instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kutse teenisid 23 mängijat, kelle hulgast valitakse pärast 3. oktoobri treeningut välja need, kes Eesti koondisega Venemaale sõidavad.
Eesti U-17 koondise esialgne koosseis:
Väravavahid
Andreas Kallaste (29.06.2000) – JK Vändra Vaprus/SK Tääksi
Kristen Lapa (11.02.2000) – Tallinna FC Flora
Rene Merilo (23.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve
Kaitsjad
Markus Allast (05.09.2000) – Viimsi MRJK
Vadim Avramenko (06.02.2000) – Tallinna FC Flora
Daaniel Maanas (05.01.2000) – Nõmme Kalju FC
Mairo Miil (15.02.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora
Artjom Ostrovski (24.05.2000) – Tallinna FC Infonet
Karl-Erik Pukk (13.06.2001) – Tallinna FC Levadia
Markkus Seppik (16.04.2001) – Keila JK
Poolkaitsjad ja ründajad
Kenert Anniste (10.03.2000) – Tallinna JK Augur
Raimond Eino (15.02.2000) – FC Nõmme United/Viimsi MRJK/Saku Sporting
Artur Holodov (17.08.2001) – Tallinna FC Levadia
Mihkel Järviste (28.05.2000) – Tartu JK Tammeka
Nikita Komissarov (25.04.2000) – TJK Legion
Devid Lehter (04.06.2000) – Tartu Merkuur-Juunior
Mark Anders Lepik (10.09.2000) – FC Nõmme United/Viimsi MRJK/Saku Sporting
Nikita Makarov (19.02.2000) – Tallinna FC Infonet
Kristofer Piht (24.04.2001) – FC Nõmme United
Rasmus Saar (02.03.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora
Markus Soomets (02.03.2000) – Tartu FC Santos
Nikita Vashchenko (07.01.2000) – Tallinna FC Infonet
Henri Välja (04.11.2001) – FC Nõmme United | Selgus U-17 koondise esialgne valik mänguks Zeniidiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kutse teenisid 23 mängijat, kelle hulgast valitakse pärast 3. oktoobri treeningut välja need, kes Eesti koondisega Venemaale sõidavad.
Eesti U-17 koondise esialgne koosseis:
Väravavahid
Andreas Kallaste (29.06.2000) – JK Vändra Vaprus/SK Tääksi
Kristen Lapa (11.02.2000) – Tallinna FC Flora
Rene Merilo (23.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve
Kaitsjad
Markus Allast (05.09.2000) – Viimsi MRJK
Vadim Avramenko (06.02.2000) – Tallinna FC Flora
Daaniel Maanas (05.01.2000) – Nõmme Kalju FC
Mairo Miil (15.02.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora
Artjom Ostrovski (24.05.2000) – Tallinna FC Infonet
Karl-Erik Pukk (13.06.2001) – Tallinna FC Levadia
Markkus Seppik (16.04.2001) – Keila JK
Poolkaitsjad ja ründajad
Kenert Anniste (10.03.2000) – Tallinna JK Augur
Raimond Eino (15.02.2000) – FC Nõmme United/Viimsi MRJK/Saku Sporting
Artur Holodov (17.08.2001) – Tallinna FC Levadia
Mihkel Järviste (28.05.2000) – Tartu JK Tammeka
Nikita Komissarov (25.04.2000) – TJK Legion
Devid Lehter (04.06.2000) – Tartu Merkuur-Juunior
Mark Anders Lepik (10.09.2000) – FC Nõmme United/Viimsi MRJK/Saku Sporting
Nikita Makarov (19.02.2000) – Tallinna FC Infonet
Kristofer Piht (24.04.2001) – FC Nõmme United
Rasmus Saar (02.03.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora
Markus Soomets (02.03.2000) – Tartu FC Santos
Nikita Vashchenko (07.01.2000) – Tallinna FC Infonet
Henri Välja (04.11.2001) – FC Nõmme United
### Response:
Selgus U-17 koondise esialgne valik mänguks Zeniidiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu juhitakse Euroopa Liidu sõjalisi operatsioone viiest rahvuslikust staabist Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas, kuid ettepaneku järgi, mille on esitanud Saksamaa ja Prantsusmaa, koondataks missioonide juhtimine ühte kesksesse peakorterisse.
Kaitseminister Hannes Hanso sõnul toetab Eesti Euroopa riikide tihedamat sõjalist koostööd. "Kui sõjalise peakorteri loomine laseb ELi riikidel kaitsekoostööd tõhusamalt teha, väärib see ettepanek kaalumist," märkis ta.
Hanso sõnul lähtub Eesti sellest, et kõik uued algatused, mis Euroopa Liidu raames kaitsevaldkonnas tehakse, peavad andma selget lisaväärtust NATOs tehtavale koostööle, kuid Euroopa Liit ei peaks dubleerima seda, mida teeb NATO.
Kaitseministrid kohtuvad täna EL-i eesistujamaa Slovakkia pealinnas Bratislavas, kus arutavad Euroopa Liidu välis- ja julgeolekustrateegia rakendamist, Euroopa Liidu ja NATO koostööd ning EL-i sõjalisi operatsioone Vehemere ja Saheli piirkonnas. | EL-i kaitseministrid kaaluvad ühise sõjalise peakorteri loomist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu juhitakse Euroopa Liidu sõjalisi operatsioone viiest rahvuslikust staabist Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas, kuid ettepaneku järgi, mille on esitanud Saksamaa ja Prantsusmaa, koondataks missioonide juhtimine ühte kesksesse peakorterisse.
Kaitseminister Hannes Hanso sõnul toetab Eesti Euroopa riikide tihedamat sõjalist koostööd. "Kui sõjalise peakorteri loomine laseb ELi riikidel kaitsekoostööd tõhusamalt teha, väärib see ettepanek kaalumist," märkis ta.
Hanso sõnul lähtub Eesti sellest, et kõik uued algatused, mis Euroopa Liidu raames kaitsevaldkonnas tehakse, peavad andma selget lisaväärtust NATOs tehtavale koostööle, kuid Euroopa Liit ei peaks dubleerima seda, mida teeb NATO.
Kaitseministrid kohtuvad täna EL-i eesistujamaa Slovakkia pealinnas Bratislavas, kus arutavad Euroopa Liidu välis- ja julgeolekustrateegia rakendamist, Euroopa Liidu ja NATO koostööd ning EL-i sõjalisi operatsioone Vehemere ja Saheli piirkonnas.
### Response:
EL-i kaitseministrid kaaluvad ühise sõjalise peakorteri loomist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 22.26 teate tulekahjust Uuel tänaval, kus neljakorruselise elumaja teisel korrusel põles korter lahtise leegiga.
Päästjad tõid majast välja kaheksa inimest, kellest kaks toimetas kiirabi haiglasse.
Kustutustööd lõpetati kell 23.53. | Korteripõlengus sai kaks inimest viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 22.26 teate tulekahjust Uuel tänaval, kus neljakorruselise elumaja teisel korrusel põles korter lahtise leegiga.
Päästjad tõid majast välja kaheksa inimest, kellest kaks toimetas kiirabi haiglasse.
Kustutustööd lõpetati kell 23.53.
### Response:
Korteripõlengus sai kaks inimest viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Edgar ei olegi poliitiliselt enam keegi. Ta on olnud aasta aega töölt kõrvaldatud, aga Tallinnas ei ole midagi juhtunud, pigem oleme näinud vähem naljakaid pressikonverentse ja maine on paranenud," ütles Reps usutluses Eesti Päevalehele.
Repsi sõnul on Savisaare ümber jäänud mõned üksikud fännid, tema kui pühaku ümber on jäänud mingi seltskond ja see pühaku maine tulebki talle jätta.
"Oli kunagi legendaarne Edgar Savisaar, lõi Keskerakonna, tõi õnne teatud inimeste õuele. Nüüd valitakse kongressil uus esimees, aga Edgar kui mineviku pühak, las ta siis olla. Jätame selle võimaluse, et keegi viib talle küünla ja täiesti ilma igasuguse irooniata, las seal Hundisilmal käiakse palverännakutel, kui inimestel on seda tõesti vaja," märkis Reps.
Repsi sõnul läheb Keskerakond poliitilise jõuna edasi ning kõige suurem muutus tuleb Reformierakonnale, sest ta ei välista, et ükskõik mis kombinatsioon koalitsioonis on võimalik, siis see muudab täiesti pildi igas vaates ja Keskerakond ei jää isolatsiooni ehk mingis võtmes on Keskerakond koalitsioonis ka. | Mailis Reps: Edgar ei ole poliitiliselt enam keegi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Edgar ei olegi poliitiliselt enam keegi. Ta on olnud aasta aega töölt kõrvaldatud, aga Tallinnas ei ole midagi juhtunud, pigem oleme näinud vähem naljakaid pressikonverentse ja maine on paranenud," ütles Reps usutluses Eesti Päevalehele.
Repsi sõnul on Savisaare ümber jäänud mõned üksikud fännid, tema kui pühaku ümber on jäänud mingi seltskond ja see pühaku maine tulebki talle jätta.
"Oli kunagi legendaarne Edgar Savisaar, lõi Keskerakonna, tõi õnne teatud inimeste õuele. Nüüd valitakse kongressil uus esimees, aga Edgar kui mineviku pühak, las ta siis olla. Jätame selle võimaluse, et keegi viib talle küünla ja täiesti ilma igasuguse irooniata, las seal Hundisilmal käiakse palverännakutel, kui inimestel on seda tõesti vaja," märkis Reps.
Repsi sõnul läheb Keskerakond poliitilise jõuna edasi ning kõige suurem muutus tuleb Reformierakonnale, sest ta ei välista, et ükskõik mis kombinatsioon koalitsioonis on võimalik, siis see muudab täiesti pildi igas vaates ja Keskerakond ei jää isolatsiooni ehk mingis võtmes on Keskerakond koalitsioonis ka.
### Response:
Mailis Reps: Edgar ei ole poliitiliselt enam keegi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Perling ütles usutluses Eesti Päevalehele, et kahtlustatavate lõplik arv selgub loodetavasti sel nädalal, kuid neid kümmekond.
"Meie jaoks on oluline, miks need inimesed on kahtlustatavad ja kes nad on. Need töötajad on sattunud keerulisse olukorda. Reklaamide taga on olnud suur hulk inimesi. Kes on valmistanud ette lepinguid, kes on allkirjastanud, arveid maksnud, kes on ette valmistanud reklaamide süžeid... Need on inimesed, kes on aidanud kaasa linna raha ebaseaduslikule kasutamisele," rääkis Perling.
Perlingu sõnul on inimesed kuriteo toime pannud ainult siis, kui nad on tahtnud seda tegu teha või vähemalt möönnud, et saavad aru, mida teevad ning nüüd ongi kaks varianti ehk kas inimene kuulata üle tunnistaja või kahtlustatavana.
"Kui tõendid näitavad, et nad tegid lihtsalt oma ametnikutööd ja – olenevalt valdkonnast – tahtsid reklaamida oma valdkonda või tegevust, siis nad ei kuulu vastutusele ja nende kohta menetlus lõpetatakse. Kui nad teadlikult aitasid kaasa kuriteole, siis on juba järgmine küsimus: kas nad peaksid minema kohtu ette suures kriminaalasjas või – arvestades nende väikest rolli ja seda, et nad on võib-olla olnud hoopis poliitikute mõjuvõimu all ära kasutatud – tuleks oportuniteedi korras menetlus lõpetada ning need vastused tulevad lähinädalatel," kinnitas Perling.
Kriminaalasjas esitatud kahtlustused
Riigiprokuratuur kavatseb esitada Keskerakonna esimehele ja kriminaaluurimise tõttu Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaarele lisaks varem esitatud kahtlustusele veel kahtlustuse Tallinna eelarvevahendite enda kasuks pööramises.
Riigiprokuratuur kinnitas, et kriminaalasja raames kogutud andmed annavad aluse Edgar Savisaarele kahtlustuse esitamiseks, mille kohaselt on tegemist linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamisel 2013. aastal.
Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Savisaarele on seni esitatud kahtlustus neljas altkäemaksu võtmise episoodis, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises.
Keskerakond on saanud juriidilise isikuna kahtlustuse keelatud annetuse vastu võtmises.
Savisaarele altkäemaksu andmises on kahtlustuse saanud ärimehed Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder ja Vello Kunman ning reklaamiärimees Paavo Pettai võltsimises ja keelatud annetuse andmisele kaasa aitamises.
Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises kahtlustatakse ekspoliitik Villu Reiljani ning viimati lisandus kahtlustatavate ringi veel Toomas Metsavas.
Hiiu staadioni reklaamidega seoses sai kahtlustuse omastamisele kaasa aitamises praegune Põhja-Tallinna linnaosa keskerakondlasest vanem Raimond Kaljulaid. | Lavly Perling: osa linnaametnikest kahtlustatavaid võib Savisaare asjas pääseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Perling ütles usutluses Eesti Päevalehele, et kahtlustatavate lõplik arv selgub loodetavasti sel nädalal, kuid neid kümmekond.
"Meie jaoks on oluline, miks need inimesed on kahtlustatavad ja kes nad on. Need töötajad on sattunud keerulisse olukorda. Reklaamide taga on olnud suur hulk inimesi. Kes on valmistanud ette lepinguid, kes on allkirjastanud, arveid maksnud, kes on ette valmistanud reklaamide süžeid... Need on inimesed, kes on aidanud kaasa linna raha ebaseaduslikule kasutamisele," rääkis Perling.
Perlingu sõnul on inimesed kuriteo toime pannud ainult siis, kui nad on tahtnud seda tegu teha või vähemalt möönnud, et saavad aru, mida teevad ning nüüd ongi kaks varianti ehk kas inimene kuulata üle tunnistaja või kahtlustatavana.
"Kui tõendid näitavad, et nad tegid lihtsalt oma ametnikutööd ja – olenevalt valdkonnast – tahtsid reklaamida oma valdkonda või tegevust, siis nad ei kuulu vastutusele ja nende kohta menetlus lõpetatakse. Kui nad teadlikult aitasid kaasa kuriteole, siis on juba järgmine küsimus: kas nad peaksid minema kohtu ette suures kriminaalasjas või – arvestades nende väikest rolli ja seda, et nad on võib-olla olnud hoopis poliitikute mõjuvõimu all ära kasutatud – tuleks oportuniteedi korras menetlus lõpetada ning need vastused tulevad lähinädalatel," kinnitas Perling.
Kriminaalasjas esitatud kahtlustused
Riigiprokuratuur kavatseb esitada Keskerakonna esimehele ja kriminaaluurimise tõttu Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaarele lisaks varem esitatud kahtlustusele veel kahtlustuse Tallinna eelarvevahendite enda kasuks pööramises.
Riigiprokuratuur kinnitas, et kriminaalasja raames kogutud andmed annavad aluse Edgar Savisaarele kahtlustuse esitamiseks, mille kohaselt on tegemist linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamisel 2013. aastal.
Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Savisaarele on seni esitatud kahtlustus neljas altkäemaksu võtmise episoodis, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises.
Keskerakond on saanud juriidilise isikuna kahtlustuse keelatud annetuse vastu võtmises.
Savisaarele altkäemaksu andmises on kahtlustuse saanud ärimehed Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder ja Vello Kunman ning reklaamiärimees Paavo Pettai võltsimises ja keelatud annetuse andmisele kaasa aitamises.
Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises kahtlustatakse ekspoliitik Villu Reiljani ning viimati lisandus kahtlustatavate ringi veel Toomas Metsavas.
Hiiu staadioni reklaamidega seoses sai kahtlustuse omastamisele kaasa aitamises praegune Põhja-Tallinna linnaosa keskerakondlasest vanem Raimond Kaljulaid.
### Response:
Lavly Perling: osa linnaametnikest kahtlustatavaid võib Savisaare asjas pääseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 6.14 juhtus liiklusõnnetus Pärnus Paide maantee kergliiklusteel, kus üksteisele vastu liikunud jalgratturid, 52-aastane naine ja seni teadmata mees, põrkasid kokku. Naine toimetati Pärnu haiglasse. Teine rattur lahkus õnnetuskohalt.
Kell 8.47 juhtus liiklusõnnetus Tartus Kaunase puiesteel, kus 13-aastane poiss ületas jalgrattal reguleerimata ülekäigurada ja sai löögi kaubikult Hyundai H-1, mida juhtis 30-aastane naine. Poiss toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 10.48 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Suur-Sõjamäel, kus esialgsetel andmetel enne fooridega reguleeritud ülekäigurada foori keelava punase tule ajal teed ületanud jalakäija, 58-aastane mees, sai löögi teises sõidureas liikunud Seat Alhambralt, mida juhtis 36-aastane naine. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 16.40 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 18. kilomeetril, kus 40-aastane naine sõitis Ford Focusega tagant otsa tee ääres seisnud Ford Mondeole. Naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga neli inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 6.14 juhtus liiklusõnnetus Pärnus Paide maantee kergliiklusteel, kus üksteisele vastu liikunud jalgratturid, 52-aastane naine ja seni teadmata mees, põrkasid kokku. Naine toimetati Pärnu haiglasse. Teine rattur lahkus õnnetuskohalt.
Kell 8.47 juhtus liiklusõnnetus Tartus Kaunase puiesteel, kus 13-aastane poiss ületas jalgrattal reguleerimata ülekäigurada ja sai löögi kaubikult Hyundai H-1, mida juhtis 30-aastane naine. Poiss toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 10.48 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Suur-Sõjamäel, kus esialgsetel andmetel enne fooridega reguleeritud ülekäigurada foori keelava punase tule ajal teed ületanud jalakäija, 58-aastane mees, sai löögi teises sõidureas liikunud Seat Alhambralt, mida juhtis 36-aastane naine. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 16.40 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 18. kilomeetril, kus 40-aastane naine sõitis Ford Focusega tagant otsa tee ääres seisnud Ford Mondeole. Naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga neli inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR Novaator vahetas Niitsooga mõtteid teaduskommunikatsiooni, teaduselu ja teadlaskarjääri teemadel Brüsselis toimunud Euroopa noorteadlaste konkursil.
2005. aastal pälvis Margus Niitsoo värske Tallinna reaalkooli vilistlasena Euroopa noorteadlaste konkursil EUCYS 3. koha. Vaid kuus aastat hiljem sai temast viimase poole sajandi kõige noorem doktorikraadi kaitsnu. Ta jätkas Tartu ülikooli juures programmijuhina, muutes oluliselt arvutiteaduse õppekava.
Praegu on ta aga teadlaskarjääri asemel valinud hoopis väikeetevõtja tee. ERR Novaator tegi Niitsooga juttu nii noorteadlaste konkursist, milles ta praegu osaleb žüriiliikmena, kui ka Eesti teadlaskarjääri ja -elu kitsaskohtadest.
Alustame aastast 2005 kui sa Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS osalesid. Siin öeldakse küll, et iga osaleja on juba võitja, kuid mida see toona sulle andis?
Ma olen ilmselt üks suhteliselt veider erand, sest mäletan emotsiooni, mis mul tekkis kui minu nimi välja kuulutati kolmanda preemia saajana. Rõõmu asemel valdas mind täielik hirm ja kurbus. Mingi osa minust ütles, et teatud mõttes on see minu elu tipphetk: midagi nii suurt ma enam elus ei saavuta. Ma seedisin seda terve pressikonverentsi ja edasise õhtu. Ja siis lõpuks ütlesin Terjele [Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk - toim], et olen rahul sellega.
Aga mul läks nädalaid, et seda kõike täielikult läbi seedida. See oli selles mõttes üks väga valgustav elamus. Kui ma enne võtsin seda kui suurt probleemi – see ongi minu tipp –, siis mingis mõttes pärast seda ei ole ma pidanud ennast kellelgi tõestama. See oligi tipp – ja siis?! Miks ma ajan taga mingisugust saavutust?
On märkimisväärselt olulisemaid asju. Peamine on tunda ennast ise hästi selle inimesena, kes sa oled.
Ma vestlesin siin võistlusel enam kui poolte noortega. Mulle jäi mulje, et riigiti on väga erinev tase nii teadustöödes kui viisis, kuidas seda esitatakse. Kui palju mängib selle noore inimese jaoks rolli, kuidas ta oma teadustööd esitada oskab?
Selles osas on minul vedanud. Ma sain hea koolituse enda juhendajalt kui mina siin võistlusel käisin. Ta seletas väga otse, et teadus on vähemalt poole ulatuses enda müümise oskus. Sa pead suutma rääkida sellest, mida tegid nii, et inimesed mitte ainult ei saa sellest aru, vaid ka tahavad seda osta.
Ma olen seda sellest ajast alates üritanud sellest perspektiivist võtta. Tegelikult ka teadusmaailmas on sinust väga vähe kasu, kui keegi saa päris täpselt aru, mida sa teed.
Seega kommunikatsioon on lahutamatu osa teadusest.
Jah, kommunikatsioon on lahutamatu osa teadustööst. Kui sa ikkagi ei oska seletada seda, mida sa tegid või miks see oluline on, siis sellisel võistlusel tekitab see paratamatult kahtlusi, kas sa üldse tegid seda ise.
Päris teadus on inkrementaalne – seistakse teiste hiiglaste kukil, minnakse samm edasi, siis keegi tuleb ja läheb veel sammu sinu omast edasi. Kui sinu tööst aru ei saada, siis sinu „oks“ edasi ei lähe, seega sinu panus teadusesse ei saa enam olla väga suur. See paneb piiri sinu töö olulisusele.
Sa oled nüüd näinud seda võistlust nii osaleja kui žüriiliikmena. Kas selle vahepealse kümne aastaga on midagi ka võistlejate juures muutunud?
Ma olen žüriis olnud kaks aastat. Mõlema aasta esikümme on olnud šokeerivalt hea tasemega tööd. Ma ei kujuta ette, kuidas selles vanuses lapsed suudavad selliseid asju teha. Ma ise, nüüd kümme aastat vanemana ja hea haridusega, saan kohati vaevu aru, millest nad räägivad. Ei ole, et keegi oleks nende eest selle töö ära teinud, vaid nad päriselt ise räägivad, elavad ja hingavadki seda, eriti just mõlema aasta esikolmik ehk kolm esimest preemiat.
Kõik omadussõnad on tänapäeval nii ära devalveeritud: vaimustav, imekspandav, uskumatu. Aga sõna otseses mõttes uskumatu – ma ei usuks, et lapsed seda teinud on, kui poleks nendega ise rääkinud.
Mõnes mõttes nad ongi imelapsed, sest neid on hästi juhendatud, nad on oma tööd hästi teinud ja siinne võistlus ongi nende jaoks mõneti tipphetk ja võib-olla ka hüppelaud edasi. Aga viime nüüd jutu natuke teadlaskarjääri juurde. Sina tegid oma ülikoolikarjääri väga kiiresti ja säravalt. Mis siis sai?
Sõltub, kellelt küsida. Kui küsida minu ülemustelt, siis nad arvavad, et ma läksin hukka. Ma otsustasin, et ma ei taha enam väga teadust teha ja tegelesin paar aastat ülikoolis programmijuhitööga, mis oli minu jaoks ideaalne töökoht. Sain ära kasutada seda, et olin ülikooli kiiresti läbi teinud, ma teadsin, mis õppekavades täpselt toimub. Ma sain seda kasutada, et õppekavasid oluliselt paremaks teha.
Põhiline asi, millega ma tahaksin tegeleda, on haridus, selle parandamine, kvaliteedi tõstmine ja selle kättesaadavaks tegemine paljudele. Mingis mõttes oma väikeettevõttega me muusikahariduse jaoks seda praegu ka teeme.
Aga programmijuhina oligi minu ülesanne vaadata, et see, mida me õpetame, oleks parim arvutiteaduse õppekava, mida Tartus suudame pakkuda.
Kas nüüd on?
On.
Eks see paistab välja ka vaadates seda rahvusvahelist tudengite hulka, kes arvutiteaduses koos on. Küsisin siin võistlusel ka, millise tee need noored on valinud. Neist, kes pole enam keskkoolis, on kolmandik võtnud vaheaasta mõtlemiseks ja oma huvi otsimiseks. Aga enam kui kolmandik on otsustanud jätkata oma haridusteed välismaal, seda mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide puhul. Miks see välismaa nii atraktiivne on?
Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei tahaks olla praeguste noorte kingades. Valikuid on lihtsalt nii palju rohkem ja valiku tegemine on nii palju raskem. Minu aastal oli välismaale minek pigem ebatavaline asi, mida tegid üksikud. Praegu on see muutunud nii lihtsaks ja võimalikuks, et väga paljud kaaluvad seda.
Ka aasta vahele jätmine on täiesti normaalne alternatiiv. Võib-olla tasub kõigepealt natuke proovida erinevaid asju, et näha, mis toimib, mis mitte.
Seoses välismaale õppima minekuga, on minu väide, et nii kaua kui meil on eestikeelne bakalaureuseharidus, nii kaua püsib eesti teaduskeel. Mis sa arvad sellest väitest?
Ma ei usu rahvusriigi kontseptsiooni. Minu jaoks ei ole eestikeelne haridus või eesti teaduskeel omaette väärtus, mida peaks a priori kaitsma. Minu jaoks on oluline inimkonna kui terviku hüve.
Praegu ma ei näe, kuidas Eesti killustamine ja oma keele ajamine kuidagi seda tervikut edasi aitab. Pigem hoiab see inimesi laia maailma tagasi kommunikeerimast seda, mida nad teinud on, sest nad peavad kõike õppima kahes erinevas keeles. Kõige pealt eesti keeles ja siis hiljem kõike uuesti õppima inglise keeles.
See on minu arvates plokk ja mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem.
Margus Niitsoo. Foto: Marju Himma
Kas see, kui meie parimad lähevad välismaale, seab meid kuidagi perifeersesse olukorda? Ja kas parimad tulevad Eestisse ka?
Ma olen täheldanud, et küllalt tihti jah, tulevad. Paljud minu tuttavad, kes läksid välismaale, kaaluvad ikkagi päris tõsiselt tagasi tulemist, kui nad leiavad midagi, mida teha.
Probleem on tihti selles, et Eestis ei ole nendele noortele tippudele erinevatel põhjustel ruumi.
Ei ole ruumi kus? Teaduses?
Teaduses kohe eriti. Poliitiliselt mittekorrektne vastus, aga kahjuks reaalsus, on see, et paljudes valdkondades on väga tugev konnatiigistumine. On hulk inimesi, kes on 10–15 aastat seal teadust teinud ja neil ei ole väga kuskile minna, sest nad on end ainult teadusele pühendanud.
Rahastus tõmbub üha enam kokku, ja kuna nendele inimestele on vaja palka maksta, siis uute noorte inimeste palgale võtmiseks ruumi ei teki.
Kuigi see peegeldab ühiskonna terviklikumaid probleeme, siis karm reaalsus on, et väga paljudel noortel eesti teadlastel ei ole karjääriideed lihtsalt selle pärast, et kõrgemad positsioonid ehk siis professuuri kohad on lihtsalt kinni inimeste poolt, kes plaanivad neid kohti hoida kuni surmani, kuna neil ei ole muid valikuid.
Kummas otsas see punn rohkem on, kas seal, et noori ei saa peale tulla, kuna ei ole vaba raha nende palkamiseks, või rohkem seal, et ei ole väärikat karjäärist väljumise kohta?
Punn on suuresti mõlemas. Karjäärist väljumine tähendab, et suudad säilitada elatustaseme väärikalt elamiseks. Kui oled olnud professor, siis puhtalt riigipensionile jäämine seda ei taga.
Teiselt poolt ei ole ülikoolil samuti tihti seda raha juurde maksta, sest see tuleks nende noorte uute positsioonide arvelt.
Üks suuremaid probleeme on see, et üle maailma on väga paljudes sektorites väga tugev ületootmine teadlaskarjääri valivate inimeste puhul. Bakalaureuseharidusest on tänapäeval vähe. Minnakse edasi magistrisse. Seal aga toimub juba nihe, sest magister on suunatud väga paljus teadusele.
Nii puutub üha rohkem inimesi kokku sellega, mis on teadus. Ja neil on mingis mõttes väga mugav jätkata doktorantuuris. Kui doktorantuur ära lõpetatakse, siis küllalt tihti avastatakse, et edasi minna on juba raskem, sest järeldoktorantuuri kohti maagiliselt juurde toota ei ole võimalik.
Samal ajal tõmbub teadusrahastus pea kõikjal kokku. Inimesi samas tuleb alt poolt järjest peale.
Kuna paljudes riikides sõltub raha, mille riik ülikoolile annab, sellest kui palju on tudengeid, siis on tugev initsiatiiv tõsta tudengite arvu. Tudengite arv igas astmes kasvab, aga nende akadeemiliste ametikohtade arv ei pea sammu.
Aga kas see pole natuke mõtteviisi küsimus, et doktor on a priori teadlane, et erinevust teadusdoktori ja n-ö rakendusdoktori vahel ei olegi? Mistõttu teine võimalus on võtta oma CV-st doktorikraadi märge ära, sest muidu oled sa ülekvalifitseeritud.
Sa kirjeldasid selle probleemi väga hästi ära. Kui teaduses kohta ei ole, siis jah, doktorikraadiga inimese võib liigitada teadlaseks. See on see osa, milles mina olen teadlane. De facto ei ole ma teadust teinud viimased päris mitu aastat.
Ma saan väga hästi aru teadusmetoodikast, ma olen seda kunagi teinud, aga ma ei identifitseeriks ennast praegu enam teadlasena.
Kui sa saaksid Eesti teaduses kolm asja ümber teha, siis mis need oleksid?
Mis mind teadusesse tagasi tooks, oleks esiteks tekitada normaalne karjääriredel inimestele, kes akadeemias spetsialiseeruvad rohkem õpetamisele ja vähem teadusele, mitte vastupidi. Praegu on enam-vähem kogu rahastamine ja karjäärisisene prestiiž seotud otseselt sellega kui hea on su teadustöö.
Õpetamine on tihti kõrvaltegevus, mida sellena ka võetakse, kuna see ei määra kuidagi su rahastust ega prestiiži kolleegide silmis. Isegi kui kõik ütlevad, et õpetamine on oluline, siis kui sul on valida, kas sa kulutad aega millelegi, mis tõstab su prestiiži või millelegi, mis ei tõsta seda, siis kumba sa teed?
Kui ei ole karjääriredelit inimestele, kes eelistavad just õpetada ja teevad seda olulisima asjana, siis sa mingis mõttes piirad seda potentsiaali.
Teine pool on just see eesti keele nõue. See ei võimalda tuua välismaalt, kasvõi ajutiselt, maailma tippe, kes oleksid märkimisväärselt paremad teadlased ja tihti ka paremad õppejõud.
See, et me üritame nii tugevalt kinni hoida eestikeelsest haridusest, paneb teise väga suure piiri ette. See on ka piir näiteks eestlastele, kes on oma hariduse omandanud välismaal ja peavad Eestis täiesti uuena omandama selle teaduskeele. See on võib-olla vähem probleem, aga siiski.
Kolmas asi on koostöö erasektoriga. Seda on küll üritatud erinevate meetmetega Eestis teha, aga lõppkokkuvõttes taandub asi sellele, et teadusrahastust mõõdetakse selle järgi kui hea puhas teadlane sa oled ehk kui hästi publitseerid.
Kuna need mõõdikud ei arvesta kuidagi koostööd ettevõtetega, siis kehtib majanduse põhireegel: saad seda, millele sa raha alla paned. Kui rääkida palju sellest, et ettevõtetega peab koostööd tegema, kuid rahastamine sõltub ikkagi muust, siis seda koostööd ettevõtetega ikkagi ei teki.
Koostöö osas ettevõtetega on välja toodud kaks aspekti: ettevõtted ei saa aru, mida ülikoolid arendustegevusena pakkuda suudavad, ning teadlased ei suuda pakkuda päris seda, mis on ettevõttele vajalik. Ja lõpuks taandub kõik rahale, sest Eestis ei ole piisavalt suuri ettevõtteid, kel oleks raha teadusmahuka arendustöö jaoks. Sa oled ka ettevõtja – kuidas sina seda näed?
Teaduse ja erasektori koostöö osas ei tundu mulle kuidagi veenvad. Näiteks, et erasektor ei saa aru, mida ülikoolid suudavad pakkuda. Enamik kõrgetel positsioonidel olevatest ettevõttejuhtidest on saanud formaalse akadeemilise hariduse.
Nad saavad täiesti normaalselt aru, mida akadeemia endast kujutab. Eesti start-upidest: Jevgeni Kabanov ZeroTurnaroundist tegi on doktorikraadi ära. Ta saab väga hästi aru, mida akadeemia tähendab.
Probleem on pigem selles, et ülikool ei saa võib-olla väga hästi aru sellest, mida erasektor teeb. Selles mõttes on see kahepoolse kommunikatsiooni teema. Mõlemad süüdistavad teist, aga see nõuab lihtsalt natuke maha istumist ja rääkimist. On asju, mis on pika vinnaga projektid, mille puhul ei saa öelda, et mul on kuu aja pärast sellist asja vaja – see lihtsalt ei ole realistlik.
Teaduse rahastamisega on mingis mõttes nagu start-upidega: see on riskikapital, sa paned sinna mingi koguse raha ning see, kas ja millise tulemuse sa sealt saad, on raskesti ennustatav.
Mulle tundub, et on vaja veidi teistsuguseid rahastamise mudeleid, kus ei öelda konkreetseid tellimusi. Võib-olla tehagi nii, et oleks stabiilne igakuine või -aastane panus erasektorist, mille peale siis, kui akadeemias midagi tuvastatakse või patenteeritakse, tekiks neil firmadel, kes on uuringutesse panustanud, eelisõigused patendile või avastusele. | Margus Niitsoo: mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR Novaator vahetas Niitsooga mõtteid teaduskommunikatsiooni, teaduselu ja teadlaskarjääri teemadel Brüsselis toimunud Euroopa noorteadlaste konkursil.
2005. aastal pälvis Margus Niitsoo värske Tallinna reaalkooli vilistlasena Euroopa noorteadlaste konkursil EUCYS 3. koha. Vaid kuus aastat hiljem sai temast viimase poole sajandi kõige noorem doktorikraadi kaitsnu. Ta jätkas Tartu ülikooli juures programmijuhina, muutes oluliselt arvutiteaduse õppekava.
Praegu on ta aga teadlaskarjääri asemel valinud hoopis väikeetevõtja tee. ERR Novaator tegi Niitsooga juttu nii noorteadlaste konkursist, milles ta praegu osaleb žüriiliikmena, kui ka Eesti teadlaskarjääri ja -elu kitsaskohtadest.
Alustame aastast 2005 kui sa Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS osalesid. Siin öeldakse küll, et iga osaleja on juba võitja, kuid mida see toona sulle andis?
Ma olen ilmselt üks suhteliselt veider erand, sest mäletan emotsiooni, mis mul tekkis kui minu nimi välja kuulutati kolmanda preemia saajana. Rõõmu asemel valdas mind täielik hirm ja kurbus. Mingi osa minust ütles, et teatud mõttes on see minu elu tipphetk: midagi nii suurt ma enam elus ei saavuta. Ma seedisin seda terve pressikonverentsi ja edasise õhtu. Ja siis lõpuks ütlesin Terjele [Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk - toim], et olen rahul sellega.
Aga mul läks nädalaid, et seda kõike täielikult läbi seedida. See oli selles mõttes üks väga valgustav elamus. Kui ma enne võtsin seda kui suurt probleemi – see ongi minu tipp –, siis mingis mõttes pärast seda ei ole ma pidanud ennast kellelgi tõestama. See oligi tipp – ja siis?! Miks ma ajan taga mingisugust saavutust?
On märkimisväärselt olulisemaid asju. Peamine on tunda ennast ise hästi selle inimesena, kes sa oled.
Ma vestlesin siin võistlusel enam kui poolte noortega. Mulle jäi mulje, et riigiti on väga erinev tase nii teadustöödes kui viisis, kuidas seda esitatakse. Kui palju mängib selle noore inimese jaoks rolli, kuidas ta oma teadustööd esitada oskab?
Selles osas on minul vedanud. Ma sain hea koolituse enda juhendajalt kui mina siin võistlusel käisin. Ta seletas väga otse, et teadus on vähemalt poole ulatuses enda müümise oskus. Sa pead suutma rääkida sellest, mida tegid nii, et inimesed mitte ainult ei saa sellest aru, vaid ka tahavad seda osta.
Ma olen seda sellest ajast alates üritanud sellest perspektiivist võtta. Tegelikult ka teadusmaailmas on sinust väga vähe kasu, kui keegi saa päris täpselt aru, mida sa teed.
Seega kommunikatsioon on lahutamatu osa teadusest.
Jah, kommunikatsioon on lahutamatu osa teadustööst. Kui sa ikkagi ei oska seletada seda, mida sa tegid või miks see oluline on, siis sellisel võistlusel tekitab see paratamatult kahtlusi, kas sa üldse tegid seda ise.
Päris teadus on inkrementaalne – seistakse teiste hiiglaste kukil, minnakse samm edasi, siis keegi tuleb ja läheb veel sammu sinu omast edasi. Kui sinu tööst aru ei saada, siis sinu „oks“ edasi ei lähe, seega sinu panus teadusesse ei saa enam olla väga suur. See paneb piiri sinu töö olulisusele.
Sa oled nüüd näinud seda võistlust nii osaleja kui žüriiliikmena. Kas selle vahepealse kümne aastaga on midagi ka võistlejate juures muutunud?
Ma olen žüriis olnud kaks aastat. Mõlema aasta esikümme on olnud šokeerivalt hea tasemega tööd. Ma ei kujuta ette, kuidas selles vanuses lapsed suudavad selliseid asju teha. Ma ise, nüüd kümme aastat vanemana ja hea haridusega, saan kohati vaevu aru, millest nad räägivad. Ei ole, et keegi oleks nende eest selle töö ära teinud, vaid nad päriselt ise räägivad, elavad ja hingavadki seda, eriti just mõlema aasta esikolmik ehk kolm esimest preemiat.
Kõik omadussõnad on tänapäeval nii ära devalveeritud: vaimustav, imekspandav, uskumatu. Aga sõna otseses mõttes uskumatu – ma ei usuks, et lapsed seda teinud on, kui poleks nendega ise rääkinud.
Mõnes mõttes nad ongi imelapsed, sest neid on hästi juhendatud, nad on oma tööd hästi teinud ja siinne võistlus ongi nende jaoks mõneti tipphetk ja võib-olla ka hüppelaud edasi. Aga viime nüüd jutu natuke teadlaskarjääri juurde. Sina tegid oma ülikoolikarjääri väga kiiresti ja säravalt. Mis siis sai?
Sõltub, kellelt küsida. Kui küsida minu ülemustelt, siis nad arvavad, et ma läksin hukka. Ma otsustasin, et ma ei taha enam väga teadust teha ja tegelesin paar aastat ülikoolis programmijuhitööga, mis oli minu jaoks ideaalne töökoht. Sain ära kasutada seda, et olin ülikooli kiiresti läbi teinud, ma teadsin, mis õppekavades täpselt toimub. Ma sain seda kasutada, et õppekavasid oluliselt paremaks teha.
Põhiline asi, millega ma tahaksin tegeleda, on haridus, selle parandamine, kvaliteedi tõstmine ja selle kättesaadavaks tegemine paljudele. Mingis mõttes oma väikeettevõttega me muusikahariduse jaoks seda praegu ka teeme.
Aga programmijuhina oligi minu ülesanne vaadata, et see, mida me õpetame, oleks parim arvutiteaduse õppekava, mida Tartus suudame pakkuda.
Kas nüüd on?
On.
Eks see paistab välja ka vaadates seda rahvusvahelist tudengite hulka, kes arvutiteaduses koos on. Küsisin siin võistlusel ka, millise tee need noored on valinud. Neist, kes pole enam keskkoolis, on kolmandik võtnud vaheaasta mõtlemiseks ja oma huvi otsimiseks. Aga enam kui kolmandik on otsustanud jätkata oma haridusteed välismaal, seda mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide puhul. Miks see välismaa nii atraktiivne on?
Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei tahaks olla praeguste noorte kingades. Valikuid on lihtsalt nii palju rohkem ja valiku tegemine on nii palju raskem. Minu aastal oli välismaale minek pigem ebatavaline asi, mida tegid üksikud. Praegu on see muutunud nii lihtsaks ja võimalikuks, et väga paljud kaaluvad seda.
Ka aasta vahele jätmine on täiesti normaalne alternatiiv. Võib-olla tasub kõigepealt natuke proovida erinevaid asju, et näha, mis toimib, mis mitte.
Seoses välismaale õppima minekuga, on minu väide, et nii kaua kui meil on eestikeelne bakalaureuseharidus, nii kaua püsib eesti teaduskeel. Mis sa arvad sellest väitest?
Ma ei usu rahvusriigi kontseptsiooni. Minu jaoks ei ole eestikeelne haridus või eesti teaduskeel omaette väärtus, mida peaks a priori kaitsma. Minu jaoks on oluline inimkonna kui terviku hüve.
Praegu ma ei näe, kuidas Eesti killustamine ja oma keele ajamine kuidagi seda tervikut edasi aitab. Pigem hoiab see inimesi laia maailma tagasi kommunikeerimast seda, mida nad teinud on, sest nad peavad kõike õppima kahes erinevas keeles. Kõige pealt eesti keeles ja siis hiljem kõike uuesti õppima inglise keeles.
See on minu arvates plokk ja mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem.
Margus Niitsoo. Foto: Marju Himma
Kas see, kui meie parimad lähevad välismaale, seab meid kuidagi perifeersesse olukorda? Ja kas parimad tulevad Eestisse ka?
Ma olen täheldanud, et küllalt tihti jah, tulevad. Paljud minu tuttavad, kes läksid välismaale, kaaluvad ikkagi päris tõsiselt tagasi tulemist, kui nad leiavad midagi, mida teha.
Probleem on tihti selles, et Eestis ei ole nendele noortele tippudele erinevatel põhjustel ruumi.
Ei ole ruumi kus? Teaduses?
Teaduses kohe eriti. Poliitiliselt mittekorrektne vastus, aga kahjuks reaalsus, on see, et paljudes valdkondades on väga tugev konnatiigistumine. On hulk inimesi, kes on 10–15 aastat seal teadust teinud ja neil ei ole väga kuskile minna, sest nad on end ainult teadusele pühendanud.
Rahastus tõmbub üha enam kokku, ja kuna nendele inimestele on vaja palka maksta, siis uute noorte inimeste palgale võtmiseks ruumi ei teki.
Kuigi see peegeldab ühiskonna terviklikumaid probleeme, siis karm reaalsus on, et väga paljudel noortel eesti teadlastel ei ole karjääriideed lihtsalt selle pärast, et kõrgemad positsioonid ehk siis professuuri kohad on lihtsalt kinni inimeste poolt, kes plaanivad neid kohti hoida kuni surmani, kuna neil ei ole muid valikuid.
Kummas otsas see punn rohkem on, kas seal, et noori ei saa peale tulla, kuna ei ole vaba raha nende palkamiseks, või rohkem seal, et ei ole väärikat karjäärist väljumise kohta?
Punn on suuresti mõlemas. Karjäärist väljumine tähendab, et suudad säilitada elatustaseme väärikalt elamiseks. Kui oled olnud professor, siis puhtalt riigipensionile jäämine seda ei taga.
Teiselt poolt ei ole ülikoolil samuti tihti seda raha juurde maksta, sest see tuleks nende noorte uute positsioonide arvelt.
Üks suuremaid probleeme on see, et üle maailma on väga paljudes sektorites väga tugev ületootmine teadlaskarjääri valivate inimeste puhul. Bakalaureuseharidusest on tänapäeval vähe. Minnakse edasi magistrisse. Seal aga toimub juba nihe, sest magister on suunatud väga paljus teadusele.
Nii puutub üha rohkem inimesi kokku sellega, mis on teadus. Ja neil on mingis mõttes väga mugav jätkata doktorantuuris. Kui doktorantuur ära lõpetatakse, siis küllalt tihti avastatakse, et edasi minna on juba raskem, sest järeldoktorantuuri kohti maagiliselt juurde toota ei ole võimalik.
Samal ajal tõmbub teadusrahastus pea kõikjal kokku. Inimesi samas tuleb alt poolt järjest peale.
Kuna paljudes riikides sõltub raha, mille riik ülikoolile annab, sellest kui palju on tudengeid, siis on tugev initsiatiiv tõsta tudengite arvu. Tudengite arv igas astmes kasvab, aga nende akadeemiliste ametikohtade arv ei pea sammu.
Aga kas see pole natuke mõtteviisi küsimus, et doktor on a priori teadlane, et erinevust teadusdoktori ja n-ö rakendusdoktori vahel ei olegi? Mistõttu teine võimalus on võtta oma CV-st doktorikraadi märge ära, sest muidu oled sa ülekvalifitseeritud.
Sa kirjeldasid selle probleemi väga hästi ära. Kui teaduses kohta ei ole, siis jah, doktorikraadiga inimese võib liigitada teadlaseks. See on see osa, milles mina olen teadlane. De facto ei ole ma teadust teinud viimased päris mitu aastat.
Ma saan väga hästi aru teadusmetoodikast, ma olen seda kunagi teinud, aga ma ei identifitseeriks ennast praegu enam teadlasena.
Kui sa saaksid Eesti teaduses kolm asja ümber teha, siis mis need oleksid?
Mis mind teadusesse tagasi tooks, oleks esiteks tekitada normaalne karjääriredel inimestele, kes akadeemias spetsialiseeruvad rohkem õpetamisele ja vähem teadusele, mitte vastupidi. Praegu on enam-vähem kogu rahastamine ja karjäärisisene prestiiž seotud otseselt sellega kui hea on su teadustöö.
Õpetamine on tihti kõrvaltegevus, mida sellena ka võetakse, kuna see ei määra kuidagi su rahastust ega prestiiži kolleegide silmis. Isegi kui kõik ütlevad, et õpetamine on oluline, siis kui sul on valida, kas sa kulutad aega millelegi, mis tõstab su prestiiži või millelegi, mis ei tõsta seda, siis kumba sa teed?
Kui ei ole karjääriredelit inimestele, kes eelistavad just õpetada ja teevad seda olulisima asjana, siis sa mingis mõttes piirad seda potentsiaali.
Teine pool on just see eesti keele nõue. See ei võimalda tuua välismaalt, kasvõi ajutiselt, maailma tippe, kes oleksid märkimisväärselt paremad teadlased ja tihti ka paremad õppejõud.
See, et me üritame nii tugevalt kinni hoida eestikeelsest haridusest, paneb teise väga suure piiri ette. See on ka piir näiteks eestlastele, kes on oma hariduse omandanud välismaal ja peavad Eestis täiesti uuena omandama selle teaduskeele. See on võib-olla vähem probleem, aga siiski.
Kolmas asi on koostöö erasektoriga. Seda on küll üritatud erinevate meetmetega Eestis teha, aga lõppkokkuvõttes taandub asi sellele, et teadusrahastust mõõdetakse selle järgi kui hea puhas teadlane sa oled ehk kui hästi publitseerid.
Kuna need mõõdikud ei arvesta kuidagi koostööd ettevõtetega, siis kehtib majanduse põhireegel: saad seda, millele sa raha alla paned. Kui rääkida palju sellest, et ettevõtetega peab koostööd tegema, kuid rahastamine sõltub ikkagi muust, siis seda koostööd ettevõtetega ikkagi ei teki.
Koostöö osas ettevõtetega on välja toodud kaks aspekti: ettevõtted ei saa aru, mida ülikoolid arendustegevusena pakkuda suudavad, ning teadlased ei suuda pakkuda päris seda, mis on ettevõttele vajalik. Ja lõpuks taandub kõik rahale, sest Eestis ei ole piisavalt suuri ettevõtteid, kel oleks raha teadusmahuka arendustöö jaoks. Sa oled ka ettevõtja – kuidas sina seda näed?
Teaduse ja erasektori koostöö osas ei tundu mulle kuidagi veenvad. Näiteks, et erasektor ei saa aru, mida ülikoolid suudavad pakkuda. Enamik kõrgetel positsioonidel olevatest ettevõttejuhtidest on saanud formaalse akadeemilise hariduse.
Nad saavad täiesti normaalselt aru, mida akadeemia endast kujutab. Eesti start-upidest: Jevgeni Kabanov ZeroTurnaroundist tegi on doktorikraadi ära. Ta saab väga hästi aru, mida akadeemia tähendab.
Probleem on pigem selles, et ülikool ei saa võib-olla väga hästi aru sellest, mida erasektor teeb. Selles mõttes on see kahepoolse kommunikatsiooni teema. Mõlemad süüdistavad teist, aga see nõuab lihtsalt natuke maha istumist ja rääkimist. On asju, mis on pika vinnaga projektid, mille puhul ei saa öelda, et mul on kuu aja pärast sellist asja vaja – see lihtsalt ei ole realistlik.
Teaduse rahastamisega on mingis mõttes nagu start-upidega: see on riskikapital, sa paned sinna mingi koguse raha ning see, kas ja millise tulemuse sa sealt saad, on raskesti ennustatav.
Mulle tundub, et on vaja veidi teistsuguseid rahastamise mudeleid, kus ei öelda konkreetseid tellimusi. Võib-olla tehagi nii, et oleks stabiilne igakuine või -aastane panus erasektorist, mille peale siis, kui akadeemias midagi tuvastatakse või patenteeritakse, tekiks neil firmadel, kes on uuringutesse panustanud, eelisõigused patendile või avastusele.
### Response:
Margus Niitsoo: mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänak sai testikatset läbida nelja kilomeetri jagu, siis ütles üles Toyota sensor ja mehed jäid tee kõrvale. Toyota peainseneri sõnul oli probleem hõlpsasti lahendatav, aga kindluse mõttes toodi masin hooldusalasse tagasi ning eestlased said testikatse korraldajate loal läbida teistest hiljem ja ka siis vaid ühe korra.
Avakatseks saadi auto korda, aga lühikese linnakatse lõpus olnud tehishüpe osutus nii mõnegi sõitja - eeskätt Esapekka Lappi - jaoks päris ohtlikuks ning enne Sebastien Ogier', Thierry Neuville'i ja Ott Tänaku starti otsustasid korraldajad katse sootuks pooleli jätta. Mehhiko ralli esimene täispikk võistluspäev algab reedel Eesti aja järgi kell 18.18.
Eesti rallipaar Tänak - Martin Järveoja on hooaega alustanud kahe pjedestaalikohaga, kui Monte Carlos saavutati kolmas koht ning Rootsis võeti nii ralli kui punktikatse võiduga maksimum. MM-sarja üldarvestuses on Tänakul liidrina 47 punkti, Thierry Neuville järgneb talle 40 silmaga ja tuttava kolmiku viimane mees on praegu Sebastien Ogier 31 punktiga.
Möödunud hooajal pidi Tänak Mehhikos mootori ülekuumenemise tõttu (mõned katsed sõidetakse kuni 2700 meetri kõrgusel, mis tähendab, et mootorisse jõuab vähem hapnikku ja muudab nad kuni 20 protsenti vähem võimekamaks) laupäeval katkestama, kuid noppis pühapäevaselt punktikatselt viis silma. Sellel aastal on kesk-Mehhiko miljonilinna Leoni ümbruses sõidetaval rallil tehtud mõned muudatused, sõidetakse 22 katse asemel 21 ja 344-kilomeetrise kogupikkuse asemel 313 km. Tänak läheb reedel rajale esimesena ja peab teistele kruusast teed puhastama.
"See ei saa olema kerge, aga eelmisel aastal nägime Mehhikos, et ka sellelt positsioonilt alustades on võimalik hea tulemus teha," rääkis Tänak eile WRC-le. "Rootsis võita oli suurepärane tunne, aga keskendusime kiirelt Mehhikole. Lendasime kohe Hispaaniasse, et pärast Rootsi rallit esmaspäeval ja teisipäeval kaks päeva kruusal testida." Tänaku sõnul on Toyota insenerid selleks aastaks teinud piisavalt tööd, et võimalikud turboprobleemid seljatada.
Mehhiko ralli ehk kõige meeldejäävamaks katseks on kohe esimene, meie aja järgi neljapäeva öösel vastu reedet sõidetav Leoni linnakatse, mis on unustamatu oma värvikirevuse ja kärarikaste Mehhiko rallifännide tõttu. Esimesel täispikal rallipäeval, reedel, sõidetakse kaheksa kiiruskatset kogupikkusega 114,19 km, ralli pikimaks päevaks on laupäev, mil üheksa kiiruskatsega läbitakse 138,37 km. Nagu ikka, lõppeb ralli punktikatsega ja seda on pühapäeval kell 20.00 võimalik näha nii ETV2 kui ERR-i spordiportaali vahendusel.
Mehhiko MM-ralli ajakava:
Neljapäevane võistluspäev:
SS1 Leoni linnakatse (1,14 km), kell 4.08
Reedene võistluspäev:
SS2 El Chocolate 1 (31,57 km), kell 18.18
SS3 Ortega 1 (17,28 km), kell 19.16
SS4 Street Stage Leon 1 (1,11 km), kell 20.59
*
SS5 El Chocolate 2 (31,57 km), kell 23.17
SS6 Ortega 2 (17,28 km), kell 0.15
SS7 Las Minas 1 (10,72 km), kell 1.18
SS8 & SS9 V-Power Shell Stage 1 & 2 (2,33 km + 2,33 km), kell 2.58
Laupäevane võistluspäev:
SS10 Guanajuatito 1 (25,90 km), kell 16.23
SS11 Otates 1 (32,27 km), kell 18.11
SS12 El Brinco 1 (8,13 km), kell 19.08
*
SS13 Guanajuatito 2 (25,90 km), kell 22.31
SS14 Otates 2 (32,27 km), kell 0.29
SS15 El Brinco 2 (8,13 km), kell 1.38
SS16 & SS17 V-Power Shell Stage 3 & 4 (2,33 km + 2,33 km), kell 3.08
SS18 Street Stage León 2 (1,11 km), kell 3.51
Pühapäevane võistluspäev:
SS19 Alfaro (24,38 km), kell 17.03
SS20 Mesa Cuata (25,07 km), kell 18.11
SS21 Las Minas 2 (10,72 km), kell 20.18 (punktikatse; otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis) | Tänak pääses Mehhiko ralli avapäeval rajale vaid mõneks minutiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänak sai testikatset läbida nelja kilomeetri jagu, siis ütles üles Toyota sensor ja mehed jäid tee kõrvale. Toyota peainseneri sõnul oli probleem hõlpsasti lahendatav, aga kindluse mõttes toodi masin hooldusalasse tagasi ning eestlased said testikatse korraldajate loal läbida teistest hiljem ja ka siis vaid ühe korra.
Avakatseks saadi auto korda, aga lühikese linnakatse lõpus olnud tehishüpe osutus nii mõnegi sõitja - eeskätt Esapekka Lappi - jaoks päris ohtlikuks ning enne Sebastien Ogier', Thierry Neuville'i ja Ott Tänaku starti otsustasid korraldajad katse sootuks pooleli jätta. Mehhiko ralli esimene täispikk võistluspäev algab reedel Eesti aja järgi kell 18.18.
Eesti rallipaar Tänak - Martin Järveoja on hooaega alustanud kahe pjedestaalikohaga, kui Monte Carlos saavutati kolmas koht ning Rootsis võeti nii ralli kui punktikatse võiduga maksimum. MM-sarja üldarvestuses on Tänakul liidrina 47 punkti, Thierry Neuville järgneb talle 40 silmaga ja tuttava kolmiku viimane mees on praegu Sebastien Ogier 31 punktiga.
Möödunud hooajal pidi Tänak Mehhikos mootori ülekuumenemise tõttu (mõned katsed sõidetakse kuni 2700 meetri kõrgusel, mis tähendab, et mootorisse jõuab vähem hapnikku ja muudab nad kuni 20 protsenti vähem võimekamaks) laupäeval katkestama, kuid noppis pühapäevaselt punktikatselt viis silma. Sellel aastal on kesk-Mehhiko miljonilinna Leoni ümbruses sõidetaval rallil tehtud mõned muudatused, sõidetakse 22 katse asemel 21 ja 344-kilomeetrise kogupikkuse asemel 313 km. Tänak läheb reedel rajale esimesena ja peab teistele kruusast teed puhastama.
"See ei saa olema kerge, aga eelmisel aastal nägime Mehhikos, et ka sellelt positsioonilt alustades on võimalik hea tulemus teha," rääkis Tänak eile WRC-le. "Rootsis võita oli suurepärane tunne, aga keskendusime kiirelt Mehhikole. Lendasime kohe Hispaaniasse, et pärast Rootsi rallit esmaspäeval ja teisipäeval kaks päeva kruusal testida." Tänaku sõnul on Toyota insenerid selleks aastaks teinud piisavalt tööd, et võimalikud turboprobleemid seljatada.
Mehhiko ralli ehk kõige meeldejäävamaks katseks on kohe esimene, meie aja järgi neljapäeva öösel vastu reedet sõidetav Leoni linnakatse, mis on unustamatu oma värvikirevuse ja kärarikaste Mehhiko rallifännide tõttu. Esimesel täispikal rallipäeval, reedel, sõidetakse kaheksa kiiruskatset kogupikkusega 114,19 km, ralli pikimaks päevaks on laupäev, mil üheksa kiiruskatsega läbitakse 138,37 km. Nagu ikka, lõppeb ralli punktikatsega ja seda on pühapäeval kell 20.00 võimalik näha nii ETV2 kui ERR-i spordiportaali vahendusel.
Mehhiko MM-ralli ajakava:
Neljapäevane võistluspäev:
SS1 Leoni linnakatse (1,14 km), kell 4.08
Reedene võistluspäev:
SS2 El Chocolate 1 (31,57 km), kell 18.18
SS3 Ortega 1 (17,28 km), kell 19.16
SS4 Street Stage Leon 1 (1,11 km), kell 20.59
*
SS5 El Chocolate 2 (31,57 km), kell 23.17
SS6 Ortega 2 (17,28 km), kell 0.15
SS7 Las Minas 1 (10,72 km), kell 1.18
SS8 & SS9 V-Power Shell Stage 1 & 2 (2,33 km + 2,33 km), kell 2.58
Laupäevane võistluspäev:
SS10 Guanajuatito 1 (25,90 km), kell 16.23
SS11 Otates 1 (32,27 km), kell 18.11
SS12 El Brinco 1 (8,13 km), kell 19.08
*
SS13 Guanajuatito 2 (25,90 km), kell 22.31
SS14 Otates 2 (32,27 km), kell 0.29
SS15 El Brinco 2 (8,13 km), kell 1.38
SS16 & SS17 V-Power Shell Stage 3 & 4 (2,33 km + 2,33 km), kell 3.08
SS18 Street Stage León 2 (1,11 km), kell 3.51
Pühapäevane võistluspäev:
SS19 Alfaro (24,38 km), kell 17.03
SS20 Mesa Cuata (25,07 km), kell 18.11
SS21 Las Minas 2 (10,72 km), kell 20.18 (punktikatse; otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis)
### Response:
Tänak pääses Mehhiko ralli avapäeval rajale vaid mõneks minutiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva alustasid ju Oleg Vasilev/Ruslan Rudenko ja Vadim Bihler/Aleksandr Vostronosov viigiseisuliste punktidega, mõlemal 12 punkti kontol. Määravas üheksandas sõidus rebis end ette Vasilevi juhitud purjekas ja Bihler sai sõidus kuuenda koha ja pidi lõpuks hõbemedaliga leppima.
"Jääpurjetamise juures võlub mind olukordade ettearvamatus ja stiihia ning nende üle võidutsemine," rõhutas Vasilev ja tõi välja, et edu taga on see, et armastab ala väga.
Samuti käis pingeline duell pronksi pärast hollandlase Bouw van Wijk/Ruud Hogenboom ja Eesti ekipaaži Ott Kolk/Juhan Kolk vahel. Kahjuks pidid 2016. Euroopa meistri tiitli Eestisse toonud, aga võistluste alguses kelku vigastanud vennad Kolgid hollandlastele alla vanduma.
"Meeleolu on meil ülev, ikkagi EM-i parimad eestlased," kinnitasid vennad Kolgid, et nii tugevas konkurentsis pole piinlik medalikohtadest ilma jääda. "Esikolmiku koht oli käega katsuda, kahjuks ei saanud seda ära realiseerida," nentis Juhan Kolk. "Tehnikaspordi puhul pole midagi parata, kelgu juures võis esimesel päeval ümberminek midagi paigast ära lükata," lisas Ott Kolk.
Monotüüp XV jääpurjetamise EM-il purjetasid võistlejad kokku üheksa sõitu, mis ongi maksimaalne lubatud sõitude arv ja millest kahe halvima punktid arvestas võistluskogu maha.
Rada oli neljapäeval kiire ja kõva jääga, tuul puhus lõunast 7 m/sek. Roolimeestel on libedal jääl sajakilomeetrise tunnikiirusega kihutavat purjekat pinev juhtida, mõni tegi ka jääl piruette. Soodimeestelt nõudis tugev tuul ja suured jõud äärmuslikku lihaste tööd soodi pealetõmbamisel. Keelatud on sõite teha üle 11 m/sek puhuva tuulega.
Monotüüp XV ekipaažid koosnevad purjekat tagaosast juhtivast roolimehest ja tema ees istuvast soodimehest, kes jääpurjeka stardiliinilt käima jooksevad ja ise hoo pealt sisse hüppavad. Monotüüp XV klassi jääpurjekas on valdavalt vineerist korpusega, miinimum 205 kg kaaluva kerega kiire sõiduriist, mille tippkiirused ulatuvad 130-150 km/h. | Võrtsjärvel peetud monotüüp XV jääpurjetamise EM-il võttis võidu Venemaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva alustasid ju Oleg Vasilev/Ruslan Rudenko ja Vadim Bihler/Aleksandr Vostronosov viigiseisuliste punktidega, mõlemal 12 punkti kontol. Määravas üheksandas sõidus rebis end ette Vasilevi juhitud purjekas ja Bihler sai sõidus kuuenda koha ja pidi lõpuks hõbemedaliga leppima.
"Jääpurjetamise juures võlub mind olukordade ettearvamatus ja stiihia ning nende üle võidutsemine," rõhutas Vasilev ja tõi välja, et edu taga on see, et armastab ala väga.
Samuti käis pingeline duell pronksi pärast hollandlase Bouw van Wijk/Ruud Hogenboom ja Eesti ekipaaži Ott Kolk/Juhan Kolk vahel. Kahjuks pidid 2016. Euroopa meistri tiitli Eestisse toonud, aga võistluste alguses kelku vigastanud vennad Kolgid hollandlastele alla vanduma.
"Meeleolu on meil ülev, ikkagi EM-i parimad eestlased," kinnitasid vennad Kolgid, et nii tugevas konkurentsis pole piinlik medalikohtadest ilma jääda. "Esikolmiku koht oli käega katsuda, kahjuks ei saanud seda ära realiseerida," nentis Juhan Kolk. "Tehnikaspordi puhul pole midagi parata, kelgu juures võis esimesel päeval ümberminek midagi paigast ära lükata," lisas Ott Kolk.
Monotüüp XV jääpurjetamise EM-il purjetasid võistlejad kokku üheksa sõitu, mis ongi maksimaalne lubatud sõitude arv ja millest kahe halvima punktid arvestas võistluskogu maha.
Rada oli neljapäeval kiire ja kõva jääga, tuul puhus lõunast 7 m/sek. Roolimeestel on libedal jääl sajakilomeetrise tunnikiirusega kihutavat purjekat pinev juhtida, mõni tegi ka jääl piruette. Soodimeestelt nõudis tugev tuul ja suured jõud äärmuslikku lihaste tööd soodi pealetõmbamisel. Keelatud on sõite teha üle 11 m/sek puhuva tuulega.
Monotüüp XV ekipaažid koosnevad purjekat tagaosast juhtivast roolimehest ja tema ees istuvast soodimehest, kes jääpurjeka stardiliinilt käima jooksevad ja ise hoo pealt sisse hüppavad. Monotüüp XV klassi jääpurjekas on valdavalt vineerist korpusega, miinimum 205 kg kaaluva kerega kiire sõiduriist, mille tippkiirused ulatuvad 130-150 km/h.
### Response:
Võrtsjärvel peetud monotüüp XV jääpurjetamise EM-il võttis võidu Venemaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žalgiris läks kohtumist juhtima juba avaveerandil 25:10, poolajapausiks oli vahe kärisenud veelgi, 46:27. Gran Canaria ei suutnud Leedu tippklubi üllatada ka kolmandal veerandil nind otsustavale veerandile läks Siim-Sander Vene koduklubi vastu seisult 45:77. Viimane mänguaeg möödus kõige tasavägisemalt, kuid Kaunase Žalgiris noppis koduseinte vahel 34-punktilise võidu.
Vene viskas kohtumise jooksul kuus punkti ja hankis ühe lauapalli. Gran Canaria parim oli 13 silma visanud Marcus Eriksson. Žalgirise resultatiivseim oli 18 punktiga Edgars Ulanovas.
Gran Canaria on Euroliigas kaotanud 19 kohtumist, mille kõrval on ka kuus võitu. Tabelis hoiavad nad sellega 14. kohta. Žalgiris teenis hooaja kümnenda võidu ning tõusis 12. kohale.
Tulemused:
Darussafaka – Panathinaikos 67:91
Kaunase Žalgiris – Gran Canaria 98:64
Müncheni Bayern – Tel Avivi Maccabi 70:77
Madridi Real – Fenerbahce 101:86 | Siim-Sander Vene pidi Euroliigas tunnistama endise koduklubi paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žalgiris läks kohtumist juhtima juba avaveerandil 25:10, poolajapausiks oli vahe kärisenud veelgi, 46:27. Gran Canaria ei suutnud Leedu tippklubi üllatada ka kolmandal veerandil nind otsustavale veerandile läks Siim-Sander Vene koduklubi vastu seisult 45:77. Viimane mänguaeg möödus kõige tasavägisemalt, kuid Kaunase Žalgiris noppis koduseinte vahel 34-punktilise võidu.
Vene viskas kohtumise jooksul kuus punkti ja hankis ühe lauapalli. Gran Canaria parim oli 13 silma visanud Marcus Eriksson. Žalgirise resultatiivseim oli 18 punktiga Edgars Ulanovas.
Gran Canaria on Euroliigas kaotanud 19 kohtumist, mille kõrval on ka kuus võitu. Tabelis hoiavad nad sellega 14. kohta. Žalgiris teenis hooaja kümnenda võidu ning tõusis 12. kohale.
Tulemused:
Darussafaka – Panathinaikos 67:91
Kaunase Žalgiris – Gran Canaria 98:64
Müncheni Bayern – Tel Avivi Maccabi 70:77
Madridi Real – Fenerbahce 101:86
### Response:
Siim-Sander Vene pidi Euroliigas tunnistama endise koduklubi paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meistriliiga parim snaiper Vahur Oolup viis kodumeeskonna juhtima, ent kuuendaks minutiks olid külalised 5:2 ees ning Tapa peatreener Elmu Koppelmann võttis juba minutilise vaheaja. Peagi järgnes kaks tabamust Tanel Karilt ja üks Marek Puierästilt, seis oli 6:6 ning oli Jarno Nurme kord oma hoolealused minutiks kokku võtta.
16-aastane Kari viis Tapa juhtima, aga Martin Adamson ja Aleksander Oganezov pöörasid seisu jälle Viimsi kasuks. Kaotusseisult 8:9 tegi Tapa muljetavaldava perioodi, mil hoiti vastased üheksa minutit väravata, tabati ise kuus korda, Mikola Naum tõrjus kaks viimsilaste karistusviset ja Tapa oli 14:9 ees.
Võimas minek jätkus puhkepausini ja avapoolaja viimase veerandtunni koguni 9:1 võitnud võõrustajad võtsid pärast 15-aastase Endrik Jaanise tabamust riietusruumi kaasa 17:10 eduseisu. Teisel pooltunnil sai Tapa juhtima 20:12, ent Viimsi poolel tabas siis esmalt Adamson ja kahel korral Taavi Tilgre ning vahe vähenes viiele väravale.
Tapa jäi pea neljaks minutiks vähemusse, aga võitles kaitses hästi ja hakkas seejärel uuesti edu suurendama. Järjekordselt võideti kümneminutiline periood seisuga 7:1, Puierästi värava järel kirjutati edunumbrid juba kahekohalise arvuga ning Viimsi oli löödud. Lõpuvile kõlades tähistasid tapalased 34:25 võitu.
Jaanuaris kaks võitu ja viigi kogunud Viimsi sai neljanda kaotuse järjest, Tapa aga lõpetas sama pika kaotustejada. Võitjatel sai käe valgeks koguni 12 pallurit, neist Oolup viskas kuus, Marten Saar viis ja Jaanis neli väravat. Kaotajate poolel tabas Mihkel Vaher seitse ning Oganezov ja Arlo Talmar neli korda. | Tapa alistas täpselt kuueaastase pausi järel Viimsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meistriliiga parim snaiper Vahur Oolup viis kodumeeskonna juhtima, ent kuuendaks minutiks olid külalised 5:2 ees ning Tapa peatreener Elmu Koppelmann võttis juba minutilise vaheaja. Peagi järgnes kaks tabamust Tanel Karilt ja üks Marek Puierästilt, seis oli 6:6 ning oli Jarno Nurme kord oma hoolealused minutiks kokku võtta.
16-aastane Kari viis Tapa juhtima, aga Martin Adamson ja Aleksander Oganezov pöörasid seisu jälle Viimsi kasuks. Kaotusseisult 8:9 tegi Tapa muljetavaldava perioodi, mil hoiti vastased üheksa minutit väravata, tabati ise kuus korda, Mikola Naum tõrjus kaks viimsilaste karistusviset ja Tapa oli 14:9 ees.
Võimas minek jätkus puhkepausini ja avapoolaja viimase veerandtunni koguni 9:1 võitnud võõrustajad võtsid pärast 15-aastase Endrik Jaanise tabamust riietusruumi kaasa 17:10 eduseisu. Teisel pooltunnil sai Tapa juhtima 20:12, ent Viimsi poolel tabas siis esmalt Adamson ja kahel korral Taavi Tilgre ning vahe vähenes viiele väravale.
Tapa jäi pea neljaks minutiks vähemusse, aga võitles kaitses hästi ja hakkas seejärel uuesti edu suurendama. Järjekordselt võideti kümneminutiline periood seisuga 7:1, Puierästi värava järel kirjutati edunumbrid juba kahekohalise arvuga ning Viimsi oli löödud. Lõpuvile kõlades tähistasid tapalased 34:25 võitu.
Jaanuaris kaks võitu ja viigi kogunud Viimsi sai neljanda kaotuse järjest, Tapa aga lõpetas sama pika kaotustejada. Võitjatel sai käe valgeks koguni 12 pallurit, neist Oolup viskas kuus, Marten Saar viis ja Jaanis neli väravat. Kaotajate poolel tabas Mihkel Vaher seitse ning Oganezov ja Arlo Talmar neli korda.
### Response:
Tapa alistas täpselt kuueaastase pausi järel Viimsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vandeadvokaat Küllike Namm taotles 45-aastase Medunitsa vahi alt vabastamist talle elektroonilise valve kohaldamisega, kuid ringkonnakohus sellega nõus ei olnud.
Kohtu hinnangul on Medunitsa puhul jätkuvalt oht, et ta võib vabanedes toime panna õigusemõistmisevastaseid kuritegusid.
"Kuna Medunitsale on esitatud süüdistus muuhulgas kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises ning sinna liikmete värbamises, esineb reaalne oht, et süüdistatav kasutades oma mõjuvõimu, võib asuda mõjutama vabaduses viibivaid inimesi," märkis kohus.
Kohus leidis, et elektroonilise valvega ei saa kontrollida, kellega ja mis teemadel Medunitsa suhtleb.
"Ehkki alati tuleb menetluse tagamisel võimalusel vahistamisega võrreldes leebemaid tõkendeid eelistada, ei suudaks elektrooniline valve kui vahistamise asendustõkend arutataval juhul vahistamisega samaväärselt tema õiguskuulekat käitumist ja osavõttu kriminaalmenetlusest tagada," tõdes kohus.
Tänavu 23. jaanuaril jättis Harju maakohus advokaadi taotluse rahuldamata, mistõttu ta vaidlustas selle nüüd ringkonnakohtus, mistõttu advokaat pöördus ringkonnakohtusse.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Medunitsat narkoainete salaveoga tegelenud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises.
Süüdistuse järgi tegeles jõuk Medunitsa juhtimisel 2012. aastast kuni 2015. aasta detsembrini tõenäoliselt Marokost Hispaaniasse toimetatud hašiši suurtes kogustes Venemaale smugeldamisega.
Hašiši Venemaale transportimiseks kasutati erinevaid marsruute, sealhulgas läbi Eesti.
Süüdistus märkis, et ühe korraga veetav narkokogus oli tavaliselt suurusjärgus paarsada kilo, mis peideti oskuslikult luksautodesse.
Jõuk smugeldas süüdistuse järgi Venemaale kokku 2,3 tonni hašišit.
MTA narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa sõnul kasutas jõuk narkoveoks kallima hinnaklassi sõiduautosid - Audisid, Mercedeseid ja BMW-sid.
Medunitsa ja mitu tema väidetavat jõuguliiget võeti Hispaanias kinni 2015. aasta detsembris ning anti Eestile üle 2017. aasta veebruaris.
Rahvusvaheline narkovõrgustik tabati tänu Eesti maksu- ja tolliameti infole ning koostöös Hispaania narkopolitseiga. | Kohus jättis rahvusvahelise narkoveo väidetava juhi vahi alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vandeadvokaat Küllike Namm taotles 45-aastase Medunitsa vahi alt vabastamist talle elektroonilise valve kohaldamisega, kuid ringkonnakohus sellega nõus ei olnud.
Kohtu hinnangul on Medunitsa puhul jätkuvalt oht, et ta võib vabanedes toime panna õigusemõistmisevastaseid kuritegusid.
"Kuna Medunitsale on esitatud süüdistus muuhulgas kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises ning sinna liikmete värbamises, esineb reaalne oht, et süüdistatav kasutades oma mõjuvõimu, võib asuda mõjutama vabaduses viibivaid inimesi," märkis kohus.
Kohus leidis, et elektroonilise valvega ei saa kontrollida, kellega ja mis teemadel Medunitsa suhtleb.
"Ehkki alati tuleb menetluse tagamisel võimalusel vahistamisega võrreldes leebemaid tõkendeid eelistada, ei suudaks elektrooniline valve kui vahistamise asendustõkend arutataval juhul vahistamisega samaväärselt tema õiguskuulekat käitumist ja osavõttu kriminaalmenetlusest tagada," tõdes kohus.
Tänavu 23. jaanuaril jättis Harju maakohus advokaadi taotluse rahuldamata, mistõttu ta vaidlustas selle nüüd ringkonnakohtus, mistõttu advokaat pöördus ringkonnakohtusse.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Medunitsat narkoainete salaveoga tegelenud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises.
Süüdistuse järgi tegeles jõuk Medunitsa juhtimisel 2012. aastast kuni 2015. aasta detsembrini tõenäoliselt Marokost Hispaaniasse toimetatud hašiši suurtes kogustes Venemaale smugeldamisega.
Hašiši Venemaale transportimiseks kasutati erinevaid marsruute, sealhulgas läbi Eesti.
Süüdistus märkis, et ühe korraga veetav narkokogus oli tavaliselt suurusjärgus paarsada kilo, mis peideti oskuslikult luksautodesse.
Jõuk smugeldas süüdistuse järgi Venemaale kokku 2,3 tonni hašišit.
MTA narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa sõnul kasutas jõuk narkoveoks kallima hinnaklassi sõiduautosid - Audisid, Mercedeseid ja BMW-sid.
Medunitsa ja mitu tema väidetavat jõuguliiget võeti Hispaanias kinni 2015. aasta detsembris ning anti Eestile üle 2017. aasta veebruaris.
Rahvusvaheline narkovõrgustik tabati tänu Eesti maksu- ja tolliameti infole ning koostöös Hispaania narkopolitseiga.
### Response:
Kohus jättis rahvusvahelise narkoveo väidetava juhi vahi alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbusaldusavaldus esitatakse järgmise nädala teisipäeval toimuval volikogu istungil, kirjutab Põhjarannik.
"Umbusaldamise põhjused teeme teatavaks volikogu istungil," keeldus fraktsioon Kodulinn Narva esimees Aleksei Voronov avamast kaarte ja soovitas sündmustest mitte ette rutata.
Ta lisas, et umbusaldusavaldust on kavas arutada juba järgmisel reedel, 15. märtsil, toimuval volikogu istungil.
"Ma ei üllatu eriti, kui saadikute absoluutne enamus avaldab talle umbusaldust," hindas Voronov Tammiste ametist tagandamise väljavaateid. | Narva juhtfraktsioon algatab Tammiste tagandamise linnapea ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbusaldusavaldus esitatakse järgmise nädala teisipäeval toimuval volikogu istungil, kirjutab Põhjarannik.
"Umbusaldamise põhjused teeme teatavaks volikogu istungil," keeldus fraktsioon Kodulinn Narva esimees Aleksei Voronov avamast kaarte ja soovitas sündmustest mitte ette rutata.
Ta lisas, et umbusaldusavaldust on kavas arutada juba järgmisel reedel, 15. märtsil, toimuval volikogu istungil.
"Ma ei üllatu eriti, kui saadikute absoluutne enamus avaldab talle umbusaldust," hindas Voronov Tammiste ametist tagandamise väljavaateid.
### Response:
Narva juhtfraktsioon algatab Tammiste tagandamise linnapea ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu 16. veebruaril avaldas keskkriminaalpolitsei oma Facebooki lehel video Hirve kinni pidamisest kaks päeva varem Tallinnas ning kuigi Hirv oli videos hägustatud, tunti ta meedias siiski kohe ära, mistõttu tema advokaat pöördus halduskohtusse nõudega, et keskkriminaalpolitsei võtaks video Facebookist maha.
Halduskohus tõdes, et ei saa väita, et kinnipeetav ei ole tuvastatav, kui ta on juba tuvastatud.
"Kaebuse rahuldamisel ei oma tähtsust see, kas n-ö mõistliku jõupingutuse standardi järgi oli kinnipeetu tuvastamine ettenähtav ning kas KKP pingutused tema pseudonümiseerimisel olid piisavad," leidis kohus.
Kohus tuvastas, et video avaldamiseks oli PPA-l küll vajalik prokuratuuri luba, kuid see oli menetlust juhtiva prokuröri poolt antud suulises vormis. Seetõttu märkis kohus, et kui tulevikus soovitakse kohtueelse menetluse andmeid avaldada, tuleks vastavad nõusolekud vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Lisaks leidis, kohus, et kinnipidamist kujutava videolõigu jätkuv avaldamine rikub isiku mitmeid olulisi põhiõigusi, eelkõige põhiõigust eraelu kaitsele.
"Samuti riivab video jätkuv avaldamine süütuse presumptsiooni põhimõtet, kuna teda ei ole käesoleva hetkeni talle omistatud kuritegudes süüdi mõistetud. Isiku kinnipidamise laad ehk sunni kasutamine ja käerauad, jätab avalikkusele mulje, et tegemist on ohtliku kurjategijaga. Jõu kasutamist ja tema abitus seisundis näitava videoklipi avaldamine riivab tema inimväärikust," sedastas kohus.
Seetõttu kohustas kohus politsei- ja piirivalveametit sotsiaalmeediaportaalist Facebook selle kinnipidamisvideo eemaldama.
Vandeadvokaat Oliver Nääs ütles BNS-ile, et iseenesest on tervitatav, et keskkriminaalpolitsei ilma vaidlust jätkamata kohtu järeldustega nõustub, kuid tuleb silmas pidada, et video avalikkusele kättesaadavaks tegemisega on juba suurem kahju tekitatud.
"Pöördumise põhjuseks oli Hirve au ja hea nime riive ning süütuse presumptsiooni rikkumine. Kui video avaldati, siis oli Hirv poolelioleva kriminaalmenetluse raames vahistatud ning tema suhtes oli kohaldatud lisapiiranguid. Temalt oli võetud õigus kokkusaamisele, kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele kuni vahistuses viibimise aja lõpuni või kuni kohtu alla andmiseni, mistõttu puudus tal ka võimalus midagi selle kohta öelda," ütles Nääs.
Nääsi hinnangul pidi selle video levik massimeediasse ja sealt kogu Eestit hõlmavale auditooriumile KKP-le olema arusaadav ja ettenähtav. Samamoodi pidi olema ettenähtav ja arusaadav, et sellise video vaatamine tekitab vaatajas negatiivseid eelarvamusi, mis ei pruugi olla põhjendatud.
"Ausa menetluse seisukohalt on see suur probleem, sest keskkriminaalpolitsei, nagu iga teinegi õiguskaitseasutus, peab tagama süütuse presumptsiooni järgimise, mitte seda õõnestama. Kõik see kogumis jätab mulje nii avalikkuse kui ka kohtusüsteemiga manipuleerimise katsest," nentis Nääs.
Politsei- ja piirivalveameti õigusbüroo jurist Ursula Tropp ütles BNS-ile, et PPA ei pidanud vajalikuks vaidlustada Tallinna halduskohtu määrust, mis kohustas PPA-d kinnipidamisvideot sotsiaalmeediaportaalist eemaldama.
"PPA hinnangul on selle video avaldamise eesmärk käesolevaks ajaks täidetud," märkis ta.
Tema sõnul on tegemist üksikjuhtumi osas tehtud lahendiga, mis ei mõjuta ega muuda kohtueelse menetluse andmete avaldamise senist praktikat.
"Ka edaspidi hinnatakse koostöös prokuratuuriga eelnevalt kõiki kohtueelse menetluse andmete avaldamise asjaolusid. Nende andmete avaldamine on lubatud üksnes prokuratuuri loal ja määratud ulatuses," tõdes Tropp.
Harju maakohus määras kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavate hotelli- ja restoraniärimeeste Hubert Hirve ja Pavel Gammeri ning nende kaassüüdistatavate eelistungi 29. märtsile. | Politsei ei vaidlusta tüli tekitanud kinnipidamisvideo keelamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu 16. veebruaril avaldas keskkriminaalpolitsei oma Facebooki lehel video Hirve kinni pidamisest kaks päeva varem Tallinnas ning kuigi Hirv oli videos hägustatud, tunti ta meedias siiski kohe ära, mistõttu tema advokaat pöördus halduskohtusse nõudega, et keskkriminaalpolitsei võtaks video Facebookist maha.
Halduskohus tõdes, et ei saa väita, et kinnipeetav ei ole tuvastatav, kui ta on juba tuvastatud.
"Kaebuse rahuldamisel ei oma tähtsust see, kas n-ö mõistliku jõupingutuse standardi järgi oli kinnipeetu tuvastamine ettenähtav ning kas KKP pingutused tema pseudonümiseerimisel olid piisavad," leidis kohus.
Kohus tuvastas, et video avaldamiseks oli PPA-l küll vajalik prokuratuuri luba, kuid see oli menetlust juhtiva prokuröri poolt antud suulises vormis. Seetõttu märkis kohus, et kui tulevikus soovitakse kohtueelse menetluse andmeid avaldada, tuleks vastavad nõusolekud vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Lisaks leidis, kohus, et kinnipidamist kujutava videolõigu jätkuv avaldamine rikub isiku mitmeid olulisi põhiõigusi, eelkõige põhiõigust eraelu kaitsele.
"Samuti riivab video jätkuv avaldamine süütuse presumptsiooni põhimõtet, kuna teda ei ole käesoleva hetkeni talle omistatud kuritegudes süüdi mõistetud. Isiku kinnipidamise laad ehk sunni kasutamine ja käerauad, jätab avalikkusele mulje, et tegemist on ohtliku kurjategijaga. Jõu kasutamist ja tema abitus seisundis näitava videoklipi avaldamine riivab tema inimväärikust," sedastas kohus.
Seetõttu kohustas kohus politsei- ja piirivalveametit sotsiaalmeediaportaalist Facebook selle kinnipidamisvideo eemaldama.
Vandeadvokaat Oliver Nääs ütles BNS-ile, et iseenesest on tervitatav, et keskkriminaalpolitsei ilma vaidlust jätkamata kohtu järeldustega nõustub, kuid tuleb silmas pidada, et video avalikkusele kättesaadavaks tegemisega on juba suurem kahju tekitatud.
"Pöördumise põhjuseks oli Hirve au ja hea nime riive ning süütuse presumptsiooni rikkumine. Kui video avaldati, siis oli Hirv poolelioleva kriminaalmenetluse raames vahistatud ning tema suhtes oli kohaldatud lisapiiranguid. Temalt oli võetud õigus kokkusaamisele, kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele kuni vahistuses viibimise aja lõpuni või kuni kohtu alla andmiseni, mistõttu puudus tal ka võimalus midagi selle kohta öelda," ütles Nääs.
Nääsi hinnangul pidi selle video levik massimeediasse ja sealt kogu Eestit hõlmavale auditooriumile KKP-le olema arusaadav ja ettenähtav. Samamoodi pidi olema ettenähtav ja arusaadav, et sellise video vaatamine tekitab vaatajas negatiivseid eelarvamusi, mis ei pruugi olla põhjendatud.
"Ausa menetluse seisukohalt on see suur probleem, sest keskkriminaalpolitsei, nagu iga teinegi õiguskaitseasutus, peab tagama süütuse presumptsiooni järgimise, mitte seda õõnestama. Kõik see kogumis jätab mulje nii avalikkuse kui ka kohtusüsteemiga manipuleerimise katsest," nentis Nääs.
Politsei- ja piirivalveameti õigusbüroo jurist Ursula Tropp ütles BNS-ile, et PPA ei pidanud vajalikuks vaidlustada Tallinna halduskohtu määrust, mis kohustas PPA-d kinnipidamisvideot sotsiaalmeediaportaalist eemaldama.
"PPA hinnangul on selle video avaldamise eesmärk käesolevaks ajaks täidetud," märkis ta.
Tema sõnul on tegemist üksikjuhtumi osas tehtud lahendiga, mis ei mõjuta ega muuda kohtueelse menetluse andmete avaldamise senist praktikat.
"Ka edaspidi hinnatakse koostöös prokuratuuriga eelnevalt kõiki kohtueelse menetluse andmete avaldamise asjaolusid. Nende andmete avaldamine on lubatud üksnes prokuratuuri loal ja määratud ulatuses," tõdes Tropp.
Harju maakohus määras kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavate hotelli- ja restoraniärimeeste Hubert Hirve ja Pavel Gammeri ning nende kaassüüdistatavate eelistungi 29. märtsile.
### Response:
Politsei ei vaidlusta tüli tekitanud kinnipidamisvideo keelamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Schmidt ütles, et ta tuli kaasa elama murdmasuusatamise MK-etapile ja tuli autoga otse Rukast, kus oli samuti MK-etapp olnud," rääkis Sildnes NRK-le antud intervjuus. Sildnes uuris seejärel meesterahva tausta ning leidis, et ta on minevikus olnud seotud dopinguskandaali sattunud rattameeskonna Gerolsteineriga.
Sildnesi sõnul läks ta esimesel päeval uurima, kuidas külalisel läheb, aga leidis eest hoopis vanema meesterahva, kes tutvustas ennast Schmidti isana. Meenutades Seefeldi juhtumit, siis mäletatavasti tõi verekotikesed MM-linna just Mark Schmidti isa Ansgard. Sildnes tundis mehe foto järgi ära ning lisas, et meesterahvas ei olnud kuigi õnnelik, kui ta uksele ilmus.
Sildnes märkas veel oma hoovimaja ees Saksamaa numbrimärgiga autot ja üldse oli seal palju liiklemist. "Mu abikaasa küsis minult, kui palju inimesi on meilt tellimuse võtnud, sest ta märkas palju rahvast majast sisse-välja käimas," rääkis Sildnes, kelle sõnul olid külalisteks ka nooremad inimesed, kel olid seljas treeningriided. Sildnes väitis, et üks külalistest oli austerlane Max Hauke, kelle silmad ta ära tundis.
Schmidt jättis toona Airbnb-le ka tagasiside, kus kiitis hoovimaja asukohta. NRK rääkis juhtumist Mark Schmidti advokaadiga Andreas Kreysaga, kes ei tahtnud detailidesse laskuda.
Hoovimaja, milles Mark Schmidt MK-etapi ajal elas Autor: NRK
Peale külaliste lahkumist käis Sildnes hoovimaja ettevaatlikult läbi ja uuris üle prügi. Midagi kahtlast ta ei leidnud, ent andis oma kahtlustest märku Norra antidopingule. "Kinnitame, et me saime vihje," ütles Norra antidopingu osakonna juhataja Britha Rökenes. "Pärast vihje saamist võtsime me lisateabe saamiseks ühendust registripidajaga. Seejärel kaalusime erinevaid meetmeid. Siis otsustasime, et teatame sellest edasi." Kellele teade edastati, seda ei täpsustatud.
See juhtniit ei olnud tõenäoliselt Seefeldi juhtumi kriminaalmenetluse algatamiseks peamine põhjus, kuid see on osa suuremast uurimisest.
NRK on ühendust võtnud ka Austria politseiga kommentaari saamiseks, aga nad ei vasta küsimustele. | Mark Schmidt külastas möödunud aasta lõpus Lillehammeri MK-etappi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Schmidt ütles, et ta tuli kaasa elama murdmasuusatamise MK-etapile ja tuli autoga otse Rukast, kus oli samuti MK-etapp olnud," rääkis Sildnes NRK-le antud intervjuus. Sildnes uuris seejärel meesterahva tausta ning leidis, et ta on minevikus olnud seotud dopinguskandaali sattunud rattameeskonna Gerolsteineriga.
Sildnesi sõnul läks ta esimesel päeval uurima, kuidas külalisel läheb, aga leidis eest hoopis vanema meesterahva, kes tutvustas ennast Schmidti isana. Meenutades Seefeldi juhtumit, siis mäletatavasti tõi verekotikesed MM-linna just Mark Schmidti isa Ansgard. Sildnes tundis mehe foto järgi ära ning lisas, et meesterahvas ei olnud kuigi õnnelik, kui ta uksele ilmus.
Sildnes märkas veel oma hoovimaja ees Saksamaa numbrimärgiga autot ja üldse oli seal palju liiklemist. "Mu abikaasa küsis minult, kui palju inimesi on meilt tellimuse võtnud, sest ta märkas palju rahvast majast sisse-välja käimas," rääkis Sildnes, kelle sõnul olid külalisteks ka nooremad inimesed, kel olid seljas treeningriided. Sildnes väitis, et üks külalistest oli austerlane Max Hauke, kelle silmad ta ära tundis.
Schmidt jättis toona Airbnb-le ka tagasiside, kus kiitis hoovimaja asukohta. NRK rääkis juhtumist Mark Schmidti advokaadiga Andreas Kreysaga, kes ei tahtnud detailidesse laskuda.
Hoovimaja, milles Mark Schmidt MK-etapi ajal elas Autor: NRK
Peale külaliste lahkumist käis Sildnes hoovimaja ettevaatlikult läbi ja uuris üle prügi. Midagi kahtlast ta ei leidnud, ent andis oma kahtlustest märku Norra antidopingule. "Kinnitame, et me saime vihje," ütles Norra antidopingu osakonna juhataja Britha Rökenes. "Pärast vihje saamist võtsime me lisateabe saamiseks ühendust registripidajaga. Seejärel kaalusime erinevaid meetmeid. Siis otsustasime, et teatame sellest edasi." Kellele teade edastati, seda ei täpsustatud.
See juhtniit ei olnud tõenäoliselt Seefeldi juhtumi kriminaalmenetluse algatamiseks peamine põhjus, kuid see on osa suuremast uurimisest.
NRK on ühendust võtnud ka Austria politseiga kommentaari saamiseks, aga nad ei vasta küsimustele.
### Response:
Mark Schmidt külastas möödunud aasta lõpus Lillehammeri MK-etappi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänak - Järveoja olid rajal saanud olla vaevalt kolm minutit, kui masinal kadus ühe sensori signaal ja seetõttu jäädi raja äärde seisma. Toyota peainseneri Tom Fowneri sõnul oleksid eestlased saanud sõitu jätkata, aga kuna tegemist oli testikatsega, toodi masin kindluse mõttes hooldusalasse tagasi. Fowner kinnitas, et midagi tõsist lahti ei ole ja Tänak saab öisel avakatsel taas stardis olla.
Tänak jäi teepervele masinat valvama ja nii jäi Toyota meeskonnale info üleandmine kaardilugeja Martin Järveoja hooleks. Mees läbis ülejäänud testikatse - üle pooleteise kilomeetri - sörkides ning jõudis WRC-le finišis anda ka lühiintervjuu, kus sõnas, et nad ei oska probleemi kohta täpsemalt rääkida.
Thats one way to Finish the shakedown stage @MartinJarveoja - but where is @OttTanak and the car? #WRCLive #WRCliveES pic.twitter.com/eWODx0yHOp
— WRC (@OfficialWRC) March 7, 2019 | VIDEO | Järveoja ületas testikatsel finišijoone hoopis joostes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänak - Järveoja olid rajal saanud olla vaevalt kolm minutit, kui masinal kadus ühe sensori signaal ja seetõttu jäädi raja äärde seisma. Toyota peainseneri Tom Fowneri sõnul oleksid eestlased saanud sõitu jätkata, aga kuna tegemist oli testikatsega, toodi masin kindluse mõttes hooldusalasse tagasi. Fowner kinnitas, et midagi tõsist lahti ei ole ja Tänak saab öisel avakatsel taas stardis olla.
Tänak jäi teepervele masinat valvama ja nii jäi Toyota meeskonnale info üleandmine kaardilugeja Martin Järveoja hooleks. Mees läbis ülejäänud testikatse - üle pooleteise kilomeetri - sörkides ning jõudis WRC-le finišis anda ka lühiintervjuu, kus sõnas, et nad ei oska probleemi kohta täpsemalt rääkida.
Thats one way to Finish the shakedown stage @MartinJarveoja - but where is @OttTanak and the car? #WRCLive #WRCliveES pic.twitter.com/eWODx0yHOp
— WRC (@OfficialWRC) March 7, 2019
### Response:
VIDEO | Järveoja ületas testikatsel finišijoone hoopis joostes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ja Soome meistri põrkumine juba veerandfinaalis tähendab ka mulluse Balti liiga kahe parema tiimi kohtumist. Toona alistas Cocks finaalis Serviti 26:23. Lisaks peeti veebruaris mõlemad põhiturniirimängud, kus põlvalased said kodus 25:24 ning "võõrsil" ehk Viimsis 26:25 võidu.
"Me liiga suuri illusioone endale ei loo – Cocks on selles paaris soosik. Üle ei kavatse mõelda, aga aupaklikud ei plaani ka olla. Veebruaris enne esimest mängu ehk oli viimast tunda meeskonnas, vastas ju ikkagi Meistrite liiga tiim. Läheme proovima ja võitlema koha eest finaalnelikus," kinnitas Serviti peatreener Kalmer Musting.
Serviti on 2019. aastal koduses ja Balti liigas võitnud tosin mängu 13-st, sealhulgas 11 viimast. "Tulemuste põhjal oleme tõesti päris heas hoos ja mängupiltki läheb kogu aeg paremaks. Aga vajame kindlasti stabiilsust juurde, eriti just positsioonirünnakutel. Kaitse on kindel ja mis meie puhul alati oluline, Eston Varuski roll väravasuul samuti suur," analüüsis Musting.
"Mängime kahel järjestikusel päeval kodus ja on raske ennustada, kellele see kasulikum on. Aga et Balti liigas saame ka Coopi mängijaid kasutada, siis on meil täna päris pikk pink ja võimalus koosseisuga kahe päeva vahel varieerida. Tõnis Kase ja Christofer Viilop lisanduvad Coopi poistest kindlasti valikusse," lisas Serviti juhendaja.
Viimasel kolmel aastal Balti liigas triumfeerinud Cocks juhib hetkel Soome meistrisarja, viimati alistati kolmapäeval Grankulla IFK 28:24. Lisaks tehti edukas debüüt Euroopa Meistrite liigas, kuid Balti liiga põhiturniiril saadi üllatuslikult kuus kaotust, sealhulgas kaks just Serviti käest.
"Kaotasime mõlemad mängud põlvalastele minimaalselt. Serviti oli neis kohtumistes parem ja ehk oli neil ka pisut rohkem õnne. Igal juhul on tegemist väga tugeva vastasega ja on isegi pisut kahju, et üks kahest mullusest finalistist sel korral nelja hulka ei pääse," arvas Cocksi leedulasest peatreener Gintaras Savukynas.
"Meie jaoks on tegu väga tähtsate mängudega ja ambitsioonika meeskonnana tahame loomulikult tiitlikaitsmise suunas edasi liikuda. Kaks kohtumist võõrsil pole lihtne, aga tõestasime mullu finaalis, et Põlvat on nende kodus võimalik võita," lisas Savukynas, kes peab nädalavahetusel hakkama saama vigastatud paremääre Andrei Novosjolovita.
Lisaks Serviti – Cocks lahingutele selgub finaalturniirile pääseja ka paarist Dobele ZRHK Tenax – Zaporožje ZTR. Vaid kahe Leedu klubi vastasseisus – Vilniuse VHC Šviesa kohtub Klaipeda Dragunasega – toimub avamäng sel pühapäeval ja kordusmäng nädal hiljem. Kolme paari võitjad ühinevad finaalnelikus põhiturniiril A-tugevusgrupi võitnud Minski SKA-ga.
Nii laupäeval kui pühapäeval algavad mängud Mesikäpa hallis kell 16. | Põlva Serviti kohtub Balti liiga veerandfinaalis tiitlikaitsjaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ja Soome meistri põrkumine juba veerandfinaalis tähendab ka mulluse Balti liiga kahe parema tiimi kohtumist. Toona alistas Cocks finaalis Serviti 26:23. Lisaks peeti veebruaris mõlemad põhiturniirimängud, kus põlvalased said kodus 25:24 ning "võõrsil" ehk Viimsis 26:25 võidu.
"Me liiga suuri illusioone endale ei loo – Cocks on selles paaris soosik. Üle ei kavatse mõelda, aga aupaklikud ei plaani ka olla. Veebruaris enne esimest mängu ehk oli viimast tunda meeskonnas, vastas ju ikkagi Meistrite liiga tiim. Läheme proovima ja võitlema koha eest finaalnelikus," kinnitas Serviti peatreener Kalmer Musting.
Serviti on 2019. aastal koduses ja Balti liigas võitnud tosin mängu 13-st, sealhulgas 11 viimast. "Tulemuste põhjal oleme tõesti päris heas hoos ja mängupiltki läheb kogu aeg paremaks. Aga vajame kindlasti stabiilsust juurde, eriti just positsioonirünnakutel. Kaitse on kindel ja mis meie puhul alati oluline, Eston Varuski roll väravasuul samuti suur," analüüsis Musting.
"Mängime kahel järjestikusel päeval kodus ja on raske ennustada, kellele see kasulikum on. Aga et Balti liigas saame ka Coopi mängijaid kasutada, siis on meil täna päris pikk pink ja võimalus koosseisuga kahe päeva vahel varieerida. Tõnis Kase ja Christofer Viilop lisanduvad Coopi poistest kindlasti valikusse," lisas Serviti juhendaja.
Viimasel kolmel aastal Balti liigas triumfeerinud Cocks juhib hetkel Soome meistrisarja, viimati alistati kolmapäeval Grankulla IFK 28:24. Lisaks tehti edukas debüüt Euroopa Meistrite liigas, kuid Balti liiga põhiturniiril saadi üllatuslikult kuus kaotust, sealhulgas kaks just Serviti käest.
"Kaotasime mõlemad mängud põlvalastele minimaalselt. Serviti oli neis kohtumistes parem ja ehk oli neil ka pisut rohkem õnne. Igal juhul on tegemist väga tugeva vastasega ja on isegi pisut kahju, et üks kahest mullusest finalistist sel korral nelja hulka ei pääse," arvas Cocksi leedulasest peatreener Gintaras Savukynas.
"Meie jaoks on tegu väga tähtsate mängudega ja ambitsioonika meeskonnana tahame loomulikult tiitlikaitsmise suunas edasi liikuda. Kaks kohtumist võõrsil pole lihtne, aga tõestasime mullu finaalis, et Põlvat on nende kodus võimalik võita," lisas Savukynas, kes peab nädalavahetusel hakkama saama vigastatud paremääre Andrei Novosjolovita.
Lisaks Serviti – Cocks lahingutele selgub finaalturniirile pääseja ka paarist Dobele ZRHK Tenax – Zaporožje ZTR. Vaid kahe Leedu klubi vastasseisus – Vilniuse VHC Šviesa kohtub Klaipeda Dragunasega – toimub avamäng sel pühapäeval ja kordusmäng nädal hiljem. Kolme paari võitjad ühinevad finaalnelikus põhiturniiril A-tugevusgrupi võitnud Minski SKA-ga.
Nii laupäeval kui pühapäeval algavad mängud Mesikäpa hallis kell 16.
### Response:
Põlva Serviti kohtub Balti liiga veerandfinaalis tiitlikaitsjaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval volikogu heakskiidu saanud määrusega on edaspidi lubatud kasutada vaid biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu, mis on komposteeritavad ja millel on vastav sertifikaat, teatas linnavolikogu pressiesindaja.
Samuti peab avaliku ürituse korraldaja edaspidi tagama, et üritusel kogutakse igas kogumiskohas liigiti vähemalt segaolmejäätmeid, biolagunevaid jäätmeid ja pakendijäätmeid.
"Puhtam keskkond ja rohelisem linnaruum on meile kõigile tähtsad ning tänase muudatusega astume sammu eesmärgile lähemale," ütles Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart.
Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on plastreostus globaalne keskkonnaprobleem, mille Euroopa Liit ja paljud teised riigid nüüd tõsiselt sihikule on võtnud.
"Kusjuures aastaks 2021 keelatakse paljude plasttoodete müük EL-is täielikult. Tänane muudatus näitas, et Tallinn on plastreostuse ja jäätmekäitluse küsimuses progressiivne ja otsusekindel," sõnas Züleyxa Izmailova.
"Ühekordsed plastõud on võimalik asendada korduvkasutavatega, mitmed ettevõtted on juba aastaid sellist teenust pakkunud ja paljudel üritustel on süsteem end tõestanud. Samas on plastikule olemas mitmeid keskkonnasõbralikke alternatiive, näiteks bambus, papp ja suhkruroog."
Muudetus määruses on kirjas, et avaliku ürituse korraldaja peab tagama, et üritusel kogutakse igas kogumiskohas liigiti vähemalt segaolmejäätmeid, biolagunevaid jäätmeid ja pakendijäätmeid. Jäätmemahutile peab olema selgelt ja arusaadavalt märgitud kogutavate jäätmete liik;
Samuti tuleb korraldajal jälgida, et toitu ja jooki ei serveerita ühekorranõudes - taldrikud, kausid, joogitopsid, joogitopside kaaned- ega kasutata üks kord tarvitamiseks mõeldud söögiriistu - noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad, kõrred, joogisegamispulgad - mis sisaldavad plasti. Lubatud on kasutada biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu. | Tallinna volikogu otsustas avalikel üritustel keelata plastnõud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval volikogu heakskiidu saanud määrusega on edaspidi lubatud kasutada vaid biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu, mis on komposteeritavad ja millel on vastav sertifikaat, teatas linnavolikogu pressiesindaja.
Samuti peab avaliku ürituse korraldaja edaspidi tagama, et üritusel kogutakse igas kogumiskohas liigiti vähemalt segaolmejäätmeid, biolagunevaid jäätmeid ja pakendijäätmeid.
"Puhtam keskkond ja rohelisem linnaruum on meile kõigile tähtsad ning tänase muudatusega astume sammu eesmärgile lähemale," ütles Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart.
Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on plastreostus globaalne keskkonnaprobleem, mille Euroopa Liit ja paljud teised riigid nüüd tõsiselt sihikule on võtnud.
"Kusjuures aastaks 2021 keelatakse paljude plasttoodete müük EL-is täielikult. Tänane muudatus näitas, et Tallinn on plastreostuse ja jäätmekäitluse küsimuses progressiivne ja otsusekindel," sõnas Züleyxa Izmailova.
"Ühekordsed plastõud on võimalik asendada korduvkasutavatega, mitmed ettevõtted on juba aastaid sellist teenust pakkunud ja paljudel üritustel on süsteem end tõestanud. Samas on plastikule olemas mitmeid keskkonnasõbralikke alternatiive, näiteks bambus, papp ja suhkruroog."
Muudetus määruses on kirjas, et avaliku ürituse korraldaja peab tagama, et üritusel kogutakse igas kogumiskohas liigiti vähemalt segaolmejäätmeid, biolagunevaid jäätmeid ja pakendijäätmeid. Jäätmemahutile peab olema selgelt ja arusaadavalt märgitud kogutavate jäätmete liik;
Samuti tuleb korraldajal jälgida, et toitu ja jooki ei serveerita ühekorranõudes - taldrikud, kausid, joogitopsid, joogitopside kaaned- ega kasutata üks kord tarvitamiseks mõeldud söögiriistu - noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad, kõrred, joogisegamispulgad - mis sisaldavad plasti. Lubatud on kasutada biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu.
### Response:
Tallinna volikogu otsustas avalikel üritustel keelata plastnõud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga riik võis välja panna kaks võistkonda. Eesti esimeses võistkonnas startisid Epp Paalberg ja Kevin Hallop ning teises Doris Kudre ja Kaarel Vesilind.
Avavahetusest tuli 40 sekundi sees 16 võistkonda, Epp Paalberg nende hulgas seitsmendana, 26 sekundit liidritest maas. Tihedas konkurentsis ei langenud võistkond kordagi tahapoole 12. kohast. Kevin Hallop läks ankruetapile kaheksandana koos Venemaa teise võistkonna ankrumehega, keda õnnestus finišis edestada 25 sekundiga. Eestlaste päralt jäi seitsmes koht, riikide arvestuses aga koguni viies, sest eespool olid kahe võistkonnaga Norra ja Soome.
"Sõitsin sprinditeadet suurvõistlusel esimest korda," rääkis Epp Paalberg. "Ei teadnud täpselt mida oodata. Kohe võistluse algul sai mulle selgeks, et otsustavaks saab kiire suusatamine laiadel suusradadel. Samas oli teevalikutega võimalik nii mõndagi võita või kaotada. Orienteerumisega läks mul kõik hästi ning iga vahetuse lõpus oli staadionil kõvasti konkurentidega võiduajamist ja siin aitasid mind väga hästi ettevalmistatud suusad. Võistlus oli üliäge, mul olid väga head toetajad ja abilised ning saavutatud kohaga jään ka igati rahule."
Kevin Hallop lisas: "Tegin orienteerumistehniliselt veatud sõidud. Füüsiliselt andsin endast maksimumi, sõidurütm oli hea. Sain väga laheda suurvõistluse kogemuse ja jään ka kohaga väga rahule."
Ülekaaluka võidu teenis favoriidina startinud Venemaa esindusvõistkond koosseisus Marina Vjatkina-Sergei Gorlanov ajaga 47.39. Hõbeda ja pronksi võitlesid endale välja Norra I ja Norra II võistkond, kes kaotasid võitjale vastavalt 1.03 ja 1.05. Eesti esindusvõistkond jäi võitjast maha 1.48 ning 15. kohaga lõpetanud Eesti II võistkond 6.25. | Eesti orienteerujad tulid taliuniversiaadil teatesõidus 7. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga riik võis välja panna kaks võistkonda. Eesti esimeses võistkonnas startisid Epp Paalberg ja Kevin Hallop ning teises Doris Kudre ja Kaarel Vesilind.
Avavahetusest tuli 40 sekundi sees 16 võistkonda, Epp Paalberg nende hulgas seitsmendana, 26 sekundit liidritest maas. Tihedas konkurentsis ei langenud võistkond kordagi tahapoole 12. kohast. Kevin Hallop läks ankruetapile kaheksandana koos Venemaa teise võistkonna ankrumehega, keda õnnestus finišis edestada 25 sekundiga. Eestlaste päralt jäi seitsmes koht, riikide arvestuses aga koguni viies, sest eespool olid kahe võistkonnaga Norra ja Soome.
"Sõitsin sprinditeadet suurvõistlusel esimest korda," rääkis Epp Paalberg. "Ei teadnud täpselt mida oodata. Kohe võistluse algul sai mulle selgeks, et otsustavaks saab kiire suusatamine laiadel suusradadel. Samas oli teevalikutega võimalik nii mõndagi võita või kaotada. Orienteerumisega läks mul kõik hästi ning iga vahetuse lõpus oli staadionil kõvasti konkurentidega võiduajamist ja siin aitasid mind väga hästi ettevalmistatud suusad. Võistlus oli üliäge, mul olid väga head toetajad ja abilised ning saavutatud kohaga jään ka igati rahule."
Kevin Hallop lisas: "Tegin orienteerumistehniliselt veatud sõidud. Füüsiliselt andsin endast maksimumi, sõidurütm oli hea. Sain väga laheda suurvõistluse kogemuse ja jään ka kohaga väga rahule."
Ülekaaluka võidu teenis favoriidina startinud Venemaa esindusvõistkond koosseisus Marina Vjatkina-Sergei Gorlanov ajaga 47.39. Hõbeda ja pronksi võitlesid endale välja Norra I ja Norra II võistkond, kes kaotasid võitjale vastavalt 1.03 ja 1.05. Eesti esindusvõistkond jäi võitjast maha 1.48 ning 15. kohaga lõpetanud Eesti II võistkond 6.25.
### Response:
Eesti orienteerujad tulid taliuniversiaadil teatesõidus 7. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Keskerakonnas ei esita kandidaate üksikisikuid, vaid piirkonnad, kogud ja nii edasi. Nii, et kui mõni kogu võtab vedu ja esitab Gräzini, siis me menetleme," ütles Toom neljapäeval ERR-ile.
Reformierakonna asendusliikmena Euroopa Parlamenti pääsenud Gräzin teatas neljapäeval, et kandideerib suure tõenäosusega mai lõpus toimuvatel valimistel europarlamenti Keskerakonna nimekirjas.
Toom märkis, et Gräzin, peab vaeva nägema, et mõni Keskerakonna allorganisatsioon teda esitaks.
"Siis ta peab pingutama, et keegi seda ikka teeks. Minu teada täna seda pole veel juhtunud. Et ei ole nii, et inimene tuleb, koputab uksele ja teatab, et teate, ma nüüd kandideerin teiega. Päris nii see asi ikka ei käi," rääkis Toom.
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles ERR-ile, et lisaks allorganisatsioonide juhatustele saab kandidaate esitada ka erakonna juhatus. "Kindlasti leidub inimesi ka juhatuses, kes tema kandidatuuri võivad üles seada," rääkis Korb.
Keskerakonna juhatus käivitas kandidaatide esitamise Euroopa Parlamenti nädala algul, esitamise tähtaeg on 23. märtsil. Pärast seda arutab kandidaatide nimekirja Keskerakonna juhatus ning nimekirja kinnitab erakonna volikogu 30. märtsil.
Toom ütles, et tema esitamise vastu on huvi tundnud Keskerakonna naiskogu KENA.
Euroopa Parlamendi kandidaatide registreerimiseks esitamine lõppeb vabariigi valimiskomisjonis 6. aprillil.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail.
Kui Ühendkuningriik selleks ajaks Euroopa Liidust lahkub, saab Eesti Europarlamenti seitse kohta, mis tähendab, et erakonnad saavad esitada kuni üheksaliikmelise kandidaatide nimekirja. | Toom: Gräzin peab kandideerimiseks leidma Keskerakonnast enda esitaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Keskerakonnas ei esita kandidaate üksikisikuid, vaid piirkonnad, kogud ja nii edasi. Nii, et kui mõni kogu võtab vedu ja esitab Gräzini, siis me menetleme," ütles Toom neljapäeval ERR-ile.
Reformierakonna asendusliikmena Euroopa Parlamenti pääsenud Gräzin teatas neljapäeval, et kandideerib suure tõenäosusega mai lõpus toimuvatel valimistel europarlamenti Keskerakonna nimekirjas.
Toom märkis, et Gräzin, peab vaeva nägema, et mõni Keskerakonna allorganisatsioon teda esitaks.
"Siis ta peab pingutama, et keegi seda ikka teeks. Minu teada täna seda pole veel juhtunud. Et ei ole nii, et inimene tuleb, koputab uksele ja teatab, et teate, ma nüüd kandideerin teiega. Päris nii see asi ikka ei käi," rääkis Toom.
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles ERR-ile, et lisaks allorganisatsioonide juhatustele saab kandidaate esitada ka erakonna juhatus. "Kindlasti leidub inimesi ka juhatuses, kes tema kandidatuuri võivad üles seada," rääkis Korb.
Keskerakonna juhatus käivitas kandidaatide esitamise Euroopa Parlamenti nädala algul, esitamise tähtaeg on 23. märtsil. Pärast seda arutab kandidaatide nimekirja Keskerakonna juhatus ning nimekirja kinnitab erakonna volikogu 30. märtsil.
Toom ütles, et tema esitamise vastu on huvi tundnud Keskerakonna naiskogu KENA.
Euroopa Parlamendi kandidaatide registreerimiseks esitamine lõppeb vabariigi valimiskomisjonis 6. aprillil.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail.
Kui Ühendkuningriik selleks ajaks Euroopa Liidust lahkub, saab Eesti Europarlamenti seitse kohta, mis tähendab, et erakonnad saavad esitada kuni üheksaliikmelise kandidaatide nimekirja.
### Response:
Toom: Gräzin peab kandideerimiseks leidma Keskerakonnast enda esitaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu on Vihmann juba Norras testiperioodil käinud ning seda kahel korral Joonas Tamme eelmise koduklubi Sarpsborgi juures. Tõenäoliselt sealt lepingupakkumist lauale ei pandud ning nüüd saab Vihmann ennast tõestada järgmisele Norra kõrgliigaklubile, kirjutab Soccernet.ee.
Neljapäeva hommikul andis Flora president Pelle Pohlak teada, et lisaks Vihmannile viibib hetkel testiperioodil ka Maksim Gussev. "Meie ainukesed tegemised puudutavad Madis Vihmanni ja Maksim Gussevit, kes mõlemad viibivad praegu välismaal klubide juures ja võivad siirduda välismaale. Aga mitte veel täna," sõnas Pohlak.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Flora mängija viibib testiperioodil Norra kõrgliigaklubi juures | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu on Vihmann juba Norras testiperioodil käinud ning seda kahel korral Joonas Tamme eelmise koduklubi Sarpsborgi juures. Tõenäoliselt sealt lepingupakkumist lauale ei pandud ning nüüd saab Vihmann ennast tõestada järgmisele Norra kõrgliigaklubile, kirjutab Soccernet.ee.
Neljapäeva hommikul andis Flora president Pelle Pohlak teada, et lisaks Vihmannile viibib hetkel testiperioodil ka Maksim Gussev. "Meie ainukesed tegemised puudutavad Madis Vihmanni ja Maksim Gussevit, kes mõlemad viibivad praegu välismaal klubide juures ja võivad siirduda välismaale. Aga mitte veel täna," sõnas Pohlak.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Flora mängija viibib testiperioodil Norra kõrgliigaklubi juures |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kardinal Philippe Barbarinile, kes kohtus ei viibinud, mõisteti süüdi alaealiste ahistamisest teatamata jätmises 2014.-2015. aastal.
Vaimuliku advokaatide sõnul kaebab ta otsuse edasi.
"Kohtu arutluskäik ei ole veenev," ütles advokaat Jean-Félix Luciani ajakirjanikele. "Me kaebame selle otsuse edasi nii, kuidas võimalik."
Barbarin teatas otsuse järel, et loobub vaimulikuelust.
"Otsustasin minna paavsti juurde, et anda talle üle oma lahkumisavaldus," ütles peapiiskop, lisades, et kohtub paavst Franciscusega lähipäevil.
Lyoni peapiiskop ütles ka, et tunneb ohvritele kaasa ja palvetab nende eest.
Barbarin mõisteti süüdi selles, et ta teavitanud politseid preestrist, kes 1980. ja 1990. aastatel väidetavalt oma kuritegusid sooritas.
Barbarin teadis ahistamisjuhtumitest alates hiljemalt 2010. aastast ning pärast 2015. aastat üritas ta skandaali varjata Vatikani korraldusel, ütlesid ohvrid kohtuistungil. | Prantsuse kohus mõistis kardinali lasteahistamise varjamises süüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kardinal Philippe Barbarinile, kes kohtus ei viibinud, mõisteti süüdi alaealiste ahistamisest teatamata jätmises 2014.-2015. aastal.
Vaimuliku advokaatide sõnul kaebab ta otsuse edasi.
"Kohtu arutluskäik ei ole veenev," ütles advokaat Jean-Félix Luciani ajakirjanikele. "Me kaebame selle otsuse edasi nii, kuidas võimalik."
Barbarin teatas otsuse järel, et loobub vaimulikuelust.
"Otsustasin minna paavsti juurde, et anda talle üle oma lahkumisavaldus," ütles peapiiskop, lisades, et kohtub paavst Franciscusega lähipäevil.
Lyoni peapiiskop ütles ka, et tunneb ohvritele kaasa ja palvetab nende eest.
Barbarin mõisteti süüdi selles, et ta teavitanud politseid preestrist, kes 1980. ja 1990. aastatel väidetavalt oma kuritegusid sooritas.
Barbarin teadis ahistamisjuhtumitest alates hiljemalt 2010. aastast ning pärast 2015. aastat üritas ta skandaali varjata Vatikani korraldusel, ütlesid ohvrid kohtuistungil.
### Response:
Prantsuse kohus mõistis kardinali lasteahistamise varjamises süüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | peen on kirjutada arvustust luulevormis
oleksin justkui Krull kes peab loengut skisoanalüüsist 90ndatel
joonistab tahvlile kanalisatsioonitorusid kus hakkab mulksuma skisofreeniku loovus
mis külmub võimsaks plahvatusekujuliseks purikaks jõudes külma õue
kõik loengusviibijad joonistavad torud endile piinliku täpsusega vihikusse
aga neil purikaid ei teki kõik lihtsalt voolab
on selge et päris Euroopa siin veel ei ole inimesed istuvad loengus kampsunites
nagu põdrakasvatajad aga kõik on vaesed sest põtru ei ole
vanu nõukogudeaegseid põtru enam ei ole ja uusi põtru pole veel keegi välja mõelnud ja kinni püüdnud
vaid Krullil on tahvli juures kuldne loom kes dikteerib talle katkendlikult prantsuse keeles
ja akna taga on Krullil auto mitte Žiguli ega ka BMW vaid Lacani kaheksa
mida see kaheksa tähendab täpselt ei tea keegi võib-olla liitreid aga võib-olla ka mitte
keegi koputab loengusaali uksele ja küsib kas siin on intuitiivteaduste kool
võib-olla on võib-olla ei ole
päris nii ka ei ütleks
näete ju ise et sõidetakse lahtise Lacani kaheksaga kohale nagu saabutaks mereäärsesse villasse
kus alati puhub tuul
see on uus tuul ja uus villa aga Krullile see ei meeldi
ta vaatab igatsedes mitte merele nii nagu peaks
vaid pimedusse kus vilgub üksikuid uduseid taluaknaid
seal elavad eestlased
nad teevad veel ise pasteeti
ja ootavad kotkast seda nokkima
aga kotkas suitsetab Viru hotelli katusel
tal on muud huvid
sest kristlased on aktiveerunud
nende kiriku ukse ees ripub luukere suu mulda täis nagu mõnes Ene-Liis Semperi tehtud videos
ja lõpuks on leitud tüdruk kes selle kontmehe kõrtsi peab lohistama
midagi niisugust ei ole kunagi juhtunud
ta teeb seda raha pärast
see on õudusfilm kinost kus ei näidata filmi vaid ainult süüakse mullast popkorni
pärast saadetakse sama tüdruk kalmistule surnutelt paelu varastama
aga me ei pea siin kõike ümber jutustama
tüdruku nimi on Euroopa
Krulli suhe Euroopaga on keeruline ja patafüüsiline aga isegi seda sõna ei teata siin
siin pole veel metafüüsikastki eriti kuuldud
kuid Krulli käsitlemise jaoks on vaja eriti ilusa nimega teooriat
patafüüsika ripub metafüüsika kohal külmunud purikana nagu kotkas
keda huvitavad vaid erilised erandid kummalised kõrvalekalded
ta on löönud küünised sama palju metafüüsika sisse
kui metafüüsika oma küüned füüsika sisse
see on ennekuulmata igivana peen kunst
sest
patafüüsikut huvitavad juhtumid kui vesi ei lähe keema kuigi peaks
nii saab teha teadusliku maailmapildi kriitikat
ja ei ole kohustust luua üldisi seadusi üksikute juhtumite kohta
sest lõppkokkuvõttes koosnebki maailm eranditest
ja neid saab igaühte uurida nagu ainukordset
vanapaganat
kõike just nii nagu oli vanasti
holistilise vanapagana koopas
niisuguseid ainukordseid nähtusi on kõige parem edasi anda aga kirjanduse keeles
luule keeles
selles ei ole Krullile võrdset
kui siis ainult salapärane kuldne loom
ma arvan et tema kirjutaski kunagi ajakirja Akadeemia pika luuletuse vanapaganatest
nii et professorid hullusid patafüüsika käes
võiks öelda et Krull otsib mingit vanapagana teed
papil on hirm ja kõrtsmikul on hirm
aga tänapäeval pole nad ju enam olulised sest kohe on kohal Russki Mir
dubljonkadega paksud naised kes ostavad ka tütardele dubljonkad ja saadavad nad Londonisse ja Riiga õppima ning restorane pidama
niisugused isendid ei allu patafüüsika vaatlusele
kotkas lööb neile küüned selga aga ei jõua dubljonkat tõstagi
vanapagan keerab oma kasuka teistpidi ja pageb koopasse
see on reaalsus nii teaduslikus mõttes kui ka patafüüsilises
vaata kustpoolt tahad
dubljonka tähendab dubleerimist arvavad naised naiivselt mingis netifoorumis
tahad lugeja ma näitan sulle Riia linna?
nutitelefonidega lohesid juugendkvartali seintel kes lõdisevad hirmust kui vaatavad alla
dubljonkadega täidetud tänavatele
nad teavad et maailma tulevik on Russki Mir
ja neil tuleb lõpuks taganeda muuseumisse
kus kohvikut peab perekond Dubljonka
sest kuhu on lohel või vanapaganal minna?
isegi tarbimiskultuurivastasele miitingule ei lasta lohesid ilma dubljonkadeta
ning tänavatel sõidavad maasturid reas nagu kuldsed tankid
ja kui üldse siis mediteeritakse vaid viis mintsi
ning juba kõlabki miitingu lõpusireen
dubljonkadel on kodus
üleni musta riietatud emad ja vanaemad
kes istuvad ja vaatavad põlevat küünalt
ning ootavad dubljonkavahetust
et minna turule kaubamajja kirikusse
pole enam mingit vahet
kiriku uksel ripub dubljonka
seda ei jõua keegi ära tuua
isegi mitte raha eest
paljud on proovinud
ja jätnud justkui selga ning roninud kuldsesse maasturisse
ning sõidavad tänavatel justnagu keegi juhiks neid
hääletasin kunagi maasturile
peale võttis trullakas maakler
kinkisin talle Krulli luulekogu Euroopa
üks patafüüsilisimaid raamatuid mida olen näinud
seda ei müüda enam kusagil
ei turul kaubamajas ega kirikus
mul on ka nüüd dubljonka
kevaditi läheb väga palavaks
oleks kui kõnniks päikese enese toas
õhtuti vaatan ma pimedale merele tuulisest majast
nagu lahtisest kabrioletist
tuul puhus lapsed kes õue läksid kohe kuhugi merele
kõik kivid aias on pehmed ja rasvased
kotkas käis siin
mõtles et on midagi hõrgutav-maitsvat
lendas pettunult minema
vaid hääletu rahvajõuk seisab ühe plakati ees tänaval
Paavo Matsin on Gustav Meyrinki seltsi Viljandi osakonna vanemteadur kraadiga skisoanalüüsi ja dubljonkade alal. | Arvustus. Vanapaganad ja dubljonkad ehk Krulli luule patafüüsika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
peen on kirjutada arvustust luulevormis
oleksin justkui Krull kes peab loengut skisoanalüüsist 90ndatel
joonistab tahvlile kanalisatsioonitorusid kus hakkab mulksuma skisofreeniku loovus
mis külmub võimsaks plahvatusekujuliseks purikaks jõudes külma õue
kõik loengusviibijad joonistavad torud endile piinliku täpsusega vihikusse
aga neil purikaid ei teki kõik lihtsalt voolab
on selge et päris Euroopa siin veel ei ole inimesed istuvad loengus kampsunites
nagu põdrakasvatajad aga kõik on vaesed sest põtru ei ole
vanu nõukogudeaegseid põtru enam ei ole ja uusi põtru pole veel keegi välja mõelnud ja kinni püüdnud
vaid Krullil on tahvli juures kuldne loom kes dikteerib talle katkendlikult prantsuse keeles
ja akna taga on Krullil auto mitte Žiguli ega ka BMW vaid Lacani kaheksa
mida see kaheksa tähendab täpselt ei tea keegi võib-olla liitreid aga võib-olla ka mitte
keegi koputab loengusaali uksele ja küsib kas siin on intuitiivteaduste kool
võib-olla on võib-olla ei ole
päris nii ka ei ütleks
näete ju ise et sõidetakse lahtise Lacani kaheksaga kohale nagu saabutaks mereäärsesse villasse
kus alati puhub tuul
see on uus tuul ja uus villa aga Krullile see ei meeldi
ta vaatab igatsedes mitte merele nii nagu peaks
vaid pimedusse kus vilgub üksikuid uduseid taluaknaid
seal elavad eestlased
nad teevad veel ise pasteeti
ja ootavad kotkast seda nokkima
aga kotkas suitsetab Viru hotelli katusel
tal on muud huvid
sest kristlased on aktiveerunud
nende kiriku ukse ees ripub luukere suu mulda täis nagu mõnes Ene-Liis Semperi tehtud videos
ja lõpuks on leitud tüdruk kes selle kontmehe kõrtsi peab lohistama
midagi niisugust ei ole kunagi juhtunud
ta teeb seda raha pärast
see on õudusfilm kinost kus ei näidata filmi vaid ainult süüakse mullast popkorni
pärast saadetakse sama tüdruk kalmistule surnutelt paelu varastama
aga me ei pea siin kõike ümber jutustama
tüdruku nimi on Euroopa
Krulli suhe Euroopaga on keeruline ja patafüüsiline aga isegi seda sõna ei teata siin
siin pole veel metafüüsikastki eriti kuuldud
kuid Krulli käsitlemise jaoks on vaja eriti ilusa nimega teooriat
patafüüsika ripub metafüüsika kohal külmunud purikana nagu kotkas
keda huvitavad vaid erilised erandid kummalised kõrvalekalded
ta on löönud küünised sama palju metafüüsika sisse
kui metafüüsika oma küüned füüsika sisse
see on ennekuulmata igivana peen kunst
sest
patafüüsikut huvitavad juhtumid kui vesi ei lähe keema kuigi peaks
nii saab teha teadusliku maailmapildi kriitikat
ja ei ole kohustust luua üldisi seadusi üksikute juhtumite kohta
sest lõppkokkuvõttes koosnebki maailm eranditest
ja neid saab igaühte uurida nagu ainukordset
vanapaganat
kõike just nii nagu oli vanasti
holistilise vanapagana koopas
niisuguseid ainukordseid nähtusi on kõige parem edasi anda aga kirjanduse keeles
luule keeles
selles ei ole Krullile võrdset
kui siis ainult salapärane kuldne loom
ma arvan et tema kirjutaski kunagi ajakirja Akadeemia pika luuletuse vanapaganatest
nii et professorid hullusid patafüüsika käes
võiks öelda et Krull otsib mingit vanapagana teed
papil on hirm ja kõrtsmikul on hirm
aga tänapäeval pole nad ju enam olulised sest kohe on kohal Russki Mir
dubljonkadega paksud naised kes ostavad ka tütardele dubljonkad ja saadavad nad Londonisse ja Riiga õppima ning restorane pidama
niisugused isendid ei allu patafüüsika vaatlusele
kotkas lööb neile küüned selga aga ei jõua dubljonkat tõstagi
vanapagan keerab oma kasuka teistpidi ja pageb koopasse
see on reaalsus nii teaduslikus mõttes kui ka patafüüsilises
vaata kustpoolt tahad
dubljonka tähendab dubleerimist arvavad naised naiivselt mingis netifoorumis
tahad lugeja ma näitan sulle Riia linna?
nutitelefonidega lohesid juugendkvartali seintel kes lõdisevad hirmust kui vaatavad alla
dubljonkadega täidetud tänavatele
nad teavad et maailma tulevik on Russki Mir
ja neil tuleb lõpuks taganeda muuseumisse
kus kohvikut peab perekond Dubljonka
sest kuhu on lohel või vanapaganal minna?
isegi tarbimiskultuurivastasele miitingule ei lasta lohesid ilma dubljonkadeta
ning tänavatel sõidavad maasturid reas nagu kuldsed tankid
ja kui üldse siis mediteeritakse vaid viis mintsi
ning juba kõlabki miitingu lõpusireen
dubljonkadel on kodus
üleni musta riietatud emad ja vanaemad
kes istuvad ja vaatavad põlevat küünalt
ning ootavad dubljonkavahetust
et minna turule kaubamajja kirikusse
pole enam mingit vahet
kiriku uksel ripub dubljonka
seda ei jõua keegi ära tuua
isegi mitte raha eest
paljud on proovinud
ja jätnud justkui selga ning roninud kuldsesse maasturisse
ning sõidavad tänavatel justnagu keegi juhiks neid
hääletasin kunagi maasturile
peale võttis trullakas maakler
kinkisin talle Krulli luulekogu Euroopa
üks patafüüsilisimaid raamatuid mida olen näinud
seda ei müüda enam kusagil
ei turul kaubamajas ega kirikus
mul on ka nüüd dubljonka
kevaditi läheb väga palavaks
oleks kui kõnniks päikese enese toas
õhtuti vaatan ma pimedale merele tuulisest majast
nagu lahtisest kabrioletist
tuul puhus lapsed kes õue läksid kohe kuhugi merele
kõik kivid aias on pehmed ja rasvased
kotkas käis siin
mõtles et on midagi hõrgutav-maitsvat
lendas pettunult minema
vaid hääletu rahvajõuk seisab ühe plakati ees tänaval
Paavo Matsin on Gustav Meyrinki seltsi Viljandi osakonna vanemteadur kraadiga skisoanalüüsi ja dubljonkade alal.
### Response:
Arvustus. Vanapaganad ja dubljonkad ehk Krulli luule patafüüsika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi, teatas presidendi kantselei.
"Praegu kehtivas õigusruumis on politseile ja kaitsepolitseile antud kõik piisavad õigused sellise kontrolli läbiviimiseks, et tagada kaitseväe julgeolekualade kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Selliste õiguse täiendav andmine ka kaitseväele on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi," ütles Kaljulaid seadust välja kuulutamata jättes.
Ta lisas, et eraldi küsimus on, kas politsei ametkondadel on piisavalt ressurssi nende ülesannete täitmiseks. "Aga see kindlasti ei saa olla piisav põhjendus uute varjatud jälgimise õiguste andmiseks. Ressursiküsimused tuleb lahendada eelarvekõneluste käigus."
Riigikogu poolt tänavu 20. veebruaril vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega sooviti muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega oli kavas muuta kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks oli plaanis anda kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni on kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas.
Samuti oleks laiendanud seadus kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks oli ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos kaitseväega on varjatud. | President Kaljulaidi otsus: kaitsevägi varjatud jälgimise õigust ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi, teatas presidendi kantselei.
"Praegu kehtivas õigusruumis on politseile ja kaitsepolitseile antud kõik piisavad õigused sellise kontrolli läbiviimiseks, et tagada kaitseväe julgeolekualade kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Selliste õiguse täiendav andmine ka kaitseväele on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi," ütles Kaljulaid seadust välja kuulutamata jättes.
Ta lisas, et eraldi küsimus on, kas politsei ametkondadel on piisavalt ressurssi nende ülesannete täitmiseks. "Aga see kindlasti ei saa olla piisav põhjendus uute varjatud jälgimise õiguste andmiseks. Ressursiküsimused tuleb lahendada eelarvekõneluste käigus."
Riigikogu poolt tänavu 20. veebruaril vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega sooviti muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega oli kavas muuta kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks oli plaanis anda kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni on kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas.
Samuti oleks laiendanud seadus kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks oli ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos kaitseväega on varjatud.
### Response:
President Kaljulaidi otsus: kaitsevägi varjatud jälgimise õigust ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Veel on liiga vara nägemaks, kas informatsioon Põhja-Korea ehitustegevuse kohta vastab tõele," ütles Trump.
"Ma arvan, et ma ei pea siiski pettuma, kuid vaatame, mis juhtub," lisas president.
USA mõttekoda teatas teisipäeval, et Põhja-Korea on alustanud uuesti tegevust Sohae raketipolügoonil.
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) järeldas eelpoolmainitut satelliidifotode põhjal.
Põhja-Korea loodeosa rannikul asuv Sohae on ametlikult rajatis satelliitide orbiidile saatmiseks, kuid kanderakettide mootoreid on lihtne monteerida lõhkepeaga rakettidele. Rahvusvaheline kogukond peab Pyongyangi kosmoseprogrammi relvakatsetuste kattevarjuks.
Põhja-Korea hakkas eelmisel suvel lammutama mitut rajatist Sohaes, kust saadeti orbiidile satelliite ja arendati raketitehnoloogiat. Tollal oletati, et sellega asus Põhja-Korea liider Kim Jong-un täitma lubadust, mille ta tegi juunis kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga.
CSIS-i andmeil tuvastati tegevus kaks päeva pärast Trumpi ja Kimi tippkohtumist Hanois ja selle eesmärk võib olla "näidata otsusekindlust vastuseks USA äraütlemisele" Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioonide tühistamisest, ütlesid mõttekoja teadurid.
Sohae polügoonil on tegevus olnud seisakus alates augustist, mis viitab sellele, et praegune tegevus on "sihilik ja eesmärgipärane", lisasid teadurid.
Kim nõustus Sohae raketipolügooni sulgema septembris Pyongyangis kohtumisel Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-iniga osana kokkulepitud usaldust loovatest meetmetest. Augustis tehtud satelliidifotode põhjal järeldas mõttekoda, et Põhja-Korea oli juba varem alustanud raketimootori katseplatvormi lammutamist.
Tegevus on "ilmne" raketimootori vertikaalse katseplatvormi juures ja seda on näha ka rakettide stardiplatvormi juures asuva raketitransportimisstruktuuri ümbruses, teatas CSIS.
Mõttekoja analüüsi järgi on Sohae rajatist "kasutatud varem satelliidistartideks", milleks on kasutatud "ÜRO sanktsioonidega keelustatud mandritevaheliste ballistiliste rakettide (ICBM) tehnoloogiat".
Põhja-Korea lennutas Sohaest satelliite aastatel 2012-2016.
Lõuna-Korea luureteenistuse (NIS) töötajad ütlesid sel nädalal briifingus parlamendisaadikutele, et on tuvastanud märke tegevusest Sohae polügoonil.
Washingtonis asuva projekti 38 North direktor Joel Wit manitses ettevaatlikkusele, öeldes, et tõendid ei kinnita "ettevalmistusi ICBM-i katsetuseks".
"Põhja-Korea pole Sohaes kunagi ICBM-i katsetanud - see on kosmosesõiduki stardipaik. Ettevalmistused mis tahes katsetuseks hõlmaksid ulatuslikku tegevust, mida fotod ei näita," sõnas ta.
Trumpi ja Kimi kõrgete panustega teine kohtumine üheksa kuu jooksul lõppes neljapäeval Hanois plaanitust mitu tundi varem kokkuleppeta ja ühisavalduseta, kuid lubadusega kõnelusi jätkata.
Kindral: USA jälgib tähelepanelikult Põhja-Korea tegevust raketibaasis
Ühendriigid jälgivad tähelepanelikult Põhja-Koread, mille raketibaasis märgati tegevust, ütles USA India- ja Vaikse ookeani väejuhatuse ülem admiral Phil Davidson neljapäeval.
Admiral ütles, et on pühendunud ÜRO sanktsioonidele Põhja-Korea suhtes ja "meie vägede valmidusele seal".
Ta lisas, et teeb koostööd riikidega nagu Lõuna-Korea, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Prantsusmaa, et tõkestada kõiki sanktsioonide rikkumisi läbi meetodide nagu laevalt-laevale kaubavahetus.
"Mitu neist riikidest panustavad hiljem sel aastal kas merevaatluslennukite või laevadega. Nad kõik kannavad need oma graafikusse," rääkis Davidson.
Põhja-Korea taunis USA ja Lõuna-Korea ühisõppuste jätkumist
Põhja-Korea sarjas neljapäeval USA ja Lõuna-Korea otsust jätkata sõjalisi ühisõppusi, nimetades neid "varjamatuks väljakutseks" jõupingutustele Korea poolsaarel rahu saavutamiseks.
USA ja Lõuna-Korea teatasid pühapäeval kokkuleppest lõpetada igakevadised suurõppused Foal Eagle ja Key Resolve ja asendada need lühema õppusega Dong Maeng (Liit), mis algas sel nädalal.
Otsuse eesmärk oli leevendada veelgi pingeid Põhja-Koreaga ning tõugata tagant diplomaatilisi jõupingutusi, et veenda Pyongyangi oma tuumarelvi ära andma.
Lõuna-Koreas paikneb 28 000 USA sõdurit ja nende ühisõppused Lõuna-Korea vägedega on olnud aastaid pinnuks silmas Pyongyangil, kes peab neid sissetungiharjutusteks.
"Lõuna-Korea sõjaväevõimude ja USA pahaendelised tegevused rikuvad hoolimatult USA ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV - Põhja-Korea) ühisavaldust ning Põhja-Lõuna deklaratsioone, milles pühenduti vaenulikkuse ja pingete lõpetamisele," teatas Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA.
Trump teatas pärast oma esimest kohtumist Põhja-Korea liidriga mullu juunis, et Washington peatab "väga provokatiivsed" ühisõppused Lõuna-Koreaga ning USA ja Lõuna-Korea jätsidki eelmisel suvel ja sügisel plaanitud ühisõppused ära.
Erinevalt Hanoi kohtumisest lõppes Singapuri tippkohtumine ühisavaldusega, milles Põhja-Korea lubas liikuda tuumavaba Korea poolsaare suunas.
Kim ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in kohtusid eelmisel aastal kolm korda ja leppisid kokku sammudes sõjaliste pingete vähendamiseks Korea poolsaarel. | Põhja-Korea raketirajatise taastamine oleks Trumpi sõnul suur pettumus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Veel on liiga vara nägemaks, kas informatsioon Põhja-Korea ehitustegevuse kohta vastab tõele," ütles Trump.
"Ma arvan, et ma ei pea siiski pettuma, kuid vaatame, mis juhtub," lisas president.
USA mõttekoda teatas teisipäeval, et Põhja-Korea on alustanud uuesti tegevust Sohae raketipolügoonil.
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) järeldas eelpoolmainitut satelliidifotode põhjal.
Põhja-Korea loodeosa rannikul asuv Sohae on ametlikult rajatis satelliitide orbiidile saatmiseks, kuid kanderakettide mootoreid on lihtne monteerida lõhkepeaga rakettidele. Rahvusvaheline kogukond peab Pyongyangi kosmoseprogrammi relvakatsetuste kattevarjuks.
Põhja-Korea hakkas eelmisel suvel lammutama mitut rajatist Sohaes, kust saadeti orbiidile satelliite ja arendati raketitehnoloogiat. Tollal oletati, et sellega asus Põhja-Korea liider Kim Jong-un täitma lubadust, mille ta tegi juunis kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga.
CSIS-i andmeil tuvastati tegevus kaks päeva pärast Trumpi ja Kimi tippkohtumist Hanois ja selle eesmärk võib olla "näidata otsusekindlust vastuseks USA äraütlemisele" Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioonide tühistamisest, ütlesid mõttekoja teadurid.
Sohae polügoonil on tegevus olnud seisakus alates augustist, mis viitab sellele, et praegune tegevus on "sihilik ja eesmärgipärane", lisasid teadurid.
Kim nõustus Sohae raketipolügooni sulgema septembris Pyongyangis kohtumisel Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-iniga osana kokkulepitud usaldust loovatest meetmetest. Augustis tehtud satelliidifotode põhjal järeldas mõttekoda, et Põhja-Korea oli juba varem alustanud raketimootori katseplatvormi lammutamist.
Tegevus on "ilmne" raketimootori vertikaalse katseplatvormi juures ja seda on näha ka rakettide stardiplatvormi juures asuva raketitransportimisstruktuuri ümbruses, teatas CSIS.
Mõttekoja analüüsi järgi on Sohae rajatist "kasutatud varem satelliidistartideks", milleks on kasutatud "ÜRO sanktsioonidega keelustatud mandritevaheliste ballistiliste rakettide (ICBM) tehnoloogiat".
Põhja-Korea lennutas Sohaest satelliite aastatel 2012-2016.
Lõuna-Korea luureteenistuse (NIS) töötajad ütlesid sel nädalal briifingus parlamendisaadikutele, et on tuvastanud märke tegevusest Sohae polügoonil.
Washingtonis asuva projekti 38 North direktor Joel Wit manitses ettevaatlikkusele, öeldes, et tõendid ei kinnita "ettevalmistusi ICBM-i katsetuseks".
"Põhja-Korea pole Sohaes kunagi ICBM-i katsetanud - see on kosmosesõiduki stardipaik. Ettevalmistused mis tahes katsetuseks hõlmaksid ulatuslikku tegevust, mida fotod ei näita," sõnas ta.
Trumpi ja Kimi kõrgete panustega teine kohtumine üheksa kuu jooksul lõppes neljapäeval Hanois plaanitust mitu tundi varem kokkuleppeta ja ühisavalduseta, kuid lubadusega kõnelusi jätkata.
Kindral: USA jälgib tähelepanelikult Põhja-Korea tegevust raketibaasis
Ühendriigid jälgivad tähelepanelikult Põhja-Koread, mille raketibaasis märgati tegevust, ütles USA India- ja Vaikse ookeani väejuhatuse ülem admiral Phil Davidson neljapäeval.
Admiral ütles, et on pühendunud ÜRO sanktsioonidele Põhja-Korea suhtes ja "meie vägede valmidusele seal".
Ta lisas, et teeb koostööd riikidega nagu Lõuna-Korea, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Prantsusmaa, et tõkestada kõiki sanktsioonide rikkumisi läbi meetodide nagu laevalt-laevale kaubavahetus.
"Mitu neist riikidest panustavad hiljem sel aastal kas merevaatluslennukite või laevadega. Nad kõik kannavad need oma graafikusse," rääkis Davidson.
Põhja-Korea taunis USA ja Lõuna-Korea ühisõppuste jätkumist
Põhja-Korea sarjas neljapäeval USA ja Lõuna-Korea otsust jätkata sõjalisi ühisõppusi, nimetades neid "varjamatuks väljakutseks" jõupingutustele Korea poolsaarel rahu saavutamiseks.
USA ja Lõuna-Korea teatasid pühapäeval kokkuleppest lõpetada igakevadised suurõppused Foal Eagle ja Key Resolve ja asendada need lühema õppusega Dong Maeng (Liit), mis algas sel nädalal.
Otsuse eesmärk oli leevendada veelgi pingeid Põhja-Koreaga ning tõugata tagant diplomaatilisi jõupingutusi, et veenda Pyongyangi oma tuumarelvi ära andma.
Lõuna-Koreas paikneb 28 000 USA sõdurit ja nende ühisõppused Lõuna-Korea vägedega on olnud aastaid pinnuks silmas Pyongyangil, kes peab neid sissetungiharjutusteks.
"Lõuna-Korea sõjaväevõimude ja USA pahaendelised tegevused rikuvad hoolimatult USA ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV - Põhja-Korea) ühisavaldust ning Põhja-Lõuna deklaratsioone, milles pühenduti vaenulikkuse ja pingete lõpetamisele," teatas Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA.
Trump teatas pärast oma esimest kohtumist Põhja-Korea liidriga mullu juunis, et Washington peatab "väga provokatiivsed" ühisõppused Lõuna-Koreaga ning USA ja Lõuna-Korea jätsidki eelmisel suvel ja sügisel plaanitud ühisõppused ära.
Erinevalt Hanoi kohtumisest lõppes Singapuri tippkohtumine ühisavaldusega, milles Põhja-Korea lubas liikuda tuumavaba Korea poolsaare suunas.
Kim ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in kohtusid eelmisel aastal kolm korda ja leppisid kokku sammudes sõjaliste pingete vähendamiseks Korea poolsaarel.
### Response:
Põhja-Korea raketirajatise taastamine oleks Trumpi sõnul suur pettumus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA sisejulgeoleku minister Kirstjen Nielsen prognoosis kolmapäeval kongressi komitees, et sel aastal saabub USA piirile ligi miljon illegaalset immigranti, vahendas The Times.
See on viimase 13 aasta suurim hulk.
Veebruaris ületas ebaseaduslikult USA piiri 76 000 immigranti, mis on 31 protsenti rohkem kui jaanuaris ning viimase 11 kuu kõige suurem arv, ütles tolli- ja piirikaitse komitee (CBP) juht Kevin McAleenan kongressile.
Perekonniti saabunud gruppide arv oli jaanuaris 36 174, mis on rekordarv. McAleenan lisas, et perekondadest koosnevate gruppide suurus kasvab samuti.
Varem olid migrandid, kes piiri ületasid, peamiselt üksikud Mehhikost pärit mehed, kes soovisid USA-s tööd saada. Nüüd saabuvad perekonnad põgenevad aga peamiselt vaesuse ja vägivalla eest Kesk-Ameerikast.
Nielsen ütles komitees, et USA võimekus olukorraga tegelemiseks on juba niigi madal, kuid immigrantide arvu kasv teeb asja veel halvemaks. "See ei ole tekitatud kriis. See on tõesti hädaolukord," lisas ta.
Demokraadid on süüdistanud USA presidenti Donald Trumpi riikliku hädaolukordade seaduse kasutamist selleks, et saada raha piiritara ehitamiseks.
"Praegu olen ma mures sellepärast, et president õõnestab USA põhiseadust oma järelemõtlematu deklaratsiooniga. Minu arvates on see täiesti vale. Ma olin eelmisel nädalavahetusel piiril. See, mis tema sõnul seal toimub, on mütoloogia. See ei ole tegelikkus," rääkis esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi.
Senatis on järgmisel nädalal plaanis hääletus resolutsiooni üle, mis kutsub tühistama Trumpi deklaratsiooni riikliku hädaolukorra kohta, mis annab talle võimaluse suunata sõjaväe eelarvest raha ümber. | USA-sse saabuvate migrandiperede hulk kasvab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA sisejulgeoleku minister Kirstjen Nielsen prognoosis kolmapäeval kongressi komitees, et sel aastal saabub USA piirile ligi miljon illegaalset immigranti, vahendas The Times.
See on viimase 13 aasta suurim hulk.
Veebruaris ületas ebaseaduslikult USA piiri 76 000 immigranti, mis on 31 protsenti rohkem kui jaanuaris ning viimase 11 kuu kõige suurem arv, ütles tolli- ja piirikaitse komitee (CBP) juht Kevin McAleenan kongressile.
Perekonniti saabunud gruppide arv oli jaanuaris 36 174, mis on rekordarv. McAleenan lisas, et perekondadest koosnevate gruppide suurus kasvab samuti.
Varem olid migrandid, kes piiri ületasid, peamiselt üksikud Mehhikost pärit mehed, kes soovisid USA-s tööd saada. Nüüd saabuvad perekonnad põgenevad aga peamiselt vaesuse ja vägivalla eest Kesk-Ameerikast.
Nielsen ütles komitees, et USA võimekus olukorraga tegelemiseks on juba niigi madal, kuid immigrantide arvu kasv teeb asja veel halvemaks. "See ei ole tekitatud kriis. See on tõesti hädaolukord," lisas ta.
Demokraadid on süüdistanud USA presidenti Donald Trumpi riikliku hädaolukordade seaduse kasutamist selleks, et saada raha piiritara ehitamiseks.
"Praegu olen ma mures sellepärast, et president õõnestab USA põhiseadust oma järelemõtlematu deklaratsiooniga. Minu arvates on see täiesti vale. Ma olin eelmisel nädalavahetusel piiril. See, mis tema sõnul seal toimub, on mütoloogia. See ei ole tegelikkus," rääkis esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi.
Senatis on järgmisel nädalal plaanis hääletus resolutsiooni üle, mis kutsub tühistama Trumpi deklaratsiooni riikliku hädaolukorra kohta, mis annab talle võimaluse suunata sõjaväe eelarvest raha ümber.
### Response:
USA-sse saabuvate migrandiperede hulk kasvab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsusest andis teada peaminister Viktor Orbani kantseleiülem Gergely Gulyas, vahendas Yle.
Euroopa Parlamendi paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni juht Manfred Weber kutsus sel nädalal Orbani erakonna Fidesz juhitud valitsust üles Junckeri ja Sorosi vastasest plakatikampaaniast loobuma.
Ungari peaministrit ja tema parteid, mis kuulub EPP-sse, on juba pikemat aega süüdistatud Euroopa väärtustest kaugenemises, Ungaris meediavabaduse lämmatamises ning liigses Kremli-sõbralikkuses. Euroopa Parlament algatas suvel Ungari suhtes ka õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutava menetluse.
Viimasel ajal on kriitikat pälvinud riiklikult rahastatud propagandakampaania, mis on suunatud Orbani kunagise liitlase ja praeguse vihavaenlase Sorose ja Euroopa Komisjoni juhi Junckeri vastu.
Eelpool mainitud põhjustel on üha sagedamini kerkinud esile ka küsimus, kas Fidesz on ikka sobiv Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni liikmeks. Sellega seoses on juhitud tähelepanu ka sellele, et Orban on viimasel ajal kohtunud ja koostööd arutanud pigem teiste liikmesriikide euroskeptiliste jõududega, näiteks nagu Itaalia erakond Liiga ning teiste Visegradi riikide Brüsseli-kriitikud.
Plakatikampaania sai lõplikuks tõukeks, miks 12 EPP liikmeserakonda üheksast riigist taotles Fideszi väljaheitmist või selle liikmesuse peatamist. Seetõttu arutab on Fideszi liikmesuse küsimus lisatud EPP 20. märtsi kohtumise päevakorda.
Gulyas selgitas neljapäeval, et Fideszi sooviks on EPP liikmena jätkata, ja tema sõnul asendatakse kriitkat pälvinud plakatid plakatitega, mis annavad teada Orbani valitsuse plaanidest sündimuse parandamiseks.
EPP liider Weber, kes on ka EPP kandidaat järgmiseks Euroopa Komisjoni presidendiks, kiitis Ungari valitsuse otsust. "Plakatite eemaldamine on hea signaal. See oli üks nõudmistest, mis ma käesoleval nädalal esitasin," kommenteeris ta.
Alles pühapäeval teatas Orban Welt am Sonntagi intervjuus, et valitsusel on kavas jätkata nii plakatikampaaniat kui ka püsida EPP-i liikmena.
Orbaniga lähedalt seotud Ungari päevaleht Magyar Nemzet aga kutsus neljapäeval võimuparteid üles EPP-st lahkuma ning ühendama jõud oma Itaalia, Austria ja Poola mõttekaaslastega. | Ungari valitsus otsustas Junckeri ja Sorose vastastest plakatitest loobuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsusest andis teada peaminister Viktor Orbani kantseleiülem Gergely Gulyas, vahendas Yle.
Euroopa Parlamendi paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni juht Manfred Weber kutsus sel nädalal Orbani erakonna Fidesz juhitud valitsust üles Junckeri ja Sorosi vastasest plakatikampaaniast loobuma.
Ungari peaministrit ja tema parteid, mis kuulub EPP-sse, on juba pikemat aega süüdistatud Euroopa väärtustest kaugenemises, Ungaris meediavabaduse lämmatamises ning liigses Kremli-sõbralikkuses. Euroopa Parlament algatas suvel Ungari suhtes ka õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutava menetluse.
Viimasel ajal on kriitikat pälvinud riiklikult rahastatud propagandakampaania, mis on suunatud Orbani kunagise liitlase ja praeguse vihavaenlase Sorose ja Euroopa Komisjoni juhi Junckeri vastu.
Eelpool mainitud põhjustel on üha sagedamini kerkinud esile ka küsimus, kas Fidesz on ikka sobiv Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni liikmeks. Sellega seoses on juhitud tähelepanu ka sellele, et Orban on viimasel ajal kohtunud ja koostööd arutanud pigem teiste liikmesriikide euroskeptiliste jõududega, näiteks nagu Itaalia erakond Liiga ning teiste Visegradi riikide Brüsseli-kriitikud.
Plakatikampaania sai lõplikuks tõukeks, miks 12 EPP liikmeserakonda üheksast riigist taotles Fideszi väljaheitmist või selle liikmesuse peatamist. Seetõttu arutab on Fideszi liikmesuse küsimus lisatud EPP 20. märtsi kohtumise päevakorda.
Gulyas selgitas neljapäeval, et Fideszi sooviks on EPP liikmena jätkata, ja tema sõnul asendatakse kriitkat pälvinud plakatid plakatitega, mis annavad teada Orbani valitsuse plaanidest sündimuse parandamiseks.
EPP liider Weber, kes on ka EPP kandidaat järgmiseks Euroopa Komisjoni presidendiks, kiitis Ungari valitsuse otsust. "Plakatite eemaldamine on hea signaal. See oli üks nõudmistest, mis ma käesoleval nädalal esitasin," kommenteeris ta.
Alles pühapäeval teatas Orban Welt am Sonntagi intervjuus, et valitsusel on kavas jätkata nii plakatikampaaniat kui ka püsida EPP-i liikmena.
Orbaniga lähedalt seotud Ungari päevaleht Magyar Nemzet aga kutsus neljapäeval võimuparteid üles EPP-st lahkuma ning ühendama jõud oma Itaalia, Austria ja Poola mõttekaaslastega.
### Response:
Ungari valitsus otsustas Junckeri ja Sorose vastastest plakatitest loobuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval mängis Jõesaare klubi Meistrite liiga kaheksandikfinaalide avakohtumise Kreekas, kus sealse Patrase Promithease meeskonna vastu lepiti 57:69 (15:21, 16:26, 14:10, 12:12) kaotusega. Pühapäeval ootab Tenerifet Hispaania liigas ees kodumäng teise eestlase Siim-Sander Vene koduklubi Gran Canariaga, kus kõigi eelduste kohaselt peaks nägema ka Jõesaare debüüti, kirjutab Korvpall24.ee.
"Vigastada sain neljapäeval ja esialgsete plaanide järgi pidi paranemine võtma 4-5 päeva. Kuus päeva on praegu möödas ja natukene on (varvas) veel liiga teinud, aga pühapäeval peaksin debüüdi tegema. Reedest hakkan korralikult trenni tegema," ütles Jõesaar. "Leppisime peatreeneriga esmaspäeval kokku, et ma siin tähtsas mängus veel debüüti ei tee, kuna pole saanud meeskonnaga piisavalt trenne kaasa teha."
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Kaaslasi veel pingilt ergutanud Jõesaar: pühapäeval peaksin debüüdi tegema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval mängis Jõesaare klubi Meistrite liiga kaheksandikfinaalide avakohtumise Kreekas, kus sealse Patrase Promithease meeskonna vastu lepiti 57:69 (15:21, 16:26, 14:10, 12:12) kaotusega. Pühapäeval ootab Tenerifet Hispaania liigas ees kodumäng teise eestlase Siim-Sander Vene koduklubi Gran Canariaga, kus kõigi eelduste kohaselt peaks nägema ka Jõesaare debüüti, kirjutab Korvpall24.ee.
"Vigastada sain neljapäeval ja esialgsete plaanide järgi pidi paranemine võtma 4-5 päeva. Kuus päeva on praegu möödas ja natukene on (varvas) veel liiga teinud, aga pühapäeval peaksin debüüdi tegema. Reedest hakkan korralikult trenni tegema," ütles Jõesaar. "Leppisime peatreeneriga esmaspäeval kokku, et ma siin tähtsas mängus veel debüüti ei tee, kuna pole saanud meeskonnaga piisavalt trenne kaasa teha."
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Kaaslasi veel pingilt ergutanud Jõesaar: pühapäeval peaksin debüüdi tegema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõnu Kaljuste päevad, nädalad ja kuud on aasta ringi ühtlaselt tihedad. Eelmisse, Eesti suurde juubeliaastasse, jäi mitmeid sündmusi, mille peakorraldaja ja ideede generaator ta ol i. Nüüd, aasta algul, tuli suur rahvusvaheline tunnustus: ECM-i plaat, kus Kaljuste Wroc ł awi filharmoonikutega esitab Pärdi sümfooniaid, pälvis maailma ühe olulisima klassikaauhinna ICMA – International Classical Music Awards. See on Cannes'i muusikapreemia järetulija, žüriisse kuuluvad Euroopa kõige nimekamate muusikaajakirjade ja raadiojaamade esindajad.
Kaljuste kontserdikalender tema Berliinis asuvas mänedžmendis Hörtnagel on aga tulevaid sündmusi täis. Vestlesimegi tema just algava Austraalia turnee lävel.
Teie plaat Pärdi sümfooniatega sai just prestiižika muusikaauhinna. Kuidas see plaat sündis ja kuidas teoks sai?
Mõned aastad tagasi "Pärdi päevade" programmi kavandades tõdesin, et kui kirjutada muusikaliste vahenditega Pärdi elulugu, siis tema sümfooniad just on seda. Veel enam, nelja sümfooniaga moodustuv muusikaline kaar iseloomustab vägagi põlvkonda, kes alustas oma muusikalist teekonda 1960. aastatel Ida-Euroopa tuntuima kaasaegse muusika festivali "Varssavi sügis" mõjutustega. Poola nüüdismuusika mõjutas Arvo Pärti Tallinna konservatooriumis õppimise algaastail ja oli üks teda inspireerinud tegur.
Olen kontsertidel juhatanud neid kui ühte SUURT SÜMFOONIAT. Ühe väga väärtusliku tagasiside nn suure sümfoonia kontseptsioonile sain Gennadi Roždenstvenskilt, kes käis Stockholmis mu kontserdil, kus Wrocławi orkestriga neid esitasime. Ta tuli pärast kontserti just seda sõnumit tooma, et tajus seda kui üht suurt "generatsiooni sümfooniat".
Mul on hea meel kena juhuse üle, et sain Arvo Pärdi "elusümfoonia" salvestada Poolas Wrocławi filharmoonikutega ja siiralt hea meel, et see album on saanud nüüd nii suurepärase auhinna.
Pärdi sümfooniad ei ole võrreldes tema muu loominguga nii laialt tuntud. Kuidas ta teie arvates läheneb orkestrile ja sümfoonilisusele?
Pärdi igal teosel on oma idee ja selge struktuur, olgu see kammermuusika või sümfoonia. Orkestri koosseis on vahend, millega ta oma nn sümfoonilise idee vormistab. Võin viidata vaid mõnedele nüanssidele, millega ma selle 80-minutiliseks nn suureks sümfooniaks kujundasin.
Olen tõlgendanud näiteks 1. sümfoonia artikulatsiooni just oma baroki interpreteerimise kogemust silmas pidades ja lisanud sinna hilisemat Pärdi maailma. See väljendub nii viiulisoolos, mis raamib nelja sümfooniat, kui teatud tempode valikutes. 2. sümfoonia ajatelg sai oma kompaktsuse just nn suure sümfoonia II osa funktsiooni silmas pidades. Nii mänguasjade kui paberi häälte osa sai markeeritud ajaliselt suurt pilti silmas pidades. Selles sümfoonias on dramaturgililises mõttes võimendatud meie aja kaost ja absurdsust, et sealt saaks välja kasvada midagi puhtamat.
3. sümfoonia kulgeb keskaegse muusika ettekande kogemusest lähtuvalt. See kõik astub suhtesse romantilise orkestri nn sümfoonilise dramaturgiaga. 4. sümfoonia, loodud keelpillidele ja löökpillidele, on üks suur kannatus ja palve. See võtab meie kogetu kokku just viimases viiulisoolos, milles on kui meenutus või viide 1. sümfoonia üksildasele viiulimeditatsioonile. Sümfoonia coda kujund on kui mitmetonaalsuseline trepp, mis läbitakse kõrgustesse raske sammuga ja mille läbimine nn "puhtalt" õnnestub harva.
Eks igal dirigendil ja kuulajal tekivad oma seosed kas siis iga sümfooniaga eraldi või tervikuna. Minu püüdlused selle albumiga olid seotud lootusega, et suudan luua erinevatest stiilidest ja helilooja eluperioodidest unikaalse terviku. Sest tervik kujuneb ju alates neoklassitsistlikust ja serialistlikust maailmast (1963), kulgeb sealt kollaaži sisaldava kompositsioonini (1966) ning jätkab vanema sakraalmuusika mõjudes (1971), jõudes pihtimusliku muusikani (2008), kus palvetest, kahetsustest ja kannatustest kantud helipilt viib meid suure sümfoonia coda 'sse, mille kõrgustesse liikuva kujundiga lõpetab ta oma sümfoonilised rännakud.
Eelmisel aastal läksid väga edukalt kontserdid Pariisi filharmoonias ja Ameerikas. Pariisis esitasite Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga Pärdi kava, Ameerikas oli Pärdi kõrval ka Lepo Sumera, Gesualdo ning austraallane Brett Dean.
Pariisi ja Ameerika kontserdid läksid tõesti hästi. Aga turnee lõpp oli Budapestis ja Varssavis. Need kontserdid Budapesti Liszti akadeemias ja paavst Johannes Pauluse galeriis olid veel vaat et kõige paremad. Varssavi kontsert võeti ka televisiooni, ma väga ootan seda videot. Oleme Pärti palju mänginud, aga Varssavis kõlas tema "Te Deum" äkki täitsa teistmoodi. Marius Peterson tuli pärast ja ütles ka, et on seda lugu palju kuulnud, alati on viimane veerand kuidagi raske. Nüüd esimest korda oli kõik kompaktne. Olen põnevil videolt näha, kuidas see oli. Need on niisugused dirigendi rõõmud.
Pariisi filharmoonia suur saal oli välja müüdud, New Yorgi raadiojaam WQXR valis teie kontserdi aasta kõige meeldejäävamate sündmuste hulka. Uhked tulemused suurest maailmast!
Sellised reaktsioonid meie palju esitatud kavale on muidugi väga suur asi. Kui ühe loominguga palju tegeled, on iga kord hea meel, kui see jälle muutub ja teistmoodi elama hakkab, küll detailides, küll nüanssides.
Kuidas uued nüansid ilmuvad?
Eks see on üks seletamatu protsess. Kui lood on käes, siis lähevad paljud asjad ju peaaegu automaatselt. Pärdi puhul on esitus alati palju seotud akustikaga. Kuidas see muusika akustikaga sobitub ja tekib omavaheline tasakaal ja harmoonia. Väga õpetlik on selles mõttes õpetajatöö. Oma tudengeid juhendades avastan enda jaoks kogu aeg uut.
Kui võtad loo uuesti kätte, pead energiat kanaliseerima, et see ei "libiseks", nagu palju mängitud teoste puhul vahel võib juhtuda. Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga on meil väga ühtne tunnetus, aga kui esitan Pärti teiste kollektiividega, näen, kuidas algul ei jõua kohale see, et faktuuri väljakuulamisel peab mängu energias olema rahu sees. Seal ei saa nagu romantilises muusikas kogu aeg lainetada ja üles kütta.
Pariisis, tundus, tulid peaaegu kõik lood hästi välja. Aga kogu kava kompositsiooni mõttes tekkis väike hirm, kui kontserdi teises pooles õnnestus eriliselt hästi "Regina coeli". Võib juhtuda, et pärast sellist kõrgpunkti on raske järgmise looga edasi minna.
Kuidas eri maadel publik esitust tajub ja vastu võtab?
Minu meelest on enda taju ja publiku reaktsioon olnud küllaltki adekvaatne. Kui tunned, et esitus õnnestub, siis publik reageerib samamoodi ja pole vahet, kas kontsert on Pariisis, Ameerikas või Eestis.
Muljet avaldab ka see, kuidas välispublik eesti muusikast aru saab.
Miks ta siis ei peaks aru saama! Muusika on universaalne ja Pärdi helikeel ei ole raskesti mõistetav.
Ameerikas me mängisime Pärdi kõrval ka Sumera "Concerto per Voci e Strumenti". See oli meie iga kontserdi lõpulugu. See tükk alles hakkab maailmas elama. Kui Sumera selle kirjutas, siis me mängisime seda ja salvestasime ka, aga tal niisugust lendu ei olnud. Aga nüüd viimased kontserdid näitavad, et oleme selle teosega leidnud mingi õige suhte. Kolm ettekannet Ühendriikide läänerannikul läksid kõik ovatsioonidega.
Milliseid eesti heliloojaid tahaksite veel oma kavadesse võtta?
Kavade puhul on mul alati idee kogu tervikust ja siis vaatan, milline teos või eesti helilooja võiks sinna sobida. Praegu on mul mõtteis Raimo Kangro "Gaudeo". Kunagi ammu sai see Soomes raadiokooriga kiirelt plaadistatud. See on väga hea lugu, tänavu on Raimo juubeliaasta ja ma loodan, et seda saab ette kanda ja hiljem ka uuesti salvestada.
Aga mis eesti muusikast maailmas võib vastukaja tekitada, ega seda ette ei tea. Proovid ühte ja teist, aga kõik ei hakka toimima. Kui me poleks aastaid väliskontsertidel Kreegi "Taaveti laule" ette kandnud, siis vaevalt neid praegu nii palju maailmas esitataks. Eri ajajärkudel panime teatud heliloojatele rohkem rõhku ja esitasime võimalikult sageli. Nii oli see Tormisega ja nii on see Pärdiga.
Kuidas Tormise esitustega praegu on?
Just praegu tulin proovist, kus tegime Tormist. Austraalias esitame teda ühes kavas – "Virmalised", "Raua needmine", "Sinikan laulu" – kõik tema hitid.
Aga Eesti noorema põlvkonna heliloojad?
Ma ei ole kõigi tegemisi jõudnud jälgida. Omal ajal oli Tormis, siis olime Tüüriga palju koos. Noorematest olen teinud 50-aastaseks saava Tõnu Kõrvitsa loomingut. Aga praegu on mul kõige suurem huvi selliste heliloojate vastu, kes pole eestlased – Thomas Adès ja James MacMillan. Ma reageerin oma ajas neile heliloojatele ja teostele, mis mind parasjagu täiendavad, koolitavad, mingis mõttes vapustavad.
Adèsi "Surmatants" on üks selline. Ma pole ammu saanud partituuri analüüsides selliste üllatuste osaliseks. On fantastiline, et ikka ilmub midagi uut, Adès on kasutanud minu jaoks uudseid nn rütmi noteerimise ideid, mis sisu avamisel eriliselt haaravad. Tema "Surmatants" on nagu Notke "Surmatants" Nigulistes. Algab paavstist, aga ahela lõpus on väike laps, kes ütleb: ma ei oska veel kõndida, aga ma juba tantsin. Surma ees oleme kõik võrdsed.
MacMillanist on mul huvi orbiidis üks tema kammerooper. Oleme Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga teinud tema "Seitse viimast sõna ristil"; ooper saab olema nagu selle teose mõtteline järg.
Eelmisel aastal tegelesite süvitsi ka Tobiasega, kui esmakordselt tuli ettekandele "Joonase lähetamine", õigemini selle teose algversioon pealkirjaga "Joonas". Mis sealt kihtide vahelt ilmnes ettevalmistustööd tehes?
Tobiase oratooriumi orkestratsioon on valdavalt kahesele koosseisule. Kui jälgida kahte liini: millised on klaviiri ja partituuri esimesed versioonid ja milline on Silvia Tobiase kirjutatud variant ning kuidas Tobias pärast esimest ettekannet seda redigeeris ja uuesti orkestreeris, saab paljugi selgeks. Eesti riik ostis kogu materjali Tobiase perekonnalt 1939. aastal. Mis esimesena vastu kumab, on originaalpartituuri läbipaistvus. Tobias on teinud väga palju muutusi ja ümberkirjutusi. Mõned osad tegi Tobias pidulikuks ettekandeks ümber – "Kättemaksupsalmi" ja "Sanctuse", need on hästi suured. Aga kogu teose dramaturgias on näha, et siin ja seal ta nagu tundis, et peab natuke õhku vahele laskma, ei saa kogu aeg täisfunktsiooniga teha . Teine oluline asi on, et Tobias pidas võimalikuks teost esitada ka eesti keeles. "Joonase" tekst on originaalis saksa keeles, kuna Tobias elas saksakeelses keskkonnas ja juba mõtleski selles keeles. Klaviiris on eestikeelne tekst lisatud, aga selle ajalugu alles uuritakse. Just see täisorkestratsiooni vaheldumine kammerlikumate osadega ongi võibolla üks olulisemaid asju, mis originaalkäsikirja iseloomustab. Vardo Rumessen oli seisukohal, et vahepealsed kammerlikumad lõigud jäid sinna sellepärast, et Tobiasel ei olnud võimalusi teost suure koosseisuga esitada. Mina arvan aga, et ta ei teinud partituuri mitte vastavalt oludele, vaid oma kunstinägemusele.
Suuri teoseid tihtipeale kohe ei mõisteta. Kui Munchil oli omal ajal Pariisis näitus, sai ta hävitavat kriitikat, et tema kunst pole aktsepteeritav. Ta ei hakanud sellepärast oma pilte ümber tegema. Publik ei saa alati kohe aru, see võtab aega!
Kui vaadata meie oma praegust muusikaelu – see on rikkalik ja aktiivne, aga kerkib üles ka probleeme. Mida arvate Eesti Kontserdi viimase aja kriisidest?
Kõrvaltvaatajana on ju raske aru saada, mis seal toimub. Eesti Kontsert on väga laiahaardeline asutus, millel on palju funktsioone alates koolikontsertidest ja lõpetades suure ooperifestivaliga. Praegusele kriisile eelnes ka nagu Agatha Christie krimilugu "Kümme neegrit": algul läks ära Tiiu Valper, siis Toivo Tuberik, siis Madis Kolk. Kui lahkuvad inimesed, kes on teinud väga head tööd, ju siis on mingisugused erilised muutused käimas. Kui nüüd uus juht räägib, et ta on avatud koostööle, siis see paneb ootama, mis on selle avalduse taga.
Tõepoolest, jääme ootele. Kuid Eesti Kontserdis toimuv puudutab paljusid, samuti on see meie kõige suuremalt finantseeritud kontserdiorganisatsioon.
Eks oleks vaja veel selgemaid printsiipe, kuidas riigi raha kontserdikorraldusse jaotub.
Aga kontserdielu uus tugev trump saab olema EMTA uus saal, mis oma olemusega loob uue kontserdikeskkonna. See võiks ideaalis olla nagu oaas, kus klassikalise muusika nautija saab kuulata üliõpilasi, kelle tase on juba tihtipeale väga kõrge, ja pääseda lihtsamalt huvitavatele persoonidele ja kavadele ligi. Esimesel viiel aastal võib seal küll olla ainult 20% väliskontserte – see oli Euroopa Liidu ehitustoetuse eeldus –, aga hiljem läheb kontserdielu vabamaks. EMTA saalist kujuneb siis arvatavasti selline koht, nagu on Moskva Tšaikovski-nimelise konservatooriumi suur saal, tähtis ja oluline paik kogu linna muusikaelus.
Kuidas hindate EMTA-s toimuvaid arenguid? On näha muutusi.
Arenguid on mitmeid. Kasvõi see, kui kiiresti on valminud suur saal ja on läbi viidud struktuurimuudatused. Eks läheb natuke aega, et nendega harjuda ja kohaneda ja siis on näha, mis tulu nad toovad.
Tundub ka, et EMTA kui muusikakõrgkooli kõlapind on laienenud…
EMTA on kindlasti muutunud järjest rahvusvahelisemaks.
Mulle teeb rõõmu, et meie koori- ja orkestridirigeerimise osakonnas on väga heade tulemustega üliõpilaste arv kasvanud. Taseme poolest on praegused õppijad väga head.
Kas seda muret ei ole, nagu ma olen kuulnud, et dirigeerimise eriala õppijate arv väheneb, eriti just keskastmes?
Akadeemias on sellel erialal olnud keskeltläbi 8–10 üliõpilast kursusel ja viimastel aastatel on see arv olnud üsna üks ja sama. Nii et vähenemist meil küll veel ei ole.
Pigem on probleem selles, et dirigeerimise õppe suunitlus on pikka aega olnud liiga nn koolimuusika keskne. Nii oli juba siis, kui ise õppisin. Kui Peeter Lilje juhatas õppimise ajal keerulisi suurvorme, sai ta õppejõududelt kriitikat. Leiti, et see on tore, et ta suuri asju teeb, aga meile on tarvis, et mindaks kooli tööle ja osataks õpetada lihtsaid laule. Kui hiljem läksin Leningradi konservatooriumisse aspirantuuri, siis seal võeti läbi kõik maailma muusikaliteratuuri tähtteosed. Nii peabki kõrgkoolis olema. Mida suurem repertuaar, seda lihtsam on edaspidi muusikaliteratuuris orienteeruda. Mida laiem silmaring, seda lihtsam õpetada kus iganes. Kui Cyrillus Kreek pidi omal ajal lahkuma Tallinnast Haapsallu, kujunes ta Haapsalu muusikaelu südameks. Ta ei läinud sellest väiksemaks, et pidi pealinnast n-ö provintsi minema.
Sellepärast tekivad ka sellised olukorrad, nagu mõni aasta tagasi laulupeo repertuaari osas, kui tõusis poleemika, et Tüüri "Taandujad" on liiga raske. Kui juht on materjalist üle, ei kujune see kollektiividele raskeks, ja see ei ole ainult koorimuusikas nii.
Ka nüüd räägitakse, et laulupeo repertuaaris on liiga raskeid laule.
See on mitme otsaga küsimus. Meie laulupidu on missiooniüritus, peaaegu nagu religioosne rituaal. Aga laulupidu võib vaadelda ka kontserdina. Sellisel juhul tõstatub küsimus, milliseid valikuid muusika osas tuleks teha. Alati räägitakse ju ka sellest, kuhu laulupidu võiks areneda. Ma arvan, et see, mis seal ette kantakse, on ka nende arengute üks oluline osa.
Laulupidu võib vaadelda ka kui haridusprogrammi. Aga kui kõik harjutavad enamik aega ühte repertuaari, siis loogiline on, et osa kooride ja dirigentide isikupära kaob, nad muutuvad standardseteks.
Need kõik on muidugi suured ja olulised küsimused. On loomulik, et nad tekitavad emotsioone ja diskussioone. Aga lahendusi võiks otsida rahulikult, analüüsides olukorda nagu malepartiid; ei maksa minna liialt emotsionaalseks. Tavaline viga, mis programmi üles ehitades tehakse, on see, et ei leita uue ja vana repertuaari vahel õiget vahekorda.
Nii et meie suur sümbol laulupidu kätkeb endast nii mitmeidki tahke?
Vilkama tegevusega koore need ülalpool mainitud probleemid ei puuduta, aga väiksemaid koore väiksemates kohtades küll. Kokkuvõttes on kõige olulisem ikka see, et inimesed saaksid elamuse ning et kõik oleksid kaasatud.
Aga koorikultuur on ikkagi meie alustala?
Meie alustalad on nii vokaal- kui instrumentaalkultuur ja tuleb püüelda nende võrdse arenemise poole. Vokalistidele on hea, kui neil on instrumentaalset mõtlemist ja instrumentalistidele on kasuks vokaalne mõtlemine. Koolimuusikas on koorid kõige alus, aga sealt peab edasi minema ka instrumentaalse tunnetuseni. Sellepärast ma arvan, et see väike töö, mis me siin tegime – "Igal lapsel oma pill", millega Eestisse tuli ligi 3000 instrumenti – on olnud kasuks. Muusika ei ole ainult laulmine. Paljudele ei olegi lauluhäält antud ja siis saab end väljendada pilliga. Muusika saab igat moodi inimese juurde tulla.
Eesti muusikanõukogu juhatuse liikmena näete te probleeme ka laiemalt ning mõtlete võimalikele lahendustele. Detsembris toimus muusikanõukogu avalik arutelu mitmetel olulistel teemadel. Rääkige palun pisut oma sealsest ettekandest.
Mu teemaks olid muusikute töökohad ja esitasin nad – kui ümber sõnastada üht koorilaulu – nagu oma seitse und või seitse unistust.
Esimene uni või unistus on: riigi toetus vanema muusika ettekanneteks. Tuleks luua uus barokkorkester ja leida võimalus riiklikult toetada ansamblit Vox Clamantis. Teine unistus: toetus koorimuusika arendamiseks. Vajalik oleks riiklikult toetada suure arengu läbi teinud koore Collegium Musicale ja Voces Musicales. Oratooriumikoori meil praegu Eestis pole, laename seda ikka Lätist. Kui aga ühendada need koorid Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, saaks suurepärase kõlaga oratooriumikoori. Kolmandaks: toetused muusikateadusele. Tuleks toetada muusikateadlaste lisakohtade loomist Eesti muusika infokeskusesse ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumisse. Neljandaks: toetused uue muusika ja džässi ettekanneteks. Tuleks taastada muusikute töökohad raadio ringhäälingus. On igati reaalne luua seal uus sümfoniettorkester ja bigbänd. Sümfoniett saab keskenduda nüüdismuusikale ning oleks ka partner EMTA õppuritele ja dirigentidele. Vaadates kui produktiivsed on meie džässmuusikud, on bigbändi toetamine igati perspektiivikas unistus. Viiendaks on toetussummad muusikateatrile. On vaja luua stabiilselt tegutsev, aga projektipõhiselt toimiv muusikateater, mis esitaks kammeroopereid. Kui on võimalik vaba lava sõnateatrile, peab see olema võimalik ka muusikateatrile. Kuuendaks: toetused muusikaõpetajatele. Tuleks luua selge ja elukutset vääristav palgasüsteem nii tavakooli kui lastemuusikakooli muusikaõpetajatele. Põhimõtteks peaks olema, et muusikat ei õpeta mitte ainult koorjuhi taustaga inimesed, vaid ka heliloojad, pianistid ja teised instrumentalistid. See loob mitmekesisema aluse muusikaõppele. Ja seitsmendaks: toetused kontserdikorraldusele. Riiklikule kontserdikorraldusele tuleks anda selgemad suunised, riikliku kontserdikorralduse kõrval soodustada ka erakorraldust, munitsipaalkorraldust. Tallinna Filharmoonia võiks enda peale võtta kammermuusika kontsertide korraldamise põhiraskuse. Oleks hea liigendada muusikaeksporti ja ooperifestivale. See kõik aitaks olla muusika vahendamisel tegusam. | Intervjuu Tõnu Kaljustega: meie vajadused ja vastutused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõnu Kaljuste päevad, nädalad ja kuud on aasta ringi ühtlaselt tihedad. Eelmisse, Eesti suurde juubeliaastasse, jäi mitmeid sündmusi, mille peakorraldaja ja ideede generaator ta ol i. Nüüd, aasta algul, tuli suur rahvusvaheline tunnustus: ECM-i plaat, kus Kaljuste Wroc ł awi filharmoonikutega esitab Pärdi sümfooniaid, pälvis maailma ühe olulisima klassikaauhinna ICMA – International Classical Music Awards. See on Cannes'i muusikapreemia järetulija, žüriisse kuuluvad Euroopa kõige nimekamate muusikaajakirjade ja raadiojaamade esindajad.
Kaljuste kontserdikalender tema Berliinis asuvas mänedžmendis Hörtnagel on aga tulevaid sündmusi täis. Vestlesimegi tema just algava Austraalia turnee lävel.
Teie plaat Pärdi sümfooniatega sai just prestiižika muusikaauhinna. Kuidas see plaat sündis ja kuidas teoks sai?
Mõned aastad tagasi "Pärdi päevade" programmi kavandades tõdesin, et kui kirjutada muusikaliste vahenditega Pärdi elulugu, siis tema sümfooniad just on seda. Veel enam, nelja sümfooniaga moodustuv muusikaline kaar iseloomustab vägagi põlvkonda, kes alustas oma muusikalist teekonda 1960. aastatel Ida-Euroopa tuntuima kaasaegse muusika festivali "Varssavi sügis" mõjutustega. Poola nüüdismuusika mõjutas Arvo Pärti Tallinna konservatooriumis õppimise algaastail ja oli üks teda inspireerinud tegur.
Olen kontsertidel juhatanud neid kui ühte SUURT SÜMFOONIAT. Ühe väga väärtusliku tagasiside nn suure sümfoonia kontseptsioonile sain Gennadi Roždenstvenskilt, kes käis Stockholmis mu kontserdil, kus Wrocławi orkestriga neid esitasime. Ta tuli pärast kontserti just seda sõnumit tooma, et tajus seda kui üht suurt "generatsiooni sümfooniat".
Mul on hea meel kena juhuse üle, et sain Arvo Pärdi "elusümfoonia" salvestada Poolas Wrocławi filharmoonikutega ja siiralt hea meel, et see album on saanud nüüd nii suurepärase auhinna.
Pärdi sümfooniad ei ole võrreldes tema muu loominguga nii laialt tuntud. Kuidas ta teie arvates läheneb orkestrile ja sümfoonilisusele?
Pärdi igal teosel on oma idee ja selge struktuur, olgu see kammermuusika või sümfoonia. Orkestri koosseis on vahend, millega ta oma nn sümfoonilise idee vormistab. Võin viidata vaid mõnedele nüanssidele, millega ma selle 80-minutiliseks nn suureks sümfooniaks kujundasin.
Olen tõlgendanud näiteks 1. sümfoonia artikulatsiooni just oma baroki interpreteerimise kogemust silmas pidades ja lisanud sinna hilisemat Pärdi maailma. See väljendub nii viiulisoolos, mis raamib nelja sümfooniat, kui teatud tempode valikutes. 2. sümfoonia ajatelg sai oma kompaktsuse just nn suure sümfoonia II osa funktsiooni silmas pidades. Nii mänguasjade kui paberi häälte osa sai markeeritud ajaliselt suurt pilti silmas pidades. Selles sümfoonias on dramaturgililises mõttes võimendatud meie aja kaost ja absurdsust, et sealt saaks välja kasvada midagi puhtamat.
3. sümfoonia kulgeb keskaegse muusika ettekande kogemusest lähtuvalt. See kõik astub suhtesse romantilise orkestri nn sümfoonilise dramaturgiaga. 4. sümfoonia, loodud keelpillidele ja löökpillidele, on üks suur kannatus ja palve. See võtab meie kogetu kokku just viimases viiulisoolos, milles on kui meenutus või viide 1. sümfoonia üksildasele viiulimeditatsioonile. Sümfoonia coda kujund on kui mitmetonaalsuseline trepp, mis läbitakse kõrgustesse raske sammuga ja mille läbimine nn "puhtalt" õnnestub harva.
Eks igal dirigendil ja kuulajal tekivad oma seosed kas siis iga sümfooniaga eraldi või tervikuna. Minu püüdlused selle albumiga olid seotud lootusega, et suudan luua erinevatest stiilidest ja helilooja eluperioodidest unikaalse terviku. Sest tervik kujuneb ju alates neoklassitsistlikust ja serialistlikust maailmast (1963), kulgeb sealt kollaaži sisaldava kompositsioonini (1966) ning jätkab vanema sakraalmuusika mõjudes (1971), jõudes pihtimusliku muusikani (2008), kus palvetest, kahetsustest ja kannatustest kantud helipilt viib meid suure sümfoonia coda 'sse, mille kõrgustesse liikuva kujundiga lõpetab ta oma sümfoonilised rännakud.
Eelmisel aastal läksid väga edukalt kontserdid Pariisi filharmoonias ja Ameerikas. Pariisis esitasite Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga Pärdi kava, Ameerikas oli Pärdi kõrval ka Lepo Sumera, Gesualdo ning austraallane Brett Dean.
Pariisi ja Ameerika kontserdid läksid tõesti hästi. Aga turnee lõpp oli Budapestis ja Varssavis. Need kontserdid Budapesti Liszti akadeemias ja paavst Johannes Pauluse galeriis olid veel vaat et kõige paremad. Varssavi kontsert võeti ka televisiooni, ma väga ootan seda videot. Oleme Pärti palju mänginud, aga Varssavis kõlas tema "Te Deum" äkki täitsa teistmoodi. Marius Peterson tuli pärast ja ütles ka, et on seda lugu palju kuulnud, alati on viimane veerand kuidagi raske. Nüüd esimest korda oli kõik kompaktne. Olen põnevil videolt näha, kuidas see oli. Need on niisugused dirigendi rõõmud.
Pariisi filharmoonia suur saal oli välja müüdud, New Yorgi raadiojaam WQXR valis teie kontserdi aasta kõige meeldejäävamate sündmuste hulka. Uhked tulemused suurest maailmast!
Sellised reaktsioonid meie palju esitatud kavale on muidugi väga suur asi. Kui ühe loominguga palju tegeled, on iga kord hea meel, kui see jälle muutub ja teistmoodi elama hakkab, küll detailides, küll nüanssides.
Kuidas uued nüansid ilmuvad?
Eks see on üks seletamatu protsess. Kui lood on käes, siis lähevad paljud asjad ju peaaegu automaatselt. Pärdi puhul on esitus alati palju seotud akustikaga. Kuidas see muusika akustikaga sobitub ja tekib omavaheline tasakaal ja harmoonia. Väga õpetlik on selles mõttes õpetajatöö. Oma tudengeid juhendades avastan enda jaoks kogu aeg uut.
Kui võtad loo uuesti kätte, pead energiat kanaliseerima, et see ei "libiseks", nagu palju mängitud teoste puhul vahel võib juhtuda. Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga on meil väga ühtne tunnetus, aga kui esitan Pärti teiste kollektiividega, näen, kuidas algul ei jõua kohale see, et faktuuri väljakuulamisel peab mängu energias olema rahu sees. Seal ei saa nagu romantilises muusikas kogu aeg lainetada ja üles kütta.
Pariisis, tundus, tulid peaaegu kõik lood hästi välja. Aga kogu kava kompositsiooni mõttes tekkis väike hirm, kui kontserdi teises pooles õnnestus eriliselt hästi "Regina coeli". Võib juhtuda, et pärast sellist kõrgpunkti on raske järgmise looga edasi minna.
Kuidas eri maadel publik esitust tajub ja vastu võtab?
Minu meelest on enda taju ja publiku reaktsioon olnud küllaltki adekvaatne. Kui tunned, et esitus õnnestub, siis publik reageerib samamoodi ja pole vahet, kas kontsert on Pariisis, Ameerikas või Eestis.
Muljet avaldab ka see, kuidas välispublik eesti muusikast aru saab.
Miks ta siis ei peaks aru saama! Muusika on universaalne ja Pärdi helikeel ei ole raskesti mõistetav.
Ameerikas me mängisime Pärdi kõrval ka Sumera "Concerto per Voci e Strumenti". See oli meie iga kontserdi lõpulugu. See tükk alles hakkab maailmas elama. Kui Sumera selle kirjutas, siis me mängisime seda ja salvestasime ka, aga tal niisugust lendu ei olnud. Aga nüüd viimased kontserdid näitavad, et oleme selle teosega leidnud mingi õige suhte. Kolm ettekannet Ühendriikide läänerannikul läksid kõik ovatsioonidega.
Milliseid eesti heliloojaid tahaksite veel oma kavadesse võtta?
Kavade puhul on mul alati idee kogu tervikust ja siis vaatan, milline teos või eesti helilooja võiks sinna sobida. Praegu on mul mõtteis Raimo Kangro "Gaudeo". Kunagi ammu sai see Soomes raadiokooriga kiirelt plaadistatud. See on väga hea lugu, tänavu on Raimo juubeliaasta ja ma loodan, et seda saab ette kanda ja hiljem ka uuesti salvestada.
Aga mis eesti muusikast maailmas võib vastukaja tekitada, ega seda ette ei tea. Proovid ühte ja teist, aga kõik ei hakka toimima. Kui me poleks aastaid väliskontsertidel Kreegi "Taaveti laule" ette kandnud, siis vaevalt neid praegu nii palju maailmas esitataks. Eri ajajärkudel panime teatud heliloojatele rohkem rõhku ja esitasime võimalikult sageli. Nii oli see Tormisega ja nii on see Pärdiga.
Kuidas Tormise esitustega praegu on?
Just praegu tulin proovist, kus tegime Tormist. Austraalias esitame teda ühes kavas – "Virmalised", "Raua needmine", "Sinikan laulu" – kõik tema hitid.
Aga Eesti noorema põlvkonna heliloojad?
Ma ei ole kõigi tegemisi jõudnud jälgida. Omal ajal oli Tormis, siis olime Tüüriga palju koos. Noorematest olen teinud 50-aastaseks saava Tõnu Kõrvitsa loomingut. Aga praegu on mul kõige suurem huvi selliste heliloojate vastu, kes pole eestlased – Thomas Adès ja James MacMillan. Ma reageerin oma ajas neile heliloojatele ja teostele, mis mind parasjagu täiendavad, koolitavad, mingis mõttes vapustavad.
Adèsi "Surmatants" on üks selline. Ma pole ammu saanud partituuri analüüsides selliste üllatuste osaliseks. On fantastiline, et ikka ilmub midagi uut, Adès on kasutanud minu jaoks uudseid nn rütmi noteerimise ideid, mis sisu avamisel eriliselt haaravad. Tema "Surmatants" on nagu Notke "Surmatants" Nigulistes. Algab paavstist, aga ahela lõpus on väike laps, kes ütleb: ma ei oska veel kõndida, aga ma juba tantsin. Surma ees oleme kõik võrdsed.
MacMillanist on mul huvi orbiidis üks tema kammerooper. Oleme Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga teinud tema "Seitse viimast sõna ristil"; ooper saab olema nagu selle teose mõtteline järg.
Eelmisel aastal tegelesite süvitsi ka Tobiasega, kui esmakordselt tuli ettekandele "Joonase lähetamine", õigemini selle teose algversioon pealkirjaga "Joonas". Mis sealt kihtide vahelt ilmnes ettevalmistustööd tehes?
Tobiase oratooriumi orkestratsioon on valdavalt kahesele koosseisule. Kui jälgida kahte liini: millised on klaviiri ja partituuri esimesed versioonid ja milline on Silvia Tobiase kirjutatud variant ning kuidas Tobias pärast esimest ettekannet seda redigeeris ja uuesti orkestreeris, saab paljugi selgeks. Eesti riik ostis kogu materjali Tobiase perekonnalt 1939. aastal. Mis esimesena vastu kumab, on originaalpartituuri läbipaistvus. Tobias on teinud väga palju muutusi ja ümberkirjutusi. Mõned osad tegi Tobias pidulikuks ettekandeks ümber – "Kättemaksupsalmi" ja "Sanctuse", need on hästi suured. Aga kogu teose dramaturgias on näha, et siin ja seal ta nagu tundis, et peab natuke õhku vahele laskma, ei saa kogu aeg täisfunktsiooniga teha . Teine oluline asi on, et Tobias pidas võimalikuks teost esitada ka eesti keeles. "Joonase" tekst on originaalis saksa keeles, kuna Tobias elas saksakeelses keskkonnas ja juba mõtleski selles keeles. Klaviiris on eestikeelne tekst lisatud, aga selle ajalugu alles uuritakse. Just see täisorkestratsiooni vaheldumine kammerlikumate osadega ongi võibolla üks olulisemaid asju, mis originaalkäsikirja iseloomustab. Vardo Rumessen oli seisukohal, et vahepealsed kammerlikumad lõigud jäid sinna sellepärast, et Tobiasel ei olnud võimalusi teost suure koosseisuga esitada. Mina arvan aga, et ta ei teinud partituuri mitte vastavalt oludele, vaid oma kunstinägemusele.
Suuri teoseid tihtipeale kohe ei mõisteta. Kui Munchil oli omal ajal Pariisis näitus, sai ta hävitavat kriitikat, et tema kunst pole aktsepteeritav. Ta ei hakanud sellepärast oma pilte ümber tegema. Publik ei saa alati kohe aru, see võtab aega!
Kui vaadata meie oma praegust muusikaelu – see on rikkalik ja aktiivne, aga kerkib üles ka probleeme. Mida arvate Eesti Kontserdi viimase aja kriisidest?
Kõrvaltvaatajana on ju raske aru saada, mis seal toimub. Eesti Kontsert on väga laiahaardeline asutus, millel on palju funktsioone alates koolikontsertidest ja lõpetades suure ooperifestivaliga. Praegusele kriisile eelnes ka nagu Agatha Christie krimilugu "Kümme neegrit": algul läks ära Tiiu Valper, siis Toivo Tuberik, siis Madis Kolk. Kui lahkuvad inimesed, kes on teinud väga head tööd, ju siis on mingisugused erilised muutused käimas. Kui nüüd uus juht räägib, et ta on avatud koostööle, siis see paneb ootama, mis on selle avalduse taga.
Tõepoolest, jääme ootele. Kuid Eesti Kontserdis toimuv puudutab paljusid, samuti on see meie kõige suuremalt finantseeritud kontserdiorganisatsioon.
Eks oleks vaja veel selgemaid printsiipe, kuidas riigi raha kontserdikorraldusse jaotub.
Aga kontserdielu uus tugev trump saab olema EMTA uus saal, mis oma olemusega loob uue kontserdikeskkonna. See võiks ideaalis olla nagu oaas, kus klassikalise muusika nautija saab kuulata üliõpilasi, kelle tase on juba tihtipeale väga kõrge, ja pääseda lihtsamalt huvitavatele persoonidele ja kavadele ligi. Esimesel viiel aastal võib seal küll olla ainult 20% väliskontserte – see oli Euroopa Liidu ehitustoetuse eeldus –, aga hiljem läheb kontserdielu vabamaks. EMTA saalist kujuneb siis arvatavasti selline koht, nagu on Moskva Tšaikovski-nimelise konservatooriumi suur saal, tähtis ja oluline paik kogu linna muusikaelus.
Kuidas hindate EMTA-s toimuvaid arenguid? On näha muutusi.
Arenguid on mitmeid. Kasvõi see, kui kiiresti on valminud suur saal ja on läbi viidud struktuurimuudatused. Eks läheb natuke aega, et nendega harjuda ja kohaneda ja siis on näha, mis tulu nad toovad.
Tundub ka, et EMTA kui muusikakõrgkooli kõlapind on laienenud…
EMTA on kindlasti muutunud järjest rahvusvahelisemaks.
Mulle teeb rõõmu, et meie koori- ja orkestridirigeerimise osakonnas on väga heade tulemustega üliõpilaste arv kasvanud. Taseme poolest on praegused õppijad väga head.
Kas seda muret ei ole, nagu ma olen kuulnud, et dirigeerimise eriala õppijate arv väheneb, eriti just keskastmes?
Akadeemias on sellel erialal olnud keskeltläbi 8–10 üliõpilast kursusel ja viimastel aastatel on see arv olnud üsna üks ja sama. Nii et vähenemist meil küll veel ei ole.
Pigem on probleem selles, et dirigeerimise õppe suunitlus on pikka aega olnud liiga nn koolimuusika keskne. Nii oli juba siis, kui ise õppisin. Kui Peeter Lilje juhatas õppimise ajal keerulisi suurvorme, sai ta õppejõududelt kriitikat. Leiti, et see on tore, et ta suuri asju teeb, aga meile on tarvis, et mindaks kooli tööle ja osataks õpetada lihtsaid laule. Kui hiljem läksin Leningradi konservatooriumisse aspirantuuri, siis seal võeti läbi kõik maailma muusikaliteratuuri tähtteosed. Nii peabki kõrgkoolis olema. Mida suurem repertuaar, seda lihtsam on edaspidi muusikaliteratuuris orienteeruda. Mida laiem silmaring, seda lihtsam õpetada kus iganes. Kui Cyrillus Kreek pidi omal ajal lahkuma Tallinnast Haapsallu, kujunes ta Haapsalu muusikaelu südameks. Ta ei läinud sellest väiksemaks, et pidi pealinnast n-ö provintsi minema.
Sellepärast tekivad ka sellised olukorrad, nagu mõni aasta tagasi laulupeo repertuaari osas, kui tõusis poleemika, et Tüüri "Taandujad" on liiga raske. Kui juht on materjalist üle, ei kujune see kollektiividele raskeks, ja see ei ole ainult koorimuusikas nii.
Ka nüüd räägitakse, et laulupeo repertuaaris on liiga raskeid laule.
See on mitme otsaga küsimus. Meie laulupidu on missiooniüritus, peaaegu nagu religioosne rituaal. Aga laulupidu võib vaadelda ka kontserdina. Sellisel juhul tõstatub küsimus, milliseid valikuid muusika osas tuleks teha. Alati räägitakse ju ka sellest, kuhu laulupidu võiks areneda. Ma arvan, et see, mis seal ette kantakse, on ka nende arengute üks oluline osa.
Laulupidu võib vaadelda ka kui haridusprogrammi. Aga kui kõik harjutavad enamik aega ühte repertuaari, siis loogiline on, et osa kooride ja dirigentide isikupära kaob, nad muutuvad standardseteks.
Need kõik on muidugi suured ja olulised küsimused. On loomulik, et nad tekitavad emotsioone ja diskussioone. Aga lahendusi võiks otsida rahulikult, analüüsides olukorda nagu malepartiid; ei maksa minna liialt emotsionaalseks. Tavaline viga, mis programmi üles ehitades tehakse, on see, et ei leita uue ja vana repertuaari vahel õiget vahekorda.
Nii et meie suur sümbol laulupidu kätkeb endast nii mitmeidki tahke?
Vilkama tegevusega koore need ülalpool mainitud probleemid ei puuduta, aga väiksemaid koore väiksemates kohtades küll. Kokkuvõttes on kõige olulisem ikka see, et inimesed saaksid elamuse ning et kõik oleksid kaasatud.
Aga koorikultuur on ikkagi meie alustala?
Meie alustalad on nii vokaal- kui instrumentaalkultuur ja tuleb püüelda nende võrdse arenemise poole. Vokalistidele on hea, kui neil on instrumentaalset mõtlemist ja instrumentalistidele on kasuks vokaalne mõtlemine. Koolimuusikas on koorid kõige alus, aga sealt peab edasi minema ka instrumentaalse tunnetuseni. Sellepärast ma arvan, et see väike töö, mis me siin tegime – "Igal lapsel oma pill", millega Eestisse tuli ligi 3000 instrumenti – on olnud kasuks. Muusika ei ole ainult laulmine. Paljudele ei olegi lauluhäält antud ja siis saab end väljendada pilliga. Muusika saab igat moodi inimese juurde tulla.
Eesti muusikanõukogu juhatuse liikmena näete te probleeme ka laiemalt ning mõtlete võimalikele lahendustele. Detsembris toimus muusikanõukogu avalik arutelu mitmetel olulistel teemadel. Rääkige palun pisut oma sealsest ettekandest.
Mu teemaks olid muusikute töökohad ja esitasin nad – kui ümber sõnastada üht koorilaulu – nagu oma seitse und või seitse unistust.
Esimene uni või unistus on: riigi toetus vanema muusika ettekanneteks. Tuleks luua uus barokkorkester ja leida võimalus riiklikult toetada ansamblit Vox Clamantis. Teine unistus: toetus koorimuusika arendamiseks. Vajalik oleks riiklikult toetada suure arengu läbi teinud koore Collegium Musicale ja Voces Musicales. Oratooriumikoori meil praegu Eestis pole, laename seda ikka Lätist. Kui aga ühendada need koorid Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, saaks suurepärase kõlaga oratooriumikoori. Kolmandaks: toetused muusikateadusele. Tuleks toetada muusikateadlaste lisakohtade loomist Eesti muusika infokeskusesse ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumisse. Neljandaks: toetused uue muusika ja džässi ettekanneteks. Tuleks taastada muusikute töökohad raadio ringhäälingus. On igati reaalne luua seal uus sümfoniettorkester ja bigbänd. Sümfoniett saab keskenduda nüüdismuusikale ning oleks ka partner EMTA õppuritele ja dirigentidele. Vaadates kui produktiivsed on meie džässmuusikud, on bigbändi toetamine igati perspektiivikas unistus. Viiendaks on toetussummad muusikateatrile. On vaja luua stabiilselt tegutsev, aga projektipõhiselt toimiv muusikateater, mis esitaks kammeroopereid. Kui on võimalik vaba lava sõnateatrile, peab see olema võimalik ka muusikateatrile. Kuuendaks: toetused muusikaõpetajatele. Tuleks luua selge ja elukutset vääristav palgasüsteem nii tavakooli kui lastemuusikakooli muusikaõpetajatele. Põhimõtteks peaks olema, et muusikat ei õpeta mitte ainult koorjuhi taustaga inimesed, vaid ka heliloojad, pianistid ja teised instrumentalistid. See loob mitmekesisema aluse muusikaõppele. Ja seitsmendaks: toetused kontserdikorraldusele. Riiklikule kontserdikorraldusele tuleks anda selgemad suunised, riikliku kontserdikorralduse kõrval soodustada ka erakorraldust, munitsipaalkorraldust. Tallinna Filharmoonia võiks enda peale võtta kammermuusika kontsertide korraldamise põhiraskuse. Oleks hea liigendada muusikaeksporti ja ooperifestivale. See kõik aitaks olla muusika vahendamisel tegusam.
### Response:
Intervjuu Tõnu Kaljustega: meie vajadused ja vastutused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jaagul on väikelinnas autoparandustöökoda. Ta on terve oma elu olnud ettevõtja ja elatanud peret autosid remontides. Napilt enne pensionileminekut on ta jõudnud pankroti äärele. Kaasaegsed autod vajavad kaasaegseid parandusseadmeid ja arvuteid, mis on kallid ja eeldavad oskusi. Pankrot on aga ennekõike väga isiklik kaotus – viimane asi, mida Jaak elus kogeda sooviks. Olli on Jaak võtnud töökotta abiliseks, et aidata lapsepõlvesõpra, kes on läbipõlemise tõttu tagandatud koolijuhataja kohalt. Mõlemad mehed on kuuekümnendates, umbes sealtsamast, kus nende tsiklid või autodki. Mehed võtavad üheskoos ette võitluse Garaaži eest, milles ootamatud tegelased on mootorsaag ja Ford Mustang. Koos algab tõeliselt lõbus teekonnafilm: mehed otsustavad hakata YouTube'riteks, Facebook'i klikke koguneb mühinal, uusi kundesid ka. Maailm on võrdne ja nagu ei ole ka. Maailm on nostalgiline ja nagu ei ole ka. Ja nii on ootamas 120 minutit tihedat ja lõbusat tulistamist nagu tõelises teekonnafilmis ikka," seisab lavastuse kirjelduses.
Näidendi autor Mika Juhani Myllyaho (sündinud 30. detsembril 1966 Keraval) on tuntud soome teatrilavastaja, näitleja ja dramaturg. Kansallisteatteri juhataja aastast 2010. Eesti vaatajale on Mika Myllyaho tuntud Vanemuises edukalt lavastatud triloogia "Kaos", "Harmoonia" ja "Paanika" lavastuste kaudu. "Garaaž" on uue triloogia esiknäidend, millele on samuti oodata järge.
"Seda lugedes taipasin ühtäkki, kui palju on east sõltumata meie hulgas neid, kes tegelikult ei soovi kõigega kaasa joosta. Kõnetas nende 60-aastaste vanameeste jõulisus ja vitaalsus, rõõm ja elutahe. Ja ma leidsin, et olen tabanud naelapea pihta. Kui ollakse keskeas, on see hääbumine või algab just alles siis parimal moel rock'n'roll? Nõnda kujunes ka mõnus meeskond, kes kõik 50–60 ringis. Nii et veeretame kivisid ehk rock'n'roll!" rääkis lavastaja ja tõlkija Tamur Tohver.
Lavastaja ja tõlkija on Tamur Tohver. Laval mängivad Tõnu Oja Eesti Draamateatrist ning Andrus Eelmäe. Helilooja ja muusika elav esitus Mait Rebaselt. Lavakujundus ja kostüümid Jaak Vausilt ning videokujundus Henri Viieselt. Produtsendiks Aarne Valmis Vana Baskini Teatrist, kaasprodutsendid Kristel Treier ja Georgi Viies Polygon Teatrist.
Esietendus on 8. märtsil Salme Kultuurikeskuses ja järgmised etendused erinevates paikades üle Eesti. | Salmes esietendub Vana Baskini ja Polygon Teatri koostöös valminud "Garaaž" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jaagul on väikelinnas autoparandustöökoda. Ta on terve oma elu olnud ettevõtja ja elatanud peret autosid remontides. Napilt enne pensionileminekut on ta jõudnud pankroti äärele. Kaasaegsed autod vajavad kaasaegseid parandusseadmeid ja arvuteid, mis on kallid ja eeldavad oskusi. Pankrot on aga ennekõike väga isiklik kaotus – viimane asi, mida Jaak elus kogeda sooviks. Olli on Jaak võtnud töökotta abiliseks, et aidata lapsepõlvesõpra, kes on läbipõlemise tõttu tagandatud koolijuhataja kohalt. Mõlemad mehed on kuuekümnendates, umbes sealtsamast, kus nende tsiklid või autodki. Mehed võtavad üheskoos ette võitluse Garaaži eest, milles ootamatud tegelased on mootorsaag ja Ford Mustang. Koos algab tõeliselt lõbus teekonnafilm: mehed otsustavad hakata YouTube'riteks, Facebook'i klikke koguneb mühinal, uusi kundesid ka. Maailm on võrdne ja nagu ei ole ka. Maailm on nostalgiline ja nagu ei ole ka. Ja nii on ootamas 120 minutit tihedat ja lõbusat tulistamist nagu tõelises teekonnafilmis ikka," seisab lavastuse kirjelduses.
Näidendi autor Mika Juhani Myllyaho (sündinud 30. detsembril 1966 Keraval) on tuntud soome teatrilavastaja, näitleja ja dramaturg. Kansallisteatteri juhataja aastast 2010. Eesti vaatajale on Mika Myllyaho tuntud Vanemuises edukalt lavastatud triloogia "Kaos", "Harmoonia" ja "Paanika" lavastuste kaudu. "Garaaž" on uue triloogia esiknäidend, millele on samuti oodata järge.
"Seda lugedes taipasin ühtäkki, kui palju on east sõltumata meie hulgas neid, kes tegelikult ei soovi kõigega kaasa joosta. Kõnetas nende 60-aastaste vanameeste jõulisus ja vitaalsus, rõõm ja elutahe. Ja ma leidsin, et olen tabanud naelapea pihta. Kui ollakse keskeas, on see hääbumine või algab just alles siis parimal moel rock'n'roll? Nõnda kujunes ka mõnus meeskond, kes kõik 50–60 ringis. Nii et veeretame kivisid ehk rock'n'roll!" rääkis lavastaja ja tõlkija Tamur Tohver.
Lavastaja ja tõlkija on Tamur Tohver. Laval mängivad Tõnu Oja Eesti Draamateatrist ning Andrus Eelmäe. Helilooja ja muusika elav esitus Mait Rebaselt. Lavakujundus ja kostüümid Jaak Vausilt ning videokujundus Henri Viieselt. Produtsendiks Aarne Valmis Vana Baskini Teatrist, kaasprodutsendid Kristel Treier ja Georgi Viies Polygon Teatrist.
Esietendus on 8. märtsil Salme Kultuurikeskuses ja järgmised etendused erinevates paikades üle Eesti.
### Response:
Salmes esietendub Vana Baskini ja Polygon Teatri koostöös valminud "Garaaž" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbirääkimised nn Iiri tagavaraplaani teemal lõppesid kolmapäeval tulemusteta ning EL-i esindajad olid Briti läbirääkijatele teinud ettepaneku töötada välja uued ettepanekud, vahendasid Reuters ja BBC.
Diplomaatide väitel soovitasid EL-i läbirääkijad Briti kolleegidel uute ettepanekutega naasta reedel.
Tagavaraplaani ehk kaitsemeetme kohaselt püsiks Ühendkuningriik EL-i kaubandusreeglitega seotuna seni, kuni leitakse mingi lahendus, kuidas menetleda Brexiti järel Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahelise piiriga nii, et sinna ei tekiks nö tugevat riigipiiri. Brexiti-meelsemad Briti rahvasaadikud aga kardavad, et tagavaraplaan toob kaasa olukorra, kus Suurbritannia jääb tolliliidu ja EL-i reeglitega seotuks määramata ajaks.
"Nad (EL- Toim.) ei liigu kuhugi, nad pole valmis tegema seda, mida on vaja teha," ütles Briti allikas Reutersile. "Alati on võimalik, et järgmise 48 tunni jooksul midagi muutub, kuid hetkel pole midagi, mis sellele viitaks."
Peaminister Theresa May pressiesindaja teatas neljapäeval kommentaariks, et nii Suurbritannia kui ka EL peavad tegema koostööd tagamaks Ühendkuningriigi korrapärane lahkumine EL-ist.
Pressiesindaja kinnitas ka üle, et kui May ettepanek teisipäeval parlamendis taas maha hääletatakse, paneb valitsus hääletusele nii leppeta Brexiti võimaluse kui ka Brexiti tähtaja pikendamise.
Välisminister Jeremy Hunt omakorda ütles, et Briti valitsus loodab endiselt, et nädalavahetusel õnnestub EL-iga kokkuleppele jõuda.
Briti parlament hääletab Brexiti teemal järgmisel nädalal
Järgmisel nädalal hakkab Brexiti teemat taas arutama ja hääletama Briti parlamendi alamkoda.
12. märtsil üritab peaminister Theresa May pälvida taas parlamendilt heakskiitu oma Brexiti plaanile, kuid palju sõltub sellest, kas tal õnnestub selleks hetkeks saada Brüsselilt mingeid järeleandmisi peamiseks probleemiks olnud Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piiri teemal.
Kui May plaan taas maha hääletatakse, küsib peaminister parlamendilt järgmisel päeval, kas rahvasaadikud soovivad Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust ilma mingi leppeta.
Kui parlament ei toeta ka leppeta lahkumist - ning see on väga tõenäoline - asutakse 14. märtsil otsustama, kas Euroopa Liidust lahkumise tähtaega peaks edasi lükkama. Tähtaja pikendamine võib tähendada nii uusi pikki läbirääkimisi Euroopa Liiduga kui ka teise Brexiti-referendumi korraldamist.
Samas on nii Brüsseli kui ka paljude liikmesriikide esindajad märkinud, et kuigi tähtaja pikendamise võimaldamine Suurbritanniale on tõenäoline, pole mingit selgust, mida peaminister May selle lisaajaga täpsemalt saavutada suudab või soovib. | Allikad: Brexiti asjus lähima 48 tunni jooksul läbimurret ei tule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbirääkimised nn Iiri tagavaraplaani teemal lõppesid kolmapäeval tulemusteta ning EL-i esindajad olid Briti läbirääkijatele teinud ettepaneku töötada välja uued ettepanekud, vahendasid Reuters ja BBC.
Diplomaatide väitel soovitasid EL-i läbirääkijad Briti kolleegidel uute ettepanekutega naasta reedel.
Tagavaraplaani ehk kaitsemeetme kohaselt püsiks Ühendkuningriik EL-i kaubandusreeglitega seotuna seni, kuni leitakse mingi lahendus, kuidas menetleda Brexiti järel Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahelise piiriga nii, et sinna ei tekiks nö tugevat riigipiiri. Brexiti-meelsemad Briti rahvasaadikud aga kardavad, et tagavaraplaan toob kaasa olukorra, kus Suurbritannia jääb tolliliidu ja EL-i reeglitega seotuks määramata ajaks.
"Nad (EL- Toim.) ei liigu kuhugi, nad pole valmis tegema seda, mida on vaja teha," ütles Briti allikas Reutersile. "Alati on võimalik, et järgmise 48 tunni jooksul midagi muutub, kuid hetkel pole midagi, mis sellele viitaks."
Peaminister Theresa May pressiesindaja teatas neljapäeval kommentaariks, et nii Suurbritannia kui ka EL peavad tegema koostööd tagamaks Ühendkuningriigi korrapärane lahkumine EL-ist.
Pressiesindaja kinnitas ka üle, et kui May ettepanek teisipäeval parlamendis taas maha hääletatakse, paneb valitsus hääletusele nii leppeta Brexiti võimaluse kui ka Brexiti tähtaja pikendamise.
Välisminister Jeremy Hunt omakorda ütles, et Briti valitsus loodab endiselt, et nädalavahetusel õnnestub EL-iga kokkuleppele jõuda.
Briti parlament hääletab Brexiti teemal järgmisel nädalal
Järgmisel nädalal hakkab Brexiti teemat taas arutama ja hääletama Briti parlamendi alamkoda.
12. märtsil üritab peaminister Theresa May pälvida taas parlamendilt heakskiitu oma Brexiti plaanile, kuid palju sõltub sellest, kas tal õnnestub selleks hetkeks saada Brüsselilt mingeid järeleandmisi peamiseks probleemiks olnud Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piiri teemal.
Kui May plaan taas maha hääletatakse, küsib peaminister parlamendilt järgmisel päeval, kas rahvasaadikud soovivad Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust ilma mingi leppeta.
Kui parlament ei toeta ka leppeta lahkumist - ning see on väga tõenäoline - asutakse 14. märtsil otsustama, kas Euroopa Liidust lahkumise tähtaega peaks edasi lükkama. Tähtaja pikendamine võib tähendada nii uusi pikki läbirääkimisi Euroopa Liiduga kui ka teise Brexiti-referendumi korraldamist.
Samas on nii Brüsseli kui ka paljude liikmesriikide esindajad märkinud, et kuigi tähtaja pikendamise võimaldamine Suurbritanniale on tõenäoline, pole mingit selgust, mida peaminister May selle lisaajaga täpsemalt saavutada suudab või soovib.
### Response:
Allikad: Brexiti asjus lähima 48 tunni jooksul läbimurret ei tule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postituse tekstis kirjutas kuninganna, et avastas Londoni teadusmuuseumi kuninglikust arhiivist huvitava kirja. "See on kirjutatud 1843. aastal minu vana-vana-vanaisale, prints Albertile," lisas ta ja kinnitas, et sai muuseumis tutvuda ka lastele mõeldud programmeerimiskoolitustega. "Seepeale tunduski sobiv teha esimene Instagrami postitus just Londoni teadusmuuseumis, mis on olnud pikka aega tehnoloogia ja innovatsiooni eesrinnas, inspireerides tulevasi leiutajaid."
Londoni teadusmuuseumis oli Elizabeth II jaoks valmis pandud tahvelarvuti iPad, kust ta ka postituse kõigi huviliste silme all tegi, vahendas CNN.
Vaata täispikka postitust:
Today, as I visit the Science Museum I was interested to discover a letter from the Royal Archives, written in 1843 to my great-great-grandfather Prince Albert. Charles Babbage, credited as the world's first computer pioneer, designed the "Difference Engine", of which Prince Albert had the opportunity to see a prototype in July 1843. In the letter, Babbage told Queen Victoria and Prince Albert about his invention the "Analytical Engine" upon which the first computer programmes were created by Ada Lovelace, a daughter of Lord Byron. Today, I had the pleasure of learning about children's computer coding initiatives and it seems fitting to me that I publish this Instagram post, at the Science Museum which has long championed technology, innovation and inspired the next generation of inventors. Elizabeth R. PHOTOS: Supplied by the Royal Archives © Royal Collection Trust / Her Majesty Queen Elizabeth II 2019
A post shared by The Royal Family (@theroyalfamily) on Mar 7, 2019 at 3:31am PST | Kuninganna Elizabeth II tegi esimese Instagrami postituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postituse tekstis kirjutas kuninganna, et avastas Londoni teadusmuuseumi kuninglikust arhiivist huvitava kirja. "See on kirjutatud 1843. aastal minu vana-vana-vanaisale, prints Albertile," lisas ta ja kinnitas, et sai muuseumis tutvuda ka lastele mõeldud programmeerimiskoolitustega. "Seepeale tunduski sobiv teha esimene Instagrami postitus just Londoni teadusmuuseumis, mis on olnud pikka aega tehnoloogia ja innovatsiooni eesrinnas, inspireerides tulevasi leiutajaid."
Londoni teadusmuuseumis oli Elizabeth II jaoks valmis pandud tahvelarvuti iPad, kust ta ka postituse kõigi huviliste silme all tegi, vahendas CNN.
Vaata täispikka postitust:
Today, as I visit the Science Museum I was interested to discover a letter from the Royal Archives, written in 1843 to my great-great-grandfather Prince Albert. Charles Babbage, credited as the world's first computer pioneer, designed the "Difference Engine", of which Prince Albert had the opportunity to see a prototype in July 1843. In the letter, Babbage told Queen Victoria and Prince Albert about his invention the "Analytical Engine" upon which the first computer programmes were created by Ada Lovelace, a daughter of Lord Byron. Today, I had the pleasure of learning about children's computer coding initiatives and it seems fitting to me that I publish this Instagram post, at the Science Museum which has long championed technology, innovation and inspired the next generation of inventors. Elizabeth R. PHOTOS: Supplied by the Royal Archives © Royal Collection Trust / Her Majesty Queen Elizabeth II 2019
A post shared by The Royal Family (@theroyalfamily) on Mar 7, 2019 at 3:31am PST
### Response:
Kuninganna Elizabeth II tegi esimese Instagrami postituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul ei mõjutanud Brüsselis hääletamise korraldamisel toimunud õigusrikkumine valimistulemust.
Riigikogu valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideerinud Roy Strideri isikunimi oli kuni 8. veebruarini Raul Sillaste. Brüsseli saatkonnas 17. veebruaril toimunud hääletamisel oli valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekirjas ekslikult tema endine isikunimi. Pärast eksimuse avastamist trükiti saatkonnas välja kandidaatide parandatud nimekiri, kus nimi Raul Sillaste oli asendatud Roy Strideriga. Uue kandidaatide nimekirja kasutuselevõtu ajaks oli saatkonnas käinud hääletamas kaks inimest.
Vabariigi valimiskomisjon rahuldas Roy Strideri kaebuse ja tunnistas kandidaatide nimekirja uuendamata jätmise seadusevastaseks. Samas jättis komisjon rahuldamata kaebaja taotluse tühistada hääled, mis olid antud parandamata nimekirja alusel.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul ei mõjutanud Brüsseli saatkonnas toimunud rikkumine hääletamistulemust oluliselt, kuna valimistulemus sellest ei muutunud. Ka kahe hääle lisandumine kaebaja poolt antud häälte arvule ei oleks taganud kaebajale kohta riigikogus. Samuti poleks teda registreeritud riigikogu asendusliikmete nimekirjas.
Roy Strider sai riigikogu valimistel 222 häält.
Riigikogu liikmed registreeritakse ja valimistulemused kuulutatakse välja pärast seda, kui vabariigi valimiskomisjonile ja riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui kõikide esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.
Äsjaste riigikogu valimistega seoses on riigikohtule seni esitatud kaheksa kaebust, millest seitse on lahendatud. Juhul, kui vabariigi valimiskomisjonis lahendatavad vaidlused jõuavad ka riigikohtusse, on riigikohtul nende lahendamiseks aega seitse tööpäeva. | Riigikohus ei rahuldanud Roy Strideri kaebust valimiskomisjoni peale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul ei mõjutanud Brüsselis hääletamise korraldamisel toimunud õigusrikkumine valimistulemust.
Riigikogu valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideerinud Roy Strideri isikunimi oli kuni 8. veebruarini Raul Sillaste. Brüsseli saatkonnas 17. veebruaril toimunud hääletamisel oli valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekirjas ekslikult tema endine isikunimi. Pärast eksimuse avastamist trükiti saatkonnas välja kandidaatide parandatud nimekiri, kus nimi Raul Sillaste oli asendatud Roy Strideriga. Uue kandidaatide nimekirja kasutuselevõtu ajaks oli saatkonnas käinud hääletamas kaks inimest.
Vabariigi valimiskomisjon rahuldas Roy Strideri kaebuse ja tunnistas kandidaatide nimekirja uuendamata jätmise seadusevastaseks. Samas jättis komisjon rahuldamata kaebaja taotluse tühistada hääled, mis olid antud parandamata nimekirja alusel.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul ei mõjutanud Brüsseli saatkonnas toimunud rikkumine hääletamistulemust oluliselt, kuna valimistulemus sellest ei muutunud. Ka kahe hääle lisandumine kaebaja poolt antud häälte arvule ei oleks taganud kaebajale kohta riigikogus. Samuti poleks teda registreeritud riigikogu asendusliikmete nimekirjas.
Roy Strider sai riigikogu valimistel 222 häält.
Riigikogu liikmed registreeritakse ja valimistulemused kuulutatakse välja pärast seda, kui vabariigi valimiskomisjonile ja riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui kõikide esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.
Äsjaste riigikogu valimistega seoses on riigikohtule seni esitatud kaheksa kaebust, millest seitse on lahendatud. Juhul, kui vabariigi valimiskomisjonis lahendatavad vaidlused jõuavad ka riigikohtusse, on riigikohtul nende lahendamiseks aega seitse tööpäeva.
### Response:
Riigikohus ei rahuldanud Roy Strideri kaebust valimiskomisjoni peale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viie viimase aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele.
Kuldnõela kõrval antakse välja ka Hõbenõel, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moeloojat, kaubamärki või kollektsiooni, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks komeediks meie moetaevas.
Kuldnõela žürii koosseisus Kristi Pärn-Valdoja (ajakirja Säde peatoimetaja), Kristina Herodes (Postimehe moeajakirjanik), Urmas Väljaots (moeajakirjanik), Britta Ratas (Kaubamaja turundusdirektor), Filippo Caroti (moefotograaf), Krista Kodres (Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse professor) ja Aljona Eesmaa (Portail.ee asutaja ja peatoimetaja) on valinud nominentideks järgnevad moekunstnikud ja kaubamärgid:
Hõbenõela nominendid
Gita Siimpoeg, kaubamärgiga GITA
GITA loomingu aluseks on rüiu vaibatehnika sidumine rõivakunstiga, luues vastandlike esteetikate ja põnevate faktuuride maagilise armumängu ning andes klassikalisele rõivalõikele uudse ja ootamatu lahenduse. Erineva kangakaalu ja materjalide omavahelises vastuolus on parasjagu pinget ja mõnusat intriigi. Disainer peab oluliseks tuua looming inimesteni täislahendusena ning muusika, värvid, emotsioon ja lavaline lahendus on need, mis seovad kokku kuudepikkuse töö. GITA looming on loodud inimesele, kes ei karda erineda ega hallist massist välja paista, samas tasakaalustades kogu väljanägemist tagasihoidlikumate elementidega. Kollektsioonide taga seisab alati ka sügavam lugu, olgu see siis täis huumorit, tõsidust või intriigi – kel silma, see haarab loost kinni ja mõistab igat detaili kergleva arusaamaga.
"Gita Siimpoeg pälvis tähelepanu viimasel Tallinn Fashion Weekil esitletud kollektsiooniga, mis võitis südameid energia, julguse ja terviklikkuse kombinatsiooniga," kommenteeris žüriiliige Kristina Herodes. "Oranž on üks keerukamaid moetoone, millele panus teha, ent mood polegi kindlasti maailm, kus ettevaatlikud valikud edu tooksid. Gita disainerikäekiri on valjuhäälne, nooruslikust energiast pulbitsev ja huligaanselt eksperimenteeriv. Värske vitaalsuseplahvatus, mida Eesti moeelu päris kindlasti salamisi ootas."
Ennos, peadisainer Kersti Pohlak
Ennos on Pariisi ja Tallinna vahel loodud kodumaine rõivabränd, mille kõik esemed on toodetud Eestis. Kangaste valiku ja lõigete omavahelise mänguga tuleb välja peen segu skandinaavialikust minimalismist, tugevate joontega naiselikkusest ning kaasasündinud ja Ida-Euroopale omasest praktilisusest. Bränd keskendub igal hooajal selgelt üleriietele, mis nõuab aga tugevat rätsepatööd nii lõigetes kui ka viimistlusel. Sarnaselt toodetele on kaubamärgi jaoks tähtis ka visuaalne pilt, millele rõhutakse kampaaniapiltides, graafikas ja muus sarnases. Ennos teeb ka koostööd välismaisete kunstnike ja Eesti loovinimestega, et kogeda seeläbi värsket vaadet asjadele, mis tunduvad esialgu igapäevased ja märkamatud. Brändi peadisaineri Kersti Pohlaku sõnul sünnib seesuguses kooskõlas hea kombinatsioon, mis äratab tähelepanu nii kodus kui ka välismaal. Ennose eesmärgiks on hoida ka tugevat sidet oma klientuuriga, et tagada kvaliteet nii kangas kui ka lõikes ning tuua igal hooajal uute toodete kõrval müügile ka varasemad best-seller id.
"Ennose moestuudio taga tegutsev Kersti Pohlak veetleb rafineeritud värskusega. Stiililt on tegemist väga globaalse käekirja ja mõttelaadiga autoriga ning avarale vaatele ja julgetele eesmärkidele on looming ka suunatud," rääkis Kristina Herodes. "Rõivaste unikaalsus peitub huvitavates siluettides, lõigetes ja detailides. Ennos kasutab moekeelt, mis kõnetab otsiva vaimuga intellektuaale terves maailmas."
Eve Hanson
Eve Hansoni autorikollektsioon ühendab endas teadmised ja teadlikkuse, samuti ajatult jätkusuutliku disaini, mis pigem teenib eesmärki kui räägib lugu. Kuid iga kollektsioon jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi, olles kui läbi hooaegade rändav järjelugu. Lihtsate minimalistlike baasesemete kõrval on pilgupüüdjaiks efektsed ja ainulaadsed rõivad, mille loomiseks on kasutatud keerukamaid lõikeid, drapeerimist või spetsiaalselt kollektsiooni jaoks valminud graafikat. Nende rõivaste disainis on mugavus ühendatud stiiliga ning nii jääb rõiva kandjale otsustusvõimalus end kas vabalt või veidi sätitumalt tunda. Volüümikad ja kõnekad rõivad on loodud kestvatest, valdavalt naturaalsetest ja funktsionaalsetest materjalidest. Eve Hansoni kollektsioonide aluseks on monokroomne värvimaailm ning tähtsamateks fookuspunktideks on seatud nii kandmiskindlus kui ka kvaliteet, millest viimane saadab iga eseme teostust alates hoolikalt valitud kangast kuni viimse detaili ja õmblusteni välja. Varasemalt on Eve Hanson ainsa Eesti moekunstnikuna pälvinud kaks Kuldnõela auhinda.
"Eve Hanson kuulub Eesti kõige isikupärasemate minimalistide hulka. Tal on äratuntav oma esteetika ja puhas joon, millele ta ei karda lisada ka ootamatusi ning üllatavaid kannapöördeid. Pole juhus, et nii originaalset talenti on varasema loomingu eest pärjatud lausa kahe Kuldnõelaga," sõnas Kristina Herodes. "Samuti on moelooja teinud säravaid tegusid eri moemärkide taga, ise seejuures nähtamatuks jäädes. Hiljuti käivitatud omanimeline autorikollektsioon kuulub täiuslikult värskete moesähvatuste valdkonda, mille tunnustamiseks Hõbenõela auhind loodud ongi. Midagi uut moes, mis raputab eksperimenteeriva vormi ja kaasaegse avarusega, kuid millest kumab siiski selgelt välja võimeka moetalendi aastatepikkune kogemus ja põhjalikkus."
Kuldnõela nominendid
Iris Janvier, loovjuht Arina Baranovskaja
Iris Janvier on Eesti moemaja, kus igas disainitud esemes põimuvad modernsus, funktsionaalsus ning hoolega läbi mõeldud detailid. Brändi filosoofiaks on luua mõistlike hindadega stiilseid naisteriideid, mis oleksid ühtaegu klassikalised ja uuenduslikud. Vastandite omavahelise sümbioosi loomiseks sulatavad Iris Janvieri disainerid traditsioonilised rõivaelemendid meisterlikult kokku uute tehnoloogiate ja luksuslike kangastega. Väljaspool hooaega eksisteerivat disaini luuakse inspireerivas koostöös noorte moeloojatega, tuues sellega naistemoodi värskust, põnevust ja uusi seisukohti. Piiritult kaasaegne on ka Iris Janvieri naiselikkuse tõlgendamine, mis väljendub ühtaegu nii päikeselises ja õrnas, kuid samas tugevalt geomeetrilises loomingus. Iris Janvieri kosmopoliitne moelooming on vallutamas ka maailma: brändi kollektsioonid on esindatud New Yorgi, Berliini ja Moskva parimates elustiili- ja disainipoodides.
"Iris Janvieri komeedivalgus laotus üle Eesti moetaeva nii umbes seitsme aasta eest ja võib öelda, et lausa üleöö. Keegi ei näinud teda tulemas, keegi ei teadnud kellega tegu on, kuid äkitselt olid ta kleidid kõikjal, alati veetlevate ja maitsekate daamide üll. Ja mis kõige olulisem, need kleidid nägid imelised välja ning suutsid esile tuua ka kandjaist parima," kommenteeris žüriiliige Urmas Väljaots. "Põhjamaiselt skulpturaalsed, karged ning priid lihtsakoelisest ornamentikast, kuid samas üdini naiselikud ning kandjat kaunistavad, meeldivate materjalidega, mis isegi leheveerul paistsid paitavat, harmoneerudes võluvalt igaühe isikupära ning naturaalse siluetiga, timmides rõiva ego just kandjale parajaks. Virtuooslik."
Kirill Safonov
Kirill Safonov on Eesti kunstiakadeemia magistrikraadiga disainer ja Eesti tekstiilikunstnike liidu liige, kes on disainerina tegutsenud juba kahe dekaadi jagu – tema esimene kollektsioon tuli välja 1999. aastal. Safonovi erilise käekirjaga loomingut on saatnud ka rahvusvaheline edu ning tema loodud disaini on eksponeeritud näitustel ja erakollektsioonides üle maailma. Disaineri viimased kollektsioonid on olnud inspireeritud linnale omasest dünaamikast, naiselikkusest ja tänapäeva inimese identiteedist. Vaatamata brändi nooruslikule disainikeelele on Safonov oma käekirjas aga ka konservatiivne, luues kahe vastandliku maailma vahelist harmooniat. Safonovi kõik kollektsioonid on valmistatud Eestis ning loodud piiratud koguses, samuti on suurem osa disaineri loomingust esindatud tema Kadriorus paiknevas showroom is.
"Kirill Safonovil on lustlikult barokliku tunnetust, ülevoolavat dekoori ning elujaatavalt pulbitsevat vormi. Perfektne rõõmustama meie hinge, mida vaenab suure osa aastast siinsele laiuskraadile omane kaamos. Maitsekas ja vajalik slaavilik vürts Maarjamaa moeskeenel, et poleks ainult ühetaoline mulgipuder," arvas Urmas Väljaots.
Tanel Veenre, ehtebrändiga Tanel Veenre Jewellery
Tanel Veenre on ehtekunstnik, kes seisab kelmika ja unenäolise kaubamärgi Tanel Veenre Jewellery taga ning troonib vankumatult kodumaise ehtetaeva tippu. Kaubamärgi lipukiri "Unistuste kuningriik" võtab kokku ka Veenre enda filosoofia – tema loodud ehted meelitavad uskuma muinaslugudesse ja imedesse, tiivulised merihobud ja kosmilise tolmuga kaetud kõrvamarjad on aga kui taasavastatud mälestus kaotatud paradiisist. Tanel Veenre ehete nurgakiviks on piiritu värvikaart ühes kõrgkvaliteedilise käsitööga ning loomingu taga seisab tugev kirg koos suure pühendumusega. Ehtekunstnik ise on sõnanud: "Ma usun muinasjuttudesse, fantaasiasse ja kujutlusvõime piiritusse. Ning ma tean, et ma ei ole oma usus üksi. Olgu need ehted võtmeks igaühe sisemisse paradiisi, unistuste kuningriiki."
Tanel Veenre on oma loomingut esitlenud ligi 300 näitusel ja moeetendusel üle maailma, õpetanud ja andnud töötubasid mitmetes rahvusvahelistes ülikoolides ning on lisaks Eestile oma ehtebrändiga esindatud nii Euroopas kui ka Singapuris, Kanadas ja Hiinas.
"Tanel Veenret on õnnistatud ainukordse multitalendi andega. Murdnud esile fotograafina, tõestades SuperNooval end pulbitseva moemaagina, ajakirjanikuna kütkestanud oma sõnaseadmiskunstiga, hoolitsenud kunstiakadeemias järelkasvu eest ning paisunud meie ehtekunsti titaaniks. Tema looming pole jäänud galeriiseinu kaunistama, oodates suure karakteriga erakordseid daame, vaid osanud malbelt leida tee iga Eesti naise südamesse ning loonud meie meelele sobivaima ehtevormi," sõnas Urmas Väljaots. "Veenre legendaarsetel kõrvamarjadel on väge rõõmustada sadu kandjaid ning tuhandeid kõrvapaare. Muinasjutuliselt meeldiv, käegakatsutavalt lähedane."
Kuldnõela ja Hõbenõela kollektsioonid jõuavad lavale sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 16. oktoobril Kultuurikatlas toimuval Kuldnõela galal. | Tänavused Kuld- ja Hõbenõela nominendid on selgunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viie viimase aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele.
Kuldnõela kõrval antakse välja ka Hõbenõel, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moeloojat, kaubamärki või kollektsiooni, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks komeediks meie moetaevas.
Kuldnõela žürii koosseisus Kristi Pärn-Valdoja (ajakirja Säde peatoimetaja), Kristina Herodes (Postimehe moeajakirjanik), Urmas Väljaots (moeajakirjanik), Britta Ratas (Kaubamaja turundusdirektor), Filippo Caroti (moefotograaf), Krista Kodres (Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse professor) ja Aljona Eesmaa (Portail.ee asutaja ja peatoimetaja) on valinud nominentideks järgnevad moekunstnikud ja kaubamärgid:
Hõbenõela nominendid
Gita Siimpoeg, kaubamärgiga GITA
GITA loomingu aluseks on rüiu vaibatehnika sidumine rõivakunstiga, luues vastandlike esteetikate ja põnevate faktuuride maagilise armumängu ning andes klassikalisele rõivalõikele uudse ja ootamatu lahenduse. Erineva kangakaalu ja materjalide omavahelises vastuolus on parasjagu pinget ja mõnusat intriigi. Disainer peab oluliseks tuua looming inimesteni täislahendusena ning muusika, värvid, emotsioon ja lavaline lahendus on need, mis seovad kokku kuudepikkuse töö. GITA looming on loodud inimesele, kes ei karda erineda ega hallist massist välja paista, samas tasakaalustades kogu väljanägemist tagasihoidlikumate elementidega. Kollektsioonide taga seisab alati ka sügavam lugu, olgu see siis täis huumorit, tõsidust või intriigi – kel silma, see haarab loost kinni ja mõistab igat detaili kergleva arusaamaga.
"Gita Siimpoeg pälvis tähelepanu viimasel Tallinn Fashion Weekil esitletud kollektsiooniga, mis võitis südameid energia, julguse ja terviklikkuse kombinatsiooniga," kommenteeris žüriiliige Kristina Herodes. "Oranž on üks keerukamaid moetoone, millele panus teha, ent mood polegi kindlasti maailm, kus ettevaatlikud valikud edu tooksid. Gita disainerikäekiri on valjuhäälne, nooruslikust energiast pulbitsev ja huligaanselt eksperimenteeriv. Värske vitaalsuseplahvatus, mida Eesti moeelu päris kindlasti salamisi ootas."
Ennos, peadisainer Kersti Pohlak
Ennos on Pariisi ja Tallinna vahel loodud kodumaine rõivabränd, mille kõik esemed on toodetud Eestis. Kangaste valiku ja lõigete omavahelise mänguga tuleb välja peen segu skandinaavialikust minimalismist, tugevate joontega naiselikkusest ning kaasasündinud ja Ida-Euroopale omasest praktilisusest. Bränd keskendub igal hooajal selgelt üleriietele, mis nõuab aga tugevat rätsepatööd nii lõigetes kui ka viimistlusel. Sarnaselt toodetele on kaubamärgi jaoks tähtis ka visuaalne pilt, millele rõhutakse kampaaniapiltides, graafikas ja muus sarnases. Ennos teeb ka koostööd välismaisete kunstnike ja Eesti loovinimestega, et kogeda seeläbi värsket vaadet asjadele, mis tunduvad esialgu igapäevased ja märkamatud. Brändi peadisaineri Kersti Pohlaku sõnul sünnib seesuguses kooskõlas hea kombinatsioon, mis äratab tähelepanu nii kodus kui ka välismaal. Ennose eesmärgiks on hoida ka tugevat sidet oma klientuuriga, et tagada kvaliteet nii kangas kui ka lõikes ning tuua igal hooajal uute toodete kõrval müügile ka varasemad best-seller id.
"Ennose moestuudio taga tegutsev Kersti Pohlak veetleb rafineeritud värskusega. Stiililt on tegemist väga globaalse käekirja ja mõttelaadiga autoriga ning avarale vaatele ja julgetele eesmärkidele on looming ka suunatud," rääkis Kristina Herodes. "Rõivaste unikaalsus peitub huvitavates siluettides, lõigetes ja detailides. Ennos kasutab moekeelt, mis kõnetab otsiva vaimuga intellektuaale terves maailmas."
Eve Hanson
Eve Hansoni autorikollektsioon ühendab endas teadmised ja teadlikkuse, samuti ajatult jätkusuutliku disaini, mis pigem teenib eesmärki kui räägib lugu. Kuid iga kollektsioon jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi, olles kui läbi hooaegade rändav järjelugu. Lihtsate minimalistlike baasesemete kõrval on pilgupüüdjaiks efektsed ja ainulaadsed rõivad, mille loomiseks on kasutatud keerukamaid lõikeid, drapeerimist või spetsiaalselt kollektsiooni jaoks valminud graafikat. Nende rõivaste disainis on mugavus ühendatud stiiliga ning nii jääb rõiva kandjale otsustusvõimalus end kas vabalt või veidi sätitumalt tunda. Volüümikad ja kõnekad rõivad on loodud kestvatest, valdavalt naturaalsetest ja funktsionaalsetest materjalidest. Eve Hansoni kollektsioonide aluseks on monokroomne värvimaailm ning tähtsamateks fookuspunktideks on seatud nii kandmiskindlus kui ka kvaliteet, millest viimane saadab iga eseme teostust alates hoolikalt valitud kangast kuni viimse detaili ja õmblusteni välja. Varasemalt on Eve Hanson ainsa Eesti moekunstnikuna pälvinud kaks Kuldnõela auhinda.
"Eve Hanson kuulub Eesti kõige isikupärasemate minimalistide hulka. Tal on äratuntav oma esteetika ja puhas joon, millele ta ei karda lisada ka ootamatusi ning üllatavaid kannapöördeid. Pole juhus, et nii originaalset talenti on varasema loomingu eest pärjatud lausa kahe Kuldnõelaga," sõnas Kristina Herodes. "Samuti on moelooja teinud säravaid tegusid eri moemärkide taga, ise seejuures nähtamatuks jäädes. Hiljuti käivitatud omanimeline autorikollektsioon kuulub täiuslikult värskete moesähvatuste valdkonda, mille tunnustamiseks Hõbenõela auhind loodud ongi. Midagi uut moes, mis raputab eksperimenteeriva vormi ja kaasaegse avarusega, kuid millest kumab siiski selgelt välja võimeka moetalendi aastatepikkune kogemus ja põhjalikkus."
Kuldnõela nominendid
Iris Janvier, loovjuht Arina Baranovskaja
Iris Janvier on Eesti moemaja, kus igas disainitud esemes põimuvad modernsus, funktsionaalsus ning hoolega läbi mõeldud detailid. Brändi filosoofiaks on luua mõistlike hindadega stiilseid naisteriideid, mis oleksid ühtaegu klassikalised ja uuenduslikud. Vastandite omavahelise sümbioosi loomiseks sulatavad Iris Janvieri disainerid traditsioonilised rõivaelemendid meisterlikult kokku uute tehnoloogiate ja luksuslike kangastega. Väljaspool hooaega eksisteerivat disaini luuakse inspireerivas koostöös noorte moeloojatega, tuues sellega naistemoodi värskust, põnevust ja uusi seisukohti. Piiritult kaasaegne on ka Iris Janvieri naiselikkuse tõlgendamine, mis väljendub ühtaegu nii päikeselises ja õrnas, kuid samas tugevalt geomeetrilises loomingus. Iris Janvieri kosmopoliitne moelooming on vallutamas ka maailma: brändi kollektsioonid on esindatud New Yorgi, Berliini ja Moskva parimates elustiili- ja disainipoodides.
"Iris Janvieri komeedivalgus laotus üle Eesti moetaeva nii umbes seitsme aasta eest ja võib öelda, et lausa üleöö. Keegi ei näinud teda tulemas, keegi ei teadnud kellega tegu on, kuid äkitselt olid ta kleidid kõikjal, alati veetlevate ja maitsekate daamide üll. Ja mis kõige olulisem, need kleidid nägid imelised välja ning suutsid esile tuua ka kandjaist parima," kommenteeris žüriiliige Urmas Väljaots. "Põhjamaiselt skulpturaalsed, karged ning priid lihtsakoelisest ornamentikast, kuid samas üdini naiselikud ning kandjat kaunistavad, meeldivate materjalidega, mis isegi leheveerul paistsid paitavat, harmoneerudes võluvalt igaühe isikupära ning naturaalse siluetiga, timmides rõiva ego just kandjale parajaks. Virtuooslik."
Kirill Safonov
Kirill Safonov on Eesti kunstiakadeemia magistrikraadiga disainer ja Eesti tekstiilikunstnike liidu liige, kes on disainerina tegutsenud juba kahe dekaadi jagu – tema esimene kollektsioon tuli välja 1999. aastal. Safonovi erilise käekirjaga loomingut on saatnud ka rahvusvaheline edu ning tema loodud disaini on eksponeeritud näitustel ja erakollektsioonides üle maailma. Disaineri viimased kollektsioonid on olnud inspireeritud linnale omasest dünaamikast, naiselikkusest ja tänapäeva inimese identiteedist. Vaatamata brändi nooruslikule disainikeelele on Safonov oma käekirjas aga ka konservatiivne, luues kahe vastandliku maailma vahelist harmooniat. Safonovi kõik kollektsioonid on valmistatud Eestis ning loodud piiratud koguses, samuti on suurem osa disaineri loomingust esindatud tema Kadriorus paiknevas showroom is.
"Kirill Safonovil on lustlikult barokliku tunnetust, ülevoolavat dekoori ning elujaatavalt pulbitsevat vormi. Perfektne rõõmustama meie hinge, mida vaenab suure osa aastast siinsele laiuskraadile omane kaamos. Maitsekas ja vajalik slaavilik vürts Maarjamaa moeskeenel, et poleks ainult ühetaoline mulgipuder," arvas Urmas Väljaots.
Tanel Veenre, ehtebrändiga Tanel Veenre Jewellery
Tanel Veenre on ehtekunstnik, kes seisab kelmika ja unenäolise kaubamärgi Tanel Veenre Jewellery taga ning troonib vankumatult kodumaise ehtetaeva tippu. Kaubamärgi lipukiri "Unistuste kuningriik" võtab kokku ka Veenre enda filosoofia – tema loodud ehted meelitavad uskuma muinaslugudesse ja imedesse, tiivulised merihobud ja kosmilise tolmuga kaetud kõrvamarjad on aga kui taasavastatud mälestus kaotatud paradiisist. Tanel Veenre ehete nurgakiviks on piiritu värvikaart ühes kõrgkvaliteedilise käsitööga ning loomingu taga seisab tugev kirg koos suure pühendumusega. Ehtekunstnik ise on sõnanud: "Ma usun muinasjuttudesse, fantaasiasse ja kujutlusvõime piiritusse. Ning ma tean, et ma ei ole oma usus üksi. Olgu need ehted võtmeks igaühe sisemisse paradiisi, unistuste kuningriiki."
Tanel Veenre on oma loomingut esitlenud ligi 300 näitusel ja moeetendusel üle maailma, õpetanud ja andnud töötubasid mitmetes rahvusvahelistes ülikoolides ning on lisaks Eestile oma ehtebrändiga esindatud nii Euroopas kui ka Singapuris, Kanadas ja Hiinas.
"Tanel Veenret on õnnistatud ainukordse multitalendi andega. Murdnud esile fotograafina, tõestades SuperNooval end pulbitseva moemaagina, ajakirjanikuna kütkestanud oma sõnaseadmiskunstiga, hoolitsenud kunstiakadeemias järelkasvu eest ning paisunud meie ehtekunsti titaaniks. Tema looming pole jäänud galeriiseinu kaunistama, oodates suure karakteriga erakordseid daame, vaid osanud malbelt leida tee iga Eesti naise südamesse ning loonud meie meelele sobivaima ehtevormi," sõnas Urmas Väljaots. "Veenre legendaarsetel kõrvamarjadel on väge rõõmustada sadu kandjaid ning tuhandeid kõrvapaare. Muinasjutuliselt meeldiv, käegakatsutavalt lähedane."
Kuldnõela ja Hõbenõela kollektsioonid jõuavad lavale sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 16. oktoobril Kultuurikatlas toimuval Kuldnõela galal.
### Response:
Tänavused Kuld- ja Hõbenõela nominendid on selgunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaal galeriis saab näha peamiselt maalikunstnikuna tuntud Maarit Murka näitust "Escape room nr. 1". Tajude ja meeltega mängiv väljapanek uurib, kuidas linnastumine tingib eluslooduse taandumise ja iseenesestmõistetava muutumise absurdiks. Galeriituuril toimub kohtumine kunstnikuga ja esitletakse installatsiooni "Talking Heads".
Temnikova & Kasela galeriis saavad huvilised osa Helena Keskküla, Anna-Mari Liivranna, Inga Meldere, Ann Pajuväli, Jaanus Samma ja Sigrid Viiri grupinäitusest, mis käsitleb eri põlvkondade kunstnike loomingu paralleele ja sarnasusi. Näitust tutvustab Lilian Hiob Temnikova & Kasela galeriist.
Haus galeriis saab näha näitust "PUNK-BAROKK", kus on väljas rühmituse NEO*EKS*PRE*POST presidendi Andro Kööbi abstraktsed maalid ja Urmas Puhkani skulptuursed vormid. Galeriituuril juhatatakse külalised galerii keldrisse seatud glamuursesse kaosesse.
Okapi galeriis fotonäitust "Ideal Black" esitleva kolme kunstniku Temuri Hvingija, Shalva Khakahanašvili ja Zura Arabidze peamiseks ühisjooneks on nende päritolumaa Gruusia. Lisaks Gruusiale ühendab neid aga ka armastus musta värvi vastu, mis peegeldub mõistagi ka nende loomingus. Galeriituuril tutvustab näitust üks selle kunstnik ja Okapi galerist Temuri Hvingija.
Galerii Positiiv fotonäitusel "Without" uurib dokumentaalfotograaf ja reisiajakirjanik Silvia Pärmann mahajäetud elukeskkonna omalaadset dramaatilist poeesiat ning tumeturismi atraktsioonide võlu ja valu. Galeriituuril toimub kohtumine Pärmanniga, kes tutvustab näitust ja oma loomingut.
Juhan Kuusi dokfoto keskuses leiab aset esitlus "Dokfotos on lugu". Fookuses on ainulaadse karakteri ja võrratu fotograafi Juhan Kuusi lugu ja looming. Galeriituuril räägib keskuse üks eestvedajaid Toomas Järvetlugusid Kuusist ja tema Eesti fotograafiat mõjutanud pärandist.
EKA Galeriis saab näha Ameerika päritolu EKA ehte-ja sepakunsti magistrandi Erinn Michelle Coxi ehtekollektsiooni debüütnäitust "üksildus on aeglaseim surm: reekviem igatsusele". Galeriituuril toimub kohtumine kunstnikuga, kes tutvustab näitust ja oma loomingut.
TMW Kunst galeriide näitused jäävad Tallinna Neljapäeva järgselt TMW nädalal avatuks tavapärastel lahtiolekuaegadel. | Tallinn Music Week avaldas seekordse kunstiprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaal galeriis saab näha peamiselt maalikunstnikuna tuntud Maarit Murka näitust "Escape room nr. 1". Tajude ja meeltega mängiv väljapanek uurib, kuidas linnastumine tingib eluslooduse taandumise ja iseenesestmõistetava muutumise absurdiks. Galeriituuril toimub kohtumine kunstnikuga ja esitletakse installatsiooni "Talking Heads".
Temnikova & Kasela galeriis saavad huvilised osa Helena Keskküla, Anna-Mari Liivranna, Inga Meldere, Ann Pajuväli, Jaanus Samma ja Sigrid Viiri grupinäitusest, mis käsitleb eri põlvkondade kunstnike loomingu paralleele ja sarnasusi. Näitust tutvustab Lilian Hiob Temnikova & Kasela galeriist.
Haus galeriis saab näha näitust "PUNK-BAROKK", kus on väljas rühmituse NEO*EKS*PRE*POST presidendi Andro Kööbi abstraktsed maalid ja Urmas Puhkani skulptuursed vormid. Galeriituuril juhatatakse külalised galerii keldrisse seatud glamuursesse kaosesse.
Okapi galeriis fotonäitust "Ideal Black" esitleva kolme kunstniku Temuri Hvingija, Shalva Khakahanašvili ja Zura Arabidze peamiseks ühisjooneks on nende päritolumaa Gruusia. Lisaks Gruusiale ühendab neid aga ka armastus musta värvi vastu, mis peegeldub mõistagi ka nende loomingus. Galeriituuril tutvustab näitust üks selle kunstnik ja Okapi galerist Temuri Hvingija.
Galerii Positiiv fotonäitusel "Without" uurib dokumentaalfotograaf ja reisiajakirjanik Silvia Pärmann mahajäetud elukeskkonna omalaadset dramaatilist poeesiat ning tumeturismi atraktsioonide võlu ja valu. Galeriituuril toimub kohtumine Pärmanniga, kes tutvustab näitust ja oma loomingut.
Juhan Kuusi dokfoto keskuses leiab aset esitlus "Dokfotos on lugu". Fookuses on ainulaadse karakteri ja võrratu fotograafi Juhan Kuusi lugu ja looming. Galeriituuril räägib keskuse üks eestvedajaid Toomas Järvetlugusid Kuusist ja tema Eesti fotograafiat mõjutanud pärandist.
EKA Galeriis saab näha Ameerika päritolu EKA ehte-ja sepakunsti magistrandi Erinn Michelle Coxi ehtekollektsiooni debüütnäitust "üksildus on aeglaseim surm: reekviem igatsusele". Galeriituuril toimub kohtumine kunstnikuga, kes tutvustab näitust ja oma loomingut.
TMW Kunst galeriide näitused jäävad Tallinna Neljapäeva järgselt TMW nädalal avatuks tavapärastel lahtiolekuaegadel.
### Response:
Tallinn Music Week avaldas seekordse kunstiprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ekspert: ühetaoline tulumax on naq täiega okei
Reformierakond ja Keskerakond kaasasid koalitsiooniläbirääkimistele 15-aastase maksueksperdi Liisy-Cäthryyni, kes kinnitas mõlemale erakonnale, et uuel valitsusel tasuks naasta ühetaolise eraisiku tulumaksu juurde.
"See on naq täiega okei," ütles ekspert. "Tulumaksusüsteem võix olla nii lihtne, et ka põhikooli õpilane saaks sellest aru ning mu ema ja isa ei peaks riiki liigselt krediteerima."
15-aastane Liisy-Cäthryyn joonistas tahvlile tabeli, millest selgus, et madalapalgalistele on võimalik rohkem raha kätte jätta ka vanu hoobasid kasutades. "Siit tabelist on näha, et kui korraga tõsta tulumaksuvaba miinimumi ja tulumaxu ühetaolist määra, siis sellega saavutaks sama, mille eelmine koalitsioon lahendas nii keerulise süsteemiga, et iga kodanik vajab oma raamatupidajat. See sakib naq täiega," seletas Liisy-Cäthryyn.
"Aga mida sel juhul jõukamad tulumaksu tõstmisest arvaksid? Mis saab meie rikastest valijatest?" pärisid Kaja Kallas ja Jüri Ratas justkui ühest suust.
"Kas kõrgepalgalised on naq need, kes on kunagi virisenud vä?" küsis Liisy-Cäthryyn retooriliselt vastu ja tegi tahvli ees selfi. Erakondade juhid noogutasid mõistvalt.
Isamaa nimi on endiselt liiga pikk
Erakond Isamaa rabeles end madalate reitingute kiuste 12 mandaadiga riigikogusse. Valimisasjade toimetusel õnnestus erakonna juhilt saada lühike repliik.
"See kõik on tänu erakonna nimevahetusele," ütles esimees Helir-Valdor Seeder. "Isamaa ja Res Publica Liit oli selgelt liiga pikk. Kui meil oleks veel lühem nimi olnud, siis saanuks me veel rohkem kohti. Juba järgmisel üldkogul teen ettepaneku panna erakonna uueks nimeks lihtsalt Isa."
Rohkem kommentaare ei õnnestunud Isamaa juhilt saada, sest ta kiirustas parasjagu koalitsiooniläbirääkimistele Vabaerakonna ja Eestimaa Rohelistega.
E-hääled trükiti välja ja loetakse üle
Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on pärast e-hääletuse häid tulemusi loobunud elektroonilisi valimisi valjuhäälselt kritiseerimast, siis üllatuslikult võttis selle positsiooni üle hoopis Elurikkuse Erakonna kontor. Esimees Artur Talvik nõudis valimiskomisjonilt e-häälte ülelugemist ning avaldas soovi ka isiklikult protseduuri jälgida. Valimiskomisjon nõustus.
"Tegime andmebaasi SQL päringu, mille tulemuse eksportisime CSV dokumenti ning printisime hääled ükshaaval välja," andis teada valimisteenistuse pressiesindaja. "Artur Talvik on hetkel hääletussedelitesse sukeldunud ja ajab erakonnale laekunud hääli taga nagu Robert McPart kullahunniku seest oma õnnemünti."
Valimisteenistuse väitel ei julgenud keegi Talvikule öelda, et ka paberhääletuse tulemused on täpselt samas infosüsteemis, kartes, et peavad needki välja trükkima. "Elurikkuse Erakond võiks ju ometi kõigi nende mahavõetud puude peale mõelda," arvas esindaja.
* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga. | Följeton. E-hääled trükiti välja ja loetakse üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ekspert: ühetaoline tulumax on naq täiega okei
Reformierakond ja Keskerakond kaasasid koalitsiooniläbirääkimistele 15-aastase maksueksperdi Liisy-Cäthryyni, kes kinnitas mõlemale erakonnale, et uuel valitsusel tasuks naasta ühetaolise eraisiku tulumaksu juurde.
"See on naq täiega okei," ütles ekspert. "Tulumaksusüsteem võix olla nii lihtne, et ka põhikooli õpilane saaks sellest aru ning mu ema ja isa ei peaks riiki liigselt krediteerima."
15-aastane Liisy-Cäthryyn joonistas tahvlile tabeli, millest selgus, et madalapalgalistele on võimalik rohkem raha kätte jätta ka vanu hoobasid kasutades. "Siit tabelist on näha, et kui korraga tõsta tulumaksuvaba miinimumi ja tulumaxu ühetaolist määra, siis sellega saavutaks sama, mille eelmine koalitsioon lahendas nii keerulise süsteemiga, et iga kodanik vajab oma raamatupidajat. See sakib naq täiega," seletas Liisy-Cäthryyn.
"Aga mida sel juhul jõukamad tulumaksu tõstmisest arvaksid? Mis saab meie rikastest valijatest?" pärisid Kaja Kallas ja Jüri Ratas justkui ühest suust.
"Kas kõrgepalgalised on naq need, kes on kunagi virisenud vä?" küsis Liisy-Cäthryyn retooriliselt vastu ja tegi tahvli ees selfi. Erakondade juhid noogutasid mõistvalt.
Isamaa nimi on endiselt liiga pikk
Erakond Isamaa rabeles end madalate reitingute kiuste 12 mandaadiga riigikogusse. Valimisasjade toimetusel õnnestus erakonna juhilt saada lühike repliik.
"See kõik on tänu erakonna nimevahetusele," ütles esimees Helir-Valdor Seeder. "Isamaa ja Res Publica Liit oli selgelt liiga pikk. Kui meil oleks veel lühem nimi olnud, siis saanuks me veel rohkem kohti. Juba järgmisel üldkogul teen ettepaneku panna erakonna uueks nimeks lihtsalt Isa."
Rohkem kommentaare ei õnnestunud Isamaa juhilt saada, sest ta kiirustas parasjagu koalitsiooniläbirääkimistele Vabaerakonna ja Eestimaa Rohelistega.
E-hääled trükiti välja ja loetakse üle
Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on pärast e-hääletuse häid tulemusi loobunud elektroonilisi valimisi valjuhäälselt kritiseerimast, siis üllatuslikult võttis selle positsiooni üle hoopis Elurikkuse Erakonna kontor. Esimees Artur Talvik nõudis valimiskomisjonilt e-häälte ülelugemist ning avaldas soovi ka isiklikult protseduuri jälgida. Valimiskomisjon nõustus.
"Tegime andmebaasi SQL päringu, mille tulemuse eksportisime CSV dokumenti ning printisime hääled ükshaaval välja," andis teada valimisteenistuse pressiesindaja. "Artur Talvik on hetkel hääletussedelitesse sukeldunud ja ajab erakonnale laekunud hääli taga nagu Robert McPart kullahunniku seest oma õnnemünti."
Valimisteenistuse väitel ei julgenud keegi Talvikule öelda, et ka paberhääletuse tulemused on täpselt samas infosüsteemis, kartes, et peavad needki välja trükkima. "Elurikkuse Erakond võiks ju ometi kõigi nende mahavõetud puude peale mõelda," arvas esindaja.
* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga.
### Response:
Följeton. E-hääled trükiti välja ja loetakse üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnavolinik Mart Luik (Isamaa) küsis abilinnapea Kalle Klandorfile esitatud arupärimises, miks pole tramm nr 4 sõidugraafiku koostamisel arvestatud hiliste lendude saabumisaegadega.
"Viimased trammid väljuvad Lennujaamast vahetult peale keskööd, samas kui mitmed hilised lennud (Varssavi, Kopenhaagen, Helsinki) maanduvad Tallinnas peale viimase trammi väljumist. Miks puudub neil reisijatel võimalus kasutada Lennujaama trammi? Miks pole tramm nr 4 graafiku koostamisel arvestatud ajavaruga, et pakkuda transporti ka hilinevate lendude reisijatele?" küsis Luik.
Abilinnapea Kalle Klandorf ütleb oma kirjalikus vastuses, et ühistranspordi töö planeerimine toimub lähtuvalt sõidunõudlusest, mis on aluseks ka trammiliini nr 4 sõidugraafiku koostamisel.
"Tallinna transpordiameti poolt läbi viidud viimased sõitjate loenduste tulemused näitavad, et kehtivates sõiduplaanides peale südaööd Lennujaama peatusest toimuvatel väljumistel on liini nr 4 trammides nädala jooksul vaid üksikud sõitjad," vastas Klandorf ja lisas, et paljudel kordadel väljub tramm sootuks tühjalt.
Lisaks tuleb Klandorfi sõnul trammiliinide sõidugraafikute koostamisel arvestada asjaoluga, et kell 01.00-04.00 on Tallinna Linnatranspordi AS-i trammiteenistuse infrastruktuuri osakonnal ainus aeg, mil on võimalik teha kontaktliini ja trammi rööbastee hooldus- ja remonttöid.
"Samuti on see aeg vajalik linna avariiteenistuse ja erinevate ettevõtete (nt Tallinna Vesi) jaoks, kes saavad sel ajal teha avariitöid trammiteel, mis nõuavad kontaktliini pingetuks tegemist. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik trammiliini nr 4 sõidugraafiku koostamisel arvestada kõigi peale südaööd saabuvate ega ka erandkorras hilinevate lennukitega," tunnistas Klandorf.
Kõige hilisem tramm väljub Lennujaama peatusest kell 00.45, kuid see sõidab lühendatud marsruudil ehk viimane peatus on Vineeri. Tondile sõitev viimane tramm väljub Lennujaama peatusest täpselt südaööl. Näiteks sel neljapäeval saabub Helsingi lend kell 00.20, Varssavi lend 01.25 ja Kopenhaageni lend kell 01.25. | Hilisöistelt lendudelt saabujad trammile loota ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnavolinik Mart Luik (Isamaa) küsis abilinnapea Kalle Klandorfile esitatud arupärimises, miks pole tramm nr 4 sõidugraafiku koostamisel arvestatud hiliste lendude saabumisaegadega.
"Viimased trammid väljuvad Lennujaamast vahetult peale keskööd, samas kui mitmed hilised lennud (Varssavi, Kopenhaagen, Helsinki) maanduvad Tallinnas peale viimase trammi väljumist. Miks puudub neil reisijatel võimalus kasutada Lennujaama trammi? Miks pole tramm nr 4 graafiku koostamisel arvestatud ajavaruga, et pakkuda transporti ka hilinevate lendude reisijatele?" küsis Luik.
Abilinnapea Kalle Klandorf ütleb oma kirjalikus vastuses, et ühistranspordi töö planeerimine toimub lähtuvalt sõidunõudlusest, mis on aluseks ka trammiliini nr 4 sõidugraafiku koostamisel.
"Tallinna transpordiameti poolt läbi viidud viimased sõitjate loenduste tulemused näitavad, et kehtivates sõiduplaanides peale südaööd Lennujaama peatusest toimuvatel väljumistel on liini nr 4 trammides nädala jooksul vaid üksikud sõitjad," vastas Klandorf ja lisas, et paljudel kordadel väljub tramm sootuks tühjalt.
Lisaks tuleb Klandorfi sõnul trammiliinide sõidugraafikute koostamisel arvestada asjaoluga, et kell 01.00-04.00 on Tallinna Linnatranspordi AS-i trammiteenistuse infrastruktuuri osakonnal ainus aeg, mil on võimalik teha kontaktliini ja trammi rööbastee hooldus- ja remonttöid.
"Samuti on see aeg vajalik linna avariiteenistuse ja erinevate ettevõtete (nt Tallinna Vesi) jaoks, kes saavad sel ajal teha avariitöid trammiteel, mis nõuavad kontaktliini pingetuks tegemist. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik trammiliini nr 4 sõidugraafiku koostamisel arvestada kõigi peale südaööd saabuvate ega ka erandkorras hilinevate lennukitega," tunnistas Klandorf.
Kõige hilisem tramm väljub Lennujaama peatusest kell 00.45, kuid see sõidab lühendatud marsruudil ehk viimane peatus on Vineeri. Tondile sõitev viimane tramm väljub Lennujaama peatusest täpselt südaööl. Näiteks sel neljapäeval saabub Helsingi lend kell 00.20, Varssavi lend 01.25 ja Kopenhaageni lend kell 01.25.
### Response:
Hilisöistelt lendudelt saabujad trammile loota ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed Õnne Pillak ja Ivi Eenmaa esitasid abilinnapeale arupärimise, milles küsisid, kui palju töötab Tallinna vene õppekeelega koolides pedagooge, kes ei ole tõestanud oma keeleoskust nõutaval tasemel.
Oma kirjalikus vastuses teatab abilinnapea Vadim Belobrovtsev (Keskerakond): "Meile teadaolevalt ei ole ligikaudu 100 pedagoogi tõestanud oma eesti keele oskust vajalikul tasemel."
Belobrovtsev märgib, et probleemi lahendamiseks jätkab Tallinna linn vene õppekeelega koolide eesti keele kursuste finantseerimist, millega alustati 2018. aasta veebruaris.
"Samas selgitame, et keelt õppida ja keeletaset tõsta saab iga inimene personaalselt. Tallinna linn annab õpetajatele võimaluse eesti keele oskuse parandamiseks linna poolt finantseeritaval eesti keele kursusel."
Pillak ja Eenmaa toovad arupärimises välja konkreetse olukorra Linnamäe Vene Lütseumis, mille direktori kohusetäitja Sergei Garanža puuduliku eesti keele oskusele on teinud ettekirjutuse ka keeleinspektsioon. Arupärijad märgivad, et linnajuhid on korduvalt ka ise lubanud, et Garanža sooritab mingiks tähtajaks eksami, kuid ta pole seda siiani teinud.
Belobrovtsev vastab, et Sergei Garanža on käinud erinevatel eesti keele kursustel ja kasutanud erinevaid meetodeid keele õppimiseks. Samuti märgib Belobrovtsev, et Garanža töötab direktori kohusetäitjana ning et ta on kooli juhtimisega edukalt hakkama saanud ning kooli üldseisund ja areng olevat hea.
Pillaku-Eenmaa arupärimine tuleb arutusele ka neljapäevasel Tallinna volikogu istungil. | Ligi 100 Tallinna vene kooli õpetajat ei oska eesti keelt nõutaval tasemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed Õnne Pillak ja Ivi Eenmaa esitasid abilinnapeale arupärimise, milles küsisid, kui palju töötab Tallinna vene õppekeelega koolides pedagooge, kes ei ole tõestanud oma keeleoskust nõutaval tasemel.
Oma kirjalikus vastuses teatab abilinnapea Vadim Belobrovtsev (Keskerakond): "Meile teadaolevalt ei ole ligikaudu 100 pedagoogi tõestanud oma eesti keele oskust vajalikul tasemel."
Belobrovtsev märgib, et probleemi lahendamiseks jätkab Tallinna linn vene õppekeelega koolide eesti keele kursuste finantseerimist, millega alustati 2018. aasta veebruaris.
"Samas selgitame, et keelt õppida ja keeletaset tõsta saab iga inimene personaalselt. Tallinna linn annab õpetajatele võimaluse eesti keele oskuse parandamiseks linna poolt finantseeritaval eesti keele kursusel."
Pillak ja Eenmaa toovad arupärimises välja konkreetse olukorra Linnamäe Vene Lütseumis, mille direktori kohusetäitja Sergei Garanža puuduliku eesti keele oskusele on teinud ettekirjutuse ka keeleinspektsioon. Arupärijad märgivad, et linnajuhid on korduvalt ka ise lubanud, et Garanža sooritab mingiks tähtajaks eksami, kuid ta pole seda siiani teinud.
Belobrovtsev vastab, et Sergei Garanža on käinud erinevatel eesti keele kursustel ja kasutanud erinevaid meetodeid keele õppimiseks. Samuti märgib Belobrovtsev, et Garanža töötab direktori kohusetäitjana ning et ta on kooli juhtimisega edukalt hakkama saanud ning kooli üldseisund ja areng olevat hea.
Pillaku-Eenmaa arupärimine tuleb arutusele ka neljapäevasel Tallinna volikogu istungil.
### Response:
Ligi 100 Tallinna vene kooli õpetajat ei oska eesti keelt nõutaval tasemel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pollar on avatud ajavahemikus kell 6-19.
"Varasemad aastad on näidanud, et sel päeval on mehed nii innukad lilleostjad, et ei aita siin selgitustöö ega trahvid – ikka pargitakse auto sinna, kuhu pole lubatud ja tekitatakse ohtralt liiklusohtlikke olukordi," ütles mupo juhataja Aivar Toompere, mistõttu otsustati tänavu koos transpordiametiga ajutiselt liikluskorraldust Viru tänaval muuta.
Autoga saab sõita Viru tänava kioskite juurde, kus parkimist ja liiklemist reguleerivad reedel mupo inspektorid. Pärast ostu suunatakse autojuht Viru väravate kaudu Valli tänavale ja sealt edasi Pärnu maanteele. | Mupo lubab naistepäeva puhul Viru lilleletti autoga sõita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pollar on avatud ajavahemikus kell 6-19.
"Varasemad aastad on näidanud, et sel päeval on mehed nii innukad lilleostjad, et ei aita siin selgitustöö ega trahvid – ikka pargitakse auto sinna, kuhu pole lubatud ja tekitatakse ohtralt liiklusohtlikke olukordi," ütles mupo juhataja Aivar Toompere, mistõttu otsustati tänavu koos transpordiametiga ajutiselt liikluskorraldust Viru tänaval muuta.
Autoga saab sõita Viru tänava kioskite juurde, kus parkimist ja liiklemist reguleerivad reedel mupo inspektorid. Pärast ostu suunatakse autojuht Viru väravate kaudu Valli tänavale ja sealt edasi Pärnu maanteele.
### Response:
Mupo lubab naistepäeva puhul Viru lilleletti autoga sõita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Debatt Eesti teadusrahastuse üle on jätkunud tulisena üllatavalt pikalt. Välja on toodud nii faktid, analüüsid kui ka emotsioonid.
Ühelt poolt kuuleme Eesti teaduse heast olukorrast, kus Eesti paigutus 2018. aastal oma teaduse mõjukuselt maailmas 12. kohale, möödudes Soomest ja Saksamaast. Kasvutempo jätkudes võiks vihjata Eesti võimalusele jõuda paari aastaga viie maailma kõige mõjukama teadusriigi sekka.
Teisalt kuuleme appikarjeid alarahastusest, kus dramaatilised väljendused räägivad Eesti teaduse surmaohust. Milles on siis küsimus? See, kas riik panustab 0,66 protsenti või ühe protsendi SKT-st, ei saa olla dramaatika süvapõhjuseks. Taustinfona võiks huvi pakkuda fakt, et viimase kümnendi jooksul on avalik sektor rahastanud teadus- ja arendustegevust Eestis 1,39 miljardi euroga. Mitte just olematu summa, arvestades rahvastiku arvu ja riigi jõukust.
Teaduse mõjukuse erinev tõlgendus
Eesti teadusrahastuse maht ei ole teadusvaenulike poliitikute, ametnike ega ammugi mitte teadust mitteaustava rahva süü. Milles on siis küsimus? Esile võib tuua kaks süvapõhjust, mis mõjutavad mitte ainult teadusrahastuse, vaid kogu majandusliku arengu diskussioone. Esiteks järjest selgemini tõeks saav kahtlus senise teaduspõhise innovatsioonipoliitika teostusvõimalikkuses Eestis. Teiseks teaduse mõju ja mõjukuse fundamentaalselt erinev tõlgendus teadussüsteemis eneses ja väljaspool seda.
Teaduspõhine innovatsioonipoliitika sai eriti Euroopa Liidus hoo sisse samal ajal raudse eesriide kokkuvarisemise ning liberalismi ja globalismi võidukäiguga. Räägiti tehnoloogilise tõuke (technology push) ja turutõmbe (market pull) variatsioonidest, kuid suures plaanis ja lihtsustatult oldi veendumusel, et rohkem teadust teeb targemaks nii ühiskonna kui ka majanduse.
Seda mõtteviisi illustreeris kõigil silme ees olev joonis riikidest teadus- ja arendustegevuse kulutuste ja riikide jõukuse skaalal. Piisas seosest nende kahe mõõtme vahel, hoolimata sellest, et seose põhjuslikkus püsis aastakümneid mitmeti tõlgendatavana. Seni on vastamata küsimus, kas enne tuleb riigi jõukus või riigi teadus- ja arendustegevuse investeeringud, st kas investeerime teadus- ja arendustegevusse, et saada jõukamaks või investeerime siis, kui oleme juba jõukamaks saanud?
Otsides osaliselt Eesti praeguse olukorra põhjust 1990ndate aastatest ja 2000ndate aastate algusest, võiks välja tuua teadus- ja tööstuspoliitika erineva rolli. Hoolimata teaduse väga vähesest rahastusest, pöörati üllatavalt suurt tähelepanu teaduse ja teadusrahastuse ümberkorraldusele.
Tagantjärele võiks tunnistada, et tehti päris õnnestunud teaduspoliitikat. Probleemiks oli nõrk tööstuspoliitika ja eriti praktiliselt olematu tööstuslik tehnoloogiapoliitika. Arvestades märgatavat laissez-faire 'i või naiivse liberalismi dominanti tolleaegsetes majanduspoliitilistes vaadetes, olnuks muud raske oodata. Veelgi keerukam oleks kindlasti olnud siirduda plaanimajandusest majanduspoliitikasse, kus riigil või mõnel teisel koordinaatoril oleks tööstusliku tehnoloogiapoliitika kujundamisel olnud suur roll.
Lõpptulemusena oli meil 2000ndate aastate lõpuks olukord, et suhteliselt õnnestunud teaduspoliitika ja tublide teadlaste tulemusena oli meil päris hea teaduslik tase, aga olematu tööstusliku tehnoloogiapoliitika tõttu ääretult nõrgalt arenenud tööstus- ja erasektori teadus- ja arendustegevuse võimekused. Ühe selgeima näitena ilmnes see ettevõtete ja erasektori innovatsiooni absorptsioonivõimes (imamisvõime, innovation absorption capacity) ehk võimes leida ja rakendada uut oskusteavet ning tehnoloogiaid tootlikkuse suurendamiseks.
Eesti eripära
Eesti teadlasi ei saa süüdistada, et riigi teadus- ja arendustegevuses on meil viimase kümnendi jooksul alusuuringute rahastuse osakaal olnud üle kahe korra suurem, võrreldes Iisreali, Korea, Jaapani ja Taiwaniga. Hiina, kes 16 aasta jooksul (2000–2016) kümnekordistas oma teadus- ja arendusinvesteeringud, rahastab seni alusuuriguid proportsionaalselt viis korda vähem kui Eesti.
Oleme jõudnud olukorda, kus soovisime luua innovatsioonipoliitilisi meetmeid rakendades teadmusmajanduse ja -ühiskonna, millel ometi puudus teine keskne element erasektori ja eriti töötleva tööstuse näol. Seetõttu oleks põhjendatud küsida, kas Eesti on teel teadmusmajandusega ühiskonna suunas. Julgen väita, et hetkel on selgelt näha, et ei.
Tehnoloogilise arengu ja majanduse teadmusintensiivsuse kontekstis võib sügavalt kahelda, kas oleme samal teel kui Põhjamaad, Saksamaa ja Holland. Probleemi teeb veelgi keerukamaks, et mudelit, mille suunas tüürime, me täna kirjeldada ei oska.
Teaduspõhise innovatsioonipoliitika rakendumise ebaõnnestumist soodustas ka üks Eesti eripära. Eelkõige iseloomustab seda püüd rakendada koordineeritud turumajanduse poliitikat liberaalse turumajanduse mõttemudelitega ja taustsüsteemis, säilitades alati väikese skepsise ühiselt tehtud investeeringu otstarbekuses ja efektiivsuses.
Koordineeritud turumajanduse variatsioonide ja riigikapitalismi erinevus ei ole kahjuks kõigile hoomatav. Turumajanduslikel põhimõtetel arenev vaba teadmusmajandus on tõenäoliselt võimalik ainult märgatava kriitilise massiga metropolides. Kõikjal mujal eeldab see suurt ja jõulist koordineeritud turumajanduslikku sekkumist.
Soov muuta majandus teadmusintensiivsemaks on valdav, aga kaart ja legend muutusid teel ebausutavaks. Kas teadvustatult või alateadlikult tunnetab suur osa ühiskonnast, et midagi on teadusrahastuse teemas puudu, on tekkinud kahtlus, et rohkem raha teadusele ei vii meid teadmusmajandusele lähemale.
Eesti ei ole teadmusmetropol nagu Räniorg, Bostoni piirkond, Oxford või Cambridge. Eesti ei ole ka aktiivselt riigi ja tööstuskontsernide koordineeritud tööstusliku tehnoloogiapoliitika ja innovatsioonipoliitikaga riik, kus aktsepteeritakse märgatavat varade ümberjaotust, nagu Skandinaavia või Saksamaa. Ida-Aasia aktiivse tööstus- ja innovatsioonimudeliga riik me ka ei ole. Aga kes oleme?
Teadmussiire võib olla liiga tehniline vaatenurk, kuid kogu teaduse ühiskondliku rahastuse seisukohast on kriitiline teaduse mõju ja mõjukuse definitsioon. Kui küsida teaduse mõjukuse määratlust teadlaskonnalt, on see selge – domineerib viidete arv artikli kohta. Kui aga küsida väljastpoolt teadussüsteemi, mis on teaduse oodatava mõju ja mõjukuse definitsioon, jõuame hoopis teiste tulemusteni.
Alarahastus on mitme põhjuse tagajärg
Eesti ei ole ainus nende riikide hulgas, kelle teadussüsteem on kriisis, sest teadus ja ühiskond tõlgendavad teaduse mõju erinevalt. Õnnestunud on olukord siis – see ilmneb üldjuhul ka positiivse teadusrahastusena –, kui teadlaskond ja eriti ülikoolid suudavad selgelt ja üheselt määratleda, kui suur on ja millisel moel ilmneb majanduslik mõju osana ülikoolide ühiskondlikust sotsiaalsest vastutusest. Ehk teisisõnu: kui suurt sotsiaal-majanduslikku mõju avaldavad ülikoolid (õpetamise ning teaduse ja kultuuri edendamise kõrval) oma kolmanda rolli ehk ühiskonna teenimise kaudu.
Kuigi viimatimainitu ei ole ülikooli primaarne ülesanne, peaks ülikool, juhul kui kulutatakse 100 miljonit eurot teadusele, oskama kirjeldada, millises mahus ja vormides ilmneb majanduslik mõju.
Suur osa ühiskonnast tunnistab nii vajadust teha alusteaduslikke uuringuid kui ka akadeemilist vabadust. Sama põhjendatud on oodata ühiskonnalt teaduse sellise majandusliku mõju määratlust ja juhtimispraktikat, mida konkreetne ühiskond peab oluliseks. Fakt on see, et näiteks Rootsi ühiskond erineb selle poolest Eesti omast. Meil võib riik anda riikliku tellimuse, aga ühiskond detailset nii-öelda mõjutellimust ei esita. Kohustus leida ühiskonna poolt aktsepteeritav maht ja vormid jääb ülikoolidele.
Teaduse alarahastus on mitme põhjuse tagajärg. Ajalooliselt teaduspoliitika ja tööstusliku tehnoloogiapoliitika tasakaalustamatu koordineerimatus on olnud kindlasti üks põhjus. Retooriliselt võib küsida, et kas ka teadussüsteem oleks pidanud jääma rahastamata ja uuendamata, sest erasektor polnud tugevamaks tehnoloogiapoliitikaks valmis? Tõenäoliselt mitte.
Taasiseseisvumise järel tehti mitmeid arenguhüppeid, kus eelmised tehnoloogiapõlvkonnad jäeti vahele. Eesti pangandussektori siirdumine otse digitaallahendusteni oli üks näide. Seega ambitsioon hüpata kohe "vanade" OECD riikide innovatsioonipoliitiliste lahendusteni oli siis põhjendatud. Nüüd oleks aeg tunnistada reaalsust ja otsida koos Eestile ajas ja ruumis kontekstuaalset teadmusmajanduse mudelit.
Teadusel ja innovatsiooni rakendaval erasektoril on kummalgi oma roll. Kui teaduse roll on muuta rahaline (ja inim)ressurss uuteks teadmisteks, siis innovatsioon, eelkõige erasektoris, on uue teadmise muutmine rahaliselt mõõdetavateks väärtuseks. Konkurentsivõimelises jätkusuutlikus ühiskonnas on see tasakaalus.
Seega osutub ühe osapoole nõrkus või ebapiisav areng osutub probleemiks ka teisele. Eesti kontekstis osutus majandussektori vähene teadmusintensiivsus kiviks Eesti teaduse kaelas. Väljendid laadis "meie tegime tippteaduse ära, tooge teie tootlikkus ja majandus järele" ei ole mitte ainult lühinägelikud vaid ka lihtsalt väärad.
Selleks, et Eesti teadusrahastus märgatavalt kasvaks, peab Eesti leidma usutava ja mõistetava teadmusmajanduse mudeli, mida me kahjuks praegu veel väljendada ja kirjeldada ei oska. Selles protsessis võib ja saab olla ning peab olema Eesti teadlaste roll märgatav. Olles selle leidnud, võib olla kindel, et tugevamaks saavad nii teaduse ühiskondlik positsioon kui ka teadusrahastus.
Küsimus ei ole üksikus rakenduslikus meetmes või poliitilises dokumendis, vaja on Eestile reaalset teadmuspõhise innovatsioonipoliitika uut paradigmat. Kõik inimesed ei saa teha väga palju targemat tööd, küll aga saavad nad teha tööd oluliselt targemas ettevõttes või keskkonnas. Panustada tuleb nii inimkapitali kui ka nn struktuurkapitali, st meie majanduse keerukusse ja tarkusesse. See avab võimaluse töötada tootlikumalt ka nendel töötajatel, kelle personaalne võimekus jääb ühel või teisel põhjusel piiratuks.
Rääkimaks teaduse ühiskondliku vastutuse majandusliku mõju mõõtmest, oleme teinud selge sammu ühiselt jagatud mõttemudeli loomisele lähemale siis, kui iga töötaja, maksumaksja näeb ja mõistab, et teadus- ja arendustegevus ei too jõukust mitte ainult üksikule teadlasele või ettevõtjale, vaid meile kõigile!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Indrek Tammeaid: kas teadusriik või riik teadmusmajandusega? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Debatt Eesti teadusrahastuse üle on jätkunud tulisena üllatavalt pikalt. Välja on toodud nii faktid, analüüsid kui ka emotsioonid.
Ühelt poolt kuuleme Eesti teaduse heast olukorrast, kus Eesti paigutus 2018. aastal oma teaduse mõjukuselt maailmas 12. kohale, möödudes Soomest ja Saksamaast. Kasvutempo jätkudes võiks vihjata Eesti võimalusele jõuda paari aastaga viie maailma kõige mõjukama teadusriigi sekka.
Teisalt kuuleme appikarjeid alarahastusest, kus dramaatilised väljendused räägivad Eesti teaduse surmaohust. Milles on siis küsimus? See, kas riik panustab 0,66 protsenti või ühe protsendi SKT-st, ei saa olla dramaatika süvapõhjuseks. Taustinfona võiks huvi pakkuda fakt, et viimase kümnendi jooksul on avalik sektor rahastanud teadus- ja arendustegevust Eestis 1,39 miljardi euroga. Mitte just olematu summa, arvestades rahvastiku arvu ja riigi jõukust.
Teaduse mõjukuse erinev tõlgendus
Eesti teadusrahastuse maht ei ole teadusvaenulike poliitikute, ametnike ega ammugi mitte teadust mitteaustava rahva süü. Milles on siis küsimus? Esile võib tuua kaks süvapõhjust, mis mõjutavad mitte ainult teadusrahastuse, vaid kogu majandusliku arengu diskussioone. Esiteks järjest selgemini tõeks saav kahtlus senise teaduspõhise innovatsioonipoliitika teostusvõimalikkuses Eestis. Teiseks teaduse mõju ja mõjukuse fundamentaalselt erinev tõlgendus teadussüsteemis eneses ja väljaspool seda.
Teaduspõhine innovatsioonipoliitika sai eriti Euroopa Liidus hoo sisse samal ajal raudse eesriide kokkuvarisemise ning liberalismi ja globalismi võidukäiguga. Räägiti tehnoloogilise tõuke (technology push) ja turutõmbe (market pull) variatsioonidest, kuid suures plaanis ja lihtsustatult oldi veendumusel, et rohkem teadust teeb targemaks nii ühiskonna kui ka majanduse.
Seda mõtteviisi illustreeris kõigil silme ees olev joonis riikidest teadus- ja arendustegevuse kulutuste ja riikide jõukuse skaalal. Piisas seosest nende kahe mõõtme vahel, hoolimata sellest, et seose põhjuslikkus püsis aastakümneid mitmeti tõlgendatavana. Seni on vastamata küsimus, kas enne tuleb riigi jõukus või riigi teadus- ja arendustegevuse investeeringud, st kas investeerime teadus- ja arendustegevusse, et saada jõukamaks või investeerime siis, kui oleme juba jõukamaks saanud?
Otsides osaliselt Eesti praeguse olukorra põhjust 1990ndate aastatest ja 2000ndate aastate algusest, võiks välja tuua teadus- ja tööstuspoliitika erineva rolli. Hoolimata teaduse väga vähesest rahastusest, pöörati üllatavalt suurt tähelepanu teaduse ja teadusrahastuse ümberkorraldusele.
Tagantjärele võiks tunnistada, et tehti päris õnnestunud teaduspoliitikat. Probleemiks oli nõrk tööstuspoliitika ja eriti praktiliselt olematu tööstuslik tehnoloogiapoliitika. Arvestades märgatavat laissez-faire 'i või naiivse liberalismi dominanti tolleaegsetes majanduspoliitilistes vaadetes, olnuks muud raske oodata. Veelgi keerukam oleks kindlasti olnud siirduda plaanimajandusest majanduspoliitikasse, kus riigil või mõnel teisel koordinaatoril oleks tööstusliku tehnoloogiapoliitika kujundamisel olnud suur roll.
Lõpptulemusena oli meil 2000ndate aastate lõpuks olukord, et suhteliselt õnnestunud teaduspoliitika ja tublide teadlaste tulemusena oli meil päris hea teaduslik tase, aga olematu tööstusliku tehnoloogiapoliitika tõttu ääretult nõrgalt arenenud tööstus- ja erasektori teadus- ja arendustegevuse võimekused. Ühe selgeima näitena ilmnes see ettevõtete ja erasektori innovatsiooni absorptsioonivõimes (imamisvõime, innovation absorption capacity) ehk võimes leida ja rakendada uut oskusteavet ning tehnoloogiaid tootlikkuse suurendamiseks.
Eesti eripära
Eesti teadlasi ei saa süüdistada, et riigi teadus- ja arendustegevuses on meil viimase kümnendi jooksul alusuuringute rahastuse osakaal olnud üle kahe korra suurem, võrreldes Iisreali, Korea, Jaapani ja Taiwaniga. Hiina, kes 16 aasta jooksul (2000–2016) kümnekordistas oma teadus- ja arendusinvesteeringud, rahastab seni alusuuriguid proportsionaalselt viis korda vähem kui Eesti.
Oleme jõudnud olukorda, kus soovisime luua innovatsioonipoliitilisi meetmeid rakendades teadmusmajanduse ja -ühiskonna, millel ometi puudus teine keskne element erasektori ja eriti töötleva tööstuse näol. Seetõttu oleks põhjendatud küsida, kas Eesti on teel teadmusmajandusega ühiskonna suunas. Julgen väita, et hetkel on selgelt näha, et ei.
Tehnoloogilise arengu ja majanduse teadmusintensiivsuse kontekstis võib sügavalt kahelda, kas oleme samal teel kui Põhjamaad, Saksamaa ja Holland. Probleemi teeb veelgi keerukamaks, et mudelit, mille suunas tüürime, me täna kirjeldada ei oska.
Teaduspõhise innovatsioonipoliitika rakendumise ebaõnnestumist soodustas ka üks Eesti eripära. Eelkõige iseloomustab seda püüd rakendada koordineeritud turumajanduse poliitikat liberaalse turumajanduse mõttemudelitega ja taustsüsteemis, säilitades alati väikese skepsise ühiselt tehtud investeeringu otstarbekuses ja efektiivsuses.
Koordineeritud turumajanduse variatsioonide ja riigikapitalismi erinevus ei ole kahjuks kõigile hoomatav. Turumajanduslikel põhimõtetel arenev vaba teadmusmajandus on tõenäoliselt võimalik ainult märgatava kriitilise massiga metropolides. Kõikjal mujal eeldab see suurt ja jõulist koordineeritud turumajanduslikku sekkumist.
Soov muuta majandus teadmusintensiivsemaks on valdav, aga kaart ja legend muutusid teel ebausutavaks. Kas teadvustatult või alateadlikult tunnetab suur osa ühiskonnast, et midagi on teadusrahastuse teemas puudu, on tekkinud kahtlus, et rohkem raha teadusele ei vii meid teadmusmajandusele lähemale.
Eesti ei ole teadmusmetropol nagu Räniorg, Bostoni piirkond, Oxford või Cambridge. Eesti ei ole ka aktiivselt riigi ja tööstuskontsernide koordineeritud tööstusliku tehnoloogiapoliitika ja innovatsioonipoliitikaga riik, kus aktsepteeritakse märgatavat varade ümberjaotust, nagu Skandinaavia või Saksamaa. Ida-Aasia aktiivse tööstus- ja innovatsioonimudeliga riik me ka ei ole. Aga kes oleme?
Teadmussiire võib olla liiga tehniline vaatenurk, kuid kogu teaduse ühiskondliku rahastuse seisukohast on kriitiline teaduse mõju ja mõjukuse definitsioon. Kui küsida teaduse mõjukuse määratlust teadlaskonnalt, on see selge – domineerib viidete arv artikli kohta. Kui aga küsida väljastpoolt teadussüsteemi, mis on teaduse oodatava mõju ja mõjukuse definitsioon, jõuame hoopis teiste tulemusteni.
Alarahastus on mitme põhjuse tagajärg
Eesti ei ole ainus nende riikide hulgas, kelle teadussüsteem on kriisis, sest teadus ja ühiskond tõlgendavad teaduse mõju erinevalt. Õnnestunud on olukord siis – see ilmneb üldjuhul ka positiivse teadusrahastusena –, kui teadlaskond ja eriti ülikoolid suudavad selgelt ja üheselt määratleda, kui suur on ja millisel moel ilmneb majanduslik mõju osana ülikoolide ühiskondlikust sotsiaalsest vastutusest. Ehk teisisõnu: kui suurt sotsiaal-majanduslikku mõju avaldavad ülikoolid (õpetamise ning teaduse ja kultuuri edendamise kõrval) oma kolmanda rolli ehk ühiskonna teenimise kaudu.
Kuigi viimatimainitu ei ole ülikooli primaarne ülesanne, peaks ülikool, juhul kui kulutatakse 100 miljonit eurot teadusele, oskama kirjeldada, millises mahus ja vormides ilmneb majanduslik mõju.
Suur osa ühiskonnast tunnistab nii vajadust teha alusteaduslikke uuringuid kui ka akadeemilist vabadust. Sama põhjendatud on oodata ühiskonnalt teaduse sellise majandusliku mõju määratlust ja juhtimispraktikat, mida konkreetne ühiskond peab oluliseks. Fakt on see, et näiteks Rootsi ühiskond erineb selle poolest Eesti omast. Meil võib riik anda riikliku tellimuse, aga ühiskond detailset nii-öelda mõjutellimust ei esita. Kohustus leida ühiskonna poolt aktsepteeritav maht ja vormid jääb ülikoolidele.
Teaduse alarahastus on mitme põhjuse tagajärg. Ajalooliselt teaduspoliitika ja tööstusliku tehnoloogiapoliitika tasakaalustamatu koordineerimatus on olnud kindlasti üks põhjus. Retooriliselt võib küsida, et kas ka teadussüsteem oleks pidanud jääma rahastamata ja uuendamata, sest erasektor polnud tugevamaks tehnoloogiapoliitikaks valmis? Tõenäoliselt mitte.
Taasiseseisvumise järel tehti mitmeid arenguhüppeid, kus eelmised tehnoloogiapõlvkonnad jäeti vahele. Eesti pangandussektori siirdumine otse digitaallahendusteni oli üks näide. Seega ambitsioon hüpata kohe "vanade" OECD riikide innovatsioonipoliitiliste lahendusteni oli siis põhjendatud. Nüüd oleks aeg tunnistada reaalsust ja otsida koos Eestile ajas ja ruumis kontekstuaalset teadmusmajanduse mudelit.
Teadusel ja innovatsiooni rakendaval erasektoril on kummalgi oma roll. Kui teaduse roll on muuta rahaline (ja inim)ressurss uuteks teadmisteks, siis innovatsioon, eelkõige erasektoris, on uue teadmise muutmine rahaliselt mõõdetavateks väärtuseks. Konkurentsivõimelises jätkusuutlikus ühiskonnas on see tasakaalus.
Seega osutub ühe osapoole nõrkus või ebapiisav areng osutub probleemiks ka teisele. Eesti kontekstis osutus majandussektori vähene teadmusintensiivsus kiviks Eesti teaduse kaelas. Väljendid laadis "meie tegime tippteaduse ära, tooge teie tootlikkus ja majandus järele" ei ole mitte ainult lühinägelikud vaid ka lihtsalt väärad.
Selleks, et Eesti teadusrahastus märgatavalt kasvaks, peab Eesti leidma usutava ja mõistetava teadmusmajanduse mudeli, mida me kahjuks praegu veel väljendada ja kirjeldada ei oska. Selles protsessis võib ja saab olla ning peab olema Eesti teadlaste roll märgatav. Olles selle leidnud, võib olla kindel, et tugevamaks saavad nii teaduse ühiskondlik positsioon kui ka teadusrahastus.
Küsimus ei ole üksikus rakenduslikus meetmes või poliitilises dokumendis, vaja on Eestile reaalset teadmuspõhise innovatsioonipoliitika uut paradigmat. Kõik inimesed ei saa teha väga palju targemat tööd, küll aga saavad nad teha tööd oluliselt targemas ettevõttes või keskkonnas. Panustada tuleb nii inimkapitali kui ka nn struktuurkapitali, st meie majanduse keerukusse ja tarkusesse. See avab võimaluse töötada tootlikumalt ka nendel töötajatel, kelle personaalne võimekus jääb ühel või teisel põhjusel piiratuks.
Rääkimaks teaduse ühiskondliku vastutuse majandusliku mõju mõõtmest, oleme teinud selge sammu ühiselt jagatud mõttemudeli loomisele lähemale siis, kui iga töötaja, maksumaksja näeb ja mõistab, et teadus- ja arendustegevus ei too jõukust mitte ainult üksikule teadlasele või ettevõtjale, vaid meile kõigile!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Indrek Tammeaid: kas teadusriik või riik teadmusmajandusega? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Subaru Nordic AB pressiesindaja Thomas Possling täpsustas BNS-ile, et Eestis kutsutakse tagasi 1233 Foresteri, 571 XV, 24 WRX STI ja 19 Impreza mudelit.
Pressiesindaja sõnul alustatakse varuosade tellimist järgmisel nädalal ja sõidukiomanikega võetakse ühendust märtsi lõpus. Posslingi hinnangul seekord varuosade tarnega probleeme pole ja tagasikutsumiskampaania täpne kestus sõltub sellest, kui kiiresti omanikud reageerivad.
Eelmisel nädalal teatas Subaru 2,2 miljoni linnamaasturi ülemaailmsest tagasikutsumisest seoses piduritule veaga. Sealhulgas kutsutakse kuues Põhjala riigis tagasi ligikaudu 16 000 sõidukit.
Jaapani autofirma teatas eelmisel nädalal, et Jaapanis kutsutakse tagasi 306 728 Impreza ja Foresteri mudelit ning Põhja-Ameerikas ja muudes regioonides ülejäänud 1,96 miljonit sõidukit.
Ettevõte ei täpsustanud tagasikutsumise kulu, kuid ärileht Nikkei vahendas, et see on ootuste järgi umbes 10 miljardit jeeni ehk 90 miljonit dollarit.
Subaru mainet on viimastel aastatel kahjustanud mitu skandaali. Lisaks läbisõidu andmete võltsimisele on firma pidanud ka tunnistama, et selle tehasetöötajad viisid osa sõidukite inspektsioone läbi vajalike volitusteta. | Subaru kutsub Eestis tagasi 1847 sõidukit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Subaru Nordic AB pressiesindaja Thomas Possling täpsustas BNS-ile, et Eestis kutsutakse tagasi 1233 Foresteri, 571 XV, 24 WRX STI ja 19 Impreza mudelit.
Pressiesindaja sõnul alustatakse varuosade tellimist järgmisel nädalal ja sõidukiomanikega võetakse ühendust märtsi lõpus. Posslingi hinnangul seekord varuosade tarnega probleeme pole ja tagasikutsumiskampaania täpne kestus sõltub sellest, kui kiiresti omanikud reageerivad.
Eelmisel nädalal teatas Subaru 2,2 miljoni linnamaasturi ülemaailmsest tagasikutsumisest seoses piduritule veaga. Sealhulgas kutsutakse kuues Põhjala riigis tagasi ligikaudu 16 000 sõidukit.
Jaapani autofirma teatas eelmisel nädalal, et Jaapanis kutsutakse tagasi 306 728 Impreza ja Foresteri mudelit ning Põhja-Ameerikas ja muudes regioonides ülejäänud 1,96 miljonit sõidukit.
Ettevõte ei täpsustanud tagasikutsumise kulu, kuid ärileht Nikkei vahendas, et see on ootuste järgi umbes 10 miljardit jeeni ehk 90 miljonit dollarit.
Subaru mainet on viimastel aastatel kahjustanud mitu skandaali. Lisaks läbisõidu andmete võltsimisele on firma pidanud ka tunnistama, et selle tehasetöötajad viisid osa sõidukite inspektsioone läbi vajalike volitusteta.
### Response:
Subaru kutsub Eestis tagasi 1847 sõidukit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Keskpanga itaallasest juht Mario Draghi astub ametist tagasi 2019. aasta oktoobris ning juba pikemat aega on meedias spekuleeritud selle üle, kes võiks olla tema mantlipärijaks.
Reutersi küsimustele vastanud majandusteadlaste seas peetakse parimaks võimalikuks kandidaadiks prantslasest ECB juhatuse liiget Benoît Cœuré'd.
Samas peavad küsitluses osalenud kõige tõenäolisemaks ECB järgmiseks juhiks hoopis Soome keskpanga endist presidenti Erkki Liikaneni.
Euroopa Keskpanga järgmise presidendi otsimine saab tegeliku hoo sisse pärast mai lõpus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ning see protsess saab olema osa laiemast arutelust Euroopa Liidu peamiste ametikohtade teemal.
Kuigi nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal on ECB juhiks välja käia tugev kandidaat, võib just päritoluriik saada kaalukeeleks ning anda võimaluse mingile kolmandale kandidaadile väiksemast liikmesriigist. | Reutersi uuring: Euroopa Keskpanga järgmiseks juhiks saab Liikanen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Keskpanga itaallasest juht Mario Draghi astub ametist tagasi 2019. aasta oktoobris ning juba pikemat aega on meedias spekuleeritud selle üle, kes võiks olla tema mantlipärijaks.
Reutersi küsimustele vastanud majandusteadlaste seas peetakse parimaks võimalikuks kandidaadiks prantslasest ECB juhatuse liiget Benoît Cœuré'd.
Samas peavad küsitluses osalenud kõige tõenäolisemaks ECB järgmiseks juhiks hoopis Soome keskpanga endist presidenti Erkki Liikaneni.
Euroopa Keskpanga järgmise presidendi otsimine saab tegeliku hoo sisse pärast mai lõpus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ning see protsess saab olema osa laiemast arutelust Euroopa Liidu peamiste ametikohtade teemal.
Kuigi nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal on ECB juhiks välja käia tugev kandidaat, võib just päritoluriik saada kaalukeeleks ning anda võimaluse mingile kolmandale kandidaadile väiksemast liikmesriigist.
### Response:
Reutersi uuring: Euroopa Keskpanga järgmiseks juhiks saab Liikanen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on NOËP-i esimese ametlikult enda artisti nime alt välja antud remiksiga. "Loo originaali produtseerides sai versioonidena tehtud päris mitu erinevat "Flowersit". Üks neist, vähe rammusam variant, ongi see, mis kannab nüüd nime "Remix". Mulle see rammusus meeldib. Loodan, et teistele ka," rääkis Andres.
Daniel Levi Viinalass lisas, et meeldib kõlalt teistsugune remiks, mis annab võimaluse avastada laulu sõnumit uuest vaatenurgast. "Tean, et originaallugu kasutati paljudes trennides venitusloona, et pulss alla tuua. Nüüd saab sama loo remiksi saatel ajada südamelöögid tagasi ülesse," ütles Viinalass.
Uus kevadiselt hoogne remix loole Flowers on tänasest saadaval Spotifys, Apple Musicus ja teistel voogedastusplatformidel.
Daniel Levi "Flowers": | NOËP andis välja remiksi Daniel Levi loole "Flowers" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on NOËP-i esimese ametlikult enda artisti nime alt välja antud remiksiga. "Loo originaali produtseerides sai versioonidena tehtud päris mitu erinevat "Flowersit". Üks neist, vähe rammusam variant, ongi see, mis kannab nüüd nime "Remix". Mulle see rammusus meeldib. Loodan, et teistele ka," rääkis Andres.
Daniel Levi Viinalass lisas, et meeldib kõlalt teistsugune remiks, mis annab võimaluse avastada laulu sõnumit uuest vaatenurgast. "Tean, et originaallugu kasutati paljudes trennides venitusloona, et pulss alla tuua. Nüüd saab sama loo remiksi saatel ajada südamelöögid tagasi ülesse," ütles Viinalass.
Uus kevadiselt hoogne remix loole Flowers on tänasest saadaval Spotifys, Apple Musicus ja teistel voogedastusplatformidel.
Daniel Levi "Flowers":
### Response:
NOËP andis välja remiksi Daniel Levi loole "Flowers" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Legendaarse Barbie nuku looja Ruth Handler on öelnud, et Barbie on alati olnud nukk, kellega mängides saab väike tüdruk võimaluse olla see, kes ta tahab olla.
Sellepärast saab sünnipäevapeol lisaks meisterdamisele ja maiustamisele proovida erinevaid ameteid – käia juuksuris, mängida disainerit, pagarit, õpetajat ja isegi muinasjutumaa haldjat. Poiste jaoks on pidupäevaks välja toodud eriti vinge rallirada ning emadele-isadele pakub näitus nostalgilist tagasivaadet lapsepõlvemängudesse.
Avatavale näitusele on välja on pandud moelavadel laineid löövad, kodus pereringis askeldavad ja fantaasiamaailmas seiklevad Barbied. Samuti võib ülevaatenäitusel näha nukke, kes tavapäraselt kollektsionääride riiulitel seisavad ning polegi mängimiseks loodud. Vanimad näitusel välja pandud Barbie nukud pärinevad 1960. aastate algusest, uuemad on aga juubeliaastaks valminud kollektsiooninukud.
Näitus kuulub mänguasjamuuseumi juubeliaasta ürituste sarja "Vinge veerandsada" ning jääb avatuks kuni aasta lõpuni. | Mänguasjamuuseum tähistab Barbie 60. juubelisünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Legendaarse Barbie nuku looja Ruth Handler on öelnud, et Barbie on alati olnud nukk, kellega mängides saab väike tüdruk võimaluse olla see, kes ta tahab olla.
Sellepärast saab sünnipäevapeol lisaks meisterdamisele ja maiustamisele proovida erinevaid ameteid – käia juuksuris, mängida disainerit, pagarit, õpetajat ja isegi muinasjutumaa haldjat. Poiste jaoks on pidupäevaks välja toodud eriti vinge rallirada ning emadele-isadele pakub näitus nostalgilist tagasivaadet lapsepõlvemängudesse.
Avatavale näitusele on välja on pandud moelavadel laineid löövad, kodus pereringis askeldavad ja fantaasiamaailmas seiklevad Barbied. Samuti võib ülevaatenäitusel näha nukke, kes tavapäraselt kollektsionääride riiulitel seisavad ning polegi mängimiseks loodud. Vanimad näitusel välja pandud Barbie nukud pärinevad 1960. aastate algusest, uuemad on aga juubeliaastaks valminud kollektsiooninukud.
Näitus kuulub mänguasjamuuseumi juubeliaasta ürituste sarja "Vinge veerandsada" ning jääb avatuks kuni aasta lõpuni.
### Response:
Mänguasjamuuseum tähistab Barbie 60. juubelisünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Auhinna määramisel arvestati aasta lõpuks saavutatud edetabelikohta, suurvõistluste tulemusi ning seda, kui sageli suutis mängija hakkama saada "kuuma ringiga" (ing k h ot round) ehk raja eriti hea tulemusega läbida.
Eestlanna, kes sai mullusel MM-il kaheksanda koha, edestas aasta mängija valimisel kahte soomlannat, nende seas kahel korral sama tiitliga pärjatud Eveliina Saloneni. | Eestlanna valiti Euroopa aasta discgolfi mängijaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Auhinna määramisel arvestati aasta lõpuks saavutatud edetabelikohta, suurvõistluste tulemusi ning seda, kui sageli suutis mängija hakkama saada "kuuma ringiga" (ing k h ot round) ehk raja eriti hea tulemusega läbida.
Eestlanna, kes sai mullusel MM-il kaheksanda koha, edestas aasta mängija valimisel kahte soomlannat, nende seas kahel korral sama tiitliga pärjatud Eveliina Saloneni.
### Response:
Eestlanna valiti Euroopa aasta discgolfi mängijaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast kohtu võetud vaheaega nimetab prokurör ka Lembergsi pojale Anrijs Lembergsile ja äripartnerile Ansis Sormulisele karistuse.
Lebergsit süüdistatakse eriti suures ulatuses altkäemaksu võtmises, rahapesus, ametialases võltsimises, keelatud tehingutes, ametiseisundi kuritarvitamises ja paljus muus.
Kohtualused oma süüd ei mõista ja on süüdistused tagasi lükanud.
Protsessi materjalid on kogutud 200 köitesse. Asi anti kohtusse 2008. aastal. | Läti prokuratuur tahab Lembergsi kaheksaks aastaks vangi saata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast kohtu võetud vaheaega nimetab prokurör ka Lembergsi pojale Anrijs Lembergsile ja äripartnerile Ansis Sormulisele karistuse.
Lebergsit süüdistatakse eriti suures ulatuses altkäemaksu võtmises, rahapesus, ametialases võltsimises, keelatud tehingutes, ametiseisundi kuritarvitamises ja paljus muus.
Kohtualused oma süüd ei mõista ja on süüdistused tagasi lükanud.
Protsessi materjalid on kogutud 200 köitesse. Asi anti kohtusse 2008. aastal.
### Response:
Läti prokuratuur tahab Lembergsi kaheksaks aastaks vangi saata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Havana" ilmus küll 2017. aasta augustis, kuid müüs sellest hoolimata eelmisel aastal tervelt 19 miljonit koopiat. Müügitulemustes on suur osa striimimiskeskkondadel ja videoplatvormidel, vahendas BBC.
Viis 2018. aastal enimmüüdud lauludest avaldati eelmisel aastal. Nii Ed Sheerani, Coldplay kui ka Luis Fonsi ja Daddy Yankee lood jõudsid müügitabeli tippu, kuigi avaldati juba 2017. aastal.
Camila Cabello hitt "Havana" oli eelmisel aastal ka Spotify enimstriimitud naissooloartisti laul. Seda mängiti Spotifys 888 miljonit korda ja üle maailma 2,6 miljardit korda.
Enimmüüdud singlid 2018
Camila Cabello (feat. Young Thug) - "Havana" - 19 miljonit koopiat
Drake - "God's Plan" - 15,3 miljonit koopiat
Ed Sheeran - "Shape Of You" - 14,9 miljonit koopiat
Ed Sheeran - "Perfect" - 13,5 miljonit koopiat
Maroon 5 (feat. Cardi B) - "Girls Like You" - 11,9 miljonit koopiat
Luis Fonsi (feat. Daddy Yankee) - "Despacito" - 11,8 miljonit koopiat
Tia Ray - "Be Apart" - 10,9 miljonit koopiat
The Chainsmokers & Coldplay - "Something Just Like This" - 10 miljonit koopiat
Marshmello & Anne-Marie - "FRIENDS" - 9,6 miljonit koopiat
Post Malone (feat. Ty Dolla $ign) - "Psycho" 9,2 miljonit koopiat | 2018. aasta enimmüüdud singel oli Camila Cabello hitt "Havana" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Havana" ilmus küll 2017. aasta augustis, kuid müüs sellest hoolimata eelmisel aastal tervelt 19 miljonit koopiat. Müügitulemustes on suur osa striimimiskeskkondadel ja videoplatvormidel, vahendas BBC.
Viis 2018. aastal enimmüüdud lauludest avaldati eelmisel aastal. Nii Ed Sheerani, Coldplay kui ka Luis Fonsi ja Daddy Yankee lood jõudsid müügitabeli tippu, kuigi avaldati juba 2017. aastal.
Camila Cabello hitt "Havana" oli eelmisel aastal ka Spotify enimstriimitud naissooloartisti laul. Seda mängiti Spotifys 888 miljonit korda ja üle maailma 2,6 miljardit korda.
Enimmüüdud singlid 2018
Camila Cabello (feat. Young Thug) - "Havana" - 19 miljonit koopiat
Drake - "God's Plan" - 15,3 miljonit koopiat
Ed Sheeran - "Shape Of You" - 14,9 miljonit koopiat
Ed Sheeran - "Perfect" - 13,5 miljonit koopiat
Maroon 5 (feat. Cardi B) - "Girls Like You" - 11,9 miljonit koopiat
Luis Fonsi (feat. Daddy Yankee) - "Despacito" - 11,8 miljonit koopiat
Tia Ray - "Be Apart" - 10,9 miljonit koopiat
The Chainsmokers & Coldplay - "Something Just Like This" - 10 miljonit koopiat
Marshmello & Anne-Marie - "FRIENDS" - 9,6 miljonit koopiat
Post Malone (feat. Ty Dolla $ign) - "Psycho" 9,2 miljonit koopiat
### Response:
2018. aasta enimmüüdud singel oli Camila Cabello hitt "Havana" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveits – Eesti maavõistlus toimub teisipäeval, 26. märtsil Eesti aja järgi kell 16.00 Niederhaslis (Zürichi kanton), kui šveitslased võõrustavad Eestit Grasshoppersi meeskonna treeningkompleksis.
U-19 koondist esindavad tänavu mängijad sünniaastaga 2001 (ja nooremad). Noortekoondise peatreener on tänavu Indrek Koser, abitreeneriks on Andres Koogas. Noori väravavahte treenib Rait Oja ning U-19 koondise füsioterapeutideks on Martin Seeman ja Kristjan Mardo.
U-19 koondis koguneb 20. märtsil Tallinnas ning veedab esimesed päevad kodumaal. Šveitsi lennatakse 24. märtsil. Noortekoondise koosseis selgub järgmisel nädalal. | U-19 jalgpallikoondis kohtub Šveitsiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveits – Eesti maavõistlus toimub teisipäeval, 26. märtsil Eesti aja järgi kell 16.00 Niederhaslis (Zürichi kanton), kui šveitslased võõrustavad Eestit Grasshoppersi meeskonna treeningkompleksis.
U-19 koondist esindavad tänavu mängijad sünniaastaga 2001 (ja nooremad). Noortekoondise peatreener on tänavu Indrek Koser, abitreeneriks on Andres Koogas. Noori väravavahte treenib Rait Oja ning U-19 koondise füsioterapeutideks on Martin Seeman ja Kristjan Mardo.
U-19 koondis koguneb 20. märtsil Tallinnas ning veedab esimesed päevad kodumaal. Šveitsi lennatakse 24. märtsil. Noortekoondise koosseis selgub järgmisel nädalal.
### Response:
U-19 jalgpallikoondis kohtub Šveitsiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaktsineerimine õpetab keha ära tundma meie organismi sattuvaid haigustekitajaid ja nende vastu võitlusse asuma. Seda ilma selleta, et me peaksime konkreetse haiguse läbi põdema.
Paljude nakkushaiguste vastu on võimalik saavutada immuunsus ka haiguse läbipõdemisel, kuid enamik nendest haigustest võivad lõppeda halvasti, isegi surmaga.
Vaktsineerimine on eriti vajalik just lapseeas. Imikuid ja väikelapsi ohustavad paljud nakkushaigused. Nende eas võivad olla haiguste läbipõdemisel rasked tagajärjed.
Näitena haigustest, mis on vaktsiini abil ühiskonnast eemaldatud, toob Kalda välja läkaköha, lastehalvatuse ning difteeria. Nendest on võitu saadud vaktsiinide abil, mis aitavad kehal haigustekitaja kohe ära tunda ning selle vastu ohutul viisil võidelda.
Immunoloog Raivo Uibo toob välja, et inimese immuunsüsteem töötab erinevas vanuses inimestel erinevalt ning eakatel võib välja lüüa tervisehädasid just seetõttu, et immuunsus on muutunud.
Eakate immuunsüsteem on füsioloogilistel põhjustel pisut teistsugune. Neil on mitmete krooniliste haiguste esinemise tagajärjel suurem oht nakkushaigusi tõsisemalt läbi põdeda, nentisid nii Uibo kui ka Kalda. Kindlasti peaksid vanemad inimesed end vaktsineerima gripi ning kopsupõletiku põhjustaja pneumokoki vastu.
Need näited ei tähenda aga seda, et täiskasvanud ei peaks ennast vaktsineerima. Ruth Kalda paneb kõigile südamele, et kindlasti laieneb see kohustus ka neile.
Tervist saab hoida ja tugevdada
Kalda nentis, et viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud eestlaste keskmine eluiga. Samas ei ole tõusujoonel tervena elatud eluaastate arv, mis tähendab, et inimesed elavad küll kauem, kuid kannatavad pikemat aega haiguste käes. Kasvanud on just krooniliste haiguste arv, näiteks diabeedi, krooniliste liigeshaiguste ning vaimse tervise probleemide puhul.
Tervena elatud aastate hulka saab kasvatada tegelikult lihtsate, odavate ja igapäevaste tegevustega, enamasti pole selleks sugugi vaja pöörduda apteeki toidulisandeid või vitamiine ostma.
Millised need tegevused on? Ruth Kalda jagas soovitusi:
1. Söö mitmekülgselt ja pea alkoholiga piiri
Suur probleem on Eestis jätkuvalt ülekaalulisus, mille puhul ei ole näha laialdast paranemise tendentsi. Ruth Kalda toob välja, et siiski on kasvusuunas inimeste arv, kes on hakanud mõtlema oma liikumisharjumuste suurendamise peale ning isegi enam on neid, kes on hakanud mõtlema oma toitumise muutmise peale. Kahjuks jäävad tehtavad parandused siiski väheseks ning pole näha põhjapanevaid muutusi.
Suur oht tervisele on lisaks toitumisele ka alkoholi tarbimine. Selge on see, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on alkoholi tarvitamine ühe täiskasvanu kohta vähenenud. Kui aga vaadata paari viimast aastat, siis on see langus seiskunud. Praguste näitajate kohaselt tarvitatakse Eestis inimese kohta 10 liitrit või pisut enam alkohoolseid jooke. Hea näitaja, mille puhul ei oleks tervisekahju enam niivõrd suur, oleks 6-8 liitrit inimese kohta.
2. Tervist taastab liikumine
Regulaarne liikumine on huvitav ja väga vajalik harrastus, sellel on lausa võime tervist taastoota. Kui inimene põeb mõnd haigust, siis liikumisega on võimalik antud haigust kontrolli all hoida ja isegi paranemise suunas pöörata.
Näitena toob Kalda välja kerge masenduse, ärevuse või stressi, mille puhul on uuringud näidanud, et nende sümptomid leevenevad regulaarse liikumisega. Ta toob välja järgmised meetodid, mille abil aitab liikumine tervist hoida ning parandada:
Liikumine hoiab füüsist toonuses;
Parandab verevarustust;
Võimaldab suunata mõtted mujale igapäevaprobleemidest;
Kiirendab ainevahetust;
Parandab und.
Paljud, kes tegelevad füüsilise koormusega, ütlevad, et see mõjub neile kui omamoodi meditatsioon, mis aitab põgeneda igapäevamuredest. Igaüks saab valida just endale sobiva liikumisviisi. Kalda toob välja rühmatreeningud, mille puhul ei ole trenni jooksul aega mõelda argimõtteid, vaid kogu aja vältel tuleb jälgida treeneri käsklusi ja harjutusi. Teistega koos treenimise korral kujuneb välja ka sotsiaalne kuuluvustunne, mis vähendab masendust ja muresid.
Selle kaudu, et liikumine parandab verevarustust ja südame võimekust, tekib situatsioon, kus langevad vererõhk, veres sisalduva rasva ja kolesterooli tase ning kehakaal. Kõik need faktorid mõjutavad meie tervist väga kompleksselt.
3. Korralik ööuni on kõige alus
Viimastel aastatel torkab perearstidele silma, et inimesed on rohkem väsinud ja ülekoormatud, järjest enam on hakanud esinema unehäireid. Umbes 40 protsenti Eesti meestest ja naistest tunnistab, et nad on üleväsinud ja kannatavad unehäirete käes.
Kui selline olukord on tekkinud, siis kindlasti ei tasu esimese lahendusena haarata unetablettide järgi.
Enne peaks üle vaatama oma unerutiini, päevaplaan tuleks paika panna nii, et saavutataks regulaarsus magamaminekul. Regulaarse uinumise puhul harjub organism magamisega ära ja see aitab unel ka tulevikus lihtsamini tekkida. Dr. Kalda toob välja, et väikelaste puhul peame me regulaarsust väga oluliseks ning täiskasvanuna ei tohiks seda kindlasti ära unustada.
Enne magamaminekut peaks kõikvõimalikud aju ärritavad tegevused piisavalt vara lõpetama. Magamistoas ei tohiks hoida nutitelefone ega teisi seadmeid, mis põhjustavad ärkvelolekut. Jällegi tuleb mängu ka piisav füüsiline koormus, mis toob kehasse rammestuse ja aitab uinuda.
Doktor Kalda ütleb, et kõik need soovitused on samad, mida arstid on juba aastaid patsientidele andnud. Juurde ei ole leiutatud uusi nippe, vaid tervis tuleb vanade tuntud teadmiste regulaarse järgimisega. | Professori soovitused tugeva tervise ja immuunsüsteemi säilitamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaktsineerimine õpetab keha ära tundma meie organismi sattuvaid haigustekitajaid ja nende vastu võitlusse asuma. Seda ilma selleta, et me peaksime konkreetse haiguse läbi põdema.
Paljude nakkushaiguste vastu on võimalik saavutada immuunsus ka haiguse läbipõdemisel, kuid enamik nendest haigustest võivad lõppeda halvasti, isegi surmaga.
Vaktsineerimine on eriti vajalik just lapseeas. Imikuid ja väikelapsi ohustavad paljud nakkushaigused. Nende eas võivad olla haiguste läbipõdemisel rasked tagajärjed.
Näitena haigustest, mis on vaktsiini abil ühiskonnast eemaldatud, toob Kalda välja läkaköha, lastehalvatuse ning difteeria. Nendest on võitu saadud vaktsiinide abil, mis aitavad kehal haigustekitaja kohe ära tunda ning selle vastu ohutul viisil võidelda.
Immunoloog Raivo Uibo toob välja, et inimese immuunsüsteem töötab erinevas vanuses inimestel erinevalt ning eakatel võib välja lüüa tervisehädasid just seetõttu, et immuunsus on muutunud.
Eakate immuunsüsteem on füsioloogilistel põhjustel pisut teistsugune. Neil on mitmete krooniliste haiguste esinemise tagajärjel suurem oht nakkushaigusi tõsisemalt läbi põdeda, nentisid nii Uibo kui ka Kalda. Kindlasti peaksid vanemad inimesed end vaktsineerima gripi ning kopsupõletiku põhjustaja pneumokoki vastu.
Need näited ei tähenda aga seda, et täiskasvanud ei peaks ennast vaktsineerima. Ruth Kalda paneb kõigile südamele, et kindlasti laieneb see kohustus ka neile.
Tervist saab hoida ja tugevdada
Kalda nentis, et viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud eestlaste keskmine eluiga. Samas ei ole tõusujoonel tervena elatud eluaastate arv, mis tähendab, et inimesed elavad küll kauem, kuid kannatavad pikemat aega haiguste käes. Kasvanud on just krooniliste haiguste arv, näiteks diabeedi, krooniliste liigeshaiguste ning vaimse tervise probleemide puhul.
Tervena elatud aastate hulka saab kasvatada tegelikult lihtsate, odavate ja igapäevaste tegevustega, enamasti pole selleks sugugi vaja pöörduda apteeki toidulisandeid või vitamiine ostma.
Millised need tegevused on? Ruth Kalda jagas soovitusi:
1. Söö mitmekülgselt ja pea alkoholiga piiri
Suur probleem on Eestis jätkuvalt ülekaalulisus, mille puhul ei ole näha laialdast paranemise tendentsi. Ruth Kalda toob välja, et siiski on kasvusuunas inimeste arv, kes on hakanud mõtlema oma liikumisharjumuste suurendamise peale ning isegi enam on neid, kes on hakanud mõtlema oma toitumise muutmise peale. Kahjuks jäävad tehtavad parandused siiski väheseks ning pole näha põhjapanevaid muutusi.
Suur oht tervisele on lisaks toitumisele ka alkoholi tarbimine. Selge on see, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on alkoholi tarvitamine ühe täiskasvanu kohta vähenenud. Kui aga vaadata paari viimast aastat, siis on see langus seiskunud. Praguste näitajate kohaselt tarvitatakse Eestis inimese kohta 10 liitrit või pisut enam alkohoolseid jooke. Hea näitaja, mille puhul ei oleks tervisekahju enam niivõrd suur, oleks 6-8 liitrit inimese kohta.
2. Tervist taastab liikumine
Regulaarne liikumine on huvitav ja väga vajalik harrastus, sellel on lausa võime tervist taastoota. Kui inimene põeb mõnd haigust, siis liikumisega on võimalik antud haigust kontrolli all hoida ja isegi paranemise suunas pöörata.
Näitena toob Kalda välja kerge masenduse, ärevuse või stressi, mille puhul on uuringud näidanud, et nende sümptomid leevenevad regulaarse liikumisega. Ta toob välja järgmised meetodid, mille abil aitab liikumine tervist hoida ning parandada:
Liikumine hoiab füüsist toonuses;
Parandab verevarustust;
Võimaldab suunata mõtted mujale igapäevaprobleemidest;
Kiirendab ainevahetust;
Parandab und.
Paljud, kes tegelevad füüsilise koormusega, ütlevad, et see mõjub neile kui omamoodi meditatsioon, mis aitab põgeneda igapäevamuredest. Igaüks saab valida just endale sobiva liikumisviisi. Kalda toob välja rühmatreeningud, mille puhul ei ole trenni jooksul aega mõelda argimõtteid, vaid kogu aja vältel tuleb jälgida treeneri käsklusi ja harjutusi. Teistega koos treenimise korral kujuneb välja ka sotsiaalne kuuluvustunne, mis vähendab masendust ja muresid.
Selle kaudu, et liikumine parandab verevarustust ja südame võimekust, tekib situatsioon, kus langevad vererõhk, veres sisalduva rasva ja kolesterooli tase ning kehakaal. Kõik need faktorid mõjutavad meie tervist väga kompleksselt.
3. Korralik ööuni on kõige alus
Viimastel aastatel torkab perearstidele silma, et inimesed on rohkem väsinud ja ülekoormatud, järjest enam on hakanud esinema unehäireid. Umbes 40 protsenti Eesti meestest ja naistest tunnistab, et nad on üleväsinud ja kannatavad unehäirete käes.
Kui selline olukord on tekkinud, siis kindlasti ei tasu esimese lahendusena haarata unetablettide järgi.
Enne peaks üle vaatama oma unerutiini, päevaplaan tuleks paika panna nii, et saavutataks regulaarsus magamaminekul. Regulaarse uinumise puhul harjub organism magamisega ära ja see aitab unel ka tulevikus lihtsamini tekkida. Dr. Kalda toob välja, et väikelaste puhul peame me regulaarsust väga oluliseks ning täiskasvanuna ei tohiks seda kindlasti ära unustada.
Enne magamaminekut peaks kõikvõimalikud aju ärritavad tegevused piisavalt vara lõpetama. Magamistoas ei tohiks hoida nutitelefone ega teisi seadmeid, mis põhjustavad ärkvelolekut. Jällegi tuleb mängu ka piisav füüsiline koormus, mis toob kehasse rammestuse ja aitab uinuda.
Doktor Kalda ütleb, et kõik need soovitused on samad, mida arstid on juba aastaid patsientidele andnud. Juurde ei ole leiutatud uusi nippe, vaid tervis tuleb vanade tuntud teadmiste regulaarse järgimisega.
### Response:
Professori soovitused tugeva tervise ja immuunsüsteemi säilitamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu poolt hääletas 327 ja vastu 42 rahvasaadikut. Pärast neljapäevast kolmandat lugemist liigub eelnõu föderatsiooninõukokku ning seejärel president Vladimir Putinile allkirjastamiseks.
Meediavabaduse ühendused peavad seda tsensuuri kehtestamiseks.
Seadus jätab prokuröride otsustada, mis võltsuudisena arvesse läheb. Võltsuudise tuvastamisel saab meediajärelevalvele nõuda väljaannetelt uudise kustutamist.
Nõudmistega mittenõustuvad veebilehed võidakse seaduse järgi blokeerida.
Kui rikkumine viib tõsiste tagajärgedeni nagu surm või mäss, saab portaali trahvida ka kuni 1,5 miljoni rublaga (20 000 euroga).
Eelnõu autorid ütlesid, et internetis levivad võltsuudised võivad viia rahutusteni ja õõnestada riigi julgeolekut.
Seaduse ajendiks oli tööstuslinnas Magnitogorskis 31. detsembril aset leidnud gaasiplahvatus, milles varises kokku 10-korruselise korterelamu üks trepikoda ja hukkus 39 inimest.
Uudisest ilmus mitmeid versioone, kus ühtedes ütlesid ametnikud, et see oli gaasiplahvatus, kuid osa sõltumatuid väljaandeid spekuleerisid, et see võib olla terrorirünnak.
Kaks nädalat pärast plahvatust võttis selle eest vastutuse äärmusrühmitus ISIS.
Kriitikute sõnul on eelnõu ebamääraselt sõnastatud, mis võimaldab eelnõu kuritarvitada ja teha opositsioonilistele ajakirjanikele olukorra veelgi raskemaks.
Meduza kirjutab oma ülevaates. et seaduse puhul on oluliseks detailiks ka see, et Vene telekommunikatsiooni järelevalveameti Roskomnadzori teate peale tuleb veebiportaalil koheselt võltsuudiseks peetud andmed kustutada. Vastasel juhul saavad võimud veebilehe koheselt blokeerida.
Sõna "koheselt" tõlgendamine sõltuvat võltsuudise raskusastmest, kuid igal juhul on selline määratlus erinev näiteks nõudest võtta maha autoriõiguse rikkumiseks hinnatud materjal või isegi ametiisiku solvamist käsitleva seaduse alusel tõlgendatud sisu - nendel juhtudel tuleb veebimaterjal maha võtta vastavalt kolme päeva ja 24 tunni jooksul. | Vene riigiduuma toetas võltsuudistega võitlemise seadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu poolt hääletas 327 ja vastu 42 rahvasaadikut. Pärast neljapäevast kolmandat lugemist liigub eelnõu föderatsiooninõukokku ning seejärel president Vladimir Putinile allkirjastamiseks.
Meediavabaduse ühendused peavad seda tsensuuri kehtestamiseks.
Seadus jätab prokuröride otsustada, mis võltsuudisena arvesse läheb. Võltsuudise tuvastamisel saab meediajärelevalvele nõuda väljaannetelt uudise kustutamist.
Nõudmistega mittenõustuvad veebilehed võidakse seaduse järgi blokeerida.
Kui rikkumine viib tõsiste tagajärgedeni nagu surm või mäss, saab portaali trahvida ka kuni 1,5 miljoni rublaga (20 000 euroga).
Eelnõu autorid ütlesid, et internetis levivad võltsuudised võivad viia rahutusteni ja õõnestada riigi julgeolekut.
Seaduse ajendiks oli tööstuslinnas Magnitogorskis 31. detsembril aset leidnud gaasiplahvatus, milles varises kokku 10-korruselise korterelamu üks trepikoda ja hukkus 39 inimest.
Uudisest ilmus mitmeid versioone, kus ühtedes ütlesid ametnikud, et see oli gaasiplahvatus, kuid osa sõltumatuid väljaandeid spekuleerisid, et see võib olla terrorirünnak.
Kaks nädalat pärast plahvatust võttis selle eest vastutuse äärmusrühmitus ISIS.
Kriitikute sõnul on eelnõu ebamääraselt sõnastatud, mis võimaldab eelnõu kuritarvitada ja teha opositsioonilistele ajakirjanikele olukorra veelgi raskemaks.
Meduza kirjutab oma ülevaates. et seaduse puhul on oluliseks detailiks ka see, et Vene telekommunikatsiooni järelevalveameti Roskomnadzori teate peale tuleb veebiportaalil koheselt võltsuudiseks peetud andmed kustutada. Vastasel juhul saavad võimud veebilehe koheselt blokeerida.
Sõna "koheselt" tõlgendamine sõltuvat võltsuudise raskusastmest, kuid igal juhul on selline määratlus erinev näiteks nõudest võtta maha autoriõiguse rikkumiseks hinnatud materjal või isegi ametiisiku solvamist käsitleva seaduse alusel tõlgendatud sisu - nendel juhtudel tuleb veebimaterjal maha võtta vastavalt kolme päeva ja 24 tunni jooksul.
### Response:
Vene riigiduuma toetas võltsuudistega võitlemise seadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsinumbri keskne telg ongi kontserdikorralduse teema, mida käsitletakse veel mitmest vaatepunktist. Need on vestlusring Eesti Muusikanõukogu avalikult arutelult, arvamust avaldavad Toivo Tuberik, Kadri Tali ning Eesti Interpreetide Liidust Kaisa Lõhmus. "Lossimuusika" sarja korraldaja Aare Tammesalu räägib oma nägemusest kontserdikorraldusele.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga Austraalia tuuril koostööd teinud dirigendi Richard Tognettiga vestles Miina Pärn. Tognetti väljendab huvitavaid seisukohti eesti muusikast ja mitmel muul põneval teemal.
Veel on ajakirjas juttu Pärnu Linnaorkestrilt hiljuti värske ettekande saanud Eino Tambergi "Amoresest". Leidur Gabriel Passov tutvustab oma uudset pilli, akordvioolat.
Heili Vaus-Tamm räägib põnevatest eksperimentidest Helsingi festivalil Musica Nova, kus oma seisukohti väljendab ka festivali peakorraldaja André de Ridder.
Arvustustest on ajakirjas ülevaade festivalist Virmalised, MustonenFest, Sven Grünbergi ja Una Corda kontserdid, Heldur Harry Põlda, Kädy Plaasi ja Risto Joosti vokaalkontserdid, Eesti Kontserdi sari "Mängud alateadvusega", ERSO kontsert "Beethoven ja Bartók" ning Mingo Rajandi ja Walter Weiskopfi kontserdid. | Märtsi Muusikas: Tõnu Kaljuste, Eesti kontserdikorraldus, Virmaliste fest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsinumbri keskne telg ongi kontserdikorralduse teema, mida käsitletakse veel mitmest vaatepunktist. Need on vestlusring Eesti Muusikanõukogu avalikult arutelult, arvamust avaldavad Toivo Tuberik, Kadri Tali ning Eesti Interpreetide Liidust Kaisa Lõhmus. "Lossimuusika" sarja korraldaja Aare Tammesalu räägib oma nägemusest kontserdikorraldusele.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga Austraalia tuuril koostööd teinud dirigendi Richard Tognettiga vestles Miina Pärn. Tognetti väljendab huvitavaid seisukohti eesti muusikast ja mitmel muul põneval teemal.
Veel on ajakirjas juttu Pärnu Linnaorkestrilt hiljuti värske ettekande saanud Eino Tambergi "Amoresest". Leidur Gabriel Passov tutvustab oma uudset pilli, akordvioolat.
Heili Vaus-Tamm räägib põnevatest eksperimentidest Helsingi festivalil Musica Nova, kus oma seisukohti väljendab ka festivali peakorraldaja André de Ridder.
Arvustustest on ajakirjas ülevaade festivalist Virmalised, MustonenFest, Sven Grünbergi ja Una Corda kontserdid, Heldur Harry Põlda, Kädy Plaasi ja Risto Joosti vokaalkontserdid, Eesti Kontserdi sari "Mängud alateadvusega", ERSO kontsert "Beethoven ja Bartók" ning Mingo Rajandi ja Walter Weiskopfi kontserdid.
### Response:
Märtsi Muusikas: Tõnu Kaljuste, Eesti kontserdikorraldus, Virmaliste fest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu lõpus penalti põhjustanud olukorras lõi ManU mängumees Diogo Dalot 20 meetrilt peale ja kuigi löök endast suurt ohtu ei kujutanud, tabas see Presnel Kimpembe kätt. Pärast videokorduse vaatamist määras mängu peakohtunik penalti, mille Marcus Rashford realiseeris.
"See oli suur otsus, julm otsus, aga keeruline otsus. On põhjuseid, miks seal saab sellise otsuse teha. Käega mängu puhul jääb alati küsimus," vahendab Soccernet.ee Tucheli sõnu.
"Ma olen suur VAR-i toetaja ja jään selleks endiselt. Käega mäng on superkeeruline, sest seal on palju nüansse. Ma arvan, et antud otsus oli 50-50."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Tuchel ManU penaltist: otsus oli karm, aga toetan VAR-i edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu lõpus penalti põhjustanud olukorras lõi ManU mängumees Diogo Dalot 20 meetrilt peale ja kuigi löök endast suurt ohtu ei kujutanud, tabas see Presnel Kimpembe kätt. Pärast videokorduse vaatamist määras mängu peakohtunik penalti, mille Marcus Rashford realiseeris.
"See oli suur otsus, julm otsus, aga keeruline otsus. On põhjuseid, miks seal saab sellise otsuse teha. Käega mängu puhul jääb alati küsimus," vahendab Soccernet.ee Tucheli sõnu.
"Ma olen suur VAR-i toetaja ja jään selleks endiselt. Käega mäng on superkeeruline, sest seal on palju nüansse. Ma arvan, et antud otsus oli 50-50."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Tuchel ManU penaltist: otsus oli karm, aga toetan VAR-i edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Huanchaquito-Las Llama leiupaik püüdis arheoloogide tähelepanu 2011. aastal. Väljakaevamisi eest vedanud Trujillo Ülikooli arheoloogiadotsent Gabriel Prieto uuris toona, mida põnevat peidab endas sellest kiviviske kaugusel asuv 3500 aasta vanune tempel.
"Ühel päeval tuli minu juurde aga üks Las Llama vahetuses läheduses elav isa, kes kurtis, et tema lapsed tulevad düünidel mängides iga päev luudega tagasi," meenutas Prieto. Neist osa kuulusid silmnähtavalt inimestele.
Järgnenud päästekaevamistel tõi Prieto kolleegidega päevavalgele kokku 43 lapse ning 74 laama või alpaka säilmed. Luude paigutuse põhjal polnud tegu tavalise kalmistu ega massihaua, vaid rituaalse tapatöö jälgedega. Mõni aasta hiljem sai dotsent raha väljakaevamiste jätkamiseks. Teadlased ei pidanud pettuma.
Pilt Huanchaco linna lähistel toimunud väljakaevamiselt. Autor: John Verano/CC-BY
Kokku leiti 2016. aastaks 200 kaamellase, kolme täiskasvanu ja 137 lapse säilmed. Neist enamike vanus jäi 8–12 aasta vahele. Skelettide põhjalikumal analüüsil märkas töörühm rinnakorvidel lõikejälgi. Samuti olid paigast ära loomade ja inimeste ribid.
"Töö oli oskuslik, ohverduse tegija kogenud ja süstemaatiline. Me ei näinud luudel asjatuid ega ebalusele viitavaid lõikejälgi," laiendas Prierto. Tõenäoliselt rebiti ohvrite rinnakorv lahti, et eemaldada seejärel nende süda.
Otseselt seda tõestada siiski ei saa. Las Llamase kunagi mudases pinnases säilisid küll inimeste ja loomade luud, kuid mitte nende pehmed koed. Veidi hilisemast, hispaanlaste vallutuste ajast on aga teada, et alles tuksuvaid südameid ohverdati Inkade impeeriumis.
Lõuna-Ameerika võimsaim riik seljatas Chimu kuningriigi 1470. aasta paiku. Las Llama leiupaigast päevavalgele tulnud tekstiili ja nööride dateerimisel leidis massiohverdus aset paarkümmend aastat hiljem – umbes 1450. aastal.
Pilt Huanchaco linna lähistel toimunud väljakaevamiselt. Autor: John Verano/CC-BY
Ohvrite tapmise järel paigutati nende kehad ligikaudu 700 ruutmeetrisele maalapile. Laamade või alpakade kehad keerati näoga Andide mägede, laste omad Vaikse ookeani suunas.
Kuigi inimesi ohverdati toona maailma igas nurgas, on Prieto ja ta kaaslaste sõnul selle ulatust vaadates tegu erakordse juhtumiga nii Uues kui ka Vanas Maailmas. Lisaks eelistati pakkuda kõrgematele jõududele tavaliselt täiskasvanuid. Laste eelistamine viitab meeleheitele.
Tegu on aga taas oletusega, millele on raske leida otsest kinnitust. Samas tasub märkida, et esialgse analüüsi toodi lapsed kokku üle terve kuningriigi, viidates rituaali olulisusele. "Kavatseme ühe järgmise sammuna üritada nende päritolu kohta midagi põhjalikumat," sõnas Prieto
Ohvri toomise põhjused on juba praegu mõnevõrra selgemad. Setete analüüsi põhjal tabasid muidu suhteliselt kuiva piirkonda sajandi keskpaigas üleujutused. Seda saab seostada Vaikse ookeani pinnakihi soojenemise ehk El Niño nähtusega, mis oleks vähendanud ühtlasi ranniku kalavarude hulka. Meretaseme tõus oleks laastanud koos tugevate vihmahoogudega Chimu kultuuri iseloomustavat keerukat põldude niisutussüsteemi.
Las Llamas ei pruugi olla Lõuna-Ameerika ainus katastroofilise sündmusega seotud massiohverdus. Töörühm on leidnud Huanchaco lähistel märke teisteski samasse ajaperioodi paigutuvatest sündmustest. "Paneb mõtlema küll, kas ja kui palju taoliseid leiupaiku meil veel leida on," märkis Prieto. Mõnelgi pool jooksevad aga arheoloogid ajaga võidu. Las Llamase oleks peaaegu enda alla matnud laienev Huanchaco linn.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE. | Peruust leiti Uue Maailma suurim laste massiohverdus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Huanchaquito-Las Llama leiupaik püüdis arheoloogide tähelepanu 2011. aastal. Väljakaevamisi eest vedanud Trujillo Ülikooli arheoloogiadotsent Gabriel Prieto uuris toona, mida põnevat peidab endas sellest kiviviske kaugusel asuv 3500 aasta vanune tempel.
"Ühel päeval tuli minu juurde aga üks Las Llama vahetuses läheduses elav isa, kes kurtis, et tema lapsed tulevad düünidel mängides iga päev luudega tagasi," meenutas Prieto. Neist osa kuulusid silmnähtavalt inimestele.
Järgnenud päästekaevamistel tõi Prieto kolleegidega päevavalgele kokku 43 lapse ning 74 laama või alpaka säilmed. Luude paigutuse põhjal polnud tegu tavalise kalmistu ega massihaua, vaid rituaalse tapatöö jälgedega. Mõni aasta hiljem sai dotsent raha väljakaevamiste jätkamiseks. Teadlased ei pidanud pettuma.
Pilt Huanchaco linna lähistel toimunud väljakaevamiselt. Autor: John Verano/CC-BY
Kokku leiti 2016. aastaks 200 kaamellase, kolme täiskasvanu ja 137 lapse säilmed. Neist enamike vanus jäi 8–12 aasta vahele. Skelettide põhjalikumal analüüsil märkas töörühm rinnakorvidel lõikejälgi. Samuti olid paigast ära loomade ja inimeste ribid.
"Töö oli oskuslik, ohverduse tegija kogenud ja süstemaatiline. Me ei näinud luudel asjatuid ega ebalusele viitavaid lõikejälgi," laiendas Prierto. Tõenäoliselt rebiti ohvrite rinnakorv lahti, et eemaldada seejärel nende süda.
Otseselt seda tõestada siiski ei saa. Las Llamase kunagi mudases pinnases säilisid küll inimeste ja loomade luud, kuid mitte nende pehmed koed. Veidi hilisemast, hispaanlaste vallutuste ajast on aga teada, et alles tuksuvaid südameid ohverdati Inkade impeeriumis.
Lõuna-Ameerika võimsaim riik seljatas Chimu kuningriigi 1470. aasta paiku. Las Llama leiupaigast päevavalgele tulnud tekstiili ja nööride dateerimisel leidis massiohverdus aset paarkümmend aastat hiljem – umbes 1450. aastal.
Pilt Huanchaco linna lähistel toimunud väljakaevamiselt. Autor: John Verano/CC-BY
Ohvrite tapmise järel paigutati nende kehad ligikaudu 700 ruutmeetrisele maalapile. Laamade või alpakade kehad keerati näoga Andide mägede, laste omad Vaikse ookeani suunas.
Kuigi inimesi ohverdati toona maailma igas nurgas, on Prieto ja ta kaaslaste sõnul selle ulatust vaadates tegu erakordse juhtumiga nii Uues kui ka Vanas Maailmas. Lisaks eelistati pakkuda kõrgematele jõududele tavaliselt täiskasvanuid. Laste eelistamine viitab meeleheitele.
Tegu on aga taas oletusega, millele on raske leida otsest kinnitust. Samas tasub märkida, et esialgse analüüsi toodi lapsed kokku üle terve kuningriigi, viidates rituaali olulisusele. "Kavatseme ühe järgmise sammuna üritada nende päritolu kohta midagi põhjalikumat," sõnas Prieto
Ohvri toomise põhjused on juba praegu mõnevõrra selgemad. Setete analüüsi põhjal tabasid muidu suhteliselt kuiva piirkonda sajandi keskpaigas üleujutused. Seda saab seostada Vaikse ookeani pinnakihi soojenemise ehk El Niño nähtusega, mis oleks vähendanud ühtlasi ranniku kalavarude hulka. Meretaseme tõus oleks laastanud koos tugevate vihmahoogudega Chimu kultuuri iseloomustavat keerukat põldude niisutussüsteemi.
Las Llamas ei pruugi olla Lõuna-Ameerika ainus katastroofilise sündmusega seotud massiohverdus. Töörühm on leidnud Huanchaco lähistel märke teisteski samasse ajaperioodi paigutuvatest sündmustest. "Paneb mõtlema küll, kas ja kui palju taoliseid leiupaiku meil veel leida on," märkis Prieto. Mõnelgi pool jooksevad aga arheoloogid ajaga võidu. Las Llamase oleks peaaegu enda alla matnud laienev Huanchaco linn.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
### Response:
Peruust leiti Uue Maailma suurim laste massiohverdus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 4. märtsil märgati Šotimaa ranniku lähistel Moray lahes kolme Vene sõjalaeva. Tegemist on kolme alusega, mis on mõeldud saatma Admiral Gorškovi-klassi fregatte, mida hetkel on Venemaa mereväel kaks - Admiral Gorškov ja Admiral Kasatonov, kirjutab ajaleht Scotsman.
Venemaa meedia teatel harjutas fregatt Moray lahes, Lossiemouthi õhuväebaasist põhjas "õhutõrjet ja vastusabotaaži" ning jätkas seejärel teekonda Vahemere poole.
Väidetavalt on vähemalt ühel Gorškovi-klassi laeval ka optilise sekkumise relv 5P-42 Filin ehk vahend, mille abil saavat vastase relvakandjatel kutsuda esile peapööritust, iiveldust ja meeltesegadust.
Kuninglik merevägi teatas hiljem kommentaariks, et Vene laevagruppi on mööda Briti rannikut saatmas Daring-klassi sõjalaev HMS Defender. "Kuninglik merevägi on alati valmis Ühendkuningriiki kaitsma," kommenteeris relvajõudude minister Mark Lancaster.
Šotimaa valitsust juhtiv Šoti Rahvuspartei (SNP) omakorda teatas, et Venemaa sõjalaevade sagedane liikumine Šotimaa ranniku lähistel näitab taas, et kuninglik merevägi peab senisest rohkem keskenduma ka Šotimaa rannikule ja viibima ka sealsetes sadamates, sest La Manche'i lähistel asuvatest baasidest ei jõua Briti sõjalaevad piisavalt kiiresti Šotimaa kaitsele. | Meedia: Šotimaa ranniku lähistel liikus "okserelvaga" Vene sõjalaev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
4. märtsil märgati Šotimaa ranniku lähistel Moray lahes kolme Vene sõjalaeva. Tegemist on kolme alusega, mis on mõeldud saatma Admiral Gorškovi-klassi fregatte, mida hetkel on Venemaa mereväel kaks - Admiral Gorškov ja Admiral Kasatonov, kirjutab ajaleht Scotsman.
Venemaa meedia teatel harjutas fregatt Moray lahes, Lossiemouthi õhuväebaasist põhjas "õhutõrjet ja vastusabotaaži" ning jätkas seejärel teekonda Vahemere poole.
Väidetavalt on vähemalt ühel Gorškovi-klassi laeval ka optilise sekkumise relv 5P-42 Filin ehk vahend, mille abil saavat vastase relvakandjatel kutsuda esile peapööritust, iiveldust ja meeltesegadust.
Kuninglik merevägi teatas hiljem kommentaariks, et Vene laevagruppi on mööda Briti rannikut saatmas Daring-klassi sõjalaev HMS Defender. "Kuninglik merevägi on alati valmis Ühendkuningriiki kaitsma," kommenteeris relvajõudude minister Mark Lancaster.
Šotimaa valitsust juhtiv Šoti Rahvuspartei (SNP) omakorda teatas, et Venemaa sõjalaevade sagedane liikumine Šotimaa ranniku lähistel näitab taas, et kuninglik merevägi peab senisest rohkem keskenduma ka Šotimaa rannikule ja viibima ka sealsetes sadamates, sest La Manche'i lähistel asuvatest baasidest ei jõua Briti sõjalaevad piisavalt kiiresti Šotimaa kaitsele.
### Response:
Meedia: Šotimaa ranniku lähistel liikus "okserelvaga" Vene sõjalaev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu arvamus on see, et me ei peaks kindlasti kiirustama kedagi välja heitma. Sellepärast, et probleeme on, aga kindlasti ei ole Fidesz ega ka Orban ühemõõtmelised. On nii positiivset kui ka problemaatilist," ütles Seeder ERR-ile.
"Kindlasti on positiivne see, mis puudutab Euroopa ühtse kristliku kultuuriruumi hoidmist ja rahvusliku identiteedi tähtsustamist, pereväärtuste hoidmist ja palju muud - see on minu arvates kõik positiivne," märkis Isamaa esimees. "Aga problemaatiline on Fideszi juures kõik see, mis puudutab väga lähedast suhtlemist Venemaaga. Oma majanduse, oma toormesõltuvuse suurendamist Venemaast," loetles ta. Samuti taunis Seeder Ungari tegevust NATO-s, kus Budapest takistab alliansi ja Ukraina suhete tihendamist seoses erimeelsustega Ukrainas elavate ungarlaste üle. "Need on kindlasti probleemsed kohad Fideszi tegevuses, mis vajaksid arutamist," tõdes Seeder.
"Aga ma arvan, et nende probleemide lahendamisele ei aita kuidagi kaasa see, kui me võtame vastu väga radikaalseid otsuseid ja arvame Fideszi Euroopa Rahvapartei ridadest välja. Ühe partei raames, parteisiseselt - kui nad on laua taga, on palju lihtsam neid mõjutada, kui siis, kui nad on väljas ja võib-olla veelgi rohkem radikaliseeruvad. Ja võib-olla sellega tõukame neid veelgi rohkem koostööle Venemaaga," arutles Isamaa esimees.
Nädala algul esitasid 12 Euroopa Parlamendi suurimasse, EPP saadikurühma kuuluvat erakonda ametliku taotluse Ungari autoritaarse peaministri Viktor Orbani erakonna Fidesz väljaheitmiseks Euroopa Rahvaparteist. Pöördumise ajendas Fideszi käivitatud plakatikampaania, milles süüdistatakse Ungari-Ameerika ärimeest ja filantroopi George Sorosit ning Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit illegaalse immigratsiooni toetamises.
"See plakati-asi on kindlasti suunatud sisepoliitilisse tegevusse ja mõjutab inimeste hoiakuid ja mentaalsust, see ei ole nüüd otseselt välispoliitika," kommenteeris Seeder.
"Nii, et ma arvan, et ei ole lihtsaid must-valgeid lahendusi - tõmbame joone, arvame välja ja sellega lahendame probleemi. Ei lahenda!" leidis Seeder.
"Mina arvan, pigem tuleb võtta aeg maha, rääkida veel kord läbi, püüda leida lahendusi, mõjutada ka Fideszi poliitikat vastastikku. Fidesz tegelikult vajab ka Euroopa Rahvaparteid, et tal oleks parem väljund Euroopas, tema mõju oleks ka suurem, kui ta kuulub Euroopa kõige suuremasse poliitilisse perre.," rääkis Seeder.
Isamaa juht leidis, et Euroopa Liit peaks üldse vähem liikmesriikide siseasjadesse sekkuma. "Ma arvan küll, et me Euroopa Liidus peamegi rohkem vaatama seda, mis puudutab Euroopa liikmesriikide omavahelist koostööd ja ühist välispoliitikat ja ühiseid väärtusi. Kui sügavalt me saame ühe või teise liikmesriigi sisse minna - see on omaette küsimus ja siin me oleme kindlasti subjektiivsed. Me võime leida probleeme näiteks Austriast või Itaaliast ja paljudest teistest riikidest. Ma arvan, et see käib Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja institutsioonidel üle jõu hakata lahkama üksipulgi neid juhtumeid ja seda poliitikat, mida liikmesriikides tehakse. Me leiaksime väga palju põhjusi ja see oleks väga subjektiivne. Nii, et ma arvan, et see on üldiselt väga libe tee," tõdes Seeder.
Fideszi väljaheitmist nõuavad Belgia erakonnad CD&V ja cdH, Soome Koonderakond Kokoomus, Kreeka Uus Demokraatia, Leedu Isamaaliit - Kristlikud Demokraadid, Luksemburgi CSV, Hollandi CDA, Portugali erakonnad CDS-PP ja PSD, Rootsi kristlikud demokraadid ja Mõõdukas Koonderakond ning Norra Høyre. | Seeder ei toeta Fideszi väljaheitmist Euroopa Rahvaparteist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu arvamus on see, et me ei peaks kindlasti kiirustama kedagi välja heitma. Sellepärast, et probleeme on, aga kindlasti ei ole Fidesz ega ka Orban ühemõõtmelised. On nii positiivset kui ka problemaatilist," ütles Seeder ERR-ile.
"Kindlasti on positiivne see, mis puudutab Euroopa ühtse kristliku kultuuriruumi hoidmist ja rahvusliku identiteedi tähtsustamist, pereväärtuste hoidmist ja palju muud - see on minu arvates kõik positiivne," märkis Isamaa esimees. "Aga problemaatiline on Fideszi juures kõik see, mis puudutab väga lähedast suhtlemist Venemaaga. Oma majanduse, oma toormesõltuvuse suurendamist Venemaast," loetles ta. Samuti taunis Seeder Ungari tegevust NATO-s, kus Budapest takistab alliansi ja Ukraina suhete tihendamist seoses erimeelsustega Ukrainas elavate ungarlaste üle. "Need on kindlasti probleemsed kohad Fideszi tegevuses, mis vajaksid arutamist," tõdes Seeder.
"Aga ma arvan, et nende probleemide lahendamisele ei aita kuidagi kaasa see, kui me võtame vastu väga radikaalseid otsuseid ja arvame Fideszi Euroopa Rahvapartei ridadest välja. Ühe partei raames, parteisiseselt - kui nad on laua taga, on palju lihtsam neid mõjutada, kui siis, kui nad on väljas ja võib-olla veelgi rohkem radikaliseeruvad. Ja võib-olla sellega tõukame neid veelgi rohkem koostööle Venemaaga," arutles Isamaa esimees.
Nädala algul esitasid 12 Euroopa Parlamendi suurimasse, EPP saadikurühma kuuluvat erakonda ametliku taotluse Ungari autoritaarse peaministri Viktor Orbani erakonna Fidesz väljaheitmiseks Euroopa Rahvaparteist. Pöördumise ajendas Fideszi käivitatud plakatikampaania, milles süüdistatakse Ungari-Ameerika ärimeest ja filantroopi George Sorosit ning Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit illegaalse immigratsiooni toetamises.
"See plakati-asi on kindlasti suunatud sisepoliitilisse tegevusse ja mõjutab inimeste hoiakuid ja mentaalsust, see ei ole nüüd otseselt välispoliitika," kommenteeris Seeder.
"Nii, et ma arvan, et ei ole lihtsaid must-valgeid lahendusi - tõmbame joone, arvame välja ja sellega lahendame probleemi. Ei lahenda!" leidis Seeder.
"Mina arvan, pigem tuleb võtta aeg maha, rääkida veel kord läbi, püüda leida lahendusi, mõjutada ka Fideszi poliitikat vastastikku. Fidesz tegelikult vajab ka Euroopa Rahvaparteid, et tal oleks parem väljund Euroopas, tema mõju oleks ka suurem, kui ta kuulub Euroopa kõige suuremasse poliitilisse perre.," rääkis Seeder.
Isamaa juht leidis, et Euroopa Liit peaks üldse vähem liikmesriikide siseasjadesse sekkuma. "Ma arvan küll, et me Euroopa Liidus peamegi rohkem vaatama seda, mis puudutab Euroopa liikmesriikide omavahelist koostööd ja ühist välispoliitikat ja ühiseid väärtusi. Kui sügavalt me saame ühe või teise liikmesriigi sisse minna - see on omaette küsimus ja siin me oleme kindlasti subjektiivsed. Me võime leida probleeme näiteks Austriast või Itaaliast ja paljudest teistest riikidest. Ma arvan, et see käib Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja institutsioonidel üle jõu hakata lahkama üksipulgi neid juhtumeid ja seda poliitikat, mida liikmesriikides tehakse. Me leiaksime väga palju põhjusi ja see oleks väga subjektiivne. Nii, et ma arvan, et see on üldiselt väga libe tee," tõdes Seeder.
Fideszi väljaheitmist nõuavad Belgia erakonnad CD&V ja cdH, Soome Koonderakond Kokoomus, Kreeka Uus Demokraatia, Leedu Isamaaliit - Kristlikud Demokraadid, Luksemburgi CSV, Hollandi CDA, Portugali erakonnad CDS-PP ja PSD, Rootsi kristlikud demokraadid ja Mõõdukas Koonderakond ning Norra Høyre.
### Response:
Seeder ei toeta Fideszi väljaheitmist Euroopa Rahvaparteist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel " Sots art ja mood" tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.
1970. aastate alguses Moskvas tekkinud sots art asus esmakordselt nõukogude mitteametliku kunsti ajaloos ammutama inspiratsiooni põlatud nõukogude visuaalkultuurist. Kasutades kunstiteoste loomisel sümboleid, esemeid ja materjale nõukogude argielust, oli 1970. aastate keskpaigaks ometi selge, et Nõukogude Liidu kunstielus mängulisele sots art 'ile kohta ei ole. Moemekas New Yorgis, kuhu enamik sots art 'i kunstnikke 1980. aastateks ümber asus, leidis sots art 'i mood oma märgilisemaid väljundeid Komari ja Melamidi kontseptuaalses tellimiskataloogi projektis "Superobjektid – superkomfort superinimesele" (1977).
2010. aastatel on Ida-Euroopas taas esile tõusnud rida noori moekunstnikke, kes ammutavad inspiratsiooni oma riigi sotsialistlikust minevikust ning kelle laadi tuntakse maailma moelavadel kui postsovetlikku esteetikat. Kiievis töötav Julia Jefimtšuk, Tallinnas elav Marit Ilison, Berliinis tegutsev Sonja Lititševskaja ning Moskvast pärit Nina Neretina ja Donis Pouppis on kõik loonud kollektsioone, milles nende päritolumaa sotsialistlik minevik on pööratud rikkalikuks inspiratsiooniallikaks ning demonstreerib Ida-Euroopa kultuuri toimetulekut oma keerulise, sageli traumaatiliselt tajutava lähiajalooga.
Näitusel on esindatud kunstnikud Katja Filippova, Marit Ilison, Julia Jefimtšuk, Komar ja Melamid, Leonhard Lapin, Sonja Lititševskaja, Nina Neretina, Gosha Ostretsov, Svetlana Petrova ja Eksperimentaalse Modeleerimise Laboratoorium, Donis Pouppis, Saima Priks, Raul Rajangu ja Andres Tolts
Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad Moskva, Tallinna, Kiievi ja Berliini erakogudest, Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Kunstimuuseumist, Eesti Kunstnike Liidu kogust, Mart Eriku kogust ja Winterthuri Fotomuuseumist.
4. aprillil toimub näituse publikuprogrammi raames Ida-Euroopa kunstiteoreetiku Boris Groysi raamatu "Stalinismi totaalne kunstiteos" esitlus ja New Yorgis elava sots art 'i kunstniku Vitaly Komari ingliskeelne loeng. Näituse publikuprogrammile paneb 3. augustil punkti vestlusring "Postsovetlik esteetika: Ida-Euroopa globaliseeruv mood", mida modereerib Sten Ojavee.
Näituse kuraator on Liisa Kaljula, k ujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja, g raafiline disainer Tuuli Aule ning t unnusvisuaali ja video autor Hooligan Hamlet.
Näituse pressialbumit näeb siit.
Näitus jääb lahti 4. augustini. | Sotsartja postsovetlik esteetika Kumu kunstimuuseumis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel " Sots art ja mood" tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.
1970. aastate alguses Moskvas tekkinud sots art asus esmakordselt nõukogude mitteametliku kunsti ajaloos ammutama inspiratsiooni põlatud nõukogude visuaalkultuurist. Kasutades kunstiteoste loomisel sümboleid, esemeid ja materjale nõukogude argielust, oli 1970. aastate keskpaigaks ometi selge, et Nõukogude Liidu kunstielus mängulisele sots art 'ile kohta ei ole. Moemekas New Yorgis, kuhu enamik sots art 'i kunstnikke 1980. aastateks ümber asus, leidis sots art 'i mood oma märgilisemaid väljundeid Komari ja Melamidi kontseptuaalses tellimiskataloogi projektis "Superobjektid – superkomfort superinimesele" (1977).
2010. aastatel on Ida-Euroopas taas esile tõusnud rida noori moekunstnikke, kes ammutavad inspiratsiooni oma riigi sotsialistlikust minevikust ning kelle laadi tuntakse maailma moelavadel kui postsovetlikku esteetikat. Kiievis töötav Julia Jefimtšuk, Tallinnas elav Marit Ilison, Berliinis tegutsev Sonja Lititševskaja ning Moskvast pärit Nina Neretina ja Donis Pouppis on kõik loonud kollektsioone, milles nende päritolumaa sotsialistlik minevik on pööratud rikkalikuks inspiratsiooniallikaks ning demonstreerib Ida-Euroopa kultuuri toimetulekut oma keerulise, sageli traumaatiliselt tajutava lähiajalooga.
Näitusel on esindatud kunstnikud Katja Filippova, Marit Ilison, Julia Jefimtšuk, Komar ja Melamid, Leonhard Lapin, Sonja Lititševskaja, Nina Neretina, Gosha Ostretsov, Svetlana Petrova ja Eksperimentaalse Modeleerimise Laboratoorium, Donis Pouppis, Saima Priks, Raul Rajangu ja Andres Tolts
Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad Moskva, Tallinna, Kiievi ja Berliini erakogudest, Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Kunstimuuseumist, Eesti Kunstnike Liidu kogust, Mart Eriku kogust ja Winterthuri Fotomuuseumist.
4. aprillil toimub näituse publikuprogrammi raames Ida-Euroopa kunstiteoreetiku Boris Groysi raamatu "Stalinismi totaalne kunstiteos" esitlus ja New Yorgis elava sots art 'i kunstniku Vitaly Komari ingliskeelne loeng. Näituse publikuprogrammile paneb 3. augustil punkti vestlusring "Postsovetlik esteetika: Ida-Euroopa globaliseeruv mood", mida modereerib Sten Ojavee.
Näituse kuraator on Liisa Kaljula, k ujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja, g raafiline disainer Tuuli Aule ning t unnusvisuaali ja video autor Hooligan Hamlet.
Näituse pressialbumit näeb siit.
Näitus jääb lahti 4. augustini.
### Response:
Sotsartja postsovetlik esteetika Kumu kunstimuuseumis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) rallidirektori Yves Mattoni sõnul sooviks ta WRC-kalendris näha kahte talvist rallit ning lahendusena sobiks Kanada etapi taaselustamine. Veebruaris peetud Rootsi ralli toimus küllaltki soojades ilmaoludes, mistõttu võttis võistlus kiirelt kruusaralli ilme. Kanada ralli tagaks vähemalt ühe talvistes oludes sõidetava MM-etapi.
Kanada rallikorraldajate sõnul vajaksid nad etapi taaselustamiseks viis aastat aega ning rallikalendrisse võiks Kanada MM-etapp naasta 2023. aastal. WRC sarja promootor sooviks aga, et Kanada ralliga saaks alustada juba varem. "Kaalume seda," rääkis Kanada ralli korraldusega tegelev Keith Morison Autospordile. "Võib juhtuda, et viieaastane plaan jääb ära, aga me ei taha kiirustada."
"Tegeleme momendil rahastusega ja see võtab aega. MM-ralli korraldamine on kümme korda kulukam, kui Kanada meistrivõistluste organiseerimine. Oluline on, et teeksime kõik õigesti."
Morisoni sõnul sõidetaks Kanada rallil kahel päeval Quebecis ja ühel päeval Ontarios, kus oleks ka meeskondade teenindusala. Tõenäoliselt toimuks ralli veebruari lõpus ja märtsi alguses, mil Morisoni sõnul oleks lumi garanteeritud.
Viimati toimus Kanada ralli 1979. aastal, kui Ford Escordi roolis võidutses rootslane Björn Waldegard. | Autoralli MM-sari võib peagi taas saada Kanada etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) rallidirektori Yves Mattoni sõnul sooviks ta WRC-kalendris näha kahte talvist rallit ning lahendusena sobiks Kanada etapi taaselustamine. Veebruaris peetud Rootsi ralli toimus küllaltki soojades ilmaoludes, mistõttu võttis võistlus kiirelt kruusaralli ilme. Kanada ralli tagaks vähemalt ühe talvistes oludes sõidetava MM-etapi.
Kanada rallikorraldajate sõnul vajaksid nad etapi taaselustamiseks viis aastat aega ning rallikalendrisse võiks Kanada MM-etapp naasta 2023. aastal. WRC sarja promootor sooviks aga, et Kanada ralliga saaks alustada juba varem. "Kaalume seda," rääkis Kanada ralli korraldusega tegelev Keith Morison Autospordile. "Võib juhtuda, et viieaastane plaan jääb ära, aga me ei taha kiirustada."
"Tegeleme momendil rahastusega ja see võtab aega. MM-ralli korraldamine on kümme korda kulukam, kui Kanada meistrivõistluste organiseerimine. Oluline on, et teeksime kõik õigesti."
Morisoni sõnul sõidetaks Kanada rallil kahel päeval Quebecis ja ühel päeval Ontarios, kus oleks ka meeskondade teenindusala. Tõenäoliselt toimuks ralli veebruari lõpus ja märtsi alguses, mil Morisoni sõnul oleks lumi garanteeritud.
Viimati toimus Kanada ralli 1979. aastal, kui Ford Escordi roolis võidutses rootslane Björn Waldegard.
### Response:
Autoralli MM-sari võib peagi taas saada Kanada etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Sikkut ja Tõniste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Sikkut ja Tõniste | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. Allegretto. Doni naeratus ehk Lehmakell Šostakovitši 7. sümfoonia lõpus
Kui Tony "Lip" Vallelonga on lõpetamas kirja oma naisele, mida talle dikteerib Don "Dr." Shirley, küsib ta viimase käest: "Kas ma peaksin kirjutama: "P.S. Suudle lapsi""? Don vastab: "See oleks nagu lehmakella helin Šostakovitši 7. sümfoonia lõpus". Segaduses Tony küsib: "On see hea?" Don naeratab ja vastab, et see on täiuslik ("It's perfect").
Mida see võiks tähendada? Tonyl, kes pole varem kuulnud isegi Chopini nime (tema jaoks on see keegi Joe Pan), pole õrna aimugi, mis on Šostakovitši 7. sümfoonia ja kas selle lõppu sobib kehmakella kolin. Kuid mida mõtles selle all Don ja kuidas mõista tema naeratust? On see irooniline: kõrge kunst ei saa ju sobida sellise matslusega, või oleks lehmakella kolin sellele sümfooniale tõepoolest ideaalne lõpp?
Tony ei tea, kes oli Šostakovitš ja millist muusikat ta lõi, kuid Leningradi konservatooriumis õppinud Don teadis seda suurepäraselt: Shirley õpingute ajal juhatas Šostakovitš seal kompositsiooniklassi.
Dmitri Šostakovitš oli suur ja salapärane helilooja. 1920. aastatel oli ta nõukogude avangardi juhtkuju ning nautis valitsuse soosingut, kuid 1936. aastal sattus ta lauskriitika alla, mille initsieeris isiklikult Stalin. (NB! just 1936. aastal alustas oma õpinguid Leningradi konservatooriumis Don Shirley.) Jaanuaris avaldas NLKP häälekandja "Pravda" juhtkirja "Segadus muusika asemel", kus tehti maatasa Šostakovitši avangardistlik ooper "Mtsenski maakonna lady Macbeth" (liiga keeruline), veebruaris järgnes sellele kohmaka pealkirjaga juhtkiri "Balletlik valskus", milles sattus turmtule alla Šostakovitši ballett "Ere oja" (liiga primitiivne). Asi oli naljast kaugel, sama formalismivastase kampaania käigus represseeriti ja hävitati mitu kunsti- ja kultuuritegelast, veidi hiljem arreteeriti, piinati ja lasti maha Vsevolod Meierhold, kes oli Šostokovitši sõber ja mõttekaaslane. Helilooja oli meeleheitel, ta katkestas ise 4. sümfoonia proovid (esmaesitus alles 1961. aastal) ja kaalus korduvalt enesetappu.
Kuid Šostakovitš ei tapnud end, ei esinenud avalike patukahetsustega, vaid lõi 5. sümfoonia, mis jättis vana hea muusikavormi mulje. Sümfoonial oli alapealkiri: "Nõukogude kunstniku vastus õiglasele kriitikale". Edu oli suur. Stalin reageeris lausega: "Nõukogude kunstniku asjalik loominguline vastus õiglasele kriitikale"; sellise pealkirjaga ilmus ka "Pravda" artikkel. Šostakovitšile oli andeks antud, Leningradi Konservatooriumis edutati ta professorikohale. Samas ei olnud see puhas alistumine, vaid pigem maskeering. Nüüdsest peale elavad Šostakovitši teosed topeltelu, traditsiooniliste vormide varjus on peidus uudsed muusikalised ideed. Sellest said algul vähesed aru. Sergei Prokofjev, kellel olid Šostakovitšiga väga keerulised ja sugugi mitte sõbralikud suhted, kirjutas talle: "Paljud kohad sümfoonias meeldisid mulle erakordselt, sai aga selgeks, et teost kiidetakse mitte selle eest, mille eest peaks, seda aga, mille eest kiitma peaks, ei märgata" (5.07.1938).
Optimistliku paatose all peituvad kurbus ja meeleheide, vahel aga lausa mõnitavad noodid. Siin sõltub palju interpreedist, nt 5. sümfoonia viimast osa (Allegro non troppo) on tõlgendatud nii heroilise optimismi kui ka tragöödia võtmes (helilooja iseloomustas selle osa meeleolu hiljem nii: "Sind pekstakse malakaga ja manitsetakse: "Sa pead olema õnnelik, pead olema õnnelik!"").
Nüüd 7. sümfooniast, millest kujunes Šostakovitši suurim triumf nii kodu- kui ka välismaal, alguses liitlaste juures, hiljem kogu maailmas. USAs kuulsad dirigendid lausa võitlesid esmaesituse õiguse eest. Võitis Arturo Toscanini, kelle seljataga oli võimas raadiojaam, partituur saadeti diplomaatiliste kanalite kaudu ning esmaesitus toimus 19. juulis 1942. (Sulgudes võiks märkida, et Šostakovitš hindas Toscaninit üldse väga madalalt, aga selle esituse kohta teatas ta, et dirigent ei saanud millestki aru: "See on vilets ja lohakas haltuura".)
Fireman Shostakovitch. Time'i kaanepilt, 20.07.1942
Vabatahtlik tuletõrjuja Leningradi Konservatooriumi katusel (1941)
Veel olulisem oli aga esmaesitus ümberpiiratud Leningradis (dirigeeris maestro Karl Eliasberg, rahvuselt sakslane). Sümfoonial oli tohutu mõju, paljud Leningradi blokaadi üleelanud -- nende seas ka minu heliloojast tädi Inna Obraztsova -- tunnistasid, et see muusika andis neile palju elujõudu.
Kuid seda ei kuulatud üksnes kontserdisaalis. Valjuhääldite kaudu transleeriti sümfooniat linnatänavatele ja rindele. Pärast sõda olevat üks DDRi turist tunnistanud, et just siis, 9. augustil 1942 said nad aru, et kaotavad sõja.
Sümfoonia kõige kuulsam osa on nn Invasioon, mis pidi kujutama vaenlase, st sakslaste teemat. Järgmises klipis kuuleme seda alates seitsmendast minutist ja see kestab üle kümne minuti.
Paavo Järvi on juhatanud Šostakovitši 7. sümfooniat erinevate orkestritega, ja hinnangud on olnud alati väga positiivsed. Siin juhatab ta NHK sümfoonia orkestri Tokyos (1.10.2017)
Vastavalt ametlikule versioonile, mida siiamaani võib kohata nii vene kui lääne käsitlustes, lõi Šostakovitš suurema osa sellest väga mahukast teosest ümberpiiratud Leningradis vaid mõne kuuga, inspireerituna saksa anastajate metsikustest ning leningradlaste kangelaslikkusest. Sümfoonia saigi mitteametliku nime "Leningrad". Peab tõdema, et seda valet, mille ta elu lõpus ümber lükkas, oli Šostakovitš varem ise toetanud. Vrd järgmist klippi, mis tõestab muuseas, et helilooja oli ka märkimisväärne pianist.
Tegelikult aga valmisid sümfoonia kaks esimest osa enne sõda ning helilooja tutvustas neid kodus ka sõpradele. "7. sümfoonia oli kavandatud enne sõda, [...] seda ei saa käsitleda reaktsioonina Hitleri kallaletungile. "Invasiooni teemal" ei ole midagi ühist kallaletungiga", ütles Šostakovitš Solomon Volkovile. "Kui ma kirjutasin selle teema, mõtlesin ma hoopis teistele inimkonna vaenlastele [st ennekõike Stalinile -- ML ]."
Hitler ja sõda mõeldi hiljem juurde ilmselt siis, kui Šostakovitš lõi lõpuosa, mis pidi väljendama leningradlaste kangelaslikkust. Samas rõhutas ta vestluses Solomon Volkoviga, et sümfoonia on ennekõike Requiem: "Ahmatova kirjutas oma "Requiemi", mina aga enda oma -- 7. ja 8. sümfoonia". Šostakovitšile ei meeldinud üldse sümfooniat saatnud propagandistlik kära: "Mind muudeti mingiks sümboliks. "Šostakovitši sümfooniat" topiti igale poole ja see ei olnud üksnes ebameeldiv, see hirmutas".
Helilooja ei teadnud, kuhu veel seda sümfooniat võib "toppida". Nüüdisaja Venemaal, kus võit fašismi üle võtab iga aastaga mastaapsema kuju, on Šostakovitši teos leidnud uut kasutust: 21.08.2008 esitati seda Lõuna-Osseetias, 28.08.2015 aga " Donetski vabariigis", mõlemal juhul pidi see tähistama suurepärast võitu selge vihjega, et tegu on jälle järjekordsete fašistidega. "Donetski vabariigi" juht Zahhartšenko († 31.08.2018) kuulutas 2015. aasta võiduaastaks, mis langes kokku pidustustega seoses Suure Võidu 70. aastapäevaga.
Kõik see aga ei saa varjutada tõsiasja, et tegemist on muusikaliselt väga huvitava ning sugugi mitte ühemõttelise teosega. Esimeses osas (Allegrettos) on kuulda viisi Lehári populaarsest operetist "Lõbus lesk". Ühes ingliskeelses allikas olen kohanud arvamust, et nii olevat Šostakovitš narrinud Hitlerit, kuna Lehár oli viimase lemmikhelilooja. See on muidugi täielik jama -- Šostakovitš siis Hitlerile ei mõelnud. On aga huvitav, et sama motiivi kasutas Béla Bartók oma Kontserdis orkestrile, kuid parodeeris ta mitte Lehárit, vaid Šostakovitšit. Jutt käib aariast "Da geh' ich zu Maxim", Nõukogude Liidus lauldi seda tavaliselt vene keeles: "Пойду к Максиму я" (silmas on peetud kabaree "Maximi"). Tegemist on tüüpilise Šostakovitši varjutatud huumoriga: tsitaat oli inspireeritud tema pojast Maksimist, kes sündis 1938. aastal. Nn Invasiooni ülesehitus viitab aga selgelt Maurice Raveli Boléro'le.
Siit aga küsimus: kas sümfoonia majesteetlikku finaali sobiksid kõikidele arvukatele löökriistadele lisaks veel ka lehmakellad?
Muide, kes ütles, et klassikaline muusika ja lehmakellad ei sobi kokku?
2. Andante. Parem kui Liberace
Oma esimeses kirjas naisele iseloomustab Tony Dr. Shirleyt: ta ei mängi nagu neegrid, "ta mängib nagu Liberace, aga paremini, ta on vist geenius". Vähesed mäletavad praegu Liberacet, kuid filmi tegevuse ajal oli ta USA meelelahutustaeva suurim täht. Praegugi asetab Las Vegas Weekly ta esikohale Las Vegase kõige aegade suurimate staaride seas (Elvis on selles nimekirjas alles kolmas). Liberace tõi muusikalise šõu täiesti uuele tasandile ja ta mitteametlik tiitel oligi"Mr. Showmanship" ning 1950.-1970. aastatel oli ta kõige rohkem teeniv meelelahutaja maailmas.
Liberace (Władziu Valentino Liberace 1919-1987) oli pärit immigrantide perest (ema poolatar, isa itaallane). Ta sündis õnnesärgis nii selle sõna otseses kui ülekantud tähenduses -- ta kaksikvend suri sündimisel. Liberace oli imelaps, ta alustas klaveriõpingutega neljaastaselt, seitsmeaastaselt suutis peast mängida keerulisi klassikalisi teoseid. Teda märkas kuulus pianist Ignacy Jan Paderewski (temast olen kirjutanud) ning andis talle kaks soovitust. Esiteks soovitas tal astuda Wisconsini konservatooriumi, teiseks soovitas loobuda Władziu Valentinost ja olla lihtsalt Liberace.
Liberace õppis klassikalist klaverimängu, kuid mängis depressiooni ajal enda elatamiseks džässi ja poppi teatrites ja klubides (ka striptiisiklubides). Kuid ennekõike valmistus ta klassikalise muusiku karjääriks. 1937 esines ta võrdlemisi edukalt pianistide konkursil ning alustas kontserttegevust. See oli edukas, 1940. esitas ta Chicago sümfoonilise orkestriga Liszti 2. klaverikontserti ning sai kiitvaid arvustusi. Liberace oli siis 20-aastane.
Kuid ambitsioonikale noormehele oli sellest vähe. Ta sai aru, et klassikalises muusikas ei saavuta ta kunagi sellist edu, nagu naudivad Ignacy Jan Paderewski või Artur Rubinstein, ning hakkas looma oma teed ja oma stiili. Edutu kontsertpianist maandus tol ajal tavaliselt klubidesse ja baaridesse, kus mängis mitte eriti nõudlikule publikule džässi ja poppi. Odavad klubid, täissuitsutatud saalid, poolpurjus publik, kes jälgib muusikat parimal juhul poole kõrvaga -- kõik see ei olnud Liberace jaoks. Ooperid või klassikalise muusika kontserdid on osa glamuursest elust. Liberace tahab olla veel glamuursem ja ta teab, kuidas seda saavutada!
Muusika ja selle esinemistehnika on muidugi olulised, kuid vähemalt sama oluline on seda ümbritsev glamuurne anturaaž. Siis võib mängida kas või ragtime 'i.
Klassikalisest muusikast tuleb teha kerge muusika. Esiteks, klassikalised teosed on enamasti liiga pikad ja liiga igavad. Igavad osad tuleb välja jätta. Teiseks, klassika on liiga kuiv ja külm, Liberace esitus on rõhutatult emotsionaalne ja soe. Snoobid kirtsutagu nina, aga tuhanded ja tuhanded tänulikud kuulajad said täpselt, mida nad soovisid: kõrge ja peen kunst nii lihtsal ja südamelähedasel kujul.
Noore pianisti kuulsus kasvas plahvatuslikult.
1953. esines ta USA tähtsaimas kontserdisaalis -- Carnegie Hallis (ka Don Shirley, kes elas Carnegie Halli kohal, esines seal 1955. aastal).
1954. a Madison Square Gardeni kontserdil lõi Liberace nii publiku- (17 000), ületades sellega Paderewski kahekümne aasta taguse saavutuse, kui ka sissetulekurekordid -- $138 000 (millele Wikipedia andmetel oleks 2018. a kursiga ekvivalentne summa $1 290 000). Hiljem tõstis ta publikurekordi 20 tuhandele Los Angelesis ja 110 tuhandele Chicagos.
Vaevalt käis Dolores Vallelonga Liberacet kuulamas kontsertsaalides ja staadionidel, kuid selleks polnud vajadust: Liberace tuli ise igasse koju. Kui Frank Sinatra lõi levimuusikas uue ajastu raadiot kasutades, siis Liberace oli esimene, kes avastas televisiooni võimalused. Sõjajärgne Ameerika nautis majanduskasvu, keskklass kasvas hoogsasti, staatusesümboliteks said auto, külmkapp ja teler. Mehed olid päeval tööl, naised vaatasid kodutööde taustaks televiisorit, kus valitses Liberace.
Liberace olevat esimene meelelahutaja, kes igal võimalusel vaatas otse kaamerasse (ta tegi seda isegi klaverimängu ajal), jättes mulje, et ta mängib ja kõneleb nimelt sulle. See meelitas naisi Las Vegasesse, kus nad said oma iidolit imetleda. Ja nad ei pidanud pettuma. Liberace tegi laval kõike: oli korraga artist ja konferansjee, mängis erinevatel pillidel, tantsis, laulis, vestles publikuga ja viskas nalja. Tema naljad polnud eriti naljakad, neis puudus teravus, kuid nad olid ülevoolavalt heatahtlikud.
Veel üks oluline nipp. Klaverimuusika on küll suurepärane, aga tee mis tahad, ikkagi kuivavõitu. Ka klaveripaladele tuleb taustaks panna kammerorkester, või vähemalt mõni keelpill. Ja las siis Artur Rubinstein vallutab oma Chopiniga kontsertsaale, teleekraanil valitses Liberace ning miljonite ameeriklaste jaoks oligi just tema see õige Chopin.
Tohutu publikumenu ei sulatanud aga kutseliste muusikakriitikute külma skeptilisust: Liberace mäng on utreeritud ja primitiivne: kiireid kohti mängib ta liiga kiiresti, aeglasi liiga aeglaselt, forte 't liiga valjusti, piano 't aga liiga vaikselt jne. Ühesõnaga: liiga emotsionaalne ja sentimentaalne -- nii klassikat ei mängita.
Kuid Liberacet ja tema austajaid need hinnangud ei heidutanud. Aastatega läks ta aina rohkem ja rohkem toretsevaks. Küünlajalg klaveril oli tema signatuur kogu karjääri jooksul, ent aastatega muutus see aina külluslikumaks ning klaveridki olid aina rohkemate väärismetallide ja -kividega kaunistatud. Ka Liberace ise oma kasukates ja lõputute ehetega säras rambivalguses aina enam ning seda mitte ülekantud, vaid otseses tähenduses. Teda võiks nimetada kitšikuningaks. Ning tõepoolest, kitšis oli ta ületamatu. Tema motoks sai "liiga palju head on imeline". Tal oli haruldane autode kollektsioon ning oma kuulsa Zimmer Golden Spiriti kapotile laskis ta paigaldada kandelaabri. Liberace oli väga rikas ning talle meeldis oma jõukust demonstreerida. Seda tegi ta laval esinedes, aga ka kontserdil esitatud filmiklippides.
Tegelik elu aga oli midagi muud kui lavapilt. Nagu Doni elus, oli ka tema elus palju draamat ning isegi traagikat. Sellest on tehtud väga hea, aga ka halastamatu film "Behind the Candelabra" (2013, peaosades Michael Douglas ja Matt Damon).
Kas Don Shirley mängis paremini kui Liberace? Jah ja ei. Nad olid väga erinevad ja neid on raske võrrelda. Neid ühendas vaid see, et mõlemad olid kunagi imelapsed, kes said hea klassikalise muusika hariduse, kuid klassikalist kontsertpianisti neist ei saanud. Mõlemad olid väga andekad, kuid siiski mitte päris tipud, piltlikult öeldes, mitte just Artur Rubinsteinid. Mõlema jaoks oli vaesus -- Shirley puhul ka rassismiga mürgitatud -- see, mis nad tõukas levimuusika kütke. Siinkohal võiks muidugi meenutada, et nii mõnigi vaene muusik eelistas vaesust sellele, mis nende silmis oleks kunsti profaneerimine. Nt seesama Rubinstein mõtles nälgides enesetapule (ning üritaski seda tõsiselt), mitte aga kõrtsides mängimisele. Kuid mis oli Don Shirley jaoks pidev trauma ja alandus, sai Liberace jaoks suurepäraseks võimaluseks. Liberace viis klassikalise muusika lati alla, hajutas piire süva- ja levimuusika vahel, Don Shirley aga püüdis džässi tõsta klassikalise muusika tasemele. Muidugi polnud Don oma pürgimustes unikaalne, klassikalise muusika mõju džässile ja džässi mõju klassikalisele muusikale on suur ja hästi uuritud teema, kuid pean siin silmas selliseid muusikuid nagu John Coltrane või Miles Davis. Don Shirley loomingut peab käsitlema samas kontekstis.
3. Scherzo. Orvud lõkke ääres
Küsimusele, kas ta teab midagi tema muusikast, vastab Tony Donile, et ühe plaadi ta naine ostis, selle, kus on orvud (orphans). Don vastab, et tal pole sellist plaati. Tony täpsustab: seal kaane peal on lapsed lõkke ümber. Don saab aru: mitte orvud, vaid Orpheus, ja need pole lapsed, vaid deemonid. Plaat on aga "Orpheus põrgus" ("Orpheus in the Underworld", 1956).
See on keeruline ja traagiline teos, ehkki inspireeritud mitte kuulsatest ooperitest, nagu Glucki "Orpheus ja Eurydice", vaid Jacques Offenbachi samanimelisest koomilisest, et mitte öelda pilaooperist. Erinevalt Offenbachi lustakast teosest (vrd kasvõi "infernaalset galoppi", millest kujunes kuulus kankaan), on Dr. Shirley muusika melanhoolne ja meditatiivne.
4. Presto. Talvetuul ehk Artur Rubinsteini viskiklaas
Filmis küsib Don Tonylt, kas ta kujutab ette, et Artur Rubinstein mängiks viskiklaas klaveril, ning vastab ise, et vaevalt küll. Tegu on peaaegu täpse tsitaadiga Don Shirley 1982. aasta intervjuust. Kuid kontekst oli hoopis teine: erinevalt Liberacest, kes tõesti armastas oma publikut, suhtus Don Shirley publikusse väga kriitiliselt, kuid veel kriitilisem oli ta oma džässpianistidest kolleegide suhtes, kes suitsetavad mängu ajal ja panevad oma viskiklaasi klaveri peale, imestades siis, et neid ei austata nagu Artur Rubinsteini, ning lisas: "Te ei näe Artur Rubinsteini suitsetamas ja klaasi klaverile panemas".
See möödaminnes öeldud repliik tuleb meelde, kui film kulmineerub Oranži linnu baaris. Don peab tõestama, et ta on klaverimängija. Kõik on siin selline, millest ta on alati tahtnud põgeneda: õhkkond, publik, klaver ning tagatipuks viskiklaas klaveril. Istudes pianiino taha, tõstab Don esimese asjana viskiklaasi põrandale, vahetades Tonyga pilke. Ning siis mängib ta üht keerulisemat teost klaverimängija repertuaarist, Chopini etüüdi Op. 25, No. 11 a-moll ("Talvetuul"). Muide, Artur Rubinstein, keda peeti üheks parimaks Chopini interpreediks, meenutas, kuidas noorena Pariisis mängis ta seda teost täiesti valesti, kuid publik millegipärast arvas, et nii peabki.
P.S. Kas Roheline raamat või Greeni raamat?
1936. aastal avaldas New Yorki postitöötaja Victor Hugo Green teatmiku "The Negro Motorist Green Book", tutvustades seal kohti, mida mustanahaline reisija võis ohutult külastada, kus teha sisseoste ja ööbida. See oli eriti oluline lõunaosariikides, kus põhjaosariikidest tulnud mustanahalised turistid riskisid verbaalse ja mõnikord ka füüsilise vägivalla ohvriks langemisega. 'Green' raamatu pealkirjas tähendas algul ennekõike autori nime, kuid sünesteetilise efekti saavutamiseks kujutati selle kaant enamasti rohelistes värvitoonides. Viimane trükk anti välja aastal 1966, kui president Johnsoni administratsioon saavutas selle, mis ei õnnestunud Kennedyl: rassilise segregatsiooni lõpu lõunaosariikides. | Mihhail Lotman. Roheline raamat ei ole (alati) roheline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. Allegretto. Doni naeratus ehk Lehmakell Šostakovitši 7. sümfoonia lõpus
Kui Tony "Lip" Vallelonga on lõpetamas kirja oma naisele, mida talle dikteerib Don "Dr." Shirley, küsib ta viimase käest: "Kas ma peaksin kirjutama: "P.S. Suudle lapsi""? Don vastab: "See oleks nagu lehmakella helin Šostakovitši 7. sümfoonia lõpus". Segaduses Tony küsib: "On see hea?" Don naeratab ja vastab, et see on täiuslik ("It's perfect").
Mida see võiks tähendada? Tonyl, kes pole varem kuulnud isegi Chopini nime (tema jaoks on see keegi Joe Pan), pole õrna aimugi, mis on Šostakovitši 7. sümfoonia ja kas selle lõppu sobib kehmakella kolin. Kuid mida mõtles selle all Don ja kuidas mõista tema naeratust? On see irooniline: kõrge kunst ei saa ju sobida sellise matslusega, või oleks lehmakella kolin sellele sümfooniale tõepoolest ideaalne lõpp?
Tony ei tea, kes oli Šostakovitš ja millist muusikat ta lõi, kuid Leningradi konservatooriumis õppinud Don teadis seda suurepäraselt: Shirley õpingute ajal juhatas Šostakovitš seal kompositsiooniklassi.
Dmitri Šostakovitš oli suur ja salapärane helilooja. 1920. aastatel oli ta nõukogude avangardi juhtkuju ning nautis valitsuse soosingut, kuid 1936. aastal sattus ta lauskriitika alla, mille initsieeris isiklikult Stalin. (NB! just 1936. aastal alustas oma õpinguid Leningradi konservatooriumis Don Shirley.) Jaanuaris avaldas NLKP häälekandja "Pravda" juhtkirja "Segadus muusika asemel", kus tehti maatasa Šostakovitši avangardistlik ooper "Mtsenski maakonna lady Macbeth" (liiga keeruline), veebruaris järgnes sellele kohmaka pealkirjaga juhtkiri "Balletlik valskus", milles sattus turmtule alla Šostakovitši ballett "Ere oja" (liiga primitiivne). Asi oli naljast kaugel, sama formalismivastase kampaania käigus represseeriti ja hävitati mitu kunsti- ja kultuuritegelast, veidi hiljem arreteeriti, piinati ja lasti maha Vsevolod Meierhold, kes oli Šostokovitši sõber ja mõttekaaslane. Helilooja oli meeleheitel, ta katkestas ise 4. sümfoonia proovid (esmaesitus alles 1961. aastal) ja kaalus korduvalt enesetappu.
Kuid Šostakovitš ei tapnud end, ei esinenud avalike patukahetsustega, vaid lõi 5. sümfoonia, mis jättis vana hea muusikavormi mulje. Sümfoonial oli alapealkiri: "Nõukogude kunstniku vastus õiglasele kriitikale". Edu oli suur. Stalin reageeris lausega: "Nõukogude kunstniku asjalik loominguline vastus õiglasele kriitikale"; sellise pealkirjaga ilmus ka "Pravda" artikkel. Šostakovitšile oli andeks antud, Leningradi Konservatooriumis edutati ta professorikohale. Samas ei olnud see puhas alistumine, vaid pigem maskeering. Nüüdsest peale elavad Šostakovitši teosed topeltelu, traditsiooniliste vormide varjus on peidus uudsed muusikalised ideed. Sellest said algul vähesed aru. Sergei Prokofjev, kellel olid Šostakovitšiga väga keerulised ja sugugi mitte sõbralikud suhted, kirjutas talle: "Paljud kohad sümfoonias meeldisid mulle erakordselt, sai aga selgeks, et teost kiidetakse mitte selle eest, mille eest peaks, seda aga, mille eest kiitma peaks, ei märgata" (5.07.1938).
Optimistliku paatose all peituvad kurbus ja meeleheide, vahel aga lausa mõnitavad noodid. Siin sõltub palju interpreedist, nt 5. sümfoonia viimast osa (Allegro non troppo) on tõlgendatud nii heroilise optimismi kui ka tragöödia võtmes (helilooja iseloomustas selle osa meeleolu hiljem nii: "Sind pekstakse malakaga ja manitsetakse: "Sa pead olema õnnelik, pead olema õnnelik!"").
Nüüd 7. sümfooniast, millest kujunes Šostakovitši suurim triumf nii kodu- kui ka välismaal, alguses liitlaste juures, hiljem kogu maailmas. USAs kuulsad dirigendid lausa võitlesid esmaesituse õiguse eest. Võitis Arturo Toscanini, kelle seljataga oli võimas raadiojaam, partituur saadeti diplomaatiliste kanalite kaudu ning esmaesitus toimus 19. juulis 1942. (Sulgudes võiks märkida, et Šostakovitš hindas Toscaninit üldse väga madalalt, aga selle esituse kohta teatas ta, et dirigent ei saanud millestki aru: "See on vilets ja lohakas haltuura".)
Fireman Shostakovitch. Time'i kaanepilt, 20.07.1942
Vabatahtlik tuletõrjuja Leningradi Konservatooriumi katusel (1941)
Veel olulisem oli aga esmaesitus ümberpiiratud Leningradis (dirigeeris maestro Karl Eliasberg, rahvuselt sakslane). Sümfoonial oli tohutu mõju, paljud Leningradi blokaadi üleelanud -- nende seas ka minu heliloojast tädi Inna Obraztsova -- tunnistasid, et see muusika andis neile palju elujõudu.
Kuid seda ei kuulatud üksnes kontserdisaalis. Valjuhääldite kaudu transleeriti sümfooniat linnatänavatele ja rindele. Pärast sõda olevat üks DDRi turist tunnistanud, et just siis, 9. augustil 1942 said nad aru, et kaotavad sõja.
Sümfoonia kõige kuulsam osa on nn Invasioon, mis pidi kujutama vaenlase, st sakslaste teemat. Järgmises klipis kuuleme seda alates seitsmendast minutist ja see kestab üle kümne minuti.
Paavo Järvi on juhatanud Šostakovitši 7. sümfooniat erinevate orkestritega, ja hinnangud on olnud alati väga positiivsed. Siin juhatab ta NHK sümfoonia orkestri Tokyos (1.10.2017)
Vastavalt ametlikule versioonile, mida siiamaani võib kohata nii vene kui lääne käsitlustes, lõi Šostakovitš suurema osa sellest väga mahukast teosest ümberpiiratud Leningradis vaid mõne kuuga, inspireerituna saksa anastajate metsikustest ning leningradlaste kangelaslikkusest. Sümfoonia saigi mitteametliku nime "Leningrad". Peab tõdema, et seda valet, mille ta elu lõpus ümber lükkas, oli Šostakovitš varem ise toetanud. Vrd järgmist klippi, mis tõestab muuseas, et helilooja oli ka märkimisväärne pianist.
Tegelikult aga valmisid sümfoonia kaks esimest osa enne sõda ning helilooja tutvustas neid kodus ka sõpradele. "7. sümfoonia oli kavandatud enne sõda, [...] seda ei saa käsitleda reaktsioonina Hitleri kallaletungile. "Invasiooni teemal" ei ole midagi ühist kallaletungiga", ütles Šostakovitš Solomon Volkovile. "Kui ma kirjutasin selle teema, mõtlesin ma hoopis teistele inimkonna vaenlastele [st ennekõike Stalinile -- ML ]."
Hitler ja sõda mõeldi hiljem juurde ilmselt siis, kui Šostakovitš lõi lõpuosa, mis pidi väljendama leningradlaste kangelaslikkust. Samas rõhutas ta vestluses Solomon Volkoviga, et sümfoonia on ennekõike Requiem: "Ahmatova kirjutas oma "Requiemi", mina aga enda oma -- 7. ja 8. sümfoonia". Šostakovitšile ei meeldinud üldse sümfooniat saatnud propagandistlik kära: "Mind muudeti mingiks sümboliks. "Šostakovitši sümfooniat" topiti igale poole ja see ei olnud üksnes ebameeldiv, see hirmutas".
Helilooja ei teadnud, kuhu veel seda sümfooniat võib "toppida". Nüüdisaja Venemaal, kus võit fašismi üle võtab iga aastaga mastaapsema kuju, on Šostakovitši teos leidnud uut kasutust: 21.08.2008 esitati seda Lõuna-Osseetias, 28.08.2015 aga " Donetski vabariigis", mõlemal juhul pidi see tähistama suurepärast võitu selge vihjega, et tegu on jälle järjekordsete fašistidega. "Donetski vabariigi" juht Zahhartšenko († 31.08.2018) kuulutas 2015. aasta võiduaastaks, mis langes kokku pidustustega seoses Suure Võidu 70. aastapäevaga.
Kõik see aga ei saa varjutada tõsiasja, et tegemist on muusikaliselt väga huvitava ning sugugi mitte ühemõttelise teosega. Esimeses osas (Allegrettos) on kuulda viisi Lehári populaarsest operetist "Lõbus lesk". Ühes ingliskeelses allikas olen kohanud arvamust, et nii olevat Šostakovitš narrinud Hitlerit, kuna Lehár oli viimase lemmikhelilooja. See on muidugi täielik jama -- Šostakovitš siis Hitlerile ei mõelnud. On aga huvitav, et sama motiivi kasutas Béla Bartók oma Kontserdis orkestrile, kuid parodeeris ta mitte Lehárit, vaid Šostakovitšit. Jutt käib aariast "Da geh' ich zu Maxim", Nõukogude Liidus lauldi seda tavaliselt vene keeles: "Пойду к Максиму я" (silmas on peetud kabaree "Maximi"). Tegemist on tüüpilise Šostakovitši varjutatud huumoriga: tsitaat oli inspireeritud tema pojast Maksimist, kes sündis 1938. aastal. Nn Invasiooni ülesehitus viitab aga selgelt Maurice Raveli Boléro'le.
Siit aga küsimus: kas sümfoonia majesteetlikku finaali sobiksid kõikidele arvukatele löökriistadele lisaks veel ka lehmakellad?
Muide, kes ütles, et klassikaline muusika ja lehmakellad ei sobi kokku?
2. Andante. Parem kui Liberace
Oma esimeses kirjas naisele iseloomustab Tony Dr. Shirleyt: ta ei mängi nagu neegrid, "ta mängib nagu Liberace, aga paremini, ta on vist geenius". Vähesed mäletavad praegu Liberacet, kuid filmi tegevuse ajal oli ta USA meelelahutustaeva suurim täht. Praegugi asetab Las Vegas Weekly ta esikohale Las Vegase kõige aegade suurimate staaride seas (Elvis on selles nimekirjas alles kolmas). Liberace tõi muusikalise šõu täiesti uuele tasandile ja ta mitteametlik tiitel oligi"Mr. Showmanship" ning 1950.-1970. aastatel oli ta kõige rohkem teeniv meelelahutaja maailmas.
Liberace (Władziu Valentino Liberace 1919-1987) oli pärit immigrantide perest (ema poolatar, isa itaallane). Ta sündis õnnesärgis nii selle sõna otseses kui ülekantud tähenduses -- ta kaksikvend suri sündimisel. Liberace oli imelaps, ta alustas klaveriõpingutega neljaastaselt, seitsmeaastaselt suutis peast mängida keerulisi klassikalisi teoseid. Teda märkas kuulus pianist Ignacy Jan Paderewski (temast olen kirjutanud) ning andis talle kaks soovitust. Esiteks soovitas tal astuda Wisconsini konservatooriumi, teiseks soovitas loobuda Władziu Valentinost ja olla lihtsalt Liberace.
Liberace õppis klassikalist klaverimängu, kuid mängis depressiooni ajal enda elatamiseks džässi ja poppi teatrites ja klubides (ka striptiisiklubides). Kuid ennekõike valmistus ta klassikalise muusiku karjääriks. 1937 esines ta võrdlemisi edukalt pianistide konkursil ning alustas kontserttegevust. See oli edukas, 1940. esitas ta Chicago sümfoonilise orkestriga Liszti 2. klaverikontserti ning sai kiitvaid arvustusi. Liberace oli siis 20-aastane.
Kuid ambitsioonikale noormehele oli sellest vähe. Ta sai aru, et klassikalises muusikas ei saavuta ta kunagi sellist edu, nagu naudivad Ignacy Jan Paderewski või Artur Rubinstein, ning hakkas looma oma teed ja oma stiili. Edutu kontsertpianist maandus tol ajal tavaliselt klubidesse ja baaridesse, kus mängis mitte eriti nõudlikule publikule džässi ja poppi. Odavad klubid, täissuitsutatud saalid, poolpurjus publik, kes jälgib muusikat parimal juhul poole kõrvaga -- kõik see ei olnud Liberace jaoks. Ooperid või klassikalise muusika kontserdid on osa glamuursest elust. Liberace tahab olla veel glamuursem ja ta teab, kuidas seda saavutada!
Muusika ja selle esinemistehnika on muidugi olulised, kuid vähemalt sama oluline on seda ümbritsev glamuurne anturaaž. Siis võib mängida kas või ragtime 'i.
Klassikalisest muusikast tuleb teha kerge muusika. Esiteks, klassikalised teosed on enamasti liiga pikad ja liiga igavad. Igavad osad tuleb välja jätta. Teiseks, klassika on liiga kuiv ja külm, Liberace esitus on rõhutatult emotsionaalne ja soe. Snoobid kirtsutagu nina, aga tuhanded ja tuhanded tänulikud kuulajad said täpselt, mida nad soovisid: kõrge ja peen kunst nii lihtsal ja südamelähedasel kujul.
Noore pianisti kuulsus kasvas plahvatuslikult.
1953. esines ta USA tähtsaimas kontserdisaalis -- Carnegie Hallis (ka Don Shirley, kes elas Carnegie Halli kohal, esines seal 1955. aastal).
1954. a Madison Square Gardeni kontserdil lõi Liberace nii publiku- (17 000), ületades sellega Paderewski kahekümne aasta taguse saavutuse, kui ka sissetulekurekordid -- $138 000 (millele Wikipedia andmetel oleks 2018. a kursiga ekvivalentne summa $1 290 000). Hiljem tõstis ta publikurekordi 20 tuhandele Los Angelesis ja 110 tuhandele Chicagos.
Vaevalt käis Dolores Vallelonga Liberacet kuulamas kontsertsaalides ja staadionidel, kuid selleks polnud vajadust: Liberace tuli ise igasse koju. Kui Frank Sinatra lõi levimuusikas uue ajastu raadiot kasutades, siis Liberace oli esimene, kes avastas televisiooni võimalused. Sõjajärgne Ameerika nautis majanduskasvu, keskklass kasvas hoogsasti, staatusesümboliteks said auto, külmkapp ja teler. Mehed olid päeval tööl, naised vaatasid kodutööde taustaks televiisorit, kus valitses Liberace.
Liberace olevat esimene meelelahutaja, kes igal võimalusel vaatas otse kaamerasse (ta tegi seda isegi klaverimängu ajal), jättes mulje, et ta mängib ja kõneleb nimelt sulle. See meelitas naisi Las Vegasesse, kus nad said oma iidolit imetleda. Ja nad ei pidanud pettuma. Liberace tegi laval kõike: oli korraga artist ja konferansjee, mängis erinevatel pillidel, tantsis, laulis, vestles publikuga ja viskas nalja. Tema naljad polnud eriti naljakad, neis puudus teravus, kuid nad olid ülevoolavalt heatahtlikud.
Veel üks oluline nipp. Klaverimuusika on küll suurepärane, aga tee mis tahad, ikkagi kuivavõitu. Ka klaveripaladele tuleb taustaks panna kammerorkester, või vähemalt mõni keelpill. Ja las siis Artur Rubinstein vallutab oma Chopiniga kontsertsaale, teleekraanil valitses Liberace ning miljonite ameeriklaste jaoks oligi just tema see õige Chopin.
Tohutu publikumenu ei sulatanud aga kutseliste muusikakriitikute külma skeptilisust: Liberace mäng on utreeritud ja primitiivne: kiireid kohti mängib ta liiga kiiresti, aeglasi liiga aeglaselt, forte 't liiga valjusti, piano 't aga liiga vaikselt jne. Ühesõnaga: liiga emotsionaalne ja sentimentaalne -- nii klassikat ei mängita.
Kuid Liberacet ja tema austajaid need hinnangud ei heidutanud. Aastatega läks ta aina rohkem ja rohkem toretsevaks. Küünlajalg klaveril oli tema signatuur kogu karjääri jooksul, ent aastatega muutus see aina külluslikumaks ning klaveridki olid aina rohkemate väärismetallide ja -kividega kaunistatud. Ka Liberace ise oma kasukates ja lõputute ehetega säras rambivalguses aina enam ning seda mitte ülekantud, vaid otseses tähenduses. Teda võiks nimetada kitšikuningaks. Ning tõepoolest, kitšis oli ta ületamatu. Tema motoks sai "liiga palju head on imeline". Tal oli haruldane autode kollektsioon ning oma kuulsa Zimmer Golden Spiriti kapotile laskis ta paigaldada kandelaabri. Liberace oli väga rikas ning talle meeldis oma jõukust demonstreerida. Seda tegi ta laval esinedes, aga ka kontserdil esitatud filmiklippides.
Tegelik elu aga oli midagi muud kui lavapilt. Nagu Doni elus, oli ka tema elus palju draamat ning isegi traagikat. Sellest on tehtud väga hea, aga ka halastamatu film "Behind the Candelabra" (2013, peaosades Michael Douglas ja Matt Damon).
Kas Don Shirley mängis paremini kui Liberace? Jah ja ei. Nad olid väga erinevad ja neid on raske võrrelda. Neid ühendas vaid see, et mõlemad olid kunagi imelapsed, kes said hea klassikalise muusika hariduse, kuid klassikalist kontsertpianisti neist ei saanud. Mõlemad olid väga andekad, kuid siiski mitte päris tipud, piltlikult öeldes, mitte just Artur Rubinsteinid. Mõlema jaoks oli vaesus -- Shirley puhul ka rassismiga mürgitatud -- see, mis nad tõukas levimuusika kütke. Siinkohal võiks muidugi meenutada, et nii mõnigi vaene muusik eelistas vaesust sellele, mis nende silmis oleks kunsti profaneerimine. Nt seesama Rubinstein mõtles nälgides enesetapule (ning üritaski seda tõsiselt), mitte aga kõrtsides mängimisele. Kuid mis oli Don Shirley jaoks pidev trauma ja alandus, sai Liberace jaoks suurepäraseks võimaluseks. Liberace viis klassikalise muusika lati alla, hajutas piire süva- ja levimuusika vahel, Don Shirley aga püüdis džässi tõsta klassikalise muusika tasemele. Muidugi polnud Don oma pürgimustes unikaalne, klassikalise muusika mõju džässile ja džässi mõju klassikalisele muusikale on suur ja hästi uuritud teema, kuid pean siin silmas selliseid muusikuid nagu John Coltrane või Miles Davis. Don Shirley loomingut peab käsitlema samas kontekstis.
3. Scherzo. Orvud lõkke ääres
Küsimusele, kas ta teab midagi tema muusikast, vastab Tony Donile, et ühe plaadi ta naine ostis, selle, kus on orvud (orphans). Don vastab, et tal pole sellist plaati. Tony täpsustab: seal kaane peal on lapsed lõkke ümber. Don saab aru: mitte orvud, vaid Orpheus, ja need pole lapsed, vaid deemonid. Plaat on aga "Orpheus põrgus" ("Orpheus in the Underworld", 1956).
See on keeruline ja traagiline teos, ehkki inspireeritud mitte kuulsatest ooperitest, nagu Glucki "Orpheus ja Eurydice", vaid Jacques Offenbachi samanimelisest koomilisest, et mitte öelda pilaooperist. Erinevalt Offenbachi lustakast teosest (vrd kasvõi "infernaalset galoppi", millest kujunes kuulus kankaan), on Dr. Shirley muusika melanhoolne ja meditatiivne.
4. Presto. Talvetuul ehk Artur Rubinsteini viskiklaas
Filmis küsib Don Tonylt, kas ta kujutab ette, et Artur Rubinstein mängiks viskiklaas klaveril, ning vastab ise, et vaevalt küll. Tegu on peaaegu täpse tsitaadiga Don Shirley 1982. aasta intervjuust. Kuid kontekst oli hoopis teine: erinevalt Liberacest, kes tõesti armastas oma publikut, suhtus Don Shirley publikusse väga kriitiliselt, kuid veel kriitilisem oli ta oma džässpianistidest kolleegide suhtes, kes suitsetavad mängu ajal ja panevad oma viskiklaasi klaveri peale, imestades siis, et neid ei austata nagu Artur Rubinsteini, ning lisas: "Te ei näe Artur Rubinsteini suitsetamas ja klaasi klaverile panemas".
See möödaminnes öeldud repliik tuleb meelde, kui film kulmineerub Oranži linnu baaris. Don peab tõestama, et ta on klaverimängija. Kõik on siin selline, millest ta on alati tahtnud põgeneda: õhkkond, publik, klaver ning tagatipuks viskiklaas klaveril. Istudes pianiino taha, tõstab Don esimese asjana viskiklaasi põrandale, vahetades Tonyga pilke. Ning siis mängib ta üht keerulisemat teost klaverimängija repertuaarist, Chopini etüüdi Op. 25, No. 11 a-moll ("Talvetuul"). Muide, Artur Rubinstein, keda peeti üheks parimaks Chopini interpreediks, meenutas, kuidas noorena Pariisis mängis ta seda teost täiesti valesti, kuid publik millegipärast arvas, et nii peabki.
P.S. Kas Roheline raamat või Greeni raamat?
1936. aastal avaldas New Yorki postitöötaja Victor Hugo Green teatmiku "The Negro Motorist Green Book", tutvustades seal kohti, mida mustanahaline reisija võis ohutult külastada, kus teha sisseoste ja ööbida. See oli eriti oluline lõunaosariikides, kus põhjaosariikidest tulnud mustanahalised turistid riskisid verbaalse ja mõnikord ka füüsilise vägivalla ohvriks langemisega. 'Green' raamatu pealkirjas tähendas algul ennekõike autori nime, kuid sünesteetilise efekti saavutamiseks kujutati selle kaant enamasti rohelistes värvitoonides. Viimane trükk anti välja aastal 1966, kui president Johnsoni administratsioon saavutas selle, mis ei õnnestunud Kennedyl: rassilise segregatsiooni lõpu lõunaosariikides.
### Response:
Mihhail Lotman. Roheline raamat ei ole (alati) roheline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringufirma Taloustutkimus poolt veebruaris ja märtsis korraldatud arvamusküsitluse kohaselt toetab sotsiaaldemokraate (SDP) 21,3 protsenti valijatest, eelmise uuringuga võrreldes on seda 1,2 protsendipunkti rohkem, vahendas Yle. SDP puhul väärib äramärkimist, et eelmisel nädalal naasis pärast pikka haiguspuhkust tööle nende esimees Antti Rinne.
Teisel kohal on justiitsminister Petteri Orpo juhitud Koonderakond, mida toetab nüüd 16,2 protsenti valijatest. Seda on eelmise korraga võrreldes 1,1 protsendipunkti vähem.
Kolmandal kohal jätkab peaminister Juha Sipilä partei Keskerakond 14,1 protsendiga, toetus on kukkunud 1,5 protsendipunkti.
Neljandat kohta hoiab kunagise presidendikandidaadi Pekka Haavisto poolt juhitud Roheline Liit. Erakonda toetab 13,7 protsenti vastanutest, eelmise korraga võrreldes on toetus langenud 0,9 protsendipunkti võrra langenud.
Ka sel korral on kõige rohkem toetust kasvatanud viiendal kohal olevad Põlissoomlased - eelmise korraga võrreldes on toetus kasvanud 1,3 protsendipunkti võrra 13,3 protsendini. Tegemist on parima tulemusega pärast 2017. aasta suve, kui Jussi Halla-aho esimeheks saamise järel Põlissoomlaste seas lõhe tekkis. Erakonnast lõi lahku suur hulk senistest juhtpoliitikutest, sealhulgas senine juht Timo Soini ning kõik ministriametis olnud poliitikud. Lahkulööjate poolt moodustati hiljem uus erakond Sinine Tulevik.
Kuuendat kohta hoiab Vasakliit (8,9%; +0,3) ja järgnevad Soome Rootsi Rahvapartei (4,7%; +0,7), Soome Kristlikud Demokraadid (3,1%; -0,1) ning Sinine Tulevik (1,8%; +0,4).
Muid poliitilisi jõudusid toetab 2,5 protsenti valijatest.
Hetkel ametis olevat valitsuskoalitsiooni (Keskerakond, Koonderakond ja Sinine Tulevik) toetab seega praegu 32,1 protsenti valijatest.
Uuringu raames küsitles Taloustutkimus 6. veebruarist 5. märtsini 2905 inimest, kellest oma parteilist eelistust väljendas 1777 inimest. Veamarginaal on kaks protsendipunkti mõlemas suunas.
Parlamendivalimised toimuvad Soomes käesoleva aasta 14. aprillil. | Uuring: Soome sotsid on edumaad konkurentide ees suurendanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringufirma Taloustutkimus poolt veebruaris ja märtsis korraldatud arvamusküsitluse kohaselt toetab sotsiaaldemokraate (SDP) 21,3 protsenti valijatest, eelmise uuringuga võrreldes on seda 1,2 protsendipunkti rohkem, vahendas Yle. SDP puhul väärib äramärkimist, et eelmisel nädalal naasis pärast pikka haiguspuhkust tööle nende esimees Antti Rinne.
Teisel kohal on justiitsminister Petteri Orpo juhitud Koonderakond, mida toetab nüüd 16,2 protsenti valijatest. Seda on eelmise korraga võrreldes 1,1 protsendipunkti vähem.
Kolmandal kohal jätkab peaminister Juha Sipilä partei Keskerakond 14,1 protsendiga, toetus on kukkunud 1,5 protsendipunkti.
Neljandat kohta hoiab kunagise presidendikandidaadi Pekka Haavisto poolt juhitud Roheline Liit. Erakonda toetab 13,7 protsenti vastanutest, eelmise korraga võrreldes on toetus langenud 0,9 protsendipunkti võrra langenud.
Ka sel korral on kõige rohkem toetust kasvatanud viiendal kohal olevad Põlissoomlased - eelmise korraga võrreldes on toetus kasvanud 1,3 protsendipunkti võrra 13,3 protsendini. Tegemist on parima tulemusega pärast 2017. aasta suve, kui Jussi Halla-aho esimeheks saamise järel Põlissoomlaste seas lõhe tekkis. Erakonnast lõi lahku suur hulk senistest juhtpoliitikutest, sealhulgas senine juht Timo Soini ning kõik ministriametis olnud poliitikud. Lahkulööjate poolt moodustati hiljem uus erakond Sinine Tulevik.
Kuuendat kohta hoiab Vasakliit (8,9%; +0,3) ja järgnevad Soome Rootsi Rahvapartei (4,7%; +0,7), Soome Kristlikud Demokraadid (3,1%; -0,1) ning Sinine Tulevik (1,8%; +0,4).
Muid poliitilisi jõudusid toetab 2,5 protsenti valijatest.
Hetkel ametis olevat valitsuskoalitsiooni (Keskerakond, Koonderakond ja Sinine Tulevik) toetab seega praegu 32,1 protsenti valijatest.
Uuringu raames küsitles Taloustutkimus 6. veebruarist 5. märtsini 2905 inimest, kellest oma parteilist eelistust väljendas 1777 inimest. Veamarginaal on kaks protsendipunkti mõlemas suunas.
Parlamendivalimised toimuvad Soomes käesoleva aasta 14. aprillil.
### Response:
Uuring: Soome sotsid on edumaad konkurentide ees suurendanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ratas ja Sipilä arutavad kohtumisel Soome prioriteete juulis algava Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal, näiteks EL-i rahandusvaldkonna tulevikku, rändeküsimusi ja Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist. Veel räägitakse Eesti-Soome suhetest ja üldistest välispoliitilistest küsimustest. | Otse kell 15.30: Jüri Ratase ja Juha Sipilä pressikonverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ratas ja Sipilä arutavad kohtumisel Soome prioriteete juulis algava Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal, näiteks EL-i rahandusvaldkonna tulevikku, rändeküsimusi ja Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist. Veel räägitakse Eesti-Soome suhetest ja üldistest välispoliitilistest küsimustest.
### Response:
Otse kell 15.30: Jüri Ratase ja Juha Sipilä pressikonverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva hooaja avas Kangert Prantsusmaal peetud Tour Cycliste International du Haut Vari nime kandval velotuuril, kus ta suurde mängu ei sekkunud. Milleks on eestlane valmis kõrgetasemelisel ühepäevasõidul, seda saame näha laupäeval Itaalias peetaval Strade Bianchel (184 km). EF Education First paneb lisaks Kangertile välja Alberto Bettioli, Jonathan Klever Caicedo, Hugh Carthy, Alex Howesi, Sebastian Langeveldi ja Lachlan Mortoni. EF Education Firstil on tänavu kirjas viis võitu. Kangerti füüsiline valmisolek ei pruugi olla väga hea, sest ta ei saanud gripi tõttu nädal aega treenida, kirjutab Spordipartner.ee.
Staaridest on joonel veel Vincenzo Nibali (Bahrain-Merida), Greg van Avermaet (CCC Team), Zdenek Štybar ja Julian Alaphilippe (Deceuninck – Quick-Step), Wout van Aert (Jumbo-Visma), Jakob Fuglsang (Astana) ning mullust võitu kaitsma hakkav Tiesj Benoot (Lotto Soudal). | Grippi põdenud Kangert paneb end proovile uues rollis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva hooaja avas Kangert Prantsusmaal peetud Tour Cycliste International du Haut Vari nime kandval velotuuril, kus ta suurde mängu ei sekkunud. Milleks on eestlane valmis kõrgetasemelisel ühepäevasõidul, seda saame näha laupäeval Itaalias peetaval Strade Bianchel (184 km). EF Education First paneb lisaks Kangertile välja Alberto Bettioli, Jonathan Klever Caicedo, Hugh Carthy, Alex Howesi, Sebastian Langeveldi ja Lachlan Mortoni. EF Education Firstil on tänavu kirjas viis võitu. Kangerti füüsiline valmisolek ei pruugi olla väga hea, sest ta ei saanud gripi tõttu nädal aega treenida, kirjutab Spordipartner.ee.
Staaridest on joonel veel Vincenzo Nibali (Bahrain-Merida), Greg van Avermaet (CCC Team), Zdenek Štybar ja Julian Alaphilippe (Deceuninck – Quick-Step), Wout van Aert (Jumbo-Visma), Jakob Fuglsang (Astana) ning mullust võitu kaitsma hakkav Tiesj Benoot (Lotto Soudal).
### Response:
Grippi põdenud Kangert paneb end proovile uues rollis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Here I am" märgib Aneti soolokarjääri kolmandat singlit. Aneti eelmine singel "Don't Pretend", mille kirjutas naine koos NOËPi ja Jonas Kaarnametsaga, ilmus möödunud aasta suvel.
"Here I Am" on üleni kantud naise isiklikust kogemusest, ausast lüürikast ja oma joonega muusikalisest suunast. Lõppviimistluseni jõuti hästi klappivas koostöös, nii on Aneti kirjutatud muusikale ja sõnadele vormi andnud tema visiooni toetav produtsent Gevin Niglas. See on lugu, mille helipilti on Anett veel enam sidunud elektroonilised elemendid, jäädes truuks enda isikupäraselt mahedale, jazzist ja soulist läbi põimunud vokaalsele stiilile.
"See on peagi ilmuva lühialbumi üks esimesena tekkinud lugusid, peegeldades elu ja olukordi. Lugu pakub positiivset vaadet mitte nii positiivsele situatsioonile, kus inimeste teed lähevad laiali. Proovisin oma mõtted välja kirjutada just nii nagu nad minu sees tol hetkel vormi võtsid. Ma arvan, et pole varem nii ausalt ja vahetult julgenud kirjutada ja pean ütlema, et see on väga vabastav tunne. Loodan, et kuulajad suhestuvad loo sõnumiga ja tunnevad eelkõige ära sellises olukorras peituva optimismi," kirjeldas Anett siiralt loo inspiratsiooni ja olemust.
"Here I Am" juhatab sisse Aneti aprillis ilmuva esimese EP ehk lühialbumi.
Anett on pop-soul laulja, kes tegutsenud varasemalt bändi Wilhelm solistina ning viimastel aastatel sooloartistina. 2014. aastal jõudis Wilhelm Eesti Laulu finaali looga "Resignal" ja 2015. aastal poolfinaali looga "Light up your mind". Seejärel jätkas Anett sooloartistina, andes välja esimese singli "Strong", mis jõudis Eesti Laul 2016 poolfinaali. 2019. aasta juunis ilmus Aneti teine singel "Don't Pretend". | Anett andis välja singli "Here I Am" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Here I am" märgib Aneti soolokarjääri kolmandat singlit. Aneti eelmine singel "Don't Pretend", mille kirjutas naine koos NOËPi ja Jonas Kaarnametsaga, ilmus möödunud aasta suvel.
"Here I Am" on üleni kantud naise isiklikust kogemusest, ausast lüürikast ja oma joonega muusikalisest suunast. Lõppviimistluseni jõuti hästi klappivas koostöös, nii on Aneti kirjutatud muusikale ja sõnadele vormi andnud tema visiooni toetav produtsent Gevin Niglas. See on lugu, mille helipilti on Anett veel enam sidunud elektroonilised elemendid, jäädes truuks enda isikupäraselt mahedale, jazzist ja soulist läbi põimunud vokaalsele stiilile.
"See on peagi ilmuva lühialbumi üks esimesena tekkinud lugusid, peegeldades elu ja olukordi. Lugu pakub positiivset vaadet mitte nii positiivsele situatsioonile, kus inimeste teed lähevad laiali. Proovisin oma mõtted välja kirjutada just nii nagu nad minu sees tol hetkel vormi võtsid. Ma arvan, et pole varem nii ausalt ja vahetult julgenud kirjutada ja pean ütlema, et see on väga vabastav tunne. Loodan, et kuulajad suhestuvad loo sõnumiga ja tunnevad eelkõige ära sellises olukorras peituva optimismi," kirjeldas Anett siiralt loo inspiratsiooni ja olemust.
"Here I Am" juhatab sisse Aneti aprillis ilmuva esimese EP ehk lühialbumi.
Anett on pop-soul laulja, kes tegutsenud varasemalt bändi Wilhelm solistina ning viimastel aastatel sooloartistina. 2014. aastal jõudis Wilhelm Eesti Laulu finaali looga "Resignal" ja 2015. aastal poolfinaali looga "Light up your mind". Seejärel jätkas Anett sooloartistina, andes välja esimese singli "Strong", mis jõudis Eesti Laul 2016 poolfinaali. 2019. aasta juunis ilmus Aneti teine singel "Don't Pretend".
### Response:
Anett andis välja singli "Here I Am" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui seeria avamängus polnud mängu võitjas kahtlust juba esimestest minutitest (Viimsi võitis lõpuks 11:2), siis teises mängus jäi FC Smsraha vastasele 2:0 eduseisust alla 2:3 ning eile õhtul leiti end 25. mintutil koduväljakul taas 3:4 kaotusseisust.
Sillamäe läks juba avapoolajal kahel korral juhtima, kui mängu esimese värava eest hoolitses neljandal minutil Gennadi Zhukov ning pärast Artur Bõstrovi vastust 12. minuti keskel viis Zhukov külalised 16. minutil taas ühe väravaga juhtima. Poolajasireeniks oli mänguseis 2:2 viigis, sest 18. minuti lõpus tegi skoori Artur Makarov.
23. minuti keskel viis Jevgeni Merkurjev Viimsi esmakordselt juhtima, kuid Sillamäel oli kiire vastus olemas – 24. minuti alguses vormistas Gennadi Zhukov oma kübaratriki ja poolteist minutit hiljem asus Ida-Virumaa meeskond matši juba kolmandat korda juhtima, kui täpne oli Igor Pavlov.
26. minuti alguses teenis Viimsi penalti ning sealt algas kodumeeskonna jaoks otsustsavaks saanud kaks minutit. 101 sekundi jooksul sahistati võrku lausa neljal korral – pärast Merkurjevi penaltit oli samal minutil täpne Ervin Stüf, 27. minutil sai Merkurjev kirja oma kübaratriki ning Artur Bõstrov suurendas sama minuti lõpus Viimsi eduseisu 7:4-le. Mängu viimase tabamuse eest hoolitses 29. minuti lõpus Sergei Kostin.
Viimsi läheb poolfinaalseerias vastamisi põhiturniiril teise koha saavutanud ja Viimsit ühe punktiga edestanud Tallinna SK Augur Enematiga. | Viimsi pääses ehmatusega ja jõudis poolfinaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui seeria avamängus polnud mängu võitjas kahtlust juba esimestest minutitest (Viimsi võitis lõpuks 11:2), siis teises mängus jäi FC Smsraha vastasele 2:0 eduseisust alla 2:3 ning eile õhtul leiti end 25. mintutil koduväljakul taas 3:4 kaotusseisust.
Sillamäe läks juba avapoolajal kahel korral juhtima, kui mängu esimese värava eest hoolitses neljandal minutil Gennadi Zhukov ning pärast Artur Bõstrovi vastust 12. minuti keskel viis Zhukov külalised 16. minutil taas ühe väravaga juhtima. Poolajasireeniks oli mänguseis 2:2 viigis, sest 18. minuti lõpus tegi skoori Artur Makarov.
23. minuti keskel viis Jevgeni Merkurjev Viimsi esmakordselt juhtima, kuid Sillamäel oli kiire vastus olemas – 24. minuti alguses vormistas Gennadi Zhukov oma kübaratriki ja poolteist minutit hiljem asus Ida-Virumaa meeskond matši juba kolmandat korda juhtima, kui täpne oli Igor Pavlov.
26. minuti alguses teenis Viimsi penalti ning sealt algas kodumeeskonna jaoks otsustsavaks saanud kaks minutit. 101 sekundi jooksul sahistati võrku lausa neljal korral – pärast Merkurjevi penaltit oli samal minutil täpne Ervin Stüf, 27. minutil sai Merkurjev kirja oma kübaratriki ning Artur Bõstrov suurendas sama minuti lõpus Viimsi eduseisu 7:4-le. Mängu viimase tabamuse eest hoolitses 29. minuti lõpus Sergei Kostin.
Viimsi läheb poolfinaalseerias vastamisi põhiturniiril teise koha saavutanud ja Viimsit ühe punktiga edestanud Tallinna SK Augur Enematiga.
### Response:
Viimsi pääses ehmatusega ja jõudis poolfinaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algatus saab teoks kaheksandat korda. Kodukandi juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul kandideerib tiitlile üks esindusküla kõigist Eesti maakondadest.
"Juba märtsis on võimalik kandidaatidel omavahel tuttavaks saada ning mais alustab tööd aasta küla hindamiskomisjon, kes külastab kõiki kandidaate," selgitas ta.
Eestimaa aasta küla 2019 tiitlile kandideerivad:
* Suursoo küla Harjumaalt
* Sõruotsa külad Hiiumaalt
* Kiikla küla Ida-Virumaalt
* Väätsa Järvamaalt
* Sadala külade piirkond Jõgevamaalt
* Üdruma küla Läänemaalt
* Käsmu küla Lääne-Virumaalt
* Jõesuu küla Pärnumaalt
* Karilatsi küla Põlvamaalt
* Hageri külade piirkond Raplamaalt
* Kõljala külade piirkond Saaremaalt
* Lohkva küla Tartumaalt
* Vidrike küla Valgamaalt
* Holstre küla ja küladepiirkond Viljandimaalt
* Lüübnitsa küla Võrumaalt
Kõigi kandidaatidega saab lähemalt tutvuda Kodukandi kodulehel.
Traditsiooniliselt on hindamiskomisjoni tööd juhtinud Riigikogu spiiker. Komisjoni kuuluvad Maaleuministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maalehe, Eesti Leader Liidu ja ka 2017 aasta küla esidajad. Koostöös Eesti rahvusringhäälinguga toimub "Terevisooni" vahendusel 3.- 14. juunil rahva lemmikküla e-hääletus, kus on võimalik kõigil osaleda.
Aasta küla valimine on Eesti külaliikumise Kodukant algatatud traditsioon, mis tipneb aasta küla väljakuulutamisega Eesti külade XIII maapäeval tänavu 26. juulil Põlvamaal Räpinas. Eestimaa aasta küla 2019 juhtmõtteks on "Elujõuline küla".
Eestimaa aasta küla valimised toimuvad üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile oma kandidaadi. 2017. aastal pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Läsna-Loobu küla Lääne-Virumaal, küla oli toona ka ERR vahendatud rahvahääletusel rahva lemmik. | 15 küla kandideerib Eestimaa aasta küla tiitlile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algatus saab teoks kaheksandat korda. Kodukandi juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul kandideerib tiitlile üks esindusküla kõigist Eesti maakondadest.
"Juba märtsis on võimalik kandidaatidel omavahel tuttavaks saada ning mais alustab tööd aasta küla hindamiskomisjon, kes külastab kõiki kandidaate," selgitas ta.
Eestimaa aasta küla 2019 tiitlile kandideerivad:
* Suursoo küla Harjumaalt
* Sõruotsa külad Hiiumaalt
* Kiikla küla Ida-Virumaalt
* Väätsa Järvamaalt
* Sadala külade piirkond Jõgevamaalt
* Üdruma küla Läänemaalt
* Käsmu küla Lääne-Virumaalt
* Jõesuu küla Pärnumaalt
* Karilatsi küla Põlvamaalt
* Hageri külade piirkond Raplamaalt
* Kõljala külade piirkond Saaremaalt
* Lohkva küla Tartumaalt
* Vidrike küla Valgamaalt
* Holstre küla ja küladepiirkond Viljandimaalt
* Lüübnitsa küla Võrumaalt
Kõigi kandidaatidega saab lähemalt tutvuda Kodukandi kodulehel.
Traditsiooniliselt on hindamiskomisjoni tööd juhtinud Riigikogu spiiker. Komisjoni kuuluvad Maaleuministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maalehe, Eesti Leader Liidu ja ka 2017 aasta küla esidajad. Koostöös Eesti rahvusringhäälinguga toimub "Terevisooni" vahendusel 3.- 14. juunil rahva lemmikküla e-hääletus, kus on võimalik kõigil osaleda.
Aasta küla valimine on Eesti külaliikumise Kodukant algatatud traditsioon, mis tipneb aasta küla väljakuulutamisega Eesti külade XIII maapäeval tänavu 26. juulil Põlvamaal Räpinas. Eestimaa aasta küla 2019 juhtmõtteks on "Elujõuline küla".
Eestimaa aasta küla valimised toimuvad üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile oma kandidaadi. 2017. aastal pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Läsna-Loobu küla Lääne-Virumaal, küla oli toona ka ERR vahendatud rahvahääletusel rahva lemmik.
### Response:
15 küla kandideerib Eestimaa aasta küla tiitlile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Film on nomineeritud parima filmi, parima režii, parima stsenaariumi, parima mees- ja naispeaosa ja parima kõrvaltegelase kategoorias. Võitjad kuulutatakse välja 30. märtsil 2019.
"Mees, kes üllatas kõiki" rahvusvaheline esilinastus toimus sügisel Veneetsia filmifestivali Orizzonti programmis, seal võitis režissööride Natalja Merkulova ja Aleksei Chupovi film parima naispeaosa preemia, mis läks näitlejanna Natalja Kudrjashovale. Sellele järgneva aja jooksul on film osalenud rohketel festivalidel ning võitnud mitmeid auhindu. 3. märtsil pärjati filmi Hispaanias Bilbaos Zinegoaki festivalil parima filmi auhinnaga, samuti sai Bilbaos näitlejaauhinna Natalja Kudrjashova. "Mees, kes üllatas kõiki" jõuab Prantsusmaa kinolevisse alates 20. märtsist.
"Mees, kes üllatas kõiki". Autor: pressimaterjalid
"Mees, kes üllatas kõiki" operaator on Mart Taniel, filmi Eesti-poolne produtsent on Katrin Kissa ja tootjafirma Homeless Bob Production. Filmi peategelane on Siberi metsavaht Igor, kes võitleb taigas tegutsevate salaküttide vastu. Igor on tubli pereisa ja austatud kogukonna liige. Tema abikaasa Natalia ootab nende teist last. Ootamatult saab Igor teate, et ta on haige ja elada on jäänud vaid paar kuud. Mees ei saa abi ei traditsioonilisest meditsiinist ega ka nõiaväelt. Tal ei jää muud üle kui astuda viimane, meeleheitlik samm – ta otsustab järgida vana Siberi müüti Žambast, kes teades, et surm teda otsib, muudab end tundmatuseni lootuses, et surma silm libiseb temast mööda.
"Mees, kes üllatas kõiki" tootjafirmad on Pan Atlantic (RUS), Homeless Bob Production (EST) ja Arizona Production (FRA), selle valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital. Filmi Venemaa-poolne kaasprodutsent on Alexander Rodnjanski, kes on rahvusvaheliselt tuntud kui Andrei Zvjagintsevi filmide "Leviaatan" ja "Armastuseta" produtsent. | Eesti osalusel valminud film kandideerib kuuele Nika auhinnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Film on nomineeritud parima filmi, parima režii, parima stsenaariumi, parima mees- ja naispeaosa ja parima kõrvaltegelase kategoorias. Võitjad kuulutatakse välja 30. märtsil 2019.
"Mees, kes üllatas kõiki" rahvusvaheline esilinastus toimus sügisel Veneetsia filmifestivali Orizzonti programmis, seal võitis režissööride Natalja Merkulova ja Aleksei Chupovi film parima naispeaosa preemia, mis läks näitlejanna Natalja Kudrjashovale. Sellele järgneva aja jooksul on film osalenud rohketel festivalidel ning võitnud mitmeid auhindu. 3. märtsil pärjati filmi Hispaanias Bilbaos Zinegoaki festivalil parima filmi auhinnaga, samuti sai Bilbaos näitlejaauhinna Natalja Kudrjashova. "Mees, kes üllatas kõiki" jõuab Prantsusmaa kinolevisse alates 20. märtsist.
"Mees, kes üllatas kõiki". Autor: pressimaterjalid
"Mees, kes üllatas kõiki" operaator on Mart Taniel, filmi Eesti-poolne produtsent on Katrin Kissa ja tootjafirma Homeless Bob Production. Filmi peategelane on Siberi metsavaht Igor, kes võitleb taigas tegutsevate salaküttide vastu. Igor on tubli pereisa ja austatud kogukonna liige. Tema abikaasa Natalia ootab nende teist last. Ootamatult saab Igor teate, et ta on haige ja elada on jäänud vaid paar kuud. Mees ei saa abi ei traditsioonilisest meditsiinist ega ka nõiaväelt. Tal ei jää muud üle kui astuda viimane, meeleheitlik samm – ta otsustab järgida vana Siberi müüti Žambast, kes teades, et surm teda otsib, muudab end tundmatuseni lootuses, et surma silm libiseb temast mööda.
"Mees, kes üllatas kõiki" tootjafirmad on Pan Atlantic (RUS), Homeless Bob Production (EST) ja Arizona Production (FRA), selle valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital. Filmi Venemaa-poolne kaasprodutsent on Alexander Rodnjanski, kes on rahvusvaheliselt tuntud kui Andrei Zvjagintsevi filmide "Leviaatan" ja "Armastuseta" produtsent.
### Response:
Eesti osalusel valminud film kandideerib kuuele Nika auhinnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Charles Dickensi ühe tuntuima romaani värske lavaversioon viib vaatajad 1830. aastate Inglismaale ning vaatab selle põhja- ja pealiskihtide elu vaestemajas kasvanud 11-aastase orvu Oliver Twisti silmade kaudu.
"Salapärase päritoluga Oliver on sõnaosav ja nutikas poiss, kelle seiklused ja tee õnnele saavad alguse hetkel, mil vaestemaja hooldaja ta surnumatjale abiliseks müüb. Saatusel on poisi jaoks varuks aga mitmeid keerdkäike ning nii jõuab Oliver peagi Londonisse, kus kohtub taskuvaraste jõugu ja nende juhi Faginiga ning tunneb esimest korda elus, et ka tema on midagi väärt. Londoni tänavail õnne otsides puutub poiss kokku erinevate ühiskonnakihtidega ning lõpuks selgub tõde ka tema päritolu kohta," seisab muusikali kirjelduses.
"Dickensi romaani üle lugedes tundsin selles ära mitmeid meie tänaseski elus kõnekaid teemasid. Mul on ülimalt hea meel, et ka meie lavastuse helilooja Jarek Kasar on selle kaasaegsuse üles leidnud ja omal nutikal moel laval kõlavasse muusikasse valanud," ütles lavastaja ja dramatiseeringu autor Peep Maasik.
"Ja kuigi "Oliver Twisti" peetakse tänapäeval pigem lastekirjanduseks, on sellel lool väga palju öelda just täiskasvanuile – Dickens räägib ju mõtteviisidest ja sellest, et meie ise kujundame oma ühiskonna. See, milline saab olema meie laste elu nende täiseas, on otseselt seotud meie praeguste otsuste, tegude ja mõtteviisidega."
"Oliver Twist on väike poiss, kes erineb oma saatusekaaslastest selle poolest, et ta julgeb ja oskab unistada hoolimata keskkonnast, milles ta kasvab," kirjeldas lavastaja peategelast.
"Ja elus tuleb unistada! Tänases Eestiski on tuhandeid vanemateta kasvavaid lapsi, kelle puhul nende unistused ja igatsused jäävad esmavajaduste varju. Aga ka väikeste unistuste täitumine teeb lapsed õnnelikuks ja sisendab neisse jõudu võidelda parema tuleviku nimel isegi siis, kui see tundub keeruline või raske. Suured heateod saavad tihti alguse väga väikestest märkamistest."
Väikese heateo saavad teha ka kõik, kes "Oliver Twisti" vaatama tulevad – iga ostetud pileti hinnast annetatakse 50 senti Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse tegevuse toetuseks.
Oliver Twisti kehastavad Hans-Martti Mägar või Paul Samuel Vihmar, Fagini rollis astub lavale Jüri Vlassov, kes on üle mitme aasta taas Endlas, teistes rollides on Silver Kaljula, Meelis Rämmeld, Ott Raidmets, Priit Loog, Carmen Mikiver, Tambet Seling, Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Carita Vaikjärv jpt.
Lavastuse kunstnik on Rosita Raud, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Argo Valdmaa, koreograafid Rauno Zubko ja Siim Praats ning lauluõpetaja Elo Kesküla, alusteose autor on Charles Dickens ja tõlkija Koidu Reim. Selle hooaja etendused toimuvad 9., 12., 13., 20., 21. ja 30. märtsil ning 2., 3., 4., 9., 10., 11. ja 20. aprillil. | Endlas esietendub Jarek Kasari muusikal "Oliver Twist" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Charles Dickensi ühe tuntuima romaani värske lavaversioon viib vaatajad 1830. aastate Inglismaale ning vaatab selle põhja- ja pealiskihtide elu vaestemajas kasvanud 11-aastase orvu Oliver Twisti silmade kaudu.
"Salapärase päritoluga Oliver on sõnaosav ja nutikas poiss, kelle seiklused ja tee õnnele saavad alguse hetkel, mil vaestemaja hooldaja ta surnumatjale abiliseks müüb. Saatusel on poisi jaoks varuks aga mitmeid keerdkäike ning nii jõuab Oliver peagi Londonisse, kus kohtub taskuvaraste jõugu ja nende juhi Faginiga ning tunneb esimest korda elus, et ka tema on midagi väärt. Londoni tänavail õnne otsides puutub poiss kokku erinevate ühiskonnakihtidega ning lõpuks selgub tõde ka tema päritolu kohta," seisab muusikali kirjelduses.
"Dickensi romaani üle lugedes tundsin selles ära mitmeid meie tänaseski elus kõnekaid teemasid. Mul on ülimalt hea meel, et ka meie lavastuse helilooja Jarek Kasar on selle kaasaegsuse üles leidnud ja omal nutikal moel laval kõlavasse muusikasse valanud," ütles lavastaja ja dramatiseeringu autor Peep Maasik.
"Ja kuigi "Oliver Twisti" peetakse tänapäeval pigem lastekirjanduseks, on sellel lool väga palju öelda just täiskasvanuile – Dickens räägib ju mõtteviisidest ja sellest, et meie ise kujundame oma ühiskonna. See, milline saab olema meie laste elu nende täiseas, on otseselt seotud meie praeguste otsuste, tegude ja mõtteviisidega."
"Oliver Twist on väike poiss, kes erineb oma saatusekaaslastest selle poolest, et ta julgeb ja oskab unistada hoolimata keskkonnast, milles ta kasvab," kirjeldas lavastaja peategelast.
"Ja elus tuleb unistada! Tänases Eestiski on tuhandeid vanemateta kasvavaid lapsi, kelle puhul nende unistused ja igatsused jäävad esmavajaduste varju. Aga ka väikeste unistuste täitumine teeb lapsed õnnelikuks ja sisendab neisse jõudu võidelda parema tuleviku nimel isegi siis, kui see tundub keeruline või raske. Suured heateod saavad tihti alguse väga väikestest märkamistest."
Väikese heateo saavad teha ka kõik, kes "Oliver Twisti" vaatama tulevad – iga ostetud pileti hinnast annetatakse 50 senti Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse tegevuse toetuseks.
Oliver Twisti kehastavad Hans-Martti Mägar või Paul Samuel Vihmar, Fagini rollis astub lavale Jüri Vlassov, kes on üle mitme aasta taas Endlas, teistes rollides on Silver Kaljula, Meelis Rämmeld, Ott Raidmets, Priit Loog, Carmen Mikiver, Tambet Seling, Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Carita Vaikjärv jpt.
Lavastuse kunstnik on Rosita Raud, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Argo Valdmaa, koreograafid Rauno Zubko ja Siim Praats ning lauluõpetaja Elo Kesküla, alusteose autor on Charles Dickens ja tõlkija Koidu Reim. Selle hooaja etendused toimuvad 9., 12., 13., 20., 21. ja 30. märtsil ning 2., 3., 4., 9., 10., 11. ja 20. aprillil.
### Response:
Endlas esietendub Jarek Kasari muusikal "Oliver Twist" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KAAREL TARAND: Kuidas lugeda valimistulemusi?
Objektiivselt arve vaadates näeme Eesti demokraatia tervist hoopis kehvemana kui petliku ilu pakkujad erakondades ja meedias meile esitavad.
Rahvas ei üllata kunagi, vaid käitub alati ootuspäraselt. Igaüht, kes pühendab erakondade võidujooksu vaatamisele päevi ja kuid, ülistab omasid ning võitleb vastastega isegi unes, tasakaalustab rahva hulgas keegi, kellele valimised üldse korda ei lähe. Parlamenti pääsenud erakondade meelest läksid valimised korda – oli demokraatia pidupäev. Kaamerate ees sai mõni hõisata ja teised pidid kerge pettumuse vapruse taha varjama. Aga kõik nad teavad, et kuni valimissüsteem jääb samaks, pole suuremaks mureks põhjust. Seekord läks niipidi ja tuleb ajutiselt kannatada, et siis jälle tuhast tõusta. Rahva kui toidujagaja meel on ju muutlik. Katlas on häälteputru kokku ikka sama palju, aga igaüks ei saa sama suurt portsu. Ja täpselt nagu sõjaväes, oskab vanem ja kogenum sõdur oma kausi õigel ajal suurema kulbitäie alla sirutada, noor ja roheline saab riismed, kui juhtumisi üle jääb.
KALEV RAJANGU: Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega
On küll päratult raske, aga ometi võimalik jutustada labast, miljon korda kuuldud lugu, teha seda punastades, aga ikkagi otse ja ausalt, keerutamata, ilma seksi, vägivalla ja Pärdi muusikata.
Mängufilm "Tõde ja õigus" (Allfilm, Eesti 2019, 165 min), režissöör-stsenarist Tanel Toom, operaator Rein Kotov, helilooja Mihkel Zilmer, produtsent Ivo Felt. Osades Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Ester Kuntu, Simeoni Sundja jt.
Tõe paneb paika Google'i otsingutulemuste edetabel.
Yuval Noah Harari
Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega, või oli see vastupidi? Tegelikult vahet pole, kas Marx on Engelsi või perse särgi jätkamine teiste vahenditega, sest kõik meie kultuuri toestavad surematud paarikud, nt Uku & Vanemuine, Marx & Engels, särk & perse, tõde & õigus, Romeo & Julia, Procter & Gamble jne, jne tühjenevad igasugusest tähendusest peadpööritava kiirusega. Vaevalt poolteist sajandit läind, ja ennäe! Juba küsitakse: "Aga miks peaks üldse õigust jätkama, või Engelsit? Nagu meil neid juba küllalt poleks, jääb ülegi!" Käes on üldrahvalik monomaaniaõndsus, sest nn tõde ja õigus, mida Tammsaare omal ajal lüpsis vanatestamentliku põhjalikkuse ja ebahariliku, isegi perversse kirega, pakuvad täna huvi veel ainult eriteadlastele. Kuigi nüüd paistab, et siiski ka uhiuue eesti filmina, mille juurde kohe asungi. Aga enne tutvugem pakendi kaasajastatud infolehega ja kuulakem ära kohustuslik lisainformatsioon tõelise Tõe ja Õiguse asjus.
MARIA MÖLDER: Muusikateater Eestis: mida, kellele, kus ja kelle raha eest?
Kerri Kotta: "Teatud kultuuriruumis tehakse ooperis teatrimaailma kõige uuemaid ja põnevamaid asju. Ooper ei ole nähtusena mingilgi moel ajale jalgu jäänud."
Eesti muusikateater pääses kohalikus meediaruumis suurelt – ehkki küll mitte eriti positiivselt – pilti eelmisel nädalal, kui ERRi kultuuriportaalis ilmus Meelis Oidsalu artikkel "Puhka rahus, Vana Baskin!" (ERR 27. II 2019). Juhtumisi just järgmisel päeval arutlesid Eesti muusikateatri hetkeseisu üle Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse professorid Kristel Pappel ja Kerri Kotta, heliloojast Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner, muusikateatri lavastaja ja EMTA ooperistuudio kaasaegse muusikateatri õppejõud Liis Kolle ning Postimehe kultuuritoimetaja Alvar Loog.
ÜLO MATTHEUS Uue koalitsiooni punased jooned ja perspektiivid
Kuigi kodakondsuse küsimus on punase joonena esile tõstetud, on tõenäoline, et see teema koalitsioonikõnelustele ei tule, kuna valija selleks mandaati ei andnud.
Kakskümmend seitse aastat pärast taasiseseisvumist on Eesti poliitikas endiselt üleval küsimused, mis puudutavad riigi vundamenti. Olulisemad neist on maksupoliitika põhimõtted (proportsionaalne või astmeline tulumaks), eestikeelse hariduse küsimus (100% eestikeelne haridus või osaliselt venekeelne) ja kodakondsuseta isikute küsimus (kodakondsus ka halli passi omanikele). Uute teemadena on esile kerkinud rändetemaatika ja kooseluseaduse rakendamine. Neile joontele põrkudes loksub poliitikategemine ühtedest valimistest järgmistesse ikka samade teemadega, selle asemel et keskenduda riiki edasiviivale arengule. Kui 2015. aasta valimistel oli tajutav ootus uute jõudude ja muutuste järele ning riigikokku pääsesid Vabaerakond ja EKRE, siis sedakorda jäi usaldus uute tulijate suhtes napiks. Samal ajal näitas suur toetus EKRE-le, et vähemasti teatud küsimustes (rahvuspoliitika, kooselutemaatika jm) ei ole osa valijaid nõus nn peavoolusuundadega kaasa minema.
HENRI KÕIV: Eesti poliitiline tsenter püsib
Spetsialistidel ei ole valijate seas sellist külgetõmmet nagu rahvameestest elupõlistel opositsionääridel.
Analüütikud ennustasid tihedat rebimist, ajakirjanikud kurtsid igavuse üle, välismeedia otsis paremäärmuslike jõudude tõusuga kaasnevat intriigi, lõpuks saime aga sisulistele detailide keskendunud ja ootamatult ühepoolsed valimised, mis kinnitasid, et Eesti poliitiline tsenter jätkuvalt püsib. Valimiste põhiküsimusena sai paar kuud tagasi sõnastatud (Sirp 16. XI.), kas Eesti saab endale töövõimelise valitsuse. Häälte lugemise järel Läti või Rootsi sarnast kriisi valitsuse moodustamisel silmapiiril ei paista. Sobivaid kombinatsioone on mitmeid, kuigi kõige tõenäolisemaks peetakse vana ja äraproovitud Reformierakonna, Isamaa ja sotside kolmikliitu. Kaja Kallas peab hakkama oma poliitilisi paguneid välja teenima vägagi vastutusrikkas rollis. Suure tõenäosusega peagi esimeseks Eesti naispeaministriks saav Kallas pole varasemalt valitsusse kuulunud - kahtlemata panevad tema poliitiliste kompromisside tegemise oskuse proovile konkurendid nii erakonna seest kui ka teistest parteidest.
MARIKA ALVER: Palverännak Siberisse
Küüditamise kui kollektiivse trauma taustal on jäänud varju tõsiasi, et paljudele represseeritutele oli Eestisse naasmine samuti valuline protsess.
25. märtsil, mil märtsiküüditamisest möödub 70 aastat, mälestab kunstirühmitus Sled seda teistmoodi, kui siiani on tehtud. Korraldame kunstiprogrammi "Siberi lapsepõlv" kuueteistkümnes raudteejaamas – Ülemistel, Keilas, Paldiskis, Haapsalus, Ristil, Kehras, Tapal, Rakveres, Jõhvis, Jõgeval, Tartus, Elvas, Keenis, Pukas, Võrus ja Verioral –, kust saatuslik teekond sai alguse. Installatsioonide kõrval korraldatakse vestlusõhtuid, filmilinastusi ja Siberi maitsetest inspireeritud pop-up-kohvikuid.
ÄLI-ANN KLOOREN: Mis on saanud Peetrist ja Irinast?
Kuu uudisteoseks võib nimetada Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdil kõlanud Tõnu Kõrvitsa "Hüljatud tuletornide ajalugu" Olari Eltsi juhatusel.
Veebruarikuu kontserdielu oli äärmiselt mitmekülgne: üritusi oli nii palju, et aeg-ajalt oli raske valida, mida võtta, mida jätta. Ometigi tahan enne muusikaelamuste vahendamisse sukeldumist rääkida ebameeldivast, aga väga kõnekast vahejuhtumist ühel kontserdil. Nimelt astus tänavusel "Mustonenfestil" Niguliste kirikus üles Armeeniast pärit Gurdjieff Ensemble. Kontsert oli vaimustav, tipptasemel esituses sai nautida nii armeenia muusika mediteerivat kui ka tantsulist poolt. Publik oli seekord väga arvukas ja värvikas: kohale oli tulnud siinne armeenia kogukond ja kõrged külalised Armeeniast, aga ka hulgaliselt vene keelt kõnelevat publikut. Sealt see torm veeklaasis alguse saigi.
JAAK ALLIK: Peetriga Peetrist
Peeter Tammearu 80aastaseks saavast Peeter Jürgensist: "Talle on vajalik teadmine, miks ja mille nimel midagi tehakse."
Peeter Jürgens on praegu Eesti vanim täiskohaga teatris töötav ja õhtust õhtusse laval mängiv meesnäitleja. Viljandi Ugalas jookseb tal 54. tööaasta ning 10. märtsil 80aastaseks saava Jürgensi juubelipäev jääb kenasti kahe peaosa vahele: mullu 17. novembril esietendus ja sai kohe menukiks Urmas Lennuki just Jürgensile ja Luule Komissarovile kirjutatud "Meistrite liiga" ning 22. märtsil on oodata Ott Aardami autorilavastust "Toru. Krossides läbi elu". Proovide kõrvalt tuleb leida aega teleseriaali "ENSV" salvestusteks, kuna kuuldavasti seisab peagi ees esimene loominguline kohtumine Ita Everiga.
EERIK KERGANDBERG: Mets kui põhiõigus?
Meie metsade tsiviliseeritud kaitse on võimalik vaid tingimusel, et seda saaks teha kohtuvõimu kaudu, efektiivset kohtusse pöördumise õigust kasutades.
Ju lapsena ihkasin merd ääretut mina ja ega siis ääretu (loe: globaalse) mere ääres ometi metsa ees olla tohi?
Parafraseerides Friedebert Tuglast, Juhan Liivi ja natuke ka Erkki Bahovskit
I
Postimees ennustas, et tulevad läbi aegade igavaimad valimised. Aga kes oleks julgenud kolmveerand aastat tagasi sellist igavust karta või loota! Mida kõike õhus ei olnud, kuigi võta sa nüüd tagantjärele kinni, et mis täpsemalt. Igal juhul olid ekrelased selleks ajaks juba kõik erakonnad läbi sõimanud. Millalgi hakkas tunduma, et Reformierakond võibki uue juhi abil leida uut hingamist ja opositsioonile konstruktiivset sisu. Jaanipäeva paiku tegi suur osa eestimaalastest kõik selleks, et lätlaste abil Jevgeni Ossinovskile kätte maksta. Silmapiiril oli juba võimalik märgata Riigireformi Sihtasutuse enneolematuid riigiõiguslikke ettepanekuid, mida väidetavalt ükski erakond oma valimisprogrammis eirata ei saavat. Eesti 200 algrakuke hüüdis juba, et viimane aeg on lõpetada tukkuv peenregulatsioon ja tegeleda vaid suurte narratiividega. Ajaliselt sinna kanti jäi veel ka midagi väga lihtsat ja elulist: üks väike tselluloosilahing Eesti heade mõtete linnas.
ULVAR KÄÄRT: Metsanduse uus lendorava paradigma
Uudo Timm: "Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll."
Eestis rangeima ehk kaitstavate liikide esimese kategooria aluste lendoravate (Pteromys volans) arvukus on viimastel aastakümnetel meie metsades hirmuäratava hooga vähenenud. Veel XX sajandi hakul laialdaselt ka Pärnu- ja Viljandimaal ning Kagu-Eestis levinud lendorava asuala on kokku tõmbunud üksnes Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsakillukestesse, kus leidub liigile varjumiseks sobilikke õõnsustega haabasid. Seega elab see liik meil praegu väljasuremisvõlas. Aastakümneid lendoravate uurimisega tegelenud zooloog Uudo Timm räägib lähemalt, kui hull on meie lendorava asurkonna hetkeseis ja mida on vaja metsade majandamises muuta.
EVA TOULOUZE, LIIVO NIGLAS: Metsaneenetsi animism üksikisiku näitel
Peamine viis, kuidas metsaneenetsid pöörduvad oma jumalate poole, on palved ja ohverdused.
Lääne-Siberi taigas elanud metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja ja intellektuaali Juri Vella juures tegime välitöid alates 1998. aastast kuni tema surmani aastal 2013. Meie koostöö Juri Vellaga rajanes vastastikku kasulikel suhetel: meie toetasime oma artiklite ja filmidega tema võitlust metsaelu jätkusuutlikkust ja põhjapõtrade heaolu ohustava naftatööstusega, tema aga andis meile juurdepääsu oma maailmale, võimaldades meil kuude kaupa osaleda oma suguvõsa – põdrakarjuste, küttide, kalameeste ja korilaste – elus.
Arvustamisel
Kai Aareleiu novellikogu "Salaelud"
Maylis de Kerangali romaan "Parandada elavaid"
Siri Hustvedti romaan "Lõõmav maailm"
Vaba Lava "Pilveooper ehk Dido probleem"
Sigrid Savi soololavastus "Pushing Daisies" ("Karikakarde väetis")
näitused "Klassikud. Anu Rank-Soans", Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonseina "Kaks ühes",
Karolin Kruuse "Naine"
Johan Randvere klaveriõhtu interpreetide liidu ja Eesti Kontserdi sarjas "I nagu interpreet"
mängufilm "Alita. Sõjaingel" | Reedel Sirbis valimistulemused, "Tõde ja õigus", muusikateater | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KAAREL TARAND: Kuidas lugeda valimistulemusi?
Objektiivselt arve vaadates näeme Eesti demokraatia tervist hoopis kehvemana kui petliku ilu pakkujad erakondades ja meedias meile esitavad.
Rahvas ei üllata kunagi, vaid käitub alati ootuspäraselt. Igaüht, kes pühendab erakondade võidujooksu vaatamisele päevi ja kuid, ülistab omasid ning võitleb vastastega isegi unes, tasakaalustab rahva hulgas keegi, kellele valimised üldse korda ei lähe. Parlamenti pääsenud erakondade meelest läksid valimised korda – oli demokraatia pidupäev. Kaamerate ees sai mõni hõisata ja teised pidid kerge pettumuse vapruse taha varjama. Aga kõik nad teavad, et kuni valimissüsteem jääb samaks, pole suuremaks mureks põhjust. Seekord läks niipidi ja tuleb ajutiselt kannatada, et siis jälle tuhast tõusta. Rahva kui toidujagaja meel on ju muutlik. Katlas on häälteputru kokku ikka sama palju, aga igaüks ei saa sama suurt portsu. Ja täpselt nagu sõjaväes, oskab vanem ja kogenum sõdur oma kausi õigel ajal suurema kulbitäie alla sirutada, noor ja roheline saab riismed, kui juhtumisi üle jääb.
KALEV RAJANGU: Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega
On küll päratult raske, aga ometi võimalik jutustada labast, miljon korda kuuldud lugu, teha seda punastades, aga ikkagi otse ja ausalt, keerutamata, ilma seksi, vägivalla ja Pärdi muusikata.
Mängufilm "Tõde ja õigus" (Allfilm, Eesti 2019, 165 min), režissöör-stsenarist Tanel Toom, operaator Rein Kotov, helilooja Mihkel Zilmer, produtsent Ivo Felt. Osades Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Ester Kuntu, Simeoni Sundja jt.
Tõe paneb paika Google'i otsingutulemuste edetabel.
Yuval Noah Harari
Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega, või oli see vastupidi? Tegelikult vahet pole, kas Marx on Engelsi või perse särgi jätkamine teiste vahenditega, sest kõik meie kultuuri toestavad surematud paarikud, nt Uku & Vanemuine, Marx & Engels, särk & perse, tõde & õigus, Romeo & Julia, Procter & Gamble jne, jne tühjenevad igasugusest tähendusest peadpööritava kiirusega. Vaevalt poolteist sajandit läind, ja ennäe! Juba küsitakse: "Aga miks peaks üldse õigust jätkama, või Engelsit? Nagu meil neid juba küllalt poleks, jääb ülegi!" Käes on üldrahvalik monomaaniaõndsus, sest nn tõde ja õigus, mida Tammsaare omal ajal lüpsis vanatestamentliku põhjalikkuse ja ebahariliku, isegi perversse kirega, pakuvad täna huvi veel ainult eriteadlastele. Kuigi nüüd paistab, et siiski ka uhiuue eesti filmina, mille juurde kohe asungi. Aga enne tutvugem pakendi kaasajastatud infolehega ja kuulakem ära kohustuslik lisainformatsioon tõelise Tõe ja Õiguse asjus.
MARIA MÖLDER: Muusikateater Eestis: mida, kellele, kus ja kelle raha eest?
Kerri Kotta: "Teatud kultuuriruumis tehakse ooperis teatrimaailma kõige uuemaid ja põnevamaid asju. Ooper ei ole nähtusena mingilgi moel ajale jalgu jäänud."
Eesti muusikateater pääses kohalikus meediaruumis suurelt – ehkki küll mitte eriti positiivselt – pilti eelmisel nädalal, kui ERRi kultuuriportaalis ilmus Meelis Oidsalu artikkel "Puhka rahus, Vana Baskin!" (ERR 27. II 2019). Juhtumisi just järgmisel päeval arutlesid Eesti muusikateatri hetkeseisu üle Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse professorid Kristel Pappel ja Kerri Kotta, heliloojast Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner, muusikateatri lavastaja ja EMTA ooperistuudio kaasaegse muusikateatri õppejõud Liis Kolle ning Postimehe kultuuritoimetaja Alvar Loog.
ÜLO MATTHEUS Uue koalitsiooni punased jooned ja perspektiivid
Kuigi kodakondsuse küsimus on punase joonena esile tõstetud, on tõenäoline, et see teema koalitsioonikõnelustele ei tule, kuna valija selleks mandaati ei andnud.
Kakskümmend seitse aastat pärast taasiseseisvumist on Eesti poliitikas endiselt üleval küsimused, mis puudutavad riigi vundamenti. Olulisemad neist on maksupoliitika põhimõtted (proportsionaalne või astmeline tulumaks), eestikeelse hariduse küsimus (100% eestikeelne haridus või osaliselt venekeelne) ja kodakondsuseta isikute küsimus (kodakondsus ka halli passi omanikele). Uute teemadena on esile kerkinud rändetemaatika ja kooseluseaduse rakendamine. Neile joontele põrkudes loksub poliitikategemine ühtedest valimistest järgmistesse ikka samade teemadega, selle asemel et keskenduda riiki edasiviivale arengule. Kui 2015. aasta valimistel oli tajutav ootus uute jõudude ja muutuste järele ning riigikokku pääsesid Vabaerakond ja EKRE, siis sedakorda jäi usaldus uute tulijate suhtes napiks. Samal ajal näitas suur toetus EKRE-le, et vähemasti teatud küsimustes (rahvuspoliitika, kooselutemaatika jm) ei ole osa valijaid nõus nn peavoolusuundadega kaasa minema.
HENRI KÕIV: Eesti poliitiline tsenter püsib
Spetsialistidel ei ole valijate seas sellist külgetõmmet nagu rahvameestest elupõlistel opositsionääridel.
Analüütikud ennustasid tihedat rebimist, ajakirjanikud kurtsid igavuse üle, välismeedia otsis paremäärmuslike jõudude tõusuga kaasnevat intriigi, lõpuks saime aga sisulistele detailide keskendunud ja ootamatult ühepoolsed valimised, mis kinnitasid, et Eesti poliitiline tsenter jätkuvalt püsib. Valimiste põhiküsimusena sai paar kuud tagasi sõnastatud (Sirp 16. XI.), kas Eesti saab endale töövõimelise valitsuse. Häälte lugemise järel Läti või Rootsi sarnast kriisi valitsuse moodustamisel silmapiiril ei paista. Sobivaid kombinatsioone on mitmeid, kuigi kõige tõenäolisemaks peetakse vana ja äraproovitud Reformierakonna, Isamaa ja sotside kolmikliitu. Kaja Kallas peab hakkama oma poliitilisi paguneid välja teenima vägagi vastutusrikkas rollis. Suure tõenäosusega peagi esimeseks Eesti naispeaministriks saav Kallas pole varasemalt valitsusse kuulunud - kahtlemata panevad tema poliitiliste kompromisside tegemise oskuse proovile konkurendid nii erakonna seest kui ka teistest parteidest.
MARIKA ALVER: Palverännak Siberisse
Küüditamise kui kollektiivse trauma taustal on jäänud varju tõsiasi, et paljudele represseeritutele oli Eestisse naasmine samuti valuline protsess.
25. märtsil, mil märtsiküüditamisest möödub 70 aastat, mälestab kunstirühmitus Sled seda teistmoodi, kui siiani on tehtud. Korraldame kunstiprogrammi "Siberi lapsepõlv" kuueteistkümnes raudteejaamas – Ülemistel, Keilas, Paldiskis, Haapsalus, Ristil, Kehras, Tapal, Rakveres, Jõhvis, Jõgeval, Tartus, Elvas, Keenis, Pukas, Võrus ja Verioral –, kust saatuslik teekond sai alguse. Installatsioonide kõrval korraldatakse vestlusõhtuid, filmilinastusi ja Siberi maitsetest inspireeritud pop-up-kohvikuid.
ÄLI-ANN KLOOREN: Mis on saanud Peetrist ja Irinast?
Kuu uudisteoseks võib nimetada Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdil kõlanud Tõnu Kõrvitsa "Hüljatud tuletornide ajalugu" Olari Eltsi juhatusel.
Veebruarikuu kontserdielu oli äärmiselt mitmekülgne: üritusi oli nii palju, et aeg-ajalt oli raske valida, mida võtta, mida jätta. Ometigi tahan enne muusikaelamuste vahendamisse sukeldumist rääkida ebameeldivast, aga väga kõnekast vahejuhtumist ühel kontserdil. Nimelt astus tänavusel "Mustonenfestil" Niguliste kirikus üles Armeeniast pärit Gurdjieff Ensemble. Kontsert oli vaimustav, tipptasemel esituses sai nautida nii armeenia muusika mediteerivat kui ka tantsulist poolt. Publik oli seekord väga arvukas ja värvikas: kohale oli tulnud siinne armeenia kogukond ja kõrged külalised Armeeniast, aga ka hulgaliselt vene keelt kõnelevat publikut. Sealt see torm veeklaasis alguse saigi.
JAAK ALLIK: Peetriga Peetrist
Peeter Tammearu 80aastaseks saavast Peeter Jürgensist: "Talle on vajalik teadmine, miks ja mille nimel midagi tehakse."
Peeter Jürgens on praegu Eesti vanim täiskohaga teatris töötav ja õhtust õhtusse laval mängiv meesnäitleja. Viljandi Ugalas jookseb tal 54. tööaasta ning 10. märtsil 80aastaseks saava Jürgensi juubelipäev jääb kenasti kahe peaosa vahele: mullu 17. novembril esietendus ja sai kohe menukiks Urmas Lennuki just Jürgensile ja Luule Komissarovile kirjutatud "Meistrite liiga" ning 22. märtsil on oodata Ott Aardami autorilavastust "Toru. Krossides läbi elu". Proovide kõrvalt tuleb leida aega teleseriaali "ENSV" salvestusteks, kuna kuuldavasti seisab peagi ees esimene loominguline kohtumine Ita Everiga.
EERIK KERGANDBERG: Mets kui põhiõigus?
Meie metsade tsiviliseeritud kaitse on võimalik vaid tingimusel, et seda saaks teha kohtuvõimu kaudu, efektiivset kohtusse pöördumise õigust kasutades.
Ju lapsena ihkasin merd ääretut mina ja ega siis ääretu (loe: globaalse) mere ääres ometi metsa ees olla tohi?
Parafraseerides Friedebert Tuglast, Juhan Liivi ja natuke ka Erkki Bahovskit
I
Postimees ennustas, et tulevad läbi aegade igavaimad valimised. Aga kes oleks julgenud kolmveerand aastat tagasi sellist igavust karta või loota! Mida kõike õhus ei olnud, kuigi võta sa nüüd tagantjärele kinni, et mis täpsemalt. Igal juhul olid ekrelased selleks ajaks juba kõik erakonnad läbi sõimanud. Millalgi hakkas tunduma, et Reformierakond võibki uue juhi abil leida uut hingamist ja opositsioonile konstruktiivset sisu. Jaanipäeva paiku tegi suur osa eestimaalastest kõik selleks, et lätlaste abil Jevgeni Ossinovskile kätte maksta. Silmapiiril oli juba võimalik märgata Riigireformi Sihtasutuse enneolematuid riigiõiguslikke ettepanekuid, mida väidetavalt ükski erakond oma valimisprogrammis eirata ei saavat. Eesti 200 algrakuke hüüdis juba, et viimane aeg on lõpetada tukkuv peenregulatsioon ja tegeleda vaid suurte narratiividega. Ajaliselt sinna kanti jäi veel ka midagi väga lihtsat ja elulist: üks väike tselluloosilahing Eesti heade mõtete linnas.
ULVAR KÄÄRT: Metsanduse uus lendorava paradigma
Uudo Timm: "Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll."
Eestis rangeima ehk kaitstavate liikide esimese kategooria aluste lendoravate (Pteromys volans) arvukus on viimastel aastakümnetel meie metsades hirmuäratava hooga vähenenud. Veel XX sajandi hakul laialdaselt ka Pärnu- ja Viljandimaal ning Kagu-Eestis levinud lendorava asuala on kokku tõmbunud üksnes Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsakillukestesse, kus leidub liigile varjumiseks sobilikke õõnsustega haabasid. Seega elab see liik meil praegu väljasuremisvõlas. Aastakümneid lendoravate uurimisega tegelenud zooloog Uudo Timm räägib lähemalt, kui hull on meie lendorava asurkonna hetkeseis ja mida on vaja metsade majandamises muuta.
EVA TOULOUZE, LIIVO NIGLAS: Metsaneenetsi animism üksikisiku näitel
Peamine viis, kuidas metsaneenetsid pöörduvad oma jumalate poole, on palved ja ohverdused.
Lääne-Siberi taigas elanud metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja ja intellektuaali Juri Vella juures tegime välitöid alates 1998. aastast kuni tema surmani aastal 2013. Meie koostöö Juri Vellaga rajanes vastastikku kasulikel suhetel: meie toetasime oma artiklite ja filmidega tema võitlust metsaelu jätkusuutlikkust ja põhjapõtrade heaolu ohustava naftatööstusega, tema aga andis meile juurdepääsu oma maailmale, võimaldades meil kuude kaupa osaleda oma suguvõsa – põdrakarjuste, küttide, kalameeste ja korilaste – elus.
Arvustamisel
Kai Aareleiu novellikogu "Salaelud"
Maylis de Kerangali romaan "Parandada elavaid"
Siri Hustvedti romaan "Lõõmav maailm"
Vaba Lava "Pilveooper ehk Dido probleem"
Sigrid Savi soololavastus "Pushing Daisies" ("Karikakarde väetis")
näitused "Klassikud. Anu Rank-Soans", Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonseina "Kaks ühes",
Karolin Kruuse "Naine"
Johan Randvere klaveriõhtu interpreetide liidu ja Eesti Kontserdi sarjas "I nagu interpreet"
mängufilm "Alita. Sõjaingel"
### Response:
Reedel Sirbis valimistulemused, "Tõde ja õigus", muusikateater |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selline kohtumine on hea võimalus õpetajatel omavahel kogemusi vahetada ja kohapealsete eesti keele õppe võimalustega tutvuda," ütles haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson pressiteate vahendusel. "Eesti keele oskus on üks peamisi eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning üldse Eestis tegutsemisel," lisas ta.
Adamson märkis, et õpetajatel, koolidel ja seltsidel on väga tähtis roll eesti keele oskuse vajaduse teadvustamisel ja võimaluste tutvustamisel võõrsil elavatele Eesti päritolu peredele.
Üleilmsele eesti keele õpetajate kohtumisele tulevad nii kogenud pedagoogid kui ka agarad lapsevanemad, kes on loonud lasteringe ja mängukoole, et säilitada oma lastel eesti keele oskus välismaal elades, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Kohtumise raames külastatakse lasteaia- ja koolitunde Helsingis, Vantaas ja Espoos. Ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Helsingi ülikooli eesti keele lektor Helen Plado ja professor Martin Ehala ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu. Mõtteid, kuidas noortes keelehuvi tekitada, annavad Keeleinspektsiooni peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk ning Säutsupääsuke ja kalamburist Keiti Vilms. Samuti autasustatakse välismaal elavate eestikeelsete laste kirjutamisvõistluse "Minu maailm" parimaid. Õpetajate kohtumise lõpetab ideepäev Eesti Majas, kus toimub arutelu, kuidas motiveerida võõrsil elavaid peresid eesti keele ja kultuuriga tegelema.
Emakeelepäeva kohtumiste tava sai väliseesti õpetajate hulgas alguse kümme aastat tagasi. Kohtumised on toimunud Saksamaal, Luksemburgis, Belgias, Rootsis ja Hollandis. Mullu, Eesti Vabariigi juubeliaastal tähistasid õpetajad emakeelepäeva Eestis.
Praegu õpib välismaal eesti keelt ligikaudu neli tuhat last. Eesti keelt õpetatakse 80 õpetuskohas: üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides ja lasteaedades.
Eestist lähetatud õpetajad töötavad Luksemburgis, Brüsselis, Riias, Petseris ja Ülem-Suetukis. Eesti keele õpet välismaal toetab haridus- ja teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi raames, haridustegevusi aitab ellu viia Eesti Instituut.
Kohtumine kestab pühapäevani ja sellega tähistatakse lähenevat emakeelepäeva. | Välismaal tegutsevad eesti keele õpetajad kohtuvad Helsingis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selline kohtumine on hea võimalus õpetajatel omavahel kogemusi vahetada ja kohapealsete eesti keele õppe võimalustega tutvuda," ütles haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson pressiteate vahendusel. "Eesti keele oskus on üks peamisi eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning üldse Eestis tegutsemisel," lisas ta.
Adamson märkis, et õpetajatel, koolidel ja seltsidel on väga tähtis roll eesti keele oskuse vajaduse teadvustamisel ja võimaluste tutvustamisel võõrsil elavatele Eesti päritolu peredele.
Üleilmsele eesti keele õpetajate kohtumisele tulevad nii kogenud pedagoogid kui ka agarad lapsevanemad, kes on loonud lasteringe ja mängukoole, et säilitada oma lastel eesti keele oskus välismaal elades, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Kohtumise raames külastatakse lasteaia- ja koolitunde Helsingis, Vantaas ja Espoos. Ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Helsingi ülikooli eesti keele lektor Helen Plado ja professor Martin Ehala ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu. Mõtteid, kuidas noortes keelehuvi tekitada, annavad Keeleinspektsiooni peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk ning Säutsupääsuke ja kalamburist Keiti Vilms. Samuti autasustatakse välismaal elavate eestikeelsete laste kirjutamisvõistluse "Minu maailm" parimaid. Õpetajate kohtumise lõpetab ideepäev Eesti Majas, kus toimub arutelu, kuidas motiveerida võõrsil elavaid peresid eesti keele ja kultuuriga tegelema.
Emakeelepäeva kohtumiste tava sai väliseesti õpetajate hulgas alguse kümme aastat tagasi. Kohtumised on toimunud Saksamaal, Luksemburgis, Belgias, Rootsis ja Hollandis. Mullu, Eesti Vabariigi juubeliaastal tähistasid õpetajad emakeelepäeva Eestis.
Praegu õpib välismaal eesti keelt ligikaudu neli tuhat last. Eesti keelt õpetatakse 80 õpetuskohas: üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides ja lasteaedades.
Eestist lähetatud õpetajad töötavad Luksemburgis, Brüsselis, Riias, Petseris ja Ülem-Suetukis. Eesti keele õpet välismaal toetab haridus- ja teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi raames, haridustegevusi aitab ellu viia Eesti Instituut.
Kohtumine kestab pühapäevani ja sellega tähistatakse lähenevat emakeelepäeva.
### Response:
Välismaal tegutsevad eesti keele õpetajad kohtuvad Helsingis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chicago kohtunik teatas, et mees jääb vahi alla, kuni ta suudab oma endisele naisele Andrea Kellyle maksta 161 000 dollarit lastetoetust, vahendas BBC.
Vahistamine tuli vaid mõni tund pärast seda, kui Kelly andis esimese intervjuu pärast vahi alt vabanemist veebruaris. Teleintervjuus lükkas mees tagasi seksuaalse ahistamise süüdistused.
Kelly vabanes veebruari lõpus Cook County vanglast saja tuhande dollari suuruse kautsjoni vastu. Kui mees süüdi mõistetakse, ootab teda ees kolme kuni seitsme aasta pikkune vangistus iga kuriteo eest.
Kelly oli viimati nõus maksma oma endisele naisele ja nende kolmele lapsele 60 000 dollarit ehk vähem kui poole sellest, mida talt nõutakse. Kohtunik nõuab Kellylt aga täissummat.
Veebruaris arreteeriti Kelly süüdistatuna seksuaalkuritegudes. R. Kellyle esitati süüdistused kümnes seksuaalkuriteo episoodis raskendavatel asjaoludel, millest mõnesse olid segatud ka neli alaealist tüdrukut, keda Kelly aastatel 1998–2010 seksuaalselt kuritarvitas. Lisaks kriminaalsüüdistustele kaebas R. Kelly kohtusse Heather Williamsi nimeline naine, kes väidab, et Kelly kuritarvitas teda seksuaalselt 1998. aastal, kui ta oli 16-aastane. | R Kelly arreteeriti lastetoetuste maksmata jätmise tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chicago kohtunik teatas, et mees jääb vahi alla, kuni ta suudab oma endisele naisele Andrea Kellyle maksta 161 000 dollarit lastetoetust, vahendas BBC.
Vahistamine tuli vaid mõni tund pärast seda, kui Kelly andis esimese intervjuu pärast vahi alt vabanemist veebruaris. Teleintervjuus lükkas mees tagasi seksuaalse ahistamise süüdistused.
Kelly vabanes veebruari lõpus Cook County vanglast saja tuhande dollari suuruse kautsjoni vastu. Kui mees süüdi mõistetakse, ootab teda ees kolme kuni seitsme aasta pikkune vangistus iga kuriteo eest.
Kelly oli viimati nõus maksma oma endisele naisele ja nende kolmele lapsele 60 000 dollarit ehk vähem kui poole sellest, mida talt nõutakse. Kohtunik nõuab Kellylt aga täissummat.
Veebruaris arreteeriti Kelly süüdistatuna seksuaalkuritegudes. R. Kellyle esitati süüdistused kümnes seksuaalkuriteo episoodis raskendavatel asjaoludel, millest mõnesse olid segatud ka neli alaealist tüdrukut, keda Kelly aastatel 1998–2010 seksuaalselt kuritarvitas. Lisaks kriminaalsüüdistustele kaebas R. Kelly kohtusse Heather Williamsi nimeline naine, kes väidab, et Kelly kuritarvitas teda seksuaalselt 1998. aastal, kui ta oli 16-aastane.
### Response:
R Kelly arreteeriti lastetoetuste maksmata jätmise tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuaris peatus majutusettevõtetes 114 000 välisturisti ehk neli protsenti vähem kui eelmise aasta jaanuaris.
68 protsenti ehk 77 000 turisti saabus Soomest ja Venemaalt. Aastataguse ajaga võrreldes on mõlemast riigist saabunud turistide arv vähenenud vastavalt 19 protsenti ja neli protsenti.
Läti turiste peatus majutusettevõtetes kaheksa protsenti rohkem. Rohkem turiste saabus ka teistest Euroopa riikidest – Rootsist, Leedust, Suurbritanniast, Saksamaalt ja Norrast. Aasia turistide arv jäi mullusele tasemele.
72 protsenti välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinna. Seitse protsenti peatus Pärnu majutusettevõtetes ning Tartu linna ja Ida-Viru maakonnas kummaski kuus protsenti. 64 protsenti välisturistidest olid puhkusereisil ja 28 protsenti tööreisil.
Jaanuaris peatus majutusettevõtetes 95 000 siseturisti ehk üheksa protsenti rohkem kui 2018. aastal. 59 protsenti siseturistidest olid puhkusereisil ja 25 protsenti tööreisil.
Majutusteenuseid kasutanud siseturistidest peatus Harju maakonnas 31 protsenti, Tartu ja Pärnu maakonnas vastavalt 15 protsenti ja 14 protsenti ning Ida-Viru maakonnas 11 protsenti.
Külastajatele pakkus teenust 999 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 47 000 voodikohta. Tubadest täideti 36 protsenti ja voodikohtadest 27 protsenti.
Keskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 37 eurot ehk sama palju kui 2018. aasta jaanuaris. Harju maakonnas maksis ööpäev 43 eurot, Tartu maakonnas 37 eurot, Ida-Viru maakonnas 33 eurot ja Pärnu maakonnas 27 eurot. | Hotellides jaanuaris peatunud turistide arv suurenes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuaris peatus majutusettevõtetes 114 000 välisturisti ehk neli protsenti vähem kui eelmise aasta jaanuaris.
68 protsenti ehk 77 000 turisti saabus Soomest ja Venemaalt. Aastataguse ajaga võrreldes on mõlemast riigist saabunud turistide arv vähenenud vastavalt 19 protsenti ja neli protsenti.
Läti turiste peatus majutusettevõtetes kaheksa protsenti rohkem. Rohkem turiste saabus ka teistest Euroopa riikidest – Rootsist, Leedust, Suurbritanniast, Saksamaalt ja Norrast. Aasia turistide arv jäi mullusele tasemele.
72 protsenti välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinna. Seitse protsenti peatus Pärnu majutusettevõtetes ning Tartu linna ja Ida-Viru maakonnas kummaski kuus protsenti. 64 protsenti välisturistidest olid puhkusereisil ja 28 protsenti tööreisil.
Jaanuaris peatus majutusettevõtetes 95 000 siseturisti ehk üheksa protsenti rohkem kui 2018. aastal. 59 protsenti siseturistidest olid puhkusereisil ja 25 protsenti tööreisil.
Majutusteenuseid kasutanud siseturistidest peatus Harju maakonnas 31 protsenti, Tartu ja Pärnu maakonnas vastavalt 15 protsenti ja 14 protsenti ning Ida-Viru maakonnas 11 protsenti.
Külastajatele pakkus teenust 999 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 47 000 voodikohta. Tubadest täideti 36 protsenti ja voodikohtadest 27 protsenti.
Keskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 37 eurot ehk sama palju kui 2018. aasta jaanuaris. Harju maakonnas maksis ööpäev 43 eurot, Tartu maakonnas 37 eurot, Ida-Viru maakonnas 33 eurot ja Pärnu maakonnas 27 eurot.
### Response:
Hotellides jaanuaris peatunud turistide arv suurenes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Uus, 2016. aastal avatud hoone on saanud rahvusmuuseumi lahutamatuks sümboliks, kuid ERM-i ajalugu ulatub enam kui sajanditagusesse aega. Jakob Hurda ja ülejäänud Eesti vaimueliidi initsiatiivil 19. sajandi lõpul alanud kultuuripärandi ja ainelise vanavara kogumisele ning selle säilitamisele rajatud muuseum on 110 aastaga ja uues majas jõuliselt jõudnud tänapäeva," ütles ERM-i direktor Alar Karis.
Ta lisas, et muuseumi tulevikuvaade järgnevateks kümnenditeks astub asutamisaegsete eesmärkidega üsnagi sama sammu. "Eesti vaimse ja materiaalse kultuuriloo talletamine ning esitlemine uudsete vahendite ja teadustöö sümbioosis," lisas Karis.
ERM-i tänane tase ja populaarsus tugineb enam kui sajandipikkusele kogumistegevusele, suhtlusele Eesti rahvaga, teadustööle ning ühistööle mitmete partneritega.
ERM on olnud ja jääb küllap tulevikuski Eesti üheks põhiliseks etnoloogiakeskuseks nii uurimistöö kui ka õpetamise alal. Tartu Ülikooli etnoloogia eriala on alati suurel määral toetunud muuseumi varadele ja inimestele.
Nii ERM-i rikkalike kogude eksponeerimist võimaldav uus hoone koos maastikuarhitektuurse lahendusega kui ka püsi- ja vahetuvad näitused on pälvinud palju siseriiklikku ja rahvusvahelist tähelepanu. Mullu tunnustati ERM-i kui ühe uuenduslikumat muuseumit Euroopa muuseumiauhindade eripreemia, Kenneth Hudsoni auhinnaga.
Uue maja avamisest alates on ERM-i külastanud üle 550 000 inimese. 2018. aastal külastas muuseumit 195 000 inimest, kellest 22 protsenti moodustasid enam kui 90 riigi esindajad, mis näitab rahvusvaheliste külastajate kasvavat huvi nii ERMi ja Tartu kui ka eesti ja soome-ugri rahvaste vastu.
ERM-i uus hoone on soojalt vastu võetud nii ürituskorraldajate, kollektiivide kui ka kultuurisündmuste külastajate poolt. Näiteks mullu toimus ERM-is kokku 600 üritust.
ERM jätkab aktiivselt nii teadus- kui ka kogumistööd ja näituste kureerimist, suheldes pidevalt Eesti kogukondadega ning püüeldes eri tegevustega veelgi suurema nähtavuse poole nii Eesti sise- kui ka välisturismis.
Juubeli puhul võtab ERM kasutusele 110. tegutsemisaastat tähistava logo ja visuaali, mis seob üheks tervikuks nii muuseumi uuenenud identiteedi kui ka pika ja dünaamilise ajaloo. Aastapäeva visuaali kujundikeel sisaldab kõige arhetüüpsemaid elemente – jooni, riste ja rombe –, mis on juba ürgajast sõnumiloomes kasutusel
Uus sümboolika Autor: ERM | ERM tähistab 110. sünnipäeva rahvapeoga "Tantsides läbi 110 aasta" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Uus, 2016. aastal avatud hoone on saanud rahvusmuuseumi lahutamatuks sümboliks, kuid ERM-i ajalugu ulatub enam kui sajanditagusesse aega. Jakob Hurda ja ülejäänud Eesti vaimueliidi initsiatiivil 19. sajandi lõpul alanud kultuuripärandi ja ainelise vanavara kogumisele ning selle säilitamisele rajatud muuseum on 110 aastaga ja uues majas jõuliselt jõudnud tänapäeva," ütles ERM-i direktor Alar Karis.
Ta lisas, et muuseumi tulevikuvaade järgnevateks kümnenditeks astub asutamisaegsete eesmärkidega üsnagi sama sammu. "Eesti vaimse ja materiaalse kultuuriloo talletamine ning esitlemine uudsete vahendite ja teadustöö sümbioosis," lisas Karis.
ERM-i tänane tase ja populaarsus tugineb enam kui sajandipikkusele kogumistegevusele, suhtlusele Eesti rahvaga, teadustööle ning ühistööle mitmete partneritega.
ERM on olnud ja jääb küllap tulevikuski Eesti üheks põhiliseks etnoloogiakeskuseks nii uurimistöö kui ka õpetamise alal. Tartu Ülikooli etnoloogia eriala on alati suurel määral toetunud muuseumi varadele ja inimestele.
Nii ERM-i rikkalike kogude eksponeerimist võimaldav uus hoone koos maastikuarhitektuurse lahendusega kui ka püsi- ja vahetuvad näitused on pälvinud palju siseriiklikku ja rahvusvahelist tähelepanu. Mullu tunnustati ERM-i kui ühe uuenduslikumat muuseumit Euroopa muuseumiauhindade eripreemia, Kenneth Hudsoni auhinnaga.
Uue maja avamisest alates on ERM-i külastanud üle 550 000 inimese. 2018. aastal külastas muuseumit 195 000 inimest, kellest 22 protsenti moodustasid enam kui 90 riigi esindajad, mis näitab rahvusvaheliste külastajate kasvavat huvi nii ERMi ja Tartu kui ka eesti ja soome-ugri rahvaste vastu.
ERM-i uus hoone on soojalt vastu võetud nii ürituskorraldajate, kollektiivide kui ka kultuurisündmuste külastajate poolt. Näiteks mullu toimus ERM-is kokku 600 üritust.
ERM jätkab aktiivselt nii teadus- kui ka kogumistööd ja näituste kureerimist, suheldes pidevalt Eesti kogukondadega ning püüeldes eri tegevustega veelgi suurema nähtavuse poole nii Eesti sise- kui ka välisturismis.
Juubeli puhul võtab ERM kasutusele 110. tegutsemisaastat tähistava logo ja visuaali, mis seob üheks tervikuks nii muuseumi uuenenud identiteedi kui ka pika ja dünaamilise ajaloo. Aastapäeva visuaali kujundikeel sisaldab kõige arhetüüpsemaid elemente – jooni, riste ja rombe –, mis on juba ürgajast sõnumiloomes kasutusel
Uus sümboolika Autor: ERM
### Response:
ERM tähistab 110. sünnipäeva rahvapeoga "Tantsides läbi 110 aasta" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Martin Paasoja viibis väljakul ligi 36,5 minutit ja viskas kaheksa punkti (vabavisked 1/3, kahesed 2/8, kolmesed 1/3). Lisaks võttis ta neli lauapalli, andis kaks korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, kaotas kolmel korral palli ja tegi kaks isiklikku viga. Tiimi parim oli Nikolaos Papanikolaou 30 punkti ja 13 lauapalliga. Leonidas Zoupas sai Amyntase poolelt kirja 23 silma ja seitse korvisöötu, kirjutab Korvpall24.ee.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Paasoja ja Ateena Psychiko teenisid väärt võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Martin Paasoja viibis väljakul ligi 36,5 minutit ja viskas kaheksa punkti (vabavisked 1/3, kahesed 2/8, kolmesed 1/3). Lisaks võttis ta neli lauapalli, andis kaks korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, kaotas kolmel korral palli ja tegi kaks isiklikku viga. Tiimi parim oli Nikolaos Papanikolaou 30 punkti ja 13 lauapalliga. Leonidas Zoupas sai Amyntase poolelt kirja 23 silma ja seitse korvisöötu, kirjutab Korvpall24.ee.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Paasoja ja Ateena Psychiko teenisid väärt võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Parlamendi valimisteks tiksub kell juba ammu halastamatult ning erakondadel, kes tahavad seal osaleda, ei jää muud üle, isegi siis kui üldised soovid oleksid ehk teistsugused, kui omade jõududega seda teha," rääkis ERR-ile politoloog Martin Mölder.
Kampaania aitab Mölderi sõnul tuua erakondadele tähelepanu, kuid neil tasub ka meeles pidada seda, et lootust on ainult nendel, kes suudaksid koguda kümnendiku hääli või rohkem.
"Ühinemine võiks olla päevakorral pikemas plaanis, kuid siin ma arvan, et riigikogu valimistel alla künnise jäänud erakonnad seda praegu ei soovi," nentis Mölder. "Tahetakse omal jõul jätkata ning pigem ollakse kriitiliselt meelestatud nende piirangute suhtes, mis Eesti valimissüsteemi on sisse ehitatud parteisüsteemi killustatuse vältimiseks."
Üle künnise hüppamist soodustab uudsuse aura
Tõelised proovikivid saavad nüüdsetel riigikogu valimistel alla künnise jäänud erakondadel olema järgmised kohalikud ja parlamendivalimised, milleni on veel väga palju aega.
"Kes nii kaua vastu peab - seda näitab aeg, kuid praeguste valimiste kaotuse valust tasakaalustatud ülesaamine on kindlasti üheks kestma jäämise tingimuseks. Hääled paratamatult märkimisväärses osas jäid tulemata sisemistel põhjustel ning kui neid ei kõrvaldata, siis pole ka edaspidi suuremat edu oodata. Tasub ka meeles pidada seda, et üle künnise hüppamist soodustab uudsuse aura, mida on võimalik häälteks muuta. Järgmistel riigikogu valimistel pole praegustel joonealustel seda aga ühelgi," arutles Mölder.
Kümnest valimistel kandideerinud erakonnast jäi viis valimiskünnise alla. Kokku said need erakonnad üle üheksa protsendi valijate toetuse.
Juhan Kivirähk: kohati on puudu reaalsustaju
Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul võib Vasakpartei sellest arvestusest kõrvale jätta, sest neil ei jagunud kandidaate isegi iga ringkonna tarvis, kuid ülejäänud nelja puhul on spekuleeritud, et kui nad oleks jõud ühendanud, oleks nende "koondis" riigikokku pääsuks vajalikud hääled kokku saanud.
"Nii lihtne see muidugi ei ole. Kui eesmärk oleks vaid uue jõuna parlamenti pääsemine, siis oleks selline lähenemine muidugi võimalik. Kuid iga erakond esindab ikkagi oma maailmavaadet. Kuid samas selline arusaam, et kandideerime igaüks eraldi, küll pärast riigikokku pääsemist hakkame koostööd tegema, ei näita just eriti suurt poliitilist tarkust, pigem osutab reaalsustaju puudumisele," rääkis Kivirähk ERR-ile.
Kivirähi sõnul pole mõtet tagantjärele kritiseerida liiga kõrget valimiskünnist või seda, et kandideerida ei saa erakondlike valimisliitudena – reeglid olid teada ja kõigile ühesugused.
"Kritiseerida ega ignoreerida ei maksa ka avaliku arvamuse küsitlusi - tark poliitik oskab nende tulemusi ära kasutada. Nagu tegi Reformierakond, mis viidates oma allajäämisele Keskerakonnale arvamusküsitlustes, suutis oma toetajaid oluliselt aktiviseerida. Sama oleks võinud teha ka Eesti 200, viidates asjaolule, et juurde vaja on veel vaid pool protsenti … nemad aga kuulutasid, et küsitlused valetavad ja nemad saavad igal juhul riigikokku," rääkis Kivirähk.
Et eraldi nimekirjadega läksid valimistele Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, oli Kivirähki hinnangul üks suur arusaamatus.
"Inimesed, kes ihu ja hingega seisavad keskkonna saastamise vastu ja ökosüsteemide mitmekesisuse säilimise eest, oleks pidanud suurtes küsimustes ühise keele leidma ning pisikestest erimeelsustest mööda vaatama. Teatud mööndustega oleks võinud nendega ühise keele leida ka Vabaerakond, kuid siis oleks pidanud kompromissivalmidus olema juba oluliselt suurem. Need on erakonnad, millel on oma valdkonnas tugevad eksperdid ja sisukas poliitika, kuid mille puhul valijal puudub kindlustunne, et suudetakse hallata riigi poliitikaelu kogu spektrit," kommenteeris Kivirähk.
Nende kolme nišierakonna puhul oleks Kivirähi hinnangul muidugi võimalik areneda ühise poliitilise jõu suunas, kus kõrvuti ökoloogilise tasakaaluga oleks võrdselt olulisel kohal ka poliitilise süsteemi toimimisreeglite muutmine ning osalusdemokraatia laiendamine. "Kuid ma ei usu, et nende erakondade liidrite veendumus oma unikaalsuses oleks lihtsasti ületatav."
Kivirähk lisas, et Eesti 200, kes võitles endale valimistel välja ka riigipoolse finantstoetuse, on ka iseseisvana kõiki olulisi poliitikateemasid kattev erakond. "Nemad sobiks oma stiililt ja olemuselt paremini kokku pigem sotsiaaldemokraatide või Reformierakonnaga."
Mida aga parlamenti mitte pääsenud erakonnad järgmise nelja aasta jooksul teha võiksid, on Kivirähki sõnul oma ideedele toetuspinna otsimine valijate seas – kasvõi igaüks eraldi.
"Valimisedu järgmistel valimistel on hilja hakata sepistama pool aastat enne valimisi, avalikkust tuleb uute jõudude vajalikkuse äratundmiseks pikka aega ette valmistada ning selleks ühiskonnas vajalik kriitiline atmosfäär luua. Ning kui ühiskonnapoolne ootus uue poliitilise jõu järele tajutavaks muutub, siis tuleks hakata otsima omavahelisi kokkupuutepunkte ning mitte üle tähtsustada erinevusi," tähendas Kivirähk.
Sildam: soovitaksin koonduda Roheliste ümber
ERR-i poliitikatoimetaja Toomas Sildam meenutas 5. märtsi ETV saadet "Suud puhtaks", kus enda valimiskaotuse üle rääkisid Elurikkuse, Roheliste ja Vabaerakonna esindajad, samuti oli stuudios napilt valimiskünnise alla jäänud Eesti 200.
"Ei olnud seal rahulikku enesesse vaatamist, et miks läks valimistel nagu läks. Põhjusi otsiti küll kautsjonist, mis on tõesti väikestele parteidele kõrge või valimiskünnisest, mille ületamine on alustajatel keeruline või riigieelarvelisest toetusest parlamendierakondadele, mida nad kasutavad ka valimiskampaanias, et maksumaksja rahaga maksumaksjale kosja tulla - see kõik on õige, ent ebaõnnestumise põhjused on ka nendes kohati sarnast valijat otsivates erakondades enestes," tõdes Sildam.
"Kui keegi ütleb, et riigikogu valimistel läksid kaduma üheksa protsendi valijate hääled, siis paraku läks kaduma ka vähemalt kaks erakonda, kelle senine jätkumine Eesti poliitikas ei tundu tõenäoline," ütles Sildam. "Need on Vabaerakond ja selle eelmise esimehe Artur Talviku trotsist loodud Elurikkuse Erakond. Lõpuks jäid mõlemad ilma valija toetuseta."
Samas on Sildam kahtlev, et lähiajal võiks alguse saada Vaba-, Elurikkuse või Roheliste Erakonna ühinemine: "Aeg ja inimesed ei ole veel nii kaugel. Kui aga mina seal nende lähedal askeldaksin, siis ilmselt soovitaksin koonduda Roheliste ümber, sest usun, et valijat suudaks kõnetada selge ilmavaatega erakond, kes tõstab kilbile rohelise mõtteviiisi koos vabakondlikkuse ja demokraatia rõhutamisega. Aga ma räägin ühest sellisest erakonnast." | Poliitikavaatlejad riigikogust väljajäänud erakondadele: koostöö päästaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Parlamendi valimisteks tiksub kell juba ammu halastamatult ning erakondadel, kes tahavad seal osaleda, ei jää muud üle, isegi siis kui üldised soovid oleksid ehk teistsugused, kui omade jõududega seda teha," rääkis ERR-ile politoloog Martin Mölder.
Kampaania aitab Mölderi sõnul tuua erakondadele tähelepanu, kuid neil tasub ka meeles pidada seda, et lootust on ainult nendel, kes suudaksid koguda kümnendiku hääli või rohkem.
"Ühinemine võiks olla päevakorral pikemas plaanis, kuid siin ma arvan, et riigikogu valimistel alla künnise jäänud erakonnad seda praegu ei soovi," nentis Mölder. "Tahetakse omal jõul jätkata ning pigem ollakse kriitiliselt meelestatud nende piirangute suhtes, mis Eesti valimissüsteemi on sisse ehitatud parteisüsteemi killustatuse vältimiseks."
Üle künnise hüppamist soodustab uudsuse aura
Tõelised proovikivid saavad nüüdsetel riigikogu valimistel alla künnise jäänud erakondadel olema järgmised kohalikud ja parlamendivalimised, milleni on veel väga palju aega.
"Kes nii kaua vastu peab - seda näitab aeg, kuid praeguste valimiste kaotuse valust tasakaalustatud ülesaamine on kindlasti üheks kestma jäämise tingimuseks. Hääled paratamatult märkimisväärses osas jäid tulemata sisemistel põhjustel ning kui neid ei kõrvaldata, siis pole ka edaspidi suuremat edu oodata. Tasub ka meeles pidada seda, et üle künnise hüppamist soodustab uudsuse aura, mida on võimalik häälteks muuta. Järgmistel riigikogu valimistel pole praegustel joonealustel seda aga ühelgi," arutles Mölder.
Kümnest valimistel kandideerinud erakonnast jäi viis valimiskünnise alla. Kokku said need erakonnad üle üheksa protsendi valijate toetuse.
Juhan Kivirähk: kohati on puudu reaalsustaju
Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul võib Vasakpartei sellest arvestusest kõrvale jätta, sest neil ei jagunud kandidaate isegi iga ringkonna tarvis, kuid ülejäänud nelja puhul on spekuleeritud, et kui nad oleks jõud ühendanud, oleks nende "koondis" riigikokku pääsuks vajalikud hääled kokku saanud.
"Nii lihtne see muidugi ei ole. Kui eesmärk oleks vaid uue jõuna parlamenti pääsemine, siis oleks selline lähenemine muidugi võimalik. Kuid iga erakond esindab ikkagi oma maailmavaadet. Kuid samas selline arusaam, et kandideerime igaüks eraldi, küll pärast riigikokku pääsemist hakkame koostööd tegema, ei näita just eriti suurt poliitilist tarkust, pigem osutab reaalsustaju puudumisele," rääkis Kivirähk ERR-ile.
Kivirähi sõnul pole mõtet tagantjärele kritiseerida liiga kõrget valimiskünnist või seda, et kandideerida ei saa erakondlike valimisliitudena – reeglid olid teada ja kõigile ühesugused.
"Kritiseerida ega ignoreerida ei maksa ka avaliku arvamuse küsitlusi - tark poliitik oskab nende tulemusi ära kasutada. Nagu tegi Reformierakond, mis viidates oma allajäämisele Keskerakonnale arvamusküsitlustes, suutis oma toetajaid oluliselt aktiviseerida. Sama oleks võinud teha ka Eesti 200, viidates asjaolule, et juurde vaja on veel vaid pool protsenti … nemad aga kuulutasid, et küsitlused valetavad ja nemad saavad igal juhul riigikokku," rääkis Kivirähk.
Et eraldi nimekirjadega läksid valimistele Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, oli Kivirähki hinnangul üks suur arusaamatus.
"Inimesed, kes ihu ja hingega seisavad keskkonna saastamise vastu ja ökosüsteemide mitmekesisuse säilimise eest, oleks pidanud suurtes küsimustes ühise keele leidma ning pisikestest erimeelsustest mööda vaatama. Teatud mööndustega oleks võinud nendega ühise keele leida ka Vabaerakond, kuid siis oleks pidanud kompromissivalmidus olema juba oluliselt suurem. Need on erakonnad, millel on oma valdkonnas tugevad eksperdid ja sisukas poliitika, kuid mille puhul valijal puudub kindlustunne, et suudetakse hallata riigi poliitikaelu kogu spektrit," kommenteeris Kivirähk.
Nende kolme nišierakonna puhul oleks Kivirähi hinnangul muidugi võimalik areneda ühise poliitilise jõu suunas, kus kõrvuti ökoloogilise tasakaaluga oleks võrdselt olulisel kohal ka poliitilise süsteemi toimimisreeglite muutmine ning osalusdemokraatia laiendamine. "Kuid ma ei usu, et nende erakondade liidrite veendumus oma unikaalsuses oleks lihtsasti ületatav."
Kivirähk lisas, et Eesti 200, kes võitles endale valimistel välja ka riigipoolse finantstoetuse, on ka iseseisvana kõiki olulisi poliitikateemasid kattev erakond. "Nemad sobiks oma stiililt ja olemuselt paremini kokku pigem sotsiaaldemokraatide või Reformierakonnaga."
Mida aga parlamenti mitte pääsenud erakonnad järgmise nelja aasta jooksul teha võiksid, on Kivirähki sõnul oma ideedele toetuspinna otsimine valijate seas – kasvõi igaüks eraldi.
"Valimisedu järgmistel valimistel on hilja hakata sepistama pool aastat enne valimisi, avalikkust tuleb uute jõudude vajalikkuse äratundmiseks pikka aega ette valmistada ning selleks ühiskonnas vajalik kriitiline atmosfäär luua. Ning kui ühiskonnapoolne ootus uue poliitilise jõu järele tajutavaks muutub, siis tuleks hakata otsima omavahelisi kokkupuutepunkte ning mitte üle tähtsustada erinevusi," tähendas Kivirähk.
Sildam: soovitaksin koonduda Roheliste ümber
ERR-i poliitikatoimetaja Toomas Sildam meenutas 5. märtsi ETV saadet "Suud puhtaks", kus enda valimiskaotuse üle rääkisid Elurikkuse, Roheliste ja Vabaerakonna esindajad, samuti oli stuudios napilt valimiskünnise alla jäänud Eesti 200.
"Ei olnud seal rahulikku enesesse vaatamist, et miks läks valimistel nagu läks. Põhjusi otsiti küll kautsjonist, mis on tõesti väikestele parteidele kõrge või valimiskünnisest, mille ületamine on alustajatel keeruline või riigieelarvelisest toetusest parlamendierakondadele, mida nad kasutavad ka valimiskampaanias, et maksumaksja rahaga maksumaksjale kosja tulla - see kõik on õige, ent ebaõnnestumise põhjused on ka nendes kohati sarnast valijat otsivates erakondades enestes," tõdes Sildam.
"Kui keegi ütleb, et riigikogu valimistel läksid kaduma üheksa protsendi valijate hääled, siis paraku läks kaduma ka vähemalt kaks erakonda, kelle senine jätkumine Eesti poliitikas ei tundu tõenäoline," ütles Sildam. "Need on Vabaerakond ja selle eelmise esimehe Artur Talviku trotsist loodud Elurikkuse Erakond. Lõpuks jäid mõlemad ilma valija toetuseta."
Samas on Sildam kahtlev, et lähiajal võiks alguse saada Vaba-, Elurikkuse või Roheliste Erakonna ühinemine: "Aeg ja inimesed ei ole veel nii kaugel. Kui aga mina seal nende lähedal askeldaksin, siis ilmselt soovitaksin koonduda Roheliste ümber, sest usun, et valijat suudaks kõnetada selge ilmavaatega erakond, kes tõstab kilbile rohelise mõtteviiisi koos vabakondlikkuse ja demokraatia rõhutamisega. Aga ma räägin ühest sellisest erakonnast."
### Response:
Poliitikavaatlejad riigikogust väljajäänud erakondadele: koostöö päästaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ÜRO Põhja-Korea esinduse juht Tapan Mishra ütles raportis, et "laialdane alatoitumus ähvardab kogu laste põlvkonda, iga viies laps on kroonilise alatoitumuse tõttu arengupeetusega".
Mishra ütles, et eelmisel aastal kutsus ÜRO eraldama 111 miljonit dollarit kuue miljoni kõige haavatavama põhjakorealase abistamiseks, kuid sai sellest summast ainult 24 protsenti, mis on üks kõige madalamaid tasemeid maailmas.
ÜRO kõneisik Stephane Dujarric ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et ÜRO humanitaarmeeskond Põhja-Koreas kutsub eraldama 120 miljonit dollarit, et "kiiresti anda elupäästvat abi 3,8 miljonile inimesele".
Kui sel aastal ei saada piisavat rahastust, on mõned abiorganisatsioonid sunnitud oma tegevuse Põhja-Korea abistamisel lõpetama. | ÜRO: Põhja-Koreas vajab toiduabi 11 miljonit inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ÜRO Põhja-Korea esinduse juht Tapan Mishra ütles raportis, et "laialdane alatoitumus ähvardab kogu laste põlvkonda, iga viies laps on kroonilise alatoitumuse tõttu arengupeetusega".
Mishra ütles, et eelmisel aastal kutsus ÜRO eraldama 111 miljonit dollarit kuue miljoni kõige haavatavama põhjakorealase abistamiseks, kuid sai sellest summast ainult 24 protsenti, mis on üks kõige madalamaid tasemeid maailmas.
ÜRO kõneisik Stephane Dujarric ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et ÜRO humanitaarmeeskond Põhja-Koreas kutsub eraldama 120 miljonit dollarit, et "kiiresti anda elupäästvat abi 3,8 miljonile inimesele".
Kui sel aastal ei saada piisavat rahastust, on mõned abiorganisatsioonid sunnitud oma tegevuse Põhja-Korea abistamisel lõpetama.
### Response:
ÜRO: Põhja-Koreas vajab toiduabi 11 miljonit inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muutuvad ettevõtte nimi ja logo, kasutajate jaoks jääb teenuse sisu samaks, teatas ettevõte.
"Kui me viis aastat tagasi Taxifyga alustasime, pakkusime me takso dispetšerteenust. Sellest ajast oleme transpordiplatvormina oluliselt kasvanud – näiteks saab meie platvormil lisaks autodele sõita Pariisis elektriliste tõukeratastega ning Aafrikas mootorrataste ja tuk-tukidega," rääkis Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig. "Sellise kasvu juures jäi meie praegune bränd ja nimi meile lihtsalt väikeseks."
Ettevõtte soov on, et uus nimi peegeldaks suuremat ambitsiooni – lahendada kõikjal maailmas transpordi ees seisvaid väljakutseid üha laiemal skaalal.
"Inglise keeles tähendab Bolt välgunoolt. Meie jaoks tähendab see kiiret ja mugavat võimalust linnas ringi liikuda, olgu see siis auto, tõukeratta või ühistranspordiga. See rõhutab ka seda, et me usume, et transpordi tulevik on elektriline," ütles Villig.
Uus nimi ja logo võetakse järk-järgult kasutusele kõigis 30 riigis, kus Bolt tegutseb.
Bolti juhtidele ja kasutajatele nimemuutus muudatusi kaasa ei too, kuna juba nutiseadmesse laetud Taxify rakendus uuendab ennast automaatselt. Esialgu jääb samaks ka rakenduse ikoon, et kasutajad selle ära tunneksid. | Taxify uus nimi on Bolt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muutuvad ettevõtte nimi ja logo, kasutajate jaoks jääb teenuse sisu samaks, teatas ettevõte.
"Kui me viis aastat tagasi Taxifyga alustasime, pakkusime me takso dispetšerteenust. Sellest ajast oleme transpordiplatvormina oluliselt kasvanud – näiteks saab meie platvormil lisaks autodele sõita Pariisis elektriliste tõukeratastega ning Aafrikas mootorrataste ja tuk-tukidega," rääkis Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig. "Sellise kasvu juures jäi meie praegune bränd ja nimi meile lihtsalt väikeseks."
Ettevõtte soov on, et uus nimi peegeldaks suuremat ambitsiooni – lahendada kõikjal maailmas transpordi ees seisvaid väljakutseid üha laiemal skaalal.
"Inglise keeles tähendab Bolt välgunoolt. Meie jaoks tähendab see kiiret ja mugavat võimalust linnas ringi liikuda, olgu see siis auto, tõukeratta või ühistranspordiga. See rõhutab ka seda, et me usume, et transpordi tulevik on elektriline," ütles Villig.
Uus nimi ja logo võetakse järk-järgult kasutusele kõigis 30 riigis, kus Bolt tegutseb.
Bolti juhtidele ja kasutajatele nimemuutus muudatusi kaasa ei too, kuna juba nutiseadmesse laetud Taxify rakendus uuendab ennast automaatselt. Esialgu jääb samaks ka rakenduse ikoon, et kasutajad selle ära tunneksid.
### Response:
Taxify uus nimi on Bolt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suur osa valimisteaegsest eelarvearutelust keskendus sellele, kas väike riigivõlg õigustab avalike kulutuste suurendamist. Tõsi, isegi kui Eesti võtaks suuri laene, oleksime ühe väiksema võlakoormaga riik terves Euroopas," kirjutab Hansson."Võla suurendamine aga tähendab puudujäägis eelarvet, ja viimane omakorda, et riik annab lisaraha süstides majandusele hoogu juurde. Aga kui hoog on selletagi suur, on peamiselt tagajärjeks kiirenev hinnakasv."
Hanssoni sõnul on Eesti majandus lähiaastatel endiselt tavapärasest paremas seisus. "Kui valitsus kulutaks nüüd laenatud raha, valaks ta vaid õli tulle, kütaks edasi palgarallit, töötaks vastu ettevõtete kasumlikkuse taastumisele ja kahjustaks lõpuks majanduse konkurentsivõimet. /.../ Laenata on mõistlik ajal, kui majanduses on surutis ja riigi varem kogutud varud on otsakorral."
Valimised võitnud Reformierakond on otsustanud valitsuse moodustamiseks alustada kõnelusi teiseks jäänud senise valitsuse juhtpartei Keskerakonnaga. | Hansson: uus valitsus ei peaks laenu võtma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suur osa valimisteaegsest eelarvearutelust keskendus sellele, kas väike riigivõlg õigustab avalike kulutuste suurendamist. Tõsi, isegi kui Eesti võtaks suuri laene, oleksime ühe väiksema võlakoormaga riik terves Euroopas," kirjutab Hansson."Võla suurendamine aga tähendab puudujäägis eelarvet, ja viimane omakorda, et riik annab lisaraha süstides majandusele hoogu juurde. Aga kui hoog on selletagi suur, on peamiselt tagajärjeks kiirenev hinnakasv."
Hanssoni sõnul on Eesti majandus lähiaastatel endiselt tavapärasest paremas seisus. "Kui valitsus kulutaks nüüd laenatud raha, valaks ta vaid õli tulle, kütaks edasi palgarallit, töötaks vastu ettevõtete kasumlikkuse taastumisele ja kahjustaks lõpuks majanduse konkurentsivõimet. /.../ Laenata on mõistlik ajal, kui majanduses on surutis ja riigi varem kogutud varud on otsakorral."
Valimised võitnud Reformierakond on otsustanud valitsuse moodustamiseks alustada kõnelusi teiseks jäänud senise valitsuse juhtpartei Keskerakonnaga.
### Response:
Hansson: uus valitsus ei peaks laenu võtma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kommertsalustel teenindatavate liinide osas ei ole ühistranspordiseadusest tulenevalt võimalik rakendada riigipoolset otsest sundi ning vedajale on võimalik teha üksnes ettepanekuid peatuste sõiduplaani lisamiseks," seisab ministeeriumi kirjas komisjonile.
"Linnadevaheline liiklus ehk kaugliiniliiklus toimub Eestis valdavalt
kommertsalustel, mis tähendab, et kõik liinveoks ja liini pidamiseks vajalikud kulud katab vedaja saadava piletitulu arvelt," ütles ministeeriumis siseturu asekantsleri ülesandeid täitev Kristi Talving.
"Tuleb arvestada, et iga täiendav peatus pikendab liini teenindamise aega ning muudab seeläbi alg- ja lõpp-punkti vahel sõitvate reisijate jaoks vähem atraktiivseks. See aga avaldab otsest mõju liini konkurentsivõimele
samal veoturul ja ka selle tasuvusele ning äärmisel juhul võib viia liini sulgemiseni," selgitas Talving.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud AS-ile Lux Express
Estoniale ettepaneku kaaluda mõnele Tallinna-Tartu väljumisele lisada nõudepeatusena Adavere peatus ning vedaja on lubanud ettepanekut kaaluda ning see on arutlusel olnud ka riigikogu maaelukomisjonis, kes ministeeriumi hinnangut soovis.
"Riigipoolne lahendus eeldab seniste ühistranspordi korraldamise põhimõtete ümber vaatamist ning kaugliiniliikluse riigi poolt doteerimist, mida on võimalik teha üksnes koos riigieelarve planeerimise protsessiga," on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht. | Majandusministeerium maaelukomisjonile: riik ei saa nõudepeatusi kehtestada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kommertsalustel teenindatavate liinide osas ei ole ühistranspordiseadusest tulenevalt võimalik rakendada riigipoolset otsest sundi ning vedajale on võimalik teha üksnes ettepanekuid peatuste sõiduplaani lisamiseks," seisab ministeeriumi kirjas komisjonile.
"Linnadevaheline liiklus ehk kaugliiniliiklus toimub Eestis valdavalt
kommertsalustel, mis tähendab, et kõik liinveoks ja liini pidamiseks vajalikud kulud katab vedaja saadava piletitulu arvelt," ütles ministeeriumis siseturu asekantsleri ülesandeid täitev Kristi Talving.
"Tuleb arvestada, et iga täiendav peatus pikendab liini teenindamise aega ning muudab seeläbi alg- ja lõpp-punkti vahel sõitvate reisijate jaoks vähem atraktiivseks. See aga avaldab otsest mõju liini konkurentsivõimele
samal veoturul ja ka selle tasuvusele ning äärmisel juhul võib viia liini sulgemiseni," selgitas Talving.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud AS-ile Lux Express
Estoniale ettepaneku kaaluda mõnele Tallinna-Tartu väljumisele lisada nõudepeatusena Adavere peatus ning vedaja on lubanud ettepanekut kaaluda ning see on arutlusel olnud ka riigikogu maaelukomisjonis, kes ministeeriumi hinnangut soovis.
"Riigipoolne lahendus eeldab seniste ühistranspordi korraldamise põhimõtete ümber vaatamist ning kaugliiniliikluse riigi poolt doteerimist, mida on võimalik teha üksnes koos riigieelarve planeerimise protsessiga," on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht.
### Response:
Majandusministeerium maaelukomisjonile: riik ei saa nõudepeatusi kehtestada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arizona senaator McSally oli esimene USA õhujõududes lahinglende teinud naine.
McSally rääkis vägistamisest USA senati alamkoja kuulamisel, kus käsitleti seksuaalvägivalda armees.
Senaatori sõnul ei rääkinud ta rünnakust kellelegi, sest ei "usaldanud masinavärki". Naise sõnul tundis ta häbi ja oli segaduses ning süüdistas juhtunus ennast.
McSally kirjeldusel tundis ennast võimetuna midagi ette võtma. "Sellised ründajad kasutavad oma ametiseisundit põhjapaneval moel," rääkis naine.
McSally hoidis saladust mitmeid aastaid, kuid tundis karjääri jooksul hiljem siiski vajadust avalikustada, et armee lausa püherdab taolistes rikkumistes ja vastab neile täiesti hambutult.
"Ma tahtsin pärast vägistamist õhujõududest lahkuda, kuna olin meeleheitel. Nagu mitmedki teised ohvrid tundsin ma, et masinavärk vägistab mu uuesti," lisas senaator. | USA senaatori sõnul vägistati teda õhujõududes teenides | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arizona senaator McSally oli esimene USA õhujõududes lahinglende teinud naine.
McSally rääkis vägistamisest USA senati alamkoja kuulamisel, kus käsitleti seksuaalvägivalda armees.
Senaatori sõnul ei rääkinud ta rünnakust kellelegi, sest ei "usaldanud masinavärki". Naise sõnul tundis ta häbi ja oli segaduses ning süüdistas juhtunus ennast.
McSally kirjeldusel tundis ennast võimetuna midagi ette võtma. "Sellised ründajad kasutavad oma ametiseisundit põhjapaneval moel," rääkis naine.
McSally hoidis saladust mitmeid aastaid, kuid tundis karjääri jooksul hiljem siiski vajadust avalikustada, et armee lausa püherdab taolistes rikkumistes ja vastab neile täiesti hambutult.
"Ma tahtsin pärast vägistamist õhujõududest lahkuda, kuna olin meeleheitel. Nagu mitmedki teised ohvrid tundsin ma, et masinavärk vägistab mu uuesti," lisas senaator.
### Response:
USA senaatori sõnul vägistati teda õhujõududes teenides |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välja toodud summad paisutavad panka läbinud ja väidetavalt Magnitski afääriga seotud summad varemarvatust kordades suuremaks, teatab ajaleht.
"Info, mille ma võimudele andsin, puudutab ainult väga väikest osa, vaid üht kuritegu. Tegelikult on ju olemas palju rohkem informatsiooni, millele otsa vaadata ja analüüsida," ütles Browder kolmapäeval intervjuus Rootsi rahvusringhäälingule SVT, mille ajakirjanikud Swedbanki läbinud väidetavalt kahtlaste tehingute ulatuse läinud kuul avalikkuse ette tõid.
Kuriteoteade kirjeldab enam kui 20 leheküljel Swedbanki väidetavat rolli Magnitski afääriga seotud raha liikumisel. | Bill Browder tegi Swedbanki kohta Rootsis kuriteoteate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välja toodud summad paisutavad panka läbinud ja väidetavalt Magnitski afääriga seotud summad varemarvatust kordades suuremaks, teatab ajaleht.
"Info, mille ma võimudele andsin, puudutab ainult väga väikest osa, vaid üht kuritegu. Tegelikult on ju olemas palju rohkem informatsiooni, millele otsa vaadata ja analüüsida," ütles Browder kolmapäeval intervjuus Rootsi rahvusringhäälingule SVT, mille ajakirjanikud Swedbanki läbinud väidetavalt kahtlaste tehingute ulatuse läinud kuul avalikkuse ette tõid.
Kuriteoteade kirjeldab enam kui 20 leheküljel Swedbanki väidetavat rolli Magnitski afääriga seotud raha liikumisel.
### Response:
Bill Browder tegi Swedbanki kohta Rootsis kuriteoteate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Manchester United läks kohtumist juhtima juba teisel minutil, kui Romelu Lukaku võrku sahistas. See oli meeskonnale teine kiireim värav Meistrite liiga ajaloos. Kiireim neist sündis 2010. aastal Müncheni Bayerni vastu ja siis kulus Wayne Rooneyl võrgu sahistamiseks 63 sekundit.
PSG ei jätnud asja aga nii ning kümme minutit hiljem lõi viigivärava Juan Bernati. Resultatiivse söödu andis Kylian Mbappe, kes tõusis viienda väravasööduga vastavas hooaja edetabelis esikohale. 30. minutil oli Lukaku taas täpne ning viis Manchester Unitedi 2:1 juhtima. Teise poolaja üleminutitel teenis Manchester Unitedi eest penalti Marcus Rashford, mille ta ka realiseeris. Avamängu kodus 0:2 kaotanud Manchester United pääses seega edasi veerandfinaali.
Teises kohtumises asus Porto mängu juhtima Soaresi väravast 27. mänguminutil, kuid kümme minutit hiljem viigistas karistuslöögist seisu Daniele De Rossi. Teisel poolajal asus Porto taas juhtima 53. mänguminutil Moussa Mare väravast, kes on ühtlasi skoorinud nüüd kuues järjestikuses Meistrite liiga mängus. Kuna Roma võitis kodus 2:1, siis läks veerandfinalisti selgitamiseks mäng lisaajale.
111. minutil tekkis Edin Džekol hea võimalus värava löömiseks, ent ta lõi palli üle värava. Järgmisel minutil oli bosnialasel uus võimalus, ent Pepe päästis palli väravajoonelt ära. Seejärel läks peakohtunik VAR-i vaatama, sest Porto mängijat Fernandot tiriti karistusalas särgist ning peale seda määras kohtunik Portole penalti, mille Alex Telles võiduväravaks vormistas. | ManU triivis end Pariisis veerandfinaali, Porto skooris lisaajal penaltiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Manchester United läks kohtumist juhtima juba teisel minutil, kui Romelu Lukaku võrku sahistas. See oli meeskonnale teine kiireim värav Meistrite liiga ajaloos. Kiireim neist sündis 2010. aastal Müncheni Bayerni vastu ja siis kulus Wayne Rooneyl võrgu sahistamiseks 63 sekundit.
PSG ei jätnud asja aga nii ning kümme minutit hiljem lõi viigivärava Juan Bernati. Resultatiivse söödu andis Kylian Mbappe, kes tõusis viienda väravasööduga vastavas hooaja edetabelis esikohale. 30. minutil oli Lukaku taas täpne ning viis Manchester Unitedi 2:1 juhtima. Teise poolaja üleminutitel teenis Manchester Unitedi eest penalti Marcus Rashford, mille ta ka realiseeris. Avamängu kodus 0:2 kaotanud Manchester United pääses seega edasi veerandfinaali.
Teises kohtumises asus Porto mängu juhtima Soaresi väravast 27. mänguminutil, kuid kümme minutit hiljem viigistas karistuslöögist seisu Daniele De Rossi. Teisel poolajal asus Porto taas juhtima 53. mänguminutil Moussa Mare väravast, kes on ühtlasi skoorinud nüüd kuues järjestikuses Meistrite liiga mängus. Kuna Roma võitis kodus 2:1, siis läks veerandfinalisti selgitamiseks mäng lisaajale.
111. minutil tekkis Edin Džekol hea võimalus värava löömiseks, ent ta lõi palli üle värava. Järgmisel minutil oli bosnialasel uus võimalus, ent Pepe päästis palli väravajoonelt ära. Seejärel läks peakohtunik VAR-i vaatama, sest Porto mängijat Fernandot tiriti karistusalas särgist ning peale seda määras kohtunik Portole penalti, mille Alex Telles võiduväravaks vormistas.
### Response:
ManU triivis end Pariisis veerandfinaali, Porto skooris lisaajal penaltiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimalustevaese esimese poolaja käigus ei sooritanud kumbki meeskond väravale ühtegi pealelööki.
Poolajal vahetas Madridi peatreener Zinedine Zidane välja vigastusega kimpus oleva Karim Benzema ning tõi tema asemel sisse Jese, kelle pealöök 71. minutil ka latti tabas.
Mängu parim šanss langes kümme minutit enne kohtumise lõppu Reali kaitsjale Pepele, kes ei suutnud aga palli mõnelt meetrilt City väravavahist Joe Hartist mööda toimetada.
Kolmapäeval kohtuvad teises poolfinaalis Madridi Atletico ning Müncheni Bayern. Madridi Reali ja Manchester City korduskohtumine leiab aset 4. mail Madridis. | Manchester City ja Madridi Real mängisid Meistrite liiga esimeses poolfinaalis viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimalustevaese esimese poolaja käigus ei sooritanud kumbki meeskond väravale ühtegi pealelööki.
Poolajal vahetas Madridi peatreener Zinedine Zidane välja vigastusega kimpus oleva Karim Benzema ning tõi tema asemel sisse Jese, kelle pealöök 71. minutil ka latti tabas.
Mängu parim šanss langes kümme minutit enne kohtumise lõppu Reali kaitsjale Pepele, kes ei suutnud aga palli mõnelt meetrilt City väravavahist Joe Hartist mööda toimetada.
Kolmapäeval kohtuvad teises poolfinaalis Madridi Atletico ning Müncheni Bayern. Madridi Reali ja Manchester City korduskohtumine leiab aset 4. mail Madridis.
### Response:
Manchester City ja Madridi Real mängisid Meistrite liiga esimeses poolfinaalis viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Proloogina läbisid ratturid täna 3,95 kilomeetri pikkuse võistlusraja. Esimesena ületas finišijoone hispaanlane Jon Izaguirre lõppajaga 5 minutit ja 33 sekundit, temast jäi kuus sekundit maha hollandlane Tom Dumoulin. Kolmandana lõpetas seitse sekundit võitjast hiljem Poola rattur Michal Kwiatkowski. Rein Taaramäe kaotas võitjale 32 sekundiga ja lõpetas 84. kohal. | Rein Taaramäe alustas Romandia velotuuri 84. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Proloogina läbisid ratturid täna 3,95 kilomeetri pikkuse võistlusraja. Esimesena ületas finišijoone hispaanlane Jon Izaguirre lõppajaga 5 minutit ja 33 sekundit, temast jäi kuus sekundit maha hollandlane Tom Dumoulin. Kolmandana lõpetas seitse sekundit võitjast hiljem Poola rattur Michal Kwiatkowski. Rein Taaramäe kaotas võitjale 32 sekundiga ja lõpetas 84. kohal.
### Response:
Rein Taaramäe alustas Romandia velotuuri 84. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil oli väga kasulik ja huvitav dialoog," ütles Kvirikašvili kohtumise järel ajakirjanikele.
Ta arutas enda sõnul Bideniga Gruusia-USA 25 aasta pikkuse partnerluse tulemusi ja edasise koostöö väljavaateid.
"Meil on olnud Ühendriikidega kõigis valdkondades väga tähtis partnerlus. Samuti rääkisime partnerlusest järgmisel 25 aastal, sellest, kuidas kavatseme seda arendada ja laiendada koostööd kaitse- ja julgeolekusektoris," ütles Kvirikašvili.
Ta lisas, et pooled arutasid ka majanduskoostööd. | Gruusia peaminister arutas USA asepresidendiga kaitsekoostööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil oli väga kasulik ja huvitav dialoog," ütles Kvirikašvili kohtumise järel ajakirjanikele.
Ta arutas enda sõnul Bideniga Gruusia-USA 25 aasta pikkuse partnerluse tulemusi ja edasise koostöö väljavaateid.
"Meil on olnud Ühendriikidega kõigis valdkondades väga tähtis partnerlus. Samuti rääkisime partnerlusest järgmisel 25 aastal, sellest, kuidas kavatseme seda arendada ja laiendada koostööd kaitse- ja julgeolekusektoris," ütles Kvirikašvili.
Ta lisas, et pooled arutasid ka majanduskoostööd.
### Response:
Gruusia peaminister arutas USA asepresidendiga kaitsekoostööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Felipe VI jõudis erakonnajuhtidega peetud kõneluste järel veendumusele, et puudub piisava toetusega peaministrikandidaat, ja alustas põhiseadusliku mehhanismi rakendamist erakorraliste valimiste esilekutsumiseks, teatas kuninglik palee avalduses.
López ütles monarhiga kohtumise järel ajakirjanikele, et valimised kuulutatakse välja 3. mail.
Teisipäeval tehtud viimane koalitsiooni moodustamise katse lõppes edutult. Regionaalühendus Compromis esitas teisipäeval 30-punktise ettepaneku koalitsiooni moodustamiseks.
Hispaania erakonnad jõudsid päeva jooksul dokumendi tagasi lükata või süüdistada teisi selle torpedeerimises ning Sotsialistliku Tööpartei (PSOE) esimees Pedro Sánchez, kellele kuningas oli teinud ettepaneku valitsuse moodustamiseks, teatas õhtul valitsuse moodustamise püüdlustest loobumisest.
Sotsialistid nõustusid suurema osa Compromisi ettepanekutega, ent lükkasid tagasi üleskutse moodustada laiapõhjaline koalitsioon.
Sánchez ütles enda sõnul kuningale, et sotsialistidel ja nende liitlastel ei ole piisavalt parlamendikohti usaldushääletuse võitmiseks.
Erakorraliste valimiste tõenäoline kuupäev on 26. juuni.
Hispaania 20. detsembri valimised tegid lõpu traditsioonilisele kahepartei süsteemile, tugeva toetuse sai kaks uut erakonda. Ükski partei ei saavutanud 350-kohalises parlamendis enamust ning keegi neist ei ole suutnud koguda piisavat toetust valitsuse moodustamiseks.
Alates 2011. aasta detsembrist valitseb Hispaaniat konservatiivne Rahvapartei, kes ei suutnud viimastel valimistel parlamendienamust säilitada, saades 123 kohta. | Hispaania kuningas algatas erakorralised valimised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Felipe VI jõudis erakonnajuhtidega peetud kõneluste järel veendumusele, et puudub piisava toetusega peaministrikandidaat, ja alustas põhiseadusliku mehhanismi rakendamist erakorraliste valimiste esilekutsumiseks, teatas kuninglik palee avalduses.
López ütles monarhiga kohtumise järel ajakirjanikele, et valimised kuulutatakse välja 3. mail.
Teisipäeval tehtud viimane koalitsiooni moodustamise katse lõppes edutult. Regionaalühendus Compromis esitas teisipäeval 30-punktise ettepaneku koalitsiooni moodustamiseks.
Hispaania erakonnad jõudsid päeva jooksul dokumendi tagasi lükata või süüdistada teisi selle torpedeerimises ning Sotsialistliku Tööpartei (PSOE) esimees Pedro Sánchez, kellele kuningas oli teinud ettepaneku valitsuse moodustamiseks, teatas õhtul valitsuse moodustamise püüdlustest loobumisest.
Sotsialistid nõustusid suurema osa Compromisi ettepanekutega, ent lükkasid tagasi üleskutse moodustada laiapõhjaline koalitsioon.
Sánchez ütles enda sõnul kuningale, et sotsialistidel ja nende liitlastel ei ole piisavalt parlamendikohti usaldushääletuse võitmiseks.
Erakorraliste valimiste tõenäoline kuupäev on 26. juuni.
Hispaania 20. detsembri valimised tegid lõpu traditsioonilisele kahepartei süsteemile, tugeva toetuse sai kaks uut erakonda. Ükski partei ei saavutanud 350-kohalises parlamendis enamust ning keegi neist ei ole suutnud koguda piisavat toetust valitsuse moodustamiseks.
Alates 2011. aasta detsembrist valitseb Hispaaniat konservatiivne Rahvapartei, kes ei suutnud viimastel valimistel parlamendienamust säilitada, saades 123 kohta.
### Response:
Hispaania kuningas algatas erakorralised valimised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | *Ma ei ole üldse õnnelik, et need asjad, millest 20 aastat tagasi rääkisin, hakkavad nüüd tõeks saama.
*Peame praegu kaitsetahet justkui kiirgama igalt poolt – silmast, kõrvast, ninast.
*Kas NATO on parim kindlustuspoliis? See on nagu mingisugune garantii, mis võib osutuda üldse mingisuguseks julgeolekut ohustavaks teguriks.
*Üks asi on kaitsetahe, teine on oskus. 2% raha ei sõdi, ei sõdi ka relvad, sõdivad väljatreenitud inimesed. Kaitsetahe, mis ei ole tagatud reaalsete oskustega, on lihtsalt üks seebimull.
*Putinist tuleb aru saada, millised on tema mõttemustrid. Ma ei ole sellega nõus, et NATO-t ei testita, Türgi näitel NATO-t praegu testitakse.
*Ida-Virumaal pannakse tähele, et sinna eriti ei panustata. Miks eestlased seda ei tee? – sest nad teavad, et see ala läheb varem või hiljem Venemaa kätte.
*Ma ei tea ühtegi poliitikut nendel otsustuspositsioonidel, kelle otsustada on küsimus, kas hakata vastu või mitte – igal juhul hakata.
*Eestil ei ole kunagi olnud paremat kaitsevõimet kui praegu.
*Kaitseuuringute keskuse raport osundab tegelikult sellele, mida ma saame parandada.
*NATO-t ei ole kunagi testitud, sest ta on näidanud end elujõulisena. Meil on olemas logistiline võimekus, aga samal ajal areneb ka olukord meie ümber – see, kuidas Venemaa võib siin lähipiirkonnas tegutseda.
*Ei ole põhjust täna mõelda, nagu meil oleks konkreetne vältimatu oht. Praeguste Venemaa liidrite jaoks ei ole külm sõda lõppenud, huvi ei ole konkreetselt Eesti või Baltimaad, vaid eesmärk on lõhestada Euroopa liitu, Lääne koostööd.
*Senikaua kuni meil ei ole piirilepet, käsitletakse selle puudumist kui piirikonflikti loovat halli keskkonda. Piirilepe ei ole tagatis, et keegi seda sealtpoolt ei ületa, seda ma ei väida.
*Ega ei aita ka see, kui me demoniseerime ja ütleme, et miski on täiesti lootusetu. Ka Eesti riigi pidamine oleks siis täiesti lootusetu.
*Kõige parem oleks, kui me ei peaks oma venekeelselt kogukonnalt seda lojaalsuse küsimust üldse küsima. Nende jaoks ei ole asi nii mustvalge. Narvas on debatt venekeelse elanikkonna kaitsetahte üle silmakirjalik, sest Eesti valitsuse, Tallinna tunnetuslikku kohalolekut on seal nii vähe.
*Sõjalises planeerimises peab ette kujutama tuleviku sõda. Milline on vastase tegevus? Peame aru saama, et Venemaa on seadnud end mitte sõjaväe, vaid kogu riigi ja ühiskonna vastu. Vastane üritab ära kasutada kõik meie lahkhelid.
*Me ei saa venelastelt nende isamaad ära võtta, vaid me peame pakkuma neile topeltidentiteeti, kus ta võib jääda venelaseks, aga on samas lojaalne eesti kodanik.
*Kaitsevägi on hea integratsiooniplatvorm. See integratsiooniprotsess peab küll seal olema suunatud, see ei saa olla juhuslikku laadi. Meil on see kaitseväes väga umbmäärane.
*Rahu ajal oleme kõik patrioodid. Aga sõja ajal – kui paljud kaitseväelased lähevad tule alla?
*Riigikaitse puhul räägime tahtest ja võimekusest. Riigil, kellel puudub tahe vastu hakata, puudub ka õigus iseseisvusele.
*Riiklik poliitika – õpetada venelastele eesti keelt – on õigustatud, sest eesti keelt oskav venekeelne elanik on tunduvalt integreeritum. Keeleoskus on esimene asi, aga teine on inforuum. Kui meie inforuum hakkab jõudma venekeelse elanikkonnani, on keelepoliitika end õigustanud. Kakskeelsus on ilmselgelt pluss ja see on väga paljude kohalike eestlaste silmis pluss.
*See väide, et Eesti kaitsevägi ei hakka vastu, on üllatav. Mina tahaks näha, kes mind keelab?
*Riigikaitsevõime ei ole ainult püssiga sõdimine ja põllul olemine.
*Kui kaitsetahte väljenduseks oleks viilimine teenistusest, siis see ei jookse mööda rahvuslikke eraldusjooni. Ei ole täheldanud kaitseväes üheski grupis suuremat viilimist – on viilijaid, kes on eestlased ja viilijaid, kes on venelased.
*Mind on see kahe keele oskus karjäärialaselt väga aidanud. Läbisaamine, arusaamine on palju lihtsam. Tunnen kaitseväes vähemalt kümmet ohvitseri, kes on ka Ida-Virumaalt pärit ja kes on patrioodid. Ma arvan, et see probleem ei ole tegelikult nii hull. | Hvostov "Vabariigi kodanikes": NATO võib osutuda hoopis julgeolekut ohustavaks teguriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
*Ma ei ole üldse õnnelik, et need asjad, millest 20 aastat tagasi rääkisin, hakkavad nüüd tõeks saama.
*Peame praegu kaitsetahet justkui kiirgama igalt poolt – silmast, kõrvast, ninast.
*Kas NATO on parim kindlustuspoliis? See on nagu mingisugune garantii, mis võib osutuda üldse mingisuguseks julgeolekut ohustavaks teguriks.
*Üks asi on kaitsetahe, teine on oskus. 2% raha ei sõdi, ei sõdi ka relvad, sõdivad väljatreenitud inimesed. Kaitsetahe, mis ei ole tagatud reaalsete oskustega, on lihtsalt üks seebimull.
*Putinist tuleb aru saada, millised on tema mõttemustrid. Ma ei ole sellega nõus, et NATO-t ei testita, Türgi näitel NATO-t praegu testitakse.
*Ida-Virumaal pannakse tähele, et sinna eriti ei panustata. Miks eestlased seda ei tee? – sest nad teavad, et see ala läheb varem või hiljem Venemaa kätte.
*Ma ei tea ühtegi poliitikut nendel otsustuspositsioonidel, kelle otsustada on küsimus, kas hakata vastu või mitte – igal juhul hakata.
*Eestil ei ole kunagi olnud paremat kaitsevõimet kui praegu.
*Kaitseuuringute keskuse raport osundab tegelikult sellele, mida ma saame parandada.
*NATO-t ei ole kunagi testitud, sest ta on näidanud end elujõulisena. Meil on olemas logistiline võimekus, aga samal ajal areneb ka olukord meie ümber – see, kuidas Venemaa võib siin lähipiirkonnas tegutseda.
*Ei ole põhjust täna mõelda, nagu meil oleks konkreetne vältimatu oht. Praeguste Venemaa liidrite jaoks ei ole külm sõda lõppenud, huvi ei ole konkreetselt Eesti või Baltimaad, vaid eesmärk on lõhestada Euroopa liitu, Lääne koostööd.
*Senikaua kuni meil ei ole piirilepet, käsitletakse selle puudumist kui piirikonflikti loovat halli keskkonda. Piirilepe ei ole tagatis, et keegi seda sealtpoolt ei ületa, seda ma ei väida.
*Ega ei aita ka see, kui me demoniseerime ja ütleme, et miski on täiesti lootusetu. Ka Eesti riigi pidamine oleks siis täiesti lootusetu.
*Kõige parem oleks, kui me ei peaks oma venekeelselt kogukonnalt seda lojaalsuse küsimust üldse küsima. Nende jaoks ei ole asi nii mustvalge. Narvas on debatt venekeelse elanikkonna kaitsetahte üle silmakirjalik, sest Eesti valitsuse, Tallinna tunnetuslikku kohalolekut on seal nii vähe.
*Sõjalises planeerimises peab ette kujutama tuleviku sõda. Milline on vastase tegevus? Peame aru saama, et Venemaa on seadnud end mitte sõjaväe, vaid kogu riigi ja ühiskonna vastu. Vastane üritab ära kasutada kõik meie lahkhelid.
*Me ei saa venelastelt nende isamaad ära võtta, vaid me peame pakkuma neile topeltidentiteeti, kus ta võib jääda venelaseks, aga on samas lojaalne eesti kodanik.
*Kaitsevägi on hea integratsiooniplatvorm. See integratsiooniprotsess peab küll seal olema suunatud, see ei saa olla juhuslikku laadi. Meil on see kaitseväes väga umbmäärane.
*Rahu ajal oleme kõik patrioodid. Aga sõja ajal – kui paljud kaitseväelased lähevad tule alla?
*Riigikaitse puhul räägime tahtest ja võimekusest. Riigil, kellel puudub tahe vastu hakata, puudub ka õigus iseseisvusele.
*Riiklik poliitika – õpetada venelastele eesti keelt – on õigustatud, sest eesti keelt oskav venekeelne elanik on tunduvalt integreeritum. Keeleoskus on esimene asi, aga teine on inforuum. Kui meie inforuum hakkab jõudma venekeelse elanikkonnani, on keelepoliitika end õigustanud. Kakskeelsus on ilmselgelt pluss ja see on väga paljude kohalike eestlaste silmis pluss.
*See väide, et Eesti kaitsevägi ei hakka vastu, on üllatav. Mina tahaks näha, kes mind keelab?
*Riigikaitsevõime ei ole ainult püssiga sõdimine ja põllul olemine.
*Kui kaitsetahte väljenduseks oleks viilimine teenistusest, siis see ei jookse mööda rahvuslikke eraldusjooni. Ei ole täheldanud kaitseväes üheski grupis suuremat viilimist – on viilijaid, kes on eestlased ja viilijaid, kes on venelased.
*Mind on see kahe keele oskus karjäärialaselt väga aidanud. Läbisaamine, arusaamine on palju lihtsam. Tunnen kaitseväes vähemalt kümmet ohvitseri, kes on ka Ida-Virumaalt pärit ja kes on patrioodid. Ma arvan, et see probleem ei ole tegelikult nii hull.
### Response:
Hvostov "Vabariigi kodanikes": NATO võib osutuda hoopis julgeolekut ohustavaks teguriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üleplatsimees oli kümme väravat visanud viljandlane Kristo Voika. Karl Roosna lisas neli ning Robert Lõpp ja Karl Toom mõlemad kolm tabamust. Kehra poolel oli nelja väravaga parim Kaspar Lees. Jaan Kauge, Indrek Napsep, Uku-Tanel Laast ja Viktor Skrõpak lisasid kolm tabamust.
Viljandil on võimalik finaalikoht kindlustada neljapäeval Kehra spordihoones, kus kell 18.30 mängitakse seeria neljas mäng. Finaalis on ees ootamas juba tiitlikaitsja Põlva Serviti, kes alistas poolfinaalseerias Viimsi/Tööriistamarketi 3:0. | Viljandi alistas Kehra ja on käsipalli meistrivõistluste finaalist võidu kaugusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üleplatsimees oli kümme väravat visanud viljandlane Kristo Voika. Karl Roosna lisas neli ning Robert Lõpp ja Karl Toom mõlemad kolm tabamust. Kehra poolel oli nelja väravaga parim Kaspar Lees. Jaan Kauge, Indrek Napsep, Uku-Tanel Laast ja Viktor Skrõpak lisasid kolm tabamust.
Viljandil on võimalik finaalikoht kindlustada neljapäeval Kehra spordihoones, kus kell 18.30 mängitakse seeria neljas mäng. Finaalis on ees ootamas juba tiitlikaitsja Põlva Serviti, kes alistas poolfinaalseerias Viimsi/Tööriistamarketi 3:0.
### Response:
Viljandi alistas Kehra ja on käsipalli meistrivõistluste finaalist võidu kaugusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate resultatiivseim oli Victoria-Ida Vähi 21 punktiga, Sandra Tael lisas 20 punkti. Tartu naiskonna parimatena tõid Nele Laurimaa ja Kadri Uiga mõlemad 13 silma. Uiga võttis lisaks veel kümme lauapalli.
Pronksiseeria kolmas ja otsustav kohtumine peetakse neljapäeval taas Tartus. | Audentese SG/Noortekoondis viigistas pronksiseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate resultatiivseim oli Victoria-Ida Vähi 21 punktiga, Sandra Tael lisas 20 punkti. Tartu naiskonna parimatena tõid Nele Laurimaa ja Kadri Uiga mõlemad 13 silma. Uiga võttis lisaks veel kümme lauapalli.
Pronksiseeria kolmas ja otsustav kohtumine peetakse neljapäeval taas Tartus.
### Response:
Audentese SG/Noortekoondis viigistas pronksiseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA Euroopa ja Euraasia asjade abivälisminister kohtus Kiievis Ukraina ülemraada fraktsioonide esindajatega.
Ülemraada spiiker Andri Palubi kinnitas Nulandile, et Ukraina jätkab reformide elluviimist.
Parubi ütles, et tähtsaimad prioriteedid on seaduste vastuvõtmine, mis on vajalikud koostööks Rahvusvahelise Valuutafondiga, kohtureformi elluviimiseks ning parlamendireformiks.
Ukraina suutis tulla välja poliitilisest kriisist ning "see on hea märk Ukraina valitsuse jaoks", lisas ta. | Nuland: USA soovib näha Donbassi valimisi juulis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA Euroopa ja Euraasia asjade abivälisminister kohtus Kiievis Ukraina ülemraada fraktsioonide esindajatega.
Ülemraada spiiker Andri Palubi kinnitas Nulandile, et Ukraina jätkab reformide elluviimist.
Parubi ütles, et tähtsaimad prioriteedid on seaduste vastuvõtmine, mis on vajalikud koostööks Rahvusvahelise Valuutafondiga, kohtureformi elluviimiseks ning parlamendireformiks.
Ukraina suutis tulla välja poliitilisest kriisist ning "see on hea märk Ukraina valitsuse jaoks", lisas ta.
### Response:
Nuland: USA soovib näha Donbassi valimisi juulis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Kalev haaras Haapsalus peetud kohtumises teisel veerandajal ohjad ning juhtima mindi peaaegu 30 punktiga, lasti Valga-Valkal teisel poolajal mängu tagasi tulla.
Kalev viskas neljanda veerandaja esimese kuue minutiga ainult kolm punkti ning Valga-Valka vähendas neli minutit enne mängu lõppu vahe kümnepunktiliseks.
Enamaks aga suutelised ei oldud ning BC Kalev/Cramo vormistas kohtumise lõppseisuks 80:68. Seeria võideti koondskooriga 3:0.
Kalevi resultatiivseimana tõi Rain Veideman 20 punkti, Shawn King lisas 15 silma. Valga parimatena jäi viis kolmepunktiviset tabanud vanameister Valmo Kriisa ning lätlase Edgars Kruminsi arvele 17 punkti.
Kalev/Cramot ootab poolfinaalis Avis Rapla, kes oli koondskooriga 3:1 parem Rakvere Tarvasest. Kalevi ja Rapla esimene kohtumine leiab aset 2. mail. | Kalev/Cramo alistas kolmandat korda Valga-Valka ning jõudis poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Kalev haaras Haapsalus peetud kohtumises teisel veerandajal ohjad ning juhtima mindi peaaegu 30 punktiga, lasti Valga-Valkal teisel poolajal mängu tagasi tulla.
Kalev viskas neljanda veerandaja esimese kuue minutiga ainult kolm punkti ning Valga-Valka vähendas neli minutit enne mängu lõppu vahe kümnepunktiliseks.
Enamaks aga suutelised ei oldud ning BC Kalev/Cramo vormistas kohtumise lõppseisuks 80:68. Seeria võideti koondskooriga 3:0.
Kalevi resultatiivseimana tõi Rain Veideman 20 punkti, Shawn King lisas 15 silma. Valga parimatena jäi viis kolmepunktiviset tabanud vanameister Valmo Kriisa ning lätlase Edgars Kruminsi arvele 17 punkti.
Kalev/Cramot ootab poolfinaalis Avis Rapla, kes oli koondskooriga 3:1 parem Rakvere Tarvasest. Kalevi ja Rapla esimene kohtumine leiab aset 2. mail.
### Response:
Kalev/Cramo alistas kolmandat korda Valga-Valka ning jõudis poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellest rääkis USA president Barack Obama telekanalile CBS antud intervjuus, vahendas Reuters.
Me oleme kulutanud palju rohkem aega meie rakettide arendamise süsteemide positsioneerimisele. Nii, et kuigi me üritame lahendada põhiprobleemi tuumaarendusega [Põhja-Koreas], loome me samal ajal kilbi, mis suudab vähemalt blokeerida need madala tasemega ohud, mis sealt riigist praegu tulevad," lausus Obama. | Obama: USA loob kilbi Põhja-Koreast tulevate väikeste ohtude blokeerimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellest rääkis USA president Barack Obama telekanalile CBS antud intervjuus, vahendas Reuters.
Me oleme kulutanud palju rohkem aega meie rakettide arendamise süsteemide positsioneerimisele. Nii, et kuigi me üritame lahendada põhiprobleemi tuumaarendusega [Põhja-Koreas], loome me samal ajal kilbi, mis suudab vähemalt blokeerida need madala tasemega ohud, mis sealt riigist praegu tulevad," lausus Obama.
### Response:
Obama: USA loob kilbi Põhja-Koreast tulevate väikeste ohtude blokeerimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu on ainulaadne rahvusvaheline organisatsioon, mis korraldab sõjaväespordi võistlusi üle maailma, millest võtavad osa oma ala tipud," ütles 71. peaassamblee ja kongressi ettevalmistamise töörühma ülem major Heino Märks.
Kongressil vaadatakse üle organisatsiooni võistluskalender, pannakse paika korraldajad, samuti vaadatakse üle võistluste reeglid ning päevakorras on ka teaduskomitee asutamine.
Neli päeva kestvast kohtumisest võtab osa üle 250 delegaadi 88 riigist. Muuhulgas saadavad Eestisse oma delegaadid nii Ameerika Ühendriigid, Hiina Rahvavabariik, Venemaa Föderatsioon, India, Pakistan kui Jaapan.
Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu ehk CISM on 1948. aastal Belgia, Taani, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Hollandi poolt asutatud erinevate riikide relvajõudude sportlasi ühendav organisatsioon, mille liikmesriikide arv ulatub täna saja kolmekümne kolmeni.
Organisatsioon korraldab alates 1995. aastast peetavaid sõjavägede meistrivõistlusi ning alates 2010. aastast ka relvajõudude talimänge. | Tartus kogunevad 88 riigi relvajõudude spordijuhid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu on ainulaadne rahvusvaheline organisatsioon, mis korraldab sõjaväespordi võistlusi üle maailma, millest võtavad osa oma ala tipud," ütles 71. peaassamblee ja kongressi ettevalmistamise töörühma ülem major Heino Märks.
Kongressil vaadatakse üle organisatsiooni võistluskalender, pannakse paika korraldajad, samuti vaadatakse üle võistluste reeglid ning päevakorras on ka teaduskomitee asutamine.
Neli päeva kestvast kohtumisest võtab osa üle 250 delegaadi 88 riigist. Muuhulgas saadavad Eestisse oma delegaadid nii Ameerika Ühendriigid, Hiina Rahvavabariik, Venemaa Föderatsioon, India, Pakistan kui Jaapan.
Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu ehk CISM on 1948. aastal Belgia, Taani, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Hollandi poolt asutatud erinevate riikide relvajõudude sportlasi ühendav organisatsioon, mille liikmesriikide arv ulatub täna saja kolmekümne kolmeni.
Organisatsioon korraldab alates 1995. aastast peetavaid sõjavägede meistrivõistlusi ning alates 2010. aastast ka relvajõudude talimänge.
### Response:
Tartus kogunevad 88 riigi relvajõudude spordijuhid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaebust oli oodata pärast seda, kui Oslo ringkonnakohus otsustas 20. aprillil, et vangla on rikkunud Breiviki üksikvangistuses hoidmisega tema inimõigusi, vahendas Reuters.
"Ma palusin peaprokuröri bürool kohtotsuse edasi kaevata," ütles Anundsen oma avalduses. "Tingimused, kus Breivikut kinni peetakse, ei ole riigi hinnangul Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 3 järgi ebainimlikud või alandavad," selgitas ta.
20. aprilli otsuses, mis tuli paljudele üllatusena, seisis, et vangla juhtkond oli teinud liiga vähe Breiviku eraldatuse leevendamiseks. Otsuse järgi oli Breivikut sunnitud läbiotsimisteks end alasti võtma ja pikema perioodi jooksul iga tunni järel ülesse ärkama.
Breivik kaebas Norra ametivõimud kohtusse märtsis, süüdistades neid ebainimlikus ja alandavas kohtlemises ja karistamises, mis rikkuvat Euroopa inimõiguste konventsiooni. Samuti protesteeris ta enda eraldamise vastu teiste kinnipeetavate ja kõrvaliste isikute eest, kes ei ole korrektsiooniasutuse spetsialistid. | Norra kaebab Breiviki ebaõiglase kohtlemise otsuse edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaebust oli oodata pärast seda, kui Oslo ringkonnakohus otsustas 20. aprillil, et vangla on rikkunud Breiviki üksikvangistuses hoidmisega tema inimõigusi, vahendas Reuters.
"Ma palusin peaprokuröri bürool kohtotsuse edasi kaevata," ütles Anundsen oma avalduses. "Tingimused, kus Breivikut kinni peetakse, ei ole riigi hinnangul Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 3 järgi ebainimlikud või alandavad," selgitas ta.
20. aprilli otsuses, mis tuli paljudele üllatusena, seisis, et vangla juhtkond oli teinud liiga vähe Breiviku eraldatuse leevendamiseks. Otsuse järgi oli Breivikut sunnitud läbiotsimisteks end alasti võtma ja pikema perioodi jooksul iga tunni järel ülesse ärkama.
Breivik kaebas Norra ametivõimud kohtusse märtsis, süüdistades neid ebainimlikus ja alandavas kohtlemises ja karistamises, mis rikkuvat Euroopa inimõiguste konventsiooni. Samuti protesteeris ta enda eraldamise vastu teiste kinnipeetavate ja kõrvaliste isikute eest, kes ei ole korrektsiooniasutuse spetsialistid.
### Response:
Norra kaebab Breiviki ebaõiglase kohtlemise otsuse edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IWF otsustas aga nimetatud sportlastele hetkel ajutist võistluskeeldu mitte määrata, vahendab Delfi Sport.
Põhjuseks on asjaolu, et viimasel ajal on mitmed meldooniumit kasutanud sportlased pääsenud karistuseta, sest rahvusvaheline antidopinguagentuur (WADA) ei suuda teaduslikult tõestada, kui kaua nimetatud aine organismis püsib. Kui sportlased kasutasid seda eelmise aasta lõpus, ei ole nad reegleid rikkunud, sest meldoonium, mida sisaldab Ida-Euroopas populaarne südameravim Mildronat, lisati keelatud ainete nimekirja tänavu 1. jaanuarist.
Khurshudyan (+75 kg) võitis aprilli keskel Norras Førdes peetud EMil kuldmedali, nii Makhijanova (75 kg) kui Szramiak (77 kg) said kuuenda koha. | Kolm tõstjat jäid EM-il vahele meldooniumi kasutamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IWF otsustas aga nimetatud sportlastele hetkel ajutist võistluskeeldu mitte määrata, vahendab Delfi Sport.
Põhjuseks on asjaolu, et viimasel ajal on mitmed meldooniumit kasutanud sportlased pääsenud karistuseta, sest rahvusvaheline antidopinguagentuur (WADA) ei suuda teaduslikult tõestada, kui kaua nimetatud aine organismis püsib. Kui sportlased kasutasid seda eelmise aasta lõpus, ei ole nad reegleid rikkunud, sest meldoonium, mida sisaldab Ida-Euroopas populaarne südameravim Mildronat, lisati keelatud ainete nimekirja tänavu 1. jaanuarist.
Khurshudyan (+75 kg) võitis aprilli keskel Norras Førdes peetud EMil kuldmedali, nii Makhijanova (75 kg) kui Szramiak (77 kg) said kuuenda koha.
### Response:
Kolm tõstjat jäid EM-il vahele meldooniumi kasutamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine Villa kapten ütles ajalehele Birmingham Mail, et ta on viimase 18 kuu jooksul olnud salajasel treeningrežiimil Aston Villa U-21 meeskonna juures.
„Ma olen otsustanud taas kõrgel tasemel jalgpalli mängima hakata,“ sõnas Petrov. „Ma olen väga elevil. Inimesed hakkavad esitama palju küsimusi ning neil on kindlasti ka palju kahtlusi. Mu füüsiline vorm hakkab taastuma karjääri lõpetamise eelsele tasemele ning vaatame, mis edasi saab. Aston Villa on mu prioriteediks.“
Petrov on järgmisel hooajal Inglismaa esiliigas mängiva Villa eest kaasa teinud 219 kohtumist ning löönud 12 väravat. | Verevähiga võitlev Stilijan Petrov tahab taas Aston Villa eest mängida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine Villa kapten ütles ajalehele Birmingham Mail, et ta on viimase 18 kuu jooksul olnud salajasel treeningrežiimil Aston Villa U-21 meeskonna juures.
„Ma olen otsustanud taas kõrgel tasemel jalgpalli mängima hakata,“ sõnas Petrov. „Ma olen väga elevil. Inimesed hakkavad esitama palju küsimusi ning neil on kindlasti ka palju kahtlusi. Mu füüsiline vorm hakkab taastuma karjääri lõpetamise eelsele tasemele ning vaatame, mis edasi saab. Aston Villa on mu prioriteediks.“
Petrov on järgmisel hooajal Inglismaa esiliigas mängiva Villa eest kaasa teinud 219 kohtumist ning löönud 12 väravat.
### Response:
Verevähiga võitlev Stilijan Petrov tahab taas Aston Villa eest mängida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokkuleppe kohaselt saadetakse Visegrádi riikide üksused Balti riikidesse rotatsiooni korras kolmeks kuuks, ütles Szijjártó pärast eelmisel nädalal Jurmalas toimunud Baltimaade, Skandinaavia riikide ja Visegrádi Neliku välisministrite kohtumist. Minister lisas, et korraga saadetakse Baltimaadesse 150 sõdurit igast riigist.
"Üheaastane sõjaline kohalolek Balti riikides näitab selgelt meie solidaarsust Baltimaadega," ütles Ungari välisminister, kelle sõnul Visegrádi riikide relvajõudude ülemad hakkavad lähetust detailselt plaanima enne eelseisvat NATO Varssavi tippkohtumist. | Balti riikidesse saadetakse Visegrádi riikide üksused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokkuleppe kohaselt saadetakse Visegrádi riikide üksused Balti riikidesse rotatsiooni korras kolmeks kuuks, ütles Szijjártó pärast eelmisel nädalal Jurmalas toimunud Baltimaade, Skandinaavia riikide ja Visegrádi Neliku välisministrite kohtumist. Minister lisas, et korraga saadetakse Baltimaadesse 150 sõdurit igast riigist.
"Üheaastane sõjaline kohalolek Balti riikides näitab selgelt meie solidaarsust Baltimaadega," ütles Ungari välisminister, kelle sõnul Visegrádi riikide relvajõudude ülemad hakkavad lähetust detailselt plaanima enne eelseisvat NATO Varssavi tippkohtumist.
### Response:
Balti riikidesse saadetakse Visegrádi riikide üksused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellel aastal on tennisemaailma raputanud kokkuleppemängudele vihjavad süüdistused ning endise Wimbledoni võitja Maria Šarapova dopinguskandaal.
Teisipäevasel pressikonverentsil teatasid maailma vanima tenniseturniiri korraldajad, et tugevdatud meetmed hõlmavad endas kõikide matšide videolindistusi ja kõrgendatud andmeseiret. Veel on korraldajatel planeeritud täiendavad dopinguvastased kontrollid, mis lisanduvad Rahvusvahelise Tenniseliidu (ITF) poolt juba jõus olevatele nõuetele.
„Me tunneme, et me peame oma tegevust tõhusamaks muutma, olgu tegemist usaldusväärsuse küsimusega või dopinguvastase võitlusega,“ ütles Wimbledoni korraldava All England Club 'i tegevjuht Richard Lewis. „Jaanuarist saadik on tennis olnud meedia kõrgendatud tähelepanu all ning on õige, et me vastame kohaselt.“
Wimbledoni põhiturniir algab 27. juunil ning kestab 10. juulini. | Wimbledoni korraldajad tugevdavad dopingu- ja korruptsioonivastaseid meetmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellel aastal on tennisemaailma raputanud kokkuleppemängudele vihjavad süüdistused ning endise Wimbledoni võitja Maria Šarapova dopinguskandaal.
Teisipäevasel pressikonverentsil teatasid maailma vanima tenniseturniiri korraldajad, et tugevdatud meetmed hõlmavad endas kõikide matšide videolindistusi ja kõrgendatud andmeseiret. Veel on korraldajatel planeeritud täiendavad dopinguvastased kontrollid, mis lisanduvad Rahvusvahelise Tenniseliidu (ITF) poolt juba jõus olevatele nõuetele.
„Me tunneme, et me peame oma tegevust tõhusamaks muutma, olgu tegemist usaldusväärsuse küsimusega või dopinguvastase võitlusega,“ ütles Wimbledoni korraldava All England Club 'i tegevjuht Richard Lewis. „Jaanuarist saadik on tennis olnud meedia kõrgendatud tähelepanu all ning on õige, et me vastame kohaselt.“
Wimbledoni põhiturniir algab 27. juunil ning kestab 10. juulini.
### Response:
Wimbledoni korraldajad tugevdavad dopingu- ja korruptsioonivastaseid meetmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pealtnägija" jõudis teletabeli neljandale kohale 163 000 vaatajaga, teatas TNS Emor.
ETV seriaal "Õnne 13" oli kümnendal kohal 124 000 vaatajaga. Nädala vaadatuimaks saateks osutus TV3 komöödiasaade "Pühapäev Sepoga", mida jälgis 188 000 inimest. | ETV nädala vaadatuim saade oli "Pealtnägija" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pealtnägija" jõudis teletabeli neljandale kohale 163 000 vaatajaga, teatas TNS Emor.
ETV seriaal "Õnne 13" oli kümnendal kohal 124 000 vaatajaga. Nädala vaadatuimaks saateks osutus TV3 komöödiasaade "Pühapäev Sepoga", mida jälgis 188 000 inimest.
### Response:
ETV nädala vaadatuim saade oli "Pealtnägija" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OLE teenetemärk on kõrgeim tunnustus raudteeohutuse valdkonnas. Raudteeohutusnädala raames 26. aprillil toimunud OLE tänusündmusel Kuldne Tõkkepuu 2016 andis teenetemärgi Anne Kuuskmannile üle siseminister Hanno Pevkur.
Juhtumi toimumise ajal päästekorraldajana töötanud Anne Kuuskmanni oskuslik tegevus hädaabikõne menetlemisel aitas ära hoida õnnetuse 2008. a Lääne-Virumaal Tapa lähistel, kus 18-aastane noormees istus raudteerööbastel ja tahtis sooritada enesetappu. Saades teada, et inimene istub raudteerööbastel ja keeldub sealt ära minemast, teavitas Anne sellest oma kolleege, kes saatsid kohe sündmuskohale politsei ja kiirabi ning asusid täpsustama rongiliikluse infot. Samal ajal hoidis Anne oskusliku suhtlusega helistajat liinil ja veenis teda raudteelt ära tulema. Anne oli helistajaga telefoniühenduses, kuni oli veendunud, et politsei ja kiirabi on sündmuskohal ja oht on möödas.
Info selle kohta, et päästekorraldaja päästis enesetapumõtetega inimese raudteelt sai organisatsioon ETV saatest"Pealtnägija", kus Kuuskmann oma kogemustest häirekeskuse töötajana rääkis.
"See hädaabikõne on jäänud mulle sügavalt hinge," meenutas Anne Kuuskmann. "Helistas 18-aastane poiss, kes istus raudteerööbastel ja ütles, et ta ootab rongi. Minu raske ülesanne oli, kuidas saada noormees sealt rööbastelt maha, suheldes temaga telefonikõnes. Alustasin vestlemist tema lapsepõlvest, jõudsin vanemate ja pruudini, mis oligi põhjus, et ta tahtis teha enesetappu. Samaaegselt edastasin info politseile ja kiirabile, kes kõne ajal juba sõitsid. Kui ma kuulsin, et selle poisi juurde jõudis politsei, panin ma telefoni ära ja tundsin – jah, ma olen inimese päästnud," rääkis Anne Kuuskmann "Pealtnägijas".
Tänaseks on Anne Kuuskmann tõusnud häirekeskuse Põhja keskuse valvevahetuse juhiks.
OLE on 2004. aastal AS Eesti Raudtee eestvedamisel asutatud mittetulundusühing, mille missioon on suurendada oluliselt elanikkonna teadlikkust raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest ja õiguspärasest käitumisest raudteel. OLE eesmärk on vähendada raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ning nendes hukkunud ja vigastatud inimeste arvu. OLE liikmed on AS Eesti Raudtee, AS EVR Cargo, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja AS GoRail. | Häirekeskuse töötaja sai telefoni teel elu päästmise eest teenetemärgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
OLE teenetemärk on kõrgeim tunnustus raudteeohutuse valdkonnas. Raudteeohutusnädala raames 26. aprillil toimunud OLE tänusündmusel Kuldne Tõkkepuu 2016 andis teenetemärgi Anne Kuuskmannile üle siseminister Hanno Pevkur.
Juhtumi toimumise ajal päästekorraldajana töötanud Anne Kuuskmanni oskuslik tegevus hädaabikõne menetlemisel aitas ära hoida õnnetuse 2008. a Lääne-Virumaal Tapa lähistel, kus 18-aastane noormees istus raudteerööbastel ja tahtis sooritada enesetappu. Saades teada, et inimene istub raudteerööbastel ja keeldub sealt ära minemast, teavitas Anne sellest oma kolleege, kes saatsid kohe sündmuskohale politsei ja kiirabi ning asusid täpsustama rongiliikluse infot. Samal ajal hoidis Anne oskusliku suhtlusega helistajat liinil ja veenis teda raudteelt ära tulema. Anne oli helistajaga telefoniühenduses, kuni oli veendunud, et politsei ja kiirabi on sündmuskohal ja oht on möödas.
Info selle kohta, et päästekorraldaja päästis enesetapumõtetega inimese raudteelt sai organisatsioon ETV saatest"Pealtnägija", kus Kuuskmann oma kogemustest häirekeskuse töötajana rääkis.
"See hädaabikõne on jäänud mulle sügavalt hinge," meenutas Anne Kuuskmann. "Helistas 18-aastane poiss, kes istus raudteerööbastel ja ütles, et ta ootab rongi. Minu raske ülesanne oli, kuidas saada noormees sealt rööbastelt maha, suheldes temaga telefonikõnes. Alustasin vestlemist tema lapsepõlvest, jõudsin vanemate ja pruudini, mis oligi põhjus, et ta tahtis teha enesetappu. Samaaegselt edastasin info politseile ja kiirabile, kes kõne ajal juba sõitsid. Kui ma kuulsin, et selle poisi juurde jõudis politsei, panin ma telefoni ära ja tundsin – jah, ma olen inimese päästnud," rääkis Anne Kuuskmann "Pealtnägijas".
Tänaseks on Anne Kuuskmann tõusnud häirekeskuse Põhja keskuse valvevahetuse juhiks.
OLE on 2004. aastal AS Eesti Raudtee eestvedamisel asutatud mittetulundusühing, mille missioon on suurendada oluliselt elanikkonna teadlikkust raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest ja õiguspärasest käitumisest raudteel. OLE eesmärk on vähendada raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ning nendes hukkunud ja vigastatud inimeste arvu. OLE liikmed on AS Eesti Raudtee, AS EVR Cargo, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja AS GoRail.
### Response:
Häirekeskuse töötaja sai telefoni teel elu päästmise eest teenetemärgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola endised presidendid avaldasid muret seadusemuudatuste pärast, mis piiravad konstitutsioonikohtu tegevust. "Euroopa ja välismaalaste vastane tegevus nõrgendab Euroopa Liidu ühtsust ja teenib imperialistliku Venemaa huve," kirjutavad presidendid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Poola asepeaminister Piotr Glinski nimetas presidentide väidet absurdseks. | Poola ekspresidendid kutsuvad rahvast üles demokraatia kaitsele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola endised presidendid avaldasid muret seadusemuudatuste pärast, mis piiravad konstitutsioonikohtu tegevust. "Euroopa ja välismaalaste vastane tegevus nõrgendab Euroopa Liidu ühtsust ja teenib imperialistliku Venemaa huve," kirjutavad presidendid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Poola asepeaminister Piotr Glinski nimetas presidentide väidet absurdseks.
### Response:
Poola ekspresidendid kutsuvad rahvast üles demokraatia kaitsele |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.