instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "EMA ohutuskomitee asus uurima teateid tromboemboolia juhtumite kohta inimestega, kes said J&J vaktsiinisüsti," teatas EMA.
Johnson & Johnsoni ja vereklombi vahel on tuvastatud neli võimalikku juhtumit, millest üks lõppes surmaga.
"Kolm juhtumit tuvastati USA-s, üks leidis aset kliiniliste uuringute ajal," teatas EMA.
Euroopa Liit on Johnson & Johnsoni vaktsiinile heakskiidu andnud, kuid pole sellega kaitsepookimist alustanud.
Mõni päev tagasi teatas ravimiamet, et sama tüüpi verehüübed on ka AstraZeneca vaktsiini haruldane kõrvalnäht.
Mõlemad vaktsiinid kasutavad sarnast tehnoloogiat. | EMA uurib vereklombi juhtumite võimalikke seoseid J&J vaktsiiniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"EMA ohutuskomitee asus uurima teateid tromboemboolia juhtumite kohta inimestega, kes said J&J vaktsiinisüsti," teatas EMA.
Johnson & Johnsoni ja vereklombi vahel on tuvastatud neli võimalikku juhtumit, millest üks lõppes surmaga.
"Kolm juhtumit tuvastati USA-s, üks leidis aset kliiniliste uuringute ajal," teatas EMA.
Euroopa Liit on Johnson & Johnsoni vaktsiinile heakskiidu andnud, kuid pole sellega kaitsepookimist alustanud.
Mõni päev tagasi teatas ravimiamet, et sama tüüpi verehüübed on ka AstraZeneca vaktsiini haruldane kõrvalnäht.
Mõlemad vaktsiinid kasutavad sarnast tehnoloogiat.
### Response:
EMA uurib vereklombi juhtumite võimalikke seoseid J&J vaktsiiniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sofia Kosareva tõi võitjatele 20 punkti, Merike Anderson lisas 16 silma, üheksa lauapalli ja kolm resultatiivset söötu ning Rosemary Rits panustas üheksa punkti ja nelja lauapalliga.
G4S Noorteliiga parimaks kerkis Marie Anette Sepp 25 punkti, seitsme lauapalli ja viie resultatiivse sööduga. Helena Stina Svilberg lisas 11 silma ja viis lauapalli.
Noorteliiga naiskonna jaoks on tänavune meistriliiga hooaeg lõppenud, nende saldosse kogunes lõpuks üks võit ja üheksa kaotust. Tallinna Ülikool alustab kolme võiduni peetavat finaalseeriat Tartu Ülikool/Kalevi vastu 12. aprillil. Omavahel on tänavu meistriliiga arvestuses vastamisi mindud viiel korral, neist kolmel korral on jäänud peale Tartu ja kahel Tallinna Ülikooli naiskond. | Tallinna Ülikool alistas põhihooaja viimases mängus G4S Noorteliiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sofia Kosareva tõi võitjatele 20 punkti, Merike Anderson lisas 16 silma, üheksa lauapalli ja kolm resultatiivset söötu ning Rosemary Rits panustas üheksa punkti ja nelja lauapalliga.
G4S Noorteliiga parimaks kerkis Marie Anette Sepp 25 punkti, seitsme lauapalli ja viie resultatiivse sööduga. Helena Stina Svilberg lisas 11 silma ja viis lauapalli.
Noorteliiga naiskonna jaoks on tänavune meistriliiga hooaeg lõppenud, nende saldosse kogunes lõpuks üks võit ja üheksa kaotust. Tallinna Ülikool alustab kolme võiduni peetavat finaalseeriat Tartu Ülikool/Kalevi vastu 12. aprillil. Omavahel on tänavu meistriliiga arvestuses vastamisi mindud viiel korral, neist kolmel korral on jäänud peale Tartu ja kahel Tallinna Ülikooli naiskond.
### Response:
Tallinna Ülikool alistas põhihooaja viimases mängus G4S Noorteliiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske album "Moneysutra" muudab aga minu senist arvamust: viielooline lühiplaat on tihe ja põhjalikult toimetatud muusikaline tervik, mis jätab kõrvalt Ida-Euroopa kitši ja mängib pigem moodsa bassise hip-hopi traditsioonidega. Võib-olla ongi 15-minutiline EP parim formaat Tommy Cashi loomingu jaoks? Kõik kompositsoonid on läbitunnetatud ja pole üleliigset täitematerjali, mis võib täispika albumi puhul paratamatult juhtuda.
Lood nagu "Siri" ja "Racked" on parimas mõttes näpud-püsti hip-hop, mille on viimastel aastatel au sisse tõstnud näiteks Brockhampton ja JPEGMAFIA. Fookus on võimsatel bassidel, mis sunnivad publikut kontserdil laval ees üles-alla hüppama või siis hiiglasikke moshpit 'e moodustada. Seega võib "Moneysutrat" vaadata isegi kui pisut nostalgilist albumit või armastuskirja kontsertidele, mida praegusel hetkel korraldada ei saa.
Rahvusvaheliselt saadab "Moneysutrat" kahtlemata suur edu, loodetavasti panevad ka Eesti kuulajad seda tähele. Eesti popmuusikas ei toimu koroonaviiruse tõttu just liiga palju huvitavaid asju, seega tasuks Tommy Cashi värskele materjalile eriliselt tähelepanu pöörata. Jätame äkki kõik need Eesti popmuusika stammkunded – ei taha nimesid nimetada, aga küll te teate ise ka! – korraks kõrvale ja tõstame fookusesse popmuusika a la 2021. Just nii Cashi värske materjal kõlabki!
Ma ei ole kunagi olnud see inimene, kes tahaksid moshpit 'ides teiste inimeste otsas nügeleda, aga praegu seda lühialbumit juba umbes kuuendat korda kuulates hakkab vaikselt selline isu tekkima küll... | Kodune kultuurisoovitus | Tommy Cashi kõige terviklikum plaat seni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske album "Moneysutra" muudab aga minu senist arvamust: viielooline lühiplaat on tihe ja põhjalikult toimetatud muusikaline tervik, mis jätab kõrvalt Ida-Euroopa kitši ja mängib pigem moodsa bassise hip-hopi traditsioonidega. Võib-olla ongi 15-minutiline EP parim formaat Tommy Cashi loomingu jaoks? Kõik kompositsoonid on läbitunnetatud ja pole üleliigset täitematerjali, mis võib täispika albumi puhul paratamatult juhtuda.
Lood nagu "Siri" ja "Racked" on parimas mõttes näpud-püsti hip-hop, mille on viimastel aastatel au sisse tõstnud näiteks Brockhampton ja JPEGMAFIA. Fookus on võimsatel bassidel, mis sunnivad publikut kontserdil laval ees üles-alla hüppama või siis hiiglasikke moshpit 'e moodustada. Seega võib "Moneysutrat" vaadata isegi kui pisut nostalgilist albumit või armastuskirja kontsertidele, mida praegusel hetkel korraldada ei saa.
Rahvusvaheliselt saadab "Moneysutrat" kahtlemata suur edu, loodetavasti panevad ka Eesti kuulajad seda tähele. Eesti popmuusikas ei toimu koroonaviiruse tõttu just liiga palju huvitavaid asju, seega tasuks Tommy Cashi värskele materjalile eriliselt tähelepanu pöörata. Jätame äkki kõik need Eesti popmuusika stammkunded – ei taha nimesid nimetada, aga küll te teate ise ka! – korraks kõrvale ja tõstame fookusesse popmuusika a la 2021. Just nii Cashi värske materjal kõlabki!
Ma ei ole kunagi olnud see inimene, kes tahaksid moshpit 'ides teiste inimeste otsas nügeleda, aga praegu seda lühialbumit juba umbes kuuendat korda kuulates hakkab vaikselt selline isu tekkima küll...
### Response:
Kodune kultuurisoovitus | Tommy Cashi kõige terviklikum plaat seni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viiendas hooajas kaasatakse sarja uued näitlejad, kes hakkavad mängima kuningliku perekonna vanemaid versioone. "Teneti" staar Elizabeth Debicki kehastab printsess Dianat, Dominic West prints Charlesi, Imelda Staunton kuninganna Elizabethi ning Leslie Manville printsess Margareti.
Sarja tegijad loodavad, et juulikuuks on Suurbritannias koroonaolukord taandunud ning võtetega saab taas alustada.
Sari plaanitakse lõpetada 6. hooajaga, mis näitab kuningliku pere elu 2000. aastate alguses. See tähendab, et prints Harry ja tema abikaasa Meghan Markle ei saa sarjas kaasa lüüa nagu fännid lootnud. | Juulis algavad "The Crowni" 5. hooaja võtted | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiendas hooajas kaasatakse sarja uued näitlejad, kes hakkavad mängima kuningliku perekonna vanemaid versioone. "Teneti" staar Elizabeth Debicki kehastab printsess Dianat, Dominic West prints Charlesi, Imelda Staunton kuninganna Elizabethi ning Leslie Manville printsess Margareti.
Sarja tegijad loodavad, et juulikuuks on Suurbritannias koroonaolukord taandunud ning võtetega saab taas alustada.
Sari plaanitakse lõpetada 6. hooajaga, mis näitab kuningliku pere elu 2000. aastate alguses. See tähendab, et prints Harry ja tema abikaasa Meghan Markle ei saa sarjas kaasa lüüa nagu fännid lootnud.
### Response:
Juulis algavad "The Crowni" 5. hooaja võtted |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | GP-etapp vastvalminud Mandalika ringrajal kuulutati välja juba 2019. aasta veebruaris ja pidi toimuma tänavu, ent koroonapandeemia tõttu otsustasid kõik osapooled etapi lükata 2022. aasta esimesse poolde. Tänavu oli Mandalika etapp MotoGP-sarjas reservvõistluseks.
Indoneesias võisteldi ringrajasõidu MM-sarjas aastatel 1996 ja 1997, kui etapp toimus Sentuli ringrajal, viimase võitis 125 cc klassis toona 18-aastane Valentino Rossi. Pärast 1997. aasta võistlust otsustati etapp aga Aasia finantskriisi tõttu MM-kalendrist eemaldada. | MotoGP naaseb järgmisel aastal Indoneesiasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
GP-etapp vastvalminud Mandalika ringrajal kuulutati välja juba 2019. aasta veebruaris ja pidi toimuma tänavu, ent koroonapandeemia tõttu otsustasid kõik osapooled etapi lükata 2022. aasta esimesse poolde. Tänavu oli Mandalika etapp MotoGP-sarjas reservvõistluseks.
Indoneesias võisteldi ringrajasõidu MM-sarjas aastatel 1996 ja 1997, kui etapp toimus Sentuli ringrajal, viimase võitis 125 cc klassis toona 18-aastane Valentino Rossi. Pärast 1997. aasta võistlust otsustati etapp aga Aasia finantskriisi tõttu MM-kalendrist eemaldada.
### Response:
MotoGP naaseb järgmisel aastal Indoneesiasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta kehastas generatsiooni, mida me enam kunagi ei näe," seisis Austraalia peaminister Scott Morrisoni pöördumises.
Ka Austraalia endine peaminister Julia Gillard ütles, et hertsog oli töökas mees, kes oskas alati ka lõbutseda ja elust rõõmu tunda.
Belgia kuningas Philippe saatis kuninganna Elizabethile privaatsõnumi, kus avaldas lootust võimalusel kuningannaga üks-ühele rääkida.
"Prints Philipi surm tekitab suurt kurbust," kirjutas Malta peaminister Robert Abela. "Ta tegi Maltast enda kodu ning käis siin väga tihti. Meie rahvas hoiab teda igavesti oma mälestustes."
ka Leedu president Gitanas Nauseda avaldas kaastunnet. "Sellise suure kaotuse valguses olen mõtteis ja palveis teie ning teie rahvaga," kirjutas Nauseda kuninganna Elizabethile. | Riigipead avaldavad austust prints Philipile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta kehastas generatsiooni, mida me enam kunagi ei näe," seisis Austraalia peaminister Scott Morrisoni pöördumises.
Ka Austraalia endine peaminister Julia Gillard ütles, et hertsog oli töökas mees, kes oskas alati ka lõbutseda ja elust rõõmu tunda.
Belgia kuningas Philippe saatis kuninganna Elizabethile privaatsõnumi, kus avaldas lootust võimalusel kuningannaga üks-ühele rääkida.
"Prints Philipi surm tekitab suurt kurbust," kirjutas Malta peaminister Robert Abela. "Ta tegi Maltast enda kodu ning käis siin väga tihti. Meie rahvas hoiab teda igavesti oma mälestustes."
ka Leedu president Gitanas Nauseda avaldas kaastunnet. "Sellise suure kaotuse valguses olen mõtteis ja palveis teie ning teie rahvaga," kirjutas Nauseda kuninganna Elizabethile.
### Response:
Riigipead avaldavad austust prints Philipile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüdistuse järgi küsis 45-aastane tolliametnik altkäemaksu vastutasuks võimaluse eest vältida tolliprotseduuriga seotud ajakulu. Süüdistuse sai ka altkäemaksu andnud 46-aastane agent, kes kaubavedajatele tolliga seotud asjaajamise teenust pakkus.
"Lihtsustatult võib öelda, et ametnik võimaldas ühel tolliagendil oma kliente tollikontrollist ja sellega seotud ajakulust vabaks osta. Teadupärast on aeg ärimaailmas kallis vara ning selline ebaseaduslik tegevus andis altkäemaksu andnud vahendajale märkimisväärse konkurentsieelise," selgitas Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe. "Laiemalt vaadates oli tolliametniku tegevus ohtlik, sest tänu altkäemaksule ta ei kontrollinud veoseid ning avas sellega tee väga erinevateks kuritarvitamisteks."
Uurimine tuvastas kahe süüdistatava vahel nelja aasta jooksul üle 30 sellise tehingu. "Tuvastasime üle 7000 euro kuritegelikul teel saadud tulu, mis kohtuotsusega altkäemaksu võtjalt välja mõisteti ja tuleb nüüd kanda riigituludesse," ütles prokurör.
Kaitsepolitsei Lääne osakonna direktor Veiko Germann ütles, et tollikorruptsiooni kõrvaldamine on tähtis ka julgeolekuriskide maandamisel. "Tõhus kontroll tollis peab mõjuma juba ette heidutavalt kurjade kavatsustega isikutele ja rühmitistele," sõnas Germann. "Tollis täna pole süsteemset korruptsiooni, ent ka sellist korruptiivset tegevust ei tahaks eest leida nii tähtsas valdkonnas. Pöörame sellele kindlasti ka edaspidi tähelepanu, et tõkestada tegevust, mis võimaldab julgeolekut ohustavaid esemeid tollist läbi saada."
Germann lisas, et küsimus puudutab nii Euroopa Liitu kui ka kolmandaid riike. Näiteks praegusel juhul liikus kaup Venemaalt Eestisse ja siit edasi mitmesse Euroopa Liidu riiki.
9. aprillil kinnitas Pärnu maakohus süüdistatavate ja prokuratuuri vahel sõlmitud karistuskokkuleppe, millega ametiseisundit kuritarvitanud ametnikku karistati nelja aasta pikkuse vangistusega, millest kohe kuulub ära kandmisele kaks kuud. Ülejäänud vangistus määrati tingimisi nelja aasta pikkuse katseajaga.
Altkäemaksu andmise eest mõisteti tollimaakleri teenust pakkunud mehele kolme aasta pikkune vangistus, millest tuleb koha ära kanda kaks kuud ning ülejäänud karistus jääb kandmisele tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga.
Mõlemad mehed peeti kahtlustatavana kinni veebruaris ning võeti siis vahi alla. Eelvangistuses viibitud aeg arvestatakse karistuse hulka, seega on suurem osa ärakandmisele määratud vangistusest praeguseks kantud.
Kriminaaluurimist viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur. Mehed mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, otsus ei ole veel jõustunud. | Altkäemaksu küsinud tolliametnik sai šokivangistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüdistuse järgi küsis 45-aastane tolliametnik altkäemaksu vastutasuks võimaluse eest vältida tolliprotseduuriga seotud ajakulu. Süüdistuse sai ka altkäemaksu andnud 46-aastane agent, kes kaubavedajatele tolliga seotud asjaajamise teenust pakkus.
"Lihtsustatult võib öelda, et ametnik võimaldas ühel tolliagendil oma kliente tollikontrollist ja sellega seotud ajakulust vabaks osta. Teadupärast on aeg ärimaailmas kallis vara ning selline ebaseaduslik tegevus andis altkäemaksu andnud vahendajale märkimisväärse konkurentsieelise," selgitas Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe. "Laiemalt vaadates oli tolliametniku tegevus ohtlik, sest tänu altkäemaksule ta ei kontrollinud veoseid ning avas sellega tee väga erinevateks kuritarvitamisteks."
Uurimine tuvastas kahe süüdistatava vahel nelja aasta jooksul üle 30 sellise tehingu. "Tuvastasime üle 7000 euro kuritegelikul teel saadud tulu, mis kohtuotsusega altkäemaksu võtjalt välja mõisteti ja tuleb nüüd kanda riigituludesse," ütles prokurör.
Kaitsepolitsei Lääne osakonna direktor Veiko Germann ütles, et tollikorruptsiooni kõrvaldamine on tähtis ka julgeolekuriskide maandamisel. "Tõhus kontroll tollis peab mõjuma juba ette heidutavalt kurjade kavatsustega isikutele ja rühmitistele," sõnas Germann. "Tollis täna pole süsteemset korruptsiooni, ent ka sellist korruptiivset tegevust ei tahaks eest leida nii tähtsas valdkonnas. Pöörame sellele kindlasti ka edaspidi tähelepanu, et tõkestada tegevust, mis võimaldab julgeolekut ohustavaid esemeid tollist läbi saada."
Germann lisas, et küsimus puudutab nii Euroopa Liitu kui ka kolmandaid riike. Näiteks praegusel juhul liikus kaup Venemaalt Eestisse ja siit edasi mitmesse Euroopa Liidu riiki.
9. aprillil kinnitas Pärnu maakohus süüdistatavate ja prokuratuuri vahel sõlmitud karistuskokkuleppe, millega ametiseisundit kuritarvitanud ametnikku karistati nelja aasta pikkuse vangistusega, millest kohe kuulub ära kandmisele kaks kuud. Ülejäänud vangistus määrati tingimisi nelja aasta pikkuse katseajaga.
Altkäemaksu andmise eest mõisteti tollimaakleri teenust pakkunud mehele kolme aasta pikkune vangistus, millest tuleb koha ära kanda kaks kuud ning ülejäänud karistus jääb kandmisele tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga.
Mõlemad mehed peeti kahtlustatavana kinni veebruaris ning võeti siis vahi alla. Eelvangistuses viibitud aeg arvestatakse karistuse hulka, seega on suurem osa ärakandmisele määratud vangistusest praeguseks kantud.
Kriminaaluurimist viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur. Mehed mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, otsus ei ole veel jõustunud.
### Response:
Altkäemaksu küsinud tolliametnik sai šokivangistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mastersil kaks korda teiseks tulnud 40-aastane Rose oli seitsme raja järel kaks lööki üle par 'i, kuid sellele järgnesid eagle ja seitse järjestikust birdie 't ning ta lõpetas avapäeva lausa seitsme löögiga alla par 'i.
"See on uskumatu," sõnas Rose päeva lõpus. "See nätab väga hästi, et sa ei tea kunagi, mis võib juhtuda."
Ainult 12 mängijat lõpetasid päeva alla par 'i, Rose'ile järgnevad ameeriklane Brian Harman ja jaapanlane Hideki Matsuyama (mõlemad -3).
Vähem kui nädala eest ligi neli aastat kestnud tiitlipõua lõpetanud endine esinumber Jordan Spieth jagab ühe löögiga alla par 'i kaheksandat kohta ning viimasel rajal double bogey kirja saanud tiitlikaitsja Dustin Johnsonil on kaks lööki üle par 'i. | 40-aastane britt näitas aasta esimese suurturniiri avapäeval head kätt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mastersil kaks korda teiseks tulnud 40-aastane Rose oli seitsme raja järel kaks lööki üle par 'i, kuid sellele järgnesid eagle ja seitse järjestikust birdie 't ning ta lõpetas avapäeva lausa seitsme löögiga alla par 'i.
"See on uskumatu," sõnas Rose päeva lõpus. "See nätab väga hästi, et sa ei tea kunagi, mis võib juhtuda."
Ainult 12 mängijat lõpetasid päeva alla par 'i, Rose'ile järgnevad ameeriklane Brian Harman ja jaapanlane Hideki Matsuyama (mõlemad -3).
Vähem kui nädala eest ligi neli aastat kestnud tiitlipõua lõpetanud endine esinumber Jordan Spieth jagab ühe löögiga alla par 'i kaheksandat kohta ning viimasel rajal double bogey kirja saanud tiitlikaitsja Dustin Johnsonil on kaks lööki üle par 'i.
### Response:
40-aastane britt näitas aasta esimese suurturniiri avapäeval head kätt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suuremate elektrikatkestuste puhul analüüsib konkurentsiamet katkestuse põhjuseid, mõju ja ulatust ja teeb ettepanekud olukorra parandamiseks või rakendab sanktsioone.
Konkurentsiamet kirjutas juba möödunud suvel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et lühendada tuleks lubatud elektrikatkestuse aega ja välja tuleks töötada ka süsteem, mis elektrivarustuse kvaliteedi rikkumisel hüvitab tarbijatele kulud saamata jäänud energia hinna alusel ja seda ka jaotusvõrgu katkestuste puhul.
Nüüdseks on soovitatud määrus jõudnud kooskõlastusringile.
2019. aastal toimunud Võru elektrikatkestust analüüsides selgus, et nii Elering kui Elektrilevi rikkusid lubatud katkestuste kestuse aegu, mistõttu vähendati kompensatsiooniks võrgutasusid. Samas selgus, et Eleringi ostukulude vähendamine lõpptarbijani ei jõudnud, kuna kehtiv määrus seda ette ei näe.
Elektrilevi vähendas küll 915 kliendil võrgutasusid, kuid samas see ei puudutanud neid kliente, kes Võrus Eleringi katkestuse tõttu ilma elektrita olid. Lisaks kestsid Elektrilevi katkestused osade klientide jaoks päevi, samas võrgutasu vähendamine oli keskmiselt kaheksa eurot kliendi kohta – seda vastavavalt 16 aastat tagasi kehtestatud määrale.
Ameti hinnangul on 120 tunnine katkestus Eesti piires liiga pikk aeg. Juhtudel, kui elektrikatkestused kestavad kauem, oleks põhjendatud võrgutasude vähendamise määra sidumine saamata jäänud energia hinnaga. | Riik plaanib lühendada elektrikatkestuse lubatud pikkust kolmele päevale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suuremate elektrikatkestuste puhul analüüsib konkurentsiamet katkestuse põhjuseid, mõju ja ulatust ja teeb ettepanekud olukorra parandamiseks või rakendab sanktsioone.
Konkurentsiamet kirjutas juba möödunud suvel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et lühendada tuleks lubatud elektrikatkestuse aega ja välja tuleks töötada ka süsteem, mis elektrivarustuse kvaliteedi rikkumisel hüvitab tarbijatele kulud saamata jäänud energia hinna alusel ja seda ka jaotusvõrgu katkestuste puhul.
Nüüdseks on soovitatud määrus jõudnud kooskõlastusringile.
2019. aastal toimunud Võru elektrikatkestust analüüsides selgus, et nii Elering kui Elektrilevi rikkusid lubatud katkestuste kestuse aegu, mistõttu vähendati kompensatsiooniks võrgutasusid. Samas selgus, et Eleringi ostukulude vähendamine lõpptarbijani ei jõudnud, kuna kehtiv määrus seda ette ei näe.
Elektrilevi vähendas küll 915 kliendil võrgutasusid, kuid samas see ei puudutanud neid kliente, kes Võrus Eleringi katkestuse tõttu ilma elektrita olid. Lisaks kestsid Elektrilevi katkestused osade klientide jaoks päevi, samas võrgutasu vähendamine oli keskmiselt kaheksa eurot kliendi kohta – seda vastavavalt 16 aastat tagasi kehtestatud määrale.
Ameti hinnangul on 120 tunnine katkestus Eesti piires liiga pikk aeg. Juhtudel, kui elektrikatkestused kestavad kauem, oleks põhjendatud võrgutasude vähendamise määra sidumine saamata jäänud energia hinnaga.
### Response:
Riik plaanib lühendada elektrikatkestuse lubatud pikkust kolmele päevale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Uue Teatri juhatuse liikme Maarja Mändi kirjutatud pöördumises palutakse "täpsustada korraldusi, mille alusel ei tohi viia ellu avalikku sündmust, kus publiku füüsiline kokkupuude etendustegevusega on samaväärne veebiülekandele, emotsionaalne kontakt aga oluliselt vahetum, ning mis erineb kaubanduskeskuste parklas ja muuseumide välialadel lubatuga vaid selle poolest, et on ohutum (määratlemata isikute ring on üksteisest isoleeritud ja igasugune vahetu lävimine puudub)."
Kuna publik saabuks oma autodega, vaataks etendust sealt ning lahkuks siis samamoodi, puuduks teatri sõnul kontakt nii publikul omavahel kui ka näitlejatega. "Soovituslikult on autos samasse leibkonda kuuluvad 1-3 inimest (rohkem ei mahu eesaknast välja vaatama). Etenduspaik on Eesti Rahva Muuseumi B-parkla, mis on etenduse ajaks koostöös ERMiga muudele sündmustele suletud. Nakkusrisk antud autolavastuse puhul puudub, seda on kinnitanud ka suhtlus Terviseametiga," seisab pöördumises.
"Sellele vaatamata olime üllatunud, kui Terviseamet ütles, et seoses Vabariigi Valitsuse korraldusega pikendada piiranguid kuni 25.04, pole esietendus planeeritud ajal (16.04) võimalik (sel hetkel ka antud korraldust veel ei eksisteerinud)," kirjutas Mänd.
Pöördumises tuuakse ainsa vastuoluna praeguse korraldusega välja asjaolu, et muuseumide välialadel ei ole lubatud korraldada avalikke sündmusi vahemikus 21:00-6:00. "Kui antud piirangu sisuline põhjendus on inimeste kontrollimatu lävimise ja alkoholitarbimise piiramine, siis kumbagi neist meie projekt ei soodusta," seisab pöördumises. "Pigem vastupidi — autojuhtidel pole võimalik alkoholi nii-ehk- naa tarbida ning selle asemel, et lävida kuskil mujal, on see segment inimesi kontrollitud olukorras meie etendusel. Veel enam — autos istumine ja aknast välja vaatamine ei ole keelatud ühelgi kellaajal."
Viimaks kinnitab teater, et etenduse lavale toomise eesmärk on eelkõige hoida fookust ning anda seeläbi oma panus viirusega võitlusesse inimeste kultuuritarbimise harjumuste ja ka vaimse tervise hoidmise kaudu. "Seetõttu on antud projekt heaks impulsiks, et tutvustada uusi ohutuid kultuurivorme inimestele ühiskonnas, mis paratamatult peab õppima viirusega elama." | Tartu Uus Teater saatis Kaja Kallasele pöördumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Uue Teatri juhatuse liikme Maarja Mändi kirjutatud pöördumises palutakse "täpsustada korraldusi, mille alusel ei tohi viia ellu avalikku sündmust, kus publiku füüsiline kokkupuude etendustegevusega on samaväärne veebiülekandele, emotsionaalne kontakt aga oluliselt vahetum, ning mis erineb kaubanduskeskuste parklas ja muuseumide välialadel lubatuga vaid selle poolest, et on ohutum (määratlemata isikute ring on üksteisest isoleeritud ja igasugune vahetu lävimine puudub)."
Kuna publik saabuks oma autodega, vaataks etendust sealt ning lahkuks siis samamoodi, puuduks teatri sõnul kontakt nii publikul omavahel kui ka näitlejatega. "Soovituslikult on autos samasse leibkonda kuuluvad 1-3 inimest (rohkem ei mahu eesaknast välja vaatama). Etenduspaik on Eesti Rahva Muuseumi B-parkla, mis on etenduse ajaks koostöös ERMiga muudele sündmustele suletud. Nakkusrisk antud autolavastuse puhul puudub, seda on kinnitanud ka suhtlus Terviseametiga," seisab pöördumises.
"Sellele vaatamata olime üllatunud, kui Terviseamet ütles, et seoses Vabariigi Valitsuse korraldusega pikendada piiranguid kuni 25.04, pole esietendus planeeritud ajal (16.04) võimalik (sel hetkel ka antud korraldust veel ei eksisteerinud)," kirjutas Mänd.
Pöördumises tuuakse ainsa vastuoluna praeguse korraldusega välja asjaolu, et muuseumide välialadel ei ole lubatud korraldada avalikke sündmusi vahemikus 21:00-6:00. "Kui antud piirangu sisuline põhjendus on inimeste kontrollimatu lävimise ja alkoholitarbimise piiramine, siis kumbagi neist meie projekt ei soodusta," seisab pöördumises. "Pigem vastupidi — autojuhtidel pole võimalik alkoholi nii-ehk- naa tarbida ning selle asemel, et lävida kuskil mujal, on see segment inimesi kontrollitud olukorras meie etendusel. Veel enam — autos istumine ja aknast välja vaatamine ei ole keelatud ühelgi kellaajal."
Viimaks kinnitab teater, et etenduse lavale toomise eesmärk on eelkõige hoida fookust ning anda seeläbi oma panus viirusega võitlusesse inimeste kultuuritarbimise harjumuste ja ka vaimse tervise hoidmise kaudu. "Seetõttu on antud projekt heaks impulsiks, et tutvustada uusi ohutuid kultuurivorme inimestele ühiskonnas, mis paratamatult peab õppima viirusega elama."
### Response:
Tartu Uus Teater saatis Kaja Kallasele pöördumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nelja paatkonna osalusel peetud kolmandas eelsõidus edestasid Koppelit ja Looti esimeseks tulnud Iirimaa (6.54,75), Ukraina (7.02,77) ning Hispaania (7.08,54). Eesti tulemus oli kolme eelsõidu kõige kehvem.
Koppel ja Loot jätkavad võistlemist vahesõidus, kus neil pakuvad konkurentsi Holland, Taani, Venemaa ja Kreeka. | Kahepaat jätkab võistlemist vahesõidus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nelja paatkonna osalusel peetud kolmandas eelsõidus edestasid Koppelit ja Looti esimeseks tulnud Iirimaa (6.54,75), Ukraina (7.02,77) ning Hispaania (7.08,54). Eesti tulemus oli kolme eelsõidu kõige kehvem.
Koppel ja Loot jätkavad võistlemist vahesõidus, kus neil pakuvad konkurentsi Holland, Taani, Venemaa ja Kreeka.
### Response:
Kahepaat jätkab võistlemist vahesõidus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Solberg sai 20 000 Norra krooni trahvi (umbes kaks tuhat eurot)," teatas Norra politsei peadirektor Ole Sæverud.
Solbergi seaduserikkumisest teatas esimesena Norra avalik-õiguslik ringhääling NRK. Politsei alustas seejärel Solbergi suhtes uurimist.
Solberg korraldas veebruari lõpus koos 13 sugulasega sünnipäevapeo. Norras tohtis siis koguneda maksimaalselt kümme inimest.
Solberg ütles reedel, et maksab trahvi ära.
"Ma tahaksin veel kord öelda, et mul on kahju koroonaviiruse epideemiast tingitud piirangute rikkumise pärast. Ma lepin trahviga ja maksan selle ära," teatas Solberg.
Norras toimuvad septembris parlamendivalimised. Solberg on võimul olnud kaks ametiaega.
Solbergi hüüdnimi on "Raudne Erna". Nimi on tuletatud legendaarse Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri hüüdnimest "Raudne Leedi". | Norra peaminister rikkus koroonapiiranguid ja sai trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Solberg sai 20 000 Norra krooni trahvi (umbes kaks tuhat eurot)," teatas Norra politsei peadirektor Ole Sæverud.
Solbergi seaduserikkumisest teatas esimesena Norra avalik-õiguslik ringhääling NRK. Politsei alustas seejärel Solbergi suhtes uurimist.
Solberg korraldas veebruari lõpus koos 13 sugulasega sünnipäevapeo. Norras tohtis siis koguneda maksimaalselt kümme inimest.
Solberg ütles reedel, et maksab trahvi ära.
"Ma tahaksin veel kord öelda, et mul on kahju koroonaviiruse epideemiast tingitud piirangute rikkumise pärast. Ma lepin trahviga ja maksan selle ära," teatas Solberg.
Norras toimuvad septembris parlamendivalimised. Solberg on võimul olnud kaks ametiaega.
Solbergi hüüdnimi on "Raudne Erna". Nimi on tuletatud legendaarse Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri hüüdnimest "Raudne Leedi".
### Response:
Norra peaminister rikkus koroonapiiranguid ja sai trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidukas neljapaat lunastas pääsme poolfinaali ajaga 6.06,36. Eestlastele järgnesid Venemaa (6.08,31) ning mulluse EM-i pronksmedalist Leedu (6.10,31), kes pääsevad samuti otse poolfinaali.
Esikolmiku järel tuli neljandaks Tšehhi (6.16,99), kes jätkab vahesõidus, viimasena lõpetas Rumeenia (6.18,10).
Esimeses eelsõidus võidutses Itaalia (6.04,55) ning kolmandas suursoosik Holland (6.04,19), kes olid ka ainsad Eestist kiiremad paatkonnad. Otse pääsesid edasi veel Suurbritannia, Poola, Norra ja Prantsusmaa.
Paarisaerulise neljapaadi poolfinaalid peetakse laupäeval, finaalid pühapäeval. Finaalsõidud on algusega kell 15.20 jälgitavad ERR-i spordiportaali vahendusel. | Eesti neljapaat teenis EM-i eelsõidus kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidukas neljapaat lunastas pääsme poolfinaali ajaga 6.06,36. Eestlastele järgnesid Venemaa (6.08,31) ning mulluse EM-i pronksmedalist Leedu (6.10,31), kes pääsevad samuti otse poolfinaali.
Esikolmiku järel tuli neljandaks Tšehhi (6.16,99), kes jätkab vahesõidus, viimasena lõpetas Rumeenia (6.18,10).
Esimeses eelsõidus võidutses Itaalia (6.04,55) ning kolmandas suursoosik Holland (6.04,19), kes olid ka ainsad Eestist kiiremad paatkonnad. Otse pääsesid edasi veel Suurbritannia, Poola, Norra ja Prantsusmaa.
Paarisaerulise neljapaadi poolfinaalid peetakse laupäeval, finaalid pühapäeval. Finaalsõidud on algusega kell 15.20 jälgitavad ERR-i spordiportaali vahendusel.
### Response:
Eesti neljapaat teenis EM-i eelsõidus kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegemist on suurima iidse linnaga, mis Egiptuses kunagi avastatud. Oleme sealt leidnud juba ehteid, värvilisi savinõusid, amulette ja iidsete kuninglike pitsatitega mudatelliseid," teatas Egiptuse endine arheoloogiaminister Zahi Hawass.
Linn leiti kuningate oru lähedal Luxoris. Egiptuse arheoloogide teatel on tegemist kõige olulisema avastusega, pärast vaarao Tutanhamoni hauakambri leidmist 1922. aastal. Mitmed linnaosad on hästi säilinud, sealhulgas pagaritöökoda.
"Arheoloogilised leiud on tuhandeid aastaid puutumata lebanud, muutes avastatud linna sama unikaalseks nagu Itaalia antiiklinn Pompei," teatasid arheoloogid.
Amenhotep III suri umbes 1354 aastat enne Kristust. Ta valitses ligi 40 aastat. Amenhotepi juhitud impeerium ulatus tänapäeva Iraagist Sudaanini.
Arheoloogid nimetasid linna Ateniks. Aten oli Vana-Egiptuse päikesejumal. Linnast põhja pool avastati samuti suur kalmistu. Surnuaia ulatus on veel välja selgitamata.
Egiptus tahab pärast koroonaviiruse epideemiast tingitud piiranguid oma turismisektorit taastada. President Abdel Fattah Al-Sisi on lubanud uute muuseumide ehitamiseks investeerida miljoneid dollareid. | Egiptuses avastati 3400 aastat vana muinaslinn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist on suurima iidse linnaga, mis Egiptuses kunagi avastatud. Oleme sealt leidnud juba ehteid, värvilisi savinõusid, amulette ja iidsete kuninglike pitsatitega mudatelliseid," teatas Egiptuse endine arheoloogiaminister Zahi Hawass.
Linn leiti kuningate oru lähedal Luxoris. Egiptuse arheoloogide teatel on tegemist kõige olulisema avastusega, pärast vaarao Tutanhamoni hauakambri leidmist 1922. aastal. Mitmed linnaosad on hästi säilinud, sealhulgas pagaritöökoda.
"Arheoloogilised leiud on tuhandeid aastaid puutumata lebanud, muutes avastatud linna sama unikaalseks nagu Itaalia antiiklinn Pompei," teatasid arheoloogid.
Amenhotep III suri umbes 1354 aastat enne Kristust. Ta valitses ligi 40 aastat. Amenhotepi juhitud impeerium ulatus tänapäeva Iraagist Sudaanini.
Arheoloogid nimetasid linna Ateniks. Aten oli Vana-Egiptuse päikesejumal. Linnast põhja pool avastati samuti suur kalmistu. Surnuaia ulatus on veel välja selgitamata.
Egiptus tahab pärast koroonaviiruse epideemiast tingitud piiranguid oma turismisektorit taastada. President Abdel Fattah Al-Sisi on lubanud uute muuseumide ehitamiseks investeerida miljoneid dollareid.
### Response:
Egiptuses avastati 3400 aastat vana muinaslinn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseamet rõõmustab, et haiglaravi vajajate hulk on tasapisi vähenema hakanud. Reedeks vajas haiglaravi 608 inimest.
"Haiglate täituvus on nii põhjas kui lõunas 60 protsendi tasemel. Võib-olla varsti saame mingeid osakondi tavaravi suunas tagasi liigutama hakata," ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
Nakatunute ööpäevane hulk on järk-järgult langenud, reedeks oli see 677, ent piirangute vähendamiseks oleks vaja, et see langeks alla 600. Praegune näit on kolm korda kõrgem kui aasta tagasi, koroonaviiruse esimese laine ajal.
Järgmisel nädalal on Eestisse oodata 41 310 doosi vaktsiini: 26 910 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, 9600 doosi Moderna vaktsiini ja 4800 doosi AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 248 237 inimesele, kaks doosi on saanud 73 306 inimest. | Haiglate täituvus koroonapatsientidega on langenud 60 protsendile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseamet rõõmustab, et haiglaravi vajajate hulk on tasapisi vähenema hakanud. Reedeks vajas haiglaravi 608 inimest.
"Haiglate täituvus on nii põhjas kui lõunas 60 protsendi tasemel. Võib-olla varsti saame mingeid osakondi tavaravi suunas tagasi liigutama hakata," ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
Nakatunute ööpäevane hulk on järk-järgult langenud, reedeks oli see 677, ent piirangute vähendamiseks oleks vaja, et see langeks alla 600. Praegune näit on kolm korda kõrgem kui aasta tagasi, koroonaviiruse esimese laine ajal.
Järgmisel nädalal on Eestisse oodata 41 310 doosi vaktsiini: 26 910 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, 9600 doosi Moderna vaktsiini ja 4800 doosi AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 248 237 inimesele, kaks doosi on saanud 73 306 inimest.
### Response:
Haiglate täituvus koroonapatsientidega on langenud 60 protsendile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise 27-aastane temporündaja kogus maratonlahingus kohta 20 punkti (+18). Aganits realiseeris 12 tõstest 11 (92%!, lisaks kogus ta suisa üheksa blokipunkti, vahendab Võrkpall24.ee.
Aganitsast rohkem punkte kogus PAOK-i poolel vaid hollandlasest diagonaalründaja Bram Van Den Dries, kes panustas võitu 38 punkti (+26, rünnak 56%). Hooaja keskel Saaremaalt lahkunud ja PAOK-iga liitunud Evandro Dias Souza kuulus küll algkoosseisu, ent piirdus kolme geimi jooksul seitsme punktiga (-2) ja vahetati välja. | Aganitsa võimas esitus aitas PAOK-i liidri vastu võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise 27-aastane temporündaja kogus maratonlahingus kohta 20 punkti (+18). Aganits realiseeris 12 tõstest 11 (92%!, lisaks kogus ta suisa üheksa blokipunkti, vahendab Võrkpall24.ee.
Aganitsast rohkem punkte kogus PAOK-i poolel vaid hollandlasest diagonaalründaja Bram Van Den Dries, kes panustas võitu 38 punkti (+26, rünnak 56%). Hooaja keskel Saaremaalt lahkunud ja PAOK-iga liitunud Evandro Dias Souza kuulus küll algkoosseisu, ent piirdus kolme geimi jooksul seitsme punktiga (-2) ja vahetati välja.
### Response:
Aganitsa võimas esitus aitas PAOK-i liidri vastu võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarja teine hooaeg põhineb Julia Quinni raamatusarja teisel raamatul, mis keskendub Anthony Bridgertonile, kirjutab Town & Country.
Anthony tähelepanu köidab Kate, keda kehastab Simone Ashley ning kellega on seotud ka mitmed teised uued tegelased. Chandran toob ekraanil ellu Kate'i noorema õe Edwina, kes on noore ja naiivsena sihikindlalt tõelist armastust otsimas.
Conn mängib sarjas Kate'i ja Edwina ema leedi Mary Sharmat, kes abiellus nooruspõlves oskustöölisega ja seetõttu suure skandaali tekitas. Nüüd naaseb Mary oma kahe tütrega Londonisse, kus talle kunagisi eksimusi pidevalt meelde tuletatakse.
Lynchi ja Youngi tegelaskuju kohta on vähem infot jagatud. Lynch kehastab sarjas Theo Sharpe'i, töökat meest, kes võitleb kõigi õiguste eest. Youngi tegelaskuju on aga Jack, kellel head sidemed ühiskonnas kõrgel positsioonil olevate peredega.
Teise hooaja võtetega alustatakse Ühendkuningriigis sel kevadel.
Dear Readers, it seems we have a few new faces in the Ton. Do try your best to welcome them generously. I know I certainly will... ✍️ https://t.co/JsqLx8RDta
— Bridgerton (@bridgerton) April 5, 2021 | "Bridgertoni" näitlejate nimekiri sai täiendust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarja teine hooaeg põhineb Julia Quinni raamatusarja teisel raamatul, mis keskendub Anthony Bridgertonile, kirjutab Town & Country.
Anthony tähelepanu köidab Kate, keda kehastab Simone Ashley ning kellega on seotud ka mitmed teised uued tegelased. Chandran toob ekraanil ellu Kate'i noorema õe Edwina, kes on noore ja naiivsena sihikindlalt tõelist armastust otsimas.
Conn mängib sarjas Kate'i ja Edwina ema leedi Mary Sharmat, kes abiellus nooruspõlves oskustöölisega ja seetõttu suure skandaali tekitas. Nüüd naaseb Mary oma kahe tütrega Londonisse, kus talle kunagisi eksimusi pidevalt meelde tuletatakse.
Lynchi ja Youngi tegelaskuju kohta on vähem infot jagatud. Lynch kehastab sarjas Theo Sharpe'i, töökat meest, kes võitleb kõigi õiguste eest. Youngi tegelaskuju on aga Jack, kellel head sidemed ühiskonnas kõrgel positsioonil olevate peredega.
Teise hooaja võtetega alustatakse Ühendkuningriigis sel kevadel.
Dear Readers, it seems we have a few new faces in the Ton. Do try your best to welcome them generously. I know I certainly will... ✍️ https://t.co/JsqLx8RDta
— Bridgerton (@bridgerton) April 5, 2021
### Response:
"Bridgertoni" näitlejate nimekiri sai täiendust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "[Viiruse levik on vähenenud] praktiliselt igal pool – Haapsalus, Tartus, Ida-Virumaa linnades. [...] Kui me ka kõik keskmistatud proovid kokku võtame ja arvestame elanikkonna kohta, siis on kogu Eestis mõningane langus täheldatav," sõnas Tanel Tenson, uuringu juht ja Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson.
Samas nentis ta, et nakkuse levik on veel igal pool kõrge. "Kindlasti näeme, et Harjumaal ja Tallinnas on levik väga kõrge, mujal Eestis on ka levik kõrge ja kui kaarti vaatame, on see ikka veel peamiselt punane," lisas Tenson.
Professor märkis, et koroonaviiruse sisaldus reovees hakkas kiiresti kasvama mullu novembri keskel. Sellele järgnes ka hüppeline nakatunute arvu tõus. "Kui võrdleme praeguseid nakatunute arve ja reoveeanalüüside tulemusi toonastega, siis on meil ikka veel pikk tee käia, et uuesti sellelegi tasemele tagasi jõuda," lisas Tenson.
Koroonaviiruse sisaldus reovees seirepunktide lõikes. Autor/allikas: Tartu Ülikool
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Uuring annab terviseametile infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist, samuti aitab uuring avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites. | Reoveeuuring: koroonaviiruse levik on veidi vähenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"[Viiruse levik on vähenenud] praktiliselt igal pool – Haapsalus, Tartus, Ida-Virumaa linnades. [...] Kui me ka kõik keskmistatud proovid kokku võtame ja arvestame elanikkonna kohta, siis on kogu Eestis mõningane langus täheldatav," sõnas Tanel Tenson, uuringu juht ja Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson.
Samas nentis ta, et nakkuse levik on veel igal pool kõrge. "Kindlasti näeme, et Harjumaal ja Tallinnas on levik väga kõrge, mujal Eestis on ka levik kõrge ja kui kaarti vaatame, on see ikka veel peamiselt punane," lisas Tenson.
Professor märkis, et koroonaviiruse sisaldus reovees hakkas kiiresti kasvama mullu novembri keskel. Sellele järgnes ka hüppeline nakatunute arvu tõus. "Kui võrdleme praeguseid nakatunute arve ja reoveeanalüüside tulemusi toonastega, siis on meil ikka veel pikk tee käia, et uuesti sellelegi tasemele tagasi jõuda," lisas Tenson.
Koroonaviiruse sisaldus reovees seirepunktide lõikes. Autor/allikas: Tartu Ülikool
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Uuring annab terviseametile infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist, samuti aitab uuring avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
### Response:
Reoveeuuring: koroonaviiruse levik on veidi vähenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Diislikütuse ja ka gaasi- ja elektriaktsiisi langetamine langetamine tehti ajutisena aasta tagasi Isamaa nõudmisel," rääkis Helme ERR-ile. Praeguseks opositsioonis Isamaa andis aga ise neljapäeval sisse eelnõu aktsiisitõusu ära jätmiseks.
Helme sõnul kirjutati aktsiisilangetus ajutisena seadusesse sisse kompromissi tulemusel ning tema soov ministrina oli see hiljem ka tähtajatuks pöörata. "Loogika, millega me teda langetasime on see, et kui langetus on tehtud, on kõigile arusaadav, et see on mõistlik ja ei teki diskussiooni," rääkis ta.
Endise rahandusministri hinnangul on langetuse mõju eelarvele positiivne, kuna toetab kodumaiseid ettevõtjaid. "Eelarvemõju on tegelikult väiksem kui kardetakse. Positiivne mõju väga suur," sõnas Helme. "Me kaotasime diisliaktsiisi seoses koroonaga rohkem kui me kaotasime seoses maksumäära alandamisega," rääkis ta.
"Kui nüüd me hoiaksime maksumäära madalal, siis koroonakriisist taastumise käigus see auk taastub," sõnas Helme. Tema sõnul on kütuseaktsiisi laekumine olnud väiksem kui arvati ja selle vähenemine jääb iga aastaga väiksemaks.
Helme nentis, et madalama aktsiisitaseme üldine kasu majandusele on palju suurem, seda aga on keeruline välja arvutada. Majandus ja tarbimine kasvavad odavamast kütusest soodustatult nii käibe- kui tööjõumaksude arvelt. "Seda kas ei osata või ei taheta arvutada," lisas ta.
Helme sõnul on praegusel valitsusel ebasiiras pugeda selle taha, et tegemist on eelmise valitsuse otsusega ja isegi kui see on seadusesse sellisel viisil sisse kirjutatud, on ikkagi tegemist maksutõusuga. "Küsisin korduvalt Kaja Kallaselt, kas nad kavatsevad makse tõsta või mitte, ja ta korrutas, et ei plaani makse tõsta. Nad ei täida sellisel juhul oma koalitsioonikokkulepet ja avalikkusele antud lubatust," ütles ta.
"Selle diisliaktsiisi tõstmine tagasi sinna, kus ta oli, on majanduslikus ja eelarvelises mõttes nii rumal kui olla saab," sõnas Helme.
Aktsiisitõus kahandab Eesti ettevõtete turuosa
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar on öelnud, et aktsiisilangetus avaldab mõju ka Eesti heitekaubandusele ning mida rohkem riik odava kütusega loodust saastab, seda vähem saab heitekaubanduses tehinguid teha. Seejuures peab silmas pidama ka 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärke.
Helme sõnul on heitekoguse suurenemisest rääkimine pigem propaganda. "Kui keegi tahab rääkida, et peame looduses vähem fossiilkütust kasutama, siis ka siin jällegi – kas see päriselt kellelegi kasuks tuleb, kui Eesti rekkad tangivad Lätis, palju sellega maailma on päästetud?"
Rahandusministeerium märkis kevadises majandusprognoosis, et aktsiisitõusu mõjul suureneb kütuseaktsiisi laekumine tuleval aastal 60 miljoni euro võrra. "Mina seda 60 miljonit ei usu. See kui kiiresti ja kui järsult kolib tankimine uuesti Eestist välja, pole kahtlust, et see teeb meile väga suure augu," rääkis Helme.
Helme sõnul on aktsiisimäärade kerkimisega Eesti ettevõtete turuosa selgelt kahanenud ja aktsiisilangetusega on hakatud seda tagasi saama. "Kui me selle protsessi teistpidi pöörame, siis oleme taas endale jalga tulistanud," lisas ta.
EKRE esimehe hinnangul on maksulangetuste tegemine keeruline ülesanne ja valitsus on otsustanud lihtsama variandi kasuks. "Mul on tunne, et nad lähevad kergema vastupanu teed. Kuna ma ise olin minister, siis tean, et ükskõik millise maksulangetuse välja võitlemine oli tohutu vastuvoolu ujumine, mis nõudis jubedalt pressimist. Ma täna ei näe, et meil oleks valitsuses inimesi, kes võitleks avaliku kasu eest," ütles ta.
Diislikütuse aktsiisimäära tulevikku kaalub valitsus reedel alanud riigi eelarvestrateegia arutelu käigus. | Helme: diislikütuse aktsiisi tõstmine on endale jalga tulistamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Diislikütuse ja ka gaasi- ja elektriaktsiisi langetamine langetamine tehti ajutisena aasta tagasi Isamaa nõudmisel," rääkis Helme ERR-ile. Praeguseks opositsioonis Isamaa andis aga ise neljapäeval sisse eelnõu aktsiisitõusu ära jätmiseks.
Helme sõnul kirjutati aktsiisilangetus ajutisena seadusesse sisse kompromissi tulemusel ning tema soov ministrina oli see hiljem ka tähtajatuks pöörata. "Loogika, millega me teda langetasime on see, et kui langetus on tehtud, on kõigile arusaadav, et see on mõistlik ja ei teki diskussiooni," rääkis ta.
Endise rahandusministri hinnangul on langetuse mõju eelarvele positiivne, kuna toetab kodumaiseid ettevõtjaid. "Eelarvemõju on tegelikult väiksem kui kardetakse. Positiivne mõju väga suur," sõnas Helme. "Me kaotasime diisliaktsiisi seoses koroonaga rohkem kui me kaotasime seoses maksumäära alandamisega," rääkis ta.
"Kui nüüd me hoiaksime maksumäära madalal, siis koroonakriisist taastumise käigus see auk taastub," sõnas Helme. Tema sõnul on kütuseaktsiisi laekumine olnud väiksem kui arvati ja selle vähenemine jääb iga aastaga väiksemaks.
Helme nentis, et madalama aktsiisitaseme üldine kasu majandusele on palju suurem, seda aga on keeruline välja arvutada. Majandus ja tarbimine kasvavad odavamast kütusest soodustatult nii käibe- kui tööjõumaksude arvelt. "Seda kas ei osata või ei taheta arvutada," lisas ta.
Helme sõnul on praegusel valitsusel ebasiiras pugeda selle taha, et tegemist on eelmise valitsuse otsusega ja isegi kui see on seadusesse sellisel viisil sisse kirjutatud, on ikkagi tegemist maksutõusuga. "Küsisin korduvalt Kaja Kallaselt, kas nad kavatsevad makse tõsta või mitte, ja ta korrutas, et ei plaani makse tõsta. Nad ei täida sellisel juhul oma koalitsioonikokkulepet ja avalikkusele antud lubatust," ütles ta.
"Selle diisliaktsiisi tõstmine tagasi sinna, kus ta oli, on majanduslikus ja eelarvelises mõttes nii rumal kui olla saab," sõnas Helme.
Aktsiisitõus kahandab Eesti ettevõtete turuosa
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar on öelnud, et aktsiisilangetus avaldab mõju ka Eesti heitekaubandusele ning mida rohkem riik odava kütusega loodust saastab, seda vähem saab heitekaubanduses tehinguid teha. Seejuures peab silmas pidama ka 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärke.
Helme sõnul on heitekoguse suurenemisest rääkimine pigem propaganda. "Kui keegi tahab rääkida, et peame looduses vähem fossiilkütust kasutama, siis ka siin jällegi – kas see päriselt kellelegi kasuks tuleb, kui Eesti rekkad tangivad Lätis, palju sellega maailma on päästetud?"
Rahandusministeerium märkis kevadises majandusprognoosis, et aktsiisitõusu mõjul suureneb kütuseaktsiisi laekumine tuleval aastal 60 miljoni euro võrra. "Mina seda 60 miljonit ei usu. See kui kiiresti ja kui järsult kolib tankimine uuesti Eestist välja, pole kahtlust, et see teeb meile väga suure augu," rääkis Helme.
Helme sõnul on aktsiisimäärade kerkimisega Eesti ettevõtete turuosa selgelt kahanenud ja aktsiisilangetusega on hakatud seda tagasi saama. "Kui me selle protsessi teistpidi pöörame, siis oleme taas endale jalga tulistanud," lisas ta.
EKRE esimehe hinnangul on maksulangetuste tegemine keeruline ülesanne ja valitsus on otsustanud lihtsama variandi kasuks. "Mul on tunne, et nad lähevad kergema vastupanu teed. Kuna ma ise olin minister, siis tean, et ükskõik millise maksulangetuse välja võitlemine oli tohutu vastuvoolu ujumine, mis nõudis jubedalt pressimist. Ma täna ei näe, et meil oleks valitsuses inimesi, kes võitleks avaliku kasu eest," ütles ta.
Diislikütuse aktsiisimäära tulevikku kaalub valitsus reedel alanud riigi eelarvestrateegia arutelu käigus.
### Response:
Helme: diislikütuse aktsiisi tõstmine on endale jalga tulistamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapaat rivistuses Jüri-Mikk Udam (Tallinna SK), Allar Raja (SK Kalev), Tõnu Endrekson (Pärnu SK) ja Kaspar Taimsoo (Viljandi SK) kogus nädalaid vormi võistluspaigast ligemale 800 kilomeetrit lõuna pool asuvas Sabaudias ning võtab asjaosaliste enda sõnutsi EM-i kui tähtsat verstaposti teel mais toimuvale Tokyo OM-i kvalifikatsiooniregatile. Stardiprotokollist leiab 14 riigi koondised, kellest Itaalia, Poola, Suurbritannia, Holland ja Norra teenisid olümpiapileti juba tunamullu Austrias toimunud MMil. Võistluste eelõhtul loositi reedel Eesti aja järgi kell 15.40 teises eelsõidus startivale Eestile vastasteks mullune EM-i pronksmedalist Leedu, Venemaa, Rumeenia ja Tšehhi, kes tõenäoliselt kõik hakkavad ligemale kuu pärast Luzernis kahele järelejäänud Tokyo-pääsmele konkureerima.
Eesti paatkonna ühe staažikaima liikme Raja sõnutsi ollakse lahinguks valmis, kuigi tippvormi rihitakse valikvõistluseks. "Peagi saame konkurentidega vahetu võrdluse. Märkasin isegi, et loosiga saime huvitavasse sõitu. Seni oleme jõudu katsunud kellaga, nüüd aga on platsis maailma parimad," viitas Raja mullusele meistrile Hollandile ja toona hõbeda võitnud Itaaliale. Tippsõudja hindas eelmise hooaja algusega võrdluses enesetunnet märksa paremaks. "Nii ei tunne ainult mina, teisedki on sama meelt, et oleme praegu üksjagu enesekindlamad," avaldas pärnakas.
Eelsõite on kavas kolm, igast kolm kiiremat pääsevad otse poolfinaali. Ülejäänud saavad õlekõrrena kasutada vahesõitu, kust niisamuti kolm saavad 12 parema sekka, et seejärel alustada võitlust A-finaali nimel.
Eestit esindab Vareses teinegi paatkond: äsja Tokyo OM-i Euroopa kvalifikatsioonivõistlusel B-finaali võitnud, ent olümpiapääsmeta jäänud Elar Loot (SAK Tartu) ja Ander Koppel (SK Kalev) lähevad vastamisi 13 koondisega. Selleski paadiklassis on edasipääsusüsteem samasugune nagu neljapaatidele. Eestlased stardivad kell 15.20, vastasteks Iirimaa, Hispaania ja mullu EM-il kuuendaks tulnud Ukraina.
Esiti ühepaadil startima pidanud Andrei Jämsä loobus võistlemisest. "Senised treeningud näitasid, et ma pole valmis sellise tasemega võistlusel konkurentsis püsima, seetõttu pidasin paremaks kõrvale jääda," selgitas Rios neljapaadil pronksi teeninu.
Finaalsõitudest teeb pühapäeval kell 15.20 otseülekande ERR. | Andrei Jämsä otsustas sõudmise EM-ist loobuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapaat rivistuses Jüri-Mikk Udam (Tallinna SK), Allar Raja (SK Kalev), Tõnu Endrekson (Pärnu SK) ja Kaspar Taimsoo (Viljandi SK) kogus nädalaid vormi võistluspaigast ligemale 800 kilomeetrit lõuna pool asuvas Sabaudias ning võtab asjaosaliste enda sõnutsi EM-i kui tähtsat verstaposti teel mais toimuvale Tokyo OM-i kvalifikatsiooniregatile. Stardiprotokollist leiab 14 riigi koondised, kellest Itaalia, Poola, Suurbritannia, Holland ja Norra teenisid olümpiapileti juba tunamullu Austrias toimunud MMil. Võistluste eelõhtul loositi reedel Eesti aja järgi kell 15.40 teises eelsõidus startivale Eestile vastasteks mullune EM-i pronksmedalist Leedu, Venemaa, Rumeenia ja Tšehhi, kes tõenäoliselt kõik hakkavad ligemale kuu pärast Luzernis kahele järelejäänud Tokyo-pääsmele konkureerima.
Eesti paatkonna ühe staažikaima liikme Raja sõnutsi ollakse lahinguks valmis, kuigi tippvormi rihitakse valikvõistluseks. "Peagi saame konkurentidega vahetu võrdluse. Märkasin isegi, et loosiga saime huvitavasse sõitu. Seni oleme jõudu katsunud kellaga, nüüd aga on platsis maailma parimad," viitas Raja mullusele meistrile Hollandile ja toona hõbeda võitnud Itaaliale. Tippsõudja hindas eelmise hooaja algusega võrdluses enesetunnet märksa paremaks. "Nii ei tunne ainult mina, teisedki on sama meelt, et oleme praegu üksjagu enesekindlamad," avaldas pärnakas.
Eelsõite on kavas kolm, igast kolm kiiremat pääsevad otse poolfinaali. Ülejäänud saavad õlekõrrena kasutada vahesõitu, kust niisamuti kolm saavad 12 parema sekka, et seejärel alustada võitlust A-finaali nimel.
Eestit esindab Vareses teinegi paatkond: äsja Tokyo OM-i Euroopa kvalifikatsioonivõistlusel B-finaali võitnud, ent olümpiapääsmeta jäänud Elar Loot (SAK Tartu) ja Ander Koppel (SK Kalev) lähevad vastamisi 13 koondisega. Selleski paadiklassis on edasipääsusüsteem samasugune nagu neljapaatidele. Eestlased stardivad kell 15.20, vastasteks Iirimaa, Hispaania ja mullu EM-il kuuendaks tulnud Ukraina.
Esiti ühepaadil startima pidanud Andrei Jämsä loobus võistlemisest. "Senised treeningud näitasid, et ma pole valmis sellise tasemega võistlusel konkurentsis püsima, seetõttu pidasin paremaks kõrvale jääda," selgitas Rios neljapaadil pronksi teeninu.
Finaalsõitudest teeb pühapäeval kell 15.20 otseülekande ERR.
### Response:
Andrei Jämsä otsustas sõudmise EM-ist loobuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ena, kus õpivad priviligeeritud taustaga õpilased, asendatakse uue avaliku riigikooliga. See tagab, et õpilased valitakse mitmekesisemate kandidaatide hulgast ja õpitakse laiemat õppekava, sealhulgas keskkonda ja vaesust," teatas Prantsusmaa presidendipalee (Elysee).
"Valitsus kaotab ka süsteemi, mille alusel määratakse inimesed Ena lõpetamise järel õppeedukuse edetabeli alusel kõige prestiižsematele valitsuse töökohtadele. Selle asemel määratakse inimestele ametid hoopis nende oskustest lähtuvalt," teatas The Financial Times.
Alates 1958. aastast on Ena lõpetanud Prantsusmaa seitsmest presidendist neli. Ena on ka Macroni alma mater.
Ena asutati 1945. aastal. Kooli asutas Prantsusmaa endine president Charles de Gaulle. Kooli eesmärk oli koolitada õpilasi, kes on pärit kõigist sotsiaalsetest klassidest. Viimastel aastakümnetel aga on Ena kriitikud leidnud, et kool soodustab meritokraatiat.
"Peale tuntud poliitikute on Ena lõpetanud ka mitmed Prantsusmaa suurettevõtjad. Näiteks telekommunikatsioonifirma Orange'i ja jaemüüja Carrefouri peadirektorid on kõik Ena lõpetanud," teatas The Financial Times.
"Kas Macroni valitsuse pakutud uus lähenemine osutub õiglasemaks, on raske ennustada," ütles Enat ja selle ajalugu uurinud politoloog Luc Rouban. | Macron tahab sulgeda Prantsusmaa legendaarseima eliitkooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ena, kus õpivad priviligeeritud taustaga õpilased, asendatakse uue avaliku riigikooliga. See tagab, et õpilased valitakse mitmekesisemate kandidaatide hulgast ja õpitakse laiemat õppekava, sealhulgas keskkonda ja vaesust," teatas Prantsusmaa presidendipalee (Elysee).
"Valitsus kaotab ka süsteemi, mille alusel määratakse inimesed Ena lõpetamise järel õppeedukuse edetabeli alusel kõige prestiižsematele valitsuse töökohtadele. Selle asemel määratakse inimestele ametid hoopis nende oskustest lähtuvalt," teatas The Financial Times.
Alates 1958. aastast on Ena lõpetanud Prantsusmaa seitsmest presidendist neli. Ena on ka Macroni alma mater.
Ena asutati 1945. aastal. Kooli asutas Prantsusmaa endine president Charles de Gaulle. Kooli eesmärk oli koolitada õpilasi, kes on pärit kõigist sotsiaalsetest klassidest. Viimastel aastakümnetel aga on Ena kriitikud leidnud, et kool soodustab meritokraatiat.
"Peale tuntud poliitikute on Ena lõpetanud ka mitmed Prantsusmaa suurettevõtjad. Näiteks telekommunikatsioonifirma Orange'i ja jaemüüja Carrefouri peadirektorid on kõik Ena lõpetanud," teatas The Financial Times.
"Kas Macroni valitsuse pakutud uus lähenemine osutub õiglasemaks, on raske ennustada," ütles Enat ja selle ajalugu uurinud politoloog Luc Rouban.
### Response:
Macron tahab sulgeda Prantsusmaa legendaarseima eliitkooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lood sündisid 2020. aasta märtsikuus ning uuelt lühialbumilt võib leida nii Trad.Attack!'i, Curly Stringsi, Mari Kalkuni, Maarja Nuudi kui ka Duo Ruudu lugusid.
"Eelmisel aastal pöörduti minu poole kontserdi kontseptsiooniga "Noep Goes Folk", mille idee seisnes selles, et ma teeksin enda lugusid folgi võtmes. Ma pakkusin omalt poolt, et pool kontserdi kavast võiks olla hoopis folgi lood Noepi võtmes. Selles vaimus hakkasingi esimese koroona laine alguses neid folgi remikse leiutama. Kontsert jäi küll ära, aga lood sai tehtud," avalikustas muusik albumi sünniloo.
Noepil on plaanis see aasta avaldada rohkelt muusikat ning sealhulgas ka oma esimene sooloalbum. Esimest singlit võib uuelt albumilt oodata juba maikuus. | Noëp avaldas Eesti folklugude remikside lühialbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lood sündisid 2020. aasta märtsikuus ning uuelt lühialbumilt võib leida nii Trad.Attack!'i, Curly Stringsi, Mari Kalkuni, Maarja Nuudi kui ka Duo Ruudu lugusid.
"Eelmisel aastal pöörduti minu poole kontserdi kontseptsiooniga "Noep Goes Folk", mille idee seisnes selles, et ma teeksin enda lugusid folgi võtmes. Ma pakkusin omalt poolt, et pool kontserdi kavast võiks olla hoopis folgi lood Noepi võtmes. Selles vaimus hakkasingi esimese koroona laine alguses neid folgi remikse leiutama. Kontsert jäi küll ära, aga lood sai tehtud," avalikustas muusik albumi sünniloo.
Noepil on plaanis see aasta avaldada rohkelt muusikat ning sealhulgas ka oma esimene sooloalbum. Esimest singlit võib uuelt albumilt oodata juba maikuus.
### Response:
Noëp avaldas Eesti folklugude remikside lühialbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FC Smsraha on sel hooajal kaotanud vaid ühe mängu, kui poolfinaalseeria avavaatuses tunnistati FC Cosmose paremust penaltiseerias. Seejärel võideti vastast 3:1 ja 6:2 ning taas avanes võimalus võidelda kuldmedalite nimel.
Ravens pole varasemalt finaali jõudnud ning nendegi poolfinaalseeria põhiturniiril teise koha saavutanud Narva Unitedi vastu osutus kolmemänguliseks, kui Lõuna-Eesti meeskond suutis vastase mõlemal korral alistada just võõral väljakul. Varasemas veerandfinaalseerias mängis Ravens üle Kohila meeskonna.
Kui finaalseeria avamängu võitja selgub homme Viimsis, siis seeria teine mäng viib meeskonnad Lähte Spordihalli reedel, 16. aprillil, mil avavile kõlab kell 20.00. Kolmas mäng toimub Viimsis laupäeval, 24. aprillil kell 18. Vajadusel peetakse seeria neljas ja viies matš vastavalt Ravensi ja Viimsi koduväljakul.
Pronksmedalite võitja selgub ühe mängu tulemusel, kui vastamisi lähevad Narva United FC – FC Cosmos. Pronksimäng peetakse Viimsis laupäeval, 17. aprillil kell 15.
Kohtumisi saab jälgida Jalgpall.ee vahendusel, Eesti Jalgpalli Liidu ametlikust YouTube'i kanalist ning Eesti saalijalgpalli Facebooki leheküljelt. | Laupäeval tehakse algust saaliliiga finaalseeriaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FC Smsraha on sel hooajal kaotanud vaid ühe mängu, kui poolfinaalseeria avavaatuses tunnistati FC Cosmose paremust penaltiseerias. Seejärel võideti vastast 3:1 ja 6:2 ning taas avanes võimalus võidelda kuldmedalite nimel.
Ravens pole varasemalt finaali jõudnud ning nendegi poolfinaalseeria põhiturniiril teise koha saavutanud Narva Unitedi vastu osutus kolmemänguliseks, kui Lõuna-Eesti meeskond suutis vastase mõlemal korral alistada just võõral väljakul. Varasemas veerandfinaalseerias mängis Ravens üle Kohila meeskonna.
Kui finaalseeria avamängu võitja selgub homme Viimsis, siis seeria teine mäng viib meeskonnad Lähte Spordihalli reedel, 16. aprillil, mil avavile kõlab kell 20.00. Kolmas mäng toimub Viimsis laupäeval, 24. aprillil kell 18. Vajadusel peetakse seeria neljas ja viies matš vastavalt Ravensi ja Viimsi koduväljakul.
Pronksmedalite võitja selgub ühe mängu tulemusel, kui vastamisi lähevad Narva United FC – FC Cosmos. Pronksimäng peetakse Viimsis laupäeval, 17. aprillil kell 15.
Kohtumisi saab jälgida Jalgpall.ee vahendusel, Eesti Jalgpalli Liidu ametlikust YouTube'i kanalist ning Eesti saalijalgpalli Facebooki leheküljelt.
### Response:
Laupäeval tehakse algust saaliliiga finaalseeriaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poliitikud on eelmisest valimisest aru saanud, et kokkuleppele "tuleb jõuda niikuinii".
Targem sõlmib kokkuleppe parem varem kui hiljem. Varuvariandiks on valimine valijameeste kogus, kus vajatakse saja viie inimese toetust. Need mõlemad künnised on erandlikult kõrged, võrreldes riikidega, kus parlament valib presidenti lihthäälte enamusega. Eestis on vaja presidendi valimiseks koalitsiooni ja opositsiooni kokkulepet.
Mis aga juhtub, kui presidenti ei valita ära ei riigikogus ega valimiskogus? Arvan, et ei juhtu mitte midagi. Pragune president on oma valitsemisaja lõpuni ametis ja vajadusel täidab selle ametiposti riigikogu esimees. Eelmistel valimistel rikuti põhiseadust, ületades sätestatud ajalimiiti kolme päevaga ja seda fakti ei pandud isegi piisavalt tähele.
Osa poliitikuid näeb lahendusena presidendi valimist rahva poolt? Olin ka ise selle variandi tuline pooldaja kuni eelmiste presidendivalimiste avalike kampaaniateni. Siis ohkasin kergendatult, et tänu jumalale, rahvas ei vali presidenti. PR-tegelaste filigraanne töö on suuteline "keda iganes" presidendi kampaania võitjaks tegema.
"Kes minevikku ei mäleta..." põhimõttel vaatame ajalukku. President Konstantin Päts oli esimene. Tema vägivaldse surma ajal olin pooleteiseaastane. Eestis varjati kõiki temaga seotud fakte riigisaladusega, mille avamine oli riigi (NSVL) reetmine. Sellegipoolest räägiti kodudes sosinal ja suletud kardinate taga, temast, kui ainukesest Vabariigi Presidendist. Ütleb ju laulusalmgi: "Ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president".
Taasiseseisvunud Eestis taastati vahepeal "surnuks vaikitud" poliitiline ajalugu. Sain teada, et lisaks kangelaslikele kahekümnendate aastate Konstantin Pätsile, oli veel 1934. aasta türann-poliitik ja 1939. ja 1940. aastate reetur-poliitik.
"Praegu plaanitakse Pätsile rajada mälestussammas kohale, mida kuni 1939. aastani tunti Vene turuna."
Olen seda meelt, et Pätsi teened Eesti Vabariigi ees on küll hindamatud, kuid tema tegevuse aastatel 1918-1920 "nullib ära" käitumine 1934. aastal ja aastatel 1939-1940. Praegu plaanitakse Pätsile rajada mälestussammas kohale, mida kuni 1939. aastani tunti Vene turuna. Suhtun nendesse kavadesse ükskõikselt. Enamik minu tuttavaid ei poolda ausamba püstitamist. Neile olen soovitanud monumendi valmis saamise järel, valida muu teekond Viru väljakust möödumiseks.
President Lennart Meri oli teine. Olin Lennartiga tuttav tema Rahvarinde (Edgar Savisaare) valitsuse välisministri ajast (aprill 1990) alates. Ta kandideeris presidendiks 1992. ja 1996. aastal. Riigikogu ja valimiskogu liikmena osalesin neil valimistel.
Esimene taasiseseisvunud Eesti president valiti kahes voorus nelja kandidaadi hulgast. Esimene voor toimus rahvahääletusel 20. septembril, kus ükski presidendikandidaat ei saanud nõutaval hulgal hääli. President valiti ära teises voorus, riigikogu esimesel istungil 5. oktoobril 1992.
Alates 1996. aastast toimusid presidendivalimised sarnaselt kõikide senistega riigikogus ja valijameeste kogus. Vastaskandidaadid olid Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Kuna riigikogus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust, kutsus riigikogu esimees kokku valimiskogu.
Presidendi valimine valimiskogus määrati 20. septembriks 1996. Valimiste võitja oli Lennart Meri 196 häälega Arnold Rüütli 126 vastu. Nõutav poole valimiskogu häälte arv ületati kümnega.
Inimesena oli Lennart Meri vastuoluline isik. Ta pidas ennast ilmeksimatuks ja asetas end seadustest kõrgemale. Aastani 2000 kehtinud põhiseaduse lisa ja sellest tuleneva poliitikute süümevande järgi ei tohtinuks ta poliitikas üldse osaleda. Probleem oli koostöö tegemine okupatsioonivõimudega.
1995. aasta aprillis küsisin seda fakti temalt endalt vestluses nelja silma all ja tema vastusest keeldumine oli resoluutne, kuid diplomaatiliselt nauditav. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese presidendina oli ta sajaprotsendiliselt omal kohal.
2001. aasta presidendivalimistel Lennart Meri enam kolmandat aega kandideerida ei tohtinud. Arnold Rüütel, kes 1992. aasta presidendivalimistel teoreetilises teises voorus oleks rahva poolt ära valitud, jäi riigikogu voorus "plats puhtaks" poliitikale alla. Nüüd oli tema kord. Ta võitis vastaskandidaati Toomas Savi valijameeste kogu viimases voorus häältega 186:155. Nõutav poole valimiskogu häälte arv ületati ainult kahega.
Presidentidest pean ma Arnold Rüütlit parimaks põhiseaduse järgijaks. Samas ei oleks ta teinud neid Eestile hädavajalikke asju, mida tegi Lennart Meri. "Punane minevik" segas nii sisepoliitiliselt kui ka diplomaatiliselt tuntavalt.
2006. aasta presidendivalimised kinkisid meile väliseestlase Toomas Hendrik Ilvese. Nagu lätlased ja leedukad valisid endale presidendiks esmalt kommunistliku tippnomenklatuuri tegelase ja järgnevalt välismaalt tagasi tulnud kaasmaalase, tegid ka eestlsed sama triki.
Riigikogu teises voorus jäi ainsana kandideerinud Ilvese äravalimisest puudu neli häält (68 - 64 = 4). Valijameeste kogus võitis Ilves Arnold Rüütlit häältega 174:162. Oluline on märkida, et nõutavast pooltest valijameeste arvust saadi tulemus ühega ületatud.
2011. aastal õnnestus Toomas Hendrik Ilves esimesel katsel riigikogus võita Keskerakonna presidendikandidaati Indrek Tarandit häältega 74:25. Riigikogu kuue liikme toetus rohkem kui vaja. Eks aitas sellele kaasa ka edukas kultuuritegelaste korraldatud kampaania "Laulame Ilvese presidendiks".
President Ilves on seni ka kõige pikema staažiga riigipea, tervelt kümme aastat. Siiski ei tule eriti meelde ei diplomaatilisi ega riigiõiguslikke saavutusi. Tegemist oli Eestile ja maailmale stabiilse perioodiga aastatel 2006 - 2016. Teisalt tuleb aga Juhan Liivi moodi öelda: "Kui seda Ärmat ees ei oleks".
2016. aasta presidendivalimised olid poliittehnoloogiliselt tõeliselt huvitavad. Viis võrdväärset kandidaati võtsid tuliselt mõõtu Kadrioru ametiposti vallutamiseks. Avalik kampaania jätkus nii riigikogus kui ka valijameeste kogus.
Viis valimisvooru lõppesid sellega, et ka kõige edukamal kandidaadil Siim Kallasel jäi puudu valimiskogu liikmete enamusest 29 häält (167 - 138 = 29). Paanika poliitladvikus oli totaalne. Tagantjärgi tarkusena oles uuele valimiste ringile minek ühiskondlikult pehmem. Reaalsuses toodi Luxemburgist Kadriorgu eurobürokraat. 81 häälega riigikogus valiti viiendaks presidendiks seitsmendatel riigipea valimistel Kersti Kaljulai.
Praegusele presidendile hinnangu andmiseks on liiga vara. Pingelisema arvamuse esitas Marko Reikop oma intervjuus, nagu oleks president Kersti Kaljulaid suure osa ajast elanud eebenipuust tornis. "Luksemburg on Eesti mõistes ikkagi väga eebenipuust torn võrreldes Setumaaga," ütles intervjueerija. | Olav Anton: minu presidendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poliitikud on eelmisest valimisest aru saanud, et kokkuleppele "tuleb jõuda niikuinii".
Targem sõlmib kokkuleppe parem varem kui hiljem. Varuvariandiks on valimine valijameeste kogus, kus vajatakse saja viie inimese toetust. Need mõlemad künnised on erandlikult kõrged, võrreldes riikidega, kus parlament valib presidenti lihthäälte enamusega. Eestis on vaja presidendi valimiseks koalitsiooni ja opositsiooni kokkulepet.
Mis aga juhtub, kui presidenti ei valita ära ei riigikogus ega valimiskogus? Arvan, et ei juhtu mitte midagi. Pragune president on oma valitsemisaja lõpuni ametis ja vajadusel täidab selle ametiposti riigikogu esimees. Eelmistel valimistel rikuti põhiseadust, ületades sätestatud ajalimiiti kolme päevaga ja seda fakti ei pandud isegi piisavalt tähele.
Osa poliitikuid näeb lahendusena presidendi valimist rahva poolt? Olin ka ise selle variandi tuline pooldaja kuni eelmiste presidendivalimiste avalike kampaaniateni. Siis ohkasin kergendatult, et tänu jumalale, rahvas ei vali presidenti. PR-tegelaste filigraanne töö on suuteline "keda iganes" presidendi kampaania võitjaks tegema.
"Kes minevikku ei mäleta..." põhimõttel vaatame ajalukku. President Konstantin Päts oli esimene. Tema vägivaldse surma ajal olin pooleteiseaastane. Eestis varjati kõiki temaga seotud fakte riigisaladusega, mille avamine oli riigi (NSVL) reetmine. Sellegipoolest räägiti kodudes sosinal ja suletud kardinate taga, temast, kui ainukesest Vabariigi Presidendist. Ütleb ju laulusalmgi: "Ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president".
Taasiseseisvunud Eestis taastati vahepeal "surnuks vaikitud" poliitiline ajalugu. Sain teada, et lisaks kangelaslikele kahekümnendate aastate Konstantin Pätsile, oli veel 1934. aasta türann-poliitik ja 1939. ja 1940. aastate reetur-poliitik.
"Praegu plaanitakse Pätsile rajada mälestussammas kohale, mida kuni 1939. aastani tunti Vene turuna."
Olen seda meelt, et Pätsi teened Eesti Vabariigi ees on küll hindamatud, kuid tema tegevuse aastatel 1918-1920 "nullib ära" käitumine 1934. aastal ja aastatel 1939-1940. Praegu plaanitakse Pätsile rajada mälestussammas kohale, mida kuni 1939. aastani tunti Vene turuna. Suhtun nendesse kavadesse ükskõikselt. Enamik minu tuttavaid ei poolda ausamba püstitamist. Neile olen soovitanud monumendi valmis saamise järel, valida muu teekond Viru väljakust möödumiseks.
President Lennart Meri oli teine. Olin Lennartiga tuttav tema Rahvarinde (Edgar Savisaare) valitsuse välisministri ajast (aprill 1990) alates. Ta kandideeris presidendiks 1992. ja 1996. aastal. Riigikogu ja valimiskogu liikmena osalesin neil valimistel.
Esimene taasiseseisvunud Eesti president valiti kahes voorus nelja kandidaadi hulgast. Esimene voor toimus rahvahääletusel 20. septembril, kus ükski presidendikandidaat ei saanud nõutaval hulgal hääli. President valiti ära teises voorus, riigikogu esimesel istungil 5. oktoobril 1992.
Alates 1996. aastast toimusid presidendivalimised sarnaselt kõikide senistega riigikogus ja valijameeste kogus. Vastaskandidaadid olid Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Kuna riigikogus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust, kutsus riigikogu esimees kokku valimiskogu.
Presidendi valimine valimiskogus määrati 20. septembriks 1996. Valimiste võitja oli Lennart Meri 196 häälega Arnold Rüütli 126 vastu. Nõutav poole valimiskogu häälte arv ületati kümnega.
Inimesena oli Lennart Meri vastuoluline isik. Ta pidas ennast ilmeksimatuks ja asetas end seadustest kõrgemale. Aastani 2000 kehtinud põhiseaduse lisa ja sellest tuleneva poliitikute süümevande järgi ei tohtinuks ta poliitikas üldse osaleda. Probleem oli koostöö tegemine okupatsioonivõimudega.
1995. aasta aprillis küsisin seda fakti temalt endalt vestluses nelja silma all ja tema vastusest keeldumine oli resoluutne, kuid diplomaatiliselt nauditav. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese presidendina oli ta sajaprotsendiliselt omal kohal.
2001. aasta presidendivalimistel Lennart Meri enam kolmandat aega kandideerida ei tohtinud. Arnold Rüütel, kes 1992. aasta presidendivalimistel teoreetilises teises voorus oleks rahva poolt ära valitud, jäi riigikogu voorus "plats puhtaks" poliitikale alla. Nüüd oli tema kord. Ta võitis vastaskandidaati Toomas Savi valijameeste kogu viimases voorus häältega 186:155. Nõutav poole valimiskogu häälte arv ületati ainult kahega.
Presidentidest pean ma Arnold Rüütlit parimaks põhiseaduse järgijaks. Samas ei oleks ta teinud neid Eestile hädavajalikke asju, mida tegi Lennart Meri. "Punane minevik" segas nii sisepoliitiliselt kui ka diplomaatiliselt tuntavalt.
2006. aasta presidendivalimised kinkisid meile väliseestlase Toomas Hendrik Ilvese. Nagu lätlased ja leedukad valisid endale presidendiks esmalt kommunistliku tippnomenklatuuri tegelase ja järgnevalt välismaalt tagasi tulnud kaasmaalase, tegid ka eestlsed sama triki.
Riigikogu teises voorus jäi ainsana kandideerinud Ilvese äravalimisest puudu neli häält (68 - 64 = 4). Valijameeste kogus võitis Ilves Arnold Rüütlit häältega 174:162. Oluline on märkida, et nõutavast pooltest valijameeste arvust saadi tulemus ühega ületatud.
2011. aastal õnnestus Toomas Hendrik Ilves esimesel katsel riigikogus võita Keskerakonna presidendikandidaati Indrek Tarandit häältega 74:25. Riigikogu kuue liikme toetus rohkem kui vaja. Eks aitas sellele kaasa ka edukas kultuuritegelaste korraldatud kampaania "Laulame Ilvese presidendiks".
President Ilves on seni ka kõige pikema staažiga riigipea, tervelt kümme aastat. Siiski ei tule eriti meelde ei diplomaatilisi ega riigiõiguslikke saavutusi. Tegemist oli Eestile ja maailmale stabiilse perioodiga aastatel 2006 - 2016. Teisalt tuleb aga Juhan Liivi moodi öelda: "Kui seda Ärmat ees ei oleks".
2016. aasta presidendivalimised olid poliittehnoloogiliselt tõeliselt huvitavad. Viis võrdväärset kandidaati võtsid tuliselt mõõtu Kadrioru ametiposti vallutamiseks. Avalik kampaania jätkus nii riigikogus kui ka valijameeste kogus.
Viis valimisvooru lõppesid sellega, et ka kõige edukamal kandidaadil Siim Kallasel jäi puudu valimiskogu liikmete enamusest 29 häält (167 - 138 = 29). Paanika poliitladvikus oli totaalne. Tagantjärgi tarkusena oles uuele valimiste ringile minek ühiskondlikult pehmem. Reaalsuses toodi Luxemburgist Kadriorgu eurobürokraat. 81 häälega riigikogus valiti viiendaks presidendiks seitsmendatel riigipea valimistel Kersti Kaljulai.
Praegusele presidendile hinnangu andmiseks on liiga vara. Pingelisema arvamuse esitas Marko Reikop oma intervjuus, nagu oleks president Kersti Kaljulaid suure osa ajast elanud eebenipuust tornis. "Luksemburg on Eesti mõistes ikkagi väga eebenipuust torn võrreldes Setumaaga," ütles intervjueerija.
### Response:
Olav Anton: minu presidendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogus menetletakse järjekordset nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) muudatust. Väljas aga kogunevad inimesed, et avaldada meelt politseiriigi vastu. Saan e-kirja emalt, kes soovib, et ma õigusteadust õppinud inimesena selgitaks talle olukorda.
Võtsin siis ette uue NETS-i seadusemuudatuse ja selle seletuskirja, et toimuvast paremini aru saada. Eesmärgiga anda muudatustele õigusalane hinnang.
Keeruline seadusemuudatus
Olgu kohe alguseks öeldud, et tegemist on keerulise seadusemuudatusega. Et selle mõjusid ja koostoimet teiste seadustega paremini mõista, vahetasin mõtteid ka juristidest kolleegidega. Tavalisel inimesel ei ole juriste (tasuta) varnast võtta, kellelt küsida erialaseid küsimusi riigivõimu toimimise kohta. Seetõttu oleneb avalik arvamus sellest, kuidas poliitikud selgitavad inimestele plaanitud muudatuse sisu.
Martin Helme on selle kohta öelnud: "See seaduseelnõu on politseiriigi ja türannia eelnõu." EKRE fraktsiooni pressiteade ütleb: "Riigikogu liikme, jurist Kert Kingo hinnangul on valitsus riigikokku toonud seaduseelnõu, millega tahetakse riigis kehtestada totalitaarset kontrolli."
Siseminister Kristian Jaani seevastu väidab, et kriitika on alusetu: "See on ikka päris karm, milline hirmu külvamine käib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatuste teemal. Kurb." Ülejäänud valitsuse liikmetel tundub olevat pakilisemaid muresid.
Siseministri sõnul on seadusemuudatuse eesmärgiks hõlbustada ametite vahelist koostööd, et lahendada tulevikus paremini ja läbipaistvamalt tervishoiu kriise. Jutt sellest, justkui tekkivat muudatusega politsei- ja piirivalveametil ja terviseametil hulk uusi õigusi olevat vale. Need olevat mõlemal ametil juba kogu aeg olemas olnud.
Õige on, et järelevalvet selle üle, kas ja kuidas peetakse kinni ohtliku nakkushaiguse tõkestamiseks kehtestatud meetmetest (kaitsemaskide kandmine, liikumis- ja ürituspiirangud, nn "2+2" reegel jne), teostas siiamaani ja teostab ka tulevikus terviseamet.
Tegelikult saab terviseamet endale vajadusel ka juba praegu järelevalve teostamisel appi kutsuda politsei. Seda nn ametiabi korras. Seadus ütleb, et üks amet (nt terviseamet) võib vajadusel oma ülesannete täitmiseks abi paluda teiselt ametiasutuselt (nt politseilt).
Tõsi on, et ametiabi taotluse peab teisele ametile esitama kirjalikus vormis, milles on nimetatud ametiabi laad ja eesmärk. Sellisel nõudel, mis võib pealtnäha näida bürokraatlik, on oma mõte.
Kuna avalik võim ei tohi tegutseda omavoliliselt, annab kokkulepe selge aluse selleks, et asutus, kellelt abi on palutud, saaks tegutsema hakata. Seadusemuudatuse kohaselt saaks terviseamet tulevikus kaasata politseid nakkushaiguse tõrjesse mitte seaduse, vaid valitsuse poolt määratud korra alusel.
"Eeldatavasti kutsuks amet ka juba praegu selle õiguse teostamiseks appi politsei."
Tõele vastab ka see, et terviseametil on juba praegu õigus inimese tahte vastaselt tema koju ja valdusesse siseneda, kui sellist vajadust õigustab nakkushaiguse tõrjumiseks kehtestatud meetmete eiramine. Eeldatavasti kutsuks amet ka juba praegu selle õiguse teostamiseks appi politsei. (Tundub vähe tõenäoline, et terviseameti ametnik lahkub oma kabinetist töölaua tagant, varustatud kohvitassi ja pastakaga, ja hakkab valjuhäälselt nõudma sissepääsu kõrvalmajja.)
Ja kui aus olla, siis on politseil juba praegu õigus siseneda ka ilma vastava abipalveta nakkushaiguse tõrjeks inimese koju, kui tekkinud ohuolukorra teravus või rikkumise raskus seda nõuavad. Seadusemuudatusega kirjutatakse politsei vastav õigus otse NETS-i.
Võiks küsida, milleks järelevalve sätete muudatusi siis üldse vaja on, kui muudatused on suures osas korralduslikud? Probleemi taga on nakkushaiguste tõrjumiseks kehtestatud piirangute ja ametite koostöö õiguslik ebaselgus.
Maski kandmise ja teiste sarnaste kohustuste puhul võiks olla tegemist nn õigust loovate normidega. Sellised õigusnormid, näiteks karistusseadustik ja justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorra eeskiri, kätkevad endas üldkohustuslikke käitumiskohustusi.
Võiks eeldada, et riigiüleselt kõigile kohalduvad nakkushaigust piiravad meetmed nagu maskikohustus ja liikumispiirangud kujutavad endast selliseid õigusnorme. Sel juhul oleks võinud anda politseile vajadusel vajalikud järelevalve pädevused, sest politsei üheks ülesandeks on tõrjuda ohte avalikule korrale. Õigusnormidega riigi poolt eraisikule kehtestatud käitumiskohustused aga moodustavadki osa sellest avalikust korrast.
Seadusandja otsustas aga juba varem, et kõik nakkushaiguse tõrjumiseks terviseameti ja valitsuse poolt kehtestatud ettekirjutused ja piirangud on haldusaktid ja seega nn õiguse üksikaktid, sarnaselt üksikisikule edastatud ehitusloale või kiiruse ületamise eest määratud trahvile.
See on üks põhjustest, miks politsei roll nakkustõrjes on jäänud häguseks. Kahjuks ei ole seadusandja pakkunud ka täpsemat õiguslikku analüüsi ega põhjendust, miks nakkuse tõrjeks kehtestatud ettekirjutused kujutavad endast haldusakte (vähemasti vaikivad sellest vastavad seadusmuudatused).
Kui selliste ettekirjutuste puhul oleks tegemist õigusnormidega, oleks õiguskantsleril ka võimalik teostada nende suhtes normikontrolli. Antud juhul jääb üksikisikul vaid üle pöörduda valitsuse või terviseameti üksikakti peale halduskohtusse. Ees ootaks pikk ja kulukas tee riigikohtusse.
Tasub ka silmas pidada, et erinevalt õigusnormist kehtib õiguse üksikakti puhul kolmekümnepäevane kaebeõiguse tähtaeg. Koroonapiirangute puhul toob see endaga muuhulgas kaasa ohu, et hetkel, kui pikkade piirangute raskus ajab inimese kohtust abi otsima, on kaebetähtaeg juba möödas. Puuduvad selgitused võimalike õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta.
Õigusloome rangel süsteemsusel on oma eesmärk
Eelnev jutt võib tunduda tähenärijalik ja tülikalt formaalne. Kuid õigus, selle loomine ja rakendamine ei ole eesmärk omaette. Õigusloome tihtilugu häirivalt rangel süsteemsusel on oma eesmärk. Eesmärk luua kindel ja stabiilne alus, millele saaks toetuda ühiskonna kooselu reeglite süsteem, milles oleks tagatud õigus tõhusale õiguskaitsele.
Seadusandja soovimatus tegeleda seadusandlusega põhjaliku õigusanalüüsi ja läbi mõeldud kontseptsioonide alusel (mitte ad-hoc poliitaktivismina) tekitab aga üha juurde seadusmuudatusi ja ebaselgust. See tähelepanek ei piirdu koroona-meetmete küsimustega. Aina uued seadusemuudatused süvendavad ebaselgust ning nõuavad edaspidi omakorda muutmist.
Õige on tähelepanek, et seadusemuudatusega tõstetakse ka erinevate võimalike trahvide määra ja täiendatakse asjaolusid, mille eest on võimalik trahve määrata. Kui seni on võimalik trahvida inimest vaid sel juhul, kui ta eiras temale määratud karantiini nõudeid, siis tulevikus on võimalik määrata trahve ka epideemia tõkestamiseks kehtestatud piirangute rikkumise eest.
Ehk selle eest, kui isik ei kanna maski või ei hoia piisavat distantsi teise inimesega. Vastavaid piiranguid kehtestab haldusaktiga valitsus või ka terviseamet omal jõul (ja nõul). Meetmete valiku osas on nii valitsusel kui ka ametil lai otsustusruum.
Rikkujate vastu lubatud meetmete loetelule lisandub ka üks uus õigus: ametivõimude õigus pidada isik kinni ja toimetada ta koju, kui ta ei järgi kehtestatud nakkushaiguse tõrje nõudeid. (Tegelikult on selline pädevus politseil küll ka praegu juba olemas).
"Ühiskonna suur toetus ei saa olla omaette eesmärk ega põhjus, et anda politseile volitusi juurde."
Siseminister on sellega seoses mh meelde tuletanud, et 92 protsenti eestimaalastest usaldab politseid. Loomulikult on hea, et nii suur osa eestlastest usaldab Eesti politseid. Ka minul on selleks põhjust. Kuid ühiskonna suur toetus ei saa olla omaette eesmärk ega põhjus, et anda politseile volitusi juurde.
Õige aga on siseministri tähelepanek, et nii praegu kui ka tulevikus peab politsei kõikide oma ülesannete täitmisel rangelt järgima proportsionaalsuse põhimõtet. See tähendab, et enne trahvimist, kinni pidamist ja jõu kasutamist peab politsei kasutusele võtma kõik võimalikud leebemad meetmed, mis aitaksid lahendada olukorda: selgitama probleemi, kutsuma üles järgima korda, hoiatama piiravate meetmete rakendamise eest jms.
Ka rahatrahvi määramise puhul pole üldiselt mõõdukas määrata koheselt maksimaalne trahvisumma. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab aga ka seda, et argument, et politsei õigusi võib suurendada põhjusel, et ta olemasolevaid harva kasutab, ei päde.
Demokraatlikus riigis ei saa ükski eesmärk olla nii õilis ja puutumatu, et kodanikud ja ka poliitikud ei tohiks sellega kaasnevaid vabaduse piiranguid kritiseerida. Seame aga ohtu õigusriigi ka siis, kui kasutame ära keerulisi olukordi, et kütta inimestes umbusku ja hirmu. Riigivõimu vastutus on selgitada oma otsuseid ja luua selgust.
Kokkuvõtteks. Kas uus NETS-i seadusemuudatus seab aluse totalitaarse riigikorra sünnile? Ei, seda see ei tee. Kuid samuti ei aita see kaasa selgemale ja kindlamale õiguskorrale.
Ennekõike aga näitab käesolev olukord ühte: oleme kaotanud soovi (ja võime?) asju omavahel arutada. Nii õigus kui ka poliitika aga elavad parimate mõtete ja targemate teadmiste võistlusest. Ei ole olemas ühte õiget otsust, aga on olemas kompromiss, mis sünnib arukamate seisukohtade võistlusest. Selle eelduseks on valmidus ära kuulata ka teine pool. Vastasel juhul ähvardab nii juriidikat kui poliitikat ajusurm. | Paloma Krõõt Tupay: kas oleme politseiriigi loomise lävel? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogus menetletakse järjekordset nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) muudatust. Väljas aga kogunevad inimesed, et avaldada meelt politseiriigi vastu. Saan e-kirja emalt, kes soovib, et ma õigusteadust õppinud inimesena selgitaks talle olukorda.
Võtsin siis ette uue NETS-i seadusemuudatuse ja selle seletuskirja, et toimuvast paremini aru saada. Eesmärgiga anda muudatustele õigusalane hinnang.
Keeruline seadusemuudatus
Olgu kohe alguseks öeldud, et tegemist on keerulise seadusemuudatusega. Et selle mõjusid ja koostoimet teiste seadustega paremini mõista, vahetasin mõtteid ka juristidest kolleegidega. Tavalisel inimesel ei ole juriste (tasuta) varnast võtta, kellelt küsida erialaseid küsimusi riigivõimu toimimise kohta. Seetõttu oleneb avalik arvamus sellest, kuidas poliitikud selgitavad inimestele plaanitud muudatuse sisu.
Martin Helme on selle kohta öelnud: "See seaduseelnõu on politseiriigi ja türannia eelnõu." EKRE fraktsiooni pressiteade ütleb: "Riigikogu liikme, jurist Kert Kingo hinnangul on valitsus riigikokku toonud seaduseelnõu, millega tahetakse riigis kehtestada totalitaarset kontrolli."
Siseminister Kristian Jaani seevastu väidab, et kriitika on alusetu: "See on ikka päris karm, milline hirmu külvamine käib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatuste teemal. Kurb." Ülejäänud valitsuse liikmetel tundub olevat pakilisemaid muresid.
Siseministri sõnul on seadusemuudatuse eesmärgiks hõlbustada ametite vahelist koostööd, et lahendada tulevikus paremini ja läbipaistvamalt tervishoiu kriise. Jutt sellest, justkui tekkivat muudatusega politsei- ja piirivalveametil ja terviseametil hulk uusi õigusi olevat vale. Need olevat mõlemal ametil juba kogu aeg olemas olnud.
Õige on, et järelevalvet selle üle, kas ja kuidas peetakse kinni ohtliku nakkushaiguse tõkestamiseks kehtestatud meetmetest (kaitsemaskide kandmine, liikumis- ja ürituspiirangud, nn "2+2" reegel jne), teostas siiamaani ja teostab ka tulevikus terviseamet.
Tegelikult saab terviseamet endale vajadusel ka juba praegu järelevalve teostamisel appi kutsuda politsei. Seda nn ametiabi korras. Seadus ütleb, et üks amet (nt terviseamet) võib vajadusel oma ülesannete täitmiseks abi paluda teiselt ametiasutuselt (nt politseilt).
Tõsi on, et ametiabi taotluse peab teisele ametile esitama kirjalikus vormis, milles on nimetatud ametiabi laad ja eesmärk. Sellisel nõudel, mis võib pealtnäha näida bürokraatlik, on oma mõte.
Kuna avalik võim ei tohi tegutseda omavoliliselt, annab kokkulepe selge aluse selleks, et asutus, kellelt abi on palutud, saaks tegutsema hakata. Seadusemuudatuse kohaselt saaks terviseamet tulevikus kaasata politseid nakkushaiguse tõrjesse mitte seaduse, vaid valitsuse poolt määratud korra alusel.
"Eeldatavasti kutsuks amet ka juba praegu selle õiguse teostamiseks appi politsei."
Tõele vastab ka see, et terviseametil on juba praegu õigus inimese tahte vastaselt tema koju ja valdusesse siseneda, kui sellist vajadust õigustab nakkushaiguse tõrjumiseks kehtestatud meetmete eiramine. Eeldatavasti kutsuks amet ka juba praegu selle õiguse teostamiseks appi politsei. (Tundub vähe tõenäoline, et terviseameti ametnik lahkub oma kabinetist töölaua tagant, varustatud kohvitassi ja pastakaga, ja hakkab valjuhäälselt nõudma sissepääsu kõrvalmajja.)
Ja kui aus olla, siis on politseil juba praegu õigus siseneda ka ilma vastava abipalveta nakkushaiguse tõrjeks inimese koju, kui tekkinud ohuolukorra teravus või rikkumise raskus seda nõuavad. Seadusemuudatusega kirjutatakse politsei vastav õigus otse NETS-i.
Võiks küsida, milleks järelevalve sätete muudatusi siis üldse vaja on, kui muudatused on suures osas korralduslikud? Probleemi taga on nakkushaiguste tõrjumiseks kehtestatud piirangute ja ametite koostöö õiguslik ebaselgus.
Maski kandmise ja teiste sarnaste kohustuste puhul võiks olla tegemist nn õigust loovate normidega. Sellised õigusnormid, näiteks karistusseadustik ja justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorra eeskiri, kätkevad endas üldkohustuslikke käitumiskohustusi.
Võiks eeldada, et riigiüleselt kõigile kohalduvad nakkushaigust piiravad meetmed nagu maskikohustus ja liikumispiirangud kujutavad endast selliseid õigusnorme. Sel juhul oleks võinud anda politseile vajadusel vajalikud järelevalve pädevused, sest politsei üheks ülesandeks on tõrjuda ohte avalikule korrale. Õigusnormidega riigi poolt eraisikule kehtestatud käitumiskohustused aga moodustavadki osa sellest avalikust korrast.
Seadusandja otsustas aga juba varem, et kõik nakkushaiguse tõrjumiseks terviseameti ja valitsuse poolt kehtestatud ettekirjutused ja piirangud on haldusaktid ja seega nn õiguse üksikaktid, sarnaselt üksikisikule edastatud ehitusloale või kiiruse ületamise eest määratud trahvile.
See on üks põhjustest, miks politsei roll nakkustõrjes on jäänud häguseks. Kahjuks ei ole seadusandja pakkunud ka täpsemat õiguslikku analüüsi ega põhjendust, miks nakkuse tõrjeks kehtestatud ettekirjutused kujutavad endast haldusakte (vähemasti vaikivad sellest vastavad seadusmuudatused).
Kui selliste ettekirjutuste puhul oleks tegemist õigusnormidega, oleks õiguskantsleril ka võimalik teostada nende suhtes normikontrolli. Antud juhul jääb üksikisikul vaid üle pöörduda valitsuse või terviseameti üksikakti peale halduskohtusse. Ees ootaks pikk ja kulukas tee riigikohtusse.
Tasub ka silmas pidada, et erinevalt õigusnormist kehtib õiguse üksikakti puhul kolmekümnepäevane kaebeõiguse tähtaeg. Koroonapiirangute puhul toob see endaga muuhulgas kaasa ohu, et hetkel, kui pikkade piirangute raskus ajab inimese kohtust abi otsima, on kaebetähtaeg juba möödas. Puuduvad selgitused võimalike õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta.
Õigusloome rangel süsteemsusel on oma eesmärk
Eelnev jutt võib tunduda tähenärijalik ja tülikalt formaalne. Kuid õigus, selle loomine ja rakendamine ei ole eesmärk omaette. Õigusloome tihtilugu häirivalt rangel süsteemsusel on oma eesmärk. Eesmärk luua kindel ja stabiilne alus, millele saaks toetuda ühiskonna kooselu reeglite süsteem, milles oleks tagatud õigus tõhusale õiguskaitsele.
Seadusandja soovimatus tegeleda seadusandlusega põhjaliku õigusanalüüsi ja läbi mõeldud kontseptsioonide alusel (mitte ad-hoc poliitaktivismina) tekitab aga üha juurde seadusmuudatusi ja ebaselgust. See tähelepanek ei piirdu koroona-meetmete küsimustega. Aina uued seadusemuudatused süvendavad ebaselgust ning nõuavad edaspidi omakorda muutmist.
Õige on tähelepanek, et seadusemuudatusega tõstetakse ka erinevate võimalike trahvide määra ja täiendatakse asjaolusid, mille eest on võimalik trahve määrata. Kui seni on võimalik trahvida inimest vaid sel juhul, kui ta eiras temale määratud karantiini nõudeid, siis tulevikus on võimalik määrata trahve ka epideemia tõkestamiseks kehtestatud piirangute rikkumise eest.
Ehk selle eest, kui isik ei kanna maski või ei hoia piisavat distantsi teise inimesega. Vastavaid piiranguid kehtestab haldusaktiga valitsus või ka terviseamet omal jõul (ja nõul). Meetmete valiku osas on nii valitsusel kui ka ametil lai otsustusruum.
Rikkujate vastu lubatud meetmete loetelule lisandub ka üks uus õigus: ametivõimude õigus pidada isik kinni ja toimetada ta koju, kui ta ei järgi kehtestatud nakkushaiguse tõrje nõudeid. (Tegelikult on selline pädevus politseil küll ka praegu juba olemas).
"Ühiskonna suur toetus ei saa olla omaette eesmärk ega põhjus, et anda politseile volitusi juurde."
Siseminister on sellega seoses mh meelde tuletanud, et 92 protsenti eestimaalastest usaldab politseid. Loomulikult on hea, et nii suur osa eestlastest usaldab Eesti politseid. Ka minul on selleks põhjust. Kuid ühiskonna suur toetus ei saa olla omaette eesmärk ega põhjus, et anda politseile volitusi juurde.
Õige aga on siseministri tähelepanek, et nii praegu kui ka tulevikus peab politsei kõikide oma ülesannete täitmisel rangelt järgima proportsionaalsuse põhimõtet. See tähendab, et enne trahvimist, kinni pidamist ja jõu kasutamist peab politsei kasutusele võtma kõik võimalikud leebemad meetmed, mis aitaksid lahendada olukorda: selgitama probleemi, kutsuma üles järgima korda, hoiatama piiravate meetmete rakendamise eest jms.
Ka rahatrahvi määramise puhul pole üldiselt mõõdukas määrata koheselt maksimaalne trahvisumma. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab aga ka seda, et argument, et politsei õigusi võib suurendada põhjusel, et ta olemasolevaid harva kasutab, ei päde.
Demokraatlikus riigis ei saa ükski eesmärk olla nii õilis ja puutumatu, et kodanikud ja ka poliitikud ei tohiks sellega kaasnevaid vabaduse piiranguid kritiseerida. Seame aga ohtu õigusriigi ka siis, kui kasutame ära keerulisi olukordi, et kütta inimestes umbusku ja hirmu. Riigivõimu vastutus on selgitada oma otsuseid ja luua selgust.
Kokkuvõtteks. Kas uus NETS-i seadusemuudatus seab aluse totalitaarse riigikorra sünnile? Ei, seda see ei tee. Kuid samuti ei aita see kaasa selgemale ja kindlamale õiguskorrale.
Ennekõike aga näitab käesolev olukord ühte: oleme kaotanud soovi (ja võime?) asju omavahel arutada. Nii õigus kui ka poliitika aga elavad parimate mõtete ja targemate teadmiste võistlusest. Ei ole olemas ühte õiget otsust, aga on olemas kompromiss, mis sünnib arukamate seisukohtade võistlusest. Selle eelduseks on valmidus ära kuulata ka teine pool. Vastasel juhul ähvardab nii juriidikat kui poliitikat ajusurm.
### Response:
Paloma Krõõt Tupay: kas oleme politseiriigi loomise lävel? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See album on koostööst, erinevate persoonide vahelisest energiast, kirest ja lahti laskmisest, võimatu võimalikuks tegemisest. See album on minust nautimas oma elu ja viibimas hetkes," ütles Cash ise. "Need laulud on loodud teie liikuma panemiseks. Tänan elu võimaluse eest teha seda crazy ass muusikat."
Uue lühialbumi esimene singel "Zuccenberg" koostöös artistidega Diplo ja $uicide Boy$ küündis vaieldamatu kiirusega ülemaailmselt voogedastusplatvormi Itunes hip-hopi edetabelite tippu. Lühialbumile on kaasatud suur hulk Cashi sõpru, sealhulgas TeamSHESHi asutaja Bones, Houstoni legendaarne räppar Riff Raff ja armastatud vene muusik Eldzhey, kellega ühes sündinud lugu "Nalik" paneb albumile graatsilise punkti.
Aasta on muusiku jaoks alanud hoogsalt. Märtsi alguses lansseeris artist koostöö Adidasega, kellega ühes valmis tossude seeria ning maailma pikimad jalanõud. Sellele järgnes koostöö prantsuse luksusbrändiga Maison Margiela, kellega andis muusik välja ühise fännitoodete kollektsiooni. Ühiselt Margielaga anti välja ka lugu "Mute", mis sisaldas endas kolm ja pool minutit vaikust ning jõudis mitmel pool maailmas edetabelite tippu.
Alates oma 2014. aastal ilmunud esimesest albumist "Euroz Dollaz Yeniz" tegutseb Tommy Cash edukalt rahvusvaheliselt nii moetööstuses kui ka kunsti- ja muusikamaailmas. Muuhulgas saadab teda edukas koostöö tunnustatud moeloojaga Rick Owens, kellega ühes toimus 2019. aastal KUMUs näitus "Süütud ja Neetud".
Cash on kogunud ka Euroopa ajakirjanduse kriitilist tunnustust, sealhulgas figureerinud Prantsuse stiilipiibli Antidote ning King Kong Garcon'i kaanelugudel ja jõudnud ajakirja Dazed kurikuulsas nimekirjas Dazed 100 kaheksandale kohale. Ta on töötanud armastatud muusikutega A.G. Cook, Joji, Boys Noize, Little Big jt. Lisaks tuuritanud muusikuga Charlie XCX "Pop 2" tuuril üle Euroopa ning artistiga Oliver Tree üle USA. Kui olud võimaldavad, naaseb Tommy tänavu Euroopa kontserdilavadele ning aastal 2022 Ameerika Ühendriikidesse. | Tommy Cash andis välja uue albumi "Moneysutra" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See album on koostööst, erinevate persoonide vahelisest energiast, kirest ja lahti laskmisest, võimatu võimalikuks tegemisest. See album on minust nautimas oma elu ja viibimas hetkes," ütles Cash ise. "Need laulud on loodud teie liikuma panemiseks. Tänan elu võimaluse eest teha seda crazy ass muusikat."
Uue lühialbumi esimene singel "Zuccenberg" koostöös artistidega Diplo ja $uicide Boy$ küündis vaieldamatu kiirusega ülemaailmselt voogedastusplatvormi Itunes hip-hopi edetabelite tippu. Lühialbumile on kaasatud suur hulk Cashi sõpru, sealhulgas TeamSHESHi asutaja Bones, Houstoni legendaarne räppar Riff Raff ja armastatud vene muusik Eldzhey, kellega ühes sündinud lugu "Nalik" paneb albumile graatsilise punkti.
Aasta on muusiku jaoks alanud hoogsalt. Märtsi alguses lansseeris artist koostöö Adidasega, kellega ühes valmis tossude seeria ning maailma pikimad jalanõud. Sellele järgnes koostöö prantsuse luksusbrändiga Maison Margiela, kellega andis muusik välja ühise fännitoodete kollektsiooni. Ühiselt Margielaga anti välja ka lugu "Mute", mis sisaldas endas kolm ja pool minutit vaikust ning jõudis mitmel pool maailmas edetabelite tippu.
Alates oma 2014. aastal ilmunud esimesest albumist "Euroz Dollaz Yeniz" tegutseb Tommy Cash edukalt rahvusvaheliselt nii moetööstuses kui ka kunsti- ja muusikamaailmas. Muuhulgas saadab teda edukas koostöö tunnustatud moeloojaga Rick Owens, kellega ühes toimus 2019. aastal KUMUs näitus "Süütud ja Neetud".
Cash on kogunud ka Euroopa ajakirjanduse kriitilist tunnustust, sealhulgas figureerinud Prantsuse stiilipiibli Antidote ning King Kong Garcon'i kaanelugudel ja jõudnud ajakirja Dazed kurikuulsas nimekirjas Dazed 100 kaheksandale kohale. Ta on töötanud armastatud muusikutega A.G. Cook, Joji, Boys Noize, Little Big jt. Lisaks tuuritanud muusikuga Charlie XCX "Pop 2" tuuril üle Euroopa ning artistiga Oliver Tree üle USA. Kui olud võimaldavad, naaseb Tommy tänavu Euroopa kontserdilavadele ning aastal 2022 Ameerika Ühendriikidesse.
### Response:
Tommy Cash andis välja uue albumi "Moneysutra" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saksamaa regulatsioonide labürint takistab globaalse soojenemise vastase võitluse edendamist," teatas Tesla.
Tesla on Berliini ümbruses maha raiunud juba tuhandeid puid. Siiski pole Tesla saanud lõplikku ehitusluba. Saksamaa keskkonnakaitsjad väidavad, et tehas võib kahjustada ümbritsevaid looduskaitsealasid.
Kui Saksamaa võimud Teslale ehitusluba ei anna, peab ettevõte oma tehase ehitamise lõpetama.
"Elon Muski juhitud Tesla on viimased 16 kuud proovinud saada Saksamaa keskkonnaametilt nõusolekut, et rajada viis miljardit eurot maksvat autotehast. Tehas suudaks toota pool miljonit elektrisõidukit aastas," teatas The Times.
Tesla tehase ehituse viivitus on samuti ebamugav Saksamaa valitsusele. Berliini teatel on Muski investeering tõend, et Saksamaa on 21. sajandi tehnoloogias konkurentsivõimeline. | Tesla kritiseeris Saksamaa bürokraatiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saksamaa regulatsioonide labürint takistab globaalse soojenemise vastase võitluse edendamist," teatas Tesla.
Tesla on Berliini ümbruses maha raiunud juba tuhandeid puid. Siiski pole Tesla saanud lõplikku ehitusluba. Saksamaa keskkonnakaitsjad väidavad, et tehas võib kahjustada ümbritsevaid looduskaitsealasid.
Kui Saksamaa võimud Teslale ehitusluba ei anna, peab ettevõte oma tehase ehitamise lõpetama.
"Elon Muski juhitud Tesla on viimased 16 kuud proovinud saada Saksamaa keskkonnaametilt nõusolekut, et rajada viis miljardit eurot maksvat autotehast. Tehas suudaks toota pool miljonit elektrisõidukit aastas," teatas The Times.
Tesla tehase ehituse viivitus on samuti ebamugav Saksamaa valitsusele. Berliini teatel on Muski investeering tõend, et Saksamaa on 21. sajandi tehnoloogias konkurentsivõimeline.
### Response:
Tesla kritiseeris Saksamaa bürokraatiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu riigikogus menetlemisel oleva lisaeelarve järgi eraldatakse suviste õpilaagrite korraldamiseks kuus miljonit ning sellest peaks jaguma minimaalselt 50 000 noorele õpilaagrite korraldamiseks.
Kui valitsus haridusministeeriumis koostatud määruse kinnitab, saavad laagrite korraldamiseks raha taotleda nii koolid kui noortega tegelevad MTÜ-d.
"Eelnõu järgi on taotlejate ring võimalikult lai – üldhariduskoolid, kohalikud omavalitsused, kutsekoolid, huvihariduse pakkujad, ülikoolid, noorteorganisatsioonid laiemalt ning MTÜ-d, kes tegelevad noortega," ütles Põld.
Mida saadud rahaga täpselt tehakse ehk millised laagrid korraldatakse, jäetakse samuti koha peal otsustamiseks. Kui palju noori Eestis on, kes taolist laagrit vajavad, haridusministeeriumis ei teata, seetõttu jäetakse ka kohalike otsustada ka see, kes noortest laagrit vajavad.
"Et võimalikud pakkujad tuleksid koha peal kokku ja teeksid selgitustöö seal ära, kes on noored, kes võiksid laagris osaleda. Kindlasti on see vabatahtlik, see ei käi suunamisega, et kool või kohalik omavalitsus ütleb, kes peab laagrisse minema," lausus Põld.
Põllu sõnul ei pea laagrid keskenduma vaid õpilünkade likvideerimisele, sest seda lühikese laagriajaga nagunii teha ei jõua. "Kindlasti me ei näe, et seal peab toimub vaid õppetegevus, kindlasti peab seal olema ka rõõmu pärast. Tasakaal peab olema õpihuvilaagris. Me kindlasti ei tasanda lühikese ajaga ära õpilünkasid, mis on lastele jäänud. Seal on õpihuvi, õpimotivatsiooni toetavad tegevused," rääkis ta.
Mida laagri korraldajad pakuvad ja keda sinna kutsuvad, jääb nende otsustada, kuid haridusministeerium nõuab aruandlust, et olla kindel, et riigi raha ikka õigesse kohta läks.
"Laagri taotluse kokkupanemise juures on juba erinevad osapooled kaasatud, see ongi üks laagri korraldamise tingimusi – koostöö partneritega, et koolid ja noorteorganisatsioonid arutavad läbi, mis tegevusi seal laagris tehakse, kuidas kujuneb laagri päevakava. Me soovime laagri toimumise kohta näha ka aruandlust, ja siis näeme, kas vahendid on kasutatud sihtotstarbeliselt, ja loodame, et ikka on," rääkis Põld.
Põllu sõnul loodavad praegu kõik, et sügisel saab jätkata normaalse eluga, kuid see ei pruugi nii minna, ja see tähendab, et lapsed peavad ka siis olema valmis iseseisvalt õppima.
"Kui pikal perioodil on lapsed pidanud õppima distantsilt ja pole olnud võimalik kokku saada, siis on väga keeruline iseseisvalt leida õpimotivatsiooni. Selliseid muresid on koolides päris palju. Laagrite eesmärgiks ongi selliste laste kokkutoomine ja õpihuvi ja -rõõmu ärgitamine," lausus Põld.
Taoliste õpihuvilaagrite jaoks jagab riik raha esmakordselt. "Sellist õpihuvi laagrit, nagu me praegu teeme, kuue miljoni eest eraldi meede, see on puhtalt seotud kriisist väljumisega, sellist pole varem olnud," ütles Põld.
Täpsed detailid, millal ja kuidas raha saab laagrite korraldamiseks taotleda, saavad paika siis, kui valitsus määruse kinnitab, lausus Põld. | Riik jagab laiali kuus miljonit, et lastes taas õpihuvi tekitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu riigikogus menetlemisel oleva lisaeelarve järgi eraldatakse suviste õpilaagrite korraldamiseks kuus miljonit ning sellest peaks jaguma minimaalselt 50 000 noorele õpilaagrite korraldamiseks.
Kui valitsus haridusministeeriumis koostatud määruse kinnitab, saavad laagrite korraldamiseks raha taotleda nii koolid kui noortega tegelevad MTÜ-d.
"Eelnõu järgi on taotlejate ring võimalikult lai – üldhariduskoolid, kohalikud omavalitsused, kutsekoolid, huvihariduse pakkujad, ülikoolid, noorteorganisatsioonid laiemalt ning MTÜ-d, kes tegelevad noortega," ütles Põld.
Mida saadud rahaga täpselt tehakse ehk millised laagrid korraldatakse, jäetakse samuti koha peal otsustamiseks. Kui palju noori Eestis on, kes taolist laagrit vajavad, haridusministeeriumis ei teata, seetõttu jäetakse ka kohalike otsustada ka see, kes noortest laagrit vajavad.
"Et võimalikud pakkujad tuleksid koha peal kokku ja teeksid selgitustöö seal ära, kes on noored, kes võiksid laagris osaleda. Kindlasti on see vabatahtlik, see ei käi suunamisega, et kool või kohalik omavalitsus ütleb, kes peab laagrisse minema," lausus Põld.
Põllu sõnul ei pea laagrid keskenduma vaid õpilünkade likvideerimisele, sest seda lühikese laagriajaga nagunii teha ei jõua. "Kindlasti me ei näe, et seal peab toimub vaid õppetegevus, kindlasti peab seal olema ka rõõmu pärast. Tasakaal peab olema õpihuvilaagris. Me kindlasti ei tasanda lühikese ajaga ära õpilünkasid, mis on lastele jäänud. Seal on õpihuvi, õpimotivatsiooni toetavad tegevused," rääkis ta.
Mida laagri korraldajad pakuvad ja keda sinna kutsuvad, jääb nende otsustada, kuid haridusministeerium nõuab aruandlust, et olla kindel, et riigi raha ikka õigesse kohta läks.
"Laagri taotluse kokkupanemise juures on juba erinevad osapooled kaasatud, see ongi üks laagri korraldamise tingimusi – koostöö partneritega, et koolid ja noorteorganisatsioonid arutavad läbi, mis tegevusi seal laagris tehakse, kuidas kujuneb laagri päevakava. Me soovime laagri toimumise kohta näha ka aruandlust, ja siis näeme, kas vahendid on kasutatud sihtotstarbeliselt, ja loodame, et ikka on," rääkis Põld.
Põllu sõnul loodavad praegu kõik, et sügisel saab jätkata normaalse eluga, kuid see ei pruugi nii minna, ja see tähendab, et lapsed peavad ka siis olema valmis iseseisvalt õppima.
"Kui pikal perioodil on lapsed pidanud õppima distantsilt ja pole olnud võimalik kokku saada, siis on väga keeruline iseseisvalt leida õpimotivatsiooni. Selliseid muresid on koolides päris palju. Laagrite eesmärgiks ongi selliste laste kokkutoomine ja õpihuvi ja -rõõmu ärgitamine," lausus Põld.
Taoliste õpihuvilaagrite jaoks jagab riik raha esmakordselt. "Sellist õpihuvi laagrit, nagu me praegu teeme, kuue miljoni eest eraldi meede, see on puhtalt seotud kriisist väljumisega, sellist pole varem olnud," ütles Põld.
Täpsed detailid, millal ja kuidas raha saab laagrite korraldamiseks taotleda, saavad paika siis, kui valitsus määruse kinnitab, lausus Põld.
### Response:
Riik jagab laiali kuus miljonit, et lastes taas õpihuvi tekitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui terviseameti igapäevane koroonasurmade statistika võtab arvesse kõik surmajuhtumid, kus esines ka koroonapositiivsus, mis aga ei pruugi alati tähendada koroonasse suremist, siis TAI selgitab surmateatiste põhjal välja tegelikud surmapõhjused. Seega nende statistika järgi võetakse koroonasurmadena arvesse vaid neid juhte, kus koroona põhjustaski inimese surma, ehkki tal võis olla ka kaasuvaid haigusi. Teisisõnu, koroona sai inimesele saatuslikuks ja surmateatisele läks põhipõhjusena kirja COVID-19.
Möödunud aasta lõplik surmastatistika selgub maikuus, ent esialgse statistika pealt saab öelda, et koroona tõttu suri mullu 203 inimest, neist 107 naist ja 96 meest.
Tänavu esimese kahe kuuga on koroona tõttu surnud esialgsetel andmetel 338 inimest, neist jaanuaris 179 ja veebruaris 159. Tänavu on aga mehi surnud rohkem kui naisi. Mehi on koroona tõttu surnud 188, naisi 150.
Seega oli märtsi alguseks surnud TAI esialgse statistika järgi koroona tõttu 541 inimest.
Terviseameti statistika järgi, mis võtab arvesse kõiki COVID-19 positiivseid proove, suri mullu selle diagnoosiga 234 inimest ja tänavu esimese kahe kuuga 364 (neist jaanuaris 188 ja veebruaris 176) ehk märtsi alguseni kokku 598 inimest.
Seega möödunud aasta esialgse korrigeeritud statistika järgi kahanes koroonasurmade arv 33 võrra ja tänavu 26 võrra (kokku 59). See tähendab, et kümnendiku koroonapositiivsete puhul ei saanud koroonadiagnoos surma põhjuseks. | Esimese kahe kuuga suri koroonasse rohkem inimesi kui mullu kokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui terviseameti igapäevane koroonasurmade statistika võtab arvesse kõik surmajuhtumid, kus esines ka koroonapositiivsus, mis aga ei pruugi alati tähendada koroonasse suremist, siis TAI selgitab surmateatiste põhjal välja tegelikud surmapõhjused. Seega nende statistika järgi võetakse koroonasurmadena arvesse vaid neid juhte, kus koroona põhjustaski inimese surma, ehkki tal võis olla ka kaasuvaid haigusi. Teisisõnu, koroona sai inimesele saatuslikuks ja surmateatisele läks põhipõhjusena kirja COVID-19.
Möödunud aasta lõplik surmastatistika selgub maikuus, ent esialgse statistika pealt saab öelda, et koroona tõttu suri mullu 203 inimest, neist 107 naist ja 96 meest.
Tänavu esimese kahe kuuga on koroona tõttu surnud esialgsetel andmetel 338 inimest, neist jaanuaris 179 ja veebruaris 159. Tänavu on aga mehi surnud rohkem kui naisi. Mehi on koroona tõttu surnud 188, naisi 150.
Seega oli märtsi alguseks surnud TAI esialgse statistika järgi koroona tõttu 541 inimest.
Terviseameti statistika järgi, mis võtab arvesse kõiki COVID-19 positiivseid proove, suri mullu selle diagnoosiga 234 inimest ja tänavu esimese kahe kuuga 364 (neist jaanuaris 188 ja veebruaris 176) ehk märtsi alguseni kokku 598 inimest.
Seega möödunud aasta esialgse korrigeeritud statistika järgi kahanes koroonasurmade arv 33 võrra ja tänavu 26 võrra (kokku 59). See tähendab, et kümnendiku koroonapositiivsete puhul ei saanud koroonadiagnoos surma põhjuseks.
### Response:
Esimese kahe kuuga suri koroonasse rohkem inimesi kui mullu kokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EFA Noore Publiku Auhinnale kandideerivad filmid on välja valinud laste- ja noortefilmide festivalide korraldajad ja varasematel aastatel noortežüriis osalenud. Finaali jõudsid kolm väga eripalgelist linateost: Itaalia tuntud lasteloo ekraniseering "Pinocchio" (rež. Matteo Garrone) on palju kiita saanud oma kostüümide, grimmi ja kujunduse eest, Norra perefilm "Üle piiri" (Flukten over grensen, rež. Johanne Helgeland) põhineb tuntud lastekirjaniku Maja Lunde raamatul, milles vaprad lapsed peavad sõja ajal põgenema Rootsi, ning Iirimaal valminud animafilmi "Wolfwalkers" (rež. Tomm Moore, Ross Stewart) peategelasteks on kaks tüdrukut ja hundikari.
Kui varasematel aastal on Eesti noortežürii kogunenud kinosaali ja üritus on olnud Tallinna-keskne, siis veebiversioonis toimuv filmipäev pakub osalemisrõõmu kogu Eesti noortele. 12-14-aastased filmihuvilised, kes soovivad žüriisse kuuluda, peavad 21. - 24. aprillil ära vaatama kolm nomineeritud filmi ja osalema 25. aprillil žürii arutelus.
Noori juhendab ja arutelu veab Just Filmi festivali programmijuht Mikk Granström. Pärast filmide vaatamist lüüakse kokku kõigi Euroopa žüriiliikmete otsused ning selgub EFA Noore Publiku Auhinna laureaat.
Auhinda antakse välja juba kümnendat korda. Kolm nomineeritud filmi on vaadatavad internetis ja arutelud filmide teemal toimuvad veebikaamerate vahendusel. Euroopa noortežüriide lemmikfilmile antakse EFA Noore Publiku Auhind üle 25. aprillil.
Noortežüriis osalemiseks tuleb 12. aprilliks saata aadressile [email protected] oma nimi, sünnikuupäev, meiliaadress ja koduasula ning kooli nimi. Žüriisse on oodatud 12-14-aastased noored, kes on valmis vaatama ära kõik kandideerivad filmid ja osalema aruteludel.
Rohkemk infot registreerimise kohta saab PÖFF-i Just filmide lehelt. | Euroopa filmiakadeemia kutsub noori valima parimat noortefilmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EFA Noore Publiku Auhinnale kandideerivad filmid on välja valinud laste- ja noortefilmide festivalide korraldajad ja varasematel aastatel noortežüriis osalenud. Finaali jõudsid kolm väga eripalgelist linateost: Itaalia tuntud lasteloo ekraniseering "Pinocchio" (rež. Matteo Garrone) on palju kiita saanud oma kostüümide, grimmi ja kujunduse eest, Norra perefilm "Üle piiri" (Flukten over grensen, rež. Johanne Helgeland) põhineb tuntud lastekirjaniku Maja Lunde raamatul, milles vaprad lapsed peavad sõja ajal põgenema Rootsi, ning Iirimaal valminud animafilmi "Wolfwalkers" (rež. Tomm Moore, Ross Stewart) peategelasteks on kaks tüdrukut ja hundikari.
Kui varasematel aastal on Eesti noortežürii kogunenud kinosaali ja üritus on olnud Tallinna-keskne, siis veebiversioonis toimuv filmipäev pakub osalemisrõõmu kogu Eesti noortele. 12-14-aastased filmihuvilised, kes soovivad žüriisse kuuluda, peavad 21. - 24. aprillil ära vaatama kolm nomineeritud filmi ja osalema 25. aprillil žürii arutelus.
Noori juhendab ja arutelu veab Just Filmi festivali programmijuht Mikk Granström. Pärast filmide vaatamist lüüakse kokku kõigi Euroopa žüriiliikmete otsused ning selgub EFA Noore Publiku Auhinna laureaat.
Auhinda antakse välja juba kümnendat korda. Kolm nomineeritud filmi on vaadatavad internetis ja arutelud filmide teemal toimuvad veebikaamerate vahendusel. Euroopa noortežüriide lemmikfilmile antakse EFA Noore Publiku Auhind üle 25. aprillil.
Noortežüriis osalemiseks tuleb 12. aprilliks saata aadressile [email protected] oma nimi, sünnikuupäev, meiliaadress ja koduasula ning kooli nimi. Žüriisse on oodatud 12-14-aastased noored, kes on valmis vaatama ära kõik kandideerivad filmid ja osalema aruteludel.
Rohkemk infot registreerimise kohta saab PÖFF-i Just filmide lehelt.
### Response:
Euroopa filmiakadeemia kutsub noori valima parimat noortefilmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wimberg "Just praegu" (J&U)
Wimberg on hästi jutustav luuletaja ja "Just praegu" meenutabki kohati pigem jutu- kui luulekogu. Seda sõltumata sellest, missugust vormi kirjanik parasjagu tarvitab. Nii mõnedki kõige loolisemad poeesid siin raamatus on riimilised-rütmilised ja mõned kõige poeetilisemad on vastuoksa vabavärsis. Rõõm, et autor valdab mõlemat ja seda lisaks paljudes laadides.
Wimberglik sõnaohtrus ja deklaratiivsus on selleski teoses täiesti olemas, aga nad ei pressi ennast peale, ei hakka lämmatama, mõjuvad loomuliku osana autorikuvandist. Vahest mahulises mõttes võinuks küljenduse käigus tekstidele rohkem ruumi anda, kohati mõjub sõnamassiiv silmale terake kokkulitsutuna. Mis õnneks sõnade väärtust sugugi ei vähenda.
Wimberg on eeskätt siiras ja lustilik sotsiaalne luuletaja. Vahel ka kaunis mürgine, aga lihtlabast ühiskonna valupunktide kallal irisemist ta endale ei luba. Kui lajatab, siis laja labidaga, kui lausub, siis lauluga. Razmahhi ja volüümi tal jätkub, särtsaka sujuvusega liigub ta sõnamängudest leebe lüürikani, sealt edasi Arvi Siia, Uno Lahe või mu poolest vana armsa Majakovski laadis loosunglikkuseni. Ent et ta sõna valdab ning teab, mida öelda, mõistab ta oma lood lugeja meelepiltideks üles joonistada sõltumata vormistuslikust hetke-eelistusest.
Lasteluulet ohtrasti loonud autori n-ö suurteraamat võiks just tänu oma igapäevaelu elusale kujutamisele olla heaks sillaks noorele luulelugejale nn pärisluule valda. Sellele lähenemisele aitab kenasti kaasa värvirõõmus kaanekujundus – ise võtsingi raamatu esimest korda kätte teda lasteraamatuks pidades. Aga ei, üks täiesti ebatavaline hea luuleraamat on.
Helju Rebane "Õige valik" (Fantaasia)
Kosutav lugemine. Heas mõttes vanakooli fantastika, selline, kus fantaasiaelement on pigem taustaks ehk siis abiks loole enesele kummastavamat keskkonda andes. Väheste vihjete, nappide lausetega tõstetakse lugeja välja argisusest ning võimaldatakse sisule avaram omaruum. Mingil moel meenub žanriulme nii-öelda kuldajastu, usun, et eestikeelsele ulmehuvilisele tuleb tuttav ette legendaarne kogumik "Lilled Algernonile". Ka seal võis vaatamata autorkonna mitmekesisusele tajuda teatud samas rütmis hingamist, mingeid tunnetuslikke samalainsusjooni. Helju Rebane näib end just tolle ajastu kirjutamislaadis koduselt tundvat ja tulemus on tasemel.
Mul on autoriga mõnevõrra isiklik suhe. Nimelt umbes 35 aastat tagasi anti meil koolitööks ülesanne kirjutada arvustus vabalt valitud raamatust. Äsja oli ilmunud Helju Rebase esimene novellikogu "Väike kohvik". Valisin selle ja kirjutasin oma elu esimese raamatuarvustuse. See arvustus võib kuskil vanade vihikute virnas veel alleski olla. Raamatul endal nii hästi ei läinud, see oli üks eriti õnnetu köitekvaliteediga debüütsari toonases niigi näruste trükiste ajas ja kõik raamatud, mida vähegi lugeda kannatas, on tänaseks põhjalikult ribadeks loetud, koos püsib vaid kehvem kraam. Seda enam teeb rõõmu, et teenimatult vähetuntud autori uus eestikeelne raamat lõpuks olemas on.
Mingist postmodernismist ja muust kahtlasest pole siin lõhnagi, need on head klassikalised sõnatäpsed lühinovellid pluss üks pikem. Ulme neile, kes muidu ulmet ei loe. Või: kirjandus ka neile, kes muidu eriti üldse ei loe. Liigne on välja roogitud, lood on nii kompaktsed, et ükshaaval jaksab neid läbida ka inimene, kellele paksud raamatud ja pikad jutud pelutavad tunduvad. Tegelikult lihtsalt tubli tükike tugevat kodumaist kirjandust, mis küll suuresti mujal kirjutatud ja teistes keeltes ilmunud. Igatahes äärmiselt huvitav, kas ja mis ja kunas võiks Helju Rebase nimemärgi alt meile veel ilmuda. (L)ootus jääb. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Wimberg ja Helju Rebane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wimberg "Just praegu" (J&U)
Wimberg on hästi jutustav luuletaja ja "Just praegu" meenutabki kohati pigem jutu- kui luulekogu. Seda sõltumata sellest, missugust vormi kirjanik parasjagu tarvitab. Nii mõnedki kõige loolisemad poeesid siin raamatus on riimilised-rütmilised ja mõned kõige poeetilisemad on vastuoksa vabavärsis. Rõõm, et autor valdab mõlemat ja seda lisaks paljudes laadides.
Wimberglik sõnaohtrus ja deklaratiivsus on selleski teoses täiesti olemas, aga nad ei pressi ennast peale, ei hakka lämmatama, mõjuvad loomuliku osana autorikuvandist. Vahest mahulises mõttes võinuks küljenduse käigus tekstidele rohkem ruumi anda, kohati mõjub sõnamassiiv silmale terake kokkulitsutuna. Mis õnneks sõnade väärtust sugugi ei vähenda.
Wimberg on eeskätt siiras ja lustilik sotsiaalne luuletaja. Vahel ka kaunis mürgine, aga lihtlabast ühiskonna valupunktide kallal irisemist ta endale ei luba. Kui lajatab, siis laja labidaga, kui lausub, siis lauluga. Razmahhi ja volüümi tal jätkub, särtsaka sujuvusega liigub ta sõnamängudest leebe lüürikani, sealt edasi Arvi Siia, Uno Lahe või mu poolest vana armsa Majakovski laadis loosunglikkuseni. Ent et ta sõna valdab ning teab, mida öelda, mõistab ta oma lood lugeja meelepiltideks üles joonistada sõltumata vormistuslikust hetke-eelistusest.
Lasteluulet ohtrasti loonud autori n-ö suurteraamat võiks just tänu oma igapäevaelu elusale kujutamisele olla heaks sillaks noorele luulelugejale nn pärisluule valda. Sellele lähenemisele aitab kenasti kaasa värvirõõmus kaanekujundus – ise võtsingi raamatu esimest korda kätte teda lasteraamatuks pidades. Aga ei, üks täiesti ebatavaline hea luuleraamat on.
Helju Rebane "Õige valik" (Fantaasia)
Kosutav lugemine. Heas mõttes vanakooli fantastika, selline, kus fantaasiaelement on pigem taustaks ehk siis abiks loole enesele kummastavamat keskkonda andes. Väheste vihjete, nappide lausetega tõstetakse lugeja välja argisusest ning võimaldatakse sisule avaram omaruum. Mingil moel meenub žanriulme nii-öelda kuldajastu, usun, et eestikeelsele ulmehuvilisele tuleb tuttav ette legendaarne kogumik "Lilled Algernonile". Ka seal võis vaatamata autorkonna mitmekesisusele tajuda teatud samas rütmis hingamist, mingeid tunnetuslikke samalainsusjooni. Helju Rebane näib end just tolle ajastu kirjutamislaadis koduselt tundvat ja tulemus on tasemel.
Mul on autoriga mõnevõrra isiklik suhe. Nimelt umbes 35 aastat tagasi anti meil koolitööks ülesanne kirjutada arvustus vabalt valitud raamatust. Äsja oli ilmunud Helju Rebase esimene novellikogu "Väike kohvik". Valisin selle ja kirjutasin oma elu esimese raamatuarvustuse. See arvustus võib kuskil vanade vihikute virnas veel alleski olla. Raamatul endal nii hästi ei läinud, see oli üks eriti õnnetu köitekvaliteediga debüütsari toonases niigi näruste trükiste ajas ja kõik raamatud, mida vähegi lugeda kannatas, on tänaseks põhjalikult ribadeks loetud, koos püsib vaid kehvem kraam. Seda enam teeb rõõmu, et teenimatult vähetuntud autori uus eestikeelne raamat lõpuks olemas on.
Mingist postmodernismist ja muust kahtlasest pole siin lõhnagi, need on head klassikalised sõnatäpsed lühinovellid pluss üks pikem. Ulme neile, kes muidu ulmet ei loe. Või: kirjandus ka neile, kes muidu eriti üldse ei loe. Liigne on välja roogitud, lood on nii kompaktsed, et ükshaaval jaksab neid läbida ka inimene, kellele paksud raamatud ja pikad jutud pelutavad tunduvad. Tegelikult lihtsalt tubli tükike tugevat kodumaist kirjandust, mis küll suuresti mujal kirjutatud ja teistes keeltes ilmunud. Igatahes äärmiselt huvitav, kas ja mis ja kunas võiks Helju Rebase nimemärgi alt meile veel ilmuda. (L)ootus jääb.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Wimberg ja Helju Rebane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeerium on öelnud, et kui enamikes maakondades on eakatest vaktsineeritud 70-75 protsenti, saab hakata vaktsineerima ka nooremaid vanusegruppe.
Reede hommikuse seisuga on 80+ vanuserühmast nii Saaremaal kui ka Hiiumaal vaktsineeritud võrdselt 71,7 protsenti, Raplamaal 67,5 protsenti, Läänemaal 65,6 protsenti ja Järvamaal 63,6 protsenti.
Üle 50 protsendi on vaktsineeritud 80+ vanuses eakaid ka Viljandimaal (58,5 protsenti), Pärnumaal (57,8 protsenti), Jõgevamaal (57,5 protsenti), Tartumaal (56,5 protsenti), Põlvamaal (52,5 protsenti), Võrumaal (52 protsenti) ja Lääne-Virumaal (51,8 protsenti).
Alla poolte vaktsineeritud kolmes maakonnas
Harjumaal (sh Tallinn) on 80+ eakatest vaktsineeritud 47,6 protsenti, Valgamaal 43,7 protsenti ja Ida-Virumaal 21,4 protsenti.
Eesti keskmine kõige eakamas vanuserühmas on 48,9 protsenti.
Vanuserühmas 70-79 aastat on üle Eesti vaktsineeritud 47,7 protsenti eakatest.
Neist kõige rohkem Hiiumaal (76,2 protsenti) ja kõige vähem Ida-Virumaal (28,5 protsenti). Madal on näitaja selles vanuserühmas ka Valgamaal, kus on 70-79-aastastest vaktsineeritud vaid 36,1 protsenti.
Üle 50 protsendi on jõutud 70-79 vanuses inimese vaktsineerida kokku seitsmes maakonnas. Harjumaal (sh Tallinn) on selles vanuserühmas vaktsineeritud 48,3 protsenti.
Valitsus on öelnud, et lähiajal on norm eakate vaktsineerimine, et vähendada koormust haiglatele, kuna eakad põevad haigestudes raskemalt. Nooremaid inimesi (50+) hakatakse vaktsineerima siis, kui enamuse maakondade eakamatest inimestest on vaktsineeritud 70-75 protsenti.
Neljapäeval tehti Eestis kokku 12 919 kaitsesüsti, mis on seni suurim ühes päevas tehtud vaktsineerimiste arv. Kokku on praeguseks vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end kaitsnud 248 237 inimest, neist 73 306 inimesel on vaktsineerimiskuur lõpetatud.
Vaktsineerimine maakondade ja vanusegruppide kaupa. Autor/allikas: Terviseamet | Viies maakonnas on 80+ eakaid vaktsineeritud üle 60 protsendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeerium on öelnud, et kui enamikes maakondades on eakatest vaktsineeritud 70-75 protsenti, saab hakata vaktsineerima ka nooremaid vanusegruppe.
Reede hommikuse seisuga on 80+ vanuserühmast nii Saaremaal kui ka Hiiumaal vaktsineeritud võrdselt 71,7 protsenti, Raplamaal 67,5 protsenti, Läänemaal 65,6 protsenti ja Järvamaal 63,6 protsenti.
Üle 50 protsendi on vaktsineeritud 80+ vanuses eakaid ka Viljandimaal (58,5 protsenti), Pärnumaal (57,8 protsenti), Jõgevamaal (57,5 protsenti), Tartumaal (56,5 protsenti), Põlvamaal (52,5 protsenti), Võrumaal (52 protsenti) ja Lääne-Virumaal (51,8 protsenti).
Alla poolte vaktsineeritud kolmes maakonnas
Harjumaal (sh Tallinn) on 80+ eakatest vaktsineeritud 47,6 protsenti, Valgamaal 43,7 protsenti ja Ida-Virumaal 21,4 protsenti.
Eesti keskmine kõige eakamas vanuserühmas on 48,9 protsenti.
Vanuserühmas 70-79 aastat on üle Eesti vaktsineeritud 47,7 protsenti eakatest.
Neist kõige rohkem Hiiumaal (76,2 protsenti) ja kõige vähem Ida-Virumaal (28,5 protsenti). Madal on näitaja selles vanuserühmas ka Valgamaal, kus on 70-79-aastastest vaktsineeritud vaid 36,1 protsenti.
Üle 50 protsendi on jõutud 70-79 vanuses inimese vaktsineerida kokku seitsmes maakonnas. Harjumaal (sh Tallinn) on selles vanuserühmas vaktsineeritud 48,3 protsenti.
Valitsus on öelnud, et lähiajal on norm eakate vaktsineerimine, et vähendada koormust haiglatele, kuna eakad põevad haigestudes raskemalt. Nooremaid inimesi (50+) hakatakse vaktsineerima siis, kui enamuse maakondade eakamatest inimestest on vaktsineeritud 70-75 protsenti.
Neljapäeval tehti Eestis kokku 12 919 kaitsesüsti, mis on seni suurim ühes päevas tehtud vaktsineerimiste arv. Kokku on praeguseks vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end kaitsnud 248 237 inimest, neist 73 306 inimesel on vaktsineerimiskuur lõpetatud.
Vaktsineerimine maakondade ja vanusegruppide kaupa. Autor/allikas: Terviseamet
### Response:
Viies maakonnas on 80+ eakaid vaktsineeritud üle 60 protsendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik läks arvatud stsenaariumi järgi. Nüüd ootan kannatamatult detailseid laboritulemusi, millega võib minna nädal või veidi kauem. Siis astume järgmised sammud minu ausa nime kaitseks nii Eestis kui rahvusvahelises spordiarbitraažikohtus CAS-is," sõnas Nabi pärast B-proovi tulemuste selgumist. "Jään varem öeldu juurde: ma ei ole teadlikult ja tahtlikult midagi keelatut tarvitanud ning kavatsen seetõttu oma õiguste ja maine eest lõpuni võidelda."
"Positiivne tulemus eraldiseisvalt ei anna erilist uut informatsiooni. Kuna A-proov näitas kontsentratsiooni 0,6 ng/ml kohta, mida meie ja meid nõustanud eksperdid hindavad üliväikeseks ja selgelt juhuslikule saastumisele viitavaks, soovime eelkõige ära oodata, milliseks osutus B-proovi vastav näit. Sellest tulenevalt langetame otsused järgmiste sammude osas," lisas Nabi esindaja, vandeadvokaat Paul Keres.
Londoni OM-hõbe ja kahekordne maailmameister Nabi andis võistlusvälise positiivse dopinguproovi aasta alguses. Maadleja dopinguproov A-proov sisaldas keelatud ainet letrosooli, mis aitab suurendada lihaste kasvu ja arengut.
Veebruari lõpus teatas Nabi, et taotleb B-proovi avamist ja seletuskirja tähtaja pikendamist, kuid märtsi keskpaigaks polnud maadleja seda teinud. Nabi esitas hoopis Eesti Antidopingu vastu hagi ja vaidlustas talle määratud esialgse võistluskeelu, ent 6. aprillil teatas Harju maakohus teistkordselt, et keeldub hagi menetlusse võtmast.
Maakohtu otsusele järgnevalt teatasid Nabi ja tema esindaja, vandeadvokaat Paul Keres, et ei soovi kohtu otsust enam apelleerida ning püüavad õigust saada Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) juures. Nabi tiim lisas, et kui see ei peaks õnnestuma, kaevatakse juhtum rahvusvahelisse spordiarbitraažikohtusse (CAS). | Heiki Nabi B-proov osutus samuti positiivseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik läks arvatud stsenaariumi järgi. Nüüd ootan kannatamatult detailseid laboritulemusi, millega võib minna nädal või veidi kauem. Siis astume järgmised sammud minu ausa nime kaitseks nii Eestis kui rahvusvahelises spordiarbitraažikohtus CAS-is," sõnas Nabi pärast B-proovi tulemuste selgumist. "Jään varem öeldu juurde: ma ei ole teadlikult ja tahtlikult midagi keelatut tarvitanud ning kavatsen seetõttu oma õiguste ja maine eest lõpuni võidelda."
"Positiivne tulemus eraldiseisvalt ei anna erilist uut informatsiooni. Kuna A-proov näitas kontsentratsiooni 0,6 ng/ml kohta, mida meie ja meid nõustanud eksperdid hindavad üliväikeseks ja selgelt juhuslikule saastumisele viitavaks, soovime eelkõige ära oodata, milliseks osutus B-proovi vastav näit. Sellest tulenevalt langetame otsused järgmiste sammude osas," lisas Nabi esindaja, vandeadvokaat Paul Keres.
Londoni OM-hõbe ja kahekordne maailmameister Nabi andis võistlusvälise positiivse dopinguproovi aasta alguses. Maadleja dopinguproov A-proov sisaldas keelatud ainet letrosooli, mis aitab suurendada lihaste kasvu ja arengut.
Veebruari lõpus teatas Nabi, et taotleb B-proovi avamist ja seletuskirja tähtaja pikendamist, kuid märtsi keskpaigaks polnud maadleja seda teinud. Nabi esitas hoopis Eesti Antidopingu vastu hagi ja vaidlustas talle määratud esialgse võistluskeelu, ent 6. aprillil teatas Harju maakohus teistkordselt, et keeldub hagi menetlusse võtmast.
Maakohtu otsusele järgnevalt teatasid Nabi ja tema esindaja, vandeadvokaat Paul Keres, et ei soovi kohtu otsust enam apelleerida ning püüavad õigust saada Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) juures. Nabi tiim lisas, et kui see ei peaks õnnestuma, kaevatakse juhtum rahvusvahelisse spordiarbitraažikohtusse (CAS).
### Response:
Heiki Nabi B-proov osutus samuti positiivseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringust selgus, et Eesti emad kipuvad lapsi muu maailmaga võrreldes rohkem kamandama, kasutades näiteks käsklusi "ära tee" ja "nii ei tohi". "Nad ütlevad seda enamasti küll väga armsalt ja südamlikult, aga kui ema räägib lapsega ainult siis, kui ta tahab, et laps midagi tegemata jätaks, siis see kõnearengut ei soodusta," selgitas uuringu juhtivautor, Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste.
Ta tõi välja, et lisaks kasutavad Eesti emad ohtralt ka tähelepanu suunavaid käsklusi, nagu näiteks "vaata" ja "kuula". Nendel on aga positiivne mõju, sest niimoodi õpib laps keskenduma.
Uuringus analüüsiti lapse kõneoskusi kahel korral: esmalt siis, kui lapsed olid kolmeaastased ja aasta hiljem, kui nad olid nelja-aastased. Tulviste märkis, et varem on tema eestvedamisel uuritud ka näiteks kuue- ja üheksa-aastaseid lapsi. Seekord keskenduti tema sõnul väiksematele lastele muu hulgas seetõttu, et just varajane kõneareng määrab oluliselt lapse hilisemat käekäiku.
Uuenduslik meetod
Üle saja perekonna hõlmanud uuringus analüüsiti videosalvestusi laste ja nende vanemate igapäevasest kodusest suhtlusest mängu- ja meenutusvestluste ajal. Tulviste märgib, et kuigi tegemist on pikaaegselt kasutuses oleva meetodiga, annab see ülevaate üpris lühikestest episoodidest. Seetõttu on viimasel ajal aina enam kasutusele võetud tehnoloogilisi abivahendid, mis võimaldavad kodukeskkonna jälgimist pikema aja jooksul
"Tegemist on Ameerikast pärit tehnoloogiaga, mis võimaldab 16 tundi järjest salvestada seda, mis kodus toimub. LENA (Language ENvironment Analysis) tehnoloogia teeb tabeleid ja jooniseid selle kohta, kui palju laps ja tema ümbruses olevad inimesed sõnu kasutavad," kirjeldas Tulviste. "Sõnaloendur" näitab ka seda, kui palju lapsega suheldakse, kui palju on tema ümber teiste inimeste juttu, elektroonilise seadmete hääli, müra ja vaikust.
Lisaks paluti vanematel täita põhjalik küsimustik, mis kaardistas koduseid suhtlemisharjumusi. Samuti tehti kindlaks vanemate haridustase, mis on lapse kõnearengus oluline tegur.
Uuring kinnitas varasemalt teadaolevat trendi, et kõnearengus on olulised soolised erinevused. Peaaegu kõik rahvusvahelised uuringud on näidanud, et tüdrukute kõneareng on kiirem, seda vähemalt 6–7-aastaseks saamiseni. "See puudutab ennekõike ekspressiivset kõnet, arusaamise poole pealt suuri erinevusi pole leitud," selgitas professor.
Kas vaikimine on kuld?
Põhiliselt ingliskeelsetes kodudes tehtud uurimused näitavad, et kõne arengut toetab keelerikas keskkond. Käesoleva uuringu raames pöörati aga esmakordselt tähelepanu ka vaikuse rollile. Uurijad tahtsid välja selgitada, kuidas peegeldub eestlastele omane vaikuselembus kõnearengus. "Varasematest uuringutest on tulnud välja, et eestlased, nii nagu ka näiteks soomlased, mitte ainult ei talu vaikust, vaid ka naudivad seda. Jutukus ei ole meil sedavõrd kõrgelt hinnatud nagu mõnes teises kultuuris. Selgus aga, et lastel, kes viibisid pikema aja vaikuses, olid kehvemad kõneoskused," arutles Tulviste.
Samuti ei leitud, et elektroonilised taustahelid näiteks raadiost või televiisorist seostuks laste kõnearenguga negatiivselt. Pigem aitas see sõnavara laiendamisele isegi kaasa. Viimast soodustas ka vanemate omavahelise kõne kuulamine.
Vanemate haridustase
Samuti kinnitas uuring, et väga olulist rolli mängib laste kõnearengus vanemate hariduslik tase. Haridusega seostub see, kui mitmekesist sõnavara lapsega rääkides kasutatakse, kui palju last vestlusesse kaasatakse ning millised on vanemate uskumused oma rolli kohta lapse kõneoskuse arendamisel. "Kui vanemad arvasid, et täiskasvanuga suhtlemine arendab tema kõneoskusi, siis nad ka suhtlesid lastega rohkem," kommenteeris professor.
Tulviste rõhutas, et keskmise Eesti lapse kõneoskus on heal tasemel, aga samal ajal paistab silma märkimisväärne individuaalne varieeruvus. "Erinevused, mis on lapse varases kõnearengus, kipuvad edaspidi paraku suurenema," sõnas Tulviste. Sellest lähtuvalt tõstis ta esile, et lapse kõnearengu seisukohalt on väga oluline, et lapsega suhtlemiseks leitakse piisavalt aega varastest eluaastatest peale.
Uuemad uurimused näitavad, et lapse kõneoskuse kujunemine, seda ka päris väikeste laste puhul, sõltub kõige enam just vahetu suhtluse osakaalust. "Silmast silma suhtlus on see, mille kaudu laps õpib kõige enam," kommenteeris Tulviste.
Kahemõtteline ekraaniaeg
Uuringus pöörati tähelepanu ka erisuguste ekraaniseadmete mõjule. "Kui kolmeselt oli ekraaniaeg suurem, siis neljaselt olid kõneoskused väiksemad. Laste ekraaniaega mõjutab omakorda vanemate eeskuju ehk see, kui palju vanemad ise ekraanide ees istuvad," täiendas Tulviste.
Samas tõi professor välja, et erinevad rakendused, nagu näiteks Skype, võimaldavad interaktiivselt suhelda ja toetavad kõnearengut.
Edaspidi loodab professor võtta fookusse ka mitmekeelsetes perekondades kasvavate laste kõnearengu. "Viimastel aastatel on Eestis mitmekeelseid kodusid aina rohkem, nii et seda teemat ei saa enam ignoreerida," kirjeldas Tulviste.
LENA-uuring ilmus ajakirjas Journal of Experimental Child Psychology. | Vaikimine pole kuld: lapse kõnearengut soodustab aktiivne suhtlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringust selgus, et Eesti emad kipuvad lapsi muu maailmaga võrreldes rohkem kamandama, kasutades näiteks käsklusi "ära tee" ja "nii ei tohi". "Nad ütlevad seda enamasti küll väga armsalt ja südamlikult, aga kui ema räägib lapsega ainult siis, kui ta tahab, et laps midagi tegemata jätaks, siis see kõnearengut ei soodusta," selgitas uuringu juhtivautor, Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste.
Ta tõi välja, et lisaks kasutavad Eesti emad ohtralt ka tähelepanu suunavaid käsklusi, nagu näiteks "vaata" ja "kuula". Nendel on aga positiivne mõju, sest niimoodi õpib laps keskenduma.
Uuringus analüüsiti lapse kõneoskusi kahel korral: esmalt siis, kui lapsed olid kolmeaastased ja aasta hiljem, kui nad olid nelja-aastased. Tulviste märkis, et varem on tema eestvedamisel uuritud ka näiteks kuue- ja üheksa-aastaseid lapsi. Seekord keskenduti tema sõnul väiksematele lastele muu hulgas seetõttu, et just varajane kõneareng määrab oluliselt lapse hilisemat käekäiku.
Uuenduslik meetod
Üle saja perekonna hõlmanud uuringus analüüsiti videosalvestusi laste ja nende vanemate igapäevasest kodusest suhtlusest mängu- ja meenutusvestluste ajal. Tulviste märgib, et kuigi tegemist on pikaaegselt kasutuses oleva meetodiga, annab see ülevaate üpris lühikestest episoodidest. Seetõttu on viimasel ajal aina enam kasutusele võetud tehnoloogilisi abivahendid, mis võimaldavad kodukeskkonna jälgimist pikema aja jooksul
"Tegemist on Ameerikast pärit tehnoloogiaga, mis võimaldab 16 tundi järjest salvestada seda, mis kodus toimub. LENA (Language ENvironment Analysis) tehnoloogia teeb tabeleid ja jooniseid selle kohta, kui palju laps ja tema ümbruses olevad inimesed sõnu kasutavad," kirjeldas Tulviste. "Sõnaloendur" näitab ka seda, kui palju lapsega suheldakse, kui palju on tema ümber teiste inimeste juttu, elektroonilise seadmete hääli, müra ja vaikust.
Lisaks paluti vanematel täita põhjalik küsimustik, mis kaardistas koduseid suhtlemisharjumusi. Samuti tehti kindlaks vanemate haridustase, mis on lapse kõnearengus oluline tegur.
Uuring kinnitas varasemalt teadaolevat trendi, et kõnearengus on olulised soolised erinevused. Peaaegu kõik rahvusvahelised uuringud on näidanud, et tüdrukute kõneareng on kiirem, seda vähemalt 6–7-aastaseks saamiseni. "See puudutab ennekõike ekspressiivset kõnet, arusaamise poole pealt suuri erinevusi pole leitud," selgitas professor.
Kas vaikimine on kuld?
Põhiliselt ingliskeelsetes kodudes tehtud uurimused näitavad, et kõne arengut toetab keelerikas keskkond. Käesoleva uuringu raames pöörati aga esmakordselt tähelepanu ka vaikuse rollile. Uurijad tahtsid välja selgitada, kuidas peegeldub eestlastele omane vaikuselembus kõnearengus. "Varasematest uuringutest on tulnud välja, et eestlased, nii nagu ka näiteks soomlased, mitte ainult ei talu vaikust, vaid ka naudivad seda. Jutukus ei ole meil sedavõrd kõrgelt hinnatud nagu mõnes teises kultuuris. Selgus aga, et lastel, kes viibisid pikema aja vaikuses, olid kehvemad kõneoskused," arutles Tulviste.
Samuti ei leitud, et elektroonilised taustahelid näiteks raadiost või televiisorist seostuks laste kõnearenguga negatiivselt. Pigem aitas see sõnavara laiendamisele isegi kaasa. Viimast soodustas ka vanemate omavahelise kõne kuulamine.
Vanemate haridustase
Samuti kinnitas uuring, et väga olulist rolli mängib laste kõnearengus vanemate hariduslik tase. Haridusega seostub see, kui mitmekesist sõnavara lapsega rääkides kasutatakse, kui palju last vestlusesse kaasatakse ning millised on vanemate uskumused oma rolli kohta lapse kõneoskuse arendamisel. "Kui vanemad arvasid, et täiskasvanuga suhtlemine arendab tema kõneoskusi, siis nad ka suhtlesid lastega rohkem," kommenteeris professor.
Tulviste rõhutas, et keskmise Eesti lapse kõneoskus on heal tasemel, aga samal ajal paistab silma märkimisväärne individuaalne varieeruvus. "Erinevused, mis on lapse varases kõnearengus, kipuvad edaspidi paraku suurenema," sõnas Tulviste. Sellest lähtuvalt tõstis ta esile, et lapse kõnearengu seisukohalt on väga oluline, et lapsega suhtlemiseks leitakse piisavalt aega varastest eluaastatest peale.
Uuemad uurimused näitavad, et lapse kõneoskuse kujunemine, seda ka päris väikeste laste puhul, sõltub kõige enam just vahetu suhtluse osakaalust. "Silmast silma suhtlus on see, mille kaudu laps õpib kõige enam," kommenteeris Tulviste.
Kahemõtteline ekraaniaeg
Uuringus pöörati tähelepanu ka erisuguste ekraaniseadmete mõjule. "Kui kolmeselt oli ekraaniaeg suurem, siis neljaselt olid kõneoskused väiksemad. Laste ekraaniaega mõjutab omakorda vanemate eeskuju ehk see, kui palju vanemad ise ekraanide ees istuvad," täiendas Tulviste.
Samas tõi professor välja, et erinevad rakendused, nagu näiteks Skype, võimaldavad interaktiivselt suhelda ja toetavad kõnearengut.
Edaspidi loodab professor võtta fookusse ka mitmekeelsetes perekondades kasvavate laste kõnearengu. "Viimastel aastatel on Eestis mitmekeelseid kodusid aina rohkem, nii et seda teemat ei saa enam ignoreerida," kirjeldas Tulviste.
LENA-uuring ilmus ajakirjas Journal of Experimental Child Psychology.
### Response:
Vaikimine pole kuld: lapse kõnearengut soodustab aktiivne suhtlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsikuu lõpus peeti veebikeskkonnas Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike baaskursuse esimese osa, millest võttis osa 114 huvilist. Koolituse teoreetiline pool toimus 21.-22. ja 27.-28. märtsil nii eesti kui ka vene keeles. Praktilise osaga soovitakse edasi minna esimesel võimalusel, kui riiklikud piirangud seda võimaldavad.
Lõuna-Eesti regioonijuht Marko Liiva kirjeldas baaskursusel puudutatud teemasid. "Kohtunike koolis andsime edasi esmased teadmised reeglitest. Kuna esimene osa keskendub abikohtuniku ametile, siis rääkisime sellest, millised ootused on mängudes abikohtunikule. Ootame kohtunike kooli liikmeid tagasi ka teiseks osaks, kus keskendume väljakukohtuniku ametile."
Sarnaselt TOP kohtunike seminarile korraldas EJL hooajaeelseid veebiseminare ka regionaalkohtunikele, kus osales 222 õigusemõistjat. Kokku toimus kaheksa erinevat seminari, mille viisid läbi regioonijuhid. "Regionaalkohtunike seminaril oli teemaks kohtunike osakonna arengukava ning selles sisalduvad punktid, mis on konkreetselt seotud regionaalkohtunikega. Mängulistest asjadest keskendusime positsioneerimisele väljakul ning jagasime infot ja teadmisi, kuidas erinevaid momente väljakul tõlgendada tulenevalt UEFA suunistest," sõnas Liiva.
Lõuna-Eesti regioonijuht peatus lühidalt ka katsumustel, mis kaasnevad seminaride ja koolituste korraldamisega koroonapiirangute ajal. "Praegune olukord viis kohtunike koolituse ning regionaalkohtunike teadmiste täiendamise veebikeskkonda ning see tõi kaasa uut moodi väljakutseid. Samal ajal andis see võimaluse osaleda inimestel, kes seda muidu teha poleks saanud. Näiteks osales regionaalkohtunike seminaril kohtunik, kes on hetkel Hollandis õppimas. Kõik meie regioonijuhid on töötamas kas esimest või teist hooaega, seega oleme koolitajatena oma oskusi täiendamas ning oluline osa on tagasisidel. Seda on tihtipeale veebis toimuvate koolituste puhul keerulisem saada. Seminari käigus toimunud diskussioonid näitasid, et varasemad arutelud olid siiski kohtunikel meeles. Seega usun, et võtsime võimalustest maksimumi ning näeme juba hooaja käigus, kui palju räägitud jutust uutele või vanadele kohtunikele ka meelde jäi," lausus Liiva lõpetuseks. | Jalgpallikohtunikud hankisid teadmisi baaskursusel ja regionaalseminaridel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsikuu lõpus peeti veebikeskkonnas Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike baaskursuse esimese osa, millest võttis osa 114 huvilist. Koolituse teoreetiline pool toimus 21.-22. ja 27.-28. märtsil nii eesti kui ka vene keeles. Praktilise osaga soovitakse edasi minna esimesel võimalusel, kui riiklikud piirangud seda võimaldavad.
Lõuna-Eesti regioonijuht Marko Liiva kirjeldas baaskursusel puudutatud teemasid. "Kohtunike koolis andsime edasi esmased teadmised reeglitest. Kuna esimene osa keskendub abikohtuniku ametile, siis rääkisime sellest, millised ootused on mängudes abikohtunikule. Ootame kohtunike kooli liikmeid tagasi ka teiseks osaks, kus keskendume väljakukohtuniku ametile."
Sarnaselt TOP kohtunike seminarile korraldas EJL hooajaeelseid veebiseminare ka regionaalkohtunikele, kus osales 222 õigusemõistjat. Kokku toimus kaheksa erinevat seminari, mille viisid läbi regioonijuhid. "Regionaalkohtunike seminaril oli teemaks kohtunike osakonna arengukava ning selles sisalduvad punktid, mis on konkreetselt seotud regionaalkohtunikega. Mängulistest asjadest keskendusime positsioneerimisele väljakul ning jagasime infot ja teadmisi, kuidas erinevaid momente väljakul tõlgendada tulenevalt UEFA suunistest," sõnas Liiva.
Lõuna-Eesti regioonijuht peatus lühidalt ka katsumustel, mis kaasnevad seminaride ja koolituste korraldamisega koroonapiirangute ajal. "Praegune olukord viis kohtunike koolituse ning regionaalkohtunike teadmiste täiendamise veebikeskkonda ning see tõi kaasa uut moodi väljakutseid. Samal ajal andis see võimaluse osaleda inimestel, kes seda muidu teha poleks saanud. Näiteks osales regionaalkohtunike seminaril kohtunik, kes on hetkel Hollandis õppimas. Kõik meie regioonijuhid on töötamas kas esimest või teist hooaega, seega oleme koolitajatena oma oskusi täiendamas ning oluline osa on tagasisidel. Seda on tihtipeale veebis toimuvate koolituste puhul keerulisem saada. Seminari käigus toimunud diskussioonid näitasid, et varasemad arutelud olid siiski kohtunikel meeles. Seega usun, et võtsime võimalustest maksimumi ning näeme juba hooaja käigus, kui palju räägitud jutust uutele või vanadele kohtunikele ka meelde jäi," lausus Liiva lõpetuseks.
### Response:
Jalgpallikohtunikud hankisid teadmisi baaskursusel ja regionaalseminaridel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | California Ülikooli biofüüsik Pamela Denishi sõnul on sinine värv looduses üsna haruldane. Nii mõnigi sinakana näiv toon on tegelikult punane või lilla. Seega saavutatakse enamiku toitude, ravimite ja kosmeetikatoodete sinakas värv kahe levinud kunstliku värvaine abil. Need kaks ainet on briljantsinine ehk E133 ja indigotiin ehk E132, vahendab ScienceAlert.
Briljantsinine ja indigotiin muudavad sinakad ja rohekad toidud värviküllaseks ning enamik toiduameteid on need ohutuks tunnistanud. Samas on avalikult arutletud nende võimalike kõrvalmõjude ja kunstliku värvitootmise jätkusuutlikkuse üle.
Niisiis murdsid teadlased pikalt pead, kuidas leida loodusest sinist värvi, mis sobiks toidu sisse ega jääks kvaliteedilt sünteetilistele värvidele alla. Tõsi, osavnäpud saavad koduste vahenditega valmistada sinist toiduvärvi punasest kapsast, kuid see protsess on keeruline ja annab eri tulemusi.
Denish ja kaasautorid kirjutavad, et sinine on üks põhivärve, millest segamise teel saadakse paljud teised värvid. Toidutööstus on aga pikalt otsinud võimalusi, kuidas briljantsinise asemele leida looduslikku tsüaansinist, mis võimaldaks kokku segada võimalikult palju erinevaid toone.
Nüüd tasusid uurijate ponnistused end lõpuks ära. Äsjases pea kümme aastat väldanud uuringus eraldasid teadlased punasest kapsast loodusliku sinise pigmendi antotsüaniini.
Paraku leidub kõnealust antotsüaniini nimega Peak 2 (P2) punases kapsas vaid õige väikeses koguses. Kõigist punase kapsa antotsüaniinidest moodustab P2 alla viie protsendi.
Teadlased leidsid, et enda heaks on võimalik tööle panna teisi punase kapsa antotsüaniine. Punase kapsa keemilise koostise põhjaliku analüüsi järel järeldasid uurijad, et kapsast punaseks värvivaid ühendeid saab mõjutada P2-e sarnaselt siniseks muutuma. Selleks on vaja vaid üht teatud ensüümi.
Järgmiseks tuligi teadlastel leida sobiv ensüüm ja avalike genoomika andmebaaside kammimise järel nad viimase ka leidsid. Leitud katalüsaator suudab muuta punase kapsa antotsüaniinid P6, P7 ja P8 iseenda sinisteks versioonideks.
Kui vajalik ensüüm oli käes, tegid teadlased selles kergeid muudatusi. Uus mutantensüüm vallandab tsüaansiniste ühendite kujunemise väga tõhusalt. Tulemusena saadi püsiv looduslik sinine ja roheline pigment, millega toitu värvida. Enne, kui uue värviga võõbatud toit aga päriselt meie suhu jõuab, tuleb värvil läbida rida ohutuskatseid.
Uuring ilmus ajakirjas Science Advances. | Teadlased eraldasid esimese üdini loodusliku sinise toiduvärvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
California Ülikooli biofüüsik Pamela Denishi sõnul on sinine värv looduses üsna haruldane. Nii mõnigi sinakana näiv toon on tegelikult punane või lilla. Seega saavutatakse enamiku toitude, ravimite ja kosmeetikatoodete sinakas värv kahe levinud kunstliku värvaine abil. Need kaks ainet on briljantsinine ehk E133 ja indigotiin ehk E132, vahendab ScienceAlert.
Briljantsinine ja indigotiin muudavad sinakad ja rohekad toidud värviküllaseks ning enamik toiduameteid on need ohutuks tunnistanud. Samas on avalikult arutletud nende võimalike kõrvalmõjude ja kunstliku värvitootmise jätkusuutlikkuse üle.
Niisiis murdsid teadlased pikalt pead, kuidas leida loodusest sinist värvi, mis sobiks toidu sisse ega jääks kvaliteedilt sünteetilistele värvidele alla. Tõsi, osavnäpud saavad koduste vahenditega valmistada sinist toiduvärvi punasest kapsast, kuid see protsess on keeruline ja annab eri tulemusi.
Denish ja kaasautorid kirjutavad, et sinine on üks põhivärve, millest segamise teel saadakse paljud teised värvid. Toidutööstus on aga pikalt otsinud võimalusi, kuidas briljantsinise asemele leida looduslikku tsüaansinist, mis võimaldaks kokku segada võimalikult palju erinevaid toone.
Nüüd tasusid uurijate ponnistused end lõpuks ära. Äsjases pea kümme aastat väldanud uuringus eraldasid teadlased punasest kapsast loodusliku sinise pigmendi antotsüaniini.
Paraku leidub kõnealust antotsüaniini nimega Peak 2 (P2) punases kapsas vaid õige väikeses koguses. Kõigist punase kapsa antotsüaniinidest moodustab P2 alla viie protsendi.
Teadlased leidsid, et enda heaks on võimalik tööle panna teisi punase kapsa antotsüaniine. Punase kapsa keemilise koostise põhjaliku analüüsi järel järeldasid uurijad, et kapsast punaseks värvivaid ühendeid saab mõjutada P2-e sarnaselt siniseks muutuma. Selleks on vaja vaid üht teatud ensüümi.
Järgmiseks tuligi teadlastel leida sobiv ensüüm ja avalike genoomika andmebaaside kammimise järel nad viimase ka leidsid. Leitud katalüsaator suudab muuta punase kapsa antotsüaniinid P6, P7 ja P8 iseenda sinisteks versioonideks.
Kui vajalik ensüüm oli käes, tegid teadlased selles kergeid muudatusi. Uus mutantensüüm vallandab tsüaansiniste ühendite kujunemise väga tõhusalt. Tulemusena saadi püsiv looduslik sinine ja roheline pigment, millega toitu värvida. Enne, kui uue värviga võõbatud toit aga päriselt meie suhu jõuab, tuleb värvil läbida rida ohutuskatseid.
Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.
### Response:
Teadlased eraldasid esimese üdini loodusliku sinise toiduvärvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa on Ukraina piirialadele koondanud umbes 25 000 sõjaväelast," ütles eelmisel nädalal Ukraina sõjaväe ülemjuhataja Ruslan Khomchak.
Tegemist on Venemaa suurima jõudemonstratsiooniga piirkonnas viimase viie aasta jooksul.
Venemaa väljendas neljapäeval muret Ukraina võimaliku rünnaku pärast separatistide vastu.
"Iga rünnak võib viia Ukraina kui iseseisva riigi hävitamiseni. See oleks Ukraina lõpu algus," ütles Venemaa presidendi kantselei asejuht Dmitri Kozak.
Kozaki sõnul võib Venemaa liikuda oma kodanike kaitseks Donbassi, kui Ukraina üritab piirkonda tagasi vallutada. Moskva on alates 2019. aastast andnud Donbassi elanikele välja vähemalt 200 000 Venemaa passi. Kremli teatel on kõik Venemaa sõjaväelased Ida-Ukrainas "puhkusel".
"Venemaa väed koonduvad massiliselt Ukraina piiri lähedal asuva Voroneži linna lähedale. Numbrimärgid näitavad, et sõidukid saabuvad sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kauguselt," teatas The Times.
Voroneži piirkond ei piirne siiski separatistide valduses oleva territooriumiga. Seetõttu on see Donbassi operatsioonide jaoks ebatõenäoline baas. "On ilmne, et Venemaa vägede paigutus on Voroneži piirkonnas oma olemuselt pigem solvav kui kaitsev," teatas Venemaa uuringurühm CIT.
Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, et Ukraina süvendab piirkonnas pingeid. Moskva väitis sel nädalal, et Ukraina armee droon tappis Donbassis viieaastase poisi. Kiiev eitab droonirünnakut. | Ukraina kardab Venemaa vägede sissetungi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa on Ukraina piirialadele koondanud umbes 25 000 sõjaväelast," ütles eelmisel nädalal Ukraina sõjaväe ülemjuhataja Ruslan Khomchak.
Tegemist on Venemaa suurima jõudemonstratsiooniga piirkonnas viimase viie aasta jooksul.
Venemaa väljendas neljapäeval muret Ukraina võimaliku rünnaku pärast separatistide vastu.
"Iga rünnak võib viia Ukraina kui iseseisva riigi hävitamiseni. See oleks Ukraina lõpu algus," ütles Venemaa presidendi kantselei asejuht Dmitri Kozak.
Kozaki sõnul võib Venemaa liikuda oma kodanike kaitseks Donbassi, kui Ukraina üritab piirkonda tagasi vallutada. Moskva on alates 2019. aastast andnud Donbassi elanikele välja vähemalt 200 000 Venemaa passi. Kremli teatel on kõik Venemaa sõjaväelased Ida-Ukrainas "puhkusel".
"Venemaa väed koonduvad massiliselt Ukraina piiri lähedal asuva Voroneži linna lähedale. Numbrimärgid näitavad, et sõidukid saabuvad sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kauguselt," teatas The Times.
Voroneži piirkond ei piirne siiski separatistide valduses oleva territooriumiga. Seetõttu on see Donbassi operatsioonide jaoks ebatõenäoline baas. "On ilmne, et Venemaa vägede paigutus on Voroneži piirkonnas oma olemuselt pigem solvav kui kaitsev," teatas Venemaa uuringurühm CIT.
Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, et Ukraina süvendab piirkonnas pingeid. Moskva väitis sel nädalal, et Ukraina armee droon tappis Donbassis viieaastase poisi. Kiiev eitab droonirünnakut.
### Response:
Ukraina kardab Venemaa vägede sissetungi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 64, haiglaravi vajab 608 patsienti, mis on 13 võrra vähem kui neljapäeval.
Intensiivravi vajab 72 inimest (neljapäeval 68), neist juhitaval hingamisel on 52 patsienti (neljapäeval 49).
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, 60 ja vanemate inimeste osakaal on 75 protsenti.
Ööpäeva jooksul suri 16 koroonaviirusega nakatunud inimest – 56-aastane mees, 64-aastane mees, 65-aastane naine, 68-aastane mees, 72-aastane naine, 74-aastane mees, 76-aastane naine, 77-aastased mees ja naine, 78-aastane mees, 80-aastane mees, 81-aastane naine, 82-aastased mees ja naine, 89-aastane mees ja 92-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 1006 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 403 inimesel. 308 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 74, Raplamaale 32, Viljandimaale 30, Tartumaale 29, Pärnumaale 26, Lääne-Virumaale 22 uut positiivset testi. Võrumaale lisandus 15, Järvamaale 10, Saare- ja Jõgevamaale kuus, Põlvamaale neli, Läänemaale kolm, Hiiu- ja Valgamaale kaks uut nakkusjuhtu. 13 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 866,2 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 16,4 protsenti.
Ööpäevaga vaktsineeriti 12 919 inimest, neist 11 648 said esimese vaktsiinisüsti. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 248 237 inimesele, kaks doosi on saanud 73 306 inimest.
Neljapäeval teatas terviseamet 757 uuest koroonapositiivsest. | Ööpäevaga tuvastati 677 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 64, haiglaravi vajab 608 patsienti, mis on 13 võrra vähem kui neljapäeval.
Intensiivravi vajab 72 inimest (neljapäeval 68), neist juhitaval hingamisel on 52 patsienti (neljapäeval 49).
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, 60 ja vanemate inimeste osakaal on 75 protsenti.
Ööpäeva jooksul suri 16 koroonaviirusega nakatunud inimest – 56-aastane mees, 64-aastane mees, 65-aastane naine, 68-aastane mees, 72-aastane naine, 74-aastane mees, 76-aastane naine, 77-aastased mees ja naine, 78-aastane mees, 80-aastane mees, 81-aastane naine, 82-aastased mees ja naine, 89-aastane mees ja 92-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 1006 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 403 inimesel. 308 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 74, Raplamaale 32, Viljandimaale 30, Tartumaale 29, Pärnumaale 26, Lääne-Virumaale 22 uut positiivset testi. Võrumaale lisandus 15, Järvamaale 10, Saare- ja Jõgevamaale kuus, Põlvamaale neli, Läänemaale kolm, Hiiu- ja Valgamaale kaks uut nakkusjuhtu. 13 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 866,2 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 16,4 protsenti.
Ööpäevaga vaktsineeriti 12 919 inimest, neist 11 648 said esimese vaktsiinisüsti. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 248 237 inimesele, kaks doosi on saanud 73 306 inimest.
Neljapäeval teatas terviseamet 757 uuest koroonapositiivsest.
### Response:
Ööpäevaga tuvastati 677 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Friedrichshafen võitis kaks esimest geimi kindlalt ning paistis, et põhiturniiri võitja läheb avamängus kindlalt oma teed, ent alates kolmandast vaatusest kuulus mäng külalistele. Viies geim kulges lõpuks punkt-punkti mängus, kus napi võidu suutis välja võidelda Berliin, kirjutab Võrkpall24.ee.
Diagonaalründajate duellis kogus Berliini liider Benjamin Patch 28 (+18) ja Friedrichshafeni põhimees Linus Weber 25 punkti (+10). Mõned päevad tagasi kodumaalt koduklubi juurde naasnud Juhkami sekkus mängu neljandas geimis vahetusest ja sai lühikese ajaga kirja kaks punkti (0).
Kolme võiduni peetav seeria jätkub pühapäeval Berliinis. | Juhkami ja Friedrichshafen alustasid finaalseeriat kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Friedrichshafen võitis kaks esimest geimi kindlalt ning paistis, et põhiturniiri võitja läheb avamängus kindlalt oma teed, ent alates kolmandast vaatusest kuulus mäng külalistele. Viies geim kulges lõpuks punkt-punkti mängus, kus napi võidu suutis välja võidelda Berliin, kirjutab Võrkpall24.ee.
Diagonaalründajate duellis kogus Berliini liider Benjamin Patch 28 (+18) ja Friedrichshafeni põhimees Linus Weber 25 punkti (+10). Mõned päevad tagasi kodumaalt koduklubi juurde naasnud Juhkami sekkus mängu neljandas geimis vahetusest ja sai lühikese ajaga kirja kaks punkti (0).
Kolme võiduni peetav seeria jätkub pühapäeval Berliinis.
### Response:
Juhkami ja Friedrichshafen alustasid finaalseeriat kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas on viimane aasta mõjutanud sinu tegutsemist erialaselt?
Pärast dokumentaalfilmi "Aasta täis draamat" valmimist oli mul plaan keskenduda mängufilmi stsenaariumi kirjutamisele. Siis aga saabus eriolukord ning hetkel, mil kogu maailm leidis end äkitselt pretsedenditus situatsioonis, hakkas mu sisemine dokumentalist paratamatult häirekella lööma. Äkitsi olid miljonid inimesed surutud oma koduseinte vahele, kõik kogemas justkui üht ja sama olukorda, aga nende reaalsus võis olla kardinaalselt erinev… Nii sündis mõte luua telefoniliin, automaatvastaja, millele helistades saaksid inimesed saata oma kodusest vangistusest anonüümseid häälsõnumeid. Avasin Eestis liini ning peagi seadsime grupi režissööridega üle maailma sellised telefoniliinid sisse viieteistkümnes riigis – Eestist Hiinani, Kosovost Brasiiliani. Nendest häältest sündis kriisiajal poeetiline dokumentaalfilm pealkirjaga "Räägi ära", portree isolatsioonis inimkonnast. Aasta läbi töös olnud film on peagi valmis saamas. Filmi tegemise kaudu oli mul võimalus läbi võõraste häälte kohtuda sadade erinevate reaalsustega, inimestega, keda kriis puudutas äärmiselt erineval moel. Ela sa Jordaanias, USAs või Kolumbias, kõigis neis mikrokosmostes on olemas tohutu inimlik ühisosa ning isolatsioon ulatub teemana kaugelt üle pandeemia piiride. Selle filmi tegemine on olnud äärmiselt sürreaalne kogemus ja minu senistest ettevõtmistest kõige suurem väljakutse.
Milline on olnud viimase aasta mõju sinu vaimsele, majanduslikule ja professionaalsele heaolule?
Alustasin ligi aasta tagasi psühhoanalüütilise teraapiaga ja tänu sellele on vaimse tervise plaanis minu jaoks olnud läbimurdeline aasta. Majanduslikus plaanis on loomulikult olnud raske, igasugune tugi alates panga maksepuhkusest kuni perekonnani on olnud väga oluline. Professionaalina ma samas ei kurda. Kunstniku jaoks on kriis heaks aineseks, kuni selle keskel ellu jääda õnnestub. Vabakutselisusega on see naljakas lugu, et ühest küljest oled sa majanduslikult haavatavam kui palgatöötaja, teisalt aga ka igasuguste kriiside suhtes oluliselt paindlikum. Paljude jaoks nõudis kriisisituatsioon esimest korda mingite oskuste rakendamist, mida vabakutseline loovisik peab rakendama igapäevaselt. Kui kohaneda ei suuda ja ebakindlust või -stabiilsust ei talu, pole vabakutselisena nagunii pikka pidu. Seega mulle tundub, et senine elukogemus oli mind selleks kriisiks põhjalikult treeninud.
Millist tuge või toetust oled selle aasta jooksul saanud, kui üldse?
Eesti Kinoliidu liikmena kasutasin kõige raskemal ajal võimalust taotleda loometoetust. Sellise meetme olemasolu oli ülimalt oluline, et elu saaks jätkuda ja suur rahvusvaheline filmiprojekt sündida. See, et loomeliidud ja ministeerium jõudsid kohandada ka jagamise tingimusi, oli suure hulga inimeste jaoks äärmiselt oluline. Filmitegemine eeldab tihti väga pikka tööd, enne kui konkreetsest projektist on võimalik elatuda ja ilma Kinoliidu ning perekonna toetuseta oleks selle punktini jõudmine 2020. aastal olnud võimatu.
Mis on pettumust valmistanud?
Ma ei ole eriline pettuja.
Millise perspektiivitundega vaatad oma tulevikku?
Optimistliku. Mu töö meeldib mulle jätkuvalt, vanemaks saades saan ka targemaks, nii et elu läheb üldiselt paremaks. Valdkonnal seisavad ees keerulised ajad, selge see. Aga sama ütleb teenindussektor, ütlevad õpetajad, ütlevad meditsiiniõed. Mulle meeldib mõelda, et kuni ma ei leba kusagil EMOs mingisse stressiga seotud haigusesse suremas, tasub vast tänulik olla.
Sooviksid sa sellest pandeemia-aastast välja tuua ka midagi positiivset?
Kriis on alati ka suur peegel – mida ma teen, miks ja kuidas. Kui tavapärane reaalsus mureneb, on see hea hetk uuesti iseendaga kohtumiseks, ülevaatamiseks, kuidas ma siin maailmas tegutsen ja kas see modus operandi teenib mind. Mina olen olude sunnil viimase aasta jooksul hoolega õppinud ka teistele inimestele toetuma, mis pole varasemalt olnud mu tugevaim külg. See on elukvaliteeti suisa hüppeliselt tõstnud, ei ole enam sellist tunnet, et peaks üksi, küünarnukid ees, maailmast läbi puselema.
Mis vajaks radikaalset muutmist, et kultuuriväli ja sellega ka laiemalt seotud inimesed nii kriisis kui kriisiväliselt paremini toime saaks tulla?
Kõige olulisem muudatus, mis ootab elluviimist, on vabakutseliste loovisikute tervisekindlustus. Üks kolleeg ütles kord, et Kulka jagatav stipendium peaks "Ela ja sära" nime asemel kandma nime "Ära sure ära", sest on juhtunud ka seda, et stipendiaat saab toetuse eest lõpuks hambad suhu. Väikeses riigis, kus omakeelne kultuur on peaaegu kogu selle ürituse mõte, peab riik võimaldama selle kultuuri loojatel inimlikult elada ja tänaseks on selle edasilükkamine juba piinlik.
Tahaksid sa jätta mingi üleskutse või õpetussõna kolleegidele, kes on end sarnasest olukorrast leidnud?
Keerulisel ajal on eriti selge, kui oluline on siin ilmas teineteist toetada.
Kui sa saaksid saata sõnumi iseendale kolm aastat tagasi, mida sa ütleksid?
Chill! | Marta Pulk: kunstniku jaoks on kriis heaks aineseks, kuni selle keskel ellu jääda õnnestub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas on viimane aasta mõjutanud sinu tegutsemist erialaselt?
Pärast dokumentaalfilmi "Aasta täis draamat" valmimist oli mul plaan keskenduda mängufilmi stsenaariumi kirjutamisele. Siis aga saabus eriolukord ning hetkel, mil kogu maailm leidis end äkitselt pretsedenditus situatsioonis, hakkas mu sisemine dokumentalist paratamatult häirekella lööma. Äkitsi olid miljonid inimesed surutud oma koduseinte vahele, kõik kogemas justkui üht ja sama olukorda, aga nende reaalsus võis olla kardinaalselt erinev… Nii sündis mõte luua telefoniliin, automaatvastaja, millele helistades saaksid inimesed saata oma kodusest vangistusest anonüümseid häälsõnumeid. Avasin Eestis liini ning peagi seadsime grupi režissööridega üle maailma sellised telefoniliinid sisse viieteistkümnes riigis – Eestist Hiinani, Kosovost Brasiiliani. Nendest häältest sündis kriisiajal poeetiline dokumentaalfilm pealkirjaga "Räägi ära", portree isolatsioonis inimkonnast. Aasta läbi töös olnud film on peagi valmis saamas. Filmi tegemise kaudu oli mul võimalus läbi võõraste häälte kohtuda sadade erinevate reaalsustega, inimestega, keda kriis puudutas äärmiselt erineval moel. Ela sa Jordaanias, USAs või Kolumbias, kõigis neis mikrokosmostes on olemas tohutu inimlik ühisosa ning isolatsioon ulatub teemana kaugelt üle pandeemia piiride. Selle filmi tegemine on olnud äärmiselt sürreaalne kogemus ja minu senistest ettevõtmistest kõige suurem väljakutse.
Milline on olnud viimase aasta mõju sinu vaimsele, majanduslikule ja professionaalsele heaolule?
Alustasin ligi aasta tagasi psühhoanalüütilise teraapiaga ja tänu sellele on vaimse tervise plaanis minu jaoks olnud läbimurdeline aasta. Majanduslikus plaanis on loomulikult olnud raske, igasugune tugi alates panga maksepuhkusest kuni perekonnani on olnud väga oluline. Professionaalina ma samas ei kurda. Kunstniku jaoks on kriis heaks aineseks, kuni selle keskel ellu jääda õnnestub. Vabakutselisusega on see naljakas lugu, et ühest küljest oled sa majanduslikult haavatavam kui palgatöötaja, teisalt aga ka igasuguste kriiside suhtes oluliselt paindlikum. Paljude jaoks nõudis kriisisituatsioon esimest korda mingite oskuste rakendamist, mida vabakutseline loovisik peab rakendama igapäevaselt. Kui kohaneda ei suuda ja ebakindlust või -stabiilsust ei talu, pole vabakutselisena nagunii pikka pidu. Seega mulle tundub, et senine elukogemus oli mind selleks kriisiks põhjalikult treeninud.
Millist tuge või toetust oled selle aasta jooksul saanud, kui üldse?
Eesti Kinoliidu liikmena kasutasin kõige raskemal ajal võimalust taotleda loometoetust. Sellise meetme olemasolu oli ülimalt oluline, et elu saaks jätkuda ja suur rahvusvaheline filmiprojekt sündida. See, et loomeliidud ja ministeerium jõudsid kohandada ka jagamise tingimusi, oli suure hulga inimeste jaoks äärmiselt oluline. Filmitegemine eeldab tihti väga pikka tööd, enne kui konkreetsest projektist on võimalik elatuda ja ilma Kinoliidu ning perekonna toetuseta oleks selle punktini jõudmine 2020. aastal olnud võimatu.
Mis on pettumust valmistanud?
Ma ei ole eriline pettuja.
Millise perspektiivitundega vaatad oma tulevikku?
Optimistliku. Mu töö meeldib mulle jätkuvalt, vanemaks saades saan ka targemaks, nii et elu läheb üldiselt paremaks. Valdkonnal seisavad ees keerulised ajad, selge see. Aga sama ütleb teenindussektor, ütlevad õpetajad, ütlevad meditsiiniõed. Mulle meeldib mõelda, et kuni ma ei leba kusagil EMOs mingisse stressiga seotud haigusesse suremas, tasub vast tänulik olla.
Sooviksid sa sellest pandeemia-aastast välja tuua ka midagi positiivset?
Kriis on alati ka suur peegel – mida ma teen, miks ja kuidas. Kui tavapärane reaalsus mureneb, on see hea hetk uuesti iseendaga kohtumiseks, ülevaatamiseks, kuidas ma siin maailmas tegutsen ja kas see modus operandi teenib mind. Mina olen olude sunnil viimase aasta jooksul hoolega õppinud ka teistele inimestele toetuma, mis pole varasemalt olnud mu tugevaim külg. See on elukvaliteeti suisa hüppeliselt tõstnud, ei ole enam sellist tunnet, et peaks üksi, küünarnukid ees, maailmast läbi puselema.
Mis vajaks radikaalset muutmist, et kultuuriväli ja sellega ka laiemalt seotud inimesed nii kriisis kui kriisiväliselt paremini toime saaks tulla?
Kõige olulisem muudatus, mis ootab elluviimist, on vabakutseliste loovisikute tervisekindlustus. Üks kolleeg ütles kord, et Kulka jagatav stipendium peaks "Ela ja sära" nime asemel kandma nime "Ära sure ära", sest on juhtunud ka seda, et stipendiaat saab toetuse eest lõpuks hambad suhu. Väikeses riigis, kus omakeelne kultuur on peaaegu kogu selle ürituse mõte, peab riik võimaldama selle kultuuri loojatel inimlikult elada ja tänaseks on selle edasilükkamine juba piinlik.
Tahaksid sa jätta mingi üleskutse või õpetussõna kolleegidele, kes on end sarnasest olukorrast leidnud?
Keerulisel ajal on eriti selge, kui oluline on siin ilmas teineteist toetada.
Kui sa saaksid saata sõnumi iseendale kolm aastat tagasi, mida sa ütleksid?
Chill!
### Response:
Marta Pulk: kunstniku jaoks on kriis heaks aineseks, kuni selle keskel ellu jääda õnnestub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel kuudel on Eesti meedias väideldud selle üle, milline ikkagi oli siinne ühiskond ristisõdade eelõhtul ja ajal ehk 12. ja 13. sajandil. Kuidas "vana" ja "uus" teineteisega kohanesid olukorras, kus ühed olid alistatud, teised aga võidukad sissetungijad, küsivad Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart ja üldajaloo osakonna teadur MIhkel Mäesalu ajakirjas Universitas Tartuensis.
Mõistagi sõltuvad vastused ettekujutusest vallutuseelse aja ühiskonnakorralduse kohta. Viimase paarikümne aasta jooksul on see tunduvalt muutunud. Hiljuti ilmunud Eesti esiajaloo kokkuvõttes on küll toonitatud, et sotsiaalne hierarhia ja võimu koondumine olid siin naabritega võrreldes nõrgemad, kuid samas tõdetakse, et "praegune uurimisseis ei võimalda aga teha lõplikke järeldusi muinasaja lõpu ühiskonna korralduse kohta" 1.
Lähiajal ilmub Belgias Brepolsi kirjastuses artiklikogumik, mille teema on ristisõdade pärand (originaalpealkirjaga " Legacies of the Crusades", toim). Kogumiku keskmes on küsimus, mis juhtus, kui sõda oli läbi ja algas argielu. Teoses käsitletakse nii Vahemere maid kui ka Põhja-Euroopat. Keskaegse Liivimaa ajaloost annavad raamatus ülevaate siinkirjutajad, Tartu Ülikooli ajaloolased professor Anti Selart ja teadur Mihkel Mäesalu.
Abielud kohalikega
Mitme baltisaksa perekonna varauusajal kirja pandud päritolulegendis on motiiv Saksamaalt tulnud esivanema abielust kohaliku pealiku tütrega. Tuntud Ungern-Sternbergi aadlisuguvõsa 17. sajandil kirjutatud perepärimus räägib liivlaste pealiku Kaupo kolmest tütrest, kes abiellusid kolme Balti aadlisoo esiisadega. Teise põlise baltisaksa perekonna Tiesenhausenite 16. sajandil kirja pandud legend jutustab, kuidas Väinajõe ääres asunud Koknese linnus sai suguvõsa lääniks, sest Hans von Tiesenhausen abiellus Koknese õigeuskliku vürsti Vjatško tütrega.
Need kaks näidet pole ainsad sedalaadi lood, kuid 19. sajandil Liivimaa keskaega teaduslikult uurima hakanud ajaloolased pole neid allikatena kasutanud, sest kõnealused legendid sisaldavad motiive, mis ei saa pärineda 13. sajandist, vaid tuginevad parimal juhul hilisemale pärimusele ja selle väärtõlgendustele. Kuid selliste legendide kõrvalejätmine näitab ka suhtumist. Aadliku sugulus kohaliku pealikuga – 19. sajandi tõlgenduses talupoegade, eestlaste või lätlastega – ei olnud rahvusluse ajastu konfliktiõhkkonnas baltisakslaste jaoks enam mitte au-, vaid häbiasi.
Legendidest tõetera otsimise asemel on tulemuslikum küsida, millistel tingimustel võinuks abielu vana ja uue eliidi liikmete vahel üldse teoks saada. Keskaja seisuslikus ühiskonnas said üldjuhul omavahel abielluda võrdses staatuses isikud. Ühiskonna eliidi seas oli abielu tihti perekondadevaheline tehing, millega anti edasi maavaldusi ja võimupositsiooni.
Niisiis tuleb uurida, kas Liivimaa vana ja uue eliidi liikmed said üksteist piisavalt võrdseteks pidada. Kas vallutuseelsed omandisuhted ning pärimisreeglid olid piisavalt stabiilsed, et abielu pealiku tütrega võinuks anda lisagarantii uue maavaldaja staatusele, olles ühtlasi kompromissiks kahe grupi vahel? Kui vähesed erandid välja arvata, siis 13. sajandi kirjalikud allikad paraku abielust ja naistest ei räägi.
Liivimaa Saksa päritolu aadelkond kujunes suurel määral välja ministeriaalidest – mittevabadest rüütlitest, kes sulandusid 13. sajandi jooksul väikeaadlisse. Seega polnud tegu kuigi kõrge sünnipärase staatusega. Kuid kindlasti eeldati neilt võimekust ratsa lahingusse minna, mis tähendas peale oskuste ka suutlikkust hankida kallis sõjahobune ja relvastus koos vastava teenijaskonnaga. Olgu öeldud, et Saksa ordusse on kuulunud vähemalt üks liivlane või eestlane – 1272. aastal on Riias mainitud ordurüütel Ykemelet.
Otsides vastust vallutuseelse ühiskonna eliidi ja ristisõdade käigus Liivimaal kujunenud kõrgklassi omavahelise lõimumise võimalikkusele, tuleks mõelda, kui stabiilne ja jõukas oli vallutuseelne ülikkond. Abielude võimalikkust ei määranud mitte (endine) religioon või geograafiline päritolu, vaid sõlmitavate liitude poliitiline ja majanduslik kasu. Sellest järeldub, et tõenäoliselt oli kohalikke abielukõlbulikke ülikuperekondi suhteliselt vähe.
Ristisõda lõppes lepingute sõlmimisega
Praeguse Eesti ja Läti alal elanud põlisrahvaste allutamine ning ristiusustamine 13. sajandil ei toimunud pelgalt sõjalise vallutuse ega kristliku misjoni teel. Uute võimusuhete loomisel ning kristluse vastuvõtmisel olid määrava tähtsusega ristisõdijate ja kohalike ülikute vahel sõlmitud lepingud.
Seitse sellist lepingut on säilinud ning kroonikad osutavad veel paljudele sarnastele tänapäevaks hävinud dokumentidele. Säilinud lepingud jaotuvad kaheks: ühed on kristluse vastuvõtmise ja taasvastuvõtmise lepingud, teised aga kokkulepped varasemate lepingutingimuste muutmiseks ja täpsustamiseks.
Kristluse (taas)vastuvõtmise lepingud sõlmiti enamasti vahetult pärast piirkonna alistamist, harvem juba ristiusustatud pinnal peetud läbirääkimiste käigus. Näiteks leppisid saarlaste saadikud Saksa ordu maameistriga 1241. aastal Läänemaal kokku Saaremaa taasalistumises ordule ja Saare-Lääne piiskopile. Arvatavasti tehti lepingutest mitu eksemplari, millest üks anti kohalikele ülikutele – sellele osutab näiteks üks 1234. aasta teade, mille järgi olid lepingute eksemplarid kuralaste käes.
Kristluse vastuvõtmine tähendas alistumist ristisõdijate võimule
Lepingute sisu näitab, kuidas kristluse vastuvõtmisega kaasnes piiskoppide ja ordu ilmaliku ülemvõimu kehtestamine. Lisaks tõotustele astuda uude usku ja võtta vastu preestrid kohustusid alistunud ülikud tasuma oma uutele isandatele maksu, osutama veoteenuseid, minema vajaduse korral sõjateenistusse, alluma isandate kohtuvõimule jne.
Maksu suurus oli pool laevanaela teravilja ühe adramaa – s.o ühe normaaltalu – kohta. Maksu võidi tasuda ka näiteks hõbedas või karusnahkades, nagu osutab 1272. aastal semgalitega sõlmitud leping. Enamasti jäi maksu suurus samaks hoolimata sellest, mitu korda mõne konkreetse piirkonna ülikud ristisõdijate vastu üles tõusid. Sellest, et pärast ülestõusu võis maks kerkida, on vaid üksikuid teateid ja pigem võib seda pidada erandlikuks.
Ei saa selgelt öelda, et kindla suurusega maks oleks olnud märgatavalt madalam kui kümnis (10% maksustatud isiku aastasissetulekust). Pigem võib arvata, et kümnise kehtestamine kindla suurusega maksu asemel tähendas hoopis uute isandate haldustegevuse kasvu ja seega nende suuremat sekkumist alistatud rahvaste igapäevaellu.
Küll aga võimaldab saarlaste 1241. aasta ja semgalite 1272. aasta kristluse taasvastuvõtmise lepingute võrdlus tõdeda, et kui ristisõdijate võimu alla naasti omavahelise kokkuleppe teel, saadi leebemad tingimused kui sõjalise vallutuse tagajärjel.
Näiteks ei olnud saarlastel 1241. aasta lepingu järgi sõjateenistuskohustust ning paganliku ohverduse tellija pidi maksma rahatrahvi, samas kui ohverduse läbiviijat karistati lisaks trahvile ka avaliku rooskamise ehk ihunuhtlusega. Seega tagati lepinguga endiselt muinasusundi kombestikku järginud ülikutele võimalus vältida alandavat avalikku kehalist karistamist.
Nii saarlaste lepingus olevad detailsed kirjeldused kuritöödest ja karistustest kui ka semgalite lepingusse märgitud maksuvilja ning hõbeda ja karusnahkade vahetuse kurss osutavad sellele, et leppeid sõlmides arvestati teataval määral kohalike ülikute soovide ning nõudmistega.
Veelgi selgemalt näitavad kohalike ülikutega arvestamist kokkulepped varasemate lepingutingimuste muutmise ja täpsustamise kohta. Nendega võidi vähendada maksu- ja teenistuskohustusi, tühistada kahjunõuded paganluse või apostaasia ajal korda saadetud tegude eest, leppida kokku maavalduste pärimisega seotud asjaolusid jne.
Näiteks 1255. aastal saarlastega sõlmitud kokkuleppes piiritleti kohtumõistmist: Saksa ordu võis kohut mõista mihklipäevast vastlapäevani, ülejäänud ajal oli kohtuvõim saarlaste endi käes. Vastutasuks pidid saarlased täitma ordu ees sõjateenistuskohustust.
Ebavõrdsed lepingupooled
Kõik säilinud kokkulepped on sõlmitud ebavõrdsete poolte vahel, väljaandjateks uued isandad. Üksnes 1255. aasta lepe saarlastega, mis on vormiliselt Saksa ordu maameistri privileegiürik oma alamatele, on kinnitatud ka kaheksa Saaremaa vanema ühise pitseriga. Ühise pitsati kasutamine osutab Saaremaa ülikute kollektiivsele võimuteostusele, aga ka võimekusele kinnitada (ja võib-olla ka ise väljastada) kirjalikke dokumente vastavalt keskaegse Ladina-Euroopa tavadele.
Kristluse vastuvõtmine ristisõdijate seatud tingimustel tähendas kohalike rahvaste jaoks paratamatult alistumist võõrvõimule. Kuigi uued isandad kehtestasid oma võimu kohalike ülikute kohale, jättes siinsete rahvaste ühiskondlikud sidemed suuresti puutumata, õõnestas nende kohtuvõim ja ajapikku kasvav haldussuutlikus kohalike võimu aluseid. Kuna 13. sajandi Liivimaal oli ristiusustamine korraga nii usu- kui ka võimuküsimus, ei maksa imestada, miks rahvad ja piirkonnad korduvalt ristisõdijate vastu üles tõusid.
Artikkel ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.
1 - Aivar Kriiska jt, Eesti ajalugu I: Eesti esiaeg, toim. Valter Lang. Tartu 2020, lk 420. | Kas ristisõdijad arvestasid Liivimaa kohaliku ülikkonnaga? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel kuudel on Eesti meedias väideldud selle üle, milline ikkagi oli siinne ühiskond ristisõdade eelõhtul ja ajal ehk 12. ja 13. sajandil. Kuidas "vana" ja "uus" teineteisega kohanesid olukorras, kus ühed olid alistatud, teised aga võidukad sissetungijad, küsivad Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart ja üldajaloo osakonna teadur MIhkel Mäesalu ajakirjas Universitas Tartuensis.
Mõistagi sõltuvad vastused ettekujutusest vallutuseelse aja ühiskonnakorralduse kohta. Viimase paarikümne aasta jooksul on see tunduvalt muutunud. Hiljuti ilmunud Eesti esiajaloo kokkuvõttes on küll toonitatud, et sotsiaalne hierarhia ja võimu koondumine olid siin naabritega võrreldes nõrgemad, kuid samas tõdetakse, et "praegune uurimisseis ei võimalda aga teha lõplikke järeldusi muinasaja lõpu ühiskonna korralduse kohta" 1.
Lähiajal ilmub Belgias Brepolsi kirjastuses artiklikogumik, mille teema on ristisõdade pärand (originaalpealkirjaga " Legacies of the Crusades", toim). Kogumiku keskmes on küsimus, mis juhtus, kui sõda oli läbi ja algas argielu. Teoses käsitletakse nii Vahemere maid kui ka Põhja-Euroopat. Keskaegse Liivimaa ajaloost annavad raamatus ülevaate siinkirjutajad, Tartu Ülikooli ajaloolased professor Anti Selart ja teadur Mihkel Mäesalu.
Abielud kohalikega
Mitme baltisaksa perekonna varauusajal kirja pandud päritolulegendis on motiiv Saksamaalt tulnud esivanema abielust kohaliku pealiku tütrega. Tuntud Ungern-Sternbergi aadlisuguvõsa 17. sajandil kirjutatud perepärimus räägib liivlaste pealiku Kaupo kolmest tütrest, kes abiellusid kolme Balti aadlisoo esiisadega. Teise põlise baltisaksa perekonna Tiesenhausenite 16. sajandil kirja pandud legend jutustab, kuidas Väinajõe ääres asunud Koknese linnus sai suguvõsa lääniks, sest Hans von Tiesenhausen abiellus Koknese õigeuskliku vürsti Vjatško tütrega.
Need kaks näidet pole ainsad sedalaadi lood, kuid 19. sajandil Liivimaa keskaega teaduslikult uurima hakanud ajaloolased pole neid allikatena kasutanud, sest kõnealused legendid sisaldavad motiive, mis ei saa pärineda 13. sajandist, vaid tuginevad parimal juhul hilisemale pärimusele ja selle väärtõlgendustele. Kuid selliste legendide kõrvalejätmine näitab ka suhtumist. Aadliku sugulus kohaliku pealikuga – 19. sajandi tõlgenduses talupoegade, eestlaste või lätlastega – ei olnud rahvusluse ajastu konfliktiõhkkonnas baltisakslaste jaoks enam mitte au-, vaid häbiasi.
Legendidest tõetera otsimise asemel on tulemuslikum küsida, millistel tingimustel võinuks abielu vana ja uue eliidi liikmete vahel üldse teoks saada. Keskaja seisuslikus ühiskonnas said üldjuhul omavahel abielluda võrdses staatuses isikud. Ühiskonna eliidi seas oli abielu tihti perekondadevaheline tehing, millega anti edasi maavaldusi ja võimupositsiooni.
Niisiis tuleb uurida, kas Liivimaa vana ja uue eliidi liikmed said üksteist piisavalt võrdseteks pidada. Kas vallutuseelsed omandisuhted ning pärimisreeglid olid piisavalt stabiilsed, et abielu pealiku tütrega võinuks anda lisagarantii uue maavaldaja staatusele, olles ühtlasi kompromissiks kahe grupi vahel? Kui vähesed erandid välja arvata, siis 13. sajandi kirjalikud allikad paraku abielust ja naistest ei räägi.
Liivimaa Saksa päritolu aadelkond kujunes suurel määral välja ministeriaalidest – mittevabadest rüütlitest, kes sulandusid 13. sajandi jooksul väikeaadlisse. Seega polnud tegu kuigi kõrge sünnipärase staatusega. Kuid kindlasti eeldati neilt võimekust ratsa lahingusse minna, mis tähendas peale oskuste ka suutlikkust hankida kallis sõjahobune ja relvastus koos vastava teenijaskonnaga. Olgu öeldud, et Saksa ordusse on kuulunud vähemalt üks liivlane või eestlane – 1272. aastal on Riias mainitud ordurüütel Ykemelet.
Otsides vastust vallutuseelse ühiskonna eliidi ja ristisõdade käigus Liivimaal kujunenud kõrgklassi omavahelise lõimumise võimalikkusele, tuleks mõelda, kui stabiilne ja jõukas oli vallutuseelne ülikkond. Abielude võimalikkust ei määranud mitte (endine) religioon või geograafiline päritolu, vaid sõlmitavate liitude poliitiline ja majanduslik kasu. Sellest järeldub, et tõenäoliselt oli kohalikke abielukõlbulikke ülikuperekondi suhteliselt vähe.
Ristisõda lõppes lepingute sõlmimisega
Praeguse Eesti ja Läti alal elanud põlisrahvaste allutamine ning ristiusustamine 13. sajandil ei toimunud pelgalt sõjalise vallutuse ega kristliku misjoni teel. Uute võimusuhete loomisel ning kristluse vastuvõtmisel olid määrava tähtsusega ristisõdijate ja kohalike ülikute vahel sõlmitud lepingud.
Seitse sellist lepingut on säilinud ning kroonikad osutavad veel paljudele sarnastele tänapäevaks hävinud dokumentidele. Säilinud lepingud jaotuvad kaheks: ühed on kristluse vastuvõtmise ja taasvastuvõtmise lepingud, teised aga kokkulepped varasemate lepingutingimuste muutmiseks ja täpsustamiseks.
Kristluse (taas)vastuvõtmise lepingud sõlmiti enamasti vahetult pärast piirkonna alistamist, harvem juba ristiusustatud pinnal peetud läbirääkimiste käigus. Näiteks leppisid saarlaste saadikud Saksa ordu maameistriga 1241. aastal Läänemaal kokku Saaremaa taasalistumises ordule ja Saare-Lääne piiskopile. Arvatavasti tehti lepingutest mitu eksemplari, millest üks anti kohalikele ülikutele – sellele osutab näiteks üks 1234. aasta teade, mille järgi olid lepingute eksemplarid kuralaste käes.
Kristluse vastuvõtmine tähendas alistumist ristisõdijate võimule
Lepingute sisu näitab, kuidas kristluse vastuvõtmisega kaasnes piiskoppide ja ordu ilmaliku ülemvõimu kehtestamine. Lisaks tõotustele astuda uude usku ja võtta vastu preestrid kohustusid alistunud ülikud tasuma oma uutele isandatele maksu, osutama veoteenuseid, minema vajaduse korral sõjateenistusse, alluma isandate kohtuvõimule jne.
Maksu suurus oli pool laevanaela teravilja ühe adramaa – s.o ühe normaaltalu – kohta. Maksu võidi tasuda ka näiteks hõbedas või karusnahkades, nagu osutab 1272. aastal semgalitega sõlmitud leping. Enamasti jäi maksu suurus samaks hoolimata sellest, mitu korda mõne konkreetse piirkonna ülikud ristisõdijate vastu üles tõusid. Sellest, et pärast ülestõusu võis maks kerkida, on vaid üksikuid teateid ja pigem võib seda pidada erandlikuks.
Ei saa selgelt öelda, et kindla suurusega maks oleks olnud märgatavalt madalam kui kümnis (10% maksustatud isiku aastasissetulekust). Pigem võib arvata, et kümnise kehtestamine kindla suurusega maksu asemel tähendas hoopis uute isandate haldustegevuse kasvu ja seega nende suuremat sekkumist alistatud rahvaste igapäevaellu.
Küll aga võimaldab saarlaste 1241. aasta ja semgalite 1272. aasta kristluse taasvastuvõtmise lepingute võrdlus tõdeda, et kui ristisõdijate võimu alla naasti omavahelise kokkuleppe teel, saadi leebemad tingimused kui sõjalise vallutuse tagajärjel.
Näiteks ei olnud saarlastel 1241. aasta lepingu järgi sõjateenistuskohustust ning paganliku ohverduse tellija pidi maksma rahatrahvi, samas kui ohverduse läbiviijat karistati lisaks trahvile ka avaliku rooskamise ehk ihunuhtlusega. Seega tagati lepinguga endiselt muinasusundi kombestikku järginud ülikutele võimalus vältida alandavat avalikku kehalist karistamist.
Nii saarlaste lepingus olevad detailsed kirjeldused kuritöödest ja karistustest kui ka semgalite lepingusse märgitud maksuvilja ning hõbeda ja karusnahkade vahetuse kurss osutavad sellele, et leppeid sõlmides arvestati teataval määral kohalike ülikute soovide ning nõudmistega.
Veelgi selgemalt näitavad kohalike ülikutega arvestamist kokkulepped varasemate lepingutingimuste muutmise ja täpsustamise kohta. Nendega võidi vähendada maksu- ja teenistuskohustusi, tühistada kahjunõuded paganluse või apostaasia ajal korda saadetud tegude eest, leppida kokku maavalduste pärimisega seotud asjaolusid jne.
Näiteks 1255. aastal saarlastega sõlmitud kokkuleppes piiritleti kohtumõistmist: Saksa ordu võis kohut mõista mihklipäevast vastlapäevani, ülejäänud ajal oli kohtuvõim saarlaste endi käes. Vastutasuks pidid saarlased täitma ordu ees sõjateenistuskohustust.
Ebavõrdsed lepingupooled
Kõik säilinud kokkulepped on sõlmitud ebavõrdsete poolte vahel, väljaandjateks uued isandad. Üksnes 1255. aasta lepe saarlastega, mis on vormiliselt Saksa ordu maameistri privileegiürik oma alamatele, on kinnitatud ka kaheksa Saaremaa vanema ühise pitseriga. Ühise pitsati kasutamine osutab Saaremaa ülikute kollektiivsele võimuteostusele, aga ka võimekusele kinnitada (ja võib-olla ka ise väljastada) kirjalikke dokumente vastavalt keskaegse Ladina-Euroopa tavadele.
Kristluse vastuvõtmine ristisõdijate seatud tingimustel tähendas kohalike rahvaste jaoks paratamatult alistumist võõrvõimule. Kuigi uued isandad kehtestasid oma võimu kohalike ülikute kohale, jättes siinsete rahvaste ühiskondlikud sidemed suuresti puutumata, õõnestas nende kohtuvõim ja ajapikku kasvav haldussuutlikus kohalike võimu aluseid. Kuna 13. sajandi Liivimaal oli ristiusustamine korraga nii usu- kui ka võimuküsimus, ei maksa imestada, miks rahvad ja piirkonnad korduvalt ristisõdijate vastu üles tõusid.
Artikkel ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.
1 - Aivar Kriiska jt, Eesti ajalugu I: Eesti esiaeg, toim. Valter Lang. Tartu 2020, lk 420.
### Response:
Kas ristisõdijad arvestasid Liivimaa kohaliku ülikkonnaga? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu on ballaad, kus artistid kordamööda oma vokaalseid võimeid näitavad, kirjutab Billboard.
"Anywhere Away From Here" kõlab ka Rag'n'Bone Mani uuel albumil "Life by Misadventure", mis ilmub 23. aprillil. Viimati avaldas Rag'n'Bone Man albumi 2017. aastal, mis vallutas Ühendkuningriigi muusikaedetabeleid ja tõi lauljale ka mitu Brit Awards preemiat.
P!nk avaldas albumi viimati 2019. aastal. Sel aastal avaldas ta koos oma tütrega loo "Cover Me in Sunshine". | Rag'n'Bone Man ja P!nk avaldasid ühise singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu on ballaad, kus artistid kordamööda oma vokaalseid võimeid näitavad, kirjutab Billboard.
"Anywhere Away From Here" kõlab ka Rag'n'Bone Mani uuel albumil "Life by Misadventure", mis ilmub 23. aprillil. Viimati avaldas Rag'n'Bone Man albumi 2017. aastal, mis vallutas Ühendkuningriigi muusikaedetabeleid ja tõi lauljale ka mitu Brit Awards preemiat.
P!nk avaldas albumi viimati 2019. aastal. Sel aastal avaldas ta koos oma tütrega loo "Cover Me in Sunshine".
### Response:
Rag'n'Bone Man ja P!nk avaldasid ühise singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäevasel pressikonverentsil väitis Heiki Nabi esindaja, vandeadvokaat Paul Keres, et letrosooli olemasolu organismis saab välja selgitada ka kehakarvade testimise abil, kuid EADSE polevat soovinud seda teed minna. EADSE sõnul ei kuulu aga antud meetod aga WADA kasutatavate analüüsimeetodite hulka, mistõttu ei saa sellele ka tugineda.
"Juuksekarva analüüsi negatiivne tulemus ei lükka ümber positiivse uriiniproovi tulemust. See on fakt. Seda seetõttu, et meetodi usaldusväärsus ei ole kaugeltki võrreldav vere- ja uriiniproovide omaga. Senised teadmised letrosooli tuvastamisest inimese juustes põhinevad ainult kahel uuringul, kusjuures ühte neist oli kaasatud vaid seitse katsealust ja teine viidi läbi üksnes ühel sportlasel," selgitas EADSE pressiteates.
"On ju ilmne, et nimetatud asjaoludel ei saa lugeda meetodit teaduslikult tõendatuks ja valideerituks kasutamiseks letrosooli võimaliku tarvitamisega seotud juhtumite lahendamisel. Seetõttu ei sisaldu see ka WADA praeguste analüüsimeetodite seas. Kreischa labori poolt pakutav karva analüüs ei ole osa dopingu testimise programmist, vaid on peamiselt kasutusel anaboolsete steroidide tuvastamiseks hobustel ja DNA analüüsideks kriminalistika valdkonnas."
"Juba esmakordsel Heiki Nabi juuksekarva analüüsi taotluse lahendamisel 31.03.21 konsulteeris antidoping Kreischa laboriga sellise analüüsi kasutamise võimaluste osas. Labor nentis, et need analüüsid on üldiselt aegkriitilised ja olukorras, kus juuksekarv eemaldatakse sportlaselt kolm kuud peale positiivset dopinguproovi, ei ole juuksekarva analüüsi tulemus usaldusväärne. Sisuliselt sama oleks olukord, kus võtta praegu uus uriiniproov ja negatiivse tulemuse puhul väita, et see kinnitab dopingureegli rikkumise puudumist. Sara Errani asjas oli vahe positiivse dopinguproovi (16.02.2017) ja juukseanalüüsi (28.04.2017) vahel isegi lühem – natuke üle kahe kuu. CAS (Rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus - toim.) leidis eksperdiarvamustele tuginedes, et 28.04.2017 teostatud juuksekarva analüüs ei ole usaldusväärne tõend."
"Teistkordselt esitas Nabi juuksekarva analüüsi taotluse antidopingule 06.04.21 kell 15.23, st tund ja seitse minutit enne oma pressikonverentsi. Loomulikult ei olnud võimalik sellele taotlusele vastata enne pressikonverentsi algust. Taotlusele vastati 07.04.21 sama, ülaltoodud argumentatsiooniga."
"WADA koodeks, EDR ja selles viidatud dokumendid (mh tehnilised dokumendid) ei näe ette nendes mittenimetatud proovide ja analüüside tellimist antidopingu organisatsioonide poolt. Antidopingu organisatsioonid ei tegele ega peagi tegelema dopingujuhtumite uurimise raames teaduslike katsetega," rõhutas EADSE.
Heiki Nabi aasta alguses antud võistlusvälise dopinguproovi A-proov sisaldas keelatud ainet letrosooli. Neljapäeval viibis Nabi B-proovi avamise juures Saksamaal, selle tulemusi on sportlase sõnul oodata reedel. | Antidoping: juuksekarva analüüs ei ole teaduslikult tõendatud meetod | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäevasel pressikonverentsil väitis Heiki Nabi esindaja, vandeadvokaat Paul Keres, et letrosooli olemasolu organismis saab välja selgitada ka kehakarvade testimise abil, kuid EADSE polevat soovinud seda teed minna. EADSE sõnul ei kuulu aga antud meetod aga WADA kasutatavate analüüsimeetodite hulka, mistõttu ei saa sellele ka tugineda.
"Juuksekarva analüüsi negatiivne tulemus ei lükka ümber positiivse uriiniproovi tulemust. See on fakt. Seda seetõttu, et meetodi usaldusväärsus ei ole kaugeltki võrreldav vere- ja uriiniproovide omaga. Senised teadmised letrosooli tuvastamisest inimese juustes põhinevad ainult kahel uuringul, kusjuures ühte neist oli kaasatud vaid seitse katsealust ja teine viidi läbi üksnes ühel sportlasel," selgitas EADSE pressiteates.
"On ju ilmne, et nimetatud asjaoludel ei saa lugeda meetodit teaduslikult tõendatuks ja valideerituks kasutamiseks letrosooli võimaliku tarvitamisega seotud juhtumite lahendamisel. Seetõttu ei sisaldu see ka WADA praeguste analüüsimeetodite seas. Kreischa labori poolt pakutav karva analüüs ei ole osa dopingu testimise programmist, vaid on peamiselt kasutusel anaboolsete steroidide tuvastamiseks hobustel ja DNA analüüsideks kriminalistika valdkonnas."
"Juba esmakordsel Heiki Nabi juuksekarva analüüsi taotluse lahendamisel 31.03.21 konsulteeris antidoping Kreischa laboriga sellise analüüsi kasutamise võimaluste osas. Labor nentis, et need analüüsid on üldiselt aegkriitilised ja olukorras, kus juuksekarv eemaldatakse sportlaselt kolm kuud peale positiivset dopinguproovi, ei ole juuksekarva analüüsi tulemus usaldusväärne. Sisuliselt sama oleks olukord, kus võtta praegu uus uriiniproov ja negatiivse tulemuse puhul väita, et see kinnitab dopingureegli rikkumise puudumist. Sara Errani asjas oli vahe positiivse dopinguproovi (16.02.2017) ja juukseanalüüsi (28.04.2017) vahel isegi lühem – natuke üle kahe kuu. CAS (Rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus - toim.) leidis eksperdiarvamustele tuginedes, et 28.04.2017 teostatud juuksekarva analüüs ei ole usaldusväärne tõend."
"Teistkordselt esitas Nabi juuksekarva analüüsi taotluse antidopingule 06.04.21 kell 15.23, st tund ja seitse minutit enne oma pressikonverentsi. Loomulikult ei olnud võimalik sellele taotlusele vastata enne pressikonverentsi algust. Taotlusele vastati 07.04.21 sama, ülaltoodud argumentatsiooniga."
"WADA koodeks, EDR ja selles viidatud dokumendid (mh tehnilised dokumendid) ei näe ette nendes mittenimetatud proovide ja analüüside tellimist antidopingu organisatsioonide poolt. Antidopingu organisatsioonid ei tegele ega peagi tegelema dopingujuhtumite uurimise raames teaduslike katsetega," rõhutas EADSE.
Heiki Nabi aasta alguses antud võistlusvälise dopinguproovi A-proov sisaldas keelatud ainet letrosooli. Neljapäeval viibis Nabi B-proovi avamise juures Saksamaal, selle tulemusi on sportlase sõnul oodata reedel.
### Response:
Antidoping: juuksekarva analüüs ei ole teaduslikult tõendatud meetod |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui kindral Johannes Kert aastail 1999-2000 õppis USA-s kõrgemat sõjandust, majutati ta elama perre, kus kõneldi üksnes ameerika-inglise keelt. Kindral kümbles selles keeles seitse päeva nädalas ja ööpäev läbi.
Ta ei täiendanud end seal sugugi ainult kõrgemale ohvitserile vajalikes teadmistes, vaid ka toimetulekus igapäevases elus, alustades juba pererahva hommikusest küsimusest "kuidas uni maitses?".
Lisaks nendele asjadele õpetas keegi meie tollasele kaitseväe juhatajale veel sedagi tarkust, mille sõber Johannes omandas inglise keeles kergemini kui eesti keeles: igas probleemses olukorras tuleb leida üles too isik, kes langetab poliitilisi otsuseid (Johannesel political decision-maker). Miskisugunegi erakond ei saa neid otsuseid teha ükskõik, kelle isikus, suurkogu-haaval; neid tuleb teha iga päev ja tavaliselt mitu tükki korraga.
Mis puutub isiklikult minusse, kes ma olen juba palju aastaid Isamaa erakonna lihtliige, siis viimased poliitilised otsused langetasin ma 8. aprilli keskhommikul, kui pidin telefonis ühele väga kõrgele riigiametnikule selgitama meie erakonna võimalikke arenguid aastani 2023 ning põhjendama, mida ma arvan erakonna eestseisuse otsusest lükata korralise suurkogu toimumise aeg edasi kuni aastaks.
Rõhutan, et "kuni aastaks", mitte "aastaks või veelgi kauemaks". Selle "kuni" sees võidakse ju otsust ringi teha, kuna olukord võitluses pandeemia ja selle ühiskondlike tagajärgedega ei pane seisma mõtetevahetust erakonna ümber ega peatu ka Isamaa esindajate töö nendel ametikohtadel, kuhu nad valimiste ja asendamiste tõttu on kinnitatud.
Suurkogu korraldamine elektroonilisel kujul on minusuguse jaoks välistatud põhjusel, mis on määravam kui Eesti digitaliseeritus. Igal koosolekul tekib iselaadne kuluaar, kasvõi sosistamisena naabri kõrva. See ei ole sul jalutamine ühest black box-ist teise, vaid täiesti loomulik reaktsioon näiteks siis, kui sa ise puldis ei ole.
Elektrooniline suurkogu jätab meid õigusest sellisele reaktsioonile ilma, mistõttu algelinegi diskussioon kaotab igasuguse spontaansuse ja ehtsa suurkogu asemel saaksime halva lavastuse.
Kuid suurkogu edasilükkamine kuni aastaks ei ole lihtsalt ajapikendus põhimõttel "tulge järgmine kord uuesti!"
Selle aja vältel muutuvad erakondlikud vahekorrad kohalikes omavalitsustes ja seoses tänavu valitava presidendiga, muutub olukord võitluses viirushaiguste ning nende tagajärgedega, muutub rahvusvaheline olukord ega jää paigale suhted maailma majanduses ehk tehes lühidalt nagu Hamleti isa vaim – muutub nii palju, et Isamaa suurkogu edasilükkamist võivad hakata korvama väikesed virtuaalsed suurkogud, millel puudub küll põhikirjaline mandaat, aga on seisukoht koos sellest tuleneva mõjuvõimuga.
Korralikult ettevalmistatud suurkogu edasilükkamine pigemini suurendab virtuaalsete suurkogude mõjuvõimu kui piirab neid. Miks?
"Juba pikka aega asub Isamaa teiste parlamendikandidaatide sabas, mis ei tõuse niigi palju kui koera saba."
Meil kõigil, nii erakonna liikmetel kui ka poolehoidjatel tuleb lähtuda tõsiasjast, mille fikseerivad valimipõhised küsitlused. Ja see on, et juba pikka aega asub Isamaa teiste parlamendikandidaatide sabas, mis ei tõuse niigi palju kui koera saba.
Rahvas, kusjuures mitte üksnes Eesti Vabariigi kodanikkond ja meie maal alaliselt elavad inimesed kuskilt mujalt, vaid ka rahvusvaheline avalikkus, ootab tegu, mille vajalikkusest saab aru enamik.
See, et Isamaa on tahtnud olla rahvuslik-konservatiivne, ei ole tegu, see on üks positsioone poliitilisel maastikul.
Tegu oli viia riigikogust läbi põhimõte, et igal inimesel peab olema õigus talitada talle kuuluva rahanatukesega ümber omatahtsi selles ulatuses, mis talle pärast maksude tasumist alles jääb. Tegu oleks Läänemere Raudtee väljaehitamine kompleksina. Tegu oli ERM tagasi Raadile, tegu oleks mistahes koalitsioonierakonna esimehe koha lahutamine valitsusjuhi töökohast ülimalt paari nädala jooksul pärast valitsuse ametissevannutamist.
Ühed teod on praktilised nagu kaasaegsete kiirteede võrk üle Eesti, teised võivad olla põhimõttelised nagu Isamaa jaoks see, et meie erakond vajab intensiivset välissuhtlust lahus sellest, mis nime kannab mõnes teises riigis too erakond, mis on meile ideoloogiliselt lähedane.
Ainult et selleks peab Isamaa enda ideoloogia olema ka mujal maailmas mõistetav, aga see ei saa seda olla teiste keskel rohkem kui siin kodus. Paremtsentrism ei saa olla litsentseeritud kaubamärk, see ei võigi olla intellektuaalne omand.
Kuidas ei või? Ei või seetõttu, et maailma poliitilisel skaalal on vahe paremtsentrismi ja paremäärmusluse vahel võrdlemisi tinglik ning jääbki tinglikuks senikaua, kuni maad pole jagatud.
Üldiselt ei poolda paremäärmuslus võimu jagamist, veel vähem võimude jagatuse tasakaalustatust. See on punkt, milles paremtsentristlikult vaatekohalt tuleb tõmmata niisama ühemõtteline piir, nagu seda Helir-Valdor Seeder on teinud liberaalide poolel, kui see on eesmärk iseeneses.
Ma kahtlen selles, sest esiteks on niisugused piirid olnud aegade algusest peale ajutised ja teiseks ei võta nad kuidagi maha küsimust, kellega koos me seda Eesti riiki siis jätkame. Isamaa parempoolsed on ses suhtes väga paradoksaalses olukorras, sest kui nad on nemad ise, siis millest või kellest nad tahavad eristuda, aga kui ei taha, siis millest on sugenenud nende rahulolematus?
Kui viimane on suunatud erakonna praegusele esimehele, siis lubatagu küsida: kui kiiresti võtab Isamaa võimalik toetajaskond omaks uue esimehe olukorras, kus päevakorrapunktiks nr 1 on nii apoliitiline karjaloom nagu viirus?
Ma pean Helir-Valdor Seederi kõige suuremaks nõrkuseks seda, et ta nii vähe on jõudnud tegelda nendega, kes peaksid seisma ta kõrval ega ole peaaegu üldse jõudnud nendeni, kes tulevad pärast teda.
Ent pandagu tähele, et ma olen ka esimene, kes selle avalikult ja samas ilma tigeduseta ning vägisõnadeta väljagi ütleb ning kes on sellest korduvalt kõnelnud meie väga pikkadel hilisõhtustel telefonikõnelustel Helir-Valdor Seederiga ka otse talle enesele.
Tahaksin väga teada, kas mõni Isamaa parempoolsetest on teinud sedasama. Arvan, et ei, kuna peamiselt huvitab neid võim ja Helir-Valdor Seeder nurgas või uksest väljas. See ei ole programmide konkurents, see ongi Isamaa ülevõtmine, mis algas juba tollal, kui erakonna etteotsa valiti vahepealne välisminister Urmas Reinsalu.
Ma ei küsi, kelle kasuks Isamaa niimoodi üle võetakse. Ma küsin, kes tunneb sellest rõõmu? Vastus on: radikaalsed antirahvuslased. | Peeter Olesk: Isamaa ja poliitilised otsused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui kindral Johannes Kert aastail 1999-2000 õppis USA-s kõrgemat sõjandust, majutati ta elama perre, kus kõneldi üksnes ameerika-inglise keelt. Kindral kümbles selles keeles seitse päeva nädalas ja ööpäev läbi.
Ta ei täiendanud end seal sugugi ainult kõrgemale ohvitserile vajalikes teadmistes, vaid ka toimetulekus igapäevases elus, alustades juba pererahva hommikusest küsimusest "kuidas uni maitses?".
Lisaks nendele asjadele õpetas keegi meie tollasele kaitseväe juhatajale veel sedagi tarkust, mille sõber Johannes omandas inglise keeles kergemini kui eesti keeles: igas probleemses olukorras tuleb leida üles too isik, kes langetab poliitilisi otsuseid (Johannesel political decision-maker). Miskisugunegi erakond ei saa neid otsuseid teha ükskõik, kelle isikus, suurkogu-haaval; neid tuleb teha iga päev ja tavaliselt mitu tükki korraga.
Mis puutub isiklikult minusse, kes ma olen juba palju aastaid Isamaa erakonna lihtliige, siis viimased poliitilised otsused langetasin ma 8. aprilli keskhommikul, kui pidin telefonis ühele väga kõrgele riigiametnikule selgitama meie erakonna võimalikke arenguid aastani 2023 ning põhjendama, mida ma arvan erakonna eestseisuse otsusest lükata korralise suurkogu toimumise aeg edasi kuni aastaks.
Rõhutan, et "kuni aastaks", mitte "aastaks või veelgi kauemaks". Selle "kuni" sees võidakse ju otsust ringi teha, kuna olukord võitluses pandeemia ja selle ühiskondlike tagajärgedega ei pane seisma mõtetevahetust erakonna ümber ega peatu ka Isamaa esindajate töö nendel ametikohtadel, kuhu nad valimiste ja asendamiste tõttu on kinnitatud.
Suurkogu korraldamine elektroonilisel kujul on minusuguse jaoks välistatud põhjusel, mis on määravam kui Eesti digitaliseeritus. Igal koosolekul tekib iselaadne kuluaar, kasvõi sosistamisena naabri kõrva. See ei ole sul jalutamine ühest black box-ist teise, vaid täiesti loomulik reaktsioon näiteks siis, kui sa ise puldis ei ole.
Elektrooniline suurkogu jätab meid õigusest sellisele reaktsioonile ilma, mistõttu algelinegi diskussioon kaotab igasuguse spontaansuse ja ehtsa suurkogu asemel saaksime halva lavastuse.
Kuid suurkogu edasilükkamine kuni aastaks ei ole lihtsalt ajapikendus põhimõttel "tulge järgmine kord uuesti!"
Selle aja vältel muutuvad erakondlikud vahekorrad kohalikes omavalitsustes ja seoses tänavu valitava presidendiga, muutub olukord võitluses viirushaiguste ning nende tagajärgedega, muutub rahvusvaheline olukord ega jää paigale suhted maailma majanduses ehk tehes lühidalt nagu Hamleti isa vaim – muutub nii palju, et Isamaa suurkogu edasilükkamist võivad hakata korvama väikesed virtuaalsed suurkogud, millel puudub küll põhikirjaline mandaat, aga on seisukoht koos sellest tuleneva mõjuvõimuga.
Korralikult ettevalmistatud suurkogu edasilükkamine pigemini suurendab virtuaalsete suurkogude mõjuvõimu kui piirab neid. Miks?
"Juba pikka aega asub Isamaa teiste parlamendikandidaatide sabas, mis ei tõuse niigi palju kui koera saba."
Meil kõigil, nii erakonna liikmetel kui ka poolehoidjatel tuleb lähtuda tõsiasjast, mille fikseerivad valimipõhised küsitlused. Ja see on, et juba pikka aega asub Isamaa teiste parlamendikandidaatide sabas, mis ei tõuse niigi palju kui koera saba.
Rahvas, kusjuures mitte üksnes Eesti Vabariigi kodanikkond ja meie maal alaliselt elavad inimesed kuskilt mujalt, vaid ka rahvusvaheline avalikkus, ootab tegu, mille vajalikkusest saab aru enamik.
See, et Isamaa on tahtnud olla rahvuslik-konservatiivne, ei ole tegu, see on üks positsioone poliitilisel maastikul.
Tegu oli viia riigikogust läbi põhimõte, et igal inimesel peab olema õigus talitada talle kuuluva rahanatukesega ümber omatahtsi selles ulatuses, mis talle pärast maksude tasumist alles jääb. Tegu oleks Läänemere Raudtee väljaehitamine kompleksina. Tegu oli ERM tagasi Raadile, tegu oleks mistahes koalitsioonierakonna esimehe koha lahutamine valitsusjuhi töökohast ülimalt paari nädala jooksul pärast valitsuse ametissevannutamist.
Ühed teod on praktilised nagu kaasaegsete kiirteede võrk üle Eesti, teised võivad olla põhimõttelised nagu Isamaa jaoks see, et meie erakond vajab intensiivset välissuhtlust lahus sellest, mis nime kannab mõnes teises riigis too erakond, mis on meile ideoloogiliselt lähedane.
Ainult et selleks peab Isamaa enda ideoloogia olema ka mujal maailmas mõistetav, aga see ei saa seda olla teiste keskel rohkem kui siin kodus. Paremtsentrism ei saa olla litsentseeritud kaubamärk, see ei võigi olla intellektuaalne omand.
Kuidas ei või? Ei või seetõttu, et maailma poliitilisel skaalal on vahe paremtsentrismi ja paremäärmusluse vahel võrdlemisi tinglik ning jääbki tinglikuks senikaua, kuni maad pole jagatud.
Üldiselt ei poolda paremäärmuslus võimu jagamist, veel vähem võimude jagatuse tasakaalustatust. See on punkt, milles paremtsentristlikult vaatekohalt tuleb tõmmata niisama ühemõtteline piir, nagu seda Helir-Valdor Seeder on teinud liberaalide poolel, kui see on eesmärk iseeneses.
Ma kahtlen selles, sest esiteks on niisugused piirid olnud aegade algusest peale ajutised ja teiseks ei võta nad kuidagi maha küsimust, kellega koos me seda Eesti riiki siis jätkame. Isamaa parempoolsed on ses suhtes väga paradoksaalses olukorras, sest kui nad on nemad ise, siis millest või kellest nad tahavad eristuda, aga kui ei taha, siis millest on sugenenud nende rahulolematus?
Kui viimane on suunatud erakonna praegusele esimehele, siis lubatagu küsida: kui kiiresti võtab Isamaa võimalik toetajaskond omaks uue esimehe olukorras, kus päevakorrapunktiks nr 1 on nii apoliitiline karjaloom nagu viirus?
Ma pean Helir-Valdor Seederi kõige suuremaks nõrkuseks seda, et ta nii vähe on jõudnud tegelda nendega, kes peaksid seisma ta kõrval ega ole peaaegu üldse jõudnud nendeni, kes tulevad pärast teda.
Ent pandagu tähele, et ma olen ka esimene, kes selle avalikult ja samas ilma tigeduseta ning vägisõnadeta väljagi ütleb ning kes on sellest korduvalt kõnelnud meie väga pikkadel hilisõhtustel telefonikõnelustel Helir-Valdor Seederiga ka otse talle enesele.
Tahaksin väga teada, kas mõni Isamaa parempoolsetest on teinud sedasama. Arvan, et ei, kuna peamiselt huvitab neid võim ja Helir-Valdor Seeder nurgas või uksest väljas. See ei ole programmide konkurents, see ongi Isamaa ülevõtmine, mis algas juba tollal, kui erakonna etteotsa valiti vahepealne välisminister Urmas Reinsalu.
Ma ei küsi, kelle kasuks Isamaa niimoodi üle võetakse. Ma küsin, kes tunneb sellest rõõmu? Vastus on: radikaalsed antirahvuslased.
### Response:
Peeter Olesk: Isamaa ja poliitilised otsused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Draghi kritiseeris Erdogani teisipäevase intsidendi pärast, kus von der Leyen jäeti kohmakalt seisma.
"Ma pole absoluutselt nõus Erdogani käitumisega president von der Leyeni suhtes. Mul oli väga kahju, et von der Leyen pidi alandust kannatama," teatas Draghi.
Draghi nimetas Erdogani samuti diktaatoriks, kuid kaitses Euroopa Liidu diplomaatilist koostööd Ankaraga.
"Nende diktaatorite puhul peab olema aus. Peab väljendama oma ühiskonna vaadete ja visioonide mitmekesisust. Samuti peab olema valmis, et teha nendega koostööd. Tuleb leida õige tasakaal," ütles Draghi.
Türgi välisministeerium teatas, et Draghi avaldus on vastuvõetamatu ja kutsus välja Itaalia suursaadiku Ankaras.
Türgi asevälisminister Faruk Kaymakci mõistis Draghi sõnavõtud hukka ja informeeris sellest ka Itaalia suursaadikut.
"Erdogan sai valimistel kõige rohkem hääli. Türgi liitlase äärmuslikud ja koledad märkused tuleb kohe tagasi võtta," ütles Kaymakci.
"Arutelu protokolli ebaõnnestumise üle on mõttetu ja halva kavatsusega. Selle eesmärk on õõnestada positiivset tegevuskava Türgi ja Euroopa Liidu vahel," lisas Kaymakci.
Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu viitas tõsiasjale, et Draghi ei osalenud Itaalia parlamendi valimistel.
Draghi on Euroopa Keskpanga endine president. Veebruaris nimetas Itaalia president Draghi riigi peaministriks.
Draghi juhtimisel esitas Itaalia Euroopa Liidule taotluse, et blokeeritaks AstraZeneca koroonavaktsiini eksport Austraaliasse. Itaalia on üks häälekamaid Euroopa Liidu liikmesriike, kes pooldab ranget vaktsiinide ekspordikontrolli. | Itaalia peaminister nimetas Türgi presidenti diktaatoriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Draghi kritiseeris Erdogani teisipäevase intsidendi pärast, kus von der Leyen jäeti kohmakalt seisma.
"Ma pole absoluutselt nõus Erdogani käitumisega president von der Leyeni suhtes. Mul oli väga kahju, et von der Leyen pidi alandust kannatama," teatas Draghi.
Draghi nimetas Erdogani samuti diktaatoriks, kuid kaitses Euroopa Liidu diplomaatilist koostööd Ankaraga.
"Nende diktaatorite puhul peab olema aus. Peab väljendama oma ühiskonna vaadete ja visioonide mitmekesisust. Samuti peab olema valmis, et teha nendega koostööd. Tuleb leida õige tasakaal," ütles Draghi.
Türgi välisministeerium teatas, et Draghi avaldus on vastuvõetamatu ja kutsus välja Itaalia suursaadiku Ankaras.
Türgi asevälisminister Faruk Kaymakci mõistis Draghi sõnavõtud hukka ja informeeris sellest ka Itaalia suursaadikut.
"Erdogan sai valimistel kõige rohkem hääli. Türgi liitlase äärmuslikud ja koledad märkused tuleb kohe tagasi võtta," ütles Kaymakci.
"Arutelu protokolli ebaõnnestumise üle on mõttetu ja halva kavatsusega. Selle eesmärk on õõnestada positiivset tegevuskava Türgi ja Euroopa Liidu vahel," lisas Kaymakci.
Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu viitas tõsiasjale, et Draghi ei osalenud Itaalia parlamendi valimistel.
Draghi on Euroopa Keskpanga endine president. Veebruaris nimetas Itaalia president Draghi riigi peaministriks.
Draghi juhtimisel esitas Itaalia Euroopa Liidule taotluse, et blokeeritaks AstraZeneca koroonavaktsiini eksport Austraaliasse. Itaalia on üks häälekamaid Euroopa Liidu liikmesriike, kes pooldab ranget vaktsiinide ekspordikontrolli.
### Response:
Itaalia peaminister nimetas Türgi presidenti diktaatoriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on esimese singliga, mille Doja Cat pärast aastapikkust vaikust oma kolmandalt albumilt "Planet Her" avaldas, kirjutas NME.
Singlile on valminud ka ulmeteemaline värvikas video, mille režissöör on Warren Fu, kes on muuhulgas varem lavastanud klippe ka teistele tuntud artistidele nagu Daft Punk, The Weeknd, Snoop Dogg, Pharrell Williams, The Killers, Depeche Mode, Paramore, Hayley Williams, Mark Ronson ja A Tribe Called Quest. | Doja Cat ja SZA avaldasid uue singli ulmeteemalise muusikavideoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on esimese singliga, mille Doja Cat pärast aastapikkust vaikust oma kolmandalt albumilt "Planet Her" avaldas, kirjutas NME.
Singlile on valminud ka ulmeteemaline värvikas video, mille režissöör on Warren Fu, kes on muuhulgas varem lavastanud klippe ka teistele tuntud artistidele nagu Daft Punk, The Weeknd, Snoop Dogg, Pharrell Williams, The Killers, Depeche Mode, Paramore, Hayley Williams, Mark Ronson ja A Tribe Called Quest.
### Response:
Doja Cat ja SZA avaldasid uue singli ulmeteemalise muusikavideoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul võib rõõmustada, sest kaubamaht kokku kasvas jõudsalt eelkõige puistlasti ja ro-ro toel.
"Puistlasti kasvu tõi peamiselt väetiste käitlemine ja teisi puistekaupu käitlevate terminalide uute projektide käivitumine. Ro-ro kaupade maht kasvas tänu liinilaevade külastuste arvu ja sageduse suurenemisele eelkõige Muuga-Vuosaari liinil ning seoses maanteevedude nõudluse kasvuga," ütles Kalm börsiteates.
Vedellasti kui suurima lastiliigi maht esimeses kvartalis veidi vähenes. "Suur osa vedellastist liigub läbi Venemaa oma sadamate ning ülejäänu osas oleme tihedas konkurentsis paljude teiste sadamatega," ütles Kalm.
Konteinerkauba maht tonnides pisut langes, kuid finantstulemust mõjutav konteinerühikute arv samas kasvas, kuna pandeemia tõttu tekkinud ajutised tõrked globaalses konteinerite voos hajuvad ning tühjad konteinerid jõudsid Muuga sadamasse.
Reisijate arvu langus tulenes jätkuvatest koroonaviiruse pandeemiaga seotud liikumispiirangutest ning ebastabiilsest olukorrast tingitud inimeste kindlustunde ja reisimise vähenemisest. "Eelmise aasta esimesed 2,5 kuud oli meil reisijate teenindamises tavaolukord, koroonaviiruse aegset võrdlust saame näha alates teisest kvartalist," nentis Kalm. | Tallinna Sadama kaubamaht esimeses kvartalis kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul võib rõõmustada, sest kaubamaht kokku kasvas jõudsalt eelkõige puistlasti ja ro-ro toel.
"Puistlasti kasvu tõi peamiselt väetiste käitlemine ja teisi puistekaupu käitlevate terminalide uute projektide käivitumine. Ro-ro kaupade maht kasvas tänu liinilaevade külastuste arvu ja sageduse suurenemisele eelkõige Muuga-Vuosaari liinil ning seoses maanteevedude nõudluse kasvuga," ütles Kalm börsiteates.
Vedellasti kui suurima lastiliigi maht esimeses kvartalis veidi vähenes. "Suur osa vedellastist liigub läbi Venemaa oma sadamate ning ülejäänu osas oleme tihedas konkurentsis paljude teiste sadamatega," ütles Kalm.
Konteinerkauba maht tonnides pisut langes, kuid finantstulemust mõjutav konteinerühikute arv samas kasvas, kuna pandeemia tõttu tekkinud ajutised tõrked globaalses konteinerite voos hajuvad ning tühjad konteinerid jõudsid Muuga sadamasse.
Reisijate arvu langus tulenes jätkuvatest koroonaviiruse pandeemiaga seotud liikumispiirangutest ning ebastabiilsest olukorrast tingitud inimeste kindlustunde ja reisimise vähenemisest. "Eelmise aasta esimesed 2,5 kuud oli meil reisijate teenindamises tavaolukord, koroonaviiruse aegset võrdlust saame näha alates teisest kvartalist," nentis Kalm.
### Response:
Tallinna Sadama kaubamaht esimeses kvartalis kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Diskussioon Tartu südalinna kultuurikeskuse üle on läinud tuliseks, kuid paratamatult kipuvad sellises kirgede möllus segi minema reaalsed faktid ja lendu läinud pooltõed. Seetõttu vajavad ka tartlase Madis Järvpõllu kommentaaris"Vastandumine varjutab SÜKU tegeliku probleemi" esitatud mitmed väited korrigeerimist.
Nagu Madis Järvpõld ka oma artiklis tõdeb, ollakse praeguses diskussioonis üldjuhul üsna üksmeelsed selles osas, et Tartu linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseum vajavad tänapäevaseid ruume, kuid vaidlus käib peamiselt hoone asukoha üle. Täpselt nii see on. Enamik arvamusavaldusi algabki tõdemusega, et olen küll nõus, et raamatukogu ja kunstimuuseum vajavad tänapäevaseid ruume, aga...
Järvpõld viitab Magistri tänava parkla asukohale, mis oli raamatukogu-kunstimuuseumi ühishoone asukohana kõne all kümme aastat tagasi. 2020. aastal koostatud majandusanalüüsides on välja toodud kultuurikeskuse ruumivajadusena 22 000 ruutmeetrit brutopinda, Madis Järvpõld aga viitab, et kahe asutuse jaoks piisaks ka 10 500 ruutmeetrist, mis mahub tema arvestuse järgi ära ka Magistri tänava parklasse.
Tõepoolest, see pisut üle 10 000 ruutmeetri on see osa hoonest, mida on puhtalt raamatukogu ja kunstimuuseumi otsese tegevuse jaoks vaja, kuid mõlema asutuse tegevuse toetamise jaoks on vaja ka saali ja muid ühiskasutusega ruume, nagu näiteks garderoob, abi- ja tehnoruumid jmt. 2011. aastal toimunud arhitektuurikonkurss näitas, et parkla alale on võimatu ära paigutada neid funktsioone, mida tänapäevane raamatukogu ja kunstimuuseum vajaks.
Südalinna kultuurikeskuse ettevalmistamisel on võetud eesmärgiks rajada uus hoone, võtmata linnale liigseid rahalisi kohustusi ja ohverdamata linna investeerimisvõimekust. Selleks on keskusesse planeeritud ka hoone sisuga sobivad üüripinnad, mille üks eesmärk on teenida tulu, et katta hoone tegevuskulusid.
Kuni 500-kohalise saali rajamine kultuurikeskusesse on vajalik ennekõike linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseumi täisväärtuslikuks tegevuseks. Saali rajamise eesmärk pole luua uut konverentsikeskust ega pakkuda sellealast konkurentsi erasektorile, nagu Järvpõld arvab.
Saali suuruse planeerimisel on võetud aluseks linnahalli eelanalüüsideks tehtud uuringud (2016) ning Tartu saalide uuring (2018), kust tuli välja, et Tartul on vajadus 300-700-kohaliste saalide järele. Väiksemate saalide osas on olukord Tartus väga hea. Seetõttu on ka südalinna kultuurikeskust planeerides just sellise saali vajadusega arvestatud.
Järvpõld kirjutab oma artiklis: "SÜKU suurt mahtu põhjendatakse sellegagi, et väiksemalt ei tasu see ettevõtmine ennast ära. Kuid see ei tasu ennast ära ka plaanitavas mahus. …"
Kohaliku omavalitsuse kohustus rahvaraamatukogusid asutada ja finantseerida tuleb seadusest. Tegemist on avaliku teenusega, mille eesmärk ei ole majanduslik tasuvus. 2020. aastal toetas linn Tartu linnaraamatukogu tegevust koos kõigi harukogudega rohkem kui kahe miljoni euroga.
"Hea planeerimise ja läbimõeldud tegutsemise korral võib kogu hoone teenida piisavalt tulusid ja uutesse ruumidesse kolimine ei tõsta linna eelarvest makstava tegevustoetuse vajadust."
Raamatukogu rahalise toetamise vajadus säilib ka pärast uutesse ruumidesse kolimist. Kuna südalinna kultuurikeskuse peamiseks eesmärgiks on pakkuda paremaid avalikke teenuseid, siis ei saagi eesmärgiks olla täielik majanduslik tasuvus. 2020. aastal valminud analüüsid näitavad, et hea planeerimise ja läbimõeldud tegutsemise korral võib kogu hoone teenida piisavalt tulusid ja uutesse ruumidesse kolimine ei tõsta linna eelarvest makstava tegevustoetuse vajadust.
Nüüd keskpargist, mis on kujunenud käimaoleva diskussiooni peamiseks lahinguväljaks. Järvpõld küsib artiklis linnaametnikelt retooriliselt, et kelle süü on see, et kõnealune park on ebaõdus ja vähe kasutatav.
Tõepoolest, linn ei ole sellesse parki oluliselt investeerinud, tehtud on vaid igapäevast hooldust. Kuid tuletame meelde, et tuliste debattide järel reserveeriti juba viis aastat tagasi kuni pool pargi alast kultuurikeskuse jaoks nii toonases kesklinna planeeringus kui ka linna üldplaneeringus.
Üldplaneering on linna ruumilise arengu tähtsaim dokument, ühiskondlik kokkulepe, mis on aluseks linnaelu korraldamisel ja linna arengu suunamisel. Ebaperemehelik oleks investeerida maksumaksja raha pargi arendamisse, kui linna arenguplaanide järgi kerkib lähikümnendil kultuurikeskus. Selle tõttu on võetud suund, et pargiala lahendus leitakse keskuse arhitektuurivõistlusega.
Järvpõld soovib ka, et linnavalitsus kergitaks katteloori kultuurikeskuse visioonilt. Mingeid saladuslikke ja avalikkuse eest varjatud visioone linnal ei ole. Kogu protsess ja plaanid on avalikkuse käsutuses ning praegu käimasoleva diskussiooni käigus üksipulgi lahti räägitud. On olemas põletav vajadus kultuurikeskuse järele, pikalt planeeritud ja üldplaneeringu keeruka protsessi läbinud asukoht südalinnas, majandusanalüüsid, Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud visioon ning lootus riigi toetusele.
Praegu on käsil täiendavad ja juba detailsemad hoone ruumiprogrammi analüüsid. Seejärel ootab ees arhitektuurikonkursi ettevalmistamine, mis lisaks hoone välisilmele ja täpsele paiknemisele peab andma lahenduse kogu pargialale koos Vabaduse puiestee ja Emajõe kaldaga.
Järvpõld ütleb: "Ehk leebub ka vastuseis, kui jääb selgelt kõlama, et keskuse loomine ei toimu viimase oaasi arvelt, vaid tervikuna on tulemuseks rohelisem ning inimsõbralikum keskkond."
Täpselt selline plaan ongi. | Kaspar Alev: Tartu südalinna kultuurikeskus toob inimsõbralikuma keskkonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Diskussioon Tartu südalinna kultuurikeskuse üle on läinud tuliseks, kuid paratamatult kipuvad sellises kirgede möllus segi minema reaalsed faktid ja lendu läinud pooltõed. Seetõttu vajavad ka tartlase Madis Järvpõllu kommentaaris"Vastandumine varjutab SÜKU tegeliku probleemi" esitatud mitmed väited korrigeerimist.
Nagu Madis Järvpõld ka oma artiklis tõdeb, ollakse praeguses diskussioonis üldjuhul üsna üksmeelsed selles osas, et Tartu linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseum vajavad tänapäevaseid ruume, kuid vaidlus käib peamiselt hoone asukoha üle. Täpselt nii see on. Enamik arvamusavaldusi algabki tõdemusega, et olen küll nõus, et raamatukogu ja kunstimuuseum vajavad tänapäevaseid ruume, aga...
Järvpõld viitab Magistri tänava parkla asukohale, mis oli raamatukogu-kunstimuuseumi ühishoone asukohana kõne all kümme aastat tagasi. 2020. aastal koostatud majandusanalüüsides on välja toodud kultuurikeskuse ruumivajadusena 22 000 ruutmeetrit brutopinda, Madis Järvpõld aga viitab, et kahe asutuse jaoks piisaks ka 10 500 ruutmeetrist, mis mahub tema arvestuse järgi ära ka Magistri tänava parklasse.
Tõepoolest, see pisut üle 10 000 ruutmeetri on see osa hoonest, mida on puhtalt raamatukogu ja kunstimuuseumi otsese tegevuse jaoks vaja, kuid mõlema asutuse tegevuse toetamise jaoks on vaja ka saali ja muid ühiskasutusega ruume, nagu näiteks garderoob, abi- ja tehnoruumid jmt. 2011. aastal toimunud arhitektuurikonkurss näitas, et parkla alale on võimatu ära paigutada neid funktsioone, mida tänapäevane raamatukogu ja kunstimuuseum vajaks.
Südalinna kultuurikeskuse ettevalmistamisel on võetud eesmärgiks rajada uus hoone, võtmata linnale liigseid rahalisi kohustusi ja ohverdamata linna investeerimisvõimekust. Selleks on keskusesse planeeritud ka hoone sisuga sobivad üüripinnad, mille üks eesmärk on teenida tulu, et katta hoone tegevuskulusid.
Kuni 500-kohalise saali rajamine kultuurikeskusesse on vajalik ennekõike linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseumi täisväärtuslikuks tegevuseks. Saali rajamise eesmärk pole luua uut konverentsikeskust ega pakkuda sellealast konkurentsi erasektorile, nagu Järvpõld arvab.
Saali suuruse planeerimisel on võetud aluseks linnahalli eelanalüüsideks tehtud uuringud (2016) ning Tartu saalide uuring (2018), kust tuli välja, et Tartul on vajadus 300-700-kohaliste saalide järele. Väiksemate saalide osas on olukord Tartus väga hea. Seetõttu on ka südalinna kultuurikeskust planeerides just sellise saali vajadusega arvestatud.
Järvpõld kirjutab oma artiklis: "SÜKU suurt mahtu põhjendatakse sellegagi, et väiksemalt ei tasu see ettevõtmine ennast ära. Kuid see ei tasu ennast ära ka plaanitavas mahus. …"
Kohaliku omavalitsuse kohustus rahvaraamatukogusid asutada ja finantseerida tuleb seadusest. Tegemist on avaliku teenusega, mille eesmärk ei ole majanduslik tasuvus. 2020. aastal toetas linn Tartu linnaraamatukogu tegevust koos kõigi harukogudega rohkem kui kahe miljoni euroga.
"Hea planeerimise ja läbimõeldud tegutsemise korral võib kogu hoone teenida piisavalt tulusid ja uutesse ruumidesse kolimine ei tõsta linna eelarvest makstava tegevustoetuse vajadust."
Raamatukogu rahalise toetamise vajadus säilib ka pärast uutesse ruumidesse kolimist. Kuna südalinna kultuurikeskuse peamiseks eesmärgiks on pakkuda paremaid avalikke teenuseid, siis ei saagi eesmärgiks olla täielik majanduslik tasuvus. 2020. aastal valminud analüüsid näitavad, et hea planeerimise ja läbimõeldud tegutsemise korral võib kogu hoone teenida piisavalt tulusid ja uutesse ruumidesse kolimine ei tõsta linna eelarvest makstava tegevustoetuse vajadust.
Nüüd keskpargist, mis on kujunenud käimaoleva diskussiooni peamiseks lahinguväljaks. Järvpõld küsib artiklis linnaametnikelt retooriliselt, et kelle süü on see, et kõnealune park on ebaõdus ja vähe kasutatav.
Tõepoolest, linn ei ole sellesse parki oluliselt investeerinud, tehtud on vaid igapäevast hooldust. Kuid tuletame meelde, et tuliste debattide järel reserveeriti juba viis aastat tagasi kuni pool pargi alast kultuurikeskuse jaoks nii toonases kesklinna planeeringus kui ka linna üldplaneeringus.
Üldplaneering on linna ruumilise arengu tähtsaim dokument, ühiskondlik kokkulepe, mis on aluseks linnaelu korraldamisel ja linna arengu suunamisel. Ebaperemehelik oleks investeerida maksumaksja raha pargi arendamisse, kui linna arenguplaanide järgi kerkib lähikümnendil kultuurikeskus. Selle tõttu on võetud suund, et pargiala lahendus leitakse keskuse arhitektuurivõistlusega.
Järvpõld soovib ka, et linnavalitsus kergitaks katteloori kultuurikeskuse visioonilt. Mingeid saladuslikke ja avalikkuse eest varjatud visioone linnal ei ole. Kogu protsess ja plaanid on avalikkuse käsutuses ning praegu käimasoleva diskussiooni käigus üksipulgi lahti räägitud. On olemas põletav vajadus kultuurikeskuse järele, pikalt planeeritud ja üldplaneeringu keeruka protsessi läbinud asukoht südalinnas, majandusanalüüsid, Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud visioon ning lootus riigi toetusele.
Praegu on käsil täiendavad ja juba detailsemad hoone ruumiprogrammi analüüsid. Seejärel ootab ees arhitektuurikonkursi ettevalmistamine, mis lisaks hoone välisilmele ja täpsele paiknemisele peab andma lahenduse kogu pargialale koos Vabaduse puiestee ja Emajõe kaldaga.
Järvpõld ütleb: "Ehk leebub ka vastuseis, kui jääb selgelt kõlama, et keskuse loomine ei toimu viimase oaasi arvelt, vaid tervikuna on tulemuseks rohelisem ning inimsõbralikum keskkond."
Täpselt selline plaan ongi.
### Response:
Kaspar Alev: Tartu südalinna kultuurikeskus toob inimsõbralikuma keskkonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimased kaks mängu kaotanud Jazz võitis avaveerandi minimaalselt ning jäi poolajaks kolmepunktilisse kaotusseisu, kuid naasis poolajapausilt võimsal moel, visates kolmandal veerandil vastase 19 punkti vastu koguni 40 silma. Kokkuvõttes oldi külalistest üle 19 punktiga.
Võitjate parimana tõi Donovan Mitchell Jazzile 37 punkti ja viis lauapalli. Lauas hiilgas Rudy Gobert, kes võttis koguni 21 lauapalli ja viskas veel 18 punkti. Portlandi resultatiivseim oli Damian Lillard 23 silmaga, CJ McCollumi arvele kirjutati 19 punkti.
Dallases peetud kohtumises naasis võidulainele kohalik Mavericks, kes alistas külalismeeskond Milwaukee Bucksi 116:101. Mavericks kaotas avaveerandi kahe punktiga ja oli veel kolmanda veerandi lõpus neljaga taga, aga võimas lõpuspurt tõi võõrustajatele kokkuvõttes 15-punktilise võidu.
Võitjate parimaks punktitoojaks kujunes Luka Doncic 27 silma, üheksa lauapalli ja üheksa korvisööduga. Kaksikduubliga sai hakkama lätlane Kristaps Porzingis, kelle arvele jäi 26 punkti ja 17 lauapalli. Milwaukee täpseim oli Donte DiVincenzo 22 silmaga.
Teised tulemused:
Miami – LA Lakers 110:104
Toronto – Chicago 113:122
Oklahoma City – Cleveland 102:129
LA Clippers – Phoenix 113:103
Sacramento – Detroit 101:113 | Portlandi alistanud Jazz jätkab koduseinte vahel pidurdamatus hoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimased kaks mängu kaotanud Jazz võitis avaveerandi minimaalselt ning jäi poolajaks kolmepunktilisse kaotusseisu, kuid naasis poolajapausilt võimsal moel, visates kolmandal veerandil vastase 19 punkti vastu koguni 40 silma. Kokkuvõttes oldi külalistest üle 19 punktiga.
Võitjate parimana tõi Donovan Mitchell Jazzile 37 punkti ja viis lauapalli. Lauas hiilgas Rudy Gobert, kes võttis koguni 21 lauapalli ja viskas veel 18 punkti. Portlandi resultatiivseim oli Damian Lillard 23 silmaga, CJ McCollumi arvele kirjutati 19 punkti.
Dallases peetud kohtumises naasis võidulainele kohalik Mavericks, kes alistas külalismeeskond Milwaukee Bucksi 116:101. Mavericks kaotas avaveerandi kahe punktiga ja oli veel kolmanda veerandi lõpus neljaga taga, aga võimas lõpuspurt tõi võõrustajatele kokkuvõttes 15-punktilise võidu.
Võitjate parimaks punktitoojaks kujunes Luka Doncic 27 silma, üheksa lauapalli ja üheksa korvisööduga. Kaksikduubliga sai hakkama lätlane Kristaps Porzingis, kelle arvele jäi 26 punkti ja 17 lauapalli. Milwaukee täpseim oli Donte DiVincenzo 22 silmaga.
Teised tulemused:
Miami – LA Lakers 110:104
Toronto – Chicago 113:122
Oklahoma City – Cleveland 102:129
LA Clippers – Phoenix 113:103
Sacramento – Detroit 101:113
### Response:
Portlandi alistanud Jazz jätkab koduseinte vahel pidurdamatus hoos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevadel virgunud koerliblikate (Aglais urticae) eesmärk on kindlustada liigi jätkumine. Kui nad on edukad, siis võib suve alguses kõrvenõgestel näha väikeseid mustvalgeid ogadega kaetud röövikuid, kes lasevad kambakesi heal maitsta.
Suve keskpaiga lähenedes asuvad nad oma toidutaimede küljes pea alaspidi rippudes nukkuma ning väljuvad kookonist liblikana suve teises pooles.
Augustis võib koerliblikaid kohata kõikjal. Lepidopteroloog Allan Selini sõnul nende hulgas aga kevadel nähtud liblikaid enam pole, kuna nemad on selleks ajaks ära söödud või muul moel otsa leidnud.
Koerliblikad elavad erinevatel maastikel nii inimeste lähedal kui ka inimestest eemal. Külmade saabudes otsivad suvel liblikaks saanud isendid omale rahuliku paiga, kus talvituda. Sobivad näiteks vanad puuõõned, praod kivimüürides või ka kütmata toad.
Kui juhtub, et suvest saadik kasutamata olnud suvilasse jõule pidama minnes maja üles köetakse, võib nurgast välja ilmuda ka unine koerliblikas. Liiga varajane ärkamine võib tema jaoks osutuda saatuslikuks, mistõttu kõige õigem oleks ta uuesti magama panna.
Selle korraldamiseks ei tule teha muud, kui liblikas õrnalt kinni püüda ja toimetada mõnda kõrvalhoonesse või kuuri, kus kindlasti ei köeta. Jahedama õhu kätte sattudes saab koerliblikas loodetavasti ka ise aru, et tuleb edasi magada ning oodata kevadet, mil loodus koerliblika röövikutele kõrvenõgeste näol toidulauda katab. | Kes on kirjut suve ennustav koerliblikas? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevadel virgunud koerliblikate (Aglais urticae) eesmärk on kindlustada liigi jätkumine. Kui nad on edukad, siis võib suve alguses kõrvenõgestel näha väikeseid mustvalgeid ogadega kaetud röövikuid, kes lasevad kambakesi heal maitsta.
Suve keskpaiga lähenedes asuvad nad oma toidutaimede küljes pea alaspidi rippudes nukkuma ning väljuvad kookonist liblikana suve teises pooles.
Augustis võib koerliblikaid kohata kõikjal. Lepidopteroloog Allan Selini sõnul nende hulgas aga kevadel nähtud liblikaid enam pole, kuna nemad on selleks ajaks ära söödud või muul moel otsa leidnud.
Koerliblikad elavad erinevatel maastikel nii inimeste lähedal kui ka inimestest eemal. Külmade saabudes otsivad suvel liblikaks saanud isendid omale rahuliku paiga, kus talvituda. Sobivad näiteks vanad puuõõned, praod kivimüürides või ka kütmata toad.
Kui juhtub, et suvest saadik kasutamata olnud suvilasse jõule pidama minnes maja üles köetakse, võib nurgast välja ilmuda ka unine koerliblikas. Liiga varajane ärkamine võib tema jaoks osutuda saatuslikuks, mistõttu kõige õigem oleks ta uuesti magama panna.
Selle korraldamiseks ei tule teha muud, kui liblikas õrnalt kinni püüda ja toimetada mõnda kõrvalhoonesse või kuuri, kus kindlasti ei köeta. Jahedama õhu kätte sattudes saab koerliblikas loodetavasti ka ise aru, et tuleb edasi magada ning oodata kevadet, mil loodus koerliblika röövikutele kõrvenõgeste näol toidulauda katab.
### Response:
Kes on kirjut suve ennustav koerliblikas? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Inglise keeles on isegi ütlus Birds of a feather flock together (ühesuguse sulestikuga linnud hoiavad kokku, toim), ja laias laastus võime väita, et samasugune helistab samasugusele," ütleb TÜ inimgeograafia kaasprofessor Anto Aasa.
Koos arvutiteaduste instituudi uurijate Rahul Goeli ja Rajesh Sharmaga analüüsis Aasa Eesti elanikkonna suhtlusringi segregatsiooni ehk eraldatust, kasutades selleks mobiiliga tehtud telefonikõnede andmeid. "Elukoht üksi ei pruugi näidata, kas me tegelikult puutume kokku nende inimestega, kes meil teisel pool seina elavad või mitte," põhjendab ta. Kuigi elukohaandmed võivad anda aimu näiteks iga piirkonna palgatasemest või elanike rahvusest, täitsid helistamise andmed Aasa sõnul tühimiku elanike reaalse omavahelise suhtluse kohta.
Tööealised eestlased hoiavad omaette
"Ega siis telefonikõnes inimene ei räägi omaette või iseendaga nagu "Muhv, nõudmiseni", vaid on ka kõne teine pool," ütleb Anto Aasa. Kõne teine pool ütleb aga nii mõndagi helistaja suhtlusvõrgustiku kohta.
Nii selguski Eesti elanike telefonikõnede põhjal, et kõige segregeerunum ehk omaette hoidvam rühm on 24–54-aastased eestlased. Parimast tööeast nooremates ja vanemates vanuserühmades paistis inimeste suhtlusringkond olema laiem. Näiteks helistavad noored nii eakaaslastest sõpradele kui ka teistest põlvkondadest vanematele.
"Ega siis telefonikõnes inimene ei räägi omaette või iseendaga nagu "Muhv, nõudmiseni", vaid on ka kõne teine pool."
Suhteliselt laiaks ja kirjuks osutus ka vene keelt kõnelevate elanike suhtlusvõrgustik. "Võib olla isegi üllatav, et kui elukoha puhul näeme selget segregatsiooni ja Tallinnat peetakse üheks Euroopa tugevama elukoha segregatsiooniga linnaks, siis suhtluse puhul on eestlased kompaktsemad," võrdleb Aasa.
"Eesti keelt kõnelevate inimeste kohta saame väita, et nii mehed kui ka naised suhtlevad rohkem teiste eestlaste ja sama sugupoole esindajatega," selgitab ta veel. Naiste suhtlusvõrgustik on inimgeograafi sõnul laiem kui meestel, ent meeste suhtlusvõrgustik on tihedam ja tugevamalt ühendatud, mis lubab väita, et meeste vahel levib info kiiremini. Nooremad ja vanemad inimesed helistavad vastassoo esindajatele tööealistest rohkem.
Ehkki maakonna tasemel võtsid uurijad arvesse ka helistaja elukohta, siis suhtlemisvõrgustike struktuur ei erinenud maakonniti oluliselt.
Üllatav õnnestumine
"Minu jaoks kõige üllatavam tulemus oligi, et üldse midagi sellist välja tuli," ütleb Anto Aasa mobiiliandmete põhjal leitu kohta. Mobiilipositsioneerimise abil on erinevaid uuringuid tehtud juba käesoleva sajandi algusaastatest ning meetod on end kehtestanud sedavõrd, et Eesti kasutab mobiiliandmeid ka näteks oma turismistatistika ametliku osana. Segregatsiooni polnud Aasa sõnul aga sel moel varem uuritud.
"Segregatsioon kõige üldisemalt võttes tähendab, et mingi inimrühm on ruumis ebaühtlaselt paiknenud, olgu see siis elukoha või töölkäimise järgi," selgitab ta. Kui näiteks USAs on luubi all eeskätt rassipõhine segregatsioon, siis Eestis on enim tähelepanu saanud eesti ja vene keelt kõnelevate inimrühmade eraldatus. "Kui erinevad rühmad koonduvad liiga tugevalt kusagile kokku ja neil pole kontakte teistega, siis sellest tekib süstemaatiline ebavõrdsus ja ka linnaruum hakkab selle all kannatama," sõnastab Aasa probleemi.
"Segregatsioon kõige üldisemalt võttes tähendab, et mingi inimrühm on ruumis ebaühtlaselt paiknenud, olgu see siis elukoha või töölkäimise järgi."
Näiteks toob segregatsioon sageli kaasa kuritegevuse tõusu mingis piirkonnas, kuid just siin soovitab inimgeograaf laiemalt mõelda. "Kui me räägime, et on mingi vaeste inimeste elupiirkond, kus kuritegevus kasvab, siis need on nähtavad kuriteod. Samas pintsaklipslaste kuritegu võib tihti olla suurem ja hullem, aga see jääb peitu," sõnab Aasa.
Kui seni on nappinud sellist sorti segregatsiooni uurimiseks andmeid ning küsitlusuuringud on väga kallid, siis mobiiliandmed pakuvad Aasa sõnul kulutõhusat ja head alternatiivi. Ta märgib, et uurijad austavad mobiiliandmeid kogudes ja töödeldes inimeste privaatsust. "Alati, kui räägitakse positsioneerimisest, siis inimene mõtleb kogu aeg GPS-i peale. Tegelikult on andmestik, mida meie kasutame, mobiilimasti leviala oma," selgitab ta.
Mobiilipositsioneerimise abil saab segregatsiooni Eestis seirata edaspidigi, kuid Aasa sõnul ei muutu see pilt kuigi kiiresti. "Eesti puhul ma julgen väita, et meie andmestikust mingeid erilisi probleeme välja ei tule," sõnab ta, "aga kui teatud rühmad hakkavad liiga tihedalt teisi kõrvale jättes suhtlema, siis sellest võivad kasvada probleemid ühiskonnas."
Rahul Goel, Rajesh Sharma ja Anto Aasa kirjutavad segregatsiooniuuringutest ajakirjas PLoS ONE. | Parimas tööeas eestlased helistavad kõige rohkem omasugustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Inglise keeles on isegi ütlus Birds of a feather flock together (ühesuguse sulestikuga linnud hoiavad kokku, toim), ja laias laastus võime väita, et samasugune helistab samasugusele," ütleb TÜ inimgeograafia kaasprofessor Anto Aasa.
Koos arvutiteaduste instituudi uurijate Rahul Goeli ja Rajesh Sharmaga analüüsis Aasa Eesti elanikkonna suhtlusringi segregatsiooni ehk eraldatust, kasutades selleks mobiiliga tehtud telefonikõnede andmeid. "Elukoht üksi ei pruugi näidata, kas me tegelikult puutume kokku nende inimestega, kes meil teisel pool seina elavad või mitte," põhjendab ta. Kuigi elukohaandmed võivad anda aimu näiteks iga piirkonna palgatasemest või elanike rahvusest, täitsid helistamise andmed Aasa sõnul tühimiku elanike reaalse omavahelise suhtluse kohta.
Tööealised eestlased hoiavad omaette
"Ega siis telefonikõnes inimene ei räägi omaette või iseendaga nagu "Muhv, nõudmiseni", vaid on ka kõne teine pool," ütleb Anto Aasa. Kõne teine pool ütleb aga nii mõndagi helistaja suhtlusvõrgustiku kohta.
Nii selguski Eesti elanike telefonikõnede põhjal, et kõige segregeerunum ehk omaette hoidvam rühm on 24–54-aastased eestlased. Parimast tööeast nooremates ja vanemates vanuserühmades paistis inimeste suhtlusringkond olema laiem. Näiteks helistavad noored nii eakaaslastest sõpradele kui ka teistest põlvkondadest vanematele.
"Ega siis telefonikõnes inimene ei räägi omaette või iseendaga nagu "Muhv, nõudmiseni", vaid on ka kõne teine pool."
Suhteliselt laiaks ja kirjuks osutus ka vene keelt kõnelevate elanike suhtlusvõrgustik. "Võib olla isegi üllatav, et kui elukoha puhul näeme selget segregatsiooni ja Tallinnat peetakse üheks Euroopa tugevama elukoha segregatsiooniga linnaks, siis suhtluse puhul on eestlased kompaktsemad," võrdleb Aasa.
"Eesti keelt kõnelevate inimeste kohta saame väita, et nii mehed kui ka naised suhtlevad rohkem teiste eestlaste ja sama sugupoole esindajatega," selgitab ta veel. Naiste suhtlusvõrgustik on inimgeograafi sõnul laiem kui meestel, ent meeste suhtlusvõrgustik on tihedam ja tugevamalt ühendatud, mis lubab väita, et meeste vahel levib info kiiremini. Nooremad ja vanemad inimesed helistavad vastassoo esindajatele tööealistest rohkem.
Ehkki maakonna tasemel võtsid uurijad arvesse ka helistaja elukohta, siis suhtlemisvõrgustike struktuur ei erinenud maakonniti oluliselt.
Üllatav õnnestumine
"Minu jaoks kõige üllatavam tulemus oligi, et üldse midagi sellist välja tuli," ütleb Anto Aasa mobiiliandmete põhjal leitu kohta. Mobiilipositsioneerimise abil on erinevaid uuringuid tehtud juba käesoleva sajandi algusaastatest ning meetod on end kehtestanud sedavõrd, et Eesti kasutab mobiiliandmeid ka näteks oma turismistatistika ametliku osana. Segregatsiooni polnud Aasa sõnul aga sel moel varem uuritud.
"Segregatsioon kõige üldisemalt võttes tähendab, et mingi inimrühm on ruumis ebaühtlaselt paiknenud, olgu see siis elukoha või töölkäimise järgi," selgitab ta. Kui näiteks USAs on luubi all eeskätt rassipõhine segregatsioon, siis Eestis on enim tähelepanu saanud eesti ja vene keelt kõnelevate inimrühmade eraldatus. "Kui erinevad rühmad koonduvad liiga tugevalt kusagile kokku ja neil pole kontakte teistega, siis sellest tekib süstemaatiline ebavõrdsus ja ka linnaruum hakkab selle all kannatama," sõnastab Aasa probleemi.
"Segregatsioon kõige üldisemalt võttes tähendab, et mingi inimrühm on ruumis ebaühtlaselt paiknenud, olgu see siis elukoha või töölkäimise järgi."
Näiteks toob segregatsioon sageli kaasa kuritegevuse tõusu mingis piirkonnas, kuid just siin soovitab inimgeograaf laiemalt mõelda. "Kui me räägime, et on mingi vaeste inimeste elupiirkond, kus kuritegevus kasvab, siis need on nähtavad kuriteod. Samas pintsaklipslaste kuritegu võib tihti olla suurem ja hullem, aga see jääb peitu," sõnab Aasa.
Kui seni on nappinud sellist sorti segregatsiooni uurimiseks andmeid ning küsitlusuuringud on väga kallid, siis mobiiliandmed pakuvad Aasa sõnul kulutõhusat ja head alternatiivi. Ta märgib, et uurijad austavad mobiiliandmeid kogudes ja töödeldes inimeste privaatsust. "Alati, kui räägitakse positsioneerimisest, siis inimene mõtleb kogu aeg GPS-i peale. Tegelikult on andmestik, mida meie kasutame, mobiilimasti leviala oma," selgitab ta.
Mobiilipositsioneerimise abil saab segregatsiooni Eestis seirata edaspidigi, kuid Aasa sõnul ei muutu see pilt kuigi kiiresti. "Eesti puhul ma julgen väita, et meie andmestikust mingeid erilisi probleeme välja ei tule," sõnab ta, "aga kui teatud rühmad hakkavad liiga tihedalt teisi kõrvale jättes suhtlema, siis sellest võivad kasvada probleemid ühiskonnas."
Rahul Goel, Rajesh Sharma ja Anto Aasa kirjutavad segregatsiooniuuringutest ajakirjas PLoS ONE.
### Response:
Parimas tööeas eestlased helistavad kõige rohkem omasugustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus album koosneb 27 loost ja sealt leiab ka kuus lugu, mis 2008. aasta versioonil ei kõlanud, kirjutab Consequence.
"Ma tahan teile rääkida kogu loo, näidata kogu pilti ja lubada teid "Fearlessi" unenäomaailma. Seetõttu otsustasin avaldada ka kuus lugu, mida varem kuuldud pole. Kirjutasin need lood, kui olin vanuses 16–18 ja toona oli neid lugusid väga raske välja jätta," sõnas Swift.
Swift avalikustas 2019. aastal, et kavatseb kõik oma kuus esimest albumit uuesti salvestada pärast, sest tema eelmise plaadifirma omanik Scooter Braun omandas õigused tema lugude master -versioonidele (loo esimene salvestus, millest tehakse kõik hilisemad koopiad). | Taylor Swift avaldas albumi "Fearless" uusversiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus album koosneb 27 loost ja sealt leiab ka kuus lugu, mis 2008. aasta versioonil ei kõlanud, kirjutab Consequence.
"Ma tahan teile rääkida kogu loo, näidata kogu pilti ja lubada teid "Fearlessi" unenäomaailma. Seetõttu otsustasin avaldada ka kuus lugu, mida varem kuuldud pole. Kirjutasin need lood, kui olin vanuses 16–18 ja toona oli neid lugusid väga raske välja jätta," sõnas Swift.
Swift avalikustas 2019. aastal, et kavatseb kõik oma kuus esimest albumit uuesti salvestada pärast, sest tema eelmise plaadifirma omanik Scooter Braun omandas õigused tema lugude master -versioonidele (loo esimene salvestus, millest tehakse kõik hilisemad koopiad).
### Response:
Taylor Swift avaldas albumi "Fearless" uusversiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabeliliidrina jätkab Eesti MM-valiksarja alagrupikaaslane Belgia. Teistest grupikaaslastest tõusis Wales ühe koha võrra 17. kohale ja Tšehhi kahe koha võrra 40. reale. Valgevene langes ühe rea võrra ning on nüüd 89. kohal.
Juunikuus ootavad Eestit ees Balti turniiri kohtumised Leedu ja Läti vastu ning maavõistlus Soomega. Põhjanaabrite meeste koondis on maailma 54. number (+1) ning Leedu ja Läti asuvad vastavalt 134. (-5) ja Läti 138. (-2) kohal.
Maailma kümne parema sekka murdis kaks kohta tõusnud Taani (10.), kolme koha võrra kerkis Itaalia (7.). | Jalgpallikoondis langes maailma edetabelis kaheksa kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabeliliidrina jätkab Eesti MM-valiksarja alagrupikaaslane Belgia. Teistest grupikaaslastest tõusis Wales ühe koha võrra 17. kohale ja Tšehhi kahe koha võrra 40. reale. Valgevene langes ühe rea võrra ning on nüüd 89. kohal.
Juunikuus ootavad Eestit ees Balti turniiri kohtumised Leedu ja Läti vastu ning maavõistlus Soomega. Põhjanaabrite meeste koondis on maailma 54. number (+1) ning Leedu ja Läti asuvad vastavalt 134. (-5) ja Läti 138. (-2) kohal.
Maailma kümne parema sekka murdis kaks kohta tõusnud Taani (10.), kolme koha võrra kerkis Itaalia (7.).
### Response:
Jalgpallikoondis langes maailma edetabelis kaheksa kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oulu Sinfonia videokontserdina kokku pandud programm anti eetrisse küll juba 1. aprillil, ent võimalus seda vaadata on kuni 30. juunini. Ettekandeks oli Anu Tali valinud kolm nimekamat heliloojat Läänemere mõlemalt kaldalt.
Õhtu Oulu muusikakeskuses avati Eduard Tubina "Süidiga eesti tantsudest" (,Ristpulkade tants", "Pikk ingliska" ja "Setu tants"), loodud 1938. aastal dirigent Olav Rootsi tellimusel meie raadioringhäälingu orkestrile. Kava järgnevad kaks suurvormis oopust olid aga pärit juba 21. sajandist. Avapooles esitati Soome nüüdismuusika olulisema sümfonisti Kalevi Aho Kontsert klarnetile ja orkestrile (2005). Solistipartiid mängis Oulu oma orkestri klarnetirühma kaaskontsertmeister Michał Konopiński, kes on Aho teost hinnanud parimate hulka, mis sellele pillile üldse on kirjutatud. Seda lugu saadab kõrge kvaliteedimärk juba algusest peale, esiettekande tegi 2006 BBC sümfooniaorkester Osmo Vänskä juhatusel Londonis, solistiks Martin Fröst, ning teos võeti kohe väga hästi vastu.
Kava teises pooles tuli ettekandele Arvo Pärdi Sümfoonia nr 4 "Los Angeles" (2008).
Sümfoonia peatellija oli Los Angelese filharmoonia ühing. Tellimuse saamise ajal tegeles helilooja õigeusu pühatekstiga "Kaanon kaitseinglile", siit on pärit orkestriteos "These Words …", ja ka sümfoonia pealkiri "Los Angeles" viitab kaitseingli teemale ning kaitseingli nime kandvale linnale Los Angeles. Esituskoosseisus on keelpilliorkester, harf ja löökpillid.
Alates 1997. aastast, mil Anu ja ta kaksikõde Kadri asutasid Põhjamaade Sümfooniaorkestri, võib märgata nende erilist nõudlikkust ja kaalutlemist iga uue kava väljatoomisel. Orkester teeb need tavaliselt tsüklite kaupa. Sama juhtub ka siis, kui Anu esineb mõne teise orkestri ees, ja neid ülesastumisi on veerand sajandi jooksul kogunenud palju ning väga kaalukaid. Kui vähegi võimalik, on tal kavas ikka ka üks teos eesti muusikast.
Pärdi 4. sümfooniaga on Anu Tali teinud praeguseks mitu silmapaistvat esitust kolmel mandril. Seda on tema käe all mänginud nt Zürcher Kammerorchester, Göteborgs Simfoniker, Edmonton Symphony Orchestra, Sarasota Orchestra, Pacific Symphony, Põhjamaade Sümfooniaorkester Viinis ja Mariboris jmt.
Oulu Sinfonia järgmine kava anti taas veebis eetrisse 8. aprillil ja seda juhatas orkestri eelmine peadirigent Anna-Maria Helsing.
Oulu orkestri peadirigentidena on aegade jooksul tegutsenud ka Peeter Lilje ja Arvo Volmer. Orkestri esimene kontsertmeister on palju aastaid ja tänaseni Eesti viiuldaja Lasse Joamets. | Anu Tali dirigeerib Soomes eesti heliloojate muusikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oulu Sinfonia videokontserdina kokku pandud programm anti eetrisse küll juba 1. aprillil, ent võimalus seda vaadata on kuni 30. juunini. Ettekandeks oli Anu Tali valinud kolm nimekamat heliloojat Läänemere mõlemalt kaldalt.
Õhtu Oulu muusikakeskuses avati Eduard Tubina "Süidiga eesti tantsudest" (,Ristpulkade tants", "Pikk ingliska" ja "Setu tants"), loodud 1938. aastal dirigent Olav Rootsi tellimusel meie raadioringhäälingu orkestrile. Kava järgnevad kaks suurvormis oopust olid aga pärit juba 21. sajandist. Avapooles esitati Soome nüüdismuusika olulisema sümfonisti Kalevi Aho Kontsert klarnetile ja orkestrile (2005). Solistipartiid mängis Oulu oma orkestri klarnetirühma kaaskontsertmeister Michał Konopiński, kes on Aho teost hinnanud parimate hulka, mis sellele pillile üldse on kirjutatud. Seda lugu saadab kõrge kvaliteedimärk juba algusest peale, esiettekande tegi 2006 BBC sümfooniaorkester Osmo Vänskä juhatusel Londonis, solistiks Martin Fröst, ning teos võeti kohe väga hästi vastu.
Kava teises pooles tuli ettekandele Arvo Pärdi Sümfoonia nr 4 "Los Angeles" (2008).
Sümfoonia peatellija oli Los Angelese filharmoonia ühing. Tellimuse saamise ajal tegeles helilooja õigeusu pühatekstiga "Kaanon kaitseinglile", siit on pärit orkestriteos "These Words …", ja ka sümfoonia pealkiri "Los Angeles" viitab kaitseingli teemale ning kaitseingli nime kandvale linnale Los Angeles. Esituskoosseisus on keelpilliorkester, harf ja löökpillid.
Alates 1997. aastast, mil Anu ja ta kaksikõde Kadri asutasid Põhjamaade Sümfooniaorkestri, võib märgata nende erilist nõudlikkust ja kaalutlemist iga uue kava väljatoomisel. Orkester teeb need tavaliselt tsüklite kaupa. Sama juhtub ka siis, kui Anu esineb mõne teise orkestri ees, ja neid ülesastumisi on veerand sajandi jooksul kogunenud palju ning väga kaalukaid. Kui vähegi võimalik, on tal kavas ikka ka üks teos eesti muusikast.
Pärdi 4. sümfooniaga on Anu Tali teinud praeguseks mitu silmapaistvat esitust kolmel mandril. Seda on tema käe all mänginud nt Zürcher Kammerorchester, Göteborgs Simfoniker, Edmonton Symphony Orchestra, Sarasota Orchestra, Pacific Symphony, Põhjamaade Sümfooniaorkester Viinis ja Mariboris jmt.
Oulu Sinfonia järgmine kava anti taas veebis eetrisse 8. aprillil ja seda juhatas orkestri eelmine peadirigent Anna-Maria Helsing.
Oulu orkestri peadirigentidena on aegade jooksul tegutsenud ka Peeter Lilje ja Arvo Volmer. Orkestri esimene kontsertmeister on palju aastaid ja tänaseni Eesti viiuldaja Lasse Joamets.
### Response:
Anu Tali dirigeerib Soomes eesti heliloojate muusikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londonis võõrustas Arsenal Praha Slaviat, kellega lepiti 1:1 viiki. Võõrustajad läksid kohtumist Nicolas Pepe 86. minuti väravast juhtima, aga Tšehhi klubi viigistas Tomas Holesi neljanda üleminuti nurgalöögi järgsest tabamusest seisu.
Teise Inglise klubina võistlustules olnud Manchester United astus ühe jalaga poolfinaali, kui sai võõrsil väärtusliku 2:0 võidu Granada üle. Unitedi avavärava lõi 31. minutil Marcus Rashford, lõppskoori vormistas esimesel üleminutil penaltist Bruno Fernandes.
Veerandfinaalide korduskohtumised peetakse 15. aprillil.
Teised tulemused:
Amsterdami Ajax – Roma 1:2
Zagrebi Dinamo – Villarreal 0:1 | Arsenal andis neljandal üleminutil võidu käest, United alistas Granada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londonis võõrustas Arsenal Praha Slaviat, kellega lepiti 1:1 viiki. Võõrustajad läksid kohtumist Nicolas Pepe 86. minuti väravast juhtima, aga Tšehhi klubi viigistas Tomas Holesi neljanda üleminuti nurgalöögi järgsest tabamusest seisu.
Teise Inglise klubina võistlustules olnud Manchester United astus ühe jalaga poolfinaali, kui sai võõrsil väärtusliku 2:0 võidu Granada üle. Unitedi avavärava lõi 31. minutil Marcus Rashford, lõppskoori vormistas esimesel üleminutil penaltist Bruno Fernandes.
Veerandfinaalide korduskohtumised peetakse 15. aprillil.
Teised tulemused:
Amsterdami Ajax – Roma 1:2
Zagrebi Dinamo – Villarreal 0:1
### Response:
Arsenal andis neljandal üleminutil võidu käest, United alistas Granada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma kavatsen anda vaatajatele otsekohese, tõsise vaate geopoliitikale, rahvusvahelistele suhetele ja "Ameerika ennekõike" poliitikale, mis aitas kaardistada kursi enneolematule Ameerika õitsengule ja julgeolekule," ütles endine välisminister ja kongressi liige Foxi edastatud avalduses.
"Mike Pompeo on üks Ameerika kõige tunnustatumaid ja austatumaid hääli välispoliitika ja riikliku julgeoleku küsimustes," ütles Fox News Media tegevjuht Suzanne Scott.
Pompeost sai välisminister pärast tema eelkäija Rex Tillersoni lahkumist 2018. aasta aprillis ning ta jäi sellele ametikohale president Donald Trumpi administratsiooni lõpuni 2021. aasta jaanuaris. Varem oli ta Luure Keskagentuuri (CIA) juht.
Ta oli Trumpi administratsiooni eesliinil vastasseisus Hiinaga.
Fox on võtnud viimastel kuudel tööle ka teisi Trumpiga seotud isikuid, nende seas tema minia ja kampaaninõuniku Lara Trumpi ja endise Valge Maja pressisekretäri Kayleigh McEnany. | USA endine välisminister Mike Pompeo ühineb Fox Newsiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma kavatsen anda vaatajatele otsekohese, tõsise vaate geopoliitikale, rahvusvahelistele suhetele ja "Ameerika ennekõike" poliitikale, mis aitas kaardistada kursi enneolematule Ameerika õitsengule ja julgeolekule," ütles endine välisminister ja kongressi liige Foxi edastatud avalduses.
"Mike Pompeo on üks Ameerika kõige tunnustatumaid ja austatumaid hääli välispoliitika ja riikliku julgeoleku küsimustes," ütles Fox News Media tegevjuht Suzanne Scott.
Pompeost sai välisminister pärast tema eelkäija Rex Tillersoni lahkumist 2018. aasta aprillis ning ta jäi sellele ametikohale president Donald Trumpi administratsiooni lõpuni 2021. aasta jaanuaris. Varem oli ta Luure Keskagentuuri (CIA) juht.
Ta oli Trumpi administratsiooni eesliinil vastasseisus Hiinaga.
Fox on võtnud viimastel kuudel tööle ka teisi Trumpiga seotud isikuid, nende seas tema minia ja kampaaninõuniku Lara Trumpi ja endise Valge Maja pressisekretäri Kayleigh McEnany.
### Response:
USA endine välisminister Mike Pompeo ühineb Fox Newsiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalismeeskond Baskonia kaotas avaveerandi nelja silmaga, aga läks seejärel poolajaks ise viie punktiga juhtima. Kohtumise viimased kaks veerandit kuulusid aga taaskord võõrustajatele: kolmanda veerandi võitis Valencia kuue punktiga ja kokkuvõttes oldi tasavägisest lõpuheitlusest hoolimata külalistest paremad viie punktiga.
Võitjate parimana viskas Derrick Williams 16 punkti ja tõi neli lauapalli. Klemen Prepelic panustas 14 silmaga, Mike Tobey toetas 13 punkti ja seitse lauapalliga. Baskonia resultatiivseimaks osutus 19 punkti loopinud Pierria Henry. Roka Giedraitis lisas 17 silma, 16 punkti jäi Achille Polonara arvele. Sander Raieste mänguaega ei teeninud.
Euroliiga põhiturniiril jäi Saski Baskonia saldoks 18 võitu ja 16 kaotust, millega saavutati 18 võistkonna konkurentsis kümnes koht. Play-off 'idesse pääseb kaheksa paremat, viimasena lunastab väljalangemismängudele koha kas Peterburi Zenit või Valencia.
Kaheksa seas on koha kindlustanud Barcelona, Moskva CSKA, Anadolu Efes, Milano Olimpia, Müncheni Bayern, Madridi Real ja Fenerbahce.
Teised tulemused:
Moskva CSKA – Lyon 88:70
Kaunase Žalgiris – Panathinaikos 93:78
Fenerbahce – Madridi Real 67:93
Berliini Alba – Crvena Zvezda 81:58 | Baskonia ja Raieste Euroliiga hooaeg sai otsa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalismeeskond Baskonia kaotas avaveerandi nelja silmaga, aga läks seejärel poolajaks ise viie punktiga juhtima. Kohtumise viimased kaks veerandit kuulusid aga taaskord võõrustajatele: kolmanda veerandi võitis Valencia kuue punktiga ja kokkuvõttes oldi tasavägisest lõpuheitlusest hoolimata külalistest paremad viie punktiga.
Võitjate parimana viskas Derrick Williams 16 punkti ja tõi neli lauapalli. Klemen Prepelic panustas 14 silmaga, Mike Tobey toetas 13 punkti ja seitse lauapalliga. Baskonia resultatiivseimaks osutus 19 punkti loopinud Pierria Henry. Roka Giedraitis lisas 17 silma, 16 punkti jäi Achille Polonara arvele. Sander Raieste mänguaega ei teeninud.
Euroliiga põhiturniiril jäi Saski Baskonia saldoks 18 võitu ja 16 kaotust, millega saavutati 18 võistkonna konkurentsis kümnes koht. Play-off 'idesse pääseb kaheksa paremat, viimasena lunastab väljalangemismängudele koha kas Peterburi Zenit või Valencia.
Kaheksa seas on koha kindlustanud Barcelona, Moskva CSKA, Anadolu Efes, Milano Olimpia, Müncheni Bayern, Madridi Real ja Fenerbahce.
Teised tulemused:
Moskva CSKA – Lyon 88:70
Kaunase Žalgiris – Panathinaikos 93:78
Fenerbahce – Madridi Real 67:93
Berliini Alba – Crvena Zvezda 81:58
### Response:
Baskonia ja Raieste Euroliiga hooaeg sai otsa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmiprojektsioonidest, slaidiesitlusest, fotodest ja installatsioonist koosnev näitus oli esmakordselt eksponeeritud Narva kunstiresidentuuris 2018. aastal Kuimet tegeleb oma loomingus ruumiga alates 2013. aastast Teda huvitab arhitektuurse ruumi suhe fotograafiasse ja filmi ning nende suhe omakorda näituseruumi arhitektuuri.
Kuimeti jaoks on oluline näitusesisu ümberpaigutamine uude ruumi ja konteksti. "Need viis ühikut, mis olid Narvas laotatud igaüks eraldi ruumidesse ja projitseeritud kahepoolsetele ekraanidele, on EKA Galeriis tõstetud ruumi keskele kokku," selgitas kunstnik ja lisas, et installatsioon "Display for Optical C-Prints", mis võõrustas Narvas kahte fotot, on sel näitusel kasutusel paviljonina projektoritele.
Paul Kuimeti töid on viimasel ajal eksponeeritud Schirn Kunsthalles ja Euroopa Keskpangas Frankfurdis, KUMU Kunstimuuseumis, WNTRP-s Berliinis ja BOZAR kaunite kunstide keskuses Brüsselis.
Näitus avatakse 3. jaanuaril kell 18. | EKA galeriis avatakse Paul Kuimeti isikunäitus "Five Volumes" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmiprojektsioonidest, slaidiesitlusest, fotodest ja installatsioonist koosnev näitus oli esmakordselt eksponeeritud Narva kunstiresidentuuris 2018. aastal Kuimet tegeleb oma loomingus ruumiga alates 2013. aastast Teda huvitab arhitektuurse ruumi suhe fotograafiasse ja filmi ning nende suhe omakorda näituseruumi arhitektuuri.
Kuimeti jaoks on oluline näitusesisu ümberpaigutamine uude ruumi ja konteksti. "Need viis ühikut, mis olid Narvas laotatud igaüks eraldi ruumidesse ja projitseeritud kahepoolsetele ekraanidele, on EKA Galeriis tõstetud ruumi keskele kokku," selgitas kunstnik ja lisas, et installatsioon "Display for Optical C-Prints", mis võõrustas Narvas kahte fotot, on sel näitusel kasutusel paviljonina projektoritele.
Paul Kuimeti töid on viimasel ajal eksponeeritud Schirn Kunsthalles ja Euroopa Keskpangas Frankfurdis, KUMU Kunstimuuseumis, WNTRP-s Berliinis ja BOZAR kaunite kunstide keskuses Brüsselis.
Näitus avatakse 3. jaanuaril kell 18.
### Response:
EKA galeriis avatakse Paul Kuimeti isikunäitus "Five Volumes" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kataloonia vanima ja suurima iseseisvusmeelse erakonna toetus on selge signaal, et mitu kuud kestnud poliitiline ummikseis eurotsooni suuruselt neljandas majanduses saab läbi.
ERC rahvuskomitee kinnitas, et erakond toetab Sanchezt parlamendis korraldataval usaldushääletusel. Erakonna 13 seadusandjat jätavad usaldushääletusel hääle andmata, mis võimaldab Sanchezel jääda võimule.
Sanchez vajab võimulesaamiseks esimesel, arvatavasti 5. jaanuaril toimuval hääletusel 350-liikmelises parlamendis vähemalt 176 seadusandja toetust
Sancheze Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) võitis 10. novembril parlamendis 120 mandaati ja ta on sõlminud koalitsioonileppe vasakpoolse Podemosega, mis võitis 35 mandaati.
PSOE on kindlustanud ka endale mitme väiksema partei toetuse, kuid vajas veel 13 saadikukohta võitnud Kataloonia separatistliku erakonna ERC toetust.
Belgia kohus peatas varem päeval kahe Euroopa Parlamenti valitud endise Kataloonia liidri Hispaaniale väljaandmise menetluse. Hispaania on esitanud Belgiale taotluse endise Kataloonia presidendi Carles Puigdemonti ja tervishoiuministri Toni Comini väljaandmiseks, et nende üle kohut mõista.
Belgias eksiilis elavad Kataloonia poliitikud valiti eelmise aasta märtsis europarlamenti.
Euroopa Kohus otsustas detsembris, et Euroopa Parlamendi saadikutena on nad puutumatud. Sellega otsustas nõustuda ka Hispaania väljaandmistaotlust menetlev Belgia kohus.
Puigdemont ja Comin põgenesid 2017. aastal Kataloonia nurjunud iseseisvuskatse järel vangipaneku kartuses Hispaaniast ja on elanud sestpeale Belgias. | Kataloonia separatistide partei toetas Hispaania peaministrit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kataloonia vanima ja suurima iseseisvusmeelse erakonna toetus on selge signaal, et mitu kuud kestnud poliitiline ummikseis eurotsooni suuruselt neljandas majanduses saab läbi.
ERC rahvuskomitee kinnitas, et erakond toetab Sanchezt parlamendis korraldataval usaldushääletusel. Erakonna 13 seadusandjat jätavad usaldushääletusel hääle andmata, mis võimaldab Sanchezel jääda võimule.
Sanchez vajab võimulesaamiseks esimesel, arvatavasti 5. jaanuaril toimuval hääletusel 350-liikmelises parlamendis vähemalt 176 seadusandja toetust
Sancheze Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) võitis 10. novembril parlamendis 120 mandaati ja ta on sõlminud koalitsioonileppe vasakpoolse Podemosega, mis võitis 35 mandaati.
PSOE on kindlustanud ka endale mitme väiksema partei toetuse, kuid vajas veel 13 saadikukohta võitnud Kataloonia separatistliku erakonna ERC toetust.
Belgia kohus peatas varem päeval kahe Euroopa Parlamenti valitud endise Kataloonia liidri Hispaaniale väljaandmise menetluse. Hispaania on esitanud Belgiale taotluse endise Kataloonia presidendi Carles Puigdemonti ja tervishoiuministri Toni Comini väljaandmiseks, et nende üle kohut mõista.
Belgias eksiilis elavad Kataloonia poliitikud valiti eelmise aasta märtsis europarlamenti.
Euroopa Kohus otsustas detsembris, et Euroopa Parlamendi saadikutena on nad puutumatud. Sellega otsustas nõustuda ka Hispaania väljaandmistaotlust menetlev Belgia kohus.
Puigdemont ja Comin põgenesid 2017. aastal Kataloonia nurjunud iseseisvuskatse järel vangipaneku kartuses Hispaaniast ja on elanud sestpeale Belgias.
### Response:
Kataloonia separatistide partei toetas Hispaania peaministrit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool alistas kodusel Anfieldil Mohamed Salahi ja Sadio Mane väravatest 2:0 Sheffield Unitedi. Viimati kaotas Liverpool Premier League'is möödunud aasta 3. jaanuaril, kui jäi võõrsil 1:2 alla hilisemale meistrile Manchester Cityle.
Ülivõimsas hoos Liverpool on sellel hooajal koduliigas võitnud 19 ja viigistanud ainult ühe mängu. Lähim jälitaja Leicester jääb neist 13 punkti kaugusele, Liverpool on neist mänginud ühe kohtumise vähem. | Liverpooli kaotuseta seeria venis juba aastapikkuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool alistas kodusel Anfieldil Mohamed Salahi ja Sadio Mane väravatest 2:0 Sheffield Unitedi. Viimati kaotas Liverpool Premier League'is möödunud aasta 3. jaanuaril, kui jäi võõrsil 1:2 alla hilisemale meistrile Manchester Cityle.
Ülivõimsas hoos Liverpool on sellel hooajal koduliigas võitnud 19 ja viigistanud ainult ühe mängu. Lähim jälitaja Leicester jääb neist 13 punkti kaugusele, Liverpool on neist mänginud ühe kohtumise vähem.
### Response:
Liverpooli kaotuseta seeria venis juba aastapikkuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valjukevitš oli kõva konkurent Jaak Uudmäele, kes võitis 1980. aasta Moskva olümpiamängudel kuldmedali.
"Valgevene hüppaja oli olümpiaeelsel hooajal väga võimas ja teda peeti NSVL-i koondise liidriks," sõnas Uudmäe Delfi Spordile. "1979. aastal võitis ta NSVL-i talvised meistrivõistlused maailmarekordiga 17.29, võitis siis Euroopa sisemeistrivõistlused ja tuli aasta enne olümpiamänge Rahvaste spartakiaadi võitjaks."
Moskva olümpiamängudel Valjukevitš põlvevigastuse tõttu osaleda ei saanud. "Ta oli minust neli aastat noorem, kuid meil oli normaalne läbisaamine," lisas Uudmäe. | Suri Jaak Uudmäe kunagine konkurent | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valjukevitš oli kõva konkurent Jaak Uudmäele, kes võitis 1980. aasta Moskva olümpiamängudel kuldmedali.
"Valgevene hüppaja oli olümpiaeelsel hooajal väga võimas ja teda peeti NSVL-i koondise liidriks," sõnas Uudmäe Delfi Spordile. "1979. aastal võitis ta NSVL-i talvised meistrivõistlused maailmarekordiga 17.29, võitis siis Euroopa sisemeistrivõistlused ja tuli aasta enne olümpiamänge Rahvaste spartakiaadi võitjaks."
Moskva olümpiamängudel Valjukevitš põlvevigastuse tõttu osaleda ei saanud. "Ta oli minust neli aastat noorem, kuid meil oli normaalne läbisaamine," lisas Uudmäe.
### Response:
Suri Jaak Uudmäe kunagine konkurent |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zaitsev õnnestus Glasgows toimunud EM-il sooritada neli rekordiparandust ning lisaks saavutas ta 50 meetri liblikujumises neljanda koha. Medalist jäi teda lahutama kõigest üks sajandik.
Zaitsevile pakkusid sel korral konkurentsi Valencias Eesti kõigi aegade teise tulemuse 2:12.50 jooksnud maratoonar Roman Fosti, Kregor Zirk, Tartu Bigbanki võrkpallimeeskond ja Martin Allikvee. | ERR-i detsembrikuu parima tiitli pälvis Daniel Zaitsev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zaitsev õnnestus Glasgows toimunud EM-il sooritada neli rekordiparandust ning lisaks saavutas ta 50 meetri liblikujumises neljanda koha. Medalist jäi teda lahutama kõigest üks sajandik.
Zaitsevile pakkusid sel korral konkurentsi Valencias Eesti kõigi aegade teise tulemuse 2:12.50 jooksnud maratoonar Roman Fosti, Kregor Zirk, Tartu Bigbanki võrkpallimeeskond ja Martin Allikvee.
### Response:
ERR-i detsembrikuu parima tiitli pälvis Daniel Zaitsev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu esiklubi oli koduväljakul 73:68 üle Euroliiga tugevamate sekka kuuluvast Tel Avivi Maccabist. Hea mängu tegi 23 punkti visanud Lukas Lekavicius, Arturas Milaknise, Zach Leday ja Edgaras Ulanovase arvele jäi kümme silma.
Žalgirisel on tabelis viis võitu ja 12 kaotust, millega asutakse eelviimasel ehk 17. kohal. Teise järjestikuse kaotuse saanud Iisraeli meeskonna saldoks on 11-6 ja see asetab nad viiendale kohale.
Samal ajal toimunud kohtumises alistas Crvena zvezda Müncheni Bayerni suurelt 93:63, Fenerbahce lõpetas neli mängu kestnud nukra seeria 96:87 võõrsilvõiduga Olympiakose üle. | Žalgiris võttis Euroliigas teise järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu esiklubi oli koduväljakul 73:68 üle Euroliiga tugevamate sekka kuuluvast Tel Avivi Maccabist. Hea mängu tegi 23 punkti visanud Lukas Lekavicius, Arturas Milaknise, Zach Leday ja Edgaras Ulanovase arvele jäi kümme silma.
Žalgirisel on tabelis viis võitu ja 12 kaotust, millega asutakse eelviimasel ehk 17. kohal. Teise järjestikuse kaotuse saanud Iisraeli meeskonna saldoks on 11-6 ja see asetab nad viiendale kohale.
Samal ajal toimunud kohtumises alistas Crvena zvezda Müncheni Bayerni suurelt 93:63, Fenerbahce lõpetas neli mängu kestnud nukra seeria 96:87 võõrsilvõiduga Olympiakose üle.
### Response:
Žalgiris võttis Euroliigas teise järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvan, et me ei ole otsetarneteks veel küpsed. Kuid küsimus ei ole selles. Minu eesmärk Euroopaga lõimumise asepeaministrina on saavutada, et Ukraina gaasiturg toimiks eranditult Euroopa Liidu (EL-i) kolmanda energiapaketi normide alusel ja et meie energeetika oleks lõimitud Euroopa energeetikaga. Üheski EL-i reeglis ei ole kirjas, et sa ei tohi osta gaasi teatud riigist," ütles Kuleba Interfaxile.
Asepeaministri arvates on küsimus selles, et Venemaa ei saaks enam kunagi kasutada gaasi väljapressimisvahendina või rahvusliku eliidi korrumpeerimiseks, nagu see oli kogu eelneva iseseisvusaja vältel kuni 2014. aastani.
"Seepärast, kui me loome EL-i reeglite alusel tervikliku gaasituru, ei saa me keelata ettevõtetel osta Gazpromilt gaasi nende sõlmitud lepingute alusel, kuid Gazprom on sunnitud tegutsema Ukrainas eranditult Euroopa reeglite ja normide kohaselt. Tal ei ole monopoli, tal puudub võimalus määrida kaela oma tingimusi, ostes ära ametnikke, ta on vaid üks mängijaist," lisas peaminister.
Ta meenutas, et 2014. aastal oli Ukraina Gazpromi suurim klient, ja väljendas veendumust, et riik ei naase selle juurde enam kunagi, sest turu mitmekesistamine ja gaasituru toimimine EL-i reeglite alusel ei luba sel juhtuda.
"Kui keegi ostab otse Gazpromilt, siis nii ongi. Teoreetiliselt on võimalik, et Naftogaz ostab teatud järgus otse Gazpromilt, kuid eranditult turumehhanismide raames, korruptsioonita, gaasinõela šantaažita. Olen veendunud, et oleme selle seljataha jätnud," rõhutas Kuleba. | Asepeaminister: Ukraina ei naase Vene gaasi otsetarnete juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvan, et me ei ole otsetarneteks veel küpsed. Kuid küsimus ei ole selles. Minu eesmärk Euroopaga lõimumise asepeaministrina on saavutada, et Ukraina gaasiturg toimiks eranditult Euroopa Liidu (EL-i) kolmanda energiapaketi normide alusel ja et meie energeetika oleks lõimitud Euroopa energeetikaga. Üheski EL-i reeglis ei ole kirjas, et sa ei tohi osta gaasi teatud riigist," ütles Kuleba Interfaxile.
Asepeaministri arvates on küsimus selles, et Venemaa ei saaks enam kunagi kasutada gaasi väljapressimisvahendina või rahvusliku eliidi korrumpeerimiseks, nagu see oli kogu eelneva iseseisvusaja vältel kuni 2014. aastani.
"Seepärast, kui me loome EL-i reeglite alusel tervikliku gaasituru, ei saa me keelata ettevõtetel osta Gazpromilt gaasi nende sõlmitud lepingute alusel, kuid Gazprom on sunnitud tegutsema Ukrainas eranditult Euroopa reeglite ja normide kohaselt. Tal ei ole monopoli, tal puudub võimalus määrida kaela oma tingimusi, ostes ära ametnikke, ta on vaid üks mängijaist," lisas peaminister.
Ta meenutas, et 2014. aastal oli Ukraina Gazpromi suurim klient, ja väljendas veendumust, et riik ei naase selle juurde enam kunagi, sest turu mitmekesistamine ja gaasituru toimimine EL-i reeglite alusel ei luba sel juhtuda.
"Kui keegi ostab otse Gazpromilt, siis nii ongi. Teoreetiliselt on võimalik, et Naftogaz ostab teatud järgus otse Gazpromilt, kuid eranditult turumehhanismide raames, korruptsioonita, gaasinõela šantaažita. Olen veendunud, et oleme selle seljataha jätnud," rõhutas Kuleba.
### Response:
Asepeaminister: Ukraina ei naase Vene gaasi otsetarnete juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20-aastane Nazarov alistas 60 meetri tõkkejooksus oma onu Andrei Nazarovi rekordi 7,95 kahe sajandikuga, vahendab Õhtuleht. Ühtlasi kordas nüüd Liivi Eeriku juhendamisel treeniv sportlane ajaga 7,93 Eesti U-23 klassi rekordit. Teise koha sai Keiso Pedriks ja kolmanda Hans-Christian Hausenberg, nende ajad olid vastavalt 8,03 ja 8,21.
Head taset näidati ka naiste samal alal. Esikoha teenis soomlanna Matilda Bogdanoff, kelle tulemus oli 8,14. Teisena lõpetas Kreete Verlin (8,43) ja kolmandana Diana Suumann (8,47). | Karl Erik Nazarov alistas oma onu Andrei Nazarovi rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-aastane Nazarov alistas 60 meetri tõkkejooksus oma onu Andrei Nazarovi rekordi 7,95 kahe sajandikuga, vahendab Õhtuleht. Ühtlasi kordas nüüd Liivi Eeriku juhendamisel treeniv sportlane ajaga 7,93 Eesti U-23 klassi rekordit. Teise koha sai Keiso Pedriks ja kolmanda Hans-Christian Hausenberg, nende ajad olid vastavalt 8,03 ja 8,21.
Head taset näidati ka naiste samal alal. Esikoha teenis soomlanna Matilda Bogdanoff, kelle tulemus oli 8,14. Teisena lõpetas Kreete Verlin (8,43) ja kolmandana Diana Suumann (8,47).
### Response:
Karl Erik Nazarov alistas oma onu Andrei Nazarovi rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapani tõenäoliselt tuntuim süüdistatav viibis Tokyos koduarestis kevadist kohtuistungit ootamas ning ta oli võimude ööpäevaringse valve all. Temalt oli ära võetud ka isikut tõendavad dokumendid ning tema kommunikatsiooni välismaailmaga piirati märkimisväärselt. Samas ei kandnud ta elektroonilise valve jalavõru, vahendavad Mainichi, BBC, Yle, Reuters ja Guardian.
Nissani endist tegevjuhti Ghosni, kes oli enne skandaali puhkemist ka partnerfirmade Renault' tegevjuht ja nõukogu esimees ning Mitsubishi nõukogu esimees, süüdistatakse Jaapanis mitmetes majanduskuritegudes, muuhulgas ettevõtte varade väärkasutamises ja rahapesus.
Brasiilias sündinud Liibanoni kristlaste järeltulija Ghosn ise on enda vastu esitatud süüdistused tagasi lükanud, nimetanud kogu protsessi kallutatuks ning märkinud, et süüdistused said alguse Nissani juhtivtöötajatest, kes olid vastu Nissani ja Renault' suuremale integreerimisele.
Esmaspäeval ilmuski Ghosn ootamatult välja Beirutis, süüdistas Jaapani justiitssüsteemi ebaõigluses ja poliitilises vaenamises ning lubas juba järgmisel nädalal meediale omapoolseid seisukohti tutvustama hakata.
Meedias levinud väidete kohaselt oli Ghosn põgenenud valve all olevast korterist muusikainstrumendi kohvris ja teda aitasid selles filmilikus operatsioonis muusikuteks maskeerunud paramilitaarse üksuse spetsialistid, kes olid saabunud korterisse "kontserti" andma. Seejärel viidi Ghosn kohalikule lennuväljale, kus ta istus eralennukisse ning lendas Türgi kaudu Liibanoni. Mingeid tõendeid nende väidete kohta pole samas esitatud.
Ghosnil on nii Prantsusmaa, Brasiilia ja Liibanoni kodakondsus ning väidetavalt on tal endiselt alles üks tema kahest Prantsuse passist.
Igal juhul ollakse ajakirjanduses veendunud, et sellist põgenemist valmistati ette nädalaid või isegi kuid. Ajalehe Wall Street Journal andmetel aitasid Ghosni muuhulgas ka tema jaapanlastest toetajad. Financial Times omakorda kirjutab, et põgenemisoperatsiooni valmistati paralleelselt ette mitmes erinevas riigis.
Liibanoni valitsus on kinnitanud, et Beirutil pole Ghosni põgenemisega midagi pistmist. Liibanoni ja Jaapani vahel pole sõlmitud tagaotsitavate välja andmist puudutavat lepet ning hetkel on seetõttu ebatõenäoline, et Ghosni võiks kevadel Jaapanis kohtu ees näha. Ka Pariis kinnitas neljapäeval, et kui Ghosn peaks Prantsusmaale saabuma, ei anta teda välja, sest Prantsusmaa ei anna kunagi oma kodanikke teistele riikidele välja.
Türgi teatas neljapäeval, et seoses Ghosni väidetava liikumisega Istanbuli kaudu on alustatud juurdlust ning mõned isikud on juba ka kinni peetud.
Liibanoni justiitsminister Albert Serhan kinnitas hiljem neljapäeval, et riik sai Interpoli kaudu kätte Ghosni tagaotsimisteate ning see võib tähendada, et mees kutsutakse ülekuulamisele, kuid nagu eelpool mainitud, siis väljaandmist Jaapanile ei pea sellele järgnema.
Ghosn eitas pagemisel teistelt abi saamist
Autotootja Nissan endine juht Carlos Ghosn ütles neljapäeval, et organiseeris pagemise Jaapanist Liibanoni ilma teiste abita.
"Meedia väited, et mu abikaasa Carole ja teised pereliikmed mängisid mingit rolli minu lahkumises Jaapanist, on valed. Ma organiseerisin oma lahkumise üksinda," ütles Ghosn avalduses. | Jaapani võimud murravad pead, kuidas Ghosnil põgeneda õnnestus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapani tõenäoliselt tuntuim süüdistatav viibis Tokyos koduarestis kevadist kohtuistungit ootamas ning ta oli võimude ööpäevaringse valve all. Temalt oli ära võetud ka isikut tõendavad dokumendid ning tema kommunikatsiooni välismaailmaga piirati märkimisväärselt. Samas ei kandnud ta elektroonilise valve jalavõru, vahendavad Mainichi, BBC, Yle, Reuters ja Guardian.
Nissani endist tegevjuhti Ghosni, kes oli enne skandaali puhkemist ka partnerfirmade Renault' tegevjuht ja nõukogu esimees ning Mitsubishi nõukogu esimees, süüdistatakse Jaapanis mitmetes majanduskuritegudes, muuhulgas ettevõtte varade väärkasutamises ja rahapesus.
Brasiilias sündinud Liibanoni kristlaste järeltulija Ghosn ise on enda vastu esitatud süüdistused tagasi lükanud, nimetanud kogu protsessi kallutatuks ning märkinud, et süüdistused said alguse Nissani juhtivtöötajatest, kes olid vastu Nissani ja Renault' suuremale integreerimisele.
Esmaspäeval ilmuski Ghosn ootamatult välja Beirutis, süüdistas Jaapani justiitssüsteemi ebaõigluses ja poliitilises vaenamises ning lubas juba järgmisel nädalal meediale omapoolseid seisukohti tutvustama hakata.
Meedias levinud väidete kohaselt oli Ghosn põgenenud valve all olevast korterist muusikainstrumendi kohvris ja teda aitasid selles filmilikus operatsioonis muusikuteks maskeerunud paramilitaarse üksuse spetsialistid, kes olid saabunud korterisse "kontserti" andma. Seejärel viidi Ghosn kohalikule lennuväljale, kus ta istus eralennukisse ning lendas Türgi kaudu Liibanoni. Mingeid tõendeid nende väidete kohta pole samas esitatud.
Ghosnil on nii Prantsusmaa, Brasiilia ja Liibanoni kodakondsus ning väidetavalt on tal endiselt alles üks tema kahest Prantsuse passist.
Igal juhul ollakse ajakirjanduses veendunud, et sellist põgenemist valmistati ette nädalaid või isegi kuid. Ajalehe Wall Street Journal andmetel aitasid Ghosni muuhulgas ka tema jaapanlastest toetajad. Financial Times omakorda kirjutab, et põgenemisoperatsiooni valmistati paralleelselt ette mitmes erinevas riigis.
Liibanoni valitsus on kinnitanud, et Beirutil pole Ghosni põgenemisega midagi pistmist. Liibanoni ja Jaapani vahel pole sõlmitud tagaotsitavate välja andmist puudutavat lepet ning hetkel on seetõttu ebatõenäoline, et Ghosni võiks kevadel Jaapanis kohtu ees näha. Ka Pariis kinnitas neljapäeval, et kui Ghosn peaks Prantsusmaale saabuma, ei anta teda välja, sest Prantsusmaa ei anna kunagi oma kodanikke teistele riikidele välja.
Türgi teatas neljapäeval, et seoses Ghosni väidetava liikumisega Istanbuli kaudu on alustatud juurdlust ning mõned isikud on juba ka kinni peetud.
Liibanoni justiitsminister Albert Serhan kinnitas hiljem neljapäeval, et riik sai Interpoli kaudu kätte Ghosni tagaotsimisteate ning see võib tähendada, et mees kutsutakse ülekuulamisele, kuid nagu eelpool mainitud, siis väljaandmist Jaapanile ei pea sellele järgnema.
Ghosn eitas pagemisel teistelt abi saamist
Autotootja Nissan endine juht Carlos Ghosn ütles neljapäeval, et organiseeris pagemise Jaapanist Liibanoni ilma teiste abita.
"Meedia väited, et mu abikaasa Carole ja teised pereliikmed mängisid mingit rolli minu lahkumises Jaapanist, on valed. Ma organiseerisin oma lahkumise üksinda," ütles Ghosn avalduses.
### Response:
Jaapani võimud murravad pead, kuidas Ghosnil põgeneda õnnestus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leping kinnitati ajal, mil Türgi on laiendamas oma tegevust gaasirikkas Vahemere idaosas ning sõlminud vastuolulise merepiirileppe Liibüaga, mis annab Ankarale voli suurte merealade üle.
Umbes 2000 kilomeetrine EastMed toru hakkaks Iisraeli ja Küprose avamere reservidest Kreekasse tarnima umbes 9-12 miljardit kuupmeetri gaasi aastas. Sealt edasi liiguks see Itaaliasse ja mujale Kagu-Euroopasse.
Gaasitoru peaks maksma minema umbes kuus miljardit eurot.
Lepingu allkirjastasid neljapäeva õhtupoolikul kolme riigi energiaministrid Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakise, Iisraeli valitsusjuhi Benjamin Netanyahu ja Küprose presidendi Nicos Anastasiadese juuresolekul.
EastMedi projekt peaks tegema Küprosest, Kreekast ja Iisraelist olulise osa Euroopa energia tarneahelast. Sellega püütakse piirata ka Türgi katset oma võimu Vahemere idaosas laiendada.
Türgi on silmitsi Euroopa Liidu sanktsioonidega Küprose lähistele puurimislaevade saatmise eest.
Kreeka ärileht Kathimerini kirjutas kolmapäeval, et Ateena ja Nikosia on üritanud EastMedi projektiga kiirustada, tõrjumaks Türgi katseid seda peatada. | Kreeka, Küpros ja Iisrael allkirjastasid gaasitoruleppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leping kinnitati ajal, mil Türgi on laiendamas oma tegevust gaasirikkas Vahemere idaosas ning sõlminud vastuolulise merepiirileppe Liibüaga, mis annab Ankarale voli suurte merealade üle.
Umbes 2000 kilomeetrine EastMed toru hakkaks Iisraeli ja Küprose avamere reservidest Kreekasse tarnima umbes 9-12 miljardit kuupmeetri gaasi aastas. Sealt edasi liiguks see Itaaliasse ja mujale Kagu-Euroopasse.
Gaasitoru peaks maksma minema umbes kuus miljardit eurot.
Lepingu allkirjastasid neljapäeva õhtupoolikul kolme riigi energiaministrid Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakise, Iisraeli valitsusjuhi Benjamin Netanyahu ja Küprose presidendi Nicos Anastasiadese juuresolekul.
EastMedi projekt peaks tegema Küprosest, Kreekast ja Iisraelist olulise osa Euroopa energia tarneahelast. Sellega püütakse piirata ka Türgi katset oma võimu Vahemere idaosas laiendada.
Türgi on silmitsi Euroopa Liidu sanktsioonidega Küprose lähistele puurimislaevade saatmise eest.
Kreeka ärileht Kathimerini kirjutas kolmapäeval, et Ateena ja Nikosia on üritanud EastMedi projektiga kiirustada, tõrjumaks Türgi katseid seda peatada.
### Response:
Kreeka, Küpros ja Iisrael allkirjastasid gaasitoruleppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmekordne US Openi slämmiturniiri võitja lõpetas karjääri esimest korda juba 2007. aastal, kuid naasis kaks aastat hiljem ja mängis kuni 2012. aastani. 36-aastane Clijsters planeeris võistluskarusselliga taasliituda juba jaanuaris, aga selle plaani rikkus põlvevigastus.
"Nüüd saab see olema sootuks teistsugune, ma ei osale enam ülemäära paljudel turniiridel," sõnas Clijsters Suurbritannia ajalehele Telegraph antud intervjuus. "Lapsed ei reisi enam minuga nii palju kaasa. Pean oma turniire targalt valima, et neid sobitada laste kooli ja eksamitega. Minu tagasitulek ei tohi mõjutada nende ajakava."
Aasta lõpus andis belglanna teada, et naaseb võistluskarussellile märtsis Mehhikos Monterreys peetaval turniiril, seejärel on tema graafikus veel USA-s toimuvad Indian Wellsi ja Charlestoni turniirid. "Ma tean, et see ei ole viieaastane karjäär," sõnas Clijsters. "See kestab kaks, kolm, neli aastat, kui püsin tervena." | Taas tipptennisesse naasev Clijsters seab esikohale lapsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmekordne US Openi slämmiturniiri võitja lõpetas karjääri esimest korda juba 2007. aastal, kuid naasis kaks aastat hiljem ja mängis kuni 2012. aastani. 36-aastane Clijsters planeeris võistluskarusselliga taasliituda juba jaanuaris, aga selle plaani rikkus põlvevigastus.
"Nüüd saab see olema sootuks teistsugune, ma ei osale enam ülemäära paljudel turniiridel," sõnas Clijsters Suurbritannia ajalehele Telegraph antud intervjuus. "Lapsed ei reisi enam minuga nii palju kaasa. Pean oma turniire targalt valima, et neid sobitada laste kooli ja eksamitega. Minu tagasitulek ei tohi mõjutada nende ajakava."
Aasta lõpus andis belglanna teada, et naaseb võistluskarussellile märtsis Mehhikos Monterreys peetaval turniiril, seejärel on tema graafikus veel USA-s toimuvad Indian Wellsi ja Charlestoni turniirid. "Ma tean, et see ei ole viieaastane karjäär," sõnas Clijsters. "See kestab kaks, kolm, neli aastat, kui püsin tervena."
### Response:
Taas tipptennisesse naasev Clijsters seab esikohale lapsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldvõidu võttis lõunanaaber Valdis Nilovs, kes läbis poole ööpäevaga kokku 135,2 kilomeetrit, vahendab Jooksja.ee. Keskmiselt läbis ta kilomeetreid 5.18-ga. Lätlane alustas kiirelt, kattes algul kilomeetreid 4.19-ga, viimase kilomeetri aeg kukkus aga 6.06 peale.
Parima Eesti esindajana sai Vladimir Frolov teise koha tulemusega 126,2 km. Kolmas koht läks samuti Lätisse. Selle võttis Kaspars Adijans 120,2 kilomeetriga.
Naiste arvestuses kuulus lätlannadele koguni kolmikvõit. Kõige rohkem läbis 12 tunniga üldarvestuses neljandale kohale tulnud Vita Devjatnikova, kelle arvele kogunes 111,2 kilomeetrit. Tema keskmiseks kiiruseks kujunes 6.27 kilomeetri kohta. Järgnesid Antra Freiberga 102,2 ja Dace Linde 88,2 kilomeetriga. | Ultrajooksjad võtsid uue aasta vastu Meremõisa rajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldvõidu võttis lõunanaaber Valdis Nilovs, kes läbis poole ööpäevaga kokku 135,2 kilomeetrit, vahendab Jooksja.ee. Keskmiselt läbis ta kilomeetreid 5.18-ga. Lätlane alustas kiirelt, kattes algul kilomeetreid 4.19-ga, viimase kilomeetri aeg kukkus aga 6.06 peale.
Parima Eesti esindajana sai Vladimir Frolov teise koha tulemusega 126,2 km. Kolmas koht läks samuti Lätisse. Selle võttis Kaspars Adijans 120,2 kilomeetriga.
Naiste arvestuses kuulus lätlannadele koguni kolmikvõit. Kõige rohkem läbis 12 tunniga üldarvestuses neljandale kohale tulnud Vita Devjatnikova, kelle arvele kogunes 111,2 kilomeetrit. Tema keskmiseks kiiruseks kujunes 6.27 kilomeetri kohta. Järgnesid Antra Freiberga 102,2 ja Dace Linde 88,2 kilomeetriga.
### Response:
Ultrajooksjad võtsid uue aasta vastu Meremõisa rajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sorga lõi FC Flora eest Premium liigas 31 väravat ja aitas koduklubil tulla Eesti meistriks, koondises sai ta jala valgeks septembris, kui sahistas EM-valikmängus Valgevene võrku.
"Tema vastu tuntakse tõepoolest palju huvi," rääkis Sorga agent Harri Ojamaa Poola portaalile Sportowefakty. "Hiljuti oleme saanud mitmeid ametlikke pakkumisi headest liigadest. Mõistagi ei saa ma konkreetseid nimesid öelda, aga need on klubid üle kogu maailma: Inglismaalt, Itaaliast, Belgiast, Hollandist, Venemaalt, Taanist, Rootsist ja isegi USA MLS-ist."
"Minuga on ühendust võtnud ka viis Poola klubi, aga ükski neist pole ametlikku pakkumist teinud," lisas Ojamaa. Portaali sõnul on Sorga vastu huvi tundnud Cracovia, Jagiellonia ja Poznani Lech.
"Flora ja mängija ise tunnevad, et Sorgal on vajalikud jalgpalliomadused ja vaimne tugevus, mida on vaja, et astuda järgmine samm ehk siirduda tugevamasse liigasse. Selle otsuse võtame vastu aga alles siis, kui oleme kindlad, et oleme leidnud õige klubi," lisas Ojamaa. | Sorga vastu tunnevad huvi ka Inglismaa ja Itaalia klubid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sorga lõi FC Flora eest Premium liigas 31 väravat ja aitas koduklubil tulla Eesti meistriks, koondises sai ta jala valgeks septembris, kui sahistas EM-valikmängus Valgevene võrku.
"Tema vastu tuntakse tõepoolest palju huvi," rääkis Sorga agent Harri Ojamaa Poola portaalile Sportowefakty. "Hiljuti oleme saanud mitmeid ametlikke pakkumisi headest liigadest. Mõistagi ei saa ma konkreetseid nimesid öelda, aga need on klubid üle kogu maailma: Inglismaalt, Itaaliast, Belgiast, Hollandist, Venemaalt, Taanist, Rootsist ja isegi USA MLS-ist."
"Minuga on ühendust võtnud ka viis Poola klubi, aga ükski neist pole ametlikku pakkumist teinud," lisas Ojamaa. Portaali sõnul on Sorga vastu huvi tundnud Cracovia, Jagiellonia ja Poznani Lech.
"Flora ja mängija ise tunnevad, et Sorgal on vajalikud jalgpalliomadused ja vaimne tugevus, mida on vaja, et astuda järgmine samm ehk siirduda tugevamasse liigasse. Selle otsuse võtame vastu aga alles siis, kui oleme kindlad, et oleme leidnud õige klubi," lisas Ojamaa.
### Response:
Sorga vastu tunnevad huvi ka Inglismaa ja Itaalia klubid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Emmanuel Macroni pensionireformi vastane streik algas 5. detsembril. Neljapäeval ületas see pikkuse poolest 1986-1987. aastal toimunud 28-päevase streigi riigiraudtee ettevõttes SNCF.
Streik on halvanud rongi- ja metrooliikluse Pariisis ja mujal riigis. SNCF teatel sõitsid neljapäeval ainult pooled selle rongid. Pariisis töötas vaid kaks täielikult automatiseeritud metrooliini.
Ametiühingud plaanivad streiki jätkata ka järgmisel nädalal, mil lõppeb koolivaheaeg ja peaksid jätkuma läbirääkimised valitsusega.
President Emmanuel Macron ütles uusaastakõnes, et on oma reformikavale pühendunud, kuid tahab jõuda ametiühingutega kiire kompromissini.
Pensionireform näeb ette praeguse 42 pensionisüsteemi üheks koondamist ja punktisüsteemi. See ei ole meeltmööda paljudele avaliku sektori töötajatele, näiteks vedurijuhtidele, sadamatöölistele ja Pariisi ooperi töötajatele, kes saavad praeguse süsteemidega soodustusi ja varem pensionile. | Prantsuse transpordistreik jätkub 29. päeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Emmanuel Macroni pensionireformi vastane streik algas 5. detsembril. Neljapäeval ületas see pikkuse poolest 1986-1987. aastal toimunud 28-päevase streigi riigiraudtee ettevõttes SNCF.
Streik on halvanud rongi- ja metrooliikluse Pariisis ja mujal riigis. SNCF teatel sõitsid neljapäeval ainult pooled selle rongid. Pariisis töötas vaid kaks täielikult automatiseeritud metrooliini.
Ametiühingud plaanivad streiki jätkata ka järgmisel nädalal, mil lõppeb koolivaheaeg ja peaksid jätkuma läbirääkimised valitsusega.
President Emmanuel Macron ütles uusaastakõnes, et on oma reformikavale pühendunud, kuid tahab jõuda ametiühingutega kiire kompromissini.
Pensionireform näeb ette praeguse 42 pensionisüsteemi üheks koondamist ja punktisüsteemi. See ei ole meeltmööda paljudele avaliku sektori töötajatele, näiteks vedurijuhtidele, sadamatöölistele ja Pariisi ooperi töötajatele, kes saavad praeguse süsteemidega soodustusi ja varem pensionile.
### Response:
Prantsuse transpordistreik jätkub 29. päeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobris otsustas Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus, et abilinnapea Monica Rand vahetatakse välja. Abilinnapea ise lahkuda ei soovinud. Kokku kutsuti kriisikoosolek, ning 8. novembril esimesel tunnil tutvustas piirkonna juht Jaan Toots tulemusi.
"Monica Rand pika vestlemise ja kaalumise peale tegi otsuse, et ta astub esimesel jaanuaril 2020 ametist tagasi. Erakond jätkab koalitsioonis ja see oli ilus otsus," ütles Toots novembrikuus.
Tagasiastumisavaldust ei antud üle, vaid Keskerakonna esimees Jüri Ratas võttis selle enda kätte hoiule. Väidetavalt käis otsusega kaasas salaprotokoll.
Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse liige Rein Koka sõnul lubati Rannale abilinnapea ameti asemele korralikku töökohta. "Paberi peal oli leping, et juhatuse esimees otsib sellise koha, mis sobib," ütles Kokk.
Esimees Jaan Toots ise ütleb, et ühtegi lepingut ei tehtud. Vormistati vaid Monica Ranna lahkumisavaldus. Ühtlasi väidab Toots, et ka suuliselt ei lubanud ta Rannale mingit töökohta otsida. Sestap pole ta enda sõnul Rannale ka midagi pakkunud.
Rein Koka sõnul Toots siiski mingist töökohast rääkis. "Jaan Toots ütles, et mingit juhataja kohta kuskil. Aga see on ka avalik teenistus, seal oleks tulnud läbida konkursid ja asjad. Ja võib-olla palgad ei olnud nii kõrged, kui oli vaja. Ühesõnaga seda kohta ta vastu ei võtnud, rohkem teisi kohti Jaan Toots ei leidnud ja nii jäigi," lausus Kokk.
Mõned Tartu keskerakondlased ütlevad, et selle pakkumisega täitis Jaan Toots ka oma väidetava lubaduse. Ja et nüüd tuleks Monica Rannal lahkuda. Monica Rand ise ütleb, et talle antud lubadus on ikkagi täitmata, sest soovitus kandideerida pole ikkagi päris töökoht.
"Seal saabki kandideerida igaüks ja parim võidab selle. Ja mis puudutab konkursil osalemist, mida soovitati teha, siis seda ma tõepoolest ei teinud, kuna seal on vaja väga konkreetset eriala. Minul seda eriala ei ole ja ma ei lähe sinna, kuhu minu võimed ei küündi," rääkis Rand.
Allikate kinnitusel oli juttu Tartu Käopesa lastekodu juhtimisest.
Monica Rand ütleb, et Jaan Toots pole lubadust täitnud ja sestap tema tagasi ei astu. Jaan Toots ütleb, et ta polegi mingit lubadust andud. Samas mitu Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse liiget on Jaan Tootsi käest kuulnud, et lubadus siiski täideti. Kuidas nüüd segases olukorras edasi minna, ei kipu keegi ütlema. Tootsi sõnul koguneb piirkonna juhatus tuleval nädalal ja eks siis paistab.
Monica Ranna sõnul on ta valmis abilinnapeana jätkama. "Mina ei keeldu koostööst piirkonna juhatuse ja piirkonna esimehega," ütles Rand. | Segadus Tartu abilinnapea ümber jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobris otsustas Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus, et abilinnapea Monica Rand vahetatakse välja. Abilinnapea ise lahkuda ei soovinud. Kokku kutsuti kriisikoosolek, ning 8. novembril esimesel tunnil tutvustas piirkonna juht Jaan Toots tulemusi.
"Monica Rand pika vestlemise ja kaalumise peale tegi otsuse, et ta astub esimesel jaanuaril 2020 ametist tagasi. Erakond jätkab koalitsioonis ja see oli ilus otsus," ütles Toots novembrikuus.
Tagasiastumisavaldust ei antud üle, vaid Keskerakonna esimees Jüri Ratas võttis selle enda kätte hoiule. Väidetavalt käis otsusega kaasas salaprotokoll.
Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse liige Rein Koka sõnul lubati Rannale abilinnapea ameti asemele korralikku töökohta. "Paberi peal oli leping, et juhatuse esimees otsib sellise koha, mis sobib," ütles Kokk.
Esimees Jaan Toots ise ütleb, et ühtegi lepingut ei tehtud. Vormistati vaid Monica Ranna lahkumisavaldus. Ühtlasi väidab Toots, et ka suuliselt ei lubanud ta Rannale mingit töökohta otsida. Sestap pole ta enda sõnul Rannale ka midagi pakkunud.
Rein Koka sõnul Toots siiski mingist töökohast rääkis. "Jaan Toots ütles, et mingit juhataja kohta kuskil. Aga see on ka avalik teenistus, seal oleks tulnud läbida konkursid ja asjad. Ja võib-olla palgad ei olnud nii kõrged, kui oli vaja. Ühesõnaga seda kohta ta vastu ei võtnud, rohkem teisi kohti Jaan Toots ei leidnud ja nii jäigi," lausus Kokk.
Mõned Tartu keskerakondlased ütlevad, et selle pakkumisega täitis Jaan Toots ka oma väidetava lubaduse. Ja et nüüd tuleks Monica Rannal lahkuda. Monica Rand ise ütleb, et talle antud lubadus on ikkagi täitmata, sest soovitus kandideerida pole ikkagi päris töökoht.
"Seal saabki kandideerida igaüks ja parim võidab selle. Ja mis puudutab konkursil osalemist, mida soovitati teha, siis seda ma tõepoolest ei teinud, kuna seal on vaja väga konkreetset eriala. Minul seda eriala ei ole ja ma ei lähe sinna, kuhu minu võimed ei küündi," rääkis Rand.
Allikate kinnitusel oli juttu Tartu Käopesa lastekodu juhtimisest.
Monica Rand ütleb, et Jaan Toots pole lubadust täitnud ja sestap tema tagasi ei astu. Jaan Toots ütleb, et ta polegi mingit lubadust andud. Samas mitu Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse liiget on Jaan Tootsi käest kuulnud, et lubadus siiski täideti. Kuidas nüüd segases olukorras edasi minna, ei kipu keegi ütlema. Tootsi sõnul koguneb piirkonna juhatus tuleval nädalal ja eks siis paistab.
Monica Ranna sõnul on ta valmis abilinnapeana jätkama. "Mina ei keeldu koostööst piirkonna juhatuse ja piirkonna esimehega," ütles Rand.
### Response:
Segadus Tartu abilinnapea ümber jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia tennisehooaeg algab reedel, kui Sydneys, Brisbane'is ja Perthis toimub esimene ATP Cup, millest võtavad osa 24 riigi koondised. Enne 20. jaanuaril algavaid Austraalia lahtiseid toimub ATP turniir ka Adelaide'is.
Maailma edetabelis 30. kohal olev Kyrgios andis Twitteri vahendusel teada, et suurendab iga kodustel turniiridel löödud serviässaga oma annetust 200 dollari võrra.
"Toimuv on traagiline," sõnas Kyrgios ATP Cupi neljapäevasel pressikonverentsil Brisbane'is. "Minu kodulinn Canberra on mattunud ohtliku suitsupilve alla ja et siia pole järgmised neli kuud vihma oodata, tundub, et põlengud ei vaibu veel niipea."
Algatusega liitusid 20-aastane Alex de Minaur (ATP 18.) ja maailma edetabelis 48. kohal olev Millman. "Panustan iga ässaga 250 dollarit, sest ma ei usu, et suudan sinust rohkem lüüa," kirjutas de Minaur Twitteris. Lõppenud aastal lõi servikahur Kyrgios ühes mängus keskmiselt 16,6 ässa.
Pärast Kyrgiose teadaannet lubas omapoolse panuse anda ka profitennise liit ATP, kelle sõnul annetatakse iga ATP Cupil löödud ässaga kannatanute heaks 100 dollarit. Nõnda loodab liit koguda vähemalt 150 000 dollarit. | Austraalia tennisetähed servivad põlenguohvrite abistamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia tennisehooaeg algab reedel, kui Sydneys, Brisbane'is ja Perthis toimub esimene ATP Cup, millest võtavad osa 24 riigi koondised. Enne 20. jaanuaril algavaid Austraalia lahtiseid toimub ATP turniir ka Adelaide'is.
Maailma edetabelis 30. kohal olev Kyrgios andis Twitteri vahendusel teada, et suurendab iga kodustel turniiridel löödud serviässaga oma annetust 200 dollari võrra.
"Toimuv on traagiline," sõnas Kyrgios ATP Cupi neljapäevasel pressikonverentsil Brisbane'is. "Minu kodulinn Canberra on mattunud ohtliku suitsupilve alla ja et siia pole järgmised neli kuud vihma oodata, tundub, et põlengud ei vaibu veel niipea."
Algatusega liitusid 20-aastane Alex de Minaur (ATP 18.) ja maailma edetabelis 48. kohal olev Millman. "Panustan iga ässaga 250 dollarit, sest ma ei usu, et suudan sinust rohkem lüüa," kirjutas de Minaur Twitteris. Lõppenud aastal lõi servikahur Kyrgios ühes mängus keskmiselt 16,6 ässa.
Pärast Kyrgiose teadaannet lubas omapoolse panuse anda ka profitennise liit ATP, kelle sõnul annetatakse iga ATP Cupil löödud ässaga kannatanute heaks 100 dollarit. Nõnda loodab liit koguda vähemalt 150 000 dollarit.
### Response:
Austraalia tennisetähed servivad põlenguohvrite abistamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuntud Rootsi ja Soome välispoliitika eksperdid avaldasid üle-eelmisel aastal pöördumise, kus kutsuti üles NATO-ga liituma. Ka 87-aastane veterandiplomaat Iloniemi oli üks neist, kes pöördumisele oma allkirja andis, kirjutab Yle.
Pöördumine pole saanud aga loodetud vastukaja, sest endiselt on suurem osa soomlastest NATO-ga liitumisele vastu. Ka detsembris ajalehe Helsingin Sanomat tellitud arvamusküsitluse kohaselt enamus alliansiga liitumist ei toeta. Uuringu puhul on märkimisväärne ka see, et liitumise vastaseid oleks toetajatest rohkem ka sellisel juhul, kui Rootsi peaks NATO-ga liituma.
Iloniemi sõnul on ta jõudnud tasapisi järeldusele, et liitumisalgatus edasi ei liigu, sest sellele on vastu nii rahva enamus kui riigi poliitiline juhtkond.
Soome riigikaitse vallas on tema arvates väärt esiletõstmist koostöö Rootsiga, mis on viimasel ajal kiirelt edasi arenenud ning mis on sisuliselt üsna lähedal vastastikusele kaitseliidule ehk loodud on kõik eeldused vastastikuse kaitsekohustuse kasuks otsuse tegemiseks.
Avalikkuses on spekuleeritud selle üle, et eelseisev hävituslennukite hange paljastab ka muuhulgas selle, milliseid koostööpartnereid Soome eelisjärjekorras otsib. Ehk kui valitakse Rootsis Saabi poolt toodetud hävituslennuk JAS 39 Gripen E, on suunaks Põhjamaade kaitsekoostöö, kui aga USA hävituslennuk F-35, oleks pika perspektiivi suunaks ikkagi NATO.
Iloniemi sellise tõlgendusega ei nõustu ja ta tuletas meelde, et ka praeguse, USA-s toodetud hävituslennuki F/A-18 Hornet hanke puhul väideti omal ajal, et see on märk peatsest liitumisest NATO-ga. Nii aga ei juhtunud ning ei juhtu ka nüüd, kui Helsingi peaks USA lennuki kasuks otsustama, rõhutas
"Lisaks on Rootsi peaminister Stefan Löfven korduvalt öelnud, et Soome ja Rootsi kaitsekoostöö ei sõltu sellest, millise masina Soome valib," lisas Iloniemi.
Pikas intervjuus tunnistas Iloniemi ka seda, et mitmed olulised rahvusvahelised lepped, sealhulgas tuumarelvastust ja kliimat puudutavad lepingud, on kokku kukkumas ning uute sõlmimine saab olema üha raskem.
Suureks ohuks peab ta ka tuumarelvade jätkuvat levikut. "Kui Iraan arendab välja tuumarelva, hangib endale tuumarelva ka Saudi Araabia. Kui Saudi Araabia hangib tuumarelva, teeb sama ka Türgi," tõi ta näite. | Veterandiplomaat: soomlaste seas pole NATO-ga liitumisel piisavat toetust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuntud Rootsi ja Soome välispoliitika eksperdid avaldasid üle-eelmisel aastal pöördumise, kus kutsuti üles NATO-ga liituma. Ka 87-aastane veterandiplomaat Iloniemi oli üks neist, kes pöördumisele oma allkirja andis, kirjutab Yle.
Pöördumine pole saanud aga loodetud vastukaja, sest endiselt on suurem osa soomlastest NATO-ga liitumisele vastu. Ka detsembris ajalehe Helsingin Sanomat tellitud arvamusküsitluse kohaselt enamus alliansiga liitumist ei toeta. Uuringu puhul on märkimisväärne ka see, et liitumise vastaseid oleks toetajatest rohkem ka sellisel juhul, kui Rootsi peaks NATO-ga liituma.
Iloniemi sõnul on ta jõudnud tasapisi järeldusele, et liitumisalgatus edasi ei liigu, sest sellele on vastu nii rahva enamus kui riigi poliitiline juhtkond.
Soome riigikaitse vallas on tema arvates väärt esiletõstmist koostöö Rootsiga, mis on viimasel ajal kiirelt edasi arenenud ning mis on sisuliselt üsna lähedal vastastikusele kaitseliidule ehk loodud on kõik eeldused vastastikuse kaitsekohustuse kasuks otsuse tegemiseks.
Avalikkuses on spekuleeritud selle üle, et eelseisev hävituslennukite hange paljastab ka muuhulgas selle, milliseid koostööpartnereid Soome eelisjärjekorras otsib. Ehk kui valitakse Rootsis Saabi poolt toodetud hävituslennuk JAS 39 Gripen E, on suunaks Põhjamaade kaitsekoostöö, kui aga USA hävituslennuk F-35, oleks pika perspektiivi suunaks ikkagi NATO.
Iloniemi sellise tõlgendusega ei nõustu ja ta tuletas meelde, et ka praeguse, USA-s toodetud hävituslennuki F/A-18 Hornet hanke puhul väideti omal ajal, et see on märk peatsest liitumisest NATO-ga. Nii aga ei juhtunud ning ei juhtu ka nüüd, kui Helsingi peaks USA lennuki kasuks otsustama, rõhutas
"Lisaks on Rootsi peaminister Stefan Löfven korduvalt öelnud, et Soome ja Rootsi kaitsekoostöö ei sõltu sellest, millise masina Soome valib," lisas Iloniemi.
Pikas intervjuus tunnistas Iloniemi ka seda, et mitmed olulised rahvusvahelised lepped, sealhulgas tuumarelvastust ja kliimat puudutavad lepingud, on kokku kukkumas ning uute sõlmimine saab olema üha raskem.
Suureks ohuks peab ta ka tuumarelvade jätkuvat levikut. "Kui Iraan arendab välja tuumarelva, hangib endale tuumarelva ka Saudi Araabia. Kui Saudi Araabia hangib tuumarelva, teeb sama ka Türgi," tõi ta näite.
### Response:
Veterandiplomaat: soomlaste seas pole NATO-ga liitumisel piisavat toetust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traagilisemad kuud olid mullu jaanuaris kaheksa hukkunuga, juunis ja augustis seitsme ning novembris kuue hukkunuga.
Mullu juhtus 1386 inimvigastatuga liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 1701 inimest, 2018. aastal juhtus 1474 inimvigastatuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1837 inimest.
Jalakäijaid hukkus mullu 13, 2018. aastal 12, 2017. aastal kümme, 2016. aastal 21 ning 2015. aastal 23.
Enim traagilisi õnnetusi juhtus mullu ja tunamullu Harjumaal. | Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustes 53 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traagilisemad kuud olid mullu jaanuaris kaheksa hukkunuga, juunis ja augustis seitsme ning novembris kuue hukkunuga.
Mullu juhtus 1386 inimvigastatuga liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 1701 inimest, 2018. aastal juhtus 1474 inimvigastatuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1837 inimest.
Jalakäijaid hukkus mullu 13, 2018. aastal 12, 2017. aastal kümme, 2016. aastal 21 ning 2015. aastal 23.
Enim traagilisi õnnetusi juhtus mullu ja tunamullu Harjumaal.
### Response:
Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustes 53 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Artikkel Linda Järve blogist Kruusatee:
Küllap on õigus erudiit Kalle Kasemaal, kes raamatuümbrisel sõnab: "Hämmastava elegantsiga on teoses põimitud elemente araabia folkloorist ning vana-aja luuletajate elulugudest. Teos meenutab kuulsa argentiinlase Borgese fantaasiaküllaseid mõtteuidanguid, samuti keskaegse müstiku ibn 'Arabi arutlusi ning on kohane esmaseks sissevaateks araablaste käitumis-, mõtte- ja luulemaailma."
Neile, kes tavaliselt raamatute eessõnu ei loe, soovitaksin küll kindlasti lugeda autori eelhoiatust, milles ta selgitab raamatu ülesehitust ja annab üsna täpsed juhised, kuidas lugeda põhiloo peatükke ja vahepeatükkides antud parameetreid ning ekskursse. Selleta võib olla raskevõitu seda väga tihedat ja täpset teost mõista.
See on ilus raamat. Minu arvates väga õnnestunud kaanekujundus annab edasi ühtaegu olemist ja olematust, araablaste jaoks kõige tähtsamate – kaamelite – sarnasust luiteharjadega, mis omakorda võivad mõnes petlikus miraažis ükskõik millisteks soovkujutelmadeks muutuda ja nendena inimsaatusi mõjutada. Ilus on ka Alberto Mussa mõtte- ja väljenduslaadi täpsus, vanadest allikatest ja rahvapärimustest võrsunud teabe edasiandmine kõikvõimalike tähendussõnade, muinas- ja mõistujuttude kaudu.
Hästi huvitavad on kõikvõimalikud arvamused jäävusest ja olemisest kaduviku ja mitteolemiseni välja. Näiteks võib teosest leida inimese, "kes suutis järjepanu kasutada sõnu, et leida üks, mis oleks semantiliselt eelmisega sama ja millel oleks ainult üks tähendus." Võib leida ka arusaama, et kõige suuremaks tõendiks millegi olemasolust on see, et "tänapäeval ei leidu sellest ainsatki jälge, samuti pole ühtegi märki, ühtegi asitõendit et /see/ üldse kunagi olemas oli."
"Sest Aladin teadis, et igast loost saab alguse uus ja sellest järgmine ja järgmine ja nii järgemööda kuni jõutakse uuesti esimese loo jutustamiseni ja kogu tegevus kordub lõpmatult. Tegelikult on olemasolevate lugude arv lõplik, kuid mitte ükski neist ei ole esimene ega viimane."
Autor väidab, et on õppinud "klassikalist araabia keelt, heebrea keelt, kõiki süüria dialekte, kuni Jeemeni väljasurnud raidkirjani välja. Samuti tudeerisin Lähis-Ida arheoloogiat, uurisin üksipulgi Süüria ja Araabia kõrbete geograafiat, tutvusin beduiini etnograafiaga ja õppisin pähe pea kogu islamieelse luule." Kuid teose kirjutamiseni jõudnud ta alles siis, kui pühendus täheteadusele selles primitiivses vormis, nagu seda olid harrastanud kaldealased.
Ühe Brasiilia kirjaniku jaoks on need ehk mõnevõrra üllatuslikud teadmised, kuid Alberto Mussa perekonna juured asuvad osaliselt Lähis-Idas ja seetõttu on "Qāfi mõistatus" ka lugu autori jõudmisest oma juurte juurde. Ühtlasi on märgata autori sügavaid teadmisi matemaatikast ja lingvistikast. Võib-olla on tema filigraanne täpsus sündmuste ja nähtuste kirjeldamisel just sulam nii araabia kalligraafilisest kujundlikkusest kui ka matemaatiku reaalsusele tuginemisest.
Olgu kuidas on, mina pean tunnistama, et see üsna õbluke raamat, veidi üle 170 lehekülje, on salakaval, sest selle läbi lugenuna tunnen, et peaksin loetu juurde veel tagasi pöörduma, et märgata märkamatuks jäänud seoseid ja varjundeid ning saada veel suurema elamuse. | Linda Järve. Araabia maailm jäävusest kaduvikuni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Artikkel Linda Järve blogist Kruusatee:
Küllap on õigus erudiit Kalle Kasemaal, kes raamatuümbrisel sõnab: "Hämmastava elegantsiga on teoses põimitud elemente araabia folkloorist ning vana-aja luuletajate elulugudest. Teos meenutab kuulsa argentiinlase Borgese fantaasiaküllaseid mõtteuidanguid, samuti keskaegse müstiku ibn 'Arabi arutlusi ning on kohane esmaseks sissevaateks araablaste käitumis-, mõtte- ja luulemaailma."
Neile, kes tavaliselt raamatute eessõnu ei loe, soovitaksin küll kindlasti lugeda autori eelhoiatust, milles ta selgitab raamatu ülesehitust ja annab üsna täpsed juhised, kuidas lugeda põhiloo peatükke ja vahepeatükkides antud parameetreid ning ekskursse. Selleta võib olla raskevõitu seda väga tihedat ja täpset teost mõista.
See on ilus raamat. Minu arvates väga õnnestunud kaanekujundus annab edasi ühtaegu olemist ja olematust, araablaste jaoks kõige tähtsamate – kaamelite – sarnasust luiteharjadega, mis omakorda võivad mõnes petlikus miraažis ükskõik millisteks soovkujutelmadeks muutuda ja nendena inimsaatusi mõjutada. Ilus on ka Alberto Mussa mõtte- ja väljenduslaadi täpsus, vanadest allikatest ja rahvapärimustest võrsunud teabe edasiandmine kõikvõimalike tähendussõnade, muinas- ja mõistujuttude kaudu.
Hästi huvitavad on kõikvõimalikud arvamused jäävusest ja olemisest kaduviku ja mitteolemiseni välja. Näiteks võib teosest leida inimese, "kes suutis järjepanu kasutada sõnu, et leida üks, mis oleks semantiliselt eelmisega sama ja millel oleks ainult üks tähendus." Võib leida ka arusaama, et kõige suuremaks tõendiks millegi olemasolust on see, et "tänapäeval ei leidu sellest ainsatki jälge, samuti pole ühtegi märki, ühtegi asitõendit et /see/ üldse kunagi olemas oli."
"Sest Aladin teadis, et igast loost saab alguse uus ja sellest järgmine ja järgmine ja nii järgemööda kuni jõutakse uuesti esimese loo jutustamiseni ja kogu tegevus kordub lõpmatult. Tegelikult on olemasolevate lugude arv lõplik, kuid mitte ükski neist ei ole esimene ega viimane."
Autor väidab, et on õppinud "klassikalist araabia keelt, heebrea keelt, kõiki süüria dialekte, kuni Jeemeni väljasurnud raidkirjani välja. Samuti tudeerisin Lähis-Ida arheoloogiat, uurisin üksipulgi Süüria ja Araabia kõrbete geograafiat, tutvusin beduiini etnograafiaga ja õppisin pähe pea kogu islamieelse luule." Kuid teose kirjutamiseni jõudnud ta alles siis, kui pühendus täheteadusele selles primitiivses vormis, nagu seda olid harrastanud kaldealased.
Ühe Brasiilia kirjaniku jaoks on need ehk mõnevõrra üllatuslikud teadmised, kuid Alberto Mussa perekonna juured asuvad osaliselt Lähis-Idas ja seetõttu on "Qāfi mõistatus" ka lugu autori jõudmisest oma juurte juurde. Ühtlasi on märgata autori sügavaid teadmisi matemaatikast ja lingvistikast. Võib-olla on tema filigraanne täpsus sündmuste ja nähtuste kirjeldamisel just sulam nii araabia kalligraafilisest kujundlikkusest kui ka matemaatiku reaalsusele tuginemisest.
Olgu kuidas on, mina pean tunnistama, et see üsna õbluke raamat, veidi üle 170 lehekülje, on salakaval, sest selle läbi lugenuna tunnen, et peaksin loetu juurde veel tagasi pöörduma, et märgata märkamatuks jäänud seoseid ja varjundeid ning saada veel suurema elamuse.
### Response:
Linda Järve. Araabia maailm jäävusest kaduvikuni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel kahel aastal abistas Botnica Põhja-Kanada arktilistes vetes Panamax tüüpi kaubalaevu jääs rauamaagi ekspordil Milne Inlet sadamast avamerele.
TS Shipping juhatuse esimehe Ülo Eero sõnul hindas Kanada firma Baffinland Iron Mines Corporation Botnica tehtud tööd väga heaks ja pikendas tellimust ka sel aastal perioodiks juuni lõpust oktoobri lõpuni.
"Kui 2018. aastal toimus töö kahes osas ja m/l Botnica käis Arktika jäävabal ajal Tallinnas, siis 2019. aastal jäi laev kolm nädalat kestnud jäävabaks perioodiks Baffini saarestikku ning abistas lisatööna Kanada teadlasi merepõhja ja arktiliste vete uuringute tegemisel," märkis Eero.
Tallinna Sadama tütarettevõte OÜ TS Shipping sõlmis 2018. aastal lepingu Baffinlandiga multifunktsionaalse jäämurdja m/l Botnica prahtimiseks 2018. aasta suveperioodiks ja iga-aastaste call optsioonidega 2019-2022 suveperioodideks. Lisaks rauamaagi ekspordil osutatavatele eskort- ja jääseirelaeva teenustele teostab Botnica selles ökoloogiliselt väga tundlikus piirkonnas reostusseiret ja osutab vajadusel hädaabi teenuseid.
Baffinland Iron Mines Corporation on Kanada kaevandusettevõte, mis tegeleb rauamaagi kaevandamisega Baffini saarel Põhja-Kanadas.
Talveperioodil ehk 20. detsembrist 20. aprillini on TS Shippingul leping Eesti veeteede ametiga jäämurdeteenuse osutamiseks Eesti rannikuvetes. TS Shipping on 100 protsenti Tallinna Sadamale kuuluv tütarettevõte, mille põhitegevus on multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica erinevate teenuste osutamine. | Jäämurdja Botnica teeb ka sel suvel tööd Kanada Arktikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel kahel aastal abistas Botnica Põhja-Kanada arktilistes vetes Panamax tüüpi kaubalaevu jääs rauamaagi ekspordil Milne Inlet sadamast avamerele.
TS Shipping juhatuse esimehe Ülo Eero sõnul hindas Kanada firma Baffinland Iron Mines Corporation Botnica tehtud tööd väga heaks ja pikendas tellimust ka sel aastal perioodiks juuni lõpust oktoobri lõpuni.
"Kui 2018. aastal toimus töö kahes osas ja m/l Botnica käis Arktika jäävabal ajal Tallinnas, siis 2019. aastal jäi laev kolm nädalat kestnud jäävabaks perioodiks Baffini saarestikku ning abistas lisatööna Kanada teadlasi merepõhja ja arktiliste vete uuringute tegemisel," märkis Eero.
Tallinna Sadama tütarettevõte OÜ TS Shipping sõlmis 2018. aastal lepingu Baffinlandiga multifunktsionaalse jäämurdja m/l Botnica prahtimiseks 2018. aasta suveperioodiks ja iga-aastaste call optsioonidega 2019-2022 suveperioodideks. Lisaks rauamaagi ekspordil osutatavatele eskort- ja jääseirelaeva teenustele teostab Botnica selles ökoloogiliselt väga tundlikus piirkonnas reostusseiret ja osutab vajadusel hädaabi teenuseid.
Baffinland Iron Mines Corporation on Kanada kaevandusettevõte, mis tegeleb rauamaagi kaevandamisega Baffini saarel Põhja-Kanadas.
Talveperioodil ehk 20. detsembrist 20. aprillini on TS Shippingul leping Eesti veeteede ametiga jäämurdeteenuse osutamiseks Eesti rannikuvetes. TS Shipping on 100 protsenti Tallinna Sadamale kuuluv tütarettevõte, mille põhitegevus on multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica erinevate teenuste osutamine.
### Response:
Jäämurdja Botnica teeb ka sel suvel tööd Kanada Arktikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saaremaa on tippklubi, kes on loodud selleks, et võita võimalikult palju tiitleid. Samuti on minu eesmärk viia meeskond eurosarjas ühe ringi võrra kaugemale ehk veerandfinaali," vahendab Võrkpall24.ee Kalmazidise sõnu.
"Ma pole kindlasti Eesti võrkpalliga nüanssideni kursis, kuid tean, et teil on sel alal suured traditsioonid. Olen Eesti võrkpalli head taset kogenud ise Rootsis olles ja teie erinevate võistkondade vastu mängides."
"Ma arvan, et eelmine treener (Urmas Tali) tegi selle meeskonnaga tegelikult väga head tööd ja nad mängisid hästi. Muuta tuleb pisidetaile, näiteks mängijate enesekindlust kasvatada," sõnas Kalmazidis.
Loe täispikka intervjuud portaalist Võrkpall24.ee. | Uus peatreener: Saaremaa on tippklubi, mis on loodud tiitlite võitmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saaremaa on tippklubi, kes on loodud selleks, et võita võimalikult palju tiitleid. Samuti on minu eesmärk viia meeskond eurosarjas ühe ringi võrra kaugemale ehk veerandfinaali," vahendab Võrkpall24.ee Kalmazidise sõnu.
"Ma pole kindlasti Eesti võrkpalliga nüanssideni kursis, kuid tean, et teil on sel alal suured traditsioonid. Olen Eesti võrkpalli head taset kogenud ise Rootsis olles ja teie erinevate võistkondade vastu mängides."
"Ma arvan, et eelmine treener (Urmas Tali) tegi selle meeskonnaga tegelikult väga head tööd ja nad mängisid hästi. Muuta tuleb pisidetaile, näiteks mängijate enesekindlust kasvatada," sõnas Kalmazidis.
Loe täispikka intervjuud portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Uus peatreener: Saaremaa on tippklubi, mis on loodud tiitlite võitmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tossu esimene tööpäev oli ametlikult 1. jaanuar ehk kolmapäev, aga kuna see oli puhkapäev, siis reaalselt oli esimene tööpäev neljapäev.
Toss rääkis, et hakkab ministrit nõustama peamiselt maaelu, erinevate organitsioonide ja kalanduse teemadel. Toss rõhutas, et erakonnapoliitikaga tema ei tegele.
ERR-i küsis, kuidas valik just tema peale langes. "Päris täpselt ei tea, aga me tunneme üksteist tööalaselt pikalt. Mina olen olnud põllumajanduses talupidamises pikalt ja ka omavalitsuses," vastas Toss. Ta lisas, et tunneb ka erinevate organisatsioonide, nagu näiteks LEADER tegevust.
Nõuniku sõnul tal hetkel erakonnaga liitumise plaani ei ole ja sellist kohustust ka peale ei ole pandud. Samas ütles ta, et EKRE-ga liitumist ta tulevikus ei välista.
Andrus Tossuga seoses on minevikus olnud kaks skandaalset juhtumit. Eesti Ekspress kirjutas 2010. aastal, kuidas Toss kasutas omavoliliselt ja tegeliku omaniku teadmata üht maatükki ning sai maatüki pealt mitme aasta jooksul PRIA-t üle 100 000 krooni toetusi.
Teine markantne lugu puudutab Tossule kuulunud hooletusse jäetud lambaid Ida-Virumaal Tudulinna vallas. "Aktuaalne kaamera" leidis nimelt 2016. aastal halbades tingimustes lambad, kelle omanikuks oli kohalik vallavanem Andrus Toss.
"Mõlema artikli puhul on nii, et kõik, mis seal kirjas on, ei vasta päris tõele. Esimene, mis puudutas maade renti, siis seal ei olnud üks omanik, vaid oli kolm omanikku ja minul oli kokkulepe ühe omanikuga olemas. See, et nad omavahel ei suhelnud oli teine küsimus. Ja mina mitte ei läinud ise harima, vaid minu käest tuldi paluma, et ma neid hariksin. Ja mis puudutab seda teist juhtumit, siis veterinaaramet sellisel kujul kinnitust ei saanud ja need puudused, mis olid, said likvideeritud," selgitas Toss.
Toss usub, et Arvo Alleri maaeluministriks saamisega on ministeeriumis pööratud puhas leht ja pinged on jäänud minevikku. "Arvo Aller on hoopis teistsugune mees, kui tema eelkäija, mitte halvas või heas mõttes, aga tema tööstiil on hoopis teistsugune. Ja nõunikud on ka mõlemad võetud sellised inimesed, kes ei ole kuidagi erakonnapoliitikaga seotud. Me oleme tulnud siia tööd tegema, mitte poliitikaga tegelema," lausus Toss.
"Eesmärk on see, et kodurahu säilitada ja seda edasi kasvatada, et meeskond läheks ühes suunas edasi. Täna hommikul oli esimene suurem kohtumine töötajatega ja ma küll ei näinud, et seal mingid pinged võiks üleval olla," lisas Toss.
Teise ministri nõunikuna alustas tööd Ruve Šank, kelle töövaldkond on organisatsiooni järjepidevus, suhtlemise kultuur ja väliskontaktid. | Toss: oleme tulnud ministeeriumisse tööd tegema, mitte parteipoliitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tossu esimene tööpäev oli ametlikult 1. jaanuar ehk kolmapäev, aga kuna see oli puhkapäev, siis reaalselt oli esimene tööpäev neljapäev.
Toss rääkis, et hakkab ministrit nõustama peamiselt maaelu, erinevate organitsioonide ja kalanduse teemadel. Toss rõhutas, et erakonnapoliitikaga tema ei tegele.
ERR-i küsis, kuidas valik just tema peale langes. "Päris täpselt ei tea, aga me tunneme üksteist tööalaselt pikalt. Mina olen olnud põllumajanduses talupidamises pikalt ja ka omavalitsuses," vastas Toss. Ta lisas, et tunneb ka erinevate organisatsioonide, nagu näiteks LEADER tegevust.
Nõuniku sõnul tal hetkel erakonnaga liitumise plaani ei ole ja sellist kohustust ka peale ei ole pandud. Samas ütles ta, et EKRE-ga liitumist ta tulevikus ei välista.
Andrus Tossuga seoses on minevikus olnud kaks skandaalset juhtumit. Eesti Ekspress kirjutas 2010. aastal, kuidas Toss kasutas omavoliliselt ja tegeliku omaniku teadmata üht maatükki ning sai maatüki pealt mitme aasta jooksul PRIA-t üle 100 000 krooni toetusi.
Teine markantne lugu puudutab Tossule kuulunud hooletusse jäetud lambaid Ida-Virumaal Tudulinna vallas. "Aktuaalne kaamera" leidis nimelt 2016. aastal halbades tingimustes lambad, kelle omanikuks oli kohalik vallavanem Andrus Toss.
"Mõlema artikli puhul on nii, et kõik, mis seal kirjas on, ei vasta päris tõele. Esimene, mis puudutas maade renti, siis seal ei olnud üks omanik, vaid oli kolm omanikku ja minul oli kokkulepe ühe omanikuga olemas. See, et nad omavahel ei suhelnud oli teine küsimus. Ja mina mitte ei läinud ise harima, vaid minu käest tuldi paluma, et ma neid hariksin. Ja mis puudutab seda teist juhtumit, siis veterinaaramet sellisel kujul kinnitust ei saanud ja need puudused, mis olid, said likvideeritud," selgitas Toss.
Toss usub, et Arvo Alleri maaeluministriks saamisega on ministeeriumis pööratud puhas leht ja pinged on jäänud minevikku. "Arvo Aller on hoopis teistsugune mees, kui tema eelkäija, mitte halvas või heas mõttes, aga tema tööstiil on hoopis teistsugune. Ja nõunikud on ka mõlemad võetud sellised inimesed, kes ei ole kuidagi erakonnapoliitikaga seotud. Me oleme tulnud siia tööd tegema, mitte poliitikaga tegelema," lausus Toss.
"Eesmärk on see, et kodurahu säilitada ja seda edasi kasvatada, et meeskond läheks ühes suunas edasi. Täna hommikul oli esimene suurem kohtumine töötajatega ja ma küll ei näinud, et seal mingid pinged võiks üleval olla," lisas Toss.
Teise ministri nõunikuna alustas tööd Ruve Šank, kelle töövaldkond on organisatsiooni järjepidevus, suhtlemise kultuur ja väliskontaktid.
### Response:
Toss: oleme tulnud ministeeriumisse tööd tegema, mitte parteipoliitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. jaanuarist ametisse asunud Tossu valdkonnaks on maapiirkonna organisatsioonid, ettevõtluse areng, maaelu areng, regionaalpoliitika ja kalandus. Täiskohaga tööle asunud Tossi töötasu on 2500 eurot.
Tossul on selja taga pikk omavalitsuses töötamise karjäär, seda alates 2005. aastast. Viimati töötas Toss Alutaguse vallavalitsuses. Ta kandideeris 2017. aasta kohalikel valimistel valimisliidus "Alutaguse heaks" ja sai 57 häält. Enne omavalitsuse karjääri töötas Toss kaitseväes.
2. jaanuarist tööle asunud Šanki töövaldkonnaks on organisatsiooni järjepidevus, suhtlemise kultuur, väliskontaktid. Šank töötab nõunikuna 0,4 kohaga ja tema tasu selle eest on 1000 eurot.
Šank on varasemalt töötanud pikalt maaeluministeeriumis erinevatel ametikohtadel, peamiselt välissuhete valdkonnas, aga olnud ka esindaja rahvusvaheliste organisatsioonide juures (FAO ja WTO).
Kuigi maaeluminister Arvo Aller kuulub EKRE-sse, on Šank ja Toss parteitud.
Kolmas ministri nõuniku koht on täitmata, aga seda praegu plaanis täita pole. Täitmata on ka kantsleri ametikoht, mille valikuga tegeleb riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus. Nende pakutud kandidaadi peab heaks kiitma ka minister.
Eelmise maaeluministri Mart Järviku nõunikud olid Maido Pajo ja Mart Ummelas, kes lahkusid koos Järvikuga. | Maaeluminister Aller sai kaks nõunikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. jaanuarist ametisse asunud Tossu valdkonnaks on maapiirkonna organisatsioonid, ettevõtluse areng, maaelu areng, regionaalpoliitika ja kalandus. Täiskohaga tööle asunud Tossi töötasu on 2500 eurot.
Tossul on selja taga pikk omavalitsuses töötamise karjäär, seda alates 2005. aastast. Viimati töötas Toss Alutaguse vallavalitsuses. Ta kandideeris 2017. aasta kohalikel valimistel valimisliidus "Alutaguse heaks" ja sai 57 häält. Enne omavalitsuse karjääri töötas Toss kaitseväes.
2. jaanuarist tööle asunud Šanki töövaldkonnaks on organisatsiooni järjepidevus, suhtlemise kultuur, väliskontaktid. Šank töötab nõunikuna 0,4 kohaga ja tema tasu selle eest on 1000 eurot.
Šank on varasemalt töötanud pikalt maaeluministeeriumis erinevatel ametikohtadel, peamiselt välissuhete valdkonnas, aga olnud ka esindaja rahvusvaheliste organisatsioonide juures (FAO ja WTO).
Kuigi maaeluminister Arvo Aller kuulub EKRE-sse, on Šank ja Toss parteitud.
Kolmas ministri nõuniku koht on täitmata, aga seda praegu plaanis täita pole. Täitmata on ka kantsleri ametikoht, mille valikuga tegeleb riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus. Nende pakutud kandidaadi peab heaks kiitma ka minister.
Eelmise maaeluministri Mart Järviku nõunikud olid Maido Pajo ja Mart Ummelas, kes lahkusid koos Järvikuga.
### Response:
Maaeluminister Aller sai kaks nõunikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praegu on 200 000 - 250 000 põgenikku meie piiri poole teel," ütles Erdogan neljapäeval Ankaras.
Erdogan arvustas lääneriike, kes tema arvates ei tee piisavalt rändekriisi lahendamiseks.
"Kuigi neil (Läänel) on rohkem ressursse kui meil, miks nad neid vastu ei võta?" ütles Erdogan.
Idlibi provints on valdavalt endise Al-Qaeda haru Hayat Tahrir al-Shami (HTS) kontrolli all.
Prantsusmaa kutsus teisipäeval humanitaartingimuste halvenemise tõttu pingeid provintsis kohe leevendama.
Idlibis elab umbes kolm miljonit inimest, kellest paljud on aastate jooksul sinna pagenud muudest Süüria regioonidest. | Erdogan: Süüriast Idlibi provintsist on Türki teel 200 000 põgenikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegu on 200 000 - 250 000 põgenikku meie piiri poole teel," ütles Erdogan neljapäeval Ankaras.
Erdogan arvustas lääneriike, kes tema arvates ei tee piisavalt rändekriisi lahendamiseks.
"Kuigi neil (Läänel) on rohkem ressursse kui meil, miks nad neid vastu ei võta?" ütles Erdogan.
Idlibi provints on valdavalt endise Al-Qaeda haru Hayat Tahrir al-Shami (HTS) kontrolli all.
Prantsusmaa kutsus teisipäeval humanitaartingimuste halvenemise tõttu pingeid provintsis kohe leevendama.
Idlibis elab umbes kolm miljonit inimest, kellest paljud on aastate jooksul sinna pagenud muudest Süüria regioonidest.
### Response:
Erdogan: Süüriast Idlibi provintsist on Türki teel 200 000 põgenikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängunädal algab reedel, 3. jaanuaril, kui kell 19 pannakse pall mängu Pärnu spordihoones. Kohaliku Pärnu Võrkpalliklubi vastaseks on TalTech. Viimati olid samad meeskonnad omavahel Balti liigas vastamisi 2. novembril, mil TalTech teenis 3:2 võidu.
Laupäeval, 4. jaanuaril toimub kaks kohtumist, milles on samuti osalised Eesti klubid. Kell 17 lähevad Pärnus vastamisi Pärnu ja pühapäeval Eesti karikavõitjaks tulnud Tartu Bigbank. Eelmise omavahelise mõõduvõtu liigas võitis oktoobri lõpus Andrei Ojametsa juhendatav Tartu 3:1. Karikavõistluste veerandfinaalis sai Tartu Pärnust kahel korral jagu.
Samal ajal kohtuvad Tallinnas lähikonkurendid TalTech ja Tallinna Selver. Selles paaris jäi viimati oktoobris 3:1 peale Selveri meeskond.
Pühapäeval peetakse kaks mängu, kus on vastamisi vaid Läti klubid.
Uuele aastale minnakse vastu Tartu juhtimisel, 14 mänguga on nad kogunud 34 punkti. Teist kohta hoiab Saaremaa Võrkpalliklubi, kes on pidanud 12 kohtumist ja kogunud 30 punkti. Kolmandal positsioonil asub Jekabpilsi Luši (14 mängu, 29 punkti), neljas on Selver (14 mängu, 25 punkti), viies Pärnu VK (14 mängu, 18 punkti). TalTech asub kaheksandal kohal 12 punktiga (12 mängu juures).
Balti liiga mängud 3.-5. jaanuaril:
3.01 kell 19.00 (Pärnu spordihoone) Pärnu VK - TalTech
4.01 kell 17.00 (Pärnu spordihoone) Pärnu VK - Tartu Bigbank
4.01 kell 17.00 (TalTechi spordihoone) TalTech - Tallinn Selver
4.01 kell 19.00 (Lejaskurzeme SC Riga) RTU/Robežsardze - OC Limbaži/MSG
5.01 kell 16.00 (Limbaži 3.Sec.school) OC Limbaži/MSG - VK BIOLARS/Jelgava
5.01 kell 16.00 (Jekabpils Sporta nams) SK Jekabpils Luši - RTU/Robežsardze | Võrkpalli Balti liiga uue aasta avanädal toob Pärnu ja Tartu vastasseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängunädal algab reedel, 3. jaanuaril, kui kell 19 pannakse pall mängu Pärnu spordihoones. Kohaliku Pärnu Võrkpalliklubi vastaseks on TalTech. Viimati olid samad meeskonnad omavahel Balti liigas vastamisi 2. novembril, mil TalTech teenis 3:2 võidu.
Laupäeval, 4. jaanuaril toimub kaks kohtumist, milles on samuti osalised Eesti klubid. Kell 17 lähevad Pärnus vastamisi Pärnu ja pühapäeval Eesti karikavõitjaks tulnud Tartu Bigbank. Eelmise omavahelise mõõduvõtu liigas võitis oktoobri lõpus Andrei Ojametsa juhendatav Tartu 3:1. Karikavõistluste veerandfinaalis sai Tartu Pärnust kahel korral jagu.
Samal ajal kohtuvad Tallinnas lähikonkurendid TalTech ja Tallinna Selver. Selles paaris jäi viimati oktoobris 3:1 peale Selveri meeskond.
Pühapäeval peetakse kaks mängu, kus on vastamisi vaid Läti klubid.
Uuele aastale minnakse vastu Tartu juhtimisel, 14 mänguga on nad kogunud 34 punkti. Teist kohta hoiab Saaremaa Võrkpalliklubi, kes on pidanud 12 kohtumist ja kogunud 30 punkti. Kolmandal positsioonil asub Jekabpilsi Luši (14 mängu, 29 punkti), neljas on Selver (14 mängu, 25 punkti), viies Pärnu VK (14 mängu, 18 punkti). TalTech asub kaheksandal kohal 12 punktiga (12 mängu juures).
Balti liiga mängud 3.-5. jaanuaril:
3.01 kell 19.00 (Pärnu spordihoone) Pärnu VK - TalTech
4.01 kell 17.00 (Pärnu spordihoone) Pärnu VK - Tartu Bigbank
4.01 kell 17.00 (TalTechi spordihoone) TalTech - Tallinn Selver
4.01 kell 19.00 (Lejaskurzeme SC Riga) RTU/Robežsardze - OC Limbaži/MSG
5.01 kell 16.00 (Limbaži 3.Sec.school) OC Limbaži/MSG - VK BIOLARS/Jelgava
5.01 kell 16.00 (Jekabpils Sporta nams) SK Jekabpils Luši - RTU/Robežsardze
### Response:
Võrkpalli Balti liiga uue aasta avanädal toob Pärnu ja Tartu vastasseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marvelit on tihti kritiseeritud tegelaste vähese mitmekesisuse ning LGBTQ+ tegelaskujude puudumise pärast. Feige kinnitas nüüd, et Marveli esimene transsooline kangelane lööb kaasa peagi ilmuvas linateoses "The Eternals", vahendas Independent.
Filmis "The Eternals" löövad kaasa veel Angelina Jolie, Richard Madden ja umail Nanjiani.
Feige on varem kinnitanud, et üks filmi karakteritest on geimees. "Ta on abielus, tal on perekond ja see on lihtsalt osa temast," kommenteeris Feige augustis antud intervjuus saates "Good Morning America".
"The Eternals" jõuab kinodesse novembris. Jack Kirby loodud koomiksiseerial põhinev "The Eternals" on kosmosefilm, mille lugu leiab aset miljardeid aastaid tagasi inimkonna sünni alguses kaugel kosmose sügavustes. Filmi režissöör on Chloe Zhao. | Marvel saab esimese transsoolise kangelase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marvelit on tihti kritiseeritud tegelaste vähese mitmekesisuse ning LGBTQ+ tegelaskujude puudumise pärast. Feige kinnitas nüüd, et Marveli esimene transsooline kangelane lööb kaasa peagi ilmuvas linateoses "The Eternals", vahendas Independent.
Filmis "The Eternals" löövad kaasa veel Angelina Jolie, Richard Madden ja umail Nanjiani.
Feige on varem kinnitanud, et üks filmi karakteritest on geimees. "Ta on abielus, tal on perekond ja see on lihtsalt osa temast," kommenteeris Feige augustis antud intervjuus saates "Good Morning America".
"The Eternals" jõuab kinodesse novembris. Jack Kirby loodud koomiksiseerial põhinev "The Eternals" on kosmosefilm, mille lugu leiab aset miljardeid aastaid tagasi inimkonna sünni alguses kaugel kosmose sügavustes. Filmi režissöör on Chloe Zhao.
### Response:
Marvel saab esimese transsoolise kangelase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leetrite ajalugu varem uurinud teadlaste tulemused on olnud vastukäivad. Haiguse nakkuvuse tõttu peab elama üksteise lähedal ligikaudu 250 tuhat kuni miljon inimest. Vastasel korral jõuavad omandada haiguse läbipõdemisel immuunsuse kõik lähikonnas elavad inimesed. Väljaspool keha püsib viirus elus vaid mõned tunnid ning sureks seetõttu välja. Piisavalt suureks kasvasid linnad ajaloolaste hinnangul umbes 2500 aasta eest.
Viiruse genoomi põhjal oli haigus oluliselt noorem. Selle lähisugulane – kariloomi, põtru ja pühvleid nakatanud veiste katk suri välja 2011. aastal. Kahe viiruse võrdlemisel leidsid Jaapani teadlased, et need lahknesid alles 11. või 12. sajandil. Enne seda leetrid oma praegusel kujul tulemuste põhjal inimkonda ei kimbutanud.
Fülogeneetilise analüüsi täpsus sõltub aga uuritavate proovide hulgast. Kuigi leetrite tõttu sureb igal aastal kümneid tuhandeid inimesi, oli varem teadaolevalt tänase päevani säilinud vaid kolm inimesi enne 1990. aastat nakatunud leetriviiruse täisgenoomi. Neist kõige vanem pärines 1954. aastast. Sama viiruse põhjal valmis esimene laialt kasutatav leetrivaktsiin.
Saksamaal asuva Robert Kochi instituudi teadlased eesotsas Sebastien Calvignac-Spenceriga sattusid hiljuti Berliini meditsiiniajaloo muuseumi keldris klaaspurgi peale. Purgis konserveeriti 1912. aastal leetrite põdemise järel kopsupõletikku surnud kaheaastase tüdruku kopse. Tänu formaliinile oli nende rakkudes leiduv pärilikkusaine säilinud piisavalt hästi, et RNA molekulid muutusid nende kokkulappimise järel järjestamiskõlbulikuks.
Kõigi nelja leetrigenoomi ja veise katku põhjustava viiruse võrdlemisel selgus, et viirused lahknesid ligikaudu 2345 aasta eest. See langeb kokku varem linnade suuruse põhjal tehtud ennustustega. Sarnaselt lükkasid leetriviiruse juuri kaugemasse minevikku uued mudelid. Varem ei arvestatud kahjulike mutatsioonide genoomist välja rookimisega piisavalt hästi, mistõttu näis muutuvat viirus praegu arvatust kiiremini.
Analüüsi põhjal ei saa täielikult välistada, et leetriviirus levis esmalt inimeste seas ja kandus kariloomadele. Seda pidas Calvignac-Spenceri töörühm aga ebatõenäoliseks. Kariloomade arvukus kasvas inimeste omast kiiremini. Lisaks levib kahe viiruse kõige lähem sugulane – lambakatk – kitsede ja lammaste seas.
Töörühm tunnnistas siiski, et vaatamata täiendavatele proovidele ei jää nende töö lõplikuks sõnaks. Kaugemale ulatuvate järelduste tegemiseks tuleks järjestada veelgi rohkem vanu viiruse genoome. Uute analüüsitehnikate tõttu pidas Calvignac-Spencer koos kolleegidega sobiva materjali leidmist võrdlemisi võimalikuks. Kasulikku infot saab hankida üha rohkem lagunenud RNA-st ja DNA-st.
Uurimus laeti üles võrguvaramusse BiorXiv. | Uuring: leetrite juured ulatuvad 2400 aasta taha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leetrite ajalugu varem uurinud teadlaste tulemused on olnud vastukäivad. Haiguse nakkuvuse tõttu peab elama üksteise lähedal ligikaudu 250 tuhat kuni miljon inimest. Vastasel korral jõuavad omandada haiguse läbipõdemisel immuunsuse kõik lähikonnas elavad inimesed. Väljaspool keha püsib viirus elus vaid mõned tunnid ning sureks seetõttu välja. Piisavalt suureks kasvasid linnad ajaloolaste hinnangul umbes 2500 aasta eest.
Viiruse genoomi põhjal oli haigus oluliselt noorem. Selle lähisugulane – kariloomi, põtru ja pühvleid nakatanud veiste katk suri välja 2011. aastal. Kahe viiruse võrdlemisel leidsid Jaapani teadlased, et need lahknesid alles 11. või 12. sajandil. Enne seda leetrid oma praegusel kujul tulemuste põhjal inimkonda ei kimbutanud.
Fülogeneetilise analüüsi täpsus sõltub aga uuritavate proovide hulgast. Kuigi leetrite tõttu sureb igal aastal kümneid tuhandeid inimesi, oli varem teadaolevalt tänase päevani säilinud vaid kolm inimesi enne 1990. aastat nakatunud leetriviiruse täisgenoomi. Neist kõige vanem pärines 1954. aastast. Sama viiruse põhjal valmis esimene laialt kasutatav leetrivaktsiin.
Saksamaal asuva Robert Kochi instituudi teadlased eesotsas Sebastien Calvignac-Spenceriga sattusid hiljuti Berliini meditsiiniajaloo muuseumi keldris klaaspurgi peale. Purgis konserveeriti 1912. aastal leetrite põdemise järel kopsupõletikku surnud kaheaastase tüdruku kopse. Tänu formaliinile oli nende rakkudes leiduv pärilikkusaine säilinud piisavalt hästi, et RNA molekulid muutusid nende kokkulappimise järel järjestamiskõlbulikuks.
Kõigi nelja leetrigenoomi ja veise katku põhjustava viiruse võrdlemisel selgus, et viirused lahknesid ligikaudu 2345 aasta eest. See langeb kokku varem linnade suuruse põhjal tehtud ennustustega. Sarnaselt lükkasid leetriviiruse juuri kaugemasse minevikku uued mudelid. Varem ei arvestatud kahjulike mutatsioonide genoomist välja rookimisega piisavalt hästi, mistõttu näis muutuvat viirus praegu arvatust kiiremini.
Analüüsi põhjal ei saa täielikult välistada, et leetriviirus levis esmalt inimeste seas ja kandus kariloomadele. Seda pidas Calvignac-Spenceri töörühm aga ebatõenäoliseks. Kariloomade arvukus kasvas inimeste omast kiiremini. Lisaks levib kahe viiruse kõige lähem sugulane – lambakatk – kitsede ja lammaste seas.
Töörühm tunnnistas siiski, et vaatamata täiendavatele proovidele ei jää nende töö lõplikuks sõnaks. Kaugemale ulatuvate järelduste tegemiseks tuleks järjestada veelgi rohkem vanu viiruse genoome. Uute analüüsitehnikate tõttu pidas Calvignac-Spencer koos kolleegidega sobiva materjali leidmist võrdlemisi võimalikuks. Kasulikku infot saab hankida üha rohkem lagunenud RNA-st ja DNA-st.
Uurimus laeti üles võrguvaramusse BiorXiv.
### Response:
Uuring: leetrite juured ulatuvad 2400 aasta taha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EM-i vaheetapil selgitavad kuus koondist kolm pääsejat põhivalikturniirile, kus selguvad 24 parema hulka pääsejad. EM-finaalturniir toimub 2022. aasta jaanuaris Ungaris ja Slovakkias, peale korraldajate saavad otsepääsme peagi algava 2020. aasta EM-i kaks finalisti. Lisaks Eesti-Luksemburg paarile on vaheetapil vastamisi veel Gruusia – Soome ja Belgia – Küpros.
Eesti meeskond koguneb järgmisel nädalal, et Käärikul neljapäevases laagris ja pärast paari puhkepäeva Tallinnas mängudeks valmistuda. Thomas Sivertssoni käsutuses on 19 mängijat, kellest Käärikul puudub Mait Patrail. Saksamaa Bundesliga läks talvepausile vaid paar päeva enne aastavahetust ning TSV Hannover-Burgdorfi pallurile lubati lisapuhkust.
Pärast enam kui aastast pausi on koondise ridades tagasi Põlva Serviti kogenud väravavaht Eston Varusk. Sügisel MM-valikmängudest vigastustega eemale jäänud Karl Toom, Andris Celminš ja Karl Roosna peaks kõik tervetena rivis tagasi olema. Ainus võimalik debütant on HC Tallinna joonemängija Rainer Kelk, ent temagi on varem koondiselaagrites osalenud.
"Tänase seisuga oleme saanud kokku kõik mängijad, keda soovisime. Celminšil oli detsembris kannavigastus, aga see peaks nüüd kontrolli all olema. Varuski kvaliteet on mulle teada ja ta toob kogemustega kindlasti võitlust väravavahi positsioonile. Kelk on huvitav ja teist tüüpi joonemängija," lahkas Sivertsson tehtud valikuid.
"Väga kasulik on meeskond niivõrd pikaks ajaks kokku saada. Meil on olnud laagreid Poolas ja Rootsis, aga alati oli seal puudujaid. Seega on hea kõigi parematega ühiselt töötada nii individuaalselt kui meeskondlikult. Nii saame usutavasti viia tehnilise praagi mängudes miinimumini ja parandada taktikalisi vigu, mida tegime MM-mängudes," selgitas 54-aastane rootslane.
Luksemburgi ettevalmistus erineb Eesti omast täielikult, sest meeskonda ootab enne EM-valikmänge veel kodune MM-valikturniir, kus kolme päeva jooksul kohtutakse Slovakkia, Leedu ja Fääri saartega. Sügisel pidas Luksemburg kodus kaks maavõistlust Lätiga ning sai ühe võidu ja ühe kaotuse. Detsembris kaotati kahel korral võõrsil Itaaliale.
"Ühest küljest on kindlasti vastasele kasulik saada mängukogemust. Aga teisest küljest, suureneb sellise koormusega vigastuste- ja väsimusoht. Meile aga annab kolme mängu nägemine vahetult enne omavahelist vastasseisu hindamatut videomaterjali, mille põhjal valmistuda," hindas Sivertsson.
Eesti koondis EM-valikmängudeks: Eston Varusk, Henri Sillaste, Alfred Timmo (kõik Põlva Serviti), Robin Oberg, Armis Priskus, Kaspar Lees, Markus Viitkar, Rainer Kelk (kõik HC Tallinn), Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Armi Pärt (HIF Karlskrona), Jürgen Rooba (Nice'i Cavigal Handball), Kristo Voika (Nove Veseli TJ Sokol), Rasmus Ots (SG VTB/Altjührden), Mait Patrail (TSV Hannover-Burgdorf), Dener Jaanimaa (Zaporožje HC Motor), Hendrik Varul (Hammarby IF), Karl Roosna (HSG Krefeld), Karl Toom (TV Emsdetten), Andris Celminš (Velenje RK Gorenje). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman. | Peatreener Sivertsson kutsus käsipallikoondisse 19 mängijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EM-i vaheetapil selgitavad kuus koondist kolm pääsejat põhivalikturniirile, kus selguvad 24 parema hulka pääsejad. EM-finaalturniir toimub 2022. aasta jaanuaris Ungaris ja Slovakkias, peale korraldajate saavad otsepääsme peagi algava 2020. aasta EM-i kaks finalisti. Lisaks Eesti-Luksemburg paarile on vaheetapil vastamisi veel Gruusia – Soome ja Belgia – Küpros.
Eesti meeskond koguneb järgmisel nädalal, et Käärikul neljapäevases laagris ja pärast paari puhkepäeva Tallinnas mängudeks valmistuda. Thomas Sivertssoni käsutuses on 19 mängijat, kellest Käärikul puudub Mait Patrail. Saksamaa Bundesliga läks talvepausile vaid paar päeva enne aastavahetust ning TSV Hannover-Burgdorfi pallurile lubati lisapuhkust.
Pärast enam kui aastast pausi on koondise ridades tagasi Põlva Serviti kogenud väravavaht Eston Varusk. Sügisel MM-valikmängudest vigastustega eemale jäänud Karl Toom, Andris Celminš ja Karl Roosna peaks kõik tervetena rivis tagasi olema. Ainus võimalik debütant on HC Tallinna joonemängija Rainer Kelk, ent temagi on varem koondiselaagrites osalenud.
"Tänase seisuga oleme saanud kokku kõik mängijad, keda soovisime. Celminšil oli detsembris kannavigastus, aga see peaks nüüd kontrolli all olema. Varuski kvaliteet on mulle teada ja ta toob kogemustega kindlasti võitlust väravavahi positsioonile. Kelk on huvitav ja teist tüüpi joonemängija," lahkas Sivertsson tehtud valikuid.
"Väga kasulik on meeskond niivõrd pikaks ajaks kokku saada. Meil on olnud laagreid Poolas ja Rootsis, aga alati oli seal puudujaid. Seega on hea kõigi parematega ühiselt töötada nii individuaalselt kui meeskondlikult. Nii saame usutavasti viia tehnilise praagi mängudes miinimumini ja parandada taktikalisi vigu, mida tegime MM-mängudes," selgitas 54-aastane rootslane.
Luksemburgi ettevalmistus erineb Eesti omast täielikult, sest meeskonda ootab enne EM-valikmänge veel kodune MM-valikturniir, kus kolme päeva jooksul kohtutakse Slovakkia, Leedu ja Fääri saartega. Sügisel pidas Luksemburg kodus kaks maavõistlust Lätiga ning sai ühe võidu ja ühe kaotuse. Detsembris kaotati kahel korral võõrsil Itaaliale.
"Ühest küljest on kindlasti vastasele kasulik saada mängukogemust. Aga teisest küljest, suureneb sellise koormusega vigastuste- ja väsimusoht. Meile aga annab kolme mängu nägemine vahetult enne omavahelist vastasseisu hindamatut videomaterjali, mille põhjal valmistuda," hindas Sivertsson.
Eesti koondis EM-valikmängudeks: Eston Varusk, Henri Sillaste, Alfred Timmo (kõik Põlva Serviti), Robin Oberg, Armis Priskus, Kaspar Lees, Markus Viitkar, Rainer Kelk (kõik HC Tallinn), Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Armi Pärt (HIF Karlskrona), Jürgen Rooba (Nice'i Cavigal Handball), Kristo Voika (Nove Veseli TJ Sokol), Rasmus Ots (SG VTB/Altjührden), Mait Patrail (TSV Hannover-Burgdorf), Dener Jaanimaa (Zaporožje HC Motor), Hendrik Varul (Hammarby IF), Karl Roosna (HSG Krefeld), Karl Toom (TV Emsdetten), Andris Celminš (Velenje RK Gorenje). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman.
### Response:
Peatreener Sivertsson kutsus käsipallikoondisse 19 mängijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue baari avamisega tutvustab Brewdog ka kaht uut õlut. Üks neist on Wake Up Call, mis on alkoholivaba kohvi- stout, ning teine Hazy AF, mis on alkoholivaba IPA, vahendas pruulikoda oma blogis.
Koos alkoholivaba baari avamisega algatas Brewdog kõigis enda Suurbritanna baarides kampaania "Drink All You Can Jan". Värske kampaania raames kehtib jaanuaris kõigile alkoholivabadele õlledele tasuta täitmine.
BrewDog on kõige suurem iseseisev pruulikoda Šotimaal, mille toodangu mahuks on umbes 120 000 pudelit kuus ja õlut eksporditakse üle maailma. 2017. aastal avas Brewbog oma baari ka Tallinnas Rotermannis. | Šoti pruulikoda Brewdog avab maailma esimese alkoholivaba õlle baari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue baari avamisega tutvustab Brewdog ka kaht uut õlut. Üks neist on Wake Up Call, mis on alkoholivaba kohvi- stout, ning teine Hazy AF, mis on alkoholivaba IPA, vahendas pruulikoda oma blogis.
Koos alkoholivaba baari avamisega algatas Brewdog kõigis enda Suurbritanna baarides kampaania "Drink All You Can Jan". Värske kampaania raames kehtib jaanuaris kõigile alkoholivabadele õlledele tasuta täitmine.
BrewDog on kõige suurem iseseisev pruulikoda Šotimaal, mille toodangu mahuks on umbes 120 000 pudelit kuus ja õlut eksporditakse üle maailma. 2017. aastal avas Brewbog oma baari ka Tallinnas Rotermannis.
### Response:
Šoti pruulikoda Brewdog avab maailma esimese alkoholivaba õlle baari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta viimasel nädalal langes ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunud inimeste arv võrreldes eelnenud nädalaga 53 protsenti, kuid grippi haigestumine kasvas kolm korda. Laboratoorselt leidis kinnitust 104 gripijuhtu, millest 43 olid A- ja 61 B-gripiviirus.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ütles, et arsti poole pöördunute arv langes ilmselt pühade ja koolivaheaja tõttu, mistõttu haigestunud inimesed ei pruugigi kohe arsti poole pöörduda.
"Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Kuid haigestumine on tõusutrendil," sõnas Sadikova.
Grippi haigestunute seas on kaks kolmandikku kuni 15-aastased lapsed. Tööealised ja vanemaealised patsiendid moodustavad haigetest vastavalt 28,9 ja 3,8 protsenti.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi viis patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel gripi tõttu haiglasse viidud 30 patsienti, neist üle 90 protsendi on olnud kuni 19-aastased lapsed ja noorukid.
Gripp võib kulgeda ka väikse palaviku ja eriliste sümptomiteta, kuid terviseamet manitseb isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel rahvarohketest kohtadest eemale hoidma, sest viirus võib muidu levida riskirühmadele, kelle jaoks võib gripp olla eluohtlik. Samuti on viirust püstijalu põdedes suurem oht saada raskeid tüsistusi.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega. | Grippi haigestumine kasvas nädalaga kolmekordseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta viimasel nädalal langes ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunud inimeste arv võrreldes eelnenud nädalaga 53 protsenti, kuid grippi haigestumine kasvas kolm korda. Laboratoorselt leidis kinnitust 104 gripijuhtu, millest 43 olid A- ja 61 B-gripiviirus.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ütles, et arsti poole pöördunute arv langes ilmselt pühade ja koolivaheaja tõttu, mistõttu haigestunud inimesed ei pruugigi kohe arsti poole pöörduda.
"Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Kuid haigestumine on tõusutrendil," sõnas Sadikova.
Grippi haigestunute seas on kaks kolmandikku kuni 15-aastased lapsed. Tööealised ja vanemaealised patsiendid moodustavad haigetest vastavalt 28,9 ja 3,8 protsenti.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi viis patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel gripi tõttu haiglasse viidud 30 patsienti, neist üle 90 protsendi on olnud kuni 19-aastased lapsed ja noorukid.
Gripp võib kulgeda ka väikse palaviku ja eriliste sümptomiteta, kuid terviseamet manitseb isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel rahvarohketest kohtadest eemale hoidma, sest viirus võib muidu levida riskirühmadele, kelle jaoks võib gripp olla eluohtlik. Samuti on viirust püstijalu põdedes suurem oht saada raskeid tüsistusi.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
### Response:
Grippi haigestumine kasvas nädalaga kolmekordseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toom tunnistas, et filmi pika ettevalmistuse jooksul tundis ta end nagu orav rattas ning tulemust ei osanud ta ette näha, vahendas Los Angeles Times.
"Eestlased, meedia ja kõik olid filmist väga teadlikud, sest selle tegemine võttis nii palju aega. Ja kui me otsisime näitlejaid, oli igal eestlasel oma nägemus, kuidas film peaks välja nägema, sest see põhines ju raamatul. Kuigi paljud eestlased pole seda raamatut tegelikult lugenudki," arutles Toom.
Toom lisas, et režissöörina on alati risk, et inimesed pole tulemusega rahul. "Jah, ma olin vägagi valmis, et mind maapõhja tambitakse," tunnistas Toom.
"Tõde ja õigust" saatis aga suur edu, pälvides vaadatuima Eesti filmi tiitli ning jõudes Oscari-nominatsioonide eelnimekirja.
Toom lisas, et loomingulise töö puhul on alati võimalus läbikukkumiseks, mis paneb teda ainult rohkem töötama. "Mida kõrgemad on panused, seda enam sa ennast tagant lükkad ja seda suurem on rõõm õnnestumise järel," arutas Toom, kes valmistab juba ette oma järgmist filmi pealkirjaga "Gateway 6".
"Tõde ja õigust" valmistas Toom ette aastaid. Stsenaariumi valmimine võttis neli aastat ja sellele lisandus kolm, et film kinolinale jõuaks.
Toom paljastas väljaandes, et tema suurimaks väljakutseks "Tõe ja õiguse" filmimisel oli ilm. "Eriti keeruline oli talveosa. On inimesi, kes ütlevad, et kliimasoojenemine on väljamõeldis, kuid Eestis on meil alati olnud neli aastaaega. Nüüd on ilm tõeliselt muutumas ja talv tuleb igal aastal üha hiljem. Mõnel aastal pole talve ollagi," ütles Toom, et seetõttu tuli talvevõtteid kaks korda edasi lükata. | Tanel Toom Los Angeles Times'ile: olin valmis, et mind maapõhja tambitakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toom tunnistas, et filmi pika ettevalmistuse jooksul tundis ta end nagu orav rattas ning tulemust ei osanud ta ette näha, vahendas Los Angeles Times.
"Eestlased, meedia ja kõik olid filmist väga teadlikud, sest selle tegemine võttis nii palju aega. Ja kui me otsisime näitlejaid, oli igal eestlasel oma nägemus, kuidas film peaks välja nägema, sest see põhines ju raamatul. Kuigi paljud eestlased pole seda raamatut tegelikult lugenudki," arutles Toom.
Toom lisas, et režissöörina on alati risk, et inimesed pole tulemusega rahul. "Jah, ma olin vägagi valmis, et mind maapõhja tambitakse," tunnistas Toom.
"Tõde ja õigust" saatis aga suur edu, pälvides vaadatuima Eesti filmi tiitli ning jõudes Oscari-nominatsioonide eelnimekirja.
Toom lisas, et loomingulise töö puhul on alati võimalus läbikukkumiseks, mis paneb teda ainult rohkem töötama. "Mida kõrgemad on panused, seda enam sa ennast tagant lükkad ja seda suurem on rõõm õnnestumise järel," arutas Toom, kes valmistab juba ette oma järgmist filmi pealkirjaga "Gateway 6".
"Tõde ja õigust" valmistas Toom ette aastaid. Stsenaariumi valmimine võttis neli aastat ja sellele lisandus kolm, et film kinolinale jõuaks.
Toom paljastas väljaandes, et tema suurimaks väljakutseks "Tõe ja õiguse" filmimisel oli ilm. "Eriti keeruline oli talveosa. On inimesi, kes ütlevad, et kliimasoojenemine on väljamõeldis, kuid Eestis on meil alati olnud neli aastaaega. Nüüd on ilm tõeliselt muutumas ja talv tuleb igal aastal üha hiljem. Mõnel aastal pole talve ollagi," ütles Toom, et seetõttu tuli talvevõtteid kaks korda edasi lükata.
### Response:
Tanel Toom Los Angeles Times'ile: olin valmis, et mind maapõhja tambitakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja (Isamaa) ütles ERR-ile, et peab õigeks, et riigikohtu hinnang nüüd selge on.
"Põhimõtteliselt ei ole ju tegemist mingi sellise olukorraga, et seadus oleks lõpuni mäda, vaid tuleb üle vaadata täpselt see osa, millele riigikohus osundab ehk jälgimisest teavitamine," lausus Metsoja.
Metsoja sõnul toimub 20. jaanuaril ühiskoosolek julgeoleku asutuste järelevalve erikomisjoniga.
"Püüame kõik osapooled ühe laua taha kokku saada, rääkida need kitsaskohad uuesti läbi, sest toona ametkondades tuli signaal, et nad olid kindlad, et ei ole mingit õiguslikku ja põhiseaduslikku riivet. Nüüd oleme ikkagi saanud selge hinnangu, et tuleb muutusi sisse viia. Ja arutamegi ning püüame kokku leppida, kuidas sellega edasi võiks minna ja millisest komisjonist saab juhtivkomisjon," rääkis Metsoja.
Metsoja prognoosis, et riigikogu suurde saali võib seaduseelnõu uuesti jõua märtsi lõpus.
Riigikohus rahuldas detsembris president Kersti Kaljulaidi taotluse tunnistada kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus põhiseaduse vastaseks. Samas ei nõustunud riigikohus kõigi presidendi etteheidetega nimetatud seadusele.
President jättis selle aasta 7. märtsil välja kuulutamata 20. veebruaril riigikogus vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse, mis annab kaitseväele muu hulgas õiguse ajutise julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida. | Riigikogu alustab taas kaitseväe korralduse seaduse menetlemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja (Isamaa) ütles ERR-ile, et peab õigeks, et riigikohtu hinnang nüüd selge on.
"Põhimõtteliselt ei ole ju tegemist mingi sellise olukorraga, et seadus oleks lõpuni mäda, vaid tuleb üle vaadata täpselt see osa, millele riigikohus osundab ehk jälgimisest teavitamine," lausus Metsoja.
Metsoja sõnul toimub 20. jaanuaril ühiskoosolek julgeoleku asutuste järelevalve erikomisjoniga.
"Püüame kõik osapooled ühe laua taha kokku saada, rääkida need kitsaskohad uuesti läbi, sest toona ametkondades tuli signaal, et nad olid kindlad, et ei ole mingit õiguslikku ja põhiseaduslikku riivet. Nüüd oleme ikkagi saanud selge hinnangu, et tuleb muutusi sisse viia. Ja arutamegi ning püüame kokku leppida, kuidas sellega edasi võiks minna ja millisest komisjonist saab juhtivkomisjon," rääkis Metsoja.
Metsoja prognoosis, et riigikogu suurde saali võib seaduseelnõu uuesti jõua märtsi lõpus.
Riigikohus rahuldas detsembris president Kersti Kaljulaidi taotluse tunnistada kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus põhiseaduse vastaseks. Samas ei nõustunud riigikohus kõigi presidendi etteheidetega nimetatud seadusele.
President jättis selle aasta 7. märtsil välja kuulutamata 20. veebruaril riigikogus vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse, mis annab kaitseväele muu hulgas õiguse ajutise julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.
### Response:
Riigikogu alustab taas kaitseväe korralduse seaduse menetlemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heategevussaate partneriks on MTÜ Oskar Alliku kodu, kellega koos selgitati vajadust ennetava ja rehabiliteeriva miljööteraapilise ravilahenduse järele hingetraumadega noortele. "Jõulutunneli" üleskutse märgata haiget saanud noori ja toetada miljööteraapilise ravikodu rajamist leidis väga sooja vastuvõtu. 31. detsembri südaöö seisuga oli telefoniannetusi laekunud 277 390 eurot, 20 441 eurot kanti otseannetustena MTÜ pangakontole. Pea 100 000 euro ulatuses on sõlmitud eellepinguid Eesti juhtivate puiduettevõtetega, kelle toetusel saab ravikodu esimese maja ehitamine võimalikuks.
Tänu "Jõulutunnelile" saab mittetulundusühing ellu viia unistuse, tuues sarnaselt Põhjamaadele tervikliku miljööteraapilise raviteenuse ka Eestisse. MTÜ Oskar Alliku kodu esindajad dr Anne Daniel-Karlsen ja Ants Johanson tänasid selle eest kõiki toetajaid: "Oleme südamest tänulikud Eesti inimestele, kes oma annetusega näitasid, et nad hoolivad ning valutavad südant meie laste ja noorte pärast, kelle usk, et keegi neid nende lootusetusetuna näivas olukorras aidata tahab, kadunud oli. See on imeline kingitus meile, eelkõige aga Eesti lastele."
Heategevussaate 20-aastase ajaloo jooksul on "Jõulutunnel" abistanud tuhandeid eestimaalasi. Saate produtsent Ene-Maris Tali tunneb heameelt, et sedavõrd oluline teema nagu psüühikahäiretega lapsed ja noored puudutas väga paljude inimeste südant. "Rahvusringhäälingu roll on tõstatada ühiskonnas olulisi teemasid, mis vajavad lahendamist. Tänavune "Jõulutunnel" võttis endale ülesande rääkida lastest, keda on väärkoheldud, kiusatud, hüljatud ja kes on täiskasvanute tülide vahele jäänud või nende ohvrid olnud. Need lapsed on meie keskel, aga me ei märka nende seisundit või ei oska seda ära tunda. Loodan väga, et siit edasi võetakse probleemi tõsiselt ning koos esimese ravikoduga muutub abi katkise hingega lastele ja nende peredele kättesaadavamaks."
"Jõulutunnel 2019" saadet juhtisid Anna ja Kristjan Pihl, eelsaadet Hannes Hermaküla. Teemakohased videolood tõid saatesse Christel Karits, Silvia Karro, Aivi Parijõgi, Hannes Hermaküla, Kaidor Kahar, Ants Lusti. Saates musitseerisid ansambel Miljardid, Lenna, Jäääär, Sissi ja Uku, Raul ja Carlos Ukareda, Justament ja Inga Lunge, Laura ja Koit, Curly Strings koos saatejuht Kristjan Pihliga, Anne Veski, Rasmus Rändvee, Reket, Ott Lepland, Ariadne, Elina Nechayeva, Marek Sadam ja Maia Vahtramäe. Kontserdil Tartu Pauluse kirikus astusid üles Tõnis Mägi, Johansonid, Riho Sibul ja Ain Agan, Rolf Roosalu ja Tiit Kikas, organist Maris Podegrat jt.
"Jõulutunneli" meeskonda kuultusid sel aastal režissöör Sander Allikmäe, toimetajad Marika Kaasik ja Ene-Maris Tali, muusikatoimetaja Birgit Rae, kunstnik Ivi Piho, juhtoperaator Raul Priks, projektijuht ning produtsent Ene-Maris Tali.
"Jõulutunneli" lugusid ja muusikavideoid saab vaadata erilehel.
Miljööteraapilise ravikodu rajamisest saab pikemalt lugeda lehelt peedukodu.ee. | "Jõulutunneli" abil koguti psüühiliste traumadega laste heaks rekordiliselt pea 400 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heategevussaate partneriks on MTÜ Oskar Alliku kodu, kellega koos selgitati vajadust ennetava ja rehabiliteeriva miljööteraapilise ravilahenduse järele hingetraumadega noortele. "Jõulutunneli" üleskutse märgata haiget saanud noori ja toetada miljööteraapilise ravikodu rajamist leidis väga sooja vastuvõtu. 31. detsembri südaöö seisuga oli telefoniannetusi laekunud 277 390 eurot, 20 441 eurot kanti otseannetustena MTÜ pangakontole. Pea 100 000 euro ulatuses on sõlmitud eellepinguid Eesti juhtivate puiduettevõtetega, kelle toetusel saab ravikodu esimese maja ehitamine võimalikuks.
Tänu "Jõulutunnelile" saab mittetulundusühing ellu viia unistuse, tuues sarnaselt Põhjamaadele tervikliku miljööteraapilise raviteenuse ka Eestisse. MTÜ Oskar Alliku kodu esindajad dr Anne Daniel-Karlsen ja Ants Johanson tänasid selle eest kõiki toetajaid: "Oleme südamest tänulikud Eesti inimestele, kes oma annetusega näitasid, et nad hoolivad ning valutavad südant meie laste ja noorte pärast, kelle usk, et keegi neid nende lootusetusetuna näivas olukorras aidata tahab, kadunud oli. See on imeline kingitus meile, eelkõige aga Eesti lastele."
Heategevussaate 20-aastase ajaloo jooksul on "Jõulutunnel" abistanud tuhandeid eestimaalasi. Saate produtsent Ene-Maris Tali tunneb heameelt, et sedavõrd oluline teema nagu psüühikahäiretega lapsed ja noored puudutas väga paljude inimeste südant. "Rahvusringhäälingu roll on tõstatada ühiskonnas olulisi teemasid, mis vajavad lahendamist. Tänavune "Jõulutunnel" võttis endale ülesande rääkida lastest, keda on väärkoheldud, kiusatud, hüljatud ja kes on täiskasvanute tülide vahele jäänud või nende ohvrid olnud. Need lapsed on meie keskel, aga me ei märka nende seisundit või ei oska seda ära tunda. Loodan väga, et siit edasi võetakse probleemi tõsiselt ning koos esimese ravikoduga muutub abi katkise hingega lastele ja nende peredele kättesaadavamaks."
"Jõulutunnel 2019" saadet juhtisid Anna ja Kristjan Pihl, eelsaadet Hannes Hermaküla. Teemakohased videolood tõid saatesse Christel Karits, Silvia Karro, Aivi Parijõgi, Hannes Hermaküla, Kaidor Kahar, Ants Lusti. Saates musitseerisid ansambel Miljardid, Lenna, Jäääär, Sissi ja Uku, Raul ja Carlos Ukareda, Justament ja Inga Lunge, Laura ja Koit, Curly Strings koos saatejuht Kristjan Pihliga, Anne Veski, Rasmus Rändvee, Reket, Ott Lepland, Ariadne, Elina Nechayeva, Marek Sadam ja Maia Vahtramäe. Kontserdil Tartu Pauluse kirikus astusid üles Tõnis Mägi, Johansonid, Riho Sibul ja Ain Agan, Rolf Roosalu ja Tiit Kikas, organist Maris Podegrat jt.
"Jõulutunneli" meeskonda kuultusid sel aastal režissöör Sander Allikmäe, toimetajad Marika Kaasik ja Ene-Maris Tali, muusikatoimetaja Birgit Rae, kunstnik Ivi Piho, juhtoperaator Raul Priks, projektijuht ning produtsent Ene-Maris Tali.
"Jõulutunneli" lugusid ja muusikavideoid saab vaadata erilehel.
Miljööteraapilise ravikodu rajamisest saab pikemalt lugeda lehelt peedukodu.ee.
### Response:
"Jõulutunneli" abil koguti psüühiliste traumadega laste heaks rekordiliselt pea 400 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonna teatel on 28-aastane Lappi ja tema kaardilugeja Janne Ferm tiimi esinumbrid. Lappi lõpetas eelmisel aastal küll kolm MM-rallit teisena, aga tervikuna hooaeg pigem ebaõnnestus. Tema karjääri ainus võit pärineb 2017. aasta Soome rallilt.
"Ootan pingsalt seda uut seiklust ja tahan juba näha, mida suudame saavutada," lausus Lappi. "Olen väga õnnelik, et M-Sport meid usaldas ja andis meile võimaluse näidata, milleks oleme võimelised. Alustame sel nädalal testimist ja ootan juba väga, et saaksin taas Fiesta rooli istuda."
Lappi kõrval on teine põhipiloot Teemu Suninen, kes alustab M-Spordis teist hooaega. Soomlaste kõrval teeb üheksal rallil kaasa Gus Greensmith.
M-Spordi sõnul panustavad nad sel aastal noorusele – kolme sõitja keskmine vanus on 25, mehaanikute keskmine vanus on vaid 30 ning tiimijuht Richard Millener on alles 35-aastane.
"Läheme mitmel viisil juurte juurde tagasi – meil on noor meeskond ja meil on põhisõitjad taas soomlased," lausus M-Spordi tegevjuht Malcolm Wilson, viidates aegadele, kui Fordi sõitjad olid alguses Mikko Hirvonen ja Marcus Grönholm ning seejärel Hirvonen ja Jari-Matti Latvala. "Marcus, Mikko ja Jari-Matti tegid suurepäraseid tulemusi, ootan põnevusega, mida lendavate soomlaste järgmine põlvkond suudab."
"Meie filosoofia on alati olnud noorte ja andekate esiletõstmine ja arendamine," lisas Wilson. "Esapekka, Teemu ja Gus on kolm andekat noort, kes on võimelised tegema häid tulemusi. Kogu meeskond võib küll olla noor, aga neil on kogemusi ja ka ambitsioone, et kaugele jõuda. Jään ootama, milleks nad 2020. aastal võimelised on." | Esapekka Lappi liituski M-Spordi meeskonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonna teatel on 28-aastane Lappi ja tema kaardilugeja Janne Ferm tiimi esinumbrid. Lappi lõpetas eelmisel aastal küll kolm MM-rallit teisena, aga tervikuna hooaeg pigem ebaõnnestus. Tema karjääri ainus võit pärineb 2017. aasta Soome rallilt.
"Ootan pingsalt seda uut seiklust ja tahan juba näha, mida suudame saavutada," lausus Lappi. "Olen väga õnnelik, et M-Sport meid usaldas ja andis meile võimaluse näidata, milleks oleme võimelised. Alustame sel nädalal testimist ja ootan juba väga, et saaksin taas Fiesta rooli istuda."
Lappi kõrval on teine põhipiloot Teemu Suninen, kes alustab M-Spordis teist hooaega. Soomlaste kõrval teeb üheksal rallil kaasa Gus Greensmith.
M-Spordi sõnul panustavad nad sel aastal noorusele – kolme sõitja keskmine vanus on 25, mehaanikute keskmine vanus on vaid 30 ning tiimijuht Richard Millener on alles 35-aastane.
"Läheme mitmel viisil juurte juurde tagasi – meil on noor meeskond ja meil on põhisõitjad taas soomlased," lausus M-Spordi tegevjuht Malcolm Wilson, viidates aegadele, kui Fordi sõitjad olid alguses Mikko Hirvonen ja Marcus Grönholm ning seejärel Hirvonen ja Jari-Matti Latvala. "Marcus, Mikko ja Jari-Matti tegid suurepäraseid tulemusi, ootan põnevusega, mida lendavate soomlaste järgmine põlvkond suudab."
"Meie filosoofia on alati olnud noorte ja andekate esiletõstmine ja arendamine," lisas Wilson. "Esapekka, Teemu ja Gus on kolm andekat noort, kes on võimelised tegema häid tulemusi. Kogu meeskond võib küll olla noor, aga neil on kogemusi ja ka ambitsioone, et kaugele jõuda. Jään ootama, milleks nad 2020. aastal võimelised on."
### Response:
Esapekka Lappi liituski M-Spordi meeskonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Volkswagen ja Saksa tarbijaorganisatsioonide föderatsioon (VZBV) otsustasid alustada läbirääkimisi võimalikku lepituse üle," teatas firma.
Kõnelused on algusjärgus ja lepituseni jõudmine pole tagatud, kuid nii Volkswageni kui VZBV teatel loodetakse pragmaatilist lahendust, mis oleksid kasulikud tarbijale.
Võimaliku lahendusega peaks nõus olema vähemalt 70 protsenti hagejatest, teatas VZBV.
Volkswageni vastu on hagi esitanud umbes 400 000 diiselautode omanikku. Hagid puudutavad diiselautode heitmepettust, mis hõlmas umbes 11 miljonit sõidukit üle maailma.
Volkswagen ja selle tütarfirmad paigaldasid autodesse niinimetatud katkestusseadmed, mis näitasid laboritestidel emissiooni väiksemana kui see oli tegelikes sõiduoludes.
Pettusega seonduvad trahvid, tagasikutsumised ja kompensatsioonid on firmale maksma läinud üle 30 miljardi euro. | Volkswagen alustas Saksamaaga diislipettuse massihagi läbirääkimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Volkswagen ja Saksa tarbijaorganisatsioonide föderatsioon (VZBV) otsustasid alustada läbirääkimisi võimalikku lepituse üle," teatas firma.
Kõnelused on algusjärgus ja lepituseni jõudmine pole tagatud, kuid nii Volkswageni kui VZBV teatel loodetakse pragmaatilist lahendust, mis oleksid kasulikud tarbijale.
Võimaliku lahendusega peaks nõus olema vähemalt 70 protsenti hagejatest, teatas VZBV.
Volkswageni vastu on hagi esitanud umbes 400 000 diiselautode omanikku. Hagid puudutavad diiselautode heitmepettust, mis hõlmas umbes 11 miljonit sõidukit üle maailma.
Volkswagen ja selle tütarfirmad paigaldasid autodesse niinimetatud katkestusseadmed, mis näitasid laboritestidel emissiooni väiksemana kui see oli tegelikes sõiduoludes.
Pettusega seonduvad trahvid, tagasikutsumised ja kompensatsioonid on firmale maksma läinud üle 30 miljardi euro.
### Response:
Volkswagen alustas Saksamaaga diislipettuse massihagi läbirääkimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäletan veel üsna hästi seda nüüdseks kahekümne aasta tagust (potentsiaalse maailmalõpu) aastavahetuse eufooriat, mis algas juba päeval telekast nähtud Sydney ilutulestikuga ja suurenes sealt edasi iga täistunniga. Põlva kortermaja küljelt avanev vaade ei olnud muidugi tund hiljem Berliinis toimunud ekstravagantsusega võrreldav, kuid kohale see kahega algav aastatuhat ja ilmselt paljude jaoks kasvav ilutulestikujoovastus jõudis.
Kuigi erilist vaimustust ilutulestikud minus enam ei tekita, jalutan harjumusest jätkuvalt südaööks kuhugi mitte liialt inimeste sekka vaatemängu imetlema. Värvilised plahvatused kutsuvad ikka esile veidi nostalgiat, elevust ning ka ärevust tuleviku, asjatundmatult rakette laskvate inimeste ja üksi koju jäetud loomade pärast. Kuigi olen nõus, et halli argipäeva vahele kord aastas silmailu laskmine ei tee massi moraali ülalhoidmise seisukohalt paha, tõstataksin hoopiski küsimuse, kas sellesse on vaja anda igast koduaiast oma panus?
Sädeluse süngem külg
Esimesed "looduslikud" ilutulestikud leiutati iidses Hiinas, ajavahemikus 200 kuni 101 eKr. Algelised ilutulestikud olid arvatavasti valmistatud kuumutamisel plahvatavast bambusest. Kuskil vahemikus 600–900 pKr leiutas hiina alkeemik kaaliumnitraadi, söe ja väävli segul baseeruva püssirohu, mida kasutati seejärel esimese keemilise ilutulestiku loomiseks. Tänapäeva ilutulestikke valmistatakse jätkuvalt püssirohuga, mis koosneb tavaliselt kaaliumnitraadist (oksüdeerija), söest või süsinikust (kütus) ja väävlist (kiirendi). Ehk siis enam kui tuhande aastaga ei ole ilutulestik muutunud eriti keskkonnasõbralikumaks ning inimkonnal ei ole plahvatavatest ja sädelevatest asjadest küllalt saanud.
Selle vaimustuse negatiivne mõju inimestele ja loodusele algab juba tootmise esimestest etappidest. Paljud kasutatavad toorained kaevandatakse mägedest – see on vastutustundetu protsess, mille käigus raiutakse metsi ja hävitatakse eluslooduse elupaiku, ning see, et kaevanduste töötajate ja nende lähedal elavate inimeste elu pole just hiilgav, on keskkonnakolumni igakuistele lugejatele ilmselt juba selge.
Uusaastaööl oleme aga kõik kaevanduste töötajatega üsna samas paadis, vähemalt oma kopsude kahjustamisega. Aastavahetuse tulevärk suurendab metallosakesi sisaldavate peentolmude osakaalu õhus ajutiselt umbes sada korda. Saksamaa statistika kohaselt 30–40 mikrogrammilt kuupmeetri kohta nelja tuhandeni. Suurbritannia atmosfääris sisalduvate teatud tüüpi metallosakeste suurimad allikad on ilutulestikud, mille kasutamine ei ole põhimõtteliselt mingil moel reguleeritud, samal ajal kui autotootjad ja tehased on sunnitud paigaldama seadusandluse tõttu aina enam filtreid saaste vähendamiseks.
Londoni teadlaste andmetel on näiteks Indias seostatud Diwali pidustuste ilutulestikke elanike hingamisprobleemide suurenemisega 30–40% võrra. Õhust alla langevad kemikaalid leiavad aga oma tee veekogudesse. Seda on peetud kilpnäärmeprobleemide üheks põhjustajaks ning see on viinud omakorda mõnes USA osariigis joogivee piiranguteni.
Šveitsi keskkonnaameti uuringu kohaselt süüdatakse riigis igal aastal 2000 tonni ilutulestikku – see paiskab õhku 86 tonni süsinikdioksiidi. Pürotehnikast veerand tulistatakse taevasse kuu jooksul toimuval Züri Fäschtil. Kolme piduliku 20–30-minutilise ilutulestiku jooksul tekitatakse kokku 23 tonni süsinikdioksiidi. Ligikaudu kahe miljoni külastaja peale jagatuna vallandab see 12 grammi süsinikdioksiidi inimese kohta – umbes sama palju kui tund aega töötav sülearvuti. On see nüüd palju või vähe, oleneb ilmselt ka igaühe isiklikust tunnetusest. USA ilutulestikud tekitavad aga näiteks 60 340 tonni süsinikdioksiidi aastas, mis on veidi enam kui 12 000 auto aastane saaste.
Paugutamise stressirohked tagajärjed
Selle mastaabi juures võib ehk tõesti koduaiast lastav üksik rakett tunduda üsna pisike tilk reostusmeres, kuid esiteks, kui kõik mõtlevad nii… Ja teiseks võib selle küsimuse ka ümber keerata: mida see väike pauk siis üldisele visuaalile juurde annab? Ei midagi positiivset. Veidi hoomamatu süsinikdioksiidi reostuse kõrval on silmaga nähtav ja statistikasse pandav näiteks tervisekahju, mida amatööridest pürotehnikud endale ja ümbritsevatele inimestele tekitavad. Enesevigastamise juhtumitest ülevaate saamiseks piisab 1. jaanuaril uudiste lugemisest. USA vastavateemalistes artiklites tuuakse kannatajatena välja ka sõjaveteranid, kelle puhul võivad valjud paugud süvendada posttraumaatilist stressihäiret.
Minul on väga raske vaadata ka oma pere hirmunud kassi ja aastavahetusperioodil Facebooki seinal videoid ilutulestikest traumeeritud loomadest ning lugeda uudiseid neist, kes on paanikast silmanägemise kaotanud või lausa infarkti kätte surnud.
Kui oled võtnud uut aastat kunagi vastu mõne kõrgema maja katusel, siis tead ka seda, missugust paanikat see tekitab lindudes. Näiteks 2010. aasta uusaastaööl süüdati Arkansases ilma vastava ameti loata professionaalse kvaliteediga ilutulestik, mis ehmatas oma puhkepaigalt üles punatiivalised musträstad. Pimeduses ja segaduses lendasid linnud majade, autode ja puude vastu ning langesid inimeste õuduseks massiliselt linnatänavatele. Hinnanguliselt 5000 lindu suri nii otseselt kokkupõrgete tõttu kui ka teedel autode alla jäädes.
Uue tehnoloogiaga püssirohuajastust välja
Ilmselgelt oleks parim viis ilutulestike mõju vähendamiseks need lihtsalt ära jätta. Ent seda ei juhtu ilmselt niipea, seega lähenegem asjale nii nagu igasugustele muudele keskkonnareostajatele: kui täielikult vältida ei anna, tuleb üritada mõju vähendada ja positiivsete tegudega tasakaalustada. Nii on näiteks mulle 20 aastat tagasi esimest millenniumiväärilist silmailu pakkunud Sydney muutnud oma aastavahetuse 100% süsinikuneutraalseks. Üritustel osalejaid julgustatakse liikuma pidudele jalgrattaga, jalgsi või ühistranspordiga ning peaaegu kogu maha jäänud prügi võetakse ringlusse. Ilutulestikud ise on valmistatud biolagunevast paberist ega jäta õhku kemikaale. Jääkreostuse kompenseerimiseks toetab linn taastuvenergia projekte, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Aga tulevikus võiks asendada ilutulestikud hoopis laseri-, drooni- või muude valgus-show'dega.
Lõpetuseks: kindlasti ei ole kõigil vaja ise pürotehnikuks hakata. Ilutulestik võiks olla professionaalide töö ja vaid aastavahetusel. Enda ja ümbritsevate inimeste, loomade ning keskkonna ohtu seadmise asemel leia omale mõnus koht, kust linna ilutulestikku vaadata. Kokku hoitud raha saad aga annetada näiteks varjupaigale või loomaaiale, mille asukad on raske uusaastaöö loodetavasti suuremate kahjustusteta üle elanud. | Helen Puistaja. Ilutulestik – sädelus, metallitolm, ja hirmunud loomad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäletan veel üsna hästi seda nüüdseks kahekümne aasta tagust (potentsiaalse maailmalõpu) aastavahetuse eufooriat, mis algas juba päeval telekast nähtud Sydney ilutulestikuga ja suurenes sealt edasi iga täistunniga. Põlva kortermaja küljelt avanev vaade ei olnud muidugi tund hiljem Berliinis toimunud ekstravagantsusega võrreldav, kuid kohale see kahega algav aastatuhat ja ilmselt paljude jaoks kasvav ilutulestikujoovastus jõudis.
Kuigi erilist vaimustust ilutulestikud minus enam ei tekita, jalutan harjumusest jätkuvalt südaööks kuhugi mitte liialt inimeste sekka vaatemängu imetlema. Värvilised plahvatused kutsuvad ikka esile veidi nostalgiat, elevust ning ka ärevust tuleviku, asjatundmatult rakette laskvate inimeste ja üksi koju jäetud loomade pärast. Kuigi olen nõus, et halli argipäeva vahele kord aastas silmailu laskmine ei tee massi moraali ülalhoidmise seisukohalt paha, tõstataksin hoopiski küsimuse, kas sellesse on vaja anda igast koduaiast oma panus?
Sädeluse süngem külg
Esimesed "looduslikud" ilutulestikud leiutati iidses Hiinas, ajavahemikus 200 kuni 101 eKr. Algelised ilutulestikud olid arvatavasti valmistatud kuumutamisel plahvatavast bambusest. Kuskil vahemikus 600–900 pKr leiutas hiina alkeemik kaaliumnitraadi, söe ja väävli segul baseeruva püssirohu, mida kasutati seejärel esimese keemilise ilutulestiku loomiseks. Tänapäeva ilutulestikke valmistatakse jätkuvalt püssirohuga, mis koosneb tavaliselt kaaliumnitraadist (oksüdeerija), söest või süsinikust (kütus) ja väävlist (kiirendi). Ehk siis enam kui tuhande aastaga ei ole ilutulestik muutunud eriti keskkonnasõbralikumaks ning inimkonnal ei ole plahvatavatest ja sädelevatest asjadest küllalt saanud.
Selle vaimustuse negatiivne mõju inimestele ja loodusele algab juba tootmise esimestest etappidest. Paljud kasutatavad toorained kaevandatakse mägedest – see on vastutustundetu protsess, mille käigus raiutakse metsi ja hävitatakse eluslooduse elupaiku, ning see, et kaevanduste töötajate ja nende lähedal elavate inimeste elu pole just hiilgav, on keskkonnakolumni igakuistele lugejatele ilmselt juba selge.
Uusaastaööl oleme aga kõik kaevanduste töötajatega üsna samas paadis, vähemalt oma kopsude kahjustamisega. Aastavahetuse tulevärk suurendab metallosakesi sisaldavate peentolmude osakaalu õhus ajutiselt umbes sada korda. Saksamaa statistika kohaselt 30–40 mikrogrammilt kuupmeetri kohta nelja tuhandeni. Suurbritannia atmosfääris sisalduvate teatud tüüpi metallosakeste suurimad allikad on ilutulestikud, mille kasutamine ei ole põhimõtteliselt mingil moel reguleeritud, samal ajal kui autotootjad ja tehased on sunnitud paigaldama seadusandluse tõttu aina enam filtreid saaste vähendamiseks.
Londoni teadlaste andmetel on näiteks Indias seostatud Diwali pidustuste ilutulestikke elanike hingamisprobleemide suurenemisega 30–40% võrra. Õhust alla langevad kemikaalid leiavad aga oma tee veekogudesse. Seda on peetud kilpnäärmeprobleemide üheks põhjustajaks ning see on viinud omakorda mõnes USA osariigis joogivee piiranguteni.
Šveitsi keskkonnaameti uuringu kohaselt süüdatakse riigis igal aastal 2000 tonni ilutulestikku – see paiskab õhku 86 tonni süsinikdioksiidi. Pürotehnikast veerand tulistatakse taevasse kuu jooksul toimuval Züri Fäschtil. Kolme piduliku 20–30-minutilise ilutulestiku jooksul tekitatakse kokku 23 tonni süsinikdioksiidi. Ligikaudu kahe miljoni külastaja peale jagatuna vallandab see 12 grammi süsinikdioksiidi inimese kohta – umbes sama palju kui tund aega töötav sülearvuti. On see nüüd palju või vähe, oleneb ilmselt ka igaühe isiklikust tunnetusest. USA ilutulestikud tekitavad aga näiteks 60 340 tonni süsinikdioksiidi aastas, mis on veidi enam kui 12 000 auto aastane saaste.
Paugutamise stressirohked tagajärjed
Selle mastaabi juures võib ehk tõesti koduaiast lastav üksik rakett tunduda üsna pisike tilk reostusmeres, kuid esiteks, kui kõik mõtlevad nii… Ja teiseks võib selle küsimuse ka ümber keerata: mida see väike pauk siis üldisele visuaalile juurde annab? Ei midagi positiivset. Veidi hoomamatu süsinikdioksiidi reostuse kõrval on silmaga nähtav ja statistikasse pandav näiteks tervisekahju, mida amatööridest pürotehnikud endale ja ümbritsevatele inimestele tekitavad. Enesevigastamise juhtumitest ülevaate saamiseks piisab 1. jaanuaril uudiste lugemisest. USA vastavateemalistes artiklites tuuakse kannatajatena välja ka sõjaveteranid, kelle puhul võivad valjud paugud süvendada posttraumaatilist stressihäiret.
Minul on väga raske vaadata ka oma pere hirmunud kassi ja aastavahetusperioodil Facebooki seinal videoid ilutulestikest traumeeritud loomadest ning lugeda uudiseid neist, kes on paanikast silmanägemise kaotanud või lausa infarkti kätte surnud.
Kui oled võtnud uut aastat kunagi vastu mõne kõrgema maja katusel, siis tead ka seda, missugust paanikat see tekitab lindudes. Näiteks 2010. aasta uusaastaööl süüdati Arkansases ilma vastava ameti loata professionaalse kvaliteediga ilutulestik, mis ehmatas oma puhkepaigalt üles punatiivalised musträstad. Pimeduses ja segaduses lendasid linnud majade, autode ja puude vastu ning langesid inimeste õuduseks massiliselt linnatänavatele. Hinnanguliselt 5000 lindu suri nii otseselt kokkupõrgete tõttu kui ka teedel autode alla jäädes.
Uue tehnoloogiaga püssirohuajastust välja
Ilmselgelt oleks parim viis ilutulestike mõju vähendamiseks need lihtsalt ära jätta. Ent seda ei juhtu ilmselt niipea, seega lähenegem asjale nii nagu igasugustele muudele keskkonnareostajatele: kui täielikult vältida ei anna, tuleb üritada mõju vähendada ja positiivsete tegudega tasakaalustada. Nii on näiteks mulle 20 aastat tagasi esimest millenniumiväärilist silmailu pakkunud Sydney muutnud oma aastavahetuse 100% süsinikuneutraalseks. Üritustel osalejaid julgustatakse liikuma pidudele jalgrattaga, jalgsi või ühistranspordiga ning peaaegu kogu maha jäänud prügi võetakse ringlusse. Ilutulestikud ise on valmistatud biolagunevast paberist ega jäta õhku kemikaale. Jääkreostuse kompenseerimiseks toetab linn taastuvenergia projekte, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Aga tulevikus võiks asendada ilutulestikud hoopis laseri-, drooni- või muude valgus-show'dega.
Lõpetuseks: kindlasti ei ole kõigil vaja ise pürotehnikuks hakata. Ilutulestik võiks olla professionaalide töö ja vaid aastavahetusel. Enda ja ümbritsevate inimeste, loomade ning keskkonna ohtu seadmise asemel leia omale mõnus koht, kust linna ilutulestikku vaadata. Kokku hoitud raha saad aga annetada näiteks varjupaigale või loomaaiale, mille asukad on raske uusaastaöö loodetavasti suuremate kahjustusteta üle elanud.
### Response:
Helen Puistaja. Ilutulestik – sädelus, metallitolm, ja hirmunud loomad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänak istus esimest korda Hyundai i20 Coupe WRC rooli eelmise aasta 5. detsembril Prantsusmaal, enne seda külastas ta ka tiimi peakorterit Saksamaal Alzenaus.
"Olen aru saanud, et kogu meeskond on väga kirglik ja äärmiselt pühendunud. Kahtlemata on meil ühesugused eesmärgid ja ka sama suur nälg," rääkis Tänak Hyundai pressiteate vahendusel.
"Olin esimese testi järel positiivselt üllatunud, tundsin end autos väga hästi," avaldas Tänak. "Igal autol on oma iseloom, aga senise põhjal võib öelda, et Hyundai i20 Coupe WRC on igakülgselt väga tugev. Enne Monte Carlot on meil veel mõned testipäevad, kindlasti oleme esimeseks väljakutseks valmis. Oleme kogu meeskonnaga tihedalt suhelnud, et Monte Carloks parimas vormis olla."
Tänak ja Thierry Neuville teevad kaasa täispika hooaja, kolmandat autot jagavad Dani Sordo ja Sebastien Loeb. Hooajale antakse avastart kolme nädala pärast Monte Carlos.
Küsimusele, millised on lähima aja ning seejärel ka pikema aja eesmärgid, vastas Tänak: "Võitsime just enda esimese MM-tiitli, aga uus aasta tähendab, et alustame jälle valgelt paberilt. Annan meeskonnale kõik oma kogemused ja koos töötame selle nimel, et kaitsta nii meie kui ka meeskonna tiitleid. Monte Carlos loodan teha stabiilse esituse, et alustada hooaega hea tundega. Mis puudutab tervet hooaega, siis kõik on võimalik. Aga mu seljataga on tugev meeskond, kindlasti võitleme kõvasti." | Tänak Hyundaist: meil on ühesugused eesmärgid ja sama suur nälg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänak istus esimest korda Hyundai i20 Coupe WRC rooli eelmise aasta 5. detsembril Prantsusmaal, enne seda külastas ta ka tiimi peakorterit Saksamaal Alzenaus.
"Olen aru saanud, et kogu meeskond on väga kirglik ja äärmiselt pühendunud. Kahtlemata on meil ühesugused eesmärgid ja ka sama suur nälg," rääkis Tänak Hyundai pressiteate vahendusel.
"Olin esimese testi järel positiivselt üllatunud, tundsin end autos väga hästi," avaldas Tänak. "Igal autol on oma iseloom, aga senise põhjal võib öelda, et Hyundai i20 Coupe WRC on igakülgselt väga tugev. Enne Monte Carlot on meil veel mõned testipäevad, kindlasti oleme esimeseks väljakutseks valmis. Oleme kogu meeskonnaga tihedalt suhelnud, et Monte Carloks parimas vormis olla."
Tänak ja Thierry Neuville teevad kaasa täispika hooaja, kolmandat autot jagavad Dani Sordo ja Sebastien Loeb. Hooajale antakse avastart kolme nädala pärast Monte Carlos.
Küsimusele, millised on lähima aja ning seejärel ka pikema aja eesmärgid, vastas Tänak: "Võitsime just enda esimese MM-tiitli, aga uus aasta tähendab, et alustame jälle valgelt paberilt. Annan meeskonnale kõik oma kogemused ja koos töötame selle nimel, et kaitsta nii meie kui ka meeskonna tiitleid. Monte Carlos loodan teha stabiilse esituse, et alustada hooaega hea tundega. Mis puudutab tervet hooaega, siis kõik on võimalik. Aga mu seljataga on tugev meeskond, kindlasti võitleme kõvasti."
### Response:
Tänak Hyundaist: meil on ühesugused eesmärgid ja sama suur nälg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õudusfilm "Kena vaikne kohake" ("A Quiet Place Osa II") toob taas ekraanile Emily Blunti ning teise osa lavastab taas John Krasinski, vahendas Independent.
Kui esimeses osas astus John Krasinski ka näitlejana üles, siis teise osa treileris teda näha pole. Küll aga teevad filmis kaasa tegelaskujude teismelistest lapsed Regan (Millicent Simmonds) ja Marcus (Noah Jupe).
Treileris saab näha ka täiesti uusi tegelaskujusid, keda kehastavad Cillian Murphy ja Oscari-nominent Djimon Hounsou.
Film räägib perekonnast, kes püüab ellu jääda keskkonnas, kus tegutsevad häälitsustele tundlikud koletised. Filmi esimene osa pälvis palju tähelepanu, sest peaaegu kogu tegevus toimus täielikus vaikuses.
Filmi teise osa treiler vaatab tagasi esimesele osale, kuid jagab vihjeid ka peategelaste uutest väljakutsetest.
Film jõuab kinodesse 20. märtsil. | Õudusfilmi "Kena vaikne kohake" teise osa treiler paljastab uued tegelased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õudusfilm "Kena vaikne kohake" ("A Quiet Place Osa II") toob taas ekraanile Emily Blunti ning teise osa lavastab taas John Krasinski, vahendas Independent.
Kui esimeses osas astus John Krasinski ka näitlejana üles, siis teise osa treileris teda näha pole. Küll aga teevad filmis kaasa tegelaskujude teismelistest lapsed Regan (Millicent Simmonds) ja Marcus (Noah Jupe).
Treileris saab näha ka täiesti uusi tegelaskujusid, keda kehastavad Cillian Murphy ja Oscari-nominent Djimon Hounsou.
Film räägib perekonnast, kes püüab ellu jääda keskkonnas, kus tegutsevad häälitsustele tundlikud koletised. Filmi esimene osa pälvis palju tähelepanu, sest peaaegu kogu tegevus toimus täielikus vaikuses.
Filmi teise osa treiler vaatab tagasi esimesele osale, kuid jagab vihjeid ka peategelaste uutest väljakutsetest.
Film jõuab kinodesse 20. märtsil.
### Response:
Õudusfilmi "Kena vaikne kohake" teise osa treiler paljastab uued tegelased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestikeelne Wikipeedia annab ühelauselise selgituse, et deklaratsioon on ametlik või pidulik avaldus. Teistes keeltes rõhutakse rohkem selle mõiste poliitilisele ja õiguslikule seletusele.
Oma viimaste aastate kogemuse najal olen üksikisikuna täitnud tuludeklaratsiooni ja majanduslike huvide deklaratsiooni. Kas ja kui palju on need deklaratsioonid taganud kodanike seadusekuulekust ja aidanud välja juurida korruptsiooni, teavad vastavad ametid ja ametnikud, kes neid peavad analüüsima.
Hiljuti puutusin kokku minu jaoks uue deklaratsiooniga. No tere talv, võivad paljud öelda, sest ega see pole vist enam uudis. Piike on murtud sel teemal enne mind, kuid sellegipoolest paistab, et mitte piisavalt. Jutt on tervisedeklaratsioonist.
Nagu ikka, enne kui omal nahal pole proovinud, võib see või teine asi jäädagi tundmatuks. Olgu ta siis ohtlik või ohutu. Ehkki, ohtlikke asju vältima oleme ju õppinud lapsepõlvest saadik. Kui vanemad ütlesid, et ussilakka ära söö, ega siis ei söönud ka. Õnneks seadused selleks ei sundinud. Kuid tervisedeklaratsiooni peab täitma.
Tervisetõendid ja meditsiiniraamatud
Nagu kõik tavalised juhiloa omanikud, sain teavituse sellest, et auto juhtimisõiguse jätkamiseks pean esitama järjekordse tervisetõendi. Iseenesest loomulik ja mulle harjumuspärane protsess, sest paarikümne aastase lendurikarjääri vältel tuli igal aastal läbida tõsisem arstlik komisjon ning selle tõenduseks jäid mälestuseks kolm täiskirjutatud meditsiiniraamatut.
Raamatud oli lisaks paljude eriarstide järeldustele lennukõlblikkuse kohta andmeid füüsiliste mõõtmete kohta ning analüüside proovide ja spetsiifiliste testide tulemusi. Lisaks veel igal poolaastal ja kvartalis toimunud kergemad ülevaatused, lendude eelne arstlik kontroll ning muud äramärgitud tegevused, nagu töö- ja unerežiim, puhkused jms. Meditsiiniraamat oli minu tervise üksikasjaline logiraamat.
Lennukõlblikkuse kohta kirjutas arstliku komisjoni esimees omakäeliselt mõned read, millest diagnoosi osa oli "arstide keeles". Meditsiiniraamat oli lenduri enda käes ning sissekandeid tegid vastavad meditsiinitöötajad. Komandörile, kes oli "kõige tähtsam arst", ja teistele ülematele oli nähtav lenduri raamatus ainult see, et lendur on lennukõlblik ja lühidalt, kui oli, diagnoos, mida võis teada, kuid lendamist see ei seganud.
Teadmisvajadus oli tagatud ning otsustamine toimus pädevuse piires. Kaitseministri poolt jõustatud tark raamat, kus olid üksipulgi välja toodud nõuded lendava koosseisu eri gruppide jaoks, oli siiski täielikult mõistetav ainult eriala spetsialistidele.
Keegi võib ju kohe viriseda, et see oli vale ajastu vale tegevus, kuid ikkagi - tollane (kinnine) süsteem oli paigas ning iga otsustaja vastutas oma otsuse eest. Otsuse aluseks oli iga lenduri individuaalne tervislik seisund, mis oli määratletud spetsialistide poolt.
"Loomulikult peab ka autojuhi tervis võimaldama sõidukit juhtida, kuid nõuded ei pea tagama suurte ülekoormuste jms talumist."
Muide, töövõime kaotuse tõttu lennuõnnetusi üksustes, kus mul tuli teenida, polnud. Loomulikult peab ka autojuhi tervis võimaldama sõidukit juhtida, kuid nõuded ei pea tagama suurte ülekoormuste jms talumist. Vaadates tervisedeklaratsiooni mahtu, võib oletada, et liigume lendavate, mitte isejuhtivate autode poole.
Pole midagi paremat, kui inimese elukvaliteet meditsiinilises mõttes õitseb. See tähendab, et tavainimese või patsiendi suhe arsti(de)ga on usalduslik ja hea ning tagab eluks vajaliku tervise. Perearstil on sealjuures täielik ülevaade inimese tervislikust seisundist.
Nüüd siis lisandus veel üks "arstide konsiilium". Kui palju teab tavainimene ravimite toimeainetest? Parimal juhul jätab ta meelde tablettidele tootja antud nimetused ja kellaaja, mil neid tuleb tarbida. Kahtlen väga, et maanteeamet tervikuna on selles küsimuses sama tark, kui üksainus perearst.
Mõningate tervisedeklaratsioonis esitatud andmete puhul võiks välja pigistada hädavajaduse avariisse sattunud kannatanu toetamise, edastades operatiivselt raviasutusse vajaliku info. Kas selline võimalus on üldse plaanis olnud? Aga tutvudes teemaga pikemalt paistab, et tegemist pole pelgalt tervisedeklaratsiooni täitmise nõudega maanteeameti jaoks.
Tervisedeklaratsiooni täiuslikuks järgimiseks peaks tavainimene leidma endal, kui on, sapikivid või neerukivid, avastama oma seni varjatud allergiad; üksikisikud aga peavad salvestama helisid ajal, kui nad magavad. Kui keegi on aastaid tagasi saanud välismaal arstiabi, siis ega sellest kirjalikku jälge ei jää ning ka mälust kaob mingi valus või ebameeldiv kogemus kiiresti. Mõtlemist jagub, et etteantud lahtreid täita.
Keskuse olemus
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) on 2020. aasta alguseks tegutsenud kolm aastat. Keskuse põhikirja lugedes saab aimata selle asutuse infotehnoloogilist olemust.
Niisiis, tervisetõendi saamiseks on vajalik kõigepealt täita tervisedeklaratsioon. Tervisetõendit läheb tavainimesel vaja juhiloa ja relvaloa taotlemiseks või töötamiseks mõningates spetsiifilistes ametites (toidukäitleja, töö ohtlike materjalidega jms?).
Kui tegemist on konkreetse elukutsega, siis siililegi selge, et on vaja tervisetõendit. Viimase aga saab väljastada ainult vastava meditsiinilise ettevalmistusega litsenseeritud arst.
Põhja-Ameerika ja Euroopa liiklusekorralduses on erisusi. Näiteks Ameerika Ühendriikide juhiloa omanikud teevad nii mitmeski Euroopa riigis ära liikluseksami.
Samas, et saada Ameerika Ühendriikide privileeg omada kohalikku juhiluba, tuli mul ette näidata vaid Eesti juhiluba ning lisaks kontrollis ametnikutädi kompaktse aparaadiga mu silmanägemist. Nägemisteravus, perifeerne nägemine ja öine nägemine olid korras, rohkem polnud vajagi. Seal maal oli kunagi arusaam, et kui inimene kaotas oma varanduse, siis kirstunaelaks sai hobusest ilma jäämine.
Sõiduki juhtimise luba, kas see on õigus või privileeg? Vabariigi puhul on see seaduse teema, meil ju ei anna kuningas või keiser privileegi sõidukit juhtida. Tervisekontrolli kord on aga igal juhul seadustega sätestatud, detailselt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. aasta määruses nr 80.
Esmakordselt seal esitatud tervisedeklaratsioon oli palju lühem. Kuid iseenesest juriidilises mõttes tähendab autojuhi allkirjastatud deklaratsioon seda, et võimalikus kohtuprotsessis tekib võimalus süüdistada ka valeandmete esitamises.
Näiteks ei hakka ju salajoodik või kõrvalises kohas narkootikumi tarbiv isik seda tunnistama tervisedeklaratsioonis. Kuid naisterahvas on rase ainult üheksa kuu jooksul ning silmaoperatsiooni läbinud isik võib paremini näha ilma prillideta, aga seda ühekordne tervisedeklaratsioon ei saa kajastada.
Igal juhul, selline staatiline ja subjektiivne deklaratsioon ei anna õiget pilti isiku tervise kohta ajaperspektiivis, mida ainult arst võib tunnistada. Kuid juhtimisõiguse saab kodanik ikkagi peale vastava eksami läbimist ning see on teiste ametnike rida.
Mida saab järeldada?
Tervisedeklaratsioon on väljapressimine andmete hankimiseks teatud elanikkonnagruppidelt ja selle eesmärke pole avalikustatud. Kogu riigi elanike tervisedeklaratsioone ju ei koguta.
Tervisedeklaratsiooni täitmine eeldab ausust, kuid puudub kontrollmehhanism sissekannete õigsuse määratlemiseks. Kohati ei saagi inimene küsimusest aru või ei tea täpset vastust. Lisaks, sissekannete võimalik sisu võib reaalses elus muutuda õige kiiresti.
Klient ja arst teevad sisuliselt samu sissekandeid vastavalt tervisedeklaratsiooni ja tervisetõendi jaoks, viimane on ainus objektiivne formaalne dokument esitamiseks vastava ametkonna esindajale. Tervisedeklaratsioon on paralleelne, kuid mitte professionaalselt koostatud isikuandmete kogum formaalse tervisetõendiga, viimane on koostatud professionaalselt arsti poolt.
Saadud andmete analüüsi kohta pole teada, kes ja kuidas seda teeb. TEHIK põhikirja järgi otsustades tegeleb keskus ainult tehniliste lahendustega, sisuliste asjadega tegelevad kolmandad osapooled, keda pole nimetatud.
"Kübermaailmas ja sotsiaalvõrkudes on nii mõndagi juhtunud ning isikuandmeid, mis on "läinud ilma peale jalutama", loetletakse isegi mitte tuhandetes, vaid miljonites."
Kui nutitelefonide tulekul hakati kasutama sõrmejäljetuvastust ja seejärel ka näotuvastust, siis see on olnud vabatahtlik protsess. On ju lubatud, et kasutajate privaatsuse kallale ei minda. Kuid kübermaailmas ja sotsiaalvõrkudes on nii mõndagi juhtunud ning isikuandmeid, mis on "läinud ilma peale jalutama", loetletakse isegi mitte tuhandetes, vaid miljonites.
Veel üks näide. Geenivaramu projekt eeldab geenidoonoritelt vabatahtlikkust. Miks on see tervisedeklaratsiooni projekt muudetud kohustuslikuks?
Vabatahtlikult kasutame ka pangakaarte, kliendikaarte ja lisaks kasutame netipoode. Ka see pole olnud jäljetu protsess, sest arvutisse saabuv personaalne reklaamivoog kinnitab valvsate kodanike paranoiat.
Loodetavasti ei panda kokku kaupmeeste andmebaasi TEHIK hallatava andmelaoga. Kuid samal ajal tõdevad paljud, et see, mis on sattunud internetti, ei pruugi enam jääda saladuseks. Privaatsus omandab uut kvaliteeti, kas ainult paremuse poole?
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ei tegele mitte ühegi kodanikuga individuaalselt. See keskus on tööriist kolmandate osaliste jaoks. Me kõik oleme selle kompetentsikeskuse andmelaos nagu lambad tallis. See, mida seal analüüsitakse(?), on statistika ning ei tähenda mitte kui midagi igaühe jaoks üksikult võttes, olgu siis juhiloa, relvaloa vms jaoks.
Ainus versioon kodaniku kui üksikisiku jaoks võib tähendada Suure Venna taolist tegevust indiviidumi kuvandi loomiseks. Kui see on nii, siis öelge ka välja. Igal juhul, juhiloa tarbeks piisab tervisetõendist ning pealesurutud tervisedeklaratsioonil pole mõtet.
Järelmärkuse või õigemini unistusena üks mõte
Tervisedeklaratsiooni võiks jätta ühe ja ainsa lahtri, millele vastates saaks aru, kas juhiloa taotlejal on meri põlvini või mitte. See, mis on kõrvade vahel, määratleb palju rohkem kui miski muu.
Füüsiliselt üliterve, kuid vigase mõtlemisega inimene võib oma hoolimatu käitumisega tekitada kaasliiklejatele mitte ainult stressi, vaid infarktilähedasi või muid eluohtlikke olukordi. Piisab taolisel roolikeerajal telefoni kasutamisest, sõelumisest radade vahel või lihtsalt oma ego näitamisest, kui õnnetus ongi käes.
Usun, et riigikogu peaks üle vaatama Liiklusseaduse rakendamiseks kehtestatud määrused jm õigusaktid, et likvideerida olukord, kus liigne agarus on osutunud ogaruseks. Taheti ju paremini, aga... Kas see deklaratsioon on pidulik või ametlik, pole tähtsust. Kes pole veel tervisedeklaratsiooniga kokku puutunud, vaadake ja otsustage ise. | Vello Loemaa: deklaratsioonidest, eriti tervisedeklaratsioonist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestikeelne Wikipeedia annab ühelauselise selgituse, et deklaratsioon on ametlik või pidulik avaldus. Teistes keeltes rõhutakse rohkem selle mõiste poliitilisele ja õiguslikule seletusele.
Oma viimaste aastate kogemuse najal olen üksikisikuna täitnud tuludeklaratsiooni ja majanduslike huvide deklaratsiooni. Kas ja kui palju on need deklaratsioonid taganud kodanike seadusekuulekust ja aidanud välja juurida korruptsiooni, teavad vastavad ametid ja ametnikud, kes neid peavad analüüsima.
Hiljuti puutusin kokku minu jaoks uue deklaratsiooniga. No tere talv, võivad paljud öelda, sest ega see pole vist enam uudis. Piike on murtud sel teemal enne mind, kuid sellegipoolest paistab, et mitte piisavalt. Jutt on tervisedeklaratsioonist.
Nagu ikka, enne kui omal nahal pole proovinud, võib see või teine asi jäädagi tundmatuks. Olgu ta siis ohtlik või ohutu. Ehkki, ohtlikke asju vältima oleme ju õppinud lapsepõlvest saadik. Kui vanemad ütlesid, et ussilakka ära söö, ega siis ei söönud ka. Õnneks seadused selleks ei sundinud. Kuid tervisedeklaratsiooni peab täitma.
Tervisetõendid ja meditsiiniraamatud
Nagu kõik tavalised juhiloa omanikud, sain teavituse sellest, et auto juhtimisõiguse jätkamiseks pean esitama järjekordse tervisetõendi. Iseenesest loomulik ja mulle harjumuspärane protsess, sest paarikümne aastase lendurikarjääri vältel tuli igal aastal läbida tõsisem arstlik komisjon ning selle tõenduseks jäid mälestuseks kolm täiskirjutatud meditsiiniraamatut.
Raamatud oli lisaks paljude eriarstide järeldustele lennukõlblikkuse kohta andmeid füüsiliste mõõtmete kohta ning analüüside proovide ja spetsiifiliste testide tulemusi. Lisaks veel igal poolaastal ja kvartalis toimunud kergemad ülevaatused, lendude eelne arstlik kontroll ning muud äramärgitud tegevused, nagu töö- ja unerežiim, puhkused jms. Meditsiiniraamat oli minu tervise üksikasjaline logiraamat.
Lennukõlblikkuse kohta kirjutas arstliku komisjoni esimees omakäeliselt mõned read, millest diagnoosi osa oli "arstide keeles". Meditsiiniraamat oli lenduri enda käes ning sissekandeid tegid vastavad meditsiinitöötajad. Komandörile, kes oli "kõige tähtsam arst", ja teistele ülematele oli nähtav lenduri raamatus ainult see, et lendur on lennukõlblik ja lühidalt, kui oli, diagnoos, mida võis teada, kuid lendamist see ei seganud.
Teadmisvajadus oli tagatud ning otsustamine toimus pädevuse piires. Kaitseministri poolt jõustatud tark raamat, kus olid üksipulgi välja toodud nõuded lendava koosseisu eri gruppide jaoks, oli siiski täielikult mõistetav ainult eriala spetsialistidele.
Keegi võib ju kohe viriseda, et see oli vale ajastu vale tegevus, kuid ikkagi - tollane (kinnine) süsteem oli paigas ning iga otsustaja vastutas oma otsuse eest. Otsuse aluseks oli iga lenduri individuaalne tervislik seisund, mis oli määratletud spetsialistide poolt.
"Loomulikult peab ka autojuhi tervis võimaldama sõidukit juhtida, kuid nõuded ei pea tagama suurte ülekoormuste jms talumist."
Muide, töövõime kaotuse tõttu lennuõnnetusi üksustes, kus mul tuli teenida, polnud. Loomulikult peab ka autojuhi tervis võimaldama sõidukit juhtida, kuid nõuded ei pea tagama suurte ülekoormuste jms talumist. Vaadates tervisedeklaratsiooni mahtu, võib oletada, et liigume lendavate, mitte isejuhtivate autode poole.
Pole midagi paremat, kui inimese elukvaliteet meditsiinilises mõttes õitseb. See tähendab, et tavainimese või patsiendi suhe arsti(de)ga on usalduslik ja hea ning tagab eluks vajaliku tervise. Perearstil on sealjuures täielik ülevaade inimese tervislikust seisundist.
Nüüd siis lisandus veel üks "arstide konsiilium". Kui palju teab tavainimene ravimite toimeainetest? Parimal juhul jätab ta meelde tablettidele tootja antud nimetused ja kellaaja, mil neid tuleb tarbida. Kahtlen väga, et maanteeamet tervikuna on selles küsimuses sama tark, kui üksainus perearst.
Mõningate tervisedeklaratsioonis esitatud andmete puhul võiks välja pigistada hädavajaduse avariisse sattunud kannatanu toetamise, edastades operatiivselt raviasutusse vajaliku info. Kas selline võimalus on üldse plaanis olnud? Aga tutvudes teemaga pikemalt paistab, et tegemist pole pelgalt tervisedeklaratsiooni täitmise nõudega maanteeameti jaoks.
Tervisedeklaratsiooni täiuslikuks järgimiseks peaks tavainimene leidma endal, kui on, sapikivid või neerukivid, avastama oma seni varjatud allergiad; üksikisikud aga peavad salvestama helisid ajal, kui nad magavad. Kui keegi on aastaid tagasi saanud välismaal arstiabi, siis ega sellest kirjalikku jälge ei jää ning ka mälust kaob mingi valus või ebameeldiv kogemus kiiresti. Mõtlemist jagub, et etteantud lahtreid täita.
Keskuse olemus
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) on 2020. aasta alguseks tegutsenud kolm aastat. Keskuse põhikirja lugedes saab aimata selle asutuse infotehnoloogilist olemust.
Niisiis, tervisetõendi saamiseks on vajalik kõigepealt täita tervisedeklaratsioon. Tervisetõendit läheb tavainimesel vaja juhiloa ja relvaloa taotlemiseks või töötamiseks mõningates spetsiifilistes ametites (toidukäitleja, töö ohtlike materjalidega jms?).
Kui tegemist on konkreetse elukutsega, siis siililegi selge, et on vaja tervisetõendit. Viimase aga saab väljastada ainult vastava meditsiinilise ettevalmistusega litsenseeritud arst.
Põhja-Ameerika ja Euroopa liiklusekorralduses on erisusi. Näiteks Ameerika Ühendriikide juhiloa omanikud teevad nii mitmeski Euroopa riigis ära liikluseksami.
Samas, et saada Ameerika Ühendriikide privileeg omada kohalikku juhiluba, tuli mul ette näidata vaid Eesti juhiluba ning lisaks kontrollis ametnikutädi kompaktse aparaadiga mu silmanägemist. Nägemisteravus, perifeerne nägemine ja öine nägemine olid korras, rohkem polnud vajagi. Seal maal oli kunagi arusaam, et kui inimene kaotas oma varanduse, siis kirstunaelaks sai hobusest ilma jäämine.
Sõiduki juhtimise luba, kas see on õigus või privileeg? Vabariigi puhul on see seaduse teema, meil ju ei anna kuningas või keiser privileegi sõidukit juhtida. Tervisekontrolli kord on aga igal juhul seadustega sätestatud, detailselt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. aasta määruses nr 80.
Esmakordselt seal esitatud tervisedeklaratsioon oli palju lühem. Kuid iseenesest juriidilises mõttes tähendab autojuhi allkirjastatud deklaratsioon seda, et võimalikus kohtuprotsessis tekib võimalus süüdistada ka valeandmete esitamises.
Näiteks ei hakka ju salajoodik või kõrvalises kohas narkootikumi tarbiv isik seda tunnistama tervisedeklaratsioonis. Kuid naisterahvas on rase ainult üheksa kuu jooksul ning silmaoperatsiooni läbinud isik võib paremini näha ilma prillideta, aga seda ühekordne tervisedeklaratsioon ei saa kajastada.
Igal juhul, selline staatiline ja subjektiivne deklaratsioon ei anna õiget pilti isiku tervise kohta ajaperspektiivis, mida ainult arst võib tunnistada. Kuid juhtimisõiguse saab kodanik ikkagi peale vastava eksami läbimist ning see on teiste ametnike rida.
Mida saab järeldada?
Tervisedeklaratsioon on väljapressimine andmete hankimiseks teatud elanikkonnagruppidelt ja selle eesmärke pole avalikustatud. Kogu riigi elanike tervisedeklaratsioone ju ei koguta.
Tervisedeklaratsiooni täitmine eeldab ausust, kuid puudub kontrollmehhanism sissekannete õigsuse määratlemiseks. Kohati ei saagi inimene küsimusest aru või ei tea täpset vastust. Lisaks, sissekannete võimalik sisu võib reaalses elus muutuda õige kiiresti.
Klient ja arst teevad sisuliselt samu sissekandeid vastavalt tervisedeklaratsiooni ja tervisetõendi jaoks, viimane on ainus objektiivne formaalne dokument esitamiseks vastava ametkonna esindajale. Tervisedeklaratsioon on paralleelne, kuid mitte professionaalselt koostatud isikuandmete kogum formaalse tervisetõendiga, viimane on koostatud professionaalselt arsti poolt.
Saadud andmete analüüsi kohta pole teada, kes ja kuidas seda teeb. TEHIK põhikirja järgi otsustades tegeleb keskus ainult tehniliste lahendustega, sisuliste asjadega tegelevad kolmandad osapooled, keda pole nimetatud.
"Kübermaailmas ja sotsiaalvõrkudes on nii mõndagi juhtunud ning isikuandmeid, mis on "läinud ilma peale jalutama", loetletakse isegi mitte tuhandetes, vaid miljonites."
Kui nutitelefonide tulekul hakati kasutama sõrmejäljetuvastust ja seejärel ka näotuvastust, siis see on olnud vabatahtlik protsess. On ju lubatud, et kasutajate privaatsuse kallale ei minda. Kuid kübermaailmas ja sotsiaalvõrkudes on nii mõndagi juhtunud ning isikuandmeid, mis on "läinud ilma peale jalutama", loetletakse isegi mitte tuhandetes, vaid miljonites.
Veel üks näide. Geenivaramu projekt eeldab geenidoonoritelt vabatahtlikkust. Miks on see tervisedeklaratsiooni projekt muudetud kohustuslikuks?
Vabatahtlikult kasutame ka pangakaarte, kliendikaarte ja lisaks kasutame netipoode. Ka see pole olnud jäljetu protsess, sest arvutisse saabuv personaalne reklaamivoog kinnitab valvsate kodanike paranoiat.
Loodetavasti ei panda kokku kaupmeeste andmebaasi TEHIK hallatava andmelaoga. Kuid samal ajal tõdevad paljud, et see, mis on sattunud internetti, ei pruugi enam jääda saladuseks. Privaatsus omandab uut kvaliteeti, kas ainult paremuse poole?
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ei tegele mitte ühegi kodanikuga individuaalselt. See keskus on tööriist kolmandate osaliste jaoks. Me kõik oleme selle kompetentsikeskuse andmelaos nagu lambad tallis. See, mida seal analüüsitakse(?), on statistika ning ei tähenda mitte kui midagi igaühe jaoks üksikult võttes, olgu siis juhiloa, relvaloa vms jaoks.
Ainus versioon kodaniku kui üksikisiku jaoks võib tähendada Suure Venna taolist tegevust indiviidumi kuvandi loomiseks. Kui see on nii, siis öelge ka välja. Igal juhul, juhiloa tarbeks piisab tervisetõendist ning pealesurutud tervisedeklaratsioonil pole mõtet.
Järelmärkuse või õigemini unistusena üks mõte
Tervisedeklaratsiooni võiks jätta ühe ja ainsa lahtri, millele vastates saaks aru, kas juhiloa taotlejal on meri põlvini või mitte. See, mis on kõrvade vahel, määratleb palju rohkem kui miski muu.
Füüsiliselt üliterve, kuid vigase mõtlemisega inimene võib oma hoolimatu käitumisega tekitada kaasliiklejatele mitte ainult stressi, vaid infarktilähedasi või muid eluohtlikke olukordi. Piisab taolisel roolikeerajal telefoni kasutamisest, sõelumisest radade vahel või lihtsalt oma ego näitamisest, kui õnnetus ongi käes.
Usun, et riigikogu peaks üle vaatama Liiklusseaduse rakendamiseks kehtestatud määrused jm õigusaktid, et likvideerida olukord, kus liigne agarus on osutunud ogaruseks. Taheti ju paremini, aga... Kas see deklaratsioon on pidulik või ametlik, pole tähtsust. Kes pole veel tervisedeklaratsiooniga kokku puutunud, vaadake ja otsustage ise.
### Response:
Vello Loemaa: deklaratsioonidest, eriti tervisedeklaratsioonist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaubavedu raudteel vähenes 2019. aasta novembris aastavõrdluses 27,3 protsenti ligi 1,7 miljonile tonnile. Võrreldes 2019. aasta oktoobriga kasvas kaubavedu aga 0,2 protsenti, selgub statistikaameti andmetest.
Möödunud aasta üheteistkümne kuuga veeti raudteel kaupa kokku 19,7 miljonit tonni, mida on 22,7 protsenti vähem kui 2018. aasta samal perioodil. Sõitjatevedu raudteel kasvas novembris aastaga aga 10 protsenti 723 600 sõitjani. Novembris kahanes raudteetranspordi sõitjakäive aastaga aga 3,4 protsenti 35 miljonile sõitjakilomeetrile.
Eesti riigile kuuluva raudteevedude firma Operail juht Raul Toomsalu ütles ERR-ile, et statistikaameti numbrites kajastub ka Eesti Energia raudteel veetud kaubamaht. "Kuna põlevkivi vahepeal kasutati vähem Eesti Energias, siis ka seal kaubamaht vähenes. Aga üldine kaubamaht raudteel Eestis ei ole väga palju vähenenud," sõnas ta.
Operailil on Toomsalu sõnul läinud üldiselt hästi. "Meie põhisuund on kauba vedamine Eesti Raudtee taristul ja see on enam-vähem sama suur olnud nii 2018 kui 2019. Olulisi kukkumisi pole olnud."
Uusi kaubakoridore Venemaalt läbi Eesti Raudtee taristu mullu ei avanenud. Toomsalu selgitas seda sellega, et Venemaa sadamad on jõudsalt arenenud, nii nagu Venemaa on kunagi lubanud arendada ekspordi võimekust oma sadamate kaudu. Kuigi seal on ka probleeme, nagu väike ebakindlus ja suur bürokraatia, siis seda on venelased Toomsalu sõnul väga osavasti juhtinud, et oma kaupa suudavad nad väga hästi töödelda läbi oma sadamate.
Mis puudutab Hiinast ja Kasahstanist kaupade vedu, siis Toomsalu sõnul Venemaa ise usub, et nad takistusi ei tee, aga Operailile öeldakse, et pole tehnilist võimekust seda kaupa läbi Venemaa saada. "Me küll ise näeme, et tegelikult see on ainult ettekääne. See on suhteliselt bürokraatlik seisukoht. Aga eks me peame püüdma kogu aeg. Äkki mingil hetkel ikkagi õnnestub kokku leppida ja Hiina kaup läbi Eesti Põhjamaadesse on kindlasti väga potentsiaalikas koridor. Samamoodi Kasahstani kaubad: teravili ja süsi."
Operaili vagunirendiäri läheb Toomsalu sõnul paremini kui ettevõte oma konservatiivsetes prognoosides eeldas. "Kahjuks ongi see täna ärisuund, mis meile leiva lauale toob. Eestis me küll kaupa veame, aga selle kasumlikkus on kõrgete infratasude tõttu null." | Kaubavedu raudteel kahanes novembris enam kui veerandi jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaubavedu raudteel vähenes 2019. aasta novembris aastavõrdluses 27,3 protsenti ligi 1,7 miljonile tonnile. Võrreldes 2019. aasta oktoobriga kasvas kaubavedu aga 0,2 protsenti, selgub statistikaameti andmetest.
Möödunud aasta üheteistkümne kuuga veeti raudteel kaupa kokku 19,7 miljonit tonni, mida on 22,7 protsenti vähem kui 2018. aasta samal perioodil. Sõitjatevedu raudteel kasvas novembris aastaga aga 10 protsenti 723 600 sõitjani. Novembris kahanes raudteetranspordi sõitjakäive aastaga aga 3,4 protsenti 35 miljonile sõitjakilomeetrile.
Eesti riigile kuuluva raudteevedude firma Operail juht Raul Toomsalu ütles ERR-ile, et statistikaameti numbrites kajastub ka Eesti Energia raudteel veetud kaubamaht. "Kuna põlevkivi vahepeal kasutati vähem Eesti Energias, siis ka seal kaubamaht vähenes. Aga üldine kaubamaht raudteel Eestis ei ole väga palju vähenenud," sõnas ta.
Operailil on Toomsalu sõnul läinud üldiselt hästi. "Meie põhisuund on kauba vedamine Eesti Raudtee taristul ja see on enam-vähem sama suur olnud nii 2018 kui 2019. Olulisi kukkumisi pole olnud."
Uusi kaubakoridore Venemaalt läbi Eesti Raudtee taristu mullu ei avanenud. Toomsalu selgitas seda sellega, et Venemaa sadamad on jõudsalt arenenud, nii nagu Venemaa on kunagi lubanud arendada ekspordi võimekust oma sadamate kaudu. Kuigi seal on ka probleeme, nagu väike ebakindlus ja suur bürokraatia, siis seda on venelased Toomsalu sõnul väga osavasti juhtinud, et oma kaupa suudavad nad väga hästi töödelda läbi oma sadamate.
Mis puudutab Hiinast ja Kasahstanist kaupade vedu, siis Toomsalu sõnul Venemaa ise usub, et nad takistusi ei tee, aga Operailile öeldakse, et pole tehnilist võimekust seda kaupa läbi Venemaa saada. "Me küll ise näeme, et tegelikult see on ainult ettekääne. See on suhteliselt bürokraatlik seisukoht. Aga eks me peame püüdma kogu aeg. Äkki mingil hetkel ikkagi õnnestub kokku leppida ja Hiina kaup läbi Eesti Põhjamaadesse on kindlasti väga potentsiaalikas koridor. Samamoodi Kasahstani kaubad: teravili ja süsi."
Operaili vagunirendiäri läheb Toomsalu sõnul paremini kui ettevõte oma konservatiivsetes prognoosides eeldas. "Kahjuks ongi see täna ärisuund, mis meile leiva lauale toob. Eestis me küll kaupa veame, aga selle kasumlikkus on kõrgete infratasude tõttu null."
### Response:
Kaubavedu raudteel kahanes novembris enam kui veerandi jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Axios nendib näiteks, et president Donald Trumpi senised sammud Põhja-Korea ja Iraani suunal pole pärast kahe aasta möödumist soovitud tulemust andnud.
Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un teatas aastavahetuse puhul tehtud avalduses, et Pyongyang loobub tuumakatsetusi ja ballistiliste rakettide teste puudutavast moratooriumist ning lubas peagi demonstreerida uut võimsat relva. Kimi sõnul ei tule Korea poolsaarel kunagi tuumadesarmeerimist kui USA ei loobu oma vaenulikust poliitikast.
Põhja-Korea pole tuuma- või ballistiliste rakettide katsetusi teinud rohkem kui kaks aastat, sest väidetavalt on Pyongyang lootnud, et Kimi suhtlemine Trumpiga viib läbimurdeni, mille tulemusena võetakse maha ka riigi suhtes kehtestatud sanktsioonid. Kuigi president Trump on teinud Põhja-Koreale mitmeid kriitikat pälvinud järeleandmisi - mitu avalikku kahepoolset kohtumist Kimiga, ühisõppuste kärpimine Lõuna-Koreaga ning mõnede kongressi poolt soovitud sanktsioonide tõkestamine - pole diktatuuririik üldistest sanktsioonidest ikkagi vabanenud. See asjaolu on Pyongyangi tõsiselt häirinud ning juba enne aastavahetust oli Põhja-
Korea retoorika naasnud tavapärase vaenulikkuse juurde - näiteks nimetati Trumpi ühes avalduses "mõtlematuks ja alatuks vanameheks".
Trump teatas teisipäeval taas kord, et saab Kimiga hästi läbi ja väitis, et Kim lubas 2018. aasta Singapuri tippkohtumisel ühispöördumisele allkirja andes tuumadesarmeerimise poole liikuda. Samas rõhutavad mitmed välispoliitika analüütikud, et juba tookord väga üldsõnaliseks peetud paberile alla kirjutades ei võtnud Kim tegelikult mingit sisulist kohustust tuumarelvadest loobuda. Kui Trump teatas pärast Singapuri tippkohtumist, et "Põhja-Korea poolt ei ole enam tuumaohtu", siis väidetavalt on Põhja-Korea vahepealse ajaga oma arsenali hoopis suurendanud. Pessimistlikumalt meelestatud poliitikavaatlejad aga prognoosivad, et Trump ja tema liitlased ei kavatse eales tunnistada, et presidendi valitud sõbrustamise taktika Põhja-Korea suunal oleks kuidagi läbi kukkunud.
USA praeguse Korea-poliitika kriitikuna astus detsembris üles ka Valge Maja endine julgeolekunõunik John Bolton, kes nentis, et Trumpi administratsiooni Põhja-Korea poliitika põhineb suuremas osas blufil.
"Väide, justkui avaldaksime me Põhja-Koreale mingit maksimaalset survet, ei pea kahjuks paika," rõhutas ta ja lisas, et administratsioon ajab hetkel pigem
"retoorikapoliitikat".
Iraani käitumine nõuab samuti mingit vastust
Käesoleval nädalal tungisid tuhanded Iraani-meelsed meelavaldajad Iraagi pealinnas Bagdadis USA saatkonna territooriumile ning saatkonnahoonet valvavatel merejalaväelastel tuli inimesi pisargaasiga eemale tõrjuda.
Aasta viimasel päeval teatas Trump, et on andnud käsu saata saatkonna turvalisust tagama veel 750 merejalaväelast. Olukord lahenes pärast seda, kui Iraani-meelsed rühmitused andsid oma toetajatele käsu tagasi tõmbuda ja teatasid, et kavatsevad võidelda USA sõdurite riigist lahkumise nimel Iraagi parlamendis.
President Trump on nüüd keerulises olukorras, sest maailma telekaamerad otsivad praegu agaralt märke USA mõju kahanemisest rahvusvahelisel areenil. Samas pole ta ise kunagi näinud strateegilist väärtust selles, et USA väed Iraagis ja või laiemalt Lähis-Idas viibivad ning näiteks Süüria ja Afganistani puhul on ta astunud ka konkreetseid samme vägede tagasitõmbamiseks, märgib Axios.
Seega kui Trump Iraanile vastulöögi annab, võib ta saada Lähis-Idas sõja, mida ta ise ei soovi. Kui ta aga midagi ei tee, on tal jälle oht jätta mulje, mis meenutab tema eelkäijat, demokraat Jimmy Carterit, keda ka Trump ise on oma retoorikas toonud esile kui näidet nn nõrgast presidendist ja toonud esile tema käitumist aastatel 1979-1981 aset leidnud Iraani pantvangikriisi ajal. | Trump on uue aasta alguses silmitsi kahe välispoliitilise kriisiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Axios nendib näiteks, et president Donald Trumpi senised sammud Põhja-Korea ja Iraani suunal pole pärast kahe aasta möödumist soovitud tulemust andnud.
Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un teatas aastavahetuse puhul tehtud avalduses, et Pyongyang loobub tuumakatsetusi ja ballistiliste rakettide teste puudutavast moratooriumist ning lubas peagi demonstreerida uut võimsat relva. Kimi sõnul ei tule Korea poolsaarel kunagi tuumadesarmeerimist kui USA ei loobu oma vaenulikust poliitikast.
Põhja-Korea pole tuuma- või ballistiliste rakettide katsetusi teinud rohkem kui kaks aastat, sest väidetavalt on Pyongyang lootnud, et Kimi suhtlemine Trumpiga viib läbimurdeni, mille tulemusena võetakse maha ka riigi suhtes kehtestatud sanktsioonid. Kuigi president Trump on teinud Põhja-Koreale mitmeid kriitikat pälvinud järeleandmisi - mitu avalikku kahepoolset kohtumist Kimiga, ühisõppuste kärpimine Lõuna-Koreaga ning mõnede kongressi poolt soovitud sanktsioonide tõkestamine - pole diktatuuririik üldistest sanktsioonidest ikkagi vabanenud. See asjaolu on Pyongyangi tõsiselt häirinud ning juba enne aastavahetust oli Põhja-
Korea retoorika naasnud tavapärase vaenulikkuse juurde - näiteks nimetati Trumpi ühes avalduses "mõtlematuks ja alatuks vanameheks".
Trump teatas teisipäeval taas kord, et saab Kimiga hästi läbi ja väitis, et Kim lubas 2018. aasta Singapuri tippkohtumisel ühispöördumisele allkirja andes tuumadesarmeerimise poole liikuda. Samas rõhutavad mitmed välispoliitika analüütikud, et juba tookord väga üldsõnaliseks peetud paberile alla kirjutades ei võtnud Kim tegelikult mingit sisulist kohustust tuumarelvadest loobuda. Kui Trump teatas pärast Singapuri tippkohtumist, et "Põhja-Korea poolt ei ole enam tuumaohtu", siis väidetavalt on Põhja-Korea vahepealse ajaga oma arsenali hoopis suurendanud. Pessimistlikumalt meelestatud poliitikavaatlejad aga prognoosivad, et Trump ja tema liitlased ei kavatse eales tunnistada, et presidendi valitud sõbrustamise taktika Põhja-Korea suunal oleks kuidagi läbi kukkunud.
USA praeguse Korea-poliitika kriitikuna astus detsembris üles ka Valge Maja endine julgeolekunõunik John Bolton, kes nentis, et Trumpi administratsiooni Põhja-Korea poliitika põhineb suuremas osas blufil.
"Väide, justkui avaldaksime me Põhja-Koreale mingit maksimaalset survet, ei pea kahjuks paika," rõhutas ta ja lisas, et administratsioon ajab hetkel pigem
"retoorikapoliitikat".
Iraani käitumine nõuab samuti mingit vastust
Käesoleval nädalal tungisid tuhanded Iraani-meelsed meelavaldajad Iraagi pealinnas Bagdadis USA saatkonna territooriumile ning saatkonnahoonet valvavatel merejalaväelastel tuli inimesi pisargaasiga eemale tõrjuda.
Aasta viimasel päeval teatas Trump, et on andnud käsu saata saatkonna turvalisust tagama veel 750 merejalaväelast. Olukord lahenes pärast seda, kui Iraani-meelsed rühmitused andsid oma toetajatele käsu tagasi tõmbuda ja teatasid, et kavatsevad võidelda USA sõdurite riigist lahkumise nimel Iraagi parlamendis.
President Trump on nüüd keerulises olukorras, sest maailma telekaamerad otsivad praegu agaralt märke USA mõju kahanemisest rahvusvahelisel areenil. Samas pole ta ise kunagi näinud strateegilist väärtust selles, et USA väed Iraagis ja või laiemalt Lähis-Idas viibivad ning näiteks Süüria ja Afganistani puhul on ta astunud ka konkreetseid samme vägede tagasitõmbamiseks, märgib Axios.
Seega kui Trump Iraanile vastulöögi annab, võib ta saada Lähis-Idas sõja, mida ta ise ei soovi. Kui ta aga midagi ei tee, on tal jälle oht jätta mulje, mis meenutab tema eelkäijat, demokraat Jimmy Carterit, keda ka Trump ise on oma retoorikas toonud esile kui näidet nn nõrgast presidendist ja toonud esile tema käitumist aastatel 1979-1981 aset leidnud Iraani pantvangikriisi ajal.
### Response:
Trump on uue aasta alguses silmitsi kahe välispoliitilise kriisiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjanike lahkumist kinnitas ERR-ile Postimehe peatoimetaja kohusetäitja Kalev Korv, kes lahkumise põhjustest rääkida ei soovinud.
Korvi sõnul tuleb nüüd nende asemele uued inimesed otsida. "Ega Eesti headest meedia suunitlustega inimestest tühi ei ole," lausus Korv.
Korv kinnitas, et nädalalõpulisa AK (arvamus ja kultuur) ilmub Postimehe vahel edasi. "Ma võin kõigile kinnitada, et kogu materjal, mida Postimees välja annab, jätkub samas mahus, samal kujul ja samas rütmis ilmumist," ütles Korv.
Postimehest on juhtkonnaga tekkinud erimeelsuste tõttu viimastel nädalatel lahkunud vastutav väljaandja Merili Nikkolo, uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa, arvamustoimetuse juhataja Indrek Lepik ning uuriva toimetuse ajakirjanikud Oliver Kund, Martin Laine, Mari Mets, Helen Mihelson ja Henrik Ilves.
Postimehe arvamustoimetusest on viimase aasta jooksul lahkunud kokku kuus inimest - lisaks Kivile ja Salumäele Indrek Lepik, Neeme Korv, Marti Aavik ja Taavi Minnik. | Postimehe arvamustoimetusest lahkub kaks ajakirjanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjanike lahkumist kinnitas ERR-ile Postimehe peatoimetaja kohusetäitja Kalev Korv, kes lahkumise põhjustest rääkida ei soovinud.
Korvi sõnul tuleb nüüd nende asemele uued inimesed otsida. "Ega Eesti headest meedia suunitlustega inimestest tühi ei ole," lausus Korv.
Korv kinnitas, et nädalalõpulisa AK (arvamus ja kultuur) ilmub Postimehe vahel edasi. "Ma võin kõigile kinnitada, et kogu materjal, mida Postimees välja annab, jätkub samas mahus, samal kujul ja samas rütmis ilmumist," ütles Korv.
Postimehest on juhtkonnaga tekkinud erimeelsuste tõttu viimastel nädalatel lahkunud vastutav väljaandja Merili Nikkolo, uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa, arvamustoimetuse juhataja Indrek Lepik ning uuriva toimetuse ajakirjanikud Oliver Kund, Martin Laine, Mari Mets, Helen Mihelson ja Henrik Ilves.
Postimehe arvamustoimetusest on viimase aasta jooksul lahkunud kokku kuus inimest - lisaks Kivile ja Salumäele Indrek Lepik, Neeme Korv, Marti Aavik ja Taavi Minnik.
### Response:
Postimehe arvamustoimetusest lahkub kaks ajakirjanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu volikogus kahe saadikuga esindatud valimisliit Tartu Eest sõlmis pärast kohalikke valimisi 2017 koostööprotokolli Reformierakonna ja Keskerakonnaga.
"Kinnitasime, et meie koostöö aluseks on ühistel arusaamadel põhinev koalitsioonilepe Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, kus on sees ka punkt: jätkame vajalike tegevustega loomaks võimalusi multifunktsionaalse linnahalli ja perekeskuse rajamiseks Raadi linnaossa," kirjutasid valimisliidu nimel tehtud avalikus pöördumises Tanel Tein, Hannes Klaas ja Vahur Kalmre.
"Nüüd sunnib Tartu linnapea Urmas Klaasi valetamine meid selle koostööprotokolli ühepoolselt lõpetama. Vale seisneb selles, et kuigi linnapea lubas üheselt ja selgelt, et Tartu 2020. aasta eelarvesse lisatakse 20 000 eurot linnahalli äriplaaniga tegelemiseks, et vajalike tegevustega edasi liikuda, seda seal siiski ei ole. Ka ei toetanud Reformierakond ja Keskerakond linnavolikogus meie vastavat muudatusettepanekut."
Pöördujate sõnul jõudis nende valimisliidu eestvõttel multifunktsionaalne linnahall ehk Arena Tartu linna arengukavasse.
"Järgmine samm peakski olema linnahalli äriplaani tegemine, mis annaks vastuseid mitmetele küsimustele - mismoodi linnahalli finantseerimise, ehituse ja haldamisega edasi minna. Need sammud pole vajalikud mitte ainult meile endile, vaid ka Tartust väljapoole riigi ja ka erasektori poole, näitamaks, et Tartu soovib linnahalli küsimuses riigi ja erasektori kaasatust, olles ise vedaja rollis."
Tein, Klaas ja Kalmre märgivad, et kui Tallinn küsib riigi toetust vana linnahalli rekonstrueerimiseks, siis Tartu peab aktiivselt küsima kaasatust Tartu linnahalli ehituseks.
"Nii tekivad tõmbekeskused ka mujale kui ainult Tallinna, ning just niisugused tõmbekeskused (ja seal toimuvad üritused) annavad piirkonnale uue majandusliku tõuke. Kui me aga initsiatiivi ei võta, jääb Tartu jälle teiseks või lausa kolmandaks, see aga tähendab kaotust meie linnale. Suurt kaotust."
Urmas Klaas: peame nägema Tartu arengut laiemalt
Tartu linnapea Urmas Klaas ütles ERR-ile, et tuleva aasta eelarves on linnahallile mõeldud raha sisse kirjutatud ja seda teab tegelikult ka valimisliit Tartu Eest.
"Vaatame fakte. Tartu 2020 aasta eelarves on volikogu poolt heaks kiidetud: ülemaailmsete suuremate kontsertide ning rändnäituste turu analüüs ning Tartu valmisolek neid vastu võtta. Jutt käib tegevustest, mis on vajalikud Raadi linnahalli äriplaani ettevalmistamiseks ja millest võidaksid nii praegused kui ka tulevased üritustekorraldajad, sealhulgas ka linn ise. Samal real on ka südalinna kultuurikeskuse rajamise ettevalmistamine. Kokku mõlemaks asjaks 40 000 eurot, millest pool on kavas kulutada linnahalli teemale. Seda teab ka algselt 200 000 eurot äriplaani koostamiseks (ja mitte äriplaani ettevalmistamiseks) nõudnud valimisliit suurepäraselt, sest sellest oli juttu volikogu 19. detsembri istungil, kus eelarve vastu võeti," märkis Klaas oma vastukommentaaris.
Tartu volikogu on 49-liikmeline. Võimuliitu kuuluvatel Reformierakonnal ja Keskerakonnal on kahe peale kokku 27 kohta (Reformierakonnal 20 ja Keskerakonnal seitse). Valimisliidul Tartu Eest on volikogus kaks esindajat (Kalmre ja Klaas) ehk nende poolt koostöö lõpetamine jõudude vahekorrale volikogus mõju ei avalda. | Valimisliit süüdistab Tartu linnapead valetamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu volikogus kahe saadikuga esindatud valimisliit Tartu Eest sõlmis pärast kohalikke valimisi 2017 koostööprotokolli Reformierakonna ja Keskerakonnaga.
"Kinnitasime, et meie koostöö aluseks on ühistel arusaamadel põhinev koalitsioonilepe Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, kus on sees ka punkt: jätkame vajalike tegevustega loomaks võimalusi multifunktsionaalse linnahalli ja perekeskuse rajamiseks Raadi linnaossa," kirjutasid valimisliidu nimel tehtud avalikus pöördumises Tanel Tein, Hannes Klaas ja Vahur Kalmre.
"Nüüd sunnib Tartu linnapea Urmas Klaasi valetamine meid selle koostööprotokolli ühepoolselt lõpetama. Vale seisneb selles, et kuigi linnapea lubas üheselt ja selgelt, et Tartu 2020. aasta eelarvesse lisatakse 20 000 eurot linnahalli äriplaaniga tegelemiseks, et vajalike tegevustega edasi liikuda, seda seal siiski ei ole. Ka ei toetanud Reformierakond ja Keskerakond linnavolikogus meie vastavat muudatusettepanekut."
Pöördujate sõnul jõudis nende valimisliidu eestvõttel multifunktsionaalne linnahall ehk Arena Tartu linna arengukavasse.
"Järgmine samm peakski olema linnahalli äriplaani tegemine, mis annaks vastuseid mitmetele küsimustele - mismoodi linnahalli finantseerimise, ehituse ja haldamisega edasi minna. Need sammud pole vajalikud mitte ainult meile endile, vaid ka Tartust väljapoole riigi ja ka erasektori poole, näitamaks, et Tartu soovib linnahalli küsimuses riigi ja erasektori kaasatust, olles ise vedaja rollis."
Tein, Klaas ja Kalmre märgivad, et kui Tallinn küsib riigi toetust vana linnahalli rekonstrueerimiseks, siis Tartu peab aktiivselt küsima kaasatust Tartu linnahalli ehituseks.
"Nii tekivad tõmbekeskused ka mujale kui ainult Tallinna, ning just niisugused tõmbekeskused (ja seal toimuvad üritused) annavad piirkonnale uue majandusliku tõuke. Kui me aga initsiatiivi ei võta, jääb Tartu jälle teiseks või lausa kolmandaks, see aga tähendab kaotust meie linnale. Suurt kaotust."
Urmas Klaas: peame nägema Tartu arengut laiemalt
Tartu linnapea Urmas Klaas ütles ERR-ile, et tuleva aasta eelarves on linnahallile mõeldud raha sisse kirjutatud ja seda teab tegelikult ka valimisliit Tartu Eest.
"Vaatame fakte. Tartu 2020 aasta eelarves on volikogu poolt heaks kiidetud: ülemaailmsete suuremate kontsertide ning rändnäituste turu analüüs ning Tartu valmisolek neid vastu võtta. Jutt käib tegevustest, mis on vajalikud Raadi linnahalli äriplaani ettevalmistamiseks ja millest võidaksid nii praegused kui ka tulevased üritustekorraldajad, sealhulgas ka linn ise. Samal real on ka südalinna kultuurikeskuse rajamise ettevalmistamine. Kokku mõlemaks asjaks 40 000 eurot, millest pool on kavas kulutada linnahalli teemale. Seda teab ka algselt 200 000 eurot äriplaani koostamiseks (ja mitte äriplaani ettevalmistamiseks) nõudnud valimisliit suurepäraselt, sest sellest oli juttu volikogu 19. detsembri istungil, kus eelarve vastu võeti," märkis Klaas oma vastukommentaaris.
Tartu volikogu on 49-liikmeline. Võimuliitu kuuluvatel Reformierakonnal ja Keskerakonnal on kahe peale kokku 27 kohta (Reformierakonnal 20 ja Keskerakonnal seitse). Valimisliidul Tartu Eest on volikogus kaks esindajat (Kalmre ja Klaas) ehk nende poolt koostöö lõpetamine jõudude vahekorrale volikogus mõju ei avalda.
### Response:
Valimisliit süüdistab Tartu linnapead valetamises |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.