kunstnik Andri Luup. Lavale astuvad Indrek Sammul, Aleksander Eelmaa, Liina Olmaru, Nero Urke, Aarne Soro, Mare Peterson, Kaspar Velberg, Elisabeth Peterson, Garmen Tabor, Ken Rüütel.
4. aprillil kell 21.30 saab vaadata"Titanicu orkestrit".
Eluheidikud vanas rauteejaamas, ootamas rongi, mis peatuks ja neidki ära viiks... Paraku rongid seal enam ei peatu, tuleb leppida piskuga, mis rongiakendest pudeneb. Me kõik oleme ju teatud mõttes elureisijad mahajäetud jaamas, ootamas seda "loteriivõitu" või imet, mis meie unistused täide viiks ja uue TÕELISE eluga algust teha võimaldaks. Samas ei pruugi me ära tunda, et see imetegija on tegelikult juba meie keskel, valmis meid uueks muutma ja päästma. Argine ja ülev on väga vaimukal viisil põimunud mõtlemisainet ja inimlikku soojust pakkuvas Bulgaaria näitekirjaniku H. Boitchevi näidendis "Titanicu orkester".
Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).
Teater: R.A.A.A.M, lavastaja: Madis Kalmet, kunstnik Toomas Hõrak, helilooja: Urmas Lattikas, tõlkija Maia Soorm.
### Response:
ETV2 toob igal laupäeval teatriõhtu koju kätte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusik on kinnitanud, et kavas on laulda nii vanemaid kui ka uuemaid laule, lugeda luulet, teha loteriid ning võtta vastu publiku soovilugusid.
Kontsert algab 18. märtsil kell 19 annab Orelipoisi Türi kodu verandalt. Täpsem info Facebookist.
Enne kontserti kuula ka Orelipoisi albumit "Sünnipäev": | Orelipoiss teeb veebiülekande oma koduterrassil toimuvast kontserdist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusik on kinnitanud, et kavas on laulda nii vanemaid kui ka uuemaid laule, lugeda luulet, teha loteriid ning võtta vastu publiku soovilugusid.
Kontsert algab 18. märtsil kell 19 annab Orelipoisi Türi kodu verandalt. Täpsem info Facebookist.
Enne kontserti kuula ka Orelipoisi albumit "Sünnipäev":
### Response:
Orelipoiss teeb veebiülekande oma koduterrassil toimuvast kontserdist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levikom ei jäänud rahule ringkonnakohtu otsusega, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) käitus õigesti, kui pani 5G sageduslubade konkursile vaid kolm sagedusriba ning kaebas otsuse tänavu jaanuaris riigikohtusse.
Riigikohus otsustas nüüd, et Levikomi kaebust käsitlema ei hakata.
Kuna Riigikohtu määruse tagajärjel jõustub ringkonnakohtu otsus, kaotab ühtlasi kehtivuse ka ringkonnakohtu 9. aprillil seatud esialgne õiguskaitse, millega kohus keelas konkursi läbiviimise kohtumenetluse ajaks.
Ringkonnakohus oli oma otsuse nõustunud halduskohtuga, mis jättis rahuldamata Levikomi kaebuse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse peale, millega minister kehtestas avaliku konkursi korra 5G võrkude rajamiseks mõeldud raadiosagedusvahemikus 3410–3800 MHz, ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti otsuse peale, mis kuulutas välja konkursi raadiosageduste jagamiseks.
Haldus- ja ringkonnakohtus oli peamiseks küsimuseks, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane. Levikomi argument on olnud, et konkursi läbiviimise määrus on valesti koostatud ning 5G loa mängitakse sagedusriba kolmeks jagamisega kolme suure mobiiloperaatori – Telia, Elisa ja Tele2 – kätte. | Riigikohus lükkas Levikomi kaebuse tagasi, 5G konkursiga saab edasi minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levikom ei jäänud rahule ringkonnakohtu otsusega, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) käitus õigesti, kui pani 5G sageduslubade konkursile vaid kolm sagedusriba ning kaebas otsuse tänavu jaanuaris riigikohtusse.
Riigikohus otsustas nüüd, et Levikomi kaebust käsitlema ei hakata.
Kuna Riigikohtu määruse tagajärjel jõustub ringkonnakohtu otsus, kaotab ühtlasi kehtivuse ka ringkonnakohtu 9. aprillil seatud esialgne õiguskaitse, millega kohus keelas konkursi läbiviimise kohtumenetluse ajaks.
Ringkonnakohus oli oma otsuse nõustunud halduskohtuga, mis jättis rahuldamata Levikomi kaebuse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse peale, millega minister kehtestas avaliku konkursi korra 5G võrkude rajamiseks mõeldud raadiosagedusvahemikus 3410–3800 MHz, ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti otsuse peale, mis kuulutas välja konkursi raadiosageduste jagamiseks.
Haldus- ja ringkonnakohtus oli peamiseks küsimuseks, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane. Levikomi argument on olnud, et konkursi läbiviimise määrus on valesti koostatud ning 5G loa mängitakse sagedusriba kolmeks jagamisega kolme suure mobiiloperaatori – Telia, Elisa ja Tele2 – kätte.
### Response:
Riigikohus lükkas Levikomi kaebuse tagasi, 5G konkursiga saab edasi minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kahevoorulise konkursi žürii moodustavad Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, KKEKi nõukogu esindaja Sirje Helme, 2015. aastal Eestit Veneetsia biennaalil esindanud Jaanus Samma, Kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre ning välisekspertidena Antonia Alampi, Hendrik Folkerts ja Krist Gruijthuijsen.
Antonia Alampi on kuraator, kunstiteadlane ja -kriitik, kes töötab Berliini kunstimaja ja uurimiskeskuse SAVVY Contemporary kunstilise juhina. Ta kuulub projekti sonsbeek 2020 – 2024 kuraatorite tiimi. SAVVY Contemporary missioon on pakkuda välja uusi maailmanägemise viise, mis vaatavad kaugemale senistest kolonialistlikest ühiskonnastruktuuridest. Varasemalt on Antonia Alampi käinud Eestis uurimisvisiidil KKEKi ja EKA ühise loenguseeria "Rahvusvaheline laeng" raames.
Hendrik Folkerts on kuraator ja kunstikriitik, kes töötab Chicago Kunstiinstituudi moodsa ja kaasaegse kunsti kuraatorina. Varasemalt on ta töötanud documenta 14 kuraatorite tiimis ja Stedelijk muuseumis kuraatorina. Folkertsi kirjutised on ilmunud erinevates olulistes kunstiväljaannetes, nagu South as a State of Mind, Mousse, Artforum, The Exhibitionist, Metropolis M.
Krist Gruijthuijsen on Berliini maineka kunstikeskuse KW juhataja. KW on tuntud eksperimentaalse ja uuendusliku programmi poolest ning töötab tihedalt selliste kunstimaailma tipp-asutustega nagu MoMA PS1 New Yorgis, Veneetsia biennaal, documenta. KW on üks Berliini biennaali algatajatest ja läbiviijatest. Krist Gruijthuijsen on kureerinud näituse Tallinna Kunstihoone galeriis ning osales ka eelmise, 58. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni projekti väljavalimisel.
Eriolukorra tõttu Eestis on KKEK kontor suletud, seega palutakse konkursi materjalid võimalusel saata e-posti teel ([email protected]). Neil, kes soovivad materjale esitada füüsiliselt, palutakse need saata postiga Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nimele aadressil Vabaduse väljak 6, Tallinn 10146, postitempli kuupäev hiljemalt 20.03. | Veneetsia biennaali Eesti paviljon ootab projekte reedeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kahevoorulise konkursi žürii moodustavad Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, KKEKi nõukogu esindaja Sirje Helme, 2015. aastal Eestit Veneetsia biennaalil esindanud Jaanus Samma, Kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre ning välisekspertidena Antonia Alampi, Hendrik Folkerts ja Krist Gruijthuijsen.
Antonia Alampi on kuraator, kunstiteadlane ja -kriitik, kes töötab Berliini kunstimaja ja uurimiskeskuse SAVVY Contemporary kunstilise juhina. Ta kuulub projekti sonsbeek 2020 – 2024 kuraatorite tiimi. SAVVY Contemporary missioon on pakkuda välja uusi maailmanägemise viise, mis vaatavad kaugemale senistest kolonialistlikest ühiskonnastruktuuridest. Varasemalt on Antonia Alampi käinud Eestis uurimisvisiidil KKEKi ja EKA ühise loenguseeria "Rahvusvaheline laeng" raames.
Hendrik Folkerts on kuraator ja kunstikriitik, kes töötab Chicago Kunstiinstituudi moodsa ja kaasaegse kunsti kuraatorina. Varasemalt on ta töötanud documenta 14 kuraatorite tiimis ja Stedelijk muuseumis kuraatorina. Folkertsi kirjutised on ilmunud erinevates olulistes kunstiväljaannetes, nagu South as a State of Mind, Mousse, Artforum, The Exhibitionist, Metropolis M.
Krist Gruijthuijsen on Berliini maineka kunstikeskuse KW juhataja. KW on tuntud eksperimentaalse ja uuendusliku programmi poolest ning töötab tihedalt selliste kunstimaailma tipp-asutustega nagu MoMA PS1 New Yorgis, Veneetsia biennaal, documenta. KW on üks Berliini biennaali algatajatest ja läbiviijatest. Krist Gruijthuijsen on kureerinud näituse Tallinna Kunstihoone galeriis ning osales ka eelmise, 58. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni projekti väljavalimisel.
Eriolukorra tõttu Eestis on KKEK kontor suletud, seega palutakse konkursi materjalid võimalusel saata e-posti teel ([email protected]). Neil, kes soovivad materjale esitada füüsiliselt, palutakse need saata postiga Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nimele aadressil Vabaduse väljak 6, Tallinn 10146, postitempli kuupäev hiljemalt 20.03.
### Response:
Veneetsia biennaali Eesti paviljon ootab projekte reedeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.
Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.
Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.
Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.
Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.
Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.
Katkend:
Hiiglasemõõtu kantseleiülem kandis pruuni heledate triipudega ülikonda, valget särki ja lumivalgeid sokke. Tema ovaalset näolappi kitsaste huulte ja laia nina kohal ilmestasid pisikesed ja kõigis detailides täiesti erisugused silmad, mis sõltuvalt ajast ja olukorrast täitsid ilmselt täiesti erinevaid ülesandeid, jättes mulje, et just neis peitubki tema edukuse võti. Tegelikult olid need paar asjaolu selle kõige kõrval, mis tema juures veel silma torkasid, täiesti ebaolulised. Sedavõrd ebaolulised, et kantseleiülem ise poleks neid ka surma ähvardusel maininud, kuna siis oleks arvatud, et mainimisväärset isikupärasust jagubki temasse vaid näputäis! Tühisem näputäis, kui ühe soliidse kantseleiülema puhul oleks olnud soliidne eeldada. Ometi pidi ta olemus avalduma just soliidsuses, selle esiletoomisest tuli alustada. Soliidsusest ja kitsasse ülikonda pressitud keha väljapeetusest ja korpulentsusest, ehkki aeg-ajalt tundus, et seegi garderoobiosa ei pea ta tüüaka keha survele vastu ja võib iga hetk käriseda. Ent korraga on ta virge ja ütleb värisevi hääli: "Linnapiir nagu ületatud, või mis?"
Erasekretär, kellel seevastu puudus igasugune vajadus olla või näida soliidsena, ei tee kantseleiülemast välja. Või siiski teeb. Pisiasjade märkamine on olnud ikka tema au ja väärikuse – kui väikest kasvu erasekretäri kohta tohtis üldse nii suurelisi sõnu kasutada – kindel ja võõrandamatu atestaat, särades ta hiirhallil särgiesisel nagu hiiglaslik kuldnööp, olgugi et ka püksipilu eri- ja tavatoiminguteks ligipääsu piirava kattesiilu taha peidetud hõbedastel nööbikestel oli tema elus täita tähtis roll. Need ei tohtinud jätta pahelisusele, mis säärase vimkalise asja nagu püksiauk tööshoidmisega kaasas võis käia, mitte vähimatki võimalust! Liiati tekitada kahtlust, et ta ei saa nende kinni- või lahtinööpimisega hakkama. Kui isikliku püksiaugu kasutamine oli erasekretäri jaoks alati seotud tõsise, kui mitte viimase hädaga, siis presidendi püksipilu eest hoolitsemine – seda nägi ette tema ametijuhend – tegi erasekretärile juba parajat peavalu. Teadis ta ju hästi, et nööbinduse seisukohast ebaolulise, presidendi jaoks aga erakordse kaadervärgi puhul ei saa olla tegemist pisiasjaga. Nagu ei saanud pidada tähtsusetuks miskiksEmajõe Ateenana tuntud ja veel mitme-setme ilusa nimega õnnistatud provintsilinnakest, kuhu kolonn parasjagu sisenes.
Kui selja taha jäävad esimesed madalate hekkide vahele surutud ühetaolised viilkatusega elamud, millele kuhjunud lumi neid kord-korralt üha enam maadligi surub ja ümbritsevaga ühte liidab, muutes neis olemise ängistavaks, muust maailmast eraldatud paratamatuseks, vajub president taas unne. Unes rinnuni lumes kahlates tõmbab ta valgesse lõpmatusse kaht pikka, üle lumevälja ulatuvat suusajälge, mis paari igavikulisena tundunud silmapilgu järel hääletusse vaikusesse kaovad. Silmalaugude vahelt näeb ta siis, kuidas möödavilksatavate põiktänavate perspektiivid kusagil eemal kõrguva hiidseinani jõuavad ja sellesse neelduvad. Linna ümbritseb aga mingi arusaamatu, odava ja võõrapärase eest kaitsev kile. Kuid juba sööstab mustade autode kolonn raudteesilla alla musta lõhandikku ning lahvatanud ere valgus sunnib silmi kissitama, pilke vahetama. Erasekretär koputab tuk-tukpresidendi käeseljale ja jääb edasisi korraldusi ootama.
Automootorist lähtunud ja siidiste torgetena presidendi ihusse tunginud värinad peletavad sealt viimasegi uneraasu. Ta avab silmad, tõstab käeselja meelekohale ja jääb kahtlustavalt, nagu teesklemisi või mängulustist, kantseleiülemat kõõritama. Erasekretäri puudutus on ta lõplikult üles ajanud. Hetke on ta kahevahel, kas jätkata sõitu või teha peatus ja suusad alla panna. | Loe katkendit Ignar Fjuki teosest "Valge vannikohvik" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.
Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.
Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.
Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.
Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.
Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.
Katkend:
Hiiglasemõõtu kantseleiülem kandis pruuni heledate triipudega ülikonda, valget särki ja lumivalgeid sokke. Tema ovaalset näolappi kitsaste huulte ja laia nina kohal ilmestasid pisikesed ja kõigis detailides täiesti erisugused silmad, mis sõltuvalt ajast ja olukorrast täitsid ilmselt täiesti erinevaid ülesandeid, jättes mulje, et just neis peitubki tema edukuse võti. Tegelikult olid need paar asjaolu selle kõige kõrval, mis tema juures veel silma torkasid, täiesti ebaolulised. Sedavõrd ebaolulised, et kantseleiülem ise poleks neid ka surma ähvardusel maininud, kuna siis oleks arvatud, et mainimisväärset isikupärasust jagubki temasse vaid näputäis! Tühisem näputäis, kui ühe soliidse kantseleiülema puhul oleks olnud soliidne eeldada. Ometi pidi ta olemus avalduma just soliidsuses, selle esiletoomisest tuli alustada. Soliidsusest ja kitsasse ülikonda pressitud keha väljapeetusest ja korpulentsusest, ehkki aeg-ajalt tundus, et seegi garderoobiosa ei pea ta tüüaka keha survele vastu ja võib iga hetk käriseda. Ent korraga on ta virge ja ütleb värisevi hääli: "Linnapiir nagu ületatud, või mis?"
Erasekretär, kellel seevastu puudus igasugune vajadus olla või näida soliidsena, ei tee kantseleiülemast välja. Või siiski teeb. Pisiasjade märkamine on olnud ikka tema au ja väärikuse – kui väikest kasvu erasekretäri kohta tohtis üldse nii suurelisi sõnu kasutada – kindel ja võõrandamatu atestaat, särades ta hiirhallil särgiesisel nagu hiiglaslik kuldnööp, olgugi et ka püksipilu eri- ja tavatoiminguteks ligipääsu piirava kattesiilu taha peidetud hõbedastel nööbikestel oli tema elus täita tähtis roll. Need ei tohtinud jätta pahelisusele, mis säärase vimkalise asja nagu püksiauk tööshoidmisega kaasas võis käia, mitte vähimatki võimalust! Liiati tekitada kahtlust, et ta ei saa nende kinni- või lahtinööpimisega hakkama. Kui isikliku püksiaugu kasutamine oli erasekretäri jaoks alati seotud tõsise, kui mitte viimase hädaga, siis presidendi püksipilu eest hoolitsemine – seda nägi ette tema ametijuhend – tegi erasekretärile juba parajat peavalu. Teadis ta ju hästi, et nööbinduse seisukohast ebaolulise, presidendi jaoks aga erakordse kaadervärgi puhul ei saa olla tegemist pisiasjaga. Nagu ei saanud pidada tähtsusetuks miskiksEmajõe Ateenana tuntud ja veel mitme-setme ilusa nimega õnnistatud provintsilinnakest, kuhu kolonn parasjagu sisenes.
Kui selja taha jäävad esimesed madalate hekkide vahele surutud ühetaolised viilkatusega elamud, millele kuhjunud lumi neid kord-korralt üha enam maadligi surub ja ümbritsevaga ühte liidab, muutes neis olemise ängistavaks, muust maailmast eraldatud paratamatuseks, vajub president taas unne. Unes rinnuni lumes kahlates tõmbab ta valgesse lõpmatusse kaht pikka, üle lumevälja ulatuvat suusajälge, mis paari igavikulisena tundunud silmapilgu järel hääletusse vaikusesse kaovad. Silmalaugude vahelt näeb ta siis, kuidas möödavilksatavate põiktänavate perspektiivid kusagil eemal kõrguva hiidseinani jõuavad ja sellesse neelduvad. Linna ümbritseb aga mingi arusaamatu, odava ja võõrapärase eest kaitsev kile. Kuid juba sööstab mustade autode kolonn raudteesilla alla musta lõhandikku ning lahvatanud ere valgus sunnib silmi kissitama, pilke vahetama. Erasekretär koputab tuk-tukpresidendi käeseljale ja jääb edasisi korraldusi ootama.
Automootorist lähtunud ja siidiste torgetena presidendi ihusse tunginud värinad peletavad sealt viimasegi uneraasu. Ta avab silmad, tõstab käeselja meelekohale ja jääb kahtlustavalt, nagu teesklemisi või mängulustist, kantseleiülemat kõõritama. Erasekretäri puudutus on ta lõplikult üles ajanud. Hetke on ta kahevahel, kas jätkata sõitu või teha peatus ja suusad alla panna.
### Response:
Loe katkendit Ignar Fjuki teosest "Valge vannikohvik" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööd viiakse lõpule kaheksateist kuu jooksul, teatas kaitseinvesteeringute keskus.
Välisluureamet on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev julgeolekuasutus, mis kogub, analüüsib ja edastab luureinfot, et Eesti oleks väliste julgeolekuohtude eest kaitstud. | Välisluureameti hoone saab 4,6 miljoni eest laienduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööd viiakse lõpule kaheksateist kuu jooksul, teatas kaitseinvesteeringute keskus.
Välisluureamet on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev julgeolekuasutus, mis kogub, analüüsib ja edastab luureinfot, et Eesti oleks väliste julgeolekuohtude eest kaitstud.
### Response:
Välisluureameti hoone saab 4,6 miljoni eest laienduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahjuks ei saa IMF seda taotlust kaaluda, kuna pole selgust selle riigi valitsuse rahvusvahelises tunnustamises, ütles Washingtonis baseeruv institutsioon avalduses.
Venezuela president Nicolas Maduro ütles IMF-i juhile Kristalina Georgievale saadetud kirjas, et viis miljardit dollarit laenu IMF-i kiirendatud rahastamisvahendist (RFI) annaks märkimisväärse panuse Venezuela reageerimissüsteemide tugevdamisse.
RFI on mehhanism, millega kõik IMF-i liikmesriigid võivad saada finantsabi ilma, et neil oleks koostatud põhjalik majandusprogramm.
Tegemist on Venezuela esimese laenupalvega IMF-ilt alates 2001. aastast.
"Nagu me oleme varem öelnud, IMF-i tegevuse eelduseks liikmesriikidega on selle valitsuse ametlik tunnustamine rahvusvahelise kogukonna poolt... tunnustamise kohta selgust hetkel pole," seisis IMF-i avalduses.
Enam kui 50 riiki sealjuures USA ei tunnusta president Maduro valitsust juba enam kui aasta, toetades opositsioonijuhti Juan Guaidod, kes on kuulutanud ennast Venezuela ajutiseks riigipeaks.
USA sanktsioonid ja rahvusvaheline surve ei ole suutnud Venemaa, Hiina ja oma riigi sõjaväe toetusega Madurot Venezuela eesotsast tõugata.
Venezuela tervishoiusüsteem on äärmiselt nõrk pärast viis aastat kestnud majanduslikku ja poliitilist kriisi, mis on viinud miljonite inimeste emigreerumiseni.
Meil on viis protsenti vajaminevatest meditsiinivarudest, ütles Venezuela Meditsiiniföderatsiooni juht Douglas Leon Natera.
Norra Põgenikenõukogu (NRC) peasekretäri Jan Egelandi sõnul on Venezuela uue koroonaviiruse puhanguks valmis sama palju kui kodusõjast haaratud Süüria ning Jeemen.
Praeguseks on Venezuelas registreeritud 33 koroonaviiruse haiguse COVID-19 juhtumit ning Maduro on kehtestanud piirangud pealinnas Caracasis ja veel kuues osariigis.
"Sellel olulisel hetkel ja teades antud haiguse kõrget nakkuvust, jätkame kiirete ning jõuliste meetmete rakendamist," et pandeemiat peatada, kirjutas Maduro oma kirjas Georgievale. "Me oleme kindlad, et püsivas koostöös WHO-ga ning maailma riikide toetusega, meil on võimalik sellest raskest situatsioonist välja tulla."
Venezuela julgeolekujõud tagavad piiranguid pealinna tänavatel, sealjuures, et ainult toidupoed oleksid avatud.
Venezuela on keelanud lennud Euroopast, Colombiast, Panamast ja Dominikaani Vabariigist. Samuti on suletud koolid, ülikoolid ja spordiüritused. | IMF lükkas Venezuela viie miljardi suuruse laenutaotluse tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahjuks ei saa IMF seda taotlust kaaluda, kuna pole selgust selle riigi valitsuse rahvusvahelises tunnustamises, ütles Washingtonis baseeruv institutsioon avalduses.
Venezuela president Nicolas Maduro ütles IMF-i juhile Kristalina Georgievale saadetud kirjas, et viis miljardit dollarit laenu IMF-i kiirendatud rahastamisvahendist (RFI) annaks märkimisväärse panuse Venezuela reageerimissüsteemide tugevdamisse.
RFI on mehhanism, millega kõik IMF-i liikmesriigid võivad saada finantsabi ilma, et neil oleks koostatud põhjalik majandusprogramm.
Tegemist on Venezuela esimese laenupalvega IMF-ilt alates 2001. aastast.
"Nagu me oleme varem öelnud, IMF-i tegevuse eelduseks liikmesriikidega on selle valitsuse ametlik tunnustamine rahvusvahelise kogukonna poolt... tunnustamise kohta selgust hetkel pole," seisis IMF-i avalduses.
Enam kui 50 riiki sealjuures USA ei tunnusta president Maduro valitsust juba enam kui aasta, toetades opositsioonijuhti Juan Guaidod, kes on kuulutanud ennast Venezuela ajutiseks riigipeaks.
USA sanktsioonid ja rahvusvaheline surve ei ole suutnud Venemaa, Hiina ja oma riigi sõjaväe toetusega Madurot Venezuela eesotsast tõugata.
Venezuela tervishoiusüsteem on äärmiselt nõrk pärast viis aastat kestnud majanduslikku ja poliitilist kriisi, mis on viinud miljonite inimeste emigreerumiseni.
Meil on viis protsenti vajaminevatest meditsiinivarudest, ütles Venezuela Meditsiiniföderatsiooni juht Douglas Leon Natera.
Norra Põgenikenõukogu (NRC) peasekretäri Jan Egelandi sõnul on Venezuela uue koroonaviiruse puhanguks valmis sama palju kui kodusõjast haaratud Süüria ning Jeemen.
Praeguseks on Venezuelas registreeritud 33 koroonaviiruse haiguse COVID-19 juhtumit ning Maduro on kehtestanud piirangud pealinnas Caracasis ja veel kuues osariigis.
"Sellel olulisel hetkel ja teades antud haiguse kõrget nakkuvust, jätkame kiirete ning jõuliste meetmete rakendamist," et pandeemiat peatada, kirjutas Maduro oma kirjas Georgievale. "Me oleme kindlad, et püsivas koostöös WHO-ga ning maailma riikide toetusega, meil on võimalik sellest raskest situatsioonist välja tulla."
Venezuela julgeolekujõud tagavad piiranguid pealinna tänavatel, sealjuures, et ainult toidupoed oleksid avatud.
Venezuela on keelanud lennud Euroopast, Colombiast, Panamast ja Dominikaani Vabariigist. Samuti on suletud koolid, ülikoolid ja spordiüritused.
### Response:
IMF lükkas Venezuela viie miljardi suuruse laenutaotluse tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendkuningriigi uuringufirma Ampere Analysis teatel on platvorm ebaproportsionaalselt edukas alla kümneaastate lastega perede hulgas, kirjutab Deadline.
Ampere uuringute kohaselt on 41 protsendil 18-24-aastaste hulgas samuti ligipääs platvormile, mis sisaldab muuhulgas näiteks kõiki Marveli filme.
Disney on ise teada andnud, et 4. veebruari seisuga on neil 28 miljonit tellijat.
Disney+ peaks Euroopasse jõudma 24. mail, kuigi ettevõttele on avaldatud survet avada platvorm uutes regioonides varem seoses koroona pandeemia ja inimeste koduse isolatsiooniga. | Pooled USA lastega internetikasutajatest on juba Disney+ voogedastuse kliendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriigi uuringufirma Ampere Analysis teatel on platvorm ebaproportsionaalselt edukas alla kümneaastate lastega perede hulgas, kirjutab Deadline.
Ampere uuringute kohaselt on 41 protsendil 18-24-aastaste hulgas samuti ligipääs platvormile, mis sisaldab muuhulgas näiteks kõiki Marveli filme.
Disney on ise teada andnud, et 4. veebruari seisuga on neil 28 miljonit tellijat.
Disney+ peaks Euroopasse jõudma 24. mail, kuigi ettevõttele on avaldatud survet avada platvorm uutes regioonides varem seoses koroona pandeemia ja inimeste koduse isolatsiooniga.
### Response:
Pooled USA lastega internetikasutajatest on juba Disney+ voogedastuse kliendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loujain al-Hathloul peeti koos teiste naisaktivistidega võimusesindajate poolt kinni kaks aastat tagasi. Arreteerimine toimus kusjuures ajal, mil valitsus oli naise autojuhtimise keeldu tühistamas ning oli juba lubanud ka leevendada seadusi, mis on sundinud naissoost kodanikud oma abikaasade või meessoost sugulaste eestkoste alla, märkis Times.
Al-Hathouli kohtuistung toimub natuke aega pärast seda, kui riigis toimus väidetavate korruptantide vastu suunatud vahistamistelaine, mis oli kriitikute hinnangul kroonprints Mohammed bin Salmani järjekordne samm oma võimu suurendamiseks.
Vahistatute hulgas on kaks kuningliku perekonna mõjuvõimsat liiget ja kroonprintsi potentsiaalset rivaali - 77-aastane prints Ahmed bin Abdulaziz, kes on kuningas Salmani noorim vend, ja endine kroonprints, 60-aastane Mohammed bin Nayef. Sarnase jõulise vahistamisoperatsiooni korraldas kroonprints Mohammed bin Salman ka 2017. aasta novembris.
Inimõigusorganisatsioonide hinnangul on nii vahistamisoperatsioonid kui Loujain al-Hathlouli kohtuprotsess selgelt kallutatud ja süüdistused suures osas välja mõeldud.
Al-Hathouli puhul on süüdistusteks näiteks spionaaž, küberkuritegevus ning suhtlus välisdiplomaatide ja inimõigusorganisatsioonidega.
Aktivisti õde Lina, kes elab praegu Brüsselis, meenutas, et Al-Hathouli on vanglas ähvardatud vägistamisega ning teda on piinatud, näiteks elektrišokkide ja nn waterboardingu ehk simuleeritud uputamise abil. Eelmisel aastal oli naine lausa kaheksa kuud üksikkongis. Praegu on õe mureks ka see, et Saudi Araabia vanglates on levimas koroonaviirus COVID-19.
Koos Al-Hathouliga astub kohtu ette veel 13 naisaktivisti, keda süüdistatakse seoses võrdõiguslikkust nõudvate kampaaniatega. Viis neist on sarnaselt Al-Hathoulile oodanud kohtuprotsessi algust eeluurimisvanglas. | Saudi Araabias astub kohtu ette tuntud naisaktivist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loujain al-Hathloul peeti koos teiste naisaktivistidega võimusesindajate poolt kinni kaks aastat tagasi. Arreteerimine toimus kusjuures ajal, mil valitsus oli naise autojuhtimise keeldu tühistamas ning oli juba lubanud ka leevendada seadusi, mis on sundinud naissoost kodanikud oma abikaasade või meessoost sugulaste eestkoste alla, märkis Times.
Al-Hathouli kohtuistung toimub natuke aega pärast seda, kui riigis toimus väidetavate korruptantide vastu suunatud vahistamistelaine, mis oli kriitikute hinnangul kroonprints Mohammed bin Salmani järjekordne samm oma võimu suurendamiseks.
Vahistatute hulgas on kaks kuningliku perekonna mõjuvõimsat liiget ja kroonprintsi potentsiaalset rivaali - 77-aastane prints Ahmed bin Abdulaziz, kes on kuningas Salmani noorim vend, ja endine kroonprints, 60-aastane Mohammed bin Nayef. Sarnase jõulise vahistamisoperatsiooni korraldas kroonprints Mohammed bin Salman ka 2017. aasta novembris.
Inimõigusorganisatsioonide hinnangul on nii vahistamisoperatsioonid kui Loujain al-Hathlouli kohtuprotsess selgelt kallutatud ja süüdistused suures osas välja mõeldud.
Al-Hathouli puhul on süüdistusteks näiteks spionaaž, küberkuritegevus ning suhtlus välisdiplomaatide ja inimõigusorganisatsioonidega.
Aktivisti õde Lina, kes elab praegu Brüsselis, meenutas, et Al-Hathouli on vanglas ähvardatud vägistamisega ning teda on piinatud, näiteks elektrišokkide ja nn waterboardingu ehk simuleeritud uputamise abil. Eelmisel aastal oli naine lausa kaheksa kuud üksikkongis. Praegu on õe mureks ka see, et Saudi Araabia vanglates on levimas koroonaviirus COVID-19.
Koos Al-Hathouliga astub kohtu ette veel 13 naisaktivisti, keda süüdistatakse seoses võrdõiguslikkust nõudvate kampaaniatega. Viis neist on sarnaselt Al-Hathoulile oodanud kohtuprotsessi algust eeluurimisvanglas.
### Response:
Saudi Araabias astub kohtu ette tuntud naisaktivist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kehtiva eriolukorra tõttu liiguvad inimesed oluliselt vähem, mistõttu muudame mõnevõrra graafikuid vastavalt oludele," ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.
Kolmapäeval sõidavad rongid veel tavapärase sõiduplaani alusel. "Eelkõige puudutab neljapäevast kehtima hakkav sõiduplaanimuudatus Tallinna-Keila lõigul reisijaid, kus liiklus on tihe ja saab kasutada teisi ronge," sõnas Kongo.
Muudetud sõiduplaan on leitav Elroni kodulehelt, tasuta rongiinfot jagab ööpäevaringne infotelefon 616 0245.
Reisijatel, kel on tühistatud väljumistele piletid ette ostetud, palub Elron nende ümbermuutmiseks või raha tagastamiseks kirjutada [email protected]. | Elron jätab reisijate nappuse tõttu osa Tallinna-Keila liini sõite ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kehtiva eriolukorra tõttu liiguvad inimesed oluliselt vähem, mistõttu muudame mõnevõrra graafikuid vastavalt oludele," ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.
Kolmapäeval sõidavad rongid veel tavapärase sõiduplaani alusel. "Eelkõige puudutab neljapäevast kehtima hakkav sõiduplaanimuudatus Tallinna-Keila lõigul reisijaid, kus liiklus on tihe ja saab kasutada teisi ronge," sõnas Kongo.
Muudetud sõiduplaan on leitav Elroni kodulehelt, tasuta rongiinfot jagab ööpäevaringne infotelefon 616 0245.
Reisijatel, kel on tühistatud väljumistele piletid ette ostetud, palub Elron nende ümbermuutmiseks või raha tagastamiseks kirjutada [email protected].
### Response:
Elron jätab reisijate nappuse tõttu osa Tallinna-Keila liini sõite ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See ei tooks tarbijatele raha tagasi. Ettevõtjate kohustusi tarbijate ees on vaja leevendada. Ettemaksete tagastamine tähendaks kogu sektori kokku kukkumist," kirjutas Eesti Turismifirmade Liidu (ETL) peasekretär Mariann Lugus Ratasele.
Lugus selgitab, et ETL kuulub Euroopa Liidu reisiettevõtjate katusorganisatsiooni ECTAA, mille kaudu on oldud otsekontaktides nii Euroopa Komisjoni esindajate kui ka mitmete liikmesriikide erialaliitude esindajatega seoses pakettreislepingute täitmisega.
"Kõigil on üks mure, kellelgi ei ole võimalik teha tagasimakseid ära jäänud ja ära jäävate reiside eest. Tänane olukord vajab " out of the box" lahendust."
ETL-i peasekretär leiab, et välja kuulutatud eriolukord ja võlaõigusseaduse § 103 lg 3 (rikkumise vabandatavus vääramatu jõu tõttu ja vabandatavuse ajutine mõju) annavad hea võimaluse asendada lepingute lõpetamine ja ettemaksude tagastamine lepingute ajutise peatamise ja täitmise edasi lükkamisega eriolukorrajärgsesse aega.
" COVID-19 viiruse ülemaailme levik on andnud Eesti reisi- ja turismisektorile pea surmava hoobi."
"Usume, et te mõistate kirjeldatud ettepaneku positiivset mõju — ettevõtjad säilitavad tarbijate ettemaksed, säilitatakse ettevõtlus, töökohad, maksulaekumised ning ka praegu kriisiajal oleks inimestel võimalus teha uusi helgemaid plaane tulevikku. Nimetatud erand saaks kehtida üksnes kõikidele lepingulistele olukordadele, mis puudutavad COVID-19 situatsioone. Lühidalt - külmutame lepingute täitmise ja lähme edasi eriolukorrajärgselt."
Lisaks eeltoodule palub turismifirmade liit avalikku sektorit teenindavate reisibüroode/reisiteenuste hankepartneritena võimalust riigiettevõtetele tehtavate tagasimaksete ajatamist vähemalt aasta lõpuni.
"Hankelepingutes on lubatud vahendada teenuseid tasuta. Praeguses olukorras töötatakse mitte tasuta, vaid peale makstes, sest büroodel tuleb kanda broneerimise ja annulleerimise tasud, mida võtavad broneerimissüsteemid."
Eesti Turismifirmade Liit on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid. | Turismifirmade liit: kellelgi ei ole võimalik teha tagasimakseid ära jäänud või jäävate reiside eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See ei tooks tarbijatele raha tagasi. Ettevõtjate kohustusi tarbijate ees on vaja leevendada. Ettemaksete tagastamine tähendaks kogu sektori kokku kukkumist," kirjutas Eesti Turismifirmade Liidu (ETL) peasekretär Mariann Lugus Ratasele.
Lugus selgitab, et ETL kuulub Euroopa Liidu reisiettevõtjate katusorganisatsiooni ECTAA, mille kaudu on oldud otsekontaktides nii Euroopa Komisjoni esindajate kui ka mitmete liikmesriikide erialaliitude esindajatega seoses pakettreislepingute täitmisega.
"Kõigil on üks mure, kellelgi ei ole võimalik teha tagasimakseid ära jäänud ja ära jäävate reiside eest. Tänane olukord vajab " out of the box" lahendust."
ETL-i peasekretär leiab, et välja kuulutatud eriolukord ja võlaõigusseaduse § 103 lg 3 (rikkumise vabandatavus vääramatu jõu tõttu ja vabandatavuse ajutine mõju) annavad hea võimaluse asendada lepingute lõpetamine ja ettemaksude tagastamine lepingute ajutise peatamise ja täitmise edasi lükkamisega eriolukorrajärgsesse aega.
" COVID-19 viiruse ülemaailme levik on andnud Eesti reisi- ja turismisektorile pea surmava hoobi."
"Usume, et te mõistate kirjeldatud ettepaneku positiivset mõju — ettevõtjad säilitavad tarbijate ettemaksed, säilitatakse ettevõtlus, töökohad, maksulaekumised ning ka praegu kriisiajal oleks inimestel võimalus teha uusi helgemaid plaane tulevikku. Nimetatud erand saaks kehtida üksnes kõikidele lepingulistele olukordadele, mis puudutavad COVID-19 situatsioone. Lühidalt - külmutame lepingute täitmise ja lähme edasi eriolukorrajärgselt."
Lisaks eeltoodule palub turismifirmade liit avalikku sektorit teenindavate reisibüroode/reisiteenuste hankepartneritena võimalust riigiettevõtetele tehtavate tagasimaksete ajatamist vähemalt aasta lõpuni.
"Hankelepingutes on lubatud vahendada teenuseid tasuta. Praeguses olukorras töötatakse mitte tasuta, vaid peale makstes, sest büroodel tuleb kanda broneerimise ja annulleerimise tasud, mida võtavad broneerimissüsteemid."
Eesti Turismifirmade Liit on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid.
### Response:
Turismifirmade liit: kellelgi ei ole võimalik teha tagasimakseid ära jäänud või jäävate reiside eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks osaleb pressikonverentsil Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, kes räägib olukorrast kaubanduses. | Otse kell 12: Mihhail Kõlvart Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks osaleb pressikonverentsil Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, kes räägib olukorrast kaubanduses.
### Response:
Otse kell 12: Mihhail Kõlvart Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäe näitust Torinos külastas kokku 29 991 kunstihuvilist ning päevas väisas näitust keskmiselt 366 külastajat.
Näitus sai palju positiivset vastukaja ka Itaalia meedias: artikleid ja kiitvaid arvustusi ilmus nii suuremates kohalikes päevalehtedes kui ka veebiportaalides ja kunstiväljaannetes. Muuhulgas on näitusele kiitva hinnangu andnud ja Mäge kui kunstnikku Itaalia publikule tutvustanud telekanal Rai ning kohalikud ajalehed La Stampa, La Reppublica (Torino väljaanne), Corriere della Sera ja Immoderati. Kokku kajastati Konrad Mäe näitust kohalikus meedias üle 50 korra.
Eesti kunstimuuseumi ning Musei Reali ühistööna valminud näitust kureeris kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner. Enam kui poolesajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid seniseid isikunäitusi Euroopas. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi kogudest, Enn Kunila ja Peeter Värniku erakollektsioonidest ning Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogust.
"Musei Reali äärmiselt kõrgetasemeline programm ja väga professionaalne organisatoorne pool asetavad Mäe loomingu kontekstidesse, kuhu seda polnud sada aastat võimalik panna. See rikastab nii Eesti kui ka Euroopa kunstiajalugu," kommenteeris Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme. | Konrad Mäe näituse teosed jõudsid Itaaliast kodumaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäe näitust Torinos külastas kokku 29 991 kunstihuvilist ning päevas väisas näitust keskmiselt 366 külastajat.
Näitus sai palju positiivset vastukaja ka Itaalia meedias: artikleid ja kiitvaid arvustusi ilmus nii suuremates kohalikes päevalehtedes kui ka veebiportaalides ja kunstiväljaannetes. Muuhulgas on näitusele kiitva hinnangu andnud ja Mäge kui kunstnikku Itaalia publikule tutvustanud telekanal Rai ning kohalikud ajalehed La Stampa, La Reppublica (Torino väljaanne), Corriere della Sera ja Immoderati. Kokku kajastati Konrad Mäe näitust kohalikus meedias üle 50 korra.
Eesti kunstimuuseumi ning Musei Reali ühistööna valminud näitust kureeris kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner. Enam kui poolesajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid seniseid isikunäitusi Euroopas. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi kogudest, Enn Kunila ja Peeter Värniku erakollektsioonidest ning Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogust.
"Musei Reali äärmiselt kõrgetasemeline programm ja väga professionaalne organisatoorne pool asetavad Mäe loomingu kontekstidesse, kuhu seda polnud sada aastat võimalik panna. See rikastab nii Eesti kui ka Euroopa kunstiajalugu," kommenteeris Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.
### Response:
Konrad Mäe näituse teosed jõudsid Itaaliast kodumaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,6 protsenti, Keskerakonda 23 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,5 protsenti), Eesti 200 (8,2 protsenti) ning Isamaa (6,4 protsenti).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,4 protsenti ja opositsioonierakondi 40,1 protsenti vastajatest. Opositsiooni toetus on jätkuvalt madalaimal tasemel pärast 3. märtsil 2019 toimunud riigikogu valimisi.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 19. veebruarist 16. märtsini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. Uuringu statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. | Norstati uuring: Keskerakonna toetus liigub tõusvas joones | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,6 protsenti, Keskerakonda 23 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,5 protsenti), Eesti 200 (8,2 protsenti) ning Isamaa (6,4 protsenti).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,4 protsenti ja opositsioonierakondi 40,1 protsenti vastajatest. Opositsiooni toetus on jätkuvalt madalaimal tasemel pärast 3. märtsil 2019 toimunud riigikogu valimisi.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 19. veebruarist 16. märtsini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. Uuringu statistiline viga on +/- 1,55 protsenti.
### Response:
Norstati uuring: Keskerakonna toetus liigub tõusvas joones |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti otsustas oma piirid sulgeda. Kui palju sellest praegu abi on, kui meil on riigi sees suur nakkuskolle?
Piiri sulgemisest kui sellisest, ma ei usu, et palju abi on. Me oleme nagunii maailma esikümnes nakatumise kohta. Aga lihtsalt kõiki asju on lihtsam kontrollida riigisiseselt.
Inimesed jagunevad praegu laias laastus kaheks: ühed leiavad, et tegu on lihtsalt ühe järjekordse viirusega, ja teised on paanikas, sest nüüd kõiki köhijaid enam ei testitagi ja soovitatakse end kodus terveks ravida.
Te tõite välja kaks kriitilist küsimust. Esiteks, testimise järele jätmine on suur viga. Kõik riigid, mis on tulnud koroonapuhangu ohjeldamisega enam-vähem või hästi toime, on teinud masstestimisi. Ratsionaalseid otsuseid on vaja, need saavad põhineda ainult informatsioonil. Kui informatsiooni ei ole, lähevad asjad valesti.
Teiseks, inimesed vaidlevad, kas koroonaviiruse tekitatud haigus on kerge, keskmine või surmahaigus. Vastus on – see on kõik kolm korraga. Laste jaoks see pole sageli isegi mitte haigus. See ei tähenda, et nad ei nakatu, aga sümptomeid neil ei teki. Noorematele ja keskealistele on see haigus nagu haigus ikka.
Mis puudutab vanusegruppi 60+, aga eriti 80+, siis see on surmahaigus. Igaüks saab aru, millisesse gruppi ta kuulub, kui suur on ta risk, mida tohib teha ja mida mitte. Praeguses olukorras on kõige vajalikum ratsionaalne käitumine.
Aga milline oleks ratsionaalne käitumine, kui koroonanakkuse kahtlustajat ei testita, sest ta pole riskirühmas ja tal on kerged haigussümptomid?
Jah, ükski inimene ei saa terveks, kui ta testi teeb. Kellelgi ei hakka sellest parem, aga saades vastuse, oskab inimene paremini võtta vastu ratsionaalseid otsuseid. Ratsionaalne otsus on sellel hooajal iga haiguse puhul – püsi kodus.
Terviseameti andmetel kuue kuni 12 päeva jooksul tekivad inimesel antikehad ja viirus surutakse organismist välja. Seetõttu nemad soovitavad 14 päeva pärast sümptomite tekkimist olla kodus karantiinis. Kui ratsionaalne see soovitus on?
Ma arvan, et see on nii ratsionaalne kui iga soovitus, mis põhineb viiruse kolmekuulisel jälgimisel. Antikehade tekkimine võtab kuus-seitse päeva, viiruse neutraliseerimine võib tõesti võtta nädala, ajagraafik on mõistlik. Ma olen üpris kindel, et viirus püsib organismis tunduvalt kauem kui see periood. Aga kas on mingid tingimused, kui ta taas aktiveerub, ei tea.
Kas see viirus muutub sesoonseks või on ta püsivalt kohal ning haigestumine sõltub inimese immuunsusest?
Ma jätaks selle immuunsüsteemi rahule. Loomulikult on see oluline, aga see ei seleta üldse seda, miks viirus ei põhjusta sümptomeid lastel ja võib vabalt põhjustada sümptomeid tugeva imuunsüsteemiga inimestel.
Kõik õhu kaudu levivad viirused, millel on üks bioloogiline omadus - see on partikleid ümbritsev membraan -, on seni põhjapoolkera parasvöötmes alati olnud hooajalised. On ka ülejäänud koroonaviirused, leetrid, tuulerõuged. Kui millelegi panustada, siis ma panustaksin just sellele.
Aga see paraku tähendab peale positiivse uudise, et võib-olla umbes mais hakkab see iseenesest ära vajuma, ka midagi negatiivset – et septembris hakkab ta tagasi tulema.
Inimesi väga huvitab, et kui nad on selle korra kas või kergelt läbi põdenud, siis kas nad saavad immuunsuse?
Peaaegu kindlasti. Kas tegu on kaitsva immuunsusega, ei oska öelda. Pigem jah kui ei.
Kas nüüd on selge, mida Itaalias valesti tehti, et olukord ei parane, kuigi neil on nüüd samuti karantiin nagu Hiinas?
See ei paista veel välja. Ma arvan, et see hakkab numbrites kajastuma mõne päeva pärast. Seda muidugi eeldusel, et nad pidasid karantiinist kinni sama efektiivselt kui hiinlased.
Itaallased eksisid kindlasti rohkem kui ühes asjas. Nad ei olnud piisavalt tähelepanelikud ja see oli suur viga.
Hiinlastele tuli see kui välk selgest taevast, aga ülejäänud maailm teadis, mis viirus see on ja kuidas see välja näeb, aga ometigi suudeti see maha magada kolmel korral - Lõuna-Koreas, Itaalias ja Iraanis.
Aga mida Eesti valesti tegi?
Viirus liigub alati mööda kõige nõrgemat lüli pidi. Praegu tundub, et selleks oli inimeste huvi reisida, sotsialiseeruda, huvi spordi vastu.
Mitte kõik otsused - ametlikud otsused, näiteks Itaalia meeskonna lubamine Eestisse, või mõni isiklik otsus minna peole - ei olnud õiged.
Ametnike sõnul läks meil hästi, sest me saime Saaremaa puhangule õigel ajal jaole. Kas see tegelikult ka nii oli?
Me saime sellele jaole üsna varakult, see on tõsi. Kas see oli õnnestumine? Taevas seda teab. Poleks seda Saaremaa fiaskot olnud, oleks Filipp Kirkorovi kontsert olnud suurem fiasko. Üks viga võib vältida järgmist suuremat viga.
Suurbritannia suhtus seni koroonaviirusesse rahulikult, eakad pannakse koduarsti ja noortel lastakse see läbi põdeda, et tekiks n-ö karjaimmuunsus. On see mõeldav?
See ilmselt kunagi tekib, aga kas me suudame seda tekitada ühe hooaja jooksul viirust kunstlikult levitamata ja seejuures veel nii, et see vanemate inimesteni ei jõua, siis mina olen äärmiselt pessimistlik. Karjaimmuunsuse tekkeks peavad olema immuunsed 60-70 protsenti elanikkonnast. See on number, millest Merkel on rääkinud.
Ma tean vähe viiruseid - kui mitte arvestada leetreid ja mõningaid putukate levitatavaid viiruseid -, mis ühe hooaja jooksul suudavad nakatada 20-30 protsentielanikest. Kõige kujukam näide on Diamond Princessi laeva lugu, kus nakatus koroonasse umbes 20 protsenti inimestest. Karjaimmuunsusest on kasu, aga parem oleks, kui selle saaks tekitada vaktsineerimise teel.
Kas nendest soovitustest, et püsige kodus, käige võimalikult vähe poes, ärge minge eakaid vaatama, on veel abi või oleme lootusetult hiljaks jäänud?
Sellest on kindlasti abi. Kõige olulisem on see – isolatsioon ongi isolatsioon. Kui on karantiin, siis ei ole mingeid sotsiaalseid kokkusaamisi. Kõik kannatavad, aga see töötab.
Viirusel on vaja inimestevahelisi kontakte, ta ei saa liikuda ühelt inimeselt teisele, kui nad lähestikku ei ole, välja arvatud pindade kaudu. Hiinlastel kulus 40 päeva, et see viirus praktiliselt kontrolli alla saada.
Esimeste karantiinipäevade elevus läheb varsti mööda ja siis tuleb suur tülpimus. Kui kaua me peaksime vastu pidama, et ka meil läheks nii nagu Hiinas?
Meil on parem olukord kui Hiinas. Kui me ei jukerda ära oma analüüsimist, siis meil on parem informatsioon juba algusest peale. Me teame, kust viirus laiali läks ja varjatud juhtumeid võib olla suhteliselt vähe.
Hiinlastel oli hirm viiruse ees tunduvalt suurem, sest alguses see asi nägi ikka väga kole välja ja neil oli SARS-i kogemus juba olemas.
Eestis tuleb kehtestatud meetmetest kinni pidamist jälgida. Jah, väga paljudele meist koroonaviirus ei kujuta suurt riski, aga on suur hulk elanikke, kelle risk on väga suur. Sellepärast on meil kõigile olemas kollektiivne vastutus selle eest. Midagi teha ei ole, tugevamate käitumisest sõltub nende, kelle jaoks viirus on ohtlik, mitte ainult hea käekäik, vaid paljudel juhtudel ka elu. | Professor: Saaremaa haiguspuhangul võib olla positiivne mõju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti otsustas oma piirid sulgeda. Kui palju sellest praegu abi on, kui meil on riigi sees suur nakkuskolle?
Piiri sulgemisest kui sellisest, ma ei usu, et palju abi on. Me oleme nagunii maailma esikümnes nakatumise kohta. Aga lihtsalt kõiki asju on lihtsam kontrollida riigisiseselt.
Inimesed jagunevad praegu laias laastus kaheks: ühed leiavad, et tegu on lihtsalt ühe järjekordse viirusega, ja teised on paanikas, sest nüüd kõiki köhijaid enam ei testitagi ja soovitatakse end kodus terveks ravida.
Te tõite välja kaks kriitilist küsimust. Esiteks, testimise järele jätmine on suur viga. Kõik riigid, mis on tulnud koroonapuhangu ohjeldamisega enam-vähem või hästi toime, on teinud masstestimisi. Ratsionaalseid otsuseid on vaja, need saavad põhineda ainult informatsioonil. Kui informatsiooni ei ole, lähevad asjad valesti.
Teiseks, inimesed vaidlevad, kas koroonaviiruse tekitatud haigus on kerge, keskmine või surmahaigus. Vastus on – see on kõik kolm korraga. Laste jaoks see pole sageli isegi mitte haigus. See ei tähenda, et nad ei nakatu, aga sümptomeid neil ei teki. Noorematele ja keskealistele on see haigus nagu haigus ikka.
Mis puudutab vanusegruppi 60+, aga eriti 80+, siis see on surmahaigus. Igaüks saab aru, millisesse gruppi ta kuulub, kui suur on ta risk, mida tohib teha ja mida mitte. Praeguses olukorras on kõige vajalikum ratsionaalne käitumine.
Aga milline oleks ratsionaalne käitumine, kui koroonanakkuse kahtlustajat ei testita, sest ta pole riskirühmas ja tal on kerged haigussümptomid?
Jah, ükski inimene ei saa terveks, kui ta testi teeb. Kellelgi ei hakka sellest parem, aga saades vastuse, oskab inimene paremini võtta vastu ratsionaalseid otsuseid. Ratsionaalne otsus on sellel hooajal iga haiguse puhul – püsi kodus.
Terviseameti andmetel kuue kuni 12 päeva jooksul tekivad inimesel antikehad ja viirus surutakse organismist välja. Seetõttu nemad soovitavad 14 päeva pärast sümptomite tekkimist olla kodus karantiinis. Kui ratsionaalne see soovitus on?
Ma arvan, et see on nii ratsionaalne kui iga soovitus, mis põhineb viiruse kolmekuulisel jälgimisel. Antikehade tekkimine võtab kuus-seitse päeva, viiruse neutraliseerimine võib tõesti võtta nädala, ajagraafik on mõistlik. Ma olen üpris kindel, et viirus püsib organismis tunduvalt kauem kui see periood. Aga kas on mingid tingimused, kui ta taas aktiveerub, ei tea.
Kas see viirus muutub sesoonseks või on ta püsivalt kohal ning haigestumine sõltub inimese immuunsusest?
Ma jätaks selle immuunsüsteemi rahule. Loomulikult on see oluline, aga see ei seleta üldse seda, miks viirus ei põhjusta sümptomeid lastel ja võib vabalt põhjustada sümptomeid tugeva imuunsüsteemiga inimestel.
Kõik õhu kaudu levivad viirused, millel on üks bioloogiline omadus - see on partikleid ümbritsev membraan -, on seni põhjapoolkera parasvöötmes alati olnud hooajalised. On ka ülejäänud koroonaviirused, leetrid, tuulerõuged. Kui millelegi panustada, siis ma panustaksin just sellele.
Aga see paraku tähendab peale positiivse uudise, et võib-olla umbes mais hakkab see iseenesest ära vajuma, ka midagi negatiivset – et septembris hakkab ta tagasi tulema.
Inimesi väga huvitab, et kui nad on selle korra kas või kergelt läbi põdenud, siis kas nad saavad immuunsuse?
Peaaegu kindlasti. Kas tegu on kaitsva immuunsusega, ei oska öelda. Pigem jah kui ei.
Kas nüüd on selge, mida Itaalias valesti tehti, et olukord ei parane, kuigi neil on nüüd samuti karantiin nagu Hiinas?
See ei paista veel välja. Ma arvan, et see hakkab numbrites kajastuma mõne päeva pärast. Seda muidugi eeldusel, et nad pidasid karantiinist kinni sama efektiivselt kui hiinlased.
Itaallased eksisid kindlasti rohkem kui ühes asjas. Nad ei olnud piisavalt tähelepanelikud ja see oli suur viga.
Hiinlastele tuli see kui välk selgest taevast, aga ülejäänud maailm teadis, mis viirus see on ja kuidas see välja näeb, aga ometigi suudeti see maha magada kolmel korral - Lõuna-Koreas, Itaalias ja Iraanis.
Aga mida Eesti valesti tegi?
Viirus liigub alati mööda kõige nõrgemat lüli pidi. Praegu tundub, et selleks oli inimeste huvi reisida, sotsialiseeruda, huvi spordi vastu.
Mitte kõik otsused - ametlikud otsused, näiteks Itaalia meeskonna lubamine Eestisse, või mõni isiklik otsus minna peole - ei olnud õiged.
Ametnike sõnul läks meil hästi, sest me saime Saaremaa puhangule õigel ajal jaole. Kas see tegelikult ka nii oli?
Me saime sellele jaole üsna varakult, see on tõsi. Kas see oli õnnestumine? Taevas seda teab. Poleks seda Saaremaa fiaskot olnud, oleks Filipp Kirkorovi kontsert olnud suurem fiasko. Üks viga võib vältida järgmist suuremat viga.
Suurbritannia suhtus seni koroonaviirusesse rahulikult, eakad pannakse koduarsti ja noortel lastakse see läbi põdeda, et tekiks n-ö karjaimmuunsus. On see mõeldav?
See ilmselt kunagi tekib, aga kas me suudame seda tekitada ühe hooaja jooksul viirust kunstlikult levitamata ja seejuures veel nii, et see vanemate inimesteni ei jõua, siis mina olen äärmiselt pessimistlik. Karjaimmuunsuse tekkeks peavad olema immuunsed 60-70 protsenti elanikkonnast. See on number, millest Merkel on rääkinud.
Ma tean vähe viiruseid - kui mitte arvestada leetreid ja mõningaid putukate levitatavaid viiruseid -, mis ühe hooaja jooksul suudavad nakatada 20-30 protsentielanikest. Kõige kujukam näide on Diamond Princessi laeva lugu, kus nakatus koroonasse umbes 20 protsenti inimestest. Karjaimmuunsusest on kasu, aga parem oleks, kui selle saaks tekitada vaktsineerimise teel.
Kas nendest soovitustest, et püsige kodus, käige võimalikult vähe poes, ärge minge eakaid vaatama, on veel abi või oleme lootusetult hiljaks jäänud?
Sellest on kindlasti abi. Kõige olulisem on see – isolatsioon ongi isolatsioon. Kui on karantiin, siis ei ole mingeid sotsiaalseid kokkusaamisi. Kõik kannatavad, aga see töötab.
Viirusel on vaja inimestevahelisi kontakte, ta ei saa liikuda ühelt inimeselt teisele, kui nad lähestikku ei ole, välja arvatud pindade kaudu. Hiinlastel kulus 40 päeva, et see viirus praktiliselt kontrolli alla saada.
Esimeste karantiinipäevade elevus läheb varsti mööda ja siis tuleb suur tülpimus. Kui kaua me peaksime vastu pidama, et ka meil läheks nii nagu Hiinas?
Meil on parem olukord kui Hiinas. Kui me ei jukerda ära oma analüüsimist, siis meil on parem informatsioon juba algusest peale. Me teame, kust viirus laiali läks ja varjatud juhtumeid võib olla suhteliselt vähe.
Hiinlastel oli hirm viiruse ees tunduvalt suurem, sest alguses see asi nägi ikka väga kole välja ja neil oli SARS-i kogemus juba olemas.
Eestis tuleb kehtestatud meetmetest kinni pidamist jälgida. Jah, väga paljudele meist koroonaviirus ei kujuta suurt riski, aga on suur hulk elanikke, kelle risk on väga suur. Sellepärast on meil kõigile olemas kollektiivne vastutus selle eest. Midagi teha ei ole, tugevamate käitumisest sõltub nende, kelle jaoks viirus on ohtlik, mitte ainult hea käekäik, vaid paljudel juhtudel ka elu.
### Response:
Professor: Saaremaa haiguspuhangul võib olla positiivne mõju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kopenhaagen ja Stockholm annavad SAS-ile tagatisi, et firma saaks laenata raha kommertspankadelt.
Mõlema riigi valitsus annab tagatisi 1,5 miljardi Rootsi krooni (137,7 miljoni euro) ulatuses.
Taani rahandusminister Nicolas Wammen ütles avalduses, et SAS on suure tähtsusega nii Taanile kui Rootsile. Mõlemad on SAS-i suurimad aktsionärid.
SAS teatas pühapäeval, et jätab enamuse lennukitest maapinnale, kuni tingimused kommertslendudeks paranevad.
Kompanii ütles, et see tähendab ka ajutist töö vähendamist 10 000 töötajale, mis moodustab 90 protsenti kogu tööjõust.
Mnuchin: koroonaviirus on lennundussektorile hullem kui 9/11
USA rahandusminister Steven Mnuchin hoiatas teisipäeval, et koroonaviiruse pandeemia võib olla lennundussektorile laastavam kui 2001. aasta 11. septembri rünnakute järelmõju.
Lennufirmade tegevjuhid pidasid kõnelusi seadusandjatega, et arutada, mida ette võtta seoses lennureiside järsu vähenemisega ajal, mil riigid sulgevad viiruse leviku tõkestamiseks oma piire. | Rootsi ja Taani annavad SAS-ile krediiditagatisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kopenhaagen ja Stockholm annavad SAS-ile tagatisi, et firma saaks laenata raha kommertspankadelt.
Mõlema riigi valitsus annab tagatisi 1,5 miljardi Rootsi krooni (137,7 miljoni euro) ulatuses.
Taani rahandusminister Nicolas Wammen ütles avalduses, et SAS on suure tähtsusega nii Taanile kui Rootsile. Mõlemad on SAS-i suurimad aktsionärid.
SAS teatas pühapäeval, et jätab enamuse lennukitest maapinnale, kuni tingimused kommertslendudeks paranevad.
Kompanii ütles, et see tähendab ka ajutist töö vähendamist 10 000 töötajale, mis moodustab 90 protsenti kogu tööjõust.
Mnuchin: koroonaviirus on lennundussektorile hullem kui 9/11
USA rahandusminister Steven Mnuchin hoiatas teisipäeval, et koroonaviiruse pandeemia võib olla lennundussektorile laastavam kui 2001. aasta 11. septembri rünnakute järelmõju.
Lennufirmade tegevjuhid pidasid kõnelusi seadusandjatega, et arutada, mida ette võtta seoses lennureiside järsu vähenemisega ajal, mil riigid sulgevad viiruse leviku tõkestamiseks oma piire.
### Response:
Rootsi ja Taani annavad SAS-ile krediiditagatisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil odavnes 1,75 USA dollarit, sulgudes tasemel 26,95 dollarit barreli eest.
Londoni Põhjamere brendi hind odavnes 1,32 dollarit, sulgudes tasemel 28,73 dollarit barrelist.
USA tähtsamad aktsiaindeksid tõusid teisipäeval jõuliselt.
Tööstusindeks Dow Jones kerkis 5,2 protsenti, sulgudes tasemel 21 237,38 punkti. S&P 500 liikus ülespoole 6,0 protsenti, 2529,19 punktini.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq tõusis 6,2 protsenti, sulgudes tasemel 7334,78 punkti. | Maailmaturul langesid nafta hinnad teisipäeval veel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil odavnes 1,75 USA dollarit, sulgudes tasemel 26,95 dollarit barreli eest.
Londoni Põhjamere brendi hind odavnes 1,32 dollarit, sulgudes tasemel 28,73 dollarit barrelist.
USA tähtsamad aktsiaindeksid tõusid teisipäeval jõuliselt.
Tööstusindeks Dow Jones kerkis 5,2 protsenti, sulgudes tasemel 21 237,38 punkti. S&P 500 liikus ülespoole 6,0 protsenti, 2529,19 punktini.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq tõusis 6,2 protsenti, sulgudes tasemel 7334,78 punkti.
### Response:
Maailmaturul langesid nafta hinnad teisipäeval veel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme veendunud, et Venemaa tappis kümneid Türgi sõjaväelasi oma sõjaliste operatsioonide käigus," ütles Pompeo välisministeeriumi briifingul.
"[Süüria presidendi Bashar al-]Assadi režiimi jõud, mida toetavad Venemaa ja Iraani jõud, kannavad vastutust katkematu pealetungi eest, mille käigus on purustatud koole ja haiglaid, tapetud rahumeelseid elanikke, nende seas meditsiinitöötajaid," lisas ta.
Pompeo sõnul kaalub USA jätkuvalt küsimust täiendavate meetmete rakendamisest, et teha lõpp vägivallale Idlibi provintsis ja Süürias tervikuna. | Pompeo hinnangul on Venemaa osaline Türgi sõdurite hukkumises Süürias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme veendunud, et Venemaa tappis kümneid Türgi sõjaväelasi oma sõjaliste operatsioonide käigus," ütles Pompeo välisministeeriumi briifingul.
"[Süüria presidendi Bashar al-]Assadi režiimi jõud, mida toetavad Venemaa ja Iraani jõud, kannavad vastutust katkematu pealetungi eest, mille käigus on purustatud koole ja haiglaid, tapetud rahumeelseid elanikke, nende seas meditsiinitöötajaid," lisas ta.
Pompeo sõnul kaalub USA jätkuvalt küsimust täiendavate meetmete rakendamisest, et teha lõpp vägivallale Idlibi provintsis ja Süürias tervikuna.
### Response:
Pompeo hinnangul on Venemaa osaline Türgi sõdurite hukkumises Süürias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit ja Cirstea kohtuvad juba teist turniiri järjest. Kuu alguses Dubai turniiri teises ringis oli eestlanna parem 6:4, 7:5. Dubais mängiti ka mullu ja siis olid Kontaveidi võidunumbrid 6:1, 6:3.
Kontaveit on märtsis mänginud kahel turniiril: WTA 500 kategooria võistlusel Dohas pääses ta veerandfinaali, alistades teel sinna ka Austraalia lahtiste finalisti Jennifer Brady. Nii Dohas kui ka Dubais läks tema peatamiseks tarvis esikümnemängijat: vastavalt Petra Kvitovat ja Arina Sabalenkat.
Sarnaselt Kontaveidile jõudis ka 30-aastane Cirstea veebruaris Austraalia lahtistel kolmandasse ringi, olles sealjuures teises ringis üle üheksanda paigutusega Kvitovast. Selle ja Miami vahel lisandus aga kahe turniiri peale vaid üks võit.
Miami turniiri avaringis oli Kontaveit sarnaselt teistele asetatud mängijatele vaba. | Kontaveit läheb jälle kokku Cirsteaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit ja Cirstea kohtuvad juba teist turniiri järjest. Kuu alguses Dubai turniiri teises ringis oli eestlanna parem 6:4, 7:5. Dubais mängiti ka mullu ja siis olid Kontaveidi võidunumbrid 6:1, 6:3.
Kontaveit on märtsis mänginud kahel turniiril: WTA 500 kategooria võistlusel Dohas pääses ta veerandfinaali, alistades teel sinna ka Austraalia lahtiste finalisti Jennifer Brady. Nii Dohas kui ka Dubais läks tema peatamiseks tarvis esikümnemängijat: vastavalt Petra Kvitovat ja Arina Sabalenkat.
Sarnaselt Kontaveidile jõudis ka 30-aastane Cirstea veebruaris Austraalia lahtistel kolmandasse ringi, olles sealjuures teises ringis üle üheksanda paigutusega Kvitovast. Selle ja Miami vahel lisandus aga kahe turniiri peale vaid üks võit.
Miami turniiri avaringis oli Kontaveit sarnaselt teistele asetatud mängijatele vaba.
### Response:
Kontaveit läheb jälle kokku Cirsteaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamburg juhtis avaveerandi järel 30:27 ja poolajavileks jäädi kaotusseisu 49:50. Ka teine poolaeg algas tasavägiselt, kuid kolmanda veerandi lõpuks pääses Hamburg ette 70:64 ning seejärel enam eduseisu ei loovutanud, vahendab Korvpall24.ee.
Kotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis väljakul kauem kui keegi teine – 36 minutit ja 26 sekundit. Tema arvele kogunes selle ajaga 20 punkti (kahesed 8/14, vabavisked 4/5), üheksa lauapalli, kolm resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, üks pallikaotus ja kaks isiklikku viga.
Turniiritabelis tõusis Hamburgi Towers nüüd 28 punktiga kuuendaks. Berliini Alba paikneb hetkel 40 punktiga kolmandal kohal, olles võitnud 20 ja kaotanud neli kohtumist.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Kotsar viskas 20 punkti ja aitas Hamburgi valitseva meistri vastu võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamburg juhtis avaveerandi järel 30:27 ja poolajavileks jäädi kaotusseisu 49:50. Ka teine poolaeg algas tasavägiselt, kuid kolmanda veerandi lõpuks pääses Hamburg ette 70:64 ning seejärel enam eduseisu ei loovutanud, vahendab Korvpall24.ee.
Kotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis väljakul kauem kui keegi teine – 36 minutit ja 26 sekundit. Tema arvele kogunes selle ajaga 20 punkti (kahesed 8/14, vabavisked 4/5), üheksa lauapalli, kolm resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, üks pallikaotus ja kaks isiklikku viga.
Turniiritabelis tõusis Hamburgi Towers nüüd 28 punktiga kuuendaks. Berliini Alba paikneb hetkel 40 punktiga kolmandal kohal, olles võitnud 20 ja kaotanud neli kohtumist.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Kotsar viskas 20 punkti ja aitas Hamburgi valitseva meistri vastu võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alljärgnevalt Eesti Korvpalliliidu teade:
Teisipäeval meedias avalikuks tulnud informatsiooni kohaselt on korvpallitreenerina tegutsenud Marek Koitla suhtes esitatud süüdistus ning algatatud seksuaalse väärkohtlemise võimalike juhtumite uurimiseks kriminaalasi.
Sõltumata konkreetsest juhtumist mõistab EKL üheselt hukka igasuguse seksuaalset väärkohtlemist puudutavad tegevused ja ebaeetilised käitumised ükskõik millise isiku poolt.
Eesti Korvpalliliit taunib igasugust väärkohtlemist ja ebaeetilist käitumist. Sellistel tegudel ei saa olla kohta ei spordis, kultuuris ega kogu meie ühiskonnas tervikuna.
Eesti Korvpalliliit (EKL) omalt poolt loodab, et antud juhtumis selgitatakse õiguskaitseorganite poolt välja kõik võimalikud rikkumisega seotud asjaolud.
Marek Koitla ei ole alates 2018. aasta sügisest juhendanud Eesti Korvpalliliidu noortekoondiseid ega teinud alaliiduga koostööd. Samuti puudub meil hetkel teadmine, et nimetatud treener oleks seotud mõne alaliidu liikmesorganisatsiooni või klubiga.
Antud olukorras soovib Eesti Korvpalliliit end juhtumi asjaoludega võimalikult täpselt kurssi viia ning seejärel koostöös asjaomaste asutustega kooskõlastada järgnevad sammud.
EOK korvpallitreenerite kutsekomisjon on viimasel kuul ilmsiks tulnud väärkohtlemise juhtumite tõttu juba varasemalt otsustanud, et taseme- ja/või täiendkoolituse programmides tuleb väärkohtlemise teemale läbi vastavasisuliste koolituste oluliselt rohkem tähelepanu pöörata.
Nii olevikus kui ka tulevikus sarnaste olukordade vältimiseks on korvpalli katuseorganisatsioon FIBA paar kuud tagasi ellu kutsunud spordis vääralt käitumise märkamise/teadvustamise programmi, milles osaleb ka Eesti Korvpalliliit. Programmi üks peamisi eesmärke on tõsta teadlikkust just väärkohtlemise ja spordieetika valdkonnas.
Eesti Korvpalliliit kutsub üles kõiki, kes on kokku puutunud väärkohtlemise juhtumitega või sellelaadsete vääritute tegevuste või üldiste eetikanormide rikkumisega, jagama koheselt sellega seotud infot või põhjendatud kahtlustusi ka spordialaliiduga e-posti aadressil [email protected]. Ühendust võtnud inimeste anonüümsus ja informatsiooni konfidentsiaalne käsitlemine tagatakse. | Eesti Korvpalliliit: mõistame hukka igasuguse väärkohtlemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alljärgnevalt Eesti Korvpalliliidu teade:
Teisipäeval meedias avalikuks tulnud informatsiooni kohaselt on korvpallitreenerina tegutsenud Marek Koitla suhtes esitatud süüdistus ning algatatud seksuaalse väärkohtlemise võimalike juhtumite uurimiseks kriminaalasi.
Sõltumata konkreetsest juhtumist mõistab EKL üheselt hukka igasuguse seksuaalset väärkohtlemist puudutavad tegevused ja ebaeetilised käitumised ükskõik millise isiku poolt.
Eesti Korvpalliliit taunib igasugust väärkohtlemist ja ebaeetilist käitumist. Sellistel tegudel ei saa olla kohta ei spordis, kultuuris ega kogu meie ühiskonnas tervikuna.
Eesti Korvpalliliit (EKL) omalt poolt loodab, et antud juhtumis selgitatakse õiguskaitseorganite poolt välja kõik võimalikud rikkumisega seotud asjaolud.
Marek Koitla ei ole alates 2018. aasta sügisest juhendanud Eesti Korvpalliliidu noortekoondiseid ega teinud alaliiduga koostööd. Samuti puudub meil hetkel teadmine, et nimetatud treener oleks seotud mõne alaliidu liikmesorganisatsiooni või klubiga.
Antud olukorras soovib Eesti Korvpalliliit end juhtumi asjaoludega võimalikult täpselt kurssi viia ning seejärel koostöös asjaomaste asutustega kooskõlastada järgnevad sammud.
EOK korvpallitreenerite kutsekomisjon on viimasel kuul ilmsiks tulnud väärkohtlemise juhtumite tõttu juba varasemalt otsustanud, et taseme- ja/või täiendkoolituse programmides tuleb väärkohtlemise teemale läbi vastavasisuliste koolituste oluliselt rohkem tähelepanu pöörata.
Nii olevikus kui ka tulevikus sarnaste olukordade vältimiseks on korvpalli katuseorganisatsioon FIBA paar kuud tagasi ellu kutsunud spordis vääralt käitumise märkamise/teadvustamise programmi, milles osaleb ka Eesti Korvpalliliit. Programmi üks peamisi eesmärke on tõsta teadlikkust just väärkohtlemise ja spordieetika valdkonnas.
Eesti Korvpalliliit kutsub üles kõiki, kes on kokku puutunud väärkohtlemise juhtumitega või sellelaadsete vääritute tegevuste või üldiste eetikanormide rikkumisega, jagama koheselt sellega seotud infot või põhjendatud kahtlustusi ka spordialaliiduga e-posti aadressil [email protected]. Ühendust võtnud inimeste anonüümsus ja informatsiooni konfidentsiaalne käsitlemine tagatakse.
### Response:
Eesti Korvpalliliit: mõistame hukka igasuguse väärkohtlemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine kestis täpselt poolteist tundi. "See oli väga pingeline mäng, eriti teises setis, kus olin mitmes geimis taga ja arvasin, et tuleb ka kolmas sett," tunnistas Kanepi pärast matši. "Kui teaksin, mis viimase aja edu taga on, oleksin seda varem teinud. Sain eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses palju mängida ja võistlemine aitab mul end hästi tunda."
Kanepi võitis avasetis üheksa punkti järjest – neist neli Davise topeltvigadest – ja asus kahe murdega 3:0 juhtima. Seejärel pidi ta enda pallingul kaks murdepalli päästma ja sai 4:0 ette. Enda järgmises servigeimis päästis Kanepi taas murdepalli ja tal oli endal kolm geimpalli, aga lõpuks sai Davis siiski ühe murde tagasi. Järgnes aga veel kolm järjestikust servimurret ja Kanepi võitis avaseti 6:3, hoolimata sellest, et eestlanna esimese servi õnnestumisprotsent oli vaid 34.
Teises setis sai Davis enda mängu veel paremini käima ja Kanepi eksis rohkem. Kanepil oli küll murdevõimalus 2:0 juhtima asuda, kuid Davis suutis servi hoida ja seejärel hoopis ise Kanepi pallingugeimi võita ning 3:1 juhtima asuda. Kanepi jõudis aga viigini, aga kaotas siis uuesti enda servigeimi ja jäi Davise pallingul 0:40 kaotusseisu, kuid eestlanna võitles kõvasti ja korra oli tal ka õnne, igatahes õnnestus Kanepil taas sett viigistada. Seisul 6:5 läks Kanepi Davise servil 40:0 ette ja vormistas võidu teisel matšpallil, võites teise seti 7:5.
Kanepi servis mängu jooksul kaks ässa ja tegi sama palju topeltvigu, Davis sai kirja ühe ässa ja kuus topeltviga, neist kolm kohe mängu avageimis. Esimese servi õnnestumisprotsent oli Kanepil 49 ja Davisel 57, aga Kanepi esimene serv oli efektiivsem – eestlanna võitis 66 ja Davis 50 protsenti esimese servi punktidest.
Äralöökidest teenis Kanepi 28 ja Davis 17 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 11 ja ameeriklannal 14. Mängitud punktidest võitis Kanepi 74 ja Davis 59.
Kanepi realiseeris 11 murdevõimalusest seitse, Davis kasutas seitsmest murdepallist ära neli.
Teises ringis läheb Kanepi vastamisi 21. asetatud Kasahstani esindaja Jelena Rõbakinaga, kes oli avaringis vaba. 21-aastane Rõbakina paikneb maailma edetabelis 23. kohal, sel hooajal on ta saanud viis võitu – neist kolm kohe jaanuari alguses hooaja avaturniiril Abu Dhabis – ja viis kaotust.
Kanepi mängis temaga kahel korral 2018. aasta kevadel, kui Rõbakina oli 17-aastane ja mängis veel viimaseid turniire sünnimaa Venemaa eest. Toona jäi Kanepi Strasbourgi turniiri kvalifikatsiooni otsustavas mängus peale 6:2, 6:3 ning paar nädalat hiljem alistas ta Rõbakina Brescia ITF-i turniiri teises ringis kindlalt 6:2, 6:2.
Otseblogi:
Enne mängu:
35-aastane Kanepi ja 27-aastane Davis ei ole varem omavahel mänginud. Davis on sel hooajal saanud kirja viis võitu ja viis kaotust, seejuures kõik enda võidud on ta saanud märtsis – kuu alguses jõudis ta Mehhikos Guadalajaras peetud turniiril läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse ja seal veerandfinaali, eelmisel nädalal mängis ta Mehhikos Monterreys, kus jõudis teise ringi. Davise karjääri kõrgeim edetabelikoht on 26., sel positsioonil paiknes ta 2017. aastal.
Kanepi alustas aastat suurepäraselt, jõudes Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, kus ta pidi tunnistama Elise Mertensi paremust. Seejuures teises ringis sai ta jagu tol hetkel tabelis seitsmendal real paiknenud Arina Sabalenkast. Austraalia lahtistel alistas Kanepi teises ringis tiitlikaitsja Sofia Kenini, kuid kolmandas ringis jäi ülimalt tasavägises mängus alla Donna Vekicile. Viimati mängis Kanepi Dubais, kus jõudis läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile, aga avaringis kaotas ameeriklanna Shelby Rogersile. Kanepil on sel hooajal kirjas kaheksa võitu ja kolm kaotust.
Kanepi ja Davise vahelise kohtumise võitja läheb teises ringis vastamisi 21. asetatud Kasahstani esindaja Jelena Rõbakinaga, kes oli avaringis vaba. 21-aastane Rõbakina paikneb maailma edetabelis 23. kohal, sel hooajal on ta saanud viis võitu – neist kolm kohe jaanuari alguses hooaja avaturniiril Abu Dhabis – ja viis kaotust. | Kaia Kanepi alustas Miamis rabeda võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine kestis täpselt poolteist tundi. "See oli väga pingeline mäng, eriti teises setis, kus olin mitmes geimis taga ja arvasin, et tuleb ka kolmas sett," tunnistas Kanepi pärast matši. "Kui teaksin, mis viimase aja edu taga on, oleksin seda varem teinud. Sain eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses palju mängida ja võistlemine aitab mul end hästi tunda."
Kanepi võitis avasetis üheksa punkti järjest – neist neli Davise topeltvigadest – ja asus kahe murdega 3:0 juhtima. Seejärel pidi ta enda pallingul kaks murdepalli päästma ja sai 4:0 ette. Enda järgmises servigeimis päästis Kanepi taas murdepalli ja tal oli endal kolm geimpalli, aga lõpuks sai Davis siiski ühe murde tagasi. Järgnes aga veel kolm järjestikust servimurret ja Kanepi võitis avaseti 6:3, hoolimata sellest, et eestlanna esimese servi õnnestumisprotsent oli vaid 34.
Teises setis sai Davis enda mängu veel paremini käima ja Kanepi eksis rohkem. Kanepil oli küll murdevõimalus 2:0 juhtima asuda, kuid Davis suutis servi hoida ja seejärel hoopis ise Kanepi pallingugeimi võita ning 3:1 juhtima asuda. Kanepi jõudis aga viigini, aga kaotas siis uuesti enda servigeimi ja jäi Davise pallingul 0:40 kaotusseisu, kuid eestlanna võitles kõvasti ja korra oli tal ka õnne, igatahes õnnestus Kanepil taas sett viigistada. Seisul 6:5 läks Kanepi Davise servil 40:0 ette ja vormistas võidu teisel matšpallil, võites teise seti 7:5.
Kanepi servis mängu jooksul kaks ässa ja tegi sama palju topeltvigu, Davis sai kirja ühe ässa ja kuus topeltviga, neist kolm kohe mängu avageimis. Esimese servi õnnestumisprotsent oli Kanepil 49 ja Davisel 57, aga Kanepi esimene serv oli efektiivsem – eestlanna võitis 66 ja Davis 50 protsenti esimese servi punktidest.
Äralöökidest teenis Kanepi 28 ja Davis 17 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 11 ja ameeriklannal 14. Mängitud punktidest võitis Kanepi 74 ja Davis 59.
Kanepi realiseeris 11 murdevõimalusest seitse, Davis kasutas seitsmest murdepallist ära neli.
Teises ringis läheb Kanepi vastamisi 21. asetatud Kasahstani esindaja Jelena Rõbakinaga, kes oli avaringis vaba. 21-aastane Rõbakina paikneb maailma edetabelis 23. kohal, sel hooajal on ta saanud viis võitu – neist kolm kohe jaanuari alguses hooaja avaturniiril Abu Dhabis – ja viis kaotust.
Kanepi mängis temaga kahel korral 2018. aasta kevadel, kui Rõbakina oli 17-aastane ja mängis veel viimaseid turniire sünnimaa Venemaa eest. Toona jäi Kanepi Strasbourgi turniiri kvalifikatsiooni otsustavas mängus peale 6:2, 6:3 ning paar nädalat hiljem alistas ta Rõbakina Brescia ITF-i turniiri teises ringis kindlalt 6:2, 6:2.
Otseblogi:
Enne mängu:
35-aastane Kanepi ja 27-aastane Davis ei ole varem omavahel mänginud. Davis on sel hooajal saanud kirja viis võitu ja viis kaotust, seejuures kõik enda võidud on ta saanud märtsis – kuu alguses jõudis ta Mehhikos Guadalajaras peetud turniiril läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse ja seal veerandfinaali, eelmisel nädalal mängis ta Mehhikos Monterreys, kus jõudis teise ringi. Davise karjääri kõrgeim edetabelikoht on 26., sel positsioonil paiknes ta 2017. aastal.
Kanepi alustas aastat suurepäraselt, jõudes Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, kus ta pidi tunnistama Elise Mertensi paremust. Seejuures teises ringis sai ta jagu tol hetkel tabelis seitsmendal real paiknenud Arina Sabalenkast. Austraalia lahtistel alistas Kanepi teises ringis tiitlikaitsja Sofia Kenini, kuid kolmandas ringis jäi ülimalt tasavägises mängus alla Donna Vekicile. Viimati mängis Kanepi Dubais, kus jõudis läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile, aga avaringis kaotas ameeriklanna Shelby Rogersile. Kanepil on sel hooajal kirjas kaheksa võitu ja kolm kaotust.
Kanepi ja Davise vahelise kohtumise võitja läheb teises ringis vastamisi 21. asetatud Kasahstani esindaja Jelena Rõbakinaga, kes oli avaringis vaba. 21-aastane Rõbakina paikneb maailma edetabelis 23. kohal, sel hooajal on ta saanud viis võitu – neist kolm kohe jaanuari alguses hooaja avaturniiril Abu Dhabis – ja viis kaotust.
### Response:
Kaia Kanepi alustas Miamis rabeda võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tuginedes Terviseameti ja Kultuuriministeeriumi kirjalikele soovitustele seoses koroonaviiruse laialdase levikuga Rõuge vallas (nakatumisnäit 1694) on ELSF juhatus otsustanud, et Eesti meistrivõistluseid laskesuusatamises 27.-28.03 Haanjas ei korraldata," kirjutas alaliit koduleheküljel. | Laskesuusatamises Eesti meistreid ei selgitata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tuginedes Terviseameti ja Kultuuriministeeriumi kirjalikele soovitustele seoses koroonaviiruse laialdase levikuga Rõuge vallas (nakatumisnäit 1694) on ELSF juhatus otsustanud, et Eesti meistrivõistluseid laskesuusatamises 27.-28.03 Haanjas ei korraldata," kirjutas alaliit koduleheküljel.
### Response:
Laskesuusatamises Eesti meistreid ei selgitata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palavik
Palaviku korral on soovitus ohtralt juua. Palavikuga on ainevahetus kiirem ja vedelikuvajadus suurem – nii saab vältida veepuuduse teket kehas. Piisaval vedelikutarbimisel on uriin helekollane ja selge. Kui uriin muutub tumedaks, on see märk sellest, et vedelikutarbimine võib olla liiga väike. Joogiks tasub eelistada vett, aga lubatud on kõik meelepärased mittealkohoolsed joogid.
Oluline on piisav puhkus. Kui palaviku kerkib üle 38,5 °C või on enesetunne halb, võib võtta paratsetamooli, ibuprofeeni, deks-ketoprofeeni või aspiriini. Täpsed kogused leiab perearstide seltsi infolehelt.
Köha
Köha ja hingamisraskuse tunnet võib leevendada jahedam ja niiskema õhuga tuba. Kindlasti on soovitatav tube tuulutada mitu korda päevas, võimalusel võib proovida ka toatemperatuuri langetamist. Ventilaatorit peaks vältima, et mitte viirust edasi levitada.
Vältima peaks pikalt selili lamamist – magades või pikutades peaks proovima olla vaheldumisi kõhuli ja külili, proovida võib ka poolistuvat asendit.
Ka köha puhul on oluline piisav vedelikutarbimine – suurem vedelikukogus aitab röga vedelamaks muuta ning seda on siis ka kergem välja köhida. Köha võib leevendada lusikatäis mett ja soe tee.
Kui kodus on olemas nebulisaator ehk aurumasin, siis võib teha füsioloogilise lahusega jahedat auru. Nebulisaatoriga auru tegemine võib sarnaselt ventilaatoriga aerosoole õhku paisata, seega peaks haige inimene seda tegema üksi oma toas ja pärast auru tegemist tuba korralikult tuulutama.
Kuuma veepoti kohal auru sissehingamine ja soodaaur ei ole soovitatav, sest suureneb risk põletuste tekkeks ning turse hingamisteedes suureneb.
Rögase köha puhul võib proovida käsimüügist rögalahtisteid vastavalt oma eelistusele – kas looduslikke (nt luuderohi, mürtool) või sünteetilisi (ambroksool, atsetüültsüsteiin, karbotsüsteiin) –, apteeker oskab nõu anda.
Nina loputamine füsioloogilise lahuse või meresoolalahusega aitab nina ja kurgupiirkonda niisutada, see võib leevendada ka kuiva köha. Ninaloputuskannu kasutamist vannitoas peaks vältima, kui majapidamises elab ka terveid pereliikmeid, sest oht vannituba viirusega saastada on suur. Sel juhul tasuks nina loputada toas, kuhu teised pereliikmed haigusperioodil ei satu.
Hingamisraskused ja õhupuudus
Hingamisraskuste ja õhupuuduse korral tuleb tube mitu korda päevas tuulutada. Tuleks istuda toolil sirge seljaga, lõdvestatud õlgadega, kallutades keha ettepoole – käed võib toetada põlvedele või tooli külgedele. Nii tuleks proovida hingata aeglaselt läbi nina sisse ning läbi suu välja, justkui prooviks õrnalt küünalt ära puhuda. Kui haige jääb köha leevendamisega hätta või on köha väga kuiv, siis tuleks sellest teavitada oma perearsti. Tavaliselt ei ole antibiootikumid või viirusevastane ravi vajalik ning reeglina seda ka ei määrata. Vajaduse otsustab perearst vastavalt haigusseisundile.
Tromboosirisk
COVID-19 on seotud suurema tromboosiriskiga, seepärast on ülioluline jälgida, et päeva jooksul saab joodud piisavalt vedelikku, samuti peab proovima end regulaarselt liigutada. Kuigi väsimus võib olla väga suur, on mõneks minutiks voodist välja tulemine ning toas ringiliikumine soovituslik. Kui haiguse ajal regulaarselt pisut toas ringi liikuda, saab haige hinnata ka seda, kui füüsiline aktiivsus hakkab raskemaks muutuma, siis saab sellest kiiremini perearstile teada anda.
Soovituslik on regulaarne hingamisharjutuste tegemine: torutatud huultega hingamine, seebimullide puhumine, jämeda kõrrega veepudelis mullide puhumine või õhupalli täispuhumine. Kuna kõik need harjutused tekitavad aerosoole, tuleks neid tervete pereliikmetega koos elades teha eraldi toas, et vältida teiste nakatamist. Pärast harjutusi tuleks tuba tuulutada.
Kui on olemas sertifitseeritud pulssoksümeeter, tasub ka sellega vere hapnikusisaldust jälgida. Kui selle näit jääb vahemikku 93-94 protsenti, tuleks sellest teavitada oma perearsti. Kui näit jääb alla 92 protsendi, tuleks kutsuda kiirabi. 95 protsenti ja üle selle on normis.
Perearsti teavitamine
Kui enesetunne järjest halveneb või hingamisraskused järjest süvenevad, kui tekib nõrkus ja väsimus või kui palavik on püsinud üle kolme päeva järjest üle 38 kraadi, tuleks sellest informeerida perearsti.
Kiirabi kutsumine
Kiirabi tuleks kutsuda siis, kui hingamisraskus on nii suur, et ei saa puhkeasendis olles täislausetega rääkida; kui hingamine on järsult halvenenud; kui tekib tohutu külmatunnet ja samal ajal on nahk higine ja väga kahvatu või lapiline, n-ö marmorimustriga või kui tekib väikesi nahaalusi sinikaid meenutav lööve, mis läbipaistva klaasiga peale vajutades ei muuda värvi ega kuju.
Samuti tuleks kiirabi kutsuda minestushoo korral või kui tekib ärevus või segadustunne või uimasus süveneb. | Perearstide juhend koroona põdemiseks kodus: juua palju ja tuulutada tube | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palavik
Palaviku korral on soovitus ohtralt juua. Palavikuga on ainevahetus kiirem ja vedelikuvajadus suurem – nii saab vältida veepuuduse teket kehas. Piisaval vedelikutarbimisel on uriin helekollane ja selge. Kui uriin muutub tumedaks, on see märk sellest, et vedelikutarbimine võib olla liiga väike. Joogiks tasub eelistada vett, aga lubatud on kõik meelepärased mittealkohoolsed joogid.
Oluline on piisav puhkus. Kui palaviku kerkib üle 38,5 °C või on enesetunne halb, võib võtta paratsetamooli, ibuprofeeni, deks-ketoprofeeni või aspiriini. Täpsed kogused leiab perearstide seltsi infolehelt.
Köha
Köha ja hingamisraskuse tunnet võib leevendada jahedam ja niiskema õhuga tuba. Kindlasti on soovitatav tube tuulutada mitu korda päevas, võimalusel võib proovida ka toatemperatuuri langetamist. Ventilaatorit peaks vältima, et mitte viirust edasi levitada.
Vältima peaks pikalt selili lamamist – magades või pikutades peaks proovima olla vaheldumisi kõhuli ja külili, proovida võib ka poolistuvat asendit.
Ka köha puhul on oluline piisav vedelikutarbimine – suurem vedelikukogus aitab röga vedelamaks muuta ning seda on siis ka kergem välja köhida. Köha võib leevendada lusikatäis mett ja soe tee.
Kui kodus on olemas nebulisaator ehk aurumasin, siis võib teha füsioloogilise lahusega jahedat auru. Nebulisaatoriga auru tegemine võib sarnaselt ventilaatoriga aerosoole õhku paisata, seega peaks haige inimene seda tegema üksi oma toas ja pärast auru tegemist tuba korralikult tuulutama.
Kuuma veepoti kohal auru sissehingamine ja soodaaur ei ole soovitatav, sest suureneb risk põletuste tekkeks ning turse hingamisteedes suureneb.
Rögase köha puhul võib proovida käsimüügist rögalahtisteid vastavalt oma eelistusele – kas looduslikke (nt luuderohi, mürtool) või sünteetilisi (ambroksool, atsetüültsüsteiin, karbotsüsteiin) –, apteeker oskab nõu anda.
Nina loputamine füsioloogilise lahuse või meresoolalahusega aitab nina ja kurgupiirkonda niisutada, see võib leevendada ka kuiva köha. Ninaloputuskannu kasutamist vannitoas peaks vältima, kui majapidamises elab ka terveid pereliikmeid, sest oht vannituba viirusega saastada on suur. Sel juhul tasuks nina loputada toas, kuhu teised pereliikmed haigusperioodil ei satu.
Hingamisraskused ja õhupuudus
Hingamisraskuste ja õhupuuduse korral tuleb tube mitu korda päevas tuulutada. Tuleks istuda toolil sirge seljaga, lõdvestatud õlgadega, kallutades keha ettepoole – käed võib toetada põlvedele või tooli külgedele. Nii tuleks proovida hingata aeglaselt läbi nina sisse ning läbi suu välja, justkui prooviks õrnalt küünalt ära puhuda. Kui haige jääb köha leevendamisega hätta või on köha väga kuiv, siis tuleks sellest teavitada oma perearsti. Tavaliselt ei ole antibiootikumid või viirusevastane ravi vajalik ning reeglina seda ka ei määrata. Vajaduse otsustab perearst vastavalt haigusseisundile.
Tromboosirisk
COVID-19 on seotud suurema tromboosiriskiga, seepärast on ülioluline jälgida, et päeva jooksul saab joodud piisavalt vedelikku, samuti peab proovima end regulaarselt liigutada. Kuigi väsimus võib olla väga suur, on mõneks minutiks voodist välja tulemine ning toas ringiliikumine soovituslik. Kui haiguse ajal regulaarselt pisut toas ringi liikuda, saab haige hinnata ka seda, kui füüsiline aktiivsus hakkab raskemaks muutuma, siis saab sellest kiiremini perearstile teada anda.
Soovituslik on regulaarne hingamisharjutuste tegemine: torutatud huultega hingamine, seebimullide puhumine, jämeda kõrrega veepudelis mullide puhumine või õhupalli täispuhumine. Kuna kõik need harjutused tekitavad aerosoole, tuleks neid tervete pereliikmetega koos elades teha eraldi toas, et vältida teiste nakatamist. Pärast harjutusi tuleks tuba tuulutada.
Kui on olemas sertifitseeritud pulssoksümeeter, tasub ka sellega vere hapnikusisaldust jälgida. Kui selle näit jääb vahemikku 93-94 protsenti, tuleks sellest teavitada oma perearsti. Kui näit jääb alla 92 protsendi, tuleks kutsuda kiirabi. 95 protsenti ja üle selle on normis.
Perearsti teavitamine
Kui enesetunne järjest halveneb või hingamisraskused järjest süvenevad, kui tekib nõrkus ja väsimus või kui palavik on püsinud üle kolme päeva järjest üle 38 kraadi, tuleks sellest informeerida perearsti.
Kiirabi kutsumine
Kiirabi tuleks kutsuda siis, kui hingamisraskus on nii suur, et ei saa puhkeasendis olles täislausetega rääkida; kui hingamine on järsult halvenenud; kui tekib tohutu külmatunnet ja samal ajal on nahk higine ja väga kahvatu või lapiline, n-ö marmorimustriga või kui tekib väikesi nahaalusi sinikaid meenutav lööve, mis läbipaistva klaasiga peale vajutades ei muuda värvi ega kuju.
Samuti tuleks kiirabi kutsuda minestushoo korral või kui tekib ärevus või segadustunne või uimasus süveneb.
### Response:
Perearstide juhend koroona põdemiseks kodus: juua palju ja tuulutada tube |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dennis võitis etapi ajaga 22.27, edestades viie sekundiga prantslast Remi Cavagnat (Deceuninck - Quick Step). Almeida ja ameeriklane Brandon McNulty (UAE - Team Emirates) kaotasid Dennisele juba 28 sekundiga.
Kokkuvõttes kerkis kõrgeima kategooria velotuuri liidriks Almeida, kellega täpselt sama aeg on McNultyl. Kolme sekundiga kaotab neile hispaanlane Luis Leon Sanchez (Astana - Premier Tech) ning temast omakorda mõne sekundi kaugusel on veel ka hollandlane Steven Kruijswijk (Jumbo-Visma), austraallane Richie Porte (Ineos Grenadiers) ja britt Adam Yates (Ineos Grenadiers).
Senine liider Andreas Kron (Lotto Soudal) langes 44. kohale (+1.07).
Eesti ratturitest oli teisipäeval kiirem Tanel Kangert (BikeExchange), kes sai 64. koha (+1.42). Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) oli 135. (+2.53).
Kokkuvõttes jätkab Kangert 51. (+1.14) ja Taaramäe 107. kohal (+10.37).
Mägisel Kataloonia velotuuril sõidetakse kokku seitse etappi. Kolmapäeval võetakse ette enam kui 200-kilomeetrine teekond, mis kulmineerub kõrgeima kategooria mäefinišiga Vallter 2000 suusakuurordis. | Kataloonias tõusis liidriks Portugali rattur, Kangert oli Taaramäest kiirem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dennis võitis etapi ajaga 22.27, edestades viie sekundiga prantslast Remi Cavagnat (Deceuninck - Quick Step). Almeida ja ameeriklane Brandon McNulty (UAE - Team Emirates) kaotasid Dennisele juba 28 sekundiga.
Kokkuvõttes kerkis kõrgeima kategooria velotuuri liidriks Almeida, kellega täpselt sama aeg on McNultyl. Kolme sekundiga kaotab neile hispaanlane Luis Leon Sanchez (Astana - Premier Tech) ning temast omakorda mõne sekundi kaugusel on veel ka hollandlane Steven Kruijswijk (Jumbo-Visma), austraallane Richie Porte (Ineos Grenadiers) ja britt Adam Yates (Ineos Grenadiers).
Senine liider Andreas Kron (Lotto Soudal) langes 44. kohale (+1.07).
Eesti ratturitest oli teisipäeval kiirem Tanel Kangert (BikeExchange), kes sai 64. koha (+1.42). Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) oli 135. (+2.53).
Kokkuvõttes jätkab Kangert 51. (+1.14) ja Taaramäe 107. kohal (+10.37).
Mägisel Kataloonia velotuuril sõidetakse kokku seitse etappi. Kolmapäeval võetakse ette enam kui 200-kilomeetrine teekond, mis kulmineerub kõrgeima kategooria mäefinišiga Vallter 2000 suusakuurordis.
### Response:
Kataloonias tõusis liidriks Portugali rattur, Kangert oli Taaramäest kiirem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere tsooni (CONCACAF) kuuluv Belize koondis mängib neljapäeval valikturniiri avamängu võõrsil Haitiga ning reisil Port-au-Prince'i lennujaamast hotelli peatasid kohalikud mässulised bussi.
"Neljamehelisest politseieskordist hoolimata peatasid bussi automaatidega relvastatud mässulised mootorratastel ja politseieskort oli sunnitud nendega läbirääkimistesse asuma, et meeskonna buss saaks teekonda hotelli jätkata," teatas Belize jalgpalliliit ühismeedias.
"Meeskond ei peaks kunagi sellises olukorras olema, aga saame õnneks öelda, et meie Jaaguarid (Belize koondise hüüdnimi), kuigi kohutavast kogemusest pisut läbiraputatud, on turvaliselt oma hotellis."
Belize jalgpalliliit lisas Facebooki postitusele ka pildi, kus on näha kaht automaatidega varustatud maskis meest. Kui palju mehi tegelikult bussi piiras, pole teada.
Olukorda pole veel kommenteerinud rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA), CONCACAF ega Haiti võimud.
Maailma edetabelis 170. kohta hoidev Belize jalgpallikoondis pole kunagi MM-finaalturniirile pääsenud, kuid 84. positsioonil asuv Haiti mängis 1974. aasta finaalturniiril Saksamaal. | Belize jalgpallikoondise peatasid automaatides mässulised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere tsooni (CONCACAF) kuuluv Belize koondis mängib neljapäeval valikturniiri avamängu võõrsil Haitiga ning reisil Port-au-Prince'i lennujaamast hotelli peatasid kohalikud mässulised bussi.
"Neljamehelisest politseieskordist hoolimata peatasid bussi automaatidega relvastatud mässulised mootorratastel ja politseieskort oli sunnitud nendega läbirääkimistesse asuma, et meeskonna buss saaks teekonda hotelli jätkata," teatas Belize jalgpalliliit ühismeedias.
"Meeskond ei peaks kunagi sellises olukorras olema, aga saame õnneks öelda, et meie Jaaguarid (Belize koondise hüüdnimi), kuigi kohutavast kogemusest pisut läbiraputatud, on turvaliselt oma hotellis."
Belize jalgpalliliit lisas Facebooki postitusele ka pildi, kus on näha kaht automaatidega varustatud maskis meest. Kui palju mehi tegelikult bussi piiras, pole teada.
Olukorda pole veel kommenteerinud rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA), CONCACAF ega Haiti võimud.
Maailma edetabelis 170. kohta hoidev Belize jalgpallikoondis pole kunagi MM-finaalturniirile pääsenud, kuid 84. positsioonil asuv Haiti mängis 1974. aasta finaalturniiril Saksamaal.
### Response:
Belize jalgpallikoondise peatasid automaatides mässulised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leverkusen oli jõulude eel heas seisus, kuid kaotas 19. detsembril Müncheni Bayernile 1:2 ning on alates sellest ajast võitnud 17 mängust vaid neli ja kaotanud kümme.
Meeskond on Bundesligas langenud liidripositsioonilt kuuendaks ning kukkunud välja ka Euroopa liigas ja Saksamaa karikasarjas. Pühapäeval kaotas Leverkusen 0:3 Berliini Herthale ja see tähendas juba teist kaotust järjest klubile, kes võitleb liigasse püsimajäämise eest.
Praegu on Leverkusen viimasest Meistrite liiga positsioonist ehk Frankfurdi Eintrachtist seitsme punkti kaugusel.
2018. aasta detsembris positsioonile asunud Bosz jõudis Leverkuseniga 2019. aastal läbi Bundesliga neljanda koha Meistrite liigasse ning mullu Saksamaa karikafinaali, kus tuli tunnistada Bayerni paremust. | Kehv seeria lõpetas Leverkuseni peatreeneri töölepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leverkusen oli jõulude eel heas seisus, kuid kaotas 19. detsembril Müncheni Bayernile 1:2 ning on alates sellest ajast võitnud 17 mängust vaid neli ja kaotanud kümme.
Meeskond on Bundesligas langenud liidripositsioonilt kuuendaks ning kukkunud välja ka Euroopa liigas ja Saksamaa karikasarjas. Pühapäeval kaotas Leverkusen 0:3 Berliini Herthale ja see tähendas juba teist kaotust järjest klubile, kes võitleb liigasse püsimajäämise eest.
Praegu on Leverkusen viimasest Meistrite liiga positsioonist ehk Frankfurdi Eintrachtist seitsme punkti kaugusel.
2018. aasta detsembris positsioonile asunud Bosz jõudis Leverkuseniga 2019. aastal läbi Bundesliga neljanda koha Meistrite liigasse ning mullu Saksamaa karikafinaali, kus tuli tunnistada Bayerni paremust.
### Response:
Kehv seeria lõpetas Leverkuseni peatreeneri töölepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsus tugevdab reisijate õigusi Euroopa Liidus ja sellega heideti kõrvale Skandinaavia lennufirma SAS-i väide, et tema pilootide streik 2019. aastal oli väljaspool firma kontrolli olev erakorraline asjaolu.
Kuna streik on fundamentaalne töölisõigus, tuleb seda pidada mistahes ettevõtte toimimisele olemuslikuks sündmuseks ja seeläbi ka tööandjale ettenähtavaks, mistõttu saab firma võtta meetmeid selle mõjude leevendamiseks reisijatele, leidis kohus.
SAS-i argumenti, et lennufirma ei saa vastutada ametiühingute sammude eest, toetas algul Rootsi kohus ja läinud nädalal avaldas mittesiduvas arvamuses sellele toetust ka EL-i kohtujurist.
Lennufirma kurtis, et kui peab maksma kompensatsiooni kõigile 380 000 reisijale, keda nädalaid kestnud streik 2019. aasta mais-aprillis mõjutas, läheks see maksma 117 miljonit eurot.
Kaebuse firma vastu esitas üks reisija, kes nõudis 250 eurot kompensatsiooni streigi tõttu tühistatud Rootsi siseliini lennu eest.
EL-i seaduste järgi saab hüvitist nõuda tühistatud või märkimisväärselt edasilükatud EL-i siselendude eest, sõltumata sellest, kas lende korraldavad EL-is või mujal registreeritud lennufirmad.
Seadus puudutab ka EL-i lennufirmasid, mis lendavad blokki kolmandatest riikidest, ja lende, mis väljuvad EL-is asuvast lennujaamast sõltumata sihtkohast.
Brexiti tõttu ei kehti reegel alates käesolevast aastast aga EL-i väliste lennufirmade lendudele Suurbritanniast EL-i.
Euroopa Kohus märkis, et otsus puudutab ainult olukordasid, kus ametiühingute korraldatud streik on seaduspärane ja kui nõudmistele saab vastu tulla lennufirma ise, mitte valitsusorganid.
Samuti märgiti, et otsus ei puuduta streike, mis on välist päritolu, näiteks lennujuhtide streigid või teiste firmade streigid. | Kohus: lennufirmade streikidest mõjutatud reisijad võivad hüvitist nõuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsus tugevdab reisijate õigusi Euroopa Liidus ja sellega heideti kõrvale Skandinaavia lennufirma SAS-i väide, et tema pilootide streik 2019. aastal oli väljaspool firma kontrolli olev erakorraline asjaolu.
Kuna streik on fundamentaalne töölisõigus, tuleb seda pidada mistahes ettevõtte toimimisele olemuslikuks sündmuseks ja seeläbi ka tööandjale ettenähtavaks, mistõttu saab firma võtta meetmeid selle mõjude leevendamiseks reisijatele, leidis kohus.
SAS-i argumenti, et lennufirma ei saa vastutada ametiühingute sammude eest, toetas algul Rootsi kohus ja läinud nädalal avaldas mittesiduvas arvamuses sellele toetust ka EL-i kohtujurist.
Lennufirma kurtis, et kui peab maksma kompensatsiooni kõigile 380 000 reisijale, keda nädalaid kestnud streik 2019. aasta mais-aprillis mõjutas, läheks see maksma 117 miljonit eurot.
Kaebuse firma vastu esitas üks reisija, kes nõudis 250 eurot kompensatsiooni streigi tõttu tühistatud Rootsi siseliini lennu eest.
EL-i seaduste järgi saab hüvitist nõuda tühistatud või märkimisväärselt edasilükatud EL-i siselendude eest, sõltumata sellest, kas lende korraldavad EL-is või mujal registreeritud lennufirmad.
Seadus puudutab ka EL-i lennufirmasid, mis lendavad blokki kolmandatest riikidest, ja lende, mis väljuvad EL-is asuvast lennujaamast sõltumata sihtkohast.
Brexiti tõttu ei kehti reegel alates käesolevast aastast aga EL-i väliste lennufirmade lendudele Suurbritanniast EL-i.
Euroopa Kohus märkis, et otsus puudutab ainult olukordasid, kus ametiühingute korraldatud streik on seaduspärane ja kui nõudmistele saab vastu tulla lennufirma ise, mitte valitsusorganid.
Samuti märgiti, et otsus ei puuduta streike, mis on välist päritolu, näiteks lennujuhtide streigid või teiste firmade streigid.
### Response:
Kohus: lennufirmade streikidest mõjutatud reisijad võivad hüvitist nõuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna Delfi portaalis ilmunud uudislugu "Eesti noortekoondise endist treenerit süüdistatakse seksuaalses väärkohtlemises. Asja arutab kohus" puudutab tahest tahtmata ka Jakob Westholmi Gümnaasiumi, kuna lugu käsitleb meie pikaajalise kehalise kasvatuse õpetaja Marek Koitla vastu esitatud süüdistusi ja nende uurimiseks algatatud kriminaalasja," teatas koolidirekor Rando Kuustik kooliperele suunatud pöördumises.
"Koolipoolse kommentaarina loole saan öelda, et hetkel puudub meil info, kas Marek Koitla vastu esitatud süüdistused ja uurimine puudutavad tema tegevust meie kooli õpetajana või tema muud kutsetegevust treeneri ja juhendajana väljaspool kooli."
"Võtame info täpsustamiseks ühendust õiguskaitseorganitega ja loodame väga, et nad saavad uurimise tänases seisus meiega seda infot jagada," jätkas Kuustik. "Omalt poolt olen koos koolipidajaga vastu võtnud otsuse peatada tänasest tööleping Marek Koitlaga, et uurimise ajal ei saaks tekkida küsimustki, kas meie õpilastele ja nende peredele on tagatud turvatunne."
Kuustik kutsub kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajad andma koolile aadressil [email protected] teada infot või pretensioone, mis puudutavad õpetaja Koitla käitumist või laiemalt Westholmi gümnaasiumi koolikeskkonda. | Kool peatas seksuaalses väärkohtlemises süüdistatava õpetaja Marek Koitla töölepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna Delfi portaalis ilmunud uudislugu "Eesti noortekoondise endist treenerit süüdistatakse seksuaalses väärkohtlemises. Asja arutab kohus" puudutab tahest tahtmata ka Jakob Westholmi Gümnaasiumi, kuna lugu käsitleb meie pikaajalise kehalise kasvatuse õpetaja Marek Koitla vastu esitatud süüdistusi ja nende uurimiseks algatatud kriminaalasja," teatas koolidirekor Rando Kuustik kooliperele suunatud pöördumises.
"Koolipoolse kommentaarina loole saan öelda, et hetkel puudub meil info, kas Marek Koitla vastu esitatud süüdistused ja uurimine puudutavad tema tegevust meie kooli õpetajana või tema muud kutsetegevust treeneri ja juhendajana väljaspool kooli."
"Võtame info täpsustamiseks ühendust õiguskaitseorganitega ja loodame väga, et nad saavad uurimise tänases seisus meiega seda infot jagada," jätkas Kuustik. "Omalt poolt olen koos koolipidajaga vastu võtnud otsuse peatada tänasest tööleping Marek Koitlaga, et uurimise ajal ei saaks tekkida küsimustki, kas meie õpilastele ja nende peredele on tagatud turvatunne."
Kuustik kutsub kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajad andma koolile aadressil [email protected] teada infot või pretensioone, mis puudutavad õpetaja Koitla käitumist või laiemalt Westholmi gümnaasiumi koolikeskkonda.
### Response:
Kool peatas seksuaalses väärkohtlemises süüdistatava õpetaja Marek Koitla töölepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on vastavalt kaitseministeeriumi arengukavale ette valmistamas laevavastaste rakettide hanget," ütles RKIK õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk pressiesindaja vahendusel ERR-ile.
Hankeplaane koostöös Lätiga tutvustati esmaspäeval riigikogu riigikaitsekomisjonile, mille esimees Enn Eesmaa ütles ERR-ile, et hanke vastu huvi tundnud ettevõtteid oli mitmeid ning tõsisemat koostööd võib eeldada paarilt-kolmelt firmalt.
"Tänaseks oleme lõpetanud töö täpse sõjalise vajaduse kirjeldamisega ning viinud läbi põhjaliku turu-uuringu, kuhu kaasasime kõik vastavate raketisüsteemide tootjad," märkis ka Kivinuk.
Eesmaa sõnul on Eestile tutvustatud nii selliseid raketisüsteeme, mis on kasutusel NATO riikides, kuid ka selliseid, mida ükski liitlane ei kasuta. "Meid huvitavad rohkem need, mis on juba NATO-s tuntud," märkis Eesmaa.
Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem rääkis teisipäeval riigikogus peetud riigi sõjalise kaitse teemalisel arutelul, et laevatõrjeraketid kõigis kolmes Balti riigis võimaldaks toetada nii liitlaste saabumist kui ka kaitsta teineteise rannikut ja sadamaid. "Mitmelasulised raketisüsteemid 300- või enama kilomeetrise laskeulatusega võimaldavad Balti riikidel toetada nii lahingutegevust teineteise territooriumidel kui mõjutada ka liitlaste tulekut takistavaid sõjalisi võimeid," selgitas Herem.
RKIK kategooriajuhi sõnul on valitsus hanke jaoks eraldanud 46 miljonit eurot. "Enne hankega edasi liikumist otsime võimalusi ühishankeks regionaalsete partneritega," märkis Kivinuk.
Rannikukaitse süsteemi kasutuselevõtmine on välja toodud ka kaitseministeeriumi arengukavas aastateks 2022-2025, mille kaitseminister Kalle Laanet märtsi algul kinnitas.
Ka Eesmaa märkis, et rannakaitserakettide hange ei jää aastateks venima, vaid sellega püütakse kiirelt edasi minna.
Rannikukaitse puudumist on Eesti ühe suurima sõjalise puudujäägina esile toonud mitmed eksperdid.
Samas selgitas üks anonüümsust palunud asjatundja ERR-ile, et ühishankele Lätiga võib takistuseks saada Eesti ja Läti kaitsevõime erinev arengutase, mis tingib riikide erinevad prioriteedid ja relvastuse soetamise plaanid.
Eesti rannikukaitsesüsteemi osaks oleksid ka meremiinid, mille soetamine samuti praegu päevakorral on. | Eesti loodab hankida laevatõrjerakette koos Lätiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on vastavalt kaitseministeeriumi arengukavale ette valmistamas laevavastaste rakettide hanget," ütles RKIK õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk pressiesindaja vahendusel ERR-ile.
Hankeplaane koostöös Lätiga tutvustati esmaspäeval riigikogu riigikaitsekomisjonile, mille esimees Enn Eesmaa ütles ERR-ile, et hanke vastu huvi tundnud ettevõtteid oli mitmeid ning tõsisemat koostööd võib eeldada paarilt-kolmelt firmalt.
"Tänaseks oleme lõpetanud töö täpse sõjalise vajaduse kirjeldamisega ning viinud läbi põhjaliku turu-uuringu, kuhu kaasasime kõik vastavate raketisüsteemide tootjad," märkis ka Kivinuk.
Eesmaa sõnul on Eestile tutvustatud nii selliseid raketisüsteeme, mis on kasutusel NATO riikides, kuid ka selliseid, mida ükski liitlane ei kasuta. "Meid huvitavad rohkem need, mis on juba NATO-s tuntud," märkis Eesmaa.
Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem rääkis teisipäeval riigikogus peetud riigi sõjalise kaitse teemalisel arutelul, et laevatõrjeraketid kõigis kolmes Balti riigis võimaldaks toetada nii liitlaste saabumist kui ka kaitsta teineteise rannikut ja sadamaid. "Mitmelasulised raketisüsteemid 300- või enama kilomeetrise laskeulatusega võimaldavad Balti riikidel toetada nii lahingutegevust teineteise territooriumidel kui mõjutada ka liitlaste tulekut takistavaid sõjalisi võimeid," selgitas Herem.
RKIK kategooriajuhi sõnul on valitsus hanke jaoks eraldanud 46 miljonit eurot. "Enne hankega edasi liikumist otsime võimalusi ühishankeks regionaalsete partneritega," märkis Kivinuk.
Rannikukaitse süsteemi kasutuselevõtmine on välja toodud ka kaitseministeeriumi arengukavas aastateks 2022-2025, mille kaitseminister Kalle Laanet märtsi algul kinnitas.
Ka Eesmaa märkis, et rannakaitserakettide hange ei jää aastateks venima, vaid sellega püütakse kiirelt edasi minna.
Rannikukaitse puudumist on Eesti ühe suurima sõjalise puudujäägina esile toonud mitmed eksperdid.
Samas selgitas üks anonüümsust palunud asjatundja ERR-ile, et ühishankele Lätiga võib takistuseks saada Eesti ja Läti kaitsevõime erinev arengutase, mis tingib riikide erinevad prioriteedid ja relvastuse soetamise plaanid.
Eesti rannikukaitsesüsteemi osaks oleksid ka meremiinid, mille soetamine samuti praegu päevakorral on.
### Response:
Eesti loodab hankida laevatõrjerakette koos Lätiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu istus pikalt An-Marleni sahtli põhjas, kuid ärkas ellu tänu muusikaprodutsendile ja heliinsenerile Markus Palole. "Kirjutasin selle loo sahtlisse tegelikult pea kolm aastat tagasi, kuid nüüd pool aastat hiljem võtsime loo koos Markusega uuesti ette. Mängitud demodest jäi talle silma just see lugu ja nii ta saigi üheskoos enda lõplikku kuju," rõõmustab autor An-Marlen.
Artistina on An-Marlenile alati olnud suurimaks inspiratsiooniks enda isiklikud kogemused, mis kehtib ka selle singli puhul. "Tihtipeale leian end kirjutamas just tunnetest ja armastusest," rääkis artist ise. "See lugu räägib sellest, et iga kord, kui olen armastanud, olen lubanud sellel jätta jälje enda südamesse. See lugu meenutab mulle armastust, mis ei olnud ehk sellel hetkel see õige, kuid jääb alatiseks minu südamesse."
"Olin oma sõbra juures ja taustal mängis tema chill R&B playlist, kust hakkas käima lugu "Orange Sky" ja kui ma pooltoorelt viisi kaasa mõmisesin, küsis ta üllatunult, kas ma tean seda laulu," kirjeldab koostöö algust produtsent Markus Palo. "Saades teada, et tegu on Eesti artistiga, tekkis mul huvi temaga koos midagi teha ja ühendust võtta."
Markusele jäi silma An-Marleni enesekindel, aga pehme hääletämber, antud loo puhul paelusid teda värvikad akordid, mis olid balansseeritud teatava süngusega. "Omalt poolt proovisin säilitada demo algse olemuse, kuid tuua juurde sürreaalseid elemente, mis toetaks tunnete ebaratsionaalset loomust ja hoiaks ära loo muutmist liiga paatoslikuks armastuslauluks," täpsustab kaasautor Palo. | Värske artist An-Marlen andis välja uue singli "Golden" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu istus pikalt An-Marleni sahtli põhjas, kuid ärkas ellu tänu muusikaprodutsendile ja heliinsenerile Markus Palole. "Kirjutasin selle loo sahtlisse tegelikult pea kolm aastat tagasi, kuid nüüd pool aastat hiljem võtsime loo koos Markusega uuesti ette. Mängitud demodest jäi talle silma just see lugu ja nii ta saigi üheskoos enda lõplikku kuju," rõõmustab autor An-Marlen.
Artistina on An-Marlenile alati olnud suurimaks inspiratsiooniks enda isiklikud kogemused, mis kehtib ka selle singli puhul. "Tihtipeale leian end kirjutamas just tunnetest ja armastusest," rääkis artist ise. "See lugu räägib sellest, et iga kord, kui olen armastanud, olen lubanud sellel jätta jälje enda südamesse. See lugu meenutab mulle armastust, mis ei olnud ehk sellel hetkel see õige, kuid jääb alatiseks minu südamesse."
"Olin oma sõbra juures ja taustal mängis tema chill R&B playlist, kust hakkas käima lugu "Orange Sky" ja kui ma pooltoorelt viisi kaasa mõmisesin, küsis ta üllatunult, kas ma tean seda laulu," kirjeldab koostöö algust produtsent Markus Palo. "Saades teada, et tegu on Eesti artistiga, tekkis mul huvi temaga koos midagi teha ja ühendust võtta."
Markusele jäi silma An-Marleni enesekindel, aga pehme hääletämber, antud loo puhul paelusid teda värvikad akordid, mis olid balansseeritud teatava süngusega. "Omalt poolt proovisin säilitada demo algse olemuse, kuid tuua juurde sürreaalseid elemente, mis toetaks tunnete ebaratsionaalset loomust ja hoiaks ära loo muutmist liiga paatoslikuks armastuslauluks," täpsustab kaasautor Palo.
### Response:
Värske artist An-Marlen andis välja uue singli "Golden" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas te ennast tunnete?
See haigus on väga ettearvamatu. Vanarahvas ütleb, et ära hõiska enne õhtut, sest tundub, et juba kõik on hästi ja siis tuleb jälle tagasilöök ja kõrge palavik. Loodame, et on siiski juba tervenemise tee ees.
Tänast valitsuse kabinetiistungit te ei juhatanud veel?
Ei juhatanud, aga ma olin kohal.
Miks te tegite Facebookis postituse, kus teatasite, et Eesti võib suveks lukku jääda?
Murekoht on see, et need numbrid endiselt ei näita erilist paranemismärki. Võrreldes eelmise nädalaga on nakatumine ikkagi seitse protsenti kasvanud ja vanusegrupis 55-85 on nakatumine kasvanud üle 10 protsendi. See on just see rühm, kes satub ka haiglasse raskema haiguse kuluga. Ja pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja on alla ühe. See on kõik ainult sellepärast, et inimesed endiselt puutuvad kokku, peavad koosolekuid ja kogunemisi. Paraku see haigus liigub inimeselt inimesele. Me peame ise end kokku võtma ja need numbrid alla saama.
Osa inimesi on sotsiaalmeedias ka pahameelt avaldanud, et nemad on istunud väga korralikult kodus, on kontaktid viinud miinimumini, aga peaminister nõuab, et veel peab midagi tegema. Teie erakonnakaaslane Meelis Atonen näiteks kirjutas niimoodi.
Nendele inimestele, kes on püsinud kodus ja kõiki piiranguid järginud, ongi see väga piinarikas. See ongi üleskutse pigem neile, kes neid piiranguid ei järgi. Tegelikult kõik kannatavad läbi piirangute ja kui me neid numbreid alla ei saa, siis ma neid piiranguid ka maha ei saa võtta.
Olukord haiglates on väga piiri peal, patsientide arv kõigub 700 ümber juba pikemat aega. Mis on see variant, kui selgelt ikkagi haiglate koormus veelgi kasvab? Mis piiranguid üldse Eestis on veel võimalik kehtestada?
Täna teadusnõukoda ka meil valitsuskabinetis ütles, et rohkem piiranguid ei ole enam eriti võimalik teha. Kui me vaatame seda haiglate koormust, siis see on väga erinev. Me teame, et põhiline rõhuasetus on Põhja-Eesti haiglates, Lõuna-Eestis tegelikult see koormus nii suur ei ole. Tõepoolest praegu keskmiselt 75-80 inimest päevas satuvad haiglasse ja kui ma vaatame, kui pikalt nad haiglas on, siis need perioodid on päris pikad. Ongi väga vähe asju, mida saab veel teha.
Kas haiglate koormuse puhul ikkagi ei ole üks koht, kus saab veel midagi ära teha, vaktsineerimise suunamine vanematele inimestele ja võib-olla siis eesliini töötajad natukene aega ootavad?
See on olnud kogu aeg ju meie fookus. Miks me peatasimegi eesliini töötajate vaktsineerimise, oli sellepärast, et meil tuli vähem vaktsiine. Algusest peale oli kokkulepe valitsuses, et vaktsiinidest üks kolmandik läheb eesliini töötajatele, kaks kolmandikku riskirühmade vaktsineerimiseks just sellepärast, et tuua koormuse alt välja haiglaid ja just neid raskemaid juhte, mis on vanemate inimeste puhul just nii oluline.
Nüüd, kui AstraZeneca vaktsiini peaks järgmine nädal tulema üle 40 000 ja me teame, et seda vaktsiini, mis on soovitatud kasutada üle 65-aastastel, siis me saame ka rohkem sinna suunata vaktsiine. Aga ma olen ka seda meelt, et peamine fookus on sellel, et vaktsineerida riskirühmi.
Positiivne on see, et me Euroopas oleme oma vaktsineerimise kiiruselt kolmandad. Esimene on Malta, teine on Ungari ja kolmas oleme meie. Me oleme oma vaktsineerimise kiirust tõstnud kõvasti.
Ma küsin selle kohta veel, et kuna ees on Euroopa Liidu tippkohtumine, kus on üks põhiküsimus see, et mida teha Suurbritanniaga, kuhu Euroopa Liit on eksportinud üle 10 miljoni doosi vaktsiine ja sealt vastu pole tulnud mitte midagi. Mis teie seisukoht on? Kas Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit peaks olema palju resoluutsem ekspordipiirangute kehtestamisel?
Jah, need asjad tulevad arutuse alla, Suurbritannia küll väidab, et nad ekspordipiiranguid tegelikult ei rakenda, aga numbrid räägivad hoopis teist keelt. Kas siis kasutada samu relvi sellise käitumise vastu või saab neid asju ikkagi diplomaatiliselt lahendada, et vaktsiinide tarnetest ei tekiks vaktsiinide sõda. | Kaja Kallas ERR-ile lisapiirangutest: on vähe asju, mida saab veel teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas te ennast tunnete?
See haigus on väga ettearvamatu. Vanarahvas ütleb, et ära hõiska enne õhtut, sest tundub, et juba kõik on hästi ja siis tuleb jälle tagasilöök ja kõrge palavik. Loodame, et on siiski juba tervenemise tee ees.
Tänast valitsuse kabinetiistungit te ei juhatanud veel?
Ei juhatanud, aga ma olin kohal.
Miks te tegite Facebookis postituse, kus teatasite, et Eesti võib suveks lukku jääda?
Murekoht on see, et need numbrid endiselt ei näita erilist paranemismärki. Võrreldes eelmise nädalaga on nakatumine ikkagi seitse protsenti kasvanud ja vanusegrupis 55-85 on nakatumine kasvanud üle 10 protsendi. See on just see rühm, kes satub ka haiglasse raskema haiguse kuluga. Ja pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja on alla ühe. See on kõik ainult sellepärast, et inimesed endiselt puutuvad kokku, peavad koosolekuid ja kogunemisi. Paraku see haigus liigub inimeselt inimesele. Me peame ise end kokku võtma ja need numbrid alla saama.
Osa inimesi on sotsiaalmeedias ka pahameelt avaldanud, et nemad on istunud väga korralikult kodus, on kontaktid viinud miinimumini, aga peaminister nõuab, et veel peab midagi tegema. Teie erakonnakaaslane Meelis Atonen näiteks kirjutas niimoodi.
Nendele inimestele, kes on püsinud kodus ja kõiki piiranguid järginud, ongi see väga piinarikas. See ongi üleskutse pigem neile, kes neid piiranguid ei järgi. Tegelikult kõik kannatavad läbi piirangute ja kui me neid numbreid alla ei saa, siis ma neid piiranguid ka maha ei saa võtta.
Olukord haiglates on väga piiri peal, patsientide arv kõigub 700 ümber juba pikemat aega. Mis on see variant, kui selgelt ikkagi haiglate koormus veelgi kasvab? Mis piiranguid üldse Eestis on veel võimalik kehtestada?
Täna teadusnõukoda ka meil valitsuskabinetis ütles, et rohkem piiranguid ei ole enam eriti võimalik teha. Kui me vaatame seda haiglate koormust, siis see on väga erinev. Me teame, et põhiline rõhuasetus on Põhja-Eesti haiglates, Lõuna-Eestis tegelikult see koormus nii suur ei ole. Tõepoolest praegu keskmiselt 75-80 inimest päevas satuvad haiglasse ja kui ma vaatame, kui pikalt nad haiglas on, siis need perioodid on päris pikad. Ongi väga vähe asju, mida saab veel teha.
Kas haiglate koormuse puhul ikkagi ei ole üks koht, kus saab veel midagi ära teha, vaktsineerimise suunamine vanematele inimestele ja võib-olla siis eesliini töötajad natukene aega ootavad?
See on olnud kogu aeg ju meie fookus. Miks me peatasimegi eesliini töötajate vaktsineerimise, oli sellepärast, et meil tuli vähem vaktsiine. Algusest peale oli kokkulepe valitsuses, et vaktsiinidest üks kolmandik läheb eesliini töötajatele, kaks kolmandikku riskirühmade vaktsineerimiseks just sellepärast, et tuua koormuse alt välja haiglaid ja just neid raskemaid juhte, mis on vanemate inimeste puhul just nii oluline.
Nüüd, kui AstraZeneca vaktsiini peaks järgmine nädal tulema üle 40 000 ja me teame, et seda vaktsiini, mis on soovitatud kasutada üle 65-aastastel, siis me saame ka rohkem sinna suunata vaktsiine. Aga ma olen ka seda meelt, et peamine fookus on sellel, et vaktsineerida riskirühmi.
Positiivne on see, et me Euroopas oleme oma vaktsineerimise kiiruselt kolmandad. Esimene on Malta, teine on Ungari ja kolmas oleme meie. Me oleme oma vaktsineerimise kiirust tõstnud kõvasti.
Ma küsin selle kohta veel, et kuna ees on Euroopa Liidu tippkohtumine, kus on üks põhiküsimus see, et mida teha Suurbritanniaga, kuhu Euroopa Liit on eksportinud üle 10 miljoni doosi vaktsiine ja sealt vastu pole tulnud mitte midagi. Mis teie seisukoht on? Kas Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit peaks olema palju resoluutsem ekspordipiirangute kehtestamisel?
Jah, need asjad tulevad arutuse alla, Suurbritannia küll väidab, et nad ekspordipiiranguid tegelikult ei rakenda, aga numbrid räägivad hoopis teist keelt. Kas siis kasutada samu relvi sellise käitumise vastu või saab neid asju ikkagi diplomaatiliselt lahendada, et vaktsiinide tarnetest ei tekiks vaktsiinide sõda.
### Response:
Kaja Kallas ERR-ile lisapiirangutest: on vähe asju, mida saab veel teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jutusaate "The Ellen Show" 18. hooaja esimene osa jõudis vaatajateni 21. septembril 2020 ning DeGeneres vabandas saate alguses, tuues muu hulgas välja, et ta ei olnud paljude kirjeldatud juhtumitega üldse kursiski, kirjutab Independent.
Kuigi hooaja avaosa tõi saatele viimase nelja hooaja parimad vaatajanumbrid, on vaatajaskond pärast seda märgatavalt langenud. Viimase kuue kuu jooksul on saatel olnud keskmiselt 1,5 miljonit vaatajat, aasta varem oli samal ajal keskmine vaatajate arv aga 2,6 miljonit.
Ka saate peamise vaatajaskonna (alla 54-aastased naised) osakaal on 38 protsendi võrra langenud ning reklaamitulu on vähenenud 20 protsenti.
Produktsioonifirma Telepictures asepresident David McGuire arvab aga, et vaatajanumbrite langust ei tasu seostada skandaaliga, vaid pigem koroonapandeemiaga. | Ellen DeGeneresi saate vaatajate arv langes skandaalijärgselt miljoni võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jutusaate "The Ellen Show" 18. hooaja esimene osa jõudis vaatajateni 21. septembril 2020 ning DeGeneres vabandas saate alguses, tuues muu hulgas välja, et ta ei olnud paljude kirjeldatud juhtumitega üldse kursiski, kirjutab Independent.
Kuigi hooaja avaosa tõi saatele viimase nelja hooaja parimad vaatajanumbrid, on vaatajaskond pärast seda märgatavalt langenud. Viimase kuue kuu jooksul on saatel olnud keskmiselt 1,5 miljonit vaatajat, aasta varem oli samal ajal keskmine vaatajate arv aga 2,6 miljonit.
Ka saate peamise vaatajaskonna (alla 54-aastased naised) osakaal on 38 protsendi võrra langenud ning reklaamitulu on vähenenud 20 protsenti.
Produktsioonifirma Telepictures asepresident David McGuire arvab aga, et vaatajanumbrite langust ei tasu seostada skandaaliga, vaid pigem koroonapandeemiaga.
### Response:
Ellen DeGeneresi saate vaatajate arv langes skandaalijärgselt miljoni võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Breen sõitis Hyundai eest ka hooaja teisel etapil Soomes, kus tuli neljandaks. Avaaetapil Monte Carlos keeras rooli hispaanlane Dani Sordo ja sai viienda koha.
Esimest korda MM-sarja kuuluv Horvaatia ralli peetakse 22.-25. aprillil pealinna Zagrebi lähedal ja sõidetakse asfaldil. | Selgus Hyundai koosseis Horvaatia MM-ralliks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Breen sõitis Hyundai eest ka hooaja teisel etapil Soomes, kus tuli neljandaks. Avaaetapil Monte Carlos keeras rooli hispaanlane Dani Sordo ja sai viienda koha.
Esimest korda MM-sarja kuuluv Horvaatia ralli peetakse 22.-25. aprillil pealinna Zagrebi lähedal ja sõidetakse asfaldil.
### Response:
Selgus Hyundai koosseis Horvaatia MM-ralliks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadlaste sõnul on nad näinud vaktsiinidega seotud kuulutuste järsku kasvu tumeveebis, vahendas BBC, lisades, et ei ole kinnitust, kas müüakse päris vaktsiine.
Küberturbefirma Check Pointi teadlased on alates jaanuarist, mil ilmusid esimesed vaktsiinireklaamid, jälginud häkkerite foorumeid ja teisi reklaamlehti. Nende sõnul on nähtud kuulutuste arv sellest ajast kolmekordistunud enam kui 1200-ni.
Teadlaste sõnul paistavad vaktsiinide müüjad olevat USA-st, Suurbritanniast, Hispaaniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Venemaalt. Meeskond leidis nii kirillitsas kui ka inglise keeles kirjutatud reklaame.
Reklaamitute hulgas on Oxford/AstraZeneca vaktsiin, mida müüakse 500 dollariga, Johnson & Johnsoni ning Sputniku vaktsiini müüakse 600 ning Sinopharmi oma 750 dollariga.
Samuti pakutakse võltsitud negatiivse tulemusega koroonateste. "Me teeme negatiivseid koroonateste välismaalt tulijatele, töö saamiseks jne. Osta kaks negatiivset testi ja saa kolmas tasuta," seisab näiteks ühes kuulutuses.
Tumeveebis müüakse ka vaktsineerimistunnistusi 150 dollari eest.
Kui Check Pointi teadlased ühe müüjaga ühendust võtsid, siis öeldi neile, et nad peavad saatma vaid oma nime ning mõne kuupäeva, mida võiks märkida väidetava vaktsiinisüsti saamise ajaks.
"Te ei pea muretsema. See on meie töö. Me oleme seda teinud paljudele inimestele ning kõik on hästi," kirjutas müüja.
Osad reisikorraldajad nõuavad vaktsineerimistunnistuse olemasolu. Näiteks Euroopa Liit kaalub samuti nende väljastamist, et võimaldada vaktsineeritutel või ka negatiivse testitulemuse andnutel või hiljuti koroonaviirusest tervenenutel EL-is vabalt reisida.
Check Pointi tooteohutuse uuringute juht Oded Vanunu ütles BBC-le, et tumeveebist vaktsiini hankimine on riskantne.
"On hädavajalik, et inimesed mõistaksid, et püüda saada vaktsiini, vaktsineerimispassi või negatiivset koroonatesti tulemust mitteametlikel viisidel, on väga riskantne, sest häkkerid on rohkem huvitatud teie rahast ning andmete ja identiteedi ärakasutamisest," ütles ta.
Vanunu sõnul ostis tema meeskond tumeveebist 750 dollari eest ühe doosi Sinopharmi vaktsiini, et seda uurida, kuid nad ei ole seda veel kätte saanud. Tema meeskond ütles BBC-le, et nende hinnangul on see müüja pettur, kuid on võimalik, et teised müüjad müüvad nii tõelisi kui ka võltsitud vaktsiine.
Check Point kutsub riike üles võtma kasutusele QR-koodide süsteemi kogu vaktsiinidokumentatsioonis, et muuta võltsimine keeruliseks.
Tumeveeb on interneti osa, millele pääseb ligi vaid eritarkvara või -seadistuse abil. | Tumeveebis müüakse üha enam koroonavaktsiine ja võltsitud vaktsiinipasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadlaste sõnul on nad näinud vaktsiinidega seotud kuulutuste järsku kasvu tumeveebis, vahendas BBC, lisades, et ei ole kinnitust, kas müüakse päris vaktsiine.
Küberturbefirma Check Pointi teadlased on alates jaanuarist, mil ilmusid esimesed vaktsiinireklaamid, jälginud häkkerite foorumeid ja teisi reklaamlehti. Nende sõnul on nähtud kuulutuste arv sellest ajast kolmekordistunud enam kui 1200-ni.
Teadlaste sõnul paistavad vaktsiinide müüjad olevat USA-st, Suurbritanniast, Hispaaniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Venemaalt. Meeskond leidis nii kirillitsas kui ka inglise keeles kirjutatud reklaame.
Reklaamitute hulgas on Oxford/AstraZeneca vaktsiin, mida müüakse 500 dollariga, Johnson & Johnsoni ning Sputniku vaktsiini müüakse 600 ning Sinopharmi oma 750 dollariga.
Samuti pakutakse võltsitud negatiivse tulemusega koroonateste. "Me teeme negatiivseid koroonateste välismaalt tulijatele, töö saamiseks jne. Osta kaks negatiivset testi ja saa kolmas tasuta," seisab näiteks ühes kuulutuses.
Tumeveebis müüakse ka vaktsineerimistunnistusi 150 dollari eest.
Kui Check Pointi teadlased ühe müüjaga ühendust võtsid, siis öeldi neile, et nad peavad saatma vaid oma nime ning mõne kuupäeva, mida võiks märkida väidetava vaktsiinisüsti saamise ajaks.
"Te ei pea muretsema. See on meie töö. Me oleme seda teinud paljudele inimestele ning kõik on hästi," kirjutas müüja.
Osad reisikorraldajad nõuavad vaktsineerimistunnistuse olemasolu. Näiteks Euroopa Liit kaalub samuti nende väljastamist, et võimaldada vaktsineeritutel või ka negatiivse testitulemuse andnutel või hiljuti koroonaviirusest tervenenutel EL-is vabalt reisida.
Check Pointi tooteohutuse uuringute juht Oded Vanunu ütles BBC-le, et tumeveebist vaktsiini hankimine on riskantne.
"On hädavajalik, et inimesed mõistaksid, et püüda saada vaktsiini, vaktsineerimispassi või negatiivset koroonatesti tulemust mitteametlikel viisidel, on väga riskantne, sest häkkerid on rohkem huvitatud teie rahast ning andmete ja identiteedi ärakasutamisest," ütles ta.
Vanunu sõnul ostis tema meeskond tumeveebist 750 dollari eest ühe doosi Sinopharmi vaktsiini, et seda uurida, kuid nad ei ole seda veel kätte saanud. Tema meeskond ütles BBC-le, et nende hinnangul on see müüja pettur, kuid on võimalik, et teised müüjad müüvad nii tõelisi kui ka võltsitud vaktsiine.
Check Point kutsub riike üles võtma kasutusele QR-koodide süsteemi kogu vaktsiinidokumentatsioonis, et muuta võltsimine keeruliseks.
Tumeveeb on interneti osa, millele pääseb ligi vaid eritarkvara või -seadistuse abil.
### Response:
Tumeveebis müüakse üha enam koroonavaktsiine ja võltsitud vaktsiinipasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsusest remonti alustada teatas Venemaa transpordiministri asetäitja Dmitri Zverev kirjas majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerile Ahti Kuningale.
Zverevi kirja kohaselt kestab autode läbilaskepunkti remont piiril Eestiga selle aasta augustist kuni 2023. aasta detsembrini. Pärast rekonstrueerimist oleks piiripunkti läbilaskevõime 678 900 sõidukit aastas ehk 1860 ööpäevas. Praegune Ivangorodi piiripunkti läbilaskevõimekus on 1460 transpordivahendit ööpäevas.
Uuendatud piiripunkt suudaks kontrollida sada bussi, 210 veoautot ja 1550 sõiduautot ööpäevas. Jalakäijate läbilaskevõimekus kasvaks pärast remonti 11 332 inimeseni ööpäevas.
Mullu novembris teatas Venemaa meedia, et riik plaanib Ivangorodi piiripunkti ümberehituse valmis saada 2024. aastaks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Taavi Audo ütles ERR-ile, et tööde maht ning kas ja kuidas see mõjutab piiripunkti läbilaskevõimet, selgub mais, kui valmib remonditööde projekt. "Loodame koos valmis projektiga saada ka täpsemat infot võimaliku läbilaskevõime muutumise kohta," lisas Audo. | Venemaa paneb Ivangorodi piiripunkti augustis pikaks ajaks remonti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsusest remonti alustada teatas Venemaa transpordiministri asetäitja Dmitri Zverev kirjas majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerile Ahti Kuningale.
Zverevi kirja kohaselt kestab autode läbilaskepunkti remont piiril Eestiga selle aasta augustist kuni 2023. aasta detsembrini. Pärast rekonstrueerimist oleks piiripunkti läbilaskevõime 678 900 sõidukit aastas ehk 1860 ööpäevas. Praegune Ivangorodi piiripunkti läbilaskevõimekus on 1460 transpordivahendit ööpäevas.
Uuendatud piiripunkt suudaks kontrollida sada bussi, 210 veoautot ja 1550 sõiduautot ööpäevas. Jalakäijate läbilaskevõimekus kasvaks pärast remonti 11 332 inimeseni ööpäevas.
Mullu novembris teatas Venemaa meedia, et riik plaanib Ivangorodi piiripunkti ümberehituse valmis saada 2024. aastaks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Taavi Audo ütles ERR-ile, et tööde maht ning kas ja kuidas see mõjutab piiripunkti läbilaskevõimet, selgub mais, kui valmib remonditööde projekt. "Loodame koos valmis projektiga saada ka täpsemat infot võimaliku läbilaskevõime muutumise kohta," lisas Audo.
### Response:
Venemaa paneb Ivangorodi piiripunkti augustis pikaks ajaks remonti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rwandas asuva Karisoke uurimiskeskuse teadlased uurisid enam kui poole sajandi jooksul kogutud andmeid ning selgitasid välja, et emast ilma jäänud mägigorillade võsukestel on igati head ellujäämisvõimalused.
Selle uuringu tulemused olid tõeliselt üllatavad, sest on teada, et enamike sotsiaalse elulaadiga imetajate seas on varases eas ema kaotamine halbade tagajärgedega, kommenteeris Duke'i ülikoolis käitumise ökoloogiat uuriv Matthew Zipple.
Varasemad uuringud on näidanud, et näiteks mitmete šimpansite, paavianite ja ahvide järeltulijad on emast ilmajäämise korral tõsises ohus. Uurijad pakkusid välja, et orvustunud gorillade parema käekäigu põhjuseks on liigiomane kohastumus, mis tagab karja valmisoleku hoolitseda hüljatud järeltulija eest.
Oma hüpoteesi kontrollimiseks võrdlesid teadlased ligi 60 enne täiskasvanuks saamist orvuks jäänud gorillat ligi 140 gorillaga, kes said üles kasvada koos emaga. Selgus, et orvuks jäänud gorillade suremus ei erinenud emaga kasvanud gorillade omast. Lisaks ei leitud erinevusi kahe rühma paljunemisvõimes ja sotsiaalses edukuses. Veelgi enam, mitmetest emata kasvanud gorilladest said hiljem karjaliidrid.
Ühes teises hiljuti avaldatud uurimuses leiti, et kaks bonobo ehk pügmeešimpansi ema võtsid üles kasvatada teisest grupist pärit loomavõsukesi. Teadlaste hinnangul näitavad uuringute tulemused, et altruistlik käitumine pole ainult inimliigile omane nähtus.
Uurimus ilmus ajakirjas eLife. | Orvuks jäänud mägigorillasid kaitseb surma eest kaaslaste hool | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rwandas asuva Karisoke uurimiskeskuse teadlased uurisid enam kui poole sajandi jooksul kogutud andmeid ning selgitasid välja, et emast ilma jäänud mägigorillade võsukestel on igati head ellujäämisvõimalused.
Selle uuringu tulemused olid tõeliselt üllatavad, sest on teada, et enamike sotsiaalse elulaadiga imetajate seas on varases eas ema kaotamine halbade tagajärgedega, kommenteeris Duke'i ülikoolis käitumise ökoloogiat uuriv Matthew Zipple.
Varasemad uuringud on näidanud, et näiteks mitmete šimpansite, paavianite ja ahvide järeltulijad on emast ilmajäämise korral tõsises ohus. Uurijad pakkusid välja, et orvustunud gorillade parema käekäigu põhjuseks on liigiomane kohastumus, mis tagab karja valmisoleku hoolitseda hüljatud järeltulija eest.
Oma hüpoteesi kontrollimiseks võrdlesid teadlased ligi 60 enne täiskasvanuks saamist orvuks jäänud gorillat ligi 140 gorillaga, kes said üles kasvada koos emaga. Selgus, et orvuks jäänud gorillade suremus ei erinenud emaga kasvanud gorillade omast. Lisaks ei leitud erinevusi kahe rühma paljunemisvõimes ja sotsiaalses edukuses. Veelgi enam, mitmetest emata kasvanud gorilladest said hiljem karjaliidrid.
Ühes teises hiljuti avaldatud uurimuses leiti, et kaks bonobo ehk pügmeešimpansi ema võtsid üles kasvatada teisest grupist pärit loomavõsukesi. Teadlaste hinnangul näitavad uuringute tulemused, et altruistlik käitumine pole ainult inimliigile omane nähtus.
Uurimus ilmus ajakirjas eLife.
### Response:
Orvuks jäänud mägigorillasid kaitseb surma eest kaaslaste hool |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui sa kaotad audiovisuaalsest mudelist ära visuaali, siis tähendab see, et kogu fookus läheb stsenaariumile. Pole võimalik nõrka dialoogi või ebaloogilisi sisupöördeid peita välgu-paugu taha, kõik paistab hetkega välja. Fede Alvarez ei tee selles vallas ühtki järelandmist: üheksa napilt 20-minutilist episoodi on nii tihedad ja täpselt lavastatud, et raske on midagi ette heita. Piinlik öelda, aga harva suudetakse mõnes sarjas-filmis dialoogidesse sellist kirge ja hoogu süstida... Äkki peakski rohkem ilma pildita sarju tegema?
Kuigi heitsin nalja, et tegemist on "ekvalaiseri saatel kõlava raadioteatriga", siis reaalsus on muidugi palju peenem. Vaid värvidest ja kujunditest koosnev visuaal, millest sari koosneb, võib küll tunduda esmapilgul täiesti suvaline, kuid mingil imelikul kombel ei tundnud kordagi vajadust, et paneks silmad kinni ja lihtsalt kuulaks seda teksti. Ambientne pildirida aitab fokusseerida kogu tähelepanu loole ja lõigata ära ümbritsev maailm. Praeguses hektilises maailmas on see suur saavutus, kui suudad inimese päriselt mõnekümneks minutiks süvenenult mingit teksti kuulama panna. "Calls" saab sellega hakkama.
Esimeste episoodide järel võib jääda mulje, et Alvarez toob vaatajate ette lihtsalt üheksa kõhedat ulmelugu, mis koosnevad lõpututest telefonikõnedest, kuid vähehaaval hakkab selgeks saama, kuidas selle kõige taga on ikkagi suurem ja veel palju hirmuäratavam sündmustik. Kui rääkida kirjanduslikest mõjutustest, siis meenutab "Calls" ühest küljest nii H. P. Lovecrafti kirjeldamatuid õuduseid kui ka Samanta Schweblini peenelt kujundatud ulmemaailmu. Oleks selle sarja juures visuaal, siis võiks see kuuluda vabalt ka näiteks John Carpenteri või David Cronenbergi filmograafiasse.
Kellele meeldis möödunud aastal valminud Alex Garlandi sari "Devs", mis mängis julgelt paralleeldimensioonide teemaga, peaksid kindlasti ette võtma ka Fede Alvarezi "Callsi". Siin on hullumeelseid sisupöördeid, jahmatavaid süžeeliine ning lihtsalt vapustavalt head loojutustust. Kas tulevik on ilma pildita telesarjade käes? Ilmselt mitte, aga vahelduse mõttes võiksin midagi sellist küll veel vaadata-kuulata. | Kodune kultuurisoovitus | "Calls" ehk telesari ilma pildita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui sa kaotad audiovisuaalsest mudelist ära visuaali, siis tähendab see, et kogu fookus läheb stsenaariumile. Pole võimalik nõrka dialoogi või ebaloogilisi sisupöördeid peita välgu-paugu taha, kõik paistab hetkega välja. Fede Alvarez ei tee selles vallas ühtki järelandmist: üheksa napilt 20-minutilist episoodi on nii tihedad ja täpselt lavastatud, et raske on midagi ette heita. Piinlik öelda, aga harva suudetakse mõnes sarjas-filmis dialoogidesse sellist kirge ja hoogu süstida... Äkki peakski rohkem ilma pildita sarju tegema?
Kuigi heitsin nalja, et tegemist on "ekvalaiseri saatel kõlava raadioteatriga", siis reaalsus on muidugi palju peenem. Vaid värvidest ja kujunditest koosnev visuaal, millest sari koosneb, võib küll tunduda esmapilgul täiesti suvaline, kuid mingil imelikul kombel ei tundnud kordagi vajadust, et paneks silmad kinni ja lihtsalt kuulaks seda teksti. Ambientne pildirida aitab fokusseerida kogu tähelepanu loole ja lõigata ära ümbritsev maailm. Praeguses hektilises maailmas on see suur saavutus, kui suudad inimese päriselt mõnekümneks minutiks süvenenult mingit teksti kuulama panna. "Calls" saab sellega hakkama.
Esimeste episoodide järel võib jääda mulje, et Alvarez toob vaatajate ette lihtsalt üheksa kõhedat ulmelugu, mis koosnevad lõpututest telefonikõnedest, kuid vähehaaval hakkab selgeks saama, kuidas selle kõige taga on ikkagi suurem ja veel palju hirmuäratavam sündmustik. Kui rääkida kirjanduslikest mõjutustest, siis meenutab "Calls" ühest küljest nii H. P. Lovecrafti kirjeldamatuid õuduseid kui ka Samanta Schweblini peenelt kujundatud ulmemaailmu. Oleks selle sarja juures visuaal, siis võiks see kuuluda vabalt ka näiteks John Carpenteri või David Cronenbergi filmograafiasse.
Kellele meeldis möödunud aastal valminud Alex Garlandi sari "Devs", mis mängis julgelt paralleeldimensioonide teemaga, peaksid kindlasti ette võtma ka Fede Alvarezi "Callsi". Siin on hullumeelseid sisupöördeid, jahmatavaid süžeeliine ning lihtsalt vapustavalt head loojutustust. Kas tulevik on ilma pildita telesarjade käes? Ilmselt mitte, aga vahelduse mõttes võiksin midagi sellist küll veel vaadata-kuulata.
### Response:
Kodune kultuurisoovitus | "Calls" ehk telesari ilma pildita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ravens ja Cosmos võitsid kahe võiduni peetavates veerandfinaalseeriates oma vastaseid 2:0. Ravens oli täna põnevusmängus Raul Rebase nelja värava toel 6:3 parem JK Kohilast. Rebane viis veidi enne pooleteise minuti täitumist Ravensi juhtima, kuid Rauno Kald suutis samal minutil viigistada. Mikk Laas viis tartlased taas ette, aga Sten Mattias Oksaare värava järel mindi vaheajale viigiseisus.
Kohila läks mängu 30. minuti alguses juhtima, kui taas oli täpne Kald, kuid Laas viigistas 32. minuti alguses seisu 3:3-le. Võiduvärava lõi Rebane kohtumise 34. minutil. Kohila kasutas lendavat väravavahti ning viies pall löödi Rebase poolt nende tühja võrku. Samamoodi läks kuuenda tabamusega, mis tegi lõppseisuks 6:3.
FC Cosmos oli võõral väljakul 5:2 parem Sillamäe FC Npm Silmetist. Kaks väravat lõi Marek Šatov.
Poolfinaalseeriates on vastamisi Viimsi – Cosmos ja Narva - Ravens. Mängude toimumisajad on selgumisel. | Jalgpalli saaliliigas selgusid poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ravens ja Cosmos võitsid kahe võiduni peetavates veerandfinaalseeriates oma vastaseid 2:0. Ravens oli täna põnevusmängus Raul Rebase nelja värava toel 6:3 parem JK Kohilast. Rebane viis veidi enne pooleteise minuti täitumist Ravensi juhtima, kuid Rauno Kald suutis samal minutil viigistada. Mikk Laas viis tartlased taas ette, aga Sten Mattias Oksaare värava järel mindi vaheajale viigiseisus.
Kohila läks mängu 30. minuti alguses juhtima, kui taas oli täpne Kald, kuid Laas viigistas 32. minuti alguses seisu 3:3-le. Võiduvärava lõi Rebane kohtumise 34. minutil. Kohila kasutas lendavat väravavahti ning viies pall löödi Rebase poolt nende tühja võrku. Samamoodi läks kuuenda tabamusega, mis tegi lõppseisuks 6:3.
FC Cosmos oli võõral väljakul 5:2 parem Sillamäe FC Npm Silmetist. Kaks väravat lõi Marek Šatov.
Poolfinaalseeriates on vastamisi Viimsi – Cosmos ja Narva - Ravens. Mängude toimumisajad on selgumisel.
### Response:
Jalgpalli saaliliigas selgusid poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zulczyk süüdistas Dudat selles, et Poola president ei saa aru USA valimistest, teatas BBC.
Pärast USA meedia teateid, et Biden võitis presidendivalimised, kirjutas Duda Twitteris: "Palju õnne Joe Bidenile eduka presidendikampaania puhul. Niikaua kui ootame valimiskogu nominatsiooni, on Poola otsustanud USA-ga säilitada kõrgetasemelised ja kvaliteetsed strateegilised partnerlussuhted".
Viidates Duda Twitteri-postitusele, kirjutas Zulczyk Facebookis, et ta pole kuulnud sellisest asjast nagu USA valimiskogu nominatsioon.
"Joe Biden on USA 46. president. Andrzej Duda on debiilik," teatas Zulczyk.
Zulczyk on Poolas tuntud kirjanik. USA kaabeltelevisiooni ettevõte HBO tegi tema raamatust " Valgusest pimestatud" (Blinded by the Lights) ka telesarja.
Poolas on riigijuhtide ja religiooni solvamine kuritegu. | Poola presidenti "debiilikuks" nimetanud populaarne kirjanik võib minna vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zulczyk süüdistas Dudat selles, et Poola president ei saa aru USA valimistest, teatas BBC.
Pärast USA meedia teateid, et Biden võitis presidendivalimised, kirjutas Duda Twitteris: "Palju õnne Joe Bidenile eduka presidendikampaania puhul. Niikaua kui ootame valimiskogu nominatsiooni, on Poola otsustanud USA-ga säilitada kõrgetasemelised ja kvaliteetsed strateegilised partnerlussuhted".
Viidates Duda Twitteri-postitusele, kirjutas Zulczyk Facebookis, et ta pole kuulnud sellisest asjast nagu USA valimiskogu nominatsioon.
"Joe Biden on USA 46. president. Andrzej Duda on debiilik," teatas Zulczyk.
Zulczyk on Poolas tuntud kirjanik. USA kaabeltelevisiooni ettevõte HBO tegi tema raamatust " Valgusest pimestatud" (Blinded by the Lights) ka telesarja.
Poolas on riigijuhtide ja religiooni solvamine kuritegu.
### Response:
Poola presidenti "debiilikuks" nimetanud populaarne kirjanik võib minna vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Põhiidee seisneb selles, et ükski uurimismeetod pole neutraalne,"ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor Vasileios Kostakis jätkusuutlikkuse hindamise kohta. "Kõik meetodid tuginevad mingitele poliitilistele otsustele, teab teadlane seda siis või mitte. Parimal juhul on ta teadlik iga metodoloogia poliitilisest taustast."
Koos Kreeta Tehnikaülikooli teadlaste Katerina Troullaki ja Stelios Rozakisega valmis majandusteadlasel esimene artikkel kolmeosalisest sarjast, mille eesmärk on viia kokku rohelisema majandamise teoreetikud ja praktikud ning näidata, kui edukalt võiks nende sisuline koostöö toimida.
Kust tulevad hinnangud?
Vasileios Kostakise sõnul võib vahel kuulda väiteid nagu "Taani majandus on roheline" või "telefonimudel X on jätkusuutlik". "Teadlased väidavad nii, sest rakendavad mingeid kindlaid meetodeid ja praktikaid, mille järgi talitades saavad nad öelda, et "jah, Taani majandus on jätkusuutlik", või et "sellel konkreetsel telefonimaterjalil on just selline süsinikujalajälg"," selgitab professor.
"Otsustame teadlikult või alateadlikult rääkida mingeid lugusid ja peita teised lood ära."
Ühes oma kaasuurijatega leiab Kostakis, et teadlased peaksid selliseid hinnanguid andes teadvustama, et iga nende kasutatud mõõdik toetab mõnd poliitilist vaadet. "Otsustame teadlikult või alateadlikult rääkida mingeid lugusid ja peita teised lood ära," ütleb ta rohenarratiivide kohta. Mure vastu aitab uurija sõnul esmalt see, kui iga rohepüüdluste uurija enda jaoks läbi mõtleb, kelle huve tema hinnang toetab.
Teiseks soovitab Kostakis uurijatel arvesse võtta ka teiste erialade esindajate hinnanguid. Konkreetselt üritab tema uurimisrühm omavahel tihedamalt suhtlema saada jätkusuutlikkuse teoreetikuid ja rohearengu hindajaid praktikas.
"Nägime, et need kaks teadlaste rühma ei räägi omavahel. Kui rohepüüdluste teoorias on arenguid, ei pruugi jätkusuutlikkuse hindajad nendest lõpuni teadlikud olla. Samal ajal paljud nendest, kes teevad rohelise teooriaga tööd, ei jälgi, kuidas areneb selle hindamine praktilisest küljest," kirjeldab Kostakis murekohta.
Mõõtmistulemus oleneb sellest, kust mõõtma hakata
Kuidas mõjutab kahe teadlaskonna suhtlus või suhtlematus aga lugejat? Tuleb välja, et mõne riigi või toote süsinikujalajälje hinnang võib olla petlikult hea, sest hinnangu andnud uurijad pole esitanud küsimusi oma hindamismõõdikute kohta. Vasilis Kostakis toob selle kohta alloleva graafikuga illustreeritud näite.
Materjalikasutuse muutus aastatel 1990-2008. Autor/allikas: Vasileios Kostakis/Wiedmann et. al. 2015./PNAS
"Jätkusuutlikkuse mõõtmiseks on kaks erinevat lähenemist. Nende abil saab näiteks väita, kas mõni majandus on roheline või mitte," selgitab majandusteadlane. Graafikul on sinisega märgitud USA, Euroopa Liidu ja OECD-riikide sisemajanduse kogutoodang aastatel 1990–2008. Punasega on märgitud esimene rohepüüdluste mõõteriist riigisisene materjalitarbimine. "See indeks mõõdab, kui palju energiavoolu ja materjale tarbiti kindlal territooriumil," ütleb Kostakis ja lisab, et näiteks Taani ja Rootsi tubli rohelisuse hinnangud on just selle mõõteriistaga arvutatud.
Graafikul on rohelisega märgitud aga teine tööriist – materjali jalajälg, mis arvestab lisaks ühe riigi tarbimisele ka teiste asjassepuutuvate riikide tarbimist. "Kui näiteks Taani ostab turbiine Hiina ettevõttelt või Taani toodab ise oma tuuleturbiine, aga kasutab selleks Kongo Vabariigist pärit materjale, siis materjali jalajälje indeks võtaks arvesse kogu materjalikulu. Mitte ainult Taani riigi territooriumil tarbitud materjali, vaid ka Taani riigi tõttu tarbitud materjali," seletab uurija.
"Kui SKT tõuseb, tõuseb ka materjali jalajälg."
Graafikul on Kostakise sõnul näha, kuidas uuritud riikide majandused on sajandi algusest saati pidevalt kasvanud. Näiteks USA puhul on samas näha, kuidas riigisisene materjalitarbimine ei sõltu enam majanduskasvust ja hoopis langeb. "See tähendab, et võime üha rohkem toota ja majandust kasvatada, aga samal ajal tarbime vähem energiat ja materjale, mis ongi rohekasvu ja rohemajanduse mõistete sisu," osutab Kostakis.
Kui aga vaadata USA või teiste riikide rohepüüdlusi materjali jalajälje mõõdikuga, pole vaatepilt uurija sõnul sugugi enam nii ilus. "Miks on USA SKT ja riigisisese materjalikulu vahel nii suur vahe? Paljud USAs kasutatavad asjad toodetakse teistes riikides," märgib ta. See tähendab, et USA majandusest rääkides ei võeta arvesse ebameeldivaid kõrvalmõjusid, nagu süsinikuheide. Kõrvalmõjud kajastuvad aga näiteks Hiina või mõne Aafrika riigi majandushinnangus.
"Kui SKT tõuseb, tõuseb ka materjali jalajälg," võtab Kostakis mõttekäigu kokku. "Seni on olnud see, mida rohekasvuks või rohemajanduseks nimetame, võimatu. Väidame, et rohemajandus on küll võimalik, ent ilma kasvuta."
Teadlikkus, koostöö ja tarbijate arvamus
Nagu eespool mainitud, on Vasielios Kostakise ja kolleegide üks eesmärk tihendada jätkusuutlikkuse teoreetikute ja praktikute vahelist suhtlust. "See ei tähenda, et teoreetikutel tingimata õigus oleks või nad toimuvast teadlikumad oleks. Samas on näiteks palju praktikuid, kes ei kahtle oma mõõtmistööriistade kvaliteedis," põhjendab ta.
Ta toob näite, kuidas osales mullu detsembris Euroopa teadusnõukogu korraldatud rohekonverentsil. Enamik osalejatest olid Kostakise sõnul insenerid, kes rääkisid ühtaegu riigisisesest materjalitarbimisest ja tõhususest. "Küsisin neilt, et miks te just neid kahte tööriista kasutate või miks te tõhusamad ja jätkusuutlikumad olete ja kuidas need kaks asja seotud on. Selle peale üks inseneridest ütles, et ta pole selle üle kunagi mõelnud," kirjeldab ta. Teine insener põhjendas, et kasutas ülikoolis õpetatud tööriistu, mille majandusteadlased talle on loonud.
Niisiis, Kostakise sõnul on oluline, et rohepüüdluste uurijad mõtleks oma meetodid hästi läbi ning teiseks, jagaks oma mõtteid teiste huvitatud asjatundjatega. "Kui meil on koos erinevate vaatenurkadega jätkusuutlikkuse-hinnangud, saavad roheteadlased neist sünteesida erinevaid lugusid, mida näiteks iga konkreetse tehnikaseadme kohta rääkida," ütleb ta.
"See ei tähenda, et teoreetikutel tingimata õigus oleks või nad toimuvast teadlikumad oleks. Samas on näiteks palju praktikuid, kes ei kahtle oma mõõtmistööriistade kvaliteedis."
Siin tuleb mängu uuringu kolmas eesmärk, vaadelda 3D-printerite ehk kindlate tehnikaseadmete valmistamise näitel, kuidas säärane erinevate teadlaste koostöös sündiv jätkusuutlikkuse hinnang võiks valmida. "Tahtsime näiteks mõõta, mis on ühe 3D-printeri disainimise ja tootmise süsinikuheide ja ökoloogiline jalajälg. See osutus võimatuks, sest erafirmad keeldusid koostööst ja andmeid oli meil väga raske hankida," kirjeldab Kostakis etteruttavalt ka tulevaste artiklite sisu.
Kostakis ja kolleegid panevad lisaks teadlikkusele ja suhtlusele uurijatele veel südamele, et need võtaks iga toote süsinikujalajälge hinnates arvesse ka selle inimmõõtmelisust. Teisisõnu toote disainimise ja tootmise kuludele lisaks tasuks tarbijalt uurida, kui suur otsustusõigus ja tegutsemisvabadus on tal toote omanikuna. "Milline suhe on tarbijal kindla tehnikaseadmega? Mil määral suudab tarbija seadet kasutada ja töökorras hoida?" toob Kostakis näiteid ja lisab, et kui igal kasutajal oleks võimalus näiteks ise oma iPhone'i tarkvara uuema vastu välja vahetada, ei tõttaks ta sama ruttu uut seadet ostma.
Uurimisrühmal on sama teemat plaanis täpsemalt käsitleda veel kahes artiklis. Kõnealune artikkel ilmus ajakirjas Ecological Economics. | Uuring: kõik rohelise majanduskasvu mõõdikud on poliitiliselt kaldus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Põhiidee seisneb selles, et ükski uurimismeetod pole neutraalne,"ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor Vasileios Kostakis jätkusuutlikkuse hindamise kohta. "Kõik meetodid tuginevad mingitele poliitilistele otsustele, teab teadlane seda siis või mitte. Parimal juhul on ta teadlik iga metodoloogia poliitilisest taustast."
Koos Kreeta Tehnikaülikooli teadlaste Katerina Troullaki ja Stelios Rozakisega valmis majandusteadlasel esimene artikkel kolmeosalisest sarjast, mille eesmärk on viia kokku rohelisema majandamise teoreetikud ja praktikud ning näidata, kui edukalt võiks nende sisuline koostöö toimida.
Kust tulevad hinnangud?
Vasileios Kostakise sõnul võib vahel kuulda väiteid nagu "Taani majandus on roheline" või "telefonimudel X on jätkusuutlik". "Teadlased väidavad nii, sest rakendavad mingeid kindlaid meetodeid ja praktikaid, mille järgi talitades saavad nad öelda, et "jah, Taani majandus on jätkusuutlik", või et "sellel konkreetsel telefonimaterjalil on just selline süsinikujalajälg"," selgitab professor.
"Otsustame teadlikult või alateadlikult rääkida mingeid lugusid ja peita teised lood ära."
Ühes oma kaasuurijatega leiab Kostakis, et teadlased peaksid selliseid hinnanguid andes teadvustama, et iga nende kasutatud mõõdik toetab mõnd poliitilist vaadet. "Otsustame teadlikult või alateadlikult rääkida mingeid lugusid ja peita teised lood ära," ütleb ta rohenarratiivide kohta. Mure vastu aitab uurija sõnul esmalt see, kui iga rohepüüdluste uurija enda jaoks läbi mõtleb, kelle huve tema hinnang toetab.
Teiseks soovitab Kostakis uurijatel arvesse võtta ka teiste erialade esindajate hinnanguid. Konkreetselt üritab tema uurimisrühm omavahel tihedamalt suhtlema saada jätkusuutlikkuse teoreetikuid ja rohearengu hindajaid praktikas.
"Nägime, et need kaks teadlaste rühma ei räägi omavahel. Kui rohepüüdluste teoorias on arenguid, ei pruugi jätkusuutlikkuse hindajad nendest lõpuni teadlikud olla. Samal ajal paljud nendest, kes teevad rohelise teooriaga tööd, ei jälgi, kuidas areneb selle hindamine praktilisest küljest," kirjeldab Kostakis murekohta.
Mõõtmistulemus oleneb sellest, kust mõõtma hakata
Kuidas mõjutab kahe teadlaskonna suhtlus või suhtlematus aga lugejat? Tuleb välja, et mõne riigi või toote süsinikujalajälje hinnang võib olla petlikult hea, sest hinnangu andnud uurijad pole esitanud küsimusi oma hindamismõõdikute kohta. Vasilis Kostakis toob selle kohta alloleva graafikuga illustreeritud näite.
Materjalikasutuse muutus aastatel 1990-2008. Autor/allikas: Vasileios Kostakis/Wiedmann et. al. 2015./PNAS
"Jätkusuutlikkuse mõõtmiseks on kaks erinevat lähenemist. Nende abil saab näiteks väita, kas mõni majandus on roheline või mitte," selgitab majandusteadlane. Graafikul on sinisega märgitud USA, Euroopa Liidu ja OECD-riikide sisemajanduse kogutoodang aastatel 1990–2008. Punasega on märgitud esimene rohepüüdluste mõõteriist riigisisene materjalitarbimine. "See indeks mõõdab, kui palju energiavoolu ja materjale tarbiti kindlal territooriumil," ütleb Kostakis ja lisab, et näiteks Taani ja Rootsi tubli rohelisuse hinnangud on just selle mõõteriistaga arvutatud.
Graafikul on rohelisega märgitud aga teine tööriist – materjali jalajälg, mis arvestab lisaks ühe riigi tarbimisele ka teiste asjassepuutuvate riikide tarbimist. "Kui näiteks Taani ostab turbiine Hiina ettevõttelt või Taani toodab ise oma tuuleturbiine, aga kasutab selleks Kongo Vabariigist pärit materjale, siis materjali jalajälje indeks võtaks arvesse kogu materjalikulu. Mitte ainult Taani riigi territooriumil tarbitud materjali, vaid ka Taani riigi tõttu tarbitud materjali," seletab uurija.
"Kui SKT tõuseb, tõuseb ka materjali jalajälg."
Graafikul on Kostakise sõnul näha, kuidas uuritud riikide majandused on sajandi algusest saati pidevalt kasvanud. Näiteks USA puhul on samas näha, kuidas riigisisene materjalitarbimine ei sõltu enam majanduskasvust ja hoopis langeb. "See tähendab, et võime üha rohkem toota ja majandust kasvatada, aga samal ajal tarbime vähem energiat ja materjale, mis ongi rohekasvu ja rohemajanduse mõistete sisu," osutab Kostakis.
Kui aga vaadata USA või teiste riikide rohepüüdlusi materjali jalajälje mõõdikuga, pole vaatepilt uurija sõnul sugugi enam nii ilus. "Miks on USA SKT ja riigisisese materjalikulu vahel nii suur vahe? Paljud USAs kasutatavad asjad toodetakse teistes riikides," märgib ta. See tähendab, et USA majandusest rääkides ei võeta arvesse ebameeldivaid kõrvalmõjusid, nagu süsinikuheide. Kõrvalmõjud kajastuvad aga näiteks Hiina või mõne Aafrika riigi majandushinnangus.
"Kui SKT tõuseb, tõuseb ka materjali jalajälg," võtab Kostakis mõttekäigu kokku. "Seni on olnud see, mida rohekasvuks või rohemajanduseks nimetame, võimatu. Väidame, et rohemajandus on küll võimalik, ent ilma kasvuta."
Teadlikkus, koostöö ja tarbijate arvamus
Nagu eespool mainitud, on Vasielios Kostakise ja kolleegide üks eesmärk tihendada jätkusuutlikkuse teoreetikute ja praktikute vahelist suhtlust. "See ei tähenda, et teoreetikutel tingimata õigus oleks või nad toimuvast teadlikumad oleks. Samas on näiteks palju praktikuid, kes ei kahtle oma mõõtmistööriistade kvaliteedis," põhjendab ta.
Ta toob näite, kuidas osales mullu detsembris Euroopa teadusnõukogu korraldatud rohekonverentsil. Enamik osalejatest olid Kostakise sõnul insenerid, kes rääkisid ühtaegu riigisisesest materjalitarbimisest ja tõhususest. "Küsisin neilt, et miks te just neid kahte tööriista kasutate või miks te tõhusamad ja jätkusuutlikumad olete ja kuidas need kaks asja seotud on. Selle peale üks inseneridest ütles, et ta pole selle üle kunagi mõelnud," kirjeldab ta. Teine insener põhjendas, et kasutas ülikoolis õpetatud tööriistu, mille majandusteadlased talle on loonud.
Niisiis, Kostakise sõnul on oluline, et rohepüüdluste uurijad mõtleks oma meetodid hästi läbi ning teiseks, jagaks oma mõtteid teiste huvitatud asjatundjatega. "Kui meil on koos erinevate vaatenurkadega jätkusuutlikkuse-hinnangud, saavad roheteadlased neist sünteesida erinevaid lugusid, mida näiteks iga konkreetse tehnikaseadme kohta rääkida," ütleb ta.
"See ei tähenda, et teoreetikutel tingimata õigus oleks või nad toimuvast teadlikumad oleks. Samas on näiteks palju praktikuid, kes ei kahtle oma mõõtmistööriistade kvaliteedis."
Siin tuleb mängu uuringu kolmas eesmärk, vaadelda 3D-printerite ehk kindlate tehnikaseadmete valmistamise näitel, kuidas säärane erinevate teadlaste koostöös sündiv jätkusuutlikkuse hinnang võiks valmida. "Tahtsime näiteks mõõta, mis on ühe 3D-printeri disainimise ja tootmise süsinikuheide ja ökoloogiline jalajälg. See osutus võimatuks, sest erafirmad keeldusid koostööst ja andmeid oli meil väga raske hankida," kirjeldab Kostakis etteruttavalt ka tulevaste artiklite sisu.
Kostakis ja kolleegid panevad lisaks teadlikkusele ja suhtlusele uurijatele veel südamele, et need võtaks iga toote süsinikujalajälge hinnates arvesse ka selle inimmõõtmelisust. Teisisõnu toote disainimise ja tootmise kuludele lisaks tasuks tarbijalt uurida, kui suur otsustusõigus ja tegutsemisvabadus on tal toote omanikuna. "Milline suhe on tarbijal kindla tehnikaseadmega? Mil määral suudab tarbija seadet kasutada ja töökorras hoida?" toob Kostakis näiteid ja lisab, et kui igal kasutajal oleks võimalus näiteks ise oma iPhone'i tarkvara uuema vastu välja vahetada, ei tõttaks ta sama ruttu uut seadet ostma.
Uurimisrühmal on sama teemat plaanis täpsemalt käsitleda veel kahes artiklis. Kõnealune artikkel ilmus ajakirjas Ecological Economics.
### Response:
Uuring: kõik rohelise majanduskasvu mõõdikud on poliitiliselt kaldus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme enda jaoks seadnud paika kogused, kui palju me peame süstima, et saavutada karjaimmuunsus. See tähendaks 68,9 miljoni inimese vaktsineerimist," rääkis Golikova.
Samas ütles Vene president Vladimir Putin esmaspäeval, et jaanuarist alates on ainult 4,3 miljonit venemaalast saanud kaks doosi vaktsiini Sputnik V, mis on Venemaal peamiselt kasutatav koroonavaktsiin.
"Me liigume aktiivselt oma sihi suunas ja leian, et suudame isegi praeguse tempo juures, saavutada augustiks selle eesmärgi," ütles Golikova intervjuus telekanalile Rossija-24. "Aga arvame, et vaktsineerimise tempo siiski kasvab," lisas Vene asepeaminister.
Venemaal algas massivaktsineerimine 18. jaanuaril ning siiani on selleks kasutatud oma vaktsiini Sputnik V. Praeguseks on kasutusse võetud ka teine Venemaal välja töötatud vaktsiin EpiVakKorona ning 28. märtsil peaks lisanduma veel kolmas vaktsiin KoviVak.
Putin rääkis esmaspäeval, kui ta teatas, et kavatseb ka ennast vaktsineerida lasta, et Venemaal on ühe vaktsiinisüsti saanud 6,3 miljonit inimest, neist 4,3 miljonit ka teise vaktsiinidoosi. | Venemaa loodab saavutada karjaimmuunsuse augustiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme enda jaoks seadnud paika kogused, kui palju me peame süstima, et saavutada karjaimmuunsus. See tähendaks 68,9 miljoni inimese vaktsineerimist," rääkis Golikova.
Samas ütles Vene president Vladimir Putin esmaspäeval, et jaanuarist alates on ainult 4,3 miljonit venemaalast saanud kaks doosi vaktsiini Sputnik V, mis on Venemaal peamiselt kasutatav koroonavaktsiin.
"Me liigume aktiivselt oma sihi suunas ja leian, et suudame isegi praeguse tempo juures, saavutada augustiks selle eesmärgi," ütles Golikova intervjuus telekanalile Rossija-24. "Aga arvame, et vaktsineerimise tempo siiski kasvab," lisas Vene asepeaminister.
Venemaal algas massivaktsineerimine 18. jaanuaril ning siiani on selleks kasutatud oma vaktsiini Sputnik V. Praeguseks on kasutusse võetud ka teine Venemaal välja töötatud vaktsiin EpiVakKorona ning 28. märtsil peaks lisanduma veel kolmas vaktsiin KoviVak.
Putin rääkis esmaspäeval, kui ta teatas, et kavatseb ka ennast vaktsineerida lasta, et Venemaal on ühe vaktsiinisüsti saanud 6,3 miljonit inimest, neist 4,3 miljonit ka teise vaktsiinidoosi.
### Response:
Venemaa loodab saavutada karjaimmuunsuse augustiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sinclair kehastab filmis oma isa tegelase Dominic Toretto nooremat versiooni ning tegemist on Sinclairi esimese suurfilmi rolliga, kirjutab Variety.
Sinclairi stseenid filmiti juba 2019. aastal ning "Kiirete ja vihaste" üheksanda filmi võtteperiood lõppes 2019. aasta novemrbis.
Film pidi kinodesse jõudma eelmise aasta suvel, ent koroonapandeemia tõttu lükati 200 miljoni dollari suuruse eelarvega filmi esilinastust korduvalt edasi ning praeguse seisuga peaks film kinodesse jõudma juuni lõpus. | "Kiirete ja vihaste" uues filmis teeb rolli ka Vin Dieseli poeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sinclair kehastab filmis oma isa tegelase Dominic Toretto nooremat versiooni ning tegemist on Sinclairi esimese suurfilmi rolliga, kirjutab Variety.
Sinclairi stseenid filmiti juba 2019. aastal ning "Kiirete ja vihaste" üheksanda filmi võtteperiood lõppes 2019. aasta novemrbis.
Film pidi kinodesse jõudma eelmise aasta suvel, ent koroonapandeemia tõttu lükati 200 miljoni dollari suuruse eelarvega filmi esilinastust korduvalt edasi ning praeguse seisuga peaks film kinodesse jõudma juuni lõpus.
### Response:
"Kiirete ja vihaste" uues filmis teeb rolli ka Vin Dieseli poeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud 1990. aastad olid Lääne suhetes Venemaaga lootuste aastad. Paraku jäi positiivne periood lühikeseks, umbes ühe kümnendi pikkuseks ja alates Vladimir Putini saamisest Venemaa presidendiks 31. detsembril 1999. aastal on Venemaa areng olnud demokraatlike väärtustega vastassuunaline.
2000. aastate esimene pool kulus Vene režiimil siseriiklikuks puhastuseks. Hävitati valdav enamus vabast ajakirjandusest ja loodi poliitiline süsteem, kus tegelik opositsioon ei pääse isegi riigi parlamenti. Alates 2000. aastate teisest poolest toimus oluline muutus ka Vene välispoliitikas. Läbivaks ideoloogiaks sai vastandumine Läänele. Sellele järgnesid sõda Gruusia vastu 2008. aastal ja alates 2014. aastast sisuliselt praeguseni kestev sõda Ukraina vastu.
Ka praegu on Venemaa välispoliitika nurgakivi vastandumine Läänele. Vene juhtkond ei näe, et olukorras, kus eksisteerib teatud mõistes terviklik Lääs, oleks Venemaal võimalik olulisel määral oma positsiooni maailmas tugevdada.
Venemaa juhtkond on veendunud, et sõjaline võimekus on peamine vahend, millega end maailmas kehtestada. Kõige parema võrdluse annab selles statistika sõjaliste kulutuste osakaalust kogu keskvalitsuse kuludest.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel oli Venemaal see number 1998. aastal 6,9 protsenti. 2016. aastaks oli see kasvanud 14,8 protsendile ehk üle kahe korra. Tõsi, Ukraina-vastase agressiooni tekitatud majanduskriisi tõttu on see number 2019. aastaks langenud 11,4 protsendile. Aga ka see number on endiselt väga kõrge. Võrdluseks, USA-l oli vastav number 2019. aastal 9,4, Hiinal 5,4, Eestil 5,3 ja Ühendkuningriigil 4,5.
Selle raha eest on Venemaa suutnud oma armeed märkimisväärselt moderniseerida. Viimase kümnendiga on Venemaa sõjaline mõtlemine naasnud külma sõja aegsete plaanide juurde, mis nägid ette valmisolekut täiemahuliseks sõjaliseks konfliktiks NATO-ga.
Armee arendamise prioriteetseks suunaks on olnud selgelt Lääs. Alates Ukraina sõjast on Venemaa loonud läänesuunal kuus uut diviisi. Märgatavalt on uuendatud ka relvastust. Kalibr ja Iskander tüüpi raketisüsteemide kasutuselevõtt on head näited viimase kümnendiga toimunud arengutest. Venemaa on muutnud oluliselt efektiivsemaks oma väljaõppesüsteemi. Sõjaliste õppuste ja nendel osalejate hulk on suurenenud.
2021. aasta suve teisel poolel ja sügisel toimub järjekordne suurõppus Zapad-2021. Kuna tegu on meie piiride vahetus läheduses toimuva õppusega, siis on selge, et antud ajaperioodil suurenevad ka ohud meie ja meie naabrite julgeolekule.
Sedalaadi õppuste ajal, kus potentsiaalse vaenlase üksused on sisuliselt pidevas valmisolekus ja ka meie piiride vahetus läheduses, väheneb eelhoiatuse aeg märgatavalt ning see tõstab paratamatult ohutunnet. Seda enam, et Venemaa suurõppused on kahel korral varem kasvanud üle ka sõjalisteks operatsioonideks: 2008. aastal järgnes õppusele Kavkaz agressioon Gruusia vastu ja 2015. aastal õppusele Tsentr sõjaline operatsioon Süürias.
Tänavu lisab määramatust ka ebastabiilsus Valgevenes. Eeldatavasti toimub arvestatav osa Zapad-2021 õppusest Valgevene territooriumil. Kui Valgevene opositsioon peaks suutma kevade ja suve jooksul uuesti inimesed tänavale tuua ja survestada Aleksander Lukasenkot, siis suureneb võimalus, et Venemaa kasutab õppust oma vägede alalise kohalolu suurendamiseks Valgevenes.
Suuri muutusi Vene välispoliitikas pole oodata
Ukraina-vastase agressiooni, sellele järgnenud Lääne sanktsioonide ja naftahinna languse tekitatud majanduskriis ei jõudnudki Venemaal enne COVID-19 kriisi lõppeda. Venemaa SKT, mis Maailmapanga andmetel oli 2013. aastal 2292,5 miljardit dollarit, langes 2016. aastaks 1276,8 miljardile ehk peaaegu poole võrra.
2019. aastaks kasvas SKT 1699,9. miljardile, mis on ainult 74 protsenti 2013. aasta numbrist. 2020. aastal pöördusid numbrid taas langusesse. On selge, et nii pikk ja sügav majanduskriis ei saa jätta mõjutamata ka kaitse-eelarvet. Järgneval kümnendil ei õnnestu Venemaal oma sõjaväge moderniseerida sama kiires tempos kui eelmisel kümnendil. Samal ajal on sõjaline eelarve koos sisejulgeolekuga need kaks valdkonda, mida siiski eelisarendatakse.
"Tõenäoliselt on režiim üha enam sunnitud toetuma repressiivaparaadile ja väga arvestatav osa Vene režiimi energiast läheb enda võimu kindlustamisele."
Majanduslangus on toonud kaasa ka Venemaa elanike varasemast suurema rahulolematuse poliitilise režiimiga. See on ka peamine põhjus, miks sisejulgeolekut on eelisarendatav. Kuna majandusolukorra arvestatavat paranemist kusagilt paista ei ole, siis tõenäoliselt on režiim üha enam sunnitud toetuma repressiivaparaadile ja väga arvestatav osa Vene režiimi energiast läheb enda võimu kindlustamisele.
Läänes on ajalooliselt palju arutatud (ja arutatakse ka praegu) selle üle, kas nõrk Venemaa võiks ülejäänud maailmale olla veelgi ohtlikum kui tugev Venemaa. Ehk tänapäevasesse keelde tõlgituna, kas Venemaa juhtkond võiks oma siseprobleemide lahendamiseks võtta ette järjekordse sõjalise operatsiooni mõne oma naabri vastu. Krimmi annekteerimisega ju õnnestus Putinil oma populaarsust märkimisväärselt tõsta.
Viimaste kümnendite ajalugu näitab pigem siiski vastupidist. Kui Venemaal on läinud majanduslikult kehvasti, siis pole olnud ka jaksu naabrite sõjaliseks kimbutamiseks. Nii rünnak Gruusia kui ka Ukraina vastu võeti ette ajaperioodil, kui Venemaa majandusel läks silmapaistvalt hästi.
Venemaa majandus on kriisis, aga see on siiski kordades paremal järjel kui 1980. või 1990. aastatel. Seetõttu pole põhjust ka arvata, et Venemaal oleks kohe-kohe tulemas revolutsioon või täielik kollaps, pigem on põhjust arvestada veel üsna pikalt vinduva kriisiga. Sellest tulenevalt pole oodata ka suuri muutusi Vene välispoliitikas.
Olulistes küsimustes, mis viisid kriisini Vene-Lääne suhetes, ei ole Venemaa poliitika muutumas. Okupeeritud Ida-Ukrainast, Abhaasiast, Lõuna-Osseetiast või veel vähem annekteeritud Krimmist Venemaa lahkuda ei plaani.
Venemaa suhtumine Ukrainasse ja Gruusiasse pole muutunud, vaatamata sellele, et Ukraina ja Gruusia valitsused on üles näidanud vägagi arvestatavat kompromissivalmidust. Vastupidi, Vene võimude kontrollitavas meedias spekuleeritakse järjekindlalt uue rünnakuga Ida-Ukrainas, eesmärgiga laiendada okupeeritud territooriume.
Lääne võimalused Venemaad muuta on piiratud
Venelased teavad, et nad ei suuda olla konkurent Läänele kui tervikule. Sellest tulenevalt püütakse jätkuvalt tekitada umbusku ja vastuolusid lääneliitlaste vahele. See ei ole Venemaa poliitikas midagi uut.
Juba külma sõja ajal tegeldi aktiivselt Ühendriikide ja Euroopa, NATO ja EL-i, EL-i riikide vaheliste tülide tekitamise ja õhutamisega. Euroopa riikides finantseeriti nn rahuvõitlejaid, kelle põhilised loosungid nõudsid USA sõjalise kohaoleku lõpetamist Euroopas.
Ühendriikide uue administratsiooni ametisse astumine on loonud pinnase, et Lääne-siseseid vastuolusid märgatavalt vähendada ja kontrolli all hoida. See ei saa olema kerge, sest mitmed vastuolud on endiselt alles. Kaubandusküsimused on jätkuvalt üleval. Paljud Euroopa liitlased ei suhtu liiga entusiastlikult kaitsekulutuste suurendamisesse, mida Ühendriigid neilt ootavad. Aga vähemalt on riigijuhtide omavaheline keemia märgatavalt parem.
Kui Ühendriikide ja Euroopa suurriikide suhted tõepoolest korda saavad, siis on vaieldamatult tegu silmapaistva tagasilöögiga Venemaale.
Venemaa tööriistakastis on lisaks sõjalistele vahenditele palju muid vahendeid. Näiteks infosõda ja mõjutustegevus. Eesti on kogenud juba 1990. aastatest alates, et meid süüdistatakse venekeelse vähemuse diskrimineerimises ja natsilembuses. Enamik Lääneriike on probleemi teadvustanud alles viimase kümnendi jooksul. See on mingil määral ka loogiline, sest alles 2000. aastatel laiendas Venemaa selles osas oma geograafiat.
COVID-19 tõi esile selle uued vormid infosõja uued vormid. Eelmisel kevadel, kui pandeemia oli Euroopas veel uus ja tundmatu nähtus, käivitas Venemaa nn meditsiiniabi projekti. Itaaliasse veeti Vene sõjaväe transpordilennukitega meditsiinivarustust. Seejärel vedas Vene lippudega ehitud Kamazidest koosnev konvoi selle varustuse läbi poole Itaalia Rooma lähedalt Bergamosse. Paar nädalat hiljem tunnistasid aga Itaalia ametiisikud ajalehele La Stampa, et 80 protsenti varustusest oli kasutu.
Sarnane protsess käib ka läbi nn vaktsiinidiplomaatia. Ma ei ole pädev hindama Sputnik V meditsiinilisi omadusi, küll aga on selge, et Venemaal puudub võimekus toota piisav kogus Sputnikut isegi selleks, et oma kodanikud kasvõi enam-vähem rahuldavas tempos ära vaktsineerida.
"Vene propagandakanaleid vaatavad inimesed ei julge end Pfizeri, AstraZeneca või Modernaga vaktsineerida ning ootavad Sputniku näol valget laeva."
Kui nüüd vaadata konkreetselt Eesti suunas, siis Vene propaganda, mis külvab kahtlusi Läänes toodetud vaktsiinide suunal, tekitab eelkõige korvamatut kahju siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Vene propagandakanaleid vaatavad inimesed ei julge end Pfizeri, AstraZeneca või Modernaga vaktsineerida ning ootavad Sputniku näol valget laeva, mis suure tõenäosusega ei saabugi või kui saabub, siis on suure valge laeva asemel tegu halli kummipaadiga.
Läänemaailma võimalused muuta Venemaad on piiratud. Venemaa, nagu teisedki riigid, võib muutuda oma kodanikkonna või siis ka eliidi tahtel. Katseid iga hinna eest nendega suhelda tõlgendavad venelased nõrkusena ja need võivad viia piinlike läbikukkumisteni nagu hiljutine Josep Borrelli Moskva-visiit näitas. Suuresti on ühepoolseks jäänud terrorismivastane koostöö, tõenäoliselt on naiivsevõitu lootused siiraks koostööks keskkonnakaitse ja rohepöörde valdkonnas.
Loomulikult tuleb Venemaaga suhtlus lahti hoida, seda tehti ka külma sõja ajal. Aga sel juhul on mõistlik rääkida konkreetsetest teemadest omapoolsete konkreetsete eesmärkidega. Niisama rääkimist lihtsalt rääkimise pärast kasutatakse peaaegu kindlalt omakasupüüdlikult ära.
Olukorras, kus Lääne võimalused muuta Venemaa käitumist on piiratud, tuleb garanteerida, et ise oldaks piisavalt tugevad, et heidutus toimiks. Selles osas on pilt muidugi oluliselt parem, kui ta oli 2014. aastal. Lääs on Venemaad kui ohtu tunnetanud ja vastavas suunas ka tegutsenud.
eFP üksuste paigutamine Balti riikidesse ja Poola on kindlasti selline asi, millega potentsiaalne agressor peab arvestama. Oluline samm edasi on ka enamuse NATO liikmesriikide sõjaliste kulutuste suurendamine.
Kuigi on selge, et Eesti suurusele riigile on kollektiivkaitse elulise tähtsusega, on ka meie enda tegevus väga oluline. Ka meie enda võimed on osa kollektiivkaitsest. Et küsida liitlastelt suuremat panustamist, peame ka ise olema valmis rohkem panustama. Leedu ja Poola on teatanud oma plaanist tõsta kaitsekulutusi 2030. aastaks 2,5 protsenti SKT-st. Siinkohal on põhjust küsida, et kas Eesti ja Läti julgeolekuolukord on parem? Pigem mitte.
Hiina on Venemaaga võrreldes kõrgemas liigas
On selge, et lähikümnenditeks jääb Eesti julgeolekuohuks number üks Venemaa, seda eelkõige oma geograafilise läheduse tõttu. Aga peame ka arvestama, et Läänele kui tervikule on samaväärne ja pigem suuremgi risk Hiina RV.
Venemaa ja Hiina juhtkondade mõttemallides ja käitumismaneeris on palju sarnast, aga Hiina on Venemaaga võrreldes eelkõige majanduslikult potentsiaalilt hoopis teises ja kõrgemas liigas ning sellest tulenevalt ka Läänele kui tervikule ohtlikum.
Hiina poliitika on esimees Xi Jinpingi ametiajal oluliselt muutunud, seda nii välis- kui ka sisepoliitikas. Välispoliitikas on tekkinud avalik soov end kehtestada. Naabrite puhul on see viinud konkreetsete sõjaliste sammudeni, kaugemate riikide puhul piirdub esialgu katsetega kehtestada oma väärtusruumi, mis on muidugi meile samuti väga ohtlik.
Jaapani ja Taiwani suunal piirdub surve seni veel peamiselt sagenenud mere- ja õhupiiri rikkumistega. Jaapanil ja Taiwanil on Ühendriikidega kahepoolsed kaitselepped, seetõttu on Hiina nende suunal jätkuvalt suhteliselt ettevaatlik.
Seevastu Lõuna-Aasia riikide puhul on Hiina veelgi agressiivsem. Lõuna-Hiina merel on Hiina võtnud enda kontrolli alla mitmeid territooriume, mis rahvusvahelise merearbitraaži otsusel kuuluvad Filipiinidele.
Hiina relvajõudude moderniseerimine toimub veelgi kiiremas tempos ja on ressurssidega paremini kaetud kui Venemaal ja tõmbab Eesti olulisemate liitlaste, eelkõige Ühendriikide, tähelepanu endale.
Tähelepanu materialiseerub vägede näol, mis on vajalikud selleks, et Hiina suurenevat sõjalist võimsust tasakaalustada. Kuna see aga pärsib liitlaste valikuvõimalusi vastamaks Venemaa agressiivsele käitumisele Euroopas, siis jõuame siit tagasi selleni, et USA ootab Euroopa liitlastelt senisest suurema vastutuse võtmist oma julgeoleku tagamise eest.
Hiina on muutunud ka sisepoliitiliselt. 20. sajandi lõpu ja selle sajandi esimese kümnendi mõõdukalt autoritaarsest süsteemist, mille puhul oli lootus edasiseks positiivseks arenguks, on nüüdseks liigutud üsna jäigalt autoritaarsesse süsteemi.
Esimees Xi Jinpingi jaoks muudeti seadusi ja talle on loodud võimalus jääda võimule sisuliselt elu lõpuni ametisse. Jõhkralt rikutakse uiguuride inimõigusi Xinjiangis. Enamik inimõiguseksperte usub, et rikkumised on juba klassifitseeritavad genotsiidina. Veebruaris võttis vastava otsuse vastu ka Kanada parlament.
Hongkongi puhul on Hiina lisaks kodaniku- ja inimõigustele selgelt rikkunud ka Ühendkuningriigiga 1984. aastal sõlmitud Hongkongi üleandmise lepingut, mis nägi ette Hongkongi autonoomia kuni 2047. aastani.
Halvenenud on inimõiguste olukord ka Hiinas tervikuna, poliitvangide hulk on suurenenud, nagu ka piirangud internetile ja sotsiaalmeediale.
"Tuleb arvestada, et pea kõik suured Hiina investeeringud on Hiina riigi ja kommunistliku partei kontrollitavad."
Hiina puhul peavad nii Lääs tervikuna kui ka Eesti arvestama sellega, et liiga tihe integreerumine majandusvaldkonnas võib muuta meid sõltuvaks ja haavatavaks. Tuleb arvestada, et pea kõik suured Hiina investeeringud on Hiina riigi ja kommunistliku partei kontrollitavad. Hiina erakapital ja ärimehed ei ole oma käitumises vabad.
Nagu Venemaagi puhul, on Lääs ka Hiina puhul viimastel aastatel ohte selgelt paremini teadvustanud. President Donald Trumpi administratsioon muutis selgelt Ühendriikide Hiina-poliitikat ja kõik märgid näitavad, et ka praegune administratsioon ei kavatse Hiinasse pehmemalt suhtuma hakata. Aeglasemalt, aga samas suunas liiguvad ka Euroopa riigid.
Ka Eesti on saanud mitmel korral tunda Hiina agressiivset survet, seda nii poliitika kui ka majandusega seotud teemadel. 2011. aastal kohtus president Toomas Hendrik Ilves mitteametlikult Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, mille järel Hiina peatas mitmeks aastaks ministrite tasemel kohtumised Eestiga. Piirang võeti maha alles pärast Eesti-poolset avaldust, mida võis tõlgendada ka vabandusena, 2014. aastal.
Eesti meedias on Hiina ja ka Huawei korraldanud mitmeid PR-kampaaniaid, millega inimesi püütakse veenda eeskujulikus inimõiguste olukorras Xinjiangis või Huawei sõltumatuses Hiina riigist.
Ka Eestis on Hiinaga seonduvate ohtude tajumine selgelt paranenud. Parimateks näideteks on Hiina sõjaväeluure heaks salaja töötanud teadlase hiljutine süüdimõistmine, aga ka Eesti valitsuse otsus viia Eesti osalus 17+1 tippkohtumisel peaministri või presidendi tasemest madalamale. 17+1 formaat on selgelt suunatud EL-i ühtsuse nõrgestamisele ning mida vähem me selle formaadiga seotud oleme, seda parem nii meile kui Euroopa Liidule.
Venemaa, meie liitlassuhete potentsiaalne murenemine ja Hiina on meie peamised julgeolekuohud. Aga need pole ainsad. Kuhugile ei ole Euroopast kadunud terrorism. Kui olukord Lähis-Idas uuesti plahvatab, röövib see jällegi täiendavalt meie liitlaste ressursse.
Ühiskonna liiga tugev sisemine vastandumine on probleem. Poliitiline konkurents ja sõnavabadus on loomulikult positiivsed ja demokraatiaks hädavajalikud, aga liiga jõuline kasvõi retooriline vastandumine lõhub ühiskonda ja segab keskendumist ka välistele ohtudele. Ameerika Ühendriikide näitel oleme seda viimase paari aasta jooksul üsna ilmekalt näinud.
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja traditsioonilised ohud kusagile kadunud. Maailm on üsna närvilises seisus ja prognoosimatu.
Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimine aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10-15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Kommentaar põhineb 23. märtsil riigikogus peetud sõnavõtul. | Indrek Kannik: traditsioonilised ohud ei ole maailmast kuhugi kadunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud 1990. aastad olid Lääne suhetes Venemaaga lootuste aastad. Paraku jäi positiivne periood lühikeseks, umbes ühe kümnendi pikkuseks ja alates Vladimir Putini saamisest Venemaa presidendiks 31. detsembril 1999. aastal on Venemaa areng olnud demokraatlike väärtustega vastassuunaline.
2000. aastate esimene pool kulus Vene režiimil siseriiklikuks puhastuseks. Hävitati valdav enamus vabast ajakirjandusest ja loodi poliitiline süsteem, kus tegelik opositsioon ei pääse isegi riigi parlamenti. Alates 2000. aastate teisest poolest toimus oluline muutus ka Vene välispoliitikas. Läbivaks ideoloogiaks sai vastandumine Läänele. Sellele järgnesid sõda Gruusia vastu 2008. aastal ja alates 2014. aastast sisuliselt praeguseni kestev sõda Ukraina vastu.
Ka praegu on Venemaa välispoliitika nurgakivi vastandumine Läänele. Vene juhtkond ei näe, et olukorras, kus eksisteerib teatud mõistes terviklik Lääs, oleks Venemaal võimalik olulisel määral oma positsiooni maailmas tugevdada.
Venemaa juhtkond on veendunud, et sõjaline võimekus on peamine vahend, millega end maailmas kehtestada. Kõige parema võrdluse annab selles statistika sõjaliste kulutuste osakaalust kogu keskvalitsuse kuludest.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel oli Venemaal see number 1998. aastal 6,9 protsenti. 2016. aastaks oli see kasvanud 14,8 protsendile ehk üle kahe korra. Tõsi, Ukraina-vastase agressiooni tekitatud majanduskriisi tõttu on see number 2019. aastaks langenud 11,4 protsendile. Aga ka see number on endiselt väga kõrge. Võrdluseks, USA-l oli vastav number 2019. aastal 9,4, Hiinal 5,4, Eestil 5,3 ja Ühendkuningriigil 4,5.
Selle raha eest on Venemaa suutnud oma armeed märkimisväärselt moderniseerida. Viimase kümnendiga on Venemaa sõjaline mõtlemine naasnud külma sõja aegsete plaanide juurde, mis nägid ette valmisolekut täiemahuliseks sõjaliseks konfliktiks NATO-ga.
Armee arendamise prioriteetseks suunaks on olnud selgelt Lääs. Alates Ukraina sõjast on Venemaa loonud läänesuunal kuus uut diviisi. Märgatavalt on uuendatud ka relvastust. Kalibr ja Iskander tüüpi raketisüsteemide kasutuselevõtt on head näited viimase kümnendiga toimunud arengutest. Venemaa on muutnud oluliselt efektiivsemaks oma väljaõppesüsteemi. Sõjaliste õppuste ja nendel osalejate hulk on suurenenud.
2021. aasta suve teisel poolel ja sügisel toimub järjekordne suurõppus Zapad-2021. Kuna tegu on meie piiride vahetus läheduses toimuva õppusega, siis on selge, et antud ajaperioodil suurenevad ka ohud meie ja meie naabrite julgeolekule.
Sedalaadi õppuste ajal, kus potentsiaalse vaenlase üksused on sisuliselt pidevas valmisolekus ja ka meie piiride vahetus läheduses, väheneb eelhoiatuse aeg märgatavalt ning see tõstab paratamatult ohutunnet. Seda enam, et Venemaa suurõppused on kahel korral varem kasvanud üle ka sõjalisteks operatsioonideks: 2008. aastal järgnes õppusele Kavkaz agressioon Gruusia vastu ja 2015. aastal õppusele Tsentr sõjaline operatsioon Süürias.
Tänavu lisab määramatust ka ebastabiilsus Valgevenes. Eeldatavasti toimub arvestatav osa Zapad-2021 õppusest Valgevene territooriumil. Kui Valgevene opositsioon peaks suutma kevade ja suve jooksul uuesti inimesed tänavale tuua ja survestada Aleksander Lukasenkot, siis suureneb võimalus, et Venemaa kasutab õppust oma vägede alalise kohalolu suurendamiseks Valgevenes.
Suuri muutusi Vene välispoliitikas pole oodata
Ukraina-vastase agressiooni, sellele järgnenud Lääne sanktsioonide ja naftahinna languse tekitatud majanduskriis ei jõudnudki Venemaal enne COVID-19 kriisi lõppeda. Venemaa SKT, mis Maailmapanga andmetel oli 2013. aastal 2292,5 miljardit dollarit, langes 2016. aastaks 1276,8 miljardile ehk peaaegu poole võrra.
2019. aastaks kasvas SKT 1699,9. miljardile, mis on ainult 74 protsenti 2013. aasta numbrist. 2020. aastal pöördusid numbrid taas langusesse. On selge, et nii pikk ja sügav majanduskriis ei saa jätta mõjutamata ka kaitse-eelarvet. Järgneval kümnendil ei õnnestu Venemaal oma sõjaväge moderniseerida sama kiires tempos kui eelmisel kümnendil. Samal ajal on sõjaline eelarve koos sisejulgeolekuga need kaks valdkonda, mida siiski eelisarendatakse.
"Tõenäoliselt on režiim üha enam sunnitud toetuma repressiivaparaadile ja väga arvestatav osa Vene režiimi energiast läheb enda võimu kindlustamisele."
Majanduslangus on toonud kaasa ka Venemaa elanike varasemast suurema rahulolematuse poliitilise režiimiga. See on ka peamine põhjus, miks sisejulgeolekut on eelisarendatav. Kuna majandusolukorra arvestatavat paranemist kusagilt paista ei ole, siis tõenäoliselt on režiim üha enam sunnitud toetuma repressiivaparaadile ja väga arvestatav osa Vene režiimi energiast läheb enda võimu kindlustamisele.
Läänes on ajalooliselt palju arutatud (ja arutatakse ka praegu) selle üle, kas nõrk Venemaa võiks ülejäänud maailmale olla veelgi ohtlikum kui tugev Venemaa. Ehk tänapäevasesse keelde tõlgituna, kas Venemaa juhtkond võiks oma siseprobleemide lahendamiseks võtta ette järjekordse sõjalise operatsiooni mõne oma naabri vastu. Krimmi annekteerimisega ju õnnestus Putinil oma populaarsust märkimisväärselt tõsta.
Viimaste kümnendite ajalugu näitab pigem siiski vastupidist. Kui Venemaal on läinud majanduslikult kehvasti, siis pole olnud ka jaksu naabrite sõjaliseks kimbutamiseks. Nii rünnak Gruusia kui ka Ukraina vastu võeti ette ajaperioodil, kui Venemaa majandusel läks silmapaistvalt hästi.
Venemaa majandus on kriisis, aga see on siiski kordades paremal järjel kui 1980. või 1990. aastatel. Seetõttu pole põhjust ka arvata, et Venemaal oleks kohe-kohe tulemas revolutsioon või täielik kollaps, pigem on põhjust arvestada veel üsna pikalt vinduva kriisiga. Sellest tulenevalt pole oodata ka suuri muutusi Vene välispoliitikas.
Olulistes küsimustes, mis viisid kriisini Vene-Lääne suhetes, ei ole Venemaa poliitika muutumas. Okupeeritud Ida-Ukrainast, Abhaasiast, Lõuna-Osseetiast või veel vähem annekteeritud Krimmist Venemaa lahkuda ei plaani.
Venemaa suhtumine Ukrainasse ja Gruusiasse pole muutunud, vaatamata sellele, et Ukraina ja Gruusia valitsused on üles näidanud vägagi arvestatavat kompromissivalmidust. Vastupidi, Vene võimude kontrollitavas meedias spekuleeritakse järjekindlalt uue rünnakuga Ida-Ukrainas, eesmärgiga laiendada okupeeritud territooriume.
Lääne võimalused Venemaad muuta on piiratud
Venelased teavad, et nad ei suuda olla konkurent Läänele kui tervikule. Sellest tulenevalt püütakse jätkuvalt tekitada umbusku ja vastuolusid lääneliitlaste vahele. See ei ole Venemaa poliitikas midagi uut.
Juba külma sõja ajal tegeldi aktiivselt Ühendriikide ja Euroopa, NATO ja EL-i, EL-i riikide vaheliste tülide tekitamise ja õhutamisega. Euroopa riikides finantseeriti nn rahuvõitlejaid, kelle põhilised loosungid nõudsid USA sõjalise kohaoleku lõpetamist Euroopas.
Ühendriikide uue administratsiooni ametisse astumine on loonud pinnase, et Lääne-siseseid vastuolusid märgatavalt vähendada ja kontrolli all hoida. See ei saa olema kerge, sest mitmed vastuolud on endiselt alles. Kaubandusküsimused on jätkuvalt üleval. Paljud Euroopa liitlased ei suhtu liiga entusiastlikult kaitsekulutuste suurendamisesse, mida Ühendriigid neilt ootavad. Aga vähemalt on riigijuhtide omavaheline keemia märgatavalt parem.
Kui Ühendriikide ja Euroopa suurriikide suhted tõepoolest korda saavad, siis on vaieldamatult tegu silmapaistva tagasilöögiga Venemaale.
Venemaa tööriistakastis on lisaks sõjalistele vahenditele palju muid vahendeid. Näiteks infosõda ja mõjutustegevus. Eesti on kogenud juba 1990. aastatest alates, et meid süüdistatakse venekeelse vähemuse diskrimineerimises ja natsilembuses. Enamik Lääneriike on probleemi teadvustanud alles viimase kümnendi jooksul. See on mingil määral ka loogiline, sest alles 2000. aastatel laiendas Venemaa selles osas oma geograafiat.
COVID-19 tõi esile selle uued vormid infosõja uued vormid. Eelmisel kevadel, kui pandeemia oli Euroopas veel uus ja tundmatu nähtus, käivitas Venemaa nn meditsiiniabi projekti. Itaaliasse veeti Vene sõjaväe transpordilennukitega meditsiinivarustust. Seejärel vedas Vene lippudega ehitud Kamazidest koosnev konvoi selle varustuse läbi poole Itaalia Rooma lähedalt Bergamosse. Paar nädalat hiljem tunnistasid aga Itaalia ametiisikud ajalehele La Stampa, et 80 protsenti varustusest oli kasutu.
Sarnane protsess käib ka läbi nn vaktsiinidiplomaatia. Ma ei ole pädev hindama Sputnik V meditsiinilisi omadusi, küll aga on selge, et Venemaal puudub võimekus toota piisav kogus Sputnikut isegi selleks, et oma kodanikud kasvõi enam-vähem rahuldavas tempos ära vaktsineerida.
"Vene propagandakanaleid vaatavad inimesed ei julge end Pfizeri, AstraZeneca või Modernaga vaktsineerida ning ootavad Sputniku näol valget laeva."
Kui nüüd vaadata konkreetselt Eesti suunas, siis Vene propaganda, mis külvab kahtlusi Läänes toodetud vaktsiinide suunal, tekitab eelkõige korvamatut kahju siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Vene propagandakanaleid vaatavad inimesed ei julge end Pfizeri, AstraZeneca või Modernaga vaktsineerida ning ootavad Sputniku näol valget laeva, mis suure tõenäosusega ei saabugi või kui saabub, siis on suure valge laeva asemel tegu halli kummipaadiga.
Läänemaailma võimalused muuta Venemaad on piiratud. Venemaa, nagu teisedki riigid, võib muutuda oma kodanikkonna või siis ka eliidi tahtel. Katseid iga hinna eest nendega suhelda tõlgendavad venelased nõrkusena ja need võivad viia piinlike läbikukkumisteni nagu hiljutine Josep Borrelli Moskva-visiit näitas. Suuresti on ühepoolseks jäänud terrorismivastane koostöö, tõenäoliselt on naiivsevõitu lootused siiraks koostööks keskkonnakaitse ja rohepöörde valdkonnas.
Loomulikult tuleb Venemaaga suhtlus lahti hoida, seda tehti ka külma sõja ajal. Aga sel juhul on mõistlik rääkida konkreetsetest teemadest omapoolsete konkreetsete eesmärkidega. Niisama rääkimist lihtsalt rääkimise pärast kasutatakse peaaegu kindlalt omakasupüüdlikult ära.
Olukorras, kus Lääne võimalused muuta Venemaa käitumist on piiratud, tuleb garanteerida, et ise oldaks piisavalt tugevad, et heidutus toimiks. Selles osas on pilt muidugi oluliselt parem, kui ta oli 2014. aastal. Lääs on Venemaad kui ohtu tunnetanud ja vastavas suunas ka tegutsenud.
eFP üksuste paigutamine Balti riikidesse ja Poola on kindlasti selline asi, millega potentsiaalne agressor peab arvestama. Oluline samm edasi on ka enamuse NATO liikmesriikide sõjaliste kulutuste suurendamine.
Kuigi on selge, et Eesti suurusele riigile on kollektiivkaitse elulise tähtsusega, on ka meie enda tegevus väga oluline. Ka meie enda võimed on osa kollektiivkaitsest. Et küsida liitlastelt suuremat panustamist, peame ka ise olema valmis rohkem panustama. Leedu ja Poola on teatanud oma plaanist tõsta kaitsekulutusi 2030. aastaks 2,5 protsenti SKT-st. Siinkohal on põhjust küsida, et kas Eesti ja Läti julgeolekuolukord on parem? Pigem mitte.
Hiina on Venemaaga võrreldes kõrgemas liigas
On selge, et lähikümnenditeks jääb Eesti julgeolekuohuks number üks Venemaa, seda eelkõige oma geograafilise läheduse tõttu. Aga peame ka arvestama, et Läänele kui tervikule on samaväärne ja pigem suuremgi risk Hiina RV.
Venemaa ja Hiina juhtkondade mõttemallides ja käitumismaneeris on palju sarnast, aga Hiina on Venemaaga võrreldes eelkõige majanduslikult potentsiaalilt hoopis teises ja kõrgemas liigas ning sellest tulenevalt ka Läänele kui tervikule ohtlikum.
Hiina poliitika on esimees Xi Jinpingi ametiajal oluliselt muutunud, seda nii välis- kui ka sisepoliitikas. Välispoliitikas on tekkinud avalik soov end kehtestada. Naabrite puhul on see viinud konkreetsete sõjaliste sammudeni, kaugemate riikide puhul piirdub esialgu katsetega kehtestada oma väärtusruumi, mis on muidugi meile samuti väga ohtlik.
Jaapani ja Taiwani suunal piirdub surve seni veel peamiselt sagenenud mere- ja õhupiiri rikkumistega. Jaapanil ja Taiwanil on Ühendriikidega kahepoolsed kaitselepped, seetõttu on Hiina nende suunal jätkuvalt suhteliselt ettevaatlik.
Seevastu Lõuna-Aasia riikide puhul on Hiina veelgi agressiivsem. Lõuna-Hiina merel on Hiina võtnud enda kontrolli alla mitmeid territooriume, mis rahvusvahelise merearbitraaži otsusel kuuluvad Filipiinidele.
Hiina relvajõudude moderniseerimine toimub veelgi kiiremas tempos ja on ressurssidega paremini kaetud kui Venemaal ja tõmbab Eesti olulisemate liitlaste, eelkõige Ühendriikide, tähelepanu endale.
Tähelepanu materialiseerub vägede näol, mis on vajalikud selleks, et Hiina suurenevat sõjalist võimsust tasakaalustada. Kuna see aga pärsib liitlaste valikuvõimalusi vastamaks Venemaa agressiivsele käitumisele Euroopas, siis jõuame siit tagasi selleni, et USA ootab Euroopa liitlastelt senisest suurema vastutuse võtmist oma julgeoleku tagamise eest.
Hiina on muutunud ka sisepoliitiliselt. 20. sajandi lõpu ja selle sajandi esimese kümnendi mõõdukalt autoritaarsest süsteemist, mille puhul oli lootus edasiseks positiivseks arenguks, on nüüdseks liigutud üsna jäigalt autoritaarsesse süsteemi.
Esimees Xi Jinpingi jaoks muudeti seadusi ja talle on loodud võimalus jääda võimule sisuliselt elu lõpuni ametisse. Jõhkralt rikutakse uiguuride inimõigusi Xinjiangis. Enamik inimõiguseksperte usub, et rikkumised on juba klassifitseeritavad genotsiidina. Veebruaris võttis vastava otsuse vastu ka Kanada parlament.
Hongkongi puhul on Hiina lisaks kodaniku- ja inimõigustele selgelt rikkunud ka Ühendkuningriigiga 1984. aastal sõlmitud Hongkongi üleandmise lepingut, mis nägi ette Hongkongi autonoomia kuni 2047. aastani.
Halvenenud on inimõiguste olukord ka Hiinas tervikuna, poliitvangide hulk on suurenenud, nagu ka piirangud internetile ja sotsiaalmeediale.
"Tuleb arvestada, et pea kõik suured Hiina investeeringud on Hiina riigi ja kommunistliku partei kontrollitavad."
Hiina puhul peavad nii Lääs tervikuna kui ka Eesti arvestama sellega, et liiga tihe integreerumine majandusvaldkonnas võib muuta meid sõltuvaks ja haavatavaks. Tuleb arvestada, et pea kõik suured Hiina investeeringud on Hiina riigi ja kommunistliku partei kontrollitavad. Hiina erakapital ja ärimehed ei ole oma käitumises vabad.
Nagu Venemaagi puhul, on Lääs ka Hiina puhul viimastel aastatel ohte selgelt paremini teadvustanud. President Donald Trumpi administratsioon muutis selgelt Ühendriikide Hiina-poliitikat ja kõik märgid näitavad, et ka praegune administratsioon ei kavatse Hiinasse pehmemalt suhtuma hakata. Aeglasemalt, aga samas suunas liiguvad ka Euroopa riigid.
Ka Eesti on saanud mitmel korral tunda Hiina agressiivset survet, seda nii poliitika kui ka majandusega seotud teemadel. 2011. aastal kohtus president Toomas Hendrik Ilves mitteametlikult Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, mille järel Hiina peatas mitmeks aastaks ministrite tasemel kohtumised Eestiga. Piirang võeti maha alles pärast Eesti-poolset avaldust, mida võis tõlgendada ka vabandusena, 2014. aastal.
Eesti meedias on Hiina ja ka Huawei korraldanud mitmeid PR-kampaaniaid, millega inimesi püütakse veenda eeskujulikus inimõiguste olukorras Xinjiangis või Huawei sõltumatuses Hiina riigist.
Ka Eestis on Hiinaga seonduvate ohtude tajumine selgelt paranenud. Parimateks näideteks on Hiina sõjaväeluure heaks salaja töötanud teadlase hiljutine süüdimõistmine, aga ka Eesti valitsuse otsus viia Eesti osalus 17+1 tippkohtumisel peaministri või presidendi tasemest madalamale. 17+1 formaat on selgelt suunatud EL-i ühtsuse nõrgestamisele ning mida vähem me selle formaadiga seotud oleme, seda parem nii meile kui Euroopa Liidule.
Venemaa, meie liitlassuhete potentsiaalne murenemine ja Hiina on meie peamised julgeolekuohud. Aga need pole ainsad. Kuhugile ei ole Euroopast kadunud terrorism. Kui olukord Lähis-Idas uuesti plahvatab, röövib see jällegi täiendavalt meie liitlaste ressursse.
Ühiskonna liiga tugev sisemine vastandumine on probleem. Poliitiline konkurents ja sõnavabadus on loomulikult positiivsed ja demokraatiaks hädavajalikud, aga liiga jõuline kasvõi retooriline vastandumine lõhub ühiskonda ja segab keskendumist ka välistele ohtudele. Ameerika Ühendriikide näitel oleme seda viimase paari aasta jooksul üsna ilmekalt näinud.
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja traditsioonilised ohud kusagile kadunud. Maailm on üsna närvilises seisus ja prognoosimatu.
Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimine aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10-15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Kommentaar põhineb 23. märtsil riigikogus peetud sõnavõtul.
### Response:
Indrek Kannik: traditsioonilised ohud ei ole maailmast kuhugi kadunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA Texase osariigi Rio Grande orgu saabus viimastel nädalatel nii palju sisserändajaid, et USA tolli- ja piirikaitse agentuuri (CBP) ametnikel pole aega enam tegeleda nende varjupaigataotlusega seotud paberimajandusega.
Selle asemel registreeritakse sisserändajad biomeetriliste andmetega ja seejärel lasub sisserändajatel endil kohustus ilmuda kohtusse, kus nad peavad ametlikult taotlema varjupaika.
"Olukord Rio Grande orus on muutunud nii kohutavaks, et CBP-l ei jää muud üle kui inimesed kohe pärast kinnipidamist vabastada. Pole isegi ruumi, kus inimesi kinni hoida, kui nende kohta tehakse vajaliku paberimajandust," ütles CBP ametnik.
Veebruaris arreteeriti USA lõunapiiril 100 000 illegaalset sisserändajat, see on suurim arv pärast 2006. aastat.
Bideni administratsioon on samuti blokeerinud meedia juurdepääsu piirirajatistele. Nädalavahetusel lekkisid meediasse aga fotod, mis näitasid suuri rahvamasse USA lõunapiiril.
USA siseturvalisuse ameti juhataja Alejandro Mayorkase sõnul on illegaalne piiriületamine viimase 20 aasta suurim.
Biden saatis esmaspäeval Mehhiko piirile lõunapiiri koordinaatori Roberta Jacobsoni. Jacobsoni eesmärk on kohtuda kohalike valitsuse ametnikega ja töötada välja tõhus ja inimlik tegevuskavas sisserändega toimetulemiseks.
Biden nõuab, et lõunapiir peab jääma kõigile sisserändajatele suletuks. Riiki tohivad siseneda ainult ilma vanemateta lapsed. Paljude sisserändajate sõnul innustas neid USA-sse minema aga just administratsiooni vahetus.
USA endine president Donald Trump keelas koroonaviiruse epideemia tõttu igasuguse riiki sisenemise. Tema järsk retoorika ja karmid meetmed viisid Mehhiko piiril sisserände alla. | USA võimud vabastavad illegaalsed sisserändajad ilma vajalike dokumentideta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA Texase osariigi Rio Grande orgu saabus viimastel nädalatel nii palju sisserändajaid, et USA tolli- ja piirikaitse agentuuri (CBP) ametnikel pole aega enam tegeleda nende varjupaigataotlusega seotud paberimajandusega.
Selle asemel registreeritakse sisserändajad biomeetriliste andmetega ja seejärel lasub sisserändajatel endil kohustus ilmuda kohtusse, kus nad peavad ametlikult taotlema varjupaika.
"Olukord Rio Grande orus on muutunud nii kohutavaks, et CBP-l ei jää muud üle kui inimesed kohe pärast kinnipidamist vabastada. Pole isegi ruumi, kus inimesi kinni hoida, kui nende kohta tehakse vajaliku paberimajandust," ütles CBP ametnik.
Veebruaris arreteeriti USA lõunapiiril 100 000 illegaalset sisserändajat, see on suurim arv pärast 2006. aastat.
Bideni administratsioon on samuti blokeerinud meedia juurdepääsu piirirajatistele. Nädalavahetusel lekkisid meediasse aga fotod, mis näitasid suuri rahvamasse USA lõunapiiril.
USA siseturvalisuse ameti juhataja Alejandro Mayorkase sõnul on illegaalne piiriületamine viimase 20 aasta suurim.
Biden saatis esmaspäeval Mehhiko piirile lõunapiiri koordinaatori Roberta Jacobsoni. Jacobsoni eesmärk on kohtuda kohalike valitsuse ametnikega ja töötada välja tõhus ja inimlik tegevuskavas sisserändega toimetulemiseks.
Biden nõuab, et lõunapiir peab jääma kõigile sisserändajatele suletuks. Riiki tohivad siseneda ainult ilma vanemateta lapsed. Paljude sisserändajate sõnul innustas neid USA-sse minema aga just administratsiooni vahetus.
USA endine president Donald Trump keelas koroonaviiruse epideemia tõttu igasuguse riiki sisenemise. Tema järsk retoorika ja karmid meetmed viisid Mehhiko piiril sisserände alla.
### Response:
USA võimud vabastavad illegaalsed sisserändajad ilma vajalike dokumentideta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Päris nii pole see hooaeg läinud nagu tahtsime. Plusspoolele saame kindlasti kanda karikapronksi, väikseid võimalusi oli seal enamakski, aga Kehra oli poolfinaalis meist ikka parem. Balti liigas on punkte vähe, aga see-eest saime kaks väga magusat võitu leedukate üle," vaatas Ageni tagasi positiivsete saavutuste suunas.
Tapa šokeeris septembris kodusaalis Leedu meistrivõistluste liidrit Vilniuse VHC Šviesat ning kuu aega tagasi alistas Kaunase Granitas-Karysi. Meistriliigas aga saadi esimese kuue vooruga vaid kaks punkti, kui oldi üle Tallinnast. Tänaseks on 17 mänguga koduliigatabelis kolm võitu ja viik.
"Kindlasti oli meie eesmärk koht esinelikus ehk poolfinaalis, kuid see rong hakkas tagantjärele vaadates ära minema juba hooaja algul. Saime kaks kaotust Viljandilt, keda võinuks meie põhikonkurendiks pidada ja kui selliseid mänge ei võida, siis on raske. Kohati suudame üllatada, aga siis vajume ära," tunnistas Ageni meeskonna ebastabiilsust.
"Meiesuguse amatöörtiimi mureks on ka treenitus. Noored saavad Tapal koos harjutada, aga Tallinnas elavad ja töötavad pallurid – nagu minagi – liiga tihti sinna treeningutele ei jõua. Niimoodi kannatab koostöö ning kui lisandus mängujuht Marten Saare kaitseväkke ja Vahur Oolupi operatsioonile minek, siis läks raskeks," analüüsis 26-aastane vasakäär.
Ageni on Tapa käsipallikoolkonna kasvandik ning alustas juba kuue-aastaselt vanema venna Raiti jälgedes. "Tuleb välja, et 20 aastat juba selle alaga tegeletud. Algul treenis mind Mare Neps, siis pikalt Aron Jaanis ja esindusmeeskonna juures Elmu Koppelmann. Eks olen loobumistki kaalunud, aga käsipall on nii hinges ja lahti ei lase," sõnas Ageni.
Kooli lõpetades kolis Ageni pealinna ja liitus HC Viimsi/Tööriistamarketiga, kes toona pidevalt medalitele heitles. 2014/2015 tegi Ageni seni resultatiivseima hooaja, mängides pool aastat Tapa ja pool Viimsi eest ning lõpetas 180 väravaga. Tulemus andis väravaküttide pingereas Andris Celminši, Karl Toomi ja Ott Variku järel neljanda koha.
"Need mõned aastad Viimsi eest olid ehk minu karjääri põnevaim aeg. Meil oli väga tugev koosseis," hindas Ageni. 2014. aastal esindas ta ka Eesti U20 koondist, kui Austrias EM-finaalturniiril mängiti. Tiimikaaslasteks olid siis teiste seas tänased rahvuskoondislased Celminš, Henri Hiiend, Robin Oberg, Hendrik Varul ja Karl Roosna.
"Vigastused rikkusid hiljem mitmeks aastaks mu karjääri, sest tulid nii ristatisidemete-, õla- kui ka küünarliigesetraumad. Mullune poolelijäänud hooaeg andis võimaluse tervisemured selja taha jätta ja loobumismõttedki peast visata," lausus hetkel meistriliiga snaiprite tabelit 86 tabamusega juhtiv Ageni.
"See viimane on veidi üllatav. Endale kogu au ma siiski ei võta. Nurgamängijate roll ongi väravaid visata ja Tapa eest saan kiirrünnakuid lahendada Mikola Naumi supersöötudest. Väravavahtidega on mul karjääris vedanud, sest noorteklassis oli Kolkaga samas rollis Artur Oganezov ja Viimsis sujus koostöö Siim Patraeliga," kiitis Ageni söödumeistritest puurivahte. | Tapa esisnaiper Rail Agenil on karjääris vedanud väravavahtidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Päris nii pole see hooaeg läinud nagu tahtsime. Plusspoolele saame kindlasti kanda karikapronksi, väikseid võimalusi oli seal enamakski, aga Kehra oli poolfinaalis meist ikka parem. Balti liigas on punkte vähe, aga see-eest saime kaks väga magusat võitu leedukate üle," vaatas Ageni tagasi positiivsete saavutuste suunas.
Tapa šokeeris septembris kodusaalis Leedu meistrivõistluste liidrit Vilniuse VHC Šviesat ning kuu aega tagasi alistas Kaunase Granitas-Karysi. Meistriliigas aga saadi esimese kuue vooruga vaid kaks punkti, kui oldi üle Tallinnast. Tänaseks on 17 mänguga koduliigatabelis kolm võitu ja viik.
"Kindlasti oli meie eesmärk koht esinelikus ehk poolfinaalis, kuid see rong hakkas tagantjärele vaadates ära minema juba hooaja algul. Saime kaks kaotust Viljandilt, keda võinuks meie põhikonkurendiks pidada ja kui selliseid mänge ei võida, siis on raske. Kohati suudame üllatada, aga siis vajume ära," tunnistas Ageni meeskonna ebastabiilsust.
"Meiesuguse amatöörtiimi mureks on ka treenitus. Noored saavad Tapal koos harjutada, aga Tallinnas elavad ja töötavad pallurid – nagu minagi – liiga tihti sinna treeningutele ei jõua. Niimoodi kannatab koostöö ning kui lisandus mängujuht Marten Saare kaitseväkke ja Vahur Oolupi operatsioonile minek, siis läks raskeks," analüüsis 26-aastane vasakäär.
Ageni on Tapa käsipallikoolkonna kasvandik ning alustas juba kuue-aastaselt vanema venna Raiti jälgedes. "Tuleb välja, et 20 aastat juba selle alaga tegeletud. Algul treenis mind Mare Neps, siis pikalt Aron Jaanis ja esindusmeeskonna juures Elmu Koppelmann. Eks olen loobumistki kaalunud, aga käsipall on nii hinges ja lahti ei lase," sõnas Ageni.
Kooli lõpetades kolis Ageni pealinna ja liitus HC Viimsi/Tööriistamarketiga, kes toona pidevalt medalitele heitles. 2014/2015 tegi Ageni seni resultatiivseima hooaja, mängides pool aastat Tapa ja pool Viimsi eest ning lõpetas 180 väravaga. Tulemus andis väravaküttide pingereas Andris Celminši, Karl Toomi ja Ott Variku järel neljanda koha.
"Need mõned aastad Viimsi eest olid ehk minu karjääri põnevaim aeg. Meil oli väga tugev koosseis," hindas Ageni. 2014. aastal esindas ta ka Eesti U20 koondist, kui Austrias EM-finaalturniiril mängiti. Tiimikaaslasteks olid siis teiste seas tänased rahvuskoondislased Celminš, Henri Hiiend, Robin Oberg, Hendrik Varul ja Karl Roosna.
"Vigastused rikkusid hiljem mitmeks aastaks mu karjääri, sest tulid nii ristatisidemete-, õla- kui ka küünarliigesetraumad. Mullune poolelijäänud hooaeg andis võimaluse tervisemured selja taha jätta ja loobumismõttedki peast visata," lausus hetkel meistriliiga snaiprite tabelit 86 tabamusega juhtiv Ageni.
"See viimane on veidi üllatav. Endale kogu au ma siiski ei võta. Nurgamängijate roll ongi väravaid visata ja Tapa eest saan kiirrünnakuid lahendada Mikola Naumi supersöötudest. Väravavahtidega on mul karjääris vedanud, sest noorteklassis oli Kolkaga samas rollis Artur Oganezov ja Viimsis sujus koostöö Siim Patraeliga," kiitis Ageni söödumeistritest puurivahte.
### Response:
Tapa esisnaiper Rail Agenil on karjääris vedanud väravavahtidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on üle 9000 noortevaldkonna töötaja*, kes teevad praeguses pandeemiast räsitud maailmas laiemale üldsusele nähtamatut, kuid olulist tööd noortega. Tööd, mida ei saa ilmtingimata mõõta õpilaste veebitunnis osalemise või omandatud teadmiste kontrolliga, kuid kelle pühendumine ja hoolimine aitab tõsta noorte vaimset heaolu ning toetab nende toimetulekut pingelises olukorras.
Noortega töötavate inimeste panus on praeguses kriisis tähtsam kui kunagi varem. Pea iga nädal võime lugeda ja kuulda sellest, kuidas noortel on keeruline teadmatuses ja pidevalt muutuvates oludes kohaneda ning hakkama saada. Kuidas üks veebitund ajab teist taga, ilma et saaks hingegi tõmmata ja vaba aega mõnel lapsel ei olegi. Noorte vaimse tervisega on täbarad lood ja sagenenud (või õigemini võimendunud) on noorte enesevigastamised, enesetapukatsed ja kahjuks ka enesetapud.
"On lootus, et ühel päeval tavapärane elu taastub, kuid peame tõdema, et selleni on veel pikk maa minna."
Juba aasta kriisis elades oleme aru saanud, et meil tuleb selle viirusega elama õppida ja oma elu selle järgi kohandada. On lootus, et ühel päeval tavapärane elu taastub, kuid peame tõdema, et selleni on veel pikk maa minna.
Seda teades on oluline, et noore inimese vähemalt seni toiminud tugivõrgustik säiliks ka nüüd ja et ükski teda toetav spetsialist kuskile ei kaoks, isegi kui mitmed tavapärased tegevused on teadmata ajaks peatunud.
Noorte pealt raha kokku hoida ei saa
Kriis, milles praegu elame, ei ole aeg rahaliseks kokkuhoiuks, et noortevaldkonna töötajate töökoormust vähendada või noorte tugivõrgustikku kaotada. Seda ei saa teha noorte heaolu arvelt. Jah, koolid, noortekeskused, huvikoolid on praegu kinni, kuid see ei tähenda, et huvijuhid, huvikoolide juhendajad või noorsootöötajad istuksid käed rüpes ja ootaksid pandeemia möödumist.
Vastupidi, need inimesed hoiavad oma noortega pidevat kontakti, et neid igakülgselt praegustes rasketes oludes toetada ning mõtlevad juba täna, kuidas kriisist edukalt väljuda.
Noorsootöö tugevuseks on paindlikud noorsootöötajad ja üks noorsootöö tähtsamaist tööpõhimõtetest on noorest lähtumine. Just seetõttu on täiesti tavapärane, et näiteks on koolinoorsootöötajad pakkumas juba praegu tuge õpetajatele, olgu siis kas digivahenditega toetamisel, vaimse tervise teemaliste grupiarutelude, ainetundide läbiviimisel või koolilastele individuaalse õpiabi pakkumisel.
Tean ka näiteks huvijuhti, kes käib üheksandikega individuaalselt jalutamas, et õpilasesinduse teemasid arutada, aga ka selleks, et kuulata nende edasiõppimise plaanidest ja neid vajadusel selles nõuga toetada.
Koostöö päästab kriisist
Koroonakriis on kõigi oma väljakutsetega loonud meile erakordse võimaluse veelgi tõhusamaks koostööks, eriti just haridus- ja noortevaldkonnas. Seda eelkõige üksteise tugevustele, teadmistele ja oskustele toetudes, aga ka uute innovaatiliste lahenduste leidmiseks.
Tean mitmeid noortevaldkonna töötajaid, kes on valmis tulema appi näiteks õpetajatele ja vajadusel lööma käed külge ka teistes kriisist tulenenud abistavates tegevustes. Nii on noorsootöötajad juba eelmise kevade näitel pakkunud mõnel pool tuge noorsoopolitseile tänavatel, et aidata noori teavitada uutest koroonapiirangutest, või siis abistanud toidupakkide jagamisel.
See kõik on tänuväärne töö ja uues olukorras kulub iga abikäsi ära. Ent siinkohal on äärmiselt oluline, et selliste otsusteni jõutaks kaalutletult, kriisiajast kaugemale vaatavalt ning erinevate osapoolte ühiste arutelude ja otsuste tulemusena. Ja mis peamine, et need otsused lähtuksid eelkõige noorte huvidest ja heaolust.
Arvan, et Eestis tulevad noorte igakülgse toetamisega hästi toime just need kogukonnad, kus on tõhus koostöö ja võrdväärne partnerlus erinevate osapoolte vahel.
Selleks, et noored kriisist edukalt välja saaksid tulla, on hädavajalik, et tugivõrgustik tema ümber teeks tihedalt koostööd võrdse partnerluse põhimõttel, otsiks uusi toimivaid lahendusi ja et kõik teda noort inimest toetanud inimesed oleksid sel keerulisel ajal jätkuvalt tema kõrval.
* Noortevaldkonna töötajateks peetakse huvijuhte koolis, avatud noortekeskuste noorsootöötajaid, noorteühingute töötajaid, huvikoolide juhendajaid, huvitegevuse juhendajaid, noorsootöö õppejõude jt valdkonna spetsialiste. (Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu). | Heili Griffith: noorsootöötajad pakuvad kriisiajal noortele nähtamatut tuge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on üle 9000 noortevaldkonna töötaja*, kes teevad praeguses pandeemiast räsitud maailmas laiemale üldsusele nähtamatut, kuid olulist tööd noortega. Tööd, mida ei saa ilmtingimata mõõta õpilaste veebitunnis osalemise või omandatud teadmiste kontrolliga, kuid kelle pühendumine ja hoolimine aitab tõsta noorte vaimset heaolu ning toetab nende toimetulekut pingelises olukorras.
Noortega töötavate inimeste panus on praeguses kriisis tähtsam kui kunagi varem. Pea iga nädal võime lugeda ja kuulda sellest, kuidas noortel on keeruline teadmatuses ja pidevalt muutuvates oludes kohaneda ning hakkama saada. Kuidas üks veebitund ajab teist taga, ilma et saaks hingegi tõmmata ja vaba aega mõnel lapsel ei olegi. Noorte vaimse tervisega on täbarad lood ja sagenenud (või õigemini võimendunud) on noorte enesevigastamised, enesetapukatsed ja kahjuks ka enesetapud.
"On lootus, et ühel päeval tavapärane elu taastub, kuid peame tõdema, et selleni on veel pikk maa minna."
Juba aasta kriisis elades oleme aru saanud, et meil tuleb selle viirusega elama õppida ja oma elu selle järgi kohandada. On lootus, et ühel päeval tavapärane elu taastub, kuid peame tõdema, et selleni on veel pikk maa minna.
Seda teades on oluline, et noore inimese vähemalt seni toiminud tugivõrgustik säiliks ka nüüd ja et ükski teda toetav spetsialist kuskile ei kaoks, isegi kui mitmed tavapärased tegevused on teadmata ajaks peatunud.
Noorte pealt raha kokku hoida ei saa
Kriis, milles praegu elame, ei ole aeg rahaliseks kokkuhoiuks, et noortevaldkonna töötajate töökoormust vähendada või noorte tugivõrgustikku kaotada. Seda ei saa teha noorte heaolu arvelt. Jah, koolid, noortekeskused, huvikoolid on praegu kinni, kuid see ei tähenda, et huvijuhid, huvikoolide juhendajad või noorsootöötajad istuksid käed rüpes ja ootaksid pandeemia möödumist.
Vastupidi, need inimesed hoiavad oma noortega pidevat kontakti, et neid igakülgselt praegustes rasketes oludes toetada ning mõtlevad juba täna, kuidas kriisist edukalt väljuda.
Noorsootöö tugevuseks on paindlikud noorsootöötajad ja üks noorsootöö tähtsamaist tööpõhimõtetest on noorest lähtumine. Just seetõttu on täiesti tavapärane, et näiteks on koolinoorsootöötajad pakkumas juba praegu tuge õpetajatele, olgu siis kas digivahenditega toetamisel, vaimse tervise teemaliste grupiarutelude, ainetundide läbiviimisel või koolilastele individuaalse õpiabi pakkumisel.
Tean ka näiteks huvijuhti, kes käib üheksandikega individuaalselt jalutamas, et õpilasesinduse teemasid arutada, aga ka selleks, et kuulata nende edasiõppimise plaanidest ja neid vajadusel selles nõuga toetada.
Koostöö päästab kriisist
Koroonakriis on kõigi oma väljakutsetega loonud meile erakordse võimaluse veelgi tõhusamaks koostööks, eriti just haridus- ja noortevaldkonnas. Seda eelkõige üksteise tugevustele, teadmistele ja oskustele toetudes, aga ka uute innovaatiliste lahenduste leidmiseks.
Tean mitmeid noortevaldkonna töötajaid, kes on valmis tulema appi näiteks õpetajatele ja vajadusel lööma käed külge ka teistes kriisist tulenenud abistavates tegevustes. Nii on noorsootöötajad juba eelmise kevade näitel pakkunud mõnel pool tuge noorsoopolitseile tänavatel, et aidata noori teavitada uutest koroonapiirangutest, või siis abistanud toidupakkide jagamisel.
See kõik on tänuväärne töö ja uues olukorras kulub iga abikäsi ära. Ent siinkohal on äärmiselt oluline, et selliste otsusteni jõutaks kaalutletult, kriisiajast kaugemale vaatavalt ning erinevate osapoolte ühiste arutelude ja otsuste tulemusena. Ja mis peamine, et need otsused lähtuksid eelkõige noorte huvidest ja heaolust.
Arvan, et Eestis tulevad noorte igakülgse toetamisega hästi toime just need kogukonnad, kus on tõhus koostöö ja võrdväärne partnerlus erinevate osapoolte vahel.
Selleks, et noored kriisist edukalt välja saaksid tulla, on hädavajalik, et tugivõrgustik tema ümber teeks tihedalt koostööd võrdse partnerluse põhimõttel, otsiks uusi toimivaid lahendusi ja et kõik teda noort inimest toetanud inimesed oleksid sel keerulisel ajal jätkuvalt tema kõrval.
* Noortevaldkonna töötajateks peetakse huvijuhte koolis, avatud noortekeskuste noorsootöötajaid, noorteühingute töötajaid, huvikoolide juhendajaid, huvitegevuse juhendajaid, noorsootöö õppejõude jt valdkonna spetsialiste. (Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu).
### Response:
Heili Griffith: noorsootöötajad pakuvad kriisiajal noortele nähtamatut tuge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti pandipakendisüsteemi abil kogutakse kokku ja suunatakse taaskasutusse 95 protsenti kõikidest pandimärgiga pakenditest. See on juba aastaid nii ja võimalik ainult tänu tarbijatele, kes puhta keskkonna ja tuleviku nimel pandipakendeid teistest pakenditest eraldi sorteerivad ning taaraautomaati viivad.
Kui me saime koos teadlike tarbijatega pandipakendisüsteemi edukalt toimima panna, siis saame kindlasti ka muude jäätmete sorteerimisega hakkama. Pakendite sorteerimine on endiselt oluline.
Raha pole ainus motivaator
Eestis vastutab pandipakendite taaskasutusse suunamise eest Eesti Pandipakend, mille vahendusel võetakse materjalina ringlusse üheksa igast kümnest turule jõudnud pandimärgiga pakendist, olgu see siis plekkpurk, klaas- või plastpudel.
16 aastat tagasi loodud pandisüsteemi peamine erinevus muudest pakendite kogumissüsteemidest on pant ehk kümme senti, mis peaks motiveerima tarbijaid ostetud pudeleid-purke tagastama.
Meie kogutud statistikast tuleb aga selgelt välja, et raha ei ole siiski ainus ega isegi mitte peamine motivaator. Raha väärtus on muutunud aastatega madalamaks, kuid tagastusnumbrid on stabiilselt suurenenud.
Et raha pole peamine motivaator, näitab ka fakt, et eelmisel aastal tagastasid tarbijad rekordilise 260 miljonit pandimärgiga pakendit ja vajutasid samal ajal 143 742 korda taaraautomaatide annetusnuppu kogudes üle 185 000 euro Heategevusfondi Aitan Lapsi kaudu lastele kultuurielamuste pakkumiseks.
Pandipakendite kõrge tagastusmäär on hoidnud Eesti looduse puhtamana ja teinud meie pandisüsteemist väärt eeskuju pea kõikidele Euroopa ja suure osa muu maailma riikidele. Oleme algusest peale lähenenud ringmajandusele strateegiliselt ja avatult, näidates tarbijatele pakendite teekonda ning selgitades, millist rolli mängib ringmajandus meie kõigi tuleviku kujundamisel. See on aidanud tarbijatel paremini mõista pakendite sorteerimise, kogumise ja tagastamise vajalikkust.
Loodan siiralt, et pakendite taaskasutuse kohta avaldatud kriitilised artiklid panevad meid kõiki küsima kriitilisi küsimusi ja otsima konstruktiivseid lahendusi, ega lõhu aastate jooksul üles ehitatud õigeid ja vastutustundlikke arusaamu.
Pakendite sorteerimine ei ole mõttetu. Tegelikult on Eesti pandipakendi süsteem, mille abil kogutakse kokku pea kõik siin müüdud pandimärgiga pakendid, nii erakordselt hea, et seda tullakse teistest riikidest vaatama ja tehtust õppust võtma.
Juba praegu on ilma pandimärgita pakendite sorteerimine oluline positiivse harjumuse tekkimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Paraku on harjumused visad tekkima (keskmiselt kulub ühel inimesel uue harjumuse omandamiseks 66 korda/päeva, kuid massidel palju kauem) ja varmad kaduma, kui ilmnevad sellele vastu rääkivad argumendid.
Tarbijate jaoks teeb uue harjumuse omandamise keerulisemaks ka liigiti sorteerimisega kaasnevad kulud, olgu selleks aeg, mis kulub sorteerimise korraldamisele või otseselt raha, mis kulub pakendite liigiti kogumiseks vajamineva inventari soetamiseks.
"Lõpuks muudavad oma harjumusi needki pessimistid, kes vandusid mitte kunagi pakendeid sorteerida, sest nad jäävad vähemusse ja satuvad põlu alla."
Olukord hakkab aga muutuma oluliselt kiiremini, kui kriitiline mass tarbijaid pakendeid sorteerib. See on iga asjaga nii – alguses on muutus vaevaline, kuid kui kriitiline mass võtab midagi südameasjaks, siis võib muutus toimuda lühikese perioodiga. Lõpuks muudavad oma harjumusi needki pessimistid, kes vandusid mitte kunagi pakendeid sorteerida, sest nad jäävad vähemusse ja satuvad põlu alla.
Kõik vastutavad
Kogu vastutus pakendimajanduse eest ei saa ega tohigi lasuda ainult tarbijal. On selge, et selle eest vastutavad pakendeid turule paiskavad ettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid, kuid teatav vastutus lasub ka pakendite tootjatel. Nimelt peavad nemad uue toote pakendi disainimisel pöörama tähelepanu mitte ainult silmapaistvusele poeriiulil, vaid ka sellele, et loodav pakend oleks lihtsalt ringlusse võetav ja motiveeriks tarbijaid seda tegema.
Näiteks PET ehk plastpudelile ongi loodud ringlussevõtu suunised, mille eesmärk on julgustada pakendite kujundajaid, töötlejaid ja kasutajaid integreerima teatud kriteeriumid uue toote väljatöötamise etapis.
See on oluline, sest just disainiprotsessi alguses tehtud otsused (pudeli värvi valik, lisaainete kasutamine, sulgurite koostis, sildid jne) võivad lõppkokkuvõttes mõjutada pakendite ringlusse võtmise võimalusi. Kui kõik osapooled pingutavad, tekib ühiskonnas harjumus veel kiiremini.
Muide, mitmed teadusuuringud on jõudnud järeldusele, et prügi sorteerimise harjumuse tekkimisel mängib märkimisväärset rolli ka inimeste elatus- ning haridustase. Eestis on mõlemad kiiresti kasvanud ning pole näha, et see trend muutuks. | Kaupo Karba: pakendite sorteerimine ei ole mõttetu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti pandipakendisüsteemi abil kogutakse kokku ja suunatakse taaskasutusse 95 protsenti kõikidest pandimärgiga pakenditest. See on juba aastaid nii ja võimalik ainult tänu tarbijatele, kes puhta keskkonna ja tuleviku nimel pandipakendeid teistest pakenditest eraldi sorteerivad ning taaraautomaati viivad.
Kui me saime koos teadlike tarbijatega pandipakendisüsteemi edukalt toimima panna, siis saame kindlasti ka muude jäätmete sorteerimisega hakkama. Pakendite sorteerimine on endiselt oluline.
Raha pole ainus motivaator
Eestis vastutab pandipakendite taaskasutusse suunamise eest Eesti Pandipakend, mille vahendusel võetakse materjalina ringlusse üheksa igast kümnest turule jõudnud pandimärgiga pakendist, olgu see siis plekkpurk, klaas- või plastpudel.
16 aastat tagasi loodud pandisüsteemi peamine erinevus muudest pakendite kogumissüsteemidest on pant ehk kümme senti, mis peaks motiveerima tarbijaid ostetud pudeleid-purke tagastama.
Meie kogutud statistikast tuleb aga selgelt välja, et raha ei ole siiski ainus ega isegi mitte peamine motivaator. Raha väärtus on muutunud aastatega madalamaks, kuid tagastusnumbrid on stabiilselt suurenenud.
Et raha pole peamine motivaator, näitab ka fakt, et eelmisel aastal tagastasid tarbijad rekordilise 260 miljonit pandimärgiga pakendit ja vajutasid samal ajal 143 742 korda taaraautomaatide annetusnuppu kogudes üle 185 000 euro Heategevusfondi Aitan Lapsi kaudu lastele kultuurielamuste pakkumiseks.
Pandipakendite kõrge tagastusmäär on hoidnud Eesti looduse puhtamana ja teinud meie pandisüsteemist väärt eeskuju pea kõikidele Euroopa ja suure osa muu maailma riikidele. Oleme algusest peale lähenenud ringmajandusele strateegiliselt ja avatult, näidates tarbijatele pakendite teekonda ning selgitades, millist rolli mängib ringmajandus meie kõigi tuleviku kujundamisel. See on aidanud tarbijatel paremini mõista pakendite sorteerimise, kogumise ja tagastamise vajalikkust.
Loodan siiralt, et pakendite taaskasutuse kohta avaldatud kriitilised artiklid panevad meid kõiki küsima kriitilisi küsimusi ja otsima konstruktiivseid lahendusi, ega lõhu aastate jooksul üles ehitatud õigeid ja vastutustundlikke arusaamu.
Pakendite sorteerimine ei ole mõttetu. Tegelikult on Eesti pandipakendi süsteem, mille abil kogutakse kokku pea kõik siin müüdud pandimärgiga pakendid, nii erakordselt hea, et seda tullakse teistest riikidest vaatama ja tehtust õppust võtma.
Juba praegu on ilma pandimärgita pakendite sorteerimine oluline positiivse harjumuse tekkimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Paraku on harjumused visad tekkima (keskmiselt kulub ühel inimesel uue harjumuse omandamiseks 66 korda/päeva, kuid massidel palju kauem) ja varmad kaduma, kui ilmnevad sellele vastu rääkivad argumendid.
Tarbijate jaoks teeb uue harjumuse omandamise keerulisemaks ka liigiti sorteerimisega kaasnevad kulud, olgu selleks aeg, mis kulub sorteerimise korraldamisele või otseselt raha, mis kulub pakendite liigiti kogumiseks vajamineva inventari soetamiseks.
"Lõpuks muudavad oma harjumusi needki pessimistid, kes vandusid mitte kunagi pakendeid sorteerida, sest nad jäävad vähemusse ja satuvad põlu alla."
Olukord hakkab aga muutuma oluliselt kiiremini, kui kriitiline mass tarbijaid pakendeid sorteerib. See on iga asjaga nii – alguses on muutus vaevaline, kuid kui kriitiline mass võtab midagi südameasjaks, siis võib muutus toimuda lühikese perioodiga. Lõpuks muudavad oma harjumusi needki pessimistid, kes vandusid mitte kunagi pakendeid sorteerida, sest nad jäävad vähemusse ja satuvad põlu alla.
Kõik vastutavad
Kogu vastutus pakendimajanduse eest ei saa ega tohigi lasuda ainult tarbijal. On selge, et selle eest vastutavad pakendeid turule paiskavad ettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid, kuid teatav vastutus lasub ka pakendite tootjatel. Nimelt peavad nemad uue toote pakendi disainimisel pöörama tähelepanu mitte ainult silmapaistvusele poeriiulil, vaid ka sellele, et loodav pakend oleks lihtsalt ringlusse võetav ja motiveeriks tarbijaid seda tegema.
Näiteks PET ehk plastpudelile ongi loodud ringlussevõtu suunised, mille eesmärk on julgustada pakendite kujundajaid, töötlejaid ja kasutajaid integreerima teatud kriteeriumid uue toote väljatöötamise etapis.
See on oluline, sest just disainiprotsessi alguses tehtud otsused (pudeli värvi valik, lisaainete kasutamine, sulgurite koostis, sildid jne) võivad lõppkokkuvõttes mõjutada pakendite ringlusse võtmise võimalusi. Kui kõik osapooled pingutavad, tekib ühiskonnas harjumus veel kiiremini.
Muide, mitmed teadusuuringud on jõudnud järeldusele, et prügi sorteerimise harjumuse tekkimisel mängib märkimisväärset rolli ka inimeste elatus- ning haridustase. Eestis on mõlemad kiiresti kasvanud ning pole näha, et see trend muutuks.
### Response:
Kaupo Karba: pakendite sorteerimine ei ole mõttetu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Evanstoni mustanahalised elanikud saavad kodu ostmiseks või renoveerimiseks hüvitisfondist umbes 25 000 dollarit toetust. Hüvitisfondi esialgne suurus on 400 000 dollarit, kuid Evanstoni linnanõukogu plaanib kümne aasta jooksul fondile eraldada 10 miljonit dollarit.
Fondi loomine kiideti linnavolikogus heaks esmaspäeval, poolt oli kaheksa saadikut, vastu üks.
"Praegu vaatab kogu maailm Illinoisi osariigis asuvat Evanstoni. See on hetk, mida pole kunagi varem nähtud ja see on hea hetk," ütles USA Aafrika-Ameerika reparatsioonide komisjoni president Ron Daniels.
Danielsi sõnul tuleks Evanstoni meetmeid rakendada samuti riiklikul tasandil.
Mitmed USA linnad on alustanud sarnaseid algatusi, kuid konkreetse rahastamiseni pole veel jõutud. Umbes 170 demokraatliku partei kongressisaadikut toetab eelnõud, et riiklikul tasandil uuritaks hüvitamiskomisjoni loomise võimalust. President Joe Biden ütles, et toetab uuringut.
Reparatsioonide maksmist mustanahalistele USA kodanikele on arutatud juba 1865. aastast, kui lõppes USA kodusõda. Selle eesmärk on diskrimineerivate seaduste poolt põhjustatud rassilise ebavõrdsuse kaotamine.
Kõige kahjulikum seadus oli redlining. Selle käigus finantsinstitutsioonid süstemaatiliselt keeldusid mustanahalistele andmast hüpoteeklaene. See takistas paljudel mustanahalistel kodu osta ja viis paljudes USA linnades segregratsioonini.
Enne Evanstoni volikogu hääletust ütles rühm mustanahalisi elanikke, et volikogu keskendub liiga palju eluasemeprobleemidele.
"Kui me teeme heastamist, teeme seda õigesti. Ärgem keelakem mustanahalistele seda, mida nad on sajandeid oodanud," ütles Evanstoni linnavolikogu liige Cicely Fleming.
Mitmed kriitikud väidavad, et sularahamaksed ei lahenda struktuurseid tingimusi mis põhjustasid institutsionaalse rassistliku poliitika.
"Tuleb tegeleda struktuursete probleemidega, kui neid ei lahendata jätkuvad probleemid ka tulevikus, hoolimata sellest kui palju hüvitusfonde lõpuks on," ütles USA mustanahaliste riikliku koalitsiooni kaasesimees Kamm Howard.
Evanstoni 75 000 elanikust on umbes 16 protsenti mustanahalised. Fondist raha saajad valitakse juhuslikult.
Eelmisel nädalal lubas katoliku kiriku jesuiitide ordu panustada 100 miljonit dollarit, et aidata nende inimeste järeltulijad, keda ordu kunagi orjastas. | USA väikelinn hakkab mustanahalistele elanikele maksma hüvitist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Evanstoni mustanahalised elanikud saavad kodu ostmiseks või renoveerimiseks hüvitisfondist umbes 25 000 dollarit toetust. Hüvitisfondi esialgne suurus on 400 000 dollarit, kuid Evanstoni linnanõukogu plaanib kümne aasta jooksul fondile eraldada 10 miljonit dollarit.
Fondi loomine kiideti linnavolikogus heaks esmaspäeval, poolt oli kaheksa saadikut, vastu üks.
"Praegu vaatab kogu maailm Illinoisi osariigis asuvat Evanstoni. See on hetk, mida pole kunagi varem nähtud ja see on hea hetk," ütles USA Aafrika-Ameerika reparatsioonide komisjoni president Ron Daniels.
Danielsi sõnul tuleks Evanstoni meetmeid rakendada samuti riiklikul tasandil.
Mitmed USA linnad on alustanud sarnaseid algatusi, kuid konkreetse rahastamiseni pole veel jõutud. Umbes 170 demokraatliku partei kongressisaadikut toetab eelnõud, et riiklikul tasandil uuritaks hüvitamiskomisjoni loomise võimalust. President Joe Biden ütles, et toetab uuringut.
Reparatsioonide maksmist mustanahalistele USA kodanikele on arutatud juba 1865. aastast, kui lõppes USA kodusõda. Selle eesmärk on diskrimineerivate seaduste poolt põhjustatud rassilise ebavõrdsuse kaotamine.
Kõige kahjulikum seadus oli redlining. Selle käigus finantsinstitutsioonid süstemaatiliselt keeldusid mustanahalistele andmast hüpoteeklaene. See takistas paljudel mustanahalistel kodu osta ja viis paljudes USA linnades segregratsioonini.
Enne Evanstoni volikogu hääletust ütles rühm mustanahalisi elanikke, et volikogu keskendub liiga palju eluasemeprobleemidele.
"Kui me teeme heastamist, teeme seda õigesti. Ärgem keelakem mustanahalistele seda, mida nad on sajandeid oodanud," ütles Evanstoni linnavolikogu liige Cicely Fleming.
Mitmed kriitikud väidavad, et sularahamaksed ei lahenda struktuurseid tingimusi mis põhjustasid institutsionaalse rassistliku poliitika.
"Tuleb tegeleda struktuursete probleemidega, kui neid ei lahendata jätkuvad probleemid ka tulevikus, hoolimata sellest kui palju hüvitusfonde lõpuks on," ütles USA mustanahaliste riikliku koalitsiooni kaasesimees Kamm Howard.
Evanstoni 75 000 elanikust on umbes 16 protsenti mustanahalised. Fondist raha saajad valitakse juhuslikult.
Eelmisel nädalal lubas katoliku kiriku jesuiitide ordu panustada 100 miljonit dollarit, et aidata nende inimeste järeltulijad, keda ordu kunagi orjastas.
### Response:
USA väikelinn hakkab mustanahalistele elanikele maksma hüvitist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise koha saavutas taas "Aktuaalne kaamera. Nädal" (192 000 vaatajat) ja kolmanda "Aktuaalne kaamera" (186 000 vaatajat).
ETV saadetest jõudsid edetabelisse ka "Hommik Anuga", "Õnne 13", "EnsV", "Ringvaade", "Suus sulav Eesti" ja spordiuudised.
Ainsa erakanali saatena jõudis edetabelisse TV3 "Sotid selgeks", saavutades kaheksanda koha. | Eelmise nädala vaadatuim saade oli taas "Pealtnägija" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise koha saavutas taas "Aktuaalne kaamera. Nädal" (192 000 vaatajat) ja kolmanda "Aktuaalne kaamera" (186 000 vaatajat).
ETV saadetest jõudsid edetabelisse ka "Hommik Anuga", "Õnne 13", "EnsV", "Ringvaade", "Suus sulav Eesti" ja spordiuudised.
Ainsa erakanali saatena jõudis edetabelisse TV3 "Sotid selgeks", saavutades kaheksanda koha.
### Response:
Eelmise nädala vaadatuim saade oli taas "Pealtnägija" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas kirjutas Facebookis, et tutvus teisipäeval teadusnõukoja ja terviseameti värskete materjalidega, mis näitavad, et kuigi piirangud on hakanud stabiliseerima viiruse leviku senist plahvatuslikku kasvu ja piirangute lõplikku mõju on veel vara näha, on nakatumine jätkuvalt tõusus.
"On viimane aeg ennast kokku võtta. Ulatuslike piirangute kehtestamise ajal püstitatud optimistlikum prognoos, kus nakatumine jõuab aprilli keskpaigaks alla 500 inimese päevas, on käest libisemas. Kui viiruse levik ei peatu, siis jääb Eesti kogu suveks lukku – nagu meie lõunanaaber Läti on olnud lukus novembrist saati," märkis Kallas.
"Seisab majandus, seisab sotsiaalne suhtlus, seisab kõik. Valitsus võib kehtestada lõputult piiranguid, aga inimesed on need, kes peavad piirangutest kinni pidama. Valitsus võib piiranguid kehtestama jäädagi, aga nakkus levib ikkagi inimeselt inimesele," lisas ta.
Kallas rääkis, et nakatumine on eelmise nädalaga võrreldes seitse protsenti kasvanud.
"Vanusrühmas 55-85 on nakatumise kasv olnud üle 10 protsendi. Pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja oleks alla ühe, paljudes maakondades on nakatumine pööranud tõusule. Päevas viib koroonaviirus haiglatesse keskmiselt 75-80 inimest. Päevas sureb koroonaviiruse tõttu keskmiselt 10 eestimaalast. Need inimesed ei ole numbrid, nad on meie pereliikmed, sõbrad, naabrid, töökaaslased," kirjutas Kallas.
Kallase sõnul pole piirangute järgimine veel paraku paljude eestimaalaste südameasi. Peaminister kutsus üles hoidma distantsi, mitte kutsuma külalisi, mitte pidama pidusid ega koosviibimisi ja pidama kinni kõikidest viiruse vastastest meetmetest.
"Kui näete, et mõni kaasmaalane piirangutest kinni ei pea, palun võtke ka ise see vastutus kutsuda teda üles vastutustundlikult käituma või pöörduge vajadusel korrakaitsjate poole. See on meie kõigi ühine pingutus, mis seisab ees selle nimel, et Eesti elu jätkuda saaks," ütles ta veel. | Kallas: kui viiruse levik ei peatu, jääb Eesti kogu suveks lukku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas kirjutas Facebookis, et tutvus teisipäeval teadusnõukoja ja terviseameti värskete materjalidega, mis näitavad, et kuigi piirangud on hakanud stabiliseerima viiruse leviku senist plahvatuslikku kasvu ja piirangute lõplikku mõju on veel vara näha, on nakatumine jätkuvalt tõusus.
"On viimane aeg ennast kokku võtta. Ulatuslike piirangute kehtestamise ajal püstitatud optimistlikum prognoos, kus nakatumine jõuab aprilli keskpaigaks alla 500 inimese päevas, on käest libisemas. Kui viiruse levik ei peatu, siis jääb Eesti kogu suveks lukku – nagu meie lõunanaaber Läti on olnud lukus novembrist saati," märkis Kallas.
"Seisab majandus, seisab sotsiaalne suhtlus, seisab kõik. Valitsus võib kehtestada lõputult piiranguid, aga inimesed on need, kes peavad piirangutest kinni pidama. Valitsus võib piiranguid kehtestama jäädagi, aga nakkus levib ikkagi inimeselt inimesele," lisas ta.
Kallas rääkis, et nakatumine on eelmise nädalaga võrreldes seitse protsenti kasvanud.
"Vanusrühmas 55-85 on nakatumise kasv olnud üle 10 protsendi. Pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja oleks alla ühe, paljudes maakondades on nakatumine pööranud tõusule. Päevas viib koroonaviirus haiglatesse keskmiselt 75-80 inimest. Päevas sureb koroonaviiruse tõttu keskmiselt 10 eestimaalast. Need inimesed ei ole numbrid, nad on meie pereliikmed, sõbrad, naabrid, töökaaslased," kirjutas Kallas.
Kallase sõnul pole piirangute järgimine veel paraku paljude eestimaalaste südameasi. Peaminister kutsus üles hoidma distantsi, mitte kutsuma külalisi, mitte pidama pidusid ega koosviibimisi ja pidama kinni kõikidest viiruse vastastest meetmetest.
"Kui näete, et mõni kaasmaalane piirangutest kinni ei pea, palun võtke ka ise see vastutus kutsuda teda üles vastutustundlikult käituma või pöörduge vajadusel korrakaitsjate poole. See on meie kõigi ühine pingutus, mis seisab ees selle nimel, et Eesti elu jätkuda saaks," ütles ta veel.
### Response:
Kallas: kui viiruse levik ei peatu, jääb Eesti kogu suveks lukku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja regioonis 87 kollet
Kõige rohkem aktiivseid koldeid, 87 on Põhja regioonis. Neist omakorda selges enamuses on töökohakolded, mida on 55. Põhja regioonis on endiselt ka 18 aktiivset õppeasutuste kollet.
Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas selgitas, et kolle loetakse ametlikult lõppenuks 30 päeva pärast viimast nakatunut selles. Eestis hakkasid rangemad piirangud koolidele kehtima 11. märtsist, kui ka 1.-4. klassi õpilased pidid jääma distantsõppele. See seletab ka, miks õppeasutuste kolded on endiselt aktiivsed.
Põhja regioonis on veel viis lasteasutuste kollet, kolm hoolekandeasutuse kollet ja kaks tervishoiuasutuste kollet.
Põhja regiooni kolletes on kokku 8630 haiget.
Ida regioonis 60 kollet
Ka Ida regiooni 60 aktiivses koldes on enim töökoha koldeid - kokku 26. Lasteasutuste koldeid on Ida regioonis 10, õppeasutuse koldeid üheksa, hooldekodu koldeid kuus, raviasutuse koldeid viis. Väiksemate seas on ka üks spordi kolle.
Ida regiooni kolletes on kokku 1955 haiget.
Lõuna regioonis 39 kollet
Lõuna regiooni 30 koldest peaaegu pooled ehk 19 on töökoha kolded.
Perekonna koldeid on Lõuna regioonis kaheksa, õppeasutuse koldeid kuus, hooldekodu koldeid kolm.
Lisaks on üks sõpruskonna kolle ja üks tervishoiuasutuse kolle.
Lõuna regiooni kolletes on kokku 1251 haiget.
Lääne regioonis 14 kollet
Kõige vähem koldeid, 14 on Lääne regioonis. Ka seal on selges enamuses töökoha kolded, mida on 11.
Lisaks on Lääne regioonis üks õppeasutuse kolle, üks lasteasutuse kolle ja üks tuttavate kolle.
Lääne regiooni kolletes on kokku 936 kollet.
Alates pandeemia algusest on Eestis koroonaviirus tuvastatud 97 456 inimesel. Neist 55 124 on olnud Tallinnast ja Harjumaalt, 13 810 Ida-Virumaalt ja 5894 Tartumaalt. | Eesti koroonakolletest on enam kui pooled töökoha kolded | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja regioonis 87 kollet
Kõige rohkem aktiivseid koldeid, 87 on Põhja regioonis. Neist omakorda selges enamuses on töökohakolded, mida on 55. Põhja regioonis on endiselt ka 18 aktiivset õppeasutuste kollet.
Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas selgitas, et kolle loetakse ametlikult lõppenuks 30 päeva pärast viimast nakatunut selles. Eestis hakkasid rangemad piirangud koolidele kehtima 11. märtsist, kui ka 1.-4. klassi õpilased pidid jääma distantsõppele. See seletab ka, miks õppeasutuste kolded on endiselt aktiivsed.
Põhja regioonis on veel viis lasteasutuste kollet, kolm hoolekandeasutuse kollet ja kaks tervishoiuasutuste kollet.
Põhja regiooni kolletes on kokku 8630 haiget.
Ida regioonis 60 kollet
Ka Ida regiooni 60 aktiivses koldes on enim töökoha koldeid - kokku 26. Lasteasutuste koldeid on Ida regioonis 10, õppeasutuse koldeid üheksa, hooldekodu koldeid kuus, raviasutuse koldeid viis. Väiksemate seas on ka üks spordi kolle.
Ida regiooni kolletes on kokku 1955 haiget.
Lõuna regioonis 39 kollet
Lõuna regiooni 30 koldest peaaegu pooled ehk 19 on töökoha kolded.
Perekonna koldeid on Lõuna regioonis kaheksa, õppeasutuse koldeid kuus, hooldekodu koldeid kolm.
Lisaks on üks sõpruskonna kolle ja üks tervishoiuasutuse kolle.
Lõuna regiooni kolletes on kokku 1251 haiget.
Lääne regioonis 14 kollet
Kõige vähem koldeid, 14 on Lääne regioonis. Ka seal on selges enamuses töökoha kolded, mida on 11.
Lisaks on Lääne regioonis üks õppeasutuse kolle, üks lasteasutuse kolle ja üks tuttavate kolle.
Lääne regiooni kolletes on kokku 936 kollet.
Alates pandeemia algusest on Eestis koroonaviirus tuvastatud 97 456 inimesel. Neist 55 124 on olnud Tallinnast ja Harjumaalt, 13 810 Ida-Virumaalt ja 5894 Tartumaalt.
### Response:
Eesti koroonakolletest on enam kui pooled töökoha kolded |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Temnikova ja Kasela galerii näitus, kus kohtuvad Saksamaal tegutsevate vene juurtega Sonja Yakovleva ja Filipiinidelt pärit Nicholas Grafia looming, tõukub populaarkultuuris levinud kujutistest ning nende võimust kinnistada rassi, rahvuse, soo ning seksuaalsusega seotud stereotüüpe. Kunstnike julge ning ekspressiivne käekiri kutsub ühiskondlike võimustruktuuride kritiseerimise kõrval vaatajat otsekoheselt ka endalt küsima – milliseid rolle ise igapäevaselt täidame ning kas poleks vahelduseks huvitav neist välja astuda?
Esiotsa jätab võõrkeelne näitusepealkiri "Type/ Cast /Thrill" nõutuks, mille oleks Eesti publikule ligipääsetavuse huvides võinud ära tõlkida. Nimelt on väljapaneku kontseptuaalseks tuumaks ingliskeelses keeleruumis tuntud mõiste ja praktika "typecasting" (tüüprollindus). Termin osutab Hollywoodi filmitööstuses levinud, kuid kindlasti ka mujal esinevale fenomenile, kus näitlejale pakutakse kehastamiseks ühetaolisi tegelaskujusid. Seejuures lähtutakse tüüpkarakterite puhul sageli teatud tunnustest – vanus, sugu, nahavärv jne. Typecasting võib tähistada ka protsessi, kui avalikkus näitlejat ühe kindla rolliga liigselt samastab (nt Emma Watsonit Hermione Grangeriga).
Märtri asemel enesega mängijaks
Galeriisse sisenedes ja kohtudes Yakovleva alasti naist kujutava paberlõikega, kes külastajale meelalt otsa vaadates oma hargivahet venitab, tekib kummaline vastumeelsus ja äratundmine. Selles pildis kajastuvad mu enda naiseks olemise pained ja küsimused seoses enesekujutamisega ning -määratlusega. Miks valdab mind häbitunne, kui naisi eksponeeritakse seksualiseeritult? Millised on mu ootused sellele, kuidas naisi visuaalkultuuris esitletakse? Kas olla ise see vaga ja tubli tüdruk, kes üleliia enda seksuaalsusel ja iluga seonduval välja paista ei luba (sest äkki ei võeta mind siis tõsiselt) või tahaksin enda mitmed identiteedid välja elada ning rollid teisiti ümber mängida?
Selliseid sooliste stereotüüpidega seotud komplekse väljendas tabavalt nigeeria kirjanik Chimamanda Ngozi Adichie, öeldes, et soorollide probleem seisneb selles, et need seavad ette, millised me peaks olema, selle asemel et tunnustada meid sellena, kes me oleme 1. Veel enam, et õpetame tüdrukutele, et nad ei saa olla seksuaalsed olendid sel viisil nagu poisid seda on 2. Just viimase võimalikkust näitab Yakovleva, kujutades naisi erootiliste, vabade ja võimukatena, oma varasemas loomingus sportlike ja lihaseliste power woman 'itena.
Seejuures tekib kunstniku teostes kontrastpeenelt töödeldud pabermaterjali hapruse ja jõuliste kehakujutiste vahel, mis ilmestab, et kõiges esineb korraga nii yin kui ka yang energia. Enamjaolt musta paberisse tehtud valged lõiked lõhustavad omakorda rassilisi binaarsusi, sest nahatooni asemel domineerib figuuri ja taustavalguse mängus hoopis siluett. Huvitav on asjaolu, et traditsiooniliselt 19. sajandil peeti paberlõiget just naiste pärusmaaks, kuna see olevat rohkem käsitöö kui tõsine maalikunst, mida viljelesid mehed. Yakovleva vapustav detailsus ja meisterlikkus näitab, kuidas paberlõige end kaasaegse kunsti kaanonisse võimsalt sisse kirjutab.
Sonja Yakovleva and Nicholas Grafia näitus "Type / Cast / Thrill." Temnikova & Kasela galeriis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ajalukku vaadates kerkisid naiselikkust ümbermõtestavad katsetused esile 1960. ja 1970. aastate feministlike projektidega nagu "Womanhouse" (1972) või "Difference: On Representation and Sexuality" (1984). Samal perioodil võtsid avangardistid nagu Penny Slinger oma sürrealistlikes fotokollaažides või Hanna Wilke autoportreedes kontrolli ja vabaduse naise keha kujutamisele tagasi enda kätte. Meediaruumis levivate naiste seksualiseeritud tüüppiltide integreerimisega oma loomingusse muutub naine ka Yakovleva töödes märtri asemel enesega mängijaks (ka seksuaalses tähenduses), mis võiks ta sisemistest pingetest ja ühiskondlikest ootustest vabastada. Jah, naised röhitsevad ja rahuldavad ennast ning sellepärast ei pea tundma häbi. Ometi on valehäbi padukonservatiivse pasunate kajas isegi 21. sajandil veel lihtne tekkima.
Kõige suurejoonelisemalt esitleb teistsugust naisrolli Yakovleva monumentaalne ja üksikasjalik stseen galerii keskel. Selles kujutab kunstnik Cannes'i filmifestivali džunglisse kasvanud punast vaipa, mille #metoo-järgses – miks mitte ka ökofeminismist inspireeritud kliimakatastroofi olustikus – on üle võtnud naised. Selle asemel, et pakkuda Euroopa aktitraditsioonile tüüpilist vaadet nn mehe pilgu läbi, kus naised passiivsetena esinevad 3, moodustavad Yakovleva tegelased pigem sellise Pedro Almodóvari filmis "Kõik minu emast" tegutseva naiste ning transnaiste kamba, kes üksteise eest hoolitsevad, enda seksuaalsusel vabalt avalduda lasevad ja füüsilist atraktiivsust rõhutada ei häbene.
Siiski on mõistetav, et selline naise pilk naisele – mis mängib mehe pilgu ümber, aga säilitab seksualiseeritud kuvadi – ei mõju ilmtingimata kõigile vabastavalt ja võimestavalt. Feminiinsus ei võrdu igaühe jaoks kattuvas arusaamas naiselikkusest (muidu oleme tagasi konstruktsioonide lõksus), vaid vabaduses tõlgendada enda sugu just sellisena, mis on isiklikult kõige lähedasem. Nii tekitasid Yakovleva tööd minus ka kripeldust just oma detailsuse ja konkreetsuse poolest, sest kui poolpornograafilised pildid naiste Instagramis või naisartisti muusikavideos mõjuvad tõrksalt, siis miks peaks see kunstisaalis olema teisiti?
Kriitilise kultuuriteooria vaatest on naiste representatsiooni küsimus näitusel seega selle mõiste "esindatuse" (vertreten) tähenduses lahendatud, aga jätkuvalt võib tekkida poleemika naise "esitlemise" viiside suhtes (darstellen) 4. Seda problemaatikat väljendas Ameerika Ühendriikide naiskunstnike liikumine Guerilla Girls oma kuulsa postriga (1989), küsides, kas naised peavad olema alasti, et muuseumisse pääseda?
Vastus on kaasaarvaval põhimõttel ekspositsioonide kureerimise ajajärgul loodetavasti "ei", aga kui naised ise tahavad end alasti kujutada, siis on neil mõistagi vaba voli otsustada teisiti. Yakovleva positsioon on selles mõttes kindlasti provotseeriv ja protestiv. Ta on popfolklooriline trikster, kes rõõmuga vooruslikkusele ja neitsilikkusele vilistab.
Mida kujutised meist tahavad?
Tüüprollidega mittesamastumine ja kultuurilise teisesuse kogemus on kesksel kohal ka Grafia töödes. Tema pilkunaelutavad ekspressiivsed maalid on ebaõdusad ja koletislikud. Kunstnik kasutab tugevat sümbolikeelt jutustamaks rassismist, soolisest diskrimineerimisest ja klassivägivallast läbipõimunud lugusid, mis osaliselt tõukuvad tema isiklikust kogemusest Filipiini päritolu migrandina. Nii loob kunstnik erksale värvikasutusele vaatama sünge meeleolu, mis kutsub enda juurde nii intellektuaalse kui ka afektiivse laetuse poolest.
Grafia, kes tegutseb muu hulgas ka performance 'i kunstnikuna, seab lõuendi figuratiivsesse ja temaatilisse keskmesse samuti keha, nihestades seda jõuliselt tõsielulisest kujutisest. Tema maalide karakterid on kas rõhutatult proportsioonidest väljas, iseenda jäsemetesse sõlmitud, kannavad tontlikke maske või esinevad moonutatud nägudega. Nii nagu omane etenduskunstile, leidub ka tema maalides teatraalseid elemente. Stseenid leiavad enamasti aset tugevalt moonutatud igapäevases olustikus, näiteks tema magnetilistes 2019. aasta maalistseenides voodis või köögis. Praegusel näitusel leiab performatiivsust üdini paeluvas maalis "Clevage Control", kus võõrad jäsemed nagu kuradi käed Fausti hinge ja keha kallale kipuvad.
Sonja Yakovleva and Nicholas Grafia näitus "Type / Cast / Thrill." Temnikova & Kasela galeriis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Just sellise moonutatud ja ambivalentsed kehakujutised võimaldavad väljendada erinevate identiteetide võitlusi, mis meis kõigis pideva ühiskondlike rollimängude tõttu, nagu Erving Goffman 5 seda kirjeldab, aset leiavad. Grafia maalidel näeb nii arhetüüpseid tegelasi kui ka sümboleid inimkonna popkultuurilisest kollektiivsest mälust kirkas värvimängus ühte sulamas. See annab läbitungivalt edasi isiksuse vaimset lõhestatust, mis võib eriti tugevalt esineda teisesuse tunnetuses, olgu see soo, rassi või kveer-kogemuse tõttu.
Erktulipunase maali paariliseks galerii vastasseinas on pastelsem "Dead End Angel", mis lähtub ahistamisskandaalidesse sattunud USA koomiku Bill Cosby sarjast. Mõlemad kujutavad selles osalenud näitlejaid. Viimasel seisab Lisa Bone loiult nukrana juukseidpidi ukse vahel kinni, kandes läbipaistvat pluusi, mille alt paistab nibu asemel silm. See on mõjus nüanss, mis ühelt poolt osutab internaliseeritud ühiskondlikele võimu mehhanismidele, mis panevad meid endi kehi alateadvuslikult sotsiaalselt domineerivatest normidest lähtudes vaatama. Teisalt on siin tajutav pildi agentsus ning võiks esitada W.J.T Mitchelli poolt tõstatatud küsimuse 6: mida kujutised meist tahavad? Lisada tuleks siia juurde Mitchelli järeldus, et see mida pildid tahavad, on lahutamatu sellest, mida soovivad naised – võimu vaataja üle 7.
Nibusilma pilk on suunatud vaatajale ega luba mööda minna näituse kontseptsioonis esitatud küsimusest: milliseid tüüpe ise igapäevaselt taastoodame või kannustame? Näitlejanna Lisa Bone oligi karjääri algusaastatel sisuliselt kinni Cosby saate pai peretütre kuvandis, saades sarjategijate ning avaliku meelepaha osaliseks, kui ta hakkas vastu võtma tema naiselikkust ja sensuaalsust rõhutavaid rolle. "Dead End Angel" asetus Yakovleva monumentaalse paberlõike suhtes on ruumis kõige õnnestunumalt toimiv vestlus kahe kunstniku vahel, rääkides naissubjekti vabanemise võimalikkusest filmi ja teletööstuse kontekstis.
Veenvate metafooridena töötavad Grafia uues tehnikas valminud ustemaalid, mis võiks kujundlikult meid typecasting 'u tööstusest edasi mitmekesisemasse ajajärku juhatada. Ustel olevates abstraktses kollaažitüüpi kujutistes kohtame taas Cosby sarja osalisi. Segades maali ja fotot, jäljendab kunstnik teleri- või kinoekraani esteetilist vormi, maalides kriitilise sümbolina kord mossitava ning kord naerul suu. Sarja ümber toimuvaga mitte kursis olles võiks suud kui tähistajat lugeda emotsioonide väljendamise kõrval ka rääkimise akti võimaldajana, mis esitab küsimuse, kui palju represseeritutele ning vähem esindatud gruppidele meediaruumis eetri- ja kõnelemisaega antakse. Cosby #metoo skandaali valguses omakorda võib küsida seda, kui palju saab rääkida tõde.
Kõnelusest kunstnike vahel
Värske oli astuda galeriisse, mis selle juba tuttava nelinurkse lahenduse asemel poolitati. See võimaldas rohkem teoseid kaasata ning kaks kunstnikku loomulikumalt omavahel kõnelema panna. Samas on galerii täpselt piirini ära kasutatud. Arvestades, et mõlema kunstniku käekiri on krehvtine ning vajab enda ümber vaba pinda, kujutasin, et piirdumine kummagi isikunäitusega põhjendanuks end ka täielikult.
Sonja Yakovleva and Nicholas Grafia näitus "Type / Cast / Thrill." Temnikova & Kasela galeriis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Tüüprollide problemaatika jäänuks samas vaid feministlikust vaatenurgast käsitletuna ühekülgseks. On hea meel, et Grafia maalikunst tõi tervikusse täienduse mustade popkultuuri kriitika näol ja ilmestas, kuidas maal kui meedium tehnoloogilisel ajastul jõuliselt identiteedipoliitilisi ja sotsiaalseid positsioone edastada suudab.
Eesti kunstiväljal, kus küll tegeletakse aktiivselt sotsiaalsete konstruktsioonide lammutamisega feministlikust perspektiivist, igatsen sagedamini näha rahvusvahelisi mässajaid, kes tegelevad sugude problemaatikaga ühes klassi-ja rassi küsimustega.
Ikka veel kiputakse siin ju arvama, et BLM on sissetoodud teema, hoolimata sellest, et Eestis elab palju teiste juurtega välismaalasi ning me endi kollektiivne teadvus on Hollywoodi filmidest ja (t)räppmuusikast läbi immutatud. Vot sellele omistatud rollile tuleks meil võimalikult otse peale vaadata, isegi kui suured paljad vagiinad ning deformeerunud mustad kehad algul ehmatavad. Sest nagu sõnab tuntud ingliskeelne väljend –"You can't have your cake and eat it (too)"– ei peaks saama ahmida globaalset massikultuuri ning lubada endale õndsat teadmatust sellega seonduvate probleemide suhtes.
1"The problem with gender is that it prescribes to how we should be rather than recognizing how we are." Chimamanda Ngozi Adichie (TEDx 2013 "We should all be feminists")
2"We teach girls that they cannot be sexual beings in the way that boys are." Chimamanda Ngozi Adichie
3 John Berger "Nägemise viisid"/"Ways of Seeing in": "Men act and women appear. Men look at women. Women watch themselves being looked at. This determines not only most relations between men and women but also the relation of women to themselves. The surveyor of woman in herself is male: the surveyed is female. Thus she turns herself into an object of vision: a sight. https://www.youtube.com/watchv=MgZCWewreKo&ab_channel=BillFriedmanVideos
4 Postkoloniaalne teoreetik Gayatri G. Spivak vaatleb essees "Can the Subaltern Speak?" sõna "representation" kahte tähendust saksakeelsete vastete kaudu Marxi teosele "Der achtzehnte Brumaire des Louis Napoleon" tuginedes. Spivak mängib sõna saksakeelsete tähendusvarjunditega darstellen (representeerimine selle visuaalses või keelelises tähenduses) ja vertreten (poliitiline esindamine).
5"Enese esitlemine igapäevaelus" / "The Presentation of Self in Everyday Life" www.oxfordbibliographies.com/view/document/obo-9780199756384/obo-9780199756384-0228.xml
6 W.J.T Mitchelli "What Do Pictures Want?" https://bibliodarq.files.wordpress.com/2013/11/4c-mitchell-w-j-t-what-do-pictures-really-want.pdf
7"The question of what pictures want, then, is inseparable from the question of what women want." ("What Do Pictures Want?" W.J.T Mitchell) | Arvustus. Popfolkloorilised triksterid stereotüüpe lõhkumas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Temnikova ja Kasela galerii näitus, kus kohtuvad Saksamaal tegutsevate vene juurtega Sonja Yakovleva ja Filipiinidelt pärit Nicholas Grafia looming, tõukub populaarkultuuris levinud kujutistest ning nende võimust kinnistada rassi, rahvuse, soo ning seksuaalsusega seotud stereotüüpe. Kunstnike julge ning ekspressiivne käekiri kutsub ühiskondlike võimustruktuuride kritiseerimise kõrval vaatajat otsekoheselt ka endalt küsima – milliseid rolle ise igapäevaselt täidame ning kas poleks vahelduseks huvitav neist välja astuda?
Esiotsa jätab võõrkeelne näitusepealkiri "Type/ Cast /Thrill" nõutuks, mille oleks Eesti publikule ligipääsetavuse huvides võinud ära tõlkida. Nimelt on väljapaneku kontseptuaalseks tuumaks ingliskeelses keeleruumis tuntud mõiste ja praktika "typecasting" (tüüprollindus). Termin osutab Hollywoodi filmitööstuses levinud, kuid kindlasti ka mujal esinevale fenomenile, kus näitlejale pakutakse kehastamiseks ühetaolisi tegelaskujusid. Seejuures lähtutakse tüüpkarakterite puhul sageli teatud tunnustest – vanus, sugu, nahavärv jne. Typecasting võib tähistada ka protsessi, kui avalikkus näitlejat ühe kindla rolliga liigselt samastab (nt Emma Watsonit Hermione Grangeriga).
Märtri asemel enesega mängijaks
Galeriisse sisenedes ja kohtudes Yakovleva alasti naist kujutava paberlõikega, kes külastajale meelalt otsa vaadates oma hargivahet venitab, tekib kummaline vastumeelsus ja äratundmine. Selles pildis kajastuvad mu enda naiseks olemise pained ja küsimused seoses enesekujutamisega ning -määratlusega. Miks valdab mind häbitunne, kui naisi eksponeeritakse seksualiseeritult? Millised on mu ootused sellele, kuidas naisi visuaalkultuuris esitletakse? Kas olla ise see vaga ja tubli tüdruk, kes üleliia enda seksuaalsusel ja iluga seonduval välja paista ei luba (sest äkki ei võeta mind siis tõsiselt) või tahaksin enda mitmed identiteedid välja elada ning rollid teisiti ümber mängida?
Selliseid sooliste stereotüüpidega seotud komplekse väljendas tabavalt nigeeria kirjanik Chimamanda Ngozi Adichie, öeldes, et soorollide probleem seisneb selles, et need seavad ette, millised me peaks olema, selle asemel et tunnustada meid sellena, kes me oleme 1. Veel enam, et õpetame tüdrukutele, et nad ei saa olla seksuaalsed olendid sel viisil nagu poisid seda on 2. Just viimase võimalikkust näitab Yakovleva, kujutades naisi erootiliste, vabade ja võimukatena, oma varasemas loomingus sportlike ja lihaseliste power woman 'itena.
Seejuures tekib kunstniku teostes kontrastpeenelt töödeldud pabermaterjali hapruse ja jõuliste kehakujutiste vahel, mis ilmestab, et kõiges esineb korraga nii yin kui ka yang energia. Enamjaolt musta paberisse tehtud valged lõiked lõhustavad omakorda rassilisi binaarsusi, sest nahatooni asemel domineerib figuuri ja taustavalguse mängus hoopis siluett. Huvitav on asjaolu, et traditsiooniliselt 19. sajandil peeti paberlõiget just naiste pärusmaaks, kuna see olevat rohkem käsitöö kui tõsine maalikunst, mida viljelesid mehed. Yakovleva vapustav detailsus ja meisterlikkus näitab, kuidas paberlõige end kaasaegse kunsti kaanonisse võimsalt sisse kirjutab.
Sonja Yakovleva and Nicholas Grafia näitus "Type / Cast / Thrill." Temnikova & Kasela galeriis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ajalukku vaadates kerkisid naiselikkust ümbermõtestavad katsetused esile 1960. ja 1970. aastate feministlike projektidega nagu "Womanhouse" (1972) või "Difference: On Representation and Sexuality" (1984). Samal perioodil võtsid avangardistid nagu Penny Slinger oma sürrealistlikes fotokollaažides või Hanna Wilke autoportreedes kontrolli ja vabaduse naise keha kujutamisele tagasi enda kätte. Meediaruumis levivate naiste seksualiseeritud tüüppiltide integreerimisega oma loomingusse muutub naine ka Yakovleva töödes märtri asemel enesega mängijaks (ka seksuaalses tähenduses), mis võiks ta sisemistest pingetest ja ühiskondlikest ootustest vabastada. Jah, naised röhitsevad ja rahuldavad ennast ning sellepärast ei pea tundma häbi. Ometi on valehäbi padukonservatiivse pasunate kajas isegi 21. sajandil veel lihtne tekkima.
Kõige suurejoonelisemalt esitleb teistsugust naisrolli Yakovleva monumentaalne ja üksikasjalik stseen galerii keskel. Selles kujutab kunstnik Cannes'i filmifestivali džunglisse kasvanud punast vaipa, mille #metoo-järgses – miks mitte ka ökofeminismist inspireeritud kliimakatastroofi olustikus – on üle võtnud naised. Selle asemel, et pakkuda Euroopa aktitraditsioonile tüüpilist vaadet nn mehe pilgu läbi, kus naised passiivsetena esinevad 3, moodustavad Yakovleva tegelased pigem sellise Pedro Almodóvari filmis "Kõik minu emast" tegutseva naiste ning transnaiste kamba, kes üksteise eest hoolitsevad, enda seksuaalsusel vabalt avalduda lasevad ja füüsilist atraktiivsust rõhutada ei häbene.
Siiski on mõistetav, et selline naise pilk naisele – mis mängib mehe pilgu ümber, aga säilitab seksualiseeritud kuvadi – ei mõju ilmtingimata kõigile vabastavalt ja võimestavalt. Feminiinsus ei võrdu igaühe jaoks kattuvas arusaamas naiselikkusest (muidu oleme tagasi konstruktsioonide lõksus), vaid vabaduses tõlgendada enda sugu just sellisena, mis on isiklikult kõige lähedasem. Nii tekitasid Yakovleva tööd minus ka kripeldust just oma detailsuse ja konkreetsuse poolest, sest kui poolpornograafilised pildid naiste Instagramis või naisartisti muusikavideos mõjuvad tõrksalt, siis miks peaks see kunstisaalis olema teisiti?
Kriitilise kultuuriteooria vaatest on naiste representatsiooni küsimus näitusel seega selle mõiste "esindatuse" (vertreten) tähenduses lahendatud, aga jätkuvalt võib tekkida poleemika naise "esitlemise" viiside suhtes (darstellen) 4. Seda problemaatikat väljendas Ameerika Ühendriikide naiskunstnike liikumine Guerilla Girls oma kuulsa postriga (1989), küsides, kas naised peavad olema alasti, et muuseumisse pääseda?
Vastus on kaasaarvaval põhimõttel ekspositsioonide kureerimise ajajärgul loodetavasti "ei", aga kui naised ise tahavad end alasti kujutada, siis on neil mõistagi vaba voli otsustada teisiti. Yakovleva positsioon on selles mõttes kindlasti provotseeriv ja protestiv. Ta on popfolklooriline trikster, kes rõõmuga vooruslikkusele ja neitsilikkusele vilistab.
Mida kujutised meist tahavad?
Tüüprollidega mittesamastumine ja kultuurilise teisesuse kogemus on kesksel kohal ka Grafia töödes. Tema pilkunaelutavad ekspressiivsed maalid on ebaõdusad ja koletislikud. Kunstnik kasutab tugevat sümbolikeelt jutustamaks rassismist, soolisest diskrimineerimisest ja klassivägivallast läbipõimunud lugusid, mis osaliselt tõukuvad tema isiklikust kogemusest Filipiini päritolu migrandina. Nii loob kunstnik erksale värvikasutusele vaatama sünge meeleolu, mis kutsub enda juurde nii intellektuaalse kui ka afektiivse laetuse poolest.
Grafia, kes tegutseb muu hulgas ka performance 'i kunstnikuna, seab lõuendi figuratiivsesse ja temaatilisse keskmesse samuti keha, nihestades seda jõuliselt tõsielulisest kujutisest. Tema maalide karakterid on kas rõhutatult proportsioonidest väljas, iseenda jäsemetesse sõlmitud, kannavad tontlikke maske või esinevad moonutatud nägudega. Nii nagu omane etenduskunstile, leidub ka tema maalides teatraalseid elemente. Stseenid leiavad enamasti aset tugevalt moonutatud igapäevases olustikus, näiteks tema magnetilistes 2019. aasta maalistseenides voodis või köögis. Praegusel näitusel leiab performatiivsust üdini paeluvas maalis "Clevage Control", kus võõrad jäsemed nagu kuradi käed Fausti hinge ja keha kallale kipuvad.
Sonja Yakovleva and Nicholas Grafia näitus "Type / Cast / Thrill." Temnikova & Kasela galeriis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Just sellise moonutatud ja ambivalentsed kehakujutised võimaldavad väljendada erinevate identiteetide võitlusi, mis meis kõigis pideva ühiskondlike rollimängude tõttu, nagu Erving Goffman 5 seda kirjeldab, aset leiavad. Grafia maalidel näeb nii arhetüüpseid tegelasi kui ka sümboleid inimkonna popkultuurilisest kollektiivsest mälust kirkas värvimängus ühte sulamas. See annab läbitungivalt edasi isiksuse vaimset lõhestatust, mis võib eriti tugevalt esineda teisesuse tunnetuses, olgu see soo, rassi või kveer-kogemuse tõttu.
Erktulipunase maali paariliseks galerii vastasseinas on pastelsem "Dead End Angel", mis lähtub ahistamisskandaalidesse sattunud USA koomiku Bill Cosby sarjast. Mõlemad kujutavad selles osalenud näitlejaid. Viimasel seisab Lisa Bone loiult nukrana juukseidpidi ukse vahel kinni, kandes läbipaistvat pluusi, mille alt paistab nibu asemel silm. See on mõjus nüanss, mis ühelt poolt osutab internaliseeritud ühiskondlikele võimu mehhanismidele, mis panevad meid endi kehi alateadvuslikult sotsiaalselt domineerivatest normidest lähtudes vaatama. Teisalt on siin tajutav pildi agentsus ning võiks esitada W.J.T Mitchelli poolt tõstatatud küsimuse 6: mida kujutised meist tahavad? Lisada tuleks siia juurde Mitchelli järeldus, et see mida pildid tahavad, on lahutamatu sellest, mida soovivad naised – võimu vaataja üle 7.
Nibusilma pilk on suunatud vaatajale ega luba mööda minna näituse kontseptsioonis esitatud küsimusest: milliseid tüüpe ise igapäevaselt taastoodame või kannustame? Näitlejanna Lisa Bone oligi karjääri algusaastatel sisuliselt kinni Cosby saate pai peretütre kuvandis, saades sarjategijate ning avaliku meelepaha osaliseks, kui ta hakkas vastu võtma tema naiselikkust ja sensuaalsust rõhutavaid rolle. "Dead End Angel" asetus Yakovleva monumentaalse paberlõike suhtes on ruumis kõige õnnestunumalt toimiv vestlus kahe kunstniku vahel, rääkides naissubjekti vabanemise võimalikkusest filmi ja teletööstuse kontekstis.
Veenvate metafooridena töötavad Grafia uues tehnikas valminud ustemaalid, mis võiks kujundlikult meid typecasting 'u tööstusest edasi mitmekesisemasse ajajärku juhatada. Ustel olevates abstraktses kollaažitüüpi kujutistes kohtame taas Cosby sarja osalisi. Segades maali ja fotot, jäljendab kunstnik teleri- või kinoekraani esteetilist vormi, maalides kriitilise sümbolina kord mossitava ning kord naerul suu. Sarja ümber toimuvaga mitte kursis olles võiks suud kui tähistajat lugeda emotsioonide väljendamise kõrval ka rääkimise akti võimaldajana, mis esitab küsimuse, kui palju represseeritutele ning vähem esindatud gruppidele meediaruumis eetri- ja kõnelemisaega antakse. Cosby #metoo skandaali valguses omakorda võib küsida seda, kui palju saab rääkida tõde.
Kõnelusest kunstnike vahel
Värske oli astuda galeriisse, mis selle juba tuttava nelinurkse lahenduse asemel poolitati. See võimaldas rohkem teoseid kaasata ning kaks kunstnikku loomulikumalt omavahel kõnelema panna. Samas on galerii täpselt piirini ära kasutatud. Arvestades, et mõlema kunstniku käekiri on krehvtine ning vajab enda ümber vaba pinda, kujutasin, et piirdumine kummagi isikunäitusega põhjendanuks end ka täielikult.
Sonja Yakovleva and Nicholas Grafia näitus "Type / Cast / Thrill." Temnikova & Kasela galeriis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Tüüprollide problemaatika jäänuks samas vaid feministlikust vaatenurgast käsitletuna ühekülgseks. On hea meel, et Grafia maalikunst tõi tervikusse täienduse mustade popkultuuri kriitika näol ja ilmestas, kuidas maal kui meedium tehnoloogilisel ajastul jõuliselt identiteedipoliitilisi ja sotsiaalseid positsioone edastada suudab.
Eesti kunstiväljal, kus küll tegeletakse aktiivselt sotsiaalsete konstruktsioonide lammutamisega feministlikust perspektiivist, igatsen sagedamini näha rahvusvahelisi mässajaid, kes tegelevad sugude problemaatikaga ühes klassi-ja rassi küsimustega.
Ikka veel kiputakse siin ju arvama, et BLM on sissetoodud teema, hoolimata sellest, et Eestis elab palju teiste juurtega välismaalasi ning me endi kollektiivne teadvus on Hollywoodi filmidest ja (t)räppmuusikast läbi immutatud. Vot sellele omistatud rollile tuleks meil võimalikult otse peale vaadata, isegi kui suured paljad vagiinad ning deformeerunud mustad kehad algul ehmatavad. Sest nagu sõnab tuntud ingliskeelne väljend –"You can't have your cake and eat it (too)"– ei peaks saama ahmida globaalset massikultuuri ning lubada endale õndsat teadmatust sellega seonduvate probleemide suhtes.
1"The problem with gender is that it prescribes to how we should be rather than recognizing how we are." Chimamanda Ngozi Adichie (TEDx 2013 "We should all be feminists")
2"We teach girls that they cannot be sexual beings in the way that boys are." Chimamanda Ngozi Adichie
3 John Berger "Nägemise viisid"/"Ways of Seeing in": "Men act and women appear. Men look at women. Women watch themselves being looked at. This determines not only most relations between men and women but also the relation of women to themselves. The surveyor of woman in herself is male: the surveyed is female. Thus she turns herself into an object of vision: a sight. https://www.youtube.com/watchv=MgZCWewreKo&ab_channel=BillFriedmanVideos
4 Postkoloniaalne teoreetik Gayatri G. Spivak vaatleb essees "Can the Subaltern Speak?" sõna "representation" kahte tähendust saksakeelsete vastete kaudu Marxi teosele "Der achtzehnte Brumaire des Louis Napoleon" tuginedes. Spivak mängib sõna saksakeelsete tähendusvarjunditega darstellen (representeerimine selle visuaalses või keelelises tähenduses) ja vertreten (poliitiline esindamine).
5"Enese esitlemine igapäevaelus" / "The Presentation of Self in Everyday Life" www.oxfordbibliographies.com/view/document/obo-9780199756384/obo-9780199756384-0228.xml
6 W.J.T Mitchelli "What Do Pictures Want?" https://bibliodarq.files.wordpress.com/2013/11/4c-mitchell-w-j-t-what-do-pictures-really-want.pdf
7"The question of what pictures want, then, is inseparable from the question of what women want." ("What Do Pictures Want?" W.J.T Mitchell)
### Response:
Arvustus. Popfolkloorilised triksterid stereotüüpe lõhkumas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võimalus ürituse ajal nakatumiseks peab olema väiksem või madalam kui piirkonnas laiemalt ning nakatunu sisse pääsemine võimatu või see võimalus väga väike," rõhutas Tõnu Esko, Tartu Ülikooli inimesegenoomika professor ja mudelit kirjeldava artikli kaasautor.
Kuigi riskide maandamiseks kontaktide vähendamine ja kiirtesti tegemine on sirgjooneline, on sel omad kitsaskohad. Inimeste sõna ei saa alati uskuda – eksimine või oma lemmikansambli kuulmise nimel reeglite painutamine on inimlik.
"Enda testimine pole iseenesest keeruline. Küll on praegu turul lahendamata küsimus, mis puudutab näiteks massiürituste ja lennureiside puhul protsessi sertifitseerimist," märkis ettevõtte Certific kaasasutaja ja tegevjuht Liis Narusk. Lihtsalt öeldes pole võimalik piletikontrollijal või lennusaatjal veenduda, et õige inimene tegi kodus õigel viisil õige testi ja oskas seda ka õigel viisil lugeda.
Just see on Esko ja tema kaasautorite välja pakutud mudeli üks võtmekomponente. Varem kirjeldatud katsetes on proovitud lahendusi, kus iga inimene teeb kiirtesti enne kontserdipaika sisenemist. Kuigi see andis häid tulemusi, kimbutavad neid eetilised probleemid. Näiteks peavad nakatunud haigussümptomiteta inimesed kontserdipaigas väravas tagasi pöörduma ja pettunult koju löntsima. See tekitab omakorda konflikti, kas või millises mahus peaks inimestele piletiraha hüvitama.
Nüüd esitletav mudel on mõnevõrra keerukam. Kui suursündmus on korraldaja poolt välja kuulutatud, saavad huvilised osta pileti, mis hakkab kehtima üksnes juhul, kui inimene on täitnud küsimustiku ja andnud negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi. Testi teeb piletiomanik ise kodus turvalise telefonirakenduse kaudu. Selle käigus tehakse kindlaks pileti omaniku isik ning see, et test on õigesti tehtud ja tulemus on kehtiv.
Positiivse tulemuse andnud inimesed saavad piletiraha täies mahus tagasi ja sellest teavitatakse vajalikke tervishoiuasutusi. Negatiivse testi tulemustega piletiomanikud saavad rakendusse QR-koodi, millega pääsevad sündmusele.
Kiirtestidega on võimalik leida praegu ligikaudu neli viiendikku nakatunutest. Riskide täiendavaks maandamiseks arvestatakse seega iga inimese jaoks välja arvutatava riskiskoori tulemusega.
"Arvestada ei tule vaid sellega, kas inimene võib haigestuda, vaid kes see inimene on. Vanusest ja kaasuvatest haigustest sõltub haiguse kulg. Liigsesse ohtu ei tohiks seada ka kontserdikülastaja lähikondseid," selgitas Tõnu Esko. Sellega vähendatakse võimalust, et kontserdil nakatumisel on traagilised tagajärjed.
Testi õigesti tegemist aitaks tagada kriisist kannustatuna asutatud Certificu lahendus. Esialgu haarab see terviseekspertide rühma, kes analüüsivad testi tegija saadetud videomaterjali ligilähedaselt sellele, nagu teevad seda olümpial dopingukütid. Ajakulu vähendamiseks võeti kriitiliste hetkede tabamiseks kasutusele ajatemplid. "Tulevikus liigume muidugi masinloetavate lahenduste suunas," lisas Liis Narusk.
Paberilt päris ellu
Teadlased said Eesti eetikakomiteelt loa jaanuaris enam kui 1000 osalejaga ürituse korraldamiseks, et mudel päris elus proovile panna, lihvida selle kitsaskohti ja uurida inimeste suhtumist.
"Paraku läks nakatumisnäitaja õige pea pärast seda nii kõrgele, et me sellega enam riskida ei tahtnud. Loa saamisel oli see 46, nüüd on see suurusjärgus 1500+ ja prooviüritust ei pruugi olla mõistlik siseruumides korraldada enne, kui see langeb saja lähedale," tõdes Tõnu Esko. Nõnda käivad praegu läbirääkimised, et korraldada pilootkatsed hoopis Inglismaal.
Pikas plaanis loodab lisada professor mudelile inimeste geneetiliste eripäradega arvestava komponendi. Mõned inimesed näivad põdevat koroonaviirust teistest raskemalt, isegi kui neil pole kaasuvaid haigusi ega teisi riskitegureid.
Liis Narusk rõhutas, et lõpuks kasutusele võetav lahendus peaks olema taskukohane nii võimalikele kontserdikülastajatele kui ka ürituse korraldajatele. Eestis apteekidesse müügile tulnud kiirtestide eest tuleb tavainimesel välja käia umbes 25 eurot.
"See on üüratult kõrge. Lahendust kavandades oli meie jaoks väga selge, et see ei pea olema korrektne vaid tehnoloogiliselt, logistiliselt ja meditsiiniliselt korrektne, vaid ka majanduslikult jätkusuutlik ning kasutatav nii väiksematele kui ka suurematele," märkis tegevjuht.
Kui mudel peaks end pilootkatsetes tõestama, tuleb hakata mõtlema seega juba teistele väljakutsetele. Neist mõned on kergemini lahendatavad. Näiteks saab testide hinda hulgiostudega kordades langetada.
Tõnu Esko ja ta kaasautorite artikkel ilmus ajakirjas The Journal of the Royal Society of Medicine. Konsortsiumi tööd juhib Imperial College London, mudeli väljatöötamisse on panustanud teadlased Tartu Ülikoolist ning Stanfordi ja Chicago ülikoolidest. Lisaks kaasati ettevõtteid nii meelelahutussektorist kui ka tehnoloogiavaldkonnast. | Teadlased esitlesid plaani koroonaajal suurürituste korraldamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võimalus ürituse ajal nakatumiseks peab olema väiksem või madalam kui piirkonnas laiemalt ning nakatunu sisse pääsemine võimatu või see võimalus väga väike," rõhutas Tõnu Esko, Tartu Ülikooli inimesegenoomika professor ja mudelit kirjeldava artikli kaasautor.
Kuigi riskide maandamiseks kontaktide vähendamine ja kiirtesti tegemine on sirgjooneline, on sel omad kitsaskohad. Inimeste sõna ei saa alati uskuda – eksimine või oma lemmikansambli kuulmise nimel reeglite painutamine on inimlik.
"Enda testimine pole iseenesest keeruline. Küll on praegu turul lahendamata küsimus, mis puudutab näiteks massiürituste ja lennureiside puhul protsessi sertifitseerimist," märkis ettevõtte Certific kaasasutaja ja tegevjuht Liis Narusk. Lihtsalt öeldes pole võimalik piletikontrollijal või lennusaatjal veenduda, et õige inimene tegi kodus õigel viisil õige testi ja oskas seda ka õigel viisil lugeda.
Just see on Esko ja tema kaasautorite välja pakutud mudeli üks võtmekomponente. Varem kirjeldatud katsetes on proovitud lahendusi, kus iga inimene teeb kiirtesti enne kontserdipaika sisenemist. Kuigi see andis häid tulemusi, kimbutavad neid eetilised probleemid. Näiteks peavad nakatunud haigussümptomiteta inimesed kontserdipaigas väravas tagasi pöörduma ja pettunult koju löntsima. See tekitab omakorda konflikti, kas või millises mahus peaks inimestele piletiraha hüvitama.
Nüüd esitletav mudel on mõnevõrra keerukam. Kui suursündmus on korraldaja poolt välja kuulutatud, saavad huvilised osta pileti, mis hakkab kehtima üksnes juhul, kui inimene on täitnud küsimustiku ja andnud negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi. Testi teeb piletiomanik ise kodus turvalise telefonirakenduse kaudu. Selle käigus tehakse kindlaks pileti omaniku isik ning see, et test on õigesti tehtud ja tulemus on kehtiv.
Positiivse tulemuse andnud inimesed saavad piletiraha täies mahus tagasi ja sellest teavitatakse vajalikke tervishoiuasutusi. Negatiivse testi tulemustega piletiomanikud saavad rakendusse QR-koodi, millega pääsevad sündmusele.
Kiirtestidega on võimalik leida praegu ligikaudu neli viiendikku nakatunutest. Riskide täiendavaks maandamiseks arvestatakse seega iga inimese jaoks välja arvutatava riskiskoori tulemusega.
"Arvestada ei tule vaid sellega, kas inimene võib haigestuda, vaid kes see inimene on. Vanusest ja kaasuvatest haigustest sõltub haiguse kulg. Liigsesse ohtu ei tohiks seada ka kontserdikülastaja lähikondseid," selgitas Tõnu Esko. Sellega vähendatakse võimalust, et kontserdil nakatumisel on traagilised tagajärjed.
Testi õigesti tegemist aitaks tagada kriisist kannustatuna asutatud Certificu lahendus. Esialgu haarab see terviseekspertide rühma, kes analüüsivad testi tegija saadetud videomaterjali ligilähedaselt sellele, nagu teevad seda olümpial dopingukütid. Ajakulu vähendamiseks võeti kriitiliste hetkede tabamiseks kasutusele ajatemplid. "Tulevikus liigume muidugi masinloetavate lahenduste suunas," lisas Liis Narusk.
Paberilt päris ellu
Teadlased said Eesti eetikakomiteelt loa jaanuaris enam kui 1000 osalejaga ürituse korraldamiseks, et mudel päris elus proovile panna, lihvida selle kitsaskohti ja uurida inimeste suhtumist.
"Paraku läks nakatumisnäitaja õige pea pärast seda nii kõrgele, et me sellega enam riskida ei tahtnud. Loa saamisel oli see 46, nüüd on see suurusjärgus 1500+ ja prooviüritust ei pruugi olla mõistlik siseruumides korraldada enne, kui see langeb saja lähedale," tõdes Tõnu Esko. Nõnda käivad praegu läbirääkimised, et korraldada pilootkatsed hoopis Inglismaal.
Pikas plaanis loodab lisada professor mudelile inimeste geneetiliste eripäradega arvestava komponendi. Mõned inimesed näivad põdevat koroonaviirust teistest raskemalt, isegi kui neil pole kaasuvaid haigusi ega teisi riskitegureid.
Liis Narusk rõhutas, et lõpuks kasutusele võetav lahendus peaks olema taskukohane nii võimalikele kontserdikülastajatele kui ka ürituse korraldajatele. Eestis apteekidesse müügile tulnud kiirtestide eest tuleb tavainimesel välja käia umbes 25 eurot.
"See on üüratult kõrge. Lahendust kavandades oli meie jaoks väga selge, et see ei pea olema korrektne vaid tehnoloogiliselt, logistiliselt ja meditsiiniliselt korrektne, vaid ka majanduslikult jätkusuutlik ning kasutatav nii väiksematele kui ka suurematele," märkis tegevjuht.
Kui mudel peaks end pilootkatsetes tõestama, tuleb hakata mõtlema seega juba teistele väljakutsetele. Neist mõned on kergemini lahendatavad. Näiteks saab testide hinda hulgiostudega kordades langetada.
Tõnu Esko ja ta kaasautorite artikkel ilmus ajakirjas The Journal of the Royal Society of Medicine. Konsortsiumi tööd juhib Imperial College London, mudeli väljatöötamisse on panustanud teadlased Tartu Ülikoolist ning Stanfordi ja Chicago ülikoolidest. Lisaks kaasati ettevõtteid nii meelelahutussektorist kui ka tehnoloogiavaldkonnast.
### Response:
Teadlased esitlesid plaani koroonaajal suurürituste korraldamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud reedel, 19. märtsil kontrollis politseipatrull Pärnumaal Võistes Ukraina numbrimärkidega sõidukit. Sõidukis oli kokku kaheksa Ukraina kodanikust reisijat, kes kõik tulid enda sõnul Eestisse tööle. "Kontrollimisel selgus, et kolmel neist puudus Eestis kindel tööandja ja ka lühiajalise töötamise registreering," rääkis Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Margo Peters.
Petersi sõnul kehtivad viiruse tõttu Eestisse välisriikidest sisenemiseks piirangud. "Praegu võivad välisriikidest inimesed üldjuhul tulla Eestisse ainult kas õppimise või töötamise eesmärgil. Kui inimene tuleb tööle, siis peab tal juba riiki sisenedes olema kindel tööandja ja töökoht," selgitas Peters.
Kolmele autos olnud Eestisse sisenemisõigust omamata inimesele selgitati kehtivaid piiranguid, nende viisavaba viibimine lõpetati ennetähtaegselt ning nad sõitsid tagasi oma koduriiki.
Petersi sõnul kontrollib politsei riigipiiri ületusel viiruse leviku peatamiseks kehtestatud piirangutest kinnipidamist igapäevaselt oma tavapärase töö käigus.
"Kui välismaalane soovib praegu tulla Eestisse tööle, siis ongi kõige olulisem teha endale selgeks kehtivad piirangud ja veenduda, et juba riiki sisenedes on kindel töökoht olemas ning vajalikud load taotletud. Niisama õnneotsijaile võib olukord paraku lõppeda sellega, et kaotatakse aastateks võimalus välisriigis töötada," rääkis Peters.
Peters tuletab veel meelde, et üldjuhul tuleb kõigil piiriületajail jääda eneseisolatsiooni ning täita tervisedeklaratsioon. Tervisedeklaratsiooni saab piiriületaja eelnevalt täita ka elektrooniliselt. "Soovitame praegu tõesti reisida vaid hädavajadusel, vältimaks tarbetuid kontakte ja võimalikku nakatumist," lisas Peters.
Samal päeval tuvastati PPA Pärnu teeninduses Ukraina kodanikust mees, kes oli Eestis viibinud ja ka töötanud seadusliku aluseta. Mehele määrati rahatrahv, koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning tal on keelatud kolme aasta jooksul Schengeni riikidesse siseneda. | Politsei saatis riigist välja kolm koroonapiiranguid rikkunud ukrainlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud reedel, 19. märtsil kontrollis politseipatrull Pärnumaal Võistes Ukraina numbrimärkidega sõidukit. Sõidukis oli kokku kaheksa Ukraina kodanikust reisijat, kes kõik tulid enda sõnul Eestisse tööle. "Kontrollimisel selgus, et kolmel neist puudus Eestis kindel tööandja ja ka lühiajalise töötamise registreering," rääkis Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Margo Peters.
Petersi sõnul kehtivad viiruse tõttu Eestisse välisriikidest sisenemiseks piirangud. "Praegu võivad välisriikidest inimesed üldjuhul tulla Eestisse ainult kas õppimise või töötamise eesmärgil. Kui inimene tuleb tööle, siis peab tal juba riiki sisenedes olema kindel tööandja ja töökoht," selgitas Peters.
Kolmele autos olnud Eestisse sisenemisõigust omamata inimesele selgitati kehtivaid piiranguid, nende viisavaba viibimine lõpetati ennetähtaegselt ning nad sõitsid tagasi oma koduriiki.
Petersi sõnul kontrollib politsei riigipiiri ületusel viiruse leviku peatamiseks kehtestatud piirangutest kinnipidamist igapäevaselt oma tavapärase töö käigus.
"Kui välismaalane soovib praegu tulla Eestisse tööle, siis ongi kõige olulisem teha endale selgeks kehtivad piirangud ja veenduda, et juba riiki sisenedes on kindel töökoht olemas ning vajalikud load taotletud. Niisama õnneotsijaile võib olukord paraku lõppeda sellega, et kaotatakse aastateks võimalus välisriigis töötada," rääkis Peters.
Peters tuletab veel meelde, et üldjuhul tuleb kõigil piiriületajail jääda eneseisolatsiooni ning täita tervisedeklaratsioon. Tervisedeklaratsiooni saab piiriületaja eelnevalt täita ka elektrooniliselt. "Soovitame praegu tõesti reisida vaid hädavajadusel, vältimaks tarbetuid kontakte ja võimalikku nakatumist," lisas Peters.
Samal päeval tuvastati PPA Pärnu teeninduses Ukraina kodanikust mees, kes oli Eestis viibinud ja ka töötanud seadusliku aluseta. Mehele määrati rahatrahv, koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning tal on keelatud kolme aasta jooksul Schengeni riikidesse siseneda.
### Response:
Politsei saatis riigist välja kolm koroonapiiranguid rikkunud ukrainlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kersna märkis, et Mario Kadastik on tunnustatud teadlane, kes on panustanud teadusvaldkonna arengusse erinevatel positsioonidel. "Seetõttu ei vaja ta sisseelamisaega," ütles Kersna ja lisas, et teadusvaldkonnas on mitmeid aktuaalseid teemasid, mis vajavad lahendusi.
"Näiteks uue perioodi struktuurivahendite kasutamine, uute halduslepingute sõlmimine ülikoolidega ning koostöö majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et innustada ka erasektorit teadus- ja arendustegevusse investeerima," lausus Kersna.
Mario Kadastik sõnas, et tal on hea meel liituda ministri meeskonnaga. "Toon omalt poolt kaasa pea 20 aasta jagu teadussüsteemis osalenu vaate ning viimase viie aasta osas ka teadusadministratsiooni poolse nägemuse," ütles Kadastik.
"Soovin panustada teadussüsteemi parendamisse ning aidata suurendada nii alusteaduste, innovatsiooni kui ettevõtluse võimekust," lisas ta.
Mario Kadastik on koordineerinud ka Eesti liitumist CERN-iga. Doktorikraadi füüsikas kaitses Kadastik 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis. | Kersna teadusnõunikuna alustab tööd Mario Kadastik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kersna märkis, et Mario Kadastik on tunnustatud teadlane, kes on panustanud teadusvaldkonna arengusse erinevatel positsioonidel. "Seetõttu ei vaja ta sisseelamisaega," ütles Kersna ja lisas, et teadusvaldkonnas on mitmeid aktuaalseid teemasid, mis vajavad lahendusi.
"Näiteks uue perioodi struktuurivahendite kasutamine, uute halduslepingute sõlmimine ülikoolidega ning koostöö majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et innustada ka erasektorit teadus- ja arendustegevusse investeerima," lausus Kersna.
Mario Kadastik sõnas, et tal on hea meel liituda ministri meeskonnaga. "Toon omalt poolt kaasa pea 20 aasta jagu teadussüsteemis osalenu vaate ning viimase viie aasta osas ka teadusadministratsiooni poolse nägemuse," ütles Kadastik.
"Soovin panustada teadussüsteemi parendamisse ning aidata suurendada nii alusteaduste, innovatsiooni kui ettevõtluse võimekust," lisas ta.
Mario Kadastik on koordineerinud ka Eesti liitumist CERN-iga. Doktorikraadi füüsikas kaitses Kadastik 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis.
### Response:
Kersna teadusnõunikuna alustab tööd Mario Kadastik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dokumendis on kirjas, et Suurbritannia armeed vähendatakse 82 000 sõjaväelaselt 75 000 sõjaväelasele.
Viimati oli Suurbritannia armee nii väike 300 aastat tagasi, teatas The Times.
Moderniseerimise käigus saadetakse laiali vähemalt üks pataljon. Samuti moodustatakse 1000 sõdurist koosnev rangeri -rügement, mille eesmärk on vaenulikul territooriumil läbi viia erioperatsioone.
"Kasutame võimalust, et sõjaväe ülesanded automatiseerida, see suurendab armee tõhusust ja tulemuslikkust. Sõjaväe võimekust ei määra inimeste ja tehnika hulk vaid tehnoloogiate automatiseerimine ning innovatsiooni ja katsetamise kultuur," seisab dokumendis.
Sõjaväe moderniseerimise käigus loobub Suurbritannia armee 114 lennukist. Need plaanitakse asendada droonidega. Suurbritannia õhujõud (RAF) eeldab, et aastaks 2040 on 80 protsenti Suurbritannia armee lennukitest mehitamata. Kuningliku mereväe miinijahtijad asendatakse aga robotipargiga.
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace teatas, et armeed on vaja restruktureerida ja kaasajastada. "Me ühendame esimest korda aastakümnete jooksul raha ja ambitsioonid," ütles Wallace.
Mitmed Suurbritannia sõjaväe endised kindralid on kaitseministeeriumi moderniseerimise plaani teravalt kritiseerinud.
"Armee vähendamine on murettekitav, Suurbritannia ei suuda selle tulemusena enam Iraagis ja Afganistanis paralleelselt operatsioone läbi viia," ütles lord Richard Dannat.
"Selle pisikese armeega ei saa me edaspidi enam palju teha, kuigi see on hästi varustatud," ütles endine armee kindralmajor Tim Robinson.
Endine Briti vägede juht Afganistanis kolonel Richard Kemp ütles, et armee vähendamine võib ka nõrgendada Suurbritannia suhteid Ameerika Ühendriikidega. | Suurbritannia vähendab armee isikkoosseisu ja ostab juurde droone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dokumendis on kirjas, et Suurbritannia armeed vähendatakse 82 000 sõjaväelaselt 75 000 sõjaväelasele.
Viimati oli Suurbritannia armee nii väike 300 aastat tagasi, teatas The Times.
Moderniseerimise käigus saadetakse laiali vähemalt üks pataljon. Samuti moodustatakse 1000 sõdurist koosnev rangeri -rügement, mille eesmärk on vaenulikul territooriumil läbi viia erioperatsioone.
"Kasutame võimalust, et sõjaväe ülesanded automatiseerida, see suurendab armee tõhusust ja tulemuslikkust. Sõjaväe võimekust ei määra inimeste ja tehnika hulk vaid tehnoloogiate automatiseerimine ning innovatsiooni ja katsetamise kultuur," seisab dokumendis.
Sõjaväe moderniseerimise käigus loobub Suurbritannia armee 114 lennukist. Need plaanitakse asendada droonidega. Suurbritannia õhujõud (RAF) eeldab, et aastaks 2040 on 80 protsenti Suurbritannia armee lennukitest mehitamata. Kuningliku mereväe miinijahtijad asendatakse aga robotipargiga.
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace teatas, et armeed on vaja restruktureerida ja kaasajastada. "Me ühendame esimest korda aastakümnete jooksul raha ja ambitsioonid," ütles Wallace.
Mitmed Suurbritannia sõjaväe endised kindralid on kaitseministeeriumi moderniseerimise plaani teravalt kritiseerinud.
"Armee vähendamine on murettekitav, Suurbritannia ei suuda selle tulemusena enam Iraagis ja Afganistanis paralleelselt operatsioone läbi viia," ütles lord Richard Dannat.
"Selle pisikese armeega ei saa me edaspidi enam palju teha, kuigi see on hästi varustatud," ütles endine armee kindralmajor Tim Robinson.
Endine Briti vägede juht Afganistanis kolonel Richard Kemp ütles, et armee vähendamine võib ka nõrgendada Suurbritannia suhteid Ameerika Ühendriikidega.
### Response:
Suurbritannia vähendab armee isikkoosseisu ja ostab juurde droone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda võttis McGregor kitse endaga laineid murdma umbes kümme aastat tagasi, mil ta otsustas oma lemmiku enda sünnipäeva puhul surfama viia, kirjutab Reuters.
Kuna kitsele paistsid lained meeldivat, võttis McGregor teda edaspidigi kaasa ja nüüd aitavad Pismo ja Grover noortel õpilastel surfamise ja veehirmust üle saada.
"Esimene kord on päris hirmus, aga kui sa seda muudkui edasi teed, siis on tegelikult väga lõbus," sõnas kümneaastane Mileh Robbins pärast seda, kui koos Pismoga kaldale jõudis.
"Surfamise juures on selline vabadus, mida mujalt ei leia," märkis McGregor. | Surfitreener õpetab kitsede abiga lapsi surfama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda võttis McGregor kitse endaga laineid murdma umbes kümme aastat tagasi, mil ta otsustas oma lemmiku enda sünnipäeva puhul surfama viia, kirjutab Reuters.
Kuna kitsele paistsid lained meeldivat, võttis McGregor teda edaspidigi kaasa ja nüüd aitavad Pismo ja Grover noortel õpilastel surfamise ja veehirmust üle saada.
"Esimene kord on päris hirmus, aga kui sa seda muudkui edasi teed, siis on tegelikult väga lõbus," sõnas kümneaastane Mileh Robbins pärast seda, kui koos Pismoga kaldale jõudis.
"Surfamise juures on selline vabadus, mida mujalt ei leia," märkis McGregor.
### Response:
Surfitreener õpetab kitsede abiga lapsi surfama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) on koroona üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 98 protsenti ning intensiivravi voodikohtadest ligi 78 protsenti.
Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) on koroona üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 87 protsenti ja intensiivravi voodikohtadest ligi 93 protsenti.
Lääne-Tallinna keskhaiglas (LTKH) on koroona üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 84 protsenti ja intensiivravi voodikohtadest 50 protsenti.
Rakvere haiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 84 protsenti ja intensiivravi voodikohtadest kõik ehk 100 protsenti.
Raplamaa haiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud 80 protsenti, Läänemaa haiglas 72 protsenti ja Narva haiglas 68 protsenti.
Ida-Viru keskhaiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud 64 protsenti, kuid intensiivravi omadest 71 protsenti.
Tartu Ülikooli kliinikumi üldpalati voodikohtadest on hõivatud 57 protsenti, kuid intensiivravi omadest 92 protsenti.
Kuressaare haigla üldpalati voodikohtadest on hõivatud 21 protsenti, kuid intensiivravi omadest kõik ehk 100 protsenti.
Järvamaa haigla üldpalati voodikohtadest on hõivatud 50 protsenti, Valga haiglas 33 protsenti, Lõuna-Eesti haiglas 25 protsenti, Viljandi haiglas 19 protsenti, Hiiumaa haiglas 17 protsenti.
Tallinna Lastehaiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud 40 protsenti.
Voodikohtade hõivatus haiglates. Autor/allikas: ERR
Haiglaravil patsientide arv
Kõige rohkem on koroonapatsiente haiglaravil Põhja-Eesti regionaalhaiglas – kokku 148.
Pea sama palju on Ida-Tallinna keskhaiglas, kus haiglaravil on 144 koroonapatsienti.
110 koroonapatsienti on Lääne-Tallinna keskhaiglas.
Teistes haiglates on ravil alla 100 koroonapatsiendi. TÜ kliinikumis 73, Ida-Viru keskhaiglas 51, Narva haiglas ja Pärnu haiglas mõlemas 35, Rakvere haiglas 30 ja Raplamaa haiglas 21.
Läänemaa haiglas on haiglaravil 13 ja Järvamaa haiglas 10 inimest. Kuressaare ja Lõuna-Eesti haiglas on mõlemas üheksa koroonapatsienti, Viljandi haiglas seitse, Tallinna lastehaiglas kolm ja Valga haiglas üks patsient.
Juhitaval hingamisel on enim PERH-is – 23 patsienti. TÜ Kliinikumis on juhitaval hingamisel 18, ITK-s kuus, Pärnu haiglas kolm ning LTKH-s ja Rakvere haiglas mõlemas üks patsient.
Haiglaravil olijate vanuseline ja sooline koosseis
Vanuserühmadest on enim haiglaravil patsiente vanuses 70-74 aastat – kokku 106 inimest, kellest mehi on 55 ja naisi 51.
Järgneb vanuserühm 64-69, kus haiglaravil on 96 inimest. Ka siin on mehi-naisi enamvähem võrdselt (47 meest ja 49 naist).
Kolmandal kohal on vanuserühmad 75-79 ja üle 85 aasta, kus haiglaravil on 81 patsienti.
Sisuliselt sama palju ehk 80 inimest vajab haiglaravi vanuserühmas 80-84.
Kusjuures mida eakam patsient, seda rohkem on haiglaravil naisi. Näiteks üle 85-aastaste seas on haiglaravil 20 meest ja 61 naist.
Samas on erinevates vanuserühmades alates 35 eluaastast kuni 64 eluaastani haiglaravi vajavate patsientide seas ülekaalus mehed. Näiteks 55-59-aastaste seas on haiglaravil 38 meest ja 15 naist.
Kuni 19-aastastest on haiglaravil kuus patsienti.
Haiglaravil patsientide sooline ja vanuseline jaotus. Autor/allikas: ERR | Ülevaade: kui palju on veel vabu voodikohti koroonapatsientidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) on koroona üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 98 protsenti ning intensiivravi voodikohtadest ligi 78 protsenti.
Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) on koroona üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 87 protsenti ja intensiivravi voodikohtadest ligi 93 protsenti.
Lääne-Tallinna keskhaiglas (LTKH) on koroona üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 84 protsenti ja intensiivravi voodikohtadest 50 protsenti.
Rakvere haiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud ligi 84 protsenti ja intensiivravi voodikohtadest kõik ehk 100 protsenti.
Raplamaa haiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud 80 protsenti, Läänemaa haiglas 72 protsenti ja Narva haiglas 68 protsenti.
Ida-Viru keskhaiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud 64 protsenti, kuid intensiivravi omadest 71 protsenti.
Tartu Ülikooli kliinikumi üldpalati voodikohtadest on hõivatud 57 protsenti, kuid intensiivravi omadest 92 protsenti.
Kuressaare haigla üldpalati voodikohtadest on hõivatud 21 protsenti, kuid intensiivravi omadest kõik ehk 100 protsenti.
Järvamaa haigla üldpalati voodikohtadest on hõivatud 50 protsenti, Valga haiglas 33 protsenti, Lõuna-Eesti haiglas 25 protsenti, Viljandi haiglas 19 protsenti, Hiiumaa haiglas 17 protsenti.
Tallinna Lastehaiglas on üldpalati voodikohtadest hõivatud 40 protsenti.
Voodikohtade hõivatus haiglates. Autor/allikas: ERR
Haiglaravil patsientide arv
Kõige rohkem on koroonapatsiente haiglaravil Põhja-Eesti regionaalhaiglas – kokku 148.
Pea sama palju on Ida-Tallinna keskhaiglas, kus haiglaravil on 144 koroonapatsienti.
110 koroonapatsienti on Lääne-Tallinna keskhaiglas.
Teistes haiglates on ravil alla 100 koroonapatsiendi. TÜ kliinikumis 73, Ida-Viru keskhaiglas 51, Narva haiglas ja Pärnu haiglas mõlemas 35, Rakvere haiglas 30 ja Raplamaa haiglas 21.
Läänemaa haiglas on haiglaravil 13 ja Järvamaa haiglas 10 inimest. Kuressaare ja Lõuna-Eesti haiglas on mõlemas üheksa koroonapatsienti, Viljandi haiglas seitse, Tallinna lastehaiglas kolm ja Valga haiglas üks patsient.
Juhitaval hingamisel on enim PERH-is – 23 patsienti. TÜ Kliinikumis on juhitaval hingamisel 18, ITK-s kuus, Pärnu haiglas kolm ning LTKH-s ja Rakvere haiglas mõlemas üks patsient.
Haiglaravil olijate vanuseline ja sooline koosseis
Vanuserühmadest on enim haiglaravil patsiente vanuses 70-74 aastat – kokku 106 inimest, kellest mehi on 55 ja naisi 51.
Järgneb vanuserühm 64-69, kus haiglaravil on 96 inimest. Ka siin on mehi-naisi enamvähem võrdselt (47 meest ja 49 naist).
Kolmandal kohal on vanuserühmad 75-79 ja üle 85 aasta, kus haiglaravil on 81 patsienti.
Sisuliselt sama palju ehk 80 inimest vajab haiglaravi vanuserühmas 80-84.
Kusjuures mida eakam patsient, seda rohkem on haiglaravil naisi. Näiteks üle 85-aastaste seas on haiglaravil 20 meest ja 61 naist.
Samas on erinevates vanuserühmades alates 35 eluaastast kuni 64 eluaastani haiglaravi vajavate patsientide seas ülekaalus mehed. Näiteks 55-59-aastaste seas on haiglaravil 38 meest ja 15 naist.
Kuni 19-aastastest on haiglaravil kuus patsienti.
Haiglaravil patsientide sooline ja vanuseline jaotus. Autor/allikas: ERR
### Response:
Ülevaade: kui palju on veel vabu voodikohti koroonapatsientidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene teatri "Erik ja Anna. Armastuse kunst", autor Tim Janson, tõlkija Igor Kotjuh, lavastaja Jaak Allik, kunstnik Rosita Raud, helilooja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Anton Andrejuk. Mängivad Tatjana Kosmõnina ja Sergei Furmanjuk. Esietendus 10. detsembril 2020 Vene teatri väikeses saalis.
Vaatasin lavastust "Erik ja Anna. Armastuse kunst" 26. veebruaril, kui teatrite sulgumise teatrikuu oli juba väga lähedal. Hetk enne algust väikeses saalis püüdis kõrv kinni prouade venekeelse sosina. Üks, kes ilmselt guugeldas telefonis, teavitas sõbrannasid: "Täna on Nadežda Krupskaja sünnipäev." Teine: "Ja meie ei olegi veel tähistanud." Kolmas: "Alguseni on neli minutit, jõuame!" Sisimas turtsatasin naerma, sest järsku tuli meelde, kuidas mu ema kunagi lõbusalt kordas üht pedagoogilise instituudi õppejõu lauset: "Nadežda Konstantinovna oli Vladimir Iljitši parim sõber – selles plaanis." Vabandust, sel vanal naljal ei ole "Eriku ja Annaga" vähimatki pistmist. Ehkki näidendi teema on mehe ja naise sõprus. Ka selles plaanis.
Kodulehe andmetel on Vene teatri repertuaaris praegu lavastusi kolmkümmend kuus. Minul neist nähtud kõigest kolmteist – ei saa just hoobelda selle kodulinna teatri süvatundmisega. Ka ei ole ma miskipärast näinud Tim Jansoni eelmiste näidendite lavastusi, need olid Ugala suvetükk "Ühes teises Eesti linnas" (lavastaja Aili Teedla, 2008) ja Kuressaare teatri "Kartulimoos ehk Chelsea Win" (lavastaja Jaak Allik, 2010). Ja veel: Jaak Alliku kahekümne neljast lavastusest on mul nägemata jäänud kaheksa. Nii need võrdlusalused logisevad.
Ei söanda oletada, kas pealkirjaga "Erik ja Anna" loob autor Tim Janson eneseiroonilis-naivistliku sillakese Carl Robert Jakobsoni näitemänguga "Arthur ja Anna ehk Vana aja inimesed", aga kahtlustan, et pigem ei. Näidendi žanrimääratlus kavalehel on tragikomöödia. Vaatamismuljes jääb põhirõhk komöödiale, "tragi" asemele tahaks kirjutada "lüüriline".
Mees, naine ja armastus – milline universaalne teema. Tundub, et Vene teatri mängukavas on sellesse rubriiki liigituvaid näidendeid rohkem kui kusagil mujal. Näiteks Semjon Zlotnikovi "Tuli mees naise juurde" Larissa Savankova ja Rain Simmuliga (2018) ning Aleksei Arbuzovi "Vanamoeline komöödia" Savankova ja Eduard Tomaniga (2019). Kõik ei pruugi olla tingimata kahe tegelasega lavalood, aga armastuslood ikka, nagu Vladimir Zaykini komöödia "Viimane korrus" Elina Purde ja Aleksandr Ivaškevitšiga (2016); sisukirjelduse järgi sobitub mudelisse ka Anton Finki komöödia "Käest kätte" (2019). No ja lõppeks Aleksandr Volodini "Viis õhtut" Savankova ja Ivaškevitšiga, hoidmist vääriv südamlik lavastus, mis püsib mängukavas 2011. aastast. Eks armastuseni taandu või avardu viimaks ka muusikal "Minu veetlev leedi" (2020). Ju leiaks midagi veel.
Nüüd siis "Erik ja Anna". Eesti autori näidendi maailmaesietendus vene keeles, tõlkinud Igor Kotjuh. Kuidagi kummastav on kuulda just vene keeles repliiki, et elu viimane naine peaks olema eestlane, sest eestlased hoolitsevad haudade eest. Paneb mõtlema.
Näidend on lihtne, suisa pretensioonitu. Mõistetavam või puudutavam on see lugu tegelaste eakaaslastele ehk keskealistele. Sest Erik ja Anna on olnud sõbrad kolmkümmend viis aastat, lasteaiast peale. Head sõbrad, päriselt, ilma Anton Pavlovitš Tšehhovi loodud doktor Astrovi kurikuulsa küsimuseta: "Juba?" ("Onu Vanja"). Aga nad otsustavad siiski Astrovi pakutud etapid läbi proovida, ehkki teises järjekorras.
Autor Tim Janson sõnastab kavalehel peamise teema: "Selle näidendi puhul paelus mind mäng mõttega, mis juhtub siis, kui kaks eluaegset sõpra, kes teavad teineteisest kõike, otsustavad astuda sammu, mis …" Katkestan tsitaadi. Ilmselge, millisest sammust on jutt. Aga mis juhtub kahe inimesega pärast seda otsust, vaat see on küsimus. Autor pakub intervjuus välja kaks varianti. Kumb kujuneb Eriku ja Anna tulevikustsenaariumiks, jääbki küsivalt õhku. Kardetavasti mitte kumbki. Või loodetavasti? Sel lavalool ei ole well-made loogikaga algust ega lõppu, on vaid hetked need.
Jaak Alliku lavastus keskendub näitlejatele, usaldades ja rahulikult. Peategelane on laval kahtlemata Anna, kelle hingeelu valgustatakse tuntava kaasaelamisega. Mitte just idealiseerides, Anna tundepuhangud on ju vastakad, vahel kiusakad. Aga poolehoidvalt suhtub lavastus Annasse ikka. Muide, on üks eksitav detail. Torkab silma, et Tatjana Kosmõninal tuleb Annana kanda tumepruuni soengut. Kui üks parukas mõjub nii demonstratiivselt, peab sel olema põhjus. Too ontlik pedagoogi-imidž mõjub kui puhtväline enesekaitse, muutes Anna ühtaegu kohmetuks ja rangeks. Ka see, kuidas Anna kannab oma kostüüme, eriti koomiliseks tüliõunaks saavat (sini?!)rohelist kleiti, kiirgab signaale naise ebakindlusest. Tundub, et melodraamat peljates on lisatud leebet groteski, aga ma pole üldse kindel, et Kosmõnina roll sellist helistikku nii kangesti vajab. Mulle küll tundus, et Anna on oma siseilmas hoopis julgem, kirglikum, hingestatum, isikupärasema huumorimeelega naine.
Aga kõikvõimalikud aksessuaarid ja rekvisiidid võivad väikses saalis hõlpsasti häirida, domineerida, vaataja tähelepanu kõrvale eksitada. Nõnda juhtub ka Eriku kingitud roosibuketiga: kunstlilled nii võltsid, Erik ise nii siiras. Tõsi, kuna Anna armukadedusehoos vaesed lilled prügikasti viskab, hakkaks tõelistest roosidest ju kahju, nii et las olla pealegi.
Peategelane on Anna juba seetõttu, et viibime tema kodus, tema territooriumil, kus Erik on külaline, ajutine, aga alati oodatud. Sergei Furmanjuki Erik on passiivsem tegelane, heasoovlik lontuke ja muhe semu, õnneks huumorimeelega. Koos Erikuga siseneb tungivalt mängu lavatagune tegelane nimega Piret, kellel pole kuigi raske Erikut ümber sõrme keerata. Rahutuks küsimuseks jääb aga, miks Annal ja Erikul üldse oli vaja seda "saatuslikku" sammu astuda. Kosmõnina ja Furmanjuki sõbralik, leebelt kõrvalpilguline partnerlus jätab vastuse lahtiseks ja nii ehk ongi õigem. Määravaimaks teguriks või otsustavaks ajuriks kujuneb arvatavasti seesama nähtamatu Piret. Et Annast ja Piretist sõbrannasid ei saa, no see on küll nagu aamen kirikus – Anna naiselik vaist on selleks liiga tugev ja kirgas. Ja Annaga samastudes ei saa Piret olla publikule sümpaatne.
Kõige kujundlikum osa lavaõhustikus on Rosita Raua stsenograafia. Anna korter, esmapilgul igavalt olmeline ja staatiline ruum, teiseneb ja avardub pildivahedes. Anton Andrejuki valguskujunduses muunduvad trafaretse sektsioonikapi seinad ootamatult läbipaistvaks. Paotuvad Anna mälestused, nostalgia ja ilumeel; unistusena elustub kujutluspilt idüllilisest maakodust, kuhu nad koos Erikuga kolivad; viimaks aga võimutseb täielik tühjus, hall üksildus. Lavaruumi kaudu on finaal kurblik, komöödiast kaugenev. Ometi loodan ja usun, et Annal on elujulgust, et tema hallusele ei alistu. Ja küllap see Erik ka tagasi tuleb. Truule sõbrale külla.
Lavastuse kavalehe ja plakati leitmotiiviks on kaks soonilist vanainimesekätt, väikesed sõrmed ühte põimunud. Kahe liitlase vastastikune tõotus. Mulle meenus "Eriku ja Anna" plakatit vaadates Velda Otsus. Raamatus "Velda Otsus – nimi eesti kultuuris" meenutab Eneken Aksel: "… ma küsisin: kas sa ei tunne ennast üksinda, kas sa ei taha, et su kõrval oleks keegi tore meesterahvas. Velda vastas, et vahetevahel ma mõtlen küll, et see oleks tore, niiviisi väikesest sõrmest kinni hoides käia jalutamas."
Laval põimuvad ka Anna ja Eriku väikesed sõrmed, aga ses aimub veel mänglevat flirti, võib-olla korraks humoorikat sõrmekooguvedamist. Kas nemad kord vanaduses saavad kõndida käsikäes? Kas see oleks võimalik ka eluaegsete sõpradena? Niisugune minoorne ja liigutav mõtisklus on Jaak Alliku lavastuse sõnum.
Lavastajapoolne lisapealkiri, Erich Frommi teosele viitav "Armastuse kunst", on omajagu ambitsioonikas. Mina pakuksin lisapealkirjaks hoopis "Hoidke sõprust". Võib-olla ka seepärast, et samal õhtul oli Vene teatri suure saali mängukavas kontsertlavastus "Hoidke armastust". | Arvustus. "Erik ja Anna. Armastuse kunst" keskendub näitlejatele, usaldades ja rahulikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene teatri "Erik ja Anna. Armastuse kunst", autor Tim Janson, tõlkija Igor Kotjuh, lavastaja Jaak Allik, kunstnik Rosita Raud, helilooja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Anton Andrejuk. Mängivad Tatjana Kosmõnina ja Sergei Furmanjuk. Esietendus 10. detsembril 2020 Vene teatri väikeses saalis.
Vaatasin lavastust "Erik ja Anna. Armastuse kunst" 26. veebruaril, kui teatrite sulgumise teatrikuu oli juba väga lähedal. Hetk enne algust väikeses saalis püüdis kõrv kinni prouade venekeelse sosina. Üks, kes ilmselt guugeldas telefonis, teavitas sõbrannasid: "Täna on Nadežda Krupskaja sünnipäev." Teine: "Ja meie ei olegi veel tähistanud." Kolmas: "Alguseni on neli minutit, jõuame!" Sisimas turtsatasin naerma, sest järsku tuli meelde, kuidas mu ema kunagi lõbusalt kordas üht pedagoogilise instituudi õppejõu lauset: "Nadežda Konstantinovna oli Vladimir Iljitši parim sõber – selles plaanis." Vabandust, sel vanal naljal ei ole "Eriku ja Annaga" vähimatki pistmist. Ehkki näidendi teema on mehe ja naise sõprus. Ka selles plaanis.
Kodulehe andmetel on Vene teatri repertuaaris praegu lavastusi kolmkümmend kuus. Minul neist nähtud kõigest kolmteist – ei saa just hoobelda selle kodulinna teatri süvatundmisega. Ka ei ole ma miskipärast näinud Tim Jansoni eelmiste näidendite lavastusi, need olid Ugala suvetükk "Ühes teises Eesti linnas" (lavastaja Aili Teedla, 2008) ja Kuressaare teatri "Kartulimoos ehk Chelsea Win" (lavastaja Jaak Allik, 2010). Ja veel: Jaak Alliku kahekümne neljast lavastusest on mul nägemata jäänud kaheksa. Nii need võrdlusalused logisevad.
Ei söanda oletada, kas pealkirjaga "Erik ja Anna" loob autor Tim Janson eneseiroonilis-naivistliku sillakese Carl Robert Jakobsoni näitemänguga "Arthur ja Anna ehk Vana aja inimesed", aga kahtlustan, et pigem ei. Näidendi žanrimääratlus kavalehel on tragikomöödia. Vaatamismuljes jääb põhirõhk komöödiale, "tragi" asemele tahaks kirjutada "lüüriline".
Mees, naine ja armastus – milline universaalne teema. Tundub, et Vene teatri mängukavas on sellesse rubriiki liigituvaid näidendeid rohkem kui kusagil mujal. Näiteks Semjon Zlotnikovi "Tuli mees naise juurde" Larissa Savankova ja Rain Simmuliga (2018) ning Aleksei Arbuzovi "Vanamoeline komöödia" Savankova ja Eduard Tomaniga (2019). Kõik ei pruugi olla tingimata kahe tegelasega lavalood, aga armastuslood ikka, nagu Vladimir Zaykini komöödia "Viimane korrus" Elina Purde ja Aleksandr Ivaškevitšiga (2016); sisukirjelduse järgi sobitub mudelisse ka Anton Finki komöödia "Käest kätte" (2019). No ja lõppeks Aleksandr Volodini "Viis õhtut" Savankova ja Ivaškevitšiga, hoidmist vääriv südamlik lavastus, mis püsib mängukavas 2011. aastast. Eks armastuseni taandu või avardu viimaks ka muusikal "Minu veetlev leedi" (2020). Ju leiaks midagi veel.
Nüüd siis "Erik ja Anna". Eesti autori näidendi maailmaesietendus vene keeles, tõlkinud Igor Kotjuh. Kuidagi kummastav on kuulda just vene keeles repliiki, et elu viimane naine peaks olema eestlane, sest eestlased hoolitsevad haudade eest. Paneb mõtlema.
Näidend on lihtne, suisa pretensioonitu. Mõistetavam või puudutavam on see lugu tegelaste eakaaslastele ehk keskealistele. Sest Erik ja Anna on olnud sõbrad kolmkümmend viis aastat, lasteaiast peale. Head sõbrad, päriselt, ilma Anton Pavlovitš Tšehhovi loodud doktor Astrovi kurikuulsa küsimuseta: "Juba?" ("Onu Vanja"). Aga nad otsustavad siiski Astrovi pakutud etapid läbi proovida, ehkki teises järjekorras.
Autor Tim Janson sõnastab kavalehel peamise teema: "Selle näidendi puhul paelus mind mäng mõttega, mis juhtub siis, kui kaks eluaegset sõpra, kes teavad teineteisest kõike, otsustavad astuda sammu, mis …" Katkestan tsitaadi. Ilmselge, millisest sammust on jutt. Aga mis juhtub kahe inimesega pärast seda otsust, vaat see on küsimus. Autor pakub intervjuus välja kaks varianti. Kumb kujuneb Eriku ja Anna tulevikustsenaariumiks, jääbki küsivalt õhku. Kardetavasti mitte kumbki. Või loodetavasti? Sel lavalool ei ole well-made loogikaga algust ega lõppu, on vaid hetked need.
Jaak Alliku lavastus keskendub näitlejatele, usaldades ja rahulikult. Peategelane on laval kahtlemata Anna, kelle hingeelu valgustatakse tuntava kaasaelamisega. Mitte just idealiseerides, Anna tundepuhangud on ju vastakad, vahel kiusakad. Aga poolehoidvalt suhtub lavastus Annasse ikka. Muide, on üks eksitav detail. Torkab silma, et Tatjana Kosmõninal tuleb Annana kanda tumepruuni soengut. Kui üks parukas mõjub nii demonstratiivselt, peab sel olema põhjus. Too ontlik pedagoogi-imidž mõjub kui puhtväline enesekaitse, muutes Anna ühtaegu kohmetuks ja rangeks. Ka see, kuidas Anna kannab oma kostüüme, eriti koomiliseks tüliõunaks saavat (sini?!)rohelist kleiti, kiirgab signaale naise ebakindlusest. Tundub, et melodraamat peljates on lisatud leebet groteski, aga ma pole üldse kindel, et Kosmõnina roll sellist helistikku nii kangesti vajab. Mulle küll tundus, et Anna on oma siseilmas hoopis julgem, kirglikum, hingestatum, isikupärasema huumorimeelega naine.
Aga kõikvõimalikud aksessuaarid ja rekvisiidid võivad väikses saalis hõlpsasti häirida, domineerida, vaataja tähelepanu kõrvale eksitada. Nõnda juhtub ka Eriku kingitud roosibuketiga: kunstlilled nii võltsid, Erik ise nii siiras. Tõsi, kuna Anna armukadedusehoos vaesed lilled prügikasti viskab, hakkaks tõelistest roosidest ju kahju, nii et las olla pealegi.
Peategelane on Anna juba seetõttu, et viibime tema kodus, tema territooriumil, kus Erik on külaline, ajutine, aga alati oodatud. Sergei Furmanjuki Erik on passiivsem tegelane, heasoovlik lontuke ja muhe semu, õnneks huumorimeelega. Koos Erikuga siseneb tungivalt mängu lavatagune tegelane nimega Piret, kellel pole kuigi raske Erikut ümber sõrme keerata. Rahutuks küsimuseks jääb aga, miks Annal ja Erikul üldse oli vaja seda "saatuslikku" sammu astuda. Kosmõnina ja Furmanjuki sõbralik, leebelt kõrvalpilguline partnerlus jätab vastuse lahtiseks ja nii ehk ongi õigem. Määravaimaks teguriks või otsustavaks ajuriks kujuneb arvatavasti seesama nähtamatu Piret. Et Annast ja Piretist sõbrannasid ei saa, no see on küll nagu aamen kirikus – Anna naiselik vaist on selleks liiga tugev ja kirgas. Ja Annaga samastudes ei saa Piret olla publikule sümpaatne.
Kõige kujundlikum osa lavaõhustikus on Rosita Raua stsenograafia. Anna korter, esmapilgul igavalt olmeline ja staatiline ruum, teiseneb ja avardub pildivahedes. Anton Andrejuki valguskujunduses muunduvad trafaretse sektsioonikapi seinad ootamatult läbipaistvaks. Paotuvad Anna mälestused, nostalgia ja ilumeel; unistusena elustub kujutluspilt idüllilisest maakodust, kuhu nad koos Erikuga kolivad; viimaks aga võimutseb täielik tühjus, hall üksildus. Lavaruumi kaudu on finaal kurblik, komöödiast kaugenev. Ometi loodan ja usun, et Annal on elujulgust, et tema hallusele ei alistu. Ja küllap see Erik ka tagasi tuleb. Truule sõbrale külla.
Lavastuse kavalehe ja plakati leitmotiiviks on kaks soonilist vanainimesekätt, väikesed sõrmed ühte põimunud. Kahe liitlase vastastikune tõotus. Mulle meenus "Eriku ja Anna" plakatit vaadates Velda Otsus. Raamatus "Velda Otsus – nimi eesti kultuuris" meenutab Eneken Aksel: "… ma küsisin: kas sa ei tunne ennast üksinda, kas sa ei taha, et su kõrval oleks keegi tore meesterahvas. Velda vastas, et vahetevahel ma mõtlen küll, et see oleks tore, niiviisi väikesest sõrmest kinni hoides käia jalutamas."
Laval põimuvad ka Anna ja Eriku väikesed sõrmed, aga ses aimub veel mänglevat flirti, võib-olla korraks humoorikat sõrmekooguvedamist. Kas nemad kord vanaduses saavad kõndida käsikäes? Kas see oleks võimalik ka eluaegsete sõpradena? Niisugune minoorne ja liigutav mõtisklus on Jaak Alliku lavastuse sõnum.
Lavastajapoolne lisapealkiri, Erich Frommi teosele viitav "Armastuse kunst", on omajagu ambitsioonikas. Mina pakuksin lisapealkirjaks hoopis "Hoidke sõprust". Võib-olla ka seepärast, et samal õhtul oli Vene teatri suure saali mängukavas kontsertlavastus "Hoidke armastust".
### Response:
Arvustus. "Erik ja Anna. Armastuse kunst" keskendub näitlejatele, usaldades ja rahulikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa välisministeerium teatas, et ajakirjanikud kinkisid maski Lavrovile pühapäeval tema 71. aasta sünnipäeva puhul.
"Nii mask kui ka loosung sobisid ministrile väga hästi," teatas Venemaa välisministeerium.
Esmaspäeval Hiina välisministri Wang Yiga kohtudes kandis Lavrov aga teistsugust maski, millel polnud kirjas ühtegi loosungit.
Ehkki Moskva elanikud peavad ühistranspordis endiselt kandma näomaske, on Venemaa võimud karmimatest piirangutest see aasta hoidunud.
Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeval, et riigis on koroonaviiruse olukord stabiliseerunud. Venemaal on registreeritud koroonaviirusega nakatunute arv 4,5 miljonit. Iga päev registreeritakse Venemaale endiselt 10 000 uut nakatunut. | Venemaa välisminister Lavrov kandis piirangutevastast maski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa välisministeerium teatas, et ajakirjanikud kinkisid maski Lavrovile pühapäeval tema 71. aasta sünnipäeva puhul.
"Nii mask kui ka loosung sobisid ministrile väga hästi," teatas Venemaa välisministeerium.
Esmaspäeval Hiina välisministri Wang Yiga kohtudes kandis Lavrov aga teistsugust maski, millel polnud kirjas ühtegi loosungit.
Ehkki Moskva elanikud peavad ühistranspordis endiselt kandma näomaske, on Venemaa võimud karmimatest piirangutest see aasta hoidunud.
Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeval, et riigis on koroonaviiruse olukord stabiliseerunud. Venemaal on registreeritud koroonaviirusega nakatunute arv 4,5 miljonit. Iga päev registreeritakse Venemaale endiselt 10 000 uut nakatunut.
### Response:
Venemaa välisminister Lavrov kandis piirangutevastast maski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda veerandi järel oli seis viigis 45:45 ja võitja selgus alles lõpuminutitel, kirjutab Korvpall24.ee.
Kaotajate algviisikusse kuulunud Teder sai mänguaega 32 minutit, mille jooksul viskas naiskonna paremuselt teise korvikütina 16 punkti (kahesed 2/2, kolmesed 4/9), hankis kuus lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Lisaks patustas Teder nelja isikliku veaga.
Washington State lõpetas NCAA käesoleva hooaja 12 võidu ja 12 kaotusega. Teder kuulus kõigis 24 kohtumises algviisikusse ning kogus keskmiselt 28,3 minuti jooksul 7,1 punkti, 2,5 lauapalli ja 1,7 korvisöötu. | Teder tegi hea mängu, kuid Washington State langes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda veerandi järel oli seis viigis 45:45 ja võitja selgus alles lõpuminutitel, kirjutab Korvpall24.ee.
Kaotajate algviisikusse kuulunud Teder sai mänguaega 32 minutit, mille jooksul viskas naiskonna paremuselt teise korvikütina 16 punkti (kahesed 2/2, kolmesed 4/9), hankis kuus lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Lisaks patustas Teder nelja isikliku veaga.
Washington State lõpetas NCAA käesoleva hooaja 12 võidu ja 12 kaotusega. Teder kuulus kõigis 24 kohtumises algviisikusse ning kogus keskmiselt 28,3 minuti jooksul 7,1 punkti, 2,5 lauapalli ja 1,7 korvisöötu.
### Response:
Teder tegi hea mängu, kuid Washington State langes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa välisminister Sergei Lavrov kohtus esmaspäeval oma Hiina kolleegi Wang Yiga ja arutas temaga tehnoloogilise iseseisvuse ülesehitamist ja lääne finantssüsteemide vältimist, teatas The Times.
Mõlemad suurriigid on huvitatud koostööst, kuna USA presidendi Joe Bideni administratsioon pole näidanud valmisolekut parandada suhteid Hiina ja Venemaaga.
Bideni administratsioon loob liitu, et seista vastu Hiina ambitsioonidele India-Vaikse ookeani piirkonnas. Samuti püüab USA tugevdada lääne vastupanu Hiina ja Venemaa tegevusele globaalsel tasandil.
Biden süüdistas Venemaad sekkumises USA eelmise aasta valimistesse.
USA kehtestab suure tõenäosusega see nädal Venemaa vastu uued sanktsioonid.
Lavrovi sõnul teevad Venemaa ja Hiina inimkonna huvides koostööd.
"Lääneriigid, eriti USA, takistavad kahjuks neid objektiivseid arenguid, mis viivad tõeliselt multipolaarse ja demokraatliku maailma kujunemiseni," teatas Lavrov.
"Peame vähendama sanktsioonide riske, tugevdades oma tehnoloogilist sõltumatust. Peame minema üle maksetele, mis on alternatiiviks dollarile. Peame loobuma lääne poolt kontrollitavate rahvusvaheliste maksesüsteemide kasutamisest," lisas Lavrov.
Venemaa ja USA vahelised suhted halvenesid eelmisel nädal veelgi, kui Biden nimetas intervjuus Putinit tapjaks
Hiina riigimeedia teatas, et Venemaaga koostöö suurendamine sobib Pekingi huvidega.
"Lavrovi visiit on Hiina ja Venemaa vastulöök USA mõjuvõimule," teatas Hiina riiklik ajaleht Global Times.
Lavrov kandis oma visiidil Hiinasse korraks ka näomaski, millel oli kirjas "FCKNG QRNTN".
"Minister, kelle riik kontrollib koroonaviiruse epideemiat paremini kui lääs, tervitas kõiki, kes Venemaale õpetussõnu jagasid," ütles Venemaa saatejuht Dmitri Kisseljov.
Esmaspäeval kutsus Prantsusmaa välisministeerium välja Hiina suursaadiku Lu Shaye. Pariis süüdistas Shayet Prantsusmaa seadusandjate ja teadlaste ähvardamises. Samuti süüdistas Prantsusmaa välisministeerium Hiinat Viini konventsioonis sätestatud põhireeglite rikkumises. | Venemaa ja Hiina lubasid teha lääne vastu koostööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa välisminister Sergei Lavrov kohtus esmaspäeval oma Hiina kolleegi Wang Yiga ja arutas temaga tehnoloogilise iseseisvuse ülesehitamist ja lääne finantssüsteemide vältimist, teatas The Times.
Mõlemad suurriigid on huvitatud koostööst, kuna USA presidendi Joe Bideni administratsioon pole näidanud valmisolekut parandada suhteid Hiina ja Venemaaga.
Bideni administratsioon loob liitu, et seista vastu Hiina ambitsioonidele India-Vaikse ookeani piirkonnas. Samuti püüab USA tugevdada lääne vastupanu Hiina ja Venemaa tegevusele globaalsel tasandil.
Biden süüdistas Venemaad sekkumises USA eelmise aasta valimistesse.
USA kehtestab suure tõenäosusega see nädal Venemaa vastu uued sanktsioonid.
Lavrovi sõnul teevad Venemaa ja Hiina inimkonna huvides koostööd.
"Lääneriigid, eriti USA, takistavad kahjuks neid objektiivseid arenguid, mis viivad tõeliselt multipolaarse ja demokraatliku maailma kujunemiseni," teatas Lavrov.
"Peame vähendama sanktsioonide riske, tugevdades oma tehnoloogilist sõltumatust. Peame minema üle maksetele, mis on alternatiiviks dollarile. Peame loobuma lääne poolt kontrollitavate rahvusvaheliste maksesüsteemide kasutamisest," lisas Lavrov.
Venemaa ja USA vahelised suhted halvenesid eelmisel nädal veelgi, kui Biden nimetas intervjuus Putinit tapjaks
Hiina riigimeedia teatas, et Venemaaga koostöö suurendamine sobib Pekingi huvidega.
"Lavrovi visiit on Hiina ja Venemaa vastulöök USA mõjuvõimule," teatas Hiina riiklik ajaleht Global Times.
Lavrov kandis oma visiidil Hiinasse korraks ka näomaski, millel oli kirjas "FCKNG QRNTN".
"Minister, kelle riik kontrollib koroonaviiruse epideemiat paremini kui lääs, tervitas kõiki, kes Venemaale õpetussõnu jagasid," ütles Venemaa saatejuht Dmitri Kisseljov.
Esmaspäeval kutsus Prantsusmaa välisministeerium välja Hiina suursaadiku Lu Shaye. Pariis süüdistas Shayet Prantsusmaa seadusandjate ja teadlaste ähvardamises. Samuti süüdistas Prantsusmaa välisministeerium Hiinat Viini konventsioonis sätestatud põhireeglite rikkumises.
### Response:
Venemaa ja Hiina lubasid teha lääne vastu koostööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suure osa 2020. aastast olime samuti liidrid, aga milleski muus – avatud elus. Kui mujal kehtisid piirangud ja liikumiskeelud, sai Eestis käia teatris, näitusel, koolis, kinos ja kontserdil. Napilt oleksime suutnud seda liidripositsiooni hoida, ja juba tundus et finišijoon on siinsamas, kuid koos läheneva kevadega tuli väsimus ning järjekordne Eesti ime jäi seekord sündimata.
Mida on see aasta meile õpetanud? Millised on olulised järeldused eesti kultuuri ja ühiskonna jaoks?
Esiteks. Oleme ühiskonnana ühel meelel, et kultuur ja haridus on meile tähtsad. Loomulikult on Eesti majanduse ning paljude töötajate jaoks toitlustuse, turismi ja kaubanduse sulgemine tragöödia, kuid miski ei ole vaimselt sedavõrd rusuv, kui suletud kinod, tühjad näitusesaalid, vaikinud muusikainstrumendid, keelatud huviringid ning toimumata etendused. See kriis näitab selgelt, et inimene ei ole lihtsalt tarbija. Asjadest veelgi enam vajame tähendusi, mida pakub just kultuur. Ilma kultuurita saab kannatada meie vaimne heaolu ja tervis. Kultuur on meie elus kesksel kohal.
Teiseks. Majandus ei ole kultuur, küll aga on kultuur majandus. Kultuurisektoris on hõivatud 30 000 inimest ning selle osakaal on 3% Eesti SKP-st. Kultuuri mõju on aga veel laiem – on ju selge, et reisime ühte või teise riiki paljuski kultuuri tõttu. Kultuurisektor on kriisis üks enam kannatanuid. See ei ole ainult kultuuri ja vaimse tervise probleem, ehkki need kaks on juba piisavalt keerulised, vaid see on ka oluline majandusprobleem. Seda on oma viimase ajal põhjalikes arvamuslugudes toonitanud nii Helen Sildna 1 kui ka Sten-Kristjan Saluveer 2.
Kolmandaks. Digitaliseerumine tuleb. Tahame või ei taha, meeldib või ei meeldi, kuid kultuurist osasaamine ja kultuuri loomine liigub senisest veelgi enam digitaalkanalitesse. Pandeemia lisab sellele trendile kõvasti hoogu. Peame aktiivselt sekkuma, sest muidu ei seisa me oma riigi põhiseadusliku imperatiivi eest. Seega Eesti kultuur peab digitaalkeskkonnas olema kättesaadav ja konkurentsivõimeline. Mõistagi ei asenda digitaalne keskkond füüsilist, kuid täiendab seda, loob uusi võimalusi osalemiseks ja loomiseks. Eestil agiilse digiriigina, kus on sündinud nii palju edukaid idufirmasid, on seni kasutamata konkurentsieelis ning võimalus saavutada edu ja konkureerida meist palju suuremate majanduste ja kultuuridega.
Neljandaks. Saab ka rohelisemalt. Liigume praegusel ajal rohkem jalgsi, vähem lennukite, autode või ühistranspordiga. Oleme õppinud kasutama kaugtöö võimalusi ning saame täitsa hästi hakkama. Teeme seda viiruse sunnil, kuid siit on võimalik kaasa võtta päris palju. Kas üheks koosolekuks välisriiki lendamine või teise maakondagi sõitmine tundub tulevikus taas loomulik? Pigem vist mitte. Kas puhata saab ka tuhandeid kilomeetreid läbimata? Kindlasti.
Viiendaks. Pandeemia on juba jätnud oma jälje meisse kõigisse. See on nüüdseks ka mentaalne peataolek, millest võib kergesti saada motivatsioonikriis, nagu näitas meile hiljutine järsk nakatumiste kasv. Kui haiguse leviku aitavad tagasi lüüa vaktsineerimine, arstiabi ja usaldusmeetmed, siis vaimukriisi raviks vajame pisut teistlaadi rohtu.
Mida siis nende tähelepanekute valguses teha? Missugune on kultuuri panus võitluses koroonaviirusega? Kuidas tulla kriisist välja tugeva ühiskonna ja elujõulise kultuurina?
Koostöö kultuurivaldkonna sees ning valdkonna tegijate ja Kultuuriministeeriumi vahel on tõusnud uuele tasemele. Peaaegu iganädalased kultuurikorraldajate ja ministeeriumi kohtumised ning igapäevane suhtlus on aidanud operatiivselt kujundada kriisiabi toetusmeetmeid ning läbi rääkida piirangute detailide üle. See on olnud kõigile osalistele vajalik ja viljakas aeg. Kavatseme seda koostööd jätkata ja süvendada kutsudes Kultuuriministeeriumi juurde kokku eri valdkondade esindajatest kriisihalduse töögrupi. Selle fookuseks saab koostöös ministeeriumiga lühi- ja pikaajaliste kriisimeetmete kujundamine.
Kriisiabi kultuurivaldkonnale peab olema piisav, operatiivne, tõhus ning valdkonna eripärasid arvestav. Iga sulgemisega peab kaasnema proportsionaalne abi. Selle eest on Kultuuriministeerium seisnud ja seisab kindlasti ka tulevikus.
Kultuur ise on keeruline ja habras struktuur, kuid sama kehtib kitsamalt kultuurivaldkonna kohta, sest siin tegutseb nii suveräänseid vabakutselisi loovisikuid kui ka väga suuri kollektiive, nii töölepingulisi suhteid kui ka töövõtulepingute alusel sisse seatud töösuhteid. Eraõiguslike tegijate kõrval toimetavad riiklikud institutsioonid. On tegijaid, kel peamiseks mureks palgakulud, ja selliseid, kel hinge peal muud püsikulud. Leidub mitmeid, kel suurim kitsaskoht piletite tagasiost ja ürituste toimummisaegade nihutamine. Erakordselt raskes olukorras on vabakutselised loovisikud.
On selge, et vaid õigeaegselt, õiges mahus abi andes, saame kultuurivaldkonna kriisist läbi tuua.
Võttes arvesse kriisi tänaseks avaldunud mõju, valdkondadega kohtumistelt saadud väärtuslikku tagasisidet ja varasemat kogemust, seisis Kultuuriministeerium koos kultuurivaldkonnaga abipaketi eest, mis ületab läinudkevadist 25 miljoni euro suurust spordi ja kultuuri abipaketti märkimisväärselt. Kriisiabi maht spordile ja kultuurile 2021. aasta kevadel on ligi 42 miljonit eurot. Abipaketi sisemise jaotuse täpsustamine käib, et valdkonna korralduse kogu keerukus oleks maksimaalselt arvesse võetud. Kultuuriministeerium teeb selle nimel koostööd lisaks kultuurivaldkonnale ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga.
Kriisist väljatagurdamine
Sulgemisele järgneb avamine. See ei tule järsk. Peame suletud olekust aegapidi välja tagurdama ning rakendama kõikjal usaldusmeetmeid nagu täituvus- ja ajapiirangud, maskikandmine ja hajutatus. Need võivad meiega jääda veel pikaks ajaks. Siin on ülioluline kultuurivaldkonna ühine pingutus. Peame tegema kõik selleks, et kultuuriüritused oleksid turvalised. Suutsime läinud aastal erinevalt muust maailmast kultuuri lahti hoida, kuid taasavamisel – kriisist nii-ütelda väljatagurdamisel – peame suutma seda teha veelgi tõhusamalt. Kultuur on olnud ja peab ka tulevikus jääma usaldusmeetmete rakendamisel kõigile teistele sektoritele ja kogu ühiskonnale eeskujuks.
Avanemine ei tähenda veel taaskäivitumist. Viiruse mõjud on meie ühiskonnas sügavamad kui praegu tundub, see on meid korralikult räsinud. Selleks, et olla avanemisel edukas, peab iga Eesti inimene tunnetama, et tema käitumisel on mõju ja tähendus. Kultuuri ja kultuurivaldkonna võtmeroll peitub siin arusaamas, et kultuur ei ole ühiskonna kaunistus, vaid selle keskne funktsioon. Just kultuur saab meid välja tuua vaimsest kriisist ning aidata parandada viiruse löödud arme. Järelikult tuleb Eesti taaskäivitamisel esmalt mõelda kultuuri ja kultuurielu avamise võimaluste üle.
Programm "Kultuur 22" on Kultuuriministeeriumi algatus Eesti taaskäivitamiseks. Kultuur ja seeläbi ühiskond vajab seisakust väljumiseks korralikku energialaengut. Selleks taotleb Kultuuriministeerium 2022. aasta riigieelarvest praeguse arvestuse järgi 22 miljonit eurot. Taaskäivitamise programm panustab ennekõike kultuuri loomisse, uue sisu ja uute võimaluste arendamisse, uue loomingu vaatajate ette toomisse. Seeläbi saab kultuuri kui majandussektor end starterist justkui taas käivitada. "Kultuur 22" peab silmas digi- ja rohepöörde väljakutseid, toetab kohanemist muutunud oludega, ja mis kõige olulisem, annab ühiskonnale üliolulise sõnumi: oleme avatud! läheme oma eluga turvaliselt edasi! viirus meid ei võida!
Kultuuri digitaliseerumine on paratamatu, aga väljakutse peitub selle trendi enda kasuks pööramises. Selleks on õige hetk just nüüd. Ka skeptikutel tuleb aru saada, et vahendatud kultuuri osakaal suureneb paratamatult. Näiteks kinole jäävad tema võlu ja võimalused ka Netflixi ajastul. Edukas digitaliseerumine toob aga uued võimalused ja kasvatab uut publikut; see aitab meie kultuuril kasvada suuremaks, kui oleme rahvaarvult. Eesti kultuuri kestmiseks on see suundumus vältimatu, sest laste ja noorte esimesed kultuurikogemused ja harjumused ei ole tänapäeval enam seotud füüsilise, vaid digimaailmaga.
Kuidas siis teha nii, et selles põhjatus digimaailmas kohtuksid nad just eesti kultuuriga? Pandeemia toimib mitmes mõttes kui globaalne digikiirendi. Uued formaadid sünnivad just praegu, ka siin Eestis. Pimedate Ööde Filmifestival ja Tallinn Music Week toimusid keset pandeemiat unikaalses hübriidformaadis, Tallinna Kunstihoone diginäitusi tunnustas The New York Times, kontserte vahendab ERSO TV ning etenduskunstide elamusi pakub Elektron. Viimaste aastate üks suuremaid saavutusi digikultuuri valdkonnas on kindlasti 2019. aastal maailma arvutid vallutanud mäng "Disco Elysium". Kindlasti võiks see loetelu olla veel märksa pikem ja iga päev pikenev.
Ressursid digitrendi teenistusse
Kultuuriministeerium on olukorda selgelt teadvustanud ja seisab selle eest, et loomesektor digitrendist vaid võidaks. Esimene samm selleks on võimaluste loomine innovatsiooniks riiklike toetusmeetmete kaudu.
Algatame kultuurikiirendi. See on rahastu, mille eesmärk on stimuleerida kultuurikorraldajate, organisatsioonide ja loomeettevõtjate arenguhüppeid ning innovatsiooni kultuurivaldkonnas, kaasates selleks avalikule rahale lisaks ka erakapitali. Näeme kultuurikiirendi prioriteetidena on ettevõtmisi, mis panustavad rohe- või digipöördesse, aga innovatsiooni ka laiemalt. Kiirendi algatamine on osa kehtivast koalitsioonileppest.
Kultuuriavalikkuse suureks pettumuseks ei olnud kultuur mainitud hiljutise valitsuse otsusega kinnitatud Euroopa Liidu vahendite jaotuses. Arusaamatust suurendab asjaolu, et ka Euroopa Parlamendi soovitus kõigile liikmesriikidele oli eraldada 2 protsenti taastekavast (RRF) just kultuurile. Eestile eraldatud 1,1 miljardist eurost olnuks see 22 miljonit. Summa on kaalukas ning seisame edasi struktuurifondide vahendite kaasamise eest. Kuna taastekava prioriteedid on ka digi- ja rohepööre, siis ei ole kindlasti kõik kadunud. Kultuuriministeerium tahab ja saab rääkida kaasa meetmete kujundamisel nõnda, et need sobiksid kultuurisektoris tegutsejatele. Sama kehtib 300 miljoni euro suuruse õiglase ülemineku fondi kohta.
Tõsi, nende kahe fondi meetmeid ei halda Kultuuriministeerium otse, kuid võib küsida, kas see olekski otstarbekas. Miski ei takista meid selgitamast ja seismast selle eest, et digi- ja rohepööre leiaksid eurorahade näol kultuurisektoris oma toe.
Algatame digikultuuri strateegia. On selge, et Eesti vajab riigi tasandi digikultuuri plaani. Strateegia laiendaks seni hästi toiminud kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava suundi ning hõlmaks nii pärandit kui ka nüüdsel ajal loodavat kultuuri ja uusi kultuurivorme. Ilmunud digikultuuri manifest[3] on sellele protsessile väga hea alguspunkt. Läheme siit koos valdkonnaga edasi.
Koostame koos kultuurivaldkonnaga pikka strateegilist vaadet, arengukava, mis peab väga selgelt silmas kiiresti muutunud ja veelgi muutuvat maailma. Kordame ka siin üle juba nimetatud trendid nagu kriis(id) ning digi- ja rohepööre, aga ka muid suundumusi nagu ääremaastumine, linnastumine ja rahvastikumuutused. Valitsuse lauale jõudis 18. märtsil 2021 dokument pealkirjaga "Kultuur 2030 arengukava koostamise ettepanek". See märgib olulist etappi koostatava arengukava valmimisel. Loomesektor on oma sisendi andnud, fookused on paigas, sisuline töö liigub jõudalt finiši suunas, kuid arengukava ei ole veel valmis. Dialoog ning teemade ja sõnastuste lihvimine kestab. Peatselt, pärast valitsuse otsust saavad nii kultuurisektori tegijad kui ka kolleegid teistest ministeeriumitest heita pilgu dokumendi esimesele tervikversioonile ja peegeldada oma tunnetust.
Eriolukord – või ka pandeemiast tulenev eriline olukord, kui me seda ka ei nimetaks – dikteerib suurel määral loomesektori suundumusi. See ei ole sugugi halb, kuna mingis mõttes isegi kiirendab ja sunnib meid tegelema kõige sellega, mis niikuinii oleks paratamatult kätte jõudnud. Saame Kultuuriministeeriumis koos kõigi oma valdkondadega seista selle eest, et Eesti kultuur kestaks ja areneks ning oleks edukas ka nüüd ja edaspidi, väga keerulistes tingimustes. Koroonakriis seab lisaks mistahes ebamugavustele ja raskustele meie ette selged ülesanded: väljundid digitaliseerumise väljakutsele või kultuuri teenäitajaks olemine rohepöördes. Nii suudame raske sotsiaalse kriisi pöörata Eesti eduks.
Juba praegu näeme, kuidas see kriis on aidanud meid senisest paremale koostööle ning ühiskonnal mõista kultuuri kaalu, sisu ja olulisust meie ühiskonna tasakaalu ja väärtusahelate hoidmisel. Kultuuri panus Eesti taasavamisel on seega erakordselt oluline ja teekaart selleks peab paika saama just neil nädalail ja kuudel
1 Helen Sildna: Eesti kultuuripoliitika vajab restarti https://arvamus.postimees.ee/7199243/helen-sildna-eesti-kultuuripoliitika-vajab-restarti
2 Sten-Kristian Saluveer: kultuur vajab ellujäämispaketti https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/03/14/sten-kristian-saluveer-kultuur-vajab-ellujaamispaketti
3 Eesti digikultuuri manifest - TLÜ veebipood - | Tallinna Ülikool https://www.tlu.ee/pood/home/328-eesti-digikultuuri-manifest.html | Taaniel Raudsepp: kultuur saab aidata parandada viiruse löödud arme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suure osa 2020. aastast olime samuti liidrid, aga milleski muus – avatud elus. Kui mujal kehtisid piirangud ja liikumiskeelud, sai Eestis käia teatris, näitusel, koolis, kinos ja kontserdil. Napilt oleksime suutnud seda liidripositsiooni hoida, ja juba tundus et finišijoon on siinsamas, kuid koos läheneva kevadega tuli väsimus ning järjekordne Eesti ime jäi seekord sündimata.
Mida on see aasta meile õpetanud? Millised on olulised järeldused eesti kultuuri ja ühiskonna jaoks?
Esiteks. Oleme ühiskonnana ühel meelel, et kultuur ja haridus on meile tähtsad. Loomulikult on Eesti majanduse ning paljude töötajate jaoks toitlustuse, turismi ja kaubanduse sulgemine tragöödia, kuid miski ei ole vaimselt sedavõrd rusuv, kui suletud kinod, tühjad näitusesaalid, vaikinud muusikainstrumendid, keelatud huviringid ning toimumata etendused. See kriis näitab selgelt, et inimene ei ole lihtsalt tarbija. Asjadest veelgi enam vajame tähendusi, mida pakub just kultuur. Ilma kultuurita saab kannatada meie vaimne heaolu ja tervis. Kultuur on meie elus kesksel kohal.
Teiseks. Majandus ei ole kultuur, küll aga on kultuur majandus. Kultuurisektoris on hõivatud 30 000 inimest ning selle osakaal on 3% Eesti SKP-st. Kultuuri mõju on aga veel laiem – on ju selge, et reisime ühte või teise riiki paljuski kultuuri tõttu. Kultuurisektor on kriisis üks enam kannatanuid. See ei ole ainult kultuuri ja vaimse tervise probleem, ehkki need kaks on juba piisavalt keerulised, vaid see on ka oluline majandusprobleem. Seda on oma viimase ajal põhjalikes arvamuslugudes toonitanud nii Helen Sildna 1 kui ka Sten-Kristjan Saluveer 2.
Kolmandaks. Digitaliseerumine tuleb. Tahame või ei taha, meeldib või ei meeldi, kuid kultuurist osasaamine ja kultuuri loomine liigub senisest veelgi enam digitaalkanalitesse. Pandeemia lisab sellele trendile kõvasti hoogu. Peame aktiivselt sekkuma, sest muidu ei seisa me oma riigi põhiseadusliku imperatiivi eest. Seega Eesti kultuur peab digitaalkeskkonnas olema kättesaadav ja konkurentsivõimeline. Mõistagi ei asenda digitaalne keskkond füüsilist, kuid täiendab seda, loob uusi võimalusi osalemiseks ja loomiseks. Eestil agiilse digiriigina, kus on sündinud nii palju edukaid idufirmasid, on seni kasutamata konkurentsieelis ning võimalus saavutada edu ja konkureerida meist palju suuremate majanduste ja kultuuridega.
Neljandaks. Saab ka rohelisemalt. Liigume praegusel ajal rohkem jalgsi, vähem lennukite, autode või ühistranspordiga. Oleme õppinud kasutama kaugtöö võimalusi ning saame täitsa hästi hakkama. Teeme seda viiruse sunnil, kuid siit on võimalik kaasa võtta päris palju. Kas üheks koosolekuks välisriiki lendamine või teise maakondagi sõitmine tundub tulevikus taas loomulik? Pigem vist mitte. Kas puhata saab ka tuhandeid kilomeetreid läbimata? Kindlasti.
Viiendaks. Pandeemia on juba jätnud oma jälje meisse kõigisse. See on nüüdseks ka mentaalne peataolek, millest võib kergesti saada motivatsioonikriis, nagu näitas meile hiljutine järsk nakatumiste kasv. Kui haiguse leviku aitavad tagasi lüüa vaktsineerimine, arstiabi ja usaldusmeetmed, siis vaimukriisi raviks vajame pisut teistlaadi rohtu.
Mida siis nende tähelepanekute valguses teha? Missugune on kultuuri panus võitluses koroonaviirusega? Kuidas tulla kriisist välja tugeva ühiskonna ja elujõulise kultuurina?
Koostöö kultuurivaldkonna sees ning valdkonna tegijate ja Kultuuriministeeriumi vahel on tõusnud uuele tasemele. Peaaegu iganädalased kultuurikorraldajate ja ministeeriumi kohtumised ning igapäevane suhtlus on aidanud operatiivselt kujundada kriisiabi toetusmeetmeid ning läbi rääkida piirangute detailide üle. See on olnud kõigile osalistele vajalik ja viljakas aeg. Kavatseme seda koostööd jätkata ja süvendada kutsudes Kultuuriministeeriumi juurde kokku eri valdkondade esindajatest kriisihalduse töögrupi. Selle fookuseks saab koostöös ministeeriumiga lühi- ja pikaajaliste kriisimeetmete kujundamine.
Kriisiabi kultuurivaldkonnale peab olema piisav, operatiivne, tõhus ning valdkonna eripärasid arvestav. Iga sulgemisega peab kaasnema proportsionaalne abi. Selle eest on Kultuuriministeerium seisnud ja seisab kindlasti ka tulevikus.
Kultuur ise on keeruline ja habras struktuur, kuid sama kehtib kitsamalt kultuurivaldkonna kohta, sest siin tegutseb nii suveräänseid vabakutselisi loovisikuid kui ka väga suuri kollektiive, nii töölepingulisi suhteid kui ka töövõtulepingute alusel sisse seatud töösuhteid. Eraõiguslike tegijate kõrval toimetavad riiklikud institutsioonid. On tegijaid, kel peamiseks mureks palgakulud, ja selliseid, kel hinge peal muud püsikulud. Leidub mitmeid, kel suurim kitsaskoht piletite tagasiost ja ürituste toimummisaegade nihutamine. Erakordselt raskes olukorras on vabakutselised loovisikud.
On selge, et vaid õigeaegselt, õiges mahus abi andes, saame kultuurivaldkonna kriisist läbi tuua.
Võttes arvesse kriisi tänaseks avaldunud mõju, valdkondadega kohtumistelt saadud väärtuslikku tagasisidet ja varasemat kogemust, seisis Kultuuriministeerium koos kultuurivaldkonnaga abipaketi eest, mis ületab läinudkevadist 25 miljoni euro suurust spordi ja kultuuri abipaketti märkimisväärselt. Kriisiabi maht spordile ja kultuurile 2021. aasta kevadel on ligi 42 miljonit eurot. Abipaketi sisemise jaotuse täpsustamine käib, et valdkonna korralduse kogu keerukus oleks maksimaalselt arvesse võetud. Kultuuriministeerium teeb selle nimel koostööd lisaks kultuurivaldkonnale ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga.
Kriisist väljatagurdamine
Sulgemisele järgneb avamine. See ei tule järsk. Peame suletud olekust aegapidi välja tagurdama ning rakendama kõikjal usaldusmeetmeid nagu täituvus- ja ajapiirangud, maskikandmine ja hajutatus. Need võivad meiega jääda veel pikaks ajaks. Siin on ülioluline kultuurivaldkonna ühine pingutus. Peame tegema kõik selleks, et kultuuriüritused oleksid turvalised. Suutsime läinud aastal erinevalt muust maailmast kultuuri lahti hoida, kuid taasavamisel – kriisist nii-ütelda väljatagurdamisel – peame suutma seda teha veelgi tõhusamalt. Kultuur on olnud ja peab ka tulevikus jääma usaldusmeetmete rakendamisel kõigile teistele sektoritele ja kogu ühiskonnale eeskujuks.
Avanemine ei tähenda veel taaskäivitumist. Viiruse mõjud on meie ühiskonnas sügavamad kui praegu tundub, see on meid korralikult räsinud. Selleks, et olla avanemisel edukas, peab iga Eesti inimene tunnetama, et tema käitumisel on mõju ja tähendus. Kultuuri ja kultuurivaldkonna võtmeroll peitub siin arusaamas, et kultuur ei ole ühiskonna kaunistus, vaid selle keskne funktsioon. Just kultuur saab meid välja tuua vaimsest kriisist ning aidata parandada viiruse löödud arme. Järelikult tuleb Eesti taaskäivitamisel esmalt mõelda kultuuri ja kultuurielu avamise võimaluste üle.
Programm "Kultuur 22" on Kultuuriministeeriumi algatus Eesti taaskäivitamiseks. Kultuur ja seeläbi ühiskond vajab seisakust väljumiseks korralikku energialaengut. Selleks taotleb Kultuuriministeerium 2022. aasta riigieelarvest praeguse arvestuse järgi 22 miljonit eurot. Taaskäivitamise programm panustab ennekõike kultuuri loomisse, uue sisu ja uute võimaluste arendamisse, uue loomingu vaatajate ette toomisse. Seeläbi saab kultuuri kui majandussektor end starterist justkui taas käivitada. "Kultuur 22" peab silmas digi- ja rohepöörde väljakutseid, toetab kohanemist muutunud oludega, ja mis kõige olulisem, annab ühiskonnale üliolulise sõnumi: oleme avatud! läheme oma eluga turvaliselt edasi! viirus meid ei võida!
Kultuuri digitaliseerumine on paratamatu, aga väljakutse peitub selle trendi enda kasuks pööramises. Selleks on õige hetk just nüüd. Ka skeptikutel tuleb aru saada, et vahendatud kultuuri osakaal suureneb paratamatult. Näiteks kinole jäävad tema võlu ja võimalused ka Netflixi ajastul. Edukas digitaliseerumine toob aga uued võimalused ja kasvatab uut publikut; see aitab meie kultuuril kasvada suuremaks, kui oleme rahvaarvult. Eesti kultuuri kestmiseks on see suundumus vältimatu, sest laste ja noorte esimesed kultuurikogemused ja harjumused ei ole tänapäeval enam seotud füüsilise, vaid digimaailmaga.
Kuidas siis teha nii, et selles põhjatus digimaailmas kohtuksid nad just eesti kultuuriga? Pandeemia toimib mitmes mõttes kui globaalne digikiirendi. Uued formaadid sünnivad just praegu, ka siin Eestis. Pimedate Ööde Filmifestival ja Tallinn Music Week toimusid keset pandeemiat unikaalses hübriidformaadis, Tallinna Kunstihoone diginäitusi tunnustas The New York Times, kontserte vahendab ERSO TV ning etenduskunstide elamusi pakub Elektron. Viimaste aastate üks suuremaid saavutusi digikultuuri valdkonnas on kindlasti 2019. aastal maailma arvutid vallutanud mäng "Disco Elysium". Kindlasti võiks see loetelu olla veel märksa pikem ja iga päev pikenev.
Ressursid digitrendi teenistusse
Kultuuriministeerium on olukorda selgelt teadvustanud ja seisab selle eest, et loomesektor digitrendist vaid võidaks. Esimene samm selleks on võimaluste loomine innovatsiooniks riiklike toetusmeetmete kaudu.
Algatame kultuurikiirendi. See on rahastu, mille eesmärk on stimuleerida kultuurikorraldajate, organisatsioonide ja loomeettevõtjate arenguhüppeid ning innovatsiooni kultuurivaldkonnas, kaasates selleks avalikule rahale lisaks ka erakapitali. Näeme kultuurikiirendi prioriteetidena on ettevõtmisi, mis panustavad rohe- või digipöördesse, aga innovatsiooni ka laiemalt. Kiirendi algatamine on osa kehtivast koalitsioonileppest.
Kultuuriavalikkuse suureks pettumuseks ei olnud kultuur mainitud hiljutise valitsuse otsusega kinnitatud Euroopa Liidu vahendite jaotuses. Arusaamatust suurendab asjaolu, et ka Euroopa Parlamendi soovitus kõigile liikmesriikidele oli eraldada 2 protsenti taastekavast (RRF) just kultuurile. Eestile eraldatud 1,1 miljardist eurost olnuks see 22 miljonit. Summa on kaalukas ning seisame edasi struktuurifondide vahendite kaasamise eest. Kuna taastekava prioriteedid on ka digi- ja rohepööre, siis ei ole kindlasti kõik kadunud. Kultuuriministeerium tahab ja saab rääkida kaasa meetmete kujundamisel nõnda, et need sobiksid kultuurisektoris tegutsejatele. Sama kehtib 300 miljoni euro suuruse õiglase ülemineku fondi kohta.
Tõsi, nende kahe fondi meetmeid ei halda Kultuuriministeerium otse, kuid võib küsida, kas see olekski otstarbekas. Miski ei takista meid selgitamast ja seismast selle eest, et digi- ja rohepööre leiaksid eurorahade näol kultuurisektoris oma toe.
Algatame digikultuuri strateegia. On selge, et Eesti vajab riigi tasandi digikultuuri plaani. Strateegia laiendaks seni hästi toiminud kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava suundi ning hõlmaks nii pärandit kui ka nüüdsel ajal loodavat kultuuri ja uusi kultuurivorme. Ilmunud digikultuuri manifest[3] on sellele protsessile väga hea alguspunkt. Läheme siit koos valdkonnaga edasi.
Koostame koos kultuurivaldkonnaga pikka strateegilist vaadet, arengukava, mis peab väga selgelt silmas kiiresti muutunud ja veelgi muutuvat maailma. Kordame ka siin üle juba nimetatud trendid nagu kriis(id) ning digi- ja rohepööre, aga ka muid suundumusi nagu ääremaastumine, linnastumine ja rahvastikumuutused. Valitsuse lauale jõudis 18. märtsil 2021 dokument pealkirjaga "Kultuur 2030 arengukava koostamise ettepanek". See märgib olulist etappi koostatava arengukava valmimisel. Loomesektor on oma sisendi andnud, fookused on paigas, sisuline töö liigub jõudalt finiši suunas, kuid arengukava ei ole veel valmis. Dialoog ning teemade ja sõnastuste lihvimine kestab. Peatselt, pärast valitsuse otsust saavad nii kultuurisektori tegijad kui ka kolleegid teistest ministeeriumitest heita pilgu dokumendi esimesele tervikversioonile ja peegeldada oma tunnetust.
Eriolukord – või ka pandeemiast tulenev eriline olukord, kui me seda ka ei nimetaks – dikteerib suurel määral loomesektori suundumusi. See ei ole sugugi halb, kuna mingis mõttes isegi kiirendab ja sunnib meid tegelema kõige sellega, mis niikuinii oleks paratamatult kätte jõudnud. Saame Kultuuriministeeriumis koos kõigi oma valdkondadega seista selle eest, et Eesti kultuur kestaks ja areneks ning oleks edukas ka nüüd ja edaspidi, väga keerulistes tingimustes. Koroonakriis seab lisaks mistahes ebamugavustele ja raskustele meie ette selged ülesanded: väljundid digitaliseerumise väljakutsele või kultuuri teenäitajaks olemine rohepöördes. Nii suudame raske sotsiaalse kriisi pöörata Eesti eduks.
Juba praegu näeme, kuidas see kriis on aidanud meid senisest paremale koostööle ning ühiskonnal mõista kultuuri kaalu, sisu ja olulisust meie ühiskonna tasakaalu ja väärtusahelate hoidmisel. Kultuuri panus Eesti taasavamisel on seega erakordselt oluline ja teekaart selleks peab paika saama just neil nädalail ja kuudel
1 Helen Sildna: Eesti kultuuripoliitika vajab restarti https://arvamus.postimees.ee/7199243/helen-sildna-eesti-kultuuripoliitika-vajab-restarti
2 Sten-Kristian Saluveer: kultuur vajab ellujäämispaketti https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/03/14/sten-kristian-saluveer-kultuur-vajab-ellujaamispaketti
3 Eesti digikultuuri manifest - TLÜ veebipood - | Tallinna Ülikool https://www.tlu.ee/pood/home/328-eesti-digikultuuri-manifest.html
### Response:
Taaniel Raudsepp: kultuur saab aidata parandada viiruse löödud arme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Head hooaega tegeval Juhkamil oli sedapuhku haruldaselt kehv päev. 32-aastane eestlane kogus kodus peetud kohtumises kahe geimi jooksul vaid 2 punkti (-2, rünnak 25%, vastuvõtt 56%) ja vahetati välja, kirjutab Võrkpall24.ee.
Teda asendanud Rares Balean aitas mängu tuua muutuse, kogudes 13 punkti (+5). Friedrichshafeni tulemuslikem oli aga Saksamaa koondise diagonaalründaja Linus Weber 28 punktiga (+19). Lüneburgile tõi rootslane Viktor Lindberg 19 punkti (+9).
Kahe võiduni peetav seeria jätkub neljapäeval Lüneburgis.
Loe edasi Võrkpall24.ee -st. | Võimas tagasitulek aitas Juhkami koduklubi finaali lävele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Head hooaega tegeval Juhkamil oli sedapuhku haruldaselt kehv päev. 32-aastane eestlane kogus kodus peetud kohtumises kahe geimi jooksul vaid 2 punkti (-2, rünnak 25%, vastuvõtt 56%) ja vahetati välja, kirjutab Võrkpall24.ee.
Teda asendanud Rares Balean aitas mängu tuua muutuse, kogudes 13 punkti (+5). Friedrichshafeni tulemuslikem oli aga Saksamaa koondise diagonaalründaja Linus Weber 28 punktiga (+19). Lüneburgile tõi rootslane Viktor Lindberg 19 punkti (+9).
Kahe võiduni peetav seeria jätkub neljapäeval Lüneburgis.
Loe edasi Võrkpall24.ee -st.
### Response:
Võimas tagasitulek aitas Juhkami koduklubi finaali lävele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Artikkel ilmus algselt portaalis Edasi.
Kohutavate piinade ajend oli see, et kümme aastat tagasi ühel ilusal kevadpäeval kirjutasid teiste araabia maade ülestõusudest innustust saanud, aga võib-olla lihtsalt igavlevad koolipoisid Dara'a linnas seinale "On sinu kord, doktor!", viidates Bashar al-Assadi meditsiiniharidusele.
Süüria võimud reageerisid harjunud moel: poisid võeti kinni, neid piinati. Ebaharilik oli aga, kuidas seekord vallandas muidu Süürias tavapärane ebaõiglus ulatusliku väljaastumiste laine: protestimarssidel üle Süüria nõudsid meeleavaldajad al-Assadi režiimi lahkumist.
Demonstrandid tulid demokraatiat nõutama isegi pealinna Damaskuse all-linnades. Ammu reforme lubanud režiim vastas dialoogi asemel vägivallaga, võttes appi terve jõuaparaadi – politsei, sõjaväe ja paramilitaarsed rühmitused. President Assadi sõnul polnud riigi elanikkond veel demokraatiaks valmis.
Lumepallist kasvas aastaga laviin: opositsioon võttis kuju ning kodusõda oli 2012. aastaks haaranud terve riigi. Süüria sõtta on sekkunud nii palju kohalikke, regionaalseid ja globaalseid jõude, et õigustatud on küsimus, kas Süüria sõda enam kodusõjaks nimetada tohibki.
Sõda Süürias ei piirdu üksnes riigi endaga ning selle mõju ulatub Lähis-Idast tunduvalt kaugemale. See on raputanud kogu maailma, nagu mitte ükski varasem konflikt. Järgnev ülevaade sobib ka reekviemiks Süüriale – vähemasti sellisele Süüriale, nagu seda tunti kuni 2011. aastani.
Välis- ja sisepoliitilised mõjud
Süüria konflikti tagajärjel on miljonid põgenikud ette võtnud okkalise teekonna, nüüdisaja exodos 'e Türki, Liibanoni ja Jordaaniasse, väiksemal hulgal USA-sse ja Euroopasse. Ehkki Euroopasse jõudis pagulasi suhteliselt vähe, vallandus meie maailmajaos paremäärmusliku populismi laine.
Kaudselt aitas sõja eest põgenejate arvukus kaasa parempopulistliku Trumpi saamisele USA presidendiks ning andis hoogu Brexitile, Euroopa Liidu ühtsus mõranes, halvenesid Atlandi ookeani ülesed suhted.
Süüria sõjas avanes võimuvaakum, mida omavoliliselt asus täitma isehakanud Islamiriik ehk terroriorganisatsioon Daesh, mis muutis Iraagi-Süüria piiri ajutiselt tähendusetuks ning kruvis etnilised ja usulised pinged maksimumi.
Daeshile võib kaudselt süüks panna sedagi, et kaks ammust NATO-liitlast – USA ja Türgi – on Süüria kurdi võitlejate pärast võrsunud erimeelsuste tõttu sattunud üle mitme aastakümne halvimaisse suhteisse. Lisaks sadadele tuhandetele tsiviilelanikele Damaskuse eeslinnades tappis Süüria režiim keemiarelva abil pea poolteist tuhat tsiviilisikut, ent rahvusvaheliste kokkulepete nii räige rikkumine ei ületanud kellelgi punast joont.
Sogases vees laiendas Iraan oma mõjusfääri ning jõudis kaugemale, kui ta oli alates Iraani islamirevolutsioonist kunagi jõudnud. Venemaa on Süürias kanda kinnitanud nii tugevasti, et tema otsused pääsevad mõjutama USA liitlasi ja Ida-Euroopa nõrgemaid demokraatiaid.
Süüria territooriumil on Assadi režiim karistamatult toime pannud enneolematuid julmusi. Umbes pool miljonit tsiviilisikut on sõjategevuses hukkunud ja umbkaudu 100 000 on teadmata kadunud. Üle poole elanikkonnast on pidanud kodudest põgenema, nad on kas sisepõgenikud või piiri taga. Pool riigi infrastruktuurist on hävinud või kõlbmatu, üle kolmandiku elamutest on täielikult purustatud.
Mitmel pool võimutsevad allesjäänud elanikkonna üle sõjapealikud koos relvarühmitustega. USA ja liitlased tõmbasid küll Daeshile sõjaliselt kriipsu peale ning vabastasid hõivatud territooriumid, ent viimase aasta jooksul on sõjardid ridu koondanud ning korraldanud sporaadilisi rünnakuid ka Assadi kontrolli all olevatel aladel, nii et elanikkond on endiselt pideva hirmu all. Nii mõnegi asjatundja arvates on vaid aja küsimus, millal nad üritavad taas suuremat territooriumi enda valdusse võtta.
Ulatuslik sõjaline tegevus on Süürias tänaseks lakanud, ent majandusteadlaste sõnul kulub sotsiaalmajanduslikust kriisist taastumiseks vähemasti 50 aastat ja maksma läheb see 250–400 miljardit dollarit.
Riigis lokkab korruptsioon ja ametnikud on ebapädevad. Kütuse- ja toiduainete talongisüsteemiga üritab riik majandust veelgi tugevamini oma haardesse võtta. Ka Iraagi näitel leidis kinnitust tõsiasi, et vaid infrastruktuuri ülesehitus ühiskondlikku sidusust taastada ei aita.
Pinged majanduses ja ühiskonnas põhjustavad pingeid režiimis endas, mis omakorda tähendab rahulolematuse kasvu ka varem lojaalsetes ühiskonnakihtides, kes aktiivse sõja ajal režiimi toetasid. ÜRO andmetel elab kaheksa inimest kümnest Süürias allpool vaesuspiiri ning Liibanoni finantskriisist pole puutumata jäänud ka Süüria: koos Liibanoni naelaga on Süüria naela kurss kukkunud kõigi aegade madalpunkti.
Tohutu on kahju vaimuelule: Süüria oli läbi ajaloo araabia kultuurikeskus, kirjanduse ja kunsti mootor. Nüüd on Süüria kultuurieliit valdavas osas emigreerunud, kuigi konflikti osapooled püüdsid näidata, et intellektuaalid toetavad just neid.
Lahkunud on ka arvestatav osa riigi kristlikust vähemusest. Reformideks, rahvuslikuks lepituseks ja majanduse uutmiseks väljavaateid pole. Süüria paranemist pole ette näha.
Miks Assad võimule jäi?
President, kes oli päranduseks saanud võimsa repressiivsüsteemi, mida Eesti inimene oskab võrrelda Stalini-aegse NKVD ja pärastise KGB-ga, võttis 2011. aastal tarvitusele mastaapse vägivalla.
"Iraani 1979. aasta kogemus oli näidanud, et tänu maksimaalsele vägivallale saab teatud juhtudel sundida elanikkonda allaandmisele või põgenemisele."
Hoiatav eeskuju oli Liibüa diktaatori Muammar al-Gaddafi haletsusväärne lõpp, kuid Iraani 1979. aasta kogemus oli näidanud, et tänu maksimaalsele vägivallale saab teatud juhtudel sundida elanikkonda allaandmisele või põgenemisele. Lisaks on Süüria opositsioon olnud killustatud.
Autoritaarse režiimi tingimustes on see täiesti tavaline, sest võimalikke vastasjõude ässitatakse pika aja jooksul nimme üksteise vastu ning opositsiooni katsed jõude ühendada nurjatakse juba eos. Nii ka Süürias. Üheks tööriistaks selles protsessis on korruptsioon.
Mõistagi on Assadi võimulpüsimise võti Venemaa: selle riigi geopoliitiline omakasupüüdlikkus, inimõigusi ning demokraatiat eirav toetus Süüria režiimile oli tegelikult kõige otsustavam faktor, miks kümmekond aastat hiljem režiim endiselt, ehkki savijalgadel, püsib.
Kui režiim Venemaa ja Iraani toel 2017. aastal Aleppo arvukate inimelude hinnaga tagasi vallutas, jäi paljudele mulje Assadi võidust. Tegelikkus oli midagi muud ning Süüria on lihtsalt tundmatuseni teisenenud. Režiimi kontrolli all on ainult kolmveerand riigi territooriumist ning tegelikust elanikkonnast; ja vaid 15% riigi maismaapiirist. Merepiiri võib pidada samahästi kui Venemaa kontrolli all olevaks.
Lühikeses perspektiivis puudub elanikkonnal kodumaale naasmiseks turvatunne ja motivatsioon: teavad nad ju hästi, et ehitaksid seda üles Assadi valitsemiseks. Ei Iraan ega Venemaa suuda ega taha tõsisemat abi osutada – kummalgi riigil on omaenda majandus räbalas seisus.
Mõlemad teevad aga aktiivset lobitööd, et naaberriigid asuksid süürlasi vaatamata poliitilisele kokkuleppele koju ajama. Sedasi loodavad nad utsitada tõrkuvaid lääneriike enda mõjuala rahaliselt toetama.
Süüria vabastamist sanktsioonidest on viimasel ajal soovitama asunud ka Araabia Ühendemiraadid, kuhu Süüria režiim ning sellele lojaalsed oligarhid on viimastel aastatel aina enam varasid paigutanud. Rikkad riigid aga järgivad seni ühist ning ka moraalselt õigustatud joont – enne poliitilist lahendust riiki abi voolama ei hakka.
Lahendamata on Idlibi provintsi ning Eufrati jõe idakalda staatus. Kuivõrd režiimil puudub soov poliitiliseks lahenduseks, on sõda tegelikult lõpetamata. Tõsi, tänu Venemaa ja Iraani toele on trumbid Assadi käes.
Võit pole siiski saavutatud, sest 10 aastat pole ühe riigi ajaloos veel midagi – tema võimulpüsimise hind on Süüria muutmine Venemaa ja Iraani vasallriigiks.
Kuid neid, kes ta suveräänsusele pidevalt väljakutseid esitavad, on jätkuvalt ridamisi: Türgi ja selle toetatav opositsioon, kes on piirialasid okupeerinud, USA, kurdid ning Iisrael, kes annab üle riigipiiri sõjalisi lööke. Lisaks Iraani toetatavad šiiitlikud relvarühmitused nagu Hezbollah ja sunniitlikud rühmitused (sh Hayat Tahrir al-Sham ja Daesh). Assadi võit on liigitatav Pyrrhose võiduks.
Loomulikult pöördusid vaatlejate silmad USA uue administratsiooni poole, aga president Biden vaevalt Süüria-kurssi muudab. Regiooni põhimured on Iraani pinged Saudi Araabiaga ning Iraani tuumaprogramm.
Ajalooliselt Nõukogude Liiduga, hiljem Venemaaga sõbrasuhetes olnud Süüria pole tõeliselt olnud fookuses ka varasematel USA administratsioonidel. Paljud võtavad pessimismiga ootust ja lootust, et Bideni administratsioon hakkab Süüriat tugevasti poliitilise lahenduse suunas nügima, samuti pole režiimilt veel oodata märguannet, et ta säärase algatusega üldse kaasa läheks.
Nokk kinni ja saba lahti: USA ja Euroopa Liidu sekkumist pole oodata enne, kui visandatakse sisukas poliitiline lahendus, vabastatakse poliitvangid ning hukatutele väljastatakse surmatunnistused.
Teisalt pole need riigid valmis ka protsessi eriti aktiivselt eest vedama, sest Venemaa seisukohad erinevad Süüria küsimuses lääneriikide omadest drastiliselt. Nii vindub ka rahvusliku tasandi konflikt jätkuvalt teadmata aja.
Süüria sõjas hukkunute arv ning rahvusvahelise üldsuse suutmatus sealsele humanitaarkatastroofile adekvaatselt reageerida seab kahtluse alla kogu rahvusvahelise korra vitaalsuse. Süüriasse jäänud circa 18 miljonist inimesest üle 11 miljoni vajavad ÜRO hinnangul humanitaarabi.
Meie eluajal Süüria püsti ei tõuse. Põgenike tagasitulek vähegi olulisel hulgal on täna utoopiline, sest rahvuslikku lepitust ei terenda. Osa tagasiminejaid on langenud repressioonide ohvriks ning see usaldust ei kasvata.
Nende süürlaste arv, kes Assadi riigipeana tunnustavad, jääb neis tingimustes piiratuks, kuna teatakse vägagi hästi, et Assadi võimulpüsimise võti on vägivald. Umbes kuus miljonit elavad väljaspool Süüriat ning nende tagasiminek on ebatõenäoline. Assadi järeleandmatuse üheks põhjuseks on see, et kogu toimunu on väga hästi dokumenteeritud – mitte niivõrd konventsionaalse meedia, vaid sündmustes osalenute ja tunnistajate poolt.
"Süüria sõda on suur ja inetu õppetund, sest sõda pole loodusnähtus, sõda on otsustajate valikute tagajärg."
Süüriast on välja veetud rohkesti dokumente jm materjale, tänu millele saab sõjakurjategijaid ehk kunagi kohtu ette tuua. Süüria sõda on suur ja inetu õppetund, sest sõda pole loodusnähtus, sõda on otsustajate valikute tagajärg.
On hea, et asjassepuutumatu väikeriik Eesti saab anda oma panuse sõjast tekkinud probleemide leevendamiseks, kuna nagu eespool näha, puudutavad need meidki. Humanitaarorganisatsioonidest osutavad Süüria pagulastele Eesti välisministeeriumi rahastusel abi Eesti Pagulasabi ja MTÜ Mondo. ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena asetab Eesti rõhku sellele, et Süürias toime pandud kuritegude eest võetaks vastutus ja seletataks välja süüdlased, näiteks hoogustataks keemiarelvaga sooritatud kuritegude uurimist.
Kas ÜRO-l õnnestub jätkata piiriülese humanitaarabi andmist, selgub juulis. Eelmisel aastal oli piiriülese abi pikendamine arutlusel kaks korda, ning Eesti diplomaadid seisid selle eest, et samameelsete grupp (EL, USA, Ühendkuningriik) oleksid hääletamisel võimalikult ühtsed.
Eesti üldine lähtekoht on see, et ühtsuse puudumisel on keeruline Venemaa nõudmistele vastu seista. Eesti üldsus peaks olema selle ajaloolise õppetunniga kursis ning lähtuma humaansusest, sest iga põgenenu või hukkunu numbri taga on üks päris inimene oma looga. Need aga, kes ütlevad, et Lähis-Ida inimesed ei oskagi demokraatiat teostada, tuletagu meelde, mis toimus Euroopas alles 70–80 aastat tagasi. | Hille Hanso: Süüria sõda kui rahvusvahelise süsteemi läbikukkumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Artikkel ilmus algselt portaalis Edasi.
Kohutavate piinade ajend oli see, et kümme aastat tagasi ühel ilusal kevadpäeval kirjutasid teiste araabia maade ülestõusudest innustust saanud, aga võib-olla lihtsalt igavlevad koolipoisid Dara'a linnas seinale "On sinu kord, doktor!", viidates Bashar al-Assadi meditsiiniharidusele.
Süüria võimud reageerisid harjunud moel: poisid võeti kinni, neid piinati. Ebaharilik oli aga, kuidas seekord vallandas muidu Süürias tavapärane ebaõiglus ulatusliku väljaastumiste laine: protestimarssidel üle Süüria nõudsid meeleavaldajad al-Assadi režiimi lahkumist.
Demonstrandid tulid demokraatiat nõutama isegi pealinna Damaskuse all-linnades. Ammu reforme lubanud režiim vastas dialoogi asemel vägivallaga, võttes appi terve jõuaparaadi – politsei, sõjaväe ja paramilitaarsed rühmitused. President Assadi sõnul polnud riigi elanikkond veel demokraatiaks valmis.
Lumepallist kasvas aastaga laviin: opositsioon võttis kuju ning kodusõda oli 2012. aastaks haaranud terve riigi. Süüria sõtta on sekkunud nii palju kohalikke, regionaalseid ja globaalseid jõude, et õigustatud on küsimus, kas Süüria sõda enam kodusõjaks nimetada tohibki.
Sõda Süürias ei piirdu üksnes riigi endaga ning selle mõju ulatub Lähis-Idast tunduvalt kaugemale. See on raputanud kogu maailma, nagu mitte ükski varasem konflikt. Järgnev ülevaade sobib ka reekviemiks Süüriale – vähemasti sellisele Süüriale, nagu seda tunti kuni 2011. aastani.
Välis- ja sisepoliitilised mõjud
Süüria konflikti tagajärjel on miljonid põgenikud ette võtnud okkalise teekonna, nüüdisaja exodos 'e Türki, Liibanoni ja Jordaaniasse, väiksemal hulgal USA-sse ja Euroopasse. Ehkki Euroopasse jõudis pagulasi suhteliselt vähe, vallandus meie maailmajaos paremäärmusliku populismi laine.
Kaudselt aitas sõja eest põgenejate arvukus kaasa parempopulistliku Trumpi saamisele USA presidendiks ning andis hoogu Brexitile, Euroopa Liidu ühtsus mõranes, halvenesid Atlandi ookeani ülesed suhted.
Süüria sõjas avanes võimuvaakum, mida omavoliliselt asus täitma isehakanud Islamiriik ehk terroriorganisatsioon Daesh, mis muutis Iraagi-Süüria piiri ajutiselt tähendusetuks ning kruvis etnilised ja usulised pinged maksimumi.
Daeshile võib kaudselt süüks panna sedagi, et kaks ammust NATO-liitlast – USA ja Türgi – on Süüria kurdi võitlejate pärast võrsunud erimeelsuste tõttu sattunud üle mitme aastakümne halvimaisse suhteisse. Lisaks sadadele tuhandetele tsiviilelanikele Damaskuse eeslinnades tappis Süüria režiim keemiarelva abil pea poolteist tuhat tsiviilisikut, ent rahvusvaheliste kokkulepete nii räige rikkumine ei ületanud kellelgi punast joont.
Sogases vees laiendas Iraan oma mõjusfääri ning jõudis kaugemale, kui ta oli alates Iraani islamirevolutsioonist kunagi jõudnud. Venemaa on Süürias kanda kinnitanud nii tugevasti, et tema otsused pääsevad mõjutama USA liitlasi ja Ida-Euroopa nõrgemaid demokraatiaid.
Süüria territooriumil on Assadi režiim karistamatult toime pannud enneolematuid julmusi. Umbes pool miljonit tsiviilisikut on sõjategevuses hukkunud ja umbkaudu 100 000 on teadmata kadunud. Üle poole elanikkonnast on pidanud kodudest põgenema, nad on kas sisepõgenikud või piiri taga. Pool riigi infrastruktuurist on hävinud või kõlbmatu, üle kolmandiku elamutest on täielikult purustatud.
Mitmel pool võimutsevad allesjäänud elanikkonna üle sõjapealikud koos relvarühmitustega. USA ja liitlased tõmbasid küll Daeshile sõjaliselt kriipsu peale ning vabastasid hõivatud territooriumid, ent viimase aasta jooksul on sõjardid ridu koondanud ning korraldanud sporaadilisi rünnakuid ka Assadi kontrolli all olevatel aladel, nii et elanikkond on endiselt pideva hirmu all. Nii mõnegi asjatundja arvates on vaid aja küsimus, millal nad üritavad taas suuremat territooriumi enda valdusse võtta.
Ulatuslik sõjaline tegevus on Süürias tänaseks lakanud, ent majandusteadlaste sõnul kulub sotsiaalmajanduslikust kriisist taastumiseks vähemasti 50 aastat ja maksma läheb see 250–400 miljardit dollarit.
Riigis lokkab korruptsioon ja ametnikud on ebapädevad. Kütuse- ja toiduainete talongisüsteemiga üritab riik majandust veelgi tugevamini oma haardesse võtta. Ka Iraagi näitel leidis kinnitust tõsiasi, et vaid infrastruktuuri ülesehitus ühiskondlikku sidusust taastada ei aita.
Pinged majanduses ja ühiskonnas põhjustavad pingeid režiimis endas, mis omakorda tähendab rahulolematuse kasvu ka varem lojaalsetes ühiskonnakihtides, kes aktiivse sõja ajal režiimi toetasid. ÜRO andmetel elab kaheksa inimest kümnest Süürias allpool vaesuspiiri ning Liibanoni finantskriisist pole puutumata jäänud ka Süüria: koos Liibanoni naelaga on Süüria naela kurss kukkunud kõigi aegade madalpunkti.
Tohutu on kahju vaimuelule: Süüria oli läbi ajaloo araabia kultuurikeskus, kirjanduse ja kunsti mootor. Nüüd on Süüria kultuurieliit valdavas osas emigreerunud, kuigi konflikti osapooled püüdsid näidata, et intellektuaalid toetavad just neid.
Lahkunud on ka arvestatav osa riigi kristlikust vähemusest. Reformideks, rahvuslikuks lepituseks ja majanduse uutmiseks väljavaateid pole. Süüria paranemist pole ette näha.
Miks Assad võimule jäi?
President, kes oli päranduseks saanud võimsa repressiivsüsteemi, mida Eesti inimene oskab võrrelda Stalini-aegse NKVD ja pärastise KGB-ga, võttis 2011. aastal tarvitusele mastaapse vägivalla.
"Iraani 1979. aasta kogemus oli näidanud, et tänu maksimaalsele vägivallale saab teatud juhtudel sundida elanikkonda allaandmisele või põgenemisele."
Hoiatav eeskuju oli Liibüa diktaatori Muammar al-Gaddafi haletsusväärne lõpp, kuid Iraani 1979. aasta kogemus oli näidanud, et tänu maksimaalsele vägivallale saab teatud juhtudel sundida elanikkonda allaandmisele või põgenemisele. Lisaks on Süüria opositsioon olnud killustatud.
Autoritaarse režiimi tingimustes on see täiesti tavaline, sest võimalikke vastasjõude ässitatakse pika aja jooksul nimme üksteise vastu ning opositsiooni katsed jõude ühendada nurjatakse juba eos. Nii ka Süürias. Üheks tööriistaks selles protsessis on korruptsioon.
Mõistagi on Assadi võimulpüsimise võti Venemaa: selle riigi geopoliitiline omakasupüüdlikkus, inimõigusi ning demokraatiat eirav toetus Süüria režiimile oli tegelikult kõige otsustavam faktor, miks kümmekond aastat hiljem režiim endiselt, ehkki savijalgadel, püsib.
Kui režiim Venemaa ja Iraani toel 2017. aastal Aleppo arvukate inimelude hinnaga tagasi vallutas, jäi paljudele mulje Assadi võidust. Tegelikkus oli midagi muud ning Süüria on lihtsalt tundmatuseni teisenenud. Režiimi kontrolli all on ainult kolmveerand riigi territooriumist ning tegelikust elanikkonnast; ja vaid 15% riigi maismaapiirist. Merepiiri võib pidada samahästi kui Venemaa kontrolli all olevaks.
Lühikeses perspektiivis puudub elanikkonnal kodumaale naasmiseks turvatunne ja motivatsioon: teavad nad ju hästi, et ehitaksid seda üles Assadi valitsemiseks. Ei Iraan ega Venemaa suuda ega taha tõsisemat abi osutada – kummalgi riigil on omaenda majandus räbalas seisus.
Mõlemad teevad aga aktiivset lobitööd, et naaberriigid asuksid süürlasi vaatamata poliitilisele kokkuleppele koju ajama. Sedasi loodavad nad utsitada tõrkuvaid lääneriike enda mõjuala rahaliselt toetama.
Süüria vabastamist sanktsioonidest on viimasel ajal soovitama asunud ka Araabia Ühendemiraadid, kuhu Süüria režiim ning sellele lojaalsed oligarhid on viimastel aastatel aina enam varasid paigutanud. Rikkad riigid aga järgivad seni ühist ning ka moraalselt õigustatud joont – enne poliitilist lahendust riiki abi voolama ei hakka.
Lahendamata on Idlibi provintsi ning Eufrati jõe idakalda staatus. Kuivõrd režiimil puudub soov poliitiliseks lahenduseks, on sõda tegelikult lõpetamata. Tõsi, tänu Venemaa ja Iraani toele on trumbid Assadi käes.
Võit pole siiski saavutatud, sest 10 aastat pole ühe riigi ajaloos veel midagi – tema võimulpüsimise hind on Süüria muutmine Venemaa ja Iraani vasallriigiks.
Kuid neid, kes ta suveräänsusele pidevalt väljakutseid esitavad, on jätkuvalt ridamisi: Türgi ja selle toetatav opositsioon, kes on piirialasid okupeerinud, USA, kurdid ning Iisrael, kes annab üle riigipiiri sõjalisi lööke. Lisaks Iraani toetatavad šiiitlikud relvarühmitused nagu Hezbollah ja sunniitlikud rühmitused (sh Hayat Tahrir al-Sham ja Daesh). Assadi võit on liigitatav Pyrrhose võiduks.
Loomulikult pöördusid vaatlejate silmad USA uue administratsiooni poole, aga president Biden vaevalt Süüria-kurssi muudab. Regiooni põhimured on Iraani pinged Saudi Araabiaga ning Iraani tuumaprogramm.
Ajalooliselt Nõukogude Liiduga, hiljem Venemaaga sõbrasuhetes olnud Süüria pole tõeliselt olnud fookuses ka varasematel USA administratsioonidel. Paljud võtavad pessimismiga ootust ja lootust, et Bideni administratsioon hakkab Süüriat tugevasti poliitilise lahenduse suunas nügima, samuti pole režiimilt veel oodata märguannet, et ta säärase algatusega üldse kaasa läheks.
Nokk kinni ja saba lahti: USA ja Euroopa Liidu sekkumist pole oodata enne, kui visandatakse sisukas poliitiline lahendus, vabastatakse poliitvangid ning hukatutele väljastatakse surmatunnistused.
Teisalt pole need riigid valmis ka protsessi eriti aktiivselt eest vedama, sest Venemaa seisukohad erinevad Süüria küsimuses lääneriikide omadest drastiliselt. Nii vindub ka rahvusliku tasandi konflikt jätkuvalt teadmata aja.
Süüria sõjas hukkunute arv ning rahvusvahelise üldsuse suutmatus sealsele humanitaarkatastroofile adekvaatselt reageerida seab kahtluse alla kogu rahvusvahelise korra vitaalsuse. Süüriasse jäänud circa 18 miljonist inimesest üle 11 miljoni vajavad ÜRO hinnangul humanitaarabi.
Meie eluajal Süüria püsti ei tõuse. Põgenike tagasitulek vähegi olulisel hulgal on täna utoopiline, sest rahvuslikku lepitust ei terenda. Osa tagasiminejaid on langenud repressioonide ohvriks ning see usaldust ei kasvata.
Nende süürlaste arv, kes Assadi riigipeana tunnustavad, jääb neis tingimustes piiratuks, kuna teatakse vägagi hästi, et Assadi võimulpüsimise võti on vägivald. Umbes kuus miljonit elavad väljaspool Süüriat ning nende tagasiminek on ebatõenäoline. Assadi järeleandmatuse üheks põhjuseks on see, et kogu toimunu on väga hästi dokumenteeritud – mitte niivõrd konventsionaalse meedia, vaid sündmustes osalenute ja tunnistajate poolt.
"Süüria sõda on suur ja inetu õppetund, sest sõda pole loodusnähtus, sõda on otsustajate valikute tagajärg."
Süüriast on välja veetud rohkesti dokumente jm materjale, tänu millele saab sõjakurjategijaid ehk kunagi kohtu ette tuua. Süüria sõda on suur ja inetu õppetund, sest sõda pole loodusnähtus, sõda on otsustajate valikute tagajärg.
On hea, et asjassepuutumatu väikeriik Eesti saab anda oma panuse sõjast tekkinud probleemide leevendamiseks, kuna nagu eespool näha, puudutavad need meidki. Humanitaarorganisatsioonidest osutavad Süüria pagulastele Eesti välisministeeriumi rahastusel abi Eesti Pagulasabi ja MTÜ Mondo. ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena asetab Eesti rõhku sellele, et Süürias toime pandud kuritegude eest võetaks vastutus ja seletataks välja süüdlased, näiteks hoogustataks keemiarelvaga sooritatud kuritegude uurimist.
Kas ÜRO-l õnnestub jätkata piiriülese humanitaarabi andmist, selgub juulis. Eelmisel aastal oli piiriülese abi pikendamine arutlusel kaks korda, ning Eesti diplomaadid seisid selle eest, et samameelsete grupp (EL, USA, Ühendkuningriik) oleksid hääletamisel võimalikult ühtsed.
Eesti üldine lähtekoht on see, et ühtsuse puudumisel on keeruline Venemaa nõudmistele vastu seista. Eesti üldsus peaks olema selle ajaloolise õppetunniga kursis ning lähtuma humaansusest, sest iga põgenenu või hukkunu numbri taga on üks päris inimene oma looga. Need aga, kes ütlevad, et Lähis-Ida inimesed ei oskagi demokraatiat teostada, tuletagu meelde, mis toimus Euroopas alles 70–80 aastat tagasi.
### Response:
Hille Hanso: Süüria sõda kui rahvusvahelise süsteemi läbikukkumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 85, haiglaravi vajab 692 patsienti. Esmaspäeval oli haiglas 699 koroonapatsienti.
Juhitaval hingamisel on kuus patsienti vähem kui esmaspäeval, ehk 46, intensiivravi vajab üks patsient vähem kui esmaspäeval, et 66 inimest.
Kokku on Eestis surnud 809 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 668 inimesel. 490 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 96, Tartumaale 58, Lääne-Virumaale 40, Pärnu- ja Raplamaale 27, Läänemaale 26 ja Viljandimaale 24 uut positiivset testi. Järvamaale lisandus 20, Jõgevamaale 11, Hiiumaale üheksa, Võrumaale kaheksa, Saare- ja Valgamaale seitse ja Põlvamaale kuus uut nakkusjuhtu. 30 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1502,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,7 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 169 435 inimesele, kaks doosi on saanud 57 559 inimest. | Ööpäevaga lisandus 1064 positiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 85, haiglaravi vajab 692 patsienti. Esmaspäeval oli haiglas 699 koroonapatsienti.
Juhitaval hingamisel on kuus patsienti vähem kui esmaspäeval, ehk 46, intensiivravi vajab üks patsient vähem kui esmaspäeval, et 66 inimest.
Kokku on Eestis surnud 809 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 668 inimesel. 490 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 96, Tartumaale 58, Lääne-Virumaale 40, Pärnu- ja Raplamaale 27, Läänemaale 26 ja Viljandimaale 24 uut positiivset testi. Järvamaale lisandus 20, Jõgevamaale 11, Hiiumaale üheksa, Võrumaale kaheksa, Saare- ja Valgamaale seitse ja Põlvamaale kuus uut nakkusjuhtu. 30 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1502,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,7 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 169 435 inimesele, kaks doosi on saanud 57 559 inimest.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 1064 positiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Franklini lähedased on pahased, et nendega ei peetud sarja osas nõu, mistõttu kutsuvad nad nüüd ka teisi üles sarja boikottima, kirjutab BBC.
Franklini lapselaps Grace postitas sotsiaalmeediaplatvormile TikTok video, kus tema, ta vanemad, õed-vennad ja sõbrad ütlevad, et sari tuleks eetrist maha võtta.
"Meie meelest on oluline, et ükskõik millise eluloofilmi- või sarja puhul räägitaks ka vanaema lähedastega, sest kellegi elust ei ole võimalik adekvaatset pilti saada, kui ei räägita nendega, kes talle kõige lähedasemad on," selgitas Grace, lisades, et sarjas on Franklini kohta öeldud palju sellist, mis tegelikult tõele ei vasta.
Franklinist on peagi valmimas ka eluloofilm "Respect", mille peaosas on Jennifer Hudson. Selle filmi tegemisega alustati juba enne Franklini surma ning Franklin andis filmi tegemiseks nõusoleku. Ka lauljatari perega võeti "Respecti" asjus ühendust. | Aretha Franklini lähedased protestivad lauljatarist valminud eluloosarja vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Franklini lähedased on pahased, et nendega ei peetud sarja osas nõu, mistõttu kutsuvad nad nüüd ka teisi üles sarja boikottima, kirjutab BBC.
Franklini lapselaps Grace postitas sotsiaalmeediaplatvormile TikTok video, kus tema, ta vanemad, õed-vennad ja sõbrad ütlevad, et sari tuleks eetrist maha võtta.
"Meie meelest on oluline, et ükskõik millise eluloofilmi- või sarja puhul räägitaks ka vanaema lähedastega, sest kellegi elust ei ole võimalik adekvaatset pilti saada, kui ei räägita nendega, kes talle kõige lähedasemad on," selgitas Grace, lisades, et sarjas on Franklini kohta öeldud palju sellist, mis tegelikult tõele ei vasta.
Franklinist on peagi valmimas ka eluloofilm "Respect", mille peaosas on Jennifer Hudson. Selle filmi tegemisega alustati juba enne Franklini surma ning Franklin andis filmi tegemiseks nõusoleku. Ka lauljatari perega võeti "Respecti" asjus ühendust.
### Response:
Aretha Franklini lähedased protestivad lauljatarist valminud eluloosarja vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Higiseid kehasid täis Sveta Baar, Helikopter, HALL. Väikelinna kultuurimaja rahva- ja kõhutantsutrenn, võimlemistund või tantsuõhtu kohaliku bändiga. Vanalinna kohviku argentiina tango või salsaõhtu. Spordihoone peeglisaalis toimetav akrobaatika-, vabatantsu-, tänavatantsu, showtantsustuudio. Facebook'is välja kuulutatud viie rütmi ja ekstaatilised tantsuringid. Lapsed koolikoridoris kambakesi ennastunustavalt Tiktoki tantse harjutamas. Tantsuline paketitrenn Myfitnessis, DanceActis, igas teises spordihallis. Kellega me tantsime?
Esimest korda nägin tantsus argist kaugõpet 5 aastat tagasi Lõuna-Prantsusmaal Nice'is kursaõe juures, kui ta andis Skype'i kaudu Bharatanatyam'i eratundi õpilasele Mumbais, Indias. Laps oli kindla klassikalise koreograafia õppinud kodutööna iseseisvalt selgeks ning esitas selle lõike videosilla vahendusel õpetajale. "Ma olen tema guru, muidugi ma annan talle tunde edasi," kehitas selleks ajaks juba terve aasta Indiast eemal elanud Ipshita õlgu. Õpilane pidi eri tantsudetaile tema valvsa silma all hoolega lihvima ja tegema rütmi täpsustamiseks vokaalseid ja instrumentidega eriharjutusi. Tunni lõpus lepiti vanematega koos kokku uue nädala iseseisev töö, samal ajal kui mina püüdsin ette kujutada, kas valdan kunagi elus mõnda tantsustiili selliselt, et seda oleks üldse võimalik ekraani kaudu juhendada. Või mis mõte sellel üldse oleks.
Nüüd, pea aasta peale eriolukorra esmast kehtestamist, teen kaasa joogat Youtube'i abil, võtan 7-tunnise ajavahega klappivaid online tunde New Yorgist, juhendan video vahendusel venitusharjutusi lastele Jõgeval ning eesti tantsu polkakombinatsioone abielupaaridele Tallinnas ja samal ajal julgustan jää peal püsti püsima galopeerivaid ja distantsi hoidvaid noori õuetundides. Üleminek on nii isiklikul tasandil kui ka kollektiivis olnud pööraselt raske – küllap sõltunud lisaks töötamise lepinguvormidele palju sellest, mismoodi keegi meist tantsu või tantsimist ja selle põhjuseid üldse defineerib. Võtmekohaks on saanud nii tantsu sotsiaalne aspekt kui ka isolatsiooni mõiste.
Isolatsioon kui meetod olukorra leevendamiseks? Kõikemattev isoleerituse tunne, kuna järjest rohkemad senised väljendusvahendid koonduvad köögilauale helendava ekraani taha? Isolatsioon kui võimalus keskenduda enesele, omasele, lähedasele? Esinejate isolatsioon ürituse korraldajast ja publikust? Stuudiote omanike ja rentnike eraldatus riiklikest abimeetmetest? Paljude nende üksiolek, kel pole võimalik koduste olude tõttu online tundidesse või suhtlusesse liituda? Öö-, spordi- ja kultuuriklubide paus ja kasutajast võõrdumine?
Ühe hiljutise suurema tantsuetteaste tarbeks esitasid lavastajad koreograaf Rauno Zubkole oma esialgse teemapüstituse: tantsimine minevikus kui sotsiaalne, seltskondlik tegevus versus tantsimine tänapäeval (näiteks klubis) kui individuaalne ja isoleeritud, kapseldunud tegevus. Koreograaf vaidles lavastajatega oma sõnul antud teemal nädalaid. Ei ole raske tantsida (etendada) üksindust kui teemat, ent tants tegevusena ei eksisteeri iseenesest pea kunagi isolatsioonis.
Elukutselisel, kellele tantsimine on iseenesestmõistetav, igapäevane tegevus, läheb vahel tantsu sotsiaalsus endalgi meelest. Unustame, et õpetamine on täiel määral sotsiaalne protsess, veel enam loomine või esinemine. Unustame suure pildi ja plaani ja keskendume tehnilistele või loomingulistele eesmärkidele, märkamata selle kõige sotsiaalset poolt. Oleme vahel tundnud end kolleegidega isegi häirituna, et tantsijad tulevad kohale "vaid" seltskonna pärast, unustades, et ka meie oma isiksuseomadustega ja tantsuteemalise suhtlusega oleme antud tantsija poolt valituks tähistatud. Unustades, et tehnilise treeningu eesmärk on sageli suurendada oma liigutuste artikuleeritust ja see artikulatsioon on lõpuks sageli väljenduse teenistuses.
Ihuüksindagi resideeruvad tantsukunstnikud jagavad oma praktikaid, aga ka muutuvaid tujusid, häid või halbu hetki, inspiratsiooni, muusikat, visuaali, kehamaastikke ja ideid lisaks avatud kohtumistele või showing 'utele ka töötubades, sotsiaalmeedias, kirjasõnas, luules, videos, pildis. Tegijad, harrastajad ja armastajad arvavad, väljendavad ja mõtestavad tantsu oma jagatud linkide, silma jäänud tantsuvideote, tööl jutuks tulnud trenninaljade või pandeemiaaegses elutoas spontaanselt sündinud ennastunustava hüplemise kaudu.
Veebruari alguses toimunud arutelupaneelil "Tallinna klubikultuuri olevik, minevik ja tulevik" kirjeldab panelist Kärt Kelder oma mälestust Berliini Pride'ilt "Radiant Love" peolt ja ütleb, mida ta nüüd igatseb. "Mul ei ole vaja otseselt midagi muud kui lihtsalt seda, et ma tahan muusika sisse, ma tahan ühte naeratavat nägu enda kõrvale ja tantsida tundide viisi, kuniks ma enam ei jaksa."
Ühes varasemas kirjatükis toob ta paralleele reivikultuuri ja spirituaalse grupikäitumise vahele: "…mis sütitab reivijas tunded elektroonilise muusika vastu? Soovi minna üritusele isegi siis, kui keegi teine sõpradest pole huvitatud? Tantsima üksi, võõrad ümberringi. Otsima vabanemist helide kaudu. Olen isegi seda teinud. Korduvalt. Pime ruum. Sügav tume bass. Rütmid. Vibratsioon. Kehaväline tunne. Taevalik tunne. Go(o)dness, nagu mõni selle peale ütleks, või tahe olla üks, nagu mainiks keegi teine, on just see, mida tumedam elektrooniline muusika mulle pakub. Tantsida võõraste keskel, kes tegelikult ei ole võõrad, sest meil on kese, mis meid seob. House. Techno. Reiv. Muusika." (Kelder, K. 2015.)
Kogemuse oluline osa on see "naeratav nägu enda kõrval", kasvõi võõras. Kasvõi Instagram'i jälgija. Muidu saaksime üksinda kodudes kõik oma tantsulised vajadused ju rahuldatud ja ei peaks neid kellelegi jagama.
Ööklubi HALL juht Elena Natale kirjeldab samal arutelul ekstaatilist tantsimise tungi kui inimkonnale igiomast vajadust: "Ma ise olen mõelnud seda, et kuidas inimesed ei saa aru sellest, et ikkagi tantsimine ja muusika on meie loomuse osa. (/…/) Tõesti inimesed peaksid tulema tantsima öösiti või päeviti, kuidas nad ise tahavad, ja nad võiksid isegi natuke hakata aru saama sellest, et ei pea kohe kartma igat asja, ei pea kuulama igatüht, mida nad ütlevad meile, kuidas me peaks käituma. Tegelikult inimene on tantsinud ja öösiti ümber tule seda kogu aeg teinud, et miks nüüd need asjad siis kaotada? Kus nad siis tahavad, et inimene käib tantsimas, kui klubi on see halb koht?"
Terviseteadlikele hommikuinimestele olid "Daybreaker" tüüpi sündmuste näol varahommikused alkoholivabad reivid juba mõnda aega kättesaadavad paljudes Euroopa suurlinnades. Kell 6 hommikul alustati ühise jooga või fitness sessiooniga, millele jätkus 2 tundi pöörast reivimöllu. Seejärel… tööle. Seda ei tehtud isolatsiooni otsides nagu võiks tunduda 24/7 põhimõttega töötavate jõusaalide puhul. "Me tuleme, nagu oleme, et higistada, tantsida ja ühenduda enda ja teistega". (Daybreaker: About)
USA-s liikusid piirangute jõustumisel mitmed eri stiilides seltskondlikud tantsuilmingud lihtsalt tänavatele nii kohalike suureks rõõmuks kui ka pahameeleks. (Duggan, K. 2020.) Esialgu eesliini töötajate tähistuseks korraldatud eksprompt klubisündmustest, mille tööta jäänud DJ-d oma koduaknalt või jazzmuusikud autodest organiseerisid, kasvas Brooklynis välja kuudepikkune igaõhtune karnevalimeeleolus tantsupidu küll Black Lives Matter toetuseks, küll kohaliku elanikkonna vastupidavuse ja ühise hakkamasaamise märgiks (Donnelly, T. 2020.), veel sügiselgi president Bideni võidu välja kuulutamise tähistamiseks.(Williams, T. 2020.)
Eestis vähenesid koos tantsimise võimalused uuesti pimeduse ja külma saabumisel. Põhjamaiselt ettevaatlikult on praeguseks pealinnas avastatud pimedad autoparklad, korvpalliplatsid ja kooliväljakud. Oleme tegutsenud väga ontlikult, andes õues hoolikalt rahvatantsutunde, filmides lumehunnikutel eriprojekte ja lubades hea tuju korral hingamispausidel lumesõdagi. Ma ei ole märganud sel talvel ühtegi tänavapidu. Ju on meil põrandaaluste baaride kogemus tagataskus ja suure vajadusega leiavad inimesed need üles – või korraldavad vastavad korteripeod. Võimalik, et olukorra pikaajalisus ei ole meile tõepoolest veel kohale jõudnud. Võibolla on talvel Eestis liiga külm, et tänavatel tantsida, kasvõi üksi. Või siis on olukord hetkel nii tõsine, et see oleks sobimatu.
Arhitekt Sten Vendik kirjutas 2020. aasta detsembri Müürilehes, kuidas tehnoloogiliste lahenduste loodud hüpersotsiaalsuses väheneb omaette olemise väärtus. Ta loetleb üksinduses olema õppimise positiivseid mõjusid tervisele, keskendumisele, loovusele, mõttetööle, rahulolule. Üksindus võimaldab sisekaemust ja -dialoogi, milles saab sündida endaga olemise väärtustamine ja inspiratsioon loovaks protsessiks. Vendik otsib linnaruumis nii ühise kui ka üksinda olemise paiku, sest "… on oluline lülitumine üksinduse ja suhtluse vahel – omaette olemine on talutav, kui sul on vabadus otsustada, kas olla üksi või koos teistega." Praeguses pandeemia valguses küsib ta linnaruumis üksinduse paikade järele, et ühisruum ei saaks üle koormatud ja seetõttu suletud. Näib, et intiimne õueruum võimaldab tunda mõttelist ühiskogemust või ühendatuse tunnet.
On väga raske praeguses info- ja hirmumüras märgata või tunnetada üksi tantsides selle sotsiaalset, ühendatud mõõdet. See, mis su tantsu saadab ja kujundab – muusika, juhendaja sõnaline või kehaline juhtimine, keskkond või su enda seest sündinud liigutus – on sündinud suhtlusprotsessist ja väljendab seda. On aeg varasest veelgi vähem hoolida, mida su tantsimisest keegi arvaks. Võimalik, et sinuga tantsivad samal ajal üksi kaasa sajad tuhanded. Võibolla tajuvad sinu keerlemise õhuvibratsioone su toataimed, sinu tormakat karglemist pahandab su pereliige või kass… su rütmilist jala põntsumist imestab su alumine naaber. Äkki on tants lihtsalt üks hädavajalik osa sellest pulbitsemisest, millega eluenergia end siin maailmas peab väljendama. Ma soovitan sul seda enam tantsiskleda, ka tavaliikumise asemel. Sa ei ole üksi. | Madli Teller. Tants "naeratava näoga enda kõrval" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Higiseid kehasid täis Sveta Baar, Helikopter, HALL. Väikelinna kultuurimaja rahva- ja kõhutantsutrenn, võimlemistund või tantsuõhtu kohaliku bändiga. Vanalinna kohviku argentiina tango või salsaõhtu. Spordihoone peeglisaalis toimetav akrobaatika-, vabatantsu-, tänavatantsu, showtantsustuudio. Facebook'is välja kuulutatud viie rütmi ja ekstaatilised tantsuringid. Lapsed koolikoridoris kambakesi ennastunustavalt Tiktoki tantse harjutamas. Tantsuline paketitrenn Myfitnessis, DanceActis, igas teises spordihallis. Kellega me tantsime?
Esimest korda nägin tantsus argist kaugõpet 5 aastat tagasi Lõuna-Prantsusmaal Nice'is kursaõe juures, kui ta andis Skype'i kaudu Bharatanatyam'i eratundi õpilasele Mumbais, Indias. Laps oli kindla klassikalise koreograafia õppinud kodutööna iseseisvalt selgeks ning esitas selle lõike videosilla vahendusel õpetajale. "Ma olen tema guru, muidugi ma annan talle tunde edasi," kehitas selleks ajaks juba terve aasta Indiast eemal elanud Ipshita õlgu. Õpilane pidi eri tantsudetaile tema valvsa silma all hoolega lihvima ja tegema rütmi täpsustamiseks vokaalseid ja instrumentidega eriharjutusi. Tunni lõpus lepiti vanematega koos kokku uue nädala iseseisev töö, samal ajal kui mina püüdsin ette kujutada, kas valdan kunagi elus mõnda tantsustiili selliselt, et seda oleks üldse võimalik ekraani kaudu juhendada. Või mis mõte sellel üldse oleks.
Nüüd, pea aasta peale eriolukorra esmast kehtestamist, teen kaasa joogat Youtube'i abil, võtan 7-tunnise ajavahega klappivaid online tunde New Yorgist, juhendan video vahendusel venitusharjutusi lastele Jõgeval ning eesti tantsu polkakombinatsioone abielupaaridele Tallinnas ja samal ajal julgustan jää peal püsti püsima galopeerivaid ja distantsi hoidvaid noori õuetundides. Üleminek on nii isiklikul tasandil kui ka kollektiivis olnud pööraselt raske – küllap sõltunud lisaks töötamise lepinguvormidele palju sellest, mismoodi keegi meist tantsu või tantsimist ja selle põhjuseid üldse defineerib. Võtmekohaks on saanud nii tantsu sotsiaalne aspekt kui ka isolatsiooni mõiste.
Isolatsioon kui meetod olukorra leevendamiseks? Kõikemattev isoleerituse tunne, kuna järjest rohkemad senised väljendusvahendid koonduvad köögilauale helendava ekraani taha? Isolatsioon kui võimalus keskenduda enesele, omasele, lähedasele? Esinejate isolatsioon ürituse korraldajast ja publikust? Stuudiote omanike ja rentnike eraldatus riiklikest abimeetmetest? Paljude nende üksiolek, kel pole võimalik koduste olude tõttu online tundidesse või suhtlusesse liituda? Öö-, spordi- ja kultuuriklubide paus ja kasutajast võõrdumine?
Ühe hiljutise suurema tantsuetteaste tarbeks esitasid lavastajad koreograaf Rauno Zubkole oma esialgse teemapüstituse: tantsimine minevikus kui sotsiaalne, seltskondlik tegevus versus tantsimine tänapäeval (näiteks klubis) kui individuaalne ja isoleeritud, kapseldunud tegevus. Koreograaf vaidles lavastajatega oma sõnul antud teemal nädalaid. Ei ole raske tantsida (etendada) üksindust kui teemat, ent tants tegevusena ei eksisteeri iseenesest pea kunagi isolatsioonis.
Elukutselisel, kellele tantsimine on iseenesestmõistetav, igapäevane tegevus, läheb vahel tantsu sotsiaalsus endalgi meelest. Unustame, et õpetamine on täiel määral sotsiaalne protsess, veel enam loomine või esinemine. Unustame suure pildi ja plaani ja keskendume tehnilistele või loomingulistele eesmärkidele, märkamata selle kõige sotsiaalset poolt. Oleme vahel tundnud end kolleegidega isegi häirituna, et tantsijad tulevad kohale "vaid" seltskonna pärast, unustades, et ka meie oma isiksuseomadustega ja tantsuteemalise suhtlusega oleme antud tantsija poolt valituks tähistatud. Unustades, et tehnilise treeningu eesmärk on sageli suurendada oma liigutuste artikuleeritust ja see artikulatsioon on lõpuks sageli väljenduse teenistuses.
Ihuüksindagi resideeruvad tantsukunstnikud jagavad oma praktikaid, aga ka muutuvaid tujusid, häid või halbu hetki, inspiratsiooni, muusikat, visuaali, kehamaastikke ja ideid lisaks avatud kohtumistele või showing 'utele ka töötubades, sotsiaalmeedias, kirjasõnas, luules, videos, pildis. Tegijad, harrastajad ja armastajad arvavad, väljendavad ja mõtestavad tantsu oma jagatud linkide, silma jäänud tantsuvideote, tööl jutuks tulnud trenninaljade või pandeemiaaegses elutoas spontaanselt sündinud ennastunustava hüplemise kaudu.
Veebruari alguses toimunud arutelupaneelil "Tallinna klubikultuuri olevik, minevik ja tulevik" kirjeldab panelist Kärt Kelder oma mälestust Berliini Pride'ilt "Radiant Love" peolt ja ütleb, mida ta nüüd igatseb. "Mul ei ole vaja otseselt midagi muud kui lihtsalt seda, et ma tahan muusika sisse, ma tahan ühte naeratavat nägu enda kõrvale ja tantsida tundide viisi, kuniks ma enam ei jaksa."
Ühes varasemas kirjatükis toob ta paralleele reivikultuuri ja spirituaalse grupikäitumise vahele: "…mis sütitab reivijas tunded elektroonilise muusika vastu? Soovi minna üritusele isegi siis, kui keegi teine sõpradest pole huvitatud? Tantsima üksi, võõrad ümberringi. Otsima vabanemist helide kaudu. Olen isegi seda teinud. Korduvalt. Pime ruum. Sügav tume bass. Rütmid. Vibratsioon. Kehaväline tunne. Taevalik tunne. Go(o)dness, nagu mõni selle peale ütleks, või tahe olla üks, nagu mainiks keegi teine, on just see, mida tumedam elektrooniline muusika mulle pakub. Tantsida võõraste keskel, kes tegelikult ei ole võõrad, sest meil on kese, mis meid seob. House. Techno. Reiv. Muusika." (Kelder, K. 2015.)
Kogemuse oluline osa on see "naeratav nägu enda kõrval", kasvõi võõras. Kasvõi Instagram'i jälgija. Muidu saaksime üksinda kodudes kõik oma tantsulised vajadused ju rahuldatud ja ei peaks neid kellelegi jagama.
Ööklubi HALL juht Elena Natale kirjeldab samal arutelul ekstaatilist tantsimise tungi kui inimkonnale igiomast vajadust: "Ma ise olen mõelnud seda, et kuidas inimesed ei saa aru sellest, et ikkagi tantsimine ja muusika on meie loomuse osa. (/…/) Tõesti inimesed peaksid tulema tantsima öösiti või päeviti, kuidas nad ise tahavad, ja nad võiksid isegi natuke hakata aru saama sellest, et ei pea kohe kartma igat asja, ei pea kuulama igatüht, mida nad ütlevad meile, kuidas me peaks käituma. Tegelikult inimene on tantsinud ja öösiti ümber tule seda kogu aeg teinud, et miks nüüd need asjad siis kaotada? Kus nad siis tahavad, et inimene käib tantsimas, kui klubi on see halb koht?"
Terviseteadlikele hommikuinimestele olid "Daybreaker" tüüpi sündmuste näol varahommikused alkoholivabad reivid juba mõnda aega kättesaadavad paljudes Euroopa suurlinnades. Kell 6 hommikul alustati ühise jooga või fitness sessiooniga, millele jätkus 2 tundi pöörast reivimöllu. Seejärel… tööle. Seda ei tehtud isolatsiooni otsides nagu võiks tunduda 24/7 põhimõttega töötavate jõusaalide puhul. "Me tuleme, nagu oleme, et higistada, tantsida ja ühenduda enda ja teistega". (Daybreaker: About)
USA-s liikusid piirangute jõustumisel mitmed eri stiilides seltskondlikud tantsuilmingud lihtsalt tänavatele nii kohalike suureks rõõmuks kui ka pahameeleks. (Duggan, K. 2020.) Esialgu eesliini töötajate tähistuseks korraldatud eksprompt klubisündmustest, mille tööta jäänud DJ-d oma koduaknalt või jazzmuusikud autodest organiseerisid, kasvas Brooklynis välja kuudepikkune igaõhtune karnevalimeeleolus tantsupidu küll Black Lives Matter toetuseks, küll kohaliku elanikkonna vastupidavuse ja ühise hakkamasaamise märgiks (Donnelly, T. 2020.), veel sügiselgi president Bideni võidu välja kuulutamise tähistamiseks.(Williams, T. 2020.)
Eestis vähenesid koos tantsimise võimalused uuesti pimeduse ja külma saabumisel. Põhjamaiselt ettevaatlikult on praeguseks pealinnas avastatud pimedad autoparklad, korvpalliplatsid ja kooliväljakud. Oleme tegutsenud väga ontlikult, andes õues hoolikalt rahvatantsutunde, filmides lumehunnikutel eriprojekte ja lubades hea tuju korral hingamispausidel lumesõdagi. Ma ei ole märganud sel talvel ühtegi tänavapidu. Ju on meil põrandaaluste baaride kogemus tagataskus ja suure vajadusega leiavad inimesed need üles – või korraldavad vastavad korteripeod. Võimalik, et olukorra pikaajalisus ei ole meile tõepoolest veel kohale jõudnud. Võibolla on talvel Eestis liiga külm, et tänavatel tantsida, kasvõi üksi. Või siis on olukord hetkel nii tõsine, et see oleks sobimatu.
Arhitekt Sten Vendik kirjutas 2020. aasta detsembri Müürilehes, kuidas tehnoloogiliste lahenduste loodud hüpersotsiaalsuses väheneb omaette olemise väärtus. Ta loetleb üksinduses olema õppimise positiivseid mõjusid tervisele, keskendumisele, loovusele, mõttetööle, rahulolule. Üksindus võimaldab sisekaemust ja -dialoogi, milles saab sündida endaga olemise väärtustamine ja inspiratsioon loovaks protsessiks. Vendik otsib linnaruumis nii ühise kui ka üksinda olemise paiku, sest "… on oluline lülitumine üksinduse ja suhtluse vahel – omaette olemine on talutav, kui sul on vabadus otsustada, kas olla üksi või koos teistega." Praeguses pandeemia valguses küsib ta linnaruumis üksinduse paikade järele, et ühisruum ei saaks üle koormatud ja seetõttu suletud. Näib, et intiimne õueruum võimaldab tunda mõttelist ühiskogemust või ühendatuse tunnet.
On väga raske praeguses info- ja hirmumüras märgata või tunnetada üksi tantsides selle sotsiaalset, ühendatud mõõdet. See, mis su tantsu saadab ja kujundab – muusika, juhendaja sõnaline või kehaline juhtimine, keskkond või su enda seest sündinud liigutus – on sündinud suhtlusprotsessist ja väljendab seda. On aeg varasest veelgi vähem hoolida, mida su tantsimisest keegi arvaks. Võimalik, et sinuga tantsivad samal ajal üksi kaasa sajad tuhanded. Võibolla tajuvad sinu keerlemise õhuvibratsioone su toataimed, sinu tormakat karglemist pahandab su pereliige või kass… su rütmilist jala põntsumist imestab su alumine naaber. Äkki on tants lihtsalt üks hädavajalik osa sellest pulbitsemisest, millega eluenergia end siin maailmas peab väljendama. Ma soovitan sul seda enam tantsiskleda, ka tavaliikumise asemel. Sa ei ole üksi.
### Response:
Madli Teller. Tants "naeratava näoga enda kõrval" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme triljoni dollari suurune toetus USA majanduse ergutamiseks oli Bideni 2020. aasta presidendivalimiste valimislubadus. Selle eesmärk on lahendada USA majandust vaevavad struktuursed puudujäägid.
Eeldatavasti tõstab Bideni administratsioon kulutuste finantseerimiseks jõukate leibkondade ja ettevõtete makse.
Märtsis kiitis USA kongress heaks 1,9 triljoni dollari suuruse stiimuliplaani, mille eesmärk on toetada koroonaviirusest räsitud kodumajapidamisi.
"Pärast USA majanduse päästeplaani heakskiitmist keskendub president nüüd meie majanduse paremale taastamisele. Eesmärk on täita valimislubadused, alates infrastruktuuri investeerimisest kuni hoolekandeni. Peame olema kindlad, et maksukoodeks väärtustab tööd, mitte rikkust," teatas Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.
Kongressi heakskiidu leidmine veel ühele suurele kulutamisvoorule võib osutada veel keerulisemaks kui eelmise paketi puhul. Vabariiklased ei toeta maksude tõstmist.
Presidendikampaania ajal tegi Biden ettepaneku tõsta ettevõtete tulumaksumäära 21 protsendilt 28 protsendile. Samuti lubas ta tõsta makse inimestel, kes teenivad aastas üle 400 000 dollari.
Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell nimetas Valge Maja plaanitavat investeerimiskava "Trooja hobuseks" ja vasakpoolseks poliitikaks. Samuti viitas McConnell USA endise presidendi Donald Trumpi majanduspoliitikale, väites, et see andis suurepäraseid tulemusi enne koroonaviiruse epideemia puhkemist.
"Palgad kasvasid kiiresti ja töötus oli ajaloolises madalseisus. Töötajate heaolu ei tähenda, et poliitikud juhiksid majanduse kõiki aspekte viimase aja liberaalsete moeröögatustega," ütles McConnell.
Ajalehe The New York Times teatel jaguneb Bideni kavandatav kolme triljoni suurune investeerimiskava kaheks etapiks. Esimene keskendub investeeringutele traditsioonilisse infrastruktuuri ja roheenergiasse. Teises etapis investeeritakse haridusse ja lastehoidu. | Bideni administratsioon valmistub kolme triljoni investeerimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme triljoni dollari suurune toetus USA majanduse ergutamiseks oli Bideni 2020. aasta presidendivalimiste valimislubadus. Selle eesmärk on lahendada USA majandust vaevavad struktuursed puudujäägid.
Eeldatavasti tõstab Bideni administratsioon kulutuste finantseerimiseks jõukate leibkondade ja ettevõtete makse.
Märtsis kiitis USA kongress heaks 1,9 triljoni dollari suuruse stiimuliplaani, mille eesmärk on toetada koroonaviirusest räsitud kodumajapidamisi.
"Pärast USA majanduse päästeplaani heakskiitmist keskendub president nüüd meie majanduse paremale taastamisele. Eesmärk on täita valimislubadused, alates infrastruktuuri investeerimisest kuni hoolekandeni. Peame olema kindlad, et maksukoodeks väärtustab tööd, mitte rikkust," teatas Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.
Kongressi heakskiidu leidmine veel ühele suurele kulutamisvoorule võib osutada veel keerulisemaks kui eelmise paketi puhul. Vabariiklased ei toeta maksude tõstmist.
Presidendikampaania ajal tegi Biden ettepaneku tõsta ettevõtete tulumaksumäära 21 protsendilt 28 protsendile. Samuti lubas ta tõsta makse inimestel, kes teenivad aastas üle 400 000 dollari.
Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell nimetas Valge Maja plaanitavat investeerimiskava "Trooja hobuseks" ja vasakpoolseks poliitikaks. Samuti viitas McConnell USA endise presidendi Donald Trumpi majanduspoliitikale, väites, et see andis suurepäraseid tulemusi enne koroonaviiruse epideemia puhkemist.
"Palgad kasvasid kiiresti ja töötus oli ajaloolises madalseisus. Töötajate heaolu ei tähenda, et poliitikud juhiksid majanduse kõiki aspekte viimase aja liberaalsete moeröögatustega," ütles McConnell.
Ajalehe The New York Times teatel jaguneb Bideni kavandatav kolme triljoni suurune investeerimiskava kaheks etapiks. Esimene keskendub investeeringutele traditsioonilisse infrastruktuuri ja roheenergiasse. Teises etapis investeeritakse haridusse ja lastehoidu.
### Response:
Bideni administratsioon valmistub kolme triljoni investeerimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuel järjestikusel neljapäeval võtab uus saatesari "Kool minu kodus" tükkideks lahti viimase aasta õppetunnid ja uurib, kuidas saavad lapsed, vanemad, õpetajad ja koolid hakkama kaugõppega. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld külastab õpilastest tühjaks jäänud koole ja arutab koos õpetajatega, kuidas eemalt toimetades tarkust jagada.
Oma lugusid ja praktilisi kogemusi jagavad saatesarjas ka pered, kes uutes oludes on pidanud kohanema ja nutikalt kodusele õppekorraldusele lähenema. Laiemat vaadet ja tulevikku suunatud mõtteid jagavad saatesarjas haridustehnoloogid ning muud spetsialistid.
Esimeses osas sel neljapäeval võtab saade fookusesse õpetajad ja nende kogemused kaugõppega. Sõna saavad Tallinna kunstigümnaasiumi direktriss Mari-Liis Sults, Reaalkoolis füüsikat õpetav Reivo Maasik ja Viimsi gümnaasiumi räppiv õpetaja Reesi Kuslap. Vaatajad saavad osa nende veebis toimuvatest tundidest ja mõtetest seoses online -õppega.
"Kool minu kodus" alustab ETV-s neljapäeval kell 22.05, kordust saab vaadata laupäeva pärastlõunati. | Uus saade "Kool minu kodus" asub uurima õppimisega seotud murekohti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuel järjestikusel neljapäeval võtab uus saatesari "Kool minu kodus" tükkideks lahti viimase aasta õppetunnid ja uurib, kuidas saavad lapsed, vanemad, õpetajad ja koolid hakkama kaugõppega. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld külastab õpilastest tühjaks jäänud koole ja arutab koos õpetajatega, kuidas eemalt toimetades tarkust jagada.
Oma lugusid ja praktilisi kogemusi jagavad saatesarjas ka pered, kes uutes oludes on pidanud kohanema ja nutikalt kodusele õppekorraldusele lähenema. Laiemat vaadet ja tulevikku suunatud mõtteid jagavad saatesarjas haridustehnoloogid ning muud spetsialistid.
Esimeses osas sel neljapäeval võtab saade fookusesse õpetajad ja nende kogemused kaugõppega. Sõna saavad Tallinna kunstigümnaasiumi direktriss Mari-Liis Sults, Reaalkoolis füüsikat õpetav Reivo Maasik ja Viimsi gümnaasiumi räppiv õpetaja Reesi Kuslap. Vaatajad saavad osa nende veebis toimuvatest tundidest ja mõtetest seoses online -õppega.
"Kool minu kodus" alustab ETV-s neljapäeval kell 22.05, kordust saab vaadata laupäeva pärastlõunati.
### Response:
Uus saade "Kool minu kodus" asub uurima õppimisega seotud murekohti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selver juhib kolme võiduni toimuvat poolfinaalseeriat mängudega 2:1, seega võidu korral pääseb Selver finaali. Teisest poolfinaalist edenes finaali Bigbank Tartu, kes alistas Pärnu Võrkpalliklubi.
Nii Selver kui Saaremaa meeskond olid pärast kolmandat mängu vahepeal isolatsioonis.
Saaremaa peatreener Ioannis Kalmazidis tõdes, et kõike arvestades on olukord keeruline, ent loodetavasti suudetakse hooaja seni tähtsaimas mängus siiski edu saavutada. "Ega see hea olukord pole enne tähtsat mängu. Olime korralikus vormis ja nüüd tuli taas kümneks päevaks isolatsiooni jääda. Aga Selveril on sama seis. Püüame nii heasse vormi tõusta kui võimalik ja õnneks polnud keegi meist haige," sõnas Kalmazidis, kelle meeskonnast osa sai siiski saalis treenida, sest nemad olid juba varasemalt viiruse läbi põdenud ja tegid ka antikehade testid.
"Püüame endast parima anda, kolmapäeval on hooaja olulisim mäng. Õnneks pole motivatsiooniga probleeme, sest mängijad olid taas ühistrenni pääsedes arusaadavalt väga rõõmsad. Aga mängurütm ja pallitunnetus on loomulikult häiritud. Oleme lisaks ka seerias kaotusseisus ja Selver on väga tugev meeskond. Peame ise väga hästi mängima, et neile vastu saada," lisas juhendaja.
Selveri peatreener Rainer Vassiljev ütles oma meeskonna seisust rääkides, et kuna nende jaoks on tegu juba teise isolatsioonis olemisega, said nad varasemat kogemust kasutada. "Selles osas oli see olukord natuke vähem huvitavam tõesti. Õnnelikud me polnud, et jälle paus oli, aga eks see on paratamatus praegusel ajal. Teiste ja enda kaitsmiseks peab nii tegema. Hetkel oleme tavarütmi taastamas, päev korraga toimetame," kommenteeris Vassiljev.
Juhendaja ütleb, et järgmisest mängust kaugemale ei mõelda. "Eesmärk on selge, aga me ei mõtle praegu liiga pikalt ette. Keskendumine on kolmapäevasel kohtumisel. Teame, et hooaega on jäänud kuskil neli nädalat ja need tulevad väga tiheda graafikuga. Püüame maksimumi võtta sellest," lisas ta.
Selver Tallinn – Saaremaa VK, üldseis 2:1
3.03 kell 19.00 Saaremaa VK vs Selver Tallinn 0:3
7.03 kell 17.00 Selver Tallinn vs Saaremaa VK 3:0
10.03 kell 19.00 Saaremaa VK vs Selver Tallinn 3:2 | Selveri ja Saaremaa poolfinaalseeria jätkub kolmapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selver juhib kolme võiduni toimuvat poolfinaalseeriat mängudega 2:1, seega võidu korral pääseb Selver finaali. Teisest poolfinaalist edenes finaali Bigbank Tartu, kes alistas Pärnu Võrkpalliklubi.
Nii Selver kui Saaremaa meeskond olid pärast kolmandat mängu vahepeal isolatsioonis.
Saaremaa peatreener Ioannis Kalmazidis tõdes, et kõike arvestades on olukord keeruline, ent loodetavasti suudetakse hooaja seni tähtsaimas mängus siiski edu saavutada. "Ega see hea olukord pole enne tähtsat mängu. Olime korralikus vormis ja nüüd tuli taas kümneks päevaks isolatsiooni jääda. Aga Selveril on sama seis. Püüame nii heasse vormi tõusta kui võimalik ja õnneks polnud keegi meist haige," sõnas Kalmazidis, kelle meeskonnast osa sai siiski saalis treenida, sest nemad olid juba varasemalt viiruse läbi põdenud ja tegid ka antikehade testid.
"Püüame endast parima anda, kolmapäeval on hooaja olulisim mäng. Õnneks pole motivatsiooniga probleeme, sest mängijad olid taas ühistrenni pääsedes arusaadavalt väga rõõmsad. Aga mängurütm ja pallitunnetus on loomulikult häiritud. Oleme lisaks ka seerias kaotusseisus ja Selver on väga tugev meeskond. Peame ise väga hästi mängima, et neile vastu saada," lisas juhendaja.
Selveri peatreener Rainer Vassiljev ütles oma meeskonna seisust rääkides, et kuna nende jaoks on tegu juba teise isolatsioonis olemisega, said nad varasemat kogemust kasutada. "Selles osas oli see olukord natuke vähem huvitavam tõesti. Õnnelikud me polnud, et jälle paus oli, aga eks see on paratamatus praegusel ajal. Teiste ja enda kaitsmiseks peab nii tegema. Hetkel oleme tavarütmi taastamas, päev korraga toimetame," kommenteeris Vassiljev.
Juhendaja ütleb, et järgmisest mängust kaugemale ei mõelda. "Eesmärk on selge, aga me ei mõtle praegu liiga pikalt ette. Keskendumine on kolmapäevasel kohtumisel. Teame, et hooaega on jäänud kuskil neli nädalat ja need tulevad väga tiheda graafikuga. Püüame maksimumi võtta sellest," lisas ta.
Selver Tallinn – Saaremaa VK, üldseis 2:1
3.03 kell 19.00 Saaremaa VK vs Selver Tallinn 0:3
7.03 kell 17.00 Selver Tallinn vs Saaremaa VK 3:0
10.03 kell 19.00 Saaremaa VK vs Selver Tallinn 3:2
### Response:
Selveri ja Saaremaa poolfinaalseeria jätkub kolmapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu on pärit Laura üheksandalt albumilt "9 elu".
"Kui seda 2019. aastal koostöös Soome autoritega kirjutama asusime, oli selle lüürika sees peidus sõnum iseseisvumisest ja raskustest ülesaamisest. Tänaseks on need sõnad saavutanud täiesti teise tasandi ja mõõtme. Saabunud kevad on keerulisem, kui kunagi varem, kuid esimest korda paistab selle teekonna lõpus
lootusekiir," iseloomustas Laura.
Loo "Don't Die With the Music In You" autorid on Janne Hyöty, Jessica Hyöty, Christian Jansson, Johannes Lõhmus ja Laura ise.
Loo muusikavideo filmiti Lapimaal ja see on visuaalne epiloog laulja pool aastat kestnud teekonnale Soome Eurovisiooni radadel. "Ma olen üliõnnelik, et saan nende kaadritega jutustada sellest, kuidas kulgesid mu päevad peale võistlust. Tahaksin tänada kõiki, kes mulle kaasa elasid ja öelda suur aitäh Soomele selle imelise teekonna eest," lisas laulja. | Laural ilmus uus lugu "Don't Die With The Music In You" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu on pärit Laura üheksandalt albumilt "9 elu".
"Kui seda 2019. aastal koostöös Soome autoritega kirjutama asusime, oli selle lüürika sees peidus sõnum iseseisvumisest ja raskustest ülesaamisest. Tänaseks on need sõnad saavutanud täiesti teise tasandi ja mõõtme. Saabunud kevad on keerulisem, kui kunagi varem, kuid esimest korda paistab selle teekonna lõpus
lootusekiir," iseloomustas Laura.
Loo "Don't Die With the Music In You" autorid on Janne Hyöty, Jessica Hyöty, Christian Jansson, Johannes Lõhmus ja Laura ise.
Loo muusikavideo filmiti Lapimaal ja see on visuaalne epiloog laulja pool aastat kestnud teekonnale Soome Eurovisiooni radadel. "Ma olen üliõnnelik, et saan nende kaadritega jutustada sellest, kuidas kulgesid mu päevad peale võistlust. Tahaksin tänada kõiki, kes mulle kaasa elasid ja öelda suur aitäh Soomele selle imelise teekonna eest," lisas laulja.
### Response:
Laural ilmus uus lugu "Don't Die With The Music In You" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Istungil teevad ettekande riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa (Keskerakond), kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond), kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.
Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa peatub oma sõnavõtus regionaalsel koostööl, mis tähendab igapäevast suhtlust ennekõike oma lähimate naabrite Läti ja Leeduga, kuid samuti Põhjala riikidega NB8 formaadis. Veel leiavad käsitlemist kaitseväe sõjalised võimekused ja Eesti kaitsekulude tase. Märkimist leivad ka kohalolek Arktikas ning suurenevad pinged suurriikide USA, Venemaa ning Hiina vahel. | Otse kell 10: riigikogu arutab Eesti sõjalise kaitse arengut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Istungil teevad ettekande riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa (Keskerakond), kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond), kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.
Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa peatub oma sõnavõtus regionaalsel koostööl, mis tähendab igapäevast suhtlust ennekõike oma lähimate naabrite Läti ja Leeduga, kuid samuti Põhjala riikidega NB8 formaadis. Veel leiavad käsitlemist kaitseväe sõjalised võimekused ja Eesti kaitsekulude tase. Märkimist leivad ka kohalolek Arktikas ning suurenevad pinged suurriikide USA, Venemaa ning Hiina vahel.
### Response:
Otse kell 10: riigikogu arutab Eesti sõjalise kaitse arengut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üle 80-aastaste inimeste hulk haiglates ei ole tugevalt langenud. On küll langenud nende osakaal [kõigist haigetest], aga seda selle arvelt, et rohkem on nooremaid inimesi haiglas. Aga üle 80-aastaseid on ikka väga palju haiglas," tõdes Lutsar. "Nii, et me peame oluliselt suurendama vanema grupi vaktsineerimist ja vaatama, et mis need põhjused on, miks nad veel vaktsineeritud ei ole," lisas ta.
Lutsar oletas, et vahepealne teadmine, mille alusel hoiduti eakate vaktsineerimisest AstraZeneca vaktsiiniga, viis tähelepanu nooremate vaktsineerimisele. "Mitte, et kedagi oleks vaja süüdistada - inimesed on teinud otsuseid sel ajal, kui neid teha sai - aga võib-olla AstraZeneca vaktsiinil olev 70-aasta piir tõi selle fookuse vanemate inimeste pealt vaktsineerimise mõttes ära ja see peaks nüüd sinna jälle tagasi minema," rääkis ta.
Lutsari sõnul arutas valitsuse teadusnõukoda oma esmaspäevasel istungil üldist olukorda ning tõdes, et see on endiselt "väga kriitiline".
"Nakatumise numbrid ei ole enam sellises suures tõusus nagu need olid paar nädalat tagasi, aga ega veel mingit langust ka näha ei ole, pigem on väike tõus. Nakatumine on [kõrge] kolmes maakonnas - Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, aga nakatumisi on ka teistes piirkondades. Lõuna-Eesti on numbrid väiksemad, aga kahtlemata mitte olematud," rääkis Lutsar.
Tema sõnul nentis teadusnõukoda, et kuna piiranguid on juba praegu väga ulatuslikud, siis palju rohkem polegi enam võimalik teha. "Aga ka teadusnõukoja teised liikmed on öelnud, et piirangutest on kasu ainult siis, kui nendest kinni peetakse," rõhutas viroloogiaprofessor Lutsar. | Lutsar: üle 80-aastaste vaktsineerimisega tuleks kiirustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üle 80-aastaste inimeste hulk haiglates ei ole tugevalt langenud. On küll langenud nende osakaal [kõigist haigetest], aga seda selle arvelt, et rohkem on nooremaid inimesi haiglas. Aga üle 80-aastaseid on ikka väga palju haiglas," tõdes Lutsar. "Nii, et me peame oluliselt suurendama vanema grupi vaktsineerimist ja vaatama, et mis need põhjused on, miks nad veel vaktsineeritud ei ole," lisas ta.
Lutsar oletas, et vahepealne teadmine, mille alusel hoiduti eakate vaktsineerimisest AstraZeneca vaktsiiniga, viis tähelepanu nooremate vaktsineerimisele. "Mitte, et kedagi oleks vaja süüdistada - inimesed on teinud otsuseid sel ajal, kui neid teha sai - aga võib-olla AstraZeneca vaktsiinil olev 70-aasta piir tõi selle fookuse vanemate inimeste pealt vaktsineerimise mõttes ära ja see peaks nüüd sinna jälle tagasi minema," rääkis ta.
Lutsari sõnul arutas valitsuse teadusnõukoda oma esmaspäevasel istungil üldist olukorda ning tõdes, et see on endiselt "väga kriitiline".
"Nakatumise numbrid ei ole enam sellises suures tõusus nagu need olid paar nädalat tagasi, aga ega veel mingit langust ka näha ei ole, pigem on väike tõus. Nakatumine on [kõrge] kolmes maakonnas - Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, aga nakatumisi on ka teistes piirkondades. Lõuna-Eesti on numbrid väiksemad, aga kahtlemata mitte olematud," rääkis Lutsar.
Tema sõnul nentis teadusnõukoda, et kuna piiranguid on juba praegu väga ulatuslikud, siis palju rohkem polegi enam võimalik teha. "Aga ka teadusnõukoja teised liikmed on öelnud, et piirangutest on kasu ainult siis, kui nendest kinni peetakse," rõhutas viroloogiaprofessor Lutsar.
### Response:
Lutsar: üle 80-aastaste vaktsineerimisega tuleks kiirustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõnel kaugemal üksikul saarel kulgeb linnu elu omas rütmis kümneid tuhandeid, mõnel liigil ka miljoneid aastaid. Neil saartel, kus ei ole maismaal kulgevaid kiskjaid, leidub maapinnal või urus pesitsevaid linde. Samas seal, kuhu pärast sajandeid tagasi toimunud meresõitjate avastusretki on jõudnud näiteks kassid, koerad, rotid, sead, on kohalikud ainuomased liigid halvemal juhul hävinud, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Lõuna-Aafrikast 2500 kilomeetrit edelas asuval ja Vormsist kolmandiku võrra väiksemal Gough'i kaljusaarel elab tormilindlaste hulka kuuluv vaalalind Pachyptila macgillivrayi. Kunagi arvuka linnuliigil, keda 1955. aastal pesitses saarel 10 miljonit paari, on olukord viimaste kümnendite jooksul märgatavalt halvenenud. Aastal 2020 pesitses saarel hinnanguliselt 175 000 paari ning arvukus langeb veelgi.
Kõnealust lindu on keeruline uurida, sest ta pesitseb raskesti ligipääsetavates kaljukoobastes ja -pragudes. Mõned koopad on siiski piisavalt ligipääsetavad ja nii on teada, et tegu on väga aeglaselt sigiva linnuga: pesas on lindudel ainult üks muna.
Kuna saarel pole ajalooliselt kiskjaid olnud, ei ole aeglane paljunemine seni probleeme valmistanud, kuid nüüd on saarele jõudnud pesi rüüstavad koduhiired (Mus musculus). Ornitoloogide kogutud andmed näitavad, et viiel aastal kuuest vaalalindude pesitsus ebaõnnestus ja lennuvõimeliseks pojad ei sirgunud. Ühel aastal sai tuule tiibadesse vaid 31 protsenti poegadest, mis ei ole liigi seisukohast aga kaugeltki piisav.
Gough'i saarel elavate vaalalindude väljasuremis-stsenaariumid, kui alustada 2021. aastal saarel hiirte elimineerimist. Autor/allikas: Jones et al. 2021, Animal Consevation/Wiley. Kentish Plumber/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)
Arvutisimulatsioonid, mis arvestavad nii vaalalindude elukäiku, keskkonnaolusid kui ka juhuslike sündmuste võimalikkust, näitavad, et praeguse olukorra ehk hiirte peo jätkudes langeb Pachyptila macgillivrayi arvukus järgneva 36 aastaga üheksa protsenti aastas. Sel juhul on aastaks 2057 järgi umbes 250 pesitsevat paari, mis teeb liigi säilimise küsitavaks.
Siiski, kui alustada tänavu hiirte hävitamisega, mis ei tohiks uuringu autorite arvates liiga keeruline olla, peaks vaalalindude arvukus taas suurenema. Siiski 1955. aasta tasemele taastumine võtaks aega sajandeid. Samas ei ole välistatud, et ka pärast hiirte elimineerimist võib liigil kehvasti minna, kuid seda ennustavad vaid kaheksa protsenti simulatsioonidest.
Artikkel ilmus ajakirjas Animal Conservation. | Hiired ohustavad haruldast merelindu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõnel kaugemal üksikul saarel kulgeb linnu elu omas rütmis kümneid tuhandeid, mõnel liigil ka miljoneid aastaid. Neil saartel, kus ei ole maismaal kulgevaid kiskjaid, leidub maapinnal või urus pesitsevaid linde. Samas seal, kuhu pärast sajandeid tagasi toimunud meresõitjate avastusretki on jõudnud näiteks kassid, koerad, rotid, sead, on kohalikud ainuomased liigid halvemal juhul hävinud, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Lõuna-Aafrikast 2500 kilomeetrit edelas asuval ja Vormsist kolmandiku võrra väiksemal Gough'i kaljusaarel elab tormilindlaste hulka kuuluv vaalalind Pachyptila macgillivrayi. Kunagi arvuka linnuliigil, keda 1955. aastal pesitses saarel 10 miljonit paari, on olukord viimaste kümnendite jooksul märgatavalt halvenenud. Aastal 2020 pesitses saarel hinnanguliselt 175 000 paari ning arvukus langeb veelgi.
Kõnealust lindu on keeruline uurida, sest ta pesitseb raskesti ligipääsetavates kaljukoobastes ja -pragudes. Mõned koopad on siiski piisavalt ligipääsetavad ja nii on teada, et tegu on väga aeglaselt sigiva linnuga: pesas on lindudel ainult üks muna.
Kuna saarel pole ajalooliselt kiskjaid olnud, ei ole aeglane paljunemine seni probleeme valmistanud, kuid nüüd on saarele jõudnud pesi rüüstavad koduhiired (Mus musculus). Ornitoloogide kogutud andmed näitavad, et viiel aastal kuuest vaalalindude pesitsus ebaõnnestus ja lennuvõimeliseks pojad ei sirgunud. Ühel aastal sai tuule tiibadesse vaid 31 protsenti poegadest, mis ei ole liigi seisukohast aga kaugeltki piisav.
Gough'i saarel elavate vaalalindude väljasuremis-stsenaariumid, kui alustada 2021. aastal saarel hiirte elimineerimist. Autor/allikas: Jones et al. 2021, Animal Consevation/Wiley. Kentish Plumber/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)
Arvutisimulatsioonid, mis arvestavad nii vaalalindude elukäiku, keskkonnaolusid kui ka juhuslike sündmuste võimalikkust, näitavad, et praeguse olukorra ehk hiirte peo jätkudes langeb Pachyptila macgillivrayi arvukus järgneva 36 aastaga üheksa protsenti aastas. Sel juhul on aastaks 2057 järgi umbes 250 pesitsevat paari, mis teeb liigi säilimise küsitavaks.
Siiski, kui alustada tänavu hiirte hävitamisega, mis ei tohiks uuringu autorite arvates liiga keeruline olla, peaks vaalalindude arvukus taas suurenema. Siiski 1955. aasta tasemele taastumine võtaks aega sajandeid. Samas ei ole välistatud, et ka pärast hiirte elimineerimist võib liigil kehvasti minna, kuid seda ennustavad vaid kaheksa protsenti simulatsioonidest.
Artikkel ilmus ajakirjas Animal Conservation.
### Response:
Hiired ohustavad haruldast merelindu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõte kavatseb lähiaastatel jätkata Eestis laienemist ning plaanib 2022. aastal investeerida kokku ligikaudu neli miljonit eurot.
Uuest Prisma Peremarketist saab tulevase 2700 ruutmeetri suuruse kaubandushoone ankurrentnik. Supermarket hakkab paiknema linna ühe peamagistraali, Tule tänava kõrval. Kaubandushoone hakkab samuti külgnema Saue uue Kadaka elamupiirkonnaga.
Uus Prisma supermarket loob kohalikele juurde 25 uut töökohta.
Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä ütles, et tänavu on ettevõttel plaanis avada veel kaks kauplust – Tiskres ja Tallinna sadamapiirkonnas Porto Francos.
Ketil on Tallinnas, Tartus ja Narvas ühtekokku üheksa kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd pea 900 inimesele. Prisma Peremarket kuulub Soome kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome, Eesti ja Venemaa turgudel. | Prisma kauplustekett laieneb Sauele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõte kavatseb lähiaastatel jätkata Eestis laienemist ning plaanib 2022. aastal investeerida kokku ligikaudu neli miljonit eurot.
Uuest Prisma Peremarketist saab tulevase 2700 ruutmeetri suuruse kaubandushoone ankurrentnik. Supermarket hakkab paiknema linna ühe peamagistraali, Tule tänava kõrval. Kaubandushoone hakkab samuti külgnema Saue uue Kadaka elamupiirkonnaga.
Uus Prisma supermarket loob kohalikele juurde 25 uut töökohta.
Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä ütles, et tänavu on ettevõttel plaanis avada veel kaks kauplust – Tiskres ja Tallinna sadamapiirkonnas Porto Francos.
Ketil on Tallinnas, Tartus ja Narvas ühtekokku üheksa kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd pea 900 inimesele. Prisma Peremarket kuulub Soome kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome, Eesti ja Venemaa turgudel.
### Response:
Prisma kauplustekett laieneb Sauele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "(In The End) There's Only Love" video on esimene isutekitaja aprillis ilmuvalt kontsertalbumilt, mis sai salvestatud 2016. aastal toimunud suurkontserdil Tallinnas, mida külastas toona üle 6000 pealtvaataja.
2021. aasta on ansambli Ewert and The Two Dragons jaoks märgiline, sest täitumas on nende läbimurdealbumi "Good Man Down" 10. aastaring. "Good Man Down" võitis viis Eesti Muusikaauhinda (sh kategooriates "Aasta album" ja "Aasta lugu") ning oli toona plaadipoe Lasering enimmüüdud album kaks aastat järjest. Albumi nimilugu saavutas Raadio 2 Aastahiti muusikaküsitlusel 1. koha ja bändi tunnustati rahvusvaheliselt European Border Breakers Award auhinnaga.
Aprillis ilmuvalt plaadilt leiab lugusid kolmelt Ewert and The Two Dragonsi stuudioalbumilt – "The Hills Behind The Hills", "Good Man Down" ja "Circles". | Ewert and The Two Dragons annab välja kontsertalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"(In The End) There's Only Love" video on esimene isutekitaja aprillis ilmuvalt kontsertalbumilt, mis sai salvestatud 2016. aastal toimunud suurkontserdil Tallinnas, mida külastas toona üle 6000 pealtvaataja.
2021. aasta on ansambli Ewert and The Two Dragons jaoks märgiline, sest täitumas on nende läbimurdealbumi "Good Man Down" 10. aastaring. "Good Man Down" võitis viis Eesti Muusikaauhinda (sh kategooriates "Aasta album" ja "Aasta lugu") ning oli toona plaadipoe Lasering enimmüüdud album kaks aastat järjest. Albumi nimilugu saavutas Raadio 2 Aastahiti muusikaküsitlusel 1. koha ja bändi tunnustati rahvusvaheliselt European Border Breakers Award auhinnaga.
Aprillis ilmuvalt plaadilt leiab lugusid kolmelt Ewert and The Two Dragonsi stuudioalbumilt – "The Hills Behind The Hills", "Good Man Down" ja "Circles".
### Response:
Ewert and The Two Dragons annab välja kontsertalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati 4. veebruaril Memphise vastu võidurõõmu tunda saanud Rockets kaotas Toronto vastu avaveerandi ühe punktiga, kuid läks siis poolajaks viie silmaga juhtima. Kolmas veerand kuulus aga taaskord külalismeeskond Raptorsile, ent võimas viimane veerand, kus Houston oli parem 16 silmaga, tõi võidu võõrustajatele.
Võitjate parimana viskas Jae'Sean Tate 22 punkti. Kaksikduubli sai kirja 20 punkti ja kümme lauapalli toonud Sterling Brown, kolmikduubliga panustas 19 punkti, 11 lauapalli ja kümme korvisöötu kirja saanud John Wall. Toronto resultatiivseimaks osutus 27 punkti visanud Fred VanVleet.
Suure võidu teenis Milwaukee Bucks, kes alistas Indiana Pacersi koguni 140:113. Idakonverentsi kolmas meeskond Bucks võitis juba avaveerandi 22 punktiga ning läks poolajapausile 23-punktilises eduseisus. Kuigi Pacers vähendas kolmanda veerandi järel kaotusseisu 16 silmale, saadi sellegipoolest kokkuvõttes kindel kaotus.
Võõrustajate parimana tõi Jrue Holiday omadele 28 punkti, jagades ka 14 resultatiivset söötu. Khris Middleton lisas 25 punkti, Pat Connaughton tõi 20 silma. Pacersi täpseim oli leedukas Domantas Sabonis 22 punkti ja üheksa lauapalliga.
Teised tulemused:
Cleveland – Sacramento 105:119
Minnesotia – Oklahoma City 103:112
San Antonio – Charlotte 97:100
Chicago – Utah 95:120
Memphis – Boston 132:126 la.
LA Clippers – Atlanta 119:110 | Võidukas Rockets pani ajaloolisele kaotuste jadale punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati 4. veebruaril Memphise vastu võidurõõmu tunda saanud Rockets kaotas Toronto vastu avaveerandi ühe punktiga, kuid läks siis poolajaks viie silmaga juhtima. Kolmas veerand kuulus aga taaskord külalismeeskond Raptorsile, ent võimas viimane veerand, kus Houston oli parem 16 silmaga, tõi võidu võõrustajatele.
Võitjate parimana viskas Jae'Sean Tate 22 punkti. Kaksikduubli sai kirja 20 punkti ja kümme lauapalli toonud Sterling Brown, kolmikduubliga panustas 19 punkti, 11 lauapalli ja kümme korvisöötu kirja saanud John Wall. Toronto resultatiivseimaks osutus 27 punkti visanud Fred VanVleet.
Suure võidu teenis Milwaukee Bucks, kes alistas Indiana Pacersi koguni 140:113. Idakonverentsi kolmas meeskond Bucks võitis juba avaveerandi 22 punktiga ning läks poolajapausile 23-punktilises eduseisus. Kuigi Pacers vähendas kolmanda veerandi järel kaotusseisu 16 silmale, saadi sellegipoolest kokkuvõttes kindel kaotus.
Võõrustajate parimana tõi Jrue Holiday omadele 28 punkti, jagades ka 14 resultatiivset söötu. Khris Middleton lisas 25 punkti, Pat Connaughton tõi 20 silma. Pacersi täpseim oli leedukas Domantas Sabonis 22 punkti ja üheksa lauapalliga.
Teised tulemused:
Cleveland – Sacramento 105:119
Minnesotia – Oklahoma City 103:112
San Antonio – Charlotte 97:100
Chicago – Utah 95:120
Memphis – Boston 132:126 la.
LA Clippers – Atlanta 119:110
### Response:
Võidukas Rockets pani ajaloolisele kaotuste jadale punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva linnapea Katri Raik kinnitab, et kavatseb minna kohalikele valimistele koostöös Keskerakonnaga, kuid milline see koostöö välja hakkab nägema, selle üle käivad praegu läbirääkimised.
"Jutt käib Keskerakonna lipu all valimistele minekust ja mõnevõrra ebatavalisest lahendusest, kus sellel samal plakatil oleks ka "Meie Narva" väike märk. Kuidas see täpselt saab olema ja kas see saab olema, see selgub järgmistes diskussioonides ja aruteludes. Mina kaldun selle otsuse poole, minna selles kogumis valimistele. Miks? Sellepärast, et ma tahan töötada Narva heaks ja ma arvan, et praegu on Narva heaks võimalik töötada ühe suure erakonna toel ja selleks erakonnaks Narvas on Keskerakond. Kui te küsite, kas ma astun Keskerakonda, siis minu vastus on selge "ei"!"
Katri Raik tunnistas, et ta pooldab Keskerakonnaga ühise valimisnimekirja moodustamist, kuid "Meie Narva" fraktsioonis selle suhtes üksmeelt ei ole.
"Ma loodan, et lähinädalatel või lähikuul saabub selgus, kas fraktsioonile "Meie Narvale" meeldib selline lahendus või ei meeldi. Kas kõik tulevad sellega kaasa, tuleb osa kaasa, kas keegi ei tule kaasa, siis kõik selgub. Minu meelest oleks praegu poliitiline enesetapp mul linnapeana öelda, et ma ei ole Keskerakonnaga valmis koostööks, kui me oleme tulnud koalitsioonilepinguga võimule."
Narva volikogu esimehe, keskerakondlase Tatjana Stolfati sõnul peab "Meie Narva" otsustama, kuidas valimistele minna, kas koos Keskerakonnaga või omapäi, kuid linnapea kandideerimine Keskerakonna nimekirjas ei peaks kedagi üllatama.
"Arutasime Raiki kandidatuuri veel mullu novembris, et ta läheb kõigi eelduste kohaselt valimistele meiega ühes nimekirjas. Tavaliselt linnajuhid lähevadki valimistele ühtse nimekirjana, seepärast minu hinnangul mingit saladust ja üllatust selles pole."
Narva volikogus on praegu kaalukamaks poliitiliseks jõuks keskerakondlased, kellel on 14 kohta 31-st. "Meie Narval" on seitse kohta. Ülejäänud 10 volikogu liiget, on peale "Kodulinn Narva" fraktsiooni lagunemist omapäi. | Narva koalitsioon kaalub ühise valimisnimekirja moodustamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva linnapea Katri Raik kinnitab, et kavatseb minna kohalikele valimistele koostöös Keskerakonnaga, kuid milline see koostöö välja hakkab nägema, selle üle käivad praegu läbirääkimised.
"Jutt käib Keskerakonna lipu all valimistele minekust ja mõnevõrra ebatavalisest lahendusest, kus sellel samal plakatil oleks ka "Meie Narva" väike märk. Kuidas see täpselt saab olema ja kas see saab olema, see selgub järgmistes diskussioonides ja aruteludes. Mina kaldun selle otsuse poole, minna selles kogumis valimistele. Miks? Sellepärast, et ma tahan töötada Narva heaks ja ma arvan, et praegu on Narva heaks võimalik töötada ühe suure erakonna toel ja selleks erakonnaks Narvas on Keskerakond. Kui te küsite, kas ma astun Keskerakonda, siis minu vastus on selge "ei"!"
Katri Raik tunnistas, et ta pooldab Keskerakonnaga ühise valimisnimekirja moodustamist, kuid "Meie Narva" fraktsioonis selle suhtes üksmeelt ei ole.
"Ma loodan, et lähinädalatel või lähikuul saabub selgus, kas fraktsioonile "Meie Narvale" meeldib selline lahendus või ei meeldi. Kas kõik tulevad sellega kaasa, tuleb osa kaasa, kas keegi ei tule kaasa, siis kõik selgub. Minu meelest oleks praegu poliitiline enesetapp mul linnapeana öelda, et ma ei ole Keskerakonnaga valmis koostööks, kui me oleme tulnud koalitsioonilepinguga võimule."
Narva volikogu esimehe, keskerakondlase Tatjana Stolfati sõnul peab "Meie Narva" otsustama, kuidas valimistele minna, kas koos Keskerakonnaga või omapäi, kuid linnapea kandideerimine Keskerakonna nimekirjas ei peaks kedagi üllatama.
"Arutasime Raiki kandidatuuri veel mullu novembris, et ta läheb kõigi eelduste kohaselt valimistele meiega ühes nimekirjas. Tavaliselt linnajuhid lähevadki valimistele ühtse nimekirjana, seepärast minu hinnangul mingit saladust ja üllatust selles pole."
Narva volikogus on praegu kaalukamaks poliitiliseks jõuks keskerakondlased, kellel on 14 kohta 31-st. "Meie Narval" on seitse kohta. Ülejäänud 10 volikogu liiget, on peale "Kodulinn Narva" fraktsiooni lagunemist omapäi.
### Response:
Narva koalitsioon kaalub ühise valimisnimekirja moodustamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rennisõidus maailmameistriks tulnud ja pargisõidus pronksmedali võitnud 14-aastane Sildaru kogus Big Airi finaalis 131 punkti. Viimane pjedestaalikoht jäi 36,25 kaugusele.
12 finalisti parima tulemuse tegi Tšehhi vigursuusataja Matej Svancer, kes teenis oma kahe parima soorituse kogusummas 188 punkti. Hõbedale tuli austerlane Daniel Bacher (181,25) ja pronksile itaallane Miro Tabanelli (167,25). | Henry Sildaru sai juunioride MM-i viimasel alal kuuenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rennisõidus maailmameistriks tulnud ja pargisõidus pronksmedali võitnud 14-aastane Sildaru kogus Big Airi finaalis 131 punkti. Viimane pjedestaalikoht jäi 36,25 kaugusele.
12 finalisti parima tulemuse tegi Tšehhi vigursuusataja Matej Svancer, kes teenis oma kahe parima soorituse kogusummas 188 punkti. Hõbedale tuli austerlane Daniel Bacher (181,25) ja pronksile itaallane Miro Tabanelli (167,25).
### Response:
Henry Sildaru sai juunioride MM-i viimasel alal kuuenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellist eelnõu ei ole, kõik. Ma arvan, et see ütleb kõik ära," vastas justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond) ajalehe küsimusele, kui kaugel seadusmuudatuste ettevalmistamisega ollakse.
Vaenukõne, varem vihakõne, kriminaliseerimist pooldasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning idee vastu on olnud Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Keskerakonna – kes detsembris sarnase eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas – positsioon pole senini teada.
Lisaks ütles Lauri, et kui Euroopa Komisjon peaks rahulduma Eesti vastustega ja rikkumismenetluse lõpetama, ei hakka Eesti üldse midagi muutma. | Vaenukõne seaduse eelnõu jääb riiulisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellist eelnõu ei ole, kõik. Ma arvan, et see ütleb kõik ära," vastas justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond) ajalehe küsimusele, kui kaugel seadusmuudatuste ettevalmistamisega ollakse.
Vaenukõne, varem vihakõne, kriminaliseerimist pooldasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning idee vastu on olnud Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Keskerakonna – kes detsembris sarnase eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas – positsioon pole senini teada.
Lisaks ütles Lauri, et kui Euroopa Komisjon peaks rahulduma Eesti vastustega ja rikkumismenetluse lõpetama, ei hakka Eesti üldse midagi muutma.
### Response:
Vaenukõne seaduse eelnõu jääb riiulisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kannatanu eraelu kaitseks kinniseks kuulutatud protsess on praegu pooleli.
"Saan kinnitada, et Marek Koitla kohta on algatatud kriminaalasi, kus teda süüdistatakse karistusseadustiku paragrahv 143 lõige 2 ja paragrahv 179 lõige 1 järgi," teatas protsessi prokurör Arika Almann.
Paragrahv 143 lõige 2 ütleb: "Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust."
Paragrahv 179 lõige 1 ütleb: "Nooremale kui neljateistaastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmine, näitamine või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemine või sellise isiku nähes suguühendusse astumine või muul viisil teadvalt tema seksuaalne ahvatlemine."
Koitla soovis enne oma kommentaari andmist advokaadiga nõu pidada. Paraku ei õnnestunud Eesti Päevalehel temaga pärast enam kontakti saada.
Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi kinnitas, et alaliit ei tea treener Marek Koitlaga seotud kohtuasjast. "Kontrollime nende inimeste tausta, kes kandideerivad koondiste treeneriks. Koitla pole viimastel aastatel nende treenerite ringi kuulunud," ütles Kuhi Eesti Päevalehele. | EPL: Eesti noortekoondise endist treenerit süüdistatakse seksuaalses väärkohtlemises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kannatanu eraelu kaitseks kinniseks kuulutatud protsess on praegu pooleli.
"Saan kinnitada, et Marek Koitla kohta on algatatud kriminaalasi, kus teda süüdistatakse karistusseadustiku paragrahv 143 lõige 2 ja paragrahv 179 lõige 1 järgi," teatas protsessi prokurör Arika Almann.
Paragrahv 143 lõige 2 ütleb: "Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust."
Paragrahv 179 lõige 1 ütleb: "Nooremale kui neljateistaastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmine, näitamine või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemine või sellise isiku nähes suguühendusse astumine või muul viisil teadvalt tema seksuaalne ahvatlemine."
Koitla soovis enne oma kommentaari andmist advokaadiga nõu pidada. Paraku ei õnnestunud Eesti Päevalehel temaga pärast enam kontakti saada.
Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi kinnitas, et alaliit ei tea treener Marek Koitlaga seotud kohtuasjast. "Kontrollime nende inimeste tausta, kes kandideerivad koondiste treeneriks. Koitla pole viimastel aastatel nende treenerite ringi kuulunud," ütles Kuhi Eesti Päevalehele.
### Response:
EPL: Eesti noortekoondise endist treenerit süüdistatakse seksuaalses väärkohtlemises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui veebruaris, pärast Ratase peaministriametist priiks saamist kahanes tema toetus 23 protsendini, siis märtsis eelistas teda peaministrina näha juba 32 protsenti, mis on ka kõrgem näitaja, kui tema peaministriameti viimastel kuudel eelmise aasta lõpus.
Kaja Kallast eelistas märtsis peaministriametis näha 21 protsenti, millega ta jääb selgelt alla nii Ratasele kui ka toetusele, mis tal endal oli kuu varem veebruaris. Siis toetas teda peaministrina 26 protsenti.
Kolmandal kohal on EKRE esimees Martin Helme, keda näeks peaministriametis 10 protsenti. Kristina Kallase (Eesti 200) toetusnumber oli seitse, Helir-Valdor Seederil (Isamaa) kolm ja Indrek Saarel (SDE) kaks protsenti.
Ratas on eelistatuim poliitik peaministriametisse nii eestlastest kui ka muust rahvusest valijate jaoks. Eestlastest valijatest näeks Ratast peaministrina 29 ja Kallast 23 protsenti. Muust rahvusest valijatest eelistab Ratast peaministritoolile 43 ja Kallast kaheksa protsenti.
Kuu varem oli Ratase toetus eestlaste seas 22 ja Kallasel 30 protsenti ning muust rahvusest vastajatest eelistas kuu aja eest Ratast peaministrina 27 ja Kallast 11 protsenti. | Uuring: Ratas on eelistatuim poliitik peaministriametisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui veebruaris, pärast Ratase peaministriametist priiks saamist kahanes tema toetus 23 protsendini, siis märtsis eelistas teda peaministrina näha juba 32 protsenti, mis on ka kõrgem näitaja, kui tema peaministriameti viimastel kuudel eelmise aasta lõpus.
Kaja Kallast eelistas märtsis peaministriametis näha 21 protsenti, millega ta jääb selgelt alla nii Ratasele kui ka toetusele, mis tal endal oli kuu varem veebruaris. Siis toetas teda peaministrina 26 protsenti.
Kolmandal kohal on EKRE esimees Martin Helme, keda näeks peaministriametis 10 protsenti. Kristina Kallase (Eesti 200) toetusnumber oli seitse, Helir-Valdor Seederil (Isamaa) kolm ja Indrek Saarel (SDE) kaks protsenti.
Ratas on eelistatuim poliitik peaministriametisse nii eestlastest kui ka muust rahvusest valijate jaoks. Eestlastest valijatest näeks Ratast peaministrina 29 ja Kallast 23 protsenti. Muust rahvusest valijatest eelistab Ratast peaministritoolile 43 ja Kallast kaheksa protsenti.
Kuu varem oli Ratase toetus eestlaste seas 22 ja Kallasel 30 protsenti ning muust rahvusest vastajatest eelistas kuu aja eest Ratast peaministrina 27 ja Kallast 11 protsenti.
### Response:
Uuring: Ratas on eelistatuim poliitik peaministriametisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal teatas Jüri Ratase valitsus otsusest kehtestada eriolukord esmalt Stenbocki maja Facebooki kanali kaudu. Tänavu teatasid peaminister Kaja Kallas ja tema haridusminister Liina Kersna plaanitavatest uutest piirangutest esmalt lausa oma Facebooki seinal.
Ministrite Facebooki-jooks sai alguse omavahel tähelepanu pärast võistlevatest poliitikutest, kes tahtsid iga sensatsioonilise sõnumi esimesena avalikkuse ette paisata, ehkki valitsuses sai äsja kokku lepitud teistsuguses kommunikatsiooniplaanis.
Näiteks möödunud kevadel lepitigi valitsuses kokku, et eriolukorrast antakse teada ametliku pressiteate kaudu. Aga nii peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) kui ka välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) tundsid üksteisest sõltumatult, et tahavad ise sõnumitoojad olla, sest see tähendab automaatselt tsiteerimist ajakirjanduses. Nii sündisidki esmalt nende postitused Facebooki, millele ametlik pressiteade järgnes alles hiljem.
Kui Ratase eriolukorra postitus oli tehtud Stenbocki maja sotsiaalmeedia konto alt, siis Kaja Kallase valitsuse ministrid postitavad oma nimeliste sotsiaalmeediakontode alt.
Kaja Kallase teade uutest piirangutest tema Facebookis seinal. Autor/allikas: kuvatõmmis
Kommunikatsioonieksperdid tõdevad omavahelistes vestlustes, et Kaja Kallas pole suutnud aru saada, et peaministrina ei sobi jätkata oma kommunikatsiooni samamoodi kui opositsioonipartei juhina.
Poliitiliste otsuste postitamine esmalt Facebooki annab poliitikule võimaluse saada sel teemal esimesena tsiteeritud. Ka riigikogu liikmed kasutavad seda võimalust üha usinamalt ja teadlikumalt.
"Facebook on võimsa kommunikatsioonivahendina kasutusel, sest poliitikud on jõudnud oma töös sellega harjuda. On igati loogiline, et nad tahavad seda kasutada ka valitsuse liikmetena," ei näe valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Eero Raun selles probleeme.
Ajakirjanike jaoks aga tähendab see samuti pidevat võidujooksu: kes avastab esimesena, et mõni poliitik on sotsiaalmeediasse mingi olulise uudise postitanud. Pressiteated on eilne päev: need sörgivad avalike suhete osakondadest uudistetoimetuste postkastidesse sageli alles tunde hiljem, ajaks, mil sotsiaalmeedia võidujooksu peale ilmunud uudis ise on juba vana.
ERR-i uudistetoimetuse juht Anvar Samost peab poliitilisest kommunikatsioonist rääkides oluliseks teha vahet lihtsalt poliitikutel ja valitsuse liikmetel.
"Poliitikud võivad oma poliitilises kommunikatsioonis teha, mida iganes nad tahavad. Teine asi on, kui tegemist on valitsuse avaliku kommunikatsiooniga. See peaks olema mingis kanalis, mis on selgelt selle allika poolt kontrollitav ning kõigile võrdselt ja ühtmoodi kättesaadav, mis tagab selle kommunikatsiooni selguse ja ühetaolisuse," ütleb Samost.
Facebooki puhul tuleb silmas pidada, et selle postitused pole lineaarsed, vaid toimivad algoritmi põhiselt.
"Kui Facebook ei taha kellelegi mingit postitatud sisu näidata, siis ta lihtsalt ei näita. Ei saa eeldada, et kogu avalikkus tegutseb Facebooki algoritmi suuremeelsuse najal. See ei ole avalikus kommunikatsioonis ei mõistlik ega ka otstarbekas," leiab Samost.
Ta ütleb, et niisuguse otsekommunikatsiooni puhul jääb mulje, et valitsuse liikmete eesmärgiks on ajakirjandus kui sõnumite selekteerija, toimetaja ja mõtestaja kommunikatsioonist välja lõigata.
"See pole ei mõistlik ega ka mõistetav, sest jätab mulje, et auditooriumiga üritatakse manipuleerida või võib-olla manipuleeritaksegi," ütleb Samost. "Ma ei soovita valitsusel mittelineaarseid ja avalikkusele raskesti kättesaadavaid kanaleid kasutada, kui on täiesti olemas läbiproovitud kommunikatsioonikanalid, millel pole midagi viga. Nende juurde võiks ka jääda."
Valitsuskommunikatsioon otsib oma teed
Eero Raun ütleb, et uue valitsuse kommunikatsioonistrateegiad on alles paika loksumas.
"Ütleme, et see on kindlasti parajasti aruteluteema, mitte vaid ajakirjanike seas, vaid ka kommunikatsioonispetsialistide seas, et mis võiks olla kõige paremad lahendused," ütleb Raun. "Siin ei ole olemas lõplikku tõde, see võib ka ajaga muutuda."
Raun leiab, et valitsuse liikmed võivad jagada oma sotsiaalmeediakanalitel ettepanekuid uuteks otsusteks. Ta toob esile, et näiteks Kaja Kallas käis välja oma ettepanekud piiranguteks, mida ei olnud veel valitsuse istungil arutatud.
"Siin on kindlasti väga oluline roll ajakirjanikel vahendajana, kes peavad rõhutama, et tegu on esialgsete otsustega," ütleb ta.
Ajakirjanikud võivad seda kõike teha, aga auditooriumi jaoks tähendab see lisakoormust. Iga lugeja või vaataja esimene küsimus uute piirangute kohta on: mis ajast need kehtima hakkavad? Need toored esialgsed postitused seda infot aga kas ei sisalda või osutub info hiljem valeks.
Nii näiteks osutus Kaja Kallase postitus koolide kohta valeks: tegelikult suleti koolid päev hiljem kui postituses kirjas. Aga segadus oli nii kooli- kui ka päris peredes oli juba korraldatud.
Facebooki-teavituse stiil levib nagu nakkushaigus, leiavad kommunikatsioonieksperdid. Näiteks kui rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus alustas nende hinnangul igati korrektselt ehk ametlike kanalite kaudu informeerimisega, siis, saanud innustust kas valitsusjuhist või kellestki teisest, muutis temagi stiili ja lisaeelarvet puudutavast andis ta teada juba samuti esmalt Facebooki kaudu.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo soovib siiski, et oluline ja kinnitatud informatsioon läheks välja riigikantselei ametlikest kanalitest.
"Stenbockil on ka oma Facebooki-leht, tahame ka au sees hoida vana head pressiteadet," ütleb Raun. "Pressiteade on jätkuvalt eelistatum ametliku info väljaandmise kanal. Kui üks või teine poliitik soovib teada anda oma ettepanekutest, siis võivad nad seda ka sotsiaalmeedias teha."
Raun toob välja, et need trendid pole muutumas üksnes Eestis, vaid üle kogu maailma. Kui Eestis on selleks kanaliks kujunenud Facebook, siis USA eelmine president Donald Trump kippus oma sõnumeid avaldama esmalt Twitteris.
Filter on kadunud
Tallinna Ülikooli reklaamiteooria lektori Tiina Hiobi sõnul tõstab vahetu suhtlus sotsiaameedias poliitikute usaldusväärsust ja inimestele jätab positiivse emotsiooni see, et sõnumile saab otse reageerida. See teeb sotsiaalmeediast poliitikutele kasuliku tööriista.
"Intuitsiooni põhjal tahab poliitik olla ikka seal, kus on inimene. Kui potentsiaalne valija on sotsiaalmeedias, siis seal poliitik ka viibib," nendib Hiob. "Klassikalist meediat kui vahendajat kiputakse välja lõikama."
Ka Hiob märgib, et poliitikud tahavad sõnumi edastamisel olla esimeste seas. Nii lähevadki sotsiaalmeedia postitused välja teinekord enne, kui valitsus on kõikide otsustega ühelepoole jõudnud.
Murettekitava aspektina toob Hiob välja asjaolu, et sõnumite sotsiaalmeediasse kolimine tähendab filtri puudumist.
"Ei ole kedagi, kes küsiks vastaspoole arvamust. Oma sein – oma tuba, oma luba," piltlikustab Hiob.
Valitsuskommunikatsiooni büroo juht Eero Raun leiab, et igal kanalil on oma plussid ja miinused.
"Seda enam on valitsuskommunikatsioonis oluline kasutada kindlasti ka selliseid kanaleid, nagu veebileht ja pressiteade, mis annavad võrdväärsed võimalused kõigile," leiab ta. | Ministrite võitlus tähelepanu eest on viinud valitsuskommunikatsiooni Facebooki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal teatas Jüri Ratase valitsus otsusest kehtestada eriolukord esmalt Stenbocki maja Facebooki kanali kaudu. Tänavu teatasid peaminister Kaja Kallas ja tema haridusminister Liina Kersna plaanitavatest uutest piirangutest esmalt lausa oma Facebooki seinal.
Ministrite Facebooki-jooks sai alguse omavahel tähelepanu pärast võistlevatest poliitikutest, kes tahtsid iga sensatsioonilise sõnumi esimesena avalikkuse ette paisata, ehkki valitsuses sai äsja kokku lepitud teistsuguses kommunikatsiooniplaanis.
Näiteks möödunud kevadel lepitigi valitsuses kokku, et eriolukorrast antakse teada ametliku pressiteate kaudu. Aga nii peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) kui ka välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) tundsid üksteisest sõltumatult, et tahavad ise sõnumitoojad olla, sest see tähendab automaatselt tsiteerimist ajakirjanduses. Nii sündisidki esmalt nende postitused Facebooki, millele ametlik pressiteade järgnes alles hiljem.
Kui Ratase eriolukorra postitus oli tehtud Stenbocki maja sotsiaalmeedia konto alt, siis Kaja Kallase valitsuse ministrid postitavad oma nimeliste sotsiaalmeediakontode alt.
Kaja Kallase teade uutest piirangutest tema Facebookis seinal. Autor/allikas: kuvatõmmis
Kommunikatsioonieksperdid tõdevad omavahelistes vestlustes, et Kaja Kallas pole suutnud aru saada, et peaministrina ei sobi jätkata oma kommunikatsiooni samamoodi kui opositsioonipartei juhina.
Poliitiliste otsuste postitamine esmalt Facebooki annab poliitikule võimaluse saada sel teemal esimesena tsiteeritud. Ka riigikogu liikmed kasutavad seda võimalust üha usinamalt ja teadlikumalt.
"Facebook on võimsa kommunikatsioonivahendina kasutusel, sest poliitikud on jõudnud oma töös sellega harjuda. On igati loogiline, et nad tahavad seda kasutada ka valitsuse liikmetena," ei näe valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Eero Raun selles probleeme.
Ajakirjanike jaoks aga tähendab see samuti pidevat võidujooksu: kes avastab esimesena, et mõni poliitik on sotsiaalmeediasse mingi olulise uudise postitanud. Pressiteated on eilne päev: need sörgivad avalike suhete osakondadest uudistetoimetuste postkastidesse sageli alles tunde hiljem, ajaks, mil sotsiaalmeedia võidujooksu peale ilmunud uudis ise on juba vana.
ERR-i uudistetoimetuse juht Anvar Samost peab poliitilisest kommunikatsioonist rääkides oluliseks teha vahet lihtsalt poliitikutel ja valitsuse liikmetel.
"Poliitikud võivad oma poliitilises kommunikatsioonis teha, mida iganes nad tahavad. Teine asi on, kui tegemist on valitsuse avaliku kommunikatsiooniga. See peaks olema mingis kanalis, mis on selgelt selle allika poolt kontrollitav ning kõigile võrdselt ja ühtmoodi kättesaadav, mis tagab selle kommunikatsiooni selguse ja ühetaolisuse," ütleb Samost.
Facebooki puhul tuleb silmas pidada, et selle postitused pole lineaarsed, vaid toimivad algoritmi põhiselt.
"Kui Facebook ei taha kellelegi mingit postitatud sisu näidata, siis ta lihtsalt ei näita. Ei saa eeldada, et kogu avalikkus tegutseb Facebooki algoritmi suuremeelsuse najal. See ei ole avalikus kommunikatsioonis ei mõistlik ega ka otstarbekas," leiab Samost.
Ta ütleb, et niisuguse otsekommunikatsiooni puhul jääb mulje, et valitsuse liikmete eesmärgiks on ajakirjandus kui sõnumite selekteerija, toimetaja ja mõtestaja kommunikatsioonist välja lõigata.
"See pole ei mõistlik ega ka mõistetav, sest jätab mulje, et auditooriumiga üritatakse manipuleerida või võib-olla manipuleeritaksegi," ütleb Samost. "Ma ei soovita valitsusel mittelineaarseid ja avalikkusele raskesti kättesaadavaid kanaleid kasutada, kui on täiesti olemas läbiproovitud kommunikatsioonikanalid, millel pole midagi viga. Nende juurde võiks ka jääda."
Valitsuskommunikatsioon otsib oma teed
Eero Raun ütleb, et uue valitsuse kommunikatsioonistrateegiad on alles paika loksumas.
"Ütleme, et see on kindlasti parajasti aruteluteema, mitte vaid ajakirjanike seas, vaid ka kommunikatsioonispetsialistide seas, et mis võiks olla kõige paremad lahendused," ütleb Raun. "Siin ei ole olemas lõplikku tõde, see võib ka ajaga muutuda."
Raun leiab, et valitsuse liikmed võivad jagada oma sotsiaalmeediakanalitel ettepanekuid uuteks otsusteks. Ta toob esile, et näiteks Kaja Kallas käis välja oma ettepanekud piiranguteks, mida ei olnud veel valitsuse istungil arutatud.
"Siin on kindlasti väga oluline roll ajakirjanikel vahendajana, kes peavad rõhutama, et tegu on esialgsete otsustega," ütleb ta.
Ajakirjanikud võivad seda kõike teha, aga auditooriumi jaoks tähendab see lisakoormust. Iga lugeja või vaataja esimene küsimus uute piirangute kohta on: mis ajast need kehtima hakkavad? Need toored esialgsed postitused seda infot aga kas ei sisalda või osutub info hiljem valeks.
Nii näiteks osutus Kaja Kallase postitus koolide kohta valeks: tegelikult suleti koolid päev hiljem kui postituses kirjas. Aga segadus oli nii kooli- kui ka päris peredes oli juba korraldatud.
Facebooki-teavituse stiil levib nagu nakkushaigus, leiavad kommunikatsioonieksperdid. Näiteks kui rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus alustas nende hinnangul igati korrektselt ehk ametlike kanalite kaudu informeerimisega, siis, saanud innustust kas valitsusjuhist või kellestki teisest, muutis temagi stiili ja lisaeelarvet puudutavast andis ta teada juba samuti esmalt Facebooki kaudu.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo soovib siiski, et oluline ja kinnitatud informatsioon läheks välja riigikantselei ametlikest kanalitest.
"Stenbockil on ka oma Facebooki-leht, tahame ka au sees hoida vana head pressiteadet," ütleb Raun. "Pressiteade on jätkuvalt eelistatum ametliku info väljaandmise kanal. Kui üks või teine poliitik soovib teada anda oma ettepanekutest, siis võivad nad seda ka sotsiaalmeedias teha."
Raun toob välja, et need trendid pole muutumas üksnes Eestis, vaid üle kogu maailma. Kui Eestis on selleks kanaliks kujunenud Facebook, siis USA eelmine president Donald Trump kippus oma sõnumeid avaldama esmalt Twitteris.
Filter on kadunud
Tallinna Ülikooli reklaamiteooria lektori Tiina Hiobi sõnul tõstab vahetu suhtlus sotsiaameedias poliitikute usaldusväärsust ja inimestele jätab positiivse emotsiooni see, et sõnumile saab otse reageerida. See teeb sotsiaalmeediast poliitikutele kasuliku tööriista.
"Intuitsiooni põhjal tahab poliitik olla ikka seal, kus on inimene. Kui potentsiaalne valija on sotsiaalmeedias, siis seal poliitik ka viibib," nendib Hiob. "Klassikalist meediat kui vahendajat kiputakse välja lõikama."
Ka Hiob märgib, et poliitikud tahavad sõnumi edastamisel olla esimeste seas. Nii lähevadki sotsiaalmeedia postitused välja teinekord enne, kui valitsus on kõikide otsustega ühelepoole jõudnud.
Murettekitava aspektina toob Hiob välja asjaolu, et sõnumite sotsiaalmeediasse kolimine tähendab filtri puudumist.
"Ei ole kedagi, kes küsiks vastaspoole arvamust. Oma sein – oma tuba, oma luba," piltlikustab Hiob.
Valitsuskommunikatsiooni büroo juht Eero Raun leiab, et igal kanalil on oma plussid ja miinused.
"Seda enam on valitsuskommunikatsioonis oluline kasutada kindlasti ka selliseid kanaleid, nagu veebileht ja pressiteade, mis annavad võrdväärsed võimalused kõigile," leiab ta.
### Response:
Ministrite võitlus tähelepanu eest on viinud valitsuskommunikatsiooni Facebooki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahtlusalune on vahistatud. Telekanali CNN teatel sai mees haavata ja toimetati haiglasse.
Pealtnägijate kirjeldusel viis politsei minema käeraudades ja särgita mehe, kelle jalast verd jooksis.
Viimastel andmetel on üks tapetutest on politseiametnik.
"Tulistamises tapeti kümme inimest. Mul on kahju teatada, et üks neist oli kohalik politseinik," ütles politseiülem Kerry Yamaguchi ajakirjanikele. Rünnaku motiivid pole esialgu teada.
Politsei teatas algselt, et King Soopersi poes on käimas tulistamine ja soovitas inimestel piirkonnast eemale hoida.
Telekanalid edastasid kaadreid suurtest politseijõududest kaupluse ümber, kelle seas ka eriüksused ja kolm kopterit. Telepildist võis näha, kuidas politseinikud aitasid vähemalt kahel inimesel varjuda.
"Sa pead alla andma. Välju käed üles tõstetuna ja relvastamata," oli vahepeal kuulda politsei valjuhäälditest.
"Ma kuulsin pauku ja siis veel teist. Inimesed hakkasid jooksma ja me liikusime poe tagaossa, kust hiljem välja saime," kirjeldas üks tunnistaja telekanalile CNN.
Videojagamiskeskkonda Youtube postitatud filmilõigus võis näha vähemalt kolme inimest poepõrandal lamamas, kuid nende vigastuste ulatus pole teada.
Lähedalasuva söögikoha omanik Kevin Daly ütles, et tema asutusse jooksid mitmed inimesed varju otsima. "Me oleme rahumeelne kogukond ja midagi taolist pole ma enne kogenud. Ameerikas ei tohiks selliseid asju juhtuda," rääkis Daly. | Colorado ostukeskuses lasi tulistaja maha 10 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahtlusalune on vahistatud. Telekanali CNN teatel sai mees haavata ja toimetati haiglasse.
Pealtnägijate kirjeldusel viis politsei minema käeraudades ja särgita mehe, kelle jalast verd jooksis.
Viimastel andmetel on üks tapetutest on politseiametnik.
"Tulistamises tapeti kümme inimest. Mul on kahju teatada, et üks neist oli kohalik politseinik," ütles politseiülem Kerry Yamaguchi ajakirjanikele. Rünnaku motiivid pole esialgu teada.
Politsei teatas algselt, et King Soopersi poes on käimas tulistamine ja soovitas inimestel piirkonnast eemale hoida.
Telekanalid edastasid kaadreid suurtest politseijõududest kaupluse ümber, kelle seas ka eriüksused ja kolm kopterit. Telepildist võis näha, kuidas politseinikud aitasid vähemalt kahel inimesel varjuda.
"Sa pead alla andma. Välju käed üles tõstetuna ja relvastamata," oli vahepeal kuulda politsei valjuhäälditest.
"Ma kuulsin pauku ja siis veel teist. Inimesed hakkasid jooksma ja me liikusime poe tagaossa, kust hiljem välja saime," kirjeldas üks tunnistaja telekanalile CNN.
Videojagamiskeskkonda Youtube postitatud filmilõigus võis näha vähemalt kolme inimest poepõrandal lamamas, kuid nende vigastuste ulatus pole teada.
Lähedalasuva söögikoha omanik Kevin Daly ütles, et tema asutusse jooksid mitmed inimesed varju otsima. "Me oleme rahumeelne kogukond ja midagi taolist pole ma enne kogenud. Ameerikas ei tohiks selliseid asju juhtuda," rääkis Daly.
### Response:
Colorado ostukeskuses lasi tulistaja maha 10 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui esimesel poolajal väravaid ei löödud, siis pärast vaheaega viisid Georginio Wijnaldum ja Wout Weghorst üsna kiirelt Hollandi 2:0 ette.
Ukraina ei suutnud pärast vaheaega tükil ajal rünnakul midagi korda saata, aga kõigepealt lõi Andri Jarmolenko 75. minutil kauni tabamusele, millele neli minutit hiljem leidis jätku Roman Jaremtšuk.
Seejuures olid Ukraina 72 eelnevat pealelööki Euroopa meistrivõistlusel jäänud tulutuks, aga siis suudeti vähem 250 sekundiga kaks korda tabada.
Viimane sõna jäi siiski Hollandile, kui Nathan Ake tsenderduse saatis 85. minutil Ukraina puuri Denzel Dumfries.
C-alagrupp
Holland
52' Wijnaldum, 59' Weghorst, 85' Dumfies,
3
90:00
Ukraina
75' Jarmolenko, 79' Jaremtšuk,
2
Enne mängu:
Ukraina on EM-i eel palju tähelepanu saanud vastuolulise mänguvormiga. Olenemata UEFA käsust loosung "au kangelastele" vormilt eemaldada, kinnitas Ukraina jalgpalliliit fraasi ametliku sümbolina ja sõnapaari vormilt ei eemaldata.
Holland on võitlusvaimu täis, sest teatavasti jäädi 2016. aasta EM-ilt eemale. Mehed on hoos, sest viimase seitsme mänguga on igas mängus vastasele löödud vähemalt kaks väravat. Hiljutistes kohtumistes näitas suurepärast mängu Memphis Depay, kes on Hollandi viimasest kuuest väravast löönud neli.
Ukrainale jalgpallikoondisele on tegemist kolmanda korraga finaalturniirile jõuda. Ukraina on ühtlasi ainus riik C-alagrupis, kes oma kvalifikatsioonigrupi üllatuslikult võitis, edestades teiseks jäänud nimekat Portugali. Silma tasub peal hoida poolkaitsja Ruslan Malinovskõil, kes lõi Atlanta klubi eest Itaalia kõrgliigas viimase 11 mänguga kuus väravat ja andis üheksa resultatiivset söötu.
Lisaks Ukrainale ja Hollandile kuuluvad C-alagruppi ka Austria ja Põhja-Makedoonia. | Holland võitis väravaterohke teise poolajaga Ukrainat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui esimesel poolajal väravaid ei löödud, siis pärast vaheaega viisid Georginio Wijnaldum ja Wout Weghorst üsna kiirelt Hollandi 2:0 ette.
Ukraina ei suutnud pärast vaheaega tükil ajal rünnakul midagi korda saata, aga kõigepealt lõi Andri Jarmolenko 75. minutil kauni tabamusele, millele neli minutit hiljem leidis jätku Roman Jaremtšuk.
Seejuures olid Ukraina 72 eelnevat pealelööki Euroopa meistrivõistlusel jäänud tulutuks, aga siis suudeti vähem 250 sekundiga kaks korda tabada.
Viimane sõna jäi siiski Hollandile, kui Nathan Ake tsenderduse saatis 85. minutil Ukraina puuri Denzel Dumfries.
C-alagrupp
Holland
52' Wijnaldum, 59' Weghorst, 85' Dumfies,
3
90:00
Ukraina
75' Jarmolenko, 79' Jaremtšuk,
2
Enne mängu:
Ukraina on EM-i eel palju tähelepanu saanud vastuolulise mänguvormiga. Olenemata UEFA käsust loosung "au kangelastele" vormilt eemaldada, kinnitas Ukraina jalgpalliliit fraasi ametliku sümbolina ja sõnapaari vormilt ei eemaldata.
Holland on võitlusvaimu täis, sest teatavasti jäädi 2016. aasta EM-ilt eemale. Mehed on hoos, sest viimase seitsme mänguga on igas mängus vastasele löödud vähemalt kaks väravat. Hiljutistes kohtumistes näitas suurepärast mängu Memphis Depay, kes on Hollandi viimasest kuuest väravast löönud neli.
Ukrainale jalgpallikoondisele on tegemist kolmanda korraga finaalturniirile jõuda. Ukraina on ühtlasi ainus riik C-alagrupis, kes oma kvalifikatsioonigrupi üllatuslikult võitis, edestades teiseks jäänud nimekat Portugali. Silma tasub peal hoida poolkaitsja Ruslan Malinovskõil, kes lõi Atlanta klubi eest Itaalia kõrgliigas viimase 11 mänguga kuus väravat ja andis üheksa resultatiivset söötu.
Lisaks Ukrainale ja Hollandile kuuluvad C-alagruppi ka Austria ja Põhja-Makedoonia.
### Response:
Holland võitis väravaterohke teise poolajaga Ukrainat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuendal rajal jooksnud Nazarov ületas finišijoone ajaga 10,54, mis andis talle A-finaalis kuuenda koha. Jooksu võitis kohalik mees Henrik Larsson ajaga 10,36, edestades Diogo Antunest vaid ühe sajandikuga.
Nazarov jooksis nädala alguses Kopenhaagenis uueks isiklikus rekordiks 10,43, mis on Eesti lühikese sprindi kõigi aegade edetabeli neljandaks tulemuseks. | Nazarov jäi Rootsis isiklikule rekordile alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuendal rajal jooksnud Nazarov ületas finišijoone ajaga 10,54, mis andis talle A-finaalis kuuenda koha. Jooksu võitis kohalik mees Henrik Larsson ajaga 10,36, edestades Diogo Antunest vaid ühe sajandikuga.
Nazarov jooksis nädala alguses Kopenhaagenis uueks isiklikus rekordiks 10,43, mis on Eesti lühikese sprindi kõigi aegade edetabeli neljandaks tulemuseks.
### Response:
Nazarov jäi Rootsis isiklikule rekordile alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäevase viienda etapi (Ljubljana - Novo mesto; 175,3 km) võitis sakslane Phil Bauhaus (Bahrain Victorious), aga Pogacar ja Kangert lõpetasid temaga sama aja saanud peagrupis.
Sellest piisas, et 22-aastasele sloveenile koduradadel võit kindlustada. Velotuuri kokkuvõttes edestas ta tiimikaaslast Diego Ulissit 1.21-ga, 1.35 jäi temast maha Astana rattur Matteo Sobrero.
Kangert sai pühapäevase etapi arvestuses 32. koha, kokkuvõttes kaotas ta Pogacarile kuuendana 2.34. | Kangert lõpetas Sloveenia velotuuri kuuenda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevase viienda etapi (Ljubljana - Novo mesto; 175,3 km) võitis sakslane Phil Bauhaus (Bahrain Victorious), aga Pogacar ja Kangert lõpetasid temaga sama aja saanud peagrupis.
Sellest piisas, et 22-aastasele sloveenile koduradadel võit kindlustada. Velotuuri kokkuvõttes edestas ta tiimikaaslast Diego Ulissit 1.21-ga, 1.35 jäi temast maha Astana rattur Matteo Sobrero.
Kangert sai pühapäevase etapi arvestuses 32. koha, kokkuvõttes kaotas ta Pogacarile kuuendana 2.34.
### Response:
Kangert lõpetas Sloveenia velotuuri kuuenda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästjad protesteerivad ka sisejulgeoleku kärpeplaani vastu, mis võib kaasa tuua kolme või nelja päästekomando sulgemise, jättes töötuks hulga päästjaid ja politseinikke.
Ametiühingu teatel andsid poliitikud 2018. aastal lubaduse tõsta päästjate palk 2023. aastaks keskmise palgani, olukord on aga hoopis halvenenud. Päästja palga mahajäämus Eesti keskmisest töötasust on kasvanud 2018. aasta 357 eurolt tänavu esimeses kvartalis 405 euroni.
Ametiühingu hinnangul on ka plaanitav sisejulgeoleku kärbe läbi mõtlemata, kuna sisejulgeoleku valdkonnas ei ole nii suur eelarvekärbe ainult tegevuskulude arvelt teostatav.
"Paratamatult tuleb vähendada ka personalikulusid, mis tähendab inimeste koondamist. Esialgsed arvutused näitavad, et töötuks võib jääda 100 päästjat ja sulgemisele minna kolm kuni neli päästekomandot, mis tähendab Eesti elanikkonnale olulist turvalisuse langust," teatas ametiühing.
EPTAÜ ootab valitsuselt palgalubaduse täitmist ja soovib, et enne kärpeotsusete langetamist viidaks läbi valdkondade mõjuanalüüsid. | Päästjad korraldavad valitsuse ees piketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästjad protesteerivad ka sisejulgeoleku kärpeplaani vastu, mis võib kaasa tuua kolme või nelja päästekomando sulgemise, jättes töötuks hulga päästjaid ja politseinikke.
Ametiühingu teatel andsid poliitikud 2018. aastal lubaduse tõsta päästjate palk 2023. aastaks keskmise palgani, olukord on aga hoopis halvenenud. Päästja palga mahajäämus Eesti keskmisest töötasust on kasvanud 2018. aasta 357 eurolt tänavu esimeses kvartalis 405 euroni.
Ametiühingu hinnangul on ka plaanitav sisejulgeoleku kärbe läbi mõtlemata, kuna sisejulgeoleku valdkonnas ei ole nii suur eelarvekärbe ainult tegevuskulude arvelt teostatav.
"Paratamatult tuleb vähendada ka personalikulusid, mis tähendab inimeste koondamist. Esialgsed arvutused näitavad, et töötuks võib jääda 100 päästjat ja sulgemisele minna kolm kuni neli päästekomandot, mis tähendab Eesti elanikkonnale olulist turvalisuse langust," teatas ametiühing.
EPTAÜ ootab valitsuselt palgalubaduse täitmist ja soovib, et enne kärpeotsusete langetamist viidaks läbi valdkondade mõjuanalüüsid.
### Response:
Päästjad korraldavad valitsuse ees piketi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.