instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril 4. asetatud 13-aastane Martin oli avaringis vaba, teises ringis alistas ta 7:6 (5), 6:0 valgevenelanna Anastassia Šarmeti, kolmandas ringis 6:3, 2:6, 6:4 turniiril 16. paigutatud venelanna Anastassia Jaštšenko ning seejärel veerandfinaalis kindlalt 6:2, 6:2 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Ksenija Logvini.
Poolfinaalis läheb Martin vastamisi 11. asetusega venelanna Darja Šadtšnjovaga, kes sai veerandfinaalis 6:3, 4:3 eduseisus loobumisvõidu.
Koos Grete Gulliga on Martin ka paarismängus veerandfinaali jõudnud, teises ringis olid nad kõrgeima paigutusega Bulgaaria-Venemaa duost Aleksandra Gabrovskast ja Naira Gevorkianist koguni 6:1, 6:1 üle. | 13-aastane Eesti tennisist jõudis Himkis poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril 4. asetatud 13-aastane Martin oli avaringis vaba, teises ringis alistas ta 7:6 (5), 6:0 valgevenelanna Anastassia Šarmeti, kolmandas ringis 6:3, 2:6, 6:4 turniiril 16. paigutatud venelanna Anastassia Jaštšenko ning seejärel veerandfinaalis kindlalt 6:2, 6:2 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Ksenija Logvini.
Poolfinaalis läheb Martin vastamisi 11. asetusega venelanna Darja Šadtšnjovaga, kes sai veerandfinaalis 6:3, 4:3 eduseisus loobumisvõidu.
Koos Grete Gulliga on Martin ka paarismängus veerandfinaali jõudnud, teises ringis olid nad kõrgeima paigutusega Bulgaaria-Venemaa duost Aleksandra Gabrovskast ja Naira Gevorkianist koguni 6:1, 6:1 üle.
### Response:
13-aastane Eesti tennisist jõudis Himkis poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui paljudes hommikumaades on bürokraadi amet austusväärne, siis lääne kultuuriruumis on levinud ametnike hurjutamine. Riigiteadustes kasutatakse mõnikord selle nähtuse iseloomustamiseks mõistet "bürokraatia tagumine" (ingl bureaucracy bashing). Eestis on tšinovnikute "paljastamine" kujunenud ühe valitsuserakonna poliitika alustalaks.
Kriitika talumine käib justkui ametnike palga sisse, sest nad tegutsevad rahva jaoks ja maksumaksja raha eest. Kodanike vajadusi ja soove on aga alati rohkem, kui võimalusi nende täitmiseks. Sageli on reeglid liiga jäigad või ahistab aineline puudus. Kõik riigiasutused ei ole võrdselt hästi juhitud ja iga avalik teenistuja ei ole päevade kaupa parimas vormis. Pahatihti ametiisikud lihtsalt ei oska head lahendust leida.
Nende vigade lappimiseks on vaja riiki vahetevahel põhjalikumalt reformida. Pidevalt tuleb hoida hea avaliku halduse väärtusi.
Üks vastus ongi riigireform
Eesti riigivalitsemist ongi viimastel kümnenditel iseloomustanud tegusamate uuenduste lainete (nt uute institutsioonide ja oma avaliku teenistuse rajamine pärast taasiseseisvumist, X-tee ja e-maksuameti rajamine, haldusvõimekuse väljaarendamine seoses Euroopa Liitu astumisega, kohalike omavalitsuste ühendamine ja maavalitsuste kaotamine) vaheldumine rutiinse (e-)valitsemise arendamisega.
Ka vaiksematel perioodidel leidub üksikuid riigi moderniseerimise näiteid (politsei- ja piirivalveameti loomine 2010. aastal, paindliku ja konkurentsile avatud avaliku teenistuse seadustamine aastal 2013 jne).
Nüüdseks on Eesti avalik teenistus jõudnud maailma bürokraatiate esiliigasse. 2019. aasta avaliku teenistuse efektiivsuse edetabelis (InCiSE indeks) on Eesti 38 arenenud riigi seas 12. kohal. Lausanne'i Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) konkurentsivõime aruandes on Eesti valitsuse tõhusus 63 riigi seas 21. positsioonil ja Euroopa maade paremusjärjestuses üheksas. Transparency Internationali 2018. aasta korruptsiooni tajumise reitingus asetume 180 riigi hulgas 18. kohale.
Rahvusvahelises võrdluses efektiivne valitsemine on tähtis näiteks välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks. See aitab kaasa välismaal elavate Eesti kodanike naasmisele. Kuid veel olulisem on, kuidas Eesti elanikud ise riigivalitsemise taset tajuvad. Kas me oleme rahul avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga? Kas tunneme, et meie maksuraha kasutatakse otstarbekalt? Kas usaldame riigiasutusi ja erakondi?
Kardan, et mitte kõik ei vasta nendele küsimustele jaatavalt. Tõele au andes on Eesti valitsemise areng ka eelmainitud rahvusvahelistes valitsemise edetabelites viimastel aastatel toppama jäänud.
Meie (e-)riik on kõrgetasemeline, aga paljud piirkonnad on meist konkurentsivõimelisemad ning uued rivaalid hingavad kuklasse. Kuidas tõsta riigi juhtimise kvaliteedis latt järgmisele kõrgusele?
Üks vastus ongi riigireform! Praegune valitsus on pärast ametisse astumist tegelenud asutuste ühendamisega, riigimajade rajamisega maakonnakeskustesse, riigieelarve revisjoni ettevalmistamisega, e-teenuste arendamisega jne.
Kahjuks on nendest projektidest meedias märksa rohkem tähelepanu saanud EKRE võitlus müütilise süvariigiga. Valitsemise probleeme kirjeldas põhjalikumalt 2019. aasta detsembris Riigireformi Radari kolleegium.
Populistide ilukõnes on haaret kilomeeter, aga sügavust vaid sentimeetri jagu. Siinne artikkel ei taha kuidagi kaasa aidata süvariigi retoorika ja ametnike liistule tõmbamise viltuse praktika (nt katse vabastada ebaseaduslikult politseijuht Elmar Vaher jne) edasisele levikule. Ent vale oleks öelda, et riigi juhtimises on kõik laitmatus korras ja EKRE populismis ei leidu ühtki tõetera.
Muinasjutt süvariigist kõlab osadele inimestele usutavana, sest nende jaoks on probleemid riigi toimimises ehtsad. Suur hulk kodanikke tajuvad, et riik on neist aastatega kaugenenud.
Sel tundel võivad olla nii subjektiivsed alused (nt nähakse ebaõiglasena riigikogu liikmete kuluhüvitisi) kui ka objektiivsed põhjused (nt on inimesel negatiivne kogemus riigiga suhtlemisel, avalike teenuste maht või kvaliteet ei soovidele vastav jne).
Ametnike ja poliitikute suhe
Aga kui otsida populismi udus mõnd konstruktiivset sihti, siis üheks orientiiriks võiks olla eelmainitud küsimus – kuidas jõuda valitsemises riikide premium liigasse?
"Väidan, et valitsemise kvaliteet sõltub ennekõike poliitikutest. Avalikku teenistust ei saa kõikides riigi toimimise probleemides süüdistada!"
Võimalusi selleks on mitmeid, võtan siin fookusse hetkel aktuaalse ametnike ja poliitikute suhte. Väidan, et valitsemise kvaliteet sõltub ennekõike poliitikutest. Avalikku teenistust ei saa kõikides riigi toimimise probleemides süüdistada!
Esmaklassiline poliitiline eestvedamine on teada-tuntud ühiskondliku progressi edutegur. Ometi pööratakse üleilmselt sellele riigivalitsemise reformides napilt tähelepanu. Nii väidab sotsiaalteaduste tippajakirjas Administration & Society hiljuti ilmunud artiklis Kenneth J. Meier koos oma kolleegidega.
Meier jt kirjeldavad eri riikide näitel seitset üldtuntud bürokraatia "haiguslugu". Nende patoloogiate refereerimine ja sidumine meie oludega aitab mõtestada debatti ametnike ja poliitikute vahekorrast. Võib väita, et ka Eesti juhtkond on riigi reformimisel siiani panustanud ennekõike avaliku halduse efektiivsuse tõstmisele ja jätnud unarusse poliitilise juhtimise nõrkused.
Meier jt ütlevad esiteks, et bürokraatia sõltub poliitilise tasandi legitiimsusest ja ressurssidest, mille jagamine on poliitikute võimuses. Pikaajalise alarahastuse tingimustes ja poliitilise toe puudumisel ei saa bürokraatia edukalt toimida.
Teiseks, bürokraatial on kaks ülemuste gruppi: poliitilised juhid ja kodanikud. Nende rühmade eelistuste vahel on tihtilugu lõhe, mistõttu bürokraatial ei ole sageli kindlaid eesmärke ja tulemuslikkus kannatab.
Näiteks Eestis tekkis äsja kaks uut lasteaia riikliku õppekava eelnõud. Ühe õppekava tegi alushariduse asjatundjate töörühm. Teise toimkonna lõi haridus- ja teadusministeerium hiljem ja kaasas teisi eksperte. Sellel rühmal oli poliitiline toetus.
N-ö reaametnikud sattusid ühel hetkel kahe tule vahele, sest poliitiline nägemus ja ministeeriumiväliste huvirühmade arvamus ei langenud kokku. Vastuoludega toimetulemiseks loodi kolmas komisjon. Kogu lugu on üsna arusaamatu, kuid paistab, et asjade korraldus ei ole olnud just kuigi tõhus.
Kolmandaks, kui poliitiliste liidrite nõrkus ohustab bürokraatia autonoomiat ja eesmärgiselgust, siis ratsionaalselt käituvad asutused proovivad tekitada ressursside tagavara, mida saaks kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii võib lühiajaliselt ebaefektiivsus hoopis suureneda.
Sellepärast plaanib Eesti valitsus riigieelarve revisjoni. Teiste sõnadega otsitakse "vabasid" ressursse, mis on ju õige idee. Kui palju eelarvest ka päriselt eesseisvate valimislubaduste katteks raha leitakse, on suur küsimärk. Uut valimisvõitu tõhustamiskavade säästudele kindlasti rajada ei saa.
Neljandaks, bürokraatia tung on täita talle antud lühiajalised käsud, selmet keskenduda pikaajalisele mõjule. Nii võivad poliitika kujundajad keskenduda näiteks sellele, et õpilased saaksid PISA testis häid hindeid. Kuid kas õppurite edasiõppe võimalused või laste heaolu ka suurenevad? Kas Eestis jätkub paari aasta pärast häid õpetajaid?
Viiendaks, kui avalikul sektoril on valida resultaatide "kojutoomise" ja tõhususe vahel, siis eelistatakse esimest. Killustatud poliitilistes süsteemides on toredate tulemuste ettenäitamine parem strateegia kui kokkuhoid.
See võib halbade asjaolude kokkulangemisel viia üleinvesteerimiseni. Ilu on vaatajate silmades, aga vast oleks nii mõnigi ebavajalik investeering tegemata jäetud, kui Eesti kohalike omavalitsuste ühendamine oleks varem ette võetud.
Kuuendaks, kriisiolukorras võib bürokraatide jaoks uuenduste tegemine olla ratsionaalne käik. Kuid innovatsiooniga kaasnevad alati riskid. Kui poliitikud ametnikke ei toeta ja ajakirjandus on kärme bürokraatia eksimusi karistama, siis asuvad riigiasutused "manööverdama", selle asemel, et haarata initsiatiivi ja teha valusaid ning vajalikke reforme.
Maksu- ja tolliameti (EMTA) kaasust saab siin kasutada positiivse näitena, et illustreerida, kui palju saab ära teha ministeeriumi ja poliitikute toega. Mitmed EMTA juhtkonnad on sisemisest vajadusest tõukuvalt loonud karistusasutusest kaasaegse ennetusele ja e-teenustele rajatud organisatsiooni.
EMTA on maailmas üks kõige efektiivsemaid maksude kogujaid. Töötajate arv on seejuures oluliselt väiksem kui paar aastakümmet tagasi. Selliseid pikaajalises ametnike-poliitikute koostöös sündinud ümberkorraldusi vajaksime rohkem, sh kohalikes omavalitsustes.
Seitsmendaks, tänapäevased probleemid on sageli omavahel põimunud ja nende lahendamiseks on otstarbekas luua asutuste võrgustikke.
Võrgustike idee on katta laia huvide spektrit, kuid võrgustikud võivad samal ajal toimida ka poliitilisest võimust lahusolevana. Nii võivad demokraatia tööriistaks mõeldud võrgustikud piirata poliitikute võimu, sh bürokraatia kontrollimise võimalusi.
"Näiteks Eestis tõrjutakse mõnikord vabaühendusi ettekäändega, et nende volitused ei ole selged."
Ka otsustamise tempo ja demokraatliku kaasamise vahel on alati teatud pinge. Näiteks Eestis tõrjutakse mõnikord vabaühendusi ettekäändega, et nende volitused ei ole selged. Kodanikuühendused peaksidki oma tegevuses olema läbipaistvad, demokraatia "defitsiidi" ennetamiseks tuleb võrgustike tegevuse ja poliitilise otsustamise tasakaalumehhanismid kokku leppida (loe: Eestis piisab olemasoleva kaasamise hea tava järgmisest).
Need seitse seoste komplekti näitavad ilmekalt, et valitsemine on efektiivne siis, kui poliitikud ja professionaalne avalik teenistus töötavad sümbioosis. Bürokraatia reageerib ratsionaalselt poliitikute loodud piitsa ja prääniku süsteemile, seega peavad poliitikud andma ametnikele selged eesmärgid, eraldama ülesannete täitmiseks piisavad ressursid ja jätma asutustele ruumi etteantud raamides kaalutlusotsuste tegemiseks.
Olulisel kohal on vastutuse, aruandluse ja kontrollimehhanismide kokkuleppimine. Kui aga riigi juhtimist iseloomustab ideoloogilistel põhjustel laupkokkupõrgetesse minek, ähmased või suisa vastuolulised eesmärgid ja ebapiisav rahastus, siis on tõrgete arv avalikus halduses suurem.
Loome parlamendis tulevikukomisjoni
Eelnevat kokku võttes – tee ametnike kontrollimiseni kulgeb kvaliteetse poliitilise sisendi kaudu. Juba Eesti kinoklassikas öeldakse, et kõik algab sirutusest, kõik algab painutusest!
Tugev poliitiline juhtimine seisneb ühest küljest õigusriigi tavade ja reeglite täitmises. Teiselt poolt on tarvis avatud ja koostööle orienteeritud liidreid, kes otsiksid aktiivselt ühiskonnarühmade ühisosa ja teaksid, millal probleemidesse on vaja "kõrgemal tasemel" sekkuda ja millal mitte. Vajame juhte, kes vajaduse korral suudaks muutusi lõpuni eest vedada.
Max Weber, kes kirjeldas ideaalse bürokraatia mudelit, tegeles ühtlasi ka eestvedamise teooriaga. Weberi arvates peab tugev liider pidevalt jälgima, et kui palang ta üles kütab, siis ei ununeks juhi isiklik vastutus, et otsustamine oleks tasakaalus ja eesmärgipärane. Teiste sõnadega – heas liidris on koos heasoovlik kirg ja kaine mõtlemine. Kuldsed sõnad, mis sada aastat pärast avaldamist sobivad suurepäraselt oleviku Eesti riigijuhtimise motoks.
Mis oleks kui riigikogu võtaks riigireformi raames heatahtliku ja kaalutleva poliitilise juhtimise edendamise oma südameasjaks? Loome parlamendis tulevikukomisjoni, mis kujundab saabuvale tehisintellekti ja muutuva töö ajastule vastava riigi juhtimise mudeli. Mõelda tuleb suurelt ja unistada ju võib!
* Rauno Vinni on õigusriigi arendamise ja riigivalitsemise kvaliteediga kaua tegelenud vabaühenduse palgal olles. Praegu on ta riigikontrolli töötaja. Antud arvamuslugu väljendab autori isiklikke seisukohti. | Rauno Vinni: lühhike öppetus - kuidas kroonumehed liistule tõmmata? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui paljudes hommikumaades on bürokraadi amet austusväärne, siis lääne kultuuriruumis on levinud ametnike hurjutamine. Riigiteadustes kasutatakse mõnikord selle nähtuse iseloomustamiseks mõistet "bürokraatia tagumine" (ingl bureaucracy bashing). Eestis on tšinovnikute "paljastamine" kujunenud ühe valitsuserakonna poliitika alustalaks.
Kriitika talumine käib justkui ametnike palga sisse, sest nad tegutsevad rahva jaoks ja maksumaksja raha eest. Kodanike vajadusi ja soove on aga alati rohkem, kui võimalusi nende täitmiseks. Sageli on reeglid liiga jäigad või ahistab aineline puudus. Kõik riigiasutused ei ole võrdselt hästi juhitud ja iga avalik teenistuja ei ole päevade kaupa parimas vormis. Pahatihti ametiisikud lihtsalt ei oska head lahendust leida.
Nende vigade lappimiseks on vaja riiki vahetevahel põhjalikumalt reformida. Pidevalt tuleb hoida hea avaliku halduse väärtusi.
Üks vastus ongi riigireform
Eesti riigivalitsemist ongi viimastel kümnenditel iseloomustanud tegusamate uuenduste lainete (nt uute institutsioonide ja oma avaliku teenistuse rajamine pärast taasiseseisvumist, X-tee ja e-maksuameti rajamine, haldusvõimekuse väljaarendamine seoses Euroopa Liitu astumisega, kohalike omavalitsuste ühendamine ja maavalitsuste kaotamine) vaheldumine rutiinse (e-)valitsemise arendamisega.
Ka vaiksematel perioodidel leidub üksikuid riigi moderniseerimise näiteid (politsei- ja piirivalveameti loomine 2010. aastal, paindliku ja konkurentsile avatud avaliku teenistuse seadustamine aastal 2013 jne).
Nüüdseks on Eesti avalik teenistus jõudnud maailma bürokraatiate esiliigasse. 2019. aasta avaliku teenistuse efektiivsuse edetabelis (InCiSE indeks) on Eesti 38 arenenud riigi seas 12. kohal. Lausanne'i Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) konkurentsivõime aruandes on Eesti valitsuse tõhusus 63 riigi seas 21. positsioonil ja Euroopa maade paremusjärjestuses üheksas. Transparency Internationali 2018. aasta korruptsiooni tajumise reitingus asetume 180 riigi hulgas 18. kohale.
Rahvusvahelises võrdluses efektiivne valitsemine on tähtis näiteks välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks. See aitab kaasa välismaal elavate Eesti kodanike naasmisele. Kuid veel olulisem on, kuidas Eesti elanikud ise riigivalitsemise taset tajuvad. Kas me oleme rahul avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga? Kas tunneme, et meie maksuraha kasutatakse otstarbekalt? Kas usaldame riigiasutusi ja erakondi?
Kardan, et mitte kõik ei vasta nendele küsimustele jaatavalt. Tõele au andes on Eesti valitsemise areng ka eelmainitud rahvusvahelistes valitsemise edetabelites viimastel aastatel toppama jäänud.
Meie (e-)riik on kõrgetasemeline, aga paljud piirkonnad on meist konkurentsivõimelisemad ning uued rivaalid hingavad kuklasse. Kuidas tõsta riigi juhtimise kvaliteedis latt järgmisele kõrgusele?
Üks vastus ongi riigireform! Praegune valitsus on pärast ametisse astumist tegelenud asutuste ühendamisega, riigimajade rajamisega maakonnakeskustesse, riigieelarve revisjoni ettevalmistamisega, e-teenuste arendamisega jne.
Kahjuks on nendest projektidest meedias märksa rohkem tähelepanu saanud EKRE võitlus müütilise süvariigiga. Valitsemise probleeme kirjeldas põhjalikumalt 2019. aasta detsembris Riigireformi Radari kolleegium.
Populistide ilukõnes on haaret kilomeeter, aga sügavust vaid sentimeetri jagu. Siinne artikkel ei taha kuidagi kaasa aidata süvariigi retoorika ja ametnike liistule tõmbamise viltuse praktika (nt katse vabastada ebaseaduslikult politseijuht Elmar Vaher jne) edasisele levikule. Ent vale oleks öelda, et riigi juhtimises on kõik laitmatus korras ja EKRE populismis ei leidu ühtki tõetera.
Muinasjutt süvariigist kõlab osadele inimestele usutavana, sest nende jaoks on probleemid riigi toimimises ehtsad. Suur hulk kodanikke tajuvad, et riik on neist aastatega kaugenenud.
Sel tundel võivad olla nii subjektiivsed alused (nt nähakse ebaõiglasena riigikogu liikmete kuluhüvitisi) kui ka objektiivsed põhjused (nt on inimesel negatiivne kogemus riigiga suhtlemisel, avalike teenuste maht või kvaliteet ei soovidele vastav jne).
Ametnike ja poliitikute suhe
Aga kui otsida populismi udus mõnd konstruktiivset sihti, siis üheks orientiiriks võiks olla eelmainitud küsimus – kuidas jõuda valitsemises riikide premium liigasse?
"Väidan, et valitsemise kvaliteet sõltub ennekõike poliitikutest. Avalikku teenistust ei saa kõikides riigi toimimise probleemides süüdistada!"
Võimalusi selleks on mitmeid, võtan siin fookusse hetkel aktuaalse ametnike ja poliitikute suhte. Väidan, et valitsemise kvaliteet sõltub ennekõike poliitikutest. Avalikku teenistust ei saa kõikides riigi toimimise probleemides süüdistada!
Esmaklassiline poliitiline eestvedamine on teada-tuntud ühiskondliku progressi edutegur. Ometi pööratakse üleilmselt sellele riigivalitsemise reformides napilt tähelepanu. Nii väidab sotsiaalteaduste tippajakirjas Administration & Society hiljuti ilmunud artiklis Kenneth J. Meier koos oma kolleegidega.
Meier jt kirjeldavad eri riikide näitel seitset üldtuntud bürokraatia "haiguslugu". Nende patoloogiate refereerimine ja sidumine meie oludega aitab mõtestada debatti ametnike ja poliitikute vahekorrast. Võib väita, et ka Eesti juhtkond on riigi reformimisel siiani panustanud ennekõike avaliku halduse efektiivsuse tõstmisele ja jätnud unarusse poliitilise juhtimise nõrkused.
Meier jt ütlevad esiteks, et bürokraatia sõltub poliitilise tasandi legitiimsusest ja ressurssidest, mille jagamine on poliitikute võimuses. Pikaajalise alarahastuse tingimustes ja poliitilise toe puudumisel ei saa bürokraatia edukalt toimida.
Teiseks, bürokraatial on kaks ülemuste gruppi: poliitilised juhid ja kodanikud. Nende rühmade eelistuste vahel on tihtilugu lõhe, mistõttu bürokraatial ei ole sageli kindlaid eesmärke ja tulemuslikkus kannatab.
Näiteks Eestis tekkis äsja kaks uut lasteaia riikliku õppekava eelnõud. Ühe õppekava tegi alushariduse asjatundjate töörühm. Teise toimkonna lõi haridus- ja teadusministeerium hiljem ja kaasas teisi eksperte. Sellel rühmal oli poliitiline toetus.
N-ö reaametnikud sattusid ühel hetkel kahe tule vahele, sest poliitiline nägemus ja ministeeriumiväliste huvirühmade arvamus ei langenud kokku. Vastuoludega toimetulemiseks loodi kolmas komisjon. Kogu lugu on üsna arusaamatu, kuid paistab, et asjade korraldus ei ole olnud just kuigi tõhus.
Kolmandaks, kui poliitiliste liidrite nõrkus ohustab bürokraatia autonoomiat ja eesmärgiselgust, siis ratsionaalselt käituvad asutused proovivad tekitada ressursside tagavara, mida saaks kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii võib lühiajaliselt ebaefektiivsus hoopis suureneda.
Sellepärast plaanib Eesti valitsus riigieelarve revisjoni. Teiste sõnadega otsitakse "vabasid" ressursse, mis on ju õige idee. Kui palju eelarvest ka päriselt eesseisvate valimislubaduste katteks raha leitakse, on suur küsimärk. Uut valimisvõitu tõhustamiskavade säästudele kindlasti rajada ei saa.
Neljandaks, bürokraatia tung on täita talle antud lühiajalised käsud, selmet keskenduda pikaajalisele mõjule. Nii võivad poliitika kujundajad keskenduda näiteks sellele, et õpilased saaksid PISA testis häid hindeid. Kuid kas õppurite edasiõppe võimalused või laste heaolu ka suurenevad? Kas Eestis jätkub paari aasta pärast häid õpetajaid?
Viiendaks, kui avalikul sektoril on valida resultaatide "kojutoomise" ja tõhususe vahel, siis eelistatakse esimest. Killustatud poliitilistes süsteemides on toredate tulemuste ettenäitamine parem strateegia kui kokkuhoid.
See võib halbade asjaolude kokkulangemisel viia üleinvesteerimiseni. Ilu on vaatajate silmades, aga vast oleks nii mõnigi ebavajalik investeering tegemata jäetud, kui Eesti kohalike omavalitsuste ühendamine oleks varem ette võetud.
Kuuendaks, kriisiolukorras võib bürokraatide jaoks uuenduste tegemine olla ratsionaalne käik. Kuid innovatsiooniga kaasnevad alati riskid. Kui poliitikud ametnikke ei toeta ja ajakirjandus on kärme bürokraatia eksimusi karistama, siis asuvad riigiasutused "manööverdama", selle asemel, et haarata initsiatiivi ja teha valusaid ning vajalikke reforme.
Maksu- ja tolliameti (EMTA) kaasust saab siin kasutada positiivse näitena, et illustreerida, kui palju saab ära teha ministeeriumi ja poliitikute toega. Mitmed EMTA juhtkonnad on sisemisest vajadusest tõukuvalt loonud karistusasutusest kaasaegse ennetusele ja e-teenustele rajatud organisatsiooni.
EMTA on maailmas üks kõige efektiivsemaid maksude kogujaid. Töötajate arv on seejuures oluliselt väiksem kui paar aastakümmet tagasi. Selliseid pikaajalises ametnike-poliitikute koostöös sündinud ümberkorraldusi vajaksime rohkem, sh kohalikes omavalitsustes.
Seitsmendaks, tänapäevased probleemid on sageli omavahel põimunud ja nende lahendamiseks on otstarbekas luua asutuste võrgustikke.
Võrgustike idee on katta laia huvide spektrit, kuid võrgustikud võivad samal ajal toimida ka poliitilisest võimust lahusolevana. Nii võivad demokraatia tööriistaks mõeldud võrgustikud piirata poliitikute võimu, sh bürokraatia kontrollimise võimalusi.
"Näiteks Eestis tõrjutakse mõnikord vabaühendusi ettekäändega, et nende volitused ei ole selged."
Ka otsustamise tempo ja demokraatliku kaasamise vahel on alati teatud pinge. Näiteks Eestis tõrjutakse mõnikord vabaühendusi ettekäändega, et nende volitused ei ole selged. Kodanikuühendused peaksidki oma tegevuses olema läbipaistvad, demokraatia "defitsiidi" ennetamiseks tuleb võrgustike tegevuse ja poliitilise otsustamise tasakaalumehhanismid kokku leppida (loe: Eestis piisab olemasoleva kaasamise hea tava järgmisest).
Need seitse seoste komplekti näitavad ilmekalt, et valitsemine on efektiivne siis, kui poliitikud ja professionaalne avalik teenistus töötavad sümbioosis. Bürokraatia reageerib ratsionaalselt poliitikute loodud piitsa ja prääniku süsteemile, seega peavad poliitikud andma ametnikele selged eesmärgid, eraldama ülesannete täitmiseks piisavad ressursid ja jätma asutustele ruumi etteantud raamides kaalutlusotsuste tegemiseks.
Olulisel kohal on vastutuse, aruandluse ja kontrollimehhanismide kokkuleppimine. Kui aga riigi juhtimist iseloomustab ideoloogilistel põhjustel laupkokkupõrgetesse minek, ähmased või suisa vastuolulised eesmärgid ja ebapiisav rahastus, siis on tõrgete arv avalikus halduses suurem.
Loome parlamendis tulevikukomisjoni
Eelnevat kokku võttes – tee ametnike kontrollimiseni kulgeb kvaliteetse poliitilise sisendi kaudu. Juba Eesti kinoklassikas öeldakse, et kõik algab sirutusest, kõik algab painutusest!
Tugev poliitiline juhtimine seisneb ühest küljest õigusriigi tavade ja reeglite täitmises. Teiselt poolt on tarvis avatud ja koostööle orienteeritud liidreid, kes otsiksid aktiivselt ühiskonnarühmade ühisosa ja teaksid, millal probleemidesse on vaja "kõrgemal tasemel" sekkuda ja millal mitte. Vajame juhte, kes vajaduse korral suudaks muutusi lõpuni eest vedada.
Max Weber, kes kirjeldas ideaalse bürokraatia mudelit, tegeles ühtlasi ka eestvedamise teooriaga. Weberi arvates peab tugev liider pidevalt jälgima, et kui palang ta üles kütab, siis ei ununeks juhi isiklik vastutus, et otsustamine oleks tasakaalus ja eesmärgipärane. Teiste sõnadega – heas liidris on koos heasoovlik kirg ja kaine mõtlemine. Kuldsed sõnad, mis sada aastat pärast avaldamist sobivad suurepäraselt oleviku Eesti riigijuhtimise motoks.
Mis oleks kui riigikogu võtaks riigireformi raames heatahtliku ja kaalutleva poliitilise juhtimise edendamise oma südameasjaks? Loome parlamendis tulevikukomisjoni, mis kujundab saabuvale tehisintellekti ja muutuva töö ajastule vastava riigi juhtimise mudeli. Mõelda tuleb suurelt ja unistada ju võib!
* Rauno Vinni on õigusriigi arendamise ja riigivalitsemise kvaliteediga kaua tegelenud vabaühenduse palgal olles. Praegu on ta riigikontrolli töötaja. Antud arvamuslugu väljendab autori isiklikke seisukohti.
### Response:
Rauno Vinni: lühhike öppetus - kuidas kroonumehed liistule tõmmata? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lehe sõnul kavatseb pank lõpetada töö Aasias etapiliselt aasta esimeses pooles.
Lahkumise taga on panga soov keskenduda kulude kärpimise programmi raames Euroopa turule ning koondada oma välisriiklikud tegutsemispaigad Luxembourgi ja New Yorki.
Handelsbank on tegutsenud näiteks Hongkongis, Taiwanis, Mandri-Hiinas, Malaisias ja Singapuris. | Rootsi pank Handelsbanken lahkub Aasia turult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lehe sõnul kavatseb pank lõpetada töö Aasias etapiliselt aasta esimeses pooles.
Lahkumise taga on panga soov keskenduda kulude kärpimise programmi raames Euroopa turule ning koondada oma välisriiklikud tegutsemispaigad Luxembourgi ja New Yorki.
Handelsbank on tegutsenud näiteks Hongkongis, Taiwanis, Mandri-Hiinas, Malaisias ja Singapuris.
### Response:
Rootsi pank Handelsbanken lahkub Aasia turult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva linnavalitsus sai ülemöödunud aasta märtsis majandusministeeriumilt 404 545 eurot juhtumipõhist investeeringutoetust, et suurendada liiklusohutust Kangelaste prospekti, Kreenholmi tänava ja Võidu prospekti teeületuskohtades.
Seda tüüpi tee-ehituse toetuste reeglid näevad ette, et toetusesaajal tuleb ülevaade raha kasutamisest esitada hiljemalt järgmise aasta 1. detsembriks ning kasutamata jäetud raha makstakse ministeeriumile tagasi.
Novembris palus aga Narva linnavalitsus ministeeriumilt, et nii toetuse kasutamise kui ka ülevaate esitamise tähtaega pikendataks kuni 2020. aasta mai lõpuni, sest mitu hanget ebaõnnestus. Majandusministeerium vastas sellele keeldumisega.
Seepeale saatis Narva linnapea Aleksei Jevgrafov detsembri alguses majandusministeeriumile uue kirja, kus palus tähtaegu pikendada 18. detsembrini 2019. Detsembris saatis Narva ministeeriumile lõpuks ka ülevaate raha kasutamise kohta, millest selgus, et osa toetusrahast jäi üle. Narva soovis, et selle kasutamistähtaega pikendataks.
Ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter teatas vana aasta viimasel päeval Narva linnavalitsusele saadetud vastuses, et nii nagu juba varem selgitatud, ei saa neid tähtaegu pikendada ning kui toetuse saamisele järgneva aasta 1. detsembriks on osa rahast kasutamata jäänud, tuleb see sama aasta lõpuks tagasi maksta, välja arvatud juhul, kui summa jääb alla tuhande euro.
"/.../ Arvestades taotluses märgitud 11-protsendilise omafinantseeringu osakaalu, jäi Narva linnale eraldatud vahendeid üle summas 31 717,83 eurot. Palume vastavad ülejäänud vahendid kanda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõutud tähtajaks," sõnas Tatter.
Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et Narvale antud raha on sihtotstarbeliselt mõeldud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ja teistel objektidel seda kasutada ei tohi. | Ministeerium nõuab Narvalt 32 000 eurot kasutamata jäänud toetust tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva linnavalitsus sai ülemöödunud aasta märtsis majandusministeeriumilt 404 545 eurot juhtumipõhist investeeringutoetust, et suurendada liiklusohutust Kangelaste prospekti, Kreenholmi tänava ja Võidu prospekti teeületuskohtades.
Seda tüüpi tee-ehituse toetuste reeglid näevad ette, et toetusesaajal tuleb ülevaade raha kasutamisest esitada hiljemalt järgmise aasta 1. detsembriks ning kasutamata jäetud raha makstakse ministeeriumile tagasi.
Novembris palus aga Narva linnavalitsus ministeeriumilt, et nii toetuse kasutamise kui ka ülevaate esitamise tähtaega pikendataks kuni 2020. aasta mai lõpuni, sest mitu hanget ebaõnnestus. Majandusministeerium vastas sellele keeldumisega.
Seepeale saatis Narva linnapea Aleksei Jevgrafov detsembri alguses majandusministeeriumile uue kirja, kus palus tähtaegu pikendada 18. detsembrini 2019. Detsembris saatis Narva ministeeriumile lõpuks ka ülevaate raha kasutamise kohta, millest selgus, et osa toetusrahast jäi üle. Narva soovis, et selle kasutamistähtaega pikendataks.
Ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter teatas vana aasta viimasel päeval Narva linnavalitsusele saadetud vastuses, et nii nagu juba varem selgitatud, ei saa neid tähtaegu pikendada ning kui toetuse saamisele järgneva aasta 1. detsembriks on osa rahast kasutamata jäänud, tuleb see sama aasta lõpuks tagasi maksta, välja arvatud juhul, kui summa jääb alla tuhande euro.
"/.../ Arvestades taotluses märgitud 11-protsendilise omafinantseeringu osakaalu, jäi Narva linnale eraldatud vahendeid üle summas 31 717,83 eurot. Palume vastavad ülejäänud vahendid kanda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõutud tähtajaks," sõnas Tatter.
Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et Narvale antud raha on sihtotstarbeliselt mõeldud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ja teistel objektidel seda kasutada ei tohi.
### Response:
Ministeerium nõuab Narvalt 32 000 eurot kasutamata jäänud toetust tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et Visnapuust kui isiksusest pole meil – vaatamata professor Harald Peebu targalt õpetlaslikule monograafiale (1989) – loodud veel kuigi selget ja üksikasjalikku pilti, siis püüdkem seda täiendada, vaadeldes pisut lähemalt kahe kirjaniku, Henrik Visnapuu (1890-1951) ja August Gailiti (1891-1960) ainulaadset sõprust. Nimetati neid ju tihti siiami kaksikuteks ja vahel lausa jumalikeks kaksikuteks.
Kaks noort kirjanikku tutvusid 1917. aasta kevadel Tallinna Teataja toimetuses, kus nad töötasid mõne kuu ajakirjanikena. Ilmselt oli see sõprus esimesest pilgust, nii et samal suvel hoo sisse saanud Siuru-rühmituses olid nad juba lahutamatud mõttekaaslased. Korduvalt on tsiteeritud August Mälgu meenutusi Gailitist kui ideede genereerijast ning Visnapuust kui nende ideede visast ja järjekindlast teostajast.
Marta Lepp – sama, kelle kuulus pats ühel Siuru õhtul välja loositi – on rühmituse kümnendal aastapäeval andnud omapärasest kirjanikepaarist sellise kirjelduse: "Nad kahekesi – August Gailit ja Henrik Visnapuu – moodustasid koomilise paari – üks pikk kõrend, teine kõrval väike kõlgas; kuid see kontrast vastas nagu tollele stiilile, mida nad tahtsid luua, olles revolutsioonilised luuletajad. Nad püüdsid oma sõpruse grotesksust nagu veel eriti rõhutada, nagu õrritada ja üllatada sellega publikut. Nende kahe vastandsus pidi juba ise väljendama nende stiili revolutsioonsust – see senisele "väikekodanlisele ilmale" kõrvahoopide jagamine luule kaudu." 1
Tõsi, oma mälestusteraamatus "Päike ja jõgi" annab Visnapuu meile teada: "Ma olen Gailitist täpselt 20 cm lühem, aga nagu Gailit ei mahtunud karikatuuris ühele leheküljele, vaid järgnes, nõnda küündisin ma Otto Krusteni ja Peet Areni karikatuurides Gailitile püksitaskuni." 2 Muide, Gailiti enese novellis "August Gailiti surm" (1919) – küllap võime antud allikat usaldada – on selle ülipika kirjaniku pikkus meile täpselt teada antud: 198 sentimeetrit.
Oma 1967. aasta Visnapuud rehabiliteerida püüdvas artiklis nimetas Harald Peep Gailitit ei vähem ega rohkem kui Visnapuu "halvaks geeniuseks". 3 Mõnevõrra leebemal kujul on seda korratud Peebu Visnapuu-monograafias, seekord küll teisele autorile toetudes: "Albert Kivikas meenutab, et enne Gailitiga kohtumist olevat Visnapuu olnud tasane, karske ja mõistlik maapoiss, sealtpeale aga hakanud võõrast rolli mängima." 4
Taolised väited näikse aga olevat üsna vaieldavad (ja Kivikas kui Gailiti püsiv oponent pole antud juhul kuigi veenev autoriteet), küllap olid kirjanike vastastikused mõjutused märksa keerukamad. Enne Gailitiga tutvumist oli Visnapuu päris korralikult purjetanud elumere lainetel. Juba aastal 1912 teatas ta luuletuses "Kaks algust", et temas elab ingel koos saatanaga.
Visnapuu tunnistas algusest peale Gailiti kirjanduslikku talenti: "Aga kui ta [Gailit] "Siuru" omavahelisele olemisele tõi kaasa fantastilisi novelle tulevasest "Saatana karussellist", siis ei kahelnud küll keegi, et sellest perust fantastist tuleb kord suur kirjanik." 5
Siurust on palju kirjutatud, lähemal vaatlusel astub prassiva, boheemitseva ja skandaalitseva rühmituse kuvandi kõrvale hoopis teistsugune pilt; pole paha meenutada Visnapuu kokkuvõtvat hinnangut artiklis "Aasta 1920. "Siuru" surm": "Kuid Siuru päevad on oln[u]d ilusaimad ja töörikkaimad päevad Eesti kirjanduses. Ei või ka kunagi jätta meeletuletamata seda, et Siuru kirjanikud on pidand peale kõige muu ränka ametiühisuslikku võitlust kirjanikkude-kunstnikkude ainelise seisukorra eest ja on ses võitluses teinud kõikide jaoks suuri saavutusi." 6
Raske on üle hinnata Siuru teeneid kirjanduse populariseerimisel. Eduard Roos ütleb oma meenutustes siurulaste kohta: "Nad tulid parnassilt alla nagu Zarathustra mäelt ja kõnelesid rahvale vahetult, silmast silma. 1919. ja 1920. aastal korraldasid Friedebert Tuglas, Henrik Visnapuu ja August Gailit kirjandusliku ringreisi. Nad esinesid Tallinnas ja Tartus, väiksemais linnades ning suuremais maakeskustes. Neid oli kuulamas-vaatamas täissaalid." Näiteks 1919. aasta septembris-oktoobris esines kolmik lisaks Tallinnale ja Tartule veel Võrus, Valgas, Viljandis, Paides ja Rakveres. Ajakirjanduses avaldatud reklaamtekstis kuulutati suurejooneliselt: "Kuid oma riigi rajamisel ei tohi meie iialgi ära unustada, et mitte tääkidega üksinda ei murra meie suurrahvaste ja suurriikide sekka, vaid et meie tulevik on pääasjalikult meie kirjanduses ja kunstis." 7
Vähem on juttu olnud sellest, et paralleelselt Siuruga tegutsesid mõlemad sõbrad rindereporteritena; Visnapuu on seda meenutanud nii: "Gailit tundis vene sõjakirjasaatjate statuuti ja oli olnud omal ajal sõjakirjasaatjaks suurima läti ajalehe juures. Sõjakirjasaatjat loeti sõjaväeametnikuks ja ta kandis vastavat vormi eripagunite ja tunnustega. Gailiti ja [Voldemar] Kurese läbirääkimised ses asjas ülemjuhataja Laidoneriga tõid meile ülemjuhatajalt põhimõttelise nõusoleku." 8
Visnapuu on oma mälestustes jäädvustanud veel mõnegi karmi pildi Vabadussõja argipäevast ning sealhulgas kirjeldanud koos Gailitiga kogetud ohtlikke olukordi ja teravaid elamusi, küsides toimuvat mõtestada püüdes nõutult: "Mida otsib taevapoeg ja mongol Eesti lagendikult ja metsadest? Mispärast lebavad segamini venelased, eestlased ja hiinlased ühises hauas? Ons nad vaid saatuse mängukannid või on neid selleni viinud ühine tahe? Ons see igatsus inimliku õnne järele? Võimuiha? Ahnus?
Maailm otsib tänini vastust neile küsimustele, kuid pole seda seni veel leidnud." 9
Oma varasemad eredad mälupildid Gailitist ja Visnapuust 1920. aasta suvel Kuressaares on jäädvustanud neid lausa imetlusega jälginud August Mälk: "Nad olid midagi isemoelist ja uut. Alati kahekesi. Ikka silmapaistvalt, boheemlikult, erisuguselt… (---) See oli erakordsuse ja uudsuse laine, mis pani suvitustiigi piiratud vee selliselt lainetama. Kõneldi neist kahest. Vaadati neile järele. Nemad!
Ka ma ise jälgisin neid, sel ajal veel mõlemile võõras." 10
1920. aastate algust sisustasid Visnapuu ja Gailiti elus veel mitmed siurulikud ringreisid ja seiklused, millest ühe värvikamana võib mainida Saaremaal toimunud kõmulist "kohtumist lugejatega", seda kajastab aastal 1922 Kuressaares ilmavalgust näinud omapärane 48-leheküljeline brošüür "Marsi elanikud ehk kahe kuulsa kirjaniku suwitushooaeg Kuresaares". Tuleb tunnistada, et stiililt Bornhöhe "Kuulsuse narre" meenutav "Marsi elanikud" on kohati päris vaimukas, märgatava följetonistliku talendiga paberile pandud ja tänapäevalgi mõnuga loetav pamflett Gailiti ja Visnapuu (vastavalt siis Laisuu ja Küünarpuu) suvitus-seiklustest, mis lõppesid korraliku kõrtsikaklusega. 11
Sotsiaalkriitilisest kirjandusrühmitusest Tarapita eemale jäänud ja uuele ajakirjale Looming teravalt oponeerinud Gailiti ja Visnapuu kirjanduspoliitilistest tegemistest noore vabariigi algusaegadel on pikemalt kirjutanud Paul Rummo. Oma uurimuslikus artiklis ""Loomingu" noorusaastad" näeb ta – eriti Erni Hiirelt kuuldule toetudes – Gailitis ja Visnapuus lausa Loomingu pühendunud ja pikaajalisi hauakaevajaid. 12 Ometi on mõlemaid ajakirjas avaldatud enam kui ohtrasti – veider paradoks igatahes!
Tõsi, kirjanikepaar lootis veel mitu aastat pärast Siuru lõppvaatust rühma taastamist ja uute albumite avaldamist. Ühe aastal 1923 Berliinist saadetud kirja on Visnapuu tervenisti pühendanud kavatsusele Siuru taaselustada – see igatsus oli neil Gailitiga ühine. Visnapuu kirjutas Underile ja Adsonile: "Kui teie pool veel vana Siuru arm roostetand pole, lööme käed, mis on aastate jooksul kogeden õppind vastastikku üks teist austama ja hindama, kokku ja purjed üles ning paks kollane siidi Siuru lipp masti." 13
Muidugi polnud kahe sõbra suhted aina ja täiuslikult pilvitud ja päikeselised, nii näiteks on Pedro Krusten meenutanud, kuis Gailit ühes erakirjas kaebas, et pidi kord äärepealt Visnapuu käest "...pudeliga pähe saama, et segan end ta perekonna asjadesse". 14
Hoopis erilisel kohal nende tegemistes on aga nn Peninukkide avantüür/skandaal, mis vajutas sõprade koostööle pika ja tumeda varju. "Peninukid" pidi olema alates aastast 1925 – siis Loominguga paralleelselt – kord kvartalis Tartus ilmuv ettetellitav rikkalikult illustreeritud ajakiri, planeeriti ka samanimelist kirjastust. Ühe põhjendusena uue ajakirja väljaandmiseks kuulutati, et "kirjanikkude-kunstnikkude majanduslik olukord on meeleäraheitlik". Visnapuu ja Gailit võtsid tellimusi vastu ja kogusid väljaandmiseks raha, ent ajakirjast asja ei saanud ning raha jäi tellijaile tagasi maksmata. Ka asjakäiku lähemalt uurinud Paul Rummo pole siin täit selgust saanud ja kirjutab: "Vajab eraldi selgitamist, kas ettetellimustega ei suudetud koguda vajalikku kapitali või pudenes see enne õiget aega käest." 15 Följetonistid ja karikaturistid nuhtlesid igatahes nii Visnapuud kui ka Gailitit "Peninukkide" afääri pärast veel aastaid. Võib lisada, et kirjanikepaari unistuste ajakiri hakkas riiklikul toetusel Visnapuu toimetamisel ja Varamu nime all ilmuma alles 1930. aastate lõpul.
Sageli esinesid Gailit ja Visnapuu kirjandusõhtutel kahekesi. Ühe Visnapuu avaliku kõne puhul leiti: "Valdas tunne, et meie kirjanikkonnas on märgata tõsist kainenemist ja sügavat arusaamist kirjanduse ülesannetest ning paljudki seisavad uue ilmasuhtumise lävel, mida ka kõneleja kaudselt endast tunnistas." 16
Toilas on Gailit ja Visnapuu esinenud koos sealse kuulsa vene poeedi Igor Severjaniniga. 17
Esitagem vahepalana epigrammilik pühendusluuletus Visnapuu kogust "Talihari" (1920).
Gee
(Aug. Gailit)
Jestopi ja Pepo sell,
pane käima karussell.
Peru ruun ja Don Quijot',
usu krooniks — pott!
Geniaalne, südamlik,
valelik, niisama pikk,
nukrameelne kärsik Gee,
jumalik kamäleoon,
imelik on sinu tee.
Sinu terviseks! Ma joon!
Kes tahab lähemalt tundma õppida Visnapuud kui emotsionaalset äärmusteinimest, see võiks poeedi luule kõrval lugeda ka Visnapuu ja tema peamise muusa Ingi (Hilda Franzdorfi) 23 aastat kestnud kirjavahetust, mis ilmutati ajakirjas Keel ja Kirjandus aastal 1968 (nr 2-4 ja 6-7). Selle haruldase "kiriromaani" publitseerija Paul Rummo on neis tundetulvast ülevoolavates kirjades näinud ühelt poolt mõnesugust luulelist stilisatsiooni, teiselt poolt aga otse "sürrealistlikuks novelletiks" põimuvat tundestiihiat ("sageli seoseta sosinad, sonimised ja karjed"). 18
Leiame neist kirjadest mõne intrigeeriva killukese ka Gailiti kohta, näiteks on Visnapuu 9. jaanuaril 1921 (Gailiti 30. sünnipäeval!) saatnud Ingile sõnumi: "Põgenesin joomingult sõprade keskelt… (---) Homme läheb Ge 4 p. istuma, tuba on vaba. Tule kohe!" Seda salapärast "istumist" on Paul Rummo kommenteerinud järgnevalt: "Visnapuu näib sel perioodil Tartus jagavat ühist tuba Gailitiga. G. pidi nähtavasti (küllap mingi järjekordse boheemliku tembu tõttu) minema neljaks päevaks aresti – meie armastajate õnneks…" 19
Ainuüksi luuletuste põhjal võiks Visnapuud pidada lausa eksalteeritud erotomaaniks, pidevas kirglikus armujoovastuses visklevaks naistekütiks. Ent viidatud kirju ja nende tagamaid hoolega uurinud Harald Peep on teinud Visnapuu kohta kindla ja lakoonilise järelduse: "Ta armastas rohkem ideaali kui reaalset naist." 20 Küllap see nii ka oli.
Visnapuu armueluliste keerdkäikude puhul meenub mõnigi kord Tammsaare romaani "Elu ja armastus" meespeategelane, vastuoludes heitlev Rudolf Ikka, keda Endel Nirk on iseloomustanud järgmiselt: "Ta on vaheldumisi või ka samaaegselt südamlik ja küüniline, aus ja alatu, moraalne ja paheline, stoiline ja hoolimatu, kannatav ja kannatust toov – ja seda mitte enam üksnes sõnades." 21
Samas on Visnapuu armastusluule üks meie luule tippe ja küllap mõjutas see kaudselt ka Gailiti tundeelulist poolust, arusaamasid armastusest ja naisest.
Millise mulje jättis Visnapuu (kaasa)mõtlejana, vestluskaaslasena? Et temast pole säilinud just väga palju mälestuskilde ning siuruliku skandalisti, (jumala)mõnitaja ja elupõletaja maine on temalegi kaunis tugevasti külge kleepunud, siis esitagem siin mõned tähelepanekud pagulaskunstniku Endel Kõksi sulest. Kunstnik on oma vestlusi – juba küpsemas eas luuletajaga – iseloomustanud selliselt: "Tal olid rikkalikud teadmised filosoofias ja mõnelgi varajasel tunnil võisime süveneda kosmose ja universumi saladustesse, haarates selle salajasi sidemeid inimliku olemasoluga. Ta ulatuslik terminoloogia jätkus peenteks ja vahedateks mõttekäikudeks, nii et pealtkuulajad ilmselt olid võimetud sõnaga kaasa tulema."
Oma Lutsu-raamatus tuli mul korduvalt tsiteerida Visnapuu tabavaid hinnanguid Oskar Lutsu teostele – ka kirjanduskriitikuna oli poeet sageli avarapilguline ja süvitsiminev, andes silmad ette mõnelegi puhtakujulisele "päriskriitikule".
Gailitit ja Visnapuud kui mõtlejaid püüti eriti nõukogude ajal sageli pisendada, nii on omamoodi sümboolne, et nende mõlema artiklikogud ilmusid järjestikku Eesti mõtteloo sarjas: Visnapuu "Millal sünnib inimene" (2018) ja Gailiti "Siis tuli sõda" (2019). Neist esimese kohta kirjutasin arvustuse "Visnapuu kui mõttetark", tõdedes, et luuletajana heitlik ja impulsiivne äärmusteinimene oli kriitiku ja esseistina hoopiski üllatavalt tasakaalukas, süvenev ja selgepilguline eritleja. 22 Ka Visnapuu mitmed kirjutised Gailiti kohta näitavad luuletajat oma sõbra loomelaadi asjaliku vaagijana. Visnapuu on Gailiti teoseid päris sageli arvustanud, nii näiteks kinnitas ta, et novellikogu "Vastu hommikut" (Tartu 1926) "... kirjanduslik tasapind ulatub kohati meie kõige paremate novellide tasapinnani, seda tasapinda isegi tõstes." 23
Visnapuu tervitas "Toomas Nipernaadi" saksa tõlget, öeldes, et romaan on ühtaegu puhtpõhjamaine ja puhteestilik. 24
Veel avaldas ta romaanist "Leegitsev süda" (Vadstena 1945) tõukuva kaunisõnalise, samas aga tegelaste hingeelu ja pürgimusi põhjalikult vaagiva arutluse "Helilooja ja tema ema" alapealkirjaga "Kolm saatust ja kunst August Gailiti romaanis "Leegitsev süda"". "Kunstiküsimuste kompleks on üks väärtuslikumaid osiseid "Leegitseva südame" romaanis," leiab ta. 25
"See on järjekordne sügav raamat August Gailiti loomingus," kirjutas Visnapuu romaani "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) kohta mõni nädal enne siitilmast lahkumist avaldatud arvustuses; selle romaaniga kirjanik "ei kergenda mitte ainult üksi oma südant, vaid ta ütleb mehiselt ära, mis tal meie maa saatuslike sündmuste kohta öelda on."26
Visnapuu kui kultuuripoliitiku puhul on aina korrutatud tema 1930. aastate teise poole võimulähedust. Ent oma sõnavõttudes jäi ta ikka rohkem vaimu kui võimu poolele. Näiteks artiklis pealkirjaga "Anname meie suurtele kirjanikele paremaid ainelisi võimalusi loomiseks" kutsus ta üles: "Investeering rahvuslikkude vaimuvarade loomiseks on ülim ja kasulikum kulutus." 27
Saksa ajal 1941-44 avaldas Gailit mitmeid surmapõlglikke "idavaenlase" vastu suunatud võitlusüleskutseid 28, Visnapuu mitmed luuletused ajalehtedes olid samasihilised.
Nõukogude uus okupatsioon 1944. aastal sundis mõlemad sõbrad kodumaalt põgenema ning eraldas nad mitme maa ja mere taha, Gailit pääses laevaga Rootsi, Visnapuu pärast pikka Euroopa- teekonda USAsse.
Visnapuu ja Gailiti kodumaalt lahkudes tekkinud kirjavahetusest on säilinud Visnapuu 19 kirja Austriast ja Saksamaalt (aastaist 1946-49) ja 17 kirja USA-st, peamiselt New Yorgist (1949-51); valik neis kirjadest avaldati Loomingus 2010 (nr 3 ja 10). 29 Enamjaolt pagulaselu raskustest pajatavates sõnumikes tuleb vahel siiski ette ka siurulikku ülemeelikust: "Ma tahaksin vaid sinuga, vana vahva rüütel Gee, kord juua ja juttu ajada ja lärmata. Underi, ilma Adsonita võtaksin ka korraks kaasa, kui tast veel asja oleks. (---) Ah, pistaksin sinuga koos prassima ja unustaksin aja ja ruumi!" 30
Gailiti 60. sünnipäeva jaanuaris 1951 tähistasid ka New Yorgi eestlased, loeti ette Gailiti tervitus ja sõna võttis Henrik Visnapuu, tema tervituse pealkirjaga "Siuru Mr. Ge. Kõnetus sünnipäeva aktusel" avaldas värskelt ilmuma hakanud ajakiri Tulimuld 1951/1. Visnapuu mälestuslikus sõnavõtus ("siurulased polnud inglid, vaid täitsa maised inimesed", rõhutas ta) meenutatakse ka Gailiti loomingulist kriisi, mis viis ta täisküpsuse ajajärku: "Ka sina, armas Mr. Ge, tegid läbi sügava kriisi. Kui sa 1924. a. alguses Euroopa turneelt tagasi tulid, olid ka sina rööpaist väljas. Üks loominguperiood oli lõppenud, teist polnud sa veel leidnud. Kuid sina olid sündinud kirjanik ja sinul oli iseloomu, mis Allel puudus. Kolme kuu jooksul sa tõusid igal hommikul, riietusid, panid puhta paberi enese ette lauale ja istusid pidevalt pikad tunnid selle ees, küsimata, kas sa tulid sel päeval toime ühe kõlbliku lause või lõiguga. Kuid kolme kuu jooksul said sa hakkama võrratu novelli "Libahundiga" ja siis tulid takkajärele kuulsad Nipernaadi lood." 31
Mõne kuu pärast aga, aprilli algul tuli teade Henrik Visnapuu surmast New Yorgis. Gailit võttis oma esmareageeringus vana sõbra loometee kokku: "Juhan Liiv, Gustav Suits ja Henrik Visnapuu on nii tihedalt seotud eesti rahva saatusega, et kõigi teiste allikate puudumisel võiks juba nende luule puhul konstrueerida meie rahva ajaloo." 32 Pikemalt arendab ta samalaadseid mõttekäike järelehüüdes "Henrik Visnapuule", mille lõpus lubab saata lahkunule "kolm punast roosi sõbralt Geelt". 33
Üks paguluses pulbitseva vilka kirjanduselu innukamaid kroonikuid Helmi Rajamaa (1909-2005) on talletanud kirka mulje Gailiti elamuslikust kõnest Henrik Visnapuu mälestusaktusel 22. aprillil 1951 [Rajamaal näpuveana 1950] Eesti Õhtugümnaasiumis: "Koor esitab Mozarti "Reekviemi" ja sedamööda asub Visnapuu verevend Gailit kõnetooli. Pikk, sirge, laitmatu rühi ja hoiakuga – tõeline härrasmees!
Äiates korra pilguga üle saali, alustab ta kõmiseval kõuehäälel sõnadega: "On julm meie aeg"… Võimsal, veenval, prohvetlikul viisil esitab ta hoolikalt läbimõeldud kõne, milles iga silp, sõna, lause on omal kohal ja kaunilt vormitud. Milline võrdlusvärskus ja retoorika! Pilk hetketi altkulmu piidlev – mitte umbusust, vaid ainesse kiindumisest! – räägib ta Visnapuust kui meie rahva prohvetist, kui Moosesest, põimides lausete vahele osavalt hädatarvilikke eluloolisi andmeid. Mõne jõulise pintslilöögiga maalib ta pildi poeedi arglikust, õrnatundelisest emast, vägevast ning ägedaloomulisest isast. Ja Ingist, poeedi armastatust! Nagu võimas jõgi voolab kõne üle kuulajate meelte – ja kui lõpprepliigile: "Elame nagu meie õilis suurpoeet rohkem südamesoojusest kui mõistuse piiratusest" järgneb meeskoorilt Türnpu "Muru kasvab mulla peale", ei saa ma muud, kui pean pisaraid pühkima." 34
Valev Uibopuu on sama Gailiti kõnet meenutanud: "Sügavalt liigutatuna ja sügavalt teisi liigutades maalis ta pildi H. Visnapuust kui inimesest, luuletajast ning võitlejast. Hinnates ms. üheks tema olulisemaks teeneks omaaegse kultuurkapitali seaduse kujundamist ja läbisurumist, millest kogu eesti kirjandus on hiljem elujõudu ammutanud." 35
Toogem lõpetuseks Visnapuu pühendusluuletus Eduard Vildele, mis oma uhke üldistusega ja efektsete kujunditega võiks sama hästi haarata Gailiti – aga miks mitte ka autori enda – natuuri ja loomelaadi:
SUUR KIRJANIK ON NAGU VANA VEIN
Suur kirjanik on nagu vana vein,
mis aastaid käärind, keldris seisnud kaua.
Aroomi levites kui lõunamaine hein
kord sädeldes ta ehib pidulaua.
Kord õites valgeis roheline puu,
kord küpsed kobarad ta murdvad maani.
Aeg antud, millal mahla maitseb suu,
küll ootma peame vana veini a'ani.
Suur inimvaimu jumaline pärm
all sügavuses vere vaimuks käärib.
Kas see küll targa mehe nime väärib,
kes virret välja kallama on kärm.
Suur kirjanik on nagu vana vein,
mis joovastades leekivaks teeb aju.
Jääb järgi puhas õnn, kui lahtub meis
virdvägev joobumuse ülev tuju.36
1 Marta Lepp, "Kuus krüsanteemi" – Vaba Maa 24. detsember 1927, nr 302, lk 9. Gailiti stiilis on tihti nähtud proosaluule elemente ja nii pole ime, et Marta Lepp näikse tedagi meenutavat kui "revolutsioonilist luuletajat".
2 Henrik Visnapuu, "Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt", teine trükk, Eesti Raamat, Tallinn 1995, lk 218
3 Harald Peep, "Henrik Visnapuu teed ja tööd" – "Pilk peegli taha ehk arupidamisi sõnakunsti teooria ja praktika üle", Eesti Raamat, Tallinn 1967, lk 305
4 Harald Peep, "Henrik Visnapuu. Ühe elu- ja loometee piirjooni", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 226
5 Henrik Visnapuu, "Päike ja jõgi" – Vikerkaar 1989/1, lk 53
6 Henrik Visnapuu, "Aasta 1920. "Siuru" surm" – Looming I, Odamees, Tartu 1920, lk 69
7 -l-, "Kirjanikkude sügisene ringreis" – Postimees 18. september 1919, nr 201, lk 1
8 Henrik Visnapuu, "Päike ja jõgi" – Vikerkaar 1989/3, lk 70
9 Henrik Visnapuu, "Kirjasaatjana Vabadussõjas" – "Koguja I. Kirjandus-kultuuri koguteos", Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts, Geislingen 1949, lk 88
10 August Mälk, "Hommikust keskpäevani. Elupilte ja mälestusi", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1972, lk 194-195
11 "Marsi elanike" autoriks märgitud Tõnu Tõrgese varjunime taga peitub tollane ajakirjanik, portreteeritud kirjanike eakaaslane Artur Allik (1889-1974).
12 Paul Rummo, "Kirjatähe kammitsas. Kirjandus- ja kultuuriloolisi uurimusi, esseid, kõnesid", Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 7-89
13 "Henrik Visnapuu kiri Berliinist. Sada aastat Siuru kevadest" (kiri 29. 9. 1923), saatesõna ja kommentaarid Mall Jõgi – Keel ja Kirjandus 2017, nr 5, lk 391
14 Pedro Krusten, "Hullumajast möödumisel", Lund 1972, lk 174
15 Ingi ja Visnapuu kirjavahetus, Paul Rummo kommentaarid – Keel ja Kirjandus 1968/7, lk 430
16 Henrik Visnapuu ja August Gailiti kirjandusõhtu – Vaba Maa (Pärnu väljaanne) 19. november 1924, nr 268, lk 1. Gailit esitas oma uue novelli "Laatsarus"; ettekannet hinnati mõjuvaks.
17 Artur Adson, "Üks kirjanduslik suvituspaik" – Olion 1930, nr 8, lk 33; Adson on täheldanud Toila-suvituste kajastusi Visnapuu luulekogus "Amores" ja Gailiti novellis "Fosfortõbi".
18 Ingi ja Visnapuu kirjavahetus. Paul Rummo saatesõna – Keel ja Kirjandus 1968, nr 2, lk 91
19 samas, 1968, nr 4, lk 231-232
20 Harald Peep, "Henrik Visnapuu. Ühe elu- ja loometee piirjooni", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 89
21 Endel Nirk, "Avardumine", Tallinn 1985, lk 215
22 Aivar Kull, "Visnapuu kui mõttetark" – ERR Kultuuriportaal 8. märts 2018
23 Henrik Visnapuu, "August Gailit: Vastu hommikut. Novellid" – Looming 1927, nr 2, lk 169; kogumiku parimaks peab Visnapuu novelli "Viimne romantik".
24 Henr. V. [= Henrik Visnapuu], ""Toomas Nipernaadi" võidukäik. August Gailiti "Toomas Nipernaadi" ilmumise puhul saksa keeles" – Postimees 6. september 1931, nr 241, lk 6
25 Henrik Visnapuu, "Helilooja ja tema ema. Kolm saatust ja kunst August Gailiti romaanis "Leegitsev süda" – Kauge kodu 1947, nr 5, lk 9
26 Henrik Visnapuu, "Müüt uuest Noa laevast. August Gailit: Üle rahutu vee" – Vaba Eesti Sõna 17. märts 1951, nr 11, lk 6-7
27 Henr. V[isnapuu], "Anname meie suurtele kirjanikele paremaid ainelisi võimalusi loomiseks" – Uus Eesti 10. november 1937, nr 306, lk 5
28 Olen need läkitused ära toonid oma artiklis "Elav klassik murduvas ajas. August Gailit aastail 1940-44" – Looming 2018/6, lk 847-859
29 Ka Gailiti kirjad Visnapuule võiksid ehk kusagil seal maal alles olla, arvas Visnapuu kirjade trükkitoimetaja Janika Kronberg, kui temalt seda küsisin.
30 Henrik Visnapuu, "Valik kirju Vanast Maailmast" – Looming 2010, nr 3, lk 436
31 Henrik Visnapuu, "Siuru Mr. Ge. Kõnetus sünnipäeva aktusel" – Tulimuld 1951, nr 1, lk 22
32 Tsiteeritud artiklist: W. Kures [= Voldemar Kures], "Maarjamaa lauliku mälestuseks" – Stockholms-Tidningen Eestlastele 7. aprill 1951, nr 78, lk 1
33 August Gailit, "Henrik Visnapuule" – Stockholms-Tidningen Eestlastele 8. aprill 1951, nr 79, lk 2
34 Helmi Rajamaa, "Paguluse sirvilaudu. Päevikumärkmeid aastatest 1950-1980". Virgela, Tallinn 1999, lk 24-25. Et päevikupidaja pidulikku sündmust vist küll liialt ei ilusta, sellest annab tunnistust tema hinnang teise aktusekõneleja August Mälgu kohta: "Hääl mõjub kuidagi õlisena, toon palvevennalikuna."
35 Valev Uibopuu,, "Välismaine Eesti Kirjanike Liit", Eesti Kirjanike Liit, Tallinn 2012, lk 37
36 Henrik Visnapuu, "Ränikivi", 1925; "Mu ahastus ja armastus", koostanud Georg Grünberg, Eesti Raamat, Tallinn 1993, lk 156
ERR videoarhiivis on nüüd võimalik vaadata Margus Kasterpalu omaaegseid suurepäraseid telesaateid meie kirjanikest:
Gailit: https://arhiiv.err.ee/vaata/august-gailit
Visnapuu: https://arhiiv.err.ee/vaata/muuseumirott-henrik-visnapuu | Aivar Kulli ajalootund. Jumalikud kaksikud Visnapuu ja Gailit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et Visnapuust kui isiksusest pole meil – vaatamata professor Harald Peebu targalt õpetlaslikule monograafiale (1989) – loodud veel kuigi selget ja üksikasjalikku pilti, siis püüdkem seda täiendada, vaadeldes pisut lähemalt kahe kirjaniku, Henrik Visnapuu (1890-1951) ja August Gailiti (1891-1960) ainulaadset sõprust. Nimetati neid ju tihti siiami kaksikuteks ja vahel lausa jumalikeks kaksikuteks.
Kaks noort kirjanikku tutvusid 1917. aasta kevadel Tallinna Teataja toimetuses, kus nad töötasid mõne kuu ajakirjanikena. Ilmselt oli see sõprus esimesest pilgust, nii et samal suvel hoo sisse saanud Siuru-rühmituses olid nad juba lahutamatud mõttekaaslased. Korduvalt on tsiteeritud August Mälgu meenutusi Gailitist kui ideede genereerijast ning Visnapuust kui nende ideede visast ja järjekindlast teostajast.
Marta Lepp – sama, kelle kuulus pats ühel Siuru õhtul välja loositi – on rühmituse kümnendal aastapäeval andnud omapärasest kirjanikepaarist sellise kirjelduse: "Nad kahekesi – August Gailit ja Henrik Visnapuu – moodustasid koomilise paari – üks pikk kõrend, teine kõrval väike kõlgas; kuid see kontrast vastas nagu tollele stiilile, mida nad tahtsid luua, olles revolutsioonilised luuletajad. Nad püüdsid oma sõpruse grotesksust nagu veel eriti rõhutada, nagu õrritada ja üllatada sellega publikut. Nende kahe vastandsus pidi juba ise väljendama nende stiili revolutsioonsust – see senisele "väikekodanlisele ilmale" kõrvahoopide jagamine luule kaudu." 1
Tõsi, oma mälestusteraamatus "Päike ja jõgi" annab Visnapuu meile teada: "Ma olen Gailitist täpselt 20 cm lühem, aga nagu Gailit ei mahtunud karikatuuris ühele leheküljele, vaid järgnes, nõnda küündisin ma Otto Krusteni ja Peet Areni karikatuurides Gailitile püksitaskuni." 2 Muide, Gailiti enese novellis "August Gailiti surm" (1919) – küllap võime antud allikat usaldada – on selle ülipika kirjaniku pikkus meile täpselt teada antud: 198 sentimeetrit.
Oma 1967. aasta Visnapuud rehabiliteerida püüdvas artiklis nimetas Harald Peep Gailitit ei vähem ega rohkem kui Visnapuu "halvaks geeniuseks". 3 Mõnevõrra leebemal kujul on seda korratud Peebu Visnapuu-monograafias, seekord küll teisele autorile toetudes: "Albert Kivikas meenutab, et enne Gailitiga kohtumist olevat Visnapuu olnud tasane, karske ja mõistlik maapoiss, sealtpeale aga hakanud võõrast rolli mängima." 4
Taolised väited näikse aga olevat üsna vaieldavad (ja Kivikas kui Gailiti püsiv oponent pole antud juhul kuigi veenev autoriteet), küllap olid kirjanike vastastikused mõjutused märksa keerukamad. Enne Gailitiga tutvumist oli Visnapuu päris korralikult purjetanud elumere lainetel. Juba aastal 1912 teatas ta luuletuses "Kaks algust", et temas elab ingel koos saatanaga.
Visnapuu tunnistas algusest peale Gailiti kirjanduslikku talenti: "Aga kui ta [Gailit] "Siuru" omavahelisele olemisele tõi kaasa fantastilisi novelle tulevasest "Saatana karussellist", siis ei kahelnud küll keegi, et sellest perust fantastist tuleb kord suur kirjanik." 5
Siurust on palju kirjutatud, lähemal vaatlusel astub prassiva, boheemitseva ja skandaalitseva rühmituse kuvandi kõrvale hoopis teistsugune pilt; pole paha meenutada Visnapuu kokkuvõtvat hinnangut artiklis "Aasta 1920. "Siuru" surm": "Kuid Siuru päevad on oln[u]d ilusaimad ja töörikkaimad päevad Eesti kirjanduses. Ei või ka kunagi jätta meeletuletamata seda, et Siuru kirjanikud on pidand peale kõige muu ränka ametiühisuslikku võitlust kirjanikkude-kunstnikkude ainelise seisukorra eest ja on ses võitluses teinud kõikide jaoks suuri saavutusi." 6
Raske on üle hinnata Siuru teeneid kirjanduse populariseerimisel. Eduard Roos ütleb oma meenutustes siurulaste kohta: "Nad tulid parnassilt alla nagu Zarathustra mäelt ja kõnelesid rahvale vahetult, silmast silma. 1919. ja 1920. aastal korraldasid Friedebert Tuglas, Henrik Visnapuu ja August Gailit kirjandusliku ringreisi. Nad esinesid Tallinnas ja Tartus, väiksemais linnades ning suuremais maakeskustes. Neid oli kuulamas-vaatamas täissaalid." Näiteks 1919. aasta septembris-oktoobris esines kolmik lisaks Tallinnale ja Tartule veel Võrus, Valgas, Viljandis, Paides ja Rakveres. Ajakirjanduses avaldatud reklaamtekstis kuulutati suurejooneliselt: "Kuid oma riigi rajamisel ei tohi meie iialgi ära unustada, et mitte tääkidega üksinda ei murra meie suurrahvaste ja suurriikide sekka, vaid et meie tulevik on pääasjalikult meie kirjanduses ja kunstis." 7
Vähem on juttu olnud sellest, et paralleelselt Siuruga tegutsesid mõlemad sõbrad rindereporteritena; Visnapuu on seda meenutanud nii: "Gailit tundis vene sõjakirjasaatjate statuuti ja oli olnud omal ajal sõjakirjasaatjaks suurima läti ajalehe juures. Sõjakirjasaatjat loeti sõjaväeametnikuks ja ta kandis vastavat vormi eripagunite ja tunnustega. Gailiti ja [Voldemar] Kurese läbirääkimised ses asjas ülemjuhataja Laidoneriga tõid meile ülemjuhatajalt põhimõttelise nõusoleku." 8
Visnapuu on oma mälestustes jäädvustanud veel mõnegi karmi pildi Vabadussõja argipäevast ning sealhulgas kirjeldanud koos Gailitiga kogetud ohtlikke olukordi ja teravaid elamusi, küsides toimuvat mõtestada püüdes nõutult: "Mida otsib taevapoeg ja mongol Eesti lagendikult ja metsadest? Mispärast lebavad segamini venelased, eestlased ja hiinlased ühises hauas? Ons nad vaid saatuse mängukannid või on neid selleni viinud ühine tahe? Ons see igatsus inimliku õnne järele? Võimuiha? Ahnus?
Maailm otsib tänini vastust neile küsimustele, kuid pole seda seni veel leidnud." 9
Oma varasemad eredad mälupildid Gailitist ja Visnapuust 1920. aasta suvel Kuressaares on jäädvustanud neid lausa imetlusega jälginud August Mälk: "Nad olid midagi isemoelist ja uut. Alati kahekesi. Ikka silmapaistvalt, boheemlikult, erisuguselt… (---) See oli erakordsuse ja uudsuse laine, mis pani suvitustiigi piiratud vee selliselt lainetama. Kõneldi neist kahest. Vaadati neile järele. Nemad!
Ka ma ise jälgisin neid, sel ajal veel mõlemile võõras." 10
1920. aastate algust sisustasid Visnapuu ja Gailiti elus veel mitmed siurulikud ringreisid ja seiklused, millest ühe värvikamana võib mainida Saaremaal toimunud kõmulist "kohtumist lugejatega", seda kajastab aastal 1922 Kuressaares ilmavalgust näinud omapärane 48-leheküljeline brošüür "Marsi elanikud ehk kahe kuulsa kirjaniku suwitushooaeg Kuresaares". Tuleb tunnistada, et stiililt Bornhöhe "Kuulsuse narre" meenutav "Marsi elanikud" on kohati päris vaimukas, märgatava följetonistliku talendiga paberile pandud ja tänapäevalgi mõnuga loetav pamflett Gailiti ja Visnapuu (vastavalt siis Laisuu ja Küünarpuu) suvitus-seiklustest, mis lõppesid korraliku kõrtsikaklusega. 11
Sotsiaalkriitilisest kirjandusrühmitusest Tarapita eemale jäänud ja uuele ajakirjale Looming teravalt oponeerinud Gailiti ja Visnapuu kirjanduspoliitilistest tegemistest noore vabariigi algusaegadel on pikemalt kirjutanud Paul Rummo. Oma uurimuslikus artiklis ""Loomingu" noorusaastad" näeb ta – eriti Erni Hiirelt kuuldule toetudes – Gailitis ja Visnapuus lausa Loomingu pühendunud ja pikaajalisi hauakaevajaid. 12 Ometi on mõlemaid ajakirjas avaldatud enam kui ohtrasti – veider paradoks igatahes!
Tõsi, kirjanikepaar lootis veel mitu aastat pärast Siuru lõppvaatust rühma taastamist ja uute albumite avaldamist. Ühe aastal 1923 Berliinist saadetud kirja on Visnapuu tervenisti pühendanud kavatsusele Siuru taaselustada – see igatsus oli neil Gailitiga ühine. Visnapuu kirjutas Underile ja Adsonile: "Kui teie pool veel vana Siuru arm roostetand pole, lööme käed, mis on aastate jooksul kogeden õppind vastastikku üks teist austama ja hindama, kokku ja purjed üles ning paks kollane siidi Siuru lipp masti." 13
Muidugi polnud kahe sõbra suhted aina ja täiuslikult pilvitud ja päikeselised, nii näiteks on Pedro Krusten meenutanud, kuis Gailit ühes erakirjas kaebas, et pidi kord äärepealt Visnapuu käest "...pudeliga pähe saama, et segan end ta perekonna asjadesse". 14
Hoopis erilisel kohal nende tegemistes on aga nn Peninukkide avantüür/skandaal, mis vajutas sõprade koostööle pika ja tumeda varju. "Peninukid" pidi olema alates aastast 1925 – siis Loominguga paralleelselt – kord kvartalis Tartus ilmuv ettetellitav rikkalikult illustreeritud ajakiri, planeeriti ka samanimelist kirjastust. Ühe põhjendusena uue ajakirja väljaandmiseks kuulutati, et "kirjanikkude-kunstnikkude majanduslik olukord on meeleäraheitlik". Visnapuu ja Gailit võtsid tellimusi vastu ja kogusid väljaandmiseks raha, ent ajakirjast asja ei saanud ning raha jäi tellijaile tagasi maksmata. Ka asjakäiku lähemalt uurinud Paul Rummo pole siin täit selgust saanud ja kirjutab: "Vajab eraldi selgitamist, kas ettetellimustega ei suudetud koguda vajalikku kapitali või pudenes see enne õiget aega käest." 15 Följetonistid ja karikaturistid nuhtlesid igatahes nii Visnapuud kui ka Gailitit "Peninukkide" afääri pärast veel aastaid. Võib lisada, et kirjanikepaari unistuste ajakiri hakkas riiklikul toetusel Visnapuu toimetamisel ja Varamu nime all ilmuma alles 1930. aastate lõpul.
Sageli esinesid Gailit ja Visnapuu kirjandusõhtutel kahekesi. Ühe Visnapuu avaliku kõne puhul leiti: "Valdas tunne, et meie kirjanikkonnas on märgata tõsist kainenemist ja sügavat arusaamist kirjanduse ülesannetest ning paljudki seisavad uue ilmasuhtumise lävel, mida ka kõneleja kaudselt endast tunnistas." 16
Toilas on Gailit ja Visnapuu esinenud koos sealse kuulsa vene poeedi Igor Severjaniniga. 17
Esitagem vahepalana epigrammilik pühendusluuletus Visnapuu kogust "Talihari" (1920).
Gee
(Aug. Gailit)
Jestopi ja Pepo sell,
pane käima karussell.
Peru ruun ja Don Quijot',
usu krooniks — pott!
Geniaalne, südamlik,
valelik, niisama pikk,
nukrameelne kärsik Gee,
jumalik kamäleoon,
imelik on sinu tee.
Sinu terviseks! Ma joon!
Kes tahab lähemalt tundma õppida Visnapuud kui emotsionaalset äärmusteinimest, see võiks poeedi luule kõrval lugeda ka Visnapuu ja tema peamise muusa Ingi (Hilda Franzdorfi) 23 aastat kestnud kirjavahetust, mis ilmutati ajakirjas Keel ja Kirjandus aastal 1968 (nr 2-4 ja 6-7). Selle haruldase "kiriromaani" publitseerija Paul Rummo on neis tundetulvast ülevoolavates kirjades näinud ühelt poolt mõnesugust luulelist stilisatsiooni, teiselt poolt aga otse "sürrealistlikuks novelletiks" põimuvat tundestiihiat ("sageli seoseta sosinad, sonimised ja karjed"). 18
Leiame neist kirjadest mõne intrigeeriva killukese ka Gailiti kohta, näiteks on Visnapuu 9. jaanuaril 1921 (Gailiti 30. sünnipäeval!) saatnud Ingile sõnumi: "Põgenesin joomingult sõprade keskelt… (---) Homme läheb Ge 4 p. istuma, tuba on vaba. Tule kohe!" Seda salapärast "istumist" on Paul Rummo kommenteerinud järgnevalt: "Visnapuu näib sel perioodil Tartus jagavat ühist tuba Gailitiga. G. pidi nähtavasti (küllap mingi järjekordse boheemliku tembu tõttu) minema neljaks päevaks aresti – meie armastajate õnneks…" 19
Ainuüksi luuletuste põhjal võiks Visnapuud pidada lausa eksalteeritud erotomaaniks, pidevas kirglikus armujoovastuses visklevaks naistekütiks. Ent viidatud kirju ja nende tagamaid hoolega uurinud Harald Peep on teinud Visnapuu kohta kindla ja lakoonilise järelduse: "Ta armastas rohkem ideaali kui reaalset naist." 20 Küllap see nii ka oli.
Visnapuu armueluliste keerdkäikude puhul meenub mõnigi kord Tammsaare romaani "Elu ja armastus" meespeategelane, vastuoludes heitlev Rudolf Ikka, keda Endel Nirk on iseloomustanud järgmiselt: "Ta on vaheldumisi või ka samaaegselt südamlik ja küüniline, aus ja alatu, moraalne ja paheline, stoiline ja hoolimatu, kannatav ja kannatust toov – ja seda mitte enam üksnes sõnades." 21
Samas on Visnapuu armastusluule üks meie luule tippe ja küllap mõjutas see kaudselt ka Gailiti tundeelulist poolust, arusaamasid armastusest ja naisest.
Millise mulje jättis Visnapuu (kaasa)mõtlejana, vestluskaaslasena? Et temast pole säilinud just väga palju mälestuskilde ning siuruliku skandalisti, (jumala)mõnitaja ja elupõletaja maine on temalegi kaunis tugevasti külge kleepunud, siis esitagem siin mõned tähelepanekud pagulaskunstniku Endel Kõksi sulest. Kunstnik on oma vestlusi – juba küpsemas eas luuletajaga – iseloomustanud selliselt: "Tal olid rikkalikud teadmised filosoofias ja mõnelgi varajasel tunnil võisime süveneda kosmose ja universumi saladustesse, haarates selle salajasi sidemeid inimliku olemasoluga. Ta ulatuslik terminoloogia jätkus peenteks ja vahedateks mõttekäikudeks, nii et pealtkuulajad ilmselt olid võimetud sõnaga kaasa tulema."
Oma Lutsu-raamatus tuli mul korduvalt tsiteerida Visnapuu tabavaid hinnanguid Oskar Lutsu teostele – ka kirjanduskriitikuna oli poeet sageli avarapilguline ja süvitsiminev, andes silmad ette mõnelegi puhtakujulisele "päriskriitikule".
Gailitit ja Visnapuud kui mõtlejaid püüti eriti nõukogude ajal sageli pisendada, nii on omamoodi sümboolne, et nende mõlema artiklikogud ilmusid järjestikku Eesti mõtteloo sarjas: Visnapuu "Millal sünnib inimene" (2018) ja Gailiti "Siis tuli sõda" (2019). Neist esimese kohta kirjutasin arvustuse "Visnapuu kui mõttetark", tõdedes, et luuletajana heitlik ja impulsiivne äärmusteinimene oli kriitiku ja esseistina hoopiski üllatavalt tasakaalukas, süvenev ja selgepilguline eritleja. 22 Ka Visnapuu mitmed kirjutised Gailiti kohta näitavad luuletajat oma sõbra loomelaadi asjaliku vaagijana. Visnapuu on Gailiti teoseid päris sageli arvustanud, nii näiteks kinnitas ta, et novellikogu "Vastu hommikut" (Tartu 1926) "... kirjanduslik tasapind ulatub kohati meie kõige paremate novellide tasapinnani, seda tasapinda isegi tõstes." 23
Visnapuu tervitas "Toomas Nipernaadi" saksa tõlget, öeldes, et romaan on ühtaegu puhtpõhjamaine ja puhteestilik. 24
Veel avaldas ta romaanist "Leegitsev süda" (Vadstena 1945) tõukuva kaunisõnalise, samas aga tegelaste hingeelu ja pürgimusi põhjalikult vaagiva arutluse "Helilooja ja tema ema" alapealkirjaga "Kolm saatust ja kunst August Gailiti romaanis "Leegitsev süda"". "Kunstiküsimuste kompleks on üks väärtuslikumaid osiseid "Leegitseva südame" romaanis," leiab ta. 25
"See on järjekordne sügav raamat August Gailiti loomingus," kirjutas Visnapuu romaani "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) kohta mõni nädal enne siitilmast lahkumist avaldatud arvustuses; selle romaaniga kirjanik "ei kergenda mitte ainult üksi oma südant, vaid ta ütleb mehiselt ära, mis tal meie maa saatuslike sündmuste kohta öelda on."26
Visnapuu kui kultuuripoliitiku puhul on aina korrutatud tema 1930. aastate teise poole võimulähedust. Ent oma sõnavõttudes jäi ta ikka rohkem vaimu kui võimu poolele. Näiteks artiklis pealkirjaga "Anname meie suurtele kirjanikele paremaid ainelisi võimalusi loomiseks" kutsus ta üles: "Investeering rahvuslikkude vaimuvarade loomiseks on ülim ja kasulikum kulutus." 27
Saksa ajal 1941-44 avaldas Gailit mitmeid surmapõlglikke "idavaenlase" vastu suunatud võitlusüleskutseid 28, Visnapuu mitmed luuletused ajalehtedes olid samasihilised.
Nõukogude uus okupatsioon 1944. aastal sundis mõlemad sõbrad kodumaalt põgenema ning eraldas nad mitme maa ja mere taha, Gailit pääses laevaga Rootsi, Visnapuu pärast pikka Euroopa- teekonda USAsse.
Visnapuu ja Gailiti kodumaalt lahkudes tekkinud kirjavahetusest on säilinud Visnapuu 19 kirja Austriast ja Saksamaalt (aastaist 1946-49) ja 17 kirja USA-st, peamiselt New Yorgist (1949-51); valik neis kirjadest avaldati Loomingus 2010 (nr 3 ja 10). 29 Enamjaolt pagulaselu raskustest pajatavates sõnumikes tuleb vahel siiski ette ka siurulikku ülemeelikust: "Ma tahaksin vaid sinuga, vana vahva rüütel Gee, kord juua ja juttu ajada ja lärmata. Underi, ilma Adsonita võtaksin ka korraks kaasa, kui tast veel asja oleks. (---) Ah, pistaksin sinuga koos prassima ja unustaksin aja ja ruumi!" 30
Gailiti 60. sünnipäeva jaanuaris 1951 tähistasid ka New Yorgi eestlased, loeti ette Gailiti tervitus ja sõna võttis Henrik Visnapuu, tema tervituse pealkirjaga "Siuru Mr. Ge. Kõnetus sünnipäeva aktusel" avaldas värskelt ilmuma hakanud ajakiri Tulimuld 1951/1. Visnapuu mälestuslikus sõnavõtus ("siurulased polnud inglid, vaid täitsa maised inimesed", rõhutas ta) meenutatakse ka Gailiti loomingulist kriisi, mis viis ta täisküpsuse ajajärku: "Ka sina, armas Mr. Ge, tegid läbi sügava kriisi. Kui sa 1924. a. alguses Euroopa turneelt tagasi tulid, olid ka sina rööpaist väljas. Üks loominguperiood oli lõppenud, teist polnud sa veel leidnud. Kuid sina olid sündinud kirjanik ja sinul oli iseloomu, mis Allel puudus. Kolme kuu jooksul sa tõusid igal hommikul, riietusid, panid puhta paberi enese ette lauale ja istusid pidevalt pikad tunnid selle ees, küsimata, kas sa tulid sel päeval toime ühe kõlbliku lause või lõiguga. Kuid kolme kuu jooksul said sa hakkama võrratu novelli "Libahundiga" ja siis tulid takkajärele kuulsad Nipernaadi lood." 31
Mõne kuu pärast aga, aprilli algul tuli teade Henrik Visnapuu surmast New Yorgis. Gailit võttis oma esmareageeringus vana sõbra loometee kokku: "Juhan Liiv, Gustav Suits ja Henrik Visnapuu on nii tihedalt seotud eesti rahva saatusega, et kõigi teiste allikate puudumisel võiks juba nende luule puhul konstrueerida meie rahva ajaloo." 32 Pikemalt arendab ta samalaadseid mõttekäike järelehüüdes "Henrik Visnapuule", mille lõpus lubab saata lahkunule "kolm punast roosi sõbralt Geelt". 33
Üks paguluses pulbitseva vilka kirjanduselu innukamaid kroonikuid Helmi Rajamaa (1909-2005) on talletanud kirka mulje Gailiti elamuslikust kõnest Henrik Visnapuu mälestusaktusel 22. aprillil 1951 [Rajamaal näpuveana 1950] Eesti Õhtugümnaasiumis: "Koor esitab Mozarti "Reekviemi" ja sedamööda asub Visnapuu verevend Gailit kõnetooli. Pikk, sirge, laitmatu rühi ja hoiakuga – tõeline härrasmees!
Äiates korra pilguga üle saali, alustab ta kõmiseval kõuehäälel sõnadega: "On julm meie aeg"… Võimsal, veenval, prohvetlikul viisil esitab ta hoolikalt läbimõeldud kõne, milles iga silp, sõna, lause on omal kohal ja kaunilt vormitud. Milline võrdlusvärskus ja retoorika! Pilk hetketi altkulmu piidlev – mitte umbusust, vaid ainesse kiindumisest! – räägib ta Visnapuust kui meie rahva prohvetist, kui Moosesest, põimides lausete vahele osavalt hädatarvilikke eluloolisi andmeid. Mõne jõulise pintslilöögiga maalib ta pildi poeedi arglikust, õrnatundelisest emast, vägevast ning ägedaloomulisest isast. Ja Ingist, poeedi armastatust! Nagu võimas jõgi voolab kõne üle kuulajate meelte – ja kui lõpprepliigile: "Elame nagu meie õilis suurpoeet rohkem südamesoojusest kui mõistuse piiratusest" järgneb meeskoorilt Türnpu "Muru kasvab mulla peale", ei saa ma muud, kui pean pisaraid pühkima." 34
Valev Uibopuu on sama Gailiti kõnet meenutanud: "Sügavalt liigutatuna ja sügavalt teisi liigutades maalis ta pildi H. Visnapuust kui inimesest, luuletajast ning võitlejast. Hinnates ms. üheks tema olulisemaks teeneks omaaegse kultuurkapitali seaduse kujundamist ja läbisurumist, millest kogu eesti kirjandus on hiljem elujõudu ammutanud." 35
Toogem lõpetuseks Visnapuu pühendusluuletus Eduard Vildele, mis oma uhke üldistusega ja efektsete kujunditega võiks sama hästi haarata Gailiti – aga miks mitte ka autori enda – natuuri ja loomelaadi:
SUUR KIRJANIK ON NAGU VANA VEIN
Suur kirjanik on nagu vana vein,
mis aastaid käärind, keldris seisnud kaua.
Aroomi levites kui lõunamaine hein
kord sädeldes ta ehib pidulaua.
Kord õites valgeis roheline puu,
kord küpsed kobarad ta murdvad maani.
Aeg antud, millal mahla maitseb suu,
küll ootma peame vana veini a'ani.
Suur inimvaimu jumaline pärm
all sügavuses vere vaimuks käärib.
Kas see küll targa mehe nime väärib,
kes virret välja kallama on kärm.
Suur kirjanik on nagu vana vein,
mis joovastades leekivaks teeb aju.
Jääb järgi puhas õnn, kui lahtub meis
virdvägev joobumuse ülev tuju.36
1 Marta Lepp, "Kuus krüsanteemi" – Vaba Maa 24. detsember 1927, nr 302, lk 9. Gailiti stiilis on tihti nähtud proosaluule elemente ja nii pole ime, et Marta Lepp näikse tedagi meenutavat kui "revolutsioonilist luuletajat".
2 Henrik Visnapuu, "Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt", teine trükk, Eesti Raamat, Tallinn 1995, lk 218
3 Harald Peep, "Henrik Visnapuu teed ja tööd" – "Pilk peegli taha ehk arupidamisi sõnakunsti teooria ja praktika üle", Eesti Raamat, Tallinn 1967, lk 305
4 Harald Peep, "Henrik Visnapuu. Ühe elu- ja loometee piirjooni", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 226
5 Henrik Visnapuu, "Päike ja jõgi" – Vikerkaar 1989/1, lk 53
6 Henrik Visnapuu, "Aasta 1920. "Siuru" surm" – Looming I, Odamees, Tartu 1920, lk 69
7 -l-, "Kirjanikkude sügisene ringreis" – Postimees 18. september 1919, nr 201, lk 1
8 Henrik Visnapuu, "Päike ja jõgi" – Vikerkaar 1989/3, lk 70
9 Henrik Visnapuu, "Kirjasaatjana Vabadussõjas" – "Koguja I. Kirjandus-kultuuri koguteos", Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts, Geislingen 1949, lk 88
10 August Mälk, "Hommikust keskpäevani. Elupilte ja mälestusi", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1972, lk 194-195
11 "Marsi elanike" autoriks märgitud Tõnu Tõrgese varjunime taga peitub tollane ajakirjanik, portreteeritud kirjanike eakaaslane Artur Allik (1889-1974).
12 Paul Rummo, "Kirjatähe kammitsas. Kirjandus- ja kultuuriloolisi uurimusi, esseid, kõnesid", Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 7-89
13 "Henrik Visnapuu kiri Berliinist. Sada aastat Siuru kevadest" (kiri 29. 9. 1923), saatesõna ja kommentaarid Mall Jõgi – Keel ja Kirjandus 2017, nr 5, lk 391
14 Pedro Krusten, "Hullumajast möödumisel", Lund 1972, lk 174
15 Ingi ja Visnapuu kirjavahetus, Paul Rummo kommentaarid – Keel ja Kirjandus 1968/7, lk 430
16 Henrik Visnapuu ja August Gailiti kirjandusõhtu – Vaba Maa (Pärnu väljaanne) 19. november 1924, nr 268, lk 1. Gailit esitas oma uue novelli "Laatsarus"; ettekannet hinnati mõjuvaks.
17 Artur Adson, "Üks kirjanduslik suvituspaik" – Olion 1930, nr 8, lk 33; Adson on täheldanud Toila-suvituste kajastusi Visnapuu luulekogus "Amores" ja Gailiti novellis "Fosfortõbi".
18 Ingi ja Visnapuu kirjavahetus. Paul Rummo saatesõna – Keel ja Kirjandus 1968, nr 2, lk 91
19 samas, 1968, nr 4, lk 231-232
20 Harald Peep, "Henrik Visnapuu. Ühe elu- ja loometee piirjooni", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 89
21 Endel Nirk, "Avardumine", Tallinn 1985, lk 215
22 Aivar Kull, "Visnapuu kui mõttetark" – ERR Kultuuriportaal 8. märts 2018
23 Henrik Visnapuu, "August Gailit: Vastu hommikut. Novellid" – Looming 1927, nr 2, lk 169; kogumiku parimaks peab Visnapuu novelli "Viimne romantik".
24 Henr. V. [= Henrik Visnapuu], ""Toomas Nipernaadi" võidukäik. August Gailiti "Toomas Nipernaadi" ilmumise puhul saksa keeles" – Postimees 6. september 1931, nr 241, lk 6
25 Henrik Visnapuu, "Helilooja ja tema ema. Kolm saatust ja kunst August Gailiti romaanis "Leegitsev süda" – Kauge kodu 1947, nr 5, lk 9
26 Henrik Visnapuu, "Müüt uuest Noa laevast. August Gailit: Üle rahutu vee" – Vaba Eesti Sõna 17. märts 1951, nr 11, lk 6-7
27 Henr. V[isnapuu], "Anname meie suurtele kirjanikele paremaid ainelisi võimalusi loomiseks" – Uus Eesti 10. november 1937, nr 306, lk 5
28 Olen need läkitused ära toonid oma artiklis "Elav klassik murduvas ajas. August Gailit aastail 1940-44" – Looming 2018/6, lk 847-859
29 Ka Gailiti kirjad Visnapuule võiksid ehk kusagil seal maal alles olla, arvas Visnapuu kirjade trükkitoimetaja Janika Kronberg, kui temalt seda küsisin.
30 Henrik Visnapuu, "Valik kirju Vanast Maailmast" – Looming 2010, nr 3, lk 436
31 Henrik Visnapuu, "Siuru Mr. Ge. Kõnetus sünnipäeva aktusel" – Tulimuld 1951, nr 1, lk 22
32 Tsiteeritud artiklist: W. Kures [= Voldemar Kures], "Maarjamaa lauliku mälestuseks" – Stockholms-Tidningen Eestlastele 7. aprill 1951, nr 78, lk 1
33 August Gailit, "Henrik Visnapuule" – Stockholms-Tidningen Eestlastele 8. aprill 1951, nr 79, lk 2
34 Helmi Rajamaa, "Paguluse sirvilaudu. Päevikumärkmeid aastatest 1950-1980". Virgela, Tallinn 1999, lk 24-25. Et päevikupidaja pidulikku sündmust vist küll liialt ei ilusta, sellest annab tunnistust tema hinnang teise aktusekõneleja August Mälgu kohta: "Hääl mõjub kuidagi õlisena, toon palvevennalikuna."
35 Valev Uibopuu,, "Välismaine Eesti Kirjanike Liit", Eesti Kirjanike Liit, Tallinn 2012, lk 37
36 Henrik Visnapuu, "Ränikivi", 1925; "Mu ahastus ja armastus", koostanud Georg Grünberg, Eesti Raamat, Tallinn 1993, lk 156
ERR videoarhiivis on nüüd võimalik vaadata Margus Kasterpalu omaaegseid suurepäraseid telesaateid meie kirjanikest:
Gailit: https://arhiiv.err.ee/vaata/august-gailit
Visnapuu: https://arhiiv.err.ee/vaata/muuseumirott-henrik-visnapuu
### Response:
Aivar Kulli ajalootund. Jumalikud kaksikud Visnapuu ja Gailit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võta või jäta" meelitas telerite ette 147 000 inimest. Vaadatavuselt teisel kohal oli ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera" (145 000) ning kolmandal kohal ETV salvestus "Kremli ööbikud" (135 000), teatas Kantar Emor.
Teletabeli esikümnes olid veel ETV saated "Sport", "Intervjuu president Kersti Kaljulaidiga", "Nõnda ka maa peal", "Elu parim nali", "Sport. Sport", "Jõulukontsert Nigulistes" ja "Vera".
Eelmisel nädalal oli 28 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 5981 üksiksaadet.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega.
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine. | Jõulunädalal olid televaatajad ETV lainel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võta või jäta" meelitas telerite ette 147 000 inimest. Vaadatavuselt teisel kohal oli ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera" (145 000) ning kolmandal kohal ETV salvestus "Kremli ööbikud" (135 000), teatas Kantar Emor.
Teletabeli esikümnes olid veel ETV saated "Sport", "Intervjuu president Kersti Kaljulaidiga", "Nõnda ka maa peal", "Elu parim nali", "Sport. Sport", "Jõulukontsert Nigulistes" ja "Vera".
Eelmisel nädalal oli 28 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 5981 üksiksaadet.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega.
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine.
### Response:
Jõulunädalal olid televaatajad ETV lainel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uut albumit esitleb Pia Fraus kontserttuuriga, mille raames esinevad nad 17. jaanuaril Tallinnas Von Krahlis, 18. jaanuaril Tartus Armastuse Saalis, 28. jaanuaril Jaapanis Shinbuyas, 30. jaanuaril Jaapanas Nagoyas ja 31. jaanuaril Jaapanis Osakas.
Kuula uut singlit "Love Sports":
Empty Parks by Pia Fraus | Pia Fraus andis välja uue singli "Love Sports" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uut albumit esitleb Pia Fraus kontserttuuriga, mille raames esinevad nad 17. jaanuaril Tallinnas Von Krahlis, 18. jaanuaril Tartus Armastuse Saalis, 28. jaanuaril Jaapanis Shinbuyas, 30. jaanuaril Jaapanas Nagoyas ja 31. jaanuaril Jaapanis Osakas.
Kuula uut singlit "Love Sports":
Empty Parks by Pia Fraus
### Response:
Pia Fraus andis välja uue singli "Love Sports" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts ütles, et kahe kogenud ajakirjaniku liitumine, kes igapäevaselt kaelani uudistes, on värskendav täiendus saatemeeskonnale, et pakkuda kuulajatele laupäeviti sise- ja välispoliitika sündmuste vahedat analüüsi.
""Rahva teenrid" on väärikas ja sisukas raadiosaade ning mul on au ja hea meel, et mul on nüüd võimalik selle loomisel osaleda," ütles Huko Aaspõllu. "Mulle endale on südamelähedasemad majandus- ja poliitikateemad, mistõttu püüan neid valdkondi rohkem kuulajatele avada ja konteksti paigutada."
Martin Šmutov lisas, et ta on olnud aastaid "Rahva teenrite" kuulaja. "Mul erilisi raadioesinemise kogemusi pole, ju on minu öeldus või kirjutatus midagi, mis on kõrva/silma jäänud ja mida on peetud oluliseks saatesse lisada, et raadiokuulajani jõudev oleks tasakaalus ja põnev. Kui saan oma panuse anda, on patt keelduda."
Aaspõlluga esimene saade on eetris laupäeval, 11. jaanuaril ja Šmutoviga 25. jaanuaril. Šmutov osales koos Urmo Soonvaldiga juba ka möödunud aastat kokkuvõtvas "Rahva teenrite" saates.
Vikerraadio "Rahva teenrite" saatejuhid on ERR-i ajakirjanikud Mirko Ojakivi ja Taavi Eilat. Lisaks Aaspõllule ja Šmutovile on saatekülalised Sulev Vedler (Eesti Ekspress), Krister Paris (EPL/Delfi), Heidit Kaio (Eesti Naine), Evelyn Kaldoja (Postimees), Aivar Hundimägi, Neeme Korv (mõlemad Äripäev), Merilin Pärli ja Urmet Kook (ERR).
"Rahva teenrid" on Vikerraadio eetris igal laupäeval kell 11.05 ja kordusena kell 21.05. Saate algatasid Neeme Brus ja Mart Ummelas ning saade oli esmakordselt eetris 4. aprillil 1998. | "Rahva teenrid" saavad kaks uut saatekülalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts ütles, et kahe kogenud ajakirjaniku liitumine, kes igapäevaselt kaelani uudistes, on värskendav täiendus saatemeeskonnale, et pakkuda kuulajatele laupäeviti sise- ja välispoliitika sündmuste vahedat analüüsi.
""Rahva teenrid" on väärikas ja sisukas raadiosaade ning mul on au ja hea meel, et mul on nüüd võimalik selle loomisel osaleda," ütles Huko Aaspõllu. "Mulle endale on südamelähedasemad majandus- ja poliitikateemad, mistõttu püüan neid valdkondi rohkem kuulajatele avada ja konteksti paigutada."
Martin Šmutov lisas, et ta on olnud aastaid "Rahva teenrite" kuulaja. "Mul erilisi raadioesinemise kogemusi pole, ju on minu öeldus või kirjutatus midagi, mis on kõrva/silma jäänud ja mida on peetud oluliseks saatesse lisada, et raadiokuulajani jõudev oleks tasakaalus ja põnev. Kui saan oma panuse anda, on patt keelduda."
Aaspõlluga esimene saade on eetris laupäeval, 11. jaanuaril ja Šmutoviga 25. jaanuaril. Šmutov osales koos Urmo Soonvaldiga juba ka möödunud aastat kokkuvõtvas "Rahva teenrite" saates.
Vikerraadio "Rahva teenrite" saatejuhid on ERR-i ajakirjanikud Mirko Ojakivi ja Taavi Eilat. Lisaks Aaspõllule ja Šmutovile on saatekülalised Sulev Vedler (Eesti Ekspress), Krister Paris (EPL/Delfi), Heidit Kaio (Eesti Naine), Evelyn Kaldoja (Postimees), Aivar Hundimägi, Neeme Korv (mõlemad Äripäev), Merilin Pärli ja Urmet Kook (ERR).
"Rahva teenrid" on Vikerraadio eetris igal laupäeval kell 11.05 ja kordusena kell 21.05. Saate algatasid Neeme Brus ja Mart Ummelas ning saade oli esmakordselt eetris 4. aprillil 1998.
### Response:
"Rahva teenrid" saavad kaks uut saatekülalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti on käimas konkurss muinsuskaitseameti peadirektori kohale ning sinna on laekunud kaks avaldust.
"Tippjuhtide valikukomisjon vaatab avaldused üle ja otsustab konkursside edasise käigu 8. jaanuaril," ütles ERR-ile Kristiina Tiimus riigikantseleist.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri kandideerimise kohale kandideerimise tähtaeg on 15. jaanuar.
2019. aasta novembrikuus kukkus riigikantselei konkurss sellele kohale läbi, kuna siseminister Mart Helme ei leidnud kandidaatide seas endale sobivat inimest. Siis laekusid konkursi raames seitsme inimese avaldused.
Alates jaanuarist kuni uue asekantsleri ametisse asumiseni täidab puuduva asekantsleri ülesandeid kantsler Lauri Lugna. | Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleriks kandideerib 14 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti on käimas konkurss muinsuskaitseameti peadirektori kohale ning sinna on laekunud kaks avaldust.
"Tippjuhtide valikukomisjon vaatab avaldused üle ja otsustab konkursside edasise käigu 8. jaanuaril," ütles ERR-ile Kristiina Tiimus riigikantseleist.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri kandideerimise kohale kandideerimise tähtaeg on 15. jaanuar.
2019. aasta novembrikuus kukkus riigikantselei konkurss sellele kohale läbi, kuna siseminister Mart Helme ei leidnud kandidaatide seas endale sobivat inimest. Siis laekusid konkursi raames seitsme inimese avaldused.
Alates jaanuarist kuni uue asekantsleri ametisse asumiseni täidab puuduva asekantsleri ülesandeid kantsler Lauri Lugna.
### Response:
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleriks kandideerib 14 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ioannis (Jannis) Kalmazidis on Rootsis üles kasvanud ja mängijana (sidemängijana) esindanud koondist 150 korral. Mängijana on tema parimad tulemused 1988. aastal Seouli olümpiamängude seitsmes koht ja 1989. aastal Euroopa meistrivõistluste teine koht. Lisaks on ta mitmekordne Kreeka karika- ja meistrivõistluste võitja.
Treeneritööd alustas Kalmazidis 2007. aastal Thessaloniki Iraklise abitreenerina, tulles koheselt ka Kreeka meistriks. Kalmazidis sai esimest korda peatreeneriks 2010. aasta detsembris Olympiakose ridades, kus ta kevadel võitis koheselt ka Kreeka meistritiitli ja tunnistati Kreeka aasta treeneriks. Kreeka meistriks ja karikavõitjaks on ta tulnud ka Thessaloniki PAOK-i peatreenerina, kus ta on muuseas juhendanud ka Javier Jimenezt aastal, mil mängumees valiti Kreeka liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks.
Samuti on Kalmazidis olnud neli aastat ka Kreeka naiste rahvuskoondise peatreener.
Kalmazidisel on IT-alane kõrgharidus ning nii Rootsis kui hiljem ka Kreekas on ta omandanud kõrgeima võimaliku treeneri kutsetunnistuse.
Kalmazidise tugevuseks treenerina peetaks väga head motiveerimisvõimet ja suhtlemisoskust. Samuti on tal väga head teadmised tänapäeva tippvõrkpallist. | Saaremaa Võrkpalliklubi uueks peatreeneriks saab kunagine EM-hõbe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ioannis (Jannis) Kalmazidis on Rootsis üles kasvanud ja mängijana (sidemängijana) esindanud koondist 150 korral. Mängijana on tema parimad tulemused 1988. aastal Seouli olümpiamängude seitsmes koht ja 1989. aastal Euroopa meistrivõistluste teine koht. Lisaks on ta mitmekordne Kreeka karika- ja meistrivõistluste võitja.
Treeneritööd alustas Kalmazidis 2007. aastal Thessaloniki Iraklise abitreenerina, tulles koheselt ka Kreeka meistriks. Kalmazidis sai esimest korda peatreeneriks 2010. aasta detsembris Olympiakose ridades, kus ta kevadel võitis koheselt ka Kreeka meistritiitli ja tunnistati Kreeka aasta treeneriks. Kreeka meistriks ja karikavõitjaks on ta tulnud ka Thessaloniki PAOK-i peatreenerina, kus ta on muuseas juhendanud ka Javier Jimenezt aastal, mil mängumees valiti Kreeka liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks.
Samuti on Kalmazidis olnud neli aastat ka Kreeka naiste rahvuskoondise peatreener.
Kalmazidisel on IT-alane kõrgharidus ning nii Rootsis kui hiljem ka Kreekas on ta omandanud kõrgeima võimaliku treeneri kutsetunnistuse.
Kalmazidise tugevuseks treenerina peetaks väga head motiveerimisvõimet ja suhtlemisoskust. Samuti on tal väga head teadmised tänapäeva tippvõrkpallist.
### Response:
Saaremaa Võrkpalliklubi uueks peatreeneriks saab kunagine EM-hõbe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See oli van der Poelile hooaja 17. võiduks. 23 sekundiga kaotas talle Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen – Bingoal) ja 41 sekundi kaugusele jäi Thomas Pidcock (Trinity Racing), vahendab Spordipartner.ee.
Sarja kokkuvõttes säilitas liidrikoha Iserbyt, teiseks tõusnud van der Poel jääb maha pisut enam kui nelja minutiga. Kolmas on Michael Vanthourenhout (Pauwels Sauzen-Bingoal) enam kui viieminutilise kaotusega.
Samas peetus naiste jõuproovil võidutses van der Poeli klubikaaslane Ceylin del Carmen Alvarado. Minutiga kaotas Lucinda Brand (Telenet Baloise Lions) ja Annemarie Worst (777). Kätlin Kukk oli 32. (+8.13).
Ka üldarvestuses juhib Alvarado, kelle edu Worsti ees on enam kui kaks ja Yara Kastelijni (777) ees rohkem kui viis minutit. | Mathieu van der Poel jätkab uuel aastal vana hooga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See oli van der Poelile hooaja 17. võiduks. 23 sekundiga kaotas talle Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen – Bingoal) ja 41 sekundi kaugusele jäi Thomas Pidcock (Trinity Racing), vahendab Spordipartner.ee.
Sarja kokkuvõttes säilitas liidrikoha Iserbyt, teiseks tõusnud van der Poel jääb maha pisut enam kui nelja minutiga. Kolmas on Michael Vanthourenhout (Pauwels Sauzen-Bingoal) enam kui viieminutilise kaotusega.
Samas peetus naiste jõuproovil võidutses van der Poeli klubikaaslane Ceylin del Carmen Alvarado. Minutiga kaotas Lucinda Brand (Telenet Baloise Lions) ja Annemarie Worst (777). Kätlin Kukk oli 32. (+8.13).
Ka üldarvestuses juhib Alvarado, kelle edu Worsti ees on enam kui kaks ja Yara Kastelijni (777) ees rohkem kui viis minutit.
### Response:
Mathieu van der Poel jätkab uuel aastal vana hooga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toetuse saab 21 järeldoktori-, 23 stardi- ja 70 rühmaprojekti kogumahus 18 795 640 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat tähendab, et nende projektide jaoks on viie aasta peale kokku ette nähtud umbes 73 miljonit eurot.
2020. aastal alustavatest projektidest 58 on loodusteaduste, 20 tehnika ja tehnoloogia, 14 arsti- ja terviseteaduste, 4 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ning 11 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Siin on näited erinevates valdkondades saadud grantidest
Järeldoktorigrant põllumajandusteadustes ja veterinaarias, Marko Kass (Eesti Maaülikool)
Käitumuslikud ja sotsiaalsed biomarkerid vasika haiguste avastamisel
Veisekasvatuse digitaliseerimine loob uusi võimalusi haiguste avastamiseks vasikatel. Lauda automaatseadmed koguvad andmeid vasika söötmis- ja aktiivsuskäitumise kohta, võimaldades haiguse avastada enne kliinilisi sümptomeid. Et mõista paremini seoseid haiguse esinemise ja käitumise vahel, võrreldakse farmitehnoloogiaga vasika käitumismustreid ja sotsiaalsust haigusi iseloomustavate markeritega. Tekkiv teadmine on sisendiks senisest kiiremale haiguste avastamisele ja laiemalt efektiivsemale vasikakasvatusele.
Perifeerse närvisüsteemi haaratus Parkinsoni tõve korral
Parkinsoni tõbi põhjustab progresseeruvat liigutushäiret värina, aegluse ja kohmakusega ning lisaks mittemotoorseid sümptomeid, sh psühhiaatrilised ja autonoomse närvisüsteemi häired. Haiguse põhjuseks on dopamiini defitsiit peaajus, kuid siiski ei ole selle kroonilise haiguse vallandumist ja progresseerumist määravad mehhanismid päris selged.
Rühmagrant arsti- ja terviseteadustes, Pille Taba (Tartu Ülikool)
Uuringu eesmärk on kinnitada hüpoteesi, et Parkinsoni tõbi on süsteemne haigus, mille puhul on lisaks kesknärvisüsteemile haaratud ka perifeerne närvisüsteem hulginärvikahjustusena. Selleks hinnatakse perifeersete närvide kahjustuse kliinilisi avaldusi ja uuritakse neurofüsioloogiliste meetoditega nii Parkinsoni tõvega patsientidel kui ka loomeksperimendis, et leida haiguse diagnostilisi ja progresseerumisele viitatavaid varajasi tunnuseid.
Innovatsiooni komplementaarsused ja tootlikkuse kasv
Kiireneva tehnoloogilise arenguga on kaasnenud tootlikkuse lõhe kasv tippettevõtete ja ülejäänute vahel. Projekt uurib tegureid, mis kujundavad tehnoloogiliste uuenduste mõjusid ettevõtete tootlikkusele.
Rühmagrant sotsiaalteadustes, Priit Vahter (Tartu Ülikool)
Töö keskendub peamiselt tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste uuenduste koostoimeefektidele ning annab teadmisi ettevõtete võimekuste parandamiseks erinevate innovatsioonitüüpide edukal kombineerimisel, võttes arvesse nende senist arenguteed.
Sademeveesüsteemide detsentraliseeritud reaal-aja juhtimise platvorm kliimakindlates tarkades linnades (DEPART)
Rühmagrant tehnika ja tehnoloogia teadustes, Ivar Annus (Tallinna Tehnikaülikool)
Kliimamuutuste kohanemise arengukava järgi suureneb intensiivsete vihmade esinemissagedus Eestis 2030. aastaks kolm korda. See toob kaasa märkimisväärse koormuse kasvu olemasolevatele sademeveesüsteemidele, suurendades üleujutuse ja puhastamata reovee loodusesse juhtimise riski. Projekti käigus luuakse uus interdistsiplinaarne tarkade sademeveesüsteemide juhtimisplatvorm, mis võimaldab muuta olemasolevad süsteemid automaatselt juhitavaks ja kasutada süsteemi mahtu efektiivsemalt kui täna.
Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad
Rühmagrant humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas, Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)
Käimasolevad diskussioonid ressursikasutusest, elurikkusest ja eestlaste metsaintenditeedist jätavad vahest mulje, et keskkonnaga seotud muredel on pigem rahvuslik, mitte globaalne iseloom. Emotsionaalsetest vaidlustest ja arvamustest saab sageli paremini aru, kui mõista nende ideoloogilisi, ajaloolisi ja rahvusvahelisi tagamaid. Projekt pakub kohaliku loodusluse analüüsi rahvusüleses kontekstis, päevakajaliste teemade inter- ja transdistsiplinaarset eritelu keskkonnahumanitaaria perspektiivist ning teaduspõhiseid argumente vajalike otsuste tegemiseks avalikus sektoris.
Funktsionaalsed makrotsüklid ravimite avastamiseks ja nende transpordiks
Stardigrant loodusteadustes, Jasper Adamson (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
Vees lahustumatute või inimorganismis piiratud stabiilsusega ravimite transportijatena saab kasutada makrotsükleid ehk suuri õõnsaid tsüklilisi molekule, mis käituvad konteineritena teistele molekulidele. Makrotsüklite õõnsustesse on võimalik siduda huvipakkuvad ravimimolekulid ja need siis makrotsükli sees inimorganismi transportida. Projektis uuritavate makrotsüklite puudus on nende paindlik struktuur, mis ei võimalda ravimil tsükli sees stabiilselt kinnituda. Projekti eesmärk on muuta tsüklite struktuur fikseerituks, et ravim kinnituks tugevalt ja seda oleks võimalik efektiivselt manustada. Samuti võimaldab projekt koguda informatsiooni uute ravimite arendamiseks.
Lisaks 114 uuele alustavale projektile jätkub 2020. aastal 189 varem alanud personaalse ja 34 institutsionaalse uurimistoetuse projekti, seega on uurimistoetuste maht 2020. aastal kokku ligikaudu 42,9 miljonit eurot.
Käivitunud on ka neli arendusgrandi projekti ja järgmisel aastal käivitub veel neli. Kaheksa arendusgrandi maht kokku on 760 tuhat eurot. Arendusgrandi eesmärk on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogia siiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. | Ülevaade ja graafikud: mida asuvad teadlased 2020. aastal uurima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toetuse saab 21 järeldoktori-, 23 stardi- ja 70 rühmaprojekti kogumahus 18 795 640 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat tähendab, et nende projektide jaoks on viie aasta peale kokku ette nähtud umbes 73 miljonit eurot.
2020. aastal alustavatest projektidest 58 on loodusteaduste, 20 tehnika ja tehnoloogia, 14 arsti- ja terviseteaduste, 4 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ning 11 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Siin on näited erinevates valdkondades saadud grantidest
Järeldoktorigrant põllumajandusteadustes ja veterinaarias, Marko Kass (Eesti Maaülikool)
Käitumuslikud ja sotsiaalsed biomarkerid vasika haiguste avastamisel
Veisekasvatuse digitaliseerimine loob uusi võimalusi haiguste avastamiseks vasikatel. Lauda automaatseadmed koguvad andmeid vasika söötmis- ja aktiivsuskäitumise kohta, võimaldades haiguse avastada enne kliinilisi sümptomeid. Et mõista paremini seoseid haiguse esinemise ja käitumise vahel, võrreldakse farmitehnoloogiaga vasika käitumismustreid ja sotsiaalsust haigusi iseloomustavate markeritega. Tekkiv teadmine on sisendiks senisest kiiremale haiguste avastamisele ja laiemalt efektiivsemale vasikakasvatusele.
Perifeerse närvisüsteemi haaratus Parkinsoni tõve korral
Parkinsoni tõbi põhjustab progresseeruvat liigutushäiret värina, aegluse ja kohmakusega ning lisaks mittemotoorseid sümptomeid, sh psühhiaatrilised ja autonoomse närvisüsteemi häired. Haiguse põhjuseks on dopamiini defitsiit peaajus, kuid siiski ei ole selle kroonilise haiguse vallandumist ja progresseerumist määravad mehhanismid päris selged.
Rühmagrant arsti- ja terviseteadustes, Pille Taba (Tartu Ülikool)
Uuringu eesmärk on kinnitada hüpoteesi, et Parkinsoni tõbi on süsteemne haigus, mille puhul on lisaks kesknärvisüsteemile haaratud ka perifeerne närvisüsteem hulginärvikahjustusena. Selleks hinnatakse perifeersete närvide kahjustuse kliinilisi avaldusi ja uuritakse neurofüsioloogiliste meetoditega nii Parkinsoni tõvega patsientidel kui ka loomeksperimendis, et leida haiguse diagnostilisi ja progresseerumisele viitatavaid varajasi tunnuseid.
Innovatsiooni komplementaarsused ja tootlikkuse kasv
Kiireneva tehnoloogilise arenguga on kaasnenud tootlikkuse lõhe kasv tippettevõtete ja ülejäänute vahel. Projekt uurib tegureid, mis kujundavad tehnoloogiliste uuenduste mõjusid ettevõtete tootlikkusele.
Rühmagrant sotsiaalteadustes, Priit Vahter (Tartu Ülikool)
Töö keskendub peamiselt tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste uuenduste koostoimeefektidele ning annab teadmisi ettevõtete võimekuste parandamiseks erinevate innovatsioonitüüpide edukal kombineerimisel, võttes arvesse nende senist arenguteed.
Sademeveesüsteemide detsentraliseeritud reaal-aja juhtimise platvorm kliimakindlates tarkades linnades (DEPART)
Rühmagrant tehnika ja tehnoloogia teadustes, Ivar Annus (Tallinna Tehnikaülikool)
Kliimamuutuste kohanemise arengukava järgi suureneb intensiivsete vihmade esinemissagedus Eestis 2030. aastaks kolm korda. See toob kaasa märkimisväärse koormuse kasvu olemasolevatele sademeveesüsteemidele, suurendades üleujutuse ja puhastamata reovee loodusesse juhtimise riski. Projekti käigus luuakse uus interdistsiplinaarne tarkade sademeveesüsteemide juhtimisplatvorm, mis võimaldab muuta olemasolevad süsteemid automaatselt juhitavaks ja kasutada süsteemi mahtu efektiivsemalt kui täna.
Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad
Rühmagrant humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas, Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)
Käimasolevad diskussioonid ressursikasutusest, elurikkusest ja eestlaste metsaintenditeedist jätavad vahest mulje, et keskkonnaga seotud muredel on pigem rahvuslik, mitte globaalne iseloom. Emotsionaalsetest vaidlustest ja arvamustest saab sageli paremini aru, kui mõista nende ideoloogilisi, ajaloolisi ja rahvusvahelisi tagamaid. Projekt pakub kohaliku loodusluse analüüsi rahvusüleses kontekstis, päevakajaliste teemade inter- ja transdistsiplinaarset eritelu keskkonnahumanitaaria perspektiivist ning teaduspõhiseid argumente vajalike otsuste tegemiseks avalikus sektoris.
Funktsionaalsed makrotsüklid ravimite avastamiseks ja nende transpordiks
Stardigrant loodusteadustes, Jasper Adamson (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
Vees lahustumatute või inimorganismis piiratud stabiilsusega ravimite transportijatena saab kasutada makrotsükleid ehk suuri õõnsaid tsüklilisi molekule, mis käituvad konteineritena teistele molekulidele. Makrotsüklite õõnsustesse on võimalik siduda huvipakkuvad ravimimolekulid ja need siis makrotsükli sees inimorganismi transportida. Projektis uuritavate makrotsüklite puudus on nende paindlik struktuur, mis ei võimalda ravimil tsükli sees stabiilselt kinnituda. Projekti eesmärk on muuta tsüklite struktuur fikseerituks, et ravim kinnituks tugevalt ja seda oleks võimalik efektiivselt manustada. Samuti võimaldab projekt koguda informatsiooni uute ravimite arendamiseks.
Lisaks 114 uuele alustavale projektile jätkub 2020. aastal 189 varem alanud personaalse ja 34 institutsionaalse uurimistoetuse projekti, seega on uurimistoetuste maht 2020. aastal kokku ligikaudu 42,9 miljonit eurot.
Käivitunud on ka neli arendusgrandi projekti ja järgmisel aastal käivitub veel neli. Kaheksa arendusgrandi maht kokku on 760 tuhat eurot. Arendusgrandi eesmärk on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogia siiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.
### Response:
Ülevaade ja graafikud: mida asuvad teadlased 2020. aastal uurima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rohkem kui ühe teosega jõudsid tabelisse Eesti autorid Andrus Kivirähk, Edgar Valter, Margus Vaher, Marju Kõivupuu, Tõnu Õnnepalu, Paavo Kangur ja Valdur Mikita. Välismaistest autoritest jõudsid rohkem kui ühe teosega müügitopi Anthony Williams, Cara Hunter ja Yuval Noah Harari.
2018. aasta müügitabeli esikoht, Ingvar Villido "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus", jõudis tänavu 23. kohale.
Rahva Raamatu edetabel on koostatud Rahva Raamatu kaupluste, veebipoe, raamatukogude ning erinevate jaekettide müügile tuginedes. | 2019. aasta raamatumüügi tabeli tipus on Kivirähk, Hargla ja "Väike prints" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rohkem kui ühe teosega jõudsid tabelisse Eesti autorid Andrus Kivirähk, Edgar Valter, Margus Vaher, Marju Kõivupuu, Tõnu Õnnepalu, Paavo Kangur ja Valdur Mikita. Välismaistest autoritest jõudsid rohkem kui ühe teosega müügitopi Anthony Williams, Cara Hunter ja Yuval Noah Harari.
2018. aasta müügitabeli esikoht, Ingvar Villido "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus", jõudis tänavu 23. kohale.
Rahva Raamatu edetabel on koostatud Rahva Raamatu kaupluste, veebipoe, raamatukogude ning erinevate jaekettide müügile tuginedes.
### Response:
2019. aasta raamatumüügi tabeli tipus on Kivirähk, Hargla ja "Väike prints" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Otsus hakata tähistama lastekaitsepäeva riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud, kannab endas sõnumit, et ühiskonnas on lapsed väärtustatud samamoodi kui emad, isad ja vanavanemad - on ju ka neil oma riiklik tähtpäev," põhjendasid ettepaneku tegijad.
Pöördujate seas olid: Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon. Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Igale Lapsele Pere, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Oma Pere, SA EELK Perekeskus, SEB Heategevusfond, sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli üliõpilasesindus ja Vabaühenduste Liit.
"Lastekaitsepäeva tähistamine on saanud Eestis tugevaks tavaks. Nii perekonnad, kogukonnad kui ka linnad ja vallad korraldavad lapsi rõõmustavaid üritusi, tehakse palju toredat nii laste jaoks kui lastega koos. See tähendab, et hetkel on lastekaitsepäev rahvapüha, mille muutmine riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks oleks igati põhjendatud ja loogiline."
Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel aegadel, on Eestis kinni peetud 1. juuni tavast, mis on pärit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal San Franciscos traditsioonilise Hiina draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval. Eestis alustas Lastekaitse Liit lastekaitsepäeva tähistamist 30 aastat tagasi.
Eestis on praegu lipupäevad: 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev; 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev; 14. märts – emakeelepäev; 23. aprill - veteranipäev; 9. mai – Euroopa päev; maikuu teine pühapäev – emadepäev; 4. juuni – Eesti lipu päev; 14. juuni – leinapäev; 23. juuni – võidupüha; 24. juuni – jaanipäev; 20. august – taasiseseisvumispäev; 1. september – teadmistepäev; oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev; novembrikuu teine pühapäev – isadepäev; valimiste ja rahvahääletuse toimumise päev. | Organisatsioonid tahavad lastekaitsepäeva lipupäevaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Otsus hakata tähistama lastekaitsepäeva riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud, kannab endas sõnumit, et ühiskonnas on lapsed väärtustatud samamoodi kui emad, isad ja vanavanemad - on ju ka neil oma riiklik tähtpäev," põhjendasid ettepaneku tegijad.
Pöördujate seas olid: Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon. Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Igale Lapsele Pere, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Oma Pere, SA EELK Perekeskus, SEB Heategevusfond, sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli üliõpilasesindus ja Vabaühenduste Liit.
"Lastekaitsepäeva tähistamine on saanud Eestis tugevaks tavaks. Nii perekonnad, kogukonnad kui ka linnad ja vallad korraldavad lapsi rõõmustavaid üritusi, tehakse palju toredat nii laste jaoks kui lastega koos. See tähendab, et hetkel on lastekaitsepäev rahvapüha, mille muutmine riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks oleks igati põhjendatud ja loogiline."
Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel aegadel, on Eestis kinni peetud 1. juuni tavast, mis on pärit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal San Franciscos traditsioonilise Hiina draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval. Eestis alustas Lastekaitse Liit lastekaitsepäeva tähistamist 30 aastat tagasi.
Eestis on praegu lipupäevad: 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev; 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev; 14. märts – emakeelepäev; 23. aprill - veteranipäev; 9. mai – Euroopa päev; maikuu teine pühapäev – emadepäev; 4. juuni – Eesti lipu päev; 14. juuni – leinapäev; 23. juuni – võidupüha; 24. juuni – jaanipäev; 20. august – taasiseseisvumispäev; 1. september – teadmistepäev; oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev; novembrikuu teine pühapäev – isadepäev; valimiste ja rahvahääletuse toimumise päev.
### Response:
Organisatsioonid tahavad lastekaitsepäeva lipupäevaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemate teadete kohaselt olevat ka õhuväekindral Shen eluga pääsenud, kuid hilisem ametlik informatsioon lükkas varasema teate ümber, vahendasid Yle, Reuters ja AFP.
Relvajõudude helikopter Sikorsky UH-60M Black Hawk oli tavapärasel lennul. Kindral Shen koos kõrgete sõjaväelaste ja ametnikega oli teel Yilani linnas toimuvale uusaastaüritusele, kus olid plaanis kohtumised sõduritega.
Õnnetuse põhjus pole veel teada, kuid Taipei lähistel mägises piirkonnas oli helikopter mingil põhjusel sunnitud tegema hädamaandumise metsa.
Tõsiseid lennuõnnetusi on Taiwani relvajõududes hiljuti veel juhtunud. Näiteks 2018. aastal kukkus samuti alla Black hawki helikopter ning tookord sai surma kuus inimest. Samal aastal kukkus alla ka hävituslennul F-16 koos piloodiga. 2016. aastal aga tulistas Taiwani merevägi kogemata üht kalapaati.
Peking peab Taiwani Hiina Rahvavabariigi osaks, mis ootab Mandri-Hiinaga taasühendamist. Taiwan omakorda käsitleb end kui 1911. aastal välja kuulutatud Hiina Vabariiki ning on USA lähedane liitlane. | Taiwani kindralstaabi ülem hukkus kopteriõnnetuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemate teadete kohaselt olevat ka õhuväekindral Shen eluga pääsenud, kuid hilisem ametlik informatsioon lükkas varasema teate ümber, vahendasid Yle, Reuters ja AFP.
Relvajõudude helikopter Sikorsky UH-60M Black Hawk oli tavapärasel lennul. Kindral Shen koos kõrgete sõjaväelaste ja ametnikega oli teel Yilani linnas toimuvale uusaastaüritusele, kus olid plaanis kohtumised sõduritega.
Õnnetuse põhjus pole veel teada, kuid Taipei lähistel mägises piirkonnas oli helikopter mingil põhjusel sunnitud tegema hädamaandumise metsa.
Tõsiseid lennuõnnetusi on Taiwani relvajõududes hiljuti veel juhtunud. Näiteks 2018. aastal kukkus samuti alla Black hawki helikopter ning tookord sai surma kuus inimest. Samal aastal kukkus alla ka hävituslennul F-16 koos piloodiga. 2016. aastal aga tulistas Taiwani merevägi kogemata üht kalapaati.
Peking peab Taiwani Hiina Rahvavabariigi osaks, mis ootab Mandri-Hiinaga taasühendamist. Taiwan omakorda käsitleb end kui 1911. aastal välja kuulutatud Hiina Vabariiki ning on USA lähedane liitlane.
### Response:
Taiwani kindralstaabi ülem hukkus kopteriõnnetuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suneliku kodumeeskond Northwest Florida State Raiders võitis Panama Citys toimunud miniturniiril ka teise mängu, kui alistas Coastal Alabama Eaglesi 84:57, vahendab Korvpall24.ee.
Vahetusmängijate pingilt alustanud Sunelik pääses väljakule 27 minutiks ning tõi selle ajaga oma meeskonna parimana 21 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 4/7, vabavisked 1/2). Ühtlasi oli tegemist Suneliku NJCAA-karjääri punktirekordiga.
Tederi koduvõistkond South Plains Lady Texans teenis juba 18. järjestikuse võidu, kui võõrsil alistati 52:49 Mesa Thunderbirds. Eestlanna viskas võitjate kasuks kuus punkti ja võttis kolm lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Sunelik lõpetas aasta punktirekordiga, Tederi tiimi võiduseeria kasvas 18 mänguni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suneliku kodumeeskond Northwest Florida State Raiders võitis Panama Citys toimunud miniturniiril ka teise mängu, kui alistas Coastal Alabama Eaglesi 84:57, vahendab Korvpall24.ee.
Vahetusmängijate pingilt alustanud Sunelik pääses väljakule 27 minutiks ning tõi selle ajaga oma meeskonna parimana 21 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 4/7, vabavisked 1/2). Ühtlasi oli tegemist Suneliku NJCAA-karjääri punktirekordiga.
Tederi koduvõistkond South Plains Lady Texans teenis juba 18. järjestikuse võidu, kui võõrsil alistati 52:49 Mesa Thunderbirds. Eestlanna viskas võitjate kasuks kuus punkti ja võttis kolm lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Sunelik lõpetas aasta punktirekordiga, Tederi tiimi võiduseeria kasvas 18 mänguni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iisraeli peaprokurör esitas novembris peaministrile süüdistused pettuses, altkäemaksus ja usalduse kuritarvitamises. Poliitilise ellujäämise nimel võitlev Netanyahu eitab rikkumisi ja süüdistab prokuratuuri ja meediat nõiajahis.
"Ma kavatsen esitada knesseti spiikrile taotluse," lausus Netanyahu kolmapäeval Jeruusalemmas ajakirjanikele. Peaministri sõnul on tema taotlus seaduslik ja selle eesmärk on jätkata rahva teenimist Iisraeli tuleviku hüvanguks.
Valitsusjuhi pressiesindaja Ofer Golan kinnitas veidi hiljem taotluse esitamist parlamendi spiikrile.
Netanyahu rivaal, knessetis suurima saadikurühmaga Sinivalge Alliansi liider Benny Gantz teatas seepeale, et Netanyahu teab, et ta on süüdi.
Endise sõjaväejuhi sõnul kavatseb tema erakond teha kõik endast oleneva, et hoida ära Netanyahule puutumatuse andmine. "Iisraelis ei seisa keegi seadusest kõrgemal," märkis Gantz.
Netanyahu otsus paluda parlamendilt puutumatust lükkab kohtuprotsessi alguse ilmselt mitu kuud edasi, sest parlament ei saa talle puutumatuse andmise üle hääletada enne kui pärast 2. märtsi erakorralisi valimisi.
Seaduse kehtiva tõlgenduse järgi on peaminister sunnitud tagasi astuma alles pärast seda, kui kõik tema edasikaebamise võimalused on ammendatud.
Õiguseksperdid on palunud Iisraeli ülemkohtult otsust selle kohta, kas süüdistuse saanud peaministril on õigus valitsust moodustada. Kolmest ülemkohtunikust koosnev kogu alustas teisipäeval asja arutamist ja teatas kuupäeva avaldamata, et otsust praegu oodata ei ole.
Peaminister on nimetanud ülemkohtult sellise otsuse taotlemist lõksuks. "Aga ma ei arva hetkekski, et ülemkohus sellesse lõksu langeb. Demokraatias otsustab rahvas selle üle, kes teda juhib, ja ei keegi teine," sõnas Netanyahu.
Netanyahu võitis õiguslikest probleemidest hoolimata 26. detsembril kindlalt oma parempoolse erakonna Likud juhivalimised.
Netanyahu on olnud Iisraeli peaminister viimased kümme aastat ja enne seda aastatel 1996–1999.
Suure tõenäosusega jääb ta peaministriks vähemalt 2. märtsi valimisteni, mis on Iisraelis viimase 11 kuu jooksul juba kolmandad. Aprillis ja septembris peetud valimised lõppesid Likudi ja Gantzi Sinivalge Alliansi vahel patiseisuga ning kumbki poliitiline jõud ei suutnud valitsust moodustada. | Iisraeli peaminister Netanyahu taotleb parlamendilt puutumatust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iisraeli peaprokurör esitas novembris peaministrile süüdistused pettuses, altkäemaksus ja usalduse kuritarvitamises. Poliitilise ellujäämise nimel võitlev Netanyahu eitab rikkumisi ja süüdistab prokuratuuri ja meediat nõiajahis.
"Ma kavatsen esitada knesseti spiikrile taotluse," lausus Netanyahu kolmapäeval Jeruusalemmas ajakirjanikele. Peaministri sõnul on tema taotlus seaduslik ja selle eesmärk on jätkata rahva teenimist Iisraeli tuleviku hüvanguks.
Valitsusjuhi pressiesindaja Ofer Golan kinnitas veidi hiljem taotluse esitamist parlamendi spiikrile.
Netanyahu rivaal, knessetis suurima saadikurühmaga Sinivalge Alliansi liider Benny Gantz teatas seepeale, et Netanyahu teab, et ta on süüdi.
Endise sõjaväejuhi sõnul kavatseb tema erakond teha kõik endast oleneva, et hoida ära Netanyahule puutumatuse andmine. "Iisraelis ei seisa keegi seadusest kõrgemal," märkis Gantz.
Netanyahu otsus paluda parlamendilt puutumatust lükkab kohtuprotsessi alguse ilmselt mitu kuud edasi, sest parlament ei saa talle puutumatuse andmise üle hääletada enne kui pärast 2. märtsi erakorralisi valimisi.
Seaduse kehtiva tõlgenduse järgi on peaminister sunnitud tagasi astuma alles pärast seda, kui kõik tema edasikaebamise võimalused on ammendatud.
Õiguseksperdid on palunud Iisraeli ülemkohtult otsust selle kohta, kas süüdistuse saanud peaministril on õigus valitsust moodustada. Kolmest ülemkohtunikust koosnev kogu alustas teisipäeval asja arutamist ja teatas kuupäeva avaldamata, et otsust praegu oodata ei ole.
Peaminister on nimetanud ülemkohtult sellise otsuse taotlemist lõksuks. "Aga ma ei arva hetkekski, et ülemkohus sellesse lõksu langeb. Demokraatias otsustab rahvas selle üle, kes teda juhib, ja ei keegi teine," sõnas Netanyahu.
Netanyahu võitis õiguslikest probleemidest hoolimata 26. detsembril kindlalt oma parempoolse erakonna Likud juhivalimised.
Netanyahu on olnud Iisraeli peaminister viimased kümme aastat ja enne seda aastatel 1996–1999.
Suure tõenäosusega jääb ta peaministriks vähemalt 2. märtsi valimisteni, mis on Iisraelis viimase 11 kuu jooksul juba kolmandad. Aprillis ja septembris peetud valimised lõppesid Likudi ja Gantzi Sinivalge Alliansi vahel patiseisuga ning kumbki poliitiline jõud ei suutnud valitsust moodustada.
### Response:
Iisraeli peaminister Netanyahu taotleb parlamendilt puutumatust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | *
Uuel aastal
luban
vinguda võimalikult
valjult
kõige üle
luban et
liigutan
hästi vähe
kui siis
hommikuvõimlemiseks
piitsutan end
iga kord
kui milleski
põrun
ei unista
ei julge
ei kuula
ei õpi
luban
ja jään
lootma
et nagu ikka
varsti sekkub
mängu
see
nõrk iseloom | Maarja-Liis Mölderi luuletus. Uuel aastal luban... | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
*
Uuel aastal
luban
vinguda võimalikult
valjult
kõige üle
luban et
liigutan
hästi vähe
kui siis
hommikuvõimlemiseks
piitsutan end
iga kord
kui milleski
põrun
ei unista
ei julge
ei kuula
ei õpi
luban
ja jään
lootma
et nagu ikka
varsti sekkub
mängu
see
nõrk iseloom
### Response:
Maarja-Liis Mölderi luuletus. Uuel aastal luban... |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nigela hooaja lõpu tõttu jäi Vips FIA vormel-3 sarjas neljandaks, aga Formula Scout toob välja, et ta oli ainuke, kes suutis Prema võistkonna sõitjatele konkurentsi pakkuda. Vips esindas Hitech GP-d, vahendab Delfi.
"Võime vaid oletada, kas kehv hooaja lõpp oli tingitud autost, Vipsist või nende kahe kombinatsioonist, aga Macau GP-l tuletas Vips oma andekust taas meelde. Ta oli nädalavahetuse tugevaim sõitja ja võidu võttis vaid ebaõnn," kirjutas portaal.
"Kui teised vormel-3 sarja staarid liituvad vormel-2-ga, siis paistab, et Vips liigutatakse Red Bulli poolt Jaapani Super Formula sarja. Oleks häbiväärne, kui sellist talenti rikutakse nii keerulises sarjas vette viskamisega, aga viimaste testide hea kiirus näitas, et ta võib pinnale jääda," lisati.
Edatabelis sai esikoha venelane Robert Schwartzmann, kes krooniti vormel-3 sarja meistriks. Ta edestas vormel-2 sarja meistrit, hollandlast Nyck de Vriesi. | Jüri Vips valiti vormeli tulevikulootuste edetabelis esikolmikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nigela hooaja lõpu tõttu jäi Vips FIA vormel-3 sarjas neljandaks, aga Formula Scout toob välja, et ta oli ainuke, kes suutis Prema võistkonna sõitjatele konkurentsi pakkuda. Vips esindas Hitech GP-d, vahendab Delfi.
"Võime vaid oletada, kas kehv hooaja lõpp oli tingitud autost, Vipsist või nende kahe kombinatsioonist, aga Macau GP-l tuletas Vips oma andekust taas meelde. Ta oli nädalavahetuse tugevaim sõitja ja võidu võttis vaid ebaõnn," kirjutas portaal.
"Kui teised vormel-3 sarja staarid liituvad vormel-2-ga, siis paistab, et Vips liigutatakse Red Bulli poolt Jaapani Super Formula sarja. Oleks häbiväärne, kui sellist talenti rikutakse nii keerulises sarjas vette viskamisega, aga viimaste testide hea kiirus näitas, et ta võib pinnale jääda," lisati.
Edatabelis sai esikoha venelane Robert Schwartzmann, kes krooniti vormel-3 sarja meistriks. Ta edestas vormel-2 sarja meistrit, hollandlast Nyck de Vriesi.
### Response:
Jüri Vips valiti vormeli tulevikulootuste edetabelis esikolmikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lakers võitis avapoolaja kindlalt 33 punktiga ja kasvatas kolmandal veerandil vahe 36-punktiliseks, aga Suns hakkas siis vahet vähendama ja viimasel veerandajal jõuti seitsme punkti kaugusele. Väiksemaks Lakers siiski edu kahaneda ei lasknud ja lõpuks võeti kümnepunktiline võit.
James sai kirja hooaja kaheksanda kolmikduubli, visates 31 punkti, andes 12 korvisöötu ja võttes 13 lauapalli. Anthony Davis lisas 26 punkti ja võttis 11 lauapalli.
Sunsi ridades tõi Devin Booker 32 ja Kelly Oubre Jr 26 punkti, Deandre Ayton lisas 16 punkti ja võttis 14 lauapalli. Suns on viimasest 11 mängust nüüd kaotanud üheksa.
Tulemused:
Washington – Orlando 101:122
New York – Portland 117:93
Milwaukee – Minnesota 106:104
LA Lakers – Phoenix 117:107 | LeBron James sai kirja hooaja kaheksanda kolmikduubli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lakers võitis avapoolaja kindlalt 33 punktiga ja kasvatas kolmandal veerandil vahe 36-punktiliseks, aga Suns hakkas siis vahet vähendama ja viimasel veerandajal jõuti seitsme punkti kaugusele. Väiksemaks Lakers siiski edu kahaneda ei lasknud ja lõpuks võeti kümnepunktiline võit.
James sai kirja hooaja kaheksanda kolmikduubli, visates 31 punkti, andes 12 korvisöötu ja võttes 13 lauapalli. Anthony Davis lisas 26 punkti ja võttis 11 lauapalli.
Sunsi ridades tõi Devin Booker 32 ja Kelly Oubre Jr 26 punkti, Deandre Ayton lisas 16 punkti ja võttis 14 lauapalli. Suns on viimasest 11 mängust nüüd kaotanud üheksa.
Tulemused:
Washington – Orlando 101:122
New York – Portland 117:93
Milwaukee – Minnesota 106:104
LA Lakers – Phoenix 117:107
### Response:
LeBron James sai kirja hooaja kaheksanda kolmikduubli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünopsis:
Metsas vaenutsevate haldjakuninga ja -kuninganna tee ristub põgenikest noorte armastajate ja näidendit harjutada püüdva näitetrupi omaga. Võlukunsti valdav kuninglik paar sekkub oma tüli paisudes surelike ellu, põhjustades armukolmnurki, inimeste äravahetamist ja moondumist. Tagajärjed on naljakad, ent ka sünged.
"Suveöö unenägu" on kinolinal näitamiseks jäädvustatud Londoni Bridge Theatre's. Titania, Oberoni, Pucki ja Bottomi osades astuvad üles Gwendoline Christie ("Troonide mäng"), Oliver Chris ("Green Wing", NT Live'i "Noor Marx"), David Moorst (NT Live'i "Halleluuja!") ja Hammed Animashaun ("The Barber Shop Chronicles"). Lavastaja on Nicholas Hytner, kes tõi hiljuti publiku ette näidendi "Julius Caesar" (NT Live 2018). | Kinodesse jõuab Suurbritannia kuningliku teatri lavastus "Suveöö unenägu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünopsis:
Metsas vaenutsevate haldjakuninga ja -kuninganna tee ristub põgenikest noorte armastajate ja näidendit harjutada püüdva näitetrupi omaga. Võlukunsti valdav kuninglik paar sekkub oma tüli paisudes surelike ellu, põhjustades armukolmnurki, inimeste äravahetamist ja moondumist. Tagajärjed on naljakad, ent ka sünged.
"Suveöö unenägu" on kinolinal näitamiseks jäädvustatud Londoni Bridge Theatre's. Titania, Oberoni, Pucki ja Bottomi osades astuvad üles Gwendoline Christie ("Troonide mäng"), Oliver Chris ("Green Wing", NT Live'i "Noor Marx"), David Moorst (NT Live'i "Halleluuja!") ja Hammed Animashaun ("The Barber Shop Chronicles"). Lavastaja on Nicholas Hytner, kes tõi hiljuti publiku ette näidendi "Julius Caesar" (NT Live 2018).
### Response:
Kinodesse jõuab Suurbritannia kuningliku teatri lavastus "Suveöö unenägu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portreefilm Eesti ühest aegade parimast jalgpallurist. Lugu sellest, kuidas Maardus elavast vene poisist saab eestlaste kangelane. Ometi ei kulgenud maestroks kutsutava Vassiljevi karjäär veatult. Filosoofina suutis ta lahti mõtestada nii karjääri kõrghetked kui ka altminekud. Milline inimene peitub särava jalgpalluri kesta all?
Režissöör ja operaator Madis Reimund, toimetaja Oliver Lomp, produtsendid Getter Vahar, Madis Reimund ja Oliver Lomp.
Film "Konstantin Vassiljev. Kastist väljas" on ETV eetris 2. jaanuaril kell 20.00. | Kultuuriportaal soovitab: dokumentaalfilm "Konstantin Vassiljev. Kastist väljas" ETV-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portreefilm Eesti ühest aegade parimast jalgpallurist. Lugu sellest, kuidas Maardus elavast vene poisist saab eestlaste kangelane. Ometi ei kulgenud maestroks kutsutava Vassiljevi karjäär veatult. Filosoofina suutis ta lahti mõtestada nii karjääri kõrghetked kui ka altminekud. Milline inimene peitub särava jalgpalluri kesta all?
Režissöör ja operaator Madis Reimund, toimetaja Oliver Lomp, produtsendid Getter Vahar, Madis Reimund ja Oliver Lomp.
Film "Konstantin Vassiljev. Kastist väljas" on ETV eetris 2. jaanuaril kell 20.00.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: dokumentaalfilm "Konstantin Vassiljev. Kastist väljas" ETV-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogu hooaja vältel suure kuuiku vastu hiilgavaid tulemusi saavutanud ning kahemängulise võiduseeria pealt Emiratesi staadionile tulnud Manchester United oli avapoolajal enda hale vari, vahendab Soccernet.ee.
Nicolas Pepe kasutas juba kaheksandal minutil ära Unitedi kaitseliini peataoleku ja Sokratis Papastathopoulos oli poolaja lõpus õige mees õiges kohas nurgalöögi järgses olukorras, tehes seisuks 2:0. Lisaks tabas Arsenal korra ka posti.
Teisel poolajal sai United veidi paremini mängu sisse, kuid üksikutest korralikest võimalustest kaugemale ei jõutud.
United jääb esiviisikust viie punkti kaugusele. Tänavu esimest korda praegusel hetkel esikümnes asuvat meeskonda võitnud Arsenal kerkis tagasi tabeli ülemisse poolde.
Tulemused:
Newcastle United – Leicester City 0:3
Southampton – Tottenham Hotspur 1:0
Watford – Wolverhampton 2:1
Manchester City – Everton 2:1
Norwich City – Crystal Palace 1:1
West Ham United – Bournemouth 4:0
Arsenal – Manchester United 2:0 | ManU alistanud Arsenal sai Arteta käe all esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogu hooaja vältel suure kuuiku vastu hiilgavaid tulemusi saavutanud ning kahemängulise võiduseeria pealt Emiratesi staadionile tulnud Manchester United oli avapoolajal enda hale vari, vahendab Soccernet.ee.
Nicolas Pepe kasutas juba kaheksandal minutil ära Unitedi kaitseliini peataoleku ja Sokratis Papastathopoulos oli poolaja lõpus õige mees õiges kohas nurgalöögi järgses olukorras, tehes seisuks 2:0. Lisaks tabas Arsenal korra ka posti.
Teisel poolajal sai United veidi paremini mängu sisse, kuid üksikutest korralikest võimalustest kaugemale ei jõutud.
United jääb esiviisikust viie punkti kaugusele. Tänavu esimest korda praegusel hetkel esikümnes asuvat meeskonda võitnud Arsenal kerkis tagasi tabeli ülemisse poolde.
Tulemused:
Newcastle United – Leicester City 0:3
Southampton – Tottenham Hotspur 1:0
Watford – Wolverhampton 2:1
Manchester City – Everton 2:1
Norwich City – Crystal Palace 1:1
West Ham United – Bournemouth 4:0
Arsenal – Manchester United 2:0
### Response:
ManU alistanud Arsenal sai Arteta käe all esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööstuskaupade poodide müügitulu suurenes kolm protsenti. Kõige enam suurenes tekstiilitooteid, rõivaid ja jalatseid müüvate kaupluste müügitulu (kasv 12 protsenti)
Keskmisest enam suurenes müügitulu ka nn kaubamajades ehk muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kasv 10 protsenti) ning kauplustes, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju jm (kasv 5 protsenti).
Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes neli protsenti, mootorikütusemüüjatel kolm protsenti.
Oktoobriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris kaks protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes kaks protsenti.
2019. aasta üheteistkümne kuuga (jaanuar kuni november) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu mullu sama ajaga võrreldes neli protsenti.
Jaekaubanduse müügitulu mahuindeks ja trend Autor/allikas: Statistikaamet | Jaekaupluste müügitulu kasvas ka novembris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööstuskaupade poodide müügitulu suurenes kolm protsenti. Kõige enam suurenes tekstiilitooteid, rõivaid ja jalatseid müüvate kaupluste müügitulu (kasv 12 protsenti)
Keskmisest enam suurenes müügitulu ka nn kaubamajades ehk muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kasv 10 protsenti) ning kauplustes, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju jm (kasv 5 protsenti).
Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes neli protsenti, mootorikütusemüüjatel kolm protsenti.
Oktoobriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris kaks protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes kaks protsenti.
2019. aasta üheteistkümne kuuga (jaanuar kuni november) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu mullu sama ajaga võrreldes neli protsenti.
Jaekaubanduse müügitulu mahuindeks ja trend Autor/allikas: Statistikaamet
### Response:
Jaekaupluste müügitulu kasvas ka novembris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noortele meeldib bussijaamas väga, sest seal on tasuta wifi, saab telefoni laadida ja sõpradega kokku saada. Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk ütles ERR-ile, et õnneks on möödas ajad, kui politseid tuli päeva jooksul korduvalt kohale kutsuda, sest oma jõududega hakkama ei saanud.
"Vaikus on muidugi suhteline. Noored oskavad ikka häält teha ja veidi elevil olla. Kuid esimesel aastal oli olukord ikka selline, kus asi ületas igasugused mõistlikkuse piirid. Võib öelda, et kuudepikkuse töö tulemusena oleme saavutanud selle tasakaalu," ütles Kärpuk.
Tasakaal maksab siiski päris palju. Kärpuki sõnul kulub aastas bussijaama ootesaalis olukorra kontrollimiseks 40 000 eurot, mida ühistranspordikeskus turvafirmale maksab. Lisaks aitavad korra tagamisele kaasa sotsiaal- ja noorsootöötajate ning linnavalitsuse ja politsei ühised jõupingutused.
"Tegemist on ühiskonda laiemalt puudutava probleemiga, noorte vaba aja sisustamise probleemiga. Puudu jääb võib-olla sellisest koordineeritud noorsootööst," märkis Kärpuk. | Noorte ohjeldamiseks Pärnu bussijaamas kulub 40 000 eurot aastas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noortele meeldib bussijaamas väga, sest seal on tasuta wifi, saab telefoni laadida ja sõpradega kokku saada. Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk ütles ERR-ile, et õnneks on möödas ajad, kui politseid tuli päeva jooksul korduvalt kohale kutsuda, sest oma jõududega hakkama ei saanud.
"Vaikus on muidugi suhteline. Noored oskavad ikka häält teha ja veidi elevil olla. Kuid esimesel aastal oli olukord ikka selline, kus asi ületas igasugused mõistlikkuse piirid. Võib öelda, et kuudepikkuse töö tulemusena oleme saavutanud selle tasakaalu," ütles Kärpuk.
Tasakaal maksab siiski päris palju. Kärpuki sõnul kulub aastas bussijaama ootesaalis olukorra kontrollimiseks 40 000 eurot, mida ühistranspordikeskus turvafirmale maksab. Lisaks aitavad korra tagamisele kaasa sotsiaal- ja noorsootöötajate ning linnavalitsuse ja politsei ühised jõupingutused.
"Tegemist on ühiskonda laiemalt puudutava probleemiga, noorte vaba aja sisustamise probleemiga. Puudu jääb võib-olla sellisest koordineeritud noorsootööst," märkis Kärpuk.
### Response:
Noorte ohjeldamiseks Pärnu bussijaamas kulub 40 000 eurot aastas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Detsembris tabas Sterni ajuverejooks, misjärel viibis ta haiglas raskes seisundis, edastas BBC.
Stern läheb ajalukku kõige kauem ametis olnud NBA komissarina, kes püsis sel kohal 30 aastat. Ta lahkus ametist 2014. aasta veebruaris. Tema teeneks loetakse, et ta oma ametiajal kasvatas tublisti korvpallist teenitavaid tulusid ning ala populaarsust nii kodu- kui välismaal.
"Tänu Davidile on NBA tõeliselt globaalne kaubamärk. See teeb temast mitte üksnes aegade suurimaid spordikomissare, vaid ka oma põlvkonna ühe mõjukaima ärijuhi," ütles järelehüüdes Sterni mantlipärija Adam Silver. | Suri NBA kauaaegne komissar David Stern | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembris tabas Sterni ajuverejooks, misjärel viibis ta haiglas raskes seisundis, edastas BBC.
Stern läheb ajalukku kõige kauem ametis olnud NBA komissarina, kes püsis sel kohal 30 aastat. Ta lahkus ametist 2014. aasta veebruaris. Tema teeneks loetakse, et ta oma ametiajal kasvatas tublisti korvpallist teenitavaid tulusid ning ala populaarsust nii kodu- kui välismaal.
"Tänu Davidile on NBA tõeliselt globaalne kaubamärk. See teeb temast mitte üksnes aegade suurimaid spordikomissare, vaid ka oma põlvkonna ühe mõjukaima ärijuhi," ütles järelehüüdes Sterni mantlipärija Adam Silver.
### Response:
Suri NBA kauaaegne komissar David Stern |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liiklusõnnetus juhtus kella 20.44 Võru-Mõniste-Valga maantee 13. kilomeetril, teatas politsei. Õnnetusest teavitas 40-aastane sõiduauto Saab juht, kes sõitis otsa teel kõndinud 63-aastasele mehele. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Esialgsetel andmetel liikusid nii auto kui jalakäija Võru suunas, jalakäija juhi suhtes paremal pool teed. Vahetult enne kokkupõrget astus jalakäija sõidukile ette, andes tõstetud käega juhile märku hääletamise soovist.
Saabi juht omab vastava kategooria juhtimisõigust ning oli kaine. Esialgsetel andmetel oli jalakäija tumedates riietes ning tal puudus helkur.
Traagilise liiklusõnnetuse asjaolud ja põhjused selgitab välja kriminaalmenetlus.
Lisaks juhtus kolmapäeval üks tõsisem liiklusõnnetus Ida-Virumaal, kus kannatada sai neli inimest.
Kella 5.34 paiku kaldus Narva-Jõesuus Vabaduse tänaval 45-aastane mees sõiduautoga Jaguar XJ vastassuunavööndisse ja sõitis teelt välja, põrgates kokku bussipeatuse liiklusmärgi postiga. Pärast seda paiskus sõiduk vastu puud ja keeras katuse peale. Sõiduki juht ja 34-aastane naine toimetati Ida-Viru Keskhaiglasse. 38-aastasele naisele ja 36-aastasele mehele anti kohapeal esmaabi.
Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.
Aasta esimesel päeval tabati sõidukiroolist üks narko- ja 43 alkoholi tarvitamistunnustega juhti. | Aasta esimesel päeval hukkus liiklusõnnetuses jalakäija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiklusõnnetus juhtus kella 20.44 Võru-Mõniste-Valga maantee 13. kilomeetril, teatas politsei. Õnnetusest teavitas 40-aastane sõiduauto Saab juht, kes sõitis otsa teel kõndinud 63-aastasele mehele. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Esialgsetel andmetel liikusid nii auto kui jalakäija Võru suunas, jalakäija juhi suhtes paremal pool teed. Vahetult enne kokkupõrget astus jalakäija sõidukile ette, andes tõstetud käega juhile märku hääletamise soovist.
Saabi juht omab vastava kategooria juhtimisõigust ning oli kaine. Esialgsetel andmetel oli jalakäija tumedates riietes ning tal puudus helkur.
Traagilise liiklusõnnetuse asjaolud ja põhjused selgitab välja kriminaalmenetlus.
Lisaks juhtus kolmapäeval üks tõsisem liiklusõnnetus Ida-Virumaal, kus kannatada sai neli inimest.
Kella 5.34 paiku kaldus Narva-Jõesuus Vabaduse tänaval 45-aastane mees sõiduautoga Jaguar XJ vastassuunavööndisse ja sõitis teelt välja, põrgates kokku bussipeatuse liiklusmärgi postiga. Pärast seda paiskus sõiduk vastu puud ja keeras katuse peale. Sõiduki juht ja 34-aastane naine toimetati Ida-Viru Keskhaiglasse. 38-aastasele naisele ja 36-aastasele mehele anti kohapeal esmaabi.
Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.
Aasta esimesel päeval tabati sõidukiroolist üks narko- ja 43 alkoholi tarvitamistunnustega juhti.
### Response:
Aasta esimesel päeval hukkus liiklusõnnetuses jalakäija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepi regulatsiooni- ja maksuseadus lubab 21-aastastel ja vanematel Illinois' elanikel seaduslikult marihuaanat osta ja kustutab tuhandete isikute kanepiga seotud kriminaalkaristused üle kogu osariigi.
Illinois' elanikel on edaspidi lubatud seaduslikult omada 30 grammi kanepit, viis grammi kanepi kontsentraati või 500 milligrammi THC-d, mis on kanepi peamine koostisosa. Mitteelanikel lubab seadus omada 15 grammi kanepit.
"Me taastame kümnete tuhandete Illinois' elanike õigused. Me toome regulatsioonid ja turvalisuse seni ebaturvalisele ja -seaduslikule turule. Samuti loome uue tööstusharu, mille keskmesse asetatakse õiglus," teatas kuberner J.B. Pritzker avalduses.
Teisipäeva õhtul tühistas Pritzker 11 017 süüdimõistvat otsust kanepiga seotud pisirikkumistes.
Seadus näeb ette osariigi kanepimüügi tuludest 25 protsendi eraldamise varasema marihuaanavastase poliitika käigus enim kannatada saanud kogukondade abistamiseks.
Illinois'st sai Washington DC. kõrval 11. lõõgastuskanepi seadustanud USA osariik. 34 osariiki ja pealinn lubavad omada kanepit ravieesmärgil. | USA Illinois' osariik legaliseeris kanepi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepi regulatsiooni- ja maksuseadus lubab 21-aastastel ja vanematel Illinois' elanikel seaduslikult marihuaanat osta ja kustutab tuhandete isikute kanepiga seotud kriminaalkaristused üle kogu osariigi.
Illinois' elanikel on edaspidi lubatud seaduslikult omada 30 grammi kanepit, viis grammi kanepi kontsentraati või 500 milligrammi THC-d, mis on kanepi peamine koostisosa. Mitteelanikel lubab seadus omada 15 grammi kanepit.
"Me taastame kümnete tuhandete Illinois' elanike õigused. Me toome regulatsioonid ja turvalisuse seni ebaturvalisele ja -seaduslikule turule. Samuti loome uue tööstusharu, mille keskmesse asetatakse õiglus," teatas kuberner J.B. Pritzker avalduses.
Teisipäeva õhtul tühistas Pritzker 11 017 süüdimõistvat otsust kanepiga seotud pisirikkumistes.
Seadus näeb ette osariigi kanepimüügi tuludest 25 protsendi eraldamise varasema marihuaanavastase poliitika käigus enim kannatada saanud kogukondade abistamiseks.
Illinois'st sai Washington DC. kõrval 11. lõõgastuskanepi seadustanud USA osariik. 34 osariiki ja pealinn lubavad omada kanepit ravieesmärgil.
### Response:
USA Illinois' osariik legaliseeris kanepi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Obrador loetles Mehhiko lõunaosast Palenque linnast tehtud videopöördumises oma valitsuse esimese 13 kuu saavutusi ja mainis ka väljakutseid, millest peamine on hoogustuv vägivald.
President ütles, et on juba kaotanud eelmistes valitsustes vohanud kõrgetasemelise korruptsiooni, kuid märkis, et on elutähtis tõmmata selge joon kuritegelike elementide ja võimude vahele, et need kaks leeri tulevikus enam ei seguneks.
"Oli aeg kui Guzmanil oli sama palju võimu või mõju kui presidendil, sest oli olemas vandenõu, mis tegi raskeks kuritegusid sooritanud isikute karistamise. Sellest on juba saanud ajalugu, see on leidnud oma koha ajaloo prügikastis," lausus López Obrador.
Ta näis viitavat Mehhiko endise avaliku julgeoleku ministri Genaro Garcia Luna vahistamisele ja süüdimõistmisele detsembris. Garcia Luna oli minister aastatel 2006-2012 valitsenud president Felipe Calderoni valitsuses.
Enne Calderoni valitsusega liitumist juhtis Garcia Luna eelmise presidendi Vicente Foxi ajal USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) Mehhiko vastet Föderaaluurimisametit.
Ühendriikide Florida osariigis elanud ja Texases vahistatud Garcia Lunale esitati New Yorgi föderaalkohtus süüdistus kolmes kokaiinikaubitsemise ja ühes valeütluste andmise süüdistuspunktis. USA prokurörid süüdistavad teda miljonite dollarite väärtuses altkäemaksu võtmises Guzmani Sinaloa kartellilt vastutasuks sellel sekkumata tegutseda lubamisele.
USA kohus mõistis Guzmani eelmise aasta juulis narkokuritegude eest eluks ajaks vangi.
Lopez Obradori avaliku julgeoleku minister Alfonso Durazo kordas kolmapäeval presidendi märkusi korruptsiooni väljajuurimise kohta julgeolekujõududes.
Durazo ütles mitmes Twitteri-postituses, et valitsus värbab loodavasse rahvuskaarti 2020. aastal 21 170 inimest ja jätkab selle kohaloleku laiendamist riigis. President loodab, et uus föderaalne julgeolekujõud suudab ohjeldada vägivalda, mille raames sooritati Mehhikos 2019. aastal rekordarv mõrvu. | Obrador: Guzmanil oli Mehhiko presidendiga samaväärne võim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Obrador loetles Mehhiko lõunaosast Palenque linnast tehtud videopöördumises oma valitsuse esimese 13 kuu saavutusi ja mainis ka väljakutseid, millest peamine on hoogustuv vägivald.
President ütles, et on juba kaotanud eelmistes valitsustes vohanud kõrgetasemelise korruptsiooni, kuid märkis, et on elutähtis tõmmata selge joon kuritegelike elementide ja võimude vahele, et need kaks leeri tulevikus enam ei seguneks.
"Oli aeg kui Guzmanil oli sama palju võimu või mõju kui presidendil, sest oli olemas vandenõu, mis tegi raskeks kuritegusid sooritanud isikute karistamise. Sellest on juba saanud ajalugu, see on leidnud oma koha ajaloo prügikastis," lausus López Obrador.
Ta näis viitavat Mehhiko endise avaliku julgeoleku ministri Genaro Garcia Luna vahistamisele ja süüdimõistmisele detsembris. Garcia Luna oli minister aastatel 2006-2012 valitsenud president Felipe Calderoni valitsuses.
Enne Calderoni valitsusega liitumist juhtis Garcia Luna eelmise presidendi Vicente Foxi ajal USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) Mehhiko vastet Föderaaluurimisametit.
Ühendriikide Florida osariigis elanud ja Texases vahistatud Garcia Lunale esitati New Yorgi föderaalkohtus süüdistus kolmes kokaiinikaubitsemise ja ühes valeütluste andmise süüdistuspunktis. USA prokurörid süüdistavad teda miljonite dollarite väärtuses altkäemaksu võtmises Guzmani Sinaloa kartellilt vastutasuks sellel sekkumata tegutseda lubamisele.
USA kohus mõistis Guzmani eelmise aasta juulis narkokuritegude eest eluks ajaks vangi.
Lopez Obradori avaliku julgeoleku minister Alfonso Durazo kordas kolmapäeval presidendi märkusi korruptsiooni väljajuurimise kohta julgeolekujõududes.
Durazo ütles mitmes Twitteri-postituses, et valitsus värbab loodavasse rahvuskaarti 2020. aastal 21 170 inimest ja jätkab selle kohaloleku laiendamist riigis. President loodab, et uus föderaalne julgeolekujõud suudab ohjeldada vägivalda, mille raames sooritati Mehhikos 2019. aastal rekordarv mõrvu.
### Response:
Obrador: Guzmanil oli Mehhiko presidendiga samaväärne võim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teemantliiga naiste kõrgushüppe võistluse võitis Maria Lasitskene, kes püstitas 2.05 meetri tulemusega hooaja tippmargi ja võttis kindla võidu. Tokyo olümpiamängudel võidutsenud Lasitskene tulemus on naiste välivõistluste kõrgeim hüpe alates 2019. aastast. Samuti oli tegemist Lasitskene karjääri viienda Teemantliiga etapivõiduga.
Teise koha pälvis 19-aastane ukrainlanna Yaroslava Mahutshikh, kes hüppas enda hooaja parima tulemuse 2.03 meetrit. Kolmas koht läks 2.01 meetri tulemusega Austraalia kõrgushüppajale Nicola McDermottile.
The Olympic champion is the 2021 #DiamondLeague winner – and what a thriller competition it was!
Mariya Lasitskene wins the women's high jump in a world-leading 2.05m – and a @WeltklasseZH meeting record.
@matthewquine / @Diamond_League pic.twitter.com/MNWpH8ANzV
— World Athletics (@WorldAthletics) September 8, 2021 | Teemantliigas säras Venemaa kõrgushüppaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teemantliiga naiste kõrgushüppe võistluse võitis Maria Lasitskene, kes püstitas 2.05 meetri tulemusega hooaja tippmargi ja võttis kindla võidu. Tokyo olümpiamängudel võidutsenud Lasitskene tulemus on naiste välivõistluste kõrgeim hüpe alates 2019. aastast. Samuti oli tegemist Lasitskene karjääri viienda Teemantliiga etapivõiduga.
Teise koha pälvis 19-aastane ukrainlanna Yaroslava Mahutshikh, kes hüppas enda hooaja parima tulemuse 2.03 meetrit. Kolmas koht läks 2.01 meetri tulemusega Austraalia kõrgushüppajale Nicola McDermottile.
The Olympic champion is the 2021 #DiamondLeague winner – and what a thriller competition it was!
Mariya Lasitskene wins the women's high jump in a world-leading 2.05m – and a @WeltklasseZH meeting record.
@matthewquine / @Diamond_League pic.twitter.com/MNWpH8ANzV
— World Athletics (@WorldAthletics) September 8, 2021
### Response:
Teemantliigas säras Venemaa kõrgushüppaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis alustas mängu suurepäraselt, võites avakolmandiku 3:0. Võistkonna esimese ja ajaloolise värava viskas võistkonna kapten Liis Lokk. Teisel kolmandikul vähendas Itaalia vahet lüües ühe vastuseta värava. Kolmas kolmandik kulges pingeliselt, mängu võitis Eesti 4:3.
Mängu parimaks Eesti poolelt valiti Reelika Liiv, kes viskas ühe värava ja andis ühe resultatiivse söödu.
Koondise peatreener Joel Heine hindas mängu närviliseks. "See oli meie koondise esimene mäng ja arusaadavalt väga närviline. Võitsime ja see on oluline. Nüüd on turniiri algus tehtud ja hakkame homseks valmistuma," sõnas Heine.
Lisaks Eesti ja Itaalia mängule toimus täna kohtumine Ungari ja Taani koondise vahel, Taani võitis mängu 10:5 (6:0; 2:3; 2:2). Neljapäeval algusega kell 18:00 mängib Eesti koondis Ungari vastu. | Eesti naisjuunioride saalihokikoondis alustas MM-valikturniiri võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis alustas mängu suurepäraselt, võites avakolmandiku 3:0. Võistkonna esimese ja ajaloolise värava viskas võistkonna kapten Liis Lokk. Teisel kolmandikul vähendas Itaalia vahet lüües ühe vastuseta värava. Kolmas kolmandik kulges pingeliselt, mängu võitis Eesti 4:3.
Mängu parimaks Eesti poolelt valiti Reelika Liiv, kes viskas ühe värava ja andis ühe resultatiivse söödu.
Koondise peatreener Joel Heine hindas mängu närviliseks. "See oli meie koondise esimene mäng ja arusaadavalt väga närviline. Võitsime ja see on oluline. Nüüd on turniiri algus tehtud ja hakkame homseks valmistuma," sõnas Heine.
Lisaks Eesti ja Itaalia mängule toimus täna kohtumine Ungari ja Taani koondise vahel, Taani võitis mängu 10:5 (6:0; 2:3; 2:2). Neljapäeval algusega kell 18:00 mängib Eesti koondis Ungari vastu.
### Response:
Eesti naisjuunioride saalihokikoondis alustas MM-valikturniiri võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburg Towers kaotas kontrollkohtumise Oldenburg EWE Basketile tulemusega 65:80. Kotsar viskas 7 punkti, haaras 4 lauapalli ja andis 3 resultatiivset söötu, vahendab korvpall24.ee.
Hamburgi eest tegid kõige säravama esituse ameeriklane Seth Hinrichs, kes viskas 9 punkti, haaras 4 lauapalli ja andis 4 söötu. Saksamaa korvpalli Bundesliga algab Hamburgi jaoks 25. septembril, kui võõrsil minnakse vastamisi Ludwigsburgi vastu.
Henri Drelli koduklubi Pesaro mängis kontrollkohtumise valitseva Itaalia meistri Bologna Virtuse vastu. Pesaro kaotas kohtumise 83:92. Drell viskas kaotusmängus 6 punkti, meeskonna parim skoorija oli ameeriklane Tyrique Jones, kelle arvele jäi 29 punkti. Bologna parimana viskas Amar Alibegovic 23 punkti.
Pesaro hooaeg Itaalia korvpalli Serie A-s algab 26. septembril, kui võõrsil kohtutakse Sassariga. Sassari ridades mängib ka Eesti koondislane Kaspar Treier.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee | Kotsari ja Drelli koduklubid kaotasid kontrollkohtumised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburg Towers kaotas kontrollkohtumise Oldenburg EWE Basketile tulemusega 65:80. Kotsar viskas 7 punkti, haaras 4 lauapalli ja andis 3 resultatiivset söötu, vahendab korvpall24.ee.
Hamburgi eest tegid kõige säravama esituse ameeriklane Seth Hinrichs, kes viskas 9 punkti, haaras 4 lauapalli ja andis 4 söötu. Saksamaa korvpalli Bundesliga algab Hamburgi jaoks 25. septembril, kui võõrsil minnakse vastamisi Ludwigsburgi vastu.
Henri Drelli koduklubi Pesaro mängis kontrollkohtumise valitseva Itaalia meistri Bologna Virtuse vastu. Pesaro kaotas kohtumise 83:92. Drell viskas kaotusmängus 6 punkti, meeskonna parim skoorija oli ameeriklane Tyrique Jones, kelle arvele jäi 29 punkti. Bologna parimana viskas Amar Alibegovic 23 punkti.
Pesaro hooaeg Itaalia korvpalli Serie A-s algab 26. septembril, kui võõrsil kohtutakse Sassariga. Sassari ridades mängib ka Eesti koondislane Kaspar Treier.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee
### Response:
Kotsari ja Drelli koduklubid kaotasid kontrollkohtumised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuu aja eest Transist lahkunud Aland teeb tippjalgpallist pausi ja kolis tagasi kodulinna Tartusse. 27-aastane väravavaht liitus eriloa alusel II liiga põhja/ida tsoonis esikohta hoidva Tartu Kaleviga.
Kõrgliigas 98 mängu pidanud ning lisaks Transile ka Nõmme Kaljut, FCI Levadiat ja FC Florat esindanud Aland teeb tegusid kahtlemata ka kolm liigataset madalamal, kus on võimalus oma auhinnakappi täiendada.
16 vooru järel on lisaks Tartu Kalevile 36 punkti peal ka Sillamäe Kalev. Vaid kahe punkti kaugusel on FCI Tallinn ja Maardu Linnameeskond II. Tiitli võitmine on Alandi ja Tartu Kalevi jaoks seega igati reaalne. Iseasi, kui palju kaalu oleks sel autasul nelja Eesti meistritiitli ning ka Esiliiga ja Esiliiga B meistrikarika kõrval. | Narva Transist lahkunud Aland liitus teise liiga klubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuu aja eest Transist lahkunud Aland teeb tippjalgpallist pausi ja kolis tagasi kodulinna Tartusse. 27-aastane väravavaht liitus eriloa alusel II liiga põhja/ida tsoonis esikohta hoidva Tartu Kaleviga.
Kõrgliigas 98 mängu pidanud ning lisaks Transile ka Nõmme Kaljut, FCI Levadiat ja FC Florat esindanud Aland teeb tegusid kahtlemata ka kolm liigataset madalamal, kus on võimalus oma auhinnakappi täiendada.
16 vooru järel on lisaks Tartu Kalevile 36 punkti peal ka Sillamäe Kalev. Vaid kahe punkti kaugusel on FCI Tallinn ja Maardu Linnameeskond II. Tiitli võitmine on Alandi ja Tartu Kalevi jaoks seega igati reaalne. Iseasi, kui palju kaalu oleks sel autasul nelja Eesti meistritiitli ning ka Esiliiga ja Esiliiga B meistrikarika kõrval.
### Response:
Narva Transist lahkunud Aland liitus teise liiga klubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 9. asetusega Lajal mängis kolmapäeval kolmanda ringi kohtumises 6. asetusega ameeriklase Victor Lilovi vastu. Tund ja neliteist minutit kestnud kohtumise kaotas Lajal tulemusega 2:6, 2:6.
Lajal ja Lilov on omavahel korra varem mänginud. Kevadel Tšehhis, Ricanys liival peetud noorteturniiril võitis Lajal kohtumise 6:3, 6:3. Lajal võitis ka Tšehhis peetud turniiri, mis on üks kolmest 1. kategooria ITF noorteturniirist, mille noor tennisist sel aastal on võitnud. | Mark Lajal kaotas USA lahtiste nooreturniiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
9. asetusega Lajal mängis kolmapäeval kolmanda ringi kohtumises 6. asetusega ameeriklase Victor Lilovi vastu. Tund ja neliteist minutit kestnud kohtumise kaotas Lajal tulemusega 2:6, 2:6.
Lajal ja Lilov on omavahel korra varem mänginud. Kevadel Tšehhis, Ricanys liival peetud noorteturniiril võitis Lajal kohtumise 6:3, 6:3. Lajal võitis ka Tšehhis peetud turniiri, mis on üks kolmest 1. kategooria ITF noorteturniirist, mille noor tennisist sel aastal on võitnud.
### Response:
Mark Lajal kaotas USA lahtiste nooreturniiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane Raducanu alistas USA lahtiste veerandfinaalis Tokyo olümpiamängudel kuldmedali võitnud šveitslanna Belinda Bencici tulemusega 6:3, 6:4.
Avasetis jäi Raducanu 1:3 kaotusseisu, ent seejärel võitis viis geimi järjest ja kindlustas endale esimese seti tulemusega 6:3. Teises setis päästis Raducanu esimeses servigeimis kolm murdepalli, vältides 0:2 kaotusseisu jäämist ja viigistas seisu 1:1-le.
Tasavägises teises setis vahetasid mängijad omavahel geime kuni Raducanu läks 5:3 juhtima. Bencic suutis ühe geimi tagasi võtta, aga Raducanu kindlustas järgmise ja võitis teise seti tulemusega 6:4.
Raducanu pole USA lahtistel veel ühtegi setti kaotanud. Samuti sai temast esimene naistennisist, kes on USA lahtistel jõudnud kvalifikatsioonist poolfinaali. Ühtlasi sai temast ka alles kolmas esisajast väljaspool asetatud naistennisist, kes on jõudnud USA lahtistel poolfinaali. Viimati tegi seda 2009. aastal belglanna Kim Clijsters. | Noor Raducanu alistas USA lahtistel olümpiavõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane Raducanu alistas USA lahtiste veerandfinaalis Tokyo olümpiamängudel kuldmedali võitnud šveitslanna Belinda Bencici tulemusega 6:3, 6:4.
Avasetis jäi Raducanu 1:3 kaotusseisu, ent seejärel võitis viis geimi järjest ja kindlustas endale esimese seti tulemusega 6:3. Teises setis päästis Raducanu esimeses servigeimis kolm murdepalli, vältides 0:2 kaotusseisu jäämist ja viigistas seisu 1:1-le.
Tasavägises teises setis vahetasid mängijad omavahel geime kuni Raducanu läks 5:3 juhtima. Bencic suutis ühe geimi tagasi võtta, aga Raducanu kindlustas järgmise ja võitis teise seti tulemusega 6:4.
Raducanu pole USA lahtistel veel ühtegi setti kaotanud. Samuti sai temast esimene naistennisist, kes on USA lahtistel jõudnud kvalifikatsioonist poolfinaali. Ühtlasi sai temast ka alles kolmas esisajast väljaspool asetatud naistennisist, kes on jõudnud USA lahtistel poolfinaali. Viimati tegi seda 2009. aastal belglanna Kim Clijsters.
### Response:
Noor Raducanu alistas USA lahtistel olümpiavõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avageimi napilt 25:27 kaotanud horvaadid võitsid seejärel kindlalt kaks järgmist ning kallutasid enda kasuks ka pika ja tasavägise neljanda geimi, mis võideti lõpuks 31:29. 3:1 võiduga kindlustati edasipääs ning suure tõenäosusega Prantsusmaa ja Saksamaa järel ka kolmas koht.
Horvaatia võit ning Slovakkia kaotus rõõmustab lätlasi, kes on nüüd samuti edasipääsule väga lähedal. See on võimalik kindlustada, kui alistatakse Prantusmaa, kuid pigem on see ebatõenäoline resultaat.
Avo Keele hoolealuste pääsu play-off'i vääraks ka kaotuse puhul vaid suur ime. Neljapäeval mängib Eesti ise olümpiavõitja Prantsusmaaga ning Slovakkia teise suure - Saksamaaga. Juhul, kui midagi ootamatut ei juhtu, on Läti neljandana alagrupist edasi ning nii Eesti kui ka Slovakkia jäävad välja. | Horvaatia alistas kaotusseisust ka Slovakkia ning kindlustas edasipääsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avageimi napilt 25:27 kaotanud horvaadid võitsid seejärel kindlalt kaks järgmist ning kallutasid enda kasuks ka pika ja tasavägise neljanda geimi, mis võideti lõpuks 31:29. 3:1 võiduga kindlustati edasipääs ning suure tõenäosusega Prantsusmaa ja Saksamaa järel ka kolmas koht.
Horvaatia võit ning Slovakkia kaotus rõõmustab lätlasi, kes on nüüd samuti edasipääsule väga lähedal. See on võimalik kindlustada, kui alistatakse Prantusmaa, kuid pigem on see ebatõenäoline resultaat.
Avo Keele hoolealuste pääsu play-off'i vääraks ka kaotuse puhul vaid suur ime. Neljapäeval mängib Eesti ise olümpiavõitja Prantsusmaaga ning Slovakkia teise suure - Saksamaaga. Juhul, kui midagi ootamatut ei juhtu, on Läti neljandana alagrupist edasi ning nii Eesti kui ka Slovakkia jäävad välja.
### Response:
Horvaatia alistas kaotusseisust ka Slovakkia ning kindlustas edasipääsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängukeelu saanud mängijad on Fred (Manchester United), Thiago Silva (Chelsea), Alisson Becker, Fabinho, Roberto Firmino (Liverpool), Ederson, Gabriel Jesus (Manchester City) ja Raphinha (Leeds United). Viiepäevase mängukeelu tõttu ei saa mängijad osaleda sel nädalavahetusel toimuvatel Premier League'i mängudel.
Lisaks ei saa Thiago Silva ja Fred osaleda järgmisel nädalal toimuvatel Meistrite liiga kohtumistel. Thiago Silva koduklubi Chelsea mängib Peterburi Zenitiga, Fredi koduklubi Manchester United kohtub Young Boys'iga.
Mängukeeld määrati brasiillastele, kuna jalgpallurid ei liitunud koduklubide soovil Brasiilia jalgpallikoondise 2022. aasta MM-valiksarja mängudega. Samasugune mängukeeld määrati ka Mehhiko koondislasele Raul Jimenezele (Wolverhampton Wonderers) ja Paraguay koondislasele Miguel Almironile (Newcastle United).
FIFA reeglite kohaselt peavad jalgpalliklubid koondisekutse korral lubama mängijatel liituda oma rahvuskoondistega. Inglismaa klubide soovimatus lubada Lõuna-Ameerika mängijatel liituda oma rahvuskoondistega on seotud koroonaviirusega. Rahvuskoondisest naastes oleksid mängijad pidanud jääma kahenädalasse karantiini. | Kaheksale Brasiilia jalgpallurile määrati mängukeeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängukeelu saanud mängijad on Fred (Manchester United), Thiago Silva (Chelsea), Alisson Becker, Fabinho, Roberto Firmino (Liverpool), Ederson, Gabriel Jesus (Manchester City) ja Raphinha (Leeds United). Viiepäevase mängukeelu tõttu ei saa mängijad osaleda sel nädalavahetusel toimuvatel Premier League'i mängudel.
Lisaks ei saa Thiago Silva ja Fred osaleda järgmisel nädalal toimuvatel Meistrite liiga kohtumistel. Thiago Silva koduklubi Chelsea mängib Peterburi Zenitiga, Fredi koduklubi Manchester United kohtub Young Boys'iga.
Mängukeeld määrati brasiillastele, kuna jalgpallurid ei liitunud koduklubide soovil Brasiilia jalgpallikoondise 2022. aasta MM-valiksarja mängudega. Samasugune mängukeeld määrati ka Mehhiko koondislasele Raul Jimenezele (Wolverhampton Wonderers) ja Paraguay koondislasele Miguel Almironile (Newcastle United).
FIFA reeglite kohaselt peavad jalgpalliklubid koondisekutse korral lubama mängijatel liituda oma rahvuskoondistega. Inglismaa klubide soovimatus lubada Lõuna-Ameerika mängijatel liituda oma rahvuskoondistega on seotud koroonaviirusega. Rahvuskoondisest naastes oleksid mängijad pidanud jääma kahenädalasse karantiini.
### Response:
Kaheksale Brasiilia jalgpallurile määrati mängukeeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Chenna külas oli 125 surnut, nägin ühishauda oma silmaga," ütles veresauna paiga lähedal asuva Dabati linna haigla juhataja Mulugeta Melesa.
"Elanikud otsivad ikka veel ümbruskonnast surnukehi ja ohvrite kokkulugemine kestab," lisas Melesa .
Etioopia armee peab sõda Tigray Rahvavabastusrindega. Konfliktis on seni surma saanud tuhandeid inimesi ja kümned tuhanded on piirkonnast põgenenud.
Tigray mässulised lükkasid tsiviilelanike tapmise süüdistuse tagasi
Tigray mässulised eitasid süüdistusi, et nad tapsid suure arvu külaelanikke naaberregioonis, ütles kolmapäeval pressiesindaja.
"Me lükkame kategooriliselt tagasi väited meie vägede osalusest tsiviilelanike tapmisel," ütles Tigray Rahvavabastusrinde (TPLF) esindaja Getachew Reda Twitteris.
Hukkunute arvu pole sõltumatult kinnitatud ning uudisteagentuur AFP pole saanud kinnitada, kas tapetuteks olid tsiviilelanikud või sõjaväelased.
"Me kordame oma üleskutset viia läbi sõltumatu juurdlus kõigi julmuste suhtes ja oma valmidust võimaldada meediale ligipääsu aladele, mis on meie kontrolli all, et kõiki süüdistusi saaks sõltumatult kinnitada," lisas Getachew. | Etioopia mässulised tapsid Amharas 125 külaelanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Chenna külas oli 125 surnut, nägin ühishauda oma silmaga," ütles veresauna paiga lähedal asuva Dabati linna haigla juhataja Mulugeta Melesa.
"Elanikud otsivad ikka veel ümbruskonnast surnukehi ja ohvrite kokkulugemine kestab," lisas Melesa .
Etioopia armee peab sõda Tigray Rahvavabastusrindega. Konfliktis on seni surma saanud tuhandeid inimesi ja kümned tuhanded on piirkonnast põgenenud.
Tigray mässulised lükkasid tsiviilelanike tapmise süüdistuse tagasi
Tigray mässulised eitasid süüdistusi, et nad tapsid suure arvu külaelanikke naaberregioonis, ütles kolmapäeval pressiesindaja.
"Me lükkame kategooriliselt tagasi väited meie vägede osalusest tsiviilelanike tapmisel," ütles Tigray Rahvavabastusrinde (TPLF) esindaja Getachew Reda Twitteris.
Hukkunute arvu pole sõltumatult kinnitatud ning uudisteagentuur AFP pole saanud kinnitada, kas tapetuteks olid tsiviilelanikud või sõjaväelased.
"Me kordame oma üleskutset viia läbi sõltumatu juurdlus kõigi julmuste suhtes ja oma valmidust võimaldada meediale ligipääsu aladele, mis on meie kontrolli all, et kõiki süüdistusi saaks sõltumatult kinnitada," lisas Getachew.
### Response:
Etioopia mässulised tapsid Amharas 125 külaelanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval Vilniuse Rytasele 86:103 alla jäänud Cramo suutis Dolphinsi vastu tasavägist mängu näidata ja isegi paari punktiga juhtima minna kuni teise veerandaja lõpuni. Kalevi eduseisul 34:30 tegid rootslased aga 17:4 vahespurdi ja asusid poolajaks 47:38 juhtima.
Kolmandal veerandajal kasvatas Norrköping oma edu veelgi, asudes paaril korral lausa 24 punktiga juhtima. Veerandaja lõpuks juhtis Dolphins 73:54.
Viimasel veerandajal alustas Cramo tagasitulekut. Kui viie minuti järel oli kaotusseis veel 16 punkti ning kaks minutit enne kohtumise lõppu 12 silma, siis punkt-punkti haaval vähendati siiski vahet, mis lõpuks vaid kuue peale jäi.
Kalevi parimad skooritegijad olid Silas Melson 18 punkti, Davion Berry 14 ja Kristjan Kitsing 12 punktiga. Võitjate parimad olid Felix Terins ja Jackson Rowe 18 punktiga. | Kalev/Cramo kaotas kontrollturniiril Rootsi meistrile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval Vilniuse Rytasele 86:103 alla jäänud Cramo suutis Dolphinsi vastu tasavägist mängu näidata ja isegi paari punktiga juhtima minna kuni teise veerandaja lõpuni. Kalevi eduseisul 34:30 tegid rootslased aga 17:4 vahespurdi ja asusid poolajaks 47:38 juhtima.
Kolmandal veerandajal kasvatas Norrköping oma edu veelgi, asudes paaril korral lausa 24 punktiga juhtima. Veerandaja lõpuks juhtis Dolphins 73:54.
Viimasel veerandajal alustas Cramo tagasitulekut. Kui viie minuti järel oli kaotusseis veel 16 punkti ning kaks minutit enne kohtumise lõppu 12 silma, siis punkt-punkti haaval vähendati siiski vahet, mis lõpuks vaid kuue peale jäi.
Kalevi parimad skooritegijad olid Silas Melson 18 punkti, Davion Berry 14 ja Kristjan Kitsing 12 punktiga. Võitjate parimad olid Felix Terins ja Jackson Rowe 18 punktiga.
### Response:
Kalev/Cramo kaotas kontrollturniiril Rootsi meistrile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 68-aastane Queiroz hakkab juhendama koondist, kuhu kuuluvad sellised tuntud mängijad nagu Mohamed Salah (Liverpool) ja Mohamed Elneny (Londoni Arsenal).
Varasemalt on Queiroz juhendanud Madridi Reali, Portugali ja Iraani jalgpallikoondiseid ning töötas Manchester Unitedi abitreenerina Sir Alex Fergusoni juhendamisel. Aastatel 2019 kuni 2020 oli portugallane Kolumbia jalgpallikoondise peatreener.
Queiroz vallandati ametist 2020. aasta detsembris pärast seda, kui Kolumbia kaotas 2022. aasta MM-i valiksarja kohtumise Ecuadorile tulemusega 1:6.
@EFA
It is with pride, gratitude, and ambition that I accept the honorable invitation from the Egyptian FA to be the National Team Coach. pic.twitter.com/MabUqI70wu
— Carlos Queiroz (@Carlos_Queiroz) September 8, 2021 | Egiptuse jalgpallikoondise peatreeneriks sai nimekas portugallane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
68-aastane Queiroz hakkab juhendama koondist, kuhu kuuluvad sellised tuntud mängijad nagu Mohamed Salah (Liverpool) ja Mohamed Elneny (Londoni Arsenal).
Varasemalt on Queiroz juhendanud Madridi Reali, Portugali ja Iraani jalgpallikoondiseid ning töötas Manchester Unitedi abitreenerina Sir Alex Fergusoni juhendamisel. Aastatel 2019 kuni 2020 oli portugallane Kolumbia jalgpallikoondise peatreener.
Queiroz vallandati ametist 2020. aasta detsembris pärast seda, kui Kolumbia kaotas 2022. aasta MM-i valiksarja kohtumise Ecuadorile tulemusega 1:6.
@EFA
It is with pride, gratitude, and ambition that I accept the honorable invitation from the Egyptian FA to be the National Team Coach. pic.twitter.com/MabUqI70wu
— Carlos Queiroz (@Carlos_Queiroz) September 8, 2021
### Response:
Egiptuse jalgpallikoondise peatreeneriks sai nimekas portugallane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvaheline jäähokiföderatsioon otsustas pärast kümnekuulist juurdlust määrata Valgevene jäähokiliidu juhile Dmitri Baskovile viieaastase keelu igasugusele riiklikule ja rahvusvahelisele tegevusele jäähokis.
IIHF märkis täna avaldatud pressiteates, et Baskov on otseselt mõjutanud Valgevene sportlasi avalikult toetama Valgevene režiimi. Samuti on Baskov ähvardanud ja diskrimineerinud mitmeid Valgevene jäähokimängijaid nende poliitiliste veendumuste tõttu.
Baskov sattus IIHF-i huviorbiiti juba eelmisel aastal, kui Valgevene meedias hakati teda seostama meeleavaldaja Raman Bandarenka surmaga. Baskov ja kikkpoksija Dmitri Shakuta jäid nii fotodele kui ka videotele isikutena, kes ründasid protestide ajal meeleavaldajat Bandarenkat. Bandarenka suri peksmise tagajärjel saadud vigastustesse.
Baskovi karistus hakkab kehtima 10. septembrist 2021 ja on jõus kuni 8. septembrini 2026. | Valgevene jäähokiliidu president sai pika karistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvaheline jäähokiföderatsioon otsustas pärast kümnekuulist juurdlust määrata Valgevene jäähokiliidu juhile Dmitri Baskovile viieaastase keelu igasugusele riiklikule ja rahvusvahelisele tegevusele jäähokis.
IIHF märkis täna avaldatud pressiteates, et Baskov on otseselt mõjutanud Valgevene sportlasi avalikult toetama Valgevene režiimi. Samuti on Baskov ähvardanud ja diskrimineerinud mitmeid Valgevene jäähokimängijaid nende poliitiliste veendumuste tõttu.
Baskov sattus IIHF-i huviorbiiti juba eelmisel aastal, kui Valgevene meedias hakati teda seostama meeleavaldaja Raman Bandarenka surmaga. Baskov ja kikkpoksija Dmitri Shakuta jäid nii fotodele kui ka videotele isikutena, kes ründasid protestide ajal meeleavaldajat Bandarenkat. Bandarenka suri peksmise tagajärjel saadud vigastustesse.
Baskovi karistus hakkab kehtima 10. septembrist 2021 ja on jõus kuni 8. septembrini 2026.
### Response:
Valgevene jäähokiliidu president sai pika karistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2007. aastaks Sampdoria eest üle 100 värava löönud Flachi kandis toona meeskonna kaptenipaela, sai esimest korda kutse ka Itaalia A-koondisesse ning oli kahtlemata üks saapamaa parimaid ründavaid poolkaitsjaid.
Pärast 2007. aasta 28. jaanuaril peetud kohtumist Milano Interi vastu andis Flachi positiivse dopinguproovi ning kokaiini kasutamise eest määrati talle kahe aasta pikkune jalgpallis tegutsemise keeld.
"Kaotasin sel hetkel kõik," sõnas Flachi BBC-le. "Olin Genoas iidol, alustasin aastat kahe väravaga ja sain ka kutse Itaalia koondisesse." Flachi jaoks oli aga hullem alles ees.
Pärast kaheaastase keelu kandmist sai toona 34-aastane pallur uue võimaluse Serie B meeskondades Empoli ja Brescia, kuid peagi astus ta uuesti sama reha otsa. Kaks aastat jalgpallist eemalolekut oli oma jälje jätnud. "Ma polnud mentaalselt sama inimene ega suutnud vältida sellesse tagasi langemist," meenutas Flachi.
2009. aasta detsembris andis ta uuesti positiivse dopinguproovi ning sel korral oli karistus juba kümne aasta võrra karmim. 12-aastane keeld tähendas Flachi profikarjääri lõppu ning paistis, et teda jalgpallimurul - vähemalt mängijana - enam ei näegi.
Vahepealsed aastad treenerina
Kuigi Flachi ei saanud mängida, juhendas ta vahepealsetel aastatel mitteametlikult kohalikku meeskonda Bagno a Ripoli, võites mitmeid karikaid. Flachi treenis ka Signa 1914 noortetiime ja tehes alates pandeemia algusest individuaalseid treeninguid 50 lapsele.
Itaalia viiendal liigatasemel mängivas Signa 1914 meeskonnas ta oma tagasituleku jalgpallimurule teebki. Jaanuaris, kui keeld lõppeb, 46-aastaselt.
"Olen väga elevil, sest kuupäev läheneb," sõnas Flachi. "Kõik algas naljana, aga siis hakkasime natuke tõsisemalt seda arutama. Aitasin meeskonda niigi juba noortetreenerina. Andrea [Ballerini, klubi president] provotseeris mind, öeldes, et ma ei saa enam mängida, sest olen liiga vana. Ma pole küll 11 11 vastu tosin aastat jalgpalli mänginud, kuid elan jalgpallist saadavate emotsioonide nimel, millest olen nii palju puudust tundnud."
"Ma pole ohver - tegin ise vea
"Treenin nüüd uuesti ja tunne on sama nagu see, mida professionaalse mängijana tundsin. Avalikkuse tähelepanu ja pinge on küll teine, aga näiteks elu riietusruumis on sarnane igal tasemel. Tean, et tegin vigu ja sain karistada. Tean ka, et ma pole enam nii kiire, aga saan anda enda panuse väljakul ja aidata neil mõista, kui ilus jalgpall on. Nad ei saa endale lubada selle kaotamist, mille ma lihtsalt ära viskasin," lausus Flachi.
Ta tunnistas, et keelu alguses ajas isegi jalgpalli vaatamine tal südame pahaks, kuid siis kääris siis käised üles ja liikus vaikselt edasi. "Inimesed teavad, et hakkan taas mängima ja olen saanud ohtralt kõnesid ja sõnumeid. See tõestab, et paljud armastavad mind endiselt," sõnas tagasitulekut tegev mängumees.
"Ma pole ohver - tegin ise vea ja ma ei taha, et teised sama rada läheksid. Olen treenerina palju positiivset tagasisidet saanud ja lapsevanemad usaldavad mind. Väljastpoolt on lihtne hukka mõista, kuid need, kes mind tunnevad, teavad, et olen endiselt sama inimene, kes 20 või 30 aastat tagasi. Elu on täis ootamatuid sündmusi. Mina tahan vaid näidata, et suudan jalgpallis oma osa täita," ütles Flachi.
Professionaalne karjäär
Francesco Flachi mängis oma karjääri jooksul 134 korda Serie A-s, esindades kolmel hooajal Fiorentina ning neljal hooajal Sampdoria värve. Väravaid õnnestus tal selle ajaga lüüa 42 ning lisaks veel viis väravasöötu.
Itaalia jalgpallipüramiidi teisel astmel on Flachi saldo 209 mängu, 67 väravat ja neli resultatiivset söötu.
Saapamaa alla 18-aastaste koondises 1992. aastal debüteerinud Flachi esindas seda vanuseklassi üheksal korral ning lõi ka kolm väravat. A-koondises jäigi tal debüüt tegemata. | Endine Itaalia jalgpallistaar asub pärast 12-aastast keeldu taas mängima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2007. aastaks Sampdoria eest üle 100 värava löönud Flachi kandis toona meeskonna kaptenipaela, sai esimest korda kutse ka Itaalia A-koondisesse ning oli kahtlemata üks saapamaa parimaid ründavaid poolkaitsjaid.
Pärast 2007. aasta 28. jaanuaril peetud kohtumist Milano Interi vastu andis Flachi positiivse dopinguproovi ning kokaiini kasutamise eest määrati talle kahe aasta pikkune jalgpallis tegutsemise keeld.
"Kaotasin sel hetkel kõik," sõnas Flachi BBC-le. "Olin Genoas iidol, alustasin aastat kahe väravaga ja sain ka kutse Itaalia koondisesse." Flachi jaoks oli aga hullem alles ees.
Pärast kaheaastase keelu kandmist sai toona 34-aastane pallur uue võimaluse Serie B meeskondades Empoli ja Brescia, kuid peagi astus ta uuesti sama reha otsa. Kaks aastat jalgpallist eemalolekut oli oma jälje jätnud. "Ma polnud mentaalselt sama inimene ega suutnud vältida sellesse tagasi langemist," meenutas Flachi.
2009. aasta detsembris andis ta uuesti positiivse dopinguproovi ning sel korral oli karistus juba kümne aasta võrra karmim. 12-aastane keeld tähendas Flachi profikarjääri lõppu ning paistis, et teda jalgpallimurul - vähemalt mängijana - enam ei näegi.
Vahepealsed aastad treenerina
Kuigi Flachi ei saanud mängida, juhendas ta vahepealsetel aastatel mitteametlikult kohalikku meeskonda Bagno a Ripoli, võites mitmeid karikaid. Flachi treenis ka Signa 1914 noortetiime ja tehes alates pandeemia algusest individuaalseid treeninguid 50 lapsele.
Itaalia viiendal liigatasemel mängivas Signa 1914 meeskonnas ta oma tagasituleku jalgpallimurule teebki. Jaanuaris, kui keeld lõppeb, 46-aastaselt.
"Olen väga elevil, sest kuupäev läheneb," sõnas Flachi. "Kõik algas naljana, aga siis hakkasime natuke tõsisemalt seda arutama. Aitasin meeskonda niigi juba noortetreenerina. Andrea [Ballerini, klubi president] provotseeris mind, öeldes, et ma ei saa enam mängida, sest olen liiga vana. Ma pole küll 11 11 vastu tosin aastat jalgpalli mänginud, kuid elan jalgpallist saadavate emotsioonide nimel, millest olen nii palju puudust tundnud."
"Ma pole ohver - tegin ise vea
"Treenin nüüd uuesti ja tunne on sama nagu see, mida professionaalse mängijana tundsin. Avalikkuse tähelepanu ja pinge on küll teine, aga näiteks elu riietusruumis on sarnane igal tasemel. Tean, et tegin vigu ja sain karistada. Tean ka, et ma pole enam nii kiire, aga saan anda enda panuse väljakul ja aidata neil mõista, kui ilus jalgpall on. Nad ei saa endale lubada selle kaotamist, mille ma lihtsalt ära viskasin," lausus Flachi.
Ta tunnistas, et keelu alguses ajas isegi jalgpalli vaatamine tal südame pahaks, kuid siis kääris siis käised üles ja liikus vaikselt edasi. "Inimesed teavad, et hakkan taas mängima ja olen saanud ohtralt kõnesid ja sõnumeid. See tõestab, et paljud armastavad mind endiselt," sõnas tagasitulekut tegev mängumees.
"Ma pole ohver - tegin ise vea ja ma ei taha, et teised sama rada läheksid. Olen treenerina palju positiivset tagasisidet saanud ja lapsevanemad usaldavad mind. Väljastpoolt on lihtne hukka mõista, kuid need, kes mind tunnevad, teavad, et olen endiselt sama inimene, kes 20 või 30 aastat tagasi. Elu on täis ootamatuid sündmusi. Mina tahan vaid näidata, et suudan jalgpallis oma osa täita," ütles Flachi.
Professionaalne karjäär
Francesco Flachi mängis oma karjääri jooksul 134 korda Serie A-s, esindades kolmel hooajal Fiorentina ning neljal hooajal Sampdoria värve. Väravaid õnnestus tal selle ajaga lüüa 42 ning lisaks veel viis väravasöötu.
Itaalia jalgpallipüramiidi teisel astmel on Flachi saldo 209 mängu, 67 väravat ja neli resultatiivset söötu.
Saapamaa alla 18-aastaste koondises 1992. aastal debüteerinud Flachi esindas seda vanuseklassi üheksal korral ning lõi ka kolm väravat. A-koondises jäigi tal debüüt tegemata.
### Response:
Endine Itaalia jalgpallistaar asub pärast 12-aastast keeldu taas mängima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastasest Tai päritoluga Albonist saab järgmisest hooajast George Russelli asemel Williamsi meeskonna sõitja. Russell hakkab järgmine hooaeg sõitma Mercedese meeskonnas.
Albon on varasemalt vormel-1 sarjas sõitnud Toro Rosso ja Red Bull Racingu meeskondades. Käesoleval vormel-1 hooajal pole Albon sarjas sõitnud, vaid on pidanud hooaja veetma Red Bull Racingu meeskonna testisõitjana.
Albon on sel hooajal sõitnud DTM sarjas, esindades AlphaTauri meeskonda. DTM sarjas on Albon tõusnud kolmel korral ka poodiumile, võites Saksamaal, Nürnburgringil toimunud võistluse. Samuti saavutas Albon kolmanda koha nii Itaalias kui ka Belgias peetud võidusõitudel.
I can't tell you how good it feels to say.. I'm joining @WilliamsRacing for 2022!! The most sincere thank you to Jost and everyone at Williams for trusting me with this opportunity and of course @redbullracing especially Christian and Dr. Marko for making this possible. pic.twitter.com/c0NhSQLd0L
— Alex Albon (@alex_albon) September 8, 2021 | Williams leidis Russellile asenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastasest Tai päritoluga Albonist saab järgmisest hooajast George Russelli asemel Williamsi meeskonna sõitja. Russell hakkab järgmine hooaeg sõitma Mercedese meeskonnas.
Albon on varasemalt vormel-1 sarjas sõitnud Toro Rosso ja Red Bull Racingu meeskondades. Käesoleval vormel-1 hooajal pole Albon sarjas sõitnud, vaid on pidanud hooaja veetma Red Bull Racingu meeskonna testisõitjana.
Albon on sel hooajal sõitnud DTM sarjas, esindades AlphaTauri meeskonda. DTM sarjas on Albon tõusnud kolmel korral ka poodiumile, võites Saksamaal, Nürnburgringil toimunud võistluse. Samuti saavutas Albon kolmanda koha nii Itaalias kui ka Belgias peetud võidusõitudel.
I can't tell you how good it feels to say.. I'm joining @WilliamsRacing for 2022!! The most sincere thank you to Jost and everyone at Williams for trusting me with this opportunity and of course @redbullracing especially Christian and Dr. Marko for making this possible. pic.twitter.com/c0NhSQLd0L
— Alex Albon (@alex_albon) September 8, 2021
### Response:
Williams leidis Russellile asenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks aastat tagasi Milano võistkonna ridades eurosarjas Saaremaa vastu mänginud ja nimetatud kohtumises 9 punkti (-1) toonud prantslasel Trevor Clevenot'l on head suhted Eesti koondise peatreeneri Cedric Enardiga, sest aastatel 2012-2016 esindati koos Toulouse'i võistkonda. Clevenot' oli toona noor ja andekas mängija ning Enard peatreener, vahendab Võrkpall24.ee.
"Ta usaldas noori mängijaid ja tegeles nendega palju. Enardile meeldib ka nalja teha," ütles Clevenot. "Ja kui vahel oli võistkonnal vaja pead tuulutada, siis ta lubas näiteks mängijatel väljas ühe õlle teha. Sellised väiksed asjad mängivad tegelikult suurt rolli võistkonnaspordis."
Eesti koondisest rääkides sõnas Clevenot, et Enardi hoolealused mängivad hästi ka ilma puuduvate mängijateta. "Kindlasti annab see juurde, et te mängite kodus, kus teil on fännide poolt tekitatud hea atmosfäär. Usun, et neljapäeval tuleb Eesti ja Prantsusmaa mängul mõnus atmosfäär ja lahing. Peame olema täielikult fokusseeritud ja olen kindel, et tuleb raske mäng," lausus Clevenot.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Prantsusmaa koondislane: olen kindel, et meil tuleb Eesti vastu raske mäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks aastat tagasi Milano võistkonna ridades eurosarjas Saaremaa vastu mänginud ja nimetatud kohtumises 9 punkti (-1) toonud prantslasel Trevor Clevenot'l on head suhted Eesti koondise peatreeneri Cedric Enardiga, sest aastatel 2012-2016 esindati koos Toulouse'i võistkonda. Clevenot' oli toona noor ja andekas mängija ning Enard peatreener, vahendab Võrkpall24.ee.
"Ta usaldas noori mängijaid ja tegeles nendega palju. Enardile meeldib ka nalja teha," ütles Clevenot. "Ja kui vahel oli võistkonnal vaja pead tuulutada, siis ta lubas näiteks mängijatel väljas ühe õlle teha. Sellised väiksed asjad mängivad tegelikult suurt rolli võistkonnaspordis."
Eesti koondisest rääkides sõnas Clevenot, et Enardi hoolealused mängivad hästi ka ilma puuduvate mängijateta. "Kindlasti annab see juurde, et te mängite kodus, kus teil on fännide poolt tekitatud hea atmosfäär. Usun, et neljapäeval tuleb Eesti ja Prantsusmaa mängul mõnus atmosfäär ja lahing. Peame olema täielikult fokusseeritud ja olen kindel, et tuleb raske mäng," lausus Clevenot.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Prantsusmaa koondislane: olen kindel, et meil tuleb Eesti vastu raske mäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohalikud elanikud nõudsid kuju eemaldamist juba eelmisel aastal, kui riigis puhkesid George Floydi mõrvamisega seotud sotsiaalsed rahutused. Kuju eemaldamine takerdus aga kohtuvaidlustesse. Osariigi kõrgeim kohus toetas siiski eelmisel nädalal kuju eemaldamist.
"Robert E. Lee sümboliseeris konföderatsiooni mõtteviisi, mille rõhumist inimesed igapäevaselt tundsid," ütles kohalik aktivist Lawrence West.
Lee ausammas püstitati 1890. aastal. Lee kuuemeetrine kuju kaalus 12 tonni. Skulptuur tõsteti pjedestaalilt kraanadega maha ning lõigati ladustamiseks tükkideks.
Virginia osariigi Charlottesville'is eemaldati Lee ausammas selle aasta juulis.
Charlottesville'is viisid pinged Lee kuju üle 2017. aasta augustis vägivallani, kui valgete ülemvõimu pooldajad protestisid monumendi eemaldamise vastu. Üks neist rammis autoga samas kogunenud vastumeeleavaldajaid ja üks inimene hukkus. | Virginia osariigi pealinnas võeti maha Robert E. Lee monument | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohalikud elanikud nõudsid kuju eemaldamist juba eelmisel aastal, kui riigis puhkesid George Floydi mõrvamisega seotud sotsiaalsed rahutused. Kuju eemaldamine takerdus aga kohtuvaidlustesse. Osariigi kõrgeim kohus toetas siiski eelmisel nädalal kuju eemaldamist.
"Robert E. Lee sümboliseeris konföderatsiooni mõtteviisi, mille rõhumist inimesed igapäevaselt tundsid," ütles kohalik aktivist Lawrence West.
Lee ausammas püstitati 1890. aastal. Lee kuuemeetrine kuju kaalus 12 tonni. Skulptuur tõsteti pjedestaalilt kraanadega maha ning lõigati ladustamiseks tükkideks.
Virginia osariigi Charlottesville'is eemaldati Lee ausammas selle aasta juulis.
Charlottesville'is viisid pinged Lee kuju üle 2017. aasta augustis vägivallani, kui valgete ülemvõimu pooldajad protestisid monumendi eemaldamise vastu. Üks neist rammis autoga samas kogunenud vastumeeleavaldajaid ja üks inimene hukkus.
### Response:
Virginia osariigi pealinnas võeti maha Robert E. Lee monument |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane ja 202 sentimeetrit pikk Vanags esindas sel suvel Läti U19 noortekoondist FIBA maailmameistrivõistlustel. Lätis toimunud MM-turniiril oli Vanags Läti noortekoondise parim skoorija, visates keskmiselt 11,1 punkti ja haaras 2,9 lauapalli.
Möödunud hooajal mängis Vanags Riga VEF-i noortesüsteemis. Ülemöödunud hooajal pallis noor mängumees Eesti-Läti liigas Valga/Valka ridades ja sai väljakule 15 kohtumises. Valga/Valka eest sai Vanags keskmiselt kirja 20,5 minutit mänguaega, viskas 10,5 punkti ja haaras 3,5 lauapalli.
Vanags on teine leegionär, kes viimase nädala jooksul on Rapla Avis Utilitasega liitunud. Eelmine nädal teatas korvpalliklubi, et sõlmis lepingu ameeriklasest tagamängija Sa'eed Nelsoniga. | Rapla korvpallimeeskonnaga liitus Läti noortekoondislane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane ja 202 sentimeetrit pikk Vanags esindas sel suvel Läti U19 noortekoondist FIBA maailmameistrivõistlustel. Lätis toimunud MM-turniiril oli Vanags Läti noortekoondise parim skoorija, visates keskmiselt 11,1 punkti ja haaras 2,9 lauapalli.
Möödunud hooajal mängis Vanags Riga VEF-i noortesüsteemis. Ülemöödunud hooajal pallis noor mängumees Eesti-Läti liigas Valga/Valka ridades ja sai väljakule 15 kohtumises. Valga/Valka eest sai Vanags keskmiselt kirja 20,5 minutit mänguaega, viskas 10,5 punkti ja haaras 3,5 lauapalli.
Vanags on teine leegionär, kes viimase nädala jooksul on Rapla Avis Utilitasega liitunud. Eelmine nädal teatas korvpalliklubi, et sõlmis lepingu ameeriklasest tagamängija Sa'eed Nelsoniga.
### Response:
Rapla korvpallimeeskonnaga liitus Läti noortekoondislane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastane Lingard otsustas Manchester Unitedi pakutud lepingust keelduda. Keeldumise põhjuseks on vähene mänguaeg, mida Lingard on viimase aasta jooksul Manchester Unitedis saanud, vahendab The Times.
Eelmisel hooajal käis poolkaitsja Manchester Unitedi eest väljakul ainult kolmes kohtumises. Jaanuaris saadeti Lingard laenulepingu alusel West Ham Unitedisse, kus ta mängis endise Manchester Unitedi peatreeneri, David Moyes'i, käe all.
Hooaja keskel West Hamiga liitunud Lingard lõi kuueteistkümnes Premier League'i kohtumises üheksa väravat, andis neli väravasöötu ja aitas klubil lõpetada hooaeg kuuendal kohal. Kuues koht garanteeris West Hamile võimaluse mängida sel hooajal Euroopa Liigas.
Käesoleval hooajal on Lingard Manchester Unitedi eest mänginud ainult neli minutit, kui ta sekkus vahetusest Unitedi 1:1 viigimängus Southamptoni vastu. | Manchester Unitedi mängumees keeldus uuest lepingust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastane Lingard otsustas Manchester Unitedi pakutud lepingust keelduda. Keeldumise põhjuseks on vähene mänguaeg, mida Lingard on viimase aasta jooksul Manchester Unitedis saanud, vahendab The Times.
Eelmisel hooajal käis poolkaitsja Manchester Unitedi eest väljakul ainult kolmes kohtumises. Jaanuaris saadeti Lingard laenulepingu alusel West Ham Unitedisse, kus ta mängis endise Manchester Unitedi peatreeneri, David Moyes'i, käe all.
Hooaja keskel West Hamiga liitunud Lingard lõi kuueteistkümnes Premier League'i kohtumises üheksa väravat, andis neli väravasöötu ja aitas klubil lõpetada hooaeg kuuendal kohal. Kuues koht garanteeris West Hamile võimaluse mängida sel hooajal Euroopa Liigas.
Käesoleval hooajal on Lingard Manchester Unitedi eest mänginud ainult neli minutit, kui ta sekkus vahetusest Unitedi 1:1 viigimängus Southamptoni vastu.
### Response:
Manchester Unitedi mängumees keeldus uuest lepingust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liimets toimetati teisipäeval haiglasse sisemise verejooksu ja vererõhu languse tõttu.
Narva linnaseketär Üllar Kaljuste saatis Narva linnavolikogule märgukirja, milles täheldas, et volikogu ei ole ühegi õigusaktiga määranud 26. augustil linnapeaks valitud Liimetsale asendajat. Kuna haigestumise tõttu, ei saa ta linnavalitsuse istungitel osaleda, on Narva linnavalitsus praegu teovõimetu, vahendas Põhjarannik.
Esmaspäeval tegi Reformierakonna Narva piirkond erakonna juhatusele üksmeelse ettepaneku arvata 26 aastat erakonda kuulunud Liimets Reformierakonnast välja.
Erakonna Narva piirkonna juhi Sergei Goratši sõnul nimetas Narva piirkond Liimetsa väljaarvamise põhjusena erakonna põhikirja punkti 10.1 rikkumist ehk osalemist organisatsiooni töös, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus erakonna programmiliste põhimõtetega.
"Tehes otsuse asuda Narva linnapeaks, mis on vastuolus erakonna Narva piirkonna otsustega, Liimets seda just tegi," ütles Goratš esmaspäeval.
Liimets valiti Narva uueks linnapeaks 26. augustil, seda Keskerakonna toel. Kümmekond päeva varem umbusaldati linnapea Katri Raiki. Samas töötas Raiki linnavalitsuses abilinnapeana Reformierakonna Narva piirkonna juht Sergei Goratš, keda aga Liimets linnavalitsuses näha ei soovinud. Seejärel algatas Gorlatš Liimetsa erakonnast välja viskamise protsessi. | Põhjarannik: Narva linnapea on haiglas ja linnavalitsus töövõimetu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liimets toimetati teisipäeval haiglasse sisemise verejooksu ja vererõhu languse tõttu.
Narva linnaseketär Üllar Kaljuste saatis Narva linnavolikogule märgukirja, milles täheldas, et volikogu ei ole ühegi õigusaktiga määranud 26. augustil linnapeaks valitud Liimetsale asendajat. Kuna haigestumise tõttu, ei saa ta linnavalitsuse istungitel osaleda, on Narva linnavalitsus praegu teovõimetu, vahendas Põhjarannik.
Esmaspäeval tegi Reformierakonna Narva piirkond erakonna juhatusele üksmeelse ettepaneku arvata 26 aastat erakonda kuulunud Liimets Reformierakonnast välja.
Erakonna Narva piirkonna juhi Sergei Goratši sõnul nimetas Narva piirkond Liimetsa väljaarvamise põhjusena erakonna põhikirja punkti 10.1 rikkumist ehk osalemist organisatsiooni töös, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus erakonna programmiliste põhimõtetega.
"Tehes otsuse asuda Narva linnapeaks, mis on vastuolus erakonna Narva piirkonna otsustega, Liimets seda just tegi," ütles Goratš esmaspäeval.
Liimets valiti Narva uueks linnapeaks 26. augustil, seda Keskerakonna toel. Kümmekond päeva varem umbusaldati linnapea Katri Raiki. Samas töötas Raiki linnavalitsuses abilinnapeana Reformierakonna Narva piirkonna juht Sergei Goratš, keda aga Liimets linnavalitsuses näha ei soovinud. Seejärel algatas Gorlatš Liimetsa erakonnast välja viskamise protsessi.
### Response:
Põhjarannik: Narva linnapea on haiglas ja linnavalitsus töövõimetu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uno Loop on olnud üle poole sajandi tuntud kui silmapaistev ning armastatud muusik ja pedagoog. Tema loominguline tegevus algas 1950. aastal ning isegi pärast 80. sünnipäeva jätkas ta veel aktiivset muusikalist tegevust.
Uno Loop sündis 31. mail 1930. aastal Tallinnas, kus omandas alg- ja keskhariduse. Muusikalise hariduse sai ta Tallinna Muusikakoolis 1954–1958 muusikateoreetikuna ning muusika-pedagoogilise kõrghariduse (keskkooli muusikaõpetaja, orkestridirigendi erialal) Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1975–1980.
Aastatel 1959–1961 ja 1977–1992 töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis muusikaajaloo, laulu- ja kitarriõpetajana ning aastatel 1980–1990 jazz -osakonna juhatajana.
Ta on kirjutanud esimese eestikeelse kitarriõpiku pealkirjaga "Kitarrimängu õpik", mis ilmus 1964. aastal.
Pikka aega oli Loop Eesti Raadio (estraadiorkestri) solist ja aastatel 1961–1965 Eesti riikliku filharmooniaorkestri solist.
Esitajana on ta osalenud ansamblites Metronoom, Swing Club ja Sinilind ning Eesti Raadio meeskvartetis koos Eri Klasi, Kalju Terasmaa ja Arved Haugiga. Uno Loop on koos esinenud ja esitusi salvestanud väga paljude teiste tuntud lauljatega, nagu Georg Ots, Els Himma, Heidy Tamme, Heli Saul-Lääts, Kalmer Tennosaar, Marju Kuut, Tarmo Pihlap, Ivo Linna, Jaak Joala.
Uno Loop on aastakümnete vältel tutvustanud Eesti laululoomingut kõikjal maailmas. Pikaajalise loometegevuse käigus on ta salvestanud üle 250 unustamatu laulu, mitmed neist on ta ise kirjutanud.
"Clementine", "Isad ja pojad", "Juanita banana", "Lõke preerias", "Me pole enam väikesed", "Mis värvi on armastus", "Märtsis algas mai", "Puuriida laul", "Sinilind", "Su aknast näen", "Väike neiu", "Ära koo mu käpikuisse päikest" – see on vaid väike loetelu Uno Loobi repertuaarist, mis jääb publiku südamesse.
Tema loominguga on ilmunud arvukalt heliplaate, Eesti Televisioon on salvestanud tema tegevusest mitu kontsertfilmi.
Peale muusika tegeles Loop ka võistlusspordiga. Tema nimel on Eesti meistritiitel poksis, ta harrastas triatloni ning oli triatloniklubi 21.CC asutaja.
Uno Loop oli Eesti esitajate liidu üks asutajatest. Ligi 20 aastat oli ta Eesti esitajate liidu juhatuse liige, olles pühendunud lauljate huvide esindamisele.
ETV näitab kolmapäeva õhtul kell 22.05 eelmisel aastal Uno Loobi 90. sünnipäevaks valminud saadet "Armastuse värvid". | Suri laulja ja muusik Uno Loop | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uno Loop on olnud üle poole sajandi tuntud kui silmapaistev ning armastatud muusik ja pedagoog. Tema loominguline tegevus algas 1950. aastal ning isegi pärast 80. sünnipäeva jätkas ta veel aktiivset muusikalist tegevust.
Uno Loop sündis 31. mail 1930. aastal Tallinnas, kus omandas alg- ja keskhariduse. Muusikalise hariduse sai ta Tallinna Muusikakoolis 1954–1958 muusikateoreetikuna ning muusika-pedagoogilise kõrghariduse (keskkooli muusikaõpetaja, orkestridirigendi erialal) Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1975–1980.
Aastatel 1959–1961 ja 1977–1992 töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis muusikaajaloo, laulu- ja kitarriõpetajana ning aastatel 1980–1990 jazz -osakonna juhatajana.
Ta on kirjutanud esimese eestikeelse kitarriõpiku pealkirjaga "Kitarrimängu õpik", mis ilmus 1964. aastal.
Pikka aega oli Loop Eesti Raadio (estraadiorkestri) solist ja aastatel 1961–1965 Eesti riikliku filharmooniaorkestri solist.
Esitajana on ta osalenud ansamblites Metronoom, Swing Club ja Sinilind ning Eesti Raadio meeskvartetis koos Eri Klasi, Kalju Terasmaa ja Arved Haugiga. Uno Loop on koos esinenud ja esitusi salvestanud väga paljude teiste tuntud lauljatega, nagu Georg Ots, Els Himma, Heidy Tamme, Heli Saul-Lääts, Kalmer Tennosaar, Marju Kuut, Tarmo Pihlap, Ivo Linna, Jaak Joala.
Uno Loop on aastakümnete vältel tutvustanud Eesti laululoomingut kõikjal maailmas. Pikaajalise loometegevuse käigus on ta salvestanud üle 250 unustamatu laulu, mitmed neist on ta ise kirjutanud.
"Clementine", "Isad ja pojad", "Juanita banana", "Lõke preerias", "Me pole enam väikesed", "Mis värvi on armastus", "Märtsis algas mai", "Puuriida laul", "Sinilind", "Su aknast näen", "Väike neiu", "Ära koo mu käpikuisse päikest" – see on vaid väike loetelu Uno Loobi repertuaarist, mis jääb publiku südamesse.
Tema loominguga on ilmunud arvukalt heliplaate, Eesti Televisioon on salvestanud tema tegevusest mitu kontsertfilmi.
Peale muusika tegeles Loop ka võistlusspordiga. Tema nimel on Eesti meistritiitel poksis, ta harrastas triatloni ning oli triatloniklubi 21.CC asutaja.
Uno Loop oli Eesti esitajate liidu üks asutajatest. Ligi 20 aastat oli ta Eesti esitajate liidu juhatuse liige, olles pühendunud lauljate huvide esindamisele.
ETV näitab kolmapäeva õhtul kell 22.05 eelmisel aastal Uno Loobi 90. sünnipäevaks valminud saadet "Armastuse värvid".
### Response:
Suri laulja ja muusik Uno Loop |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mihkels oli esimeses ajavõtupunktis kõrgel kolmandal positsioonil, ent eksis siis rajalt, mille tõttu kaotas oluliselt aega. "Neli kilomeetrit enne finišit tegin ringteel vea ning sõitsin seejärel ka august läbi, mistõttu tuli kett maha. See jäi raami vahele kinni, pidin seisma jääma ja kasutasin probleemi lahendamiseks umbes ühe minuti," kirjeldas Mihkels toimunut. "Olen väga pettunud, aga õnneks on varsti MM-il uus võimalus."
22,4 kilomeetri pikkuse temposõidu võitis belglane Alec Segaert. Euroopa meistrivõistluste hõbemedali teenis võitja kaasmaalane Cian Uijtdebroeks ja pronksi sai kaela prantslane Eddy Le Huitouze. Mihkels kaotas lõpuks võitjale minut ja 50 sekundit ning veeres üle finišijoone 20. sõitjana.
Teise eestlasena oli stardis Romet Pajur, kes Mihkelsi eksimuse tõttu ikkagi parim eestlane oli. Pea poolteist minutit võitjale kaotanud Pajur oli enda sõnul võistlusele eelnenud nädalal tõbine olnud ja end nõrgalt tundnud. "Võistluspäeval oli enesetunne aga juba päris hea, kuid jalg polnud tippvormis. Andsin endast parima ja jätsin kõik rajale, mis jätta oli," ütles Pajur.
Samal pikal distantsil võistelnud Laura Lizette Sander pälvis naisjuunioride konkurentsis 19. koha, kaotades Euroopa meistriks kroonitud venelannale Alena Ivantšenkole (29.11,82, 46,03 km/h) kolme minuti ja 8,09 sekundiga. Hõbemedali pälvis sakslanna Antonia Niedermaier (+0.31,78) ja pronksi hollandlanna Elise Uijen (+0.53,52).
"Andsin oma parima selle tunde ja jalgadega, mis mul täna oli, aga see ei olnud kindlasti minu maksimaalne tulemus," nentis Sander võistluse järel.
Neljapäeval stardivad võistlustulle Joonas Kurits ja Rait Ärm, keda ootab ees samuti 22,4 kilomeetri pikkune temposõit. Lisaks jagatakse medalikomplektid välja eliitklassi naiste ja meeste ning kuni 23-aastaste naiste temposõidus. Eestlasi nendes sõitudes ei ole. | Maanteeratturite EM-il kõrgete kohtade eest võidelnud Mihkels eksis teelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mihkels oli esimeses ajavõtupunktis kõrgel kolmandal positsioonil, ent eksis siis rajalt, mille tõttu kaotas oluliselt aega. "Neli kilomeetrit enne finišit tegin ringteel vea ning sõitsin seejärel ka august läbi, mistõttu tuli kett maha. See jäi raami vahele kinni, pidin seisma jääma ja kasutasin probleemi lahendamiseks umbes ühe minuti," kirjeldas Mihkels toimunut. "Olen väga pettunud, aga õnneks on varsti MM-il uus võimalus."
22,4 kilomeetri pikkuse temposõidu võitis belglane Alec Segaert. Euroopa meistrivõistluste hõbemedali teenis võitja kaasmaalane Cian Uijtdebroeks ja pronksi sai kaela prantslane Eddy Le Huitouze. Mihkels kaotas lõpuks võitjale minut ja 50 sekundit ning veeres üle finišijoone 20. sõitjana.
Teise eestlasena oli stardis Romet Pajur, kes Mihkelsi eksimuse tõttu ikkagi parim eestlane oli. Pea poolteist minutit võitjale kaotanud Pajur oli enda sõnul võistlusele eelnenud nädalal tõbine olnud ja end nõrgalt tundnud. "Võistluspäeval oli enesetunne aga juba päris hea, kuid jalg polnud tippvormis. Andsin endast parima ja jätsin kõik rajale, mis jätta oli," ütles Pajur.
Samal pikal distantsil võistelnud Laura Lizette Sander pälvis naisjuunioride konkurentsis 19. koha, kaotades Euroopa meistriks kroonitud venelannale Alena Ivantšenkole (29.11,82, 46,03 km/h) kolme minuti ja 8,09 sekundiga. Hõbemedali pälvis sakslanna Antonia Niedermaier (+0.31,78) ja pronksi hollandlanna Elise Uijen (+0.53,52).
"Andsin oma parima selle tunde ja jalgadega, mis mul täna oli, aga see ei olnud kindlasti minu maksimaalne tulemus," nentis Sander võistluse järel.
Neljapäeval stardivad võistlustulle Joonas Kurits ja Rait Ärm, keda ootab ees samuti 22,4 kilomeetri pikkune temposõit. Lisaks jagatakse medalikomplektid välja eliitklassi naiste ja meeste ning kuni 23-aastaste naiste temposõidus. Eestlasi nendes sõitudes ei ole.
### Response:
Maanteeratturite EM-il kõrgete kohtade eest võidelnud Mihkels eksis teelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Shang-Chi ja Kümne Rõnga legend" põhineb Suurbritannia kirjaniku Sax Rohmeri loomingul. Rohmeri raamatutes on kajastatud ka 20. sajandi alguses Londonit tabanud "kollase ohu" hüsteeriat (The Yellow Peril).
Rohmeri raamatutes tegutseb ka kurikael Fu Manchu. Hiinlased leiavad, et Fu Manchu tegelaskuju on rassistlik.
"Fu Manchu tegelaskuju on reeturlik stereotüüp, Hiina publik ei saa eelarvamustega tegelast aktsepteerida," ütles pekingi filmikriitik Shi Wenxue.
Marvel asendas filmis Fu Manchu uue tegelaskujuga, Xu Wenwuga. Teda kehastab Hongkongi näitleja Tony Leung. Kompartei jaoks sellest ei piisanud.
Filmi peaosas mängib Kanadas sündinud Hiina juurtega Liu Simu. Peking leiab, et Liu pole siiski "õige hiinlane", teatas The Times.
USA-s teenis film esimesel nädalavahetusel massiivsed 90 miljonit dollarit. Arvustajad leiavad, et tegemist on olulise verstapostiga Marveli koomiksimaailma universumis. | Kompartei keelas Hiinas Marveli Aasia superkangelasega filmi näitamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Shang-Chi ja Kümne Rõnga legend" põhineb Suurbritannia kirjaniku Sax Rohmeri loomingul. Rohmeri raamatutes on kajastatud ka 20. sajandi alguses Londonit tabanud "kollase ohu" hüsteeriat (The Yellow Peril).
Rohmeri raamatutes tegutseb ka kurikael Fu Manchu. Hiinlased leiavad, et Fu Manchu tegelaskuju on rassistlik.
"Fu Manchu tegelaskuju on reeturlik stereotüüp, Hiina publik ei saa eelarvamustega tegelast aktsepteerida," ütles pekingi filmikriitik Shi Wenxue.
Marvel asendas filmis Fu Manchu uue tegelaskujuga, Xu Wenwuga. Teda kehastab Hongkongi näitleja Tony Leung. Kompartei jaoks sellest ei piisanud.
Filmi peaosas mängib Kanadas sündinud Hiina juurtega Liu Simu. Peking leiab, et Liu pole siiski "õige hiinlane", teatas The Times.
USA-s teenis film esimesel nädalavahetusel massiivsed 90 miljonit dollarit. Arvustajad leiavad, et tegemist on olulise verstapostiga Marveli koomiksimaailma universumis.
### Response:
Kompartei keelas Hiinas Marveli Aasia superkangelasega filmi näitamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teose sisutoimetajad on Linnart Mälli õpilased orietalistid Märt Läänemets ja Teet Toome, keeletoimetajad Sirje Endre, Mari Klein ja Elle Veermäe, kujundaja Andres Tali.
Märt Läänemetsa sõnul toob raamat "Tee ja viliˮ esmakordselt lugeja ette valiku orientalisti ja visionääri Linnart Mälli loengutekste budismist ja India religioonidest, mis ta pidas 1990. aastatel ja 2000. aastate algul Tartu Ülikoolis ja Budismi Instituudis. "Oma loengutes ei piirdunud Mäll kunagi materjali kuiva, dotseeriva esitusega, vaid püüdis viia kuulaja oluliste tekstinäidete ja faktide najal sisse budismi mõttemaailma ning panna ta kaasa mõtlema." | Ilmus Linnart Mälli loengulist mõttepärandit koondav teos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teose sisutoimetajad on Linnart Mälli õpilased orietalistid Märt Läänemets ja Teet Toome, keeletoimetajad Sirje Endre, Mari Klein ja Elle Veermäe, kujundaja Andres Tali.
Märt Läänemetsa sõnul toob raamat "Tee ja viliˮ esmakordselt lugeja ette valiku orientalisti ja visionääri Linnart Mälli loengutekste budismist ja India religioonidest, mis ta pidas 1990. aastatel ja 2000. aastate algul Tartu Ülikoolis ja Budismi Instituudis. "Oma loengutes ei piirdunud Mäll kunagi materjali kuiva, dotseeriva esitusega, vaid püüdis viia kuulaja oluliste tekstinäidete ja faktide najal sisse budismi mõttemaailma ning panna ta kaasa mõtlema."
### Response:
Ilmus Linnart Mälli loengulist mõttepärandit koondav teos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriolukordade ministeeriumi teatel hukkus Zinitšev teenistuskohustuste täitmisel, kui ta osales Arktikas Norilski linna lähistel peetud ametkondadevahelistel õppustel, päästes teist inimest, vahendas uudisteagentuur Interfax.
Hilisema täpsustuse kohaselt püüdis minister päästa dokumentaalfilmide filmirežissööri Aleksandr Melnikut, kes oli saabunud Norilskisse, et valmistuda oma uue, Arktikast ja Põhja mereteest rääkiva filmi võteteks.
Ministeeriumi pressiteate kohaselt olevat Melnik libisenud märjal kivil ning kukkunud ja minister hüppas talle järele.
"Zinitšev püüdis Melnikust kinni haarata ja hüppas talle järele, kuid kahjuks hukkusid mõlemad, kui kukkusid kõrgelt kaljult mägijõkke," seisis teates. Väidetavalt juhtus kõik nii ruttu, et ehkki samas koha oli mitu inimest, ei jõudnud keegi reageerida.
Zinitšev sai eriolukordade ministriks 2018. aasta 18. mail, varem oli ta alates 1987. aastast töötanud Vene julgeolekuasutustes, kus ta 2016. aastal tõusis Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) asedirektoriks. Enne FSB asejuhiks tõusmist töötas Zinitšev põgusalt ka Kaliningradi oblasti kubernerina.
Zinitšev oli sündinud 1966. aastal Leningradis ning aastatel 2006–2015 töötas ta president Putini isiklikus ihukaitseteenistuses ning väidetavalt oli ka tema isiklik abi. Ka Putin on pärit Leningradist (Peterburist). | Venemaal hukkus Putinile lähedane eriolukordade minister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriolukordade ministeeriumi teatel hukkus Zinitšev teenistuskohustuste täitmisel, kui ta osales Arktikas Norilski linna lähistel peetud ametkondadevahelistel õppustel, päästes teist inimest, vahendas uudisteagentuur Interfax.
Hilisema täpsustuse kohaselt püüdis minister päästa dokumentaalfilmide filmirežissööri Aleksandr Melnikut, kes oli saabunud Norilskisse, et valmistuda oma uue, Arktikast ja Põhja mereteest rääkiva filmi võteteks.
Ministeeriumi pressiteate kohaselt olevat Melnik libisenud märjal kivil ning kukkunud ja minister hüppas talle järele.
"Zinitšev püüdis Melnikust kinni haarata ja hüppas talle järele, kuid kahjuks hukkusid mõlemad, kui kukkusid kõrgelt kaljult mägijõkke," seisis teates. Väidetavalt juhtus kõik nii ruttu, et ehkki samas koha oli mitu inimest, ei jõudnud keegi reageerida.
Zinitšev sai eriolukordade ministriks 2018. aasta 18. mail, varem oli ta alates 1987. aastast töötanud Vene julgeolekuasutustes, kus ta 2016. aastal tõusis Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) asedirektoriks. Enne FSB asejuhiks tõusmist töötas Zinitšev põgusalt ka Kaliningradi oblasti kubernerina.
Zinitšev oli sündinud 1966. aastal Leningradis ning aastatel 2006–2015 töötas ta president Putini isiklikus ihukaitseteenistuses ning väidetavalt oli ka tema isiklik abi. Ka Putin on pärit Leningradist (Peterburist).
### Response:
Venemaal hukkus Putinile lähedane eriolukordade minister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hakkaisme kolmandas geimis liiga palju lootma. Olime mõtetega juba järgmises ringis ja see karistati kohe ära. Neljandas geimis me küll pusisime, aga tegime palju rumalaid vigu, ei saanud rünnakuga hakkama ja kaitses ajasime palli maha. Horvaatia läks järjest kindlamaks ja me ei suutnud neid pidurdada," ütles Eesti koondise diagonaalründaja Oliver Venno pärast kaotust ERR-ile.
Viiendas geimis oli Venno sõnul mõlemal koondisel juba raske, aga Horvaatia sai paremini hakkama. | Venno: olime mõtetega juba järgmises ringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hakkaisme kolmandas geimis liiga palju lootma. Olime mõtetega juba järgmises ringis ja see karistati kohe ära. Neljandas geimis me küll pusisime, aga tegime palju rumalaid vigu, ei saanud rünnakuga hakkama ja kaitses ajasime palli maha. Horvaatia läks järjest kindlamaks ja me ei suutnud neid pidurdada," ütles Eesti koondise diagonaalründaja Oliver Venno pärast kaotust ERR-ile.
Viiendas geimis oli Venno sõnul mõlemal koondisel juba raske, aga Horvaatia sai paremini hakkama.
### Response:
Venno: olime mõtetega juba järgmises ringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kimmel rääkis ERR-ile, et raadioprogrammis on ühed saated asendatud teistega. Ta avaldas lootust, et nüüdseks on kõik endised töötajad ka muudatustest teadlikud.
Mitu Kuku raadio saadet, näiteks "Raadio Ekspress", "Saade" või "Publikumärk", on programmist kadunud ja asendatud uutega.
Kimmel selgitas, et suve jooksul vaadati põhjalikult otsa kogu raadioprogrammile ning otsustati, millised saated välja vahetada.
Muudatuste tõttu on Kuku raadios töö kaotanud mitu inimest. Muuhulgas kirjutas Meelis Atonen teisipäeval sotsiaalmeedia vahendusel: "Kuku raadios "Nädala tegijat" enam ei ole. Kümme aastat sai üle nädala koos Kärt Anvelti ja Ulla Läntsiga seda tehtud, aga nüüd on läbi. Läbi nalja võib öelda, et saatekavast vaatasin, täitsa uus programm."
Kimmel möönis, et ta tõepoolest ei olnud Atonenile saate lõpetamisest teada andnud ning soovib talt vabandust paluda.
"Kimmel põhjendas oma teadmatust sellega, et raadio kaasautorite nimekiri on üüratu."
"Ei julge pead pakule panna, kas kõik teavad," kommenteeris Kimmel küsimust, kas kõik teised saatejuhid on kursis sellega, et nende saadet enam programmis ei ole. Ta põhjendas oma teadmatust sellega, et raadio kaasautorite nimekiri on üüratu.
"Raadio on meedium, kus tuleb minna inimeste sekka," selgitas ta toimetuse uut põhimõtet. Sellest tulenevalt on raadioeetris kogu päeva jooksul reportaaže eri paikadest.
Kimmel tõi välja, et et septembris sõidab Estonia vraki juurde koos uurijatega ekspeditsioonile Timo Tarve, kes teeb kohapealt otsereportaaže.
Varem kella kaheksast alanud õhtused jutusaated algavad nüüd kaks tundi varem, et püüda ummikutes olevate autojuhtide suuremat huvi, selgitas Kimmel õhtust põhimõttelist muudatust.
Toimetajate ja saatejuhtidena on Kuku raadios septembris tööl Rohke Debelakk, Timo Tarve, Brent Pere, Indrek Ojamets, Kristjan Gold, Siiri Mihkelson ja Romi Hasa. | Uus peatoimetaja loodab, et kõik endised Kuku saatejuhid teavad oma saadete kadumisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kimmel rääkis ERR-ile, et raadioprogrammis on ühed saated asendatud teistega. Ta avaldas lootust, et nüüdseks on kõik endised töötajad ka muudatustest teadlikud.
Mitu Kuku raadio saadet, näiteks "Raadio Ekspress", "Saade" või "Publikumärk", on programmist kadunud ja asendatud uutega.
Kimmel selgitas, et suve jooksul vaadati põhjalikult otsa kogu raadioprogrammile ning otsustati, millised saated välja vahetada.
Muudatuste tõttu on Kuku raadios töö kaotanud mitu inimest. Muuhulgas kirjutas Meelis Atonen teisipäeval sotsiaalmeedia vahendusel: "Kuku raadios "Nädala tegijat" enam ei ole. Kümme aastat sai üle nädala koos Kärt Anvelti ja Ulla Läntsiga seda tehtud, aga nüüd on läbi. Läbi nalja võib öelda, et saatekavast vaatasin, täitsa uus programm."
Kimmel möönis, et ta tõepoolest ei olnud Atonenile saate lõpetamisest teada andnud ning soovib talt vabandust paluda.
"Kimmel põhjendas oma teadmatust sellega, et raadio kaasautorite nimekiri on üüratu."
"Ei julge pead pakule panna, kas kõik teavad," kommenteeris Kimmel küsimust, kas kõik teised saatejuhid on kursis sellega, et nende saadet enam programmis ei ole. Ta põhjendas oma teadmatust sellega, et raadio kaasautorite nimekiri on üüratu.
"Raadio on meedium, kus tuleb minna inimeste sekka," selgitas ta toimetuse uut põhimõtet. Sellest tulenevalt on raadioeetris kogu päeva jooksul reportaaže eri paikadest.
Kimmel tõi välja, et et septembris sõidab Estonia vraki juurde koos uurijatega ekspeditsioonile Timo Tarve, kes teeb kohapealt otsereportaaže.
Varem kella kaheksast alanud õhtused jutusaated algavad nüüd kaks tundi varem, et püüda ummikutes olevate autojuhtide suuremat huvi, selgitas Kimmel õhtust põhimõttelist muudatust.
Toimetajate ja saatejuhtidena on Kuku raadios septembris tööl Rohke Debelakk, Timo Tarve, Brent Pere, Indrek Ojamets, Kristjan Gold, Siiri Mihkelson ja Romi Hasa.
### Response:
Uus peatoimetaja loodab, et kõik endised Kuku saatejuhid teavad oma saadete kadumisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pigem ei ole need ootused täitunud," ütles Sester tegevuspõhisele eelarvele ülemineku eel valitsenud ootusi kirjeldades.
"Tegevuspõhise riigieelarve märksõnadeks olid suurem läbipaistvus, parem ülevaade sellest, mida erinevad riigi tegevused maksavad ning parem info otsuste tegemiseks," selgitas ta.
Senise ebaõnnestumise põhjusena tõi Sester välja suutmatuse panna paika loogilised mõõdetavad tegevused, mille vahel eelarve jagatakse ja mille vahel valikuid tehakse.
"Ehk et oluline on, mida eelarvega juhitakse. Asjadel lasti minna isevoolu teed ja usaldati ministeeriume, kelle huvi on jääda pigem üldsõnalisemaks, et vabadust rohkem ja vastutust vähem oleks," kirjeldas ta.
"Tänu sellele muutus riigieelarve arusaamatuks pudruks, kus ühel eelarvereal on väga erinevad asjad, millele on külge kleebitud kunstlikud ja üldised eesmärgid ning mis ei puuduta konkreetse eelarveaasta tegevuste sisu ega tulemusi. Tänu sellele on eelarvest raske aru saada ja veel raskem teha sisukaid muudatusettepanekuid ja hinnata selle täitmist," tõdes Sester.
Küsimusele, kas tasuks kaaluda kulupõhisele eelarvele tagasiminekut, vastas Sester, et esmalt tuleb oodata ära 2022. aasta riigieelarve eelnõu ning vaadata selle pealt, kas ja kui palju on rahandusministeerium suutnud vigadest õppida.
"Ma arvan, et see, et riigikogu hakkab uuesti ministrite lõikes raha jagama palgafondiks, toetusteks ja investeeringuteks või läheb veelgi detailsemaks, ei ole õige suund. Veel halvem on, kui hakatakse tegelema sellega, millised kardinapuud kuskil kontoris on – see pole riigikogu tase, sest meil pole kunagi selleks piisavat infot," rääkis ta.
"Pigem tuleks eelarve jagada senisest suuremaks hulgaks tervemõistuslikeks hoomatavateks programmideks ja anda rohkem infot selle kohta, millele programmi raha kulub ja mida me konkreetselt vastu saame sellel eelarveaastal - kui palju raha plaanitakse kulutada palkadele ja kui palju on inimesi palgal, kui palju, kellele ja milleks makstakse toetusi, mis on pakutavate teenuste hind kasusaaja kohta, mida ja kuhu ehitatakse jne," kirjeldas Sester. Ja hiljem tuleks samas lõikes teha ka aruanne.
"Sealt edasi liikudes saame võib-olla kunagi rääkida sellest, mis mõju neil tegevustel on, sest ühiskond on keeruline ja üks-üheseid seoseid eelarve kulude ja ühiskonnas toimuva vahel eksisteerib harva, tihti panustavad samad kulud mitme eesmärgi saavutamisse," tõdes Sester.
Riigikontroll tõi oma eelmisel nädalal avaldatud aruandes välja puudused riigieelarves, mis tõstis muuhulgas taas teemaks ka riigieelarve arusaadavuse, mis kriitikute hinnangul on tegevuspõhisele eelarvestamisele üle minnes järsult vähenenud. Mõnede kriitikute sõnul on parlament sisuliselt kaotanud võime sellisel kujul esitatud riigieelarve kujundamises kaasa rääkida. | Sester: tegevuspõhisele eelarvele pandud ootused pole täitunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pigem ei ole need ootused täitunud," ütles Sester tegevuspõhisele eelarvele ülemineku eel valitsenud ootusi kirjeldades.
"Tegevuspõhise riigieelarve märksõnadeks olid suurem läbipaistvus, parem ülevaade sellest, mida erinevad riigi tegevused maksavad ning parem info otsuste tegemiseks," selgitas ta.
Senise ebaõnnestumise põhjusena tõi Sester välja suutmatuse panna paika loogilised mõõdetavad tegevused, mille vahel eelarve jagatakse ja mille vahel valikuid tehakse.
"Ehk et oluline on, mida eelarvega juhitakse. Asjadel lasti minna isevoolu teed ja usaldati ministeeriume, kelle huvi on jääda pigem üldsõnalisemaks, et vabadust rohkem ja vastutust vähem oleks," kirjeldas ta.
"Tänu sellele muutus riigieelarve arusaamatuks pudruks, kus ühel eelarvereal on väga erinevad asjad, millele on külge kleebitud kunstlikud ja üldised eesmärgid ning mis ei puuduta konkreetse eelarveaasta tegevuste sisu ega tulemusi. Tänu sellele on eelarvest raske aru saada ja veel raskem teha sisukaid muudatusettepanekuid ja hinnata selle täitmist," tõdes Sester.
Küsimusele, kas tasuks kaaluda kulupõhisele eelarvele tagasiminekut, vastas Sester, et esmalt tuleb oodata ära 2022. aasta riigieelarve eelnõu ning vaadata selle pealt, kas ja kui palju on rahandusministeerium suutnud vigadest õppida.
"Ma arvan, et see, et riigikogu hakkab uuesti ministrite lõikes raha jagama palgafondiks, toetusteks ja investeeringuteks või läheb veelgi detailsemaks, ei ole õige suund. Veel halvem on, kui hakatakse tegelema sellega, millised kardinapuud kuskil kontoris on – see pole riigikogu tase, sest meil pole kunagi selleks piisavat infot," rääkis ta.
"Pigem tuleks eelarve jagada senisest suuremaks hulgaks tervemõistuslikeks hoomatavateks programmideks ja anda rohkem infot selle kohta, millele programmi raha kulub ja mida me konkreetselt vastu saame sellel eelarveaastal - kui palju raha plaanitakse kulutada palkadele ja kui palju on inimesi palgal, kui palju, kellele ja milleks makstakse toetusi, mis on pakutavate teenuste hind kasusaaja kohta, mida ja kuhu ehitatakse jne," kirjeldas Sester. Ja hiljem tuleks samas lõikes teha ka aruanne.
"Sealt edasi liikudes saame võib-olla kunagi rääkida sellest, mis mõju neil tegevustel on, sest ühiskond on keeruline ja üks-üheseid seoseid eelarve kulude ja ühiskonnas toimuva vahel eksisteerib harva, tihti panustavad samad kulud mitme eesmärgi saavutamisse," tõdes Sester.
Riigikontroll tõi oma eelmisel nädalal avaldatud aruandes välja puudused riigieelarves, mis tõstis muuhulgas taas teemaks ka riigieelarve arusaadavuse, mis kriitikute hinnangul on tegevuspõhisele eelarvestamisele üle minnes järsult vähenenud. Mõnede kriitikute sõnul on parlament sisuliselt kaotanud võime sellisel kujul esitatud riigieelarve kujundamises kaasa rääkida.
### Response:
Sester: tegevuspõhisele eelarvele pandud ootused pole täitunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie eesmärk on pakkuda noortele võimalus tunda rõõmu liikumisest ja tervislikest eluviisidest ning populariseerida sportlikke eluviise. Üritusel on ka heategevuslik poolt, millega kutsume üles andma panuse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse toetusfondi kaudu nende laste heaks, kes on liikumisvõime kaotanud," ütles Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.
Heategevuslikku Teatejooksu korraldatakse Eestis 16. korda ning seekord on tegu üleeuroopalise spordinädala avaüritusega. Jooks toimub 8-liikmeliste võistkondadena, kus iga jooksja peab läbima 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi. Jooksule eelneb soojendus nimeka sportlase või spordielu eestvedaja juhtimisel.
Erik Pallase sõnul on teatejooksu traditsiooni jätkamiseks valmis kõikide maakondade spordielu eestvedajad, kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid.
"Sel aastal on osavõtjaid oodata 12 000 ning sündmus toimub 28 toimumiskohas üle Eesti," ütles Pallase.
Osavõtt on kõigile tasuta, registreerimine on avatud kuni 13.09.2021 kodulehel www.teatejooks.ee. | Üleeuroopalise spordinädala avaüritusena toimub heategevuslik teatejooks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie eesmärk on pakkuda noortele võimalus tunda rõõmu liikumisest ja tervislikest eluviisidest ning populariseerida sportlikke eluviise. Üritusel on ka heategevuslik poolt, millega kutsume üles andma panuse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse toetusfondi kaudu nende laste heaks, kes on liikumisvõime kaotanud," ütles Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.
Heategevuslikku Teatejooksu korraldatakse Eestis 16. korda ning seekord on tegu üleeuroopalise spordinädala avaüritusega. Jooks toimub 8-liikmeliste võistkondadena, kus iga jooksja peab läbima 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi. Jooksule eelneb soojendus nimeka sportlase või spordielu eestvedaja juhtimisel.
Erik Pallase sõnul on teatejooksu traditsiooni jätkamiseks valmis kõikide maakondade spordielu eestvedajad, kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid.
"Sel aastal on osavõtjaid oodata 12 000 ning sündmus toimub 28 toimumiskohas üle Eesti," ütles Pallase.
Osavõtt on kõigile tasuta, registreerimine on avatud kuni 13.09.2021 kodulehel www.teatejooks.ee.
### Response:
Üleeuroopalise spordinädala avaüritusena toimub heategevuslik teatejooks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp tõdeb, et välisturistid, kes enne moodustasid lõviosa nende klientuurist, on ära kadunud, ent üksnes siseturisti peal pikalt vastu ei pea. Seetõttu on oluline teha kampaaniaid välisturgudel, et sealseid külastajaid taas Eestisse meelitada.
"Selline riigi tutvustamine ja riigi müümine on äärmiselt oluline. Kõik riigid on selle turismi kasvu ootel, kõik püüavad eristuda ja kutsuda turiste enda juurde. Ma tean, et ka meie läbi EAS-i oleme suuri pingutusi juba teinud ja tegemas, aga see on väga oluline kutsuda välisturiste tagasi," ütles Käpp ERR-ile.
Eeskätt oluliseks peab Käpp Soomest lähtuva turismi taastumist, sest soomlased moodustasid suurima hulga meie külastajatest.
EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik ütleb, et riigi turunduskampaaniad on kevadest saati aktiivselt käimas olnud. Kevadel ja suvel keskenduti digitaalsetele imagokampaaniatele, nüüd, sügisel, on juba konkreetsemad kampaaniad käsil.
"Lähiturgudel on meil pikk ja tihe plaan. Lähiriikides, seitsmes eri riigis toimub suurem spaakampaania, kutsume inimesed kehvema ilmaga siia sooja vette. Kõik 35 Eesti spaahotelli on sellesse kaasatud, oleme neile loonud ilusad lehed," tutvustas Lepik.
Kampaania on digitaalne, toimub eeskätt sotsiaalmeediakanalites ning on hoolega sihitud, et saada kätte lastega pered, sest sügisese koolivaheaja periood kestab naaberriikide peale kokku poolteist kuud.
Inglise keeles kannab kampaania nime "Spactacular Estonia", eesti keeles "Spaatamisväärne Eesti", sest ka Eesti pered on koolivaheajaks kampaania sihtrühm.
Kampaaniat tehakse Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Saksamaal, lisaks ingliskeelsena.
Paaridele ja sõpradele on suunatud aga linnapuhkuse kampaania. Pika nädalavahetuse sihtrühmaks on Helsingi, Stockholmi ja Riia elanikud, keda kutsutakse Tallinnasse kultuuri ja toitu nautima.
Eraldi on käimas kampaania ka kaugtöö tegijate Eestisse kutsumiseks, samuti promotakse Eestit meie lennusihtkohtades.
"Rõhutame, et Eestisse on lihtne tulla," ütles Lepik.
Talve hakul aga käivitub Tallinna jõuluturu kampaania. Siseturismikampaaniana kutsub EAS inimesi üles asjade asemel aega ehk elamusi kinkima.
Kõik kampaaniad on kavandatud digimeedia lahendustena, suuri välireklaame esialgu plaanis ei ole. Seetõttu võib jääda eestlastele ka mulje, justkui EAS üldse Eestile reklaami ei tee.
"Hästi läbi mõeldud digitaalne lahendus võib olla väga mõistlik. Ei maksa olla mures, kui ei näe midagi, mida me teeme – kui te sotsiaalmeedias meie reklaame ei näe, siis oleme neid õigesti teinud, sest kui need pole mitte eestlasele suunatud, vaid Läti perele, siis on oluline, et just Läti pere seda näeb," selgitas Lepik.
Kolmanda öö hüvitamine eeldab valitsuse otsust
Ain Käpp tõi esile, et mitmed riigid on toetanud majutusasutusi, makstes kinni turistide kolmanda öö. Tallinnas tegid hotellid seda suvel omal algatusel ja kokkuleppel, ent riik sellele õlga alla ei pannud.
Käpa sõnul on EAS-iga seda küll arutatud, ent kokkulepet sündinud pole. Tema sõnul aga tuleks see raha riigile kiiresti ja kuhjaga tagasi.
"Siiani me pole leidnud konsensust, et riik nõustuks raha sinna panema. Koroona tõttu on olnud palju teadmatust. Nüüd aga, mil vaktsineerimise rütm nii meil kui välisriikides on juba hea, infot haiguse kohta on järjest enam ja kõige hullem kriisiaeg on selja taga, oleks mõistlik turu pealekasvatamisega alustada," ütles Käpp. "Saaksime väga lihtsalt välja arvutada selle, kui mahukalt suudaksime riigile selle raha tagasi maksta, sest hotellindus on ikkagi eksport, kus raha tuuakse riiki sisse, on väga kõrge tööhõive, riik saab väga head maksutulu. Investeering turismi võiks olla palju kindlam ja suurema tasuvusega kui mõnda teise valdkonda."
Lepik tunnistab, et idee kolmanda majutusöö kompenseerimiseks on õhus olnud juba poolteist aastat, ent sektor pole oma ideed andmetega piisavalt argumenteerinud.
"Hetkel puuduvad selleks head argumendid, toimivad lahendused ja analüüs. Mõned riigid on seda tõepoolest teinud, aga sellel on olnud vastakad tulemused. Kas see raha garanteeritud tagasitulek päris ikka on? Kui on, siis on põhjust ministriga sellest rääkida. Siis tuleks valitsuse tasemel juba raha eraldada, meie vahendid on mujal. See on riigi otsus," ütles Lepik. | Eesti püüab välisturiste kampaaniate abil tagasi meelitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp tõdeb, et välisturistid, kes enne moodustasid lõviosa nende klientuurist, on ära kadunud, ent üksnes siseturisti peal pikalt vastu ei pea. Seetõttu on oluline teha kampaaniaid välisturgudel, et sealseid külastajaid taas Eestisse meelitada.
"Selline riigi tutvustamine ja riigi müümine on äärmiselt oluline. Kõik riigid on selle turismi kasvu ootel, kõik püüavad eristuda ja kutsuda turiste enda juurde. Ma tean, et ka meie läbi EAS-i oleme suuri pingutusi juba teinud ja tegemas, aga see on väga oluline kutsuda välisturiste tagasi," ütles Käpp ERR-ile.
Eeskätt oluliseks peab Käpp Soomest lähtuva turismi taastumist, sest soomlased moodustasid suurima hulga meie külastajatest.
EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik ütleb, et riigi turunduskampaaniad on kevadest saati aktiivselt käimas olnud. Kevadel ja suvel keskenduti digitaalsetele imagokampaaniatele, nüüd, sügisel, on juba konkreetsemad kampaaniad käsil.
"Lähiturgudel on meil pikk ja tihe plaan. Lähiriikides, seitsmes eri riigis toimub suurem spaakampaania, kutsume inimesed kehvema ilmaga siia sooja vette. Kõik 35 Eesti spaahotelli on sellesse kaasatud, oleme neile loonud ilusad lehed," tutvustas Lepik.
Kampaania on digitaalne, toimub eeskätt sotsiaalmeediakanalites ning on hoolega sihitud, et saada kätte lastega pered, sest sügisese koolivaheaja periood kestab naaberriikide peale kokku poolteist kuud.
Inglise keeles kannab kampaania nime "Spactacular Estonia", eesti keeles "Spaatamisväärne Eesti", sest ka Eesti pered on koolivaheajaks kampaania sihtrühm.
Kampaaniat tehakse Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Saksamaal, lisaks ingliskeelsena.
Paaridele ja sõpradele on suunatud aga linnapuhkuse kampaania. Pika nädalavahetuse sihtrühmaks on Helsingi, Stockholmi ja Riia elanikud, keda kutsutakse Tallinnasse kultuuri ja toitu nautima.
Eraldi on käimas kampaania ka kaugtöö tegijate Eestisse kutsumiseks, samuti promotakse Eestit meie lennusihtkohtades.
"Rõhutame, et Eestisse on lihtne tulla," ütles Lepik.
Talve hakul aga käivitub Tallinna jõuluturu kampaania. Siseturismikampaaniana kutsub EAS inimesi üles asjade asemel aega ehk elamusi kinkima.
Kõik kampaaniad on kavandatud digimeedia lahendustena, suuri välireklaame esialgu plaanis ei ole. Seetõttu võib jääda eestlastele ka mulje, justkui EAS üldse Eestile reklaami ei tee.
"Hästi läbi mõeldud digitaalne lahendus võib olla väga mõistlik. Ei maksa olla mures, kui ei näe midagi, mida me teeme – kui te sotsiaalmeedias meie reklaame ei näe, siis oleme neid õigesti teinud, sest kui need pole mitte eestlasele suunatud, vaid Läti perele, siis on oluline, et just Läti pere seda näeb," selgitas Lepik.
Kolmanda öö hüvitamine eeldab valitsuse otsust
Ain Käpp tõi esile, et mitmed riigid on toetanud majutusasutusi, makstes kinni turistide kolmanda öö. Tallinnas tegid hotellid seda suvel omal algatusel ja kokkuleppel, ent riik sellele õlga alla ei pannud.
Käpa sõnul on EAS-iga seda küll arutatud, ent kokkulepet sündinud pole. Tema sõnul aga tuleks see raha riigile kiiresti ja kuhjaga tagasi.
"Siiani me pole leidnud konsensust, et riik nõustuks raha sinna panema. Koroona tõttu on olnud palju teadmatust. Nüüd aga, mil vaktsineerimise rütm nii meil kui välisriikides on juba hea, infot haiguse kohta on järjest enam ja kõige hullem kriisiaeg on selja taga, oleks mõistlik turu pealekasvatamisega alustada," ütles Käpp. "Saaksime väga lihtsalt välja arvutada selle, kui mahukalt suudaksime riigile selle raha tagasi maksta, sest hotellindus on ikkagi eksport, kus raha tuuakse riiki sisse, on väga kõrge tööhõive, riik saab väga head maksutulu. Investeering turismi võiks olla palju kindlam ja suurema tasuvusega kui mõnda teise valdkonda."
Lepik tunnistab, et idee kolmanda majutusöö kompenseerimiseks on õhus olnud juba poolteist aastat, ent sektor pole oma ideed andmetega piisavalt argumenteerinud.
"Hetkel puuduvad selleks head argumendid, toimivad lahendused ja analüüs. Mõned riigid on seda tõepoolest teinud, aga sellel on olnud vastakad tulemused. Kas see raha garanteeritud tagasitulek päris ikka on? Kui on, siis on põhjust ministriga sellest rääkida. Siis tuleks valitsuse tasemel juba raha eraldada, meie vahendid on mujal. See on riigi otsus," ütles Lepik.
### Response:
Eesti püüab välisturiste kampaaniate abil tagasi meelitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dokumendid avaldas esimesena veebiväljaanne The Intercept. Dokumentides on kirjas üksikasjalikud toetused, mida NIAID jagas mittetulundusühingule EcoHealth Alliance. Ecohealth rahastas Wuhani viroloogia instituudi nahkhiirte koroonaviiruse uurimist.
Dokumentide hulgas on varem avaldamata ettepanek, mille EcoHealth esitas Fauci juhitud instituudile.
EcoHealthi küsis raha projektile, kus uuriti nahkhiirtest tuleneva koroonaviiruse ohu uurimist. See hõlmas tuhandeid proove, kus teadlased puutusid kokku viirusega.
Dokumendi kohaselt rahastas Fauci instituut 2014. aastal EcoHealthi projekti 3,1 miljoni dollariga. 2019. aastal rahastamist uuendati, kuid 2020. aastal Donald Trumpi administratsioon peatas projekti rahastuse.
EcoHealth tunnistas raha küsimisel ka uuringutega seotud riske. "Välitöödel on inimestel oht puutuda kokku SARS-i või sarnaste nakkustega, kui nad töötavad koobastes," seisab ettepanekus.
Rutgersi ülikooli molekulaarbioloog Richard Ebright ütles, et dokumendid näitavad selgelt, et Fauci on Wuhani uuringute rahastamise küsimuses olnud valelik.
"Need dokumendid näitavad uuringut, mis võis viia praeguse pandeemiani," ütles mittetulundusühingu U.S. Right To Know direktor direktor Gary Ruskin.
NIAID väitis mais, et pole kunagi rahastanud geneetilisi uuringuid, mis oleksid olnud suunatud viiruse leviku parandamisele.
Fauci väitis mitu korda ka kongressis, et tema instituut ei rahastanud Wuhani labori geneetilisi uuringuid (gain-of-function research), mille raames uuriti viiruse suuremat edasikandumist, teatas New York Post.
"Fauci valetab. Mul oli õigus, kui väitsin, et tema agentuur rahastas Wuhani koroonaviiruse uuringuid," ütles vabariiklasest senaator Rand Paul pärast dokumentide avalikustamist.
Paul teatas ka, et palub justiitsministeeriumil Fauci valetamist uurida.
EcoHealthi juhib teadlane Peter Daszak, kes väidab, et koroonaviirus ei lekkinud Wuhani instituudi laborist. Daszakil on ka lähedased suhted Wuhani viroloogi Shi Zhengliga, kelle hüüdnimi on "nahkhiirenaine". | Uute dokumentide järgi varjas Fauci Wuhani labori rahastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dokumendid avaldas esimesena veebiväljaanne The Intercept. Dokumentides on kirjas üksikasjalikud toetused, mida NIAID jagas mittetulundusühingule EcoHealth Alliance. Ecohealth rahastas Wuhani viroloogia instituudi nahkhiirte koroonaviiruse uurimist.
Dokumentide hulgas on varem avaldamata ettepanek, mille EcoHealth esitas Fauci juhitud instituudile.
EcoHealthi küsis raha projektile, kus uuriti nahkhiirtest tuleneva koroonaviiruse ohu uurimist. See hõlmas tuhandeid proove, kus teadlased puutusid kokku viirusega.
Dokumendi kohaselt rahastas Fauci instituut 2014. aastal EcoHealthi projekti 3,1 miljoni dollariga. 2019. aastal rahastamist uuendati, kuid 2020. aastal Donald Trumpi administratsioon peatas projekti rahastuse.
EcoHealth tunnistas raha küsimisel ka uuringutega seotud riske. "Välitöödel on inimestel oht puutuda kokku SARS-i või sarnaste nakkustega, kui nad töötavad koobastes," seisab ettepanekus.
Rutgersi ülikooli molekulaarbioloog Richard Ebright ütles, et dokumendid näitavad selgelt, et Fauci on Wuhani uuringute rahastamise küsimuses olnud valelik.
"Need dokumendid näitavad uuringut, mis võis viia praeguse pandeemiani," ütles mittetulundusühingu U.S. Right To Know direktor direktor Gary Ruskin.
NIAID väitis mais, et pole kunagi rahastanud geneetilisi uuringuid, mis oleksid olnud suunatud viiruse leviku parandamisele.
Fauci väitis mitu korda ka kongressis, et tema instituut ei rahastanud Wuhani labori geneetilisi uuringuid (gain-of-function research), mille raames uuriti viiruse suuremat edasikandumist, teatas New York Post.
"Fauci valetab. Mul oli õigus, kui väitsin, et tema agentuur rahastas Wuhani koroonaviiruse uuringuid," ütles vabariiklasest senaator Rand Paul pärast dokumentide avalikustamist.
Paul teatas ka, et palub justiitsministeeriumil Fauci valetamist uurida.
EcoHealthi juhib teadlane Peter Daszak, kes väidab, et koroonaviirus ei lekkinud Wuhani instituudi laborist. Daszakil on ka lähedased suhted Wuhani viroloogi Shi Zhengliga, kelle hüüdnimi on "nahkhiirenaine".
### Response:
Uute dokumentide järgi varjas Fauci Wuhani labori rahastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemalt on Kudu nullteatriga lavale toonud kaks Liiviga seotud luulelavastust ("Mind vaatas ühe lille silm") ning zenbudistlikest lugudest rituaallavastuse "...lumi just on langenud üle Yoshino küla". Minimalistlik, rituaalne, vaikust hindav lavastus "Ma tahaksin olla kui lill..." on Juhan Liivi tsüklis viimane.
1913. aasta hilissügisel alustab Juhan Liiv oma järjekordset rännakut Tartust eikuhugi. Ta astub Tartu-Valga rongi. Rongis tuleb talle palju asju meelde, seal jääb ta ka oma loomuse ja teda ümbritseva looduse üle mõtisklema. Ta saab aru, et inimesena ta ei leia vastuseid neile põletavatele küsimustele. Paraku sõidab Liiv ilma piletita ja ta tõstetakse rongist enne Valgat välja.
Muusikaline kujundus Kalev Kudu, Karl Edgar Tammi ja Kiwa, Liivi ja iseennast mängib Karl Edgar Tammi. | Liivi muuseumis esietendub Kalev Kudu lavastus Juhan Liivist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt on Kudu nullteatriga lavale toonud kaks Liiviga seotud luulelavastust ("Mind vaatas ühe lille silm") ning zenbudistlikest lugudest rituaallavastuse "...lumi just on langenud üle Yoshino küla". Minimalistlik, rituaalne, vaikust hindav lavastus "Ma tahaksin olla kui lill..." on Juhan Liivi tsüklis viimane.
1913. aasta hilissügisel alustab Juhan Liiv oma järjekordset rännakut Tartust eikuhugi. Ta astub Tartu-Valga rongi. Rongis tuleb talle palju asju meelde, seal jääb ta ka oma loomuse ja teda ümbritseva looduse üle mõtisklema. Ta saab aru, et inimesena ta ei leia vastuseid neile põletavatele küsimustele. Paraku sõidab Liiv ilma piletita ja ta tõstetakse rongist enne Valgat välja.
Muusikaline kujundus Kalev Kudu, Karl Edgar Tammi ja Kiwa, Liivi ja iseennast mängib Karl Edgar Tammi.
### Response:
Liivi muuseumis esietendub Kalev Kudu lavastus Juhan Liivist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi režissöör Michael D. Ratner jälgis Bieberi ettevalmistusi 2020. aasta aastavahetuse peoks Beverly Hiltoni katusel. See oli esimene kord, kui Bieberi toona pärast kolmeaastast pausi taas publiku ette astus.
"Esinemine ja fännidega läbi muusika suhtlemine tähendab minu jaoks palju. Eriti viimase aasta jooksul on olnud imeline jagada enda fännidega oma annet ning tuua rõõmu sellesse aega, mis on olnud väga kurb ja hirmus," ütles Bieber ise.
"Film porteerib intensiivset ja põnevat aega mu elus, kui valmistun naasema lavale," jätkas laulja. "Oma meeskonnaga kokku tulemine, erinevatest takistustest üle saamine ja väga erilise show tegemine - see kõik on seal dokumentaalis olemas."
See pole esimene kord, kui Bieber Ratneriga koostööd teeb: režissöör tegi ka 2020. aastal lauljast Youtube'i dokumentaalsarja "Justin Bieber: Seasons", mis jälgis ta elu pärast 2015. aasta albumit "Purpose", terviseprobleemidest üle saamist, pulma ja abielu Hailey Bieberiga ja Justini naasemist muusika juurde 2020. aasta albumiga "Changes".
Uus dokumentaalfilm "Justin Bieber: Our World" jõuab Amazon Prime'i 8. oktoobril. | Oktoobris jõuab vaatajateni uus dokumentaalfilm Justin Bieberist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi režissöör Michael D. Ratner jälgis Bieberi ettevalmistusi 2020. aasta aastavahetuse peoks Beverly Hiltoni katusel. See oli esimene kord, kui Bieberi toona pärast kolmeaastast pausi taas publiku ette astus.
"Esinemine ja fännidega läbi muusika suhtlemine tähendab minu jaoks palju. Eriti viimase aasta jooksul on olnud imeline jagada enda fännidega oma annet ning tuua rõõmu sellesse aega, mis on olnud väga kurb ja hirmus," ütles Bieber ise.
"Film porteerib intensiivset ja põnevat aega mu elus, kui valmistun naasema lavale," jätkas laulja. "Oma meeskonnaga kokku tulemine, erinevatest takistustest üle saamine ja väga erilise show tegemine - see kõik on seal dokumentaalis olemas."
See pole esimene kord, kui Bieber Ratneriga koostööd teeb: režissöör tegi ka 2020. aastal lauljast Youtube'i dokumentaalsarja "Justin Bieber: Seasons", mis jälgis ta elu pärast 2015. aasta albumit "Purpose", terviseprobleemidest üle saamist, pulma ja abielu Hailey Bieberiga ja Justini naasemist muusika juurde 2020. aasta albumiga "Changes".
Uus dokumentaalfilm "Justin Bieber: Our World" jõuab Amazon Prime'i 8. oktoobril.
### Response:
Oktoobris jõuab vaatajateni uus dokumentaalfilm Justin Bieberist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksandikfinaalis läheb Holland kokku A-alagrupi neljanda koha võistkonnaga, kelleks võib olla nii Belgia, Kreeka kui ka Portugal. Soome peab C-alagrupis kolmanda koha saamiseks võitma Türgit 3:0 või 3:1. Neljanda kohaga lõpetades kohtuks soome kaheksandikfinaalis tugeva Poola meeskonnaga. Samas alagrupis võitis Venemaa kindlalt 3:1 Hispaaniat.
A-alagrupis kohtusid tiitlikaitsja Serbia ning seni ainult kaotustega leppinud Kreeka. Kreeka sai Serbialt kätte ühe punkti jäädes neile alla 2:3. Serblaste parim oli nurgaründaja Pavle Peric 14 punktiga. Eelmisel EM-il neljanda koha saanud Belgia on raskes seisus, sest kaotas Ukrainale 1:3. Belgial on hetkel üks võit ning neli kaotust ja nad peavad lootma, et Kreeka võidab skooriga 3:2 Portugali. Muu tulemuse korral saab edasi Kreeka või Portugal.
B-alagrupis on eelmise EM-i finalistid sloveenid pärast esimest kaotatud mängu Tšehhile jätkanud kindlalt. Teisipäeval võideti Bulgaariat 3. Samas alagrupis jätkab Montenegro ilma ühegi võiduta. Viimase edasipääsu koha nimel võistlevad Valgevene ja Bulgaaria, kelle omavaheline leiab aset neljapäeval.
EM-i alagrupiturniiri viimased mängud peetakse 9. septemnbril. | Soome võrkpalllikoondis kaotas kodus toimuval EM-finaalturniiril Hollandile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksandikfinaalis läheb Holland kokku A-alagrupi neljanda koha võistkonnaga, kelleks võib olla nii Belgia, Kreeka kui ka Portugal. Soome peab C-alagrupis kolmanda koha saamiseks võitma Türgit 3:0 või 3:1. Neljanda kohaga lõpetades kohtuks soome kaheksandikfinaalis tugeva Poola meeskonnaga. Samas alagrupis võitis Venemaa kindlalt 3:1 Hispaaniat.
A-alagrupis kohtusid tiitlikaitsja Serbia ning seni ainult kaotustega leppinud Kreeka. Kreeka sai Serbialt kätte ühe punkti jäädes neile alla 2:3. Serblaste parim oli nurgaründaja Pavle Peric 14 punktiga. Eelmisel EM-il neljanda koha saanud Belgia on raskes seisus, sest kaotas Ukrainale 1:3. Belgial on hetkel üks võit ning neli kaotust ja nad peavad lootma, et Kreeka võidab skooriga 3:2 Portugali. Muu tulemuse korral saab edasi Kreeka või Portugal.
B-alagrupis on eelmise EM-i finalistid sloveenid pärast esimest kaotatud mängu Tšehhile jätkanud kindlalt. Teisipäeval võideti Bulgaariat 3. Samas alagrupis jätkab Montenegro ilma ühegi võiduta. Viimase edasipääsu koha nimel võistlevad Valgevene ja Bulgaaria, kelle omavaheline leiab aset neljapäeval.
EM-i alagrupiturniiri viimased mängud peetakse 9. septemnbril.
### Response:
Soome võrkpalllikoondis kaotas kodus toimuval EM-finaalturniiril Hollandile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes 30. augusti seisuga püsis R Lõuna ja Lääne regioonides eelmise nädalaga sarnasel tasemel, vastavalt 1,1 ja 1,0. R langes Põhja regioonis (1,2-lt 1,08-le) ja Ida regioonis (1,8-lt 1,05-le).
R langus toimus noorte inimeste arvelt, aga kuna sellest nädalast alustavad rohkem tööd ka huviringid, võib oodata terviseameti hinnangul ka uuel nädalal haigestumuse kasvu.
Viimase 14 päeva haigestumus vähenes Hiiumaal ja Saaremaal. Ida- Virumaal, Järvamaal, Raplamaal, Valgamaal ja Võrumaal püsis haigestumus stabiilsena. Muudes maakondades haigestumus kasvas.
Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Lõuna-Eesti maakonnad: Võrumaa (917,7/100 000 inimese kohta), Valgamaa (758,8/100 000 inimese kohta), Põlvamaa (981,9/100 000 inimese kohta) ja Viljandimaa (615,2/100 000 inimese kohta).
Epideemiline levik on olnud viimasel kuul Lõuna ja Lääne regioonis. Jätkuvas kasvus on haigestumine Viljandimaal (31,5 protsenti) ja Läänemaal (45,1 protsenti), Põlvamaal (26 protsenti) ja Jõgevamaal (27,6 protsenti). Muudes maakondades oli haigestumuse kasv 10–13 protsendi piires.
Eelmisel nädalal kasvas märgatavalt haigestumine üle 60-aastaste hulgas. Vanusrühmas 70–75 kasvas haigestunute arv 69 protsendi võrra, vanusrühmas 65–69 ca 16 protsendi võrra. Haigestunute arv 0–4- ja 15–9-aastaste seas on vähenenud.
Suurenes nakatumine hoolekandeasutustes
Terviseameti epiidülevaade. Autor/allikas: Terviseamet
Nakkuse välismaal said eelmisel nädalal 4,4 protsenti juhtudest, perekonnas 39,6 protsenti, tööl (sh laste- ja õppeasutuse töötajad) 9,4 protsenti, tutvusringis 5,7 protsenti, meelelahutuse- jm üritustes 1,8 protsenti, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses 5,6 protsenti, lasteasutustes ja koolides 2,2 protsenti ning mujal 6,4 protsenti juhtudest.
Suurenes nakatumine tervishoiu- ja hoolekandeasutuses (kolmelt protsendilt 5,6-le), tööl (5,9-lt 9,4-le) ning lasteasutustes ja koolides (1,8-lt 2,2-le). Vähenes nakatumine reisimisel (6,4-lt 4,4-le) ja meelelahutuse- jm üritustes (3,3-lt 1,8-le). Ei muutunud nakatunute osakaal pereringis, tutvusringis ja mujal.
Eelmisel nädalal oli aktiivseid koldeid kokku 64 (nädal varem 56). Vähenema on hakanud mitmesuguste ürituste (festivalid, meelelahutus, sünnipäevad, laagrid jm) ja ühistegevustega seotud kollete osakaal. Suurenema on hakanud hoolekande ja lasteasutuste ning töökohtade kollete osatähtsus.
Õpetaja nakatas koolis õpilased
5. septembri seisuga on terviseametis jälgimisel kaheksa hoolekandeasutuse kollet (nädal varem neli). Eelmisel nädalal lisandus ka üks kolle tervishoiuasutustesse - Valga haigla, kus on nakatunuid kokku 11.
Lasteasutustes on nakatunuid tuvastatud valdavalt koolieelsetes asutustes, õppeasutustes on kolle tuvastatud ühes Põhja regioonis asuvas koolis. 5. septembri seisuga on seal nakatunud kaheksa õpilast. Nakkus selles koolis sai alguse õpetajalt.
Reisimisega seotud haigusjuhud
Terviseameti epiidülevaade. Autor/allikas: Terviseamet
Möödunud nädalal registreeriti 103 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 4,4 protsenti haigusjuhtudest. Sisse toodud juhtude osakaal langeb.
Sisse toodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 20 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Soomes (21), Türgis (19) ja Venemaal (19).
Vaktsineerimistempo aeglustub
Eelmisel nädalal manustati 23 621 doosi vaktsiini, seda on ligi 18 protsenti vähem kui üle-eelmisel nädalal (28 754 doosi).
Täielikult vaktsineeritud inimeste osakaal kasvas nädalaga 2,53 protsenti, manustatud dooside koguarv kasvas 1,87 protsenti.
Eelmisel nädalal olid haigestunutest 67 protsenti ning hospitaliseeritutest 78 protsenti vaktsineerimata isikud.
Terviseameti epiidülevaade. Autor/allikas: Terviseamet | Nakatamiskordaja langes kogu Eestis 1,05-le | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes 30. augusti seisuga püsis R Lõuna ja Lääne regioonides eelmise nädalaga sarnasel tasemel, vastavalt 1,1 ja 1,0. R langes Põhja regioonis (1,2-lt 1,08-le) ja Ida regioonis (1,8-lt 1,05-le).
R langus toimus noorte inimeste arvelt, aga kuna sellest nädalast alustavad rohkem tööd ka huviringid, võib oodata terviseameti hinnangul ka uuel nädalal haigestumuse kasvu.
Viimase 14 päeva haigestumus vähenes Hiiumaal ja Saaremaal. Ida- Virumaal, Järvamaal, Raplamaal, Valgamaal ja Võrumaal püsis haigestumus stabiilsena. Muudes maakondades haigestumus kasvas.
Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Lõuna-Eesti maakonnad: Võrumaa (917,7/100 000 inimese kohta), Valgamaa (758,8/100 000 inimese kohta), Põlvamaa (981,9/100 000 inimese kohta) ja Viljandimaa (615,2/100 000 inimese kohta).
Epideemiline levik on olnud viimasel kuul Lõuna ja Lääne regioonis. Jätkuvas kasvus on haigestumine Viljandimaal (31,5 protsenti) ja Läänemaal (45,1 protsenti), Põlvamaal (26 protsenti) ja Jõgevamaal (27,6 protsenti). Muudes maakondades oli haigestumuse kasv 10–13 protsendi piires.
Eelmisel nädalal kasvas märgatavalt haigestumine üle 60-aastaste hulgas. Vanusrühmas 70–75 kasvas haigestunute arv 69 protsendi võrra, vanusrühmas 65–69 ca 16 protsendi võrra. Haigestunute arv 0–4- ja 15–9-aastaste seas on vähenenud.
Suurenes nakatumine hoolekandeasutustes
Terviseameti epiidülevaade. Autor/allikas: Terviseamet
Nakkuse välismaal said eelmisel nädalal 4,4 protsenti juhtudest, perekonnas 39,6 protsenti, tööl (sh laste- ja õppeasutuse töötajad) 9,4 protsenti, tutvusringis 5,7 protsenti, meelelahutuse- jm üritustes 1,8 protsenti, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses 5,6 protsenti, lasteasutustes ja koolides 2,2 protsenti ning mujal 6,4 protsenti juhtudest.
Suurenes nakatumine tervishoiu- ja hoolekandeasutuses (kolmelt protsendilt 5,6-le), tööl (5,9-lt 9,4-le) ning lasteasutustes ja koolides (1,8-lt 2,2-le). Vähenes nakatumine reisimisel (6,4-lt 4,4-le) ja meelelahutuse- jm üritustes (3,3-lt 1,8-le). Ei muutunud nakatunute osakaal pereringis, tutvusringis ja mujal.
Eelmisel nädalal oli aktiivseid koldeid kokku 64 (nädal varem 56). Vähenema on hakanud mitmesuguste ürituste (festivalid, meelelahutus, sünnipäevad, laagrid jm) ja ühistegevustega seotud kollete osakaal. Suurenema on hakanud hoolekande ja lasteasutuste ning töökohtade kollete osatähtsus.
Õpetaja nakatas koolis õpilased
5. septembri seisuga on terviseametis jälgimisel kaheksa hoolekandeasutuse kollet (nädal varem neli). Eelmisel nädalal lisandus ka üks kolle tervishoiuasutustesse - Valga haigla, kus on nakatunuid kokku 11.
Lasteasutustes on nakatunuid tuvastatud valdavalt koolieelsetes asutustes, õppeasutustes on kolle tuvastatud ühes Põhja regioonis asuvas koolis. 5. septembri seisuga on seal nakatunud kaheksa õpilast. Nakkus selles koolis sai alguse õpetajalt.
Reisimisega seotud haigusjuhud
Terviseameti epiidülevaade. Autor/allikas: Terviseamet
Möödunud nädalal registreeriti 103 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 4,4 protsenti haigusjuhtudest. Sisse toodud juhtude osakaal langeb.
Sisse toodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 20 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Soomes (21), Türgis (19) ja Venemaal (19).
Vaktsineerimistempo aeglustub
Eelmisel nädalal manustati 23 621 doosi vaktsiini, seda on ligi 18 protsenti vähem kui üle-eelmisel nädalal (28 754 doosi).
Täielikult vaktsineeritud inimeste osakaal kasvas nädalaga 2,53 protsenti, manustatud dooside koguarv kasvas 1,87 protsenti.
Eelmisel nädalal olid haigestunutest 67 protsenti ning hospitaliseeritutest 78 protsenti vaktsineerimata isikud.
Terviseameti epiidülevaade. Autor/allikas: Terviseamet
### Response:
Nakatamiskordaja langes kogu Eestis 1,05-le |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu on Hunt treenimas NFL klubi Chicago Bearsi juures. Lisaks Hundile on klubi juures treenimas ka Damion Square ja Josh Mauro, kes on samuti kaitsemängijad.
Klubi otsib uusi kaitsemängijaid, sest Bearsi tagaliin on õhuke ning lisaks peab kaitseliinis tegutsev Mario Edwards Jr. jätma NFL-i reeglite rikkumise tõttu kaks esimest mängu vahele.
NFL-i põhihooaeg stardib sellel nädalal. | Margus Hunt treenib Chicago Bearsiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu on Hunt treenimas NFL klubi Chicago Bearsi juures. Lisaks Hundile on klubi juures treenimas ka Damion Square ja Josh Mauro, kes on samuti kaitsemängijad.
Klubi otsib uusi kaitsemängijaid, sest Bearsi tagaliin on õhuke ning lisaks peab kaitseliinis tegutsev Mario Edwards Jr. jätma NFL-i reeglite rikkumise tõttu kaks esimest mängu vahele.
NFL-i põhihooaeg stardib sellel nädalal.
### Response:
Margus Hunt treenib Chicago Bearsiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna Postimees Grupp toetab Estonia huku alternatiivset uurimist nii rahaliselt kui ka sisuliselt, siis kas olete enda jaoks läbi mõelnud, kuidas Postimees tagab selle, et ka see riiklik uurimine, mis parasjagu käib, leiaks Postimehes õiglast kajastust. Alternatiivse uurimise juht Margus Kurm on ju öelnud, et ta ei usalda seda riiklikku uurimist.
(Naerab.) Postimees oli see ainus Eesti meediamaja, mis oli kaasas ka Rene Arikase ohutusjuurdluskeskuse korraldatud ekspeditsioonil, eeluuringutel laeva EVA-316 pardal. Meie foto- ja videoajakirjanik Madis Veltmann oli püsivalt sellel ekspeditsioonil ja loomulikult oleme me väga huvitatud sellest, missugune on ohutusjuurdluskeskuse tegevus ja nende uuringu tulemused. Aga mulle tundub, et me oleme ainus meediamaja, kes selle teema vastu on päris tõsiselt huvi tundnud ja sellepärast me tahame olla kaasas ka sellel ekspeditsioonil, mida korraldab endine prokurör Margus Kurm koos hukkunute omaste organisatsioonidega. Nii et Postimees on kajastaja, erapooletu vaatleja, meie ajakirjanikud on kõik üheselt aru saanud, et nad teevad seal ajakirjanduslikku tööd. Kui seal läheb midagi vussi, siis me sellest kirjutame ja kui seal juhtub midagi ootamatut, siis kirjutame. Nii et Postimees on saatnud sinna oma ajakirjanikud, mitte kuidagi teistmoodi.
Ja veel. Meediaõiguste müügi kaudu selliste ettevõtmiste rahastamine – eraõiguslike ekspeditsioonide või uuringute rahastamine – on maailmas päris tavaline. Seda siis Postimees Grupp äriühinguna on otsustanud ka teha. Tegemist ei ole mingisuguse ideoloogilise toetusega ainult sellele ühele uurimisekspeditsioonile – me tahaks teada, mis toimub ja mis välja tuleb. See on põhjus, miks me sellega kaasas oleme.
Kas see siis tähendab, et te olete ka selles paadis, et te ei usalda seda ametlikku juurdlust, et otsustasite raha alla panna veel erauuringule?
(Naerab.) No vaadake, küsimus ei ole usaldamises, vaid küsimus on selles, et kui toimuvad erinevad uuringud, siis Eesti rahval ja inimestel üleüldiselt on õigus neist tegevustest teada. Ja siia ma paneksingi punkti. Ei ole mingisugust erilist põhjust üldse seda usaldamise kategooriat siin mängu tuua. Ma arvan, et Rene Arikas koos oma nüüd loodetavasti kokku saadud meeskonnaga väärib igati austust ja tema tegevus ka samamoodi – õiglast ja erapooletut kajastamist Eesti rahva jaoks.
Kas iseenesest see meediaõiguste müük võiks katta osaliselt – ilmselt mitte täielikult – ka neid kulusid, mis ekspeditsiooni peale lähevad (800 000 eurot – toim)?
No niimoodi ju äriühing saabki ainult toimetada. Mõte on selles, et tegemist on Eesti inimestele huvi pakkuva ja maailma inimestele huvi pakkuva teemaga. See on üks suur katastroof olnud nii meie inimeste jaoks kui ka Rootsi inimeste jaoks ja on puudutanud ka mind lähedalt, ka mind isiklikult näiteks, kuigi see vast ei ole nii tähtis. Tuleme tagasi selle teie küsimuse juurde – loomulikult on see viis, kuidas selliseid ekspeditsioone rahastatakse, ega muud ei olegi öelda selle kohta.
Aga kas siin mingit huvide konflikti olukorda ei või tekkida, et teil on ootus, et sealt tuleb ekspeditsioonimaterjali...
No veel kord, Postimees ei ole selle ekspeditsiooni korraldaja. Postimees ei ole püstitanud ka uurimisküsimusi, Postimees jälgib seda tegevust ajakirjanduslikult. Niisamuti ka meie Duo Meedia ajakirjanikud Kuku raadiost, Kanal 2-st jne. Meil ei ole mingisugust agendat ajalehena, et seal on nüüd niipidi või naapidi, eks ole. Meie tahame teada, milliste argumentidega, uute leidudega või ka vanu kinnitavate leidudega tuleb välja siis selle ekspeditsiooni meeskond. Ootame samamoodi põnevusega nagu kõik teised.
Aga kui need kinnitavad ametliku uurimise tulemusi, siis äkki ei edene ka meediaõiguste müük?
(Naerab.) Ärge teie selle pärast muretsege, meil on oma juhatused ja nõukogud ja finantsjuhid, kes neid asju arvutavad. Ärge selle pärast muretsege nii väga.
Te ise seda ekspeditsiooni ei korralda, vaid olete ajakirjanikena kaasas, seda omalt poolt rahastades. Kas selline versioon oli ka laual, et ise siis juba korraldada ka see ekspeditsioon – need laevad ja kaamerad ja uurimistööd, olla ise seal n-ö joa juures?
Öelge mulle korra üle, te olete ERR-ist, eks? Ma arvan, et ühelgi meediamajal ei ole uurimislaevastikku, ei ole püsivalt palgal mereteadlasi, tuukreid jne. Praegusel juhul on see, jah nii, et nii nagu oli see riikidevaheline eeluuringureis uurimislaevaga EVA-316, nii on ka järgmine ekspeditsioon, ja me oleme mõlemal kaasas. Me tunneme huvi, mis juhtub, vaatame avatud silmadega ringi.
Aga mis siis saab, kui sealt tulevad erinevad järeldused?
Erinevatest kohtadest erinevad järeldused? No sellisel juhul on ju kogu Eesti ühiskond või avalikkus probleemi ees, kuidas hinnata nende tõendite kvaliteeti ja see on juba vaidluse järgmine samm, järgmine vaidlus avalikkuse ees. Täiesti võimalik, et seal mingisuguste üksikasjade või ka kogu loo puhul on järeldused erinevad. Aga me ju ei tea ka veel seda, millistele tulemustele on jõudnud ohutusjuurdluskeskus oma rahvusvaheliste partneritega oma eeluuringute tulemusel. Me teame alguses natukene, aga mõne aja pärast tulevad nad alles oma raportiga välja. Nii et ei tasu ajast ette tormata.
Kuivõrd te üht rahastate, aga teist ei rahasta ja jälgite mõlemat, siis mis te teete, kui on erinevad järeldused?
Milles on erinevused? Üht rahastame me maksumaksjatena kõik, teises kohas on teistsugune finantseerimisarhitektuur kokku pandud, ja selles ei ole midagi ebatavalist. Me tahame näha, mida see ekspeditsioon teeb seal, ja seda me vaatame ja jutustame teile ja teistele Eesti inimestele edasi. | Postimees Estonia huku uurimise rahastamises huvide konflikti ei näe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Postimees Grupp toetab Estonia huku alternatiivset uurimist nii rahaliselt kui ka sisuliselt, siis kas olete enda jaoks läbi mõelnud, kuidas Postimees tagab selle, et ka see riiklik uurimine, mis parasjagu käib, leiaks Postimehes õiglast kajastust. Alternatiivse uurimise juht Margus Kurm on ju öelnud, et ta ei usalda seda riiklikku uurimist.
(Naerab.) Postimees oli see ainus Eesti meediamaja, mis oli kaasas ka Rene Arikase ohutusjuurdluskeskuse korraldatud ekspeditsioonil, eeluuringutel laeva EVA-316 pardal. Meie foto- ja videoajakirjanik Madis Veltmann oli püsivalt sellel ekspeditsioonil ja loomulikult oleme me väga huvitatud sellest, missugune on ohutusjuurdluskeskuse tegevus ja nende uuringu tulemused. Aga mulle tundub, et me oleme ainus meediamaja, kes selle teema vastu on päris tõsiselt huvi tundnud ja sellepärast me tahame olla kaasas ka sellel ekspeditsioonil, mida korraldab endine prokurör Margus Kurm koos hukkunute omaste organisatsioonidega. Nii et Postimees on kajastaja, erapooletu vaatleja, meie ajakirjanikud on kõik üheselt aru saanud, et nad teevad seal ajakirjanduslikku tööd. Kui seal läheb midagi vussi, siis me sellest kirjutame ja kui seal juhtub midagi ootamatut, siis kirjutame. Nii et Postimees on saatnud sinna oma ajakirjanikud, mitte kuidagi teistmoodi.
Ja veel. Meediaõiguste müügi kaudu selliste ettevõtmiste rahastamine – eraõiguslike ekspeditsioonide või uuringute rahastamine – on maailmas päris tavaline. Seda siis Postimees Grupp äriühinguna on otsustanud ka teha. Tegemist ei ole mingisuguse ideoloogilise toetusega ainult sellele ühele uurimisekspeditsioonile – me tahaks teada, mis toimub ja mis välja tuleb. See on põhjus, miks me sellega kaasas oleme.
Kas see siis tähendab, et te olete ka selles paadis, et te ei usalda seda ametlikku juurdlust, et otsustasite raha alla panna veel erauuringule?
(Naerab.) No vaadake, küsimus ei ole usaldamises, vaid küsimus on selles, et kui toimuvad erinevad uuringud, siis Eesti rahval ja inimestel üleüldiselt on õigus neist tegevustest teada. Ja siia ma paneksingi punkti. Ei ole mingisugust erilist põhjust üldse seda usaldamise kategooriat siin mängu tuua. Ma arvan, et Rene Arikas koos oma nüüd loodetavasti kokku saadud meeskonnaga väärib igati austust ja tema tegevus ka samamoodi – õiglast ja erapooletut kajastamist Eesti rahva jaoks.
Kas iseenesest see meediaõiguste müük võiks katta osaliselt – ilmselt mitte täielikult – ka neid kulusid, mis ekspeditsiooni peale lähevad (800 000 eurot – toim)?
No niimoodi ju äriühing saabki ainult toimetada. Mõte on selles, et tegemist on Eesti inimestele huvi pakkuva ja maailma inimestele huvi pakkuva teemaga. See on üks suur katastroof olnud nii meie inimeste jaoks kui ka Rootsi inimeste jaoks ja on puudutanud ka mind lähedalt, ka mind isiklikult näiteks, kuigi see vast ei ole nii tähtis. Tuleme tagasi selle teie küsimuse juurde – loomulikult on see viis, kuidas selliseid ekspeditsioone rahastatakse, ega muud ei olegi öelda selle kohta.
Aga kas siin mingit huvide konflikti olukorda ei või tekkida, et teil on ootus, et sealt tuleb ekspeditsioonimaterjali...
No veel kord, Postimees ei ole selle ekspeditsiooni korraldaja. Postimees ei ole püstitanud ka uurimisküsimusi, Postimees jälgib seda tegevust ajakirjanduslikult. Niisamuti ka meie Duo Meedia ajakirjanikud Kuku raadiost, Kanal 2-st jne. Meil ei ole mingisugust agendat ajalehena, et seal on nüüd niipidi või naapidi, eks ole. Meie tahame teada, milliste argumentidega, uute leidudega või ka vanu kinnitavate leidudega tuleb välja siis selle ekspeditsiooni meeskond. Ootame samamoodi põnevusega nagu kõik teised.
Aga kui need kinnitavad ametliku uurimise tulemusi, siis äkki ei edene ka meediaõiguste müük?
(Naerab.) Ärge teie selle pärast muretsege, meil on oma juhatused ja nõukogud ja finantsjuhid, kes neid asju arvutavad. Ärge selle pärast muretsege nii väga.
Te ise seda ekspeditsiooni ei korralda, vaid olete ajakirjanikena kaasas, seda omalt poolt rahastades. Kas selline versioon oli ka laual, et ise siis juba korraldada ka see ekspeditsioon – need laevad ja kaamerad ja uurimistööd, olla ise seal n-ö joa juures?
Öelge mulle korra üle, te olete ERR-ist, eks? Ma arvan, et ühelgi meediamajal ei ole uurimislaevastikku, ei ole püsivalt palgal mereteadlasi, tuukreid jne. Praegusel juhul on see, jah nii, et nii nagu oli see riikidevaheline eeluuringureis uurimislaevaga EVA-316, nii on ka järgmine ekspeditsioon, ja me oleme mõlemal kaasas. Me tunneme huvi, mis juhtub, vaatame avatud silmadega ringi.
Aga mis siis saab, kui sealt tulevad erinevad järeldused?
Erinevatest kohtadest erinevad järeldused? No sellisel juhul on ju kogu Eesti ühiskond või avalikkus probleemi ees, kuidas hinnata nende tõendite kvaliteeti ja see on juba vaidluse järgmine samm, järgmine vaidlus avalikkuse ees. Täiesti võimalik, et seal mingisuguste üksikasjade või ka kogu loo puhul on järeldused erinevad. Aga me ju ei tea ka veel seda, millistele tulemustele on jõudnud ohutusjuurdluskeskus oma rahvusvaheliste partneritega oma eeluuringute tulemusel. Me teame alguses natukene, aga mõne aja pärast tulevad nad alles oma raportiga välja. Nii et ei tasu ajast ette tormata.
Kuivõrd te üht rahastate, aga teist ei rahasta ja jälgite mõlemat, siis mis te teete, kui on erinevad järeldused?
Milles on erinevused? Üht rahastame me maksumaksjatena kõik, teises kohas on teistsugune finantseerimisarhitektuur kokku pandud, ja selles ei ole midagi ebatavalist. Me tahame näha, mida see ekspeditsioon teeb seal, ja seda me vaatame ja jutustame teile ja teistele Eesti inimestele edasi.
### Response:
Postimees Estonia huku uurimise rahastamises huvide konflikti ei näe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjandusõhtul pealkirjaga "Meie sajand. AK + KMS / 50:50" esitletakse raamatuid "66 luuletust 22 tüdrukule" ja "Irdtriiv", muusikat pakuvad Andres Roots ja Kivi Larmola. Lisaks avatakse kirjanike maja musta laega saalis Asko Künnapi graafikanäitus "Minu riik".
"Kirjanduslik kolmapäev" on Eesti Kirjanike Liidu traditsiooniline sündmustesari, mis sai alguse juba 1960. aastatel. Eesti taasiseseisvumise järel langes see mõneks ajaks varjusurma ja taaselustati 1997. aasta sügisel, kui kirjanike liit tähistas 75 aasta juubelit.
Hooaja avaüritus "Meie sajand. AK + KMS / 50:50" toimub 8. septembril kell 18 Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis. | Kirjanduslike kolmapäevade hooaja avavad Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjandusõhtul pealkirjaga "Meie sajand. AK + KMS / 50:50" esitletakse raamatuid "66 luuletust 22 tüdrukule" ja "Irdtriiv", muusikat pakuvad Andres Roots ja Kivi Larmola. Lisaks avatakse kirjanike maja musta laega saalis Asko Künnapi graafikanäitus "Minu riik".
"Kirjanduslik kolmapäev" on Eesti Kirjanike Liidu traditsiooniline sündmustesari, mis sai alguse juba 1960. aastatel. Eesti taasiseseisvumise järel langes see mõneks ajaks varjusurma ja taaselustati 1997. aasta sügisel, kui kirjanike liit tähistas 75 aasta juubelit.
Hooaja avaüritus "Meie sajand. AK + KMS / 50:50" toimub 8. septembril kell 18 Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis.
### Response:
Kirjanduslike kolmapäevade hooaja avavad Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Fieldist saab Fordi kõrgtehnoloogia eest vastutav ametnik. Field hakkab Fordis juhtima järgmise põlvkonna internetipõhiste autoplatvormide väljatöötamist ja allub otse tegevjuhile Jim Farleyle," teatas teisipäeval USA autotootja.
Field liitus Apple'iga 2018. aastal. Varem töötas ta Elon Muski juhitud Teslas.
"See on löök Apple'i ambitsioonidele autoturule sisenemisel. Fordi jaoks on see aga otsustava tähtsusega edusamm," ütles investeerimisfirma Wedbush analüütik Dan Ives.
Apple alustas isesõitva auto projekti 2014. aastal. Sel aastal lahkusid projektist veel mitmed tähtsad arendajad.
"Ford on väga huvitatud Fieldi teadmistest, nad tahavad muutuda rohkem suurte tehnoloogiafirmade sarnaseks," ütles konsultatsioonifirma Gartner analüütik Mike Ramsey.
Väidetavalt järgib Apple'i autoprojekt Tesla strateegiat, kus tahetakse turule tuua autonoomsete võimalustega elektrisõidukeid. | Apple'i autoprojekti juht liitus Fordiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Fieldist saab Fordi kõrgtehnoloogia eest vastutav ametnik. Field hakkab Fordis juhtima järgmise põlvkonna internetipõhiste autoplatvormide väljatöötamist ja allub otse tegevjuhile Jim Farleyle," teatas teisipäeval USA autotootja.
Field liitus Apple'iga 2018. aastal. Varem töötas ta Elon Muski juhitud Teslas.
"See on löök Apple'i ambitsioonidele autoturule sisenemisel. Fordi jaoks on see aga otsustava tähtsusega edusamm," ütles investeerimisfirma Wedbush analüütik Dan Ives.
Apple alustas isesõitva auto projekti 2014. aastal. Sel aastal lahkusid projektist veel mitmed tähtsad arendajad.
"Ford on väga huvitatud Fieldi teadmistest, nad tahavad muutuda rohkem suurte tehnoloogiafirmade sarnaseks," ütles konsultatsioonifirma Gartner analüütik Mike Ramsey.
Väidetavalt järgib Apple'i autoprojekt Tesla strateegiat, kus tahetakse turule tuua autonoomsete võimalustega elektrisõidukeid.
### Response:
Apple'i autoprojekti juht liitus Fordiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese kollektsiooni moodustavad autori fotod ja videod skulptuurist "Sfäär-20", mis on esimesel koroonapiirangute ja -sulgemiste perioodil loodud teos, mille kontseptsiooni sisse kuulus ka selle hävitamine autori poolt. Teosest ongi seetõttu säilinud vaid pildid ja videod.
"See oli hetk, kus maailm oli paanikas ja reageeris viirusele keeldude ja käskudega, tundsin, et minu ainuke võimalus sellest ärevusest vabaneda on põgeneda metsa," kinnitas Kikkas ja lisas, et pani selle teose sisse oma ärevuse ja tunded kogu tolle hetke viltu vajunud maailmast. "Ühtlase viis see mind otsuseni, et nendest tunnetest vabanemiseks peab see teos ka hävinema."
Kaupo Kikkas on fotokunstnik, kes tegutseb ka audiovisuaalse- ja installatsioonikunstiga. Enim on tähelepanu pälvinud tema portreed muusikutest ja heliloojatest. | Kaupo Kikkas avas oma esimese NFT krüptokunsti kollektsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese kollektsiooni moodustavad autori fotod ja videod skulptuurist "Sfäär-20", mis on esimesel koroonapiirangute ja -sulgemiste perioodil loodud teos, mille kontseptsiooni sisse kuulus ka selle hävitamine autori poolt. Teosest ongi seetõttu säilinud vaid pildid ja videod.
"See oli hetk, kus maailm oli paanikas ja reageeris viirusele keeldude ja käskudega, tundsin, et minu ainuke võimalus sellest ärevusest vabaneda on põgeneda metsa," kinnitas Kikkas ja lisas, et pani selle teose sisse oma ärevuse ja tunded kogu tolle hetke viltu vajunud maailmast. "Ühtlase viis see mind otsuseni, et nendest tunnetest vabanemiseks peab see teos ka hävinema."
Kaupo Kikkas on fotokunstnik, kes tegutseb ka audiovisuaalse- ja installatsioonikunstiga. Enim on tähelepanu pälvinud tema portreed muusikutest ja heliloojatest.
### Response:
Kaupo Kikkas avas oma esimese NFT krüptokunsti kollektsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Katsuta ajutine kaardilugeja Keaton Williams pidi perekondliku hädaolukorra tõttu koju naasma.
Williams asendas Katsuta kaardilugejat Dan Barritit, kes vigastas Rally Estonia esimesel päeval selga ning ei ole veel paranenud. Nii kiiresti ei leitud Williamsile enam asendust ja Katsutal ei ole võimalik Kreekas startida.
Unfortunately @TakamotoKatsuta and @KeatonWilliams_ will not start the Acropolis Rally after Keaton had to return home because of a family emergency.
It was not possible to bring in another co-driver at this late stage, so the decision was made to not take part in the rally. pic.twitter.com/Aj1Ykx1t5l
— Toyota GAZOO Racing WRT (@TGR_WRC) September 8, 2021 | Katsuta Kreekas ei stardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Katsuta ajutine kaardilugeja Keaton Williams pidi perekondliku hädaolukorra tõttu koju naasma.
Williams asendas Katsuta kaardilugejat Dan Barritit, kes vigastas Rally Estonia esimesel päeval selga ning ei ole veel paranenud. Nii kiiresti ei leitud Williamsile enam asendust ja Katsutal ei ole võimalik Kreekas startida.
Unfortunately @TakamotoKatsuta and @KeatonWilliams_ will not start the Acropolis Rally after Keaton had to return home because of a family emergency.
It was not possible to bring in another co-driver at this late stage, so the decision was made to not take part in the rally. pic.twitter.com/Aj1Ykx1t5l
— Toyota GAZOO Racing WRT (@TGR_WRC) September 8, 2021
### Response:
Katsuta Kreekas ei stardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna fotokuu annab satelliitprogrammi valikukomisjoni otsusel esmakordselt välja kaks 500 euro suurust stipendiumit projektide teostamiseks. Sel aastal on stipendiumi saajateks produktsiooniplatvormi Reskript kunstnikke ja publikut ühendav kohtumisteseeria "Artist Walk" ning kunstnik Alina Belishkina kohalikku kogukonda kaasav töötuba Lasnamäel.
Produktsiooniplatvormi Reskript algatus annab biennaali publikule võimaluse kohtuda satelliitprogrammi kunstnikega privaatsetel stsenaariumitel põhinevatel jalutuskäikudel, mis toetavad kunstnike lugude esilepääsemist ning loovad eeldused kunstnike ja publiku vahelisteks intellektuaalseteks mõttevahetusteks. Vene kunstniku ja kuraatori Alina Belishkina töötuba Lindakivi kultuurikeskuses võtab koostöös Lasnamäe piirkonna vanemaealiste elanikega vaatluse alla Perestroika-aegsete muutustega seotud meeleolud, kasutades selleks muusikat kui toonase läänestumise protsessi üht käivitajat.
Tallinna fotokuu satelliitprogrammi stipendiumite eesmärk on toetada protsessipõhiseid projekte, mis tuginevad publiku aktiivsel osalusel ning peavad oluliseks koosveedetud aega, kontaktide ja dialoogi loomist. Satelliitprogramm täiendab biennaali põhiprogrammi, tõstes esile kohalikke algatusi ja kogukondi.
Tallinna Fotokuu '21 satelliitprogrammi valikukomisjoni kuulusid Aleksander Tsapov (Müürileht), Reimo Võsa-Tangsoo (Fotokunstnike ühendus Foku, EKA fotograafia osakond) ning biennaali meeskonna poolt Kulla Laas, Merilin Talumaa, Anastassia Dratšova ja Madli Ehasalu. Valikuprotsessi juures peeti oluliseks kohaliku fotokogukonna kaasamist ja kaasaegse kunsti vahenditega ühiskondlike vaatenurkade paljususe väljatoomist. | Tallinna fotokuu satelliitprogrammi raames anti välja kaks stipendiumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna fotokuu annab satelliitprogrammi valikukomisjoni otsusel esmakordselt välja kaks 500 euro suurust stipendiumit projektide teostamiseks. Sel aastal on stipendiumi saajateks produktsiooniplatvormi Reskript kunstnikke ja publikut ühendav kohtumisteseeria "Artist Walk" ning kunstnik Alina Belishkina kohalikku kogukonda kaasav töötuba Lasnamäel.
Produktsiooniplatvormi Reskript algatus annab biennaali publikule võimaluse kohtuda satelliitprogrammi kunstnikega privaatsetel stsenaariumitel põhinevatel jalutuskäikudel, mis toetavad kunstnike lugude esilepääsemist ning loovad eeldused kunstnike ja publiku vahelisteks intellektuaalseteks mõttevahetusteks. Vene kunstniku ja kuraatori Alina Belishkina töötuba Lindakivi kultuurikeskuses võtab koostöös Lasnamäe piirkonna vanemaealiste elanikega vaatluse alla Perestroika-aegsete muutustega seotud meeleolud, kasutades selleks muusikat kui toonase läänestumise protsessi üht käivitajat.
Tallinna fotokuu satelliitprogrammi stipendiumite eesmärk on toetada protsessipõhiseid projekte, mis tuginevad publiku aktiivsel osalusel ning peavad oluliseks koosveedetud aega, kontaktide ja dialoogi loomist. Satelliitprogramm täiendab biennaali põhiprogrammi, tõstes esile kohalikke algatusi ja kogukondi.
Tallinna Fotokuu '21 satelliitprogrammi valikukomisjoni kuulusid Aleksander Tsapov (Müürileht), Reimo Võsa-Tangsoo (Fotokunstnike ühendus Foku, EKA fotograafia osakond) ning biennaali meeskonna poolt Kulla Laas, Merilin Talumaa, Anastassia Dratšova ja Madli Ehasalu. Valikuprotsessi juures peeti oluliseks kohaliku fotokogukonna kaasamist ja kaasaegse kunsti vahenditega ühiskondlike vaatenurkade paljususe väljatoomist.
### Response:
Tallinna fotokuu satelliitprogrammi raames anti välja kaks stipendiumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aasta teatrielu kajastades ei saa mööda koroonaviirusest ja eriolukorrast ning sellega seoses ka voogteatri esiletõusust. Eriolukorrast teatris loovad ülevaate Kinoteatri produtsent Paul Piik, Ugala teatri juht Garmen Tabor, Eesti Draamateatri juht Rein Oja ja Tartu Uue Teatri produtsent Maarja Mänd. Voogteatrit kui uut nähtust Eesti teatripildis analüüsib Saara Liis Jõerand ning elektroni esimesest aastast kirjutavad Taavet Jansen ja Andrus Laansalu. Luule Epner annab ülevaate Von Krahli teatri uuest tulemisest, Ott Karulin etenduskunsti võimumängudest ning Heili Einasto tantsuteatri arengust kombinaat- ja projektiteatri raamistikus.
"Teatrielus 2020" on fookuses ka väikelinnateatrite argipäev: Karin Allik uurib elu Ugalas ja Heidi Aadma Rakvere Teatris. Uue autorina debüteerib "Teatrielus" Marta-Liisa Talvet, kes jagab oma mõtteid nüüdisooperist. Madli Pesti sulest pärineb teatrikunstnik Kristjan Suitsu portree ja intervjuu temaga.
Mälu rubriiki sisustavad Kerttu Männiste artikkel modernistlikest kunstnikest laval ja lõuendil ning Voldemar Panso lavastuse "Lea" (1960) kunstinõukogu protokollid, mida on kommenteerinud Sven Karja.
"Teatrielu 2020" koostajad ja toimetajad on Anneli Saro ja Oliver Issak, statistika ja kroonika on koostanud Tiia Sippol ja Katarina Tomps. Raamatu keeletoimetaja on Mari Tuuling, kujundaja Kersti Tormis.
"Teatrielu" sarja annab välja Eesti Teatriliit koostöös Eesti teatri agentuuriga, trükib Tallinna raamatutrükikoda. Raamatute väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. | Draama festivalil esitletakse uut teatri aastaraamatut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aasta teatrielu kajastades ei saa mööda koroonaviirusest ja eriolukorrast ning sellega seoses ka voogteatri esiletõusust. Eriolukorrast teatris loovad ülevaate Kinoteatri produtsent Paul Piik, Ugala teatri juht Garmen Tabor, Eesti Draamateatri juht Rein Oja ja Tartu Uue Teatri produtsent Maarja Mänd. Voogteatrit kui uut nähtust Eesti teatripildis analüüsib Saara Liis Jõerand ning elektroni esimesest aastast kirjutavad Taavet Jansen ja Andrus Laansalu. Luule Epner annab ülevaate Von Krahli teatri uuest tulemisest, Ott Karulin etenduskunsti võimumängudest ning Heili Einasto tantsuteatri arengust kombinaat- ja projektiteatri raamistikus.
"Teatrielus 2020" on fookuses ka väikelinnateatrite argipäev: Karin Allik uurib elu Ugalas ja Heidi Aadma Rakvere Teatris. Uue autorina debüteerib "Teatrielus" Marta-Liisa Talvet, kes jagab oma mõtteid nüüdisooperist. Madli Pesti sulest pärineb teatrikunstnik Kristjan Suitsu portree ja intervjuu temaga.
Mälu rubriiki sisustavad Kerttu Männiste artikkel modernistlikest kunstnikest laval ja lõuendil ning Voldemar Panso lavastuse "Lea" (1960) kunstinõukogu protokollid, mida on kommenteerinud Sven Karja.
"Teatrielu 2020" koostajad ja toimetajad on Anneli Saro ja Oliver Issak, statistika ja kroonika on koostanud Tiia Sippol ja Katarina Tomps. Raamatu keeletoimetaja on Mari Tuuling, kujundaja Kersti Tormis.
"Teatrielu" sarja annab välja Eesti Teatriliit koostöös Eesti teatri agentuuriga, trükib Tallinna raamatutrükikoda. Raamatute väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.
### Response:
Draama festivalil esitletakse uut teatri aastaraamatut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mart Kalmu koloriitne ning otsekohene lähenemine arhitektuuritemaatikale on olnud just see, mis kvaliteetsest kultuurikriitika puudusest narmendavas üldises meediapildis on aidanud tekitada suuremat huvi nii arhitektuuri kui ka arhitektuuriajaloo vastu laiemalt," kommenteeris Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.
Männi sõnul on Mart Kalmu põhjalike uurimustööde ja raamatute abil nii mõnedki hallid alad Eesti arhitektuuriajaloos saanud juurde olulise värvingu ning mitmed meie sümbolhooned on läbinud uuenduskuurid just tema professionaalsete juhiste järgi.
"Tema panust erinevate ruumikultuuri institutsioonide, nagu näiteks muinsuskaitseameti, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia, üles ehitamisel ja arendamisel on raske üle hinnata. Just need institutsioonid loovad olulise tugiraamistiku meie igapäevasele ruumiloomele. Seega on meil suur au nimetada Mart Kalm Eesti Arhitektide Liidu juubeliaastal, mil liidu asutamisest möödub 100 aastat, oma auliikmeks," lisas Andro Mänd.
Mart Kalm on Eesti arhitektuuriajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia rektor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident. Arhitektuuriajaloolasena on ta peamiselt uurinud Eesti arhitektide loomingut nii enne kui pärast Teist maailmasõda. Mart Kalm on kirjutanud Eesti arhitektuurist teosed nagu "Eesti 20. sajandi arhitektuur", "Eesti arhitektuuri 100 aastat", "Eesti kunsti ajalugu", "Eesti funktsionalism. Reisijuht" ning lisaks monograafiad ja raamatud Eesti arhitektidest. Ta on korduvalt pälvinud suuri arhitektuuri- ja kunstivaldkonna preemiaid, nagu Kultuurkapitali aastapreemia, Eesti Kunstnike Liidu Kristjan Raua preemia, ajalookirjanduse aastapreemia, riigi teaduspreemia jne. | EKA rektor Mart Kalm sai Eesti Arhitektide Liidu auliikmeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mart Kalmu koloriitne ning otsekohene lähenemine arhitektuuritemaatikale on olnud just see, mis kvaliteetsest kultuurikriitika puudusest narmendavas üldises meediapildis on aidanud tekitada suuremat huvi nii arhitektuuri kui ka arhitektuuriajaloo vastu laiemalt," kommenteeris Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.
Männi sõnul on Mart Kalmu põhjalike uurimustööde ja raamatute abil nii mõnedki hallid alad Eesti arhitektuuriajaloos saanud juurde olulise värvingu ning mitmed meie sümbolhooned on läbinud uuenduskuurid just tema professionaalsete juhiste järgi.
"Tema panust erinevate ruumikultuuri institutsioonide, nagu näiteks muinsuskaitseameti, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia, üles ehitamisel ja arendamisel on raske üle hinnata. Just need institutsioonid loovad olulise tugiraamistiku meie igapäevasele ruumiloomele. Seega on meil suur au nimetada Mart Kalm Eesti Arhitektide Liidu juubeliaastal, mil liidu asutamisest möödub 100 aastat, oma auliikmeks," lisas Andro Mänd.
Mart Kalm on Eesti arhitektuuriajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia rektor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident. Arhitektuuriajaloolasena on ta peamiselt uurinud Eesti arhitektide loomingut nii enne kui pärast Teist maailmasõda. Mart Kalm on kirjutanud Eesti arhitektuurist teosed nagu "Eesti 20. sajandi arhitektuur", "Eesti arhitektuuri 100 aastat", "Eesti kunsti ajalugu", "Eesti funktsionalism. Reisijuht" ning lisaks monograafiad ja raamatud Eesti arhitektidest. Ta on korduvalt pälvinud suuri arhitektuuri- ja kunstivaldkonna preemiaid, nagu Kultuurkapitali aastapreemia, Eesti Kunstnike Liidu Kristjan Raua preemia, ajalookirjanduse aastapreemia, riigi teaduspreemia jne.
### Response:
EKA rektor Mart Kalm sai Eesti Arhitektide Liidu auliikmeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Castelnuovo töötas nooremana nii maalri kui ka mehaanikuna, näitlejakarjäär sai alguse 1957. aastal ühes Itaalias lastesaates. Suurema läbimurde saavutas ta aga 1964. aastal, kui ta astus üles Jacques Demy romantilises draamas "Cherbourg'i vihmavarjud" koos Cathrenie Deneuve'iga. Film võitis Cannes'is Kuldse Palmioksa ning režissöör Damien Chazelle peab seda oma "La La Landi" põhiliseks inspiratsiooniallikaks.
1960. aastatel mängis Castelnuovo hulgas Itaalia filmides, kuid keskendus järgmistel kümnenditel pigem telesarjadele ja teatrile. 1996. aastal tegi ta väikese rolli ka Anthony Minghella filmis "Inglise patsient", mis võitis kokku üheksa Oscarit. Tema viimaseks filmirolliks jäi ülesastumine 2016. aasta spordifilmis "The Legacy Run". | Suri "Cherbourg'i vihmavarjude" peaosatäitja Nino Castelnuovo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Castelnuovo töötas nooremana nii maalri kui ka mehaanikuna, näitlejakarjäär sai alguse 1957. aastal ühes Itaalias lastesaates. Suurema läbimurde saavutas ta aga 1964. aastal, kui ta astus üles Jacques Demy romantilises draamas "Cherbourg'i vihmavarjud" koos Cathrenie Deneuve'iga. Film võitis Cannes'is Kuldse Palmioksa ning režissöör Damien Chazelle peab seda oma "La La Landi" põhiliseks inspiratsiooniallikaks.
1960. aastatel mängis Castelnuovo hulgas Itaalia filmides, kuid keskendus järgmistel kümnenditel pigem telesarjadele ja teatrile. 1996. aastal tegi ta väikese rolli ka Anthony Minghella filmis "Inglise patsient", mis võitis kokku üheksa Oscarit. Tema viimaseks filmirolliks jäi ülesastumine 2016. aasta spordifilmis "The Legacy Run".
### Response:
Suri "Cherbourg'i vihmavarjude" peaosatäitja Nino Castelnuovo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina vähemusi, sealhulgas uiguure, tiibetlasi ja Hongkongi elanikke esindavad inimõigusrühmitused esitasid sellekohase palve oma avalikult saadetud kirjas.
Aktivistide kiri saadeti teisipäeval NBC tegevjuhile Jeff Shellile ja teistele rahvusvaheliste telekanalite juhtidele.
NBC maksab kuue järgmise olümpiamängu ülekandeõiguse eest 7,75 miljardit dollarit ning teeb tihedat koostööd Šveitsis asuva Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK).
Kiri saadeti vaid veidi pärast Tokyos lõppenud suveolümpiat, mis koroonaviiruse epideemia tõttu aasta võrra edasi lükati.
ROK kinnitab, et on vaid spordiorganiorganisatsioon ning selle president Thomas Bach pole arutanud ega mõistnud hukka uiguuride ja teiste vähemuste kohtlemist Hiinas.
ROK-i suursponsori, Inteli asepresident ütles, et nõustub hinnanguga uiguuride genotsiidi toimumise osas.
Pekingi olümpiamängudele lastakse ilmselt vaid üksikuid fänne ning ajakirjanikud ja sportlased eraldatakse ning vabaks liikumiseks jääb vähe võimalusi, põhjenduseks koroonapandeemia.
ROK valis Pekingi 2022. aasta taliolümpiamängude toimumiskohaks pärast seda kui Oslo ja Stockholm rahalistel, või poliitilistel põhjustel oma kandidatuurid taandasid. ROK-is jäid sõelale vaid kaks kandidaati, Peking ja Almatõ Kasahstanis. ROK-i liikmed hääletasid Pekingi poolt häältega 44-40.
Taliolümpiamängude avamine peaks toimuma 2022. aasta 4. veebruaril. | Aktivistid: telekanalid peaksid loobuma Pekingi OM-i ülekannetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina vähemusi, sealhulgas uiguure, tiibetlasi ja Hongkongi elanikke esindavad inimõigusrühmitused esitasid sellekohase palve oma avalikult saadetud kirjas.
Aktivistide kiri saadeti teisipäeval NBC tegevjuhile Jeff Shellile ja teistele rahvusvaheliste telekanalite juhtidele.
NBC maksab kuue järgmise olümpiamängu ülekandeõiguse eest 7,75 miljardit dollarit ning teeb tihedat koostööd Šveitsis asuva Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK).
Kiri saadeti vaid veidi pärast Tokyos lõppenud suveolümpiat, mis koroonaviiruse epideemia tõttu aasta võrra edasi lükati.
ROK kinnitab, et on vaid spordiorganiorganisatsioon ning selle president Thomas Bach pole arutanud ega mõistnud hukka uiguuride ja teiste vähemuste kohtlemist Hiinas.
ROK-i suursponsori, Inteli asepresident ütles, et nõustub hinnanguga uiguuride genotsiidi toimumise osas.
Pekingi olümpiamängudele lastakse ilmselt vaid üksikuid fänne ning ajakirjanikud ja sportlased eraldatakse ning vabaks liikumiseks jääb vähe võimalusi, põhjenduseks koroonapandeemia.
ROK valis Pekingi 2022. aasta taliolümpiamängude toimumiskohaks pärast seda kui Oslo ja Stockholm rahalistel, või poliitilistel põhjustel oma kandidatuurid taandasid. ROK-is jäid sõelale vaid kaks kandidaati, Peking ja Almatõ Kasahstanis. ROK-i liikmed hääletasid Pekingi poolt häältega 44-40.
Taliolümpiamängude avamine peaks toimuma 2022. aasta 4. veebruaril.
### Response:
Aktivistid: telekanalid peaksid loobuma Pekingi OM-i ülekannetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia terviseameti Anvisa ametnikud astusid Corinthiansi staadionil ootamatult väljakule ja lõpetasid mängu, sest neli Argentina koondise mängijat rikkusid Brasiilias kehtivaid koroonapiiranguid.
"Brasiilia ja Argentina vahelise MM-valiksarja mängu raportile tuginedes võib FIFA kinnitada, et mõlema koondise osalusel on alustatud distsiplinaarmenetlus," ütles FIFA teisipäeval.
Mõlemalt koondiselt koguti täpsemat informatsiooni sündmuste kohta, mis viisid mängu katkestamiseni ning seda analüüsib FIFA distsiplinaarkomitee. Argentina mängijad on esitanud enda eelmise asukoha kohta valeandmed.
Neli Argentina mängijat, kes väärinfot jagasid olid Aston Villa mehed Emiliano Buendia ning Emiliano Martinez ja Tottenhami Cristian Romero ning Giovani Lo Celso. Väidetavalt teatasid Inglismaa kõrgliigas mängivad jalgpallurid ametivõimudele, et nad saabusid Brasiiliasse Venezuela pealinnast Caracasest ja kinnitasid, et nad pole viimase 14 päeva jooksul Suurbritannias, Indias või Lõuna-Aafrika Vabariigis viibinud, et vältida kohustuslikku kahenädalast karantiini.
Anvisa kinnitas, et Brasiilias kehtivate reeglite kohaselt ei tohi inimesed, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Suurbritannias, Indias või Lõuna-Aafrika Vabariigis, riiki siseneda, kui nad ei ole Brasiilia elanikud.
Brasiilia föderaalpolitsei teatas esmaspäeval, et alustas ametlikku uurimist Argentina mängijate tegevuse kohta.
Tribüünil olnud Ashton Villas mängiv Argentina koondise poolkaitsja Emiliano Buendia saabus riiki samuti Suurbitanniast. | FIFA algatas valeinfot jaganud Argentina mängijate kohta uurimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia terviseameti Anvisa ametnikud astusid Corinthiansi staadionil ootamatult väljakule ja lõpetasid mängu, sest neli Argentina koondise mängijat rikkusid Brasiilias kehtivaid koroonapiiranguid.
"Brasiilia ja Argentina vahelise MM-valiksarja mängu raportile tuginedes võib FIFA kinnitada, et mõlema koondise osalusel on alustatud distsiplinaarmenetlus," ütles FIFA teisipäeval.
Mõlemalt koondiselt koguti täpsemat informatsiooni sündmuste kohta, mis viisid mängu katkestamiseni ning seda analüüsib FIFA distsiplinaarkomitee. Argentina mängijad on esitanud enda eelmise asukoha kohta valeandmed.
Neli Argentina mängijat, kes väärinfot jagasid olid Aston Villa mehed Emiliano Buendia ning Emiliano Martinez ja Tottenhami Cristian Romero ning Giovani Lo Celso. Väidetavalt teatasid Inglismaa kõrgliigas mängivad jalgpallurid ametivõimudele, et nad saabusid Brasiiliasse Venezuela pealinnast Caracasest ja kinnitasid, et nad pole viimase 14 päeva jooksul Suurbritannias, Indias või Lõuna-Aafrika Vabariigis viibinud, et vältida kohustuslikku kahenädalast karantiini.
Anvisa kinnitas, et Brasiilias kehtivate reeglite kohaselt ei tohi inimesed, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Suurbritannias, Indias või Lõuna-Aafrika Vabariigis, riiki siseneda, kui nad ei ole Brasiilia elanikud.
Brasiilia föderaalpolitsei teatas esmaspäeval, et alustas ametlikku uurimist Argentina mängijate tegevuse kohta.
Tribüünil olnud Ashton Villas mängiv Argentina koondise poolkaitsja Emiliano Buendia saabus riiki samuti Suurbitanniast.
### Response:
FIFA algatas valeinfot jaganud Argentina mängijate kohta uurimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norra valitsus piiras kohti, kus kruiisilaevad saavad Svalbardis silduda. Mitmes piirkonnas keelati droonide kasutamine. Jääkarudele tohib läheneda ainult 500 meetri kaugusele. Saarestikul elab hulk jääkarusid, hülgeid ja haruldasi linde.
Valitsus keelas ka allveelaevade kasutamise saarestiku lähedal. Turistid said varem allveelaeval uurida merealust elu. Samuti ei tohi turistid enam saarte kohal sõita helikopteriga, teatas The Times.
Norra keskkonnaagentuur teatas, et turistide arv Svalbardis on viimastel aastakümnetel kasvanud mitu korda.
1996. aastal külastas Svalbardi 30 000 turisti, 2019. aastal oli see arv 124 000. Svalbardis elab alaliselt 2900 inimest.
"Kiired kliimamuutused muutsid Svalbardi looduse palju haavatavamaks. Turism on aga kasvanud," teatas agentuur.
Ajakirjanik Line Nagell Ylvisaker tervitas piiranguid. Ta on elanud Svalbardil alates 2005. aastast.
Ylvisakeri sõnul ei peaks turistid helikopteriga Arktika kohal ringi lendama. "See häirib elusloodust ja pole keskkonnale kasulik. Kui inimestel on piisavalt raha, et helikopteriga ringi liikuda, siis nad saavad saarestikku jääda ka lihtsalt pikemaks ajaks," ütles Ylvisaker. | Norra piiras turistide ligipääsu Svalbardi saarestikule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norra valitsus piiras kohti, kus kruiisilaevad saavad Svalbardis silduda. Mitmes piirkonnas keelati droonide kasutamine. Jääkarudele tohib läheneda ainult 500 meetri kaugusele. Saarestikul elab hulk jääkarusid, hülgeid ja haruldasi linde.
Valitsus keelas ka allveelaevade kasutamise saarestiku lähedal. Turistid said varem allveelaeval uurida merealust elu. Samuti ei tohi turistid enam saarte kohal sõita helikopteriga, teatas The Times.
Norra keskkonnaagentuur teatas, et turistide arv Svalbardis on viimastel aastakümnetel kasvanud mitu korda.
1996. aastal külastas Svalbardi 30 000 turisti, 2019. aastal oli see arv 124 000. Svalbardis elab alaliselt 2900 inimest.
"Kiired kliimamuutused muutsid Svalbardi looduse palju haavatavamaks. Turism on aga kasvanud," teatas agentuur.
Ajakirjanik Line Nagell Ylvisaker tervitas piiranguid. Ta on elanud Svalbardil alates 2005. aastast.
Ylvisakeri sõnul ei peaks turistid helikopteriga Arktika kohal ringi lendama. "See häirib elusloodust ja pole keskkonnale kasulik. Kui inimestel on piisavalt raha, et helikopteriga ringi liikuda, siis nad saavad saarestikku jääda ka lihtsalt pikemaks ajaks," ütles Ylvisaker.
### Response:
Norra piiras turistide ligipääsu Svalbardi saarestikule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "USA õhujõud valmistavad ette lepingut (relvastusettevõttega - toim.) Lockheed Martin Eestis asuvate radarite AN/TPS-77 uuendamiseks," teatasid õhujõud Twitteris. Samas täpsustatakse uuenduste tehnilisi detaile.
The USAF is getting ready to award Lockheed Martin a contract for the upgrade of Republic of Estonia's AN/TPS-77 radars. LM will upgrade the radars with the Gallium Nitride #GaN based Digital Array Row Transceiver that combines row transmitter and row receiver into a single LRU. pic.twitter.com/zN5CRDDm6j
— Air Power (@MIL_STD) September 7, 2021
Teadet kinnitas ka Eesti kaitseministeerium.
"Saame praegu kinnitada, et USA valitsusel on plaanis rahastada olemasoleva TPS-77 radarisüsteemi uuendamist IAMD projekti raames, kuid täpsemad asjaolud ning summad on veel läbirääkimiste faasis," ütles ministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli. IAMD on USA valitsuse rahastatav Balti riikidele suunatud keskmaa õhutõrje programm.
Samas märkis ta, et uuendused ei ole seotud plaanidega lisada Kirde-Eestisse kaitseväe radareid, et võimaldada Ida-Virumaal tuulegeneraatorite paigaldamist.
"USA-ga läbiräägitavad tehnouuendused ei ole seotud Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal otsustatud kompensatsioonimeetmetega, mis aitavad vabastada osa Virumaa alast tuleenergia arenduseks," ütles Luitsalu.
Lockheed-Martini radar TPS-77 asub Lääne-Virumaal Vinni vallas 156 meetri kõrgusel Kellavere mäel. Radar "näeb" kuni 470 kilomeetri kaugusele ja kuni 30 kilomeetri kõrgusele. | USA uuendab Eestis paiknevat radarisüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"USA õhujõud valmistavad ette lepingut (relvastusettevõttega - toim.) Lockheed Martin Eestis asuvate radarite AN/TPS-77 uuendamiseks," teatasid õhujõud Twitteris. Samas täpsustatakse uuenduste tehnilisi detaile.
The USAF is getting ready to award Lockheed Martin a contract for the upgrade of Republic of Estonia's AN/TPS-77 radars. LM will upgrade the radars with the Gallium Nitride #GaN based Digital Array Row Transceiver that combines row transmitter and row receiver into a single LRU. pic.twitter.com/zN5CRDDm6j
— Air Power (@MIL_STD) September 7, 2021
Teadet kinnitas ka Eesti kaitseministeerium.
"Saame praegu kinnitada, et USA valitsusel on plaanis rahastada olemasoleva TPS-77 radarisüsteemi uuendamist IAMD projekti raames, kuid täpsemad asjaolud ning summad on veel läbirääkimiste faasis," ütles ministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli. IAMD on USA valitsuse rahastatav Balti riikidele suunatud keskmaa õhutõrje programm.
Samas märkis ta, et uuendused ei ole seotud plaanidega lisada Kirde-Eestisse kaitseväe radareid, et võimaldada Ida-Virumaal tuulegeneraatorite paigaldamist.
"USA-ga läbiräägitavad tehnouuendused ei ole seotud Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal otsustatud kompensatsioonimeetmetega, mis aitavad vabastada osa Virumaa alast tuleenergia arenduseks," ütles Luitsalu.
Lockheed-Martini radar TPS-77 asub Lääne-Virumaal Vinni vallas 156 meetri kõrgusel Kellavere mäel. Radar "näeb" kuni 470 kilomeetri kaugusele ja kuni 30 kilomeetri kõrgusele.
### Response:
USA uuendab Eestis paiknevat radarisüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa koondise eest lõi kaks väravat Antoine Griezman. Samas alagrupis mängivad Kasahstan ning Bosnia ja Hertsegoviina leppisid 2:2 viigiga, kõik väravad löödi teisel poolajal. Kolm võitu ja kolm viiki saanud Prantsusmaa asub 12 punktiga esikohal ning edestab Soomet ja Ukrainat seitsme punktiga.
Memphis Depay lõi Hollandi koondise eest oma esimese kübaratriki ning Holland võitis 4:0 Türgi koondist. Lisaks Depayle lõi värava Dvy Klaassen. Samas alagrupis sai suure võidu ka neljanda võidu võtnud Norra, kes alistas kodus Gibraltari 5:1. Erling Braut Haaland aitas meeskonda kolme väravaga. Holland ja Norra on kogunud 13 punkti ning edestavad Türgit kahe silmaga. Neljandal kohal asub selles alagrupis kaheksa punktiga Montenegro, kes mängis kodus Lätiga 0:0 viiki. Lätil on viis ja Gibraltaril seni null punkti.
Taani koondise MM-valiksari jätkus kodusel Parken staadionil kuuenda järjestikuse võiduga. Suvisel EM-finaalturniiril nelja parema hulka jõudnud koodis alistas skooriga 5:0 Iisraeli. Šotimaa alistas võõrsil 1:0 Austria koondise. Esimese võidu saanud Fääri saared oli kodumurul 2:1 üle Moldovast. Taani juhib F-gruppi, edestades Šotimaad seitsme, Iisraeli kaheksa, Austriat 11, Fääri saari 14 ja Moldovat 17 punktiga. Taani väravate vahe on 22:0.
Iirimaa ja Serbia mängisid Dublinis toimunud A-grupi mängus 1:1 viiki. Sergej Milinkovic-Savic viis külalised esimesel poolajal juhtima, aga võõrustajad viigistasid mõned minutid enne lõpuvilet Nikola Milenkovici omaväravast. Kuna Portugal alistas Aserbaidžaani, siis teisel kohal jätkav Serbia kaotab nüüd Portugalile kahe punktiga. Iirimaa on viie mänguga kogunud kaks punkti.
H-grupis võitsid kodumurul mänginud meeskonnad. Horvaatia alistas oodatult Sloveenia 3:0, Venemaa oli 2:0 parem Maltast ja Slovakkia sama skooriga Küprosest. Horvaatia ja Venemaa on 13 punktiga tabeli eesotsas, Slovakkia üheksa punktiga kolmas ja Sloveenia seitsme punktiga neljas. Maltal ja Küprosel on mõlemal neli punkti. | Griezmann lõi Soome koondisele kaks väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa koondise eest lõi kaks väravat Antoine Griezman. Samas alagrupis mängivad Kasahstan ning Bosnia ja Hertsegoviina leppisid 2:2 viigiga, kõik väravad löödi teisel poolajal. Kolm võitu ja kolm viiki saanud Prantsusmaa asub 12 punktiga esikohal ning edestab Soomet ja Ukrainat seitsme punktiga.
Memphis Depay lõi Hollandi koondise eest oma esimese kübaratriki ning Holland võitis 4:0 Türgi koondist. Lisaks Depayle lõi värava Dvy Klaassen. Samas alagrupis sai suure võidu ka neljanda võidu võtnud Norra, kes alistas kodus Gibraltari 5:1. Erling Braut Haaland aitas meeskonda kolme väravaga. Holland ja Norra on kogunud 13 punkti ning edestavad Türgit kahe silmaga. Neljandal kohal asub selles alagrupis kaheksa punktiga Montenegro, kes mängis kodus Lätiga 0:0 viiki. Lätil on viis ja Gibraltaril seni null punkti.
Taani koondise MM-valiksari jätkus kodusel Parken staadionil kuuenda järjestikuse võiduga. Suvisel EM-finaalturniiril nelja parema hulka jõudnud koodis alistas skooriga 5:0 Iisraeli. Šotimaa alistas võõrsil 1:0 Austria koondise. Esimese võidu saanud Fääri saared oli kodumurul 2:1 üle Moldovast. Taani juhib F-gruppi, edestades Šotimaad seitsme, Iisraeli kaheksa, Austriat 11, Fääri saari 14 ja Moldovat 17 punktiga. Taani väravate vahe on 22:0.
Iirimaa ja Serbia mängisid Dublinis toimunud A-grupi mängus 1:1 viiki. Sergej Milinkovic-Savic viis külalised esimesel poolajal juhtima, aga võõrustajad viigistasid mõned minutid enne lõpuvilet Nikola Milenkovici omaväravast. Kuna Portugal alistas Aserbaidžaani, siis teisel kohal jätkav Serbia kaotab nüüd Portugalile kahe punktiga. Iirimaa on viie mänguga kogunud kaks punkti.
H-grupis võitsid kodumurul mänginud meeskonnad. Horvaatia alistas oodatult Sloveenia 3:0, Venemaa oli 2:0 parem Maltast ja Slovakkia sama skooriga Küprosest. Horvaatia ja Venemaa on 13 punktiga tabeli eesotsas, Slovakkia üheksa punktiga kolmas ja Sloveenia seitsme punktiga neljas. Maltal ja Küprosel on mõlemal neli punkti.
### Response:
Griezmann lõi Soome koondisele kaks väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad meeskonnad tabasid kahepunktiviskeid suurepäraselt, (Kalev 61,1% ja Rytas 60,5%), kuid vahe tuli sisse kolmeste tabavuses. Leedu klubi viskas kaare tagant sisse lausa 14/28, kalevlased suutsid vastata 7/28, kirjutab korvpall24.ee.
JeQuan Lewis kerkis Kalev/Cramo parimaks 22 punkti, seitsme lauapalli, kuue resultatiivse söödu ja viie vaheltlõikega, mullu BC Rytases pallinud Kristjan Kitsing viskas oma endise koduklubi vastu kolmeseid 1/4 ja kogus kuus silma.
Rytase rünnak tugines viiele mehele, kui Margiris Normantas viskas 20 punkti, Gytis Radzevicius tõi 17 silma ja üheksa lauapalli, Mindaugas Girdziunas lisas 15 punkti, Ivan Buva kogus 14 punkti ja 12 lauapalli ning Tahjon Komar Starks viskas 14 silma.
Tartu Ülikool Maks & Moorits jätkas hooajaeelseid häid esitusi, kui koduplatsil saadi 88:73 jagu lätlaste Valmieras Glass VIA-st.
Leedulasest tsenter Adomas Drungilas ja Pärnust kodulinna naasnud Märt Rosenthal kerkisid tartlaste vedajateks, vastavalt 16 ja 14 punktiga. Hendrik Eelmäe lisas üheksa punkti ja kaitseväeteenistusest naasnud Oliver Suurorg ja Robin Kivi vastavalt üheksa ja kaheksa silma.
Valmiera kasuks viskas endine Kalev/Cramo tagamees Janis Kaufmanis 17 punkti, Karlis Apsitis lisas 15 silma ja seitse lauapalli ning Klavs Dubults tõi kümme punkti ja kaheksa lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee | Kalev/Cramo jäi Rytase vastu hätta, Tartu keeldub hooaja eel kaotamast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad meeskonnad tabasid kahepunktiviskeid suurepäraselt, (Kalev 61,1% ja Rytas 60,5%), kuid vahe tuli sisse kolmeste tabavuses. Leedu klubi viskas kaare tagant sisse lausa 14/28, kalevlased suutsid vastata 7/28, kirjutab korvpall24.ee.
JeQuan Lewis kerkis Kalev/Cramo parimaks 22 punkti, seitsme lauapalli, kuue resultatiivse söödu ja viie vaheltlõikega, mullu BC Rytases pallinud Kristjan Kitsing viskas oma endise koduklubi vastu kolmeseid 1/4 ja kogus kuus silma.
Rytase rünnak tugines viiele mehele, kui Margiris Normantas viskas 20 punkti, Gytis Radzevicius tõi 17 silma ja üheksa lauapalli, Mindaugas Girdziunas lisas 15 punkti, Ivan Buva kogus 14 punkti ja 12 lauapalli ning Tahjon Komar Starks viskas 14 silma.
Tartu Ülikool Maks & Moorits jätkas hooajaeelseid häid esitusi, kui koduplatsil saadi 88:73 jagu lätlaste Valmieras Glass VIA-st.
Leedulasest tsenter Adomas Drungilas ja Pärnust kodulinna naasnud Märt Rosenthal kerkisid tartlaste vedajateks, vastavalt 16 ja 14 punktiga. Hendrik Eelmäe lisas üheksa punkti ja kaitseväeteenistusest naasnud Oliver Suurorg ja Robin Kivi vastavalt üheksa ja kaheksa silma.
Valmiera kasuks viskas endine Kalev/Cramo tagamees Janis Kaufmanis 17 punkti, Karlis Apsitis lisas 15 silma ja seitse lauapalli ning Klavs Dubults tõi kümme punkti ja kaheksa lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee
### Response:
Kalev/Cramo jäi Rytase vastu hätta, Tartu keeldub hooaja eel kaotamast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige lihtsama pärmiraku valmistamiseks tuleks miniaturiseerida sama palju erinevaid detaile, kui neid leidub reaktiivlennukis Boeing 777. Need tuleks mahutada viiemikronilise läbimõõduga kerra ja sundida siis seda kera end taastootma. Inimkeha rakud on selle kõige kõrval veel võrreldamatult keerukamad.
- Bill Bryson "Kõiksuse lühiajalugu"
Rakud on oma olemuselt elusorganismide ehituskivid, mis uuenevad pooldumise teel. Just pooldumine on eluslooduses esmatähtis protsess, mis määrab elu jätkuvuse ja geneetilise info edasikandumise.
Selleks, et pooldumine toimuks, on igas rakus keerukatel signaalisüsteemidel põhinev kellavärk, milles kehtivaid seaduspärasusi kontrollivad valkudevahelised ühendused ja keemilised reaktsioonid. Suurt osa neist ühendustest kontrollitakse valkudele fosfaatrühmade lisamise ehk fosforüülimise kaudu. See on otsekui lüliti, mis muudab valgu esialgset ülesannet või aktiivsust ja loob teatud tingimustel võimaluse rakusiseste protsesside kontrollimiseks.
Raku jagunemisel põhirolli mängivad valgud, tsükliinid ja nende aktiveeritavad ensüümid – kinaasid – avastati 1990. aastatel. Saavutus oli sedavõrd oluline, et 2001. aastal pälvisid avastuse tegijad Nobeli meditsiinipreemia. Tegemist on molekulidega, mis määravad rakus toimuva jagunemistsükli kulu, liites fosfaatrühmi sadadele valkudele. Seni on olnud aga selgusetu mehhanism, kuidas need põhivalgud täpselt toimivad. Kuidas suudab üks kinaas käivitada eri ajahetkedel eri sündmusi?
Kellavärgi häälestamine minuti täpsusega
Mihkel Ördi doktoritöö annab väga olulised vastused raku pooldumist mõjutavate signaalide ja nende kontrollimise kohta. Kui senised teadmised võimaldasid raku pooldumist ehk rakutsükli "kella" kontrollida justkui mõnetunnise täpsusega, siis Ördi doktoritöö tulemuste põhjal saab seda teha märksa kindlapiirilisemalt.
"Rakutsükli ja kella võrdlust kasutades oleme jõudnud raku pooldumise kontrollimisel piltlikult tunniosutite tasandilt minutiteni."
- Mart Loog
"Rakutsükli ja kella võrdlust kasutades oleme jõudnud raku pooldumise kontrollimisel piltlikult tunniosutite tasandilt minutiteni," selgitas doktoritöö juhendaja, Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.
Üha täpsem arusaam rakkude pooldumisest aitab paremini mõista ka nende kontrollimatut jagunemist näiteks kasvajates. Samuti võimaldab see disainida täpsemini tegutsevaid rakke biotehnoloogia valdkonnas. Töö kaalukust kinnitab tõsiasi, et rakkude jagunemise uurimise käigus on Örd avaldanud 14 artiklit valdkonna väga mõjukates teadusajakirjades. Eeltöö selleks algas juba kümne aasta eest, mil huvi rakkude toimimise vastu viis Ördi bakalaureusetudengina Mart Loogi töörühma.
Uurimisrühm keskendus küsimusele, kuidas on valkudesse kodeeritud fosforüleerimise mustrid, mis korraldavad rakkude pooldumist. Esimesed tõsisemad teadustööd avaldas töörühm sellel teemal kümme aastat tagasi ajakirjades Nature ja Molecular Cell ning nende eest saadi tunnustuseks riiklik teaduspreemia. Signaalisüsteemi uurimiseks vajalike eksperimentide tegemisel oli Ördil juba toona oluline roll.
"Esialgsetes biokeemilistes uuringutes kirjeldati, kuidas tsükliinist sõltuv kinaas katseklaasis valke fosforüülib. Nende katsete põhjal seati edasised hüpoteesid ja sealt oleme kümne aastaga jõudnud arusaamiseni, kuidas teatud biokeemilised parameetrid — valkudesse kodeeritud aminohappejärjestuste mustrid ehk motiivid — mõjutavad rakus valkude erinevat fosforüülimist," selgitas Loog.
Loogi töörühm määras kindlaks parameetrite süsteemi, mida kutsutakse multifosforüülimise koodiks. See kirjeldab, kuidas valkude struktuurita osad ja nendes paiknev aminohappejärjestuste muster toimivad nii, et nende abil saab eri signaale töödelda. Rakutsükli puhul on signaaliks pidevalt suurenev tsükliinist sõltuva kinaasi aktiivsus, mille rakk tõlgib erinevate motiivide kaudu fosforüülimise ajaks.
Õigeaegne fosforüülimine omakorda tagab rakutsükli protsesside korrektse järjekorra ja aja. "Hiljuti kinnitasid meie töödes esitatud mudelite õigsust sõltumatult ja teiste meetoditega mitu kõrgetasemelist tööd kolleegidelt Suurbritannias ja USA-s. Kirjeldatud mehhanism näitab laiemalt, kuidas töödeldakse signaale rakkudes," rääkis Loog.
Mihkel Ördi sõnul on Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia labori teadlased jõudnud viie aastaga suhteliselt hea arusaamiseni, kuidas multifosforüülimise kood töötab. Aastakümneid on molekulaarbioloogid keskendunud peamiselt kindla struktuuriga valguosade uurimisele. Samas on enamikul valkudel ka struktuurita osad, mille kaudu toimub nende aktiivsuse regulatsioon.
Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia kaasprofessori Ilona Faustova sõnul arvati veel 10–15 aasta eest, et ennekõike need struktuuriga osad mõjutavad rakutsüklit. Nüüd pööratakse aga üha suuremat tähelepanu struktuurita valkudele, mille puhul on leitud, et nad osalevad signaalitöötluses.
Vabalt ringi hõljuva valguosana on nad rakus liikuvatele ensüümidele vabalt ligipääsetavad. Kuna struktuurita valgud koosnevad mitmesugustest aminohapete motiividest, mis on ensüümidele lugemiseks avatud otsekui vöötkoodid, siis on nad raku signaalitöötluses olulisel kohal.
Rakutsükli "kella" peenhäälestamine. Autor/allikas: Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et tsükliinid seonduvad eri motiivide kaudu sihtmärkvalkudega, vahendades kindlate valkude fosforüleerimist eri aegadel rakutsüklis. Sel moel on neil tähtis roll rakutsükli kogu signaaliliikluse reguleerimisel.
Loogi töörühm on välja selgitanud, kuidas suudab üks ensüüm käivitada rakutsükli jooksul sadu protsesse täpselt õigel ajal. "Kui algul peeti tsükliine lihtsalt kinaasi aktiveerijateks, siis meie töö on näidanud, et tsükliinid seonduvad eri motiivide kaudu sihtmärkvalkudega, vahendades kindlate valkude fosforüleerimist eri aegadel rakutsüklis. Sel moel on neil tähtis roll rakutsükli kogu signaaliliikluse reguleerimisel," sõnas Örd. (vt joonis 1).
"Oleme leidnud võimaluse, kuidas kontrollida rakkude pooldumist."
- Ilona Faustova
"Oleme leidnud võimaluse, kuidas kontrollida rakkude pooldumist. Selle teadmisega on võimalik jõuda mõjuka arenguni mitmes valdkonnas, olgu selleks tööstuslikus biotehnoloogias kasutatavate sünteetiliste disainerrakkude töö juhtimine või uued vähiravimeetodid," rääkis Faustova.
Uued arengusuunad vähiravis
Just vähiuuringud on teema, millega Örd jätkab Londoni Ülikooli vähiuuringute keskuses, mis on üks mõjukamaid vähiuuringute asutusi maailmas. Tema teadustöö eesmärk on leida uusi vähiravi sihtmärke. Selleks uurib Örd valkudevahelist suhtlust ja seda, mis juhtub rakkudega siis, kui teatud suhtlusliine pärssida.
"Kui me leiame sellise funktsiooni rakus, mille pärssimine tõkestab kasvaja arengut, disainitakse samas instituudis molekul, mida saaks tulevikus kasutada ravimina."
- Mihkel Örd
"Erinevad vähkkasvajad sõltuvad eri signaalidest ja kui me neid takistame, tekib olukord, mis võimaldab täpselt sihtides pidurdada spetsiifiliste kasvajarakkude tegevust väga varases faasis. Kui me leiame sellise funktsiooni rakus, mille pärssimine tõkestab kasvaja arengut, disainitakse samas instituudis molekul, mida saaks tulevikus kasutada ravimina," selgitas Örd.
Siinkohal on suureks abiks Tartus tehtud põhjalik töö struktuurita valkude uurimisel. "Ravimiuuringute puhul on struktuurita valguosad jäänud seni suuresti kõrvale, sest neid on keerulisem uurida. Üritan järeldoktoriprojektis seda lünka täita," oli Örd lootusrikas.
Loe doktoritööd täies mahus Tartu Ülikooli digikogus. | Doktoritöö paljastas viisi rakkude pooldumise täpsemaks kontrolliks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige lihtsama pärmiraku valmistamiseks tuleks miniaturiseerida sama palju erinevaid detaile, kui neid leidub reaktiivlennukis Boeing 777. Need tuleks mahutada viiemikronilise läbimõõduga kerra ja sundida siis seda kera end taastootma. Inimkeha rakud on selle kõige kõrval veel võrreldamatult keerukamad.
- Bill Bryson "Kõiksuse lühiajalugu"
Rakud on oma olemuselt elusorganismide ehituskivid, mis uuenevad pooldumise teel. Just pooldumine on eluslooduses esmatähtis protsess, mis määrab elu jätkuvuse ja geneetilise info edasikandumise.
Selleks, et pooldumine toimuks, on igas rakus keerukatel signaalisüsteemidel põhinev kellavärk, milles kehtivaid seaduspärasusi kontrollivad valkudevahelised ühendused ja keemilised reaktsioonid. Suurt osa neist ühendustest kontrollitakse valkudele fosfaatrühmade lisamise ehk fosforüülimise kaudu. See on otsekui lüliti, mis muudab valgu esialgset ülesannet või aktiivsust ja loob teatud tingimustel võimaluse rakusiseste protsesside kontrollimiseks.
Raku jagunemisel põhirolli mängivad valgud, tsükliinid ja nende aktiveeritavad ensüümid – kinaasid – avastati 1990. aastatel. Saavutus oli sedavõrd oluline, et 2001. aastal pälvisid avastuse tegijad Nobeli meditsiinipreemia. Tegemist on molekulidega, mis määravad rakus toimuva jagunemistsükli kulu, liites fosfaatrühmi sadadele valkudele. Seni on olnud aga selgusetu mehhanism, kuidas need põhivalgud täpselt toimivad. Kuidas suudab üks kinaas käivitada eri ajahetkedel eri sündmusi?
Kellavärgi häälestamine minuti täpsusega
Mihkel Ördi doktoritöö annab väga olulised vastused raku pooldumist mõjutavate signaalide ja nende kontrollimise kohta. Kui senised teadmised võimaldasid raku pooldumist ehk rakutsükli "kella" kontrollida justkui mõnetunnise täpsusega, siis Ördi doktoritöö tulemuste põhjal saab seda teha märksa kindlapiirilisemalt.
"Rakutsükli ja kella võrdlust kasutades oleme jõudnud raku pooldumise kontrollimisel piltlikult tunniosutite tasandilt minutiteni."
- Mart Loog
"Rakutsükli ja kella võrdlust kasutades oleme jõudnud raku pooldumise kontrollimisel piltlikult tunniosutite tasandilt minutiteni," selgitas doktoritöö juhendaja, Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.
Üha täpsem arusaam rakkude pooldumisest aitab paremini mõista ka nende kontrollimatut jagunemist näiteks kasvajates. Samuti võimaldab see disainida täpsemini tegutsevaid rakke biotehnoloogia valdkonnas. Töö kaalukust kinnitab tõsiasi, et rakkude jagunemise uurimise käigus on Örd avaldanud 14 artiklit valdkonna väga mõjukates teadusajakirjades. Eeltöö selleks algas juba kümne aasta eest, mil huvi rakkude toimimise vastu viis Ördi bakalaureusetudengina Mart Loogi töörühma.
Uurimisrühm keskendus küsimusele, kuidas on valkudesse kodeeritud fosforüleerimise mustrid, mis korraldavad rakkude pooldumist. Esimesed tõsisemad teadustööd avaldas töörühm sellel teemal kümme aastat tagasi ajakirjades Nature ja Molecular Cell ning nende eest saadi tunnustuseks riiklik teaduspreemia. Signaalisüsteemi uurimiseks vajalike eksperimentide tegemisel oli Ördil juba toona oluline roll.
"Esialgsetes biokeemilistes uuringutes kirjeldati, kuidas tsükliinist sõltuv kinaas katseklaasis valke fosforüülib. Nende katsete põhjal seati edasised hüpoteesid ja sealt oleme kümne aastaga jõudnud arusaamiseni, kuidas teatud biokeemilised parameetrid — valkudesse kodeeritud aminohappejärjestuste mustrid ehk motiivid — mõjutavad rakus valkude erinevat fosforüülimist," selgitas Loog.
Loogi töörühm määras kindlaks parameetrite süsteemi, mida kutsutakse multifosforüülimise koodiks. See kirjeldab, kuidas valkude struktuurita osad ja nendes paiknev aminohappejärjestuste muster toimivad nii, et nende abil saab eri signaale töödelda. Rakutsükli puhul on signaaliks pidevalt suurenev tsükliinist sõltuva kinaasi aktiivsus, mille rakk tõlgib erinevate motiivide kaudu fosforüülimise ajaks.
Õigeaegne fosforüülimine omakorda tagab rakutsükli protsesside korrektse järjekorra ja aja. "Hiljuti kinnitasid meie töödes esitatud mudelite õigsust sõltumatult ja teiste meetoditega mitu kõrgetasemelist tööd kolleegidelt Suurbritannias ja USA-s. Kirjeldatud mehhanism näitab laiemalt, kuidas töödeldakse signaale rakkudes," rääkis Loog.
Mihkel Ördi sõnul on Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia labori teadlased jõudnud viie aastaga suhteliselt hea arusaamiseni, kuidas multifosforüülimise kood töötab. Aastakümneid on molekulaarbioloogid keskendunud peamiselt kindla struktuuriga valguosade uurimisele. Samas on enamikul valkudel ka struktuurita osad, mille kaudu toimub nende aktiivsuse regulatsioon.
Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia kaasprofessori Ilona Faustova sõnul arvati veel 10–15 aasta eest, et ennekõike need struktuuriga osad mõjutavad rakutsüklit. Nüüd pööratakse aga üha suuremat tähelepanu struktuurita valkudele, mille puhul on leitud, et nad osalevad signaalitöötluses.
Vabalt ringi hõljuva valguosana on nad rakus liikuvatele ensüümidele vabalt ligipääsetavad. Kuna struktuurita valgud koosnevad mitmesugustest aminohapete motiividest, mis on ensüümidele lugemiseks avatud otsekui vöötkoodid, siis on nad raku signaalitöötluses olulisel kohal.
Rakutsükli "kella" peenhäälestamine. Autor/allikas: Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et tsükliinid seonduvad eri motiivide kaudu sihtmärkvalkudega, vahendades kindlate valkude fosforüleerimist eri aegadel rakutsüklis. Sel moel on neil tähtis roll rakutsükli kogu signaaliliikluse reguleerimisel.
Loogi töörühm on välja selgitanud, kuidas suudab üks ensüüm käivitada rakutsükli jooksul sadu protsesse täpselt õigel ajal. "Kui algul peeti tsükliine lihtsalt kinaasi aktiveerijateks, siis meie töö on näidanud, et tsükliinid seonduvad eri motiivide kaudu sihtmärkvalkudega, vahendades kindlate valkude fosforüleerimist eri aegadel rakutsüklis. Sel moel on neil tähtis roll rakutsükli kogu signaaliliikluse reguleerimisel," sõnas Örd. (vt joonis 1).
"Oleme leidnud võimaluse, kuidas kontrollida rakkude pooldumist."
- Ilona Faustova
"Oleme leidnud võimaluse, kuidas kontrollida rakkude pooldumist. Selle teadmisega on võimalik jõuda mõjuka arenguni mitmes valdkonnas, olgu selleks tööstuslikus biotehnoloogias kasutatavate sünteetiliste disainerrakkude töö juhtimine või uued vähiravimeetodid," rääkis Faustova.
Uued arengusuunad vähiravis
Just vähiuuringud on teema, millega Örd jätkab Londoni Ülikooli vähiuuringute keskuses, mis on üks mõjukamaid vähiuuringute asutusi maailmas. Tema teadustöö eesmärk on leida uusi vähiravi sihtmärke. Selleks uurib Örd valkudevahelist suhtlust ja seda, mis juhtub rakkudega siis, kui teatud suhtlusliine pärssida.
"Kui me leiame sellise funktsiooni rakus, mille pärssimine tõkestab kasvaja arengut, disainitakse samas instituudis molekul, mida saaks tulevikus kasutada ravimina."
- Mihkel Örd
"Erinevad vähkkasvajad sõltuvad eri signaalidest ja kui me neid takistame, tekib olukord, mis võimaldab täpselt sihtides pidurdada spetsiifiliste kasvajarakkude tegevust väga varases faasis. Kui me leiame sellise funktsiooni rakus, mille pärssimine tõkestab kasvaja arengut, disainitakse samas instituudis molekul, mida saaks tulevikus kasutada ravimina," selgitas Örd.
Siinkohal on suureks abiks Tartus tehtud põhjalik töö struktuurita valkude uurimisel. "Ravimiuuringute puhul on struktuurita valguosad jäänud seni suuresti kõrvale, sest neid on keerulisem uurida. Üritan järeldoktoriprojektis seda lünka täita," oli Örd lootusrikas.
Loe doktoritööd täies mahus Tartu Ülikooli digikogus.
### Response:
Doktoritöö paljastas viisi rakkude pooldumise täpsemaks kontrolliks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kasutasime minimaalset annust, mis andis vanematele inimestele immuunsuse. Kõrgema annuse valimine oleks võinud põhjustada kõrvaltoimete suurema esinemissageduse," ütles Dormitzer ajalehe Financial Times teatel.
Hiljutised uuringud näitasid, et samatüübiline Moderna vaktsiin annab tugevama immuunsuse kui BioNTech / Pfizeri vaktsiin.
Moderna vaktsiini mRNA annus on kolm korda suurem kui Pfizeri oma, vahendas Financial Times.
AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni vaktsiinidel tuvastati väga harvadel juhtudel kõrvalmõjud. Mõned riigid lõpetasid nende vaktsiinide manustamise.
"Tegime hoolika otsuse, et tasakaalustada immuunsuse loomine võimalike kõrvaltoimete ohtudega," ütles Dormitzer.
Dormitzer lisas, et Pfizeri vaktsiini efektiivsus aja jooksul väheneb ja soovitas lisaannuste manustamist.
Pfizerit kritiseerivad nüüd mitmed teadlased ja tervishoiuametnikud.
USA-s kasvab mure Pfizeri vaktsiini tõhususe pärast. Paljud inimesed jäävad tõsiselt haigeks, kuigi on täielikult vaktsineeritud, teatas Financial Times.
USA valmistub inimestele jagama kolmandat Pfizeri vaktsiiniannust. Delta variandi leviku tõttu kasvab riigis jälle haiglaravi vajadus. Kasvab ka surmade arv. Bideni administratsioon kavatseb septembri lõpus pakkuda lisaannuseid kõikidele inimestele, kes said algselt mRNA vaktsiini.
"20. septembriks on valmis ainult BioNTech/Pfizeri lisaannused, Moderna lisaannuseid hakatakse pakkuma hiljem," ütles pühapäeval USA nakkushaiguste riikliku instituudi juht Anthony Fauci.
Pfizeri koroonavaktsiini lisaannuseid hakkavad septembris oma kodanikele jagama ka Suurbritannia ja Prantsusmaa.
Esimeste seas Pfizeriga alustanud Iisrael hakkas kolmandat süsti pakkuma juba juulis.
Koroonaviiruse delta tüvi hakkas Iisraelis levima juunis ning terviseministeerium on pärast seda kaks korda teatanud, et vaktsiini tõhusus haiguse vastu on langenud ning veidi on langenud ka kaitse haiguse raskema läbipõdemise vastu. | Pfizer: valisime vaktsiini kõrvaltoimete vältimiseks väiksema doosi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kasutasime minimaalset annust, mis andis vanematele inimestele immuunsuse. Kõrgema annuse valimine oleks võinud põhjustada kõrvaltoimete suurema esinemissageduse," ütles Dormitzer ajalehe Financial Times teatel.
Hiljutised uuringud näitasid, et samatüübiline Moderna vaktsiin annab tugevama immuunsuse kui BioNTech / Pfizeri vaktsiin.
Moderna vaktsiini mRNA annus on kolm korda suurem kui Pfizeri oma, vahendas Financial Times.
AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni vaktsiinidel tuvastati väga harvadel juhtudel kõrvalmõjud. Mõned riigid lõpetasid nende vaktsiinide manustamise.
"Tegime hoolika otsuse, et tasakaalustada immuunsuse loomine võimalike kõrvaltoimete ohtudega," ütles Dormitzer.
Dormitzer lisas, et Pfizeri vaktsiini efektiivsus aja jooksul väheneb ja soovitas lisaannuste manustamist.
Pfizerit kritiseerivad nüüd mitmed teadlased ja tervishoiuametnikud.
USA-s kasvab mure Pfizeri vaktsiini tõhususe pärast. Paljud inimesed jäävad tõsiselt haigeks, kuigi on täielikult vaktsineeritud, teatas Financial Times.
USA valmistub inimestele jagama kolmandat Pfizeri vaktsiiniannust. Delta variandi leviku tõttu kasvab riigis jälle haiglaravi vajadus. Kasvab ka surmade arv. Bideni administratsioon kavatseb septembri lõpus pakkuda lisaannuseid kõikidele inimestele, kes said algselt mRNA vaktsiini.
"20. septembriks on valmis ainult BioNTech/Pfizeri lisaannused, Moderna lisaannuseid hakatakse pakkuma hiljem," ütles pühapäeval USA nakkushaiguste riikliku instituudi juht Anthony Fauci.
Pfizeri koroonavaktsiini lisaannuseid hakkavad septembris oma kodanikele jagama ka Suurbritannia ja Prantsusmaa.
Esimeste seas Pfizeriga alustanud Iisrael hakkas kolmandat süsti pakkuma juba juulis.
Koroonaviiruse delta tüvi hakkas Iisraelis levima juunis ning terviseministeerium on pärast seda kaks korda teatanud, et vaktsiini tõhusus haiguse vastu on langenud ning veidi on langenud ka kaitse haiguse raskema läbipõdemise vastu.
### Response:
Pfizer: valisime vaktsiini kõrvaltoimete vältimiseks väiksema doosi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskerakonna Narva piirkonna nimekirja üle andes ütles Keskerakonna Narva piirkonna ja Narva linnavolikogu esimees Tatjana Stolfat, et keskerakondlased lähevad valimisi võitma: "Kui veel aasta tagasi said mõned inimesed öelda, et Keskerakonda Narvas enam praktiliselt ei olegi, siis nüüd kinnitan, et Keskerakond on Narvas olemas ja väga heas seisus."
Stalnuhhin ütles, et Narva inimesed ootavaid mitmeid objekte, mis saavad valmida vaid koostöös valitsusega. Tema sõnul on need Narva uus haigla, Aleksandri kiriku renoveerimise lõpule viimine ning uue hooldekodu ja jalgpallihalli rajamine.
Eelmistest valimistest saadik on Narva volikogu Keskerakonna fraktsioon üle elanud lagunemise ja taastumise. | Keskerakonna esinumber Narvas on Mihhail Stalnuhhin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskerakonna Narva piirkonna nimekirja üle andes ütles Keskerakonna Narva piirkonna ja Narva linnavolikogu esimees Tatjana Stolfat, et keskerakondlased lähevad valimisi võitma: "Kui veel aasta tagasi said mõned inimesed öelda, et Keskerakonda Narvas enam praktiliselt ei olegi, siis nüüd kinnitan, et Keskerakond on Narvas olemas ja väga heas seisus."
Stalnuhhin ütles, et Narva inimesed ootavaid mitmeid objekte, mis saavad valmida vaid koostöös valitsusega. Tema sõnul on need Narva uus haigla, Aleksandri kiriku renoveerimise lõpule viimine ning uue hooldekodu ja jalgpallihalli rajamine.
Eelmistest valimistest saadik on Narva volikogu Keskerakonna fraktsioon üle elanud lagunemise ja taastumise.
### Response:
Keskerakonna esinumber Narvas on Mihhail Stalnuhhin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti presidendivalimised pole maailma mõõtkavas sündmus, millele globaalseid paralleele otsida või millest ammugi mingeid laiahaardelisi järeldusi teha. Ent ma ei saa midagi kummalise tunde vastu, et nii nagu Eesti, nii on ka suur osa maailmast hetkel otsekui ooteseisundis. Umbes nagu jalgpallurid enne audi sisseviset, kusjuures pole teada, kummast meeskonnast on sisseviskaja. Käib mingi nügimine, üksteise piilumine ja varitsemine, valmistutakse nii rünnakuks kui kaitseks, aga pall alles kiigub seal kuskil küljejoonel.
Küllap on selle visiooni põhiallikaks Afganistanis toimunu ja võib-olla see mõtteline sisseviskaja ongi just Afganistan. Taliban tuli võimule ja pole võimatu, et kas kodusõja hinnaga või ilma, ta võimule ka jääb.
Pole teada, kuidas Taliban käituma hakkab või kuidas lääs tema käitumisele reageerida kavatseb. Praegu igatahes näib, et loodetakse mingile rahumeelse kooseksisteerimise variandile. Paraku just see tõsiasi asetab lääne ette rasked küsimused, mis nõuavad karmi peeglissevaatamist ja tegelikult kogu oma senise "elu mõtte" ehk siis ühiskonnaelu ideoloogilise vundamendi revideerimist.
Seda vundamenti me teame hästi: liberaalne demokraatia, õigused, vähemuste kaitse ja nõnda edasi. Külm sõda ja selle võitmine veenis demokraatlikku maailma, et ollakse õigel teel. Rahvad soovivad (liikumis-, sõna-, eneseteostus-, südametunnistus- jne) vabadust, inimõigusi, võrdsust, demokraatiat, õigusriiki ja sotsiaalset turvatunnet. Tuleb vaid kõrvaldada pimedusejõud, nagu seda oli Nõukogude Liit, ja kõik asetub väikese vaevanägemise järel oma loomulikule kohale, sest liberaalne ühiskonnakord on inimesele kõige loomuomasem.
Siinkohal tuleb meenutada muidugi Francis Fukuyamat, kuid tõttan lisama, et saatus on tema suhtes ebaõiglane olnud. Fukuyama "Ajaloo lõpp" on nüüdseks justkui välja naerdud, kuid kuni praeguseni on Lääs käitunud ikkagi just selles teoses kirjeldatud loogika kohaselt, mille ilmekaks tõendiks olid püüdlused Afganistanis demokraatlikku ühiskonda luua. Seevastu Fukuyama järgmine ja palju läbinägelikum töö "Suur vapustus", mida võib pidada ka "Ajaloo lõpu" vigade paranduseks, on sama hästi kui maha vaikitud.
Külma sõja lõpp näis niisiis teooriat kinnitavat ja nõnda rõõmustasime ka meie nii rahvusliku kui ka isikliku vabaduse üle. Ei tohi unustada toda joovastust, mis meid valdas, kui valge laev tõesti ükskord kohale jõudis. Ning seda paljuski just tänu inimõiguste teemale, millega lääs oli nagu nüri noaga NSV Liidu ihus sonkinud 1975. aastast saadik. Inimõigusi, nende mõtestamist ja rakendamist praegu kritiseerides ei tohi me unustada, et võlgneme neile palju.
Kuid kritiseerida on ometi vaja, sest tänane päev näitab selgesti, et inimõigustes siiski ei kajastu Ülim ja Lõplik Tarkus, vaid kõik sõltub olukorrast ja tingimustest, mis aga paratamatult tähendab, et inimõigused ei ole universaalsed – ja kui ei ole universaalsed, siis ei saa neid ka inimõigusteks nimetada, vaid tuleks leida mingi teine nimetus.
Selgitan sellesama Afganistani abil. Kui tunnistada katsed Afganistanis demokraatiat rajada läbikukkunuks, tuleb paratamatult möönda, et leidub rahvaid ja maid, kes eelistavadki elada teisiti kui läänes ainumõeldavaks peetud. Kuid sellisedki rahvad on ometi inimesed või kuidas?
Nii tuleb välja, et inimõigused, nii nagu neid ÜRO, Euroopa Liidu ja teiste auväärsete organisatsioonide dokumentides on kirjeldatud, ei laiene kogu inimkonnale. Millest võiks veel üle saada, kõrvaldades segavad kurjusejõud, kuid asi on halvem: teatud osa inimkonnast ka ei soovi neid õigusi.
Nad on vabatahtlikult ilma teatud õigustest, mida Inimõiguste ülddeklaratsioon peab lausa võõrandamatuiks. Kuid kirjasõna on kõigest kirjasõna. Ülddeklaratsioon võib näiteks kuitahes kõlavalt kuulutada, et orjus, kaasa arvatud iseenese orjaks müümine, on keelatud ja lausa põhimõtteliselt võimatu, aga see on vaid tühi sõnavaht, sest neid, kes ennast ise orjaks soovivad müüa, leidub alati. Vähemalt on siiani leidunud.
"Mismoodi inimõigusi taga nõudev lääs peaks nüüd Talibaniga suhtlema?"
Või siis printsiip, et seaduse ees on kõik võrdsed. Tundub täiesti enesestmõistetav, aga ei ole seda. Talibani võimu all kaalub naise tunnistus poole vähem kui mehe tunnistus, sest naine pidavat rumalam olema. Nii et kui on sõna sõna vastu, jääb peale mehe tunnistus. Mismoodi inimõigusi taga nõudev lääs peaks nüüd Talibaniga suhtlema? Põristada endiselt inimõiguste trummi, kuid sõlmida sellegipoolest vastastikku kasulikke lepinguid või võidelda koguni õlg õla kõrval ISIS-e vastu?
Probleem pole tegelikult uus. Saudi Araabiaga on kõige kõrgemal tasemel suheldud aastakümneid, vaikides häbelikult maha tõsiasja, et saudid mõistavad inimõigusi hoopis teisiti kui Brüsseli feministid. Või mis veelgi olulisem, teisiti kui inimõiguste ülddeklaratsioon, mis peaks ju taevalike pasunakooride saatel ühendama kõiki maid, rahvaid ja rasse.
Kuid Afganistaniga on kõik kuidagi veel ilmsem ja midagi häbelikult maha vaikida pea võimatu. Kogu see jõupingutus, kõik need miljardid, kõik need kaotatud inimelud, andmaks afgaanidele võimalust elada sama vabalt ja uhkelt kui elatakse läänes. Ja ei midagi.
Väita, et rõhuv enamus afgaane ei ole inimesed, ei saa. Loomulikult nad on. Möönda, et inimõiguste mõiste ja idee vajab põhjalikku revideerimist, ei saa samuti. Seda lääs lihtsalt ei kugista alla ega seedi ära, pealegi võib see vallandada katastroofilise ahelreaktsiooni.
Võttes läänelt absoluutse tõe, mille külge läänemaailm klammerdunud sestsaadik, kui Jumal välja aeti, võime käivitada midagi kohutavat, sest iga tsivilisatsioon vajab oma absoluutset tõde sama palju kui hüdrograafia Kroonlinna nulli. (Need, kes kuulutavad, et absoluutset tõde ei ole, ajavad lihtsalt loogikavaba loba, sest neil on absoluutne tõde täiesti olemas – see on see, mida nad ise tõeks peavad.)
Eelnevast peaks ilmnema, et üldise maailmakorra otsingute pühale üritusele terendab ummik. Pidada universaalseiks inimõigusteks vaid ühele tsivilisatsioonile omaste väärtushinnangute süsteemi ei ole loogiline ega aus; samas ei saa ka tunnistada, et tegu on kultuuripõhiste printsiipidega, sest siis võiks laguneda seegi vähene, mis maailma riike ja rahvaid veel ühendab.
Muidugi on olemas mingid vahevariandid. Näiteks loobuda mingist osast konventsioonides sõnastatud ideaalidest ja eriti loogikavabadest kohtupretsedentidest. Leppida näiteks kokku, et õigus tulla võõrale maale ja nõuda seal piltlikult öeldes suppi, praadi ja magustoitu siiski ei ole inimõigus.
Naiste ja seksuaalvähemuste õigused on muidugi hoopis delikaatsem teema. Aga nähtavasti on paratamatu – mitte hea, halb, rõõmustav ega kurvastav, vaid just paratamatu –, et maailmas, kus Taliban on osa normaalsusest, võetakse nende õiguste piirid uuesti arutluse alla. Asi pole õieti mitte naistes ega seksuaalvähemustes, vaid pigem võrdsuse ideaalis kui sellises. Sellega on midagi valesti, on juba Prantsuse revolutsioonist saadik. Mis sellest ideaalist saab, seda näitab tulevik.
Nii et ootame, millal pall jälle mängu pannakse. | Lauri Vahtre: audi sisseviset oodates | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti presidendivalimised pole maailma mõõtkavas sündmus, millele globaalseid paralleele otsida või millest ammugi mingeid laiahaardelisi järeldusi teha. Ent ma ei saa midagi kummalise tunde vastu, et nii nagu Eesti, nii on ka suur osa maailmast hetkel otsekui ooteseisundis. Umbes nagu jalgpallurid enne audi sisseviset, kusjuures pole teada, kummast meeskonnast on sisseviskaja. Käib mingi nügimine, üksteise piilumine ja varitsemine, valmistutakse nii rünnakuks kui kaitseks, aga pall alles kiigub seal kuskil küljejoonel.
Küllap on selle visiooni põhiallikaks Afganistanis toimunu ja võib-olla see mõtteline sisseviskaja ongi just Afganistan. Taliban tuli võimule ja pole võimatu, et kas kodusõja hinnaga või ilma, ta võimule ka jääb.
Pole teada, kuidas Taliban käituma hakkab või kuidas lääs tema käitumisele reageerida kavatseb. Praegu igatahes näib, et loodetakse mingile rahumeelse kooseksisteerimise variandile. Paraku just see tõsiasi asetab lääne ette rasked küsimused, mis nõuavad karmi peeglissevaatamist ja tegelikult kogu oma senise "elu mõtte" ehk siis ühiskonnaelu ideoloogilise vundamendi revideerimist.
Seda vundamenti me teame hästi: liberaalne demokraatia, õigused, vähemuste kaitse ja nõnda edasi. Külm sõda ja selle võitmine veenis demokraatlikku maailma, et ollakse õigel teel. Rahvad soovivad (liikumis-, sõna-, eneseteostus-, südametunnistus- jne) vabadust, inimõigusi, võrdsust, demokraatiat, õigusriiki ja sotsiaalset turvatunnet. Tuleb vaid kõrvaldada pimedusejõud, nagu seda oli Nõukogude Liit, ja kõik asetub väikese vaevanägemise järel oma loomulikule kohale, sest liberaalne ühiskonnakord on inimesele kõige loomuomasem.
Siinkohal tuleb meenutada muidugi Francis Fukuyamat, kuid tõttan lisama, et saatus on tema suhtes ebaõiglane olnud. Fukuyama "Ajaloo lõpp" on nüüdseks justkui välja naerdud, kuid kuni praeguseni on Lääs käitunud ikkagi just selles teoses kirjeldatud loogika kohaselt, mille ilmekaks tõendiks olid püüdlused Afganistanis demokraatlikku ühiskonda luua. Seevastu Fukuyama järgmine ja palju läbinägelikum töö "Suur vapustus", mida võib pidada ka "Ajaloo lõpu" vigade paranduseks, on sama hästi kui maha vaikitud.
Külma sõja lõpp näis niisiis teooriat kinnitavat ja nõnda rõõmustasime ka meie nii rahvusliku kui ka isikliku vabaduse üle. Ei tohi unustada toda joovastust, mis meid valdas, kui valge laev tõesti ükskord kohale jõudis. Ning seda paljuski just tänu inimõiguste teemale, millega lääs oli nagu nüri noaga NSV Liidu ihus sonkinud 1975. aastast saadik. Inimõigusi, nende mõtestamist ja rakendamist praegu kritiseerides ei tohi me unustada, et võlgneme neile palju.
Kuid kritiseerida on ometi vaja, sest tänane päev näitab selgesti, et inimõigustes siiski ei kajastu Ülim ja Lõplik Tarkus, vaid kõik sõltub olukorrast ja tingimustest, mis aga paratamatult tähendab, et inimõigused ei ole universaalsed – ja kui ei ole universaalsed, siis ei saa neid ka inimõigusteks nimetada, vaid tuleks leida mingi teine nimetus.
Selgitan sellesama Afganistani abil. Kui tunnistada katsed Afganistanis demokraatiat rajada läbikukkunuks, tuleb paratamatult möönda, et leidub rahvaid ja maid, kes eelistavadki elada teisiti kui läänes ainumõeldavaks peetud. Kuid sellisedki rahvad on ometi inimesed või kuidas?
Nii tuleb välja, et inimõigused, nii nagu neid ÜRO, Euroopa Liidu ja teiste auväärsete organisatsioonide dokumentides on kirjeldatud, ei laiene kogu inimkonnale. Millest võiks veel üle saada, kõrvaldades segavad kurjusejõud, kuid asi on halvem: teatud osa inimkonnast ka ei soovi neid õigusi.
Nad on vabatahtlikult ilma teatud õigustest, mida Inimõiguste ülddeklaratsioon peab lausa võõrandamatuiks. Kuid kirjasõna on kõigest kirjasõna. Ülddeklaratsioon võib näiteks kuitahes kõlavalt kuulutada, et orjus, kaasa arvatud iseenese orjaks müümine, on keelatud ja lausa põhimõtteliselt võimatu, aga see on vaid tühi sõnavaht, sest neid, kes ennast ise orjaks soovivad müüa, leidub alati. Vähemalt on siiani leidunud.
"Mismoodi inimõigusi taga nõudev lääs peaks nüüd Talibaniga suhtlema?"
Või siis printsiip, et seaduse ees on kõik võrdsed. Tundub täiesti enesestmõistetav, aga ei ole seda. Talibani võimu all kaalub naise tunnistus poole vähem kui mehe tunnistus, sest naine pidavat rumalam olema. Nii et kui on sõna sõna vastu, jääb peale mehe tunnistus. Mismoodi inimõigusi taga nõudev lääs peaks nüüd Talibaniga suhtlema? Põristada endiselt inimõiguste trummi, kuid sõlmida sellegipoolest vastastikku kasulikke lepinguid või võidelda koguni õlg õla kõrval ISIS-e vastu?
Probleem pole tegelikult uus. Saudi Araabiaga on kõige kõrgemal tasemel suheldud aastakümneid, vaikides häbelikult maha tõsiasja, et saudid mõistavad inimõigusi hoopis teisiti kui Brüsseli feministid. Või mis veelgi olulisem, teisiti kui inimõiguste ülddeklaratsioon, mis peaks ju taevalike pasunakooride saatel ühendama kõiki maid, rahvaid ja rasse.
Kuid Afganistaniga on kõik kuidagi veel ilmsem ja midagi häbelikult maha vaikida pea võimatu. Kogu see jõupingutus, kõik need miljardid, kõik need kaotatud inimelud, andmaks afgaanidele võimalust elada sama vabalt ja uhkelt kui elatakse läänes. Ja ei midagi.
Väita, et rõhuv enamus afgaane ei ole inimesed, ei saa. Loomulikult nad on. Möönda, et inimõiguste mõiste ja idee vajab põhjalikku revideerimist, ei saa samuti. Seda lääs lihtsalt ei kugista alla ega seedi ära, pealegi võib see vallandada katastroofilise ahelreaktsiooni.
Võttes läänelt absoluutse tõe, mille külge läänemaailm klammerdunud sestsaadik, kui Jumal välja aeti, võime käivitada midagi kohutavat, sest iga tsivilisatsioon vajab oma absoluutset tõde sama palju kui hüdrograafia Kroonlinna nulli. (Need, kes kuulutavad, et absoluutset tõde ei ole, ajavad lihtsalt loogikavaba loba, sest neil on absoluutne tõde täiesti olemas – see on see, mida nad ise tõeks peavad.)
Eelnevast peaks ilmnema, et üldise maailmakorra otsingute pühale üritusele terendab ummik. Pidada universaalseiks inimõigusteks vaid ühele tsivilisatsioonile omaste väärtushinnangute süsteemi ei ole loogiline ega aus; samas ei saa ka tunnistada, et tegu on kultuuripõhiste printsiipidega, sest siis võiks laguneda seegi vähene, mis maailma riike ja rahvaid veel ühendab.
Muidugi on olemas mingid vahevariandid. Näiteks loobuda mingist osast konventsioonides sõnastatud ideaalidest ja eriti loogikavabadest kohtupretsedentidest. Leppida näiteks kokku, et õigus tulla võõrale maale ja nõuda seal piltlikult öeldes suppi, praadi ja magustoitu siiski ei ole inimõigus.
Naiste ja seksuaalvähemuste õigused on muidugi hoopis delikaatsem teema. Aga nähtavasti on paratamatu – mitte hea, halb, rõõmustav ega kurvastav, vaid just paratamatu –, et maailmas, kus Taliban on osa normaalsusest, võetakse nende õiguste piirid uuesti arutluse alla. Asi pole õieti mitte naistes ega seksuaalvähemustes, vaid pigem võrdsuse ideaalis kui sellises. Sellega on midagi valesti, on juba Prantsuse revolutsioonist saadik. Mis sellest ideaalist saab, seda näitab tulevik.
Nii et ootame, millal pall jälle mängu pannakse.
### Response:
Lauri Vahtre: audi sisseviset oodates |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegemist on seni suurima õppekogunemistele kutsutavate planeeritud arvuga. 2018. aastal planeeriti õppustele kutsuda ligi 7000 reservväelast ning 2015. aastal veidi üle 7500 reservväelase," ütles major Ivo Reimann kaitseväe peastaabi personaliosakonnast.
Kaitseministri määruse eelnõus soovitatakse kehtestada 2022. aastal toimuvatel õppekogunemistel osalevate reservväelaste koguarvuks 8295 reservväelast. Lisaks sellele piirmäärale võib järgmisel aastal toimuvatel õppekogunemistel osaleda kokku 400 reservväelast, kes on avaldanud soovi osaleda õppekogunemisel vabatahtlikult.
Küsimusele kuidas mõjutab õppekogunemisi koroonaolukord, tunnistas kaitseväe peaarst, kolonelleitnant Targo Lusti, et see mõjutab kindlasti kogunemisi, kuid mida aeg edasi, seda rohkem on nii riik kui kaitsevägi valmis erinevaid meetmeid kasutama. Ta rõhutas ka, et vaktsineerimisvastased ei pääse riigikaitses osalemise kohustusest.
"Üle poolte täiskasvanutest on praeguseks vaktsineeritud. Isikutel on võimalus digiloo kaudu genereerida omale digitaalne koroonatõend vaktsineerituse, läbipõdemise või testitulemuse kohta. Need on kõik aktsepteeritavad tõendid koroonaohutuse kontrolliks. Kel pole mingil põhjusel võimalik ühtegi tõendit esitada, siis on meil olemas oma testimisvõimekus. Vaktsineerimisvastased riigikaitse kohustusest ei pääse. Pigem tekib neil testimiskohustus ja näiteks maskikandmise kohustus ning lähikontaktsena isolatsioonikohustus," ütles Lusti.
Üldjuhul toimub reservteenistusse kutsumine kolmes etapis. Kõigepealt kutsutakse ohvitserid, kellele antakse vajalikku täiendõpet. Seejärel kutsutakse täiendõppe eesmärgil teenistusse allohvitserid. Kõige viimasena kutsutakse õppekogunemistele üksuste lõplikuks komplekteerimiseks vajalik reakoosseis. Ohvitserid, allohvitserid ja reakoosseis võidakse õppekogunemistele kutsuda korduvalt erinevatel aegadel. Ühe õppekogunemise maksimaalne kestus ilma pikendamise õiguseta on järgmine ohvitseril kuni 30 päeva, allohvitseril kuni 21 päeva ja sõduril kuni 14 päeva. | Kaitsevägi kutsub järgmise aasta õppekogunemistele rekordarvu reservväelasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist on seni suurima õppekogunemistele kutsutavate planeeritud arvuga. 2018. aastal planeeriti õppustele kutsuda ligi 7000 reservväelast ning 2015. aastal veidi üle 7500 reservväelase," ütles major Ivo Reimann kaitseväe peastaabi personaliosakonnast.
Kaitseministri määruse eelnõus soovitatakse kehtestada 2022. aastal toimuvatel õppekogunemistel osalevate reservväelaste koguarvuks 8295 reservväelast. Lisaks sellele piirmäärale võib järgmisel aastal toimuvatel õppekogunemistel osaleda kokku 400 reservväelast, kes on avaldanud soovi osaleda õppekogunemisel vabatahtlikult.
Küsimusele kuidas mõjutab õppekogunemisi koroonaolukord, tunnistas kaitseväe peaarst, kolonelleitnant Targo Lusti, et see mõjutab kindlasti kogunemisi, kuid mida aeg edasi, seda rohkem on nii riik kui kaitsevägi valmis erinevaid meetmeid kasutama. Ta rõhutas ka, et vaktsineerimisvastased ei pääse riigikaitses osalemise kohustusest.
"Üle poolte täiskasvanutest on praeguseks vaktsineeritud. Isikutel on võimalus digiloo kaudu genereerida omale digitaalne koroonatõend vaktsineerituse, läbipõdemise või testitulemuse kohta. Need on kõik aktsepteeritavad tõendid koroonaohutuse kontrolliks. Kel pole mingil põhjusel võimalik ühtegi tõendit esitada, siis on meil olemas oma testimisvõimekus. Vaktsineerimisvastased riigikaitse kohustusest ei pääse. Pigem tekib neil testimiskohustus ja näiteks maskikandmise kohustus ning lähikontaktsena isolatsioonikohustus," ütles Lusti.
Üldjuhul toimub reservteenistusse kutsumine kolmes etapis. Kõigepealt kutsutakse ohvitserid, kellele antakse vajalikku täiendõpet. Seejärel kutsutakse täiendõppe eesmärgil teenistusse allohvitserid. Kõige viimasena kutsutakse õppekogunemistele üksuste lõplikuks komplekteerimiseks vajalik reakoosseis. Ohvitserid, allohvitserid ja reakoosseis võidakse õppekogunemistele kutsuda korduvalt erinevatel aegadel. Ühe õppekogunemise maksimaalne kestus ilma pikendamise õiguseta on järgmine ohvitseril kuni 30 päeva, allohvitseril kuni 21 päeva ja sõduril kuni 14 päeva.
### Response:
Kaitsevägi kutsub järgmise aasta õppekogunemistele rekordarvu reservväelasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil tutvustatakse Tallinna uut sotsiaalhoolekandelise abi andmise korda ning sellega seonduvalt sotsiaalteenuste osutamise tingimusi ja sotsiaaltoetuste maksmise korda, ettepanekut korteriühistute vaidluste lahendamise seaduse eelnõu menetlemiseks, keskkonnasõbralikku liikuvuskuud ja räägitakse sel nädalavahetusel toimuvast Tallinna Maratonist. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Beškina, Võrk ja Klandorf | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil tutvustatakse Tallinna uut sotsiaalhoolekandelise abi andmise korda ning sellega seonduvalt sotsiaalteenuste osutamise tingimusi ja sotsiaaltoetuste maksmise korda, ettepanekut korteriühistute vaidluste lahendamise seaduse eelnõu menetlemiseks, keskkonnasõbralikku liikuvuskuud ja räägitakse sel nädalavahetusel toimuvast Tallinna Maratonist.
### Response:
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Beškina, Võrk ja Klandorf |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurija sõnul vajab Venemaa lääneriikidest teatud tehnoloogilise mahajäämuse kompenseerimiseks ajaloomüüti, milleks on ennekõike võit Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa üle ja sellega kaasnev vabastaja kuvand, mida Kreml pidevalt rõhutab. "Võitu hakati suuremalt tähistama 20 aastat pärast maailmasõja lõppu. Alles 1965 aastal sai 9. mai Nõukogude Liidus vabaks päevaks. Nüüdseks on see muutnud propagandarelvaks ja osaks Kremli ideoloogiast," selgitas Sazonov.
Uurija rõhutas, et ajaloomälu on sageli valikuline, mille käigus tõstetakse esile endale sobivad aspektid: "Kui Venemaa rõhutab, et Nõukogude Liit võitis Teise maailmasõja, siis jäetakse välja, et Nõukogude Liit osales sõjas agressorina. Nõukogude Liit ründas Poolat 1939. aastal 16 päeva pärast Hitleri juhitud Saksamaad, olles toona Natsi-Saksamaal liitlane. Ka Baltimaade okupeerimist 1940 aastal ei mainita või eitatakse."
Venemaa propaganda juurde kuulub uurija sõnul pidev lääneriikide demoniseerimine. "Näiteks hirmutatakse oma elanikke sellega, et Lääs soovib hävitada Venemaa konservatiivsed pereväärtused. Seda hirmutustööd tehakse väga tõhusalt," kommenteeris Sazonov.
Venemaa läänevaenulikkus ulatub 19. sajandisse
Uurija sõnul seisneb Venemaa põhiline kriitika Euroopa, sealhulgas Balti riikide suhtes russofoobia loomises ja levitamises, mis tähendab vene rahvuse ja kultuuri diskrimineerimist ja vihkamist. "Kremli mõjutustegevuse väitel võib russofoob seejuures olla ka vene rahvusest inimene, kes ei toeta Putini režiimi, Venemaa välispoliitikat ja imperialismi," täiendas Sazonov.
Russofoobia ulatub tagasi 19. sajandisse, mil kujunes arusaam Venemaast kui unikaalsest riigist, kus elab ainulaadne rahvas ja millele on omane eripärane valitsemine. Üks oluline ideoloog oli krahv Sergei Uvarov, kes oli aastatel 1833-1849 rahvavalgustuse minister.
"Tema väitel on Venemaal eriline teekond, mis erineb Venemaa Euroopast, sest Venemaal valitseb õige asjade kord, mis vastab õigeusu religiooni nõuetele ja poliitilisele tarkusele ning seda kõike juhib jumala poolt valitud valitseja. Seda ideed, küll mõningate teisendustega, edendatakse ka Putini ideoloogide poolt," rääkis Sazonov.
Kaasprofessor lisas, et Venemaa ja lääneriikide pinge üheks oluliseks tekkepõhjuseks on ka ajaloolised sündmused, näiteks aastatel 1853-1856 aset leidnud Krimmi sõda. Vene impeerium ründas Ottomani impeeriumi. Britid, prantslased ning Sardiinia läksid türklastele appi, kuna nad kartsid Vene impeeriumi laienemist ja Türgi kaotust.
"Pärast Venemaa kaotust Krimmi sõjas otsustasid lääneriigid, et Venemaal ja Türgil ei tohi Mustal merel olla sõjalaevastikku. Siis hakati Venemaa poolt rääkima lääne reetlikkusest ja amoraalsusest. See idee kandus Nõukogude Liitu ja sealt edasi tänapäeva," kommenteeris Sazonov.
Just 19. sajandi teises muutus ajaloomäluga manipuleerimine oluliseks mõjutusrelvaks. "Putin on oskuslikult üle võtnud Tsaari-Venemaal ja Nõukogude Liidus levinud võtted. Midagi uut otseselt ei leiutata, aga esile kerkivad uued teemad ja valdkonnad, mida propagandas ära kasutada," sõnas Sazonov.
Balti riikide mõjutamine
Uurija sõnul vaatab Venemaa Balti riike endise impeeriumi osana ning eesmärk on neid saada tagasi oma mõjusfääri, nii nagu on seda näiteks Armeenia ja Valgevene. "Kui Venemaa näeb, et Balti riike oma mõjusfääri tõmmata ei õnnestu, siis tahetakse tekitada trotsi ja kaost. Eesmärk on destabiliseerimine, tülide ja kaose õhutamine," selgitas Sazonov. Uurija lisas, et Venemaa peetav hübriidsõda on vaese mehe sõjapidamise viis, sest otseses vastuseisus NATO-ga oleks Venemaa nõrgem osapool. Seetõttu kasutabki Kreml õõnestustegevust.
Putini Venemaa peamine narratiiv infoalases mõjutustegevuses on, et Teises maailmasõjas vabastasid nemad Balti riigid, sest muidu oleks nad langenud fašistliku Saksamaa mõjusfääri ja et mingit Baltimaade okupeerimist pole olnud. "Tõelise vabastamise korral peaks vabastaja mõne aja pärast ära minema, mitte jääma 50 aastaks kohalikke elanikke rõhuma, sealhulgas küüditama ja muul viisi represseerima. Seega tegu oli okupatsiooniga," arutles Sazonov.
Zapadi õppuse eesmärk on hirmutada
Selle nädala löpus algavad Zapadi sõjaväeõppused said alguse 1973. aastal, mil oli külma sõja tipp. 1981. aasta septembris osales õppusel tuhandeid tanke ja üle saja tuhande sõduri. Õppus toimus Eestis, Lätis ja Poolas.
Pärast pausi taastati Zapadi õppused 1999. aastal, mil võimule tuli Putin. "Ametlikult öeldakse, et õppused on vajalikud, et treenida võimalikuks kokkupõrkeks terroristidega. Selleks ei oleks aga vaja treenida muu hulgas tuumarelvade ja sõjalennukite kasutamist," sõnas Sazonov
Uurija sõnul tekitab Venemaa Zapadiga infomüra selle kohta, mis eesmärgil ja millises mastaabis õppusi korraldatakse: "Eesmärk on hirmutada. Ma arvan, et Zapad 2021 on infosõja mõttes ohtlik. Ühelt poolt ei tohiks ohtu üle paisutada, sest siis me aitame Venemaa narratiivile kaasa. Teiselt poolt ei tohiks ka vait olla, sest kunagi ei tea, mida Venemaa võib planeerida. See on ohtlik režiim."
Kaasprofessor lisas, et käesoleval aastal on Zapadi õppuse puhul uus see, et selles osaleb Hiina, tõenäoliselt vaatlejana. "Venemaa infosõda on globaalne, Hiina oma aga veelgi globaalsem," sõnas Sazonov.
Vladimir Sazonovi, Igor Kopõtini ja Sergei Pahhomenko artikkel Venemaa ajaloolistest narratiividest Balti riikide kohta ilmus kogumikus T he Russian Federation in Global Knowledge Warfare, mis ilmus kirjastuses Springer teadusprojekti "Strateegiline narratiiv julgeolekudilemma kujundajana" raames. | Vanemteadur: Venemaa infosõja eesmärk on külvata kaost ja trotsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurija sõnul vajab Venemaa lääneriikidest teatud tehnoloogilise mahajäämuse kompenseerimiseks ajaloomüüti, milleks on ennekõike võit Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa üle ja sellega kaasnev vabastaja kuvand, mida Kreml pidevalt rõhutab. "Võitu hakati suuremalt tähistama 20 aastat pärast maailmasõja lõppu. Alles 1965 aastal sai 9. mai Nõukogude Liidus vabaks päevaks. Nüüdseks on see muutnud propagandarelvaks ja osaks Kremli ideoloogiast," selgitas Sazonov.
Uurija rõhutas, et ajaloomälu on sageli valikuline, mille käigus tõstetakse esile endale sobivad aspektid: "Kui Venemaa rõhutab, et Nõukogude Liit võitis Teise maailmasõja, siis jäetakse välja, et Nõukogude Liit osales sõjas agressorina. Nõukogude Liit ründas Poolat 1939. aastal 16 päeva pärast Hitleri juhitud Saksamaad, olles toona Natsi-Saksamaal liitlane. Ka Baltimaade okupeerimist 1940 aastal ei mainita või eitatakse."
Venemaa propaganda juurde kuulub uurija sõnul pidev lääneriikide demoniseerimine. "Näiteks hirmutatakse oma elanikke sellega, et Lääs soovib hävitada Venemaa konservatiivsed pereväärtused. Seda hirmutustööd tehakse väga tõhusalt," kommenteeris Sazonov.
Venemaa läänevaenulikkus ulatub 19. sajandisse
Uurija sõnul seisneb Venemaa põhiline kriitika Euroopa, sealhulgas Balti riikide suhtes russofoobia loomises ja levitamises, mis tähendab vene rahvuse ja kultuuri diskrimineerimist ja vihkamist. "Kremli mõjutustegevuse väitel võib russofoob seejuures olla ka vene rahvusest inimene, kes ei toeta Putini režiimi, Venemaa välispoliitikat ja imperialismi," täiendas Sazonov.
Russofoobia ulatub tagasi 19. sajandisse, mil kujunes arusaam Venemaast kui unikaalsest riigist, kus elab ainulaadne rahvas ja millele on omane eripärane valitsemine. Üks oluline ideoloog oli krahv Sergei Uvarov, kes oli aastatel 1833-1849 rahvavalgustuse minister.
"Tema väitel on Venemaal eriline teekond, mis erineb Venemaa Euroopast, sest Venemaal valitseb õige asjade kord, mis vastab õigeusu religiooni nõuetele ja poliitilisele tarkusele ning seda kõike juhib jumala poolt valitud valitseja. Seda ideed, küll mõningate teisendustega, edendatakse ka Putini ideoloogide poolt," rääkis Sazonov.
Kaasprofessor lisas, et Venemaa ja lääneriikide pinge üheks oluliseks tekkepõhjuseks on ka ajaloolised sündmused, näiteks aastatel 1853-1856 aset leidnud Krimmi sõda. Vene impeerium ründas Ottomani impeeriumi. Britid, prantslased ning Sardiinia läksid türklastele appi, kuna nad kartsid Vene impeeriumi laienemist ja Türgi kaotust.
"Pärast Venemaa kaotust Krimmi sõjas otsustasid lääneriigid, et Venemaal ja Türgil ei tohi Mustal merel olla sõjalaevastikku. Siis hakati Venemaa poolt rääkima lääne reetlikkusest ja amoraalsusest. See idee kandus Nõukogude Liitu ja sealt edasi tänapäeva," kommenteeris Sazonov.
Just 19. sajandi teises muutus ajaloomäluga manipuleerimine oluliseks mõjutusrelvaks. "Putin on oskuslikult üle võtnud Tsaari-Venemaal ja Nõukogude Liidus levinud võtted. Midagi uut otseselt ei leiutata, aga esile kerkivad uued teemad ja valdkonnad, mida propagandas ära kasutada," sõnas Sazonov.
Balti riikide mõjutamine
Uurija sõnul vaatab Venemaa Balti riike endise impeeriumi osana ning eesmärk on neid saada tagasi oma mõjusfääri, nii nagu on seda näiteks Armeenia ja Valgevene. "Kui Venemaa näeb, et Balti riike oma mõjusfääri tõmmata ei õnnestu, siis tahetakse tekitada trotsi ja kaost. Eesmärk on destabiliseerimine, tülide ja kaose õhutamine," selgitas Sazonov. Uurija lisas, et Venemaa peetav hübriidsõda on vaese mehe sõjapidamise viis, sest otseses vastuseisus NATO-ga oleks Venemaa nõrgem osapool. Seetõttu kasutabki Kreml õõnestustegevust.
Putini Venemaa peamine narratiiv infoalases mõjutustegevuses on, et Teises maailmasõjas vabastasid nemad Balti riigid, sest muidu oleks nad langenud fašistliku Saksamaa mõjusfääri ja et mingit Baltimaade okupeerimist pole olnud. "Tõelise vabastamise korral peaks vabastaja mõne aja pärast ära minema, mitte jääma 50 aastaks kohalikke elanikke rõhuma, sealhulgas küüditama ja muul viisi represseerima. Seega tegu oli okupatsiooniga," arutles Sazonov.
Zapadi õppuse eesmärk on hirmutada
Selle nädala löpus algavad Zapadi sõjaväeõppused said alguse 1973. aastal, mil oli külma sõja tipp. 1981. aasta septembris osales õppusel tuhandeid tanke ja üle saja tuhande sõduri. Õppus toimus Eestis, Lätis ja Poolas.
Pärast pausi taastati Zapadi õppused 1999. aastal, mil võimule tuli Putin. "Ametlikult öeldakse, et õppused on vajalikud, et treenida võimalikuks kokkupõrkeks terroristidega. Selleks ei oleks aga vaja treenida muu hulgas tuumarelvade ja sõjalennukite kasutamist," sõnas Sazonov
Uurija sõnul tekitab Venemaa Zapadiga infomüra selle kohta, mis eesmärgil ja millises mastaabis õppusi korraldatakse: "Eesmärk on hirmutada. Ma arvan, et Zapad 2021 on infosõja mõttes ohtlik. Ühelt poolt ei tohiks ohtu üle paisutada, sest siis me aitame Venemaa narratiivile kaasa. Teiselt poolt ei tohiks ka vait olla, sest kunagi ei tea, mida Venemaa võib planeerida. See on ohtlik režiim."
Kaasprofessor lisas, et käesoleval aastal on Zapadi õppuse puhul uus see, et selles osaleb Hiina, tõenäoliselt vaatlejana. "Venemaa infosõda on globaalne, Hiina oma aga veelgi globaalsem," sõnas Sazonov.
Vladimir Sazonovi, Igor Kopõtini ja Sergei Pahhomenko artikkel Venemaa ajaloolistest narratiividest Balti riikide kohta ilmus kogumikus T he Russian Federation in Global Knowledge Warfare, mis ilmus kirjastuses Springer teadusprojekti "Strateegiline narratiiv julgeolekudilemma kujundajana" raames.
### Response:
Vanemteadur: Venemaa infosõja eesmärk on külvata kaost ja trotsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviirusega nakatunud haiglapatsientidest on vaktsineerimata 121 ehk 79,6 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 31 ehk 20,4 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu. Surmajuhtumeid ei registreeritud.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6012 testitulemust, millest 488 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 372 vaktsineerimata ja 116 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 3619 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 295 410 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65,1 protsenti. | Koroonaviirusega viibib haiglas 152 patsienti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviirusega nakatunud haiglapatsientidest on vaktsineerimata 121 ehk 79,6 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 31 ehk 20,4 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu. Surmajuhtumeid ei registreeritud.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6012 testitulemust, millest 488 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 372 vaktsineerimata ja 116 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 3619 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 295 410 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65,1 protsenti.
### Response:
Koroonaviirusega viibib haiglas 152 patsienti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tantsuagentuuri Kompanii pakub oma tantsijateed alustavatele professionaalidele võimalust osaleda tantsulavastuste loomise protsessis koos tantsuala tuntud ja tunnustatud tegijatega. Tegevuse eesmärk on anda võimalusi tantsijatele professionaalseks arenguks ja väljundiks moodsa tantsukunsti valdkonnas ning pakkuda tantsuteatri kogemust laiemale publikule.
Varem on lavale toodud näiteks Joonas Tageli "A Good Run", Ruta Ronja Pakalne "Amimoving" ja Julia Koneva "Mahlad välja". Kõige värskem koostöö on aga lavastaja, koreograaf, tantsija ja luuletaja Sveta Grigorjevaga, kelle juhendamisel, õpetamisel, vormimisel ja suunamisel on ühiselt valminud tantsulavastus "soft bone sorcery".
Lavastaja sõnul on "soft bone sorcery" mütopoeetiline tantsulavastus, mis on leidnud inspiratsiooni nii käteplaksumängudest, pehmetest võitluskunstidest, nõiasabatite ekstaasidest, töölisklassi tantsudest, laste ringmängudest ja poplugude järgi tantsivate naiste kehalisusest. See on salajaste kogunemiste maagia, mis segab kokku vanu arhetüüpe ja uuemat kehalist arhitektuuri, see on tehnokapitalismi järeltulijate tantsuloits ja sisterhood.
Lavastuses tantsivad kuus noort naist – Karin Aarelaid, Eliisabel Jõela, Eveli Ojasaar, Mariann Onkel, Maria Schotter ja Maarja-Liis Uri – , kes läbivad etenduse jooksul mitmeid arengulisi etappe. Alustatakse õrnast, rahulikust, madala sooja valgusega keskkonnast ja liikumisest. Moodustatakse paarid, kelle vahel on teatud määral otsinguid, lavapartneri tunnetust, kaas(a)tundmist. Liigutused loovad seoseid idamaiste rahulike kuid väga eesmärgistatud ja paika pandud liikumistega. Heliliselt saadab samuti idamaise muusikaga seoseid loov atmosfäärirohke helimaastik.
Toimub muutus, soe valgus muutub neutraalseks, liigub kõrgemale, valgustab suuremat osa saalist. Paaride omavaheline kooskõla muudab vormi, otsingulisus asendub konkreetsusega, aeglased ja sujuvad liikumised muutuvad täpselt paika pandud plaksudeks üksteise labakäte, käsivarte, jalgade, pea, rinna vastu. Kindlat liikumisjada korratakse partneri vahetusega kolm korda, igal korral kiirust juurde lisades. Sel hetkel on helikujunduseks plaksudest tekkiv rütm. Nõnda vahelduvad tantsijate liikumised intensiivsuse ja rahulikkuse, lavalise paiksuse või haralioleku, korra ja kaose vahel mitu korda.
Nähtust ja kogetust moodustub lainekõver, mida võib liikumise, heli ja valguse puhul võtta üsnagi sarnaselt. Kõvera puhul olen keskendunud eelkõige intensiivsuse tasemele ja kohe kindlasti ei pretendeeri ajaliste vahemike ega ka tegelike intensiivsuste paikapaneku õigsusele.
Etendus vormus minu jaoks siirderituaaliks, mis tähistas justkui noorte naiste üleminekuetappe läbi elu – väikesest tüdrukust kuni küpse naiseni välja. Nägin seda just naiste eluga seotud olevat, kuna laval olid ainult naised ning samal viisil on seda kirjeldanud ka lavastaja, mainides lavastuse tutvustuses just naiste kehalisuse olulisust ja sisterhood 'i.
Siirdeprotsess saab alguse õige rahulikest, malbetest neidudest, kes on korralikud, uudishimulikud, õpivad tundma oma keskkonda ja inimesi enda ümber. Selles on korralik annus tubli tüdruku kuvandit, haprust ja eeskujulikkust. Edasi liigutakse teatava koordineerituse, kindlate oskuste ja teadmiste selgeks õppimise juurde, mida tuleks osata järjest paremini ja kiiremini mitme inimesega korraga, mitte ainult ühes suhtluses ja samale tasemele jäädes. Sealt omakorda edasi liikudes jõutakse täieliku avanemiseni, hormoonide täiel kiirusel möllamiseni, mäsleva, nautleva keha avastamiseni. Selle juurde kuulub julguse kasv, kuid samal ajal ka teadmatus ja oskamatus kõigega toime tulla, pisut pea laiali otsas elust läbi minemine.
Intensiivsusele järgneb väsimine, omaette jõu kogumine. Sealt kasvab vaikselt uuesti huvi teiste inimeste vastu, uute suhtluste ja katsetuste vastu. Naised üheskoos ja eraldi kogemas täielikku enesekindlust, tugevust, julgust, individuaalsust. Vajadusel näidatakse küüsi, kaitstakse ennast, kuna arvata võib, et nõnda intensiivselt kiirgav jõud võib kaasrändajates tekitada pahameelt. Ometi loobutakse ka sellest, pisut ehk vägivaldsest kaitsepositsioonist, ning rahunetakse taas. Koos teiste naistega saabub rahulik sünkroonsus, üksmeel teha asju samamoodi, et tulemus oleks piisavalt meeldiv kõigile.
See sünkroonsus säriseb oma üksmeeles aga säärase leegini, et toimub plahvatus. Ning kõik on jälle eraldi. Igaüks oma eluga eraldi toime tulemas. Oma muredega painlemas. On neid, kes saavad sellega paremini ja kiiremini hakkama ning on ka neid, kes upuvadki oma hingeahistusse ega suuda sellest välja tulla. Lõpuks ilmub aga siiski keegi, kes märkab, kes rahustab ja taas sellest sügavikust välja toob. Aeglaselt – aga kindlalt – jõutakse uuesti ühisliikumisse ja -kogemisse, mida iseloomustab voolav orgaanilisus, kus üksteist täiendatakse, voolitakse ja vormitakse end teiste järgi. Järgneb viimane tuleproov, usuhüpe tundmatusse, mis toob kaasa… armastuse. Armastuse iseenda, aga ka teiste end mitmekülgselt väljendavate kehade ja isiksuste vastu.
Kommenteerimaks erinevaid arenguetappe ütlen veel, et elus võib tulla ette, et mingitel perioodidel meie kaasrändajad muutuvad. Osad inimesed lahkuvad meie eludest, osad ehk jäävad alles, aga suures osas tekivad peale koolist lahkumist siiski uued tutvused, uued sõbrad, kellega juba hoopis teisel viisil ja teisel sügavusel suheldakse. Täiendavalt tekkis mõte, et elu üheks oluliseks osaks on konsensuse saavutamise suutlikkus. Lihtsam on elada harmoonias koos teiste inimestega, ilma kedagi liigsel määral ärritamata, oma tahtmist peale surumata.
Kõik see ei ole aga ainuõige tõlgenduse võimalikkus. Seesugune vaatepilt on küllap üks lõpututest niidilõngadest, mida mööda võib mõttel lasta uidata. Samaaegselt võib ka öelda, et tegemist oli läbi aastasadade ja -tuhandete esile kerkinud naiseliku olemuse rikkalikkuse, mitmekülgsuse, külluslikkuse ja värvikuse esile toomisega. Selles oli koosliikumise ja -hingamise rõõm. Olid võimsad, võimekad, alluvad ja allutavad, pehmed ja tugevad, ohutud ja ohtlikud kehad ja meeled.
Kostüümide kaslaslikud mustrid ja küüned, idamaised sümbolid ja sinine värv viitasid lähtematerjali olemusele. Kasse seostatakse nõidadega, viimaste võimega muuta ennast kassiks. Liikumises võis kohe kindlasti tajuda kaslaslikku (sala)kavalust, jõudu, sujuvust ja tarkust. Sinist värvi seostatakse näiteks hinduismis julguse, otsustuskindluse ning suutlikkusega tegeleda raskete olukordadega. See iseloomustab inimesi, kel on järjekindel meel ja sisusügav iseloom. Laiahaardelisemalt seostub see veel vabaduse, intuitsiooni, kujutlusvõime, inspiratsiooni ja tundlikkusega. Etenduses tulid need märksõnad erinevate värvilaikude ja -pahvakutena kindlasti esile.
Valguskujunduses toimuv vormus ja arenes liikumisega sarnaselt ning toetas iga stseeni väga andekalt. Selles oli soojust, helgust, konkreetsust ja jõudu. Muusikaline kujundus kommenteeris iga stseeni nauditava tähenduslikkuse ja kaasahaaravusega. Kogeda võis õrnust ja rahu ning vastukaaluks sugestiivset jõulisust. Liikujad olid tohutult võimekad ja arusaadavalt hetkes kohal. Nende sujuv lumm, pulseeriv ramm, kaootiline heit ja voolav vall olid kõik ühtselt usutavad ja kenasti ette kantud.
Mõttelõnga rullimisele kätt ette pannes ütlen viimaks, et tegemist on tunnetusliku teosega, mida vaadates võib ühtpidi minna uitama isiklike seoste radadele ja tekitada endale kindel arusaam kõigest, mis nähtud ja kogetud sai, kuid teistpidi lasta hoopis laval toimuval endast läbi voolata ja võttagi nähtut just sellisena, nagu ta tol hetkel end avab. | Arvustus. "Soft Bone Sorcery" viib uitama isiklike seoste radadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tantsuagentuuri Kompanii pakub oma tantsijateed alustavatele professionaalidele võimalust osaleda tantsulavastuste loomise protsessis koos tantsuala tuntud ja tunnustatud tegijatega. Tegevuse eesmärk on anda võimalusi tantsijatele professionaalseks arenguks ja väljundiks moodsa tantsukunsti valdkonnas ning pakkuda tantsuteatri kogemust laiemale publikule.
Varem on lavale toodud näiteks Joonas Tageli "A Good Run", Ruta Ronja Pakalne "Amimoving" ja Julia Koneva "Mahlad välja". Kõige värskem koostöö on aga lavastaja, koreograaf, tantsija ja luuletaja Sveta Grigorjevaga, kelle juhendamisel, õpetamisel, vormimisel ja suunamisel on ühiselt valminud tantsulavastus "soft bone sorcery".
Lavastaja sõnul on "soft bone sorcery" mütopoeetiline tantsulavastus, mis on leidnud inspiratsiooni nii käteplaksumängudest, pehmetest võitluskunstidest, nõiasabatite ekstaasidest, töölisklassi tantsudest, laste ringmängudest ja poplugude järgi tantsivate naiste kehalisusest. See on salajaste kogunemiste maagia, mis segab kokku vanu arhetüüpe ja uuemat kehalist arhitektuuri, see on tehnokapitalismi järeltulijate tantsuloits ja sisterhood.
Lavastuses tantsivad kuus noort naist – Karin Aarelaid, Eliisabel Jõela, Eveli Ojasaar, Mariann Onkel, Maria Schotter ja Maarja-Liis Uri – , kes läbivad etenduse jooksul mitmeid arengulisi etappe. Alustatakse õrnast, rahulikust, madala sooja valgusega keskkonnast ja liikumisest. Moodustatakse paarid, kelle vahel on teatud määral otsinguid, lavapartneri tunnetust, kaas(a)tundmist. Liigutused loovad seoseid idamaiste rahulike kuid väga eesmärgistatud ja paika pandud liikumistega. Heliliselt saadab samuti idamaise muusikaga seoseid loov atmosfäärirohke helimaastik.
Toimub muutus, soe valgus muutub neutraalseks, liigub kõrgemale, valgustab suuremat osa saalist. Paaride omavaheline kooskõla muudab vormi, otsingulisus asendub konkreetsusega, aeglased ja sujuvad liikumised muutuvad täpselt paika pandud plaksudeks üksteise labakäte, käsivarte, jalgade, pea, rinna vastu. Kindlat liikumisjada korratakse partneri vahetusega kolm korda, igal korral kiirust juurde lisades. Sel hetkel on helikujunduseks plaksudest tekkiv rütm. Nõnda vahelduvad tantsijate liikumised intensiivsuse ja rahulikkuse, lavalise paiksuse või haralioleku, korra ja kaose vahel mitu korda.
Nähtust ja kogetust moodustub lainekõver, mida võib liikumise, heli ja valguse puhul võtta üsnagi sarnaselt. Kõvera puhul olen keskendunud eelkõige intensiivsuse tasemele ja kohe kindlasti ei pretendeeri ajaliste vahemike ega ka tegelike intensiivsuste paikapaneku õigsusele.
Etendus vormus minu jaoks siirderituaaliks, mis tähistas justkui noorte naiste üleminekuetappe läbi elu – väikesest tüdrukust kuni küpse naiseni välja. Nägin seda just naiste eluga seotud olevat, kuna laval olid ainult naised ning samal viisil on seda kirjeldanud ka lavastaja, mainides lavastuse tutvustuses just naiste kehalisuse olulisust ja sisterhood 'i.
Siirdeprotsess saab alguse õige rahulikest, malbetest neidudest, kes on korralikud, uudishimulikud, õpivad tundma oma keskkonda ja inimesi enda ümber. Selles on korralik annus tubli tüdruku kuvandit, haprust ja eeskujulikkust. Edasi liigutakse teatava koordineerituse, kindlate oskuste ja teadmiste selgeks õppimise juurde, mida tuleks osata järjest paremini ja kiiremini mitme inimesega korraga, mitte ainult ühes suhtluses ja samale tasemele jäädes. Sealt omakorda edasi liikudes jõutakse täieliku avanemiseni, hormoonide täiel kiirusel möllamiseni, mäsleva, nautleva keha avastamiseni. Selle juurde kuulub julguse kasv, kuid samal ajal ka teadmatus ja oskamatus kõigega toime tulla, pisut pea laiali otsas elust läbi minemine.
Intensiivsusele järgneb väsimine, omaette jõu kogumine. Sealt kasvab vaikselt uuesti huvi teiste inimeste vastu, uute suhtluste ja katsetuste vastu. Naised üheskoos ja eraldi kogemas täielikku enesekindlust, tugevust, julgust, individuaalsust. Vajadusel näidatakse küüsi, kaitstakse ennast, kuna arvata võib, et nõnda intensiivselt kiirgav jõud võib kaasrändajates tekitada pahameelt. Ometi loobutakse ka sellest, pisut ehk vägivaldsest kaitsepositsioonist, ning rahunetakse taas. Koos teiste naistega saabub rahulik sünkroonsus, üksmeel teha asju samamoodi, et tulemus oleks piisavalt meeldiv kõigile.
See sünkroonsus säriseb oma üksmeeles aga säärase leegini, et toimub plahvatus. Ning kõik on jälle eraldi. Igaüks oma eluga eraldi toime tulemas. Oma muredega painlemas. On neid, kes saavad sellega paremini ja kiiremini hakkama ning on ka neid, kes upuvadki oma hingeahistusse ega suuda sellest välja tulla. Lõpuks ilmub aga siiski keegi, kes märkab, kes rahustab ja taas sellest sügavikust välja toob. Aeglaselt – aga kindlalt – jõutakse uuesti ühisliikumisse ja -kogemisse, mida iseloomustab voolav orgaanilisus, kus üksteist täiendatakse, voolitakse ja vormitakse end teiste järgi. Järgneb viimane tuleproov, usuhüpe tundmatusse, mis toob kaasa… armastuse. Armastuse iseenda, aga ka teiste end mitmekülgselt väljendavate kehade ja isiksuste vastu.
Kommenteerimaks erinevaid arenguetappe ütlen veel, et elus võib tulla ette, et mingitel perioodidel meie kaasrändajad muutuvad. Osad inimesed lahkuvad meie eludest, osad ehk jäävad alles, aga suures osas tekivad peale koolist lahkumist siiski uued tutvused, uued sõbrad, kellega juba hoopis teisel viisil ja teisel sügavusel suheldakse. Täiendavalt tekkis mõte, et elu üheks oluliseks osaks on konsensuse saavutamise suutlikkus. Lihtsam on elada harmoonias koos teiste inimestega, ilma kedagi liigsel määral ärritamata, oma tahtmist peale surumata.
Kõik see ei ole aga ainuõige tõlgenduse võimalikkus. Seesugune vaatepilt on küllap üks lõpututest niidilõngadest, mida mööda võib mõttel lasta uidata. Samaaegselt võib ka öelda, et tegemist oli läbi aastasadade ja -tuhandete esile kerkinud naiseliku olemuse rikkalikkuse, mitmekülgsuse, külluslikkuse ja värvikuse esile toomisega. Selles oli koosliikumise ja -hingamise rõõm. Olid võimsad, võimekad, alluvad ja allutavad, pehmed ja tugevad, ohutud ja ohtlikud kehad ja meeled.
Kostüümide kaslaslikud mustrid ja küüned, idamaised sümbolid ja sinine värv viitasid lähtematerjali olemusele. Kasse seostatakse nõidadega, viimaste võimega muuta ennast kassiks. Liikumises võis kohe kindlasti tajuda kaslaslikku (sala)kavalust, jõudu, sujuvust ja tarkust. Sinist värvi seostatakse näiteks hinduismis julguse, otsustuskindluse ning suutlikkusega tegeleda raskete olukordadega. See iseloomustab inimesi, kel on järjekindel meel ja sisusügav iseloom. Laiahaardelisemalt seostub see veel vabaduse, intuitsiooni, kujutlusvõime, inspiratsiooni ja tundlikkusega. Etenduses tulid need märksõnad erinevate värvilaikude ja -pahvakutena kindlasti esile.
Valguskujunduses toimuv vormus ja arenes liikumisega sarnaselt ning toetas iga stseeni väga andekalt. Selles oli soojust, helgust, konkreetsust ja jõudu. Muusikaline kujundus kommenteeris iga stseeni nauditava tähenduslikkuse ja kaasahaaravusega. Kogeda võis õrnust ja rahu ning vastukaaluks sugestiivset jõulisust. Liikujad olid tohutult võimekad ja arusaadavalt hetkes kohal. Nende sujuv lumm, pulseeriv ramm, kaootiline heit ja voolav vall olid kõik ühtselt usutavad ja kenasti ette kantud.
Mõttelõnga rullimisele kätt ette pannes ütlen viimaks, et tegemist on tunnetusliku teosega, mida vaadates võib ühtpidi minna uitama isiklike seoste radadele ja tekitada endale kindel arusaam kõigest, mis nähtud ja kogetud sai, kuid teistpidi lasta hoopis laval toimuval endast läbi voolata ja võttagi nähtut just sellisena, nagu ta tol hetkel end avab.
### Response:
Arvustus. "Soft Bone Sorcery" viib uitama isiklike seoste radadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise peatreener Cedric Enard sõnas ERR-ile, et Horvaatia hakkas kolmandas geimis väga hästi mängima ning nende diagonaalründaja Ivan Raic tegi väga head tööd. "Me ei olnud servis ja blokis piisavalt kindlad ning järjepidevad. Nad leidsid meie nõrgad kohad üles ja meie vähene kogemus maksis meile kätte."
Enardi arvates on sellisteks mängudes vaja rohkem vaimset tugevust. "Olukorras, kus oleme eduseisus on väga raske jääda rahulikuks. Pärast kolmanda geimi kaotus on keeruline edasi minna. Ma tundsin, et meeskond oli teine pool matšist väga närvis ja me lihtsalt ei olnud mängu võitmiseks piisavalt head," kommenteeris Enard meeskonna esitust pärast 2:3 kaotust Horvaatiale. | Enard: me ei olnud mängu võitmiseks piisavalt head | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise peatreener Cedric Enard sõnas ERR-ile, et Horvaatia hakkas kolmandas geimis väga hästi mängima ning nende diagonaalründaja Ivan Raic tegi väga head tööd. "Me ei olnud servis ja blokis piisavalt kindlad ning järjepidevad. Nad leidsid meie nõrgad kohad üles ja meie vähene kogemus maksis meile kätte."
Enardi arvates on sellisteks mängudes vaja rohkem vaimset tugevust. "Olukorras, kus oleme eduseisus on väga raske jääda rahulikuks. Pärast kolmanda geimi kaotus on keeruline edasi minna. Ma tundsin, et meeskond oli teine pool matšist väga närvis ja me lihtsalt ei olnud mängu võitmiseks piisavalt head," kommenteeris Enard meeskonna esitust pärast 2:3 kaotust Horvaatiale.
### Response:
Enard: me ei olnud mängu võitmiseks piisavalt head |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eksperdid vähendasid septembris majanduskasvu prognoosi, majanduslangust siiski ei oodata. Ettevõtjad jäävad ebakindlaks ja vähendavad investeeringuid.
Enam kui pool USA täiskasvanud elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud. Uued piirangud tulid seetõttu paljudele ootamatult. Oxford Economic langetas septembris 2021. aasta kasvuprognoosi 7,5 protsendilt kuue protsendini. Mitmed teadlased hoiatavad, et kasv võib delta variandi tõttu jääda isegi väiksemaks.
"Miski pole hullem kui ootamine. Eeldasime, et piirangud lõppevad, nüüd on see küsitav," ütles konsultatsioonifirma KPMG LLP ökonomist Constance Hunter.
Ettevõtjad ja tarbijad kohanevad uuesti koroonapiirangutega. Ettevõtted tühistavad üritusi ja jätkatakse kaugtööd. Tarbijad kulutavad aga vähem.
Tarbijate nõudluse vähenemine võib samuti vähendada inflatsiooni, teatas T he Wall Street Journal.
Augustis loodi USA-s 235 000 uut töökohta. Juunis ja juulis loodi aga kaks miljonit uut töökohta.
Tarbijausalduse indeks langes augusti lõpus kümne aasta madalaimale tasemele. Ka tarbijad on mures delta variandi ja inflatsiooni pärast.
USA föderaalsed valitsusasutused venitavad samuti kaugtöö lõpetamisega. Valitsuse eeskuju jälgivad ka eraettevõtted.
"Ootasime septembrit. Nüüd aga ootavad kõik, et näha kuidas delta variant edasi levib," ütles Washingtonis asuva kohviku omanik Mark Warmuth.
Kontorite taasavamisest loobusid augustis ka suured ettevõtted. Nende hulgas näiteks Apple, Amazon ja Wells Fargo & Co.
Mitmed omavalitsused kehtestasid augustis uuesti maski kandmise kohustuse. See piiras tunduvalt turismi- ja teenindussektori taastumist.
Augustis palus Hawaii osariigi kuberner reisijatel koju jääda. Hawaii on turistide seas populaarne. Augustis oli turistide arv aga 34 protsenti väiksem kui 2019. aastal.
USA tööstuse taastumist piiravad ka tarnehäired. Autofirmad Ford ja General Motors teatasid eelmisel nädalal, et peatavad osa tootmisest. Aasias on koroonaviiruse tõttu suletud mitmed sadamad ja vajalikud komponendid ei jõua USA-sse.
"Taastumine jätkub, kuid aeglasemalt, kui me ootasime," ütles analüüsifirma IHS Markit ökonomist Joel Prakken.
Augustis teatas vähemalt 1,5 miljonit ameeriklast, et nad ei otsi koroonaviiruse epideemia tõttu tööd.
"Eelmise aasta ebakindlus hakkab tagasi tulema," ütles Columbia ülikooli ökonomist Stephan Meier.
Mitmed ettevõtted on siiski endiselt optimistlikud. Virginia osariigi ehitusteenuste firma Bowman Consulting Group eeldab, et 2021. aasta müügikasv on vähemalt 12 protsenti.
"Oleme hõivatud kõikides valdkondades, välja arvatud büroohoonete projektid," ütles Bowmani juht Gary Bowman.
Kangete alkohoolsete jookide edasimüüja Brown-Forman Corp juhid ütlesid samuti, et delta variant pole nõudlust vähendanud. | Delta variant pidurdab USA majanduse taastumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eksperdid vähendasid septembris majanduskasvu prognoosi, majanduslangust siiski ei oodata. Ettevõtjad jäävad ebakindlaks ja vähendavad investeeringuid.
Enam kui pool USA täiskasvanud elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud. Uued piirangud tulid seetõttu paljudele ootamatult. Oxford Economic langetas septembris 2021. aasta kasvuprognoosi 7,5 protsendilt kuue protsendini. Mitmed teadlased hoiatavad, et kasv võib delta variandi tõttu jääda isegi väiksemaks.
"Miski pole hullem kui ootamine. Eeldasime, et piirangud lõppevad, nüüd on see küsitav," ütles konsultatsioonifirma KPMG LLP ökonomist Constance Hunter.
Ettevõtjad ja tarbijad kohanevad uuesti koroonapiirangutega. Ettevõtted tühistavad üritusi ja jätkatakse kaugtööd. Tarbijad kulutavad aga vähem.
Tarbijate nõudluse vähenemine võib samuti vähendada inflatsiooni, teatas T he Wall Street Journal.
Augustis loodi USA-s 235 000 uut töökohta. Juunis ja juulis loodi aga kaks miljonit uut töökohta.
Tarbijausalduse indeks langes augusti lõpus kümne aasta madalaimale tasemele. Ka tarbijad on mures delta variandi ja inflatsiooni pärast.
USA föderaalsed valitsusasutused venitavad samuti kaugtöö lõpetamisega. Valitsuse eeskuju jälgivad ka eraettevõtted.
"Ootasime septembrit. Nüüd aga ootavad kõik, et näha kuidas delta variant edasi levib," ütles Washingtonis asuva kohviku omanik Mark Warmuth.
Kontorite taasavamisest loobusid augustis ka suured ettevõtted. Nende hulgas näiteks Apple, Amazon ja Wells Fargo & Co.
Mitmed omavalitsused kehtestasid augustis uuesti maski kandmise kohustuse. See piiras tunduvalt turismi- ja teenindussektori taastumist.
Augustis palus Hawaii osariigi kuberner reisijatel koju jääda. Hawaii on turistide seas populaarne. Augustis oli turistide arv aga 34 protsenti väiksem kui 2019. aastal.
USA tööstuse taastumist piiravad ka tarnehäired. Autofirmad Ford ja General Motors teatasid eelmisel nädalal, et peatavad osa tootmisest. Aasias on koroonaviiruse tõttu suletud mitmed sadamad ja vajalikud komponendid ei jõua USA-sse.
"Taastumine jätkub, kuid aeglasemalt, kui me ootasime," ütles analüüsifirma IHS Markit ökonomist Joel Prakken.
Augustis teatas vähemalt 1,5 miljonit ameeriklast, et nad ei otsi koroonaviiruse epideemia tõttu tööd.
"Eelmise aasta ebakindlus hakkab tagasi tulema," ütles Columbia ülikooli ökonomist Stephan Meier.
Mitmed ettevõtted on siiski endiselt optimistlikud. Virginia osariigi ehitusteenuste firma Bowman Consulting Group eeldab, et 2021. aasta müügikasv on vähemalt 12 protsenti.
"Oleme hõivatud kõikides valdkondades, välja arvatud büroohoonete projektid," ütles Bowmani juht Gary Bowman.
Kangete alkohoolsete jookide edasimüüja Brown-Forman Corp juhid ütlesid samuti, et delta variant pole nõudlust vähendanud.
### Response:
Delta variant pidurdab USA majanduse taastumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Visiidi fookuses on äridiplomaatia ja Eesti ettevõtete huvide edendamine Aafrikas ning see on esimene Eesti riigivisiit Aafrikasse, teatas presidendi pressiteenistus.
"[Keenia pealinn] Nairobi on terve Aafrika mandri majanduselu süda ning paljudel Eesti ettevõtetel on soov siin oma haaret laiendada. Äridiplomaatia on läbi viie aasta olnud praeguse riigipea tugevas fookuses. Meie ettevõtete jaoks on see nii-öelda lendstart, mõnes kohas ka ukse avamine, ametkondades tee sillutamine," ütles Kristel Engman presidendi kantselei välisosakonnast.
Lisaks on Keenia (Kenya) tema sõnul Aafrika üks peamisi diplomaatilise elu keskusi – siin asuvad paljude rahvusvaheliste agentuuride peakontorid ja esindused.
"Aga oluline on ka meie kahe riigi omavaheline koostöö ning meie kogemuse jagamine. Eeskätt on Keenia poolel olnud huvi meie haridusvaldkonna, e-valitsemise ja digikogemuste vastu," ütles Engman pressiteate vahendusel.
Sel aastal kinnitatud Aafrika regioonistrateegias aastateks 2020–2030 öeldakse, et Eesti plaanib avada järgmisel aastal Nairobis oma saatkonna, kuid välisministeeriumil ei olnud teisipäeval selle kohta midagi täpsemat öelda.
"Praeguse seisuga pole tehtud otsust saatkonna avamisest," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Angelika Lebedev teisipäeval ERR-ile.
Riigivisiit kestab neljapäevast laupäevani ning riigipead saadavad visiidil välisminister Eva-Maria Liimets, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning esinduslik äridelegatsioon.
Äridelegatsiooni programm algab juba kolmapäeval, delegatsiooni juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam. Visiidiga paralleelselt toimub Nairobis ka Eesti-Keenia ärifoorum. Visiidi käigus lansseeritakse muuhulgas erinevaid arengukoostöö projekte nii keskkonna-, hariduse- kui digivaldkonnas.
Kaljulaid on oma ametiaja jooksul teinud kuus riigivisiiti: Soome, Gruusiasse, Austriasse, Portugali, Sloveeniasse ja Kuveiti. Enne, kui Kaljulaid ameti 11. oktoobril uueks riigipeaks valitud Alar Karisele üle annab, käib ta veel ka ametlikul visiidil Rootsis, töövisiitidel Itaalias ja Saksamaal ning osaleb New Yorgis ÜRO Peaassambleel.
Riigivisiit on kahe riigi omavahelise suhtlemise kõige pidulikum vorm. Aastas teeb Eesti president reeglina üks-kaks riigivisiiti ning võõrustab teist sama palju.
Tagasi kodumaale jõuab president Kaljulaid pühapäeval. | Kaljulaid teeb oma viimase riigivisiidi, külastades Keeniat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Visiidi fookuses on äridiplomaatia ja Eesti ettevõtete huvide edendamine Aafrikas ning see on esimene Eesti riigivisiit Aafrikasse, teatas presidendi pressiteenistus.
"[Keenia pealinn] Nairobi on terve Aafrika mandri majanduselu süda ning paljudel Eesti ettevõtetel on soov siin oma haaret laiendada. Äridiplomaatia on läbi viie aasta olnud praeguse riigipea tugevas fookuses. Meie ettevõtete jaoks on see nii-öelda lendstart, mõnes kohas ka ukse avamine, ametkondades tee sillutamine," ütles Kristel Engman presidendi kantselei välisosakonnast.
Lisaks on Keenia (Kenya) tema sõnul Aafrika üks peamisi diplomaatilise elu keskusi – siin asuvad paljude rahvusvaheliste agentuuride peakontorid ja esindused.
"Aga oluline on ka meie kahe riigi omavaheline koostöö ning meie kogemuse jagamine. Eeskätt on Keenia poolel olnud huvi meie haridusvaldkonna, e-valitsemise ja digikogemuste vastu," ütles Engman pressiteate vahendusel.
Sel aastal kinnitatud Aafrika regioonistrateegias aastateks 2020–2030 öeldakse, et Eesti plaanib avada järgmisel aastal Nairobis oma saatkonna, kuid välisministeeriumil ei olnud teisipäeval selle kohta midagi täpsemat öelda.
"Praeguse seisuga pole tehtud otsust saatkonna avamisest," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Angelika Lebedev teisipäeval ERR-ile.
Riigivisiit kestab neljapäevast laupäevani ning riigipead saadavad visiidil välisminister Eva-Maria Liimets, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning esinduslik äridelegatsioon.
Äridelegatsiooni programm algab juba kolmapäeval, delegatsiooni juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam. Visiidiga paralleelselt toimub Nairobis ka Eesti-Keenia ärifoorum. Visiidi käigus lansseeritakse muuhulgas erinevaid arengukoostöö projekte nii keskkonna-, hariduse- kui digivaldkonnas.
Kaljulaid on oma ametiaja jooksul teinud kuus riigivisiiti: Soome, Gruusiasse, Austriasse, Portugali, Sloveeniasse ja Kuveiti. Enne, kui Kaljulaid ameti 11. oktoobril uueks riigipeaks valitud Alar Karisele üle annab, käib ta veel ka ametlikul visiidil Rootsis, töövisiitidel Itaalias ja Saksamaal ning osaleb New Yorgis ÜRO Peaassambleel.
Riigivisiit on kahe riigi omavahelise suhtlemise kõige pidulikum vorm. Aastas teeb Eesti president reeglina üks-kaks riigivisiiti ning võõrustab teist sama palju.
Tagasi kodumaale jõuab president Kaljulaid pühapäeval.
### Response:
Kaljulaid teeb oma viimase riigivisiidi, külastades Keeniat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui nimetada kõiki sõjas kasutatud bioloogilisi objekte biorelvaks, saaksime pika nimekirja alates ogalisest põõsastarast kuni elevantideni välja. Seetõttu on biorelv defineeritud kitsamalt. Need on mikroorganismid ja nende toodetud toksiinid, mis võivad tappa inimesi, loomi ja taimi. Tihti laiendatakse seda definitsiooni ka bioloogilistele mürkidele ning haigusi edasi kandvatele elusolenditele (vektorid) ja objektidele (fomiidid).
Vanimad kirjalikud andmed biorelva kasutamise kohta pärinevad 6. sajandist e.m.a, mil assüürlased puistasid vaenlaste kaevudesse tungalteradest rikutud rukist. Noolte mürgitamine leiutati ilmselt kümneid tuhandeid aastaid tagasi, kuid alles 4. sajandil e.m.a pandi kroonikasse kirja, et sküüdid hoidsid oma nooli enne kasutamist mädanevates laipades, et neid mürgiseks teha.
Mitmesugustesse nakkushaigustesse surnud laipade heitmine piiratavatesse linnadesse oli väga levinud keskajast kuni uusajani välja. Samuti on ajalugu talletanud Trooja hobusest inspireeritud juhtumeid, kus vastastele on antud pidalitõbiste verega segatud veini, rõugehaigete kasutuses olnud tekke või haigeid loomi.
Varasemad kogemused olid näidanud, et mõned haigused on nakkavad, ning seda teadmist püüti enda kasuks pöörata ka sõjapidamisel. Aga kuna teadmised pisikutest puudusid, olid mõned meetodid küll leidlikud, kuid ebaefektiivsed. Näiteks tulistati vaenlast marutõbiste koerte süljega täidetud kuulidega.
Alles 19. sajandil hakati järk-järgult avastama nakkushaigusi põhjustavaid mikroobe ning neid teaduslikus mõttes uurima. Enamasti küll eesmärgiga neid hävitada, kuid ka selleks, et neid enda kasuks tööle panna.
Esimene maailmasõda
Esimese maailmasõja ajal süüdistasid sõdivad osapooled üksteist mitmesugustes roimades, kaasa arvatud biorelva kasutamine. Neist leidsid kinnitust vähesed. Näiteks püüdis Saksa salateenistus saboteerida Entente'i sel moel, et nakatas Siberi katku või malleusse kariloomi, keda liitlased neutraalsetest riikidest ostsid.
Kuna nakatamine toimus enne loomade transporti neutraalsetes riikides, nagu näiteks Argentiina, Rumeenia, Norra ning USA, võis operatsioon taktikalises mõttes olla edukas, kuid strateegilises plaanis meelestas üldsuse teljeriikide vastu. Ülejäänud juhtumid jäid kuulujuttude tasemele.
Arvestades viletsaid hügieeniolusid, polnud loomulikud puhangud haruldased. Näiteks 1915. aastal Serbias puhkenud tüüfuseepideemia oli nõnda ränk, et sõjategevus rauges pooleks aastaks. Ning sõja lõpus levima hakanud Hispaania gripp tappis rohkem inimesi, kui sõdureid ja tsiviilisikuid otsese või kaudse sõjategevuse tõttu hukkus.
Kahe maailmasõja vahel
Kahe maailmasõja vaheline aeg oli skisofreeniline. Ühest küljest sooviti pärast nii ränka aadrilaskmist püsivat rahu. Teisalt tehti hoogsaid ettevalmistusi järgmiseks sõjaks.
Esimene koolkond surus 1925. aastal läbi Genfi protokolli, mille kohaselt "ei tohi sõjapidamises kasutada lämmatavad, mürgised ning muid gaase, samuti sarnaste omadustega vedelikke, materjale ega seadmeid ning bakterioloogilisi meetodeid". Kuigi sellega liitus alguses kõigest 39 riiki, on protokolli nüüdseks ratifitseerinud 145.
Kuna protokoll ei reguleerinud relvade uurimist, tootmist ega omamist, tegelesid biorelva arendamisega paljud riigid. Näiteks Nõukogude Liit uuris tulareemia, katku, Q-palaviku ning malleuse kasutamise võimalusi biorelvana. Katsed toimusid poliitvangide peal Slovetski saarel ning lähimates kontsentratsioonilaagrites.
Saksamaa uuringud keskendusid eelkõige bioloogilise ohu eest kaitsvate tegevuste uurimisele, kuigi ka nemad viisid läbi inimkatseid vangidega. Konkurentsitult kõige suurem ning võikam oli Jaapani uurimisprogramm. Mandžuuriasse rajatud laagrid võtsid enda alla kümneid ruutkilomeetreid ning otseselt eksperimentide käigus hukkus vähemalt 3000 katsealust. Uuriti katku, Siberi katku, salmonellat, tüüfust, düsenteeriat, koolerat ja teisi nakkushaigusi.
Teine maailmasõda
Teine maailmasõda peeti maha peamiselt konventsionaalsete relvadega. Kuigi massihävitusrelvad olid mõlemal osapoolel olemas, kasutati neid harva, kuna kardeti vaenlase vastulööki.
Mingeid andmeid biorelva kasutamise kohta siiski leidub. Nõukogude Liit olevat sakslaste seas lahti päästnud tulareemia ja Q-palaviku; Suurbritannia olevat Kagu-Aasias levitanud kollapalavikku ning liitlased olevat Saksamaale viinud Colorado mardikaid (Leptinotarsa decemlineata), et hävitada kartulipõllud.
Kuna sõja võitjatel oli võimalik asitõendeid varjata, pole neid süüdistusi veel tõestatud. Tõendatult kasutasid biorelva jaapanlased. Selle tõttu suri Teise Hiina-Jaapani sõja ajal (mis on osa Teisest maailmasõjast) 20 000 kuni 580 000 hiinlast.
Seevastu taktikalises mõttes osutusid biorelvad kasutuks, sest ei teinud omadel ja võõrastel vahet. Näiteks Changda lahingu ajal lasid jaapanlased jõkke Vibrio cholerae baktereid, mille tagajärjel haigestus koolerasse hoopis 10 000 Jaapani sõdurit, kellest 1700 suri.
Külm sõda
Juba maailmasõja ajal oli selge, et liitlaste vahel on ületamatud vastuolud, ning pärast sõjategevuse lõppu jätkasid kõik võidurelvastumist. Seetõttu oli igati tervitatav teljeriikide abi relvakonstruktorite, raketiteadlaste ning bakterioloogide näol.
"Kuigi Mandžuuria mastaabis inimkatseid enam ei korraldatud, on aja jooksul välja tulnud infot avalikes kohtades toimunud katsete kohta."
Nii USA kui ka NSVL kasutasid meelsasti Jaapani uurimistulemusi ning andsid amnestia sõjakuritegudes süüdistatud Unit 731 teadlastele, et oma biorelvaprogrammidele uut hoogu anda. Kuigi Mandžuuria mastaabis inimkatseid enam ei korraldatud, on aja jooksul välja tulnud infot avalikes kohtades toimunud katsete kohta. Näiteks 1950. aastal piserdati San Franciscos ohutuid baktereid (Bacillus globigii ning Serratia marcescens), et matkida biorelvarünnakut.
Samal eesmärgil visati 1966. aastal New Yorgi metroo ventilatsiooni Bacillus subtilis 'ega täidetud lambipirne. Tüvede ohutusest hoolimata esines üksikuid haigestumisjuhtumeid. Nõukogude Liidus valitsenud salatsemise kiuste on ka sealt teada mõned katastroofiks pöördunud biorelvade katsetused. Näiteks Araali mere Vozroždenije saarel korraldatud rõugeeksperimendi tagajärjel jõudis haigus 1971. aastal Aralski linna, mis tuli seetõttu karantiini panna.
Pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid olid relvadeks muutnud 9 inimeste haigust ja 5 põllumajanduslikku patogeeni, toimus ootamatu meelemuutus. 1969. aastal loobusid nad ühepoolselt biorelvade arendamisest, tootmisest ja omamisest. Ainult teaduslik uurimistöö jäi piiratud kujul alles.
Eeskuju leidis järgimist ning juba 1972. aastal sõlmiti Bioloogiliste relvade konventsioon – esialgu 22 riigi vahel, tänaseks on sellega ühinenud 183 riiki. Selle kohaselt on keelatud arendada, toota, omada, hankida, osta ning müüa biorelvadena kasutatavaid mikroobe või toksiine.
Sama käib ka relvade, seadmete ja varustuse kohta, mida saaks biorelvade levitamisel kasutada. Ainult kaitse, profülaktilisel või mõnel muul rahumeelsel eesmärgil on endiselt lubatud patogeenidega tegeleda.
Rahvusvahelistest kokkulepetest ja sisemaistest seadustest hoolimata jätkati biorelvade arendamist. Tõestada oli seda aga raske, sest loomulik puhang ei erine tahtlikult tekitatud epideemiast. Näiteks pääsesid Bacillus anthracis 'e spoorid 1979. aastal kogemata välja Sverdlovski biorelvade tehasest. Hoolimata sellest, et nakatus 77 inimest, kellest 66 suri Siberi katku kopsuvormi tõttu, väitis Nõukogude Liit, et haigestuti Siberi katku põdevate loomade liha söömise tõttu.
Ka rõugete valmistamise kohta on kaudseid tõendeid Nõukogude Liidust põgenenud teadlaste ütlustena, kelle väitel toodeti aastas kümneid tonne relvi. Lääneriikidele on ette heidetud biorelva kasutamist Korea sõja käigus.
Kommunistide poolt kinni nabitud ÜRO vägede piloodid tunnistasid, et heitsid lennukitelt Siberi katkuga nakatatud ämblikke ja koolerat kandvaid putukaid. Teaduslikus mõttes on see absurdne, kuid ilmselt ülekuulajad ega propagandistid seda ei teadnud.
Hoopis kindlamad tõendid 1972. aasta biorelvade konventsiooni rikkumise kohta on teadusprojektid Jefferson, Clear Vision ning Bacchus. Nende käigus tehti katseid ohutute bakterite levitamise, spooride tootmise ning vaktsiinidele allumatute tüvede loomiseks. Kuigi leping lubab rahumeelset, kaitse- ja profülaktilisel eesmärgil tehtavat teadustööd, jäävad need projektid kriitikute hinnangul lubatu ja keelatu vahepeale "halli tsooni".
Idabloki kokkuvarisemisele järgnenud pingete leevendamise perioodil hakati massihävitusrelvi hoogsamalt piirama. Nende arvu vähendati ning mõned riigid isegi loobusid neist. Sellegipoolest pole biorelvad maailmast kadunud ning lisaks suurriikidele on neid endale hankinud ka väiksemad riigid ja isegi organisatsioonid. | Indrek Suitso: biorelvadest - haigused ja sõjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui nimetada kõiki sõjas kasutatud bioloogilisi objekte biorelvaks, saaksime pika nimekirja alates ogalisest põõsastarast kuni elevantideni välja. Seetõttu on biorelv defineeritud kitsamalt. Need on mikroorganismid ja nende toodetud toksiinid, mis võivad tappa inimesi, loomi ja taimi. Tihti laiendatakse seda definitsiooni ka bioloogilistele mürkidele ning haigusi edasi kandvatele elusolenditele (vektorid) ja objektidele (fomiidid).
Vanimad kirjalikud andmed biorelva kasutamise kohta pärinevad 6. sajandist e.m.a, mil assüürlased puistasid vaenlaste kaevudesse tungalteradest rikutud rukist. Noolte mürgitamine leiutati ilmselt kümneid tuhandeid aastaid tagasi, kuid alles 4. sajandil e.m.a pandi kroonikasse kirja, et sküüdid hoidsid oma nooli enne kasutamist mädanevates laipades, et neid mürgiseks teha.
Mitmesugustesse nakkushaigustesse surnud laipade heitmine piiratavatesse linnadesse oli väga levinud keskajast kuni uusajani välja. Samuti on ajalugu talletanud Trooja hobusest inspireeritud juhtumeid, kus vastastele on antud pidalitõbiste verega segatud veini, rõugehaigete kasutuses olnud tekke või haigeid loomi.
Varasemad kogemused olid näidanud, et mõned haigused on nakkavad, ning seda teadmist püüti enda kasuks pöörata ka sõjapidamisel. Aga kuna teadmised pisikutest puudusid, olid mõned meetodid küll leidlikud, kuid ebaefektiivsed. Näiteks tulistati vaenlast marutõbiste koerte süljega täidetud kuulidega.
Alles 19. sajandil hakati järk-järgult avastama nakkushaigusi põhjustavaid mikroobe ning neid teaduslikus mõttes uurima. Enamasti küll eesmärgiga neid hävitada, kuid ka selleks, et neid enda kasuks tööle panna.
Esimene maailmasõda
Esimese maailmasõja ajal süüdistasid sõdivad osapooled üksteist mitmesugustes roimades, kaasa arvatud biorelva kasutamine. Neist leidsid kinnitust vähesed. Näiteks püüdis Saksa salateenistus saboteerida Entente'i sel moel, et nakatas Siberi katku või malleusse kariloomi, keda liitlased neutraalsetest riikidest ostsid.
Kuna nakatamine toimus enne loomade transporti neutraalsetes riikides, nagu näiteks Argentiina, Rumeenia, Norra ning USA, võis operatsioon taktikalises mõttes olla edukas, kuid strateegilises plaanis meelestas üldsuse teljeriikide vastu. Ülejäänud juhtumid jäid kuulujuttude tasemele.
Arvestades viletsaid hügieeniolusid, polnud loomulikud puhangud haruldased. Näiteks 1915. aastal Serbias puhkenud tüüfuseepideemia oli nõnda ränk, et sõjategevus rauges pooleks aastaks. Ning sõja lõpus levima hakanud Hispaania gripp tappis rohkem inimesi, kui sõdureid ja tsiviilisikuid otsese või kaudse sõjategevuse tõttu hukkus.
Kahe maailmasõja vahel
Kahe maailmasõja vaheline aeg oli skisofreeniline. Ühest küljest sooviti pärast nii ränka aadrilaskmist püsivat rahu. Teisalt tehti hoogsaid ettevalmistusi järgmiseks sõjaks.
Esimene koolkond surus 1925. aastal läbi Genfi protokolli, mille kohaselt "ei tohi sõjapidamises kasutada lämmatavad, mürgised ning muid gaase, samuti sarnaste omadustega vedelikke, materjale ega seadmeid ning bakterioloogilisi meetodeid". Kuigi sellega liitus alguses kõigest 39 riiki, on protokolli nüüdseks ratifitseerinud 145.
Kuna protokoll ei reguleerinud relvade uurimist, tootmist ega omamist, tegelesid biorelva arendamisega paljud riigid. Näiteks Nõukogude Liit uuris tulareemia, katku, Q-palaviku ning malleuse kasutamise võimalusi biorelvana. Katsed toimusid poliitvangide peal Slovetski saarel ning lähimates kontsentratsioonilaagrites.
Saksamaa uuringud keskendusid eelkõige bioloogilise ohu eest kaitsvate tegevuste uurimisele, kuigi ka nemad viisid läbi inimkatseid vangidega. Konkurentsitult kõige suurem ning võikam oli Jaapani uurimisprogramm. Mandžuuriasse rajatud laagrid võtsid enda alla kümneid ruutkilomeetreid ning otseselt eksperimentide käigus hukkus vähemalt 3000 katsealust. Uuriti katku, Siberi katku, salmonellat, tüüfust, düsenteeriat, koolerat ja teisi nakkushaigusi.
Teine maailmasõda
Teine maailmasõda peeti maha peamiselt konventsionaalsete relvadega. Kuigi massihävitusrelvad olid mõlemal osapoolel olemas, kasutati neid harva, kuna kardeti vaenlase vastulööki.
Mingeid andmeid biorelva kasutamise kohta siiski leidub. Nõukogude Liit olevat sakslaste seas lahti päästnud tulareemia ja Q-palaviku; Suurbritannia olevat Kagu-Aasias levitanud kollapalavikku ning liitlased olevat Saksamaale viinud Colorado mardikaid (Leptinotarsa decemlineata), et hävitada kartulipõllud.
Kuna sõja võitjatel oli võimalik asitõendeid varjata, pole neid süüdistusi veel tõestatud. Tõendatult kasutasid biorelva jaapanlased. Selle tõttu suri Teise Hiina-Jaapani sõja ajal (mis on osa Teisest maailmasõjast) 20 000 kuni 580 000 hiinlast.
Seevastu taktikalises mõttes osutusid biorelvad kasutuks, sest ei teinud omadel ja võõrastel vahet. Näiteks Changda lahingu ajal lasid jaapanlased jõkke Vibrio cholerae baktereid, mille tagajärjel haigestus koolerasse hoopis 10 000 Jaapani sõdurit, kellest 1700 suri.
Külm sõda
Juba maailmasõja ajal oli selge, et liitlaste vahel on ületamatud vastuolud, ning pärast sõjategevuse lõppu jätkasid kõik võidurelvastumist. Seetõttu oli igati tervitatav teljeriikide abi relvakonstruktorite, raketiteadlaste ning bakterioloogide näol.
"Kuigi Mandžuuria mastaabis inimkatseid enam ei korraldatud, on aja jooksul välja tulnud infot avalikes kohtades toimunud katsete kohta."
Nii USA kui ka NSVL kasutasid meelsasti Jaapani uurimistulemusi ning andsid amnestia sõjakuritegudes süüdistatud Unit 731 teadlastele, et oma biorelvaprogrammidele uut hoogu anda. Kuigi Mandžuuria mastaabis inimkatseid enam ei korraldatud, on aja jooksul välja tulnud infot avalikes kohtades toimunud katsete kohta. Näiteks 1950. aastal piserdati San Franciscos ohutuid baktereid (Bacillus globigii ning Serratia marcescens), et matkida biorelvarünnakut.
Samal eesmärgil visati 1966. aastal New Yorgi metroo ventilatsiooni Bacillus subtilis 'ega täidetud lambipirne. Tüvede ohutusest hoolimata esines üksikuid haigestumisjuhtumeid. Nõukogude Liidus valitsenud salatsemise kiuste on ka sealt teada mõned katastroofiks pöördunud biorelvade katsetused. Näiteks Araali mere Vozroždenije saarel korraldatud rõugeeksperimendi tagajärjel jõudis haigus 1971. aastal Aralski linna, mis tuli seetõttu karantiini panna.
Pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid olid relvadeks muutnud 9 inimeste haigust ja 5 põllumajanduslikku patogeeni, toimus ootamatu meelemuutus. 1969. aastal loobusid nad ühepoolselt biorelvade arendamisest, tootmisest ja omamisest. Ainult teaduslik uurimistöö jäi piiratud kujul alles.
Eeskuju leidis järgimist ning juba 1972. aastal sõlmiti Bioloogiliste relvade konventsioon – esialgu 22 riigi vahel, tänaseks on sellega ühinenud 183 riiki. Selle kohaselt on keelatud arendada, toota, omada, hankida, osta ning müüa biorelvadena kasutatavaid mikroobe või toksiine.
Sama käib ka relvade, seadmete ja varustuse kohta, mida saaks biorelvade levitamisel kasutada. Ainult kaitse, profülaktilisel või mõnel muul rahumeelsel eesmärgil on endiselt lubatud patogeenidega tegeleda.
Rahvusvahelistest kokkulepetest ja sisemaistest seadustest hoolimata jätkati biorelvade arendamist. Tõestada oli seda aga raske, sest loomulik puhang ei erine tahtlikult tekitatud epideemiast. Näiteks pääsesid Bacillus anthracis 'e spoorid 1979. aastal kogemata välja Sverdlovski biorelvade tehasest. Hoolimata sellest, et nakatus 77 inimest, kellest 66 suri Siberi katku kopsuvormi tõttu, väitis Nõukogude Liit, et haigestuti Siberi katku põdevate loomade liha söömise tõttu.
Ka rõugete valmistamise kohta on kaudseid tõendeid Nõukogude Liidust põgenenud teadlaste ütlustena, kelle väitel toodeti aastas kümneid tonne relvi. Lääneriikidele on ette heidetud biorelva kasutamist Korea sõja käigus.
Kommunistide poolt kinni nabitud ÜRO vägede piloodid tunnistasid, et heitsid lennukitelt Siberi katkuga nakatatud ämblikke ja koolerat kandvaid putukaid. Teaduslikus mõttes on see absurdne, kuid ilmselt ülekuulajad ega propagandistid seda ei teadnud.
Hoopis kindlamad tõendid 1972. aasta biorelvade konventsiooni rikkumise kohta on teadusprojektid Jefferson, Clear Vision ning Bacchus. Nende käigus tehti katseid ohutute bakterite levitamise, spooride tootmise ning vaktsiinidele allumatute tüvede loomiseks. Kuigi leping lubab rahumeelset, kaitse- ja profülaktilisel eesmärgil tehtavat teadustööd, jäävad need projektid kriitikute hinnangul lubatu ja keelatu vahepeale "halli tsooni".
Idabloki kokkuvarisemisele järgnenud pingete leevendamise perioodil hakati massihävitusrelvi hoogsamalt piirama. Nende arvu vähendati ning mõned riigid isegi loobusid neist. Sellegipoolest pole biorelvad maailmast kadunud ning lisaks suurriikidele on neid endale hankinud ka väiksemad riigid ja isegi organisatsioonid.
### Response:
Indrek Suitso: biorelvadest - haigused ja sõjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Michael Fox ja Anne Cohen Ameerika Ühendriikidest Woods Hole'i Okeanograafiainstituudist on koos kolleegidega uurinud korallide käekäiku Vaikse ookeani keskosas asuval Fööniksisaarte kaitsealal.
Kui aastail 2002–2003 piirkonda tabanud kuumalaine mõjus korallidele hävitavalt, siis samasugune laine aastail 2009–2010 tekitas vaid minimaalset kahju.
Veelgi suurem kuumalaine aastail 2015–2016 tekitas korallidele kaks korda suuremat kuumastressi, kuid kahjustused olid arvatust märksa väiksemad.
Fox, Cohen ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et tõenäoliselt on kuumalainetes ellu jäänud korallide järglased saanud kuumale vastupidavamaks kui eelmised põlvkonnad.
Nii võibki olla, et korallid suudavad mere soojenemisega kohaneda, arvatavasti ka mujal maailmas ja vähemalt mõnda aega.
Fööniksisaarte kaitsealal on korallid kuumalainete vahelisel ajal muude ohutegurite eest hästi kaitstud, mistõttu nad suudavad end ka selle võrra paremini taastada.
Kuumalainete ajal korallid niiöelda pleekivad, kui nende rakkudest lahkuvad sümbiootilised vetikad; see teeb loomakeste elu raskemaks.
Fox, Cohen ja nende kaaslased uurisid kuumalainete mõju korallidele igapäevaste satelliitvaatluste ja temperatuurimõõtmiste põhjal.
Aastail 2002–2003 kahanes korallide hõlmatud ala vaadeldud piirkonnas enam kui kolmveerandi võrra. Järgmise kuumalaine ajaks, mis saabus aastail 2009–2010, olid korallrahud hakanud taastuma. Algul kardeti suurt tagasilööki, kuid see jäi arvatust tagasihoidlikumaks ja taastumine jätkus.
Aastail 2015–2016, mil veetemperatuur tõusis tavapärasega võrreldes tervelt kolm kraadi, märksa rohkem kui eelmistel kordadel, kahanes korallrahude pindala 40 protsenti; see oli umbes kaks korda väiksem kahanemine kui aastail 2002–2003.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | Korallid võivad mere soojenemisega kohaneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Michael Fox ja Anne Cohen Ameerika Ühendriikidest Woods Hole'i Okeanograafiainstituudist on koos kolleegidega uurinud korallide käekäiku Vaikse ookeani keskosas asuval Fööniksisaarte kaitsealal.
Kui aastail 2002–2003 piirkonda tabanud kuumalaine mõjus korallidele hävitavalt, siis samasugune laine aastail 2009–2010 tekitas vaid minimaalset kahju.
Veelgi suurem kuumalaine aastail 2015–2016 tekitas korallidele kaks korda suuremat kuumastressi, kuid kahjustused olid arvatust märksa väiksemad.
Fox, Cohen ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et tõenäoliselt on kuumalainetes ellu jäänud korallide järglased saanud kuumale vastupidavamaks kui eelmised põlvkonnad.
Nii võibki olla, et korallid suudavad mere soojenemisega kohaneda, arvatavasti ka mujal maailmas ja vähemalt mõnda aega.
Fööniksisaarte kaitsealal on korallid kuumalainete vahelisel ajal muude ohutegurite eest hästi kaitstud, mistõttu nad suudavad end ka selle võrra paremini taastada.
Kuumalainete ajal korallid niiöelda pleekivad, kui nende rakkudest lahkuvad sümbiootilised vetikad; see teeb loomakeste elu raskemaks.
Fox, Cohen ja nende kaaslased uurisid kuumalainete mõju korallidele igapäevaste satelliitvaatluste ja temperatuurimõõtmiste põhjal.
Aastail 2002–2003 kahanes korallide hõlmatud ala vaadeldud piirkonnas enam kui kolmveerandi võrra. Järgmise kuumalaine ajaks, mis saabus aastail 2009–2010, olid korallrahud hakanud taastuma. Algul kardeti suurt tagasilööki, kuid see jäi arvatust tagasihoidlikumaks ja taastumine jätkus.
Aastail 2015–2016, mil veetemperatuur tõusis tavapärasega võrreldes tervelt kolm kraadi, märksa rohkem kui eelmistel kordadel, kahanes korallrahude pindala 40 protsenti; see oli umbes kaks korda väiksem kahanemine kui aastail 2002–2003.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
### Response:
Korallid võivad mere soojenemisega kohaneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ütleks, et Eesti valik on pigem hea, sest leidsime kaubandusest mitmeid erinevast toorainest jooke. Pigem on küsimus selles, et paljude toorainete puhul on valikuvariante vähe," ütleb Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) teadur ja Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Helen Vaikma.
"Pigem on küsimus selles, et paljude toorainete puhul on valikuvariante vähe."
Ühes TFTAK-i kolleegide Aleksei Kaleda, Julia Rosendi ja Sirli Rosenvaldiga koostas ta ülevaate Eesti turul 2020. aasta alguse seisuga müügil olevast 90 taimsest joogist, mis koosnesid ühest kindlast toorainest. Nende seas oli nii kaunvilja-, pähkli- ja seemnepõhiseid kui ka teraviljade ja pseudo-teraviljade baasil jooke. Uurimisrühma huvitasid eeskätt meil müüdavate jookide sensoorsed omadused ehk nende välimus, lõhn, maitse ja tekstuur.
Pähklite võidukäik
"Tooteid analüüsides leidsime, et kõige enam meenutasid lehmapiima üldjuhul pähklipõhised tooted," kirjeldab Helen Vaikma. Ta tõdeb, et pähklitest valmistatud joogid sisaldavadki tihti rohkem rasva ja on kreemisema suutundega kui paljud teised taimsed joogid. "Ilmselt on need ka (maitselt) neutraalsemad," arutleb Vaikma. "Eriti kui võtta kõrvale teravilja- või seemnepõhised joogid, millel võib olla üsna tugev spetsiifiline kõrvalmaitse."
Teaduri sõnul sõltuvadki joogi sensoorsed omadused suuresti toorainest. "Mõned toorained on väga spetsiifiliste aroominootide või maitsenüanssidega, millest lahti saada võib olla üsna keeruline," sõnab ta. Teinekord võib aga juhtuda, et mõne toote puhul on toorainest tulenev maitsenüanss hoopis selle tõmbenumber. "Näiteks kookospiimal on iseenesest ju väga mõnus kookose maitse," toob Vaikma näite.
"Vaadates näiteks pähklipiimasid, selgus, et kui tootja tahab saada just väga selget pähklist maitset, aitavad röstimisprotsessid seda toetada."
Uurimisrühm püüdis leida ühendeid, mis tekitavad joogile ebameeldivaid kõrvallõhnu ja -maitseid. "Näiteks mõned kindlad ühendid võivad olla seotud lipiidide oksüdeerumisega ehk tootjad peavad aru saama, kuidas optimeerida tootmisprotsesse ning tooraineid paremini säilitada," selgitab Vaikma.
Lõpptulemust mõjutab suurel määral nii konkreetne tooraine kui ka joogi valmistamise tehnoloogia. Tootmistehnoloogia etapid on peamiselt tooraine purustamine ja leotamine, kuid sensoorsete omaduste parandamiseks saab Vaikma sõnul täiendavalt rakendada erinevaid tehnoloogiaid nagu filtreerimine ja kuumtöötlus.
Samas tuleb tema sõnul silmas pidada, kuidas töövõtted mõjuvad lõpptootele. Näiteks kuumutamine võib joogile lisada nii häid kui ka halbu maitsenüansse. "Vaadates näiteks pähklipiimasid, selgus, et kui tootja tahab saada just väga selget pähklist maitset, aitavad röstimisprotsessid seda toetada," ütleb teadur.
Tehnoloogiaga sama oluline on tema sõnul kasutatava tooraine kvaliteet, mis sõltub sordist ning kasvatustingimustest. Samuti aretatakse selliseid põllukultuure, kus oleks võimalikult vähe ühendeid, mis põhjustavad kõrvalmaitseid – olgu need siis toorainele iseloomulikud aroominoodid või kibedad ja kootavad maitsed.
Igal juhul soovitab ta Eesti tootjatel uut taimset piimajooki looma asudes esmalt valmistamismeetodid läbi katsetada. Taimsete jookide tajuomadused on Vaikma sõnul väga olulised, sest sageli tõrguvad inimesed neid joomast just kummaliste maitsete ja lõhnade tõttu. "Siis ongi vaja aru saada, millest need ebasoovitavad omadused tulevad, ja kuidas aina paremaks minna, et toode sobiks ka turu eelistustele," sõnab ta.
Teel Soome lookas lettide poole
Analüüsi tegemise hetkel 2020. aasta jaanuaris müüdi Eesti turul 90 taimepõhist piimajooki, mis põhineks ainult ühel toorainel. Helen Vaikma sõnul domineerivad siinsete taimejookide toorainete seas teraviljad ja pähklid. "Mulle endale tundub, et kaer on populaarseim valik kohaliku tooraine mõttes," märgib ta.
Praegu leiab Eesti taimejoogilettidelt eeskätt importkaupa. Vaikma sõnul kehtib see aga siinse taimsete alternatiivtoodete turu kohta laiemalt. "Ka lihaanaloogide puhul on meil Eestis väga vähe neid, kes taimseid alternatiive toodavad," osutab ta.
"Kui poolteist aastat tagasi oli meil kaunviljajookidest näiteks ainult sojajook uurimisel, siis nüüd on Eesti turule lisandunud ka hernejoogid."
Viimase pooleteise aastaga on valik teaduri sõnul täienenud ja mõnes kategoorias juba kirjum. "Kui poolteist aastat tagasi oli meil kaunviljajookidest näiteks ainult sojajook uurimisel, siis nüüd on Eesti turule lisandunud ka hernejoogid," toob ta näite. Samuti on juurde tulnud mitmest toorainest valmistatud segujooke.
Ühes valikuga kasvab Vaikma sõnul ka tarbijate huvi taimsete piimaalternatiivide vastu. Pigem jääb, nagu öeldud, vajaka taimsete jookide variatsioonidest. "Kaerapiimasid ja mandlipiimasid on Eesti turul palju – seal on rohkem võimalik valida," seletab Vaikma, "aga kui keegi peaks tahtma valida näiteks tatrapiima, siis seda oli meil uuringus ainult kaks," võrdleb ta.
Üldiselt leiab Vaikma siiski, et Eesti turg püüab vaikselt naaberriikide laiale valikule järele jõuda. "Oleme kasvõi Soomes käinud ise vaatamas poodides lette ja need on lookas," märgib ta.
Helen Vaikma ja kolleegid kirjutavad taimsetest piimaalternatiividest ajakirjas Future Foods. | Eesti taimsete piimajookide turg kasvab, aga on veel ühekülgne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ütleks, et Eesti valik on pigem hea, sest leidsime kaubandusest mitmeid erinevast toorainest jooke. Pigem on küsimus selles, et paljude toorainete puhul on valikuvariante vähe," ütleb Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) teadur ja Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Helen Vaikma.
"Pigem on küsimus selles, et paljude toorainete puhul on valikuvariante vähe."
Ühes TFTAK-i kolleegide Aleksei Kaleda, Julia Rosendi ja Sirli Rosenvaldiga koostas ta ülevaate Eesti turul 2020. aasta alguse seisuga müügil olevast 90 taimsest joogist, mis koosnesid ühest kindlast toorainest. Nende seas oli nii kaunvilja-, pähkli- ja seemnepõhiseid kui ka teraviljade ja pseudo-teraviljade baasil jooke. Uurimisrühma huvitasid eeskätt meil müüdavate jookide sensoorsed omadused ehk nende välimus, lõhn, maitse ja tekstuur.
Pähklite võidukäik
"Tooteid analüüsides leidsime, et kõige enam meenutasid lehmapiima üldjuhul pähklipõhised tooted," kirjeldab Helen Vaikma. Ta tõdeb, et pähklitest valmistatud joogid sisaldavadki tihti rohkem rasva ja on kreemisema suutundega kui paljud teised taimsed joogid. "Ilmselt on need ka (maitselt) neutraalsemad," arutleb Vaikma. "Eriti kui võtta kõrvale teravilja- või seemnepõhised joogid, millel võib olla üsna tugev spetsiifiline kõrvalmaitse."
Teaduri sõnul sõltuvadki joogi sensoorsed omadused suuresti toorainest. "Mõned toorained on väga spetsiifiliste aroominootide või maitsenüanssidega, millest lahti saada võib olla üsna keeruline," sõnab ta. Teinekord võib aga juhtuda, et mõne toote puhul on toorainest tulenev maitsenüanss hoopis selle tõmbenumber. "Näiteks kookospiimal on iseenesest ju väga mõnus kookose maitse," toob Vaikma näite.
"Vaadates näiteks pähklipiimasid, selgus, et kui tootja tahab saada just väga selget pähklist maitset, aitavad röstimisprotsessid seda toetada."
Uurimisrühm püüdis leida ühendeid, mis tekitavad joogile ebameeldivaid kõrvallõhnu ja -maitseid. "Näiteks mõned kindlad ühendid võivad olla seotud lipiidide oksüdeerumisega ehk tootjad peavad aru saama, kuidas optimeerida tootmisprotsesse ning tooraineid paremini säilitada," selgitab Vaikma.
Lõpptulemust mõjutab suurel määral nii konkreetne tooraine kui ka joogi valmistamise tehnoloogia. Tootmistehnoloogia etapid on peamiselt tooraine purustamine ja leotamine, kuid sensoorsete omaduste parandamiseks saab Vaikma sõnul täiendavalt rakendada erinevaid tehnoloogiaid nagu filtreerimine ja kuumtöötlus.
Samas tuleb tema sõnul silmas pidada, kuidas töövõtted mõjuvad lõpptootele. Näiteks kuumutamine võib joogile lisada nii häid kui ka halbu maitsenüansse. "Vaadates näiteks pähklipiimasid, selgus, et kui tootja tahab saada just väga selget pähklist maitset, aitavad röstimisprotsessid seda toetada," ütleb teadur.
Tehnoloogiaga sama oluline on tema sõnul kasutatava tooraine kvaliteet, mis sõltub sordist ning kasvatustingimustest. Samuti aretatakse selliseid põllukultuure, kus oleks võimalikult vähe ühendeid, mis põhjustavad kõrvalmaitseid – olgu need siis toorainele iseloomulikud aroominoodid või kibedad ja kootavad maitsed.
Igal juhul soovitab ta Eesti tootjatel uut taimset piimajooki looma asudes esmalt valmistamismeetodid läbi katsetada. Taimsete jookide tajuomadused on Vaikma sõnul väga olulised, sest sageli tõrguvad inimesed neid joomast just kummaliste maitsete ja lõhnade tõttu. "Siis ongi vaja aru saada, millest need ebasoovitavad omadused tulevad, ja kuidas aina paremaks minna, et toode sobiks ka turu eelistustele," sõnab ta.
Teel Soome lookas lettide poole
Analüüsi tegemise hetkel 2020. aasta jaanuaris müüdi Eesti turul 90 taimepõhist piimajooki, mis põhineks ainult ühel toorainel. Helen Vaikma sõnul domineerivad siinsete taimejookide toorainete seas teraviljad ja pähklid. "Mulle endale tundub, et kaer on populaarseim valik kohaliku tooraine mõttes," märgib ta.
Praegu leiab Eesti taimejoogilettidelt eeskätt importkaupa. Vaikma sõnul kehtib see aga siinse taimsete alternatiivtoodete turu kohta laiemalt. "Ka lihaanaloogide puhul on meil Eestis väga vähe neid, kes taimseid alternatiive toodavad," osutab ta.
"Kui poolteist aastat tagasi oli meil kaunviljajookidest näiteks ainult sojajook uurimisel, siis nüüd on Eesti turule lisandunud ka hernejoogid."
Viimase pooleteise aastaga on valik teaduri sõnul täienenud ja mõnes kategoorias juba kirjum. "Kui poolteist aastat tagasi oli meil kaunviljajookidest näiteks ainult sojajook uurimisel, siis nüüd on Eesti turule lisandunud ka hernejoogid," toob ta näite. Samuti on juurde tulnud mitmest toorainest valmistatud segujooke.
Ühes valikuga kasvab Vaikma sõnul ka tarbijate huvi taimsete piimaalternatiivide vastu. Pigem jääb, nagu öeldud, vajaka taimsete jookide variatsioonidest. "Kaerapiimasid ja mandlipiimasid on Eesti turul palju – seal on rohkem võimalik valida," seletab Vaikma, "aga kui keegi peaks tahtma valida näiteks tatrapiima, siis seda oli meil uuringus ainult kaks," võrdleb ta.
Üldiselt leiab Vaikma siiski, et Eesti turg püüab vaikselt naaberriikide laiale valikule järele jõuda. "Oleme kasvõi Soomes käinud ise vaatamas poodides lette ja need on lookas," märgib ta.
Helen Vaikma ja kolleegid kirjutavad taimsetest piimaalternatiividest ajakirjas Future Foods.
### Response:
Eesti taimsete piimajookide turg kasvab, aga on veel ühekülgne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis vaba olnud 18-aastane Lajal (ITF-i juunioride edetabeli 13.) sai teises ringis tund ja 44 minutit kestnud kohtumises 6:2, 4:6, 6:3 jagu 15-aastasest ameeriklasest Alexander Razeghist (290.).
Teine sett kulges võrdselt kuni seisuni 4:4 ja siis õnnestus Razeghil murre kätte saada ja sett 6:4 võita. Otsustavas setis asus Razeghi 3:1 juhtima, kuid Lajal võitis siis viis geimi järjest.
Lajal servis seitse ässa ja tegi viis topeltviga, Razeghi sai kirja ühe ässa ja kuus topeltviga. Äralöökidest teenis Lajal 31 ja Razeghi 16 punkti, lihtvigu kogunes eestlasel 23 ja noorel ameeriklasel 25. Mängitud punktidest võitis Lajal 94 ja Razeghi 78.
Lajal realiseeris 18 murdevõimalusest kuus, Razeghil õnnestus kaheksast murdepallist ära kasutada neli.
Kolmandas ringis läheb Lajal vastamisi 6. paigutust omava 17-aastase ameeriklase Victor Liloviga (9.). Samuti avaringis vaba olnud Lilov pidi teises ringis pea kaks ja pool tundi vaeva nägema et alistada austraallane Philip Sekulic (56.) 7:6, (2), 4:6, 6:2.
Lajal ja Lilov on omavahel korra mänginud – tänavu kevadel Tšehhis Ricanys liival peetud noorteturniiril jäi Lajal teel turniirivõidule kolmandas ringis 6:3, 6:3 peale, seejuures on Lilov just liiva nimetanud enda lemmikväljakukatteks.
Serena Williamsi treeneri Patrick Mouratoglou akadeemias treeniv Lajal on tänavu võitnud kolm 1. kategooria ITF-i noorteturniiri, viimati vahetult enne USA lahtisi.
Koos makedoonlase Kalin Ivanovskiga tegi Lajal kaasa ka paarismängus, kus nad kaotasid avaringis tasavägises mängus 3:6, 6:4, 3:19 poolakatele Maks Kasnikowskile ja Aleksander Orlikowskile. | Mark Lajal alustas USA lahtiste nooreturniiri raske võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis vaba olnud 18-aastane Lajal (ITF-i juunioride edetabeli 13.) sai teises ringis tund ja 44 minutit kestnud kohtumises 6:2, 4:6, 6:3 jagu 15-aastasest ameeriklasest Alexander Razeghist (290.).
Teine sett kulges võrdselt kuni seisuni 4:4 ja siis õnnestus Razeghil murre kätte saada ja sett 6:4 võita. Otsustavas setis asus Razeghi 3:1 juhtima, kuid Lajal võitis siis viis geimi järjest.
Lajal servis seitse ässa ja tegi viis topeltviga, Razeghi sai kirja ühe ässa ja kuus topeltviga. Äralöökidest teenis Lajal 31 ja Razeghi 16 punkti, lihtvigu kogunes eestlasel 23 ja noorel ameeriklasel 25. Mängitud punktidest võitis Lajal 94 ja Razeghi 78.
Lajal realiseeris 18 murdevõimalusest kuus, Razeghil õnnestus kaheksast murdepallist ära kasutada neli.
Kolmandas ringis läheb Lajal vastamisi 6. paigutust omava 17-aastase ameeriklase Victor Liloviga (9.). Samuti avaringis vaba olnud Lilov pidi teises ringis pea kaks ja pool tundi vaeva nägema et alistada austraallane Philip Sekulic (56.) 7:6, (2), 4:6, 6:2.
Lajal ja Lilov on omavahel korra mänginud – tänavu kevadel Tšehhis Ricanys liival peetud noorteturniiril jäi Lajal teel turniirivõidule kolmandas ringis 6:3, 6:3 peale, seejuures on Lilov just liiva nimetanud enda lemmikväljakukatteks.
Serena Williamsi treeneri Patrick Mouratoglou akadeemias treeniv Lajal on tänavu võitnud kolm 1. kategooria ITF-i noorteturniiri, viimati vahetult enne USA lahtisi.
Koos makedoonlase Kalin Ivanovskiga tegi Lajal kaasa ka paarismängus, kus nad kaotasid avaringis tasavägises mängus 3:6, 6:4, 3:19 poolakatele Maks Kasnikowskile ja Aleksander Orlikowskile.
### Response:
Mark Lajal alustas USA lahtiste nooreturniiri raske võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Auger- Aliassime juhtis mängu 6:3, 3:1, kui Alcaraz pidi vigastuse tõttu mängu pooleli jätma.
Auger-Aliassime on esimene 21. sajandil sündinud meesmängija, kes on jõudnud suure slämmi turniiril poolfinaali ning esimene Kanadast pärit meesmängija, kes jõudnud US Openil poolfinaali.
Poolfinaalis läheb Auger-Aliassime vastamisi Daniil Medvedeviga.
"See on hämmastav saavutus. Minu jaoks on see olnud fantastiline turniir. Muidugi oli tänasel mängul imelik lõpp, aga ma olen poolfinaalis. Mul on võimalus mängida reedel ühe maailma parima mängija vastu, et jõuda oma elu esimesse suure slämmi finaali," sõnas Auger-Aliassime pärast veerandfinaali.
Alcaraz, kellest sai aegade noorim meesüksikmängu veerandfinalist ütles pärast võistlus, et on väga raske lõpetada hea tuur vigastusega.
"Mul polnud võimalust edasi mängida. Ma pean kõigepealt enda keha eest hoolitsema ja terve püsima. See oli pikk matš ja ma ei suutnud edasi mängida," ütles kolmandas ringis neljatunnises matšis Stefanos Tsitsipase alistanud Alcarazur. "Mängida järjest kaks viie setist matši oli mulle väga raske. Ma ei ole veel harjunud selliseid mänge järjest mängima. Taastumine on väga keeruline." | US Openil poolfinaali jõudnud Auger-Aliassime tegi ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Auger- Aliassime juhtis mängu 6:3, 3:1, kui Alcaraz pidi vigastuse tõttu mängu pooleli jätma.
Auger-Aliassime on esimene 21. sajandil sündinud meesmängija, kes on jõudnud suure slämmi turniiril poolfinaali ning esimene Kanadast pärit meesmängija, kes jõudnud US Openil poolfinaali.
Poolfinaalis läheb Auger-Aliassime vastamisi Daniil Medvedeviga.
"See on hämmastav saavutus. Minu jaoks on see olnud fantastiline turniir. Muidugi oli tänasel mängul imelik lõpp, aga ma olen poolfinaalis. Mul on võimalus mängida reedel ühe maailma parima mängija vastu, et jõuda oma elu esimesse suure slämmi finaali," sõnas Auger-Aliassime pärast veerandfinaali.
Alcaraz, kellest sai aegade noorim meesüksikmängu veerandfinalist ütles pärast võistlus, et on väga raske lõpetada hea tuur vigastusega.
"Mul polnud võimalust edasi mängida. Ma pean kõigepealt enda keha eest hoolitsema ja terve püsima. See oli pikk matš ja ma ei suutnud edasi mängida," ütles kolmandas ringis neljatunnises matšis Stefanos Tsitsipase alistanud Alcarazur. "Mängida järjest kaks viie setist matši oli mulle väga raske. Ma ei ole veel harjunud selliseid mänge järjest mängima. Taastumine on väga keeruline."
### Response:
US Openil poolfinaali jõudnud Auger-Aliassime tegi ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanadast pärit noor Fernandez võitis kolmanda seti kiires lõppmängus ning alistas Svitolina 6:3, 3:6, 7:6 (7:5).
Fernandez juhtis viimases setis 5:2, aga seejärel võitis Svitolina kolm geimi järjest.
Poolfinaali jõudmiseks on Fernandez pidanud alistama tiitlikaitsja Naomi Osaka ning 2016. aasta US Openi võitja Anqelique Kerberi. Teises ringis võitis Fernandez ka Kaia Kanepit.
"Ma ausalt ei tea, mida ma praegu tunnen. Ma olin terve matši aja nii närvis. Mul oli au Svitloinaga mängida ja ma võitlesin iga punkti eest. Ma olen õnnelik, et võitsin," ütles Fernandez pärast matši.
Fernandez on noorim naismängija, kes on jõudnud US Openil poolfinaali pärast Maria Sharapovat, kes jõudis selleni enda 19. sünnipäeval 2005. aastal.
Teises veerandfinaali kohtumises võitis Sabalaenka kindlalt Pratsusmaa lahtise võitjat Barbora Krecjikovat 6:1, 6:4. | Kanepi alistanud Fernandez jõudis poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanadast pärit noor Fernandez võitis kolmanda seti kiires lõppmängus ning alistas Svitolina 6:3, 3:6, 7:6 (7:5).
Fernandez juhtis viimases setis 5:2, aga seejärel võitis Svitolina kolm geimi järjest.
Poolfinaali jõudmiseks on Fernandez pidanud alistama tiitlikaitsja Naomi Osaka ning 2016. aasta US Openi võitja Anqelique Kerberi. Teises ringis võitis Fernandez ka Kaia Kanepit.
"Ma ausalt ei tea, mida ma praegu tunnen. Ma olin terve matši aja nii närvis. Mul oli au Svitloinaga mängida ja ma võitlesin iga punkti eest. Ma olen õnnelik, et võitsin," ütles Fernandez pärast matši.
Fernandez on noorim naismängija, kes on jõudnud US Openil poolfinaali pärast Maria Sharapovat, kes jõudis selleni enda 19. sünnipäeval 2005. aastal.
Teises veerandfinaali kohtumises võitis Sabalaenka kindlalt Pratsusmaa lahtise võitjat Barbora Krecjikovat 6:1, 6:4.
### Response:
Kanepi alistanud Fernandez jõudis poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul kehtis koroonaviiruse tõttu endiselt palju reisipiiranguid, mis takistasid turismi elavnemist ning välisturiste saabus Eestisse oluliselt vähem kui kriisieelsel suvel.
"2019. aasta juulis oli majutusettevõtete klientidest 37 protsenti siseturistid ja 63 protsenti välisturistid, tänavu juulis oli aga siseturiste 78 protsenti ning välisturiste vaid 22 protsenti," ütles Laurmaa.
Juulis peatus majutusettevõtetes 296 000 siseturisti ehk 41 protsenti rohkem kui aasta varem ning 51 protsenti enam kui kriisieelsel 2019. aastal.
Välisturistide arv vähenes teist aastat järjest: selle aasta juulis oli neid 85 000, aasta varem 136 000 ja 2019. aastal 328 000. Jätkuvalt saabus enim turiste naaberriikidest – Soomest 24 000 ja Lätist 13 000. Saksamaalt reisis Eestisse 6100 inimest, Leedust 4700 ja Venemaalt 3400. Ainult Venemaalt reisiti Eestisse rohkem kui mullu.
Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 701 000 ööks, millest 520 000 oli sise- ja 181 000 välisturistide ööbimisi. Enamasti eelistati ööbida Harjumaal, järgnesid Pärnu ning Tartu maakond.
Juulis pakkus külastajatele teenust 1211 majutusettevõtet, mis on kaks protsenti vähem kui aasta varem ja 14 protsenti vähem kui 2019. aastal. Turistid said kasutada 22 800 tuba ja 54 300 voodikohta, täidetud oli 46 protsenti tubadest.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot inimese kohta ja oli eelmisest aastast nelja euro võrra kallim. Pärnu maakonna majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 42 eurot, Tartumaal 41 eurot ning Harju ja Saaremaal keskmiselt 39 eurot inimese kohta. | Juulis oli Eesti hotellides rekordarv siseturiste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul kehtis koroonaviiruse tõttu endiselt palju reisipiiranguid, mis takistasid turismi elavnemist ning välisturiste saabus Eestisse oluliselt vähem kui kriisieelsel suvel.
"2019. aasta juulis oli majutusettevõtete klientidest 37 protsenti siseturistid ja 63 protsenti välisturistid, tänavu juulis oli aga siseturiste 78 protsenti ning välisturiste vaid 22 protsenti," ütles Laurmaa.
Juulis peatus majutusettevõtetes 296 000 siseturisti ehk 41 protsenti rohkem kui aasta varem ning 51 protsenti enam kui kriisieelsel 2019. aastal.
Välisturistide arv vähenes teist aastat järjest: selle aasta juulis oli neid 85 000, aasta varem 136 000 ja 2019. aastal 328 000. Jätkuvalt saabus enim turiste naaberriikidest – Soomest 24 000 ja Lätist 13 000. Saksamaalt reisis Eestisse 6100 inimest, Leedust 4700 ja Venemaalt 3400. Ainult Venemaalt reisiti Eestisse rohkem kui mullu.
Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 701 000 ööks, millest 520 000 oli sise- ja 181 000 välisturistide ööbimisi. Enamasti eelistati ööbida Harjumaal, järgnesid Pärnu ning Tartu maakond.
Juulis pakkus külastajatele teenust 1211 majutusettevõtet, mis on kaks protsenti vähem kui aasta varem ja 14 protsenti vähem kui 2019. aastal. Turistid said kasutada 22 800 tuba ja 54 300 voodikohta, täidetud oli 46 protsenti tubadest.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot inimese kohta ja oli eelmisest aastast nelja euro võrra kallim. Pärnu maakonna majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 42 eurot, Tartumaal 41 eurot ning Harju ja Saaremaal keskmiselt 39 eurot inimese kohta.
### Response:
Juulis oli Eesti hotellides rekordarv siseturiste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 618 314, millest suurima osa andsid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1709), hariduse (1437) ja töötleva tööstuse (1290) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul oli vabu töökohti ametikohtade koguarvust 1,3 protsenti.
"Kõikidest vabadest ametikohtadest 47 protsenti olid avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr ehk vakantside osatähtsus ametikohtade koguarvus oligi kõrgeim just avaliku halduse ja riigikaitse ning hariduse tegevusaladel ja madalaim mäetööstuses," ütles ta.
Enim on vabu töökohti Harjumaal (74 protsenti), sealhulgas Tallinnas (64 protsenti), järgnesid Tartu (7,6 protsenti) ja Ida-Viru maakond (5,3 protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Ida-Viru maakonnas ning madalaim Saare ja Hiiu maakonnas.
Teises kvartalis võeti tööle 44 327 ja töölt lahkus 53 028 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 9 protsenti.
"Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 12 593 töötajat, mis moodustas 24 protsenti kõigist töölt lahkunutest," lisas Tarkiainen. | Aastaga kasvas vabade töökohtade arv kolmandiku võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 618 314, millest suurima osa andsid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1709), hariduse (1437) ja töötleva tööstuse (1290) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul oli vabu töökohti ametikohtade koguarvust 1,3 protsenti.
"Kõikidest vabadest ametikohtadest 47 protsenti olid avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr ehk vakantside osatähtsus ametikohtade koguarvus oligi kõrgeim just avaliku halduse ja riigikaitse ning hariduse tegevusaladel ja madalaim mäetööstuses," ütles ta.
Enim on vabu töökohti Harjumaal (74 protsenti), sealhulgas Tallinnas (64 protsenti), järgnesid Tartu (7,6 protsenti) ja Ida-Viru maakond (5,3 protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Ida-Viru maakonnas ning madalaim Saare ja Hiiu maakonnas.
Teises kvartalis võeti tööle 44 327 ja töölt lahkus 53 028 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 9 protsenti.
"Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 12 593 töötajat, mis moodustas 24 protsenti kõigist töölt lahkunutest," lisas Tarkiainen.
### Response:
Aastaga kasvas vabade töökohtade arv kolmandiku võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Ehitusettevõtete Liidu juhatuse liige Raivo Rand ütles, et Tallinna linnavalitsuse töökiirus ei ole liidule uus mure. Rand tunnistas, et linnavalitsus on ka teinud edusamme, kuid siiski on tavaline, et ehitusseadusega kirja pandud tähtaegadest kinni ei peeta.
"Tallinna linna eri ametkondadel on teinekord erinevad arusaamad ja ei ole ühtset ametkonda, kes koguks kokku kõik need märkused, probleemid ja esitakse need arendajale. Tegelikult peab ise küsima. On see linnaosavalitsus, on see kommunaalamet või ehitusosakond, igalt poolt peab küsima eraldi. Juhtub ka nii, et ametkondadel on täiesti ristivastupidised arvamused," rääkis Rand.
Arendajad sooviks, et linnavalitsus esitaks kõik märkused ühe korraga. "Väga tihti me leiame märkuste nimekirja all lause, et märkusi võib veel lisanduda. Kui sa parandad teatud vead ära, siis sa saad veel ühe portsu ja see venitab väga palju aega," lisas ehitusettevõtjate esindaja.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et paratamatult on Eesti suurimas linnas keerulisem ehitada kui väiksemas linnas või vallas. Peab arvestama rohkemate naabritega ja välja kujunenud keskkonnaga.
"Kas saaks kiiremini - jah. Oleme teinud kõik endast sõltuva, et saada kiiremini. Lähiajal on planeerimises tulemas ka uuendatud linna sisekord, milles on fikseeritud, kui pikalt peaks mis amet ettepanekuid läbi vaatama, kui pikk peaks see kooskõlastus ring olema. Seal me kindlasti teeme tähtajad selgeks. Mis seal salata, meil on olnud probleeme, kus amet, mis peaks vaatama kitsalt ühte rida, hakkab rääkima hoopis teisel teemal," rääkis Novikov.
Arhitektide liidu presidendi Andro Männi sõnul Tallinna suurus piisav vabandus ei ole. Tallinn on ainuke linn Eestis, kus ei ole linnaarhitekti. Männi sõnul puudub seega vastutajatel õige haridus. Ka kordab linnavalitsus linnaosavalitsuste juba tehtud tööd, kulutades dubleerimisele aega.
"Tallinna linn koostab ainult üldplaneeringud, detailplaneeringuid linn ise ei koosta," ütles Mänd.
"Süsteem on selline, et kui arendajal on krunt, kus ta tahab midagi hakata tegema, siis ta ostab erasektorist planeeringu ja linn peab seda kooskõlastama. Tegelikult, kui me järgiksime Helsingi mudelit, kus linn ise koostab planeeringuid, siis see protsess oleks märksa kiirem. Praegu käib selline edasi-tagasi põrgatamine ametnike, ettevõtte, tellija või arendaja vahel, kes seda planeeringut koostab. Osa Tallinna linnaametnikke on avaldanud arvamust, et läbi selle oleks võimalik planeeringute aega viia umbes poolele aastale. Praegu on alla aasta saada planeeringut Tallinnas praktiliselt võimatu," jutustas Mänd.
Ta rõhutas samas, et süü ei ole ainult linnavalitsusel. Arendajad ei lähtu alati avalikust huvist ja halvimal juhul kuritarvitavad segaseid olukordi. Nii teeb linnavalitsuse ja arendajate vaheline napp usaldus sujuva asjaajamise keeruliseks. | Arendajad kurdavad dokumendimenetluse toppamise üle Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Ehitusettevõtete Liidu juhatuse liige Raivo Rand ütles, et Tallinna linnavalitsuse töökiirus ei ole liidule uus mure. Rand tunnistas, et linnavalitsus on ka teinud edusamme, kuid siiski on tavaline, et ehitusseadusega kirja pandud tähtaegadest kinni ei peeta.
"Tallinna linna eri ametkondadel on teinekord erinevad arusaamad ja ei ole ühtset ametkonda, kes koguks kokku kõik need märkused, probleemid ja esitakse need arendajale. Tegelikult peab ise küsima. On see linnaosavalitsus, on see kommunaalamet või ehitusosakond, igalt poolt peab küsima eraldi. Juhtub ka nii, et ametkondadel on täiesti ristivastupidised arvamused," rääkis Rand.
Arendajad sooviks, et linnavalitsus esitaks kõik märkused ühe korraga. "Väga tihti me leiame märkuste nimekirja all lause, et märkusi võib veel lisanduda. Kui sa parandad teatud vead ära, siis sa saad veel ühe portsu ja see venitab väga palju aega," lisas ehitusettevõtjate esindaja.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et paratamatult on Eesti suurimas linnas keerulisem ehitada kui väiksemas linnas või vallas. Peab arvestama rohkemate naabritega ja välja kujunenud keskkonnaga.
"Kas saaks kiiremini - jah. Oleme teinud kõik endast sõltuva, et saada kiiremini. Lähiajal on planeerimises tulemas ka uuendatud linna sisekord, milles on fikseeritud, kui pikalt peaks mis amet ettepanekuid läbi vaatama, kui pikk peaks see kooskõlastus ring olema. Seal me kindlasti teeme tähtajad selgeks. Mis seal salata, meil on olnud probleeme, kus amet, mis peaks vaatama kitsalt ühte rida, hakkab rääkima hoopis teisel teemal," rääkis Novikov.
Arhitektide liidu presidendi Andro Männi sõnul Tallinna suurus piisav vabandus ei ole. Tallinn on ainuke linn Eestis, kus ei ole linnaarhitekti. Männi sõnul puudub seega vastutajatel õige haridus. Ka kordab linnavalitsus linnaosavalitsuste juba tehtud tööd, kulutades dubleerimisele aega.
"Tallinna linn koostab ainult üldplaneeringud, detailplaneeringuid linn ise ei koosta," ütles Mänd.
"Süsteem on selline, et kui arendajal on krunt, kus ta tahab midagi hakata tegema, siis ta ostab erasektorist planeeringu ja linn peab seda kooskõlastama. Tegelikult, kui me järgiksime Helsingi mudelit, kus linn ise koostab planeeringuid, siis see protsess oleks märksa kiirem. Praegu käib selline edasi-tagasi põrgatamine ametnike, ettevõtte, tellija või arendaja vahel, kes seda planeeringut koostab. Osa Tallinna linnaametnikke on avaldanud arvamust, et läbi selle oleks võimalik planeeringute aega viia umbes poolele aastale. Praegu on alla aasta saada planeeringut Tallinnas praktiliselt võimatu," jutustas Mänd.
Ta rõhutas samas, et süü ei ole ainult linnavalitsusel. Arendajad ei lähtu alati avalikust huvist ja halvimal juhul kuritarvitavad segaseid olukordi. Nii teeb linnavalitsuse ja arendajate vaheline napp usaldus sujuva asjaajamise keeruliseks.
### Response:
Arendajad kurdavad dokumendimenetluse toppamise üle Tallinnas |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.