instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 21,9 protsenti ja Keskerakonda 18 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendi võrra ning viimase kolme nädala jooksul on peaministripartei toetus langenud 2,3 protsendi võrra. EKRE ja Keskerakonna toetus püsis eelmise nädalaga võrreldes samal tasemel.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,2 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8 protsendiga ning Isamaa 6,8 protsendiga. Isamaa on viimase kolme nädalaga oma toetust kasvatanud 1,1 protsendi võrra ning see on tõusnud kõrgeimale tasemele alates 2019. aasta detsembrist.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,7 protsenti ja opositsioonierakondi 36,7 protsenti vastajatest.
Tartu Ülikooli teadur Martin Mölderi sõnul paistab ainsa suurema muutusena nelja nädala koondtulemustes silma Reformierakonna toetuse langus 28,7 protsendile.
"Reformierakonna nelja nädala koondtoetuse langus on tingitud sellest, et viimase nädala tulemus oli neil erakordselt madal – alla 25 protsendi. Neli nädalat tagasi oli nende nädalane toetus seevastu rohkem kui 32 protsenti. See langes järgmisel nädalal arvestusest välja ning juhul, kui Reformierakonna toetus ei ole hetkel tegemas tohutut hüpet, näeme ilmselt ka uuel nädalal nende koondtulemuse langust. Seega kõik märgid viitavad, et jätkub Reformierakonna toetuse langus, mis pikas plaanis sai alguse juba selle aasta märtsis," märkis Mölder.
Reformierakonna peamise konkurendi EKRE puhul on Mölderi sõnul näha aga järgmisel nädalal ilmselt toetuse tõusu, kuna selle nädala toetus oli EKRE-l praktiliselt sama kõrge kui Reformierakonnal ning neli nädalat tagasi oli nende nädalane toetus ainult umbes 18 protsenti.
"Seega võib oodata, et EKRE koondkeskmine teeb järgmine nädal sammu üles, kuid kas tegemist on nende hetkeks peatunud kasvutrendi jätkumisega, ei ole selle põhjal võimalik oletada," ütles Mölder.
"Samuti on nii nädalastes kui ka nelja nädala koondtulemustes märke sellest, et Isamaa on oma positsiooni parandamas. Isamaa iganädalased tulemused on neli nädalat järjest suurenenud ning nädalaste tulemuste vahe on kuu aja lõikes umbes 3,5 protsenti. See on peegeldunud ka nelja nädala koondkeskmiste kasvus. Isamaa toetus on olnud üldises kasvutrendis juuni algusest alates," lisas Mölder. | Erakondade reitingud: Reformierakonna toetus pöördus langustrendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 21,9 protsenti ja Keskerakonda 18 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendi võrra ning viimase kolme nädala jooksul on peaministripartei toetus langenud 2,3 protsendi võrra. EKRE ja Keskerakonna toetus püsis eelmise nädalaga võrreldes samal tasemel.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,2 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8 protsendiga ning Isamaa 6,8 protsendiga. Isamaa on viimase kolme nädalaga oma toetust kasvatanud 1,1 protsendi võrra ning see on tõusnud kõrgeimale tasemele alates 2019. aasta detsembrist.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,7 protsenti ja opositsioonierakondi 36,7 protsenti vastajatest.
Tartu Ülikooli teadur Martin Mölderi sõnul paistab ainsa suurema muutusena nelja nädala koondtulemustes silma Reformierakonna toetuse langus 28,7 protsendile.
"Reformierakonna nelja nädala koondtoetuse langus on tingitud sellest, et viimase nädala tulemus oli neil erakordselt madal – alla 25 protsendi. Neli nädalat tagasi oli nende nädalane toetus seevastu rohkem kui 32 protsenti. See langes järgmisel nädalal arvestusest välja ning juhul, kui Reformierakonna toetus ei ole hetkel tegemas tohutut hüpet, näeme ilmselt ka uuel nädalal nende koondtulemuse langust. Seega kõik märgid viitavad, et jätkub Reformierakonna toetuse langus, mis pikas plaanis sai alguse juba selle aasta märtsis," märkis Mölder.
Reformierakonna peamise konkurendi EKRE puhul on Mölderi sõnul näha aga järgmisel nädalal ilmselt toetuse tõusu, kuna selle nädala toetus oli EKRE-l praktiliselt sama kõrge kui Reformierakonnal ning neli nädalat tagasi oli nende nädalane toetus ainult umbes 18 protsenti.
"Seega võib oodata, et EKRE koondkeskmine teeb järgmine nädal sammu üles, kuid kas tegemist on nende hetkeks peatunud kasvutrendi jätkumisega, ei ole selle põhjal võimalik oletada," ütles Mölder.
"Samuti on nii nädalastes kui ka nelja nädala koondtulemustes märke sellest, et Isamaa on oma positsiooni parandamas. Isamaa iganädalased tulemused on neli nädalat järjest suurenenud ning nädalaste tulemuste vahe on kuu aja lõikes umbes 3,5 protsenti. See on peegeldunud ka nelja nädala koondkeskmiste kasvus. Isamaa toetus on olnud üldises kasvutrendis juuni algusest alates," lisas Mölder.
### Response:
Erakondade reitingud: Reformierakonna toetus pöördus langustrendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalikus ruumis soovitatakse viiruse tõrjumiseks siiski järgida hügieenireegleid ja suhtlusvahemaad, lisasid võimud.
"Meie eesmärk on alati olnud piirangud võimalikult kiiresti tühistada," ütles terviseminister Lena Hallengren.
Rootsi pälvis mullu tähelepanu, kui otsustas tõrjuda viiruse levikut võrdlemisi leebete meetmetega, mitte karmi lukustusega.
Meetmeid hakati lõdvendama mais, vastavalt viieosalisele plaanile, mille neljas etapp jõuab kätte septembri lõpus.
14 päeva nakatumismäär 100 000 inimese kohta on Rootsis 140 juures. | Rootsi tühistab suurema osa koroonameetmetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalikus ruumis soovitatakse viiruse tõrjumiseks siiski järgida hügieenireegleid ja suhtlusvahemaad, lisasid võimud.
"Meie eesmärk on alati olnud piirangud võimalikult kiiresti tühistada," ütles terviseminister Lena Hallengren.
Rootsi pälvis mullu tähelepanu, kui otsustas tõrjuda viiruse levikut võrdlemisi leebete meetmetega, mitte karmi lukustusega.
Meetmeid hakati lõdvendama mais, vastavalt viieosalisele plaanile, mille neljas etapp jõuab kätte septembri lõpus.
14 päeva nakatumismäär 100 000 inimese kohta on Rootsis 140 juures.
### Response:
Rootsi tühistab suurema osa koroonameetmetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rändest ja lõimumisest on saanud Taani valijate jaoks üks keskseid küsimusi, seejuures on riigi rändepoliitika üks Euroopa rangemaid.
Valitsus, mis on varem seadnud asüülitaotluste eesmärgiks nulli, teatas, et plaani eesmärk on aidata migrantidel ühiskonnaga assimileeruda.
"Me tahame kehtestada uue tööloogika, kus inimestel on kohustus panustada ja olla kasulik, ja kui nad ei leia tavatööd, peavad nad oma hüvitiste nimel töötama," ütles peaminister Mette Frederiksen. "Me oleme liiga palju aastaid teinud paljudele inimestele ülekohut, kui me pole neilt midagi nõudnud," lisas ta.
Plaani peab veel heaks kiitma ka parlament.
Puna-Rohelise Liidu pressiesindaja Mai Villadsen kritiseeris valitsuse otsust.
"Ma kardan, et sellest saab riigi toetusega sotsiaalne dumping, millega saadetakse inimesi arututele töökohtadele," ütles ta ringhäälingule TV2.
Alguses hakkab nõue kehtima inimestele, kes on saanud hüvitisi kolm kuni neli aastat ega ole saavutanud teatavat haridustaset ja taani keele oskust.
Valitsuse hinnangul ei tööta Taani kuus kümnest Lähis-Idast, Põhja-Aafrikast ja Türgist pärit naisest.
Valitsuse teatel on eesmärk lõimida 20 000 inimest, sundides neid endale kohalike omavalitsuste kaudu tööd leidma.
Riigi statistikaameti teatel on 11 protsenti Taani 5,8 miljonist elanikust immigrandid ja neist omakorda 58 protsenti on pärit riikidest, mida Kopenhaagen peab "mitte-Lääneks". | Taani valitsus tahab migrandid hüvitiste nimel tööle sundida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rändest ja lõimumisest on saanud Taani valijate jaoks üks keskseid küsimusi, seejuures on riigi rändepoliitika üks Euroopa rangemaid.
Valitsus, mis on varem seadnud asüülitaotluste eesmärgiks nulli, teatas, et plaani eesmärk on aidata migrantidel ühiskonnaga assimileeruda.
"Me tahame kehtestada uue tööloogika, kus inimestel on kohustus panustada ja olla kasulik, ja kui nad ei leia tavatööd, peavad nad oma hüvitiste nimel töötama," ütles peaminister Mette Frederiksen. "Me oleme liiga palju aastaid teinud paljudele inimestele ülekohut, kui me pole neilt midagi nõudnud," lisas ta.
Plaani peab veel heaks kiitma ka parlament.
Puna-Rohelise Liidu pressiesindaja Mai Villadsen kritiseeris valitsuse otsust.
"Ma kardan, et sellest saab riigi toetusega sotsiaalne dumping, millega saadetakse inimesi arututele töökohtadele," ütles ta ringhäälingule TV2.
Alguses hakkab nõue kehtima inimestele, kes on saanud hüvitisi kolm kuni neli aastat ega ole saavutanud teatavat haridustaset ja taani keele oskust.
Valitsuse hinnangul ei tööta Taani kuus kümnest Lähis-Idast, Põhja-Aafrikast ja Türgist pärit naisest.
Valitsuse teatel on eesmärk lõimida 20 000 inimest, sundides neid endale kohalike omavalitsuste kaudu tööd leidma.
Riigi statistikaameti teatel on 11 protsenti Taani 5,8 miljonist elanikust immigrandid ja neist omakorda 58 protsenti on pärit riikidest, mida Kopenhaagen peab "mitte-Lääneks".
### Response:
Taani valitsus tahab migrandid hüvitiste nimel tööle sundida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn käivitas 2007. aastal kolm koolibussiliini, mis igal koolipäeva hommikul pealinnas koolis käivad lapsed lähivaldadest kesklinna toob.
Kaks bussiliini lähtuvad Viimsi vallast, algusega Tammneemes ja Viimsi keskuses, kolmas Harku vallast, algusega Tiskres. Kõik bussid sõidavad läbi Tallinna kesklinna, peatudes mh Vabaduse väljakul, suundudes lõpuks Balti jaama. Lapsed lähevad maha oma koolile lähimas peatuses.
Ehkki bussid veavad kesklinna lähivaldades elavaid lapsi, maksab teenuse eest lõviosas Tallinna linn. Tänavu, mil koolid kevadsemestril koroona tõttu suure osa ajast suletud olid, kulub teenusele 36 000 eurot. Järgmise aasta eelarvesse on koolibussidele kavandatud 44 000 eurot.
Lisaks soetas linn just 851 000 euro eest kolm uut bussi, mis said konkursiga uue välimuse ning jõuavad liinidele oktoobri teises pooles. Busside soetusmaksumus oli puhtalt linna kanda. Jooksvatest kuludest katavad lähivallad vaid neid liinikilomeetreid, mis nende territooriumit läbivad, lõviosa on Tallinna kulu.
Abilinnapea Andrei Novikov põhjendab seda sooviga vähendada pealinna autostumist.
2019. aastal ehk enne koroonat läbi viidud täituvusuuring näitas, et keskmiselt sõitis kolmel liinil 144 last päevas. Novikov nimetab seda normaalseks täituvuseks.
Ent kesklinna koolides ei käi lapsed üksnes Viimsist või Tiskrest. Ka paljud Peetri, Laagri ja Jüri asumite lapsed käivad pealinnakoolides.
Novikov kinnitab, et koolibussiliinide võrku laiendada pole plaanis. Üheks põhjuseks asjaolu, et praegu pole kindlust, palju lapsed üldse reaalselt koolis saavad käia.
"Pool kooliaastat koolibuss seisab, sest palju on kaugõpet. Väga palju pikki plaane ei tahaks teha, enne kui stabiilsust pole. Oleme pigem konservatiivsed," ütleb Novikov.
Koroonaajal olidki bussid alatäitunud, mistõttu selle statistika pealt edaspidiseks järeldusi teha ei saa. Kuna uus õppeaasta on alles alanud, ei maksa ka esimese koolinädala pealt veel täituvuse järeldusi teha, lisas abilinnapea.
Uued koolibussid tarnib linnale Scania, nende Irizar i4 bussid sõidavad CNG-gaasiga. Linna koolid võivad neid busse ka õpilaste laagrisse või ekskursioonile transportimiseks kasutada.
Kaks bussi on 55-kohalised, üks 63-kohaline. Need võimaldavad ka ratastoolis õpilaste transporti.
Koolibussid on mõeldud alg-, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, koolibussi kasutamine on õpilastele tasuta, sisenemisel peab näitama juhile oma õpilaspiletit. Peale õpilaste koolibussi teisi sõitjaid sisse ei lasta.
Uute busside kujunduses on kasutatud illustratsioone, kujunduskonkursi võitis loovagentuur Optimist Creative. | Tallinn uusi koolibussiliine lähivaldadest ei kavanda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn käivitas 2007. aastal kolm koolibussiliini, mis igal koolipäeva hommikul pealinnas koolis käivad lapsed lähivaldadest kesklinna toob.
Kaks bussiliini lähtuvad Viimsi vallast, algusega Tammneemes ja Viimsi keskuses, kolmas Harku vallast, algusega Tiskres. Kõik bussid sõidavad läbi Tallinna kesklinna, peatudes mh Vabaduse väljakul, suundudes lõpuks Balti jaama. Lapsed lähevad maha oma koolile lähimas peatuses.
Ehkki bussid veavad kesklinna lähivaldades elavaid lapsi, maksab teenuse eest lõviosas Tallinna linn. Tänavu, mil koolid kevadsemestril koroona tõttu suure osa ajast suletud olid, kulub teenusele 36 000 eurot. Järgmise aasta eelarvesse on koolibussidele kavandatud 44 000 eurot.
Lisaks soetas linn just 851 000 euro eest kolm uut bussi, mis said konkursiga uue välimuse ning jõuavad liinidele oktoobri teises pooles. Busside soetusmaksumus oli puhtalt linna kanda. Jooksvatest kuludest katavad lähivallad vaid neid liinikilomeetreid, mis nende territooriumit läbivad, lõviosa on Tallinna kulu.
Abilinnapea Andrei Novikov põhjendab seda sooviga vähendada pealinna autostumist.
2019. aastal ehk enne koroonat läbi viidud täituvusuuring näitas, et keskmiselt sõitis kolmel liinil 144 last päevas. Novikov nimetab seda normaalseks täituvuseks.
Ent kesklinna koolides ei käi lapsed üksnes Viimsist või Tiskrest. Ka paljud Peetri, Laagri ja Jüri asumite lapsed käivad pealinnakoolides.
Novikov kinnitab, et koolibussiliinide võrku laiendada pole plaanis. Üheks põhjuseks asjaolu, et praegu pole kindlust, palju lapsed üldse reaalselt koolis saavad käia.
"Pool kooliaastat koolibuss seisab, sest palju on kaugõpet. Väga palju pikki plaane ei tahaks teha, enne kui stabiilsust pole. Oleme pigem konservatiivsed," ütleb Novikov.
Koroonaajal olidki bussid alatäitunud, mistõttu selle statistika pealt edaspidiseks järeldusi teha ei saa. Kuna uus õppeaasta on alles alanud, ei maksa ka esimese koolinädala pealt veel täituvuse järeldusi teha, lisas abilinnapea.
Uued koolibussid tarnib linnale Scania, nende Irizar i4 bussid sõidavad CNG-gaasiga. Linna koolid võivad neid busse ka õpilaste laagrisse või ekskursioonile transportimiseks kasutada.
Kaks bussi on 55-kohalised, üks 63-kohaline. Need võimaldavad ka ratastoolis õpilaste transporti.
Koolibussid on mõeldud alg-, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, koolibussi kasutamine on õpilastele tasuta, sisenemisel peab näitama juhile oma õpilaspiletit. Peale õpilaste koolibussi teisi sõitjaid sisse ei lasta.
Uute busside kujunduses on kasutatud illustratsioone, kujunduskonkursi võitis loovagentuur Optimist Creative.
### Response:
Tallinn uusi koolibussiliine lähivaldadest ei kavanda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Usutavatele teadetele tuginedes... on tapetud vähemalt 143 inimest," teatas Londonis baseeruv organisatsioon.
"Surmade põhjus peitus pea täielikult tulirelvade kasutamises." lisas Amnesty. Protestide käigus said julgeolekujõud riigi liidritelt korralduse meeleavaldused jõuga maha suruda.
Raporti kohaselt suri üks inimene pisargaasi sissehingamise järel, teine pärast peksasaamist. Amnesty usub, et ohvrite arv on märkimisväärselt kõrgem ning jätkab asja uurimist.
Inimõiguslased, kes teatasid läinud nädalal ohvrite arvuks enam kui 100, kutsusid rahvusvahelist kogukonda verevalamist taunima.
"Rahvusvahelise kogukonna ettevaatlik ja vaikiv reaktsioon protestijate ebaseaduslikele tapmistele on murettekitavalt ebaadekvaatne," lausus Amnesty Lähis-Ida asjade juht Philip Luther.
"Nad peavad need tapmised kõige karmimalt hukka mõistma ja kirjeldama neid sündmusi sellena, mis nad on – surmav ja täiesti põhjendamatu jõukasutus teisitimõtlemise mahasurumiseks," lausus ta.
Amnesty teatel on ühendus vaadanud läbi videod, kus võib näha, "kuidas julgeolekujõud lühikese maa pealt relvastamata protestijaid tulistavad. Mõnel puhul tapeti nad põgenemise pealt".
Videotes võis samuti näha katuselt tulistavaid julgeolekujõude. Amnesty andmeil osalesid meeleavaldajate mahasurumises politsei, revolutsioonikaart, poolsõjaväelist Basiji üksust ja teisi. | Amnesty: Iraani protestidel sai surma vähemalt 143 demonstranti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Usutavatele teadetele tuginedes... on tapetud vähemalt 143 inimest," teatas Londonis baseeruv organisatsioon.
"Surmade põhjus peitus pea täielikult tulirelvade kasutamises." lisas Amnesty. Protestide käigus said julgeolekujõud riigi liidritelt korralduse meeleavaldused jõuga maha suruda.
Raporti kohaselt suri üks inimene pisargaasi sissehingamise järel, teine pärast peksasaamist. Amnesty usub, et ohvrite arv on märkimisväärselt kõrgem ning jätkab asja uurimist.
Inimõiguslased, kes teatasid läinud nädalal ohvrite arvuks enam kui 100, kutsusid rahvusvahelist kogukonda verevalamist taunima.
"Rahvusvahelise kogukonna ettevaatlik ja vaikiv reaktsioon protestijate ebaseaduslikele tapmistele on murettekitavalt ebaadekvaatne," lausus Amnesty Lähis-Ida asjade juht Philip Luther.
"Nad peavad need tapmised kõige karmimalt hukka mõistma ja kirjeldama neid sündmusi sellena, mis nad on – surmav ja täiesti põhjendamatu jõukasutus teisitimõtlemise mahasurumiseks," lausus ta.
Amnesty teatel on ühendus vaadanud läbi videod, kus võib näha, "kuidas julgeolekujõud lühikese maa pealt relvastamata protestijaid tulistavad. Mõnel puhul tapeti nad põgenemise pealt".
Videotes võis samuti näha katuselt tulistavaid julgeolekujõude. Amnesty andmeil osalesid meeleavaldajate mahasurumises politsei, revolutsioonikaart, poolsõjaväelist Basiji üksust ja teisi.
### Response:
Amnesty: Iraani protestidel sai surma vähemalt 143 demonstranti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui WADA juhatus 9. detsembril Pariisis Suurbritannia advokaadi Jonathan Taylori juhitud komitee soovitustega nõustub, peavad Venemaa sportlased nii Tokyo kui Pekingi olümpiamängudel võistlema neutraalsetes võistlusriietes ja olümpialipu all.
Komitee usub, et karistust peaks rakendama kõigil WADA koodeksit au sees hoidvatel spordivõistlustel, näiteks ei saaks Venemaa jalgpallurid oma riigi värve kaitsta ka järgmisel MM-finaalturniiril.
Kuigi WADA keeldus komitee raportit kommenteerimast, kirjutab New York Times, et soovitustega ollakse tõenäoliselt nõus. Lisaks paneb komitee ette keelata Venemaal järgmise nelja aasta jooksul kõigi rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise ja riigi valitsuse liikmetele kehtestada spordivõistlustele sisenemise keeld. Ühtlasi tähendaks see seda, et Peterburi võib ilma jääda järgmisel suvel nelja seal toimuva jalgpalli EM-finaalturniiri kohtumise korraldusõigusest, samuti nullitaks juba eos Venemaa võimalus kandideerida 2032. aasta OM-i korraldajariigiks. | Venemaad võib dopinguskandaali tõttu ees oodata nelja aasta pikkune karm keeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui WADA juhatus 9. detsembril Pariisis Suurbritannia advokaadi Jonathan Taylori juhitud komitee soovitustega nõustub, peavad Venemaa sportlased nii Tokyo kui Pekingi olümpiamängudel võistlema neutraalsetes võistlusriietes ja olümpialipu all.
Komitee usub, et karistust peaks rakendama kõigil WADA koodeksit au sees hoidvatel spordivõistlustel, näiteks ei saaks Venemaa jalgpallurid oma riigi värve kaitsta ka järgmisel MM-finaalturniiril.
Kuigi WADA keeldus komitee raportit kommenteerimast, kirjutab New York Times, et soovitustega ollakse tõenäoliselt nõus. Lisaks paneb komitee ette keelata Venemaal järgmise nelja aasta jooksul kõigi rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise ja riigi valitsuse liikmetele kehtestada spordivõistlustele sisenemise keeld. Ühtlasi tähendaks see seda, et Peterburi võib ilma jääda järgmisel suvel nelja seal toimuva jalgpalli EM-finaalturniiri kohtumise korraldusõigusest, samuti nullitaks juba eos Venemaa võimalus kandideerida 2032. aasta OM-i korraldajariigiks.
### Response:
Venemaad võib dopinguskandaali tõttu ees oodata nelja aasta pikkune karm keeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks aastat Katjuša-Alpecinis sõitnud Dowsett on üks neist ratturitest, kes saavad Iisraeli klubis jätkata pärast seda, kui Katjuša-Alpecin tegevuse lõpetab, kirjutab Marathon100.com.
"Israel Cycling Academys valitseb kaasaegne mõtteviis ja see mulle meeldib. Seal keskendutakse tulemusele," lausus Yorkshire'i maailmameistrivõistlustel temposõidus viienda koha saavutanud Dowsett, kes loodab võistelda järgmisel aastal Tokyo olümpial.
"Esmalt pean mahtuma Suurbritannia koondisesse. Kui see saab tehtud, siis tahan võita Tokyo olümpial kulla. Israel Cycling Academy on suurepärane koht eesmärkide saavutamiseks." | Räime ja Vahtra koduklubi palkas Suurbritannia meistri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks aastat Katjuša-Alpecinis sõitnud Dowsett on üks neist ratturitest, kes saavad Iisraeli klubis jätkata pärast seda, kui Katjuša-Alpecin tegevuse lõpetab, kirjutab Marathon100.com.
"Israel Cycling Academys valitseb kaasaegne mõtteviis ja see mulle meeldib. Seal keskendutakse tulemusele," lausus Yorkshire'i maailmameistrivõistlustel temposõidus viienda koha saavutanud Dowsett, kes loodab võistelda järgmisel aastal Tokyo olümpial.
"Esmalt pean mahtuma Suurbritannia koondisesse. Kui see saab tehtud, siis tahan võita Tokyo olümpial kulla. Israel Cycling Academy on suurepärane koht eesmärkide saavutamiseks."
### Response:
Räime ja Vahtra koduklubi palkas Suurbritannia meistri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oliver Venno ja Istanbuli Galatasaray teenisid Türgi meistriliigas lõppenud nädalal ühe kaotuse ja ühe võidu, kirjutab Volley.ee. Esmalt tuli eestlase tööandjal tunnistada Ziraat Bankasi 3:0 (33:31, 25:18, 25:18) üleolekut, Vennolt oma meeskonna parimana 20 punkti (+10). Teises kohtumises alistati eestlase vedamisel tulemusega 3:0 (25:16, 25:23, 25:20) Spor Toto, Venno tõi 26 punkti (+22).
Andrus Raadik ja tema koduklubi Arhavi käisid väljakul koguni kolmel korral. Esmalt kaotati 0:3 (23:25, 25:27, 22:25) Arkas Sporile, Raadikult 5 punkti (+1). Seejärel alistati Eesti koondise nurgaründaja 24 punkti (+11) toel 3:1 (25:20, 25:18, 41:43, 25:23) Inegöl. Viimases mängus kaotati 0:3 (22:25, 11:25, 20:25) Halkbankile, Raadik piirdus 3 punktiga (-3). Liigatabelis on Galatasaray 20 punktiga esimene, Arhavi asub 6 punktiga 10. positsioonil.
Kreeka naiste meistriliigas jätkab resultatiivselt Kristiine Miilen, kes aitas Pannaxiakose naiskonna 3:1 (27:25, 22:25, 26:24, 25:21) võidule Markopoulo naiskonna üle. Eestlanna arvele kanti 21 punkti (+11). Liigatabelis on Pannaxiakos 10 punktiga kuuendal kohal.
Itaalias said Robert Täht ja Perugia esmalt 3:0 (25:22, 25:22, 25:17) võidu Piacenza üle, eestlane käis servimas ja skoori ei teinud. Teises mängus alistati 3:0 (25:14, 25:18, 25:18) Ravenna, Täht ei mänginud. Liigatabelis on Perugia tõusnud 19 punktiga kolmandale kohale. Naiste meistriliigas sai Kertu Laagi tööandja Chieri lõppenud nädalal 0:3 (21:25, 20:25, 15:25) kaotuse Casalmaggiorelt, Laak on vigastatud ja kaasa ei teinud. Tabelis hoiab Chieri 10 punktiga üheksandat positsiooni. Naiste esiliigas sai Anna Kajalina tööandja Cutrofiano 2:3 (25:22, 19:25, 25:22, 19:25, 19:21) kaotuse Sassuololt, Kajalinalt koguni 32 punkti (+20). Tabelis on Cutrofiano 8 punktiga viimane.
Prantsusmaa meeste meistriliigas peeti eelmisel nädalal kahe vooru kohtumised. Ardo Kreek ja Pariisi Volley said esmalt 3:0 (27:25, 25:22, 25:23) jagu Narbonne'ist, Kreegilt 6 punkti (+3). Teises mängus tuli tunnistada Toursi 3:0 (25:20, 25:15, 25:17) paremust, Kreegilt 4 punkti (-1), Timo Tammemaa tõi Toursile 7 silma (+2). Tours sai nädala teises mängus kirja samuti 3:0 (25:17, 25:19, 25:17) võidu Sete'i üle, Tammemaalt 11 punkti (+7). Renee Teppan ja Poitiers pidid tunnistama Rennes'i 3:1 (30:28, 25:23, 22:25, 25:23) paremust, episoodiliselt mänguaega saanud Teppan tõi 2 punkti (+2). Teises mängus alistati 3:1 (25:21, 26:24, 22:25, 33:31) Hindrek Pulga koduklubi Chaumont. Servimas käinud Teppan skoori ei teinud, Pulk ei mänginud. Liigatabelis on Tours 16 punktiga neljas, Chaumont 13 punktiga kuues, Pariis samuti 13 punktiga koht tagapool ja Poitiers 11 punktiga 12. kohal.
Prantsusmaa naiste meistriliigas sai Polina Bratuhhina-Pitou ja Eliise Hollase tööandja Terville'i Florange lõppenud nädalal kirja 0:3 (23:25, 18:25, 19:25) kaotuse Cannes'ilt, Bratuhhina-Pitou panustas 6 punkti (+0), Hollas 3 silma (+1). Tabelis ollakse 7 punktiga 11. kohal. Naiste esiliigas sai Liis Kullerkannu koduklubi Levallois Sporting Club kirja 1:3 (18:25, 18:25, 25:22, 13:25) kaotuse Evreux'lt. Liigatabelis asub eestlanna tööandja 4 punktiga kuuendal kohal. Meeste esiliigas pidi Kevin Saare tööandja Saint-Quentin tunnistama Saint-Nazare´i 3:0 (25:23, 25:21, 25:22) paremust, Saar sekkus vahetusest ja tõi 8 punkti (+6). Tabelis on eestlase koduklubi 12 punktiga viimase vastase järel teisel kohal.
Rumeenias võtsid järjekordse võidu Kristo Kollo ja Galati Arcada, kui 3:0 (25:13, 25:18, 25:12) oldi üle Baia Mare meeskonnast. Kollo sekkus vahetusest ja panustas 4 punkti (+2). Galati jätkab Rumeenia liiga liidrina, punkte on koos 18.
Belgias peeti lisaks liigamängudele ka karikavõistluste poolfinaalide kohtumisi. Andri Aganits ja Maaseiki Greenyard kaotasid avamängus 1:3 (22:25, 21:25, 25:19, 17:25) Roeselare Knackile, Aganits tõi 5 punkti (+2). Ka Markkus Keelel ja Aalsti Lindemansil tuli poolfinaalis tunnistada vastase paremust, kui Leuveni Haasrodele jäädi avamängus alla 2:3 (31:29, 22:25, 16:25, 25:21, 13:15), selle mängu statistika pole kahjuks saadaval. Korduskohtumised peetakse 30. novembril. Liigamängus olid mõlemad eestlased aga võidukad, Maaseik sai Leuveni vastu kirja 3:1 (25:18, 25:21, 21:25, 25:16) võidu, Aganitsalt 1 punkt (+0). Keel ja Aalst alistasid 3:0 (25:16, 25:23, 25:20) Acheli Tectumi, Keel sekkus vaid servima. Tabelis on Aalst 18 puntkiga esikohal, Maaseik asub samuti 18 punktiga kolmandal real. Naiste meistriliigas sai Hanna Pajula koduklubi Michelbeke Saturnus 3:2 (18:25, 25:22, 25:20, 22:25, 15:13) jagu Antwerpist ja on liigas 7 punktiga seitsmes.
Martti Juhkami aitas Friedrichshafeni meeskonna Saksamaal eelmisel nädalal kahe võiduni. Esmalt oldi tulemusega 3:2 (25:23, 19:25, 25:16, 21:25, 15:13) üle Unterhachingu meeskonnast, Juhkamilt 13 punkti (+5) ja ta valiti ka mängu parimaks. Seejärel saadi 3:1 (24:26, 25:17, 25:17, 25:20) jagu Rottenburgist, Juhkami vahetati pärast avageimi välja ja tema arvele jäi 2 punkti (-1). Tabelis on eestlase tööandja 23 punktiga teine. Lisaks peeti karikavõistluste veerandfinaalkohtumine Berliini Recycing Volleysega ja saadi 0:3 (20:25, 21:25, 22:25) kaotus, Juhkamilt 8 punkti (0).
Tšehhis aitas Robert Viiber Odolena Voda meeskonnal 3:2 (25:17, 25:22, 22:25, 20:25, 15:13) alistada Karlovarsko. Eestlasest sidemängija sai kirja täismängu ning tõi ka 2 punkti. Liigatabelis asub Odolena 12 punktiga viiendal kohal.
Diagonaalründaja Taavi Nõmmistu ja Näfelsi Biogas pidid Šveitsis tunnistama Amriswili 3:1 (25:23, 23:25, 28:26, 27:25) üleolekut, olude sunnil temporündaja tegutsenud eestlane tõi 5 punkti (+3). Tabelis ollakse 11 punktiga neljandad.
Soomes teenis võidulisa Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa-Volley, kes sai 3:0 (25:16, 25:18, 29:27) võidu Team Lakkapää üle. Akaa meeskonna temporündaja Mart Naaber kaasa ei teinud. Tabelis on eestlaste tööandja 30 punktiga neljas. Soome naiste meistriliigas Anu Ennoki ja Nette Peidi koduklubi Salo LP Viesti liigamänge ei mänginud, sest osaleti Meistrite liiga kohtumises. Salo naiskond kuulub A-alagruppi, kus lisaks mängivad kaks Türgi klubi Istanbuli Eczacibasi VitrA ja Istnbuli Fenerbahce. Eestlannad said end avakohtumises proovile panna Poola klubi Lodzi Budowlani vastu ning pidid tunnistama vastase 3:1 (25:16, 25:12, 18:25, 25:22) paremust. Mõlemad alustasid algkoosseisus ning said kirja täismängud, Peit tõi 12 punkti (+7), Ennoki arvele kogunes 9 silma (+4).
Luksemburgis sai Merlin Hurda tööandja VC Mamer 3:0 (25:13, 25:20, 25:17) võidu Petange´i üle ja tõusis tabelis 9 punktiga kolmandaks.
Poolas kaotas abitreener Rainer Vassiljevi koduklubi Lubini Cuprum 0:3 (27:29, 19:25, 19:25) Gdanski Treflile ja asub liigas 5 punktiga 12. kohal. | Võrkpallurite nädal piiri taga: Venno ja Kajalina särasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oliver Venno ja Istanbuli Galatasaray teenisid Türgi meistriliigas lõppenud nädalal ühe kaotuse ja ühe võidu, kirjutab Volley.ee. Esmalt tuli eestlase tööandjal tunnistada Ziraat Bankasi 3:0 (33:31, 25:18, 25:18) üleolekut, Vennolt oma meeskonna parimana 20 punkti (+10). Teises kohtumises alistati eestlase vedamisel tulemusega 3:0 (25:16, 25:23, 25:20) Spor Toto, Venno tõi 26 punkti (+22).
Andrus Raadik ja tema koduklubi Arhavi käisid väljakul koguni kolmel korral. Esmalt kaotati 0:3 (23:25, 25:27, 22:25) Arkas Sporile, Raadikult 5 punkti (+1). Seejärel alistati Eesti koondise nurgaründaja 24 punkti (+11) toel 3:1 (25:20, 25:18, 41:43, 25:23) Inegöl. Viimases mängus kaotati 0:3 (22:25, 11:25, 20:25) Halkbankile, Raadik piirdus 3 punktiga (-3). Liigatabelis on Galatasaray 20 punktiga esimene, Arhavi asub 6 punktiga 10. positsioonil.
Kreeka naiste meistriliigas jätkab resultatiivselt Kristiine Miilen, kes aitas Pannaxiakose naiskonna 3:1 (27:25, 22:25, 26:24, 25:21) võidule Markopoulo naiskonna üle. Eestlanna arvele kanti 21 punkti (+11). Liigatabelis on Pannaxiakos 10 punktiga kuuendal kohal.
Itaalias said Robert Täht ja Perugia esmalt 3:0 (25:22, 25:22, 25:17) võidu Piacenza üle, eestlane käis servimas ja skoori ei teinud. Teises mängus alistati 3:0 (25:14, 25:18, 25:18) Ravenna, Täht ei mänginud. Liigatabelis on Perugia tõusnud 19 punktiga kolmandale kohale. Naiste meistriliigas sai Kertu Laagi tööandja Chieri lõppenud nädalal 0:3 (21:25, 20:25, 15:25) kaotuse Casalmaggiorelt, Laak on vigastatud ja kaasa ei teinud. Tabelis hoiab Chieri 10 punktiga üheksandat positsiooni. Naiste esiliigas sai Anna Kajalina tööandja Cutrofiano 2:3 (25:22, 19:25, 25:22, 19:25, 19:21) kaotuse Sassuololt, Kajalinalt koguni 32 punkti (+20). Tabelis on Cutrofiano 8 punktiga viimane.
Prantsusmaa meeste meistriliigas peeti eelmisel nädalal kahe vooru kohtumised. Ardo Kreek ja Pariisi Volley said esmalt 3:0 (27:25, 25:22, 25:23) jagu Narbonne'ist, Kreegilt 6 punkti (+3). Teises mängus tuli tunnistada Toursi 3:0 (25:20, 25:15, 25:17) paremust, Kreegilt 4 punkti (-1), Timo Tammemaa tõi Toursile 7 silma (+2). Tours sai nädala teises mängus kirja samuti 3:0 (25:17, 25:19, 25:17) võidu Sete'i üle, Tammemaalt 11 punkti (+7). Renee Teppan ja Poitiers pidid tunnistama Rennes'i 3:1 (30:28, 25:23, 22:25, 25:23) paremust, episoodiliselt mänguaega saanud Teppan tõi 2 punkti (+2). Teises mängus alistati 3:1 (25:21, 26:24, 22:25, 33:31) Hindrek Pulga koduklubi Chaumont. Servimas käinud Teppan skoori ei teinud, Pulk ei mänginud. Liigatabelis on Tours 16 punktiga neljas, Chaumont 13 punktiga kuues, Pariis samuti 13 punktiga koht tagapool ja Poitiers 11 punktiga 12. kohal.
Prantsusmaa naiste meistriliigas sai Polina Bratuhhina-Pitou ja Eliise Hollase tööandja Terville'i Florange lõppenud nädalal kirja 0:3 (23:25, 18:25, 19:25) kaotuse Cannes'ilt, Bratuhhina-Pitou panustas 6 punkti (+0), Hollas 3 silma (+1). Tabelis ollakse 7 punktiga 11. kohal. Naiste esiliigas sai Liis Kullerkannu koduklubi Levallois Sporting Club kirja 1:3 (18:25, 18:25, 25:22, 13:25) kaotuse Evreux'lt. Liigatabelis asub eestlanna tööandja 4 punktiga kuuendal kohal. Meeste esiliigas pidi Kevin Saare tööandja Saint-Quentin tunnistama Saint-Nazare´i 3:0 (25:23, 25:21, 25:22) paremust, Saar sekkus vahetusest ja tõi 8 punkti (+6). Tabelis on eestlase koduklubi 12 punktiga viimase vastase järel teisel kohal.
Rumeenias võtsid järjekordse võidu Kristo Kollo ja Galati Arcada, kui 3:0 (25:13, 25:18, 25:12) oldi üle Baia Mare meeskonnast. Kollo sekkus vahetusest ja panustas 4 punkti (+2). Galati jätkab Rumeenia liiga liidrina, punkte on koos 18.
Belgias peeti lisaks liigamängudele ka karikavõistluste poolfinaalide kohtumisi. Andri Aganits ja Maaseiki Greenyard kaotasid avamängus 1:3 (22:25, 21:25, 25:19, 17:25) Roeselare Knackile, Aganits tõi 5 punkti (+2). Ka Markkus Keelel ja Aalsti Lindemansil tuli poolfinaalis tunnistada vastase paremust, kui Leuveni Haasrodele jäädi avamängus alla 2:3 (31:29, 22:25, 16:25, 25:21, 13:15), selle mängu statistika pole kahjuks saadaval. Korduskohtumised peetakse 30. novembril. Liigamängus olid mõlemad eestlased aga võidukad, Maaseik sai Leuveni vastu kirja 3:1 (25:18, 25:21, 21:25, 25:16) võidu, Aganitsalt 1 punkt (+0). Keel ja Aalst alistasid 3:0 (25:16, 25:23, 25:20) Acheli Tectumi, Keel sekkus vaid servima. Tabelis on Aalst 18 puntkiga esikohal, Maaseik asub samuti 18 punktiga kolmandal real. Naiste meistriliigas sai Hanna Pajula koduklubi Michelbeke Saturnus 3:2 (18:25, 25:22, 25:20, 22:25, 15:13) jagu Antwerpist ja on liigas 7 punktiga seitsmes.
Martti Juhkami aitas Friedrichshafeni meeskonna Saksamaal eelmisel nädalal kahe võiduni. Esmalt oldi tulemusega 3:2 (25:23, 19:25, 25:16, 21:25, 15:13) üle Unterhachingu meeskonnast, Juhkamilt 13 punkti (+5) ja ta valiti ka mängu parimaks. Seejärel saadi 3:1 (24:26, 25:17, 25:17, 25:20) jagu Rottenburgist, Juhkami vahetati pärast avageimi välja ja tema arvele jäi 2 punkti (-1). Tabelis on eestlase tööandja 23 punktiga teine. Lisaks peeti karikavõistluste veerandfinaalkohtumine Berliini Recycing Volleysega ja saadi 0:3 (20:25, 21:25, 22:25) kaotus, Juhkamilt 8 punkti (0).
Tšehhis aitas Robert Viiber Odolena Voda meeskonnal 3:2 (25:17, 25:22, 22:25, 20:25, 15:13) alistada Karlovarsko. Eestlasest sidemängija sai kirja täismängu ning tõi ka 2 punkti. Liigatabelis asub Odolena 12 punktiga viiendal kohal.
Diagonaalründaja Taavi Nõmmistu ja Näfelsi Biogas pidid Šveitsis tunnistama Amriswili 3:1 (25:23, 23:25, 28:26, 27:25) üleolekut, olude sunnil temporündaja tegutsenud eestlane tõi 5 punkti (+3). Tabelis ollakse 11 punktiga neljandad.
Soomes teenis võidulisa Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa-Volley, kes sai 3:0 (25:16, 25:18, 29:27) võidu Team Lakkapää üle. Akaa meeskonna temporündaja Mart Naaber kaasa ei teinud. Tabelis on eestlaste tööandja 30 punktiga neljas. Soome naiste meistriliigas Anu Ennoki ja Nette Peidi koduklubi Salo LP Viesti liigamänge ei mänginud, sest osaleti Meistrite liiga kohtumises. Salo naiskond kuulub A-alagruppi, kus lisaks mängivad kaks Türgi klubi Istanbuli Eczacibasi VitrA ja Istnbuli Fenerbahce. Eestlannad said end avakohtumises proovile panna Poola klubi Lodzi Budowlani vastu ning pidid tunnistama vastase 3:1 (25:16, 25:12, 18:25, 25:22) paremust. Mõlemad alustasid algkoosseisus ning said kirja täismängud, Peit tõi 12 punkti (+7), Ennoki arvele kogunes 9 silma (+4).
Luksemburgis sai Merlin Hurda tööandja VC Mamer 3:0 (25:13, 25:20, 25:17) võidu Petange´i üle ja tõusis tabelis 9 punktiga kolmandaks.
Poolas kaotas abitreener Rainer Vassiljevi koduklubi Lubini Cuprum 0:3 (27:29, 19:25, 19:25) Gdanski Treflile ja asub liigas 5 punktiga 12. kohal.
### Response:
Võrkpallurite nädal piiri taga: Venno ja Kajalina särasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei saa rahul olla, kui vallas toimuvatest asjadest saame teada ajalehe vahendusel," ütles ERR-ile vallavolikogu esimees Taavi Kotka. "See, mis toimus, oli minu jaoks ootamatu."
Küsimusele, et kas kõne alla võiks tulla ka Randjärve umbusaldamine volikogu poolt vastas Kotka: "Vaatame kogu seda situatsiooni, abivallavanem Georg Aher esitas lahkumisavalduse."
Kotka, kes on parteitu, aga kandideeris volikokku Reformierakonna nimekirjas, märkis, et volikogu liikmed võtavad Haabneeme koolis juhtunu jutuks käesoleva nädala jooksul. "Koguneme nädala jooksul, et aru saada, mis õigupoolest toimus."
Kooli juhi vallandamine oli Viimsi vallavolikogu aseesimehe Urve Palo sõnul ootamatu ja kogu teema eskaleerus väga kiiresti.
"See kindlasti ei olnud hea. Eelnevast rahulikust arutelust erinevatel tasemetel jäi ilmselgelt vajaka. Hetkel on kõige olulisem see, et töörahu on õnnestunud tänaseks taastada. Lähiajal peaks toimuma volikogus antud teemal laiem arutelu, mis peaks ka juhtunu osas suurema selguse tooma," ütles ERR-ile Urve Palo, kes on samuti parteitu. Tema kandideeris volikokku sotsiaaldemokraadina.
Valimisliit Kogukondade Viimsi esindaja Ivo Rull edastas ERR-ile, et Viimsi volikogu opositsioonis olevad poliitikud pole mitte mingisugust kutset saanud. "Seega on parimal juhul tegemist Viimsi võimuliidu koosolekuga."
Reformierakonna Viimsi piirkondliku organisatsiooni juhatus toetas Laine Randjärve jätkamist vallavanemana
Reformierakonna Viimsi piirkonna juhatus kogunes esmaspäeval koosolekule, et selgitada enda jaoks olukorda valla juhtimise ja hariduse valdkonnas.
Juhatus kuulas ära vallavanem Laine Randjärve ülevaate hetkeolukorrast ja informatsiooni kokkulepetest Haabneeme kooliga, teatasid reformierakondlased esmaspäeva õhtul.
Juhatus otsustas toetada Randjärve jätkamist vallavanema ametis.
Lisaks peeti vajalikuks esitada Vallavolikogu täisistungile arutamiseks Viimsi valla haridusvaldkonnas üleskerkinud küsimused. Võeti teadmiseks kokkulepe, mis kinnitab, et Viimsi Vallavalitsuse ja kooli juhtkonna vahel on saavutatud töörahu.
TAUST
Viimsi vallavalitsus ütles eelmisel nädalal erakorraliselt üles Sirje Toomla töölepingu, põhjendades seda koolis aset leidnud süsteemsete väärkohtlemise juhtumitega. Väidetavalt kasutas üks algklasside õpetaja õpilase suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Hiljem pööras vald oma otsuse tagasi ja Toomla jätkab ametis.
Viimsi vallavanem Laine Randjärv ütles Eesti Päevalehele, et vägivallajuhtumitele tuleb jõuliselt reageerida, ja pidas tagantjärele veaks, et õpetajasse suhtumises paluti varuda kannatlikkust.
"Vägivallajuhtumite, eriti nende puhul, kus üheks osapooleks on alaealised lapsed, on kindlasti targem pigem üle reageerida kui teema tõsidust alahinnata," arutles ta. "Tagantjärele tarkusena tuleb tunnistada, et vallavalitsus oleks pidanud reageerima kohe pärast 23. oktoobril toimunud koosolekut, mil laekus esimene info laste väärkohtlemise juhtumitest õpetaja poolt, ning teavitama sellest politseid või lastekaitset."
Viimsilaste hulgas levib kuuldus, et ka oma pea kohale sütt kogunud vallavanem Laine Randjärv ei pruugi juhtumi tõttu kauaks ametisse jääda, seisab Eesti Päevalehe artiklis. | Viimsi poliitikud hakkavad Randjärve ametisse sobimist arutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei saa rahul olla, kui vallas toimuvatest asjadest saame teada ajalehe vahendusel," ütles ERR-ile vallavolikogu esimees Taavi Kotka. "See, mis toimus, oli minu jaoks ootamatu."
Küsimusele, et kas kõne alla võiks tulla ka Randjärve umbusaldamine volikogu poolt vastas Kotka: "Vaatame kogu seda situatsiooni, abivallavanem Georg Aher esitas lahkumisavalduse."
Kotka, kes on parteitu, aga kandideeris volikokku Reformierakonna nimekirjas, märkis, et volikogu liikmed võtavad Haabneeme koolis juhtunu jutuks käesoleva nädala jooksul. "Koguneme nädala jooksul, et aru saada, mis õigupoolest toimus."
Kooli juhi vallandamine oli Viimsi vallavolikogu aseesimehe Urve Palo sõnul ootamatu ja kogu teema eskaleerus väga kiiresti.
"See kindlasti ei olnud hea. Eelnevast rahulikust arutelust erinevatel tasemetel jäi ilmselgelt vajaka. Hetkel on kõige olulisem see, et töörahu on õnnestunud tänaseks taastada. Lähiajal peaks toimuma volikogus antud teemal laiem arutelu, mis peaks ka juhtunu osas suurema selguse tooma," ütles ERR-ile Urve Palo, kes on samuti parteitu. Tema kandideeris volikokku sotsiaaldemokraadina.
Valimisliit Kogukondade Viimsi esindaja Ivo Rull edastas ERR-ile, et Viimsi volikogu opositsioonis olevad poliitikud pole mitte mingisugust kutset saanud. "Seega on parimal juhul tegemist Viimsi võimuliidu koosolekuga."
Reformierakonna Viimsi piirkondliku organisatsiooni juhatus toetas Laine Randjärve jätkamist vallavanemana
Reformierakonna Viimsi piirkonna juhatus kogunes esmaspäeval koosolekule, et selgitada enda jaoks olukorda valla juhtimise ja hariduse valdkonnas.
Juhatus kuulas ära vallavanem Laine Randjärve ülevaate hetkeolukorrast ja informatsiooni kokkulepetest Haabneeme kooliga, teatasid reformierakondlased esmaspäeva õhtul.
Juhatus otsustas toetada Randjärve jätkamist vallavanema ametis.
Lisaks peeti vajalikuks esitada Vallavolikogu täisistungile arutamiseks Viimsi valla haridusvaldkonnas üleskerkinud küsimused. Võeti teadmiseks kokkulepe, mis kinnitab, et Viimsi Vallavalitsuse ja kooli juhtkonna vahel on saavutatud töörahu.
TAUST
Viimsi vallavalitsus ütles eelmisel nädalal erakorraliselt üles Sirje Toomla töölepingu, põhjendades seda koolis aset leidnud süsteemsete väärkohtlemise juhtumitega. Väidetavalt kasutas üks algklasside õpetaja õpilase suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Hiljem pööras vald oma otsuse tagasi ja Toomla jätkab ametis.
Viimsi vallavanem Laine Randjärv ütles Eesti Päevalehele, et vägivallajuhtumitele tuleb jõuliselt reageerida, ja pidas tagantjärele veaks, et õpetajasse suhtumises paluti varuda kannatlikkust.
"Vägivallajuhtumite, eriti nende puhul, kus üheks osapooleks on alaealised lapsed, on kindlasti targem pigem üle reageerida kui teema tõsidust alahinnata," arutles ta. "Tagantjärele tarkusena tuleb tunnistada, et vallavalitsus oleks pidanud reageerima kohe pärast 23. oktoobril toimunud koosolekut, mil laekus esimene info laste väärkohtlemise juhtumitest õpetaja poolt, ning teavitama sellest politseid või lastekaitset."
Viimsilaste hulgas levib kuuldus, et ka oma pea kohale sütt kogunud vallavanem Laine Randjärv ei pruugi juhtumi tõttu kauaks ametisse jääda, seisab Eesti Päevalehe artiklis.
### Response:
Viimsi poliitikud hakkavad Randjärve ametisse sobimist arutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liidrid kohtusid 10. novembril. Päev varem tähistas Saksamaa Berliini müüri lagunemise 30. aastapäeva.
Mõni päev enne õhtusööki rabas Macron NATO-t oma avaldusega, mille peale teatas Merkel, et selliseid lahmivaid hinnanguid pole vaja.
Pühapäeval kirjutas New York Times, kuidas paar õhtusöögi ajal vaidlema läksid. Merkel olevat öelnud Macronile, et mõistab tema soovi lõhkuva poliitika järgi, kuid on väsinud tema järel tükkide kokkukogumisest.
Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert vestlust ei kinnitanud, sest see on konfidentsiaalne.
Samas lisas ta: "Selles, mida kantsler sellest õhtust mäletab, polnud ei kaebusi, viha ega vaidlemist."
Lisaks külma sõja lõppemist arutasid liidrid Saksamaa ja Prantsusmaa erinevaid lähenemisi probleemidele ja väljakutsetele ning seda, kuidas me alati lahendusi otsime ja leiame, ütles Seibert.
Macron ütles usutluses ärilehele Economist, et Euroopa ja USA vahel napib koordinatsiooni, ning sarjas samuti NATO-sse kuuluva Türgi ühepoolset tegutsemist Süüriast.
"USA ja tema NATO liitlaste vahel pole mitte mingit strateegiliste otsuste langetamise koordineerimist. Puudub," ütles ta.
Lisaks Merkelile polnud Macroni avaldusega nõus ka NATO juht Jens Stoltenberg. | Berliin eitas Merkeli ja Macroni kokkupõrget NATO üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liidrid kohtusid 10. novembril. Päev varem tähistas Saksamaa Berliini müüri lagunemise 30. aastapäeva.
Mõni päev enne õhtusööki rabas Macron NATO-t oma avaldusega, mille peale teatas Merkel, et selliseid lahmivaid hinnanguid pole vaja.
Pühapäeval kirjutas New York Times, kuidas paar õhtusöögi ajal vaidlema läksid. Merkel olevat öelnud Macronile, et mõistab tema soovi lõhkuva poliitika järgi, kuid on väsinud tema järel tükkide kokkukogumisest.
Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert vestlust ei kinnitanud, sest see on konfidentsiaalne.
Samas lisas ta: "Selles, mida kantsler sellest õhtust mäletab, polnud ei kaebusi, viha ega vaidlemist."
Lisaks külma sõja lõppemist arutasid liidrid Saksamaa ja Prantsusmaa erinevaid lähenemisi probleemidele ja väljakutsetele ning seda, kuidas me alati lahendusi otsime ja leiame, ütles Seibert.
Macron ütles usutluses ärilehele Economist, et Euroopa ja USA vahel napib koordinatsiooni, ning sarjas samuti NATO-sse kuuluva Türgi ühepoolset tegutsemist Süüriast.
"USA ja tema NATO liitlaste vahel pole mitte mingit strateegiliste otsuste langetamise koordineerimist. Puudub," ütles ta.
Lisaks Merkelile polnud Macroni avaldusega nõus ka NATO juht Jens Stoltenberg.
### Response:
Berliin eitas Merkeli ja Macroni kokkupõrget NATO üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal avalikustas rahvusvahelise kergejõustikuliidu egiidi all tegutsev organisatsioon Athletics Integrity Unit (AIU), et Venemaa kergejõustikuliit takistas tahtlikult nende uurimist. AIU sõnul rikkus Venemaa kergejõustikuliit antidopingu reegleid, võltsis dokumente ja valetas kõrgushüppaja Daniil Lõssenko juhtumi kohta. Süüdistuste alla sattunud alaliidu president Dmitri Šljahtin otsustas ameti maha panna.
Venemaa Olümpiakomitee president Stanislav Pozdnjakov sõnas esmaspäevases avalduses, et riigi kergejõstikuliidu juhtimist peab radikaalselt muutma ja presiidiumi laiali saatma.
"Kui seda soovitust kuulda ei võeta, peame järgmisel täitevkomitee kogunemisel arutusele võtma Venemaa kergejõustikuliidu liikmelisuse olümpiakomitees," tõdes Pozdnjakov, kes lisas, et riigi kergejõustikuliidu ümber keerlev skandaal on "halba valgusesse seadnud kogu Venemaa spordi ja ohtu seadnud olümpialiikumise usaldusväärsuse". | Vene Olümpiakomitee president ähvardas kergejõustikuliitu eemaldamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal avalikustas rahvusvahelise kergejõustikuliidu egiidi all tegutsev organisatsioon Athletics Integrity Unit (AIU), et Venemaa kergejõustikuliit takistas tahtlikult nende uurimist. AIU sõnul rikkus Venemaa kergejõustikuliit antidopingu reegleid, võltsis dokumente ja valetas kõrgushüppaja Daniil Lõssenko juhtumi kohta. Süüdistuste alla sattunud alaliidu president Dmitri Šljahtin otsustas ameti maha panna.
Venemaa Olümpiakomitee president Stanislav Pozdnjakov sõnas esmaspäevases avalduses, et riigi kergejõstikuliidu juhtimist peab radikaalselt muutma ja presiidiumi laiali saatma.
"Kui seda soovitust kuulda ei võeta, peame järgmisel täitevkomitee kogunemisel arutusele võtma Venemaa kergejõustikuliidu liikmelisuse olümpiakomitees," tõdes Pozdnjakov, kes lisas, et riigi kergejõustikuliidu ümber keerlev skandaal on "halba valgusesse seadnud kogu Venemaa spordi ja ohtu seadnud olümpialiikumise usaldusväärsuse".
### Response:
Vene Olümpiakomitee president ähvardas kergejõustikuliitu eemaldamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokkulepe uute määrade kehtestamiseks sündis riikliku lepitaja vahendusel eelmisel nädalal ning saavutatud kokkuleppe kohaselt tõuseb 2021. aastal üleriigiline alampalk 40 protsendini riigi keskmisest palgast. Selle absoluutväärtuse fikseerivad tööandjad ja ametiühingud järgmisel suvel, võttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020. aasta juunis.
Osapooled vajasid riikliku lepitaja abi, kuna augusti lõpus ametiühingute ja tööandjate läbirääkimisdelegatsioonide vahel kokku lepitud alampalga tõusu 578 euroni ei kinnitanud ametiühingute volikogu.
Nüüd leppisid tööturu osapooled ühtlasi kokku algatada ühine uuring üleriigilise alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.
Kerkiv alampalk toob muu hulgas kaasa nii elatisraha kui ka paljude lasteaedade kohatasu tõusu, ehkki plaanist need alampalgast lahti siduda on räägitud juba aastaid. Justiitsministeerium ootab enne elatise teemaga edasi liikumist analüüsi valmimist, haridusministeerium aga lasteaia kohatasu alampalgast lahtisidumist praegu ei kavanda.
Praegu kehtib Eestis kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot. | Ametiühingud ja tööandjad allkirjastasid alampalga kokkuleppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokkulepe uute määrade kehtestamiseks sündis riikliku lepitaja vahendusel eelmisel nädalal ning saavutatud kokkuleppe kohaselt tõuseb 2021. aastal üleriigiline alampalk 40 protsendini riigi keskmisest palgast. Selle absoluutväärtuse fikseerivad tööandjad ja ametiühingud järgmisel suvel, võttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020. aasta juunis.
Osapooled vajasid riikliku lepitaja abi, kuna augusti lõpus ametiühingute ja tööandjate läbirääkimisdelegatsioonide vahel kokku lepitud alampalga tõusu 578 euroni ei kinnitanud ametiühingute volikogu.
Nüüd leppisid tööturu osapooled ühtlasi kokku algatada ühine uuring üleriigilise alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.
Kerkiv alampalk toob muu hulgas kaasa nii elatisraha kui ka paljude lasteaedade kohatasu tõusu, ehkki plaanist need alampalgast lahti siduda on räägitud juba aastaid. Justiitsministeerium ootab enne elatise teemaga edasi liikumist analüüsi valmimist, haridusministeerium aga lasteaia kohatasu alampalgast lahtisidumist praegu ei kavanda.
Praegu kehtib Eestis kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot.
### Response:
Ametiühingud ja tööandjad allkirjastasid alampalga kokkuleppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cagliari viis 30. minutil penaltist juhtima nende hooaja suurim väravakütt Joao Pedro, 67. minutil suurendas edu Radja Nainggolan. Viimase veerandtunniga suutis kodumeeskond aga dramaatilisel moel mängu tagasi tulla.
81. minutil tõrjus Cagliari kaitsja Fabrizio Cacciatore väravajoonel käega Lecce mängija löögi, teenis punase kaardi ja järgnenud penalti realiseeris Gianluca Lapadula. Cagliari väravavaht Robin Olsen noppis palli kiirelt võrgust ja hakkas seda tribüünide poole lööma, Lapadula ründas teda ägestunult ja peakohtunik Maurizio Mariani saatis väljakult ära mõlemad mehed. Kohtumise esimesel üleminutil päästis Leccele viigipunkti Marco Calderoni tabamus.
Klavan tegi järjekordselt kaasa kogu kohtumise, Cagliari jaoks lõppes kolmemänguline võiduseeria. 25 punktiga jagab Klavani kodumeeskond liigas neljandat kohta AS Romaga, tabelit juhib 35 punkti kogunud Juventus. Viimati 25. septembril võidurõõmu maitsnud Lecce on 11 punktiga 17. kohal.
Cagliari ja Lecce pidid 13. vooru raames mängima juba pühapäeval, kuid kohtumine lükati tugeva vihmasaju tõttu edasi. | Üheksakesi jäänud Cagliari mängis maha kaheväravalise edu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cagliari viis 30. minutil penaltist juhtima nende hooaja suurim väravakütt Joao Pedro, 67. minutil suurendas edu Radja Nainggolan. Viimase veerandtunniga suutis kodumeeskond aga dramaatilisel moel mängu tagasi tulla.
81. minutil tõrjus Cagliari kaitsja Fabrizio Cacciatore väravajoonel käega Lecce mängija löögi, teenis punase kaardi ja järgnenud penalti realiseeris Gianluca Lapadula. Cagliari väravavaht Robin Olsen noppis palli kiirelt võrgust ja hakkas seda tribüünide poole lööma, Lapadula ründas teda ägestunult ja peakohtunik Maurizio Mariani saatis väljakult ära mõlemad mehed. Kohtumise esimesel üleminutil päästis Leccele viigipunkti Marco Calderoni tabamus.
Klavan tegi järjekordselt kaasa kogu kohtumise, Cagliari jaoks lõppes kolmemänguline võiduseeria. 25 punktiga jagab Klavani kodumeeskond liigas neljandat kohta AS Romaga, tabelit juhib 35 punkti kogunud Juventus. Viimati 25. septembril võidurõõmu maitsnud Lecce on 11 punktiga 17. kohal.
Cagliari ja Lecce pidid 13. vooru raames mängima juba pühapäeval, kuid kohtumine lükati tugeva vihmasaju tõttu edasi.
### Response:
Üheksakesi jäänud Cagliari mängis maha kaheväravalise edu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomer, kes oli lõppenud hooajal Supersport MM-il pidevalt kiireim Honda sõitja, kuulus aastatel 2017-19 MPM WILSport Racedays meeskonda. Meeskonna loojatega tegi ta aga koostööd juba alates Euroopa juunioride karikasarjas osalemisest aastast 2013. Soomeri ja Kallio Racingu koostöö sai aga alguse juba aastal 2015, kui eestlane osales wild card sõitjana Supersport klassi MM-etapil Prantsusmaal Magny-Cours'is.
Vesa Kallio, Kallio Racing meeskonna omanik: "tore on Hannesega taas koostööd teha. Praegu on oluline leida alates esimestest testidest enesekindlus nii mootorratta kui sõidu osas, et oleksime hooaja alguseks Austraalias hästi ette valmistunud. Olen veendunud, et tõsise tööga suudame Hannesega koos saavutada häid tulemusi!"
"Mul on hea meel liituda 2020 hooajaks taas Kallio Racing meeskonnaga," ütles Soomer. "Kallio Racing on Supersport klassi maailmameistrivõistlustel kindlasti üks parimaid meeskondi ning ootan põnevusega, mida me suudame koos korda saata. Arvan, et minu ja meeskonna ambitsioonid järgmiseks hooajaks on sarnased – soovime pidevalt võidelda poodiumikohtadele. See tähendab, et enne hooaja algust tuleb kõvasti vaeva näha, kuid ootan juba väga esimest etappi!"
Kallio Racing meeskonnas sõidab 2020. aastal lisaks Soomerile 26-aastane Hispaania võidusõitja Isaac Vinales. Mõlemad sõitjad valmistuvad juba tulevaks hooajaks, sest novembri lõpus testitakse Hispaanias Cartagena ja Jereze ringradadel. | Soomer taasliitub Supersport klassi MM-il osalemiseks Kallio Racinguga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomer, kes oli lõppenud hooajal Supersport MM-il pidevalt kiireim Honda sõitja, kuulus aastatel 2017-19 MPM WILSport Racedays meeskonda. Meeskonna loojatega tegi ta aga koostööd juba alates Euroopa juunioride karikasarjas osalemisest aastast 2013. Soomeri ja Kallio Racingu koostöö sai aga alguse juba aastal 2015, kui eestlane osales wild card sõitjana Supersport klassi MM-etapil Prantsusmaal Magny-Cours'is.
Vesa Kallio, Kallio Racing meeskonna omanik: "tore on Hannesega taas koostööd teha. Praegu on oluline leida alates esimestest testidest enesekindlus nii mootorratta kui sõidu osas, et oleksime hooaja alguseks Austraalias hästi ette valmistunud. Olen veendunud, et tõsise tööga suudame Hannesega koos saavutada häid tulemusi!"
"Mul on hea meel liituda 2020 hooajaks taas Kallio Racing meeskonnaga," ütles Soomer. "Kallio Racing on Supersport klassi maailmameistrivõistlustel kindlasti üks parimaid meeskondi ning ootan põnevusega, mida me suudame koos korda saata. Arvan, et minu ja meeskonna ambitsioonid järgmiseks hooajaks on sarnased – soovime pidevalt võidelda poodiumikohtadele. See tähendab, et enne hooaja algust tuleb kõvasti vaeva näha, kuid ootan juba väga esimest etappi!"
Kallio Racing meeskonnas sõidab 2020. aastal lisaks Soomerile 26-aastane Hispaania võidusõitja Isaac Vinales. Mõlemad sõitjad valmistuvad juba tulevaks hooajaks, sest novembri lõpus testitakse Hispaanias Cartagena ja Jereze ringradadel.
### Response:
Soomer taasliitub Supersport klassi MM-il osalemiseks Kallio Racinguga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 12.11 teate, et Ura külas on teelt välja sõitnud sõiduauto Opel. Autot juhtinud naine hukkus sündmuskohal.
Õnnetuspaigal tööd teinud avariipolitseinik Andrus Vaarik selgitas, et auto oli tulnud Koonga poolt ja sõitnud lauges kurvis teelt välja põllule. "Pidurdusjälgi me teelt ei leidnud, auto oli rullunud üle katuse ning paraku juht hukkus sündmuskohal," rääkis Vaarik.
Autot juhtinud naisel oli turvavöö kinnitamata ja ta oli autost välja lennanud. "Olgu tee pikk või lühike, turvavöö hoiab meid õnnetuse korral paigal ja võib ära hoida kõige hullema," tuletas Vaarik autojuhtidele meelde.
Juhi võimalik terviserike ja joove selgitatakse kohtuarstlikus ekspertiisis. | Pärnumaal hukkus autoga teelt välja sõitnud naine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 12.11 teate, et Ura külas on teelt välja sõitnud sõiduauto Opel. Autot juhtinud naine hukkus sündmuskohal.
Õnnetuspaigal tööd teinud avariipolitseinik Andrus Vaarik selgitas, et auto oli tulnud Koonga poolt ja sõitnud lauges kurvis teelt välja põllule. "Pidurdusjälgi me teelt ei leidnud, auto oli rullunud üle katuse ning paraku juht hukkus sündmuskohal," rääkis Vaarik.
Autot juhtinud naisel oli turvavöö kinnitamata ja ta oli autost välja lennanud. "Olgu tee pikk või lühike, turvavöö hoiab meid õnnetuse korral paigal ja võib ära hoida kõige hullema," tuletas Vaarik autojuhtidele meelde.
Juhi võimalik terviserike ja joove selgitatakse kohtuarstlikus ekspertiisis.
### Response:
Pärnumaal hukkus autoga teelt välja sõitnud naine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastane Ward sai raske vigastuse 3. novembril toimunud OM-valikmängus, mille Inglismaa võitis 5:2. Üle-eelmisel nädalal käis mees operatsioonil, aga vigastuse täielik ulatus selgub alles järgmiste kuude jooksul.
"Viimase nädala jooksul olen konsulteerinud kolme erineva silmaarstiga," rääkis Ward Suurbritannia meediale. "Nad kõik on mulle öelnud, et mu vasaku silma võrkkest on saanud kahjustusi, mis on osaliselt pöördumatud. Osaline nägemine võib taastuda, aga see protsess ei saa olema kiire. Ma ei ole allaandja ja annan endast kõik, et olla Tokyo [olümpiamängudeks] valmis."
View this post on Instagram
New cheek - completed it ✅ Could not thank Royal London hospital and how good our NHS service is. Now just to wait for the return of my vision. @gbhockey @nottssport @grayshockey @ogs_hockey #surgery #tbt #instadaily
A post shared by Sam Ward (@samuel_ward13) on Nov 14, 2019 at 6:53am PST | Ühest silmast nägemise kaotanud hokimängija loodab siiski OM-il mängida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastane Ward sai raske vigastuse 3. novembril toimunud OM-valikmängus, mille Inglismaa võitis 5:2. Üle-eelmisel nädalal käis mees operatsioonil, aga vigastuse täielik ulatus selgub alles järgmiste kuude jooksul.
"Viimase nädala jooksul olen konsulteerinud kolme erineva silmaarstiga," rääkis Ward Suurbritannia meediale. "Nad kõik on mulle öelnud, et mu vasaku silma võrkkest on saanud kahjustusi, mis on osaliselt pöördumatud. Osaline nägemine võib taastuda, aga see protsess ei saa olema kiire. Ma ei ole allaandja ja annan endast kõik, et olla Tokyo [olümpiamängudeks] valmis."
View this post on Instagram
New cheek - completed it ✅ Could not thank Royal London hospital and how good our NHS service is. Now just to wait for the return of my vision. @gbhockey @nottssport @grayshockey @ogs_hockey #surgery #tbt #instadaily
A post shared by Sam Ward (@samuel_ward13) on Nov 14, 2019 at 6:53am PST
### Response:
Ühest silmast nägemise kaotanud hokimängija loodab siiski OM-il mängida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SEAL-i liige Edward Gallagheri süüdistati sõjaroimades, kuid mõisteti süüdi väiksemas õigusrikkumises.
15. novembril tühistas Trump Gallagherile kohtuotsuse tõttu määratud madalamale auastmele viimise.
Kaitseministeerium süüdistas Spencerit, et too tegi Valgele Majale eraviisiliselt ettepaneku, et kui nad ei sekku Gallagheri protsessi, siis läheb too erru ilma SEAL-ist välja viskamata.
Spencer väidetavalt ei teavitanud kaitseminister Esperit oma ettepanekust.
Esper "palus mereväe ministri Richard Spenceri tagasiastumist pärast seda, kui oli kaotanud usalduse tema vastu seoses aususe puudumisega Valge Majaga peetud vestluste kohta, mis puudutasid mereväe SEAL-i Eddie Gallagheri juhtumit," ütles kaitseministeerium avalduses.
Esperi sõnul tunnistas mereväe kõrgeim tsiviilametnik Richard Spencer talle, et läks leppe sõlmimisel mööda nii temast kui staabiülemate ühendkomitee juhist Mark Milleyst.
"See info tabas meid täiesti ootamatult ning mõistsime, et see õõnestas kõike, mida olime presidendiga arutanud."
Merevägi algatas menetluse, milles komisjon võib Gallagherilt ja veel kolmelt SEAL-i liikmelt võtta ära üksuse tunnusmärgid, mis tähendab nende väljaheitmist eriüksusest.
Trumpi sekkumine seab selle aga kahtluse alla.
Trump kuulutas neljapäeval Twitteris, et merevägi ei tohi võtta Gallagherilt tema kolmikhargist nõela.
Gallagheri süüdistati kahes mõrvakatses Iraagi tsiviilisikute vastu, kuid ta vabastati neist süüdistustest. Ta mõisteti kohtus süüdi poseerimise eest foto tarvis ISIS-e vangistatud võitleja laiba kõrval.
Tema juhtum põhjustas Ühendriikides erimeelsusi. Osa ameeriklastest peab teda sõjasangariks. Kohtuasi sai alguse tema alluvate esitatud süüdistustes.
Spencer omakorda esitas lahkumisavalduse, millest võis välja lugeda teravat kriitikat ametisoleva presidendi vastu.
When the outgoing Navy Secretary deems it necessary to write in his resignation letter that "The rule of law is what sets us apart from our adversaries," you look really, really, really bad, Mr. President. I hope some actually brings this to your attention, @realDonaldTrump https://t.co/kKXF9Dbrtm
— Michael S. Smith II (@MichaelSSmithII) November 25, 2019
Trump: uueks mereväeministriks saab USA suursaadik Norras
USA uueks mereväeministriks saab Ühendriikide suursaadik Norras Kenneth Braithwaite, teatas president Donald Trump pühapäeval.
"Määran admirali, praeguse suursaadiku Norras Ken Braithwaite'i uueks mereväeministriks," säutsus Trump Twitteris pärast seda, kui kaitseminister Mark Esper vallandas senise mereväeministri Richard Spenceri.
Trump märkis, et ei olnud rahul sellega, kuidas toimus kohtupidamine merejalaväe eliitüksuse SEAL liikme Edward Gallagheri üle.
"Seetõttu lõpetas kaitseminister Mark Esper mereväeministri Richard Spenceri teenistuse. Ma tänan Richardit tema teenistuse ja pühendumise eest. Eddi läheb erru rahumeelselt kõigi autasudega, mida ta on ära teeninud," lisas Trump. | USA kaitseminister vallandas mereväeministri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SEAL-i liige Edward Gallagheri süüdistati sõjaroimades, kuid mõisteti süüdi väiksemas õigusrikkumises.
15. novembril tühistas Trump Gallagherile kohtuotsuse tõttu määratud madalamale auastmele viimise.
Kaitseministeerium süüdistas Spencerit, et too tegi Valgele Majale eraviisiliselt ettepaneku, et kui nad ei sekku Gallagheri protsessi, siis läheb too erru ilma SEAL-ist välja viskamata.
Spencer väidetavalt ei teavitanud kaitseminister Esperit oma ettepanekust.
Esper "palus mereväe ministri Richard Spenceri tagasiastumist pärast seda, kui oli kaotanud usalduse tema vastu seoses aususe puudumisega Valge Majaga peetud vestluste kohta, mis puudutasid mereväe SEAL-i Eddie Gallagheri juhtumit," ütles kaitseministeerium avalduses.
Esperi sõnul tunnistas mereväe kõrgeim tsiviilametnik Richard Spencer talle, et läks leppe sõlmimisel mööda nii temast kui staabiülemate ühendkomitee juhist Mark Milleyst.
"See info tabas meid täiesti ootamatult ning mõistsime, et see õõnestas kõike, mida olime presidendiga arutanud."
Merevägi algatas menetluse, milles komisjon võib Gallagherilt ja veel kolmelt SEAL-i liikmelt võtta ära üksuse tunnusmärgid, mis tähendab nende väljaheitmist eriüksusest.
Trumpi sekkumine seab selle aga kahtluse alla.
Trump kuulutas neljapäeval Twitteris, et merevägi ei tohi võtta Gallagherilt tema kolmikhargist nõela.
Gallagheri süüdistati kahes mõrvakatses Iraagi tsiviilisikute vastu, kuid ta vabastati neist süüdistustest. Ta mõisteti kohtus süüdi poseerimise eest foto tarvis ISIS-e vangistatud võitleja laiba kõrval.
Tema juhtum põhjustas Ühendriikides erimeelsusi. Osa ameeriklastest peab teda sõjasangariks. Kohtuasi sai alguse tema alluvate esitatud süüdistustes.
Spencer omakorda esitas lahkumisavalduse, millest võis välja lugeda teravat kriitikat ametisoleva presidendi vastu.
When the outgoing Navy Secretary deems it necessary to write in his resignation letter that "The rule of law is what sets us apart from our adversaries," you look really, really, really bad, Mr. President. I hope some actually brings this to your attention, @realDonaldTrump https://t.co/kKXF9Dbrtm
— Michael S. Smith II (@MichaelSSmithII) November 25, 2019
Trump: uueks mereväeministriks saab USA suursaadik Norras
USA uueks mereväeministriks saab Ühendriikide suursaadik Norras Kenneth Braithwaite, teatas president Donald Trump pühapäeval.
"Määran admirali, praeguse suursaadiku Norras Ken Braithwaite'i uueks mereväeministriks," säutsus Trump Twitteris pärast seda, kui kaitseminister Mark Esper vallandas senise mereväeministri Richard Spenceri.
Trump märkis, et ei olnud rahul sellega, kuidas toimus kohtupidamine merejalaväe eliitüksuse SEAL liikme Edward Gallagheri üle.
"Seetõttu lõpetas kaitseminister Mark Esper mereväeministri Richard Spenceri teenistuse. Ma tänan Richardit tema teenistuse ja pühendumise eest. Eddi läheb erru rahumeelselt kõigi autasudega, mida ta on ära teeninud," lisas Trump.
### Response:
USA kaitseminister vallandas mereväeministri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Varjuhunt" ("Мысленный волк")
Režissöör: Valeriya Gay Germanika
Vene kinokunst on alati olnud kõige tugevam just tänu oma intellektuaalsele sügavusele ja see püüdlus – kas õnnestunud või ebaõnnestunud, jääb vaataja otsustada – paistab silma ka igast "Varjuhundi" kaadrist. Vaid napi 70 minutiga proovib režissöör ühte põimida nii visuaalse gootiõuduse, peenetundelise peredraama kui ka sügava allegoorse fooni. Sellise komplektina on film ka üsna unikaalne, sest nii tihedat ja ambitsioonikat tervikut pole ammu kohanud.
Kahjuks saab aga "Varjuhundi" kõige suuremaks komistuskiviks just liigne agarus. Filmi esimene pooltund on üsna sirgjooneline metsa- horror, kus tegelased kondavad kottpimedas tihnikus ja on lõpuks hirmust nii kanged, et ei suuda enam reaalsusel ja illusioonidel vahet teha. Väga professionaalselt tehtud, äge! Ühel hetkel see pool aga hajub ja ülejäänud film on igati realistlik – kui mõned nägemused välja arvata – sotsiaaldraama, kus egoistlikud peategelased heietavad luulelisi mõtisklusi elust, surmast ja vaesusest. Kuidas need kaks poolt kokku sobituvad? Ega hästi ei sobitugi.
"Varjuhunt" ("Мысленный волк") Autor/allikas: Kaader filmist
Sisuliste probleemide ja lahkhelide kõrval on Gay Germanika siiski tabanud kümnesse atmosfääriga. Kuskile ürgtundrasse, jõletule tsivilisatsiooni äärealale paigutatud talu on nii kõhedusttekitav, et töötaks ka ilma igasuguse selgitava loota. See aga ei päästa kahjuks filmi sisulist poolt – stsenaarium oleks vajanud tugevat toimetamist, sest nii tugeva visuaali juurde ei mahu ära kõik need kümned teemad, mis režissööril mõttes olid.
Enamik ideed – vaesus, üksildus, igatsus, armastus, religioon – visatakse õhku, tekitatakse huvi, ja mõne minuti pärast need kaovad. Selline olukord jätab vaataja küllalt segadusse, sest ükski niidiots ei vii kuskile. Heade näitlejate ja tugeva filmimaailma kõrvale vajanuks ikkagi täpsema fookusega lugu, praegu jääb "Varjuhunt" kuskile imelikule hall-alale tarkovskiliku kunstikino ja kõheda slasher 'i vahele.
"Varjuhunt" linastub 25. novembril kell 21.30 Solarise Apollo kinos.
"Gutterbee - rentslimesilased" ("Gutterbee")
Režissöör: Ulrich Thomsen
Kui mitmed PÖFFi võistlusprogrammidesse kuuluvad nn žanrifilmid on tegelikult lihtsalt õhkõrna veidruse- ja žanriglasuuriga kaetud draamad, siis Taani tippnäitleja Ulrich Thomseni teine lavastajatöö "Gutterbee - rentslimesilased" on parimas mõttes eepiline neo-vestern. Võinoh, kui võib üht hillbilly -janti nimetada vesterniks, sest filmi äärmuslikult ameerikalik maailm on tegelikult paroodia ja farss, selles ei ole grammigi tõsiseltvõetavust. Õnneks aga on just see ülemäärane jaburus filmi suurimaks vooruseks.
Ksenofoobsesse väikelinna nimega Gutterbee kolib saksa juurtega tüüp Edward Hofler, kes otsustab seal avada vorstirestorani. See aga tekitab kohalikes võimudes (loe: süvakristlikes ja rassistlikes jõmmides) ärevust, sest kuidas sa saad sellises tõsimeelselt ameerikalikus linnakeses pakkuda mingeid kahtlaseid saksa vorstikesi nagu Bavaria White? See ei lähe ikka kuidagi, mistõttu hakkavad nad vahendeid valimata Hoflerit linnast välja sööma. "Trainspottingust" tuntud Ewen Bremneri kehastatud peakangelane hakkab aga vastu võitlema ja teeb kõik endast oleneva, et kohalikele imelikku Saksa rahvatantsu ja vorstikesi pakkuda.
"Gutterbee - rentslimesilased" ("Gutterbee") Autor/allikas: Kaader filmist
Muidugi, tegelikult on see veiderdamine ja kümnete nilbete vorstinaljade kokteil üks raju löök munadesse praegusele maailmale, kus ka meie suurimaid juhte on raske tõsiselt võtta. Kohati kaotab film fookuse ja jääb oma naljadesse liialt kinni, kuid parematel hetkedel taanlased võtnud õppust "Kolmest reklaamtahvlist linna servas" ja teinud sellest inspireerituna igati lõbusa ja tugeva alltekstiga vesterni, millesarnast viimasest ajast ei mäletagi.
Kellel isu pisut lollaka meelelahutuse järgi, mis samas suudab tabada ka ühiskonna valupunkte, siis võib võimaluse anda küll. Vorstinaljadest on pärast seda "Gutterbee" vaatamist küll pikaks ajaks kõht täis.
"Gutterbee - rentslimesilased" linastub 25. novembril kell 18.00 Tartus Athena keskuses ja 1. detsembril kell 18.30 Solarise Apollo kinos. | Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: Vene intellektuaalõudus ja Taani vorstivestern | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Varjuhunt" ("Мысленный волк")
Režissöör: Valeriya Gay Germanika
Vene kinokunst on alati olnud kõige tugevam just tänu oma intellektuaalsele sügavusele ja see püüdlus – kas õnnestunud või ebaõnnestunud, jääb vaataja otsustada – paistab silma ka igast "Varjuhundi" kaadrist. Vaid napi 70 minutiga proovib režissöör ühte põimida nii visuaalse gootiõuduse, peenetundelise peredraama kui ka sügava allegoorse fooni. Sellise komplektina on film ka üsna unikaalne, sest nii tihedat ja ambitsioonikat tervikut pole ammu kohanud.
Kahjuks saab aga "Varjuhundi" kõige suuremaks komistuskiviks just liigne agarus. Filmi esimene pooltund on üsna sirgjooneline metsa- horror, kus tegelased kondavad kottpimedas tihnikus ja on lõpuks hirmust nii kanged, et ei suuda enam reaalsusel ja illusioonidel vahet teha. Väga professionaalselt tehtud, äge! Ühel hetkel see pool aga hajub ja ülejäänud film on igati realistlik – kui mõned nägemused välja arvata – sotsiaaldraama, kus egoistlikud peategelased heietavad luulelisi mõtisklusi elust, surmast ja vaesusest. Kuidas need kaks poolt kokku sobituvad? Ega hästi ei sobitugi.
"Varjuhunt" ("Мысленный волк") Autor/allikas: Kaader filmist
Sisuliste probleemide ja lahkhelide kõrval on Gay Germanika siiski tabanud kümnesse atmosfääriga. Kuskile ürgtundrasse, jõletule tsivilisatsiooni äärealale paigutatud talu on nii kõhedusttekitav, et töötaks ka ilma igasuguse selgitava loota. See aga ei päästa kahjuks filmi sisulist poolt – stsenaarium oleks vajanud tugevat toimetamist, sest nii tugeva visuaali juurde ei mahu ära kõik need kümned teemad, mis režissööril mõttes olid.
Enamik ideed – vaesus, üksildus, igatsus, armastus, religioon – visatakse õhku, tekitatakse huvi, ja mõne minuti pärast need kaovad. Selline olukord jätab vaataja küllalt segadusse, sest ükski niidiots ei vii kuskile. Heade näitlejate ja tugeva filmimaailma kõrvale vajanuks ikkagi täpsema fookusega lugu, praegu jääb "Varjuhunt" kuskile imelikule hall-alale tarkovskiliku kunstikino ja kõheda slasher 'i vahele.
"Varjuhunt" linastub 25. novembril kell 21.30 Solarise Apollo kinos.
"Gutterbee - rentslimesilased" ("Gutterbee")
Režissöör: Ulrich Thomsen
Kui mitmed PÖFFi võistlusprogrammidesse kuuluvad nn žanrifilmid on tegelikult lihtsalt õhkõrna veidruse- ja žanriglasuuriga kaetud draamad, siis Taani tippnäitleja Ulrich Thomseni teine lavastajatöö "Gutterbee - rentslimesilased" on parimas mõttes eepiline neo-vestern. Võinoh, kui võib üht hillbilly -janti nimetada vesterniks, sest filmi äärmuslikult ameerikalik maailm on tegelikult paroodia ja farss, selles ei ole grammigi tõsiseltvõetavust. Õnneks aga on just see ülemäärane jaburus filmi suurimaks vooruseks.
Ksenofoobsesse väikelinna nimega Gutterbee kolib saksa juurtega tüüp Edward Hofler, kes otsustab seal avada vorstirestorani. See aga tekitab kohalikes võimudes (loe: süvakristlikes ja rassistlikes jõmmides) ärevust, sest kuidas sa saad sellises tõsimeelselt ameerikalikus linnakeses pakkuda mingeid kahtlaseid saksa vorstikesi nagu Bavaria White? See ei lähe ikka kuidagi, mistõttu hakkavad nad vahendeid valimata Hoflerit linnast välja sööma. "Trainspottingust" tuntud Ewen Bremneri kehastatud peakangelane hakkab aga vastu võitlema ja teeb kõik endast oleneva, et kohalikele imelikku Saksa rahvatantsu ja vorstikesi pakkuda.
"Gutterbee - rentslimesilased" ("Gutterbee") Autor/allikas: Kaader filmist
Muidugi, tegelikult on see veiderdamine ja kümnete nilbete vorstinaljade kokteil üks raju löök munadesse praegusele maailmale, kus ka meie suurimaid juhte on raske tõsiselt võtta. Kohati kaotab film fookuse ja jääb oma naljadesse liialt kinni, kuid parematel hetkedel taanlased võtnud õppust "Kolmest reklaamtahvlist linna servas" ja teinud sellest inspireerituna igati lõbusa ja tugeva alltekstiga vesterni, millesarnast viimasest ajast ei mäletagi.
Kellel isu pisut lollaka meelelahutuse järgi, mis samas suudab tabada ka ühiskonna valupunkte, siis võib võimaluse anda küll. Vorstinaljadest on pärast seda "Gutterbee" vaatamist küll pikaks ajaks kõht täis.
"Gutterbee - rentslimesilased" linastub 25. novembril kell 18.00 Tartus Athena keskuses ja 1. detsembril kell 18.30 Solarise Apollo kinos.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: Vene intellektuaalõudus ja Taani vorstivestern |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Powerhouse'is võtame alates tänasest Pomerantsi kasutusele mainepesuks, vajadusel selle ülevõõpamiseks ja raviks. Marko on tänasest suhtemaja Powerhouse raskekaallane. Mehitamine kestab," teatas Mäggi sotsiaalmeedias.
"Olen andnud nõusoleku oma käsitöö oskusi Powerhouse suhtemajas kasutada. Just alustasin," kinnitas ka Pomerants ise.
Nelja järjestikusesse riigikogu koosseisu valitud Isamaa erakonna poliitik ja eksminister Marko Pomerants asus valimiste järel tööle kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte BlueSky Project OÜ juhina. Sealt lahkus ta novembri keskel.
Pomerants oli aastatel 1995–2003 Lääne-Viru maavanem, misjärel ta valiti Res Publica nimekirjas riigikokku. | Eksminister Pomerants siirdus Janek Mäggi PR-firmasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Powerhouse'is võtame alates tänasest Pomerantsi kasutusele mainepesuks, vajadusel selle ülevõõpamiseks ja raviks. Marko on tänasest suhtemaja Powerhouse raskekaallane. Mehitamine kestab," teatas Mäggi sotsiaalmeedias.
"Olen andnud nõusoleku oma käsitöö oskusi Powerhouse suhtemajas kasutada. Just alustasin," kinnitas ka Pomerants ise.
Nelja järjestikusesse riigikogu koosseisu valitud Isamaa erakonna poliitik ja eksminister Marko Pomerants asus valimiste järel tööle kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte BlueSky Project OÜ juhina. Sealt lahkus ta novembri keskel.
Pomerants oli aastatel 1995–2003 Lääne-Viru maavanem, misjärel ta valiti Res Publica nimekirjas riigikokku.
### Response:
Eksminister Pomerants siirdus Janek Mäggi PR-firmasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nad on kadunud suurest osast internetist," vahendas Reuters Belgia prokuratuuri pressiesindaja Eric Van Der Sypt sõnu Haagis Europoli peakorteris toimunud pressikonverentsil.
"Ma ei saa praegu öelda, et see on 100-protsendiline. Me peame vaatama, kuidas nad sellest kosuvad," lisas ta. | Europol: ISIS-e kohaolu internetis on oluliselt vähenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nad on kadunud suurest osast internetist," vahendas Reuters Belgia prokuratuuri pressiesindaja Eric Van Der Sypt sõnu Haagis Europoli peakorteris toimunud pressikonverentsil.
"Ma ei saa praegu öelda, et see on 100-protsendiline. Me peame vaatama, kuidas nad sellest kosuvad," lisas ta.
### Response:
Europol: ISIS-e kohaolu internetis on oluliselt vähenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on väga hea meel Kaljuga liitumise üle, olen kindel, et ühtse meeskonnana suudame kõik eesmärgid täita," kommenteeris klubi kodulehel uut lepingut Meerits.
"Väga oluline täiendus Kalju jaoks," lisas Kalju president Kuno Tehva. "Maikuus 40-aastaseks saav [Pavel] Londak on olnud siiani küll fenomenaalne, aga kõik mõistavad, et meie noor väravavaht [Henri] Perk on alles mõne aasta pärast valmis esimest viiulit mängima ja nii Londak kui [Vitali] Teleš on mõlemad sellises vanuses, kus on vaja mõelda alternatiivide peale". | Nõmme Kalju lõi käed Marko Meeritsaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on väga hea meel Kaljuga liitumise üle, olen kindel, et ühtse meeskonnana suudame kõik eesmärgid täita," kommenteeris klubi kodulehel uut lepingut Meerits.
"Väga oluline täiendus Kalju jaoks," lisas Kalju president Kuno Tehva. "Maikuus 40-aastaseks saav [Pavel] Londak on olnud siiani küll fenomenaalne, aga kõik mõistavad, et meie noor väravavaht [Henri] Perk on alles mõne aasta pärast valmis esimest viiulit mängima ja nii Londak kui [Vitali] Teleš on mõlemad sellises vanuses, kus on vaja mõelda alternatiivide peale".
### Response:
Nõmme Kalju lõi käed Marko Meeritsaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadrijooks tõi pühapäeval starti vaid kaks päris Kadrit – Kadri Karner lõpetas 5 km distantsi 91. kohal ning Kadri Kuurmann 121. kohal, kirjutab Marathon100.com.
Esikoha võttis sel korral hoopis Aaro Tiiksaar, kelle võiduaeg 16.49 tähendab ka mehe uut isiklikku rekordit. Teiseks tuli Tarvi Tameri, kaotust võitjale kogunes 26,5 sekundit (17.15), kolmanda koha sai Janar Juhkov (18.24).
Naistest oli kiireim üldarvestuses kaheksanda koha saanud Lisett Alt (21.02). Teise koha pälvis Mirjam Vint (21.12) ning kolmanda Jekaterina Pihlak (23.41). | Kadrijooksu võitsid Aaro Tiiksaar ja Lisett Alt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadrijooks tõi pühapäeval starti vaid kaks päris Kadrit – Kadri Karner lõpetas 5 km distantsi 91. kohal ning Kadri Kuurmann 121. kohal, kirjutab Marathon100.com.
Esikoha võttis sel korral hoopis Aaro Tiiksaar, kelle võiduaeg 16.49 tähendab ka mehe uut isiklikku rekordit. Teiseks tuli Tarvi Tameri, kaotust võitjale kogunes 26,5 sekundit (17.15), kolmanda koha sai Janar Juhkov (18.24).
Naistest oli kiireim üldarvestuses kaheksanda koha saanud Lisett Alt (21.02). Teise koha pälvis Mirjam Vint (21.12) ning kolmanda Jekaterina Pihlak (23.41).
### Response:
Kadrijooksu võitsid Aaro Tiiksaar ja Lisett Alt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Asendajaks on määratud kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann," ütles ministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval ERR-ile. Maaeluministeeriumi põhimääruse kohaselt paneb minister kantsleri äraolekul oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.
Maaeluministeerium lõi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri ametikoha 2018. aasta suvel ja sellesse ametisse sai avaliku konkursiga Tiidemann, kes oli selleks ajaks ministeeriumis töötanud ligi 15 aastat.
Novembri keskel esitas maaeluminister Mart Järvik (EKRE), kelle peaminister Jüri Ratas samuti esmaspäeval ametist vabastada otsustas, ministeeriumi põhimääruse muutmise eelnõu, millega vähendatakse asekantslerite arvu kolmelt kahele.
Põhimääruse muutmisel kaotaks koha toiduohutuse eest vastutav asekantsler Toomas Kevvai, kelle lahkumist Järvik väidetavalt oli soovinud. Uue põhimääruse korral oleks maaleuministeeriumis põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler, kelle alluvusse jääksid põllumajanduspoliitika osakond, maakasutuspoliitika osakond ning maaelupoliitika ja analüüsi osakond. Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri juhtida jääksid avalike suhete osakond, kalamajanduse osakond, teadus- ja arendusosakond, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakond.
Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Järviku ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Lemetti.
Samas teatas peaminister Jüri Ratas (KE), et tegi presidendile ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Järvik, kes on oma sõnade, tegude ja mõnel juhul ka tegevusetusega põhjustanud olulisi probleeme ja teinud nii avalikkusele, valitsuspartneritele ja ka tema enda jaoks edasise koostöö äärmiselt keeruliseks. | Maaeluministeeriumi kantslerit hakkab asendama asekantsler Tiidemann | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Asendajaks on määratud kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann," ütles ministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval ERR-ile. Maaeluministeeriumi põhimääruse kohaselt paneb minister kantsleri äraolekul oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.
Maaeluministeerium lõi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri ametikoha 2018. aasta suvel ja sellesse ametisse sai avaliku konkursiga Tiidemann, kes oli selleks ajaks ministeeriumis töötanud ligi 15 aastat.
Novembri keskel esitas maaeluminister Mart Järvik (EKRE), kelle peaminister Jüri Ratas samuti esmaspäeval ametist vabastada otsustas, ministeeriumi põhimääruse muutmise eelnõu, millega vähendatakse asekantslerite arvu kolmelt kahele.
Põhimääruse muutmisel kaotaks koha toiduohutuse eest vastutav asekantsler Toomas Kevvai, kelle lahkumist Järvik väidetavalt oli soovinud. Uue põhimääruse korral oleks maaleuministeeriumis põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler, kelle alluvusse jääksid põllumajanduspoliitika osakond, maakasutuspoliitika osakond ning maaelupoliitika ja analüüsi osakond. Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri juhtida jääksid avalike suhete osakond, kalamajanduse osakond, teadus- ja arendusosakond, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakond.
Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Järviku ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Lemetti.
Samas teatas peaminister Jüri Ratas (KE), et tegi presidendile ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Järvik, kes on oma sõnade, tegude ja mõnel juhul ka tegevusetusega põhjustanud olulisi probleeme ja teinud nii avalikkusele, valitsuspartneritele ja ka tema enda jaoks edasise koostöö äärmiselt keeruliseks.
### Response:
Maaeluministeeriumi kantslerit hakkab asendama asekantsler Tiidemann |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängus 7.-8. kohale oli Eesti meeskonna edukaim 13 punktiga (+11) Remo Torn, 11 punkti (+5) punkti lisas Richard Murak ja üheksa punkti (+5) Jasper Frey. Eesti vastuvõtt oli 69%, rünnak 44%, nii blokipunkte kui servipunkte teeniti seitse (eksiti 12 pallingul), vahendab volley.ee.
Gruusia resultatiivseimad olid võrdselt viie punktiga Mikheli Buzaladze ja Abuser Abuseridze. Gruusia vastuvõtt oli 36%, rünnak 23%, blokiga saadi kolm ja serviga samuti kolm punkti (vigu tehti seitse).
EEVZA meistrivõistlused on ühtlasi kvalifikatsiooniturniiriks 2020. aasta U-18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Finaalturniiri pileti kindlustab EEVZA turniiri võitja, järgmised viis võistkonda pääsevad kvalifikatsiooni teise ringi, mis peetakse 2020. aasta kevadel. Eesti noormehed ei saa seega kevadel jätkata Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri pileti püüdmist. | Eesti U-17 võrkpallikoondis lõpetas EEVZA meistrivõistlused võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängus 7.-8. kohale oli Eesti meeskonna edukaim 13 punktiga (+11) Remo Torn, 11 punkti (+5) punkti lisas Richard Murak ja üheksa punkti (+5) Jasper Frey. Eesti vastuvõtt oli 69%, rünnak 44%, nii blokipunkte kui servipunkte teeniti seitse (eksiti 12 pallingul), vahendab volley.ee.
Gruusia resultatiivseimad olid võrdselt viie punktiga Mikheli Buzaladze ja Abuser Abuseridze. Gruusia vastuvõtt oli 36%, rünnak 23%, blokiga saadi kolm ja serviga samuti kolm punkti (vigu tehti seitse).
EEVZA meistrivõistlused on ühtlasi kvalifikatsiooniturniiriks 2020. aasta U-18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Finaalturniiri pileti kindlustab EEVZA turniiri võitja, järgmised viis võistkonda pääsevad kvalifikatsiooni teise ringi, mis peetakse 2020. aasta kevadel. Eesti noormehed ei saa seega kevadel jätkata Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri pileti püüdmist.
### Response:
Eesti U-17 võrkpallikoondis lõpetas EEVZA meistrivõistlused võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseminister ja EKRE esimees Mart Helme rääkis esmaspäevasel pressikonverentsil, et Mart Järvik oli täna haiglas, "sest ilmselt kõrgest vererõhust tingituna tekkis tal tromb".
Pärastlõunal teatas Järvik, et on siiski terve.
"Minu tervis on korras. Käisin trombikahtlusega küll täna hommikul tervisekontrollis, aga kahtlus ei osutunud tõeks," ütles ta.
Järviku sõnul tegutses ta maaeluministrina oma südametunnistuse järgi, et seista Eesti põllumeeste ja maarahva huvide eest. Ministrina võttis ta eesmärgiks muuta ministeeriumi aparaadi kui selle allasutuste senist bürokraatlikku ja üsna paindumatut tööstiili.
"Soovisin suunata seda märgatavalt enam orienteerituks konstruktiivsele koostööle maarahvaga. Kahjuks ei näidanud osa ministeeriumi ja allasutuste tippjuhtkonnast eesotsas kantsleriga siirast soovi muuta oma senist bürokraatlikku ja sektorile vastanduvat jäika tööstiili. Selle kohta on mitmeid ilmekaid näiteid, eriti toiduohutuse ning Euroopa Liidu toetuste asjaajamisega seotud valdkondades," seisis Järviku teadaandes.
Lahkuv minister lisas, et tema koostöö kantsleriga hakkas mõranema alates sellest, kui ta otsustas mais riigikontrolli auditi alusel viia läbi erakorraline toiduohutuse audit.
"Kahjuks tööalased suhted ei laabunud ka edaspidi, erimeelsused süvenesid ning olin ministrina sunnitud koostöö kantsleriga lõpetama. Opositsiooni ja meedia poolt minu vastu ülesköetud hüsteeria õhkkonnas oli valitsuse töörahu tõsiselt häiritud. Samas ei pidanud ma õigeks meedia ja opositsiooni survel ise tagasi astuda, sest ma ei saanud nõustuda ka riigisekretär Taimar Peterkopi koostatud aruandes sisalduvate põhjendamatute etteheidetega," lausus ta. | Järvik teatas, et tema tervis on korras | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseminister ja EKRE esimees Mart Helme rääkis esmaspäevasel pressikonverentsil, et Mart Järvik oli täna haiglas, "sest ilmselt kõrgest vererõhust tingituna tekkis tal tromb".
Pärastlõunal teatas Järvik, et on siiski terve.
"Minu tervis on korras. Käisin trombikahtlusega küll täna hommikul tervisekontrollis, aga kahtlus ei osutunud tõeks," ütles ta.
Järviku sõnul tegutses ta maaeluministrina oma südametunnistuse järgi, et seista Eesti põllumeeste ja maarahva huvide eest. Ministrina võttis ta eesmärgiks muuta ministeeriumi aparaadi kui selle allasutuste senist bürokraatlikku ja üsna paindumatut tööstiili.
"Soovisin suunata seda märgatavalt enam orienteerituks konstruktiivsele koostööle maarahvaga. Kahjuks ei näidanud osa ministeeriumi ja allasutuste tippjuhtkonnast eesotsas kantsleriga siirast soovi muuta oma senist bürokraatlikku ja sektorile vastanduvat jäika tööstiili. Selle kohta on mitmeid ilmekaid näiteid, eriti toiduohutuse ning Euroopa Liidu toetuste asjaajamisega seotud valdkondades," seisis Järviku teadaandes.
Lahkuv minister lisas, et tema koostöö kantsleriga hakkas mõranema alates sellest, kui ta otsustas mais riigikontrolli auditi alusel viia läbi erakorraline toiduohutuse audit.
"Kahjuks tööalased suhted ei laabunud ka edaspidi, erimeelsused süvenesid ning olin ministrina sunnitud koostöö kantsleriga lõpetama. Opositsiooni ja meedia poolt minu vastu ülesköetud hüsteeria õhkkonnas oli valitsuse töörahu tõsiselt häiritud. Samas ei pidanud ma õigeks meedia ja opositsiooni survel ise tagasi astuda, sest ma ei saanud nõustuda ka riigisekretär Taimar Peterkopi koostatud aruandes sisalduvate põhjendamatute etteheidetega," lausus ta.
### Response:
Järvik teatas, et tema tervis on korras |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real Canoe kontrollis kogu kohtumist, olles parem nii visetel kui ka lauavõitluses. Meeskonna selgeks liidriks kerkis Kristian Kullamäe, kes 21 minutiga tõi 20 silma (kahesed 7/8, kolmesed 2/6), olles sellega kogu kohtumise parim. Lisaks võttis kolm lauapalli, jagas kaks korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja pallikaotuse ning kolm viga, vahendab Korvpall24.ee.
Kullamäe on toonud sel hooajal keskmiselt 20 mänguminutiga 12,6 punkti, kaks lauapalli ning jaganud kaaslastele 1,1 korvisöötu kohtumises. Kahepunktivisete tabavus on 54,3% ja kolmestel 40%.
Võiduga tõusis Real Canoe viimaselt positsioonilt kaks kohta ülespoole ning nüüd ollakse 16. kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kullamäe aitas meeskonna hooaja teise võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real Canoe kontrollis kogu kohtumist, olles parem nii visetel kui ka lauavõitluses. Meeskonna selgeks liidriks kerkis Kristian Kullamäe, kes 21 minutiga tõi 20 silma (kahesed 7/8, kolmesed 2/6), olles sellega kogu kohtumise parim. Lisaks võttis kolm lauapalli, jagas kaks korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja pallikaotuse ning kolm viga, vahendab Korvpall24.ee.
Kullamäe on toonud sel hooajal keskmiselt 20 mänguminutiga 12,6 punkti, kaks lauapalli ning jaganud kaaslastele 1,1 korvisöötu kohtumises. Kahepunktivisete tabavus on 54,3% ja kolmestel 40%.
Võiduga tõusis Real Canoe viimaselt positsioonilt kaks kohta ülespoole ning nüüd ollakse 16. kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kullamäe aitas meeskonna hooaja teise võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänak kinkis kõikidele meeskonnaliikmetele Eesti ettevõtte ProsaWood puidust päikeseprillid, sanga siseküljele on kirjutatud: "Aitäh, et olid selles osaline!" Prillide karbikaanel on kirjas, et Tänak on 2019. aasta autoralli maailmameister.
Ott Tänak ja Martin Järveoja kindlustasid ajaloolise MM-tiitli Kataloonia rallil. Uuesti hooajast kuuluvad Tänak ja Järveoja Hyundai ridadesse.
These two years has been really successful together with @TGR_WRC. I'd really like to thank each and every one of you, as without you it wouldn't be possible to achieve my lifetime dream. ????
Domo Arigato, Kiitos, Thank You, Aitäh, Danke Schön! ???? pic.twitter.com/VpE0x8uq5H
— Ott Tänak (@OttTanak) November 25, 2019 | Tänak tegi Toyota tiimiliikmetele erilise lahkumiskingituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänak kinkis kõikidele meeskonnaliikmetele Eesti ettevõtte ProsaWood puidust päikeseprillid, sanga siseküljele on kirjutatud: "Aitäh, et olid selles osaline!" Prillide karbikaanel on kirjas, et Tänak on 2019. aasta autoralli maailmameister.
Ott Tänak ja Martin Järveoja kindlustasid ajaloolise MM-tiitli Kataloonia rallil. Uuesti hooajast kuuluvad Tänak ja Järveoja Hyundai ridadesse.
These two years has been really successful together with @TGR_WRC. I'd really like to thank each and every one of you, as without you it wouldn't be possible to achieve my lifetime dream. ????
Domo Arigato, Kiitos, Thank You, Aitäh, Danke Schön! ???? pic.twitter.com/VpE0x8uq5H
— Ott Tänak (@OttTanak) November 25, 2019
### Response:
Tänak tegi Toyota tiimiliikmetele erilise lahkumiskingituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minsk on juba nõukogude ajast kandnud Kaliningradi oblasti eest suuremat vastutust kui Moskva, ütles Lukašenko esmaspäeval peetud kohtumisel Kaliningradi oblasti kuberneri Anton Alihhanoviga.
Valgevene liider viitas, et juba Nõukogude Liidu ajal oli kõige kõrgemal tasemel palju juttu sellest, et ühendada Kaliningradi oblast Valgevenega NSV-ga.
Venemaa Kaliningradi oblast on riigi läänepoolseim piirkond Läänemere kagurannikul. Seda eraldab Venemaa muust territooriumist kirdes ja idas Leedu ja Valgevene. Lõunas piirneb oblast Poolaga. Oblastil on läänes pääs avamerele ja Visla lahele, põhjas Kura lahele. Oblasti pindala on 15 000 ruutkilomeetrit ja seal elab hinnanguliselt miljon inimest.
Oblasti territooriumi moodustab kunagise Ida-Preisimaa põhjaosa, mis enne Teist maailmasõda kuulus Saksamaale.
Seoses võiduga Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas annekteeris Nõukogude Liit territooriumi ja asustas sinna oma kodanikud. Tänapäeval seal sisuliselt enam sakslasi ei ela.
Venemaa ja Valgevene suhted on viimasel ajal taas rahvusvahelise avalikkuse suurema tähelepanu all, kuna arvatakse, et Moskva võib teha katset kahe riigi ühendamiseks, mis annaks president Vladrimir Putinile formaalse võimaluse oma ametiaega Kremlis pikendada. | Lukašenko rääkis Valgevene vastutusest Venemaa Kaliningradi oblasti ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minsk on juba nõukogude ajast kandnud Kaliningradi oblasti eest suuremat vastutust kui Moskva, ütles Lukašenko esmaspäeval peetud kohtumisel Kaliningradi oblasti kuberneri Anton Alihhanoviga.
Valgevene liider viitas, et juba Nõukogude Liidu ajal oli kõige kõrgemal tasemel palju juttu sellest, et ühendada Kaliningradi oblast Valgevenega NSV-ga.
Venemaa Kaliningradi oblast on riigi läänepoolseim piirkond Läänemere kagurannikul. Seda eraldab Venemaa muust territooriumist kirdes ja idas Leedu ja Valgevene. Lõunas piirneb oblast Poolaga. Oblastil on läänes pääs avamerele ja Visla lahele, põhjas Kura lahele. Oblasti pindala on 15 000 ruutkilomeetrit ja seal elab hinnanguliselt miljon inimest.
Oblasti territooriumi moodustab kunagise Ida-Preisimaa põhjaosa, mis enne Teist maailmasõda kuulus Saksamaale.
Seoses võiduga Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas annekteeris Nõukogude Liit territooriumi ja asustas sinna oma kodanikud. Tänapäeval seal sisuliselt enam sakslasi ei ela.
Venemaa ja Valgevene suhted on viimasel ajal taas rahvusvahelise avalikkuse suurema tähelepanu all, kuna arvatakse, et Moskva võib teha katset kahe riigi ühendamiseks, mis annaks president Vladrimir Putinile formaalse võimaluse oma ametiaega Kremlis pikendada.
### Response:
Lukašenko rääkis Valgevene vastutusest Venemaa Kaliningradi oblasti ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidupunkti tõid Eestile Marek Kütt (-65 kg, SK Nipi), Vladislav Horolski (-70 kg, SK Kontakt), Ardi Andruse (-74 kg, SK Nipi), Erik Reinbok (-79 kg, SK Kuldkaru), Nikita Tšehhonin (- 86 kg, SK Kuldkaru) ja Hannes Käärik (-125 kg, MK Lapiti). | Eesti alistas vabamaadluses Soome | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidupunkti tõid Eestile Marek Kütt (-65 kg, SK Nipi), Vladislav Horolski (-70 kg, SK Kontakt), Ardi Andruse (-74 kg, SK Nipi), Erik Reinbok (-79 kg, SK Kuldkaru), Nikita Tšehhonin (- 86 kg, SK Kuldkaru) ja Hannes Käärik (-125 kg, MK Lapiti).
### Response:
Eesti alistas vabamaadluses Soome |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bardet on osalenud Touril alates 2013. aastast, Vueltal startis ta 2017. aastal ja Girol ta sõitnud ei ole, vahendab Marathon100.com.
"Ma ei võtnud otsust vastu kerge südamega, kuid on aeg teha midagi teistmoodi," selgitas AG2R La Mondiale rattur. "Otsus võimaldab mul tulla välja mugavustsoonist ja areneda ratturina ning annab tulevasi Toure silmas pidades kogemusi."
Bardet on ka varem avaldanud soovi Girol võistelda, kuid Prantsuse tiimi prantslasest ratturina ei ole see seni õnnestunud. Kahel viimasel Touril ei ole Bardet'l loodetud moel läinud. 2018. aastal sai ta kuuenda koha ja tänavu pidi leppima 15. positsiooniga.
Bardet ei pelga ka seda, et Girol on kavas kolm temposõitu, mis on tema nõrgimaks küljeks. "Tahan lõigata kasu võidusõidust, mis on vähem avatud kui Tour ja ennast avastada. Ootan huviga Giro avastamist ja ma ei taha seda hiljem kahetseda," lisas Bardet. | Prantsuse üks paremaid rattureid loobus Tourist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bardet on osalenud Touril alates 2013. aastast, Vueltal startis ta 2017. aastal ja Girol ta sõitnud ei ole, vahendab Marathon100.com.
"Ma ei võtnud otsust vastu kerge südamega, kuid on aeg teha midagi teistmoodi," selgitas AG2R La Mondiale rattur. "Otsus võimaldab mul tulla välja mugavustsoonist ja areneda ratturina ning annab tulevasi Toure silmas pidades kogemusi."
Bardet on ka varem avaldanud soovi Girol võistelda, kuid Prantsuse tiimi prantslasest ratturina ei ole see seni õnnestunud. Kahel viimasel Touril ei ole Bardet'l loodetud moel läinud. 2018. aastal sai ta kuuenda koha ja tänavu pidi leppima 15. positsiooniga.
Bardet ei pelga ka seda, et Girol on kavas kolm temposõitu, mis on tema nõrgimaks küljeks. "Tahan lõigata kasu võidusõidust, mis on vähem avatud kui Tour ja ennast avastada. Ootan huviga Giro avastamist ja ma ei taha seda hiljem kahetseda," lisas Bardet.
### Response:
Prantsuse üks paremaid rattureid loobus Tourist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünopsis:
"Serotoniin" viib lugejad läbi Prantsusmaa, kus traditsioonid on jalge alla tallatud, kus linnad on muutunud elamiskeskkonnana väljakannatamatuks ja kus hävingu servani viidud maapiirkonnad on valmis mässu tõstma. Teos räägib oma elust, tööst põllumajandussektoris, sõprusest, noorpõlveideaalide kokkukukkumisest ja meeleheitlikust lootusest võita tagasi kadunud armastus.
Värskes romaanis räägib autor maailmast, mis ei tunne enam headust ega solidaarsust ning mida raputavad muutused on kontrolli alt väljunud, kuid samuti süümepiinadest ja kahetsusest.
Houellebecqi eelmine romaan "Alistumine" ilmus eesti keeles 2016. aastal. | Eesti keeles ilmus Michel Houellebecqi romaan "Serotoniin" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünopsis:
"Serotoniin" viib lugejad läbi Prantsusmaa, kus traditsioonid on jalge alla tallatud, kus linnad on muutunud elamiskeskkonnana väljakannatamatuks ja kus hävingu servani viidud maapiirkonnad on valmis mässu tõstma. Teos räägib oma elust, tööst põllumajandussektoris, sõprusest, noorpõlveideaalide kokkukukkumisest ja meeleheitlikust lootusest võita tagasi kadunud armastus.
Värskes romaanis räägib autor maailmast, mis ei tunne enam headust ega solidaarsust ning mida raputavad muutused on kontrolli alt väljunud, kuid samuti süümepiinadest ja kahetsusest.
Houellebecqi eelmine romaan "Alistumine" ilmus eesti keeles 2016. aastal.
### Response:
Eesti keeles ilmus Michel Houellebecqi romaan "Serotoniin" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti naiskonna resultatiivseim oli Salme Adeele Hollas, kes tõi 13 punkti (+10), 11 punkti (+0) jäi Sonja Siimsoni arvele ja üheksa punkti (+7) lisas Elina Lebedeva, vahendab volley.ee.
Eesti vastuvõtt oli 34%, rünnakuid lahendati 31-protsendiliselt, blokiga saadi neli punkti, servil löödi seitse ässa (neist kolm läks Hollase arvele) ja eksiti viiel pallingul. Poola edukaimana tõi Karolina Staniszewska 19 punkti (+13), Poola vastuvõtt oli 49%, rünnak 42%, blokipunkte teeniti kümme, servil löödi üheksa ässa ja eksiti 11 pallingul.
Eesti kuulub turniiril B-alagruppi Valgevene, Leedu ja Poolaga. A-alagrupis mängivad Aserbaidžaan, Gruusia, Läti, Venemaa, Ukraina.
Eesti kohtub teisipäeval Leeduga ja kolmapäeval Valgevenega.
EEVZA meistrivõistlused on ühtlasi kvalifikatsiooniturniiriks 2020. aasta U-17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Finaalturniiri pileti kindlustab EEVZA turniiri võitja, järgmised viis võistkonda pääsevad kvalifikatsiooni teise ringi, mis peetakse 2020. aasta kevadel. | U-16 võrkpallikoondis alustas EEVZA meistrivõistlusi kaotusega Poolale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti naiskonna resultatiivseim oli Salme Adeele Hollas, kes tõi 13 punkti (+10), 11 punkti (+0) jäi Sonja Siimsoni arvele ja üheksa punkti (+7) lisas Elina Lebedeva, vahendab volley.ee.
Eesti vastuvõtt oli 34%, rünnakuid lahendati 31-protsendiliselt, blokiga saadi neli punkti, servil löödi seitse ässa (neist kolm läks Hollase arvele) ja eksiti viiel pallingul. Poola edukaimana tõi Karolina Staniszewska 19 punkti (+13), Poola vastuvõtt oli 49%, rünnak 42%, blokipunkte teeniti kümme, servil löödi üheksa ässa ja eksiti 11 pallingul.
Eesti kuulub turniiril B-alagruppi Valgevene, Leedu ja Poolaga. A-alagrupis mängivad Aserbaidžaan, Gruusia, Läti, Venemaa, Ukraina.
Eesti kohtub teisipäeval Leeduga ja kolmapäeval Valgevenega.
EEVZA meistrivõistlused on ühtlasi kvalifikatsiooniturniiriks 2020. aasta U-17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Finaalturniiri pileti kindlustab EEVZA turniiri võitja, järgmised viis võistkonda pääsevad kvalifikatsiooni teise ringi, mis peetakse 2020. aasta kevadel.
### Response:
U-16 võrkpallikoondis alustas EEVZA meistrivõistlusi kaotusega Poolale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Psühholoogilise põnevikuna promotud Netflixi "Earthquake Bird" on pigem temaatiliselt lahja pingetu suhtedraama kui karakterite laetud psüühilistele seisunditele ja varjatud motiividele ning nendevahelistele küsimusi tekitavatele suhetele toetuv haarav linateos. Briti autori Susanna Jonesi samanimelise debüütromaani ekraniseering tekitab küll stiilse atmosfääri, mis loob põnevikule soodsad eeldused, kuid seab mõjusaks arendamata motiivid suhteliselt kuivaks narratiiviks.
Seetõttu jätab köitvas ulmefilmis "Ex Machina" säranud Alicia Vikanderi veetud "Earthquake Bird" üsna külmaks. Vikander kehastab aastal 1989 aset leidvas loos Tokyosse emigreerunud rootslast Lucy Flyd, kes töötab tõlkijana. Talitsetult salapärane ja raskest minevikust haavatud Lucy elab rahulikku kultuurikonteksti assimileeruvat elu, kuni kohtab hurmavat ja samuti krüptilist fotograafi Teijit (Naoki Kobayashi), kes jäädvustab andunult maailma lukus kappi, end samal ajal kokana elatades.
Nende vahel hakkab kujunema kiretult mõjuv tasakaalutu suhe, kus ühe peidetud minevik ning teise varjatud motiivid asuvad tekitama oletusi sellest, et miski on paigast ära. Et asi intrigeerivam paistaks, loob lugu veel armukolmnurga, tuues mängu ameeriklasest uustulnuka – ekstravertsema ja elurõõmsama Lily (Riley Keough) – ning raamides selle Lily kadumisega, mille osas peab Lucy kohe filmi algusest peale politseile aru andma.
Kuigi nende elementidega luuakse pinge tekkeks piisavalt kihte, jäävad filmi väljapakutud motiivid kaunite võttekohtade ning vaoshoitud tonaalsuse ja väljenduslaadi vahele laperdama. Pole kasu ka olustikuga võluvalt kokkumängivast ja atmosfääri mõjusalt ülesehitavast Atticus Rossi, Leopold Rossi ja Claudia Sarne heliribast, mis püüab pinget ülal hoida. See igakülgne vaoshoitus ei mängi filmi taotletud salapärale kaasa, vaid süvendab muljet sellest, et režissöör-stsenaristil Wash Westmorelandil ("Still Alice", "Colette") on läinud romaani kinolinale kohandades loo tuum ja karakterite nüansikus paljuski kaduma.
Emotsionaalsest ja sisulisest ilmetusest ei päästa ka Park Chan-wooki meistriteoses, erootilises thrilleris "The Handmaiden" lummanud Chung-hoon Chungi miljöötundlik ja intiimne kaameratöö. 1980ndate lõpu Tokyo ärkab küll ellu, ent selles lahti rulluv lugu ei seo end eriti kokku miljöö ja atmosfääri potentsiaaliga.
Ilusas kestas on järjekordne lahjendatud romaaniekraniseering, mis pole tõenäoliselt suutnud tabada algmaterjali detailsust ei karakterite ega kultuurikonteksti osas, vaid on jäänud kinni sihitud žanri tuttavate elementide lakoonilisse rakendamisse, pakkudes tehniliselt vilunud pilti, kuid särtsutut sisu. | Arvustus. "Earthquake Bird": põnevuseta põnevik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Psühholoogilise põnevikuna promotud Netflixi "Earthquake Bird" on pigem temaatiliselt lahja pingetu suhtedraama kui karakterite laetud psüühilistele seisunditele ja varjatud motiividele ning nendevahelistele küsimusi tekitavatele suhetele toetuv haarav linateos. Briti autori Susanna Jonesi samanimelise debüütromaani ekraniseering tekitab küll stiilse atmosfääri, mis loob põnevikule soodsad eeldused, kuid seab mõjusaks arendamata motiivid suhteliselt kuivaks narratiiviks.
Seetõttu jätab köitvas ulmefilmis "Ex Machina" säranud Alicia Vikanderi veetud "Earthquake Bird" üsna külmaks. Vikander kehastab aastal 1989 aset leidvas loos Tokyosse emigreerunud rootslast Lucy Flyd, kes töötab tõlkijana. Talitsetult salapärane ja raskest minevikust haavatud Lucy elab rahulikku kultuurikonteksti assimileeruvat elu, kuni kohtab hurmavat ja samuti krüptilist fotograafi Teijit (Naoki Kobayashi), kes jäädvustab andunult maailma lukus kappi, end samal ajal kokana elatades.
Nende vahel hakkab kujunema kiretult mõjuv tasakaalutu suhe, kus ühe peidetud minevik ning teise varjatud motiivid asuvad tekitama oletusi sellest, et miski on paigast ära. Et asi intrigeerivam paistaks, loob lugu veel armukolmnurga, tuues mängu ameeriklasest uustulnuka – ekstravertsema ja elurõõmsama Lily (Riley Keough) – ning raamides selle Lily kadumisega, mille osas peab Lucy kohe filmi algusest peale politseile aru andma.
Kuigi nende elementidega luuakse pinge tekkeks piisavalt kihte, jäävad filmi väljapakutud motiivid kaunite võttekohtade ning vaoshoitud tonaalsuse ja väljenduslaadi vahele laperdama. Pole kasu ka olustikuga võluvalt kokkumängivast ja atmosfääri mõjusalt ülesehitavast Atticus Rossi, Leopold Rossi ja Claudia Sarne heliribast, mis püüab pinget ülal hoida. See igakülgne vaoshoitus ei mängi filmi taotletud salapärale kaasa, vaid süvendab muljet sellest, et režissöör-stsenaristil Wash Westmorelandil ("Still Alice", "Colette") on läinud romaani kinolinale kohandades loo tuum ja karakterite nüansikus paljuski kaduma.
Emotsionaalsest ja sisulisest ilmetusest ei päästa ka Park Chan-wooki meistriteoses, erootilises thrilleris "The Handmaiden" lummanud Chung-hoon Chungi miljöötundlik ja intiimne kaameratöö. 1980ndate lõpu Tokyo ärkab küll ellu, ent selles lahti rulluv lugu ei seo end eriti kokku miljöö ja atmosfääri potentsiaaliga.
Ilusas kestas on järjekordne lahjendatud romaaniekraniseering, mis pole tõenäoliselt suutnud tabada algmaterjali detailsust ei karakterite ega kultuurikonteksti osas, vaid on jäänud kinni sihitud žanri tuttavate elementide lakoonilisse rakendamisse, pakkudes tehniliselt vilunud pilti, kuid särtsutut sisu.
### Response:
Arvustus. "Earthquake Bird": põnevuseta põnevik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Polovnikova oli junior fitnessi 21-23-aastaste seas -163 cm kategoorias kindel favoriit ja tuligi maailmameistriks. Naiste fitnessis oli eestlastest võistlemas veel Reene Teder 16-20-aastaste seas, kuid tema edasi ei pääsenud.
Ühtekokku oli Budapestis Eestist võistlemas kaheksa sportlast. Junior bikinifitnessi kõige nooremas vanusekategoorias ehk 16-20-aastaste seas sai Alina Bolšakova -163 cm pikkuskategoorias neljanda ja Christin-Amani Kiivikas pikkuskategoorias 163+ cm viienda koha.
Junior bodyfitnessis oli 21-23-aastaste seas võistlemas Tiia Kaare, kes saavutas oma esimesel võistlushooajal neljanda koha, Kristina Helmes pidi leppima kaheksanda kohaga.
Junior bikinifitnessi 21-23-aastaste pikkuskategoorias -166 cm sai Regina Tselik üheksanda koha, Deisy Liivja pikkuskategoorias 166+ cm esikümnesse ei pääsenud. | Eestlanna tuli juunioride fitnessis maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Polovnikova oli junior fitnessi 21-23-aastaste seas -163 cm kategoorias kindel favoriit ja tuligi maailmameistriks. Naiste fitnessis oli eestlastest võistlemas veel Reene Teder 16-20-aastaste seas, kuid tema edasi ei pääsenud.
Ühtekokku oli Budapestis Eestist võistlemas kaheksa sportlast. Junior bikinifitnessi kõige nooremas vanusekategoorias ehk 16-20-aastaste seas sai Alina Bolšakova -163 cm pikkuskategoorias neljanda ja Christin-Amani Kiivikas pikkuskategoorias 163+ cm viienda koha.
Junior bodyfitnessis oli 21-23-aastaste seas võistlemas Tiia Kaare, kes saavutas oma esimesel võistlushooajal neljanda koha, Kristina Helmes pidi leppima kaheksanda kohaga.
Junior bikinifitnessi 21-23-aastaste pikkuskategoorias -166 cm sai Regina Tselik üheksanda koha, Deisy Liivja pikkuskategoorias 166+ cm esikümnesse ei pääsenud.
### Response:
Eestlanna tuli juunioride fitnessis maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minult on juba küsitud, mis sai minu öeldud seisukohast, et kui Mart Järvik maha võetakse, siis valitsus laguneb. Ei lagune, praegust valitsust on Eestile väga vaja. Meie jäika seisukohta oli vaja, et võtta aeg maha ja rääkida asjad koalitsioonikaaslastega läbi," kirjutas Helme Facebookis.
"Oli vaja, et luua järgmisele ministrile normaalne stardipositsioon ja lahkuvale ministrile võimalus väärikalt lahkuda ning erakonnas edasi panustada. Minu sõnade mõte kahe nädala eest oli, et otsused teeme ühiselt, mitte ühepoolselt. Ja koalitsioonijuhtide ühine otsus oli maaeluminister välja vahetada," lisas Helme.
"Olen Mart Järvikule väga tänulik tehtud töö eest, tema järglasel on suur hulk häid asju ette valmistatud," kirjutas Helme veel.
Martin Helme ütles kaks nädalat tagasi koalitsiooninõukogu toimumise järel "Aktuaalsele kaamerale", et kui koalitsioonipartnerid survestavad Mart Järvikut maaeluministri kohalt lahkuma, siis "seda valitsust enam pole".
Peaminister Jüri Ratas tegi esmaspäeval ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE). | Helme: Järviku lahkumise pärast valitsus ei lagune | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minult on juba küsitud, mis sai minu öeldud seisukohast, et kui Mart Järvik maha võetakse, siis valitsus laguneb. Ei lagune, praegust valitsust on Eestile väga vaja. Meie jäika seisukohta oli vaja, et võtta aeg maha ja rääkida asjad koalitsioonikaaslastega läbi," kirjutas Helme Facebookis.
"Oli vaja, et luua järgmisele ministrile normaalne stardipositsioon ja lahkuvale ministrile võimalus väärikalt lahkuda ning erakonnas edasi panustada. Minu sõnade mõte kahe nädala eest oli, et otsused teeme ühiselt, mitte ühepoolselt. Ja koalitsioonijuhtide ühine otsus oli maaeluminister välja vahetada," lisas Helme.
"Olen Mart Järvikule väga tänulik tehtud töö eest, tema järglasel on suur hulk häid asju ette valmistatud," kirjutas Helme veel.
Martin Helme ütles kaks nädalat tagasi koalitsiooninõukogu toimumise järel "Aktuaalsele kaamerale", et kui koalitsioonipartnerid survestavad Mart Järvikut maaeluministri kohalt lahkuma, siis "seda valitsust enam pole".
Peaminister Jüri Ratas tegi esmaspäeval ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).
### Response:
Helme: Järviku lahkumise pärast valitsus ei lagune |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konontšuki kodumeeskond Southern Miss Golden Eagles võõrustas üliõpilasliiga NAIA kõrgemasse divisjoni kuuluvat William Carey Crusadersit, kes alistati kindlalt tulemusega 83:64, vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Konontšuk mängis kokku 24 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele üheksa punkti (kahesed 1/2, kolmesed 2/10, vabavisked 1/2), üks lauapall, üks resultatiivne sööt, üks pallikaotus ja üks isiklik viga.
Southern Miss on hooaega alustanud kahe võidu ja kolme kaotusega.
Anna-Helena Ehala kodunaiskond Cal Poly Mustangs jäi võõral väljakul 41:66 alla Arizona State Sun Devilsile.
Ehala sai mänguaega mõlema poolaja lõpus, kokku veidi üle minuti. Ühtegi statistilist näitajat eestlanna kirja ei saanud.
Cal Poly on nüüd kogunud ühe võidu ja neli kaotust.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Konontšuk aitas Southern Missi hooaja teise võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konontšuki kodumeeskond Southern Miss Golden Eagles võõrustas üliõpilasliiga NAIA kõrgemasse divisjoni kuuluvat William Carey Crusadersit, kes alistati kindlalt tulemusega 83:64, vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Konontšuk mängis kokku 24 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele üheksa punkti (kahesed 1/2, kolmesed 2/10, vabavisked 1/2), üks lauapall, üks resultatiivne sööt, üks pallikaotus ja üks isiklik viga.
Southern Miss on hooaega alustanud kahe võidu ja kolme kaotusega.
Anna-Helena Ehala kodunaiskond Cal Poly Mustangs jäi võõral väljakul 41:66 alla Arizona State Sun Devilsile.
Ehala sai mänguaega mõlema poolaja lõpus, kokku veidi üle minuti. Ühtegi statistilist näitajat eestlanna kirja ei saanud.
Cal Poly on nüüd kogunud ühe võidu ja neli kaotust.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Konontšuk aitas Southern Missi hooaja teise võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Transport for London (TfL) jõudis järelduseni, et ei anna Uber London Limitedile (Uber) uut tegevuslitsentsi, mida see taotles," teatas transpordiamet.
Septembris anti Uberi tegevusloale pärast eelmise eelmise, 15-kuise leppe aegumist kaks kuud ajapikendust. Pikenduse tingimuseks seati reisijate turvalisuse parandamine.
Esmaspäeval teatas TfL, et Uberil on ebaõnnestumiste muster, nende seas ka loata autojuhid, kes sõidavad teiste autojuhtide kasutajate alt. Transpordiameti teatel on selliseid juhtumeid ette tulnud vähemalt 14 000 korda. See seab reisijad ohtu, kuivõrd see teeb kindlustuse kehtetuks. Seejuures tegid osa reise vallandatud autojuhid.
TfL märkis, et Uber on küll selliste probleemide lahendamisega tegelenud, aga mures ollakse sellepärast, kui kerge on firma kontrollimehhanismidest kõrvale hiilida.
Uberil on 21 päeva aega otsus edasi kaevata ja vaidlustuse vältel võib see linnas tegutsemist jätkata. Edasikaebamisel peab firma tõestama, et see on ohutust piisavalt parandanud.
"Selliste probleemide ilmnemine tekitab muret, aga murettekitav on ka see, et me ei saa olla kindlad, et need ei kordu," ütles TfL-i litsentside eest vastutav direktor Helen Chapman.
Uber ei ole TfL-i otsust veel kommenteerinud.
Londoni linnapea Sadiq Khan toetas otsust ja ütles, et kuigi see on ebapopulaarne, peavad firmad reegleid järgima.
"Londonlaste turvalisus on minu esmane prioriteet ja TfL on tuvastanud Uberil ebaõnnestumiste mustri, mis on selle reisijate turvalisuse otseselt ohtu seadnud," ütles ta. | Londoni transpordiamet keeldus Uberi tegevusluba pikendamast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Transport for London (TfL) jõudis järelduseni, et ei anna Uber London Limitedile (Uber) uut tegevuslitsentsi, mida see taotles," teatas transpordiamet.
Septembris anti Uberi tegevusloale pärast eelmise eelmise, 15-kuise leppe aegumist kaks kuud ajapikendust. Pikenduse tingimuseks seati reisijate turvalisuse parandamine.
Esmaspäeval teatas TfL, et Uberil on ebaõnnestumiste muster, nende seas ka loata autojuhid, kes sõidavad teiste autojuhtide kasutajate alt. Transpordiameti teatel on selliseid juhtumeid ette tulnud vähemalt 14 000 korda. See seab reisijad ohtu, kuivõrd see teeb kindlustuse kehtetuks. Seejuures tegid osa reise vallandatud autojuhid.
TfL märkis, et Uber on küll selliste probleemide lahendamisega tegelenud, aga mures ollakse sellepärast, kui kerge on firma kontrollimehhanismidest kõrvale hiilida.
Uberil on 21 päeva aega otsus edasi kaevata ja vaidlustuse vältel võib see linnas tegutsemist jätkata. Edasikaebamisel peab firma tõestama, et see on ohutust piisavalt parandanud.
"Selliste probleemide ilmnemine tekitab muret, aga murettekitav on ka see, et me ei saa olla kindlad, et need ei kordu," ütles TfL-i litsentside eest vastutav direktor Helen Chapman.
Uber ei ole TfL-i otsust veel kommenteerinud.
Londoni linnapea Sadiq Khan toetas otsust ja ütles, et kuigi see on ebapopulaarne, peavad firmad reegleid järgima.
"Londonlaste turvalisus on minu esmane prioriteet ja TfL on tuvastanud Uberil ebaõnnestumiste mustri, mis on selle reisijate turvalisuse otseselt ohtu seadnud," ütles ta.
### Response:
Londoni transpordiamet keeldus Uberi tegevusluba pikendamast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavapäraselt ei korraldata kantsleri ametikohale avalikku konkurssi, vaid kandidaadi otsib ja esitab valitsusele minister ise. Sel juhul esitab minister enne valitsusele ettepaneku tegemist oma kantslerikandidaadi tippjuhtide valikukomisjonile arvamuse saamiseks.
Tippametnikest koosnev valikukomisjon hindab kantslerikandidaadi vastavust avaliku teenistuse seaduses ja valitsuse sellekohase määruses esitatud nõuetele ja kompetentsimudeli alusel ning esitab ministrile oma arvamuse.
Minister võib valitsusele kinnitamiseks esitada ka riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse pakutud kantslerikandidaadi.
Kantsleri leidmiseks võib korraldada ka avaliku konkursi, mille viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Konkursi lõppedes esitab tippjuhtide valikukomisjon ühe kuni kolm kandidaati.
Tippjuhilt nõutakse teenistusülesannete täitmiseks piisavat juhtimiskogemust, haridus ja võõrkeelte oskus ning tema tööks vajalikud kompetentsid on kirjeldatud Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis.
Tippjuhtide valikukomisjoni esimees on riigisekretär Taimar Peterkop, sellesse kuuluvad rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid, personalijuhtimise tunnustatud ekspert Riina Varts ning tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja ja komisjoni sekretärina Eve Limbach-Pirn.
Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Maaeluministeeriumi põhimääruse kohaselt paneb minister kantsleri äraolekul oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.
Peaminister Jüri Ratas (KE) tegi esmaspäeval ettepaneku vabastada ametist ka maaeluminister Järvik. | Uue kantsleri ametissesaamisel on oluline roll sõltumatul komisjonil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavapäraselt ei korraldata kantsleri ametikohale avalikku konkurssi, vaid kandidaadi otsib ja esitab valitsusele minister ise. Sel juhul esitab minister enne valitsusele ettepaneku tegemist oma kantslerikandidaadi tippjuhtide valikukomisjonile arvamuse saamiseks.
Tippametnikest koosnev valikukomisjon hindab kantslerikandidaadi vastavust avaliku teenistuse seaduses ja valitsuse sellekohase määruses esitatud nõuetele ja kompetentsimudeli alusel ning esitab ministrile oma arvamuse.
Minister võib valitsusele kinnitamiseks esitada ka riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse pakutud kantslerikandidaadi.
Kantsleri leidmiseks võib korraldada ka avaliku konkursi, mille viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Konkursi lõppedes esitab tippjuhtide valikukomisjon ühe kuni kolm kandidaati.
Tippjuhilt nõutakse teenistusülesannete täitmiseks piisavat juhtimiskogemust, haridus ja võõrkeelte oskus ning tema tööks vajalikud kompetentsid on kirjeldatud Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis.
Tippjuhtide valikukomisjoni esimees on riigisekretär Taimar Peterkop, sellesse kuuluvad rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid, personalijuhtimise tunnustatud ekspert Riina Varts ning tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja ja komisjoni sekretärina Eve Limbach-Pirn.
Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Maaeluministeeriumi põhimääruse kohaselt paneb minister kantsleri äraolekul oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.
Peaminister Jüri Ratas (KE) tegi esmaspäeval ettepaneku vabastada ametist ka maaeluminister Järvik.
### Response:
Uue kantsleri ametissesaamisel on oluline roll sõltumatul komisjonil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suuresti ju ministri vabastamise otsuse aluseks see sõltumatu komisjoni raport oma järeldustega oligi. Ma arvan, et see oli õige otsus," ütles Seeder.
Seeder ütles, et raportis toodud järeldusi ta kahtluse alla ei sea. "Ma olen nõus kõigi nende järelduste ja etteheidetega, mis selles raportis välja toodud on. Ja selle raporti baasilt pean ma õigeks, et minister ametist vabastatakse," märkis Seeder.
Kantsler Illar Lemetti ametist vabastamisega seoses ütles Seeder, et õigusriik sellega ohtu sattunud ei ole. "Olukorda ei maksa üle dramatiseerida. Õigusriik ongi näinud ette ka sellise lahenduse, et koostöö mittelaabumise tõttu on valitsusel võimalus kõrgeid riigiametnikke ametist vabastada ilma, et oleks tegemist olukorraga, kus üks või teine kantsler ei saa oma ametiga hakkama või tal oleks mingi süü," lausus Seeder.
Seeder, kes põllumajandusministrina töötades Illar Lemetti asekantsleriks kutsus, ütles, et temal Lemettiga koostöö sujus. "Me saime väga hästi põllumajandusministeeriumis koos töötatud," sõnas Seeder. "Aga ajad muutuvad, inimesed on väga erinevad, inimeste omavaheline koostöö on väga erinev, erakonnad, valitsused vahetuvad. Olukorrad muutuvad ja sellega peab arvestama," ütles Seeder.
"See ei olnud kergekäeline otsus. Pigem oli see tulevikku vaatav otsus, et taastada töörahu. Et oleks võimalik minna edasi, kui tuleb ka uus minister. Et need vanad vastuolud ja pinged ei oleks ministeeriumis sees, sest uus minister tuleb ju samast erakonnast," lausus Seeder.
Seeder ütles, et ametnikele peab jääma õigus kritiseerida ministrite tegevust ja avalikustada võimalikke seaduserikkumisi. "Seda kõike tuleb teha seaduste ja heade tavade piires. See vabadus ja õigus peab ametnikel olema ja jääma," ütles Seeder.
Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE). | Seeder Järviku vabastamisest: see oli õige otsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suuresti ju ministri vabastamise otsuse aluseks see sõltumatu komisjoni raport oma järeldustega oligi. Ma arvan, et see oli õige otsus," ütles Seeder.
Seeder ütles, et raportis toodud järeldusi ta kahtluse alla ei sea. "Ma olen nõus kõigi nende järelduste ja etteheidetega, mis selles raportis välja toodud on. Ja selle raporti baasilt pean ma õigeks, et minister ametist vabastatakse," märkis Seeder.
Kantsler Illar Lemetti ametist vabastamisega seoses ütles Seeder, et õigusriik sellega ohtu sattunud ei ole. "Olukorda ei maksa üle dramatiseerida. Õigusriik ongi näinud ette ka sellise lahenduse, et koostöö mittelaabumise tõttu on valitsusel võimalus kõrgeid riigiametnikke ametist vabastada ilma, et oleks tegemist olukorraga, kus üks või teine kantsler ei saa oma ametiga hakkama või tal oleks mingi süü," lausus Seeder.
Seeder, kes põllumajandusministrina töötades Illar Lemetti asekantsleriks kutsus, ütles, et temal Lemettiga koostöö sujus. "Me saime väga hästi põllumajandusministeeriumis koos töötatud," sõnas Seeder. "Aga ajad muutuvad, inimesed on väga erinevad, inimeste omavaheline koostöö on väga erinev, erakonnad, valitsused vahetuvad. Olukorrad muutuvad ja sellega peab arvestama," ütles Seeder.
"See ei olnud kergekäeline otsus. Pigem oli see tulevikku vaatav otsus, et taastada töörahu. Et oleks võimalik minna edasi, kui tuleb ka uus minister. Et need vanad vastuolud ja pinged ei oleks ministeeriumis sees, sest uus minister tuleb ju samast erakonnast," lausus Seeder.
Seeder ütles, et ametnikele peab jääma õigus kritiseerida ministrite tegevust ja avalikustada võimalikke seaduserikkumisi. "Seda kõike tuleb teha seaduste ja heade tavade piires. See vabadus ja õigus peab ametnikel olema ja jääma," ütles Seeder.
Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).
### Response:
Seeder Järviku vabastamisest: see oli õige otsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti näitust Giudecca saarel külastas ligi 30 000 inimest ning see jõudis mainekate kunstiväljaannete Artnet News ja Artnewspaper kümne parima Veneetsia biennaali paviljoni hulka. Kris Lemsalu kutsuti isikunäitusega esinema Berliini juhtivasse kaasaegse kunsti näitusemakjs KW Institute for Contemporary Art 2020 veebruaris. Näitusega kaasnevat kataloogi esitleb Kris Lemsalu 5. detsembril Tallinnas.
"Näituse tagasiside oli positiivne ja Kris Lemsalu teos liigutas paljusid inimesi," kommenteeris näituse komissar Maria Arusoo Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest. "Giudecca on inspireeriv keskkond ning oli põnev olla osa saarele loodavast kunstipiirkonnast Giudecca Art District."
Näitus pälvis rohkelt meediatähelepanu. Juba enne avamist ilmus persoonilugu kunstnikuga maailma ühes suurimas kunstiuudiste portaalis Artnet News, mis biennaali esimestel päevadel valis Eesti paviljoni 10 parima hulka. Eesti paviljonist kirjutas arvustuse mainekas kunstiajakiri Cura. Eesti meedia kajastas põhjalikult paviljoni avamist: otselülitused Giudecca saarelt tegid ETV "Aktuaalne kaamera" ja Kanal 2 "Reporter", avamisel olid kohal Postimehe, Eesti Ekspressi ja Müürilehe ajakirjanikud.
Näituse kataloog valmis koostöös rahvusvahelise kirjastusega Mousse, sinna on kirjutanud tekstid näituse kaasamõtlejad Tamara Luuk ja Andrew Berardini. Raamat annab põhjaliku ülevaate Lemsalu viimaste aastate loomingust ning sisaldab rikkalikku visuaalmaterjali. Teose kujundaja on Aadam Kaarma. Kataloogi esitlus on 5. detsembril, lisainfo tuleb peatselt.
Kris Lemsalu eksponeeris näitusel kaht mahukat installatsiooni, tegeldes üldinimlike teemadega nagu sünd ja surm, mis on Lemsalu loomingut läbiva joonena iseloomustanud ka varem. "Sünd, elu ja surm põimuvad Lemsalu nägemuses üheks võimsaks monumendiks," kirjutas üks näituse kaasamõtlejaid, Los Angelese kunstikriitik Andrew Berardini.
Kris Lemsalu on sündinud 1985. aastal Tallinnas ning elab ja töötab Viinis ja Tallinnas. Ta loob erinevaid meediumeid ja ootamatuid materjale kombineerivaid skulptuure, installatsioone ja performance'eid. Viimasel ajal on Kris Lemsalu osalenud näitustel Londonis Goldsmiths CCAs (2018), Secessionis Viinis (2018), Performa 17 biennaalil New Yorgis (2017), DRAFi performance'ite õhtul Londonis (2017), Bunshitu galeriis Tokyos (2015), Ferdinand Bauman galeriis Prahas (2015). Lemsalu esindavad galeriid Temnikova & Kasela Tallinnas ja Koppe Astner Glasgow's. Kris Lemsalu loomingut on tunnustatud 2018. aasta riikliku kultuuripreemiaga ja presidendi noore kultuuritegelase preemiaga, ta on olnud üks kunstnikupalga saajatest.
Alates 2013. aastast on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koos ülikoolide ja Erasmus+ programmiga korraldanud tudengitele praktikat Eesti paviljonis. Seitsme kuu jooksul tutvustasid ja valvasid näitust üliõpilased: Brigit Arop, Anna Kaarma, Helena Grethel Kask, Laura Elisabeth Konsand, Johanna Jolen Kuzmenko, Anastassia Langinen, Sille Luiga, Keiu Maasik, Magdaleena Maasik, Mart Piirimees, Liisu Ristal, Grete Tiigiste, Bruno Quast.
Eesti osalust Veneetsia rahvusvahelisel kunstibiennaalil korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kultuuriministeeriumi toel, samuti on alates 2013. aastast paviljoni toetanud advokaadibüroo COBALT. Eesti paviljoni projekti 2019. aastal toetasid veel Eesti Kultuurkapital, DSV Transport, Outset Estonia, Silber Auto, Eesti Kunstnike Liit, Elusia, Bekker, Leffe, Moe. KKEK tänab Kris Lemsalu galeriisid, Temnikova & Kasela galeriid ja Koppe Astner galeriid igakülgse toetuse eest.
1895. aastast peetav Veneetsia biennaal on vanim ja suurim rahvusvaheline kunstifoorum. Eesti osaleb oma paviljoniga Veneetsias 1997. aastast. | Eesti näitust Veneetsia kunstibiennaalil külastas 30 000 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti näitust Giudecca saarel külastas ligi 30 000 inimest ning see jõudis mainekate kunstiväljaannete Artnet News ja Artnewspaper kümne parima Veneetsia biennaali paviljoni hulka. Kris Lemsalu kutsuti isikunäitusega esinema Berliini juhtivasse kaasaegse kunsti näitusemakjs KW Institute for Contemporary Art 2020 veebruaris. Näitusega kaasnevat kataloogi esitleb Kris Lemsalu 5. detsembril Tallinnas.
"Näituse tagasiside oli positiivne ja Kris Lemsalu teos liigutas paljusid inimesi," kommenteeris näituse komissar Maria Arusoo Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest. "Giudecca on inspireeriv keskkond ning oli põnev olla osa saarele loodavast kunstipiirkonnast Giudecca Art District."
Näitus pälvis rohkelt meediatähelepanu. Juba enne avamist ilmus persoonilugu kunstnikuga maailma ühes suurimas kunstiuudiste portaalis Artnet News, mis biennaali esimestel päevadel valis Eesti paviljoni 10 parima hulka. Eesti paviljonist kirjutas arvustuse mainekas kunstiajakiri Cura. Eesti meedia kajastas põhjalikult paviljoni avamist: otselülitused Giudecca saarelt tegid ETV "Aktuaalne kaamera" ja Kanal 2 "Reporter", avamisel olid kohal Postimehe, Eesti Ekspressi ja Müürilehe ajakirjanikud.
Näituse kataloog valmis koostöös rahvusvahelise kirjastusega Mousse, sinna on kirjutanud tekstid näituse kaasamõtlejad Tamara Luuk ja Andrew Berardini. Raamat annab põhjaliku ülevaate Lemsalu viimaste aastate loomingust ning sisaldab rikkalikku visuaalmaterjali. Teose kujundaja on Aadam Kaarma. Kataloogi esitlus on 5. detsembril, lisainfo tuleb peatselt.
Kris Lemsalu eksponeeris näitusel kaht mahukat installatsiooni, tegeldes üldinimlike teemadega nagu sünd ja surm, mis on Lemsalu loomingut läbiva joonena iseloomustanud ka varem. "Sünd, elu ja surm põimuvad Lemsalu nägemuses üheks võimsaks monumendiks," kirjutas üks näituse kaasamõtlejaid, Los Angelese kunstikriitik Andrew Berardini.
Kris Lemsalu on sündinud 1985. aastal Tallinnas ning elab ja töötab Viinis ja Tallinnas. Ta loob erinevaid meediumeid ja ootamatuid materjale kombineerivaid skulptuure, installatsioone ja performance'eid. Viimasel ajal on Kris Lemsalu osalenud näitustel Londonis Goldsmiths CCAs (2018), Secessionis Viinis (2018), Performa 17 biennaalil New Yorgis (2017), DRAFi performance'ite õhtul Londonis (2017), Bunshitu galeriis Tokyos (2015), Ferdinand Bauman galeriis Prahas (2015). Lemsalu esindavad galeriid Temnikova & Kasela Tallinnas ja Koppe Astner Glasgow's. Kris Lemsalu loomingut on tunnustatud 2018. aasta riikliku kultuuripreemiaga ja presidendi noore kultuuritegelase preemiaga, ta on olnud üks kunstnikupalga saajatest.
Alates 2013. aastast on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koos ülikoolide ja Erasmus+ programmiga korraldanud tudengitele praktikat Eesti paviljonis. Seitsme kuu jooksul tutvustasid ja valvasid näitust üliõpilased: Brigit Arop, Anna Kaarma, Helena Grethel Kask, Laura Elisabeth Konsand, Johanna Jolen Kuzmenko, Anastassia Langinen, Sille Luiga, Keiu Maasik, Magdaleena Maasik, Mart Piirimees, Liisu Ristal, Grete Tiigiste, Bruno Quast.
Eesti osalust Veneetsia rahvusvahelisel kunstibiennaalil korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kultuuriministeeriumi toel, samuti on alates 2013. aastast paviljoni toetanud advokaadibüroo COBALT. Eesti paviljoni projekti 2019. aastal toetasid veel Eesti Kultuurkapital, DSV Transport, Outset Estonia, Silber Auto, Eesti Kunstnike Liit, Elusia, Bekker, Leffe, Moe. KKEK tänab Kris Lemsalu galeriisid, Temnikova & Kasela galeriid ja Koppe Astner galeriid igakülgse toetuse eest.
1895. aastast peetav Veneetsia biennaal on vanim ja suurim rahvusvaheline kunstifoorum. Eesti osaleb oma paviljoniga Veneetsias 1997. aastast.
### Response:
Eesti näitust Veneetsia kunstibiennaalil külastas 30 000 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaadil on muusika, mis salvestati elavas esituses 2019. aasta maikuus kolmel kontserdil Tallinnas, Tartus ja Pärnus koos üle-eestilise noorte sümfooniaorkestriga.
Plaadil on kokku 14 lugu, mis kõik pärinevad bändi eelnevatelt albumitelt. Arranžeeringud on teinud hinnatud Eesti heliloojad ja muusikud Tauno Aints, Tõnis Kõrvits, Tõnu Kõrvits, Rasmus Puur ning Arno Tamm.
Ansambli jaoks on tõeline rõõm ja privileeg, et just nende inimestega koostööd sai teha. "Kontsertide andmine sümfooniaorkestriga oli küll juba meie ammune unistus, kuid me olime ikkagi tõeliselt pahviks löödud sellest, kui võimsad ja emotsionaalsed uued helipildid meie lugudele juurde lisandusid," räägib esitatud muusikast ansmbli solist Eeva Talsi.
Plaadi saamislugu algas juba 2018. aastal, mil Curly Strings paluti esinema Saksamaa suurimale folkfestivalile Rudolstadt koos sealse kohaliku sümfooniaorkestriga. Kontsert pea 5000 inimese ees andis bändile tugeva tõuke selleks, et leida ka moodus kava kodumaise publikuni tuua. 2019. aasta kevadel toimusid esitused Estonia kontserdisaalis, Pärnu kontserdimajas ning Vanemuise kontserdimajas. Nendelt kontsertidelt valitud palad jõudsidki ilmuvale CD-le "Sümfooniline Curly Strings". | Curly Strings avaldablive-albumi "Sümfooniline Curly Strings" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaadil on muusika, mis salvestati elavas esituses 2019. aasta maikuus kolmel kontserdil Tallinnas, Tartus ja Pärnus koos üle-eestilise noorte sümfooniaorkestriga.
Plaadil on kokku 14 lugu, mis kõik pärinevad bändi eelnevatelt albumitelt. Arranžeeringud on teinud hinnatud Eesti heliloojad ja muusikud Tauno Aints, Tõnis Kõrvits, Tõnu Kõrvits, Rasmus Puur ning Arno Tamm.
Ansambli jaoks on tõeline rõõm ja privileeg, et just nende inimestega koostööd sai teha. "Kontsertide andmine sümfooniaorkestriga oli küll juba meie ammune unistus, kuid me olime ikkagi tõeliselt pahviks löödud sellest, kui võimsad ja emotsionaalsed uued helipildid meie lugudele juurde lisandusid," räägib esitatud muusikast ansmbli solist Eeva Talsi.
Plaadi saamislugu algas juba 2018. aastal, mil Curly Strings paluti esinema Saksamaa suurimale folkfestivalile Rudolstadt koos sealse kohaliku sümfooniaorkestriga. Kontsert pea 5000 inimese ees andis bändile tugeva tõuke selleks, et leida ka moodus kava kodumaise publikuni tuua. 2019. aasta kevadel toimusid esitused Estonia kontserdisaalis, Pärnu kontserdimajas ning Vanemuise kontserdimajas. Nendelt kontsertidelt valitud palad jõudsidki ilmuvale CD-le "Sümfooniline Curly Strings".
### Response:
Curly Strings avaldablive-albumi "Sümfooniline Curly Strings" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE). | Otse kell 14.30: Mart Helme kommenteerib Järviku ja Lemetti ametist vabastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).
### Response:
Otse kell 14.30: Mart Helme kommenteerib Järviku ja Lemetti ametist vabastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Meistrite liiga alagrupiturniirid on veel täies hoos, seal mängiti üheksas voor. Tugevuselt järgmistes sarjades selgusid aga 16 paremat. EHF Cupil loositakse meeskonnad neljapäeval nelja neljasesse alagruppi, EHF Challenge Cupil aga jätkatakse karikasüsteemis ehk kaheksandikfinaalidega.
Dener Jaanimaa: oli meeldiv jälle Kielis mängida ja punkt näpata
Dener Jaanimaa naasis Kieli, kus ta viimati kohaliku THW Kieliga 2016. aastal jõudis Meistrite liiga finaalturniirile. Zaporožje HC Motor andis Saksamaa suurklubile võimsa lahingu ning sai kätte 32:32 (16:17) viigi. Jaanimaa tulistas neljal korral väravale, ent kordagi ei tabanud.
"Oli meeldiv Kielis jälle mängida ja veelgi meeldivam näpata siit üks punkt. Võitlesime täna lõpuni ja kindlasti teenisime selle punkti. Kielil puudusid küll mitmed mängijad vigastuste tõttu, aga tegime väga hea esituse. Võinuksime võitagi, ent lõpus jäi natuke jõust puudu," kommenteeris Jaanimaa Motori kodulehele.
Viigi tegid võõrsil ka Andris Celminš ja Velenje RK Gorenje, mängides Põhja-Makedoonia klubi Skopje RK Metalurgiga 23:23 (13:10), kuid jõudis EHF Cupi alagrupiturniirile koondtulemusega 47:42. Eestlane kätt valgeks ei saanud, aga viskas kolmapäeval ühe värava koduliigas Gorenje 29:25 (16:11) võidumängus MRD Dobova üle.
Martin Grištšuki arvele jäi üks tabamus, kui Praha HC Dukla alistas EHF Challenge Cupi kolmandas ringis bosnialaste RK Gracanica 21:20 (12:6) ning pääses 16 hulka koondtulemusega 47:41. Samas sarjas jäid Kristo Voika ja Nove Veseli TJ Sokol teist korda napilt, 25:27 (11:12) alla Luksemburgi klubile Differdange'i Red Boys ning langesid tulemusega 46:49. Voika viskas kaks väravat.
Mõlemad eestlased olid võistlustules ka Tšehhimaa kõrgliigas. Reedel 29-aastaseks saanud Voika arvele jäi kolm tabamust, ent Sokol leppis 26:26 (13:13) viigiga Zubri HC ROBE vastu. Grištšuk väravaid ei visanud, kui Dukla alistas Brno SHC Malomerice 37:24 (20:10). Liigatabelis on Dukla 16 punktiga kolmandal ja Sokol 15 silmaga viiendal kohal.
Eestlaste vastasseisust Rootsis väljus võitjana Hendrik Varul
Saksamaa 2. Bundesligas jätkus eestlaste klubide kaotustejada, tõsi eelmisel nädalal kohtuti esinelikusse kuuluvate tiimidega. HSG Krefeld sai viienda, TV Emsdetten neljanda kaotuse järjest ning 13 vooru järel paiknetakse tabeli kahel alumisel astmel. Emsdettenil on kaheksa ja Krefeldil kaks punkti.
Kolmapäeval jäi Krefeld võõrsil 22:34 (13:18) alla ASV Hamm-Westfalenile, Karl Roosna viskas ühe värava ja andis ühe resultatiivse söödu. Pühapäeval kaotas Emsdetten samuti võõrsil ThSV Eisenachile 24:31 (15:16), Karl Toom tabas samuti korra, aga andis neli väravani viinud söötu.
Tugevuselt neljandas liigas, Oberliga Nordsee grupis jätkasid võidukalt Rasmus Ots ja SG VTB/Altjührden. Kodusaalis alistati enne kohtumist vaid ühe silma võrra tagapool paiknenud HC Bremen 31:24 (15:9). Üheksa vooru järel on Otsa koduklubi liigas 14 punktiga kolmandal kohal, liidrist kaks silma maas.
Rumeenia meistriliigas said võidulisa Martin Johannson – kes viskas ühe värava – ja Bukaresti Steaua, kui 33:28 (14:12) mängiti üle CSM Vaslui ning tõusti 22 punktiga kolmandaks. Hollandi kõrgliigas jäi Jesper Bruno Bramanis pöidlavigastusega eemale ja HV KRAS/Volendam kaotas Beeki Anytime Fitness/BFC-le 23:27.
Soomes aitas Sten Toomla kolme väravaga Helsingi IFK 35:29 (14:16) koduvõidule Pargas IF-i üle. Ott Variku arvele jäi kolm ja Sten Maasalule kaks tabamust, kuid Siuntio IF valitseva meistri Riihimäe Cocksi käest punkte ei näpsanud, vaid kaotas võõrsil 21:32 (11:17).
Rootsi esiliigas peeti eestlaste omavaheline lahing, kus nii Armi Pärt kui Hendrik Varul viskasid kolm väravat, aga viimane väljus Hammarby IF – HIF Karlskrona vastasseisust 34:30 (16:14) võitjana. Prantsusmaa esiliigas tabas Jürgen Rooba viis korda, ent Nice'i Cavigal Handball kaotas Strasbourg'i Eurometropole'ile 23:30 (14:17). | Käsipallileegion: Celminš ja Grištšuk jõudsid eurosarjas 16 hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Meistrite liiga alagrupiturniirid on veel täies hoos, seal mängiti üheksas voor. Tugevuselt järgmistes sarjades selgusid aga 16 paremat. EHF Cupil loositakse meeskonnad neljapäeval nelja neljasesse alagruppi, EHF Challenge Cupil aga jätkatakse karikasüsteemis ehk kaheksandikfinaalidega.
Dener Jaanimaa: oli meeldiv jälle Kielis mängida ja punkt näpata
Dener Jaanimaa naasis Kieli, kus ta viimati kohaliku THW Kieliga 2016. aastal jõudis Meistrite liiga finaalturniirile. Zaporožje HC Motor andis Saksamaa suurklubile võimsa lahingu ning sai kätte 32:32 (16:17) viigi. Jaanimaa tulistas neljal korral väravale, ent kordagi ei tabanud.
"Oli meeldiv Kielis jälle mängida ja veelgi meeldivam näpata siit üks punkt. Võitlesime täna lõpuni ja kindlasti teenisime selle punkti. Kielil puudusid küll mitmed mängijad vigastuste tõttu, aga tegime väga hea esituse. Võinuksime võitagi, ent lõpus jäi natuke jõust puudu," kommenteeris Jaanimaa Motori kodulehele.
Viigi tegid võõrsil ka Andris Celminš ja Velenje RK Gorenje, mängides Põhja-Makedoonia klubi Skopje RK Metalurgiga 23:23 (13:10), kuid jõudis EHF Cupi alagrupiturniirile koondtulemusega 47:42. Eestlane kätt valgeks ei saanud, aga viskas kolmapäeval ühe värava koduliigas Gorenje 29:25 (16:11) võidumängus MRD Dobova üle.
Martin Grištšuki arvele jäi üks tabamus, kui Praha HC Dukla alistas EHF Challenge Cupi kolmandas ringis bosnialaste RK Gracanica 21:20 (12:6) ning pääses 16 hulka koondtulemusega 47:41. Samas sarjas jäid Kristo Voika ja Nove Veseli TJ Sokol teist korda napilt, 25:27 (11:12) alla Luksemburgi klubile Differdange'i Red Boys ning langesid tulemusega 46:49. Voika viskas kaks väravat.
Mõlemad eestlased olid võistlustules ka Tšehhimaa kõrgliigas. Reedel 29-aastaseks saanud Voika arvele jäi kolm tabamust, ent Sokol leppis 26:26 (13:13) viigiga Zubri HC ROBE vastu. Grištšuk väravaid ei visanud, kui Dukla alistas Brno SHC Malomerice 37:24 (20:10). Liigatabelis on Dukla 16 punktiga kolmandal ja Sokol 15 silmaga viiendal kohal.
Eestlaste vastasseisust Rootsis väljus võitjana Hendrik Varul
Saksamaa 2. Bundesligas jätkus eestlaste klubide kaotustejada, tõsi eelmisel nädalal kohtuti esinelikusse kuuluvate tiimidega. HSG Krefeld sai viienda, TV Emsdetten neljanda kaotuse järjest ning 13 vooru järel paiknetakse tabeli kahel alumisel astmel. Emsdettenil on kaheksa ja Krefeldil kaks punkti.
Kolmapäeval jäi Krefeld võõrsil 22:34 (13:18) alla ASV Hamm-Westfalenile, Karl Roosna viskas ühe värava ja andis ühe resultatiivse söödu. Pühapäeval kaotas Emsdetten samuti võõrsil ThSV Eisenachile 24:31 (15:16), Karl Toom tabas samuti korra, aga andis neli väravani viinud söötu.
Tugevuselt neljandas liigas, Oberliga Nordsee grupis jätkasid võidukalt Rasmus Ots ja SG VTB/Altjührden. Kodusaalis alistati enne kohtumist vaid ühe silma võrra tagapool paiknenud HC Bremen 31:24 (15:9). Üheksa vooru järel on Otsa koduklubi liigas 14 punktiga kolmandal kohal, liidrist kaks silma maas.
Rumeenia meistriliigas said võidulisa Martin Johannson – kes viskas ühe värava – ja Bukaresti Steaua, kui 33:28 (14:12) mängiti üle CSM Vaslui ning tõusti 22 punktiga kolmandaks. Hollandi kõrgliigas jäi Jesper Bruno Bramanis pöidlavigastusega eemale ja HV KRAS/Volendam kaotas Beeki Anytime Fitness/BFC-le 23:27.
Soomes aitas Sten Toomla kolme väravaga Helsingi IFK 35:29 (14:16) koduvõidule Pargas IF-i üle. Ott Variku arvele jäi kolm ja Sten Maasalule kaks tabamust, kuid Siuntio IF valitseva meistri Riihimäe Cocksi käest punkte ei näpsanud, vaid kaotas võõrsil 21:32 (11:17).
Rootsi esiliigas peeti eestlaste omavaheline lahing, kus nii Armi Pärt kui Hendrik Varul viskasid kolm väravat, aga viimane väljus Hammarby IF – HIF Karlskrona vastasseisust 34:30 (16:14) võitjana. Prantsusmaa esiliigas tabas Jürgen Rooba viis korda, ent Nice'i Cavigal Handball kaotas Strasbourg'i Eurometropole'ile 23:30 (14:17).
### Response:
Käsipallileegion: Celminš ja Grištšuk jõudsid eurosarjas 16 hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn Film Wonderlandi idee taga on mitmed Eesti filmitootjad, kes on taolise stuudiokompleksi rajamist oodanud juba aastaid.
Allfilmi produtsent Ivo Felt märkis, et neile jaoks on filmilinnak oluline kahel põhjusel. "Üks on see, et Eesti filmitegija saab lõpuks ometi filmistuudios uuesti mõtlema hakata – luua maailma, mis on olemas ainult tema peas. Seni oleme olnud kinni olemasolevates kohtades ja mugandanud end selle järgi, mis on olemas ning pole harjunud mõtlema."
Teiseks on filmistuudio kohaolu Felti sõnul oluline seepärast, et see on teenusepakkujana oluline element. "Võime filmida linnas, metsas, aga välistellijale on stuudio oluline." Felt loodab, et sel suvel siin filmitud filmi järel tunneb Los Angeles rohkem Eesti kui filmikoha vastu huvi.
Nafta Filmsi produtsent Esko Rips märkis, et nende ootus filmistuudiole algas 4–5 aastat tagasi. "See on alles algus. Töö läheb ju edasi. Meie ootus on see, et filmivaldkonnal ei ole olnud keskpunkti, kuhu koguneda. Me loodame, et see ala loob filmitegijaid juurde, et mõelda lahtisemalt, kuidas seda stuudiot ära kasutada. Oleme väga õnnelikud igal juhul."
Tallinn Film Wonderland tegevjuhi Gren Noormetsa sõnul on valmiv filmilinnak lähiriikide moodsaim ja suurim. Kinnistu kogupindala on 57 000 ja stuudiokompleksi ehitusalune pind umbes 3500 ruutmeetrit. Hoones saab olema kolm stuudiot, mille kogupind on 2900 ruutmeetrit. Suurim neist on 1200-ruutmeetrine ja 14 meetrit kõrge.
Tallinn Film Wonderlandi projekt.
Kui Tallinna linn rajab stuudiote karbid ja vajaliku taristu, siis sisu pannakse kokku filmitootjate tahte järgi ja sinna saab ehitada mida iganes võtete või saadete tegemiseks vaja on.
"Eriliselt kõrged laed võimaldavad mõne projekti raames ehitada kas või 5-korruselise elumaja. Green screen 'i ruumid võimaldavad filmidesse tuua erinevaid fantaasiaelemente. Tühjadesse hallidesse saab ehitada kas džungli või rajada kõrbe. Fantaasial pole piire," kirjeldas Noormets.
"Sellest saab vaieldamatult Läänemere piirkonna suurim stuudiokompleks, kuhu on plaanis koondada erinevad kohalikud audiovisuaalseid teenuseid pakkuvad ettevõtted. Lisaks on filmilinnak avatud ka tavakülastajatele, kus saab korraldada erinevaid korporatiivüritusi ja vaadata näiteks välikino," selgitas Noormets.
Eesti filmi instituudi juhatuse liikme Edith Sepa sõnul on filmilinnakul suur roll Eesti filmitööstuse arendamisel.
"Tehniliste võimaluste puudumine ei oleks siis enam probleem, kuna Baltikumi suurim stuudiokompleks kõrvaldab kitsaskohad, mis seni on nii kohalikel- kui ka välistootjatel takistanud oma projekte Eestis filmimast," rääkis Sepp.
Tallinn Film Wonderlandi projekt.
Hoolimata olemasolevast tagasimaksesüsteemist (cash rebate) on filmistuudiote kompleks olnud väga oodatud ja oluline müügiargument piirkonda investeeringute meelitamiseks, lisas Sepp.
Filmilinnaku asukoht leiti Põhja-Tallinnas Paljassaares asuval tühermaal, millele oli linnale kuuluv äriühing (AS Tallinna Tööstuspargid) varasemalt välja arendanud ka esialgse arenduskava, mis kattus Tallinn Film Wonderlandi eesmärkidega.
Esimese etapina valmivad Paljassaares aastaks 2022 filmilinnaku kolm stuudiot ja abiruumid koos juurde kuuluva taristuga. Lähima paari aasta jooksul investeerib Tallinna linn AS Tallinna Tööstuspargid kaudu projekti ligi 5 miljonit eurot, eesmärgiga soodustada majanduskasvu ja luua uusi töökohti kultuuri valdkonnas. Järgnevates etappides planeeritakse kinnistule kontoriruumid ning majutuse ja toitlustuse alad. | Felt filmilinnakust: Eesti filmitegija saab lõpuks ometi uuesti mõtlema hakata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn Film Wonderlandi idee taga on mitmed Eesti filmitootjad, kes on taolise stuudiokompleksi rajamist oodanud juba aastaid.
Allfilmi produtsent Ivo Felt märkis, et neile jaoks on filmilinnak oluline kahel põhjusel. "Üks on see, et Eesti filmitegija saab lõpuks ometi filmistuudios uuesti mõtlema hakata – luua maailma, mis on olemas ainult tema peas. Seni oleme olnud kinni olemasolevates kohtades ja mugandanud end selle järgi, mis on olemas ning pole harjunud mõtlema."
Teiseks on filmistuudio kohaolu Felti sõnul oluline seepärast, et see on teenusepakkujana oluline element. "Võime filmida linnas, metsas, aga välistellijale on stuudio oluline." Felt loodab, et sel suvel siin filmitud filmi järel tunneb Los Angeles rohkem Eesti kui filmikoha vastu huvi.
Nafta Filmsi produtsent Esko Rips märkis, et nende ootus filmistuudiole algas 4–5 aastat tagasi. "See on alles algus. Töö läheb ju edasi. Meie ootus on see, et filmivaldkonnal ei ole olnud keskpunkti, kuhu koguneda. Me loodame, et see ala loob filmitegijaid juurde, et mõelda lahtisemalt, kuidas seda stuudiot ära kasutada. Oleme väga õnnelikud igal juhul."
Tallinn Film Wonderland tegevjuhi Gren Noormetsa sõnul on valmiv filmilinnak lähiriikide moodsaim ja suurim. Kinnistu kogupindala on 57 000 ja stuudiokompleksi ehitusalune pind umbes 3500 ruutmeetrit. Hoones saab olema kolm stuudiot, mille kogupind on 2900 ruutmeetrit. Suurim neist on 1200-ruutmeetrine ja 14 meetrit kõrge.
Tallinn Film Wonderlandi projekt.
Kui Tallinna linn rajab stuudiote karbid ja vajaliku taristu, siis sisu pannakse kokku filmitootjate tahte järgi ja sinna saab ehitada mida iganes võtete või saadete tegemiseks vaja on.
"Eriliselt kõrged laed võimaldavad mõne projekti raames ehitada kas või 5-korruselise elumaja. Green screen 'i ruumid võimaldavad filmidesse tuua erinevaid fantaasiaelemente. Tühjadesse hallidesse saab ehitada kas džungli või rajada kõrbe. Fantaasial pole piire," kirjeldas Noormets.
"Sellest saab vaieldamatult Läänemere piirkonna suurim stuudiokompleks, kuhu on plaanis koondada erinevad kohalikud audiovisuaalseid teenuseid pakkuvad ettevõtted. Lisaks on filmilinnak avatud ka tavakülastajatele, kus saab korraldada erinevaid korporatiivüritusi ja vaadata näiteks välikino," selgitas Noormets.
Eesti filmi instituudi juhatuse liikme Edith Sepa sõnul on filmilinnakul suur roll Eesti filmitööstuse arendamisel.
"Tehniliste võimaluste puudumine ei oleks siis enam probleem, kuna Baltikumi suurim stuudiokompleks kõrvaldab kitsaskohad, mis seni on nii kohalikel- kui ka välistootjatel takistanud oma projekte Eestis filmimast," rääkis Sepp.
Tallinn Film Wonderlandi projekt.
Hoolimata olemasolevast tagasimaksesüsteemist (cash rebate) on filmistuudiote kompleks olnud väga oodatud ja oluline müügiargument piirkonda investeeringute meelitamiseks, lisas Sepp.
Filmilinnaku asukoht leiti Põhja-Tallinnas Paljassaares asuval tühermaal, millele oli linnale kuuluv äriühing (AS Tallinna Tööstuspargid) varasemalt välja arendanud ka esialgse arenduskava, mis kattus Tallinn Film Wonderlandi eesmärkidega.
Esimese etapina valmivad Paljassaares aastaks 2022 filmilinnaku kolm stuudiot ja abiruumid koos juurde kuuluva taristuga. Lähima paari aasta jooksul investeerib Tallinna linn AS Tallinna Tööstuspargid kaudu projekti ligi 5 miljonit eurot, eesmärgiga soodustada majanduskasvu ja luua uusi töökohti kultuuri valdkonnas. Järgnevates etappides planeeritakse kinnistule kontoriruumid ning majutuse ja toitlustuse alad.
### Response:
Felt filmilinnakust: Eesti filmitegija saab lõpuks ometi uuesti mõtlema hakata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus vaatas 22. novembril läbi 81-aastase Märt Ringmaa kaitsja Raiko Paasi taotluse tema vangistusest vabastamiseks tema parandamatu haiguse tõttu. Prokuratuur oli vabastamisele vastu, kuna leidis, et ka vanglas võib talle vajalikku ravi osutada.
Kohus teeb lahendi Ringmaa vabastamise või vabastamata jätmise kohta kolmapäeval.
Karistusseadustiku kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva vangi karistuse kandmisest vabastada, kuid arvestab sealjuures tema toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu.
Suvel saatis Viru vangla Ringmaa tema tervisliku seisundi hindamiseks terviseekspertiisi Viru maakohtu määruse alusel. Arstlikku komisjoni taotles Ringmaa ise ja tema advokaat.
Mullu suvel leidis ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium, et Ringmaad ei saa enne tähtaega vanglast vabastada ning selle peamine põhjus on eelkõige temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht.
Ka eelnevalt asja arutanud Viru maakohus leidis, et ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et olenemata oma kõrgest east võib Ringmaa jätkata vabanemisel kuritegude toimepanemist.
Tema ennetähtaegne vabastamine oli kaalumisel ka tänavu sügisel, kuid Viru maakohus jättis ta oktoobri keskel vanglast vabastamata.
Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.
Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.
Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.
Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.
Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.
Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine.
Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.
Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.
Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused. | Prokuratuur ei toeta Ringmaa vanglast vabastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus vaatas 22. novembril läbi 81-aastase Märt Ringmaa kaitsja Raiko Paasi taotluse tema vangistusest vabastamiseks tema parandamatu haiguse tõttu. Prokuratuur oli vabastamisele vastu, kuna leidis, et ka vanglas võib talle vajalikku ravi osutada.
Kohus teeb lahendi Ringmaa vabastamise või vabastamata jätmise kohta kolmapäeval.
Karistusseadustiku kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva vangi karistuse kandmisest vabastada, kuid arvestab sealjuures tema toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu.
Suvel saatis Viru vangla Ringmaa tema tervisliku seisundi hindamiseks terviseekspertiisi Viru maakohtu määruse alusel. Arstlikku komisjoni taotles Ringmaa ise ja tema advokaat.
Mullu suvel leidis ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium, et Ringmaad ei saa enne tähtaega vanglast vabastada ning selle peamine põhjus on eelkõige temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht.
Ka eelnevalt asja arutanud Viru maakohus leidis, et ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et olenemata oma kõrgest east võib Ringmaa jätkata vabanemisel kuritegude toimepanemist.
Tema ennetähtaegne vabastamine oli kaalumisel ka tänavu sügisel, kuid Viru maakohus jättis ta oktoobri keskel vanglast vabastamata.
Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.
Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.
Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.
Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.
Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.
Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine.
Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.
Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.
Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.
### Response:
Prokuratuur ei toeta Ringmaa vanglast vabastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (KE) ütles pärast hommikust koalitsiooni töörühma kohtumist, et kolme fraktsiooni vahel on ühisosa leitav, kuid milline see on, on veel vara öelda.
"Meil läheb selle vormistamisega veel aega, aga suure tõenäosusega päädib see sellega, et anname sisse seadusemuudatuse. Kõigil on suur soov hakata apteegireformi muutma, aga mis kujul ja mismoodi, annavad lähitunnid, lähipäevad, lähinädalad selgust," kommenteeris Mölder ERR-ile.
Proviisorid ja sotsiaalministeerium on avaldanud toetust apteegireformi elluviimisele kavandatud kujul ehk proviisoriapteekidele, nii nagu kehtiv ravimiseadus alates järgmise aasta 1. aprillist ette näeb, valitsuskoalitsioon on aga liikumas vastupidises suunas ehk lähemale ravimite hulgimüüjate ja praeguste apteegikettide omanike soovidele lasta turg vabaks ehk senised hulgimüüjatest omanikud saaksid ka edaspidi apteeke omada.
"Mulle tundub, et tööversioonina on sündimas igasugu piirangute äravõtmine, aga mis kujul see lõplikult olema saab, on väga raske öelda. Meie ootus ja lootus oli väheke see, et praegused apteegipidajad ja proviisorid lepivad midagi omavahel kokku, aga nagu nägime, siis nad ei suutnud kokkuleppele jõuda. Nüüd ongi kätte jõudnud see tähtis koht, kus poliitikud püüavad kokkuleppele jõuda," selgitas Mölder.
Mölder kinnitas, et eri osapooltega toimuvad kohtumised ja arupidamised iga päev, ent kuna praegu on riigikogus istungitevaba nädal, siis põhjapanevatg otsust, nagu komisjoni esimees sõnastas, on tõenäoliselt oodata järgmisel nädalal. | Koalitsioon on otsustanud: ravimiseadus võetakse igal juhul uuesti lahti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (KE) ütles pärast hommikust koalitsiooni töörühma kohtumist, et kolme fraktsiooni vahel on ühisosa leitav, kuid milline see on, on veel vara öelda.
"Meil läheb selle vormistamisega veel aega, aga suure tõenäosusega päädib see sellega, et anname sisse seadusemuudatuse. Kõigil on suur soov hakata apteegireformi muutma, aga mis kujul ja mismoodi, annavad lähitunnid, lähipäevad, lähinädalad selgust," kommenteeris Mölder ERR-ile.
Proviisorid ja sotsiaalministeerium on avaldanud toetust apteegireformi elluviimisele kavandatud kujul ehk proviisoriapteekidele, nii nagu kehtiv ravimiseadus alates järgmise aasta 1. aprillist ette näeb, valitsuskoalitsioon on aga liikumas vastupidises suunas ehk lähemale ravimite hulgimüüjate ja praeguste apteegikettide omanike soovidele lasta turg vabaks ehk senised hulgimüüjatest omanikud saaksid ka edaspidi apteeke omada.
"Mulle tundub, et tööversioonina on sündimas igasugu piirangute äravõtmine, aga mis kujul see lõplikult olema saab, on väga raske öelda. Meie ootus ja lootus oli väheke see, et praegused apteegipidajad ja proviisorid lepivad midagi omavahel kokku, aga nagu nägime, siis nad ei suutnud kokkuleppele jõuda. Nüüd ongi kätte jõudnud see tähtis koht, kus poliitikud püüavad kokkuleppele jõuda," selgitas Mölder.
Mölder kinnitas, et eri osapooltega toimuvad kohtumised ja arupidamised iga päev, ent kuna praegu on riigikogus istungitevaba nädal, siis põhjapanevatg otsust, nagu komisjoni esimees sõnastas, on tõenäoliselt oodata järgmisel nädalal.
### Response:
Koalitsioon on otsustanud: ravimiseadus võetakse igal juhul uuesti lahti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi klubi Energy Standardi eest võistlev Zirk ujus teisel võistluspäeval 400 m vabaltujumise uueks Eesti rekordiks 3.43,09, mis andis talle viienda koha. Esikoha sai norralane Henrik Christiansen ajaga 3.40,14.
Veel tegi Zirk pühapäeval kaasa 200 m liblikujumises, kus sai ajaga 1.54,45 viienda koha.
Avapäeval tegi Zirk 100 m liblikujumises enda viimase kahe aasta parima soorituse, ujudes ajaga 51,61. "See aeg märgib Eesti läbi aegade viiendat tulemust ja uut hooaja tippmarki," teatas Zirk sotsiaalmeedias.
Esikoha sai selles ujumises Zirgi treeningukaaslane, olümpiavõitja Chad le Clos ajaga 49,34.
Teise alana oli Zirgil kavas 200 m seliliujumine, kus ta jäi ajaga 1.59,52 viimaseks ehk kaheksandaks. "Ujudes maailmameistri Jevgeni Rõlovi kõrval saavutasin kaheksanda koha ajaga 1.59,52, mis polnud kindlasti see, mida ma ootasin," tõdes Zirk. "Aeg oli ligi 1,5 sekundi võrra aeglasem kui see oli Napoli etapil."
Lisaks osales Zirk 4x100 m kombineeritud teateujumises, kus Energy Standard oli neljas. "Minu vaheaeg oli natuke aeglasem kui individuaalses ujumises, aga tiimiga vormistasime neljanda koha. Energy Standardi A-koosseis sai samal alal esimese koha, seega teenisime head punktid tiimile üldseisu silmas pidades," kirjutas Zirk.
Rahvusvaheline ujumisliiga ehk ISL koosneb kuuest tavaetapist, hooaja lõpetab finaaletapp Las Vegases. Igal etapil on kavas 37 võistlust ja võistleb neli võistkonda kaheksast. Kaks etappi on derbid, millest üks on ainult Ameerika tiimidele ja üks ainult Euroopa tiimidele. Ülejäänud etappidel on võistlustules kaks Ameerika ja kaks Euroopa tiimi.
Londoni etapil sai Energy Standard klubide arvestuses 467,5 punktiga esikoha. Individuaalselt oli Londonis parim Zirgi treeningukaaslane le Clos, Zirk oli 49.
20. ja 21. detsembril Las Vegases peetavale finaaletapile pääsesid Euroopast Energy Standard ja London Roar ning USA-st Cali Condors ja LA Current. | Kregor Zirk ujus Londonis Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi klubi Energy Standardi eest võistlev Zirk ujus teisel võistluspäeval 400 m vabaltujumise uueks Eesti rekordiks 3.43,09, mis andis talle viienda koha. Esikoha sai norralane Henrik Christiansen ajaga 3.40,14.
Veel tegi Zirk pühapäeval kaasa 200 m liblikujumises, kus sai ajaga 1.54,45 viienda koha.
Avapäeval tegi Zirk 100 m liblikujumises enda viimase kahe aasta parima soorituse, ujudes ajaga 51,61. "See aeg märgib Eesti läbi aegade viiendat tulemust ja uut hooaja tippmarki," teatas Zirk sotsiaalmeedias.
Esikoha sai selles ujumises Zirgi treeningukaaslane, olümpiavõitja Chad le Clos ajaga 49,34.
Teise alana oli Zirgil kavas 200 m seliliujumine, kus ta jäi ajaga 1.59,52 viimaseks ehk kaheksandaks. "Ujudes maailmameistri Jevgeni Rõlovi kõrval saavutasin kaheksanda koha ajaga 1.59,52, mis polnud kindlasti see, mida ma ootasin," tõdes Zirk. "Aeg oli ligi 1,5 sekundi võrra aeglasem kui see oli Napoli etapil."
Lisaks osales Zirk 4x100 m kombineeritud teateujumises, kus Energy Standard oli neljas. "Minu vaheaeg oli natuke aeglasem kui individuaalses ujumises, aga tiimiga vormistasime neljanda koha. Energy Standardi A-koosseis sai samal alal esimese koha, seega teenisime head punktid tiimile üldseisu silmas pidades," kirjutas Zirk.
Rahvusvaheline ujumisliiga ehk ISL koosneb kuuest tavaetapist, hooaja lõpetab finaaletapp Las Vegases. Igal etapil on kavas 37 võistlust ja võistleb neli võistkonda kaheksast. Kaks etappi on derbid, millest üks on ainult Ameerika tiimidele ja üks ainult Euroopa tiimidele. Ülejäänud etappidel on võistlustules kaks Ameerika ja kaks Euroopa tiimi.
Londoni etapil sai Energy Standard klubide arvestuses 467,5 punktiga esikoha. Individuaalselt oli Londonis parim Zirgi treeningukaaslane le Clos, Zirk oli 49.
20. ja 21. detsembril Las Vegases peetavale finaaletapile pääsesid Euroopast Energy Standard ja London Roar ning USA-st Cali Condors ja LA Current.
### Response:
Kregor Zirk ujus Londonis Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et maaeluministeeriumi kantsleri ametist vabastamine näitab, et valitsus karistab neid, kes on ausad, seaduskuulekad ja teevad oma tööd südametunnistusega.
"Peaminister ise tellis riigisekretärilt raporti, mis kinnitas, et kantsler Lemetti rääkis tõtt. Ometi saab tõe eest seisnud riigiteenistuja tänase valitsuse otsusega karistada veel enne, kui ametist on kõrvaldatud korruptsiooniskandaali sattunud minister Järvik," lausus Kallas.
"Mitmete rikkumiste eest lahkuma sunnitud Mart Järvikule kingib valitsus poliitilise kokkuleppe tulemusena veel üle 30 000 euro preemiaraha olukorras, kus kõikjalt mujalt otsitakse kärpekohti," lisas ta.
"Eriti häbiväärne on asjaolu, et tõerääkijast tehakse poliitiline kaup selleks, et hoida EKRE valitsuses ja püsida ise võimul," ütles Kallas veel.
Kallase sõnul saadab kantsler Lemetti vabastamine hirmutava signaali teistele riigiteenistujatele - kui sa lähed riigivargusest teatama, siis sa kaotad töö. "EKRE-l on tänasest Keskerakonna ja Isamaa poliitiline katus, et rünnata veelgi tugevamalt õigusriiki ja ausa valitsemise põhimõtteid."
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare hinnangul näitab maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti vallandamine seda, et valitsus on asunud EKRE taktikepi all Eesti ametnikkonda poliitiliselt survestama.
"Kantsleri tagandanud Jüri Ratase valitsus saatis signaali Eesti ametnikkonnale: kui te näete hämaraid ja ebaseaduslikke tegusid, siis olge vait. Muidu lendavad teie pead. See otsus tähistab ametnike suurkorvistamise ja politiseerimise algust," ütles Saar.
"Kahjuks jätkab peaminister Ratas sedasama rida, mis algas EKRE valitsusse laskmisega: Eesti aina kaugeneb senisest väärtusruumist ja ka õigusriigist," lisas ta.
Ühtlasi näitas EKRE diktaadile allunud Jüri Ratas Saare sõnul taaskord, et talle on peaministritool armsam põhimõtetest.
Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE). | Opositsioon mõistab Lemetti vallandamise hukka: algab ametnike suukorvistamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et maaeluministeeriumi kantsleri ametist vabastamine näitab, et valitsus karistab neid, kes on ausad, seaduskuulekad ja teevad oma tööd südametunnistusega.
"Peaminister ise tellis riigisekretärilt raporti, mis kinnitas, et kantsler Lemetti rääkis tõtt. Ometi saab tõe eest seisnud riigiteenistuja tänase valitsuse otsusega karistada veel enne, kui ametist on kõrvaldatud korruptsiooniskandaali sattunud minister Järvik," lausus Kallas.
"Mitmete rikkumiste eest lahkuma sunnitud Mart Järvikule kingib valitsus poliitilise kokkuleppe tulemusena veel üle 30 000 euro preemiaraha olukorras, kus kõikjalt mujalt otsitakse kärpekohti," lisas ta.
"Eriti häbiväärne on asjaolu, et tõerääkijast tehakse poliitiline kaup selleks, et hoida EKRE valitsuses ja püsida ise võimul," ütles Kallas veel.
Kallase sõnul saadab kantsler Lemetti vabastamine hirmutava signaali teistele riigiteenistujatele - kui sa lähed riigivargusest teatama, siis sa kaotad töö. "EKRE-l on tänasest Keskerakonna ja Isamaa poliitiline katus, et rünnata veelgi tugevamalt õigusriiki ja ausa valitsemise põhimõtteid."
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare hinnangul näitab maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti vallandamine seda, et valitsus on asunud EKRE taktikepi all Eesti ametnikkonda poliitiliselt survestama.
"Kantsleri tagandanud Jüri Ratase valitsus saatis signaali Eesti ametnikkonnale: kui te näete hämaraid ja ebaseaduslikke tegusid, siis olge vait. Muidu lendavad teie pead. See otsus tähistab ametnike suurkorvistamise ja politiseerimise algust," ütles Saar.
"Kahjuks jätkab peaminister Ratas sedasama rida, mis algas EKRE valitsusse laskmisega: Eesti aina kaugeneb senisest väärtusruumist ja ka õigusriigist," lisas ta.
Ühtlasi näitas EKRE diktaadile allunud Jüri Ratas Saare sõnul taaskord, et talle on peaministritool armsam põhimõtetest.
Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).
### Response:
Opositsioon mõistab Lemetti vallandamise hukka: algab ametnike suukorvistamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hambaravi osutatakse tänapäeval Eestis valdavalt eraettevõtluse vormis. Ettevõtja loob ettevõtte ja arvestab teenuseid planeerides, kes on tema sihtgrupp, kuidas teda kõnetada, milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda ning kuidas see kattub investeeringute- ja tasuvusplaaniga.
On elementaarne, et meie turul on nii kõrgema sissetulekuga kui ka keskmise ja sellest madalama rahaliste võimalustega patsientidele mõeldes loodud hambaravikliinikuid. Hambaravis on analoogselt teiste erialadega kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik sisseseade.
Trendika sisseseade puhul teenuse kvaliteet patsiendi jaoks enam märkimisväärselt paremaks ei muutu. Valiku selle osas, kuidas ja mida teha, teeb ettevõtja ehk hambakliiniku omanik. Eestis on selleks sageli hambaarst ise.
Nagu ka finantsteenuse puhul, ei tohi hambaraviteenust reklaamides enam klienti mõjutada, esitades talle tegutsemisele kutsuvaid pakkumisi. Patsient või klient peab ettevõtte reklaami nähes ise järeldusele jõudma, et tegu on talle huvipakkuva teenusega, mida ta tarbida soovib.
Nüüd on Terviseamet regulatsiooni järgimist tihedamalt kontrollima hakanud ja seega on partnerlus haigekassaga hambaraviteenuse osutaja valimisel saanud patsiendi jaoks oluliseks argumendiks. Kirjeldatud olukord on tagajalgadele ajanud hambakliinikud, mis on positsioneeritud heal majanduslikul järjel olevale patsiendile, kes kliiniku eeldusel hambaravihüvitist ei vaja.
Haigekassa ja sotsiaalministeerium on üles ehitanud hambaravihüvitise süsteemi selleks, et ajendada patsienti tegema esimest sammu oma suutervise parendamisel. Reeglina saab esimese visiidi puhul kasutatud ka hambaravihüvitis ning järgnev ravi on juba hambakliiniku hinnakirja alusel. Sellega, et haigekassa hambaraviteenuste piirhinnad kvaliteetse teenuse osutamiseks liiga madalad oleksid, ma kindlasti ei nõustu.
Patsiendi jaoks on usaldusväärne see hambakliinik, millel on riigi esindaja ehk haigekassaga lepinguline suhe. Teadvustasime oma ettevõtet luues, et haigekassa lepingupartneriks olemine on patsiendile oluline usaldusgarantii ning hüvitise kasutamine ka kliiniku jaoks võimalus, mitte ohverdus.
"Kui hambakliiniku tavahinnakiri on oluliselt kõrgem haigekassa piirhindadest, võibki turunduskuluks nimetada ka esimest visiiti."
On loogiline, et ettevõtja planeerib teatud summa ka oma turunduskuludeks ja arvestab, milline on nii-öelda ühe patsiendi sissetoomise kulu. Kui hambakliiniku tavahinnakiri on oluliselt kõrgem haigekassa piirhindadest, võibki turunduskuluks nimetada ka esimest visiiti, mis tehakse patsiendile haigekassa piirhindadega.
Hambakliinikud, mis püüavad jätta avalikkusele muljet, nagu oleks haigekassa piirhinnad liiga madalad, et kliinikud saaksid nendega töötada, võimendavad hambaraviteenuse kallist kuvandit ning päris kindlasti ei aita see kaasa hambaraviteenuse tarbimise tõstmisele. Aga just sellega peaksid hambakliinikud ning hambaarstid tegelema.
Hüvitise kasutamine
Patsiendi jaoks on hambaravihüvitise kasutamine väga mugav - enam ei pea ta ise haigekassasse arveid esitama ning hüvitise laekumist ootama. Hüvitise summa võetakse teenuse tarbimisel arvest maha ning haigekassaga suhtleb hüvitise osas kliinik.
Samuti on aruandlus mugav hambakliiniku jaoks, kuna kogu statistika esitatakse haigekassale juba jooksvalt arveid väljastades ja mingit lisatööd sellega ei kaasne.
Täiskasvanute hambaravihüvitise ning proteesihüvitise vahendamiseks on hambakliinikul tarvis esitada avaldus, sõlmida leping ning hambaarstidel õppida ära süsteem, kuidas ja milliste teenuste eest haigekassale teenusarveid esitada. Kõik see võtab aega alla nädala.
Väita, nagu oleks riik jätnud osa patsiente sihilikult hambaravihüvitise saamisest ilma, on ekslik. Tegelikkuses on see ikkagi hambakliiniku otsus.
Patsiendid on hinnateadlikumad
Praegusel kujul hambaravihüvitise süsteem on olnud kasutusel 2017. aasta 1. juulist ning tänaseks on patsiendid sellest juba päris teadlikud ja süsteem ennast õigustanud. Suurenenud konkurentsisituatsioonis ning vähenenud reklaamivõimaluste juures otsustavad paljud patsiendid minna kliinikusse, mis pakub hambaravihüvitist.
Lisaks hinnatundlikele patsientidele teevad seda ka inimesed, kes leiavad, et kui nad tasuvad sotsiaalmaksu, siis see hüvitis ongi neile kasutamiseks loodud.
Kuuleme igapäevaselt oma patsientidelt, et neil on küll aastaid olnud väga hea arst, kes paraku on otsustanud hambaravihüvitist mitte vahendada ning see on ka ajend hambakliiniku vahetamiseks. Samal ajal vahetatakse hambaarsti ka asukohamuutuse, mugavuse ning ka selle tõttu, et pole tekkinud piisavalt tugevat usaldust hambaarsti ja patsiendi vahel.
Just usaldus on see, millele hambaraviteenuse tarbimine lõpuks taandub – patsiendi jaoks ei ole oluline viimase peal tehnika või kulukad sisekujundusdetailid, kõige olulisem on, et ta tunneb end arsti visiidil turvaliselt.
Patsient ootab, et nii arst kui ka kliinik jätaksid usaldusväärse mulje, et ta tunneks end peale visiiti hästi, saaks aru, et tema tarbitud teenus oli kvaliteetne, selle eest esitatud arve õiglane ning ta oli heades kätes.
Viimsi Hambakliinikus oli nii 2018. kui ka 2019. aastal 48 protsenti patsientidele esitatud arvetest haigekassa hüvitisega seotud. See number on väga kõnekas.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Jaanika Lauk: hambaravihüvitise vahendamise üle otsustab kliinik, mitte riik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hambaravi osutatakse tänapäeval Eestis valdavalt eraettevõtluse vormis. Ettevõtja loob ettevõtte ja arvestab teenuseid planeerides, kes on tema sihtgrupp, kuidas teda kõnetada, milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda ning kuidas see kattub investeeringute- ja tasuvusplaaniga.
On elementaarne, et meie turul on nii kõrgema sissetulekuga kui ka keskmise ja sellest madalama rahaliste võimalustega patsientidele mõeldes loodud hambaravikliinikuid. Hambaravis on analoogselt teiste erialadega kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik sisseseade.
Trendika sisseseade puhul teenuse kvaliteet patsiendi jaoks enam märkimisväärselt paremaks ei muutu. Valiku selle osas, kuidas ja mida teha, teeb ettevõtja ehk hambakliiniku omanik. Eestis on selleks sageli hambaarst ise.
Nagu ka finantsteenuse puhul, ei tohi hambaraviteenust reklaamides enam klienti mõjutada, esitades talle tegutsemisele kutsuvaid pakkumisi. Patsient või klient peab ettevõtte reklaami nähes ise järeldusele jõudma, et tegu on talle huvipakkuva teenusega, mida ta tarbida soovib.
Nüüd on Terviseamet regulatsiooni järgimist tihedamalt kontrollima hakanud ja seega on partnerlus haigekassaga hambaraviteenuse osutaja valimisel saanud patsiendi jaoks oluliseks argumendiks. Kirjeldatud olukord on tagajalgadele ajanud hambakliinikud, mis on positsioneeritud heal majanduslikul järjel olevale patsiendile, kes kliiniku eeldusel hambaravihüvitist ei vaja.
Haigekassa ja sotsiaalministeerium on üles ehitanud hambaravihüvitise süsteemi selleks, et ajendada patsienti tegema esimest sammu oma suutervise parendamisel. Reeglina saab esimese visiidi puhul kasutatud ka hambaravihüvitis ning järgnev ravi on juba hambakliiniku hinnakirja alusel. Sellega, et haigekassa hambaraviteenuste piirhinnad kvaliteetse teenuse osutamiseks liiga madalad oleksid, ma kindlasti ei nõustu.
Patsiendi jaoks on usaldusväärne see hambakliinik, millel on riigi esindaja ehk haigekassaga lepinguline suhe. Teadvustasime oma ettevõtet luues, et haigekassa lepingupartneriks olemine on patsiendile oluline usaldusgarantii ning hüvitise kasutamine ka kliiniku jaoks võimalus, mitte ohverdus.
"Kui hambakliiniku tavahinnakiri on oluliselt kõrgem haigekassa piirhindadest, võibki turunduskuluks nimetada ka esimest visiiti."
On loogiline, et ettevõtja planeerib teatud summa ka oma turunduskuludeks ja arvestab, milline on nii-öelda ühe patsiendi sissetoomise kulu. Kui hambakliiniku tavahinnakiri on oluliselt kõrgem haigekassa piirhindadest, võibki turunduskuluks nimetada ka esimest visiiti, mis tehakse patsiendile haigekassa piirhindadega.
Hambakliinikud, mis püüavad jätta avalikkusele muljet, nagu oleks haigekassa piirhinnad liiga madalad, et kliinikud saaksid nendega töötada, võimendavad hambaraviteenuse kallist kuvandit ning päris kindlasti ei aita see kaasa hambaraviteenuse tarbimise tõstmisele. Aga just sellega peaksid hambakliinikud ning hambaarstid tegelema.
Hüvitise kasutamine
Patsiendi jaoks on hambaravihüvitise kasutamine väga mugav - enam ei pea ta ise haigekassasse arveid esitama ning hüvitise laekumist ootama. Hüvitise summa võetakse teenuse tarbimisel arvest maha ning haigekassaga suhtleb hüvitise osas kliinik.
Samuti on aruandlus mugav hambakliiniku jaoks, kuna kogu statistika esitatakse haigekassale juba jooksvalt arveid väljastades ja mingit lisatööd sellega ei kaasne.
Täiskasvanute hambaravihüvitise ning proteesihüvitise vahendamiseks on hambakliinikul tarvis esitada avaldus, sõlmida leping ning hambaarstidel õppida ära süsteem, kuidas ja milliste teenuste eest haigekassale teenusarveid esitada. Kõik see võtab aega alla nädala.
Väita, nagu oleks riik jätnud osa patsiente sihilikult hambaravihüvitise saamisest ilma, on ekslik. Tegelikkuses on see ikkagi hambakliiniku otsus.
Patsiendid on hinnateadlikumad
Praegusel kujul hambaravihüvitise süsteem on olnud kasutusel 2017. aasta 1. juulist ning tänaseks on patsiendid sellest juba päris teadlikud ja süsteem ennast õigustanud. Suurenenud konkurentsisituatsioonis ning vähenenud reklaamivõimaluste juures otsustavad paljud patsiendid minna kliinikusse, mis pakub hambaravihüvitist.
Lisaks hinnatundlikele patsientidele teevad seda ka inimesed, kes leiavad, et kui nad tasuvad sotsiaalmaksu, siis see hüvitis ongi neile kasutamiseks loodud.
Kuuleme igapäevaselt oma patsientidelt, et neil on küll aastaid olnud väga hea arst, kes paraku on otsustanud hambaravihüvitist mitte vahendada ning see on ka ajend hambakliiniku vahetamiseks. Samal ajal vahetatakse hambaarsti ka asukohamuutuse, mugavuse ning ka selle tõttu, et pole tekkinud piisavalt tugevat usaldust hambaarsti ja patsiendi vahel.
Just usaldus on see, millele hambaraviteenuse tarbimine lõpuks taandub – patsiendi jaoks ei ole oluline viimase peal tehnika või kulukad sisekujundusdetailid, kõige olulisem on, et ta tunneb end arsti visiidil turvaliselt.
Patsient ootab, et nii arst kui ka kliinik jätaksid usaldusväärse mulje, et ta tunneks end peale visiiti hästi, saaks aru, et tema tarbitud teenus oli kvaliteetne, selle eest esitatud arve õiglane ning ta oli heades kätes.
Viimsi Hambakliinikus oli nii 2018. kui ka 2019. aastal 48 protsenti patsientidele esitatud arvetest haigekassa hüvitisega seotud. See number on väga kõnekas.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Jaanika Lauk: hambaravihüvitise vahendamise üle otsustab kliinik, mitte riik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Diislikütuse aktsiisi tõstmise otsus oli lühinägelik: kasutati ära nafta maailmaturu hinna langust, kuid samas ei osatud või ei tahetud ette näha, et kütuse hind langeb ka mujal," ütles rahandusminister Martin Helme Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringu tulemusi kommenteerides. "Aktsiisitõusu tulemus oli see, et välismaiseid konkurendid hakkasid Eesti veoettevõtetelt üle võtma alguses rahvusvahelisi ja hiljem juba ka Eesti-siseseid vedusid. Seetõttu kavatsen uuringu andmete toel esitada kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ettepaneku diislikütuse aktsiisimäära langetada," lisas Helme rahandusministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel.
EKI uuringust selgus, et maanteetranspordi ettevõtted näevad peamiste äritegevuse takistustena veohindade madalat taset ning mootorikütuse aktsiisimäärade liialt kõrget taset. Kui madalad veohinnad on tingitud Läti-Leedu ettevõtete sisenemisest Eesti turule ning see valmistab peamiselt probleeme väikeettevõtetele, siis kõrgete aktsiisimäärasid tõid probleemina enim esile suurettevõtted. Olulise piirava faktorina nähakse veel tihedat konkurentsi veondussektoris, seejuures ka teiste riikide vedajate ebaausat konkurentsi.
Takistavate tegurite pingereas järgnevad liialt kallis tööjõud, mis on teistest enam probleem suurematele ettevõtetele, ning liialt kõrged kütuse hinnad maailmaturul. Samas nimetasid ettevõtted arvestataval määral, kuid vähem tööjõu puudust. See on teravam probleem peamiselt rahvusvahelistele vedudele keskendunud ettevõtete jaoks.
Viimastel aastatel suurenenud teiste riikide sõidukite osakaal Eesti sisevedudel on maanteetranspordi ettevõtete hinnangul loonud ebaõiglase konkurentsipositsiooni. Seda ei ole riik ettevõtete hinnangul piisavalt kontrollinud ega pidurdanud. Eestist väiksema kulubaasi – näiteks soodsama hinnaga tööjõu, kütuse, kindlustuse – juures on lähiriikide Läti, Leedu ja Poola teenusepakkujate hulk suur ning see surub veosehindu alla ja Eesti ettevõtteid turult välja.
Äritegevust takistava tegurina nimetas küsitlusele vastanud ettevõtetest liiga kõrgeid kütuseaktsiisi määru 86 protsenti. Kolmveerand vastanutest pidas diislikütuse aktsiisimäära langetamist potentsiaalselt tõhusaks äritegevust toetavaks meetmeks. Diislikütuse lõpptarbimisest Eestis 89 protsenti moodustab ettevõtete tarbimine, sellest omakorda kolmveerand on maanteetranspordi ettevõtete tarbimine. Eesti ettevõtete välismaal tangitud diislikütuse kogustest ostetakse praegu kolmandik Leedus ning ligi veerand Lätis.
Kui Eestis vähendataks diislikütuse aktsiisimäära ja hind oleks Eestis ja Lätis samal tasemel, siis valdav enamus Lätis tankivatest ettevõtetest muudaks oma tankimisotsuseid Eesti kasuks. Täielikult tooks tankimise Eestisse pigem väiksemad ettevõtted ning need, kellel on rohkem vedusid Eestis.
Kui diislikütuse aktsiisimäära langetada Läti tasemele, tangiks veoettevõtete autod uuringu järgi Lääne-Euroopa suunal teostatavate vedude jaoks diislikütust jätkuvalt eelkõige Leedus. Seetõttu toetaks tankimise Eestisse naasmise eesmärki paremini aktsiisimäära viimine Leedu tasemele.
Aktsiisimäära langetus vähendaks Eesti riigi maksutulu, kuna selle tõttu tasuksid lõpptarbijad iga liitri ostetud diislikütuse pealt vähem aktsiisi ja käibemaksu. Eestis tangitava kütuse odavnemise tõttu vabaneks finantsressurss, mida veoettevõtted saaksid kasutada muude sisendite jaoks, näiteks palgatõusuks või uuema, säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma autopargi soetamiseks ja mis toetaks maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimet.
Uuringust selgus, et Eesti on Euroopa Liidu riikide seas diislikütuse aktsiisi suuruselt kaheksas maa. Kui Eesti on diisliaktsiis 493 eurot, siis Lätis 372 ja Leedus 347 eurot, Soomes on diisliaktsiis 530 eurot tuhandelt liitrilt. 2015. aastal oli Eesti diisliaktsiis 393 ja 2016. aastal 448 eurot ning alates 2017. aastast 493 eurot tuhande liitri kohta.
Eesti transpordiettevõtete veoste maht rahvusvahelistel vedudel oli 2014. ja 2015. aastal 5,9 miljonit tonni ja 2016. aastal 6,9 miljonit tonni, kuid seejärel on märgatavalt langenud - 2017. aastal 6,0 ja 2018. aastal 5,3 miljoni tonnini. Sama näitas ka veosekäive statistika rahvusvahelistel maanteevedudel, kus alates 2016. aastast on mahud langenud. Kui 2016. aastal vedasid Eesti ettevõtted 4925 miljonit tonnkilomeetrit, 2017. aastal 4557 ja eelmisel aastal 4097 miljonit tonnkilomeetrit. Samas on Läti ja eriti Leedu ettevõtete rahvusvaheliste vedude käive aastatel 2015-2018 kasvanud: Läti ettevõtetel 2015. aasta 14,1 miljonilt tonnilt 18,2 miljoni tonnini mullu ja Leedu ettevõtete 24,0 miljonilt tonnilt 2015. aastal 45,8 miljoni tonnini möödunud aastal.
Uuringu mootorikütuse hinna ja aktsiisi mõju kohta Eesti maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimele tellis rahandusministeeriumi ja viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitlusele vastas tänavu 3.–22. oktoobril kokku 306 ettevõtet, kelle kulud mootorikütusele moodustasid nende kogukuludest keskmiselt 42 protsenti. Sealjuures oli küsitlusele vastanud ettevõtete tarbitud kütustest 98 protsenti diislikütus. Sektor on kütuse suhtes väga hinnatundlik.
Diislikütuse aktsiisimäär on praegu Soomes 53 senti liitri kohta, Eestis 49,3 senti liitri kohta, Leedus 34,7 senti liitri kohta, Lätis tänavu 37,2 senti liitri kohta ja järgmisel aastal oodatavalt 41,4 senti liitri kohta. | Rahandusministeerium kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Diislikütuse aktsiisi tõstmise otsus oli lühinägelik: kasutati ära nafta maailmaturu hinna langust, kuid samas ei osatud või ei tahetud ette näha, et kütuse hind langeb ka mujal," ütles rahandusminister Martin Helme Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringu tulemusi kommenteerides. "Aktsiisitõusu tulemus oli see, et välismaiseid konkurendid hakkasid Eesti veoettevõtetelt üle võtma alguses rahvusvahelisi ja hiljem juba ka Eesti-siseseid vedusid. Seetõttu kavatsen uuringu andmete toel esitada kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ettepaneku diislikütuse aktsiisimäära langetada," lisas Helme rahandusministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel.
EKI uuringust selgus, et maanteetranspordi ettevõtted näevad peamiste äritegevuse takistustena veohindade madalat taset ning mootorikütuse aktsiisimäärade liialt kõrget taset. Kui madalad veohinnad on tingitud Läti-Leedu ettevõtete sisenemisest Eesti turule ning see valmistab peamiselt probleeme väikeettevõtetele, siis kõrgete aktsiisimäärasid tõid probleemina enim esile suurettevõtted. Olulise piirava faktorina nähakse veel tihedat konkurentsi veondussektoris, seejuures ka teiste riikide vedajate ebaausat konkurentsi.
Takistavate tegurite pingereas järgnevad liialt kallis tööjõud, mis on teistest enam probleem suurematele ettevõtetele, ning liialt kõrged kütuse hinnad maailmaturul. Samas nimetasid ettevõtted arvestataval määral, kuid vähem tööjõu puudust. See on teravam probleem peamiselt rahvusvahelistele vedudele keskendunud ettevõtete jaoks.
Viimastel aastatel suurenenud teiste riikide sõidukite osakaal Eesti sisevedudel on maanteetranspordi ettevõtete hinnangul loonud ebaõiglase konkurentsipositsiooni. Seda ei ole riik ettevõtete hinnangul piisavalt kontrollinud ega pidurdanud. Eestist väiksema kulubaasi – näiteks soodsama hinnaga tööjõu, kütuse, kindlustuse – juures on lähiriikide Läti, Leedu ja Poola teenusepakkujate hulk suur ning see surub veosehindu alla ja Eesti ettevõtteid turult välja.
Äritegevust takistava tegurina nimetas küsitlusele vastanud ettevõtetest liiga kõrgeid kütuseaktsiisi määru 86 protsenti. Kolmveerand vastanutest pidas diislikütuse aktsiisimäära langetamist potentsiaalselt tõhusaks äritegevust toetavaks meetmeks. Diislikütuse lõpptarbimisest Eestis 89 protsenti moodustab ettevõtete tarbimine, sellest omakorda kolmveerand on maanteetranspordi ettevõtete tarbimine. Eesti ettevõtete välismaal tangitud diislikütuse kogustest ostetakse praegu kolmandik Leedus ning ligi veerand Lätis.
Kui Eestis vähendataks diislikütuse aktsiisimäära ja hind oleks Eestis ja Lätis samal tasemel, siis valdav enamus Lätis tankivatest ettevõtetest muudaks oma tankimisotsuseid Eesti kasuks. Täielikult tooks tankimise Eestisse pigem väiksemad ettevõtted ning need, kellel on rohkem vedusid Eestis.
Kui diislikütuse aktsiisimäära langetada Läti tasemele, tangiks veoettevõtete autod uuringu järgi Lääne-Euroopa suunal teostatavate vedude jaoks diislikütust jätkuvalt eelkõige Leedus. Seetõttu toetaks tankimise Eestisse naasmise eesmärki paremini aktsiisimäära viimine Leedu tasemele.
Aktsiisimäära langetus vähendaks Eesti riigi maksutulu, kuna selle tõttu tasuksid lõpptarbijad iga liitri ostetud diislikütuse pealt vähem aktsiisi ja käibemaksu. Eestis tangitava kütuse odavnemise tõttu vabaneks finantsressurss, mida veoettevõtted saaksid kasutada muude sisendite jaoks, näiteks palgatõusuks või uuema, säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma autopargi soetamiseks ja mis toetaks maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimet.
Uuringust selgus, et Eesti on Euroopa Liidu riikide seas diislikütuse aktsiisi suuruselt kaheksas maa. Kui Eesti on diisliaktsiis 493 eurot, siis Lätis 372 ja Leedus 347 eurot, Soomes on diisliaktsiis 530 eurot tuhandelt liitrilt. 2015. aastal oli Eesti diisliaktsiis 393 ja 2016. aastal 448 eurot ning alates 2017. aastast 493 eurot tuhande liitri kohta.
Eesti transpordiettevõtete veoste maht rahvusvahelistel vedudel oli 2014. ja 2015. aastal 5,9 miljonit tonni ja 2016. aastal 6,9 miljonit tonni, kuid seejärel on märgatavalt langenud - 2017. aastal 6,0 ja 2018. aastal 5,3 miljoni tonnini. Sama näitas ka veosekäive statistika rahvusvahelistel maanteevedudel, kus alates 2016. aastast on mahud langenud. Kui 2016. aastal vedasid Eesti ettevõtted 4925 miljonit tonnkilomeetrit, 2017. aastal 4557 ja eelmisel aastal 4097 miljonit tonnkilomeetrit. Samas on Läti ja eriti Leedu ettevõtete rahvusvaheliste vedude käive aastatel 2015-2018 kasvanud: Läti ettevõtetel 2015. aasta 14,1 miljonilt tonnilt 18,2 miljoni tonnini mullu ja Leedu ettevõtete 24,0 miljonilt tonnilt 2015. aastal 45,8 miljoni tonnini möödunud aastal.
Uuringu mootorikütuse hinna ja aktsiisi mõju kohta Eesti maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimele tellis rahandusministeeriumi ja viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitlusele vastas tänavu 3.–22. oktoobril kokku 306 ettevõtet, kelle kulud mootorikütusele moodustasid nende kogukuludest keskmiselt 42 protsenti. Sealjuures oli küsitlusele vastanud ettevõtete tarbitud kütustest 98 protsenti diislikütus. Sektor on kütuse suhtes väga hinnatundlik.
Diislikütuse aktsiisimäär on praegu Soomes 53 senti liitri kohta, Eestis 49,3 senti liitri kohta, Leedus 34,7 senti liitri kohta, Lätis tänavu 37,2 senti liitri kohta ja järgmisel aastal oodatavalt 41,4 senti liitri kohta.
### Response:
Rahandusministeerium kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome lennufirma Finnair tühistas postitöötajate toeks toimuvate streikide tõttu sajad esmaspäevale kavandatud lennud.
Tallinna lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts ütles ERR-ile, et see mõjutab ka Tallinna lennujaama üsna palju, sest kõik lennud täna Tallinna-Helsingi ja ka Helsingi-Tartu vahel on tühistatud.
"Kõigile reisijatele on Finnair leidnud teise võimalusi sihtpunkti jõuda ja selleks tuleb tihtilugu kasutada mõnda teist lennufirmat. Helsingisse otse Tallinnast ei saa, vaid tuleb lennata kas läbi Riia, Stockholmi või mõne muu vahejaama kaudu," selgitas ta.
Holtsi sõnul leidis Finnair ise võimalikud lahendused ja teavitas neist reisijaid. Kokku mõjutab ühepäevane streik Tallinnas lennujaama andmetel 700-800 inimest.
Ta lisas, et need, kellel on plaanis lähiajal Finnairiga reisida, võiksid jälgida lennufirma kodulehte, sest seal antakse esimesel võimalusel infot, kas reis toimub või ei. Samas võtab Finnair alati ka ise ühendust ja püüab seda võimalikult vara teha.
Kuna streik on plaanitud ühepäevasena, loodab lennujaam, et edasistel päevadel reisides tõrkeid ei teki.
"Hetkel meil ei ole andmeid, et lennud homme ei peaks toimuma, nii et meie elame selles vaimus, et homme on Tallinna-.Helisingi liinil juba täiesti plaanipärane lennuliiklus," kinnitas Holts.
Streik mõjutab ka laevaliiklust
Tallink Grupi laevadest mõjutab streik vaid Soome lipu all sõitvaid laevu Baltic Princess, mis sõidab Turu-Stockholmi liinil, ja Silja Serenade'i, mis sõidab Helsingi-Stockholmi liinil. Kõik ülejäänud Tallinki laevad jätkavad sõitmist graafiku järgi.
Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ütles, et praeguseks on tühistatud Baltic Princessi esmaspäevaõhtune väljumine Turust.
"See otsus mõjutab 300 reisijat, kellega võetakse ühendust ning kellele pakutakse alternatiive. Juhul, kui ka täna ei jõuta ametiühingutega kokkulepeteni, peame homme tühistama Silja Serenade'i õhtuse väljumise Helsingist ja ka homse Baltic Princessi väljumise," sõnas Link. "Loodame, et kokkuleppele jõutakse siiski lähiajal, jälgime olukorda ning teeme vastavalt vajadusele kiirelt otsuseid ja muudatusi."
Seoses Soome meremeeste ametiühingu osalemisega Soome Posti toetusstreigis ei tee ka Eckerö Line'i laevad M/S Finlandia ja M/S Finbo Cargo esmaspäeval oma planeeritud reise.
Finlandia väljus Tallinnast kell 6 hommikul ja jääb Helsingisse, Finbo jääb Vuosaarisse pärast sinna saabumist. | Finnair tühistas streigi tõttu esmaspäeval kõik Tallinna-Helsingi otselennud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome lennufirma Finnair tühistas postitöötajate toeks toimuvate streikide tõttu sajad esmaspäevale kavandatud lennud.
Tallinna lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts ütles ERR-ile, et see mõjutab ka Tallinna lennujaama üsna palju, sest kõik lennud täna Tallinna-Helsingi ja ka Helsingi-Tartu vahel on tühistatud.
"Kõigile reisijatele on Finnair leidnud teise võimalusi sihtpunkti jõuda ja selleks tuleb tihtilugu kasutada mõnda teist lennufirmat. Helsingisse otse Tallinnast ei saa, vaid tuleb lennata kas läbi Riia, Stockholmi või mõne muu vahejaama kaudu," selgitas ta.
Holtsi sõnul leidis Finnair ise võimalikud lahendused ja teavitas neist reisijaid. Kokku mõjutab ühepäevane streik Tallinnas lennujaama andmetel 700-800 inimest.
Ta lisas, et need, kellel on plaanis lähiajal Finnairiga reisida, võiksid jälgida lennufirma kodulehte, sest seal antakse esimesel võimalusel infot, kas reis toimub või ei. Samas võtab Finnair alati ka ise ühendust ja püüab seda võimalikult vara teha.
Kuna streik on plaanitud ühepäevasena, loodab lennujaam, et edasistel päevadel reisides tõrkeid ei teki.
"Hetkel meil ei ole andmeid, et lennud homme ei peaks toimuma, nii et meie elame selles vaimus, et homme on Tallinna-.Helisingi liinil juba täiesti plaanipärane lennuliiklus," kinnitas Holts.
Streik mõjutab ka laevaliiklust
Tallink Grupi laevadest mõjutab streik vaid Soome lipu all sõitvaid laevu Baltic Princess, mis sõidab Turu-Stockholmi liinil, ja Silja Serenade'i, mis sõidab Helsingi-Stockholmi liinil. Kõik ülejäänud Tallinki laevad jätkavad sõitmist graafiku järgi.
Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ütles, et praeguseks on tühistatud Baltic Princessi esmaspäevaõhtune väljumine Turust.
"See otsus mõjutab 300 reisijat, kellega võetakse ühendust ning kellele pakutakse alternatiive. Juhul, kui ka täna ei jõuta ametiühingutega kokkulepeteni, peame homme tühistama Silja Serenade'i õhtuse väljumise Helsingist ja ka homse Baltic Princessi väljumise," sõnas Link. "Loodame, et kokkuleppele jõutakse siiski lähiajal, jälgime olukorda ning teeme vastavalt vajadusele kiirelt otsuseid ja muudatusi."
Seoses Soome meremeeste ametiühingu osalemisega Soome Posti toetusstreigis ei tee ka Eckerö Line'i laevad M/S Finlandia ja M/S Finbo Cargo esmaspäeval oma planeeritud reise.
Finlandia väljus Tallinnast kell 6 hommikul ja jääb Helsingisse, Finbo jääb Vuosaarisse pärast sinna saabumist.
### Response:
Finnair tühistas streigi tõttu esmaspäeval kõik Tallinna-Helsingi otselennud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fred Jüssi on loodusfilosoof, kes on looduse ja kultuuri ristteel seistes sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mitte millegi tegemisest. Laiskuse ja jõudeelu kiituseks, seisab filmi kirjelduses.
Kaader Jaan Tootseni filmist "Fred Jüssi. Olemise ilu". Autor/allikas: pressimaterjalid
Hümn aeglasele elule. Kulgedes mööda looduse salaradu, vaadates tundide kaupa rändavaid pilvi ja vajudes lõkkesuitsu magusasse embusse, jäävad meist kaugele maha linnakära ja majanduskasv. Nagu mõtiskleb loodusfilosoof Fred Jüssi: vahel peab olema laisk ja patune, olles iseendaga.
Kaader Jaan Tootseni filmist "Fred Jüssi. Olemise ilu". Autor/allikas: pressimaterjalid
Filmi režissöör on Jaan Tootsen, operaator Joosep Matjus ("Tuulte tahutud maa"), monteerija Katri Rannastu, helikujundajad Horret Kuus, Fred Jüssi ja Külli Tüli, helioperaator Mart Kessel-Otsa, värvimääraja Lauri Laasik, produtsent Kristian Taska ja tootja Taska Film. | Jaanuaris jõuab kinodesse Jaan Tootseni film Fred Jüssist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fred Jüssi on loodusfilosoof, kes on looduse ja kultuuri ristteel seistes sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mitte millegi tegemisest. Laiskuse ja jõudeelu kiituseks, seisab filmi kirjelduses.
Kaader Jaan Tootseni filmist "Fred Jüssi. Olemise ilu". Autor/allikas: pressimaterjalid
Hümn aeglasele elule. Kulgedes mööda looduse salaradu, vaadates tundide kaupa rändavaid pilvi ja vajudes lõkkesuitsu magusasse embusse, jäävad meist kaugele maha linnakära ja majanduskasv. Nagu mõtiskleb loodusfilosoof Fred Jüssi: vahel peab olema laisk ja patune, olles iseendaga.
Kaader Jaan Tootseni filmist "Fred Jüssi. Olemise ilu". Autor/allikas: pressimaterjalid
Filmi režissöör on Jaan Tootsen, operaator Joosep Matjus ("Tuulte tahutud maa"), monteerija Katri Rannastu, helikujundajad Horret Kuus, Fred Jüssi ja Külli Tüli, helioperaator Mart Kessel-Otsa, värvimääraja Lauri Laasik, produtsent Kristian Taska ja tootja Taska Film.
### Response:
Jaanuaris jõuab kinodesse Jaan Tootseni film Fred Jüssist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 10.40: Ratase pressikonverents Järviku ja Lemetti küsimuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 10.40: Ratase pressikonverents Järviku ja Lemetti küsimuses | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kubassova ja Lisette Tammik kuulusid mõlemad Napoli põhikoosseisu, kuid Riozzese asus koduplatsil juba 23. minutiks 2:0 juhtima. Teisel poolajal tegi külalisvõistkond aga tagasituleku, millele pani punkti Kubassova 70. minuti tabamus, vahendab Soccernet.ee.
Kogu kohtumise kaasa teinud Kubassovale oli see hooaja kolmandaks tabamuseks, sest eelmises voorus aitas tema värav Napolil liidriks tõusta ja varasemast oli tal kirjas värav ka karikavõistlustelt. Sel hooajal ühe värava löönud Tammik vahetati täna 50. minutil puhkama.
Napoli püsib kuue vooruga teenitud 14 punktiga liidrikohal, edestades Riozzeset kahe punktiga.
Markus Soomets vaatas laupäeval pingilt kuidas tema koduklubi Rende kaotas Serie C-s 1:4 oma liigatsooni liidrile Regginale.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Kubassova värav päästis Napolile viigipunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kubassova ja Lisette Tammik kuulusid mõlemad Napoli põhikoosseisu, kuid Riozzese asus koduplatsil juba 23. minutiks 2:0 juhtima. Teisel poolajal tegi külalisvõistkond aga tagasituleku, millele pani punkti Kubassova 70. minuti tabamus, vahendab Soccernet.ee.
Kogu kohtumise kaasa teinud Kubassovale oli see hooaja kolmandaks tabamuseks, sest eelmises voorus aitas tema värav Napolil liidriks tõusta ja varasemast oli tal kirjas värav ka karikavõistlustelt. Sel hooajal ühe värava löönud Tammik vahetati täna 50. minutil puhkama.
Napoli püsib kuue vooruga teenitud 14 punktiga liidrikohal, edestades Riozzeset kahe punktiga.
Markus Soomets vaatas laupäeval pingilt kuidas tema koduklubi Rende kaotas Serie C-s 1:4 oma liigatsooni liidrile Regginale.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Kubassova värav päästis Napolile viigipunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevin Costneri 1997. aasta filmis "Postiljon" ("Postman") võtab postapokalüptilisel tühermul uitav mees maast postikoti ja vormimütsi ning esitleb end esimeses ettejuhtuvas asulas postiljonina ja kinnitab, et postisüsteem on taastamisel. See on muidugi valejutt, aga inimesed jäävad uskuma ja lõpuks see juhtubki. Nii-öelda tsivilisatsioon tuleb tagasi.
Tsivilisatsiooni oleme harjunud pidama heaks, millegipärast. Praegu on suurem jagu maapostkontoreid Eestis kadunud, linnas leiab kaubakeskusest mingi teeninduspunkti. Mingis mõttes oli see suur viga, postisüsteem on nagu turvavõrk. Kui elekter ära kaob, kui telefon ei sõnumda ja ei näita pilti … Postkontoritest saanuks teha sotsiaalkeskused, need saanuks ühendada maaraamatukogudega jne.
Aga raamatukogusid kehutatakse küll muutuma kogukonnakeskuseks, kus peale raamatute saab ka kõike muud. Hea näide on uus suur Helsingi linnaraamatukogu, mis on vanas mõttes pigem kultuurimaja või huvikeskus või kõik kokku. Praegused Eesti maaraamatukogud aga tunnevad kirvest pää kohal rippumas. Spordivahendid ja muusikariistad tulevad raamatute kõrvale, kohvinurk on normaalne ja … Pikalt harjumuspärased (umbes sajand) asutused muutuvad.
Muuseumid on ise teadlikult selle laine harjale hüpanud. Nüüdismuuseumis on kõik olemas, peale ekspositsioonide suhtlemiskeskkond ja palju eriilmelisi ettevõtmisi. Sõltub veidi muuseumi spetsiifikast ka. Ants Laikmaa majamuuseum peaks olema just see, mis ta ikka on olnud – mõni asi tõmbab oma vanamoelisusega, võlumaailmaga.
Siin on natuke ka see nõks ja lõks, et nagu loomaaiadki ei saa olla (enam vaid) meelelahutusasutused, vaid peavad olema teadus- ja haridusasutused, valdkonna pioneerid (sest suures osas läänemaailmast jäävad meelelahutusloomaaiad aktivistidele ja ajale hambu), siis kunstimuuseumidelt tahaksime ju sedasama – tahame teadmist, et sääl on põhjalikult teadmisi.
Mingil ajal oli unistus või võimalus, et kogu Euroopast saab omamoodi maailma kunsti- ja ajaloomuuseum. Sest olemuslikult Euroopa ju see ongi. Aga ajaloo turmtuli vist ei salli säärast taltumist ja süvenemist, sest see peaks ühtlasi tähendama Euroopa ühtsuse kasvu ning kollektiivset teadvustamist, et kunst, teadus ja ajalugu on midagi, millesse me ühiskonnana koos eriliselt panustame ja investeerime. Veel rohkem kui seni.
Mingis mõttes annab Euroopa pisuke eristaatus muuseumidele suurema võimu. Muidugi on muuseum institutsioonina võimuasutus niikuinii. "Klassika" ja "krestomaatia" pole olemuslikult ju muud kui võimuaktid. Üks asi on kunstniku sissetulek – muide, tänini see vist ikka loeb, sest olen mõnikord kuulnud kunstnikku õhkamas: näe, ostavad paar tööd kogusse ära! See tähendab nii tunnustust kui ka siiski ehk väikest sissetulekut. Nagu raamatukogude hanked ja selle tibatillukese raha kulutamine, mis neile antakse, kujundab seda, millised eesti raamatud paremini müüvad, välja paistavad ja levivad, nii kujundavad ka me kunstimuuseumide valikud kunstniku positsiooni. Kujundavad pildi klassikast ja elavatest klassikutest.
Kuidas see võimuakt toimib maailmas, kus palju kunsti esitatakse kaduvas, vaid hetkes haaratavas vormis, paljud tööd kaovad pääle näitust või selle käigus, paljud teosed on seotud aegruumiga, interdistsiplinaarsed? Kas muutused kunstiilmas kõigutavad muuseumi võimu ja muuseum peab seetõttu rohkem pingutama, oma olemasolu õigustama?
Eks selline võitlus ilmselgelt käib, aga seda ei tule võtta nii traagiliselt, sest muuseumil on küll ambitsioon sekkuda tänapäeva kunstiarusaamadesse, aga olemuslikult ei kattu need ruumid nii tihti. Ilmselge, et Kumusse oma teostele pinda saades oled eelistatud positsioonis – miks muidu tekitas Tommy Cashi väljapanek nii palju pahameelt? Hea oli, et tekitas, tolmutas natuke ajuriiuleid ja mõttemalle. Näitas, et muuseum on tähtis – paljudel inimestel on selle standarditele, tollele võimustruktuurile oma nõudmised. Nagu näiteks: ma tulen muuseumisse nagu kaitstud pinnale, minu eest on valikud juba tehtud, minu ülesanne on neid valikuid omakorda hinnata, seedida ja järele proovida, aga see pole mingi kaos või geriljasõda, vaid esmalt institutsioon. Kus ma saan lisaks ka sõbraga kohvi ja konjaki kahmata ja hilisõhtul filmi vaadata või loengut kuulata. Natuke nagu kultuurse inimese meelelahutuskeskus.
Mind paelub see vastandus, väike imelik, riivav tunne. Ühtpidi kogukonnakeskus, kindel paik, kus sa tead, et saad osa sellest maailmast, mis sind huvitab, köidab. Teisalt seeläbi võimustruktuur, mis võtab ära vastutuse, et sa – sel hetkel juba kunstitarbija, mitte niivõrd kogukonnaliikmena – peaksid pingutama, otsima, tegema ise valikuid, kohtuma veidra voolava muda, värske sõnnikuhaisu ja raiskuläinud noortega.
Tõsi, me saame praegusel ajal luua alati uue asutuse ja nimetada selle ka muuseumiks. Mati Undi pop-up -kortermuuseum on veider näide. EKKM on põnev moodustis, tugev kogukonnakeskus. Põnev on sattuda kohtadesse, kus aeg seisab (Tampere Lenini-muuseum on nagu õuduste maja lõbustuspargis), ja ka nendesse, kus aega luuakse, kus sa vaevalt et märkadki, et oled muuseumis. Olemuslikult ongi ju maailm võrgustik, veidrate vastandite põimik ja labürint. Muuseum on katse aega aeglasemaks koolutada, võimaldada meile teatavat tajukatket.
Jah, see olnuks põnev variant, kui Euroopast saanuks maailmamuuseum. Praegused tungid-sähvamised-värelused lubavad seda ainult niivõrd, et me võime leida lõputult paiku-paigakesi, mis mõjuvad nagu muuseumid, ilma et keegi – peale loiult mööduva aja ja seda nautivate või mittemärkavate (kaasavoolavate? põhjavajuvate? kaldal seisvate?) inimeste – neile seda institutsiooni staatust oleks andnud.
Aga institutsioonid on ka põnevad. Kunstnikud on loomult ju kuradikesed, maailmakorra eitajad või oma korra rajajad. Aga panna nad muuseumi, mis on peaaegu nagu … kool, kus on kord, reeglid, tõed, väärtused – võim. See veider kriipiv heli ja tunne, mis aegruumis tekib, on ise naudinguallikas. Kui sa otsid selliseid naudinguid. | Jürgen Rooste. Kogukond, võim, nauding | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevin Costneri 1997. aasta filmis "Postiljon" ("Postman") võtab postapokalüptilisel tühermul uitav mees maast postikoti ja vormimütsi ning esitleb end esimeses ettejuhtuvas asulas postiljonina ja kinnitab, et postisüsteem on taastamisel. See on muidugi valejutt, aga inimesed jäävad uskuma ja lõpuks see juhtubki. Nii-öelda tsivilisatsioon tuleb tagasi.
Tsivilisatsiooni oleme harjunud pidama heaks, millegipärast. Praegu on suurem jagu maapostkontoreid Eestis kadunud, linnas leiab kaubakeskusest mingi teeninduspunkti. Mingis mõttes oli see suur viga, postisüsteem on nagu turvavõrk. Kui elekter ära kaob, kui telefon ei sõnumda ja ei näita pilti … Postkontoritest saanuks teha sotsiaalkeskused, need saanuks ühendada maaraamatukogudega jne.
Aga raamatukogusid kehutatakse küll muutuma kogukonnakeskuseks, kus peale raamatute saab ka kõike muud. Hea näide on uus suur Helsingi linnaraamatukogu, mis on vanas mõttes pigem kultuurimaja või huvikeskus või kõik kokku. Praegused Eesti maaraamatukogud aga tunnevad kirvest pää kohal rippumas. Spordivahendid ja muusikariistad tulevad raamatute kõrvale, kohvinurk on normaalne ja … Pikalt harjumuspärased (umbes sajand) asutused muutuvad.
Muuseumid on ise teadlikult selle laine harjale hüpanud. Nüüdismuuseumis on kõik olemas, peale ekspositsioonide suhtlemiskeskkond ja palju eriilmelisi ettevõtmisi. Sõltub veidi muuseumi spetsiifikast ka. Ants Laikmaa majamuuseum peaks olema just see, mis ta ikka on olnud – mõni asi tõmbab oma vanamoelisusega, võlumaailmaga.
Siin on natuke ka see nõks ja lõks, et nagu loomaaiadki ei saa olla (enam vaid) meelelahutusasutused, vaid peavad olema teadus- ja haridusasutused, valdkonna pioneerid (sest suures osas läänemaailmast jäävad meelelahutusloomaaiad aktivistidele ja ajale hambu), siis kunstimuuseumidelt tahaksime ju sedasama – tahame teadmist, et sääl on põhjalikult teadmisi.
Mingil ajal oli unistus või võimalus, et kogu Euroopast saab omamoodi maailma kunsti- ja ajaloomuuseum. Sest olemuslikult Euroopa ju see ongi. Aga ajaloo turmtuli vist ei salli säärast taltumist ja süvenemist, sest see peaks ühtlasi tähendama Euroopa ühtsuse kasvu ning kollektiivset teadvustamist, et kunst, teadus ja ajalugu on midagi, millesse me ühiskonnana koos eriliselt panustame ja investeerime. Veel rohkem kui seni.
Mingis mõttes annab Euroopa pisuke eristaatus muuseumidele suurema võimu. Muidugi on muuseum institutsioonina võimuasutus niikuinii. "Klassika" ja "krestomaatia" pole olemuslikult ju muud kui võimuaktid. Üks asi on kunstniku sissetulek – muide, tänini see vist ikka loeb, sest olen mõnikord kuulnud kunstnikku õhkamas: näe, ostavad paar tööd kogusse ära! See tähendab nii tunnustust kui ka siiski ehk väikest sissetulekut. Nagu raamatukogude hanked ja selle tibatillukese raha kulutamine, mis neile antakse, kujundab seda, millised eesti raamatud paremini müüvad, välja paistavad ja levivad, nii kujundavad ka me kunstimuuseumide valikud kunstniku positsiooni. Kujundavad pildi klassikast ja elavatest klassikutest.
Kuidas see võimuakt toimib maailmas, kus palju kunsti esitatakse kaduvas, vaid hetkes haaratavas vormis, paljud tööd kaovad pääle näitust või selle käigus, paljud teosed on seotud aegruumiga, interdistsiplinaarsed? Kas muutused kunstiilmas kõigutavad muuseumi võimu ja muuseum peab seetõttu rohkem pingutama, oma olemasolu õigustama?
Eks selline võitlus ilmselgelt käib, aga seda ei tule võtta nii traagiliselt, sest muuseumil on küll ambitsioon sekkuda tänapäeva kunstiarusaamadesse, aga olemuslikult ei kattu need ruumid nii tihti. Ilmselge, et Kumusse oma teostele pinda saades oled eelistatud positsioonis – miks muidu tekitas Tommy Cashi väljapanek nii palju pahameelt? Hea oli, et tekitas, tolmutas natuke ajuriiuleid ja mõttemalle. Näitas, et muuseum on tähtis – paljudel inimestel on selle standarditele, tollele võimustruktuurile oma nõudmised. Nagu näiteks: ma tulen muuseumisse nagu kaitstud pinnale, minu eest on valikud juba tehtud, minu ülesanne on neid valikuid omakorda hinnata, seedida ja järele proovida, aga see pole mingi kaos või geriljasõda, vaid esmalt institutsioon. Kus ma saan lisaks ka sõbraga kohvi ja konjaki kahmata ja hilisõhtul filmi vaadata või loengut kuulata. Natuke nagu kultuurse inimese meelelahutuskeskus.
Mind paelub see vastandus, väike imelik, riivav tunne. Ühtpidi kogukonnakeskus, kindel paik, kus sa tead, et saad osa sellest maailmast, mis sind huvitab, köidab. Teisalt seeläbi võimustruktuur, mis võtab ära vastutuse, et sa – sel hetkel juba kunstitarbija, mitte niivõrd kogukonnaliikmena – peaksid pingutama, otsima, tegema ise valikuid, kohtuma veidra voolava muda, värske sõnnikuhaisu ja raiskuläinud noortega.
Tõsi, me saame praegusel ajal luua alati uue asutuse ja nimetada selle ka muuseumiks. Mati Undi pop-up -kortermuuseum on veider näide. EKKM on põnev moodustis, tugev kogukonnakeskus. Põnev on sattuda kohtadesse, kus aeg seisab (Tampere Lenini-muuseum on nagu õuduste maja lõbustuspargis), ja ka nendesse, kus aega luuakse, kus sa vaevalt et märkadki, et oled muuseumis. Olemuslikult ongi ju maailm võrgustik, veidrate vastandite põimik ja labürint. Muuseum on katse aega aeglasemaks koolutada, võimaldada meile teatavat tajukatket.
Jah, see olnuks põnev variant, kui Euroopast saanuks maailmamuuseum. Praegused tungid-sähvamised-värelused lubavad seda ainult niivõrd, et me võime leida lõputult paiku-paigakesi, mis mõjuvad nagu muuseumid, ilma et keegi – peale loiult mööduva aja ja seda nautivate või mittemärkavate (kaasavoolavate? põhjavajuvate? kaldal seisvate?) inimeste – neile seda institutsiooni staatust oleks andnud.
Aga institutsioonid on ka põnevad. Kunstnikud on loomult ju kuradikesed, maailmakorra eitajad või oma korra rajajad. Aga panna nad muuseumi, mis on peaaegu nagu … kool, kus on kord, reeglid, tõed, väärtused – võim. See veider kriipiv heli ja tunne, mis aegruumis tekib, on ise naudinguallikas. Kui sa otsid selliseid naudinguid.
### Response:
Jürgen Rooste. Kogukond, võim, nauding |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaliku teenistuse seaduse järgi saab kantsleri enne tähtaega teenistusest vabastada, kui ministri hinnangul nende koostöö ei laabu ning ministri ja kantsleri koostöötamise algusest on möödunud vähemalt pool aastat. Maaeluminister Mart Järviku hinnangul ei laabu tema koostöö kantsler Illar Lemettiga. Pool aastat koos töötamisest möödus 29. oktoobril.
Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).
Ratas ütles otsusele järgnenud pressikonverentsil, et tal ei ole Lemettile ühtegi konkreetset etteheidet, aga usalduskriisi lahendamiseks oli vajalik nii Lemetti kui ka maaeluminister Mart Järviku ametist lahkumine. Ta selgitas, et Lemetti ja Järviku olematu koostöö halvas kogu ministeeriumi töö.
Ratas: ametnike poliitilist tagakiusamist Eestis ei ole
Ratas pidas vajalikuks rõhutada, et ametnikud ei pea kartma, et tööd tehes võib neid ohustada põhjendamatu poliitiline sekkumine.
"Eestis on ametnikel palju võimalusi oma tegevust takistavate asjaolude, ebatäpsuste, otseste valede ja seadusrikkumistele tähelepanu juhtida ning vajadusel nende kõrvaldamiseks abi saada. Soovitan ka tulevikus kõigil säärastel juhtudel neid võimalusi kasutada ilma hirmuta, et need võiksid kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi," rääkis Ratas.
"Ametnike poliitilist tagakiusamist Eestis ei ole ning ei tohi ka kunagi olla," lisas peaminister.
Lemetti kahtlustas korruptsiooni
Kantsler Illar Lemetti on olnud võtmetegelane maaeluminister Mart Järviku küsitava tegevuse avalikustamisel.
Lemetti saatis eelmisel nädalal peaminister Jüri Ratasele kirja, kus teatas, et mitte ükski maaeluministri poolt välja toodud koostöö mittelaabumise põhjustest pole tõsiseltvõetav ning kui ta siiski töölt vabastatakse, vaidlustab ta selle kohtus.
Lemetti ütles, et teatas septembrikuus ka prokuratuurile võimalikust maaeluministeeriumiga seotud korruptsioonijuhtumist ning novembris käis ta politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroos ütlusi andmas.
Lemetti alustas kantslerina tööd 2. aprillil 2016. Varem oli ta töötanud ministeeriumis asekantslerina ja veel enne seda Eesti maaülikoolis. | Valitsus vabastas kantsler Lemetti ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaliku teenistuse seaduse järgi saab kantsleri enne tähtaega teenistusest vabastada, kui ministri hinnangul nende koostöö ei laabu ning ministri ja kantsleri koostöötamise algusest on möödunud vähemalt pool aastat. Maaeluminister Mart Järviku hinnangul ei laabu tema koostöö kantsler Illar Lemettiga. Pool aastat koos töötamisest möödus 29. oktoobril.
Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).
Ratas ütles otsusele järgnenud pressikonverentsil, et tal ei ole Lemettile ühtegi konkreetset etteheidet, aga usalduskriisi lahendamiseks oli vajalik nii Lemetti kui ka maaeluminister Mart Järviku ametist lahkumine. Ta selgitas, et Lemetti ja Järviku olematu koostöö halvas kogu ministeeriumi töö.
Ratas: ametnike poliitilist tagakiusamist Eestis ei ole
Ratas pidas vajalikuks rõhutada, et ametnikud ei pea kartma, et tööd tehes võib neid ohustada põhjendamatu poliitiline sekkumine.
"Eestis on ametnikel palju võimalusi oma tegevust takistavate asjaolude, ebatäpsuste, otseste valede ja seadusrikkumistele tähelepanu juhtida ning vajadusel nende kõrvaldamiseks abi saada. Soovitan ka tulevikus kõigil säärastel juhtudel neid võimalusi kasutada ilma hirmuta, et need võiksid kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi," rääkis Ratas.
"Ametnike poliitilist tagakiusamist Eestis ei ole ning ei tohi ka kunagi olla," lisas peaminister.
Lemetti kahtlustas korruptsiooni
Kantsler Illar Lemetti on olnud võtmetegelane maaeluminister Mart Järviku küsitava tegevuse avalikustamisel.
Lemetti saatis eelmisel nädalal peaminister Jüri Ratasele kirja, kus teatas, et mitte ükski maaeluministri poolt välja toodud koostöö mittelaabumise põhjustest pole tõsiseltvõetav ning kui ta siiski töölt vabastatakse, vaidlustab ta selle kohtus.
Lemetti ütles, et teatas septembrikuus ka prokuratuurile võimalikust maaeluministeeriumiga seotud korruptsioonijuhtumist ning novembris käis ta politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroos ütlusi andmas.
Lemetti alustas kantslerina tööd 2. aprillil 2016. Varem oli ta töötanud ministeeriumis asekantslerina ja veel enne seda Eesti maaülikoolis.
### Response:
Valitsus vabastas kantsler Lemetti ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikust eemale jäänud, aga 23 mänguminutit saanud Henri Drell viskas kaheksa punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/1, kolmesed 2/4). Veel võttis ta kaks lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis jätkab Pesaro viimasel ehk 17. kohal, olles kõik üheksa mängu kaotanud. Järgmise mängu peab Pesaro 1. detsembril, kui koduplatsil võetakse vastu Cremona Vanoli Basket.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Henri Drell tegi hea mängu, aga Pesaro jätkab kindlalt viimasena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikust eemale jäänud, aga 23 mänguminutit saanud Henri Drell viskas kaheksa punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/1, kolmesed 2/4). Veel võttis ta kaks lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis jätkab Pesaro viimasel ehk 17. kohal, olles kõik üheksa mängu kaotanud. Järgmise mängu peab Pesaro 1. detsembril, kui koduplatsil võetakse vastu Cremona Vanoli Basket.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Henri Drell tegi hea mängu, aga Pesaro jätkab kindlalt viimasena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25. novembril on ülemaailmne naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla vähendamise päev. Selle päeva peamine, ÜRO peasekretäri "UNiTE by 2030" juhitav kampaania keskendub järgneva kahe aasta jooksul seksuaalvägivalla kõigi vormide, eriti vägistamiste vähendamisele. Järgneva 16 päeva jooksul toimuvad erinevad teemale pühendatud teavitusüritused.
Vägistamine. Üks lihtne ja samas karm sõna, mis on rikkunud palju elusid, vaimselt ja füüsiliselt pika aja jooksul, meil läbi sõdade ka põlvkondade jooksul.
Kui seksuaalvägivalla kuriteod jäävad karistamata, ei kannata ainult konkreetne naine või tütarlaps vaid kogu ühiskond. Liiga pikalt oleme oma kogukondades loonud karistamatuse kultuuri, milles noortel naistel ei ole julge kasvada. See kultuur algab väikestest tegudest – järelehõikamistest tänaval, erinevates vestlustes naisi halvustavat alatooni või otse alavääristavaid väljendeid kasutades.
"Täitsa blondiin, ei oska autoga sõita!". "Vaata, kuidas on täitsa söödavaks kasvanud". "Kui ta juba peole tuli, ju ta midagi otsis". "Mis sa solvud? Kas sa siis naljast aru ei saa?". Need on üksikud ja pehmed laused, mida tüdrukud on meiega jaganud.
Kui need ja paljud teised halvustavad ja väärikust puudutavad väljendid tähelepanuta jätta, on see hea ja tugev alus järgnevatele sellist kultuuri jätkavatele püramiidi astmetele.
Sõnade, tegude ja tegevusetuse kaudu, liiga leebe seadusandlus kurjategijate suhtes, meedias kajastatavad stereotüübid, seksistlikud naljad, mida me ei sea kahtluse alla – kõik see on alus raskematele kuritegudele.
Selle aasta kevadel võttis Sass Henno oma südameasjaks valjult ja igal pool rääkida korgijoogist – laialt levinud noorte naiste uimastamise vahendist pidudel. 2018. aasta kuriteo aastaraamat väidab, et 87% kõigist seksuaalkuritegudest on toime pandud alaealiste vastu.
"Iga tuhande seksuaalvägivalla teo kohta tehakse politseisse avaldus 230 korral."
Kas tõesti võib arvata, et täiskasvanute vastu seksuaalkuritegusid toime ei panda? Kindlasti mitte. USA-s asuv RAINN võrgustiku statistika ütleb, et iga tuhande seksuaalvägivalla teo kohta tehakse politseisse avaldus 230 korral. Sellest 46 juhtumi puhul arreteeritakse kahtlustatav. Neist juhtumitest üheksa saadetakse politseist edasi prokuratuuri. Kohtus saab süüdimõistva otsuse viis, neist 4,6 saavad reaalse vanglakaristuse.
Meil ei ole Eestis analoogset statistikat, aga riikides, kus see on kirjeldatuga sarnane, annab aluse arvata, et meie andmed, kui neid koguma hakata saab, annavad sama tulemuse.
Meie tüdrukud ja naised on väärtuslikud ning võrdsed partnerid kõigis kogukonda puudutavates tegemistes. Nad peaksid seda ka igapäevaselt tunnetama.
Astume ühiskonnana uude aega – astume vastu alati, kui selle kultuuri ilminguid näeme!
Mida saab igaüks teha? ÜRO Naised kodulehel on artikkel"16 viisi, kuidas saad vägistamiskultuurile vastu seista". Lugege ja arutlege selle üle oma lähikonnas. Kandke järgneva 16 päeva jooksul oranži, millega näitate kampaaniale toetust. Kasutage sotsiaalmeedias sõna võttes märke #orangetheworld and #generationequality. | Pille Tsopp-Pagan: naised on võrdsed partnerid kõigis tegemistes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25. novembril on ülemaailmne naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla vähendamise päev. Selle päeva peamine, ÜRO peasekretäri "UNiTE by 2030" juhitav kampaania keskendub järgneva kahe aasta jooksul seksuaalvägivalla kõigi vormide, eriti vägistamiste vähendamisele. Järgneva 16 päeva jooksul toimuvad erinevad teemale pühendatud teavitusüritused.
Vägistamine. Üks lihtne ja samas karm sõna, mis on rikkunud palju elusid, vaimselt ja füüsiliselt pika aja jooksul, meil läbi sõdade ka põlvkondade jooksul.
Kui seksuaalvägivalla kuriteod jäävad karistamata, ei kannata ainult konkreetne naine või tütarlaps vaid kogu ühiskond. Liiga pikalt oleme oma kogukondades loonud karistamatuse kultuuri, milles noortel naistel ei ole julge kasvada. See kultuur algab väikestest tegudest – järelehõikamistest tänaval, erinevates vestlustes naisi halvustavat alatooni või otse alavääristavaid väljendeid kasutades.
"Täitsa blondiin, ei oska autoga sõita!". "Vaata, kuidas on täitsa söödavaks kasvanud". "Kui ta juba peole tuli, ju ta midagi otsis". "Mis sa solvud? Kas sa siis naljast aru ei saa?". Need on üksikud ja pehmed laused, mida tüdrukud on meiega jaganud.
Kui need ja paljud teised halvustavad ja väärikust puudutavad väljendid tähelepanuta jätta, on see hea ja tugev alus järgnevatele sellist kultuuri jätkavatele püramiidi astmetele.
Sõnade, tegude ja tegevusetuse kaudu, liiga leebe seadusandlus kurjategijate suhtes, meedias kajastatavad stereotüübid, seksistlikud naljad, mida me ei sea kahtluse alla – kõik see on alus raskematele kuritegudele.
Selle aasta kevadel võttis Sass Henno oma südameasjaks valjult ja igal pool rääkida korgijoogist – laialt levinud noorte naiste uimastamise vahendist pidudel. 2018. aasta kuriteo aastaraamat väidab, et 87% kõigist seksuaalkuritegudest on toime pandud alaealiste vastu.
"Iga tuhande seksuaalvägivalla teo kohta tehakse politseisse avaldus 230 korral."
Kas tõesti võib arvata, et täiskasvanute vastu seksuaalkuritegusid toime ei panda? Kindlasti mitte. USA-s asuv RAINN võrgustiku statistika ütleb, et iga tuhande seksuaalvägivalla teo kohta tehakse politseisse avaldus 230 korral. Sellest 46 juhtumi puhul arreteeritakse kahtlustatav. Neist juhtumitest üheksa saadetakse politseist edasi prokuratuuri. Kohtus saab süüdimõistva otsuse viis, neist 4,6 saavad reaalse vanglakaristuse.
Meil ei ole Eestis analoogset statistikat, aga riikides, kus see on kirjeldatuga sarnane, annab aluse arvata, et meie andmed, kui neid koguma hakata saab, annavad sama tulemuse.
Meie tüdrukud ja naised on väärtuslikud ning võrdsed partnerid kõigis kogukonda puudutavates tegemistes. Nad peaksid seda ka igapäevaselt tunnetama.
Astume ühiskonnana uude aega – astume vastu alati, kui selle kultuuri ilminguid näeme!
Mida saab igaüks teha? ÜRO Naised kodulehel on artikkel"16 viisi, kuidas saad vägistamiskultuurile vastu seista". Lugege ja arutlege selle üle oma lähikonnas. Kandke järgneva 16 päeva jooksul oranži, millega näitate kampaaniale toetust. Kasutage sotsiaalmeedias sõna võttes märke #orangetheworld and #generationequality.
### Response:
Pille Tsopp-Pagan: naised on võrdsed partnerid kõigis tegemistes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ott Tänaku uue hooaja leping oli rallist kirjutavas meedias sama oluline teema kui arutelud selle üle, kes tuleb maailmameistriks. Lõpuks kujunes sellest mitmeid kuid kestnud saaga, mille lõpp kiskus inetuks ning mis päädis Tänaku üleminekuga Toyota rallitiimist Hyundaisse, kirjutab Delfi ja Eesti Päevaleht.
Tänaku mentori Märtini sõnul on tiimi valiku otsused väga komplektsed. Olulisel kohal on pakutavad tingimused, tiimi tehniline võimekus, tiimi juhtiv inimene jne. "Lisaks räägime me ju tuleviku ennustamisest. Kui täna on asjad nii, et pruugi nad seda olla homme ja teada saame seda alles ülehomme," arutleb ta ning lisab, et kogu protsessi muutis ebameeldivaks peamiselt Soome meediasse paisatud valeinfo. Asi läks hulluks pärast seda, kui saadi aru, et Tänak võib Toyotast lahkuda. "Väga ebaprofessionaalne oli niimoodi sõna võtta ja mustata. Miks seda tehti, ma ei tea. Mis kasu oli isiklikuks minekust ja valetamisest… lihtsalt mustad ära teised inimesed." | Märtin: Tänaku lepingu teemadel kirjutati igasugu jama ja palju valet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ott Tänaku uue hooaja leping oli rallist kirjutavas meedias sama oluline teema kui arutelud selle üle, kes tuleb maailmameistriks. Lõpuks kujunes sellest mitmeid kuid kestnud saaga, mille lõpp kiskus inetuks ning mis päädis Tänaku üleminekuga Toyota rallitiimist Hyundaisse, kirjutab Delfi ja Eesti Päevaleht.
Tänaku mentori Märtini sõnul on tiimi valiku otsused väga komplektsed. Olulisel kohal on pakutavad tingimused, tiimi tehniline võimekus, tiimi juhtiv inimene jne. "Lisaks räägime me ju tuleviku ennustamisest. Kui täna on asjad nii, et pruugi nad seda olla homme ja teada saame seda alles ülehomme," arutleb ta ning lisab, et kogu protsessi muutis ebameeldivaks peamiselt Soome meediasse paisatud valeinfo. Asi läks hulluks pärast seda, kui saadi aru, et Tänak võib Toyotast lahkuda. "Väga ebaprofessionaalne oli niimoodi sõna võtta ja mustata. Miks seda tehti, ma ei tea. Mis kasu oli isiklikuks minekust ja valetamisest… lihtsalt mustad ära teised inimesed."
### Response:
Märtin: Tänaku lepingu teemadel kirjutati igasugu jama ja palju valet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogu ajaloolise pühadekuu kuni kolmekuningapäevani saab nautida kontserte kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti.
Esmakordne suur koostöö Läti muusikutega Riia varajase muusika keskusest toob aastalõpukontsertidel publiku ette põneva kava barokiaja meistrite senikuulmatu muusikaga. Ülituntud G Fr Händeli oratooriumile "Messias" ja A Vivaldi tsüklile "Aastaajad" huvitavaks võrdluseks saavad esiettekande Eestis G.Ph. Telemanni "Messias" ja M. Corrette'i "Laudate Dominum de coelis".
Corelli Music rõõmustab publikut jõulumuusika festivaliga "Kirikupühad Maarjamaal" juba aastast 2010. Festival pakub imelisi muusikaelamusi kogu pika pühadeaja jooksul 1. advendist novembri lõpus või detsembri alguses läbi jõuluootuste ja aastalõpu kuni kolmekuningapäeva ja õigeusu jõulude alguseni jaanuaris.
Festival on leidnud publiku poolt suure poolehoiu ning Euroopa festivalide assotsiatsioon (EFA) tunnustas seda kvaliteedimärgiga "EFFE Label 2017-2018".
Festivali kava näed ürituse kodulehel. | Festival "Kirikupühad Maarjamaal" tuleb koostöös Läti muusikutega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogu ajaloolise pühadekuu kuni kolmekuningapäevani saab nautida kontserte kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti.
Esmakordne suur koostöö Läti muusikutega Riia varajase muusika keskusest toob aastalõpukontsertidel publiku ette põneva kava barokiaja meistrite senikuulmatu muusikaga. Ülituntud G Fr Händeli oratooriumile "Messias" ja A Vivaldi tsüklile "Aastaajad" huvitavaks võrdluseks saavad esiettekande Eestis G.Ph. Telemanni "Messias" ja M. Corrette'i "Laudate Dominum de coelis".
Corelli Music rõõmustab publikut jõulumuusika festivaliga "Kirikupühad Maarjamaal" juba aastast 2010. Festival pakub imelisi muusikaelamusi kogu pika pühadeaja jooksul 1. advendist novembri lõpus või detsembri alguses läbi jõuluootuste ja aastalõpu kuni kolmekuningapäeva ja õigeusu jõulude alguseni jaanuaris.
Festival on leidnud publiku poolt suure poolehoiu ning Euroopa festivalide assotsiatsioon (EFA) tunnustas seda kvaliteedimärgiga "EFFE Label 2017-2018".
Festivali kava näed ürituse kodulehel.
### Response:
Festival "Kirikupühad Maarjamaal" tuleb koostöös Läti muusikutega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mavericks juhtis mängu algusest lõpuni, Rockets ei jõudnud kordagi isegi viigini. Viimasel veerandajal kahanes Mavericksi edu vahepeal viie punktini, aga siis kasvas see taas 20 punktini ja lõpuks võeti 14-punktiline võit.
Doncic tõi Mavericksile 41 punkti ja andis kümme korvisöötu, lätlane Kristaps Porzingis lisas 23 punkti ja võttis 13 lauapalli ning Tim Hardaway Jr viskas 31 punkti.
Vahepeal kaheksa mängu järjest võitnud Rockets sai nüüd aga kolmanda kaotuse järjest. Rocketsi staar James Harden viskas 32 punkti, võttis üheksa lauapalli ja andis 11 resultatiivset söötu. Russell Westbrook lisas 27 punkti.
Los Angeles Clippers teenis samuti viienda võidu järjest, alistades kodus 134:109 New Orleans Pelicansi.
Montrezl Harrel viskas Clippersi eest 34 punkti, seejuures neist 24 teisel poolajal, lisaks võttis ta 12 lauapalli. Kawhi Leonard lisas 26 punkti. Pelicansi parim oli Brandon Ingram 24 punkti ja kaheksa lauapalliga.
Tulemused:
Houston – Dallas 123:137
New York – Brooklyn 101:103
Washington – Sacramento 106:113
Denver – Phoenix 116:104
LA Clippers – New Orleans 134:109 | Taas võimsa mängu teinud Doncic vedas Mavericksi võidule Rocketsi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mavericks juhtis mängu algusest lõpuni, Rockets ei jõudnud kordagi isegi viigini. Viimasel veerandajal kahanes Mavericksi edu vahepeal viie punktini, aga siis kasvas see taas 20 punktini ja lõpuks võeti 14-punktiline võit.
Doncic tõi Mavericksile 41 punkti ja andis kümme korvisöötu, lätlane Kristaps Porzingis lisas 23 punkti ja võttis 13 lauapalli ning Tim Hardaway Jr viskas 31 punkti.
Vahepeal kaheksa mängu järjest võitnud Rockets sai nüüd aga kolmanda kaotuse järjest. Rocketsi staar James Harden viskas 32 punkti, võttis üheksa lauapalli ja andis 11 resultatiivset söötu. Russell Westbrook lisas 27 punkti.
Los Angeles Clippers teenis samuti viienda võidu järjest, alistades kodus 134:109 New Orleans Pelicansi.
Montrezl Harrel viskas Clippersi eest 34 punkti, seejuures neist 24 teisel poolajal, lisaks võttis ta 12 lauapalli. Kawhi Leonard lisas 26 punkti. Pelicansi parim oli Brandon Ingram 24 punkti ja kaheksa lauapalliga.
Tulemused:
Houston – Dallas 123:137
New York – Brooklyn 101:103
Washington – Sacramento 106:113
Denver – Phoenix 116:104
LA Clippers – New Orleans 134:109
### Response:
Taas võimsa mängu teinud Doncic vedas Mavericksi võidule Rocketsi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeva õhtul kell 17.30 sai häirekeskus teate, et Haabersti linnaosas Rocca al Mare rannapromenaadi juures on merel kaks last. Lapsed olid mööda osaliselt jäätunud merd kõndinud, kuid ei saanud enam kaldale tagasi. Päästjad aitasid lapsed kaldale, kus kiirabi nad üle vaatas. Lastega oli kõik korras ning nad toimetati koju.
Päästeamet tuletab meelde, et esimeste külmade ilmadega tekkinud jää on veel väga õhuke ning ei kanna. "Kutsume kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal." | Esimene korralik külm meelitas lapsed nõrgale jääle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeva õhtul kell 17.30 sai häirekeskus teate, et Haabersti linnaosas Rocca al Mare rannapromenaadi juures on merel kaks last. Lapsed olid mööda osaliselt jäätunud merd kõndinud, kuid ei saanud enam kaldale tagasi. Päästjad aitasid lapsed kaldale, kus kiirabi nad üle vaatas. Lastega oli kõik korras ning nad toimetati koju.
Päästeamet tuletab meelde, et esimeste külmade ilmadega tekkinud jää on veel väga õhuke ning ei kanna. "Kutsume kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal."
### Response:
Esimene korralik külm meelitas lapsed nõrgale jääle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venno kasutegur oli suisa +22. Diagonaalründaja realiseeris 28 tõstest koguni 20 (71%!), lisaks lõi ta Galatasaray seitsmest ässast suisa kuus, vahendab Võrkpall24.ee.
Lucas Van Berkel lisas 11 punkti (+8). Kaotajatele tõi Deniz Ali Yilmaz 11 punkti (+5).
Andrus Raadik ja Arhavi kaotasid kuivalt 0:3 (22, 11, 20) riigi mitmekordsele meistrile Halkbankile. Raadik esines ootamatult kehvasti, kui tõi kõigest kolm punkti (-3).
Turniiritabelis paikneb Galatasaray 20 punktiga esikohal, kuid Ankara Ziraat Bankasil on esmaspäeval võimalus Venno klubi teisele kohale lükata. Arhavi on 6 punktiga kümnes.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Oliver Venno uskumatu mäng tõi Galatasarayle olulise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venno kasutegur oli suisa +22. Diagonaalründaja realiseeris 28 tõstest koguni 20 (71%!), lisaks lõi ta Galatasaray seitsmest ässast suisa kuus, vahendab Võrkpall24.ee.
Lucas Van Berkel lisas 11 punkti (+8). Kaotajatele tõi Deniz Ali Yilmaz 11 punkti (+5).
Andrus Raadik ja Arhavi kaotasid kuivalt 0:3 (22, 11, 20) riigi mitmekordsele meistrile Halkbankile. Raadik esines ootamatult kehvasti, kui tõi kõigest kolm punkti (-3).
Turniiritabelis paikneb Galatasaray 20 punktiga esikohal, kuid Ankara Ziraat Bankasil on esmaspäeval võimalus Venno klubi teisele kohale lükata. Arhavi on 6 punktiga kümnes.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Oliver Venno uskumatu mäng tõi Galatasarayle olulise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hommikul kohtub Vanhanen oma Eesti kolleegi, riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Ennelõunal võtab Soome parlamendi esimehe Kadriorus vastu president Kersti Kaljulaid.
Pärastlõunal kohtub Soome parlamendi spiiker Stenbocki majas peaminister Jüri Ratasega.
Kell 16 asetavad Põlluaas ja Vanhanen pärja soomepoiste mälestusmärgi jalamile Metsakalmistul.
Vanhanen sai Eduskunna esimeheks tänavu juunis. | Soome parlamendi spiiker Matti Vanhanen külastab Eestit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hommikul kohtub Vanhanen oma Eesti kolleegi, riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Ennelõunal võtab Soome parlamendi esimehe Kadriorus vastu president Kersti Kaljulaid.
Pärastlõunal kohtub Soome parlamendi spiiker Stenbocki majas peaminister Jüri Ratasega.
Kell 16 asetavad Põlluaas ja Vanhanen pärja soomepoiste mälestusmärgi jalamile Metsakalmistul.
Vanhanen sai Eduskunna esimeheks tänavu juunis.
### Response:
Soome parlamendi spiiker Matti Vanhanen külastab Eestit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu plaanib minna e-sigarettide aktsiisi kallale. Täpsemalt soovivad rahvasaadikud vähendada e-sigareti vedeliku aktsiisimäära ja muuta e-vedelike maitsete regulatsiooni, mis tähendab, et soov on lubada e-sigarettides kasutatavatele vedelikele lisada meeldivaid maitseid-lõhnu, mis praegu on keelatud.
E-sigarette lobistav riigikogu liige Tarmo Kruusimäe (Isamaa), kes juhib parlamendis suitsuvaba Eesti toetusrühma, põhjendab seda sooviga vähendada musta turu osakaalu.
"Kõige tagasihoidlikumate hinnangute kohaselt on e-sigarettide musta turu osakaal 62 protsenti, kuid mõningate arvutuste kohaselt võib see olla isegi 80 protsenti. Ulatusliku salaturu tekkimise põhjuseks võib pidada liialt kõrget aktsiisimäära ja maitsestatud e-vedelike keelamist. Taoliste otsuste tegemisel on alahinnatud salaturu tekkimise ohtu," teatas Kruusimäe pressiteate vahendusel.
Kruusimäe sõnul toovad e-sigareti kasutajad e-vedelikke tihti naaberriikidest, kus nende hind on madalama aktsiisi tõttu väiksem ja saadaval on maitsestatud e-vedelikud.
"Samuti on suur hulk e-sigareti kasutajaid hakanud endale e-vedelikke ise kokku segama. E-vedelike ise kokku segamisel võivad inimesed aga oma tervise ohtu seada, sest kasutatakse komponente, mida ei tohiks e-vedelikus kasutada," sõnas Kruusimäe.
"Salaturu leviku tõttu on e-sigaretid muutunud kättesaadavaks ka noortele. Salaturul dokumenti ei küsita ja noored saavad neile mitte mõeldud e-sigaretid kätte. Suurenev probleem on ka noorte värbamine salaturule müüjateks. Selline olukord ei ole vastuvõetav. E-sigareti turg tuleb korda teha ja nende müük tuleb suunata täielikult ametlikesse müügikohtadesse. Ainult nii saame tagada, et alaealised ei saa neid kätte ja kasutajatele on tagatud toote ohutus," kommenteeris Kruusimäe.
ERR-ile teadaolevalt on e-sigarettide lobistajad seadnud eesmärgiks saavutada nikotiinivabadele e-sigarettide vedelikele täielik aktiisivabastus ning nikotiini sisaldavate e-sigarettide vedelikele praegusest 20 senti/mg kaks korda väiksem aktsiis. See aga tõstab maksuarvestuse halduskoormuse ehk kulu laekuvast aktsiisist suuremaks. Seetõttu on pikemaajaline eesmärk saavutada aktsiisivabastus ka nikotiini sisaldavatele e-sigarettide vedelikele.
Isamaa faktsiooni kuuluv Tarmo Kruusimäe on e-sigarettide eestkõneleja, kes on pikalt võidelnud selle eest, et sel tootekategoorial oleks vähem müügi- ja tarvitamispiiranguid kui tavasigarettidel. Kruusimäe teeb tihedat koostööd ka MTÜ-ga Suitsuvaba Eesti, mis vaatamata kõlavale nimele ei võitle mitte tubakatoodete vastu, vaid e-sigarettide eest, lootes kõik suitsetajad e-sigarettide usku pöörata.
Ka Isamaa "katuserahadest" läks tänavu kevadel 5000 eurot MTÜ-le Suitsuvaba Eesti. E-sigarette lobistava organisatsiooni kodulehel ongi kirjas, et riigikogu liikmed Tarmo Kruusimäe ja Madis Milling (RE) on nende sõnumite "võimendajad".
Rahandusministeerium: analüüs valmib jaanuari lõpuks
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Siiri Suutre kinnitab, et must turg on probleem, millele nad tahavad lahendust leida ning tunnustas Kruusimäed algatuse eest.
"Tarmo Kruusimäe juhib õigesti tähelepanu probleemidele, mis on tekkinud e-sigarettidega seoses. Temaga saab nõustuda nii selles osas, et ühelt poolt on probleemi põhjustanud maitsestatud e-vedelike müügi keeld ning teisalt on probleemi suurenemisele kaasa aidanud tänane lähenemine nende toodete maksustamisele. Nõustume ka sellega, et probleemile tuleks leida lahendus võimalikult kiiresti," ütles Suure.
"Rahandusministeeriumi poolt saame me eelkõige tegelda probleemi selle poolega, mis puudutab makse. Ometi ei ole mõistlik muudatusi regulatsioonis ja maksunduses teha kiirustades. Seepärast oleme võtnud endale eesmärgi jaanuari lõpuks tulla välja analüüsi ja ettepanekutega, kuidas oleks mõistlik e-sigarette maksustada. Analüüsis kasutame kindlasti kogemusi teistest Euroopa riikidest, kus teemaga on pikema aja jooksul tegeldud," lubas Suutre.
Aktsiisiarvestuse mõju halduskoormusele ehk kui kalliks erineva aktsiisimääraga toodete arvestus läheb, ei osanud ta välja tuua.
"Selle hindamine ei ole võimalik enne, kui analüüs ja erinevad lahendusettepanekud on laual," vastas Suutre.
Sotsiaalministeerium: e-sigaret ei ole suitsetamisest loobumise abivahend
Sotsiaalministeerium aga e-sigarettidele maksusoodustuse tegemist ei poolda, sest tegemist pole tervisetootega, vaid ikkagi sõltuvust tekitava tootega.
"Eesti tubakapoliitikas ei ole toimunud suunamuutust ning sotsiaalministeerium on endiselt seisukohal, et e-sigarettide näol on tegemist lihtsalt alternatiivse tootega tubakatoodetele. E-sigaret ei ole suitsetamisest loobumise abivahend ja on pigem mõeldud nikotiinisõltuvuse jätkamiseks. Rahvatervise seisukohalt ei saa laialdaselt propageerida ja soodustada selliste toodete kasutamist, mille terviseohud ei ole veel lõplikult teada ning samuti ei saa pidada õigeks edendada sõltuvusaine kasutamise jätkamist," kommenteeris ministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling.
Sotsiaalministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kehtiv aktsiisipoliitika toetab tubakapoliitika üldiseid eesmärke suunata inimesi suitsetamisest, tubaka- ja nikotiinitoodetest loobuma oma tervise heaks, mitte otsima alternatiivseid tooteid nikotiinisõltuvuse jätkamiseks. | Lobistide mõjul on valmimas analüüs e-sigarettide aktsiisi langetamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu plaanib minna e-sigarettide aktsiisi kallale. Täpsemalt soovivad rahvasaadikud vähendada e-sigareti vedeliku aktsiisimäära ja muuta e-vedelike maitsete regulatsiooni, mis tähendab, et soov on lubada e-sigarettides kasutatavatele vedelikele lisada meeldivaid maitseid-lõhnu, mis praegu on keelatud.
E-sigarette lobistav riigikogu liige Tarmo Kruusimäe (Isamaa), kes juhib parlamendis suitsuvaba Eesti toetusrühma, põhjendab seda sooviga vähendada musta turu osakaalu.
"Kõige tagasihoidlikumate hinnangute kohaselt on e-sigarettide musta turu osakaal 62 protsenti, kuid mõningate arvutuste kohaselt võib see olla isegi 80 protsenti. Ulatusliku salaturu tekkimise põhjuseks võib pidada liialt kõrget aktsiisimäära ja maitsestatud e-vedelike keelamist. Taoliste otsuste tegemisel on alahinnatud salaturu tekkimise ohtu," teatas Kruusimäe pressiteate vahendusel.
Kruusimäe sõnul toovad e-sigareti kasutajad e-vedelikke tihti naaberriikidest, kus nende hind on madalama aktsiisi tõttu väiksem ja saadaval on maitsestatud e-vedelikud.
"Samuti on suur hulk e-sigareti kasutajaid hakanud endale e-vedelikke ise kokku segama. E-vedelike ise kokku segamisel võivad inimesed aga oma tervise ohtu seada, sest kasutatakse komponente, mida ei tohiks e-vedelikus kasutada," sõnas Kruusimäe.
"Salaturu leviku tõttu on e-sigaretid muutunud kättesaadavaks ka noortele. Salaturul dokumenti ei küsita ja noored saavad neile mitte mõeldud e-sigaretid kätte. Suurenev probleem on ka noorte värbamine salaturule müüjateks. Selline olukord ei ole vastuvõetav. E-sigareti turg tuleb korda teha ja nende müük tuleb suunata täielikult ametlikesse müügikohtadesse. Ainult nii saame tagada, et alaealised ei saa neid kätte ja kasutajatele on tagatud toote ohutus," kommenteeris Kruusimäe.
ERR-ile teadaolevalt on e-sigarettide lobistajad seadnud eesmärgiks saavutada nikotiinivabadele e-sigarettide vedelikele täielik aktiisivabastus ning nikotiini sisaldavate e-sigarettide vedelikele praegusest 20 senti/mg kaks korda väiksem aktsiis. See aga tõstab maksuarvestuse halduskoormuse ehk kulu laekuvast aktsiisist suuremaks. Seetõttu on pikemaajaline eesmärk saavutada aktsiisivabastus ka nikotiini sisaldavatele e-sigarettide vedelikele.
Isamaa faktsiooni kuuluv Tarmo Kruusimäe on e-sigarettide eestkõneleja, kes on pikalt võidelnud selle eest, et sel tootekategoorial oleks vähem müügi- ja tarvitamispiiranguid kui tavasigarettidel. Kruusimäe teeb tihedat koostööd ka MTÜ-ga Suitsuvaba Eesti, mis vaatamata kõlavale nimele ei võitle mitte tubakatoodete vastu, vaid e-sigarettide eest, lootes kõik suitsetajad e-sigarettide usku pöörata.
Ka Isamaa "katuserahadest" läks tänavu kevadel 5000 eurot MTÜ-le Suitsuvaba Eesti. E-sigarette lobistava organisatsiooni kodulehel ongi kirjas, et riigikogu liikmed Tarmo Kruusimäe ja Madis Milling (RE) on nende sõnumite "võimendajad".
Rahandusministeerium: analüüs valmib jaanuari lõpuks
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Siiri Suutre kinnitab, et must turg on probleem, millele nad tahavad lahendust leida ning tunnustas Kruusimäed algatuse eest.
"Tarmo Kruusimäe juhib õigesti tähelepanu probleemidele, mis on tekkinud e-sigarettidega seoses. Temaga saab nõustuda nii selles osas, et ühelt poolt on probleemi põhjustanud maitsestatud e-vedelike müügi keeld ning teisalt on probleemi suurenemisele kaasa aidanud tänane lähenemine nende toodete maksustamisele. Nõustume ka sellega, et probleemile tuleks leida lahendus võimalikult kiiresti," ütles Suure.
"Rahandusministeeriumi poolt saame me eelkõige tegelda probleemi selle poolega, mis puudutab makse. Ometi ei ole mõistlik muudatusi regulatsioonis ja maksunduses teha kiirustades. Seepärast oleme võtnud endale eesmärgi jaanuari lõpuks tulla välja analüüsi ja ettepanekutega, kuidas oleks mõistlik e-sigarette maksustada. Analüüsis kasutame kindlasti kogemusi teistest Euroopa riikidest, kus teemaga on pikema aja jooksul tegeldud," lubas Suutre.
Aktsiisiarvestuse mõju halduskoormusele ehk kui kalliks erineva aktsiisimääraga toodete arvestus läheb, ei osanud ta välja tuua.
"Selle hindamine ei ole võimalik enne, kui analüüs ja erinevad lahendusettepanekud on laual," vastas Suutre.
Sotsiaalministeerium: e-sigaret ei ole suitsetamisest loobumise abivahend
Sotsiaalministeerium aga e-sigarettidele maksusoodustuse tegemist ei poolda, sest tegemist pole tervisetootega, vaid ikkagi sõltuvust tekitava tootega.
"Eesti tubakapoliitikas ei ole toimunud suunamuutust ning sotsiaalministeerium on endiselt seisukohal, et e-sigarettide näol on tegemist lihtsalt alternatiivse tootega tubakatoodetele. E-sigaret ei ole suitsetamisest loobumise abivahend ja on pigem mõeldud nikotiinisõltuvuse jätkamiseks. Rahvatervise seisukohalt ei saa laialdaselt propageerida ja soodustada selliste toodete kasutamist, mille terviseohud ei ole veel lõplikult teada ning samuti ei saa pidada õigeks edendada sõltuvusaine kasutamise jätkamist," kommenteeris ministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling.
Sotsiaalministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kehtiv aktsiisipoliitika toetab tubakapoliitika üldiseid eesmärke suunata inimesi suitsetamisest, tubaka- ja nikotiinitoodetest loobuma oma tervise heaks, mitte otsima alternatiivseid tooteid nikotiinisõltuvuse jätkamiseks.
### Response:
Lobistide mõjul on valmimas analüüs e-sigarettide aktsiisi langetamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paremtsentristist Euroopa-meelset presidenti toetas üle 63 protsendi hääletanutest, kui loetud oli üle 95 häältest.
Iohannise vastaskandidaat teises voorus oli sotsiaaldemokraadist ekspeaminister Viorica Dancila, keda toetas umbes 37 protsenti hääletanutest. | Klaus Iohannis võitis Rumeenia presidendivalimised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paremtsentristist Euroopa-meelset presidenti toetas üle 63 protsendi hääletanutest, kui loetud oli üle 95 häältest.
Iohannise vastaskandidaat teises voorus oli sotsiaaldemokraadist ekspeaminister Viorica Dancila, keda toetas umbes 37 protsenti hääletanutest.
### Response:
Klaus Iohannis võitis Rumeenia presidendivalimised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tagandamise poolt hääletas 57 senaatorit ja vastu 43 senaatorit. Trumpi süüdimõistmise poolt hääletasid senati kõik demokraadid ja seitse vabariiklast, millest ei piisanud, sest vaja oleks olnud vähemalt kahe kolmandiku senaatorite toetust.
Vabariiklastest toetasid Trumpi süüdimõistmist senaatorid Richard Burr, Bill Cassidy, Susan Collins, Lisa Murkowski, Mitt Romney, Ben Sasse ja Pat Toomey.
Trump tervitas laupäeval enda õigeksmõistmist senatis ja kinnitas, et tema poliitiline liikumine on alles alanud.
"Meie ajalooline, isamaaline ja ilus liikumine on alles alanud," ütles Trump oma avalduses.
"Eelolevatel kuudel on mul palju teiega jagada ja ootan põnevusega meie uskumatu teekonna jätkumist, et taastada Ameerika ülevus kõigi meie inimeste jaoks," sõnas ekspresident.
"See teine tagandamisprotsess oli järjekordseks faasiks meie riigi ajaloo suurimast nõiajahist. Ükski president pole kunagi midagi sellist pidanud läbi elama," jätkas Trump.
"Meil on ees niivõrd palju tööd ja peagi ilmub sellest visioon Ameerika helgest, säravast ja piiritust tulevikust," lubas Trump.
Demokraatide kontrolli all olev USA esindajatekoda esitas 13. jaanuaril Trumpile süüdistuse pärast seda, kui tema poolehoidjad ründasid 6. jaanuaril Kapitooliumi, et takistada kongressil kinnitamast demokraat Joe Bideni võitu 3. novembri presidendivalimistel.
Senat jõudis varem üksmeelele, et Trumpi tagandamisprotsessile tunnistajaid ei kutsuta. Sellega välditi viivitust, mis ähvardanuks lükata otsuse langetamist päevade või nädalate võrra edasi. Kokkuleppe avas tee kohtuprotsessi lõpparutelude alguseks, mille jaoks kummalgi poolel oli ette nähtud kaks tundi.
Senati hääletus tunnistajate kutsumise üle tundus meedia hinnangul äärmiselt segane ja paljud senaatorid ei paistnud üldse teadvat, mille poolt nad hääletasid.
Demokraatide kontrolli all oleva esindajatekoja prokuröride hinnangul pani Trump Kapitooliumi rahutuste ajal rahva õhutamisega toime põhiseadusevastase kuriteo. Tagandamisprotsessi juhid väitsid, et Trump ei teinud jaanuari algul Kapitooliumi rünnaku peatamiseks midagi.
Süüdimõistmise korral ei oleks Trump enam saanud uueks ametiajaks presidendiks kandideerida. | USA senat vabastas Trumpi süüdistusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tagandamise poolt hääletas 57 senaatorit ja vastu 43 senaatorit. Trumpi süüdimõistmise poolt hääletasid senati kõik demokraadid ja seitse vabariiklast, millest ei piisanud, sest vaja oleks olnud vähemalt kahe kolmandiku senaatorite toetust.
Vabariiklastest toetasid Trumpi süüdimõistmist senaatorid Richard Burr, Bill Cassidy, Susan Collins, Lisa Murkowski, Mitt Romney, Ben Sasse ja Pat Toomey.
Trump tervitas laupäeval enda õigeksmõistmist senatis ja kinnitas, et tema poliitiline liikumine on alles alanud.
"Meie ajalooline, isamaaline ja ilus liikumine on alles alanud," ütles Trump oma avalduses.
"Eelolevatel kuudel on mul palju teiega jagada ja ootan põnevusega meie uskumatu teekonna jätkumist, et taastada Ameerika ülevus kõigi meie inimeste jaoks," sõnas ekspresident.
"See teine tagandamisprotsess oli järjekordseks faasiks meie riigi ajaloo suurimast nõiajahist. Ükski president pole kunagi midagi sellist pidanud läbi elama," jätkas Trump.
"Meil on ees niivõrd palju tööd ja peagi ilmub sellest visioon Ameerika helgest, säravast ja piiritust tulevikust," lubas Trump.
Demokraatide kontrolli all olev USA esindajatekoda esitas 13. jaanuaril Trumpile süüdistuse pärast seda, kui tema poolehoidjad ründasid 6. jaanuaril Kapitooliumi, et takistada kongressil kinnitamast demokraat Joe Bideni võitu 3. novembri presidendivalimistel.
Senat jõudis varem üksmeelele, et Trumpi tagandamisprotsessile tunnistajaid ei kutsuta. Sellega välditi viivitust, mis ähvardanuks lükata otsuse langetamist päevade või nädalate võrra edasi. Kokkuleppe avas tee kohtuprotsessi lõpparutelude alguseks, mille jaoks kummalgi poolel oli ette nähtud kaks tundi.
Senati hääletus tunnistajate kutsumise üle tundus meedia hinnangul äärmiselt segane ja paljud senaatorid ei paistnud üldse teadvat, mille poolt nad hääletasid.
Demokraatide kontrolli all oleva esindajatekoja prokuröride hinnangul pani Trump Kapitooliumi rahutuste ajal rahva õhutamisega toime põhiseadusevastase kuriteo. Tagandamisprotsessi juhid väitsid, et Trump ei teinud jaanuari algul Kapitooliumi rünnaku peatamiseks midagi.
Süüdimõistmise korral ei oleks Trump enam saanud uueks ametiajaks presidendiks kandideerida.
### Response:
USA senat vabastas Trumpi süüdistusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljandat korda NCAA-s platsil käinud Kriisa kuulus algkoosseisu ja viskas meeskonna paremuselt teise skooritegijana 12 punkti (kaugvisked 4/9).
Lisaks võttis ta ühe lauapalli, jagas viis resultatiivset söötu (kahe võistkonna peale parim näitaja), kaotas kaks korda palli ja tegi kolm viga.
Arizona parim oli 20 punktiga ääremängija Azuolos Tubelis. Võitjate resultatiivseim oli 19 punktiga samuti ääremängija Eugene Omoruyi. | Kriisa tegi Arizona eest seni parima mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljandat korda NCAA-s platsil käinud Kriisa kuulus algkoosseisu ja viskas meeskonna paremuselt teise skooritegijana 12 punkti (kaugvisked 4/9).
Lisaks võttis ta ühe lauapalli, jagas viis resultatiivset söötu (kahe võistkonna peale parim näitaja), kaotas kaks korda palli ja tegi kolm viga.
Arizona parim oli 20 punktiga ääremängija Azuolos Tubelis. Võitjate resultatiivseim oli 19 punktiga samuti ääremängija Eugene Omoruyi.
### Response:
Kriisa tegi Arizona eest seni parima mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšehhi on üks Euroopa kõrgema koroonaviiruse nakatumisnäitajaga riike ja seetõttu karmistas Saksamaa äsja piiranguid riigist sisenejatele.
Kuna Nove Mesto etapile järgnevad maailmameistrivõistlused Oberstdorfis, siis Tšehhist tulevad suusatajad peavad viibima karantiinis ega saaks startida. Arvatavasti sakslased sportlastele erandeid ei teeks.
Nove Mesto etapi korraldajad pidasid nõu rahvusvahelise suusaliiduga ja kuigi kõne all oli ka võimalus viia etapp läbi märtsis, siis eelistati võistlused lihtsalt ära jätta.
See tähendab, et enne 25. veebruaril Oberstdorfis algavat suusaalade MM-i rohkem murdmaasuusatamise MK-etappe ei toimu.
Hetkel pole ka selge, mis saab pärast MM-i, sest märtsikuusse olid planeeritud Norras peetavad etapid, aga sel nädalal tuli ka uudis, mille kohaselt käimasoleval hooajal riigis enam talispordi MK-etappe ei peeta.
Rahvusvaheline suusaliit on lubanud Holmenkolleni võistlustele siiski asenduspaigad leida. | Murdmaasuusatamise MK-etapp jääb ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšehhi on üks Euroopa kõrgema koroonaviiruse nakatumisnäitajaga riike ja seetõttu karmistas Saksamaa äsja piiranguid riigist sisenejatele.
Kuna Nove Mesto etapile järgnevad maailmameistrivõistlused Oberstdorfis, siis Tšehhist tulevad suusatajad peavad viibima karantiinis ega saaks startida. Arvatavasti sakslased sportlastele erandeid ei teeks.
Nove Mesto etapi korraldajad pidasid nõu rahvusvahelise suusaliiduga ja kuigi kõne all oli ka võimalus viia etapp läbi märtsis, siis eelistati võistlused lihtsalt ära jätta.
See tähendab, et enne 25. veebruaril Oberstdorfis algavat suusaalade MM-i rohkem murdmaasuusatamise MK-etappe ei toimu.
Hetkel pole ka selge, mis saab pärast MM-i, sest märtsikuusse olid planeeritud Norras peetavad etapid, aga sel nädalal tuli ka uudis, mille kohaselt käimasoleval hooajal riigis enam talispordi MK-etappe ei peeta.
Rahvusvaheline suusaliit on lubanud Holmenkolleni võistlustele siiski asenduspaigad leida.
### Response:
Murdmaasuusatamise MK-etapp jääb ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uurimismeeskond naasis Hiina pandeemia epitsentrist Wuhanist juba päevi tagasi, kuid viiruse päritolu osas veel täit selgust pole.
Uurimismeeskonna liikmed pidid seal olles hoolikalt sõnu valima, sest USA soovis "jõulist" uurimist, samas kui Hiina hoiatas selle küsimuse politiseerimise eest.
"Oleme tõsises mures selle pärast, kuidas edastati infot COVID-19 uurimise varaste leidude kohta ja meil on küsimusi protsessi kohta, kuidas nendeni jõuti," ütles Sullivan.
"See raport peab kindlasti olema sõltumatu, Hiina valitsus ei tohi sekkuda, ega muuta ekspertide leitut," jätkas ta.
Ja ta kutsus Hiinat üles "võimaldama ligipääsu pandeemia algusaegade andmetele".
Hoolimata sellest, et aasta peale pandeemia algust pole õnnestunud leida selle päritolu, nõustus välisekspertide meeskond, et suure tõenäosusega liikus viirus enne inimesele nakkamist nahkhiirtelt tundmatu loomaliigi peale.
Teooria vussiläinud laborieksperimendis, milles rääkisid toonane USA president Donald Trump ja tema välisminister Mike Pompeo, on "äärmiselt ebatõenäoline" teatas meeskond, tutvustades samas uusi võimalikke versioone.
Peking on korduvalt levitanud teooriat, et viirus toodi Hiinasse koos pakendatud toodetega, nagu külmutatud mereannid, ning WHO meeskond pole seda teooriat välistanud.
Sullivan väljendas WHO suhtes "sügavat lugupidamist". USA on WHO-ga taasühinemas pärast seda kui USA sealt Trumpi administratsiooni käsul lahkus, protestiks Pekingi saamatule viirusepuhanguga tegelemisele.
Kuid Sullivan lisas, et WHO-ga taasühinemine tähendab ka kõrgete standardite nõudmist. Praegusel kriitilisel hetkel on WHO usaldusväärsuse säilitamine "võtmetähtsusega". | USA soovib Hiinalt koroonapandeemia algusjärgu kohta rohkem infot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uurimismeeskond naasis Hiina pandeemia epitsentrist Wuhanist juba päevi tagasi, kuid viiruse päritolu osas veel täit selgust pole.
Uurimismeeskonna liikmed pidid seal olles hoolikalt sõnu valima, sest USA soovis "jõulist" uurimist, samas kui Hiina hoiatas selle küsimuse politiseerimise eest.
"Oleme tõsises mures selle pärast, kuidas edastati infot COVID-19 uurimise varaste leidude kohta ja meil on küsimusi protsessi kohta, kuidas nendeni jõuti," ütles Sullivan.
"See raport peab kindlasti olema sõltumatu, Hiina valitsus ei tohi sekkuda, ega muuta ekspertide leitut," jätkas ta.
Ja ta kutsus Hiinat üles "võimaldama ligipääsu pandeemia algusaegade andmetele".
Hoolimata sellest, et aasta peale pandeemia algust pole õnnestunud leida selle päritolu, nõustus välisekspertide meeskond, et suure tõenäosusega liikus viirus enne inimesele nakkamist nahkhiirtelt tundmatu loomaliigi peale.
Teooria vussiläinud laborieksperimendis, milles rääkisid toonane USA president Donald Trump ja tema välisminister Mike Pompeo, on "äärmiselt ebatõenäoline" teatas meeskond, tutvustades samas uusi võimalikke versioone.
Peking on korduvalt levitanud teooriat, et viirus toodi Hiinasse koos pakendatud toodetega, nagu külmutatud mereannid, ning WHO meeskond pole seda teooriat välistanud.
Sullivan väljendas WHO suhtes "sügavat lugupidamist". USA on WHO-ga taasühinemas pärast seda kui USA sealt Trumpi administratsiooni käsul lahkus, protestiks Pekingi saamatule viirusepuhanguga tegelemisele.
Kuid Sullivan lisas, et WHO-ga taasühinemine tähendab ka kõrgete standardite nõudmist. Praegusel kriitilisel hetkel on WHO usaldusväärsuse säilitamine "võtmetähtsusega".
### Response:
USA soovib Hiinalt koroonapandeemia algusjärgu kohta rohkem infot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabelis teist-kolmandat kohta hoidvate meeskondade Narva United ja FC Cosmos selle nädala kolmapäevane kohtumine oli lõppenud 2:2 viigiga. Narvalased suutsid sellega hoida Cosmose ees ühepunktilist edumaad, kusjuures piirilinlased olid viigistanud kolm mängu järjest.
1:1 viigiga lõppes ka nende meeskondade laupäevase mängu avapoolaeg. Teisel poolajal panid aga narvalased oma pikema pingi maksvusele ja läksid 6:1 juhtima. Mängu lõpus tegid külalised küll seisu veidi viisakamaks, kuid lõpptulemus 6:3 tähendas Narva meeskonna kindlat võitu.
Kolm väravat lõi võitjate kasuks Sergei Aleksandrov, kaks väravat kanti German-Guri Tsvibelbergi arvele. Lisaks lõid külalised ühe omavärava.
21 punkti kogunud Narva United kindlustas tänu võidule teist kohta. Nende edumaa kolmandal kohal oleva FC Cosmose ees on neli punkti, kusjuures narvalastel on üks mäng vähem peetud.
Kuna põhiturniiri kaks paremat meeskonda pääsevad otse poolfinaali, siis on Cosmosel allesjäänud kolme kohtumisega väga keeruline narvalasi kinni püüda.
Koha poolfinaalis on juba kindlustanud Viimsi FC Smsraha, kes pole seni veel kaotanud ühtegi kohtumist. 11. võit saadi tabelisse kodusaalis, kui Tartu Maksimum Welco vastu võideti avapoolaeg küll vaid 2:1, kuid lõpuks saadi 11:1 võit. Viimsi kaksks lõid kolm väravat Ervin Stüf ja Oleksandr Sorokin.
Vooru suurim võit see aga ei olnud, sest Ravens Futsal Ares Security alistas võõrsil Rummu Dünamo koguni 13:0 (9:0). Tartlaste kasuks lõi viis väravat Temari Nuuma, kolm tabamust sai kirja Raul Rebane. Kaotajatest sai punase kaardi Vitali Borovikov.
11. vooru viimases kohtumises viigistasid Sillamäel NPM Silmet FC Sillamäe ja JK Kohila 3:3 (2:2). Kaks väravat lõi Sillamäe kasuks Aleksandr Dubõkin.
Paremusjärjestus (9-11/14): 1. Viimsi FC Smsraha 33, 2. Narva United FC 21, 3. Tallinna FC Cosmos 17, 4. NPM Silmet FC Sillamäe 13, 5. JK Kohila 10, 6. Ravens Futsal Ares Security 10, 7. Tartu Maksimum Welco 10, 8. Rummu Dünamo 7 punkti.
Ravensil on kirjas 9 ning Sillamäel ja Narval 10 mängu, ülejäänud meeskondadel on peetud 11 kohtumist. Ehk tabeliseisu arvestades tõotab kuue parema sekka ehk play-off' i pääsemise heitlus tulla väga põnev.
12. vooru kohtumised on kavas 20. veebruaril. Põhiturniir lõpeb 9. märtsil. | Narva United tegi pika sammu poolfinaali pääsu poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabelis teist-kolmandat kohta hoidvate meeskondade Narva United ja FC Cosmos selle nädala kolmapäevane kohtumine oli lõppenud 2:2 viigiga. Narvalased suutsid sellega hoida Cosmose ees ühepunktilist edumaad, kusjuures piirilinlased olid viigistanud kolm mängu järjest.
1:1 viigiga lõppes ka nende meeskondade laupäevase mängu avapoolaeg. Teisel poolajal panid aga narvalased oma pikema pingi maksvusele ja läksid 6:1 juhtima. Mängu lõpus tegid külalised küll seisu veidi viisakamaks, kuid lõpptulemus 6:3 tähendas Narva meeskonna kindlat võitu.
Kolm väravat lõi võitjate kasuks Sergei Aleksandrov, kaks väravat kanti German-Guri Tsvibelbergi arvele. Lisaks lõid külalised ühe omavärava.
21 punkti kogunud Narva United kindlustas tänu võidule teist kohta. Nende edumaa kolmandal kohal oleva FC Cosmose ees on neli punkti, kusjuures narvalastel on üks mäng vähem peetud.
Kuna põhiturniiri kaks paremat meeskonda pääsevad otse poolfinaali, siis on Cosmosel allesjäänud kolme kohtumisega väga keeruline narvalasi kinni püüda.
Koha poolfinaalis on juba kindlustanud Viimsi FC Smsraha, kes pole seni veel kaotanud ühtegi kohtumist. 11. võit saadi tabelisse kodusaalis, kui Tartu Maksimum Welco vastu võideti avapoolaeg küll vaid 2:1, kuid lõpuks saadi 11:1 võit. Viimsi kaksks lõid kolm väravat Ervin Stüf ja Oleksandr Sorokin.
Vooru suurim võit see aga ei olnud, sest Ravens Futsal Ares Security alistas võõrsil Rummu Dünamo koguni 13:0 (9:0). Tartlaste kasuks lõi viis väravat Temari Nuuma, kolm tabamust sai kirja Raul Rebane. Kaotajatest sai punase kaardi Vitali Borovikov.
11. vooru viimases kohtumises viigistasid Sillamäel NPM Silmet FC Sillamäe ja JK Kohila 3:3 (2:2). Kaks väravat lõi Sillamäe kasuks Aleksandr Dubõkin.
Paremusjärjestus (9-11/14): 1. Viimsi FC Smsraha 33, 2. Narva United FC 21, 3. Tallinna FC Cosmos 17, 4. NPM Silmet FC Sillamäe 13, 5. JK Kohila 10, 6. Ravens Futsal Ares Security 10, 7. Tartu Maksimum Welco 10, 8. Rummu Dünamo 7 punkti.
Ravensil on kirjas 9 ning Sillamäel ja Narval 10 mängu, ülejäänud meeskondadel on peetud 11 kohtumist. Ehk tabeliseisu arvestades tõotab kuue parema sekka ehk play-off' i pääsemise heitlus tulla väga põnev.
12. vooru kohtumised on kavas 20. veebruaril. Põhiturniir lõpeb 9. märtsil.
### Response:
Narva United tegi pika sammu poolfinaali pääsu poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JYP kaotas võõrsil Hämeenlinna meeskonnale 2:3 (0:1, 1:1, 1:1). Mõlemad JYP-i väravad viskas arvulisest ülekaalust Rooba, kes viskas kaks väravat ühes mängus sel aastal juba teistkordselt.
Rooba on nüüd sel hooajal visanud kokku tosin väravat ja andnud kuus tulemuslikku söötu ehk kogunud 33 kohtumisega 18 resultatiivsuspunkti.
JYP-il tervikuna aga hästi ei lähe, sest kaotus Hämeenlinnale oli meeskonnale kuuendaks kaotuseks järjest ning meeskond on vajunud tabelis viimasele kohale. Seejuures Hämeenlinna on eelviimane. | Rooba väravatest JYP-ile ei piisanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JYP kaotas võõrsil Hämeenlinna meeskonnale 2:3 (0:1, 1:1, 1:1). Mõlemad JYP-i väravad viskas arvulisest ülekaalust Rooba, kes viskas kaks väravat ühes mängus sel aastal juba teistkordselt.
Rooba on nüüd sel hooajal visanud kokku tosin väravat ja andnud kuus tulemuslikku söötu ehk kogunud 33 kohtumisega 18 resultatiivsuspunkti.
JYP-il tervikuna aga hästi ei lähe, sest kaotus Hämeenlinnale oli meeskonnale kuuendaks kaotuseks järjest ning meeskond on vajunud tabelis viimasele kohale. Seejuures Hämeenlinna on eelviimane.
### Response:
Rooba väravatest JYP-ile ei piisanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vlassov tuli 1960. aasta Rooma olümpiamängudel kuldmedalile üliraskekaalu tõstmises ja oli neli aastat hiljem Tokyo olümpiamängudel samas distsipliinis hõbedal.
Lisaks võitis ta perioodil 1959-1963 neli kuldmedalit maailmameistrivõistlustelt ja kuus kuldmedalit Euroopa meistrivõistlustelt. Sportlaskarjääri jäid kroonima ka 34 üliraskekaalu maailmarekordit.
Pärast tippspordiga lõpparve tegemist töötas Vlassov ka spordifunktsionärina, pidades 1985-1987 Nõukogude Liidu tõstmisliidu presidendi ametit ning siirdus nõukogude perioodi lõpul poliitikasse ja kandideerides 1996. aastal sõltumatu kandidaadina ka Venemaa presidendiks.
Juba sportlaskarjääri jooksul alustas ta tööd kirjaniku ja ajakirjanikuna ning avaldas elu jooksul mitmeid teoseid, sealjuures enam kui 15 romaani.
Samuti raskejõustiklasena tippu jõudnud ja hiljem poliitikasse suundunud filmitäht Arnold Schwarzenegger on Vlassovit nimetanud oma nooruspäevi suurimaks eeskujuks, kes inspireeris teda kulturismiga tegelema.
Kõigepealt kohtusid nad 1961. aastal maailmameistrivõistlustel Viinis, kui Schwarzenegger oli vaid 14-aastane ning ulatas 1988. aastal Moskvas filmi "Punane kuumus" võtetel Vlassovile endast foto pühendusega "Minu iidolile Juri Vlassovile". | Suri nõukogude tõstmislegend ja Schwarzeneggeri iidol | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vlassov tuli 1960. aasta Rooma olümpiamängudel kuldmedalile üliraskekaalu tõstmises ja oli neli aastat hiljem Tokyo olümpiamängudel samas distsipliinis hõbedal.
Lisaks võitis ta perioodil 1959-1963 neli kuldmedalit maailmameistrivõistlustelt ja kuus kuldmedalit Euroopa meistrivõistlustelt. Sportlaskarjääri jäid kroonima ka 34 üliraskekaalu maailmarekordit.
Pärast tippspordiga lõpparve tegemist töötas Vlassov ka spordifunktsionärina, pidades 1985-1987 Nõukogude Liidu tõstmisliidu presidendi ametit ning siirdus nõukogude perioodi lõpul poliitikasse ja kandideerides 1996. aastal sõltumatu kandidaadina ka Venemaa presidendiks.
Juba sportlaskarjääri jooksul alustas ta tööd kirjaniku ja ajakirjanikuna ning avaldas elu jooksul mitmeid teoseid, sealjuures enam kui 15 romaani.
Samuti raskejõustiklasena tippu jõudnud ja hiljem poliitikasse suundunud filmitäht Arnold Schwarzenegger on Vlassovit nimetanud oma nooruspäevi suurimaks eeskujuks, kes inspireeris teda kulturismiga tegelema.
Kõigepealt kohtusid nad 1961. aastal maailmameistrivõistlustel Viinis, kui Schwarzenegger oli vaid 14-aastane ning ulatas 1988. aastal Moskvas filmi "Punane kuumus" võtetel Vlassovile endast foto pühendusega "Minu iidolile Juri Vlassovile".
### Response:
Suri nõukogude tõstmislegend ja Schwarzeneggeri iidol |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ütluste kuulamine oleks võinud tagandamisprotsessi venitada ning seda ei soovi kumbki osapool, vahendas BBC.
Senat kuulab ära lõpukõned ja läheb edasi otsuse langetamisega. Lõpukõnedeks on mõlemal poolel aega kaks tundi.
USA esindajatekoda otsustas Trumpi tagandada nädal pärast Kapotiooliumi ründamist. Demokraatide kontrolli all oleva esindajatekoja prokuröride arvates pani Trump toime põhiseadusevastase kuriteo. | USA senat Trumpi tagandamisprotsessile tunnistajaid ei kutsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ütluste kuulamine oleks võinud tagandamisprotsessi venitada ning seda ei soovi kumbki osapool, vahendas BBC.
Senat kuulab ära lõpukõned ja läheb edasi otsuse langetamisega. Lõpukõnedeks on mõlemal poolel aega kaks tundi.
USA esindajatekoda otsustas Trumpi tagandada nädal pärast Kapotiooliumi ründamist. Demokraatide kontrolli all oleva esindajatekoja prokuröride arvates pani Trump toime põhiseadusevastase kuriteo.
### Response:
USA senat Trumpi tagandamisprotsessile tunnistajaid ei kutsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selveri edukaim oli 15 punktiga (+10) Kristo Kollo, 12 punkti (+10) lisas Mihkel Varblane ja 11 (+0) Renee Teppan. Rainer Vassiljevi juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 73%, rünnakuid lahendati 61-protsendiliselt, blokiga teeniti 10 ja serviga 6 punkti (eksiti 16 pallingul). Esmakordselt käis sel hooajal Selveri eest väljakul hiljuti meeskonnaga liitunud Siim Ennemuist, vahendab Volley.ee.
RTU resultatiivseimatena tõid Patriks Pinka ja Edgars Šminanskis kumbki 8 silma, lätlaste vastuvõtt oli 53%, rünnak 48%, blokipunkte saadi 5 ja servil löödi 1 äss (eksiti 12 servil).
Ühtlasi kerkis Selver 28 punktiga liigatabelis teiseks, möödudes Bigbank Tartust (27 punkti). Tartul ega ühelgi teisel Eesti klubil enam põhiturniiril mänge pidada pole, Selveril seisab 28. veebruaril ees viimane mäng kodus, kus minnakse uuesti vastamisi RTUga.
Credit24 Meistriliiga põhiturniiri lõplik tabeliseis on oluline kahel põhjusel. Eesti võistkonnad saavad pärast põhiturniiri lõppu toimuvateks Eesti meistrivõistluste vahegrupi mängudeks kaasa stardipunktid 5 p.-1 p. (põhiturniiri 1. asetus 5 punkti, 2. asetus 4 punkti, jne.). Vahegrupi lõplik paremusjärjestus (stardipunktid + mängudelt saadud punktid) paneb paika poolfinaalide paarid, 1. koht vs 4. koht ja 2. koht vs 3. koht.
Credit24 Meistriliiga play-offid algavad kaheksa meeskonna osalusel aprillis. Omavahel kohtuvad põhiturniiri 1. ja 8. koha saanud meeskonnad, 2. ja 7., 3. ja 6. ning 4. ja 5. koha saanud meeskonnad. Mängitakse kahe võiduni. Nelja klubi osalusel peetav finaalturniir toimub põhiturniiri võitja Saaremaa VK kodusaalis. | Selver teenis Lätis võidu ja möödus tabelis Bigbankist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selveri edukaim oli 15 punktiga (+10) Kristo Kollo, 12 punkti (+10) lisas Mihkel Varblane ja 11 (+0) Renee Teppan. Rainer Vassiljevi juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 73%, rünnakuid lahendati 61-protsendiliselt, blokiga teeniti 10 ja serviga 6 punkti (eksiti 16 pallingul). Esmakordselt käis sel hooajal Selveri eest väljakul hiljuti meeskonnaga liitunud Siim Ennemuist, vahendab Volley.ee.
RTU resultatiivseimatena tõid Patriks Pinka ja Edgars Šminanskis kumbki 8 silma, lätlaste vastuvõtt oli 53%, rünnak 48%, blokipunkte saadi 5 ja servil löödi 1 äss (eksiti 12 servil).
Ühtlasi kerkis Selver 28 punktiga liigatabelis teiseks, möödudes Bigbank Tartust (27 punkti). Tartul ega ühelgi teisel Eesti klubil enam põhiturniiril mänge pidada pole, Selveril seisab 28. veebruaril ees viimane mäng kodus, kus minnakse uuesti vastamisi RTUga.
Credit24 Meistriliiga põhiturniiri lõplik tabeliseis on oluline kahel põhjusel. Eesti võistkonnad saavad pärast põhiturniiri lõppu toimuvateks Eesti meistrivõistluste vahegrupi mängudeks kaasa stardipunktid 5 p.-1 p. (põhiturniiri 1. asetus 5 punkti, 2. asetus 4 punkti, jne.). Vahegrupi lõplik paremusjärjestus (stardipunktid + mängudelt saadud punktid) paneb paika poolfinaalide paarid, 1. koht vs 4. koht ja 2. koht vs 3. koht.
Credit24 Meistriliiga play-offid algavad kaheksa meeskonna osalusel aprillis. Omavahel kohtuvad põhiturniiri 1. ja 8. koha saanud meeskonnad, 2. ja 7., 3. ja 6. ning 4. ja 5. koha saanud meeskonnad. Mängitakse kahe võiduni. Nelja klubi osalusel peetav finaalturniir toimub põhiturniiri võitja Saaremaa VK kodusaalis.
### Response:
Selver teenis Lätis võidu ja möödus tabelis Bigbankist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne Zakopanet sel hooajal parimal juhul kuuendaks tulnud Kobayashi hüppas 136,5 ja 134,5 meetrit ning kogus 268,9 punkti. Vaid 0,3 punktiga kaotas talle Stekala ja 1,1 punktiga Lindvik.
Kaugele ei jäänud ka sloveenid Anze Lanisek (266,9) ja Bor Pavlovic (266,4) ega norralased Daniel Andre Tande (263,5) ja Halvor Egner Granerud (263,0). Esikaheksa lõpetas poolakas Piotr Zyla (257,5).
MK-sarja üldliider Granerud juhtis Zakopanes esimese hüppevooru järel, aga teises voorus jäi 129-meetrisest sooritusest tiheda konkurentsi juures väheks.
1442 punktiga on Granerud siiski kindel üldliider, edestades laupäeval 14. koha saanud sakslast Markus Eisenbichlerit tervelt 447 silmaga.
Eestlasi põhivõistlusel ei olnud. Pühapäeval hüpatakse Zakopanes uuesti. | Kobayashi sai hooaja esimese võidu, Granerud pudenes seitsmendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne Zakopanet sel hooajal parimal juhul kuuendaks tulnud Kobayashi hüppas 136,5 ja 134,5 meetrit ning kogus 268,9 punkti. Vaid 0,3 punktiga kaotas talle Stekala ja 1,1 punktiga Lindvik.
Kaugele ei jäänud ka sloveenid Anze Lanisek (266,9) ja Bor Pavlovic (266,4) ega norralased Daniel Andre Tande (263,5) ja Halvor Egner Granerud (263,0). Esikaheksa lõpetas poolakas Piotr Zyla (257,5).
MK-sarja üldliider Granerud juhtis Zakopanes esimese hüppevooru järel, aga teises voorus jäi 129-meetrisest sooritusest tiheda konkurentsi juures väheks.
1442 punktiga on Granerud siiski kindel üldliider, edestades laupäeval 14. koha saanud sakslast Markus Eisenbichlerit tervelt 447 silmaga.
Eestlasi põhivõistlusel ei olnud. Pühapäeval hüpatakse Zakopanes uuesti.
### Response:
Kobayashi sai hooaja esimese võidu, Granerud pudenes seitsmendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate mängujuht Brandon Childress oli 23 punktiga üleplatsimees. Sven Kaldre nimele jäi 16 ja Roberts Freimanise arvele 11 silma. Lisaks võttis Freimanis üheksa lauapalli ja jagas kaheksa tulemuslikku söötu.
Kalev/TLÜ paremad olid Samuel Timmins 18 (lisaks koguni 14 lauapalli), Parker Van Dyke 16 ja Edi Sinadinovic 12 punktiga.
Rapla on võitnud Kalev/TLÜ vastu sel hooajal kõik neli omavahelist mängu (oktoobris kodus 92:76, novembris võõrsil 89:83 ja jaanuaris võõrsil 85:83).
Raplal on nüüd kirjas tosin võitu ja kaheksa kaotust, mis annab tabelis kolmanda positsiooni. Kalev/TLÜ on kolme võiduga 21 mängust seitsmes ehk viimane. | Rapla sai ka neljandat korda Kalev/TLÜ-st jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate mängujuht Brandon Childress oli 23 punktiga üleplatsimees. Sven Kaldre nimele jäi 16 ja Roberts Freimanise arvele 11 silma. Lisaks võttis Freimanis üheksa lauapalli ja jagas kaheksa tulemuslikku söötu.
Kalev/TLÜ paremad olid Samuel Timmins 18 (lisaks koguni 14 lauapalli), Parker Van Dyke 16 ja Edi Sinadinovic 12 punktiga.
Rapla on võitnud Kalev/TLÜ vastu sel hooajal kõik neli omavahelist mängu (oktoobris kodus 92:76, novembris võõrsil 89:83 ja jaanuaris võõrsil 85:83).
Raplal on nüüd kirjas tosin võitu ja kaheksa kaotust, mis annab tabelis kolmanda positsiooni. Kalev/TLÜ on kolme võiduga 21 mängust seitsmes ehk viimane.
### Response:
Rapla sai ka neljandat korda Kalev/TLÜ-st jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlanna eksis korra mõlemas tiirus ja kaotas võitnud sakslannale Vanessa Voigtile (0; 20.31,2) 1.47,1. Teise eestlannana rajal käinud Grete Gaim sai 66. koha (3; +2.46,0).
Voigti järel tuli teiseks venelanna Jekaterina Noskova (0; +0,6) ja kolmandaks sakslanna Anna Weidel (0; +5,7).
Meeste 10 km sprindidistantsil oli Joosep Perv 92. (2; +4.42,6) ja Grigori Fominihh 108. (3; +7.21,3).
Esikolmiku moodustasid norralane Haavard Gutubö Bogetveit (0; 25.13,4), sakslane Justus Strelow (0; +27,3) ja norralane Erlend Bjöntegaard (2; +43,4). | Susan Külm sai IBU karikaetapil 32. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlanna eksis korra mõlemas tiirus ja kaotas võitnud sakslannale Vanessa Voigtile (0; 20.31,2) 1.47,1. Teise eestlannana rajal käinud Grete Gaim sai 66. koha (3; +2.46,0).
Voigti järel tuli teiseks venelanna Jekaterina Noskova (0; +0,6) ja kolmandaks sakslanna Anna Weidel (0; +5,7).
Meeste 10 km sprindidistantsil oli Joosep Perv 92. (2; +4.42,6) ja Grigori Fominihh 108. (3; +7.21,3).
Esikolmiku moodustasid norralane Haavard Gutubö Bogetveit (0; 25.13,4), sakslane Justus Strelow (0; +27,3) ja norralane Erlend Bjöntegaard (2; +43,4).
### Response:
Susan Külm sai IBU karikaetapil 32. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe ringi järel koguni neljandat kohta hoidnud Liiv lõpetas ajaga 1.08,92 ehk jäi vaid 0,36 sekundi kaugusele pjedestaalist, mille madalaima astme hõivas kanadalane Laurent Dubreuil (1.08,56).
Maailmameistriks krooniti hollandlane Kai Verbij (1.08,052), kelle järel tuli hõbedale venelane Pavel Kuližnikov (+0,26). Dubreuili ja Liivi vahele mahtus neljandaks norralane Havard Holmefjord Lorentzen (+0,65).
Reedel toimunud 500 meetri võistlusel oli Liiv 15. | Marten Liiv uisutas MM-il koguni viiendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe ringi järel koguni neljandat kohta hoidnud Liiv lõpetas ajaga 1.08,92 ehk jäi vaid 0,36 sekundi kaugusele pjedestaalist, mille madalaima astme hõivas kanadalane Laurent Dubreuil (1.08,56).
Maailmameistriks krooniti hollandlane Kai Verbij (1.08,052), kelle järel tuli hõbedale venelane Pavel Kuližnikov (+0,26). Dubreuili ja Liivi vahele mahtus neljandaks norralane Havard Holmefjord Lorentzen (+0,65).
Reedel toimunud 500 meetri võistlusel oli Liiv 15.
### Response:
Marten Liiv uisutas MM-il koguni viiendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Senat koguneb uuesti kohaliku aja järgi kell 10.00, et arutada ja hääletada selle üle, kas lubada 74-aastase endise vabariiklasest presidendi tagandamisistungil tunnistajate ütlusi.
Ei esindajatekoja demokraatidest süüdistajad ega Trumpi kaitseadvokaadid pole andnud märku soovist tunnistajaid kohale kutsuda.
Juhul, kui otsustatakse tunnistajaid mitte kohale kutsuda, võib see tähendada, et peetakse lõpukõned ning seejärel toimub hääletus endise presidendi süüdi või süütuks mõistmise osas. Kõige varem võib see toimuda juba laupäeva pärastlõunal.
Kummalgi poolel on lõpukõneks ette nähtud kaks tundi.
Demokraatide kontrolli all olev USA esindajatekoda esitas 13. jaanuaril Trumpile süüdistuse pärast seda, kui tema poolehoidjad ründasid 6. jaanuaril Kapitooliumi, et takistada kongressil kinnitamast demokraat Joe Bideni võitu 3. novembri presidendivalimistel.
Kuid 100-liikmelise senatis, mis on võrdselt jagunenud demokraatide ja vabariiklaste vahel, tundub süüdimõistev otsus ebatõenäoline.
Selleks oleks vaja kahekolmandikulist häälteenamust ning praeguste märkide põhjal ei saa demokraadid vabariiklastelt 17 häält, mida süüdimõistvaks otsuseks vaja oleks. Süüdimõistmisel oleks Trumpil igaveseks keelatud töötamine presidendina.
Trumpi kaitsjad väitsid reedel, et endisel presidendil puudub igasugune vastutus oma toetajate kongressi ründamise eest. Trumpi kaitse etteaste kestis vaid kolm tundi.
Sellele järgnes kaks päeva kestev tõendusmaterjalide esitamine demokraatidest süüdistajate poolt, mis seisnes peamiselt videoklippide näitamises Kapitooliumi ründamisest.
Tagandamisprotsessi juhtide sõnul on Trump, kes pole kunagi väljendanud kahetsust rahvahulkade julgustamise eest, niivõrd ohtlik, et teda ei tohiks enam kunagi ametisse tagasi lubada.
Kuigi tundub, et Trump mõistetakse õigeks, võivad isegi mõnede vabariiklaste poolthääled muuta ta presidendi ametiaja märgiliseks ning algatada kodusõja ta oma erakonna sees selle üle, kas järgida tema populistlikku ning suuri erimeelsusi tekitavat visiooni või naasta mõõdukamate väärtushinnangute juurde. | USA senat peaks langetama Trumpi tagandamisprotsessil otsuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senat koguneb uuesti kohaliku aja järgi kell 10.00, et arutada ja hääletada selle üle, kas lubada 74-aastase endise vabariiklasest presidendi tagandamisistungil tunnistajate ütlusi.
Ei esindajatekoja demokraatidest süüdistajad ega Trumpi kaitseadvokaadid pole andnud märku soovist tunnistajaid kohale kutsuda.
Juhul, kui otsustatakse tunnistajaid mitte kohale kutsuda, võib see tähendada, et peetakse lõpukõned ning seejärel toimub hääletus endise presidendi süüdi või süütuks mõistmise osas. Kõige varem võib see toimuda juba laupäeva pärastlõunal.
Kummalgi poolel on lõpukõneks ette nähtud kaks tundi.
Demokraatide kontrolli all olev USA esindajatekoda esitas 13. jaanuaril Trumpile süüdistuse pärast seda, kui tema poolehoidjad ründasid 6. jaanuaril Kapitooliumi, et takistada kongressil kinnitamast demokraat Joe Bideni võitu 3. novembri presidendivalimistel.
Kuid 100-liikmelise senatis, mis on võrdselt jagunenud demokraatide ja vabariiklaste vahel, tundub süüdimõistev otsus ebatõenäoline.
Selleks oleks vaja kahekolmandikulist häälteenamust ning praeguste märkide põhjal ei saa demokraadid vabariiklastelt 17 häält, mida süüdimõistvaks otsuseks vaja oleks. Süüdimõistmisel oleks Trumpil igaveseks keelatud töötamine presidendina.
Trumpi kaitsjad väitsid reedel, et endisel presidendil puudub igasugune vastutus oma toetajate kongressi ründamise eest. Trumpi kaitse etteaste kestis vaid kolm tundi.
Sellele järgnes kaks päeva kestev tõendusmaterjalide esitamine demokraatidest süüdistajate poolt, mis seisnes peamiselt videoklippide näitamises Kapitooliumi ründamisest.
Tagandamisprotsessi juhtide sõnul on Trump, kes pole kunagi väljendanud kahetsust rahvahulkade julgustamise eest, niivõrd ohtlik, et teda ei tohiks enam kunagi ametisse tagasi lubada.
Kuigi tundub, et Trump mõistetakse õigeks, võivad isegi mõnede vabariiklaste poolthääled muuta ta presidendi ametiaja märgiliseks ning algatada kodusõja ta oma erakonna sees selle üle, kas järgida tema populistlikku ning suuri erimeelsusi tekitavat visiooni või naasta mõõdukamate väärtushinnangute juurde.
### Response:
USA senat peaks langetama Trumpi tagandamisprotsessil otsuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koosseisus Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Johanna Udras ja Eliisabet Kool võistelnud Eesti kaotas 4x3,3 km pikkusel distantsil sõidu võitnud Rootsile minuti ja 47,1 sekundiga.
Rootsi järel tuli teiseks Venemaa (+0,30), kolmas oli Norra (+26,40). Kokku osales 17 naiskonda.
U-23 4x5 km segateatesõidus leppis Eesti nelik (Mariel Merlii Pulles, Henri Roos, Martin Himma, Hanna-Brita Kaasik) 17 võistkonna konkurentsis 13. kohaga, kaotades võitjale kolme minuti ja 19 sekundiga. Esikolmiku moodustasid Norra, Venemaa (+3,9) ja Rootsi (+7,7).
Meesjuunioride 4x5 km teatesõidus sai Eesti (Anders Veerpalu, Kaspar Päärson, Andreas Koppa, Aleksander Tamm) 14. koha (+5.25,8 võitjast). Võitis Norra (49.45,3), teiseks tuli Soome (+20,0) ja kolmandaks Itaalia (+22,6). | Eesti teatenelik tuli juunioride MM-il seitsmendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koosseisus Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Johanna Udras ja Eliisabet Kool võistelnud Eesti kaotas 4x3,3 km pikkusel distantsil sõidu võitnud Rootsile minuti ja 47,1 sekundiga.
Rootsi järel tuli teiseks Venemaa (+0,30), kolmas oli Norra (+26,40). Kokku osales 17 naiskonda.
U-23 4x5 km segateatesõidus leppis Eesti nelik (Mariel Merlii Pulles, Henri Roos, Martin Himma, Hanna-Brita Kaasik) 17 võistkonna konkurentsis 13. kohaga, kaotades võitjale kolme minuti ja 19 sekundiga. Esikolmiku moodustasid Norra, Venemaa (+3,9) ja Rootsi (+7,7).
Meesjuunioride 4x5 km teatesõidus sai Eesti (Anders Veerpalu, Kaspar Päärson, Andreas Koppa, Aleksander Tamm) 14. koha (+5.25,8 võitjast). Võitis Norra (49.45,3), teiseks tuli Soome (+20,0) ja kolmandaks Itaalia (+22,6).
### Response:
Eesti teatenelik tuli juunioride MM-il seitsmendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metskitseäkine
200 g metskitse välisfileed
1 tl kadakasinepit
1 keskmine mugulsibul
2 spl tudraõli
Soola
Värskelt jahvatatud musta pipart
Haki liha ja sibul võimalikult peeneks. Maitsesta liha soola ja pipraga. Sega omavahel sinep ja õli ning seejärel sega lihaga.
Peedi toorsalat
1 keskmine peet
2 spl õunaäädikat
1 spl mett
1 tl soola
½ tl jahvatatud pipart
2 spl tudraõli
Peet koori ja haki võimalikult peenikesteks ribadeks. Sega omavahel mesi, sool, pipar ja äädikas ning viimasena lisa õli. Vala õlikaste peedile ja sega läbi.
Majonees
1 munakollane
½ tl soola
Pisut jahvatatud pipart
1 tl kadakasinepit
2 tl veiniäädikat või sidrunimahla
2 dl õli
Sega munakollane sinepi, soola ja pipraga. Lisa peene joana õli, samal ajal pidevalt vispliga kiirelt segades. Viimasena lisa veiniäädikas.
Retsept: Angelica Udeküll
"Suus sulav Eesti" teine hooaeg on ETV eetris laupäeviti kell 20.00. | Retseptid: "Suus sulav Eesti" õpetab metskitseäkist valmistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metskitseäkine
200 g metskitse välisfileed
1 tl kadakasinepit
1 keskmine mugulsibul
2 spl tudraõli
Soola
Värskelt jahvatatud musta pipart
Haki liha ja sibul võimalikult peeneks. Maitsesta liha soola ja pipraga. Sega omavahel sinep ja õli ning seejärel sega lihaga.
Peedi toorsalat
1 keskmine peet
2 spl õunaäädikat
1 spl mett
1 tl soola
½ tl jahvatatud pipart
2 spl tudraõli
Peet koori ja haki võimalikult peenikesteks ribadeks. Sega omavahel mesi, sool, pipar ja äädikas ning viimasena lisa õli. Vala õlikaste peedile ja sega läbi.
Majonees
1 munakollane
½ tl soola
Pisut jahvatatud pipart
1 tl kadakasinepit
2 tl veiniäädikat või sidrunimahla
2 dl õli
Sega munakollane sinepi, soola ja pipraga. Lisa peene joana õli, samal ajal pidevalt vispliga kiirelt segades. Viimasena lisa veiniäädikas.
Retsept: Angelica Udeküll
"Suus sulav Eesti" teine hooaeg on ETV eetris laupäeviti kell 20.00.
### Response:
Retseptid: "Suus sulav Eesti" õpetab metskitseäkist valmistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millal on Puändi sünnipäev?
Triinu Kööba: 26. novembril 2016.
Elisa-Johanna Liiv: Siis me avasime ukse. Töö algas juba enne. Olime nii kaua raamatupoest unistanud, teinud ettevalmistusi ja siis lõime ukse lahti: nüüd tulevad ostjad! Aga nad ei tule kohe. Selleks peab ikka kurja vaeva nägema, et nad tuleksid. Mingi kriitiline mass peab olema enda ümber huvilisi, kes tahavad käia väikeses poes, kes mõtlevad samamoodi – praegu nimetaksin seda isegi kogukonnaks. Puändi kogukond on kas omavahel seotud või meiega seotud või kirjandusega seotud. "Kogukond" öelda on palju ilusam kui öelda "klientuur".
Kööba: Jah, nad ei ole ainult kliendid, kes tulevad, ostavad raamatu ja lähevad minema. On tekkinud ikka sügavamad sidemed, poekülastajatest on saanud tuttavad ja sõbrad, kellega jään tänaval juttu ajama. Suhtlus ei piirdu ainult raamatupoega.
Kui tähtis on kaupluse asukoht või ukse avamise kellaaeg?
Kööba: Asukoht on määrav. Algul, kui me Pärnu maanteel poe avasime, mõtlesime, et oleme kesklinnas vanalinna külje all, rahvast peaks ikka jaguma, kuid ometi jäi kauplus lugemishuviliste trajektoorilt välja. Praegune asukoht Telliskivi tänaval on kõvasti etem. Telliskivi loomelinnak on ise tõmbepunkt, sealt käib paratamatult rahvahulk kogu aeg mööda ja läbi.
Liiv: Soovisime tänavapoolseid aknaid, õnneks saadi meile vastu tulla. Kes seal lähedal elab, näeb meie akent pidevalt.
Kööba: Kui kõnnid mööda ja silmanurgast näed, et seal on mingi pood, siis võib-olla astud ikkagi ka sisse. Telliskivi on üks selliseid tänavaid, kus on mõnus jalutada. Linnakeskkond on Tallinnas lõputu teema – seda ei arendata nii, nagu võiks. Mõtteviis, et auto on õige näitaja, on kinni nõukaaegses idabloki mentaliteedis.
Liiv: Tallinna planeerimises on omad vead. Kui linnakeskkond võimaldaks, siis võiks olla palju rohkem ka väikeseid poode.
Kööba: Nii kui saadakse inimesed autost välja jalutama ja jalgrataste peale, tõuseb hüppeliselt kõigi väikeste poodide ja kohvikute külastamine.
Kui hea asukoht leitud, mis on järgmine samm?
Liiv: Alguses oli raske kirjastustele oma usaldusväärsust tõestada: me nüüd tuleme, meil ei ole varem sel alal kogemusi, aga kas palun saaks raamatuid? See äratas skeptilisust.
Kööba: Kahtlased noored inimesed!
Liiv: Suures osas on need raskused minetatud.
Kööba: Keeruline on ennast ka nähtavaks teha. Rahva Raamat on Eestis juba üle saja aasta tegutsenud ja ostjatel on geneetiline teadmine, et kui tahad raamatut, lähed sinna. Kuidas näidata, et on ka teisi võimalusi? Tuleb vaeva näha, et pildil olla ja reklaamiga kuhugi jõuda. Meil ei ole suurt eelarvet, et kampaaniaid teha.
Ilmselt kompenseerib seda teie aktiivsus. Puänt ei ole ainult raamaturiiulid, vaid teie tegevus on mitmeharuline: üritused, saated Ida raadios … Kas tegu on teadliku strateegiaga või see on nõnda kujunenud?
Liiv: Oleme alati soovinud, et Puänt ei oleks ainult pood. Üritused olid kohe algul eesmärk. Meil ei olnud strateegiat, kuidas seda saavutada, aga õnneks üks tore väike kirjastus Ars Orientalis tuli esimesena ise meie juurde – esitlesime Hiina luuletaja Jidi Majia luulekogu, mille on tõlkinud Jüri Talvet. Edasi tegime ise mõned esitlused ja siis hakkasid teisedki kirjastused pakkuma.
Oleme algatanud ka ürituste sarju, näiteks tõlkekirjanduse õhtuid, kus tõlkijad räägivad oma tööst koos teise tõlkija või muu asjatundjaga. Viimati kõnelesid Øyvind Rangøy ja Adam Cullen, see oli intiimne vestlus, mis läks sügavamale kui tavaline avalik esinemine.
Mis see raamatupoe pidamine siis on, kas töö, hobi või missioon?
Kööba: Kompott kõigest.
Liiv: Väikeäri pidamine ei ole kunagi ainult töö. Ei ole nii, et nüüd on nädalavahetus, lülitan telefoni välja ja enam mind kätte ei saa.
Kööba: Oleme siiski võimaldanud teineteisele puhkust.
Liiv: Raamatupoodi ei saa asutada ilma missioonitundeta. Sel juhul peaks tiimis olema turundusgeenius, kes korraldab nii, et uue poe pidajad saavad kohe hakata endale palka maksma ja töötajaid värbama.
Mida Puändi kogukond loeb, mis on teie menukid? Näiteks Rahva Raamatu ja Apollo esikolmikus on praegu mõlemal üks põnevik ja "Wim Hofi meetod", ühel veel "Isepäise lapse kasvatamine" ja teisel Stephen Hawkingi raamat.
Kööba: Meil ei ole ühtegi neist.
Liiv: Meil ei ole isegi müügil neid raamatuid. Ketikaupluste müügiedetabelite tipus on tihti raamatud, mida meie poes ei ole kunagi leidunud ega ka küsitud mitte. Kuigi Wim Hofi vastu pole mul midagi.
Kööba: Wim Hofi meetod seisneb õiges hingamises, külma vee treeningus jne. Kuna praegu on talisuplus nii populaarne, on ilmselt huvi tema teose vastu.
Liiv: Puändis küsitakse sageli, mida meie soovitame lugeda, ja usaldatakse seda soovitust. Populaarsemate raamatute hulgas on eri masti teoseid.
Kööba: Jah, tundub küll, et meie poes on väike valik, kuid suundi on päris palju.
Liiv: Teatud raamatud on ajakohased. Näiteks Jan Kausi "Tallinna kaart", Aino Perviku "Miniatuurid mälupõhjast", Mudlumi "Mitte ainult minu tädi Ellen" – need kõik on väga head raamatud ja annavad kõneainet. Kui raamatu kohta ilmub hea arvustus või kui televisioonis seda soovitatakse, siis on nagu raudpolt, et seda otsitakse.
Puändil on möödunud kevadest saadik ka e-pood. Paari kuu eest me ei saanud ühtäkki aru, mis on juhtunud, et üht 2012. aastal ilmunud raamatut otsitakse seal paari päeva jooksul sadu kordi. Ühelt tuttavalt kuulsin siis, et Ain Lutsepp oli soovitanud seda raamatut "Plekktrummis". See raamat oli Saigyō "Mägikodu" – klassikaline jaapani luule, mida paljud tavaliselt ei loe.
Mind üllatab tähelepanek, et kriitikal on siiski raamatumüügile mõju. Varem on väidetud vastupidist – tõsi, need väitjad ei olnud poodnikud, vaid paar kirjameest, kelle puhul ei aitagi võib-olla miski. Missugused arvustused mõjutavad, kas suure tiraažiga päevalehtede omad?
Kööba: Pigem mitte. Rohkem mõjutavad ikka kultuuriväljaannetes ilmunud pikemad arvustused. Postimehe arvustused on lühikesed. Kuna Puändi klient on kord juba lugeja, siis ta loeb ka pikemaid arvustusi.
Liiv: Sirp, Looming, Vikerkaar … Samuti loetakse ERRi kultuuriportaali kirjutisi, näiteks loeti Tauno Vahteri sarja "21. sajandi 50 olulist romaani".
Üks osa lugejaid küsib ka täiesti värskeid raamatuid, mis on samal päeval trükikojast tulnud. Nemad saavad info Facebookist, kust jälgitakse kirjastuste postitusi. Instagramis on väikestel kirjastustel paarsada jälgijat, ja need on väga huvitatud jälgijad.
Kuidas suunate Puändi tegevust ühismeedias? Kas postitustel on läbimüügile mõju?
Kööba: Teeme nädalas umbes kolm postitust – see mõjutab küll, aga pigem Instagramis. Facebookis on ju nii, et kui sa ei maksa, siis su asju ei näidata ka kuskil.
Liiv: See on ühtlasi üks viis, kuidas pildil olla ja meelde tuletada: me oleme ikka veel siin ja meil on ka raamatuid.
Alustasite Puändi e-poe pidamist huvitava formaadiga: müüdav raamat mahub postkasti. Valikus olid ainult kuni kahe sentimeetri paksused raamatud ja need saadeti koju.
Liiv: Kui kevadel ootamatult kõik kohad kinni pandi, pidime kiiresti midagi välja mõtlema. See toimis väga hästi. Siiamaani küsitakse, kas te saadate raamatuid ikka postkasti.
Kööba: Kevadisest raamatute postkasti saatmisest on välja kujunenud Puändi raamatuklubi – need teosed saadame siiani lugejatele koju, siis on tore neid postkastist võtta. Ega sinna ju väga tihti midagi tule.
Liiv: Praegu on raamatuklubilisi umbes 30, aga algus oli intensiivne.
Kööba: Libistasime oma saadetised linna peal mitmesse kirjakasti, et need ei saaks liiga täis.
Liiv: Pidime läbi mõtlema, kus need üldse asuvad. Hakkasime ka toidukulleritega koostööd tegema: raamatuid sai tellida Bolt Foodi mobiilirakenduse abil ja kuller tõi need koju.
Kuidas koostatakse Puändi menüü?
Kööba: Üks kriteerium on see, et raamat peab sobima ka omaenda koduriiulisse. Me ei võta müüki neid raamatuid, mis endale ei meeldi …
Liiv: … või mida me ei ole ise nõus lugema. See kriteerium on segu kõhutundest ja uurimistööst.
Kuidas suhtute e-raamatutesse? Kas faile on mõtet Puändist küsida?
Liiv: Meil ei ole e-raamatuid. Neid ei ole ka küsitud.
Kuhu edasi? Tean, et oodata on näiteks kogumiku "Minu veider armastuslugu" ilmumist, mille koostamiseks korraldasite koostöös Loomingu Raamatukoguga mullu konkursi.
Kööba: Ideedest puudust ei ole, aga need jäävad ressursside taha kinni.
Liiv: Sealhulgas ajaliste ressursside.
Kööba: Tihti tundub, et üks inimene on puudu. Praegu on meid 4 + 1. Näiteks Puändi esimene uudiskiri, mis läks e-postkastidesse eelmisel nädalal, sai tehtud tänu sellele +1-inimesele. Igaühel meist on omad tugevused.
Liiv: Huvitaval kombel ei ole me kunagi töötajaid otsinud, vaid nad on kõik meie juurde jõudnud.
Kööba: Oktoobrikuus mõtlesime siiski, et veebruaris 2021 paneme raudselt poe kinni.
Liiv: Sel ajal olime mõlemad täiesti väsinud. Jagasime oma muret paari kaasamõtlejaga. Mõtlesime, et proovime veel seda ja teist – toimis hästi, eks vaatame siis, mis edasi saab.
Kööba: Võib-olla piisaski sellest, et saime mure jagatud.
Liiv: Novelliraamat ilmub loodetavasti kevadel, suurem osa tekste on välja valitud. Kirjastame ise, sellest tuleb Puändi esimene raamat. Eks ühelt poolt toetab kirjastamine raamatupoe pidamist, aga teisalt on asi missioonis: näed, et seda laadi teos võiks olemas olla.
Kööba: Oleme endale kohustusi võtnud, ei saa veel ust kinni panna.
Aga sõprus, kas see pärast nelja-aastast äritegevust veel püsib?
Kööba: Jah, aga nüüd on meie kokkusaamised tööpõhised, niisama sõbrannatamist väga ei ole.
Liiv: Varem käisime kohvikus niisama lobisemas, nüüd arutame seal poeasju – mis ei tähenda, et selle juurde ei võiks ka muust rääkida.
Kööba: Olime enne Puändi asutamist koos mitmel reisil käinud. Reisimine peaks ka olema see olukord, kus saadakse aru, kellega tegu.
Viimaks. Mida te parasjagu loete?
Kööba: Loen üht ingliskeelset populaarteaduslikku raamatut seentest, Merlin Sheldrake'i teost "Entangled Life".
Liiv: Mina loen alati korraga mitut raamatut. Praegu on mul pooleli Mihhail Bahtini "François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" ja Pjotr Aleškovski "Kala. Ühe rände lugu".
Siin ka lubatud retsept. Kõik koostisosad on antud supilusikates, mitte näpuotsaga.
+ Sõida koos tulevase äripartneriga reisile, testi tema stressitaluvust ja huumorimeelt.
+ Tehke tuhandete uudisteoste seast mõistlik valik.
+ Sättige kauplus jalakäijate trajektoorile.
+ Looge oma kogukond, õigemini, soodustage selle kujunemist.
+ Korraldage kirjandusõhtuid, olge koostööaltid – tehke nii, et endal on huvitav, siis on teistel ka huvitav.
+ Andke endast ühismeediapostituste või uudiskirjaga regulaarselt märku.
+ Kaasake meeskonda teistsuguste oskuste ja teadmistega inimesi.
+ Lugege usinalt, jagage küsijatele soovitusi.
+ Olge valmis mõnda aega piskuga läbi ajama.
+ Otsige uudseid viise, kuidas raamat lugejaga kokku viia. Uudne võib olla ka unustatud vana.
+ Serveeri kaunilt.
+ Õigeks tähtajaks tasutud tooraine ja korras aruandlus – need on nii elementaarsed, et ei hakanud Puändi tiimilt eraldi küsimagi, ent mainin siiski ära.
Edu!
Puändi 2020. aasta menukid
1. Ester Urbala, "Jumalik märk"
2. Hasso Krull, "Tänapäeva askees"
3. Taavi Eelmaa, "Electraumur"
4. Jaroslav Hašek "Geniaalne idioot. Huumori kool" (tlk Lembit Remmelgas ja Leo Metsar)
5. Veiko Tammjärv, "Hukkunud Alpinisti hotell"
6. Mark Fisher, "Kapitalistlik realism" (tlk Neeme Lopp)
7. Siim Sinamäe, "Tuleoleminevik"
8. Risto Järv "Deep in the forest. One hundred Estonian fairy tales about the forest and its people" (tlk Adam Cullen)
9. Anete Melece "Kiosk" (tlk Contra)
10. Alain de Botton, "The School of Life" | Elisa-Johanna Liiv: oleme alati soovinud, et Puänt ei oleks ainult pood | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millal on Puändi sünnipäev?
Triinu Kööba: 26. novembril 2016.
Elisa-Johanna Liiv: Siis me avasime ukse. Töö algas juba enne. Olime nii kaua raamatupoest unistanud, teinud ettevalmistusi ja siis lõime ukse lahti: nüüd tulevad ostjad! Aga nad ei tule kohe. Selleks peab ikka kurja vaeva nägema, et nad tuleksid. Mingi kriitiline mass peab olema enda ümber huvilisi, kes tahavad käia väikeses poes, kes mõtlevad samamoodi – praegu nimetaksin seda isegi kogukonnaks. Puändi kogukond on kas omavahel seotud või meiega seotud või kirjandusega seotud. "Kogukond" öelda on palju ilusam kui öelda "klientuur".
Kööba: Jah, nad ei ole ainult kliendid, kes tulevad, ostavad raamatu ja lähevad minema. On tekkinud ikka sügavamad sidemed, poekülastajatest on saanud tuttavad ja sõbrad, kellega jään tänaval juttu ajama. Suhtlus ei piirdu ainult raamatupoega.
Kui tähtis on kaupluse asukoht või ukse avamise kellaaeg?
Kööba: Asukoht on määrav. Algul, kui me Pärnu maanteel poe avasime, mõtlesime, et oleme kesklinnas vanalinna külje all, rahvast peaks ikka jaguma, kuid ometi jäi kauplus lugemishuviliste trajektoorilt välja. Praegune asukoht Telliskivi tänaval on kõvasti etem. Telliskivi loomelinnak on ise tõmbepunkt, sealt käib paratamatult rahvahulk kogu aeg mööda ja läbi.
Liiv: Soovisime tänavapoolseid aknaid, õnneks saadi meile vastu tulla. Kes seal lähedal elab, näeb meie akent pidevalt.
Kööba: Kui kõnnid mööda ja silmanurgast näed, et seal on mingi pood, siis võib-olla astud ikkagi ka sisse. Telliskivi on üks selliseid tänavaid, kus on mõnus jalutada. Linnakeskkond on Tallinnas lõputu teema – seda ei arendata nii, nagu võiks. Mõtteviis, et auto on õige näitaja, on kinni nõukaaegses idabloki mentaliteedis.
Liiv: Tallinna planeerimises on omad vead. Kui linnakeskkond võimaldaks, siis võiks olla palju rohkem ka väikeseid poode.
Kööba: Nii kui saadakse inimesed autost välja jalutama ja jalgrataste peale, tõuseb hüppeliselt kõigi väikeste poodide ja kohvikute külastamine.
Kui hea asukoht leitud, mis on järgmine samm?
Liiv: Alguses oli raske kirjastustele oma usaldusväärsust tõestada: me nüüd tuleme, meil ei ole varem sel alal kogemusi, aga kas palun saaks raamatuid? See äratas skeptilisust.
Kööba: Kahtlased noored inimesed!
Liiv: Suures osas on need raskused minetatud.
Kööba: Keeruline on ennast ka nähtavaks teha. Rahva Raamat on Eestis juba üle saja aasta tegutsenud ja ostjatel on geneetiline teadmine, et kui tahad raamatut, lähed sinna. Kuidas näidata, et on ka teisi võimalusi? Tuleb vaeva näha, et pildil olla ja reklaamiga kuhugi jõuda. Meil ei ole suurt eelarvet, et kampaaniaid teha.
Ilmselt kompenseerib seda teie aktiivsus. Puänt ei ole ainult raamaturiiulid, vaid teie tegevus on mitmeharuline: üritused, saated Ida raadios … Kas tegu on teadliku strateegiaga või see on nõnda kujunenud?
Liiv: Oleme alati soovinud, et Puänt ei oleks ainult pood. Üritused olid kohe algul eesmärk. Meil ei olnud strateegiat, kuidas seda saavutada, aga õnneks üks tore väike kirjastus Ars Orientalis tuli esimesena ise meie juurde – esitlesime Hiina luuletaja Jidi Majia luulekogu, mille on tõlkinud Jüri Talvet. Edasi tegime ise mõned esitlused ja siis hakkasid teisedki kirjastused pakkuma.
Oleme algatanud ka ürituste sarju, näiteks tõlkekirjanduse õhtuid, kus tõlkijad räägivad oma tööst koos teise tõlkija või muu asjatundjaga. Viimati kõnelesid Øyvind Rangøy ja Adam Cullen, see oli intiimne vestlus, mis läks sügavamale kui tavaline avalik esinemine.
Mis see raamatupoe pidamine siis on, kas töö, hobi või missioon?
Kööba: Kompott kõigest.
Liiv: Väikeäri pidamine ei ole kunagi ainult töö. Ei ole nii, et nüüd on nädalavahetus, lülitan telefoni välja ja enam mind kätte ei saa.
Kööba: Oleme siiski võimaldanud teineteisele puhkust.
Liiv: Raamatupoodi ei saa asutada ilma missioonitundeta. Sel juhul peaks tiimis olema turundusgeenius, kes korraldab nii, et uue poe pidajad saavad kohe hakata endale palka maksma ja töötajaid värbama.
Mida Puändi kogukond loeb, mis on teie menukid? Näiteks Rahva Raamatu ja Apollo esikolmikus on praegu mõlemal üks põnevik ja "Wim Hofi meetod", ühel veel "Isepäise lapse kasvatamine" ja teisel Stephen Hawkingi raamat.
Kööba: Meil ei ole ühtegi neist.
Liiv: Meil ei ole isegi müügil neid raamatuid. Ketikaupluste müügiedetabelite tipus on tihti raamatud, mida meie poes ei ole kunagi leidunud ega ka küsitud mitte. Kuigi Wim Hofi vastu pole mul midagi.
Kööba: Wim Hofi meetod seisneb õiges hingamises, külma vee treeningus jne. Kuna praegu on talisuplus nii populaarne, on ilmselt huvi tema teose vastu.
Liiv: Puändis küsitakse sageli, mida meie soovitame lugeda, ja usaldatakse seda soovitust. Populaarsemate raamatute hulgas on eri masti teoseid.
Kööba: Jah, tundub küll, et meie poes on väike valik, kuid suundi on päris palju.
Liiv: Teatud raamatud on ajakohased. Näiteks Jan Kausi "Tallinna kaart", Aino Perviku "Miniatuurid mälupõhjast", Mudlumi "Mitte ainult minu tädi Ellen" – need kõik on väga head raamatud ja annavad kõneainet. Kui raamatu kohta ilmub hea arvustus või kui televisioonis seda soovitatakse, siis on nagu raudpolt, et seda otsitakse.
Puändil on möödunud kevadest saadik ka e-pood. Paari kuu eest me ei saanud ühtäkki aru, mis on juhtunud, et üht 2012. aastal ilmunud raamatut otsitakse seal paari päeva jooksul sadu kordi. Ühelt tuttavalt kuulsin siis, et Ain Lutsepp oli soovitanud seda raamatut "Plekktrummis". See raamat oli Saigyō "Mägikodu" – klassikaline jaapani luule, mida paljud tavaliselt ei loe.
Mind üllatab tähelepanek, et kriitikal on siiski raamatumüügile mõju. Varem on väidetud vastupidist – tõsi, need väitjad ei olnud poodnikud, vaid paar kirjameest, kelle puhul ei aitagi võib-olla miski. Missugused arvustused mõjutavad, kas suure tiraažiga päevalehtede omad?
Kööba: Pigem mitte. Rohkem mõjutavad ikka kultuuriväljaannetes ilmunud pikemad arvustused. Postimehe arvustused on lühikesed. Kuna Puändi klient on kord juba lugeja, siis ta loeb ka pikemaid arvustusi.
Liiv: Sirp, Looming, Vikerkaar … Samuti loetakse ERRi kultuuriportaali kirjutisi, näiteks loeti Tauno Vahteri sarja "21. sajandi 50 olulist romaani".
Üks osa lugejaid küsib ka täiesti värskeid raamatuid, mis on samal päeval trükikojast tulnud. Nemad saavad info Facebookist, kust jälgitakse kirjastuste postitusi. Instagramis on väikestel kirjastustel paarsada jälgijat, ja need on väga huvitatud jälgijad.
Kuidas suunate Puändi tegevust ühismeedias? Kas postitustel on läbimüügile mõju?
Kööba: Teeme nädalas umbes kolm postitust – see mõjutab küll, aga pigem Instagramis. Facebookis on ju nii, et kui sa ei maksa, siis su asju ei näidata ka kuskil.
Liiv: See on ühtlasi üks viis, kuidas pildil olla ja meelde tuletada: me oleme ikka veel siin ja meil on ka raamatuid.
Alustasite Puändi e-poe pidamist huvitava formaadiga: müüdav raamat mahub postkasti. Valikus olid ainult kuni kahe sentimeetri paksused raamatud ja need saadeti koju.
Liiv: Kui kevadel ootamatult kõik kohad kinni pandi, pidime kiiresti midagi välja mõtlema. See toimis väga hästi. Siiamaani küsitakse, kas te saadate raamatuid ikka postkasti.
Kööba: Kevadisest raamatute postkasti saatmisest on välja kujunenud Puändi raamatuklubi – need teosed saadame siiani lugejatele koju, siis on tore neid postkastist võtta. Ega sinna ju väga tihti midagi tule.
Liiv: Praegu on raamatuklubilisi umbes 30, aga algus oli intensiivne.
Kööba: Libistasime oma saadetised linna peal mitmesse kirjakasti, et need ei saaks liiga täis.
Liiv: Pidime läbi mõtlema, kus need üldse asuvad. Hakkasime ka toidukulleritega koostööd tegema: raamatuid sai tellida Bolt Foodi mobiilirakenduse abil ja kuller tõi need koju.
Kuidas koostatakse Puändi menüü?
Kööba: Üks kriteerium on see, et raamat peab sobima ka omaenda koduriiulisse. Me ei võta müüki neid raamatuid, mis endale ei meeldi …
Liiv: … või mida me ei ole ise nõus lugema. See kriteerium on segu kõhutundest ja uurimistööst.
Kuidas suhtute e-raamatutesse? Kas faile on mõtet Puändist küsida?
Liiv: Meil ei ole e-raamatuid. Neid ei ole ka küsitud.
Kuhu edasi? Tean, et oodata on näiteks kogumiku "Minu veider armastuslugu" ilmumist, mille koostamiseks korraldasite koostöös Loomingu Raamatukoguga mullu konkursi.
Kööba: Ideedest puudust ei ole, aga need jäävad ressursside taha kinni.
Liiv: Sealhulgas ajaliste ressursside.
Kööba: Tihti tundub, et üks inimene on puudu. Praegu on meid 4 + 1. Näiteks Puändi esimene uudiskiri, mis läks e-postkastidesse eelmisel nädalal, sai tehtud tänu sellele +1-inimesele. Igaühel meist on omad tugevused.
Liiv: Huvitaval kombel ei ole me kunagi töötajaid otsinud, vaid nad on kõik meie juurde jõudnud.
Kööba: Oktoobrikuus mõtlesime siiski, et veebruaris 2021 paneme raudselt poe kinni.
Liiv: Sel ajal olime mõlemad täiesti väsinud. Jagasime oma muret paari kaasamõtlejaga. Mõtlesime, et proovime veel seda ja teist – toimis hästi, eks vaatame siis, mis edasi saab.
Kööba: Võib-olla piisaski sellest, et saime mure jagatud.
Liiv: Novelliraamat ilmub loodetavasti kevadel, suurem osa tekste on välja valitud. Kirjastame ise, sellest tuleb Puändi esimene raamat. Eks ühelt poolt toetab kirjastamine raamatupoe pidamist, aga teisalt on asi missioonis: näed, et seda laadi teos võiks olemas olla.
Kööba: Oleme endale kohustusi võtnud, ei saa veel ust kinni panna.
Aga sõprus, kas see pärast nelja-aastast äritegevust veel püsib?
Kööba: Jah, aga nüüd on meie kokkusaamised tööpõhised, niisama sõbrannatamist väga ei ole.
Liiv: Varem käisime kohvikus niisama lobisemas, nüüd arutame seal poeasju – mis ei tähenda, et selle juurde ei võiks ka muust rääkida.
Kööba: Olime enne Puändi asutamist koos mitmel reisil käinud. Reisimine peaks ka olema see olukord, kus saadakse aru, kellega tegu.
Viimaks. Mida te parasjagu loete?
Kööba: Loen üht ingliskeelset populaarteaduslikku raamatut seentest, Merlin Sheldrake'i teost "Entangled Life".
Liiv: Mina loen alati korraga mitut raamatut. Praegu on mul pooleli Mihhail Bahtini "François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" ja Pjotr Aleškovski "Kala. Ühe rände lugu".
Siin ka lubatud retsept. Kõik koostisosad on antud supilusikates, mitte näpuotsaga.
+ Sõida koos tulevase äripartneriga reisile, testi tema stressitaluvust ja huumorimeelt.
+ Tehke tuhandete uudisteoste seast mõistlik valik.
+ Sättige kauplus jalakäijate trajektoorile.
+ Looge oma kogukond, õigemini, soodustage selle kujunemist.
+ Korraldage kirjandusõhtuid, olge koostööaltid – tehke nii, et endal on huvitav, siis on teistel ka huvitav.
+ Andke endast ühismeediapostituste või uudiskirjaga regulaarselt märku.
+ Kaasake meeskonda teistsuguste oskuste ja teadmistega inimesi.
+ Lugege usinalt, jagage küsijatele soovitusi.
+ Olge valmis mõnda aega piskuga läbi ajama.
+ Otsige uudseid viise, kuidas raamat lugejaga kokku viia. Uudne võib olla ka unustatud vana.
+ Serveeri kaunilt.
+ Õigeks tähtajaks tasutud tooraine ja korras aruandlus – need on nii elementaarsed, et ei hakanud Puändi tiimilt eraldi küsimagi, ent mainin siiski ära.
Edu!
Puändi 2020. aasta menukid
1. Ester Urbala, "Jumalik märk"
2. Hasso Krull, "Tänapäeva askees"
3. Taavi Eelmaa, "Electraumur"
4. Jaroslav Hašek "Geniaalne idioot. Huumori kool" (tlk Lembit Remmelgas ja Leo Metsar)
5. Veiko Tammjärv, "Hukkunud Alpinisti hotell"
6. Mark Fisher, "Kapitalistlik realism" (tlk Neeme Lopp)
7. Siim Sinamäe, "Tuleoleminevik"
8. Risto Järv "Deep in the forest. One hundred Estonian fairy tales about the forest and its people" (tlk Adam Cullen)
9. Anete Melece "Kiosk" (tlk Contra)
10. Alain de Botton, "The School of Life"
### Response:
Elisa-Johanna Liiv: oleme alati soovinud, et Puänt ei oleks ainult pood |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolaja 14:12 võitnud Serviti paremad olid Mathias Rebane kuue ning Anatoli Tšezlov, Andris Celminš, Carl-Eric Uibo ja Alfred Timmo nelja väravaga. Saraatovi kasuks viskas kaheksa tabamust Andrei Trofimets.
Kaheksandikfinaali korduskohtumine toimub nädala pärast. Võitja läheb veerandfinaalis vastamisi Rootsi klubiga Ystads IF. | Põlva Serviti mängis eurosarjas viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolaja 14:12 võitnud Serviti paremad olid Mathias Rebane kuue ning Anatoli Tšezlov, Andris Celminš, Carl-Eric Uibo ja Alfred Timmo nelja väravaga. Saraatovi kasuks viskas kaheksa tabamust Andrei Trofimets.
Kaheksandikfinaali korduskohtumine toimub nädala pärast. Võitja läheb veerandfinaalis vastamisi Rootsi klubiga Ystads IF.
### Response:
Põlva Serviti mängis eurosarjas viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oxfordi vaktsiinikatsete juht Andrew Pollard ütles, et ehkki lapsed ei jää COVID-19 tagajärjel rängalt haigeks, on tähtis leida turvaline viis nad immuniseerida.
Praegu on rohkem kui 50 riigis antud Oxfordi ülikooli arendatud ja AstraZeneca toodetud vaktsiinile kasutusluba alates 18. eluaastast.
Pfizer, mille vaktsiini lubatakse kasutada alates 16. eluaastast, alustas oktoobris vaktsiinikatsetusi 12-aastastel. Moderna seevastu alustas 12-aastaste vaktsiinikatsetusi detsembris.
Pollardi sõnul võimaldavad vaktsiinikatsetused poliitikutel otsustada, kas massvaktsineerimist tuleb laiendada ka lastele, et ka nii viiruse levikut tõkestada ja võimaldada koolidel häirimatult töötada. | Oxfordi ülikool alustab AstraZeneca vaktsiini testimist lastel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oxfordi vaktsiinikatsete juht Andrew Pollard ütles, et ehkki lapsed ei jää COVID-19 tagajärjel rängalt haigeks, on tähtis leida turvaline viis nad immuniseerida.
Praegu on rohkem kui 50 riigis antud Oxfordi ülikooli arendatud ja AstraZeneca toodetud vaktsiinile kasutusluba alates 18. eluaastast.
Pfizer, mille vaktsiini lubatakse kasutada alates 16. eluaastast, alustas oktoobris vaktsiinikatsetusi 12-aastastel. Moderna seevastu alustas 12-aastaste vaktsiinikatsetusi detsembris.
Pollardi sõnul võimaldavad vaktsiinikatsetused poliitikutel otsustada, kas massvaktsineerimist tuleb laiendada ka lastele, et ka nii viiruse levikut tõkestada ja võimaldada koolidel häirimatult töötada.
### Response:
Oxfordi ülikool alustab AstraZeneca vaktsiini testimist lastel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitslannadele 32-aastase vaheaja järel esimese kiirlaskumise MM-tiitli toonud 26-aastane Suter, kes tuli teisipäevases ülisuurslaalomis teiseks, võidutses ajaga 1.34,27.
Šveitslanna järel sai teise koha sakslanna Kira Weidle (+0,20), pronksmedali võitis Suterit teisipäeval edestanud kaasmaalane Lara Gut-Behrami (+0,37). | Kiirlaskumise maailmameistriks tuli 32-aastase vaheaja järel šveitslanna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitslannadele 32-aastase vaheaja järel esimese kiirlaskumise MM-tiitli toonud 26-aastane Suter, kes tuli teisipäevases ülisuurslaalomis teiseks, võidutses ajaga 1.34,27.
Šveitslanna järel sai teise koha sakslanna Kira Weidle (+0,20), pronksmedali võitis Suterit teisipäeval edestanud kaasmaalane Lara Gut-Behrami (+0,37).
### Response:
Kiirlaskumise maailmameistriks tuli 32-aastase vaheaja järel šveitslanna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President sõnas, et tal on hea meel, et sel aastal on soome-ugri kultuuripealinn just Abja-Paluoja ja meenutas sõnavõtus New Yorgi ÜRO peahoones rippuvat Anu Raua tööd "Emapuu".
"Ma ei tea palju teised eestlased või üldse muu maailma rahvad teda ["Emapuud" – toim. ] seal vaatamas käivad, aga minu meelest ta valvab seal soome-ugri rahvaste järele," tõdes Kaljulaid.
Ta lisas, et skulptuurist mööda kõndides tuli tal alati soov triiburiide varju peituda ja oma nina "Emapuusse" pista, sest kunstiteos tuletab meelde juuri ja annab ka jõudu.
"See tõmme oma juurte, rahvakultuuri poole – ma arvan, et see on kõikidele hirmus oluline," ütles ta.
Kaljulaid rõhutas, et soome-ugri maailmakongressiks valmistudes ei tule seista ainult nende venna- ja sugulusrahvaste eest, kellel on rikas maa, kuid sellest kõigest vähe villa, vaid ka omaenda murdekeelte eest.
"See on väga oluline osa. Ma nii väga tahaksin, et meil ei oleks olemas ainult võru ja setu keele aabitsad, õpikud ja mulgi töövihik, vaid oleks ka teiste Eestimaa murdekeelte õpikud, töövihikud, sõnaraamatud ja kõik muu," sõnas Kaljulaid, et lapsed võiksid murdekeeli õppida juba kooli ajal.
"Kui meie vennasrahvad kurdavad, et nende keelt ei taheta sealkandis omandada, kus nemad parasjagu asuvad, sügaval Venemaa kõhus, siis meil on paremini riigikeelega – muidugi, see on ju riigikeel –, aga murdekeelega tegelikult väga hästi ei ole," ütles Kaljulaid, et kuigi tema juured ulatuvad nii Saare-, Setu- kui ka Mulgimaale, siis ühte nendest keeltest ta siiski ei oska.
"Minu arvates peaks rohkem tähelepanu olema murdekeeltel. Nad on nii ilusad ja salapärane tunne on lausuda sõnu võõras keeles," ütles Kaljulaid. | Kersti Kaljulaid: peaksime murdekeeltele rohkem tähelepanu pöörama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President sõnas, et tal on hea meel, et sel aastal on soome-ugri kultuuripealinn just Abja-Paluoja ja meenutas sõnavõtus New Yorgi ÜRO peahoones rippuvat Anu Raua tööd "Emapuu".
"Ma ei tea palju teised eestlased või üldse muu maailma rahvad teda ["Emapuud" – toim. ] seal vaatamas käivad, aga minu meelest ta valvab seal soome-ugri rahvaste järele," tõdes Kaljulaid.
Ta lisas, et skulptuurist mööda kõndides tuli tal alati soov triiburiide varju peituda ja oma nina "Emapuusse" pista, sest kunstiteos tuletab meelde juuri ja annab ka jõudu.
"See tõmme oma juurte, rahvakultuuri poole – ma arvan, et see on kõikidele hirmus oluline," ütles ta.
Kaljulaid rõhutas, et soome-ugri maailmakongressiks valmistudes ei tule seista ainult nende venna- ja sugulusrahvaste eest, kellel on rikas maa, kuid sellest kõigest vähe villa, vaid ka omaenda murdekeelte eest.
"See on väga oluline osa. Ma nii väga tahaksin, et meil ei oleks olemas ainult võru ja setu keele aabitsad, õpikud ja mulgi töövihik, vaid oleks ka teiste Eestimaa murdekeelte õpikud, töövihikud, sõnaraamatud ja kõik muu," sõnas Kaljulaid, et lapsed võiksid murdekeeli õppida juba kooli ajal.
"Kui meie vennasrahvad kurdavad, et nende keelt ei taheta sealkandis omandada, kus nemad parasjagu asuvad, sügaval Venemaa kõhus, siis meil on paremini riigikeelega – muidugi, see on ju riigikeel –, aga murdekeelega tegelikult väga hästi ei ole," ütles Kaljulaid, et kuigi tema juured ulatuvad nii Saare-, Setu- kui ka Mulgimaale, siis ühte nendest keeltest ta siiski ei oska.
"Minu arvates peaks rohkem tähelepanu olema murdekeeltel. Nad on nii ilusad ja salapärane tunne on lausuda sõnu võõras keeles," ütles Kaljulaid.
### Response:
Kersti Kaljulaid: peaksime murdekeeltele rohkem tähelepanu pöörama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on edasilükatud kohtumisega, sest esialgu pidi mäng toimuma möödunud aasta 27. oktoobril. Toona jäi kohtumine ära Sloveenia koondise positiivsete koroonaproovide tõttu. Viimati läksid naiskonnad vastamisi 1. detsembril, kui Eesti pidi Koperis tunnistama vastaste 2:0 paremust.
Koondise peatreeneri Jarmo Matikaineni käsutuses on 25 mängijat. Erinevatel põhjustel jäävad eemale Lisette Tammik, Vlada Kubassova, Kelly Rosen, Ketlin Saar, Berle Brant ja Maarja Saulep.
"Mul on väga kahju, et vigastuste tõttu jäävad mitmed mängijad eemale," sõnas peatreener Jarmo Matikainen. "See on kindlasti oluline laager tulevikku silmas pidades. Meil on laagris kogenud mängijaid, keda loodan võistkonna juures näha ka sügisestes kvalifikatsioonimängudes, ning oleme integreerimas oma võistkonda noori mängijaid. Meil on tekkinud hea tasakaal, kus kogenud mängijad aitavad noori."
Matikainen lisas, et veebruarikuine laager on mitme mängija jaoks kindlasti keeruline, sest laagrile tullakse vastu väga erineva ettevalmistuse pealt. "Välismaal mängivad koondislased on veidi rohkem treeninud. Oleme ehitanud oma treeningkava üles nii, et koormus poleks liiga suur, aga saaksime kõik vajalikud asjad läbi käia. See on huvitav, aga samas pakub väljakutseid. Koroona tõttu peame ka turvaliselt oma mullis püsima. Kuid ma usun, et tulemas on edukas laager hea treeninggrupiga."
Eesti kuulub käimasoleval valikturniiril kuueliikmelisse alagruppi, kus teenis täiseduga esikoha valitsev Euroopa meister Holland, kindlustades koha finaalturniiril. Teisele kohale mängis end Venemaa ning nende teekond jätkub play-off mängudes. Sloveenia on üheksa kohtumisega kogunud 15 punkti ja kindlustanud endale alagrupi kolmanda koha. Neile järgnevad Kosovo ja Türgi, kelle arvel on vastavalt kümme ja viis punkti. Eesti peab leppima viimase kohaga, kuid viimases mängus on võimalus suurendada punktiarvet, kui seni on kirja saadud üks viigipunkt.
Naiste koondise koosseis mänguks Sloveeniaga:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – FC Wacker Innsbruck (AUT) 26/0
Karina Kork (23.02.1995) – FFC Vorderland (AUT) 14/0
Karina Piirimaa (30.08.2000) – Põlva FC Lootos 0/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi TC (HUN) 85/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 84/0
Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 10/0
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 9/0
Maarija Mikiver (12.01.1987) – Tallinna FC Flora 2/0
Sandra Liir (26.07.2003) – JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 0/0
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0
Kreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka 0/0
Eva-Maria Kriisa (23.02.2000) – Saku Sporting 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 108/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 94/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 74/6
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 47/1
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – The University of Texas Rio Grande Valley (USA) 21/0
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 15/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 9/1
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Sporting de Charleroi (BEL) 9/0
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 8/0
Evelyn Šilina (05.04.2001) – JK Tallinna Kalev (laenul KSK Štrommist) 6/0
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 5/0
Marie Heleen Lisette Kikkas (17.06.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Florast) 1/0
Triin Satsi (16.11.2001) – Saku Sporting (laenul Raplamaa JK-st) 0/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Siim-Sten Palm
Kehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Arst: Timo Rahnel
Mänedžer: Raili Ellermaa
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo | Naiste jalgpallikoondis kohtub valiksarja viimases mängus Sloveeniaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on edasilükatud kohtumisega, sest esialgu pidi mäng toimuma möödunud aasta 27. oktoobril. Toona jäi kohtumine ära Sloveenia koondise positiivsete koroonaproovide tõttu. Viimati läksid naiskonnad vastamisi 1. detsembril, kui Eesti pidi Koperis tunnistama vastaste 2:0 paremust.
Koondise peatreeneri Jarmo Matikaineni käsutuses on 25 mängijat. Erinevatel põhjustel jäävad eemale Lisette Tammik, Vlada Kubassova, Kelly Rosen, Ketlin Saar, Berle Brant ja Maarja Saulep.
"Mul on väga kahju, et vigastuste tõttu jäävad mitmed mängijad eemale," sõnas peatreener Jarmo Matikainen. "See on kindlasti oluline laager tulevikku silmas pidades. Meil on laagris kogenud mängijaid, keda loodan võistkonna juures näha ka sügisestes kvalifikatsioonimängudes, ning oleme integreerimas oma võistkonda noori mängijaid. Meil on tekkinud hea tasakaal, kus kogenud mängijad aitavad noori."
Matikainen lisas, et veebruarikuine laager on mitme mängija jaoks kindlasti keeruline, sest laagrile tullakse vastu väga erineva ettevalmistuse pealt. "Välismaal mängivad koondislased on veidi rohkem treeninud. Oleme ehitanud oma treeningkava üles nii, et koormus poleks liiga suur, aga saaksime kõik vajalikud asjad läbi käia. See on huvitav, aga samas pakub väljakutseid. Koroona tõttu peame ka turvaliselt oma mullis püsima. Kuid ma usun, et tulemas on edukas laager hea treeninggrupiga."
Eesti kuulub käimasoleval valikturniiril kuueliikmelisse alagruppi, kus teenis täiseduga esikoha valitsev Euroopa meister Holland, kindlustades koha finaalturniiril. Teisele kohale mängis end Venemaa ning nende teekond jätkub play-off mängudes. Sloveenia on üheksa kohtumisega kogunud 15 punkti ja kindlustanud endale alagrupi kolmanda koha. Neile järgnevad Kosovo ja Türgi, kelle arvel on vastavalt kümme ja viis punkti. Eesti peab leppima viimase kohaga, kuid viimases mängus on võimalus suurendada punktiarvet, kui seni on kirja saadud üks viigipunkt.
Naiste koondise koosseis mänguks Sloveeniaga:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – FC Wacker Innsbruck (AUT) 26/0
Karina Kork (23.02.1995) – FFC Vorderland (AUT) 14/0
Karina Piirimaa (30.08.2000) – Põlva FC Lootos 0/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi TC (HUN) 85/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 84/0
Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 10/0
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 9/0
Maarija Mikiver (12.01.1987) – Tallinna FC Flora 2/0
Sandra Liir (26.07.2003) – JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 0/0
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0
Kreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka 0/0
Eva-Maria Kriisa (23.02.2000) – Saku Sporting 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 108/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 94/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 74/6
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 47/1
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – The University of Texas Rio Grande Valley (USA) 21/0
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 15/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 9/1
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Sporting de Charleroi (BEL) 9/0
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 8/0
Evelyn Šilina (05.04.2001) – JK Tallinna Kalev (laenul KSK Štrommist) 6/0
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 5/0
Marie Heleen Lisette Kikkas (17.06.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Florast) 1/0
Triin Satsi (16.11.2001) – Saku Sporting (laenul Raplamaa JK-st) 0/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Siim-Sten Palm
Kehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Arst: Timo Rahnel
Mänedžer: Raili Ellermaa
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
### Response:
Naiste jalgpallikoondis kohtub valiksarja viimases mängus Sloveeniaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lätis tehti ööpäeva jooksul 10 157 koroonatesti, millest 773 osutus positiivseks. Viirusega suri 12 inimest.
Haiglaravi vajab 902 patsienti. Riigis on kokku registreeritud 76 282 koroonajuhtumit ning viirusega on surnud 1443 inimest.
Leedus oli uusi juhtumeid aga 510 ning viirusega suri ööpäeva jooksul 17 inimest. Nakatumisarvud on Leedus languses, kuid surmad püsivad siiski veel kõrgel tasemel.
Kokku on riigis registreeritud 190 241 koroonajuhtu ja 3057 surma. | Lätis lisandus ööpäevaga 773 ja Leedus 510 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lätis tehti ööpäeva jooksul 10 157 koroonatesti, millest 773 osutus positiivseks. Viirusega suri 12 inimest.
Haiglaravi vajab 902 patsienti. Riigis on kokku registreeritud 76 282 koroonajuhtumit ning viirusega on surnud 1443 inimest.
Leedus oli uusi juhtumeid aga 510 ning viirusega suri ööpäeva jooksul 17 inimest. Nakatumisarvud on Leedus languses, kuid surmad püsivad siiski veel kõrgel tasemel.
Kokku on riigis registreeritud 190 241 koroonajuhtu ja 3057 surma.
### Response:
Lätis lisandus ööpäevaga 773 ja Leedus 510 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma teine number läks kolmandas ringis vastamisi Suurbritannia tennisisti Cameron Norriega (ATP 69.), kellest oli kaks tundI ja 15 minutit kestnud kohtumises parem 7:5, 6:2, 7:5.
Nadal, kelle seni ainus Austraalia lahtiste võit jääb 2009. aastasse, kohtub neljandas ringis 16. asetatud itaallase Fabio Fogniniga, kes seljatas 21. asetusega austraallase Alex de Minauri 6:4, 6:3, 6:4. | Rafael Nadal jätkab settigi loovutamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma teine number läks kolmandas ringis vastamisi Suurbritannia tennisisti Cameron Norriega (ATP 69.), kellest oli kaks tundI ja 15 minutit kestnud kohtumises parem 7:5, 6:2, 7:5.
Nadal, kelle seni ainus Austraalia lahtiste võit jääb 2009. aastasse, kohtub neljandas ringis 16. asetatud itaallase Fabio Fogniniga, kes seljatas 21. asetusega austraallase Alex de Minauri 6:4, 6:3, 6:4.
### Response:
Rafael Nadal jätkab settigi loovutamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vallavanem Mikk Tuisk ütles ERR-ile, et viirus levib Saaremaal Sõmera hooldekodus ning on koolidesse ja lasteaedadesse jõudnud ka läbi ühe kiriku laulukoori.
Tuisk ütles, et distantsõppele on praegu saadetud ligikaudu kümme klassitäit kooliõpilasi. Ta selgitas, et mõni klass on ka keset päeva kaugõppele suunatud.
"Oleme läinud seda teed, kus on sees lähikontaktne või nakatunu, siis me paneme need klassid distantsõppele," lisas Tuisk.
Kõiki koolilapsi aga koju saata ei saa, sest see hakkaks kohe mõjutama ka nende vanemaid ja seeläbi ka ettevõtlust, sõnas vallavanem.
"Õnneks tuleb koolivaheaeg peale ja elu on näidanud, et koolivaheaeg on see, mis seda viirust natukene alla tõmbab," lisas ta. | Saaremaa vallavanem: viiruse levik sai hoogu hooldekodust ja laulukoorist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vallavanem Mikk Tuisk ütles ERR-ile, et viirus levib Saaremaal Sõmera hooldekodus ning on koolidesse ja lasteaedadesse jõudnud ka läbi ühe kiriku laulukoori.
Tuisk ütles, et distantsõppele on praegu saadetud ligikaudu kümme klassitäit kooliõpilasi. Ta selgitas, et mõni klass on ka keset päeva kaugõppele suunatud.
"Oleme läinud seda teed, kus on sees lähikontaktne või nakatunu, siis me paneme need klassid distantsõppele," lisas Tuisk.
Kõiki koolilapsi aga koju saata ei saa, sest see hakkaks kohe mõjutama ka nende vanemaid ja seeläbi ka ettevõtlust, sõnas vallavanem.
"Õnneks tuleb koolivaheaeg peale ja elu on näidanud, et koolivaheaeg on see, mis seda viirust natukene alla tõmbab," lisas ta.
### Response:
Saaremaa vallavanem: viiruse levik sai hoogu hooldekodust ja laulukoorist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ma ei käi just tihti ühte lavastust kaks korda vaatamas – õigupoolest on seda enne "Eden Detaili" juhtunud vaid kolm korda. Põhjuseid on mitmeid, aga üks on nn teises korras varitsev oht – kui algne afektiseisund on lahtunud, ilmub lavastuse peenelt kootud rõivaste alt välja tuikuv karkass. Mingil määral ilmutab ta end alati, aga ei pruugi tingimata segada. Ühes viimaste aastate vast tugevamas etenduskunstide debüüdis "Eden Detail" on loomulikult kohti, mille kallal saaks põhjusega võtta, aga samas jääb domineerima rõõm, et kaks noort koreograafi on kokku klopsinud liikumiste ja muusika popurrii, mis laiali ei lagune, vaid vastupidi elule ärkab. Nende loodud maailm, kus tegutsevad drag 'i-sandid ja pasundavad reivisireenid, tätoveeritakse seanahale ja lüüakse munaga pähe, antakse valu kaalikale ja viiakse läbi väikeseid riituseid, võiks vabalt kokku kukkuda nagu mõne kunstikoolis käinud ja internetis oma silmad täisõginud larpija pretensioonikas unenägu. Aga ei kuku, sest tundub, et Jette ja Johhan kehastuvad millekski, mida nad ka usuvad ja mida nad ka välja suudavad mängida.
Te mõlemad lõpetasite möödunud aastal Amsterdamis SNDO (School for New Dance Development), kust viimastel aastatel on teiste hulgas diplomiga välja astunud Maria Metsalu ja Netti Nüganen. Millest järsku see populaarsus, et ennast etenduskunstidega siduda soovivad noored just sinna proovivad õppima minna?
Jette Loona Hermanis: Mind tiris SNDO katsetele kaasa just Johhan ja õnnekombel saime ka mõlemad sisse. Ma ei olnud enne katseid tegelikult sellest koolist kuulnudki, kuid see tundus kõige loogilisem jätk, kuna ma ei suutnud otsustada, kas spetsialiseeruda liikumisele, näitlemisele, laulmisele või visuaalsetele kunstidele. SNDO oli koht, kus sain neid kõiki omavahel ühendada.
Johhan Rosenberg: Mina omakorda sain koolist teada läbi Netti Nüganeni. Käisin seal aasta varem intensiivkursusel ning koheselt sai selgeks, et viis, kuidas seal koreograafiat vaadeldakse või tajutakse, on märksa avaram, kui kusagil mujal. Mis on või ei ole tants, pole juba ammu küsimus – SNDO mõjus pärast Eestis tantsijana töötamist kui värske vabaduse tuul.
Kas sellises keskkonnas õppimine ja välismaal elamine on just säärane karastus, mida noorel inimesel on vaja, et n-ö hakklihamasinast läbi käia?
J.R.: Ma ei kujuta ette, kuidas oleks kogemus olnud Tallinnas. Aga töötada neli aastat rahvusvahelise grupiga, kel on kõigil erinevad maailmavaated ning taust oli kindlasti karastav. Nii see silmaring avanebki ja hakklihamasin hekseldab sinu arusaamad läbi.
"Mulle näib, et Eestis või Lätis ei leidugi etenduskunstide valdkonnas piisavalt põnevat ülikooli."
J.L.H.: Ma ei oska öelda, kas see kogemus oli just kategooriliselt vajalik, aga kindlasti oli see maailmapilti avardav ja sundis mugavustsoonist välja astuma. Pigem tundus kodumaale jäämise perspektiiv äärmiselt igav valik ja blokeeris minu inspiratsiooni voolu. Mulle näib, et Eestis või Lätis ei leidugi etenduskunstide valdkonnas piisavalt põnevat ülikooli.
Uue aasta algus, teatrid on Harjumaal esimest päeva lahti ja raksaki – teie debüütlavastuse "Eden Detail" esietendus Kanuti Gildi SAALis. Üsna hea stsenaarium, kas pole?
J.L.H.: Kui arvestada pikka ja piinarikast kultuuripõuda, oli romantiline kokkusattumus, kus me saime karge veebruari valges embuses oma tulemuse koheselt välja pursatada kõige maalilisem olukord üldse. Eks universum on alatasa meie poolt – olen tähele pannud, et meil on selline müstiliselt taevalik omadus, justkui oleksime me õnnesärgis sündinud. Hihihii…
J.R.: :")) yes mam!
Lavastus tõukus tugevalt kohalikust pärimuskultuurist, sõgedatest mütoloogiatest ja tondijuttudest. Millest see tõmme tontliku ja sõgeda poole?
"Hullumeelsusest kardetakse rääkida ja selle ümber sünnivad tabud. Mulle pakub tontlikkus pigem lootust ja eluväge."
J.R.: Esimese asjana tulevad mõtetesse hooned ja paigad, mis on mind inspireerinud tööd tegema – vanad majad, keldrid, mahajäetud haiglad, hullumajad jne, millest tekib kehas teatav tajude keerdkäkk. Need kohad salvestavad sinus justkui teatava sõge-info ning ma otsin nende keskkondade suhtes uusi empaatilisi arusaamu. Hullumeelsus on alati olnud osa meie elust, inspiratsioonist ning loomest, kasvades välja ülepingutatud ja pealesurutud normidest. Hullumeelsusest kardetakse rääkida ja selle ümber sünnivad tabud. Mulle pakub tontlikkus pigem lootust ja eluväge. Mu lemmikmäng lapsena oli minna pimedasse tuppa ning olla seal seni, kuni tondid ja kummitused ära kaovad ja silm ümbrusega kohaneb.
J.L.H.: Melanhoolia, tumedus ja valu on paratamatult suur osa meie elust. Kunstilisel tasandil on välja kujunenud kinnisidee neid seisundeid romantiseerida, nende suunas magnetina tõmbuda. Kõik, mis on sandistunud ja vigane kummitab mind ihalevalt ning tõukab ahistavalt looma stsenaariume, mis on perversselt kaunid ja nõdrameelsed. Olen kui fantaasia raami kinni jäänud emotsionaalne masohhist.
Eestlased armastavad endast rääkida kui metsarahvast, aga eestlane pigem kardab metsa. Te veetsite osa prooviperioodist n–ö metsas, Massiaru vanast koolimajast Massia residentuuriks muudetud hoones Pärnumaal. Mida see metsasolek andis? Lavastuse promomaterjalides olite paljalt ja veriste nägudega talvises metsas.
J.L.H.: Sulatõsi! Loomulikult eestlased kardavad metsa. Veetsime Massias ühe nädala detsembris, endal piss püksis. Ööbisime ühes endise koolimaja üüratus ruumis ja iga öö nägime unes luupainajaid. Ma ei julgenud isegi pimedas tualetis käia ja muretsesin endale voodi alla ööpoti. Ka ümbritsev mets oli lõpmatu ja tume. Aga selline hirmutav keskkond panebki kujutlusvõime kõige intensiivsemalt tööle. Seal oli lausa füüsiliselt tunda mitmete kummituste kohalolu. Johhan viis mind ühel hommikul ühte paika metsas, mis teda jooksmise ajal oli lummanud ja peatuma pannud. Tegu oli jäätunud lombiga, mida igast suunast varitses paks sammal. Vesi oli sedavõrd puhas ja selge, et jääkiht paistis nagu õhkõrn peegelpilt. Vahtisime läbi jää kasvavat sammalt ja olime pool tundi järjest vait. Metsas tekibki pidevalt tunne kui luusiks ümberringi igasugused uudishimulikud olendid. Promovideot filmisime Pääsküla rabas, võtsime paljaks nagu porgandid, tirisime parukad pähe ja sõime moosiga lund. Moosiga lumi on isetehtud mahlajäätise retsept, mida ema mulle lapsepõlves õpetas.
J.R.: Jette vanavanemad ootasid soojas autos, kuni me lumes filmisime. Kondid olid sama jääs kui jalga topitud klaaskontsad. Massiaru koolimaja ning üüratu männimets olid tõepoolest kummituslikult vabastavad. Koolimajas tuli öösel mu voodi kohale üks merekaru kujuga kummitus ning tahtis mulle särgi sisse auke teha. Ärkasin üles nii, et suu oli lahti kangutatud. Igal hommikul rääkisime, mis elukaid me vahepeal olime tajunud või kohanud. Mets on tume ja üüratu, aga väga puhastava ja karastava toimega. Mahajäetud koolimaja ja sünge mets olid hea kombo, et kummitusi kaeda ning metsas santi joosta.
"Eden Detail" Autor/allikas: Pressimaterjal
Kas sellist müstilisemat laadi kogemust leiate vaid loodusest või otsite seda ka sünteetilistest keskkondadest?
J.L.H.: Müstika hiilib ligi pigem üksilduses, mitte linnas, kus sa oled inimestest ümbritsetud. Eks pimedal tänaval võib ka mingi sürreaalne kogemus realiseeruda, aga looduses on keskkonna mastaapsus ja jõud kuidagi hoomamatud ning see paneb nii hirmu kui ka joovastust tundma.
J.R.: Inimkeha tundub juba iseenesest looduses sünteetilisena. Müstika pigem tuleb keha enda seest läbi erinevate kokkupuudete.
Ühelt poolt tegeleb teie lavastus vana, topise ja roostetanud maailmaga, kus lõigatakse sirbiga vilja ja soovitakse karjaõnne. Teisalt jookseb see mingisugusest digifiltrist läbi, kus lüüakse, puhvaika seljas, tantsu ultramoodsa klubimuusika järgi. Millisena te ise oma ajatunnetust kirjeldaks – kuulute te atemporaalsesse põlvkonda, kus igasugused ajalised referentsid on uueks veidraks samaaegsuseks kokku sulanud? Või kuidas te oma füüsilist identiteeti ja avatare kokku sobitate?
J.L.H.: Lavastuses kaasnesid ennemuistsete juttude mõjutustega mingid vanaaegsed motiivid, kuid meile ei tundunud autentne taastada ja taaslavastada olukordi, mis alluks vaid konkreetsele ajajärgule, sest me oleme ise oma põlvkonna viguritest nii läbiimmutatud. Mina isiklikult tunnetan väga tugevat seost digimaailmaga. "Eden Detail" on kui sündmus, mis eksisteerib justkui videomängu seinte vahel. Kõik karakterid on kui omamoodi digitaalsed avatarid, keda saab manipuleerida ja kelle kaudu jõuda teatud avastuste või saavutusteni. Rääkides muusikast, siis elektrooniline avangard ja dekonstrueeritud tantsumuusika on mind äärmiselt sügavalt puudutanud – justkui mu hingeelule taas tähenduse andnud.
J.R.: Mind huvitab aja puhul hübriidsus ja mittelineaarsus ning selle kaudu tegelaste või narratiivide loomine. Kuidas ise kirjutada aega, oma füüsilist keha ning programmeerida avatare. Hüperkehastused otsimas oma kohalolu läbi publiku. Silmapilkne tehnoloogia, mis loob mu peas avatari. Kõik nad sünnivad mu töödes justkui ajajoonte ristteel, mingisuguse harmoonia ja ebakõla kaudu. Avatarid on suurepärane inspiratsioon esteetilise kogemuse kujundamiseks, pakkudes kristalliseeritud, disainitud ja rafineeritud versioone meie igapäeva praktilisusest. Mulle meeldib erinevaid ajahetki avardada, monteerida ja võimendada.
Lavastuses on mitmeid kujundeid ja viiteid erinevatele subkultuuridele. Tunnete te ise ennast osana mõnest subkultuurist või ideest, mis inimesi enese ümber koondab, isegi kui see on eelkõige virtuaalne?
"Ekspressionistlik attention whore ja emotional hardcore on minu töö puhul peamised võtmesõnad."
J.L.H.: Ma ei oska mingit kokkuvõtvat terminit või voolu välja tuua, aga eks see internetikultuur on paraja kaevuna juba teismelisest saati mõjunud. Sealt käivad läbi igasugused teemad, stiilid ja žanrid, mis omakorda jagunevad alakategooriateks ning mille mõjutuste lõksu ka täielikult langenud olen. Aastaid tagasi tagasi levis sad-boy & sad-girl fenomen, millega ma samastusin ja mis romantiseeris emotsionaalsust ja noorte vaimse tervise häireid. Tunduks, justkui aja möödudes oleks see termin mööda mu enda nahka laiali valgunud, aga tegelikult käsitlen siiamaani eelkõige teemasid, mis peegeldavad kannatavat kunstnikku kui sellist. Ekspressionistlik attention whore ja emotional hardcor e on minu töö puhul peamised võtmesõnad.
J.R.: Praegu pigem mitte. Olen ümbritsetud ja mõjutatud kindlasti, aga ei hoia kinni mingitest kindlatest vooludest. Pigem elan iseenda loodud kompoti subkultuuris. Kunagi oli mu kinnisideeks virtuaalsete chatroom 'ide esteetika ning proovisin seda ka ise rohelise ekraani taustal lavastada.
Kui ma vaatan noori räppareid või ka teie lavastust, siis see tõstab tuju, sest see on antidoot ühele võimalikule tulevikule, mida konservatiivne ideoloogia sooviks ehitada. Kas te tunnete, et kunst kannab paratamatult ja ehk kohati tegijaist sõltumatult tänases päevas mingit poliitilist signaali?
J.R.: Olen kogenud, et juhul kui mõni lavastus taandatakse vaid poliitilisele tasandile, siis see on hirmsati piirav ja pahaaimamatult lämmatab kunsti. Poliitika ja kunst elavad eraldi, kuid teineteist täiustades. Tantsiv keha on poliitiline, tunnetuse ja prognoositava vahel.
J.L.H.: Tänapäeval on pea vältimatu, et iga kunstiline žest on poliitiliselt laetud, aga mina isiklikult ei tahaks sellele hetkel rõhku panna. Pigem ei avalda mulle muljet tööd, mille siht on lavastada midagi vaid eesmärgil, et mingi poliitiline sõnum edasi kajaks. Aktivism ei ole tingimata kunst. Ometigi on ilmselge, et oma tööde kaudu saan teatud vaateid nihutada ja inimese alateadvusega manipuleerida, aga see ei ole minu kunsti moto.
Millisena te oma ideaalset loometulevikku ette kujutaks? Kunstnikuvestluses sõnastasite, et virtuaalteater teid ei huvita, elus publik on teile tähtis ning läbi käis mõte, et ehk muutub maailm lähiajal lokaalsemaks ja oluliseks muutub kogukonnapõhine koostegutsemine.
"Pärast kriisi tuleb kunstis ehk õitsenguaeg ja lokaalsem suhtlus tugevneb kindlasti."
J.R.: Praegu on hea transformatsiooni aeg, et loometulevikku ette kujutada. Tunnen, et otsime uusi viise, kuidas suhestuda teineteisega ning väärtustame palju rohkem vahetut või kodukootud kogemust. Pärast kriisi tuleb kunstis ehk õitsenguaeg ja lokaalsem suhtlus tugevneb kindlasti. Ideaalis toimetaksin kusagil orkestriauguga sumedas galerii-teatrimajas, kus saan teha, mida tahan ja nii palju, kui vajan. Kodude vahet sõites teeb sõprade ja skeenede nägemine südame soojaks. See annab sajaga juurde, et tulevikust üldse mõelda.
J.L.H.: Ideaalis meeldiks ringi reisida, esineda, töötada erinevates kohtades paeluvate inimestega ja siis umbes nelja-viie aasta pärast jääda püsivamaks nii Eestis kui ka Lätis. Olen end siiani pigem anti-kogukonna üksiklasena toimetades paremini tundnud. Aga Eestis on tegelikult moodustunud omamoodi perekond ja kipa skeenepunt, kellega maitse- ja tunnetuslikul tasandil teatud sarnasusi näen ning ehk tuleviku projektideks pead kokku paneksin.
"Eden Detail" etendus loetud korrad nagu see meie etenduskunstide reaalsus ette näeb. Sooviksite te seda millalgi uuesti mängida või jääb see pigem efemeerseks katsetuseks, mille pealt siis edasi liikuda?
J.L.H.: Sooviks esineda nii palju, kui nõudlust ja võimalusi on. Hetkel kahjuks järgneb teadmata pikkusega periood, mil me sellega lavale ei astu, aga hea meelega teeksime seda võimalikult varsti jälle! Jätkame paralleelselt ka uute projektidega ja võib olla teatud aja pärast sünnib hoopis "Eden Detail Rework".
J.R.: See oli hea intensiv o-start lavastusele, mis tuli välja väga sobival ajal. Mängime kindlasti veel, seniks laseme laagerduda ja detailitada.
Lähiajal on EKA galeriis võimalik näha ka Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi SNDO diplomitöid. Jette esitlus toimub kaks korda – 26. ja 27. veebruaril, Johhani esitluse täpne kuupäev veel selgub. Hoidke silmad lahti! | Jette Loona Hermanis: hirmutav keskkond paneb kujutlusvõime kõige intensiivsemalt tööle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ma ei käi just tihti ühte lavastust kaks korda vaatamas – õigupoolest on seda enne "Eden Detaili" juhtunud vaid kolm korda. Põhjuseid on mitmeid, aga üks on nn teises korras varitsev oht – kui algne afektiseisund on lahtunud, ilmub lavastuse peenelt kootud rõivaste alt välja tuikuv karkass. Mingil määral ilmutab ta end alati, aga ei pruugi tingimata segada. Ühes viimaste aastate vast tugevamas etenduskunstide debüüdis "Eden Detail" on loomulikult kohti, mille kallal saaks põhjusega võtta, aga samas jääb domineerima rõõm, et kaks noort koreograafi on kokku klopsinud liikumiste ja muusika popurrii, mis laiali ei lagune, vaid vastupidi elule ärkab. Nende loodud maailm, kus tegutsevad drag 'i-sandid ja pasundavad reivisireenid, tätoveeritakse seanahale ja lüüakse munaga pähe, antakse valu kaalikale ja viiakse läbi väikeseid riituseid, võiks vabalt kokku kukkuda nagu mõne kunstikoolis käinud ja internetis oma silmad täisõginud larpija pretensioonikas unenägu. Aga ei kuku, sest tundub, et Jette ja Johhan kehastuvad millekski, mida nad ka usuvad ja mida nad ka välja suudavad mängida.
Te mõlemad lõpetasite möödunud aastal Amsterdamis SNDO (School for New Dance Development), kust viimastel aastatel on teiste hulgas diplomiga välja astunud Maria Metsalu ja Netti Nüganen. Millest järsku see populaarsus, et ennast etenduskunstidega siduda soovivad noored just sinna proovivad õppima minna?
Jette Loona Hermanis: Mind tiris SNDO katsetele kaasa just Johhan ja õnnekombel saime ka mõlemad sisse. Ma ei olnud enne katseid tegelikult sellest koolist kuulnudki, kuid see tundus kõige loogilisem jätk, kuna ma ei suutnud otsustada, kas spetsialiseeruda liikumisele, näitlemisele, laulmisele või visuaalsetele kunstidele. SNDO oli koht, kus sain neid kõiki omavahel ühendada.
Johhan Rosenberg: Mina omakorda sain koolist teada läbi Netti Nüganeni. Käisin seal aasta varem intensiivkursusel ning koheselt sai selgeks, et viis, kuidas seal koreograafiat vaadeldakse või tajutakse, on märksa avaram, kui kusagil mujal. Mis on või ei ole tants, pole juba ammu küsimus – SNDO mõjus pärast Eestis tantsijana töötamist kui värske vabaduse tuul.
Kas sellises keskkonnas õppimine ja välismaal elamine on just säärane karastus, mida noorel inimesel on vaja, et n-ö hakklihamasinast läbi käia?
J.R.: Ma ei kujuta ette, kuidas oleks kogemus olnud Tallinnas. Aga töötada neli aastat rahvusvahelise grupiga, kel on kõigil erinevad maailmavaated ning taust oli kindlasti karastav. Nii see silmaring avanebki ja hakklihamasin hekseldab sinu arusaamad läbi.
"Mulle näib, et Eestis või Lätis ei leidugi etenduskunstide valdkonnas piisavalt põnevat ülikooli."
J.L.H.: Ma ei oska öelda, kas see kogemus oli just kategooriliselt vajalik, aga kindlasti oli see maailmapilti avardav ja sundis mugavustsoonist välja astuma. Pigem tundus kodumaale jäämise perspektiiv äärmiselt igav valik ja blokeeris minu inspiratsiooni voolu. Mulle näib, et Eestis või Lätis ei leidugi etenduskunstide valdkonnas piisavalt põnevat ülikooli.
Uue aasta algus, teatrid on Harjumaal esimest päeva lahti ja raksaki – teie debüütlavastuse "Eden Detail" esietendus Kanuti Gildi SAALis. Üsna hea stsenaarium, kas pole?
J.L.H.: Kui arvestada pikka ja piinarikast kultuuripõuda, oli romantiline kokkusattumus, kus me saime karge veebruari valges embuses oma tulemuse koheselt välja pursatada kõige maalilisem olukord üldse. Eks universum on alatasa meie poolt – olen tähele pannud, et meil on selline müstiliselt taevalik omadus, justkui oleksime me õnnesärgis sündinud. Hihihii…
J.R.: :")) yes mam!
Lavastus tõukus tugevalt kohalikust pärimuskultuurist, sõgedatest mütoloogiatest ja tondijuttudest. Millest see tõmme tontliku ja sõgeda poole?
"Hullumeelsusest kardetakse rääkida ja selle ümber sünnivad tabud. Mulle pakub tontlikkus pigem lootust ja eluväge."
J.R.: Esimese asjana tulevad mõtetesse hooned ja paigad, mis on mind inspireerinud tööd tegema – vanad majad, keldrid, mahajäetud haiglad, hullumajad jne, millest tekib kehas teatav tajude keerdkäkk. Need kohad salvestavad sinus justkui teatava sõge-info ning ma otsin nende keskkondade suhtes uusi empaatilisi arusaamu. Hullumeelsus on alati olnud osa meie elust, inspiratsioonist ning loomest, kasvades välja ülepingutatud ja pealesurutud normidest. Hullumeelsusest kardetakse rääkida ja selle ümber sünnivad tabud. Mulle pakub tontlikkus pigem lootust ja eluväge. Mu lemmikmäng lapsena oli minna pimedasse tuppa ning olla seal seni, kuni tondid ja kummitused ära kaovad ja silm ümbrusega kohaneb.
J.L.H.: Melanhoolia, tumedus ja valu on paratamatult suur osa meie elust. Kunstilisel tasandil on välja kujunenud kinnisidee neid seisundeid romantiseerida, nende suunas magnetina tõmbuda. Kõik, mis on sandistunud ja vigane kummitab mind ihalevalt ning tõukab ahistavalt looma stsenaariume, mis on perversselt kaunid ja nõdrameelsed. Olen kui fantaasia raami kinni jäänud emotsionaalne masohhist.
Eestlased armastavad endast rääkida kui metsarahvast, aga eestlane pigem kardab metsa. Te veetsite osa prooviperioodist n–ö metsas, Massiaru vanast koolimajast Massia residentuuriks muudetud hoones Pärnumaal. Mida see metsasolek andis? Lavastuse promomaterjalides olite paljalt ja veriste nägudega talvises metsas.
J.L.H.: Sulatõsi! Loomulikult eestlased kardavad metsa. Veetsime Massias ühe nädala detsembris, endal piss püksis. Ööbisime ühes endise koolimaja üüratus ruumis ja iga öö nägime unes luupainajaid. Ma ei julgenud isegi pimedas tualetis käia ja muretsesin endale voodi alla ööpoti. Ka ümbritsev mets oli lõpmatu ja tume. Aga selline hirmutav keskkond panebki kujutlusvõime kõige intensiivsemalt tööle. Seal oli lausa füüsiliselt tunda mitmete kummituste kohalolu. Johhan viis mind ühel hommikul ühte paika metsas, mis teda jooksmise ajal oli lummanud ja peatuma pannud. Tegu oli jäätunud lombiga, mida igast suunast varitses paks sammal. Vesi oli sedavõrd puhas ja selge, et jääkiht paistis nagu õhkõrn peegelpilt. Vahtisime läbi jää kasvavat sammalt ja olime pool tundi järjest vait. Metsas tekibki pidevalt tunne kui luusiks ümberringi igasugused uudishimulikud olendid. Promovideot filmisime Pääsküla rabas, võtsime paljaks nagu porgandid, tirisime parukad pähe ja sõime moosiga lund. Moosiga lumi on isetehtud mahlajäätise retsept, mida ema mulle lapsepõlves õpetas.
J.R.: Jette vanavanemad ootasid soojas autos, kuni me lumes filmisime. Kondid olid sama jääs kui jalga topitud klaaskontsad. Massiaru koolimaja ning üüratu männimets olid tõepoolest kummituslikult vabastavad. Koolimajas tuli öösel mu voodi kohale üks merekaru kujuga kummitus ning tahtis mulle särgi sisse auke teha. Ärkasin üles nii, et suu oli lahti kangutatud. Igal hommikul rääkisime, mis elukaid me vahepeal olime tajunud või kohanud. Mets on tume ja üüratu, aga väga puhastava ja karastava toimega. Mahajäetud koolimaja ja sünge mets olid hea kombo, et kummitusi kaeda ning metsas santi joosta.
"Eden Detail" Autor/allikas: Pressimaterjal
Kas sellist müstilisemat laadi kogemust leiate vaid loodusest või otsite seda ka sünteetilistest keskkondadest?
J.L.H.: Müstika hiilib ligi pigem üksilduses, mitte linnas, kus sa oled inimestest ümbritsetud. Eks pimedal tänaval võib ka mingi sürreaalne kogemus realiseeruda, aga looduses on keskkonna mastaapsus ja jõud kuidagi hoomamatud ning see paneb nii hirmu kui ka joovastust tundma.
J.R.: Inimkeha tundub juba iseenesest looduses sünteetilisena. Müstika pigem tuleb keha enda seest läbi erinevate kokkupuudete.
Ühelt poolt tegeleb teie lavastus vana, topise ja roostetanud maailmaga, kus lõigatakse sirbiga vilja ja soovitakse karjaõnne. Teisalt jookseb see mingisugusest digifiltrist läbi, kus lüüakse, puhvaika seljas, tantsu ultramoodsa klubimuusika järgi. Millisena te ise oma ajatunnetust kirjeldaks – kuulute te atemporaalsesse põlvkonda, kus igasugused ajalised referentsid on uueks veidraks samaaegsuseks kokku sulanud? Või kuidas te oma füüsilist identiteeti ja avatare kokku sobitate?
J.L.H.: Lavastuses kaasnesid ennemuistsete juttude mõjutustega mingid vanaaegsed motiivid, kuid meile ei tundunud autentne taastada ja taaslavastada olukordi, mis alluks vaid konkreetsele ajajärgule, sest me oleme ise oma põlvkonna viguritest nii läbiimmutatud. Mina isiklikult tunnetan väga tugevat seost digimaailmaga. "Eden Detail" on kui sündmus, mis eksisteerib justkui videomängu seinte vahel. Kõik karakterid on kui omamoodi digitaalsed avatarid, keda saab manipuleerida ja kelle kaudu jõuda teatud avastuste või saavutusteni. Rääkides muusikast, siis elektrooniline avangard ja dekonstrueeritud tantsumuusika on mind äärmiselt sügavalt puudutanud – justkui mu hingeelule taas tähenduse andnud.
J.R.: Mind huvitab aja puhul hübriidsus ja mittelineaarsus ning selle kaudu tegelaste või narratiivide loomine. Kuidas ise kirjutada aega, oma füüsilist keha ning programmeerida avatare. Hüperkehastused otsimas oma kohalolu läbi publiku. Silmapilkne tehnoloogia, mis loob mu peas avatari. Kõik nad sünnivad mu töödes justkui ajajoonte ristteel, mingisuguse harmoonia ja ebakõla kaudu. Avatarid on suurepärane inspiratsioon esteetilise kogemuse kujundamiseks, pakkudes kristalliseeritud, disainitud ja rafineeritud versioone meie igapäeva praktilisusest. Mulle meeldib erinevaid ajahetki avardada, monteerida ja võimendada.
Lavastuses on mitmeid kujundeid ja viiteid erinevatele subkultuuridele. Tunnete te ise ennast osana mõnest subkultuurist või ideest, mis inimesi enese ümber koondab, isegi kui see on eelkõige virtuaalne?
"Ekspressionistlik attention whore ja emotional hardcore on minu töö puhul peamised võtmesõnad."
J.L.H.: Ma ei oska mingit kokkuvõtvat terminit või voolu välja tuua, aga eks see internetikultuur on paraja kaevuna juba teismelisest saati mõjunud. Sealt käivad läbi igasugused teemad, stiilid ja žanrid, mis omakorda jagunevad alakategooriateks ning mille mõjutuste lõksu ka täielikult langenud olen. Aastaid tagasi tagasi levis sad-boy & sad-girl fenomen, millega ma samastusin ja mis romantiseeris emotsionaalsust ja noorte vaimse tervise häireid. Tunduks, justkui aja möödudes oleks see termin mööda mu enda nahka laiali valgunud, aga tegelikult käsitlen siiamaani eelkõige teemasid, mis peegeldavad kannatavat kunstnikku kui sellist. Ekspressionistlik attention whore ja emotional hardcor e on minu töö puhul peamised võtmesõnad.
J.R.: Praegu pigem mitte. Olen ümbritsetud ja mõjutatud kindlasti, aga ei hoia kinni mingitest kindlatest vooludest. Pigem elan iseenda loodud kompoti subkultuuris. Kunagi oli mu kinnisideeks virtuaalsete chatroom 'ide esteetika ning proovisin seda ka ise rohelise ekraani taustal lavastada.
Kui ma vaatan noori räppareid või ka teie lavastust, siis see tõstab tuju, sest see on antidoot ühele võimalikule tulevikule, mida konservatiivne ideoloogia sooviks ehitada. Kas te tunnete, et kunst kannab paratamatult ja ehk kohati tegijaist sõltumatult tänases päevas mingit poliitilist signaali?
J.R.: Olen kogenud, et juhul kui mõni lavastus taandatakse vaid poliitilisele tasandile, siis see on hirmsati piirav ja pahaaimamatult lämmatab kunsti. Poliitika ja kunst elavad eraldi, kuid teineteist täiustades. Tantsiv keha on poliitiline, tunnetuse ja prognoositava vahel.
J.L.H.: Tänapäeval on pea vältimatu, et iga kunstiline žest on poliitiliselt laetud, aga mina isiklikult ei tahaks sellele hetkel rõhku panna. Pigem ei avalda mulle muljet tööd, mille siht on lavastada midagi vaid eesmärgil, et mingi poliitiline sõnum edasi kajaks. Aktivism ei ole tingimata kunst. Ometigi on ilmselge, et oma tööde kaudu saan teatud vaateid nihutada ja inimese alateadvusega manipuleerida, aga see ei ole minu kunsti moto.
Millisena te oma ideaalset loometulevikku ette kujutaks? Kunstnikuvestluses sõnastasite, et virtuaalteater teid ei huvita, elus publik on teile tähtis ning läbi käis mõte, et ehk muutub maailm lähiajal lokaalsemaks ja oluliseks muutub kogukonnapõhine koostegutsemine.
"Pärast kriisi tuleb kunstis ehk õitsenguaeg ja lokaalsem suhtlus tugevneb kindlasti."
J.R.: Praegu on hea transformatsiooni aeg, et loometulevikku ette kujutada. Tunnen, et otsime uusi viise, kuidas suhestuda teineteisega ning väärtustame palju rohkem vahetut või kodukootud kogemust. Pärast kriisi tuleb kunstis ehk õitsenguaeg ja lokaalsem suhtlus tugevneb kindlasti. Ideaalis toimetaksin kusagil orkestriauguga sumedas galerii-teatrimajas, kus saan teha, mida tahan ja nii palju, kui vajan. Kodude vahet sõites teeb sõprade ja skeenede nägemine südame soojaks. See annab sajaga juurde, et tulevikust üldse mõelda.
J.L.H.: Ideaalis meeldiks ringi reisida, esineda, töötada erinevates kohtades paeluvate inimestega ja siis umbes nelja-viie aasta pärast jääda püsivamaks nii Eestis kui ka Lätis. Olen end siiani pigem anti-kogukonna üksiklasena toimetades paremini tundnud. Aga Eestis on tegelikult moodustunud omamoodi perekond ja kipa skeenepunt, kellega maitse- ja tunnetuslikul tasandil teatud sarnasusi näen ning ehk tuleviku projektideks pead kokku paneksin.
"Eden Detail" etendus loetud korrad nagu see meie etenduskunstide reaalsus ette näeb. Sooviksite te seda millalgi uuesti mängida või jääb see pigem efemeerseks katsetuseks, mille pealt siis edasi liikuda?
J.L.H.: Sooviks esineda nii palju, kui nõudlust ja võimalusi on. Hetkel kahjuks järgneb teadmata pikkusega periood, mil me sellega lavale ei astu, aga hea meelega teeksime seda võimalikult varsti jälle! Jätkame paralleelselt ka uute projektidega ja võib olla teatud aja pärast sünnib hoopis "Eden Detail Rework".
J.R.: See oli hea intensiv o-start lavastusele, mis tuli välja väga sobival ajal. Mängime kindlasti veel, seniks laseme laagerduda ja detailitada.
Lähiajal on EKA galeriis võimalik näha ka Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi SNDO diplomitöid. Jette esitlus toimub kaks korda – 26. ja 27. veebruaril, Johhani esitluse täpne kuupäev veel selgub. Hoidke silmad lahti!
### Response:
Jette Loona Hermanis: hirmutav keskkond paneb kujutlusvõime kõige intensiivsemalt tööle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barty läks kolmanda ringi matšis vastamisi venelanna Jekaterina Aleksandrovaga (WTA 32.), kellest oli tund ja 21 minutit kestnud matšis parem 6:2, 6:4.
24-aastane australlanna, kes loobus reedel reievigastuse tõttu paarismänguturniirist, jäi avasetis 0:2 kaotusseisu, kuid toibus kiiresti, võites kuus järjestikust geimi. Ka teises setis jäi Barty 2:4 taha, kuid pööras taas seti enda kasuks.
Kaheksandikfinaalis kohtub Barty ameeriklannast maailma 57. reketi Shelby Rogersiga, kes lülitas konkurentsist Eesti esireketi Anett Kontaveidi. | Võidukas Barty murdis kaheksandikfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barty läks kolmanda ringi matšis vastamisi venelanna Jekaterina Aleksandrovaga (WTA 32.), kellest oli tund ja 21 minutit kestnud matšis parem 6:2, 6:4.
24-aastane australlanna, kes loobus reedel reievigastuse tõttu paarismänguturniirist, jäi avasetis 0:2 kaotusseisu, kuid toibus kiiresti, võites kuus järjestikust geimi. Ka teises setis jäi Barty 2:4 taha, kuid pööras taas seti enda kasuks.
Kaheksandikfinaalis kohtub Barty ameeriklannast maailma 57. reketi Shelby Rogersiga, kes lülitas konkurentsist Eesti esireketi Anett Kontaveidi.
### Response:
Võidukas Barty murdis kaheksandikfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasetis läks Kontaveit 4:1 juhtima, aga Rogers võitis siis viis geimi järjest ja seti 6:4. "Ta hakkas lihtsalt palju paremini mängima. Ma ei arva, et ma väga hästi oleksin alustanud või eriliselt hästi mänginud, pigem temalt tuli alguses vigu ja siis ta tõstis oma taset," ütles Kontaveit Eesti ajakirjanikele.
Eelmise mängu järel tunnistas Kontaveit, kes jõudis Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, et tundis end väljakul üsna väsinuna. Kas nüüd sai väsimus eestlannast võitu? "Mul on selline tunne, et mu õlg ja küünarnukk tulevad otsast ära, ma ei ole kindel, et mu parem ja vasak jalg on enam kinnitunud mu keha külge," naeris Kontaveit. "Iga päevaga läks mul kehaline olek kehvemaks."
Kuigi mängu ajal oli keerutav tuul, ei mõjutanud see Kontaveidi sõnul mängu käiku. "Eks ikka tuul mõjutab, aga see mõjutab vastast samamoodi. Tundsin juba soojendusel, et mu õlakiirus ei ole päris sama, mis on olnud eelmistel päevadel," avaldas ta. "Tundsin, et mu serv oli aeglasem kui eelmistel päevadel. Ja see ei olnud tuulest, vaid pigem minu enda kehalisest olekust."
Kontaveit pidi Austraaliasse jõudes veetma kaks nädalat karmis karantiinis ehk tal polnud lubatud enda hotellitoast lahkuda, kuna tema lennul tuvastati koroonapositiivne. "Eks arvata võis, et need kaks nädalat mulle mingil hetkel järele jõuavad," nentis ta. "See ei ole päris see, kuidas valmistuda suure slämmi turniiriks. Aga ma arvan, et arvestades seda, et olin nii pikalt toas, siis tegelikult olen rahul, kuidas olen mänginud. Muidugi, täna mängis vastane väga hea mängu, mina ei mänginud kindlasti ei eelmises ega tänases mängus oma parimat tennist, aga andsin endast selles olukorras, mis ma olin, nii palju kui ma sain."
"Muidugi alati tahaks kaugemale jõuda, kolmas ring ei ole selline saavutus, mis mind väga õnnelikuks teeks. Aga ka eelmisel turniiril mängisin korralikult ja arvestades seda, et olin kaks nädalat toas, ei osanud mitte midagi oodata, teada, kuidas mu tase on, mis saama hakkab või kuidas keha vastu peab, siis on kõik okei," lisas Kontaveit. "Karantiinis oli mitukümmend tüdrukut ja ainult üks (ameeriklanna Jennifer Brady – toim) on turniiri neljandasse ringi jõudnud, ma arvan, et see ei ole juhus."
Kontaveit kinnitas, et midagi tal kripeldama siiski ei jää. "Vastane mängis tõesti väga hästi hea mängu, ma ei ole kindel, et kui oleksin ennast kehaliselt paremini tundnud, et oleksin selle mängu võitnud," arutles Eesti esireket. "Ta mängis väga head tennist, väga agressiivselt, liikus väga hästi. Mul kripeldama midagi ei jää. Käisin nii palju füsioterapeudi juures kui sain, proovisin nii palju taastuda kui sain, aga iga päevaga tekkis üha suurem ja suurem väsimus ja täna ma tundsin juba enda õlga ning paremat ja vasakut jalga, reie sisekülgi. Oli natuke valulik see olemine seal väljakul."
Järgmisena plaanib Kontaveit mängida märtsi alguses Dohas ja seejärel Dubais. "Eks jooksvalt vaatame, mis turniirid toimuvad üldse ja kuhu midagi liigutatakse. Väga ebakindel aeg on praegu ja igal nädalal on uus üllatus. Esialgu on ilmselt plaan koju minna," lausus ta.
Nüüd psühholoogiaõpingutele keskenduv Kontaveit avaldas ka lootust, et edasisel hooajal ei tule kuskil nii karmis karantiinis viibida. "Arvan ja loodan, et korraldajad, kes praegusel ajal turniire korraldavad, arvestavad sellega ja üritavad vältida üldse sellist olukorda, kus on võimalik, et meid pannakse kaheks nädalaks karantiini," sõnas Kontaveit. "Ma ei tea ühtegi riiki, kus oleks nii karmid piirangud kui Austraalias, nad on siin tõesti väga ettevaatlikud, sest neil on nii vähe nakatunuid."
"Loodan tõesti, et sellist olukorda ei teki. Mõelge ise, tippsportlane on paari kuu jooksul näiteks kuu aega karantiinis, mis sellest füüsilisest vormist siis saama peaks? Sada protsenti üritan vältida selliseid olukordi," lisas Kontaveit. | Kontaveit: andsin endast selles olukorras nii palju kui sain | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasetis läks Kontaveit 4:1 juhtima, aga Rogers võitis siis viis geimi järjest ja seti 6:4. "Ta hakkas lihtsalt palju paremini mängima. Ma ei arva, et ma väga hästi oleksin alustanud või eriliselt hästi mänginud, pigem temalt tuli alguses vigu ja siis ta tõstis oma taset," ütles Kontaveit Eesti ajakirjanikele.
Eelmise mängu järel tunnistas Kontaveit, kes jõudis Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, et tundis end väljakul üsna väsinuna. Kas nüüd sai väsimus eestlannast võitu? "Mul on selline tunne, et mu õlg ja küünarnukk tulevad otsast ära, ma ei ole kindel, et mu parem ja vasak jalg on enam kinnitunud mu keha külge," naeris Kontaveit. "Iga päevaga läks mul kehaline olek kehvemaks."
Kuigi mängu ajal oli keerutav tuul, ei mõjutanud see Kontaveidi sõnul mängu käiku. "Eks ikka tuul mõjutab, aga see mõjutab vastast samamoodi. Tundsin juba soojendusel, et mu õlakiirus ei ole päris sama, mis on olnud eelmistel päevadel," avaldas ta. "Tundsin, et mu serv oli aeglasem kui eelmistel päevadel. Ja see ei olnud tuulest, vaid pigem minu enda kehalisest olekust."
Kontaveit pidi Austraaliasse jõudes veetma kaks nädalat karmis karantiinis ehk tal polnud lubatud enda hotellitoast lahkuda, kuna tema lennul tuvastati koroonapositiivne. "Eks arvata võis, et need kaks nädalat mulle mingil hetkel järele jõuavad," nentis ta. "See ei ole päris see, kuidas valmistuda suure slämmi turniiriks. Aga ma arvan, et arvestades seda, et olin nii pikalt toas, siis tegelikult olen rahul, kuidas olen mänginud. Muidugi, täna mängis vastane väga hea mängu, mina ei mänginud kindlasti ei eelmises ega tänases mängus oma parimat tennist, aga andsin endast selles olukorras, mis ma olin, nii palju kui ma sain."
"Muidugi alati tahaks kaugemale jõuda, kolmas ring ei ole selline saavutus, mis mind väga õnnelikuks teeks. Aga ka eelmisel turniiril mängisin korralikult ja arvestades seda, et olin kaks nädalat toas, ei osanud mitte midagi oodata, teada, kuidas mu tase on, mis saama hakkab või kuidas keha vastu peab, siis on kõik okei," lisas Kontaveit. "Karantiinis oli mitukümmend tüdrukut ja ainult üks (ameeriklanna Jennifer Brady – toim) on turniiri neljandasse ringi jõudnud, ma arvan, et see ei ole juhus."
Kontaveit kinnitas, et midagi tal kripeldama siiski ei jää. "Vastane mängis tõesti väga hästi hea mängu, ma ei ole kindel, et kui oleksin ennast kehaliselt paremini tundnud, et oleksin selle mängu võitnud," arutles Eesti esireket. "Ta mängis väga head tennist, väga agressiivselt, liikus väga hästi. Mul kripeldama midagi ei jää. Käisin nii palju füsioterapeudi juures kui sain, proovisin nii palju taastuda kui sain, aga iga päevaga tekkis üha suurem ja suurem väsimus ja täna ma tundsin juba enda õlga ning paremat ja vasakut jalga, reie sisekülgi. Oli natuke valulik see olemine seal väljakul."
Järgmisena plaanib Kontaveit mängida märtsi alguses Dohas ja seejärel Dubais. "Eks jooksvalt vaatame, mis turniirid toimuvad üldse ja kuhu midagi liigutatakse. Väga ebakindel aeg on praegu ja igal nädalal on uus üllatus. Esialgu on ilmselt plaan koju minna," lausus ta.
Nüüd psühholoogiaõpingutele keskenduv Kontaveit avaldas ka lootust, et edasisel hooajal ei tule kuskil nii karmis karantiinis viibida. "Arvan ja loodan, et korraldajad, kes praegusel ajal turniire korraldavad, arvestavad sellega ja üritavad vältida üldse sellist olukorda, kus on võimalik, et meid pannakse kaheks nädalaks karantiini," sõnas Kontaveit. "Ma ei tea ühtegi riiki, kus oleks nii karmid piirangud kui Austraalias, nad on siin tõesti väga ettevaatlikud, sest neil on nii vähe nakatunuid."
"Loodan tõesti, et sellist olukorda ei teki. Mõelge ise, tippsportlane on paari kuu jooksul näiteks kuu aega karantiinis, mis sellest füüsilisest vormist siis saama peaks? Sada protsenti üritan vältida selliseid olukordi," lisas Kontaveit.
### Response:
Kontaveit: andsin endast selles olukorras nii palju kui sain |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidusõidul astuvad üles sellised rattatipud nagu Alejandro Valverde, Mark Cavendish, Fernando Gaviria jt.
Laas on viimased päevad treeninud Hispaania Vahemere rannikul asuva linna Almeria külje all.
"Olen saanud korralikult meeskonnaga treenida ja tõrkeid pole olnud. Loodan, et esimene võidusõit läheb edukalt," kommenteeris Laas.
Järgmisena stardib Laas 21. veebruaril kolmandat korda peetaval velotuuril UAE TOUR, kus on võistlusjoonel ka Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux). | Martin Laas alustab hooaega Hispaania ühepäevasõidul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidusõidul astuvad üles sellised rattatipud nagu Alejandro Valverde, Mark Cavendish, Fernando Gaviria jt.
Laas on viimased päevad treeninud Hispaania Vahemere rannikul asuva linna Almeria külje all.
"Olen saanud korralikult meeskonnaga treenida ja tõrkeid pole olnud. Loodan, et esimene võidusõit läheb edukalt," kommenteeris Laas.
Järgmisena stardib Laas 21. veebruaril kolmandat korda peetaval velotuuril UAE TOUR, kus on võistlusjoonel ka Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux).
### Response:
Martin Laas alustab hooaega Hispaania ühepäevasõidul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsus kolida algselt 18.–21. märtsile planeeritud hooaja kümnes ja viimane etapp Oslost Holmenkollenist Östersundi on tingitud Norra valitsuse otsusest karmistada riigis koroonapiiranguid. Sellest tulenevalt ei võõrusta riik sel hooajal rohkem suusaspordi MK-etappe.
Tänavune Östersundi MK-etapp peetakse 15–21. märtsil. Sellele eelnevalt on MK-sarjas kavas veel kaks etappi Tšehhis Nove Mestos. | Laskesuusatamise MK-hooaeg lõppeb Oslo asemel Östersundis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsus kolida algselt 18.–21. märtsile planeeritud hooaja kümnes ja viimane etapp Oslost Holmenkollenist Östersundi on tingitud Norra valitsuse otsusest karmistada riigis koroonapiiranguid. Sellest tulenevalt ei võõrusta riik sel hooajal rohkem suusaspordi MK-etappe.
Tänavune Östersundi MK-etapp peetakse 15–21. märtsil. Sellele eelnevalt on MK-sarjas kavas veel kaks etappi Tšehhis Nove Mestos.
### Response:
Laskesuusatamise MK-hooaeg lõppeb Oslo asemel Östersundis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sõda ja puuhobune" on nagu lõngakera. Ta rullub vaikselt lahti, pole eriti meelelahutuslik, ent hoiab oma lahtikeerlemisel tähelepanu, kuni ühel hetkel avastatakse end puusadeni pehmes lõngas. Kuigi film räägib palju sõjast ja kaotusest, on lõplik sõnum helge ja positiivne, mistõttu ei pruugi filmist hoiduda ka need, kellele sõjateema on nagu kassile vesi. Kuigi poolt pealkirjast märgib sõda, jääb lõpuks siiski peale puuhobune.
Filmis kõnnime ühes munk Anatoli Ljutjukiga nii hallis tsoonis Ida-Ukrainas kui ka Kolmekäelise Jumalaema kirikus Tallinna vanalinna müüride vahel. Filmi keskne narratiiv ja intriig peitub Anatoli tegevuse ekraanil lahtihargnemisel. Kuigi rindest mõne kilomeetri kaugusel humanitaarabi osutamine ja kohalike lugude kogumine on juba iseenesest tegevus, mida Jumalale meelepäraseks pidada, on see vaid osa ülesandest, mida Ljutjuk täidab. Tema missioon on leida sõjakoledustest lohutust ja tuua tröösti. Talletada seda armuna igavikku.
Aga tasub astuda sammuke tagasi, et avada filmi ja tema peategelase taust. Anatoli Ljutjuk on Eestis asuva Ukraina diasporaa suurkuju. 1970. aastatel läände põgenemise lootusega siiamaile jõudnuna jäi mees hoopis Tallinna pidama. Lõpetas ERKI-s sisekujunduse eriala, seejärel asus juhtima ukraina kreekakatoliku põrandaalust liikumist. Iseseisvuse tulekul võttis kätte ja taastas Oleviste kiriku kunagise ristimiskabeli ukraina kreekakatoliku kiriku ja kloostrina. Üheksakümnendate lõpus panid mingisugused tölplased kiriku põlema. Anatoli ehitas kiriku taas üles. Viimased kakskümmend aastat on ta hoolitsenud koguduse heaolu eest, valmistanud keskaegsel viisil Tallinna parimat käsitööpaberit ja juhtinud Eesti-Ukraina kultuurikeskust. Viimased kuus aastat on olnud üks peamisi Ukrainale välisabi osutamise eestvedajaid. Mullu avas Eesti looduse ja loomade kaitsele pühendatud neitsi Maarja kabeli. Teisisõnu, nagu kohalik püha Franciscus, ainult tegusam.
"Sõda ja puuhobune" Autor/allikas: Kaader filmist
"Sõjas ja puuhobuses" näidatakse Anatoli tegevust Ukrainas ja Tallinnas atemporaalselt, segades omavahel hetki ja mälestusi. Kuigi filmi võib kirjeldada ühe munga käiguna Ukraina rindel, ei haaraks see impressionistlikku pilti, mille filmitegijad on maalinud. Filmis kohtame Anatolit Viimsi rannas jalutamas. Peatselt on ta juba Donbassis rinde lähistel, käes puuhobune, kuulamas sisse varisenud katusega koolimajas inimeste muresid lähedaste kaotustest kuni selleni, et lastel pole elementaarseid spordivahendeid. Seejärel tutvustatakse kiire kõrvalepõikena mehe köitmiskunsti, et taas naasta rinde trööstitusse miljöösse. Oma teel kogub Anatoli salapärase seletamatusega kirju ja kuulutusi teadetetahvlitelt ja lugusid sellest, kuidas looduse ja loomade abiga sündinud imed on päästnud elusid. Need on esitatud armsate animatsioonidena, kus päästja on Ljutjuki meisterdatud puuhobune.
Mänguhobustega on Ljutjukil eripärane suhe. Kiriku ehitusel leidnud ta kunagi hobuse skeleti, seejärel olevat hobusemänguasjad hakanud nagu võluväel temani jõudma. Tallinnas oma kogu tutvustades märgib ta vanima neist olevat tuhandeaastase. Filmi vältel mänguhobuse kujundi, otsekui jumaliku sõnumi tasane avanemine vaatajale aitab perspektiivi panna selle, mis film see on ja mida meile näidatakse. Portreteeritakse seitsmekümnendates munka, kes ei tegele ainult kodumaa ja sealsete inimeste eest hoolitsemisega nii hästi, kui ta suudab, aga ka meest, kes on purustatud Ida-Ukrainas leidnud oma põhiülesande.
Nagu öeldud, võtab film selle ülesande kujutamisel impressionistliku hoiaku. Petlikult kuiv kaameratöö suudab tasakaalustada mänglevat montaaži nõnda, et kokkuvõttes tõmbab film endale kui filmile vähe tähelepanu. See omakorda lubab kujutatavale keskendunud vaatajaga õrnalt (kuid mitte pahatahtlikult) mängida. Näitena võib välja tuua vaikse merekohina lisamise Anatoli hommikupalvusele. Lisatud detailid jäävad märkamatuks, kui silmi ja kõrvu lahti ei hoia. Need töötavad elegantsete silmapaistmatute ornamentidena filmi terviku kasuks. Hüplik montaaž võib aga segadusse ajada vaataja, kes on filmi vaatama tulnud igasuguse taustateadmiseta. Eriti need, kes ei ole tuttavad ukraina kreekakatoliku kiriku väikese, Tallinna müüride vahele hästi ära peidetud kogudusega. Sestap soovitan enne filmi vaatamist visata pilk peale möödunud aasta lõpus ilmunud teleloole "Palved loomade eest", kus tehakse vajalik esmatutvus Anatoli, tema maailmavaate, väärtushinnangute ja misanstseeniga ja mis on kergelt leitav ERR-i arhiivist.*
Kõigile mõistetavad peaksid aga olema animeeritud vaheklipid. Anatoli kalligraafilises stiilis paksul paberil teostatud sulejoonistused mängivad lapseliku õrnuse ja lihtsa liikumisega välja rindel juhtunud imesid, keskseks kujuks munga puuhobune. Haubitsatulest märku andnud kassid ronivad hobuse selga, hobune sõidutab perekonna miinide eest keldrisse varjule; põlevasse küüni sõidab äkitselt sisse puuhobu, kes päästab lehma sissepõlemisest. Inimeste ja loomade pääsemine surmast sõjatandril, väiksed valgushelgid kesk vägivallapimedust mõjuvad kui meenutused sellest, et olgu öö kui pilkane tahes, me oleme sattunud elama Issanda armu ajale. Nende mänguhobuse imede korjamine ja kogemine otsekui kinnitab seda meie peategelasele.
"Sõda ja puuhobune" Autor/allikas: kaader filmist
Loodan, et pole siin jätnud muljet Anatolist kui mõnest vanataadist. Tegu on mungaga sõjatandril, kes liigub mineeritud aladel, uurib puruks pommitatud hooneid ja räägib kõigiga, kelle hinge see võiks kergendada. Anatoli leiab ühise keele nii sõdurite, arstide, talumeeste, etnograafide, põgenike kui ka suurimas hädas ja vaevuses olijatega. Seejuures tasub märkida, et vähemalt subtiitrite põhjal otsustades liikus mees kõigi oma vestluspartnerite diskursiivsetes raamistuses nagu kala vees. Kindlasti valgustab film usumeeste tööd nendele, kes seda hästi ette ei kujuta. Kas või tõsiasja, et Anatoli heategevusmissioon ei hõlma ainult toiduabi korrapärase kohalejõudmise kindlustamist, vaid krabisevate viiekümneeuroste abivajajaile kätte surumist koos käepigistuse ja heasoovlike sõnadega. Jumal teab, mis inimesel oma eluks on tarvis.
Anatoli missioon Ukrainas, kümnete ukrainlaste räägitud kannatus- ja pääsemislood ning Tallinna kirikus toimuv vaikne vaimutöö viivad filmi ja meie kangelase kogetu ja kaasavõetu äärmiselt liigutava sünteesini nii narratiivselt, pildiliselt kui ka ideeliselt. Ei saa küll öelda, et film lõpeb ootamatult, kuid viis, kuidas Anatoli põimib kannatustest ja lootustandvatest imedest uskumatult helge pildi – kuidas film ise põimib kokku pildi Anatoli Ljutjukist – on midagi katartilist. Seda mitte suurelt ja ülevalt, vaid tasa ja salvivalt.
Filmi üle mõtiskledes paistavad aina korduma kippuvad usulised metafoorid mitte üksnes kohased, vaid lausa hädavajalikud. Anatoli tegude ja filmi enda alltekstiks on usk puhtamas vormis kui palved, konfessioonid või rituaalid. Teose keskmes on seitsmekümne eluaasta piiri ületanud mees, kes läheb rindeni välja, et aidata teisi. Film edastab keerulise mõtte usust ja pühendumisest ja arvan, et kui pole just otsene usuvastane, peaks see film puudutama igaüht, kes oskab loota.
* Palved loomade eest. Ringvaade, 5. II 2021; https://etv.err.ee/1608100234/palved-loomade-eest | Arvustus. Puuhobusega rindel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sõda ja puuhobune" on nagu lõngakera. Ta rullub vaikselt lahti, pole eriti meelelahutuslik, ent hoiab oma lahtikeerlemisel tähelepanu, kuni ühel hetkel avastatakse end puusadeni pehmes lõngas. Kuigi film räägib palju sõjast ja kaotusest, on lõplik sõnum helge ja positiivne, mistõttu ei pruugi filmist hoiduda ka need, kellele sõjateema on nagu kassile vesi. Kuigi poolt pealkirjast märgib sõda, jääb lõpuks siiski peale puuhobune.
Filmis kõnnime ühes munk Anatoli Ljutjukiga nii hallis tsoonis Ida-Ukrainas kui ka Kolmekäelise Jumalaema kirikus Tallinna vanalinna müüride vahel. Filmi keskne narratiiv ja intriig peitub Anatoli tegevuse ekraanil lahtihargnemisel. Kuigi rindest mõne kilomeetri kaugusel humanitaarabi osutamine ja kohalike lugude kogumine on juba iseenesest tegevus, mida Jumalale meelepäraseks pidada, on see vaid osa ülesandest, mida Ljutjuk täidab. Tema missioon on leida sõjakoledustest lohutust ja tuua tröösti. Talletada seda armuna igavikku.
Aga tasub astuda sammuke tagasi, et avada filmi ja tema peategelase taust. Anatoli Ljutjuk on Eestis asuva Ukraina diasporaa suurkuju. 1970. aastatel läände põgenemise lootusega siiamaile jõudnuna jäi mees hoopis Tallinna pidama. Lõpetas ERKI-s sisekujunduse eriala, seejärel asus juhtima ukraina kreekakatoliku põrandaalust liikumist. Iseseisvuse tulekul võttis kätte ja taastas Oleviste kiriku kunagise ristimiskabeli ukraina kreekakatoliku kiriku ja kloostrina. Üheksakümnendate lõpus panid mingisugused tölplased kiriku põlema. Anatoli ehitas kiriku taas üles. Viimased kakskümmend aastat on ta hoolitsenud koguduse heaolu eest, valmistanud keskaegsel viisil Tallinna parimat käsitööpaberit ja juhtinud Eesti-Ukraina kultuurikeskust. Viimased kuus aastat on olnud üks peamisi Ukrainale välisabi osutamise eestvedajaid. Mullu avas Eesti looduse ja loomade kaitsele pühendatud neitsi Maarja kabeli. Teisisõnu, nagu kohalik püha Franciscus, ainult tegusam.
"Sõda ja puuhobune" Autor/allikas: Kaader filmist
"Sõjas ja puuhobuses" näidatakse Anatoli tegevust Ukrainas ja Tallinnas atemporaalselt, segades omavahel hetki ja mälestusi. Kuigi filmi võib kirjeldada ühe munga käiguna Ukraina rindel, ei haaraks see impressionistlikku pilti, mille filmitegijad on maalinud. Filmis kohtame Anatolit Viimsi rannas jalutamas. Peatselt on ta juba Donbassis rinde lähistel, käes puuhobune, kuulamas sisse varisenud katusega koolimajas inimeste muresid lähedaste kaotustest kuni selleni, et lastel pole elementaarseid spordivahendeid. Seejärel tutvustatakse kiire kõrvalepõikena mehe köitmiskunsti, et taas naasta rinde trööstitusse miljöösse. Oma teel kogub Anatoli salapärase seletamatusega kirju ja kuulutusi teadetetahvlitelt ja lugusid sellest, kuidas looduse ja loomade abiga sündinud imed on päästnud elusid. Need on esitatud armsate animatsioonidena, kus päästja on Ljutjuki meisterdatud puuhobune.
Mänguhobustega on Ljutjukil eripärane suhe. Kiriku ehitusel leidnud ta kunagi hobuse skeleti, seejärel olevat hobusemänguasjad hakanud nagu võluväel temani jõudma. Tallinnas oma kogu tutvustades märgib ta vanima neist olevat tuhandeaastase. Filmi vältel mänguhobuse kujundi, otsekui jumaliku sõnumi tasane avanemine vaatajale aitab perspektiivi panna selle, mis film see on ja mida meile näidatakse. Portreteeritakse seitsmekümnendates munka, kes ei tegele ainult kodumaa ja sealsete inimeste eest hoolitsemisega nii hästi, kui ta suudab, aga ka meest, kes on purustatud Ida-Ukrainas leidnud oma põhiülesande.
Nagu öeldud, võtab film selle ülesande kujutamisel impressionistliku hoiaku. Petlikult kuiv kaameratöö suudab tasakaalustada mänglevat montaaži nõnda, et kokkuvõttes tõmbab film endale kui filmile vähe tähelepanu. See omakorda lubab kujutatavale keskendunud vaatajaga õrnalt (kuid mitte pahatahtlikult) mängida. Näitena võib välja tuua vaikse merekohina lisamise Anatoli hommikupalvusele. Lisatud detailid jäävad märkamatuks, kui silmi ja kõrvu lahti ei hoia. Need töötavad elegantsete silmapaistmatute ornamentidena filmi terviku kasuks. Hüplik montaaž võib aga segadusse ajada vaataja, kes on filmi vaatama tulnud igasuguse taustateadmiseta. Eriti need, kes ei ole tuttavad ukraina kreekakatoliku kiriku väikese, Tallinna müüride vahele hästi ära peidetud kogudusega. Sestap soovitan enne filmi vaatamist visata pilk peale möödunud aasta lõpus ilmunud teleloole "Palved loomade eest", kus tehakse vajalik esmatutvus Anatoli, tema maailmavaate, väärtushinnangute ja misanstseeniga ja mis on kergelt leitav ERR-i arhiivist.*
Kõigile mõistetavad peaksid aga olema animeeritud vaheklipid. Anatoli kalligraafilises stiilis paksul paberil teostatud sulejoonistused mängivad lapseliku õrnuse ja lihtsa liikumisega välja rindel juhtunud imesid, keskseks kujuks munga puuhobune. Haubitsatulest märku andnud kassid ronivad hobuse selga, hobune sõidutab perekonna miinide eest keldrisse varjule; põlevasse küüni sõidab äkitselt sisse puuhobu, kes päästab lehma sissepõlemisest. Inimeste ja loomade pääsemine surmast sõjatandril, väiksed valgushelgid kesk vägivallapimedust mõjuvad kui meenutused sellest, et olgu öö kui pilkane tahes, me oleme sattunud elama Issanda armu ajale. Nende mänguhobuse imede korjamine ja kogemine otsekui kinnitab seda meie peategelasele.
"Sõda ja puuhobune" Autor/allikas: kaader filmist
Loodan, et pole siin jätnud muljet Anatolist kui mõnest vanataadist. Tegu on mungaga sõjatandril, kes liigub mineeritud aladel, uurib puruks pommitatud hooneid ja räägib kõigiga, kelle hinge see võiks kergendada. Anatoli leiab ühise keele nii sõdurite, arstide, talumeeste, etnograafide, põgenike kui ka suurimas hädas ja vaevuses olijatega. Seejuures tasub märkida, et vähemalt subtiitrite põhjal otsustades liikus mees kõigi oma vestluspartnerite diskursiivsetes raamistuses nagu kala vees. Kindlasti valgustab film usumeeste tööd nendele, kes seda hästi ette ei kujuta. Kas või tõsiasja, et Anatoli heategevusmissioon ei hõlma ainult toiduabi korrapärase kohalejõudmise kindlustamist, vaid krabisevate viiekümneeuroste abivajajaile kätte surumist koos käepigistuse ja heasoovlike sõnadega. Jumal teab, mis inimesel oma eluks on tarvis.
Anatoli missioon Ukrainas, kümnete ukrainlaste räägitud kannatus- ja pääsemislood ning Tallinna kirikus toimuv vaikne vaimutöö viivad filmi ja meie kangelase kogetu ja kaasavõetu äärmiselt liigutava sünteesini nii narratiivselt, pildiliselt kui ka ideeliselt. Ei saa küll öelda, et film lõpeb ootamatult, kuid viis, kuidas Anatoli põimib kannatustest ja lootustandvatest imedest uskumatult helge pildi – kuidas film ise põimib kokku pildi Anatoli Ljutjukist – on midagi katartilist. Seda mitte suurelt ja ülevalt, vaid tasa ja salvivalt.
Filmi üle mõtiskledes paistavad aina korduma kippuvad usulised metafoorid mitte üksnes kohased, vaid lausa hädavajalikud. Anatoli tegude ja filmi enda alltekstiks on usk puhtamas vormis kui palved, konfessioonid või rituaalid. Teose keskmes on seitsmekümne eluaasta piiri ületanud mees, kes läheb rindeni välja, et aidata teisi. Film edastab keerulise mõtte usust ja pühendumisest ja arvan, et kui pole just otsene usuvastane, peaks see film puudutama igaüht, kes oskab loota.
* Palved loomade eest. Ringvaade, 5. II 2021; https://etv.err.ee/1608100234/palved-loomade-eest
### Response:
Arvustus. Puuhobusega rindel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit pidi kohe esimeses geimis kaks murdepalli päästma, aga seejärel õnnestus tal Rogersi serv murda ja avasetti 3:0 ja 4:1 juhtima minna. Seitsmendas geimis kaotas Kontaveit enda pallingugeimi nulliga ja Rogers sai enda mängu üha paremini käima, pannes Kontaveiti järjest rohkem surve alla. Lõpuks võitis ameeriklanna viis geimi järjest, jäädes avasetis peale 6:4.
Teise setis päästis Kontaveit taas avageimis murdepalli. Kolmandas geimis juhtis ta enda pallingul 40:15, aga Rogers jõudis tasamänguni. Kontaveit päästis kaks murdepalli, aga andis seejärel topeltveaga ameeriklannale veel ühe võimaluse ja Rogers kasutas selle ära, asudes 3:1 juhtima. Kontaveidil polnud teises setis Rogersi pallingul ühtegi murdevõimalust, enda neljast servigeimist kolm võitis Rogers nulliga. Seisul 3:5 servima asudes jäi Kontaveit 0:40 taha ja Rogers vormistas võidu teisel matšpallil, võites seti 6:3.
Mõlemad said kirja ühe ässa ja kolm topeltviga ja mõlema esimese servi õnnestumisprotsent oli 52, kuid Rogers võitis esimeselt servilt 70 ja Kontaveit vaid 52 protsenti punktidest.
Rogers teenis äralöökidest 20 ja Kontaveit 16 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 21 ja ameeriklannal 27. Mängitud punktidest võitis Rogers 69 ja Kontaveit 56.
Kontaveidil oli kogu mängu peale vaid üks murdepall ja selle kasutas eestlanna ära, Rogers realiseeris kümnest murdevõimalusest neli.
Kaheksandikfinaalis läheb Rogers vastamisi maailma esireketi, austraallanna Ashleigh Bartyga, kes sai 6:2, 6:4 jagu 29. asetatud venelanna Jekaterina Aleksandrovast (WTA 32.).
Otseblogi:
Enne mängu:
25-aastane Kontaveit on endast kolm aastat vanema Rogersiga varem kahel korral mänginud ja mõlemad matšid võitnud. Viimati olid nad vastamisi 2019. aasta Wimbledonis, siis jäi Kontaveit peale 6:0, 3:6, 6:4. Esimeses omavahelises matšis 2014. aastal Aucklandis alistas toona 18-aastane Kontaveit turniiril 3. asetatud Rogersi kindlalt 6:1, 6:2.
Kontaveit alustas Austraalia lahtisi 7:5, 6:2 võiduga valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitši (WTA 92.) üle, teises ringis sai ta veidi üle kahe tunni kestnud matšis 6:7 (5), 6:4, 6:2 jagu britt Heather Watsonist (WTA 60.). Rogers alistas avaringis 6:4, 6:1 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud briti Francesca Jonesi (WTA 245.) ja oli teises ringis 6:2, 6:3 parem samuti kvalifikatsioonist alustanud Olga Danilovicist (WTA 183.). Seejuures lülitas Danilovic konkurentsist välja 16. asetatud Petra Martici (WTA 19.). | Kontaveit jäi võitluslikus mängus ameeriklannale alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit pidi kohe esimeses geimis kaks murdepalli päästma, aga seejärel õnnestus tal Rogersi serv murda ja avasetti 3:0 ja 4:1 juhtima minna. Seitsmendas geimis kaotas Kontaveit enda pallingugeimi nulliga ja Rogers sai enda mängu üha paremini käima, pannes Kontaveiti järjest rohkem surve alla. Lõpuks võitis ameeriklanna viis geimi järjest, jäädes avasetis peale 6:4.
Teise setis päästis Kontaveit taas avageimis murdepalli. Kolmandas geimis juhtis ta enda pallingul 40:15, aga Rogers jõudis tasamänguni. Kontaveit päästis kaks murdepalli, aga andis seejärel topeltveaga ameeriklannale veel ühe võimaluse ja Rogers kasutas selle ära, asudes 3:1 juhtima. Kontaveidil polnud teises setis Rogersi pallingul ühtegi murdevõimalust, enda neljast servigeimist kolm võitis Rogers nulliga. Seisul 3:5 servima asudes jäi Kontaveit 0:40 taha ja Rogers vormistas võidu teisel matšpallil, võites seti 6:3.
Mõlemad said kirja ühe ässa ja kolm topeltviga ja mõlema esimese servi õnnestumisprotsent oli 52, kuid Rogers võitis esimeselt servilt 70 ja Kontaveit vaid 52 protsenti punktidest.
Rogers teenis äralöökidest 20 ja Kontaveit 16 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 21 ja ameeriklannal 27. Mängitud punktidest võitis Rogers 69 ja Kontaveit 56.
Kontaveidil oli kogu mängu peale vaid üks murdepall ja selle kasutas eestlanna ära, Rogers realiseeris kümnest murdevõimalusest neli.
Kaheksandikfinaalis läheb Rogers vastamisi maailma esireketi, austraallanna Ashleigh Bartyga, kes sai 6:2, 6:4 jagu 29. asetatud venelanna Jekaterina Aleksandrovast (WTA 32.).
Otseblogi:
Enne mängu:
25-aastane Kontaveit on endast kolm aastat vanema Rogersiga varem kahel korral mänginud ja mõlemad matšid võitnud. Viimati olid nad vastamisi 2019. aasta Wimbledonis, siis jäi Kontaveit peale 6:0, 3:6, 6:4. Esimeses omavahelises matšis 2014. aastal Aucklandis alistas toona 18-aastane Kontaveit turniiril 3. asetatud Rogersi kindlalt 6:1, 6:2.
Kontaveit alustas Austraalia lahtisi 7:5, 6:2 võiduga valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitši (WTA 92.) üle, teises ringis sai ta veidi üle kahe tunni kestnud matšis 6:7 (5), 6:4, 6:2 jagu britt Heather Watsonist (WTA 60.). Rogers alistas avaringis 6:4, 6:1 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud briti Francesca Jonesi (WTA 245.) ja oli teises ringis 6:2, 6:3 parem samuti kvalifikatsioonist alustanud Olga Danilovicist (WTA 183.). Seejuures lülitas Danilovic konkurentsist välja 16. asetatud Petra Martici (WTA 19.).
### Response:
Kontaveit jäi võitluslikus mängus ameeriklannale alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviirusega suri ööpäeva jooksul viis inimest, 84-aastane naine, 82-aastane mees, 79-aastane naine, 74-aastane mees ja 55-aastane mees. Kokku on Eestis viirusega surnud 491 inimest.
Haiglaravi vajab üks inimene rohkem kui päev varem ehk haiglates on kokku 452 patsienti. Neist 33 on intensiivravil (päev varem 30) ja 13 inimest juhitaval hingamisel (päev varem 12).
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 66, koju saadeti 40 inimest, 19 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.
Rahvastikuregistri andmetel lisandus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 410 inimesel. 274 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 49, Tartumaale 41, Pärnu- ja Saaremaale 38, Raplamaale 27, Järvamaale 26, Võrumaale 25 ja Viljandimaale 24 uut positiivset testi. Valgamaale lisandus 20, Põlvamaale 14, Jõgevamaale kümme, Lääne-Virumaale kaheksa ning Hiiu- ja Läänemaale kolm uut nakkusjuhtu. 24 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 603 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 12 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 46 020 inimesele, kaks doosi on saanud 22 126 inimest.
Laupäeva hommikuks on haiglates lõpetatud 2943 COVID-19 haigusjuhtumit 2889 inimesega.
13. veebruari seisuga on tervenenud 41 203 inimest. Neist 28 731 inimese ehk 69,7 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 12 472 inimese ehk 30,3 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 837 593 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 51 749, mis on 6,2 protsenti testide koguarvust. | Ööpäevaga lisandus 760 koroonapositiivset, suri viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviirusega suri ööpäeva jooksul viis inimest, 84-aastane naine, 82-aastane mees, 79-aastane naine, 74-aastane mees ja 55-aastane mees. Kokku on Eestis viirusega surnud 491 inimest.
Haiglaravi vajab üks inimene rohkem kui päev varem ehk haiglates on kokku 452 patsienti. Neist 33 on intensiivravil (päev varem 30) ja 13 inimest juhitaval hingamisel (päev varem 12).
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 66, koju saadeti 40 inimest, 19 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.
Rahvastikuregistri andmetel lisandus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 410 inimesel. 274 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 49, Tartumaale 41, Pärnu- ja Saaremaale 38, Raplamaale 27, Järvamaale 26, Võrumaale 25 ja Viljandimaale 24 uut positiivset testi. Valgamaale lisandus 20, Põlvamaale 14, Jõgevamaale kümme, Lääne-Virumaale kaheksa ning Hiiu- ja Läänemaale kolm uut nakkusjuhtu. 24 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 603 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 12 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 46 020 inimesele, kaks doosi on saanud 22 126 inimest.
Laupäeva hommikuks on haiglates lõpetatud 2943 COVID-19 haigusjuhtumit 2889 inimesega.
13. veebruari seisuga on tervenenud 41 203 inimest. Neist 28 731 inimese ehk 69,7 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 12 472 inimese ehk 30,3 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 837 593 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 51 749, mis on 6,2 protsenti testide koguarvust.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 760 koroonapositiivset, suri viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm tundi ja kuus minutit kestnud matšis võitis Medvedev kaks esimest setti kindlalt ja oli kolmandas setis kahe geimipunkti kaugusel matšivõidust, ent Krajinovic suutis mängu viia neljandasse setti. Seal oli serblane juba selgelt parem, haarates 4:1 edu ja loovutades maailma neljandale numbrile kokkuvõttes vaid kolm geimi. Otsustav viies sett osutus äärmiselt ühepoolseks – Medvedev võitis 25 minutiga kuus järjestikust geimi – murdes seejuures kolmel korral vastase servi – ning lunastas edasipääsu kaheksandikfinaali.
Matši jooksul 15 ässa servinud ja neli topeltviga teinud Medvedev kohtub järgmisena ameeriklasest maailma 192. reketi MacKenzie McDonaldiga, kes alistas lõuna-aafriklase Lloyd Harrise (ATP 91.) 7:6 (7), 6:1, 6:4.
Kolmandas ringis jätkas võidukalt ka viienda asetusega kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 6.), kes alistas tunni ja 36 minutiga Rootsi tennisisti Mikael Ymeri (ATP 95.) kindlalt 6:4, 6:1, 6:1. Kreeklase järgmiseks vastaseks on itaallane Matteo Berrettini (ATP 10.). | Venemaa esireket võitis esimest korda viiesetilise matši | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm tundi ja kuus minutit kestnud matšis võitis Medvedev kaks esimest setti kindlalt ja oli kolmandas setis kahe geimipunkti kaugusel matšivõidust, ent Krajinovic suutis mängu viia neljandasse setti. Seal oli serblane juba selgelt parem, haarates 4:1 edu ja loovutades maailma neljandale numbrile kokkuvõttes vaid kolm geimi. Otsustav viies sett osutus äärmiselt ühepoolseks – Medvedev võitis 25 minutiga kuus järjestikust geimi – murdes seejuures kolmel korral vastase servi – ning lunastas edasipääsu kaheksandikfinaali.
Matši jooksul 15 ässa servinud ja neli topeltviga teinud Medvedev kohtub järgmisena ameeriklasest maailma 192. reketi MacKenzie McDonaldiga, kes alistas lõuna-aafriklase Lloyd Harrise (ATP 91.) 7:6 (7), 6:1, 6:4.
Kolmandas ringis jätkas võidukalt ka viienda asetusega kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 6.), kes alistas tunni ja 36 minutiga Rootsi tennisisti Mikael Ymeri (ATP 95.) kindlalt 6:4, 6:1, 6:1. Kreeklase järgmiseks vastaseks on itaallane Matteo Berrettini (ATP 10.).
### Response:
Venemaa esireket võitis esimest korda viiesetilise matši |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.