instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõvipojad mängivad 2.- 8. aprillil Lõuna-Koreas Gangneungis U-18 MM-i II divisjoni A-grupi turniiril, kus vastasteks Suurbritannia, Horvaatia, Rumeenia, Lõuna-Korea ja Leedu, vahendab Icehockey.ee.
Laupäeval 18-aastaseks saav ründaja Robert Arrak viibib jätkuvalt oma koduklubi Cedar Rapids Roughriders juures ega osale U-18 MM-il. Vigastuse tõttu ei kuulu koondislaste hulka Tartu Kajaka ründaja Mark Tihhomirov.
Väravavahid
Christopher-Kullervo Jõgi (16.06.2000) – Haukat Järvenpää (FIN)
Mark Teor (12.04.2000) – HK Vipers
Kaitsjad
Grigori Barantšukov (19.06.1999) – FSO Moskva oblast (RUS)
Jasper Jürisson (01.02.1999) – HK Vipers
Hendrik-Paul Laosma (20.04.2000) – HJK Helsingi (FIN)
Saveli Novikov (25.03.1999) – HC Viking
Leon Pismennõi (28.05.2000) – HK Vipers
Eduard Slessarevski (16.03.1999) – Haukat Järvenpää (FIN)
Denis Šaškin (16.03.2000) – Haukat Järvenpää (FIN)
Ivan Šelkov (27.04.2000) – Nynäshamns IF (SWE)
Ründajad
Artemi Aleksandrov (28.08.2000) – Nynäshamns IF (SWE)
Maksim Bogdanov (08.12.2000) – Tartu Kajakas
Kristofer Jõgi (06.03.2000) – Espoo Blues (FIN)
Morten Arantez Jürgens (17.04.2000) – Espoo Blues (FIN)
Rasmus Kiik (18.11.2000) – TPS Turku (FIN)
Dmitri Kuznetsov (01.05.1999) – Tartu Kajakas
Andre Linde (26.01.1999) – Haukat Järvenpää (FIN)
Artur Motskevitšus (31.03.2000) – HK Vipers
Jegor Nevzorov (09.03.2000) – Narva PSK
Nikita Puzakov (14.03.2001) – Narva PSK
Andrei Rae (21.04.2000) – Nynäshamns IF (SWE)
Jegor Romanov (03.05.2000) – HK Vipers
Aleksandr Tihhomirov (17.04.1999) – Nynäshamns IF (SWE)
Peatreener: Simo Luukkainen
Abitreener: Turo Teittinen
Väravavahtide treener: Andrus Ahi
Peamänedžer: Jüri Rooba
Hooldaja: Christian Adami
Füsioterapeut: Oliver Papp | Selgus hoki U-18 koondise koosseis MM-turniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõvipojad mängivad 2.- 8. aprillil Lõuna-Koreas Gangneungis U-18 MM-i II divisjoni A-grupi turniiril, kus vastasteks Suurbritannia, Horvaatia, Rumeenia, Lõuna-Korea ja Leedu, vahendab Icehockey.ee.
Laupäeval 18-aastaseks saav ründaja Robert Arrak viibib jätkuvalt oma koduklubi Cedar Rapids Roughriders juures ega osale U-18 MM-il. Vigastuse tõttu ei kuulu koondislaste hulka Tartu Kajaka ründaja Mark Tihhomirov.
Väravavahid
Christopher-Kullervo Jõgi (16.06.2000) – Haukat Järvenpää (FIN)
Mark Teor (12.04.2000) – HK Vipers
Kaitsjad
Grigori Barantšukov (19.06.1999) – FSO Moskva oblast (RUS)
Jasper Jürisson (01.02.1999) – HK Vipers
Hendrik-Paul Laosma (20.04.2000) – HJK Helsingi (FIN)
Saveli Novikov (25.03.1999) – HC Viking
Leon Pismennõi (28.05.2000) – HK Vipers
Eduard Slessarevski (16.03.1999) – Haukat Järvenpää (FIN)
Denis Šaškin (16.03.2000) – Haukat Järvenpää (FIN)
Ivan Šelkov (27.04.2000) – Nynäshamns IF (SWE)
Ründajad
Artemi Aleksandrov (28.08.2000) – Nynäshamns IF (SWE)
Maksim Bogdanov (08.12.2000) – Tartu Kajakas
Kristofer Jõgi (06.03.2000) – Espoo Blues (FIN)
Morten Arantez Jürgens (17.04.2000) – Espoo Blues (FIN)
Rasmus Kiik (18.11.2000) – TPS Turku (FIN)
Dmitri Kuznetsov (01.05.1999) – Tartu Kajakas
Andre Linde (26.01.1999) – Haukat Järvenpää (FIN)
Artur Motskevitšus (31.03.2000) – HK Vipers
Jegor Nevzorov (09.03.2000) – Narva PSK
Nikita Puzakov (14.03.2001) – Narva PSK
Andrei Rae (21.04.2000) – Nynäshamns IF (SWE)
Jegor Romanov (03.05.2000) – HK Vipers
Aleksandr Tihhomirov (17.04.1999) – Nynäshamns IF (SWE)
Peatreener: Simo Luukkainen
Abitreener: Turo Teittinen
Väravavahtide treener: Andrus Ahi
Peamänedžer: Jüri Rooba
Hooldaja: Christian Adami
Füsioterapeut: Oliver Papp
### Response:
Selgus hoki U-18 koondise koosseis MM-turniiriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu parimad olid Mandell Thomas 17, Dominykas Milka 15, Janari Jõesaar 13 ja Janar Talts 11 punktiga. Lisaks võttis Venky Jois 12 ja Jõesaar kümme lauapalli. Kodumeeskonna parimad olid 18 silmaga Drago Pasalic ja Lance Jeter.
Statistika (Donar - Tartu):
Kahepunktivisked (%) 41,3 vs 41,7
Kolmepunktivisked (%) 42,9 vs 41,1
Vabavisked (%) 68,8 vs 68,2
Ründelaud 9 vs 13
Kaitselaud 25 vs 30
Lauapallid kokku 34 vs 43
Res. söödud 17 vs 14
Pallikaotused 10 vs 15
Vaheltlõiked 7 vs 4
Blokid 6 vs 3
Vead 24 vs 21
Korduskohtumine peetakse juba sel neljapäeval Tartus. Paari võitja kohtub teises eelringis Taani klubi Bakken Bearsiga. | VIDEO | Tartu mängis esimese Meistrite liiga mängu viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu parimad olid Mandell Thomas 17, Dominykas Milka 15, Janari Jõesaar 13 ja Janar Talts 11 punktiga. Lisaks võttis Venky Jois 12 ja Jõesaar kümme lauapalli. Kodumeeskonna parimad olid 18 silmaga Drago Pasalic ja Lance Jeter.
Statistika (Donar - Tartu):
Kahepunktivisked (%) 41,3 vs 41,7
Kolmepunktivisked (%) 42,9 vs 41,1
Vabavisked (%) 68,8 vs 68,2
Ründelaud 9 vs 13
Kaitselaud 25 vs 30
Lauapallid kokku 34 vs 43
Res. söödud 17 vs 14
Pallikaotused 10 vs 15
Vaheltlõiked 7 vs 4
Blokid 6 vs 3
Vead 24 vs 21
Korduskohtumine peetakse juba sel neljapäeval Tartus. Paari võitja kohtub teises eelringis Taani klubi Bakken Bearsiga.
### Response:
VIDEO | Tartu mängis esimese Meistrite liiga mängu viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real läks kohtumist kahel korral juhtima, aga Dortmund jõudis mõlemal juhul viigini. Kodumeeskonna teine tabamus sündis tänu Andre Schürrlele kõigest kolm minutit enne normaalaja lõppu.
Täiseduga jätkab kahe vooru järel Inglismaa meistermeeskond Leicester City, kes sai kodus tänu Islam Slimani 25. minuti tabamusele 1:0 jagu Portost.
Ülejäänud mängud: Moskva CSKA - Tottenham Hotspur 0:1, Zagrebi Dinamo - Torino Juventus 0:4, Dortmund - Madridi Real, FC Kopenhaagen - Club Brügge 4:0, Monaco - Leverkuseni Bayer 1:1, Sevilla - Lyon 1:0, Lissaboni Sporting - Varssavi Legia 2:0.
Tabeliseisud:
E: 1. Monaco 4, 2. Tottenham 3, 3. Leverkusen 2, 4. CSKA 1
F: 1. Dortmund 4, 2. Madridi Real 4, 3. Sporting 3, 4. Legia 0
G: 1. Leicester 6, 2. Kopenhaagen 4, 3. Porto 1, 4. Club Brügge 0
H: 1. Juventus 4, 2. Sevilla 4, 3. Lyon 3, 4. Zagreb 0. | Meistrite liiga: Schürrle 87. minuti värav jättis Madridi Reali võiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real läks kohtumist kahel korral juhtima, aga Dortmund jõudis mõlemal juhul viigini. Kodumeeskonna teine tabamus sündis tänu Andre Schürrlele kõigest kolm minutit enne normaalaja lõppu.
Täiseduga jätkab kahe vooru järel Inglismaa meistermeeskond Leicester City, kes sai kodus tänu Islam Slimani 25. minuti tabamusele 1:0 jagu Portost.
Ülejäänud mängud: Moskva CSKA - Tottenham Hotspur 0:1, Zagrebi Dinamo - Torino Juventus 0:4, Dortmund - Madridi Real, FC Kopenhaagen - Club Brügge 4:0, Monaco - Leverkuseni Bayer 1:1, Sevilla - Lyon 1:0, Lissaboni Sporting - Varssavi Legia 2:0.
Tabeliseisud:
E: 1. Monaco 4, 2. Tottenham 3, 3. Leverkusen 2, 4. CSKA 1
F: 1. Dortmund 4, 2. Madridi Real 4, 3. Sporting 3, 4. Legia 0
G: 1. Leicester 6, 2. Kopenhaagen 4, 3. Porto 1, 4. Club Brügge 0
H: 1. Juventus 4, 2. Sevilla 4, 3. Lyon 3, 4. Zagreb 0.
### Response:
Meistrite liiga: Schürrle 87. minuti värav jättis Madridi Reali võiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edvinas Seskus oli võitjate parim 20 punktiga. 16 silma lisasid Mihkel Kirves ja Karl-Martin Kask. Audentese edukaimad olid 16 silmaga Carlos Jürgens ja Ron-Arnar Pehka.
Korduskohtumine Pärnus peetakse sel neljapäeval. Paari võitja läheb poolfinaalis kokku kas Rakvere Tarva või Tartu Kalev/Estikoga. | Pärnu alistas karikasarjas Audentese lausa 40 punktiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edvinas Seskus oli võitjate parim 20 punktiga. 16 silma lisasid Mihkel Kirves ja Karl-Martin Kask. Audentese edukaimad olid 16 silmaga Carlos Jürgens ja Ron-Arnar Pehka.
Korduskohtumine Pärnus peetakse sel neljapäeval. Paari võitja läheb poolfinaalis kokku kas Rakvere Tarva või Tartu Kalev/Estikoga.
### Response:
Pärnu alistas karikasarjas Audentese lausa 40 punktiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmapanga presidendi üks ametiaeg kestab viis aastat, vahendas Reuters.
USA kodanik Kim nimetati teiseks ametiajaks, kuna tähtajaks ei olnud esitatud ühtki teist kandidaati.
Kimi uus ametiaeg algab tuleva aasta 1. juulil. | Maailmapank nimetas Kimi uueks ametiajaks presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmapanga presidendi üks ametiaeg kestab viis aastat, vahendas Reuters.
USA kodanik Kim nimetati teiseks ametiajaks, kuna tähtajaks ei olnud esitatud ühtki teist kandidaati.
Kimi uus ametiaeg algab tuleva aasta 1. juulil.
### Response:
Maailmapank nimetas Kimi uueks ametiajaks presidendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku on õnnetuses praeguse seisuga hukkunud 179 inimest, paadis oli kuni 450 migranti.
Paat oli teel Itaaliasse ning läks põhja Egiptuse ranniku lähistel. Päästjatel õnnestus elusalt kaldale tuua 163 inimest.
Esmaspäeval vahistasid Egiptuse võimud aluse omaniku. Kohtuallika väitel võivad teda oodata süüdistused inimkauplemises ning tahtmatus tapmises.
Aluse pinnaletõstmiseks rakendati ühe kütusefirma eriotstarbelist laeva.
Enamik päästetud põgenikke olid egiptlased, kuid veest toodi välja ka Sudaanist, Eritreast, Süüriast ja Etioopiast pärit migrantide surnukehi.
"Paljud põgenikud ja migrandid kasutavad Egiptust kui transiitriiki," teatas ÜRO põgenikeagentuur (UNHCR) avalduses, lisades, et 2016. aastal võib Vahemerel hukkuda rekordarv inimesi.
ÜRO andmeil on alates 2014. aastast Vahemerd ületades hukkunud üle 10 000 inimese. | Egiptuse päästjad leidsid üles tõstetud põgenikepaadist veel surnukehi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku on õnnetuses praeguse seisuga hukkunud 179 inimest, paadis oli kuni 450 migranti.
Paat oli teel Itaaliasse ning läks põhja Egiptuse ranniku lähistel. Päästjatel õnnestus elusalt kaldale tuua 163 inimest.
Esmaspäeval vahistasid Egiptuse võimud aluse omaniku. Kohtuallika väitel võivad teda oodata süüdistused inimkauplemises ning tahtmatus tapmises.
Aluse pinnaletõstmiseks rakendati ühe kütusefirma eriotstarbelist laeva.
Enamik päästetud põgenikke olid egiptlased, kuid veest toodi välja ka Sudaanist, Eritreast, Süüriast ja Etioopiast pärit migrantide surnukehi.
"Paljud põgenikud ja migrandid kasutavad Egiptust kui transiitriiki," teatas ÜRO põgenikeagentuur (UNHCR) avalduses, lisades, et 2016. aastal võib Vahemerel hukkuda rekordarv inimesi.
ÜRO andmeil on alates 2014. aastast Vahemerd ületades hukkunud üle 10 000 inimese.
### Response:
Egiptuse päästjad leidsid üles tõstetud põgenikepaadist veel surnukehi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanimaa kaasa ei teinud. Meeskonna parimad olid Mikola Bylik kuue ja Lukas Nilsson viie tabamusega. Kaotajate kasuks viskas viis väravat Yves Kunkel.
Neli mängu järjest võitnud Kiel tõusis ühtlasi kümne punktiga ka liidrikohale. Balingel-Weilstetten on ühe viigi ja viie kaotusega viimane. Mait Patraili klubi Hannover-Burgdorf asub kuue punktiga seitsmendal kohal. | Jaanimaa klubi tõusis Saksamaal liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanimaa kaasa ei teinud. Meeskonna parimad olid Mikola Bylik kuue ja Lukas Nilsson viie tabamusega. Kaotajate kasuks viskas viis väravat Yves Kunkel.
Neli mängu järjest võitnud Kiel tõusis ühtlasi kümne punktiga ka liidrikohale. Balingel-Weilstetten on ühe viigi ja viie kaotusega viimane. Mait Patraili klubi Hannover-Burgdorf asub kuue punktiga seitsmendal kohal.
### Response:
Jaanimaa klubi tõusis Saksamaal liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johnson, kelle esivanemate hulgas on türklasi, nimetas Türgit oma "esiisade maaks" ja rõhutas, et mõned tema sugulased on töötanud koguni riigi välisministeeriumis, vahendas BNS.
Johnson, kes juhtis kevadel edukat kampaaniat Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumiseks, pälvis mais preemia konservatiivses ajalehes Spectator ilmunud luuletuse eest Erdogani kohta.
Ta väljendas rõõmu, et luuletus ei ole senistel kõnelustel Türgis jutuks tulnud.
Johnsoni sõnul huvitab türklasi pärast 15. juuli riigipöördekatset "meie toetus Türgile, ja see on väga tugev".
"Mis puutub sellesse tühiasja, millest te räägite, siis see ei tulnud üldse jutuks," sõnas ta vastuseks ajakirjanike küsimusele luuletuse kohta.
(Väljaande Spectator võistluse eesmärgiks oli Saksa humoristiga seotud skandaali valguses leida kõige ropum luuletus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kohta. Varem samas väljaandes töötanud Johnson osutus edukaks tänu vemmalvärsile, mis vihjas Erdogani seksuaalsuhetele kitsega. - Toim.) | Johnsoni sõnul pole tema Erdogani-luuletus Türgis jutuks tulnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johnson, kelle esivanemate hulgas on türklasi, nimetas Türgit oma "esiisade maaks" ja rõhutas, et mõned tema sugulased on töötanud koguni riigi välisministeeriumis, vahendas BNS.
Johnson, kes juhtis kevadel edukat kampaaniat Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumiseks, pälvis mais preemia konservatiivses ajalehes Spectator ilmunud luuletuse eest Erdogani kohta.
Ta väljendas rõõmu, et luuletus ei ole senistel kõnelustel Türgis jutuks tulnud.
Johnsoni sõnul huvitab türklasi pärast 15. juuli riigipöördekatset "meie toetus Türgile, ja see on väga tugev".
"Mis puutub sellesse tühiasja, millest te räägite, siis see ei tulnud üldse jutuks," sõnas ta vastuseks ajakirjanike küsimusele luuletuse kohta.
(Väljaande Spectator võistluse eesmärgiks oli Saksa humoristiga seotud skandaali valguses leida kõige ropum luuletus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kohta. Varem samas väljaandes töötanud Johnson osutus edukaks tänu vemmalvärsile, mis vihjas Erdogani seksuaalsuhetele kitsega. - Toim.)
### Response:
Johnsoni sõnul pole tema Erdogani-luuletus Türgis jutuks tulnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti väljaande Telegraphi pikaajalise uurimise tulemusena ilmnes, et alles juulis Inglismaa jalgpallikoondise postile asunud Sam Allardyce andis end Lähis-Ida investoritena esitlenud ajakirjanikele nõuandeid, kuidas hiilida kõrvale kolmanda osapoole omandiõiguse reeglitest.
Kolmanda osapoole omandiõigus tähendab jalgpallimaailmas seda, et agent või investor omab osa jalgpalluri finantsõigustest. See omakorda tähendab, et klubisid vahetava mängija eest makstavad üleminekutasud ei lähe täieulatuslikult müüvale klubile, vaid ka mängija õigustes osanikuks oleva agendi või investori taskutesse. Inglismaa jalgpalliliit (FA) keelas tegevuse 2008. ning rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) eelmise aasta kevadel.
Täna kohtusid jalgpalliliidu juhatuse esimees Greg Clarke, tegevjuht Martin Glenn ja Allardyce ning õhtul tuli teade, et Allardyce'i ja koondise teed on lahku läinud. Tema ametiaja pikkuseks koondise eesotsas jäi kõigest 67 päeva, mille sisse mahtus vaid 4. septembri MM-valikmäng võõrsil Sloveeniaga, mille inglased 1:0 võitsid.
Jalgpallikoondise ajutiseks peatreeneriks saab Gareth Southgate, kes juhendab meeskonda neljas järgmises matšis Malta, Sloveenia, Šotimaa ja Hispaaniaga. Inglismaa jalgpalliliit asub samas otsima uut alalist peatreenerit. | Sam Allardyce kaotas skandaali tõttu töö Inglismaa koondise peatreenerina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti väljaande Telegraphi pikaajalise uurimise tulemusena ilmnes, et alles juulis Inglismaa jalgpallikoondise postile asunud Sam Allardyce andis end Lähis-Ida investoritena esitlenud ajakirjanikele nõuandeid, kuidas hiilida kõrvale kolmanda osapoole omandiõiguse reeglitest.
Kolmanda osapoole omandiõigus tähendab jalgpallimaailmas seda, et agent või investor omab osa jalgpalluri finantsõigustest. See omakorda tähendab, et klubisid vahetava mängija eest makstavad üleminekutasud ei lähe täieulatuslikult müüvale klubile, vaid ka mängija õigustes osanikuks oleva agendi või investori taskutesse. Inglismaa jalgpalliliit (FA) keelas tegevuse 2008. ning rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) eelmise aasta kevadel.
Täna kohtusid jalgpalliliidu juhatuse esimees Greg Clarke, tegevjuht Martin Glenn ja Allardyce ning õhtul tuli teade, et Allardyce'i ja koondise teed on lahku läinud. Tema ametiaja pikkuseks koondise eesotsas jäi kõigest 67 päeva, mille sisse mahtus vaid 4. septembri MM-valikmäng võõrsil Sloveeniaga, mille inglased 1:0 võitsid.
Jalgpallikoondise ajutiseks peatreeneriks saab Gareth Southgate, kes juhendab meeskonda neljas järgmises matšis Malta, Sloveenia, Šotimaa ja Hispaaniaga. Inglismaa jalgpalliliit asub samas otsima uut alalist peatreenerit.
### Response:
Sam Allardyce kaotas skandaali tõttu töö Inglismaa koondise peatreenerina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kübaratriki lõi Esiliiga B võistkonna vastu Rimo Hunt, ühe tabamuse lisasid Hindrek Ojamaa, Nikita Koger, Luc Landry Tabi Manga ja Robert Lepik.
1/16-finaalides on pidamata veel kaks kohtumist, kui homme mängivad Flora - Tõrva ja järgmise nädala kolmapäeval Nõmme Kalju - Poseidon. | Levadia lõi karikasarjas seitse väravat, Rimo Hundilt kübaratrikk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kübaratriki lõi Esiliiga B võistkonna vastu Rimo Hunt, ühe tabamuse lisasid Hindrek Ojamaa, Nikita Koger, Luc Landry Tabi Manga ja Robert Lepik.
1/16-finaalides on pidamata veel kaks kohtumist, kui homme mängivad Flora - Tõrva ja järgmise nädala kolmapäeval Nõmme Kalju - Poseidon.
### Response:
Levadia lõi karikasarjas seitse väravat, Rimo Hundilt kübaratrikk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA presidendivalimiste ajal on teledebatte korraldatud juba 60 aastat ning mitte kunagi pole kahe kandidaadi väitlust vaadanud nii palju inimesi kui eile, vahendab CNN.
Kuigi täpsemad vaatajanumbrid on veel monitooringufirma Nielsen poolt selgitamisel, on juba teada, et otseülekannet pakkunud 12 telekanali vahendusel vaatas debatti 80,9 miljonit inimest.
Nielsen arvestab neid inimesi, kes vaatasid teledebati otseülekannet oma kodus televiisori vahendusel. Seega ei arvestata kõiki neid inimesi, kes jälgisid presidendikandidaatide mõõduvõttu näiteks avalikes kohtades või kontorites.
Samuti pole 80,9 miljoni hulgas kõiki neid inimesi, kes vaatasid debatti ringhäälingu PBS või kaabelkanali C-SPAN vahendusel. PBS-i vaatajanumbrid avaldatakse lähiajal.
Miljonid inimesed vaatasid Clintoni ja Trumpi vastasseisu ka internetis - ainuüksi Youtube'i keskkonna erinevates otsestriimikanalites oli vaatajaid rohkem kui 2,5 miljonit.
See tähendab seda, et vaatajate tegelik arv on märkimisväärselt suurem kui 80 miljonit.
Senine rekord - 80 miljonit vaatajat - oli pärit 1980. aastast, kui vastamisi olid demokraat Jimmy Carter ja vabariiklane Ronald Reagan. | Clintoni ja Trumpi teledebatti jälgis rekordiline arv vaatajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA presidendivalimiste ajal on teledebatte korraldatud juba 60 aastat ning mitte kunagi pole kahe kandidaadi väitlust vaadanud nii palju inimesi kui eile, vahendab CNN.
Kuigi täpsemad vaatajanumbrid on veel monitooringufirma Nielsen poolt selgitamisel, on juba teada, et otseülekannet pakkunud 12 telekanali vahendusel vaatas debatti 80,9 miljonit inimest.
Nielsen arvestab neid inimesi, kes vaatasid teledebati otseülekannet oma kodus televiisori vahendusel. Seega ei arvestata kõiki neid inimesi, kes jälgisid presidendikandidaatide mõõduvõttu näiteks avalikes kohtades või kontorites.
Samuti pole 80,9 miljoni hulgas kõiki neid inimesi, kes vaatasid debatti ringhäälingu PBS või kaabelkanali C-SPAN vahendusel. PBS-i vaatajanumbrid avaldatakse lähiajal.
Miljonid inimesed vaatasid Clintoni ja Trumpi vastasseisu ka internetis - ainuüksi Youtube'i keskkonna erinevates otsestriimikanalites oli vaatajaid rohkem kui 2,5 miljonit.
See tähendab seda, et vaatajate tegelik arv on märkimisväärselt suurem kui 80 miljonit.
Senine rekord - 80 miljonit vaatajat - oli pärit 1980. aastast, kui vastamisi olid demokraat Jimmy Carter ja vabariiklane Ronald Reagan.
### Response:
Clintoni ja Trumpi teledebatti jälgis rekordiline arv vaatajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kurbas viibis platsil 27 minutit, viskas kuus punkti (kahesed 2/5, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2), võttis kaks lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, kaotas korra palli ja tegi kolm viga. Tema +/- reiting oli meeskonna kehvim (-33) ja kasutegur paremuselt kolmas (5).
Södertälje parimad olid Tylor Ongwae 18 ja Valter Lindström kümne punktiga. Joey King viskas võitjate heaks 21 silma.
Korduskohtumine peetakse kahe päeva pärast Rootsis. | Tanel Kurbase klubi alustas Meistrite liigat 39-punktilise saunaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kurbas viibis platsil 27 minutit, viskas kuus punkti (kahesed 2/5, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2), võttis kaks lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, kaotas korra palli ja tegi kolm viga. Tema +/- reiting oli meeskonna kehvim (-33) ja kasutegur paremuselt kolmas (5).
Södertälje parimad olid Tylor Ongwae 18 ja Valter Lindström kümne punktiga. Joey King viskas võitjate heaks 21 silma.
Korduskohtumine peetakse kahe päeva pärast Rootsis.
### Response:
Tanel Kurbase klubi alustas Meistrite liigat 39-punktilise saunaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavuse MM-hooaja lõpetas 31-aastane Leok 198 punkti ja 17. kohaga. 18-st etapist tegi ta kaasa kaks kolmandikku ehk 12. Leok taltsutas Husqvarnat ka tänavuse hooaja avaetapil, aga ülejäänud etapid tegi kaasa KTM-il.
Leoki parimad tulemused MM-sarjast pärinevad 2006. aastast, mil ta oli hooaja kokkuvõttes viies ning 2004. ja 2010. aastast, mil eestlane sai kuuenda koha. Kokku on tal kolm etapivõitu.
Leoki meeskonnakaaslaseks saab tuleval hooajal portugallane Rui Goncalves, kes tänavuse hooaja lõpetas 49 punktiga 25. kohal.
MXGP tänavuseks maailmameistriks krooniti sloveen Tim Gajser (Honda; 731 punkti), kellele järgnesid itaallane Antonio Cairoli (KTM; 647) ja sakslane Maximilian Nagl (Husqvarna; 603).
A photo posted by Tanel Leok (@tanelleok) on Sep 27, 2016 at 6:07am PDT | Husqvarnaga käed löönud Leok teeb tuleval hooajal kogu MM-sarja kaasa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavuse MM-hooaja lõpetas 31-aastane Leok 198 punkti ja 17. kohaga. 18-st etapist tegi ta kaasa kaks kolmandikku ehk 12. Leok taltsutas Husqvarnat ka tänavuse hooaja avaetapil, aga ülejäänud etapid tegi kaasa KTM-il.
Leoki parimad tulemused MM-sarjast pärinevad 2006. aastast, mil ta oli hooaja kokkuvõttes viies ning 2004. ja 2010. aastast, mil eestlane sai kuuenda koha. Kokku on tal kolm etapivõitu.
Leoki meeskonnakaaslaseks saab tuleval hooajal portugallane Rui Goncalves, kes tänavuse hooaja lõpetas 49 punktiga 25. kohal.
MXGP tänavuseks maailmameistriks krooniti sloveen Tim Gajser (Honda; 731 punkti), kellele järgnesid itaallane Antonio Cairoli (KTM; 647) ja sakslane Maximilian Nagl (Husqvarna; 603).
A photo posted by Tanel Leok (@tanelleok) on Sep 27, 2016 at 6:07am PDT
### Response:
Husqvarnaga käed löönud Leok teeb tuleval hooajal kogu MM-sarja kaasa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmikvõidu võtsid kohalikud ratturid Sonny Colbrelli (Bardiani - CSF), Diego Ulissi (Lampre - Merida) ja Francesco Gavazzi (Androni Giocattoli - Sidermec).
Võitjate sama aja said 13 esimest. Kangert lõpetas 14-liikmelises grupis, mis kaotas võitjale 16 sekundiga.
Eelmisel aastal teenis ühepäevasõidul esikoha Kangerti meeskonnakaaslane Vincenzo Nibali, kes tänavuse võistluse lõpetas 52. kohal, minut ja 39 sekundit pärast Colbrellit. | Kangert sai Itaalia ühepäevasõidul 19. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmikvõidu võtsid kohalikud ratturid Sonny Colbrelli (Bardiani - CSF), Diego Ulissi (Lampre - Merida) ja Francesco Gavazzi (Androni Giocattoli - Sidermec).
Võitjate sama aja said 13 esimest. Kangert lõpetas 14-liikmelises grupis, mis kaotas võitjale 16 sekundiga.
Eelmisel aastal teenis ühepäevasõidul esikoha Kangerti meeskonnakaaslane Vincenzo Nibali, kes tänavuse võistluse lõpetas 52. kohal, minut ja 39 sekundit pärast Colbrellit.
### Response:
Kangert sai Itaalia ühepäevasõidul 19. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Start 6 km pikkusele metsaringile anti Pirita majandusgümnaasiumi lähedalt. Hvalõnski läbis trassi ajaga 18.50. Teise koha sai Leonid Latsepov (Nõmme KJK) 20.02-ga ja kolmanda koha M40 vanuseklassi parim Tarmo Maiste 20.45-ga, vahendab ajakirja Jooksja Jooksuportaal.
Naistest võitis jooksu kolmandat korda järjest Treeningpartneri esindaja Kaisa Kukk, kes tänavu finišeeris ajaga 21.57 üldarvestuses 10. kohal. Teisena lõpetas Laura Maasik (KJK Nõmme) ajaga 22.30. Kolmandaks osutus Liina Kivi (Jooksupartner) 23.36-ga. Kokku osales Pirita sügisjooksul 489 spordihuvilist.
"Asfaldi peal jooksmine tundus ekidenil lihastele hullem, sest maratonist ma kindlasti veel taastunud ei ole. Pehmel pinnasel joosta on parem, kuid ikka annab veel tunda. Lihas on väsinud. Lõpus mingit spurti teha ei kannata. Siin oli tähtis koha peale joosta. Kuna tegemist on minu kodukandi üritusega ja Briketipoisid klubi toetajad, siis pidin stardis olema," rääkis Kukk ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.
Kui mägesid Pirita sügisjooksul ei ole, meeldib talle rohkem maastikul joosta, sest jalgadele on see ka sõbralikum. Pärast Narva Energiajooksu hakkas Kukk rohkem asfaldil treenima, kuid see lõppes vigastusega. Sellest ajast on ta ka treeninguid läbi viinud metsatukas ja eelistab pehmet pinnast. "Maraton on läbi ja enam pole vaja asfaldi jooksu jaoks treenida. Parem hoian oma jalgu," sõnas Kukk.
Paide-Türi jooksul on ta küll stardis, kuid kõik jooksud teeb pärast Tallinna maratoni selle pealt, mis seisus praegu on, sest peab hooaja enda jaoks lõppenuks. "Mingit tulemust ma endalt ei oota. Saaremaa kolme päeva jooksu võtan ka kui hooaja lõppu ja puhkan," lausus Kukk.
Pirita sügisjooksu tulemused. | Pirita Sügisjooksu võitsid ekideni medalistid Roman Hvalõnski ja Kaisa Kukk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Start 6 km pikkusele metsaringile anti Pirita majandusgümnaasiumi lähedalt. Hvalõnski läbis trassi ajaga 18.50. Teise koha sai Leonid Latsepov (Nõmme KJK) 20.02-ga ja kolmanda koha M40 vanuseklassi parim Tarmo Maiste 20.45-ga, vahendab ajakirja Jooksja Jooksuportaal.
Naistest võitis jooksu kolmandat korda järjest Treeningpartneri esindaja Kaisa Kukk, kes tänavu finišeeris ajaga 21.57 üldarvestuses 10. kohal. Teisena lõpetas Laura Maasik (KJK Nõmme) ajaga 22.30. Kolmandaks osutus Liina Kivi (Jooksupartner) 23.36-ga. Kokku osales Pirita sügisjooksul 489 spordihuvilist.
"Asfaldi peal jooksmine tundus ekidenil lihastele hullem, sest maratonist ma kindlasti veel taastunud ei ole. Pehmel pinnasel joosta on parem, kuid ikka annab veel tunda. Lihas on väsinud. Lõpus mingit spurti teha ei kannata. Siin oli tähtis koha peale joosta. Kuna tegemist on minu kodukandi üritusega ja Briketipoisid klubi toetajad, siis pidin stardis olema," rääkis Kukk ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.
Kui mägesid Pirita sügisjooksul ei ole, meeldib talle rohkem maastikul joosta, sest jalgadele on see ka sõbralikum. Pärast Narva Energiajooksu hakkas Kukk rohkem asfaldil treenima, kuid see lõppes vigastusega. Sellest ajast on ta ka treeninguid läbi viinud metsatukas ja eelistab pehmet pinnast. "Maraton on läbi ja enam pole vaja asfaldi jooksu jaoks treenida. Parem hoian oma jalgu," sõnas Kukk.
Paide-Türi jooksul on ta küll stardis, kuid kõik jooksud teeb pärast Tallinna maratoni selle pealt, mis seisus praegu on, sest peab hooaja enda jaoks lõppenuks. "Mingit tulemust ma endalt ei oota. Saaremaa kolme päeva jooksu võtan ka kui hooaja lõppu ja puhkan," lausus Kukk.
Pirita sügisjooksu tulemused.
### Response:
Pirita Sügisjooksu võitsid ekideni medalistid Roman Hvalõnski ja Kaisa Kukk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bratislavas Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel viibiv Bergmanis ütles, et üks riik, kellelt Läti võib väliselt tanke meenutavaid iseliikuvaid haubitsaid ning muud suurtükivarustust osta, on Austria.
Samas peab Läti tema sõnul suurtükkide ja miinipildujate ostmiseks kõnelusi ka Norra ja Ühendriikidega, ent läbirääkimiste tulemus on teadmata.
Bergmanise sõnul on võimalik osta osa varustust ühelt ja osa teiselt riigilt.
Bergmanis kinnitas eelmisel nädalal BNS-ile, et Läti kaalub uute või kasutatud iseliikuvate haubitsate ostmist.
Suurtükkide tuletoetuse arendamine on üks Läti relvajõudude prioriteete ning 2017. aasta kaitse-eelarves on selleks eraldatud 14 miljonit eurot, lausus kaitseminister.
Erinevalt Leedust praegu Lätil haubitsaid ei ole. Leedu ostis 2015. aastal Saksamaalt 15 liikurhaubitsat Panzerhaubitze 2000. | Läti peab haubitsate ostmiseks kõnelusi Austria, USA ja Norraga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bratislavas Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel viibiv Bergmanis ütles, et üks riik, kellelt Läti võib väliselt tanke meenutavaid iseliikuvaid haubitsaid ning muud suurtükivarustust osta, on Austria.
Samas peab Läti tema sõnul suurtükkide ja miinipildujate ostmiseks kõnelusi ka Norra ja Ühendriikidega, ent läbirääkimiste tulemus on teadmata.
Bergmanise sõnul on võimalik osta osa varustust ühelt ja osa teiselt riigilt.
Bergmanis kinnitas eelmisel nädalal BNS-ile, et Läti kaalub uute või kasutatud iseliikuvate haubitsate ostmist.
Suurtükkide tuletoetuse arendamine on üks Läti relvajõudude prioriteete ning 2017. aasta kaitse-eelarves on selleks eraldatud 14 miljonit eurot, lausus kaitseminister.
Erinevalt Leedust praegu Lätil haubitsaid ei ole. Leedu ostis 2015. aastal Saksamaalt 15 liikurhaubitsat Panzerhaubitze 2000.
### Response:
Läti peab haubitsate ostmiseks kõnelusi Austria, USA ja Norraga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 284. kohal jõudis finišisse SK Jooksupartneri esindaja Ülari Kais ajaga 2:40.18. Mees oma tulemusega üldse rahul polnud. "Kõik kulges kenasti kuni 18. kilomeetrini, kus võtsin esimese geeli. Järgnesid totaalsed maokrambid, vegeteerisin kuni 39. kilomeetrini katkestamise mõtetega, siis läks paremaks, aga esimene "päris" maraton õpetas palju," tõdes Kais võistlust ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele kommenteerides.
312. koht Margus Pirksaar (SK Jooksupartner) 2:41.35; 314. koht Tõnu Lillelaid (Sparta) 2:41.39. Tarmo Reitsnik (Treeningpartner) ja Indrek Tärno said lõpuajaks vastavalt 2:45.25 ja 2:45.45. Reitsnikule 441. koht, Tärnole 453. koht.
Tarmo Reitsnik: "Esimene pool distantsist tuli seatud plaani järgi. Hoidsin rütmi, jälgisin hingamist. Teises pooles ei suutnud tempot hoida. Tekkis mitu lõiku rajal, mil oli tõsiselt raskem ning tempo siis ka kukkus. Üldiselt – korraldus oli super, nagu alati Berliinis. Ilm – pàike kiudpilvede vahelt, kuid temperatuur suht talutav mulle, palavust ma nii väga ei tundnud. Päeva peale tuli päike ja läks palavaks. Sööki-jooki, vett jagus rajal piisavalt."
Eesti naistest saavutas parima, 85. koha ajaga 3:01.14 Marion Tibar. Ülejäänud eestlaste kohtade ja tulemustega saab tutvuda Berliini maratoni kodulehel.
Maratoni võitis etioopialane Kenenisa Bekele ajaga 2:03.03. Teise koha sai 10 sekundit kehvema tulemusega keenialane Wilson Kipsang. Kolmandaks tuli tema kaasmaalane Evans Chebet ajaga 2:05.31. Naiste arvestuses läks kolmikvõit Etioopiasse. Maratoni võitis Abere Kebede ajaga 2:20.45. Järgnes Birhane Dibaba 2:23.58-ga. Kolmas oli Ruti Aga 2:24.41-ga.
Berliini maratoni tulemused. | Ivar Ivanov sai Berliini maratonil parima eestlasena 71. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
284. kohal jõudis finišisse SK Jooksupartneri esindaja Ülari Kais ajaga 2:40.18. Mees oma tulemusega üldse rahul polnud. "Kõik kulges kenasti kuni 18. kilomeetrini, kus võtsin esimese geeli. Järgnesid totaalsed maokrambid, vegeteerisin kuni 39. kilomeetrini katkestamise mõtetega, siis läks paremaks, aga esimene "päris" maraton õpetas palju," tõdes Kais võistlust ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele kommenteerides.
312. koht Margus Pirksaar (SK Jooksupartner) 2:41.35; 314. koht Tõnu Lillelaid (Sparta) 2:41.39. Tarmo Reitsnik (Treeningpartner) ja Indrek Tärno said lõpuajaks vastavalt 2:45.25 ja 2:45.45. Reitsnikule 441. koht, Tärnole 453. koht.
Tarmo Reitsnik: "Esimene pool distantsist tuli seatud plaani järgi. Hoidsin rütmi, jälgisin hingamist. Teises pooles ei suutnud tempot hoida. Tekkis mitu lõiku rajal, mil oli tõsiselt raskem ning tempo siis ka kukkus. Üldiselt – korraldus oli super, nagu alati Berliinis. Ilm – pàike kiudpilvede vahelt, kuid temperatuur suht talutav mulle, palavust ma nii väga ei tundnud. Päeva peale tuli päike ja läks palavaks. Sööki-jooki, vett jagus rajal piisavalt."
Eesti naistest saavutas parima, 85. koha ajaga 3:01.14 Marion Tibar. Ülejäänud eestlaste kohtade ja tulemustega saab tutvuda Berliini maratoni kodulehel.
Maratoni võitis etioopialane Kenenisa Bekele ajaga 2:03.03. Teise koha sai 10 sekundit kehvema tulemusega keenialane Wilson Kipsang. Kolmandaks tuli tema kaasmaalane Evans Chebet ajaga 2:05.31. Naiste arvestuses läks kolmikvõit Etioopiasse. Maratoni võitis Abere Kebede ajaga 2:20.45. Järgnes Birhane Dibaba 2:23.58-ga. Kolmas oli Ruti Aga 2:24.41-ga.
Berliini maratoni tulemused.
### Response:
Ivar Ivanov sai Berliini maratonil parima eestlasena 71. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 24. septembril ning pühapäeval, 25. septembril toimusid selle aasta viimased jalgpallifestivalid Raplas ja Kuressaares, millest võtsid osa vastavalt 39 ja 77 noort tüdrukut. Märtsi- ja maikuus jõudis festival Võrru, Rakveresse ja Viljandisse, kus osales 187 neidu. Septembris toimusid festivalid veel lisaks Tallinnas ja Pärnus kuhu tuli kokku 242 last.
Kõikidel festivalidel juhendasid tüdrukuid mängude ja harjutuste ajal koondiste ja kohalike jalgpalliklubide treenerid ja mängijad. Lisaks sellele osales kõigil festivalidel ka mängijaid naiste A-koondisest, kes suhtlesid lastega ning aitasid neid harjutuste sooritamisel.
Festivalidel käis teiste seas treenerina abiks ka naiste koondise mängija Eneli Vals, kelle sõnul täitsid festivalid oma eesmärki edukalt. "Need festivalid näitasid, kuidas on vahemaa tüdrukute ja jalgpalli vahel praeguseks juba suure sammu võrra vähenenud. Tüdrukud teavad juba palju rohkem jalgpallist ja kuna harjutused olid kõigile jõukohased ning mängulised, siis sai iga tüdruk festivalilt eduelamuse, mille pealt jõuavad nad loodetavasti ka soovini jalgpallitreeningutega liituda," rääkis Vals.
Ühtekokku osales kõigil festivalidel 545 tüdrukut, kellest lausa 348 polnud varasemalt aktiivselt jalgpalliga kokku puutunud, ega treeningutel osalenud.
Jalgpallifestivalide osalus linnade kaupa:
Võru (26.03.2016): 58 tüdrukut
Rakvere (15.05.2016): 87 tüdrukut
Viljandi (22.05.2016): 42 tüdrukut
Tallinn (17.09.2016): 133 tüdrukut
Pärnu (18.09.2016): 109 tüdrukut
Rapla (24.09.2016): 39 tüdrukut
Kuressaare (25.09.2016): 77 tüdrukut
Videokokkuvõte Tallinna festivalist leiab siit. | VIDEO | Tüdrukute jalgpallifestivalidel osales rekordilised 545 noort | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 24. septembril ning pühapäeval, 25. septembril toimusid selle aasta viimased jalgpallifestivalid Raplas ja Kuressaares, millest võtsid osa vastavalt 39 ja 77 noort tüdrukut. Märtsi- ja maikuus jõudis festival Võrru, Rakveresse ja Viljandisse, kus osales 187 neidu. Septembris toimusid festivalid veel lisaks Tallinnas ja Pärnus kuhu tuli kokku 242 last.
Kõikidel festivalidel juhendasid tüdrukuid mängude ja harjutuste ajal koondiste ja kohalike jalgpalliklubide treenerid ja mängijad. Lisaks sellele osales kõigil festivalidel ka mängijaid naiste A-koondisest, kes suhtlesid lastega ning aitasid neid harjutuste sooritamisel.
Festivalidel käis teiste seas treenerina abiks ka naiste koondise mängija Eneli Vals, kelle sõnul täitsid festivalid oma eesmärki edukalt. "Need festivalid näitasid, kuidas on vahemaa tüdrukute ja jalgpalli vahel praeguseks juba suure sammu võrra vähenenud. Tüdrukud teavad juba palju rohkem jalgpallist ja kuna harjutused olid kõigile jõukohased ning mängulised, siis sai iga tüdruk festivalilt eduelamuse, mille pealt jõuavad nad loodetavasti ka soovini jalgpallitreeningutega liituda," rääkis Vals.
Ühtekokku osales kõigil festivalidel 545 tüdrukut, kellest lausa 348 polnud varasemalt aktiivselt jalgpalliga kokku puutunud, ega treeningutel osalenud.
Jalgpallifestivalide osalus linnade kaupa:
Võru (26.03.2016): 58 tüdrukut
Rakvere (15.05.2016): 87 tüdrukut
Viljandi (22.05.2016): 42 tüdrukut
Tallinn (17.09.2016): 133 tüdrukut
Pärnu (18.09.2016): 109 tüdrukut
Rapla (24.09.2016): 39 tüdrukut
Kuressaare (25.09.2016): 77 tüdrukut
Videokokkuvõte Tallinna festivalist leiab siit.
### Response:
VIDEO | Tüdrukute jalgpallifestivalidel osales rekordilised 545 noort |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurimine puudutab Rakvere Targa Maja komptentsikeskust ning aastail 2010 kuni 2015 rahastatud projekte, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Väidetavalt püüdis kompetentsikeskus näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Menetluse aluseks on paragrahvid, mis käsitlevad riigihangete seaduse nõuete rikkumist ja soodustuskelmust.
Tänase seisuga on kahtlustus esitatud kahele isikule, kuid nende ring võib laieneda.
EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise
EASi siseauditi üksus tuvastas Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditis toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot. EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise. Tagasinõude lõplik suurus sõltub projekti eesmärkide täitmisest ja rikkumise ulatusest, teatas EAS täna pressiteates.
EASi siseauditi üksus esitas EASi nõukogule Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010. – 2015. aastatel EASi poolt rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3 391 492,50 eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot ja 30 senti.
Audiitorite lõpparuande hinnangul on toimunud toetuse reeglite sihipärane rikkumine SA Virumaa Kompetentsikeskus poolt. Kõigis kolmes projektis on tegevusi ja kulusid, mis ei ole põhjendatud ja abikõlblikud. Projekti raames on küsitud toetust tegevustele, mida pole nõutud mahus läbi viidud ja EASile on esitatud valeandmeid toetuse välja maksmiseks. Testkeskkonna kasutamise tehinguid on tehtud seotud osapooltega. Audit viitab nii fiktiivsetele ostu-müügitehingutele, riigihangete seaduse rikkumisele kui teadlikult suurema toetussumma väljapetmisele.
Auditi lõpparuande kohaselt pole Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus täitnud ka täies mahus projektide eesmärke ja kompetentsikeskuse testkeskkonnas pole väljaarendatud funktsionaalsust, mis võimaldaks keskusel kujuneda piirkonna konkurentsivõimet tõstvaks kompetentsikeskuseks. Oluline osa 2015. ja 2016. aasta tuludest on teenitud fiktiivsete tehingutega, millel puudub majanduslik sisu.
"EASi siseaudit on teinud head tööd, avastades skeemi, millega SA Virumaa Kompetentsikeskus püüdis näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Rikkumised on väga tõsised, millele peavad oma hinnangu andma ka õiguskaitseorganid. Toetuse tagasinõude otsuse koostamisel hindame kompetentsikeskuse tulemuseesmärkide saavutamist ja oleme nende mittetäitmisel valmis suurendama tagasinõutavat summat," lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.
2016. aasta aprillis alanud auditi eesmärk oli hinnata, kas EASi poolt rahastatud Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse projektide eesmärgid on saavutatud. Riskikohtade ilmnemisel laiendati auditit ka toetuse saaja poolt tehtud hangete läbiviimisele ja projektikulude abikõlblikkusele.
"Auditeerime valikuliselt EASist toetust saanud projekte, mistõttu peavad toetust saanud organisatsioonid olema alati valmis esitama tõendusmaterjali toetuste sihipärase kasutamise kohta," selgitas EASi siseauditi üksuse direktor Helen Anijalg.
Euroopa Liidu toetuste perioodi 2007-2014 kompetentsikeskuste arendamise meetme eesmärk oli kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakonda välja piirkondlikud kompetentsikeskused, mis omavad potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi tõstavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna. Kokku sai sellel perioodil toetust kuus kompetentsikeskust - TTÜ Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse Kompetentsikeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise Kompetentsikeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tervise-edenduse ja rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, Eesti Maaülikool teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete Kompetentsikeskus, TTÜ põlevkivi Kompetentsikeskus ja SA Virumaa Kompetentsikeskus.
Alates 2015. aasta algusest kuni 2016. aasta septembrini on EAS teinud kokku 152 toetuse tagasinõudmise otsust kogusummas 1 655 194,15 eurot. Enamasti oli tegemist riigihangete läbiviimise, toetuse alusel soetatud vara säilitamise või toetuse saamisest avalikkuse teavitamise nõuete rikkumisega. | EAS kahtlustab kompetentsikeskust pettuses, politsei alustas uurimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurimine puudutab Rakvere Targa Maja komptentsikeskust ning aastail 2010 kuni 2015 rahastatud projekte, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Väidetavalt püüdis kompetentsikeskus näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Menetluse aluseks on paragrahvid, mis käsitlevad riigihangete seaduse nõuete rikkumist ja soodustuskelmust.
Tänase seisuga on kahtlustus esitatud kahele isikule, kuid nende ring võib laieneda.
EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise
EASi siseauditi üksus tuvastas Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditis toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot. EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise. Tagasinõude lõplik suurus sõltub projekti eesmärkide täitmisest ja rikkumise ulatusest, teatas EAS täna pressiteates.
EASi siseauditi üksus esitas EASi nõukogule Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010. – 2015. aastatel EASi poolt rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3 391 492,50 eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot ja 30 senti.
Audiitorite lõpparuande hinnangul on toimunud toetuse reeglite sihipärane rikkumine SA Virumaa Kompetentsikeskus poolt. Kõigis kolmes projektis on tegevusi ja kulusid, mis ei ole põhjendatud ja abikõlblikud. Projekti raames on küsitud toetust tegevustele, mida pole nõutud mahus läbi viidud ja EASile on esitatud valeandmeid toetuse välja maksmiseks. Testkeskkonna kasutamise tehinguid on tehtud seotud osapooltega. Audit viitab nii fiktiivsetele ostu-müügitehingutele, riigihangete seaduse rikkumisele kui teadlikult suurema toetussumma väljapetmisele.
Auditi lõpparuande kohaselt pole Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus täitnud ka täies mahus projektide eesmärke ja kompetentsikeskuse testkeskkonnas pole väljaarendatud funktsionaalsust, mis võimaldaks keskusel kujuneda piirkonna konkurentsivõimet tõstvaks kompetentsikeskuseks. Oluline osa 2015. ja 2016. aasta tuludest on teenitud fiktiivsete tehingutega, millel puudub majanduslik sisu.
"EASi siseaudit on teinud head tööd, avastades skeemi, millega SA Virumaa Kompetentsikeskus püüdis näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Rikkumised on väga tõsised, millele peavad oma hinnangu andma ka õiguskaitseorganid. Toetuse tagasinõude otsuse koostamisel hindame kompetentsikeskuse tulemuseesmärkide saavutamist ja oleme nende mittetäitmisel valmis suurendama tagasinõutavat summat," lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.
2016. aasta aprillis alanud auditi eesmärk oli hinnata, kas EASi poolt rahastatud Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse projektide eesmärgid on saavutatud. Riskikohtade ilmnemisel laiendati auditit ka toetuse saaja poolt tehtud hangete läbiviimisele ja projektikulude abikõlblikkusele.
"Auditeerime valikuliselt EASist toetust saanud projekte, mistõttu peavad toetust saanud organisatsioonid olema alati valmis esitama tõendusmaterjali toetuste sihipärase kasutamise kohta," selgitas EASi siseauditi üksuse direktor Helen Anijalg.
Euroopa Liidu toetuste perioodi 2007-2014 kompetentsikeskuste arendamise meetme eesmärk oli kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakonda välja piirkondlikud kompetentsikeskused, mis omavad potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi tõstavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna. Kokku sai sellel perioodil toetust kuus kompetentsikeskust - TTÜ Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse Kompetentsikeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise Kompetentsikeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tervise-edenduse ja rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, Eesti Maaülikool teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete Kompetentsikeskus, TTÜ põlevkivi Kompetentsikeskus ja SA Virumaa Kompetentsikeskus.
Alates 2015. aasta algusest kuni 2016. aasta septembrini on EAS teinud kokku 152 toetuse tagasinõudmise otsust kogusummas 1 655 194,15 eurot. Enamasti oli tegemist riigihangete läbiviimise, toetuse alusel soetatud vara säilitamise või toetuse saamisest avalikkuse teavitamise nõuete rikkumisega.
### Response:
EAS kahtlustab kompetentsikeskust pettuses, politsei alustas uurimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldarvestuses kuuendaks platseerunud Taltsi lõpuaeg oli täna 42.09. "Ikka raskeks läks. Keha pole harjunud pingutamisega. Raske rada ka, aga iga trenni ja võistlusega saan järjest tugevamaks. Ise jäin rahule. Mulle maastik sobib ja sain jälle võistelda," kommenteeris Talts ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.
"Ega mul mingit vormi praegu pole. Nõrk olen, aga see ka normaalne, sünnitasin alles 2,5 kuud tagasi ja beebi nõuab praegu ikkagi oma," märkis Talts, kes treenib praegu niipalju kui nendes oludes võimalik. Tütart Arabellat ta tänasel jooksul vankriga ees ei lükanud, sest rada kulges vahepeal päris metsas. Oma järgmise stardi teeb Evelin Talts 9. oktoobril Rabajooksul, mida peab enda koduseks jooksuks.
Meestest võitis jooksu Tauno Hang ajaga 36.34. Teisena lõpetas Marek Salla 37.54-ga. Kolmanda koha sai trepijooksudelt esikohtade noppimisega silma paistnud Rauno Tiits 38.57-ga.
Albu sügisjooksu tulemused. | Olümpialane Evelin Talts võitis Albu sügisjooksu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldarvestuses kuuendaks platseerunud Taltsi lõpuaeg oli täna 42.09. "Ikka raskeks läks. Keha pole harjunud pingutamisega. Raske rada ka, aga iga trenni ja võistlusega saan järjest tugevamaks. Ise jäin rahule. Mulle maastik sobib ja sain jälle võistelda," kommenteeris Talts ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.
"Ega mul mingit vormi praegu pole. Nõrk olen, aga see ka normaalne, sünnitasin alles 2,5 kuud tagasi ja beebi nõuab praegu ikkagi oma," märkis Talts, kes treenib praegu niipalju kui nendes oludes võimalik. Tütart Arabellat ta tänasel jooksul vankriga ees ei lükanud, sest rada kulges vahepeal päris metsas. Oma järgmise stardi teeb Evelin Talts 9. oktoobril Rabajooksul, mida peab enda koduseks jooksuks.
Meestest võitis jooksu Tauno Hang ajaga 36.34. Teisena lõpetas Marek Salla 37.54-ga. Kolmanda koha sai trepijooksudelt esikohtade noppimisega silma paistnud Rauno Tiits 38.57-ga.
Albu sügisjooksu tulemused.
### Response:
Olümpialane Evelin Talts võitis Albu sügisjooksu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värsket saadet juhivad Mihkel Sillaots (esinejanimega MHKL), Piidivabrikut vedav Paap Uspenski ning DJ Raigo Smith. Saatejuhtide endi sõnul tammuvad nad mööda majamuusika taktitreppe. "Rõskete bassivõngete vahele trügivad ajatud meloodiad ja tuttavad vokaalid," kinnitasid saatejuhid.
Värske saade "Majamasin" on Raadio 2 eetris igal teisipäeval kell 23.00. | Raadio 2 eetrisse jõuab uus saade "Majamasin" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värsket saadet juhivad Mihkel Sillaots (esinejanimega MHKL), Piidivabrikut vedav Paap Uspenski ning DJ Raigo Smith. Saatejuhtide endi sõnul tammuvad nad mööda majamuusika taktitreppe. "Rõskete bassivõngete vahele trügivad ajatud meloodiad ja tuttavad vokaalid," kinnitasid saatejuhid.
Värske saade "Majamasin" on Raadio 2 eetris igal teisipäeval kell 23.00.
### Response:
Raadio 2 eetrisse jõuab uus saade "Majamasin" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peedu sõnul saab tulevikus tervishoiusektori korruptsiooni ennetada koolituste ja huvide deklareerimisega, mida ta kavatseb juurutama hakata ka PERH-is.
"Kui me jätame haigla eelmise juhi Tõnis Alliku korruptsioonisüüdistuse kõrvale, siis haigla oli ju hästi juhitud," ütles Peedu BNS-ile.
Küsimuse peale, kuidas tervishoiusektoris huvide konflikte ja korruptsiooni ennetada, vastas värske juht, et võimalusi on mitmeid. "Näiteks hangete kontekstis on väga palju räägitud töötajate huvide deklareerimisest, mida võiks PERH-is juurutama hakata."
Teise asjana tõi ta välja koolitused ja inimeste teadlikkuse tõstmise. "Ma üldse ei alahindaks huvide konflikti ning korruptsiooni ennetamisel ka koolitusi arstidele ja haigla töötajatele, millega saab teadlikkust neil teemadel tõsta," lisas ta.
"Korruptsiooni uurimiseks on haigla nõukogu tellimas erinevaid auditeid ja töö sel teemal käib. Kui ma ametisse asun, siis selle teema ma ka üles võtan ja vaatan, mis lahendusi annab välja pakkuda," rääkis Peedu.
Lisaks tõi Peedu olulisemate väljakutsetena haiglajuhi ametis välja probleemid haigekassas ja haigla kinnisvara investeeringud.
Haigekassa eelarve ülekulude lahendamine on Peedu sõnul paljuski asutuse nõukogu ja poliitikute tasandi küsimus. "Seetõttu omapoolseid lahendusi ma praegu pakkuma ei hakkaks, aga kui mind sellesse protsessi haiglajuhina kaasatakse, soovin kas otse või kaude kaasa rääkida," ütles ta.
Priske: uue juhi valimine oli pikk protsess
"Uue juhi valimine oli pikk protsess ja meil oli mitmeid erinevaid kandidaate laua peal. Agris Peedu ei ole küll otseselt meditsiinivaldkonna esindaja, aga pikaaegse PERH-i nõukogu liikmena on tal kogemus ja suur soov seda tööd teha," ütles nõukogu ajutine esimees Marika Priske BNS-ile.
Priske tõi välja ka selle, et Agris Peedu kandidatuuri toetasid ka haigla töötajad ja juhtkond, kelle arvamust nõukogu otsuse tegemisel kuulda võttis.
Kokku laekus regionaalhaigla juhatuse esimehe kohale 15 sooviavaldust.
Juhilt eeldatakse akadeemilist kõrgharidust, tervishoiusektori toimimise tundmist, orienteerumist Eesti riigi kui sihtasutuse asutaja juhtimisstruktuurides, vähemalt viieaastast tippjuhi kogemust, strateegilise planeerimise oskust, kõrget pingetaluvust ja head analüüsivõimet.
PERH-i endine juhatuse esimees Tõnis Allik, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises, otsustas juuni keskel ametist tagasi astuda. Allikut kahtlustatakse kahes kuriteoepisoodis.
Uue juhatuse esimehe tööle asumiseni täidab juhatuse esimehe ülesandeid PERH-i juhatuse liige-ülemarst Andrus Remmelgas.
Meditsiiniuudised teatasid juba täna varem oma allikale viidates, et uueks juhatuse esimeheks võidakse kinnitada Agris Peedu, kelle rahandusminister Sven Sester augustis PERHi nõukogust tagasi kutsus. Ilmselt oli see vajalik, kuna juristiharidusega Peedu kandideeris juhi kohale.
Portaali allikate teatel olid teised kaks kandidaati WHO esindaja Kõrgõstanis Jarno Habicht ja Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktor Üllar Lanno. | PERH-i uueks juhiks valiti Agris Peedu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peedu sõnul saab tulevikus tervishoiusektori korruptsiooni ennetada koolituste ja huvide deklareerimisega, mida ta kavatseb juurutama hakata ka PERH-is.
"Kui me jätame haigla eelmise juhi Tõnis Alliku korruptsioonisüüdistuse kõrvale, siis haigla oli ju hästi juhitud," ütles Peedu BNS-ile.
Küsimuse peale, kuidas tervishoiusektoris huvide konflikte ja korruptsiooni ennetada, vastas värske juht, et võimalusi on mitmeid. "Näiteks hangete kontekstis on väga palju räägitud töötajate huvide deklareerimisest, mida võiks PERH-is juurutama hakata."
Teise asjana tõi ta välja koolitused ja inimeste teadlikkuse tõstmise. "Ma üldse ei alahindaks huvide konflikti ning korruptsiooni ennetamisel ka koolitusi arstidele ja haigla töötajatele, millega saab teadlikkust neil teemadel tõsta," lisas ta.
"Korruptsiooni uurimiseks on haigla nõukogu tellimas erinevaid auditeid ja töö sel teemal käib. Kui ma ametisse asun, siis selle teema ma ka üles võtan ja vaatan, mis lahendusi annab välja pakkuda," rääkis Peedu.
Lisaks tõi Peedu olulisemate väljakutsetena haiglajuhi ametis välja probleemid haigekassas ja haigla kinnisvara investeeringud.
Haigekassa eelarve ülekulude lahendamine on Peedu sõnul paljuski asutuse nõukogu ja poliitikute tasandi küsimus. "Seetõttu omapoolseid lahendusi ma praegu pakkuma ei hakkaks, aga kui mind sellesse protsessi haiglajuhina kaasatakse, soovin kas otse või kaude kaasa rääkida," ütles ta.
Priske: uue juhi valimine oli pikk protsess
"Uue juhi valimine oli pikk protsess ja meil oli mitmeid erinevaid kandidaate laua peal. Agris Peedu ei ole küll otseselt meditsiinivaldkonna esindaja, aga pikaaegse PERH-i nõukogu liikmena on tal kogemus ja suur soov seda tööd teha," ütles nõukogu ajutine esimees Marika Priske BNS-ile.
Priske tõi välja ka selle, et Agris Peedu kandidatuuri toetasid ka haigla töötajad ja juhtkond, kelle arvamust nõukogu otsuse tegemisel kuulda võttis.
Kokku laekus regionaalhaigla juhatuse esimehe kohale 15 sooviavaldust.
Juhilt eeldatakse akadeemilist kõrgharidust, tervishoiusektori toimimise tundmist, orienteerumist Eesti riigi kui sihtasutuse asutaja juhtimisstruktuurides, vähemalt viieaastast tippjuhi kogemust, strateegilise planeerimise oskust, kõrget pingetaluvust ja head analüüsivõimet.
PERH-i endine juhatuse esimees Tõnis Allik, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises, otsustas juuni keskel ametist tagasi astuda. Allikut kahtlustatakse kahes kuriteoepisoodis.
Uue juhatuse esimehe tööle asumiseni täidab juhatuse esimehe ülesandeid PERH-i juhatuse liige-ülemarst Andrus Remmelgas.
Meditsiiniuudised teatasid juba täna varem oma allikale viidates, et uueks juhatuse esimeheks võidakse kinnitada Agris Peedu, kelle rahandusminister Sven Sester augustis PERHi nõukogust tagasi kutsus. Ilmselt oli see vajalik, kuna juristiharidusega Peedu kandideeris juhi kohale.
Portaali allikate teatel olid teised kaks kandidaati WHO esindaja Kõrgõstanis Jarno Habicht ja Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktor Üllar Lanno.
### Response:
PERH-i uueks juhiks valiti Agris Peedu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MKM teatas septembri alguses, et pärast mitut nurjunud riigihanget sõlmisid nad lõpuks lepingu AS-iga Kihnu Veeteed, mis hakkab alates oktoobrist teenindama Saaremaa ja Hiiumaa vahelist parvlaevaliini. Samas esitas SLK septembri lõpus riigihangete vaidlustuskomisjonile kaebuse, mille eesmärk on juba sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamine, selgub hanketeadetest.
MKM-i pressiesindaja Mihkel Loide rääkis BNS-ile, et usutavasti see vaidlustus liini teenindamist ja vastavat lepingut ei mõjuta, kuid enne ametliku info saamist ei oska ministeerium lähemalt kommenteerida. "Vaidlustuse sisulist dokumenti meile veel saadetud pole," lisas ta.
Praeguse vedajaga, OÜ-ga Väinamere Liinid sõlmitud leping lõpeb septembri lõpus, mistõttu korraldas MKM kolm riigihanget, mis erinevatel põhjustel nurjusid. Seetõttu otsustati neljandal korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasuks, millele laekus üks pakkumus AS-ilt Kihnu Veeteed.
Sõlmitud leping on lühiajaline, kestvusega umbes seitse kuud, kuna alates järgmise aasta maist on liinile oodata uut reisiparvlaeva Soela, mis on spetsiaalselt valmistatud Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks.
Sõru-Triigi parvlaevaühenduse aastane dotatsioonisumma riigilt on ligikaudu 1,3 miljonit eurot. | Leedo vaidlustas ka neljanda Sõru-Triigi praamiliini hanke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MKM teatas septembri alguses, et pärast mitut nurjunud riigihanget sõlmisid nad lõpuks lepingu AS-iga Kihnu Veeteed, mis hakkab alates oktoobrist teenindama Saaremaa ja Hiiumaa vahelist parvlaevaliini. Samas esitas SLK septembri lõpus riigihangete vaidlustuskomisjonile kaebuse, mille eesmärk on juba sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamine, selgub hanketeadetest.
MKM-i pressiesindaja Mihkel Loide rääkis BNS-ile, et usutavasti see vaidlustus liini teenindamist ja vastavat lepingut ei mõjuta, kuid enne ametliku info saamist ei oska ministeerium lähemalt kommenteerida. "Vaidlustuse sisulist dokumenti meile veel saadetud pole," lisas ta.
Praeguse vedajaga, OÜ-ga Väinamere Liinid sõlmitud leping lõpeb septembri lõpus, mistõttu korraldas MKM kolm riigihanget, mis erinevatel põhjustel nurjusid. Seetõttu otsustati neljandal korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasuks, millele laekus üks pakkumus AS-ilt Kihnu Veeteed.
Sõlmitud leping on lühiajaline, kestvusega umbes seitse kuud, kuna alates järgmise aasta maist on liinile oodata uut reisiparvlaeva Soela, mis on spetsiaalselt valmistatud Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks.
Sõru-Triigi parvlaevaühenduse aastane dotatsioonisumma riigilt on ligikaudu 1,3 miljonit eurot.
### Response:
Leedo vaidlustas ka neljanda Sõru-Triigi praamiliini hanke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See tähendab, et peatreener Jürgen Klopp peab nüüd otsustama, kas saata horvaat laupäeval platsile või jätkata 5:1 võidumängus Hull City üle tegutsenud keskkaitsepaari Ragnar Klavan - Joel Matip.
Viimased kolm liigamängu võitnud Liverpool asub kuuest mängust kogutud 13 punktiga tabelis neljandal positsioonil. Viimasest viiest mängust üksnes ühe viigipunkti teeninud Swansea on nelja punktiga 17. | Klavani klubisisene konkurent Lovren naasis treeningutele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See tähendab, et peatreener Jürgen Klopp peab nüüd otsustama, kas saata horvaat laupäeval platsile või jätkata 5:1 võidumängus Hull City üle tegutsenud keskkaitsepaari Ragnar Klavan - Joel Matip.
Viimased kolm liigamängu võitnud Liverpool asub kuuest mängust kogutud 13 punktiga tabelis neljandal positsioonil. Viimasest viiest mängust üksnes ühe viigipunkti teeninud Swansea on nelja punktiga 17.
### Response:
Klavani klubisisene konkurent Lovren naasis treeningutele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurinvestori toetusmeetme peamiseks eesmärgiks on suurendada investeeringuid tehnoloogiamahukatesse sektoritesse, mille abil luua uusi töökohti ja suurendada eksporti.
Riik loodab kolme miljoni euro panustamisel kaasata välisnvestoritelt omaosalusena 25-30 miljonit eurot, mille tulemusel peaks tööstusesse tekkima juurde umbes 400 töökohta ning lisaks kaasneks nende tuules teenindusse veel umbes sada töökohta.
Toetuse abil loodavatest töökohtades loodetakse tõelisi kuldhanesid, mis munevad riigile kokku umbes 2,1 miljonit maksutulu aastas. Lisaks võiks ekspordikäive kasvada nende arvelt 20 miljoni euro võrra ning lisandväärtust oodatakse iga-aastaselt suurusjärgus 15-20 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tunnistab oodatavat tulusust ka ise, teatades: see on kõige kiirema tootlusega investeering, tuues investeeringuks kulutatud summa riigile tagasi pooleteise aastaga.
Suurinvestori toetusega plaanitakse toetada olemasolevate tootmisüksuste olulist laiendamist või uute loomist, investeeringuid seadmetesse, mille abil luua uusi tooteid ja teenuseid, spetsialistide värbamist ja väljakoolitamist ning tootearendust.
Ideena peaks toetuse abil loodama paremad tingimused majanduskasvuks, mis ärgitaks nii Eestis juba tegutsevaid kui alles pinda sondeerivaid välisinvestoreid investeerimisotsust tegema, et luua siia kõrgema palgaga töökohti, millest laekuks suuremat maksutulu. Kokkuvõttes peaks kasvama ka eksport ning paranema Eesti maine innovatsiooni toetava riigina.
Eestile on viimasel ajal teinud muret ekspordi langus, samuti on siinsed välisinvestorid eelistanud kasumi investeerimise asemel dividendidena välja võtta. Toetuse kasuks räägib see, et meie naabritel Lätil, Leedul ja Soomel on vastavad toetusmeetmed olemas.
Eestis pole suurinvestori toetus siiski päris uus lahendus - EAS on alates 2015. aastast rakendanud seda EL-i struktuurifondide vahenditest, kuid seal on omad kitsendused. Näiteks ei tohi EL-i rahadega suurinvesteori tehnoloogiainvesteeringu meetme alt toetada eksporti. Sellegipoolest kasvatas EAS-i välja antud tehnoloogiainvesteeringute toetus kogumahus 10,5 miljonit eurot ettevõtete investeeringuid 40 miljoni võrra.
Nüüd on riik otsustanudkas EAS-i väljastatavale EL-i toetusele lisaks või selle asemel panustada kolme miljoni eurose seemne, mis lubaks toetada ka ekspordile suunatud tegevusi. Kuna riiklik meede sai alles täna valitsuse lõpliku heakskiidu, oli info nii uus, et ei MKM ega EAS osanud tõsikindlalt väita, kas järgmisest aastast jäävad käiku mõlemad toetused või üksnes riiklik.
Seejuures on riik oma investeeringu suhtes palju optimistlikum: kui EAS-i toetus kasvatas investeeringuid toetusega võrreldes neljakordselt, siis nüüd oodatakse investeeringult kümnekordset tootlust.
Toetuse täpsemaid tingimusi pole veel teada, neid hakatakse nüüd kokku kirjutama. | Suurinvestori toetusega loodetakse aastas 500 töökohta luua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurinvestori toetusmeetme peamiseks eesmärgiks on suurendada investeeringuid tehnoloogiamahukatesse sektoritesse, mille abil luua uusi töökohti ja suurendada eksporti.
Riik loodab kolme miljoni euro panustamisel kaasata välisnvestoritelt omaosalusena 25-30 miljonit eurot, mille tulemusel peaks tööstusesse tekkima juurde umbes 400 töökohta ning lisaks kaasneks nende tuules teenindusse veel umbes sada töökohta.
Toetuse abil loodavatest töökohtades loodetakse tõelisi kuldhanesid, mis munevad riigile kokku umbes 2,1 miljonit maksutulu aastas. Lisaks võiks ekspordikäive kasvada nende arvelt 20 miljoni euro võrra ning lisandväärtust oodatakse iga-aastaselt suurusjärgus 15-20 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tunnistab oodatavat tulusust ka ise, teatades: see on kõige kiirema tootlusega investeering, tuues investeeringuks kulutatud summa riigile tagasi pooleteise aastaga.
Suurinvestori toetusega plaanitakse toetada olemasolevate tootmisüksuste olulist laiendamist või uute loomist, investeeringuid seadmetesse, mille abil luua uusi tooteid ja teenuseid, spetsialistide värbamist ja väljakoolitamist ning tootearendust.
Ideena peaks toetuse abil loodama paremad tingimused majanduskasvuks, mis ärgitaks nii Eestis juba tegutsevaid kui alles pinda sondeerivaid välisinvestoreid investeerimisotsust tegema, et luua siia kõrgema palgaga töökohti, millest laekuks suuremat maksutulu. Kokkuvõttes peaks kasvama ka eksport ning paranema Eesti maine innovatsiooni toetava riigina.
Eestile on viimasel ajal teinud muret ekspordi langus, samuti on siinsed välisinvestorid eelistanud kasumi investeerimise asemel dividendidena välja võtta. Toetuse kasuks räägib see, et meie naabritel Lätil, Leedul ja Soomel on vastavad toetusmeetmed olemas.
Eestis pole suurinvestori toetus siiski päris uus lahendus - EAS on alates 2015. aastast rakendanud seda EL-i struktuurifondide vahenditest, kuid seal on omad kitsendused. Näiteks ei tohi EL-i rahadega suurinvesteori tehnoloogiainvesteeringu meetme alt toetada eksporti. Sellegipoolest kasvatas EAS-i välja antud tehnoloogiainvesteeringute toetus kogumahus 10,5 miljonit eurot ettevõtete investeeringuid 40 miljoni võrra.
Nüüd on riik otsustanudkas EAS-i väljastatavale EL-i toetusele lisaks või selle asemel panustada kolme miljoni eurose seemne, mis lubaks toetada ka ekspordile suunatud tegevusi. Kuna riiklik meede sai alles täna valitsuse lõpliku heakskiidu, oli info nii uus, et ei MKM ega EAS osanud tõsikindlalt väita, kas järgmisest aastast jäävad käiku mõlemad toetused või üksnes riiklik.
Seejuures on riik oma investeeringu suhtes palju optimistlikum: kui EAS-i toetus kasvatas investeeringuid toetusega võrreldes neljakordselt, siis nüüd oodatakse investeeringult kümnekordset tootlust.
Toetuse täpsemaid tingimusi pole veel teada, neid hakatakse nüüd kokku kirjutama.
### Response:
Suurinvestori toetusega loodetakse aastas 500 töökohta luua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Videost on näha, kui täpselt vastasid küsimusele Piret Järvis, Marko Reikop, Hannes Hermaküla, Astrid Kannel ja teised ETV saatejuhid.
Teaduslik armuelu lahkamine laotab end ETV ekraanil lahti juba 30. septembril, kui ekraanile jõuab telefilm "Teadlaste öö: Armastuse valem", mille peaosas astub üles Tõnis Niinemets. | ETV saatejuhid said teada, kui kaua kestab keskmine orgasm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Videost on näha, kui täpselt vastasid küsimusele Piret Järvis, Marko Reikop, Hannes Hermaküla, Astrid Kannel ja teised ETV saatejuhid.
Teaduslik armuelu lahkamine laotab end ETV ekraanil lahti juba 30. septembril, kui ekraanile jõuab telefilm "Teadlaste öö: Armastuse valem", mille peaosas astub üles Tõnis Niinemets.
### Response:
ETV saatejuhid said teada, kui kaua kestab keskmine orgasm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaotuse teeb erilisemaks see, et liigas kaotas Norrköping viimati aprillis ehk viis kuud tagasi mängus, kui vigastada sai senine põhiväravavaht David Mitov-Nilsson, misjärel Vaikla oma esimesed võimalused sai. Kõikide sarjade peale viimane kaotus pärineb kahe kuu tagant, kui Meistrite liigas tunnistati Pavel Londaku ja Rosenborgi paremust, vahendab Soccernet.ee.
Esmaspäeval said Djurgardreni vastu saatuslikuks minutid 50-55, mille jooksul külalismeeskond kahel korral võrku sahistas. 62. minutil lõid võõrustajad ühe palli kuulsa Rootsi väravavahi Andreas Isakssoni selja taha vastu, ent 84. minutil vormistas Djurgarden oma 3:1 võidunumbrid.
Norrköpingu väravat kaitses eile 31-aastane austerlane Michael Langer, 19-aastane Vaikla jälgis kohtumist pingilt. Liigatabelis kaotas Norrköping ühtlasi ka oma esikoha - 53 punkti jätavad nad liidrist Malmöst ühe silma kaugusele. | Vaikla koduklubi üle viie kuu kestnud kaotusteta seeria lõppes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaotuse teeb erilisemaks see, et liigas kaotas Norrköping viimati aprillis ehk viis kuud tagasi mängus, kui vigastada sai senine põhiväravavaht David Mitov-Nilsson, misjärel Vaikla oma esimesed võimalused sai. Kõikide sarjade peale viimane kaotus pärineb kahe kuu tagant, kui Meistrite liigas tunnistati Pavel Londaku ja Rosenborgi paremust, vahendab Soccernet.ee.
Esmaspäeval said Djurgardreni vastu saatuslikuks minutid 50-55, mille jooksul külalismeeskond kahel korral võrku sahistas. 62. minutil lõid võõrustajad ühe palli kuulsa Rootsi väravavahi Andreas Isakssoni selja taha vastu, ent 84. minutil vormistas Djurgarden oma 3:1 võidunumbrid.
Norrköpingu väravat kaitses eile 31-aastane austerlane Michael Langer, 19-aastane Vaikla jälgis kohtumist pingilt. Liigatabelis kaotas Norrköping ühtlasi ka oma esikoha - 53 punkti jätavad nad liidrist Malmöst ühe silma kaugusele.
### Response:
Vaikla koduklubi üle viie kuu kestnud kaotusteta seeria lõppes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See film on ere näide sellest, kuidas viljakale pinnasele on külvatud vale seeme ehk kuidas sisu on valatud valesse vormi.
Terve filmi vältel jääb üsna arusaamatuks, kes on selle filmi sihtgrupp või missuguses žanris filmi on ülepea püütud luua. Filmi aluseks on võetud 2004. aastal Liz Jenseni sulest ilmunud samanimeline romaan, mis omakorda on tõenäoliselt ammutanud inspiratsiooni erinevatest tõsielusündmustest. Ilma filmi sisu liigselt paljastamata saab lihtsalt öelda, et niisugused peresisesed tragöödiad on meditsiinis teada ja lõpevad sageli veel palju õudsemalt kui filmis. Sisukust ja mõtlemisainet oleks siin kuhjaga, kuid… See sünge sisu on kõik üle valatud imalmagusa siirupiga ja terve lugu on vormistatud mingi arusaamatu laialivalguva roosamannamuinasjutuna. See pole romantiline film. See pole ka muinasjutufilm. Kindlasti ei ole see lastefilm, ärge oma lapsi seda vaatama saatke, pidage kindlasti silmas märget, et see on alla 14-aastastele keelatud. Ei, seal pole mingeid ülipõnevaid seksistseene või verepritsimist või koledat ropendamist. See on sisu poolest üsna võigas, kui asjale järele mõelda, kuid vormistatud on see niimoodi ninnu-nännu, vaata-kui-nunnu, mahedad viiulid mängivad pehmekest sümfooniat, poeetilised kaadrid ja lapsehäälne pealelugemine… See on nii häirivalt mööda, et tahaks siinkohal vanduda.
Teine segane seik filmi puhul on ajastu. Tundub, et tegijatele on endalegi selgusetuks jäänud, millal neil tegevus toimub. Kui vaadata pere autot ja ema riietumisstiili, siis tundub nagu oleks sündmused ammu möödunud ja kõik toimuks umbes 1950. või 1960. aastatel. Sama näib rõhutavat ka psühhiaatri kabinet, mõned interjöörid jms. Aga samas on see haigla väga moodne. Klaasist seinad, kaasaegsed arvutid, kaamerad, tehnika, arst peab kõnet TED Talks konverentsil… Filmi ajalisest paigutusest ei ole võimalik eriti sotti saada, kuid niisuguse psühholoogilise thrilleri puhul on ajastu määratlemine kindlasti oluline, sest eri ajastuil oli inimeste mentaliteet erinev, ellusuhtumine, inimeste omavaheline kommunikatsioon - see kõik moodustab loole taustsüsteemi, mis antud juhul jääb äärmiselt sogaseks ja muudab muinasjutulise tilu-lilu veel häirivamaks.
Veel segas mind peaosasse, Louis Draxi rolli valitud poiss, Aiden Longworth. Esiteks, ta mängib nigelalt, punnitatud naer - selle kivi viskaks ma aga pigem lavastaja kapsaaeda. Samuti on see roll välja joonistatud nii, nagu oleks tegemist õudse juurikaga, probleemse lapsega, kes tundub olevat sündinud saatan. Ta on ülbe, vastik, nipsakas, targutav… Välja joonistatakse miljon negatiivset joont ja ei anta ühtegi vihjet sellele, et tegemist võiks olla heasüdamliku ohvriga. Sama mustvalged on teised peategelased. Poisi ema Natalie (Sarah Gadon) on pehme inglikene, vaene näitlejatar on sattunudki niisuguste 60ndate stiilis pehmete vasikasilmsete ohvritallede rollidesse, kui ta kuskil filmis jälle välja ilmub, siis on teada, et ta on jälle samasugune niuksuv kutsikas, kelle eesmärk on kaastunnet äratada. Kokkuvõttes on selle ema roll lihtsalt jälle selline, mida on sama näitleja esituses varem nähtud, see on haigutamaajavalt igav, seda ei vürtsita mitte mingi teist tooni noot, ta on täiesti üheplaaniline.
Kaader filmist "Louis Draxi üheksas elu"
Täiskasvanud meestegelastel on veidi rohkem vedanud, kuigi ka nemad on üsna ühes tonaalsuses oma rolli piires. Lastepsühholoog Dr. Perez Oliver Platti esituses oli väike valguskiir filmis, seda oli mõnus vaadata. "50 hallist varjundist" tuntuks saanud Jamie Dornan koomapatsiendi arstina oli aga üsna tuim ning arusaamatutel eesmärkidel tegutsev seelikukütt. Ühte võtmetegelast kujutav Aaron Paul isana oli samuti üsnagi vaeslapse rollis, kuid läbi tema sai siiski mingeid vihjeid sellele süngele lõpule, mille poole kogu muinasjutt tüüris.
Üldiselt oli kogu tegevustik vormistatud nii igavalt ja nännutades, et vaatasin tihti kella ja mõtlesin ka kinosaalist lahkumisele. Sellest on tuline kahju, sest režissöör Alexandre Aja on teinud ju üsna korralikke õudusfilme, sellestki loost oleks saanud teistsuguse vormistamisega (korista sealt see muinasjutt ära) normaalse õudusfilmi, mida võiks sõpradele soovitada ja mis ehk paneks elu teistsuguse pilguga vaatama. Aga praegu polnud sellel lool ei saba ega sarvi. Kes kannatab lõpuni vaadata, tore on, aga lõpuni jõudmine vajab küll üsna suurt eeslikannatust.
Ma räägin natuke sisust ka. On üks poiss, kellega juhtub pidevalt igasuguseid asju. Eluohtlikke asju. Küll ta saab särtsu, kukub kuskile, sööb midagi imelikku. Ta on sage haiglate patsient ning pääseb mitmel korral napilt üle noatera. Nüüd on ta jälle hädas, seekord on ta kaljuservalt alla kukkunud. Ta on koomas. Asja hakatakse uurima…
Kui sa oled igavlev koduperenaine, kellele meeldis film “50 halli varjundit,” siis mine kindlasti vaatama. Aga kui sa sellesse gruppi ei kuulu, siis pole see film sinu jaoks. Ja pidage meeles - see ei ole lastefilm. Seal on mõned sellised õudsed kohad, mis võivad jääda lapsi pahasti kummitama. | Arvustus. Muinasjutt heast võõrasisast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See film on ere näide sellest, kuidas viljakale pinnasele on külvatud vale seeme ehk kuidas sisu on valatud valesse vormi.
Terve filmi vältel jääb üsna arusaamatuks, kes on selle filmi sihtgrupp või missuguses žanris filmi on ülepea püütud luua. Filmi aluseks on võetud 2004. aastal Liz Jenseni sulest ilmunud samanimeline romaan, mis omakorda on tõenäoliselt ammutanud inspiratsiooni erinevatest tõsielusündmustest. Ilma filmi sisu liigselt paljastamata saab lihtsalt öelda, et niisugused peresisesed tragöödiad on meditsiinis teada ja lõpevad sageli veel palju õudsemalt kui filmis. Sisukust ja mõtlemisainet oleks siin kuhjaga, kuid… See sünge sisu on kõik üle valatud imalmagusa siirupiga ja terve lugu on vormistatud mingi arusaamatu laialivalguva roosamannamuinasjutuna. See pole romantiline film. See pole ka muinasjutufilm. Kindlasti ei ole see lastefilm, ärge oma lapsi seda vaatama saatke, pidage kindlasti silmas märget, et see on alla 14-aastastele keelatud. Ei, seal pole mingeid ülipõnevaid seksistseene või verepritsimist või koledat ropendamist. See on sisu poolest üsna võigas, kui asjale järele mõelda, kuid vormistatud on see niimoodi ninnu-nännu, vaata-kui-nunnu, mahedad viiulid mängivad pehmekest sümfooniat, poeetilised kaadrid ja lapsehäälne pealelugemine… See on nii häirivalt mööda, et tahaks siinkohal vanduda.
Teine segane seik filmi puhul on ajastu. Tundub, et tegijatele on endalegi selgusetuks jäänud, millal neil tegevus toimub. Kui vaadata pere autot ja ema riietumisstiili, siis tundub nagu oleks sündmused ammu möödunud ja kõik toimuks umbes 1950. või 1960. aastatel. Sama näib rõhutavat ka psühhiaatri kabinet, mõned interjöörid jms. Aga samas on see haigla väga moodne. Klaasist seinad, kaasaegsed arvutid, kaamerad, tehnika, arst peab kõnet TED Talks konverentsil… Filmi ajalisest paigutusest ei ole võimalik eriti sotti saada, kuid niisuguse psühholoogilise thrilleri puhul on ajastu määratlemine kindlasti oluline, sest eri ajastuil oli inimeste mentaliteet erinev, ellusuhtumine, inimeste omavaheline kommunikatsioon - see kõik moodustab loole taustsüsteemi, mis antud juhul jääb äärmiselt sogaseks ja muudab muinasjutulise tilu-lilu veel häirivamaks.
Veel segas mind peaosasse, Louis Draxi rolli valitud poiss, Aiden Longworth. Esiteks, ta mängib nigelalt, punnitatud naer - selle kivi viskaks ma aga pigem lavastaja kapsaaeda. Samuti on see roll välja joonistatud nii, nagu oleks tegemist õudse juurikaga, probleemse lapsega, kes tundub olevat sündinud saatan. Ta on ülbe, vastik, nipsakas, targutav… Välja joonistatakse miljon negatiivset joont ja ei anta ühtegi vihjet sellele, et tegemist võiks olla heasüdamliku ohvriga. Sama mustvalged on teised peategelased. Poisi ema Natalie (Sarah Gadon) on pehme inglikene, vaene näitlejatar on sattunudki niisuguste 60ndate stiilis pehmete vasikasilmsete ohvritallede rollidesse, kui ta kuskil filmis jälle välja ilmub, siis on teada, et ta on jälle samasugune niuksuv kutsikas, kelle eesmärk on kaastunnet äratada. Kokkuvõttes on selle ema roll lihtsalt jälle selline, mida on sama näitleja esituses varem nähtud, see on haigutamaajavalt igav, seda ei vürtsita mitte mingi teist tooni noot, ta on täiesti üheplaaniline.
Kaader filmist "Louis Draxi üheksas elu"
Täiskasvanud meestegelastel on veidi rohkem vedanud, kuigi ka nemad on üsna ühes tonaalsuses oma rolli piires. Lastepsühholoog Dr. Perez Oliver Platti esituses oli väike valguskiir filmis, seda oli mõnus vaadata. "50 hallist varjundist" tuntuks saanud Jamie Dornan koomapatsiendi arstina oli aga üsna tuim ning arusaamatutel eesmärkidel tegutsev seelikukütt. Ühte võtmetegelast kujutav Aaron Paul isana oli samuti üsnagi vaeslapse rollis, kuid läbi tema sai siiski mingeid vihjeid sellele süngele lõpule, mille poole kogu muinasjutt tüüris.
Üldiselt oli kogu tegevustik vormistatud nii igavalt ja nännutades, et vaatasin tihti kella ja mõtlesin ka kinosaalist lahkumisele. Sellest on tuline kahju, sest režissöör Alexandre Aja on teinud ju üsna korralikke õudusfilme, sellestki loost oleks saanud teistsuguse vormistamisega (korista sealt see muinasjutt ära) normaalse õudusfilmi, mida võiks sõpradele soovitada ja mis ehk paneks elu teistsuguse pilguga vaatama. Aga praegu polnud sellel lool ei saba ega sarvi. Kes kannatab lõpuni vaadata, tore on, aga lõpuni jõudmine vajab küll üsna suurt eeslikannatust.
Ma räägin natuke sisust ka. On üks poiss, kellega juhtub pidevalt igasuguseid asju. Eluohtlikke asju. Küll ta saab särtsu, kukub kuskile, sööb midagi imelikku. Ta on sage haiglate patsient ning pääseb mitmel korral napilt üle noatera. Nüüd on ta jälle hädas, seekord on ta kaljuservalt alla kukkunud. Ta on koomas. Asja hakatakse uurima…
Kui sa oled igavlev koduperenaine, kellele meeldis film “50 halli varjundit,” siis mine kindlasti vaatama. Aga kui sa sellesse gruppi ei kuulu, siis pole see film sinu jaoks. Ja pidage meeles - see ei ole lastefilm. Seal on mõned sellised õudsed kohad, mis võivad jääda lapsi pahasti kummitama.
### Response:
Arvustus. Muinasjutt heast võõrasisast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kodanikud ootavad, et Euroopa Liit ja liikmesriigid neid paremini kaitseksid," ütles Hanso pärast tänast ELi kaitseministrite kohtumist Bratislavas. "Minu sõnum kolleegidele oli, et Euroopa riigid peavad suurendama rahalist panust kaitsevõimete arendamisse."
Hanso sõnul on Euroopa riikide kaitsekuludes suured käärid, sest ainult viis riiki, sealhulgas Eesti kulutavad riigikaitsele vähemalt kaks protsenti SKT-st ja on riike, kelle kaitsekulud ei ulatu isegi ühe protsendini. "Positiivne on see, et Euroopa riikide kaitsekulud, mis olid aastaid languses, on nüüd pööranud tõusule."
Kaitseministri sõnul saab Euroopa Liit oma jõu maksma panna ainult siis, kui liikmesriikidel on adekvaatsed sõjalised võimed, mida nad on valmis Euroopa Liidu heaks näiteks sõjalistele operatsioonidel rakendama.
Hanso ütles, et ELi riikidel ei ole plaanis luua ühisarmeed, nagu meedias on räägitud. "Euroopa kaitseministrid on üldiselt kõhkleval seisukohal, kas on vaja luua sõjalisi struktuure, mis dubleeriks NATOt. Pigem tuleb olemasolevaid struktuure – nagu näiteks Euroopa Liidu lahingugruppe – paremini kasutada."
Kaitseministrid arutasid ettepanekut luua ELi sõjaline peakorter ning leidsid, et vajadus selle järele ei ole veel selge. "Euroopa sõjaliste operatsioonide juhtimist peab tõhustama, kuid küsimus on, kas uue peakorteri loomine on parim lahendus," ütles Hanso.
Euroopa Komisjon esitles tänasel kaitseministrite kohtumisel ettepanekuid, mis puudutavad Euroopa kaitsetööstuste ühisturu loomist. Hanso sõnul võiksid need ettepanekud rakendamise korral tuua käegakatsutavat kasu Eesti kaitsetööstusele. "Meie kaitsetööstusettevõtted saaksid osaleda suuremate Euroopa riikide kaitsehangetes, samuti võiksid meie ülikoolid saada osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides."
Järgmisena arutavad kaitsekoostöö ettepanekuid oktoobris Euroopa Liidu riikide välisministrid ja novembris peaks Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini koostama ettepanekute rakenduskava. | Hanso: kodanikud nõuavad Euroopa Liidult rohkem julgeolekut, ühist armeed pole plaanis luua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kodanikud ootavad, et Euroopa Liit ja liikmesriigid neid paremini kaitseksid," ütles Hanso pärast tänast ELi kaitseministrite kohtumist Bratislavas. "Minu sõnum kolleegidele oli, et Euroopa riigid peavad suurendama rahalist panust kaitsevõimete arendamisse."
Hanso sõnul on Euroopa riikide kaitsekuludes suured käärid, sest ainult viis riiki, sealhulgas Eesti kulutavad riigikaitsele vähemalt kaks protsenti SKT-st ja on riike, kelle kaitsekulud ei ulatu isegi ühe protsendini. "Positiivne on see, et Euroopa riikide kaitsekulud, mis olid aastaid languses, on nüüd pööranud tõusule."
Kaitseministri sõnul saab Euroopa Liit oma jõu maksma panna ainult siis, kui liikmesriikidel on adekvaatsed sõjalised võimed, mida nad on valmis Euroopa Liidu heaks näiteks sõjalistele operatsioonidel rakendama.
Hanso ütles, et ELi riikidel ei ole plaanis luua ühisarmeed, nagu meedias on räägitud. "Euroopa kaitseministrid on üldiselt kõhkleval seisukohal, kas on vaja luua sõjalisi struktuure, mis dubleeriks NATOt. Pigem tuleb olemasolevaid struktuure – nagu näiteks Euroopa Liidu lahingugruppe – paremini kasutada."
Kaitseministrid arutasid ettepanekut luua ELi sõjaline peakorter ning leidsid, et vajadus selle järele ei ole veel selge. "Euroopa sõjaliste operatsioonide juhtimist peab tõhustama, kuid küsimus on, kas uue peakorteri loomine on parim lahendus," ütles Hanso.
Euroopa Komisjon esitles tänasel kaitseministrite kohtumisel ettepanekuid, mis puudutavad Euroopa kaitsetööstuste ühisturu loomist. Hanso sõnul võiksid need ettepanekud rakendamise korral tuua käegakatsutavat kasu Eesti kaitsetööstusele. "Meie kaitsetööstusettevõtted saaksid osaleda suuremate Euroopa riikide kaitsehangetes, samuti võiksid meie ülikoolid saada osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides."
Järgmisena arutavad kaitsekoostöö ettepanekuid oktoobris Euroopa Liidu riikide välisministrid ja novembris peaks Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini koostama ettepanekute rakenduskava.
### Response:
Hanso: kodanikud nõuavad Euroopa Liidult rohkem julgeolekut, ühist armeed pole plaanis luua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti tennisist sai avaringis jagu kvalifikatsioonist alustanud rootslasest Christian Samuelssonist (ATP -) 6:3, 7:6 (7:5) ja kohtub nüüd kaheksandana paigutatud teise rootslase Markus Erikssoniga (ATP 421.).
Valikturniiril osales ka Karl Kiur Saar (ITF -), kes kaotas siiski esimeses matšis kohe šveitslasele Adrian Bodmerile (ATP 1492.) 7:6 (7:5), 2:6, 2:6. | Raisma alustas Rootsi turniiri võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti tennisist sai avaringis jagu kvalifikatsioonist alustanud rootslasest Christian Samuelssonist (ATP -) 6:3, 7:6 (7:5) ja kohtub nüüd kaheksandana paigutatud teise rootslase Markus Erikssoniga (ATP 421.).
Valikturniiril osales ka Karl Kiur Saar (ITF -), kes kaotas siiski esimeses matšis kohe šveitslasele Adrian Bodmerile (ATP 1492.) 7:6 (7:5), 2:6, 2:6.
### Response:
Raisma alustas Rootsi turniiri võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21. juulil 2014 väitis Venemaa kaitseministeerium, et katastroofipäeval nähti MH17 lähistel Ukraina õhusõidukit. Seda pidavat kinnitama Venemaa radariandmed ja mõned kohapealsed tunnistajad, kes suutsid kümne kilomeetri kõrgusel õhus märgata üht või kaht Su-25 lennukit, vahendas Unian.
Nüüd teatasid Vene relvajõud, et MH17 katastroofipiirkonnas ei tuvastanud radar ühtki võõrast objekti, mis oleks võinud lennuõnnetuse põhjustada.
President Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov vastas küsimusele, miks kaks aastat tagasi ütlesid Vene kindralid, et nägid oma radaritel MH17 lähistel ukrainlaste lennukit Su-25, kuid praegu näitavad nende samade radarite andmed, et mingeid teisi objekte õnnetuspaiga lähistel ei leitud, et ei saa sellele küsimusele vastata.
"Ma ei saa teie küsimusele vastata, sellele peavad vastama ikkagi spetsialistid, kes radariandmeid lugeda oskavad. Soovitan selle küsimusega pöörduda kaitseministeeriumi poole. Kui eilses infotunnis seda küsimust ei käsitletud, ei tähenda see, et te ei võiks seda täna küsida," ütles Peskov.
Amsterdamist Kuala Lumpurisse suundunud Malaisia riikliku lennufirma Malaysia Airlines lend MH17 tulistati Ida-Ukraina kohal alla 2014. aasta 17. juulil. Hukkusid kõik 298 pardalolnut, kellest 196 olid Hollandi kodanikud.
Eelmise aasta oktoobris lõpule jõudnud rahvusvaheline uurimine selgitas välja, et lennuk tulistati Venemaal valmistatud BUK-raketiga alla Ukraina nn separatistide kontrollitud aladelt. Juurdlus hoidus siiski süü omistamisest.
Homme tutvustab juurdlust läbi viinud meeskond, mis koosneb Ukraina, Hollandi, Malaisia, Austraalia ja Belgia esindajatest, kriminaaluurimise esialgseid tulemusi. Selguma peaks ka see, kust rakett välja tulistati. | Kreml ei osanud kommenteerida uusi väiteid Malaisia reisilennuki kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21. juulil 2014 väitis Venemaa kaitseministeerium, et katastroofipäeval nähti MH17 lähistel Ukraina õhusõidukit. Seda pidavat kinnitama Venemaa radariandmed ja mõned kohapealsed tunnistajad, kes suutsid kümne kilomeetri kõrgusel õhus märgata üht või kaht Su-25 lennukit, vahendas Unian.
Nüüd teatasid Vene relvajõud, et MH17 katastroofipiirkonnas ei tuvastanud radar ühtki võõrast objekti, mis oleks võinud lennuõnnetuse põhjustada.
President Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov vastas küsimusele, miks kaks aastat tagasi ütlesid Vene kindralid, et nägid oma radaritel MH17 lähistel ukrainlaste lennukit Su-25, kuid praegu näitavad nende samade radarite andmed, et mingeid teisi objekte õnnetuspaiga lähistel ei leitud, et ei saa sellele küsimusele vastata.
"Ma ei saa teie küsimusele vastata, sellele peavad vastama ikkagi spetsialistid, kes radariandmeid lugeda oskavad. Soovitan selle küsimusega pöörduda kaitseministeeriumi poole. Kui eilses infotunnis seda küsimust ei käsitletud, ei tähenda see, et te ei võiks seda täna küsida," ütles Peskov.
Amsterdamist Kuala Lumpurisse suundunud Malaisia riikliku lennufirma Malaysia Airlines lend MH17 tulistati Ida-Ukraina kohal alla 2014. aasta 17. juulil. Hukkusid kõik 298 pardalolnut, kellest 196 olid Hollandi kodanikud.
Eelmise aasta oktoobris lõpule jõudnud rahvusvaheline uurimine selgitas välja, et lennuk tulistati Venemaal valmistatud BUK-raketiga alla Ukraina nn separatistide kontrollitud aladelt. Juurdlus hoidus siiski süü omistamisest.
Homme tutvustab juurdlust läbi viinud meeskond, mis koosneb Ukraina, Hollandi, Malaisia, Austraalia ja Belgia esindajatest, kriminaaluurimise esialgseid tulemusi. Selguma peaks ka see, kust rakett välja tulistati.
### Response:
Kreml ei osanud kommenteerida uusi väiteid Malaisia reisilennuki kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Noorte muusikute jaoks on juba konkursil osalemine suur võit, kuna võimalus saada muusikaekspertidelt tagasisidet, pälvida suurt avalikku tähelepanu ning astuda üles vaid parima heli- ja valguslahendusega kontserdil on midagi hindamatut ja edasiviivat," kommenteeris peakorraldaja Märt Truma.
Koos muusikavideoga annab auhindadele kaalu Music Estonia mentorluspakett, mis sisaldab konsultatsioone muusikatööstuse spetsialistidega. Hea muusika levitamisse on panustanud ka mitmed festivalid, kes kutsuvad bände esinema: Intsikurmu, Jazzkaar, Augustibluus ja loomulikult Tallinn Music Week. Mitmed eriauhinnad ja esinemiskutsed festivalidele on noortele bändidele motiveerivad ja ka vajalikud, et ansambli loomingut esitleda ja luua esmaseid kontakte. Lisaks on igale finalistile auhinnaks kvaliteetset stuudioaega, mille raames on võimalik salvestada üks lugu. | Noortebändi võitjat premeeritakse muusikavideoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Noorte muusikute jaoks on juba konkursil osalemine suur võit, kuna võimalus saada muusikaekspertidelt tagasisidet, pälvida suurt avalikku tähelepanu ning astuda üles vaid parima heli- ja valguslahendusega kontserdil on midagi hindamatut ja edasiviivat," kommenteeris peakorraldaja Märt Truma.
Koos muusikavideoga annab auhindadele kaalu Music Estonia mentorluspakett, mis sisaldab konsultatsioone muusikatööstuse spetsialistidega. Hea muusika levitamisse on panustanud ka mitmed festivalid, kes kutsuvad bände esinema: Intsikurmu, Jazzkaar, Augustibluus ja loomulikult Tallinn Music Week. Mitmed eriauhinnad ja esinemiskutsed festivalidele on noortele bändidele motiveerivad ja ka vajalikud, et ansambli loomingut esitleda ja luua esmaseid kontakte. Lisaks on igale finalistile auhinnaks kvaliteetset stuudioaega, mille raames on võimalik salvestada üks lugu.
### Response:
Noortebändi võitjat premeeritakse muusikavideoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selby läks finaali 3:1 juhtima, aga kaotas seejärel viis freimi järjest. Siis asus maailmameister uuesti domineerima, teenides kolm freimivõitu järjest nii, et Ding ei saanud ainsatki punkti.
Seisult 6:6 lülitas mulluses MM-finaalis Selbyle alla vandunud hiinlane sisse aga otsustava käigu, võites neli freimi järjest ja sellega ka turniiri. Ta tegi finaalis ühe ja Selby kaks enam kui sajapunktilist seeriat.
Poolfinaalides oli Ding saanud jagu šotlasest Stephen Maguire'ist 6:3 ja Selby alistas mulluse maailmameistri Stuart Binghami 6:5.
Pärast Shanghai turniiri säilitas Selby maailma edetabelis liidrikoha. Talle järgnevad Bingham, inglased Shaun Murphy ja Judd Trump, šotlane John Higgins ja kolme positsiooni võrra kerkinud Ding. | Ding alistas maailmameistri ja võitis Shanghai Mastersi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selby läks finaali 3:1 juhtima, aga kaotas seejärel viis freimi järjest. Siis asus maailmameister uuesti domineerima, teenides kolm freimivõitu järjest nii, et Ding ei saanud ainsatki punkti.
Seisult 6:6 lülitas mulluses MM-finaalis Selbyle alla vandunud hiinlane sisse aga otsustava käigu, võites neli freimi järjest ja sellega ka turniiri. Ta tegi finaalis ühe ja Selby kaks enam kui sajapunktilist seeriat.
Poolfinaalides oli Ding saanud jagu šotlasest Stephen Maguire'ist 6:3 ja Selby alistas mulluse maailmameistri Stuart Binghami 6:5.
Pärast Shanghai turniiri säilitas Selby maailma edetabelis liidrikoha. Talle järgnevad Bingham, inglased Shaun Murphy ja Judd Trump, šotlane John Higgins ja kolme positsiooni võrra kerkinud Ding.
### Response:
Ding alistas maailmameistri ja võitis Shanghai Mastersi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vilnius on tõesti valmis Varssavit kaitsma. Vastasel juhul kaotaks NATO usaldusväärsuse," ütles Leedu välisministeeriumi poliitikadirektor Rolandas Kačinskas Poola ajalehele Rzeczpospolita.
Diplomaat kinnitas, et tema ei kahtle, et Poola peab kinni NATO kollektiivkaitse põhimõttest, kuid rõhutas, et naaberriigid peavad globaalsetele katsumustele vastu seismiseks koostööd tegema.
Poola ekskaitseminister ja praegune välisministeeriumi poliitikadirektor Jan Parys ütles septembri algul Kaunase ülikoolis peetud diskussioonil, et "poola vähemuse olukord Leedus on hullem kui Valgevenes".
"Me peame seletama oma sõduritele, et nad peavad toetama Balti riike. Praegu on see raske, sest meil on probleeme poola vähemusega Leedus. See on paradoksaalne, aga poola vähemuse olukord Valgevenes on parem kui Leedus," ütles Parys.
Tema väljaütlemist panid pahaks nii Leedu diplomaadid kui ka Poola ajakirjandus. Mõned ajakirjanikud nõudsid lausa Leedult vabanduse palumist. | Leedu diplomaadid: Vilnius on valmis Varssavit kaitsma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vilnius on tõesti valmis Varssavit kaitsma. Vastasel juhul kaotaks NATO usaldusväärsuse," ütles Leedu välisministeeriumi poliitikadirektor Rolandas Kačinskas Poola ajalehele Rzeczpospolita.
Diplomaat kinnitas, et tema ei kahtle, et Poola peab kinni NATO kollektiivkaitse põhimõttest, kuid rõhutas, et naaberriigid peavad globaalsetele katsumustele vastu seismiseks koostööd tegema.
Poola ekskaitseminister ja praegune välisministeeriumi poliitikadirektor Jan Parys ütles septembri algul Kaunase ülikoolis peetud diskussioonil, et "poola vähemuse olukord Leedus on hullem kui Valgevenes".
"Me peame seletama oma sõduritele, et nad peavad toetama Balti riike. Praegu on see raske, sest meil on probleeme poola vähemusega Leedus. See on paradoksaalne, aga poola vähemuse olukord Valgevenes on parem kui Leedus," ütles Parys.
Tema väljaütlemist panid pahaks nii Leedu diplomaadid kui ka Poola ajakirjandus. Mõned ajakirjanikud nõudsid lausa Leedult vabanduse palumist.
### Response:
Leedu diplomaadid: Vilnius on valmis Varssavit kaitsma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ükski märk ei viita migrandikriisi ja plahvatuse seostele. Seda ei saa välistada, kuid praegu mingeid märke sellest pole," vahendas Reuters Orbani sõnu.
"Ükskõik, mis ründaja motiivid on, see on jäle tegu. Ma andsin siseministrile korralduse ta kinni püüda ja selgitada välja, mida ta tegi ja miks," lisas ta.
Orbani valitsus on immigrante halvustanud ja seostanud neid terrorismiga.
Plahvatuses sai vigastada kaks politseinikku. | Orbani sõnul ei ole Budapesti plahvatusel seost migrandikriisiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ükski märk ei viita migrandikriisi ja plahvatuse seostele. Seda ei saa välistada, kuid praegu mingeid märke sellest pole," vahendas Reuters Orbani sõnu.
"Ükskõik, mis ründaja motiivid on, see on jäle tegu. Ma andsin siseministrile korralduse ta kinni püüda ja selgitada välja, mida ta tegi ja miks," lisas ta.
Orbani valitsus on immigrante halvustanud ja seostanud neid terrorismiga.
Plahvatuses sai vigastada kaks politseinikku.
### Response:
Orbani sõnul ei ole Budapesti plahvatusel seost migrandikriisiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta pole veel ühelgi öösel hommikuni maganud," sõnas Björgen naeratades Norra avaõiguslikule ringhäälingule ja arvutas, et pärast emakssaamist mullu 26. detsembril on ta kõigest kümnel ööl end välja maganud.
"Seda on vähe, aga sellega harjub. Ma ei treeni nii palju kui enne, aga olen ettevalmistuse läbinud," jätkas enne jõule vormi jõuda tahtev Björgen, kes praegu pole isegi korralikke jooksutrenne läbinud, sest teda on seganud ka kaks vigastust.
"Esimene vigastus tuli nii vara, et sain sellest kergelt üle, aga teine [puusatrauma - toim.] võttis veidi aega. Praegu peaks sellega juba korras olema."
36-aastane Björgen on teeninud karjääri jooksul kuus olümpiakulda ja 14 maailmameistrivõistluste eesikohta. Lisaks on ta neljal korral võitnud maailma karikasarja ja 2015. aastal ka Tour de Ski. | Marit Björgeni tagasitulekut segavad unevõlg ja vigastused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta pole veel ühelgi öösel hommikuni maganud," sõnas Björgen naeratades Norra avaõiguslikule ringhäälingule ja arvutas, et pärast emakssaamist mullu 26. detsembril on ta kõigest kümnel ööl end välja maganud.
"Seda on vähe, aga sellega harjub. Ma ei treeni nii palju kui enne, aga olen ettevalmistuse läbinud," jätkas enne jõule vormi jõuda tahtev Björgen, kes praegu pole isegi korralikke jooksutrenne läbinud, sest teda on seganud ka kaks vigastust.
"Esimene vigastus tuli nii vara, et sain sellest kergelt üle, aga teine [puusatrauma - toim.] võttis veidi aega. Praegu peaks sellega juba korras olema."
36-aastane Björgen on teeninud karjääri jooksul kuus olümpiakulda ja 14 maailmameistrivõistluste eesikohta. Lisaks on ta neljal korral võitnud maailma karikasarja ja 2015. aastal ka Tour de Ski.
### Response:
Marit Björgeni tagasitulekut segavad unevõlg ja vigastused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaata loengut ERR Novaatorist:
Täna pidas Tartu ülikooli deliktiõiguse professor Janno Lahe ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Mittevaralise kahju hüvitamise alused ja ulatus“, kus ta arutles, millistel juhtudel on kannatanul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja millistest asjaoludest sõltub väljamõistetava hüvitise suurus.
Eestis reguleerib mittevaralise kahju hüvitamist eelkõige võlaõigusseadus. Professor Janno Lahe kirjeldas, et mittevaraline (moraalne) kahju erineb varalisest kahjust selle poolest, et selle tekkimine ei vii kannatanu vara vähenemiseni.
"Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kõigis Euroopa riikides ollakse ühel meelel, et vähemalt teatud juhtudel tuleb kannatanule tekitatud mittevaralist kahju rahaliselt hüvitada. Samas lähevad nägemused kohati märkimisväärselt lahku küsimuses, millistel juhtudel on see põhjendatud,“ arutles Lahe.
Professor tõdes, et ka Eesti õiguse järgi ei kuulu sugugi igasugune valu ja kannatus rahalisele kompenseerimisele.
Professor Janno Lahe lõpetas Tartu ülikoolis õigusteaduse eriala 2000. aastal. Doktoritöö, milles uuriti süüd kui üht deliktiõigusliku üldvastutuse eeldust, kaitses ta 2005. aastal samuti Tartu ülikoolis. Janno Lahe on töötanud Tartu ülikoolis 2000. aastast. Aastal 2015 valiti ta deliktiõiguse professoriks ning ta töötab sellel ametikohal alates veebruarist 2016. Lisaks akadeemilistele ametikohtadele on ta 2006. aastast töötanud riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunikuna.
Salvestust inauguratsiooniloengust saab vaadata ERR Novaatori ja Tartu ülikooli televisiooni vahendusel.
Järgneb TÜ sotsiaalteaduste valdkonna Facebooki lehel ilmunud intervjuu Janno Lahega:
Mis on teie peamine uurimisvaldkond ja kuidas selleni jõudsite?
Minu peamine uurimisvaldkond on deliktiõigus. Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kui üks isik põhjustab teisele isikule, kellega tal (üldjuhul) pole lepingut, kahju (A ja B mootorsõidukid põrkavad kokku; A maja katuselt kukub lumi B-le pähe; A laeva ankur lõhub meres paikneva kaabli jne), siis ütlebki deliktiõigus, kas kahju põhjustaja selle eest vastutab ja kui jah, siis millises ulatuses.
Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kõigis Euroopa riikides ollakse ühel meelel, et vähemalt teatud juhtudel tuleb kannatanule tekitatud mittevaralist kahju rahaliselt hüvitada. Samas lähevad nägemused kohati märkimisväärselt lahku küsimuses, millistel juhtudel on see põhjendatud.
Jõudsin selle uurimisvaldkonnani juba teisel kursusel uurimistööd kirjutades. Kolmanda kursuse kursusetöö, bakalaureusetöö ja sellele järgnenud magistritöö ning doktoritöö sai kirjutatud loogilise jätkuna samas valdkonnas.
Millist teksti soovitate lugeda, et saada parim sissejuhatus teie erialasse?
Helmut Kozioli raamatut “Basic Questions of Tort Law from a Germanic Perspective”.
Kes või mis on teie akadeemilise karjääri suurimad mõjutajad?
Eelkõige tahaksin esile tõsta professor emeritus Paul Varulit, kelle puhul ma imetlen nii tema tohutut töövõimet kui ka oskust olla suurepärane ülemus. Valdkonnaspetsiifiliste teadmiste osas on mind aga enim mõjutanud magister iuris Tambet Tampuu, kes juhendas minu magistritööd ja aitas hea nõuga ka doktoritöö kirjutamise faasis.
Kirjeldage mõnda vahvat seika õppetööst või ülikoolielust.
Juura on tõsine asi ja ka selle õpetamise juures väga tihti nalja ei saa. Meenub siiski, et kord olin jõudnud juba veerand tundi loengut pidada, kui alles üks üliõpilane juhtis mu tähelepanu sellele, et nad ootavad tegelikult teist õppejõud teisel teemal loengut pidama. Olin lihtsalt auditooriumiga eksinud.
Millised on teie peamine eesmärk professorina ning kuidas te selle saavutate?
Loomulikult on teadustöö, rahastuse hankimine ja oma eriala arendamine äärmiselt tähtsad, aga lisaks on minu eesmärgiks anda panus sellesse, et õigusteaduskonna lõpetajad oleksid jätkuvalt kõrgel tasemel spetsialistid, kes suudavad panustada sisuliselt nii Eesti riigi kui selle õigussüsteemi arengusse.
Millised on teie põhimõtted õppetöös? On teil oma õpetamisfilosoofia?
Olen aja jooksul jõudnud tõdemuseni, et õigusteaduses pahatihti ei ole õiget ja valet. Oma eesmärgiks olen seadnud eelkõige üliõpilaste juhatamise sõlmpunktideni: et neil tekiks oskus näha ühe probleemi erinevaid lahenduskäike. Milline neist see “õige” on, et olegi seejuures alati nii oluline.
Millised tegevused laevad teie akusid kõige paremini?
Tööst aitab mul kõige paremini taastuda tegelemine oma tütre ja pojaga. Lisaks on mul püsiv kirg võrkpalli vastu.
Milline oli teie viimane kultuurielamus, mida soovitaksite teistelegi?
Viimasel ajal on sellist tüüpi elamusi väga väheks jäänud. Kuna mu väiksem laps on alles kolme kuune, olen pidanud piirduma eelkõige elamustega, mida pakub tema hoidmine. | Deliktiõiguse professor rääkis inauguratsiooniloengul mittevaralise kahju hüvitamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaata loengut ERR Novaatorist:
Täna pidas Tartu ülikooli deliktiõiguse professor Janno Lahe ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Mittevaralise kahju hüvitamise alused ja ulatus“, kus ta arutles, millistel juhtudel on kannatanul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja millistest asjaoludest sõltub väljamõistetava hüvitise suurus.
Eestis reguleerib mittevaralise kahju hüvitamist eelkõige võlaõigusseadus. Professor Janno Lahe kirjeldas, et mittevaraline (moraalne) kahju erineb varalisest kahjust selle poolest, et selle tekkimine ei vii kannatanu vara vähenemiseni.
"Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kõigis Euroopa riikides ollakse ühel meelel, et vähemalt teatud juhtudel tuleb kannatanule tekitatud mittevaralist kahju rahaliselt hüvitada. Samas lähevad nägemused kohati märkimisväärselt lahku küsimuses, millistel juhtudel on see põhjendatud,“ arutles Lahe.
Professor tõdes, et ka Eesti õiguse järgi ei kuulu sugugi igasugune valu ja kannatus rahalisele kompenseerimisele.
Professor Janno Lahe lõpetas Tartu ülikoolis õigusteaduse eriala 2000. aastal. Doktoritöö, milles uuriti süüd kui üht deliktiõigusliku üldvastutuse eeldust, kaitses ta 2005. aastal samuti Tartu ülikoolis. Janno Lahe on töötanud Tartu ülikoolis 2000. aastast. Aastal 2015 valiti ta deliktiõiguse professoriks ning ta töötab sellel ametikohal alates veebruarist 2016. Lisaks akadeemilistele ametikohtadele on ta 2006. aastast töötanud riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunikuna.
Salvestust inauguratsiooniloengust saab vaadata ERR Novaatori ja Tartu ülikooli televisiooni vahendusel.
Järgneb TÜ sotsiaalteaduste valdkonna Facebooki lehel ilmunud intervjuu Janno Lahega:
Mis on teie peamine uurimisvaldkond ja kuidas selleni jõudsite?
Minu peamine uurimisvaldkond on deliktiõigus. Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kui üks isik põhjustab teisele isikule, kellega tal (üldjuhul) pole lepingut, kahju (A ja B mootorsõidukid põrkavad kokku; A maja katuselt kukub lumi B-le pähe; A laeva ankur lõhub meres paikneva kaabli jne), siis ütlebki deliktiõigus, kas kahju põhjustaja selle eest vastutab ja kui jah, siis millises ulatuses.
Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kõigis Euroopa riikides ollakse ühel meelel, et vähemalt teatud juhtudel tuleb kannatanule tekitatud mittevaralist kahju rahaliselt hüvitada. Samas lähevad nägemused kohati märkimisväärselt lahku küsimuses, millistel juhtudel on see põhjendatud.
Jõudsin selle uurimisvaldkonnani juba teisel kursusel uurimistööd kirjutades. Kolmanda kursuse kursusetöö, bakalaureusetöö ja sellele järgnenud magistritöö ning doktoritöö sai kirjutatud loogilise jätkuna samas valdkonnas.
Millist teksti soovitate lugeda, et saada parim sissejuhatus teie erialasse?
Helmut Kozioli raamatut “Basic Questions of Tort Law from a Germanic Perspective”.
Kes või mis on teie akadeemilise karjääri suurimad mõjutajad?
Eelkõige tahaksin esile tõsta professor emeritus Paul Varulit, kelle puhul ma imetlen nii tema tohutut töövõimet kui ka oskust olla suurepärane ülemus. Valdkonnaspetsiifiliste teadmiste osas on mind aga enim mõjutanud magister iuris Tambet Tampuu, kes juhendas minu magistritööd ja aitas hea nõuga ka doktoritöö kirjutamise faasis.
Kirjeldage mõnda vahvat seika õppetööst või ülikoolielust.
Juura on tõsine asi ja ka selle õpetamise juures väga tihti nalja ei saa. Meenub siiski, et kord olin jõudnud juba veerand tundi loengut pidada, kui alles üks üliõpilane juhtis mu tähelepanu sellele, et nad ootavad tegelikult teist õppejõud teisel teemal loengut pidama. Olin lihtsalt auditooriumiga eksinud.
Millised on teie peamine eesmärk professorina ning kuidas te selle saavutate?
Loomulikult on teadustöö, rahastuse hankimine ja oma eriala arendamine äärmiselt tähtsad, aga lisaks on minu eesmärgiks anda panus sellesse, et õigusteaduskonna lõpetajad oleksid jätkuvalt kõrgel tasemel spetsialistid, kes suudavad panustada sisuliselt nii Eesti riigi kui selle õigussüsteemi arengusse.
Millised on teie põhimõtted õppetöös? On teil oma õpetamisfilosoofia?
Olen aja jooksul jõudnud tõdemuseni, et õigusteaduses pahatihti ei ole õiget ja valet. Oma eesmärgiks olen seadnud eelkõige üliõpilaste juhatamise sõlmpunktideni: et neil tekiks oskus näha ühe probleemi erinevaid lahenduskäike. Milline neist see “õige” on, et olegi seejuures alati nii oluline.
Millised tegevused laevad teie akusid kõige paremini?
Tööst aitab mul kõige paremini taastuda tegelemine oma tütre ja pojaga. Lisaks on mul püsiv kirg võrkpalli vastu.
Milline oli teie viimane kultuurielamus, mida soovitaksite teistelegi?
Viimasel ajal on sellist tüüpi elamusi väga väheks jäänud. Kuna mu väiksem laps on alles kolme kuune, olen pidanud piirduma eelkõige elamustega, mida pakub tema hoidmine.
### Response:
Deliktiõiguse professor rääkis inauguratsiooniloengul mittevaralise kahju hüvitamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu 30. mail toimunud nõuete kaitsmise koosolekul pandi kokku 249 võlausaldaja nõuded kogusummas 110 miljonit eurot. Kuivõrd nõudeid on esitatud ka pärast tänavu 29. veebruaril kukkunud tähtaega, otsustas Harju maakohus oma 6. juuni määrusega pikendada nõuete kaitsmise koosolekute toimumise aega järgmise aasta 30. juulini.
Väljamakseid võlausaldajatele pole aga veel alustatud, sest enne peavad pankrotihaldurid esitama kohtule varade jaotusettepaneku, mille kohus peab ka kinnitama.
Praegu tegelevad pankrotihaldurid peamiselt pankrotivara müügiga. Suurima alghinnaga vara, mida haldurid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt hallatavas oksjonikeskkonnas avalikul enampakkumisel müüvad, on Eesti Aviokütuse Teenuste Aktsiaseltsi aktsiad nimiväärtusega 326 077 eurot. See moodustab 51 protsenti kogu aktsiakapitalist.
Millises ulatuses on võimalik nõudeid rahuldada, selgub pärast vara võõrandamist ja kohtule jaotusettepaneku esitamist, seega võlausalajad peavad veel kannatust varuma. Estonian Airi suurim võlausaldaja on Eesti Vabariik. | Estonian Airi võlausaldajatele pole väljamakseid veel tegema hakatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu 30. mail toimunud nõuete kaitsmise koosolekul pandi kokku 249 võlausaldaja nõuded kogusummas 110 miljonit eurot. Kuivõrd nõudeid on esitatud ka pärast tänavu 29. veebruaril kukkunud tähtaega, otsustas Harju maakohus oma 6. juuni määrusega pikendada nõuete kaitsmise koosolekute toimumise aega järgmise aasta 30. juulini.
Väljamakseid võlausaldajatele pole aga veel alustatud, sest enne peavad pankrotihaldurid esitama kohtule varade jaotusettepaneku, mille kohus peab ka kinnitama.
Praegu tegelevad pankrotihaldurid peamiselt pankrotivara müügiga. Suurima alghinnaga vara, mida haldurid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt hallatavas oksjonikeskkonnas avalikul enampakkumisel müüvad, on Eesti Aviokütuse Teenuste Aktsiaseltsi aktsiad nimiväärtusega 326 077 eurot. See moodustab 51 protsenti kogu aktsiakapitalist.
Millises ulatuses on võimalik nõudeid rahuldada, selgub pärast vara võõrandamist ja kohtule jaotusettepaneku esitamist, seega võlausalajad peavad veel kannatust varuma. Estonian Airi suurim võlausaldaja on Eesti Vabariik.
### Response:
Estonian Airi võlausaldajatele pole väljamakseid veel tegema hakatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nuggets valis kõrgelt hinnatud kaitsemängija Mutombo 1991. aasta draftis neljanda valikuna. Samal hooajal hakkas Mutombo iga mängija suunas, kelle viske ta blokeeris, sõrme viibutama ning sellest sai tema „firmamärk", mida on ta hiljem telereklaamides ning esinemistel kasutanud.
Mutombo valiti juba oma esimesel NBA-hooajal liiga tähtede mängule, kus ta mängis veel seitsmel korral. Neljal korral valiti mees ka NBA hooaja parimaks kaitsemängijaks.
Lisaks Nuggetsile veel ka Atlanta Hawksis, Philadelphia 76ersis, New Jersey Netsis, New York Knicksis ning Houston Rocketsis mänginud Mutombo blokeeris karjääri jooksul keskmiselt 2,8 viset mängu kohta.
Mutombo särgitseremoonia leiab aset Nuggetsi hooaja esimesel kodumängul Portland Trail Blazersi vastu 29. oktoobril, samas mängus kannavad Nuggetsi mängijaid sama disainiga särke, mida meeskond kandis Mutombo esimesel hooajal.
One does not fly in the House of Mutombo... But No. 55 will hang in Pepsi Center forever. #Nuggets https://t.co/I5LhgJF9pA
— Denver Nuggets (@nuggets) September 26, 2016 | Denver Nuggets külmutab sõrmeviibutusega kuulsust kogunud Mutombo särginumbri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nuggets valis kõrgelt hinnatud kaitsemängija Mutombo 1991. aasta draftis neljanda valikuna. Samal hooajal hakkas Mutombo iga mängija suunas, kelle viske ta blokeeris, sõrme viibutama ning sellest sai tema „firmamärk", mida on ta hiljem telereklaamides ning esinemistel kasutanud.
Mutombo valiti juba oma esimesel NBA-hooajal liiga tähtede mängule, kus ta mängis veel seitsmel korral. Neljal korral valiti mees ka NBA hooaja parimaks kaitsemängijaks.
Lisaks Nuggetsile veel ka Atlanta Hawksis, Philadelphia 76ersis, New Jersey Netsis, New York Knicksis ning Houston Rocketsis mänginud Mutombo blokeeris karjääri jooksul keskmiselt 2,8 viset mängu kohta.
Mutombo särgitseremoonia leiab aset Nuggetsi hooaja esimesel kodumängul Portland Trail Blazersi vastu 29. oktoobril, samas mängus kannavad Nuggetsi mängijaid sama disainiga särke, mida meeskond kandis Mutombo esimesel hooajal.
One does not fly in the House of Mutombo... But No. 55 will hang in Pepsi Center forever. #Nuggets https://t.co/I5LhgJF9pA
— Denver Nuggets (@nuggets) September 26, 2016
### Response:
Denver Nuggets külmutab sõrmeviibutusega kuulsust kogunud Mutombo särginumbri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt üllatas filmistaar vastabiellunuid Elisabethi ja Ryanit, kui nad Central Parkis fotograaf Meg Milleriga fotosessioonil olid, vahendas Huffington Post.
Miller meenutas, et pargis sportijad hoidsid pildistamisest pigem eemale, kui ühel hetkel lähenes paarile jooksuriietes mees. Kuigi fotosessioonil olijad arvasid, et mees möödub neist, jäi ta paari juures ootamatult seisma. "Ta võttis ära oma mütsi ja ütles: "tere, mina olen Tom Hanks"," meenutas Miller.
Hanks õnnitles vastabiellunuid ja suudles pruudi kätt. "Ta pakkus, et võiks olla ka paaripanija, sest on ordineeritud vaimulik," naeris Miller.
Fotograaf lisas, et pole oma karjääri jooksul varem millegi sellisega kokku puutunud. "Ta oleks võinud meist lihtsalt mööda joosta ja me poleks kahtlustanudki, et see on Tom Hanks," tõdes ta.
Filmistaar tegi paariga mõned selfie 'd, mis jõudsid ka Hanksi Instagrami lehele.
Elizabeth and Ryan! Congrats and blessings! Hanx.
A photo posted by Tom Hanks (@tomhanks) on Sep 24, 2016 at 2:51pm PDT | Tom Hanks üllatas pruutpaari keset fotosessiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt üllatas filmistaar vastabiellunuid Elisabethi ja Ryanit, kui nad Central Parkis fotograaf Meg Milleriga fotosessioonil olid, vahendas Huffington Post.
Miller meenutas, et pargis sportijad hoidsid pildistamisest pigem eemale, kui ühel hetkel lähenes paarile jooksuriietes mees. Kuigi fotosessioonil olijad arvasid, et mees möödub neist, jäi ta paari juures ootamatult seisma. "Ta võttis ära oma mütsi ja ütles: "tere, mina olen Tom Hanks"," meenutas Miller.
Hanks õnnitles vastabiellunuid ja suudles pruudi kätt. "Ta pakkus, et võiks olla ka paaripanija, sest on ordineeritud vaimulik," naeris Miller.
Fotograaf lisas, et pole oma karjääri jooksul varem millegi sellisega kokku puutunud. "Ta oleks võinud meist lihtsalt mööda joosta ja me poleks kahtlustanudki, et see on Tom Hanks," tõdes ta.
Filmistaar tegi paariga mõned selfie 'd, mis jõudsid ka Hanksi Instagrami lehele.
Elizabeth and Ryan! Congrats and blessings! Hanx.
A photo posted by Tom Hanks (@tomhanks) on Sep 24, 2016 at 2:51pm PDT
### Response:
Tom Hanks üllatas pruutpaari keset fotosessiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebook ja WhatsApp olid 2014. aastal, kui Facebook ostis WhatsAppi, lubanud, et nad ei vaheta omavahel andmeid, ütles Hamburgi andmekaitse ja infovabaduse volinik Johannes Caspar. Ta lisas, et Facebookilt nõutakse kõigi WhatsAppilt saadud Saksamaal kogutud andmete kustutamist.
Kliendid peavad saama ise otsustada, kas nad tahavad oma konto ühendada Facebookiga.
WhatsApp oli augustis teatanud, et kavatseb oma andmeid Facebookiga jagada, et see saaks pakkuda suunatud reklaami ja võidelda rämpspostiga.
Facebook vastas, et on valmis Saksamaa andmekaitseametiga koostööd tegema. | Saksamaa blokeerib Facebooki andmete kogumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebook ja WhatsApp olid 2014. aastal, kui Facebook ostis WhatsAppi, lubanud, et nad ei vaheta omavahel andmeid, ütles Hamburgi andmekaitse ja infovabaduse volinik Johannes Caspar. Ta lisas, et Facebookilt nõutakse kõigi WhatsAppilt saadud Saksamaal kogutud andmete kustutamist.
Kliendid peavad saama ise otsustada, kas nad tahavad oma konto ühendada Facebookiga.
WhatsApp oli augustis teatanud, et kavatseb oma andmeid Facebookiga jagada, et see saaks pakkuda suunatud reklaami ja võidelda rämpspostiga.
Facebook vastas, et on valmis Saksamaa andmekaitseametiga koostööd tegema.
### Response:
Saksamaa blokeerib Facebooki andmete kogumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Janitskinit kahtlustatakse järgmistes kuritegudes: vaenu õhutamine rahvusrühma vastu, annetusi ja hasartmänge puudutavad kuriteod, au haavamine raskendavatel asjaoludel, ähvardamine ning konfidentsiaalsusnõuete ja autoriõiguste rikkumine, vahendas Yle.
Helsingi esimese astme kohus arutab politsei taotlust reedel.
Janitskinil ja tema poolt juhitud "alternatiivmeedia" portaalidel on ka varem Soome võimudega probleeme olnud.
Juulis meedias avalikustatud dokumentide põhjal selgus, et Soome politsei politsei on nõudnud kohtus Janitski portaalide - MV-lehti ja Uber Uutiset - sulgemist.
Politsei põhjendab dokumentides "alternatiivmeedia" ehk "vastamedia" portaalide sulgemise soovi sellega, et seal on avaldatud materjale, milles esineb erinevate kuritegude tunnuseid, mis puudutavad näiteks etnilise vaenu õhutamist ja raskendatud asjaoludel laimamist.
Samuti pole end MV-lehti peatoimetajaks kutsuv Janitskin täitnud politsei nõudeid, mille kohaselt tuleb eelpool mainitud sisuga materjalid veebilehelt kustutada.
Barcelonas elava Janitski poolt algatatud MV-lehti portaali on Soomes korduvalt süüdistatud selles, et seal avaldatakse libauudised, levitatakse erinevaid vandenõuteooriaid ning kirjutatakse erinevate inimeste kohta solvavaid ning välja mõeldud sisuga artikleid. Veebilehte on süüdistatud ka paremäärmusluses ja vaenuõhutamises.
Soome rahvusringhäälingu analüüsi kohaselt on MV-lehti ka üks neist portaalidest, mis levitab Kremlist lähtuvaid poliitilisi seisukohti.
Sarnaseid süüdistusi on esitatud ka veebilehe Uber Uutiset aadressil. | Soome politsei taotleb kohtult "alternatiivmeedia" portaalide juhi vahistamisotsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Janitskinit kahtlustatakse järgmistes kuritegudes: vaenu õhutamine rahvusrühma vastu, annetusi ja hasartmänge puudutavad kuriteod, au haavamine raskendavatel asjaoludel, ähvardamine ning konfidentsiaalsusnõuete ja autoriõiguste rikkumine, vahendas Yle.
Helsingi esimese astme kohus arutab politsei taotlust reedel.
Janitskinil ja tema poolt juhitud "alternatiivmeedia" portaalidel on ka varem Soome võimudega probleeme olnud.
Juulis meedias avalikustatud dokumentide põhjal selgus, et Soome politsei politsei on nõudnud kohtus Janitski portaalide - MV-lehti ja Uber Uutiset - sulgemist.
Politsei põhjendab dokumentides "alternatiivmeedia" ehk "vastamedia" portaalide sulgemise soovi sellega, et seal on avaldatud materjale, milles esineb erinevate kuritegude tunnuseid, mis puudutavad näiteks etnilise vaenu õhutamist ja raskendatud asjaoludel laimamist.
Samuti pole end MV-lehti peatoimetajaks kutsuv Janitskin täitnud politsei nõudeid, mille kohaselt tuleb eelpool mainitud sisuga materjalid veebilehelt kustutada.
Barcelonas elava Janitski poolt algatatud MV-lehti portaali on Soomes korduvalt süüdistatud selles, et seal avaldatakse libauudised, levitatakse erinevaid vandenõuteooriaid ning kirjutatakse erinevate inimeste kohta solvavaid ning välja mõeldud sisuga artikleid. Veebilehte on süüdistatud ka paremäärmusluses ja vaenuõhutamises.
Soome rahvusringhäälingu analüüsi kohaselt on MV-lehti ka üks neist portaalidest, mis levitab Kremlist lähtuvaid poliitilisi seisukohti.
Sarnaseid süüdistusi on esitatud ka veebilehe Uber Uutiset aadressil.
### Response:
Soome politsei taotleb kohtult "alternatiivmeedia" portaalide juhi vahistamisotsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ivanov kohtus Yamadaga ka eelmisel nädalal toimunud turniiri avaringis, siis olid eestlase võidunumbrid 6:4, 6:2.
Seekordsel, samuti 10 000 USA dollarilise auhinnafondiga turniiril on Ivanovil viies asetus, esimesena asetatud Dimitar Kuzmanov on maailma edetabelis 378. kohal.
Paarismängus jõudis Ivanov koos Mihhail Fufõginiga veerandfinaali, esimeses ringis alistasid nad šveitslase Riccardo Maiga ja kasahhi Sagadat Ayapi 6:7 (8), 6:4, 10:8. | Ivanov alustas Kasahstanis taas võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ivanov kohtus Yamadaga ka eelmisel nädalal toimunud turniiri avaringis, siis olid eestlase võidunumbrid 6:4, 6:2.
Seekordsel, samuti 10 000 USA dollarilise auhinnafondiga turniiril on Ivanovil viies asetus, esimesena asetatud Dimitar Kuzmanov on maailma edetabelis 378. kohal.
Paarismängus jõudis Ivanov koos Mihhail Fufõginiga veerandfinaali, esimeses ringis alistasid nad šveitslase Riccardo Maiga ja kasahhi Sagadat Ayapi 6:7 (8), 6:4, 10:8.
### Response:
Ivanov alustas Kasahstanis taas võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval, 6. oktoobril teeb briti koomik George Egg etteaste, mis on tõeline maiuspala comedy -gurmaanidele. Egg on lisaks koomikutööle fanaatiline kokk, kellel on anarhistlik suhtumine söögitegemisse. Ta veedab palju aega hotellides ning olles pettunud pakutavas söögis, võttis ta ohjad enda kätte. Egg kannab ette originaalse komöödia show /kokasaate/illustreeritud loengu "Kokk-anarhist", tehes samal ajal kolmekäigulise söögi hotellis leiduva varustusega (triikraud, veekeetja, pükstepress jne). Publik võib tulemust soovi korral ka maitsta.
"Ootan põnevusega järgmist nädalat, et Tallinn Comedy Festivali publikule oma ekstsentrilisi kokkamismeetodeid tutvustada," kommenteeris Egg eelolevat reisi. "Minu show publik võib oodata rikkaliku kokteili naerust, tõeliselt kasulikust infost ja kolmest retseptist, mida sa võid igas hotellitoas ka ise valmistada."
"Festivali korraldamise peamine eesmärk on lihtne: palju peab nalja saama," rääkis Andrus Purde, kes festivali välisprogrammi eest hoolitseb. "Aga peale selle tahame avardada arusaama sellest, kui erinevalt saab comedy -žanrile läheneda. George Egg näitab, et üks viis nalja teha on selline, kui mikrofoni asemel on käes hotellitoa triikraud."
George Egg on olnud n-ö rekvisiidi-koomikuna tegev juba kaks aastakümmet. Ta on oma absurdimaiguliste show dega reisinud üle Euroopa, nii kodumaal UK-s, Saksamaal, Šveitsis, Hollandis, Belgias, Hispaanias kui ka kaugemal nagu Hong Kongis ja Indias, nii lavadel kui ka teleprojektides.
"Kokk-anarhist" toimub neljapäeval 6. oktoobril kell 17.30 Erinevate Tubade Klubis. Veel näeb Eggi samal päeval toimuvas Komeediklubi Festivali eri show s koos Iiri koomiku Keith Farnaniga.
Gurmaanidele võiks meeldida ka festivalil esmakordselt ilmavalgust nägev formaat "Lunch & Laugh", mis ühendab hilise lõuna hea stand-up iga, lavale astuvad Keith Farnan, Tigran Gevorkjan ja Keith Farnan. Uuendusliku formaadiga sündmus toimub 6. oktoobril kell 14 LHV pangas.
Lisaks leiab 5.-7. oktoobrini toimuva Tallinn Comedy Festivali välisprogrammist veel tuntud Briti koomik Stephen K Amose ja rahvusvahelise improvisatsioonikomöödia trupi JadaJada. | Tallinn Comedy Festival pakub naudingut nii nalja- kui ka toidugurmaanidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval, 6. oktoobril teeb briti koomik George Egg etteaste, mis on tõeline maiuspala comedy -gurmaanidele. Egg on lisaks koomikutööle fanaatiline kokk, kellel on anarhistlik suhtumine söögitegemisse. Ta veedab palju aega hotellides ning olles pettunud pakutavas söögis, võttis ta ohjad enda kätte. Egg kannab ette originaalse komöödia show /kokasaate/illustreeritud loengu "Kokk-anarhist", tehes samal ajal kolmekäigulise söögi hotellis leiduva varustusega (triikraud, veekeetja, pükstepress jne). Publik võib tulemust soovi korral ka maitsta.
"Ootan põnevusega järgmist nädalat, et Tallinn Comedy Festivali publikule oma ekstsentrilisi kokkamismeetodeid tutvustada," kommenteeris Egg eelolevat reisi. "Minu show publik võib oodata rikkaliku kokteili naerust, tõeliselt kasulikust infost ja kolmest retseptist, mida sa võid igas hotellitoas ka ise valmistada."
"Festivali korraldamise peamine eesmärk on lihtne: palju peab nalja saama," rääkis Andrus Purde, kes festivali välisprogrammi eest hoolitseb. "Aga peale selle tahame avardada arusaama sellest, kui erinevalt saab comedy -žanrile läheneda. George Egg näitab, et üks viis nalja teha on selline, kui mikrofoni asemel on käes hotellitoa triikraud."
George Egg on olnud n-ö rekvisiidi-koomikuna tegev juba kaks aastakümmet. Ta on oma absurdimaiguliste show dega reisinud üle Euroopa, nii kodumaal UK-s, Saksamaal, Šveitsis, Hollandis, Belgias, Hispaanias kui ka kaugemal nagu Hong Kongis ja Indias, nii lavadel kui ka teleprojektides.
"Kokk-anarhist" toimub neljapäeval 6. oktoobril kell 17.30 Erinevate Tubade Klubis. Veel näeb Eggi samal päeval toimuvas Komeediklubi Festivali eri show s koos Iiri koomiku Keith Farnaniga.
Gurmaanidele võiks meeldida ka festivalil esmakordselt ilmavalgust nägev formaat "Lunch & Laugh", mis ühendab hilise lõuna hea stand-up iga, lavale astuvad Keith Farnan, Tigran Gevorkjan ja Keith Farnan. Uuendusliku formaadiga sündmus toimub 6. oktoobril kell 14 LHV pangas.
Lisaks leiab 5.-7. oktoobrini toimuva Tallinn Comedy Festivali välisprogrammist veel tuntud Briti koomik Stephen K Amose ja rahvusvahelise improvisatsioonikomöödia trupi JadaJada.
### Response:
Tallinn Comedy Festival pakub naudingut nii nalja- kui ka toidugurmaanidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eagles võitis Hollandi reservide liiga kolmandas voorus Dordrechti 1:0, värav löödi 81. minutil. Ojamaa tegi kaasa terve kohtumise, kirjutab Soccernet.ee.
Hollandi kõrgliigas kuulus Ojamaa kolmes esimeses voorus põhikoosseisu, kuid on pärast seda pääsenud väljakule nelja mängu jooksul kokku vaid 19 minutiks. | Ojamaa pääses Hollandis duubelmeeskonna ridades väljakule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eagles võitis Hollandi reservide liiga kolmandas voorus Dordrechti 1:0, värav löödi 81. minutil. Ojamaa tegi kaasa terve kohtumise, kirjutab Soccernet.ee.
Hollandi kõrgliigas kuulus Ojamaa kolmes esimeses voorus põhikoosseisu, kuid on pärast seda pääsenud väljakule nelja mängu jooksul kokku vaid 19 minutiks.
### Response:
Ojamaa pääses Hollandis duubelmeeskonna ridades väljakule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valida saab mõistagi Andrese, Pearu, Mauruse ja Indreku poolt, ent nende nelja meestegelease kõrval hakkab silma, et kümnest kandidaadist on välja pakutud koguni kuus naist. Seda võib mõelda nii, et küsitluse tegijad hindavad naispeategelaste rolli "Tões ja õiguses" meeste omast suuremaks.
Tugevaid, rahva teadvusse arhetüüpselt kinnistunud naiskaraktereid, kus naine poleks pelgalt objekt ja passiivne kannataja, ei olegi Eesti klassikasse kirjutatud teostes tegelikult ülemäära palju. Esimesena meenub kohe Tammsaare enda enesekindel ja ürgselt tark Kõrboja Anna, siis Raja Teele, Ukuaru Minna, Libahundi-Tiina ja ehk ka Mäeküla Piimamehe Mari, kuigi viimases kahes kannab naispeategelane küll meeldejäävat, ja kas vabatahtlikku või mitte, ent siiski pigem ohvrirolli.
Nagu kirjutab Tammsaare muuseumi direktor Maarja Vaino äsja publitseeritud doktoritöös, siis Tammsaare naiskarakterid mõjuvad meestele ilmutuslikult ning toovad nad välja "karile jooksnud intellektualismist". Goethelt laenatud kujundiga väljendudes nad justkui "tõmbavad" inimest ülespoole. Sellised tegelased on Vaino arvates "Tões ja õiguses" näiteks Krõõt, Mauruse tütar Ramilda ja vigase jalaga Tiina. Ja just Indrek on see mees, keda pea kõik need naised ilmutuslikult mõjutavad ja karile jooksnud intellektualismist välja aitavad: Vargamäe kuldsete aegade sümbol Krõõt, pärispattu meelde tuletav ema Mari, noormeheeas temaga flirtiv Ramilda, traagiliselt lõpetav abikaasa Karin ning terveks saanud ja ka kindlasti Indrekut kaude kõvasti ravinud Tiina.
Nii et – kui jagate küsitluse korraldajate arusaama, et naispeategelased on "Tões ja õiguses" meeldejäävamad, ja soovite nende poolt hääletada, võib mõelda ka nii, et kes on just Indrekut romaanitsüklis enim mõjutanud naine. | Kirjanduskommentaar. Naised aitavad Indreku karilejooksnud intellektualismist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valida saab mõistagi Andrese, Pearu, Mauruse ja Indreku poolt, ent nende nelja meestegelease kõrval hakkab silma, et kümnest kandidaadist on välja pakutud koguni kuus naist. Seda võib mõelda nii, et küsitluse tegijad hindavad naispeategelaste rolli "Tões ja õiguses" meeste omast suuremaks.
Tugevaid, rahva teadvusse arhetüüpselt kinnistunud naiskaraktereid, kus naine poleks pelgalt objekt ja passiivne kannataja, ei olegi Eesti klassikasse kirjutatud teostes tegelikult ülemäära palju. Esimesena meenub kohe Tammsaare enda enesekindel ja ürgselt tark Kõrboja Anna, siis Raja Teele, Ukuaru Minna, Libahundi-Tiina ja ehk ka Mäeküla Piimamehe Mari, kuigi viimases kahes kannab naispeategelane küll meeldejäävat, ja kas vabatahtlikku või mitte, ent siiski pigem ohvrirolli.
Nagu kirjutab Tammsaare muuseumi direktor Maarja Vaino äsja publitseeritud doktoritöös, siis Tammsaare naiskarakterid mõjuvad meestele ilmutuslikult ning toovad nad välja "karile jooksnud intellektualismist". Goethelt laenatud kujundiga väljendudes nad justkui "tõmbavad" inimest ülespoole. Sellised tegelased on Vaino arvates "Tões ja õiguses" näiteks Krõõt, Mauruse tütar Ramilda ja vigase jalaga Tiina. Ja just Indrek on see mees, keda pea kõik need naised ilmutuslikult mõjutavad ja karile jooksnud intellektualismist välja aitavad: Vargamäe kuldsete aegade sümbol Krõõt, pärispattu meelde tuletav ema Mari, noormeheeas temaga flirtiv Ramilda, traagiliselt lõpetav abikaasa Karin ning terveks saanud ja ka kindlasti Indrekut kaude kõvasti ravinud Tiina.
Nii et – kui jagate küsitluse korraldajate arusaama, et naispeategelased on "Tões ja õiguses" meeldejäävamad, ja soovite nende poolt hääletada, võib mõelda ka nii, et kes on just Indrekut romaanitsüklis enim mõjutanud naine.
### Response:
Kirjanduskommentaar. Naised aitavad Indreku karilejooksnud intellektualismist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palmer tegi ajalugu 31. oktoobril 1997, kui temast sai esimene USA professionaalsetes spordiliigades kohtunikuks olnud naine. Ajaloolises mängus kohtusid omavahel Vancouver Grizzlies (nüüdne Memphis Grizzlies) ning Dallas Mavericks.
Lisaks Palmerile sai samal hooajal vilistamisõiguse ka Dee Kantner, kuid tema karjäär kestis profiliigas vaid viis aastat. Palmeri ja Kantneri määramine NBA ametlikeks kohtunikeks tekitas USA meedias toona laialdast vastukaja, näiteks kartis siis Phoenix Sunsi ridades mänginud Dennis Scott, et naiskohtunikud võivad väljakul langeda verbaalse ahistamise ohvriteks.
Palmeri karjäär möödus aga suuremate intsidentideta ning 2006. aastal sai temast esimene naiskohtunik, kes USA profiliigades ka play-off kohtumist vilistanud on. 2014. aastal mõistis Palmer õigust NBA tähtede mängul. Kokku oli Palmer kohtunikuks 919 NBA kohtumises.
Pärast Palmeri karjääri lõppu on NBA-sse jäänud veel vaid üks naiskohtunik, Lauren Holtkamp, kes on seni maailma kuulsaimas korvpalliliigas õigust mõistnud 115 kohtumises.
Bleacher Reporti sõnul jätkab 52-aastane Palmer siiski korvpalli juures ning asub tööle kohtunike koordinaatorina. | NBA esimene naiskohtunik riputas vile varna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palmer tegi ajalugu 31. oktoobril 1997, kui temast sai esimene USA professionaalsetes spordiliigades kohtunikuks olnud naine. Ajaloolises mängus kohtusid omavahel Vancouver Grizzlies (nüüdne Memphis Grizzlies) ning Dallas Mavericks.
Lisaks Palmerile sai samal hooajal vilistamisõiguse ka Dee Kantner, kuid tema karjäär kestis profiliigas vaid viis aastat. Palmeri ja Kantneri määramine NBA ametlikeks kohtunikeks tekitas USA meedias toona laialdast vastukaja, näiteks kartis siis Phoenix Sunsi ridades mänginud Dennis Scott, et naiskohtunikud võivad väljakul langeda verbaalse ahistamise ohvriteks.
Palmeri karjäär möödus aga suuremate intsidentideta ning 2006. aastal sai temast esimene naiskohtunik, kes USA profiliigades ka play-off kohtumist vilistanud on. 2014. aastal mõistis Palmer õigust NBA tähtede mängul. Kokku oli Palmer kohtunikuks 919 NBA kohtumises.
Pärast Palmeri karjääri lõppu on NBA-sse jäänud veel vaid üks naiskohtunik, Lauren Holtkamp, kes on seni maailma kuulsaimas korvpalliliigas õigust mõistnud 115 kohtumises.
Bleacher Reporti sõnul jätkab 52-aastane Palmer siiski korvpalli juures ning asub tööle kohtunike koordinaatorina.
### Response:
NBA esimene naiskohtunik riputas vile varna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Malilasest Ahmad al-Faqi al-Mahdist sai augusti lõpus esimene inimene, kes tunnistas end rahvusvahelises kriminaalkohtus süüdi sõjakuriteos. Ta oli ka esimene üksikisik, kellele on esitatud süüdistus kultuuripärandi sihilikus hävitamises, vahendas BBC.
Terrorivõrgustiku al-Qaeda kohaliku haruga AQIM seotud islamistide rühmitus Ansar Dine vallutas Timbuktu 2012. aastal. 2013. aastal vabastasid linna Prantsuse väed.
Islamistid jõudsid UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvas Timbuktus purustada arvukalt hauakambreid ja mošeesid, samuti põletasid nad ära kümned tuhanded iidsed käsikirjad. ICC on seisukohal, et 2012. aastal Timbuktus toimunud hävitustöö oli Rooma statuudi kohaselt sõjakuritegu.
Al-Mahdit süüdistati otseselt üheksa hauakambri ja ajaloolise Sidi Yahia mošee hävitamise juhtimises.
Mees märkis eelmisel kuul oma süüd tunnistades, et ta oli lasknud "kurjuse lainel" end kaasa kanda ning kohus võttis karistuse määramisel arvesse ka tema kahetsust. | Haagi kohus mõistis endise äärmuslase Timbuktu hävitustöö eest 9 aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Malilasest Ahmad al-Faqi al-Mahdist sai augusti lõpus esimene inimene, kes tunnistas end rahvusvahelises kriminaalkohtus süüdi sõjakuriteos. Ta oli ka esimene üksikisik, kellele on esitatud süüdistus kultuuripärandi sihilikus hävitamises, vahendas BBC.
Terrorivõrgustiku al-Qaeda kohaliku haruga AQIM seotud islamistide rühmitus Ansar Dine vallutas Timbuktu 2012. aastal. 2013. aastal vabastasid linna Prantsuse väed.
Islamistid jõudsid UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvas Timbuktus purustada arvukalt hauakambreid ja mošeesid, samuti põletasid nad ära kümned tuhanded iidsed käsikirjad. ICC on seisukohal, et 2012. aastal Timbuktus toimunud hävitustöö oli Rooma statuudi kohaselt sõjakuritegu.
Al-Mahdit süüdistati otseselt üheksa hauakambri ja ajaloolise Sidi Yahia mošee hävitamise juhtimises.
Mees märkis eelmisel kuul oma süüd tunnistades, et ta oli lasknud "kurjuse lainel" end kaasa kanda ning kohus võttis karistuse määramisel arvesse ka tema kahetsust.
### Response:
Haagi kohus mõistis endise äärmuslase Timbuktu hävitustöö eest 9 aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fänniküla paikneb Katari ja Saudi Araabia piiri lähistel ning on mõeldud vahelduseks Katari kerkivatele hotellidele ja kortermajadele, kuhu jalgpallituriste ööbima oodatakse.
„Me lubame välisriikidest siia sõitvatel inimestel Katari ja nende jalgpallikogemust nautida täiesti uuel moel,“ ütles komitee liige Abdulaziz al-Mawlawi.
Katari oodatakse MM-i ajal enam kui 500 000 turisti. 2010. aastal ütles Katari MM-i korralduskomitee, et fännide jaoks on plaanis luua vähemalt 55 000 hotellituba ning korterit, kuid jaanuaris andis komitee teada, et lubatust valmib umbes 10 000 vähem.
Kataris on keelatud avalikult alkoholi tarbida, mistõttu oodatakse, et paljud toetajad ööbivad naaberriikides Bahreinis või Araabia Ühendemiraatides ning lendavad mängude jaoks eraldi Katari. Korralduskomitee ei täpsustanud, kas kõrbelaagrid on ka fännitsoonideks, kus alkoholi tarvitamine MM-i ajal lubatud oleks. | Katar ehitab MM-ile sõitvate jalgpallifännide majutamiseks kõrbelaagri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fänniküla paikneb Katari ja Saudi Araabia piiri lähistel ning on mõeldud vahelduseks Katari kerkivatele hotellidele ja kortermajadele, kuhu jalgpallituriste ööbima oodatakse.
„Me lubame välisriikidest siia sõitvatel inimestel Katari ja nende jalgpallikogemust nautida täiesti uuel moel,“ ütles komitee liige Abdulaziz al-Mawlawi.
Katari oodatakse MM-i ajal enam kui 500 000 turisti. 2010. aastal ütles Katari MM-i korralduskomitee, et fännide jaoks on plaanis luua vähemalt 55 000 hotellituba ning korterit, kuid jaanuaris andis komitee teada, et lubatust valmib umbes 10 000 vähem.
Kataris on keelatud avalikult alkoholi tarbida, mistõttu oodatakse, et paljud toetajad ööbivad naaberriikides Bahreinis või Araabia Ühendemiraatides ning lendavad mängude jaoks eraldi Katari. Korralduskomitee ei täpsustanud, kas kõrbelaagrid on ka fännitsoonideks, kus alkoholi tarvitamine MM-i ajal lubatud oleks.
### Response:
Katar ehitab MM-ile sõitvate jalgpallifännide majutamiseks kõrbelaagri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pealtnägijat" jälgis 169 000 televaatajat, teatas TNS Emor.
ETV saadetest jõudis vaadatuimate saadete esikümnesse veel "Õnne 13" 144 000 vaatajaga ning "Aktuaalne kaamera. Nädal" 131 000 vaatajaga.
Tabeli esikohta hoiab Kanal 2 seriaal "Pilvede all" 180 000 jälgijaga ning kolmandal kohal on Kanal 2 uus saade "Eesti otsib superheeringat", mida vaatas 153 000 inimest. | "Pealtnägija" tõusis teletabelis esikolme hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pealtnägijat" jälgis 169 000 televaatajat, teatas TNS Emor.
ETV saadetest jõudis vaadatuimate saadete esikümnesse veel "Õnne 13" 144 000 vaatajaga ning "Aktuaalne kaamera. Nädal" 131 000 vaatajaga.
Tabeli esikohta hoiab Kanal 2 seriaal "Pilvede all" 180 000 jälgijaga ning kolmandal kohal on Kanal 2 uus saade "Eesti otsib superheeringat", mida vaatas 153 000 inimest.
### Response:
"Pealtnägija" tõusis teletabelis esikolme hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta tagasi samal kuul oli puudujääk 2,7 miljardit krooni.
Rootsi eksportis augustis kaupu 87,4 miljardi krooni eest ja importis 97,7 miljardi krooni eest.
Bergqvist tõdes, et augustikuu nõrgad tulemused võivad olla ka juhus, kuna mängu tuleb ka hooajategur. | Rootsi kaubandusbilansi puudujääk oli augustis 20 aasta suurim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta tagasi samal kuul oli puudujääk 2,7 miljardit krooni.
Rootsi eksportis augustis kaupu 87,4 miljardi krooni eest ja importis 97,7 miljardi krooni eest.
Bergqvist tõdes, et augustikuu nõrgad tulemused võivad olla ka juhus, kuna mängu tuleb ka hooajategur.
### Response:
Rootsi kaubandusbilansi puudujääk oli augustis 20 aasta suurim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtuprotsessi juhtivprokuröri Tuomas Soosalu sõnul on tegemist olnud laialdase, süsteemse ja pikaajalise kuritegevusega. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt on miljonid eurod enam kui 15 aasta jooksul endiste juhtide taskutesse kadunud, vahendab Helsingin Sanomat.
Petuskeemid on põhinenud kokkumängul ja ebavajalikel vahendusfirmadel. Puumaterjali laevatamise ja vahendamise eest on Rets Timberile liiga suuri arveid esitatud ning samal ajal on vajalikud lepingud tegemata jäetud ja vahendusfirmade tegevust pole kontrollitud.
Uurimise käigus selgus, et operatsioonis on kasutatud muu hulgas maksuparadiisi registreeritud firmat ning pangakontot Šveitsi pangas.
Kõik süüdistatavad eitavad oma süüd. | Süüdistus: neli Retsi juhti pügas Soome paberitööstusi 15 miljoni euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtuprotsessi juhtivprokuröri Tuomas Soosalu sõnul on tegemist olnud laialdase, süsteemse ja pikaajalise kuritegevusega. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt on miljonid eurod enam kui 15 aasta jooksul endiste juhtide taskutesse kadunud, vahendab Helsingin Sanomat.
Petuskeemid on põhinenud kokkumängul ja ebavajalikel vahendusfirmadel. Puumaterjali laevatamise ja vahendamise eest on Rets Timberile liiga suuri arveid esitatud ning samal ajal on vajalikud lepingud tegemata jäetud ja vahendusfirmade tegevust pole kontrollitud.
Uurimise käigus selgus, et operatsioonis on kasutatud muu hulgas maksuparadiisi registreeritud firmat ning pangakontot Šveitsi pangas.
Kõik süüdistatavad eitavad oma süüd.
### Response:
Süüdistus: neli Retsi juhti pügas Soome paberitööstusi 15 miljoni euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Colombia president Juan Manuel Santos ning FARC-i liider Rodrigo Londoño sõlmisid 297 lehekülje pikkuse leppe 2500 külalise ees Cartagenas Colombias.
Lepe tuleb veel ratifitseerida 2. oktoobril toimuval referendumil. Kui see juhtub, siis annavad mässulised oma relvad üle ÜRO vaatlejatele järgneva kuue kuu jooksul ning moodustavad poliitilise erakonna. FARC-ile on garanteeritud minimaalselt 10 saadikukohta Colombia kongressis järgneva kahe parlamendi koosseisus.
Oponendid on lepet kritiseerinud, kuna see võimaldab geriljavõitlejate liidrite vanglakaristusest pääsemist tingimusel, et tunnistatakse üles oma sõjakuriteod.
Rahuleppe sõlmimise protsess kestis neli aastat.
"Ärgu keegi kahelgu, et me liigume poliitika suunas ilma relvadeta. Valmistume kõik (ka) südamete ja peade desarmeerimiseks," ütles FARC-i liider.
Santos tegi seejärel pöördumise tuhandete FARC-i võitlejate poole.
"Kui te naasete ühiskonda... ma kutsun teid meie armastatud kodumaa riigipeana tagasi demokraatiasse," ütles ta.
"Kuulide häälte vastu ning relvade ideede vastu vahetamine on kõige vapram ja intelligentsem valik, mida ükskõik milline mässuliste rühmitus võiks teha," ütles ta.
Allkirjastamisel olid kohal ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, USA välisminister John Kerry ning Vatikani välisminister Pietro Parolin. Samuti oli kohal Kuuba president Raúl Castro.
Colombia võimude hinnangul on FARC-i võitlejaid kokku üle 7000.
Rahuleppega lõppes Ameerika pikim konflikt, mis on nõudnud 260 000 inimelu. Konflikti tõttu on oma kodust põgenenud 6,9 miljonit inimest ning 45 000 inimest on tänini kadunud. | Colombia valitsus ning FARC sõlmisid rahuleppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Colombia president Juan Manuel Santos ning FARC-i liider Rodrigo Londoño sõlmisid 297 lehekülje pikkuse leppe 2500 külalise ees Cartagenas Colombias.
Lepe tuleb veel ratifitseerida 2. oktoobril toimuval referendumil. Kui see juhtub, siis annavad mässulised oma relvad üle ÜRO vaatlejatele järgneva kuue kuu jooksul ning moodustavad poliitilise erakonna. FARC-ile on garanteeritud minimaalselt 10 saadikukohta Colombia kongressis järgneva kahe parlamendi koosseisus.
Oponendid on lepet kritiseerinud, kuna see võimaldab geriljavõitlejate liidrite vanglakaristusest pääsemist tingimusel, et tunnistatakse üles oma sõjakuriteod.
Rahuleppe sõlmimise protsess kestis neli aastat.
"Ärgu keegi kahelgu, et me liigume poliitika suunas ilma relvadeta. Valmistume kõik (ka) südamete ja peade desarmeerimiseks," ütles FARC-i liider.
Santos tegi seejärel pöördumise tuhandete FARC-i võitlejate poole.
"Kui te naasete ühiskonda... ma kutsun teid meie armastatud kodumaa riigipeana tagasi demokraatiasse," ütles ta.
"Kuulide häälte vastu ning relvade ideede vastu vahetamine on kõige vapram ja intelligentsem valik, mida ükskõik milline mässuliste rühmitus võiks teha," ütles ta.
Allkirjastamisel olid kohal ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, USA välisminister John Kerry ning Vatikani välisminister Pietro Parolin. Samuti oli kohal Kuuba president Raúl Castro.
Colombia võimude hinnangul on FARC-i võitlejaid kokku üle 7000.
Rahuleppega lõppes Ameerika pikim konflikt, mis on nõudnud 260 000 inimelu. Konflikti tõttu on oma kodust põgenenud 6,9 miljonit inimest ning 45 000 inimest on tänini kadunud.
### Response:
Colombia valitsus ning FARC sõlmisid rahuleppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe nädala eest toimunud esimeses voorus oli Real tänu lõpuminutite väravatele 2:1 parem Sporting CP-st, Borussia alistas võõral väljakul Varssavi Legia koguni 6:0.
Madridi Reali staarmängija Cristiano Ronaldo vahetati laupäevases liigakohtumises Las Palmase vastu 72. minutil välja ning mees ei paistnud otsuse üle just ülemäära õnnelik olevat. Klubi peatreeneri Zinedine Zidane sõnul pole Hispaania meedias kõneainet pakkunud intsidendist aga vaja midagi välja lugeda.
„Kõik on korras. Cristiano polnud pärast mängu ainus, kes vihane oli, kuid see on nüüd selja taha jäetud,“ sõnas Zidane pressikonverentsil. „Ma saan aru, millist meediakära see tekitas, kuid asi on nii, nagu on. Me oleme sellest rääkinud. Mina ei ole rumal ning tema on intelligentne. Meil on samad eesmärgid, nii minul, temal kui kogu meeskonnal.“
Ronaldo sai vigastada juuli alguses toimunud Euroopa meistrivõistluste finaalmatšis Portugali ja Prantsusmaa vahel. Selle hooaja jooksul on Ronaldo nelja mängu jooksul löönud kaks väravat ning kõik 90 minutit teinud kaasa vaid kahel korral.
„Keegi ei saa öelda, et Cristiano Ronaldo pole vormis,“ sõnas Dortmundi Borussia peatreener Thomas Tuchel. „Cristiano on üks maailma parimaid mängijaid. Ta on suurepärane mängija, sündinud võitja.“
„Ta võib iga hetk kohtumise saatuse otsustada ning seetõttu ootame me vastasteks ka parimat võimalikku meeskonda. On Meistrite liiga õhtu ja parimad mängijad teevad sellistel õhtutel ka oma parimaid esitusi.“
Tänased kohtumised:
Moskva CSKA – Tottenham Hotspur
Zagrebi Dünamo – Torino Juventus
Dortmundi Borussia – Madridi Real
FC Copenhagen – Club Brügge
Leicester City – Porto
Monaco – Leverkuseni Bayer
Sevilla – Lyon
Sporting CP – Varssavi Legia
Kõik matšid algavad Eesti aja järgi kell 21.45. | TÄNA | Dortmundi Borussia võõrustab Meistrite liigas Madridi Reali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe nädala eest toimunud esimeses voorus oli Real tänu lõpuminutite väravatele 2:1 parem Sporting CP-st, Borussia alistas võõral väljakul Varssavi Legia koguni 6:0.
Madridi Reali staarmängija Cristiano Ronaldo vahetati laupäevases liigakohtumises Las Palmase vastu 72. minutil välja ning mees ei paistnud otsuse üle just ülemäära õnnelik olevat. Klubi peatreeneri Zinedine Zidane sõnul pole Hispaania meedias kõneainet pakkunud intsidendist aga vaja midagi välja lugeda.
„Kõik on korras. Cristiano polnud pärast mängu ainus, kes vihane oli, kuid see on nüüd selja taha jäetud,“ sõnas Zidane pressikonverentsil. „Ma saan aru, millist meediakära see tekitas, kuid asi on nii, nagu on. Me oleme sellest rääkinud. Mina ei ole rumal ning tema on intelligentne. Meil on samad eesmärgid, nii minul, temal kui kogu meeskonnal.“
Ronaldo sai vigastada juuli alguses toimunud Euroopa meistrivõistluste finaalmatšis Portugali ja Prantsusmaa vahel. Selle hooaja jooksul on Ronaldo nelja mängu jooksul löönud kaks väravat ning kõik 90 minutit teinud kaasa vaid kahel korral.
„Keegi ei saa öelda, et Cristiano Ronaldo pole vormis,“ sõnas Dortmundi Borussia peatreener Thomas Tuchel. „Cristiano on üks maailma parimaid mängijaid. Ta on suurepärane mängija, sündinud võitja.“
„Ta võib iga hetk kohtumise saatuse otsustada ning seetõttu ootame me vastasteks ka parimat võimalikku meeskonda. On Meistrite liiga õhtu ja parimad mängijad teevad sellistel õhtutel ka oma parimaid esitusi.“
Tänased kohtumised:
Moskva CSKA – Tottenham Hotspur
Zagrebi Dünamo – Torino Juventus
Dortmundi Borussia – Madridi Real
FC Copenhagen – Club Brügge
Leicester City – Porto
Monaco – Leverkuseni Bayer
Sevilla – Lyon
Sporting CP – Varssavi Legia
Kõik matšid algavad Eesti aja järgi kell 21.45.
### Response:
TÄNA | Dortmundi Borussia võõrustab Meistrite liigas Madridi Reali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Almann rääkis ERRi portaalile, et Clinton võitis äsjasest debatist kindlasti rohkem, sest suutis näidata, et on nii selleks debatiks kui ka presidendiametiks väga hästi ette valmistunud.
"Trump, kes eriliselt presidendidebatiks ei valmistunud, näitas end pealiskaudse, kergesti ärrituva ja sellisena, et kokkuvõttes võib öelda, et läks Clintoni õnge. Teatud juhtudel õnnestus Hillaryl teda ka tugevalt provotseerida," märkis ta.
Almanni sõnul oli Clintonile kõige tähtsam näidata, et ta suudab olla energiline, on tugev ja peab vastu.
"Kui Donald Trump viitas ühel hetkel Clintoni vastupidavusele, siis Clinton ütles, ma arvan, selle debati ühe defineerivama lause, et kui Donald Trump on pidanud rahuläbirääkimisi, sõlminud relvarahusid, kohtunud kümnete riikide liidritega, kui ta on kuulanud ja pidanud vastu 11-tunnisele grillimisele USA senatis, siis ta võib rääkida tema vastupidavusest. Ma arvan, et see oli kõige meeldejäävam Clintoni puhul," tõi ta välja.
Trumpi puhul pidas Almann kõige ootamatumaks tema nõrku vastuseid. Mingeid suuri "ämbrisse astumisi" ei teinud kumbki kandidaat, kuid Trump oli väga ebakonkreetne ja ebalev näiteks oma isalt laenuks saadud 14 miljoni dollari küsimuses, samuti olid tundlikud hetked siis, kui jutuks tuli tema maksudeklaratsioon, kus ta jäi USA poliitika asjatundja sõnul selgelt hätta.
"Aga ka mitmetes muudes kohtades, kus ta näitas end üsna emotsionaalsena ja sellisena, nagu Clinton näidata tahtis," lisas ta.
Debatt oli suunatud neile, kel valik veel tegemata
Almann rõhutas, et debatti analüüsides tuleb arvesse võtta, et need on tohutult ette valmistatud, ja küsida, kellele eelkõige räägitakse. Selle debati põhipublikuks olid need inimesed, kes ei ole oma valikut veel teinud, sest Clintoni või Trumpi tulised pooldajad on oma otsuses nagunii kindlad. Paljud eelistuseta inimesed aga kujundavad seisukoha just esimese debati põhjal.
"Clinton oli end väga selgelt ette valmistanud selliste piirkondade jaoks nagu Ohio, Michigan ehk nii-öelda roostevöö, kus on palju neid, kes ei ole otsustanud, kus on väga palju valgeid endisi või ka praegusi vabrikutöölisi, reeglina meesterahvaid, ja Clintoni teatud rünnakud olid üles ehitatud selgelt sellele. Küll ta rääkis neist kordadest, kui Trump on oma töölistele maksmata jätnud - Trump, kes end esitleb kui tööliste kaitsjat -, küll ta rääkis maksuvabastustest, küll sellest, et Trump pole reaalse eluga seotud. Ta kasutas terminit "ta elab omaenda reaalsuses"," märkis Almann.
Tema hinnangul võisid need argumendid inimestele mõjuda. Seda, kes lõpuks presidendiks saab, on siiski väga raske öelda. Statistika, mida me uudistekanalite vahendusel näeme, võimendab Almanni sõnul seda, et valimisi püütakse huvi tekitamiseks tasavägisemana näidata ning samuti on see mõlema kampaania huvides, et oma toetajad välja tuua.
"Kui keegi maailmas teab seda vastust, siis on see John Podesta, Clintoni kampaaniamänedžer, kes päris suurepärase tehnoloogilise süsteemi, mille töötas välja Barack Obama valimisjuht David Axelrod. Öeldakse, et tema loodud statistika ja arvamusküsitluste tehnoloogia oli nii täpne, et ta oskas öelda maakondliku täpsusega, kes tulevad valima ja kelle poolt nad hääletavad," märkis Almann.
Trump ja Clinton kohtuvad debatil veel 9. ja 19. oktoobril.
USAle valitakse president 8. novembril. | Almann: Trump läks debatil Clintoni õnge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Almann rääkis ERRi portaalile, et Clinton võitis äsjasest debatist kindlasti rohkem, sest suutis näidata, et on nii selleks debatiks kui ka presidendiametiks väga hästi ette valmistunud.
"Trump, kes eriliselt presidendidebatiks ei valmistunud, näitas end pealiskaudse, kergesti ärrituva ja sellisena, et kokkuvõttes võib öelda, et läks Clintoni õnge. Teatud juhtudel õnnestus Hillaryl teda ka tugevalt provotseerida," märkis ta.
Almanni sõnul oli Clintonile kõige tähtsam näidata, et ta suudab olla energiline, on tugev ja peab vastu.
"Kui Donald Trump viitas ühel hetkel Clintoni vastupidavusele, siis Clinton ütles, ma arvan, selle debati ühe defineerivama lause, et kui Donald Trump on pidanud rahuläbirääkimisi, sõlminud relvarahusid, kohtunud kümnete riikide liidritega, kui ta on kuulanud ja pidanud vastu 11-tunnisele grillimisele USA senatis, siis ta võib rääkida tema vastupidavusest. Ma arvan, et see oli kõige meeldejäävam Clintoni puhul," tõi ta välja.
Trumpi puhul pidas Almann kõige ootamatumaks tema nõrku vastuseid. Mingeid suuri "ämbrisse astumisi" ei teinud kumbki kandidaat, kuid Trump oli väga ebakonkreetne ja ebalev näiteks oma isalt laenuks saadud 14 miljoni dollari küsimuses, samuti olid tundlikud hetked siis, kui jutuks tuli tema maksudeklaratsioon, kus ta jäi USA poliitika asjatundja sõnul selgelt hätta.
"Aga ka mitmetes muudes kohtades, kus ta näitas end üsna emotsionaalsena ja sellisena, nagu Clinton näidata tahtis," lisas ta.
Debatt oli suunatud neile, kel valik veel tegemata
Almann rõhutas, et debatti analüüsides tuleb arvesse võtta, et need on tohutult ette valmistatud, ja küsida, kellele eelkõige räägitakse. Selle debati põhipublikuks olid need inimesed, kes ei ole oma valikut veel teinud, sest Clintoni või Trumpi tulised pooldajad on oma otsuses nagunii kindlad. Paljud eelistuseta inimesed aga kujundavad seisukoha just esimese debati põhjal.
"Clinton oli end väga selgelt ette valmistanud selliste piirkondade jaoks nagu Ohio, Michigan ehk nii-öelda roostevöö, kus on palju neid, kes ei ole otsustanud, kus on väga palju valgeid endisi või ka praegusi vabrikutöölisi, reeglina meesterahvaid, ja Clintoni teatud rünnakud olid üles ehitatud selgelt sellele. Küll ta rääkis neist kordadest, kui Trump on oma töölistele maksmata jätnud - Trump, kes end esitleb kui tööliste kaitsjat -, küll ta rääkis maksuvabastustest, küll sellest, et Trump pole reaalse eluga seotud. Ta kasutas terminit "ta elab omaenda reaalsuses"," märkis Almann.
Tema hinnangul võisid need argumendid inimestele mõjuda. Seda, kes lõpuks presidendiks saab, on siiski väga raske öelda. Statistika, mida me uudistekanalite vahendusel näeme, võimendab Almanni sõnul seda, et valimisi püütakse huvi tekitamiseks tasavägisemana näidata ning samuti on see mõlema kampaania huvides, et oma toetajad välja tuua.
"Kui keegi maailmas teab seda vastust, siis on see John Podesta, Clintoni kampaaniamänedžer, kes päris suurepärase tehnoloogilise süsteemi, mille töötas välja Barack Obama valimisjuht David Axelrod. Öeldakse, et tema loodud statistika ja arvamusküsitluste tehnoloogia oli nii täpne, et ta oskas öelda maakondliku täpsusega, kes tulevad valima ja kelle poolt nad hääletavad," märkis Almann.
Trump ja Clinton kohtuvad debatil veel 9. ja 19. oktoobril.
USAle valitakse president 8. novembril.
### Response:
Almann: Trump läks debatil Clintoni õnge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestisse saabub ta koos neljaliikmelise bändiga, kellega koos ka antud kontsertvideos üles astub. Veidi ehmatuslikuna võib tunduda, et kontserdil ei olegi see muusika niivõrd ülelaetud ning hullumeelne nagu albumil, kuid sellele on ka seletus - Ata Kak on intervjuus öelnud, et ta kiirendas toona enda muusikat veidi, et kõlada heeliumihäälsena ning anda loole juurde müstikat-ebanormaalsust. See toimis suurepäraselt. Laivis mängib ta rohkem just lugude tuntuse peale.
Aga kohale tasub kindlasti minna, sest tegu on tantsumuusika täieliku sentsatsiooniga - olukorraga, kus Ghana muusika kastmesse on valatud kompott Lääne tantsumuusikast. Klubi Hollywood (mille lava näeb üldse harva põnevat muusikat) on 27. oktoobril täidetud ootamatute helidega, selles võib kindel olla. | Päeva video: Ata Kak - "Obaa Sima (Live at Gent)" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestisse saabub ta koos neljaliikmelise bändiga, kellega koos ka antud kontsertvideos üles astub. Veidi ehmatuslikuna võib tunduda, et kontserdil ei olegi see muusika niivõrd ülelaetud ning hullumeelne nagu albumil, kuid sellele on ka seletus - Ata Kak on intervjuus öelnud, et ta kiirendas toona enda muusikat veidi, et kõlada heeliumihäälsena ning anda loole juurde müstikat-ebanormaalsust. See toimis suurepäraselt. Laivis mängib ta rohkem just lugude tuntuse peale.
Aga kohale tasub kindlasti minna, sest tegu on tantsumuusika täieliku sentsatsiooniga - olukorraga, kus Ghana muusika kastmesse on valatud kompott Lääne tantsumuusikast. Klubi Hollywood (mille lava näeb üldse harva põnevat muusikat) on 27. oktoobril täidetud ootamatute helidega, selles võib kindel olla.
### Response:
Päeva video: Ata Kak - "Obaa Sima (Live at Gent)" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimane pikk ja põhjalik persooniintervjuu TMKs on sinuga tehtud 80-ndate alguses, tol ajal küsitles sind Jaan Ruus. Sellel ajal ei olnud veel paljusid asju sündinud, olid veel oma loomingutee alguses. Kuidas sa praegusel hetkel tunned, kas on mitu elulugu vahepeal möödunud?
Jaa, kindlasti. Siis oli "Kolmnurk” juba tehtud ja pärast seda läks Nõukogude Liidus olukord selliseks, et oli täiesti mõttetu filmiga tegelda, kraanid olid üsna kinni keeratud. 1983. aastal kirjutasin "Eine murul” samal kujul, nagu ta pärast filmiks sai, ja see ei läinud loomulikult läbi. Ma ei teinud selle stsenaariumiga ka mingeid trikke (et eelnevalt mul oli kirjutatud üks lugu ja teist hakkasin tegema). Goskinos nad juba teadsid seda. Tegelikult ma teadsin, et lugu ei lähe läbi, ning otsustasin, et filme enam ei tee, hankisin endale ateljee ja graafikapressi ning hakkasin tegelema graafikaga. Siis tuli väljastpoolt plaane "Aeg maha”. Tallinnfilmi tootmises tekkis auk ja kuna samal ajal tegin laste karikatuuriraamatut "Naljapildiaabits”, siis selle põhjal tegin veel ühe filmi. Ja siis tulidki üllatuslikult muutused: 1986. aastal sai "Eine murul” rohelise tule, edasi lagunes N Liit ära. Tulid täiesti uued ajad.
Oled kunagi varasemates intervjuudes öelnud, et nali on nõrkade lohutus ja et demokraatia tulekuga huumor kaotas oma toiteallika, sest ei olnud enam pinnast, kust hea nali saaks tekkida. Kuidas seda praegu, kakskümmend viis aastat pärast taasiseseisvumist kommenteerid?
Ma arvan, et see on ikkagi nii. Mitte ainult see, et kaotab rikkaliku pinnase, kust nali võib võrsuda, lihtsalt nali demokraatia tingimustes on mõnes mõttes liiga pehme. Peale selle on hea nali alati vähemalt kahemõtteline. Ma ei tea, mis aastal ma esimest korda kuulsin sõnapaari "poliitiliselt korrektne”, me keegi ei teadnud niisugust asja. Nüüd on selles suhtes maailm muutunud ja sisuliselt neid asju, mille üle nalja heita, on jäänud väga väheseks. Võrreldes varasemate aegadega on praegu maailm üpris naljavaene.
Ma teen korraks põike minevikku, sest võibolla praeguse aja lugejad ei ole sinu varasemate kirjutistega kursis. Kui palju võib ühe looja loomingut mõjutada see, kust ta pärit on? Oled pärit Tapalt. Räägi natuke oma vanematest ja sellest seltskonnast, kuhu sa elama sattusid.
Minu isa oli raudteelane, ema oli koduperenaine. Mul oli neli aastat vanem õde. Ma olin umbes viiene, kui me kolisime Tapa lähedalt Tapale ja seal linna servas rääkisid kõik minuealised vene keelt ja varane lapsepõlv möödus selles seltskonnas. Ma ütleks, et see oli väga rikastav kogemus.
Kuidas te oma päevi veetsite?
See oli väga erinev sellest, kuidas praegu lapsed oma päevi veedavad. Päevad kulgesid õues ja kui suuremad olime, siis metsades. Sõjast ei olnud palju aega möödas, nii et kõikvõimalikud lõhkekehad olid meil igapäevane asi. Ma ütleks, et selles seltskonnas oli väga omapärane huumor ja nagu sellistes poistekampades ikka, olid meil üsna vägivaldsed mängud. See oli varasem lapsepõlv, koolis oli sport see, mis üleval hoidis.
Kui palju see on sinu loomingut mõjutanud?
Öeldakse, et inimene tuleb lapsepõlvest. Ma elasin nagu kahel maal. Kodus rääkisime eesti keeles, aga kui uksest välja astusin, oli vene küla. Üldiselt minu sõbrad raamatid ei lugenud, mina lugesin. Ma olin neile nagu poliitinformaator: kui me indiaanlasi mängisime, siis seletasin neile, kes on indiaanlased ja kuidas neid mängitakse. Seal seltskonnas pidi olema füüsiliselt heas vormis.
Kuidas sa jõudsid esimeste karikatuuride tegemiseni?
Ajakirjadest oli Pikker, mis ilmus Eestis juba sel ajal, aga need pildid ei tundunud naljakad. Igas koolis on keegi, kes joonistab vihikuservadele, ja mina joonistasin neid. Ostsin sellise ajakirja nagu Znanije Sila ja seal olid joonistused, mis jätsid mulle sügava mulje. Sain aru, et nii võib ka joonistada. See oli populaarteaduslik ajakiri, aga Moskva kunstnikud, nende hulka kuulus ka Ülo Sooster, leidsid selles koha, kus oma pilte avaldada.. Samuti oli olemas juba ka Heinz Valk, kes joonistas täiesti teistmoodi, see jättis sügava mulje. Aastal 1964 avaldati mu esimene joonistus Spordilehes.
Kui seal poistekambas ja hilisemas nooruspõlves oli nali igapäevareaalsuse kõrval lohutajaks, siis äkki on tänapäeva inimestel elujärg nii hea, et ei ole millestki kinni hakata ega ole vajagi lohutust otsida?
Nojah, ega see lohutus ei ole ainuke. Kui ma seda ütlesin, siis ilmselt ma pidasin silmas, et teine on sinust tunduvalt üle kas füüsiliselt või võimu poolest nagu nõukogude ajal. Pilades nõukogude võimu, sa ei muutnud seda võimu, aga tunne oli parem, kui et oleksid vaikselt alla andnud. Demokraatia tingimustes on kõigil võimalik kõigist jagu saada. Sa saad oma õigusi kaitsta, kirjutad ajalehes või lähed kohtusse, sul ei ole vaja mingit anekdooti välja mõelda — sellega sa tunnistaksid, et oled kaotaja. Ja kaobki huumor ära. Samas ei ole olemas absoluutset demokraatiat ja mingid põhjused nalja tegemiseks ikkagi säilivad.
Kas see võib olla ka põhjus, miks on nii vähe häid lugusid?
Kahtlemata on ka see üks põhjus. Kui me räägime animatsioonist, siis tuleb täpsustada, kas räägime lühifilmist või pikkadest filmidest. Lühifilmi puhul rahad ei ole suured ja nad tulevad tihti ühest allikast. See võib olla ühtlasi hea ja halb. Pikka aega võib lühianimatsiooni toodang sõltuda ühe-kahe inimese maitsest, kes on otsustajad. Teiselt poolt jällegi võiks seal riski võtta ja teha midagi, mis võibolla ei meeldi kõigile. Seda on väga raske teha pika filmi puhul, mille eelarve on suur ja raha tuleb mitmest allikast, isegi mitmelt maalt. Peale selle on pikk film kaup, mis peab korda minema võimalikult laiale vaatajaskonnale. Pika filmi puhul on lõputult reegleid, mis üritavad välistada, et see toode ei riivaks teatud rahvusi, uskumusi või mingi subkultuuri tõekspidamisi jne. See puudutab kõigepealt just nalju. Nagu ütlesin, et nali on nali siis, kui ta ei ole ühemõtteline. Nii nagu nõukogude ajal püüti vältida seda, et nali ei oleks kahe- või enamamõtteline, nii ka praegusel ajal.
Tol ajal olid suured piirangud, pidi olema hästi leidlik, kuidas millestki rääkida, ei saanud asju nimetada õigete nimedega. Nii nagu meie esivanemate animistlikus kultuuris ei tohtinud jahimees öelda, et läheb hunti jahtima, vaid ikka sutt või võsavillemit, oli vaja leida kujundeid või metafoore.
Lääne filmiajaloolased ja -kriitikud usuvad, et bürokraatidest otsustajad ei saanud aru, aga rahvas sai aru. Midagi sellist ju ei olnud. Animafilm oli ametlikult kunst lastele. See, et Eestile lubati pisut rohkem, oli erakordne. Lubati teha ka muud, mitte ainult lastefilme, ja nende filmide protsent oli Eestis suurem kui mujal. Mul oli karikaturisti taust, see oli minu jaoks mäng piiriga. Koridor, kus sai mängida, oli suhteliselt kitsas. Seda, mis kindlasti välja praagiti, seda ma ei teinud, aga seal oli piir, kus sai mängida, kas läheb läbi või ei…
Kui palju see sulle endale entusiasmi pakkus, et katsetada, kus see piir on?
Oleneb, kuidas sellele läheneda… Sa teed grupiga aasta otsa tööd ja siis kästakse sul see ja see ja see välja lõigata. Lõpuks näed, et filmist ei jää midagi järele, siis ongi vaid kaks varianti, sa kas langed musta masendusse või võtad seda nagu sporti ja mängid seda mängu kaasa. Ma tegelesin sel ajal intensiivselt spordiga. Võistlustel enam ei käinud, aga käisin treener Andrus Lutsari juures lihtsalt füüsist hoidmas. Filmi tegemine oli nagu üks pool, kui seal läks kehvasti, siis teine pool oli ka olemas.
Mil määral maadluse kogemus on kasvatanud vaimu filmi tegemiseks?
Muidugi oleks ilus öelda, et võtad igasugust värki nagu matti. Kunstnikule on oluline asi, kui keegi on teinud sporti. Kui võrrelda muusikaga, siis seal taga on lapsest saati tohutu töö. Klaverimängija puhul on teada, kui vanalt sa pead alustama, mis sa pead algul tegema ja mis siis tegema. Spordis on samuti süsteemne harjutamine: kui tahad kusagile jõuda, pead need etapid läbi käima. Kujutavas kunstis seda ei ole, otsustad minna kunstikooli ja saada kunstnikuks ning oledki kohe suur tegija.
Samas oled ise hästi süsteemne oma tegemistes. Olen ise sellest Tähekese põlvkonnast, kelle kohta oled öelnud, et treenisid neid visuaalselt mõtlema.
Nojah, tegin seda, et nad saaksid aru visuaalsest naljast. Seal olid sõnadega naljad ja pildinaljad. Kahemõõtmelise joonisega võib tekitada trikke — inimese aju loeb seda kolmemõõtmeliselt ja sealt tekivad võimalused pildinaljadeks. 1980-ndate alguses oli olemas Pikri Raamatukogu. Kui see lõpetas ilmumise, võttis samal ajal ka Eesti Raamat vastu otsuse, et nad karikatuuriraamatuid välja ei anna. Siis otsustasin, et joonistan Tähekesele pilte ja teen lastele värvilise karikatuuriraamatu. See oli teistmoodi mõtlemine. Kahjuks näen ma nüüd meie animatsiooniosakonda sisseastujate pealt, et karikatuuri lugemise oskus on totaalselt kadunud. Vastuvõtukatsetel ma näitan karikatuure ja palun seletada, kas see on naljakas või mis siin naljakat on, ja nad ei oska seda seletada. Praegu võib karikatuure näha ajalehtedes, kus on ametis karikaturist, aga need pildid, mis nad joonistavad, on päevapoliitika illustratsioonid, see ei ole enam karikatuur kui iseseisev žanr, mis dekonstrueerib maailma ja tekitab üllatavaid seoseid. Selline kunstiliik on Eestist ära kadunud ja kadunud on ka sellest arusaamine.
Kas Eestist või kogu maailmast?
Kogu maailmast vist päris ei ole. See maailm on mulle natukene kaugeks jäänud. Omal ajal, 80-ndate alguses oli palju karikatuurivõistlusi üle kogu maailma ja sinna oli raske oma töid saata, aga kui said sinna, siis see tähendas, et said vastu kataloogi. Kui see postist kohale tuli, siis sealt sai näha, mis maailmas toimus. Kui ma aktiivse karikatuuride tegemise ära lõpetasin, siis kadus mul ka kontakt selle maailmaga. Aga mulle tundub, et see toimib edasi.
Võibolla on see iga protsessi loomulik osa, et mingi aeg on see innovaatiline ja mingi hetk ta aegub, või pöördub suisa iseenda vastu?
Jah, sest mulle tundus 80-ndate algul, et maailma karikatuur on justkui valmis, et pildid, mida näed, on versioonid mingitest juba nähtud piltidest. Inglismaal on karikaturiste, ja Ameerikas, aga seal on jälle näha, et kõigil on see poliitkorrektsuse pitser peal, kõik tegelevad väga kitsaste teemadega ja väga ümmarguselt. Huvitav asi, et 1970.—80-ndate alguses olid meil omaealiste Moskva ja Leningradi karikaturistidega head sidemed, aga liidu lagunemise järel see maailm kadus kusagile uttu. Nüüd mõni aasta tagasi selgus, et need tuttavad tüübid on kolmkümmend aastat sama asja jätkanud ja ei tee nüüd pilte mitte nõukogude, vaid vene elu nõmedusest. Kuidagi kohutav tundus mõelda, et nad on kogu see aeg sedasama teinud. Nende jaoks ei olnud karikatuur valmis saanud.
Oleks tulnud leida uus suund, kust edasi minna?
Eks see ole nende asi. Mina leidsin animatsiooni ja graafika. Graafika ei ole otseselt seotud huumoriga, aga animatsioon võib olla. Minu jaoks oli see lihtsalt väljendusvahendite avardumine. Üks hea karikatuur on nagu väga väike animafilm. Ideaalselt monteeritud, paraku helindamata, aga seal on eellugu ja järellugu. Ma leian siiani, et karikatuur on animakoolituse juures hea treeningmeetod. Just see, et ei jää kliieede pinnale kinni ja leiad üllatavaid seoseid, otsid paradokse.
Sul on ka sürrealisti taust, mille oled seljataha jätnud. Võibolla on vaja nooruslikku eelkäijate hülgamist? Äkki on vaja lugu vahepeal maailmast ära kaotada, et see uuesti leida.
Lugu maailmast kaotada ei saa. Mis on lugu, kas see on räägitud lugu või on see film? Kui see on nonfiguratiivne abstraktne film, siis see ei ole lugu. Ka muusika ei ole lugu, sinna saab selle juurde mõelda, aga tegelikult muusika ikkagi ei ole otseselt loo jutustamine. Aga nii nagu animafilmis tuleb sisse tuntav kujund, on see nüüd inimfiguur, nägu, mingi tuntav ese, tekib lugu. Küsimus on selles, kas see lugu on hea. Hakata looga minema on suhteliselt lihtne, aga asi läheb keeruliseks siis, kui see lugu on vaja ära lõpetada ja teha sellest tervik. See on see, mida me siin koolis õpetame.
Räägime nüüd natuke ka sinu enda filmidest. Pärast nõukogude aega on sul tehtud hulk uusi filme. Kui palju on sinu filmides nn inside-nalju. Kunagi ulatus minu kõrvu linnalegend, et Kuku klubis teiste animategijatega istudes lubas Priit Pärn, et järgmises filmis on tal jänes sees, või oli see porgand?
Jänes? Juba teises filmis oli mul jänes sees ja Kuku klubis ma ei käinud. Kui aga rääkida inside-naljadest, siis neid on ikka filmides. Ma arvan, et filmitegija peab tagama selle, et lugu, mida räägitakse, oleks arusaadav. Kui ma ei tea, mis on Ameerika või ei tea, et müts käib peas, siis on väga raske loost aru saada. Suur lugu põhineb tegelikult ikkagi sellel, mida ma eeldan, et minu sihtrühm teab. Ma ei tee filmi kogu maailmale, ma teen filmi sellele, kes on umbes samasuguste parameetritega nagu mina. See on ainuke mõõdupuu: kellel on umbes sarnane huumorimeel, kellele meeldivad sellised asjad jne. Kui ma teen lastefilmi nelja-aastastele, kes veel lugeda ei oska, siis ma ei tohi panna sinna poe peale silti, et see on kalapood. Laps ei saa aru, et see on kalapood, ja ma pean mingi muu vahendiga selle selgeks tegema. Ka on mingitel teadmistel põhinev kiht, näiteks kunstiajaloost mingisugused faktid, mida kasutan. Aga nendel faktidel ei püsi minu põhiloo selgroog. Need on juba boonus, kui sa seda tead. Kuskilt tuleb see tasand, et mõni tegelane, kes vaatab nurga tagant, on keegi meie filmigrupist. See aitab hoida töömeeleolu rühmas, kindlasti selliseid inside-nalju on. Näiteks sellises filmis nagu "1895” on kõik need kihistused, suur kinoajalugu, maailma animafilmiga seotud asjad, kitsas ringis meie sõbrad animategijad ja stuudio tasand.
Aga need sinu enda tegelased, kes korduvalt sama nime kannavad, nagu Eduard või Viktor, kuidas nendega on? Kas nemad on sinu jaoks paralleelselt meiega eksisteerivas animamaailmas täiesti elavad tegelased ja võivad uuesti filmides nähtavale ilmuda?
Mul on enamik filme ilma tekstita, "Kolmnurgas” oli nimede kasutamine omaette nipp, dialoogis kasutataksegi ainult nimesid. Otsisin sellised nimed, mis nii venekeelses Nõukogude Liidus kui ka rahvusvaheliselt oleksid klappinud: Viktor, Eduard, Julia. Seal oli nimedel omaette funktsioon. Filmis "Eine murul” on ka tegelastel nimed, kaks naist ja kaks meest, kellele võtsin nimed male terminoloogiast: Anna ja Berta, Georg ja Eduard. Kuid mitmes filmis on tegelastel nimed, aga nad ei jõua ekraanile: on 1. naine ja 2. naine, aga lihtsam on panna neile nimed, et üks on Berta ja teine Anna. Nii on lihtsam tootmisfaasis töörühmaga suhelda.
Sa oled mitu korda öelnud, et see on sinu viimane film. Kas selle taga on tõdemus, et sa teed filmi ainult siis, kui sa ei saa seda enam tegemata jätta? Isegi siis, kui sa oled otsustanud, et sa enam ei tee, otsustab uus film siiski tulla?
Nojah, sinnapoole ta on. Ma ei mäleta, millal ma seda esimest korda ütlesin, kas see oli pärast "Einet murul”? See on üpris massiivne töö teha pooletunnine film. Töö rühmaga, kus kõik see, mis ekraanile tuleb, peab teiste kätega saama tulemuse, mis oleks nagu minu joonistatud. See on üldjuhul kusagil piiri peal, et sellega võib rahul olla. Kuid see on oma valik, kas teha pooletunnist filmi töörühmaga poolteist aastat või teha üksinda kümme aastat. Mina ei ole see, kes teeb ühte filmi kümme aastat. Aga isegi rühmaga töötades tuleb aasta pooleteise jooksul joonistada tohutu hulk pilte, siis jah kindlasti ma mäletan seda tunnet, et selle ajaga oleks võinud midagi muud teha. Paar korda on ikka see mõte päris tõsiselt olnud, et enam filmi ei tee.
Nüüd on sul triloogia välja kuulutatud, nii et kahte filmi on igal juhul oodata?
Nojah, välja võib igasuguseid asju kuulutada. Kas ja millal me seda tegema hakkame, on iseasi. Päriselt ei ole ideed veel paigas.
Filmist filmi avastad sa uusi seoseid, mida katsetada filmi sees: pildilised naljad, värvid, tekst, muusika. Näed sa veel perspektiivi, kuhu üldse edasi minna?
Asi algab loost või õigemini ühel hetkel võib idee võtta loo vormi. See võib alata mingist täiesti suvalisest asjast. Mingi üks stseen või element või mingi tehniline nipp. Niipea kui on selge, et teeme filmi, siis peab ta olema loo vormiga, mida võib sõnaliselt jutustada, ja siis peab talle leidma visuaalse vormi. On võimalik ka vastupidine, et teatud tehnika või visuaalne vorm nõuab spetsiaalset lugu, siis sa hakkad seda lugu otsima. Mingil määral võib ka nii olla nagu filmi "Lendurid koduteel” puhul, et lugu eeldas tehnika otsimist ja tehnika dikteeris lugu. Ma olen üritanud alati nii teha, et filmi visuaalne vorm sisaldaks nii disaini kui ka seda, kuidas ta on animeeritud ja kuidas ruum on lahendatud — need peaksid maksimaalselt sobima sellele loole. Väga palju minu filme on tehtud koos kunstnik Miljard Kilgiga, kes lõi filmide jaoks värvimaailma. Seal on mingi tema lahendus, kus alguses tundus, et ei-ei, ja siis vaatad, et just nii, ja siis pean hoopis lugu veidi kohendama. See on otsing. Need filmid, mis me Olga Pärnaga teinud oleme, see visuaalne maailm ei ole tulnud nii, et me teame, et teeme selle valmis ja ongi nii. See on liikumine, teeme pildi valmis, vaatame, et ei ole see. Siis hakkad tundma, et nüüd on juba natuke rohkem, ja ühel hetkel saad aru, et siin see ongi — see on see. Hiljem neid esimesi katsetusi vaadates tundub tõeliselt õudne, kui oleks hakanud nii tegema. Selle protsessi tõttu on minu filmid kõik visuaalselt erinevad. Kindlasti on seal mingeid ühiseid nimetajaid, aga nad kõik on visuaalselt täiesti erinevad. On filmitegijaid, kes teevad visuaalselt kogu aeg ühte ja sama filmi. See ei ole väärtushinnang, kuidas keegi eelistab, aga mina leian, et iga lugu väärib oma visuaalset maailma.
Selles on ilmselt ka väike soov endale asja põnevaks teha ja mitte korrata seda protsessi?
Ühelt poolt iseenda kui kunstniku areng, kuid sellega paralleelselt tehniliste võimaluste areng. Esimesest filmist aastast 1977 kuni 1998. aasta "Porgandite ööni” oli klassikaline tselluloidianimatsioon. Need võimalused olid väga piiratud, võis teha foonidega visuaalseid trikke, kasutada faktuure jne, kuid liikuv pilt oli atsetaatkile peal, seal oli kontuur ümber või ei olnud, filmiti kaamera all nii palju, kui kihte sai, seal olid oma piirangud. Võimalused, mis tulid arvutiga, see on öö ja päev, visuaalselt on suur hüpe tulnud. Alates filmidest "Kuul kuklas” ja "Elu ilma Gabriella Ferrita” — need filmid, mis me koos Olgaga oleme teinud, see on visuaalselt täiesti teine maailm.
Kui lihtne sul on olnud tehnika arenguga kaasas käia?
Ma ütleksin, et see on töövahend, mida tuleb vallata. Filmil "Lendurid koduteel” on täiesti uus tehnoloogia, mille me välja töötasime, see on võimalus ühendada manuaalset tööd arvuti võimalustega. "Lendurite” puhul on kolm kihti kõik eraldi liivast tehtud, aga need on kokku pandud arvutis. Ilma arvutita ei oleks sellist saanud teha. Joon on joonistatud liivakihti, pööratud negatiivi ja selle järgi on tehtud jämedast liivast heledused-tumedused, faktuurid jne. Saime tulemuse, mis näeb välja nagu sügavtrükk, nagu kuivnõel ja akvatinta koos. Seda saavutab sellise kiirusega, et on võimalik teha filmi. Kui see oleks graafika, kus söövitatakse ja ühe kaadri saamiseks võib kuluda nädal, ei oleks film võimalik.
Sind on nimetatud animakunsti Vanemuiseks ja elavaks klassikuks. Kuidas sa tunned — kui suured on ootused sinu suhtes? Kas see ka kuidagi mõjutab sinu loomeprotsessi?
Kes see ikka nii väga ootab. Konkurents on suur ja ma arvan, et pigem võibolla oodatakse, et äkki ei tee enam midagi. Enda latt on nii kõrge, et kui hakata juba midagi tegema, siis nii, et endale meeldiks — see ongi ainuke kriteerium. Animatsioon on väga aeganõudev ja kui raiskad selle peale aastakese, siis peab olema tunne, et ei saanud asjatult tehtud. See on see, mis motiveerib.
Kui palju sul õnnestub iseennast üllatada oma väljamõeldistega?
No vahel. Võtame näiteks töö arvutiga, sealt võid saada sellise tulemuse, mida täpselt ei osanud ette kujutada. Filmi puhul on üldse kõige huvitavam moment, kui sa hakkad hea helimehe võķ heliloojaga tööle, ja siis, pilt ja heli koos, on äkki midagi ootamatut, kordades parem, kui kujutasid. Mul on olnud õnn töötada koos selliste helimeestega nagu Jaak Elling, Horret Kuus, Olivier Calvert ning heliloojatega nagu Olav Ehala ja Erkki-Sven Tüür. Visuaaliga töötades kipuvad üllatused olema pigem negatiivsed. On ka asjatu oodata, et keegi teine joonistab sinu pilti paremini kui sa ise. Aga nagu ma ütlesin, see on mu valik. "Lendurid” me tegime põhimõtteliselt Olgaga kahekesi, Urmas Jõemees oli meil arvutitugi, aga kogu pilt ekraanilt, see on meie käe jälg. Kui me saime selle tulemuse kätte, mida taga ajasime — see oli üllatusmoment.
Filmi "Eine murul” alguses sa kirjutasid, et see on pühendatud kõigile kunstnikele, kes tegid seda, mis neile oli lubatud. Kas nüüd on käes aeg, kus nad saavad teha seda, mida tahavad ?
Ma arvan, et see aeg ei ole kunagi käes. Selline asi nagu film on endiselt kallis lõbu. Keegi peab maksma ja kes maksab, tellib muusika. Ma arvan, et Eestis on siiani päris hea olukord, sest otseselt muusikat ei ole keegi tellinud. Alates filmist "Eine murul” olen ma teinud kõik nii, nagu ise olen tahtnud, ei ole olnud mingit sekkumist. Iseasi, mis saab filmist siis, kui ta on valmis. Siin on mingid trendid maailmas väga nähtavad — üha enam on oluline, et teema oleks õige. Sama, mis kaasaegses kunstis: ühelt poolt oleks kunstnik nagu vaba tegema seda, mida ta tunneb, aga tegelikult peab see olema poliitiliselt korrektne. Mitte mingeid teravaid nurki, mitte mingit huumorit, sest huumor alati solvab kedagi. Seda tendentsi on väga tugevalt tunda.
Tänapäeval peab ju ka kõik veel ära tasuma. Loomemajandus — kas see on "viimase leveli lõpukoll”, nagu Peeter Laurits kunagi ütles?
Eesti puhul ma ei saa aru, mida selle all silmas peetakse, kui räägitakse loomemajandusest. Kui võtame mängufilmi, mis jookseb eraldi seansina kinodes, siis see piletiraha ei korva eales filmi tegemise kulusid. Sümfooniaorkester ei suuda ju ennast ise Eesti tingimustes ära majandada. Selleks on riiklikud kultuurirahad ja see on poliitiline otsus, kas meil on vaja filmi või teatrit. Meil ei ole animafilm õnneks samas kastis lühifilmiga nagu näiteks soomlastel; Hispaanias ja Itaalias puudub täiesti süsteem lühianima finantseerimiseks. Kui aga tingimuseks seatakse, et see film peab olema tasuv, siis kuidas lühifilmi müüa saab? Või pannakse piirangud peale, et see peab olema lastefilm. Kurb öelda, aga lastele võib müüa igasugust rämpsu, seal ei ole kvaliteedinõudeid.
Kui vaadata seda, et sind hääletati maha animatsiooniosakonna professori kohalt EKAs, siis kuidas üldse selline asi saab juhtuda Eesti Vabariigis? Mina olin sel ajal Hispaanias ja mul oli väga raske uskuda, et keegi arvab, et teab paremini, mida animatsioonitudengitele on vaja õpetada kui üle maailma tuntud Priit Pärn. Kuidas sa seda kommenteerid?
Mingil hetkel ongi nii, et on vaja värsket verd, nagu öeldi. Aga kui keegi — antud juhul tudengid — jälle omakorda nõuab, et asjad oleksid nii, nagu olid, siis ehk ei ole vaja midagi kardinaalselt muuta. Ei ole vaja lõhkuda toimivat süsteemi, mis tootis nii head tulemust kui meie animaosakond. Me saavutasime kooliga meid rahuldava kokkuleppe ja ma loodan, et sügisel läheb õppetöö normaalselt edasi.
Vaatame animatsiooni Eesti kultuuri kontekstis laiemalt. Kui ta nõukogude ajal oli karikatuuri ja anekdootidega koos suureks lohutuseks, siis mida saab animafilm praegu pakkuda Eesti kultuurile?
Võiks küsida nii, et mida saab kettaheide Eestile pakkuda. Kui Gerd Kanter oleks Rios saanud pronksmedali, siis oleks Eesti inimesel kaheks päevaks olnud hea enesetunne. Poliitikutel võibolla kaheks nädalaks. Põhimõtteliselt on see väike osake Eesti kultuurist, mis on väheke erinev muudest kultuuri- ja kunstialadest. Eesti animatsiooni teatakse väljaspool Eestit suhteliselt hästi võrreldes muude aladega. Kui nüüd õnnestuks animatsioon Eestist kiiresti ära kaotada, siis ega Eestis ei muutuks suurt midagi. Mingi hulk inimesi peaks endale uue töökoha otsima ja Eesti kaoks lihtsalt mingilt kultuurimaailma kaardilt. Kuna ma olen selle asja sees (eriti seepärast, et olen seda Eestis õpetanud kümme aastat), siis loomulikult peaksin tegema kõik selleks, et animatsioon siin säiliks.
Üks hüpoteese animafilmiteoorias on see, et animafilmi vahendid on ühed võimsamad kõikide kunstiliikide vahenditest, et kompenseerida seda reaalsuse ja täiuslikkuse igatsuse vahelist lõhet. Kõik inimesed soovivad jõuda täiuslikkuseni, aga see on nii kauge ning kättesaamatu ja animatsioon annab suurepärased vahendid, et seda lõhet kompenseerida. Mis sa arvad sellest?
Animafilm võib olla meelelahutus, aga võib olla ka midagi muud. On olemas meelelahutuskirjandus ja on kirjandus, mis peab inimest kuidagi puudutama. Mingi aeg tagasi ilmus välja termin "animadokk”, mina arvan, et selle taga on ideede põud. Kui sa ütled, et see põhineb päriselul, siis sa ei vastuta millegi eest. Heietad oma vanaemast, võid ju väita igasuguseid asju, et see oli just niimoodi. Ja kui sellel on veel õige teema, mis räägib jällegi nendest asjadest, millest on lubatud rääkida… Filmide hindamine ongi tugevalt läinud teemapõhiseks. Näiteks "Lendurid” ei ole päris selline õige teema. Eestis said "Lendurid koduteel” väga hea vastuvõtu, saime riikliku preemia. Mujal leiti, et see on seksistlik film — tähendab, ei ole tähtsust, mis seal toimub. Öeldakse, et seal alandatakse naist, aga võibolla film on just selle vastu? Muuseas, ka "Kolmnurka” peksti nõukaajal sama väitega — alandatakse nõukogude naist. Tänapäeva animamaailm on natuke selliseks laste maailmaks muutunud. Jällegi peab asi olema ühetasandiline. See on mingi viimase kümnendi süvenev tendents, abstraktne humanism ja poliitkorrektsus, mis sisuliselt välistab reaalsest elust rääkimise.
Ent kogu muu maailm on ka läinud lihtsustamise teed. Kõik need sotsiaalvõrgustikud, Facebook jne. See on rohkem pealkirjakultuuriks muutunud: lühikesed sõnumid, pigem räägitakse sellest, mis mõttes on, mitte süvakultuurist ja filosoofiliste küsimustega elust ja maailmast. Aga see võib olla mingi vaheetapp, sest anima on vallutanud ju ka mängufilmi maailma.
Pikk animafilm on tehtud mängufilmi reeglite järgi. Aja käsitlus seal on sama, mis mängufilmis. Lühianimafilmis aeg ei kopeeri reaalaega. Juri Lotman seletas, et animafilmi defineerib see, kuidas vaataja ta vastu võtab, mitte see, kuidas ta on tehtud. Mängufilmi puhul on üritatud luua maksimaalne tegelikkuse illusioon ja vaataja tahab seda uskuda, mis on ekraanil, ta tahab unustada ära, et ta on kinos. Animafilmi puhul ei ole Tom ja Jerry mitte ainult kass ja hiir, vaid ka suur ja väike, kaval ja loll jne. See on see vahe. Kui teha animafilmi mängufilmi reeglite järgi, siis vastuvõtt muutub ja sa ei otsi sealt varjatud tähendusi. Enamasti käib see alateadlikult. Kui see on kahetunnine film, siis nii tihedat filmi nagu lühianimafilm, ei suudeta vaadata, see tapab lihtsalt ära. Aeg on tehtud normaalajaks.
Animafilm võib olla midagi sellesarnast, nagu filoloogid ütlevad keele kohta, et peame jõudma keele-eelsesse aega, et keel saaks tagasi oma algse jõu ja väe, mil keel kujutas maailma, mitte ei kirjeldanud seda. Fotograafiline film samuti justkui kirjeldab maailma, aga animafilm võimaldab maailma kujutada teistsugusena.
Animatsioon oleks võinud olla hoopis midagi muud, need lätted on ju teada. Vaata Oskar Fichingeri ja seda seltskonda, nemad võtsid seda kui kunsti. See oli võimalus teha kunsti, mitte naljakaid lugusid jutustada. Enamik neist läks Ameerikasse ja anima võttis teise suuna, kus sama tehnoloogiline põhi andis võimaluse teha liikuvaid muinasjutte, ja see dominant on siiani olemas. Lisaks tootmisstruktuur, kus animafilm on kaubaks muutunud. 1989. aastal oli mul kuu aega Ameerikas turnee; sealsed animaatorid olid tõelises hämmingus, et nii võib ka animatsiooni teha. Sealsed independent-animaatorid tegid abstraktset animatsiooni — jooned, värvilaigud jne. See, et film võib olla lugu, mis ei ole naljakas ega muinasjutt, oli nende jaoks erakordne.
Teine mõte, mis sellega rööbiti jookseb, on budistlik mõtteviis, kus reaalsus ise ongi juba illusioon. Selles mõttes võib animafilm olla vaat et reaalsemgi kui fotorealistlik film.
Ma arvan, et nägemine tapab vastuvõtu fantaasiarikkuse. Kui sa loed raamatut, siis sa ei loo tegelasest ühest pilti, et mis värvi silmad jne, seal on variatsioonid. Kui selle järgi tehakse film, siis seal on üks näitleja oma kõikide parameetritega ja sul ei ole oma kujutlusvõimet enam vaja. Animatsioon on tunduvalt keerulisem. Näiteks, kui on väike film, siis oleneb, kui realistlik see on. Kui see on kriipsujuku, siis see jätab tõlgendusvõimaluse. Kui ma teen fotorealistliku joonistuse, siis võimaluste hulk väheneb. Samas, mõnda lugu ei räägi kriipsujukuga ära — siis, kui loo jaoks on vaja, et kehakeel, asend või puudutuse dünaamika räägiks enda eest. Kui pikk film on nagu romaan, siis lühianima on poeesia. Üldjuhul poeesia ei kirjelda kõike, seal ei ole kõiki kontekste, ruum ja aeg võivad olla suhtelised ning tähendused ei ole üheselt mõistetavad.
Kui Hardi Volmer tegi sinust dokumentaalfilmi "Mees animatsoonist”, siis seal oli nali, et kui Rein Raamat kutsus sind esimest korda stuudiosse ja küsis, kas sa joonistada oskad, siis sa vastasid, et üldse ei oska.
See oli Toomas Kalli nali, eks ole.
Kuidas sinu sisemine enesekriitik tegutseb, kas sa oled oma töö tulemustega rahul?
Jaa, ma arvan, et olen väga hea joonistaja. Üks parimaid.
Kui pikaks sa hindad oma joone kilometraaži praegusel hetkel?
"Gabriella” puhul ma katsusin arvutada, et mitu lõplikku kaadrit ma joonistasin, umbes 10 000—15 000, ühe pildi jaoks 50 cm joont, seega viis kuni seitse kilomeetrit ühe filmi peale. See on selline pidev joonistamine, mis on animaatorile vajalik, et käsi lahti oleks. Algaja animaator, kes on oma joone otsimisega tee alguses ja teeb filmi, on sunnitud joonistama sadu või tuhandeid joonistusi sama algelise joonega. Karikaturisti ei piira tema enda ettemääratud reeglid, ta võib katsetada ja otsida. Enamasti ollakse oma joone juurde jõutud umbes 35-aasta vanuselt.
Kas arvad, et jääd joone tõmbamise juurde (võib ju ka arvutis 3Ds teha)?
Joone tõmbamise juurde ma jään ikka. Ma väga ootan seda aega, et saan taas sütt hakata joonistama. Ma ei tea, kas ma graafika juurde pöördun tagasi, aga see ei ole välistatud. Ka 3D ei ole välistatud.
Animatsioonitegijal on oma vahendite tõttu võimalik olla õukonnanarr, kellel on võime öelda välja seda, mida keegi teine ei julge, või kui otse ütlemine ei aita. Kas see ei oleks praegu üks võimalus edasi minna?
Ma ei tahaks olla õukonnanarr. Kes on see õukond, kui meil on valitsus demokraatlikult valitud? Sellesse süsteemi ei sobi narri roll, sest mul on neid võimalik otseselt kritiseerida või maha hääletada. Nali ei ole enam funktsionaalne. Kui nalja tausta sügavamalt kaevata, võib jõuda selleni, et keegi teeb midagi valesti. Algselt naerdi välja kõik, mis erines normist. Väljanaermine oli karm meetod, selle abil sai hoida traditsioonilist korda. Nüüd on nali arenenud, muutunud omaette väärtuseks. Hea nalja puhul hinnatakse enamasti selle struktuuri, mitte niivõrd seda, kas kedagi pilatakse. Oluline on, kuidas nali on kokku pandud, just nalja teravmeelsus tekitab hea tunde. Kui mul on teravmeelne idee — selle kontekstis võib olla ükskõik kes —, ma lihtsalt sattusin hea konstruktsiooni peale. Arvo Pärdil oli kolm poega, kaks neist olid ilusad, kolmas oli inetu. Nii teda kutsutigi — Inetu Pärdipoeg. Kui sa kuskil selle ära trükid, see võib olla kohtukeiss. Alati võib olla keegi hull, kes tõstab lärmi, et ei tohi nii teha.
Mõningates viimaste aastate kirjutistes on mainitud animafilmi kui praeguseks marginaalset kunstiliiki, nii Eestis kui mujal maailmas. Justkui ajalugu korduks, nagu siis, kui animatsioon oli filmikunsti väike vend.
Kui oli "Eesti film 100”, siis seal eksisteeris ainult mängufilm. Animafilmi on Eestis pidevalt üritatud marginaalseks suruda ja kuna ei ole ka kuigipalju neid, kes kirjutaksid animafilmidest ja toetaksid animafilmi, siis see tegelikult ongi nii. Eriti kui sellest kogu aeg kirjutatakse kui marginaalsest kunstist.
Võtame praegu sinu õppejõu- või professorirolli, kas meie animaosakonna vastu on huvi suurenenud, kuhu see edasi suundub?
Siin on kaks erinevat lähenemist: on bakad ja magistrid. Bakalaureuseõpe on eestikeelne ja siia tulevad noored inimesed. Viimaste aastate tendents, nagu ikka, on see, et nad on lapsest peale tahtnud animafilmi teha, aga 80% neist pole iial kuulnud, et Eesti animatsioon on olemas. Neile tuleb kolme aastaga anda algteadmised ja kujundada neis animategija mõttelaad. Bakad teevad selle aja jooksul vähemalt kaks filmi — klassikalise joonisfilmi ja nukufilmi. Nad tulevad kooli selle mõttega, et hakkavad kohe Hayao Miyazaki filmi tegema ja siis saavad nad õige kiiresti aru, et see on viieminutine film, mida nad teevad. Ja on ka ingliskeelne magistriõpe, kuhu tulevad väga erineva taustaga inimesed, seal on ka Eesti tudengeid. Sel aastal oli neliteist tahtjat neljateistkümnelt maalt, me võtsime neist kaheksa vastu ja lisaks kaks eestlast. Magistritel ei ole oma loomingus ega tehnikates piiranguid. Ühe semestri teevad nad intensiivselt harjutusi ja seejärel teevad oma filmid professionaalsel juhendamisel. Me ei ürita nende isiksust muuta, aga sinna lisandub personaalne konsultatsioon.
Kuidas näed järeltulevat põlve kasvamas?
Ei ole võimalik, et kolme aastaga tulevad bakalaureusetudengitest väga head animaatorid, aga meie lõpetanutest on joonisfilmis nii mõnigi animaatorina tööl. Ideaalis peaks olema võimalik ellu jääda, töötades suurema tiimi liikmena või iseseisvalt toetust taotledes. Magistrantuuris on sel aastal väga tugev rühm, praktiliselt valmis filmitegijad juba. Nendega saab huvitav olema.
Intervjuu ilmus Teater. Muusika. Kino septembrinumbris | Priit Pärn: ma ei ole see, kes teeb ühte filmi kümme aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimane pikk ja põhjalik persooniintervjuu TMKs on sinuga tehtud 80-ndate alguses, tol ajal küsitles sind Jaan Ruus. Sellel ajal ei olnud veel paljusid asju sündinud, olid veel oma loomingutee alguses. Kuidas sa praegusel hetkel tunned, kas on mitu elulugu vahepeal möödunud?
Jaa, kindlasti. Siis oli "Kolmnurk” juba tehtud ja pärast seda läks Nõukogude Liidus olukord selliseks, et oli täiesti mõttetu filmiga tegelda, kraanid olid üsna kinni keeratud. 1983. aastal kirjutasin "Eine murul” samal kujul, nagu ta pärast filmiks sai, ja see ei läinud loomulikult läbi. Ma ei teinud selle stsenaariumiga ka mingeid trikke (et eelnevalt mul oli kirjutatud üks lugu ja teist hakkasin tegema). Goskinos nad juba teadsid seda. Tegelikult ma teadsin, et lugu ei lähe läbi, ning otsustasin, et filme enam ei tee, hankisin endale ateljee ja graafikapressi ning hakkasin tegelema graafikaga. Siis tuli väljastpoolt plaane "Aeg maha”. Tallinnfilmi tootmises tekkis auk ja kuna samal ajal tegin laste karikatuuriraamatut "Naljapildiaabits”, siis selle põhjal tegin veel ühe filmi. Ja siis tulidki üllatuslikult muutused: 1986. aastal sai "Eine murul” rohelise tule, edasi lagunes N Liit ära. Tulid täiesti uued ajad.
Oled kunagi varasemates intervjuudes öelnud, et nali on nõrkade lohutus ja et demokraatia tulekuga huumor kaotas oma toiteallika, sest ei olnud enam pinnast, kust hea nali saaks tekkida. Kuidas seda praegu, kakskümmend viis aastat pärast taasiseseisvumist kommenteerid?
Ma arvan, et see on ikkagi nii. Mitte ainult see, et kaotab rikkaliku pinnase, kust nali võib võrsuda, lihtsalt nali demokraatia tingimustes on mõnes mõttes liiga pehme. Peale selle on hea nali alati vähemalt kahemõtteline. Ma ei tea, mis aastal ma esimest korda kuulsin sõnapaari "poliitiliselt korrektne”, me keegi ei teadnud niisugust asja. Nüüd on selles suhtes maailm muutunud ja sisuliselt neid asju, mille üle nalja heita, on jäänud väga väheseks. Võrreldes varasemate aegadega on praegu maailm üpris naljavaene.
Ma teen korraks põike minevikku, sest võibolla praeguse aja lugejad ei ole sinu varasemate kirjutistega kursis. Kui palju võib ühe looja loomingut mõjutada see, kust ta pärit on? Oled pärit Tapalt. Räägi natuke oma vanematest ja sellest seltskonnast, kuhu sa elama sattusid.
Minu isa oli raudteelane, ema oli koduperenaine. Mul oli neli aastat vanem õde. Ma olin umbes viiene, kui me kolisime Tapa lähedalt Tapale ja seal linna servas rääkisid kõik minuealised vene keelt ja varane lapsepõlv möödus selles seltskonnas. Ma ütleks, et see oli väga rikastav kogemus.
Kuidas te oma päevi veetsite?
See oli väga erinev sellest, kuidas praegu lapsed oma päevi veedavad. Päevad kulgesid õues ja kui suuremad olime, siis metsades. Sõjast ei olnud palju aega möödas, nii et kõikvõimalikud lõhkekehad olid meil igapäevane asi. Ma ütleks, et selles seltskonnas oli väga omapärane huumor ja nagu sellistes poistekampades ikka, olid meil üsna vägivaldsed mängud. See oli varasem lapsepõlv, koolis oli sport see, mis üleval hoidis.
Kui palju see on sinu loomingut mõjutanud?
Öeldakse, et inimene tuleb lapsepõlvest. Ma elasin nagu kahel maal. Kodus rääkisime eesti keeles, aga kui uksest välja astusin, oli vene küla. Üldiselt minu sõbrad raamatid ei lugenud, mina lugesin. Ma olin neile nagu poliitinformaator: kui me indiaanlasi mängisime, siis seletasin neile, kes on indiaanlased ja kuidas neid mängitakse. Seal seltskonnas pidi olema füüsiliselt heas vormis.
Kuidas sa jõudsid esimeste karikatuuride tegemiseni?
Ajakirjadest oli Pikker, mis ilmus Eestis juba sel ajal, aga need pildid ei tundunud naljakad. Igas koolis on keegi, kes joonistab vihikuservadele, ja mina joonistasin neid. Ostsin sellise ajakirja nagu Znanije Sila ja seal olid joonistused, mis jätsid mulle sügava mulje. Sain aru, et nii võib ka joonistada. See oli populaarteaduslik ajakiri, aga Moskva kunstnikud, nende hulka kuulus ka Ülo Sooster, leidsid selles koha, kus oma pilte avaldada.. Samuti oli olemas juba ka Heinz Valk, kes joonistas täiesti teistmoodi, see jättis sügava mulje. Aastal 1964 avaldati mu esimene joonistus Spordilehes.
Kui seal poistekambas ja hilisemas nooruspõlves oli nali igapäevareaalsuse kõrval lohutajaks, siis äkki on tänapäeva inimestel elujärg nii hea, et ei ole millestki kinni hakata ega ole vajagi lohutust otsida?
Nojah, ega see lohutus ei ole ainuke. Kui ma seda ütlesin, siis ilmselt ma pidasin silmas, et teine on sinust tunduvalt üle kas füüsiliselt või võimu poolest nagu nõukogude ajal. Pilades nõukogude võimu, sa ei muutnud seda võimu, aga tunne oli parem, kui et oleksid vaikselt alla andnud. Demokraatia tingimustes on kõigil võimalik kõigist jagu saada. Sa saad oma õigusi kaitsta, kirjutad ajalehes või lähed kohtusse, sul ei ole vaja mingit anekdooti välja mõelda — sellega sa tunnistaksid, et oled kaotaja. Ja kaobki huumor ära. Samas ei ole olemas absoluutset demokraatiat ja mingid põhjused nalja tegemiseks ikkagi säilivad.
Kas see võib olla ka põhjus, miks on nii vähe häid lugusid?
Kahtlemata on ka see üks põhjus. Kui me räägime animatsioonist, siis tuleb täpsustada, kas räägime lühifilmist või pikkadest filmidest. Lühifilmi puhul rahad ei ole suured ja nad tulevad tihti ühest allikast. See võib olla ühtlasi hea ja halb. Pikka aega võib lühianimatsiooni toodang sõltuda ühe-kahe inimese maitsest, kes on otsustajad. Teiselt poolt jällegi võiks seal riski võtta ja teha midagi, mis võibolla ei meeldi kõigile. Seda on väga raske teha pika filmi puhul, mille eelarve on suur ja raha tuleb mitmest allikast, isegi mitmelt maalt. Peale selle on pikk film kaup, mis peab korda minema võimalikult laiale vaatajaskonnale. Pika filmi puhul on lõputult reegleid, mis üritavad välistada, et see toode ei riivaks teatud rahvusi, uskumusi või mingi subkultuuri tõekspidamisi jne. See puudutab kõigepealt just nalju. Nagu ütlesin, et nali on nali siis, kui ta ei ole ühemõtteline. Nii nagu nõukogude ajal püüti vältida seda, et nali ei oleks kahe- või enamamõtteline, nii ka praegusel ajal.
Tol ajal olid suured piirangud, pidi olema hästi leidlik, kuidas millestki rääkida, ei saanud asju nimetada õigete nimedega. Nii nagu meie esivanemate animistlikus kultuuris ei tohtinud jahimees öelda, et läheb hunti jahtima, vaid ikka sutt või võsavillemit, oli vaja leida kujundeid või metafoore.
Lääne filmiajaloolased ja -kriitikud usuvad, et bürokraatidest otsustajad ei saanud aru, aga rahvas sai aru. Midagi sellist ju ei olnud. Animafilm oli ametlikult kunst lastele. See, et Eestile lubati pisut rohkem, oli erakordne. Lubati teha ka muud, mitte ainult lastefilme, ja nende filmide protsent oli Eestis suurem kui mujal. Mul oli karikaturisti taust, see oli minu jaoks mäng piiriga. Koridor, kus sai mängida, oli suhteliselt kitsas. Seda, mis kindlasti välja praagiti, seda ma ei teinud, aga seal oli piir, kus sai mängida, kas läheb läbi või ei…
Kui palju see sulle endale entusiasmi pakkus, et katsetada, kus see piir on?
Oleneb, kuidas sellele läheneda… Sa teed grupiga aasta otsa tööd ja siis kästakse sul see ja see ja see välja lõigata. Lõpuks näed, et filmist ei jää midagi järele, siis ongi vaid kaks varianti, sa kas langed musta masendusse või võtad seda nagu sporti ja mängid seda mängu kaasa. Ma tegelesin sel ajal intensiivselt spordiga. Võistlustel enam ei käinud, aga käisin treener Andrus Lutsari juures lihtsalt füüsist hoidmas. Filmi tegemine oli nagu üks pool, kui seal läks kehvasti, siis teine pool oli ka olemas.
Mil määral maadluse kogemus on kasvatanud vaimu filmi tegemiseks?
Muidugi oleks ilus öelda, et võtad igasugust värki nagu matti. Kunstnikule on oluline asi, kui keegi on teinud sporti. Kui võrrelda muusikaga, siis seal taga on lapsest saati tohutu töö. Klaverimängija puhul on teada, kui vanalt sa pead alustama, mis sa pead algul tegema ja mis siis tegema. Spordis on samuti süsteemne harjutamine: kui tahad kusagile jõuda, pead need etapid läbi käima. Kujutavas kunstis seda ei ole, otsustad minna kunstikooli ja saada kunstnikuks ning oledki kohe suur tegija.
Samas oled ise hästi süsteemne oma tegemistes. Olen ise sellest Tähekese põlvkonnast, kelle kohta oled öelnud, et treenisid neid visuaalselt mõtlema.
Nojah, tegin seda, et nad saaksid aru visuaalsest naljast. Seal olid sõnadega naljad ja pildinaljad. Kahemõõtmelise joonisega võib tekitada trikke — inimese aju loeb seda kolmemõõtmeliselt ja sealt tekivad võimalused pildinaljadeks. 1980-ndate alguses oli olemas Pikri Raamatukogu. Kui see lõpetas ilmumise, võttis samal ajal ka Eesti Raamat vastu otsuse, et nad karikatuuriraamatuid välja ei anna. Siis otsustasin, et joonistan Tähekesele pilte ja teen lastele värvilise karikatuuriraamatu. See oli teistmoodi mõtlemine. Kahjuks näen ma nüüd meie animatsiooniosakonda sisseastujate pealt, et karikatuuri lugemise oskus on totaalselt kadunud. Vastuvõtukatsetel ma näitan karikatuure ja palun seletada, kas see on naljakas või mis siin naljakat on, ja nad ei oska seda seletada. Praegu võib karikatuure näha ajalehtedes, kus on ametis karikaturist, aga need pildid, mis nad joonistavad, on päevapoliitika illustratsioonid, see ei ole enam karikatuur kui iseseisev žanr, mis dekonstrueerib maailma ja tekitab üllatavaid seoseid. Selline kunstiliik on Eestist ära kadunud ja kadunud on ka sellest arusaamine.
Kas Eestist või kogu maailmast?
Kogu maailmast vist päris ei ole. See maailm on mulle natukene kaugeks jäänud. Omal ajal, 80-ndate alguses oli palju karikatuurivõistlusi üle kogu maailma ja sinna oli raske oma töid saata, aga kui said sinna, siis see tähendas, et said vastu kataloogi. Kui see postist kohale tuli, siis sealt sai näha, mis maailmas toimus. Kui ma aktiivse karikatuuride tegemise ära lõpetasin, siis kadus mul ka kontakt selle maailmaga. Aga mulle tundub, et see toimib edasi.
Võibolla on see iga protsessi loomulik osa, et mingi aeg on see innovaatiline ja mingi hetk ta aegub, või pöördub suisa iseenda vastu?
Jah, sest mulle tundus 80-ndate algul, et maailma karikatuur on justkui valmis, et pildid, mida näed, on versioonid mingitest juba nähtud piltidest. Inglismaal on karikaturiste, ja Ameerikas, aga seal on jälle näha, et kõigil on see poliitkorrektsuse pitser peal, kõik tegelevad väga kitsaste teemadega ja väga ümmarguselt. Huvitav asi, et 1970.—80-ndate alguses olid meil omaealiste Moskva ja Leningradi karikaturistidega head sidemed, aga liidu lagunemise järel see maailm kadus kusagile uttu. Nüüd mõni aasta tagasi selgus, et need tuttavad tüübid on kolmkümmend aastat sama asja jätkanud ja ei tee nüüd pilte mitte nõukogude, vaid vene elu nõmedusest. Kuidagi kohutav tundus mõelda, et nad on kogu see aeg sedasama teinud. Nende jaoks ei olnud karikatuur valmis saanud.
Oleks tulnud leida uus suund, kust edasi minna?
Eks see ole nende asi. Mina leidsin animatsiooni ja graafika. Graafika ei ole otseselt seotud huumoriga, aga animatsioon võib olla. Minu jaoks oli see lihtsalt väljendusvahendite avardumine. Üks hea karikatuur on nagu väga väike animafilm. Ideaalselt monteeritud, paraku helindamata, aga seal on eellugu ja järellugu. Ma leian siiani, et karikatuur on animakoolituse juures hea treeningmeetod. Just see, et ei jää kliieede pinnale kinni ja leiad üllatavaid seoseid, otsid paradokse.
Sul on ka sürrealisti taust, mille oled seljataha jätnud. Võibolla on vaja nooruslikku eelkäijate hülgamist? Äkki on vaja lugu vahepeal maailmast ära kaotada, et see uuesti leida.
Lugu maailmast kaotada ei saa. Mis on lugu, kas see on räägitud lugu või on see film? Kui see on nonfiguratiivne abstraktne film, siis see ei ole lugu. Ka muusika ei ole lugu, sinna saab selle juurde mõelda, aga tegelikult muusika ikkagi ei ole otseselt loo jutustamine. Aga nii nagu animafilmis tuleb sisse tuntav kujund, on see nüüd inimfiguur, nägu, mingi tuntav ese, tekib lugu. Küsimus on selles, kas see lugu on hea. Hakata looga minema on suhteliselt lihtne, aga asi läheb keeruliseks siis, kui see lugu on vaja ära lõpetada ja teha sellest tervik. See on see, mida me siin koolis õpetame.
Räägime nüüd natuke ka sinu enda filmidest. Pärast nõukogude aega on sul tehtud hulk uusi filme. Kui palju on sinu filmides nn inside-nalju. Kunagi ulatus minu kõrvu linnalegend, et Kuku klubis teiste animategijatega istudes lubas Priit Pärn, et järgmises filmis on tal jänes sees, või oli see porgand?
Jänes? Juba teises filmis oli mul jänes sees ja Kuku klubis ma ei käinud. Kui aga rääkida inside-naljadest, siis neid on ikka filmides. Ma arvan, et filmitegija peab tagama selle, et lugu, mida räägitakse, oleks arusaadav. Kui ma ei tea, mis on Ameerika või ei tea, et müts käib peas, siis on väga raske loost aru saada. Suur lugu põhineb tegelikult ikkagi sellel, mida ma eeldan, et minu sihtrühm teab. Ma ei tee filmi kogu maailmale, ma teen filmi sellele, kes on umbes samasuguste parameetritega nagu mina. See on ainuke mõõdupuu: kellel on umbes sarnane huumorimeel, kellele meeldivad sellised asjad jne. Kui ma teen lastefilmi nelja-aastastele, kes veel lugeda ei oska, siis ma ei tohi panna sinna poe peale silti, et see on kalapood. Laps ei saa aru, et see on kalapood, ja ma pean mingi muu vahendiga selle selgeks tegema. Ka on mingitel teadmistel põhinev kiht, näiteks kunstiajaloost mingisugused faktid, mida kasutan. Aga nendel faktidel ei püsi minu põhiloo selgroog. Need on juba boonus, kui sa seda tead. Kuskilt tuleb see tasand, et mõni tegelane, kes vaatab nurga tagant, on keegi meie filmigrupist. See aitab hoida töömeeleolu rühmas, kindlasti selliseid inside-nalju on. Näiteks sellises filmis nagu "1895” on kõik need kihistused, suur kinoajalugu, maailma animafilmiga seotud asjad, kitsas ringis meie sõbrad animategijad ja stuudio tasand.
Aga need sinu enda tegelased, kes korduvalt sama nime kannavad, nagu Eduard või Viktor, kuidas nendega on? Kas nemad on sinu jaoks paralleelselt meiega eksisteerivas animamaailmas täiesti elavad tegelased ja võivad uuesti filmides nähtavale ilmuda?
Mul on enamik filme ilma tekstita, "Kolmnurgas” oli nimede kasutamine omaette nipp, dialoogis kasutataksegi ainult nimesid. Otsisin sellised nimed, mis nii venekeelses Nõukogude Liidus kui ka rahvusvaheliselt oleksid klappinud: Viktor, Eduard, Julia. Seal oli nimedel omaette funktsioon. Filmis "Eine murul” on ka tegelastel nimed, kaks naist ja kaks meest, kellele võtsin nimed male terminoloogiast: Anna ja Berta, Georg ja Eduard. Kuid mitmes filmis on tegelastel nimed, aga nad ei jõua ekraanile: on 1. naine ja 2. naine, aga lihtsam on panna neile nimed, et üks on Berta ja teine Anna. Nii on lihtsam tootmisfaasis töörühmaga suhelda.
Sa oled mitu korda öelnud, et see on sinu viimane film. Kas selle taga on tõdemus, et sa teed filmi ainult siis, kui sa ei saa seda enam tegemata jätta? Isegi siis, kui sa oled otsustanud, et sa enam ei tee, otsustab uus film siiski tulla?
Nojah, sinnapoole ta on. Ma ei mäleta, millal ma seda esimest korda ütlesin, kas see oli pärast "Einet murul”? See on üpris massiivne töö teha pooletunnine film. Töö rühmaga, kus kõik see, mis ekraanile tuleb, peab teiste kätega saama tulemuse, mis oleks nagu minu joonistatud. See on üldjuhul kusagil piiri peal, et sellega võib rahul olla. Kuid see on oma valik, kas teha pooletunnist filmi töörühmaga poolteist aastat või teha üksinda kümme aastat. Mina ei ole see, kes teeb ühte filmi kümme aastat. Aga isegi rühmaga töötades tuleb aasta pooleteise jooksul joonistada tohutu hulk pilte, siis jah kindlasti ma mäletan seda tunnet, et selle ajaga oleks võinud midagi muud teha. Paar korda on ikka see mõte päris tõsiselt olnud, et enam filmi ei tee.
Nüüd on sul triloogia välja kuulutatud, nii et kahte filmi on igal juhul oodata?
Nojah, välja võib igasuguseid asju kuulutada. Kas ja millal me seda tegema hakkame, on iseasi. Päriselt ei ole ideed veel paigas.
Filmist filmi avastad sa uusi seoseid, mida katsetada filmi sees: pildilised naljad, värvid, tekst, muusika. Näed sa veel perspektiivi, kuhu üldse edasi minna?
Asi algab loost või õigemini ühel hetkel võib idee võtta loo vormi. See võib alata mingist täiesti suvalisest asjast. Mingi üks stseen või element või mingi tehniline nipp. Niipea kui on selge, et teeme filmi, siis peab ta olema loo vormiga, mida võib sõnaliselt jutustada, ja siis peab talle leidma visuaalse vormi. On võimalik ka vastupidine, et teatud tehnika või visuaalne vorm nõuab spetsiaalset lugu, siis sa hakkad seda lugu otsima. Mingil määral võib ka nii olla nagu filmi "Lendurid koduteel” puhul, et lugu eeldas tehnika otsimist ja tehnika dikteeris lugu. Ma olen üritanud alati nii teha, et filmi visuaalne vorm sisaldaks nii disaini kui ka seda, kuidas ta on animeeritud ja kuidas ruum on lahendatud — need peaksid maksimaalselt sobima sellele loole. Väga palju minu filme on tehtud koos kunstnik Miljard Kilgiga, kes lõi filmide jaoks värvimaailma. Seal on mingi tema lahendus, kus alguses tundus, et ei-ei, ja siis vaatad, et just nii, ja siis pean hoopis lugu veidi kohendama. See on otsing. Need filmid, mis me Olga Pärnaga teinud oleme, see visuaalne maailm ei ole tulnud nii, et me teame, et teeme selle valmis ja ongi nii. See on liikumine, teeme pildi valmis, vaatame, et ei ole see. Siis hakkad tundma, et nüüd on juba natuke rohkem, ja ühel hetkel saad aru, et siin see ongi — see on see. Hiljem neid esimesi katsetusi vaadates tundub tõeliselt õudne, kui oleks hakanud nii tegema. Selle protsessi tõttu on minu filmid kõik visuaalselt erinevad. Kindlasti on seal mingeid ühiseid nimetajaid, aga nad kõik on visuaalselt täiesti erinevad. On filmitegijaid, kes teevad visuaalselt kogu aeg ühte ja sama filmi. See ei ole väärtushinnang, kuidas keegi eelistab, aga mina leian, et iga lugu väärib oma visuaalset maailma.
Selles on ilmselt ka väike soov endale asja põnevaks teha ja mitte korrata seda protsessi?
Ühelt poolt iseenda kui kunstniku areng, kuid sellega paralleelselt tehniliste võimaluste areng. Esimesest filmist aastast 1977 kuni 1998. aasta "Porgandite ööni” oli klassikaline tselluloidianimatsioon. Need võimalused olid väga piiratud, võis teha foonidega visuaalseid trikke, kasutada faktuure jne, kuid liikuv pilt oli atsetaatkile peal, seal oli kontuur ümber või ei olnud, filmiti kaamera all nii palju, kui kihte sai, seal olid oma piirangud. Võimalused, mis tulid arvutiga, see on öö ja päev, visuaalselt on suur hüpe tulnud. Alates filmidest "Kuul kuklas” ja "Elu ilma Gabriella Ferrita” — need filmid, mis me koos Olgaga oleme teinud, see on visuaalselt täiesti teine maailm.
Kui lihtne sul on olnud tehnika arenguga kaasas käia?
Ma ütleksin, et see on töövahend, mida tuleb vallata. Filmil "Lendurid koduteel” on täiesti uus tehnoloogia, mille me välja töötasime, see on võimalus ühendada manuaalset tööd arvuti võimalustega. "Lendurite” puhul on kolm kihti kõik eraldi liivast tehtud, aga need on kokku pandud arvutis. Ilma arvutita ei oleks sellist saanud teha. Joon on joonistatud liivakihti, pööratud negatiivi ja selle järgi on tehtud jämedast liivast heledused-tumedused, faktuurid jne. Saime tulemuse, mis näeb välja nagu sügavtrükk, nagu kuivnõel ja akvatinta koos. Seda saavutab sellise kiirusega, et on võimalik teha filmi. Kui see oleks graafika, kus söövitatakse ja ühe kaadri saamiseks võib kuluda nädal, ei oleks film võimalik.
Sind on nimetatud animakunsti Vanemuiseks ja elavaks klassikuks. Kuidas sa tunned — kui suured on ootused sinu suhtes? Kas see ka kuidagi mõjutab sinu loomeprotsessi?
Kes see ikka nii väga ootab. Konkurents on suur ja ma arvan, et pigem võibolla oodatakse, et äkki ei tee enam midagi. Enda latt on nii kõrge, et kui hakata juba midagi tegema, siis nii, et endale meeldiks — see ongi ainuke kriteerium. Animatsioon on väga aeganõudev ja kui raiskad selle peale aastakese, siis peab olema tunne, et ei saanud asjatult tehtud. See on see, mis motiveerib.
Kui palju sul õnnestub iseennast üllatada oma väljamõeldistega?
No vahel. Võtame näiteks töö arvutiga, sealt võid saada sellise tulemuse, mida täpselt ei osanud ette kujutada. Filmi puhul on üldse kõige huvitavam moment, kui sa hakkad hea helimehe võķ heliloojaga tööle, ja siis, pilt ja heli koos, on äkki midagi ootamatut, kordades parem, kui kujutasid. Mul on olnud õnn töötada koos selliste helimeestega nagu Jaak Elling, Horret Kuus, Olivier Calvert ning heliloojatega nagu Olav Ehala ja Erkki-Sven Tüür. Visuaaliga töötades kipuvad üllatused olema pigem negatiivsed. On ka asjatu oodata, et keegi teine joonistab sinu pilti paremini kui sa ise. Aga nagu ma ütlesin, see on mu valik. "Lendurid” me tegime põhimõtteliselt Olgaga kahekesi, Urmas Jõemees oli meil arvutitugi, aga kogu pilt ekraanilt, see on meie käe jälg. Kui me saime selle tulemuse kätte, mida taga ajasime — see oli üllatusmoment.
Filmi "Eine murul” alguses sa kirjutasid, et see on pühendatud kõigile kunstnikele, kes tegid seda, mis neile oli lubatud. Kas nüüd on käes aeg, kus nad saavad teha seda, mida tahavad ?
Ma arvan, et see aeg ei ole kunagi käes. Selline asi nagu film on endiselt kallis lõbu. Keegi peab maksma ja kes maksab, tellib muusika. Ma arvan, et Eestis on siiani päris hea olukord, sest otseselt muusikat ei ole keegi tellinud. Alates filmist "Eine murul” olen ma teinud kõik nii, nagu ise olen tahtnud, ei ole olnud mingit sekkumist. Iseasi, mis saab filmist siis, kui ta on valmis. Siin on mingid trendid maailmas väga nähtavad — üha enam on oluline, et teema oleks õige. Sama, mis kaasaegses kunstis: ühelt poolt oleks kunstnik nagu vaba tegema seda, mida ta tunneb, aga tegelikult peab see olema poliitiliselt korrektne. Mitte mingeid teravaid nurki, mitte mingit huumorit, sest huumor alati solvab kedagi. Seda tendentsi on väga tugevalt tunda.
Tänapäeval peab ju ka kõik veel ära tasuma. Loomemajandus — kas see on "viimase leveli lõpukoll”, nagu Peeter Laurits kunagi ütles?
Eesti puhul ma ei saa aru, mida selle all silmas peetakse, kui räägitakse loomemajandusest. Kui võtame mängufilmi, mis jookseb eraldi seansina kinodes, siis see piletiraha ei korva eales filmi tegemise kulusid. Sümfooniaorkester ei suuda ju ennast ise Eesti tingimustes ära majandada. Selleks on riiklikud kultuurirahad ja see on poliitiline otsus, kas meil on vaja filmi või teatrit. Meil ei ole animafilm õnneks samas kastis lühifilmiga nagu näiteks soomlastel; Hispaanias ja Itaalias puudub täiesti süsteem lühianima finantseerimiseks. Kui aga tingimuseks seatakse, et see film peab olema tasuv, siis kuidas lühifilmi müüa saab? Või pannakse piirangud peale, et see peab olema lastefilm. Kurb öelda, aga lastele võib müüa igasugust rämpsu, seal ei ole kvaliteedinõudeid.
Kui vaadata seda, et sind hääletati maha animatsiooniosakonna professori kohalt EKAs, siis kuidas üldse selline asi saab juhtuda Eesti Vabariigis? Mina olin sel ajal Hispaanias ja mul oli väga raske uskuda, et keegi arvab, et teab paremini, mida animatsioonitudengitele on vaja õpetada kui üle maailma tuntud Priit Pärn. Kuidas sa seda kommenteerid?
Mingil hetkel ongi nii, et on vaja värsket verd, nagu öeldi. Aga kui keegi — antud juhul tudengid — jälle omakorda nõuab, et asjad oleksid nii, nagu olid, siis ehk ei ole vaja midagi kardinaalselt muuta. Ei ole vaja lõhkuda toimivat süsteemi, mis tootis nii head tulemust kui meie animaosakond. Me saavutasime kooliga meid rahuldava kokkuleppe ja ma loodan, et sügisel läheb õppetöö normaalselt edasi.
Vaatame animatsiooni Eesti kultuuri kontekstis laiemalt. Kui ta nõukogude ajal oli karikatuuri ja anekdootidega koos suureks lohutuseks, siis mida saab animafilm praegu pakkuda Eesti kultuurile?
Võiks küsida nii, et mida saab kettaheide Eestile pakkuda. Kui Gerd Kanter oleks Rios saanud pronksmedali, siis oleks Eesti inimesel kaheks päevaks olnud hea enesetunne. Poliitikutel võibolla kaheks nädalaks. Põhimõtteliselt on see väike osake Eesti kultuurist, mis on väheke erinev muudest kultuuri- ja kunstialadest. Eesti animatsiooni teatakse väljaspool Eestit suhteliselt hästi võrreldes muude aladega. Kui nüüd õnnestuks animatsioon Eestist kiiresti ära kaotada, siis ega Eestis ei muutuks suurt midagi. Mingi hulk inimesi peaks endale uue töökoha otsima ja Eesti kaoks lihtsalt mingilt kultuurimaailma kaardilt. Kuna ma olen selle asja sees (eriti seepärast, et olen seda Eestis õpetanud kümme aastat), siis loomulikult peaksin tegema kõik selleks, et animatsioon siin säiliks.
Üks hüpoteese animafilmiteoorias on see, et animafilmi vahendid on ühed võimsamad kõikide kunstiliikide vahenditest, et kompenseerida seda reaalsuse ja täiuslikkuse igatsuse vahelist lõhet. Kõik inimesed soovivad jõuda täiuslikkuseni, aga see on nii kauge ning kättesaamatu ja animatsioon annab suurepärased vahendid, et seda lõhet kompenseerida. Mis sa arvad sellest?
Animafilm võib olla meelelahutus, aga võib olla ka midagi muud. On olemas meelelahutuskirjandus ja on kirjandus, mis peab inimest kuidagi puudutama. Mingi aeg tagasi ilmus välja termin "animadokk”, mina arvan, et selle taga on ideede põud. Kui sa ütled, et see põhineb päriselul, siis sa ei vastuta millegi eest. Heietad oma vanaemast, võid ju väita igasuguseid asju, et see oli just niimoodi. Ja kui sellel on veel õige teema, mis räägib jällegi nendest asjadest, millest on lubatud rääkida… Filmide hindamine ongi tugevalt läinud teemapõhiseks. Näiteks "Lendurid” ei ole päris selline õige teema. Eestis said "Lendurid koduteel” väga hea vastuvõtu, saime riikliku preemia. Mujal leiti, et see on seksistlik film — tähendab, ei ole tähtsust, mis seal toimub. Öeldakse, et seal alandatakse naist, aga võibolla film on just selle vastu? Muuseas, ka "Kolmnurka” peksti nõukaajal sama väitega — alandatakse nõukogude naist. Tänapäeva animamaailm on natuke selliseks laste maailmaks muutunud. Jällegi peab asi olema ühetasandiline. See on mingi viimase kümnendi süvenev tendents, abstraktne humanism ja poliitkorrektsus, mis sisuliselt välistab reaalsest elust rääkimise.
Ent kogu muu maailm on ka läinud lihtsustamise teed. Kõik need sotsiaalvõrgustikud, Facebook jne. See on rohkem pealkirjakultuuriks muutunud: lühikesed sõnumid, pigem räägitakse sellest, mis mõttes on, mitte süvakultuurist ja filosoofiliste küsimustega elust ja maailmast. Aga see võib olla mingi vaheetapp, sest anima on vallutanud ju ka mängufilmi maailma.
Pikk animafilm on tehtud mängufilmi reeglite järgi. Aja käsitlus seal on sama, mis mängufilmis. Lühianimafilmis aeg ei kopeeri reaalaega. Juri Lotman seletas, et animafilmi defineerib see, kuidas vaataja ta vastu võtab, mitte see, kuidas ta on tehtud. Mängufilmi puhul on üritatud luua maksimaalne tegelikkuse illusioon ja vaataja tahab seda uskuda, mis on ekraanil, ta tahab unustada ära, et ta on kinos. Animafilmi puhul ei ole Tom ja Jerry mitte ainult kass ja hiir, vaid ka suur ja väike, kaval ja loll jne. See on see vahe. Kui teha animafilmi mängufilmi reeglite järgi, siis vastuvõtt muutub ja sa ei otsi sealt varjatud tähendusi. Enamasti käib see alateadlikult. Kui see on kahetunnine film, siis nii tihedat filmi nagu lühianimafilm, ei suudeta vaadata, see tapab lihtsalt ära. Aeg on tehtud normaalajaks.
Animafilm võib olla midagi sellesarnast, nagu filoloogid ütlevad keele kohta, et peame jõudma keele-eelsesse aega, et keel saaks tagasi oma algse jõu ja väe, mil keel kujutas maailma, mitte ei kirjeldanud seda. Fotograafiline film samuti justkui kirjeldab maailma, aga animafilm võimaldab maailma kujutada teistsugusena.
Animatsioon oleks võinud olla hoopis midagi muud, need lätted on ju teada. Vaata Oskar Fichingeri ja seda seltskonda, nemad võtsid seda kui kunsti. See oli võimalus teha kunsti, mitte naljakaid lugusid jutustada. Enamik neist läks Ameerikasse ja anima võttis teise suuna, kus sama tehnoloogiline põhi andis võimaluse teha liikuvaid muinasjutte, ja see dominant on siiani olemas. Lisaks tootmisstruktuur, kus animafilm on kaubaks muutunud. 1989. aastal oli mul kuu aega Ameerikas turnee; sealsed animaatorid olid tõelises hämmingus, et nii võib ka animatsiooni teha. Sealsed independent-animaatorid tegid abstraktset animatsiooni — jooned, värvilaigud jne. See, et film võib olla lugu, mis ei ole naljakas ega muinasjutt, oli nende jaoks erakordne.
Teine mõte, mis sellega rööbiti jookseb, on budistlik mõtteviis, kus reaalsus ise ongi juba illusioon. Selles mõttes võib animafilm olla vaat et reaalsemgi kui fotorealistlik film.
Ma arvan, et nägemine tapab vastuvõtu fantaasiarikkuse. Kui sa loed raamatut, siis sa ei loo tegelasest ühest pilti, et mis värvi silmad jne, seal on variatsioonid. Kui selle järgi tehakse film, siis seal on üks näitleja oma kõikide parameetritega ja sul ei ole oma kujutlusvõimet enam vaja. Animatsioon on tunduvalt keerulisem. Näiteks, kui on väike film, siis oleneb, kui realistlik see on. Kui see on kriipsujuku, siis see jätab tõlgendusvõimaluse. Kui ma teen fotorealistliku joonistuse, siis võimaluste hulk väheneb. Samas, mõnda lugu ei räägi kriipsujukuga ära — siis, kui loo jaoks on vaja, et kehakeel, asend või puudutuse dünaamika räägiks enda eest. Kui pikk film on nagu romaan, siis lühianima on poeesia. Üldjuhul poeesia ei kirjelda kõike, seal ei ole kõiki kontekste, ruum ja aeg võivad olla suhtelised ning tähendused ei ole üheselt mõistetavad.
Kui Hardi Volmer tegi sinust dokumentaalfilmi "Mees animatsoonist”, siis seal oli nali, et kui Rein Raamat kutsus sind esimest korda stuudiosse ja küsis, kas sa joonistada oskad, siis sa vastasid, et üldse ei oska.
See oli Toomas Kalli nali, eks ole.
Kuidas sinu sisemine enesekriitik tegutseb, kas sa oled oma töö tulemustega rahul?
Jaa, ma arvan, et olen väga hea joonistaja. Üks parimaid.
Kui pikaks sa hindad oma joone kilometraaži praegusel hetkel?
"Gabriella” puhul ma katsusin arvutada, et mitu lõplikku kaadrit ma joonistasin, umbes 10 000—15 000, ühe pildi jaoks 50 cm joont, seega viis kuni seitse kilomeetrit ühe filmi peale. See on selline pidev joonistamine, mis on animaatorile vajalik, et käsi lahti oleks. Algaja animaator, kes on oma joone otsimisega tee alguses ja teeb filmi, on sunnitud joonistama sadu või tuhandeid joonistusi sama algelise joonega. Karikaturisti ei piira tema enda ettemääratud reeglid, ta võib katsetada ja otsida. Enamasti ollakse oma joone juurde jõutud umbes 35-aasta vanuselt.
Kas arvad, et jääd joone tõmbamise juurde (võib ju ka arvutis 3Ds teha)?
Joone tõmbamise juurde ma jään ikka. Ma väga ootan seda aega, et saan taas sütt hakata joonistama. Ma ei tea, kas ma graafika juurde pöördun tagasi, aga see ei ole välistatud. Ka 3D ei ole välistatud.
Animatsioonitegijal on oma vahendite tõttu võimalik olla õukonnanarr, kellel on võime öelda välja seda, mida keegi teine ei julge, või kui otse ütlemine ei aita. Kas see ei oleks praegu üks võimalus edasi minna?
Ma ei tahaks olla õukonnanarr. Kes on see õukond, kui meil on valitsus demokraatlikult valitud? Sellesse süsteemi ei sobi narri roll, sest mul on neid võimalik otseselt kritiseerida või maha hääletada. Nali ei ole enam funktsionaalne. Kui nalja tausta sügavamalt kaevata, võib jõuda selleni, et keegi teeb midagi valesti. Algselt naerdi välja kõik, mis erines normist. Väljanaermine oli karm meetod, selle abil sai hoida traditsioonilist korda. Nüüd on nali arenenud, muutunud omaette väärtuseks. Hea nalja puhul hinnatakse enamasti selle struktuuri, mitte niivõrd seda, kas kedagi pilatakse. Oluline on, kuidas nali on kokku pandud, just nalja teravmeelsus tekitab hea tunde. Kui mul on teravmeelne idee — selle kontekstis võib olla ükskõik kes —, ma lihtsalt sattusin hea konstruktsiooni peale. Arvo Pärdil oli kolm poega, kaks neist olid ilusad, kolmas oli inetu. Nii teda kutsutigi — Inetu Pärdipoeg. Kui sa kuskil selle ära trükid, see võib olla kohtukeiss. Alati võib olla keegi hull, kes tõstab lärmi, et ei tohi nii teha.
Mõningates viimaste aastate kirjutistes on mainitud animafilmi kui praeguseks marginaalset kunstiliiki, nii Eestis kui mujal maailmas. Justkui ajalugu korduks, nagu siis, kui animatsioon oli filmikunsti väike vend.
Kui oli "Eesti film 100”, siis seal eksisteeris ainult mängufilm. Animafilmi on Eestis pidevalt üritatud marginaalseks suruda ja kuna ei ole ka kuigipalju neid, kes kirjutaksid animafilmidest ja toetaksid animafilmi, siis see tegelikult ongi nii. Eriti kui sellest kogu aeg kirjutatakse kui marginaalsest kunstist.
Võtame praegu sinu õppejõu- või professorirolli, kas meie animaosakonna vastu on huvi suurenenud, kuhu see edasi suundub?
Siin on kaks erinevat lähenemist: on bakad ja magistrid. Bakalaureuseõpe on eestikeelne ja siia tulevad noored inimesed. Viimaste aastate tendents, nagu ikka, on see, et nad on lapsest peale tahtnud animafilmi teha, aga 80% neist pole iial kuulnud, et Eesti animatsioon on olemas. Neile tuleb kolme aastaga anda algteadmised ja kujundada neis animategija mõttelaad. Bakad teevad selle aja jooksul vähemalt kaks filmi — klassikalise joonisfilmi ja nukufilmi. Nad tulevad kooli selle mõttega, et hakkavad kohe Hayao Miyazaki filmi tegema ja siis saavad nad õige kiiresti aru, et see on viieminutine film, mida nad teevad. Ja on ka ingliskeelne magistriõpe, kuhu tulevad väga erineva taustaga inimesed, seal on ka Eesti tudengeid. Sel aastal oli neliteist tahtjat neljateistkümnelt maalt, me võtsime neist kaheksa vastu ja lisaks kaks eestlast. Magistritel ei ole oma loomingus ega tehnikates piiranguid. Ühe semestri teevad nad intensiivselt harjutusi ja seejärel teevad oma filmid professionaalsel juhendamisel. Me ei ürita nende isiksust muuta, aga sinna lisandub personaalne konsultatsioon.
Kuidas näed järeltulevat põlve kasvamas?
Ei ole võimalik, et kolme aastaga tulevad bakalaureusetudengitest väga head animaatorid, aga meie lõpetanutest on joonisfilmis nii mõnigi animaatorina tööl. Ideaalis peaks olema võimalik ellu jääda, töötades suurema tiimi liikmena või iseseisvalt toetust taotledes. Magistrantuuris on sel aastal väga tugev rühm, praktiliselt valmis filmitegijad juba. Nendega saab huvitav olema.
Intervjuu ilmus Teater. Muusika. Kino septembrinumbris
### Response:
Priit Pärn: ma ei ole see, kes teeb ühte filmi kümme aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuritud nanoosakesed on juba praegu kasutusel rauapreparaatides ferumoksütooli süstelahusena, millega ravitakse rauavaegusaneemiat. Hiirtega tehtud uuringus selgus, et see lahus õhutab teatud immuunrakke ehk kasvajaseoselisi makrofaage vähirakke hävitama.
Seega on võimalik, et neid nanoosakesi saab kasutada lisavahendina olemasolevates vähi raviviisides. Äsja ajakirjas Nature Nanotechnology kirjeldatud uurimusest ilmneb, et avastus tehti juhuslikult, kui katsetati võimalust kasutada nanoosakesi omamoodi Trooja hobusena, mille abil keemiaravim hiirte kasvajatesse viia.
Uurimuse juht Heike Daldrup-Link ütles, et see avastus tuli uuringurühmale üllatusena, kuid ta loodab, et leitud mõju võib avalduda ka inimeste ravis.
Teadlaste rühm korraldas eksperimendi kolme hiiregrupiga: eksperimentaalgrupile süstiti nanoosakesi koos keemiaravimiga, kontrollrühmale süstiti nanoosakesi ilma keemiaravimita ja veel ühele kontrollgrupile ei süstitud kumbagi. Teadlased tegid ootamatu avastuse: kontrollrühmas, kus süstiti ainult nanoosakesi, oli kasvaja areng pidurdunud.
Makrofaagid uuesti rünnakule
Toimunus selguse saamiseks tegid teadlased mitmeid lisakatseid. Rakkudega eksperimenteerimine petri tassis näitas, et nanoosakeste vähivastaseks mõjuks on vajalikud immuunrakud, mida kutsutakse kasvajaseoselisteks makrofaagideks. Rakukultuurides, kus makrofaage polnud, ei avaldanud raua nanoosakesed vähirakkude vastu mingit mõju.
Juba enne seda uurimust oli teada, et tervetes inimestes olevad kasvajaseoselised makrofaagid avastavad ja söövad üksikuid kasvajarakke. Kuid samas võivad suured kasvajad saada need immuunrakud enda kontrolli alla võtta, peatada nende rünnakud ja panna nad selle asemel eritama valke, mis hoopis soodustavad vähi arengut. Uurimuse käigus ilmnes, et raua nanoosakesed panevad makrofaagid taas kasvajat ründama.
Lisaks tõestasid teadlased rinnavähi hiiremudeli abil, et kehakaalule vastavaks kohandatud ferumoksütooli dooside abil saab pärssida kasvaja arengut. Varasemad uuringud on näidanud, et nanoosakesed püsivad kehas ligi kuus nädalat ning uus uuring näitas, et ühe nanoosakeste doosi vähivastane mõju kadus ligi kolme nädalaga.
Teadlased uurisid ka seda, kas nanoosakesed võiksid peatada vähi leviku. Väikerakk-kopsuvähi hiiremudelis ilmnes, et nanoosakesed piirasid kasvaja levikut maksas. Maks on nii inimestel kui ka hiirtel üks peamisi elundeid, kuhu kasvajad sageli teistest vähikolletest levivad. Veel ühes katses, kus uuriti vaid metastaasi maksas, vähendas ennetav ravi nanoosakestega enne kasvajarakkude organismi viimist märkimisväärselt maksakasvajate suurust.
Tulevased ravivõimalused
Uurimuse tulemuste põhjal oleks võimalik teha mitmeid inimkatseid. Näiteks vajavad potentsiaalselt metastaatilise kasvaja kirurgilist eemaldamise järel vajavad patsiendid sageli keemiaravi, kuid peavad selle raviga ootama, kuna ei suuda taluda kemoteraapia raskeid kõrvalmõjusid. Raua nanoosakestel puuduvad keemiaravi toksilised kõrvalmõjud, mis viitab võimalusele rakendada seda ravi patsientidel operatsioonijärgsel taastumisperioodil.
“Me usume, et seda saaks kasutada ajal, mil patsient on pärast operatsiooni üsna haige ja takistada nii kasvajat levimast, kuni ravitavad on suutelised kemoteraapiat taluma,” sõnas Daldrup-Link.
Nanoosakesed võivad samuti aidata haigeid, kelle kasvajaid pole võimalik täielikult eemaldada. “Kui pärast operatsiooni jäävad alles veel mõned kasvajarakud, oleks meie arvates abi sellest, kui nendesse kohtadesse süstida raua nanoosakesi ja meie immuunsüsteem võib need väiksemad kasvajarakud ise hävitada,” ütles Daldrup-Link.
Kuna need nanoosakesed on juba ravivahendina lubatud, saab neid kiiremini ka inimkatsetel kasutusele võtta.
Samuti aitavad uued avastused täpsemalt uurida nanoosakeste ja ravimite kombinatsioone. “Paljudes uurimustes kasutavad teadlased nanoosakesi kõigest ravimite transpordivahenditena,” rääkis Daldrup-Link. “Kuid võib selguda, et nanoosakestel on varjatud omadusi, mida me ei märka muidu kui nanoosakesi endid lähemalt uurides.”
Uuring ilmus ajakirjas Nature Nanotechnology | Teadlased leidsid kogemata vähiga võitlemise vahendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuritud nanoosakesed on juba praegu kasutusel rauapreparaatides ferumoksütooli süstelahusena, millega ravitakse rauavaegusaneemiat. Hiirtega tehtud uuringus selgus, et see lahus õhutab teatud immuunrakke ehk kasvajaseoselisi makrofaage vähirakke hävitama.
Seega on võimalik, et neid nanoosakesi saab kasutada lisavahendina olemasolevates vähi raviviisides. Äsja ajakirjas Nature Nanotechnology kirjeldatud uurimusest ilmneb, et avastus tehti juhuslikult, kui katsetati võimalust kasutada nanoosakesi omamoodi Trooja hobusena, mille abil keemiaravim hiirte kasvajatesse viia.
Uurimuse juht Heike Daldrup-Link ütles, et see avastus tuli uuringurühmale üllatusena, kuid ta loodab, et leitud mõju võib avalduda ka inimeste ravis.
Teadlaste rühm korraldas eksperimendi kolme hiiregrupiga: eksperimentaalgrupile süstiti nanoosakesi koos keemiaravimiga, kontrollrühmale süstiti nanoosakesi ilma keemiaravimita ja veel ühele kontrollgrupile ei süstitud kumbagi. Teadlased tegid ootamatu avastuse: kontrollrühmas, kus süstiti ainult nanoosakesi, oli kasvaja areng pidurdunud.
Makrofaagid uuesti rünnakule
Toimunus selguse saamiseks tegid teadlased mitmeid lisakatseid. Rakkudega eksperimenteerimine petri tassis näitas, et nanoosakeste vähivastaseks mõjuks on vajalikud immuunrakud, mida kutsutakse kasvajaseoselisteks makrofaagideks. Rakukultuurides, kus makrofaage polnud, ei avaldanud raua nanoosakesed vähirakkude vastu mingit mõju.
Juba enne seda uurimust oli teada, et tervetes inimestes olevad kasvajaseoselised makrofaagid avastavad ja söövad üksikuid kasvajarakke. Kuid samas võivad suured kasvajad saada need immuunrakud enda kontrolli alla võtta, peatada nende rünnakud ja panna nad selle asemel eritama valke, mis hoopis soodustavad vähi arengut. Uurimuse käigus ilmnes, et raua nanoosakesed panevad makrofaagid taas kasvajat ründama.
Lisaks tõestasid teadlased rinnavähi hiiremudeli abil, et kehakaalule vastavaks kohandatud ferumoksütooli dooside abil saab pärssida kasvaja arengut. Varasemad uuringud on näidanud, et nanoosakesed püsivad kehas ligi kuus nädalat ning uus uuring näitas, et ühe nanoosakeste doosi vähivastane mõju kadus ligi kolme nädalaga.
Teadlased uurisid ka seda, kas nanoosakesed võiksid peatada vähi leviku. Väikerakk-kopsuvähi hiiremudelis ilmnes, et nanoosakesed piirasid kasvaja levikut maksas. Maks on nii inimestel kui ka hiirtel üks peamisi elundeid, kuhu kasvajad sageli teistest vähikolletest levivad. Veel ühes katses, kus uuriti vaid metastaasi maksas, vähendas ennetav ravi nanoosakestega enne kasvajarakkude organismi viimist märkimisväärselt maksakasvajate suurust.
Tulevased ravivõimalused
Uurimuse tulemuste põhjal oleks võimalik teha mitmeid inimkatseid. Näiteks vajavad potentsiaalselt metastaatilise kasvaja kirurgilist eemaldamise järel vajavad patsiendid sageli keemiaravi, kuid peavad selle raviga ootama, kuna ei suuda taluda kemoteraapia raskeid kõrvalmõjusid. Raua nanoosakestel puuduvad keemiaravi toksilised kõrvalmõjud, mis viitab võimalusele rakendada seda ravi patsientidel operatsioonijärgsel taastumisperioodil.
“Me usume, et seda saaks kasutada ajal, mil patsient on pärast operatsiooni üsna haige ja takistada nii kasvajat levimast, kuni ravitavad on suutelised kemoteraapiat taluma,” sõnas Daldrup-Link.
Nanoosakesed võivad samuti aidata haigeid, kelle kasvajaid pole võimalik täielikult eemaldada. “Kui pärast operatsiooni jäävad alles veel mõned kasvajarakud, oleks meie arvates abi sellest, kui nendesse kohtadesse süstida raua nanoosakesi ja meie immuunsüsteem võib need väiksemad kasvajarakud ise hävitada,” ütles Daldrup-Link.
Kuna need nanoosakesed on juba ravivahendina lubatud, saab neid kiiremini ka inimkatsetel kasutusele võtta.
Samuti aitavad uued avastused täpsemalt uurida nanoosakeste ja ravimite kombinatsioone. “Paljudes uurimustes kasutavad teadlased nanoosakesi kõigest ravimite transpordivahenditena,” rääkis Daldrup-Link. “Kuid võib selguda, et nanoosakestel on varjatud omadusi, mida me ei märka muidu kui nanoosakesi endid lähemalt uurides.”
Uuring ilmus ajakirjas Nature Nanotechnology
### Response:
Teadlased leidsid kogemata vähiga võitlemise vahendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõistagi puudutavad arengud Keskerakonnas varem või hiljem ka linna juhtimist. Arvestades, et Edgar Savisaar on küll aasta ametist kõrvaldatud, kuid siiski volikogu poolt valitud linnapea," seisab avalduses. "Näeme linnavalitsuse liikmete ning linnaosavanematena, et meie kõige olulisem ülesanne on tagada stabiilsus linna juhtimises. Seega keskendume kõik oma igapäevaste tööülesannete täitmisele, 2017. aasta linnaeelarve koostamisele ning oleme kõigi tallinlaste teenistuses."
Abilinnapead ja linnaosa vanemad teatasid, et ei lase linna juhtimist erakonna võimuvõitlusesse kaasa tõmmata, lisades, et igaüks üksikuna on loomulikult oma valikutes vaba, samuti kõik need erakonnakaaslased, kes töötavad meie poliitilistes meeskondades.
"Meie lojaalsus linna juhtidena kuulub Tallinnas elavatele inimestele. Erakondliku poliitikaga võib igaüks tegeleda vaba kodanikuna. See ongi demokraatia," deklareerisid linnajuhid. "Linnaametnikuna ei saa keegi mingeid eeliseid ega kahjusid, tänu sellele, millised on tema seisukohad erakonna poliitikas."
Avaldusele allakirjutanud kuus abilinnapead ja kaheksa linnaosavanemat avaldasid lootust, et keegi ei püüa Tallinna linna erakondlikkusse võimuvõitlusesse kaasa tõmmata. "Kui keegi teeb selliseid katseid, lükkame need ühiselt tagasi."
Pöördumisele andsis allkirjad Tallinna abilinnapead Taavi Aas, Kalle Klandorf, Mihhail Kõlvart, Merike Martinson, Arvo Sarapuu ja Eha Võrk ning linnaosade vanemad
Vadim Belobrovtsev, Maria Jufereva, Marek Jürgenson, Helle Kalda, Raimond Kaljulaid, Tõnis Mölder, Alar Nääme ja Tiit Terik. | Tallinna linnajuhid lubasid Keskerakonna tülist kõrvale jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõistagi puudutavad arengud Keskerakonnas varem või hiljem ka linna juhtimist. Arvestades, et Edgar Savisaar on küll aasta ametist kõrvaldatud, kuid siiski volikogu poolt valitud linnapea," seisab avalduses. "Näeme linnavalitsuse liikmete ning linnaosavanematena, et meie kõige olulisem ülesanne on tagada stabiilsus linna juhtimises. Seega keskendume kõik oma igapäevaste tööülesannete täitmisele, 2017. aasta linnaeelarve koostamisele ning oleme kõigi tallinlaste teenistuses."
Abilinnapead ja linnaosa vanemad teatasid, et ei lase linna juhtimist erakonna võimuvõitlusesse kaasa tõmmata, lisades, et igaüks üksikuna on loomulikult oma valikutes vaba, samuti kõik need erakonnakaaslased, kes töötavad meie poliitilistes meeskondades.
"Meie lojaalsus linna juhtidena kuulub Tallinnas elavatele inimestele. Erakondliku poliitikaga võib igaüks tegeleda vaba kodanikuna. See ongi demokraatia," deklareerisid linnajuhid. "Linnaametnikuna ei saa keegi mingeid eeliseid ega kahjusid, tänu sellele, millised on tema seisukohad erakonna poliitikas."
Avaldusele allakirjutanud kuus abilinnapead ja kaheksa linnaosavanemat avaldasid lootust, et keegi ei püüa Tallinna linna erakondlikkusse võimuvõitlusesse kaasa tõmmata. "Kui keegi teeb selliseid katseid, lükkame need ühiselt tagasi."
Pöördumisele andsis allkirjad Tallinna abilinnapead Taavi Aas, Kalle Klandorf, Mihhail Kõlvart, Merike Martinson, Arvo Sarapuu ja Eha Võrk ning linnaosade vanemad
Vadim Belobrovtsev, Maria Jufereva, Marek Jürgenson, Helle Kalda, Raimond Kaljulaid, Tõnis Mölder, Alar Nääme ja Tiit Terik.
### Response:
Tallinna linnajuhid lubasid Keskerakonna tülist kõrvale jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepland rääkis sel kevadel, et on oma muusikas võtnud uue suuna ning teeb varasemast elektroonilisemat ja pop-rokilikumat muusikat. "Seda, et Ott oskab klaveril ballaade mängida, teavad päris paljud," põhjendas muusik Raadio 2-le stiilimuutust.
Ott Lepland bändi uue singli ja video esitlus toimub 5. oktoobril. "Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna," kirjutas Lepland ürituse tutvustuses.
Tasuta esitluskontsert algab kell 19.00. | Ott Lepland esitleb uut muusikavideot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepland rääkis sel kevadel, et on oma muusikas võtnud uue suuna ning teeb varasemast elektroonilisemat ja pop-rokilikumat muusikat. "Seda, et Ott oskab klaveril ballaade mängida, teavad päris paljud," põhjendas muusik Raadio 2-le stiilimuutust.
Ott Lepland bändi uue singli ja video esitlus toimub 5. oktoobril. "Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna," kirjutas Lepland ürituse tutvustuses.
Tasuta esitluskontsert algab kell 19.00.
### Response:
Ott Lepland esitleb uut muusikavideot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool alistas laupäeval koduväljakul Hull City 5:1.
„Mulle ei meeldi siin nende numbrite kõrval seista ja öelda „suurepärane, suurepärane“. Asjad on nii, nagu nad olema peavadki,“ ütles Klopp Sky Sportsile.
„Me oleme hea meeskond, kuid me peame oma mängu veelgi parandama – mitte ainult standardolukordi kaitstes, vaid ka paljudes muudes valdkondades. Me oleme hästi esinenud, kuid järgmine väljakutse on Swansea ja see saab olema keeruline.“
„Kõik tunnevad end hästi ja see on hea, sest on parem, kui me kõik oleme optimistlikud,“ sõnas Klopp. „Midagi pole veel siiski juhtunud. Jalgpall on headel päevadel tore ja lihtne mäng, aga teistel päevadel ei leia sa lahendust ning see teebki mängu huvitavaks.“
Kohtumises Hulli vastu rakendas Klopp taas talle omaseks saanud vastupressi, millega üritatakse vastasmeeskonnale kaotatud pall kohe kiirelt tagasi võita. „Kui sa võidad palli vastase väljakupoolel tagasi ning oled väravale lähedal, oled sa väga heast võimalusest reeglina vaid ühe söödu kaugusel,“ sõnas Klopp taktika kohta. | Jürgen Klopp: peame oma mängu veelgi parandama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool alistas laupäeval koduväljakul Hull City 5:1.
„Mulle ei meeldi siin nende numbrite kõrval seista ja öelda „suurepärane, suurepärane“. Asjad on nii, nagu nad olema peavadki,“ ütles Klopp Sky Sportsile.
„Me oleme hea meeskond, kuid me peame oma mängu veelgi parandama – mitte ainult standardolukordi kaitstes, vaid ka paljudes muudes valdkondades. Me oleme hästi esinenud, kuid järgmine väljakutse on Swansea ja see saab olema keeruline.“
„Kõik tunnevad end hästi ja see on hea, sest on parem, kui me kõik oleme optimistlikud,“ sõnas Klopp. „Midagi pole veel siiski juhtunud. Jalgpall on headel päevadel tore ja lihtne mäng, aga teistel päevadel ei leia sa lahendust ning see teebki mängu huvitavaks.“
Kohtumises Hulli vastu rakendas Klopp taas talle omaseks saanud vastupressi, millega üritatakse vastasmeeskonnale kaotatud pall kohe kiirelt tagasi võita. „Kui sa võidad palli vastase väljakupoolel tagasi ning oled väravale lähedal, oled sa väga heast võimalusest reeglina vaid ühe söödu kaugusel,“ sõnas Klopp taktika kohta.
### Response:
Jürgen Klopp: peame oma mängu veelgi parandama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Puudub mis tahes vastuolu tugeva Euroopa kaitse ja tugeva NATO vahel. Tegelikkuses tugevdavad nad üksteist," ütles Stoltenberg EL-i kaitseministrite kohtumisel.
"Oluline on vältida dubleerimist, et nad täiendaksid üksteist," lisas peasekretär.
Briti kaitseminister Michael Fallon ütles teisipäeval kohtumisel, et Suurbritannia kavatseb vastustada jätkuvalt EL-i armee või EL-i sõjalise peastaabi ideed, mis lihtsalt õõnestaks NATO-t.
"Oleme nõus, et Euroopa peab tegema rohkem. See seisab silmitsi terrorismi ja rändega, kuid NATO dubleerimine või õõnestamine on selleks vale tee," lisas Fallon.
Samas ei öelnud Fallon, et EL-ist välja astuv Suurbritannia paneb algatusele veto senikaua, kuni on Euroopa Liidu liige. "Siin pole EL-i sõjaväele enamuse toetust," ütles ta.
EL-i juhid kohtusid ilma Suurbritanniata 16. septembril Bratislavas, kus arutati kava edasiliikumiseks pärast brittide otsust ühendusest lahkuda. Kohtumisel lepiti kokku, et kuue kuu jooksul luuakse EL-i uus visioon, kuhu muu hulgas kuulub kaitsekoostöö tihendamine. Suurbritannia on sellele alati vastu olnud.
Istungi eesistuja EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini rõhutas, et EL-i lepped ei luba Euroopa ühisarmeed luua.
Mogherini sõnul leidsid kaitseministrid ühise keele vajaduses tugevdada Euroopa kaitsekoostööd, mis täiendaks NATO-t terves ulatuses.
Ta tõi esile Varssavis juulis sõlmitud EL-NATO leppe, milles öeldakse, et koostöö saab olema täies ulatuses täiendav, mis tahes dubleerimiseta ning meie tööd vastastikku toetav. NATO peasekretäri viibimine Bratislavas on märk EL-i ja NATO tihedast koostööst, lisas ta.
Prantsuse kaitseministri Jean-Yves Le Driani sõnul on vaja tugevdada Euroopa võimekusi EL-i operatsioonideks. "Prantsuse-Saksa suhe on väga tugev ning usume, et suudame enne aasta lõppu liikuda oluliselt edasi," lausus Le Drian.
Prantsuse ministri kõrval seisnud Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen rõhutas, et jutt ei käi Euroopa armeest.
EL-i sõdurid annavad politseile ja julgeolekujõududele väljaõpet Afganistanis, Malis Somaalias ja mujal ning hiljuti anti nõusolek Liibüa rannavalve väljaõpetamiseks. | Stoltenberg: EL-i kaitsekava ei õõnesta NATO-t | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Puudub mis tahes vastuolu tugeva Euroopa kaitse ja tugeva NATO vahel. Tegelikkuses tugevdavad nad üksteist," ütles Stoltenberg EL-i kaitseministrite kohtumisel.
"Oluline on vältida dubleerimist, et nad täiendaksid üksteist," lisas peasekretär.
Briti kaitseminister Michael Fallon ütles teisipäeval kohtumisel, et Suurbritannia kavatseb vastustada jätkuvalt EL-i armee või EL-i sõjalise peastaabi ideed, mis lihtsalt õõnestaks NATO-t.
"Oleme nõus, et Euroopa peab tegema rohkem. See seisab silmitsi terrorismi ja rändega, kuid NATO dubleerimine või õõnestamine on selleks vale tee," lisas Fallon.
Samas ei öelnud Fallon, et EL-ist välja astuv Suurbritannia paneb algatusele veto senikaua, kuni on Euroopa Liidu liige. "Siin pole EL-i sõjaväele enamuse toetust," ütles ta.
EL-i juhid kohtusid ilma Suurbritanniata 16. septembril Bratislavas, kus arutati kava edasiliikumiseks pärast brittide otsust ühendusest lahkuda. Kohtumisel lepiti kokku, et kuue kuu jooksul luuakse EL-i uus visioon, kuhu muu hulgas kuulub kaitsekoostöö tihendamine. Suurbritannia on sellele alati vastu olnud.
Istungi eesistuja EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini rõhutas, et EL-i lepped ei luba Euroopa ühisarmeed luua.
Mogherini sõnul leidsid kaitseministrid ühise keele vajaduses tugevdada Euroopa kaitsekoostööd, mis täiendaks NATO-t terves ulatuses.
Ta tõi esile Varssavis juulis sõlmitud EL-NATO leppe, milles öeldakse, et koostöö saab olema täies ulatuses täiendav, mis tahes dubleerimiseta ning meie tööd vastastikku toetav. NATO peasekretäri viibimine Bratislavas on märk EL-i ja NATO tihedast koostööst, lisas ta.
Prantsuse kaitseministri Jean-Yves Le Driani sõnul on vaja tugevdada Euroopa võimekusi EL-i operatsioonideks. "Prantsuse-Saksa suhe on väga tugev ning usume, et suudame enne aasta lõppu liikuda oluliselt edasi," lausus Le Drian.
Prantsuse ministri kõrval seisnud Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen rõhutas, et jutt ei käi Euroopa armeest.
EL-i sõdurid annavad politseile ja julgeolekujõududele väljaõpet Afganistanis, Malis Somaalias ja mujal ning hiljuti anti nõusolek Liibüa rannavalve väljaõpetamiseks.
### Response:
Stoltenberg: EL-i kaitsekava ei õõnesta NATO-t |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Final Four toimub 16 000 pealtvaatajat mahutavas Sinan Erdemi nime kandvas hallis 19.-21. maini.
2012. aastal võitis Istanbulis toimunud finaalis Pireuse Olympiakos Georgios Printezise viimase sekundi korvist 62:61 Moskva CSKA-d. Eelmisel aastal toimus finaalturniir Berliinis, finaalis oli CSKA lisaajal 101:96 parem Istanbuli Fenerbahcest.
Euroliiga uue formaadi kohaselt mängivad 16 meeskonda üksteisega läbi nii kodus kui võõrsil, mis tähendab, et Euroliiga võitja peab hooaja jooksul turniiri käigus mängima vähemalt 35 kohtumist.
Euroliigas pannakse pall mängu 12. oktoobril, kui Madridi Real võõrustab Pireuse Olympiacost. | Euroliiga finaalturniir toimub taas Istanbulis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Final Four toimub 16 000 pealtvaatajat mahutavas Sinan Erdemi nime kandvas hallis 19.-21. maini.
2012. aastal võitis Istanbulis toimunud finaalis Pireuse Olympiakos Georgios Printezise viimase sekundi korvist 62:61 Moskva CSKA-d. Eelmisel aastal toimus finaalturniir Berliinis, finaalis oli CSKA lisaajal 101:96 parem Istanbuli Fenerbahcest.
Euroliiga uue formaadi kohaselt mängivad 16 meeskonda üksteisega läbi nii kodus kui võõrsil, mis tähendab, et Euroliiga võitja peab hooaja jooksul turniiri käigus mängima vähemalt 35 kohtumist.
Euroliigas pannakse pall mängu 12. oktoobril, kui Madridi Real võõrustab Pireuse Olympiacost.
### Response:
Euroliiga finaalturniir toimub taas Istanbulis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ei leia enam üles, aga kunagi loeti interneedusest pikka anekdooti erinevatest eriüksustest. Põhines, nagu lasteaiaaegsed, ikka sel sakslane-venelane-eestlane teemal. Et aga kaasatud olid pea kõik kuulsamad või üldse teadaolevad, siis oli see hirmuäratavalt pikk, kõik meelde ei jäänud.
Olukord oli, et kuritöötajad on võtnud pantvange, põgenenud metsa, mismoodi siis keegi olukorda lahendada võtab. Amerid pommitasid metsa napalmiga sodiks, siis tegid pressikonverentsi, õigustamaks seni korralikult tõlkimata väljendit collateral damage. Venelased arreteerisid kõik puud ja ähvardasid nad Siberisse saata, kui kuritöötajaid välja ei anna. Prantslased vist lõid väliköögi üles, kurid lämbusid suhu jooksvasse vette ning kes ei lämbunud, sel kõrvetasid maomahlad kõhunaha läbi. Juutidel olid juba ammu kuuskede seas omad joped, kes kuritöötajad möödaminnes maha võtsid. Kedagi oli veel ja mitte vähe.
K-komandot ei olnud. Nii et kui keegi teab seda udupikka lugu või üles leiab, võiks omalt poolt meie loo välja pakkuda. Isamaaline tegu oleks, ilma igasuguse naljata. K-komando peaks seda väärt olema küll, et saada anekdooti raiutud, kust tema enam välja ei saa.
Pundi omaaegne kokkupanija Lembit Kolk siin jutustabki, kuidas oli.
Uitama minnes, ega olegi K-komandole viimasel ajal suurt mõelnudki. Mis on hea märk vist. Kui politsei eriti eriüksust vaja pole läinud. Omal ajal, kui rohi, taevas, päike, siis oli vägagi kuulus bänd. Korraga armastatud ja kirutud. Korraga kõige mustema töö mehed ja paraadüksus, Eesti Politsei nägu, mis küll sageli pähetõmmatud aukudega soki taha varjatud. Ajad olid sellised. Lõbusad, igasugu segaseid uske ja lootusi täis, aga tõepoolest, prügikastidesse pandi pomme, putkad põlesid, karjääridest leiti laipu. Mõnedki lood pole siiani välja tulnud.
Keset seda segadust hakati siis peale eriüksusega. Nende päris hullude olukordade tarbeks, kui vastas on ikka päris hullud.
Mingid lood tulevad meelde, vendade Voitkade püük näiteks, arvutud kaeblemised, kuis politsei alles tekkis, juba vägivallatseb. Lugupeetud Lembit Kolk tõsise eesti mehena ei õienda, et pole olnud, aga seletab, et midagi võis olla ja miks. Tuhka pähe raputamata, rahumeelselt kõik ausalt ära rääkides, niipalju kui kehtiv ametivanne lubab.
Lood on põnevad. Elu jõuab igast krimkast ikka ette. Kindlustalud Ida-Virumaal, mille tegelik otstarve siiani hämar. Narkotalud. Muud mahajooksmised ja -võtmised. Väikse hoiatusega, et ärgu keegi noor mees arvaku, nagu oleks võmla eriüksus üks jookse-hüppa-tulista. Treening, vahelduseks treening, siis magustoiduks ka veel natuke treeningut ning vastu tulles meeskonna üksmeelsele soovile, täiendavat treeningut. Et, kui vaja, töötaks mees nagu... nagu mees.
Kurblikumates kohtades pajatatakse vihjamisi, mismoodi politseid on solgutatud kui nartsu. Igal sokkidena vahetuval siseministril oli omal aal oma nägemus, kuidas peaks. Võmm hoidku pead kinni, teadmata, mis nüüd jälle välja mõeldakse. Mõnikord imesta, kuis politsei üldse alles jäi, kui keenjused üle trampisid. Omaette huvitav, muide, seletus riigireetur Simmi reeturiks minekule on ka siin raamatus sees.
Igasugu lugusid. Lustlikke. Mõned päris hirmsad, mis meenutavad segaseid aegu, kui isegi tavavõmmid üsna tavaliselt konedega ringi jooksid. Noorus... aga vaadates otsa, ega tagasi tahaks ja hea, et kõvu mehi leidus kogu jandile enamvähem piiri panema. Väga soovitav lugemine kõigile, kes segastel aegadel elanud, aga suurt ei teadnud, mis sünnib. Ja nooremale rahvale teadmiseks, et vabadus öösel suht turvaliselt ringi kakerdada ei tule ka niisama taldrikul kätte. | Arvustus. K-komando, mälestus, tutvustus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ei leia enam üles, aga kunagi loeti interneedusest pikka anekdooti erinevatest eriüksustest. Põhines, nagu lasteaiaaegsed, ikka sel sakslane-venelane-eestlane teemal. Et aga kaasatud olid pea kõik kuulsamad või üldse teadaolevad, siis oli see hirmuäratavalt pikk, kõik meelde ei jäänud.
Olukord oli, et kuritöötajad on võtnud pantvange, põgenenud metsa, mismoodi siis keegi olukorda lahendada võtab. Amerid pommitasid metsa napalmiga sodiks, siis tegid pressikonverentsi, õigustamaks seni korralikult tõlkimata väljendit collateral damage. Venelased arreteerisid kõik puud ja ähvardasid nad Siberisse saata, kui kuritöötajaid välja ei anna. Prantslased vist lõid väliköögi üles, kurid lämbusid suhu jooksvasse vette ning kes ei lämbunud, sel kõrvetasid maomahlad kõhunaha läbi. Juutidel olid juba ammu kuuskede seas omad joped, kes kuritöötajad möödaminnes maha võtsid. Kedagi oli veel ja mitte vähe.
K-komandot ei olnud. Nii et kui keegi teab seda udupikka lugu või üles leiab, võiks omalt poolt meie loo välja pakkuda. Isamaaline tegu oleks, ilma igasuguse naljata. K-komando peaks seda väärt olema küll, et saada anekdooti raiutud, kust tema enam välja ei saa.
Pundi omaaegne kokkupanija Lembit Kolk siin jutustabki, kuidas oli.
Uitama minnes, ega olegi K-komandole viimasel ajal suurt mõelnudki. Mis on hea märk vist. Kui politsei eriti eriüksust vaja pole läinud. Omal ajal, kui rohi, taevas, päike, siis oli vägagi kuulus bänd. Korraga armastatud ja kirutud. Korraga kõige mustema töö mehed ja paraadüksus, Eesti Politsei nägu, mis küll sageli pähetõmmatud aukudega soki taha varjatud. Ajad olid sellised. Lõbusad, igasugu segaseid uske ja lootusi täis, aga tõepoolest, prügikastidesse pandi pomme, putkad põlesid, karjääridest leiti laipu. Mõnedki lood pole siiani välja tulnud.
Keset seda segadust hakati siis peale eriüksusega. Nende päris hullude olukordade tarbeks, kui vastas on ikka päris hullud.
Mingid lood tulevad meelde, vendade Voitkade püük näiteks, arvutud kaeblemised, kuis politsei alles tekkis, juba vägivallatseb. Lugupeetud Lembit Kolk tõsise eesti mehena ei õienda, et pole olnud, aga seletab, et midagi võis olla ja miks. Tuhka pähe raputamata, rahumeelselt kõik ausalt ära rääkides, niipalju kui kehtiv ametivanne lubab.
Lood on põnevad. Elu jõuab igast krimkast ikka ette. Kindlustalud Ida-Virumaal, mille tegelik otstarve siiani hämar. Narkotalud. Muud mahajooksmised ja -võtmised. Väikse hoiatusega, et ärgu keegi noor mees arvaku, nagu oleks võmla eriüksus üks jookse-hüppa-tulista. Treening, vahelduseks treening, siis magustoiduks ka veel natuke treeningut ning vastu tulles meeskonna üksmeelsele soovile, täiendavat treeningut. Et, kui vaja, töötaks mees nagu... nagu mees.
Kurblikumates kohtades pajatatakse vihjamisi, mismoodi politseid on solgutatud kui nartsu. Igal sokkidena vahetuval siseministril oli omal aal oma nägemus, kuidas peaks. Võmm hoidku pead kinni, teadmata, mis nüüd jälle välja mõeldakse. Mõnikord imesta, kuis politsei üldse alles jäi, kui keenjused üle trampisid. Omaette huvitav, muide, seletus riigireetur Simmi reeturiks minekule on ka siin raamatus sees.
Igasugu lugusid. Lustlikke. Mõned päris hirmsad, mis meenutavad segaseid aegu, kui isegi tavavõmmid üsna tavaliselt konedega ringi jooksid. Noorus... aga vaadates otsa, ega tagasi tahaks ja hea, et kõvu mehi leidus kogu jandile enamvähem piiri panema. Väga soovitav lugemine kõigile, kes segastel aegadel elanud, aga suurt ei teadnud, mis sünnib. Ja nooremale rahvale teadmiseks, et vabadus öösel suht turvaliselt ringi kakerdada ei tule ka niisama taldrikul kätte.
### Response:
Arvustus. K-komando, mälestus, tutvustus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks presidendikandidaatidele ning nende toetajatele sai möödunud nädalal külma duši osaliseks hulk väikeinvestoreid, sest Eesti üks edukamaid börsifirmasid Olympic (OEG) otsustas investoritega peitust mängida.
OEG-l lõppes reede hilisõhtul Poolas kasiinolitsents, mida ei õnnestunud pikendada. Poola ärilehe Puls Biznesu börsiajakirjaniku Dawid Tokarze andmetel polnud meie kasiinofirma taotlenud Poolas tegutsemiseks uut litsentsi, mis tähendab, et OEG peab Poola turult lahkuma ning uus võimalus sinna tagasi minna tekib Poola ajakirjaniku väitel alles 2018. aastal.
Mis on eelnevalt kirjeldatus valesti? Valesti on see, et välisturul tekkinud segaduse kohta saavad investorid infot ajakirjandusest. Börsifirma ei pidanud vajalikuks jagada olulist infot korrektselt kõigi aktsionäridega ja nii lohises kasiinofirma oma pressiteadete ja kommentaaridega puhkenud kriisi sabas. Selline käitumine on selge negatiivse mõjuga, millest annab tunnistust fakt, et OEG aktsia hind langes.
Probleemid litsentsiga said avalikuks kolmapäeval toimunud seminaril. Tegemist oli LHV korraldatud üritusega, kus esines OEG juht Madis Jääger. Sellest ajast alates sattusid aktsionärid justkui pimesikku mängima, sest OEG jagatav info oli erinev. Seminaril küsimustele vastates teatas ettevõtte juht, et litsents lõppeb kohe, kuid edasist tegevusplaani polnud valmis avalikustama.
See oli esimene viga, sest nii oluline info tulnuks edastada börsisüsteemi kaudu ehk börsiteatena, mis jõudnuks kõigile investoritele. Praegu pandi osa investoreid eelisseisu, neil oli probleemidest teadlikuna võimalik ettevõtte aktsiad neljapäeva hommikul müüki paisata, sest osa ostjatest polnud negatiivsest infost teadlik.
OEG väljastas Poolas toimuva kohta esimese börsiteate alles neljapäeval, pärast keskpäeva. See ei sisaldanud aga mingeid selgitusi tuleviku osas, vaid eneseõigustust, et info litsentsi tähtaegade kohta anti investoritele juba kuus aastat tagasi ning seda korrati eelmise majandusaasta aruande lisas.
Päev hiljem ehk reede õhtul edastati juba põhjalikum börsiteade, millega informeeriti aktsionäre, et Poolas tegevuse külmutamisest. Nii kehval tasemel ja aeglast informeerimist ei tohiks börsiettevõte endale lubada.
Teema on oluline, sest kasiinofirma väikeinvestorid loodavad kolmanda kvartali tulemustes Hiltoni hotelli müügi tõttu näha umbes 17 miljoni euro suurust kasumikasvu. Kuna kontserni bilansis on Poola tegevuse maht 12 miljonit eurot, võivad litsentsi lõppemise korral III kvartali tulemused tulla oodatust kesisemad.
Kuigi selle aasta esimese kuue kuu jooksul vähenes kasiinofirma Poolast saadud käive ligi kolmandiku võrra, on Olympicu jaoks siiski tegemist Baltikumi järel suuruselt neljanda turuga.
Kuna jutt käib võrdlemisi suure turu võimalikust kadumisest ning seeläbi ka käibe- ja kasumilangusest, oleks pidanud ettevõte oma aktsionäre litsentsi võimalikust lõppemisest ette hoiatama ning teema tõstatumisel olema valmis kiiresti reageerima.
Tõsi, litsentsi saamisel avaldatud börsiteates on kirja pandud ka selle lõpu kuupäev ja see info on korratud üle eelmise aasta majandusaasta aruande lisas. Seega on formaalselt justkui oluline info aktsionäridele edastatud. Oluline on aga see, kas aktsionärid olid ka tegelikult informeeritud või mitte.
Julgen väita, et suurele osale väikeomanikest tuli Poola turult lahkumine üllatusena, sest kuus aastat tagasi börsiteatesse kirja pandu või ka eelmise aasta aruande lisas tehtud märge oli ebapiisav. Nende faktidega enda tegevusetuse välja vabandamine oli aga OEG uus PR-ämber, mis investorite rahustamise asemel neid hoopis rohkem ärritas.
Läbipaistev juhtimine ja eelkõige ausus ning austus investorite vastu aitab organisatsioonil kiiremini ületada takistusi ning mõjub ettevõttele ka pikas plaanis tervendavalt. Lõpuks on küsimus ikkagi usalduses – kui juhtkond hakkab meelega mõnda ettevõtte omaniku jaoks olulist teavet pisendama või halvemal juhul isegi peitma, siis lööb see ettevõttesse ebavajaliku kiilu.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Aivar Hundimägi: halb peitusemäng investoritega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks presidendikandidaatidele ning nende toetajatele sai möödunud nädalal külma duši osaliseks hulk väikeinvestoreid, sest Eesti üks edukamaid börsifirmasid Olympic (OEG) otsustas investoritega peitust mängida.
OEG-l lõppes reede hilisõhtul Poolas kasiinolitsents, mida ei õnnestunud pikendada. Poola ärilehe Puls Biznesu börsiajakirjaniku Dawid Tokarze andmetel polnud meie kasiinofirma taotlenud Poolas tegutsemiseks uut litsentsi, mis tähendab, et OEG peab Poola turult lahkuma ning uus võimalus sinna tagasi minna tekib Poola ajakirjaniku väitel alles 2018. aastal.
Mis on eelnevalt kirjeldatus valesti? Valesti on see, et välisturul tekkinud segaduse kohta saavad investorid infot ajakirjandusest. Börsifirma ei pidanud vajalikuks jagada olulist infot korrektselt kõigi aktsionäridega ja nii lohises kasiinofirma oma pressiteadete ja kommentaaridega puhkenud kriisi sabas. Selline käitumine on selge negatiivse mõjuga, millest annab tunnistust fakt, et OEG aktsia hind langes.
Probleemid litsentsiga said avalikuks kolmapäeval toimunud seminaril. Tegemist oli LHV korraldatud üritusega, kus esines OEG juht Madis Jääger. Sellest ajast alates sattusid aktsionärid justkui pimesikku mängima, sest OEG jagatav info oli erinev. Seminaril küsimustele vastates teatas ettevõtte juht, et litsents lõppeb kohe, kuid edasist tegevusplaani polnud valmis avalikustama.
See oli esimene viga, sest nii oluline info tulnuks edastada börsisüsteemi kaudu ehk börsiteatena, mis jõudnuks kõigile investoritele. Praegu pandi osa investoreid eelisseisu, neil oli probleemidest teadlikuna võimalik ettevõtte aktsiad neljapäeva hommikul müüki paisata, sest osa ostjatest polnud negatiivsest infost teadlik.
OEG väljastas Poolas toimuva kohta esimese börsiteate alles neljapäeval, pärast keskpäeva. See ei sisaldanud aga mingeid selgitusi tuleviku osas, vaid eneseõigustust, et info litsentsi tähtaegade kohta anti investoritele juba kuus aastat tagasi ning seda korrati eelmise majandusaasta aruande lisas.
Päev hiljem ehk reede õhtul edastati juba põhjalikum börsiteade, millega informeeriti aktsionäre, et Poolas tegevuse külmutamisest. Nii kehval tasemel ja aeglast informeerimist ei tohiks börsiettevõte endale lubada.
Teema on oluline, sest kasiinofirma väikeinvestorid loodavad kolmanda kvartali tulemustes Hiltoni hotelli müügi tõttu näha umbes 17 miljoni euro suurust kasumikasvu. Kuna kontserni bilansis on Poola tegevuse maht 12 miljonit eurot, võivad litsentsi lõppemise korral III kvartali tulemused tulla oodatust kesisemad.
Kuigi selle aasta esimese kuue kuu jooksul vähenes kasiinofirma Poolast saadud käive ligi kolmandiku võrra, on Olympicu jaoks siiski tegemist Baltikumi järel suuruselt neljanda turuga.
Kuna jutt käib võrdlemisi suure turu võimalikust kadumisest ning seeläbi ka käibe- ja kasumilangusest, oleks pidanud ettevõte oma aktsionäre litsentsi võimalikust lõppemisest ette hoiatama ning teema tõstatumisel olema valmis kiiresti reageerima.
Tõsi, litsentsi saamisel avaldatud börsiteates on kirja pandud ka selle lõpu kuupäev ja see info on korratud üle eelmise aasta majandusaasta aruande lisas. Seega on formaalselt justkui oluline info aktsionäridele edastatud. Oluline on aga see, kas aktsionärid olid ka tegelikult informeeritud või mitte.
Julgen väita, et suurele osale väikeomanikest tuli Poola turult lahkumine üllatusena, sest kuus aastat tagasi börsiteatesse kirja pandu või ka eelmise aasta aruande lisas tehtud märge oli ebapiisav. Nende faktidega enda tegevusetuse välja vabandamine oli aga OEG uus PR-ämber, mis investorite rahustamise asemel neid hoopis rohkem ärritas.
Läbipaistev juhtimine ja eelkõige ausus ning austus investorite vastu aitab organisatsioonil kiiremini ületada takistusi ning mõjub ettevõttele ka pikas plaanis tervendavalt. Lõpuks on küsimus ikkagi usalduses – kui juhtkond hakkab meelega mõnda ettevõtte omaniku jaoks olulist teavet pisendama või halvemal juhul isegi peitma, siis lööb see ettevõttesse ebavajaliku kiilu.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Aivar Hundimägi: halb peitusemäng investoritega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui 2014. aastal toetati edukalt Rauno Klauseni käsiratta ostu ning 2015. aastal koguti raha Narva ratastoolivehklejate Aleksei Štšeglovi ja teiste Florett klubiliikmete vehklemisvarustuse soetamiseks, siis seekordne aktsioon on suunatud Haapsalu Viigi Kooli tugi- ja liikumisaparaadi talitlushäiretega õpilaste abistamiseks.
Heategevusprojekti käigus kogutud raha eest plaanitakse osta spetsiaalne elektritrenažöör, mitmekülgse taastusravi seadme, mis sobib nii üla- kui alakeha treeninguks ning mille hind sõltuvalt mudelist on kuni 7800 eurot.
Praeguse seisuga on ennast tuurile kirja pannud 29 ratturit, nende seas ka Eesti üks läbi aegade parimaid jalgrattureid, Katjuša profitiimis leiba teeniv Rein Taaramäe. "Kui vähegi oma rattasõiduga kellelegi abiks saan olla, siis ikka ja alati kohal," kommenteeris Taaramäe. "Olen osalenud ka kahel eelmisel Tahtejõu tuuril. Väärt ettevõtmine!“
Tuuri osalustasu 80 eurot on sihtotstarbeline annetus Haapsalu Viigi Kooli tugi- ja liikumisaparaadi talitlushäiretega õpilaste spetsiaalse trenažööri ostufondi, annetada on ka võimalik MTÜ Tahtejõud kontole EE867700771001781961.
Täpsem info www.tahtejoutuur.ee. | Rein Taaramäe stardib kodusel heategevuslikul tuuril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui 2014. aastal toetati edukalt Rauno Klauseni käsiratta ostu ning 2015. aastal koguti raha Narva ratastoolivehklejate Aleksei Štšeglovi ja teiste Florett klubiliikmete vehklemisvarustuse soetamiseks, siis seekordne aktsioon on suunatud Haapsalu Viigi Kooli tugi- ja liikumisaparaadi talitlushäiretega õpilaste abistamiseks.
Heategevusprojekti käigus kogutud raha eest plaanitakse osta spetsiaalne elektritrenažöör, mitmekülgse taastusravi seadme, mis sobib nii üla- kui alakeha treeninguks ning mille hind sõltuvalt mudelist on kuni 7800 eurot.
Praeguse seisuga on ennast tuurile kirja pannud 29 ratturit, nende seas ka Eesti üks läbi aegade parimaid jalgrattureid, Katjuša profitiimis leiba teeniv Rein Taaramäe. "Kui vähegi oma rattasõiduga kellelegi abiks saan olla, siis ikka ja alati kohal," kommenteeris Taaramäe. "Olen osalenud ka kahel eelmisel Tahtejõu tuuril. Väärt ettevõtmine!“
Tuuri osalustasu 80 eurot on sihtotstarbeline annetus Haapsalu Viigi Kooli tugi- ja liikumisaparaadi talitlushäiretega õpilaste spetsiaalse trenažööri ostufondi, annetada on ka võimalik MTÜ Tahtejõud kontole EE867700771001781961.
Täpsem info www.tahtejoutuur.ee.
### Response:
Rein Taaramäe stardib kodusel heategevuslikul tuuril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonna mänedžer Hendrik Rikand ütles enne hooaega välja, et Tartu klubi eesmärk on tuleval hooajal võita vähemalt üks tiitel. Selleks tuleb aga võrreldes mullusega teha suur edasiminek, sest näiteks kevadel peetud Eesti meistrivõistlustel ei jõudnud tartlased isegi poolfinaali.
„Kui me eelmise hooaja juurde tagasi tuleme, siis oli meil juba hooaja alguses teada, et tulemuse osas tuleb meil raske ja keeruline hooaeg,“ ütles meeskonna peatreener Oliver Lüütsepp intervjuus Vikerraadiole. „Plaan oli viia läbi uuenduskuur, lisada palju nooremaid mängijaid. Hooaja esimeses pooles sujusid asjad meil täitsa enam-vähem. Nagu ikka spordis, ebaõnn ja mingid asjad juhtuvad. Juhtivate mängijate nagu Rait Rikbergi ja Meelis Kivisilla vigastuspausid venisid mingil hetkel liiga pikaks, mis pani võistkonnamängule pitseri."
"Otsustavates playoff -mängudes nende kahe kogenud mängija puudumisel tekkinud auk oli nii suur, et me ei suutnud seda täita. Noorematele mängijatele on liiga suur vastutuskoorem alguses raske kanda."
Augusti lõpus naasis Tartusse Andrei Ojamets, kes asus Tartu Ülikool/Eedeni naiskonna peatreeneriks.
"Teades Andreid ja teades meie läbisaamist, ma usun, et me hakkame igapäevaselt suhtlema ja võrkpallijuttu ajama," sõnas Lüütsepp. "Kindlasti arutame nii nais- kui meeskonna küsimusi avatud kaartidega. Meil on omavahel hea suhe ja usun, et saame üksteist mõtetega arendada. Eks tema hakkab oma rida ajama ja meie ajame oma rida, aga kindlasti mingi kommunikatsioon toimub."
"Seis on selline, nagu ta hooaja alguses tavaks on – mängus on veel palju krobelist, aga liigume õiges suunas," ütles Lüütsepp uue hooaja kohta. "Me oleme jätkuvalt, nagu eelmise aasta lõpus, kui Rikberg oli puudu – vastuvõtt on jäänud noorte meeste õlule ja vastuvõtul muutume tihtipeale ebakindlaks. See ei ole aga midagi katastroofilist, noored mehed lähevad iga mänguga järjest paremaks ning kogu meeskond teab, et Rait on tulemas."
Bigbank Tartu kapteniks tõusis eelmise hooaja alguses temporündaja Kevin Soo. Kuigi mitmed spordisõbrad eeldasid, et seda rolli hakkab pärast Argo Meresaart täitma libero Rait Rikberg, on Soo kapteniks saamise põhjus tegelikult proosaline.
"Meil omakeskis on Rait kapten, aga kuna võrkpallis on selline reegel, et libero väljaku peal ei või kaptenitriipu numbri all kanda, valiti teine kapten ja valituks osutusin mina," sõnas Soo. "See tuli kindlasti üllatusena ning kuigi ma pole täieulatuslik kapten, siis mingit rolli ma siin kannan ja loodan, et saan hakkama."
Mullusega võrreldes on klubist lahkunud diagonaalründaja kohta täitnud Taavi Nõmmistu, Tartus nurgaründajaks edutatud Henri Treial ja teine nurgaründaja Kristo Kollo, kes lõpetas Bigbankis mängimise juba hooaja keskel.
"Eelmise aasta poisid, kes meilt välja läksid, Kristo, Taavi, Henri - kõik väga tip-top klubidesse ja ma arvan, et see annab indu nii mulle kui kõigile teistele," oli Soo lootusrikas. | Bigbank Tartu peatreener: mängus on veel palju krobelist, aga liigume õiges suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonna mänedžer Hendrik Rikand ütles enne hooaega välja, et Tartu klubi eesmärk on tuleval hooajal võita vähemalt üks tiitel. Selleks tuleb aga võrreldes mullusega teha suur edasiminek, sest näiteks kevadel peetud Eesti meistrivõistlustel ei jõudnud tartlased isegi poolfinaali.
„Kui me eelmise hooaja juurde tagasi tuleme, siis oli meil juba hooaja alguses teada, et tulemuse osas tuleb meil raske ja keeruline hooaeg,“ ütles meeskonna peatreener Oliver Lüütsepp intervjuus Vikerraadiole. „Plaan oli viia läbi uuenduskuur, lisada palju nooremaid mängijaid. Hooaja esimeses pooles sujusid asjad meil täitsa enam-vähem. Nagu ikka spordis, ebaõnn ja mingid asjad juhtuvad. Juhtivate mängijate nagu Rait Rikbergi ja Meelis Kivisilla vigastuspausid venisid mingil hetkel liiga pikaks, mis pani võistkonnamängule pitseri."
"Otsustavates playoff -mängudes nende kahe kogenud mängija puudumisel tekkinud auk oli nii suur, et me ei suutnud seda täita. Noorematele mängijatele on liiga suur vastutuskoorem alguses raske kanda."
Augusti lõpus naasis Tartusse Andrei Ojamets, kes asus Tartu Ülikool/Eedeni naiskonna peatreeneriks.
"Teades Andreid ja teades meie läbisaamist, ma usun, et me hakkame igapäevaselt suhtlema ja võrkpallijuttu ajama," sõnas Lüütsepp. "Kindlasti arutame nii nais- kui meeskonna küsimusi avatud kaartidega. Meil on omavahel hea suhe ja usun, et saame üksteist mõtetega arendada. Eks tema hakkab oma rida ajama ja meie ajame oma rida, aga kindlasti mingi kommunikatsioon toimub."
"Seis on selline, nagu ta hooaja alguses tavaks on – mängus on veel palju krobelist, aga liigume õiges suunas," ütles Lüütsepp uue hooaja kohta. "Me oleme jätkuvalt, nagu eelmise aasta lõpus, kui Rikberg oli puudu – vastuvõtt on jäänud noorte meeste õlule ja vastuvõtul muutume tihtipeale ebakindlaks. See ei ole aga midagi katastroofilist, noored mehed lähevad iga mänguga järjest paremaks ning kogu meeskond teab, et Rait on tulemas."
Bigbank Tartu kapteniks tõusis eelmise hooaja alguses temporündaja Kevin Soo. Kuigi mitmed spordisõbrad eeldasid, et seda rolli hakkab pärast Argo Meresaart täitma libero Rait Rikberg, on Soo kapteniks saamise põhjus tegelikult proosaline.
"Meil omakeskis on Rait kapten, aga kuna võrkpallis on selline reegel, et libero väljaku peal ei või kaptenitriipu numbri all kanda, valiti teine kapten ja valituks osutusin mina," sõnas Soo. "See tuli kindlasti üllatusena ning kuigi ma pole täieulatuslik kapten, siis mingit rolli ma siin kannan ja loodan, et saan hakkama."
Mullusega võrreldes on klubist lahkunud diagonaalründaja kohta täitnud Taavi Nõmmistu, Tartus nurgaründajaks edutatud Henri Treial ja teine nurgaründaja Kristo Kollo, kes lõpetas Bigbankis mängimise juba hooaja keskel.
"Eelmise aasta poisid, kes meilt välja läksid, Kristo, Taavi, Henri - kõik väga tip-top klubidesse ja ma arvan, et see annab indu nii mulle kui kõigile teistele," oli Soo lootusrikas.
### Response:
Bigbank Tartu peatreener: mängus on veel palju krobelist, aga liigume õiges suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad pidid püüdma vahukomme täis suuga laulda erinevaid poplaule nii, et teine suudaks ära arvata, millise palaga on tegemist.
Ühel hetkel laulis Fallon kunagise poistebändi NSYNC hitti "Bye Bye Bye", millest nooruke Grace polnud aga kunagi kuulnudki. Tüdruk pakkus erinevaid variante, kuid kui saatejuht paljastas, et tegemist oli looga "Bye Bye Bye", küsis Grace vastu "Mis "Bye Bye Bye?". Jimmy Fallon tunnistas, et tundis end sel hetkel erakordselt vanana, lisaks on NSYNCi kunagine liider Justin Timberlake tema hea sõber. | Video: Jimmy Fallon pidas koos noore talendisaate võitjaga maha vahukommise laululahingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad pidid püüdma vahukomme täis suuga laulda erinevaid poplaule nii, et teine suudaks ära arvata, millise palaga on tegemist.
Ühel hetkel laulis Fallon kunagise poistebändi NSYNC hitti "Bye Bye Bye", millest nooruke Grace polnud aga kunagi kuulnudki. Tüdruk pakkus erinevaid variante, kuid kui saatejuht paljastas, et tegemist oli looga "Bye Bye Bye", küsis Grace vastu "Mis "Bye Bye Bye?". Jimmy Fallon tunnistas, et tundis end sel hetkel erakordselt vanana, lisaks on NSYNCi kunagine liider Justin Timberlake tema hea sõber.
### Response:
Video: Jimmy Fallon pidas koos noore talendisaate võitjaga maha vahukommise laululahingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vabaerakonna toetuse muutus on jäänud seekord veapiiridesse, kuid kindlasti võib erakondade populaarsusnumbrite tagant näha ka presidendi valimistega seotud meediakajastust. Vabaerakond toetas Allar Jõksi koos IRL-iga ja see võis jääda varju teiste erakondade ühe oma kandidaadi taha positsioneerimises," kommenteeris Meesak.
Ta märkis, et Allar Jõksi tugev tulemus mõlemas voorus antud küsitluses seekord ei avaldu.
Meesaku sõnul on äga isiksusekeskseks kujunenud presidendivalimised varjutanud erakondade poliitilist tegevust, kuid peagi seda hakatakse taas tähele panema.
Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i septembri-küsitluse andmetel annaks täna üheksa protsenti valijatest oma hääle Vabaerakonnale, augustis oli see kümme. | Vabaerakonna tegevjuht reitingutest: toetuse muutus on jäänud vea piiridesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vabaerakonna toetuse muutus on jäänud seekord veapiiridesse, kuid kindlasti võib erakondade populaarsusnumbrite tagant näha ka presidendi valimistega seotud meediakajastust. Vabaerakond toetas Allar Jõksi koos IRL-iga ja see võis jääda varju teiste erakondade ühe oma kandidaadi taha positsioneerimises," kommenteeris Meesak.
Ta märkis, et Allar Jõksi tugev tulemus mõlemas voorus antud küsitluses seekord ei avaldu.
Meesaku sõnul on äga isiksusekeskseks kujunenud presidendivalimised varjutanud erakondade poliitilist tegevust, kuid peagi seda hakatakse taas tähele panema.
Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i septembri-küsitluse andmetel annaks täna üheksa protsenti valijatest oma hääle Vabaerakonnale, augustis oli see kümme.
### Response:
Vabaerakonna tegevjuht reitingutest: toetuse muutus on jäänud vea piiridesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oleg Pjatnitski (56) on praeguseks vangis istunud üle 33 aaasta, kuid seaduse järgi võib eluaegne vang vanglast vabaneda, kui tal on karistusest kantud vähemalt 30 aastat.
Viimati kolm aastat tagasi suvel Pjatnitski vabastamist kaalunud kohus leidis, et tema vabasamine pole põhjendatud.
Kohus märkis toona, et tema puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aasta jooksul 23-40 protsenti.
Pjatnitski kuriteod
Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.
Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.
1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.
Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.
2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.
Pjatnitski karistuse kandmise algust arvestatakse 1983. aasta 12. maist. | Kohus kaalub eluaegse vangi vabastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oleg Pjatnitski (56) on praeguseks vangis istunud üle 33 aaasta, kuid seaduse järgi võib eluaegne vang vanglast vabaneda, kui tal on karistusest kantud vähemalt 30 aastat.
Viimati kolm aastat tagasi suvel Pjatnitski vabastamist kaalunud kohus leidis, et tema vabasamine pole põhjendatud.
Kohus märkis toona, et tema puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aasta jooksul 23-40 protsenti.
Pjatnitski kuriteod
Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.
Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.
1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.
Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.
2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.
Pjatnitski karistuse kandmise algust arvestatakse 1983. aasta 12. maist.
### Response:
Kohus kaalub eluaegse vangi vabastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eile pärastlõunal oli kultuurkapitalile laekunud 11 kandideerimisavaldust, siis südaööks kasvas nende arv 24ni.
Kultuurkapitali kommunikatsioonispetsialist Piret Maiberg ütles ERRi portaalile, et kõik taotlused kvalifitseerusid dokumendivoorus. Nüüd valib nõukogu välja kandidaadid, kes vestlusele kutsutakse.
"Täpselt ei tea, mitu vestlusvooru tuleb. 30. septembril on nõukogu koosolek, kus nad otsustavad ära, millised kandidaadid kutsutakse vestlusele," lausus Maiberg.
Ka augustis esitas avalduse kultuurkapitali juhataja ametikohale 24 inimest, kellest vestlusvooru kutsuti viis. Juhti aga ei leitud ja kultuuriminister Indrek Saar põhjendas seda asjaoluga, et ühegi kandidaadiga ei leitud piisavat ühisosa.
Senise juhi Olavi Laido ametiaeg lõpeb 31. oktoobril. | Kulka juhiks soovib teiselgi katsel saada 24 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eile pärastlõunal oli kultuurkapitalile laekunud 11 kandideerimisavaldust, siis südaööks kasvas nende arv 24ni.
Kultuurkapitali kommunikatsioonispetsialist Piret Maiberg ütles ERRi portaalile, et kõik taotlused kvalifitseerusid dokumendivoorus. Nüüd valib nõukogu välja kandidaadid, kes vestlusele kutsutakse.
"Täpselt ei tea, mitu vestlusvooru tuleb. 30. septembril on nõukogu koosolek, kus nad otsustavad ära, millised kandidaadid kutsutakse vestlusele," lausus Maiberg.
Ka augustis esitas avalduse kultuurkapitali juhataja ametikohale 24 inimest, kellest vestlusvooru kutsuti viis. Juhti aga ei leitud ja kultuuriminister Indrek Saar põhjendas seda asjaoluga, et ühegi kandidaadiga ei leitud piisavat ühisosa.
Senise juhi Olavi Laido ametiaeg lõpeb 31. oktoobril.
### Response:
Kulka juhiks soovib teiselgi katsel saada 24 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toetust hakkavad saama inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta ning toetus makstakse välja oktoobrikuus. Valitsus teeb ettepaneku kehtestada toetus inimestele, kelle pensioni suurus on väiksem kui 1,2 kordne keskmine pension, teatas valitsuse pressibüroo.
Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.
Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
Seaduse jõustumisega kaasnevate kulude katmiseks on riigieelarves ette nähtud suurusjärk 10 miljonit eurot. Seaduse planeeritav jõustumise aeg on järgmise aasta 1. jaanuar. | Üksi elavad pensionärid hakkavad saama toetust 115 eurot aastas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toetust hakkavad saama inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta ning toetus makstakse välja oktoobrikuus. Valitsus teeb ettepaneku kehtestada toetus inimestele, kelle pensioni suurus on väiksem kui 1,2 kordne keskmine pension, teatas valitsuse pressibüroo.
Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.
Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
Seaduse jõustumisega kaasnevate kulude katmiseks on riigieelarves ette nähtud suurusjärk 10 miljonit eurot. Seaduse planeeritav jõustumise aeg on järgmise aasta 1. jaanuar.
### Response:
Üksi elavad pensionärid hakkavad saama toetust 115 eurot aastas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaalukategoorias kuni 80 kg võitis hõbemedali Georgi Ladõgin (Tallinn) ja kehakaalus kuni 90 kg Aleksander Marmeljuk (Maardu). | Eesti maadlejad võitsid Hiinas kaks medalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaalukategoorias kuni 80 kg võitis hõbemedali Georgi Ladõgin (Tallinn) ja kehakaalus kuni 90 kg Aleksander Marmeljuk (Maardu).
### Response:
Eesti maadlejad võitsid Hiinas kaks medalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelistungil võtab kohus seisukoha esitatud taotluste suhtes ning määrab kohtuistungite ajad, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Riigiprokuratuuri süüdistusega astuvad kohtu ette Allik, Vähi ja Kilki ning juriidilise isikuna toitlustusteenuse pakkuja P. Dussmann Eesti OÜ ja ettevõtte tegevjuht Anella Stimmer.
Süüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul olla raviasutuse toitlustajaks samas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingul.
Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.
Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERH-i toitlustusjuhti Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.
Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERH-i endist juhti Allikut ning IT-juhti Kilki kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid nad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.
Allik endal süüd ei näe. "Ma olen endiselt arvamusel ja seisukohal, et ma ei ole haigla huve kuidagi kahjustanud, ma ei ole seadusi rikkunud, aga mõned asjad, mis on tehtud, teeks ma täna teistmoodi," on ta "Aktuaalsele kaamerale" kinnitanud.
Allik ütles ERR.ee-le, et ta ei ole kriminaaluurimise käigus ütlusi andnud ning kavatseb ütlusi anda kohtus.
"Süüd endiselt endal üheski episoodis ei näe," kinnitas Allik.
"Kohtusse on saadetud juhtkonna tasandi korruptsioonijuhtum meditsiinisektoris. Süüdistuses esitatud etteheited ei ole seotud patsientide ravimisega. Riigiprokuratuur leiab, et vastavatele juhtumitele tuleb tähelepanu pöörata ja vastavalt reageerida ka edaspidi," ütles kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul tuleb riigil aina enam panustada sellesse, et paljastada ametnikke, kes tehingutest kasu üritavad lõigata.
"Eriti murettekitav on asjaolu, kui juhtide ringis levib niinimetatud käsi peseb kätt suhtumine, mis õõnestab kogu kollektiivi usaldusväärsust ning annab signaali, et ebaaus käitumine on aktsepteeritav. Just juhi südameasi peaks olema korruptsiooni riskide ennetamine, sealhulgas töötajate teadlikkuse tõstmine ning läbipaistva ja ausa juhtimisega eeskuju andmine," ütles Ombler.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning uurimist juhtis riigiprokuratuur. | Kohus peab PERH-i juhtide süüasjas eelistungi novembri lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelistungil võtab kohus seisukoha esitatud taotluste suhtes ning määrab kohtuistungite ajad, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Riigiprokuratuuri süüdistusega astuvad kohtu ette Allik, Vähi ja Kilki ning juriidilise isikuna toitlustusteenuse pakkuja P. Dussmann Eesti OÜ ja ettevõtte tegevjuht Anella Stimmer.
Süüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul olla raviasutuse toitlustajaks samas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingul.
Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.
Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERH-i toitlustusjuhti Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.
Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERH-i endist juhti Allikut ning IT-juhti Kilki kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid nad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.
Allik endal süüd ei näe. "Ma olen endiselt arvamusel ja seisukohal, et ma ei ole haigla huve kuidagi kahjustanud, ma ei ole seadusi rikkunud, aga mõned asjad, mis on tehtud, teeks ma täna teistmoodi," on ta "Aktuaalsele kaamerale" kinnitanud.
Allik ütles ERR.ee-le, et ta ei ole kriminaaluurimise käigus ütlusi andnud ning kavatseb ütlusi anda kohtus.
"Süüd endiselt endal üheski episoodis ei näe," kinnitas Allik.
"Kohtusse on saadetud juhtkonna tasandi korruptsioonijuhtum meditsiinisektoris. Süüdistuses esitatud etteheited ei ole seotud patsientide ravimisega. Riigiprokuratuur leiab, et vastavatele juhtumitele tuleb tähelepanu pöörata ja vastavalt reageerida ka edaspidi," ütles kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul tuleb riigil aina enam panustada sellesse, et paljastada ametnikke, kes tehingutest kasu üritavad lõigata.
"Eriti murettekitav on asjaolu, kui juhtide ringis levib niinimetatud käsi peseb kätt suhtumine, mis õõnestab kogu kollektiivi usaldusväärsust ning annab signaali, et ebaaus käitumine on aktsepteeritav. Just juhi südameasi peaks olema korruptsiooni riskide ennetamine, sealhulgas töötajate teadlikkuse tõstmine ning läbipaistva ja ausa juhtimisega eeskuju andmine," ütles Ombler.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.
### Response:
Kohus peab PERH-i juhtide süüasjas eelistungi novembri lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda osapoole omandiõigus tähendab jalgpallimaailmas seda, et agent või investor omab osa jalgpalluri finantsõigustest. See omakorda tähendab, et klubisid vahetava mängija eest makstavad üleminekutasud ei lähe täieulatuslikult müüvale klubile, vaid ka mängija õigustes osanikuks oleva agendi või investori taskutesse.
Inglismaa jalgpalliliit (FA) keelas tegevuse 2008. ning rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) eelmise aasta kevadel.
Telegraphi valduses on aga videotõestus sellest, kuidas Allardyce kohtus augustis Telegraphi uurivate ajakirjanikega, kes esitlesid endid investoritena Lähis-Idast. Inglismaa koondise peatreener sõnas kahe kokku neli tundi kestnud kohtumise käigus, et seadustest mööda hiilimine ei ole suuremaks probleemiks.
„Nendest (reeglitest – toim.) saab mööda hiilida. Loomulikult on suur raha siin (Inglismaal),“ sõnas Allardyce, kes oli väidetavalt valmis sõlmima lepingut, mille kohaselt oleks talle neljal korral aastas Singapuri ja Hong Kongi lendamise eest ning seal investoritele kõnede pidamise eest makstud 400 000 naela.
Lisaks sellele kutsus Allardyce Inglismaa koondise eelmist peatreenerit Roy Hodgsonit tolle kõnedefektile vihjates "Woy-ks“. Nelja aasta eest tegi seda esilehel ka Inglismaa ajaleht Sun, mida FA toona „lubamatuks“ kutsus. Muu hulgas ütles Allardyce, et Hodgson oleks pidanud endisel abitreeneril Gary Neville’il käskima mängude käigus maha istuda ning vait olla, samuti kutsus Allardyce prints Harryt „väga ulakaks poisiks“ ning Wembley ümberehitust „lolluseks“.
61-aastane Allardyce pole olukorda veel kommenteerinud, kuid Inglismaa meedia sõnul võib mees ka oma töö kaotada. "Ma tahan kõiki fakte ning kuulda kõigi osapoolte käest seletusi," sõnas FA juhatuse esimees Greg Clarke Daily Mailile. "Selliste juhtumite puhul peab enne otsuse langetamist sügavalt hinge tõmbama."
Telegraphi video Allardyce’ist on osa ajalehe pikaajalisest uurimusest, mille käigus loodetakse paljastada Inglismaa jalgpallis lokkav korruptsioon. Ajalehe sõnul on nende valduses muu hulgas veel tõendid sellest, kuidas lisaks Allardyce’ile nõustusid sama fiktiivse firma saadikuteks olema veel kaks tipptreenerit.
FA prides itself on protecting the future and integrity of the game. If they are consistent then position of Sam Allardyce is in jeopardy
— Ian Dennis (@Iandennisbbc) September 27, 2016 | Skandaali keskmesse sattunud Inglismaa koondise peatreeneri töö on ohus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda osapoole omandiõigus tähendab jalgpallimaailmas seda, et agent või investor omab osa jalgpalluri finantsõigustest. See omakorda tähendab, et klubisid vahetava mängija eest makstavad üleminekutasud ei lähe täieulatuslikult müüvale klubile, vaid ka mängija õigustes osanikuks oleva agendi või investori taskutesse.
Inglismaa jalgpalliliit (FA) keelas tegevuse 2008. ning rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) eelmise aasta kevadel.
Telegraphi valduses on aga videotõestus sellest, kuidas Allardyce kohtus augustis Telegraphi uurivate ajakirjanikega, kes esitlesid endid investoritena Lähis-Idast. Inglismaa koondise peatreener sõnas kahe kokku neli tundi kestnud kohtumise käigus, et seadustest mööda hiilimine ei ole suuremaks probleemiks.
„Nendest (reeglitest – toim.) saab mööda hiilida. Loomulikult on suur raha siin (Inglismaal),“ sõnas Allardyce, kes oli väidetavalt valmis sõlmima lepingut, mille kohaselt oleks talle neljal korral aastas Singapuri ja Hong Kongi lendamise eest ning seal investoritele kõnede pidamise eest makstud 400 000 naela.
Lisaks sellele kutsus Allardyce Inglismaa koondise eelmist peatreenerit Roy Hodgsonit tolle kõnedefektile vihjates "Woy-ks“. Nelja aasta eest tegi seda esilehel ka Inglismaa ajaleht Sun, mida FA toona „lubamatuks“ kutsus. Muu hulgas ütles Allardyce, et Hodgson oleks pidanud endisel abitreeneril Gary Neville’il käskima mängude käigus maha istuda ning vait olla, samuti kutsus Allardyce prints Harryt „väga ulakaks poisiks“ ning Wembley ümberehitust „lolluseks“.
61-aastane Allardyce pole olukorda veel kommenteerinud, kuid Inglismaa meedia sõnul võib mees ka oma töö kaotada. "Ma tahan kõiki fakte ning kuulda kõigi osapoolte käest seletusi," sõnas FA juhatuse esimees Greg Clarke Daily Mailile. "Selliste juhtumite puhul peab enne otsuse langetamist sügavalt hinge tõmbama."
Telegraphi video Allardyce’ist on osa ajalehe pikaajalisest uurimusest, mille käigus loodetakse paljastada Inglismaa jalgpallis lokkav korruptsioon. Ajalehe sõnul on nende valduses muu hulgas veel tõendid sellest, kuidas lisaks Allardyce’ile nõustusid sama fiktiivse firma saadikuteks olema veel kaks tipptreenerit.
FA prides itself on protecting the future and integrity of the game. If they are consistent then position of Sam Allardyce is in jeopardy
— Ian Dennis (@Iandennisbbc) September 27, 2016
### Response:
Skandaali keskmesse sattunud Inglismaa koondise peatreeneri töö on ohus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ingmar Bergman, „Persona”. Tõlkija: Ülev Aaloe. Lavastaja: Kaija M Kalvet. Helilooja: Kaarel Kuusk (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia). Kunstnik: Birgit Landberg. Videokujundus: Kristo Veinberg. Valguskujundus: Mari-Riin Villemsoo (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia). Osades: Jaanika Tammaru, Laura Niils ja Mihkel Kallaste. Musta Kasti esietendus 8. XI 2015 Genialistide klubis.
Miguel de Unamuno, „Kaks ema”. Tõlkija: Mari Kruse. Lavastaja: Tiit Alte. Kunstnik: Riina Vanhanen. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Osades: Maria Peterson, Anneli Tuulik, Mare Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula või Marius Peterson ja Aleksander Eelmaa või Tiit Alte. Esietendus 6. IV 2016 Theatrumis.
I
Mullusel teatrihooajal lavastas Tiit Alte Theatrumis Miguel de Unamuno „Kaks ema” ja Kaija M Kalveti eestvedamisel lisandus Musta Kasti repertuaari Ingmar Bergmani „Persona”. Neid tegemisi ühendab tuginemine modernset vaimsust lahkavatele olulistele tekstidele. Mõlema lavastuse peategelased on oma armastatutest, peredest ja lastest võõrdunud, elust eemale tõmbunud jõuetud indiviidid. Postmodernsetes etenduskunstides on rõhutud uudsusele ja piiriületusele. Sellega kaasnevaid probleeme lahkav teater on olnud vähem esil. Sestap on hingekosutav, et lagundamise joovastusele andunute kõrval leidub kunstnikke, kes märkavad ajastu varjukülgi ja nendega kaasnevat alatust ning valu.
Uusaega iseloomustab muu hulgas eemaldumine sidusast traditsioonilisest elukorraldusest, individualism, isekus ja uudsusejanu, väljakujunenud sidemete ja suhete kergekäeline hülgamine. See kõik on mõjunud ühiskonnale, inimsuhetele ja üksikisikuile omajagu lagundavalt. Zygmunt Baumani käsitluses ongi modernsuse olulisteks tunnusteks ettemääratud identiteedi puudumine ja minapildi püsimatus. Baumani arvates ei tähenda modernsus tingmata kindla ja kestva minanägemuse võimatuks või ebasoovitavaks muutumist. Identiteedi kujundamine on jäetud lihtsalt igaühe individuaalseks asjaks. Modernseid inimesi iseloomustabki pidev tegelemine identiteediprobleemidega [1] ― teema, mis avaldub ka siin vaadeldavate lavastuste pealkirjades.
Traditsioonide mõranemisega käsikäes on vähenenud vaenulikkus varem mittemõistetud ühiskonnaliikmete vastu. Moodne meelelaad võimaldab identiteediga ümber käia varasemast loovamalt. Ent uudsusejanu näib moodsal ajal olevat kohati muutunud asjaks iseeneses. Proovitakse ja ahmitakse kõike, kiirelt ja seedimata, ettepuutuvat kuigivõrd omaks võtmata, millegi külge eriliselt kinnistumata. Suvalisuse rõhutamisest saab moodsa maailmatunnetuse alusideoloogia ja lakkamatust piiriületusest elustiil.
Teatav annus juhuslikkust kuulub paratamatult elu juurde. Postajastul hakatakse meid ümbritsevate seoste sattumuslikkust aga entusiastlikult toonitama. Perversioonidel lastakse meeleldi lokata. On inimesi, kellele pole pärisomased enam rass, sugu ega lapsedki, mis siis rahvusest, partneritest või sõpradest rääkida. Nii „Kahes emas” kui ka „Personas” ongi teiste asjaosaliste seas ka lapsed võõrdunud ja hingetute vahekordade ohvrid.
Äkki maske ja kaaslasi võibki vahetada kui sokke ning see teeb paljude elu õnnelikumaks kui muiste? Ometi on neidki, kes ei oska olla pragmaatiliselt ja hingetult kameeleonlikud ning kannatavad teiste sellise käitumise ja peresuhete ning armastuse formaalseks muutumise pärast. Ajastul, mis on lasknud inimlikku ja emotsionaalset tuge pakkuvail traditsioonilistel kollektiivsetel ja kogukondlikel struktuuridel hävida, on ent lähisuhteid raske millegagi asendada.
Lloyd Michaelsi Ingmar Bergmani „Personale” pühendatud kogumikus 2 esindatud mõjukaim autor on Susan Sontag, kelle arvates ilmnevad „Personas” metafüüsilised ürglõhed, mida ei saa pelgalt moraalsetele eksitustele taandada. 3 Bergmani vormilise novaatorlikkuse väljajoonistamise taustal annab Sontag mõista, et ehkki rääkimisest lahtiütelnud näitlejanna Elisabet Vogler püüab psühhiaatri arvates vaikides vältida võltsolu ja maske, üritades nii peatada välise mina kaugenemist seesmisest, pole see võimalik. Suhetes on mõeldamatu kogeda lõpuni rahuldavat täidetus-, kokkukuuluvus- ja ühtesulamistunnet. Samuti ei saa sõnad ega keel olla kõigekülgselt vastuoludevabad ega täiuslikult lõhesid lappida.
Ent niisuguse vaatepunkti omaksvõtuga kaasneb oht naasta lapsiku modernistliku, tegelikult nihilismini viiva loogika juurde. Selle kohaselt on kõik suhted ühtviisi halvad ja ebarahuldavad, kuni ei ole absoluutset kokkukõla ja klappi. „Personat” ei pruugi aga võtta osundatud moel, abstraktselt ja metafüüsiliselt. Bergmani filmis on ka maisemaid alateemasid. Vaadeldakse, kuidas film peegeldab klassivõitlust Rootsis ja sisaldab koguni feministlikku ning lesbi- ja queer ’iliikumist edendavat agendat. See on kummaline, sest on neid, kes näevad „Personas” ka nn arhetüüpset frenemies -filmi, naistevahelisi suhteid vastuoluliselt ja müstifitseeritult kujutavat melodraamat nagu Robert Altmani „Kolm naist”, David Lynchi „Mulholland Drive” jt.
Tegu olevat mehe vaatepunktist esitatud eksitava žanriga, mis näitab, et kui kaks naist jäävad omavahele, ootavad paratamatult ees hämarad vastuolud ja algab teineteise hävitamine. 4 Ent aktivist, filmiteoreetik ja kineast Gwendolyn Audrey Foster esitleb mainitud Lloyd Michaelsi toimetatud raamatus „Personat” kui lesbilisest, bi- ja transseksuaalsusest, grupiseksist ning sadomasohhismist jms rääkivat teost. 5 Käsitledes „Personat” seksuaalse vabanemise üritust teeniva võitlusfilmina, ei eelda Foster suhetelt sedagi minimaalset hingestatust, nagu kohtame tänapäeva Portlandi polüarmastajate enesekirjeldustes. 6
„Persona” tegelasi iseloomustab tõepoolest sõltumatuse-, põnevuse- ja uudsusejanu, positivistlik katsetusvaim, mis moodsate vabaduste tuules on tunginud ka inimsuhete valdkonda. „Persona” puhul on muude taustategurite hulgas tähenduslikud niisugused sotsiaal-kultuurilised nähtused, nagu Rootsis nii pikkade traditsioonidega individualistlik sõltumatuseiha, feminism ning vabameelsus seksuaalsuse ja elustiilide küsimuses.
Ent Bergman räägib ka sellest, kuidas traditsiooniliste suhetemustrite kergekäeline lõhkumine ja moodsale ajale iseloomulik vabadus oma identiteeti isekalt kujundada viib valuliste tagajärgedeni, kui ettevõetud rollieksperimendid ei ole kõigekülgselt ja ümbritsevate inimeste suhtes hoolivalt läbi mõeldud. Alma, keelatud õunte maias noorik, kaotab oma süütust, tähtsustades ja nautides suhetes eelkõige tehnilisi detaile, ebamääraste ihade ähmast võlu. Elisabet on isiksus, kelle tuuma moodustavad tehislikud rollid, maskide omaks võtmine nii kunstis kui elus.
Kaija M Kalveti lähenemine neile erutavatele suhtevõimalustele ei ole Fosterile omaselt joovastunult optimistlik. Mihkel Truman on selle ERRi kultuuriportaalis ilmunud arvustuses hästi sõnastanud: „Paljude sotsiaalsete pseudorollide tõttu või neile liialt keskendudes on Elisabet kaotanud oma mina ning jätnud unarusse tegelikud ja eluliselt vajalikud ühiskondlikud ja perekondlikud rollid” („Persona” balansseerib järsaku serval. ― kultuur.err.ee, 17. XI 2015). Mõlemad naised on silmitsi identiteediprobleemidega, kuna nende suhted ja rollid on paljuski hingestamata, võõrad ja tehnilised.
Kalveti lavastus on üsna traditsioonilises psühholoogilis-realistlikus laadis, ehkki näha sai ka tantsulisi vahepalu ja lavapilti täiendas ekraan. Bergmani filmiga võrreldes on hämarat sümboolikat, unenäo, kujutluste ning pärisreaalsuse piiridega hämamist teatrilavastuses vähemgi. Tugevaks muudab teatritöö aga eelkõige kahe noore näitlejanna, Jaanika Tammaru ja Laura Niilsi habras, kohati lapseliku naivismi varjundiga, ent hingestatud ja haarav mäng, mida täiendavad Küllike Saldre rangelt selged, lavastust rahustavalt siduvad audiosekkumised lindilt. Lavastuse väärtuseks on kahtlemata ka Kaarel Kuuse originaalmuusika.
Ei tahaks lõpuni nõustuda rollidele tehtud etteheidetega. Kohatisele kõikumisele vaatamata oli mõlema peaosalise mängus jõulisi, kandvaid stseene, mis meenutasid igati psühholoogiliste etenduskunstide parimaid päevi. Aga lavastuse peamiseks tugevuseks on kahtlemata materjali valik, tajumine, et „Persona” on taas aktuaalne. Samuti lavastusest kiirgunud vastutustundlik ja valulik elutunnetus, milles võib näha vastukaalu hipsterite elutunnetuseski esinevale postmodernsele kerglusele. Hipsterite arusaam seksuaalsusest erineb siiski meelelaadist, mis modernistlike ja postmodernsete orgiate kaudu ühiskonda imbus. 7 See on aga juba omaette teema.
II
Miguel de Unamuno „Kaks ema” on üks arvukatest kunstitöödest, mille peategelaseks on don Juan ― modernistlik protagonist par excellence. Unamuno ainuüksi on don Juanist kirjutanud kaks näidendit. Hispaania ajaloos olulise 1898. aasta põlvkonna esindajate loomingus (kelle hulka Unamunogi kuulub) leidub legendaarsest liiderdajast veel mitmeid dramatiseeringuid. 8 Tirso de Molina naistemeheloo modifikatsioone on Molière’i, Mozarti ja Peter Handke kõrval sepistanud paljud, väga populaarne oli don Juan eksistentsialistide seas.
Erinevaid lähenemisi don Juani legendile ühendab enamasti neis peituv reaktsioon moodsa aja probleemidele. Vedela, puikleva ja ettearvamatu loomu ja elulaadiga don Juanis on nähtud figuuri, kes heitleb modernses maailmas modernsusele omase pahelisuse toel. 9 Erinevates tõlgendustes antakse don Juanile siiski isesuguseid hinnanguid. Kierkegaard nägi temas paratamatus rahulolematuse tundes kulgeva elulaadi hoiatavat näidist. Liiderlike kalduvustega Albert Camus tegi naistevahetajast aga absurdikangelase, kes maailma mõttetust lakkamatu uudsuse võluga tuimestab.
Unamuno arvates oli inimese põhiliseks kireks soov olla surematu. See eksistentsiaalne püüe võis leida mõningast leevendust isiksuse kordumatuses. Meelekindel, püsiva identiteediga indiviid sai end allutada kõlbelis-idealistlikele eesmärkidele, armastusele jne. Unamunole oli oluline maailmapildi ja identiteedi terviklikkus. 10 Püsiva ise või minasuse olemasolu ja selle eeldamise vajalikkuse kohta on postmodernsed ja idamaade mõtlejad ning analüütilised vaimufilosoofid tõstatanud aga hulganisti küsimusi. Selles debatis kaasa löömiseks pole Unamuno tekst küllap parim materjal.
Theatrumi lavastuse don Juani rebestatuse ja murdumise taga on keerukas näha ka eksistentsialistlikku filosoofiat, soovi ja suutmatust olla ise, meeleheidet, mis kaasneb võimetusega end surma palge ees isiksusena kehtestada. Unamuno don Juani lagundavad vastuolud pole niivõrd metafüüsilised, kuivõrd eetilised. Probleemiks ei ole don Juani identiteedi kõikumine iseeneses, vaid sellega kaasnev moraalne alatus. Don Juan kannatab, kuna on hingelis-vaimsed ja moraalsed väärtused pragmaatiliselt ohvriks toonud. Don Juani eetikas ja elulaadis ongi nähtud lausa nihilistlikku vastureaktsiooni ühiskonna ja moraali allakäigule. Don Juan olevat nimelt paheline, kuna kõik on patused ja rikutud. 11
Nietzschelikku nihilismi tõlgendati kaua pigem silmakirjalikkuse ja ebaõigluse vastu suunatud äraspidise vastupanustrateegiana. Tänaseks on väärtuste eitamine muutunud aga lihtsalt jultunuks, küünilisust ja hoolimatust õigustavate inimeste ilmavaateks, meediasõltlastest ülbikute läbilöögifilosoofiaks. Meedia toitub kuritarvitustest ja pahelisusest, tekitades tunde, et peaaegu kõik, kellest siin ilmas midagi sõltub, kasutavad riukaid. Nii ei paistagi inimeste vahendina ärakasutamine paljudele enam amoraalne ja inimsuhetesse on imbunud omajagu pragmaatilist hoolimatust.
Uusaja koidikul tajus Immanuel Kant, et esteetiline, moraalne ja reaalne pole enam hierarhilise terviksüsteemi osad, vaid iseseisvad elusfäärid. Postmodernses maailmas on nende sfääride piiridki segi löödud. Venemaal on kameeleonpropagandist Vladislav Surkov ristanud konformismi avangardkunsti esteetikaga. Tallalakkumine on võtnud postmodernistliku performance ’i rüü. Marilyn Monroest küsimusteta Hitleriks ümber kehastuvate taidurite võtetest on tehtud universaalsed moraali- ja elutõed.
Surkovi jaoks pole poliitika midagi muud kui suutlikkus kasutada kõike oma olukorra parandamiseks. „Mis iganes” on vastus, kui päritakse temasarnaste maailmavaate kohta. Venemaal, mis lähiminevikus on läbinud kommunismi, demokraatia, võimuvaakumi, maffiariigi, oligarhia jne, on turbulentside tagajärjel kujunenud „postsovetlike üliinimeste” põlvkond, kelle arvates kõige taga siin maailmas on häbitud suhte- ja poliittehnoloogiad. Tuntakse end ühtaegu küüniliste ja valgustatutena ning pilgatakse millessegi uskumist peale oportunistliku maskide vahetamise. 12 Surkovi jüngreid jagub meilegi.
Tallalakkumine jääb aga tallalakkumiseks ka kunstilise võõba all. Omakasupüüdliku põhimõttelageduse idealiseerimine ja estetiseerimine saab päädida vaid pasauputusega. Sestap libastuksin heale kolleegile Jaak Allikule vahel omasel moel ja rõhutaksin „Kahe ema” moraalset ja poliitilist sõnumit, olgugi Unamuno pigem eksistentsiaalsete ja metafüüsiliste huvidega autor. „Kaks ema” esitab juba antiikeetikast tuntud tõde, et ei ole võimalik saavutada toimivat identiteeti, kui su moraal on hoolimatu ja kõigub. Selleni jõuab postmodernismi vastuoludest rääkides ka Bauman, tõdedes et vabadusi ja erisusi soosivas uusaegses ühiskonnas napib solidaarsust. 13
Hoolivuse, usalduse ja inimliku kokkukuuluvustunde puudust on raske korvata. Modernsusega kaasnevast ebakindlusest on juba püütud vabaneda printsiibil Ein Volk, ein Reich, ein Führer, uskudes, et vaid üks partei, üksainus arusaam ajaloost, progressist, inimlikkusest, tõest jne saab olla aktsepteeritav. Niisugused ohud terendavad taas. Hullude ja ekstremistide kasvav esilolu tänases maailmas kõneleb sellest, et üha enamate inimeste jaoks pettumus ja lootusetus suureneb.
Nihilismiga, arusaamaga, et elu aluseks on hoolimatu egoism ja soov teisi oma huvides ära kasutada, kaasneb ent paratamatult teadmine, et varem või hiljem oleme kõik kellegi rämpsasjad. Perspektiiv on täiesti lohutu, kui ka oma lapse, ema ja vennaga peab suhtlema kalgil ja kavaldaval moel. Lootuseta, tundeta, et parem maailm on võimalik, ei suuda keegi elada, on arvanud Hans-Georg Gadamer. Usk ja lootus ei saa aga rajaneda väljavaatel, et pöörad asjad jõu ja kavalusega kord oma kasuks, vaid ikka soovil südame ja mõistusega kõigile leevendust ja rõõmu toovaid lahendusi leida.
Madis Kolk kirjutab (Maailmavalu perepsühholoogiline vundament. ― Sirp 22. IV 2016), et Tiit Alte lavastuse don Juan oleks justkui õilsad väärtushinnangud omandanud, kuid tal ei ole nende elluviimiseks elujõudu. Don Juan on mässinud end suhetesse, mille aluseks on materiaalsed kaalutlused, praktiline tarve ja hingestamata efektiivsus. Lavastuses viivad pragmaatilised alatused peategelase tegutsemisvõimetuseni, lootusetuse seisundisse, mis sobib hästi ideaalideta ühiskonna võrdpildiks. Elusate indiviididena Alte kujutatud tegelased tüüpiliselt aga apaatia kätte vaevlema ei jää. Kui moraalitusesoo üle pea kasvab, püütakse ikka enamasti mõni madalaim moraalne alus leida, mille toel ausa ilmega edasi vegeteerida. Nihilism ühiskonnas sedasi muudkui süveneb.
Lõhestatus kasvab, kuni jätkub neoliberalistlik eluilma ja inimese pragmaatiline asjastamine, omakasupüüdlikkus, kantiliku moraali ja kategoorilise imperatiivi eimillekski pidamine. Unamuno oli ka valgustuse ja ratsionalismi kriitik. Talle tegi muret hingestatuse puudumine moodsas maailmas, arvestuslikkuse ja masinliku ratsionaalsuse võidukäik, materiaalse kasu ja efektiivsuse muutumine alusväärtusteks, mille sobitumine eluterviku ja ideaalidega ei pidanud olema nii väga läbimõeldud. Igasugune piiride lõhkumine sobib ent hästi valitseva majandusloogikaga. Püsimatu, end üha uutes
situatsioonides avastada armastav indiviid ka tarbib rohkem.
Moraliteed on muidugi enamasti tüütud. Meie teatrivaataja tunneb Jaan Toominga meeleparandusele kutsuvat rohmakat, saepurukuiva apokalüptilist teatrit. Tiit Alte on leidnud Theatrumile omaselt teise tee. „Kaks ema” on lavastatud äärmuseni teatraliseeritult, enamik rolle on abstraheeritult grotesksed, Tarmo Songi mängitud peategelane lausa ülikarikeeritud. Meie mehekesksusega harjunud vaataja ei jõua etendusel ära imestada, kuidas saab üks mees küll olla sedavõrd suvaliselt ujutatav, iseäranis veel naiste poolt. Vaid Anneli Tuuliku võimukas-pragmaatilises Raquelis domineerivad realistlikud jooned.
Theatrumi moralitee kantakse ette peenelt stiliseeritud klounaadina, mille don Juani (Tarmo Song) ja Orpheuse (nähtud etendusel Helvin Kaljula) totruseni väändes rollilahendused ning Berta (Maria Peterson) andekalt tasandatud kelmikusega pikitud ahastus nauditavaks muudavad. Don Pedro (nähtud etendusel Aleksander Eelmaa) on nihilistlikus suhtevõrgustikus orientatsiooni kaotanud ja püüab peategelasele omase äraspidise mängulaadiga ebamugavuste eest väikese kohmakuse ja tuhmolu taha pageda. Vanapaari naispool doňa Marta (Mare Peterson) alistub alatustele rohkem maa peal püsides, ent tuntava valulikkusega.
Väga tuleb kiita lavastuse visuaalset esteetikat, Riina Vanhaneni linaseid köisi, millesse mässituna kõikuma löönud jalgealusega peategelane läbi kogu lavastuse võngub. Marius Petersoni valitud hispaaniapärased helindid lisavad lavastusse päristise foonina tõelisi tundeid, kirglikkust, igatsust ja valulisust, millest tegelased oma pahelisuse tõttu on võõrdunud. Tegemist on detailideni meisterliku lavastusega, mida kannavad võrdselt läbitunnetatud sõnum, suurepärased osatäitmised ja iseväärtuslik isevärki stiil.
Viided:
1 Zygmunt Bauman. Postmodernity and Its Discontents. Polity Press, 1997, lk 20 ja
lk 26.
2 Lloyd Michaels. Ingmar Bergman’s Persona. Cambridge University Press, 1999.
3 Susan Sontag. Bergman’s Persona. Ingmar Bergman’s Persona. Toim. Lloyd Michaels. Cambridge University Press, 1999, lk 62—85.
4 Steve Rose. Best of frenemies: why do men make movies about women in meltdown? Guardian 7. VII 2016.
5 Gwendolyn Audrey Foster. Feminist Theory and the Performance of Lesbian Desire in Persona. Toim. Lloyd Michaels. Cambridge University Press, 1999, lk 130—147.
6 Melanie Sevcenko. Polyamorous in Portland: the city making open relationships easy. Guardian 19. VII 2016.
7 Nicola Davis. Less sex please, we’re millennials. Guardian 2. VIII 2016. Daisy Buchanan. Millennials don’t have sex? Of course we don’t. Guardian 3. VIII 2016.
8 April Renee Ewing. Three variations on Don Juan: Treatments by Ramon Maria del Valle-Inclan, Manuel and Antonio Machado, and Miguel de Unamuno, 1926—1929. https://scholarship.rice.edu/bitstream/handle/1911/17673/1419073.PDF?sequence=1&isAllowed=y
9 Vt Leonidas Donskis. Troubled Identity and the Modern World. Palgrave Macmillan, 2009, lk 163.
10 Michael Candelaria. The Revolt of Unreason. Miguel de Unamuno and Antonio Caso on the Crisis of Modernity. Rodopi, 2012, lk 29—32.
11 Jüri Talvet. Don Juanid pärast Tirso de Molinat. Postimees 27. X 2006.
12 Vt Peter Pomerantsev. Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik. Tänapäev, 2015,
lk 78—90.
13 Bauman, lk 207—208.
Artikkel ilmus Teater. Muusika. Kinos. | Arvustus. Identiteet moodsate vabaduste ja pragmaatilisuse taustal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ingmar Bergman, „Persona”. Tõlkija: Ülev Aaloe. Lavastaja: Kaija M Kalvet. Helilooja: Kaarel Kuusk (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia). Kunstnik: Birgit Landberg. Videokujundus: Kristo Veinberg. Valguskujundus: Mari-Riin Villemsoo (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia). Osades: Jaanika Tammaru, Laura Niils ja Mihkel Kallaste. Musta Kasti esietendus 8. XI 2015 Genialistide klubis.
Miguel de Unamuno, „Kaks ema”. Tõlkija: Mari Kruse. Lavastaja: Tiit Alte. Kunstnik: Riina Vanhanen. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Osades: Maria Peterson, Anneli Tuulik, Mare Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula või Marius Peterson ja Aleksander Eelmaa või Tiit Alte. Esietendus 6. IV 2016 Theatrumis.
I
Mullusel teatrihooajal lavastas Tiit Alte Theatrumis Miguel de Unamuno „Kaks ema” ja Kaija M Kalveti eestvedamisel lisandus Musta Kasti repertuaari Ingmar Bergmani „Persona”. Neid tegemisi ühendab tuginemine modernset vaimsust lahkavatele olulistele tekstidele. Mõlema lavastuse peategelased on oma armastatutest, peredest ja lastest võõrdunud, elust eemale tõmbunud jõuetud indiviidid. Postmodernsetes etenduskunstides on rõhutud uudsusele ja piiriületusele. Sellega kaasnevaid probleeme lahkav teater on olnud vähem esil. Sestap on hingekosutav, et lagundamise joovastusele andunute kõrval leidub kunstnikke, kes märkavad ajastu varjukülgi ja nendega kaasnevat alatust ning valu.
Uusaega iseloomustab muu hulgas eemaldumine sidusast traditsioonilisest elukorraldusest, individualism, isekus ja uudsusejanu, väljakujunenud sidemete ja suhete kergekäeline hülgamine. See kõik on mõjunud ühiskonnale, inimsuhetele ja üksikisikuile omajagu lagundavalt. Zygmunt Baumani käsitluses ongi modernsuse olulisteks tunnusteks ettemääratud identiteedi puudumine ja minapildi püsimatus. Baumani arvates ei tähenda modernsus tingmata kindla ja kestva minanägemuse võimatuks või ebasoovitavaks muutumist. Identiteedi kujundamine on jäetud lihtsalt igaühe individuaalseks asjaks. Modernseid inimesi iseloomustabki pidev tegelemine identiteediprobleemidega [1] ― teema, mis avaldub ka siin vaadeldavate lavastuste pealkirjades.
Traditsioonide mõranemisega käsikäes on vähenenud vaenulikkus varem mittemõistetud ühiskonnaliikmete vastu. Moodne meelelaad võimaldab identiteediga ümber käia varasemast loovamalt. Ent uudsusejanu näib moodsal ajal olevat kohati muutunud asjaks iseeneses. Proovitakse ja ahmitakse kõike, kiirelt ja seedimata, ettepuutuvat kuigivõrd omaks võtmata, millegi külge eriliselt kinnistumata. Suvalisuse rõhutamisest saab moodsa maailmatunnetuse alusideoloogia ja lakkamatust piiriületusest elustiil.
Teatav annus juhuslikkust kuulub paratamatult elu juurde. Postajastul hakatakse meid ümbritsevate seoste sattumuslikkust aga entusiastlikult toonitama. Perversioonidel lastakse meeleldi lokata. On inimesi, kellele pole pärisomased enam rass, sugu ega lapsedki, mis siis rahvusest, partneritest või sõpradest rääkida. Nii „Kahes emas” kui ka „Personas” ongi teiste asjaosaliste seas ka lapsed võõrdunud ja hingetute vahekordade ohvrid.
Äkki maske ja kaaslasi võibki vahetada kui sokke ning see teeb paljude elu õnnelikumaks kui muiste? Ometi on neidki, kes ei oska olla pragmaatiliselt ja hingetult kameeleonlikud ning kannatavad teiste sellise käitumise ja peresuhete ning armastuse formaalseks muutumise pärast. Ajastul, mis on lasknud inimlikku ja emotsionaalset tuge pakkuvail traditsioonilistel kollektiivsetel ja kogukondlikel struktuuridel hävida, on ent lähisuhteid raske millegagi asendada.
Lloyd Michaelsi Ingmar Bergmani „Personale” pühendatud kogumikus 2 esindatud mõjukaim autor on Susan Sontag, kelle arvates ilmnevad „Personas” metafüüsilised ürglõhed, mida ei saa pelgalt moraalsetele eksitustele taandada. 3 Bergmani vormilise novaatorlikkuse väljajoonistamise taustal annab Sontag mõista, et ehkki rääkimisest lahtiütelnud näitlejanna Elisabet Vogler püüab psühhiaatri arvates vaikides vältida võltsolu ja maske, üritades nii peatada välise mina kaugenemist seesmisest, pole see võimalik. Suhetes on mõeldamatu kogeda lõpuni rahuldavat täidetus-, kokkukuuluvus- ja ühtesulamistunnet. Samuti ei saa sõnad ega keel olla kõigekülgselt vastuoludevabad ega täiuslikult lõhesid lappida.
Ent niisuguse vaatepunkti omaksvõtuga kaasneb oht naasta lapsiku modernistliku, tegelikult nihilismini viiva loogika juurde. Selle kohaselt on kõik suhted ühtviisi halvad ja ebarahuldavad, kuni ei ole absoluutset kokkukõla ja klappi. „Personat” ei pruugi aga võtta osundatud moel, abstraktselt ja metafüüsiliselt. Bergmani filmis on ka maisemaid alateemasid. Vaadeldakse, kuidas film peegeldab klassivõitlust Rootsis ja sisaldab koguni feministlikku ning lesbi- ja queer ’iliikumist edendavat agendat. See on kummaline, sest on neid, kes näevad „Personas” ka nn arhetüüpset frenemies -filmi, naistevahelisi suhteid vastuoluliselt ja müstifitseeritult kujutavat melodraamat nagu Robert Altmani „Kolm naist”, David Lynchi „Mulholland Drive” jt.
Tegu olevat mehe vaatepunktist esitatud eksitava žanriga, mis näitab, et kui kaks naist jäävad omavahele, ootavad paratamatult ees hämarad vastuolud ja algab teineteise hävitamine. 4 Ent aktivist, filmiteoreetik ja kineast Gwendolyn Audrey Foster esitleb mainitud Lloyd Michaelsi toimetatud raamatus „Personat” kui lesbilisest, bi- ja transseksuaalsusest, grupiseksist ning sadomasohhismist jms rääkivat teost. 5 Käsitledes „Personat” seksuaalse vabanemise üritust teeniva võitlusfilmina, ei eelda Foster suhetelt sedagi minimaalset hingestatust, nagu kohtame tänapäeva Portlandi polüarmastajate enesekirjeldustes. 6
„Persona” tegelasi iseloomustab tõepoolest sõltumatuse-, põnevuse- ja uudsusejanu, positivistlik katsetusvaim, mis moodsate vabaduste tuules on tunginud ka inimsuhete valdkonda. „Persona” puhul on muude taustategurite hulgas tähenduslikud niisugused sotsiaal-kultuurilised nähtused, nagu Rootsis nii pikkade traditsioonidega individualistlik sõltumatuseiha, feminism ning vabameelsus seksuaalsuse ja elustiilide küsimuses.
Ent Bergman räägib ka sellest, kuidas traditsiooniliste suhetemustrite kergekäeline lõhkumine ja moodsale ajale iseloomulik vabadus oma identiteeti isekalt kujundada viib valuliste tagajärgedeni, kui ettevõetud rollieksperimendid ei ole kõigekülgselt ja ümbritsevate inimeste suhtes hoolivalt läbi mõeldud. Alma, keelatud õunte maias noorik, kaotab oma süütust, tähtsustades ja nautides suhetes eelkõige tehnilisi detaile, ebamääraste ihade ähmast võlu. Elisabet on isiksus, kelle tuuma moodustavad tehislikud rollid, maskide omaks võtmine nii kunstis kui elus.
Kaija M Kalveti lähenemine neile erutavatele suhtevõimalustele ei ole Fosterile omaselt joovastunult optimistlik. Mihkel Truman on selle ERRi kultuuriportaalis ilmunud arvustuses hästi sõnastanud: „Paljude sotsiaalsete pseudorollide tõttu või neile liialt keskendudes on Elisabet kaotanud oma mina ning jätnud unarusse tegelikud ja eluliselt vajalikud ühiskondlikud ja perekondlikud rollid” („Persona” balansseerib järsaku serval. ― kultuur.err.ee, 17. XI 2015). Mõlemad naised on silmitsi identiteediprobleemidega, kuna nende suhted ja rollid on paljuski hingestamata, võõrad ja tehnilised.
Kalveti lavastus on üsna traditsioonilises psühholoogilis-realistlikus laadis, ehkki näha sai ka tantsulisi vahepalu ja lavapilti täiendas ekraan. Bergmani filmiga võrreldes on hämarat sümboolikat, unenäo, kujutluste ning pärisreaalsuse piiridega hämamist teatrilavastuses vähemgi. Tugevaks muudab teatritöö aga eelkõige kahe noore näitlejanna, Jaanika Tammaru ja Laura Niilsi habras, kohati lapseliku naivismi varjundiga, ent hingestatud ja haarav mäng, mida täiendavad Küllike Saldre rangelt selged, lavastust rahustavalt siduvad audiosekkumised lindilt. Lavastuse väärtuseks on kahtlemata ka Kaarel Kuuse originaalmuusika.
Ei tahaks lõpuni nõustuda rollidele tehtud etteheidetega. Kohatisele kõikumisele vaatamata oli mõlema peaosalise mängus jõulisi, kandvaid stseene, mis meenutasid igati psühholoogiliste etenduskunstide parimaid päevi. Aga lavastuse peamiseks tugevuseks on kahtlemata materjali valik, tajumine, et „Persona” on taas aktuaalne. Samuti lavastusest kiirgunud vastutustundlik ja valulik elutunnetus, milles võib näha vastukaalu hipsterite elutunnetuseski esinevale postmodernsele kerglusele. Hipsterite arusaam seksuaalsusest erineb siiski meelelaadist, mis modernistlike ja postmodernsete orgiate kaudu ühiskonda imbus. 7 See on aga juba omaette teema.
II
Miguel de Unamuno „Kaks ema” on üks arvukatest kunstitöödest, mille peategelaseks on don Juan ― modernistlik protagonist par excellence. Unamuno ainuüksi on don Juanist kirjutanud kaks näidendit. Hispaania ajaloos olulise 1898. aasta põlvkonna esindajate loomingus (kelle hulka Unamunogi kuulub) leidub legendaarsest liiderdajast veel mitmeid dramatiseeringuid. 8 Tirso de Molina naistemeheloo modifikatsioone on Molière’i, Mozarti ja Peter Handke kõrval sepistanud paljud, väga populaarne oli don Juan eksistentsialistide seas.
Erinevaid lähenemisi don Juani legendile ühendab enamasti neis peituv reaktsioon moodsa aja probleemidele. Vedela, puikleva ja ettearvamatu loomu ja elulaadiga don Juanis on nähtud figuuri, kes heitleb modernses maailmas modernsusele omase pahelisuse toel. 9 Erinevates tõlgendustes antakse don Juanile siiski isesuguseid hinnanguid. Kierkegaard nägi temas paratamatus rahulolematuse tundes kulgeva elulaadi hoiatavat näidist. Liiderlike kalduvustega Albert Camus tegi naistevahetajast aga absurdikangelase, kes maailma mõttetust lakkamatu uudsuse võluga tuimestab.
Unamuno arvates oli inimese põhiliseks kireks soov olla surematu. See eksistentsiaalne püüe võis leida mõningast leevendust isiksuse kordumatuses. Meelekindel, püsiva identiteediga indiviid sai end allutada kõlbelis-idealistlikele eesmärkidele, armastusele jne. Unamunole oli oluline maailmapildi ja identiteedi terviklikkus. 10 Püsiva ise või minasuse olemasolu ja selle eeldamise vajalikkuse kohta on postmodernsed ja idamaade mõtlejad ning analüütilised vaimufilosoofid tõstatanud aga hulganisti küsimusi. Selles debatis kaasa löömiseks pole Unamuno tekst küllap parim materjal.
Theatrumi lavastuse don Juani rebestatuse ja murdumise taga on keerukas näha ka eksistentsialistlikku filosoofiat, soovi ja suutmatust olla ise, meeleheidet, mis kaasneb võimetusega end surma palge ees isiksusena kehtestada. Unamuno don Juani lagundavad vastuolud pole niivõrd metafüüsilised, kuivõrd eetilised. Probleemiks ei ole don Juani identiteedi kõikumine iseeneses, vaid sellega kaasnev moraalne alatus. Don Juan kannatab, kuna on hingelis-vaimsed ja moraalsed väärtused pragmaatiliselt ohvriks toonud. Don Juani eetikas ja elulaadis ongi nähtud lausa nihilistlikku vastureaktsiooni ühiskonna ja moraali allakäigule. Don Juan olevat nimelt paheline, kuna kõik on patused ja rikutud. 11
Nietzschelikku nihilismi tõlgendati kaua pigem silmakirjalikkuse ja ebaõigluse vastu suunatud äraspidise vastupanustrateegiana. Tänaseks on väärtuste eitamine muutunud aga lihtsalt jultunuks, küünilisust ja hoolimatust õigustavate inimeste ilmavaateks, meediasõltlastest ülbikute läbilöögifilosoofiaks. Meedia toitub kuritarvitustest ja pahelisusest, tekitades tunde, et peaaegu kõik, kellest siin ilmas midagi sõltub, kasutavad riukaid. Nii ei paistagi inimeste vahendina ärakasutamine paljudele enam amoraalne ja inimsuhetesse on imbunud omajagu pragmaatilist hoolimatust.
Uusaja koidikul tajus Immanuel Kant, et esteetiline, moraalne ja reaalne pole enam hierarhilise terviksüsteemi osad, vaid iseseisvad elusfäärid. Postmodernses maailmas on nende sfääride piiridki segi löödud. Venemaal on kameeleonpropagandist Vladislav Surkov ristanud konformismi avangardkunsti esteetikaga. Tallalakkumine on võtnud postmodernistliku performance ’i rüü. Marilyn Monroest küsimusteta Hitleriks ümber kehastuvate taidurite võtetest on tehtud universaalsed moraali- ja elutõed.
Surkovi jaoks pole poliitika midagi muud kui suutlikkus kasutada kõike oma olukorra parandamiseks. „Mis iganes” on vastus, kui päritakse temasarnaste maailmavaate kohta. Venemaal, mis lähiminevikus on läbinud kommunismi, demokraatia, võimuvaakumi, maffiariigi, oligarhia jne, on turbulentside tagajärjel kujunenud „postsovetlike üliinimeste” põlvkond, kelle arvates kõige taga siin maailmas on häbitud suhte- ja poliittehnoloogiad. Tuntakse end ühtaegu küüniliste ja valgustatutena ning pilgatakse millessegi uskumist peale oportunistliku maskide vahetamise. 12 Surkovi jüngreid jagub meilegi.
Tallalakkumine jääb aga tallalakkumiseks ka kunstilise võõba all. Omakasupüüdliku põhimõttelageduse idealiseerimine ja estetiseerimine saab päädida vaid pasauputusega. Sestap libastuksin heale kolleegile Jaak Allikule vahel omasel moel ja rõhutaksin „Kahe ema” moraalset ja poliitilist sõnumit, olgugi Unamuno pigem eksistentsiaalsete ja metafüüsiliste huvidega autor. „Kaks ema” esitab juba antiikeetikast tuntud tõde, et ei ole võimalik saavutada toimivat identiteeti, kui su moraal on hoolimatu ja kõigub. Selleni jõuab postmodernismi vastuoludest rääkides ka Bauman, tõdedes et vabadusi ja erisusi soosivas uusaegses ühiskonnas napib solidaarsust. 13
Hoolivuse, usalduse ja inimliku kokkukuuluvustunde puudust on raske korvata. Modernsusega kaasnevast ebakindlusest on juba püütud vabaneda printsiibil Ein Volk, ein Reich, ein Führer, uskudes, et vaid üks partei, üksainus arusaam ajaloost, progressist, inimlikkusest, tõest jne saab olla aktsepteeritav. Niisugused ohud terendavad taas. Hullude ja ekstremistide kasvav esilolu tänases maailmas kõneleb sellest, et üha enamate inimeste jaoks pettumus ja lootusetus suureneb.
Nihilismiga, arusaamaga, et elu aluseks on hoolimatu egoism ja soov teisi oma huvides ära kasutada, kaasneb ent paratamatult teadmine, et varem või hiljem oleme kõik kellegi rämpsasjad. Perspektiiv on täiesti lohutu, kui ka oma lapse, ema ja vennaga peab suhtlema kalgil ja kavaldaval moel. Lootuseta, tundeta, et parem maailm on võimalik, ei suuda keegi elada, on arvanud Hans-Georg Gadamer. Usk ja lootus ei saa aga rajaneda väljavaatel, et pöörad asjad jõu ja kavalusega kord oma kasuks, vaid ikka soovil südame ja mõistusega kõigile leevendust ja rõõmu toovaid lahendusi leida.
Madis Kolk kirjutab (Maailmavalu perepsühholoogiline vundament. ― Sirp 22. IV 2016), et Tiit Alte lavastuse don Juan oleks justkui õilsad väärtushinnangud omandanud, kuid tal ei ole nende elluviimiseks elujõudu. Don Juan on mässinud end suhetesse, mille aluseks on materiaalsed kaalutlused, praktiline tarve ja hingestamata efektiivsus. Lavastuses viivad pragmaatilised alatused peategelase tegutsemisvõimetuseni, lootusetuse seisundisse, mis sobib hästi ideaalideta ühiskonna võrdpildiks. Elusate indiviididena Alte kujutatud tegelased tüüpiliselt aga apaatia kätte vaevlema ei jää. Kui moraalitusesoo üle pea kasvab, püütakse ikka enamasti mõni madalaim moraalne alus leida, mille toel ausa ilmega edasi vegeteerida. Nihilism ühiskonnas sedasi muudkui süveneb.
Lõhestatus kasvab, kuni jätkub neoliberalistlik eluilma ja inimese pragmaatiline asjastamine, omakasupüüdlikkus, kantiliku moraali ja kategoorilise imperatiivi eimillekski pidamine. Unamuno oli ka valgustuse ja ratsionalismi kriitik. Talle tegi muret hingestatuse puudumine moodsas maailmas, arvestuslikkuse ja masinliku ratsionaalsuse võidukäik, materiaalse kasu ja efektiivsuse muutumine alusväärtusteks, mille sobitumine eluterviku ja ideaalidega ei pidanud olema nii väga läbimõeldud. Igasugune piiride lõhkumine sobib ent hästi valitseva majandusloogikaga. Püsimatu, end üha uutes
situatsioonides avastada armastav indiviid ka tarbib rohkem.
Moraliteed on muidugi enamasti tüütud. Meie teatrivaataja tunneb Jaan Toominga meeleparandusele kutsuvat rohmakat, saepurukuiva apokalüptilist teatrit. Tiit Alte on leidnud Theatrumile omaselt teise tee. „Kaks ema” on lavastatud äärmuseni teatraliseeritult, enamik rolle on abstraheeritult grotesksed, Tarmo Songi mängitud peategelane lausa ülikarikeeritud. Meie mehekesksusega harjunud vaataja ei jõua etendusel ära imestada, kuidas saab üks mees küll olla sedavõrd suvaliselt ujutatav, iseäranis veel naiste poolt. Vaid Anneli Tuuliku võimukas-pragmaatilises Raquelis domineerivad realistlikud jooned.
Theatrumi moralitee kantakse ette peenelt stiliseeritud klounaadina, mille don Juani (Tarmo Song) ja Orpheuse (nähtud etendusel Helvin Kaljula) totruseni väändes rollilahendused ning Berta (Maria Peterson) andekalt tasandatud kelmikusega pikitud ahastus nauditavaks muudavad. Don Pedro (nähtud etendusel Aleksander Eelmaa) on nihilistlikus suhtevõrgustikus orientatsiooni kaotanud ja püüab peategelasele omase äraspidise mängulaadiga ebamugavuste eest väikese kohmakuse ja tuhmolu taha pageda. Vanapaari naispool doňa Marta (Mare Peterson) alistub alatustele rohkem maa peal püsides, ent tuntava valulikkusega.
Väga tuleb kiita lavastuse visuaalset esteetikat, Riina Vanhaneni linaseid köisi, millesse mässituna kõikuma löönud jalgealusega peategelane läbi kogu lavastuse võngub. Marius Petersoni valitud hispaaniapärased helindid lisavad lavastusse päristise foonina tõelisi tundeid, kirglikkust, igatsust ja valulisust, millest tegelased oma pahelisuse tõttu on võõrdunud. Tegemist on detailideni meisterliku lavastusega, mida kannavad võrdselt läbitunnetatud sõnum, suurepärased osatäitmised ja iseväärtuslik isevärki stiil.
Viided:
1 Zygmunt Bauman. Postmodernity and Its Discontents. Polity Press, 1997, lk 20 ja
lk 26.
2 Lloyd Michaels. Ingmar Bergman’s Persona. Cambridge University Press, 1999.
3 Susan Sontag. Bergman’s Persona. Ingmar Bergman’s Persona. Toim. Lloyd Michaels. Cambridge University Press, 1999, lk 62—85.
4 Steve Rose. Best of frenemies: why do men make movies about women in meltdown? Guardian 7. VII 2016.
5 Gwendolyn Audrey Foster. Feminist Theory and the Performance of Lesbian Desire in Persona. Toim. Lloyd Michaels. Cambridge University Press, 1999, lk 130—147.
6 Melanie Sevcenko. Polyamorous in Portland: the city making open relationships easy. Guardian 19. VII 2016.
7 Nicola Davis. Less sex please, we’re millennials. Guardian 2. VIII 2016. Daisy Buchanan. Millennials don’t have sex? Of course we don’t. Guardian 3. VIII 2016.
8 April Renee Ewing. Three variations on Don Juan: Treatments by Ramon Maria del Valle-Inclan, Manuel and Antonio Machado, and Miguel de Unamuno, 1926—1929. https://scholarship.rice.edu/bitstream/handle/1911/17673/1419073.PDF?sequence=1&isAllowed=y
9 Vt Leonidas Donskis. Troubled Identity and the Modern World. Palgrave Macmillan, 2009, lk 163.
10 Michael Candelaria. The Revolt of Unreason. Miguel de Unamuno and Antonio Caso on the Crisis of Modernity. Rodopi, 2012, lk 29—32.
11 Jüri Talvet. Don Juanid pärast Tirso de Molinat. Postimees 27. X 2006.
12 Vt Peter Pomerantsev. Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik. Tänapäev, 2015,
lk 78—90.
13 Bauman, lk 207—208.
Artikkel ilmus Teater. Muusika. Kinos.
### Response:
Arvustus. Identiteet moodsate vabaduste ja pragmaatilisuse taustal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laev 27 500 kuupmeetri etaaniga saabus Edinburghi lähistel Grangemouthi energiakompleksi, kus Põhjamerest nafta ja gaasi kättesaamine on muutnud liiga kulukaks.
Maailma suuruselt kolmas kemikaalidefirma Ineos loob 2,3 miljardi euro suuruse investeeringuga "sisulise gaasitoru", ütles firma. Üle Atlandi hakkab kildagaasi Suurbritanniasse ja Norrasse toimetama kaheksa tankerit.
Uus laadung Pennsylvaniast pärit gaasiga saabub Grangemouthi iga kolme nädala tagant. Kildagaasi kasutatakse muu hulgas plastiku valmistamiseks.
Pennsylvaniast pärit gaas asendab Põhjamere vähenevaid varusid. Möödunud aastal langes Põhjamerest saadud nafta hulk rekordiliselt madalale.
Šotimaal kehtib hetkel moratoorium frakkimisele. Kildagaasi kättesaamiseks kivimikihtide vahelt pumbatakse pinnasesse kivimeid lõhustavat kemikaalide segu. Meetod on vastuoluline ning keskkonnaaktivistid pelgavad selle mõju pinnaveele ja loodusele.
Briti valitsus andis frakkimisprojektidele ülejäänud riigis rohelise tule, kuid seni pole ükski projekt käivitunud, sest menetlus on pikk ja neid vaidlustatakse kohtus. | Tanker tõi Suurbritanniasse esmakordselt USA-st kildagaasisaadetise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laev 27 500 kuupmeetri etaaniga saabus Edinburghi lähistel Grangemouthi energiakompleksi, kus Põhjamerest nafta ja gaasi kättesaamine on muutnud liiga kulukaks.
Maailma suuruselt kolmas kemikaalidefirma Ineos loob 2,3 miljardi euro suuruse investeeringuga "sisulise gaasitoru", ütles firma. Üle Atlandi hakkab kildagaasi Suurbritanniasse ja Norrasse toimetama kaheksa tankerit.
Uus laadung Pennsylvaniast pärit gaasiga saabub Grangemouthi iga kolme nädala tagant. Kildagaasi kasutatakse muu hulgas plastiku valmistamiseks.
Pennsylvaniast pärit gaas asendab Põhjamere vähenevaid varusid. Möödunud aastal langes Põhjamerest saadud nafta hulk rekordiliselt madalale.
Šotimaal kehtib hetkel moratoorium frakkimisele. Kildagaasi kättesaamiseks kivimikihtide vahelt pumbatakse pinnasesse kivimeid lõhustavat kemikaalide segu. Meetod on vastuoluline ning keskkonnaaktivistid pelgavad selle mõju pinnaveele ja loodusele.
Briti valitsus andis frakkimisprojektidele ülejäänud riigis rohelise tule, kuid seni pole ükski projekt käivitunud, sest menetlus on pikk ja neid vaidlustatakse kohtus.
### Response:
Tanker tõi Suurbritanniasse esmakordselt USA-st kildagaasisaadetise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Homme õhtul kell 20.20 eetrisse jõudev ühistöö on Eesti ja Läti rahvusringhäälingu venekeelsete toimetuste esimene koostööprojekt. Tulevikus plaanitakse ekraanile tuua iganädalane Balti riikide ühissaade.
Läti stuudios on külas europarlamendi liige Andrei Mamykin, füüsik ja Läti ülikooli teadlane Vjatšeslav Kašejev, internetiportaali Meduza direktor Galina Timtšenko, rannavõrkpalli Euroopa meister Aleksandr Samoilov, kommunikatsiooniteadlane Olga Protsevskaja, Läti endine haridusminister Vjatšeslav Dombrovski, Riia Tšehhovi-nimelise teatri näitleja Dana Tšernetsova, Läti presidendi ekspertide nõukogu liige Jelena Matjakubova, politoloog Andrei Berdnikov ja pianist Andrei Osokin.
ETV+ stuudiosse on oodatud ettevõtja Tatjana Tolstaja, festivali Kuldne Mask peakorraldaja Eestis Svetlana Jantšek, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, Protoroni tegevjuht Jana Pavlenkova.
Kolmapäeva õhtul otse-eetrisse jõudva telesilla saatejuhid on Aleksei Dunda (LTV7) ja Dmitri Fefilov (ETV+).
Stuudiokülalised püüavad üheskoos vastata küsimusele, kas vene keelt kõnelevad inimesed Euroopas ja Balti riikides, vene emigratsiooni esindajad, on tõepoolest väga sarnased või nii ainult tundub? Koos vaadetakse tulevikku ning arutletakse oma tegemiste ja võimaluste üle.
«Vaatamata ühiste teemade olemasolule pole meie riikides suheldud kuigi palju omavahel otse või tehtud midagi koos. Ja veelgi vähem suhtlesid omavahel inimesed, kelle emakeel on vene keel. Päevakajalised teemad, uudised, sündmuste hinnang mõlemas riigis - need tulid teistelt. Kuid venekeelsete televisioonide sünniga tekkis hea õhustik ajakirjanike koostööks, kus ka nende otsustada on igapäevase uudisvoo kulg," ütles ETV+ peatoimetaja Darja Saar.
LTV7 venekeelse toimetuse peatoimetaja Olga Proskurova märkis, et mõnikord tundub talle, et telekanali LTV7 venekeelne toimetus on ETV+ tegijatega sõprussuhetes juba terve sajandi. "Mul on väga hea meel, kui ka meie vaatajatest saavad sõbrad. Nii jääbki vaid üle ehitada ühendav sild," lausus ta.
Läti telekanali LTV7 venekeelne toimetus alustas tegevust 8. septembril 2014, ETV+ jõudis eetrisse eelmise aasta 28. septembril. | ETV+ toob koos Läti telekanaliga eetrisse ühise otsesaate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Homme õhtul kell 20.20 eetrisse jõudev ühistöö on Eesti ja Läti rahvusringhäälingu venekeelsete toimetuste esimene koostööprojekt. Tulevikus plaanitakse ekraanile tuua iganädalane Balti riikide ühissaade.
Läti stuudios on külas europarlamendi liige Andrei Mamykin, füüsik ja Läti ülikooli teadlane Vjatšeslav Kašejev, internetiportaali Meduza direktor Galina Timtšenko, rannavõrkpalli Euroopa meister Aleksandr Samoilov, kommunikatsiooniteadlane Olga Protsevskaja, Läti endine haridusminister Vjatšeslav Dombrovski, Riia Tšehhovi-nimelise teatri näitleja Dana Tšernetsova, Läti presidendi ekspertide nõukogu liige Jelena Matjakubova, politoloog Andrei Berdnikov ja pianist Andrei Osokin.
ETV+ stuudiosse on oodatud ettevõtja Tatjana Tolstaja, festivali Kuldne Mask peakorraldaja Eestis Svetlana Jantšek, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, Protoroni tegevjuht Jana Pavlenkova.
Kolmapäeva õhtul otse-eetrisse jõudva telesilla saatejuhid on Aleksei Dunda (LTV7) ja Dmitri Fefilov (ETV+).
Stuudiokülalised püüavad üheskoos vastata küsimusele, kas vene keelt kõnelevad inimesed Euroopas ja Balti riikides, vene emigratsiooni esindajad, on tõepoolest väga sarnased või nii ainult tundub? Koos vaadetakse tulevikku ning arutletakse oma tegemiste ja võimaluste üle.
«Vaatamata ühiste teemade olemasolule pole meie riikides suheldud kuigi palju omavahel otse või tehtud midagi koos. Ja veelgi vähem suhtlesid omavahel inimesed, kelle emakeel on vene keel. Päevakajalised teemad, uudised, sündmuste hinnang mõlemas riigis - need tulid teistelt. Kuid venekeelsete televisioonide sünniga tekkis hea õhustik ajakirjanike koostööks, kus ka nende otsustada on igapäevase uudisvoo kulg," ütles ETV+ peatoimetaja Darja Saar.
LTV7 venekeelse toimetuse peatoimetaja Olga Proskurova märkis, et mõnikord tundub talle, et telekanali LTV7 venekeelne toimetus on ETV+ tegijatega sõprussuhetes juba terve sajandi. "Mul on väga hea meel, kui ka meie vaatajatest saavad sõbrad. Nii jääbki vaid üle ehitada ühendav sild," lausus ta.
Läti telekanali LTV7 venekeelne toimetus alustas tegevust 8. septembril 2014, ETV+ jõudis eetrisse eelmise aasta 28. septembril.
### Response:
ETV+ toob koos Läti telekanaliga eetrisse ühise otsesaate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et meie tagasiminek on tingitud sellest, kuidas meedia kajastas meie ja Kaljuranna vastasseisu. Sest Kaljurand selgelt oli populaarne kandidaat ja meie teravat kriitikat tema suhtes käsitleti nii nagu me ründame teda isiklikult," ütles Helme ERR-i raadiouudiste vahendusel.
"Nagu kampaania lõpusirgel olnud debatid näitasid, siis tegelikult ei olnud küsimus mingis isiklikus vimmas või ründamises, vaid selges maailmavaatelises vastasseisus. Aga ma olen nõus sellega, et tõenäoliselt ka meie valijale ei meeldinud see, kuidas asi välja paistis," lisas ta.
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle EKRE-le 10 protsenti ning Vabaerakonnale üheksa protsenti valijatest. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti ning Vabaerakonnal 10 protsenti. Septembrikuised toetusnumbrid on mõlemale erakonnale aasta madalaimad.
Keskerakond näeb toetuse kasvu taga Repsi kampaaniat
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul näitavad toetusreitingud seda, et Keskerakond suutis presidendivalimiste ajal oma sõnumit kõige selgemalt edastada. Simsoni sõnul seadis Mailis Reps enne valimisi eesmärgiks tõstatada kampaania käigus senisest enam siseriiklikke küsimusi ning see tal ka õnnestus.
"Meie eesmärk on, et Eesti saaks endale riigipea, kes vaatab näoga rahva poole ja tegeleb ennekõike kodumaisete probleemidega. Kogu Mailis Repsi tegevus valimiste raames baseerus sellele ning inimesed toetavad seda lähenemist. Presidendivalimised näitasid, et Keskerakond on parim alternatiiv tänastele võimuparteidele ning just meie oleme võimelised muutusi tooma,“ ütles Simson erakonna teatel.
Keskerakonda toetas septembris 26 protsenti küsitluses osalenud inimestest. vastanutest. Augustiga võrreldes on Keskerakonna toetus kasvanud kaks protsenti. | Helme: meie valijatele ei meeldinud, kuidas paistis debatt Kaljurannaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et meie tagasiminek on tingitud sellest, kuidas meedia kajastas meie ja Kaljuranna vastasseisu. Sest Kaljurand selgelt oli populaarne kandidaat ja meie teravat kriitikat tema suhtes käsitleti nii nagu me ründame teda isiklikult," ütles Helme ERR-i raadiouudiste vahendusel.
"Nagu kampaania lõpusirgel olnud debatid näitasid, siis tegelikult ei olnud küsimus mingis isiklikus vimmas või ründamises, vaid selges maailmavaatelises vastasseisus. Aga ma olen nõus sellega, et tõenäoliselt ka meie valijale ei meeldinud see, kuidas asi välja paistis," lisas ta.
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle EKRE-le 10 protsenti ning Vabaerakonnale üheksa protsenti valijatest. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti ning Vabaerakonnal 10 protsenti. Septembrikuised toetusnumbrid on mõlemale erakonnale aasta madalaimad.
Keskerakond näeb toetuse kasvu taga Repsi kampaaniat
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul näitavad toetusreitingud seda, et Keskerakond suutis presidendivalimiste ajal oma sõnumit kõige selgemalt edastada. Simsoni sõnul seadis Mailis Reps enne valimisi eesmärgiks tõstatada kampaania käigus senisest enam siseriiklikke küsimusi ning see tal ka õnnestus.
"Meie eesmärk on, et Eesti saaks endale riigipea, kes vaatab näoga rahva poole ja tegeleb ennekõike kodumaisete probleemidega. Kogu Mailis Repsi tegevus valimiste raames baseerus sellele ning inimesed toetavad seda lähenemist. Presidendivalimised näitasid, et Keskerakond on parim alternatiiv tänastele võimuparteidele ning just meie oleme võimelised muutusi tooma,“ ütles Simson erakonna teatel.
Keskerakonda toetas septembris 26 protsenti küsitluses osalenud inimestest. vastanutest. Augustiga võrreldes on Keskerakonna toetus kasvanud kaks protsenti.
### Response:
Helme: meie valijatele ei meeldinud, kuidas paistis debatt Kaljurannaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt esitasid OÜ Oil Tech osanik Juri Golubev (45) ja juhatuse liige Lembit Eespäev (60) ning ettevõtte huvides tegutsenud Kristina Tauts (41) ja Vambola Kolbakov (64) toetuse saamiseks KIK-ile korduvalt valeandmeid.
Pärast prokuröri tehtud ülevaadet süüdistusest ükski süüdistatavatest end süüdi ei tunnistanud, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR-i uudisteportaalile.
Otsa sõnul leidsid nii süüdistatavad kui nende kaitsjad, et süüdistus on kogu ulatuses põhjendamata.
Kohtuprotsess jätkub 30. septembril prokuröri taotletud tõendite uurimisega.
Riigiprokuratuur süüdistab osaühingut Oil Tech ja nelja ettevõttega seotud inimest soodustuskelmuse katses katses, millega üritati riigilt saada pettuse teel 1,7 miljonit eurot toetusraha.
Oil Tech taotles 2014. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kahel korral toetust, et soetada seadmed naftasaaduste jääkide ümbertöötlemiseks.
Taotluste järgi olid need seadmed väärt kokku ligi 3,6 miljonit eurot ning ettevõte küsis riigilt 1,7 miljonit eurot toetust ja lubas ülejäänud summa katta omafinantseeringuga.
Kuna KIK taotlusi ei rahuldanud, jäi toetus välja maksmata ja kuritegu katseks, märkis süüdistus.
Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul oli riigi toetus mõeldud selleks, et ettevõttel oleks võimalik oma tootmises tekkinud jäätmed uuesti kasutusele võtta.
"Kriminaalasja eeluurimisel kogutud andmeil OÜ-s Oil Tech selliseid jäätmeid üldse ei tekkinud, kuigi ettevõtte esindajad seda KIK-ile saadetud taotlustes ja vastustes korduvalt väitsid. Lisaks esitasid nad toetuse saamiseks muid dokumente, mis olid süüdistuse kohaselt võltsitud või fiktiivsed,“ ütles Paukštys.
„Kui mõni ettevõte painutab toetuse saamiseks reegleid endale kasulikus suunas ja esitab valeandmeid, siis paneb see ausad ettevõtted ebavõrdsesse seisu ja kahjustab ärikeskkonda,“ märkis riigiprokurör.
Oil Techi esindava vandeadvokaadi Jüri Leppiku sõnul on menetluses riigiprokuratuurile esitatud kõik vajalikud põhjendused, kuid kahetsusväärselt on need ilma sisulise analüüsita kõrvale heidetud.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo käivitas kriminaaluurimise 2014. aasta aprillis ning kriminaalasi saadeti kohtusse tänavu kevadel. | Ettevõtjad eitavad KIK-ilt 1,7 miljoni euro väljapetmise soovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt esitasid OÜ Oil Tech osanik Juri Golubev (45) ja juhatuse liige Lembit Eespäev (60) ning ettevõtte huvides tegutsenud Kristina Tauts (41) ja Vambola Kolbakov (64) toetuse saamiseks KIK-ile korduvalt valeandmeid.
Pärast prokuröri tehtud ülevaadet süüdistusest ükski süüdistatavatest end süüdi ei tunnistanud, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR-i uudisteportaalile.
Otsa sõnul leidsid nii süüdistatavad kui nende kaitsjad, et süüdistus on kogu ulatuses põhjendamata.
Kohtuprotsess jätkub 30. septembril prokuröri taotletud tõendite uurimisega.
Riigiprokuratuur süüdistab osaühingut Oil Tech ja nelja ettevõttega seotud inimest soodustuskelmuse katses katses, millega üritati riigilt saada pettuse teel 1,7 miljonit eurot toetusraha.
Oil Tech taotles 2014. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kahel korral toetust, et soetada seadmed naftasaaduste jääkide ümbertöötlemiseks.
Taotluste järgi olid need seadmed väärt kokku ligi 3,6 miljonit eurot ning ettevõte küsis riigilt 1,7 miljonit eurot toetust ja lubas ülejäänud summa katta omafinantseeringuga.
Kuna KIK taotlusi ei rahuldanud, jäi toetus välja maksmata ja kuritegu katseks, märkis süüdistus.
Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul oli riigi toetus mõeldud selleks, et ettevõttel oleks võimalik oma tootmises tekkinud jäätmed uuesti kasutusele võtta.
"Kriminaalasja eeluurimisel kogutud andmeil OÜ-s Oil Tech selliseid jäätmeid üldse ei tekkinud, kuigi ettevõtte esindajad seda KIK-ile saadetud taotlustes ja vastustes korduvalt väitsid. Lisaks esitasid nad toetuse saamiseks muid dokumente, mis olid süüdistuse kohaselt võltsitud või fiktiivsed,“ ütles Paukštys.
„Kui mõni ettevõte painutab toetuse saamiseks reegleid endale kasulikus suunas ja esitab valeandmeid, siis paneb see ausad ettevõtted ebavõrdsesse seisu ja kahjustab ärikeskkonda,“ märkis riigiprokurör.
Oil Techi esindava vandeadvokaadi Jüri Leppiku sõnul on menetluses riigiprokuratuurile esitatud kõik vajalikud põhjendused, kuid kahetsusväärselt on need ilma sisulise analüüsita kõrvale heidetud.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo käivitas kriminaaluurimise 2014. aasta aprillis ning kriminaalasi saadeti kohtusse tänavu kevadel.
### Response:
Ettevõtjad eitavad KIK-ilt 1,7 miljoni euro väljapetmise soovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljaaegu teatas Rodriguez aga, et osaleb sel nädalal Itaalias sügisestel klassikutel. Ratturi mänedžeri Angel Edo sõnul on hiline hooaja lõpp pannud tema klienti kaaluma loobumisotsuse edasilükkamist, kirjutab Spordipartner.
Edo ütles, et Rodriguez küll treenib, kuid tema praegune vorm jätab soovida. „Võrreldes nende ratturitega, kes osalesid Vueltal, on Rodriguezi seisund üks suur küsimärk," märkis Edo. | Loobumisest teatanud Katjuša vanameister võib meelt muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljaaegu teatas Rodriguez aga, et osaleb sel nädalal Itaalias sügisestel klassikutel. Ratturi mänedžeri Angel Edo sõnul on hiline hooaja lõpp pannud tema klienti kaaluma loobumisotsuse edasilükkamist, kirjutab Spordipartner.
Edo ütles, et Rodriguez küll treenib, kuid tema praegune vorm jätab soovida. „Võrreldes nende ratturitega, kes osalesid Vueltal, on Rodriguezi seisund üks suur küsimärk," märkis Edo.
### Response:
Loobumisest teatanud Katjuša vanameister võib meelt muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsil on neli teemat:
"Talendid on läinud. Nüüd käib sõda töötajate pärast...?". Algus kell 11.25, lõpp kell 12.50
"Mitmekesised ettevõtmised ja mitmekülgsed inimesed muutuvas töömaailmas". Algus kell 13.00, lõpp kell 15.35
"Kes on millenniuminoored ja mida nad elult ootavad?". (vene keeles) Algus kell 15.50, lõpp kell 16.50
"Miks mina hakkasin ettevõtjaks?". Algus kell 17.00, lõpp kell 18.00
Lisainfo: http://www.toomess.ee/toomessid-2016/too-ja-karjaarimess-tallinn-2709
Otseülekannet saab vaadata siit: | OTSE kell 11.15 töötukassa seminarilt: olukorrast tööjõuturul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsil on neli teemat:
"Talendid on läinud. Nüüd käib sõda töötajate pärast...?". Algus kell 11.25, lõpp kell 12.50
"Mitmekesised ettevõtmised ja mitmekülgsed inimesed muutuvas töömaailmas". Algus kell 13.00, lõpp kell 15.35
"Kes on millenniuminoored ja mida nad elult ootavad?". (vene keeles) Algus kell 15.50, lõpp kell 16.50
"Miks mina hakkasin ettevõtjaks?". Algus kell 17.00, lõpp kell 18.00
Lisainfo: http://www.toomess.ee/toomessid-2016/too-ja-karjaarimess-tallinn-2709
Otseülekannet saab vaadata siit:
### Response:
OTSE kell 11.15 töötukassa seminarilt: olukorrast tööjõuturul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta on 1948.
Palestiinas kuulutati välja Iisraeli riik. Londonis toimuvad esimesed sõjajärgsed olümpiamängud. Sel aastal on sündinud Alice Cooper, Jüri Vlassov ja Siim Kallas. Ja ilmub Debora Vaarandi luulekogu "Kohav rand".
Kindlasti on see luulekogu heaks näiteks, mis võtab kokku toonast aega ja retoorikat, mida tähendas luule, mis oli soositud. Märksõnaks, mis seda kogu kõige paremini iseloomustab, on jälkus.
Mis puutuub meelsust, poeetikat ja värsimõõtu, siis nagu ei kirjutaks neid ridu inimene, vaid õmblusmasin. Uljalt ja väsimatult. Paksudes värvides ja ühetiselt imetledes maalib ta kõike, mida on korda saatnud suured nõukogude juhid ja väikesed nõukogude inimesed, kes hoolimata raskustest ei väsi. Loeksin siinkohal ette mõned luuletuste pealkirjad – "Stalingradi aegu", "Lenini raamatukogus", "Moskva mai 1943", "Päev Pavlušinos", "Miitingul", "Meie kandidaadid", "Tundmatu sõduri haud", "Kõige tublimad", "Viru kaevurid", "Ülemiste Vanake ja noor linnaehitaja". Tahes-tahtmatult tekib küsimus, et kas Debora Vaarandi on ette võtnud Nõukogude Liidu kaardi või lähiajaloo raamatu ning metoodiliselt üles otsinud kõige olulisemad objektid ja sündmused.
See, et Debora Vaarandi on läbi ja läbi ideeline, ja selle juures ka luuletaja ja see, et ta pole üldsegi andetu, teeb kogu selle kogu veel eriti jälgiks, sest selles tema luules on mingit sisemist veenvust, rõõmu, et elu on lõpuks pihta hakanud, et maailma süda on Moskva ja Stalin kõneleb vabade rahvaste võidust! Mis on ju ka tõsi, sest need rahvad, kes ei võitnud, pole enam vabad. Või siis varsti enam pole, juba aasta pärast toimub Märtsiküüditamine. Debora Vaarandi ideelisusest annab aimu ka luuletus "Rannatüdruk", kus noor neiu läheb linna, kus on restorani lärm ja leemendavad nõud, ilged peremehed, perenaise kurjad teenimata solved, töötaolu õud. Aga siis ta liitus nendega, kes sama tahte eest võitlesid, kes eraldama kahte õpetasid – isandat ja seltsimeest. Ilmselt ei osanud või ei julgenud keegi toona Vaarandile öelda, et kallis Deboora, ära kirjuta neid luuletusi, vaata sa oled praegu noor naine, aga sa elad vanaks, Eesti saab taas iseseisvaks ja sina oled veel elus ja siis on sul nii häbi.
Seda jälkuse tunnet süvendavad mõned konkreetsed üsna tülgastavad read. Üks on selline – Ja tunda seda südantlõhestavat hurma, mis sõdur vaenlast lüües tunda võis. Huvitav, Remarque küll mingist hurmast ei kirjutanud.
Selles samas raamatus on ka luuletsükkel, mille lõpuosast tegi "Saaremaa valsi" Raimond Valgre. See osa, mis on lauluks saanud, on kena ja poeetiline, on lihtsalt üks kuldtärniga sõjamees, kes keerutab kavalat juttu. Aga kogu selle luuletuse üldine raam on see, et tublid nõukogude inimesed täidavad Saaremaal viiaastaku plaani ja on eesrindlikud kommunistid, kes ei tee tegemist neetud fašistidega. Ja premeeritakse neid, kes ületand normi. Peale tööpäeva minnakse ühiselt miitingule jne. Kui Valgre oleks ka luuletuse esimesest poolest laulu teinud, kas me siis kah laulaksime praegu "Saaremaa valssi"?
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. | 90 raamatut 90 päevaga. Debora Vaarandi, "Kohav rand" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta on 1948.
Palestiinas kuulutati välja Iisraeli riik. Londonis toimuvad esimesed sõjajärgsed olümpiamängud. Sel aastal on sündinud Alice Cooper, Jüri Vlassov ja Siim Kallas. Ja ilmub Debora Vaarandi luulekogu "Kohav rand".
Kindlasti on see luulekogu heaks näiteks, mis võtab kokku toonast aega ja retoorikat, mida tähendas luule, mis oli soositud. Märksõnaks, mis seda kogu kõige paremini iseloomustab, on jälkus.
Mis puutuub meelsust, poeetikat ja värsimõõtu, siis nagu ei kirjutaks neid ridu inimene, vaid õmblusmasin. Uljalt ja väsimatult. Paksudes värvides ja ühetiselt imetledes maalib ta kõike, mida on korda saatnud suured nõukogude juhid ja väikesed nõukogude inimesed, kes hoolimata raskustest ei väsi. Loeksin siinkohal ette mõned luuletuste pealkirjad – "Stalingradi aegu", "Lenini raamatukogus", "Moskva mai 1943", "Päev Pavlušinos", "Miitingul", "Meie kandidaadid", "Tundmatu sõduri haud", "Kõige tublimad", "Viru kaevurid", "Ülemiste Vanake ja noor linnaehitaja". Tahes-tahtmatult tekib küsimus, et kas Debora Vaarandi on ette võtnud Nõukogude Liidu kaardi või lähiajaloo raamatu ning metoodiliselt üles otsinud kõige olulisemad objektid ja sündmused.
See, et Debora Vaarandi on läbi ja läbi ideeline, ja selle juures ka luuletaja ja see, et ta pole üldsegi andetu, teeb kogu selle kogu veel eriti jälgiks, sest selles tema luules on mingit sisemist veenvust, rõõmu, et elu on lõpuks pihta hakanud, et maailma süda on Moskva ja Stalin kõneleb vabade rahvaste võidust! Mis on ju ka tõsi, sest need rahvad, kes ei võitnud, pole enam vabad. Või siis varsti enam pole, juba aasta pärast toimub Märtsiküüditamine. Debora Vaarandi ideelisusest annab aimu ka luuletus "Rannatüdruk", kus noor neiu läheb linna, kus on restorani lärm ja leemendavad nõud, ilged peremehed, perenaise kurjad teenimata solved, töötaolu õud. Aga siis ta liitus nendega, kes sama tahte eest võitlesid, kes eraldama kahte õpetasid – isandat ja seltsimeest. Ilmselt ei osanud või ei julgenud keegi toona Vaarandile öelda, et kallis Deboora, ära kirjuta neid luuletusi, vaata sa oled praegu noor naine, aga sa elad vanaks, Eesti saab taas iseseisvaks ja sina oled veel elus ja siis on sul nii häbi.
Seda jälkuse tunnet süvendavad mõned konkreetsed üsna tülgastavad read. Üks on selline – Ja tunda seda südantlõhestavat hurma, mis sõdur vaenlast lüües tunda võis. Huvitav, Remarque küll mingist hurmast ei kirjutanud.
Selles samas raamatus on ka luuletsükkel, mille lõpuosast tegi "Saaremaa valsi" Raimond Valgre. See osa, mis on lauluks saanud, on kena ja poeetiline, on lihtsalt üks kuldtärniga sõjamees, kes keerutab kavalat juttu. Aga kogu selle luuletuse üldine raam on see, et tublid nõukogude inimesed täidavad Saaremaal viiaastaku plaani ja on eesrindlikud kommunistid, kes ei tee tegemist neetud fašistidega. Ja premeeritakse neid, kes ületand normi. Peale tööpäeva minnakse ühiselt miitingule jne. Kui Valgre oleks ka luuletuse esimesest poolest laulu teinud, kas me siis kah laulaksime praegu "Saaremaa valssi"?
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
### Response:
90 raamatut 90 päevaga. Debora Vaarandi, "Kohav rand" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel hooajal Inglismaa esiliiga võitnud klubi väravad lõid Jeff Hendrick 38. ning Michael Keane 50. minutil.
Burnley tõusis võiduga Premier League’i tabelis 13. kohale, Watford on 11. Tabeliliidrina jätkab ainsana vaid võite tunnistanud Manchester City, Ragnar Klavani koduklubi Liverpool on Londoni klubide Tottenhami ja Arsenali järel neljas. | Burnley sai Inglismaal hooaja teise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal Inglismaa esiliiga võitnud klubi väravad lõid Jeff Hendrick 38. ning Michael Keane 50. minutil.
Burnley tõusis võiduga Premier League’i tabelis 13. kohale, Watford on 11. Tabeliliidrina jätkab ainsana vaid võite tunnistanud Manchester City, Ragnar Klavani koduklubi Liverpool on Londoni klubide Tottenhami ja Arsenali järel neljas.
### Response:
Burnley sai Inglismaal hooaja teise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tõepoolest on tavaline, et eesistujal on kuuepäevased töönädalad," tunnistas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistava meeskonna juht Piret Lilleväli BNS-ile. "Eesistumise eel ja ajal suureneb märgatavalt Brüsselis, aga ka Eestis paljude töötajate koormus," lisas ta samas.
Eesti esinduse juht Euroopa Liidu juures Brüsselis Kaja Tael rääkis, et eesistumise ajal peavad esinduses töötavad diplomaadid arvestama töötegemisega ka pühapäeval, et valmistada ette uue nädala kohtumisi.
"See siiski ei tähenda, et kõigil ja alati on pühapäev tööpäev, vaid sõltub järgmise nädala teemadest, nõukogudest, kohtumistest ja teistest üritustest Brüsselis. Pidevalt tuleb kuuepäevaste töönädalatega arvestada osadel juhtivametnikel, sealhulgas kindlasti Kaja Taelal, Eesti alalisel esindajal Euroopa Liidus juures, suursaadik Clyde Kullil ja nende lähimatel abilistel," selgitas Lilleväli.
"Selline töökorraldus ei tule neile, kes on otsustanud oma käe eesistumisele anda, üllatusena," rõhutas ta samas.
Taela sõnul vajavad kõik ametnikud eesistumise ajal väljalülitamise aega, ning arvestades, et töötada tuleb ka pühapäeviti, peab laupäev olema inimestele vaba.
"Kindlasti vaatame, et kõigil oleks tuge ja abi. Esinduses on nüüd inimesi üle kahe korra rohkem. See tähendab, et asjad, mida enne pidi tegema üksinda, on nüüd jagatud meeskonna vahel. Tööd on küll rohkem, aga tuge on ka rohkem," rääkis Tael eesistumist kajastaval kodulehel avaldatud artiklis.
Lillevälja sõnul tuleb inimesed nii Brüsselis kui ka Eestis võimalikult hästi ette valmistada ning valitsuse Euroopa Liidu sekretariaat soovib neid võimalikult palju toetada.
"Enne Brüsselisse pikaajalisse lähetusse saatmist läbivad kõik töötajad põhjaliku tervisekontrolli. Lisaks saame pakkuda inimestele vajadusel nõustamist ja kriisiabi eesistumise ajal. Teame varasemate eesistujate kogemustest, et peame jälgima, et inimesed tööl läbi ei põleks," märkis Lilleväli.
Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja järgmise aasta 1. juulist 31. detsembrini. | Eesti EL-i eesistumine toob ametnikele kuuepäevased töönädalad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tõepoolest on tavaline, et eesistujal on kuuepäevased töönädalad," tunnistas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistava meeskonna juht Piret Lilleväli BNS-ile. "Eesistumise eel ja ajal suureneb märgatavalt Brüsselis, aga ka Eestis paljude töötajate koormus," lisas ta samas.
Eesti esinduse juht Euroopa Liidu juures Brüsselis Kaja Tael rääkis, et eesistumise ajal peavad esinduses töötavad diplomaadid arvestama töötegemisega ka pühapäeval, et valmistada ette uue nädala kohtumisi.
"See siiski ei tähenda, et kõigil ja alati on pühapäev tööpäev, vaid sõltub järgmise nädala teemadest, nõukogudest, kohtumistest ja teistest üritustest Brüsselis. Pidevalt tuleb kuuepäevaste töönädalatega arvestada osadel juhtivametnikel, sealhulgas kindlasti Kaja Taelal, Eesti alalisel esindajal Euroopa Liidus juures, suursaadik Clyde Kullil ja nende lähimatel abilistel," selgitas Lilleväli.
"Selline töökorraldus ei tule neile, kes on otsustanud oma käe eesistumisele anda, üllatusena," rõhutas ta samas.
Taela sõnul vajavad kõik ametnikud eesistumise ajal väljalülitamise aega, ning arvestades, et töötada tuleb ka pühapäeviti, peab laupäev olema inimestele vaba.
"Kindlasti vaatame, et kõigil oleks tuge ja abi. Esinduses on nüüd inimesi üle kahe korra rohkem. See tähendab, et asjad, mida enne pidi tegema üksinda, on nüüd jagatud meeskonna vahel. Tööd on küll rohkem, aga tuge on ka rohkem," rääkis Tael eesistumist kajastaval kodulehel avaldatud artiklis.
Lillevälja sõnul tuleb inimesed nii Brüsselis kui ka Eestis võimalikult hästi ette valmistada ning valitsuse Euroopa Liidu sekretariaat soovib neid võimalikult palju toetada.
"Enne Brüsselisse pikaajalisse lähetusse saatmist läbivad kõik töötajad põhjaliku tervisekontrolli. Lisaks saame pakkuda inimestele vajadusel nõustamist ja kriisiabi eesistumise ajal. Teame varasemate eesistujate kogemustest, et peame jälgima, et inimesed tööl läbi ei põleks," märkis Lilleväli.
Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja järgmise aasta 1. juulist 31. detsembrini.
### Response:
Eesti EL-i eesistumine toob ametnikele kuuepäevased töönädalad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Goethe Instituut ja Prantsuse Instituut kutsusid Eestisse kaks erinevat fotokunstnikku läbi kaameraobjektiivi kujutama ühiskondlikke piire, mille sees me elame. Üks Saksamaalt, teine Prantsusmaalt – mõlemad saabusid siia, et jäädvustada Tallinnas ja Narvas Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaresidentuuri raames kahe linna elu kõrvalvaataja pilgu läbi. Oma fotodega analüüsivad nad mitte ainult füüsilisi, vaid ka nähtamatuid piire eestlaste ja venelaste vahel.
"Valisime kahe instituudi koostööprojekti üheks toimumiskohaks just Narva, sest see linn kujutab endast oma heitliku ajaloo tõttu suurepärast mängumaad kaasaegsele kunstiloomele," kommenteeris Prantsuse Instituudi direktriss Anne Chounet-Cambas.
Projekis osalev sakslanna Louisa Marie Summer on Rhode Island Kunstiakadeemia kaunite kunstide magistrikraadiga fotograaf, kes jutustab sotsiaalse sisuga visuaalseid lugusid. Ta elab New Yorgis ja Münchenis ja töötab kõikjal maailmas jäädvustades sotsiaalselt tõrjutud inimeste igapäevaelu.
Ta on esinenud nii üksik- kui grupinäitustega lisaks Euroopa riikidele ka Ameerikas, Venemaal, Lõuna-Koreas. Summeri töid on avaldatud tuntud ajakirjades nagu National Geographic, Süddeutsche Zeitung, Wall Street Journal, Rolling Stone ja Vogue.
Goethe Instituudi juhataja Eva Marquardt ütles, et Louisa Marie Summeri fotod meeldisid talle esimesest silmapilgust.
"Ta on juba küllalt palju ka ringi reisinud, sealhulgas Venemaal. Eestit ei ole ta veel külastanud, nii et usun, et ta suudab pakkuda väga värsket vaatenurka nii Narva kui ka Tallinna linnaelule.”
Kui saksa fotograaf usaldati eesti-vene integratsiooni pildistama just seetõttu, et ta saab seda teha puhta lehena, siis prantsuse fotograaf tunneb Eestit juba hästi.
Fotograaf Camille Laurelli on hetkel Tallinnas elav ja töötav prantsuse kunstnik. Ta kaitses kõige esimese kunstnikuna Prantsusmaal kunstiteaduste doktorikraadi Annecy Kõrgemas Kunstikoolis.
Laurelli on rajanud Prantsusmaal OUI kunstikeskuse ning kureerinud arvukalt näitusi nii Eestis kui Prantsusmaal. Lisaks õpetab ta külalisõppejõuna Eesti Kunstiakadeemias.
Fotonäitus "Piirikõnnid" tuuakse publikuni ka Tallinnas, alates 19. oktoobrist näeb seda Tallinna Fotomuuseumis.
Louisa Marie Summeri stiilinäide. Lapsed Siberis. | "Piirilkõnnid" avab sakslanna ja prantslase pilku eestlaste ja venelaste suhetele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Goethe Instituut ja Prantsuse Instituut kutsusid Eestisse kaks erinevat fotokunstnikku läbi kaameraobjektiivi kujutama ühiskondlikke piire, mille sees me elame. Üks Saksamaalt, teine Prantsusmaalt – mõlemad saabusid siia, et jäädvustada Tallinnas ja Narvas Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaresidentuuri raames kahe linna elu kõrvalvaataja pilgu läbi. Oma fotodega analüüsivad nad mitte ainult füüsilisi, vaid ka nähtamatuid piire eestlaste ja venelaste vahel.
"Valisime kahe instituudi koostööprojekti üheks toimumiskohaks just Narva, sest see linn kujutab endast oma heitliku ajaloo tõttu suurepärast mängumaad kaasaegsele kunstiloomele," kommenteeris Prantsuse Instituudi direktriss Anne Chounet-Cambas.
Projekis osalev sakslanna Louisa Marie Summer on Rhode Island Kunstiakadeemia kaunite kunstide magistrikraadiga fotograaf, kes jutustab sotsiaalse sisuga visuaalseid lugusid. Ta elab New Yorgis ja Münchenis ja töötab kõikjal maailmas jäädvustades sotsiaalselt tõrjutud inimeste igapäevaelu.
Ta on esinenud nii üksik- kui grupinäitustega lisaks Euroopa riikidele ka Ameerikas, Venemaal, Lõuna-Koreas. Summeri töid on avaldatud tuntud ajakirjades nagu National Geographic, Süddeutsche Zeitung, Wall Street Journal, Rolling Stone ja Vogue.
Goethe Instituudi juhataja Eva Marquardt ütles, et Louisa Marie Summeri fotod meeldisid talle esimesest silmapilgust.
"Ta on juba küllalt palju ka ringi reisinud, sealhulgas Venemaal. Eestit ei ole ta veel külastanud, nii et usun, et ta suudab pakkuda väga värsket vaatenurka nii Narva kui ka Tallinna linnaelule.”
Kui saksa fotograaf usaldati eesti-vene integratsiooni pildistama just seetõttu, et ta saab seda teha puhta lehena, siis prantsuse fotograaf tunneb Eestit juba hästi.
Fotograaf Camille Laurelli on hetkel Tallinnas elav ja töötav prantsuse kunstnik. Ta kaitses kõige esimese kunstnikuna Prantsusmaal kunstiteaduste doktorikraadi Annecy Kõrgemas Kunstikoolis.
Laurelli on rajanud Prantsusmaal OUI kunstikeskuse ning kureerinud arvukalt näitusi nii Eestis kui Prantsusmaal. Lisaks õpetab ta külalisõppejõuna Eesti Kunstiakadeemias.
Fotonäitus "Piirikõnnid" tuuakse publikuni ka Tallinnas, alates 19. oktoobrist näeb seda Tallinna Fotomuuseumis.
Louisa Marie Summeri stiilinäide. Lapsed Siberis.
### Response:
"Piirilkõnnid" avab sakslanna ja prantslase pilku eestlaste ja venelaste suhetele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehtiva süsteemi järgi jaguneb kõrgharidusõppesse minev raha ära kahe suurema komponendi vahel. Kõrgkoolid saavad 75 protsenti oma rahast tegevusnäitajate, nagu näiteks üliõpilaste ja õppekohtade arvu järgi. Ülejäänud 25-30 protsenti tuleb riiklikult oluliste ülesannete täitmise eest, vahendasid ERRi raadiouudised.
Haridus - ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidaku sõnul ei taga praegu kehtiv mudel kõrgkoolide finantsstabiilsust. Rahastusmudelisse lisatud baasrahastus võiks Haidaku sõnul olukorda parandada.
"Baasrahastuse komponent peaks andma selle kindluse, et sa seda suurusjärku kujutad ette. See oleks 80 protsenti eelneva kolme aasta riigipoolse rahastuse keskmisena, mis nad saaksid oma põhitegevuste elluviimiseks," lausus Haidak.
Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul on rahvusülikool muudatust toetanud, sest baasrahastuse sisse toomisega on selgemalt sõnastatud, miks ja kuidas üks või teine komponent hariduse juures raha saab. Samas tõdeb Kalm, et suuremate kõrgkoolide jaoks numbrilises mõttes midagi stabiilsemaks siiski ei muutu.
"See osa, mis uus seadus ütleb, et 80 protsenti on kogu aeg stabiilne, ütleb teistpidi seda, et tegelikult finantseerimine võib olla eelmisega võrreldes ainult 80 protsenti sellest, mis varasema kolme aasta keskmisena saad," märkis Kalm.
Teine suur muudatus puudutab tulemusnäitajate põhjal rahastamist. Kui 2012. aastal tõi riigikontrolli audit välja, et tulemusnäitajaid pole reaalsuses võimalik piisava kindlusega rakendada, siis nüüd plaanitakse näitajaid täpsustada ja konkreetsemalt kõrghariduse strateegiliste eesmärkidega siduda.
"Tänane ettepanek tulemusnäitajate kohta on selline, et näiteks võiksid sinna minna sellised näitajad nagu nominaalajaga lõpetajate osakaal, samuti tööturunäitajad - kui palju lõpetajatest on edukalt tööturule sisenenud, kui paljud on jätkanud järgmisel haridustasemel õpinguid, need võiksid siis olla selle tulemusnäitajate seadmise aluseks," pakkus Haidak.
Ehk kui baasrahastuse puhul lähtutakse eelmise kolme aasta rahastamismahust, siis ülejäänud 20 protsendi puhul ülikoolidevahelisest konkurentsist. See omakorda suurendab ebavõrdsust, sest keskpärasemad asutused saavad vähem ja silmapaistvamad asutused rohkem raha. Rektor Volli Kalm arvab aga, et samm on põhjendatud ja liigutakse õiges suunas.
"Kui osal ülikoolidel on väga hea tööhõivega või väga hea haridustasemega teaduspõhise haridusega lõpetajad, siis nad peavadki saama teistest ülikoolidest rohkem raha. Rõhk on pandud lõpetamise efektiivsusele, mitte suure hulga tudengite nii-öelda sisse ahmimisele," sõnas Kalm. | Haridusministeerium tahab kõrgkoolide rahastamise ümber korraldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehtiva süsteemi järgi jaguneb kõrgharidusõppesse minev raha ära kahe suurema komponendi vahel. Kõrgkoolid saavad 75 protsenti oma rahast tegevusnäitajate, nagu näiteks üliõpilaste ja õppekohtade arvu järgi. Ülejäänud 25-30 protsenti tuleb riiklikult oluliste ülesannete täitmise eest, vahendasid ERRi raadiouudised.
Haridus - ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidaku sõnul ei taga praegu kehtiv mudel kõrgkoolide finantsstabiilsust. Rahastusmudelisse lisatud baasrahastus võiks Haidaku sõnul olukorda parandada.
"Baasrahastuse komponent peaks andma selle kindluse, et sa seda suurusjärku kujutad ette. See oleks 80 protsenti eelneva kolme aasta riigipoolse rahastuse keskmisena, mis nad saaksid oma põhitegevuste elluviimiseks," lausus Haidak.
Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul on rahvusülikool muudatust toetanud, sest baasrahastuse sisse toomisega on selgemalt sõnastatud, miks ja kuidas üks või teine komponent hariduse juures raha saab. Samas tõdeb Kalm, et suuremate kõrgkoolide jaoks numbrilises mõttes midagi stabiilsemaks siiski ei muutu.
"See osa, mis uus seadus ütleb, et 80 protsenti on kogu aeg stabiilne, ütleb teistpidi seda, et tegelikult finantseerimine võib olla eelmisega võrreldes ainult 80 protsenti sellest, mis varasema kolme aasta keskmisena saad," märkis Kalm.
Teine suur muudatus puudutab tulemusnäitajate põhjal rahastamist. Kui 2012. aastal tõi riigikontrolli audit välja, et tulemusnäitajaid pole reaalsuses võimalik piisava kindlusega rakendada, siis nüüd plaanitakse näitajaid täpsustada ja konkreetsemalt kõrghariduse strateegiliste eesmärkidega siduda.
"Tänane ettepanek tulemusnäitajate kohta on selline, et näiteks võiksid sinna minna sellised näitajad nagu nominaalajaga lõpetajate osakaal, samuti tööturunäitajad - kui palju lõpetajatest on edukalt tööturule sisenenud, kui paljud on jätkanud järgmisel haridustasemel õpinguid, need võiksid siis olla selle tulemusnäitajate seadmise aluseks," pakkus Haidak.
Ehk kui baasrahastuse puhul lähtutakse eelmise kolme aasta rahastamismahust, siis ülejäänud 20 protsendi puhul ülikoolidevahelisest konkurentsist. See omakorda suurendab ebavõrdsust, sest keskpärasemad asutused saavad vähem ja silmapaistvamad asutused rohkem raha. Rektor Volli Kalm arvab aga, et samm on põhjendatud ja liigutakse õiges suunas.
"Kui osal ülikoolidel on väga hea tööhõivega või väga hea haridustasemega teaduspõhise haridusega lõpetajad, siis nad peavadki saama teistest ülikoolidest rohkem raha. Rõhk on pandud lõpetamise efektiivsusele, mitte suure hulga tudengite nii-öelda sisse ahmimisele," sõnas Kalm.
### Response:
Haridusministeerium tahab kõrgkoolide rahastamise ümber korraldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parempoolkaitsjana Fulhami algkoosseisu kuulunud ja kõik 90 minutit kirja saanud 18-aastase Käidi parim võimalus oli vahetult kohtumise lõpus, kui ta pealöögist pall latti lendas, vahendab Soccernet.ee.
Lisaks lendas mängu jooksul ta üks pealöök värava katusele ja jalaga teele saadetud ning rikošeti võtnud löögist veeres pall napilt postist mööda.
Seega tuli kohtumise lõpuvilede kõlades Fulhamil 179 pealtvaataja ees vastu võtta 0:1 kaotus, kuna külalised olid 51. minutil täpsed. Liigatabelis langes Fulham kuuest mängust kogutud üheksa punktiga 12 meeskonna konkurentsis seitsmendaks. Liider on Swansea 12 punktiga. | Fulhami noortemeeskonna eest hea mängu teinud Käit jäi napilt punktidest ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parempoolkaitsjana Fulhami algkoosseisu kuulunud ja kõik 90 minutit kirja saanud 18-aastase Käidi parim võimalus oli vahetult kohtumise lõpus, kui ta pealöögist pall latti lendas, vahendab Soccernet.ee.
Lisaks lendas mängu jooksul ta üks pealöök värava katusele ja jalaga teele saadetud ning rikošeti võtnud löögist veeres pall napilt postist mööda.
Seega tuli kohtumise lõpuvilede kõlades Fulhamil 179 pealtvaataja ees vastu võtta 0:1 kaotus, kuna külalised olid 51. minutil täpsed. Liigatabelis langes Fulham kuuest mängust kogutud üheksa punktiga 12 meeskonna konkurentsis seitsmendaks. Liider on Swansea 12 punktiga.
### Response:
Fulhami noortemeeskonna eest hea mängu teinud Käit jäi napilt punktidest ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oleme varem teatanud Mart Kadastiku raamatu "Nüüd ma siis kirjutan" ilmumisest, milles autor keskendub ajalehe Postimees ja ettevõtte Eesti Meedia ülesehitamisele. Raamatut esitletakse homme Tallinnas kohvikus Wabadus.
Juku-Kalle Raid teatas eile, et kuna Kadastik ei pööra Kadastik raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" piisavalt tähelepanu oma tegevusele 1980. aastatel, annab ta artiklikogumiku välja ajaloolise tõe huvides.
"Teatavasti kirjutas Kadastik Jaak Kalju nime all vabu inimesi (Lagle Parek, Heiki Ahonen, Solženitsõn, Enn Tarto jpt) vaenavaid artikleid - nii ajalehes Edasi, kui ka Kodumaa. Et Kadastiku-taat avaldas just oma elulooraamatu ja ei pööra seal piisavalt tähelepanu oma kommunistlikele kangelastegudele, annan ajaloolise tõe huvides välja raamatu Jaak Kalju tekstidega. Et just Kadastik oli Jaak Kalju, imbus välja 1991. aastal Tartu KGB kontorist," kirjutas Raid pressiteates.
Raamatu "Paradokside puntras" esitlusel võtavad täna sõna Mart Nutt, Eerik-Niiles Kross, Indrek Tarand (otseühendus Brüsselist), Hardo Pajula, Toomas Kümmel ning Juku-Kalle Raid. | Juku-Kalle Raid avaldas samuti Mart Kadastiku raamatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oleme varem teatanud Mart Kadastiku raamatu "Nüüd ma siis kirjutan" ilmumisest, milles autor keskendub ajalehe Postimees ja ettevõtte Eesti Meedia ülesehitamisele. Raamatut esitletakse homme Tallinnas kohvikus Wabadus.
Juku-Kalle Raid teatas eile, et kuna Kadastik ei pööra Kadastik raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" piisavalt tähelepanu oma tegevusele 1980. aastatel, annab ta artiklikogumiku välja ajaloolise tõe huvides.
"Teatavasti kirjutas Kadastik Jaak Kalju nime all vabu inimesi (Lagle Parek, Heiki Ahonen, Solženitsõn, Enn Tarto jpt) vaenavaid artikleid - nii ajalehes Edasi, kui ka Kodumaa. Et Kadastiku-taat avaldas just oma elulooraamatu ja ei pööra seal piisavalt tähelepanu oma kommunistlikele kangelastegudele, annan ajaloolise tõe huvides välja raamatu Jaak Kalju tekstidega. Et just Kadastik oli Jaak Kalju, imbus välja 1991. aastal Tartu KGB kontorist," kirjutas Raid pressiteates.
Raamatu "Paradokside puntras" esitlusel võtavad täna sõna Mart Nutt, Eerik-Niiles Kross, Indrek Tarand (otseühendus Brüsselist), Hardo Pajula, Toomas Kümmel ning Juku-Kalle Raid.
### Response:
Juku-Kalle Raid avaldas samuti Mart Kadastiku raamatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakondade reitingud: EKRE ja Vabaerakonna toetus aasta madalaim
Septembris langesid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Vabaerakonna toetused aasta madalaimale tasemele, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest 1000 vastajaga küsitlusest.
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle EKRE-le 10 protsenti ning Vabaerakonnale üheksa protsenti valijatest. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti ning Vabaerakonnal 10 protsenti. Septembrikuised toetusnumbrid on mõlemale erakonnale aasta madalaimad.
Erakondade populaarsusedetabeli tipus on jätkuvalt Keskerakond ja Reformierakond, kel mõlemal õnnestus kuu varasemaga võrreldes oma toetust tõsta. Keskerakonda toetas septembris 26 protsenti (augustis 24 protsenti) ning Reformierakonda 25 protsenti (augustis 23 protsenti) valijatest.
Riigikogu arutab pagulaste vastuvõtmise üle referendumi korraldamist
Riigikogu asub teisipäeval arutama Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ettepanek korraldada järgmise aasta kevadel rahvahääletus teemal, kas Eesti riik peaks osalema Euroopa Liitu saabunud sõjapõgenike ümberjaotamises.
"Rahva seisukoht annab selge aluse Eesti seisukohtade esindamisele Euroopa Liidu institutsioonides. Rahvahääletusel tulemuseks saadav „jah“ või „ei“ annab valitsusele kindlustunde, et ta arvestab oma rahva arvamusega. See leevendaks oluliselt ühiskondlikke pingeid," ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees, EKRE liige Jaak Madison pressiteate vahendusel. See annaks Eesti immigratsioonipoliitikale legitiimsuse, leiab Madison.
Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud septemberi keskel kahte pagulaste teemalist riigikogu otsuse eelnõu, millest EKRE oma nägi ette rahvahääletust Eesti osalemise kohta Euroopa Liitu saabunud immigrantide ümberjaotamisel ja Keskerakonna algatus rahvahääletust rahvusvahelise kaitse saajate ülempiiri kehtestamiseks.
USA riigipeaks pürgijad pidasid esimese debati
Ameerika ühendriikides lõppes presidendikandidaatide esimene teledebatt, kus Donald Trump ja Hillary Clinton arutlesid maksude ja kaubanduse, sisejulgeoleku ning USA julgeoleku teemadel. Tegemist oli esimesega kolmest presidendidebatist, mida eeldatavalt vaatas kuni 100 miljonit ameeriklast.
Debattides kogenum Hillary Clinton suutis paljuski suruda Trumpi enda otsuseid ja väljaütlemisi kaitsma - näiteks seda, et Trump ei taha näidata, kui palju makse ta maksab; kuidas ta kunagi ütles, et ta loodab majanduskriisile, sest see aitab teda äriliselt; kuidas ta soovib lubada Jaapanil ja Koreal tuumarelvi ja kuidas ta on nimetanud naisi sigadeks ja koerteks.
Samuti ei suutnud Trump selgelt sõnastada, miks ta alles viis aastat hiljem avalikult välja ütles, et usub, et president Barack Obama on sünnipärane USA kodanik ja miks ta 1970ndatel aastatel ei lubanud mustanahalistel oma kortermajas kortereid üürida.
Trumpi süüdistused Clintoni suunas olid suuresti samuti etteaimatavad, kuid vaid korra tuli jutuks Clintoni e-kirjadeskandaal (mille puhul Clinton ütles taaskord, et see eraldi serveri kasutamine oli viga ja ta ei teeks seda enam) ning vabariiklaste silmis teist kõige suuremat skandaali - Benghazis toimunud terrorirünnakut Clintoni välisministriameti ajal - ei mainitud üldse.
Mitmed meediaväljaanded ennustasid, et debatti vaatab kuni sada miljonit ameeriklast. Esialgsed vaatajanumbrid peaksid selguma homme.
Ilmateade
Täna tuleb muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Ennelõunal püsib mitmel pool udu. Puhub peamiselt läänekaare tuul 2-7, õhtul tugevneb saartel edelatuul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur on 14..18°C.
Sander Joon võitis Ottawas parima animatsioonitehnika preemia
Sander Joon sai Põhja-Ameerika suurimal rahusvahelisel animaprofessionaalide festivalil The Ottawa International Animation Festival (OIAF) tudengifilmi "Velodrool" eest parima animatsioonitehnika preemia.
Žürii kiitis Joone leidlikku perspektiivikasutust, unikaalset huumorit, hajusaid värve ja disaini.
Festivalile esitati tänavu 2311 filmi 86-st riigist, neist valiti võistlema 80 lühifilmi ja 7 täispikka animatsiooni.
40. aastapäeva tähistava Ottawa rahvusvahelise animatsioonifestivali auhinnasaajad kuulutati välja 24. septembril pidulikul galal Püha Brigidi Kunstikeskuses.
Orienteeruja Triin Jäädmaa jõudis Portugalis kahel korral poodiumile
Portugalis Portos toimunud orienteerumisvõistlustel joosti viimasel päevl City Race, mis läks ka City Race Euro Tour arvestusse. Järjekordselt jooksis hästi Triin Jäädmaa, kes sai ajaga 35.59 teise koha.
Võitis Tania Covas Costa Portugalist ajaga 34.25. Ka kolmas oli Portugali esindaja Joana Fernandes, kes kaotas Jäädmaale kuue sekundiga. Meestest võitis Ricardo Esteves Portugalist.
Ka eelmisel päeval joostud lühirajal õnnestus Jäädmaal tõusta poodiumi teisele astmele. Võitis kodupubliku ees jooksnud Filipa Rodrigues.
Meeste veteranidest oli omas klassis kindel võitja OK TON esindaja Kai Saksman, kes võitis kõik kolm jooksu. | 5 uudist, mida täna hommikul teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakondade reitingud: EKRE ja Vabaerakonna toetus aasta madalaim
Septembris langesid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Vabaerakonna toetused aasta madalaimale tasemele, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest 1000 vastajaga küsitlusest.
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle EKRE-le 10 protsenti ning Vabaerakonnale üheksa protsenti valijatest. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti ning Vabaerakonnal 10 protsenti. Septembrikuised toetusnumbrid on mõlemale erakonnale aasta madalaimad.
Erakondade populaarsusedetabeli tipus on jätkuvalt Keskerakond ja Reformierakond, kel mõlemal õnnestus kuu varasemaga võrreldes oma toetust tõsta. Keskerakonda toetas septembris 26 protsenti (augustis 24 protsenti) ning Reformierakonda 25 protsenti (augustis 23 protsenti) valijatest.
Riigikogu arutab pagulaste vastuvõtmise üle referendumi korraldamist
Riigikogu asub teisipäeval arutama Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ettepanek korraldada järgmise aasta kevadel rahvahääletus teemal, kas Eesti riik peaks osalema Euroopa Liitu saabunud sõjapõgenike ümberjaotamises.
"Rahva seisukoht annab selge aluse Eesti seisukohtade esindamisele Euroopa Liidu institutsioonides. Rahvahääletusel tulemuseks saadav „jah“ või „ei“ annab valitsusele kindlustunde, et ta arvestab oma rahva arvamusega. See leevendaks oluliselt ühiskondlikke pingeid," ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees, EKRE liige Jaak Madison pressiteate vahendusel. See annaks Eesti immigratsioonipoliitikale legitiimsuse, leiab Madison.
Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud septemberi keskel kahte pagulaste teemalist riigikogu otsuse eelnõu, millest EKRE oma nägi ette rahvahääletust Eesti osalemise kohta Euroopa Liitu saabunud immigrantide ümberjaotamisel ja Keskerakonna algatus rahvahääletust rahvusvahelise kaitse saajate ülempiiri kehtestamiseks.
USA riigipeaks pürgijad pidasid esimese debati
Ameerika ühendriikides lõppes presidendikandidaatide esimene teledebatt, kus Donald Trump ja Hillary Clinton arutlesid maksude ja kaubanduse, sisejulgeoleku ning USA julgeoleku teemadel. Tegemist oli esimesega kolmest presidendidebatist, mida eeldatavalt vaatas kuni 100 miljonit ameeriklast.
Debattides kogenum Hillary Clinton suutis paljuski suruda Trumpi enda otsuseid ja väljaütlemisi kaitsma - näiteks seda, et Trump ei taha näidata, kui palju makse ta maksab; kuidas ta kunagi ütles, et ta loodab majanduskriisile, sest see aitab teda äriliselt; kuidas ta soovib lubada Jaapanil ja Koreal tuumarelvi ja kuidas ta on nimetanud naisi sigadeks ja koerteks.
Samuti ei suutnud Trump selgelt sõnastada, miks ta alles viis aastat hiljem avalikult välja ütles, et usub, et president Barack Obama on sünnipärane USA kodanik ja miks ta 1970ndatel aastatel ei lubanud mustanahalistel oma kortermajas kortereid üürida.
Trumpi süüdistused Clintoni suunas olid suuresti samuti etteaimatavad, kuid vaid korra tuli jutuks Clintoni e-kirjadeskandaal (mille puhul Clinton ütles taaskord, et see eraldi serveri kasutamine oli viga ja ta ei teeks seda enam) ning vabariiklaste silmis teist kõige suuremat skandaali - Benghazis toimunud terrorirünnakut Clintoni välisministriameti ajal - ei mainitud üldse.
Mitmed meediaväljaanded ennustasid, et debatti vaatab kuni sada miljonit ameeriklast. Esialgsed vaatajanumbrid peaksid selguma homme.
Ilmateade
Täna tuleb muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Ennelõunal püsib mitmel pool udu. Puhub peamiselt läänekaare tuul 2-7, õhtul tugevneb saartel edelatuul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur on 14..18°C.
Sander Joon võitis Ottawas parima animatsioonitehnika preemia
Sander Joon sai Põhja-Ameerika suurimal rahusvahelisel animaprofessionaalide festivalil The Ottawa International Animation Festival (OIAF) tudengifilmi "Velodrool" eest parima animatsioonitehnika preemia.
Žürii kiitis Joone leidlikku perspektiivikasutust, unikaalset huumorit, hajusaid värve ja disaini.
Festivalile esitati tänavu 2311 filmi 86-st riigist, neist valiti võistlema 80 lühifilmi ja 7 täispikka animatsiooni.
40. aastapäeva tähistava Ottawa rahvusvahelise animatsioonifestivali auhinnasaajad kuulutati välja 24. septembril pidulikul galal Püha Brigidi Kunstikeskuses.
Orienteeruja Triin Jäädmaa jõudis Portugalis kahel korral poodiumile
Portugalis Portos toimunud orienteerumisvõistlustel joosti viimasel päevl City Race, mis läks ka City Race Euro Tour arvestusse. Järjekordselt jooksis hästi Triin Jäädmaa, kes sai ajaga 35.59 teise koha.
Võitis Tania Covas Costa Portugalist ajaga 34.25. Ka kolmas oli Portugali esindaja Joana Fernandes, kes kaotas Jäädmaale kuue sekundiga. Meestest võitis Ricardo Esteves Portugalist.
Ka eelmisel päeval joostud lühirajal õnnestus Jäädmaal tõusta poodiumi teisele astmele. Võitis kodupubliku ees jooksnud Filipa Rodrigues.
Meeste veteranidest oli omas klassis kindel võitja OK TON esindaja Kai Saksman, kes võitis kõik kolm jooksu.
### Response:
5 uudist, mida täna hommikul teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Huvi erakondade tegevuse ja nende toetusprotsentide vastu on viimastel kuudel jäänud presidendivalimiste kampaania varju. Samas on presidendivalimistel ja kodanike erakondlikel eelistustel kahtlemata ka selge seos.
Ühelt poolt on rahva silmis kõige populaarsemaid presidendikandidaate omanud Reformierakond tõstnud septembris oma toetuse selle aasta kõrgeimale tasemele, 25 protsendini. Teiselt poolt ootas ja eeldas avalikkus, et erakonnad suudavad rahvale meelepärase presidendi valida – Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat kõigi parlamendierakondade valijate seas, välja arvatud EKRE. Isegi Keskerakonna valijate seas oli toetus Kaljurannale kaks korda suurem kui erakonna oma kandidaadile Mailis Repsile.
Valimiste ebaõnnestumine ei jäta tõenäoliselt parteide reitingutele mõju avaldamata, kuid täna avaldatud tulemused peegeldavad valimiskogu-eelset seisu.
Juba augustis kasvas Reformierakonna toetus Keskerakonnaga võrdseks ning sarnane olukord on säilinud ka septembris, mil mõlema partei reiting on veel kahe protsendi võrra kasvanud: Keskerakonda toetas 26 protsenti ja Reformierakonda 25 protsenti valimiseelistust väljendanud vastajatest.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting tõusis augustis, kui Eiki Nestor riigikogu esimeses valimisvoorus presidendiks kandideeris, 15 protsendile. Septembriks on sotside toetus taandunud taas aasta keskmisele tasemele – 12 protsendile. Sotsiaaldemokraadid tegid otsuse toetada valimiskogus avalikus arvamuses suurimat toetust omavat Marina Kaljuranda alles siis, kui see ei saanud küsitlustulemustele enam mõju avaldada.
Võrreldes augustiga on kolme protsendi võrra langenud ka konservatiivse rahvaerakonna toetusprotsent – küllap taipas osa selle partei valijaist, et Mart Helme kõlavatel lubadustel saada presidendiks valitud puudus reaalne kate. Vabaerakonna toetus on langustendentsis pikemas perspektiivis: kui aasta alguses toetas Vabaerakonda 13, siis nüüd vaid 9 protsenti valijatest. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus on kogu aasta kõikunud viie ja seitsme protsendi vahel.
Pärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus võib eeldada, et suureneb pettunud valijate hulk ehk nende vastajate osakaal, kes ei soovi või ei oska eelistada ühtegi erakonda. Nii augustis kui ka septembris oli selliseid vastajaid 30 protsenti. Kuna erakondade toetusprotsente esitatakse vaid nende vastanute baasil arvutatuna, kellel on erakondlik eelistus olemas, siis ei tarvitse ilma eelistusteta kodanike osakaalu kasv avalikustatud küsitlustulemustes isegi otseselt silma paista.
Seetõttu tasuks kõrvuti toetusprotsentidega, mida arvutatakse vaid eelistust väljendanud küsitletute põhjal, silmas pidada ka „absoluutseid toetusprotsente“, mis leitakse kõigi valimisealiste kodanike kohta. Need näitajad olid viimases küsitluses Keskerakonnal 19, Reformierakonnal 18, SDE-l 9, EKRE-l ja Vabaerakonnal 7 ja IRL-il 5 protsenti.
Mitu kuud kestnud presidendivalimiste kampaania vältel tehtud avaliku arvamuse uuringutesse suhtusid paljud poliitikud üleolevalt – rahvas ju presidenti ei vali, järelikult pole teadmisel, keda avalikkus soovib presidendi kohal näha, suuremat tähendust. Erinevalt presidendikandidaatide populaarsusküsitlustest suhtuvad parteid erakondade toetusnumbritesse seevastu täie tähelepanuga – need näitajad konverteeruvad ju mingil hetkel reaalseteks häälteks valimistel. Kas ja kuivõrd toob rahva ootuste petmine presidendivalimistel kaasa muutusi parteide toetusprotsentides, näeme juba oktoobris.
Ühele asjaolule tahaks tänases kommentaari lõpetuseks veel tähelepanu juhtida. Et adekvaatselt mõista muutusi erakondade toetustes, tasub täna esitletud küsitlustulemusi võrrelda Turu-uuringute AS eelmise, augustikuu andmetega, mitte aga vahepeal avaldatud uuringufirma Kantar Emori tulemustega. Võrrelda saab vaid võrreldavat, st sama metoodikaga kogutud küsitlusandmeid, muidu võib tekkida suur segadus.
Emor viib oma küsitlused läbi osaliselt veebis, Turu-uuringud aga teeb kõik intervjuud näost näkku vastajate kodudes. See võib anda mõne erakonna puhul märkimisväärseid erinevusi toetusprotsentides. Kui näiteks Emori viimane küsitlus andis Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 19 protsenti toetust, siis ei tasu SDE käesolevas uuringus selgunud toetust võrrelda mitte selle näitajaga ning väita, et sotside toetus on seitsme protsendi võrra langenud, vaid lähtuda Turu-uuringute augusti küsitluses saadud 15 protsendist, mis näitab vaid kolmeprotsendilist langust.
Seda, kuidas on muutunud SDE 19-protsendiline toetus, saab aga teada juba Emori järgmisest küsitlusest.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Juhan Kivirähk: presidendivalimiste ebaõnnestumine suurendab poliitikas pettunute arvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Huvi erakondade tegevuse ja nende toetusprotsentide vastu on viimastel kuudel jäänud presidendivalimiste kampaania varju. Samas on presidendivalimistel ja kodanike erakondlikel eelistustel kahtlemata ka selge seos.
Ühelt poolt on rahva silmis kõige populaarsemaid presidendikandidaate omanud Reformierakond tõstnud septembris oma toetuse selle aasta kõrgeimale tasemele, 25 protsendini. Teiselt poolt ootas ja eeldas avalikkus, et erakonnad suudavad rahvale meelepärase presidendi valida – Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat kõigi parlamendierakondade valijate seas, välja arvatud EKRE. Isegi Keskerakonna valijate seas oli toetus Kaljurannale kaks korda suurem kui erakonna oma kandidaadile Mailis Repsile.
Valimiste ebaõnnestumine ei jäta tõenäoliselt parteide reitingutele mõju avaldamata, kuid täna avaldatud tulemused peegeldavad valimiskogu-eelset seisu.
Juba augustis kasvas Reformierakonna toetus Keskerakonnaga võrdseks ning sarnane olukord on säilinud ka septembris, mil mõlema partei reiting on veel kahe protsendi võrra kasvanud: Keskerakonda toetas 26 protsenti ja Reformierakonda 25 protsenti valimiseelistust väljendanud vastajatest.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting tõusis augustis, kui Eiki Nestor riigikogu esimeses valimisvoorus presidendiks kandideeris, 15 protsendile. Septembriks on sotside toetus taandunud taas aasta keskmisele tasemele – 12 protsendile. Sotsiaaldemokraadid tegid otsuse toetada valimiskogus avalikus arvamuses suurimat toetust omavat Marina Kaljuranda alles siis, kui see ei saanud küsitlustulemustele enam mõju avaldada.
Võrreldes augustiga on kolme protsendi võrra langenud ka konservatiivse rahvaerakonna toetusprotsent – küllap taipas osa selle partei valijaist, et Mart Helme kõlavatel lubadustel saada presidendiks valitud puudus reaalne kate. Vabaerakonna toetus on langustendentsis pikemas perspektiivis: kui aasta alguses toetas Vabaerakonda 13, siis nüüd vaid 9 protsenti valijatest. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus on kogu aasta kõikunud viie ja seitsme protsendi vahel.
Pärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus võib eeldada, et suureneb pettunud valijate hulk ehk nende vastajate osakaal, kes ei soovi või ei oska eelistada ühtegi erakonda. Nii augustis kui ka septembris oli selliseid vastajaid 30 protsenti. Kuna erakondade toetusprotsente esitatakse vaid nende vastanute baasil arvutatuna, kellel on erakondlik eelistus olemas, siis ei tarvitse ilma eelistusteta kodanike osakaalu kasv avalikustatud küsitlustulemustes isegi otseselt silma paista.
Seetõttu tasuks kõrvuti toetusprotsentidega, mida arvutatakse vaid eelistust väljendanud küsitletute põhjal, silmas pidada ka „absoluutseid toetusprotsente“, mis leitakse kõigi valimisealiste kodanike kohta. Need näitajad olid viimases küsitluses Keskerakonnal 19, Reformierakonnal 18, SDE-l 9, EKRE-l ja Vabaerakonnal 7 ja IRL-il 5 protsenti.
Mitu kuud kestnud presidendivalimiste kampaania vältel tehtud avaliku arvamuse uuringutesse suhtusid paljud poliitikud üleolevalt – rahvas ju presidenti ei vali, järelikult pole teadmisel, keda avalikkus soovib presidendi kohal näha, suuremat tähendust. Erinevalt presidendikandidaatide populaarsusküsitlustest suhtuvad parteid erakondade toetusnumbritesse seevastu täie tähelepanuga – need näitajad konverteeruvad ju mingil hetkel reaalseteks häälteks valimistel. Kas ja kuivõrd toob rahva ootuste petmine presidendivalimistel kaasa muutusi parteide toetusprotsentides, näeme juba oktoobris.
Ühele asjaolule tahaks tänases kommentaari lõpetuseks veel tähelepanu juhtida. Et adekvaatselt mõista muutusi erakondade toetustes, tasub täna esitletud küsitlustulemusi võrrelda Turu-uuringute AS eelmise, augustikuu andmetega, mitte aga vahepeal avaldatud uuringufirma Kantar Emori tulemustega. Võrrelda saab vaid võrreldavat, st sama metoodikaga kogutud küsitlusandmeid, muidu võib tekkida suur segadus.
Emor viib oma küsitlused läbi osaliselt veebis, Turu-uuringud aga teeb kõik intervjuud näost näkku vastajate kodudes. See võib anda mõne erakonna puhul märkimisväärseid erinevusi toetusprotsentides. Kui näiteks Emori viimane küsitlus andis Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 19 protsenti toetust, siis ei tasu SDE käesolevas uuringus selgunud toetust võrrelda mitte selle näitajaga ning väita, et sotside toetus on seitsme protsendi võrra langenud, vaid lähtuda Turu-uuringute augusti küsitluses saadud 15 protsendist, mis näitab vaid kolmeprotsendilist langust.
Seda, kuidas on muutunud SDE 19-protsendiline toetus, saab aga teada juba Emori järgmisest küsitlusest.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Juhan Kivirähk: presidendivalimiste ebaõnnestumine suurendab poliitikas pettunute arvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Krauklise sõnul rajatakse praegu piiriäärsetele aladele ka toidukohti ja erinevaid asutusi, mis võivad Eesti alkoturistidele huvitavad olla.
Krauklis märkis, et piiriääred ettevõtjad proovivad Eestist pärit ostjaid piirkonnas hoida nii kaua, kui võimalik. Ta märkis, et see ei ole kõige lihtsam ülesanne, kuid kohalikud ettevõtjad saavad sellega siiski edukalt hakkama – piiri lähedale ehitatakse uusi moodsa sisustusega poode.
Käesoleval aastal tõusis Eestis alkoholiaktsiis 15 protsenti. Tuleval aastal lisandub sellele veel 10 protsenti, mis jätkub ka tulevatel aastatel. Kui praegu moodustab poole liitri suurusese õlu hinnast aktsiis umbes 41,5 senti siis tuleval aastal oleks see 45,7 senti. Poole liitri suuruse viina aktsiis tõusekse praeguselt 4,34 euro tasemelt tuleval aastal 4,78 euro tasemeni. | Valka linnapea ootab uuel aastal Eesti alkoturismi hoogustumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Krauklise sõnul rajatakse praegu piiriäärsetele aladele ka toidukohti ja erinevaid asutusi, mis võivad Eesti alkoturistidele huvitavad olla.
Krauklis märkis, et piiriääred ettevõtjad proovivad Eestist pärit ostjaid piirkonnas hoida nii kaua, kui võimalik. Ta märkis, et see ei ole kõige lihtsam ülesanne, kuid kohalikud ettevõtjad saavad sellega siiski edukalt hakkama – piiri lähedale ehitatakse uusi moodsa sisustusega poode.
Käesoleval aastal tõusis Eestis alkoholiaktsiis 15 protsenti. Tuleval aastal lisandub sellele veel 10 protsenti, mis jätkub ka tulevatel aastatel. Kui praegu moodustab poole liitri suurusese õlu hinnast aktsiis umbes 41,5 senti siis tuleval aastal oleks see 45,7 senti. Poole liitri suuruse viina aktsiis tõusekse praeguselt 4,34 euro tasemelt tuleval aastal 4,78 euro tasemeni.
### Response:
Valka linnapea ootab uuel aastal Eesti alkoturismi hoogustumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel kolmel hooajal on mees mänginud vastavalt Brooklyn Netsi, Washington Wizardsi ning Los Angeles Clippersi eest. Clippersit esindab mees ka oma viimasel hooajal.
„See saab olema minu viimane hooaeg,“ kirjutas Pierce The Players Tribune’is ilmunud artiklis. „On aeg korvpallimängust edasi liikuda. Nagu iga teise raske otsusegagi, peab inimene endaga rahu sõlmima. Ma olen valmis karjääri lõpetama, kuid mul on veel üks seiklus ees. Veel üks hooaeg, veel üks võimalus.“
Los Angeles on Pierce’i kodulinnaks. „Tunnen, et koos Clippersiga, linnas, kus ma üles kasvasin, on mul koos suurepärase meeskonnaga see võimalus olemas. Me oleme näljased ning tahame võita meistritiitlit.“
18 NBA-s mängitud hooajaga on Paul Pierce osalenud 1318 põhihooaja kohtumises, keskmiselt on ta neis visanud 20 punkti ning võtnud 5,7 lauapalli.
2008. aastal tuli Pierce koos Boston Celticsiga NBA meistriks, meeskonda kuulus ka äsja karjääri lõpetanud Kevin Garnett. | Boston Celticsi legendile jääb algav NBA hooaeg karjääri viimaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel kolmel hooajal on mees mänginud vastavalt Brooklyn Netsi, Washington Wizardsi ning Los Angeles Clippersi eest. Clippersit esindab mees ka oma viimasel hooajal.
„See saab olema minu viimane hooaeg,“ kirjutas Pierce The Players Tribune’is ilmunud artiklis. „On aeg korvpallimängust edasi liikuda. Nagu iga teise raske otsusegagi, peab inimene endaga rahu sõlmima. Ma olen valmis karjääri lõpetama, kuid mul on veel üks seiklus ees. Veel üks hooaeg, veel üks võimalus.“
Los Angeles on Pierce’i kodulinnaks. „Tunnen, et koos Clippersiga, linnas, kus ma üles kasvasin, on mul koos suurepärase meeskonnaga see võimalus olemas. Me oleme näljased ning tahame võita meistritiitlit.“
18 NBA-s mängitud hooajaga on Paul Pierce osalenud 1318 põhihooaja kohtumises, keskmiselt on ta neis visanud 20 punkti ning võtnud 5,7 lauapalli.
2008. aastal tuli Pierce koos Boston Celticsiga NBA meistriks, meeskonda kuulus ka äsja karjääri lõpetanud Kevin Garnett.
### Response:
Boston Celticsi legendile jääb algav NBA hooaeg karjääri viimaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loeng toimub ürituse „Off the Earth – For the Earth“ TTÜ Mektorys (Raja 15) algusega kell 14.30.
Kõrgelt tunnustatud NASA astronaut, kolonel Wheelock on kosmoses veetnud 178 päeva ja käinud kosmosekõndidel kokku 43 tunni ja 30 minuti jagu.
Muuhulgas on tema esimene inimene, kes tegi kosmoses Foursquare’i rakenduses check-in’i ja jagas Twitteri vahendusel hulga pilte oma missioonidest.
Peale kolonel Wheelock’i ettekannet ning küsimustevooru, toimub ühtlasi ka arutelu „Estonian Space Endeavors“, mille käigus vaadatakse otsa kosmosevaldkonna hetkeseisule Eestis.
Lisaks arutletakse, milline võib selle valdkonna tulevik välja näha ajal, mil üha enam teevad kosmoseagentuurid koostööd erasektoriga, kes tahavad kosmosetehnoloogiat kommertseesmärgil kasutada. Arutlejate hulgas on ka kolonel Wheelock.
Loeng ja arutelu on inglise keeles ilma tõlketa. | Otse kell 14.30: USA astronaudi loeng Maast ja Maale kosmosest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loeng toimub ürituse „Off the Earth – For the Earth“ TTÜ Mektorys (Raja 15) algusega kell 14.30.
Kõrgelt tunnustatud NASA astronaut, kolonel Wheelock on kosmoses veetnud 178 päeva ja käinud kosmosekõndidel kokku 43 tunni ja 30 minuti jagu.
Muuhulgas on tema esimene inimene, kes tegi kosmoses Foursquare’i rakenduses check-in’i ja jagas Twitteri vahendusel hulga pilte oma missioonidest.
Peale kolonel Wheelock’i ettekannet ning küsimustevooru, toimub ühtlasi ka arutelu „Estonian Space Endeavors“, mille käigus vaadatakse otsa kosmosevaldkonna hetkeseisule Eestis.
Lisaks arutletakse, milline võib selle valdkonna tulevik välja näha ajal, mil üha enam teevad kosmoseagentuurid koostööd erasektoriga, kes tahavad kosmosetehnoloogiat kommertseesmärgil kasutada. Arutlejate hulgas on ka kolonel Wheelock.
Loeng ja arutelu on inglise keeles ilma tõlketa.
### Response:
Otse kell 14.30: USA astronaudi loeng Maast ja Maale kosmosest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) asepresident Ainar Leppänen on delegaat 28. septembril peetaval UEFA Meistrite liiga mängul FC Rostov (Venemaa) - PSV Eindhoven (Holland). Samal päeval on UEFA noorteliiga kohtumisel AC Sparta Praha (Tšehhi Vabariik) - FK Mladost Podgorica (Montenegro) delegaadiks EJLi infrastruktuuri juht Targo Kaldoja.
Täna on UEFA noorteliiga mängu CSKA Moskva (Venemaa) - Tottenham Hotspur (Inglismaa) kohtunikeks Juri Frischer, Dmitri Vinogradov ja Rando Kesküla. Seejuures jälgib Eesti kohtunikke UEFA vaatlejana tuntud norralane, Meistrite liiga finaali ja mitmeid suurturniire vilistanud Terje Hauge.
14. septembril teenindasid UEFA noorteliiga mängu Legia Warszawa (Poola) - Borussia Dortmund (Saksamaa) Roomer Tarajev, Aron Härsing ja Maikel Mikson.
29. septembril on UEFA Euroopa liiga mängul KRC Genk (Belgia) - US Sassuolo Calcio (Itaalia) delegaadiks Oleg Harlamov. 9. oktoobril on EJLi peakohtunik Uno Tutk FIFA kohtunike vaatleja meeste koondiste MM-valikmängul Island - Türgi. | Eesti mehed teenindavad sellel nädalal rahvusvahelisi jalgpallimänge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) asepresident Ainar Leppänen on delegaat 28. septembril peetaval UEFA Meistrite liiga mängul FC Rostov (Venemaa) - PSV Eindhoven (Holland). Samal päeval on UEFA noorteliiga kohtumisel AC Sparta Praha (Tšehhi Vabariik) - FK Mladost Podgorica (Montenegro) delegaadiks EJLi infrastruktuuri juht Targo Kaldoja.
Täna on UEFA noorteliiga mängu CSKA Moskva (Venemaa) - Tottenham Hotspur (Inglismaa) kohtunikeks Juri Frischer, Dmitri Vinogradov ja Rando Kesküla. Seejuures jälgib Eesti kohtunikke UEFA vaatlejana tuntud norralane, Meistrite liiga finaali ja mitmeid suurturniire vilistanud Terje Hauge.
14. septembril teenindasid UEFA noorteliiga mängu Legia Warszawa (Poola) - Borussia Dortmund (Saksamaa) Roomer Tarajev, Aron Härsing ja Maikel Mikson.
29. septembril on UEFA Euroopa liiga mängul KRC Genk (Belgia) - US Sassuolo Calcio (Itaalia) delegaadiks Oleg Harlamov. 9. oktoobril on EJLi peakohtunik Uno Tutk FIFA kohtunike vaatleja meeste koondiste MM-valikmängul Island - Türgi.
### Response:
Eesti mehed teenindavad sellel nädalal rahvusvahelisi jalgpallimänge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik Marlinsi pesapallurid kandsid seljal Fernandezi nime ning tema numbrit 16, kohtumise järel moodustasid mängijad mälestusringi ning jätsid austuse märgiks oma mütsid söödualasse.
24-aastane Fernandez hukkus pühapäeva õhtul koos kahe teise mehega, kui paat, milles mehed olid, Miami sadama läheduses kivide otsa sõitis ning ümber läks.
Fernandez valiti MLB-sse 2011. aastal ning tegi oma debüüdi 2013. aasta aprillis. Samal hooajal valiti ta ka liiga parimaks uustulnukaks. Kuubas sündinud Fernandez valiti kahel korral ka MLB tähtede mängule.
Marlinsi omanik Jeffrey Loria andis esmaspäeva õhtul teada, et külmutavad Fernandezi särginumbri.
Vaid nädal varem teatasid Fernandez ning tema tüdruksõber, et ootavad paari esimest last.
We send our our deepest condolences to Jose Fernandez's family and to the Miami Marlins. Rest In Peace.
— Miami HEAT (@MiamiHEAT) September 25, 2016
Jose Fernandez was 1 of the biggest talents I'd ever seen & a heart to match. Devastated by this. Heart goes out to Jose's family & @Marlins
— Alex Rodriguez (@AROD) September 25, 2016
if you aren't a baseball fan i don't even know how to explain to you how special jose fernandez was in 140 characters
— Lana Berry (@Lana) September 25, 2016
Forever in our hearts. ❤️ #JDF16 pic.twitter.com/EivDmEzpHn
— Miami Marlins (@Marlins) September 26, 2016 | VIDEO | Miami Marlinsi pesapallurid avaldasid varalahkunud meeskonnakaaslasele austust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik Marlinsi pesapallurid kandsid seljal Fernandezi nime ning tema numbrit 16, kohtumise järel moodustasid mängijad mälestusringi ning jätsid austuse märgiks oma mütsid söödualasse.
24-aastane Fernandez hukkus pühapäeva õhtul koos kahe teise mehega, kui paat, milles mehed olid, Miami sadama läheduses kivide otsa sõitis ning ümber läks.
Fernandez valiti MLB-sse 2011. aastal ning tegi oma debüüdi 2013. aasta aprillis. Samal hooajal valiti ta ka liiga parimaks uustulnukaks. Kuubas sündinud Fernandez valiti kahel korral ka MLB tähtede mängule.
Marlinsi omanik Jeffrey Loria andis esmaspäeva õhtul teada, et külmutavad Fernandezi särginumbri.
Vaid nädal varem teatasid Fernandez ning tema tüdruksõber, et ootavad paari esimest last.
We send our our deepest condolences to Jose Fernandez's family and to the Miami Marlins. Rest In Peace.
— Miami HEAT (@MiamiHEAT) September 25, 2016
Jose Fernandez was 1 of the biggest talents I'd ever seen & a heart to match. Devastated by this. Heart goes out to Jose's family & @Marlins
— Alex Rodriguez (@AROD) September 25, 2016
if you aren't a baseball fan i don't even know how to explain to you how special jose fernandez was in 140 characters
— Lana Berry (@Lana) September 25, 2016
Forever in our hearts. ❤️ #JDF16 pic.twitter.com/EivDmEzpHn
— Miami Marlins (@Marlins) September 26, 2016
### Response:
VIDEO | Miami Marlinsi pesapallurid avaldasid varalahkunud meeskonnakaaslasele austust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 78 protsenti teravilja, 57 protsenti rapsi ja rüpsi ning 54 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet.
Talikultuuride talvitumistingimused olid tänavu väga keerulised, mistõttu jäi talivili hõredaks ja kevadel tuli teha palju ümberkülve. Tänavusele teraviljasaagile mõjus halvasti ka kevadine pikk põuaperiood ja augusti vihmaperiood. Taliteraviljast on koristatud 94 protsenti, suviteraviljast 89 protsenti.
Taliviljadest on talinisu koristatud 95 protsenti ja rukist 91 protsenti, suviviljadest on otra koristatud 93 protsenti, kaera 86 protsenti ja suvinisu 87 protsenti. Samuti on talirapsi ja -rüpsi koristatud 89 protsenti, suvirapsi ja -rüpsi 28 protsenti.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis tänavu teravilja 348 200 hektaril, sellest on teraks koristatud 91 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3091 kilo teravilja, sealhulgas rukist 3541, nisu 3201, otra 2984 ja kaera 2647 kilo. Teraviljakoristus jätkub ning osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 69 400 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist on veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1722 kilo rapsi- ja rüpsiseemet.
Kartulit kasvatati 5600 hektaril, millest 50 protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 22 393 kilo kartuleid. | Eestis on enamik saagist on koristatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 78 protsenti teravilja, 57 protsenti rapsi ja rüpsi ning 54 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet.
Talikultuuride talvitumistingimused olid tänavu väga keerulised, mistõttu jäi talivili hõredaks ja kevadel tuli teha palju ümberkülve. Tänavusele teraviljasaagile mõjus halvasti ka kevadine pikk põuaperiood ja augusti vihmaperiood. Taliteraviljast on koristatud 94 protsenti, suviteraviljast 89 protsenti.
Taliviljadest on talinisu koristatud 95 protsenti ja rukist 91 protsenti, suviviljadest on otra koristatud 93 protsenti, kaera 86 protsenti ja suvinisu 87 protsenti. Samuti on talirapsi ja -rüpsi koristatud 89 protsenti, suvirapsi ja -rüpsi 28 protsenti.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis tänavu teravilja 348 200 hektaril, sellest on teraks koristatud 91 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3091 kilo teravilja, sealhulgas rukist 3541, nisu 3201, otra 2984 ja kaera 2647 kilo. Teraviljakoristus jätkub ning osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 69 400 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist on veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1722 kilo rapsi- ja rüpsiseemet.
Kartulit kasvatati 5600 hektaril, millest 50 protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 22 393 kilo kartuleid.
### Response:
Eestis on enamik saagist on koristatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laar nentis Postimehes oma arvamusloos, et ei tohiks unustada sõnumit, mille valimiskogu Eesti poliitilisele eliidile tegelikult saatis, ehk selgelt silma torganud protest senise valitsemisviisi ja räpakalt tehtud otsuste suhtes, olgu selleks siis praamlaevasaaga või haldusreformi seadused.
"Seda hoiakut ignoreerides ei tule meil probleeme mitte üksnes uue presidendi valimisega, vaid laiemalt Eesti elu korraldamisega. Kui presidendi suhtes kokkulepet ei saavutata, pole raske ennustada järjekordset läbikukkumist riigikogus ning valimiste uut liikumist valimiskokku," märkis ta.
Laari arvates ei saa paraku seaduseelnõu igati mõistliku paranduse tegemiseks valijameeste kogu hääletusreeglites kehtida nende presidendivalimiste kohta, mistõttu on täiesti ennustamatu, mis seal võib toimuda.
"Valimiste tagasitulek uuesti riigikogusse pole aga sugugi võimatu. Ja nii edasi ja nii edasi," nentis Laar. | Mart Laar: vajame kandidaati, kes pole vaimustatud presidendiks saamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laar nentis Postimehes oma arvamusloos, et ei tohiks unustada sõnumit, mille valimiskogu Eesti poliitilisele eliidile tegelikult saatis, ehk selgelt silma torganud protest senise valitsemisviisi ja räpakalt tehtud otsuste suhtes, olgu selleks siis praamlaevasaaga või haldusreformi seadused.
"Seda hoiakut ignoreerides ei tule meil probleeme mitte üksnes uue presidendi valimisega, vaid laiemalt Eesti elu korraldamisega. Kui presidendi suhtes kokkulepet ei saavutata, pole raske ennustada järjekordset läbikukkumist riigikogus ning valimiste uut liikumist valimiskokku," märkis ta.
Laari arvates ei saa paraku seaduseelnõu igati mõistliku paranduse tegemiseks valijameeste kogu hääletusreeglites kehtida nende presidendivalimiste kohta, mistõttu on täiesti ennustamatu, mis seal võib toimuda.
"Valimiste tagasitulek uuesti riigikogusse pole aga sugugi võimatu. Ja nii edasi ja nii edasi," nentis Laar.
### Response:
Mart Laar: vajame kandidaati, kes pole vaimustatud presidendiks saamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitis Tania Covas Costa Portugalist ajaga 34.25. Ka kolmas oli Portugali esindaja Joana Fernandes, kes kaotas Jäädmaale kuue sekundiga. Meestest võitis Ricardo Esteves Portugalist.
Ka eelmisel päeval joostud lühirajal õnnestus Jäädmaal tõusta poodiumi teisele astmele. Võitis kodupubliku ees jooksnud Filipa Rodrigues.
Meeste veteranidest oli omas klassis kindel võitja OK TON esindaja Kai Saksman, kes võitis kõik kolm jooksu. | Orienteeruja Triin Jäädmaa jõudis Portugalis kahel korral poodiumile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitis Tania Covas Costa Portugalist ajaga 34.25. Ka kolmas oli Portugali esindaja Joana Fernandes, kes kaotas Jäädmaale kuue sekundiga. Meestest võitis Ricardo Esteves Portugalist.
Ka eelmisel päeval joostud lühirajal õnnestus Jäädmaal tõusta poodiumi teisele astmele. Võitis kodupubliku ees jooksnud Filipa Rodrigues.
Meeste veteranidest oli omas klassis kindel võitja OK TON esindaja Kai Saksman, kes võitis kõik kolm jooksu.
### Response:
Orienteeruja Triin Jäädmaa jõudis Portugalis kahel korral poodiumile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembri alguses tegi Harju maakohus esimese otsuse ja leidis, et Nordeconi nõue ei ole põhjendatud, kuid ettevõte kavatseb otsuse vaidlustada, kirjutab Postimees.
"Sisuliselt välistab maakohtu otsus töövõtja jaoks lepingu täitmise tingimustes igasuguse kindluse ning tellija jaoks vastuolulise käitumise eest igasuguse vastutuse," ütles Nordeconi juhatuse liige Erkki Suurorg ja lisas, et maanteeamet peab riigi esindajana oma tegevuses järgima heas usus tegutsemise põhimõtteid, mitte muutma enda poolt aktsepteeritud ja rakendatud reegleid sõlmitud lepingute täitmise kestel.
Maanteeametit kohtus esindava vandeadvokaadi Raiko Lipstoki sõnul käib peamine vaidlus selle üle, kas Nordeconi kasutatud Sojuzdornii meetodiga on üleüldse võimalik täita juba 1999. aastal kehtestatud maanteede projekteerimisnormide nõudeid ning maakohus on põhjendatult leidnud, et ei ole võimalik täita, mistõttu oli maanteeametil õigus keelata Nordeconil Sojuzdornii meetodi kasutamine. | Nordecon nõuab maanteeametilt kohtus hüvitiseks 4,2 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembri alguses tegi Harju maakohus esimese otsuse ja leidis, et Nordeconi nõue ei ole põhjendatud, kuid ettevõte kavatseb otsuse vaidlustada, kirjutab Postimees.
"Sisuliselt välistab maakohtu otsus töövõtja jaoks lepingu täitmise tingimustes igasuguse kindluse ning tellija jaoks vastuolulise käitumise eest igasuguse vastutuse," ütles Nordeconi juhatuse liige Erkki Suurorg ja lisas, et maanteeamet peab riigi esindajana oma tegevuses järgima heas usus tegutsemise põhimõtteid, mitte muutma enda poolt aktsepteeritud ja rakendatud reegleid sõlmitud lepingute täitmise kestel.
Maanteeametit kohtus esindava vandeadvokaadi Raiko Lipstoki sõnul käib peamine vaidlus selle üle, kas Nordeconi kasutatud Sojuzdornii meetodiga on üleüldse võimalik täita juba 1999. aastal kehtestatud maanteede projekteerimisnormide nõudeid ning maakohus on põhjendatult leidnud, et ei ole võimalik täita, mistõttu oli maanteeametil õigus keelata Nordeconil Sojuzdornii meetodi kasutamine.
### Response:
Nordecon nõuab maanteeametilt kohtus hüvitiseks 4,2 miljonit eurot |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.