instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval sõideti Loode-Itaalias toimunud Alba rallil testikatse, kõik üheksa kiiruskatset leidsid aset pühapäeval. Tänaku peamiseks konkurendiks oli Rootsi lipu all sõitev Oliver Solberg, keda edestati kõigil katsetel.
Pärast kuuendat katset oli Tänaku edu Solbergi ees minut ja 40 sekundit, kuid seejärel hilinesid eestlased ajakontrolli ning said kahe ja poole minutilise karistuse. Seetõttu sai Solberg koos kaardilugeja Aaron Johnstoniga ralli üldvõidu, edestades Tänakut ja Järveoja lõpuks 27,9 sekundiga.
"Meie peamiseks eesmärgiks oli koguda kilomeetreid ja kogemusi," sõnas Solberg pärast finišisse jõudmist. "Teame, et Ott oli meist kuni ajakaristuseni kiirem, seega soovime ka talle õnne. Üleüldiselt oli Hyundai jaoks tegemist hea nädalavahetusega." | Tänak võitis Alba rallil kõik kiiruskatsed, aga jäi ikkagi teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval sõideti Loode-Itaalias toimunud Alba rallil testikatse, kõik üheksa kiiruskatset leidsid aset pühapäeval. Tänaku peamiseks konkurendiks oli Rootsi lipu all sõitev Oliver Solberg, keda edestati kõigil katsetel.
Pärast kuuendat katset oli Tänaku edu Solbergi ees minut ja 40 sekundit, kuid seejärel hilinesid eestlased ajakontrolli ning said kahe ja poole minutilise karistuse. Seetõttu sai Solberg koos kaardilugeja Aaron Johnstoniga ralli üldvõidu, edestades Tänakut ja Järveoja lõpuks 27,9 sekundiga.
"Meie peamiseks eesmärgiks oli koguda kilomeetreid ja kogemusi," sõnas Solberg pärast finišisse jõudmist. "Teame, et Ott oli meist kuni ajakaristuseni kiirem, seega soovime ka talle õnne. Üleüldiselt oli Hyundai jaoks tegemist hea nädalavahetusega."
### Response:
Tänak võitis Alba rallil kõik kiiruskatsed, aga jäi ikkagi teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene poolaeg lõppes 1:1. Stefan Laine viis austerlased 18. minutil juhtima, aga kümme minutit hiljem vastaste legend Goran Pandev viigistas.
Mängu saatus otsustati viimase veerandtunniga vahetusmeeste poolt: 77. minutil tabas Michael Gregoritsch ja 89. minutil Marko Arnautovic.
C-grupis mängivad veel Holland ja Ukraina.
C-alagrupp
Austria
18' Lainer, 77' Gregoritsch, 89' Arnautovic,
3
90:00
Põhja-Makedoonia
28' Pandev,
1
Meeskonnad mängisid omavahel Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis, kui mõlemal korral jäi peale Austria - esmalt 4:1, teisel korral 2:1.
Põhja-Makedoonia 37-aastane kapten Goran Pandev on tänavuste Euroopa meistrivõistluste vanim kapten.
Austria mängib EM-finaalturniiril kolmandat korda ning esimest korda pole nad oma alagrupi madalaima asetusega võistkond. Nii loodavad austerlased esimest korda pärast 1990. aasta maailmameistrivõistlusi suurturniiril mängu võita. Austria nimekaim mängija on David Alaba, kes mängis pikalt Müncheni Bayernis ning lõi äsja uueks hooajaks käed Real Madridiga.
Austria ja Põhja-Makedoonia kuuluvad koos Hollandi ja Ukrainaga C-alagruppi. | Vahetusmehed tõid Austriale võidu Põhja-Makedoonia üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene poolaeg lõppes 1:1. Stefan Laine viis austerlased 18. minutil juhtima, aga kümme minutit hiljem vastaste legend Goran Pandev viigistas.
Mängu saatus otsustati viimase veerandtunniga vahetusmeeste poolt: 77. minutil tabas Michael Gregoritsch ja 89. minutil Marko Arnautovic.
C-grupis mängivad veel Holland ja Ukraina.
C-alagrupp
Austria
18' Lainer, 77' Gregoritsch, 89' Arnautovic,
3
90:00
Põhja-Makedoonia
28' Pandev,
1
Meeskonnad mängisid omavahel Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis, kui mõlemal korral jäi peale Austria - esmalt 4:1, teisel korral 2:1.
Põhja-Makedoonia 37-aastane kapten Goran Pandev on tänavuste Euroopa meistrivõistluste vanim kapten.
Austria mängib EM-finaalturniiril kolmandat korda ning esimest korda pole nad oma alagrupi madalaima asetusega võistkond. Nii loodavad austerlased esimest korda pärast 1990. aasta maailmameistrivõistlusi suurturniiril mängu võita. Austria nimekaim mängija on David Alaba, kes mängis pikalt Müncheni Bayernis ning lõi äsja uueks hooajaks käed Real Madridiga.
Austria ja Põhja-Makedoonia kuuluvad koos Hollandi ja Ukrainaga C-alagruppi.
### Response:
Vahetusmehed tõid Austriale võidu Põhja-Makedoonia üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alutaguse rattamaratoni 50-kilomeetrise põhisõidu võitis Gert Jõeäär (Veloplus) ajaga 1:56.05, kohe tema järel ületas finišijoone Martin Loo (Redbike Team I) ajaga 1:56.06. Kolmandaks tuli Taavi Kannimäe (Team Antsla; 1:56.33).
"Võit ei tulnud üldse kergelt, laupäevane sõit oli ka jalgades ja lihased olid kanged. Martin oli värske, ta eile ei võistelnud. Konkurentidega oli päris pikalt meil grupp koos, keegi niisama maha ei jäänud ja pidin ikka vaeva nägema, et konkurente maha raputada. Umbes 15 km enne lõppu panin gaasi juurde ja alles siis saime Martiniga minema ja ülejäänud jäid maha. Plaanin sõita terve hooaja ja loodan võtta ka hooaja lõpus üldvõidu, kindlasti saab huvitav olema," rääkis Jõeäär.
Naiste põhisõidu esikoha haaras Merili Sirvel (RR Siplased/Vitax) ajaga 2:03.34, teiseks tuli Mari-Liis Mõttus ajaga 2:08.17 ning kolmandana jõudis üle finišijoone Janelle Uibokand (Sportland Bottecchia Team; 2:12.02).
"Võit ei tulnud üldse kergelt," tõdes Sirvel. "Jalad olid pehmed, kuna jõudsin alles laupäeva öösel Taanist, kus oli maanteevõistlus. Sel hooajal olen oma mugavustsoonist välja tulnud, varem võistlesin nii-öelda oma lõbuks, nüüd on rohkem olnud aega trenni teha ja tore, et see on ka tulemustes kajastunud. Plaanin kaasa teha terve hooaja ja loodan liidrisärki enda käes hoida."
19 km poolmaratoni võitjateks tulid Riko Tammepuu (43.06) ja Mairit Kaarjärv (46.28).
Järgmine Eesti maastikurattasarja rattamaraton toimub 11. juulil, kui sõidetakse Rakvere Rattamaraton. | Alutaguse rattamaratoni võitis Gert Jõeäär | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alutaguse rattamaratoni 50-kilomeetrise põhisõidu võitis Gert Jõeäär (Veloplus) ajaga 1:56.05, kohe tema järel ületas finišijoone Martin Loo (Redbike Team I) ajaga 1:56.06. Kolmandaks tuli Taavi Kannimäe (Team Antsla; 1:56.33).
"Võit ei tulnud üldse kergelt, laupäevane sõit oli ka jalgades ja lihased olid kanged. Martin oli värske, ta eile ei võistelnud. Konkurentidega oli päris pikalt meil grupp koos, keegi niisama maha ei jäänud ja pidin ikka vaeva nägema, et konkurente maha raputada. Umbes 15 km enne lõppu panin gaasi juurde ja alles siis saime Martiniga minema ja ülejäänud jäid maha. Plaanin sõita terve hooaja ja loodan võtta ka hooaja lõpus üldvõidu, kindlasti saab huvitav olema," rääkis Jõeäär.
Naiste põhisõidu esikoha haaras Merili Sirvel (RR Siplased/Vitax) ajaga 2:03.34, teiseks tuli Mari-Liis Mõttus ajaga 2:08.17 ning kolmandana jõudis üle finišijoone Janelle Uibokand (Sportland Bottecchia Team; 2:12.02).
"Võit ei tulnud üldse kergelt," tõdes Sirvel. "Jalad olid pehmed, kuna jõudsin alles laupäeva öösel Taanist, kus oli maanteevõistlus. Sel hooajal olen oma mugavustsoonist välja tulnud, varem võistlesin nii-öelda oma lõbuks, nüüd on rohkem olnud aega trenni teha ja tore, et see on ka tulemustes kajastunud. Plaanin kaasa teha terve hooaja ja loodan liidrisärki enda käes hoida."
19 km poolmaratoni võitjateks tulid Riko Tammepuu (43.06) ja Mairit Kaarjärv (46.28).
Järgmine Eesti maastikurattasarja rattamaraton toimub 11. juulil, kui sõidetakse Rakvere Rattamaraton.
### Response:
Alutaguse rattamaratoni võitis Gert Jõeäär |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enam kui tund aega kestnud avasetis murdis Djokovic 11. geimis, kuid kaotas seejärel kohe servi ning ka sellele järgnenud kiire lõppmängu. Teine sett kuulus kindlalt kreeklasele: Tsitsipas võitis oma esimeselt servilt 87 protsenti punktidest (Djokovic 57) ning ta ei pidanud 35 minuti jooksul silmitsi seisma ühegi murdepalliga.
Kolmanda seti - ja ehk kogu kohtumise - murdepunktiks sai pikaks veninud neljas geim, mille Djokovic pööras lõpuks enda kasuks viienda murdevõimalusega, 39-minutilises neljandas setis murdis serblane kohe kaks korda ega andnud 4:0 eduseisu enam käest.
Otsustavas setis tundus Djokovic poolfinaalis selja taha jäänud enam kui neljatunnise lahingu kiuste värske, murdes Tsitsipase servi kolmandas geimis. Kuigi kreeklane päästis esimese matšpalli, realiseeris maailma esireket teise ja võitis finaali lõpuks nelja tunni ning 12 minutiga.
Djokovic lõi kohtumise jooksul viis ässa Tsitsipase 14 vastu, serblase esimese servi õnnestumise protsent oli 68 (kreeklasel 62) ja esimeselt servilt võitis ta 78 protsenti mängitud punktidest (67). Esireket päästis viis murdepalli kaheksast, samal ajal tõi Tsitsipas 16 murdepallist ära 11.
Pariisis kuuendat korda finaalis mänginud Djokovicile on see karjääri 19. slämmitiitliks, millega ta jõudis Roger Federeri ja Rafael Nadali rekordilisest 20 võidust ühe triumfi kaugusele. Ühtlasi sai serblasest profitennise ajastu esimene mees, kes võitnud kõik slämmiturniirid vähemalt kaks korda. Enne profitennise ajastu algust suutsid seda Roy Emerson ja Rod Laver.
Tsitsipas ja Djokovic kohtusid mullu Prantsusmaa lahtistel poolfinaalis, siis võitis maailma esireket 6:3, 6:2, 5:7, 4:6, 6:1.
Viimati läks Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu finaal viiendasse setti aastal 2004, kui argentiinlane Gaston Gaudio tuli kaasmaalase Guillermo Coria vastu välja 0:2 kaotusseisust ja võitis tiitli skooriga 0:6, 3:6, 6:4, 6:1, 8:6. | Raskest seisust välja tulnud Djokovic tegi Prantsusmaa lahtiste võiduga ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enam kui tund aega kestnud avasetis murdis Djokovic 11. geimis, kuid kaotas seejärel kohe servi ning ka sellele järgnenud kiire lõppmängu. Teine sett kuulus kindlalt kreeklasele: Tsitsipas võitis oma esimeselt servilt 87 protsenti punktidest (Djokovic 57) ning ta ei pidanud 35 minuti jooksul silmitsi seisma ühegi murdepalliga.
Kolmanda seti - ja ehk kogu kohtumise - murdepunktiks sai pikaks veninud neljas geim, mille Djokovic pööras lõpuks enda kasuks viienda murdevõimalusega, 39-minutilises neljandas setis murdis serblane kohe kaks korda ega andnud 4:0 eduseisu enam käest.
Otsustavas setis tundus Djokovic poolfinaalis selja taha jäänud enam kui neljatunnise lahingu kiuste värske, murdes Tsitsipase servi kolmandas geimis. Kuigi kreeklane päästis esimese matšpalli, realiseeris maailma esireket teise ja võitis finaali lõpuks nelja tunni ning 12 minutiga.
Djokovic lõi kohtumise jooksul viis ässa Tsitsipase 14 vastu, serblase esimese servi õnnestumise protsent oli 68 (kreeklasel 62) ja esimeselt servilt võitis ta 78 protsenti mängitud punktidest (67). Esireket päästis viis murdepalli kaheksast, samal ajal tõi Tsitsipas 16 murdepallist ära 11.
Pariisis kuuendat korda finaalis mänginud Djokovicile on see karjääri 19. slämmitiitliks, millega ta jõudis Roger Federeri ja Rafael Nadali rekordilisest 20 võidust ühe triumfi kaugusele. Ühtlasi sai serblasest profitennise ajastu esimene mees, kes võitnud kõik slämmiturniirid vähemalt kaks korda. Enne profitennise ajastu algust suutsid seda Roy Emerson ja Rod Laver.
Tsitsipas ja Djokovic kohtusid mullu Prantsusmaa lahtistel poolfinaalis, siis võitis maailma esireket 6:3, 6:2, 5:7, 4:6, 6:1.
Viimati läks Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu finaal viiendasse setti aastal 2004, kui argentiinlane Gaston Gaudio tuli kaasmaalase Guillermo Coria vastu välja 0:2 kaotusseisust ja võitis tiitli skooriga 0:6, 3:6, 6:4, 6:1, 8:6.
### Response:
Raskest seisust välja tulnud Djokovic tegi Prantsusmaa lahtiste võiduga ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmekülgne Manchester City paremkaitsja andis positiivseks osutunud proovi laupäeval ja tunneb end isoleerituna hästi, andis Portugal pühapäeval teada.
Vastavalt Euroopa jalgpalliliidu UEFA poolt paika pandud koroonaprotokollile andsid laupäeval proove kõik Portugali mängijad ja taustajõud, ainsana tuli positiivse vastusega tagasi Cancelo test.
Portugali koondist 27 mängus esindanud ja nende viimases kontrollmängus Iisraeli vastu ka värava löönud 27-aastast Cancelot asendab koondises Portugali U-21 koondise liige Diogo Dalot, kes mängib AC Milanis. | Portugali äärekaitsja nakatus koroonaviirusega ja jääb EM-ilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmekülgne Manchester City paremkaitsja andis positiivseks osutunud proovi laupäeval ja tunneb end isoleerituna hästi, andis Portugal pühapäeval teada.
Vastavalt Euroopa jalgpalliliidu UEFA poolt paika pandud koroonaprotokollile andsid laupäeval proove kõik Portugali mängijad ja taustajõud, ainsana tuli positiivse vastusega tagasi Cancelo test.
Portugali koondist 27 mängus esindanud ja nende viimases kontrollmängus Iisraeli vastu ka värava löönud 27-aastast Cancelot asendab koondises Portugali U-21 koondise liige Diogo Dalot, kes mängib AC Milanis.
### Response:
Portugali äärekaitsja nakatus koroonaviirusega ja jääb EM-ilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegu oli ühenduse esimese silmast silma kohtumisega viimase kahe aasta jooksul.
Liidrid tahtsid näidata, et rahvusvaheline koostöö on taas võimalik pärast raputusi, mida põhjustasid koroonapandeemia ja eelmise USA presidendi Donald Trumpi ettearvamatus.
Samuti soovisid nad näidata, et G7 - Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja USA - on parem sõber vaestele riikidele kui autoritaarsed rivaalid nagu Hiina.
USA president Joe Biden ütles, et Ühendriigid on maailma diplomaatias tagasi, mida näitas "erakordselt koostööaldis ja tõhus" G7 tippkohtumine, kus ta kutsus liitlasi üles ühinema Hiina ja Venemaa vastu.
Kohtumise võõrustaja, Briti peaminister Boris Johnson tõstis esile "fantastilist harmoonia taset" G7 liikmete seas.
Johnson ütles, et G7 demonstreerib demokraatia ja inimõiguste väärtust ülejäänud maailmale ning aitab "maailma kõige vaesemaid riike arendada end viisil, mis on puhas ja roheline ja kestlik".
"Ei piisa sellest, kui me puhkame meie loorberitel ja räägime, kui tähtsad need väärtused on," ütles Johnson ajakirjanikele pärast tippkohtumise lõppu korraldatud pressikonverentsil. "Küsimus ei ole meie väärtuste kehtestamises ülejäänud maailmale. See, mida me G7-na peame tegema, on näitama demokraatia ja vabaduse ja inimõiguste kasulikkust ülejäänud maailmale."
Kuigi G7 lubas annetada maailma vaesematele riikidele üks miljard doosi koroonavaktsiini, jääb see kaugele maha 11 miljardist annusest, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul vaja vähemalt 70 protsendi maailma elanike vaktsineerimiseks ning koroonapandeemia tõeliseks lõpetamiseks.
G7 riikide liidrid toetasid pühapäeval "õiglasema maksusüsteemi" loomist, mis näeb ette ettevõtete tulumaksu üleilmse miinimumi kehtestamise, et takistada maksudest hoidumist ja seista sellega vastu ebavõrdsusele.
G7 riigid heitsid pühapäeval Hiinale ette sunnitööd Xinjiangis (Uiguuri autonoomses piirkonnas) ja muid kuritarvitusi vähemuste suhtes, samuti demokraatiameelsete aktivistide tagakiusamist Hongkongis.
"Me edendame oma väärtusi, kutsudes muu hulgas Hiinat üles austama inimõigusi ja põhivabadusi, eriti seoses Xinjiangiga ning Hongkongi õiguste, vabaduste ja autonoomia kõrge tasemega", mida Hiina lubas 1997. aastal valitsemisõigust Suurbritannialt üle võttes, kinnitasid G7 juhid.
Maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid lubasid pühapäeval võtta Venemaa "vastutusele" küberrünnakute eest, nimetades seda "pakiliseks ja eskaleeruvaks ohuks".
G7 liidrid ütlesid kolmepäevase tippkohtumise lõpus vastu võetud ühisdokumendis, et võtavad vastutusele need, kes korraldavad lunavararünnakuid, väärkasutavad virtuaalset valuutat lunaraha pesemiseks ning sooritavad teisi küberkuritegusid. | G7 liidrid jõudsid kokkuleppele tegutsemises mitmes valdkonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegu oli ühenduse esimese silmast silma kohtumisega viimase kahe aasta jooksul.
Liidrid tahtsid näidata, et rahvusvaheline koostöö on taas võimalik pärast raputusi, mida põhjustasid koroonapandeemia ja eelmise USA presidendi Donald Trumpi ettearvamatus.
Samuti soovisid nad näidata, et G7 - Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja USA - on parem sõber vaestele riikidele kui autoritaarsed rivaalid nagu Hiina.
USA president Joe Biden ütles, et Ühendriigid on maailma diplomaatias tagasi, mida näitas "erakordselt koostööaldis ja tõhus" G7 tippkohtumine, kus ta kutsus liitlasi üles ühinema Hiina ja Venemaa vastu.
Kohtumise võõrustaja, Briti peaminister Boris Johnson tõstis esile "fantastilist harmoonia taset" G7 liikmete seas.
Johnson ütles, et G7 demonstreerib demokraatia ja inimõiguste väärtust ülejäänud maailmale ning aitab "maailma kõige vaesemaid riike arendada end viisil, mis on puhas ja roheline ja kestlik".
"Ei piisa sellest, kui me puhkame meie loorberitel ja räägime, kui tähtsad need väärtused on," ütles Johnson ajakirjanikele pärast tippkohtumise lõppu korraldatud pressikonverentsil. "Küsimus ei ole meie väärtuste kehtestamises ülejäänud maailmale. See, mida me G7-na peame tegema, on näitama demokraatia ja vabaduse ja inimõiguste kasulikkust ülejäänud maailmale."
Kuigi G7 lubas annetada maailma vaesematele riikidele üks miljard doosi koroonavaktsiini, jääb see kaugele maha 11 miljardist annusest, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul vaja vähemalt 70 protsendi maailma elanike vaktsineerimiseks ning koroonapandeemia tõeliseks lõpetamiseks.
G7 riikide liidrid toetasid pühapäeval "õiglasema maksusüsteemi" loomist, mis näeb ette ettevõtete tulumaksu üleilmse miinimumi kehtestamise, et takistada maksudest hoidumist ja seista sellega vastu ebavõrdsusele.
G7 riigid heitsid pühapäeval Hiinale ette sunnitööd Xinjiangis (Uiguuri autonoomses piirkonnas) ja muid kuritarvitusi vähemuste suhtes, samuti demokraatiameelsete aktivistide tagakiusamist Hongkongis.
"Me edendame oma väärtusi, kutsudes muu hulgas Hiinat üles austama inimõigusi ja põhivabadusi, eriti seoses Xinjiangiga ning Hongkongi õiguste, vabaduste ja autonoomia kõrge tasemega", mida Hiina lubas 1997. aastal valitsemisõigust Suurbritannialt üle võttes, kinnitasid G7 juhid.
Maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid lubasid pühapäeval võtta Venemaa "vastutusele" küberrünnakute eest, nimetades seda "pakiliseks ja eskaleeruvaks ohuks".
G7 liidrid ütlesid kolmepäevase tippkohtumise lõpus vastu võetud ühisdokumendis, et võtavad vastutusele need, kes korraldavad lunavararünnakuid, väärkasutavad virtuaalset valuutat lunaraha pesemiseks ning sooritavad teisi küberkuritegusid.
### Response:
G7 liidrid jõudsid kokkuleppele tegutsemises mitmes valdkonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mait Petersoni koduklubi Moncada alistas otsustavas viiendas kohtumises Omegna ning pääses finaali ehk heitlema õiguse eest uuel hooajal tõusta A2-liigasse. Kirill Koršunovi leivaisa Cecina kaotas viiemängulise lahingu järel Ozzanole ning langes tulevaks hooajaks Serie C liigasse, vahendab Korvpall24.ee.
Finaalis läheb Moncada vastamisi Chiusi San Giobbe Umanaga. Kui veerandfinaalis usaldas peatreener Michele Catalani Petersonile keskmiselt 11 minutit, siis poolfinaalis käis eestlasest keskmängija väljakul kolmes kohtumises, kogudes kuue minutiga 0,7 punkti (visked 1/1) ja 1,7 lauapalli.
Seeria jooksul üha paremasse hoogu sattunud Kirill Koršunov kogus viie mänguga keskmiselt 21,2 minutit, mille jooksul viskas kuus punkti, hankis 2,8 lauapalli ning jagas ühe korvisöödu. Parimaks kujunes just seeria otsustav mäng, milles eestlasest mängumees viskas sajaprotsendilise tabavuse juures 15 punkti (kahesed 1/1, kolmesed 3/3, vabavisked 4/4).
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Petersoni koduklubi säilitas võimaluse tõusta Itaalia esiliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mait Petersoni koduklubi Moncada alistas otsustavas viiendas kohtumises Omegna ning pääses finaali ehk heitlema õiguse eest uuel hooajal tõusta A2-liigasse. Kirill Koršunovi leivaisa Cecina kaotas viiemängulise lahingu järel Ozzanole ning langes tulevaks hooajaks Serie C liigasse, vahendab Korvpall24.ee.
Finaalis läheb Moncada vastamisi Chiusi San Giobbe Umanaga. Kui veerandfinaalis usaldas peatreener Michele Catalani Petersonile keskmiselt 11 minutit, siis poolfinaalis käis eestlasest keskmängija väljakul kolmes kohtumises, kogudes kuue minutiga 0,7 punkti (visked 1/1) ja 1,7 lauapalli.
Seeria jooksul üha paremasse hoogu sattunud Kirill Koršunov kogus viie mänguga keskmiselt 21,2 minutit, mille jooksul viskas kuus punkti, hankis 2,8 lauapalli ning jagas ühe korvisöödu. Parimaks kujunes just seeria otsustav mäng, milles eestlasest mängumees viskas sajaprotsendilise tabavuse juures 15 punkti (kahesed 1/1, kolmesed 3/3, vabavisked 4/4).
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Petersoni koduklubi säilitas võimaluse tõusta Itaalia esiliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõbral Soomes oli sünnipäev. Helistasin ja soovin palju õnne.
"Miks Eesti peaminister Soome peaministrile avalikke kirju saadab?" küsis ta vastu.
"Kaja Kallas seisab Eesti inimeste eest," ütlesin.
"Ja Sanna Marin seisab Soome inimeste eest," teatas tema.
Nii ongi.
Soome on valinud koroonapandeemia vältimiseks oma strateegia, mida kasutab kõigi riikide suhtes. Kuna Eestis oli nakatumine vahepeal kümneid kordi kõrgem, jäid meie pendelrändajad, kes Soomes töötavad, aga kelle alaline elukoht on Eestis, suletud piiri taha lõksu. Jah, see on vastuolus Euroopa Liidu reeglitega, mis pole õige. Aga Soome hoiab kõigutamatult kinni enda strateegiast suruda viiruse levik võimalikult madalale ega loobu oma sammudest, kuidas riiki avada.
Paralleeli otsides võiks küsida, et kui Eestis oleks nakatumise määr 25 ja Lätis üle 1000, kas Eesti lõunapiir seisaks siis lahti või kinni?
Kui aga Soome lubas nüüd seal töötavatele eestlastele maale pääsemiseks lennu-, kuid mitte veel laevaliiklust, tõlgendas ametlik Tallinn seda eriliselt Eesti vastu suunatud sammuks.
Algas võidujooks, kes kõige teravamalt ja kõige halvemini Soome kohta ütleb – nii hindas Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik. Ta on Soomes töötanud ja seal teadust teinud, mõistab seletada Soome ühiskonda.
Selle alanud võidujooksu üks osa on ka õhinapõhine välispoliitika. Kui Eesti peaminister Kaja Kallas kutsus välja Soome suursaadiku, et rääkida oma murest eestlastest pendelrändajate üle, võis seda mõista. Kui aga Kaja Kallas lasi avaldada ajalehes Helsingin Sanomat enda avaliku kirja Soome peaministrile Sanna Marinile, et lõppu eestlaste murele ei paista, jättis see mulje ajaloo lõpu saabumisest. Nagu Eesti-Soome suhetes ei olekski homset ja ülehomset, mil piirid avanevad niikuinii ja siis peavad kaks lähedast, küllaltki samameelset naabrit edasi suhtlema.
Soomlased saavad nüüd pareerida, et Kaja Kallase tegutsemisel on sisepoliitiline taust, sest opositsioon ja meedia nõuavad temalt jõulisust. EKRE ja Isamaa üks etteheide lähipäevil peaminister Kallase vastu esitatavas umbusaldusavalduses ongi see, et ta ei ole suutnud lahendada pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel.
Mida saab Soomele ette heita, lisaks Euroopa Liidu reeglite hülgamisele, on Eestist pärit välistööjõu selektiivne kohtlemine. Näiteks meditsiinitöötajad ja veel mitmete ühiskonna toimimiseks vajalike erialade esindajad saavad rahulikult üle piiri edasi-tagasi liikuda, esmaspäeva hommikul Helsingisse ja reede õhtul tagasi Tallinnasse pendeldanud ehitustöölised ja koristajad aga mitte. Selline riikliku egoismina tõlgendatav valikulisus, mil on vähe pistmist koroona tõrjumisega, võinukski olla Eesti-poolse suhtlemise teravik või tüvi.
Mida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi – milline tähelepanuväärne ajastus – saadetud avalik kiri saavutab? Mitte midagi. Soome ei muuda enda koroona-strateegiat ning hakkab Soomes töötavate ja sageli Eestis makse maksvate pendelrändajate edasi-tagasi liikumist lubama jaanipäeva paiku või hiljemalt juulis. Täpselt nii, nagu algselt kavatses.
Kristi Raik ja Eesti eelmine suursaadik Soomes Harri Tiido on mõlemad tõdenud: Eestis kiputakse arvama, et meil on Soomega erisuhe ja Soomelt oodatakse erikohtlemist, aga soomlased ei saa sellest aru, sest neile ei ole kunagi olnud Eesti nii tähtis nagu Soome eestlastele. Soomele on see eriliselt tähtis naaber olnud alati Rootsi, meenutas Kristi Raik.
Rootsi peaminister, muide, ei ole Soome kolleegile avalikku kirja kirjutanud.
PS. Eksivad need, kes arvavad, nagu oleks Kaja Kallas oma avaliku kirjaga avaldanud umbusaldust välisminister Liimetsale, et too ei tee midagi ja peaminister pidi ise Soome lahe lainetel diplomaatia rooliratta haarama. Kiri Helsingin Sanomatele valmis ja läks teele koostöös Eesti välisministeeriumiga, kes on seni pikka aega ja järjekindlalt püüdnud Soomet mõjutada leevendama pendelrändajate liikumist. | Toomas Sildam: õhinapõhine välispoliitika Eesti-Soome sillal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõbral Soomes oli sünnipäev. Helistasin ja soovin palju õnne.
"Miks Eesti peaminister Soome peaministrile avalikke kirju saadab?" küsis ta vastu.
"Kaja Kallas seisab Eesti inimeste eest," ütlesin.
"Ja Sanna Marin seisab Soome inimeste eest," teatas tema.
Nii ongi.
Soome on valinud koroonapandeemia vältimiseks oma strateegia, mida kasutab kõigi riikide suhtes. Kuna Eestis oli nakatumine vahepeal kümneid kordi kõrgem, jäid meie pendelrändajad, kes Soomes töötavad, aga kelle alaline elukoht on Eestis, suletud piiri taha lõksu. Jah, see on vastuolus Euroopa Liidu reeglitega, mis pole õige. Aga Soome hoiab kõigutamatult kinni enda strateegiast suruda viiruse levik võimalikult madalale ega loobu oma sammudest, kuidas riiki avada.
Paralleeli otsides võiks küsida, et kui Eestis oleks nakatumise määr 25 ja Lätis üle 1000, kas Eesti lõunapiir seisaks siis lahti või kinni?
Kui aga Soome lubas nüüd seal töötavatele eestlastele maale pääsemiseks lennu-, kuid mitte veel laevaliiklust, tõlgendas ametlik Tallinn seda eriliselt Eesti vastu suunatud sammuks.
Algas võidujooks, kes kõige teravamalt ja kõige halvemini Soome kohta ütleb – nii hindas Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik. Ta on Soomes töötanud ja seal teadust teinud, mõistab seletada Soome ühiskonda.
Selle alanud võidujooksu üks osa on ka õhinapõhine välispoliitika. Kui Eesti peaminister Kaja Kallas kutsus välja Soome suursaadiku, et rääkida oma murest eestlastest pendelrändajate üle, võis seda mõista. Kui aga Kaja Kallas lasi avaldada ajalehes Helsingin Sanomat enda avaliku kirja Soome peaministrile Sanna Marinile, et lõppu eestlaste murele ei paista, jättis see mulje ajaloo lõpu saabumisest. Nagu Eesti-Soome suhetes ei olekski homset ja ülehomset, mil piirid avanevad niikuinii ja siis peavad kaks lähedast, küllaltki samameelset naabrit edasi suhtlema.
Soomlased saavad nüüd pareerida, et Kaja Kallase tegutsemisel on sisepoliitiline taust, sest opositsioon ja meedia nõuavad temalt jõulisust. EKRE ja Isamaa üks etteheide lähipäevil peaminister Kallase vastu esitatavas umbusaldusavalduses ongi see, et ta ei ole suutnud lahendada pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel.
Mida saab Soomele ette heita, lisaks Euroopa Liidu reeglite hülgamisele, on Eestist pärit välistööjõu selektiivne kohtlemine. Näiteks meditsiinitöötajad ja veel mitmete ühiskonna toimimiseks vajalike erialade esindajad saavad rahulikult üle piiri edasi-tagasi liikuda, esmaspäeva hommikul Helsingisse ja reede õhtul tagasi Tallinnasse pendeldanud ehitustöölised ja koristajad aga mitte. Selline riikliku egoismina tõlgendatav valikulisus, mil on vähe pistmist koroona tõrjumisega, võinukski olla Eesti-poolse suhtlemise teravik või tüvi.
Mida kaks päeva enne Soome kohalikke valimisi – milline tähelepanuväärne ajastus – saadetud avalik kiri saavutab? Mitte midagi. Soome ei muuda enda koroona-strateegiat ning hakkab Soomes töötavate ja sageli Eestis makse maksvate pendelrändajate edasi-tagasi liikumist lubama jaanipäeva paiku või hiljemalt juulis. Täpselt nii, nagu algselt kavatses.
Kristi Raik ja Eesti eelmine suursaadik Soomes Harri Tiido on mõlemad tõdenud: Eestis kiputakse arvama, et meil on Soomega erisuhe ja Soomelt oodatakse erikohtlemist, aga soomlased ei saa sellest aru, sest neile ei ole kunagi olnud Eesti nii tähtis nagu Soome eestlastele. Soomele on see eriliselt tähtis naaber olnud alati Rootsi, meenutas Kristi Raik.
Rootsi peaminister, muide, ei ole Soome kolleegile avalikku kirja kirjutanud.
PS. Eksivad need, kes arvavad, nagu oleks Kaja Kallas oma avaliku kirjaga avaldanud umbusaldust välisminister Liimetsale, et too ei tee midagi ja peaminister pidi ise Soome lahe lainetel diplomaatia rooliratta haarama. Kiri Helsingin Sanomatele valmis ja läks teele koostöös Eesti välisministeeriumiga, kes on seni pikka aega ja järjekindlalt püüdnud Soomet mõjutada leevendama pendelrändajate liikumist.
### Response:
Toomas Sildam: õhinapõhine välispoliitika Eesti-Soome sillal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem Nottinghamis kahel korral finaali jõudnud Konta alistas pühapäevases finaalis 6:2, 6:1 Hiina tennisisti Shuai Zhangi (WTA 46.). Kohtumine kestis täpselt tund aega.
Esimese asetusega Konta jaoks on tegemist karjääri neljanda WTA tiitlivõiduga ning esimesega muruväljakul.
Viimati võidutses 30-aastane inglanna 2017. aasta aprillis Miamis, aga Suurbritannias võitis kohalik naistennisist tiitli viimati 1981. aastal, kui Brightonis oli võidukas Sue Barker. | Konta lõpetas Briti naistennisistide pika tiitlipõua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem Nottinghamis kahel korral finaali jõudnud Konta alistas pühapäevases finaalis 6:2, 6:1 Hiina tennisisti Shuai Zhangi (WTA 46.). Kohtumine kestis täpselt tund aega.
Esimese asetusega Konta jaoks on tegemist karjääri neljanda WTA tiitlivõiduga ning esimesega muruväljakul.
Viimati võidutses 30-aastane inglanna 2017. aasta aprillis Miamis, aga Suurbritannias võitis kohalik naistennisist tiitli viimati 1981. aastal, kui Brightonis oli võidukas Sue Barker.
### Response:
Konta lõpetas Briti naistennisistide pika tiitlipõua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | D-grupi kohtumise jooksul väga palju ohtlikke momente ei olnud. Horvaatide parim võimalus sündis kümmekond minutit pärast Sterlingi tabamust, kuid Ante Rebic ei suutnud tagasipõrkunud palli väravasse saata.
D-alagrupp
Inglismaa
57' Sterling,
1
90:00
Horvaatia
0
Enne mängu:
Viimane suur lahing kahe riigi vahel toimus kolm aastat tagasi Venemaal, kui Inglismaa pidi maailmameistrivõistluste poolfinaalis lisaajal Horvaatia 2:1 paremust tunnistama. Neli kuud peale dramaatilist poolfinaali kohtusid rivaalid Rahvuste liiga raames, selle kohtumise kallutas 2:1 enda kasuks juba Inglismaa.
Ootame põnevusega noore Inglismaa poolkaitsja Mason Mounti ja Horvaatia tähe Luka Modrici vastasseisu, sest inglane on tunnistanud, et vaatab Modricile alt üles. Mount, kes esindab Chelsea' klubi, kohtus 5. mail peetud Meistrite liiga poolfinaalis Modrici tööandja Real Madridiga ning kuigi Inglise klubi jõudis 2:0 võiduga finaali, vahetasid noor inglane ja horvaat mängu järel särke. Mounti sõnul lihtsustab Modrici fännamine tema vastu mängimist, sest nii tunneb ta ründeässa liigutusi väga hästi.
Inglismaa koondis läbis noorenduskuuri 2018. aasta MM-i eel ning koosseisus suuri muudatusi kolme aasta jooksul tehtud ei ole. Peatreener Gareth Southgate'i sõnul on meeskond ühtsem kui MM-il ja kindlasti ei saa neid sel turniiril alahinnata.
Inglismaa mängis EM-i eel kaks sõprusmängu - ühe Austria ja teise Rumeenia vastu. Mõlemad kohtumised võitis Inglismaa seisuga 1:0.
Horvaatia koondis on Inglismaast oluliselt kogenum. Pisut ootamatu kaotus oli mullu septembris karjääri lõpetanud ründeässa Ivan Rakitic.
Horvaatia peatreener on Zlatko Dalic, kes tüüris meeskonna 2018. aastal MM-i hõbemedalini.
Ka Horvaatia pidas sarnaselt Inglismaale enne turniiri kaks sõpruskohtumist. Armeeniaga mängiti 1:1 viiki ning 0:1 tunnistati tugeva Belgia paremust. | Inglismaa võttis Horvaatialt MM-i poolfinaali kaotuse eest revanši | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
D-grupi kohtumise jooksul väga palju ohtlikke momente ei olnud. Horvaatide parim võimalus sündis kümmekond minutit pärast Sterlingi tabamust, kuid Ante Rebic ei suutnud tagasipõrkunud palli väravasse saata.
D-alagrupp
Inglismaa
57' Sterling,
1
90:00
Horvaatia
0
Enne mängu:
Viimane suur lahing kahe riigi vahel toimus kolm aastat tagasi Venemaal, kui Inglismaa pidi maailmameistrivõistluste poolfinaalis lisaajal Horvaatia 2:1 paremust tunnistama. Neli kuud peale dramaatilist poolfinaali kohtusid rivaalid Rahvuste liiga raames, selle kohtumise kallutas 2:1 enda kasuks juba Inglismaa.
Ootame põnevusega noore Inglismaa poolkaitsja Mason Mounti ja Horvaatia tähe Luka Modrici vastasseisu, sest inglane on tunnistanud, et vaatab Modricile alt üles. Mount, kes esindab Chelsea' klubi, kohtus 5. mail peetud Meistrite liiga poolfinaalis Modrici tööandja Real Madridiga ning kuigi Inglise klubi jõudis 2:0 võiduga finaali, vahetasid noor inglane ja horvaat mängu järel särke. Mounti sõnul lihtsustab Modrici fännamine tema vastu mängimist, sest nii tunneb ta ründeässa liigutusi väga hästi.
Inglismaa koondis läbis noorenduskuuri 2018. aasta MM-i eel ning koosseisus suuri muudatusi kolme aasta jooksul tehtud ei ole. Peatreener Gareth Southgate'i sõnul on meeskond ühtsem kui MM-il ja kindlasti ei saa neid sel turniiril alahinnata.
Inglismaa mängis EM-i eel kaks sõprusmängu - ühe Austria ja teise Rumeenia vastu. Mõlemad kohtumised võitis Inglismaa seisuga 1:0.
Horvaatia koondis on Inglismaast oluliselt kogenum. Pisut ootamatu kaotus oli mullu septembris karjääri lõpetanud ründeässa Ivan Rakitic.
Horvaatia peatreener on Zlatko Dalic, kes tüüris meeskonna 2018. aastal MM-i hõbemedalini.
Ka Horvaatia pidas sarnaselt Inglismaale enne turniiri kaks sõpruskohtumist. Armeeniaga mängiti 1:1 viiki ning 0:1 tunnistati tugeva Belgia paremust.
### Response:
Inglismaa võttis Horvaatialt MM-i poolfinaali kaotuse eest revanši |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta on stabiilses seisundis ja kõiki asjaolusid arvestades on temaga hästi," rääkis Boesen pressikonverentsil. "Ta on ka mängijatega kontaktis olnud. Praegu jääb ta haiglasse jälgimise alla, aga kõik senised testid on andnud häid tulemusi."
Boesenilt küsiti pressikonverentsil nii taani kui inglise keeles, miks koondise tähtmängija kokku kukkus. "Mul ei ole sellele mingit seletust. Ma ei näinud seda oma silmaga, vaid pärast ekraanilt, ehk ma olen näinud sama mida teiegi. Praegu ei ole meil selgitusi. Ma ei oska öelda, kui lähedal olime Christiani kaotamisele, aga ühel hetkel oli ta läinud. Miks see juhtus, me ei tea," lisas koondise arst, kelle sõnul hakkas mängija süda taas lööma pärast ühekordset defibrillaatori kasutamist.
Taani rahvusmeeskonna peatreener Kasper Hjulmand on samuti Erikseniga suhelnud. "Oli suur kergendus täna Christianit naeratamas näha. See tähendab meile palju," sõnas koondise juhendaja. "Ta oli rohkem meie pärast mures ja uuris, kuidas meil läheb. Ta ütles, et ei mäleta intsidendist midagi ja muretses meie pärast. See on tavaline Christian: võrreldamatu jalgpallur, aga fantastiline inimene."
"Meil oli Christianiga videokõne ja mängijad said temaga rääkida," lisas Taani jalgpalliliidu juht Peter Möller. "See, et Christian oli heas tujus, oli pärast pikka teadmatust uskumatuks kergenduseks. On suurepärane, et saime temaga rääkida ja et temaga on kõiki asjaolusid arvestades hästi."
Pressikonverentsil osalenud Taani esindajad kinnitasid, et koondis on saanud psühholoogilist abi. "Kahtlemata üritame psühholoogide abiga mingisugust normaalsust taastada," tõdes Hjulmand. "Me peame jõudma olukorda, mis lubaks meil taas treenida ja mängida. Mängijad on reageerinud erinevalt: mõned nägid olukorda väga lähedalt, teised kuulsid [arstide] vestlust [Erikseni ja arstide ümber ringis seistes]. Tahan mängijaid tänada selle eest, kui rahulikuks nad on suutnud jääda."
"Tahame turniiri jätkata, samas mõistame, et mõned mängijad vajavad praegu oma elukaaslastega koos olemist," lisas Möller. "Ma ei tea, kas see tähendab turniirimulli murdmist. Meie ülesanne on mängijaid nii-öelda turgutada, et nad oleks mänguks Belgia vastu valmis."
Koondise peatreener tõdes, et taanlased ei oleks pidanud õhtul edasi mängima. "Saan aru, et olukord oli [Euroopa jalgpalliliidu] UEFA jaoks väga raske, aga ma arvan, et oli vale anda meile kaks valikut [mängida kohtumine lõpuni laupäeva õhtul või pühapäeva lõunal]. Mängijad ei teadnud, kas nad on oma sõbra kaotanud. Me ei oleks pidanud mängima. Võib-olla oleksime pidanud bussi istuma ja vaatama, mida järgmine päev toob. See oli mängijatele väga raske ja ma usun, et see oli vale," sõnas Hjulmand.
Sellega nõustus ka Möller: "nagu Kasper ütles, võtsime otsuse vastu meie, tiimi juhid. Keegi ei peaks mängijaid süüdistama ja ma ei tundnud ka UEFA survet, aga peame mõtlema, kas otsus oli õige. Nõustun Hjulmandiga: me ei oleks pidanud mängima."
Soome võitis laupäevase kohtumise Joel Pohjanpalo teise poolaja väravast 1:0, Taani kohtub B-alagrupi teises mänguvoorus Belgiaga neljapäeval. | Taani arst: Erikseni süda seiskus, senised testid on andnud häid tulemusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta on stabiilses seisundis ja kõiki asjaolusid arvestades on temaga hästi," rääkis Boesen pressikonverentsil. "Ta on ka mängijatega kontaktis olnud. Praegu jääb ta haiglasse jälgimise alla, aga kõik senised testid on andnud häid tulemusi."
Boesenilt küsiti pressikonverentsil nii taani kui inglise keeles, miks koondise tähtmängija kokku kukkus. "Mul ei ole sellele mingit seletust. Ma ei näinud seda oma silmaga, vaid pärast ekraanilt, ehk ma olen näinud sama mida teiegi. Praegu ei ole meil selgitusi. Ma ei oska öelda, kui lähedal olime Christiani kaotamisele, aga ühel hetkel oli ta läinud. Miks see juhtus, me ei tea," lisas koondise arst, kelle sõnul hakkas mängija süda taas lööma pärast ühekordset defibrillaatori kasutamist.
Taani rahvusmeeskonna peatreener Kasper Hjulmand on samuti Erikseniga suhelnud. "Oli suur kergendus täna Christianit naeratamas näha. See tähendab meile palju," sõnas koondise juhendaja. "Ta oli rohkem meie pärast mures ja uuris, kuidas meil läheb. Ta ütles, et ei mäleta intsidendist midagi ja muretses meie pärast. See on tavaline Christian: võrreldamatu jalgpallur, aga fantastiline inimene."
"Meil oli Christianiga videokõne ja mängijad said temaga rääkida," lisas Taani jalgpalliliidu juht Peter Möller. "See, et Christian oli heas tujus, oli pärast pikka teadmatust uskumatuks kergenduseks. On suurepärane, et saime temaga rääkida ja et temaga on kõiki asjaolusid arvestades hästi."
Pressikonverentsil osalenud Taani esindajad kinnitasid, et koondis on saanud psühholoogilist abi. "Kahtlemata üritame psühholoogide abiga mingisugust normaalsust taastada," tõdes Hjulmand. "Me peame jõudma olukorda, mis lubaks meil taas treenida ja mängida. Mängijad on reageerinud erinevalt: mõned nägid olukorda väga lähedalt, teised kuulsid [arstide] vestlust [Erikseni ja arstide ümber ringis seistes]. Tahan mängijaid tänada selle eest, kui rahulikuks nad on suutnud jääda."
"Tahame turniiri jätkata, samas mõistame, et mõned mängijad vajavad praegu oma elukaaslastega koos olemist," lisas Möller. "Ma ei tea, kas see tähendab turniirimulli murdmist. Meie ülesanne on mängijaid nii-öelda turgutada, et nad oleks mänguks Belgia vastu valmis."
Koondise peatreener tõdes, et taanlased ei oleks pidanud õhtul edasi mängima. "Saan aru, et olukord oli [Euroopa jalgpalliliidu] UEFA jaoks väga raske, aga ma arvan, et oli vale anda meile kaks valikut [mängida kohtumine lõpuni laupäeva õhtul või pühapäeva lõunal]. Mängijad ei teadnud, kas nad on oma sõbra kaotanud. Me ei oleks pidanud mängima. Võib-olla oleksime pidanud bussi istuma ja vaatama, mida järgmine päev toob. See oli mängijatele väga raske ja ma usun, et see oli vale," sõnas Hjulmand.
Sellega nõustus ka Möller: "nagu Kasper ütles, võtsime otsuse vastu meie, tiimi juhid. Keegi ei peaks mängijaid süüdistama ja ma ei tundnud ka UEFA survet, aga peame mõtlema, kas otsus oli õige. Nõustun Hjulmandiga: me ei oleks pidanud mängima."
Soome võitis laupäevase kohtumise Joel Pohjanpalo teise poolaja väravast 1:0, Taani kohtub B-alagrupi teises mänguvoorus Belgiaga neljapäeval.
### Response:
Taani arst: Erikseni süda seiskus, senised testid on andnud häid tulemusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendkuningriigis peetud kolmepäevase G7 liidrite kohtumise järgselt avaldatud kommünikees kutsusid liidrid Moskvat üles peatama ka destabiliseerivat ja kahjulikku tegevust ja viima läbi uurimise seoses keemiarelvade kasutamisega Venemaa territooriumil, kirjutab Reuters.
Kommünikee kohaselt peab Venemaa võtma vastutusele oma territooriumil tegutsevad lunavara rünnakute toimepanijad, krüptorahaga lunaraha pesijad ja teised küberkurjategijad.
Küberrünnakute teema on päevakajaline pärast rünnakut Ühendriikides kütusejuhtmeid haldava ettevõtte Colonial Pipeline vastu.
Ühendkuningriik on varem avaldanud, et Venemaa on küberrünnakute peamine allikas.
G7 rühma avaldus kutsus üles ka laiemale tegevusele lunavararünnakute vastu, nimetades ohvrite andmete lukustamist ja nende vastu lunaraha nõudmist aina kasvavaks jagatud ohuks.
"Me kutsume kõiki riike üles tuvastama ja segama kriminaalseid lunavaravõrgustikke, mis tegutsevad nende piirides ja võtma võrgustikke nende tegevuse eest vastutusele," seisab avalduses.
Üleskutse uurida keemiarelvi järgneb Aleksei Navalnõi mürgitamisele ainega, mille puhul oli Saksamaa arstide hinnangul tegemist sõjaväelise närvimürgiga. | G7 nõuab Venemaalt tegutsemist küberrünnakute vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriigis peetud kolmepäevase G7 liidrite kohtumise järgselt avaldatud kommünikees kutsusid liidrid Moskvat üles peatama ka destabiliseerivat ja kahjulikku tegevust ja viima läbi uurimise seoses keemiarelvade kasutamisega Venemaa territooriumil, kirjutab Reuters.
Kommünikee kohaselt peab Venemaa võtma vastutusele oma territooriumil tegutsevad lunavara rünnakute toimepanijad, krüptorahaga lunaraha pesijad ja teised küberkurjategijad.
Küberrünnakute teema on päevakajaline pärast rünnakut Ühendriikides kütusejuhtmeid haldava ettevõtte Colonial Pipeline vastu.
Ühendkuningriik on varem avaldanud, et Venemaa on küberrünnakute peamine allikas.
G7 rühma avaldus kutsus üles ka laiemale tegevusele lunavararünnakute vastu, nimetades ohvrite andmete lukustamist ja nende vastu lunaraha nõudmist aina kasvavaks jagatud ohuks.
"Me kutsume kõiki riike üles tuvastama ja segama kriminaalseid lunavaravõrgustikke, mis tegutsevad nende piirides ja võtma võrgustikke nende tegevuse eest vastutusele," seisab avalduses.
Üleskutse uurida keemiarelvi järgneb Aleksei Navalnõi mürgitamisele ainega, mille puhul oli Saksamaa arstide hinnangul tegemist sõjaväelise närvimürgiga.
### Response:
G7 nõuab Venemaalt tegutsemist küberrünnakute vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuleval aastal ilmuv videomäng viib tegevuse planeedi Pandora osasse, mida pole varem näidatud. "Avatar: Frontiers of Pandora" ilmub nii PC-l, PS5-l kui ka Xboxi konsoolidel, samuti saab seda mängida voogedastusplatvormidel Google Stadia ja Amazon Luna.
Vaata videomängu esimest lühiklippi: | "Avatari" filmi põhjal valmib uus videomäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuleval aastal ilmuv videomäng viib tegevuse planeedi Pandora osasse, mida pole varem näidatud. "Avatar: Frontiers of Pandora" ilmub nii PC-l, PS5-l kui ka Xboxi konsoolidel, samuti saab seda mängida voogedastusplatvormidel Google Stadia ja Amazon Luna.
Vaata videomängu esimest lühiklippi:
### Response:
"Avatari" filmi põhjal valmib uus videomäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäevane kohtumine oli kestnud kõigest 30 minutit, kui külalismeeskond jäi Robin Limbergi teise kollase kaardi järel arvulisse vähemusse.
Üheksa minutit hiljem viis Martin Miller tiitlikaitsja juhtima ja lõppskoori vormistas 77. minutil Markkus Seppik.
Flora on 11 mängust võitnud üheksa ja viigistanud kaks, 29 punktiga ollakse tabelis praegu kolmandal kohal. Levadial on liidrina 34 ja Paidel 30 punkti, mõlemad on Florast pidanud kolm kohtumist rohkem. | Flora alistas pooletunnise mängu järel vähemusse jäänud Vapruse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevane kohtumine oli kestnud kõigest 30 minutit, kui külalismeeskond jäi Robin Limbergi teise kollase kaardi järel arvulisse vähemusse.
Üheksa minutit hiljem viis Martin Miller tiitlikaitsja juhtima ja lõppskoori vormistas 77. minutil Markkus Seppik.
Flora on 11 mängust võitnud üheksa ja viigistanud kaks, 29 punktiga ollakse tabelis praegu kolmandal kohal. Levadial on liidrina 34 ja Paidel 30 punkti, mõlemad on Florast pidanud kolm kohtumist rohkem.
### Response:
Flora alistas pooletunnise mängu järel vähemusse jäänud Vapruse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Taani tähtmängija kukkus veidi enne laupäevase kohtumise avapoolaja lõppu kokku ja vajas väljakul kohest arstiabi. Praegu on Eriksen taanlaste jalgpalliliidu kinnitusel haiglas ärkvel ja stabiilses seisundis.
Kohtumine jäeti pooleli, Euroopa jalgpalliliit UEFA andis võistkondadele valiku lõpetada mäng laupäeva õhtul või teha seda pühapäeva lõunal. Pärast seda, kui taanlased said teada, et Eriksen on haiglas teadvusel, otsustati matš laupäeval lõpuni mängida.
"See on UEFA poolt absurdne otsus," rääkis Peter Schmeichel pühapäeval BBC-le. "Nad oleks pidanud leidma teise stsenaariumi, näitama veidi kaastunnet, ja nad ei teinud seda."
1992. aastal Taaniga üllatuslikult Euroopa meistriks kroonitud Schmeicheli poeg Kasper on praegu koondise esiväravavahiks. "Minu jaoks oleks need olnud mu karjääri kõige kohutavamad kaks tundi. Juhtub midagi kohutavat ja UEFA annab mängijatele valiku mäng lõpuni pidada või tulla järgmise päeva lõunal tagasi. Mis valik see on?" küsis Peter Schmeichel.
"Mängu tulemus on täiesti ebaoluline. Kuidas sa saad edasi mängida?" lisas endine Manchester Unitedi puurivaht.
Soome koondise ründaja Teemu Pukki sõnul oli laupäevane mäng üks tema karjääri raskemaid. "Otsustasime leppida sellega, mida Taani koondis otsustab ja olime valmis jätkama, ükskõik, milline otsus vastu võetaks. Kindlasti ei olnud kerge väljakule tagasi tulla, aga kui kuulsime, et kõik tundub olevat korras, hakkasime taas mängule keskenduma." | Taani jalgpallilegend kritiseeris UEFA-d: mäng ei oleks pidanud jätkuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Taani tähtmängija kukkus veidi enne laupäevase kohtumise avapoolaja lõppu kokku ja vajas väljakul kohest arstiabi. Praegu on Eriksen taanlaste jalgpalliliidu kinnitusel haiglas ärkvel ja stabiilses seisundis.
Kohtumine jäeti pooleli, Euroopa jalgpalliliit UEFA andis võistkondadele valiku lõpetada mäng laupäeva õhtul või teha seda pühapäeva lõunal. Pärast seda, kui taanlased said teada, et Eriksen on haiglas teadvusel, otsustati matš laupäeval lõpuni mängida.
"See on UEFA poolt absurdne otsus," rääkis Peter Schmeichel pühapäeval BBC-le. "Nad oleks pidanud leidma teise stsenaariumi, näitama veidi kaastunnet, ja nad ei teinud seda."
1992. aastal Taaniga üllatuslikult Euroopa meistriks kroonitud Schmeicheli poeg Kasper on praegu koondise esiväravavahiks. "Minu jaoks oleks need olnud mu karjääri kõige kohutavamad kaks tundi. Juhtub midagi kohutavat ja UEFA annab mängijatele valiku mäng lõpuni pidada või tulla järgmise päeva lõunal tagasi. Mis valik see on?" küsis Peter Schmeichel.
"Mängu tulemus on täiesti ebaoluline. Kuidas sa saad edasi mängida?" lisas endine Manchester Unitedi puurivaht.
Soome koondise ründaja Teemu Pukki sõnul oli laupäevane mäng üks tema karjääri raskemaid. "Otsustasime leppida sellega, mida Taani koondis otsustab ja olime valmis jätkama, ükskõik, milline otsus vastu võetaks. Kindlasti ei olnud kerge väljakule tagasi tulla, aga kui kuulsime, et kõik tundub olevat korras, hakkasime taas mängule keskenduma."
### Response:
Taani jalgpallilegend kritiseeris UEFA-d: mäng ei oleks pidanud jätkuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et on päevade jooksul riigikogus kombanud koalitsiooniga vastastikku võimalusi kompromissi leidmiseks ja erakond ei eita andmekogude vajalikkust, küsimus on selles, milliseid andmeid kogutakse ja kuidas neid kasutada saab.
"Arutelude käigus küsisid koalitsiooni esindajad, et kas on olemas mingid muudatused, mille eelnõusse sisse viimisel võiksime me lõpuks eelnõuga nõustuda. Oleme alati valmis otsima mõistlikku kompromissi, mistõttu panime oma ettepanekud kirja," kirjutas Helme.
Helme sõnul tähendaks muudatuste sisse viimine siiski, et eelnõu teine lugemine tuleks katkestada ja pakutavad muudatused tuleks suve jooksul uueks eelnõuks kirjutada ning teema juurde peaks tagasi tulema sügisel.
"Kahjuks lükkas koalitsioon meie kompromissi tagasi," lisas ta.
Helme avaldatud EKRE poolt välja käidud ettepanekute loetelu:
Seaduses peab olema rangelt piiritletud suletud loetelu, milliseid andmeid tohib andmebaas sisaldada (nt "näokujutis" tundub liiga lai mõiste, selle alla saab mahutada ka silmaiirised, 3d mudelid jne).
Andmebaasi kasutamine privaatsete isikuandmete töötlemiseks peaks toimuma kohtu loal analoogiliselt läbiotsimisega.
Kasutajate nimekiri peab olema seaduses suletud loetelu, samuti kasutuse alused. Selge piirang, et ühe asutuse kasutajad saavad ligi ainult enda senistele andmetele, andmekasutus ei laiene. Seda ei saa pärast muuta ministri või valitsuse tasemel. Välisriikide, sh EL riikidega on andmete jagamine sellest andmebaasist keelatud.
Uurimisasutused, sh prokuratuur saab juurdepääsu vaid eraldi ja põhjendatud avaldusega üksikjuhtumi lahendamiseks.
Volitus laiendamiseks (andmete liik ja kasutajad) ainult läbi riigikogu.
Täpselt peab olema reguleeritud andmete kasutamise logimine.
Põhjendamatu andmete vaatamine ja logiprotseduuride rikkumine peab olema karistatav.
Kui isik soovib enda andmed andmebaasist kustutada, peab tal olema ka õigus seda hiljem kontrollida.
Sõjaväelaste, päästjate, politseinike jne andmeid ei koguta, see on julgeolekurisk.
Andmebaasi füüsiline ja tarkvaraline kehand on 100-protsendiliselt Eesti võimu kontrolli all ja asub Eestis ning allub Eesti seadustele.
Sissepääs ehk uks andmete juurde ja seda kontrolliv vastutaja ning ka kõik "võtmed" mis iganes üksikandme või andmete kogumi juurde selles baasis on füüsiliselt Eestis. Seaduses on keelatud, et andmed asuvad pilves.
Seaduses mehhanism, et kriitilises olukorras kogu andmebaas hävitatakse: on nimetatud kes teeb, kuidas, mis hetkel, kelle otsus ja kes kontrollib (sama peaks olema relvaomanike registriga ja teiste julgeoleku seisukohalt delikaatsete andmetega.)
Enne vastuvõtmist riigikogule esitada mõjuanalüüs pädeva asutuse poolt - kelle tagatud on turvalisus, kuidas see toimib, kuidas ja kelle tööd aitab ABIS kiirendada ja parandada ja kui palju.
Selge tööplaan, mis saab ülejäänud andmebaasidest ehk koht riigi IT struktuuris praegu ja tulevikus. | Koalitsioon lükkas EKRE ettepanekud ABIS-e eelnõule tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et on päevade jooksul riigikogus kombanud koalitsiooniga vastastikku võimalusi kompromissi leidmiseks ja erakond ei eita andmekogude vajalikkust, küsimus on selles, milliseid andmeid kogutakse ja kuidas neid kasutada saab.
"Arutelude käigus küsisid koalitsiooni esindajad, et kas on olemas mingid muudatused, mille eelnõusse sisse viimisel võiksime me lõpuks eelnõuga nõustuda. Oleme alati valmis otsima mõistlikku kompromissi, mistõttu panime oma ettepanekud kirja," kirjutas Helme.
Helme sõnul tähendaks muudatuste sisse viimine siiski, et eelnõu teine lugemine tuleks katkestada ja pakutavad muudatused tuleks suve jooksul uueks eelnõuks kirjutada ning teema juurde peaks tagasi tulema sügisel.
"Kahjuks lükkas koalitsioon meie kompromissi tagasi," lisas ta.
Helme avaldatud EKRE poolt välja käidud ettepanekute loetelu:
Seaduses peab olema rangelt piiritletud suletud loetelu, milliseid andmeid tohib andmebaas sisaldada (nt "näokujutis" tundub liiga lai mõiste, selle alla saab mahutada ka silmaiirised, 3d mudelid jne).
Andmebaasi kasutamine privaatsete isikuandmete töötlemiseks peaks toimuma kohtu loal analoogiliselt läbiotsimisega.
Kasutajate nimekiri peab olema seaduses suletud loetelu, samuti kasutuse alused. Selge piirang, et ühe asutuse kasutajad saavad ligi ainult enda senistele andmetele, andmekasutus ei laiene. Seda ei saa pärast muuta ministri või valitsuse tasemel. Välisriikide, sh EL riikidega on andmete jagamine sellest andmebaasist keelatud.
Uurimisasutused, sh prokuratuur saab juurdepääsu vaid eraldi ja põhjendatud avaldusega üksikjuhtumi lahendamiseks.
Volitus laiendamiseks (andmete liik ja kasutajad) ainult läbi riigikogu.
Täpselt peab olema reguleeritud andmete kasutamise logimine.
Põhjendamatu andmete vaatamine ja logiprotseduuride rikkumine peab olema karistatav.
Kui isik soovib enda andmed andmebaasist kustutada, peab tal olema ka õigus seda hiljem kontrollida.
Sõjaväelaste, päästjate, politseinike jne andmeid ei koguta, see on julgeolekurisk.
Andmebaasi füüsiline ja tarkvaraline kehand on 100-protsendiliselt Eesti võimu kontrolli all ja asub Eestis ning allub Eesti seadustele.
Sissepääs ehk uks andmete juurde ja seda kontrolliv vastutaja ning ka kõik "võtmed" mis iganes üksikandme või andmete kogumi juurde selles baasis on füüsiliselt Eestis. Seaduses on keelatud, et andmed asuvad pilves.
Seaduses mehhanism, et kriitilises olukorras kogu andmebaas hävitatakse: on nimetatud kes teeb, kuidas, mis hetkel, kelle otsus ja kes kontrollib (sama peaks olema relvaomanike registriga ja teiste julgeoleku seisukohalt delikaatsete andmetega.)
Enne vastuvõtmist riigikogule esitada mõjuanalüüs pädeva asutuse poolt - kelle tagatud on turvalisus, kuidas see toimib, kuidas ja kelle tööd aitab ABIS kiirendada ja parandada ja kui palju.
Selge tööplaan, mis saab ülejäänud andmebaasidest ehk koht riigi IT struktuuris praegu ja tulevikus.
### Response:
Koalitsioon lükkas EKRE ettepanekud ABIS-e eelnõule tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marotta esimene mõte kokku kukkunud Erikseni nähes oli, et Interi arstid olid mehe tervist kontrollides midagi kahe silma vahele jätnud. Uuringuid üle vaadates veendus Itaalia jalgpalliklubi juht, et midagi sellist siiski polnud, Erikseni süda oli korras ja tervisenäitajad head.
Sotsiaalmeedias hakkasid ringlema ka kuuldused, et Eriksenil võis olla koroona. Marotta lükkas kuuldused ümber, kinnitades, et taanlasel polnud koroonat ning ühtlasi polnud ta ka koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. | Erikseni tööandja välistas varasemad südameprobleemid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marotta esimene mõte kokku kukkunud Erikseni nähes oli, et Interi arstid olid mehe tervist kontrollides midagi kahe silma vahele jätnud. Uuringuid üle vaadates veendus Itaalia jalgpalliklubi juht, et midagi sellist siiski polnud, Erikseni süda oli korras ja tervisenäitajad head.
Sotsiaalmeedias hakkasid ringlema ka kuuldused, et Eriksenil võis olla koroona. Marotta lükkas kuuldused ümber, kinnitades, et taanlasel polnud koroonat ning ühtlasi polnud ta ka koroonaviiruse vastu vaktsineeritud.
### Response:
Erikseni tööandja välistas varasemad südameprobleemid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | McKeown näitas hiilgavat vormi juba möödunud kuul, kui püstitas ajaga 57,63 samal alal Austraalia rekordi. Maailmarekordi ujumisele vihjas austraallanna treener Chris Mooney vahetult enne pühapäevase katsevõistluse soojenduse algust. "Mina teadsin ja tema teadis, et on aeg," rääkis ujuja valmisolekust ja treeneri sõnumist rekord oma nimele võtta. McKeowni sõnul ei olnud uus rekord siiski eesmärk omaette, aga tulemus näitab, et raske töö ja vaev tasus end ära.
Eriliseks teeb rekordi asjaolu, et McKeowni isa suri 10 kuud tagasi 53-aastasena ajukasvajasse ja ujuja suunas surmaga seotud pinged olümpiaks treenimisse.
Eelmise maailmarekordi ujus 2019. aastal ameeriklane Regan Smith.
Uue maailmarekordi püstitamine lisab ootusärevust ka Tokyo olümpiamängudele, sest seal võtab McKeown mõõtu senise rekordiomaniku Smithiga. | 19-aastane austraallanna ujus maailmarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
McKeown näitas hiilgavat vormi juba möödunud kuul, kui püstitas ajaga 57,63 samal alal Austraalia rekordi. Maailmarekordi ujumisele vihjas austraallanna treener Chris Mooney vahetult enne pühapäevase katsevõistluse soojenduse algust. "Mina teadsin ja tema teadis, et on aeg," rääkis ujuja valmisolekust ja treeneri sõnumist rekord oma nimele võtta. McKeowni sõnul ei olnud uus rekord siiski eesmärk omaette, aga tulemus näitab, et raske töö ja vaev tasus end ära.
Eriliseks teeb rekordi asjaolu, et McKeowni isa suri 10 kuud tagasi 53-aastasena ajukasvajasse ja ujuja suunas surmaga seotud pinged olümpiaks treenimisse.
Eelmise maailmarekordi ujus 2019. aastal ameeriklane Regan Smith.
Uue maailmarekordi püstitamine lisab ootusärevust ka Tokyo olümpiamängudele, sest seal võtab McKeown mõõtu senise rekordiomaniku Smithiga.
### Response:
19-aastane austraallanna ujus maailmarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2014. aasta US Openi võitja Cilic (ATP 47.) võitis ligi kaks tundi kestnud finaalmängu 7:6 (2), 6:3. 32-aastane horvaat võitis viimati ATP turniiri kolm aastat tagasi, kui võidutses Londonis Queen's Clubi turniiril. Ühtekokku on Cilicil nüüd 19 ATP turniirivõitu.
Kaheksandat korda ATP turniiri finaalis mänginud 20-aastane Auger-Aliassime (ATP 21.) pole endiselt finaalmängudes ühtegi setti võitnud. Noor kanadalane on profitenniseajastu üks kahest mängijast, kes pole kaheksa finaali juures veel võidurõõmu tunda saanud. Prantslane Julien Benneteau, kes 2018. aastal tippspordiga lõpparve tegi, mängis enda karjääri jooksul kümnes ATP finaalis ega võitnud neist ühtegi.
Profitenniseajastul on aga olnud kaks mängijat, kes on enda esimese ATP turniirivõidu saanud enda kümnendas finaalis – Pat Dupre (1982) ja Cedric Piolone (1996). Pioline võitis hiljem veel neli turniiri ja jõudis maailma edetabelis viiendale kohale. | Cilic võitis kolmeaastase vaheaja järel turniiri, noor kanadalane ikka võiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2014. aasta US Openi võitja Cilic (ATP 47.) võitis ligi kaks tundi kestnud finaalmängu 7:6 (2), 6:3. 32-aastane horvaat võitis viimati ATP turniiri kolm aastat tagasi, kui võidutses Londonis Queen's Clubi turniiril. Ühtekokku on Cilicil nüüd 19 ATP turniirivõitu.
Kaheksandat korda ATP turniiri finaalis mänginud 20-aastane Auger-Aliassime (ATP 21.) pole endiselt finaalmängudes ühtegi setti võitnud. Noor kanadalane on profitenniseajastu üks kahest mängijast, kes pole kaheksa finaali juures veel võidurõõmu tunda saanud. Prantslane Julien Benneteau, kes 2018. aastal tippspordiga lõpparve tegi, mängis enda karjääri jooksul kümnes ATP finaalis ega võitnud neist ühtegi.
Profitenniseajastul on aga olnud kaks mängijat, kes on enda esimese ATP turniirivõidu saanud enda kümnendas finaalis – Pat Dupre (1982) ja Cedric Piolone (1996). Pioline võitis hiljem veel neli turniiri ja jõudis maailma edetabelis viiendale kohale.
### Response:
Cilic võitis kolmeaastase vaheaja järel turniiri, noor kanadalane ikka võiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlannad lõid kõik väravad avapoolajal, kui 16. minutil skooris Lisette Tammik, kes sai Berle Brandilt pika söödu ette ja realiseeris vastasest põrganud palli väravaks. Teine värav löödi 28. minutil, kui Brant lahendas ära nurgalöögijärgse olukorra. Kolmanda värava lõi kapten Kairi Himanen 43. minutil ja viimasena sahistas Läti võrku Mari-Liis Lillemäe esimese poolaja teisel lisaminutil.
Lätlased teise poolaja viiendal lisaminutil, kui Karina Kork küll tõrjus lätlaste penalti, kuid lahtise palli suunas väravasse Renate Fedotova. | Eesti naiste jalgpallikoondis võitis lõunanaabreid ja teenis pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlannad lõid kõik väravad avapoolajal, kui 16. minutil skooris Lisette Tammik, kes sai Berle Brandilt pika söödu ette ja realiseeris vastasest põrganud palli väravaks. Teine värav löödi 28. minutil, kui Brant lahendas ära nurgalöögijärgse olukorra. Kolmanda värava lõi kapten Kairi Himanen 43. minutil ja viimasena sahistas Läti võrku Mari-Liis Lillemäe esimese poolaja teisel lisaminutil.
Lätlased teise poolaja viiendal lisaminutil, kui Karina Kork küll tõrjus lätlaste penalti, kuid lahtise palli suunas väravasse Renate Fedotova.
### Response:
Eesti naiste jalgpallikoondis võitis lõunanaabreid ja teenis pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril 2. asetatud Krejcikova ja Siniakova alistasid tund ja 14 minutit kestnud finaalis 6:4, 6:2 USA-Poola duo Bethanie Mattek-Sandsi ja Iga Swiateki. Mullune Prantsusmaa lahtiste võitja Swiatek ja karjääri jooksul paaris- ja segapaarismängus üheksa slämmiturniiri võitnud Mattek-Sands olid 14. paigutusega.
Krejcikova ja Siniakova asusid avasetti 4:0 ja 5:1 juhtima. Siis said küll Swiatek ja Mattek-Sands ühe murde tagasi, kuid kümnendas geimis ei loovutanud tšehhitarid vastastele punktigi, võites avaseti 6:4.
Teises setis loovutasid Krejcikova ja Siniakova küll korra enda pallingu, kuid murdsid kolmel korral vastaste servi ja võitsid seti kindlalt 6:2.
Enne Krejcikova tänavust saavutust oli viimane naine, kes Prantsusmaal mõlemasse finaali jõudis, tšehhitar Lucie Safarova 2015. aastal, kes triumfeeris toona paarismängus. Enne Krejcikovat suutis viimati Pariisi liival mõlemad tiitlid prantslanna Mary Pierce aastal 2000.
Üldse on Krejcikova seitsmes naine, kes Prantsusmaa lahtistel nii üksik- kui paarismängus karika võitnud: lisaks temale ja Pierce'ile on sellega varem hakkama saanud Billie Jean King (1972), Margaret Court (1973), Chris Evert (1974 ja 1975), Virginia Ruzici (1978) ja Martina Navratilova (1982 ja 1984).
Viimane, kes naiste seas üldse seesuguse duubliga hakkama sai, oli Serena Williams 2016. aasta Wimbledonis.
Krejcikova ja Siniakova on nüüd koos võitnud kolm slämmiturniiri, lisaks on Krejcikoval kolm slämmivõitu segapaarismängus.
Mission accomplished.
No.2 seeds Barbora Krejcikova and Katerina Siniakova defeat Bethanie Mattek-Sands and Iga Swiatek 64 62 to win their 2nd Roland Garros doubles title.
With that, Barbora Krejcikova becomes the 1st woman to sweep in Paris since Mary Pierce in 2000. #RG21 pic.twitter.com/6nU73izVdf
— WTA Insider (@WTA_insider) June 13, 2021 | Krejcikova tegi Prantsusmaa lahtistel haruldase kuldse duubli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril 2. asetatud Krejcikova ja Siniakova alistasid tund ja 14 minutit kestnud finaalis 6:4, 6:2 USA-Poola duo Bethanie Mattek-Sandsi ja Iga Swiateki. Mullune Prantsusmaa lahtiste võitja Swiatek ja karjääri jooksul paaris- ja segapaarismängus üheksa slämmiturniiri võitnud Mattek-Sands olid 14. paigutusega.
Krejcikova ja Siniakova asusid avasetti 4:0 ja 5:1 juhtima. Siis said küll Swiatek ja Mattek-Sands ühe murde tagasi, kuid kümnendas geimis ei loovutanud tšehhitarid vastastele punktigi, võites avaseti 6:4.
Teises setis loovutasid Krejcikova ja Siniakova küll korra enda pallingu, kuid murdsid kolmel korral vastaste servi ja võitsid seti kindlalt 6:2.
Enne Krejcikova tänavust saavutust oli viimane naine, kes Prantsusmaal mõlemasse finaali jõudis, tšehhitar Lucie Safarova 2015. aastal, kes triumfeeris toona paarismängus. Enne Krejcikovat suutis viimati Pariisi liival mõlemad tiitlid prantslanna Mary Pierce aastal 2000.
Üldse on Krejcikova seitsmes naine, kes Prantsusmaa lahtistel nii üksik- kui paarismängus karika võitnud: lisaks temale ja Pierce'ile on sellega varem hakkama saanud Billie Jean King (1972), Margaret Court (1973), Chris Evert (1974 ja 1975), Virginia Ruzici (1978) ja Martina Navratilova (1982 ja 1984).
Viimane, kes naiste seas üldse seesuguse duubliga hakkama sai, oli Serena Williams 2016. aasta Wimbledonis.
Krejcikova ja Siniakova on nüüd koos võitnud kolm slämmiturniiri, lisaks on Krejcikoval kolm slämmivõitu segapaarismängus.
Mission accomplished.
No.2 seeds Barbora Krejcikova and Katerina Siniakova defeat Bethanie Mattek-Sands and Iga Swiatek 64 62 to win their 2nd Roland Garros doubles title.
With that, Barbora Krejcikova becomes the 1st woman to sweep in Paris since Mary Pierce in 2000. #RG21 pic.twitter.com/6nU73izVdf
— WTA Insider (@WTA_insider) June 13, 2021
### Response:
Krejcikova tegi Prantsusmaa lahtistel haruldase kuldse duubli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EMA vaktsiinistrateegia juht Marco Cavaleri ütles Itaalia ajalehele La Stampa, et üle 60-aastaste puhul võiks eelistada Johnson & Johnsoni vaktsiini.
Mõlemad on niinimetatud viirusvektoriga vaktsiinid, mis on saanud ametlikult loa kasutamiseks kõigil vähemalt 18-aastastel, kuid mille suhtes on tekkinud kahtlus, sest need on mõnel juhul põhjustanud veretrombide teket.
Euroopa Liit on andnud kasutusloa ka kahele mRNA vaktsiinile, mida toodavad Pfizer/BioNTech ja Moderna.
Itaalia piiras laupäeval AstraZeneca vaktsiini kasutamise 60-aastaste ja vanemate inimestega, sest terviseprobleeme on see põhjustanud just noorematel.
Ajalehe küsimusele, kas AstraZeneca ei tuleks kõigil ära keelata, vastas Cavaleri: "Jah, ja see on variant, mida paljudes riikides nagu Prantsusmaa ja Saksamaa kaalutakse, kuna mRNA vaktsiinid on üha paremini kättesaadavad."
"Intsidendid on siiski väga harvad ja pärast esimest doosi. Tõsi küll, teise doosi kohta on vähem andmeid, aga Ühendkuningriigis läheb (vaktsineerimine) hästi," lisas ta.
Cavaleri sõnul võiks nooremate inimeste puhul eelistada mRNA vaktsiine, aga seda otsustab iga riik ise.
Ta lisas, et ühedoosilise Johnson & Johnsoni vaktsiiniga näib olevat probleeme vähem kui AstraZenecaga, aga seda ei kasutata ka nii laialdaselt. | EMA ametnik soovitab võimalusel AstraZeneca vaktsiinist loobuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EMA vaktsiinistrateegia juht Marco Cavaleri ütles Itaalia ajalehele La Stampa, et üle 60-aastaste puhul võiks eelistada Johnson & Johnsoni vaktsiini.
Mõlemad on niinimetatud viirusvektoriga vaktsiinid, mis on saanud ametlikult loa kasutamiseks kõigil vähemalt 18-aastastel, kuid mille suhtes on tekkinud kahtlus, sest need on mõnel juhul põhjustanud veretrombide teket.
Euroopa Liit on andnud kasutusloa ka kahele mRNA vaktsiinile, mida toodavad Pfizer/BioNTech ja Moderna.
Itaalia piiras laupäeval AstraZeneca vaktsiini kasutamise 60-aastaste ja vanemate inimestega, sest terviseprobleeme on see põhjustanud just noorematel.
Ajalehe küsimusele, kas AstraZeneca ei tuleks kõigil ära keelata, vastas Cavaleri: "Jah, ja see on variant, mida paljudes riikides nagu Prantsusmaa ja Saksamaa kaalutakse, kuna mRNA vaktsiinid on üha paremini kättesaadavad."
"Intsidendid on siiski väga harvad ja pärast esimest doosi. Tõsi küll, teise doosi kohta on vähem andmeid, aga Ühendkuningriigis läheb (vaktsineerimine) hästi," lisas ta.
Cavaleri sõnul võiks nooremate inimeste puhul eelistada mRNA vaktsiine, aga seda otsustab iga riik ise.
Ta lisas, et ühedoosilise Johnson & Johnsoni vaktsiiniga näib olevat probleeme vähem kui AstraZenecaga, aga seda ei kasutata ka nii laialdaselt.
### Response:
EMA ametnik soovitab võimalusel AstraZeneca vaktsiinist loobuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane mängija kõneles pühapäeva hommikul Taani jalgpalliliidu esindajatega ning ta tervitas oma võistkonnakaaslasi, teatas Taani jalgpalliliit Twitteris. | Kokku kukkunud Eriksen jääb haiglaravile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane mängija kõneles pühapäeva hommikul Taani jalgpalliliidu esindajatega ning ta tervitas oma võistkonnakaaslasi, teatas Taani jalgpalliliit Twitteris.
### Response:
Kokku kukkunud Eriksen jääb haiglaravile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nukitsamees"
Režissöör: Hele Karis
Osades: Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu, Ita Ever, Kaarel Kilvet, Urmas Kibuspuu, Tõnu Kark, Aarne Üksküla, Sulev Nõmmik, Ines Aru, Mihkel Raud
Koguperefilm eesti filmiklassikast on lugu heast ja kurjast. Nuki, armsa sarvedega metsapoisi kodu asub sügaval padrikus kurja metsamoori onnis. Ühel päeval lähevad Iti ja Kusti metsa marjule, eksivad ära ning satuvad metsakollide juurde, kus sõbrunevad Nukitsamehega. Kas lastel õnnestub kollipere käest põgeneda ja koju tagasi pääseda?
Kaader filmist "Nukitsamees" Autor/allikas: kaader filmist
Oskar Lutsu lastele mõeldud kunstmuinasjutt "Nukitsamees" ilmus omaette raamatukesena esmakordselt Noor-Eesti kirjastuse väljaandes 1920. aastal. Arvukate teatriseadete kõrval on olulised kaks filmi, mis sellesama loo järgi tehtud - 1960. aastal valminud Elbert Tuganovi nukufilm "Metsamuinasjutt" ja 1981. aastal Helle Karise lavastatud muusikaline mängufilm "Nukitsamees".
Vaata siit.
"Karoliine hõbelõng"
Režissöör: Helle Karis
Osades: Chätrin Bagala, Martin Veinmann, Rein Aren, Tõnu Kark, Salme Reek, Siiri Sisask, Enn Klooren, Luule Komissarov, Ines Aru, Jüri Vlassov, Mihkel Smeljanski jt.
Pirtsakas printsess Karoliine tõrjub tagasi kõik kosilased ega pea paljuks neile ka riukaid mängida. Ühel päeval aga saab ta endale võrdse vastase. Pika ninaga jäetud kuningapoeg Kaspar saabub tagasi võluvokiga, mille muusika kedagi ükskõikseks ei jäta. Vana kuningaga tülli läinud Karoliine lahkub uhkelt lossist ja hakkab ise oma õnne otsima. Koos tundmatuks maskeerunud Kaspariga kohtub ta näkkide, libahuntide, röövlite ja sookollidega. Pikapeale saab tõrges taltsutatud.
Karoliine Hõbelõng
Helle Karise lavastatud lastefilm on mõtteline jätk "Nukitsamehe" seiklustele. Hoogsasse filmi on põimitud üllatavalt palju eesti rahvuslikku maailmavaadet ja looduspildikesi, mõne väikese efekti ning muusikaga luuakse meeldejääv muinasjutuline miljöö.
Vaata siit. | Jupiter näitab Helle Karise mälestuseks "Nukitsameest" ja "Karoliine hõbelõnga" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nukitsamees"
Režissöör: Hele Karis
Osades: Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu, Ita Ever, Kaarel Kilvet, Urmas Kibuspuu, Tõnu Kark, Aarne Üksküla, Sulev Nõmmik, Ines Aru, Mihkel Raud
Koguperefilm eesti filmiklassikast on lugu heast ja kurjast. Nuki, armsa sarvedega metsapoisi kodu asub sügaval padrikus kurja metsamoori onnis. Ühel päeval lähevad Iti ja Kusti metsa marjule, eksivad ära ning satuvad metsakollide juurde, kus sõbrunevad Nukitsamehega. Kas lastel õnnestub kollipere käest põgeneda ja koju tagasi pääseda?
Kaader filmist "Nukitsamees" Autor/allikas: kaader filmist
Oskar Lutsu lastele mõeldud kunstmuinasjutt "Nukitsamees" ilmus omaette raamatukesena esmakordselt Noor-Eesti kirjastuse väljaandes 1920. aastal. Arvukate teatriseadete kõrval on olulised kaks filmi, mis sellesama loo järgi tehtud - 1960. aastal valminud Elbert Tuganovi nukufilm "Metsamuinasjutt" ja 1981. aastal Helle Karise lavastatud muusikaline mängufilm "Nukitsamees".
Vaata siit.
"Karoliine hõbelõng"
Režissöör: Helle Karis
Osades: Chätrin Bagala, Martin Veinmann, Rein Aren, Tõnu Kark, Salme Reek, Siiri Sisask, Enn Klooren, Luule Komissarov, Ines Aru, Jüri Vlassov, Mihkel Smeljanski jt.
Pirtsakas printsess Karoliine tõrjub tagasi kõik kosilased ega pea paljuks neile ka riukaid mängida. Ühel päeval aga saab ta endale võrdse vastase. Pika ninaga jäetud kuningapoeg Kaspar saabub tagasi võluvokiga, mille muusika kedagi ükskõikseks ei jäta. Vana kuningaga tülli läinud Karoliine lahkub uhkelt lossist ja hakkab ise oma õnne otsima. Koos tundmatuks maskeerunud Kaspariga kohtub ta näkkide, libahuntide, röövlite ja sookollidega. Pikapeale saab tõrges taltsutatud.
Karoliine Hõbelõng
Helle Karise lavastatud lastefilm on mõtteline jätk "Nukitsamehe" seiklustele. Hoogsasse filmi on põimitud üllatavalt palju eesti rahvuslikku maailmavaadet ja looduspildikesi, mõne väikese efekti ning muusikaga luuakse meeldejääv muinasjutuline miljöö.
Vaata siit.
### Response:
Jupiter näitab Helle Karise mälestuseks "Nukitsameest" ja "Karoliine hõbelõnga" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aktau Kaspii lõi mängu ainsa värava esimesel poolajal, teisel poolajal eksis penaltil Zetõsu ründaja Aibar Žaksõlõkov.
32-aastane eestlane liitus Kasashtani klubiga käesoleva aasta märtsis. Kolme kuuga on mees osalenud 14 mängul ja löönud kaks väravat.
Eesti koondist on Dmitrijev esindanud 14 korral. | Kasahstanis palliv Dmitrijev teenis kollase kaardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aktau Kaspii lõi mängu ainsa värava esimesel poolajal, teisel poolajal eksis penaltil Zetõsu ründaja Aibar Žaksõlõkov.
32-aastane eestlane liitus Kasashtani klubiga käesoleva aasta märtsis. Kolme kuuga on mees osalenud 14 mängul ja löönud kaks väravat.
Eesti koondist on Dmitrijev esindanud 14 korral.
### Response:
Kasahstanis palliv Dmitrijev teenis kollase kaardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased avastasid, et mida suuremad on inimese pupillid, seda taibukam ta on. Teadlased mõõtsid inimeste arutlusoskust, tähelepanu ja mälu.
Ameerika teadlaste sõnul on silmaava suuruse erinevus nendel, kes olid vaimsetes testides kõige edukamad ja nendel, kes testides põrusid, piisavalt suur, et seda on märgata ka palja silmaga, kirjutab Scientific American.
Silmaava on osade loomade, sealhulgas inimeste, silmamuna vikerkesta ehk iirise keskel asuv ava. Inimeste silmaava on tavaliselt musta värvi ja ümmargune. Silmaava ümber paiknev värviline vikerkest määrab omakorda silmaava suuruse.
Juba varem on kindlaks tehtud, et inimeste silmaavad reageerivad palju enamale kui pelgalt valgusele. Nii näiteks võivad need viidata ka erutusele, huvile või vaimsele kurnatusele. FBI tuvastab pupillide laienemise teel ka pettust.
Teadlased värbasid uuringu läbiviimiseks 500 vabatahtlikku vanuses 18 kuni 35 ning mõõtsid nende silmaavade suurust ajal, mil nad jõllitasid kuni neli minutit tühja arvutiekraani.
Järgmisena pidid katsealused sooritama rea vaimseid teste. Teadlased mõõtsid näiteks nende arutlus- probleemilahendusoskust, tähelepanuvõimet ning keskendumisvõimet.
Teadlaste sõnul oligi kõige enam pupillide suurus seotud niinimetatud voolava intelligentsusega ehk inimeste võimega arutleda, kohaneda ning uudsetes olukordades toimetulla. Silmaava suurus oli seotud ka vanusega: vanematel inimestel olid pupillid väiksemad.
Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased ei ole päris kindlad, miks silmaava arukust mõjutab. Nad sõnavad, et silmava suurus on seotud tegevusega locus coeruleus 'e ajupiirkonnas. Locus coeruleus on tuum, mis asub ajutüve ülaosas ja millel on kaugeleulatuvad närviühendused ülejäänud ajuga. Locus coeruleus vabastab noradrenaliini, mis toimib ajus ja kehas nii virgatsaine kui ka hormoonina ning reguleerib selliseid protsesse, nagu taju, tähelepanu, õppimine ja mälu. Samuti aitab see korraldada ajutegevust nii, et kauged ajupiirkonnad saaksid koos töötada keeruliste ülesannete ja eesmärkide saavutamiseks.
Kui locus coeruleus ei saa oma ülesannetega hakkama, pärsib see ka ajutegevust ning on seotud mitmete seisunditega, nagu näiteks Alzheimeri tõve või aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Locus coeruleus on nii oluline, et aju pühendab suurema osa energiast selle töös hoidmisele. Seda isegi siis, kui me midagi ei tee, näiteks, kui me vahime minuteid järjest tühja arvutiekraani.
Teadlaste sõnul on üks hüpotees see, et locus coeruleus reguleerib ajutegevust rohkem nendel inimestel, kel on puhkeseisundis suuremad silmaavad. Sel omakorda mõjutab positiivselt ka inimeste vaimset võimekust.
Siiski sedastavad teadlased, et selgusele saamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. | Arukatel inimestel on suuremad silmaavad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased avastasid, et mida suuremad on inimese pupillid, seda taibukam ta on. Teadlased mõõtsid inimeste arutlusoskust, tähelepanu ja mälu.
Ameerika teadlaste sõnul on silmaava suuruse erinevus nendel, kes olid vaimsetes testides kõige edukamad ja nendel, kes testides põrusid, piisavalt suur, et seda on märgata ka palja silmaga, kirjutab Scientific American.
Silmaava on osade loomade, sealhulgas inimeste, silmamuna vikerkesta ehk iirise keskel asuv ava. Inimeste silmaava on tavaliselt musta värvi ja ümmargune. Silmaava ümber paiknev värviline vikerkest määrab omakorda silmaava suuruse.
Juba varem on kindlaks tehtud, et inimeste silmaavad reageerivad palju enamale kui pelgalt valgusele. Nii näiteks võivad need viidata ka erutusele, huvile või vaimsele kurnatusele. FBI tuvastab pupillide laienemise teel ka pettust.
Teadlased värbasid uuringu läbiviimiseks 500 vabatahtlikku vanuses 18 kuni 35 ning mõõtsid nende silmaavade suurust ajal, mil nad jõllitasid kuni neli minutit tühja arvutiekraani.
Järgmisena pidid katsealused sooritama rea vaimseid teste. Teadlased mõõtsid näiteks nende arutlus- probleemilahendusoskust, tähelepanuvõimet ning keskendumisvõimet.
Teadlaste sõnul oligi kõige enam pupillide suurus seotud niinimetatud voolava intelligentsusega ehk inimeste võimega arutleda, kohaneda ning uudsetes olukordades toimetulla. Silmaava suurus oli seotud ka vanusega: vanematel inimestel olid pupillid väiksemad.
Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased ei ole päris kindlad, miks silmaava arukust mõjutab. Nad sõnavad, et silmava suurus on seotud tegevusega locus coeruleus 'e ajupiirkonnas. Locus coeruleus on tuum, mis asub ajutüve ülaosas ja millel on kaugeleulatuvad närviühendused ülejäänud ajuga. Locus coeruleus vabastab noradrenaliini, mis toimib ajus ja kehas nii virgatsaine kui ka hormoonina ning reguleerib selliseid protsesse, nagu taju, tähelepanu, õppimine ja mälu. Samuti aitab see korraldada ajutegevust nii, et kauged ajupiirkonnad saaksid koos töötada keeruliste ülesannete ja eesmärkide saavutamiseks.
Kui locus coeruleus ei saa oma ülesannetega hakkama, pärsib see ka ajutegevust ning on seotud mitmete seisunditega, nagu näiteks Alzheimeri tõve või aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Locus coeruleus on nii oluline, et aju pühendab suurema osa energiast selle töös hoidmisele. Seda isegi siis, kui me midagi ei tee, näiteks, kui me vahime minuteid järjest tühja arvutiekraani.
Teadlaste sõnul on üks hüpotees see, et locus coeruleus reguleerib ajutegevust rohkem nendel inimestel, kel on puhkeseisundis suuremad silmaavad. Sel omakorda mõjutab positiivselt ka inimeste vaimset võimekust.
Siiski sedastavad teadlased, et selgusele saamiseks on vaja täiendavaid uuringuid.
### Response:
Arukatel inimestel on suuremad silmaavad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augusti lõpuni on arhitektuurimuuseumis vaadata näitus "Võimu vaatlus", mis on kokku pandud arhitektuurimuuseumi fotokogu materjalidest. Näitusel küsitakse, kelle pilk esindab kollektiivset ruumimälu. Linnaruumi vaadatakse näitusel kui arhitektuuriatlast, skulptuuriparki või ajalooraamatut, kus kajastub mineviku ideoloogia.
Näituse kuraatori, visuaalkunstniku ja filmitegija Ingel Vaiklaga tuleb siinkohal juttu majade ning fotograafia suhtest, näitusest ning arhitektuuri esitlemise võimalustest.
Mis sind arhitektuurimuuseumi fotokogu juures kõige enam üllatas või paelus? Mis seevastu kõige enam peavalu valmistas?
Kõige enam maadlesin küsimusega, milline on minu positsioon ja mis nurga alt see näitus kokku panna. Kui vaatad arhitektuurifotot, siis ei vaata ju fotot, ikka arhitektuuri, sukeldud hoonesse. Mina aga pole arhitektuuriloolane, ma ei teinud näitust arhitektuurist, vaid just arhitektuurifotograafiast. Tuletasin seda endale pidevalt meelde, et ma ei pea grupeerima pilte ajalooperioodide, arhitektide, kohtade või hoonete funktsiooni alusel. Lähtusin puhtalt visuaalsest keelest.
Minu suur eeskuju ja inspireerija on saksa kunstiajaloolase ja kultuuriteoreetiku Aby Warburgi koostatud "Mnemosyne atlas", mille ta pani 1920. aastatel kokku arhiivimaterjalidest. Ta on kombineerinud kaardid, postmargid ja kunstiteoste reprod. Tema atlas põhineb intuitiivsel valikul, ta lähenes materjalile loominguliselt.
Ühe muuseumi fotokogu läbi töötada on mahukas ettevõtmine. Milliste kriteeriumide alusel sa näituse materjali välja valisid ja kokku panid?
Valiku tegemine erines väga palju minu senistest töömeetoditest. Kui ma ise filmin ja materjali loon, siis ma ju tean, mis mul olemas on, tean, mida ma otsima lähen, tean, mida mul hiljem vaja läheb. Valikut on seega lihtsam teha.
Selle näituse koostamise juures paeluski mind see, et tegu on kellegi teise materjaliga, kellegi mälestustega. Mõtlen fotost kui mälukandjast ja arhiivist kui kollektiivsest mälust. Mind võlus mõte, et saan tõsta mälestused mingisse teise konteksti. Seejuures tajusin väga selgelt oma võimu materjali käsitlemisel.
Materjali oli muidugi meeletult palju, kuid mitte nii meeletul hulgal, et seda poleks saanud läbi töötada, see oli tehtav. Eesti on õnneks piisavalt väike riik. Kui oleksin pidanud tegema seda tööd mõne suurema riigi muuseumis, oleks ehk materjali kallal pidanud toimetama rohkem inimesi.
Püüdsin rakendada intuitiivse valiku meetodit ja mõelda sellele, mis on n-ö hea arhitektuurifoto, millel on jõuline atmosfäär, kus esiplaanil on vorm ja ideoloogia.
Kui oma esialgse valiku uuesti läbi vaatasin, siis kerkis ühise nimetajana esile võim: võim kui poliitiline võim, võim kui ideoloogia. Küsisin, milles võim arhitektuuris väljendub. Leidsin, et see peitub detailides: meesfiguur avalikus ruumis, monumentide ja sammaste osisena, kohtumajas, auditooriumides, koridorides – ja hierarhias.
Mõtestasin võimu nelja kihistusena. Esiteks arhitektuur kui võim. Teiseks fotograafi võim ja oskus manipuleerida keskkonna ja olukorraga, idealiseerida. Kolmandaks kehtestan ju ka mina oma võimu kuraatorina, kui valin midagi välja, rebin selle kontekstist ja asetan uude konteksti. Neljandaks vaataja võim: saali tulnud inimene loob oma seosed. Näitusel saab vaadata ka kolme filmi, kust vaataja leiab mõned juhised ja vihjed, kuidas näitusele läheneda.
Kuidas sa kuraatorina materjaliga manipuleerinud oled?
Ma olen dokumentalisti ja filmitegijana mõelnud väga palju sellele, mis on dokumentaalfilm. Me ju teame National Geographicu kanali loomafilme. Meeshääl kirjeldab loomade tegemisi ja räägib, et lõvi on armukade – inimeste tunded on üle kantud loomadele. See on ju manipuleerimine ja autorikeskne nägemus. Püüan oma loomingus väga selgelt näidata autori käekirja, olla aus, teadvustada, et see, mida vaataja näeb, on minu reaalsus, minu tõde. Ma ei taha vaatajat eksitada.
Näitusele olen oma käe ja äranägemise järgi fotod välja valinud ja need grupeerinud, loonud ise seosed fotode vahel. Ma ei ole taga ajanud dokumentaali formaati.
Kuivõrd saab siiski arhitektuurimuuseumi kogu arhitektuurifotosid võtta kellegi mälestusena? Muuseum kogub vist ikka pigem professionaalselt tehtud ülesvõtteid.
Arhitektuurimuuseumi arhiivis pole ainult professionaalsed arhitektuurifotod, kuid ka iga n-ö professionaalse arhitektuurifoto taga on inimene, autor ja tema subjektiivne maailmanägemine. Seal on ka amatööride fotovõistluste töid. On ka arhitekt Mart Pordi fotoarhiiv. Tema suurde kasti pakitud fotodest ma uurimist alustasingi. Nägin, et 1958. aastal oli ta käinud Brüsseli maailmanäitusel, põnev oli ajada jälgi, kust mingid ideed tema loomingus pärinevad. Need on käsitletavad kui tema isiklikud märkmed.
Arhitektuurifoto näib olevat üks ruumi painutamise võimalus. Tihti on ruum kohapeal ju hoopis teistsugune.
Just selle koha peal lähebki arutelu arhitektuurifoto üle äärmiselt huvitavaks. Arhitektuurifotograafia mõjub tõesti objektiivse dokumendina. Fotot kasutatakse millegi tõestamiseks ju kohati siiani: see on reaalsus, see on fakt. Foto on aga siiski kellegi interpretatsioon, kellegi nägemus. Ka näitus "Võimu vaatlus" on minu käsitlus, arhitektuurimuuseumi arhiivi najal vormunud ettekujutus.
Tihti nähakse vaeva, et autori puudutus või käekiri ära peita ning kaadrisse püüda see "objektiivne" tõelisus. See pole pahatahtlik. Ka arhitektuurimuuseumi kogus on ju fotosid, kus hoonet näidatakse kogu tema totaalsuses: 45kraadised nurgad, makettide õhuülesvõtted jne. Nii muutub hoone aga ideeks, foto tahab tõestada, et seda on võimalik nii – kõikehõlmavalt – kogeda. Mina usun, et arhitektuuri saab tõeliselt kogeda vaid ruumis liikudes, atmosfääriga üheks saades.
Doktoritöös käsitled pigem ruumi ja kasutaja suhet. Seda oled mõnes mõttes uurinud ka "Eesti lugude" sarja dokumentaalfilmis "Majavalvur". Ideoloogia ja arhitektuuri suhte uurimine tundub teise äärmusena. Võim avaldub arhitektuuris ühtmoodi, sümbolite ja ruumi suhetes, kuid inimene suhestub ruumiga ju alati isiklikumalt: vaatab võimust mööda, kohandab ruumi endale sobivaks ja mugavamaks. Kas inimese arvates mugav ruum ja mõne ideoloogia teenistuses ruum on vastandid?
Otsin sellele küsimusele pidevalt vastust. Ma arvan, et arhitektuuri ei peaks vaatama ainult kasutaja, arhitekti või riigi võimu teostamise vaatenurgast, vaid uurima nendevahelist dünaamikat ja põrkumist. Ma olen varem tegelenud linnahalli, religioosse arhitektuuri jms. Olen alati lähtunud sellest, et arhitektuur on sümbol: ideoloogiline, spirituaalne, ajastu või ideede sümbol. See on alguspunt, mille pinnalt edasi minna.
Arhitektuur muutub huvitavaks just siis, kui arhitekt on lahkunud ja jätnud teose oma elu elama. Ka siis, kui majast näiteks tehakse foto ja see satub kellegi kätte, kes selle kaudu arhitektuuri tajub.
Arhitektuurifotograafias inimest ju enamasti ei armastata: näidatakse ruumi kui teost, mitte ruumi kui kellegi igapäevast keskkonda.
See on tõesti nii, fotokogust vaatavad vastu pigem inimtühjad pildid. Teisest küljest usun, et inimesest rääkimiseks ei pea inimest näitama. Arhitektuur ise räägib inimesest kõige paremini ja see mind just kõige enam huvitabki: inimese olemus on valatud betooni, see on saanud ruumilise keha.
Näituse tühjad hooned ja tänavad on ehk just ruumid, kuhu näitusekülastaja end ise ette kujutada saab.
Muuseumi fotokogus on kõige rohkem materjali nõukogude ajast, see peegeldub ka näitusel. Sel perioodil hakati arhitektuuri looma ka kaamerale ja kaameraga vaatamiseks. Modernistlik arhitektuur ja analoogkaamera arenesid koos.
Le Corbusier valdas läbi kaamerasilma arhitektuuri vaatamise kunsti. Tema oli üks kuulsamaid, kes jälgis hoolega, millised fotod tema majadest liikvele lähevad. Ühtäkki levis arhitektuur ajakirjade ja ajalehtede veergudel ja postkaartidel üle maailma, maja polnud seotud ainult tema asukohaga. Hooned hakkasid poseerima kaamerale.
Silmas tuleb pidada ka seda, et fotograaf on siiski ka looja. Praegu paluvad arhitektid loodetavasti oma loomingut pildistama ikkagi fotograafi, kelle silma nad usaldavad. Arhitekt ei peaks ikkagi fotograafi turjal istuma ja vaatenurki ette kirjutama, vaid usaldama fotograafi käekirja.
Pildilises maailmas oleme jõudnud Instagramini. See on muutnud ka fotode formaati. Varem pildistati 35mm standardformaadis, see formaat oli kõvasti kanda kinnitanud ka digifotograafias. Instagram on aga toonud selle kõrvale jõuliselt ruuduformaadi. Sellest hoiavad kümne küünega kinni just nooremad.
Majad poseerivad kaameratele üha enam. Visuaalne pool saab ruumi loomisel aina tähtsamaks. Räägitakse arhitektuurist, mis peaks olema nii fotogeeniline, et levib Instagramis kulutulena, ruumi ei peagi justkui enam kogema.
Näitusel eksponeeritava filmi autor Deimantas Narkevičius on välja toonud, et talle meeldib töötada just arhiivimaterjaliga. Miks? Sest kõik kujutised on maailmas juba loodud, neid peaks taaskasutama. Me räägime hoonete, esemete, mööbli ja riiete taaskasutusest. Miks toota pidevalt juurde fotosid ja visuaalset materjali, kui kõik on juba üles filmitud ja pildistatud?
Ma olen veendunud, et hoonet pole võimalik kujutisena kogeda. Arhitektuuri kogetakse sensoorse ja akustilisena – olulised on lõhnad ja helid, valgus ja selle muutumine. Atmosfäär teeb hoonest ruumi, mis puudutab, läheb päriselt korda. Ükski foto pole võimeline seda edasi andma, foto on liiga kängitsetud. Tuleb leida geniaalne viis tõlkida arhitektuuri sensoorne kogemus kõikide oma komponentidega visuaalsesse keelde. Filmitegijana olen pidevalt selle otsingul.
Kuidas sa visuaalkunstnikuna arhitektuurini üldse jõudsid?
Pole ju saladus, et minu vanemad on sisearhitektid. Kui olin väike, siis tundus arhitektuur mulle kõige igavam asi maailmas. Kogu aeg arutati mingite pindade, materjalide ja struktuuride üle, ka reisidel, kus tundus, et teha võiks palju põnevamaid asju.
2012. aastal olin aga Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti meeskonnas, pildistasin üles linnahalli, kohtusin seal majavalvur Peetriga. Tema ja linnahalli dialoogist tegin hiljem filmi. Selle kaudu olen hakanud mõistma, kuidas ma ise arhitektuuriga suhestun. Olen püüdnud vabastada arhitektuuri kujutelmast, et see on igav ja sellest viitsivad rääkida ainult arhitektid ning arhitektuuriajaloolased. Soovin näidata, et arhitektuur võib olla isiklik ning vägagi puudutav kogemus. | Ingel Vaikla: arhitektuuri saab tõeliselt kogeda vaid ruumis liikudes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augusti lõpuni on arhitektuurimuuseumis vaadata näitus "Võimu vaatlus", mis on kokku pandud arhitektuurimuuseumi fotokogu materjalidest. Näitusel küsitakse, kelle pilk esindab kollektiivset ruumimälu. Linnaruumi vaadatakse näitusel kui arhitektuuriatlast, skulptuuriparki või ajalooraamatut, kus kajastub mineviku ideoloogia.
Näituse kuraatori, visuaalkunstniku ja filmitegija Ingel Vaiklaga tuleb siinkohal juttu majade ning fotograafia suhtest, näitusest ning arhitektuuri esitlemise võimalustest.
Mis sind arhitektuurimuuseumi fotokogu juures kõige enam üllatas või paelus? Mis seevastu kõige enam peavalu valmistas?
Kõige enam maadlesin küsimusega, milline on minu positsioon ja mis nurga alt see näitus kokku panna. Kui vaatad arhitektuurifotot, siis ei vaata ju fotot, ikka arhitektuuri, sukeldud hoonesse. Mina aga pole arhitektuuriloolane, ma ei teinud näitust arhitektuurist, vaid just arhitektuurifotograafiast. Tuletasin seda endale pidevalt meelde, et ma ei pea grupeerima pilte ajalooperioodide, arhitektide, kohtade või hoonete funktsiooni alusel. Lähtusin puhtalt visuaalsest keelest.
Minu suur eeskuju ja inspireerija on saksa kunstiajaloolase ja kultuuriteoreetiku Aby Warburgi koostatud "Mnemosyne atlas", mille ta pani 1920. aastatel kokku arhiivimaterjalidest. Ta on kombineerinud kaardid, postmargid ja kunstiteoste reprod. Tema atlas põhineb intuitiivsel valikul, ta lähenes materjalile loominguliselt.
Ühe muuseumi fotokogu läbi töötada on mahukas ettevõtmine. Milliste kriteeriumide alusel sa näituse materjali välja valisid ja kokku panid?
Valiku tegemine erines väga palju minu senistest töömeetoditest. Kui ma ise filmin ja materjali loon, siis ma ju tean, mis mul olemas on, tean, mida ma otsima lähen, tean, mida mul hiljem vaja läheb. Valikut on seega lihtsam teha.
Selle näituse koostamise juures paeluski mind see, et tegu on kellegi teise materjaliga, kellegi mälestustega. Mõtlen fotost kui mälukandjast ja arhiivist kui kollektiivsest mälust. Mind võlus mõte, et saan tõsta mälestused mingisse teise konteksti. Seejuures tajusin väga selgelt oma võimu materjali käsitlemisel.
Materjali oli muidugi meeletult palju, kuid mitte nii meeletul hulgal, et seda poleks saanud läbi töötada, see oli tehtav. Eesti on õnneks piisavalt väike riik. Kui oleksin pidanud tegema seda tööd mõne suurema riigi muuseumis, oleks ehk materjali kallal pidanud toimetama rohkem inimesi.
Püüdsin rakendada intuitiivse valiku meetodit ja mõelda sellele, mis on n-ö hea arhitektuurifoto, millel on jõuline atmosfäär, kus esiplaanil on vorm ja ideoloogia.
Kui oma esialgse valiku uuesti läbi vaatasin, siis kerkis ühise nimetajana esile võim: võim kui poliitiline võim, võim kui ideoloogia. Küsisin, milles võim arhitektuuris väljendub. Leidsin, et see peitub detailides: meesfiguur avalikus ruumis, monumentide ja sammaste osisena, kohtumajas, auditooriumides, koridorides – ja hierarhias.
Mõtestasin võimu nelja kihistusena. Esiteks arhitektuur kui võim. Teiseks fotograafi võim ja oskus manipuleerida keskkonna ja olukorraga, idealiseerida. Kolmandaks kehtestan ju ka mina oma võimu kuraatorina, kui valin midagi välja, rebin selle kontekstist ja asetan uude konteksti. Neljandaks vaataja võim: saali tulnud inimene loob oma seosed. Näitusel saab vaadata ka kolme filmi, kust vaataja leiab mõned juhised ja vihjed, kuidas näitusele läheneda.
Kuidas sa kuraatorina materjaliga manipuleerinud oled?
Ma olen dokumentalisti ja filmitegijana mõelnud väga palju sellele, mis on dokumentaalfilm. Me ju teame National Geographicu kanali loomafilme. Meeshääl kirjeldab loomade tegemisi ja räägib, et lõvi on armukade – inimeste tunded on üle kantud loomadele. See on ju manipuleerimine ja autorikeskne nägemus. Püüan oma loomingus väga selgelt näidata autori käekirja, olla aus, teadvustada, et see, mida vaataja näeb, on minu reaalsus, minu tõde. Ma ei taha vaatajat eksitada.
Näitusele olen oma käe ja äranägemise järgi fotod välja valinud ja need grupeerinud, loonud ise seosed fotode vahel. Ma ei ole taga ajanud dokumentaali formaati.
Kuivõrd saab siiski arhitektuurimuuseumi kogu arhitektuurifotosid võtta kellegi mälestusena? Muuseum kogub vist ikka pigem professionaalselt tehtud ülesvõtteid.
Arhitektuurimuuseumi arhiivis pole ainult professionaalsed arhitektuurifotod, kuid ka iga n-ö professionaalse arhitektuurifoto taga on inimene, autor ja tema subjektiivne maailmanägemine. Seal on ka amatööride fotovõistluste töid. On ka arhitekt Mart Pordi fotoarhiiv. Tema suurde kasti pakitud fotodest ma uurimist alustasingi. Nägin, et 1958. aastal oli ta käinud Brüsseli maailmanäitusel, põnev oli ajada jälgi, kust mingid ideed tema loomingus pärinevad. Need on käsitletavad kui tema isiklikud märkmed.
Arhitektuurifoto näib olevat üks ruumi painutamise võimalus. Tihti on ruum kohapeal ju hoopis teistsugune.
Just selle koha peal lähebki arutelu arhitektuurifoto üle äärmiselt huvitavaks. Arhitektuurifotograafia mõjub tõesti objektiivse dokumendina. Fotot kasutatakse millegi tõestamiseks ju kohati siiani: see on reaalsus, see on fakt. Foto on aga siiski kellegi interpretatsioon, kellegi nägemus. Ka näitus "Võimu vaatlus" on minu käsitlus, arhitektuurimuuseumi arhiivi najal vormunud ettekujutus.
Tihti nähakse vaeva, et autori puudutus või käekiri ära peita ning kaadrisse püüda see "objektiivne" tõelisus. See pole pahatahtlik. Ka arhitektuurimuuseumi kogus on ju fotosid, kus hoonet näidatakse kogu tema totaalsuses: 45kraadised nurgad, makettide õhuülesvõtted jne. Nii muutub hoone aga ideeks, foto tahab tõestada, et seda on võimalik nii – kõikehõlmavalt – kogeda. Mina usun, et arhitektuuri saab tõeliselt kogeda vaid ruumis liikudes, atmosfääriga üheks saades.
Doktoritöös käsitled pigem ruumi ja kasutaja suhet. Seda oled mõnes mõttes uurinud ka "Eesti lugude" sarja dokumentaalfilmis "Majavalvur". Ideoloogia ja arhitektuuri suhte uurimine tundub teise äärmusena. Võim avaldub arhitektuuris ühtmoodi, sümbolite ja ruumi suhetes, kuid inimene suhestub ruumiga ju alati isiklikumalt: vaatab võimust mööda, kohandab ruumi endale sobivaks ja mugavamaks. Kas inimese arvates mugav ruum ja mõne ideoloogia teenistuses ruum on vastandid?
Otsin sellele küsimusele pidevalt vastust. Ma arvan, et arhitektuuri ei peaks vaatama ainult kasutaja, arhitekti või riigi võimu teostamise vaatenurgast, vaid uurima nendevahelist dünaamikat ja põrkumist. Ma olen varem tegelenud linnahalli, religioosse arhitektuuri jms. Olen alati lähtunud sellest, et arhitektuur on sümbol: ideoloogiline, spirituaalne, ajastu või ideede sümbol. See on alguspunt, mille pinnalt edasi minna.
Arhitektuur muutub huvitavaks just siis, kui arhitekt on lahkunud ja jätnud teose oma elu elama. Ka siis, kui majast näiteks tehakse foto ja see satub kellegi kätte, kes selle kaudu arhitektuuri tajub.
Arhitektuurifotograafias inimest ju enamasti ei armastata: näidatakse ruumi kui teost, mitte ruumi kui kellegi igapäevast keskkonda.
See on tõesti nii, fotokogust vaatavad vastu pigem inimtühjad pildid. Teisest küljest usun, et inimesest rääkimiseks ei pea inimest näitama. Arhitektuur ise räägib inimesest kõige paremini ja see mind just kõige enam huvitabki: inimese olemus on valatud betooni, see on saanud ruumilise keha.
Näituse tühjad hooned ja tänavad on ehk just ruumid, kuhu näitusekülastaja end ise ette kujutada saab.
Muuseumi fotokogus on kõige rohkem materjali nõukogude ajast, see peegeldub ka näitusel. Sel perioodil hakati arhitektuuri looma ka kaamerale ja kaameraga vaatamiseks. Modernistlik arhitektuur ja analoogkaamera arenesid koos.
Le Corbusier valdas läbi kaamerasilma arhitektuuri vaatamise kunsti. Tema oli üks kuulsamaid, kes jälgis hoolega, millised fotod tema majadest liikvele lähevad. Ühtäkki levis arhitektuur ajakirjade ja ajalehtede veergudel ja postkaartidel üle maailma, maja polnud seotud ainult tema asukohaga. Hooned hakkasid poseerima kaamerale.
Silmas tuleb pidada ka seda, et fotograaf on siiski ka looja. Praegu paluvad arhitektid loodetavasti oma loomingut pildistama ikkagi fotograafi, kelle silma nad usaldavad. Arhitekt ei peaks ikkagi fotograafi turjal istuma ja vaatenurki ette kirjutama, vaid usaldama fotograafi käekirja.
Pildilises maailmas oleme jõudnud Instagramini. See on muutnud ka fotode formaati. Varem pildistati 35mm standardformaadis, see formaat oli kõvasti kanda kinnitanud ka digifotograafias. Instagram on aga toonud selle kõrvale jõuliselt ruuduformaadi. Sellest hoiavad kümne küünega kinni just nooremad.
Majad poseerivad kaameratele üha enam. Visuaalne pool saab ruumi loomisel aina tähtsamaks. Räägitakse arhitektuurist, mis peaks olema nii fotogeeniline, et levib Instagramis kulutulena, ruumi ei peagi justkui enam kogema.
Näitusel eksponeeritava filmi autor Deimantas Narkevičius on välja toonud, et talle meeldib töötada just arhiivimaterjaliga. Miks? Sest kõik kujutised on maailmas juba loodud, neid peaks taaskasutama. Me räägime hoonete, esemete, mööbli ja riiete taaskasutusest. Miks toota pidevalt juurde fotosid ja visuaalset materjali, kui kõik on juba üles filmitud ja pildistatud?
Ma olen veendunud, et hoonet pole võimalik kujutisena kogeda. Arhitektuuri kogetakse sensoorse ja akustilisena – olulised on lõhnad ja helid, valgus ja selle muutumine. Atmosfäär teeb hoonest ruumi, mis puudutab, läheb päriselt korda. Ükski foto pole võimeline seda edasi andma, foto on liiga kängitsetud. Tuleb leida geniaalne viis tõlkida arhitektuuri sensoorne kogemus kõikide oma komponentidega visuaalsesse keelde. Filmitegijana olen pidevalt selle otsingul.
Kuidas sa visuaalkunstnikuna arhitektuurini üldse jõudsid?
Pole ju saladus, et minu vanemad on sisearhitektid. Kui olin väike, siis tundus arhitektuur mulle kõige igavam asi maailmas. Kogu aeg arutati mingite pindade, materjalide ja struktuuride üle, ka reisidel, kus tundus, et teha võiks palju põnevamaid asju.
2012. aastal olin aga Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti meeskonnas, pildistasin üles linnahalli, kohtusin seal majavalvur Peetriga. Tema ja linnahalli dialoogist tegin hiljem filmi. Selle kaudu olen hakanud mõistma, kuidas ma ise arhitektuuriga suhestun. Olen püüdnud vabastada arhitektuuri kujutelmast, et see on igav ja sellest viitsivad rääkida ainult arhitektid ning arhitektuuriajaloolased. Soovin näidata, et arhitektuur võib olla isiklik ning vägagi puudutav kogemus.
### Response:
Ingel Vaikla: arhitektuuri saab tõeliselt kogeda vaid ruumis liikudes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui veel esmaspäeval oli uute nakatunute arv 9429, siis pühapäevaks oli see kasvanud 14 723-ni, selgub viirusetõrje opeatiivstaabi avaldatud andmetest. Teisipäeval tõusis uute nakatunute arv 9 977-ni, kolmapäeval ületas 10 000 piiri ja jõudis 10 407-ni, neljapäeval teatati 11 699 uuest nakatunust, reedel kasvas see 12 505-ni ja laupäeval oli nakatunute arv juba 13 510.
Rohkem kui pooled nakatunud registreeriti tavapäraselt Moskvas - Venemaa pealinnas tuvastati 7704 uut koroonahaiget. Moskva oblastis tuvastati 953 ja Peterburis 862 uut nakatunut.
Uute nakatunute arv on võrdne veebruari keskpaiga näitajatega, kuid sel ajal oli nakatumine hakanud juba langema. Sarnane kasv toimus ka mullu septembris-oktoobris ja see saavutas tipu detsembris. Vene võimud seletavad uute nakatunute arvu praegust kasvu hooajaliste põhjustega.
Viimase ööpäevaga suri 357 koroonahaiget.
Alates eelmise aasta 2. märtsist, kui Venemaal registreeriti esimene koroonaviirusega nakatunu, on tuvastatud 5 208 687 nakatumisjuhtu, surnud 126 439 inimest, tervenemisi on registreeritud 4 801 335. | Venemaal kasvab koroonaga nakatumiste arv tuhande võrra päevas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui veel esmaspäeval oli uute nakatunute arv 9429, siis pühapäevaks oli see kasvanud 14 723-ni, selgub viirusetõrje opeatiivstaabi avaldatud andmetest. Teisipäeval tõusis uute nakatunute arv 9 977-ni, kolmapäeval ületas 10 000 piiri ja jõudis 10 407-ni, neljapäeval teatati 11 699 uuest nakatunust, reedel kasvas see 12 505-ni ja laupäeval oli nakatunute arv juba 13 510.
Rohkem kui pooled nakatunud registreeriti tavapäraselt Moskvas - Venemaa pealinnas tuvastati 7704 uut koroonahaiget. Moskva oblastis tuvastati 953 ja Peterburis 862 uut nakatunut.
Uute nakatunute arv on võrdne veebruari keskpaiga näitajatega, kuid sel ajal oli nakatumine hakanud juba langema. Sarnane kasv toimus ka mullu septembris-oktoobris ja see saavutas tipu detsembris. Vene võimud seletavad uute nakatunute arvu praegust kasvu hooajaliste põhjustega.
Viimase ööpäevaga suri 357 koroonahaiget.
Alates eelmise aasta 2. märtsist, kui Venemaal registreeriti esimene koroonaviirusega nakatunu, on tuvastatud 5 208 687 nakatumisjuhtu, surnud 126 439 inimest, tervenemisi on registreeritud 4 801 335.
### Response:
Venemaal kasvab koroonaga nakatumiste arv tuhande võrra päevas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Castagne vigastuseks on silmakoopa murd, vahendab Soccernet.ee. "Võib-olla vajab ta operatsiooni. Timothy EM-finaalturniir on kindlasti lõppenud," sõnas Martinez pärast Belgia 3:0 võiduga lõppenud kohtumist.
Castagne vigastus polnud nii tõsine, et see takistanuks meeskonnaga Peterburist kodumaale naasmist. Kui operatsiooni vaja, siis tehakse see Belgias. Taastumisajaks prognoositakse umbes kuut nädalat ehk klubihooaja alguseks peaks Leicester City kaitsja paranenud olema.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Tõsine näovigastus lõpetas Belgia kaitsja EM-i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Castagne vigastuseks on silmakoopa murd, vahendab Soccernet.ee. "Võib-olla vajab ta operatsiooni. Timothy EM-finaalturniir on kindlasti lõppenud," sõnas Martinez pärast Belgia 3:0 võiduga lõppenud kohtumist.
Castagne vigastus polnud nii tõsine, et see takistanuks meeskonnaga Peterburist kodumaale naasmist. Kui operatsiooni vaja, siis tehakse see Belgias. Taastumisajaks prognoositakse umbes kuut nädalat ehk klubihooaja alguseks peaks Leicester City kaitsja paranenud olema.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Tõsine näovigastus lõpetas Belgia kaitsja EM-i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahetuse kokkulepet tervitas USA välisminister Antony Bliken, kelle hinnangul annab see lootust edaspidiseks koostööks kahe vaenupoole vahel. "Me jätkame üleskutseid kõigi kinnipeetute üleandmiseks ja oleme jätkuvalt valmis abistama regiooni riike lahendamata tüliküsimuste lahendamisel," ütles Blinken oma avalduses.
Vangide üleandmise kokkuleppest teatas Aserbaidžaani välisministeerium. Tegemist oli esimese taolise leppega kahe riigi vahel.
Aserbaidžaani kätte langenud vangide teema on konflikti järel Armeenia jaoks esmatähtis, samas kui taganenud armeenlastest mahajäänud miiniväljad nõuavad jätkuvalt aserite seas ohvreid ning on seetõttu nendele oluline küsimus. | Aserbaidžaan andis miinikaartide vastu Armeeniale üle 15 sõjavangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahetuse kokkulepet tervitas USA välisminister Antony Bliken, kelle hinnangul annab see lootust edaspidiseks koostööks kahe vaenupoole vahel. "Me jätkame üleskutseid kõigi kinnipeetute üleandmiseks ja oleme jätkuvalt valmis abistama regiooni riike lahendamata tüliküsimuste lahendamisel," ütles Blinken oma avalduses.
Vangide üleandmise kokkuleppest teatas Aserbaidžaani välisministeerium. Tegemist oli esimese taolise leppega kahe riigi vahel.
Aserbaidžaani kätte langenud vangide teema on konflikti järel Armeenia jaoks esmatähtis, samas kui taganenud armeenlastest mahajäänud miiniväljad nõuavad jätkuvalt aserite seas ohvreid ning on seetõttu nendele oluline küsimus.
### Response:
Aserbaidžaan andis miinikaartide vastu Armeeniale üle 15 sõjavangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalmeedia kübaratrikiks pole osaval võluril tegelikult palju tarvis. Kolm topsi. Inimene. Toode. Teenus. Kiired käed ja publik, kelle uudishimulikud pilkud kingivad trikile tema võlujõu. Läikivasse polüesterkangasse rüütatud, kaamerasilmalt ekraanile peegelduva odava võlujõu, musta maagia. Vuajerisimi, mis podiseb kultuuriportaali lehelt vaid sõrmeviibutuse kaugusel. "Ma jagan end meeleldi" teostab seda tumedat kunsti hirmuäratava edukusega, tuues publikuni nii kübaratriki oma perversses nauditavuses kui ka trikist lauale jäävad verised libisemisjäljed.
Näitus keskendub pool-fiktiivse isiku @_Snowwhite89_ elule Instagrami-filtritest läbi imbunud videoteose kaudu. Vertikaalses formaadis slice-of-life videotes avab meie kangelanna oma elu intiimsemaid tahke ja meie kuulame – nagu üks suur kõrv – @_Snowwhite89_ toitumishäiretest, salasuhtest crossdress 'iva abielumehega või suitsiidimõtetest. Teisisõnu nendest kõige intiimsematest ja mahlakamatest detailidest, mis ajendab ostma seltskonnalehte Kroonika. Obstsöönne on siinkohal loomulikult see, et kui Kroonika tegeleb kuulsate, ilusate või oma rumaluses tähelepanuväärsete isikute tarbitavateks suurusteks muutmisega, teevad Instagram, Snapchat jt seda inimestega, kes "kuulsuse lahinguväljadel" tinglikult ei sõdi.
Isiklik on avalik
"Ma jagan end meeleldi" on näitus traagiliselt kaubastunud elust. Instagram on pakkunud @_Snowwhite89_-le vaimustava akna: "Räägi! Inimesi huvitab! Nad on sinu jaoks siin, nad kuulavad, nad on olemas. Sa oled neile tähtis!"@_Snowwhite89_ räägib, kogub laike, südameid ja kommentaare, ning räägib aina enamat, muutudes seekaudu aina huvitavamaks fenomeniks. "Hii-hii! Kas sa vaatasid tema viimast story 't? Ta nagu näitas seda strap 'i, millega ta oma seda armukest k***b! S***xkinky, nagu." Jälgimine kui kaksikpidine parasiteeriv funktsioon on põhitelg, millel näitus tiirleb ja meie vaatajapositsioon asetub. Me õgime pärisust ja anname vastu dopamiini pöidlakeste näol. Kellegi inimkogemusest on saanud @_Snowwhite89_, kes on omakorda saanud meie tarbimisobjektiks.
@_Snowwhite89_ Autor/allikas: Kuvatõmmis videost
Näituse edu pandiks on aga suutlikus hoida ringmängu toimimas samaaegselt nii sotsiaalmeedia kui inimkogemuse maatriksis. @_Snowwhite89_ võib telefoniekraanil olla küll intrigeeriv tegelane, keda jälgida, ent näitusesaali enda läbimõeldud installatiivne lahendus hoiab – küll kohati instagrammi-filtri esteetikale vastavalt – sellegipoolest tähelepanu sellel, kuidas küünla- ja telefonihelgil on suur vahe, ning kui äraneetult trööstitu on see kui kaks pöördumatult segi lähevad. Kunstisaali kontekst ei luba pakkuda meie kangelannale – seejuures loomulikult ka endale – südamekesi ja sellega kaasnevat pseudokontakti. Ennemini olime jäetud vaatama iseennast vaatamas lumivalgekest, kes on uinumas aina sügavamale enesepeegeldustesse. Tehnodeelsest transist väljaspoole astumine, samas sellega kestva ja väljapääsmatuna mõjuva kontakti hoidmine, on see, mis tõstab näituse kabetamisest malemängu tasandile.
Antud kahe taldriku samaaegne keerutamine nõuab oma ohvrianni teemafookuse näol. @_Snowwhite89_ käsitleb oma monoloogides noore, varastes kolmekümnendates kunstiprofessionaalist naise elulist ängi ja selle põhjuseid. Näituse enda kontekstis kipub see aga jääma sotsiaalmeediafenomeni kujutamise varju. Kuigi see, kuidas indiviidi probleemid sulavad kokku tarbitavaks üksikisiku nägu kandvaks massiks, on näituse üks keskne idee, suudaks @_Snowwhite89_ teatava rafineerituse toel kanda ka esimese välja ühes teisega. Siinkohal tunnistan ausalt, et võin hetkel vinguda teemal "Miks ta üle omaenda varju ei hüppa?", teen seda aga ainult puhtast usust kunstniku, kuraatori ja projekti enda suutlikusse seda teha.
See on päris, see on lähedal
Loomulikult ei saa lasta ennast lollitada. Tegu on professionaalset kätt tunda saanud mänguga. Näituse ja selle tuumaks olevate videote tehniline teostus ühes saali installatiivse lahendusega on äärmiselt läbimõeldud ja terviklik. Seda piisavalt, et sissejuhatuses toodud musta maagia võrdlus pädeks. Ühel videotest intervjueerib @_Snowwhite89_ oma vanemaid. Seal saavutab tema minapildi tehnoloogiline sõltuvusaste okseleajava apoteoosi. Seda hetkel, mil ta suudab ajada pisarate ääreni oma ema, pinnides, mida viimane tundis politseist tulnud sõnumi peale: "Teie tütar proovis ennast ära tappa". Sotsiaalmeedia rinnal on kasvanud äraspidi-Medeia, kelle kättemaksu on asendanud täiteloome, ning kelle lapsed on ta enda segaduses vanemad. 1
Mannekeen @_Snowwhite89_'na Autor/allikas: Kuvatõmmis videost
Samavõrd segi kui on Instagram pööranud @_Snowwhite89_ minapildi, suudab näituse terviklahendus mängida publiku hingekeeltel. Ennast meeleldi jagav noor naine muutub meie vuajeristliku kogemise läbi endast võõrandunud kaubaks, kelle sädelust täis vertikaalvideod kiirgavad intensiivset igatsust ja kurbust. Armastus oma kuvandi vastu on segi enesearmastusega samavõrd nagu järjepanu õunte pugimine läheb segi enesehoolega. Äkki kipun jääma vanaks, kuid tahes-tahtmata sigines pähe küsimus: "Aga mis siis, kui ta selle äppi ära kustutaks?" Seetõttu ei saa omakorda jätta küsimata, kas näituse sissevaade @_Snowwhite89_ ellu ei võidaks sellest, kui jõulisem fookus suunataks Instagrammi isiklikku ja avalikku ähmastavasse segumasinasse?
Näitus saab küll suurepäraselt hakkama sotsiaalmeedia poolt avatava, ärevust, ängi ja ebakindlust täis Pandora laeka avamisega, kuid pole mõneti võimeline sellelt edasi minema. Loomulikult ei kahtle, et näitusel käinud publik mõtestab enda või oma lähedaste sotsiaalmeediakäitumist näituse põhjal väheke ümber. Näituse tuumikidee ja tervik töötab edukalt. Küll on tunne, et sissevaade, mis antud projekti tehes on kunstnikul tekkinud, võimaldaks oma teadmistega pakkuda ka antud näitusel teatavat progressiivset programmi või lootust. Vähemasti väljasuumimist faktile, et kogu see ennasthävitav-eksponeeriv--ekspluateeriv tegevus toimub platvormil, mis toitub eneseekspluatatsioonist ja -eksponeerimisest.
Kunstnike surnuaed sädelusega Autor/allikas: Kuvatõmmis videost
Viimane lõik polnud mõeldud kellegi õlule sotsiaalse vastutuse asetamisena. Umbes nagu sõjaveteranidele suudab ainsat tõelist tuge pakkuda teise veterani õlg ja mõistmine, on suudetud luua kunstikogemus, mis rafineerimise ja kaine mõtestamise tulemusena võib päästa elusid ja pakkuda enamat positiivses mõttes melodramaatilisest üksikkogemusest. Samuti nagu olen kindel, et antud näitus on vaatajale väärt teekonda Paljassaarde, olen ka veendunud, et @_Snowwhite89_ võib praeguseks kogenud mängurina meile juba õpetada, kuidas see kõik võib olla laikidest, dopamiinist ja saladustest koosnev mäng, kuid see mäng käib päris inimeste, päris tunnete ja päris eludega. Ja see kõlab juba nagu heale võlurile paslik kübaratrikk.
Ning jumala eest, kustutage Instagram ära! Ta on juba hea kaks aastat passé.
1 Miks tõlkida content eesti keelde kui "täide" mitte "sisu", võib pikemalt lugeda T. Priimägi artiklist: Igavikku ulatuv täide. Sirp 5. III 2021. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/igavikku-ulatuv-taide/ | Arvustus. "Ma jagan end meeleldi": näitus traagiliselt kaubastunud elust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalmeedia kübaratrikiks pole osaval võluril tegelikult palju tarvis. Kolm topsi. Inimene. Toode. Teenus. Kiired käed ja publik, kelle uudishimulikud pilkud kingivad trikile tema võlujõu. Läikivasse polüesterkangasse rüütatud, kaamerasilmalt ekraanile peegelduva odava võlujõu, musta maagia. Vuajerisimi, mis podiseb kultuuriportaali lehelt vaid sõrmeviibutuse kaugusel. "Ma jagan end meeleldi" teostab seda tumedat kunsti hirmuäratava edukusega, tuues publikuni nii kübaratriki oma perversses nauditavuses kui ka trikist lauale jäävad verised libisemisjäljed.
Näitus keskendub pool-fiktiivse isiku @_Snowwhite89_ elule Instagrami-filtritest läbi imbunud videoteose kaudu. Vertikaalses formaadis slice-of-life videotes avab meie kangelanna oma elu intiimsemaid tahke ja meie kuulame – nagu üks suur kõrv – @_Snowwhite89_ toitumishäiretest, salasuhtest crossdress 'iva abielumehega või suitsiidimõtetest. Teisisõnu nendest kõige intiimsematest ja mahlakamatest detailidest, mis ajendab ostma seltskonnalehte Kroonika. Obstsöönne on siinkohal loomulikult see, et kui Kroonika tegeleb kuulsate, ilusate või oma rumaluses tähelepanuväärsete isikute tarbitavateks suurusteks muutmisega, teevad Instagram, Snapchat jt seda inimestega, kes "kuulsuse lahinguväljadel" tinglikult ei sõdi.
Isiklik on avalik
"Ma jagan end meeleldi" on näitus traagiliselt kaubastunud elust. Instagram on pakkunud @_Snowwhite89_-le vaimustava akna: "Räägi! Inimesi huvitab! Nad on sinu jaoks siin, nad kuulavad, nad on olemas. Sa oled neile tähtis!"@_Snowwhite89_ räägib, kogub laike, südameid ja kommentaare, ning räägib aina enamat, muutudes seekaudu aina huvitavamaks fenomeniks. "Hii-hii! Kas sa vaatasid tema viimast story 't? Ta nagu näitas seda strap 'i, millega ta oma seda armukest k***b! S***xkinky, nagu." Jälgimine kui kaksikpidine parasiteeriv funktsioon on põhitelg, millel näitus tiirleb ja meie vaatajapositsioon asetub. Me õgime pärisust ja anname vastu dopamiini pöidlakeste näol. Kellegi inimkogemusest on saanud @_Snowwhite89_, kes on omakorda saanud meie tarbimisobjektiks.
@_Snowwhite89_ Autor/allikas: Kuvatõmmis videost
Näituse edu pandiks on aga suutlikus hoida ringmängu toimimas samaaegselt nii sotsiaalmeedia kui inimkogemuse maatriksis. @_Snowwhite89_ võib telefoniekraanil olla küll intrigeeriv tegelane, keda jälgida, ent näitusesaali enda läbimõeldud installatiivne lahendus hoiab – küll kohati instagrammi-filtri esteetikale vastavalt – sellegipoolest tähelepanu sellel, kuidas küünla- ja telefonihelgil on suur vahe, ning kui äraneetult trööstitu on see kui kaks pöördumatult segi lähevad. Kunstisaali kontekst ei luba pakkuda meie kangelannale – seejuures loomulikult ka endale – südamekesi ja sellega kaasnevat pseudokontakti. Ennemini olime jäetud vaatama iseennast vaatamas lumivalgekest, kes on uinumas aina sügavamale enesepeegeldustesse. Tehnodeelsest transist väljaspoole astumine, samas sellega kestva ja väljapääsmatuna mõjuva kontakti hoidmine, on see, mis tõstab näituse kabetamisest malemängu tasandile.
Antud kahe taldriku samaaegne keerutamine nõuab oma ohvrianni teemafookuse näol. @_Snowwhite89_ käsitleb oma monoloogides noore, varastes kolmekümnendates kunstiprofessionaalist naise elulist ängi ja selle põhjuseid. Näituse enda kontekstis kipub see aga jääma sotsiaalmeediafenomeni kujutamise varju. Kuigi see, kuidas indiviidi probleemid sulavad kokku tarbitavaks üksikisiku nägu kandvaks massiks, on näituse üks keskne idee, suudaks @_Snowwhite89_ teatava rafineerituse toel kanda ka esimese välja ühes teisega. Siinkohal tunnistan ausalt, et võin hetkel vinguda teemal "Miks ta üle omaenda varju ei hüppa?", teen seda aga ainult puhtast usust kunstniku, kuraatori ja projekti enda suutlikusse seda teha.
See on päris, see on lähedal
Loomulikult ei saa lasta ennast lollitada. Tegu on professionaalset kätt tunda saanud mänguga. Näituse ja selle tuumaks olevate videote tehniline teostus ühes saali installatiivse lahendusega on äärmiselt läbimõeldud ja terviklik. Seda piisavalt, et sissejuhatuses toodud musta maagia võrdlus pädeks. Ühel videotest intervjueerib @_Snowwhite89_ oma vanemaid. Seal saavutab tema minapildi tehnoloogiline sõltuvusaste okseleajava apoteoosi. Seda hetkel, mil ta suudab ajada pisarate ääreni oma ema, pinnides, mida viimane tundis politseist tulnud sõnumi peale: "Teie tütar proovis ennast ära tappa". Sotsiaalmeedia rinnal on kasvanud äraspidi-Medeia, kelle kättemaksu on asendanud täiteloome, ning kelle lapsed on ta enda segaduses vanemad. 1
Mannekeen @_Snowwhite89_'na Autor/allikas: Kuvatõmmis videost
Samavõrd segi kui on Instagram pööranud @_Snowwhite89_ minapildi, suudab näituse terviklahendus mängida publiku hingekeeltel. Ennast meeleldi jagav noor naine muutub meie vuajeristliku kogemise läbi endast võõrandunud kaubaks, kelle sädelust täis vertikaalvideod kiirgavad intensiivset igatsust ja kurbust. Armastus oma kuvandi vastu on segi enesearmastusega samavõrd nagu järjepanu õunte pugimine läheb segi enesehoolega. Äkki kipun jääma vanaks, kuid tahes-tahtmata sigines pähe küsimus: "Aga mis siis, kui ta selle äppi ära kustutaks?" Seetõttu ei saa omakorda jätta küsimata, kas näituse sissevaade @_Snowwhite89_ ellu ei võidaks sellest, kui jõulisem fookus suunataks Instagrammi isiklikku ja avalikku ähmastavasse segumasinasse?
Näitus saab küll suurepäraselt hakkama sotsiaalmeedia poolt avatava, ärevust, ängi ja ebakindlust täis Pandora laeka avamisega, kuid pole mõneti võimeline sellelt edasi minema. Loomulikult ei kahtle, et näitusel käinud publik mõtestab enda või oma lähedaste sotsiaalmeediakäitumist näituse põhjal väheke ümber. Näituse tuumikidee ja tervik töötab edukalt. Küll on tunne, et sissevaade, mis antud projekti tehes on kunstnikul tekkinud, võimaldaks oma teadmistega pakkuda ka antud näitusel teatavat progressiivset programmi või lootust. Vähemasti väljasuumimist faktile, et kogu see ennasthävitav-eksponeeriv--ekspluateeriv tegevus toimub platvormil, mis toitub eneseekspluatatsioonist ja -eksponeerimisest.
Kunstnike surnuaed sädelusega Autor/allikas: Kuvatõmmis videost
Viimane lõik polnud mõeldud kellegi õlule sotsiaalse vastutuse asetamisena. Umbes nagu sõjaveteranidele suudab ainsat tõelist tuge pakkuda teise veterani õlg ja mõistmine, on suudetud luua kunstikogemus, mis rafineerimise ja kaine mõtestamise tulemusena võib päästa elusid ja pakkuda enamat positiivses mõttes melodramaatilisest üksikkogemusest. Samuti nagu olen kindel, et antud näitus on vaatajale väärt teekonda Paljassaarde, olen ka veendunud, et @_Snowwhite89_ võib praeguseks kogenud mängurina meile juba õpetada, kuidas see kõik võib olla laikidest, dopamiinist ja saladustest koosnev mäng, kuid see mäng käib päris inimeste, päris tunnete ja päris eludega. Ja see kõlab juba nagu heale võlurile paslik kübaratrikk.
Ning jumala eest, kustutage Instagram ära! Ta on juba hea kaks aastat passé.
1 Miks tõlkida content eesti keelde kui "täide" mitte "sisu", võib pikemalt lugeda T. Priimägi artiklist: Igavikku ulatuv täide. Sirp 5. III 2021. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/igavikku-ulatuv-taide/
### Response:
Arvustus. "Ma jagan end meeleldi": näitus traagiliselt kaubastunud elust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud hooajal Königs Wusterhauseni Netzhoppersis liidriks kerkinud, võistkonna mitmete üllatuslike võitudeni tüürinud ja pausi järel taas koondisekutse teeninud saarlase uus klubi lõpetas eelmise hooaja põhiturniiri Netzhoppersi järel seitsmendada, kuid on eelmise koduklubiga võrreldes jõukam.
Frankfurti uue hooaja eesmärkide hulka kuulub kahele Saksamaa suurklubile, Berliini Recycling Volleyse ja VfB Friedrichshafenile vastupanu osutamine.
Frankfurti meeskonda juhendab tulevasel hooajal mullugi Karli Allikut juhendanud belglane Christophe Achten.
Allik on varem mänginud Selver Tallinnas, Saaremaal, Rumeenias ja lisaks Netzhoppersile ka Saksamaa võistkonnas Düren. | Eesti koondislane vahetab Saksamaa-siseselt klubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud hooajal Königs Wusterhauseni Netzhoppersis liidriks kerkinud, võistkonna mitmete üllatuslike võitudeni tüürinud ja pausi järel taas koondisekutse teeninud saarlase uus klubi lõpetas eelmise hooaja põhiturniiri Netzhoppersi järel seitsmendada, kuid on eelmise koduklubiga võrreldes jõukam.
Frankfurti uue hooaja eesmärkide hulka kuulub kahele Saksamaa suurklubile, Berliini Recycling Volleyse ja VfB Friedrichshafenile vastupanu osutamine.
Frankfurti meeskonda juhendab tulevasel hooajal mullugi Karli Allikut juhendanud belglane Christophe Achten.
Allik on varem mänginud Selver Tallinnas, Saaremaal, Rumeenias ja lisaks Netzhoppersile ka Saksamaa võistkonnas Düren.
### Response:
Eesti koondislane vahetab Saksamaa-siseselt klubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaatlejate hinnangul on kohalikud valimised eelmänguks 2023. aasta parlamendivalimistele. Küsitluste kohaselt on kolme suurima toetusega erakonna positsioonid väga tasavägised, tulemust võib hakata mõjutama valimisaktiivsus.
Võrreldes eelmiste kohalike valimistega on kõige rohkem suurenenud Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) toetus. Eelmisel korral oli nende toetus vaid üheksa protsenti, aga nüüd on nad tõusnud Koonderakonna (Kokoomus) ja sotsiaaldemokraatide kõrval kolme suurima hulka.
Vaatlejad on ühte meelt, et tulemusi mõjutab oluliselt valimisaktiivsus. Koonderakonnal on kõige rohkem kindlaid valijaid ja kui aktiivsus on väike, on Kokoomuse osakaal suurem ja nende tulemus parem.
Aktiivne osalemine parandab aga eelkõige Põlissoomlaste tulemust. Poliitikavaatlejate sõnul näitasid varasemad valimised, et nende toetus on küsitlustes suurem kui lõpuks valimistulemustes, sest nende valijad ei pruugi välja tulla.
Uuringufirma Taloustutkimus uuringujuht Juho Rahkonen nimetas seda Soome ringhäälingus Yle grill-liha-teooriaks: "Kui päev on väga ilus, siis võib juhtuda, et inimesed jäävad suvilatesse grillima - kes see ikka viitsib hääletama sõita, kui kaelakarbonaad juba grillil säriseb."
Peaminister Sanna Marini sotsiaaldemokraadid on kampaanias teinud suure panuse oma liidrile. Seda võib aga mõjutada paari nädala eest avalikuks tulnud info, et ta on peaministri ametikorteris elades kasutanud toitlustusteenust, peaministri kantselei ei ole aga selle pealt makse arvestanud. Marin lubas küll tagantjärele kõik ära maksta, mis vaja, aga see võib siiski valimistulemust mõjutada, ütles YLE poliitikaajakirjanik Pirjo Auvinen. Tema sõnul ei saa praegu öelda, kes kolmest kõige suurema toetuse saab.
Valimistulemus võib mõjutada ka Soome valitsuse stabiilsust, sest kui Keskerakond (Keskusta) väga kehva tulemuse saab, võib erakond otsustada, et enne 2023. aasta parlamendivalimisi on kasulikum valitsusest lahkuda.
Sel aastal oli viirusekriisi tõttu ka tavapärasest pikem eelhääletus. Kahe nädala jooksul andis oma hääle kolmandik valijatest.
Eestlasi huvitab Soome kohalike valimiste juures tõenäoliselt kõige rohkem see, kas valimispainest vabanenud poliitikud jõuavad üksmeelele piiride avamises töörändele ja võib-olla ka turistidele. Peaminister Marini sõnul hakatakse seda arutama juba algaval nädalal.
Fakte Soome valimiste kohta
Valimisjaoskondade uksed tehti lahti kell üheksa ja suletakse õhtul kell kaheksa. Valijatel soovitatakse jaoskonnas maski kanda.
Kohalikesse omavalitsustesse pürgijate arv on 2017. aasta valimistega võrreldes paari tuhande võrra kasvanud. Eelmiste valimistega võrreldes on aga langenud nii nais- kui noorte kandidaatide arv. Tänavu kandideerib vähem kui 8900 kohale 35 000 inimest.
Kandidaatide arv on kõige rohkem kasvanud Põlissoomlastel, kuid ka rohelised, Koonderakond ja Rootsi Rahvapartei (RKP) on pannud välja rohkem kandidaate kui varasematel aastatel. Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide kandidaatide arv on langenud.
Volikogudesse pääsemise võimalused on piirkonniti väga erinevad. Helsingis kandideerib ühele kohale ligi 14 inimest, Turus ja Oulus 10, Jyväskyläs üheksa, Salos ja Hämeenlinnas alla seitsme ja Kajaanis viis.
Mõnes väiksemas vallas ei olegi kandidaate palju rohkem kui volikogudes kohti. Alla kahe kandidaadi kohale on tervelt 29 vallas.
Kandidaatide vanus ulatub 94 aastast 18-ni. Kümnendik kandidaatidest on alla kolmekümneaastased. Volikogudesse pürgijate keskmine vanus on 50 aastat.
Rohelistel on kandidaatide hulgas palju naisi – 60 protsenti, Põlissoomlastel pisut üle viiendiku.
Sel aastal anti eelhääletusel ligi poolteist miljonit häält ehk 33 protsenti. Täpsemad andmed selguvad, kui registreeritud on ka kõik välismaal antud hääled.
2017. aasta kohalikel valimistel osales eelhääletuses 26,6 protsenti valijaist. | Soomes avati kohalike valimiste jaoskonnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaatlejate hinnangul on kohalikud valimised eelmänguks 2023. aasta parlamendivalimistele. Küsitluste kohaselt on kolme suurima toetusega erakonna positsioonid väga tasavägised, tulemust võib hakata mõjutama valimisaktiivsus.
Võrreldes eelmiste kohalike valimistega on kõige rohkem suurenenud Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) toetus. Eelmisel korral oli nende toetus vaid üheksa protsenti, aga nüüd on nad tõusnud Koonderakonna (Kokoomus) ja sotsiaaldemokraatide kõrval kolme suurima hulka.
Vaatlejad on ühte meelt, et tulemusi mõjutab oluliselt valimisaktiivsus. Koonderakonnal on kõige rohkem kindlaid valijaid ja kui aktiivsus on väike, on Kokoomuse osakaal suurem ja nende tulemus parem.
Aktiivne osalemine parandab aga eelkõige Põlissoomlaste tulemust. Poliitikavaatlejate sõnul näitasid varasemad valimised, et nende toetus on küsitlustes suurem kui lõpuks valimistulemustes, sest nende valijad ei pruugi välja tulla.
Uuringufirma Taloustutkimus uuringujuht Juho Rahkonen nimetas seda Soome ringhäälingus Yle grill-liha-teooriaks: "Kui päev on väga ilus, siis võib juhtuda, et inimesed jäävad suvilatesse grillima - kes see ikka viitsib hääletama sõita, kui kaelakarbonaad juba grillil säriseb."
Peaminister Sanna Marini sotsiaaldemokraadid on kampaanias teinud suure panuse oma liidrile. Seda võib aga mõjutada paari nädala eest avalikuks tulnud info, et ta on peaministri ametikorteris elades kasutanud toitlustusteenust, peaministri kantselei ei ole aga selle pealt makse arvestanud. Marin lubas küll tagantjärele kõik ära maksta, mis vaja, aga see võib siiski valimistulemust mõjutada, ütles YLE poliitikaajakirjanik Pirjo Auvinen. Tema sõnul ei saa praegu öelda, kes kolmest kõige suurema toetuse saab.
Valimistulemus võib mõjutada ka Soome valitsuse stabiilsust, sest kui Keskerakond (Keskusta) väga kehva tulemuse saab, võib erakond otsustada, et enne 2023. aasta parlamendivalimisi on kasulikum valitsusest lahkuda.
Sel aastal oli viirusekriisi tõttu ka tavapärasest pikem eelhääletus. Kahe nädala jooksul andis oma hääle kolmandik valijatest.
Eestlasi huvitab Soome kohalike valimiste juures tõenäoliselt kõige rohkem see, kas valimispainest vabanenud poliitikud jõuavad üksmeelele piiride avamises töörändele ja võib-olla ka turistidele. Peaminister Marini sõnul hakatakse seda arutama juba algaval nädalal.
Fakte Soome valimiste kohta
Valimisjaoskondade uksed tehti lahti kell üheksa ja suletakse õhtul kell kaheksa. Valijatel soovitatakse jaoskonnas maski kanda.
Kohalikesse omavalitsustesse pürgijate arv on 2017. aasta valimistega võrreldes paari tuhande võrra kasvanud. Eelmiste valimistega võrreldes on aga langenud nii nais- kui noorte kandidaatide arv. Tänavu kandideerib vähem kui 8900 kohale 35 000 inimest.
Kandidaatide arv on kõige rohkem kasvanud Põlissoomlastel, kuid ka rohelised, Koonderakond ja Rootsi Rahvapartei (RKP) on pannud välja rohkem kandidaate kui varasematel aastatel. Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide kandidaatide arv on langenud.
Volikogudesse pääsemise võimalused on piirkonniti väga erinevad. Helsingis kandideerib ühele kohale ligi 14 inimest, Turus ja Oulus 10, Jyväskyläs üheksa, Salos ja Hämeenlinnas alla seitsme ja Kajaanis viis.
Mõnes väiksemas vallas ei olegi kandidaate palju rohkem kui volikogudes kohti. Alla kahe kandidaadi kohale on tervelt 29 vallas.
Kandidaatide vanus ulatub 94 aastast 18-ni. Kümnendik kandidaatidest on alla kolmekümneaastased. Volikogudesse pürgijate keskmine vanus on 50 aastat.
Rohelistel on kandidaatide hulgas palju naisi – 60 protsenti, Põlissoomlastel pisut üle viiendiku.
Sel aastal anti eelhääletusel ligi poolteist miljonit häält ehk 33 protsenti. Täpsemad andmed selguvad, kui registreeritud on ka kõik välismaal antud hääled.
2017. aasta kohalikel valimistel osales eelhääletuses 26,6 protsenti valijaist.
### Response:
Soomes avati kohalike valimiste jaoskonnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Räägime tennisest, kuna just pühapäeval saavad läbi Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused. Turniir tõi kaasa rohkelt üllatusi. Kõige olulisemat aitab välja tuua ERR-i sporditoimetuse liige, tennist põhjalikult jälgiv Maarja Värv.
Vaikselt saab hoogu sisse motokrossi MM-hooaeg. Milliseid sihte seab Tanel Leoki sportlaskarjääri lõppemise järel Eesti motokrossi järgmine põlvkond ja kui palju pannakse ennast proovile kuninglikus MXGP-s? Sõna saavad nii krossimehed kui nende taustajõud.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee pani Tokyo suveolümpial võistlemiseks kokku pea 30-liikmelise põgenike koondise. Selle otsuse tausta ja eesmärki mõtestame koos politoloog Raul Toomlaga.
"Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris pühapäeval, 13. juunil kell 18.15. Saate panevad kokku Johannes Vedru, Juhan Kilumets ja Ragnar Kaasik. | "Spordipühapäevas" tuleb juttu tennisest, motokrossist ja olümpiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Räägime tennisest, kuna just pühapäeval saavad läbi Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused. Turniir tõi kaasa rohkelt üllatusi. Kõige olulisemat aitab välja tuua ERR-i sporditoimetuse liige, tennist põhjalikult jälgiv Maarja Värv.
Vaikselt saab hoogu sisse motokrossi MM-hooaeg. Milliseid sihte seab Tanel Leoki sportlaskarjääri lõppemise järel Eesti motokrossi järgmine põlvkond ja kui palju pannakse ennast proovile kuninglikus MXGP-s? Sõna saavad nii krossimehed kui nende taustajõud.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee pani Tokyo suveolümpial võistlemiseks kokku pea 30-liikmelise põgenike koondise. Selle otsuse tausta ja eesmärki mõtestame koos politoloog Raul Toomlaga.
"Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris pühapäeval, 13. juunil kell 18.15. Saate panevad kokku Johannes Vedru, Juhan Kilumets ja Ragnar Kaasik.
### Response:
"Spordipühapäevas" tuleb juttu tennisest, motokrossist ja olümpiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Clippersi parimana viskas Kawhi Leonard 34 punkti, võttis 12 lauapalli ja andis viis korvisöötu. Utahi resultatiivseim mängija oli Donovan Mitchell, kes tõi 30 punkti, võttis viis lauapalli ja andis viis korviga lõppenud söötu. Mitchellile oli tegemist viienda järjestikuse mänguga, kus mees viskas üle 30 punkti.
Clippers domineeris tervet mängu, visates Utahi meeskonnast vähem punkte vaid kolmandal veerandajal. Neljas veerand samas osutus Clippersi jõudemonstratsiooniks, visates 38 punkti vastaste 23 vastu.
Neljandal veerandajal väänas Utahi liider Mitchell hüppeliigest ning kohtumises enam väljakule ei naasnud. Mitchelli sõnul oleks ta olnud võimeline edasi mängima, kuid pidas targemaks jalale mitte koormust anda.
Seeria järgmine kohtumine peetakse 14. juunil. | Clippers vähendas vahe poolfinaalseerias Jazzi vastu minimaalseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Clippersi parimana viskas Kawhi Leonard 34 punkti, võttis 12 lauapalli ja andis viis korvisöötu. Utahi resultatiivseim mängija oli Donovan Mitchell, kes tõi 30 punkti, võttis viis lauapalli ja andis viis korviga lõppenud söötu. Mitchellile oli tegemist viienda järjestikuse mänguga, kus mees viskas üle 30 punkti.
Clippers domineeris tervet mängu, visates Utahi meeskonnast vähem punkte vaid kolmandal veerandajal. Neljas veerand samas osutus Clippersi jõudemonstratsiooniks, visates 38 punkti vastaste 23 vastu.
Neljandal veerandajal väänas Utahi liider Mitchell hüppeliigest ning kohtumises enam väljakule ei naasnud. Mitchelli sõnul oleks ta olnud võimeline edasi mängima, kuid pidas targemaks jalale mitte koormust anda.
Seeria järgmine kohtumine peetakse 14. juunil.
### Response:
Clippers vähendas vahe poolfinaalseerias Jazzi vastu minimaalseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 12 inimesel.
Ida-Virumaale lisandus üheksa, Raplamaale kuus, Lääne-Virumaale viis, Valgamaale kaks, Tartumaale ja Pärnumaale üks. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Ühel juhul rahvastikuregistri järgne elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 76,98 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,9 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kaheksa, haiglaravi vajab 64 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 44 inimest (68,8 protsenti). Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei lisandunud.
Ööpäeva jooksul manustati 6751 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 522 224 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 341 807 inimesel.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 66,8 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsenti vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. | Ööpäevaga lisandus 37 positiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 12 inimesel.
Ida-Virumaale lisandus üheksa, Raplamaale kuus, Lääne-Virumaale viis, Valgamaale kaks, Tartumaale ja Pärnumaale üks. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Ühel juhul rahvastikuregistri järgne elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 76,98 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,9 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kaheksa, haiglaravi vajab 64 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 44 inimest (68,8 protsenti). Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei lisandunud.
Ööpäeva jooksul manustati 6751 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 522 224 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 341 807 inimesel.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 66,8 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsenti vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 37 positiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui ma 1989. aastal USA-sse jõudsin, olin ma dekonstruktsiooniks pisut valmistunud. Hasso Krull oli mulle kopeerinud RVL-ist hangitud teoseid: Derrida "Grammatoloogia" inglise tõlke, Robert Youngi antoloogia "Untying the Text";
Tiit Hennoste oli paljundanud Frank Lentricchia ülevaate "After the New Criticism". Alustuseks oli seda ülearugi. Need olid rasked raamatud ja kui mõni peatükk õnnestus arusaamistundega läbi pureda, vallandus rõõmus kergendus, umbes selline, mida väljendab Kaplinski luuletus: "SAIN ARU, SAIN ARU".
Dekonstruktsioon seisnes klassikalise kirjanduse tõlgendamises sihiga näidata, kuidas (hea) teos õõnestab iseenda. Pealispinnal tahab romaan või luuletus öelda üht, oma servadel osutab see aga vastupidisele. Millegi tähendamine nurjub ja me kukume tähendusetuse auku. See aga pole põhjus meeleheiteks, vaid aitab elada maailmas, kus tõsikindlat ankrupinnast pole ja tarvis on tajuda oma vastutust.
Dekonstruktsioonile vastandus uusmarksism, rõhutades, et ühiskondlikud tootmis- ja võimusuhted ei jäta puutumata ka luulet. Selle silmis oli dekonstruktsioon formalistlik klaaspärlimäng. Dekonstruktivistid vastasid, et vabastamine saab alata ainult ideede keelelisest analüüsist, tähendamispüüdluste lammutamine paljastab ühtlasi võimusuhted.
Kogu see diskursus oli esoteeriline, žargoonirohke, täis hämarat retoorikat. Võis aimata soovi korvata humanitaaria tähtsusetust moodsas kommertsmaailmas apokalüptiliste žestidega. Kõik see toimus ju Ameerika ülikoolimaailma väga erilises kontekstis. Ülikooliaeg on ameeriklasel midagi teistsugust kui Vanas Maailmas.
Hilisteismeline tõstetakse hiigelraha eest tema harjumuspärasest keskkonnast idüllilisse campus 'esse, kus ta topitakse uusgooti õppehoonetes ja muruplatsidel täis ideid ja ideaale, et ta kolme aasta pärast tagasi pärisellu lasta. Kirjandusõpetus on seal tahes-tahtmata täitnud suurt kasvatuslikku rolli, millest religioon ja filosoofia olid loobunud. Formalism avastas end ühtäkki eluõpetaja rollis.
"Minu meelest pole dekonstruktsioonil ja "poststrukturalismil" üldiselt olnud väljaspool kirjandusteaduskondi ja kunstipraktikat mingit olulist mõju."
Kolm aastakümmet hiljem antakse dekonstruktsiooni mõjule vastakaid hinnanguid. Minu meelest pole dekonstruktsioonil ja "poststrukturalismil" üldiselt olnud väljaspool kirjandusteaduskondi ja kunstipraktikat mingit olulist mõju. Teised leiavad dramaatilisemalt, et see on tähtis vahesamm vaimuilma üldises allakäigus.
Selline ajaloopilt on kesksel kohal Helen Pluckrose'i ja James Lindsay äsjases raamatus "Küünilised teooriad. Miks on kõigile kahjulik, et aktivistliku teaduse tõttu käib nüüd kõik rassi, soo ja identiteedi kohta". Ja see pole ainus pamflett, kus tagantjärele konstrueeritakse XX sajandi mõttemeistrite vandenõu perekonna, omandi ja õhtumaa kultuuri õõnestamiseks.
Need vaidlused viivad sügava ja vist ka lahenduseta küsimuseni: milline on üldse akadeemiliste ideede mõju poliitilisele võimule ja ühiskondlikule kliimale? Mina kaldun (võib-olla soovmõtlemisest?) seda pidama tühiseks ja ettearvamatuks. Ideed sõltuvad sügavamatest umbisikulistest ajaloojõududest. Aga see on vist vähemuse seisukoht.
Kõige paremini on ideede tähtsuse sõnastanud John M. Keynes: "Majandusteadlaste ja poliitikafilosoofide ideed, olgu õiged või valed, on võimsamad, kui tavaliselt taibatakse. Õigupoolest ideed maailma peamiselt valitsevadki. Teoinimesed, kes peavad end igasuguse intellektuaalse mõju alt vabaks, on tavaliselt mõne ammu surnud majandusteadlase orjad. …
Muidugi ei avaldu ideede mõju otsekohe, vaid intervalliga: pole palju neid, keda uued teooriaid pärast 25. või 30. eluaastat puudutaksid, seega pole need ideed, mida riigiteenistujad, poliitikud või ka agitaatorid päevasündmustele rakendavad, tõenäoliselt kõige värskemad. Kuid varem või hiljem osutuvad nii heas kui kurjas otsustavaks just ideed, mitte grupihuvid."
Tõsi, Keynes kõneleb majandusteadlastest ja poliitikafilosoofidest, mitte kirjandusteadlastest ja keelefilosoofidest. Aga kuidas näiteks täpselt kindlaks teha, mil määral on praegused Reformierakonna ministrid mõne ammu surnud majandusteadlase orjad ja mil määral oma grupierihuvide orjad?
Praeguste teoinimeste mõistmiseks pole liigne uurida lisaks nende majandushuvide deklaratsioonidele ka seda, millised ideed olid mõjukad siis, kui nad olid veel kahekümnendates eluaastates. | Märt Väljataga: ideed ja huvid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui ma 1989. aastal USA-sse jõudsin, olin ma dekonstruktsiooniks pisut valmistunud. Hasso Krull oli mulle kopeerinud RVL-ist hangitud teoseid: Derrida "Grammatoloogia" inglise tõlke, Robert Youngi antoloogia "Untying the Text";
Tiit Hennoste oli paljundanud Frank Lentricchia ülevaate "After the New Criticism". Alustuseks oli seda ülearugi. Need olid rasked raamatud ja kui mõni peatükk õnnestus arusaamistundega läbi pureda, vallandus rõõmus kergendus, umbes selline, mida väljendab Kaplinski luuletus: "SAIN ARU, SAIN ARU".
Dekonstruktsioon seisnes klassikalise kirjanduse tõlgendamises sihiga näidata, kuidas (hea) teos õõnestab iseenda. Pealispinnal tahab romaan või luuletus öelda üht, oma servadel osutab see aga vastupidisele. Millegi tähendamine nurjub ja me kukume tähendusetuse auku. See aga pole põhjus meeleheiteks, vaid aitab elada maailmas, kus tõsikindlat ankrupinnast pole ja tarvis on tajuda oma vastutust.
Dekonstruktsioonile vastandus uusmarksism, rõhutades, et ühiskondlikud tootmis- ja võimusuhted ei jäta puutumata ka luulet. Selle silmis oli dekonstruktsioon formalistlik klaaspärlimäng. Dekonstruktivistid vastasid, et vabastamine saab alata ainult ideede keelelisest analüüsist, tähendamispüüdluste lammutamine paljastab ühtlasi võimusuhted.
Kogu see diskursus oli esoteeriline, žargoonirohke, täis hämarat retoorikat. Võis aimata soovi korvata humanitaaria tähtsusetust moodsas kommertsmaailmas apokalüptiliste žestidega. Kõik see toimus ju Ameerika ülikoolimaailma väga erilises kontekstis. Ülikooliaeg on ameeriklasel midagi teistsugust kui Vanas Maailmas.
Hilisteismeline tõstetakse hiigelraha eest tema harjumuspärasest keskkonnast idüllilisse campus 'esse, kus ta topitakse uusgooti õppehoonetes ja muruplatsidel täis ideid ja ideaale, et ta kolme aasta pärast tagasi pärisellu lasta. Kirjandusõpetus on seal tahes-tahtmata täitnud suurt kasvatuslikku rolli, millest religioon ja filosoofia olid loobunud. Formalism avastas end ühtäkki eluõpetaja rollis.
"Minu meelest pole dekonstruktsioonil ja "poststrukturalismil" üldiselt olnud väljaspool kirjandusteaduskondi ja kunstipraktikat mingit olulist mõju."
Kolm aastakümmet hiljem antakse dekonstruktsiooni mõjule vastakaid hinnanguid. Minu meelest pole dekonstruktsioonil ja "poststrukturalismil" üldiselt olnud väljaspool kirjandusteaduskondi ja kunstipraktikat mingit olulist mõju. Teised leiavad dramaatilisemalt, et see on tähtis vahesamm vaimuilma üldises allakäigus.
Selline ajaloopilt on kesksel kohal Helen Pluckrose'i ja James Lindsay äsjases raamatus "Küünilised teooriad. Miks on kõigile kahjulik, et aktivistliku teaduse tõttu käib nüüd kõik rassi, soo ja identiteedi kohta". Ja see pole ainus pamflett, kus tagantjärele konstrueeritakse XX sajandi mõttemeistrite vandenõu perekonna, omandi ja õhtumaa kultuuri õõnestamiseks.
Need vaidlused viivad sügava ja vist ka lahenduseta küsimuseni: milline on üldse akadeemiliste ideede mõju poliitilisele võimule ja ühiskondlikule kliimale? Mina kaldun (võib-olla soovmõtlemisest?) seda pidama tühiseks ja ettearvamatuks. Ideed sõltuvad sügavamatest umbisikulistest ajaloojõududest. Aga see on vist vähemuse seisukoht.
Kõige paremini on ideede tähtsuse sõnastanud John M. Keynes: "Majandusteadlaste ja poliitikafilosoofide ideed, olgu õiged või valed, on võimsamad, kui tavaliselt taibatakse. Õigupoolest ideed maailma peamiselt valitsevadki. Teoinimesed, kes peavad end igasuguse intellektuaalse mõju alt vabaks, on tavaliselt mõne ammu surnud majandusteadlase orjad. …
Muidugi ei avaldu ideede mõju otsekohe, vaid intervalliga: pole palju neid, keda uued teooriaid pärast 25. või 30. eluaastat puudutaksid, seega pole need ideed, mida riigiteenistujad, poliitikud või ka agitaatorid päevasündmustele rakendavad, tõenäoliselt kõige värskemad. Kuid varem või hiljem osutuvad nii heas kui kurjas otsustavaks just ideed, mitte grupihuvid."
Tõsi, Keynes kõneleb majandusteadlastest ja poliitikafilosoofidest, mitte kirjandusteadlastest ja keelefilosoofidest. Aga kuidas näiteks täpselt kindlaks teha, mil määral on praegused Reformierakonna ministrid mõne ammu surnud majandusteadlase orjad ja mil määral oma grupierihuvide orjad?
Praeguste teoinimeste mõistmiseks pole liigne uurida lisaks nende majandushuvide deklaratsioonidele ka seda, millised ideed olid mõjukad siis, kui nad olid veel kahekümnendates eluaastates.
### Response:
Märt Väljataga: ideed ja huvid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mahut ja Herbert said finaalis 4:6, 7:6 (1), 6:4 jagu Kasahstani paarist Aleksandr Bublik – Andrei Golubev. Seejuures pääsesid Kasahstani esindavad venelased teises setis murdega 5:4 ette ja asusid matšivõidu eest servima, kuid prantslastel õnnestus murre kohe tagasi saada ja kiires lõppmängus jäid nad kindlalt peale. Otsustavas setis päästsid Mahut ja Herbert 1:2 taga olles kaks murdepalli ja murdsid hoopis ise seitsmendas geimis. Lõpuks vormistasid prantslased võidu enda esimesel matšpallil.
Mahut ja Herbert on koos mänginud kuues slämmiturniiri finaali ja kodupubliku ees võeti enda viies võit. Prantsusmaa lahtistel triumfeerisid nad ka kolm aastat tagasi. Lisaks on nad korra võitnud nii Austraalia lahtised, Wimbledoni kui USA lahtised.
"Lõppude lõpuks seisame siin karikaga ja see on suurepärane," ütles emotsionaalne Mahut. "See on miski, mis juhtub korra elus, kui sul veab. Aga meil juhtus see nüüd teist korda. Me ei saaks õnnelikumad olla!"
"Publik toetas meid meeletult! Aga minu jaoks oli see kohutav finaalmäng, sest olin algusest peale nii pinges. Võib-olla oli asi selles, et tahtsin seda võitu nii meeletult, ehk isegi rohkem kui eelmistes finaalides. Nii et see oli väga eriline, et me võitsimegi," lisas Herbert.
Ühtekokku on Herbert ja Mahut nüüd koos mänginud 25 erinevas paarismängu finaalis ja võitnud neist 18.
No place like home #RolandGarros pic.twitter.com/v12tr1Sbjj
— Roland-Garros (@rolandgarros) June 12, 2021 | Prantslased võitsid teist korda koduse slämmiturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mahut ja Herbert said finaalis 4:6, 7:6 (1), 6:4 jagu Kasahstani paarist Aleksandr Bublik – Andrei Golubev. Seejuures pääsesid Kasahstani esindavad venelased teises setis murdega 5:4 ette ja asusid matšivõidu eest servima, kuid prantslastel õnnestus murre kohe tagasi saada ja kiires lõppmängus jäid nad kindlalt peale. Otsustavas setis päästsid Mahut ja Herbert 1:2 taga olles kaks murdepalli ja murdsid hoopis ise seitsmendas geimis. Lõpuks vormistasid prantslased võidu enda esimesel matšpallil.
Mahut ja Herbert on koos mänginud kuues slämmiturniiri finaali ja kodupubliku ees võeti enda viies võit. Prantsusmaa lahtistel triumfeerisid nad ka kolm aastat tagasi. Lisaks on nad korra võitnud nii Austraalia lahtised, Wimbledoni kui USA lahtised.
"Lõppude lõpuks seisame siin karikaga ja see on suurepärane," ütles emotsionaalne Mahut. "See on miski, mis juhtub korra elus, kui sul veab. Aga meil juhtus see nüüd teist korda. Me ei saaks õnnelikumad olla!"
"Publik toetas meid meeletult! Aga minu jaoks oli see kohutav finaalmäng, sest olin algusest peale nii pinges. Võib-olla oli asi selles, et tahtsin seda võitu nii meeletult, ehk isegi rohkem kui eelmistes finaalides. Nii et see oli väga eriline, et me võitsimegi," lisas Herbert.
Ühtekokku on Herbert ja Mahut nüüd koos mänginud 25 erinevas paarismängu finaalis ja võitnud neist 18.
No place like home #RolandGarros pic.twitter.com/v12tr1Sbjj
— Roland-Garros (@rolandgarros) June 12, 2021
### Response:
Prantslased võitsid teist korda koduse slämmiturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Vabariigi põhiseaduse teine peatükk tagab meile õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (§ 29), tegeleda ettevõtlusega (§ 31), vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma (kinnis-)vara (§ 32), Eestis vabalt liikuda ja elukohta valida (§ 34), Eestist vabalt lahkuda (§ 35), takistamatult Eestisse naasta (§ 36), saada haridust (§ 37), nii üksi kui koos teistega täita usutalitusi (§ 40), eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada (§ 47).
Eraelu puutumatus (§ 26) hõlmab privaatsuse hoidmise seisukohalt olulisi õigusi ja vabadusi, sealhulgas andmete kaitset ja jälgimise keeldu.
Põhiseadus täpsustab, et nende õiguste ja vabaduste kasutamist võib riik mitmel põhjusel piirata, näiteks sõja korral, avaliku korra kaitseks või ka nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Siiski lisab põhiseadus alati tingimuse, et neid piiranguid saab kehtestada üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
Õigusi ja vabadusi tohib seaduse alusel piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. Olgu piirangu kehtestajaks riigikogu, valitsus, eriolukorra juht või ameti peadirektor, peab alati – ka kriisi ajal – iga piirang eraldi ja osana piirangute kogumist olema proportsionaalne, st hädavajalik, vähem piirava alternatiivita (§ 11). Nende paragrahvide sisu ja tõlgenduspraktikat avab teos "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne." (2020).
1992. aasta suvel rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseaduse ligi 30 aastat on kõigist neist põhiõigustest ja -vabadustest teinud iseenesestmõistetavuse. Euroopa Liidu liikmelisus 2004 täiendas me õiguste loendit ka võimalusega liikuda pea takistamatult Narva ja Lissaboni vahele jäävas geograafilises ruumis.
Selle iseenesestmõistetavuse õhustikus saabus Eestisse 2020. aasta märtsikuu ja koos sellega osadel inimestel ägedat hingamispuudulikkust põhjustav viirusnakkus. Kui mitte lausa üleöö, siis nädala või paari vältel kujunes esmalt teadlaste ja meedikute, seejärel aga poliitiliste otsustajate ja laiema avalikkuse hulgas välja teadmine, et nakkuse levikut ei ole võimalik põhivabadusi ja -õigusi piiramata tõkestada.
Kuigi ärevaks tegevaid teateid oli meieni jõudnud juba nädalaid nii Hiinast kui ka Itaaliast, andis globaalsele liikumis- ja teiste vabaduste piiramisele stardipaugu Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) juhi tõdemus 11. märtsil 2020: COVID-19 saab iseloomustada kui globaalselt levivat epideemiat ehk pandeemiat. Riigid läksid üksteise järel lukku, elu pandi seisma ja piirid kinni.
12. märtsil 2020 kuulutas Vabariigi Valitsus esimest korda iseseisvuse taastanud Eesti riigi ajaloos välja eriolukorra ja kehtestas ranged piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Kord rohkem, kord vähem koormaval kujul on erilaadsed piirangud olnud pidevalt jõus.
Nende lõpptähtaega ei oska prognoosida keegi, vähemasti nende ridade kirjutamise ajal 2021. aasta aprillis sellekohast infot ei ole. Epidemioloogide hinnangul tuleb õppida selle viirusega elama.
Praeguse avaliku arvamuse kohaselt saab elu "lahti teha" alles pärast nn karjaimmuunsuse teket ehk siis, kui elanikkonna enamus on viirusnakkuse läbipõdemise või vaktsineerimise teel omandanud haiguse ägedat kulgu takistavad antikehad. Mis omakorda tõotab avada täiesti uue ja sisult mitte vähem kirgliku arutelu mittevaktsineeritute ja antikehasid mitteomavate isikute vabadustest õigusriigis.
Alljärgnev ülevaade teeb katse sõnastada kriteeriumid, millele tuginedes saab hinnata keeldude ja piirangute olemuslikku kooskõla põhiseadusega. Kokkuvõtte aluseks on teadlaste soovitused, Eesti ja teiste riikide valitsuste otsused ning õiguskantsleri ametkonda laekunud kaebused.
Õiguskantsleri ametkonna seisukohad on pärit kirjavastustest, poliitiliste otsustajate ja teadlastega peetud aruteludest ning rohkem või vähem avalikest esinemistest. Seetõttu on ka käesolev artikkel kollektiivne looming, ülevaatele kohaselt pole siin liigseid detaile ning valitud on vastav üldistusaste.
Viirusnakkuse nn esimese laine (märts–mai 2020) tõrjumisega hakkama saamise kohta, eelkõige eriolukorraks valmisoleku, toona kehtinud ja eriolukorra ajal parandatud õigusaktide kontekstis, esitas õiguskantsler vähem või rohkem süstematiseeritud ülevaate 2020. aasta juunis (Madise 2020) ja mahukamas vormis sama aasta septembris õiguskantsleri aastaülevaates 2019/2020 (2020). Need ülevaated kuuluvad mõtteliselt selle artikli juurde.
Proportsionaalsuse test
Kui nn koroonaeitajate vähemus välja arvata, siis lähtus Eesti üldsus pandeemia olukorras oma argielu korraldamisel teaduslikust tõdemusest: kergemaid või raskemaid tervisekahjusid, halvemal juhul ka surma põhjustav koroonaviirus levib inimeselt inimesele.
Kuivõrd nakkust võivad levitada ka haigustunnusteta nakatunud, siis seisneb ainus teaduslikult pädev meede nakkushaiguse leviku tõkestamiseks inimeste vahetute füüsiliste kontaktide hulga (olulises) vähendamises. Õiguslikult tähendab see mitmesuguste liikumis- ja viibimispiirangute kehtestamist, nende piirangute täitmise kontrolli ja sunni rakendamist piirangute eirajate suhtes.
Kui mõned autokraatlikud riigid "lahendasid" vahetute inimkontaktide kahandamise ülesande drastiliste jõumeetoditega – täieliku liikumiskeelu kehtestamine avalikus ruumis, inimeste vägivaldne sulgemine kodudesse jne –, siis demokraatlikus riigis, näiteks Eestis, saab põhivabadusi ja -õigusi põhiseadusega kooskõlas piirata üksnes siis, kui keelud ja piirangud läbivad proportsionaalsuse ehk mõõdupärasuse testi.
"Mida rängemalt (intensiivsemalt) vabadusi piiratakse, seda kaalukamad peavad olema seda piirangut õigustavad põhjused."
Põhiseaduse § 11 ja selle vaimus ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) sätestavad põhimõtte, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema vältimatult vajalikud. See tähendab, et õigusriigis ei tohi rakendada põhiõigust piiravat meedet põhjaliku analüüsita. Mida rängemalt (intensiivsemalt) vabadusi piiratakse, seda kaalukamad peavad olema seda piirangut õigustavad põhjused.
Kui piirang kehtestatakse nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, siis peab see meede ka tegelikkuses ja soovitavalt tõestatud viisil nakatumist vähendama. Seetõttu ei piisa piirangu põhjendamisel väitest, et "teised riigid teevad nii", või et "reegli x tõhusus ei ole küll tõestatud, ent selle järgimine annab avalikkusele sümbolväärtusega signaali" jne.
Nii võib küll keelde, piiranguid ja reegleid selgitada ja nende poolt argumenteerida, ent põhiõiguste põhiseaduspäraseks piiramiseks sellest ei piisa.
Põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal ja tervisekriisis. Mõnevõrra üllatuslikult keeras koroonapandeemia paljudes demokraatlikes riikides pea peale ühe õigusriigi aluseks oleva põhimõtte: põhjendada tuleb põhiõiguse piiramist, mitte aga põhiseadusega ette nähtud vabaduse lubamist. Põhjendada tuleb keeldu, mitte otsida vabandusi vabaduse kaitseks.
Õigusriigis kehtib ka põhimõte, et piiranguga tekitatud kahju ei tohi ületada selle meetmega loodetavat ja saadavat kasu. Näiteks ei luba põhiseadus piirata intensiivselt majandus- ja ettevõtlusvabadust, kui piirangu mõju nakkuse levikule on väike või kui piirangule on olemas vähem piirav alternatiiv.
Teisisõnu: kui nakkuse levimiseks vajalikke kontakte saab tõhusalt vältida näiteks aiapoes ostjaid või teatris publikut hajutades, siis tuleb põhiseaduspäraseks pidada otsust lubada poodi vähem inimesi või müüa teatrisse vähem pileteid, mitte aga aiapoe või teatrimaja sulgemist.
Sellest tulenevalt ei ole põhiseaduspärased ka sellised keelud ja piirangud, mida põhjendatakse vajadusega kohelda asutusi võrdselt. Et kui juba koolid on üle viidud distantsõppele, siis tuleb sulgeda ka muuseumid ja restoranid ning keelata ükshaaval spordihallis treenimine ranget hajutatust kaalumatagi.
Piirangute kehtestamisel tuleb eri tegevusvaldkondi üldiselt kohelda võrdselt (põhiseaduse § 12). Võimalik on siiski kehtestada mõningad erisused, mis lähtuvad tegevuse eripärast, või piiranguid perioodiliselt diferentseerida: näiteks selliselt, et mingi aja jooksul kehtivad ühes tegevusvaldkonnas rangemad piirangud kui teises ja seejärel vastupidi.
Tuleb hinnata ja ette näha kõiki mõjusid
Nagu iga piirangu eeldatavat kasutegurit ja sellega kaasnevat kulu tuleb hinnata eraldi, nii peab vaatlema ka piirangute (koos)mõju nende kogumis. Keeldudel ja käskudel peab nende tegelikku prognoositavat mõju arvestades olema põhjuslik seos nakatumise vähenemisega.
Samuti tuleb arvestada inimeste valmidusega oma tegevust nõutud moel vabatahtlikult piirata. Kui riik kord juba kehtestatud piirangute täitmist ei järgi ega rikkujaid korrale ei kutsu, siis ei saa pidada põhjendatuks ka täiendavaid piiranguid. Ülemäärasele ja/või sisult mõistetamatule piirangule võib järgneda nakkuse leviku seisukohalt ohtliku tegevuse kandumine ruumidesse, kus hajutamisnõudeid ei tagata ning riiklik kontroll pole võimalik.
Põhiseadus ei luba õigustada lausalisi keelde ja sulgemisi väitega, et nakkuse levikut tõkestavaid, ent siiski teatud määral majandustegevust jätkata lubavaid piiranguid võidakse rikkuda. Rikkumise vältimiseks tuleb piirangute rikkujad korrale kutsuda, mitte kõigile veel rangem piirang seada.
Kehtestades piirkonniti isesugused piirangud, tuleb arvestada, et inimesed ei pruugi oma käitumisharjumusi muuta. Kui ühes maakonnas või terves regioonis on restoranid ja spaad suletud, ent teises maakonnas avatud, siis Eesti väiksust arvestades võib eeldada, et restorani- ja spaapublik liigub "suletud" piirkonnast sinna, kus parajasti kehtivad leebemad piirangud või pole piiranguid üldse. Selle tulemuseks võib viiruse leviku ohjeldamise asemel olla nakkuse levik teistesse piirkondadesse.
Epidemioloogidelt sõnavara laenates pole tervishoiusündmuse muutmine politseisündmuseks arukas ja võib kaasa tuua soovimatuid kõrvalmõjusid nakatumise varjamisest kuni teadliku riskikäitumiseni välja. Ka õiguskantsleril tuli korduvalt kaitsta nakatunute ja nende lähikontaktsete põhiseaduslikke õigusi ülemäärase andmekogumise ja -edastamise, diskrimineerimise ning koguni jälitamise eest.
Pöördelistel hetkedel tasub tähele panna ajaloolaste sõnu. Nii juhib Yuval Noah Harari tähelepanu nn digitaalse diktatuuri riskidele (Harari 2021) pandeemia õhustikus, mil võidakse hõlpsasti järele anda ülemäärase andmete kogumise ja koondamise survele – nii on ju lihtsam kriisiga võidelda. Harari soovitab säilitada privaatsuse kaitsmise huvides veidigi ebaefektiivsust ja nõuda valitsustelt ka kriisiotsuste tegemisel läbipaistvust.
Piirangute kehtestamisel tuleb olla kursis ka nn päriselu ehk sellega, mis eesmärgil avalikke või eraalgatuslikke teenuseid pakutakse. Avalikkusele avatud spaade ja saunade sulgemine võib näida iseenesestmõistetavana, kui neid asutusi vaadata kitsalt meeldiva vaba aja veetmise kohana.
Siiski on ka Eestis veel eluruume, mille asukatel puudub võimalus end kodus (sooja veega) pesta ning kes kasutavad avalikke saunu elementaarse isikliku hügieeni tagamiseks. Mis on sama oluline või tähtsamgi vajadus, kui eluline nõue jätta ka kõige karmimate piirangute tingimustes avatuks toidu-, loomatoidu- ja arvutikauplused.
Teadmatuse kilp kaua ei kaitse
Enamiku põhiseaduse kaitseraami kohta öeldust saab kummutada väitega, et uue ja senitundmatu viiruse tõkestamisega mullu märtsis oli kiire, kõike polnud võimalik analüüsida ega mõõta. Kaalul olid ja on inimeste elud ja tervis. Või nagu üks poliitik selle 2020. aasta kevadel ebatsensuurset sõna sisaldava tabava lühilausega kokku võttis: "/…/ see juura, meie päästame elusid!"
Tõesti – uue, tundmatu ja arvatavalt suure ohu korral võib esialgu rakendada piiranguid ka ettevaatuspõhimõttel. Pole välistatud, et seejuures pingutatakse üle ning käiku lähevad tõepoolest ka seesugused piirangud, mille mõju nakkuse leviku tõkestamisele on teadmata või isegi olematu.
Kui aga oht ei ole enam tundmatu, kui on teada selle leviku iseloom, selle mõju ja ohu ohjeldamiseks vajalikud meetmed, tuleb üle minna üksnes tõendatud toimega piirangutele. Piirangu mõju tuleb hinnata nii enne selle kehtestamist kui ka perioodiliselt tagantjärele. Piirang, mida pole vältimatult vaja või mis on kaasneva negatiivse kõrvalmõju tõttu muutunud ülemääraseks, tuleb kehtetuks tunnistada viivitamatult.
Kui COVID-19 tõrjega seotud piirangud tuginevad valitsuse moodustatud teadusnõukoja analüüsidele ja neil põhinevatele ekspertsoovitustele, peaksid ka need olema avalikud. Isikutel, kes kannavad piirangute tõttu kahju, aga ka avalikkusel ja kindlasti kohtul peab olema võimalik alati küsida ja kontrollida, kas piirang oli nakkuse tõrjeks vältimatult vajalik ja miks ei olnud võimalik rakendada vähem piiravaid abinõusid.
"Põhiõiguste piiramisele seatud tõkked peavad olema piisavalt kõrged ja tugevad, et seda äärmuslikku meedet tõesti rakendataks vaid äärmuslikus olukorras."
Piiranguid peab saama vajadusel tõhusalt ja kiiresti vaidlustada. See ei ole riigiõigusteaduslik jonn või abikäsi neile, kes põhimõtteliselt mistahes riiklikule sekkumisele vastu sõdivad. Põhiõiguste piiramisele seatud tõkked peavad olema piisavalt kõrged ja tugevad, et seda äärmuslikku meedet tõesti rakendataks vaid äärmuslikus olukorras ja eesmärgikohaselt.
Vastavalt põhiseadusele teeb Eestis riigi ja rahva käekäiku mõjutavaid olulisi otsuseid riigikogu. Igasuguse reservatsioonita peaksid oluliste otsuste hulka kuuluma ka need, millega pannakse paika kes, mis põhjusel ja milliseid õigusi ja vabadusi tohib piirata ning milliseid kohustusi kodanikele seada.
Pikemaajalise ja paraku kahetsusväärselt riigikogu võimu kahandava suuna jätkuna on ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus läinud seda teed, et üha kasvav hulk laialdase mõjuga ja olulisi otsuseid on volitatud täitevvõimule.
Samuti on õiguslikult vaieldav, kas saab põhiseadusega kooskõlas olevaks pidada seadust, mis näeb ette määratlemata isikute ringile suunatud üldiste, põhiõigusi ja -vabadusi oluliselt piiravate käitumisreeglite kehtestamist halduse üksikaktide kobara ehk üldkorraldusega. Nii jääb õiguskantsler võimaluseta algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet ning isikud võivad jääda tõhusa kaitseta.
Just üldkorraldus, täpsemalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldus nr 282 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" kujunes selleks instrumendiks, mida kümneid kordi täiendades, muutes ja täpsustades mõjutas riik ulatuslikult kõigi Eesti inimeste, aga ka koolide ja ettevõtete elu pikema aja jooksul.
Kuna üldkorraldust õiguskantsler vaidlustada ei saa, oleme kaebajaile selgitanud, et ainus viis õiguste rikkumise eest kaitset saada on halduskohtusse pöördumine. Paraku nägime, et ülemääraseid piiranguid ollakse valmis vaidlustama õiguskantsleri juures, aga mitte kohtus. Seejuures öeldakse, et ei soovita riigiga vaielda, loodetakse maksumaksja rahast toetusi, pole raha ega oskust kohtusse minna.
Erandeid siiski oli, nõnda rahuldas Tallinna halduskohus 5. mail 2021 MTÜ Uus Teater esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas madala või suisa olematu nakkusriskiga etendustel toimuda. Kohtumääruses esitatud argumendid kattuvad õiguskantsleri selgitustega piirangute proportsionaalsuse kohta.
Ebaproportsionaalseid piiranguid ei saa õigustada argumendiga, et teistes riikides on piirangud karmimad. Teised riigid lähtuvad oma oludest ning on ka näiteid, kus karmide piiranguteta on nakkuse levik peatatud, sest ühiskond on valmis ühiselt pingutama. Paraku on näiteid sellestki, et rahvas talub kaua väga rangeid piiranguid, ent ekslikult seatud avalikkuse ootus – viiruse levik peatada – jääbki täitumata.
Õigusriigi õppetunnid
Kõik see kokku võetuna tähendab, et meile põhiseadusega tagatud vabadusi ja õigusi ei saa ära võtta ega peatada n-ö jooksu pealt või igaks juhuks.
Eitamata viirusnakkuse ränka ja teatud juhtudel ka kestvat mõju inimeste füüsilisele tervisele, ja seetõttu põhimõtteliselt nõustudes piirangute ja keeldude möödapääsmatusega, jääb Eestis kasutatud meetmete tõhususe tervikanalüüs siiski ootama rahulikumaid aegu. See on vajalik põhjusel, et järgmine kord oleks ühiskonna kaaskahjud kas samasuguse või sarnase viiruse korral väiksemad.
Euroopa riikides kasutatud erilaadsed lähenemisviisid paraku ei luba hetkel teha järeldusi selle kohta, et piirang A toimis hästi ja keeld B oli ülemäärane. Inimeste liikumisvabaduse piiramine avalikus ruumis ei pruugi anda oodatud tulemust viiruse leviku vähendamisele, sest me ei tea, mis on olnud praeguse nakatumise puhul selle osakaal ja -tähtsus.
Kui enamjaolt said inimesed nakkuse erapinnal (nt kodus, töökohas, isiklikul üritusel või salapeol), mitte avalikus ruumis, siis mistahes avalikku ruumi puudutavate rangete piirangute mõju jääb väheseks. Alati jääb võimalus oletusteks, et avaliku ruumi sulgemine sundis nakkusohtliku tegevuse veelgi riskantsemale erapinnale.
Kahetsusväärsel kombel sai põhiseadusest ja õigusriiklusest pandeemia ja piirangute ajal paljudele otsekui pind pöias. Samas leidis kinnitust ammu teada tõsiasi: just kriisi ajal on põhiseadust ja seda kaitsvaid põhiseaduslikke institutsioone enim vaja.
Valmidus oma õigused ja vabadused kaalutlemata käest anda on raskes olukorras inimlik. Kõva käe ihalus kipub aga lõppema kohe, kui see käsi hakkab enda kõri pigistama või suur hirm üle läheb. Siis võib aga juba hilja olla.
Õppetund on seegi, et segastes oludes võidakse öeldut ja ka ütlemata jäetut vääriti kasutada. Samuti kiputakse igaüht, kes piirangute põhiseaduspärasuse kohta küsimusi esitab, liigitama koroonaeitajate ja vandenõuteoreetikute sekka. Selleski pole inimkonna ajaloos midagi uut.
Pandeemia olukorras tehtud otsuseid mõjutasid sageli inimlikult mõistetavad, ent siiski eelkõige emotsionaalsed kaalutlused. Neis tõi lühiajaline eesmärk – näiteks nakkuskordaja allasurumine – kaasa ulatuslikke, seejuures nakkuse leviku tõkestamise seisukohalt mitte kõige tõhusamaid piiranguid.
Kui see pandeemia läbi saab, tuleb kindlasti ja seejuures süüdlasi otsimata rahulikult analüüsida kõikide piirangute tegelikke mõjusid. Teadmatust oli ja on palju, avalikkus hirmul – nii polnud tõesti poliitikuil mõnikord võimalikki piiranguid ratsionaalsemalt rihtida. Kuivõrd võib arvata, et see pandeemia ei jää viimaseks, oleks hea seesuguse objektiivse, rahuliku uurimistöö viljad tulevikus appi võtta. Mõista tuleb sedagi, kui julgust ausaks hinnanguks ei jagu.
Kasutatud allikad
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE. (2020). Tartu: Sihtasutus Iuridicum. – https://pohiseadus.ee
HARARI, Y. N. (2021). Lessons from a Year of Covid. – Financial Times, 26.02. – https://www.ft.com/content/f1b30f2c-84aa-4595-84f2-7816796d6841
MADISE, Ü. (2020). Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne riigikogus 17. juunil 2020. – https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-ettekanne-riigikogus-%C3%B5igusriik-eriolukorras
ÕIGUSKANTSLERI AASTAÜLEVAADE 2019–2020. (2020). – https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2020/ | Ülle Madise ja Olari Koppel: õigusriik pandeemia ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Vabariigi põhiseaduse teine peatükk tagab meile õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (§ 29), tegeleda ettevõtlusega (§ 31), vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma (kinnis-)vara (§ 32), Eestis vabalt liikuda ja elukohta valida (§ 34), Eestist vabalt lahkuda (§ 35), takistamatult Eestisse naasta (§ 36), saada haridust (§ 37), nii üksi kui koos teistega täita usutalitusi (§ 40), eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada (§ 47).
Eraelu puutumatus (§ 26) hõlmab privaatsuse hoidmise seisukohalt olulisi õigusi ja vabadusi, sealhulgas andmete kaitset ja jälgimise keeldu.
Põhiseadus täpsustab, et nende õiguste ja vabaduste kasutamist võib riik mitmel põhjusel piirata, näiteks sõja korral, avaliku korra kaitseks või ka nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Siiski lisab põhiseadus alati tingimuse, et neid piiranguid saab kehtestada üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
Õigusi ja vabadusi tohib seaduse alusel piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. Olgu piirangu kehtestajaks riigikogu, valitsus, eriolukorra juht või ameti peadirektor, peab alati – ka kriisi ajal – iga piirang eraldi ja osana piirangute kogumist olema proportsionaalne, st hädavajalik, vähem piirava alternatiivita (§ 11). Nende paragrahvide sisu ja tõlgenduspraktikat avab teos "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne." (2020).
1992. aasta suvel rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseaduse ligi 30 aastat on kõigist neist põhiõigustest ja -vabadustest teinud iseenesestmõistetavuse. Euroopa Liidu liikmelisus 2004 täiendas me õiguste loendit ka võimalusega liikuda pea takistamatult Narva ja Lissaboni vahele jäävas geograafilises ruumis.
Selle iseenesestmõistetavuse õhustikus saabus Eestisse 2020. aasta märtsikuu ja koos sellega osadel inimestel ägedat hingamispuudulikkust põhjustav viirusnakkus. Kui mitte lausa üleöö, siis nädala või paari vältel kujunes esmalt teadlaste ja meedikute, seejärel aga poliitiliste otsustajate ja laiema avalikkuse hulgas välja teadmine, et nakkuse levikut ei ole võimalik põhivabadusi ja -õigusi piiramata tõkestada.
Kuigi ärevaks tegevaid teateid oli meieni jõudnud juba nädalaid nii Hiinast kui ka Itaaliast, andis globaalsele liikumis- ja teiste vabaduste piiramisele stardipaugu Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) juhi tõdemus 11. märtsil 2020: COVID-19 saab iseloomustada kui globaalselt levivat epideemiat ehk pandeemiat. Riigid läksid üksteise järel lukku, elu pandi seisma ja piirid kinni.
12. märtsil 2020 kuulutas Vabariigi Valitsus esimest korda iseseisvuse taastanud Eesti riigi ajaloos välja eriolukorra ja kehtestas ranged piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Kord rohkem, kord vähem koormaval kujul on erilaadsed piirangud olnud pidevalt jõus.
Nende lõpptähtaega ei oska prognoosida keegi, vähemasti nende ridade kirjutamise ajal 2021. aasta aprillis sellekohast infot ei ole. Epidemioloogide hinnangul tuleb õppida selle viirusega elama.
Praeguse avaliku arvamuse kohaselt saab elu "lahti teha" alles pärast nn karjaimmuunsuse teket ehk siis, kui elanikkonna enamus on viirusnakkuse läbipõdemise või vaktsineerimise teel omandanud haiguse ägedat kulgu takistavad antikehad. Mis omakorda tõotab avada täiesti uue ja sisult mitte vähem kirgliku arutelu mittevaktsineeritute ja antikehasid mitteomavate isikute vabadustest õigusriigis.
Alljärgnev ülevaade teeb katse sõnastada kriteeriumid, millele tuginedes saab hinnata keeldude ja piirangute olemuslikku kooskõla põhiseadusega. Kokkuvõtte aluseks on teadlaste soovitused, Eesti ja teiste riikide valitsuste otsused ning õiguskantsleri ametkonda laekunud kaebused.
Õiguskantsleri ametkonna seisukohad on pärit kirjavastustest, poliitiliste otsustajate ja teadlastega peetud aruteludest ning rohkem või vähem avalikest esinemistest. Seetõttu on ka käesolev artikkel kollektiivne looming, ülevaatele kohaselt pole siin liigseid detaile ning valitud on vastav üldistusaste.
Viirusnakkuse nn esimese laine (märts–mai 2020) tõrjumisega hakkama saamise kohta, eelkõige eriolukorraks valmisoleku, toona kehtinud ja eriolukorra ajal parandatud õigusaktide kontekstis, esitas õiguskantsler vähem või rohkem süstematiseeritud ülevaate 2020. aasta juunis (Madise 2020) ja mahukamas vormis sama aasta septembris õiguskantsleri aastaülevaates 2019/2020 (2020). Need ülevaated kuuluvad mõtteliselt selle artikli juurde.
Proportsionaalsuse test
Kui nn koroonaeitajate vähemus välja arvata, siis lähtus Eesti üldsus pandeemia olukorras oma argielu korraldamisel teaduslikust tõdemusest: kergemaid või raskemaid tervisekahjusid, halvemal juhul ka surma põhjustav koroonaviirus levib inimeselt inimesele.
Kuivõrd nakkust võivad levitada ka haigustunnusteta nakatunud, siis seisneb ainus teaduslikult pädev meede nakkushaiguse leviku tõkestamiseks inimeste vahetute füüsiliste kontaktide hulga (olulises) vähendamises. Õiguslikult tähendab see mitmesuguste liikumis- ja viibimispiirangute kehtestamist, nende piirangute täitmise kontrolli ja sunni rakendamist piirangute eirajate suhtes.
Kui mõned autokraatlikud riigid "lahendasid" vahetute inimkontaktide kahandamise ülesande drastiliste jõumeetoditega – täieliku liikumiskeelu kehtestamine avalikus ruumis, inimeste vägivaldne sulgemine kodudesse jne –, siis demokraatlikus riigis, näiteks Eestis, saab põhivabadusi ja -õigusi põhiseadusega kooskõlas piirata üksnes siis, kui keelud ja piirangud läbivad proportsionaalsuse ehk mõõdupärasuse testi.
"Mida rängemalt (intensiivsemalt) vabadusi piiratakse, seda kaalukamad peavad olema seda piirangut õigustavad põhjused."
Põhiseaduse § 11 ja selle vaimus ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) sätestavad põhimõtte, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema vältimatult vajalikud. See tähendab, et õigusriigis ei tohi rakendada põhiõigust piiravat meedet põhjaliku analüüsita. Mida rängemalt (intensiivsemalt) vabadusi piiratakse, seda kaalukamad peavad olema seda piirangut õigustavad põhjused.
Kui piirang kehtestatakse nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, siis peab see meede ka tegelikkuses ja soovitavalt tõestatud viisil nakatumist vähendama. Seetõttu ei piisa piirangu põhjendamisel väitest, et "teised riigid teevad nii", või et "reegli x tõhusus ei ole küll tõestatud, ent selle järgimine annab avalikkusele sümbolväärtusega signaali" jne.
Nii võib küll keelde, piiranguid ja reegleid selgitada ja nende poolt argumenteerida, ent põhiõiguste põhiseaduspäraseks piiramiseks sellest ei piisa.
Põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal ja tervisekriisis. Mõnevõrra üllatuslikult keeras koroonapandeemia paljudes demokraatlikes riikides pea peale ühe õigusriigi aluseks oleva põhimõtte: põhjendada tuleb põhiõiguse piiramist, mitte aga põhiseadusega ette nähtud vabaduse lubamist. Põhjendada tuleb keeldu, mitte otsida vabandusi vabaduse kaitseks.
Õigusriigis kehtib ka põhimõte, et piiranguga tekitatud kahju ei tohi ületada selle meetmega loodetavat ja saadavat kasu. Näiteks ei luba põhiseadus piirata intensiivselt majandus- ja ettevõtlusvabadust, kui piirangu mõju nakkuse levikule on väike või kui piirangule on olemas vähem piirav alternatiiv.
Teisisõnu: kui nakkuse levimiseks vajalikke kontakte saab tõhusalt vältida näiteks aiapoes ostjaid või teatris publikut hajutades, siis tuleb põhiseaduspäraseks pidada otsust lubada poodi vähem inimesi või müüa teatrisse vähem pileteid, mitte aga aiapoe või teatrimaja sulgemist.
Sellest tulenevalt ei ole põhiseaduspärased ka sellised keelud ja piirangud, mida põhjendatakse vajadusega kohelda asutusi võrdselt. Et kui juba koolid on üle viidud distantsõppele, siis tuleb sulgeda ka muuseumid ja restoranid ning keelata ükshaaval spordihallis treenimine ranget hajutatust kaalumatagi.
Piirangute kehtestamisel tuleb eri tegevusvaldkondi üldiselt kohelda võrdselt (põhiseaduse § 12). Võimalik on siiski kehtestada mõningad erisused, mis lähtuvad tegevuse eripärast, või piiranguid perioodiliselt diferentseerida: näiteks selliselt, et mingi aja jooksul kehtivad ühes tegevusvaldkonnas rangemad piirangud kui teises ja seejärel vastupidi.
Tuleb hinnata ja ette näha kõiki mõjusid
Nagu iga piirangu eeldatavat kasutegurit ja sellega kaasnevat kulu tuleb hinnata eraldi, nii peab vaatlema ka piirangute (koos)mõju nende kogumis. Keeldudel ja käskudel peab nende tegelikku prognoositavat mõju arvestades olema põhjuslik seos nakatumise vähenemisega.
Samuti tuleb arvestada inimeste valmidusega oma tegevust nõutud moel vabatahtlikult piirata. Kui riik kord juba kehtestatud piirangute täitmist ei järgi ega rikkujaid korrale ei kutsu, siis ei saa pidada põhjendatuks ka täiendavaid piiranguid. Ülemäärasele ja/või sisult mõistetamatule piirangule võib järgneda nakkuse leviku seisukohalt ohtliku tegevuse kandumine ruumidesse, kus hajutamisnõudeid ei tagata ning riiklik kontroll pole võimalik.
Põhiseadus ei luba õigustada lausalisi keelde ja sulgemisi väitega, et nakkuse levikut tõkestavaid, ent siiski teatud määral majandustegevust jätkata lubavaid piiranguid võidakse rikkuda. Rikkumise vältimiseks tuleb piirangute rikkujad korrale kutsuda, mitte kõigile veel rangem piirang seada.
Kehtestades piirkonniti isesugused piirangud, tuleb arvestada, et inimesed ei pruugi oma käitumisharjumusi muuta. Kui ühes maakonnas või terves regioonis on restoranid ja spaad suletud, ent teises maakonnas avatud, siis Eesti väiksust arvestades võib eeldada, et restorani- ja spaapublik liigub "suletud" piirkonnast sinna, kus parajasti kehtivad leebemad piirangud või pole piiranguid üldse. Selle tulemuseks võib viiruse leviku ohjeldamise asemel olla nakkuse levik teistesse piirkondadesse.
Epidemioloogidelt sõnavara laenates pole tervishoiusündmuse muutmine politseisündmuseks arukas ja võib kaasa tuua soovimatuid kõrvalmõjusid nakatumise varjamisest kuni teadliku riskikäitumiseni välja. Ka õiguskantsleril tuli korduvalt kaitsta nakatunute ja nende lähikontaktsete põhiseaduslikke õigusi ülemäärase andmekogumise ja -edastamise, diskrimineerimise ning koguni jälitamise eest.
Pöördelistel hetkedel tasub tähele panna ajaloolaste sõnu. Nii juhib Yuval Noah Harari tähelepanu nn digitaalse diktatuuri riskidele (Harari 2021) pandeemia õhustikus, mil võidakse hõlpsasti järele anda ülemäärase andmete kogumise ja koondamise survele – nii on ju lihtsam kriisiga võidelda. Harari soovitab säilitada privaatsuse kaitsmise huvides veidigi ebaefektiivsust ja nõuda valitsustelt ka kriisiotsuste tegemisel läbipaistvust.
Piirangute kehtestamisel tuleb olla kursis ka nn päriselu ehk sellega, mis eesmärgil avalikke või eraalgatuslikke teenuseid pakutakse. Avalikkusele avatud spaade ja saunade sulgemine võib näida iseenesestmõistetavana, kui neid asutusi vaadata kitsalt meeldiva vaba aja veetmise kohana.
Siiski on ka Eestis veel eluruume, mille asukatel puudub võimalus end kodus (sooja veega) pesta ning kes kasutavad avalikke saunu elementaarse isikliku hügieeni tagamiseks. Mis on sama oluline või tähtsamgi vajadus, kui eluline nõue jätta ka kõige karmimate piirangute tingimustes avatuks toidu-, loomatoidu- ja arvutikauplused.
Teadmatuse kilp kaua ei kaitse
Enamiku põhiseaduse kaitseraami kohta öeldust saab kummutada väitega, et uue ja senitundmatu viiruse tõkestamisega mullu märtsis oli kiire, kõike polnud võimalik analüüsida ega mõõta. Kaalul olid ja on inimeste elud ja tervis. Või nagu üks poliitik selle 2020. aasta kevadel ebatsensuurset sõna sisaldava tabava lühilausega kokku võttis: "/…/ see juura, meie päästame elusid!"
Tõesti – uue, tundmatu ja arvatavalt suure ohu korral võib esialgu rakendada piiranguid ka ettevaatuspõhimõttel. Pole välistatud, et seejuures pingutatakse üle ning käiku lähevad tõepoolest ka seesugused piirangud, mille mõju nakkuse leviku tõkestamisele on teadmata või isegi olematu.
Kui aga oht ei ole enam tundmatu, kui on teada selle leviku iseloom, selle mõju ja ohu ohjeldamiseks vajalikud meetmed, tuleb üle minna üksnes tõendatud toimega piirangutele. Piirangu mõju tuleb hinnata nii enne selle kehtestamist kui ka perioodiliselt tagantjärele. Piirang, mida pole vältimatult vaja või mis on kaasneva negatiivse kõrvalmõju tõttu muutunud ülemääraseks, tuleb kehtetuks tunnistada viivitamatult.
Kui COVID-19 tõrjega seotud piirangud tuginevad valitsuse moodustatud teadusnõukoja analüüsidele ja neil põhinevatele ekspertsoovitustele, peaksid ka need olema avalikud. Isikutel, kes kannavad piirangute tõttu kahju, aga ka avalikkusel ja kindlasti kohtul peab olema võimalik alati küsida ja kontrollida, kas piirang oli nakkuse tõrjeks vältimatult vajalik ja miks ei olnud võimalik rakendada vähem piiravaid abinõusid.
"Põhiõiguste piiramisele seatud tõkked peavad olema piisavalt kõrged ja tugevad, et seda äärmuslikku meedet tõesti rakendataks vaid äärmuslikus olukorras."
Piiranguid peab saama vajadusel tõhusalt ja kiiresti vaidlustada. See ei ole riigiõigusteaduslik jonn või abikäsi neile, kes põhimõtteliselt mistahes riiklikule sekkumisele vastu sõdivad. Põhiõiguste piiramisele seatud tõkked peavad olema piisavalt kõrged ja tugevad, et seda äärmuslikku meedet tõesti rakendataks vaid äärmuslikus olukorras ja eesmärgikohaselt.
Vastavalt põhiseadusele teeb Eestis riigi ja rahva käekäiku mõjutavaid olulisi otsuseid riigikogu. Igasuguse reservatsioonita peaksid oluliste otsuste hulka kuuluma ka need, millega pannakse paika kes, mis põhjusel ja milliseid õigusi ja vabadusi tohib piirata ning milliseid kohustusi kodanikele seada.
Pikemaajalise ja paraku kahetsusväärselt riigikogu võimu kahandava suuna jätkuna on ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus läinud seda teed, et üha kasvav hulk laialdase mõjuga ja olulisi otsuseid on volitatud täitevvõimule.
Samuti on õiguslikult vaieldav, kas saab põhiseadusega kooskõlas olevaks pidada seadust, mis näeb ette määratlemata isikute ringile suunatud üldiste, põhiõigusi ja -vabadusi oluliselt piiravate käitumisreeglite kehtestamist halduse üksikaktide kobara ehk üldkorraldusega. Nii jääb õiguskantsler võimaluseta algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet ning isikud võivad jääda tõhusa kaitseta.
Just üldkorraldus, täpsemalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldus nr 282 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" kujunes selleks instrumendiks, mida kümneid kordi täiendades, muutes ja täpsustades mõjutas riik ulatuslikult kõigi Eesti inimeste, aga ka koolide ja ettevõtete elu pikema aja jooksul.
Kuna üldkorraldust õiguskantsler vaidlustada ei saa, oleme kaebajaile selgitanud, et ainus viis õiguste rikkumise eest kaitset saada on halduskohtusse pöördumine. Paraku nägime, et ülemääraseid piiranguid ollakse valmis vaidlustama õiguskantsleri juures, aga mitte kohtus. Seejuures öeldakse, et ei soovita riigiga vaielda, loodetakse maksumaksja rahast toetusi, pole raha ega oskust kohtusse minna.
Erandeid siiski oli, nõnda rahuldas Tallinna halduskohus 5. mail 2021 MTÜ Uus Teater esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas madala või suisa olematu nakkusriskiga etendustel toimuda. Kohtumääruses esitatud argumendid kattuvad õiguskantsleri selgitustega piirangute proportsionaalsuse kohta.
Ebaproportsionaalseid piiranguid ei saa õigustada argumendiga, et teistes riikides on piirangud karmimad. Teised riigid lähtuvad oma oludest ning on ka näiteid, kus karmide piiranguteta on nakkuse levik peatatud, sest ühiskond on valmis ühiselt pingutama. Paraku on näiteid sellestki, et rahvas talub kaua väga rangeid piiranguid, ent ekslikult seatud avalikkuse ootus – viiruse levik peatada – jääbki täitumata.
Õigusriigi õppetunnid
Kõik see kokku võetuna tähendab, et meile põhiseadusega tagatud vabadusi ja õigusi ei saa ära võtta ega peatada n-ö jooksu pealt või igaks juhuks.
Eitamata viirusnakkuse ränka ja teatud juhtudel ka kestvat mõju inimeste füüsilisele tervisele, ja seetõttu põhimõtteliselt nõustudes piirangute ja keeldude möödapääsmatusega, jääb Eestis kasutatud meetmete tõhususe tervikanalüüs siiski ootama rahulikumaid aegu. See on vajalik põhjusel, et järgmine kord oleks ühiskonna kaaskahjud kas samasuguse või sarnase viiruse korral väiksemad.
Euroopa riikides kasutatud erilaadsed lähenemisviisid paraku ei luba hetkel teha järeldusi selle kohta, et piirang A toimis hästi ja keeld B oli ülemäärane. Inimeste liikumisvabaduse piiramine avalikus ruumis ei pruugi anda oodatud tulemust viiruse leviku vähendamisele, sest me ei tea, mis on olnud praeguse nakatumise puhul selle osakaal ja -tähtsus.
Kui enamjaolt said inimesed nakkuse erapinnal (nt kodus, töökohas, isiklikul üritusel või salapeol), mitte avalikus ruumis, siis mistahes avalikku ruumi puudutavate rangete piirangute mõju jääb väheseks. Alati jääb võimalus oletusteks, et avaliku ruumi sulgemine sundis nakkusohtliku tegevuse veelgi riskantsemale erapinnale.
Kahetsusväärsel kombel sai põhiseadusest ja õigusriiklusest pandeemia ja piirangute ajal paljudele otsekui pind pöias. Samas leidis kinnitust ammu teada tõsiasi: just kriisi ajal on põhiseadust ja seda kaitsvaid põhiseaduslikke institutsioone enim vaja.
Valmidus oma õigused ja vabadused kaalutlemata käest anda on raskes olukorras inimlik. Kõva käe ihalus kipub aga lõppema kohe, kui see käsi hakkab enda kõri pigistama või suur hirm üle läheb. Siis võib aga juba hilja olla.
Õppetund on seegi, et segastes oludes võidakse öeldut ja ka ütlemata jäetut vääriti kasutada. Samuti kiputakse igaüht, kes piirangute põhiseaduspärasuse kohta küsimusi esitab, liigitama koroonaeitajate ja vandenõuteoreetikute sekka. Selleski pole inimkonna ajaloos midagi uut.
Pandeemia olukorras tehtud otsuseid mõjutasid sageli inimlikult mõistetavad, ent siiski eelkõige emotsionaalsed kaalutlused. Neis tõi lühiajaline eesmärk – näiteks nakkuskordaja allasurumine – kaasa ulatuslikke, seejuures nakkuse leviku tõkestamise seisukohalt mitte kõige tõhusamaid piiranguid.
Kui see pandeemia läbi saab, tuleb kindlasti ja seejuures süüdlasi otsimata rahulikult analüüsida kõikide piirangute tegelikke mõjusid. Teadmatust oli ja on palju, avalikkus hirmul – nii polnud tõesti poliitikuil mõnikord võimalikki piiranguid ratsionaalsemalt rihtida. Kuivõrd võib arvata, et see pandeemia ei jää viimaseks, oleks hea seesuguse objektiivse, rahuliku uurimistöö viljad tulevikus appi võtta. Mõista tuleb sedagi, kui julgust ausaks hinnanguks ei jagu.
Kasutatud allikad
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE. (2020). Tartu: Sihtasutus Iuridicum. – https://pohiseadus.ee
HARARI, Y. N. (2021). Lessons from a Year of Covid. – Financial Times, 26.02. – https://www.ft.com/content/f1b30f2c-84aa-4595-84f2-7816796d6841
MADISE, Ü. (2020). Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne riigikogus 17. juunil 2020. – https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-ettekanne-riigikogus-%C3%B5igusriik-eriolukorras
ÕIGUSKANTSLERI AASTAÜLEVAADE 2019–2020. (2020). – https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2020/
### Response:
Ülle Madise ja Olari Koppel: õigusriik pandeemia ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikooli kammerkoor esitleb 13. juunil oma värskelt ilmunud heliplaati "Ilma hääl" ja koorilaulja Ken Irdi sulest ilmunud raamatut "Koori sisse minek. Tartu ülikooli kammerkoori ajalugu". Heliplaat ja raamat ilmusid koori 50. tegutsemisaasta tähistamiseks.
"Ilma hääl" on Tartu ülikooli kammerkoori ja dirigent Triin Kochi teine ühine album pärast 14 aasta pikkust vaheaega. Albumil kõlavad koori esituses Cyrillus Kreegi vaimulikud rahvaviisid ja ilmalikud laulud ning Tõnu Kõrvitsa kooritsükkel "Canticle of the Sun".
Tõnu Kõrvitsa loodud kooritsükliga tutvus koor aastal 2016. aastal, mil teose VII osa esitati Eesti kammerkooride festivali grand prix ' voorus. Aastal 2019 harjutas koor tervikteose esitamiseks ja otsustati "Canticle of the Sun" salvestada, kuna ükski kodumaine koor selleni veel jõudnud ei olnud. Enamikule kooritsükli soololõikudest leidusid esitajad koori lauljate hulgast, VIII osa "Mother Earth" metsosoprani soolo rollis kõlab Tõnu Kõrvitsa soovitusel tunnustatud ooperi- ja operetisolisti Karmen Puisi hääl.
Cyrillus Kreegi loomingust kõlavad plaadil viis vaimulikku rahvaviisi ja üheksa ilmalikku laulu. Koori dirigent Triin Koch selgitasn et nad on kammerkooriga palju Mart Saare muusikat laulnud, aga tal on juba pikemat aega olnud mõttes, et Saar ja Kreek kui sama perioodi heliloojad vääriksid sarnast tähelepanu. "Kreegil on küll lugusid, mida lauldakse palju, eriti mõned vaimulikud rahvaviisid, aga on väga palju lugusid, mida eriti üldse ei laulda. Valisin just vähem esitatud teoste hulgast."
"Ilma hääl" on salvestatud 2020. aastal Tartus Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis, plaat valmis koostöös toonmeistri Tanel Klesmentiga.
Tartu ülikooli kammerkoori ajalugu tutvustav raamat "Koori sisse minek. Tartu ülikooli kammerkoori ajalugu" vaatleb Tartu ülikooli kammerkoori eluolu läbi poole sajandi. Raamatu autoriks on kammerkoori laulja Ken Ird. "Raamatus otsitakse vastuseid küsimusele, miks meie koor 50 aastat tagasi üleüldse tekkis, ja kutsutakse lugejat kaasa elama Eesti ühe vanima kammerkoori tegemistesse alates sünnikontserdist kuni tänase päevani," sõnas Ird.
Tartu ülikooli kammerkoor on 1971. aastal loodud üliõpilas- ja kontsertkoor, mida alates 2001. aastast juhatab dirigent Triin Koch. | Tartu ülikooli kammerkoor tähistab 50. tegutsemisaastat uue albumi ja raamatuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikooli kammerkoor esitleb 13. juunil oma värskelt ilmunud heliplaati "Ilma hääl" ja koorilaulja Ken Irdi sulest ilmunud raamatut "Koori sisse minek. Tartu ülikooli kammerkoori ajalugu". Heliplaat ja raamat ilmusid koori 50. tegutsemisaasta tähistamiseks.
"Ilma hääl" on Tartu ülikooli kammerkoori ja dirigent Triin Kochi teine ühine album pärast 14 aasta pikkust vaheaega. Albumil kõlavad koori esituses Cyrillus Kreegi vaimulikud rahvaviisid ja ilmalikud laulud ning Tõnu Kõrvitsa kooritsükkel "Canticle of the Sun".
Tõnu Kõrvitsa loodud kooritsükliga tutvus koor aastal 2016. aastal, mil teose VII osa esitati Eesti kammerkooride festivali grand prix ' voorus. Aastal 2019 harjutas koor tervikteose esitamiseks ja otsustati "Canticle of the Sun" salvestada, kuna ükski kodumaine koor selleni veel jõudnud ei olnud. Enamikule kooritsükli soololõikudest leidusid esitajad koori lauljate hulgast, VIII osa "Mother Earth" metsosoprani soolo rollis kõlab Tõnu Kõrvitsa soovitusel tunnustatud ooperi- ja operetisolisti Karmen Puisi hääl.
Cyrillus Kreegi loomingust kõlavad plaadil viis vaimulikku rahvaviisi ja üheksa ilmalikku laulu. Koori dirigent Triin Koch selgitasn et nad on kammerkooriga palju Mart Saare muusikat laulnud, aga tal on juba pikemat aega olnud mõttes, et Saar ja Kreek kui sama perioodi heliloojad vääriksid sarnast tähelepanu. "Kreegil on küll lugusid, mida lauldakse palju, eriti mõned vaimulikud rahvaviisid, aga on väga palju lugusid, mida eriti üldse ei laulda. Valisin just vähem esitatud teoste hulgast."
"Ilma hääl" on salvestatud 2020. aastal Tartus Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis, plaat valmis koostöös toonmeistri Tanel Klesmentiga.
Tartu ülikooli kammerkoori ajalugu tutvustav raamat "Koori sisse minek. Tartu ülikooli kammerkoori ajalugu" vaatleb Tartu ülikooli kammerkoori eluolu läbi poole sajandi. Raamatu autoriks on kammerkoori laulja Ken Ird. "Raamatus otsitakse vastuseid küsimusele, miks meie koor 50 aastat tagasi üleüldse tekkis, ja kutsutakse lugejat kaasa elama Eesti ühe vanima kammerkoori tegemistesse alates sünnikontserdist kuni tänase päevani," sõnas Ird.
Tartu ülikooli kammerkoor on 1971. aastal loodud üliõpilas- ja kontsertkoor, mida alates 2001. aastast juhatab dirigent Triin Koch.
### Response:
Tartu ülikooli kammerkoor tähistab 50. tegutsemisaastat uue albumi ja raamatuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Demokraatlike tööstusriikide rühmituse G7 tippkohtumisel esinenud WHO peadirektor ütles, et viiruse päritolu suhtes on kõik hüpoteesid endiselt arutuse all ning Hiina ei ole tema sõnul teinud täielikku koostööd miljonite inimeste elu nõudnud viiruse tekke algpõhjuste uurimisel. Haiguse tekkepõhjused tuleb välja selgitada austusest surnute vastu, vahendas ajaleht Daily Mail Ghebreyesuse öeldut G7 tippkohtumise ajal peetud pressikonverentsil.
Tema sõnul ei olnud Hiina poolt piisavalt läbipaistvust ja koostöövalmidust viiruse tekkepõhjuste esialgsel uurimisel. "Me vajame Hiina poole koostööd. Me vajame läbipaistvust, et aru saada, teada ja leida viiruse tekkepõhjused," ütles Ghebreyesus. "Aga andmevahetusega oli raskusi, eriti algandmete juures... Me loodame, et edaspidi on koostöö ja läbipaistvus parem," lisas WHO juht.
Viiruse tekke suhtes valitseb siiani suur segadus - kas see sai alguse Wuhani elusloomaturult inimeste kontaktist loomadega või samas linnas asuvast ülisalajasest viroloogialaborist. Hiina on tõrjunud väited, et vastutab viiruse tekke eest ning eitab võimalust, et viirus võida luua Wuhani laboris.
USA president Joe Biden andis aga mais oma riigi luureteenistustele kolm kuud aega, et selgitada välja, kas viirus sai algus õnnetusest laboris või turul. | WHO juht ei välista koroonaviiruse pärinemist laborist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Demokraatlike tööstusriikide rühmituse G7 tippkohtumisel esinenud WHO peadirektor ütles, et viiruse päritolu suhtes on kõik hüpoteesid endiselt arutuse all ning Hiina ei ole tema sõnul teinud täielikku koostööd miljonite inimeste elu nõudnud viiruse tekke algpõhjuste uurimisel. Haiguse tekkepõhjused tuleb välja selgitada austusest surnute vastu, vahendas ajaleht Daily Mail Ghebreyesuse öeldut G7 tippkohtumise ajal peetud pressikonverentsil.
Tema sõnul ei olnud Hiina poolt piisavalt läbipaistvust ja koostöövalmidust viiruse tekkepõhjuste esialgsel uurimisel. "Me vajame Hiina poole koostööd. Me vajame läbipaistvust, et aru saada, teada ja leida viiruse tekkepõhjused," ütles Ghebreyesus. "Aga andmevahetusega oli raskusi, eriti algandmete juures... Me loodame, et edaspidi on koostöö ja läbipaistvus parem," lisas WHO juht.
Viiruse tekke suhtes valitseb siiani suur segadus - kas see sai alguse Wuhani elusloomaturult inimeste kontaktist loomadega või samas linnas asuvast ülisalajasest viroloogialaborist. Hiina on tõrjunud väited, et vastutab viiruse tekke eest ning eitab võimalust, et viirus võida luua Wuhani laboris.
USA president Joe Biden andis aga mais oma riigi luureteenistustele kolm kuud aega, et selgitada välja, kas viirus sai algus õnnetusest laboris või turul.
### Response:
WHO juht ei välista koroonaviiruse pärinemist laborist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajdovšcinast alanud ja Nova Goricas lõppenud 164,1 kilomeetri pikkusel rajal võttis võidu itaallane Diego Ulissi, kellele Team BikeExchange meeskonnas sõitev Kangert kaotas 53 sekundiga.
Sloveenia tuuri üldarvestuses tõusis Kangert neljanda etapi järel kolm kohta, paiknedes nüüd kuuendal positsioonil. Eestlane kaotab liider Tadej Pogacarile kahe minuti ja 34 sekundiga.
Sloveenia velotuuril on pühapäeval sõita jäänud viimane etapp. 175, 3 kilomeetri pikkune rada kulgeb Ljubljanast Novo mestosse. | Kangert sõitis end Sloveenias kuuendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajdovšcinast alanud ja Nova Goricas lõppenud 164,1 kilomeetri pikkusel rajal võttis võidu itaallane Diego Ulissi, kellele Team BikeExchange meeskonnas sõitev Kangert kaotas 53 sekundiga.
Sloveenia tuuri üldarvestuses tõusis Kangert neljanda etapi järel kolm kohta, paiknedes nüüd kuuendal positsioonil. Eestlane kaotab liider Tadej Pogacarile kahe minuti ja 34 sekundiga.
Sloveenia velotuuril on pühapäeval sõita jäänud viimane etapp. 175, 3 kilomeetri pikkune rada kulgeb Ljubljanast Novo mestosse.
### Response:
Kangert sõitis end Sloveenias kuuendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laura Lizette Sander kaitses liidri valget särki, olles võitnud ka esimese etapi. Võidule aitas Laura Lizette tihedas grupifinishis klubikaaslane Elisabeth Ebras, kes saavutas kokkuvõttes 4. koha. Võidusõit toimus koos eliidi naistega, üldarvestuses sai Laura Lizette Sander 6. koha. | Eesti naisjuuniorid olid Taanis taas võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laura Lizette Sander kaitses liidri valget särki, olles võitnud ka esimese etapi. Võidule aitas Laura Lizette tihedas grupifinishis klubikaaslane Elisabeth Ebras, kes saavutas kokkuvõttes 4. koha. Võidusõit toimus koos eliidi naistega, üldarvestuses sai Laura Lizette Sander 6. koha.
### Response:
Eesti naisjuuniorid olid Taanis taas võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA algatusel põhinev "Build Back Better World" (B3W) projekt võeti vastu pärast president Joe Bideni ja teiste riigi- ja valitsusjuhtide kohtumist, kus arutati "strateegilist konkurentsi Hiinaga ja pühendumist konkreetsetele tegevustele, et aidata toime tulla hiiglasliku taristuvajadusega madala- ja keskmise sissetulekuga riikides", teatas Valge Maja.
Hiinat on laialt kritiseeritud, et see veeretab väikeste maade õlgadele võlgu, mida need ei suuda tagasi maksta. Küsimus on Hiina miljardite dollarite suurusest Uue siiditee (Belt and Road, Vöö ja tee) initsiatiivist, mille raames on laenatud raha projektidele Aasias, Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja isegi Euroopas.
Hiina president Xi Jinping käivitas Uue siiditee projekti 2013. aastal eesmärgiga suurendada riigi majanduslikku ja poliiitilist mõjuvõimu.
Paljude meelest püüab Peking sellega lihtsustada Hiina kaupade üleilmselt levikut ning kindlustada juurdepääsu toorainetele, kaubateedele ja võimule maailma eri osades. Hiina on eitanud, nagu oleks projektil salajasi motiive.
G7 riigid peaksid tegema pühapäeval avalduse, millega püütakse ära hoida uute pandeemiate puhkemine. Briti peaminister Boris Johnson nimetas avaldust ajalooliseks.
"Selle kokkuleppega kohustuvad maailma juhtivad demokraatiat tegutsema sel moel, et uusi pandeemiaid enam ei tuleks, et koroonapandeemia põhjustatud hävitustöö enam ei korduks," lausus Johnson.
Avaldus, mis on kohtumispaiga järgi nimetatud Carbis Bay avalduseks, sisaldab terve rea kohustusi, mille hulgas on vaktsineerimis- ja raviviiside arendamis- ja uurimistegevuse kiirendamine ja globaalse järelevalve parandamine.
Tippkohtumisele on saabunud ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres, kes osaleb aruteludes osalejariikidega, vahendas BBC. Guterreselt oodatakse, et ta ärgitab G7 riike tegema rohkemat, et koroonavaktsiinide ebaõiglane jagamine lõppeks. | G7 riigid loovad vastukaalu Hiina "siiditee" projektile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA algatusel põhinev "Build Back Better World" (B3W) projekt võeti vastu pärast president Joe Bideni ja teiste riigi- ja valitsusjuhtide kohtumist, kus arutati "strateegilist konkurentsi Hiinaga ja pühendumist konkreetsetele tegevustele, et aidata toime tulla hiiglasliku taristuvajadusega madala- ja keskmise sissetulekuga riikides", teatas Valge Maja.
Hiinat on laialt kritiseeritud, et see veeretab väikeste maade õlgadele võlgu, mida need ei suuda tagasi maksta. Küsimus on Hiina miljardite dollarite suurusest Uue siiditee (Belt and Road, Vöö ja tee) initsiatiivist, mille raames on laenatud raha projektidele Aasias, Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja isegi Euroopas.
Hiina president Xi Jinping käivitas Uue siiditee projekti 2013. aastal eesmärgiga suurendada riigi majanduslikku ja poliiitilist mõjuvõimu.
Paljude meelest püüab Peking sellega lihtsustada Hiina kaupade üleilmselt levikut ning kindlustada juurdepääsu toorainetele, kaubateedele ja võimule maailma eri osades. Hiina on eitanud, nagu oleks projektil salajasi motiive.
G7 riigid peaksid tegema pühapäeval avalduse, millega püütakse ära hoida uute pandeemiate puhkemine. Briti peaminister Boris Johnson nimetas avaldust ajalooliseks.
"Selle kokkuleppega kohustuvad maailma juhtivad demokraatiat tegutsema sel moel, et uusi pandeemiaid enam ei tuleks, et koroonapandeemia põhjustatud hävitustöö enam ei korduks," lausus Johnson.
Avaldus, mis on kohtumispaiga järgi nimetatud Carbis Bay avalduseks, sisaldab terve rea kohustusi, mille hulgas on vaktsineerimis- ja raviviiside arendamis- ja uurimistegevuse kiirendamine ja globaalse järelevalve parandamine.
Tippkohtumisele on saabunud ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres, kes osaleb aruteludes osalejariikidega, vahendas BBC. Guterreselt oodatakse, et ta ärgitab G7 riike tegema rohkemat, et koroonavaktsiinide ebaõiglane jagamine lõppeks.
### Response:
G7 riigid loovad vastukaalu Hiina "siiditee" projektile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ütlesin selgelt välja, et me ei luba sellel väärastunud diktatuuril hoida maailma tuumašantaaži pantvangis," ütles Trump telepöördumises pärast Aasia ringreisilt naasmist.
Kriitikute hinnangul ei ole USA presidendil ligi kahe nädala pikkuselt Aasia ringsõidult suuri saavutusi ette näidata, kuid Trumpi väitel õnnestus tal mobiliseerida piirkonna riigid vastuseisule Põhja-Korea tuumaähvardusele.
Ringsõit viis Ühendriikide riigipea Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Hiinasse, Vietnamisse ja Filipiinidele.
USA presidendi sõnul lubas Hiina president Xi Jinping riigipeade kohtumisel Hiinas kasutada Pekingi majanduslikke hoobasid Pyongyangi üle Põhja-Korea tuumadesarmeerimise saavutamiseks.
"President Xi mõistab, et Põhja-Korea on Hiinale suur oht," ütles Ühendriikide riigipea.
Trumpi sõnul on Washington ja Peking ühel nõul, et ettepanek, mille kohaselt Põhja-Korea külmutab oma tuumaprogrammi vastuseks USA ja Lõuna-Korea ühiste sõjaväeõppuste peatamisele, ei ole vastuvõetav.
Venemaa ja Hiina on teinud ettepaneku peatada pingete vähendamiseks Korea poolsaarel USA-Lõuna-Korea õppused ning Põhja-Korea raketi- ja tuumakatsetused.
Trump haaras 25 minutit kestnud kõne jooksul korduvalt veepudeli järele ja paistis ringreisi järel väsinuna.
USA riigipea sõnul oli tema ringsõidul kolm eesmärki: ühendada maailm Põhja-Korea tuumaambitsioonide vastu, tugevdada liitlassuhteid piirkonnas ja nõuda "õiglast ja vastastikkust kaubandust".
USA on tagasi
Presidendi sõnul näitas tema auks Aasias lahti rullitud punane vaip, et "USA on tagasi". "Kõikjal, kuhu me läksime, tervitasid meie võõrustajad meie delegatsiooni ja mind erakordse soojuse, külalislahkuse ja mis kõige tähtsam, lugupidamisega," lausus Trump.
"Ühendriikide taasleitud enesekindlus ja seisund maailmas pole kunagi olnud tugevamad kui praegu," sõnas ta.
President lubas tegutseda kiiresti USA kaubanduspuudujäägi vähendamiseks Aasia riikidega. Tema sõnul on USA 800 miljardi dollari suurune aastane kaubanduspuudujääk teiste riikidega vastuvõetamatu ning seda ootab ees kiire vähenemine.
Demokraadist senaatori Edward Markey sõnul ei suutnud president Aasias elutähtsates majandus- ja julgeolekuküsimustes arvestatavaid edusamme teha.
"Selle asemel, et Jaapanis ja Lõuna-Koreas väljendatud Põhja-Korea ohu vastaselt kolmepoolse ühtsuse sõnumilt positiivselt edasi liikuda, säutsus president Trump selle kohta, kui palju ta on pingutanud, et olla Kim Jong-uni sõber ja nimetas teda lühikeseks ja paksuks," sõnas senaator. | Trump: maailm ei kavatse sallida Põhja-Korea tuumašantaaži | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ütlesin selgelt välja, et me ei luba sellel väärastunud diktatuuril hoida maailma tuumašantaaži pantvangis," ütles Trump telepöördumises pärast Aasia ringreisilt naasmist.
Kriitikute hinnangul ei ole USA presidendil ligi kahe nädala pikkuselt Aasia ringsõidult suuri saavutusi ette näidata, kuid Trumpi väitel õnnestus tal mobiliseerida piirkonna riigid vastuseisule Põhja-Korea tuumaähvardusele.
Ringsõit viis Ühendriikide riigipea Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Hiinasse, Vietnamisse ja Filipiinidele.
USA presidendi sõnul lubas Hiina president Xi Jinping riigipeade kohtumisel Hiinas kasutada Pekingi majanduslikke hoobasid Pyongyangi üle Põhja-Korea tuumadesarmeerimise saavutamiseks.
"President Xi mõistab, et Põhja-Korea on Hiinale suur oht," ütles Ühendriikide riigipea.
Trumpi sõnul on Washington ja Peking ühel nõul, et ettepanek, mille kohaselt Põhja-Korea külmutab oma tuumaprogrammi vastuseks USA ja Lõuna-Korea ühiste sõjaväeõppuste peatamisele, ei ole vastuvõetav.
Venemaa ja Hiina on teinud ettepaneku peatada pingete vähendamiseks Korea poolsaarel USA-Lõuna-Korea õppused ning Põhja-Korea raketi- ja tuumakatsetused.
Trump haaras 25 minutit kestnud kõne jooksul korduvalt veepudeli järele ja paistis ringreisi järel väsinuna.
USA riigipea sõnul oli tema ringsõidul kolm eesmärki: ühendada maailm Põhja-Korea tuumaambitsioonide vastu, tugevdada liitlassuhteid piirkonnas ja nõuda "õiglast ja vastastikkust kaubandust".
USA on tagasi
Presidendi sõnul näitas tema auks Aasias lahti rullitud punane vaip, et "USA on tagasi". "Kõikjal, kuhu me läksime, tervitasid meie võõrustajad meie delegatsiooni ja mind erakordse soojuse, külalislahkuse ja mis kõige tähtsam, lugupidamisega," lausus Trump.
"Ühendriikide taasleitud enesekindlus ja seisund maailmas pole kunagi olnud tugevamad kui praegu," sõnas ta.
President lubas tegutseda kiiresti USA kaubanduspuudujäägi vähendamiseks Aasia riikidega. Tema sõnul on USA 800 miljardi dollari suurune aastane kaubanduspuudujääk teiste riikidega vastuvõetamatu ning seda ootab ees kiire vähenemine.
Demokraadist senaatori Edward Markey sõnul ei suutnud president Aasias elutähtsates majandus- ja julgeolekuküsimustes arvestatavaid edusamme teha.
"Selle asemel, et Jaapanis ja Lõuna-Koreas väljendatud Põhja-Korea ohu vastaselt kolmepoolse ühtsuse sõnumilt positiivselt edasi liikuda, säutsus president Trump selle kohta, kui palju ta on pingutanud, et olla Kim Jong-uni sõber ja nimetas teda lühikeseks ja paksuks," sõnas senaator.
### Response:
Trump: maailm ei kavatse sallida Põhja-Korea tuumašantaaži |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgnesid Paide Linnameeskonna mängijad. Michael Lilander näitas oma tehnikat mängus Pärnu JK Vapruse vastu ning Ander Ott Valge veenis fänne oma sooritusega kohtumises Nõmme Kalju FC meeskonna vastu. | VIDEO | Kuu ilusaimaks väravaks valiti Morelli kauglöök | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgnesid Paide Linnameeskonna mängijad. Michael Lilander näitas oma tehnikat mängus Pärnu JK Vapruse vastu ning Ander Ott Valge veenis fänne oma sooritusega kohtumises Nõmme Kalju FC meeskonna vastu.
### Response:
VIDEO | Kuu ilusaimaks väravaks valiti Morelli kauglöök |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elevandiluurannikule sai saatuslikuks laupäevane 0:2 kaotus Marokole. "Me kohtusime Wilmotsiga 13. novembril ning otsustasime, et lõpetame kuuekuulise koostöö," seisis Elevandiluuranniku jalgpalliliidu avalduses.
Wilmots tegutses enne tööd Aafrikas neli aastat oma rahvuskoondise Belgia juhendajana. Elevandiluurannik aga peab kahe aasta jooksul hakkama otsima juba neljandat peatreenerit. | Elevandiluuranniku koondise peatreener pani ameti maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elevandiluurannikule sai saatuslikuks laupäevane 0:2 kaotus Marokole. "Me kohtusime Wilmotsiga 13. novembril ning otsustasime, et lõpetame kuuekuulise koostöö," seisis Elevandiluuranniku jalgpalliliidu avalduses.
Wilmots tegutses enne tööd Aafrikas neli aastat oma rahvuskoondise Belgia juhendajana. Elevandiluurannik aga peab kahe aasta jooksul hakkama otsima juba neljandat peatreenerit.
### Response:
Elevandiluuranniku koondise peatreener pani ameti maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mahamati sõnul on Zimbabwe pealinna Hararesse juba jõudnud 15-liikmelise Lõuna-Aafrika arenguühenduse (SADC) delegatsioon, mis loodab kohtuda Mugabe ja tema koduaresti pannud sõjaväega.
Aafrika Liidu komisjoni juhi sõnul seisab organisatsioon vastu igale ebaseaduslikule võimuhaaramisele kõikjal Aafrika mandril.
Zimbabwe relvajõud võtsid kolmapäeval kogu riigi oma kontrolli alla ja panid Mugabe koduaresti. Sõjaväe sekkumine on arvatavasti seotud Mugabe otsusega tagandada ametist asepresident Emmerson Mnangagwa ja määrata oma järeltulijaks abikaasa Grace Mugabe.
Aafrika Liidu eesistuja Alpha Condé ütles varem kolmapäeval, et Zimbabwe kriis näib riigipöördena ning kutsus sõjaväge üles peatama oma tegevus ning alluma põhiseaduslikule korrale.
ÜRO peasekretär António Guterres kutsub Zimbabwes üles rahulikkusele, vägivallast hoidumisele ja vaoshoitusele, ütles maailmaorganisatsiooni pressiesindaja asetäitja Farhan Haq kolmapäeval.
USA välisministeerium väljendas Zimbabwe relvajõudude hiljutiste sammude pärast muret ja kutsus riigi liidreid vaoshoitust ilmutama. Ühendriigid ei vali Zimbabwe sisepoliitika küsimustes pooli ja ei kiida heaks sõjalist sekkumist poliitilistesse protsessidesse, teatas välisametkond.
Euroopa Liit kutsus kolmapäeval Zimbabwe osapooli liikuma dialoogi teel rahumeelse lahenduse poole.
Mugabe on valitsenud Zimbabwet alates selle iseseisvumisest 1980. aastal. | Aafrika Liit: Mugabe ja tema naine on Zimbabwes väljaspool ohtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mahamati sõnul on Zimbabwe pealinna Hararesse juba jõudnud 15-liikmelise Lõuna-Aafrika arenguühenduse (SADC) delegatsioon, mis loodab kohtuda Mugabe ja tema koduaresti pannud sõjaväega.
Aafrika Liidu komisjoni juhi sõnul seisab organisatsioon vastu igale ebaseaduslikule võimuhaaramisele kõikjal Aafrika mandril.
Zimbabwe relvajõud võtsid kolmapäeval kogu riigi oma kontrolli alla ja panid Mugabe koduaresti. Sõjaväe sekkumine on arvatavasti seotud Mugabe otsusega tagandada ametist asepresident Emmerson Mnangagwa ja määrata oma järeltulijaks abikaasa Grace Mugabe.
Aafrika Liidu eesistuja Alpha Condé ütles varem kolmapäeval, et Zimbabwe kriis näib riigipöördena ning kutsus sõjaväge üles peatama oma tegevus ning alluma põhiseaduslikule korrale.
ÜRO peasekretär António Guterres kutsub Zimbabwes üles rahulikkusele, vägivallast hoidumisele ja vaoshoitusele, ütles maailmaorganisatsiooni pressiesindaja asetäitja Farhan Haq kolmapäeval.
USA välisministeerium väljendas Zimbabwe relvajõudude hiljutiste sammude pärast muret ja kutsus riigi liidreid vaoshoitust ilmutama. Ühendriigid ei vali Zimbabwe sisepoliitika küsimustes pooli ja ei kiida heaks sõjalist sekkumist poliitilistesse protsessidesse, teatas välisametkond.
Euroopa Liit kutsus kolmapäeval Zimbabwe osapooli liikuma dialoogi teel rahumeelse lahenduse poole.
Mugabe on valitsenud Zimbabwet alates selle iseseisvumisest 1980. aastal.
### Response:
Aafrika Liit: Mugabe ja tema naine on Zimbabwes väljaspool ohtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 16 riiki on valmis andma põgenikele ulualust, et täita Euroopa Komisjoni septembris teatavaks tehtud eesmärk võtta järgmise kahe aasta jooksul ühenduse ümberasustusprogrammi raames vastu vähemalt 50 000 põgenikku.
Sellega loodetakse mõjutada migrante loobuma ohtlikust teekonnast üle Vahemere.
"Me väljume järk-järgult kriisist ja haldame migratsiooni nüüd partnerluse ja jagatud vastutuse vaimus," ütles Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos.
"Oleme seni saanud 34 400 uut ümberasustuslubadust," sõnas ta ja kiitis liikmesriike, kes on valmis panustama ohtude vähendamisse ning turvalise ja seadusliku migratsiooni edendamisse.
EL-i põgenike ümberpaigutamise kava alusel on praeguseks teistesse liikmesriikidesse toimetatud vaid 31 000 migranti algselt kavandatud 160 000-st.
Rändevolinik ähvardas ka täiendavate õiguslike meetmetega Poolat, Ungari ja Tšehhit, kui nad keelduvad ka edaspidi Kreekast ja Itaaliast kvoodisüsteemi alusel migrante vastu võtmast.
"Loodan, et Poola, Ungari ja Tšehhi kasutavad seda võimalust, et oma positsioon üle vaadata ja hakata põgenikke ümber asustama," ütles Avramopoulos. "Kui midagi ei muutu, te teate, et komisjonil on volitused minna samm kaugemale."
Tema sõnul on kvoodisüsteemi alusel toimuv ümberasustamisprogramm lõpule jõudmas, sest Kreekas ootab ümberpaigutamist veel 750 ja Itaalias 3100 inimest.
Euroopa Liidu jõupingutused sulgeda Kesk-Vahemere rändekanal on sattunud inimõigusorganisatsioonide ja ÜRO kriitika alla, sest EL-i laevad aitavad Liibüa rannavalvel merel tabatud migrandid tagasi Põhja-Aafrika riiki toimetada. Seal hoitakse migrante ÜRO andmeil ebainimlikes tingimustes.
"Liibüas kinni peetud migrantide kannatused on ülekohus inimkonna südametunnistusel," ütles ÜRO inimõigusvolinik Zeid Ra´ad al Hussein avalduses.
Avramopoulos võttis enda sõnul ÜRO inimõigusjuhi avalduse teadmiseks, kuid ütles, et ta oleks võinud ühendust võtta ÜRO põgenikeagentuuri juhi Filippi Grandiga, kellega EL-i rändevolinik sel nädalal kohtus.
"Töötame kõigil rinnetel, et tegeleda raske olukorraga Liibüas ja neid inimesi kaitsta," ütles ta. | EL-i riigid lubavad võtta 34 000 põgenikku Aafrikast ja Lähis-Idast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
16 riiki on valmis andma põgenikele ulualust, et täita Euroopa Komisjoni septembris teatavaks tehtud eesmärk võtta järgmise kahe aasta jooksul ühenduse ümberasustusprogrammi raames vastu vähemalt 50 000 põgenikku.
Sellega loodetakse mõjutada migrante loobuma ohtlikust teekonnast üle Vahemere.
"Me väljume järk-järgult kriisist ja haldame migratsiooni nüüd partnerluse ja jagatud vastutuse vaimus," ütles Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos.
"Oleme seni saanud 34 400 uut ümberasustuslubadust," sõnas ta ja kiitis liikmesriike, kes on valmis panustama ohtude vähendamisse ning turvalise ja seadusliku migratsiooni edendamisse.
EL-i põgenike ümberpaigutamise kava alusel on praeguseks teistesse liikmesriikidesse toimetatud vaid 31 000 migranti algselt kavandatud 160 000-st.
Rändevolinik ähvardas ka täiendavate õiguslike meetmetega Poolat, Ungari ja Tšehhit, kui nad keelduvad ka edaspidi Kreekast ja Itaaliast kvoodisüsteemi alusel migrante vastu võtmast.
"Loodan, et Poola, Ungari ja Tšehhi kasutavad seda võimalust, et oma positsioon üle vaadata ja hakata põgenikke ümber asustama," ütles Avramopoulos. "Kui midagi ei muutu, te teate, et komisjonil on volitused minna samm kaugemale."
Tema sõnul on kvoodisüsteemi alusel toimuv ümberasustamisprogramm lõpule jõudmas, sest Kreekas ootab ümberpaigutamist veel 750 ja Itaalias 3100 inimest.
Euroopa Liidu jõupingutused sulgeda Kesk-Vahemere rändekanal on sattunud inimõigusorganisatsioonide ja ÜRO kriitika alla, sest EL-i laevad aitavad Liibüa rannavalvel merel tabatud migrandid tagasi Põhja-Aafrika riiki toimetada. Seal hoitakse migrante ÜRO andmeil ebainimlikes tingimustes.
"Liibüas kinni peetud migrantide kannatused on ülekohus inimkonna südametunnistusel," ütles ÜRO inimõigusvolinik Zeid Ra´ad al Hussein avalduses.
Avramopoulos võttis enda sõnul ÜRO inimõigusjuhi avalduse teadmiseks, kuid ütles, et ta oleks võinud ühendust võtta ÜRO põgenikeagentuuri juhi Filippi Grandiga, kellega EL-i rändevolinik sel nädalal kohtus.
"Töötame kõigil rinnetel, et tegeleda raske olukorraga Liibüas ja neid inimesi kaitsta," ütles ta.
### Response:
EL-i riigid lubavad võtta 34 000 põgenikku Aafrikast ja Lähis-Idast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti jalgpalliliit kinnitas 6. novembril meistriliiga koosseisu, kus figureerib ka esiliiga võitnud Maardu, kuid presidendi sõnul pole nende kaasalöömine kõrgliigas veel kindel, kirjutab Delfi.
"Meie eelarve esiliigas oli 30 000 eurot. Meistriliigasse tõusmine nõuaks olulist lisarahastust. Et olla konkurentsivõimeline, tuleb kulutada umbes 200 000 eurot. Maardu ja Premium liiga küsimus selgub detsembri keskpaigaks," ütles Krivošein venekeelsele Delfile.
Maardu linnavalitsus otsustas eilsel istungil Maardu linnameeskonda premeerida 5000 euroga. Linnavalitsuse kodulehel avaldatud teates lisatakse, et sel aastal toetati Maardu jalgpalliklubisid (6 laste ja 4 täiskasvanute meeskonda) kokku 37 880 euroga. | Maardu Linnameeskonna osalemine 2018. aasta Premium liigas pole veel kindel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti jalgpalliliit kinnitas 6. novembril meistriliiga koosseisu, kus figureerib ka esiliiga võitnud Maardu, kuid presidendi sõnul pole nende kaasalöömine kõrgliigas veel kindel, kirjutab Delfi.
"Meie eelarve esiliigas oli 30 000 eurot. Meistriliigasse tõusmine nõuaks olulist lisarahastust. Et olla konkurentsivõimeline, tuleb kulutada umbes 200 000 eurot. Maardu ja Premium liiga küsimus selgub detsembri keskpaigaks," ütles Krivošein venekeelsele Delfile.
Maardu linnavalitsus otsustas eilsel istungil Maardu linnameeskonda premeerida 5000 euroga. Linnavalitsuse kodulehel avaldatud teates lisatakse, et sel aastal toetati Maardu jalgpalliklubisid (6 laste ja 4 täiskasvanute meeskonda) kokku 37 880 euroga.
### Response:
Maardu Linnameeskonna osalemine 2018. aasta Premium liigas pole veel kindel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UCLA korvpallurid LiAngelo Ball, Cody Riley ja Jalen Hill tunnistasid pressikonverentsil, et varastasid Hangzhou kaubanduskeskusest, vahendas BBC.
Mehed vabandasid oma tegude pärast.
Trump teatas varem, et Shanghais toimunud võistluse eel vahistatud UCLA korvpallurid seisid silmitsi kümneaastase vangistusega.
Valge Maja personaliülem John Kelly selgitas, kuidas Trump juhtumisse sekkus.
"Meie president ütles Hiina presidendile Xile: "Kas sa tead midagi neist tobudest, kes väidetavalt varastamisega vahele jäid?"," rääkis Kelly ajalehele New York Times telefoniintervjuus.
"President ütles, et see pole liiga tõsine asi. "Me tahaksime, et see aetakse kiiremas korras korda"," lisas Kelly.
Vestlus kahe presidendi vahel toimus pühapäeval Vietnamis toimunud majandusalase tippkohtumise kõrvalt.
Kolmapäeva hommikul võttis Trump sel teemal sõna Twitteris.
"Kas te arvate, et kolm UCLA korvpallurit ütlevad president Trumpile aitäh? Nad liikusid kümneaastase vangistuse poole!" kirjutas president.
Do you think the three UCLA Basketball Players will say thank you President Trump? They were headed for 10 years in jail!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) November 15, 2017
LiAngelo Ball, Cody Riley ja Jalen Hill võeti kinni 8. novembril ja neid süüdistati kallite päikeseprillide varastamises kaubanduskeskusest. Kolm mängijat pidid jääma hotelli, kuni nende meeskond mängis.
Pacific-12 spordikonverentsi, juht Larry Scott ütles, et sportlased said Hiinast lahkuda pärast seda, kui olukord "lahendati Hiina võime rahuldaval viisil".
"Me tahame tänada presidenti, Valget Maja ja USA välisministeeriumit nende jõupingutuste eest lahenduse leidmisel," ütles konverentsi juht, mille liige on ka UCLA.
"Meil on väga hea meel, et neil noortel meestel lubati naasta koju oma perede ja ülikooli juurde," lisas ta pressiteates.
John Kelly sõnul nõustus Hiina süüdistusi vähendama ning see viis meeste vabastamiseni.
Kelly sõnul kõneles ta telefoni teel kolme mängijaga, kes vabandasid. "Nad lihtsalt vabandasid riigile ja meeskonnale piinlikkuse valmistamise eest. Ma olen kindel, et nad said oma elu õppetunni," ütles Kelly.
Twitteris kurtsid mitu inimest, et Trump on varem olnud mustanahaliste USA sportlaste suhtes kriitiline. Nad viitasid NFL-i hümniprotestidele. | Trump sai Hiinas vabastatud sportlastelt oodatud tänusõnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UCLA korvpallurid LiAngelo Ball, Cody Riley ja Jalen Hill tunnistasid pressikonverentsil, et varastasid Hangzhou kaubanduskeskusest, vahendas BBC.
Mehed vabandasid oma tegude pärast.
Trump teatas varem, et Shanghais toimunud võistluse eel vahistatud UCLA korvpallurid seisid silmitsi kümneaastase vangistusega.
Valge Maja personaliülem John Kelly selgitas, kuidas Trump juhtumisse sekkus.
"Meie president ütles Hiina presidendile Xile: "Kas sa tead midagi neist tobudest, kes väidetavalt varastamisega vahele jäid?"," rääkis Kelly ajalehele New York Times telefoniintervjuus.
"President ütles, et see pole liiga tõsine asi. "Me tahaksime, et see aetakse kiiremas korras korda"," lisas Kelly.
Vestlus kahe presidendi vahel toimus pühapäeval Vietnamis toimunud majandusalase tippkohtumise kõrvalt.
Kolmapäeva hommikul võttis Trump sel teemal sõna Twitteris.
"Kas te arvate, et kolm UCLA korvpallurit ütlevad president Trumpile aitäh? Nad liikusid kümneaastase vangistuse poole!" kirjutas president.
Do you think the three UCLA Basketball Players will say thank you President Trump? They were headed for 10 years in jail!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) November 15, 2017
LiAngelo Ball, Cody Riley ja Jalen Hill võeti kinni 8. novembril ja neid süüdistati kallite päikeseprillide varastamises kaubanduskeskusest. Kolm mängijat pidid jääma hotelli, kuni nende meeskond mängis.
Pacific-12 spordikonverentsi, juht Larry Scott ütles, et sportlased said Hiinast lahkuda pärast seda, kui olukord "lahendati Hiina võime rahuldaval viisil".
"Me tahame tänada presidenti, Valget Maja ja USA välisministeeriumit nende jõupingutuste eest lahenduse leidmisel," ütles konverentsi juht, mille liige on ka UCLA.
"Meil on väga hea meel, et neil noortel meestel lubati naasta koju oma perede ja ülikooli juurde," lisas ta pressiteates.
John Kelly sõnul nõustus Hiina süüdistusi vähendama ning see viis meeste vabastamiseni.
Kelly sõnul kõneles ta telefoni teel kolme mängijaga, kes vabandasid. "Nad lihtsalt vabandasid riigile ja meeskonnale piinlikkuse valmistamise eest. Ma olen kindel, et nad said oma elu õppetunni," ütles Kelly.
Twitteris kurtsid mitu inimest, et Trump on varem olnud mustanahaliste USA sportlaste suhtes kriitiline. Nad viitasid NFL-i hümniprotestidele.
### Response:
Trump sai Hiinas vabastatud sportlastelt oodatud tänusõnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viktoriini eesmärk on tutvustada põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele geograafia erinevaid uurimissuundi või rakendusvaldkondi. Nii esitatakse sel nädalal teisipäevast neljapäevani põhikooliõpilastele üks ja gümnaasiumiõpilastele kaks küsimust kas loodusgeograafiast, inimgrograafiast või kartograafiast.
Küsimused ilmuvad iga päev kell 8 EGEA-Tartu veebilehel ja ERR Novaatoris
Vastamiseks on aega samal päeval kella 19.00. Õiged vastused avaldatakse samas koos järgmise päeva küsimusega.
Päeva teema: GIS
GIS ehk geograafilise informatsiooni süsteem on ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, analüüsimiseks ja esitlemiseks. Et GIS-i levinuimaks esitlusviisiks ja geograafide tuntuimaks väljundiks on kaardid, keskendumegi täna nende loomise protsessile.
Kaartide tegemiseks on vaja andmeid ning klassikaliselt kogutakse neid maamõõtmise käigus. Täpsemad mõõdistusseadmed ja -tehnikad on tulnud ajapikku kasutusele üleüldise tehnoloogilise arengu käigus. Mõõdistuste ajalugu ise on olnud mitmekesine. Näiteks kasutati muistses Egiptuses nööri, millel oli kindlate ja ühtlaste vahemaade taha seotud sõlmed. Nii oli võimalik mõõta vajalikke kauguseid ning ulatusi. Vana-Roomas mängis maamõõtmine väga olulist rolli, sest alade suuruse alusel maksustati eri piirkondi.
Keskajal võeti kasutusele mensulmõõdistamine, mis kujutab endast joonestuslaual kippreegliga kaldenurkade ja kauguste mõõtmist. See andis välimõõdistamisel väga täpseid tulemusi ning võimaldas lähipiirkonda kaardistada. Järgnes ulatuslik triangulatsioonipõhine maamõõdistamine. Triangulatsioonmõõdistus põhineb matemaatikast tuntud kolmnurga omadustel ehk kui on teada kolmnurga kahe nurga ja ühe külje pikkus, saame arvutada ka teiste külgede pikkuse. Nii oli võimalik mõõta juba märksa suuremaid – kilomeetritesse ulatuvaid vahemaid – küllaltki täpselt.
Tänapäevased maamõõdistamised toimuvad kohalikul tasandil optilise tahhümeetriga, mis mõõdab kahe punkti vahelise valguse edasi-tagasi liikumist ning arvutab selle põhjal kauguse. Optika abil saadakse tulemused suisa millimeetrise täpsusega. Suuremad alad ja piirkonnad kaardistatakse satelliitpiltide abil. Väga hea kvaliteedi ja resolutsiooniga pilte tehakse nii satelliitidelt, lennukitelt kui ka droonidelt.
Küsimus põhikoolile ja gümnaasiumile:
2015. aastal tegi Maa-amet Eesti pindala kohta korrektuuri. Mis suunas ja kui palju Eesti pindala muutus? Miks selline muutus aset leidis?
Õige vastus: Eesti pindala kasvas 112 ruutkilomeetrit. Muutuse üheks põhjuseks on maakerge, mille tõttu vabaneb Lääne-Eestis mere alt pidevalt „uut“ maad. Maakerkest olulisemaks võib aga pidada uute kaardistustehnoloogiate kasutuselevõttu ehk kasutatakse senisest täpsemaid satelliidipildistuse ja laserskaneerimise andmeid.
Lisaküsimus gümnaasiumile:
Allikas: Maa-amet
Õige vastus: Tuntud Eesti paigaks reljeefimudelil on Tallinna vanalinn. Kõige selgemalt eristub mägi keset pilti ehk Toompea ning selle ümber säilinud bastionid (lõunas Lindamägi/Rootsi bastion ja Harjumägi/Ingeri bastion ning eemal kirdes Rannamägi/Skoone bastion). Pildi vasakus servas tuleb selgelt esile pikk ja kitsas kõrgem pinnavorm - tegu on Balti jaama suunduva raudteetammiga.
Vaadake ka teisipäevase viktoriini küsimusi ja vastuseid.
Parimaid vastajaid premeerivad diplomite ja auhindadega Regio ja Petrone Print.
Üritusel saab hoida silma peal ka Facebookis. | Geograafiaviktoriini piltküsimus: mis kohta Eestis on mudelil kujutatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viktoriini eesmärk on tutvustada põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele geograafia erinevaid uurimissuundi või rakendusvaldkondi. Nii esitatakse sel nädalal teisipäevast neljapäevani põhikooliõpilastele üks ja gümnaasiumiõpilastele kaks küsimust kas loodusgeograafiast, inimgrograafiast või kartograafiast.
Küsimused ilmuvad iga päev kell 8 EGEA-Tartu veebilehel ja ERR Novaatoris
Vastamiseks on aega samal päeval kella 19.00. Õiged vastused avaldatakse samas koos järgmise päeva küsimusega.
Päeva teema: GIS
GIS ehk geograafilise informatsiooni süsteem on ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, analüüsimiseks ja esitlemiseks. Et GIS-i levinuimaks esitlusviisiks ja geograafide tuntuimaks väljundiks on kaardid, keskendumegi täna nende loomise protsessile.
Kaartide tegemiseks on vaja andmeid ning klassikaliselt kogutakse neid maamõõtmise käigus. Täpsemad mõõdistusseadmed ja -tehnikad on tulnud ajapikku kasutusele üleüldise tehnoloogilise arengu käigus. Mõõdistuste ajalugu ise on olnud mitmekesine. Näiteks kasutati muistses Egiptuses nööri, millel oli kindlate ja ühtlaste vahemaade taha seotud sõlmed. Nii oli võimalik mõõta vajalikke kauguseid ning ulatusi. Vana-Roomas mängis maamõõtmine väga olulist rolli, sest alade suuruse alusel maksustati eri piirkondi.
Keskajal võeti kasutusele mensulmõõdistamine, mis kujutab endast joonestuslaual kippreegliga kaldenurkade ja kauguste mõõtmist. See andis välimõõdistamisel väga täpseid tulemusi ning võimaldas lähipiirkonda kaardistada. Järgnes ulatuslik triangulatsioonipõhine maamõõdistamine. Triangulatsioonmõõdistus põhineb matemaatikast tuntud kolmnurga omadustel ehk kui on teada kolmnurga kahe nurga ja ühe külje pikkus, saame arvutada ka teiste külgede pikkuse. Nii oli võimalik mõõta juba märksa suuremaid – kilomeetritesse ulatuvaid vahemaid – küllaltki täpselt.
Tänapäevased maamõõdistamised toimuvad kohalikul tasandil optilise tahhümeetriga, mis mõõdab kahe punkti vahelise valguse edasi-tagasi liikumist ning arvutab selle põhjal kauguse. Optika abil saadakse tulemused suisa millimeetrise täpsusega. Suuremad alad ja piirkonnad kaardistatakse satelliitpiltide abil. Väga hea kvaliteedi ja resolutsiooniga pilte tehakse nii satelliitidelt, lennukitelt kui ka droonidelt.
Küsimus põhikoolile ja gümnaasiumile:
2015. aastal tegi Maa-amet Eesti pindala kohta korrektuuri. Mis suunas ja kui palju Eesti pindala muutus? Miks selline muutus aset leidis?
Õige vastus: Eesti pindala kasvas 112 ruutkilomeetrit. Muutuse üheks põhjuseks on maakerge, mille tõttu vabaneb Lääne-Eestis mere alt pidevalt „uut“ maad. Maakerkest olulisemaks võib aga pidada uute kaardistustehnoloogiate kasutuselevõttu ehk kasutatakse senisest täpsemaid satelliidipildistuse ja laserskaneerimise andmeid.
Lisaküsimus gümnaasiumile:
Allikas: Maa-amet
Õige vastus: Tuntud Eesti paigaks reljeefimudelil on Tallinna vanalinn. Kõige selgemalt eristub mägi keset pilti ehk Toompea ning selle ümber säilinud bastionid (lõunas Lindamägi/Rootsi bastion ja Harjumägi/Ingeri bastion ning eemal kirdes Rannamägi/Skoone bastion). Pildi vasakus servas tuleb selgelt esile pikk ja kitsas kõrgem pinnavorm - tegu on Balti jaama suunduva raudteetammiga.
Vaadake ka teisipäevase viktoriini küsimusi ja vastuseid.
Parimaid vastajaid premeerivad diplomite ja auhindadega Regio ja Petrone Print.
Üritusel saab hoida silma peal ka Facebookis.
### Response:
Geograafiaviktoriini piltküsimus: mis kohta Eestis on mudelil kujutatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hariri teatas 4. novembril Riyadhis viibides, et astub Liibanoni peaministri kohalt tagasi ning ta pole tänaseni kodumaale naasnud. Hariri süüdistas Iraani ja mõjukat Liibanoni šiialiikumist Hezbollah tema vastu suunatud vandenõus ning sõjalises sekkumises Süürias ja Jeemenis, vahendas Reuters.
"Miski ei õigusta peaminister Saad Hariri suutmatust naasta 12 päeva jooksul, sestap oleme seisukohal, et teda hoitakse seal kinni, seda vastuolus Viini konventsiooniga," ütles Aoun Liibanoni presidendi ametlikul Twitteri kontol.
Hariri parteikaaslane, šiiidist rahvasaadik Okab Sakr ütles aga Reutersile, et oli Haririga kolmapäeval rääkinud ning väited vangisolekust ei vasta tõele.
Samal ajal teatas diplomaatiline allikas, et Saudi Araabiat külastaval Prantsuse välisministril Jean-Yves Le Drianil on kavas kohtuda ka Haririga.
Hariri lubas paari päeva pärast Liibanoni naasta
Hariri, kelle ootamatu tagasiastumine Saudi Araabias visiidil viibides paiskas riigi kriisi, lubas teisipäeval kahe päeva pärast kodumaale naasta.
Rohkem kui nädal aega Twitteris vaikinud Hariri kinnitas esimeses säutsus, et temaga on kõik korras ja et ta naaseb ilma perekonnata, kes jääb oma koju Saudi Araabiasse.
Liibanoni president Michel Aoun on keeldunud Hariri 4. novembri lahkumisavaldust rahuldamast ning ei kavatse seda teha enne Hariri naasmist kodumaale. Aoun süüdistas Saudi Araabiat Hariri kinnipidamises.
"Miski ei õigusta peaminister Saad Hariri suutmatust naasta 12 päeva jooksul, sestap oleme seisukohal, et teda hoitakse seal kinni, mis on vastuolus Viini konventsiooniga," ütles Aoun ametlikul Twitteri-kontol.
Liibanonis kahtlustatakse, et Haririt sunniti lahkumisavaldust esitama ja teda hoitakse Saudi Araabias vägisi kinni. Hariri lükkas pühapäeval teleusutluses need väited tagasi ja lubas peatselt Liibanoni naasta.
Hariri lükkas ka Twitteris ümber kuuldused tema kinnipidamisest. "Tahan korrata ja kinnitada: minuga on kõik väga hästi ja ma tulen Jumala tahtel armastatud Liibanoni tagasi, nagu teile kõigile lubasin. Küll te näete," kirjutas peaminister.
Mõned Liibanoni ametnikud nõuavad, et ta tuleks koos perekonnaga, sest siis ei saaks saudid teda survestada.
Hariri juhtum on tekitanud kartusi Liibanoni langemisest Saudi Araabia ja Iraani piirkondliku rivaalitsemise ohvriks. Liibanoni president püüdis kolmapäeval neid hirme kummutada, manitsedes kodanikke "mitte kartma majanduse, rahanduse ega julgeoleku pärast".
Ta nimetas Hariri tagasiastumisteadet ühtlasi rünnakuks Liibanoni iseseisvuse ja väärikuse vastu.
Presidendikantselei: Hariri saabub lähipäevil Prantsusmaale
Ametist tagasi astunud Liibanoni peaminister Saad Hariri saabub lähipäevil Prantsusmaale, ütles Prantsuse presidendi kantselei allikas kolmapäeval AFP-le.
Sündmused seoses selgusetu olukorraga hakkasid hargnema pärast seda, kui presidendikantselei teatas avalduses, et Prantsuse riigipea Emmanuel Macron kutsus Haririt ja tema perekonda tulema Prantsusmaale.
Avalduse kohaselt esitas Macron kutse telefoni vahendusel, kui rääkis nii Saudi kroonprintsi Mohammed bin Salmani kui ka Hariri endaga.
Macron ütles hiljem ajakirjanikele, et Hariri on kutsutud paariks päevaks koos perega Prantsusmaale ja see ei tähenda eksiili minekut.
Prantsusmaa küllakutse ühtib välisminister Jean-Yves Le Driani visiidiga Saudi Araabiasse. Le Drian saabus Ar-Riyadi kolmapäeval, kus tal on kolmapäeval kavas kõnelused kroonprintsi Mohammed bin Salmani ning neljapäeval Haririga.
Macron on rõhutanud, et Hariri peaks naasma Liibanoni, et kinnitada oma tagasiastumist või jääma ametisse.
Liibanoni välisminister alustas teisipäeval Euroopa ringreisi
Liibanoni välisminister Gibran Bassil alustas teisipäeval Brüsselis Euroopa ringreisi, mille esmärk on koguda diplomaatilist toetust ja selgitada Liibanoni positsiooni pärast Hariri lahkumist. Pärast Brüsselit külastas minister Prantsusmaad.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini avaldas teisipäeval lootust, et ootamatult tagasiastumisest teatanud Liibanoni peaminister pöördub lähipäevil kodumaale tagasi.
Mogherini rõhutas teisipäeval Brüsselis välisminister Bassiliga kohtudes EL-i toetust Liibanoni "stabiilsusele, ühtsusele, terviklikkusele ja suveräänsusele".
"Tihedad kontaktid jätkuvad peaminister Haririga ka EL-i diplomaatiliste kanalite kaudu. Kõrge esindaja/asepresident Mogherini ootab lähipäevil tema ja ta perekonna Liibanoni naasmist," öeldi avalduses.
Ka Prantsuse peaminister Édouard Philippe ütles teisipäeval, et Liibanoni peaminister Hariri peab saama Saudi Araabiast kodumaale naasta, sest ainult nii laheneb tema ootamatust tagasiastumisest põhjustatud kriis.
"Kaalul on see, kas härra Hariri saab vabalt kodumaale naasta, et Liibanoni põhiseadusest lähtuvalt olukorda selgust tuua," ütles Philippe Prantsuse parlamendis ja lisas, et Hariri tagasiastumine, mille ta tegi teatavaks Saudi Araabiast televisiooni vahendusel, põhjustas riigis segaduse.
Analüütikute sõnul on Liibanoni järjekordse kriisi näol tegu ühe osaga suuremast vastasseisust Saudi Araabia ja Iraani vahel. | Liibanoni president: Saudi Araabia hoiab Hariri perekonda vangis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hariri teatas 4. novembril Riyadhis viibides, et astub Liibanoni peaministri kohalt tagasi ning ta pole tänaseni kodumaale naasnud. Hariri süüdistas Iraani ja mõjukat Liibanoni šiialiikumist Hezbollah tema vastu suunatud vandenõus ning sõjalises sekkumises Süürias ja Jeemenis, vahendas Reuters.
"Miski ei õigusta peaminister Saad Hariri suutmatust naasta 12 päeva jooksul, sestap oleme seisukohal, et teda hoitakse seal kinni, seda vastuolus Viini konventsiooniga," ütles Aoun Liibanoni presidendi ametlikul Twitteri kontol.
Hariri parteikaaslane, šiiidist rahvasaadik Okab Sakr ütles aga Reutersile, et oli Haririga kolmapäeval rääkinud ning väited vangisolekust ei vasta tõele.
Samal ajal teatas diplomaatiline allikas, et Saudi Araabiat külastaval Prantsuse välisministril Jean-Yves Le Drianil on kavas kohtuda ka Haririga.
Hariri lubas paari päeva pärast Liibanoni naasta
Hariri, kelle ootamatu tagasiastumine Saudi Araabias visiidil viibides paiskas riigi kriisi, lubas teisipäeval kahe päeva pärast kodumaale naasta.
Rohkem kui nädal aega Twitteris vaikinud Hariri kinnitas esimeses säutsus, et temaga on kõik korras ja et ta naaseb ilma perekonnata, kes jääb oma koju Saudi Araabiasse.
Liibanoni president Michel Aoun on keeldunud Hariri 4. novembri lahkumisavaldust rahuldamast ning ei kavatse seda teha enne Hariri naasmist kodumaale. Aoun süüdistas Saudi Araabiat Hariri kinnipidamises.
"Miski ei õigusta peaminister Saad Hariri suutmatust naasta 12 päeva jooksul, sestap oleme seisukohal, et teda hoitakse seal kinni, mis on vastuolus Viini konventsiooniga," ütles Aoun ametlikul Twitteri-kontol.
Liibanonis kahtlustatakse, et Haririt sunniti lahkumisavaldust esitama ja teda hoitakse Saudi Araabias vägisi kinni. Hariri lükkas pühapäeval teleusutluses need väited tagasi ja lubas peatselt Liibanoni naasta.
Hariri lükkas ka Twitteris ümber kuuldused tema kinnipidamisest. "Tahan korrata ja kinnitada: minuga on kõik väga hästi ja ma tulen Jumala tahtel armastatud Liibanoni tagasi, nagu teile kõigile lubasin. Küll te näete," kirjutas peaminister.
Mõned Liibanoni ametnikud nõuavad, et ta tuleks koos perekonnaga, sest siis ei saaks saudid teda survestada.
Hariri juhtum on tekitanud kartusi Liibanoni langemisest Saudi Araabia ja Iraani piirkondliku rivaalitsemise ohvriks. Liibanoni president püüdis kolmapäeval neid hirme kummutada, manitsedes kodanikke "mitte kartma majanduse, rahanduse ega julgeoleku pärast".
Ta nimetas Hariri tagasiastumisteadet ühtlasi rünnakuks Liibanoni iseseisvuse ja väärikuse vastu.
Presidendikantselei: Hariri saabub lähipäevil Prantsusmaale
Ametist tagasi astunud Liibanoni peaminister Saad Hariri saabub lähipäevil Prantsusmaale, ütles Prantsuse presidendi kantselei allikas kolmapäeval AFP-le.
Sündmused seoses selgusetu olukorraga hakkasid hargnema pärast seda, kui presidendikantselei teatas avalduses, et Prantsuse riigipea Emmanuel Macron kutsus Haririt ja tema perekonda tulema Prantsusmaale.
Avalduse kohaselt esitas Macron kutse telefoni vahendusel, kui rääkis nii Saudi kroonprintsi Mohammed bin Salmani kui ka Hariri endaga.
Macron ütles hiljem ajakirjanikele, et Hariri on kutsutud paariks päevaks koos perega Prantsusmaale ja see ei tähenda eksiili minekut.
Prantsusmaa küllakutse ühtib välisminister Jean-Yves Le Driani visiidiga Saudi Araabiasse. Le Drian saabus Ar-Riyadi kolmapäeval, kus tal on kolmapäeval kavas kõnelused kroonprintsi Mohammed bin Salmani ning neljapäeval Haririga.
Macron on rõhutanud, et Hariri peaks naasma Liibanoni, et kinnitada oma tagasiastumist või jääma ametisse.
Liibanoni välisminister alustas teisipäeval Euroopa ringreisi
Liibanoni välisminister Gibran Bassil alustas teisipäeval Brüsselis Euroopa ringreisi, mille esmärk on koguda diplomaatilist toetust ja selgitada Liibanoni positsiooni pärast Hariri lahkumist. Pärast Brüsselit külastas minister Prantsusmaad.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini avaldas teisipäeval lootust, et ootamatult tagasiastumisest teatanud Liibanoni peaminister pöördub lähipäevil kodumaale tagasi.
Mogherini rõhutas teisipäeval Brüsselis välisminister Bassiliga kohtudes EL-i toetust Liibanoni "stabiilsusele, ühtsusele, terviklikkusele ja suveräänsusele".
"Tihedad kontaktid jätkuvad peaminister Haririga ka EL-i diplomaatiliste kanalite kaudu. Kõrge esindaja/asepresident Mogherini ootab lähipäevil tema ja ta perekonna Liibanoni naasmist," öeldi avalduses.
Ka Prantsuse peaminister Édouard Philippe ütles teisipäeval, et Liibanoni peaminister Hariri peab saama Saudi Araabiast kodumaale naasta, sest ainult nii laheneb tema ootamatust tagasiastumisest põhjustatud kriis.
"Kaalul on see, kas härra Hariri saab vabalt kodumaale naasta, et Liibanoni põhiseadusest lähtuvalt olukorda selgust tuua," ütles Philippe Prantsuse parlamendis ja lisas, et Hariri tagasiastumine, mille ta tegi teatavaks Saudi Araabiast televisiooni vahendusel, põhjustas riigis segaduse.
Analüütikute sõnul on Liibanoni järjekordse kriisi näol tegu ühe osaga suuremast vastasseisust Saudi Araabia ja Iraani vahel.
### Response:
Liibanoni president: Saudi Araabia hoiab Hariri perekonda vangis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti mulluse hõbeda resultatiivseimad mängijad olid Nolan Cressler 26, Gert Dorbek 11 ja Devonte Upson 10 punktiga. Cressler võttis Rapla parimana ka 13 lauapalli ning andis 5 tulemuslikku söötu. Upsoni arvele kirjutati lisaks veel 9 lauda.
Rapla hoiab turniiritabelis kolme võidu ja kahe kaotusega teist kohta. Kõigile neljale vastasele alla jäänud lätlased on viimasel ehk seitsmendal positsioonil. | Rapla oli Balti liigas autsaiderist kindlalt üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti mulluse hõbeda resultatiivseimad mängijad olid Nolan Cressler 26, Gert Dorbek 11 ja Devonte Upson 10 punktiga. Cressler võttis Rapla parimana ka 13 lauapalli ning andis 5 tulemuslikku söötu. Upsoni arvele kirjutati lisaks veel 9 lauda.
Rapla hoiab turniiritabelis kolme võidu ja kahe kaotusega teist kohta. Kõigile neljale vastasele alla jäänud lätlased on viimasel ehk seitsmendal positsioonil.
### Response:
Rapla oli Balti liigas autsaiderist kindlalt üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästjad teevad igal aastal ligikaudu 17 000 koduvisiiti. Need külastused kannavad kahte eesmärki: ühelt poolt kontrollida tuleohutusnõuete täitmist ja teisalt nõustada ning aidata inimesi, kelle kodus on tõenäoline ohuallikas hooldamata küttesüsteemi, paigaldamata suitsuanduri või isevalmistatud elektrisõlme näol.
Tänu päästjate tegevusele on viimase kümne aasta jooksul tulesurmade arv kahanenud neljakordselt. Sellest ehk veelgi tähtsam on üldine teadlikkuse kasv. Päästeliidu nõukogu esimehe Rait Killandi meenutas, et kui tema kümmekond aastat tagasi vabatahtliku päästega alustas, siis oli normaalne näiteks kevadine kulupõletamine, kuid see tava on praeguseks saanud pigem negatiivse kuvandi. “Ennetustööga on ära tehtud väga palju,” tõdes Killandi.
Sotsiaalne seos
Puurmanni vabatahtlike juht ja Põltsamaa vallavanem Margus Möldri märkis, et tulesurmad on eelkõige seotud sotsiaalsete probleemidega. Seetõttu võib Eesti küll läheneda hoonetulekahjude langustrendis Skandinaavia riikidele, kuid tulesurmade arv jääb siiski püsima. “Meie inimesed on lihtsalt vaesemad kui Skandinaavia riikide elanikud ja neil ei ole raha, et turvalist keskkonda luua,” leidis Möldri.
Peaasjalikult pidas vallavanem silmas just vananenud küttekoldeid ja elektrisüsteeme, mille remont käib vähem kindlustatud inimestele üle jõu. Riigikogu saadik Madis Milling aga leidis, et tulesurmasid ei saa üksnes vaesusega seostada. Ta tõi näiteks, et on käinud mitte kõige jõukamas kodus, kus oli kõigist reeglitest kinni peetud.
Millingu sõnul küsimus inimese mentaliteedis ja tahtes. Poliitik märkis, et meie seas leidub inimesi, kes ei pea tuleohutusnõudeid mitte millekski. Näiteks tõi ta kodu mille omanikud loobusid suitsuandurist, sest eluruumides suitsetati pidevalt. “Mõne inimeseni lihtsalt ei olegi võimalik kohale jõuda,” lisas Milling.
Paigutatud pensionärid
Hoopis kurvema näite inimeste nihkes väärtustest tõi Lilleküla komando rühmapealik Gert Teder, kelle põhiline tööpõld on korrusmajad. Tema sõnul on linnas peamiseks probleemide allikaks saamas pensionärid, kelle lapsed on paigutanud korrusmaja korterisse elama. “Näiliselt on kõik korras. Lapsed maksavad korteri eest ja lasevad tal seal omaette olla, kuid vanainimene ei suuda või ei oska enda ohutust tagada,” selgitas Teder.
Päästja sõnul tuleb selliste juhtumite puhul tegeleda pereliikmetega, kes pealt näha hoolivad oma lähedasest, kuid sisuliselt peavad oma vanemat puuris. “Me räägime siin hoolimisest – kas me hoolime või ei hooli, kui me inimese betoonkarpi ära paigutame,” küsis Teder. Päästeameti statistika näitab, et 43 protsenti 2016. aastal tules hukkunud inimestest olid pensionärid. Neljas hukkunud pensionärist elas kolm üksi.
Uus ennetustase
Vabaerakonna esimees ja vabatahtlik merepäästja Artur Talvik märkis, et praegu on jõudnud tulesurmade ennetamisel klaaslagi ette, mistõttu on vaja viia tegevus uuele tasemele. Talviku hinnangul tuleks liikuda tsiviilkaitse-laadse mudeli suunas, kus inimestele selgitatakse, et ohutus ei alga päästjatest või vabatahtlikest, vaid eelkõige nendest endist.“Me peame ütlema inimestele, et just sina vastutad iseenda turvalisuse eest,” toonitas vabaerakondlane.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kinnitas, et nende strateegia üks eesmärkidest on vabatahtlike päästjate liikumise laiendamine ja üldise ühiskondliku ohutuskultuuri parem koordineerimine. Seejuures lisas Tammearu, et kui tulesurmade vallas on inimeste teadlikkus tõusnud, siis on endiselt õnnetusliike, mida inimesed endale absoluutselt ei teadvusta.
Ta tõi näiteks, et kui liita mullu tule- ja veeõnnetustes hukkunud kokku, siis ei ületaks see summa inimeste arvu, kes hukkusid kodus kukkudes. Tammearu sõnas, et teadmatust saab lõhkuda vaid inimeste kodusid külastades, riske kaardistades ja nõustamistööd tehes. “Peame ennetusega näitama, et normaalne pole näiteks olukord, kus kahe- ja kuueaastane laps jäetakse kahekesi üksi koju, mille tulemusena kukub kaheaastane laps korteriaknast alla,” tõdes päästeameti juht.
Otseblogi:
"Suud puhtaks" proloog:
Säutsud: #suudpuhtaks Tweets | "Suud puhtaks": tulesurmade ennetamisel on klaaslagi ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästjad teevad igal aastal ligikaudu 17 000 koduvisiiti. Need külastused kannavad kahte eesmärki: ühelt poolt kontrollida tuleohutusnõuete täitmist ja teisalt nõustada ning aidata inimesi, kelle kodus on tõenäoline ohuallikas hooldamata küttesüsteemi, paigaldamata suitsuanduri või isevalmistatud elektrisõlme näol.
Tänu päästjate tegevusele on viimase kümne aasta jooksul tulesurmade arv kahanenud neljakordselt. Sellest ehk veelgi tähtsam on üldine teadlikkuse kasv. Päästeliidu nõukogu esimehe Rait Killandi meenutas, et kui tema kümmekond aastat tagasi vabatahtliku päästega alustas, siis oli normaalne näiteks kevadine kulupõletamine, kuid see tava on praeguseks saanud pigem negatiivse kuvandi. “Ennetustööga on ära tehtud väga palju,” tõdes Killandi.
Sotsiaalne seos
Puurmanni vabatahtlike juht ja Põltsamaa vallavanem Margus Möldri märkis, et tulesurmad on eelkõige seotud sotsiaalsete probleemidega. Seetõttu võib Eesti küll läheneda hoonetulekahjude langustrendis Skandinaavia riikidele, kuid tulesurmade arv jääb siiski püsima. “Meie inimesed on lihtsalt vaesemad kui Skandinaavia riikide elanikud ja neil ei ole raha, et turvalist keskkonda luua,” leidis Möldri.
Peaasjalikult pidas vallavanem silmas just vananenud küttekoldeid ja elektrisüsteeme, mille remont käib vähem kindlustatud inimestele üle jõu. Riigikogu saadik Madis Milling aga leidis, et tulesurmasid ei saa üksnes vaesusega seostada. Ta tõi näiteks, et on käinud mitte kõige jõukamas kodus, kus oli kõigist reeglitest kinni peetud.
Millingu sõnul küsimus inimese mentaliteedis ja tahtes. Poliitik märkis, et meie seas leidub inimesi, kes ei pea tuleohutusnõudeid mitte millekski. Näiteks tõi ta kodu mille omanikud loobusid suitsuandurist, sest eluruumides suitsetati pidevalt. “Mõne inimeseni lihtsalt ei olegi võimalik kohale jõuda,” lisas Milling.
Paigutatud pensionärid
Hoopis kurvema näite inimeste nihkes väärtustest tõi Lilleküla komando rühmapealik Gert Teder, kelle põhiline tööpõld on korrusmajad. Tema sõnul on linnas peamiseks probleemide allikaks saamas pensionärid, kelle lapsed on paigutanud korrusmaja korterisse elama. “Näiliselt on kõik korras. Lapsed maksavad korteri eest ja lasevad tal seal omaette olla, kuid vanainimene ei suuda või ei oska enda ohutust tagada,” selgitas Teder.
Päästja sõnul tuleb selliste juhtumite puhul tegeleda pereliikmetega, kes pealt näha hoolivad oma lähedasest, kuid sisuliselt peavad oma vanemat puuris. “Me räägime siin hoolimisest – kas me hoolime või ei hooli, kui me inimese betoonkarpi ära paigutame,” küsis Teder. Päästeameti statistika näitab, et 43 protsenti 2016. aastal tules hukkunud inimestest olid pensionärid. Neljas hukkunud pensionärist elas kolm üksi.
Uus ennetustase
Vabaerakonna esimees ja vabatahtlik merepäästja Artur Talvik märkis, et praegu on jõudnud tulesurmade ennetamisel klaaslagi ette, mistõttu on vaja viia tegevus uuele tasemele. Talviku hinnangul tuleks liikuda tsiviilkaitse-laadse mudeli suunas, kus inimestele selgitatakse, et ohutus ei alga päästjatest või vabatahtlikest, vaid eelkõige nendest endist.“Me peame ütlema inimestele, et just sina vastutad iseenda turvalisuse eest,” toonitas vabaerakondlane.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kinnitas, et nende strateegia üks eesmärkidest on vabatahtlike päästjate liikumise laiendamine ja üldise ühiskondliku ohutuskultuuri parem koordineerimine. Seejuures lisas Tammearu, et kui tulesurmade vallas on inimeste teadlikkus tõusnud, siis on endiselt õnnetusliike, mida inimesed endale absoluutselt ei teadvusta.
Ta tõi näiteks, et kui liita mullu tule- ja veeõnnetustes hukkunud kokku, siis ei ületaks see summa inimeste arvu, kes hukkusid kodus kukkudes. Tammearu sõnas, et teadmatust saab lõhkuda vaid inimeste kodusid külastades, riske kaardistades ja nõustamistööd tehes. “Peame ennetusega näitama, et normaalne pole näiteks olukord, kus kahe- ja kuueaastane laps jäetakse kahekesi üksi koju, mille tulemusena kukub kaheaastane laps korteriaknast alla,” tõdes päästeameti juht.
Otseblogi:
"Suud puhtaks" proloog:
Säutsud: #suudpuhtaks Tweets
### Response:
"Suud puhtaks": tulesurmade ennetamisel on klaaslagi ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania liiga on seni ainus Euroopa viiest tippliigast, kus pole kasutusel isegi väravajoone tehnoloogiat.
Videokordused on näiteks kasutusel Saksamaal ja Itaalias ning rahvusvahelise alaliidu president Gianni Infatino tahab süsteemi rakendada ka 2018. aasta MM-finaalturniiril. | Hispaania võtab eeskuju Saksamaalt ja Itaalialt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania liiga on seni ainus Euroopa viiest tippliigast, kus pole kasutusel isegi väravajoone tehnoloogiat.
Videokordused on näiteks kasutusel Saksamaal ja Itaalias ning rahvusvahelise alaliidu president Gianni Infatino tahab süsteemi rakendada ka 2018. aasta MM-finaalturniiril.
### Response:
Hispaania võtab eeskuju Saksamaalt ja Itaalialt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FIGC ei avaldanud, kas Ventura vallandati või astus mees ise ametist tagasi.
69-aastasest Venturast sai Itaalia koondise juhendaja mullu pärast EM-finaalturniiri lõppu. Ventura käe alla teenis Itaalia üheksa võitu, neli viiki ja kolm kaotust, kuid järgmise aasta MM-finaalturniirile ei pääsetud, kui play-offis jäädi alla Rootsile. Viimati jäi Itaalia MM-ilt välja 1958. aastal. | MM-finaalturniirilt eemale jäänud Itaalia jäi ka peatreenerita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FIGC ei avaldanud, kas Ventura vallandati või astus mees ise ametist tagasi.
69-aastasest Venturast sai Itaalia koondise juhendaja mullu pärast EM-finaalturniiri lõppu. Ventura käe alla teenis Itaalia üheksa võitu, neli viiki ja kolm kaotust, kuid järgmise aasta MM-finaalturniirile ei pääsetud, kui play-offis jäädi alla Rootsile. Viimati jäi Itaalia MM-ilt välja 1958. aastal.
### Response:
MM-finaalturniirilt eemale jäänud Itaalia jäi ka peatreenerita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ikka ja jälle tõstatub 10 miljoni euro kaitsevaldkonna lisainvesteeringute teema. Koalitsioon on kokku leppinud, et igal aastal järgmise kolme aasta jooksul suunatakse lisainvesteeringuteks 20 miljonit eurot. Nii on minu teada ka koalitsioonilepingus kirjas. IRL on mingil põhjusel otsustanud sellest kokkuleppest taganeda. See on halb," kirjutas Hanso sotsiaalmeedias.
Hanso sõnul riigikaitsekomisjoni sellest muudatusest mingis vormis ennetavalt ei informeeritud.
Hanso ütles, et riigikaitse rahastamise stabiilsus ja nende vahendite eemalhoidmine poliitilisest päevapoliitikast on ülimalt oluline. "Miks ikkagi IRL'i juhitud Rahandusministeerium sellise otsuseni jõudis? Kas kaitseminister Luik toetas seda? Kas ta kaitses oma haldusala eelarvet? 10 miljonit pole mingi peenraha. Selliseid otsuseid märgatakse ka Eestist väljaspool. Negatiivselt," rääkis Hanso.
"Mul on seda sammu riigikaitsekomisjoni esimehena võimatu ausa näoga kaitsta. Mina kaitseministrina kindlasti poleks 10 miljoni 2018. aasta plaanidest eemaldamist ja investeeringute edasilükkamist toetanud," sõnas Hanso.
Teisipäeval esitasid kaks opositsioonierakonda selles küsimuses peaminister Jüri Ratasele arupärimise. Hanso lubas arupärimist toetada.
Tsahkna: see saadab ohtliku sõnumi
Endine kaitseminister ja IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna kritiseeris kolmapäeval riigieelarve teisel lugemisel riigikogu ees samuti endise koduerakonna ümber käimist kaitseinvesteeringutega.
"See, et eelarve tasakaalu või tulude vähendamise tuules on esimest korda võetud katteallikana kasutusele juba kokkulepitud kaitsekulud. Sellist asja ei ole olnud minu mälu järgi Eesti Vabariigis varem mitte kunagi. Mitte kunagi ei ole poliitiliselt mindud just nimelt kaitse-eelarve kallale selle jaoks, et täita oma muid lubadusi, mis on võib-olla enne Riigikogu valimisi magusamad kui abstraktne kaitse," rääkis Tsahkna.
Tsahkna sõnul saadetakse niimoodi välja märgiliselt ohtlik sõnum. "Me anname poliitilise sõnumi, et riigikaitse on nüüd samamoodi nendes päevapoliitilistes tõmbetuultes. See on ka väga ohtlik rahvusvahelisel tasemel sõnumi andmiseks, sest alates eelmise aasta novembrist on ka rahvusvahelisel tasemel meie liitlastele öeldud, et jah, me panustame iseseisvasse kaitsevõimesse. Teie poisid on siin, aga meie varume oma jõudusid ja oma võimekust selle jaoks, et koos seista vajadusel mitte ainult Eesti kaitsmisel, vaid ka NATO ja kogu lääne tsivilisatsiooni idapiiri kaitsmisel," rääkis Tsahkna.
Reformierakonna fraktsiooni saadiku Ants Laaneotsa sõnul on arusaamatu, miks kärbib valitsus Eesti kaitsevõimet halvenenud julgeoleku ning paranenud majanduskeskkonna oludes.
"Kaitseministeerium pole põhjendanud, miks vähendatakse kaitsekulu protsenti SKPst hoolimata paranenud eelarvevõimalustest ning mispärast ei suunata seda konkreetset kümmet miljonit eelarve teistele artiklitele. Näiteks oleks lisarahastust vaja kaitseväe 2. brigaadile hädavajaliku infrastruktuuri ehitamiseks Lõuna-Eestis või käimasolevasse iseliikuvate suurtükkide hankesse, mis võimaldaks saada raskerelvade komplekti kogu suurtüki üksusele," lisas Laaneots.
Tõniste: kaitsekulutusi ei vähendata
Rahandusminister Toomas Tõniste on öelnud, et kaitseinvesteeringute programm kasvab 60 miljonit, mitte ei kahane.
"Eelmisel aastal leppis uus koalitsioon IRLi ettepanekul kokku strateegiliste investeeringute raames suunata 3 aasta jooksul täiendavad 60 miljonit eurot kaitsevõimekuse tõstmisesse ja see kokkulepe on jõus. Muutub lisanduvate investeeringute jaotus aastate vahel, aga summa ei sõltu liidetavate järjekorrast," rääkis Tõniste.
"Seega lükkan kategooriliselt ümber väärinfo info, justkui kaitsekulutusi vähendataks 10 miljoni euro võrra," lõpetas Tõniste. | Hanso heidab IRL-ile ette kaitseinvesteeringute rahaga ümber käimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ikka ja jälle tõstatub 10 miljoni euro kaitsevaldkonna lisainvesteeringute teema. Koalitsioon on kokku leppinud, et igal aastal järgmise kolme aasta jooksul suunatakse lisainvesteeringuteks 20 miljonit eurot. Nii on minu teada ka koalitsioonilepingus kirjas. IRL on mingil põhjusel otsustanud sellest kokkuleppest taganeda. See on halb," kirjutas Hanso sotsiaalmeedias.
Hanso sõnul riigikaitsekomisjoni sellest muudatusest mingis vormis ennetavalt ei informeeritud.
Hanso ütles, et riigikaitse rahastamise stabiilsus ja nende vahendite eemalhoidmine poliitilisest päevapoliitikast on ülimalt oluline. "Miks ikkagi IRL'i juhitud Rahandusministeerium sellise otsuseni jõudis? Kas kaitseminister Luik toetas seda? Kas ta kaitses oma haldusala eelarvet? 10 miljonit pole mingi peenraha. Selliseid otsuseid märgatakse ka Eestist väljaspool. Negatiivselt," rääkis Hanso.
"Mul on seda sammu riigikaitsekomisjoni esimehena võimatu ausa näoga kaitsta. Mina kaitseministrina kindlasti poleks 10 miljoni 2018. aasta plaanidest eemaldamist ja investeeringute edasilükkamist toetanud," sõnas Hanso.
Teisipäeval esitasid kaks opositsioonierakonda selles küsimuses peaminister Jüri Ratasele arupärimise. Hanso lubas arupärimist toetada.
Tsahkna: see saadab ohtliku sõnumi
Endine kaitseminister ja IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna kritiseeris kolmapäeval riigieelarve teisel lugemisel riigikogu ees samuti endise koduerakonna ümber käimist kaitseinvesteeringutega.
"See, et eelarve tasakaalu või tulude vähendamise tuules on esimest korda võetud katteallikana kasutusele juba kokkulepitud kaitsekulud. Sellist asja ei ole olnud minu mälu järgi Eesti Vabariigis varem mitte kunagi. Mitte kunagi ei ole poliitiliselt mindud just nimelt kaitse-eelarve kallale selle jaoks, et täita oma muid lubadusi, mis on võib-olla enne Riigikogu valimisi magusamad kui abstraktne kaitse," rääkis Tsahkna.
Tsahkna sõnul saadetakse niimoodi välja märgiliselt ohtlik sõnum. "Me anname poliitilise sõnumi, et riigikaitse on nüüd samamoodi nendes päevapoliitilistes tõmbetuultes. See on ka väga ohtlik rahvusvahelisel tasemel sõnumi andmiseks, sest alates eelmise aasta novembrist on ka rahvusvahelisel tasemel meie liitlastele öeldud, et jah, me panustame iseseisvasse kaitsevõimesse. Teie poisid on siin, aga meie varume oma jõudusid ja oma võimekust selle jaoks, et koos seista vajadusel mitte ainult Eesti kaitsmisel, vaid ka NATO ja kogu lääne tsivilisatsiooni idapiiri kaitsmisel," rääkis Tsahkna.
Reformierakonna fraktsiooni saadiku Ants Laaneotsa sõnul on arusaamatu, miks kärbib valitsus Eesti kaitsevõimet halvenenud julgeoleku ning paranenud majanduskeskkonna oludes.
"Kaitseministeerium pole põhjendanud, miks vähendatakse kaitsekulu protsenti SKPst hoolimata paranenud eelarvevõimalustest ning mispärast ei suunata seda konkreetset kümmet miljonit eelarve teistele artiklitele. Näiteks oleks lisarahastust vaja kaitseväe 2. brigaadile hädavajaliku infrastruktuuri ehitamiseks Lõuna-Eestis või käimasolevasse iseliikuvate suurtükkide hankesse, mis võimaldaks saada raskerelvade komplekti kogu suurtüki üksusele," lisas Laaneots.
Tõniste: kaitsekulutusi ei vähendata
Rahandusminister Toomas Tõniste on öelnud, et kaitseinvesteeringute programm kasvab 60 miljonit, mitte ei kahane.
"Eelmisel aastal leppis uus koalitsioon IRLi ettepanekul kokku strateegiliste investeeringute raames suunata 3 aasta jooksul täiendavad 60 miljonit eurot kaitsevõimekuse tõstmisesse ja see kokkulepe on jõus. Muutub lisanduvate investeeringute jaotus aastate vahel, aga summa ei sõltu liidetavate järjekorrast," rääkis Tõniste.
"Seega lükkan kategooriliselt ümber väärinfo info, justkui kaitsekulutusi vähendataks 10 miljoni euro võrra," lõpetas Tõniste.
### Response:
Hanso heidab IRL-ile ette kaitseinvesteeringute rahaga ümber käimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tund aega enne mängu polnud teada, kas matš toimub või mitte," ütles Belgia jalgpalliliidu ametnik Stefan van Loock.
Nimelt oli politsei saanud vihje, et Jan Breydeli nimelisele staadionile oli kavandatud terrorismiakt. Politsei siiski ei leidnud piisavalt tõendid ning mäng toimus ettenähtuid ajal ja see lõppes võõrustajate 1:0 võiduga. | Belgia koondise mängu eel oli õhus terrorismioht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tund aega enne mängu polnud teada, kas matš toimub või mitte," ütles Belgia jalgpalliliidu ametnik Stefan van Loock.
Nimelt oli politsei saanud vihje, et Jan Breydeli nimelisele staadionile oli kavandatud terrorismiakt. Politsei siiski ei leidnud piisavalt tõendid ning mäng toimus ettenähtuid ajal ja see lõppes võõrustajate 1:0 võiduga.
### Response:
Belgia koondise mängu eel oli õhus terrorismioht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuleva aasta eelarvele laekus riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt 50 muudatusettepanekut, mis rahanduskomisjonis toetust ei leidnud. Komisjon ise koostas 20 ettepanekut, mis koosnevad suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade vahelistest ja sisestest tehnilistest muudatustest ning tekstiparagrahvide täpsustamisest ja lisamisest.
Riigikogu saalis esitas eelnõud juhtivkomisjoni ehk rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, kes vastas riigikogulaste küsimustele üle kahe tunni.
Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku katkestada riigieelarve teine lugemine. Ka Reformierakond toetas riigieelarve teine lugemine katkestada. Konservatiivne Rahvaerakond ühines teiste opositsioonierakondade ettepanekuga.
Umbes kella 19.00 jõudis riigikogu menetleda eelarvele laekunud muudatusettepanekud, misjärel hääletas parlament opositsiooni ettepanekul eelarve lugemise katkestamist, mis 54 vastu- ja 34 poolthäälega toetust ei leidnud.
Sellega lõppes ka teine lugemine ja kolmandale lugemise ettepaneku muudatusettepanekute tähtajaks määrati 29. november kell 17.15 .
Tuleva aasta eelarve arvestab 3,3-protsendilise majanduskasvuga ja kavandab eelarve 0,25-protsendilise miinusega. Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti. | Riigieelarve läbis riigikogus teise lugemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuleva aasta eelarvele laekus riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt 50 muudatusettepanekut, mis rahanduskomisjonis toetust ei leidnud. Komisjon ise koostas 20 ettepanekut, mis koosnevad suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade vahelistest ja sisestest tehnilistest muudatustest ning tekstiparagrahvide täpsustamisest ja lisamisest.
Riigikogu saalis esitas eelnõud juhtivkomisjoni ehk rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, kes vastas riigikogulaste küsimustele üle kahe tunni.
Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku katkestada riigieelarve teine lugemine. Ka Reformierakond toetas riigieelarve teine lugemine katkestada. Konservatiivne Rahvaerakond ühines teiste opositsioonierakondade ettepanekuga.
Umbes kella 19.00 jõudis riigikogu menetleda eelarvele laekunud muudatusettepanekud, misjärel hääletas parlament opositsiooni ettepanekul eelarve lugemise katkestamist, mis 54 vastu- ja 34 poolthäälega toetust ei leidnud.
Sellega lõppes ka teine lugemine ja kolmandale lugemise ettepaneku muudatusettepanekute tähtajaks määrati 29. november kell 17.15 .
Tuleva aasta eelarve arvestab 3,3-protsendilise majanduskasvuga ja kavandab eelarve 0,25-protsendilise miinusega. Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.
### Response:
Riigieelarve läbis riigikogus teise lugemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlannade poolelt kogusid kahekohalise punktisumma kaks mängijat. Merike Anderson viskas 22 ja Mailis Pokk 11 silma. Pokk võttis ka 6 lauapalli. Annika Kösteri arvele kanti 5 punkti ja 9 lauapalli.
Valgevenel on B-alagrupis täisedu kaks võitu, Eesti on kaotanud mõlemad kohtumised.
Enne mängu:
Kvalifikatsiooniturniiri esimeses kohtumises laupäeval pidid eestlannad tunnistama koduväljakul tugeva Türgi naiskonna 81:56 paremust. Mailis Pokk tõi parimana 19 punkti.
Eesti naiskonna peatreener Janne Rits oli mängu järel väga positiivselt meelestatud. "Ma ei võta tänast kuidagi kaotusena. Meie noorele naiskonnale oli see väike võit. Esimene samm selle suunas, mille nimel me töötame. Ma olen väga rahul, et meie kogenumad mängijad aitasid selle nädala jooksul noormängijatel sisse sulanduda ja utsitasid neid väljakul. Selle tulemust oli täna näha," ütles Rits laupäeval.
Valgevene naiskond alistas esimeses kohtumises võõrsil Poola rahvuskoondise 70:62. Anastassia Veramejenka oli võitjate resultatiivsem 16 punktiga.
Valgevene naiste korvpallivõistkond sai 2007. aasta Euroopa meistrivõistlustel kolmanda koha.
Lisaks Eestile, Valgevenele ja Türgile kuulub EM-valiksarja B-alagruppi Poola. | Naiste korvpallikoondis kaotas EM-valiksarjas teise mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlannade poolelt kogusid kahekohalise punktisumma kaks mängijat. Merike Anderson viskas 22 ja Mailis Pokk 11 silma. Pokk võttis ka 6 lauapalli. Annika Kösteri arvele kanti 5 punkti ja 9 lauapalli.
Valgevenel on B-alagrupis täisedu kaks võitu, Eesti on kaotanud mõlemad kohtumised.
Enne mängu:
Kvalifikatsiooniturniiri esimeses kohtumises laupäeval pidid eestlannad tunnistama koduväljakul tugeva Türgi naiskonna 81:56 paremust. Mailis Pokk tõi parimana 19 punkti.
Eesti naiskonna peatreener Janne Rits oli mängu järel väga positiivselt meelestatud. "Ma ei võta tänast kuidagi kaotusena. Meie noorele naiskonnale oli see väike võit. Esimene samm selle suunas, mille nimel me töötame. Ma olen väga rahul, et meie kogenumad mängijad aitasid selle nädala jooksul noormängijatel sisse sulanduda ja utsitasid neid väljakul. Selle tulemust oli täna näha," ütles Rits laupäeval.
Valgevene naiskond alistas esimeses kohtumises võõrsil Poola rahvuskoondise 70:62. Anastassia Veramejenka oli võitjate resultatiivsem 16 punktiga.
Valgevene naiste korvpallivõistkond sai 2007. aasta Euroopa meistrivõistlustel kolmanda koha.
Lisaks Eestile, Valgevenele ja Türgile kuulub EM-valiksarja B-alagruppi Poola.
### Response:
Naiste korvpallikoondis kaotas EM-valiksarjas teise mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jürgen Klopp ei tundnud täna ennast hästi ning läks haiglasse kontrolli," seisis Liverpooli avalduses. "Arstid vaatavad Klopi üle ja ta jääb meeskonna tänaselt treeningult eemale."
Klopi haiguse kohta rohkem detaile ei avaldatud, kuid klubi lisas, et loodetavasti pääseb 50-aastane sakslane haiglast välja juba täna õhtul. | Liverpooli peatreener sattus haiglasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jürgen Klopp ei tundnud täna ennast hästi ning läks haiglasse kontrolli," seisis Liverpooli avalduses. "Arstid vaatavad Klopi üle ja ta jääb meeskonna tänaselt treeningult eemale."
Klopi haiguse kohta rohkem detaile ei avaldatud, kuid klubi lisas, et loodetavasti pääseb 50-aastane sakslane haiglast välja juba täna õhtul.
### Response:
Liverpooli peatreener sattus haiglasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seaduses, mille koostamisele kulus mitu aastat, rakendatakse uut meetodit maailmaturgu oluliselt moonutavale kolmandate riikide impordile dumpinguvastaste tollide kehtestamiseks.
See võimaldab tollimaksu määramisel arvesse võtta ka keskkonna- ja tööohutusnorme.
Seadus tagab Euroopa tööstuse võime saada hakkama ebaausa konkurentsiga, ütles Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström enne hääletust Strasbourgis.
Hiina kaubandusministeerium märkis hääletuse eel, et EL-i uued dumpinguvastased meetmed ei ole kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. | Europarlament parandas võimalusi Hiina odavat importi tõkestada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seaduses, mille koostamisele kulus mitu aastat, rakendatakse uut meetodit maailmaturgu oluliselt moonutavale kolmandate riikide impordile dumpinguvastaste tollide kehtestamiseks.
See võimaldab tollimaksu määramisel arvesse võtta ka keskkonna- ja tööohutusnorme.
Seadus tagab Euroopa tööstuse võime saada hakkama ebaausa konkurentsiga, ütles Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström enne hääletust Strasbourgis.
Hiina kaubandusministeerium märkis hääletuse eel, et EL-i uued dumpinguvastased meetmed ei ole kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega.
### Response:
Europarlament parandas võimalusi Hiina odavat importi tõkestada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomes kiirelt kasvavaid innovaatilisi ettevõtteid ühendava organisatsiooni Kasvuryhmä juhi Olli Tiaineni sõnul tulevikus ei toimu muutused kunagi nii aeglaselt, kui täna ning edu suudavad saavutada ja hoida vaid need, kes mitte ainult ei kohandu muutustega, vaid panevad need enda kasuks tööle.
Samal seisukohal on ka Soome suurettevõtteid ja startuppe koostööle suunava organisatsiooni Nestholma partner Daniel Collado-Ruiz, kelle sõnul peavad suurkorporatsioonid olema täna valmis väga kiiresti muutuma ja see on nende jaoks sageli tõeline väljakutse.
"Nii nagu looduses võib ka ettevõtluses suurte ja väikeste koostöö mõlemale osapoolele kasulik. Startupid aitavad suurtel ettevõtetel pidevalt muutuva turuga sammu pidada ja tulla välja uute innovaatiliste lahendustega. Suurkorporatsioonid pakuvad aga alles alustavatele ettevõtele kõike seda, mida neil endil ei ole ehk turuosa, infrastruktuuri ja turupõhist oskusteavet," märkis Collado-Ruiz.
Tiaineni sõnul võimaldab koostöö startuppidega suurkorporatsioonidel ka heas mõttes eksperimenteerida erinevate lahenduste ja stsenaariumitega.
"Suured keskenduvad liigselt sellele, et ressursid on nende omad ning ei mõista, et koostöö väikestega annab neile ressursse hoopis juurde. Selle asemel, et panna kõik panused vaid ühele kaardile, on suurettevõttel mõistlikum teha mitmeid väiksemaid panuseid ja alles testimise käigus saada tagasisidet, mis toimib ja mis mitte," märkis ta.
Samas tõdes Collado-Ruiz juht, et loomulikult kaasnevad sellise koostööga ka omad riskid.
"Alles alustavad ettevõtted on enamasti kiired, julged ja katsetamisele avatud. Suurkorporatsioonide planeerimisprotsessid võtavad aga sageli oluliselt kauem aega. Asjad lähevadki keeruliseks siis, kui need kaks töökultuuri kohtuvad. Mõlemale võib sellel hetkel tunduda, et just teine peaks muutuma ja olema koostöö nimel paindlikum. See võib olla lõpu algus. Peamine põhjus, miks suurte ja väikeste koostöö ebaõnnestub, ongi lihtne asjaolu, et suurkorporatsioonid ja startupid on "liiga erinevad loomad" ja vahel võivad nendevahelised erinevused olla sarnasustest suuremad," rääkis ta.
Level11 on Teaduspargi Tehnopol ja BDA Consultingu innovatsiooniprogramm, mis toob kokku Eesti suurettevõtted ja idufirmad. | Soome ettevõtluse arendajad: mugavustsoon majanduskasvu ei tooda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomes kiirelt kasvavaid innovaatilisi ettevõtteid ühendava organisatsiooni Kasvuryhmä juhi Olli Tiaineni sõnul tulevikus ei toimu muutused kunagi nii aeglaselt, kui täna ning edu suudavad saavutada ja hoida vaid need, kes mitte ainult ei kohandu muutustega, vaid panevad need enda kasuks tööle.
Samal seisukohal on ka Soome suurettevõtteid ja startuppe koostööle suunava organisatsiooni Nestholma partner Daniel Collado-Ruiz, kelle sõnul peavad suurkorporatsioonid olema täna valmis väga kiiresti muutuma ja see on nende jaoks sageli tõeline väljakutse.
"Nii nagu looduses võib ka ettevõtluses suurte ja väikeste koostöö mõlemale osapoolele kasulik. Startupid aitavad suurtel ettevõtetel pidevalt muutuva turuga sammu pidada ja tulla välja uute innovaatiliste lahendustega. Suurkorporatsioonid pakuvad aga alles alustavatele ettevõtele kõike seda, mida neil endil ei ole ehk turuosa, infrastruktuuri ja turupõhist oskusteavet," märkis Collado-Ruiz.
Tiaineni sõnul võimaldab koostöö startuppidega suurkorporatsioonidel ka heas mõttes eksperimenteerida erinevate lahenduste ja stsenaariumitega.
"Suured keskenduvad liigselt sellele, et ressursid on nende omad ning ei mõista, et koostöö väikestega annab neile ressursse hoopis juurde. Selle asemel, et panna kõik panused vaid ühele kaardile, on suurettevõttel mõistlikum teha mitmeid väiksemaid panuseid ja alles testimise käigus saada tagasisidet, mis toimib ja mis mitte," märkis ta.
Samas tõdes Collado-Ruiz juht, et loomulikult kaasnevad sellise koostööga ka omad riskid.
"Alles alustavad ettevõtted on enamasti kiired, julged ja katsetamisele avatud. Suurkorporatsioonide planeerimisprotsessid võtavad aga sageli oluliselt kauem aega. Asjad lähevadki keeruliseks siis, kui need kaks töökultuuri kohtuvad. Mõlemale võib sellel hetkel tunduda, et just teine peaks muutuma ja olema koostöö nimel paindlikum. See võib olla lõpu algus. Peamine põhjus, miks suurte ja väikeste koostöö ebaõnnestub, ongi lihtne asjaolu, et suurkorporatsioonid ja startupid on "liiga erinevad loomad" ja vahel võivad nendevahelised erinevused olla sarnasustest suuremad," rääkis ta.
Level11 on Teaduspargi Tehnopol ja BDA Consultingu innovatsiooniprogramm, mis toob kokku Eesti suurettevõtted ja idufirmad.
### Response:
Soome ettevõtluse arendajad: mugavustsoon majanduskasvu ei tooda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Goffini üle oma paremuse kohe maksma pannud ja üheksa esimest geimi võitnud Dimitrov on Pete Samprase alagrupis alistanud mõlemad senised vastased, Goffinil on kirjas võit ja kaotus.
Täna õhtul lähevad veel vastamisi avamatši kaotanud auterlane Dominic Thiem (ATP 4.) ja esimese vooru järel loobunud hispaanlase Rafael Nadali (ATP 1.) asemel turniirile pääsenud Nadali kaasmaalane Pablo Carreno Busta (ATP 10.), kellele see on esimeseks mänguks. | Aastalõputurniiril teise võidu võtnud Dimitrov pääses poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Goffini üle oma paremuse kohe maksma pannud ja üheksa esimest geimi võitnud Dimitrov on Pete Samprase alagrupis alistanud mõlemad senised vastased, Goffinil on kirjas võit ja kaotus.
Täna õhtul lähevad veel vastamisi avamatši kaotanud auterlane Dominic Thiem (ATP 4.) ja esimese vooru järel loobunud hispaanlase Rafael Nadali (ATP 1.) asemel turniirile pääsenud Nadali kaasmaalane Pablo Carreno Busta (ATP 10.), kellele see on esimeseks mänguks.
### Response:
Aastalõputurniiril teise võidu võtnud Dimitrov pääses poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kivisöe, nafta ja gaasi tootmisse raha pumbata ei ole otstarbekas ka finantsiliselt, turud tuleb ümber orienteerida, rõhutas maailmaorganisatsiooni juht Bonni kliimakonverentsil.
"2016. aastal investeeriti fossiilkütustesse ja kõrge saastetasemega sektorisse umbes 697 miljardit eurot," ütles Guterres. "Me peame lõpetama panuste tegemise jätkusuutmatule tulevikule, mis seab ohtu nii säästud kui ühiskonna."
ÜRO peasekretär juhtis tähelepanu lõppevale aastale, mida iseloomustavad rängad üleujutused Aasias, põuad Aafrikas ja erakordne orkaanihooaeg Põhja-Ameerikas ning tõdes, et kliimamuutuse katastroofiline mõju inimkonnale on juba käes.
Süsinikdioksiidi tase atmosfääris on 800 000 aasta kõrgeim, kliimamuutus on meie aja oht, sõnas Guterres.
Bonni kõnelustel arutatakse 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppe rakendamist. Maailma riigid on võtnud kliimaleppega eesmärgiks hoida globaalset soojenemist sel sajandil kahe või isegi 1,5 kraadi Celsiuse juures.
Sel nädalal on selgunud, et seni antud lubaduste täitmise korral suudetakse ellu viia vaid kolmandik hädavajalikust ja 2017. aastal tõuseb CO2 emissioon esimest korda kolme aasta jooksul.
"Kahe kraadi eesmärgi täitmise võimalus võib kaduda 20 aasta jooksul või varemgi," hoiatas Guterres. "Ja meil on vaid viis aastat aega kallutada emissioonikõverat 1,5 kraadi suunas. Me peame kärpima 2020. aastaks emissiooni veel vähemalt 25 protsenti."
ÜRO juht kutsus rikkaid riike täitma lubadust eraldada alates 2020. aastast igal aastal 84 miljardit eurot, et aidata arenguriikidel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla.
USA president Donald Trump ütles juunis Pariisi leppest lahkumisest teatades, et Washington ei anna enam raha selleks otstarbeks loodud Rohelise Kliima fondi. | Guterres: fossiilkütustesse investeerimine ei ole jätkusuutlik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kivisöe, nafta ja gaasi tootmisse raha pumbata ei ole otstarbekas ka finantsiliselt, turud tuleb ümber orienteerida, rõhutas maailmaorganisatsiooni juht Bonni kliimakonverentsil.
"2016. aastal investeeriti fossiilkütustesse ja kõrge saastetasemega sektorisse umbes 697 miljardit eurot," ütles Guterres. "Me peame lõpetama panuste tegemise jätkusuutmatule tulevikule, mis seab ohtu nii säästud kui ühiskonna."
ÜRO peasekretär juhtis tähelepanu lõppevale aastale, mida iseloomustavad rängad üleujutused Aasias, põuad Aafrikas ja erakordne orkaanihooaeg Põhja-Ameerikas ning tõdes, et kliimamuutuse katastroofiline mõju inimkonnale on juba käes.
Süsinikdioksiidi tase atmosfääris on 800 000 aasta kõrgeim, kliimamuutus on meie aja oht, sõnas Guterres.
Bonni kõnelustel arutatakse 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppe rakendamist. Maailma riigid on võtnud kliimaleppega eesmärgiks hoida globaalset soojenemist sel sajandil kahe või isegi 1,5 kraadi Celsiuse juures.
Sel nädalal on selgunud, et seni antud lubaduste täitmise korral suudetakse ellu viia vaid kolmandik hädavajalikust ja 2017. aastal tõuseb CO2 emissioon esimest korda kolme aasta jooksul.
"Kahe kraadi eesmärgi täitmise võimalus võib kaduda 20 aasta jooksul või varemgi," hoiatas Guterres. "Ja meil on vaid viis aastat aega kallutada emissioonikõverat 1,5 kraadi suunas. Me peame kärpima 2020. aastaks emissiooni veel vähemalt 25 protsenti."
ÜRO juht kutsus rikkaid riike täitma lubadust eraldada alates 2020. aastast igal aastal 84 miljardit eurot, et aidata arenguriikidel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla.
USA president Donald Trump ütles juunis Pariisi leppest lahkumisest teatades, et Washington ei anna enam raha selleks otstarbeks loodud Rohelise Kliima fondi.
### Response:
Guterres: fossiilkütustesse investeerimine ei ole jätkusuutlik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemalt võis Suurbritannias ketaspiduritega rattaga sõita massiüritustel, kuid mitte võistlustel, vahendas Spordipartner.ee.
Marcel Kittel oli ilmselt tuntuim rattur, kes tänavusel hooajal aktiivselt ketaspidureid kasutas. Saksamaa sprindiässast sai esimene ketaspidureid kasutanud rattur, kes Tour de France'il etapivõiduni jõudnud. Tõenäoliselt kasvab ketaspidureid kasutavate ratturite arv 2018. aastal märkimisväärselt. | Suurbritannias tohib võidusõitudel kasutada ketaspidureid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt võis Suurbritannias ketaspiduritega rattaga sõita massiüritustel, kuid mitte võistlustel, vahendas Spordipartner.ee.
Marcel Kittel oli ilmselt tuntuim rattur, kes tänavusel hooajal aktiivselt ketaspidureid kasutas. Saksamaa sprindiässast sai esimene ketaspidureid kasutanud rattur, kes Tour de France'il etapivõiduni jõudnud. Tõenäoliselt kasvab ketaspidureid kasutavate ratturite arv 2018. aastal märkimisväärselt.
### Response:
Suurbritannias tohib võidusõitudel kasutada ketaspidureid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmed näitamisele tulevad filmid jõuavad Berliini kinno Sputnik vahetult pärast Saksamaa esilinastusi mainekatel festivalidel Hamburgis, Cottbusis, Lübeckis, Mannheim-Heidelbergis ja Leipzigis.
“Eesti filmipidu tutvustab siinsele publikule meie filmikunsti ning aitab sedakaudu ka selgitada eestlaste olemust ja mõttemaailma. Me pole kuigi kergesti tabatavad ning film aitab meie mõtestamisele kaasa,” sõnas Merit Kopli, Eesti kultuuriatašee Saksamaal.
“Eesti filmid on sel sügisel Saksamaal vägagi nähtaval olnud. Oktoobris toimusid traditsioonilised Eesti filmiõhtud Bremenis, Oldenburgis, Kielis, Hamburgis ja Berliinis. Berliinis toimus lisaks ka Eesti dokfilmiõhtu ning novembri alguses sai näha Eesti lühifilme. Lisaks veel linastused arvukatel filmifestivalidel üle kogu Saksamaa,” rõõmustab Kopli.
Eesti filmipäevade programmis on verivärsked mängufilmid “Keti lõpp” (režissöör Priit Pääsuke) ja “Minu näoga onu” (režissöörid Katrin Maimik ja Andres Maimik). Samuti populaarne komöödiafilm “Sangarid” (režissöör Jaak Kilmi) ning hiljuti Dok Leipzigi filmifestivalil enim nõutud filmiks nimetatud dokumentaalfilm “Nõukogude hipid” (režissöör Terje Toomistu). Esindatud on ka lühi- ja animafilmide paremik. Lastele linastub “Supilinna salaselts” (režissöör Margus Paju), põnevuse otsijad saavad nautida mängufilme “Teesklejad” (režissöör Vallo Toomla) ning “Must Alpinist” (režissöör Urmas. E. Liiv). Filme on esitlemas mitmed filmitegijad, kes vastavad publiku küsimustele ning räägivad filmide tegemise protsessist lähemalt.
Filmiprogrammiga paralleelselt toimub ka Eesti ja Saksa produtsentidele mõeldud kontaktüritus, mille eesmärk on edendada kahe riigi vahelist filmialast koostööd. Berliini filmiprodutsentidele tutvustatakse Eestis filmimise võimalusi ning räägitakse lähemalt rahastusvõimalustest sh. tagasimaksesüsteemist Film Estonia.
Eesti filmipäevad Berliinis toimuvad Eesti Filmi Instituudi, Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Berliini saatkonna ja Riigikantselei Eesti Vabariik 100 meeskonna tihedas koostöös. Filmipäevade eesmärk on tõsta teadlikkust Eestist ja Eesti kultuurist, edendada Eesti ja Saksamaa vahelist filmialast koostööd, juhtida tähelepanu Eesti Euroopa Nõukogu eesistumisele ning eesseisvale juubeliaastale. | Berliinis toimuvad esmakordselt Eesti filmipäevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmed näitamisele tulevad filmid jõuavad Berliini kinno Sputnik vahetult pärast Saksamaa esilinastusi mainekatel festivalidel Hamburgis, Cottbusis, Lübeckis, Mannheim-Heidelbergis ja Leipzigis.
“Eesti filmipidu tutvustab siinsele publikule meie filmikunsti ning aitab sedakaudu ka selgitada eestlaste olemust ja mõttemaailma. Me pole kuigi kergesti tabatavad ning film aitab meie mõtestamisele kaasa,” sõnas Merit Kopli, Eesti kultuuriatašee Saksamaal.
“Eesti filmid on sel sügisel Saksamaal vägagi nähtaval olnud. Oktoobris toimusid traditsioonilised Eesti filmiõhtud Bremenis, Oldenburgis, Kielis, Hamburgis ja Berliinis. Berliinis toimus lisaks ka Eesti dokfilmiõhtu ning novembri alguses sai näha Eesti lühifilme. Lisaks veel linastused arvukatel filmifestivalidel üle kogu Saksamaa,” rõõmustab Kopli.
Eesti filmipäevade programmis on verivärsked mängufilmid “Keti lõpp” (režissöör Priit Pääsuke) ja “Minu näoga onu” (režissöörid Katrin Maimik ja Andres Maimik). Samuti populaarne komöödiafilm “Sangarid” (režissöör Jaak Kilmi) ning hiljuti Dok Leipzigi filmifestivalil enim nõutud filmiks nimetatud dokumentaalfilm “Nõukogude hipid” (režissöör Terje Toomistu). Esindatud on ka lühi- ja animafilmide paremik. Lastele linastub “Supilinna salaselts” (režissöör Margus Paju), põnevuse otsijad saavad nautida mängufilme “Teesklejad” (režissöör Vallo Toomla) ning “Must Alpinist” (režissöör Urmas. E. Liiv). Filme on esitlemas mitmed filmitegijad, kes vastavad publiku küsimustele ning räägivad filmide tegemise protsessist lähemalt.
Filmiprogrammiga paralleelselt toimub ka Eesti ja Saksa produtsentidele mõeldud kontaktüritus, mille eesmärk on edendada kahe riigi vahelist filmialast koostööd. Berliini filmiprodutsentidele tutvustatakse Eestis filmimise võimalusi ning räägitakse lähemalt rahastusvõimalustest sh. tagasimaksesüsteemist Film Estonia.
Eesti filmipäevad Berliinis toimuvad Eesti Filmi Instituudi, Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Berliini saatkonna ja Riigikantselei Eesti Vabariik 100 meeskonna tihedas koostöös. Filmipäevade eesmärk on tõsta teadlikkust Eestist ja Eesti kultuurist, edendada Eesti ja Saksamaa vahelist filmialast koostööd, juhtida tähelepanu Eesti Euroopa Nõukogu eesistumisele ning eesseisvale juubeliaastale.
### Response:
Berliinis toimuvad esmakordselt Eesti filmipäevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba järgmisel reedel stardib aga astme võrra madalam IBU-karikasari, mille esimene etapp toimub Norras Sjusjøenis. Meestest on rajal Johan Talihärm, Martin Remmelg ja Kalev Ermits ning naistest Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Grete Gaim.
Ermits alustab hooaega bravuurikalt, sest paneb ennast enne MK algust proovile juba Sjusjøeni sprindidistantsidel. MK-koondisega liitub ta Östersundis samuti sprindiks. Taoline MK-hooaja eelne proovivõistlus pole sugugi jalgratta leiutamine. Paljud koondised kasutavad võimalust, kus IBU-karikaetapp toimub nädal enne esimest MK-etappi. Nii on see väga heaks kontrollstardiks.
Eesti koondis saab aga tänavu igal MK-etapil starti panna kolm meest ja kolm naist, seega peab üks meestest Ermitsale avaetapil ruumi tegema. Praeguste plaanide kohaselt on selleks Roland Lessing, kes tahtiski Rootsis startida vaid segateates ja individuaaldistantsil.
Kalev Ermitsa võistlusplaani selgitab laskesuusakoondise treener Indrek Tobreluts. "Ta ise soovis minna IBU-karikale oma seisundit kontrollima ka muu maailmaga, sest praegu oleme siin omavahel pusinud, mis täit ülevaadet ei anna," ütles Tobreluts Vikerraadiole. "Võistlusstarte tuleb koguda, aga kuna ta Östersundis täit programmi kaasa ei tee, siis tema võistluste arv ei suurene."
Naistest näitas ennast Olose katsevõistlustel head küljest Tuuli Tomingas, kuid tal puudub maailmakarikal osalemiseks kvalifikatsioon. Seega alustab Tomingas hooaega IBU-karikasarjas, et täita kvalifikatsioon ning loodetavasti seejärel saab ta liituda MK-sarjaga.
Viimases hooajaeelses treeninglaagris tundis aga Meril Beilman puusas valu ning tema avaetapil kindlasti ei stardi. Enne läbib ta terviseuuringud et saada täpselt selgusele kas ja mis puusaga valesti on.
Eelmistel aastatel on katsevõistluse põhjal kinnitatud MK-koondis pikemaks perioodiks, näiteks kolmeks esimeseks etapiks. Sel aastal endale sellist luksust lubada ei saa. Stardikohtade arv on piiratud ning sisuliselt ei ole ühegi koondislase seljatagune kindel. Kui MK-etapil ebaõnnestud võib sinu koha üle võtta see, kes IBU karikal näitab head minekut.
Tobrelutsu meelest on koondisesisene konkurents pigem positiivne. "Arvan, et see tuleb kasuks," ei varjanud Tobreluts. "Kuna meie eesmärgiks on MK-etappidel välja panna võimalikult tugev võistkond, siis on süsteem selliselt üles ehitatud. Sportlased peavad ennast tõestama. Päris nii ei ole, et kindlustan endale Olosel koondises koha ja purjetan kevadeni välja."
Eelmisel hooajal jäi eestlaste parimaks tulemuseks MK-sarjas Kauri Kõivu 21. koht Östersundi 20 km individuaaldistantsil. Hooaja alguse kohta hea tulemus, kuid oodatud vormitõus järgmistest etappideks jäigi koondislastel tulemata.
Tänavuse hooaja eel on proovitud eelmise aasta vigu vältida ning ka seekord on eesmärgiks seatud hooaja esimeste etappidega järkjärgult paremasse hoogu tõusmine.
"Oleme planeerinud nii, et vormikõver liiguks tõusvas joones," ei varjanud Tobreluts. "Eelmisel aastal läks paraku teatud asjaolude tõttu teistpidi. Loodetavasti sel hooajal suudame terviseprobleeme vältida ja kõik läheb planeeritult."
MK-sari algab Östersundis 27. novembril kui sõidetakse segateade ja paarissegateade. 30. novembrist kuni 4. detsembrini on Östersundis kavas individuaalsed võistlused. Kõik tänavuse hooaja maailmakarikavõistlused jõuavad Eesti televaatajani otsepildis ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. | Tobreluts: sportlased peavad ennast tõestama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba järgmisel reedel stardib aga astme võrra madalam IBU-karikasari, mille esimene etapp toimub Norras Sjusjøenis. Meestest on rajal Johan Talihärm, Martin Remmelg ja Kalev Ermits ning naistest Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Grete Gaim.
Ermits alustab hooaega bravuurikalt, sest paneb ennast enne MK algust proovile juba Sjusjøeni sprindidistantsidel. MK-koondisega liitub ta Östersundis samuti sprindiks. Taoline MK-hooaja eelne proovivõistlus pole sugugi jalgratta leiutamine. Paljud koondised kasutavad võimalust, kus IBU-karikaetapp toimub nädal enne esimest MK-etappi. Nii on see väga heaks kontrollstardiks.
Eesti koondis saab aga tänavu igal MK-etapil starti panna kolm meest ja kolm naist, seega peab üks meestest Ermitsale avaetapil ruumi tegema. Praeguste plaanide kohaselt on selleks Roland Lessing, kes tahtiski Rootsis startida vaid segateates ja individuaaldistantsil.
Kalev Ermitsa võistlusplaani selgitab laskesuusakoondise treener Indrek Tobreluts. "Ta ise soovis minna IBU-karikale oma seisundit kontrollima ka muu maailmaga, sest praegu oleme siin omavahel pusinud, mis täit ülevaadet ei anna," ütles Tobreluts Vikerraadiole. "Võistlusstarte tuleb koguda, aga kuna ta Östersundis täit programmi kaasa ei tee, siis tema võistluste arv ei suurene."
Naistest näitas ennast Olose katsevõistlustel head küljest Tuuli Tomingas, kuid tal puudub maailmakarikal osalemiseks kvalifikatsioon. Seega alustab Tomingas hooaega IBU-karikasarjas, et täita kvalifikatsioon ning loodetavasti seejärel saab ta liituda MK-sarjaga.
Viimases hooajaeelses treeninglaagris tundis aga Meril Beilman puusas valu ning tema avaetapil kindlasti ei stardi. Enne läbib ta terviseuuringud et saada täpselt selgusele kas ja mis puusaga valesti on.
Eelmistel aastatel on katsevõistluse põhjal kinnitatud MK-koondis pikemaks perioodiks, näiteks kolmeks esimeseks etapiks. Sel aastal endale sellist luksust lubada ei saa. Stardikohtade arv on piiratud ning sisuliselt ei ole ühegi koondislase seljatagune kindel. Kui MK-etapil ebaõnnestud võib sinu koha üle võtta see, kes IBU karikal näitab head minekut.
Tobrelutsu meelest on koondisesisene konkurents pigem positiivne. "Arvan, et see tuleb kasuks," ei varjanud Tobreluts. "Kuna meie eesmärgiks on MK-etappidel välja panna võimalikult tugev võistkond, siis on süsteem selliselt üles ehitatud. Sportlased peavad ennast tõestama. Päris nii ei ole, et kindlustan endale Olosel koondises koha ja purjetan kevadeni välja."
Eelmisel hooajal jäi eestlaste parimaks tulemuseks MK-sarjas Kauri Kõivu 21. koht Östersundi 20 km individuaaldistantsil. Hooaja alguse kohta hea tulemus, kuid oodatud vormitõus järgmistest etappideks jäigi koondislastel tulemata.
Tänavuse hooaja eel on proovitud eelmise aasta vigu vältida ning ka seekord on eesmärgiks seatud hooaja esimeste etappidega järkjärgult paremasse hoogu tõusmine.
"Oleme planeerinud nii, et vormikõver liiguks tõusvas joones," ei varjanud Tobreluts. "Eelmisel aastal läks paraku teatud asjaolude tõttu teistpidi. Loodetavasti sel hooajal suudame terviseprobleeme vältida ja kõik läheb planeeritult."
MK-sari algab Östersundis 27. novembril kui sõidetakse segateade ja paarissegateade. 30. novembrist kuni 4. detsembrini on Östersundis kavas individuaalsed võistlused. Kõik tänavuse hooaja maailmakarikavõistlused jõuavad Eesti televaatajani otsepildis ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
### Response:
Tobreluts: sportlased peavad ennast tõestama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arenguprogrammi jõudvad 30 ideed valib žürii välja 25.-26. novembrini toimuval parimate ideede järgmisel esitlusel.
Ajujahi ellukutsuja Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul on tänavune tase kõrge ja edasipääsu väärivaid ideid rohkem kui kohti. "Igal aastal on raske tõmmata piiri saja idee juures, mistõttu keskendume esitatud ideede sisule. Kuna žürii ette astumise võimalust vääriksid rohkemad, siis otsustasime neile seda võimaldada," rääkis Ivask.
Kõiki edasipääsenuid ootab ees enda äriidee esitlemine žüriile, mis määrab arenguprogrammi pääsemise.
Edasipääsenud ideede piirkondlik jaotus on järgmine: Tallinnast ja Harjumaalt 51 ja 19, Tartumaalt 24, Pärnumaalt 3, Jõgevamaalt 2, Lääne-Virumaalt 2, Põlvamaalt 2, Viljandimaalt 2, Läänemaalt 1, Saaremaalt 1 ja Valgamaalt 1.
Edasipääsenud ideedest pärineb 33 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 17 tööstuse ja disaini, 14 sotsiaalse ettevõtluse, 8 energeetika ja keskkonna, 5 loomemajanduse, 3 tervise ja biomeditsiini ning 2 turismi ja teenusmajanduse valdkonnast. 26 edasipääsenud ideed märgiti muu kategooria alla.
Kõigi edasipääsenutega saab tutvuda Ajujahi kodulehel. | Ajujahi järgmisesse vooru pääses varasemast rohkem ideesid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arenguprogrammi jõudvad 30 ideed valib žürii välja 25.-26. novembrini toimuval parimate ideede järgmisel esitlusel.
Ajujahi ellukutsuja Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul on tänavune tase kõrge ja edasipääsu väärivaid ideid rohkem kui kohti. "Igal aastal on raske tõmmata piiri saja idee juures, mistõttu keskendume esitatud ideede sisule. Kuna žürii ette astumise võimalust vääriksid rohkemad, siis otsustasime neile seda võimaldada," rääkis Ivask.
Kõiki edasipääsenuid ootab ees enda äriidee esitlemine žüriile, mis määrab arenguprogrammi pääsemise.
Edasipääsenud ideede piirkondlik jaotus on järgmine: Tallinnast ja Harjumaalt 51 ja 19, Tartumaalt 24, Pärnumaalt 3, Jõgevamaalt 2, Lääne-Virumaalt 2, Põlvamaalt 2, Viljandimaalt 2, Läänemaalt 1, Saaremaalt 1 ja Valgamaalt 1.
Edasipääsenud ideedest pärineb 33 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 17 tööstuse ja disaini, 14 sotsiaalse ettevõtluse, 8 energeetika ja keskkonna, 5 loomemajanduse, 3 tervise ja biomeditsiini ning 2 turismi ja teenusmajanduse valdkonnast. 26 edasipääsenud ideed märgiti muu kategooria alla.
Kõigi edasipääsenutega saab tutvuda Ajujahi kodulehel.
### Response:
Ajujahi järgmisesse vooru pääses varasemast rohkem ideesid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell – ideaalne mehhanism, mis toimetab omasoodu. Vanasti oli vaja suurt pommidega seinakella või väikest käekella iga päev üles keerata, et selle töö ei lakkaks. Ta tuletas oma mehhanismi olemasolu iga päev meelde. Nüüd on taskus nutitelefon, mille elektrooniline kell end ka kaks korda aastas kellakeeramise ajal ise õigeks sätib. Ei mingit muret.
Ajast, mil 31. märtsi hilisõhtu möödus paberkandjal tuludeklaratsiooni kohal nuttes ja halades, püüdes aru saada, kuhu mida kirjutama peab, on möödas juba paarkümmend aastat. Me oleme harjunud, et tuludeklaratsioon täidab ennast elektrooniliselt ise, meil jääb üle vaid rõõmsalt see paari hiireklõpsuga kinnitada ning mõne aja pärast enammakstud tulumaksu tagastamist ootama jääda. Nii oli see senimaani.
Ka ID-kaarti harjusime pidama abivahendiks, mis toetas internetipangas käimist ega mõelnud selle toimimisele. Keegi ei kujutanud enam ette, et peab füüsiliselt panka kohale minema ja seal oma arveid tasuma, tehnoloogiline abimees ajas kõik jonksu, tõsi, aeg-ajalt eri brauserites jukerdades. See tekitas tuska. Tänavune sertifikaatide uuendamine ja avastatud turvarisk pani aga ID-kaardist kirjutama rohkem kui viimase 15 aasta peale kokku.
Me oleme Eestis harjunud elama nii, et ei pea riigiaparaadi tehnoloogilise toimimise mehhanismidesse sekkuma ega oma pead nende toimimisega vaevama. Nüüd aga korraga tuletab meie lähiminevik end järjest meelde, me peame varrukad üles käärima ja sekkuma, möödapääsu pole.
Kas anda riigile oma tulumaksuvaba miinimumi osas laenu või võtta seda ise? Kuidas arvutada välja optimaalseim tasakaal, et mitte end hiljem vaeseks maksta, ent mitte ka iga kuu kõvasti vähem palka saada? Kui palju peaksin arvestama tulumaksuvaba miinimumi ja kuidas see valem täpselt käib? See on tänavuse hilissügise põletavaim küsimus.
Eelmine oli „kas sul on sertifikaadid juba uuendatud?”. Ja „kas said süsteemi sisse?”. Selle juurde käis mõistmatu mõmin, sest mis täpselt ID-kaardiga lahti on ja mis võib juhtuda, kui seda ära ei uuenda, jäi enamikul lõpuni hoomamata.
Süsteemid, mis seni toimisid laitmatult, meie sekkumata, nii et õigesti välja arvestatud palk jõudis arvele ja pangas said arved makstud ilma ID-kaardile süvitsi mõtlemata, on ootamatult saanud meie igapäevakõnepruugi lahutamatuks osaks. Me peame mehhanismiga suhestuma, tahame või mitte. Kuigi üldse ei tahaks, sest keeruline mehhanism on võluv seni, kuni sellega kättpidi kokku ei puutu.
Puudub veel, et telefonikella igapäevaselt üles keerama peab hakkama. | Merilin Pärli: kättpidi masinasse ehk sõit ajas tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell – ideaalne mehhanism, mis toimetab omasoodu. Vanasti oli vaja suurt pommidega seinakella või väikest käekella iga päev üles keerata, et selle töö ei lakkaks. Ta tuletas oma mehhanismi olemasolu iga päev meelde. Nüüd on taskus nutitelefon, mille elektrooniline kell end ka kaks korda aastas kellakeeramise ajal ise õigeks sätib. Ei mingit muret.
Ajast, mil 31. märtsi hilisõhtu möödus paberkandjal tuludeklaratsiooni kohal nuttes ja halades, püüdes aru saada, kuhu mida kirjutama peab, on möödas juba paarkümmend aastat. Me oleme harjunud, et tuludeklaratsioon täidab ennast elektrooniliselt ise, meil jääb üle vaid rõõmsalt see paari hiireklõpsuga kinnitada ning mõne aja pärast enammakstud tulumaksu tagastamist ootama jääda. Nii oli see senimaani.
Ka ID-kaarti harjusime pidama abivahendiks, mis toetas internetipangas käimist ega mõelnud selle toimimisele. Keegi ei kujutanud enam ette, et peab füüsiliselt panka kohale minema ja seal oma arveid tasuma, tehnoloogiline abimees ajas kõik jonksu, tõsi, aeg-ajalt eri brauserites jukerdades. See tekitas tuska. Tänavune sertifikaatide uuendamine ja avastatud turvarisk pani aga ID-kaardist kirjutama rohkem kui viimase 15 aasta peale kokku.
Me oleme Eestis harjunud elama nii, et ei pea riigiaparaadi tehnoloogilise toimimise mehhanismidesse sekkuma ega oma pead nende toimimisega vaevama. Nüüd aga korraga tuletab meie lähiminevik end järjest meelde, me peame varrukad üles käärima ja sekkuma, möödapääsu pole.
Kas anda riigile oma tulumaksuvaba miinimumi osas laenu või võtta seda ise? Kuidas arvutada välja optimaalseim tasakaal, et mitte end hiljem vaeseks maksta, ent mitte ka iga kuu kõvasti vähem palka saada? Kui palju peaksin arvestama tulumaksuvaba miinimumi ja kuidas see valem täpselt käib? See on tänavuse hilissügise põletavaim küsimus.
Eelmine oli „kas sul on sertifikaadid juba uuendatud?”. Ja „kas said süsteemi sisse?”. Selle juurde käis mõistmatu mõmin, sest mis täpselt ID-kaardiga lahti on ja mis võib juhtuda, kui seda ära ei uuenda, jäi enamikul lõpuni hoomamata.
Süsteemid, mis seni toimisid laitmatult, meie sekkumata, nii et õigesti välja arvestatud palk jõudis arvele ja pangas said arved makstud ilma ID-kaardile süvitsi mõtlemata, on ootamatult saanud meie igapäevakõnepruugi lahutamatuks osaks. Me peame mehhanismiga suhestuma, tahame või mitte. Kuigi üldse ei tahaks, sest keeruline mehhanism on võluv seni, kuni sellega kättpidi kokku ei puutu.
Puudub veel, et telefonikella igapäevaselt üles keerama peab hakkama.
### Response:
Merilin Pärli: kättpidi masinasse ehk sõit ajas tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu miinimumhinna kehtestamiseks võttis Šoti parlament vastu juba viis aastat tagasi, kuid selle rakendamine on kohtuvaidluste tõttu veninud, vahendas BBC.
Briti ülemkohtu seitse kohtunikku leidsid oma otsuses üksmeelselt, et eelnõu ei riku mingil moel Euroopa Liidu seadusi ja et tegu on "proportsionaalse meetmega põhjendatud eesmärgi saavutamiseks".
Šoti valitsuse ministrid on oma plaani varem põhjendanud sellega, et 50-pennine alkoholiühiku (10 milliliitrit puhast alkoholi) miinimumhind aitab muuta Šotimaa "ebatervet suhet" alkoholiga, sest eelkõige tõuseb meetme tagajärjel odava kange alkoholi hind.
BBC väitel on Šotimaast seega saamas esimene riik, mis kehtestab alkoholiühikule põhineva miinimumhinna. Tõenäoliselt jõustub seadus järgmise aasta alguses. Mingis teises vormis alkoholi miinimumhinda on rakendatud ka teistes riikides, näiteks Kanadas ja Venemaal, ning odava alkoholi vastu on erinevaid meetmeid - eelkõige aktsiisi - rakendatud paljudes riikides.
Šotimaa puhul pole aga tegu maksu või aktsiisiga, sest hinnatõusust tekkiv raha läheb endiselt tootjatele ja müüjatele - lihtsalt odavama kange alkoholi hind tarbija jaoks tõuseb.
SWA on varem teatanud, et valitsuse plaani näol on tegu kaubanduse piiramisega ning et alkoholismiga võitluseks olevat efektiivsemaid viise. Nüüd on aga assotsiatsioon kinnitanud, et lepib ülemkohtu otsusega ning mingeid edasisi juriidilisi samme pole enam kavas.
Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon rõõmustas Twitteris ülemkohtu otsuse üle. "See on olnud pikk teekond - ning kahtlemata saab sellel poliitikal olema ka edaspidi kriitikuid - kuid see on julge ja vajalik samm rahvatervise parandamiseks." | Šotimaal hakkab peagi kehtima alkoholi miinimumhind | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu miinimumhinna kehtestamiseks võttis Šoti parlament vastu juba viis aastat tagasi, kuid selle rakendamine on kohtuvaidluste tõttu veninud, vahendas BBC.
Briti ülemkohtu seitse kohtunikku leidsid oma otsuses üksmeelselt, et eelnõu ei riku mingil moel Euroopa Liidu seadusi ja et tegu on "proportsionaalse meetmega põhjendatud eesmärgi saavutamiseks".
Šoti valitsuse ministrid on oma plaani varem põhjendanud sellega, et 50-pennine alkoholiühiku (10 milliliitrit puhast alkoholi) miinimumhind aitab muuta Šotimaa "ebatervet suhet" alkoholiga, sest eelkõige tõuseb meetme tagajärjel odava kange alkoholi hind.
BBC väitel on Šotimaast seega saamas esimene riik, mis kehtestab alkoholiühikule põhineva miinimumhinna. Tõenäoliselt jõustub seadus järgmise aasta alguses. Mingis teises vormis alkoholi miinimumhinda on rakendatud ka teistes riikides, näiteks Kanadas ja Venemaal, ning odava alkoholi vastu on erinevaid meetmeid - eelkõige aktsiisi - rakendatud paljudes riikides.
Šotimaa puhul pole aga tegu maksu või aktsiisiga, sest hinnatõusust tekkiv raha läheb endiselt tootjatele ja müüjatele - lihtsalt odavama kange alkoholi hind tarbija jaoks tõuseb.
SWA on varem teatanud, et valitsuse plaani näol on tegu kaubanduse piiramisega ning et alkoholismiga võitluseks olevat efektiivsemaid viise. Nüüd on aga assotsiatsioon kinnitanud, et lepib ülemkohtu otsusega ning mingeid edasisi juriidilisi samme pole enam kavas.
Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon rõõmustas Twitteris ülemkohtu otsuse üle. "See on olnud pikk teekond - ning kahtlemata saab sellel poliitikal olema ka edaspidi kriitikuid - kuid see on julge ja vajalik samm rahvatervise parandamiseks."
### Response:
Šotimaal hakkab peagi kehtima alkoholi miinimumhind |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu võitis prantslane tiitli M-Spordi meeskonnas, kuid siiski ei tahtnud ta oma tulevikuplaane avalikustada. "Ma tean, mida ma järgmisel aastal teen, kuid ei kiirusta otsuse teatavaks tegemisega," sõnas Ogier L'Equipe'i vahendusel. "Kindel on aga see, et kui rallikarjääri jätkan, siis M-Spordis."
Hiljuti lausus 33-aastane prantslane, et kaalub ka tippspordist taandumist, et keskenduda oma perele. M-Spordil aga ei pruugi Ogier'le uue lepingu pakkumiseks piisavalt finantsvahendeid olla. | Ogier Citroeni ei siirdu, kuid ka M-Spordis jätkamine pole kindel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu võitis prantslane tiitli M-Spordi meeskonnas, kuid siiski ei tahtnud ta oma tulevikuplaane avalikustada. "Ma tean, mida ma järgmisel aastal teen, kuid ei kiirusta otsuse teatavaks tegemisega," sõnas Ogier L'Equipe'i vahendusel. "Kindel on aga see, et kui rallikarjääri jätkan, siis M-Spordis."
Hiljuti lausus 33-aastane prantslane, et kaalub ka tippspordist taandumist, et keskenduda oma perele. M-Spordil aga ei pruugi Ogier'le uue lepingu pakkumiseks piisavalt finantsvahendeid olla.
### Response:
Ogier Citroeni ei siirdu, kuid ka M-Spordis jätkamine pole kindel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paha lugu" on filmikassett, mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest tumedamatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki.
Katrin Maimiku ja Andres Maimiku filmi “Nissan Patrol” peategelaseks on kunstitudeng Jane, kes hääletab üksildasel teel end ühe mehise maasturi peale. Roolis istuv noormees saab neiu vabameelsest käitumisest valesti aru ning masin keerab äkitselt kitsastele kõrvalteedele.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Katrin Maimik ja Andres Maimik, operaator Mihkel Soe, kunsntik Adele Thele Robam, osades Lauli Otsar ja Ott Raidmets, produtsent Andres Maimik.
Gustaf Boman Bränngårdi ja Rain Tolk'i filmi "Varakevad” keskmes on 15-aastane Sander, kes langeb koolikaaslaste õela vembu ohvriks. Trauma üle elanud teismelisel noormehel on raske leida võtit, kuidas oma sõpradega edasi suhelda.
Filmi stsenarist on Gustaf Boman Bränngård, režissöörid Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk, operaator Madis Reimund, kunstnik Getter Vahar, osades Joseph Mattias Metsala, Katariina Kilk, Märten Männiste, Teet Tammelaan ja Rauno Gutman, produtsent Alvar Reinumägi.
Andres Maimiku ja Rain Tolk'i “Kokkulepe” paiskab vaataja keset võtteplatsi stiihiat. Mida peab lavastaja tegema siis, kui väikses armsas tüdrukus on peidus kõige kapriissem diiva? Manipulatsiooniahelad ulatuvad väga kaugele ja sügavale.
Stsenaristid ja režissöörid on Andres Maimik ja Rain Tolk, opetaator Mihkel Soe, kunstnik Anneli Arusaar, osades Annabrith Heinmaa, Rain Tolk, Alvar Reinumägi, Katre Kaseleht ja Maria Peterson, produtsent Alvar Reinumägi.
Maria Avdjushko lavastatud “Nõiutud” räägib keskealisest Rainarist, kes avastab perekonnaga väljasõidule saabudes, et toidukraam on maha jäänud. Ekseldes mööda metsa satub ta salapärase naise Liina juurde, kes ta vargsi oma mõjuvõimu alla võtab. Filmi stsenarist-režissöör on Maria Avdjushko, operaator Ants Tammik, kunstnik Carolin Saan, osades Ester Kuntu, Margus Prangel, Piret Kalda, Adele Taska ja Bert Raudsep, produtsendid Andres Maimik ja Maario Masing.
Andres Maimiku ja Katrin Maimiku “Jõulumüsteerium” räägib tudengist Jassist, kes teenib lisaraha jõuluvanaks kehastudes. Ühe ukse taga ootab Jassi üksik naine, kes tõmbab ta kummalistesse rollimängudesse, millele Jass viisaka noormehena ei oska “ei” öelda.
Filmi stsenaristid-režissöörid on Katrin Maimik ja Andres Maimik, operaator Mihkel Soe, kunstnik Katrin Sipelgas, osades Maria Avdjushko ja Markus Habakukk, produtsent Maario Masing.
"Pole mõtet otsida koletisi oma voodi alt, kui nad on tegelikult peidus meis endis," on öelnud evolutsiooniteooria isa Charles Darwin. | Jaanuaris jõuab kinolinale viis lugu ärakasutamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paha lugu" on filmikassett, mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest tumedamatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki.
Katrin Maimiku ja Andres Maimiku filmi “Nissan Patrol” peategelaseks on kunstitudeng Jane, kes hääletab üksildasel teel end ühe mehise maasturi peale. Roolis istuv noormees saab neiu vabameelsest käitumisest valesti aru ning masin keerab äkitselt kitsastele kõrvalteedele.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Katrin Maimik ja Andres Maimik, operaator Mihkel Soe, kunsntik Adele Thele Robam, osades Lauli Otsar ja Ott Raidmets, produtsent Andres Maimik.
Gustaf Boman Bränngårdi ja Rain Tolk'i filmi "Varakevad” keskmes on 15-aastane Sander, kes langeb koolikaaslaste õela vembu ohvriks. Trauma üle elanud teismelisel noormehel on raske leida võtit, kuidas oma sõpradega edasi suhelda.
Filmi stsenarist on Gustaf Boman Bränngård, režissöörid Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk, operaator Madis Reimund, kunstnik Getter Vahar, osades Joseph Mattias Metsala, Katariina Kilk, Märten Männiste, Teet Tammelaan ja Rauno Gutman, produtsent Alvar Reinumägi.
Andres Maimiku ja Rain Tolk'i “Kokkulepe” paiskab vaataja keset võtteplatsi stiihiat. Mida peab lavastaja tegema siis, kui väikses armsas tüdrukus on peidus kõige kapriissem diiva? Manipulatsiooniahelad ulatuvad väga kaugele ja sügavale.
Stsenaristid ja režissöörid on Andres Maimik ja Rain Tolk, opetaator Mihkel Soe, kunstnik Anneli Arusaar, osades Annabrith Heinmaa, Rain Tolk, Alvar Reinumägi, Katre Kaseleht ja Maria Peterson, produtsent Alvar Reinumägi.
Maria Avdjushko lavastatud “Nõiutud” räägib keskealisest Rainarist, kes avastab perekonnaga väljasõidule saabudes, et toidukraam on maha jäänud. Ekseldes mööda metsa satub ta salapärase naise Liina juurde, kes ta vargsi oma mõjuvõimu alla võtab. Filmi stsenarist-režissöör on Maria Avdjushko, operaator Ants Tammik, kunstnik Carolin Saan, osades Ester Kuntu, Margus Prangel, Piret Kalda, Adele Taska ja Bert Raudsep, produtsendid Andres Maimik ja Maario Masing.
Andres Maimiku ja Katrin Maimiku “Jõulumüsteerium” räägib tudengist Jassist, kes teenib lisaraha jõuluvanaks kehastudes. Ühe ukse taga ootab Jassi üksik naine, kes tõmbab ta kummalistesse rollimängudesse, millele Jass viisaka noormehena ei oska “ei” öelda.
Filmi stsenaristid-režissöörid on Katrin Maimik ja Andres Maimik, operaator Mihkel Soe, kunstnik Katrin Sipelgas, osades Maria Avdjushko ja Markus Habakukk, produtsent Maario Masing.
"Pole mõtet otsida koletisi oma voodi alt, kui nad on tegelikult peidus meis endis," on öelnud evolutsiooniteooria isa Charles Darwin.
### Response:
Jaanuaris jõuab kinolinale viis lugu ärakasutamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argentina koondis asus eile Krasnodaris peetud kontrollmängu Nigeeria vastu 2:0 juhtima, kuid kaotas lõpuks 2:4. Argentina mängijana 1986. aasta maailmameistritiitlini vedanud Maradona, kes juhendas koondist 2010. aasta MM-il, postitas Instagrami kontole tabeli peatreenerite tulemustega, mis näitab, et ta on pärast 1970. aastaid olnud riigi edukaim loots, vahendas Soccernet.ee.
"Kes võidab kõige rohkem? Tehkem omad järeldused. Ma olen vihane, sest nad annavad ära meie prestiiži, aga mängijad ei ole need, keda süüdistada. Tahan tagasi tulla!" kirjutas Maradona postituse juurde.
Kui statistiliselt võitis Maradona oma 24 peatreenerina peetud mängust 18 ehk 75% ja on sellega tõesti Argentina edukaim, siis toonast mängupilti ei meenuta Argentina fännid just suurimate kiidusõnadega. Ka MM lõppes Maradona koondisele veerandfinaalis.
Praeguse peatreeneri Jorge Sampaoli käe all on Argentina võitnud neli ja viigistanud kolm kohtumist, Nigeeria vastu tunnistati esimest korda kaotust. | Statistikale viidanud Maradona ihkab tagasi Argentina peatreeneripostile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentina koondis asus eile Krasnodaris peetud kontrollmängu Nigeeria vastu 2:0 juhtima, kuid kaotas lõpuks 2:4. Argentina mängijana 1986. aasta maailmameistritiitlini vedanud Maradona, kes juhendas koondist 2010. aasta MM-il, postitas Instagrami kontole tabeli peatreenerite tulemustega, mis näitab, et ta on pärast 1970. aastaid olnud riigi edukaim loots, vahendas Soccernet.ee.
"Kes võidab kõige rohkem? Tehkem omad järeldused. Ma olen vihane, sest nad annavad ära meie prestiiži, aga mängijad ei ole need, keda süüdistada. Tahan tagasi tulla!" kirjutas Maradona postituse juurde.
Kui statistiliselt võitis Maradona oma 24 peatreenerina peetud mängust 18 ehk 75% ja on sellega tõesti Argentina edukaim, siis toonast mängupilti ei meenuta Argentina fännid just suurimate kiidusõnadega. Ka MM lõppes Maradona koondisele veerandfinaalis.
Praeguse peatreeneri Jorge Sampaoli käe all on Argentina võitnud neli ja viigistanud kolm kohtumist, Nigeeria vastu tunnistati esimest korda kaotust.
### Response:
Statistikale viidanud Maradona ihkab tagasi Argentina peatreeneripostile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda kvartali lõpuks oli politsei kontrollinud juhtide kainust ligi 500 000 korral, mida on 150 000 võrra ehk 23% vähem kui mullu samal ajal.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütles ERR-ile, et tänavu on teostatud joobekontrollide arv tõepoolest väiksem kui möödunud aastal, kuid see oli nii ka prognoositud.
"Juulis alanud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperiood viis ennekõike suvekuudel ja septembris mitmed politseinikud oma tavatöölt eemale," selgitas ta.
Tikerpe kinnitas, et järgmisel aastal taastub liiklusjärelevalve 2016. aasta tasemel.
Üheksa kuuga avastas politsei reidide ja tavapärase kontrolli käigus 4985 joobes juhti, mis teeb nende osakaaluks ühe protsendi.
Osakaal on aastaga kasvanud, sest mullu samal perioodil oli näitaja 0,87%.
Lihtsamalt öeldes tabab politsei keskmiselt ühe joobes juhi iga saja kontrollitud juhi kohta või siis tuhat joobes juhti 100 000 juhi kohta.
Samas on langenud vigastatutega liiklusõnnetuste arv, mis on toimunud alkoholi või narkootilisi aineid tarvitanud sõidukijuhi osalusel.
Tikerpe sõnul võib seda pidada üheks indikaatoriks, et üldine pilt liikluses selles vaates on mõnevõrra paranenud. | Eesistumise tõttu jäi politseil vähem aega roolijoodikute püüdmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda kvartali lõpuks oli politsei kontrollinud juhtide kainust ligi 500 000 korral, mida on 150 000 võrra ehk 23% vähem kui mullu samal ajal.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütles ERR-ile, et tänavu on teostatud joobekontrollide arv tõepoolest väiksem kui möödunud aastal, kuid see oli nii ka prognoositud.
"Juulis alanud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperiood viis ennekõike suvekuudel ja septembris mitmed politseinikud oma tavatöölt eemale," selgitas ta.
Tikerpe kinnitas, et järgmisel aastal taastub liiklusjärelevalve 2016. aasta tasemel.
Üheksa kuuga avastas politsei reidide ja tavapärase kontrolli käigus 4985 joobes juhti, mis teeb nende osakaaluks ühe protsendi.
Osakaal on aastaga kasvanud, sest mullu samal perioodil oli näitaja 0,87%.
Lihtsamalt öeldes tabab politsei keskmiselt ühe joobes juhi iga saja kontrollitud juhi kohta või siis tuhat joobes juhti 100 000 juhi kohta.
Samas on langenud vigastatutega liiklusõnnetuste arv, mis on toimunud alkoholi või narkootilisi aineid tarvitanud sõidukijuhi osalusel.
Tikerpe sõnul võib seda pidada üheks indikaatoriks, et üldine pilt liikluses selles vaates on mõnevõrra paranenud.
### Response:
Eesistumise tõttu jäi politseil vähem aega roolijoodikute püüdmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et sürrealistist kunstniku Ilmar Malini poeg Jaan korraldas 9. ja 10. novembril kaheksandat korda Festivali Hullunud Tartu, on arusaadav. Tegelikult oli/on isa ja poja hullus üsna kontrollitud – ei ole mina kummagi puhul täheldanud mingit ebastabiilsust.
Ilmar Malini sürrealism ainult mängis unenäolikkust ja alateadvusse sukeldumist. Tema looming oli vägagi kaalutletud. Poeg Jaan on impulsiivsem, aga hetkelised hullumised on lausa tervislikud.
Kas Jaan Malin suudab eesti luulest need kõige hullumeelsemad välja valida, ei ole mul pädevust hinnata. Igal juhul on Hullunud Tartu luuleõhtud olnud alati nauditavad. Sel aastal toimusid need Aparaaditehase neljandal korrusel Erinevate Tubade Klubis, kus rahvas lösutas diivanitel, ühes käes veiniklaas ja teises sigaret - ah, vabandust, viimast ei olnud, sest see on keelatud, ja mõtiskles hullumise erinevate vormide üle. Seda eriti Trapeeži poeesia saatel.
Festivalidega kaasnevad kunstinäitused on toimunud luuleõhtutega samades paikades: 2010 vanas psühhoneuroloogiahaiglas, 2011 vanas anatoomikumis, 2012 vanas trükikojas, 2013 TÜ endises kirikus, 2016 Genklubis, aastatel 2014 ja 2015 erandlikult kultuuriklubis Promenaadiviis. Sel aastal Aparaaditehase teises tiivas – Karritehases. Kokku on näitustel esinenud nelikümmend kunstnikku.
Olenevalt ruumist on igal festivalil olnud teema. Sel aastal Aparaaditehases - „Masinlik“. Tõesti, kunsti ja masina suhted on ääretult peibutavad. Selgi näitusel on probleeme. Näiteks Jaan Elkeni värvi niristava pintsliga loodud ekspressionistlikes maalides ei näe ma üldse midagi masinlikku. Ka Enn Tegova looming meenutab enim sürrealismi. Aga siiski, järsku on teoste absurdsed pealkirjad need, mis võlusid näituse koostajat Jaan Malinit.
Kapsas. Autor: Artur Kuus-Tuur.
Seevastu Artur Kuusi, Leo Lapini ja Ahti Seppeti teosed näitlikustavad igaüks omal viisil nii masinlikkust kui ka hullust. Artur Kuusi digigraafika valmib arvutis ning värvid möllavad meeletuseni, mida kunstnik õnneks suudab tasakaalukasse kompositsiooni suruda.
Leo Lapinilt on viis graafilist lehte kuulsast seeriast „Naine ja masin“. 1970. aastatel nõukogude ajal sai üsna erootilisi akte esitada vabamalt, ainult nö industriaalses kastmes. Seega on siin tegu masinaga kahel tasandil, sest graafika valmib trükipressi abiga.
Ahti Seppeti ekspositsioon lisab teemasse veel ühe vajaliku dimensiooni. Seppeti kunsti tõsidus ja sisemine pingestatus haarab alati kohe, sest seal on sees konflikt ja draama. Seda võimendab monumentaalne käsitlus ja seda ka väikses formaadis nagu käesoleval näitusel. Me näeme lihtsat bakterikujulist kujundit, millel on sarved ja silmad. Esimesel pilgul on kõik kuus pilti täiesti identsed ja ma mõtlesin, et ekspositsioon illustreerib masinlikku ühetaolisust. Seppet aga seletab, et silmade arv on erinev ja need silmade ja sarvedega kujundid annavad edasi Fjodor Dostojevski kangelase Raskolnikovi („Kuritöö ja karistustus“) hirme oma mõrva avastamise pärast.
Ahti Seppeti ja Leo Lapini töid saab näha 20. novembrini, ülejäänuid 30. novembrini. | Arvustus. Kunst ja masinad Hullunud Tartus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et sürrealistist kunstniku Ilmar Malini poeg Jaan korraldas 9. ja 10. novembril kaheksandat korda Festivali Hullunud Tartu, on arusaadav. Tegelikult oli/on isa ja poja hullus üsna kontrollitud – ei ole mina kummagi puhul täheldanud mingit ebastabiilsust.
Ilmar Malini sürrealism ainult mängis unenäolikkust ja alateadvusse sukeldumist. Tema looming oli vägagi kaalutletud. Poeg Jaan on impulsiivsem, aga hetkelised hullumised on lausa tervislikud.
Kas Jaan Malin suudab eesti luulest need kõige hullumeelsemad välja valida, ei ole mul pädevust hinnata. Igal juhul on Hullunud Tartu luuleõhtud olnud alati nauditavad. Sel aastal toimusid need Aparaaditehase neljandal korrusel Erinevate Tubade Klubis, kus rahvas lösutas diivanitel, ühes käes veiniklaas ja teises sigaret - ah, vabandust, viimast ei olnud, sest see on keelatud, ja mõtiskles hullumise erinevate vormide üle. Seda eriti Trapeeži poeesia saatel.
Festivalidega kaasnevad kunstinäitused on toimunud luuleõhtutega samades paikades: 2010 vanas psühhoneuroloogiahaiglas, 2011 vanas anatoomikumis, 2012 vanas trükikojas, 2013 TÜ endises kirikus, 2016 Genklubis, aastatel 2014 ja 2015 erandlikult kultuuriklubis Promenaadiviis. Sel aastal Aparaaditehase teises tiivas – Karritehases. Kokku on näitustel esinenud nelikümmend kunstnikku.
Olenevalt ruumist on igal festivalil olnud teema. Sel aastal Aparaaditehases - „Masinlik“. Tõesti, kunsti ja masina suhted on ääretult peibutavad. Selgi näitusel on probleeme. Näiteks Jaan Elkeni värvi niristava pintsliga loodud ekspressionistlikes maalides ei näe ma üldse midagi masinlikku. Ka Enn Tegova looming meenutab enim sürrealismi. Aga siiski, järsku on teoste absurdsed pealkirjad need, mis võlusid näituse koostajat Jaan Malinit.
Kapsas. Autor: Artur Kuus-Tuur.
Seevastu Artur Kuusi, Leo Lapini ja Ahti Seppeti teosed näitlikustavad igaüks omal viisil nii masinlikkust kui ka hullust. Artur Kuusi digigraafika valmib arvutis ning värvid möllavad meeletuseni, mida kunstnik õnneks suudab tasakaalukasse kompositsiooni suruda.
Leo Lapinilt on viis graafilist lehte kuulsast seeriast „Naine ja masin“. 1970. aastatel nõukogude ajal sai üsna erootilisi akte esitada vabamalt, ainult nö industriaalses kastmes. Seega on siin tegu masinaga kahel tasandil, sest graafika valmib trükipressi abiga.
Ahti Seppeti ekspositsioon lisab teemasse veel ühe vajaliku dimensiooni. Seppeti kunsti tõsidus ja sisemine pingestatus haarab alati kohe, sest seal on sees konflikt ja draama. Seda võimendab monumentaalne käsitlus ja seda ka väikses formaadis nagu käesoleval näitusel. Me näeme lihtsat bakterikujulist kujundit, millel on sarved ja silmad. Esimesel pilgul on kõik kuus pilti täiesti identsed ja ma mõtlesin, et ekspositsioon illustreerib masinlikku ühetaolisust. Seppet aga seletab, et silmade arv on erinev ja need silmade ja sarvedega kujundid annavad edasi Fjodor Dostojevski kangelase Raskolnikovi („Kuritöö ja karistustus“) hirme oma mõrva avastamise pärast.
Ahti Seppeti ja Leo Lapini töid saab näha 20. novembrini, ülejäänuid 30. novembrini.
### Response:
Arvustus. Kunst ja masinad Hullunud Tartus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuline vastasseis sai lahenduse alles teisel lisaajal. Normaalaeg lõppes seisul 80:80, esimese lisaaja lõpus põlesid tablool numbrid 91:91, vahendab Delfi.
Algviisiku mees Puidet rassis väljakul 40 minutit, viskas viis punkti (visked väljakult 1/6), võttis 12 lauapalli ja andis kaks korvisöötu. Jämtlandi poolel oli 32 punktiga üleplatsimees William Walker, kelle arvele lisandus ka kaheksa lauapalli.
Jämtland hoiab liigatabelis neljandat kohta (4/3), Södertälje on aste kõrgemal (5/2). | Jämtland ja Puidet võitsid kahe lisaajaga mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuline vastasseis sai lahenduse alles teisel lisaajal. Normaalaeg lõppes seisul 80:80, esimese lisaaja lõpus põlesid tablool numbrid 91:91, vahendab Delfi.
Algviisiku mees Puidet rassis väljakul 40 minutit, viskas viis punkti (visked väljakult 1/6), võttis 12 lauapalli ja andis kaks korvisöötu. Jämtlandi poolel oli 32 punktiga üleplatsimees William Walker, kelle arvele lisandus ka kaheksa lauapalli.
Jämtland hoiab liigatabelis neljandat kohta (4/3), Södertälje on aste kõrgemal (5/2).
### Response:
Jämtland ja Puidet võitsid kahe lisaajaga mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringkonnakohus ei rahuldanud Kutseri kaitsja kaebust ja jättis muutmata Harju maakohtu 4. oktoobri määruse, millega määrati Kutserile kohtuistungile mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahv.
Maakohus tegi 4. oktoobril Kutserile mõjuva põhjuseta 20. septembri kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvi 800 eurot.
Ringkonnakohus leidis, et Kutseril puudus mõjuv põhjus kohtusse ilmumata jätmiseks.
Kaitsja väitis, et rahatrahvi määramine on võimalik ainult juhul, kui on eelnevalt tehtud trahvihoiatus.
Samas märgib kriminaalmenetluse seadustiku vastav paragrahv, et isikule võib rahatrahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.
Seega ei ole trahvihoiatus kohtu hinnangul nõutav, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik, tõdes ringkonnakohus.
Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul võimalik Kutserit eelnevalt hoiatada, sest tema kohtusse kutsumine ei ole üldmenetluses kohtu ülesanne.
Maakohtus korraldab üldkorras menetletavas kriminaalasjas süüdistatava väljakutsumise kaitsja või prokuratuur vastavalt eelistungil kokkulepitule.
Eelistungi protokollist ka selgub, et muuhulgas lepiti kokku, et sellest, millisel istungil keegi osalema peab teavitab kaitsjaid prokurör.
Kohtule ei ole esitatud ka haiguslehte, mille alusel kohtul oleks olnud võimalus veenduda, et Kutser oli raskelt haigestunud ehk tal oleks olnud mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks. | Kohtuistungile tulemata jätnud Kutseril ei õnnestunud trahvist vabaneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringkonnakohus ei rahuldanud Kutseri kaitsja kaebust ja jättis muutmata Harju maakohtu 4. oktoobri määruse, millega määrati Kutserile kohtuistungile mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahv.
Maakohus tegi 4. oktoobril Kutserile mõjuva põhjuseta 20. septembri kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvi 800 eurot.
Ringkonnakohus leidis, et Kutseril puudus mõjuv põhjus kohtusse ilmumata jätmiseks.
Kaitsja väitis, et rahatrahvi määramine on võimalik ainult juhul, kui on eelnevalt tehtud trahvihoiatus.
Samas märgib kriminaalmenetluse seadustiku vastav paragrahv, et isikule võib rahatrahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.
Seega ei ole trahvihoiatus kohtu hinnangul nõutav, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik, tõdes ringkonnakohus.
Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul võimalik Kutserit eelnevalt hoiatada, sest tema kohtusse kutsumine ei ole üldmenetluses kohtu ülesanne.
Maakohtus korraldab üldkorras menetletavas kriminaalasjas süüdistatava väljakutsumise kaitsja või prokuratuur vastavalt eelistungil kokkulepitule.
Eelistungi protokollist ka selgub, et muuhulgas lepiti kokku, et sellest, millisel istungil keegi osalema peab teavitab kaitsjaid prokurör.
Kohtule ei ole esitatud ka haiguslehte, mille alusel kohtul oleks olnud võimalus veenduda, et Kutser oli raskelt haigestunud ehk tal oleks olnud mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks.
### Response:
Kohtuistungile tulemata jätnud Kutseril ei õnnestunud trahvist vabaneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Treenerite Ilkka Luttuneni ja Indrek Tobrelutsu otsusel lähevad hooaja hooaja esimesel MK-etapil Östersundis starti Rene Zahkna, Roland Lessing, Kauri Kõiv ning Kalev Ermits. Naistest alustavad hooaega MK-etapil Regina Oja, Kadri Lehtla ja eelmise hooaja tulemuste põhjal endale koha kindlustanud Johanna Talihärm, teatas Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon enda kodulehel.
Kui eelmise nädala kontrollvõistlused peeti sprindietappidel, siis sel korral võisteldi ühisstardiga sõidus. Naistest tuli 12,5 km distantsil esikohale Regina Oja (39.57; 0 möödalasku), jättes enda selja taha Tuuli Tominga (+1.05; 4), Grete Gaimi (+1.10; 4), Kadri Lehtla (+1.46; 4) ning Susan Külma (+6.00; 9).
Meestest tuli 15 km ühisstardiga sõidus esimesena finišisse Rene Zahkna (41.20; 5). Vaid 20-sekundilise kaotusega Zahknale jõudsid finišisse Kalev Ermits (+0.20; 7) ning Roland Lessing (+0.20; 7). Neljandale kohale tuli Kauri Kõiv (+0.40, 6) ning viiendale Tarvi Sikk (+2.59; 6).
Laskesuusatajate MK-hooaeg algab 26. novembril Rootsis Östersundis segateatevõistluse ning paarissprindiga.
IBU karikasari alustab juba 23. novembril meeste ja naiste sprindivõistlustega, avaetapil esindavad Eestit Johan Talihärm, Martin Remmelg ning esimese sprindi teeb kaasa ka Kalev Ermits. "Kuna maailmakarikal on meil kolm stardikohta, siis alustab Kalev oma hooaega IBU karikasarjas sprindietappidega, misjärel liitub ta MK-koondisega, et võistelda ka Östersundis sprindietappidel," ütles Tobreluts.
Naistest esindavad Eestit esimesel IBU karikasarja etapil Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Grete Gaim. Hiljuti puusas valu tundnud koondise liige Meril Beilmann läheb koondise arsti otsusel edasistele uuringutele ning esimesel MK-etapil Beilmann starti ei tule. | Laskesuusatajad selgitasid MK-sarjas alustava koondise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treenerite Ilkka Luttuneni ja Indrek Tobrelutsu otsusel lähevad hooaja hooaja esimesel MK-etapil Östersundis starti Rene Zahkna, Roland Lessing, Kauri Kõiv ning Kalev Ermits. Naistest alustavad hooaega MK-etapil Regina Oja, Kadri Lehtla ja eelmise hooaja tulemuste põhjal endale koha kindlustanud Johanna Talihärm, teatas Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon enda kodulehel.
Kui eelmise nädala kontrollvõistlused peeti sprindietappidel, siis sel korral võisteldi ühisstardiga sõidus. Naistest tuli 12,5 km distantsil esikohale Regina Oja (39.57; 0 möödalasku), jättes enda selja taha Tuuli Tominga (+1.05; 4), Grete Gaimi (+1.10; 4), Kadri Lehtla (+1.46; 4) ning Susan Külma (+6.00; 9).
Meestest tuli 15 km ühisstardiga sõidus esimesena finišisse Rene Zahkna (41.20; 5). Vaid 20-sekundilise kaotusega Zahknale jõudsid finišisse Kalev Ermits (+0.20; 7) ning Roland Lessing (+0.20; 7). Neljandale kohale tuli Kauri Kõiv (+0.40, 6) ning viiendale Tarvi Sikk (+2.59; 6).
Laskesuusatajate MK-hooaeg algab 26. novembril Rootsis Östersundis segateatevõistluse ning paarissprindiga.
IBU karikasari alustab juba 23. novembril meeste ja naiste sprindivõistlustega, avaetapil esindavad Eestit Johan Talihärm, Martin Remmelg ning esimese sprindi teeb kaasa ka Kalev Ermits. "Kuna maailmakarikal on meil kolm stardikohta, siis alustab Kalev oma hooaega IBU karikasarjas sprindietappidega, misjärel liitub ta MK-koondisega, et võistelda ka Östersundis sprindietappidel," ütles Tobreluts.
Naistest esindavad Eestit esimesel IBU karikasarja etapil Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Grete Gaim. Hiljuti puusas valu tundnud koondise liige Meril Beilmann läheb koondise arsti otsusel edasistele uuringutele ning esimesel MK-etapil Beilmann starti ei tule.
### Response:
Laskesuusatajad selgitasid MK-sarjas alustava koondise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadusagentuur on praegu teinud vaid uurimisrühmadele teatavaks otsuse, lõplikud otsused ning teemad, mida teadlased selle raha eest uurima hakkavad, selguvad uue aasta alguseks.
Personaalne uurimistoetus on teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav toetus.
Personaalseid uurimistoetusi on teadlaskarjääri eri etappidele vastavalt kolme tüüpi:
järeldoktori grant on uurimistoetus doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud isikutele teadlaskarjääri alustamiseks Eesti või välisriigi tugevate teadusasutuste ja uurimisrühmade juures.
stardigrant on uurimistoetus esmase teadusliku uurimistöö kogemuse omandanud teadlastele iseseisva karjääri alustamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, oma uurimisrühma loomiseks ning järelkasvu (sh doktorantide) edendamiseks.
rühmagrant on uurimistoetus teadlastele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, teadustöö kõrge taseme tagamiseks, tugeva teadusrühma juhtimiseks ja järelkasvu (sh doktorantide) kaasamiseks. | Graafik teadusrahast: teadlased küsisid 32 miljonit eurot, said 4 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadusagentuur on praegu teinud vaid uurimisrühmadele teatavaks otsuse, lõplikud otsused ning teemad, mida teadlased selle raha eest uurima hakkavad, selguvad uue aasta alguseks.
Personaalne uurimistoetus on teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav toetus.
Personaalseid uurimistoetusi on teadlaskarjääri eri etappidele vastavalt kolme tüüpi:
järeldoktori grant on uurimistoetus doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud isikutele teadlaskarjääri alustamiseks Eesti või välisriigi tugevate teadusasutuste ja uurimisrühmade juures.
stardigrant on uurimistoetus esmase teadusliku uurimistöö kogemuse omandanud teadlastele iseseisva karjääri alustamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, oma uurimisrühma loomiseks ning järelkasvu (sh doktorantide) edendamiseks.
rühmagrant on uurimistoetus teadlastele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, teadustöö kõrge taseme tagamiseks, tugeva teadusrühma juhtimiseks ja järelkasvu (sh doktorantide) kaasamiseks.
### Response:
Graafik teadusrahast: teadlased küsisid 32 miljonit eurot, said 4 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesena tüdines grupi senine absoluutne liider – pianist ja helilooja Rein Rannap. Ta otsustas rohkem pühenduda õpingutele ning kontserttegevusest ja teatritööst eemale jääda, juhtides samas ansamblit „distantsilt” siiski edasi. Pirital koos ansambliga jahil purjetades andis ta sellest mõttest ülejäänutele ansambli liikmetele teada.
Idee iseenesest polnud midagi uut. USA maineka popgrupi Beach Boys juht Brian Wilson oli nõrkade närvide tõttu samuti bändiga tuuritamisest loobunud, kuid jäi ikkagi liikmeks, heliloojaks ja produtsendiks. Küllap mõlkus Rannapil mõttes sarnane idee.
Kuid ülejäänud bänd ei olnud sugugi rahul. Rannap polnud mitte ainult juht vaid ka virtuoosne muusik, kelle klaveril oli Ruja saundis domineeriv koht. Niisiis hakati kibekähku asendajat otsima. Laulja Urmas Alender pani isegi ette klaverist üldse loobuda ja asendada see teise kitarriga. Hilisem tuntud näitleja Aivar Tommingas pidi saama Ruja rütmikeelpilli peale. Aga ühel päeval tõi Rannap proovi noore ilusa mehe nimega Margus Kappel ja uus epohh algas.
Kappel ja kitarrist Jaanus Nõgisto klappisid algusest peale väga hästi. Mõlemad olid sündinud samal aastal, seega ei kujunenud kummalgi ka teisest kõrgemat positsiooni. Kappel mängis klaverit suurepäraselt, kergelt, lennates ja oli ise samas ka väga tore poiss. Kuna uudisloominguga oli alguses veidi kitsas, lindistati autori teadmata Rannapi vanu lugusid ümber. Kuid siis puhkesid mõlemad, nii Nõgisto kui Kappel, loominguliselt õide. Kirjutati enamasti pikki, progressiivse rocki suunalisi lugusid, kuni leiti täiesti oma stiil.
Sama ajal muutus ka ansambli koosseis. 1978. aastal tuli asutajaliikme, trummar Andrus Vahti asemele teismeline, kuid siiski juba kogenud Ivo Varts ja 1972 liitunud bassisti Tiit Haagma asemele noor Priit Kuulberg. See muutis ka ansambli stiili vähem jazzilikuks ja rohkem struktureerituks.
1978. aastal pakuti Nõukogude Liidu monopoolse plaadifirma Melodija poolt Rujale võimalust välja anda plaat. See oli noil aegadel haruldane šanss, aga küllap aitas kaasa ka Rein Rannapi kuulumine ENSV Heliloojate Liitu, mis toona kureeris plaatide reliisimist Eestis. Rannapi eemale jäämine polnud õnneks ka veel väga kindel fakt. Igatahes hakkas ansambel hoolega LP jaoks lugude lindistamisega tegelema. Tekkis suurepärane koostöö Ruja liikmetest 10 aastat vanema Eesti Raadio helirežissööri Mati Braueriga, kellest sai ansambli suur austaja ja tänapäevase ametinimetusega produtsent.
Lindistama asuti uue tehnikaga Eesti Raadio stuudios, kus oli toona Eestis ennenägematu 8-realine magnetofon. Lihtne see polnud, sest väga paljud teisedki ansamblid tahtsid samal ajal selle imemasinaga salvestada. Näiteks lõi ka Tartu ansambel Fix 1978 sealsamas oma esimene täispika albumi „Värviline maailm” materjali. Niisiis läks Rujal üpris raskeks vabade stuudiotundide leidmine, pealegi tuli neil see omast taskust ka kinni maksta.
Lindistati kauamängiva plaadi jagu lugusid, mis siis et lõpuks anti välja vaid nelja looga väike EP, mis ilmus 1980. aasta alguses. Sellel sisaldusid „Põhi.Lõuna.Ida.Lääs”; „Keldrikakand”; „Laul teost”; „Üle müüri”. Suurepärased laulud aga jäid kõik alles ja neid kuulatakse hea meelega siiamaani, kusjuures miski nendes salvestuses ei viita, et tegemist on pea 40 aastat tagasi lindistatuga.
Neid Mati Braueriga koos tehtud laule iseloomustab eelkõige suurepäraste meloodiate, sisukate tekstide ja osava instrumentatsiooni kooslus ning hämmastavalt kauni, selge ja särav kõla. Kui varasematele Ruja lindistustele oli omane teatud robustsus, siis nimetatud lood on eelkõige just äärmiselt peened ja läbitöötatud. Rohkelt kasutatud 12-keeleline akustiline kitarr põimub läbi klaveri, oreli ja elektripillidega. Õigel hetkel kõlavad kellukeste helid ja muud miniatuursed elemendid. Urmas Alender on loobunud oma tavalisest teatraalsest bravuurist, laulab tundlikult ja vaoshoitult. Lood on puldist „keeratud” nii, et üldilme on lausa jahmtavalt esteetiline ja kõrva rõõmustav. Äkilisemad lood on samuti koelt peened ja suurepäraselt läbi komponeeritud. Kõik pillimehed annavad oma parima.
Ei saa päriselt öelda, et kogu kõla ja üldilme osutunuks läbinisti originaalseks. Eks eeskujusid võis olla mitmeid, kuid eriti tuleb meelde album, mis ilmus Ruja omast 8 aastat varem. See on progehiiu Genesise teine album nimega „Trespass” aastast 1970, mil grupis polnud veel Phil Collinsit ja sedajuhtis viimast aastat kitarrist Anthony Philips, suur inglise rahvamuusika huviline. Tema eestvõttel lindistati materjal, kus oli palju akustilisi kitarrie, ilusaid meloodiaid, meelolu loovaid nüansse. Ülearu populaarseks see album paraku ei saanud. Jaanus Nõgisto on väitnud, et tema polnud 1978.aastal seda kuulnud. Tõsi on ka et Genesis tuli akustiliste ktarride ja romantilises võtmes delikaatsete laulude juurde tagasi ka 1976. aasta albumil „Trick Of The Tail”. Samas oli Alenderil suur plaadikogu, milles sisaldusid progehiidude varased, pooltundmatud albumid. Ta ise oli Genesise suur austaja.
Kuidas iganes nende eeskujudega ka oli, Ruja ja Mati Braueri lindistused jäävad Eesti rocki klassikasse täie õigusega püsima. Need ei peagi olema kohutavalt populaarsed ja triumfeerima retroraadiote playlistides. Need on lihtsalt aegumatud.
1979 – 1980 kirjutasid Ruja liikmed koos Peeter Volkonski ja Olav Ehalaga muusika järjekordsele teatriprojekile, muusikalile „Johnny”. See trotslikult läänepärase nimega lavateos sai esituskordi suhteliselt vähe, kuid üliandekate inimeste kirjutatud muusika on siiani alles ja lindistatud nii Ruja kui ka teiste poolt. Mati Undi ja teiste üliteravmeelsed tekstid kõnetavad ka tänapäeval ning kokku kõlab see kõik jõuliselt ja teravalt. | Margus Kiis. Ruja kaunimad helid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesena tüdines grupi senine absoluutne liider – pianist ja helilooja Rein Rannap. Ta otsustas rohkem pühenduda õpingutele ning kontserttegevusest ja teatritööst eemale jääda, juhtides samas ansamblit „distantsilt” siiski edasi. Pirital koos ansambliga jahil purjetades andis ta sellest mõttest ülejäänutele ansambli liikmetele teada.
Idee iseenesest polnud midagi uut. USA maineka popgrupi Beach Boys juht Brian Wilson oli nõrkade närvide tõttu samuti bändiga tuuritamisest loobunud, kuid jäi ikkagi liikmeks, heliloojaks ja produtsendiks. Küllap mõlkus Rannapil mõttes sarnane idee.
Kuid ülejäänud bänd ei olnud sugugi rahul. Rannap polnud mitte ainult juht vaid ka virtuoosne muusik, kelle klaveril oli Ruja saundis domineeriv koht. Niisiis hakati kibekähku asendajat otsima. Laulja Urmas Alender pani isegi ette klaverist üldse loobuda ja asendada see teise kitarriga. Hilisem tuntud näitleja Aivar Tommingas pidi saama Ruja rütmikeelpilli peale. Aga ühel päeval tõi Rannap proovi noore ilusa mehe nimega Margus Kappel ja uus epohh algas.
Kappel ja kitarrist Jaanus Nõgisto klappisid algusest peale väga hästi. Mõlemad olid sündinud samal aastal, seega ei kujunenud kummalgi ka teisest kõrgemat positsiooni. Kappel mängis klaverit suurepäraselt, kergelt, lennates ja oli ise samas ka väga tore poiss. Kuna uudisloominguga oli alguses veidi kitsas, lindistati autori teadmata Rannapi vanu lugusid ümber. Kuid siis puhkesid mõlemad, nii Nõgisto kui Kappel, loominguliselt õide. Kirjutati enamasti pikki, progressiivse rocki suunalisi lugusid, kuni leiti täiesti oma stiil.
Sama ajal muutus ka ansambli koosseis. 1978. aastal tuli asutajaliikme, trummar Andrus Vahti asemele teismeline, kuid siiski juba kogenud Ivo Varts ja 1972 liitunud bassisti Tiit Haagma asemele noor Priit Kuulberg. See muutis ka ansambli stiili vähem jazzilikuks ja rohkem struktureerituks.
1978. aastal pakuti Nõukogude Liidu monopoolse plaadifirma Melodija poolt Rujale võimalust välja anda plaat. See oli noil aegadel haruldane šanss, aga küllap aitas kaasa ka Rein Rannapi kuulumine ENSV Heliloojate Liitu, mis toona kureeris plaatide reliisimist Eestis. Rannapi eemale jäämine polnud õnneks ka veel väga kindel fakt. Igatahes hakkas ansambel hoolega LP jaoks lugude lindistamisega tegelema. Tekkis suurepärane koostöö Ruja liikmetest 10 aastat vanema Eesti Raadio helirežissööri Mati Braueriga, kellest sai ansambli suur austaja ja tänapäevase ametinimetusega produtsent.
Lindistama asuti uue tehnikaga Eesti Raadio stuudios, kus oli toona Eestis ennenägematu 8-realine magnetofon. Lihtne see polnud, sest väga paljud teisedki ansamblid tahtsid samal ajal selle imemasinaga salvestada. Näiteks lõi ka Tartu ansambel Fix 1978 sealsamas oma esimene täispika albumi „Värviline maailm” materjali. Niisiis läks Rujal üpris raskeks vabade stuudiotundide leidmine, pealegi tuli neil see omast taskust ka kinni maksta.
Lindistati kauamängiva plaadi jagu lugusid, mis siis et lõpuks anti välja vaid nelja looga väike EP, mis ilmus 1980. aasta alguses. Sellel sisaldusid „Põhi.Lõuna.Ida.Lääs”; „Keldrikakand”; „Laul teost”; „Üle müüri”. Suurepärased laulud aga jäid kõik alles ja neid kuulatakse hea meelega siiamaani, kusjuures miski nendes salvestuses ei viita, et tegemist on pea 40 aastat tagasi lindistatuga.
Neid Mati Braueriga koos tehtud laule iseloomustab eelkõige suurepäraste meloodiate, sisukate tekstide ja osava instrumentatsiooni kooslus ning hämmastavalt kauni, selge ja särav kõla. Kui varasematele Ruja lindistustele oli omane teatud robustsus, siis nimetatud lood on eelkõige just äärmiselt peened ja läbitöötatud. Rohkelt kasutatud 12-keeleline akustiline kitarr põimub läbi klaveri, oreli ja elektripillidega. Õigel hetkel kõlavad kellukeste helid ja muud miniatuursed elemendid. Urmas Alender on loobunud oma tavalisest teatraalsest bravuurist, laulab tundlikult ja vaoshoitult. Lood on puldist „keeratud” nii, et üldilme on lausa jahmtavalt esteetiline ja kõrva rõõmustav. Äkilisemad lood on samuti koelt peened ja suurepäraselt läbi komponeeritud. Kõik pillimehed annavad oma parima.
Ei saa päriselt öelda, et kogu kõla ja üldilme osutunuks läbinisti originaalseks. Eks eeskujusid võis olla mitmeid, kuid eriti tuleb meelde album, mis ilmus Ruja omast 8 aastat varem. See on progehiiu Genesise teine album nimega „Trespass” aastast 1970, mil grupis polnud veel Phil Collinsit ja sedajuhtis viimast aastat kitarrist Anthony Philips, suur inglise rahvamuusika huviline. Tema eestvõttel lindistati materjal, kus oli palju akustilisi kitarrie, ilusaid meloodiaid, meelolu loovaid nüansse. Ülearu populaarseks see album paraku ei saanud. Jaanus Nõgisto on väitnud, et tema polnud 1978.aastal seda kuulnud. Tõsi on ka et Genesis tuli akustiliste ktarride ja romantilises võtmes delikaatsete laulude juurde tagasi ka 1976. aasta albumil „Trick Of The Tail”. Samas oli Alenderil suur plaadikogu, milles sisaldusid progehiidude varased, pooltundmatud albumid. Ta ise oli Genesise suur austaja.
Kuidas iganes nende eeskujudega ka oli, Ruja ja Mati Braueri lindistused jäävad Eesti rocki klassikasse täie õigusega püsima. Need ei peagi olema kohutavalt populaarsed ja triumfeerima retroraadiote playlistides. Need on lihtsalt aegumatud.
1979 – 1980 kirjutasid Ruja liikmed koos Peeter Volkonski ja Olav Ehalaga muusika järjekordsele teatriprojekile, muusikalile „Johnny”. See trotslikult läänepärase nimega lavateos sai esituskordi suhteliselt vähe, kuid üliandekate inimeste kirjutatud muusika on siiani alles ja lindistatud nii Ruja kui ka teiste poolt. Mati Undi ja teiste üliteravmeelsed tekstid kõnetavad ka tänapäeval ning kokku kõlab see kõik jõuliselt ja teravalt.
### Response:
Margus Kiis. Ruja kaunimad helid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vigu juhtub, pole midagi hirmsat, neid korrigeeritakse õigeaegselt ja seda tehti ka kaitseministeeriumis. Ma ei tähtsustaks seda viga üle," selgitas Peskov Interfaxi teatel.
"Kaitseministeeriumist öeldi, et, ütleme nii, et see elluviija, kes sellise vea läbi lasi, sai vastaval viisil karistada," lisas Venemaa presidendi kõneisik.
Vene kaitseministeerium kasutas USA süüdistamiseks libafotosid
Venemaa kaitseministeerium süüdistas teisipäeval, et USA pakub Süürias sisuliselt kaitset äärmusrühmitusele ISIS ning takistab terrorismivastast võitlust Lähis-Idas. Kaitseministeeriumi Twitteri-kontol esitleti selle väite kohta ka tõendusmaterjali ehk väidetavaid droonilt tehtud fotosid, kuid tähelepanelikud veebikasutajad märkasid peagi, et nende seas on ka ühe arvutimängu ekraanitõmmis.
Täpsemalt süüdistas Moskva USA õhuväge selles, et viimane oli takistanud Venemaal sooritada ISIS-e vastu õhurünnakuid Abu Kamali linna lähistel, vahendas Reuters.
"Need faktid on otsustavad tõendid, et USA imiteerides rahvusvahelise kogukonna ees kompromissitut võitlust globaalse terrorismiga, pakub kaitset ISIS-e üksustele," väitis Vene kaitseministeerium.
Hommikul Vene kaitseministeeriumi Twitteri-kontol tehtud postituse juures kirjutatakse, et kaitseministeeriumil on ette näidata ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et USA tegelikkuses aitab ISIS-e üksustel taastada oma võitlusvõimet, liigutada ja kasutada oma üksusi selleks, et teenida Washingtoni huvisid Lähis-Idas.
Vene kaitseministeeriumi Twitteri-kontolt praeguseks kustutatud postitus. Autor: Ekraanitõmmis
Mitmed veebiväljaanded, näiteks Mashable ja Bellingcat, tuvastasid aga üsna kiiresti, et üks Twitteri-postituses esitletud fotodest on tegelikult ekraanitõmmis videomängust "AC-130 Gunship Simulator".
Today, in video games presented as real combat footage: "AC-130 Gunship Simulator: Special Ops Squadron" (for mobile, ffs). HT @ArtWendeley. pic.twitter.com/Xex7JsEa2E
— Christiaan Triebert (@trbrtc) November 5, 2017
Ka teine postituses kasutatud foto osutus võltsinguks - kui Vene kaitseministeeriumi teatel pidi see kujutama ISIS-e autokolonni 9. novembril Abu kamali lähedal, siis tegelikult on tegu ekraanitõmmisega Iraagi kaitseministeeriumi videost, mis kujutab Iraagi õhuväe poolt 2016. aasta juunis sooritatud rünnakut Fallujah lähistel.
Venemaa on sageli süüdistanud USA-d terroristidega, sealhulgas ISIS-ega, koostöö tegemises, kui Venemaal või viimase poolt toetatud Süüria valitusväel nurjub mõni ISIS-e vastane operatsioon või kui (veelgi sagedamini) Moskvat ja Damaskust ärritab USA juhitud ISIS-e vastase koalitsiooni toetus Süüria opositsioonivägedele. | Peskov Vene kaitseministeeriumi libafotost: juhtub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vigu juhtub, pole midagi hirmsat, neid korrigeeritakse õigeaegselt ja seda tehti ka kaitseministeeriumis. Ma ei tähtsustaks seda viga üle," selgitas Peskov Interfaxi teatel.
"Kaitseministeeriumist öeldi, et, ütleme nii, et see elluviija, kes sellise vea läbi lasi, sai vastaval viisil karistada," lisas Venemaa presidendi kõneisik.
Vene kaitseministeerium kasutas USA süüdistamiseks libafotosid
Venemaa kaitseministeerium süüdistas teisipäeval, et USA pakub Süürias sisuliselt kaitset äärmusrühmitusele ISIS ning takistab terrorismivastast võitlust Lähis-Idas. Kaitseministeeriumi Twitteri-kontol esitleti selle väite kohta ka tõendusmaterjali ehk väidetavaid droonilt tehtud fotosid, kuid tähelepanelikud veebikasutajad märkasid peagi, et nende seas on ka ühe arvutimängu ekraanitõmmis.
Täpsemalt süüdistas Moskva USA õhuväge selles, et viimane oli takistanud Venemaal sooritada ISIS-e vastu õhurünnakuid Abu Kamali linna lähistel, vahendas Reuters.
"Need faktid on otsustavad tõendid, et USA imiteerides rahvusvahelise kogukonna ees kompromissitut võitlust globaalse terrorismiga, pakub kaitset ISIS-e üksustele," väitis Vene kaitseministeerium.
Hommikul Vene kaitseministeeriumi Twitteri-kontol tehtud postituse juures kirjutatakse, et kaitseministeeriumil on ette näidata ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et USA tegelikkuses aitab ISIS-e üksustel taastada oma võitlusvõimet, liigutada ja kasutada oma üksusi selleks, et teenida Washingtoni huvisid Lähis-Idas.
Vene kaitseministeeriumi Twitteri-kontolt praeguseks kustutatud postitus. Autor: Ekraanitõmmis
Mitmed veebiväljaanded, näiteks Mashable ja Bellingcat, tuvastasid aga üsna kiiresti, et üks Twitteri-postituses esitletud fotodest on tegelikult ekraanitõmmis videomängust "AC-130 Gunship Simulator".
Today, in video games presented as real combat footage: "AC-130 Gunship Simulator: Special Ops Squadron" (for mobile, ffs). HT @ArtWendeley. pic.twitter.com/Xex7JsEa2E
— Christiaan Triebert (@trbrtc) November 5, 2017
Ka teine postituses kasutatud foto osutus võltsinguks - kui Vene kaitseministeeriumi teatel pidi see kujutama ISIS-e autokolonni 9. novembril Abu kamali lähedal, siis tegelikult on tegu ekraanitõmmisega Iraagi kaitseministeeriumi videost, mis kujutab Iraagi õhuväe poolt 2016. aasta juunis sooritatud rünnakut Fallujah lähistel.
Venemaa on sageli süüdistanud USA-d terroristidega, sealhulgas ISIS-ega, koostöö tegemises, kui Venemaal või viimase poolt toetatud Süüria valitusväel nurjub mõni ISIS-e vastane operatsioon või kui (veelgi sagedamini) Moskvat ja Damaskust ärritab USA juhitud ISIS-e vastase koalitsiooni toetus Süüria opositsioonivägedele.
### Response:
Peskov Vene kaitseministeeriumi libafotost: juhtub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR.ee on juba mõne nädala koostanud kaarti uute võimuliitude kohta. Kaardil on lihtne info: kes moodustasid valitsuskoalitsiooni või kus ollakse üksi võimul; kellest sai vallavanem ning kellest volikogu esimees.
Esialgu hõlpsana tundunud ülesanne sellised andmed kokku panna on osutunud ootamatult keeruliseks. Infot lihtsalt ei ole.
Millistest avalikest allikatest teie infot leida prooviksite? Minu esimene pakkumine oli valla koduleht. See on üsna hea pakkumine, kuid mitte alati õige vastus. Kindlasti leiate kodulehelt info selle kohta, kuhu üle jäänud kõrvitsad viia või kuidas toimub sel aastal lehtede äravedu. Kindlasti on ära märgitud seegi, millised on valimistega jõustunud uued vallapiirid. Kuid valimistega seoses on viimane uudis sageli seotud valimisnimekirjadega või haldusreformi ühinemislepinguga.
Mõnel üksikul juhul jõuab sihile, kui kaevuda veebilehe sügavamatesse kihtidesse. Julgen aga öelda, et pooltel juhtudel info võimukoalitsiooni moodustamisest puudub.
Ehk on valdade ametnikud mõelnud, et koduleht ei ole kiireim viis, kuidas inimesteni uudiseid viia? Inimesed sirvivad sagedamini ju ühismeediat. Suundun minagi Facebooki. Leiangi päris mitme valla kontolt pildi koalitsioonilepingule alla kirjutamise hetkest. On taolise postituse tegemise komme levinud? Pigem mitte.
Niisiis taandub inimeste teavitamise võimalus ja ilmselt ka kohustus kohalikule ajakirjandusele. See ei ole ju sugugi halb või vale, aga see toob mind nõiaringina tagasi loo alguse juurde. ERR.ee alustas ühele kaardile uute võimuliitude koondamist. Selleks, et leida infot, guugeldasin esmalt valdade kodulehti...
On täiesti mõistetav, et uutel valdadel võtab pärast haldusreformi ja valimisi tekkinud segadus ja uude korda sisse elamine aega. Aga kohalike valimiste järel sõlmitud koalitsioon on ju selle piirkonna suurim uudis. Kuidas seda mitte kodulehe esiküljele paigutada?!
Et kogu repliigist vaid nutulaul ei kujuneks, tahaksin siin esile tõsta Saaremaa valda – kodulehe esteetika üle võib vaielda, koalitsiooni kohta ka infot esimese hooga ei leia, aga uue vallavalitsuse videotervitus on suurepärane mõte. • | Greete Palmiste: koalitsioonilepingute peitusemäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR.ee on juba mõne nädala koostanud kaarti uute võimuliitude kohta. Kaardil on lihtne info: kes moodustasid valitsuskoalitsiooni või kus ollakse üksi võimul; kellest sai vallavanem ning kellest volikogu esimees.
Esialgu hõlpsana tundunud ülesanne sellised andmed kokku panna on osutunud ootamatult keeruliseks. Infot lihtsalt ei ole.
Millistest avalikest allikatest teie infot leida prooviksite? Minu esimene pakkumine oli valla koduleht. See on üsna hea pakkumine, kuid mitte alati õige vastus. Kindlasti leiate kodulehelt info selle kohta, kuhu üle jäänud kõrvitsad viia või kuidas toimub sel aastal lehtede äravedu. Kindlasti on ära märgitud seegi, millised on valimistega jõustunud uued vallapiirid. Kuid valimistega seoses on viimane uudis sageli seotud valimisnimekirjadega või haldusreformi ühinemislepinguga.
Mõnel üksikul juhul jõuab sihile, kui kaevuda veebilehe sügavamatesse kihtidesse. Julgen aga öelda, et pooltel juhtudel info võimukoalitsiooni moodustamisest puudub.
Ehk on valdade ametnikud mõelnud, et koduleht ei ole kiireim viis, kuidas inimesteni uudiseid viia? Inimesed sirvivad sagedamini ju ühismeediat. Suundun minagi Facebooki. Leiangi päris mitme valla kontolt pildi koalitsioonilepingule alla kirjutamise hetkest. On taolise postituse tegemise komme levinud? Pigem mitte.
Niisiis taandub inimeste teavitamise võimalus ja ilmselt ka kohustus kohalikule ajakirjandusele. See ei ole ju sugugi halb või vale, aga see toob mind nõiaringina tagasi loo alguse juurde. ERR.ee alustas ühele kaardile uute võimuliitude koondamist. Selleks, et leida infot, guugeldasin esmalt valdade kodulehti...
On täiesti mõistetav, et uutel valdadel võtab pärast haldusreformi ja valimisi tekkinud segadus ja uude korda sisse elamine aega. Aga kohalike valimiste järel sõlmitud koalitsioon on ju selle piirkonna suurim uudis. Kuidas seda mitte kodulehe esiküljele paigutada?!
Et kogu repliigist vaid nutulaul ei kujuneks, tahaksin siin esile tõsta Saaremaa valda – kodulehe esteetika üle võib vaielda, koalitsiooni kohta ka infot esimese hooga ei leia, aga uue vallavalitsuse videotervitus on suurepärane mõte. •
### Response:
Greete Palmiste: koalitsioonilepingute peitusemäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavuse Prantsusmaa velotuuri neljas etapp lõppes kukkumisega, mille tagajärjel otsustati Sagan (Bora-Hansgrohe) võistluselt kõrvaldada. Paarsada meetrit enne finišijoont oli Sagani ja Mark Cavendishi (Dimension Data) vahel väike kokkupõrge ning Cavendish kukkus. Algselt määrati Saganile 30-sekundiline karistus, mis kukutas ta peagrupi lõppu, 115. kohale, lisaks võeti ära 80 punkti. Dimentsion Data aga polnud sellega rahul ja esitas võistluste kohtunikekogule kaebuse, pidades Sagani küünarnukiliigutust tahtlikuks. Pärast videote ülevaatamist otsustati Sagan tänavuselt Tourilt diskvalifitseerida. Cavendishil tuvastati abaluumurd ning ta pidi seetõttu Touri katkestama.
Bora-Hansgrohe esitas kohe CAS-ile apellatsiooni, lootes, et Saganil lubatakse Touri jätkata, kuid CAS ei võtnud kiirkaebust vastu.
"Saan ainult karistusega leppida, aga ma ei nõustu sellega. Ma ei arva, et tegin midagi valesti, aga kahju, et Mark kukkus," ütles Sagan juulis. "See oli hull sprint, kindlasti pole see esimene ega viimane selline sprint."
Mitmete endiste ratturite arvates oli Sagani eemaldamine liiga karm karistus, kuna tegelikult oli juhtunus süüdi ka Cavendish. Ka Tour de France’il karjääri jooksul neli etappi võitnud Jaan Kirsipuu arvates tegid kohtunikud ebapädeva otsuse.
"Küünarnukk oli asjade tulemus. Cavendish natuke konksas teda. Kui neil see esimene kontakt oli, siis ta lõi natuke tasakaalust välja, see oli tema enda kukkumise vältimise liigutus tasakaalu püüdmiseks," arutles 12 Tour de France’il võistelnud Kirsipuu ERR-iga vesteldes. "Võhikud ei saa sellest aru, aga tegelikult minu arust oleks võinud hoopis Cavendishi Tour’ilt maha võtta ja koju saata. Aga noh, läks niikuinii koju. Sai ise oma karistuse kätte. See oli täiesti meeleheitlik liigutus, mis ta seal üritas teha."
"Ma pole [Sagani] karistusega üldse nõus, rääkimata Tourilt eemaldamisest. Ma ei näinud seal mingit viga," lisas Kirsipuu. "Vahel juhtub ikka, nagu jalgpalliski, et kohtunikud panevad ka mäda. Loomulikult on kahju, aga see on praegu kivi kohtunike kapsaaeda. Esiteks, Cavendish ise oli süüdi ja teiseks, kohtunikud tõmmati haneks."
CAS hakkab Sagani apellatsiooni arutama 5. detsembril. | CAS hakkab arutama Sagani Tourilt eemaldamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavuse Prantsusmaa velotuuri neljas etapp lõppes kukkumisega, mille tagajärjel otsustati Sagan (Bora-Hansgrohe) võistluselt kõrvaldada. Paarsada meetrit enne finišijoont oli Sagani ja Mark Cavendishi (Dimension Data) vahel väike kokkupõrge ning Cavendish kukkus. Algselt määrati Saganile 30-sekundiline karistus, mis kukutas ta peagrupi lõppu, 115. kohale, lisaks võeti ära 80 punkti. Dimentsion Data aga polnud sellega rahul ja esitas võistluste kohtunikekogule kaebuse, pidades Sagani küünarnukiliigutust tahtlikuks. Pärast videote ülevaatamist otsustati Sagan tänavuselt Tourilt diskvalifitseerida. Cavendishil tuvastati abaluumurd ning ta pidi seetõttu Touri katkestama.
Bora-Hansgrohe esitas kohe CAS-ile apellatsiooni, lootes, et Saganil lubatakse Touri jätkata, kuid CAS ei võtnud kiirkaebust vastu.
"Saan ainult karistusega leppida, aga ma ei nõustu sellega. Ma ei arva, et tegin midagi valesti, aga kahju, et Mark kukkus," ütles Sagan juulis. "See oli hull sprint, kindlasti pole see esimene ega viimane selline sprint."
Mitmete endiste ratturite arvates oli Sagani eemaldamine liiga karm karistus, kuna tegelikult oli juhtunus süüdi ka Cavendish. Ka Tour de France’il karjääri jooksul neli etappi võitnud Jaan Kirsipuu arvates tegid kohtunikud ebapädeva otsuse.
"Küünarnukk oli asjade tulemus. Cavendish natuke konksas teda. Kui neil see esimene kontakt oli, siis ta lõi natuke tasakaalust välja, see oli tema enda kukkumise vältimise liigutus tasakaalu püüdmiseks," arutles 12 Tour de France’il võistelnud Kirsipuu ERR-iga vesteldes. "Võhikud ei saa sellest aru, aga tegelikult minu arust oleks võinud hoopis Cavendishi Tour’ilt maha võtta ja koju saata. Aga noh, läks niikuinii koju. Sai ise oma karistuse kätte. See oli täiesti meeleheitlik liigutus, mis ta seal üritas teha."
"Ma pole [Sagani] karistusega üldse nõus, rääkimata Tourilt eemaldamisest. Ma ei näinud seal mingit viga," lisas Kirsipuu. "Vahel juhtub ikka, nagu jalgpalliski, et kohtunikud panevad ka mäda. Loomulikult on kahju, aga see on praegu kivi kohtunike kapsaaeda. Esiteks, Cavendish ise oli süüdi ja teiseks, kohtunikud tõmmati haneks."
CAS hakkab Sagani apellatsiooni arutama 5. detsembril.
### Response:
CAS hakkab arutama Sagani Tourilt eemaldamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodupubliku ees mängivad Prantsusmaa esinumber on maailma 15. reket Jo-Wilfried Tsonga ja teine number edetabelis 18. kohal paiknev Lucas Pouille, lisaks on tiimis paarismänguspetsialistid Pierre-Hugues Herbert (paarismänguedetabelis 13.) ja Nicolas Mahut (paarismänguedetabelis 6.).
Asendusmängijatena lähevad Lille’i ka Richard Gasquet (ATP 31.) ja Julien Benneteau (ATP 57.). Prantsusmaa kapten on kunagine maailma kolmas number, 1984. aastal Prantsusmaa lahtistel triumfeerinud Yannick Noah.
Belgia kapten Johan Van Herck kutsus võistkonda David Goffini (ATP 8.), Steve Darcise (ATP 76.), Ruben Bemelmansi (ATP 106) ja Arthur De Greefi (ATP 174.), lisaks sõidab meeskonnaga kaasa Joris De Loore (ATP 279.), kes pole US Openist alates vigastuse tõttu mänginud.
Prantsusmaa on Davis Cupi üheksakordne võitja, viimati triumfeeriti 2001. aastal. Belgia jõudis finaali kolmandat korda, nii 1904. kui 2015. aastal tuli vastase paremust tunnistada.
Varasemalt on Belgia ja Prantusmaa omavahel kohtunud seitsmel korral ning napp 4:3 edu on Prantsusmaal. Viimati suutis Belgia Prantsusmaast nende kodumaal jagu saada 1952. aastal Roland Garrosi liivaväljakuil. Enne tänavust finaalid kohtuti viimati 2001. aasta veebruaris, siis võttis Prantsusmaa kindla 5:0 võidu.
Davise karikasarja maailmaliigas mängitakse igas matšis viis kohtumist, üldvõidu saamiseks on vaja võita kolm mängu. | Prantsusmaa ja Belgia lähevad Davis Cupi finaali parimas koosseisus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodupubliku ees mängivad Prantsusmaa esinumber on maailma 15. reket Jo-Wilfried Tsonga ja teine number edetabelis 18. kohal paiknev Lucas Pouille, lisaks on tiimis paarismänguspetsialistid Pierre-Hugues Herbert (paarismänguedetabelis 13.) ja Nicolas Mahut (paarismänguedetabelis 6.).
Asendusmängijatena lähevad Lille’i ka Richard Gasquet (ATP 31.) ja Julien Benneteau (ATP 57.). Prantsusmaa kapten on kunagine maailma kolmas number, 1984. aastal Prantsusmaa lahtistel triumfeerinud Yannick Noah.
Belgia kapten Johan Van Herck kutsus võistkonda David Goffini (ATP 8.), Steve Darcise (ATP 76.), Ruben Bemelmansi (ATP 106) ja Arthur De Greefi (ATP 174.), lisaks sõidab meeskonnaga kaasa Joris De Loore (ATP 279.), kes pole US Openist alates vigastuse tõttu mänginud.
Prantsusmaa on Davis Cupi üheksakordne võitja, viimati triumfeeriti 2001. aastal. Belgia jõudis finaali kolmandat korda, nii 1904. kui 2015. aastal tuli vastase paremust tunnistada.
Varasemalt on Belgia ja Prantusmaa omavahel kohtunud seitsmel korral ning napp 4:3 edu on Prantsusmaal. Viimati suutis Belgia Prantsusmaast nende kodumaal jagu saada 1952. aastal Roland Garrosi liivaväljakuil. Enne tänavust finaalid kohtuti viimati 2001. aasta veebruaris, siis võttis Prantsusmaa kindla 5:0 võidu.
Davise karikasarja maailmaliigas mängitakse igas matšis viis kohtumist, üldvõidu saamiseks on vaja võita kolm mängu.
### Response:
Prantsusmaa ja Belgia lähevad Davis Cupi finaali parimas koosseisus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehed üritasid teha Kasahstani pealinna sildi "Ma armastan Astanat" ees selfiet, kui politsei naljahambad arreteeris. Mehed said süüdistuse avalikus kohas huligaanitsemises, vahendas BBC.
Kuigi sellise teo eest võib Kasahstanis kuni aastaks vangi sattuda, tehti igale mehele 67 dollari suurune trahv.
Meeste napid riided olid inspireeritud 2006. aasta komöödiafilmist "Borat", kus filmi peategelast kehastav Sacha Baron Cohen taolist kehakatet kandis. Ujumiskostüüm on nimetatud mankiniks ehk meeste bikiinideks. Filmi peategelane Borat on Kasahstani riigitelevisiooni reporter, kes saadetakse Ameerikasse, et vändata seal dokumentaalfilm, milles sisalduvad õppetunnid aitaks kaasa kasahhide toomisele 21. sajandisse. Kaader filmist" Borat" Autor: outnow.ch
Kuigi filmivõtted toimusid suuresti Rumeenias, olid Kasahstani võimud pahased, et film laseb kasahhidel paista rassistlike, seksistlike ja primitiivsetena. 2012. aastal avaldas aga Kasahstani välisminister avalikult tänu, et Baron Coheni film riigi turismindusele hoogu juurde andis.
Borati stiil on inspireerinud paljusid mehi üle maailma. 2010. aastal jooksis üks fänn ratturite kõrval Giro d'Italia veloturniiril, kandes ainult mankinit.
Autor: Reuters/Scanpix
Ebasobivate riiete kandmine ei pruugi pahandust tekitada ainult Kasahstanis. Eelmisel aastal küsitles politsei turistipaari, kes poseeris alasti Machu Picchu varemetes. 2015. aastal tekitas Malaisias pahandust briti turist, kes lasi end mäe tipus ilma riieteta jäädvustada. | Kasahstanis vahistati Borati väljakutsuvat supelkostüümi kandnud turistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehed üritasid teha Kasahstani pealinna sildi "Ma armastan Astanat" ees selfiet, kui politsei naljahambad arreteeris. Mehed said süüdistuse avalikus kohas huligaanitsemises, vahendas BBC.
Kuigi sellise teo eest võib Kasahstanis kuni aastaks vangi sattuda, tehti igale mehele 67 dollari suurune trahv.
Meeste napid riided olid inspireeritud 2006. aasta komöödiafilmist "Borat", kus filmi peategelast kehastav Sacha Baron Cohen taolist kehakatet kandis. Ujumiskostüüm on nimetatud mankiniks ehk meeste bikiinideks. Filmi peategelane Borat on Kasahstani riigitelevisiooni reporter, kes saadetakse Ameerikasse, et vändata seal dokumentaalfilm, milles sisalduvad õppetunnid aitaks kaasa kasahhide toomisele 21. sajandisse. Kaader filmist" Borat" Autor: outnow.ch
Kuigi filmivõtted toimusid suuresti Rumeenias, olid Kasahstani võimud pahased, et film laseb kasahhidel paista rassistlike, seksistlike ja primitiivsetena. 2012. aastal avaldas aga Kasahstani välisminister avalikult tänu, et Baron Coheni film riigi turismindusele hoogu juurde andis.
Borati stiil on inspireerinud paljusid mehi üle maailma. 2010. aastal jooksis üks fänn ratturite kõrval Giro d'Italia veloturniiril, kandes ainult mankinit.
Autor: Reuters/Scanpix
Ebasobivate riiete kandmine ei pruugi pahandust tekitada ainult Kasahstanis. Eelmisel aastal küsitles politsei turistipaari, kes poseeris alasti Machu Picchu varemetes. 2015. aastal tekitas Malaisias pahandust briti turist, kes lasi end mäe tipus ilma riieteta jäädvustada.
### Response:
Kasahstanis vahistati Borati väljakutsuvat supelkostüümi kandnud turistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal anti teist korda välja ka Paabeli Torni auhind pildiraamatule. Žürii valis aasta jooksul ilmunud teostest välja parimad raamatud: juturaamatute kategoorias viis ja pildiraamatute kategoorias kolm nominenti.
Tõlkeraamatu auhinna pälvis Kathleen Glasgow noorteromaan „Katkine tüdruk“, mille on tõlkinud Eve Laur ja välja andnud kirjastus Päike. „Katkine tüdruk“ on Kathleen Glasgow’ debüütromaan, mida ta kandis endaga üheksa aastat, kirjutades sellest 14 mustandit. Lugu on traumeeritud noorest neiust, kes enda hingevalu enesevigastamisega leevendada püüab. Tüdruk on nii kaudses kui otseses mõttes katki, osavõtmatu ja hoolimatu maailm tema ümber ei tee püüdeid end jälle tervikuks kokku panna kergeks. Lugu on haaravalt kirjutatud, karm ja hell ühtaegu ja samas abikäsi neile noortele, kes end katkisena tunnevad. Tõlkija Eve Laur on ka kõige esimese Paabeli Torni Auhinna laureaat (2004).
Nominendid olid ameerika kirjanik Ali Benjamin raamatuga „Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta” (tõlkija Mario Pulver, Pikoprint, 2017), rootsi kirjanik Åsa Lind raamatuga „Liivahundi lood” (tõlkija Ülle Kiivet, Draakon & Kuu, 2017), soome kirjanikud Timo Parvela ja Bjørn Sortland sarjaga „Kepler62” (tõlkija Rain Kooli, Ajakirjade Kirjastus, 2016–2017) ja norra kirjanik Bobbie Peers raamatuga „Lüriidiumivaras” (tõlkija Annika Kupits, Helios, 2017).
Parima tõlgitud pildiraamatu auhinna pälvis Piotr Socha ja Wojciech Grajkowski raamat „Mesilased”, mille on poola keelest tõlkinud Marius Peterson ja välja andnud kirjastus Varrak. Suurejooneline detailsete piltidega raamat tutvustab mesilaste salaelu, mesinduse ajalugu ning tänapäeva, kõike mee ja mesilastega seonduvat. Illustratsioonid on leidlikud, humoorikad ja tõepärased.
Nominendid olid itaalia autor Davide Cali ja prantsuse illustraator Sébastien Mourrain raamatuga „Väike Klutt” (tõlkija Riina Turi, Koolibri, 2016) ning prantsuse autor Philippe Jalbert raamatuga „Suurte koerustükkide päevik” (tõlke toimetaja Kai Nurmik, Varrak, 2017).
Võiduteoste autorid ja tõlke avaldanud kirjastused said audiplomi, tõlkijad ka rahalise preemia.
Žüriisse kuulusid lastekirjanduse uurija Krista Kumberg (žürii esimees), 2016. aasta Paabeli Torni auhinna laureaat Mari Klein, tõlkija Sash Uusjärv, illustraator Ulla Saar ja Anne Kõrge Eesti Lastekirjanduse Keskusest.
Auhind anti üle IBBY Eesti osakonna sügisõhtul 14. novembril 2017 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. | Selgusid Paabeli Torni auhinna laureaadid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal anti teist korda välja ka Paabeli Torni auhind pildiraamatule. Žürii valis aasta jooksul ilmunud teostest välja parimad raamatud: juturaamatute kategoorias viis ja pildiraamatute kategoorias kolm nominenti.
Tõlkeraamatu auhinna pälvis Kathleen Glasgow noorteromaan „Katkine tüdruk“, mille on tõlkinud Eve Laur ja välja andnud kirjastus Päike. „Katkine tüdruk“ on Kathleen Glasgow’ debüütromaan, mida ta kandis endaga üheksa aastat, kirjutades sellest 14 mustandit. Lugu on traumeeritud noorest neiust, kes enda hingevalu enesevigastamisega leevendada püüab. Tüdruk on nii kaudses kui otseses mõttes katki, osavõtmatu ja hoolimatu maailm tema ümber ei tee püüdeid end jälle tervikuks kokku panna kergeks. Lugu on haaravalt kirjutatud, karm ja hell ühtaegu ja samas abikäsi neile noortele, kes end katkisena tunnevad. Tõlkija Eve Laur on ka kõige esimese Paabeli Torni Auhinna laureaat (2004).
Nominendid olid ameerika kirjanik Ali Benjamin raamatuga „Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta” (tõlkija Mario Pulver, Pikoprint, 2017), rootsi kirjanik Åsa Lind raamatuga „Liivahundi lood” (tõlkija Ülle Kiivet, Draakon & Kuu, 2017), soome kirjanikud Timo Parvela ja Bjørn Sortland sarjaga „Kepler62” (tõlkija Rain Kooli, Ajakirjade Kirjastus, 2016–2017) ja norra kirjanik Bobbie Peers raamatuga „Lüriidiumivaras” (tõlkija Annika Kupits, Helios, 2017).
Parima tõlgitud pildiraamatu auhinna pälvis Piotr Socha ja Wojciech Grajkowski raamat „Mesilased”, mille on poola keelest tõlkinud Marius Peterson ja välja andnud kirjastus Varrak. Suurejooneline detailsete piltidega raamat tutvustab mesilaste salaelu, mesinduse ajalugu ning tänapäeva, kõike mee ja mesilastega seonduvat. Illustratsioonid on leidlikud, humoorikad ja tõepärased.
Nominendid olid itaalia autor Davide Cali ja prantsuse illustraator Sébastien Mourrain raamatuga „Väike Klutt” (tõlkija Riina Turi, Koolibri, 2016) ning prantsuse autor Philippe Jalbert raamatuga „Suurte koerustükkide päevik” (tõlke toimetaja Kai Nurmik, Varrak, 2017).
Võiduteoste autorid ja tõlke avaldanud kirjastused said audiplomi, tõlkijad ka rahalise preemia.
Žüriisse kuulusid lastekirjanduse uurija Krista Kumberg (žürii esimees), 2016. aasta Paabeli Torni auhinna laureaat Mari Klein, tõlkija Sash Uusjärv, illustraator Ulla Saar ja Anne Kõrge Eesti Lastekirjanduse Keskusest.
Auhind anti üle IBBY Eesti osakonna sügisõhtul 14. novembril 2017 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
### Response:
Selgusid Paabeli Torni auhinna laureaadid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolteist aastat tagasi, 2016. aasta juunis teatas toonane valitsus korduvalt, et Eesti tõenäoluselt ei osale Dubai EXPO-l.
Aasta tagasi valitsus aga vahetus ja ettevõtlusminister Urve Palo võttis tänavu teema uuesti arutada. Ehkki ka tema jõudis kiiresti järeldusele, et Eestil Dubaisse asja pole, tõstsid kisa IT-ettevõtted ja toidusektor, kes leidsid, et erinevalt Itaaliast, kus Eesti käis EXPO-l, oleks Dubais Eesti ettevõtete jaoks ekspordipotentsiaali. Ettevõtted teatasid lausa, et on valmis osavõttu osaliselt ise rahastama.
Minister Palo ehmatas ära ja otsustas ettevõtetega veel nõu pidada, enne kui lõplik otsus langetatakse, ka riigikontrolör Alar Karis kiitis ministri avaldust erasektoriga koostöö plaanimisest.
Alates suvest on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist vastatud ERR-ile iga kuu: järgmisel kuul peaks küsimus valitsuse laual olema, siis otsustatakse. Juulis aga, mil see valitsuse päevakorda võeti, jäeti see viimasel hetkel siiski päevakorrast taas välja ning otsust jällegi ei sündunud.
Viimati vastas majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka septembris, et ilmselt on valitsuse otsust oodata novembris.
Nüüd on november käes, ent valitsuse istungite päevakorda pole EXPO senini jõudnud.
Naabrite otsuste ootel
Kadri Tonka tõdeb nüüd, et novembris tõepoolest valitsuse otsust siiski ei sünni, sest oodatakse naaberriikide vastavaid otsuseid.
"Nii Läti kui Leedu kaaluvad osalemist, kuid ei ole seda veel ametlikult kinnitanud ega ole ka veel teada, kas neil on soov osaleda oma paviljoniga või ühisstendidega või mingil muul kujul," ütleb Tonka. "Ka Soome, Rootsi, Taani, Norra ei ole oma osalust seni veel kinnitanud."
Kui aga kõik ootavad otsustamisega oma naabrite järel, mis siis saab? Keegi peab esimesena otsuse langetama.
Tonka nõustub, et lõputult otsustamist edasi lükata ei saa.
"Otsus osalemise kohta peab sündima lähiajal, kuid tõenäoliselt võetakse see vastu järgmise aasta alguses," kõlab uus veksel.
Ka seda, milline on põhimõtteline otsus, kas Eestil üldse huvi osaleda on või mitte, polevat veel vastu võetud.
"Oleme välja arvutanud, et EXPO-l osalemise kulud kokku võiksid olla ligikaudu kuus-seitse miljonit eurot ning kui võetakse vastu otsus osaleda, siis see rahastus peaks tulema riigieelarvest," annab Tonka aimu osalemise maksumusest.
Ometi pole erarahastuse kaasamine ka välistatud.
Ministeerium ise on oma kommunikatsioonis algusest peale minekut pigem välistanud - osavõtt on kahtlemata kulukas. Samas ei taheta ka ettevõtjatega sektorite kaupa tülli pöörata. Nii peabki minister leidma julguse, et otsus vastu võtta, kuid selleks on vaja valitsus konsensuslikult selja taha saada. Ebapopulaarsed otsused ei sünni lihtsalt. | Läheme EXPO-le, ei lähe EXPO-le: valitsus ei suuda otsustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolteist aastat tagasi, 2016. aasta juunis teatas toonane valitsus korduvalt, et Eesti tõenäoluselt ei osale Dubai EXPO-l.
Aasta tagasi valitsus aga vahetus ja ettevõtlusminister Urve Palo võttis tänavu teema uuesti arutada. Ehkki ka tema jõudis kiiresti järeldusele, et Eestil Dubaisse asja pole, tõstsid kisa IT-ettevõtted ja toidusektor, kes leidsid, et erinevalt Itaaliast, kus Eesti käis EXPO-l, oleks Dubais Eesti ettevõtete jaoks ekspordipotentsiaali. Ettevõtted teatasid lausa, et on valmis osavõttu osaliselt ise rahastama.
Minister Palo ehmatas ära ja otsustas ettevõtetega veel nõu pidada, enne kui lõplik otsus langetatakse, ka riigikontrolör Alar Karis kiitis ministri avaldust erasektoriga koostöö plaanimisest.
Alates suvest on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist vastatud ERR-ile iga kuu: järgmisel kuul peaks küsimus valitsuse laual olema, siis otsustatakse. Juulis aga, mil see valitsuse päevakorda võeti, jäeti see viimasel hetkel siiski päevakorrast taas välja ning otsust jällegi ei sündunud.
Viimati vastas majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka septembris, et ilmselt on valitsuse otsust oodata novembris.
Nüüd on november käes, ent valitsuse istungite päevakorda pole EXPO senini jõudnud.
Naabrite otsuste ootel
Kadri Tonka tõdeb nüüd, et novembris tõepoolest valitsuse otsust siiski ei sünni, sest oodatakse naaberriikide vastavaid otsuseid.
"Nii Läti kui Leedu kaaluvad osalemist, kuid ei ole seda veel ametlikult kinnitanud ega ole ka veel teada, kas neil on soov osaleda oma paviljoniga või ühisstendidega või mingil muul kujul," ütleb Tonka. "Ka Soome, Rootsi, Taani, Norra ei ole oma osalust seni veel kinnitanud."
Kui aga kõik ootavad otsustamisega oma naabrite järel, mis siis saab? Keegi peab esimesena otsuse langetama.
Tonka nõustub, et lõputult otsustamist edasi lükata ei saa.
"Otsus osalemise kohta peab sündima lähiajal, kuid tõenäoliselt võetakse see vastu järgmise aasta alguses," kõlab uus veksel.
Ka seda, milline on põhimõtteline otsus, kas Eestil üldse huvi osaleda on või mitte, polevat veel vastu võetud.
"Oleme välja arvutanud, et EXPO-l osalemise kulud kokku võiksid olla ligikaudu kuus-seitse miljonit eurot ning kui võetakse vastu otsus osaleda, siis see rahastus peaks tulema riigieelarvest," annab Tonka aimu osalemise maksumusest.
Ometi pole erarahastuse kaasamine ka välistatud.
Ministeerium ise on oma kommunikatsioonis algusest peale minekut pigem välistanud - osavõtt on kahtlemata kulukas. Samas ei taheta ka ettevõtjatega sektorite kaupa tülli pöörata. Nii peabki minister leidma julguse, et otsus vastu võtta, kuid selleks on vaja valitsus konsensuslikult selja taha saada. Ebapopulaarsed otsused ei sünni lihtsalt.
### Response:
Läheme EXPO-le, ei lähe EXPO-le: valitsus ei suuda otsustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei ole vaikinud... inimesed mõtlevad sellega seda, et ma pole öelnud midagi piisavalt huvitavat," sõnas ta pressikonverentsil USA välisministri Rex Tillersoniga.
"See, mida ma ütlen, ei peagi põnev olema, see peab olema täpne... et mitte ässitada inimesi üksteise vastu," rõhutas Suu Kyi.
Augustis Arakani osariigis puhkenud vägivald on sundinud rohkem kui 600 000 rohingjat Bangladeshi põgenema. Kriitikute sõnul on süstemaatilise vägivalla eest vastutavad Birma võimud ning sisuliselt olevat kampaania võtmas juba genotsiidi mõõtmeid.
Paljud Bangladeshi saabunud põgenikud on pajatanud verdtarretavaid lugusid mõrvadest, vägistamistest ja süütamistest.
Tillerson: USA kaalub sanktsioone Birma üksikisikute vastu
USA kutsub üles korraldama sõltumatut juurdlust Birmas puhkenud humanitaarkriisi suhtes, mille tagajärjel on riigist põgenenud sadu tuhandeid moslemitest rohingjasid, ütles Tillerson.
Ühendriigid kaaluvad sanktsioone Birma üksikisikute vastu, keda peetakse rikkumiste läbiviijateks, kuid mitte laialdasi majandussanktsioone terve riigi vastu, selgitas Tillerson pressikonverentsil.
"Kõik see peab tuginema asitõenditele," ütles Tillerson. "Kui meil on usutavat informatsiooni... et teatud isikud olid vastutavad konkreetsete, meie jaoks vastuvõetamatute tegude eest, siis võivad suunatud sanktsioonid olla vägagi sobivad," sõnas USA minister.
Tillersoni visiit Birmas kestab ühe päeva.
Tillerson loodab veenda Birmat lõpetama vägivalda rohingjade vastu
Tillerson sõitis kolmapäeval Birmasse, et veenda Aung San Suu Kyid ja riigi mõjuvõimsa armee juhti lõpetama Arakani osariigis vägivalda rohingja moslemite vastu.
ÜRO on nimetanud Birma relvajõudude jõulist tegutsemist rohingjade vastu etniliseks puhastuseks.
Kolmapäeval Birma pealinna Naypyidawi saabunud Tillerson kohtus kõigepealt Birma relvajõudude juhi Min Aung Hlaingiga. Ta kutsus lõpetama vägivalda ja tagama rohingjade turvaline naasmine kodumaale.
Washington on hoiatanud Birmat sõjaliste sanktsioonide eest, kui vägivald ei lõpe.
"Meie arvates on Birma teinud viimastel aastatel suuri edusamme ja me ei tahaks näha, et need edusammud pöörduksid ebaadekvaatse reageerimise tõttu sellisele kriisile," ütles üks USA välisministeeriumi ametnik Tillersoni visiidi eel.
Kunagise opositsiooniaktivisti Suu Kyi näol on tegu Nobeli rahupreemia laureaadiga ja seoses tema reaktsiooniga rohingja kriisile on mitmed arvamusliidrid ja organisatsioonid kutsunud üles Birma juhilt preemiat ära võtma.
Inimõigusorganisatsioonid süüdistavad Suu Kyid suutmatuses mõista hukka armee tegevust ja kaitsta rohingjasid kasvava islamofoobia eest.
Operatsioonide eest Arakani osariigis vastutab aga Birma sõjavägi ja Suu Kyi võim on pärsitud riiki aastakümneid valitsenud sõjaväehunta põhiseadusega. | Suu Kyi kohtus Tillersoniga ja eitas "vaikimist" rohingjade kriisi teemal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei ole vaikinud... inimesed mõtlevad sellega seda, et ma pole öelnud midagi piisavalt huvitavat," sõnas ta pressikonverentsil USA välisministri Rex Tillersoniga.
"See, mida ma ütlen, ei peagi põnev olema, see peab olema täpne... et mitte ässitada inimesi üksteise vastu," rõhutas Suu Kyi.
Augustis Arakani osariigis puhkenud vägivald on sundinud rohkem kui 600 000 rohingjat Bangladeshi põgenema. Kriitikute sõnul on süstemaatilise vägivalla eest vastutavad Birma võimud ning sisuliselt olevat kampaania võtmas juba genotsiidi mõõtmeid.
Paljud Bangladeshi saabunud põgenikud on pajatanud verdtarretavaid lugusid mõrvadest, vägistamistest ja süütamistest.
Tillerson: USA kaalub sanktsioone Birma üksikisikute vastu
USA kutsub üles korraldama sõltumatut juurdlust Birmas puhkenud humanitaarkriisi suhtes, mille tagajärjel on riigist põgenenud sadu tuhandeid moslemitest rohingjasid, ütles Tillerson.
Ühendriigid kaaluvad sanktsioone Birma üksikisikute vastu, keda peetakse rikkumiste läbiviijateks, kuid mitte laialdasi majandussanktsioone terve riigi vastu, selgitas Tillerson pressikonverentsil.
"Kõik see peab tuginema asitõenditele," ütles Tillerson. "Kui meil on usutavat informatsiooni... et teatud isikud olid vastutavad konkreetsete, meie jaoks vastuvõetamatute tegude eest, siis võivad suunatud sanktsioonid olla vägagi sobivad," sõnas USA minister.
Tillersoni visiit Birmas kestab ühe päeva.
Tillerson loodab veenda Birmat lõpetama vägivalda rohingjade vastu
Tillerson sõitis kolmapäeval Birmasse, et veenda Aung San Suu Kyid ja riigi mõjuvõimsa armee juhti lõpetama Arakani osariigis vägivalda rohingja moslemite vastu.
ÜRO on nimetanud Birma relvajõudude jõulist tegutsemist rohingjade vastu etniliseks puhastuseks.
Kolmapäeval Birma pealinna Naypyidawi saabunud Tillerson kohtus kõigepealt Birma relvajõudude juhi Min Aung Hlaingiga. Ta kutsus lõpetama vägivalda ja tagama rohingjade turvaline naasmine kodumaale.
Washington on hoiatanud Birmat sõjaliste sanktsioonide eest, kui vägivald ei lõpe.
"Meie arvates on Birma teinud viimastel aastatel suuri edusamme ja me ei tahaks näha, et need edusammud pöörduksid ebaadekvaatse reageerimise tõttu sellisele kriisile," ütles üks USA välisministeeriumi ametnik Tillersoni visiidi eel.
Kunagise opositsiooniaktivisti Suu Kyi näol on tegu Nobeli rahupreemia laureaadiga ja seoses tema reaktsiooniga rohingja kriisile on mitmed arvamusliidrid ja organisatsioonid kutsunud üles Birma juhilt preemiat ära võtma.
Inimõigusorganisatsioonid süüdistavad Suu Kyid suutmatuses mõista hukka armee tegevust ja kaitsta rohingjasid kasvava islamofoobia eest.
Operatsioonide eest Arakani osariigis vastutab aga Birma sõjavägi ja Suu Kyi võim on pärsitud riiki aastakümneid valitsenud sõjaväehunta põhiseadusega.
### Response:
Suu Kyi kohtus Tillersoniga ja eitas "vaikimist" rohingjade kriisi teemal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Videoklipid juhivad tähelepanu erinevatele takistustele, millega naised võivad Eestis ja mujal tööturgudel kokku puutuda.
Lugusid aitas koguda aasta naine Mari-Liis Lill, videod vormistas BFM-i meeskond.
Kõikides klippides on sees küsimus: Mida sina selle naise olukorras teeksid?
Emadusbarjäär:
Klaaslift:
Mesilasema:
Kleepuv põrand:
Parim-enne-möödas
Klaaslagi: | Mida sina selles olukorras teeksid: Eesti naiste tõestisündinud lood tööpostilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Videoklipid juhivad tähelepanu erinevatele takistustele, millega naised võivad Eestis ja mujal tööturgudel kokku puutuda.
Lugusid aitas koguda aasta naine Mari-Liis Lill, videod vormistas BFM-i meeskond.
Kõikides klippides on sees küsimus: Mida sina selle naise olukorras teeksid?
Emadusbarjäär:
Klaaslift:
Mesilasema:
Kleepuv põrand:
Parim-enne-möödas
Klaaslagi:
### Response:
Mida sina selles olukorras teeksid: Eesti naiste tõestisündinud lood tööpostilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokuratuur süüdistab Jelizaveta Kapitonovat (21) tapmises ning saatis tema kriminaalasja Harju maakohtusse, ütles ERR-i prokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 16. juunil tarvitas viieliikmeline seltskond Tallinnas Lauluväljaku lähedal alkoholi ning ühel hetkel tekkis Kapitonova ja Igori vahel tüli.
Süüdistuse järgi lõi Kapitonova Igorit noaga südame piirkonda.
Raskelt vigastatud noormehe toimetas kiirabi haiglasse, kuid 3. oktoobril ta suri.
Politsei võttis Kapitonova kinni juulis Narvas ning ta viibib vahi all.
Kriminaalasja uuris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo mõrvagrupp. | Noormehe surnuks pussitanud noor naine astub kohtu ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuratuur süüdistab Jelizaveta Kapitonovat (21) tapmises ning saatis tema kriminaalasja Harju maakohtusse, ütles ERR-i prokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 16. juunil tarvitas viieliikmeline seltskond Tallinnas Lauluväljaku lähedal alkoholi ning ühel hetkel tekkis Kapitonova ja Igori vahel tüli.
Süüdistuse järgi lõi Kapitonova Igorit noaga südame piirkonda.
Raskelt vigastatud noormehe toimetas kiirabi haiglasse, kuid 3. oktoobril ta suri.
Politsei võttis Kapitonova kinni juulis Narvas ning ta viibib vahi all.
Kriminaalasja uuris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo mõrvagrupp.
### Response:
Noormehe surnuks pussitanud noor naine astub kohtu ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastleitud eksoplaneet Ross 128b tiirleb oma ematähele 20 korda lähemal kui Maa Päikesele. Sellele vaatamata tabab selle pinda vaid veidi enam kui kolmandiku võrra rohkem tähekiirgust. Sarnaselt enamikule Linnuteel leiduvatele tähtedele on tegu Päikesest tuhmima punase kääbusega. Selle pinnatemperatuur on Päikese omast poole madalam ja 2800 korda tuhmim.
Eelnevates uuringutes on aga leitud, et samal ajal võib olla punaste kääbuste aktiivsus võrdlemisi kõrge. Tähtede pinnal toimuvaid purskeid saadab intensiivne ultraviolett- ja röntgenkiirguse voog, millest piisaks planeetide atmosfääri hävitamiseks ja seega nende pinna steriliseerimiseks. Eelnevalt tehtud vaatluste põhjal on Ross 128 võrreldes teiste lähikonna tähtedega võrdlemisi vaikne. See muudabki uue leiu oluliseks.
Planeedi olemasolu kinnitamiseks kasutati radiaalkiiruse meetodit. Sõltuvalt sellest, kas planeet tõmbas tähte oma raskusväljaga Maa suunas või sellest eemale, muutus tähe poolt kiiratav valgus seda Maal registreerides sinakamaks või punakamaks. Vaatluste käigus leiti, et eksoplaneet teeb tähe ümber tiiru iga 9,9 päevaga. Sõltuvalt kasutatavast mudelist jääb Ross 128 b temperatuur -60°C– 20°C vahele. Planeedi mass ületab Maa oma 1,35–2 korda
Hetkel kulub Ross 128 süsteemist lähtuva valguse Maani jõudmiseks ligikaudu 11 aastat. Teadlaste arvutuste kohaselt asub see astronoomilises mõttes aga pelgalt 79 000 aasta pärast Maale lähemal kui Proxima b. Hetkel asub viimane Maast 4,2 valgusaasta kaugusel.
Viimati sattus Ross 128 uudistesse selle aasta mais. Astronoomid registreerisid toona Arecibo raadioteleskoobiga korrapäraseid signaale, mis näisid lähtuvat täpselt tähe suunast. Täiendavate vaatluste käigus selgus, et tegu polnud ilmselt tulnukate, vaid Maa geostatsionaarsel orbiidil tiirleva satelliidiga.
Teadlased loodavad, et järgmise põlvkonna teleskoopidega saab välja selgitada, kas planeeti ümbritseb atmosfäär. Selle koostis, näiteks vaba hapniku olemasolu, oleks üks elule viitav märk.
Planeeti kirjeldav uurimus ilmub ajakirjas Astronomy & Astrophysics. | Päikesest vaid mõne parseki kauguselt leiti Maa-suurune eksoplaneet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastleitud eksoplaneet Ross 128b tiirleb oma ematähele 20 korda lähemal kui Maa Päikesele. Sellele vaatamata tabab selle pinda vaid veidi enam kui kolmandiku võrra rohkem tähekiirgust. Sarnaselt enamikule Linnuteel leiduvatele tähtedele on tegu Päikesest tuhmima punase kääbusega. Selle pinnatemperatuur on Päikese omast poole madalam ja 2800 korda tuhmim.
Eelnevates uuringutes on aga leitud, et samal ajal võib olla punaste kääbuste aktiivsus võrdlemisi kõrge. Tähtede pinnal toimuvaid purskeid saadab intensiivne ultraviolett- ja röntgenkiirguse voog, millest piisaks planeetide atmosfääri hävitamiseks ja seega nende pinna steriliseerimiseks. Eelnevalt tehtud vaatluste põhjal on Ross 128 võrreldes teiste lähikonna tähtedega võrdlemisi vaikne. See muudabki uue leiu oluliseks.
Planeedi olemasolu kinnitamiseks kasutati radiaalkiiruse meetodit. Sõltuvalt sellest, kas planeet tõmbas tähte oma raskusväljaga Maa suunas või sellest eemale, muutus tähe poolt kiiratav valgus seda Maal registreerides sinakamaks või punakamaks. Vaatluste käigus leiti, et eksoplaneet teeb tähe ümber tiiru iga 9,9 päevaga. Sõltuvalt kasutatavast mudelist jääb Ross 128 b temperatuur -60°C– 20°C vahele. Planeedi mass ületab Maa oma 1,35–2 korda
Hetkel kulub Ross 128 süsteemist lähtuva valguse Maani jõudmiseks ligikaudu 11 aastat. Teadlaste arvutuste kohaselt asub see astronoomilises mõttes aga pelgalt 79 000 aasta pärast Maale lähemal kui Proxima b. Hetkel asub viimane Maast 4,2 valgusaasta kaugusel.
Viimati sattus Ross 128 uudistesse selle aasta mais. Astronoomid registreerisid toona Arecibo raadioteleskoobiga korrapäraseid signaale, mis näisid lähtuvat täpselt tähe suunast. Täiendavate vaatluste käigus selgus, et tegu polnud ilmselt tulnukate, vaid Maa geostatsionaarsel orbiidil tiirleva satelliidiga.
Teadlased loodavad, et järgmise põlvkonna teleskoopidega saab välja selgitada, kas planeeti ümbritseb atmosfäär. Selle koostis, näiteks vaba hapniku olemasolu, oleks üks elule viitav märk.
Planeeti kirjeldav uurimus ilmub ajakirjas Astronomy & Astrophysics.
### Response:
Päikesest vaid mõne parseki kauguselt leiti Maa-suurune eksoplaneet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamatš San Pedro Sulas lõppes 0:0 viigiga, korduskohtumises Sydneys jäi aga Austraalia peale 3:1. Kübaratriki sai kirja Austraalia koondise kapten Mile Jedinak, kes realiseeris kaks penaltit.
Hondurase auvärava lõi neljandal üleminutil Maynor Figueroa.
Viimase ehk 32. riigi, kes pääseb MM.ile, selgitavad neljapäeva varahommikul Peruu ja Uus-Meremaa. Nendevahelises avamängus väravaid ei löödud. | Austraalia jõudis eelviimase riigina MM-ile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamatš San Pedro Sulas lõppes 0:0 viigiga, korduskohtumises Sydneys jäi aga Austraalia peale 3:1. Kübaratriki sai kirja Austraalia koondise kapten Mile Jedinak, kes realiseeris kaks penaltit.
Hondurase auvärava lõi neljandal üleminutil Maynor Figueroa.
Viimase ehk 32. riigi, kes pääseb MM.ile, selgitavad neljapäeva varahommikul Peruu ja Uus-Meremaa. Nendevahelises avamängus väravaid ei löödud.
### Response:
Austraalia jõudis eelviimase riigina MM-ile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zuma sõnul oleks põhiseadusevastane areng vastuolus nii Aafrika Liidu (AU) kui ka Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC) seisukohtadega, vahendas Reuters.
President selgitas, et SADC jälgib olukorda Zimbabwes tähelepanelikult ja murelikult ning on valmis aitama kriisile rahumeelse lahenduse leidmisel.
Zuma kutsus Zimbabwe vastasseisu osapooli üles rahule ja vaoshoitusele ning avaldas lootust, et tüli suudetakse sõbralikult lahendada.
Zuma ütles hiljem, et tal õnnestus telefoni teel ka Robert Mugabega rääkida ning viimane oli talle öelnud, et ta on koduarestis, kuid muidu olevat temaga kõik korras.
LAVI-i president lisas, et SADC eesistujana saadab Zimbabwesse erisaadikud, kes soovivad kohtuda nii Mugabe kui ka relvajõudude esindajatega.
Zimbabwes algas teisipäeva õhtul tõenäoline sõjaväeline riigipööre, kus relvajõudude sõidukid mitmed olulised kohad pealinn Harares oma kontrolli alla võtsid. Võimalik, et tegu on alates 1987. aastast presidendiks olnud 93-aastase Robert Mugabe valitsusaja lõpuga, kuigi sõjaväe esindajad on kinnitanud, et presidendiga on kõik korras ning et relvajõud tegutsevad vaid "kurjategijate" tõrjumisega võimu juurest. | LAV-i president loodab, et tüli Zimbabwes lahendatakse sõbralikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zuma sõnul oleks põhiseadusevastane areng vastuolus nii Aafrika Liidu (AU) kui ka Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC) seisukohtadega, vahendas Reuters.
President selgitas, et SADC jälgib olukorda Zimbabwes tähelepanelikult ja murelikult ning on valmis aitama kriisile rahumeelse lahenduse leidmisel.
Zuma kutsus Zimbabwe vastasseisu osapooli üles rahule ja vaoshoitusele ning avaldas lootust, et tüli suudetakse sõbralikult lahendada.
Zuma ütles hiljem, et tal õnnestus telefoni teel ka Robert Mugabega rääkida ning viimane oli talle öelnud, et ta on koduarestis, kuid muidu olevat temaga kõik korras.
LAVI-i president lisas, et SADC eesistujana saadab Zimbabwesse erisaadikud, kes soovivad kohtuda nii Mugabe kui ka relvajõudude esindajatega.
Zimbabwes algas teisipäeva õhtul tõenäoline sõjaväeline riigipööre, kus relvajõudude sõidukid mitmed olulised kohad pealinn Harares oma kontrolli alla võtsid. Võimalik, et tegu on alates 1987. aastast presidendiks olnud 93-aastase Robert Mugabe valitsusaja lõpuga, kuigi sõjaväe esindajad on kinnitanud, et presidendiga on kõik korras ning et relvajõud tegutsevad vaid "kurjategijate" tõrjumisega võimu juurest.
### Response:
LAV-i president loodab, et tüli Zimbabwes lahendatakse sõbralikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klandorf ütles linnavalitsuse pressikonverentsil vastuseks BNS-i küsimusele, et Savisaarele makstav kolme kuupalga suurune lahkumishüvitis kokku 15 865 eurot pole ainult ametist kõrvaldamisele eelnenud töö eest aastatel 2013–2015, vaid kogu linnapea ametis töötatud 12 aasta eest.
Klandorfi kinnitusel oli linnavalitsusel hüvitise suuruse osas kaalutlusõigus, ent hüvitis ise on seadusega ette nähtud.
Kohus kõrvaldas korruptsioonikahtlustuse saanud Keskerakonna endise esimehe Savisaare määrusega linnapea ametist sügisel 2015 ja pärast seda täitis kahe aasta jooksul linnapea ülesandeid abilinnapea Taavi Aas, kellest pärast tänavusi kohalikke valimisi sai Tallinna linnapea.
Täna oli linnavalitsuse pressikonverentsil kogu uus linnavalitsus. | Klandorfi sõnul saab Savisaar hüvitist 12-aastase töö eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klandorf ütles linnavalitsuse pressikonverentsil vastuseks BNS-i küsimusele, et Savisaarele makstav kolme kuupalga suurune lahkumishüvitis kokku 15 865 eurot pole ainult ametist kõrvaldamisele eelnenud töö eest aastatel 2013–2015, vaid kogu linnapea ametis töötatud 12 aasta eest.
Klandorfi kinnitusel oli linnavalitsusel hüvitise suuruse osas kaalutlusõigus, ent hüvitis ise on seadusega ette nähtud.
Kohus kõrvaldas korruptsioonikahtlustuse saanud Keskerakonna endise esimehe Savisaare määrusega linnapea ametist sügisel 2015 ja pärast seda täitis kahe aasta jooksul linnapea ülesandeid abilinnapea Taavi Aas, kellest pärast tänavusi kohalikke valimisi sai Tallinna linnapea.
Täna oli linnavalitsuse pressikonverentsil kogu uus linnavalitsus.
### Response:
Klandorfi sõnul saab Savisaar hüvitist 12-aastase töö eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lappartient ütles ajalehele Luxemburger Wort, et talle ei meeldi taanlase Bjarne Riisi plaan rattamaailma naasta. Nimelt kavatseb Riis koos äripartneri Lars Seieriga loodud rattatiimiga Team Virtu Cycling kõrgeimale tasemele ehk WorldTourile jõuda, kirjutab Cycling News.
"Dopingupatustel pole rattaspordis kohta. Kõik muud seisukohad on silmakirjalikud," ütles Lappartient ajalehele, tuues näiteks Riisi. "Kõik ratturid peaksid seisma ühise eesmärgi eest: rattasport peab olema usutav."
Lappartient küll nentis, et tema võimuses pole keelata neid rattureid, kes on enda karistuse ära kandnud ja seejärel kas ratturitena või tiimiliikmetena naasnud, kuid tema arvates pole rattasporti vaja selliseid mehi nagu Riis või Astana juht Aleksandr Vinokurov. "On ratturid, kes omal ajal ise keelatud aineid tarvitasid, nad pole rattamaailmas teretulnud," teatas Lappartient. "Nad on meie spordiala mainet kahjustanud ja peaksid nüüd tagajärgedega elama."
Riis Lappartient’i sõnu kommenteerinud ei ole, kuid üks tuntumaid dopingupatuseid, praegu Taani televisioonis jalgrattaspordi kommentaatorina töötav Michael Rasmussen nimetas prantslase sõnu vaid soojaks õhuks. "Kui ta seda tõsiselt usub, oleks ta pidanud alustama prantslaste ridades, kui ta oli Prantsusmaa jalgrattaliidu president," ütles Rasmussen Ekstra Bladetile. "Neid rattureid on tohutu hulk, kes Lappartient’i sõnade kohaselt pole teretulnud. Aga kui inimeste karistamine käib rattaspordis samadel põhimõtetel nagu ühiskonnas, peaks olema pärast karistuse kandmist kõikidel võrdsed võimalused. Hakkan kartma, et Lappartient pakub seda sama, mida [eelmine UCI president Brian] Cookson neli aastat – sooja õhku." | UCI president: dopingupatustel pole rattaspordis kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lappartient ütles ajalehele Luxemburger Wort, et talle ei meeldi taanlase Bjarne Riisi plaan rattamaailma naasta. Nimelt kavatseb Riis koos äripartneri Lars Seieriga loodud rattatiimiga Team Virtu Cycling kõrgeimale tasemele ehk WorldTourile jõuda, kirjutab Cycling News.
"Dopingupatustel pole rattaspordis kohta. Kõik muud seisukohad on silmakirjalikud," ütles Lappartient ajalehele, tuues näiteks Riisi. "Kõik ratturid peaksid seisma ühise eesmärgi eest: rattasport peab olema usutav."
Lappartient küll nentis, et tema võimuses pole keelata neid rattureid, kes on enda karistuse ära kandnud ja seejärel kas ratturitena või tiimiliikmetena naasnud, kuid tema arvates pole rattasporti vaja selliseid mehi nagu Riis või Astana juht Aleksandr Vinokurov. "On ratturid, kes omal ajal ise keelatud aineid tarvitasid, nad pole rattamaailmas teretulnud," teatas Lappartient. "Nad on meie spordiala mainet kahjustanud ja peaksid nüüd tagajärgedega elama."
Riis Lappartient’i sõnu kommenteerinud ei ole, kuid üks tuntumaid dopingupatuseid, praegu Taani televisioonis jalgrattaspordi kommentaatorina töötav Michael Rasmussen nimetas prantslase sõnu vaid soojaks õhuks. "Kui ta seda tõsiselt usub, oleks ta pidanud alustama prantslaste ridades, kui ta oli Prantsusmaa jalgrattaliidu president," ütles Rasmussen Ekstra Bladetile. "Neid rattureid on tohutu hulk, kes Lappartient’i sõnade kohaselt pole teretulnud. Aga kui inimeste karistamine käib rattaspordis samadel põhimõtetel nagu ühiskonnas, peaks olema pärast karistuse kandmist kõikidel võrdsed võimalused. Hakkan kartma, et Lappartient pakub seda sama, mida [eelmine UCI president Brian] Cookson neli aastat – sooja õhku."
### Response:
UCI president: dopingupatustel pole rattaspordis kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske Linnateatri etenduse “Kaks vaest rumeenlast” kohta võib teatri kodulehelt lugeda hoiatust “Lavastuses kasutatakse ohtralt vulgaarset kõnepruuki, lavasuitsu, efektvalgust ja valju muusikat”. Selle peale võib tekkida küsimus, kas liigses mugavuses süüdistatud Linnateater üritab nüüd teha midagi Von Krahli või NO99 stiilis, kas tuled plingivad epileptiliselt, kas soppa ja verd pritsib? Ei, nii radikaalseid samme ei astuta. Tegu ei ole küll tüüne neli tundi kestva suguvõsa allakäigulooga kuskil Briti saartel (“George, kas teeaeg pole juba käes?”), kuid mõningane ropendamine ja külgnevad tegevused jäävad turvalistesse piiresse.
Teiseks võib lugu teadmata pealkirja tõttu kerkida kahtlus, et tegu on päris uue tükiga värskest rändekriisist. Kuigi teatud määral puudutatakse lavastuse tekstis ka võõraviha teemat, siis see ei domineeri, näidend ilmus 2006. aastal. Üks mees ja üks naine läbivad autoga Poolat ja kohtuvad selle käigus eri inimestega. “Rumeenlased” on märksõna, mis tähistab kõiki ühiskonnast välja tõrjutud või normile mitte vastavaid inimesi.
Siin on kõigepealt oluline selgitada autorit Poola kontekstis. Dorota Masłowska on noor (sündinud 1983) autor, kes on Poolas tuntud mitmel rindel. Esmalt sai ta tuntuks romaaniga “Poola-Vene sõda valgepunase lipu all”, mis käsitles uuenduslikult poola noorte uue põlvkonna hoiakuid ja elustiili. Raamat sai palju tähelepanu, kui seda kiitis korduvalt telekas ühe talendisaate kohtunik ja müüs üle 100 000 eksemplari. Sellest teenitud rahast pani kirjastaja ilmuma ajakirja Lampa, mis koondas uue põlvkonna autoreid ja sai tuntuks mitmete peavoolu ironiseerivate üritustega nagu koduseid dressipükse kandvate meeste moeshow jms.
Masłowska on öelnud, et Poola kirjanduses ja kultuuris üldisemalt on raske ajalooline taak ja teisalt sellele järgnenud edu idealiseerimine (eks see on Eestiski tuttav nähtus) ning seetõttu tahab tema rohkem näha ja ise kirjutada neist inimestest, kes on ajakirjade esikaante asemel jäänud äärealale ning ette võtta teemad, mis on üldinimlikud ning globaalsed, mitte ei seostu just Poola ning selle ajalooga. Masłowska ütleb, et valis Rumeenia seetõttu, et esimene rumeenlaste laine jõudis Poola tema lapsepõlves ja seetõttu sai just Rumeeniast täieliku masenduse ja vaesuse sünonüüm – kuskil oli veel halvem kui oma hüperinflatsiooniga Poolas ja omal imelikul kombel oli see ehk isegi lohutav.
Eesti lavastuses on tegevus jäetud Poola ning mõiste ikka Rumeeniaks, kuigi iroonilisel kombel võiks mainida, et Eestis võiks see “Rumeenia” sama hästi olla “Poola”, sest 90ndatel oli täiesti tavaline mingi kehva asja kohta öelda “nagu poola asi”, et mitte öelda “poola sitt”, rääkimata kõigist Venemaaga seotud võrdlustest. Jah, kõik on suhteline, aga ärge seda poolakatele öelge, sest suur osa neist ei saaks sellest aru.
Dorota Masłowska on seda tüüpi autor, keda armastatakse tituleerida enfant terrible ´iks. Ta on Põhja-Poolast pärit endine punkar, kes loonud mitmeid kõmulisi projekte. Muuhulgas on ta avaldanud plaadi muusikaga, mida võiks žanriliselt iseloomustada kui “Weird Al” Yankovic kohtub Tommy Cashiga kohtub Lady GaGaga kohtub Molvaania superstaari Zlad!'iga (YouTube´is on need lood leitavad esinejanime Mister D. alt). Masłowska on vahepeal lapse saanud, ära kammitud ja kaunisse Krakowisse kolinud, aga endiselt populaarne arvamusliider, kes kirjutab tihti Poola asjadest ka lääne lehtedes ja tegev mitmel rindel.
Selliseid autoreid otsib tikutulega taga iga riigi meedia, meil kedagi ligilähedast kirjanduses praegu ei ole (Kender tahaks olla, aga ei kanna välja). Kuna Poola autor, on Masłowskat palju võrreldud ka Sławomir Mrożekiga. Neid võrdlusi ei maksaks ka liiga tõsiselt võtta, aga teatud sarnased huvid on olemas, näiteks tavaliste inimeste ja erinevate imelike ametnike suhtes.
Üks Masłowska tähtsamaid kaubamärke on keelemängud ja spetsiifilise slängi kasutus. Näiteks tema teise romaani pealkiri on “Paw królowej”, mida saab tõlkida nii “Kuninganna paabulinnuks” kui “Kuninganna okseks”, ta muudab palju poola sõnade rõhke, õigekirja ja tõlgendusi, mis teeb tõlkimise keeruliseks. “Kaks vaest rumeenlast” on mängukavasse jõudnud terves reas riikides, kuid vastukaja on olnud kõikuv. Mitmel pool on märgitud probleeme tõlkega, sest tekst ei toimi sama moodi kui originaalis. Kui lugeda nii Londonis kui New Yorgis esitatud lavastuste kriitikat, siis on reaktsioonid olnud vastuolulised. Eesti lavastuse tekstis ei taju seda tasandit, et keel oleks kuidagi eriline, see on võrdlemisi tavalises eesti keeles. Kuigi vandesõnu on tavapärasest Linnateatri etendusest rohkem ja lapsega seda vaatama ei läheks, siis te ei kuule seal midagi sellist, mida ei saaks kuulda hommikuti trollis number 24 kooli minevate kaheksanda klassi tüdrukute suust.
Kuigi Masłowska näidendis on juttu ka inimese hirmust kõige võõra ees, on selle maanteeseikluse keskne teema siiski narkomaania postmodernistlike elementidega. Meenuvad Irvine Welsh ja Viktor Pelevin. Mõlemad on samuti tuntud kergelt skandaalimaiguliste enfant terrible ´itena, Welshi “Trainspotting'it” saab samuti vaadata nii koomilise kui traagilise nurga alt ja Pelevini “Tšapajev ja Pustota” on Linnateatris juba ammu lavale jõudnud. Kas Linnateatri lavastus on rohkem komöödia või tragöödia? Ise ütleksin, et pigem leebe tragöödia, aga mul on mingi õnnetu oskus istuda etendusel alati selle ühe naerukajaka kõrvale, kes iga asja peale (üksi) kõva häälega naerab. Näiteks kui kõlas repliik “sellise raha eest sööb inimene isegi sitta”, siis naeris ta kohe tükk aega, nii et vats vabises.
Eestikeelse lavastuse tekst on teatud kärbetega. Kuigi tegevus on jäetud Poola, on geograafia ilmselt võõraste kohanimede tõttu pisut ümber tõstetud ja teatud nimed välja jäetud. Täielikult on aga muudetud lavastuse originaali lõpp, kust on üks oluline stseen välja jäetud ja selge lahenduse asemel jääb asi lahtiseks. Kuna etenduse käigus toimub paar olulist pööret, siis süžeed ümber jutustama ei hakka, aga üldjoontes võib öelda, et esimene veerand (lavastus ei järgi originaali ülesehitust) on nõrgem ja seejärel läheb asi paremaks.
Peaosalised Hele Kõrve ja Argo Aadli on sündmuste edenedes üha paremini teksti vaimus sees, kuigi vägisi tuleb korraks mõte, et kas me ikka peame nii paljudes etendustes nägema Aadlit purjus ja kokutava mehe rollis. Parimaks rolliks peaksin Anne Reemanni kehastatud linnaprouat, kellele tekst näeb ette vähemalt kaks tänuväärset episoodi. Lavakujunduses domineerivad majja taritud vana Ford ja lumine maastik, aga sellest täiesti piisab.
Kokkuvõttes: kas see etendus on väärt, et tõusta need 69 trepiastet Taevalavale (eeldusel, et üldse piletid saate, sest tavapäraselt on kõik väljakuulutatud etendused välja müüdud). On küll, ehkki ilmselt ei saa sellest igavest mälestust. Rohkem kui ühel korral on tunne, et siin oleks nii algtekstis kui lavastuses saanud gaasi veel rohkem lisada, lõpuks on kõik kokku ikkagi üsna tuttav ja turvaline. Kui sama tüki oleks kirjutanud USA, briti või prantsuse autor, oleks see ilmselt maailmas vähem silma paistnud. Aga see on hea, et lavale on jõudnud natuke ebastandardsem lavastus, uus nimi suurest riigist, mida suhtelisest lähedusest hoolimata tunneme küllaltki vähe. | Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske Linnateatri etenduse “Kaks vaest rumeenlast” kohta võib teatri kodulehelt lugeda hoiatust “Lavastuses kasutatakse ohtralt vulgaarset kõnepruuki, lavasuitsu, efektvalgust ja valju muusikat”. Selle peale võib tekkida küsimus, kas liigses mugavuses süüdistatud Linnateater üritab nüüd teha midagi Von Krahli või NO99 stiilis, kas tuled plingivad epileptiliselt, kas soppa ja verd pritsib? Ei, nii radikaalseid samme ei astuta. Tegu ei ole küll tüüne neli tundi kestva suguvõsa allakäigulooga kuskil Briti saartel (“George, kas teeaeg pole juba käes?”), kuid mõningane ropendamine ja külgnevad tegevused jäävad turvalistesse piiresse.
Teiseks võib lugu teadmata pealkirja tõttu kerkida kahtlus, et tegu on päris uue tükiga värskest rändekriisist. Kuigi teatud määral puudutatakse lavastuse tekstis ka võõraviha teemat, siis see ei domineeri, näidend ilmus 2006. aastal. Üks mees ja üks naine läbivad autoga Poolat ja kohtuvad selle käigus eri inimestega. “Rumeenlased” on märksõna, mis tähistab kõiki ühiskonnast välja tõrjutud või normile mitte vastavaid inimesi.
Siin on kõigepealt oluline selgitada autorit Poola kontekstis. Dorota Masłowska on noor (sündinud 1983) autor, kes on Poolas tuntud mitmel rindel. Esmalt sai ta tuntuks romaaniga “Poola-Vene sõda valgepunase lipu all”, mis käsitles uuenduslikult poola noorte uue põlvkonna hoiakuid ja elustiili. Raamat sai palju tähelepanu, kui seda kiitis korduvalt telekas ühe talendisaate kohtunik ja müüs üle 100 000 eksemplari. Sellest teenitud rahast pani kirjastaja ilmuma ajakirja Lampa, mis koondas uue põlvkonna autoreid ja sai tuntuks mitmete peavoolu ironiseerivate üritustega nagu koduseid dressipükse kandvate meeste moeshow jms.
Masłowska on öelnud, et Poola kirjanduses ja kultuuris üldisemalt on raske ajalooline taak ja teisalt sellele järgnenud edu idealiseerimine (eks see on Eestiski tuttav nähtus) ning seetõttu tahab tema rohkem näha ja ise kirjutada neist inimestest, kes on ajakirjade esikaante asemel jäänud äärealale ning ette võtta teemad, mis on üldinimlikud ning globaalsed, mitte ei seostu just Poola ning selle ajalooga. Masłowska ütleb, et valis Rumeenia seetõttu, et esimene rumeenlaste laine jõudis Poola tema lapsepõlves ja seetõttu sai just Rumeeniast täieliku masenduse ja vaesuse sünonüüm – kuskil oli veel halvem kui oma hüperinflatsiooniga Poolas ja omal imelikul kombel oli see ehk isegi lohutav.
Eesti lavastuses on tegevus jäetud Poola ning mõiste ikka Rumeeniaks, kuigi iroonilisel kombel võiks mainida, et Eestis võiks see “Rumeenia” sama hästi olla “Poola”, sest 90ndatel oli täiesti tavaline mingi kehva asja kohta öelda “nagu poola asi”, et mitte öelda “poola sitt”, rääkimata kõigist Venemaaga seotud võrdlustest. Jah, kõik on suhteline, aga ärge seda poolakatele öelge, sest suur osa neist ei saaks sellest aru.
Dorota Masłowska on seda tüüpi autor, keda armastatakse tituleerida enfant terrible ´iks. Ta on Põhja-Poolast pärit endine punkar, kes loonud mitmeid kõmulisi projekte. Muuhulgas on ta avaldanud plaadi muusikaga, mida võiks žanriliselt iseloomustada kui “Weird Al” Yankovic kohtub Tommy Cashiga kohtub Lady GaGaga kohtub Molvaania superstaari Zlad!'iga (YouTube´is on need lood leitavad esinejanime Mister D. alt). Masłowska on vahepeal lapse saanud, ära kammitud ja kaunisse Krakowisse kolinud, aga endiselt populaarne arvamusliider, kes kirjutab tihti Poola asjadest ka lääne lehtedes ja tegev mitmel rindel.
Selliseid autoreid otsib tikutulega taga iga riigi meedia, meil kedagi ligilähedast kirjanduses praegu ei ole (Kender tahaks olla, aga ei kanna välja). Kuna Poola autor, on Masłowskat palju võrreldud ka Sławomir Mrożekiga. Neid võrdlusi ei maksaks ka liiga tõsiselt võtta, aga teatud sarnased huvid on olemas, näiteks tavaliste inimeste ja erinevate imelike ametnike suhtes.
Üks Masłowska tähtsamaid kaubamärke on keelemängud ja spetsiifilise slängi kasutus. Näiteks tema teise romaani pealkiri on “Paw królowej”, mida saab tõlkida nii “Kuninganna paabulinnuks” kui “Kuninganna okseks”, ta muudab palju poola sõnade rõhke, õigekirja ja tõlgendusi, mis teeb tõlkimise keeruliseks. “Kaks vaest rumeenlast” on mängukavasse jõudnud terves reas riikides, kuid vastukaja on olnud kõikuv. Mitmel pool on märgitud probleeme tõlkega, sest tekst ei toimi sama moodi kui originaalis. Kui lugeda nii Londonis kui New Yorgis esitatud lavastuste kriitikat, siis on reaktsioonid olnud vastuolulised. Eesti lavastuse tekstis ei taju seda tasandit, et keel oleks kuidagi eriline, see on võrdlemisi tavalises eesti keeles. Kuigi vandesõnu on tavapärasest Linnateatri etendusest rohkem ja lapsega seda vaatama ei läheks, siis te ei kuule seal midagi sellist, mida ei saaks kuulda hommikuti trollis number 24 kooli minevate kaheksanda klassi tüdrukute suust.
Kuigi Masłowska näidendis on juttu ka inimese hirmust kõige võõra ees, on selle maanteeseikluse keskne teema siiski narkomaania postmodernistlike elementidega. Meenuvad Irvine Welsh ja Viktor Pelevin. Mõlemad on samuti tuntud kergelt skandaalimaiguliste enfant terrible ´itena, Welshi “Trainspotting'it” saab samuti vaadata nii koomilise kui traagilise nurga alt ja Pelevini “Tšapajev ja Pustota” on Linnateatris juba ammu lavale jõudnud. Kas Linnateatri lavastus on rohkem komöödia või tragöödia? Ise ütleksin, et pigem leebe tragöödia, aga mul on mingi õnnetu oskus istuda etendusel alati selle ühe naerukajaka kõrvale, kes iga asja peale (üksi) kõva häälega naerab. Näiteks kui kõlas repliik “sellise raha eest sööb inimene isegi sitta”, siis naeris ta kohe tükk aega, nii et vats vabises.
Eestikeelse lavastuse tekst on teatud kärbetega. Kuigi tegevus on jäetud Poola, on geograafia ilmselt võõraste kohanimede tõttu pisut ümber tõstetud ja teatud nimed välja jäetud. Täielikult on aga muudetud lavastuse originaali lõpp, kust on üks oluline stseen välja jäetud ja selge lahenduse asemel jääb asi lahtiseks. Kuna etenduse käigus toimub paar olulist pööret, siis süžeed ümber jutustama ei hakka, aga üldjoontes võib öelda, et esimene veerand (lavastus ei järgi originaali ülesehitust) on nõrgem ja seejärel läheb asi paremaks.
Peaosalised Hele Kõrve ja Argo Aadli on sündmuste edenedes üha paremini teksti vaimus sees, kuigi vägisi tuleb korraks mõte, et kas me ikka peame nii paljudes etendustes nägema Aadlit purjus ja kokutava mehe rollis. Parimaks rolliks peaksin Anne Reemanni kehastatud linnaprouat, kellele tekst näeb ette vähemalt kaks tänuväärset episoodi. Lavakujunduses domineerivad majja taritud vana Ford ja lumine maastik, aga sellest täiesti piisab.
Kokkuvõttes: kas see etendus on väärt, et tõusta need 69 trepiastet Taevalavale (eeldusel, et üldse piletid saate, sest tavapäraselt on kõik väljakuulutatud etendused välja müüdud). On küll, ehkki ilmselt ei saa sellest igavest mälestust. Rohkem kui ühel korral on tunne, et siin oleks nii algtekstis kui lavastuses saanud gaasi veel rohkem lisada, lõpuks on kõik kokku ikkagi üsna tuttav ja turvaline. Kui sama tüki oleks kirjutanud USA, briti või prantsuse autor, oleks see ilmselt maailmas vähem silma paistnud. Aga see on hea, et lavale on jõudnud natuke ebastandardsem lavastus, uus nimi suurest riigist, mida suhtelisest lähedusest hoolimata tunneme küllaltki vähe.
### Response:
Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate ridades viskas karjääri sajanda värava NHL-is 23-aastane rootslane Filip Forsberg. Veel tegid Predatorsi eest skoori Craig Smith, Nick Bonino, Kevin Fiala, Miikka Salomäki ja Mattias Ekholm. Kuuest väravast neli tulid teisel perioodil.
Capitalsi eest viskas kaks väravat T.J. Oshie ja korra oli täpne Alex Chiasson.
Tulemused:
Edmonton – Las Vegas 8:2
Nashville – Washington 6:3
Minnesota – Philadelphia 3:0
Winnipeg – Arizona 4:1
Montreal – Columbus 1:2 la.
Florida – Dallas 4:3 kv.
Pittsburgh – Buffalo 5:4 la. | Predators võttis viienda järjestikuse võidu, Forsbergilt 100. värav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate ridades viskas karjääri sajanda värava NHL-is 23-aastane rootslane Filip Forsberg. Veel tegid Predatorsi eest skoori Craig Smith, Nick Bonino, Kevin Fiala, Miikka Salomäki ja Mattias Ekholm. Kuuest väravast neli tulid teisel perioodil.
Capitalsi eest viskas kaks väravat T.J. Oshie ja korra oli täpne Alex Chiasson.
Tulemused:
Edmonton – Las Vegas 8:2
Nashville – Washington 6:3
Minnesota – Philadelphia 3:0
Winnipeg – Arizona 4:1
Montreal – Columbus 1:2 la.
Florida – Dallas 4:3 kv.
Pittsburgh – Buffalo 5:4 la.
### Response:
Predators võttis viienda järjestikuse võidu, Forsbergilt 100. värav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On hämmastav, kui kiiresti ühe uudistetsükli jooksul teevad inimesed järelduse, et kuna ma lahkusin firmast DFJ, on täiesti väärad väited seksuaalsest ärakasutamisest ja ahistamisest tööpostil usaldusväärsed. Las ma olen täiesti aus: need väited pole tõesed," kirjutas Jurvetson Facebookis.
Jurvetsoni hinnangul on meedias levivad pealkirjad kokkusattumus eeldustega, et tema lahkumine on seotud DFJ sisejuurdluse tulemustega. "Need süüdistused said alguse kuulujuttudest, mitte kaebusest," selgitas mees.
Jurvetsoni väitel lahkus ta firmas inimvaheliste suhete tõttu. "Kolm kuud kestnud sisejuurdlus, mis pole veel tulemusteni jõudnud (võtan need tulemused hea meelega vastu, kui need saabuvad), muutis normaalse tiimitöö dünaamika osadeks, mis isoleerib kommunikatsiooni ja püsib advokaatide nõuannetel. Kui sellele lisada stress (selline, mida võivad tekitada kaudsed väited ajakirjanduses) ja tähtajad (meie iga-aastane kohtumine partneritega on täna), näitavad inimesed oma teistsugust külge. Nii tegin mina ja tegid ka minu partnerid," kirjutas Jurvetson.
Mehe väitel on kurb näha, kuidas asjad kokku kukkusid ning kibedus inimeste vahel kasvas. "Ma olen sellest kogemusest õppinud palju. Ma olen näinud, et minu suhtlusstiil võib olla stressiolukorras haavav. See kõik on muutnud minu suhteid partneritega ja isiklikus elus," ütles Jurvetson.
Mees vihjas, et väidetavad süüdistused võisid alguse saada isiklikust solvumisest. "Ma olen õppinud, et privaatne suhe (see, mis ei puuduta töötajaid, tulevasi töötajaid või teisi inimesi töökohalt) ei olegi nii isiklik ja privaatne. Ja ma olen õppinud, et ebaterve suhe, kus teine osapool saab haavata, on vihane ja põlglik, võib lõppeda tagajärgedega, mis on digitaalajastule kohased," kirjutas mees.
Jurvetson rõhutas, et tema personaalne elu ja teiste inimeste personaalne elu peab jääma personaalseks. "Avalikkus ei peaks selle üle arvamust avaldama. See on viimane asi, mida ma selle teema kohta ütlen," lausus ta.
Jurvetson tänas postituse lõpus oma lähedasi, kes teda läbi kriisi toetanud on ja lisas, et kavatseb oma erialast tööd jätkata.
Oktoobris avaldas DFJ kõneisik Carol Wentworth, et firma palkas advokaadibüroo suvel kohe pärast seda, kui nendeni jõudsid süüdistused Jurvetsoni kohta.
Siseuurimise avalikustas tehnoloogiauudiste leht The Information avaldades startup firma juhi Keri Kukrali Facebooki postituse, mis hoiatas Draper Fisher Jurvetsoni asutajate eest. "Olukord, millest ma end leidsin, ei olnud tavapärane ja ma pole olnud üheski teises sarnases situatsioonis. Mul ei olnud tagamõtteid, mis oleksid olnud seotud investeeringute või karjääri upitamisega," kirjutas naine, jättes mainimata ühtegi kindlat nime. Kukral täpsustas, et juhtum oli väga personaalne ja kaugeltki mitte professionaalne. | Jurvetson selgitas ahistamissüüdistuse tagamaid: need väited pole tõesed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On hämmastav, kui kiiresti ühe uudistetsükli jooksul teevad inimesed järelduse, et kuna ma lahkusin firmast DFJ, on täiesti väärad väited seksuaalsest ärakasutamisest ja ahistamisest tööpostil usaldusväärsed. Las ma olen täiesti aus: need väited pole tõesed," kirjutas Jurvetson Facebookis.
Jurvetsoni hinnangul on meedias levivad pealkirjad kokkusattumus eeldustega, et tema lahkumine on seotud DFJ sisejuurdluse tulemustega. "Need süüdistused said alguse kuulujuttudest, mitte kaebusest," selgitas mees.
Jurvetsoni väitel lahkus ta firmas inimvaheliste suhete tõttu. "Kolm kuud kestnud sisejuurdlus, mis pole veel tulemusteni jõudnud (võtan need tulemused hea meelega vastu, kui need saabuvad), muutis normaalse tiimitöö dünaamika osadeks, mis isoleerib kommunikatsiooni ja püsib advokaatide nõuannetel. Kui sellele lisada stress (selline, mida võivad tekitada kaudsed väited ajakirjanduses) ja tähtajad (meie iga-aastane kohtumine partneritega on täna), näitavad inimesed oma teistsugust külge. Nii tegin mina ja tegid ka minu partnerid," kirjutas Jurvetson.
Mehe väitel on kurb näha, kuidas asjad kokku kukkusid ning kibedus inimeste vahel kasvas. "Ma olen sellest kogemusest õppinud palju. Ma olen näinud, et minu suhtlusstiil võib olla stressiolukorras haavav. See kõik on muutnud minu suhteid partneritega ja isiklikus elus," ütles Jurvetson.
Mees vihjas, et väidetavad süüdistused võisid alguse saada isiklikust solvumisest. "Ma olen õppinud, et privaatne suhe (see, mis ei puuduta töötajaid, tulevasi töötajaid või teisi inimesi töökohalt) ei olegi nii isiklik ja privaatne. Ja ma olen õppinud, et ebaterve suhe, kus teine osapool saab haavata, on vihane ja põlglik, võib lõppeda tagajärgedega, mis on digitaalajastule kohased," kirjutas mees.
Jurvetson rõhutas, et tema personaalne elu ja teiste inimeste personaalne elu peab jääma personaalseks. "Avalikkus ei peaks selle üle arvamust avaldama. See on viimane asi, mida ma selle teema kohta ütlen," lausus ta.
Jurvetson tänas postituse lõpus oma lähedasi, kes teda läbi kriisi toetanud on ja lisas, et kavatseb oma erialast tööd jätkata.
Oktoobris avaldas DFJ kõneisik Carol Wentworth, et firma palkas advokaadibüroo suvel kohe pärast seda, kui nendeni jõudsid süüdistused Jurvetsoni kohta.
Siseuurimise avalikustas tehnoloogiauudiste leht The Information avaldades startup firma juhi Keri Kukrali Facebooki postituse, mis hoiatas Draper Fisher Jurvetsoni asutajate eest. "Olukord, millest ma end leidsin, ei olnud tavapärane ja ma pole olnud üheski teises sarnases situatsioonis. Mul ei olnud tagamõtteid, mis oleksid olnud seotud investeeringute või karjääri upitamisega," kirjutas naine, jättes mainimata ühtegi kindlat nime. Kukral täpsustas, et juhtum oli väga personaalne ja kaugeltki mitte professionaalne.
### Response:
Jurvetson selgitas ahistamissüüdistuse tagamaid: need väited pole tõesed |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.