instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel kolmel aastal on kollektiivseid koondamisi olnud enim 2020. aastal, mil 204 asutust koondas 7500 töökohta ning pihta said eelkõige haldus ja abitegevused ning majutus ja toitlustus. Seevastu eelmine aasta oli rahulikum: kollektiivne koondamine jättis tööta 1305 inimest.
Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel rääkis ERR-ile, et tänavu on esmaseid koondamisteateid esitatud 91 ja need puudutavad umbes 2600 töötajat.
"Tänavusest aastast paistab silma just töötlev tööstus," lausus ta. "See on sektor, kus tööjõudu on alati olnud vaja, aga täna on paljud ettevõtjad veidi murelikud ja ei tea, kuidas lähikuudel energiasektor, eksport liigub."
Suuremast ehk kollektiivsest koondamisest tuleb ettevõttel töötukassat teavitada, kuid lisaks sellele on ka nii-öelda tavalisi koondamisi, kus töökohti vähendatakse, kuid mitte nii massiliselt. Koppel selgitas, et paljud koondatud lähevad edasi järgmisele töökohale, aga osa võtab end arvele töötukassas ja niisuguseid inimesi oli 2020. aastal 21 300, mullu veidi alla 10 000 ja tänavu 8100.
Samas jõuavad koondatud inimesed töötukassasse teatud ajalise viitega.
"See tähendab, et selle sügise koondatud võivad meie juurde jõuda aasta lõpuks," tõdes Koppel. "Küll aga tahan inimestele öelda, et kui on juba saadud koondamisteade, siis on võimalik töötukassast saada juba ka teatud nõustamisi, teenuseid – siis kindlasti võiks kohe meie juurde tulla, ei pea ootama, millal see viimane tööpäev on käes."
Standardi koondamised kestavad kuni jaanuari lõpuni
Viimane koondamisuudis pärineb mööblitootjalt Standard, kes teatas teisipäeval, et konserveerib ajutiselt ja osaliselt tootmise ning koondab töötajaid.
Praeguseks on Standard esitanud töötukassale kaks koondamisteadet ja teise teatega kasvas koondatute arv 163 inimeseni. Koondamised toimuvad ettevõttes kuni tuleva aasta 27. jaanuarini.
Koppel nimetas Standardi koondamise põhjuseks sisendhindade kasvu ja tulude vähenemist. Kuna kahe teate esitamise vahel on toimunud mitmed sündmused, näiteks esitas Ida-Virumaal tegutsev puitplaatide tootja AS Repo septembri lõpus konkurentsivõime kaotamise tõttu pankrotiavalduse, siis on Standard leidnud, et tootmist tuleb tunduvalt vähendada.
Koppeli sõnul on töötukassa Standardi töötajatega juba kohtunud. Kollektiivse koondamise puhul minnaksegi esimesel võimalusel töötajatega kohtuma ning jagatakse inimestele infot ka vabade töökohtade kohta. Ta tõi välja, et inimesed on nii mõnigi kord juba enne koondamist endale uue töö saanud.
"Alati uurime ka tööandjatelt, kas neil on kavas lähiajal inimesi juurde võtta ja saame viia tööpakkuja kokku tööd vajava inimesega," lisas ta.
Koppel märkis, et praegu on veel olukord, kus tööandjad otsivad inimesi, kes tahavad tööd teha. Töötukassa on valmis korraldama ka minimessi Standardi töötajatele, kuhu kutsutakse tööandjad, kes hetkel värbavad ja otsivad häid töötajaid.
"Koondatavate seas on pingioperaatoreid, tislereid ja palju teisi tööturul vajalikke oskustega inimesi. Hea meel on selle üle, et täna on juba ka mõned tööandjad meiega ühendust võtnud, et nad sooviksid enda tööpakkumisi saata Standardi inimestele," lisas Koppel.
Töötukassa kinnitusel tulevad nad hüvitiste maksmisega toime
Küsimusele, kas töötukassa reservist piisab, kui hätta sattunud ettevõtete arv peaks tunduvalt suurenema, vastas Koppel, et neil on hüvitiste maksmiseks vahendid olemas, töötukassa rahaline seis on täna hea ning keegi ei pea kartma, et jääb hüvitistest või toetustest ilma.
"Viimastel aastatel on meil olnud suurkoondamistega päris palju kogemusi – näiteks mäletate kindlasti Tallinki, Baltikat. Täna on sealt koondatud inimestest arvel paar inimest," sõnas ta.
Töötukassa reserv oli 2020. aasta lõpus 838 miljonit eurot, kuid tänavu augusti seisuga oli see summa üle 300 miljoni võrra väiksem ja kahanemise põhjuseks oli peamiselt koroonakriis ja selle leevendamiseks rakendatud palgatoetused.
Ehkki tervise- ja tööminister Peep Peterson tuli suvel välja ettepanekuga tõsta töötuskindlustusmakse määra töötajatele 0,2 ja tööandjatele 0,1 protsendipunkti võrra, et reserve taastada, siis septembris kiitis valitsus heaks töötukassa nõukogu ettepaneku jätta kindlustusmakse määr neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 ja tööandjad 0,8 protsenti. | Töötlevas tööstuses sagenevad koondamised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel kolmel aastal on kollektiivseid koondamisi olnud enim 2020. aastal, mil 204 asutust koondas 7500 töökohta ning pihta said eelkõige haldus ja abitegevused ning majutus ja toitlustus. Seevastu eelmine aasta oli rahulikum: kollektiivne koondamine jättis tööta 1305 inimest.
Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel rääkis ERR-ile, et tänavu on esmaseid koondamisteateid esitatud 91 ja need puudutavad umbes 2600 töötajat.
"Tänavusest aastast paistab silma just töötlev tööstus," lausus ta. "See on sektor, kus tööjõudu on alati olnud vaja, aga täna on paljud ettevõtjad veidi murelikud ja ei tea, kuidas lähikuudel energiasektor, eksport liigub."
Suuremast ehk kollektiivsest koondamisest tuleb ettevõttel töötukassat teavitada, kuid lisaks sellele on ka nii-öelda tavalisi koondamisi, kus töökohti vähendatakse, kuid mitte nii massiliselt. Koppel selgitas, et paljud koondatud lähevad edasi järgmisele töökohale, aga osa võtab end arvele töötukassas ja niisuguseid inimesi oli 2020. aastal 21 300, mullu veidi alla 10 000 ja tänavu 8100.
Samas jõuavad koondatud inimesed töötukassasse teatud ajalise viitega.
"See tähendab, et selle sügise koondatud võivad meie juurde jõuda aasta lõpuks," tõdes Koppel. "Küll aga tahan inimestele öelda, et kui on juba saadud koondamisteade, siis on võimalik töötukassast saada juba ka teatud nõustamisi, teenuseid – siis kindlasti võiks kohe meie juurde tulla, ei pea ootama, millal see viimane tööpäev on käes."
Standardi koondamised kestavad kuni jaanuari lõpuni
Viimane koondamisuudis pärineb mööblitootjalt Standard, kes teatas teisipäeval, et konserveerib ajutiselt ja osaliselt tootmise ning koondab töötajaid.
Praeguseks on Standard esitanud töötukassale kaks koondamisteadet ja teise teatega kasvas koondatute arv 163 inimeseni. Koondamised toimuvad ettevõttes kuni tuleva aasta 27. jaanuarini.
Koppel nimetas Standardi koondamise põhjuseks sisendhindade kasvu ja tulude vähenemist. Kuna kahe teate esitamise vahel on toimunud mitmed sündmused, näiteks esitas Ida-Virumaal tegutsev puitplaatide tootja AS Repo septembri lõpus konkurentsivõime kaotamise tõttu pankrotiavalduse, siis on Standard leidnud, et tootmist tuleb tunduvalt vähendada.
Koppeli sõnul on töötukassa Standardi töötajatega juba kohtunud. Kollektiivse koondamise puhul minnaksegi esimesel võimalusel töötajatega kohtuma ning jagatakse inimestele infot ka vabade töökohtade kohta. Ta tõi välja, et inimesed on nii mõnigi kord juba enne koondamist endale uue töö saanud.
"Alati uurime ka tööandjatelt, kas neil on kavas lähiajal inimesi juurde võtta ja saame viia tööpakkuja kokku tööd vajava inimesega," lisas ta.
Koppel märkis, et praegu on veel olukord, kus tööandjad otsivad inimesi, kes tahavad tööd teha. Töötukassa on valmis korraldama ka minimessi Standardi töötajatele, kuhu kutsutakse tööandjad, kes hetkel värbavad ja otsivad häid töötajaid.
"Koondatavate seas on pingioperaatoreid, tislereid ja palju teisi tööturul vajalikke oskustega inimesi. Hea meel on selle üle, et täna on juba ka mõned tööandjad meiega ühendust võtnud, et nad sooviksid enda tööpakkumisi saata Standardi inimestele," lisas Koppel.
Töötukassa kinnitusel tulevad nad hüvitiste maksmisega toime
Küsimusele, kas töötukassa reservist piisab, kui hätta sattunud ettevõtete arv peaks tunduvalt suurenema, vastas Koppel, et neil on hüvitiste maksmiseks vahendid olemas, töötukassa rahaline seis on täna hea ning keegi ei pea kartma, et jääb hüvitistest või toetustest ilma.
"Viimastel aastatel on meil olnud suurkoondamistega päris palju kogemusi – näiteks mäletate kindlasti Tallinki, Baltikat. Täna on sealt koondatud inimestest arvel paar inimest," sõnas ta.
Töötukassa reserv oli 2020. aasta lõpus 838 miljonit eurot, kuid tänavu augusti seisuga oli see summa üle 300 miljoni võrra väiksem ja kahanemise põhjuseks oli peamiselt koroonakriis ja selle leevendamiseks rakendatud palgatoetused.
Ehkki tervise- ja tööminister Peep Peterson tuli suvel välja ettepanekuga tõsta töötuskindlustusmakse määra töötajatele 0,2 ja tööandjatele 0,1 protsendipunkti võrra, et reserve taastada, siis septembris kiitis valitsus heaks töötukassa nõukogu ettepaneku jätta kindlustusmakse määr neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 ja tööandjad 0,8 protsenti.
### Response:
Töötlevas tööstuses sagenevad koondamised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koalitsioonikõnelusi peavad Uus Ühtsus, Läti Rohelise Erakonna ja Regioonide Partei ning Liepaja Erakonna ühisnimekiri ning Rahvuslaste Ühendus. Kokku oleks sellel koalitsioonil 54 kohta.
Järgnevate läbirääkimiste käigus selguvad uue ministeeriumi nimi ja ülesanded. Samuti millised olemasolevate ministeeriumite osakonnad moodustavad uue ministeeriumi. Uut ministeeriumi hakkab kontrollima Uus Ühtsus, vahendas LSM.
Pärast memorandumi allkirjastamist pakub peaminister Krišjanis Karinš erakondadele valdkondi, mida nad võiksid juhtida. Siis plaanitakse koostada ka võimulepe.
Uue Ühtsuse juhatuse liige Edgars Rinkevics avaldas lootust, et uus valitsus moodustatakse vahetult enne või pärast 18. novembrit. | Lätis jätkuvad koalitsioonikõnelused, loomisel uus ministeerium | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koalitsioonikõnelusi peavad Uus Ühtsus, Läti Rohelise Erakonna ja Regioonide Partei ning Liepaja Erakonna ühisnimekiri ning Rahvuslaste Ühendus. Kokku oleks sellel koalitsioonil 54 kohta.
Järgnevate läbirääkimiste käigus selguvad uue ministeeriumi nimi ja ülesanded. Samuti millised olemasolevate ministeeriumite osakonnad moodustavad uue ministeeriumi. Uut ministeeriumi hakkab kontrollima Uus Ühtsus, vahendas LSM.
Pärast memorandumi allkirjastamist pakub peaminister Krišjanis Karinš erakondadele valdkondi, mida nad võiksid juhtida. Siis plaanitakse koostada ka võimulepe.
Uue Ühtsuse juhatuse liige Edgars Rinkevics avaldas lootust, et uus valitsus moodustatakse vahetult enne või pärast 18. novembrit.
### Response:
Lätis jätkuvad koalitsioonikõnelused, loomisel uus ministeerium |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal oleme ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias näinud mõtteid ja postitusi, milles lasterikkad emad on teatanud, et raha naisi sünnitama ei pane ja tegelikult vajavad lasterikkad pered raha asemel hoopis muud.
Kajanud on süüdistused, et vananevad meespoliitikud üritavad poliitilist kasu lõigata rahvale raha külvates, adumata perede tegelikke ootusi ja vajadusi.
Eesti Lasterikaste Perede Liit, olles esindanud lasterikkaid peresid juba üle 25 aasta, lükkab säärased põhjendamatud süüdistused ümber. Oleme oma liikmeskonda kuuluvaid peresid kuulates suhelnud möödunud viie aasta jooksul mitmete erinevate erakondade poliitikutega just sellest, et 2017. aastal kehtestatud lasterikka pere toetus on olnud lasterikastele peredele ülioluline.
Samal ajal oleme avaldanud kartust, et aja jooksul selle mõju väheneb sedavõrd, et toetuse tugi pere materiaalse turvatunde suurendamisel tegelikult kaob. Samuti oleme juhtinud poliitikute tähelepanu asjaolule, et kõige rohkem vajab pere abi just siis, kui pere noored alustavad oma iseseisvat elu, pere ülalpidamisele jäävad veel kooliealised lapsed, kuid kõik toetused lõpevad päevapealt.
Need on päris probleemid meie päris peredelt. Ja neid peresid on palju.
"Majanduslikult keeruline on praegu toime tulla ka sel lasterikkal perel, kelle mõlemad vanemad saavad keskmise palga lähedast palka."
Oleme kahjutundega näinud, kuidas viimase paari aastaga on hüppeliselt kasvanud abivajavate perede hulk. Saame kinnitada, et toiduabi, huvihariduse ja muude toetuste taotlejate seas on üha rohkem näha neid perekondi, keda seal varasemalt ei olnud. See ei ole üksnes vaesusriski piirimail toimetavate perede probleem. Majanduslikult keeruline on praegu toime tulla ka sel lasterikkal perel, kelle mõlemad vanemad saavad keskmise palga lähedast palka.
Ongi oluline mõista, et lasterikka pere toetus ei ole mõeldud lastele, vaid toetab peresid, andes lisa nende sissetulekule.
Üks näide. kahe palgasaajaga pere töötasud on kokku 3200 eurot. Kahe lapse puhul (lastetoetus 160 eurot) oleks sissetulek pereliikme kohta 3360/4=840 eurot. Kolme lapse puhul (toetus 860 eurot) oleks pere sissetulek 4060/5=812 eurot. Seda on hoolimata toetusest ikkagi vähem kui kahelapselisel perel, mis tähendab, et kõrgem toetus lasterikkale perele aitab vähendada eriarvuliste perede ebavõrdsust ning võimaldada kõikidele lastele, kelle vanemad teenivad sarnast tulu, võrdset elatusstandardit.
Ka meie pered on olnud kunagi ühe- ja kahelapselised perekonnad. Me oleme kasvanud lasterikkaks pereks. Meie perede kogemus on, et enamasti just kolmanda lapse sünd toob perele juurde selle erilisuse, millele viitab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28: lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Pere dünaamika, suhted ning vajadused muutuvad kolmanda lapse sünniga piisavalt palju, et vajada erilist hoolt, ka rahalist. Seda toetavad ka mitmed uuringud, millest on olnud korduvalt juttu, kuid mitte ülalmainitud emotsionaalsetes perede võrdsust nõudvates artiklites.
Eesti Lasterikaste Perede Liidul on hea meel, et meid ja meie perede muresid on kuulatud. Et on poliitikuid, nii mehi kui ka naisi, nii lasterikkaid kui ka teisi, kes meid toetavad.
Loomulikult ei saa perepoliitika praeguste perehüvitiste seaduse muudatustega valmis, loomulikult on võimalik ka seda eelnõud teha veel mõjusamaks, toetavamaks ja ka õiglasemaks, mille tarbeks oleme teinud ka vastavad ettepanekud riigikogu sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministeeriumile.
Loomulikult vajavad pered ka täiendavaid teenuseid, peresõbralikku keskkonda, armastust ja häid paarisuhteid, ka austust. Aga sama palju vajame me ka seda seadusemuudatust, me seisame selle eest ja selle taga ega luba pisendada selle mõju ja tähtsust üksnes poliitiliseks kempluseks. Suur aitäh kõigile, kes meid mõistavad ja toetavad! | Aage Õunap: lasterikka pere toetus pole mõeldud lastele, vaid toetab peresid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal oleme ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias näinud mõtteid ja postitusi, milles lasterikkad emad on teatanud, et raha naisi sünnitama ei pane ja tegelikult vajavad lasterikkad pered raha asemel hoopis muud.
Kajanud on süüdistused, et vananevad meespoliitikud üritavad poliitilist kasu lõigata rahvale raha külvates, adumata perede tegelikke ootusi ja vajadusi.
Eesti Lasterikaste Perede Liit, olles esindanud lasterikkaid peresid juba üle 25 aasta, lükkab säärased põhjendamatud süüdistused ümber. Oleme oma liikmeskonda kuuluvaid peresid kuulates suhelnud möödunud viie aasta jooksul mitmete erinevate erakondade poliitikutega just sellest, et 2017. aastal kehtestatud lasterikka pere toetus on olnud lasterikastele peredele ülioluline.
Samal ajal oleme avaldanud kartust, et aja jooksul selle mõju väheneb sedavõrd, et toetuse tugi pere materiaalse turvatunde suurendamisel tegelikult kaob. Samuti oleme juhtinud poliitikute tähelepanu asjaolule, et kõige rohkem vajab pere abi just siis, kui pere noored alustavad oma iseseisvat elu, pere ülalpidamisele jäävad veel kooliealised lapsed, kuid kõik toetused lõpevad päevapealt.
Need on päris probleemid meie päris peredelt. Ja neid peresid on palju.
"Majanduslikult keeruline on praegu toime tulla ka sel lasterikkal perel, kelle mõlemad vanemad saavad keskmise palga lähedast palka."
Oleme kahjutundega näinud, kuidas viimase paari aastaga on hüppeliselt kasvanud abivajavate perede hulk. Saame kinnitada, et toiduabi, huvihariduse ja muude toetuste taotlejate seas on üha rohkem näha neid perekondi, keda seal varasemalt ei olnud. See ei ole üksnes vaesusriski piirimail toimetavate perede probleem. Majanduslikult keeruline on praegu toime tulla ka sel lasterikkal perel, kelle mõlemad vanemad saavad keskmise palga lähedast palka.
Ongi oluline mõista, et lasterikka pere toetus ei ole mõeldud lastele, vaid toetab peresid, andes lisa nende sissetulekule.
Üks näide. kahe palgasaajaga pere töötasud on kokku 3200 eurot. Kahe lapse puhul (lastetoetus 160 eurot) oleks sissetulek pereliikme kohta 3360/4=840 eurot. Kolme lapse puhul (toetus 860 eurot) oleks pere sissetulek 4060/5=812 eurot. Seda on hoolimata toetusest ikkagi vähem kui kahelapselisel perel, mis tähendab, et kõrgem toetus lasterikkale perele aitab vähendada eriarvuliste perede ebavõrdsust ning võimaldada kõikidele lastele, kelle vanemad teenivad sarnast tulu, võrdset elatusstandardit.
Ka meie pered on olnud kunagi ühe- ja kahelapselised perekonnad. Me oleme kasvanud lasterikkaks pereks. Meie perede kogemus on, et enamasti just kolmanda lapse sünd toob perele juurde selle erilisuse, millele viitab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28: lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Pere dünaamika, suhted ning vajadused muutuvad kolmanda lapse sünniga piisavalt palju, et vajada erilist hoolt, ka rahalist. Seda toetavad ka mitmed uuringud, millest on olnud korduvalt juttu, kuid mitte ülalmainitud emotsionaalsetes perede võrdsust nõudvates artiklites.
Eesti Lasterikaste Perede Liidul on hea meel, et meid ja meie perede muresid on kuulatud. Et on poliitikuid, nii mehi kui ka naisi, nii lasterikkaid kui ka teisi, kes meid toetavad.
Loomulikult ei saa perepoliitika praeguste perehüvitiste seaduse muudatustega valmis, loomulikult on võimalik ka seda eelnõud teha veel mõjusamaks, toetavamaks ja ka õiglasemaks, mille tarbeks oleme teinud ka vastavad ettepanekud riigikogu sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministeeriumile.
Loomulikult vajavad pered ka täiendavaid teenuseid, peresõbralikku keskkonda, armastust ja häid paarisuhteid, ka austust. Aga sama palju vajame me ka seda seadusemuudatust, me seisame selle eest ja selle taga ega luba pisendada selle mõju ja tähtsust üksnes poliitiliseks kempluseks. Suur aitäh kõigile, kes meid mõistavad ja toetavad!
### Response:
Aage Õunap: lasterikka pere toetus pole mõeldud lastele, vaid toetab peresid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Something Great" on kollektiivse töö tulemusena tekkiv ühekordne avalik kuuldemäng, mida saab vaadata Kanuti Gildi SAAL-i suurel laval või kuulata elektron.art lehel raadioülekandena.
Kuuldemängus osalevad Kim Noble, Inga Salurand, Johhan Rosenberg, Maike Lond, Hendrik Kaljujärv, Taavet Jansen, Kaie Olmre, Artjom Astrov, Eneli Järs, Bohdana Korohod, Gregor Kulla, Liisbeth Horn, Mait Vesker ja Asuna Arashi.
Õhtu algab kell 19.30 elava raamatupoega Kausaal. Kell 21.00 algab "Something Great".
e⁻lektron on projekt, mis sai aastal 2019 kultuuriministeeriumilt konkursi korras kolmeaastase toetuse etenduskunstide, teaduse ja tehnoloogia kokkupuutepunktide uurimiseks. | Elektroni "Something Great" esietendub Kanuti Gildi SAALis kuuldemänguna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Something Great" on kollektiivse töö tulemusena tekkiv ühekordne avalik kuuldemäng, mida saab vaadata Kanuti Gildi SAAL-i suurel laval või kuulata elektron.art lehel raadioülekandena.
Kuuldemängus osalevad Kim Noble, Inga Salurand, Johhan Rosenberg, Maike Lond, Hendrik Kaljujärv, Taavet Jansen, Kaie Olmre, Artjom Astrov, Eneli Järs, Bohdana Korohod, Gregor Kulla, Liisbeth Horn, Mait Vesker ja Asuna Arashi.
Õhtu algab kell 19.30 elava raamatupoega Kausaal. Kell 21.00 algab "Something Great".
e⁻lektron on projekt, mis sai aastal 2019 kultuuriministeeriumilt konkursi korras kolmeaastase toetuse etenduskunstide, teaduse ja tehnoloogia kokkupuutepunktide uurimiseks.
### Response:
Elektroni "Something Great" esietendub Kanuti Gildi SAALis kuuldemänguna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnavolikogus oleme Keskerakonnaga eestikeelsele õppele ülemineku teemal debateerinud 2017. aastast. Iga kord oleme viidanud, et kvaliteetne riigikeelne haridus lasteaiast alates on vanemate soov. Näiteks 2021. aasta Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu kohaselt arvab 66 protsenti Eesti teisest rahvusest elanikke, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias, ja 14 protsenti, et 1.-6. klassis. Sama arvavaid eestlasi on 81 ja 12 protsenti.
Hea riigikeelne haridus annab, mitte ei võta
Hea riigikeele oskuse eesmärk ei ole võtta kelleltki tema emakeelt ega identiteeti, vaid anda võimalused paremaks tulevikuks. Hea riigikeele oskus tähendab paremaid valikuid hariduses ja tööturul. Lasteaiast alustades edeneb riigikeele omandamine lihtsamalt ja pingevabamalt. Sellest rääkis juba 2017. aastal ilmunud inimarengu aruanne.
Samuti oli viis aastat tagasi ilmunud inimarengu aruandes kirjas, kuidas keeleline eristatus ehk hariduslik segregatsioon loob segregeeruva ehk lõhestunud maailma. Üks juurpõhjus, miks Tallinn on üks Euroopa Liidu kiiremini lõhestuvaid pealinnu, on just nimelt selles, et hea riigikeele oskuseta on valikud piiratumad. Kui seda nõiaringi ei lõhu, siis ajas see vaid süveneb. Võitjaid sellest ei ole, kui jätta välja need, kes ei soovi, et meil ühiskonnana hästi läheks.
Millega tegeleb Tallinn?
"Järgmise aasta riigieelarves nähakse eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks ette 41 miljonit eurot."
Riigi tasandil on seda kõike mõistetud ja eestikeelsele õppele üleminek käib. Valitsus on kiitnud heaks tegevuskava, milles tuuakse välja üleminekuks vajalikud tegevused, tähtajad ja ressursid kuni 2030. aastani. Järgmise aasta riigieelarves nähakse eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks ette 41 miljonit eurot.
Eelmisel nädalal läbis parlamendis esimese lugemise eelnõu, millega luuakse alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks.
Ometi ilmuvad keskparteilaste sulest arvamuslood sõnumiga, et Eesti haridussüsteem vajub kokku, kui see on eestikeelne. Ehkki linnapea Mihhail Kõlvart püüdis volikogu infotunnis väita, et hinnang, nagu seisaks Tallinn eestikeelse hariduse vastu, ei ole adekvaatne, räägivad linna teod vastupidist.
Näiteks esitas Keskerakonna juhitav Tallinna linnavalitsus eestikeelsele õppele ülemineku eelnõule terve rea etteheiteid. Muuhulgas tuuakse välja, et eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu ei arvesta Tallinna piirkondliku eripära ja Tallinna rahvastiku koosseisu. Viidates, et statistikaameti andmetel on Tallinna elanike hulgas 53 protsenti eestlasi. Kas sellest võib välja lugeda, et Tallinna juhtide arvates ei olegi pealinnas elades riigikeele oskamine vajalik?
Kirjade kirjutamise asemel võiksid keskerakondlastest Tallinna linnajuhid lugeda läbi inimarengu aruande (võin laenata, kui tagasi toovad) ja tõdeda, et eestikeelsele õppele üleminek on kõigi siin elavate inimeste huvides ning mõelda, kas Tallinn Eesti suurima ja jõukaima omavalitsusena on teinud omalt poolt piisavalt eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamiseks.
Keila juba on läinud üle eestikeelsele õppele ja sama toimub ka Tartus. Veel ei ole hilja sellega alustada ka Tallinnas. Esimese sammuna võiks mõelda näiteks sellele, et suunata linnajuhtidele eetriaja ostmiseks mõeldud raha õpetajate eesti keele koolitustele. | Sander Andla: just venekeelse hariduse säilitamine lõppeks katastroofiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavolikogus oleme Keskerakonnaga eestikeelsele õppele ülemineku teemal debateerinud 2017. aastast. Iga kord oleme viidanud, et kvaliteetne riigikeelne haridus lasteaiast alates on vanemate soov. Näiteks 2021. aasta Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu kohaselt arvab 66 protsenti Eesti teisest rahvusest elanikke, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias, ja 14 protsenti, et 1.-6. klassis. Sama arvavaid eestlasi on 81 ja 12 protsenti.
Hea riigikeelne haridus annab, mitte ei võta
Hea riigikeele oskuse eesmärk ei ole võtta kelleltki tema emakeelt ega identiteeti, vaid anda võimalused paremaks tulevikuks. Hea riigikeele oskus tähendab paremaid valikuid hariduses ja tööturul. Lasteaiast alustades edeneb riigikeele omandamine lihtsamalt ja pingevabamalt. Sellest rääkis juba 2017. aastal ilmunud inimarengu aruanne.
Samuti oli viis aastat tagasi ilmunud inimarengu aruandes kirjas, kuidas keeleline eristatus ehk hariduslik segregatsioon loob segregeeruva ehk lõhestunud maailma. Üks juurpõhjus, miks Tallinn on üks Euroopa Liidu kiiremini lõhestuvaid pealinnu, on just nimelt selles, et hea riigikeele oskuseta on valikud piiratumad. Kui seda nõiaringi ei lõhu, siis ajas see vaid süveneb. Võitjaid sellest ei ole, kui jätta välja need, kes ei soovi, et meil ühiskonnana hästi läheks.
Millega tegeleb Tallinn?
"Järgmise aasta riigieelarves nähakse eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks ette 41 miljonit eurot."
Riigi tasandil on seda kõike mõistetud ja eestikeelsele õppele üleminek käib. Valitsus on kiitnud heaks tegevuskava, milles tuuakse välja üleminekuks vajalikud tegevused, tähtajad ja ressursid kuni 2030. aastani. Järgmise aasta riigieelarves nähakse eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks ette 41 miljonit eurot.
Eelmisel nädalal läbis parlamendis esimese lugemise eelnõu, millega luuakse alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks.
Ometi ilmuvad keskparteilaste sulest arvamuslood sõnumiga, et Eesti haridussüsteem vajub kokku, kui see on eestikeelne. Ehkki linnapea Mihhail Kõlvart püüdis volikogu infotunnis väita, et hinnang, nagu seisaks Tallinn eestikeelse hariduse vastu, ei ole adekvaatne, räägivad linna teod vastupidist.
Näiteks esitas Keskerakonna juhitav Tallinna linnavalitsus eestikeelsele õppele ülemineku eelnõule terve rea etteheiteid. Muuhulgas tuuakse välja, et eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu ei arvesta Tallinna piirkondliku eripära ja Tallinna rahvastiku koosseisu. Viidates, et statistikaameti andmetel on Tallinna elanike hulgas 53 protsenti eestlasi. Kas sellest võib välja lugeda, et Tallinna juhtide arvates ei olegi pealinnas elades riigikeele oskamine vajalik?
Kirjade kirjutamise asemel võiksid keskerakondlastest Tallinna linnajuhid lugeda läbi inimarengu aruande (võin laenata, kui tagasi toovad) ja tõdeda, et eestikeelsele õppele üleminek on kõigi siin elavate inimeste huvides ning mõelda, kas Tallinn Eesti suurima ja jõukaima omavalitsusena on teinud omalt poolt piisavalt eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamiseks.
Keila juba on läinud üle eestikeelsele õppele ja sama toimub ka Tartus. Veel ei ole hilja sellega alustada ka Tallinnas. Esimese sammuna võiks mõelda näiteks sellele, et suunata linnajuhtidele eetriaja ostmiseks mõeldud raha õpetajate eesti keele koolitustele.
### Response:
Sander Andla: just venekeelse hariduse säilitamine lõppeks katastroofiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on bändi viimase tuuriga enne määramata ajaks pausile minekut ning viimast korda tuleb Euroopas esitamisele album "Age of Excuse". Erikülalisena liitub Uus-Meremaa death metal 'i ansambel Ulcerate.
Juba üle mitme aastakümne aktiivne olnud Mgla saavutas laiema tunnustuse 2015. aasta albumiga "Exercises in Futility", mis paiskas bändi suhtelisest tundmatusest black metal 'i skeene austatud edendajateks 21. sajandil.
Bänd on karjääri jooksul välja andnud neli stuudioalbumit: "Groza" (2008), "With Hearts Toward None" (2012), "Exercises in Futility" (2015), "Age of Excuse" (2019). | Helitehases esineb Poolablack metal'i bänd Mgla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on bändi viimase tuuriga enne määramata ajaks pausile minekut ning viimast korda tuleb Euroopas esitamisele album "Age of Excuse". Erikülalisena liitub Uus-Meremaa death metal 'i ansambel Ulcerate.
Juba üle mitme aastakümne aktiivne olnud Mgla saavutas laiema tunnustuse 2015. aasta albumiga "Exercises in Futility", mis paiskas bändi suhtelisest tundmatusest black metal 'i skeene austatud edendajateks 21. sajandil.
Bänd on karjääri jooksul välja andnud neli stuudioalbumit: "Groza" (2008), "With Hearts Toward None" (2012), "Exercises in Futility" (2015), "Age of Excuse" (2019).
### Response:
Helitehases esineb Poolablack metal'i bänd Mgla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome välisministri Pekka Haavisto sõnul on viie Põhjamaa ja kolme Balti riigi parlamendiliikmete ning välisministrite koostööformaat olnud väga töökindel: "[Seal on ka] selline ka mitteametlik diskussioon, kus on haaratud telefonitoru ja asjadest räägitud."
Vene-Ukraina sõda, kuid ka juba sellele eelnenud Valgevene konflikt on aga oluliselt tõstnud Põhjamaade, Balti riikide ja Poola koostöö tähtsust Euroopa Liidu sees, ütles Haavisto: "Minu arust on praegu hea mõelda, kas on midagi sellist, mida Põhjamaad ja Balti riigid võiksid kaitsekoostöö osas edaspidi teha üheskoos."
Rootsi välisministri Tobias Billströmi sõnul soovib Rootsi uus valitsus tihedamat koostööd nii Balti riikidega, kui ka Euroopa Liiduga üldisemalt. See on osa uue valitsuse kaitsepoliitikast, mis näeb ette orienteerumist riigi lähiümbrusele.
"See on kasulik Rootsi julgeolekuolukorrale ja ka sellele panusele, mida Rootsi saab anda Läänemere üldise julgeolekuolukorra parandamisse. Seega jah, me tahame seda käsikäes ja lähedalt suheldes meie Balti kaaslastega," kinnitas Billström.
Eriti oluliseks peab Billström Põhjamaade ja Balti riikide koostööd just NATO kontekstis. Seda seetõttu, et ka Rootsi ise on lähiajal NATO-ga liitumas. Siis on NATO liikmed kõik Läänemere riigid, välja arvatud Venemaa: "See nõuab ka lähemat koostööd, infovahetust, see on miski, mida me loodame arendada koos oma Balti partneritega."
Rootsi ja Soome NATO-sse astumine aga jõuabki jälle sammukese lähemale, sest Ungari on kaldumas liitumislepete ratifitseerimise poole, nagu ütles ka Soome välisminister Pekka Haavisto: "Iseenesest on hea uudis, et Ungari ei räägi tingimustest, vaid kinnitab, et Soome ja Rootsi liitumisavaldust arutatakse üheaegselt. Loodame, et senine tempo jätkub ja jõuame ka Ungari ratifitseerimisotsuseni õige pea." | Soome ja Rootsi välisminister rõhutasid kaitsekoostöö tähtsust Balti riikidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome välisministri Pekka Haavisto sõnul on viie Põhjamaa ja kolme Balti riigi parlamendiliikmete ning välisministrite koostööformaat olnud väga töökindel: "[Seal on ka] selline ka mitteametlik diskussioon, kus on haaratud telefonitoru ja asjadest räägitud."
Vene-Ukraina sõda, kuid ka juba sellele eelnenud Valgevene konflikt on aga oluliselt tõstnud Põhjamaade, Balti riikide ja Poola koostöö tähtsust Euroopa Liidu sees, ütles Haavisto: "Minu arust on praegu hea mõelda, kas on midagi sellist, mida Põhjamaad ja Balti riigid võiksid kaitsekoostöö osas edaspidi teha üheskoos."
Rootsi välisministri Tobias Billströmi sõnul soovib Rootsi uus valitsus tihedamat koostööd nii Balti riikidega, kui ka Euroopa Liiduga üldisemalt. See on osa uue valitsuse kaitsepoliitikast, mis näeb ette orienteerumist riigi lähiümbrusele.
"See on kasulik Rootsi julgeolekuolukorrale ja ka sellele panusele, mida Rootsi saab anda Läänemere üldise julgeolekuolukorra parandamisse. Seega jah, me tahame seda käsikäes ja lähedalt suheldes meie Balti kaaslastega," kinnitas Billström.
Eriti oluliseks peab Billström Põhjamaade ja Balti riikide koostööd just NATO kontekstis. Seda seetõttu, et ka Rootsi ise on lähiajal NATO-ga liitumas. Siis on NATO liikmed kõik Läänemere riigid, välja arvatud Venemaa: "See nõuab ka lähemat koostööd, infovahetust, see on miski, mida me loodame arendada koos oma Balti partneritega."
Rootsi ja Soome NATO-sse astumine aga jõuabki jälle sammukese lähemale, sest Ungari on kaldumas liitumislepete ratifitseerimise poole, nagu ütles ka Soome välisminister Pekka Haavisto: "Iseenesest on hea uudis, et Ungari ei räägi tingimustest, vaid kinnitab, et Soome ja Rootsi liitumisavaldust arutatakse üheaegselt. Loodame, et senine tempo jätkub ja jõuame ka Ungari ratifitseerimisotsuseni õige pea."
### Response:
Soome ja Rootsi välisminister rõhutasid kaitsekoostöö tähtsust Balti riikidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastane Thunberg osales hiljuti oma raamatu esitlusel Londonis. Thunbergi raamatusse on oma panuse andnud üle saja eksperdi. Nende hulgas on füüsikud, insenerid, majandusteadlased, meteoroloogid, matemaatikud, ajaloolased, filosoofid.
"Me ei lähe kunagi tagasi normaalsuse juurde, sest normaalsus oli juba kriis. See, mida me nimetame normaalseks, on äärmuslik süsteem, mis on üles ehitatud inimeste ja planeedi ekspluateerimisele," ütles Thunberg.
Thunberg süüdistas lääneriike veel kolonialismis, imperialismis ja rõhumises. Thunbergi sõnul kasutab praegune süsteem ära nii inimesi kui ka planeeti.
"Kui majanduskasv on meie ainus prioriteet, siis see, mida me praegu kogeme, peaks olema täpselt see, mida me peame ootama," ütles Thunberg.
Thunbergi viimased märkused said ka kriitikat. Kirjanik Michael Shellenberger kirjutas sotsiaalmeedias, et kapitalismi tõttu pikenes inimeste eluiga.
Thunberg ütles, et ei osale Sharm el-Sheikis toimuval COP27 konverentsil. See toimub novembris ja seal osalevad ka lääneriikide juhid.
"Muidugi on väga sümboolne, et see toimub turismikeskuses, riigis, kus rikutakse inimeste põhiõigusi," märkis Thunberg. | Thunberg kritiseeris kapitalismi ja praegust maailmakorda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastane Thunberg osales hiljuti oma raamatu esitlusel Londonis. Thunbergi raamatusse on oma panuse andnud üle saja eksperdi. Nende hulgas on füüsikud, insenerid, majandusteadlased, meteoroloogid, matemaatikud, ajaloolased, filosoofid.
"Me ei lähe kunagi tagasi normaalsuse juurde, sest normaalsus oli juba kriis. See, mida me nimetame normaalseks, on äärmuslik süsteem, mis on üles ehitatud inimeste ja planeedi ekspluateerimisele," ütles Thunberg.
Thunberg süüdistas lääneriike veel kolonialismis, imperialismis ja rõhumises. Thunbergi sõnul kasutab praegune süsteem ära nii inimesi kui ka planeeti.
"Kui majanduskasv on meie ainus prioriteet, siis see, mida me praegu kogeme, peaks olema täpselt see, mida me peame ootama," ütles Thunberg.
Thunbergi viimased märkused said ka kriitikat. Kirjanik Michael Shellenberger kirjutas sotsiaalmeedias, et kapitalismi tõttu pikenes inimeste eluiga.
Thunberg ütles, et ei osale Sharm el-Sheikis toimuval COP27 konverentsil. See toimub novembris ja seal osalevad ka lääneriikide juhid.
"Muidugi on väga sümboolne, et see toimub turismikeskuses, riigis, kus rikutakse inimeste põhiõigusi," märkis Thunberg.
### Response:
Thunberg kritiseeris kapitalismi ja praegust maailmakorda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fenkii sõnas, et pole enam kindel, mida inimesed temast kui artistist praegusel etapil arvata võivad, kuna tema viimasel ajal välja antud singlid on kõik suhteliselt erineva helikeelega, aga talle meeldib vabadus katsetada ja mitte karta uusi asju proovida.
"Libahunt on kui kui planeerimata laps ja sündis eikuskilt. Algul me ei olnud demos kindlad, aga kui panime mu vokaali juurde ja kohandasime natuke muusikat, siis arvasime, et võiks täitsa toimida."
Laulusõnade asjus töötas fenkii taaskord Koreaga bändist 5Miinust. "Mulle meeldib Korea erakordne sõnakasutus. Kuna lugu pandi idanema eelmise Halloweeni ajal, siis see inspireeris meid kõiki ja sealt tulebki laulu nimi "Libahunt"."
Videorežii taustaga fenkii, kodanikunimega Serj Rimma, on kõik oma videod ise produtseerinud. "Libahundi" jaoks vajas ta midagi lihtsat ja kiiret, kuna ajaraam oli väike. Kirsiks tordil peab ta täiskuu stseeni, mis annab tema hinnangul ideaalselt edasi loo sõnumit ja muudab visuaalse pildi veelgi lahedamaks. | Fenkii avaldas singli "Libahunt" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fenkii sõnas, et pole enam kindel, mida inimesed temast kui artistist praegusel etapil arvata võivad, kuna tema viimasel ajal välja antud singlid on kõik suhteliselt erineva helikeelega, aga talle meeldib vabadus katsetada ja mitte karta uusi asju proovida.
"Libahunt on kui kui planeerimata laps ja sündis eikuskilt. Algul me ei olnud demos kindlad, aga kui panime mu vokaali juurde ja kohandasime natuke muusikat, siis arvasime, et võiks täitsa toimida."
Laulusõnade asjus töötas fenkii taaskord Koreaga bändist 5Miinust. "Mulle meeldib Korea erakordne sõnakasutus. Kuna lugu pandi idanema eelmise Halloweeni ajal, siis see inspireeris meid kõiki ja sealt tulebki laulu nimi "Libahunt"."
Videorežii taustaga fenkii, kodanikunimega Serj Rimma, on kõik oma videod ise produtseerinud. "Libahundi" jaoks vajas ta midagi lihtsat ja kiiret, kuna ajaraam oli väike. Kirsiks tordil peab ta täiskuu stseeni, mis annab tema hinnangul ideaalselt edasi loo sõnumit ja muudab visuaalse pildi veelgi lahedamaks.
### Response:
Fenkii avaldas singli "Libahunt" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Abikaasade Tracey Thorni ja Ben Watti 1982. aastal moodustatud duo teatas uue albumi valmimisest sotsiaalmeedia vahendusel, kirjutab Stereogum.
Viimase kahe aastakümne jooksul on Thorn ja Watt olnud hõivatud muude projektidega, aeg-ajalt teinud küll koostööd, kuid see on duo esimene album pärast 1999. aastal ilmunud stuudioalbumilt "Temperamental."
Kokku on Everything But The Girl välja andnud 11 stuudioalbumit, teeninud arvukalt kuld- ja plaatinastaatuseid. Nende suurim hitt on lugu "Missing" 1994. aastal ilmunud albumilt "Amplified Heart".
View this post on Instagram
A post shared by Everything But The Girl (@ebtgofficial) | Everything But The Girl annab üle 24 aasta välja uue albumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Abikaasade Tracey Thorni ja Ben Watti 1982. aastal moodustatud duo teatas uue albumi valmimisest sotsiaalmeedia vahendusel, kirjutab Stereogum.
Viimase kahe aastakümne jooksul on Thorn ja Watt olnud hõivatud muude projektidega, aeg-ajalt teinud küll koostööd, kuid see on duo esimene album pärast 1999. aastal ilmunud stuudioalbumilt "Temperamental."
Kokku on Everything But The Girl välja andnud 11 stuudioalbumit, teeninud arvukalt kuld- ja plaatinastaatuseid. Nende suurim hitt on lugu "Missing" 1994. aastal ilmunud albumilt "Amplified Heart".
View this post on Instagram
A post shared by Everything But The Girl (@ebtgofficial)
### Response:
Everything But The Girl annab üle 24 aasta välja uue albumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Solman, Sikkut, Riisalo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes.
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Solman, Sikkut, Riisalo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HC Kehra Horizon Pulp&Paper-il ja SK Tapa/N.R Energy-l on käsil korralik mängude seeria, kui mõne nädala jooksul kohtutakse kolmel korral. Esimene omavaheline mäng oli lõppenud kehralaste üheväravalise ülekaaluga. Kolmapäeval suutsid aga lääne-virulased alguses kaitse ja Mikola Naumi tõrjete abil kerge initsiatiivi haarata ning Rail Ageni viis nad 11. minutil kiirrünnakust 7:3 ette. Seejärel aga teenisid külalised mitmeid kaheminutilisi karistusi ning andsid sellega võimaluse kodupubliku ees mängivale tiimile järgi tulla.
Kui kaks minutit enne perioodi lõppu juhtis Tapa veel kahega, siis tundus, et mõtetes liiguti liiga vara garderoobi ja Kehra rebis kolmeväravalise lõpuspurdiga end 14:13 peale. Teisel poolajal alustati mõlemalt poolt ohtrate eemaldamisega, kuid oma ülekaalu liiga suurelt enda kasuks ei suutnud kumbki tiim kallutada. Väravaid visati võrdselt kuni Alvar Soikka suutis 43. minutil Kehra 20:18 ette viia. Kuigi võõrustajate poolelt suutis Tanel Vilks külma rahuga seitsme meetri viskeid realiseerida, siis viis Ilja Kosmirak siiski kümme minutit enne lõppu Tapa ühega peale.
Viimased minutid möödusid närvilises, kuid põnevas õhkkonnas. Kaspar Lees realiseeris karistusviske ning Tapa juhtis ühega, vaid hetk hiljem oli seis Mamporia värava järel taas vastupidine, 27:26 Kehra kasuks. Siis skoorisid taas Oolup ja uuesti Lees ning külalised võtsid minimaalse edu tagasi. 20 sekundit enne lõppu tegi Ilja Kosmirak lõppseisuks 29:27 ning SK Tapa viis punktid Lääne-Virumaale. Horizon Pulp&Paperi resultatiivseimad olid Vilks kaheksa ning Mamporia kuue tabamusega. N.R Energy poolt viskas Lees 9 ja Rail Ageni 6 väravat.
"Suutsime kohtumise alguses küll vahe sisse teha, kuid mingites episoodides tundub, et meile sobib paremini see tagaajaja roll ning tänagi me oma edu hoida ei suutnud. Esimese poolaja lõpus tegime lihtsaid vigu ning lasime vastased mängu tagasi. Olime hädas David Mamporia ja vastaste joone pidurdamisega, kuid üldpilt oli siiski juba parem kui karikavõistlustel. Kaspar Lees oli meil liidri eest väljas ning saime tänast kasutada peaproovina järgmisel nädalal aset leidva esimese hooaja poole tähtsaima mängu jaoks. Õnneks saame karikavõistluste korduskohtumise pidada kodupubliku ees," olid SK Tapa ääremängija Rail Ageni esimesed mõtted.
Kalevi Spordihallis sai vastaspinkidel näha juhendamas isa-poja duot, kui HC Tallinna treeneriks oli Risto Lepp ja Mistra pingil seisis tema isa Jüri Lepp. Külalised haarasid mängu alguses ohjad oma kätte ja 10. minutil viis Rauno Aus nad 5:1 ette. Kohtumise initsiatiiv püsis kindlalt Mistra poolel ning 25. minutiks oli võõrustajate loots juba pidanud ära kasutama kaks time-out 'i. HC Tallinn küll vähendas veel esimesel poolajal korra vahet, kuid garderoobi mindi siiski Sander-Sven Annula värava järel seisult 18:8. Kusjuures Mistra poolelt oli skoorinud rohkem mängijaid, kui HC Tallinnal oli protokollis kokku - 11.
HC Tallinn võitles teisel poolajal õhukese koosseisuga kõvasti ning samm-sammult astuti vastastele lähemale. Ühel hetkel tegi Mistra ohtralt vahetusi ning suures eduseisus võidi arvata, et mäng on mängitud, kuid vastased sellega nõus ei olnud. 55. minutil juhtis HC Tallinn teist perioodi 17:10 ja vahe oli kahandatud vaid kahele. Vladyslav Naumenko tõi külaliste poolt siiski seisuks 28:25 ning nende esimesel poolajal kätte võidetud edu oli täna piisav ja lõppseisuks jäi tabloole 30:27.
HC Tallinna poolt oli resultatiivseim Markus Oliver Mädo kümne tabamusega. Mistra kasuks viskas Naumenko viis väravat. "Alustasime mängu hästi ja suutsime suure edu kätte võidelda. Rünnak ja kaitse mõlemad toimisid ning saime lihtsaid väravaid. Teisel poolajal aga tegime palju praaki ning ükski mänguelement enam välja ei tulnud. Peab ütlema, et vähemalt saime kehva esitusega kaks punkti kätte," analüüsis Mistra mängija Marko Slastinovski matši järel.
Kui kõik võistkonnad on omavahel kohtunud, juhib Eesti meistrivõistlusi täiseduga Põlva Serviti, neile järgneb Mistra, kellel on viiest mängust kirjas kaheksa punkti. Kolmandal kohal oleval Tapal on kolm võitu ja seejärel on Viljandi HC nelja punktiga. Kehra on kogunud ühe võidu ning HC Tallinn asetseb kuuendana nulli peal. Võistkonnad jätkavad nüüd karikavõistlustega, kui pühapäeval alustavad veerandfinaalidega Mistra ja Viljandi HC ning kõik finaalturniirile pääsejad selguvad 9. novembril. | Tapa ja Kehra pakkusid taas põnevusmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Kehra Horizon Pulp&Paper-il ja SK Tapa/N.R Energy-l on käsil korralik mängude seeria, kui mõne nädala jooksul kohtutakse kolmel korral. Esimene omavaheline mäng oli lõppenud kehralaste üheväravalise ülekaaluga. Kolmapäeval suutsid aga lääne-virulased alguses kaitse ja Mikola Naumi tõrjete abil kerge initsiatiivi haarata ning Rail Ageni viis nad 11. minutil kiirrünnakust 7:3 ette. Seejärel aga teenisid külalised mitmeid kaheminutilisi karistusi ning andsid sellega võimaluse kodupubliku ees mängivale tiimile järgi tulla.
Kui kaks minutit enne perioodi lõppu juhtis Tapa veel kahega, siis tundus, et mõtetes liiguti liiga vara garderoobi ja Kehra rebis kolmeväravalise lõpuspurdiga end 14:13 peale. Teisel poolajal alustati mõlemalt poolt ohtrate eemaldamisega, kuid oma ülekaalu liiga suurelt enda kasuks ei suutnud kumbki tiim kallutada. Väravaid visati võrdselt kuni Alvar Soikka suutis 43. minutil Kehra 20:18 ette viia. Kuigi võõrustajate poolelt suutis Tanel Vilks külma rahuga seitsme meetri viskeid realiseerida, siis viis Ilja Kosmirak siiski kümme minutit enne lõppu Tapa ühega peale.
Viimased minutid möödusid närvilises, kuid põnevas õhkkonnas. Kaspar Lees realiseeris karistusviske ning Tapa juhtis ühega, vaid hetk hiljem oli seis Mamporia värava järel taas vastupidine, 27:26 Kehra kasuks. Siis skoorisid taas Oolup ja uuesti Lees ning külalised võtsid minimaalse edu tagasi. 20 sekundit enne lõppu tegi Ilja Kosmirak lõppseisuks 29:27 ning SK Tapa viis punktid Lääne-Virumaale. Horizon Pulp&Paperi resultatiivseimad olid Vilks kaheksa ning Mamporia kuue tabamusega. N.R Energy poolt viskas Lees 9 ja Rail Ageni 6 väravat.
"Suutsime kohtumise alguses küll vahe sisse teha, kuid mingites episoodides tundub, et meile sobib paremini see tagaajaja roll ning tänagi me oma edu hoida ei suutnud. Esimese poolaja lõpus tegime lihtsaid vigu ning lasime vastased mängu tagasi. Olime hädas David Mamporia ja vastaste joone pidurdamisega, kuid üldpilt oli siiski juba parem kui karikavõistlustel. Kaspar Lees oli meil liidri eest väljas ning saime tänast kasutada peaproovina järgmisel nädalal aset leidva esimese hooaja poole tähtsaima mängu jaoks. Õnneks saame karikavõistluste korduskohtumise pidada kodupubliku ees," olid SK Tapa ääremängija Rail Ageni esimesed mõtted.
Kalevi Spordihallis sai vastaspinkidel näha juhendamas isa-poja duot, kui HC Tallinna treeneriks oli Risto Lepp ja Mistra pingil seisis tema isa Jüri Lepp. Külalised haarasid mängu alguses ohjad oma kätte ja 10. minutil viis Rauno Aus nad 5:1 ette. Kohtumise initsiatiiv püsis kindlalt Mistra poolel ning 25. minutiks oli võõrustajate loots juba pidanud ära kasutama kaks time-out 'i. HC Tallinn küll vähendas veel esimesel poolajal korra vahet, kuid garderoobi mindi siiski Sander-Sven Annula värava järel seisult 18:8. Kusjuures Mistra poolelt oli skoorinud rohkem mängijaid, kui HC Tallinnal oli protokollis kokku - 11.
HC Tallinn võitles teisel poolajal õhukese koosseisuga kõvasti ning samm-sammult astuti vastastele lähemale. Ühel hetkel tegi Mistra ohtralt vahetusi ning suures eduseisus võidi arvata, et mäng on mängitud, kuid vastased sellega nõus ei olnud. 55. minutil juhtis HC Tallinn teist perioodi 17:10 ja vahe oli kahandatud vaid kahele. Vladyslav Naumenko tõi külaliste poolt siiski seisuks 28:25 ning nende esimesel poolajal kätte võidetud edu oli täna piisav ja lõppseisuks jäi tabloole 30:27.
HC Tallinna poolt oli resultatiivseim Markus Oliver Mädo kümne tabamusega. Mistra kasuks viskas Naumenko viis väravat. "Alustasime mängu hästi ja suutsime suure edu kätte võidelda. Rünnak ja kaitse mõlemad toimisid ning saime lihtsaid väravaid. Teisel poolajal aga tegime palju praaki ning ükski mänguelement enam välja ei tulnud. Peab ütlema, et vähemalt saime kehva esitusega kaks punkti kätte," analüüsis Mistra mängija Marko Slastinovski matši järel.
Kui kõik võistkonnad on omavahel kohtunud, juhib Eesti meistrivõistlusi täiseduga Põlva Serviti, neile järgneb Mistra, kellel on viiest mängust kirjas kaheksa punkti. Kolmandal kohal oleval Tapal on kolm võitu ja seejärel on Viljandi HC nelja punktiga. Kehra on kogunud ühe võidu ning HC Tallinn asetseb kuuendana nulli peal. Võistkonnad jätkavad nüüd karikavõistlustega, kui pühapäeval alustavad veerandfinaalidega Mistra ja Viljandi HC ning kõik finaalturniirile pääsejad selguvad 9. novembril.
### Response:
Tapa ja Kehra pakkusid taas põnevusmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putin muutis hiljuti seadust, mis võimaldab tal nüüd jääda Kremli peremeheks kuni 2036. aastani. Lääne ametnike sõnul võib Putin siiski 2024. aasta valimistel olla väljakutsete suhtes haavatav, vahendas The Times.
"Inimesed arutavad üha rohkem, kellest saab järeltulija. Venemaa pole demokraatlik riik ja lähitulevikus pole näha muutusi. Kuid selle kümnendi keskpaik hakkab tunduma üha huvitavam," ütles üks lääne ametnik.
2011. aastal puhkesid Moskva kesklinnas meeleavaldused. Protestid puhkesid, kuna Putin teatas siis, et hakkab uuesti Venemaa presidendiks.
Lääne ametnikud siiski hoiatasid, et Putin võib 2024. aasta valimised lihtsalt ära jätta. See otsus võib aga tekitada Putinile uusi väljakutseid.
Moskva-vastased sanktsioonid räsivad Venemaa majandust. Pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist lahkus Venemaalt umbes 400 000 inimest. Venemaa armee kannab Ukrainas aga üha suuremaid kaotusi.
"Venemaa süsteem on läbipaistmatu, kuid see katastroofiline viga on teda nõrgestanud," ütles üks ametnik. | Lääne ametnikud: Putini võim mureneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putin muutis hiljuti seadust, mis võimaldab tal nüüd jääda Kremli peremeheks kuni 2036. aastani. Lääne ametnike sõnul võib Putin siiski 2024. aasta valimistel olla väljakutsete suhtes haavatav, vahendas The Times.
"Inimesed arutavad üha rohkem, kellest saab järeltulija. Venemaa pole demokraatlik riik ja lähitulevikus pole näha muutusi. Kuid selle kümnendi keskpaik hakkab tunduma üha huvitavam," ütles üks lääne ametnik.
2011. aastal puhkesid Moskva kesklinnas meeleavaldused. Protestid puhkesid, kuna Putin teatas siis, et hakkab uuesti Venemaa presidendiks.
Lääne ametnikud siiski hoiatasid, et Putin võib 2024. aasta valimised lihtsalt ära jätta. See otsus võib aga tekitada Putinile uusi väljakutseid.
Moskva-vastased sanktsioonid räsivad Venemaa majandust. Pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist lahkus Venemaalt umbes 400 000 inimest. Venemaa armee kannab Ukrainas aga üha suuremaid kaotusi.
"Venemaa süsteem on läbipaistmatu, kuid see katastroofiline viga on teda nõrgestanud," ütles üks ametnik.
### Response:
Lääne ametnikud: Putini võim mureneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TikTok kuulub Hiina kapitalile, firma uuendab oma privaatsuspoliitikat. Firma kinnitas, et Hiina töötajatel on juurdepääs Euroopa andmetele. Euroopa kasutajate andmetele pääsevad ligi veel TikToki töötajad, kes asuvad Brasiilias, Kanadas, Iisraelis, USA-s ja Singapuris, vahendas The Guardian.
"Järgides mitmeid tugevaid turvakontrolle ja protokolle ning kasutades meetodeid, mida tunnustatakse GDPRI-i raames (EL-i andmekaitseseadus), võimaldame teatud Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Iisraelis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Koreas asuvatel töötajatel juurdepääsu Euroopa kasutajate andmetele," teatas TikToki Euroopa haru turvalisuse juht Elaine Fox.
TikTok on varem tunnistanud, et osale andmetele pääsevad ligi ettevõtte emafirma ByteDance'i töötajad.
TikToki Euroopa haru kuulub Iirimaa võimude jurisdiktsiooni alla. Dublin on alustanud juba juurdlust selle kohta, kas TikTok saadab andmeid Hiinasse, vahendas The Guardian.
Londoni Ülikooli kolledži teadur Michael Veale ütles, et Hiina isikuandmete seadused tekitavad küsimusi isegi piiratud andmeedastuse turvalisuse kohta. Siiski ütles Veale, et Hiina valitsus ei luura TikTokis üksikisikute järele. Tema sõnul suudab Hiina inimeste privaatseid andmeid hankida teiste kanalite kaudu.
ByteDance'i seotus Hiina valitsusega tekitas aga juba varem küsimusi. 2020. aasta septembris süüdistas Donald Trumpi administratsioon TikToki, et platvorm on kommunistliku partei hääletoru. Trump nõudis, et TikTok peab oma USA allüksuse maha müüma. Joe Bideni administratsioon tühistas selle korralduse.
Juulis avaldati TikToki tegevjuhi Shou Zi Chew kiri USA vabariiklastest senaatoritele. "USA-s asuva TikToki turvameeskonna heakskiidu korral saavad firma välismaal asuvad töötajad vaadata mõningaid mittetundlikke USA kasutajate andmeid," seisis kirjas.
Shou Zi Chew väitis, et TikTok ei jaga neid andmeid Hiina võimudega.
Hiljuti palkas TikTok oma meeskonda Jamal Browni, kes töötas Bideni valimiskampaanias pressijuhina. Brown töötas varem ka kaitseministeeriumis. Vabariiklasest senaator Josh Hawley väitis, et tegemist on murettekitava arenguga, vahendas DailyMail.
"TikTok ja nende Hiina emafirma kujutavad endast tõsist ohtu riiklikule julgeolekule. Olge tõsised. Tehke nii, et ByteDance peab TikToki maha müüma," ütles Hawley. | TikTok kinnitas, et saadab oma Euroopa kasutajate andmeid Hiinasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TikTok kuulub Hiina kapitalile, firma uuendab oma privaatsuspoliitikat. Firma kinnitas, et Hiina töötajatel on juurdepääs Euroopa andmetele. Euroopa kasutajate andmetele pääsevad ligi veel TikToki töötajad, kes asuvad Brasiilias, Kanadas, Iisraelis, USA-s ja Singapuris, vahendas The Guardian.
"Järgides mitmeid tugevaid turvakontrolle ja protokolle ning kasutades meetodeid, mida tunnustatakse GDPRI-i raames (EL-i andmekaitseseadus), võimaldame teatud Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Iisraelis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Koreas asuvatel töötajatel juurdepääsu Euroopa kasutajate andmetele," teatas TikToki Euroopa haru turvalisuse juht Elaine Fox.
TikTok on varem tunnistanud, et osale andmetele pääsevad ligi ettevõtte emafirma ByteDance'i töötajad.
TikToki Euroopa haru kuulub Iirimaa võimude jurisdiktsiooni alla. Dublin on alustanud juba juurdlust selle kohta, kas TikTok saadab andmeid Hiinasse, vahendas The Guardian.
Londoni Ülikooli kolledži teadur Michael Veale ütles, et Hiina isikuandmete seadused tekitavad küsimusi isegi piiratud andmeedastuse turvalisuse kohta. Siiski ütles Veale, et Hiina valitsus ei luura TikTokis üksikisikute järele. Tema sõnul suudab Hiina inimeste privaatseid andmeid hankida teiste kanalite kaudu.
ByteDance'i seotus Hiina valitsusega tekitas aga juba varem küsimusi. 2020. aasta septembris süüdistas Donald Trumpi administratsioon TikToki, et platvorm on kommunistliku partei hääletoru. Trump nõudis, et TikTok peab oma USA allüksuse maha müüma. Joe Bideni administratsioon tühistas selle korralduse.
Juulis avaldati TikToki tegevjuhi Shou Zi Chew kiri USA vabariiklastest senaatoritele. "USA-s asuva TikToki turvameeskonna heakskiidu korral saavad firma välismaal asuvad töötajad vaadata mõningaid mittetundlikke USA kasutajate andmeid," seisis kirjas.
Shou Zi Chew väitis, et TikTok ei jaga neid andmeid Hiina võimudega.
Hiljuti palkas TikTok oma meeskonda Jamal Browni, kes töötas Bideni valimiskampaanias pressijuhina. Brown töötas varem ka kaitseministeeriumis. Vabariiklasest senaator Josh Hawley väitis, et tegemist on murettekitava arenguga, vahendas DailyMail.
"TikTok ja nende Hiina emafirma kujutavad endast tõsist ohtu riiklikule julgeolekule. Olge tõsised. Tehke nii, et ByteDance peab TikToki maha müüma," ütles Hawley.
### Response:
TikTok kinnitas, et saadab oma Euroopa kasutajate andmeid Hiinasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tapa sõjaväelinnakus on nii Eesti kui ka meie liitlaste kasutuses palju soomusmasinaid, millel puudub korralik harjutusala. Uus harjutusväli valiti välja Piibe maantee ääres, ning selle sisse kuulub Koitjärve raba, Soodla veehoidla ning Hirsisoo. Sinna kavandatakse kolm laske- ja õppevälja, neid kasutatakse ka suurtükkide tulepositsioonina kaitseväe keskpolügoonil asuvate sihtmärkide laskmiseks.
Harjutusvälja teedele paigutatakse tõkkepuud, signaalmastid ja infotahvlid, õppuste ajal on loomulikult alale pääs keelatud. Lisaks rajatakse harjutusväljakult ühendusteed kaitseväe keskpolügoonile ning ka Piibe ja Narva maanteele.
Harjutusala pikkus põhjast lõunasse on umbes kuus kilomeetrit ja idast-läände kümme kilomeetrit. Selle idaosa asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, mis on ühtlasi ka NATURA 2000 ala. Kuna tegemist on soomusmasinate harjutusalaga, tuleb selleks seal ka metsa raadata, tunnistas kaitseministeeriumi innovatsiooniosakonna juhtaja Miiko Peris.
"Sellepärast me neid mõjusid kõiki hindamegi tervikuna, et see pilt tekiks. Siis oskame öelda, kus see vajadus on ja kus ei ole. Tõsi on, et soomusmanöövri väljaõppeks me seda vajame, kas see puudutab ka looduskaitseala ja millistes piirides, siin ma sündmustest ette ei ruttaks," rääkis Peris.
Planeeringu tegemisel arvestatakse ka Tallinna veevarustuse jaoks olulise Soodla veehoidlaga, mida kasutavad üsna aktiivselt ka Tallinna ja Harjumaa elanikud puhkealana. "Siin me teeme koostööd Tallinna Veega ja oleme neid informeerinud planeeringu koostamise järgmistest sammudest. Ja ootame neilt ettepanekuid planeeringu koostamise käigus ja täpselt sama ootama ka teistelt asjast huvitatutelt," ütles kaitseministeeriumi esindaja.
Harjutusalale jääb kaheksa eraomanikule kuuluvat kinnistut ning kolm hoonet. Nende saatuse üle algavad nüüd läbirääkimised.
Perise sõnul loodab ministeerium avalikustada planeeringu eskiisi 2023. aasta esimestel kuudel ning keskkonnamõjude esialgse hindamisaruande 2024. aasta suvel. "Need tähtajad võivad töö käigus muutuda, kuid selles ajakavas me hindame järgmiste sammude tegemist," ütles ta.
Lähteseisukohad Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse
koostamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamiseks asuvad siin. | Riik alustas kaitseväe Soodla harjutusväljaku eriplaneeringut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tapa sõjaväelinnakus on nii Eesti kui ka meie liitlaste kasutuses palju soomusmasinaid, millel puudub korralik harjutusala. Uus harjutusväli valiti välja Piibe maantee ääres, ning selle sisse kuulub Koitjärve raba, Soodla veehoidla ning Hirsisoo. Sinna kavandatakse kolm laske- ja õppevälja, neid kasutatakse ka suurtükkide tulepositsioonina kaitseväe keskpolügoonil asuvate sihtmärkide laskmiseks.
Harjutusvälja teedele paigutatakse tõkkepuud, signaalmastid ja infotahvlid, õppuste ajal on loomulikult alale pääs keelatud. Lisaks rajatakse harjutusväljakult ühendusteed kaitseväe keskpolügoonile ning ka Piibe ja Narva maanteele.
Harjutusala pikkus põhjast lõunasse on umbes kuus kilomeetrit ja idast-läände kümme kilomeetrit. Selle idaosa asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, mis on ühtlasi ka NATURA 2000 ala. Kuna tegemist on soomusmasinate harjutusalaga, tuleb selleks seal ka metsa raadata, tunnistas kaitseministeeriumi innovatsiooniosakonna juhtaja Miiko Peris.
"Sellepärast me neid mõjusid kõiki hindamegi tervikuna, et see pilt tekiks. Siis oskame öelda, kus see vajadus on ja kus ei ole. Tõsi on, et soomusmanöövri väljaõppeks me seda vajame, kas see puudutab ka looduskaitseala ja millistes piirides, siin ma sündmustest ette ei ruttaks," rääkis Peris.
Planeeringu tegemisel arvestatakse ka Tallinna veevarustuse jaoks olulise Soodla veehoidlaga, mida kasutavad üsna aktiivselt ka Tallinna ja Harjumaa elanikud puhkealana. "Siin me teeme koostööd Tallinna Veega ja oleme neid informeerinud planeeringu koostamise järgmistest sammudest. Ja ootame neilt ettepanekuid planeeringu koostamise käigus ja täpselt sama ootama ka teistelt asjast huvitatutelt," ütles kaitseministeeriumi esindaja.
Harjutusalale jääb kaheksa eraomanikule kuuluvat kinnistut ning kolm hoonet. Nende saatuse üle algavad nüüd läbirääkimised.
Perise sõnul loodab ministeerium avalikustada planeeringu eskiisi 2023. aasta esimestel kuudel ning keskkonnamõjude esialgse hindamisaruande 2024. aasta suvel. "Need tähtajad võivad töö käigus muutuda, kuid selles ajakavas me hindame järgmiste sammude tegemist," ütles ta.
Lähteseisukohad Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse
koostamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamiseks asuvad siin.
### Response:
Riik alustas kaitseväe Soodla harjutusväljaku eriplaneeringut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | H-alagrupis sai Paris-Saint Germain võõrsil 2:1 jagu Torino Juventusest. Alagruppi neil siiski võita ei õnnestunud, kuna Portugali klubi Benfica võitis lausa 6:1 Maccabi Haifat ning tagas sellega esimesena edasipääsu. Benfica ja PSG kogusid mõlemad 14 punkti, kuid parema väravatevahe tõttu pääses Portugali klubi esimesena ning PSG teisena alagrupist edasi. Juventus sai alagrupis kolmanda koha ning jätkab Euroopa liigas.
Madridi Real võitis F-alagrupi, alistades viimases mängus suurelt 5:1 Celticu. Reali eest said jala valgeks Luka Modric ja Rodrygo, kes tegid mõlemad skoori penaltipunktilt. Lisaks said tabamused kirja ka Vinicius Junior, Federico Valverde ja Marco Asensio. Red Bull Leipzig tagas teisena edasipääsu, võites alagrupi viimases kohtumises lausa 4:0 Donetski Šahtarit.
E-alagrupis alistas Londoni Chelsea 2:1 Zagrebi Dinamo ja kindlustas alagrupis esikoha. Raheem Sterling ning Denis Zakaria hoolitsesid Chelsea tabamuste eest. AC Milan võitis 4:0 FC Salzburgi ning pääses teisena edasi. Olivier Giroud lõi Milani eest kaks väravat. Salzburg sai grupis kolmanda koha ning jätkab seetõttu Euroopa liigas.
G-alagrupis alistas 0:1 kaotusseisu jäänud Manchester City Riyad Mahrezi, Rico Lewise ja Julian Alvarezi tabamustest 3:1 Sevilla ning kindlustas sellega ka esimesena edasipääsu. Dortmundi Borussia mängis FC Copenhageniga 1:1 viiki, kuid sellest piisas, et teisena edasipääs tagada. | Benfica lõi kuus väravat ning tagas PSG ees alagrupist esimesena edasipääsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
H-alagrupis sai Paris-Saint Germain võõrsil 2:1 jagu Torino Juventusest. Alagruppi neil siiski võita ei õnnestunud, kuna Portugali klubi Benfica võitis lausa 6:1 Maccabi Haifat ning tagas sellega esimesena edasipääsu. Benfica ja PSG kogusid mõlemad 14 punkti, kuid parema väravatevahe tõttu pääses Portugali klubi esimesena ning PSG teisena alagrupist edasi. Juventus sai alagrupis kolmanda koha ning jätkab Euroopa liigas.
Madridi Real võitis F-alagrupi, alistades viimases mängus suurelt 5:1 Celticu. Reali eest said jala valgeks Luka Modric ja Rodrygo, kes tegid mõlemad skoori penaltipunktilt. Lisaks said tabamused kirja ka Vinicius Junior, Federico Valverde ja Marco Asensio. Red Bull Leipzig tagas teisena edasipääsu, võites alagrupi viimases kohtumises lausa 4:0 Donetski Šahtarit.
E-alagrupis alistas Londoni Chelsea 2:1 Zagrebi Dinamo ja kindlustas alagrupis esikoha. Raheem Sterling ning Denis Zakaria hoolitsesid Chelsea tabamuste eest. AC Milan võitis 4:0 FC Salzburgi ning pääses teisena edasi. Olivier Giroud lõi Milani eest kaks väravat. Salzburg sai grupis kolmanda koha ning jätkab seetõttu Euroopa liigas.
G-alagrupis alistas 0:1 kaotusseisu jäänud Manchester City Riyad Mahrezi, Rico Lewise ja Julian Alvarezi tabamustest 3:1 Sevilla ning kindlustas sellega ka esimesena edasipääsu. Dortmundi Borussia mängis FC Copenhageniga 1:1 viiki, kuid sellest piisas, et teisena edasipääs tagada.
### Response:
Benfica lõi kuus väravat ning tagas PSG ees alagrupist esimesena edasipääsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti eest astusid matile Mario Mägisalu, Helary Mägisalu, Artur Jeremejev, Remo Ojaste, Robert Mihtarjan, Raido Liitmäe ja Eerik Pank.
Leedut esindasid Vilius Adomaitis, Adomas Grigaliunas, Richardas Ivanovas, Rokas Cepauskas, Karolis Pociunas, Arsenas Stankevicius, Damian Matveiko ja Pijus Baldysius.
Kaalukategooriates 60, 63, 72 ja 82 kg võidutsesid leedukad, Eestile tulid matšivõidud 67, 77, 87 ja 130 kg kategooriates. Kuna nii Eesti kui ka Leedu said võrdselt neli matšivõitu, siis võitja selgitamiseks liideti kokku kvalfikatsioonipunktid ning napp 18:17 võit jäi Eestile.
Matšide käik:
-60 kg Mario Mägisalu vs Vilius Adomaitis 1:9 ülekaalukas punktivõit (kvalifikatsioonipunktid 1:4)
-63 kg Helary Mägisalu vs Adomas Grigaliunas 4:11 punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 1:3)
-67 kg Artur Jeremejev vs Richardas Ivanovas 7:4 punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 3:1)
-72 kg Remo Ojaste vs Rokas Cepauskas 0:9 ülekaalukas punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 0:4)
-77 kg Robert Mhitarjan vs Karolis Pociunas 9:0 ülekaalukas punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 4:0)
-82 kg sai loobumisvõidu leedulane Arsenas Stankevicius (kvalifiktsioonipunktid 0:5)
-87 kg Raido Liitmäe vs Damian Matveiko 9:0 ülekaalukas punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 4:0)
-130 kg Eerik Pank vs Pijus Baldysius seljavõit Pangale seisuga 6:6 (kvalifiktsioonipunktid 5:0) | Eesti võitis kreeka-rooma maadluse maavõistluses Leedut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti eest astusid matile Mario Mägisalu, Helary Mägisalu, Artur Jeremejev, Remo Ojaste, Robert Mihtarjan, Raido Liitmäe ja Eerik Pank.
Leedut esindasid Vilius Adomaitis, Adomas Grigaliunas, Richardas Ivanovas, Rokas Cepauskas, Karolis Pociunas, Arsenas Stankevicius, Damian Matveiko ja Pijus Baldysius.
Kaalukategooriates 60, 63, 72 ja 82 kg võidutsesid leedukad, Eestile tulid matšivõidud 67, 77, 87 ja 130 kg kategooriates. Kuna nii Eesti kui ka Leedu said võrdselt neli matšivõitu, siis võitja selgitamiseks liideti kokku kvalfikatsioonipunktid ning napp 18:17 võit jäi Eestile.
Matšide käik:
-60 kg Mario Mägisalu vs Vilius Adomaitis 1:9 ülekaalukas punktivõit (kvalifikatsioonipunktid 1:4)
-63 kg Helary Mägisalu vs Adomas Grigaliunas 4:11 punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 1:3)
-67 kg Artur Jeremejev vs Richardas Ivanovas 7:4 punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 3:1)
-72 kg Remo Ojaste vs Rokas Cepauskas 0:9 ülekaalukas punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 0:4)
-77 kg Robert Mhitarjan vs Karolis Pociunas 9:0 ülekaalukas punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 4:0)
-82 kg sai loobumisvõidu leedulane Arsenas Stankevicius (kvalifiktsioonipunktid 0:5)
-87 kg Raido Liitmäe vs Damian Matveiko 9:0 ülekaalukas punktivõit (kvalifiktsioonipunktid 4:0)
-130 kg Eerik Pank vs Pijus Baldysius seljavõit Pangale seisuga 6:6 (kvalifiktsioonipunktid 5:0)
### Response:
Eesti võitis kreeka-rooma maadluse maavõistluses Leedut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 4. novembril kell 22.35:
- USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan käis reedel Kiievis;
- USA teatas uuest abipaketist, kavas on moderniseerida 90 T-72B tanki;
- Ukraina peastaap: Hersonis sai administratiivhoone rünnakus surma 18 Vene sõdurit;
- Putin: Venemaa on mobiliseerinud üle 300 000 mehe, kellest ligi 50 000 on juba Ukrainas;
- Haidai: Vene väed püüavad Svatove-Kreminna joonel vastupealetungi;
- Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 4,5 miljonit inimest ilma elektrita;
- Ukraina hävitas riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu;
- Stoltenberg mõistis hukka Iraani sõjalise abi Venemaale;
- ISW: Pole veel selge, kas Venemaa hakkab Hersoni pärast lahinguid pidama.
USA rahvusliku julgeoleku nõunik käis Kiievis
USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan käis reedel etteteatamata visiidil Kiievisse, kus kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning teiste kõrgete ametnikega.
Sullivan rõhutas visiidi käigus USA toetust ukrainlastele, selgitas rahvusliku julgeoleku nõukogu pressiteates.
Kiievis avalikustas Sullivan ka täiendavalt 400 miljoni dollari ulatuses julgeolekuabi andmise.
Sullivan kinnitas, et USA jätkab Ukrainale majandus- ja humanitaarabi andmist.
"USA on Ukraina kõrval nii kaua kui vaja selles võitluses. Meie toetuses ei ole kõhklusi, väsimust, tagasi kohtumist," ütles ta.
Sullivan lisas, et sõda võib kergesti lõppeda, kui Venemaa valib võitlemise lõpetamise ja peatab okupatsiooni. "Ja just seda peaks ta meie hinnangul tegema," ütles Sullivan ajakirjanikele.
USA teatas uuest abipaketist, kavas on moderniseerida 90 T-72B tanki
USA kaitseministeerium teatas reedel uuest 400 miljoni dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale. Paketi rahastuse abil on kavas moderniseerida vanad HAWK õhutõrjesüsteemid, et need vajadusel tulevikus Ukrainale saata USA presidendi volitusel (Presidential Drawdown Authority).
Samuti on plaanis koos Madalmaadega rahastada kahe riigi peale kokku 90 Nõukogude päritolu T-72B tanki moderniseerimist, millele lisatakse uus optika, kommunikatsioonisüsteem ning lisasoomus.
Tankid pärinevad Tšehhi Vabariigi kaitsetööstuse inventarist.
Tankide moderniseerimine läheb maksma hinnanguliselt 90 miljonit dollarit. Osad moderniseeritud tankid peaksid jõudma Ukrainasse jõudma juba detsembri lõpus ning kõik tankid peaksid olema jõudnud Ukrainasse 2023. aasta jooksul.
Samuti antakse ukrainlastele 1100 Phoenix drooni, 40 soomustatud jõepaati ja taktikalisi turvatud kommunikatsiooni ning jälgimissüsteeme. Rahaeraldise abil on kavas korrastada ka 250 M117 soomukit.
Kokku on Ameerika Ühendriigid toetnud Ukrainalt 18,9 miljardi dollari väärtuses julgeolekuabiga. Alates 2014. aastast on USA andnud Ukrainale üle 21 miljardi dollari väärtuses sõjalist abi.
Ukraina peastaap: Hersonis sai administratiivhoone rünnakus surma 18 Vene sõdurit
Ukraina relvajõudude peastaap teatas oma õhtuses rindeülevaates, et Hersoni oblasti Goli Prõstani administratsioonihoone rünnakus hukkus 18 Vene sõdurit ja sai haavata kaks. Samuti kinnitati, et kolmapäeval hävis üks Vene S-300 õhutõrjekompleks ja veoauto koos laskemoonaga.
Lisaks teatati, et neljapäeval hävis Melitopolis üks Vene juhtimispunkt, mille tõttu sai haavata 50 Vene sõdurit ja hävis kuni 10 Vene sõjatehnika ühikut. Lisaks sai kuni 80 angaaridesse paigutatud masinat kahjustada.
Ukraina poole väiteid ei ole võimalik iseseisvalt kinnitada.
Vene võimud kehtestasid okupeeritud Hersonis 24 tundi kestvad liikumispiirangud
Vene meedia kohaselt teatas kohalik Hersoni okupatsioonivalitsuse esindaja Kirill Stremousov, et oblastis kehtestatakse ööpäev kestvad liikumispiirangud, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina sõjaväeluure: Vene väed varjavad oma rakette Kurski tuumajaama territooriumil
Ukraina kaitseministeeriumi luureameti (GUR) teatel kasutavad Vene väed Kurski tuumajaama territooriumi rakettide hoiustamiseks ja hooldamiseks.
Viimaste nädalate jooksul on Vene väed Kurski tuumajaama kõrvale paigutanud Ukraina luure väitel S-300 õhutõrjesüsteemide rakette.
Oktoobri lõpus oli piirkonnas näha mitut tsiviilsõidukit, millel olid Iraani numbrimärgid.
GUR-i hinnangul võib Vene relvajõud teadlikult olla osa relvastust paigutanud tuumajaama kõrvale. Ukraina luure hindab, et sinna võidi paigutada salaja rakette ja Iraani droone.
Samuti ei saa välistada Iraani ballistiliste rakettide kohalolu.
GUR toob välja, et neid väiteid peaks kontrollima Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA).
Fedorov: Melitopolis hävitati Vene vägede staap
Melitopoli linnapea Ivan Fedorovi sõnul hävitati neljapäeval okupeeritud Melitopolis neljapäeval üks Vene vägede staap. Fedorovi väitel oli rünnakus nii hukkunuid kui ka haavata saanuid.
Fedorov rääkis ka kohalike inimeste soovist linnast lahkuda, kuna Melitopolis on kasvanud tööpuudus ning puudus on ka meditsiinitarvikutest, vahendas CNN.
Putin: Venemaa on mobiliseerinud üle 300 000 mehe, kellest ligi 50 000 on juba Ukrainas
Venemaa president Vladimir Putin teatas reedel, et Venemaa on mobiliseerinud 318 000 inimest, kellest 49 000 on juba Ukrainas sõdimas.
Vene võimude väidetud numbreid pole praegu võimalik iseseisvalt üle kinnitada.
Putin allkirjastas ka seaduse, mille kohaselt võidakse mobiliseerida ka osa karistuse kandjatest.
The Kyiv Independent juhtis tähelepanu, et kuigi Vene kaitseminister Sergei Šoigu teatas 28. oktoobril mobilisatsiooni lõpetamisest, siis vastavat Putini seadlust (ukaasi) veel tühistatud ei ole.
Haidai: Vene väed püüavad Svatove-Kreminna joonel vastupealetungi
Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai teatas Telegrami kaudu, et Vene relvajõudude üksused püüavad Ukraina kaitseliinist Svatove-Kreminna joonel läbi murda.
"Luhanski oblasti pind on surnud okupantidega kaetud," teatas Haidai.
Haidai väitel teevad Vene väed järjestikuseid pealetunge hoolimata sellest, et eelmised pealetungid samas suunas ei olnud edukad.
Samuti kinnitas kuberner, et okupatsiooni alt vabastatud asulatesse ei tohi veel naasta, kuna neid asulaid pommitatakse ning need pole veel demineeritud.
Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 4,5 miljonit inimest ilma elektrita
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa rünnakute tõttu jäi 4,5 miljonit inimest ilma elektrita. Zelenski sõnul on kõige suuremad probleemid Kiievi piirkonnas, president kutsus kohalikke omavalitsusi üles säästma elektrit.
"Juba tõsiasi, et Venemaa terroriseerib riigi energiasektorit, viitab vaenlase nõrkusele. Nad ei suuda Ukrainat lahinguväljal võita ja seetõttu proovivad nad meid murda sel viisil," märkis Zelenski.
Ukraina pealinn Kiiev Autor/allikas: SCANPIX/EPA/OLEG PETRASYUK
Ukraina hävitas riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu
Ukraina lõunaringkonna staap teatas oma öises rindeteates, et neljapäeva jooksul hukkus nende vastutuspiirkonnas 32 sõdurit, hävitati tank, üheksa sõjamasinat ja kaks laskemoonaladu. Ukraina teatas, et Venemaal on praegu Mustal merel seitse sõjalaeva.
Stoltenberg mõistis hukka Iraani sõjalise abi Venemaale
"Näeme, et Iraan saadab droone ja kaalub ballistiliste rakettide tarnimist Venemaale. See on vastuvõetamatu. Ükski riik ei tohiks toetada Moskvat selles ebaseaduslikus sõjas," märkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Teheran väidab järjepidevalt, et Iraan ei tarni Venemaale relvastust.
London: Kreml võib kasutada spetsiaalseid üksusi, mis ähvardavad taganevaid Vene sõdureid
Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel on Venemaa sõdurite võitlusvaim väga kehv. Seetõttu võib Moskva kasutada üksusi, mis ähvardavad tulistada taganevaid sõdureid, vahendas The Guardian.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 04 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/CWHuZrKery
#StandWithUkraine pic.twitter.com/bYLF2ONZOR
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 4, 2022
"Hiljuti tahtsid Venemaa kindralid, et ohvitserid ähvardaksid relvaga desertööre. Samuti tahtsid kindralid, et ohvitserid saaksid desertööre pärast hoiatamist ka tulistada. Kindralid tahtsid samuti, et sõdurid võitleksid kaitses kuni surmani," teatas Suurbritannia kaitseministeerium.
Kiiev: Ukraina väed tulistasid viimase ööpäeva jooksul alla kolm Iraanis toodetud drooni
Viimase 24 tunni jooksul tulistasid Ukraina õhuväed alla kolm Iraanis toodetud Shahed-136 drooni, teatas neljapäeval Ukraina peastaap.
Xi Jinping ütles Scholzile, et Hiina ei toeta Euroopas tuumarelvade kasutamist
Hiina kompartei juht Xi Jinping ütles Saksamaa kantslerile Olaf Scholzile, et Hiina on Euroopas tuumajõu kasutamise vastu, vahendas Bloomberg.
Hiina juht rääkis ka vajadusest tagada toidu- ja energiatarnete stabiilsus.
"Xi kommentaarid rõõmustavad Euroopas neid, kes lootsid, et Hiina kasutab oma positsiooni, et Moskvat heidutada. Xi märkused on siin üheselt mõistetavad. Ta ei toeta tuumarelva kasutamist ega ka sellega ähvardamist," ütles Shanghais asuva Ida-Hiina ülikooli professor Josef Gregory Mahoney.
Zelenski: Ukrainasse jõudsid Kreeka BMP-1 lahingumasinad
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Ukrainasse jõudsid Kreekast Nõukogude päritolu BMP-1 lahingumasinad. Kreeka sai enda sõjatehnika annetuse eest Saksamaalt vastu 40 Marder lahingumasinat.
Zelenski sõnul arutas ta Kreeka presidendi Katerina Sakellaropoulouga ka kaitsekoostööd, Venemaa suhtes sanktsioonide tugevdamist ning Ukraina ülesehitamist peale sõja lõppu.
Ukraina president tõi välja, et kreeklased on ajalooliselt elanud Ukraina lõunaosas ning neid on Venemaa algatatud sõjategevus raskelt mõjutanud.
ISW: Pole veel selge, kas Venemaa hakkab Hersoni pärast lahinguid pidama
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel pole veel täpselt selge, kas Venemaa armee hakkab Hersoni linna pärast lahinguid pidama. Kohalik kollaborant Kirill Stremousov väitis neljapäeval, et Vene väed võivad taanduda Dnipro idakaldale. Samal ajal jätkavad venelased kaitsepositsioonide püstitamist Hersoni lähedal.
ISW teatel tegutsevad Dnipro läänekaldal endiselt Venemaa dessantväelased. Nende lahkumine piirkonnast oleks selgem tõestus, et Venemaa ei plaani Hersoni eest võidelda.
Stremousov on samuti ebausaldusväärne allikas, kes järjekindlalt esitab valesid väiteid.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas 25. oktoobril, et Vene okupatsiooniadministratsioon viidi üle Skadovskisse, mis asub Hersonist 100 kilomeetri kaugusel. Neljapäeval kadus Hersoni oblasti administratsiooni katuselt Vene lipp. Ukraina lõunaringkonna esindaja sõnul võib Vene lipu eemaldamine olla aga infooperatsioon.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 840 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 74 840 (võrdlus eelmise päevaga +840);
- tankid 2750 (+16);
- jalaväe lahingumasinad 5580 (+28);
- lennukid 277 (+0);
- kopterid 258 (+0);
- suurtükisüsteemid 1772 (+17);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 201 (+3);
- operatiivtaktikalised droonid 1450 (+8);
- tiibraketid 397 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4174 (+12);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 155 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 254. päev: Ukraina saab moderniseeritud T-72 tanke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 4. novembril kell 22.35:
- USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan käis reedel Kiievis;
- USA teatas uuest abipaketist, kavas on moderniseerida 90 T-72B tanki;
- Ukraina peastaap: Hersonis sai administratiivhoone rünnakus surma 18 Vene sõdurit;
- Putin: Venemaa on mobiliseerinud üle 300 000 mehe, kellest ligi 50 000 on juba Ukrainas;
- Haidai: Vene väed püüavad Svatove-Kreminna joonel vastupealetungi;
- Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 4,5 miljonit inimest ilma elektrita;
- Ukraina hävitas riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu;
- Stoltenberg mõistis hukka Iraani sõjalise abi Venemaale;
- ISW: Pole veel selge, kas Venemaa hakkab Hersoni pärast lahinguid pidama.
USA rahvusliku julgeoleku nõunik käis Kiievis
USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan käis reedel etteteatamata visiidil Kiievisse, kus kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning teiste kõrgete ametnikega.
Sullivan rõhutas visiidi käigus USA toetust ukrainlastele, selgitas rahvusliku julgeoleku nõukogu pressiteates.
Kiievis avalikustas Sullivan ka täiendavalt 400 miljoni dollari ulatuses julgeolekuabi andmise.
Sullivan kinnitas, et USA jätkab Ukrainale majandus- ja humanitaarabi andmist.
"USA on Ukraina kõrval nii kaua kui vaja selles võitluses. Meie toetuses ei ole kõhklusi, väsimust, tagasi kohtumist," ütles ta.
Sullivan lisas, et sõda võib kergesti lõppeda, kui Venemaa valib võitlemise lõpetamise ja peatab okupatsiooni. "Ja just seda peaks ta meie hinnangul tegema," ütles Sullivan ajakirjanikele.
USA teatas uuest abipaketist, kavas on moderniseerida 90 T-72B tanki
USA kaitseministeerium teatas reedel uuest 400 miljoni dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale. Paketi rahastuse abil on kavas moderniseerida vanad HAWK õhutõrjesüsteemid, et need vajadusel tulevikus Ukrainale saata USA presidendi volitusel (Presidential Drawdown Authority).
Samuti on plaanis koos Madalmaadega rahastada kahe riigi peale kokku 90 Nõukogude päritolu T-72B tanki moderniseerimist, millele lisatakse uus optika, kommunikatsioonisüsteem ning lisasoomus.
Tankid pärinevad Tšehhi Vabariigi kaitsetööstuse inventarist.
Tankide moderniseerimine läheb maksma hinnanguliselt 90 miljonit dollarit. Osad moderniseeritud tankid peaksid jõudma Ukrainasse jõudma juba detsembri lõpus ning kõik tankid peaksid olema jõudnud Ukrainasse 2023. aasta jooksul.
Samuti antakse ukrainlastele 1100 Phoenix drooni, 40 soomustatud jõepaati ja taktikalisi turvatud kommunikatsiooni ning jälgimissüsteeme. Rahaeraldise abil on kavas korrastada ka 250 M117 soomukit.
Kokku on Ameerika Ühendriigid toetnud Ukrainalt 18,9 miljardi dollari väärtuses julgeolekuabiga. Alates 2014. aastast on USA andnud Ukrainale üle 21 miljardi dollari väärtuses sõjalist abi.
Ukraina peastaap: Hersonis sai administratiivhoone rünnakus surma 18 Vene sõdurit
Ukraina relvajõudude peastaap teatas oma õhtuses rindeülevaates, et Hersoni oblasti Goli Prõstani administratsioonihoone rünnakus hukkus 18 Vene sõdurit ja sai haavata kaks. Samuti kinnitati, et kolmapäeval hävis üks Vene S-300 õhutõrjekompleks ja veoauto koos laskemoonaga.
Lisaks teatati, et neljapäeval hävis Melitopolis üks Vene juhtimispunkt, mille tõttu sai haavata 50 Vene sõdurit ja hävis kuni 10 Vene sõjatehnika ühikut. Lisaks sai kuni 80 angaaridesse paigutatud masinat kahjustada.
Ukraina poole väiteid ei ole võimalik iseseisvalt kinnitada.
Vene võimud kehtestasid okupeeritud Hersonis 24 tundi kestvad liikumispiirangud
Vene meedia kohaselt teatas kohalik Hersoni okupatsioonivalitsuse esindaja Kirill Stremousov, et oblastis kehtestatakse ööpäev kestvad liikumispiirangud, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina sõjaväeluure: Vene väed varjavad oma rakette Kurski tuumajaama territooriumil
Ukraina kaitseministeeriumi luureameti (GUR) teatel kasutavad Vene väed Kurski tuumajaama territooriumi rakettide hoiustamiseks ja hooldamiseks.
Viimaste nädalate jooksul on Vene väed Kurski tuumajaama kõrvale paigutanud Ukraina luure väitel S-300 õhutõrjesüsteemide rakette.
Oktoobri lõpus oli piirkonnas näha mitut tsiviilsõidukit, millel olid Iraani numbrimärgid.
GUR-i hinnangul võib Vene relvajõud teadlikult olla osa relvastust paigutanud tuumajaama kõrvale. Ukraina luure hindab, et sinna võidi paigutada salaja rakette ja Iraani droone.
Samuti ei saa välistada Iraani ballistiliste rakettide kohalolu.
GUR toob välja, et neid väiteid peaks kontrollima Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA).
Fedorov: Melitopolis hävitati Vene vägede staap
Melitopoli linnapea Ivan Fedorovi sõnul hävitati neljapäeval okupeeritud Melitopolis neljapäeval üks Vene vägede staap. Fedorovi väitel oli rünnakus nii hukkunuid kui ka haavata saanuid.
Fedorov rääkis ka kohalike inimeste soovist linnast lahkuda, kuna Melitopolis on kasvanud tööpuudus ning puudus on ka meditsiinitarvikutest, vahendas CNN.
Putin: Venemaa on mobiliseerinud üle 300 000 mehe, kellest ligi 50 000 on juba Ukrainas
Venemaa president Vladimir Putin teatas reedel, et Venemaa on mobiliseerinud 318 000 inimest, kellest 49 000 on juba Ukrainas sõdimas.
Vene võimude väidetud numbreid pole praegu võimalik iseseisvalt üle kinnitada.
Putin allkirjastas ka seaduse, mille kohaselt võidakse mobiliseerida ka osa karistuse kandjatest.
The Kyiv Independent juhtis tähelepanu, et kuigi Vene kaitseminister Sergei Šoigu teatas 28. oktoobril mobilisatsiooni lõpetamisest, siis vastavat Putini seadlust (ukaasi) veel tühistatud ei ole.
Haidai: Vene väed püüavad Svatove-Kreminna joonel vastupealetungi
Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai teatas Telegrami kaudu, et Vene relvajõudude üksused püüavad Ukraina kaitseliinist Svatove-Kreminna joonel läbi murda.
"Luhanski oblasti pind on surnud okupantidega kaetud," teatas Haidai.
Haidai väitel teevad Vene väed järjestikuseid pealetunge hoolimata sellest, et eelmised pealetungid samas suunas ei olnud edukad.
Samuti kinnitas kuberner, et okupatsiooni alt vabastatud asulatesse ei tohi veel naasta, kuna neid asulaid pommitatakse ning need pole veel demineeritud.
Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 4,5 miljonit inimest ilma elektrita
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa rünnakute tõttu jäi 4,5 miljonit inimest ilma elektrita. Zelenski sõnul on kõige suuremad probleemid Kiievi piirkonnas, president kutsus kohalikke omavalitsusi üles säästma elektrit.
"Juba tõsiasi, et Venemaa terroriseerib riigi energiasektorit, viitab vaenlase nõrkusele. Nad ei suuda Ukrainat lahinguväljal võita ja seetõttu proovivad nad meid murda sel viisil," märkis Zelenski.
Ukraina pealinn Kiiev Autor/allikas: SCANPIX/EPA/OLEG PETRASYUK
Ukraina hävitas riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu
Ukraina lõunaringkonna staap teatas oma öises rindeteates, et neljapäeva jooksul hukkus nende vastutuspiirkonnas 32 sõdurit, hävitati tank, üheksa sõjamasinat ja kaks laskemoonaladu. Ukraina teatas, et Venemaal on praegu Mustal merel seitse sõjalaeva.
Stoltenberg mõistis hukka Iraani sõjalise abi Venemaale
"Näeme, et Iraan saadab droone ja kaalub ballistiliste rakettide tarnimist Venemaale. See on vastuvõetamatu. Ükski riik ei tohiks toetada Moskvat selles ebaseaduslikus sõjas," märkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Teheran väidab järjepidevalt, et Iraan ei tarni Venemaale relvastust.
London: Kreml võib kasutada spetsiaalseid üksusi, mis ähvardavad taganevaid Vene sõdureid
Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel on Venemaa sõdurite võitlusvaim väga kehv. Seetõttu võib Moskva kasutada üksusi, mis ähvardavad tulistada taganevaid sõdureid, vahendas The Guardian.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 04 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/CWHuZrKery
#StandWithUkraine pic.twitter.com/bYLF2ONZOR
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 4, 2022
"Hiljuti tahtsid Venemaa kindralid, et ohvitserid ähvardaksid relvaga desertööre. Samuti tahtsid kindralid, et ohvitserid saaksid desertööre pärast hoiatamist ka tulistada. Kindralid tahtsid samuti, et sõdurid võitleksid kaitses kuni surmani," teatas Suurbritannia kaitseministeerium.
Kiiev: Ukraina väed tulistasid viimase ööpäeva jooksul alla kolm Iraanis toodetud drooni
Viimase 24 tunni jooksul tulistasid Ukraina õhuväed alla kolm Iraanis toodetud Shahed-136 drooni, teatas neljapäeval Ukraina peastaap.
Xi Jinping ütles Scholzile, et Hiina ei toeta Euroopas tuumarelvade kasutamist
Hiina kompartei juht Xi Jinping ütles Saksamaa kantslerile Olaf Scholzile, et Hiina on Euroopas tuumajõu kasutamise vastu, vahendas Bloomberg.
Hiina juht rääkis ka vajadusest tagada toidu- ja energiatarnete stabiilsus.
"Xi kommentaarid rõõmustavad Euroopas neid, kes lootsid, et Hiina kasutab oma positsiooni, et Moskvat heidutada. Xi märkused on siin üheselt mõistetavad. Ta ei toeta tuumarelva kasutamist ega ka sellega ähvardamist," ütles Shanghais asuva Ida-Hiina ülikooli professor Josef Gregory Mahoney.
Zelenski: Ukrainasse jõudsid Kreeka BMP-1 lahingumasinad
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Ukrainasse jõudsid Kreekast Nõukogude päritolu BMP-1 lahingumasinad. Kreeka sai enda sõjatehnika annetuse eest Saksamaalt vastu 40 Marder lahingumasinat.
Zelenski sõnul arutas ta Kreeka presidendi Katerina Sakellaropoulouga ka kaitsekoostööd, Venemaa suhtes sanktsioonide tugevdamist ning Ukraina ülesehitamist peale sõja lõppu.
Ukraina president tõi välja, et kreeklased on ajalooliselt elanud Ukraina lõunaosas ning neid on Venemaa algatatud sõjategevus raskelt mõjutanud.
ISW: Pole veel selge, kas Venemaa hakkab Hersoni pärast lahinguid pidama
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel pole veel täpselt selge, kas Venemaa armee hakkab Hersoni linna pärast lahinguid pidama. Kohalik kollaborant Kirill Stremousov väitis neljapäeval, et Vene väed võivad taanduda Dnipro idakaldale. Samal ajal jätkavad venelased kaitsepositsioonide püstitamist Hersoni lähedal.
ISW teatel tegutsevad Dnipro läänekaldal endiselt Venemaa dessantväelased. Nende lahkumine piirkonnast oleks selgem tõestus, et Venemaa ei plaani Hersoni eest võidelda.
Stremousov on samuti ebausaldusväärne allikas, kes järjekindlalt esitab valesid väiteid.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas 25. oktoobril, et Vene okupatsiooniadministratsioon viidi üle Skadovskisse, mis asub Hersonist 100 kilomeetri kaugusel. Neljapäeval kadus Hersoni oblasti administratsiooni katuselt Vene lipp. Ukraina lõunaringkonna esindaja sõnul võib Vene lipu eemaldamine olla aga infooperatsioon.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 840 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 74 840 (võrdlus eelmise päevaga +840);
- tankid 2750 (+16);
- jalaväe lahingumasinad 5580 (+28);
- lennukid 277 (+0);
- kopterid 258 (+0);
- suurtükisüsteemid 1772 (+17);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 201 (+3);
- operatiivtaktikalised droonid 1450 (+8);
- tiibraketid 397 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4174 (+12);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 155 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 254. päev: Ukraina saab moderniseeritud T-72 tanke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koosseisust jäävad vigastuse tõttu eemale Jessika Uleksin, Kethy Õunpuu, Merily Toom ja Sandra Pärn. Esimest korda kuulub naiste koondise nimekirja Soome kõrgliigaklubis HJK palliv ründaja Katrin Kirpu.
FIFA edetabelis viimati suurima tõusu teinud Eesti naiste koondis asub 96. kohal, Montenegro paikneb viie rea võrra kõrgemal. Hiljuti lõppenud MM-valiksarjas teenis Montenegro E-alagrupis üheksa punktiga kolmanda koha, Eesti lõpetas valiksarja I-alagrupis kuue punktiga viiendal real. Eesti ja Montenegro naiste koondised varasemalt omavahel kohtunud ei ole.
Vastastega kohtutakse kahel korral Bari linnas Topolica staadionil. Mõlema mängu avavile kõlab Eesti aja järgi kell 14.00 ja kohtumisi saab jälgida Soccernet.ee vahendusel.
Eesti koondise koosseis mängudeks Montenegroga:
Väravavahid
13 Karina Kork (23.02.1995) – IFK Kalmar (SWE) 28/0
1 Keiti Kruusmann (10.06.2003) – Saku Sporting 0/0
Kaitsjad
9 Signy Aarna (04.10.1990) – Åland United (FIN) 105/26
15 Inna Kiss-Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvaros (HUN) 95/0
16 Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 62/1
5 Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 25/0
0 Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 11/0
2 Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 10/1
24 Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 6/0
3 Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 1/0
Poolkaitsjad
8 Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 58/4
14 Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 53/6
4 Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 17/0
21 Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 13/0
11 Jaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 5/0
Ründajad
22 Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 89/7
19 Vlada Kubassova (23.08.1995) – FC Como (ITA) 56/9
17 Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 34/1
23 Emma Treiberg (19.11.2000) – Saku Sporting 24/0
7 Liisa Merisalu (15.01.2002) – klubita 21/2
20 Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 10/3
6 Katriin Saulus (05.07.2003) – Saku Sporting 2/0
18 Katrin Kirpu (09.10.2004) – HJK (FIN) 0/0
Peatreenerid: Sirje Roops, Anastassia Morkovkina
Kehalise ettevalmistuse treener: Alar Trumm
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Arst: Raul Parik
Füsioterapeudid: Laura Ernits, Kai-Riin Tomera
Fotograaf: Liisi Troska
Mänedžer: Raili-Raine Ellermaa | Selgus naiste jalgpallikoondise koosseis maavõistlusteks Montenegroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koosseisust jäävad vigastuse tõttu eemale Jessika Uleksin, Kethy Õunpuu, Merily Toom ja Sandra Pärn. Esimest korda kuulub naiste koondise nimekirja Soome kõrgliigaklubis HJK palliv ründaja Katrin Kirpu.
FIFA edetabelis viimati suurima tõusu teinud Eesti naiste koondis asub 96. kohal, Montenegro paikneb viie rea võrra kõrgemal. Hiljuti lõppenud MM-valiksarjas teenis Montenegro E-alagrupis üheksa punktiga kolmanda koha, Eesti lõpetas valiksarja I-alagrupis kuue punktiga viiendal real. Eesti ja Montenegro naiste koondised varasemalt omavahel kohtunud ei ole.
Vastastega kohtutakse kahel korral Bari linnas Topolica staadionil. Mõlema mängu avavile kõlab Eesti aja järgi kell 14.00 ja kohtumisi saab jälgida Soccernet.ee vahendusel.
Eesti koondise koosseis mängudeks Montenegroga:
Väravavahid
13 Karina Kork (23.02.1995) – IFK Kalmar (SWE) 28/0
1 Keiti Kruusmann (10.06.2003) – Saku Sporting 0/0
Kaitsjad
9 Signy Aarna (04.10.1990) – Åland United (FIN) 105/26
15 Inna Kiss-Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvaros (HUN) 95/0
16 Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 62/1
5 Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 25/0
0 Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 11/0
2 Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 10/1
24 Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 6/0
3 Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 1/0
Poolkaitsjad
8 Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 58/4
14 Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 53/6
4 Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 17/0
21 Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 13/0
11 Jaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 5/0
Ründajad
22 Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 89/7
19 Vlada Kubassova (23.08.1995) – FC Como (ITA) 56/9
17 Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 34/1
23 Emma Treiberg (19.11.2000) – Saku Sporting 24/0
7 Liisa Merisalu (15.01.2002) – klubita 21/2
20 Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 10/3
6 Katriin Saulus (05.07.2003) – Saku Sporting 2/0
18 Katrin Kirpu (09.10.2004) – HJK (FIN) 0/0
Peatreenerid: Sirje Roops, Anastassia Morkovkina
Kehalise ettevalmistuse treener: Alar Trumm
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Arst: Raul Parik
Füsioterapeudid: Laura Ernits, Kai-Riin Tomera
Fotograaf: Liisi Troska
Mänedžer: Raili-Raine Ellermaa
### Response:
Selgus naiste jalgpallikoondise koosseis maavõistlusteks Montenegroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aigro hüppas kvalifikatsioonis 122,5 meetrit, kogus 119,1 punkti ja sai lõppjärjestuses 30. koha.
"Hooaja esimene start ja see osutus märksa pingelisemaks, kui enne võistlust eeldasin. Hüppemäel ei tundnud ennast peale kahte treeninghüpet kindlana, kuid kvalifikatsioonihüppe suutsin teha piisavalt hea, et tagada koht homsele (laupäevasele - toim) põhivõistlusele. Loodan, et pinged on nüüd maas, suudan võistlustel end vabamalt tunda ja oma hüpped paremaks saada," rääkis Aigro pärast võistlust.
Kevin Maltsev sai kirja 106,5-meetrise õhulennu, millega ta teenis 87,8 punkti, kuid paraku lõppvõistlusele ei pääsenud. Maltsev sai kokkuvõttes 62. koha, lõppvõistlusele pääses 50 paremat.
Parima õhulennu tegi kahekordne olümpiapronks Dawid Kubacki, kes hüppas 133 meetrit ja teenis 140,5 punkti. Napilt jäi poolakale alla norralane Havlor Egner Granerud (-1,2 p). Eelmisel hooajal MK-sarja üldvõitjaks kroonitud jaapanlane Ryoyu Kobayashi lõpetas 125,3 punktiga (-15,2 p) 17. kohal.
Lõppvõistlus algab laupäeval kell 17.00. | Aigro pääses hooaja esimesel MK-etapil lõppvõistlusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aigro hüppas kvalifikatsioonis 122,5 meetrit, kogus 119,1 punkti ja sai lõppjärjestuses 30. koha.
"Hooaja esimene start ja see osutus märksa pingelisemaks, kui enne võistlust eeldasin. Hüppemäel ei tundnud ennast peale kahte treeninghüpet kindlana, kuid kvalifikatsioonihüppe suutsin teha piisavalt hea, et tagada koht homsele (laupäevasele - toim) põhivõistlusele. Loodan, et pinged on nüüd maas, suudan võistlustel end vabamalt tunda ja oma hüpped paremaks saada," rääkis Aigro pärast võistlust.
Kevin Maltsev sai kirja 106,5-meetrise õhulennu, millega ta teenis 87,8 punkti, kuid paraku lõppvõistlusele ei pääsenud. Maltsev sai kokkuvõttes 62. koha, lõppvõistlusele pääses 50 paremat.
Parima õhulennu tegi kahekordne olümpiapronks Dawid Kubacki, kes hüppas 133 meetrit ja teenis 140,5 punkti. Napilt jäi poolakale alla norralane Havlor Egner Granerud (-1,2 p). Eelmisel hooajal MK-sarja üldvõitjaks kroonitud jaapanlane Ryoyu Kobayashi lõpetas 125,3 punktiga (-15,2 p) 17. kohal.
Lõppvõistlus algab laupäeval kell 17.00.
### Response:
Aigro pääses hooaja esimesel MK-etapil lõppvõistlusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastane Selevko teenis lühikava eest 79,40 punkti, mis jäi tema rahvusvaheliste võistluste isiklikule rekordile veidi enam kui kolme punktiga alla (82,61 p).
Esikoha võttis jaapanlane Sota Yamamoto, kes ületas ainsana 90 punkti piiri (92,42 p). Yamamoto ja Selevko vahele mahtusid jaapanlane Kazuki Tomono (89,46 p), prantslane Adam Siao Him Fa (88,00 p) ja grusiin Nika Egadze (82,44 p).
Naiste lühikavas tegi parima tulemuse tänavuse MM-i hõbe Leona Hendrickx, kes kogus 72,75 punkti. Teiseks tuli Lõuna-Korea esindaja Kim Ye-lim (68,93 p) ja kolmandaks jaapanlanna Mana Kawabe (68,83). | Mihhail Selevko hoiab Prantsusmaa GP-etapil viiendat kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastane Selevko teenis lühikava eest 79,40 punkti, mis jäi tema rahvusvaheliste võistluste isiklikule rekordile veidi enam kui kolme punktiga alla (82,61 p).
Esikoha võttis jaapanlane Sota Yamamoto, kes ületas ainsana 90 punkti piiri (92,42 p). Yamamoto ja Selevko vahele mahtusid jaapanlane Kazuki Tomono (89,46 p), prantslane Adam Siao Him Fa (88,00 p) ja grusiin Nika Egadze (82,44 p).
Naiste lühikavas tegi parima tulemuse tänavuse MM-i hõbe Leona Hendrickx, kes kogus 72,75 punkti. Teiseks tuli Lõuna-Korea esindaja Kim Ye-lim (68,93 p) ja kolmandaks jaapanlanna Mana Kawabe (68,83).
### Response:
Mihhail Selevko hoiab Prantsusmaa GP-etapil viiendat kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni lõpus teatas vabariiklane Kari Lake telekanalis Fox News, et eksisteerivad ülekaalukad tõendid valimiste võltsimisest Arizona osariigis. Lake kandideeris Arizona kuberneriks.
Kari Lake on üks paljudest kandidaatidest, kes on asunud järgmiste valimiste kampaaniat tehes seadma kahtluse alla eelmiste valimiste tulemused.
Kuigi valimisauditid on selliseid vandenõuteooriad kummutanud ning Trumpi kampaaniameeskonna vastavad kohtuasjad pole kuskile jõudnud on see kampaaniasõnumina siiski vabariiklastele kasulik, tuvastas USA äriuudiste portaali Bloombergi analüüs.
Kandidaadid, kes väitsid, et 2020. aasta presidendivalimised olid varastatud, pälvisid sotsiaalmeedias suurema huvi osaliseks. Teisisõnu nende postitused olid nähtavamad rohkematele inimestele võrrelduna keskmise kandidaadi keskmise postitusega.
Bloomberg võttis oma analüüsiks ette kõik vabariiklastest kandidaadid, kes kandideerisid kas USA Senatisse, Esindajatekotta, kuberneriks või osariigi peaprokuröriks. Analüüsi hõlmati kõikide eelnimetatud kandidaatide postitused Facebookis ja Twitteris käesoleval aastal.
Analüüsi teinud ajakirjanikud tõid välja, et valeinfoga postitustele ei olnud kumbki sotsiaalmeediaplatvorm lisanud täiendavat selgitavat infot.
Disinformatsiooniga tegelev keskus Centre for Information Resilience'i asepresident Nina Jankowicz tõi välja, et sellise valeinfo levitamine on kasulik nii konkreetsele kandidaadile kui ka sotsiaalmeediaplatvormile, kes seda tolereerib.
Kandidaadid on aru saanud, et kui nad selliste jutupunktidega sõna võtavad, siis reageerivad inimesed sellele väga aktiivselt.
Valimistulemuste röövimise retoorikaga alustas 2020. aastal tollane USA president Donald Trump, kes seadis tollaste presidendivalimiste tulemused kahtluse alla.
Sotsiaalmeediaettevõtted lisasid tollal Trumpi postituste juurde hoiatused. Peale 6. jaanuari rahutusi USA Kapitooliumil peatati Donald Trumpi sotsiaalmeediakontod Facebookis, Twitteris ja YouTubes.
Jankowiczi sõnul pole selge kas praegune sotsiaalmeediaettevõtete käitumine on motiveeritud kasumijahist või poliitilisest pragmatismist, et vältida vabariiklaste kriitikat.
Bloombergi ajakirjanikud toovad samuti välja, et osad vabariiklastest kandidaadid muutsid oma sõnumeid kui nad olid saanud enda partei liikmete toetuse.
Seega oli neil kandidaatidel vaja valimiskampaania järgmises etapis rohkem arvestada ka nende valijatega, kes pole otseselt vabariiklaste tuumikvalijad, kuid võiksid nende poolt siiski hääletada. | Bloomberg: valimiste röövimisest rääkimine on vabariiklastele kasulik jutt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni lõpus teatas vabariiklane Kari Lake telekanalis Fox News, et eksisteerivad ülekaalukad tõendid valimiste võltsimisest Arizona osariigis. Lake kandideeris Arizona kuberneriks.
Kari Lake on üks paljudest kandidaatidest, kes on asunud järgmiste valimiste kampaaniat tehes seadma kahtluse alla eelmiste valimiste tulemused.
Kuigi valimisauditid on selliseid vandenõuteooriad kummutanud ning Trumpi kampaaniameeskonna vastavad kohtuasjad pole kuskile jõudnud on see kampaaniasõnumina siiski vabariiklastele kasulik, tuvastas USA äriuudiste portaali Bloombergi analüüs.
Kandidaadid, kes väitsid, et 2020. aasta presidendivalimised olid varastatud, pälvisid sotsiaalmeedias suurema huvi osaliseks. Teisisõnu nende postitused olid nähtavamad rohkematele inimestele võrrelduna keskmise kandidaadi keskmise postitusega.
Bloomberg võttis oma analüüsiks ette kõik vabariiklastest kandidaadid, kes kandideerisid kas USA Senatisse, Esindajatekotta, kuberneriks või osariigi peaprokuröriks. Analüüsi hõlmati kõikide eelnimetatud kandidaatide postitused Facebookis ja Twitteris käesoleval aastal.
Analüüsi teinud ajakirjanikud tõid välja, et valeinfoga postitustele ei olnud kumbki sotsiaalmeediaplatvorm lisanud täiendavat selgitavat infot.
Disinformatsiooniga tegelev keskus Centre for Information Resilience'i asepresident Nina Jankowicz tõi välja, et sellise valeinfo levitamine on kasulik nii konkreetsele kandidaadile kui ka sotsiaalmeediaplatvormile, kes seda tolereerib.
Kandidaadid on aru saanud, et kui nad selliste jutupunktidega sõna võtavad, siis reageerivad inimesed sellele väga aktiivselt.
Valimistulemuste röövimise retoorikaga alustas 2020. aastal tollane USA president Donald Trump, kes seadis tollaste presidendivalimiste tulemused kahtluse alla.
Sotsiaalmeediaettevõtted lisasid tollal Trumpi postituste juurde hoiatused. Peale 6. jaanuari rahutusi USA Kapitooliumil peatati Donald Trumpi sotsiaalmeediakontod Facebookis, Twitteris ja YouTubes.
Jankowiczi sõnul pole selge kas praegune sotsiaalmeediaettevõtete käitumine on motiveeritud kasumijahist või poliitilisest pragmatismist, et vältida vabariiklaste kriitikat.
Bloombergi ajakirjanikud toovad samuti välja, et osad vabariiklastest kandidaadid muutsid oma sõnumeid kui nad olid saanud enda partei liikmete toetuse.
Seega oli neil kandidaatidel vaja valimiskampaania järgmises etapis rohkem arvestada ka nende valijatega, kes pole otseselt vabariiklaste tuumikvalijad, kuid võiksid nende poolt siiski hääletada.
### Response:
Bloomberg: valimiste röövimisest rääkimine on vabariiklastele kasulik jutt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Škuleta-Gromova teenis lühikava eest 54,65 punkti ja vabakava eest 109,23 punkti, mis andsid võistluse lõppjärjestuses 163,88 punktiga teise koha. Gerli Liinamäe pälvis kahe kava kokkuvõttes 142,90 punktiga üheksanda koha. Võidu võttis soomlanna Janna Jyrkinen (178,72 p), kolmandaks tuli võitja kaasmaalane Emmi Peltonen (160,87 p).
Meeste üksiksõidus oli eestlastest võistlustules Arlet Levandi, kes saavutas 206,66 punktiga teise koha. Esikoha hõivas poolakas Vladimir Samoilov (220,17 p) ja kolmanda koha ukrainlane Kõrõlo Marsak (194,05 p).
Maria Eliise Kaljuvere sai naisjuunioride üksiksõidus kolmanda koha. Eestlanna hoidis lühikava järel 50,95 punktiga neljandat kohta, vabakavas kogus ta 99,92 punkti ning kokkuvõttes kujunes tema punktisummaks 150,87 punkti.
Marta Helena Prangel saavutas üheksanda (118,62 p), Sofija Guljakina 17. (94,66 p) ja Jelizaveta Rudneva 18. koha (90,54 p). Kaksikvõidu võtsid soomlannad Iida Karhunen ja Petra Lahti, kes teenisid vastavalt 171,86 ja 150,94 punkti.
Eesti meesjuunioritest tegi parima tulemuse Jegor Martšenko, kes sai 129,15 punktiga 10. koha. Kristofer Kim oli 92,93 punktiga 16. Võidu noppis ukrainlane Glib Smotrov (180,51 p) Iisraeli uisutajate Nikita Sheiko (177,70 p) ja Iakov Pogrebinski (165,17 p) ees. | Eesti iluuisutajad jõudsid Lätis pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Škuleta-Gromova teenis lühikava eest 54,65 punkti ja vabakava eest 109,23 punkti, mis andsid võistluse lõppjärjestuses 163,88 punktiga teise koha. Gerli Liinamäe pälvis kahe kava kokkuvõttes 142,90 punktiga üheksanda koha. Võidu võttis soomlanna Janna Jyrkinen (178,72 p), kolmandaks tuli võitja kaasmaalane Emmi Peltonen (160,87 p).
Meeste üksiksõidus oli eestlastest võistlustules Arlet Levandi, kes saavutas 206,66 punktiga teise koha. Esikoha hõivas poolakas Vladimir Samoilov (220,17 p) ja kolmanda koha ukrainlane Kõrõlo Marsak (194,05 p).
Maria Eliise Kaljuvere sai naisjuunioride üksiksõidus kolmanda koha. Eestlanna hoidis lühikava järel 50,95 punktiga neljandat kohta, vabakavas kogus ta 99,92 punkti ning kokkuvõttes kujunes tema punktisummaks 150,87 punkti.
Marta Helena Prangel saavutas üheksanda (118,62 p), Sofija Guljakina 17. (94,66 p) ja Jelizaveta Rudneva 18. koha (90,54 p). Kaksikvõidu võtsid soomlannad Iida Karhunen ja Petra Lahti, kes teenisid vastavalt 171,86 ja 150,94 punkti.
Eesti meesjuunioritest tegi parima tulemuse Jegor Martšenko, kes sai 129,15 punktiga 10. koha. Kristofer Kim oli 92,93 punktiga 16. Võidu noppis ukrainlane Glib Smotrov (180,51 p) Iisraeli uisutajate Nikita Sheiko (177,70 p) ja Iakov Pogrebinski (165,17 p) ees.
### Response:
Eesti iluuisutajad jõudsid Lätis pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alcaraz kaotas esimese seti 3:6, kuid teine sett kulges tasavägisemalt ja läks kiiresse lõppmängu. Seal jäi maailma esireket 1:3 kaotusseisu, misjärel otsustas ta vigastuse tõttu matši enneaegselt lõpetada.
Alcaraz vigastas eelmisel nädalal Baseli turniiri poolfinaalis Felix Auger-Aliassime (ATP 8.) vastu põlve ning käis nädala alguses ka erakorralistel uuringutel, kuid otsustas siiski Pariisi turniiril osaleda.
19-aastane Rune jõudis seega esimest korda oma noore karjääri jooksul ATP kõrgeima kategooria turniiril poolfinaali, kus ta läheb vastamisi Felix Auger-Aliassime'ga. Kanadalane sai kaheksa parema seas 6:1, 6:4 jagu Frances Tiafoest (ATP 21.).
Ülejäänud veerandfinaalides lähevad vastamisi endine maailma esireket Novak Djokovic (ATP 7.) ja Itaalia tulevikulootus Lorenzo Musetti (ATP 23.) ning viienda asetusega Stefanos Tsitsipas (ATP 5.) ja USA kolmas reket Tommy Paul (ATP 31.). | Alcarazi vigastus aitas noore taanlase karjääri tähtsaimasse mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alcaraz kaotas esimese seti 3:6, kuid teine sett kulges tasavägisemalt ja läks kiiresse lõppmängu. Seal jäi maailma esireket 1:3 kaotusseisu, misjärel otsustas ta vigastuse tõttu matši enneaegselt lõpetada.
Alcaraz vigastas eelmisel nädalal Baseli turniiri poolfinaalis Felix Auger-Aliassime (ATP 8.) vastu põlve ning käis nädala alguses ka erakorralistel uuringutel, kuid otsustas siiski Pariisi turniiril osaleda.
19-aastane Rune jõudis seega esimest korda oma noore karjääri jooksul ATP kõrgeima kategooria turniiril poolfinaali, kus ta läheb vastamisi Felix Auger-Aliassime'ga. Kanadalane sai kaheksa parema seas 6:1, 6:4 jagu Frances Tiafoest (ATP 21.).
Ülejäänud veerandfinaalides lähevad vastamisi endine maailma esireket Novak Djokovic (ATP 7.) ja Itaalia tulevikulootus Lorenzo Musetti (ATP 23.) ning viienda asetusega Stefanos Tsitsipas (ATP 5.) ja USA kolmas reket Tommy Paul (ATP 31.).
### Response:
Alcarazi vigastus aitas noore taanlase karjääri tähtsaimasse mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks viieaastane poiss teatas hiljuti emale, et suureks saades läheb tema tööle politseinikuks. Miks? "Sest siis ma saan autoga kihutada." Politseinikud nüüd muigavad. Teie motiivid tulla politseinikuks, piirivalvuriks või kodakondsuse ja migratsiooni valdkonda on palju sügavamad, ka aatelisemad. Teie teate, et politseinik või piirivalvur tähendab midagi rohkemat, kui lihtsalt töö.
Minu ja teie ühine kolleeg, presidendi valvegrupi juht Margit Janter oli vahepeal mõned aastad tsiviilelus ja tuli siis politseisse tagasi. "Kui panen oma vormi selga, siis tunnen tõesti, et olen omas elemendis, õige koha peal." Need on tema sõnad.
Ja need kinnitavad, et mul oli õigus, kui ütlesin kuu aja eest Paikuse politseikoolis kadettidele: on vaja tundeid ja kirge, et halvale vastu astuda ja märgata neid, kes vajavad teie professionaalset abi. Ükskõik, kas te töötate korrakaitsepolitseis, kriminaalpolitseis või piiril.
Viimased aastad on olnud Eesti riigile ja rahvale keeruline, isegi raske aeg. Üks kriis järgneb teisele, ilma hingetõmbepausita. Koroonapandeemia. Venemaa sõda Ukrainas. Eestisse saabuv põgenikevool. Kasvav ärevus, väsimus ja rahulolematus ühiskonnas.
See kõik on senisest veelgi suurema koorma pannud Eesti politseile ja piirivalvele.
12 aastat tagasi, kui ühendati politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniamet, oli teid 6000. Nüüd on 4500. Kas siin on see viimane piir, millest allapoole enam minna ei saa? Et vastata, tuleb meil otsustada, milline on ühiskondlik kokkulepe.
Väikelinnas pole tõesti vaja 14 patrullpolitseinikku, aga kas üks politseinik kolme valla peale on piisav? Kui aga näiteks naabriperelt varastatakse küttepuud, kas süüdlast otsib külarahvas, politsei või peaksime ostma selliseks puhuks lahenduse hoopis kindlustusseltsilt?
Milline on meie ootus ja kokkulepe?
Aina vähemate töötajatega ei saa täita aina rohkemaid ülesandeid, ole sa kuitahes digitaliseeritud ja innovaatiline. Mulle näib, et politsei on liiga õhukeseks hööveldatud. Politseinikud ja piirivalvurid teevad aastas kuni 135 inimese jagu ületunde. Veel 150 töötaja puudumist kompenseerivad abipolitseinikud, igati tublid ja hakkajad. Kuid vabatahtlikkusele ei saa ehitada sisejulgeolekut.
Mulle tundub, et sageli võtame kergemeelse iseenesestmõistetavusega, et teie siin siseturvalisuse eesliinil peate alati vastu. Ka siis, kui on tulnud teha juba kes teab kui palju ületunde, kui reas on lugematult rohkem kui 15 magamata ööd, palgaraha jätkub napilt palgapäevast palgapäevani.
Me ei tohi pidada seda normaalseks või lubatavaks. Ka missioonitundest tehtav töö peab olema õiglaselt tasustatud ja ei tohiks viia inimest läbipõlemise äärele või sellest veelgi kaugemale.
Mõtlesin sellele paar tundi tagasi, kui külastasin siit mõne kilomeetri kaugusel haiglas teie kolleegi, piirivalve kiirreageerijat, kes sai septembri lõpus raskes liiklusõnnetuses rängalt vigastada. Ta palus teid kõiki tervitada. Mina nägin, kuidas arstide professionaalsus ning noore mehe enda visadus aitab tal jälle üha tugevamaks saada. Tema sitkus on imetlusväärne.
Ka panus, mida te kõik igapäevaselt annate, on imetlusväärne. Ja mitte ainult nendes töödes, mis on politsei- ja piirivalveametile seadusega pandud, vaid sageli ka lihtsat inimlikkust ja abivalmidust näidates.
20. augusti kõnes meenutasin patrullpolitseinik Viktor Eksi, kes praadis kiirabi oodates vanaprouale muna ja röstis saia, sest proua ei olnud eelmise päeva õhtust midagi söönud. Näiteid teie inimlikust suhtumisest, mis kunagi sotsiaalmeediasse või ajaleheveerule ei jõua, on igapäevaselt. Selle tulemuseks on tugev usaldus, mida Eesti inimesed tunnevad meie politseinike ja piirivalvurite vastu.
"Politsei- ja piirivalveamet ongi paljudele Eesti riigi nägu ning kas see nägu on naeratav ja enesekindel või viril ja kuri, kujundab suhtumist Eesti riiki."
Miks see on oluline? Politsei ja piirivalve on osa Eesti riigist, millega Eesti elanikud kokku puutuvad. Politsei- ja piirivalveamet ongi paljudele Eesti riigi nägu ning kas see nägu on naeratav ja enesekindel või viril ja kuri, kujundab suhtumist Eesti riiki. Et riik pakub siin igaühele tõhusat, erapooletut ja toetavat kaitset ning abi – see on eesmärk, mille poole peame kõik püüdlema ja mis on ka teie igapäevase töö laiem mõte.
Teine äärmiselt oluline ülesanne, mida politsei- ja piirivalveamet täidab, on olla meie õigusriigi alusmüür. Ilma usutava võimeta avastada ja tõendada õiguskorra rikkumised, ei püsi meie õigusriik püsti. Seesama õigusriik on eeltingimuseks kogu ühiskonna toimimisele, alates sellest, et korruptsioon ei lämmata ettevõtlust ja välisinvesteeringuid, kuni selleni, et lapsed julgevad õhtul trennist või muusikakoolist koju jalutada. Ja muidugi küberruumi turvalisus, eraomandi puutumatus ning kontroll selle üle, kes ja mis liigub üle meie piiride.
Kui me tahame, et Eesti oleks rahulik ja positiivselt igav koht, kus turvatunne ei ole rahva murede tipus, siis me ei saa seda kõike odavmüügist osta. Niisiis ei ole meil, riigikogul ja valitsusel muud alternatiivi, kui rohkem investeerida inimestesse, kes kaitsevad õiguskorda. Teisse, politseinikud ja piirivalvurid.
On küll sünnipäevaõhtu, kuid tuleb olla karmilt aus: väljakutsed, mis tulenevad Venemaa sõjast Ukraina vastu, lähiajal ei kao. Me peame jätkuvalt tegelema põgenike, piiriturvalisuse, vaenulike sümbolite probleemi ja kõige muuga, mis sellega seondub.
Lisaks võivad elukallidus ja kõrged energiahinnad talve paljudele inimestele keeruliseks muuta, mis tähendab, et taaskord tekib suur kiusatus leida poliitilisi süüdlasi. Olen veendunud, et Eesti ühiskond jääb praeguses kobarkriisis terveks ainult siis, kui meis säilib usaldus nii üksteise, aga kindlasti ka riigi ja tema institutsioonide vastu. Just sedasama usaldust ja usku aitategi teie hoida, koos meie kõigi turvalisuse hoidmisega.
Nädalapäevad tagasi tähistasime Eesti piirivalve sajandat sünnipäeva. Uhke on tunnustada piirivalvureid töö eest, mida nad keerulises julgeolekuolukorras meie piiri kaitsel teevad. Eesti poliitilistele juhtidele aga rõhutan, et piir on koht, kus me allahindlust teha ei saa – piiritaristu väljaehitamine tuleb kiirelt ära teha.
Mida teile pidupäeval peale õnne veel soovida? Tundke uhkust oma töö üle nagu seda tunnen mina ja suur osa Eesti rahvast. Hoolitsege oma vaimse tervise eest ja küsige kindlasti abi, kui miski teeb muret. Ja võib-olla kõige tähtsam, hoidke suhteid oma pere ja lähedastega, sest nende toetust ei ole võimalik asendada millegi muuga. | Alar Karis: piiritaristu tuleb kiirelt välja ehitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks viieaastane poiss teatas hiljuti emale, et suureks saades läheb tema tööle politseinikuks. Miks? "Sest siis ma saan autoga kihutada." Politseinikud nüüd muigavad. Teie motiivid tulla politseinikuks, piirivalvuriks või kodakondsuse ja migratsiooni valdkonda on palju sügavamad, ka aatelisemad. Teie teate, et politseinik või piirivalvur tähendab midagi rohkemat, kui lihtsalt töö.
Minu ja teie ühine kolleeg, presidendi valvegrupi juht Margit Janter oli vahepeal mõned aastad tsiviilelus ja tuli siis politseisse tagasi. "Kui panen oma vormi selga, siis tunnen tõesti, et olen omas elemendis, õige koha peal." Need on tema sõnad.
Ja need kinnitavad, et mul oli õigus, kui ütlesin kuu aja eest Paikuse politseikoolis kadettidele: on vaja tundeid ja kirge, et halvale vastu astuda ja märgata neid, kes vajavad teie professionaalset abi. Ükskõik, kas te töötate korrakaitsepolitseis, kriminaalpolitseis või piiril.
Viimased aastad on olnud Eesti riigile ja rahvale keeruline, isegi raske aeg. Üks kriis järgneb teisele, ilma hingetõmbepausita. Koroonapandeemia. Venemaa sõda Ukrainas. Eestisse saabuv põgenikevool. Kasvav ärevus, väsimus ja rahulolematus ühiskonnas.
See kõik on senisest veelgi suurema koorma pannud Eesti politseile ja piirivalvele.
12 aastat tagasi, kui ühendati politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniamet, oli teid 6000. Nüüd on 4500. Kas siin on see viimane piir, millest allapoole enam minna ei saa? Et vastata, tuleb meil otsustada, milline on ühiskondlik kokkulepe.
Väikelinnas pole tõesti vaja 14 patrullpolitseinikku, aga kas üks politseinik kolme valla peale on piisav? Kui aga näiteks naabriperelt varastatakse küttepuud, kas süüdlast otsib külarahvas, politsei või peaksime ostma selliseks puhuks lahenduse hoopis kindlustusseltsilt?
Milline on meie ootus ja kokkulepe?
Aina vähemate töötajatega ei saa täita aina rohkemaid ülesandeid, ole sa kuitahes digitaliseeritud ja innovaatiline. Mulle näib, et politsei on liiga õhukeseks hööveldatud. Politseinikud ja piirivalvurid teevad aastas kuni 135 inimese jagu ületunde. Veel 150 töötaja puudumist kompenseerivad abipolitseinikud, igati tublid ja hakkajad. Kuid vabatahtlikkusele ei saa ehitada sisejulgeolekut.
Mulle tundub, et sageli võtame kergemeelse iseenesestmõistetavusega, et teie siin siseturvalisuse eesliinil peate alati vastu. Ka siis, kui on tulnud teha juba kes teab kui palju ületunde, kui reas on lugematult rohkem kui 15 magamata ööd, palgaraha jätkub napilt palgapäevast palgapäevani.
Me ei tohi pidada seda normaalseks või lubatavaks. Ka missioonitundest tehtav töö peab olema õiglaselt tasustatud ja ei tohiks viia inimest läbipõlemise äärele või sellest veelgi kaugemale.
Mõtlesin sellele paar tundi tagasi, kui külastasin siit mõne kilomeetri kaugusel haiglas teie kolleegi, piirivalve kiirreageerijat, kes sai septembri lõpus raskes liiklusõnnetuses rängalt vigastada. Ta palus teid kõiki tervitada. Mina nägin, kuidas arstide professionaalsus ning noore mehe enda visadus aitab tal jälle üha tugevamaks saada. Tema sitkus on imetlusväärne.
Ka panus, mida te kõik igapäevaselt annate, on imetlusväärne. Ja mitte ainult nendes töödes, mis on politsei- ja piirivalveametile seadusega pandud, vaid sageli ka lihtsat inimlikkust ja abivalmidust näidates.
20. augusti kõnes meenutasin patrullpolitseinik Viktor Eksi, kes praadis kiirabi oodates vanaprouale muna ja röstis saia, sest proua ei olnud eelmise päeva õhtust midagi söönud. Näiteid teie inimlikust suhtumisest, mis kunagi sotsiaalmeediasse või ajaleheveerule ei jõua, on igapäevaselt. Selle tulemuseks on tugev usaldus, mida Eesti inimesed tunnevad meie politseinike ja piirivalvurite vastu.
"Politsei- ja piirivalveamet ongi paljudele Eesti riigi nägu ning kas see nägu on naeratav ja enesekindel või viril ja kuri, kujundab suhtumist Eesti riiki."
Miks see on oluline? Politsei ja piirivalve on osa Eesti riigist, millega Eesti elanikud kokku puutuvad. Politsei- ja piirivalveamet ongi paljudele Eesti riigi nägu ning kas see nägu on naeratav ja enesekindel või viril ja kuri, kujundab suhtumist Eesti riiki. Et riik pakub siin igaühele tõhusat, erapooletut ja toetavat kaitset ning abi – see on eesmärk, mille poole peame kõik püüdlema ja mis on ka teie igapäevase töö laiem mõte.
Teine äärmiselt oluline ülesanne, mida politsei- ja piirivalveamet täidab, on olla meie õigusriigi alusmüür. Ilma usutava võimeta avastada ja tõendada õiguskorra rikkumised, ei püsi meie õigusriik püsti. Seesama õigusriik on eeltingimuseks kogu ühiskonna toimimisele, alates sellest, et korruptsioon ei lämmata ettevõtlust ja välisinvesteeringuid, kuni selleni, et lapsed julgevad õhtul trennist või muusikakoolist koju jalutada. Ja muidugi küberruumi turvalisus, eraomandi puutumatus ning kontroll selle üle, kes ja mis liigub üle meie piiride.
Kui me tahame, et Eesti oleks rahulik ja positiivselt igav koht, kus turvatunne ei ole rahva murede tipus, siis me ei saa seda kõike odavmüügist osta. Niisiis ei ole meil, riigikogul ja valitsusel muud alternatiivi, kui rohkem investeerida inimestesse, kes kaitsevad õiguskorda. Teisse, politseinikud ja piirivalvurid.
On küll sünnipäevaõhtu, kuid tuleb olla karmilt aus: väljakutsed, mis tulenevad Venemaa sõjast Ukraina vastu, lähiajal ei kao. Me peame jätkuvalt tegelema põgenike, piiriturvalisuse, vaenulike sümbolite probleemi ja kõige muuga, mis sellega seondub.
Lisaks võivad elukallidus ja kõrged energiahinnad talve paljudele inimestele keeruliseks muuta, mis tähendab, et taaskord tekib suur kiusatus leida poliitilisi süüdlasi. Olen veendunud, et Eesti ühiskond jääb praeguses kobarkriisis terveks ainult siis, kui meis säilib usaldus nii üksteise, aga kindlasti ka riigi ja tema institutsioonide vastu. Just sedasama usaldust ja usku aitategi teie hoida, koos meie kõigi turvalisuse hoidmisega.
Nädalapäevad tagasi tähistasime Eesti piirivalve sajandat sünnipäeva. Uhke on tunnustada piirivalvureid töö eest, mida nad keerulises julgeolekuolukorras meie piiri kaitsel teevad. Eesti poliitilistele juhtidele aga rõhutan, et piir on koht, kus me allahindlust teha ei saa – piiritaristu väljaehitamine tuleb kiirelt ära teha.
Mida teile pidupäeval peale õnne veel soovida? Tundke uhkust oma töö üle nagu seda tunnen mina ja suur osa Eesti rahvast. Hoolitsege oma vaimse tervise eest ja küsige kindlasti abi, kui miski teeb muret. Ja võib-olla kõige tähtsam, hoidke suhteid oma pere ja lähedastega, sest nende toetust ei ole võimalik asendada millegi muuga.
### Response:
Alar Karis: piiritaristu tuleb kiirelt välja ehitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väga poristes tingimustes peetud võistlusel pälvis 35-39-aastaste naiste seas võidu sakslanna Katrine Iglhaut ajaga 51.25. Teisena ületas finišijoone hollandlanna Elleke Claessen (+1.29) ja kolmandana Puhu (-1 ring). Samas vanuseklassis võistelnud Tatjana Dobolina sai kuuenda koha ning Kristi Kuldkepp katkestas, kuna kukkus kehvasti.
"See sõit on suur õnnestumine, kuna asju, mis halvasti oleks saanud minna, oli väga palju," ütles Puhu võistluse järel. "Vihm oli muutnud raja väga libedaks ja sadas ka stardi ajal. Rada mulle meeldis – mõnusalt tehniline ja vahvate "mõtlemapanevate" laskumistega. Kindlasti ei ole ma rahul stardikorraldusega, kus kõige noorem naiste vanuseklass jäeti kõige viimasesse ritta. Esimestena kutsuti starti mehed 55-59 ja 60-64, seejärel naised 45-49, 40-44 ja viimastena siis 35-39, kokku 120 startijat. Esimesed kaks ringi oli seetõttu liiga palju positsioonivõitlust."
"Viimastel ringidel hakkasin enda ees nägema eespool startinud Marise (Kaarjärv) selga, aga kuna selleks hetkeks olid rattaga tehnilised probleemid ehk esipidur lakkas töötamast, siis laskumisi ma enam väga kindlalt võtta ei saanud," jätkas Puhu. "Õnneks suutsin oma kohta hoida, kuigi vanuseklassi neljas võistleja hingas mulle kuklasse. Head tööd tegid samuti meie seeniorkoondise teised esindajad, kes parasjagu ei võistelnud, elades kaasa ja andes raja ääres infot."
Teistest eestlastest sai Maris Kaarjärv 45-49-aastaste seas viienda, Tea Lang 55-59-aastaste seas kuuenda, Magnus Krusemann 45-49-aastaste meeste seas 17., Eero Kiskonen 50-54-aastaste meeste hulgas 22. ja Rainer Sildvee 40-44-aastaste meeste seas 38. koha.
Eestlastest on Belgias veel võistlemas meesjuuniorid Markus Mäeuibo, Virgo Mitt ja Oliver Mätik ning U-23 vanuseklassis võistlev Elisabeth Ebras. Nemad alustavad EM-i pühapäeval kell 12.00. | Sille Puhu võitis cyclo-crossi EM-il pronksmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väga poristes tingimustes peetud võistlusel pälvis 35-39-aastaste naiste seas võidu sakslanna Katrine Iglhaut ajaga 51.25. Teisena ületas finišijoone hollandlanna Elleke Claessen (+1.29) ja kolmandana Puhu (-1 ring). Samas vanuseklassis võistelnud Tatjana Dobolina sai kuuenda koha ning Kristi Kuldkepp katkestas, kuna kukkus kehvasti.
"See sõit on suur õnnestumine, kuna asju, mis halvasti oleks saanud minna, oli väga palju," ütles Puhu võistluse järel. "Vihm oli muutnud raja väga libedaks ja sadas ka stardi ajal. Rada mulle meeldis – mõnusalt tehniline ja vahvate "mõtlemapanevate" laskumistega. Kindlasti ei ole ma rahul stardikorraldusega, kus kõige noorem naiste vanuseklass jäeti kõige viimasesse ritta. Esimestena kutsuti starti mehed 55-59 ja 60-64, seejärel naised 45-49, 40-44 ja viimastena siis 35-39, kokku 120 startijat. Esimesed kaks ringi oli seetõttu liiga palju positsioonivõitlust."
"Viimastel ringidel hakkasin enda ees nägema eespool startinud Marise (Kaarjärv) selga, aga kuna selleks hetkeks olid rattaga tehnilised probleemid ehk esipidur lakkas töötamast, siis laskumisi ma enam väga kindlalt võtta ei saanud," jätkas Puhu. "Õnneks suutsin oma kohta hoida, kuigi vanuseklassi neljas võistleja hingas mulle kuklasse. Head tööd tegid samuti meie seeniorkoondise teised esindajad, kes parasjagu ei võistelnud, elades kaasa ja andes raja ääres infot."
Teistest eestlastest sai Maris Kaarjärv 45-49-aastaste seas viienda, Tea Lang 55-59-aastaste seas kuuenda, Magnus Krusemann 45-49-aastaste meeste seas 17., Eero Kiskonen 50-54-aastaste meeste hulgas 22. ja Rainer Sildvee 40-44-aastaste meeste seas 38. koha.
Eestlastest on Belgias veel võistlemas meesjuuniorid Markus Mäeuibo, Virgo Mitt ja Oliver Mätik ning U-23 vanuseklassis võistlev Elisabeth Ebras. Nemad alustavad EM-i pühapäeval kell 12.00.
### Response:
Sille Puhu võitis cyclo-crossi EM-il pronksmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel festivalipäeval olid repertuaaris Soome Ilmatila trupi kaasaegse tsirkuse lavastus "Muualla", Poola ja Jaapani koostöös sündinud Art Fraction Foundationi "Kuuki", Teoteatri "Kriips ja Jutt", Ugala Teatri "Jälle need lumejänesed" ning Piip ja Tuut Teatri "King nr 39".
Noore vaataja teater ei seisa püsti dekoratsioonide najal
Elo: Mina vaatasin lavastusi täna selle pilguga, kas tegemisele kulunud ressursid on lavastuse sisulise poolega põhjendatud. Minu meelest Ugala "Jälle need lumejänesed" pole üldse proportsioonis. Lavakujundus, kostüümid ja ülejäänud show -elemendid on saanud palju rohkem tähelepanu kui sisu.
Eleriin: Lavastus muutub tehislikuks, staatiliseks, kui on liialt grandioossust või ülespuhutust. Milleks ressursse kulutada, kui puudub sisu?
Elo: Minu meelest see küsimus puudutab rohkem nn riigiteatreid. Neil on kohustus teha kõigile midagi. Armastus või armastuse puudumine noore vaataja teatrisse ei puutu enam asjasse.
Eleriin: Iseküsimus on, kas võimaluste olemasolu matab loomingulisuse? Minule on jäänud selline mulje, et kui on palju võimalusi, siis võib ununeda olulisim – sõnum. Need, kellel on vähem ressursse, peavad langetama valikuid. Olemasolevast tuleb välja kurnata kõik, mis võimalik.
Elo: See on see sama teooria, mille peal kapitalism ja sotsialismikriitika püsti seisavad.
Loo sisemised reeglid peavad olema paigas
Karmen: Mina vaatasin tänaseid lavastusi sellise pilguga, kas lood on üles ehitatud arusaadavalt ja jälgitavalt. Ainuke selline lavastus oli minu arust "King nr 39".
Elo: Mulle tundus, et "Lumejänesed" arvasid, et neil on lugu. Esimene pool oli isegi vaadatav, nad rääkisid seal porgandi kasulikkusest, mis oli huvitav seni, kuni vajus laiali. Palju asju oleks saanud tihedamaks ja selle kaudu kergemini jälgitavamaks teha. "Kriips ja jutt" ei läinud lastele peale, sest lugu ise oli lihtsalt liiga keeruline. Kuhjati kokku palju lahedaid asju, et tähelepanu köita, aga vastupidiselt eesmärgile, ei jälginud siis ükski laps enam üldse mitte midagi.
Karmen: See strateegia ei toimi. Kõige olulisem on, et loo sisemised reeglid ja struktuurid oleksid paigas, sest neid tabavad lapsed väga hästi. Kui need pole loogilised, siis enam ei jälgita ning hakatakse provotseerima ja vahele hüüdma. Eriti kui ollakse grupis ning tahetakse ka midagi muud tõestada. Lavastuses "King nr 39" järgiti kogu aeg sama loogikat ja sellepärast seal probleeme tegevuspaiga muutumisest arusaamisega ei tekkinud.
Eleriin: Narratiividest rääkides, mulle tundub, et sageli on tegijatel palju kiiduväärt ideid, aga vajaka jääb sidususest. See ei puuduta mitte ainult suuri üleüldisi ideid, vaid ka tegevuskohti ja tegelasi, mis pole lõpuni lahti mõtestatud. Võib-olla eilne "Kadunud mets" võiks asjakohane näide olla.
Elo: Samas pole ideede esitamine ja nende mitteseostamine tingimata probleem, sest seda saab teha ka nii, et see toimib. Aga noh, kui see silma torkab, siis võib-olla küll.
Eleriin: Jah, et seosusetus pole probleem iseenesest, aga kui lavastus lonkab, siis võib põhjust otsida sealt.
Beebiteater
Karmen: Mis muljed jäid kuni kahe aastastele lastele mõeldud lavastusest "Kuuki"?
Eleriin: Minu jaoks oli kõige märkimisväärsem tähelepanu, mida etendajad väikestele lastele pöörasid. Seal tekkis väga suur usaldus.
Elo: Osad lapsed küll võõristasid alguses, aga etendajad suhtlesid nendega professionaalselt – kõikide nende erinevate reaktsioonidega saadi hakkama ja anti just seda tähelepanu, mida iga laps vajas. Näiteks üks poiss ei tahtnud eriti mängima minna – talle veeretas tantsija palli kaugemalt nõnda, et ta sai mänguga liituda omas tempos.
Karmen: Lavastus oli hästi rütmistatud ja oli aru saada, et lavastaja oli mõelnud protsessi kui terviku peale. Alguses prooviti kõik koos natuke rahuneda ja saada etenduse vaatamise lainele. Järgnenud tantsuosa oli visuaalselt lihtne, kuid köitev. Isegi minul oli väga lõõgastunud tunne. Ära tabati ka moment, millal laste tähelepanu hajuma hakkas. Võib-olla pandi mööda mõne minutiga, aga mitte rohkem. Igatahes anti lastele võimalus peale tantsu vaatamist ise lava avastama minna väga sujuvalt, lausa märkamatult. Minu meelest seda tekkinud usaldust iseloomustas ka fakt, et etendajate märguande peale olid lapsed valmis oma mängu lõpetama. Mõned küll ei tahtnud kohe mänguasju tagasi anda, aga siis lastigi neil kõigepealt natuke olla ja nende juurde tuldi hiljem tagasi. See oli parimas mõttes lapsekeskne lavastus.
Elo: Tegelikult said beebidest etenduse ajal ikkagi peategelased. Keegi meist ei pööranud nii suurt tähelepanu tantsijatele, kui lastele.
Eleriin: Oli nii palju omavahelist lõimumist, lapsevanemate, laste ja tantsijate vahel. Suhted tekkisid võõraste laste ja võõraste vanemate vahel, tõeline kogukonnaloome toimus laval.
Interaktiivne lavaruum
Elo: Soome "Muuallal" oli umbes sama kontseptsioon: kõigepealt akrobaatiline tsirkuse-etteaste, ja peale seda anti lastele võimalus ise lavaga tutvuma minna.
Karmen: "Muuallas" oli küll huvitav vaadata, kuidas 2D maailm ekraanil arenes välja etendaja võetud poosidest, aga vaatajana ei olnud mul selle maailma loomise üle kontrolli. Olulisemaks sai ikkagi etteastele järgnev lavaga tutvumise osa, kus lapsed oma mänge välja mõelda said.
Eleriin: Lisaks esteetilisele plaanile (2D maailmas 3D elemendi kasutamine) oli "Muualla" ühisosa eilse "Pallega". Tehnilisest ja kunstilisest küljest, sisu- ja vormiloojatest said võrdsed koostööpartnerid.
Karmen: Kas võiks siis järeldada, et nende lavastuste puhul mänguruumi loomine õnnestus, sest lapsed võtsid ruumi ka iseseisvalt omaks?
Eleriin: Neid tõesti kaasati väga aktiivselt, ruum muudeti atraktiivseks, innustavaks.
Elo: "Kuuki" läks ühel hetkel ikkagi üsna rajuks ja lastele omaselt natuke vägivaldseks. Seal tegelti küll väga palju sellise rahuliku atmosfääri loomisega, aga ühel hetkel nendest armsatest lastest said ikkagi parajad marakratid.
Karmen: Ma arvan seal mängis rolli ka see, et kohalolijatest suur osa oli vanem kui sihtrühm (0-24 kuud).
Elo: Tegelikult võiks inimese eesmärk olla ka saada läbi teiste inimestega. See oli ka väga tore, et "Kuuki" tegijad ütlesid alguses, et kõik laste reaktsioonid on teretulnud.
Eleriin: Alguses, kui sa selle ressursside teema tõstatasid, Elo, siis mõtlesin, et viitad "Kuukile". Kas sinu arust oli seal liiga palju asjakesi?
Elo: Ei, seal oli just vähe asju, küll palju lastele suunatud kõlisevat-kolisevat nodi, aga mitte ülearuseid dekoratsioone või niisama ülespuhutud ressursse. Seal oli põhirõhk atmosfääril, sinna vist polekski ilutulestikud või tuleakrobaatika sobinud. Aga oli tehtud südamega, hingestatult.
Karmen: Mulle on jäänud mulje, et noore vaataja teatri puhul rõhutatakse, kuidas peaks olema hästi fantaasiarikkas - peaks olema palju värvilist manti ja ettekujuteldamatuid atraktsioone. "Kuuki" lükkab selle arvamuse ümber. Palju suurem saavutus on see, et kaks näitlejannat suudavad saada 20 beebi tähelepanu ainult lavalise kohalolu ja hea atmosfääriga. | NAKS-i päevik | Kui teatrit vaatavast beebist saab mähkmetes näitleja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel festivalipäeval olid repertuaaris Soome Ilmatila trupi kaasaegse tsirkuse lavastus "Muualla", Poola ja Jaapani koostöös sündinud Art Fraction Foundationi "Kuuki", Teoteatri "Kriips ja Jutt", Ugala Teatri "Jälle need lumejänesed" ning Piip ja Tuut Teatri "King nr 39".
Noore vaataja teater ei seisa püsti dekoratsioonide najal
Elo: Mina vaatasin lavastusi täna selle pilguga, kas tegemisele kulunud ressursid on lavastuse sisulise poolega põhjendatud. Minu meelest Ugala "Jälle need lumejänesed" pole üldse proportsioonis. Lavakujundus, kostüümid ja ülejäänud show -elemendid on saanud palju rohkem tähelepanu kui sisu.
Eleriin: Lavastus muutub tehislikuks, staatiliseks, kui on liialt grandioossust või ülespuhutust. Milleks ressursse kulutada, kui puudub sisu?
Elo: Minu meelest see küsimus puudutab rohkem nn riigiteatreid. Neil on kohustus teha kõigile midagi. Armastus või armastuse puudumine noore vaataja teatrisse ei puutu enam asjasse.
Eleriin: Iseküsimus on, kas võimaluste olemasolu matab loomingulisuse? Minule on jäänud selline mulje, et kui on palju võimalusi, siis võib ununeda olulisim – sõnum. Need, kellel on vähem ressursse, peavad langetama valikuid. Olemasolevast tuleb välja kurnata kõik, mis võimalik.
Elo: See on see sama teooria, mille peal kapitalism ja sotsialismikriitika püsti seisavad.
Loo sisemised reeglid peavad olema paigas
Karmen: Mina vaatasin tänaseid lavastusi sellise pilguga, kas lood on üles ehitatud arusaadavalt ja jälgitavalt. Ainuke selline lavastus oli minu arust "King nr 39".
Elo: Mulle tundus, et "Lumejänesed" arvasid, et neil on lugu. Esimene pool oli isegi vaadatav, nad rääkisid seal porgandi kasulikkusest, mis oli huvitav seni, kuni vajus laiali. Palju asju oleks saanud tihedamaks ja selle kaudu kergemini jälgitavamaks teha. "Kriips ja jutt" ei läinud lastele peale, sest lugu ise oli lihtsalt liiga keeruline. Kuhjati kokku palju lahedaid asju, et tähelepanu köita, aga vastupidiselt eesmärgile, ei jälginud siis ükski laps enam üldse mitte midagi.
Karmen: See strateegia ei toimi. Kõige olulisem on, et loo sisemised reeglid ja struktuurid oleksid paigas, sest neid tabavad lapsed väga hästi. Kui need pole loogilised, siis enam ei jälgita ning hakatakse provotseerima ja vahele hüüdma. Eriti kui ollakse grupis ning tahetakse ka midagi muud tõestada. Lavastuses "King nr 39" järgiti kogu aeg sama loogikat ja sellepärast seal probleeme tegevuspaiga muutumisest arusaamisega ei tekkinud.
Eleriin: Narratiividest rääkides, mulle tundub, et sageli on tegijatel palju kiiduväärt ideid, aga vajaka jääb sidususest. See ei puuduta mitte ainult suuri üleüldisi ideid, vaid ka tegevuskohti ja tegelasi, mis pole lõpuni lahti mõtestatud. Võib-olla eilne "Kadunud mets" võiks asjakohane näide olla.
Elo: Samas pole ideede esitamine ja nende mitteseostamine tingimata probleem, sest seda saab teha ka nii, et see toimib. Aga noh, kui see silma torkab, siis võib-olla küll.
Eleriin: Jah, et seosusetus pole probleem iseenesest, aga kui lavastus lonkab, siis võib põhjust otsida sealt.
Beebiteater
Karmen: Mis muljed jäid kuni kahe aastastele lastele mõeldud lavastusest "Kuuki"?
Eleriin: Minu jaoks oli kõige märkimisväärsem tähelepanu, mida etendajad väikestele lastele pöörasid. Seal tekkis väga suur usaldus.
Elo: Osad lapsed küll võõristasid alguses, aga etendajad suhtlesid nendega professionaalselt – kõikide nende erinevate reaktsioonidega saadi hakkama ja anti just seda tähelepanu, mida iga laps vajas. Näiteks üks poiss ei tahtnud eriti mängima minna – talle veeretas tantsija palli kaugemalt nõnda, et ta sai mänguga liituda omas tempos.
Karmen: Lavastus oli hästi rütmistatud ja oli aru saada, et lavastaja oli mõelnud protsessi kui terviku peale. Alguses prooviti kõik koos natuke rahuneda ja saada etenduse vaatamise lainele. Järgnenud tantsuosa oli visuaalselt lihtne, kuid köitev. Isegi minul oli väga lõõgastunud tunne. Ära tabati ka moment, millal laste tähelepanu hajuma hakkas. Võib-olla pandi mööda mõne minutiga, aga mitte rohkem. Igatahes anti lastele võimalus peale tantsu vaatamist ise lava avastama minna väga sujuvalt, lausa märkamatult. Minu meelest seda tekkinud usaldust iseloomustas ka fakt, et etendajate märguande peale olid lapsed valmis oma mängu lõpetama. Mõned küll ei tahtnud kohe mänguasju tagasi anda, aga siis lastigi neil kõigepealt natuke olla ja nende juurde tuldi hiljem tagasi. See oli parimas mõttes lapsekeskne lavastus.
Elo: Tegelikult said beebidest etenduse ajal ikkagi peategelased. Keegi meist ei pööranud nii suurt tähelepanu tantsijatele, kui lastele.
Eleriin: Oli nii palju omavahelist lõimumist, lapsevanemate, laste ja tantsijate vahel. Suhted tekkisid võõraste laste ja võõraste vanemate vahel, tõeline kogukonnaloome toimus laval.
Interaktiivne lavaruum
Elo: Soome "Muuallal" oli umbes sama kontseptsioon: kõigepealt akrobaatiline tsirkuse-etteaste, ja peale seda anti lastele võimalus ise lavaga tutvuma minna.
Karmen: "Muuallas" oli küll huvitav vaadata, kuidas 2D maailm ekraanil arenes välja etendaja võetud poosidest, aga vaatajana ei olnud mul selle maailma loomise üle kontrolli. Olulisemaks sai ikkagi etteastele järgnev lavaga tutvumise osa, kus lapsed oma mänge välja mõelda said.
Eleriin: Lisaks esteetilisele plaanile (2D maailmas 3D elemendi kasutamine) oli "Muualla" ühisosa eilse "Pallega". Tehnilisest ja kunstilisest küljest, sisu- ja vormiloojatest said võrdsed koostööpartnerid.
Karmen: Kas võiks siis järeldada, et nende lavastuste puhul mänguruumi loomine õnnestus, sest lapsed võtsid ruumi ka iseseisvalt omaks?
Eleriin: Neid tõesti kaasati väga aktiivselt, ruum muudeti atraktiivseks, innustavaks.
Elo: "Kuuki" läks ühel hetkel ikkagi üsna rajuks ja lastele omaselt natuke vägivaldseks. Seal tegelti küll väga palju sellise rahuliku atmosfääri loomisega, aga ühel hetkel nendest armsatest lastest said ikkagi parajad marakratid.
Karmen: Ma arvan seal mängis rolli ka see, et kohalolijatest suur osa oli vanem kui sihtrühm (0-24 kuud).
Elo: Tegelikult võiks inimese eesmärk olla ka saada läbi teiste inimestega. See oli ka väga tore, et "Kuuki" tegijad ütlesid alguses, et kõik laste reaktsioonid on teretulnud.
Eleriin: Alguses, kui sa selle ressursside teema tõstatasid, Elo, siis mõtlesin, et viitad "Kuukile". Kas sinu arust oli seal liiga palju asjakesi?
Elo: Ei, seal oli just vähe asju, küll palju lastele suunatud kõlisevat-kolisevat nodi, aga mitte ülearuseid dekoratsioone või niisama ülespuhutud ressursse. Seal oli põhirõhk atmosfääril, sinna vist polekski ilutulestikud või tuleakrobaatika sobinud. Aga oli tehtud südamega, hingestatult.
Karmen: Mulle on jäänud mulje, et noore vaataja teatri puhul rõhutatakse, kuidas peaks olema hästi fantaasiarikkas - peaks olema palju värvilist manti ja ettekujuteldamatuid atraktsioone. "Kuuki" lükkab selle arvamuse ümber. Palju suurem saavutus on see, et kaks näitlejannat suudavad saada 20 beebi tähelepanu ainult lavalise kohalolu ja hea atmosfääriga.
### Response:
NAKS-i päevik | Kui teatrit vaatavast beebist saab mähkmetes näitleja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusele läheb liidrina vastu Tartu Bigbank (18 p), kes sai hiljuti liidrite duellis Selver/TalTechi üle 3:2 võidu. Tallinna klubil on teisena 15 ja Võru Barrusel kolmandana 11 punkti. Pärnu on kolme punktiga viimasel kohal.
Võru Barruse jaoks on kodupubliku ees mängimine äärmiselt oluline, tõdeb peatreener Oliver Lüütsepp. "See on meile alati esimene eesmärk, et kodus näidata võitluslikku võrkpalli. Tartu on muutunud stabiilsemaks ja olnud heas hoos. Lihtne pole, aga tahame hambaid näidata, et meil tekiksid mingisugused võimalused," sõnas Lüütspep, kes peab veel hakkama saama vigastatud Devin Põllusteta. "Pärnu vastu hüppeliigast vigastanud Robin Kahu on aga taas olemas. Seega seis võiks olla parem, aga saame hakkama."
Reedel peab Võru klubi oma esimese mängu Aadu Luukase karikavõistlustel, kus kohtutakse veerandfinaalis Viljandi Võrkpalliklubiga. "See on klubile väga tähtis kohtumine ja selles mängus on meil küll võidukohustus ning tahame kindlasti edukad olla. Hetkel keskendumegi sellele mängule ning alles seejärel võtame fookusesse Tartu," lisas peatreener.
Bigbanki peatreener Alar Rikberg loodab mängida rohkearvulise publiku ees. "Võrul on piisavalt kvaliteeti, et kõigiga mängida, samas meie või Selver/TalTechiga võrreldes on nad ebastabiilsemad. Eelmises kohtumises tegid mõlemad ameeriklased (sidemängija Garrett Zolg ja nurgaründaja Matthew Slivinski) väga hea esituse, neist sõltub ka laupäeval päris palju. Kindlasti on Võrus ka palju publikut, mis neile meeldib ja tuge annab, aga samas meeldib ka mulle publiku ees mängida," rääkis Rikberg, kes peab lähiajal hakkama saama tihedama graafikuga.
"Õnneks täitis eilne karikamäng Maaülikooliga oma eesmärgi, sest saime seal lustida, vahetasime positsioonidega ja noored said mänguaega ja mõned mehed puhata. Aga juba esmaspäeval sõidame euromängule Slovakkiasse ja lähiajal peame arvestama korraliku tempoga. Aga eks fookus on veidi rohkem juba uuel nädalal ja püüame mõistlikult majandada ses osas," lisas juhendaja.
Pärnu VK võõrustab laupäeval kell 19.00 Jekabpilsi Lušit ja pühapäeval kell 17.00 Daugavpilsi Ülikool/Ezerzemet. Peatreener Toomas Jasmin püüab jätkuvalt meeskonda käima saada, et punase laterna rollist pääseda.
"Jekabpilsi suutsime võõrsil üllatada, tahaks seda korrata. Aga jätkuvalt on raske ennustada, kuidas asjad mängus võiksid jooksma saada, sest meid kimbutab ikka suur ebastabiilsus," sõnas juhendaja. "Eks ma pean treenerina ka palju psühholoogi rollis olema, peab rohkem selgitama ja mängijatega rääkima. Aga seegi on osa treeneri tööst, tuleb kannatlik olla ja küll asjad ka paremaks hakkavad minema."
Selver/TalTech mängib laupäeval kell 19.30 Daugavpilsiga ja pühapäeval kell 17.00 Jekabpilsiga. Tallinna klubi juhendaja Andres Toobal peab mõnda aega hakkama saama ilma ühe liidri Oliver Oravata, kes vigastas viimases mängus hüppeliigest. "Temaga on seis hapu, hetkel ootab ta, et saaks MRT aja ja siis selgub täpsem seis, aga teda ei ole ilmselt pikemaks ajaks," kommenteeris Toobal.
"Viimasest 2:3 kaotusest oleme üle saanud, eks mehed mõistsid mõni päev hiljem samuti, et pigem oli see Tartu vastu võidetud punkt. Tulime pärast ühe liidri kaotust raskest seisust välja ja noor Tristan Täht hoidis oma asjad ilusti korras. Muidugi on Oravat asendada raske, aga selline see olukord hetkel on, usun, et seetõttu suudavad mehed end rohkem kokku võtta."
Läti klubide vastu ootab tõsine võitlus, usub juhendaja. "Saab näha, kuidas Daugavpils pikalt reisilt tuleb, see pole kõige mugavam. Nende koosseis on samuti üsna õhuke ja palju vangerdamisruumi neil pole, kui põhimehed peaks ebaõnnestuma. Jekabpils tundus eelmises omavahelises mängus mitte väga hea, ent samas alistasid nad RTU 3:0 ja see tähendab, et ju on nende mäng ebastabiilne. Midagi lihtsat ees ei oota ja peame uue olukorraga harjuma," lisas Toobal.
Kõik kohtumised on nähtavad Postimehe vahendusel. | Rikberg Lõuna-Eesti duellist: Võrul on piisavalt kvaliteeti, et kõigiga mängida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusele läheb liidrina vastu Tartu Bigbank (18 p), kes sai hiljuti liidrite duellis Selver/TalTechi üle 3:2 võidu. Tallinna klubil on teisena 15 ja Võru Barrusel kolmandana 11 punkti. Pärnu on kolme punktiga viimasel kohal.
Võru Barruse jaoks on kodupubliku ees mängimine äärmiselt oluline, tõdeb peatreener Oliver Lüütsepp. "See on meile alati esimene eesmärk, et kodus näidata võitluslikku võrkpalli. Tartu on muutunud stabiilsemaks ja olnud heas hoos. Lihtne pole, aga tahame hambaid näidata, et meil tekiksid mingisugused võimalused," sõnas Lüütspep, kes peab veel hakkama saama vigastatud Devin Põllusteta. "Pärnu vastu hüppeliigast vigastanud Robin Kahu on aga taas olemas. Seega seis võiks olla parem, aga saame hakkama."
Reedel peab Võru klubi oma esimese mängu Aadu Luukase karikavõistlustel, kus kohtutakse veerandfinaalis Viljandi Võrkpalliklubiga. "See on klubile väga tähtis kohtumine ja selles mängus on meil küll võidukohustus ning tahame kindlasti edukad olla. Hetkel keskendumegi sellele mängule ning alles seejärel võtame fookusesse Tartu," lisas peatreener.
Bigbanki peatreener Alar Rikberg loodab mängida rohkearvulise publiku ees. "Võrul on piisavalt kvaliteeti, et kõigiga mängida, samas meie või Selver/TalTechiga võrreldes on nad ebastabiilsemad. Eelmises kohtumises tegid mõlemad ameeriklased (sidemängija Garrett Zolg ja nurgaründaja Matthew Slivinski) väga hea esituse, neist sõltub ka laupäeval päris palju. Kindlasti on Võrus ka palju publikut, mis neile meeldib ja tuge annab, aga samas meeldib ka mulle publiku ees mängida," rääkis Rikberg, kes peab lähiajal hakkama saama tihedama graafikuga.
"Õnneks täitis eilne karikamäng Maaülikooliga oma eesmärgi, sest saime seal lustida, vahetasime positsioonidega ja noored said mänguaega ja mõned mehed puhata. Aga juba esmaspäeval sõidame euromängule Slovakkiasse ja lähiajal peame arvestama korraliku tempoga. Aga eks fookus on veidi rohkem juba uuel nädalal ja püüame mõistlikult majandada ses osas," lisas juhendaja.
Pärnu VK võõrustab laupäeval kell 19.00 Jekabpilsi Lušit ja pühapäeval kell 17.00 Daugavpilsi Ülikool/Ezerzemet. Peatreener Toomas Jasmin püüab jätkuvalt meeskonda käima saada, et punase laterna rollist pääseda.
"Jekabpilsi suutsime võõrsil üllatada, tahaks seda korrata. Aga jätkuvalt on raske ennustada, kuidas asjad mängus võiksid jooksma saada, sest meid kimbutab ikka suur ebastabiilsus," sõnas juhendaja. "Eks ma pean treenerina ka palju psühholoogi rollis olema, peab rohkem selgitama ja mängijatega rääkima. Aga seegi on osa treeneri tööst, tuleb kannatlik olla ja küll asjad ka paremaks hakkavad minema."
Selver/TalTech mängib laupäeval kell 19.30 Daugavpilsiga ja pühapäeval kell 17.00 Jekabpilsiga. Tallinna klubi juhendaja Andres Toobal peab mõnda aega hakkama saama ilma ühe liidri Oliver Oravata, kes vigastas viimases mängus hüppeliigest. "Temaga on seis hapu, hetkel ootab ta, et saaks MRT aja ja siis selgub täpsem seis, aga teda ei ole ilmselt pikemaks ajaks," kommenteeris Toobal.
"Viimasest 2:3 kaotusest oleme üle saanud, eks mehed mõistsid mõni päev hiljem samuti, et pigem oli see Tartu vastu võidetud punkt. Tulime pärast ühe liidri kaotust raskest seisust välja ja noor Tristan Täht hoidis oma asjad ilusti korras. Muidugi on Oravat asendada raske, aga selline see olukord hetkel on, usun, et seetõttu suudavad mehed end rohkem kokku võtta."
Läti klubide vastu ootab tõsine võitlus, usub juhendaja. "Saab näha, kuidas Daugavpils pikalt reisilt tuleb, see pole kõige mugavam. Nende koosseis on samuti üsna õhuke ja palju vangerdamisruumi neil pole, kui põhimehed peaks ebaõnnestuma. Jekabpils tundus eelmises omavahelises mängus mitte väga hea, ent samas alistasid nad RTU 3:0 ja see tähendab, et ju on nende mäng ebastabiilne. Midagi lihtsat ees ei oota ja peame uue olukorraga harjuma," lisas Toobal.
Kõik kohtumised on nähtavad Postimehe vahendusel.
### Response:
Rikberg Lõuna-Eesti duellist: Võrul on piisavalt kvaliteeti, et kõigiga mängida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika Ühendriikides toimuvad vahevahelised viie päeva pärast, 8. novembril.
Valimisanalüütika portaali FiveThirtyEight prognooside kohaselt näitavad küsitlusuuringud ning nende põhjal tehtud statistilised mudelid vabariiklaste võitu vahevalimistel.
Juhul kui vabariiklased suudavad võita kõik valimised, kus neil on edulootus, siis saaksid vabariiklased USA Kongressi ülemkojas, Senatis, 51 kohta (ehk üks rohkem kui praegu) ning demokraatidele jääks 49 kohta.
Sama tulemuse korral saaksid vabariiklased USA Kongressi alamkojas, Esindajatekohas 225 kohta ning demokraadid saaksid 210 kohta.
Samas rõhutavad portaali analüütikud, et võrrelduna tavaliste vahevalimistega on selline edu siiski väike. Näiteks 2010. aastal võitsid vabariiklased täiendavad 63 kohta Esindajatekohas ja 2014. aastal üheksa kohta Senatis.
Suure "punase laine" asemel on tulemas pigem punane "virvendus" ehk tavapärane USA sisepoliitiline seaduspärasus, mille kohaselt opositsioonis olev erakond saavutab vahevalimistel edu võib sel korral väljenduda nõrgemalt.
FiveThirtyEight: meie prognoosid näitavad tõenäosusi, mitte kindlaid tulemusi
Poliitikaportaali autorid rõhutavad, et nende prognoosid näitavad tõenäosusi sellest, mis võib juhtuda, mitte ei teata kindlalt ühe või teise poole selget võitu.
Nii demokraatidel kui vabariiklastel on valimisvõitlus edulootus piirkondades, kus näiteks ühe poole võit on statistiliselt vaadatuna kindel 60 juhul 100-st, samas see tähendab, et 40 juhul 100-st võidaks ikkagi vastaspool.
Kuna küsitlusuuringud võivad paari protsendi võrra eksida, siis võib ka lõplik tulemus olla erinev.
Näiteks 2016. ja 2020. aasta küsitlusuuringud alahindasid vabariiklaste edu. Samas on analüüsid näidanud, et küsitlusuuringu veamäära (polling error) suunda ei saa enne valimisi kindlalt öelda.
Teisisõnu kaasneb küsitlusuuringutega alati veamäär ning kunagi ei saa kindel olla kas tegelikult on veidi suurem vabariiklaste või demokraatide toetus.
Ajalooliselt pikas plaanis on küsitlusuuringud alahinnanud nii demokraate kui vabariiklasi, rõhutavad portaali FiveThirtyEight analüütikud.
FiveThirtyEight portaal sai kuulsaks 2008. aastal kui selle asutaja Nate Silver prognoosis edukalt Barack Obama valimist USA presidendiks. | Analüütikud: vabariiklaste valimisvõit vahevalimistel on veamäära sees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika Ühendriikides toimuvad vahevahelised viie päeva pärast, 8. novembril.
Valimisanalüütika portaali FiveThirtyEight prognooside kohaselt näitavad küsitlusuuringud ning nende põhjal tehtud statistilised mudelid vabariiklaste võitu vahevalimistel.
Juhul kui vabariiklased suudavad võita kõik valimised, kus neil on edulootus, siis saaksid vabariiklased USA Kongressi ülemkojas, Senatis, 51 kohta (ehk üks rohkem kui praegu) ning demokraatidele jääks 49 kohta.
Sama tulemuse korral saaksid vabariiklased USA Kongressi alamkojas, Esindajatekohas 225 kohta ning demokraadid saaksid 210 kohta.
Samas rõhutavad portaali analüütikud, et võrrelduna tavaliste vahevalimistega on selline edu siiski väike. Näiteks 2010. aastal võitsid vabariiklased täiendavad 63 kohta Esindajatekohas ja 2014. aastal üheksa kohta Senatis.
Suure "punase laine" asemel on tulemas pigem punane "virvendus" ehk tavapärane USA sisepoliitiline seaduspärasus, mille kohaselt opositsioonis olev erakond saavutab vahevalimistel edu võib sel korral väljenduda nõrgemalt.
FiveThirtyEight: meie prognoosid näitavad tõenäosusi, mitte kindlaid tulemusi
Poliitikaportaali autorid rõhutavad, et nende prognoosid näitavad tõenäosusi sellest, mis võib juhtuda, mitte ei teata kindlalt ühe või teise poole selget võitu.
Nii demokraatidel kui vabariiklastel on valimisvõitlus edulootus piirkondades, kus näiteks ühe poole võit on statistiliselt vaadatuna kindel 60 juhul 100-st, samas see tähendab, et 40 juhul 100-st võidaks ikkagi vastaspool.
Kuna küsitlusuuringud võivad paari protsendi võrra eksida, siis võib ka lõplik tulemus olla erinev.
Näiteks 2016. ja 2020. aasta küsitlusuuringud alahindasid vabariiklaste edu. Samas on analüüsid näidanud, et küsitlusuuringu veamäära (polling error) suunda ei saa enne valimisi kindlalt öelda.
Teisisõnu kaasneb küsitlusuuringutega alati veamäär ning kunagi ei saa kindel olla kas tegelikult on veidi suurem vabariiklaste või demokraatide toetus.
Ajalooliselt pikas plaanis on küsitlusuuringud alahinnanud nii demokraate kui vabariiklasi, rõhutavad portaali FiveThirtyEight analüütikud.
FiveThirtyEight portaal sai kuulsaks 2008. aastal kui selle asutaja Nate Silver prognoosis edukalt Barack Obama valimist USA presidendiks.
### Response:
Analüütikud: vabariiklaste valimisvõit vahevalimistel on veamäära sees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kataris peetavat MM-finaalturniiri on aastate jooksul võõrtööjõuprobleemide ja seksuaalvähemuste tagakiusamise tõttu hulgaliselt kritiseeritud, mistõttu kavandavad mitmed mängijad ja koondised rahumeelseid proteste.
Näiteks Inglismaa koondise kapten Harry Kane ja veel üheksa Euroopa koondise kaptenit on lubanud kanda käepaela, millel on kirjas "One love", et avaldada toetust seksuaalvähemustele. Taani koondis kannab protestinoote edastavaid vorme ning tiitlikaitsja Prantsusmaa linnad eesotsas Pariisiga ei korralda MM-i ühisvaatamisi.
Kõik see ajendas FIFA-t saatma MM-il osalevatele meeskondadele kirja, milles toonitati, et "jalgpalli ei tohiks tõmmata ideoloogilistesse või poliitilistesse lahingutesse" ning see "ei peaks jagama moraalitunde".
"Teame, et jalgpall ei ela vaakumis ja teame ka seda, et üle maailma on palju poliitilist laadi probleeme ja raskusi. Kuid palun ärge tõmmake jalgpalli igasse ideoloogilisse või poliitilisse lahingusse. FIFA üritab austada kõigi arvamusi ja veendumusi, jagamata ülejäänud maailmale moraalitunde. Ükski rahvas või kultuur pole parem kui mõni teine. See põhimõte on vastastikuse austuse ja mittediskrimineerimise alus ja see on ka üks jalgpalli põhiväärtusi. Hoiame seda meeles ja laseme jalgpallil olla kesksel kohal," seisis FIFA presidendi Gianni Infantino ja peasekretäri Fatma Samoura poolt allkirjastatud kirjas.
MM-finaalturniir algab 20. novembril, kui avamängus lähevad vastamisi korraldajamaa Katar ja Ecuador. | FIFA manitses MM-il osalevaid koondiseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kataris peetavat MM-finaalturniiri on aastate jooksul võõrtööjõuprobleemide ja seksuaalvähemuste tagakiusamise tõttu hulgaliselt kritiseeritud, mistõttu kavandavad mitmed mängijad ja koondised rahumeelseid proteste.
Näiteks Inglismaa koondise kapten Harry Kane ja veel üheksa Euroopa koondise kaptenit on lubanud kanda käepaela, millel on kirjas "One love", et avaldada toetust seksuaalvähemustele. Taani koondis kannab protestinoote edastavaid vorme ning tiitlikaitsja Prantsusmaa linnad eesotsas Pariisiga ei korralda MM-i ühisvaatamisi.
Kõik see ajendas FIFA-t saatma MM-il osalevatele meeskondadele kirja, milles toonitati, et "jalgpalli ei tohiks tõmmata ideoloogilistesse või poliitilistesse lahingutesse" ning see "ei peaks jagama moraalitunde".
"Teame, et jalgpall ei ela vaakumis ja teame ka seda, et üle maailma on palju poliitilist laadi probleeme ja raskusi. Kuid palun ärge tõmmake jalgpalli igasse ideoloogilisse või poliitilisse lahingusse. FIFA üritab austada kõigi arvamusi ja veendumusi, jagamata ülejäänud maailmale moraalitunde. Ükski rahvas või kultuur pole parem kui mõni teine. See põhimõte on vastastikuse austuse ja mittediskrimineerimise alus ja see on ka üks jalgpalli põhiväärtusi. Hoiame seda meeles ja laseme jalgpallil olla kesksel kohal," seisis FIFA presidendi Gianni Infantino ja peasekretäri Fatma Samoura poolt allkirjastatud kirjas.
MM-finaalturniir algab 20. novembril, kui avamängus lähevad vastamisi korraldajamaa Katar ja Ecuador.
### Response:
FIFA manitses MM-il osalevaid koondiseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma võitsin kaks korda ning mul läks teine kord palju paremini, kui sain miljoneid hääli rohkem 2020. aastal kui 2016. aastal. Veelgi enam, sain rohkem hääli kui ükski teine ametisolev president meie riigi ajaloos," rääkis Trump.
"Et meie riik muutuks edukaks, turvaliseks ja hiilgavaks, siis väga-väga-väga tõenäoliselt kandideerin taas. Olge valmis, see on kõik, mida ma teile ütlen, õige pea. Olge valmis," lisas ta. | Trump vihjas uuesti presidendiks kandideerimisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma võitsin kaks korda ning mul läks teine kord palju paremini, kui sain miljoneid hääli rohkem 2020. aastal kui 2016. aastal. Veelgi enam, sain rohkem hääli kui ükski teine ametisolev president meie riigi ajaloos," rääkis Trump.
"Et meie riik muutuks edukaks, turvaliseks ja hiilgavaks, siis väga-väga-väga tõenäoliselt kandideerin taas. Olge valmis, see on kõik, mida ma teile ütlen, õige pea. Olge valmis," lisas ta.
### Response:
Trump vihjas uuesti presidendiks kandideerimisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inflatsioon euroalal on liiga kiire ja oktoobris oli inflatsiooninäitaja esimest korda kahekohaline. Eestis on inflatsioon hoogustunud koguni 25 protsendini. Seisame praegu silmitsi mitme šokiga – sõda, energiakriis, tarneahelate häired ja nõudluse ümberjaotumine. Nende koostoimel püsib inflatsioon meie seatud eesmärgist kiirem tõenäoliselt veel mõnda aega.
Sellisel keerulisel ajal peavad keskpangad hinnastabiilsuse tagamiseks tuginema oma sisemisele kompassile ja jääma kindlaks oma mandaadile. Inflatsiooni aeglustamiseks peavad nad olema valmis tegema vajalikke otsuseid, isegi kui need on rasked. Kui inflatsioonimäär püsib liiga kõrge väga pikka aega, oleks sellel palju tõsisemad tagajärjed kõigi jaoks.
Mida see täpsemalt tähendab?
Vastuse sellele küsimusele võib leida majandusteadlase Ragnar Nurkse töödest. Temale on ka see loengusari pühendatud. Kuigi Ragnar Nurkse on hästi tuntud oma töö poolest rahvusvahelise finantsstruktuuri valdkonnas, on ta kahe maailmasõja vahelise aja kogemusele tuginedes andnud ka olulise panuse sellesse, kuidas me mõistame inflatsiooni. 1
Eelkõige näitas ta, et inflatsiooni ohjeldamine on ühtaegu keeruline ja lihtne.
Keeruline seetõttu, et suure volatiilsuse tingimustes võivad riigid seista silmitsi mitmete vapustustega, mis põhjustavad hoogustuvat ja püsivat inflatsiooni. Nii juhtus 1920. aastatel, mil inflatsioon oli osaliselt tingitud järsult alanenud vahetuskurssidest ja tõsistest tarneraskustest, sealhulgas energiatarnehäiretest.
Lihtne on see aga seetõttu, et šokkide mõjul võib inflatsioon kujuneda püsivaks ainult siis, kui rahapoliitika seda soodustab ja võimaldab vapustustel mõjutada inflatsiooniootusi.
Nurkse kirjutas: "Kui hinnatõus kestab mõnda aega [---], kaldub see tekitama ootusi, et hinnad kerkivad veelgi. Hetk, mil sellised ootused muutuvad kindlaks ja laialt levinuks, on inflatsiooniprotsessis otsustava tähtsusega. Sellest punktist edasi muutub kogu protsess täielikult." 2
Praegu oleme äärmiselt keerulises olukorras, kus inflatsiooni põhjustavad mitmed erinevad vapustused. Siinjuures aga otsustab rahapoliitika, kas need toovad kaasa püsiva inflatsiooni. Me ei lase sellel juhtuda.
Seetõttu peame tõstma baasintressimäärasid tasemeni, mis tagab meie keskpika aja kaheprotsendilise inflatsioonieesmärgi saavutamise. Meie intressimäärade lõplik suund on selge, kuid me ei ole veel sihtmärgini jõudnud.
Loengus soovin peatuda põhjustel, miks inflatsioon on praegu nii kiire, ja hinnata selle püsiva süvenemise riske. Kokkuvõttes aga väidan, et pühendudes oma kohustuste täitmisele ja andes selge sõnumi võetavate meetmete kohta suudame saavutada probleemide lahendamisel edu ja suunata inflatsiooni taas eesmärgiks seatud tasemele.
Inflatsiooni mõjutavad tegurid
Alates rahaliidu loomisest ei ole kunagi varem toimunud nii kiiret muutust inflatsioonikeskkonnas. Euroala koguinflatsioon, mis oli veel 2020. aasta detsembris negatiivne, on alates pandeemia ajal valitsenud madalseisust kuni 2022. aasta oktoobrini kiirenenud 11 protsendipunkti võrra. Alusinflatsioon, millest on välja jäetud energia ja toiduainete komponent, on hoogustunud 4,8 protsendipunkti võrra.
Sellise pöördeni on viinud kolm omavahel põimunud tegurit: me seisame silmitsi korduvate šokkidega, nende mõju avaldub jõulisemalt inflatsiooninäitajas ning šokid on majanduses toimunud struktuurimuutuste tõttu varasemast püsivamad.
Esiteks on euroala majandust tabanud enneolematu hulk vapustusi nii nõudluse kui ka pakkumise poolel. See on pärssinud kogupakkumist, suunates samal ajal nõudluse piiratud tootmisvõimsusega sektoritesse.
Oleme seisnud silmitsi pandeemiast tingitud liikumispiirangutega, tarneahela häiretega, kärbetega energiatootmises ning Venemaa lubamatu ja põhjendamatu sissetungiga Ukrainasse, ning samal ajal on nõudlus kõigis sektorites hoogsalt kõikunud 3. Majanduse hiljutine taasavanemine on kaasa toonud vahepeal kuhjunud nõudluse jõulise vallandumise. Seda on toetanud ka ülemääraste säästude kõrge tase.
Selle tulemusena leitakse EKP analüüsis, et nõudluse ja pakkumisega seotud tegurid mõjutavad alusinflatsiooni praegu peaaegu võrdselt, kusjuures nõudluse osakaal on suurem teenindussektori puhul ja pakkumise osakaal tööstuskaupade puhul 4. Selle tagajärjel on tekkinud ulatuslik ja püsiv inflatsioonišokk.
Teiseks kandub nende šokkide mõju kiiremini ja jõulisemalt üle hindadele.
Varem võttis tootjahindade mõju ülekandumine tööstuskaupade inflatsioonile tavaliselt aega ligikaudu kaks aastat ja sageli korvasid seda osaliselt kasumimarginaalid, st ettevõtted kandsid osa kulude kasvust, et vältida suurt hinnatõusu tarbijate jaoks.
EKP analüüsis aga leitakse, et hiljuti on mõju ülekandumine oluliselt kiirenenud ja toimub umbes poole aasta jooksul. Samuti on see keskmiselt olnud varasemast intensiivsem, kusjuures ettevõtted on oma kasumimarginaale säilitanud ja mõnes sektoris isegi suurendanud. Selle põhjuseks on asjaolu, et laialdase kiire inflatsiooni ja piiratud pakkumise keskkonnas on ettevõtetel lihtsam kulude kasvu tarbijatele üle kanda, kaotamata seejuures oma turuosa konkurentidele 5.
Kõigi nende tegurite tulemusel on välisšokkide mõju kajastunud alusinflatsioonis – inflatsiooni selles osas, mis on tavaliselt püsivam 6. Isegi kui mõne teguri mõju võib eeldatavalt leeveneda sedamööda, kuidas kitsaskohad lahenevad, majanduse taasavanemise mõju taandub ja energiahinnad stabiliseeruvad, püsivad euroala alusinflatsiooni standardnäitajad praegu vahemikus 4–8 protsenti 7.
Kolmanda tegurina halvendab olukorda šokkide püsivus, mis tuleneb majanduses toimunud struktuurimuutustest.
Pandeemia ja sõja põhjustatud šokid on loonud uue olukorra, mida olen eelnevalt nimetanud majandussuhete uueks üleilmseks kaardiks 8. Majanduslikud pöördepunktid sellel uuel kaardil näitavad, et mõned pakkumispoolsed piirangud kestavad tõenäoliselt kauem 9. Kaks neist tulevad eriti esile.
Esiteks on Venemaa sissetungist põhjustatud kärped gaasitarnetes oluline struktuurimuutus, mille järelmõju kestab mitu aastat. Futuurituru kõverad viitavad sellele, et gaasi hind püsib kõrge mõnda aega, kuna Euroopa riigid peavad tasuma selle eest, et asendada lepinguväliselt Venemaa gaas veeldatud maagaasiga. Asendusmõjud kergitavad tõenäoliselt ka muude energiaallikate hindu.
Pikemas vaates kiirendab sõda eeldatavasti ka rohepööret Euroopas, sealhulgas üleminekut taastuvenergia kasutamisele, mis kokkuvõttes peaks kaasa tooma elektrihindade languse. Kuid üleminekuetapis võivad investeeringud nafta- ja gaasitootmisse olla väiksemad, mis avaldab tõususurvet fossiilkütuste hindadele, sama ajal kui nõudlus nende järele püsib endiselt suur 10.
Teiseks näeme muutusi üleilmastumise olemuses ning eelkõige Hiina rollis. Pandeemia põhjustatud tarnehäired, selle käigus ilmnenud haavatavused ja uus geopoliitiline maastik võivad viia üleilmsete väärtusahelate ümberhindamiseni.
See ei too kaasa deglobaliseerumist, kuid võib eeldada, et tarneahelates hakkavad taas rolli mängima geopoliitilised tegurid. Hiljutisest uuringust selgub, et peaaegu 90 protsenti üleilmsetest ettevõtetest kavatseb oma tootmise lähema kolme aasta jooksul regionaliseerida. 11 See vähendab ilmselt tõhusust ja suurendab kulusid, mis võib mõneks ajaks tekitada inflatsioonisurvet, samal ajal kui tarneahelad kohanevad.
Samal ajal mõjutavad Hiina sisepoliitilised valikud ja USAs olulistele tehnoloogiatele kehtestatud ekspordikontrollid tõenäoliselt Hiina rolli üleilmses tootmisvõrgustikus. See võib muutuda ulatuslikuks üleilmseks tarnešokiks, kuna ajendab Hiinat muutuma sissepoole suunatuks ja eemalduma turureformidest.
Teisese mõju oht
Rahapoliitika kaudu ei saa ära hoida paljude nende vapustuste esmast mõju. Kuid eelkõige siis, kui šokid on püsivad, peame tagama, et need ei põhjustaks teisest mõju, mille tulemusena kestab liiga kiire inflatsioon pikka aega.
Kuna euroala on energia netoimportija, seisame kaubandustingimuste halvenemise tõttu silmitsi reaaltulu ohustava ulatusliku ja vältimatu šokiga. See kaubandustingimustest tulenev mõju oli käesoleva aasta teises kvartalis ligikaudu kake protsendipunkti SKP-st 12.
Praegu seisavad töötajad, ettevõtted ja valitsused silmitsi küsimusega, kuidas seda koormust majanduses ja ajas jaotada. Selle õiglane jaotus palgatulu ja kasumimarginaalide vahel on kindlasti põhjendatud. Eelarvepoliitika kaudu saab aidata seda koormust jaotada eri sissetulekurühmade lõikes.
"Kui inflatsiooniootused kaotavad kindla aluse ning kinnistuvad palgaläbirääkimistes ja hinnakujunduses, võib tekkida palga-hinnakasvu spiraal."
EKP peab oma hinnastabiilsusega seotud volitusi arvesse võttes tagama, et see protsess ei tooks kaasa inflatsioonidünaamikat. Kui inflatsiooniootused kaotavad kindla aluse ning kinnistuvad palgaläbirääkimistes ja hinnakujunduses, võib tekkida palga-hinnakasvu spiraal, mis omakorda kindla aluse kadumist süvendab. Lõppkokkuvõttes oleks selle tagajärjeks väiksemad reaalsissetulekud ja aja jooksul hoogustuv inflatsioon.
Kui suur on teisese mõju oht praegu?
On tegureid, mis tõenäoliselt vähendavad nõudlust ja – kui muud tingimused jäävad samaks – raskendavad seetõttu ettevõtetel kulude kasvu ülekandmist hindadesse.
Sedamööda, kuidas energia hulgihindade mõju hakkab avalduma jaemüügiarvetes, tajuvad kodumajapidamised üha enam reaalsete sissetulekute langust ning tarbimine tõenäoliselt väheneb. Samal ajal taandub ka majanduse taasavanemisega kaasnenud suurem nõudlus. Ülemääraste säästude kasutuselevõtt tundub olevat juba suuresti tasakaalustatud üha kasvava säästmisega ettevaatuse eesmärgil ja likviidsuse eelistamisega 13.
Seda arvesse võttes – ehkki hiljutised SKP kasvu näitajad üllatasid positiivselt – on majanduslanguse oht suurenenud. Sama kehtib ka Eesti kohta, kus Eesti Panga hinnangul on kasv käesoleval aastal –0,5 protsenti.
Sisemajanduse aeglustumist võib veelgi süvendada ka samaaegne rahapoliitika karmistamine kogu maailmas. EKP analüüsis leitakse, et alates 1990. aastate algusest on euroala tööstustoodang vähenenud Ameerika Ühendriikide rahapoliitika karmistamise tulemusel üldjuhul sama palju kui Ameerika Ühendriikideski 14.
Varasemad tõendid viitavad siiski sellele, et majanduskasvu pidurdumise korral ei tohiks oodata inflatsiooni märkimisväärset aeglustumist, vähemalt mitte lähiajal. Kui vaadata euroala varasemaid majanduslangusi alates 1970. aastatest, siis näeme, et koguinflatsioon aeglustus aasta hiljem keskmiselt 1,1 protsendipunkti võrra, samal ajal kui alusinflatsiooni näitaja alanes sellest ligikaudu poole võrra.
Isegi väliste tegurite täiendav mõju nõudlusele ei pruugi lühiajalises vaates inflatsiooni tingimata aeglustada. EKP analüüsis leitakse, et rahapoliitika karmistamine Ameerika Ühendriikides aeglustab üldiselt inflatsiooni euroalal keskpika aja jooksul. Lähiajal aga inflatsioon hoogustub, kui euro odavneb USA dollari suhtes ja toormehinnad eurodes tõusevad.
Sellega seoses on tõenäoline, et palgad jõuavad kiiremale inflatsioonile mõningal määral järele, sest olemas on kõik eeldused selleks, et töötajad püüavad oma reaalse tulu vähenemist korvata.
Tööturg on seni püsinud vastupidav ja ettevaatavad näitajad ei osuta eriti nõrgenemisele 15. Inflatsiooniootused on pidevalt kerkinud. Samal ajal seisavad valitsused silmitsi survega suurendada indekseerimist, näiteks sidudes inflatsiooniga pensionid ja avaliku sektori palgad, mis võib süvendada palgasurvet ka erasektoris 16.
Seda väljavaadet kinnitavad tõendid viimastest kollektiivläbirääkimistest ja EKP poolt ettevõtete seas tehtud telefoniküsitlus, mis mõlemad osutavad sellele, et kollektiivlepinguga määratud palgad tõusevad järgmisel aastal ligikaudu neli protsenti. Eestis on palgakasv praegu ligikaudu kümme protsenti.
Need muudatused ei kujuta seni endast ülemäärast teisest mõju ja pikemaajalised inflatsiooniootused on endiselt stabiilsed. Kuna aga inflatsioon püsib hoogne tõenäoliselt pikemat aega, peame inflatsiooniootusi ja palgaläbirääkimisi väga hoolikalt jälgima, et palgakasv ei kinnistuks püsivalt tasemel, mis ei ole meie seatud eesmärgiga kooskõlas.
Pühendumine ja selge sõnum
Kuidas tuleks siis rahapoliitikat sellistes tingimustes kohandada, et tagada hinnastabiilsus? Minu hinnangul on siin olulised kaks võtmetegevust: pühendumine oma kohustuste täitmisele ja selge sõnum meetmete kohta, mida võtame.
Kindel pühendumus oma kohustuste täitmisele on äärmiselt oluline, et inflatsiooniootused püsiksid stabiilsed ja teisene mõju jääks piiratuks. EKP nõukogu mitu hiljutist otsust toovad esile meie sihikindluse selles küsimuses.
Esiteks oleme tõstnud baasintressimäärasid kiiremini kui kunagi varem – viimase kolme rahapoliitikaistungi käigus 200 baaspunkti võrra. Sel viisil anname märku oma otsusekindlusest saavutada seatud eesmärk, mis peaks kohe kajastuma ka inflatsiooniootustes. Rahapoliitika normaliseerimisega kaotatakse ka toetus nõudlusele mitteelastse pakkumise tingimustes ning selle tulemusel peaksid ettevõtted korrigeerima oma müügihinna ootusi allapoole.
Teiseks tegime eelmisel nädalal otsuse muuta oma suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimusi. Need operatsioonid pakkusid pandeemia ajal märkimisväärseid stiimuleid, tugevdades intressimäärade ülekandumist pankade kaudu majandusse. Nüüd on aga keskkond täielikult muutunud ja me peame tagama, et pikemaajalistest refinantseerimisoperatsioonidest tulenevad pankade väiksemad rahastamiskulud ei saaks rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisel takistuseks, kui rahapoliitikat on vaja normaliseerida.
See täiendab EKP varasemaid meetmeid, mille eesmärk oli tagada intressimäärade korrakohane ülekandumine majandusse finantsturgude kaudu. Nendeks olid eeskätt paindlikud reinvesteeringud pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava ja rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse uue instrumendi raames.
Ehkki intressimäärad on endiselt kõige tõhusam vahend kiire inflatsiooni ohjeldamiseks, on ühtlasi oluline anda märku – nagu me rahapoliitikaotsuste kommentaaris ka jätkuvalt teeme –, et "oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde".
Nagu ma eelmise nädala pressikonverentsil selgitasin, avaldame detsembris EKP rahapoliitiliste portfellide raames ostetud võlakirjade positsioonide vähendamise aluspõhimõtted.
Pühendumise kõrval on aga sama oluline anda selge sõnum meetmete kohta, mida võtame.
Praegust ebakindlust silmas pidades ei ole enam asjakohane koostada üksikasjalikku rahapoliitikaalast eelkommunikatsiooni. Arvestades meie ees seisvate vapustuste keerukust, on suutlikkus reageerida laekuvatele andmetele suureks eeliseks. Rahapoliitiliste otsuste tegemisel andmepõhiselt ja igal istungil lähtuvalt olukorrast võib aga olla oma hind. Eelkõige suureneb uudistele reageerides turuintressimäärade volatiilsus.
Seetõttu on pigem oluline selgitada meie võetavaid meetmeid, kui suunata turge intressimäärade konkreetsete sihttasemete kehtestamisega.
Nagu juba märkisin, oleme tõstnud baasintressimäärasid 200 baaspunkti võrra ja tõstame neid edaspidi eeldatavalt veelgi. Meie töö ei ole veel kaugeltki lõpule viidud. Rahapoliitika toetavast kursist eemaldumine ei pruugi ka olla piisav, et suunata inflatsioon tagasi meie eesmärgiks seatud tasemele. Meie edasised meetmed ja selle, kui kiiresti peame tegutsema, määravad järgmised tegurid.
Esimene ja tähtsaim tegur on inflatsiooniväljavaade: tõstame baasintressimäärad tasemele, mis suunab inflatsiooni aegsasti tagasi meie keskpika aja eesmärgi juurde. Inflatsiooniväljavaade on tulevikku suunatud ja selles võetakse arvesse kõiki erinevaid mõjureid, millega praegu silmitsi seisame: majanduse väljavaadet, šokkide püsivust ning palkade ja inflatsiooniootuste reaktsiooni. Praegused inflatsiooninäitajad on asjakohased niivõrd, kuivõrd need annavad täiendavat teavet inflatsiooni püsivuse kohta.
Teine tegur on rahapoliitika asjakohane kurss ning selle mõju viitajaga avaldumine nõudluses ja inflatsioonis. Rahapoliitika on oma olemuselt tulevikku suunatud, sest baasintressimäärade muudatused saavutavad täieliku mõju alles järgmise aasta või kahe jooksul. Rahapoliitiliste otsuste mõju aja jooksul küll tugevneb, kuid tegelikes andmetes avaldub see seetõttu teatava viivitusega.
"Kui näiteks inflatsioon muutub püsivamaks ja inflatsiooniootused ei pruugi enam tugineda kindlale alusele, ei saa me jääda ootama poliitikameetmete täieliku mõju avaldumist."
Selline viitajaga ülekandumine ja valitsev ebakindlus tähendavad aga ka seda, et edasised intressimääraotsused sõltuvad ettenägematutest olukordadest, millega edaspidi silmitsi seisame. Kui näiteks inflatsioon muutub püsivamaks ja inflatsiooniootused ei pruugi enam tugineda kindlale alusele, ei saa me jääda ootama poliitikameetmete täieliku mõju avaldumist. Sel juhul peame võtma täiendavaid meetmeid, kuni oleme kindlamad, et inflatsioon naaseb aegsasti eesmärgiks seatud tasemele.
Selgel sõnumil on veel üks oluline mõõde: anda selgust ka selle kohta, kuidas teistes poliitikavaldkondades kavandatav tegevus mõjutab inflatsiooniväljavaadet ja seega ka meie poliitikameetmeid.
Pandeemia ajal olid raha- ja eelarvepoliitika meetmed loomulikult omavahel kooskõlas. Eelarvepoliitika meetmete abil tuli vältida tööhõive katastroofilist vähenemist ning rahapoliitika ülesanne oli ära hoida inflatsiooni järsku aeglustumist. Mõlemad toetasid hinnastabiilsust.
Praegu aga ei ole nende poliitikavaldkondade vaheline kooskõla nii iseenesestmõistetav. Kui majandus aeglustub ja reaalsed sissetulekud kahanevad, võib eelarvepoliitika liikuda ekspansiivsema kursi poole, mis ületab automaatsete tasakaalustusmehhanismide panust. Piiratud pakkumise keskkonnas võib see aga süvendada inflatsioonisurvet ja sundida keskpanka karmistama oma poliitikat rohkem, kui muul juhul oleks vajalik.
Seepärast oleme rõhutanud, et eelarvepoliitilised toetusmeetmed peavad olema ajutised, suunatud ja eesmärgipärased.
Meetmed peaksid olema ajutised, et nõudlust keskpika aja jooksul mitte liialt suurendada. Need peaksid olema suunatud, et eelarvemõju oleks piiratud ja tooks kasu neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Ning samuti peaksid meetmed olema eesmärgipäraselt kohandatud, et need ei nõrgendaks stiimuleid energianõudluse vähendamiseks.
Aja jooksul tuleb eelarvepoliitikat konsolideerida. Inflatsioonile avalduv mõju on erinev olenevalt sellest, kas konsolideerumine toimub toetuste ja avaliku sektori tarbimise vähendamise ning maksude tõstmise kaudu või – nagu see varem on sageli toimunud – avaliku sektori investeeringute kärbete abil. Kuna paljud inflatsiooniallikad on praegu pakkumise poolel, on inflatsioonisurveta majanduskasvu saavutamiseks oluline, et valitsussektori meetmetega suunataks investeeringud sinna, kus neid vajatakse.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et praegune keskkond on keeruline. Seisame silmitsi eri laadi šokkidega, rajades samal ajal teed uuel üleilmsel kaardil, mille tõttu need vapustused on püsivamad.
Kuid see, mida rahapoliitika peab lõpuks saavutama, on lihtne: me ei tohi lasta ja me ei lasegi kiirel inflatsioonil püsida. Oleme pühendunud sellele, et suunata inflatsioonimäär tagasi EKP seatud keskpika aja eesmärgi juurde, ja oleme otsustavalt valmis võtma selleks vajalikke meetmeid. Mida kindlam on üldsus, et inflatsioon naaseb aegsasti kahe protsendi tasemele, seda sujuvam on kohandamisprotsess.
Inglise kirjanik Samuel Johnson on öelnud, et suured teod tehakse mitte jõu, vaid visadusega. Meiegi tegutseme visalt seni, kuni hinnastabiilsus euroalal on tagatud.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde pidas loengu professor Ragnar Nurksele pühendatud Eesti Panga loengusarjas.
1 Rahvasteliit (1946) " The course and control of inflation: A review of monetary experience in Europe after World War I", Rahvasteliidu majandus- ja finantsväljaannete sari.
2 Ibid.
3 Alates pandeemia algusest on kestvuskaupade tarbimise volatiilsus olnud ligikaudu kümme korda suurem kui eelnenud kahel aastakümnel ja teenuste tarbimise volatiilsus on olnud peaaegu 30 korda suurem.
4 Gonçalves, E. ja Koester, G. " The role of demand and supply in underlying inflation – decomposing HICPX inflation into components", EKP majandusülevaade 7/2022.
5 See suundumus on kooskõlas hiljutise uuringuga, mille kohaselt kajastub kulude kasvust tingitud šokkide mõju inflatsioonis ulatuslikumalt siis, kui inflatsioon järsult hoogustub, võrreldes vaoshoitud inflatsiooniga, mille puhul Phillipsi kõver on mittelineaarne. Lindé, J., Harding, M. ja Trabandt, M. (2022) "Understanding Post-Covid Inflation Dynamics".
6 Kiirem ülekandumine võib siiski tähendada ka seda, et inflatsioon ei ole kokkuvõttes nii püsiv, kuna hinnatõusud on aset leidnud varem.
7 Vahemik hõlmab järgmisi näitajaid: HICPXX, piiratud alusinflatsioon (Superscore), inflatsiooni ühine püsikomponent (PCCI; v.a energia) ja EKP koostatav euroala inflatsiooninäitaja, mis hõlmab ainult suhteliselt väikese impordi osakaaluga komponente.
8 Lagarde, C. " A new global map: European resilience in a changing world", kõne, Peterson Institute for International Economics, Washington, D.C., 22. aprill 2022.
9 Lähemalt selle teema kohta vt Lagarde, C. " Monetary Policy in the Euro Area", EKP presidendi Christine Lagarde'i loeng sarjast Karl Otto Pöhl Lecture, Frankfurter Gesellschaft für Handel, Industrie und Wissenschaft, Frankfurt, 20. september 2022.
10 Samal ajal võib olemasoleva CO 2 -mahuka kapitali mahakandmine põhjustada negatiivse jõukusefekti ja vähendada kogunõudlust, avaldades langussurvet alusinflatsioonile. Vt "Near-term Macroeconomic Impact of De-carbonization Policies", IMF World Economic Outlook, oktoober 2022.
11 McKinsey" How COVID-19 is reshaping supply chains", 23. november 2021.
12 Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
13 Kodumajapidamiste hoiused kasvasid augustis ligikaudu 40 miljardi euro võrra.
14 Vt Ca' Zorzi, M., Dedola, L., Georgiadis, G., Jarocinski, M., Stracca, L. ja Strasser, G,H, "Making waves: Monetary policy and its asymmetric spillovers in a globalised world", International Journal of Central Banking (avaldamisel), ning Degasperi, R., Hong, S, ja Ricco, G. (2020) "The Global Transmission of U.S. Monetary Policy", Warwick Economics Research Paper Series, nr 1257.
15 Ühtlasi on tõenäoline, et ettevõtted reageerivad kasvu aeglustumisele esialgu tööjõu hoidmisega, vähendades töötundide arvu ja vältides töötajate koondamist.
16 Avaliku sektori palkade kasv 1 protsendipunkti võrra tõstab erasektori palku tavaliselt 0,3 kuni 0,6 protsendipunkti võrra. | Christine Lagarde: me ei tohi lasta kiirel inflatsioonil püsida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inflatsioon euroalal on liiga kiire ja oktoobris oli inflatsiooninäitaja esimest korda kahekohaline. Eestis on inflatsioon hoogustunud koguni 25 protsendini. Seisame praegu silmitsi mitme šokiga – sõda, energiakriis, tarneahelate häired ja nõudluse ümberjaotumine. Nende koostoimel püsib inflatsioon meie seatud eesmärgist kiirem tõenäoliselt veel mõnda aega.
Sellisel keerulisel ajal peavad keskpangad hinnastabiilsuse tagamiseks tuginema oma sisemisele kompassile ja jääma kindlaks oma mandaadile. Inflatsiooni aeglustamiseks peavad nad olema valmis tegema vajalikke otsuseid, isegi kui need on rasked. Kui inflatsioonimäär püsib liiga kõrge väga pikka aega, oleks sellel palju tõsisemad tagajärjed kõigi jaoks.
Mida see täpsemalt tähendab?
Vastuse sellele küsimusele võib leida majandusteadlase Ragnar Nurkse töödest. Temale on ka see loengusari pühendatud. Kuigi Ragnar Nurkse on hästi tuntud oma töö poolest rahvusvahelise finantsstruktuuri valdkonnas, on ta kahe maailmasõja vahelise aja kogemusele tuginedes andnud ka olulise panuse sellesse, kuidas me mõistame inflatsiooni. 1
Eelkõige näitas ta, et inflatsiooni ohjeldamine on ühtaegu keeruline ja lihtne.
Keeruline seetõttu, et suure volatiilsuse tingimustes võivad riigid seista silmitsi mitmete vapustustega, mis põhjustavad hoogustuvat ja püsivat inflatsiooni. Nii juhtus 1920. aastatel, mil inflatsioon oli osaliselt tingitud järsult alanenud vahetuskurssidest ja tõsistest tarneraskustest, sealhulgas energiatarnehäiretest.
Lihtne on see aga seetõttu, et šokkide mõjul võib inflatsioon kujuneda püsivaks ainult siis, kui rahapoliitika seda soodustab ja võimaldab vapustustel mõjutada inflatsiooniootusi.
Nurkse kirjutas: "Kui hinnatõus kestab mõnda aega [---], kaldub see tekitama ootusi, et hinnad kerkivad veelgi. Hetk, mil sellised ootused muutuvad kindlaks ja laialt levinuks, on inflatsiooniprotsessis otsustava tähtsusega. Sellest punktist edasi muutub kogu protsess täielikult." 2
Praegu oleme äärmiselt keerulises olukorras, kus inflatsiooni põhjustavad mitmed erinevad vapustused. Siinjuures aga otsustab rahapoliitika, kas need toovad kaasa püsiva inflatsiooni. Me ei lase sellel juhtuda.
Seetõttu peame tõstma baasintressimäärasid tasemeni, mis tagab meie keskpika aja kaheprotsendilise inflatsioonieesmärgi saavutamise. Meie intressimäärade lõplik suund on selge, kuid me ei ole veel sihtmärgini jõudnud.
Loengus soovin peatuda põhjustel, miks inflatsioon on praegu nii kiire, ja hinnata selle püsiva süvenemise riske. Kokkuvõttes aga väidan, et pühendudes oma kohustuste täitmisele ja andes selge sõnumi võetavate meetmete kohta suudame saavutada probleemide lahendamisel edu ja suunata inflatsiooni taas eesmärgiks seatud tasemele.
Inflatsiooni mõjutavad tegurid
Alates rahaliidu loomisest ei ole kunagi varem toimunud nii kiiret muutust inflatsioonikeskkonnas. Euroala koguinflatsioon, mis oli veel 2020. aasta detsembris negatiivne, on alates pandeemia ajal valitsenud madalseisust kuni 2022. aasta oktoobrini kiirenenud 11 protsendipunkti võrra. Alusinflatsioon, millest on välja jäetud energia ja toiduainete komponent, on hoogustunud 4,8 protsendipunkti võrra.
Sellise pöördeni on viinud kolm omavahel põimunud tegurit: me seisame silmitsi korduvate šokkidega, nende mõju avaldub jõulisemalt inflatsiooninäitajas ning šokid on majanduses toimunud struktuurimuutuste tõttu varasemast püsivamad.
Esiteks on euroala majandust tabanud enneolematu hulk vapustusi nii nõudluse kui ka pakkumise poolel. See on pärssinud kogupakkumist, suunates samal ajal nõudluse piiratud tootmisvõimsusega sektoritesse.
Oleme seisnud silmitsi pandeemiast tingitud liikumispiirangutega, tarneahela häiretega, kärbetega energiatootmises ning Venemaa lubamatu ja põhjendamatu sissetungiga Ukrainasse, ning samal ajal on nõudlus kõigis sektorites hoogsalt kõikunud 3. Majanduse hiljutine taasavanemine on kaasa toonud vahepeal kuhjunud nõudluse jõulise vallandumise. Seda on toetanud ka ülemääraste säästude kõrge tase.
Selle tulemusena leitakse EKP analüüsis, et nõudluse ja pakkumisega seotud tegurid mõjutavad alusinflatsiooni praegu peaaegu võrdselt, kusjuures nõudluse osakaal on suurem teenindussektori puhul ja pakkumise osakaal tööstuskaupade puhul 4. Selle tagajärjel on tekkinud ulatuslik ja püsiv inflatsioonišokk.
Teiseks kandub nende šokkide mõju kiiremini ja jõulisemalt üle hindadele.
Varem võttis tootjahindade mõju ülekandumine tööstuskaupade inflatsioonile tavaliselt aega ligikaudu kaks aastat ja sageli korvasid seda osaliselt kasumimarginaalid, st ettevõtted kandsid osa kulude kasvust, et vältida suurt hinnatõusu tarbijate jaoks.
EKP analüüsis aga leitakse, et hiljuti on mõju ülekandumine oluliselt kiirenenud ja toimub umbes poole aasta jooksul. Samuti on see keskmiselt olnud varasemast intensiivsem, kusjuures ettevõtted on oma kasumimarginaale säilitanud ja mõnes sektoris isegi suurendanud. Selle põhjuseks on asjaolu, et laialdase kiire inflatsiooni ja piiratud pakkumise keskkonnas on ettevõtetel lihtsam kulude kasvu tarbijatele üle kanda, kaotamata seejuures oma turuosa konkurentidele 5.
Kõigi nende tegurite tulemusel on välisšokkide mõju kajastunud alusinflatsioonis – inflatsiooni selles osas, mis on tavaliselt püsivam 6. Isegi kui mõne teguri mõju võib eeldatavalt leeveneda sedamööda, kuidas kitsaskohad lahenevad, majanduse taasavanemise mõju taandub ja energiahinnad stabiliseeruvad, püsivad euroala alusinflatsiooni standardnäitajad praegu vahemikus 4–8 protsenti 7.
Kolmanda tegurina halvendab olukorda šokkide püsivus, mis tuleneb majanduses toimunud struktuurimuutustest.
Pandeemia ja sõja põhjustatud šokid on loonud uue olukorra, mida olen eelnevalt nimetanud majandussuhete uueks üleilmseks kaardiks 8. Majanduslikud pöördepunktid sellel uuel kaardil näitavad, et mõned pakkumispoolsed piirangud kestavad tõenäoliselt kauem 9. Kaks neist tulevad eriti esile.
Esiteks on Venemaa sissetungist põhjustatud kärped gaasitarnetes oluline struktuurimuutus, mille järelmõju kestab mitu aastat. Futuurituru kõverad viitavad sellele, et gaasi hind püsib kõrge mõnda aega, kuna Euroopa riigid peavad tasuma selle eest, et asendada lepinguväliselt Venemaa gaas veeldatud maagaasiga. Asendusmõjud kergitavad tõenäoliselt ka muude energiaallikate hindu.
Pikemas vaates kiirendab sõda eeldatavasti ka rohepööret Euroopas, sealhulgas üleminekut taastuvenergia kasutamisele, mis kokkuvõttes peaks kaasa tooma elektrihindade languse. Kuid üleminekuetapis võivad investeeringud nafta- ja gaasitootmisse olla väiksemad, mis avaldab tõususurvet fossiilkütuste hindadele, sama ajal kui nõudlus nende järele püsib endiselt suur 10.
Teiseks näeme muutusi üleilmastumise olemuses ning eelkõige Hiina rollis. Pandeemia põhjustatud tarnehäired, selle käigus ilmnenud haavatavused ja uus geopoliitiline maastik võivad viia üleilmsete väärtusahelate ümberhindamiseni.
See ei too kaasa deglobaliseerumist, kuid võib eeldada, et tarneahelates hakkavad taas rolli mängima geopoliitilised tegurid. Hiljutisest uuringust selgub, et peaaegu 90 protsenti üleilmsetest ettevõtetest kavatseb oma tootmise lähema kolme aasta jooksul regionaliseerida. 11 See vähendab ilmselt tõhusust ja suurendab kulusid, mis võib mõneks ajaks tekitada inflatsioonisurvet, samal ajal kui tarneahelad kohanevad.
Samal ajal mõjutavad Hiina sisepoliitilised valikud ja USAs olulistele tehnoloogiatele kehtestatud ekspordikontrollid tõenäoliselt Hiina rolli üleilmses tootmisvõrgustikus. See võib muutuda ulatuslikuks üleilmseks tarnešokiks, kuna ajendab Hiinat muutuma sissepoole suunatuks ja eemalduma turureformidest.
Teisese mõju oht
Rahapoliitika kaudu ei saa ära hoida paljude nende vapustuste esmast mõju. Kuid eelkõige siis, kui šokid on püsivad, peame tagama, et need ei põhjustaks teisest mõju, mille tulemusena kestab liiga kiire inflatsioon pikka aega.
Kuna euroala on energia netoimportija, seisame kaubandustingimuste halvenemise tõttu silmitsi reaaltulu ohustava ulatusliku ja vältimatu šokiga. See kaubandustingimustest tulenev mõju oli käesoleva aasta teises kvartalis ligikaudu kake protsendipunkti SKP-st 12.
Praegu seisavad töötajad, ettevõtted ja valitsused silmitsi küsimusega, kuidas seda koormust majanduses ja ajas jaotada. Selle õiglane jaotus palgatulu ja kasumimarginaalide vahel on kindlasti põhjendatud. Eelarvepoliitika kaudu saab aidata seda koormust jaotada eri sissetulekurühmade lõikes.
"Kui inflatsiooniootused kaotavad kindla aluse ning kinnistuvad palgaläbirääkimistes ja hinnakujunduses, võib tekkida palga-hinnakasvu spiraal."
EKP peab oma hinnastabiilsusega seotud volitusi arvesse võttes tagama, et see protsess ei tooks kaasa inflatsioonidünaamikat. Kui inflatsiooniootused kaotavad kindla aluse ning kinnistuvad palgaläbirääkimistes ja hinnakujunduses, võib tekkida palga-hinnakasvu spiraal, mis omakorda kindla aluse kadumist süvendab. Lõppkokkuvõttes oleks selle tagajärjeks väiksemad reaalsissetulekud ja aja jooksul hoogustuv inflatsioon.
Kui suur on teisese mõju oht praegu?
On tegureid, mis tõenäoliselt vähendavad nõudlust ja – kui muud tingimused jäävad samaks – raskendavad seetõttu ettevõtetel kulude kasvu ülekandmist hindadesse.
Sedamööda, kuidas energia hulgihindade mõju hakkab avalduma jaemüügiarvetes, tajuvad kodumajapidamised üha enam reaalsete sissetulekute langust ning tarbimine tõenäoliselt väheneb. Samal ajal taandub ka majanduse taasavanemisega kaasnenud suurem nõudlus. Ülemääraste säästude kasutuselevõtt tundub olevat juba suuresti tasakaalustatud üha kasvava säästmisega ettevaatuse eesmärgil ja likviidsuse eelistamisega 13.
Seda arvesse võttes – ehkki hiljutised SKP kasvu näitajad üllatasid positiivselt – on majanduslanguse oht suurenenud. Sama kehtib ka Eesti kohta, kus Eesti Panga hinnangul on kasv käesoleval aastal –0,5 protsenti.
Sisemajanduse aeglustumist võib veelgi süvendada ka samaaegne rahapoliitika karmistamine kogu maailmas. EKP analüüsis leitakse, et alates 1990. aastate algusest on euroala tööstustoodang vähenenud Ameerika Ühendriikide rahapoliitika karmistamise tulemusel üldjuhul sama palju kui Ameerika Ühendriikideski 14.
Varasemad tõendid viitavad siiski sellele, et majanduskasvu pidurdumise korral ei tohiks oodata inflatsiooni märkimisväärset aeglustumist, vähemalt mitte lähiajal. Kui vaadata euroala varasemaid majanduslangusi alates 1970. aastatest, siis näeme, et koguinflatsioon aeglustus aasta hiljem keskmiselt 1,1 protsendipunkti võrra, samal ajal kui alusinflatsiooni näitaja alanes sellest ligikaudu poole võrra.
Isegi väliste tegurite täiendav mõju nõudlusele ei pruugi lühiajalises vaates inflatsiooni tingimata aeglustada. EKP analüüsis leitakse, et rahapoliitika karmistamine Ameerika Ühendriikides aeglustab üldiselt inflatsiooni euroalal keskpika aja jooksul. Lähiajal aga inflatsioon hoogustub, kui euro odavneb USA dollari suhtes ja toormehinnad eurodes tõusevad.
Sellega seoses on tõenäoline, et palgad jõuavad kiiremale inflatsioonile mõningal määral järele, sest olemas on kõik eeldused selleks, et töötajad püüavad oma reaalse tulu vähenemist korvata.
Tööturg on seni püsinud vastupidav ja ettevaatavad näitajad ei osuta eriti nõrgenemisele 15. Inflatsiooniootused on pidevalt kerkinud. Samal ajal seisavad valitsused silmitsi survega suurendada indekseerimist, näiteks sidudes inflatsiooniga pensionid ja avaliku sektori palgad, mis võib süvendada palgasurvet ka erasektoris 16.
Seda väljavaadet kinnitavad tõendid viimastest kollektiivläbirääkimistest ja EKP poolt ettevõtete seas tehtud telefoniküsitlus, mis mõlemad osutavad sellele, et kollektiivlepinguga määratud palgad tõusevad järgmisel aastal ligikaudu neli protsenti. Eestis on palgakasv praegu ligikaudu kümme protsenti.
Need muudatused ei kujuta seni endast ülemäärast teisest mõju ja pikemaajalised inflatsiooniootused on endiselt stabiilsed. Kuna aga inflatsioon püsib hoogne tõenäoliselt pikemat aega, peame inflatsiooniootusi ja palgaläbirääkimisi väga hoolikalt jälgima, et palgakasv ei kinnistuks püsivalt tasemel, mis ei ole meie seatud eesmärgiga kooskõlas.
Pühendumine ja selge sõnum
Kuidas tuleks siis rahapoliitikat sellistes tingimustes kohandada, et tagada hinnastabiilsus? Minu hinnangul on siin olulised kaks võtmetegevust: pühendumine oma kohustuste täitmisele ja selge sõnum meetmete kohta, mida võtame.
Kindel pühendumus oma kohustuste täitmisele on äärmiselt oluline, et inflatsiooniootused püsiksid stabiilsed ja teisene mõju jääks piiratuks. EKP nõukogu mitu hiljutist otsust toovad esile meie sihikindluse selles küsimuses.
Esiteks oleme tõstnud baasintressimäärasid kiiremini kui kunagi varem – viimase kolme rahapoliitikaistungi käigus 200 baaspunkti võrra. Sel viisil anname märku oma otsusekindlusest saavutada seatud eesmärk, mis peaks kohe kajastuma ka inflatsiooniootustes. Rahapoliitika normaliseerimisega kaotatakse ka toetus nõudlusele mitteelastse pakkumise tingimustes ning selle tulemusel peaksid ettevõtted korrigeerima oma müügihinna ootusi allapoole.
Teiseks tegime eelmisel nädalal otsuse muuta oma suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimusi. Need operatsioonid pakkusid pandeemia ajal märkimisväärseid stiimuleid, tugevdades intressimäärade ülekandumist pankade kaudu majandusse. Nüüd on aga keskkond täielikult muutunud ja me peame tagama, et pikemaajalistest refinantseerimisoperatsioonidest tulenevad pankade väiksemad rahastamiskulud ei saaks rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisel takistuseks, kui rahapoliitikat on vaja normaliseerida.
See täiendab EKP varasemaid meetmeid, mille eesmärk oli tagada intressimäärade korrakohane ülekandumine majandusse finantsturgude kaudu. Nendeks olid eeskätt paindlikud reinvesteeringud pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava ja rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse uue instrumendi raames.
Ehkki intressimäärad on endiselt kõige tõhusam vahend kiire inflatsiooni ohjeldamiseks, on ühtlasi oluline anda märku – nagu me rahapoliitikaotsuste kommentaaris ka jätkuvalt teeme –, et "oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde".
Nagu ma eelmise nädala pressikonverentsil selgitasin, avaldame detsembris EKP rahapoliitiliste portfellide raames ostetud võlakirjade positsioonide vähendamise aluspõhimõtted.
Pühendumise kõrval on aga sama oluline anda selge sõnum meetmete kohta, mida võtame.
Praegust ebakindlust silmas pidades ei ole enam asjakohane koostada üksikasjalikku rahapoliitikaalast eelkommunikatsiooni. Arvestades meie ees seisvate vapustuste keerukust, on suutlikkus reageerida laekuvatele andmetele suureks eeliseks. Rahapoliitiliste otsuste tegemisel andmepõhiselt ja igal istungil lähtuvalt olukorrast võib aga olla oma hind. Eelkõige suureneb uudistele reageerides turuintressimäärade volatiilsus.
Seetõttu on pigem oluline selgitada meie võetavaid meetmeid, kui suunata turge intressimäärade konkreetsete sihttasemete kehtestamisega.
Nagu juba märkisin, oleme tõstnud baasintressimäärasid 200 baaspunkti võrra ja tõstame neid edaspidi eeldatavalt veelgi. Meie töö ei ole veel kaugeltki lõpule viidud. Rahapoliitika toetavast kursist eemaldumine ei pruugi ka olla piisav, et suunata inflatsioon tagasi meie eesmärgiks seatud tasemele. Meie edasised meetmed ja selle, kui kiiresti peame tegutsema, määravad järgmised tegurid.
Esimene ja tähtsaim tegur on inflatsiooniväljavaade: tõstame baasintressimäärad tasemele, mis suunab inflatsiooni aegsasti tagasi meie keskpika aja eesmärgi juurde. Inflatsiooniväljavaade on tulevikku suunatud ja selles võetakse arvesse kõiki erinevaid mõjureid, millega praegu silmitsi seisame: majanduse väljavaadet, šokkide püsivust ning palkade ja inflatsiooniootuste reaktsiooni. Praegused inflatsiooninäitajad on asjakohased niivõrd, kuivõrd need annavad täiendavat teavet inflatsiooni püsivuse kohta.
Teine tegur on rahapoliitika asjakohane kurss ning selle mõju viitajaga avaldumine nõudluses ja inflatsioonis. Rahapoliitika on oma olemuselt tulevikku suunatud, sest baasintressimäärade muudatused saavutavad täieliku mõju alles järgmise aasta või kahe jooksul. Rahapoliitiliste otsuste mõju aja jooksul küll tugevneb, kuid tegelikes andmetes avaldub see seetõttu teatava viivitusega.
"Kui näiteks inflatsioon muutub püsivamaks ja inflatsiooniootused ei pruugi enam tugineda kindlale alusele, ei saa me jääda ootama poliitikameetmete täieliku mõju avaldumist."
Selline viitajaga ülekandumine ja valitsev ebakindlus tähendavad aga ka seda, et edasised intressimääraotsused sõltuvad ettenägematutest olukordadest, millega edaspidi silmitsi seisame. Kui näiteks inflatsioon muutub püsivamaks ja inflatsiooniootused ei pruugi enam tugineda kindlale alusele, ei saa me jääda ootama poliitikameetmete täieliku mõju avaldumist. Sel juhul peame võtma täiendavaid meetmeid, kuni oleme kindlamad, et inflatsioon naaseb aegsasti eesmärgiks seatud tasemele.
Selgel sõnumil on veel üks oluline mõõde: anda selgust ka selle kohta, kuidas teistes poliitikavaldkondades kavandatav tegevus mõjutab inflatsiooniväljavaadet ja seega ka meie poliitikameetmeid.
Pandeemia ajal olid raha- ja eelarvepoliitika meetmed loomulikult omavahel kooskõlas. Eelarvepoliitika meetmete abil tuli vältida tööhõive katastroofilist vähenemist ning rahapoliitika ülesanne oli ära hoida inflatsiooni järsku aeglustumist. Mõlemad toetasid hinnastabiilsust.
Praegu aga ei ole nende poliitikavaldkondade vaheline kooskõla nii iseenesestmõistetav. Kui majandus aeglustub ja reaalsed sissetulekud kahanevad, võib eelarvepoliitika liikuda ekspansiivsema kursi poole, mis ületab automaatsete tasakaalustusmehhanismide panust. Piiratud pakkumise keskkonnas võib see aga süvendada inflatsioonisurvet ja sundida keskpanka karmistama oma poliitikat rohkem, kui muul juhul oleks vajalik.
Seepärast oleme rõhutanud, et eelarvepoliitilised toetusmeetmed peavad olema ajutised, suunatud ja eesmärgipärased.
Meetmed peaksid olema ajutised, et nõudlust keskpika aja jooksul mitte liialt suurendada. Need peaksid olema suunatud, et eelarvemõju oleks piiratud ja tooks kasu neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Ning samuti peaksid meetmed olema eesmärgipäraselt kohandatud, et need ei nõrgendaks stiimuleid energianõudluse vähendamiseks.
Aja jooksul tuleb eelarvepoliitikat konsolideerida. Inflatsioonile avalduv mõju on erinev olenevalt sellest, kas konsolideerumine toimub toetuste ja avaliku sektori tarbimise vähendamise ning maksude tõstmise kaudu või – nagu see varem on sageli toimunud – avaliku sektori investeeringute kärbete abil. Kuna paljud inflatsiooniallikad on praegu pakkumise poolel, on inflatsioonisurveta majanduskasvu saavutamiseks oluline, et valitsussektori meetmetega suunataks investeeringud sinna, kus neid vajatakse.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et praegune keskkond on keeruline. Seisame silmitsi eri laadi šokkidega, rajades samal ajal teed uuel üleilmsel kaardil, mille tõttu need vapustused on püsivamad.
Kuid see, mida rahapoliitika peab lõpuks saavutama, on lihtne: me ei tohi lasta ja me ei lasegi kiirel inflatsioonil püsida. Oleme pühendunud sellele, et suunata inflatsioonimäär tagasi EKP seatud keskpika aja eesmärgi juurde, ja oleme otsustavalt valmis võtma selleks vajalikke meetmeid. Mida kindlam on üldsus, et inflatsioon naaseb aegsasti kahe protsendi tasemele, seda sujuvam on kohandamisprotsess.
Inglise kirjanik Samuel Johnson on öelnud, et suured teod tehakse mitte jõu, vaid visadusega. Meiegi tegutseme visalt seni, kuni hinnastabiilsus euroalal on tagatud.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde pidas loengu professor Ragnar Nurksele pühendatud Eesti Panga loengusarjas.
1 Rahvasteliit (1946) " The course and control of inflation: A review of monetary experience in Europe after World War I", Rahvasteliidu majandus- ja finantsväljaannete sari.
2 Ibid.
3 Alates pandeemia algusest on kestvuskaupade tarbimise volatiilsus olnud ligikaudu kümme korda suurem kui eelnenud kahel aastakümnel ja teenuste tarbimise volatiilsus on olnud peaaegu 30 korda suurem.
4 Gonçalves, E. ja Koester, G. " The role of demand and supply in underlying inflation – decomposing HICPX inflation into components", EKP majandusülevaade 7/2022.
5 See suundumus on kooskõlas hiljutise uuringuga, mille kohaselt kajastub kulude kasvust tingitud šokkide mõju inflatsioonis ulatuslikumalt siis, kui inflatsioon järsult hoogustub, võrreldes vaoshoitud inflatsiooniga, mille puhul Phillipsi kõver on mittelineaarne. Lindé, J., Harding, M. ja Trabandt, M. (2022) "Understanding Post-Covid Inflation Dynamics".
6 Kiirem ülekandumine võib siiski tähendada ka seda, et inflatsioon ei ole kokkuvõttes nii püsiv, kuna hinnatõusud on aset leidnud varem.
7 Vahemik hõlmab järgmisi näitajaid: HICPXX, piiratud alusinflatsioon (Superscore), inflatsiooni ühine püsikomponent (PCCI; v.a energia) ja EKP koostatav euroala inflatsiooninäitaja, mis hõlmab ainult suhteliselt väikese impordi osakaaluga komponente.
8 Lagarde, C. " A new global map: European resilience in a changing world", kõne, Peterson Institute for International Economics, Washington, D.C., 22. aprill 2022.
9 Lähemalt selle teema kohta vt Lagarde, C. " Monetary Policy in the Euro Area", EKP presidendi Christine Lagarde'i loeng sarjast Karl Otto Pöhl Lecture, Frankfurter Gesellschaft für Handel, Industrie und Wissenschaft, Frankfurt, 20. september 2022.
10 Samal ajal võib olemasoleva CO 2 -mahuka kapitali mahakandmine põhjustada negatiivse jõukusefekti ja vähendada kogunõudlust, avaldades langussurvet alusinflatsioonile. Vt "Near-term Macroeconomic Impact of De-carbonization Policies", IMF World Economic Outlook, oktoober 2022.
11 McKinsey" How COVID-19 is reshaping supply chains", 23. november 2021.
12 Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
13 Kodumajapidamiste hoiused kasvasid augustis ligikaudu 40 miljardi euro võrra.
14 Vt Ca' Zorzi, M., Dedola, L., Georgiadis, G., Jarocinski, M., Stracca, L. ja Strasser, G,H, "Making waves: Monetary policy and its asymmetric spillovers in a globalised world", International Journal of Central Banking (avaldamisel), ning Degasperi, R., Hong, S, ja Ricco, G. (2020) "The Global Transmission of U.S. Monetary Policy", Warwick Economics Research Paper Series, nr 1257.
15 Ühtlasi on tõenäoline, et ettevõtted reageerivad kasvu aeglustumisele esialgu tööjõu hoidmisega, vähendades töötundide arvu ja vältides töötajate koondamist.
16 Avaliku sektori palkade kasv 1 protsendipunkti võrra tõstab erasektori palku tavaliselt 0,3 kuni 0,6 protsendipunkti võrra.
### Response:
Christine Lagarde: me ei tohi lasta kiirel inflatsioonil püsida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Malõgina kaotas veerandfinaalis Norra teisele reketile Malene Helgole (WTA 396.) 6:7, 2:6.
Kaalukeeleks sai esimese seti lõpp, kus Malõginal jäi oma pallingul settpall kasutamata. Teises setis läks norralanna kohe murdega ette ja kui Malõgina kahele murdepallile vaatamata järgmises geimis viigistada ei suutnud, polnud tal enam lootusi, sest ülejäänud servigeimides mängis Helgo kindlalt, vahendab Tennisnet.ee.
Lisaks Helgole jõudsid poolfinaali kõrgeima asetusega Arantxa Rus (WTA 115.), 18-aastane Soome tulevikulootus Laura Hietaranta (WTA 624.) ja norralanna Ulrikke Eikeri (WTA 391.). | Malõgina langes Haabneemes veerandfinaalis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Malõgina kaotas veerandfinaalis Norra teisele reketile Malene Helgole (WTA 396.) 6:7, 2:6.
Kaalukeeleks sai esimese seti lõpp, kus Malõginal jäi oma pallingul settpall kasutamata. Teises setis läks norralanna kohe murdega ette ja kui Malõgina kahele murdepallile vaatamata järgmises geimis viigistada ei suutnud, polnud tal enam lootusi, sest ülejäänud servigeimides mängis Helgo kindlalt, vahendab Tennisnet.ee.
Lisaks Helgole jõudsid poolfinaali kõrgeima asetusega Arantxa Rus (WTA 115.), 18-aastane Soome tulevikulootus Laura Hietaranta (WTA 624.) ja norralanna Ulrikke Eikeri (WTA 391.).
### Response:
Malõgina langes Haabneemes veerandfinaalis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel toimunud rünnaku peale sekkusid koheselt turvatöötajad, kunstinäitus suleti ning külastajad saadeti hoonest välja.
Maal ei saanud kahjustada, kuna on klaasiga kaitstud, vahendas Itaalia ajaleht Corriere della Sera.
Aktivistid hüüdsid rünnaku ajal loosungeid, milles mõistsid hukka kivisöe kasutamise ja tõid välja kliimamuutuste tagajärjed.
Rünnaku korraldasid lehe sõnul neli noort naisaktivisti, kes ostsid enne rünnakut Palazzo Bonaparte kunstinäitusele pileti.
Itaalia kultuuripärandi minister Gennaro Sangiuliano mõistis rünnaku hukka.
Sangiuliano sõnul on kunsti ründamine alatu tegevus, mis tuleb tugevalt hukka mõista. Ministri sõnul on kultuur identiteedi alus ning seda tuleb kaitsta ning seda ei tohiks kasutada protesti võimendina.
Samas sõnas Sangiuliano, et kultuuripärandit tuleb kaitsta kliimamuutuste mõjude eest.
Kaks nädalat tagasi viskasid kliimaaktivistid purustatud kartuleid ühe Monet pildi pihta Saksamaal Potsdamis.
Londonis ründasid kliimaaktivistid oktoobri keskel tomatisupiga Van Gogh tuntud maali "Päevalilled".
Kliimaaktivistid purgisupiga oktoobri keskel Van Gogh maali ees Autor/allikas: SCANPIX/EPA/JUST STOP OIL HANDOUT
Ühendkuningriigis toimunud rünnaku käigus nõuti uute nafta- ja gaasiprojektide kohest lõpetamist.
Itaalia leht La Republicca vahendas ka reedese rünnaku omaks võtnud rühmituse Ultima Generazione sõnumit: "Aktsioonid kohtades, kus asub kunst, jätkuvad.... on mõttetu korrata end protestidel valitsushoonete eest, sest oleme seal juba olnud aastakümneid." | Roomas määrisid kliimaaktivistid Van Goghi maalile köögiviljasuppi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel toimunud rünnaku peale sekkusid koheselt turvatöötajad, kunstinäitus suleti ning külastajad saadeti hoonest välja.
Maal ei saanud kahjustada, kuna on klaasiga kaitstud, vahendas Itaalia ajaleht Corriere della Sera.
Aktivistid hüüdsid rünnaku ajal loosungeid, milles mõistsid hukka kivisöe kasutamise ja tõid välja kliimamuutuste tagajärjed.
Rünnaku korraldasid lehe sõnul neli noort naisaktivisti, kes ostsid enne rünnakut Palazzo Bonaparte kunstinäitusele pileti.
Itaalia kultuuripärandi minister Gennaro Sangiuliano mõistis rünnaku hukka.
Sangiuliano sõnul on kunsti ründamine alatu tegevus, mis tuleb tugevalt hukka mõista. Ministri sõnul on kultuur identiteedi alus ning seda tuleb kaitsta ning seda ei tohiks kasutada protesti võimendina.
Samas sõnas Sangiuliano, et kultuuripärandit tuleb kaitsta kliimamuutuste mõjude eest.
Kaks nädalat tagasi viskasid kliimaaktivistid purustatud kartuleid ühe Monet pildi pihta Saksamaal Potsdamis.
Londonis ründasid kliimaaktivistid oktoobri keskel tomatisupiga Van Gogh tuntud maali "Päevalilled".
Kliimaaktivistid purgisupiga oktoobri keskel Van Gogh maali ees Autor/allikas: SCANPIX/EPA/JUST STOP OIL HANDOUT
Ühendkuningriigis toimunud rünnaku käigus nõuti uute nafta- ja gaasiprojektide kohest lõpetamist.
Itaalia leht La Republicca vahendas ka reedese rünnaku omaks võtnud rühmituse Ultima Generazione sõnumit: "Aktsioonid kohtades, kus asub kunst, jätkuvad.... on mõttetu korrata end protestidel valitsushoonete eest, sest oleme seal juba olnud aastakümneid."
### Response:
Roomas määrisid kliimaaktivistid Van Goghi maalile köögiviljasuppi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peatreeneri Risto Lalli sõnul on põhituumik sama, mis aasta tagasi toimunud MM-il. "Mängijate valikul olen arvestanud sellega, et saaksime turniiri läbi mängida nii, et kasutame võimalikult palju mängijaid. Igal mängijal ja viisikul on oma ülesanne ja roll meeskonnas," sõnas peatreener. "Kõik mängijad, keda soovisin meeskonda, on olemas."
Eesmärkide täitmise osas märkis Lall, et lõpptulemuse määravad saavutatud tulemused. "Läheme turniirile vastu üks mäng korraga, valmistume igaks mänguks eraldi, arvesse võttes vastase tugevusi ja nõrkusi. Meie relv sellel turniiril on meeskonna vaim ja mängijate hea läbisaamine. Meil on üllatusvõimelisi mängijaid, kes peaks taas esile tõusma. Läheme turniirile vastu lootusrikkalt."
Eesti kuulub ühte alagruppi koos Singapuri, Kanada ja Taiga. Laupäeval kell 18.00 läheb Eesti esimeses mängus vastamisi Singapuriga. Ajakava saab vaadata siin.
Eesti koondise tulemused senisel 13 MM-finaalturniiril: 11. (1996), 10. (1998), 11. (2000), 12. (2002), 12. (2004), 11. (2006), 8. (2008), 7. (2010), 9. (2012), 8. (2014), 8. (2016), 10. (2018) ja 8. koht (2021).
Eesti koondis MM-il:
Alexander Dahlberg - Hagunda IF (Rootsi)
Roman Pass - Basel region (Šveits)
Patrik Kareliusson, Patrik Markus - Tyresö/Trollbäcken (Rootsi)
Adam Widercrantz - Skovde IBK (Rootsi)
Egert Unga, Kermo Uue - Strangnas IBK (Rootsi)
Stenver Savi, Oliver Savi, Kaspar Kallion, Ken Pähn, Tanel Kasenurm, Gerdo Unga - Sparta team Automaailm
Lauri-Robert Indus, Rasmus Randoja, Mathias Einamann, Rainer Kalde (vv) - Jõgeva SK Tähe
Rasmus Bolander - AIK Innebandy (Rootsi)
Morten Talviste, Daniel Vaigur (vv) - KAIS Mora IF (Rootsi)
Peatreener: Risto Lall
Treenerid: Marko Saksing, Jari-Petri Anttila
Füsioterapeut: Kristel Oja
Eesti koondise esindaja: Katrin Kivirand | Saalihokikoondis alustab laupäeval MM-finaalturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peatreeneri Risto Lalli sõnul on põhituumik sama, mis aasta tagasi toimunud MM-il. "Mängijate valikul olen arvestanud sellega, et saaksime turniiri läbi mängida nii, et kasutame võimalikult palju mängijaid. Igal mängijal ja viisikul on oma ülesanne ja roll meeskonnas," sõnas peatreener. "Kõik mängijad, keda soovisin meeskonda, on olemas."
Eesmärkide täitmise osas märkis Lall, et lõpptulemuse määravad saavutatud tulemused. "Läheme turniirile vastu üks mäng korraga, valmistume igaks mänguks eraldi, arvesse võttes vastase tugevusi ja nõrkusi. Meie relv sellel turniiril on meeskonna vaim ja mängijate hea läbisaamine. Meil on üllatusvõimelisi mängijaid, kes peaks taas esile tõusma. Läheme turniirile vastu lootusrikkalt."
Eesti kuulub ühte alagruppi koos Singapuri, Kanada ja Taiga. Laupäeval kell 18.00 läheb Eesti esimeses mängus vastamisi Singapuriga. Ajakava saab vaadata siin.
Eesti koondise tulemused senisel 13 MM-finaalturniiril: 11. (1996), 10. (1998), 11. (2000), 12. (2002), 12. (2004), 11. (2006), 8. (2008), 7. (2010), 9. (2012), 8. (2014), 8. (2016), 10. (2018) ja 8. koht (2021).
Eesti koondis MM-il:
Alexander Dahlberg - Hagunda IF (Rootsi)
Roman Pass - Basel region (Šveits)
Patrik Kareliusson, Patrik Markus - Tyresö/Trollbäcken (Rootsi)
Adam Widercrantz - Skovde IBK (Rootsi)
Egert Unga, Kermo Uue - Strangnas IBK (Rootsi)
Stenver Savi, Oliver Savi, Kaspar Kallion, Ken Pähn, Tanel Kasenurm, Gerdo Unga - Sparta team Automaailm
Lauri-Robert Indus, Rasmus Randoja, Mathias Einamann, Rainer Kalde (vv) - Jõgeva SK Tähe
Rasmus Bolander - AIK Innebandy (Rootsi)
Morten Talviste, Daniel Vaigur (vv) - KAIS Mora IF (Rootsi)
Peatreener: Risto Lall
Treenerid: Marko Saksing, Jari-Petri Anttila
Füsioterapeut: Kristel Oja
Eesti koondise esindaja: Katrin Kivirand
### Response:
Saalihokikoondis alustab laupäeval MM-finaalturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Emakeeleõpetajate selts rõhutas, et Hellerma intervjueerib oma täpse ja isikupärase sõnakasutusega kultuuriliselt tähenduslikke inimesi ning käsitleb asjatundlikult keele- ja kirjandusteemasid saates "Plekktrumm", mis on nende sõnul suurepäraseks õppematerjaliks eesti keele ja kirjanduse õpetamisel.
Tema eesti keele ja kirjanduse armastus, väärtustamine ja esiletõstmine ning kõrgetasemelised telesaated toetavad emakeeleõpetajate seltsi põhimõtteid ning emakeeleõpetuse väärtusi," lisasid nad.
Emakeeleõpetuse sõber on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi alates 2009. aastast antav aunimetus, mis määratakse tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule Eestis või välismaal, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust Eestis ja toetanud EESi eesmärke.
Varem on selle preemia pälvinud muuhulgas Kaja Kärner, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin ja Ivo Linna. Möödunud aastal valiti emakeeleõpetuse sõbraks Anu Lamp.
"Plekktrumm" on ETV2 eetris esmaspäeviti kell 21.30. Saate toimetaja on Hedi Rosma. | Emakeeleõpetuse sõbraks valiti "Plekktrummi" saatejuht Joonas Hellerma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Emakeeleõpetajate selts rõhutas, et Hellerma intervjueerib oma täpse ja isikupärase sõnakasutusega kultuuriliselt tähenduslikke inimesi ning käsitleb asjatundlikult keele- ja kirjandusteemasid saates "Plekktrumm", mis on nende sõnul suurepäraseks õppematerjaliks eesti keele ja kirjanduse õpetamisel.
Tema eesti keele ja kirjanduse armastus, väärtustamine ja esiletõstmine ning kõrgetasemelised telesaated toetavad emakeeleõpetajate seltsi põhimõtteid ning emakeeleõpetuse väärtusi," lisasid nad.
Emakeeleõpetuse sõber on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi alates 2009. aastast antav aunimetus, mis määratakse tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule Eestis või välismaal, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust Eestis ja toetanud EESi eesmärke.
Varem on selle preemia pälvinud muuhulgas Kaja Kärner, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin ja Ivo Linna. Möödunud aastal valiti emakeeleõpetuse sõbraks Anu Lamp.
"Plekktrumm" on ETV2 eetris esmaspäeviti kell 21.30. Saate toimetaja on Hedi Rosma.
### Response:
Emakeeleõpetuse sõbraks valiti "Plekktrummi" saatejuht Joonas Hellerma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti naiste koondis on Morkovkina ja Roopsi juhendamisel pidanud alates 2022. aastast kümme kohtumist, millest võitnud viis. Kokku on koondis selle ajaga löönud 18 väravat. Morkovkina ja Roopsi senine leping kehtib käesoleva aasta lõpuni.
"Oleme rahul sel aastal saavutatud naiste koondise sportlike tulemustega. Peatreenerid on suutnud koondisse luua positiivse sisemise meeleolu ja see peegeldub ka väljakul ning tulemustes. Toetame ka peatreenerite soovi jätkata sama personaliga," rääkis EJLi peasekretär Anne Rei.
41-aastane Anastassia Morkovkina tuli mängijana 15-kordseks Eesti meistriks ja valiti kaheksal korral Eesti parimaks naisjalgpalluriks. Eesti koondist esindas ta 75 mängus ja lõi 40 väravat. Morkovkina saavutas 14. korral naiste Meistriliiga parima väravaküti tiitli. Eduka koondisekarjääri eest autasustati teda EJL-i hõbemärgiga.
Oma treenerikarjääri alustas ründelegend 2018. aastal, kui asus oma pikaajalise koduklubi Pärnu JK naiste Meistriliiga võistkonna eesotsa. Pärast seda tegutses ta Viimsi MRJK treenerina. Morkovkinal on omandamisel UEFA A treenerilitsents. Viimased viis aastat on ta kuulunud EJL-i juhatusse.
30-aastane Sirje Roops on kogenud naisjalgpallur, kes kuulus kogu oma 15-aastase mängijakarjääri jooksul Tartu JK Tammeka naiskonda. Naiste koondist esindas ta 15 mängus. Roops alustas treeneritööd 2013. aastal ning alustab tänavu neljandat hooaega Meistriliigas palliva Tammeka naiskonna peatreenerina. Roops on õppinud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas ja alustab 2023. aastal Euroopa kõrgeima kategooria treenerilitsentsi, UEFA Pro koolitust.
Eesti naiste koondis läheb novembri alguses võõrsil kahes maavõistlusmängus vastamisi Montenegroga. Vastastega kohtutakse kahel korral Bari linnas Topolica staadionil: esimene mäng peetakse 10. novembril ning teine 14. novembril, mõlema mängu avavile kõlab Eesti aja järgi kell 14.00 ja kohtumisi saab jälgida Soccernet.ee vahendusel. | Jalgpalliliit pikendas koostööd Morkovkina ja Roopsiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti naiste koondis on Morkovkina ja Roopsi juhendamisel pidanud alates 2022. aastast kümme kohtumist, millest võitnud viis. Kokku on koondis selle ajaga löönud 18 väravat. Morkovkina ja Roopsi senine leping kehtib käesoleva aasta lõpuni.
"Oleme rahul sel aastal saavutatud naiste koondise sportlike tulemustega. Peatreenerid on suutnud koondisse luua positiivse sisemise meeleolu ja see peegeldub ka väljakul ning tulemustes. Toetame ka peatreenerite soovi jätkata sama personaliga," rääkis EJLi peasekretär Anne Rei.
41-aastane Anastassia Morkovkina tuli mängijana 15-kordseks Eesti meistriks ja valiti kaheksal korral Eesti parimaks naisjalgpalluriks. Eesti koondist esindas ta 75 mängus ja lõi 40 väravat. Morkovkina saavutas 14. korral naiste Meistriliiga parima väravaküti tiitli. Eduka koondisekarjääri eest autasustati teda EJL-i hõbemärgiga.
Oma treenerikarjääri alustas ründelegend 2018. aastal, kui asus oma pikaajalise koduklubi Pärnu JK naiste Meistriliiga võistkonna eesotsa. Pärast seda tegutses ta Viimsi MRJK treenerina. Morkovkinal on omandamisel UEFA A treenerilitsents. Viimased viis aastat on ta kuulunud EJL-i juhatusse.
30-aastane Sirje Roops on kogenud naisjalgpallur, kes kuulus kogu oma 15-aastase mängijakarjääri jooksul Tartu JK Tammeka naiskonda. Naiste koondist esindas ta 15 mängus. Roops alustas treeneritööd 2013. aastal ning alustab tänavu neljandat hooaega Meistriliigas palliva Tammeka naiskonna peatreenerina. Roops on õppinud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas ja alustab 2023. aastal Euroopa kõrgeima kategooria treenerilitsentsi, UEFA Pro koolitust.
Eesti naiste koondis läheb novembri alguses võõrsil kahes maavõistlusmängus vastamisi Montenegroga. Vastastega kohtutakse kahel korral Bari linnas Topolica staadionil: esimene mäng peetakse 10. novembril ning teine 14. novembril, mõlema mängu avavile kõlab Eesti aja järgi kell 14.00 ja kohtumisi saab jälgida Soccernet.ee vahendusel.
### Response:
Jalgpalliliit pikendas koostööd Morkovkina ja Roopsiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reuters toob välja, et kaks aastat kestnud kodusõda Etioopia föderaalvalitsuse ning Tigray vägede vahel lõppes rahuleppega, mis soosib eelkõige föderaalvalitsust.
Samas survestas Etioopiat tugevalt konflikti lõpetama USA.
Etioopiale on sõda läinud kalliks maksma ning Aafrika sarve, kus Etioopia ka osaliselt paikneb, on tabanud viimase 40 aasta karmim põud. Raskete olude tõttu vajab Etioopia välist rahalist abi.
Tigray väed nõustusid rahuleppega oma relvadest loobuma. Varem on Tigray mässulised sellest keeldunud.
Tigray rahvavabastusarmee (TPLF) poliitiline tiib nõustus ka enam mitte väitma, et nemad ongi piirkonna valitud valitsus.
Mässuliseks muutunud piirkonna valitsuse legitiimsus, mida Etioopia föderaalvalitsus ei tunnistanud, oli üks kahe poole vahel kerkinud tüli keskne küsimus.
Etioopia föderaalvalitsuse väed nõustusid omalt poolt pealetungi peatama. Valitsusväed olid hiljuti arvestataval määral edenenud ning nende käes oli sõjaline initsiatiiv.
Analüütikute hinnangul on rahulepingu väljakutseks erinevate lubatud tegevuse järjestus. Üks oluline küsimus on Tigray vägede desarmeerimine.
Üks komplikatsioon on ka naaberriigi Eritrea sõdurid, kes toetasid võitluses Etioopia keskvalitsust. Eritrea valitsus ei osalenud rahukõnelustel ning pole teada, kas riik viib oma väed Etioopiast välja.
Samas on Etioopia föderaalvalitsus lubanud, et riiki kaitstakse välise sekkumise eest, mis tundub olevat Tigray poole rahustamiseks.
Pooled lubasid luua ühise komisjoni "tõe, leppimise ja paranemise" tarbeks, täpsustamata küll, mis selle komisjoni töö sisu on.
Inimõigusorganisatsioonide sõnul on kumbki pool sõjategevuse käigus toime pannud mitmeid inimõiguste rikkumisi, sh kohtuotsuseta tapmisi, tsiviilisikute vägistamisi ning rüüstamisi.
Konflikti taustaks on võimuvahetus Etioopias 2018. aastal, mille käigus sai peaministriks Abiy Ahmed.
Ahmedi võimule saamine lõpetas Tigray rahvavabastusarmee (TPLF) kolm aastakümmet kestnud valitsusperioodi Etioopias.
TPLF süüdistas Ahmedi võimu tsentraliseerimises piirkondade arvelt ning Tigray inimeste represseerimises.
Samuti on tüliõunana lahendamata Etioopia sees Tigray provintsi ning rahvarohke Amhara provintsi piirid.
Etioopias elab ligikaudu 120 miljonit inimest, kellest ligikaudu seitse miljonit elab Tigray provintsis. | Etioopia kodusõda lõppes rahulepinguga, kuid pinged püsivad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reuters toob välja, et kaks aastat kestnud kodusõda Etioopia föderaalvalitsuse ning Tigray vägede vahel lõppes rahuleppega, mis soosib eelkõige föderaalvalitsust.
Samas survestas Etioopiat tugevalt konflikti lõpetama USA.
Etioopiale on sõda läinud kalliks maksma ning Aafrika sarve, kus Etioopia ka osaliselt paikneb, on tabanud viimase 40 aasta karmim põud. Raskete olude tõttu vajab Etioopia välist rahalist abi.
Tigray väed nõustusid rahuleppega oma relvadest loobuma. Varem on Tigray mässulised sellest keeldunud.
Tigray rahvavabastusarmee (TPLF) poliitiline tiib nõustus ka enam mitte väitma, et nemad ongi piirkonna valitud valitsus.
Mässuliseks muutunud piirkonna valitsuse legitiimsus, mida Etioopia föderaalvalitsus ei tunnistanud, oli üks kahe poole vahel kerkinud tüli keskne küsimus.
Etioopia föderaalvalitsuse väed nõustusid omalt poolt pealetungi peatama. Valitsusväed olid hiljuti arvestataval määral edenenud ning nende käes oli sõjaline initsiatiiv.
Analüütikute hinnangul on rahulepingu väljakutseks erinevate lubatud tegevuse järjestus. Üks oluline küsimus on Tigray vägede desarmeerimine.
Üks komplikatsioon on ka naaberriigi Eritrea sõdurid, kes toetasid võitluses Etioopia keskvalitsust. Eritrea valitsus ei osalenud rahukõnelustel ning pole teada, kas riik viib oma väed Etioopiast välja.
Samas on Etioopia föderaalvalitsus lubanud, et riiki kaitstakse välise sekkumise eest, mis tundub olevat Tigray poole rahustamiseks.
Pooled lubasid luua ühise komisjoni "tõe, leppimise ja paranemise" tarbeks, täpsustamata küll, mis selle komisjoni töö sisu on.
Inimõigusorganisatsioonide sõnul on kumbki pool sõjategevuse käigus toime pannud mitmeid inimõiguste rikkumisi, sh kohtuotsuseta tapmisi, tsiviilisikute vägistamisi ning rüüstamisi.
Konflikti taustaks on võimuvahetus Etioopias 2018. aastal, mille käigus sai peaministriks Abiy Ahmed.
Ahmedi võimule saamine lõpetas Tigray rahvavabastusarmee (TPLF) kolm aastakümmet kestnud valitsusperioodi Etioopias.
TPLF süüdistas Ahmedi võimu tsentraliseerimises piirkondade arvelt ning Tigray inimeste represseerimises.
Samuti on tüliõunana lahendamata Etioopia sees Tigray provintsi ning rahvarohke Amhara provintsi piirid.
Etioopias elab ligikaudu 120 miljonit inimest, kellest ligikaudu seitse miljonit elab Tigray provintsis.
### Response:
Etioopia kodusõda lõppes rahulepinguga, kuid pinged püsivad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Advokatuur ei oleks saanud seda menetlust algatamata jätta. Kui advokatuur ei oleks praegu algatanud, siis ma oleksin pidanud ise paluma seda algatada. Aga sel nädalal on olnud väga kiire aeg, nagu te teate," ütles Mägi-Rohtmets.
"Tekkinud olukorras on ühiskondlik ootus, et antakse hinnang, kas, kui palju ja millistel juhtudel võib kinnisest menetlusest mingitki osa üldse avaldada. Või kinnise asjaga seotud asjaolusid avaldada. See on ka minule hea teada. Ise ma arvan, et ma olen täiesti õigesti käitunud ja pean lähtuma kliendi huvidest," rääkis Mägi-Rohtmets.
Endal tal kahtlust ei ole, nagu ta võiks olla midagi valesti teinud. "Mina leian seda jätkuvalt," märkis Mägi-Rohtmets. Samas ütles ta, et tulevikuks oleks hea teada, et kus kohas asuvad kinnisest menetlusest hiljem rääkimise piirid.
Postimees võttis Mägi-Rohtmetsa kliendiga ühendust üle kahe kuu tagasi ja klient suunas ajakirjanikud suhtlema läbi advokaadi, rääkis Mägi-Rohtmets. Ta vastas enda sõnul Postimehe küsimustele ja klient ei ole tal kordagi palunud käituda õiguse või eetika vastaselt.
Praegu tegeleb Mägi-Rohtmets kliendi palvel skandaaliga seotud avalike materjalide läbivaatamisega ja mittesobivate asjade eemaldamisega. "Me esmalt tegeleme sellega, et esitada taotlus teatud andmete eemaldamiseks, mis meie hinnangul ei ole kohased, ei ole laste huvides," rääkis Mägi-Rohtmets.
"Eks me siis peame ka vaagima seda, kas on mingisugust põhjust veel vaadata, et selles suures hoos ja entusiasmis ei ole avaldatud ebaõigeid faktiväiteid, mis on ka kandmas ebakohast väärtushinnangut. Eks me töötame muidugi," ütles Mägi-Rohtmets. "Robert Sarve me tegema ei hakka, aga analüüsima me ju peame. See on ju selge."
Mägi-Rohtmetsa sõnul tuli talle ja ta kliendile skandaali avalikuks tulekuga seotud reaktsioon üllatusena. "Absoluutselt ei olnud valmis selleks, et paisatakse meediasse meeletult asjaolusid ja andmeid, mille kaudu on võimalik tuvastada lapsi. Selle peale lihtsalt ei tulnud," rääkis Mägi-Rohtmets.
Ta lisas, et ta ei osanud ette arvata, et meedia trükiks ära info, mille kaudu on võimalik ära tunda lapsed ning sellega asja fookusest välja viib. "Avalik huvi ei saa olla mitte ühe perekonna tegevuse vastu. Avalik huvi saaks olla ju ainult kõrge avaliku elu tegelase tegevuse vastu, aga antud juhul mindi üldse sellest ju välja ja süveneti pere asjadesse," rääkis Mägi-Rohtmets.
"Ja seda viisil, kus on tuvastavad vanemate andmete järgi ka lapsed. See nüüd küll ei ole kohane. Selle kohta ma nüüd ütlengi, et meie meedia peaks õppima tegelema ühiskonnas valusate teemadega nii, et teemast võidakse rääkida, aga see ei kahjustaks inimesi, kelle vastu kuidagi ei saa olla avalikku huvi," märkis Mägi-Rohtmets.
"Meedia oleks pidanud jääma loomulikult eelkõige Marko Mihkelsoni kui kõrge avaliku elu tegelase juurde. Ja ei midagi muud. Aga nüüd sai sellest mingi hoopis muu asi. Sellest on muidugi väga kahju," ütles Mägi-Rohtmets.
Reedel teatas advokatuur, et selle aukohus alustas menetlust Maria Mägi-Rohtmetsa tegevuse suhtes Marko Mihkelsoni pildiskandaalis. | Mägi-Rohtmets: ma ei ole midagi valesti teinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Advokatuur ei oleks saanud seda menetlust algatamata jätta. Kui advokatuur ei oleks praegu algatanud, siis ma oleksin pidanud ise paluma seda algatada. Aga sel nädalal on olnud väga kiire aeg, nagu te teate," ütles Mägi-Rohtmets.
"Tekkinud olukorras on ühiskondlik ootus, et antakse hinnang, kas, kui palju ja millistel juhtudel võib kinnisest menetlusest mingitki osa üldse avaldada. Või kinnise asjaga seotud asjaolusid avaldada. See on ka minule hea teada. Ise ma arvan, et ma olen täiesti õigesti käitunud ja pean lähtuma kliendi huvidest," rääkis Mägi-Rohtmets.
Endal tal kahtlust ei ole, nagu ta võiks olla midagi valesti teinud. "Mina leian seda jätkuvalt," märkis Mägi-Rohtmets. Samas ütles ta, et tulevikuks oleks hea teada, et kus kohas asuvad kinnisest menetlusest hiljem rääkimise piirid.
Postimees võttis Mägi-Rohtmetsa kliendiga ühendust üle kahe kuu tagasi ja klient suunas ajakirjanikud suhtlema läbi advokaadi, rääkis Mägi-Rohtmets. Ta vastas enda sõnul Postimehe küsimustele ja klient ei ole tal kordagi palunud käituda õiguse või eetika vastaselt.
Praegu tegeleb Mägi-Rohtmets kliendi palvel skandaaliga seotud avalike materjalide läbivaatamisega ja mittesobivate asjade eemaldamisega. "Me esmalt tegeleme sellega, et esitada taotlus teatud andmete eemaldamiseks, mis meie hinnangul ei ole kohased, ei ole laste huvides," rääkis Mägi-Rohtmets.
"Eks me siis peame ka vaagima seda, kas on mingisugust põhjust veel vaadata, et selles suures hoos ja entusiasmis ei ole avaldatud ebaõigeid faktiväiteid, mis on ka kandmas ebakohast väärtushinnangut. Eks me töötame muidugi," ütles Mägi-Rohtmets. "Robert Sarve me tegema ei hakka, aga analüüsima me ju peame. See on ju selge."
Mägi-Rohtmetsa sõnul tuli talle ja ta kliendile skandaali avalikuks tulekuga seotud reaktsioon üllatusena. "Absoluutselt ei olnud valmis selleks, et paisatakse meediasse meeletult asjaolusid ja andmeid, mille kaudu on võimalik tuvastada lapsi. Selle peale lihtsalt ei tulnud," rääkis Mägi-Rohtmets.
Ta lisas, et ta ei osanud ette arvata, et meedia trükiks ära info, mille kaudu on võimalik ära tunda lapsed ning sellega asja fookusest välja viib. "Avalik huvi ei saa olla mitte ühe perekonna tegevuse vastu. Avalik huvi saaks olla ju ainult kõrge avaliku elu tegelase tegevuse vastu, aga antud juhul mindi üldse sellest ju välja ja süveneti pere asjadesse," rääkis Mägi-Rohtmets.
"Ja seda viisil, kus on tuvastavad vanemate andmete järgi ka lapsed. See nüüd küll ei ole kohane. Selle kohta ma nüüd ütlengi, et meie meedia peaks õppima tegelema ühiskonnas valusate teemadega nii, et teemast võidakse rääkida, aga see ei kahjustaks inimesi, kelle vastu kuidagi ei saa olla avalikku huvi," märkis Mägi-Rohtmets.
"Meedia oleks pidanud jääma loomulikult eelkõige Marko Mihkelsoni kui kõrge avaliku elu tegelase juurde. Ja ei midagi muud. Aga nüüd sai sellest mingi hoopis muu asi. Sellest on muidugi väga kahju," ütles Mägi-Rohtmets.
Reedel teatas advokatuur, et selle aukohus alustas menetlust Maria Mägi-Rohtmetsa tegevuse suhtes Marko Mihkelsoni pildiskandaalis.
### Response:
Mägi-Rohtmets: ma ei ole midagi valesti teinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse nõukogu liige Kristjan Port kinnitas Delfis üheselt: et aine oleks mingi seadme või higi kaudu tekkinud, see sai ümber lükatud," rääkis Mart Kajari. "Enesekaitse eesmärgil väljendatud mõtete ebatõesust on Heiki Nabi mulle kui spordiklubi esindajale üheselt tunnistanud ning teinud seda ka avalikult."
"Kahjuks ei ole tema advokaat Paul Keres mõistnud, et spordiklubi maine kahjustamine oma kaitsealuse esindamisel valeväidete esitamisega on samuti kuritegu," lausus Mart Kajari. "Ootame nii Nabilt kui ka tema advokaadilt Paul Kereselt eetilist ja ausat käitumist nii kohtus, avalikkuses kui ka spordisaalis."
Mart Kajari lisas, et spordiklubi maine kahjustamine valede enesekaitsesüüdistustega on Spartale vastuvõetamatu ning kahjustab nii spordiklubi kui ka avalikkuse silmis olulisel määral nii sportlase kui ka tema advokaadi mainet. | Sparta spordiklubi: Heiki Nabi ja Paul Keres on esitanud valeväiteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse nõukogu liige Kristjan Port kinnitas Delfis üheselt: et aine oleks mingi seadme või higi kaudu tekkinud, see sai ümber lükatud," rääkis Mart Kajari. "Enesekaitse eesmärgil väljendatud mõtete ebatõesust on Heiki Nabi mulle kui spordiklubi esindajale üheselt tunnistanud ning teinud seda ka avalikult."
"Kahjuks ei ole tema advokaat Paul Keres mõistnud, et spordiklubi maine kahjustamine oma kaitsealuse esindamisel valeväidete esitamisega on samuti kuritegu," lausus Mart Kajari. "Ootame nii Nabilt kui ka tema advokaadilt Paul Kereselt eetilist ja ausat käitumist nii kohtus, avalikkuses kui ka spordisaalis."
Mart Kajari lisas, et spordiklubi maine kahjustamine valede enesekaitsesüüdistustega on Spartale vastuvõetamatu ning kahjustab nii spordiklubi kui ka avalikkuse silmis olulisel määral nii sportlase kui ka tema advokaadi mainet.
### Response:
Sparta spordiklubi: Heiki Nabi ja Paul Keres on esitanud valeväiteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm korda Champion of Championsi turniiril võidutsenud O'Sullivan alistas enne Xintongi 4:2 kaasmaalase Robert Milkinsi (WS 27.).
Enne kaotust O'Sullivanile, alistas 25-aastane Zhao Xintong 4:2 valitseva naiste maailmameistri 22-aastase tailase Mink Nutcharuti.
Aprillis taaskord maailma esinumbriks kerkinud O'Sullivan läks Zhao vastu 3:0 juhtima. Zhao suutis legendaarse inglase vastu võita vaid ühe partii.
O'Sullivan mängib laupäevases poolfinaalis hiinlase Fan Zhengyiga (WS 21.)
Tiitlikaitsja Judd Trump läheb reede õhtul Eesti aja järgi kell 21.00 teises poolfinaalis vastamisi inglase Mark Selbyga. Finaal peetakse pühapäeval. | O'Sullivan jõudis Boltonis toimuval eliitturniiril poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm korda Champion of Championsi turniiril võidutsenud O'Sullivan alistas enne Xintongi 4:2 kaasmaalase Robert Milkinsi (WS 27.).
Enne kaotust O'Sullivanile, alistas 25-aastane Zhao Xintong 4:2 valitseva naiste maailmameistri 22-aastase tailase Mink Nutcharuti.
Aprillis taaskord maailma esinumbriks kerkinud O'Sullivan läks Zhao vastu 3:0 juhtima. Zhao suutis legendaarse inglase vastu võita vaid ühe partii.
O'Sullivan mängib laupäevases poolfinaalis hiinlase Fan Zhengyiga (WS 21.)
Tiitlikaitsja Judd Trump läheb reede õhtul Eesti aja järgi kell 21.00 teises poolfinaalis vastamisi inglase Mark Selbyga. Finaal peetakse pühapäeval.
### Response:
O'Sullivan jõudis Boltonis toimuval eliitturniiril poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sel nädalal tõmbasin kriipsu peale lähetusele, millega ma ei saa sisu poolest nõus olla. Marko Mihkelson soovis sõita välislähetusse. Alguses väliskomisjoni rahaga, kui selle ära blokeerisin, siis oma kuluhüvitistega. Ma ei ole nõus. Ma ei ole nõus, et Mihkelson käib ükskõik kus, olles lähetatud riigikogu poolt, esindades Eesti riiki ja riigikogu," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
Ta selgitas samas postituses, et kui riigikogu juhatuse üks ülesannetest on kinnitada riigikogu liikmete välislähetused, siis tavaliselt on tegemist formaalsusega ning vaidlusi reeglina ei teki. "Saadikud sõidavad kas oma kuluhüvitistega konverentsidele või poliitilistele üritustele või siis komisjonid teevad oma ametlikke visiite teiste parlamentide juurde. Vaidlusi reeglina ei teki, pigem hoiame silma peal, et vajalikud dokumendid on korras ja tegevus toimub eelarve piires," märkis Helme.
Oma palga eest võib Mihkelson siiski välisvisiitidele sõita, ütles Helme, kuid lisas samas: "Loodan, et võimalikult varsti ei pea Eesti maksumaksja talle ka enam palka maksma."
"Aga riigikogu liikmena, komisjoni esimehena ei saa tema mainega inimene kusagile minna. Loodan, et nii tema ise kui tema fraktsioonikaaslased saavad aru, et ta ei sobi lihtsalt mitte mingil juhul Eesti riigi ametlikuks näoks välissuhtluses. Ta teeb lihtsalt meie mainet rahvusvaheliselt iga päev maatasa!" jätkas Helme.
Riigikogu esimees Jüri Ratas (Keskerakond) ütles reedel ERR-ile, et kuna praegu on istungitevaba nädal ning kolmas juhatuse liige Helir-Valdor Seeder (Isamaa) on lähetusel Ukrainas, peeti istung elektrooniliste kanalite vahendusel. Kuna juhatuse otsusteks on vaja konsensust, siis piisas Helme vastuseisust, et Mihkelsoni kavandatud välislähetused blokeerida, selgitas Ratas.
Küsimusele, mis on tema enda seisukoht, ütles Ratas, et Mihkelsoni kui väliskomisjoni esimehe töökohustus on välissuhtlus ning sealhulgas ka välisvisiidid, andes mõista, et ei toetanud Helme otsust.
Isamaa esimees Seeder ütles reedel ERR-ile, et tema hinnangul peaks Mihkelson ennast väliskomisjoni juhi kohalt taandama.
Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Helme rõhutas oma postituses, et soovib Mihkelsoni eemaldamist väliskomisjoni esimehe kohalt. | Helme blokeeris Mihkelsoni välislähetused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sel nädalal tõmbasin kriipsu peale lähetusele, millega ma ei saa sisu poolest nõus olla. Marko Mihkelson soovis sõita välislähetusse. Alguses väliskomisjoni rahaga, kui selle ära blokeerisin, siis oma kuluhüvitistega. Ma ei ole nõus. Ma ei ole nõus, et Mihkelson käib ükskõik kus, olles lähetatud riigikogu poolt, esindades Eesti riiki ja riigikogu," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
Ta selgitas samas postituses, et kui riigikogu juhatuse üks ülesannetest on kinnitada riigikogu liikmete välislähetused, siis tavaliselt on tegemist formaalsusega ning vaidlusi reeglina ei teki. "Saadikud sõidavad kas oma kuluhüvitistega konverentsidele või poliitilistele üritustele või siis komisjonid teevad oma ametlikke visiite teiste parlamentide juurde. Vaidlusi reeglina ei teki, pigem hoiame silma peal, et vajalikud dokumendid on korras ja tegevus toimub eelarve piires," märkis Helme.
Oma palga eest võib Mihkelson siiski välisvisiitidele sõita, ütles Helme, kuid lisas samas: "Loodan, et võimalikult varsti ei pea Eesti maksumaksja talle ka enam palka maksma."
"Aga riigikogu liikmena, komisjoni esimehena ei saa tema mainega inimene kusagile minna. Loodan, et nii tema ise kui tema fraktsioonikaaslased saavad aru, et ta ei sobi lihtsalt mitte mingil juhul Eesti riigi ametlikuks näoks välissuhtluses. Ta teeb lihtsalt meie mainet rahvusvaheliselt iga päev maatasa!" jätkas Helme.
Riigikogu esimees Jüri Ratas (Keskerakond) ütles reedel ERR-ile, et kuna praegu on istungitevaba nädal ning kolmas juhatuse liige Helir-Valdor Seeder (Isamaa) on lähetusel Ukrainas, peeti istung elektrooniliste kanalite vahendusel. Kuna juhatuse otsusteks on vaja konsensust, siis piisas Helme vastuseisust, et Mihkelsoni kavandatud välislähetused blokeerida, selgitas Ratas.
Küsimusele, mis on tema enda seisukoht, ütles Ratas, et Mihkelsoni kui väliskomisjoni esimehe töökohustus on välissuhtlus ning sealhulgas ka välisvisiidid, andes mõista, et ei toetanud Helme otsust.
Isamaa esimees Seeder ütles reedel ERR-ile, et tema hinnangul peaks Mihkelson ennast väliskomisjoni juhi kohalt taandama.
Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Helme rõhutas oma postituses, et soovib Mihkelsoni eemaldamist väliskomisjoni esimehe kohalt.
### Response:
Helme blokeeris Mihkelsoni välislähetused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fourmaux pidi WRC hooaja viimasel võistlusel sõitma Puma Rally1 autoga, kuid M-Spordi meeskond võttis vastu otsuse, et prantslane Jaapanis ikkagi ei stardi.
M-spordi sõnul oli otsus vastastikune ja tingitud eelarvepiirangutest.
"Kahjuks peame kinnitama, et Adrien Fourmaux ei võistle järgmisel nädalal Jaapani rallil. Kuna kaugemal asuvate rallidega kaasnevad suured kulud, arvasid nii meeskond kui ka Adrien, et kõigi huvides on keskenduda Adrieni programmile 2023. aastal," seisis M-Spordi avalduses.
Prantslane Fourmaux on läbi elanud raske hooaja, mida on varjutanud õnnetused Monte-Carlos, Horvaatias, Itaalias ja Belgias.
Kreeka ja Uus-Meremaa rallilt jäi Fourmaux eemale, kuid Kataloonias oli ta taas sõitmas ning saavutas seal üldarvestuses kaheksanda koha. | Fourmaux jääb Jaapani rallilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fourmaux pidi WRC hooaja viimasel võistlusel sõitma Puma Rally1 autoga, kuid M-Spordi meeskond võttis vastu otsuse, et prantslane Jaapanis ikkagi ei stardi.
M-spordi sõnul oli otsus vastastikune ja tingitud eelarvepiirangutest.
"Kahjuks peame kinnitama, et Adrien Fourmaux ei võistle järgmisel nädalal Jaapani rallil. Kuna kaugemal asuvate rallidega kaasnevad suured kulud, arvasid nii meeskond kui ka Adrien, et kõigi huvides on keskenduda Adrieni programmile 2023. aastal," seisis M-Spordi avalduses.
Prantslane Fourmaux on läbi elanud raske hooaja, mida on varjutanud õnnetused Monte-Carlos, Horvaatias, Itaalias ja Belgias.
Kreeka ja Uus-Meremaa rallilt jäi Fourmaux eemale, kuid Kataloonias oli ta taas sõitmas ning saavutas seal üldarvestuses kaheksanda koha.
### Response:
Fourmaux jääb Jaapani rallilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehitusloa taotluse esitas EBS Tallinnale eelmisel kuul, ütles Habakuk. Millal see rahuldatakse, ei soovinud ta ennustada. Ettevõte kavatseb 30-korruselist elu-, äri- ja õppehoonet ehitama hakata juba enne 2025. aastat. "Kõik sõltub aga ehitusloast ja majanduskeskkonnast, sealhulgas tarbija enesekindlusest," sõnas Habakuk ERR-ile.
Veebilehe New Tallinn teatel tehakse arendust kahes etapis: esimesena ehitatakse välja maa-alune parkla (kolm maa-alust korrust) ja teises etapis neljakorruseline uushoonestus Lennuki/Kuke tänavate nurgal ning 30-korruseline torn krundi idaosas.
2020. aastal võitis EBS-i juurdeehituse arhitektuurikonkursi Soome arhitektuuribüroo ALA OY töö. ALA arhitektide võidutöö näeb ette olemasoleva 6000-ruutmeetrise Lauteri tänava õppehoone 4500 ruutmeetri suurust juurdeehitust, mis ulatub kuni Lennuki tänavani. ALA OY on Soomes projekteerinud mitmeid märkimisväärseid hooneid, nagu Helsingi keskraamatukogu Oodi ja Vantaa lennujaama lahkuvate ja saabuvate lendude terminali.
Uude EBS-i õppehoonesse tulevad auditooriumid, rühmatööruumid, erinevate ürituste korraldamiseks sobivad alad ja vaikse töö alad. Lauteri 3 kinnistu peahooneks saab 30-korruseline kõrghoone, kuhu laieneb ettevõtluskiirendi ja teadusmahukatele iduettevõtetele suunatud 4000-ruutmeetrine büroohotell. Selle kohale rajatakse peamiselt EBS-i õppuritele suunatud 5000-ruutmeetrine majutusblokk. Hoone ülemistele korrustele (kokku 15 000 ruutmeetrit) tulevad korterid, mille müügituluga kaetakse suurem osa EBS-i õppe- ja ettevõtluskeskkonna laienduseks vajalikest investeeringutest.
Estonian Business School (EBS) on Eesti eraülikool, mis tegutseb Tallinnas ja Helsinkis. Ülikoolis õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1400 üliõpilast, sealhulgas üle 300 Soome kodaniku. EBS-i gruppi kuulub ka 120 õpilasega gümnaasium.
EBS-i juurdeehitus Tallinna panoraamil Autor/allikas: ALA OY
EBS-i rajatava kõrghoone eskiis. Autor/allikas: EBS/Kontuur | EBS-i kõrghoone ehitus võib peagi alata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehitusloa taotluse esitas EBS Tallinnale eelmisel kuul, ütles Habakuk. Millal see rahuldatakse, ei soovinud ta ennustada. Ettevõte kavatseb 30-korruselist elu-, äri- ja õppehoonet ehitama hakata juba enne 2025. aastat. "Kõik sõltub aga ehitusloast ja majanduskeskkonnast, sealhulgas tarbija enesekindlusest," sõnas Habakuk ERR-ile.
Veebilehe New Tallinn teatel tehakse arendust kahes etapis: esimesena ehitatakse välja maa-alune parkla (kolm maa-alust korrust) ja teises etapis neljakorruseline uushoonestus Lennuki/Kuke tänavate nurgal ning 30-korruseline torn krundi idaosas.
2020. aastal võitis EBS-i juurdeehituse arhitektuurikonkursi Soome arhitektuuribüroo ALA OY töö. ALA arhitektide võidutöö näeb ette olemasoleva 6000-ruutmeetrise Lauteri tänava õppehoone 4500 ruutmeetri suurust juurdeehitust, mis ulatub kuni Lennuki tänavani. ALA OY on Soomes projekteerinud mitmeid märkimisväärseid hooneid, nagu Helsingi keskraamatukogu Oodi ja Vantaa lennujaama lahkuvate ja saabuvate lendude terminali.
Uude EBS-i õppehoonesse tulevad auditooriumid, rühmatööruumid, erinevate ürituste korraldamiseks sobivad alad ja vaikse töö alad. Lauteri 3 kinnistu peahooneks saab 30-korruseline kõrghoone, kuhu laieneb ettevõtluskiirendi ja teadusmahukatele iduettevõtetele suunatud 4000-ruutmeetrine büroohotell. Selle kohale rajatakse peamiselt EBS-i õppuritele suunatud 5000-ruutmeetrine majutusblokk. Hoone ülemistele korrustele (kokku 15 000 ruutmeetrit) tulevad korterid, mille müügituluga kaetakse suurem osa EBS-i õppe- ja ettevõtluskeskkonna laienduseks vajalikest investeeringutest.
Estonian Business School (EBS) on Eesti eraülikool, mis tegutseb Tallinnas ja Helsinkis. Ülikoolis õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1400 üliõpilast, sealhulgas üle 300 Soome kodaniku. EBS-i gruppi kuulub ka 120 õpilasega gümnaasium.
EBS-i juurdeehitus Tallinna panoraamil Autor/allikas: ALA OY
EBS-i rajatava kõrghoone eskiis. Autor/allikas: EBS/Kontuur
### Response:
EBS-i kõrghoone ehitus võib peagi alata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kutse-eetika seab advokatuuri juhatuse esimehe Imbi Jürgeni sõnul advokaadile kõrgemad nõudmised kui tema kliendile. "Advokaat on kohustatud ja õigustatud kasutama kliendi huvides üksnes vahendeid ja viise, mis pole vastuolus seaduse ja kutse-eetikaga," märkis ta.
"Kui klient nõuab advokaadilt õigusvastast või advokaadikutse au ja väärikust kahjustavat käitumist, peab advokaat esmalt selgitama tagajärgi, nõudmiste jätkudes on tal õigus kliendiga leping lõpetada," lisas Jürgen.
Aukohtumenetluse algatamine ei tähenda rikkumise toimepanemist, rikkumine või selle puudumine selgub aukohtumenetluses. Aukohus teeb menetluses põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul, mõjuval põhjusel võib aukohus asja arutamise kestvust pikendada kolme kuu võrra, teatas advokatuur.
Möödunud nädala neljapäeval kirjutas Postimees ja seejärel ka teised meediaväljaanded, kuidas Reformierakonna liige ja riigikogu väliskomisjoni esimees on teinud oma abikaasast ja tema lastest pilte, milles mõned on kohatud. Meedias ilmunud info kohaselt on Mihkelsonid ja Mihkelsoni abikaasa laste isa vaielnud aastaid erinevatel teemadel.
Üheks meedias kõnelejaks on olnud ka laste isa advokaat Maria Mägi-Rohtmets. | Advokatuur algatas Mihkelsoni vastasleeri advokaadi suhtes menetluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kutse-eetika seab advokatuuri juhatuse esimehe Imbi Jürgeni sõnul advokaadile kõrgemad nõudmised kui tema kliendile. "Advokaat on kohustatud ja õigustatud kasutama kliendi huvides üksnes vahendeid ja viise, mis pole vastuolus seaduse ja kutse-eetikaga," märkis ta.
"Kui klient nõuab advokaadilt õigusvastast või advokaadikutse au ja väärikust kahjustavat käitumist, peab advokaat esmalt selgitama tagajärgi, nõudmiste jätkudes on tal õigus kliendiga leping lõpetada," lisas Jürgen.
Aukohtumenetluse algatamine ei tähenda rikkumise toimepanemist, rikkumine või selle puudumine selgub aukohtumenetluses. Aukohus teeb menetluses põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul, mõjuval põhjusel võib aukohus asja arutamise kestvust pikendada kolme kuu võrra, teatas advokatuur.
Möödunud nädala neljapäeval kirjutas Postimees ja seejärel ka teised meediaväljaanded, kuidas Reformierakonna liige ja riigikogu väliskomisjoni esimees on teinud oma abikaasast ja tema lastest pilte, milles mõned on kohatud. Meedias ilmunud info kohaselt on Mihkelsonid ja Mihkelsoni abikaasa laste isa vaielnud aastaid erinevatel teemadel.
Üheks meedias kõnelejaks on olnud ka laste isa advokaat Maria Mägi-Rohtmets.
### Response:
Advokatuur algatas Mihkelsoni vastasleeri advokaadi suhtes menetluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina julgeolekuteenistused on hakanud ostma regulaarselt USA tehnoloogiat, sh DNA analüüsiks vajalikku tehnikat, millega saab läbi viia massilist jälgimist, vahendas Raadio Vaba Aasia.
USA tehnoloogia kasutamine Hiina riigiametite poolt toodi välja luure- ja julgeoleku uurimisrühmituse Insikt Groupi poolt.
Hiina julgeolekuteenistused on ostnud nii USA päritolu digitaalse kohtuekspertiisi vahendeid, küberkaitse süsteeme, kõvakettaid ning muid inimeste jälgimiseks mõeldud tehnoloogiat.
Insikt Groupi raportis tuuakse välja, et osadel puhkudel ostavad Hiina julgeolekuasutused USA ettevõtetelt vastavat tehnoloogiat, kuna see on tihti parem kui Hiinas välja arendatud tooted.
Lääneriikide valitsused ning inimõigusorganisatsioonid on Pekingi loodud jälgimissüsteemi ning 12 miljoni uiguuri represseerimise hukka mõistnud.
Hiina valitsuse poliitikat moslemitest uiguuride suhtes on paljud inimõigusorganisatsioonid nimetanud genotsiidiks ning inimsusevastaseks kuriteoks.
Hiina on neid süüdistusi eitanud.
Raporti autori Zoe Haveri sõnul on hiinlased kõige enam huvitatud USA päritolu DNA-analüüsi tehnoloogiast.
Haveri sõnul koostas ta raporti avalikult kättesaadavate Hiina valitsuse hankedokumentide põhjal. | Hiina ostab USA tehnoloogiat enda kodanike jälgimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina julgeolekuteenistused on hakanud ostma regulaarselt USA tehnoloogiat, sh DNA analüüsiks vajalikku tehnikat, millega saab läbi viia massilist jälgimist, vahendas Raadio Vaba Aasia.
USA tehnoloogia kasutamine Hiina riigiametite poolt toodi välja luure- ja julgeoleku uurimisrühmituse Insikt Groupi poolt.
Hiina julgeolekuteenistused on ostnud nii USA päritolu digitaalse kohtuekspertiisi vahendeid, küberkaitse süsteeme, kõvakettaid ning muid inimeste jälgimiseks mõeldud tehnoloogiat.
Insikt Groupi raportis tuuakse välja, et osadel puhkudel ostavad Hiina julgeolekuasutused USA ettevõtetelt vastavat tehnoloogiat, kuna see on tihti parem kui Hiinas välja arendatud tooted.
Lääneriikide valitsused ning inimõigusorganisatsioonid on Pekingi loodud jälgimissüsteemi ning 12 miljoni uiguuri represseerimise hukka mõistnud.
Hiina valitsuse poliitikat moslemitest uiguuride suhtes on paljud inimõigusorganisatsioonid nimetanud genotsiidiks ning inimsusevastaseks kuriteoks.
Hiina on neid süüdistusi eitanud.
Raporti autori Zoe Haveri sõnul on hiinlased kõige enam huvitatud USA päritolu DNA-analüüsi tehnoloogiast.
Haveri sõnul koostas ta raporti avalikult kättesaadavate Hiina valitsuse hankedokumentide põhjal.
### Response:
Hiina ostab USA tehnoloogiat enda kodanike jälgimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalavahetusel Viljandis toimunud kohtumises koduvõistkonda Viljandi Metalli 3:2 (15:25, 25:18, 23:25, 25:19, 15:11) võitnud Tartu Ülikool/Bigbank alistas koduväljakul toimunud teises mängus avageimi 25:18. Seejärel tõi Viljandi esindus mängu pöörde, olles teises geimis parem 25:14, kolmandas 25:18 ja neljandas samuti 25:18, saavutades seega 3:1 (18:25, 25:14, 25:18, 25:18) võidu ja kindlustades koha poolfinaalis, vahendab Volley.ee.
Võitjate resultatiivseimaks kerkis 23 punktiga Renate Pikk (+18), kes realiseeris rünnakuid 44-protsendiliselt (39-st 17). Kerttu Lääne lisas võitu 11 ja Laura Luik 10 punkti. Kaotajate edukaimaks tõusis 13 punktiga Annabel Huik. Ingris Suvi assisteeris 11 punktiga.
Viljandi naiskonna pallingu vastuvõtt oli 42% ja naiskond näitas rünnakul 34-protsendilist täpsust. Võõrustajad said serve kätte 35-protsendiliselt ja endale lasti lüüa 11 ässa, rünnakul oli naiskonna õnnestumise protsent 29. Pallinguässasid lõid tartlannad vastasest seitsme võrra vähem ehk neli. Mängu kordus on leitav SIIN.
Poolfinaalis läheb Viljandi Metall vastamisi kas Pharmatech Tartu või Rae Spordikool/VIASTONiga, kes peavad seeria kordusmängu 20. novembril kell 13 Jüri Spordihoones. Teisel tabelipoolel on koha poolfinaalis taganud TalTech/Tradehouse, kes ootab vastast paarist Barrus/Võru Võrkpalliklubi ja Audentese SG/Noortekoondis. Esimene vastasseis toimub 9. novembril kell 18 Võru spordikeskuses ja teine 17. novembril kell 18.45 Audentese spordihoones.
Naiste karikavõistluste ajakava on leitav siin.
Turniiritabel on leitav siit. | Avamängu kaotanud Viljandi lülitas tiitlikaitsja konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalavahetusel Viljandis toimunud kohtumises koduvõistkonda Viljandi Metalli 3:2 (15:25, 25:18, 23:25, 25:19, 15:11) võitnud Tartu Ülikool/Bigbank alistas koduväljakul toimunud teises mängus avageimi 25:18. Seejärel tõi Viljandi esindus mängu pöörde, olles teises geimis parem 25:14, kolmandas 25:18 ja neljandas samuti 25:18, saavutades seega 3:1 (18:25, 25:14, 25:18, 25:18) võidu ja kindlustades koha poolfinaalis, vahendab Volley.ee.
Võitjate resultatiivseimaks kerkis 23 punktiga Renate Pikk (+18), kes realiseeris rünnakuid 44-protsendiliselt (39-st 17). Kerttu Lääne lisas võitu 11 ja Laura Luik 10 punkti. Kaotajate edukaimaks tõusis 13 punktiga Annabel Huik. Ingris Suvi assisteeris 11 punktiga.
Viljandi naiskonna pallingu vastuvõtt oli 42% ja naiskond näitas rünnakul 34-protsendilist täpsust. Võõrustajad said serve kätte 35-protsendiliselt ja endale lasti lüüa 11 ässa, rünnakul oli naiskonna õnnestumise protsent 29. Pallinguässasid lõid tartlannad vastasest seitsme võrra vähem ehk neli. Mängu kordus on leitav SIIN.
Poolfinaalis läheb Viljandi Metall vastamisi kas Pharmatech Tartu või Rae Spordikool/VIASTONiga, kes peavad seeria kordusmängu 20. novembril kell 13 Jüri Spordihoones. Teisel tabelipoolel on koha poolfinaalis taganud TalTech/Tradehouse, kes ootab vastast paarist Barrus/Võru Võrkpalliklubi ja Audentese SG/Noortekoondis. Esimene vastasseis toimub 9. novembril kell 18 Võru spordikeskuses ja teine 17. novembril kell 18.45 Audentese spordihoones.
Naiste karikavõistluste ajakava on leitav siin.
Turniiritabel on leitav siit.
### Response:
Avamängu kaotanud Viljandi lülitas tiitlikaitsja konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Colombia rattur andis vereproovi võistluse ajal 8. ja 13. juulil ning mõlemast tuli välja, et Quintana on kasutanud tramadooli. Hetkel ei kuulu see valuvaigisti veel maailma antidopingu agentuuri (WADA) keelatud ainete nimekirja, kuid ohutuse tagamiseks lisas UCI selle enda omasse. WADA nimistusse hakkab tramadool kuuluma 2024. aastast. Seepärast ei saanud Quintana võistluskeeldu, küll aga tohtis UCI tühistada tema Tour de France'i tulemuse, kirjutab Eesti Jalgratturite Liit.
"Paneel arutas, et UCI tegi otsuse pigem meditsiinilistel põhjustel ning kuulus seepärast tema pädevusse ja jurisdiktsiooni alla," avaldas CAS. "Jätame kaebuse rahuldamata ning vaidlustatud otsus jääb kehtima."
UCI lisas tramadooli keelatud ainete nimekirja 2019. aastal ning Quintana on esimene, kes sellest hetkest aine kasutamisega vahele jäi. Tramadool on valuvaigisti, mille kõrvalnähtusteks võivad olla iiveldus, unisus ja keskendumisvõime kadu. Uuringud on näidanud, et ratturite seas muutus tramadooli kasutamine järjest suuremaks ning seepärast otsustas UCI rakendada ettevaatusabinõu, et vältida sellest põhjustatud kukkumiste hulka.
Peale Tour de France'i on Quintana osalenud vaid maailmameistrivõistlustel. Vahetult enne tramadooli kasutamise väljatulemist teatas Arkea-Samsic, et sõlmis Quintanaga kolmeaastase lepingu, kuid colombialane ise avaldas, et lahkus meeskonnast eelmisel kuul. CAS-i uudis ei tule mõistagi kasuks Quintanale tiimi leidmisel järgmiseks aastaks. | Quintana kaebus Tour de France'i diskvalifitseerimise osas lükati tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Colombia rattur andis vereproovi võistluse ajal 8. ja 13. juulil ning mõlemast tuli välja, et Quintana on kasutanud tramadooli. Hetkel ei kuulu see valuvaigisti veel maailma antidopingu agentuuri (WADA) keelatud ainete nimekirja, kuid ohutuse tagamiseks lisas UCI selle enda omasse. WADA nimistusse hakkab tramadool kuuluma 2024. aastast. Seepärast ei saanud Quintana võistluskeeldu, küll aga tohtis UCI tühistada tema Tour de France'i tulemuse, kirjutab Eesti Jalgratturite Liit.
"Paneel arutas, et UCI tegi otsuse pigem meditsiinilistel põhjustel ning kuulus seepärast tema pädevusse ja jurisdiktsiooni alla," avaldas CAS. "Jätame kaebuse rahuldamata ning vaidlustatud otsus jääb kehtima."
UCI lisas tramadooli keelatud ainete nimekirja 2019. aastal ning Quintana on esimene, kes sellest hetkest aine kasutamisega vahele jäi. Tramadool on valuvaigisti, mille kõrvalnähtusteks võivad olla iiveldus, unisus ja keskendumisvõime kadu. Uuringud on näidanud, et ratturite seas muutus tramadooli kasutamine järjest suuremaks ning seepärast otsustas UCI rakendada ettevaatusabinõu, et vältida sellest põhjustatud kukkumiste hulka.
Peale Tour de France'i on Quintana osalenud vaid maailmameistrivõistlustel. Vahetult enne tramadooli kasutamise väljatulemist teatas Arkea-Samsic, et sõlmis Quintanaga kolmeaastase lepingu, kuid colombialane ise avaldas, et lahkus meeskonnast eelmisel kuul. CAS-i uudis ei tule mõistagi kasuks Quintanale tiimi leidmisel järgmiseks aastaks.
### Response:
Quintana kaebus Tour de France'i diskvalifitseerimise osas lükati tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Irving vabandas hiljem Instagramis ning ütles, et tal on "sügavalt kahju" selle ebameeldiva olukorra tekitamise pärast.
"Ma õpin sellest kahetsusväärsest sündmusest," lisas Irving.
Irvingu postitus sai palju negatiivset tagasisidet. Ka tema koduklubi Brooklyn Netsi omanik Joe Tsai ja NBA mõistsid korvpalluri postituse hukka, kui ta jagas linki dokumentaalfilmist, mida on palju kritiseeritud antisemiitlike vaadete poolest.
Kolmapäeval ütlesid Irving ja tema koduklubi Nets vastuseks pahameelele, et 30-aastane mees võttis "kogu vastutuse" enda peale ning tänaseks on ta postituse kustutanud.
Kui Irvingu käest küsiti, kas tal on antisemiitlikke tõekspidamisi, keeldus Irving filmi ja selle sõnumit hukka mõistmast.
Tunnike hiljem tegi klubi tugevalt sõnastatud avalduse, teatades, et nad on "jahmunud", et mängija "keeldus ühemõtteliselt väitmast, et tal ei ole antisemiitlikke tõekspidamisi".
"Selline suutmatus eitada antisemitismi, kui selleks antakse selge võimalus, on sügavalt häiriv. Lisaks on see vastuolus meie organisatsiooni väärtustega ja tekitab meeskonnale halba varju," oli kirjas Netsi poolt tehtud avalduses. "Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et ta ei sobi praegu Brooklyn Netsi."
"Mul ei olnud kavatsust halvustada juutide ajalugu," ütles Irving. | Kyrie Irving sai antisemiitlike vaadetega filmi jagamise eest mängukeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Irving vabandas hiljem Instagramis ning ütles, et tal on "sügavalt kahju" selle ebameeldiva olukorra tekitamise pärast.
"Ma õpin sellest kahetsusväärsest sündmusest," lisas Irving.
Irvingu postitus sai palju negatiivset tagasisidet. Ka tema koduklubi Brooklyn Netsi omanik Joe Tsai ja NBA mõistsid korvpalluri postituse hukka, kui ta jagas linki dokumentaalfilmist, mida on palju kritiseeritud antisemiitlike vaadete poolest.
Kolmapäeval ütlesid Irving ja tema koduklubi Nets vastuseks pahameelele, et 30-aastane mees võttis "kogu vastutuse" enda peale ning tänaseks on ta postituse kustutanud.
Kui Irvingu käest küsiti, kas tal on antisemiitlikke tõekspidamisi, keeldus Irving filmi ja selle sõnumit hukka mõistmast.
Tunnike hiljem tegi klubi tugevalt sõnastatud avalduse, teatades, et nad on "jahmunud", et mängija "keeldus ühemõtteliselt väitmast, et tal ei ole antisemiitlikke tõekspidamisi".
"Selline suutmatus eitada antisemitismi, kui selleks antakse selge võimalus, on sügavalt häiriv. Lisaks on see vastuolus meie organisatsiooni väärtustega ja tekitab meeskonnale halba varju," oli kirjas Netsi poolt tehtud avalduses. "Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et ta ei sobi praegu Brooklyn Netsi."
"Mul ei olnud kavatsust halvustada juutide ajalugu," ütles Irving.
### Response:
Kyrie Irving sai antisemiitlike vaadetega filmi jagamise eest mängukeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia andis neljapäeval teada, et on selle aasta esimese üheksa kuuga tasunud riigieelarvesse makse ja keskkonnatasusid kokku ligi pool miljardit eurot. Sellest erinevate otseste maksudena 95,3 miljonit ja CO2 emissioonikulu turuhinnas 399,1 miljonit eurot, mis kasvas mullusega võrreldes pea 100 miljoni euro võrra.
Kui võrrelda seda summat 2022. aastal riigieelarvesse planeeritud maksutuluga, mida oli 11,1 miljardit eurot, siis praeguseks Eesti Energia tasunud maksudena 4,45 protsenti riigieelarves planeeritud maksutulust.
Samas ei ole aasta veel läbi ja Eesti Energial on jäänud veel terve kvartal tegutseda ja makse tasuda. Praegu on päriselt laekunud maksude statistika teada vaid esimese kaheksa kuu lõikes, kokku 7,67 miljardit eurot. Kui kaheksa kuu maksulaekumist mehhaaniliselt kuu võrra ekstrapoleerida 8,63 miljardi euroni, võiks hinnata Eesti Energia selle aasta maksupanust 5,72 protsendile.
Ja ikka ei ole see veel kõik. Kui Eesti Energia teatas, et esimese üheksa kuu kasum on ettevõttel olnud 111,9 miljonit eurot, siis võiks ka seda põhimõtteliselt võtta riigituludena, kui valitsus selle dividendidena ettevõttest välja võtab. Küll järgmisel aastal, aga arvutuslikult võiks ka see tõsta ettevõtte panust Eesti eelarvesse 1,3 protsendipunkti võrra 7,02 protsendini maksutulust.
Eesti Energia avalikustas neljapäeval oma kolmanda kvartali majandusaasta aruande. Ettevõtte teatel teeniti tuletisinstrumentide ümberhindamiseta kolmandas kvartalis 27,4 miljonit eurot puhaskasumit. Üheksa kuu puhaskasum ulatus 111,9 miljoni euroni. | Eesti Energia annab kahekümnendiku Eesti maksutulust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia andis neljapäeval teada, et on selle aasta esimese üheksa kuuga tasunud riigieelarvesse makse ja keskkonnatasusid kokku ligi pool miljardit eurot. Sellest erinevate otseste maksudena 95,3 miljonit ja CO2 emissioonikulu turuhinnas 399,1 miljonit eurot, mis kasvas mullusega võrreldes pea 100 miljoni euro võrra.
Kui võrrelda seda summat 2022. aastal riigieelarvesse planeeritud maksutuluga, mida oli 11,1 miljardit eurot, siis praeguseks Eesti Energia tasunud maksudena 4,45 protsenti riigieelarves planeeritud maksutulust.
Samas ei ole aasta veel läbi ja Eesti Energial on jäänud veel terve kvartal tegutseda ja makse tasuda. Praegu on päriselt laekunud maksude statistika teada vaid esimese kaheksa kuu lõikes, kokku 7,67 miljardit eurot. Kui kaheksa kuu maksulaekumist mehhaaniliselt kuu võrra ekstrapoleerida 8,63 miljardi euroni, võiks hinnata Eesti Energia selle aasta maksupanust 5,72 protsendile.
Ja ikka ei ole see veel kõik. Kui Eesti Energia teatas, et esimese üheksa kuu kasum on ettevõttel olnud 111,9 miljonit eurot, siis võiks ka seda põhimõtteliselt võtta riigituludena, kui valitsus selle dividendidena ettevõttest välja võtab. Küll järgmisel aastal, aga arvutuslikult võiks ka see tõsta ettevõtte panust Eesti eelarvesse 1,3 protsendipunkti võrra 7,02 protsendini maksutulust.
Eesti Energia avalikustas neljapäeval oma kolmanda kvartali majandusaasta aruande. Ettevõtte teatel teeniti tuletisinstrumentide ümberhindamiseta kolmandas kvartalis 27,4 miljonit eurot puhaskasumit. Üheksa kuu puhaskasum ulatus 111,9 miljoni euroni.
### Response:
Eesti Energia annab kahekümnendiku Eesti maksutulust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See tuur on igatepidi meie sihikindluse ja attitude 'i tulemus. Te ei kujuta ette, kui õnnelikud me kõik oleme, et meile on lõpuks antud võimalus end tõestada nii tasemel bändide kõrval. Ja nüüd, raisk, tõestame ka!" ütles bändi kitarrist Simo Atso.
Trummar Madis Kaljurand tunnistas, et on siiani sõnatu. "Kuidas üldse reageerida, kui põhimõtteliselt kästakse päevapealt asjad pakkida? Meie suurim unistus saab teoks. Ja see, et see nende bändidega koos toimub; maailm on väga väike."
Monstrosity, kes on muuseas tuntud kui Cannibal Corpse solisti George "Corpsegrinder" Fisheri esimene bänd, tähistab tuuriga oma debüütalbumi "Imperial Doom" 30. aasta juubelit. Origin keskendub aga oma kõige värskemale üllitisele, "Chaosmos".
Enne Euroopa tuuri algust ja aasta lõppu esineb Intrepid aga veel Pärnus, Tallinnas, Narvas ning Rakveres.
Sel nädalavahetusel on näeb Intrepidit mängimas reedel, 4. novembril Pärnus kultuuriklubis Garaaž ning laupäeval, 5. novembril Tallinnas klubis Tapper, kus toimub loomade varjupaiga toetuseks toimuv üritus "Shelter Helper".
Euroopa turneed alustab bänd 6. jaanuaril 2023, turnee raames annavad nad kontserdid Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Belgias, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Itaalias, Austrias ning Šveitsis. Pärast turneed asub bänd lõplikku lihvi andma järgmisele albumile.
2016. aastal Tallinnas asutatud Intrepidisse kuuluvad Raiko Rajalaane (vokaal), Simo Atso (kitarr), Aldo Jakovlev (kitarr ja taustavokaal), Siim Soodla (bass) ja Madis Kaljurand (trummid). | Intrepid läheb koos Ameerikadeath metal'i bändidega Euroopa tuurile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See tuur on igatepidi meie sihikindluse ja attitude 'i tulemus. Te ei kujuta ette, kui õnnelikud me kõik oleme, et meile on lõpuks antud võimalus end tõestada nii tasemel bändide kõrval. Ja nüüd, raisk, tõestame ka!" ütles bändi kitarrist Simo Atso.
Trummar Madis Kaljurand tunnistas, et on siiani sõnatu. "Kuidas üldse reageerida, kui põhimõtteliselt kästakse päevapealt asjad pakkida? Meie suurim unistus saab teoks. Ja see, et see nende bändidega koos toimub; maailm on väga väike."
Monstrosity, kes on muuseas tuntud kui Cannibal Corpse solisti George "Corpsegrinder" Fisheri esimene bänd, tähistab tuuriga oma debüütalbumi "Imperial Doom" 30. aasta juubelit. Origin keskendub aga oma kõige värskemale üllitisele, "Chaosmos".
Enne Euroopa tuuri algust ja aasta lõppu esineb Intrepid aga veel Pärnus, Tallinnas, Narvas ning Rakveres.
Sel nädalavahetusel on näeb Intrepidit mängimas reedel, 4. novembril Pärnus kultuuriklubis Garaaž ning laupäeval, 5. novembril Tallinnas klubis Tapper, kus toimub loomade varjupaiga toetuseks toimuv üritus "Shelter Helper".
Euroopa turneed alustab bänd 6. jaanuaril 2023, turnee raames annavad nad kontserdid Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Belgias, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Itaalias, Austrias ning Šveitsis. Pärast turneed asub bänd lõplikku lihvi andma järgmisele albumile.
2016. aastal Tallinnas asutatud Intrepidisse kuuluvad Raiko Rajalaane (vokaal), Simo Atso (kitarr), Aldo Jakovlev (kitarr ja taustavokaal), Siim Soodla (bass) ja Madis Kaljurand (trummid).
### Response:
Intrepid läheb koos Ameerikadeath metal'i bändidega Euroopa tuurile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Album on järg Valsi albumitele "End Game" (2018) ja "Imperaator" (2020), mis hõlmasid viiteid ajaloole ja segasid erinevaid ida- ja läänemaailma kõlasid.
"Uue ajastu guru on muinasjutuline karakter, kes on sild nii tuleviku kui mineviku vahel ning kutsub endaga kaasa ühisele teekonnale," selgitas Vals.
"Uue ajastu guru" ilmub 11. novembril voogedastuskeskkondades ja CD-plaadina. Kõik, välja arvatud trummid, on salvestatud koduste vahenditega. Albumi miksis ja masterdas Martin Kikas (Ö stuudio).
Aigar Vals · Avastaja (feat Argo Vals)
Aigar Vals · Joonvälk (feat Argo Vals) | Aigar Vals avaldas esiksinglid uuelt stuudioalbumilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Album on järg Valsi albumitele "End Game" (2018) ja "Imperaator" (2020), mis hõlmasid viiteid ajaloole ja segasid erinevaid ida- ja läänemaailma kõlasid.
"Uue ajastu guru on muinasjutuline karakter, kes on sild nii tuleviku kui mineviku vahel ning kutsub endaga kaasa ühisele teekonnale," selgitas Vals.
"Uue ajastu guru" ilmub 11. novembril voogedastuskeskkondades ja CD-plaadina. Kõik, välja arvatud trummid, on salvestatud koduste vahenditega. Albumi miksis ja masterdas Martin Kikas (Ö stuudio).
Aigar Vals · Avastaja (feat Argo Vals)
Aigar Vals · Joonvälk (feat Argo Vals)
### Response:
Aigar Vals avaldas esiksinglid uuelt stuudioalbumilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaak Juske "Vana Tallinna põnevad lood" (Pegasus)
Juhtunud ükspäev niiviisi, et kokku saanud kõik tallinlased, kes polnud ühtki Jaak Juske raamatut lugenud ega ühelgi Jaagu juhatet ekskursioonil käinud. Neid tulnud ikka omajagu kokku, suurema klassitäie või väiksema tuuribussi jagu. Peaaegu iga kümne tuhande tallinlase kohta üks! Ja siis nemad arutanud, et mäherdust ekskursiooni küll sellisele võhikute jõugule küsida. Mõeldud-tehtud. Telliti Juskelt ringkäik noisse Tallinna paikadesse, millest ta seni veel midagi rääkinud ega kirjutanud ei ole. Ootavad tänase päevani, sest kõik kohad on Jaagul ammuilma läbi käidud ja kõneldud. Nõnda lausuvad vahvasõna ja vanavahvas.
Ei või uskuda ega taha uskumata jätta. Jaak on Tallinnast (ja kaugeltki mitte ainult) ohtralt pajatanud ning usinasti jutuveeretuse üles märkinud, ilmarahvale veerimiseks raamatuisse raiunud. Äge. Kaugeltki kõiki ta nime kandvaid trükiseid pole ma lugenud, käeski hoidnud. Ent kui mõni minuga kohtub, on rõõm suur. Uskuge, tasub kohtuda, väike ei saa olema teiegi rõõmuke. Pilt ja sõna mätsivad hästi ning teekond põhjalikumate teoste juurde saab leebem.
"Vana Tallinna põnevad lood" on ideaalne tekstistik teismelistele, kes kodulinnas kondavad või pealinna külastavad. Paari tunniga mõnusalt läbitav loostik, ja tont mind võtku, kui see ei nakata-hakata paarigi paika iseoma ihusilmaga üle kaema. Loomulikult on Tallinnas palju ja muud ja enamat ja ülemat ja jubedamat ja lõbusamat, kuid sissejuhatuseks on ses raamatus teemasid ja juhatust enam kui esmakohtumiseks tarvis. Juttu jätkub kauemaks. Kel vestlus linnaga tekib, saab alati edasi uurida.
Aga ei vaid lastele, ikka end elukeerudesse kinni unustanud suurtele ka! Võib-olla just sina käid iga päev mööda linna, mõeldes argielu abitusele ja ambitsioonide arutusele? Vaata ümbere, vaata ringi, linn on ilus ja Juske annab uue ehk õigemini vana pilgu. Raamat näppu ja jalutama, ei siin muud.
Raamatu pealkirjale mõeldes - oleks saanud kirjutada ka ühe põneva loo liköörist "Vana Tallinn" ning vänge vägijoogiga omakorda seonduvatest põnevatest lugudest. Mida pole vähe. Või võiks luua uue, peaaegu samanimelise raamatu, mille pealkirjas "Vana Tallinn" lihtsalt jutumärkides seisaks? Materjali jaguks ja mäletajaid on veel elus. Küll Juske juba teab. Sümboleid, mis omaette lugu väärivad, on rohkemgi ning minu lootus on, et nad lugudeks saavad. Juske teab, ütlin juba. Ta pole ainuke. Tänases pildis küll kiiduväärselt tegusaim.
Brad Stone "Pood, kust saab kõike. Amazoni ja Jeff Bezose lugu" (Rahva Raamat)
Inglise keelest tõlkinud Kerttu Kongas
Seda raamatut lugedes tuleb meelde vana hea lugu kahest konnast, kes koorekirnu (käsi püsti, kes mäletab, misasi on koorekirn!) kukkusivad. Üks sai kohe aru, et värk on jama, lahmis kõhu koort täis ning uppus õnnelikuna. Teine kukkus õrjetult ringi pladistama, soperdas ja laperdas ja kolkis õnnejunnis koolnud sõbra keret ja lõppeks kloppis koore võiks ning ronis välja, ellu jäi.
Jeff Bezos tegi sedasama mitu korda, aga kloppimist ja laperdamist järele ei jätnud, ju ta arvas, et vett ja õhku saab samuti võiks kloppida ja maha müüa. Polnudki paha plaan, iseasi, kas tiibadega konnana ajalukku kukkumine teab mis väärikas tulemus saab. Noh, kui ei saa tiibadega, saad reaktiibadega, kas või kosmosesse.
Ma ei armasta loovtöötajate ega äriinimeste elulugusid. Enamasti pole neis miskit head ega harivat näha. Ränk töö ja ropult vedamist või vastupidi. Lõpuks on lihtis küsimus – mis nad loonud on? Bezose puhul jääbki see õhku. Võimalus tarbida kiiremini ja mugavamalt? No ja siis? A mis ise tegid? Teenisidki lihtsalt raha, et teised saaksid enda omast lahedamalt lahti? Äkki kasutad järelejäänud elu ja saabunud võimalusi millegi sisulise jaoks? Võine konn olla pole ju maailma ägedaim positsioon – isegi kui oled kõige rikkam võine konn momendil x. Eriti näruseks muutub asi, kui näed, et koore asemel klopid inimesi.
Eks neid vanu häid ütelusi ole palju. Et tuleb senikaua jänest peksta, kuni õpib tikku tõmbama. Või et tuleb senikaua tiblat kolkida, kuni särk püksi läheb. Kas Bezos on siinkohal jänes, tikk, tibla või särk, jäägu ajaloo otsustada. Püksi pugeda ta mõistab, kinnitavad mõlemad ta kliendid. Pluss need ülejäänud. Nii poole maailma jagu.
Kurb oleks, kui tollest särasilmsest poisist, kes kõike proovida ja leiutada tahtis ja mõistis, jääbki maailmale mälestus kui tavalisest kaupmehest. Jah, mõnevõrra ebatavalisest. Liiga suureks kasvanuna tasub juurte juures käia. Kahjuks ei tule. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Tallinna vanalinnast Jeff Bezoseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaak Juske "Vana Tallinna põnevad lood" (Pegasus)
Juhtunud ükspäev niiviisi, et kokku saanud kõik tallinlased, kes polnud ühtki Jaak Juske raamatut lugenud ega ühelgi Jaagu juhatet ekskursioonil käinud. Neid tulnud ikka omajagu kokku, suurema klassitäie või väiksema tuuribussi jagu. Peaaegu iga kümne tuhande tallinlase kohta üks! Ja siis nemad arutanud, et mäherdust ekskursiooni küll sellisele võhikute jõugule küsida. Mõeldud-tehtud. Telliti Juskelt ringkäik noisse Tallinna paikadesse, millest ta seni veel midagi rääkinud ega kirjutanud ei ole. Ootavad tänase päevani, sest kõik kohad on Jaagul ammuilma läbi käidud ja kõneldud. Nõnda lausuvad vahvasõna ja vanavahvas.
Ei või uskuda ega taha uskumata jätta. Jaak on Tallinnast (ja kaugeltki mitte ainult) ohtralt pajatanud ning usinasti jutuveeretuse üles märkinud, ilmarahvale veerimiseks raamatuisse raiunud. Äge. Kaugeltki kõiki ta nime kandvaid trükiseid pole ma lugenud, käeski hoidnud. Ent kui mõni minuga kohtub, on rõõm suur. Uskuge, tasub kohtuda, väike ei saa olema teiegi rõõmuke. Pilt ja sõna mätsivad hästi ning teekond põhjalikumate teoste juurde saab leebem.
"Vana Tallinna põnevad lood" on ideaalne tekstistik teismelistele, kes kodulinnas kondavad või pealinna külastavad. Paari tunniga mõnusalt läbitav loostik, ja tont mind võtku, kui see ei nakata-hakata paarigi paika iseoma ihusilmaga üle kaema. Loomulikult on Tallinnas palju ja muud ja enamat ja ülemat ja jubedamat ja lõbusamat, kuid sissejuhatuseks on ses raamatus teemasid ja juhatust enam kui esmakohtumiseks tarvis. Juttu jätkub kauemaks. Kel vestlus linnaga tekib, saab alati edasi uurida.
Aga ei vaid lastele, ikka end elukeerudesse kinni unustanud suurtele ka! Võib-olla just sina käid iga päev mööda linna, mõeldes argielu abitusele ja ambitsioonide arutusele? Vaata ümbere, vaata ringi, linn on ilus ja Juske annab uue ehk õigemini vana pilgu. Raamat näppu ja jalutama, ei siin muud.
Raamatu pealkirjale mõeldes - oleks saanud kirjutada ka ühe põneva loo liköörist "Vana Tallinn" ning vänge vägijoogiga omakorda seonduvatest põnevatest lugudest. Mida pole vähe. Või võiks luua uue, peaaegu samanimelise raamatu, mille pealkirjas "Vana Tallinn" lihtsalt jutumärkides seisaks? Materjali jaguks ja mäletajaid on veel elus. Küll Juske juba teab. Sümboleid, mis omaette lugu väärivad, on rohkemgi ning minu lootus on, et nad lugudeks saavad. Juske teab, ütlin juba. Ta pole ainuke. Tänases pildis küll kiiduväärselt tegusaim.
Brad Stone "Pood, kust saab kõike. Amazoni ja Jeff Bezose lugu" (Rahva Raamat)
Inglise keelest tõlkinud Kerttu Kongas
Seda raamatut lugedes tuleb meelde vana hea lugu kahest konnast, kes koorekirnu (käsi püsti, kes mäletab, misasi on koorekirn!) kukkusivad. Üks sai kohe aru, et värk on jama, lahmis kõhu koort täis ning uppus õnnelikuna. Teine kukkus õrjetult ringi pladistama, soperdas ja laperdas ja kolkis õnnejunnis koolnud sõbra keret ja lõppeks kloppis koore võiks ning ronis välja, ellu jäi.
Jeff Bezos tegi sedasama mitu korda, aga kloppimist ja laperdamist järele ei jätnud, ju ta arvas, et vett ja õhku saab samuti võiks kloppida ja maha müüa. Polnudki paha plaan, iseasi, kas tiibadega konnana ajalukku kukkumine teab mis väärikas tulemus saab. Noh, kui ei saa tiibadega, saad reaktiibadega, kas või kosmosesse.
Ma ei armasta loovtöötajate ega äriinimeste elulugusid. Enamasti pole neis miskit head ega harivat näha. Ränk töö ja ropult vedamist või vastupidi. Lõpuks on lihtis küsimus – mis nad loonud on? Bezose puhul jääbki see õhku. Võimalus tarbida kiiremini ja mugavamalt? No ja siis? A mis ise tegid? Teenisidki lihtsalt raha, et teised saaksid enda omast lahedamalt lahti? Äkki kasutad järelejäänud elu ja saabunud võimalusi millegi sisulise jaoks? Võine konn olla pole ju maailma ägedaim positsioon – isegi kui oled kõige rikkam võine konn momendil x. Eriti näruseks muutub asi, kui näed, et koore asemel klopid inimesi.
Eks neid vanu häid ütelusi ole palju. Et tuleb senikaua jänest peksta, kuni õpib tikku tõmbama. Või et tuleb senikaua tiblat kolkida, kuni särk püksi läheb. Kas Bezos on siinkohal jänes, tikk, tibla või särk, jäägu ajaloo otsustada. Püksi pugeda ta mõistab, kinnitavad mõlemad ta kliendid. Pluss need ülejäänud. Nii poole maailma jagu.
Kurb oleks, kui tollest särasilmsest poisist, kes kõike proovida ja leiutada tahtis ja mõistis, jääbki maailmale mälestus kui tavalisest kaupmehest. Jah, mõnevõrra ebatavalisest. Liiga suureks kasvanuna tasub juurte juures käia. Kahjuks ei tule.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Tallinna vanalinnast Jeff Bezoseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seedri sõnul arutab Isamaa Mihkelsoni küsimust esmaspäevasel fraktsiooni koosolekul ja ka teisipäeval, kui koguneb Isamaa korraline eestseisus.
Seedri sõnul ollakse Isamaas Mihkelsoni küsimuses kriitilised. "Küllap igas erakonnas on eri arvamusi ja inimestel on eri informatsioon: kes on rohkem teemaga kursis ja omab rohkem informatsiooni või kes toetub ainult meedia infokildudele. Meil on vaja olla ühtses inforuumis ja küllap me kujundame siis ka ühise seisukoha. Meil võib olla eri arvamusi, aga üldine hoiak on selline, et ollakse kogu selle loo juures [Marko Mihkelsoni suhtes] kriitilised," rääkis Seeder ERR-ile.
"Me ei tea keegi ju detaile, sest tegemist oli ju kinnise istungiga, aga nii palju kui kellelgi on olnud võimalik informatsiooni saada – Mihkelsoni kommentaarid, inimesed omavahel suhtlevad –, siis ma arvan, et väga paljud Isamaast on seisukohal, et Mihkelsoni enda huvides, tema erakonna huvides, praeguse valitsuskoalitsiooni tervise huvides, tema pere ja laste huvides, oleks olnud see, et ta oleks ennast praegu ise taandanud," ütles Seeder.
"Tähelepanu sellele oleks olnud oluliselt väiksem ja osapooled oleksid selles protsessis vähem kannatanud. Nüüd on see saaga olnud siin meedia keskpunktis, ja on jätkuvalt," lisas Seeder. Ta nentis, et Mihkelsoni teemat kasutatakse ka ära "eri inimeste poolt eri eesmärkidel".
Seedri hinnangul on kriitika Kuku raadio saates Mihkelsoni tsiviilasja materjalidest delikaatseid detaile ette lugenud Kalle Muuli suhtes oht Eesti ajakirjandusvabadusele. "Kas oleks pidanud varjama seda informatsiooni, mida levitatakse? Ma saan aru, et ajakirjandus on vaba sõna eest võidelnud ja veel hiljuti käidi kohut prokuratuuriga, kus oli asi materjalides, mida uurimisorganid ei tahtnud avaldada. Meedia on võidelnud sõnavabaduse ja informatsiooni avaldamise eest ja nüüd me heidame ühele ajakirjanikule ette, et ta teemas, mis on tekitanud ülisuure avaliku huvi, selle informatsiooni avaldab," arutles Seeder. "Ma ütleksin, et see on väga ohtlik tendents Eesti ajakirjanduses," lisas ta.
Seeder taunis ka olukorda, et Eesti meediamajad olid Mihkelsoni tsiviilasjast teadlikud juba aastal 2020, aga avalikkust juhtunust ei informeerinud. "Minule negatiivse üllatusena tuli ka see, et nii pikalt oli korporatiivne vaikimine selle teema ümber. See teeb mulle tõsiselt muret Eesti meedia- ja ajakirjandusmaastikul. Seda kõike oleks tulnud avaldada kohe. Siis oleks ka saanud seda läbimõeldult avaldada koos kommentaaridega nende ajakirjanike poolt. Kui me usume vabasse ajakirjandusse, oleksime saanud seda [teemat] suunata objektiivselt. Aga nüüd on tulnud ta kuidagi ootamatult välja ja sellega osutasid ka kõik need väljaanded, kes otsustasid seda teemat pikka aega varjata, asjaosalistele karuteene," oli Seeder kriitiline.
Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles neljapäeval, et ehkki Reformierakond toetab Mihkelsoni jätkamist riigikogu väliskomisjoni esimehena, ootab ta ära koalitsioonipartnerite Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohad. EKRE ja Keskerakond on öelnud, et nad on Mihkelsoni jätkamise vastu. | Seeder: Mihkelson peaks ennast väliskomisjoni juhi kohalt taandama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seedri sõnul arutab Isamaa Mihkelsoni küsimust esmaspäevasel fraktsiooni koosolekul ja ka teisipäeval, kui koguneb Isamaa korraline eestseisus.
Seedri sõnul ollakse Isamaas Mihkelsoni küsimuses kriitilised. "Küllap igas erakonnas on eri arvamusi ja inimestel on eri informatsioon: kes on rohkem teemaga kursis ja omab rohkem informatsiooni või kes toetub ainult meedia infokildudele. Meil on vaja olla ühtses inforuumis ja küllap me kujundame siis ka ühise seisukoha. Meil võib olla eri arvamusi, aga üldine hoiak on selline, et ollakse kogu selle loo juures [Marko Mihkelsoni suhtes] kriitilised," rääkis Seeder ERR-ile.
"Me ei tea keegi ju detaile, sest tegemist oli ju kinnise istungiga, aga nii palju kui kellelgi on olnud võimalik informatsiooni saada – Mihkelsoni kommentaarid, inimesed omavahel suhtlevad –, siis ma arvan, et väga paljud Isamaast on seisukohal, et Mihkelsoni enda huvides, tema erakonna huvides, praeguse valitsuskoalitsiooni tervise huvides, tema pere ja laste huvides, oleks olnud see, et ta oleks ennast praegu ise taandanud," ütles Seeder.
"Tähelepanu sellele oleks olnud oluliselt väiksem ja osapooled oleksid selles protsessis vähem kannatanud. Nüüd on see saaga olnud siin meedia keskpunktis, ja on jätkuvalt," lisas Seeder. Ta nentis, et Mihkelsoni teemat kasutatakse ka ära "eri inimeste poolt eri eesmärkidel".
Seedri hinnangul on kriitika Kuku raadio saates Mihkelsoni tsiviilasja materjalidest delikaatseid detaile ette lugenud Kalle Muuli suhtes oht Eesti ajakirjandusvabadusele. "Kas oleks pidanud varjama seda informatsiooni, mida levitatakse? Ma saan aru, et ajakirjandus on vaba sõna eest võidelnud ja veel hiljuti käidi kohut prokuratuuriga, kus oli asi materjalides, mida uurimisorganid ei tahtnud avaldada. Meedia on võidelnud sõnavabaduse ja informatsiooni avaldamise eest ja nüüd me heidame ühele ajakirjanikule ette, et ta teemas, mis on tekitanud ülisuure avaliku huvi, selle informatsiooni avaldab," arutles Seeder. "Ma ütleksin, et see on väga ohtlik tendents Eesti ajakirjanduses," lisas ta.
Seeder taunis ka olukorda, et Eesti meediamajad olid Mihkelsoni tsiviilasjast teadlikud juba aastal 2020, aga avalikkust juhtunust ei informeerinud. "Minule negatiivse üllatusena tuli ka see, et nii pikalt oli korporatiivne vaikimine selle teema ümber. See teeb mulle tõsiselt muret Eesti meedia- ja ajakirjandusmaastikul. Seda kõike oleks tulnud avaldada kohe. Siis oleks ka saanud seda läbimõeldult avaldada koos kommentaaridega nende ajakirjanike poolt. Kui me usume vabasse ajakirjandusse, oleksime saanud seda [teemat] suunata objektiivselt. Aga nüüd on tulnud ta kuidagi ootamatult välja ja sellega osutasid ka kõik need väljaanded, kes otsustasid seda teemat pikka aega varjata, asjaosalistele karuteene," oli Seeder kriitiline.
Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles neljapäeval, et ehkki Reformierakond toetab Mihkelsoni jätkamist riigikogu väliskomisjoni esimehena, ootab ta ära koalitsioonipartnerite Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohad. EKRE ja Keskerakond on öelnud, et nad on Mihkelsoni jätkamise vastu.
### Response:
Seeder: Mihkelson peaks ennast väliskomisjoni juhi kohalt taandama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mick Pedaja on muusik ja helilooja, kes on tuntud oma atmosfäärilise elektroakustilise paleti poolest. Pedajaga on laval Aivar Surva, Angeelia Pedaja, Karl Tammaru ja Uku Kübar.
EiK on muusik ja luuletaja, kes seob oma loomingus emakeelsed tekstid ning alternatiivse hiphopi. EiKiga on laval Maris Pihlap ja Mattias Tirmaste.
Mélodie May on Viljandi juurtega indie rock 'i bänd, mis tuli kokku 2020. aastal. Nende helikeel koosneb mitmest erinevast žanrist, suur rõhk on lüürikal. Liikmed on Roberta Vaino, Martin Mänd, Taavi-Hans Kõlar, Jan-Imre Reimo ja Robin Kiisholts.
"Tahtsin luua skeenepõhist üritust, mis annab võimaluse perioodil, kus festivale ei toimu, juba tuttavaid lemmikud ja huvitavaid uusi artisti korraga ühes kohas kuulata. Selle õhtu märksõnad on soojus, ühtsus, õdusus," sõnas Mélodie May solist ja kontserdi korraldaja Roberta Vaino. | Erinevate Tubade Klubis esinevad reedel EiK, Mick Pedaja ja Mélodie May | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mick Pedaja on muusik ja helilooja, kes on tuntud oma atmosfäärilise elektroakustilise paleti poolest. Pedajaga on laval Aivar Surva, Angeelia Pedaja, Karl Tammaru ja Uku Kübar.
EiK on muusik ja luuletaja, kes seob oma loomingus emakeelsed tekstid ning alternatiivse hiphopi. EiKiga on laval Maris Pihlap ja Mattias Tirmaste.
Mélodie May on Viljandi juurtega indie rock 'i bänd, mis tuli kokku 2020. aastal. Nende helikeel koosneb mitmest erinevast žanrist, suur rõhk on lüürikal. Liikmed on Roberta Vaino, Martin Mänd, Taavi-Hans Kõlar, Jan-Imre Reimo ja Robin Kiisholts.
"Tahtsin luua skeenepõhist üritust, mis annab võimaluse perioodil, kus festivale ei toimu, juba tuttavaid lemmikud ja huvitavaid uusi artisti korraga ühes kohas kuulata. Selle õhtu märksõnad on soojus, ühtsus, õdusus," sõnas Mélodie May solist ja kontserdi korraldaja Roberta Vaino.
### Response:
Erinevate Tubade Klubis esinevad reedel EiK, Mick Pedaja ja Mélodie May |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase kümmekonna aasta jooksul on teadlaste huvi psühhedeelikumide vastu järsult kasvanud. Muu hulgas loodetakse nendest abi nii raskekujuliste sõltuvuste kui ka muidu ravimatuks osutunud depressiooni ja vaimuhaiguste vastu. Muude ainete seas on nähtud potentsiaali ka nn maagiliste seente peamisel toimeainel psilotsübiinil, vahendab The Scientist.
Nüüd selgus seni mahukaimast katsetusest, et annus kunstlikku psilotsübiini leevendas koos nõustamisega igal viiendal patsiendil pikemaks ajaks depressiooni sümptomeid. Samas kadus osal patsientidest ravi mõju kolme kuu vältel.
Uuringuga mitte seotud Johns Hopkinsi teaduri Jimmy Potashi sõnul astus uuring depressiooniravis ja psühhedeelikumiuuringutes suure sammu edasi. Ehkki ravi mõju ei kestnud nii kaua, kui loodeti, hindab ta tulemust siiski üsna heaks.
Oodatust parem toime
Teise faasi kliinilises uuringus osales 233 patsienti. Neil kõigil oli varasemast haigusloost teada, et vähemalt kaks neile määratud depressiooniravimit polnud mõjunud. Kõigile patsientidele määrati psilotsübiinikuur, kus igaüks sai juhuse alusel ühe kolmest võimalikust annusest: kas 25 või kümme miligrammi, kontrollrühma sattunud patsientidel määrati doosiks üks milligramm.
Enne ja peale aine manustamist pakuti kõigile patsientidele ka nõustamist. Ravimi manustamise kogemuse vältel jälgisid uurijad neid pidevalt. Kolme nädala jooksul peale ravi langes depressiooni ilmingute hindamisskaala keskmine punktisumma võrreldes ravieelse summaga kõigil rühmadel. Kõige suuremat paranemist märgati kõige suurema annuse saanud patsiendirühmal.
Suurima annuse saanutest oli 29 protsendil enesetunne parem ka kolm nädalat peale ravimi manustamist. Kui ravist oli möödas 12 nädalat, püsis ravi mõju neist aga vaid igal viiendal. Samas oli kolm nädalat peale ravi 37 protsendil depressiooniskoor ravieelsega võrreldes poole väiksem.
Uuringu autori Guy Goodwini sõnul aitab seeneravi seniste uuringute põhjal vaid 10–20 protsenti ravimatu depressiooniga inimesi. Oma töös nägi ta kolme nädala järel ravi toimet aga umbes 30 protsendil uuritavatest ning tema sõnul on tulemus seega vägagi rahuldav.
Enesetapumõtete mõttekoht
Uuringuga mitte seotud University College Londoni teaduri Ravi Dasi sõnul on tulemused küll head, aga tema näeb kliinilises uuringus võimalikku kitsaskohta. Nimelt jagunesid tugeva depressiooniga patsiendid rühmade vahel ebavõrdselt. Dasi sõnul oli 25 milligrammi psilotsübiini manustanute rühmas sügavas depressioonis inimesi märksa vähem kui teistes rühmades.
Samuti teatas 233 uuritavast 179, et neil esines ravi järel kõrvaltoimeid, näiteks peavalu, iiveldust ja peapööritust. Mõnel inimesel käisid peast läbi ka enesetapumõtted või siis vigastasid nad end tahtlikult.
Sedalaadi tõsised kõrvaltoimed pole depressiooniuuringutes midagi haruldast. Sellegipoolest osutas uuringuga mitte seotud Ühendkuningriigi Avatud Ülikooli emeriitprofessor Kevin McConway, et enne katses osalemist polnud ühelgi uuritaval mingeid mainisväärseid enesetapumõtteid. Ehkki katse järel tekkisid need mõtted vaid üksikutel, tuleks seda McConway sõnul mahukamates inimkatsetes kindlasti arvestada.
Praegu käivad psilotsübiiniravimi kolmanda faasi uuringud. Goodwini sõnul saavad nende tulemused avalikuks kõige varem 2024. aasta lõpus.
Uuring ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine. | Tuntud psühhedeelikum leevendas inimkatses ravimatut depressiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase kümmekonna aasta jooksul on teadlaste huvi psühhedeelikumide vastu järsult kasvanud. Muu hulgas loodetakse nendest abi nii raskekujuliste sõltuvuste kui ka muidu ravimatuks osutunud depressiooni ja vaimuhaiguste vastu. Muude ainete seas on nähtud potentsiaali ka nn maagiliste seente peamisel toimeainel psilotsübiinil, vahendab The Scientist.
Nüüd selgus seni mahukaimast katsetusest, et annus kunstlikku psilotsübiini leevendas koos nõustamisega igal viiendal patsiendil pikemaks ajaks depressiooni sümptomeid. Samas kadus osal patsientidest ravi mõju kolme kuu vältel.
Uuringuga mitte seotud Johns Hopkinsi teaduri Jimmy Potashi sõnul astus uuring depressiooniravis ja psühhedeelikumiuuringutes suure sammu edasi. Ehkki ravi mõju ei kestnud nii kaua, kui loodeti, hindab ta tulemust siiski üsna heaks.
Oodatust parem toime
Teise faasi kliinilises uuringus osales 233 patsienti. Neil kõigil oli varasemast haigusloost teada, et vähemalt kaks neile määratud depressiooniravimit polnud mõjunud. Kõigile patsientidele määrati psilotsübiinikuur, kus igaüks sai juhuse alusel ühe kolmest võimalikust annusest: kas 25 või kümme miligrammi, kontrollrühma sattunud patsientidel määrati doosiks üks milligramm.
Enne ja peale aine manustamist pakuti kõigile patsientidele ka nõustamist. Ravimi manustamise kogemuse vältel jälgisid uurijad neid pidevalt. Kolme nädala jooksul peale ravi langes depressiooni ilmingute hindamisskaala keskmine punktisumma võrreldes ravieelse summaga kõigil rühmadel. Kõige suuremat paranemist märgati kõige suurema annuse saanud patsiendirühmal.
Suurima annuse saanutest oli 29 protsendil enesetunne parem ka kolm nädalat peale ravimi manustamist. Kui ravist oli möödas 12 nädalat, püsis ravi mõju neist aga vaid igal viiendal. Samas oli kolm nädalat peale ravi 37 protsendil depressiooniskoor ravieelsega võrreldes poole väiksem.
Uuringu autori Guy Goodwini sõnul aitab seeneravi seniste uuringute põhjal vaid 10–20 protsenti ravimatu depressiooniga inimesi. Oma töös nägi ta kolme nädala järel ravi toimet aga umbes 30 protsendil uuritavatest ning tema sõnul on tulemus seega vägagi rahuldav.
Enesetapumõtete mõttekoht
Uuringuga mitte seotud University College Londoni teaduri Ravi Dasi sõnul on tulemused küll head, aga tema näeb kliinilises uuringus võimalikku kitsaskohta. Nimelt jagunesid tugeva depressiooniga patsiendid rühmade vahel ebavõrdselt. Dasi sõnul oli 25 milligrammi psilotsübiini manustanute rühmas sügavas depressioonis inimesi märksa vähem kui teistes rühmades.
Samuti teatas 233 uuritavast 179, et neil esines ravi järel kõrvaltoimeid, näiteks peavalu, iiveldust ja peapööritust. Mõnel inimesel käisid peast läbi ka enesetapumõtted või siis vigastasid nad end tahtlikult.
Sedalaadi tõsised kõrvaltoimed pole depressiooniuuringutes midagi haruldast. Sellegipoolest osutas uuringuga mitte seotud Ühendkuningriigi Avatud Ülikooli emeriitprofessor Kevin McConway, et enne katses osalemist polnud ühelgi uuritaval mingeid mainisväärseid enesetapumõtteid. Ehkki katse järel tekkisid need mõtted vaid üksikutel, tuleks seda McConway sõnul mahukamates inimkatsetes kindlasti arvestada.
Praegu käivad psilotsübiiniravimi kolmanda faasi uuringud. Goodwini sõnul saavad nende tulemused avalikuks kõige varem 2024. aasta lõpus.
Uuring ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine.
### Response:
Tuntud psühhedeelikum leevendas inimkatses ravimatut depressiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapani ralli pidi toimuma juba kahel eelmisel aastal, kuid jäi koroonapandeemia tõttu ära. Tänak ja Järveoja sõidavad Jaapani rallit esimest korda, mistõttu pakub etapp kindlasti väljakutseid.
"Jaapani ralli saab olema meie jaoks väljakutseid pakkuv, sest tegemist on uue ralliga meie jaoks, nii et mul isiklikult pole liiga palju teavet selle kohta, mida oodata. Kogume info kokku ja katsume valmis olla nii palju kui võimalik. Pärast kolme Hyundaiga veedetud aastat jääb see minu viimaseks ralliks, nii et ma loodan, et leiame sealsetel teedel hea tunde ning lõpetame hooaja ja meie partnerluse kõrgel noodil," ütles Tänak.
Jaapani ralli toimub 10.– 13. novembrini. | Tänak Jaapani ralli eel: loodan, et lõpetame hooaja kõrgel noodil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapani ralli pidi toimuma juba kahel eelmisel aastal, kuid jäi koroonapandeemia tõttu ära. Tänak ja Järveoja sõidavad Jaapani rallit esimest korda, mistõttu pakub etapp kindlasti väljakutseid.
"Jaapani ralli saab olema meie jaoks väljakutseid pakkuv, sest tegemist on uue ralliga meie jaoks, nii et mul isiklikult pole liiga palju teavet selle kohta, mida oodata. Kogume info kokku ja katsume valmis olla nii palju kui võimalik. Pärast kolme Hyundaiga veedetud aastat jääb see minu viimaseks ralliks, nii et ma loodan, et leiame sealsetel teedel hea tunde ning lõpetame hooaja ja meie partnerluse kõrgel noodil," ütles Tänak.
Jaapani ralli toimub 10.– 13. novembrini.
### Response:
Tänak Jaapani ralli eel: loodan, et lõpetame hooaja kõrgel noodil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tankerid veavad kokku kahe miljardi dollari väärtuses veeldatud maagaasi. LNG-tankerite arv Euroopa vetes on viimase kahe kuu jooksul kahekordistunud. Euroopasse on teel veel 30 tankerit, selgub andmefirma Vortexa andmetest.
Gaasi hind on sel aastal olnud volatiilne. Hollandi gaasibörsi TTF-i järgmise kuu tulevikutehingute hind oli reedel umbes 130 eurot megavatt-tunni eest. 26. augustil ulatus gaasi hind aga 350 euroni megavatt-tunni eest. Ettevõtjad ootavad nüüd hinnatõusu, kuna talvel langeb temperatuur. Euroopa gaasihoidlad on praegu aga täis.
Vaatamata Venemaa poolt katkestatud gaasitarnetele Nord Stream 1 kaudu, on Saksamaa gaasihoidlad saavutanud 98-protsendilise täitumuse. Belgias jõudis see 100 protsendini ja Prantsusmaal 99 protsendini, vahendas Financial Times.
"Kuna gaasihoidlad on täis, siis LNG-tankerid seisavad järjekorras. Ärimehed jahivad kõrget hinda, seda mida nad alguses eeldasid. Tõenäoliselt kulub selleks vähemalt üks kuu, et nad saaksid oma lasti maha laadida," ütles Vortexa tippjuht Felix Booth.
Lasti säilitamine on maailmaturul kaasa toonud saadaolevate tankerite nappuse. Aasia riikidel on seetõttu üha raskem hankida veeldatud maagaasi, kuna peavad tarnete pärast konkureerima Euroopa riikidega. | Üle 30 LNG-tankeri ootab Euroopa rannikul gaasihinna tõusmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tankerid veavad kokku kahe miljardi dollari väärtuses veeldatud maagaasi. LNG-tankerite arv Euroopa vetes on viimase kahe kuu jooksul kahekordistunud. Euroopasse on teel veel 30 tankerit, selgub andmefirma Vortexa andmetest.
Gaasi hind on sel aastal olnud volatiilne. Hollandi gaasibörsi TTF-i järgmise kuu tulevikutehingute hind oli reedel umbes 130 eurot megavatt-tunni eest. 26. augustil ulatus gaasi hind aga 350 euroni megavatt-tunni eest. Ettevõtjad ootavad nüüd hinnatõusu, kuna talvel langeb temperatuur. Euroopa gaasihoidlad on praegu aga täis.
Vaatamata Venemaa poolt katkestatud gaasitarnetele Nord Stream 1 kaudu, on Saksamaa gaasihoidlad saavutanud 98-protsendilise täitumuse. Belgias jõudis see 100 protsendini ja Prantsusmaal 99 protsendini, vahendas Financial Times.
"Kuna gaasihoidlad on täis, siis LNG-tankerid seisavad järjekorras. Ärimehed jahivad kõrget hinda, seda mida nad alguses eeldasid. Tõenäoliselt kulub selleks vähemalt üks kuu, et nad saaksid oma lasti maha laadida," ütles Vortexa tippjuht Felix Booth.
Lasti säilitamine on maailmaturul kaasa toonud saadaolevate tankerite nappuse. Aasia riikidel on seetõttu üha raskem hankida veeldatud maagaasi, kuna peavad tarnete pärast konkureerima Euroopa riikidega.
### Response:
Üle 30 LNG-tankeri ootab Euroopa rannikul gaasihinna tõusmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mihkel Soe sõnul oli Apteeker Melchiori triloogia tema senistest filmiprojektidest kõige mahukam. "Apteeker Melchiori ettevalmistus ning võtteperiood olid väga põhjalikud, ka filmimeeskonna liikmete arv oli Eesti filmiajaloo suurim. Tulenevalt filmi sisust ja tegevustikust oli visuaalse keele loomine keeruline, aga samas ka väga põnev väljakutse. Screamfesti auhind on tunnustus kogu meie meeskonnale – igale kaamera assistendile, valgustajale, kaameragrupi või värvikeerajale, kellega koos me seda filmi tegime."
Operaatorina osales Mihkel Soe ka filmide "Klassikokkutulek", "Minu näoga onu", "Kirsitubakas" ja "Nullpunkt" tootmismeeskonnas. Järgmisel aastal esilinastuvad tema kaastööl valminud filmidest Elmo Nüganeni "Apteeler Melchior. Timuka tütar" ning Ain Mäeotsa mängufilm "Kuulsuse narrid".
Montaažirežissöör Marion Koppel lausus, et ta on žanrifilmide suur austaja ning seda enam on rõõm, et "Apteeker Melchior" just Screamfesti publikule ja žüriile sedavõrd korda läks. "Ma olen tänulik selle võimaluse eest, et sain veeta terve aasta keskaegses Tallinnas "Apteeker Melchiori" triloogiat monteerides ja jagan seda auhinda kõigiga, kes sellesse montaažiprotsessi on nõu ja jõuga panustasid."
Marion Koppeli monteeritud filmidest tuntumad on lisaks Apteeker Melchiori saagale spioonipõnevik "O2" ja "Supilinna Salaselts".
Filmifestivali Screamfesti fookuses on õudusfilmid, põnevusfilmid ja ulmefilmid kogu maailmast. Tegemist on ühe Ameerika suurema žanrifilmide festivaliga, mille linastused toimuvad Los Angeleses Hollywoodi Hiina teatris. Tänavusel festivalil anti välja 15 auhinda eri kategooriates. | "Apteeker Melchior" võitis USA žanrifilmide festivalil kaks auhinda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mihkel Soe sõnul oli Apteeker Melchiori triloogia tema senistest filmiprojektidest kõige mahukam. "Apteeker Melchiori ettevalmistus ning võtteperiood olid väga põhjalikud, ka filmimeeskonna liikmete arv oli Eesti filmiajaloo suurim. Tulenevalt filmi sisust ja tegevustikust oli visuaalse keele loomine keeruline, aga samas ka väga põnev väljakutse. Screamfesti auhind on tunnustus kogu meie meeskonnale – igale kaamera assistendile, valgustajale, kaameragrupi või värvikeerajale, kellega koos me seda filmi tegime."
Operaatorina osales Mihkel Soe ka filmide "Klassikokkutulek", "Minu näoga onu", "Kirsitubakas" ja "Nullpunkt" tootmismeeskonnas. Järgmisel aastal esilinastuvad tema kaastööl valminud filmidest Elmo Nüganeni "Apteeler Melchior. Timuka tütar" ning Ain Mäeotsa mängufilm "Kuulsuse narrid".
Montaažirežissöör Marion Koppel lausus, et ta on žanrifilmide suur austaja ning seda enam on rõõm, et "Apteeker Melchior" just Screamfesti publikule ja žüriile sedavõrd korda läks. "Ma olen tänulik selle võimaluse eest, et sain veeta terve aasta keskaegses Tallinnas "Apteeker Melchiori" triloogiat monteerides ja jagan seda auhinda kõigiga, kes sellesse montaažiprotsessi on nõu ja jõuga panustasid."
Marion Koppeli monteeritud filmidest tuntumad on lisaks Apteeker Melchiori saagale spioonipõnevik "O2" ja "Supilinna Salaselts".
Filmifestivali Screamfesti fookuses on õudusfilmid, põnevusfilmid ja ulmefilmid kogu maailmast. Tegemist on ühe Ameerika suurema žanrifilmide festivaliga, mille linastused toimuvad Los Angeleses Hollywoodi Hiina teatris. Tänavusel festivalil anti välja 15 auhinda eri kategooriates.
### Response:
"Apteeker Melchior" võitis USA žanrifilmide festivalil kaks auhinda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Idee autor on rakendusteatri tausta ja Paide juurtega Mariliis Peterson, kes asub uuest aastast Paide Teatri kunstilise juhi rolli. Lisaks temale moodustavad teatri kolmeliikmelise tuumiku dramaturg ja produtsent. Etendajaid ja kunstnikke on plaanis kaasata projektipõhiselt.
Peterson näeb teatri orgaanilise osana ka Paide Muusika- ja Teatrimaja töötajaid ning kohalikke inimesi. "On märkimisväärne, et väikeses linnas nagu Paide on ja jätkub oma teater," ütles ta ja lisas, et loeb enda jaoks aega Paides enne teatrit ja koos teatriga. "Näen teatris võimalusi mitmekülgseks koostööks, eksperimentideks ja residentuurideks Paides. Esimeseks sammuks saab uue teatri meeskonna loomine, mis toimub avaliku konkursi teel. Olulise osana kuulub meeskonda ka Paide kogukond."
Mariliis Peterson töötab kolmandat aastat Paide Muusika- ja Teatrimaja kultuurijuhina. Ta on omandanud rakendusteatri magistrikraadi Londoni teatriakadeemias The Royal Central School of Speech and Drama.
Konkursi komisjoni esimehe Martha-Beryl Graubergi sõnul olid konkursile saabunud neli ideed eriilmelised ning erineva ambitsiooniga. Komisjoni kõnetas neist enim Petersoni idee, mis soovib teatrit luua koos kohaliku kogukonnaga nii tuttavates kui ootamatutes Paide linna paikades ning lisaks omaloomingule tuua Järvamaale residentuure ja koostööprojekte teiste etenduskunstnikega Eestist ja kaugemalt.
"Mul on ääretult hea meel, et konkurss oli tulemuslik ning Paide Teatri tänase trupi alustatu saab omas vormis jätku. Olen tänulik kõigile, kes pühendasid oma aega selleks, et mõtestada teatri tulevikku Paides, nii tänasele trupile, ideekavandi autoritele, komisjoni liikmetele, linnajuhtidele kui kõigile teistele, kes on uskunud ja usuvad endiselt teatri võimalikkusesse ja vajalikkusesse Paides," sõnas Grauberg.
Paide Teatri ideekonkursi võidutöö valis välja komisjon, kuhu kuulusid Kristiina Alliksaar, Hedi-Liis Toome, Priit Raud, Paul Piik, Eimar Veldre, Piret Moora, Anu Puusepp, Ründo Mülts ja Martha-Beryl Grauberg. | Paide Teater jätkab väiksema koosseisu ja projektipõhiste näitlejatega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Idee autor on rakendusteatri tausta ja Paide juurtega Mariliis Peterson, kes asub uuest aastast Paide Teatri kunstilise juhi rolli. Lisaks temale moodustavad teatri kolmeliikmelise tuumiku dramaturg ja produtsent. Etendajaid ja kunstnikke on plaanis kaasata projektipõhiselt.
Peterson näeb teatri orgaanilise osana ka Paide Muusika- ja Teatrimaja töötajaid ning kohalikke inimesi. "On märkimisväärne, et väikeses linnas nagu Paide on ja jätkub oma teater," ütles ta ja lisas, et loeb enda jaoks aega Paides enne teatrit ja koos teatriga. "Näen teatris võimalusi mitmekülgseks koostööks, eksperimentideks ja residentuurideks Paides. Esimeseks sammuks saab uue teatri meeskonna loomine, mis toimub avaliku konkursi teel. Olulise osana kuulub meeskonda ka Paide kogukond."
Mariliis Peterson töötab kolmandat aastat Paide Muusika- ja Teatrimaja kultuurijuhina. Ta on omandanud rakendusteatri magistrikraadi Londoni teatriakadeemias The Royal Central School of Speech and Drama.
Konkursi komisjoni esimehe Martha-Beryl Graubergi sõnul olid konkursile saabunud neli ideed eriilmelised ning erineva ambitsiooniga. Komisjoni kõnetas neist enim Petersoni idee, mis soovib teatrit luua koos kohaliku kogukonnaga nii tuttavates kui ootamatutes Paide linna paikades ning lisaks omaloomingule tuua Järvamaale residentuure ja koostööprojekte teiste etenduskunstnikega Eestist ja kaugemalt.
"Mul on ääretult hea meel, et konkurss oli tulemuslik ning Paide Teatri tänase trupi alustatu saab omas vormis jätku. Olen tänulik kõigile, kes pühendasid oma aega selleks, et mõtestada teatri tulevikku Paides, nii tänasele trupile, ideekavandi autoritele, komisjoni liikmetele, linnajuhtidele kui kõigile teistele, kes on uskunud ja usuvad endiselt teatri võimalikkusesse ja vajalikkusesse Paides," sõnas Grauberg.
Paide Teatri ideekonkursi võidutöö valis välja komisjon, kuhu kuulusid Kristiina Alliksaar, Hedi-Liis Toome, Priit Raud, Paul Piik, Eimar Veldre, Piret Moora, Anu Puusepp, Ründo Mülts ja Martha-Beryl Grauberg.
### Response:
Paide Teater jätkab väiksema koosseisu ja projektipõhiste näitlejatega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suur noos" esilinastub Pimedate Ööde filmifestivali põhivõistlusprogrammis ning jõuab pärast seda kinodesse üle Eesti. Oma eelmise tööga "Koerad ei kanna pükse" Eestis tuntuks saanud Soome režissöör Jukka-Pekka Valkeapää värske musta kriminaalkomöödia "Suur noos" kaastootjaks on Evelin Penttilä ja Stellar Film, operaator Meelis Veeremets ja grimmikunstnik Kaire Hendrikson. Filmis näeb kandvas rollis eestlasest transnaist Ninjat kehastavat Pääru Oja.
Kui 20 aastat trellide taga istunud pangaröövel vanglast vabaneb, saab tema endine naine, kunagine missikonkursi teine printsess, kes on end koos poja ja uue kaaslasega Hispaania päikeserannikul lokaali pidades põhja joonud, haisu ninna suurest rahast, mida tema eest on varjatud. Ellujääja hingega Marjaleena haarab sündmuste keerises ohjad enda kätte.
Filmi peaosades Ilkka Heiskanen, Johannes Holopainen, Outi Mäenpää, Pääru Oja, Jukka-Pekka Palo, Jari Pehkonen jne.Filmi on tootnud Elokuvayhtiö Komeetta ja Stellar Film.
"Suur noos" kinodes alates 18. novembrist. | Eesti kinodesse jõudvas Soome krimikomöödias "Suur noos" on võtmerollis Pääru Oja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suur noos" esilinastub Pimedate Ööde filmifestivali põhivõistlusprogrammis ning jõuab pärast seda kinodesse üle Eesti. Oma eelmise tööga "Koerad ei kanna pükse" Eestis tuntuks saanud Soome režissöör Jukka-Pekka Valkeapää värske musta kriminaalkomöödia "Suur noos" kaastootjaks on Evelin Penttilä ja Stellar Film, operaator Meelis Veeremets ja grimmikunstnik Kaire Hendrikson. Filmis näeb kandvas rollis eestlasest transnaist Ninjat kehastavat Pääru Oja.
Kui 20 aastat trellide taga istunud pangaröövel vanglast vabaneb, saab tema endine naine, kunagine missikonkursi teine printsess, kes on end koos poja ja uue kaaslasega Hispaania päikeserannikul lokaali pidades põhja joonud, haisu ninna suurest rahast, mida tema eest on varjatud. Ellujääja hingega Marjaleena haarab sündmuste keerises ohjad enda kätte.
Filmi peaosades Ilkka Heiskanen, Johannes Holopainen, Outi Mäenpää, Pääru Oja, Jukka-Pekka Palo, Jari Pehkonen jne.Filmi on tootnud Elokuvayhtiö Komeetta ja Stellar Film.
"Suur noos" kinodes alates 18. novembrist.
### Response:
Eesti kinodesse jõudvas Soome krimikomöödias "Suur noos" on võtmerollis Pääru Oja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuel turniiril jaotatakse riigid kolme tasandisse ja naiskonnad mängivad kolme- või neljaliikmelistes gruppides.
Iga nelja A-liiga grupi kaks paremat koondist ehk kokku kaheksa naiskonda, kvalifitseeruvad automaatselt EM-ile. Ülejäänud seitse kohta otsustatakse B- ja C-liiga naiskondade vahel toimuvate play-off' ide kaudu. Parimad naiskonnad B- ja C-liigast tõusevad ülespoole. A- ja B-liiga halvimad langevad madalamasse liigasse.
UEFA käivitas meeste Rahvuste liiga 2018. aastal.
"Uuendatud formaadi eesmärk on luua konkurentsivõimelisem keskkond suurema spordi- ja ärihuviga," seisis UEFA avalduses.
Selline otsus võeti vastu pärast edukat naiste jalgpalli EM-i, kus turniiri võitis võõrustaja Inglismaa ning püstitati ka publiku ja televaatajate rekordeid.
"Ütlesin sel suvel, et jätkame investeerimist naiste jalgpalli ja seda me olemegi teinud. Ajaloolise naiste jalgpalli EM-finaalturniiri järel on aeg arendada naiste jalgpalli veelgi edasi," ütles UEFA president Aleksander Ceferin. | Järgmisel aastal algab naiste Rahvuste liiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuel turniiril jaotatakse riigid kolme tasandisse ja naiskonnad mängivad kolme- või neljaliikmelistes gruppides.
Iga nelja A-liiga grupi kaks paremat koondist ehk kokku kaheksa naiskonda, kvalifitseeruvad automaatselt EM-ile. Ülejäänud seitse kohta otsustatakse B- ja C-liiga naiskondade vahel toimuvate play-off' ide kaudu. Parimad naiskonnad B- ja C-liigast tõusevad ülespoole. A- ja B-liiga halvimad langevad madalamasse liigasse.
UEFA käivitas meeste Rahvuste liiga 2018. aastal.
"Uuendatud formaadi eesmärk on luua konkurentsivõimelisem keskkond suurema spordi- ja ärihuviga," seisis UEFA avalduses.
Selline otsus võeti vastu pärast edukat naiste jalgpalli EM-i, kus turniiri võitis võõrustaja Inglismaa ning püstitati ka publiku ja televaatajate rekordeid.
"Ütlesin sel suvel, et jätkame investeerimist naiste jalgpalli ja seda me olemegi teinud. Ajaloolise naiste jalgpalli EM-finaalturniiri järel on aeg arendada naiste jalgpalli veelgi edasi," ütles UEFA president Aleksander Ceferin.
### Response:
Järgmisel aastal algab naiste Rahvuste liiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn olla Euroopa segregeerunumaid pealinnu. Nagu kirjutasid alles tänavu kevadel ilmunud ühisloos "Tallinna nähtamatud müürid" 1 Levila ja Eesti Ekspress, asuvad üksteisest vaid kiviviske kaugusel Pirita-Kose ja Maarjamäe eramajad ning Lasnamäe korrapärane betoondžungel. Urbanistika spetsialistid on kirjeldanud, et ka mitte eriti suures linnas võivad inimesed käia terve elu mööda radu, mis iialgi ei ristu.
Lavastaja Vladimir Loginov on võtnud oma südameasjaks kiigata nende nähtamatute piiride taha. Filmist filmi on ta heitnud valgust kogukondadele ja mikroühiskondadele, mis toimetavad otse siinsamas, aga võiksid sama hästi elada mõnes teises riigis.
Tähelepanu pälvis Loginov seitsme aasta eest, mil linastus tema "Sipelgapesa" 2, dokumentaalfilm Nõukogude-aegsest garaažikompleksist, kus ligi 700 siinset venelast on loonud vaata et paralleelühiskonna. Et sellise paralleelühiskonna puhul ei pruugi tegu olla sugugi väikeste inimrühmadega, tõestas veelgi ilmekamalt 2019. aasta "Prazdnik", kus näeb pealinna külje all Maardus toimuvat iga-aastasest Sorotšintsõ laata, mida väisab enam kui 15 000 külalist.
Tunni aja vältel avaneb vaataja ees festival, milles on ühtaegu ülevust, nukrust ja absurdi. Linnakese suursündmus, kus tehakse silma pilgutamata avaliku raha eest valimiskampaaniat ning peetakse Maardu missi iluduskonkurssi, mis pakub kümnetele noortele neidudele vahest elu suurima võimaluse maailma ees püünele jõuda.
Filmis "Prazdnik" jõudis Loginov pildikeeleni, millega jätkab värskelt valminud "Hipodroomis". Mõlemad on mustvalged – stiil, mida kasutatakse aeg-ajalt autorifilmide puhul, kuid mida leiab palju vähem dokumentaalfilmist. Dokumentalist soovib sageli talletada elu sellisena, nagu ta on, ühe ideaali kohaselt suisa ilma igasuguste lavastuslike või lavastajapoolsete vahefiltriteta. Loginov on aga kastnud oma tegelased ja tegevuspaigad monokroomi, mis annab neile ühtaegu ajatu ja ajas tardunud ilme. Sündmused küll alles toimuvad, kuid on juba ajalooks saanud.
"Hipodroomi" keskmes on, nagu pealkiri sedastab, Tallinna hipodroom – paik, kus võiks järgmisel aastal tähistada selle 100 aasta juubelit. Kas senikaua kesta õnnestub, sõltub küll rohkem linnaisade ja kinnisvaraarendajate tegutsemiskiirusest, sest plaanid magus kesklinnalähedane kant millekski tulusamaks ehitada on soolas olnud juba pikemat aega. Kohut käidi piirkonna detailplaneeringu üle kümmekond aastat tagasi. Hiljem on sealne kinnisvaraarendus kerkinud teemana üles mitmes keskerakondliku linnavalitsuse lõpututest korruptsiooniafääridest.
Loginovi ei huvita siiski juriidika ega ärimahhinatsioonid. "Hipodroomi" puhul pole huvitav üksnes see, mis film on, vaid ka see, mida ta ei ole. Loginov ei ole teinud filmi linnavalitsemisest ega ka mitte hipodroomi ajaloost. Tema "Hipodroom" on pigem seisundifilm, katse fikseerida ühe koha loomus ja seal toimetavate inimeste rütmid ning tegevusmustrid. Seetõttu ei käi ekraanilt läbi intervjuud, mis annaksid süsteemse pildi, vaid pigem katked kaduvast argipäevast, hetked ja killukesed.
Oma osa saavad filmis hipodroomi töötajad ning paika juba kümnendeid külastanud õnnemängurid, samuti vaatemänguks välja toodud hobused. Nii loomad kui ka inimloomad on Loginov püüdnud kaadrisse lähedalt ja ehedalt. Lavastaja on ise rääkinud, et enamikul tegelastest läks enda kaamera ees vabaks lubamiseks rohkelt aega. Seda enam avaldab muljet lavastaja järjepidevus: umbes viie aasta jooksul on ta saavutanud usalduse, mis lubab rääkida ja olla nii, nagu oleks kaamerasilm kõige loomulikum osa elust.
Visuaalselt on "Hipodroom" lummav. Kui juba "Prazdnik" hiilgas meeldejääva pildikeelega, siis nüüd on Loginovi ihuoperaatori Max Golomidovi oskused saavutanud meisterliku taseme. Rohketest pilkupüüdvatest kompositsioonidest ja nutikatest vaatenurkadest jäävad enim meelde droonivõte ringe tegeva hobuse kohal, loomade lihaselised kehad, vaated veelähkrist ja kaarikuratta küljelt. Paneb imestama, et Golomidovit juba mõne mängufilmi peale palgatud pole – Eestist on saanud tõepoolest operaatorite maa.
Loginovi ja Golomidovi töö on sedavõrd muljetavaldav, et toob meelde kino algusaegade suurkuju Dziga Vertovi. Nõukogude 1930ndate filmist on küll ajalukku läinud ennekõike Sergei Eisensteini mängufilmid "Soomuslaev Potjomkin" ja "Streik" 3, kuid nende naivistlikult revolutsiooniline käsitlus on aegunud. Oleks vale väita, justkui poleks sobitunud Vertovi filmid, nagu vapustav "Mees kaameraga" 4, toonase poliitilise väärtusruumiga. Vähemalt osalt täitis nende entusiasm just propagandistlikke eesmärke, kuid ometi on need tänu oma stiilsusele, tempokusele ja tehnilisele leidlikkusele tänase päevani põnevad vaadata.
Kuigi mängulised kaameralahendused näib olevat tänuvõlg just Vertovi ees, on Loginovi filme siiski väga keeruline mingi poliitilise ideoloogia etteotsa seada. Enim kerkib esile eestlaste ja venelaste vaheline kultuuripiir, kuid seda pole eraldi rõhutatud. Võiks öelda, et "Prazdnik" ja "Hipodroom" on ennekõike humanistlikud, aga Loginovi stiil paistab hõljuvat eemal ka eetilistest väärtushinnangutest, olgu inimeste või ka loomaõigusluse teemadel. Võiks ju hobuste meelelahutuseks kasutamise kohta nii mõnegi terava etteheite teha.
Vaikimisi võib mõningaid seisukohti "Hipodroomile" siiski omistada, näiteks on siin üksjagu melanhooliat mineviku hiilguse kadumise pärast. See pole siiski selline nõukanostalgia, mis minevikku taga nutaks, vaid pigem aja muutumise, kõige vananemise paratamatuse kibemagus tõdemus: kortsud näos, räämas hooned, roostes piirded … Kui mõnevõrra meelevaldsete võrdlustega suurkujude seast jätkata, on Loginovi visuaalsetes valikutes tunda tarkovskilikku huvi aja ja sellest tingitud kulumise vastu – vaatluse all on n-ö aja jälg kivis.
Aja möödumist tunnistavas melanhoolias on ka midagi sügavalt elujaatavat. Mitte ainult empaatia tekitamise tõttu ja osutusena, milline võib olla elu kiviviske kaugusel igapäevasest töölesõidust või koduteest, vaid ka palju universaalsemas, eksistentsialistlikumas plaanis – carpe diem. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama. Puutumata ei jää sellest saatusest ka Tallinna hipodroom, mineviku vägevuse kiuste.
Väga põnev saab olema, milline saab Loginovi filmide kultuurijälg ajas olema siis, mil keskklassistatud on ka Maardu ning Tallinna hipodroomi koha peale kerkivad järjekordsed äri- ja elamuhooned, kuhu saavad kolida uue ajastu võitjad – kui laenata kinnisvaramaaklerite üht lemmikfraasi – keset teisi noori eesti peresid. Sageli saab tänasest sürreaalsusest homne normaalsus, aga siinkohal võib tänane normaalsus tunduda tulevikus sürreaalsena.
Tänulik on põhjust Loginovi pilgu eest olla juba praegu. Tänavune sügis on olnud dokumentaalide osas harukordselt rikkalik "Mare Tralla saladusest" ja "Machina Faustist" "Suure soo" 5 ja nüüd "Hipodroomini". Mitte kõigi dokumentaalfilmide kohta ei saa öelda, et neid peaks vaatama kinos, aga "Hipodroom" on visuaalselt ja ka vaimult väärt just suurt ekraani.
1 Riin Aljas, Oliver Kund, Mari Mets, Tallinna nähtamatud müürid. – Levila, 03. 2022.
2"Sipelgapesa", Vladimir Loginov, 2015.
3"Броненосец Потёмкин", Sergei Eisenstein, 1925; "Стачка", Sergei Eisenstein, 1925.
4"Человек с киноаппаратом", Sergei Eisenstein, 1929.
5"Mare Tralla saladus", Sandra Jõgeva, 2022; "Machina Faust", Kaupo Kruusiauk, 2022; "Suur soo", Remek Meel, 2022. | Arvustus. "Hipodroom": inimene filmikaameraga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn olla Euroopa segregeerunumaid pealinnu. Nagu kirjutasid alles tänavu kevadel ilmunud ühisloos "Tallinna nähtamatud müürid" 1 Levila ja Eesti Ekspress, asuvad üksteisest vaid kiviviske kaugusel Pirita-Kose ja Maarjamäe eramajad ning Lasnamäe korrapärane betoondžungel. Urbanistika spetsialistid on kirjeldanud, et ka mitte eriti suures linnas võivad inimesed käia terve elu mööda radu, mis iialgi ei ristu.
Lavastaja Vladimir Loginov on võtnud oma südameasjaks kiigata nende nähtamatute piiride taha. Filmist filmi on ta heitnud valgust kogukondadele ja mikroühiskondadele, mis toimetavad otse siinsamas, aga võiksid sama hästi elada mõnes teises riigis.
Tähelepanu pälvis Loginov seitsme aasta eest, mil linastus tema "Sipelgapesa" 2, dokumentaalfilm Nõukogude-aegsest garaažikompleksist, kus ligi 700 siinset venelast on loonud vaata et paralleelühiskonna. Et sellise paralleelühiskonna puhul ei pruugi tegu olla sugugi väikeste inimrühmadega, tõestas veelgi ilmekamalt 2019. aasta "Prazdnik", kus näeb pealinna külje all Maardus toimuvat iga-aastasest Sorotšintsõ laata, mida väisab enam kui 15 000 külalist.
Tunni aja vältel avaneb vaataja ees festival, milles on ühtaegu ülevust, nukrust ja absurdi. Linnakese suursündmus, kus tehakse silma pilgutamata avaliku raha eest valimiskampaaniat ning peetakse Maardu missi iluduskonkurssi, mis pakub kümnetele noortele neidudele vahest elu suurima võimaluse maailma ees püünele jõuda.
Filmis "Prazdnik" jõudis Loginov pildikeeleni, millega jätkab värskelt valminud "Hipodroomis". Mõlemad on mustvalged – stiil, mida kasutatakse aeg-ajalt autorifilmide puhul, kuid mida leiab palju vähem dokumentaalfilmist. Dokumentalist soovib sageli talletada elu sellisena, nagu ta on, ühe ideaali kohaselt suisa ilma igasuguste lavastuslike või lavastajapoolsete vahefiltriteta. Loginov on aga kastnud oma tegelased ja tegevuspaigad monokroomi, mis annab neile ühtaegu ajatu ja ajas tardunud ilme. Sündmused küll alles toimuvad, kuid on juba ajalooks saanud.
"Hipodroomi" keskmes on, nagu pealkiri sedastab, Tallinna hipodroom – paik, kus võiks järgmisel aastal tähistada selle 100 aasta juubelit. Kas senikaua kesta õnnestub, sõltub küll rohkem linnaisade ja kinnisvaraarendajate tegutsemiskiirusest, sest plaanid magus kesklinnalähedane kant millekski tulusamaks ehitada on soolas olnud juba pikemat aega. Kohut käidi piirkonna detailplaneeringu üle kümmekond aastat tagasi. Hiljem on sealne kinnisvaraarendus kerkinud teemana üles mitmes keskerakondliku linnavalitsuse lõpututest korruptsiooniafääridest.
Loginovi ei huvita siiski juriidika ega ärimahhinatsioonid. "Hipodroomi" puhul pole huvitav üksnes see, mis film on, vaid ka see, mida ta ei ole. Loginov ei ole teinud filmi linnavalitsemisest ega ka mitte hipodroomi ajaloost. Tema "Hipodroom" on pigem seisundifilm, katse fikseerida ühe koha loomus ja seal toimetavate inimeste rütmid ning tegevusmustrid. Seetõttu ei käi ekraanilt läbi intervjuud, mis annaksid süsteemse pildi, vaid pigem katked kaduvast argipäevast, hetked ja killukesed.
Oma osa saavad filmis hipodroomi töötajad ning paika juba kümnendeid külastanud õnnemängurid, samuti vaatemänguks välja toodud hobused. Nii loomad kui ka inimloomad on Loginov püüdnud kaadrisse lähedalt ja ehedalt. Lavastaja on ise rääkinud, et enamikul tegelastest läks enda kaamera ees vabaks lubamiseks rohkelt aega. Seda enam avaldab muljet lavastaja järjepidevus: umbes viie aasta jooksul on ta saavutanud usalduse, mis lubab rääkida ja olla nii, nagu oleks kaamerasilm kõige loomulikum osa elust.
Visuaalselt on "Hipodroom" lummav. Kui juba "Prazdnik" hiilgas meeldejääva pildikeelega, siis nüüd on Loginovi ihuoperaatori Max Golomidovi oskused saavutanud meisterliku taseme. Rohketest pilkupüüdvatest kompositsioonidest ja nutikatest vaatenurkadest jäävad enim meelde droonivõte ringe tegeva hobuse kohal, loomade lihaselised kehad, vaated veelähkrist ja kaarikuratta küljelt. Paneb imestama, et Golomidovit juba mõne mängufilmi peale palgatud pole – Eestist on saanud tõepoolest operaatorite maa.
Loginovi ja Golomidovi töö on sedavõrd muljetavaldav, et toob meelde kino algusaegade suurkuju Dziga Vertovi. Nõukogude 1930ndate filmist on küll ajalukku läinud ennekõike Sergei Eisensteini mängufilmid "Soomuslaev Potjomkin" ja "Streik" 3, kuid nende naivistlikult revolutsiooniline käsitlus on aegunud. Oleks vale väita, justkui poleks sobitunud Vertovi filmid, nagu vapustav "Mees kaameraga" 4, toonase poliitilise väärtusruumiga. Vähemalt osalt täitis nende entusiasm just propagandistlikke eesmärke, kuid ometi on need tänu oma stiilsusele, tempokusele ja tehnilisele leidlikkusele tänase päevani põnevad vaadata.
Kuigi mängulised kaameralahendused näib olevat tänuvõlg just Vertovi ees, on Loginovi filme siiski väga keeruline mingi poliitilise ideoloogia etteotsa seada. Enim kerkib esile eestlaste ja venelaste vaheline kultuuripiir, kuid seda pole eraldi rõhutatud. Võiks öelda, et "Prazdnik" ja "Hipodroom" on ennekõike humanistlikud, aga Loginovi stiil paistab hõljuvat eemal ka eetilistest väärtushinnangutest, olgu inimeste või ka loomaõigusluse teemadel. Võiks ju hobuste meelelahutuseks kasutamise kohta nii mõnegi terava etteheite teha.
Vaikimisi võib mõningaid seisukohti "Hipodroomile" siiski omistada, näiteks on siin üksjagu melanhooliat mineviku hiilguse kadumise pärast. See pole siiski selline nõukanostalgia, mis minevikku taga nutaks, vaid pigem aja muutumise, kõige vananemise paratamatuse kibemagus tõdemus: kortsud näos, räämas hooned, roostes piirded … Kui mõnevõrra meelevaldsete võrdlustega suurkujude seast jätkata, on Loginovi visuaalsetes valikutes tunda tarkovskilikku huvi aja ja sellest tingitud kulumise vastu – vaatluse all on n-ö aja jälg kivis.
Aja möödumist tunnistavas melanhoolias on ka midagi sügavalt elujaatavat. Mitte ainult empaatia tekitamise tõttu ja osutusena, milline võib olla elu kiviviske kaugusel igapäevasest töölesõidust või koduteest, vaid ka palju universaalsemas, eksistentsialistlikumas plaanis – carpe diem. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama. Puutumata ei jää sellest saatusest ka Tallinna hipodroom, mineviku vägevuse kiuste.
Väga põnev saab olema, milline saab Loginovi filmide kultuurijälg ajas olema siis, mil keskklassistatud on ka Maardu ning Tallinna hipodroomi koha peale kerkivad järjekordsed äri- ja elamuhooned, kuhu saavad kolida uue ajastu võitjad – kui laenata kinnisvaramaaklerite üht lemmikfraasi – keset teisi noori eesti peresid. Sageli saab tänasest sürreaalsusest homne normaalsus, aga siinkohal võib tänane normaalsus tunduda tulevikus sürreaalsena.
Tänulik on põhjust Loginovi pilgu eest olla juba praegu. Tänavune sügis on olnud dokumentaalide osas harukordselt rikkalik "Mare Tralla saladusest" ja "Machina Faustist" "Suure soo" 5 ja nüüd "Hipodroomini". Mitte kõigi dokumentaalfilmide kohta ei saa öelda, et neid peaks vaatama kinos, aga "Hipodroom" on visuaalselt ja ka vaimult väärt just suurt ekraani.
1 Riin Aljas, Oliver Kund, Mari Mets, Tallinna nähtamatud müürid. – Levila, 03. 2022.
2"Sipelgapesa", Vladimir Loginov, 2015.
3"Броненосец Потёмкин", Sergei Eisenstein, 1925; "Стачка", Sergei Eisenstein, 1925.
4"Человек с киноаппаратом", Sergei Eisenstein, 1929.
5"Mare Tralla saladus", Sandra Jõgeva, 2022; "Machina Faust", Kaupo Kruusiauk, 2022; "Suur soo", Remek Meel, 2022.
### Response:
Arvustus. "Hipodroom": inimene filmikaameraga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Midagi toimub iga päev , heast kultuurist on võimalik osa saada aastaringselt ja kõikjal Eestis. Alustame juba startinud Vabariigi Pillimeeste üle-eestilisest tuurist: Juhan Uppin & Martin Arak. Kaks Vabariigi Pillimeheks valitud muusikut - 2018. aastal ajaloo esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppin ning 2020. aastal tiitli omanikuks saanud Martin Arak tuuritavad rahvamajades ja kultuurikeskustes üle Eesti, Tallinna Nõmme kultuurikeskusesse jõuavad pillimehed 19. novembril. Juhan Uppin ja Martin Arak loovad muusikaga me rahvale ja kultuurile omase, lähedase ja intiimse keskkonna.
18. novembril on Philly Joe's jazziklubi laval Kirke Karja, Raimon Mägi ja Karl-Juhan Laanesaar aka klaver/kontrabass/trummid. Argo Vals: Kuulsin triot suvisel Sõru Jazz'il ja nende esitus hoidis mu tähelepanu laval toimuval kontserdi algusest lõpuni. Nad kolmekesi eraldi on juba nii väärt muusikud, et lahe on kuulda, mida mõtlevad ja teevad ühiselt. Muusikaline flirt klassika, progerocki, traditsioonilise jazzi ja eksperimentaalmuusikaga. Põnevad helikäigud suudavad kuulajaid kõnetada ega hirmuta oma akadeemilise keerukusega.
Tutvustamist mittevajavate interpreetide nimekiri jätkub Eesti Muusika Nädalal toimuvatel autorikontsertidel, mille seast tõstame esile Eduard Tubina autorikontserdi 27. novembril. Michael Pärt: Eduard Tubin kehastab oma loomingus 20. sajandit. Esialgu ta avab ja otsib end, liigub seejärel avangardismi ning naaseb harmoonilise muusika juurde. Tema muusika väärib palju laiemat kuulajaskonda, aga paraku ei kohta seda kontsertlavadel piisavalt sageli.
21. novembril on võimalik osa saada unikaalsest filmimuusika sündmusest: reaalajas muusika loomine Jaan Tootseni dokumentaalfilmile Fred Jüssist. Tunnustatud helilooja ja pianist William Goldstein (USA) vaatab Arvo Pärdi Keskuse laval esimest korda "Olemise ilu" ja loob sellele reaalajas muusika. Ainult Sel Ühel Õhtul.
Varajase muusika festivalil Tallinn feat. Reval Mustpeade majas on võimalik kuulata theorbo-solisti Matthew Wadsworth'i (UK) kava "Echos in Air". Wadsworth üles astunud enamikel Euroopa ja Suurbritannia kontsertlavadel ning festivalidel. Tema salvestatud albumid on saanud rahvusvahelist positiivset kriitikat ja on osutunud kolmel korral valituks Gramophone Editors Choice rubriiki (parimad klassikalise muusika albumid).
Fatamorgaana on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega, /-/ Varajase muusika kõrval julgeme soovitada värsket originaalloomingut Mihkel Maripuult, kelle isikunäitusel " / " Draakoni galeriis helil suur roll - näituseruumi on püstitatud sealse keskkonnaga sobituvad kõlarid ning Mihkel on loonud näitusele helikujunduse.
Lõpetuseks uudiseid Tallinnast kaugemalt: Eesti Jazziliit tegutseb väsimatult kõikjal Eestis. Näiteks, 25. novembril toovad nad Rapla kultuuriklubis BAAS lavale Karl Petti trio. Argo Vals: Kitarristi ja helilooja Karl Petti uue ansambli liikmed on varasemalt koos mänginud mitmes teises ja suuremas ansamblis ligi kümne aasta jooksul ning tunnetavad üksteise pillimängu süvitsi. Kolmekesi muusika laval esitamine ja terviklikult kõlamine on kõigile muusikutele paras väljakutse, sest sellise koosseisu puhul pole kuhugi varjuda - kõik liikmed toetuvad teineteisele ja sõltuvad teineteisest. Olen Karli loominguga pikaaegselt kursis, ta suudab oma erinevaid koosseise mängima panna kaunilt, dünaamiliselt ja nüansirikkalt. Trio kõlapilti iseloomustavad minimalism, indie, ambient, djent, psühhedeelia ja polüfoonia.
Ja juba sel laupäeval, 5. novembril tähistab oma 20 tegevusaastat Tallinna mürarocki ansambel Shelton San. Sel korral küll kirjanduslinnas Tartus Genialistide klubis ja koos Eesti underground -metali kõige toekama duoga Talbot, mis on elu keerdkäikude tulemusena jõudnud tagasi algse koosseisu juurde. Seda on mitmed teist oodanud!
PS! Eesti Kontserdi juht Kertu Orro lubas kuu aega tagasi rohkem infot koolikontsertide kohta. Täidame tema lubaduse: Eesti Kontserdi populaarsed üle-eestilised koolikontserdid toimuvad nüüd ka Tallinna koolides! Külla tulevad Reigo Ahven, Hans Christian Aavik, Mick Pedaja, Sander Mölder jpt. Muusikaõpetajad, see on hea võimalus arendada laste ja noorte hulgas muusika kuulamist ja edendada kaasavat muusikaharidust. Viva la musica! | Michael Pärdi ja Argo Valsi muusikasoovitused: Shelton Sanist Eduard Tubinani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Midagi toimub iga päev , heast kultuurist on võimalik osa saada aastaringselt ja kõikjal Eestis. Alustame juba startinud Vabariigi Pillimeeste üle-eestilisest tuurist: Juhan Uppin & Martin Arak. Kaks Vabariigi Pillimeheks valitud muusikut - 2018. aastal ajaloo esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppin ning 2020. aastal tiitli omanikuks saanud Martin Arak tuuritavad rahvamajades ja kultuurikeskustes üle Eesti, Tallinna Nõmme kultuurikeskusesse jõuavad pillimehed 19. novembril. Juhan Uppin ja Martin Arak loovad muusikaga me rahvale ja kultuurile omase, lähedase ja intiimse keskkonna.
18. novembril on Philly Joe's jazziklubi laval Kirke Karja, Raimon Mägi ja Karl-Juhan Laanesaar aka klaver/kontrabass/trummid. Argo Vals: Kuulsin triot suvisel Sõru Jazz'il ja nende esitus hoidis mu tähelepanu laval toimuval kontserdi algusest lõpuni. Nad kolmekesi eraldi on juba nii väärt muusikud, et lahe on kuulda, mida mõtlevad ja teevad ühiselt. Muusikaline flirt klassika, progerocki, traditsioonilise jazzi ja eksperimentaalmuusikaga. Põnevad helikäigud suudavad kuulajaid kõnetada ega hirmuta oma akadeemilise keerukusega.
Tutvustamist mittevajavate interpreetide nimekiri jätkub Eesti Muusika Nädalal toimuvatel autorikontsertidel, mille seast tõstame esile Eduard Tubina autorikontserdi 27. novembril. Michael Pärt: Eduard Tubin kehastab oma loomingus 20. sajandit. Esialgu ta avab ja otsib end, liigub seejärel avangardismi ning naaseb harmoonilise muusika juurde. Tema muusika väärib palju laiemat kuulajaskonda, aga paraku ei kohta seda kontsertlavadel piisavalt sageli.
21. novembril on võimalik osa saada unikaalsest filmimuusika sündmusest: reaalajas muusika loomine Jaan Tootseni dokumentaalfilmile Fred Jüssist. Tunnustatud helilooja ja pianist William Goldstein (USA) vaatab Arvo Pärdi Keskuse laval esimest korda "Olemise ilu" ja loob sellele reaalajas muusika. Ainult Sel Ühel Õhtul.
Varajase muusika festivalil Tallinn feat. Reval Mustpeade majas on võimalik kuulata theorbo-solisti Matthew Wadsworth'i (UK) kava "Echos in Air". Wadsworth üles astunud enamikel Euroopa ja Suurbritannia kontsertlavadel ning festivalidel. Tema salvestatud albumid on saanud rahvusvahelist positiivset kriitikat ja on osutunud kolmel korral valituks Gramophone Editors Choice rubriiki (parimad klassikalise muusika albumid).
Fatamorgaana on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega, /-/ Varajase muusika kõrval julgeme soovitada värsket originaalloomingut Mihkel Maripuult, kelle isikunäitusel " / " Draakoni galeriis helil suur roll - näituseruumi on püstitatud sealse keskkonnaga sobituvad kõlarid ning Mihkel on loonud näitusele helikujunduse.
Lõpetuseks uudiseid Tallinnast kaugemalt: Eesti Jazziliit tegutseb väsimatult kõikjal Eestis. Näiteks, 25. novembril toovad nad Rapla kultuuriklubis BAAS lavale Karl Petti trio. Argo Vals: Kitarristi ja helilooja Karl Petti uue ansambli liikmed on varasemalt koos mänginud mitmes teises ja suuremas ansamblis ligi kümne aasta jooksul ning tunnetavad üksteise pillimängu süvitsi. Kolmekesi muusika laval esitamine ja terviklikult kõlamine on kõigile muusikutele paras väljakutse, sest sellise koosseisu puhul pole kuhugi varjuda - kõik liikmed toetuvad teineteisele ja sõltuvad teineteisest. Olen Karli loominguga pikaaegselt kursis, ta suudab oma erinevaid koosseise mängima panna kaunilt, dünaamiliselt ja nüansirikkalt. Trio kõlapilti iseloomustavad minimalism, indie, ambient, djent, psühhedeelia ja polüfoonia.
Ja juba sel laupäeval, 5. novembril tähistab oma 20 tegevusaastat Tallinna mürarocki ansambel Shelton San. Sel korral küll kirjanduslinnas Tartus Genialistide klubis ja koos Eesti underground -metali kõige toekama duoga Talbot, mis on elu keerdkäikude tulemusena jõudnud tagasi algse koosseisu juurde. Seda on mitmed teist oodanud!
PS! Eesti Kontserdi juht Kertu Orro lubas kuu aega tagasi rohkem infot koolikontsertide kohta. Täidame tema lubaduse: Eesti Kontserdi populaarsed üle-eestilised koolikontserdid toimuvad nüüd ka Tallinna koolides! Külla tulevad Reigo Ahven, Hans Christian Aavik, Mick Pedaja, Sander Mölder jpt. Muusikaõpetajad, see on hea võimalus arendada laste ja noorte hulgas muusika kuulamist ja edendada kaasavat muusikaharidust. Viva la musica!
### Response:
Michael Pärdi ja Argo Valsi muusikasoovitused: Shelton Sanist Eduard Tubinani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suninen on sel hooajal veetnud aega Hyundai WRC2 autoga sõites, kuid sel nädalal tegi Hyundai kolmepäevase testi, kus Suninen sai esmakordselt proovida Rally1 autot.
Eesti rallisõitja Ott Tänak andis hiljuti teada, et lahkub Hyundai meeskonnast ning neljapäeva õhtul teatas tiim, et teda asub järgmisel hooajal asendama Esapekka Lappi.
"Hyundai küsis minult, kas ma oleksin valmis autot testima ja vastasin, et loomulikult olen valmis," ütles Suninen.
"Jah, ma nautisin," lisas Suninen. "Meeldiv oli tagasi olla võimsas ja rohke aerodünaamikaga autos ja seejärel tunda ka hübriidjõudu."
Suninen võidutses hiljuti Rally2 autoga Kataloonia rallil ning tal on plaanis osaleda ka hooaja viimasel rallil Jaapanis.
"Minu eesmärk on ikkagi täiskohaga Rally1 klassi pääseda, kuid oleksin hea meelega ka osalise tööajaga sõitja ja tean, et suudan olla kiire, eriti kiiretel kruusarallidel, mida ma hästi tunnen ja ka Portugali/Sardiinia tüüpi rallidel," kommenteeris soomlane.
"Usun, et Hyundai lubas mul sõita, sest nad usaldavad minu oskusi autot paremaks saada ning samuti aidata neil Rally1 autot arendada," lisas Suninen. | Teemu Suninen testis esmakordselt Hyundai Rally1 masinat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suninen on sel hooajal veetnud aega Hyundai WRC2 autoga sõites, kuid sel nädalal tegi Hyundai kolmepäevase testi, kus Suninen sai esmakordselt proovida Rally1 autot.
Eesti rallisõitja Ott Tänak andis hiljuti teada, et lahkub Hyundai meeskonnast ning neljapäeva õhtul teatas tiim, et teda asub järgmisel hooajal asendama Esapekka Lappi.
"Hyundai küsis minult, kas ma oleksin valmis autot testima ja vastasin, et loomulikult olen valmis," ütles Suninen.
"Jah, ma nautisin," lisas Suninen. "Meeldiv oli tagasi olla võimsas ja rohke aerodünaamikaga autos ja seejärel tunda ka hübriidjõudu."
Suninen võidutses hiljuti Rally2 autoga Kataloonia rallil ning tal on plaanis osaleda ka hooaja viimasel rallil Jaapanis.
"Minu eesmärk on ikkagi täiskohaga Rally1 klassi pääseda, kuid oleksin hea meelega ka osalise tööajaga sõitja ja tean, et suudan olla kiire, eriti kiiretel kruusarallidel, mida ma hästi tunnen ja ka Portugali/Sardiinia tüüpi rallidel," kommenteeris soomlane.
"Usun, et Hyundai lubas mul sõita, sest nad usaldavad minu oskusi autot paremaks saada ning samuti aidata neil Rally1 autot arendada," lisas Suninen.
### Response:
Teemu Suninen testis esmakordselt Hyundai Rally1 masinat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobri lennureisijate arv Tallinna lennujaamas oli 282 359, mida on 53% rohkem võrreldes eelmise aasta oktoobriga ning pea 90% pandeemia eelsest reisijate arvust, teatas lennujaama kõneisik Aet Härmaorg.
"Aasta üht populaarsemat reisimise kuud hoogustas sügisene koolivaheaeg, mida suve pikendamiseks kasutati. Kõige rohkem lennati oktoobris Vahemere rannikule Antalyasse, kuhu nii regulaar- kui tšarterlendudel reisis ligi 35 000 reisijat. Populaarsuselt järgnesid traditsioonilised sõlmjaamad Helsingi, Riia ja Stockholm," sõnas Härmaorg.
Suurima turuosaga lennufirmad Tallinnas olid Air Baltic ja Ryanair – kumbki teenindas 20 protsenti reisijatest. Järgnesid Finnair üheksaprotsendise ja Lufthansa kaheksaprotsendise turuosaga. Oktoobrikuu tellimuslendude kolm kõige populaarsemat sihtkohta olid Antalya, Hurghada ja Iraklion.
Kuu lõpus toimunud üleminek talvisele lennuplaanile tähendab suvise kõrghooaja lõppemist ning hooajalisi muutusi sihtkohtade valikus. AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse liikme Eero Pärgmäe sõnul on selle aasta talvises lennugraafikus 40 sihtkohta ja lisandumas ka uusi liine. "Novembrist alustab Ryanair lende Itaaliasse Treviso lennujaama ja Wizz Air Londonisse Lutoni lennujaama. Talvehooajaks taastuvad ka lennud Küprosele Paphosesse, jätkuvad lennud Dublinisse ning jaanuarist alates toimuvad hooajalised lennud Salzburgi." ütles Pärgmäe.
Kümne kuu kokkuvõttes on Tallinna lennujaam teenindanud 2,33 miljonit reisijat, mida on 140 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil.
Oktoobris läbis regionaalseid lennujaamasid kokku 5553 reisijat. Kõige rohkem reisijaid teenindas Kuressaare lennujaam, mida läbis 3229 reisijat. Tartu lennujaama läbis 1050 reisijat, Kärdla lennujaama 1041, Pärnu lennujaama 118 ja Ruhnu lennuvälja 115 reisijat. | Oktoobris läbis Tallinna lennujaama rekordarv tšarterreisijaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobri lennureisijate arv Tallinna lennujaamas oli 282 359, mida on 53% rohkem võrreldes eelmise aasta oktoobriga ning pea 90% pandeemia eelsest reisijate arvust, teatas lennujaama kõneisik Aet Härmaorg.
"Aasta üht populaarsemat reisimise kuud hoogustas sügisene koolivaheaeg, mida suve pikendamiseks kasutati. Kõige rohkem lennati oktoobris Vahemere rannikule Antalyasse, kuhu nii regulaar- kui tšarterlendudel reisis ligi 35 000 reisijat. Populaarsuselt järgnesid traditsioonilised sõlmjaamad Helsingi, Riia ja Stockholm," sõnas Härmaorg.
Suurima turuosaga lennufirmad Tallinnas olid Air Baltic ja Ryanair – kumbki teenindas 20 protsenti reisijatest. Järgnesid Finnair üheksaprotsendise ja Lufthansa kaheksaprotsendise turuosaga. Oktoobrikuu tellimuslendude kolm kõige populaarsemat sihtkohta olid Antalya, Hurghada ja Iraklion.
Kuu lõpus toimunud üleminek talvisele lennuplaanile tähendab suvise kõrghooaja lõppemist ning hooajalisi muutusi sihtkohtade valikus. AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse liikme Eero Pärgmäe sõnul on selle aasta talvises lennugraafikus 40 sihtkohta ja lisandumas ka uusi liine. "Novembrist alustab Ryanair lende Itaaliasse Treviso lennujaama ja Wizz Air Londonisse Lutoni lennujaama. Talvehooajaks taastuvad ka lennud Küprosele Paphosesse, jätkuvad lennud Dublinisse ning jaanuarist alates toimuvad hooajalised lennud Salzburgi." ütles Pärgmäe.
Kümne kuu kokkuvõttes on Tallinna lennujaam teenindanud 2,33 miljonit reisijat, mida on 140 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil.
Oktoobris läbis regionaalseid lennujaamasid kokku 5553 reisijat. Kõige rohkem reisijaid teenindas Kuressaare lennujaam, mida läbis 3229 reisijat. Tartu lennujaama läbis 1050 reisijat, Kärdla lennujaama 1041, Pärnu lennujaama 118 ja Ruhnu lennuvälja 115 reisijat.
### Response:
Oktoobris läbis Tallinna lennujaama rekordarv tšarterreisijaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rosario sai 28 meeskonnaga Argentina jalgpalli kõrgliigas 20. koha, kogudes 27 mänguga 32 punkti.
"Ma annan Centrali inimestele teada, et astun kõrvale. Ma ei jätka peatreenerina. Tahaksin tänada inimesi, kes mind toetasid," ütles Tevez ajakirjanikele pärast treeningut.
Santa Fe klubi presidendivalimised toimuvad 18. detsembril ja 38-aastane Tevez ütles, et pole rahul kandidaatidega, kes kasutavad oma kampaaniates tema nime.
"Ma ei tule poliitikat tegema ja kui mu nimi poliitikasse pannakse, siis see ei meeldi mulle. Ma ei taha sellega seotud olla, seetõttu astun kõrvale," lisas Tevez, kes on mänginud oma profikarjääri jooksul Manchester Unitedis, Juventuses ja Boca Juniorsis. | Carlos Tevez lahkus Argentina klubi peatreeneri kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rosario sai 28 meeskonnaga Argentina jalgpalli kõrgliigas 20. koha, kogudes 27 mänguga 32 punkti.
"Ma annan Centrali inimestele teada, et astun kõrvale. Ma ei jätka peatreenerina. Tahaksin tänada inimesi, kes mind toetasid," ütles Tevez ajakirjanikele pärast treeningut.
Santa Fe klubi presidendivalimised toimuvad 18. detsembril ja 38-aastane Tevez ütles, et pole rahul kandidaatidega, kes kasutavad oma kampaaniates tema nime.
"Ma ei tule poliitikat tegema ja kui mu nimi poliitikasse pannakse, siis see ei meeldi mulle. Ma ei taha sellega seotud olla, seetõttu astun kõrvale," lisas Tevez, kes on mänginud oma profikarjääri jooksul Manchester Unitedis, Juventuses ja Boca Juniorsis.
### Response:
Carlos Tevez lahkus Argentina klubi peatreeneri kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Breton andis intervjuu väljaandele Politico. Ta hoiatas suurte tagajärgede eest, mida sisepõlemismootoriga sõidukite keeld võib kaasa tuua Euroopa autotööstusele.
"Üleminek sisepõlemismootoritelt elektrienergiale avaldab mõju paljudele ettevõtetele, EL ei saa lubada endale seal ebaõnnestumist. Kui selles protsessis peaksid tekkima häired, siis peab EL oma järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kuupäeva üle vaatama," hoiatas Breton.
Bretoni sõnul tuleb 2026. aastal kasutusele võtta "hädapiduri" variant. See võimaldaks 2035. aasta tähtaega vajadusel edasi lükata.
"Meil oleks vaja aega, et saaksime vajadusel reageerida. Räägime siin terve tööstussektori muutmisest. Mul on hea meel, et poliitikud järgisid minu ettepanekut ja otsustasid 2026. aasta läbivaatamise kasuks," ütles Breton.
Bretoni sõnul kaob sisepõlemismootoritelt elektriautodele ülemineku käigus umbes 600 000 töökohta.
"Me ei räägi siin ainult suurtest autotootjatest, kes saavad kindlasti hakkama, me räägime siin kogu ökosüsteemist ja elektri tootmisest. Peame elektritootmist suurendama, kuid see peab olema süsinikuvaba elekter. Kui teeme seda kivisöe või gaasiga, siis pole sellel mõtet," ütles Breton.
Bretoni sõnul vajab EL oma ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks umbes seitset miljonit laadimisjaama. Praegu on EL-is 350 000 laadimisjaama. 70 protsenti neist jaamades asub kolmes riigis, need on Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland. | Bretoni sõnul ohustab sisepõlemismootorite keelustamine EL-i autotööstust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Breton andis intervjuu väljaandele Politico. Ta hoiatas suurte tagajärgede eest, mida sisepõlemismootoriga sõidukite keeld võib kaasa tuua Euroopa autotööstusele.
"Üleminek sisepõlemismootoritelt elektrienergiale avaldab mõju paljudele ettevõtetele, EL ei saa lubada endale seal ebaõnnestumist. Kui selles protsessis peaksid tekkima häired, siis peab EL oma järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kuupäeva üle vaatama," hoiatas Breton.
Bretoni sõnul tuleb 2026. aastal kasutusele võtta "hädapiduri" variant. See võimaldaks 2035. aasta tähtaega vajadusel edasi lükata.
"Meil oleks vaja aega, et saaksime vajadusel reageerida. Räägime siin terve tööstussektori muutmisest. Mul on hea meel, et poliitikud järgisid minu ettepanekut ja otsustasid 2026. aasta läbivaatamise kasuks," ütles Breton.
Bretoni sõnul kaob sisepõlemismootoritelt elektriautodele ülemineku käigus umbes 600 000 töökohta.
"Me ei räägi siin ainult suurtest autotootjatest, kes saavad kindlasti hakkama, me räägime siin kogu ökosüsteemist ja elektri tootmisest. Peame elektritootmist suurendama, kuid see peab olema süsinikuvaba elekter. Kui teeme seda kivisöe või gaasiga, siis pole sellel mõtet," ütles Breton.
Bretoni sõnul vajab EL oma ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks umbes seitset miljonit laadimisjaama. Praegu on EL-is 350 000 laadimisjaama. 70 protsenti neist jaamades asub kolmes riigis, need on Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland.
### Response:
Bretoni sõnul ohustab sisepõlemismootorite keelustamine EL-i autotööstust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti andmetel töötas Eestis 23. oktoobri seisuga 39 protsenti ehk 8134 ajutise kaitse saanud tööealist isikut (20-64-aastased), töötuna arvel oli 28 protsenti (5756 isikut). Arvestades sõjapõgenike siin oldud suhteliselt lühikest aega ning asjaolu, et suur hulk põgenikke saabus koos alaealiste lastega, on ligemale 40 protsenti rakendumine hea tulemus.
Positiivne on seegi, et ajutise kaitse saanutest suur hulk töötab just neis valdkondades, kus meil on töökätest terav puudus: töötlevas tööstuses, haldus- ja abitegevustes, kaubanduses, majutuses ja toitlustuses, ehituses.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA seisukoht on, et tegevusaladel, kuhu meie enda inimesi ei jätku, ent mille areng on Eesti majanduse jaoks möödapääsmatu, tuleb soosida välistööjõu rakendamist. Sellisteks valdkondadeks on näiteks ka haridus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja IKT, kus me veel pagulaste potentsiaali täit rakendamist ei näe.
Praegu töötavad ajutise kaitse saanud ukrainlased Eestis reeglina oluliselt alla oma kvalifikatsioonitaseme. Pagulastest, kelle haridustase on teada, on enam kui pooltel kõrgharidus (või sellega võrdsustatud haridus). Eestis teevad nad aga lihttööd, osa on ametis teenindus- või müügitöötajana, seadme- ja masinaoperaatori või oskustöölisena.
Töö peab vastama kvalifikatsioonile
Alla oma kvalifikatsiooni töötamine kipub paguluse ja uude ühiskonda siirdumisega paratamatult kaasas käima, kuna inimeste sotsiaalne kapital (keel, sidemed, usaldusväärsus jne) on algul napp, lihttööde ära õppimine on kiirem ja tööjõuvajadus neil töökohtadel suur. Ent pikalt ei ole inimesed motiveeritud oma kvalifikatsioonile ja ootuste mitte vastavat tööd teha.
Teiste riikide kogemused näitavad, et kui pagulased satuvad vähese keeleoskuse ja kvalifikatsioonide mittevastavuse tõttu ametite lõksu, mis on alla nende võimete, võib see kaasa tuua sotsiaalseid probleeme, sh teise põlvkonna immigrantidega.
Ohtude ennetamiseks, aga ka Eestis viibivate kompetentsete spetsialistidega töiste sidemete säilitamiseks peame neile siin väärilisi võimalusi pakkuma. Kuvandi loomine Eestist kui atraktiivsest riigist kus töötada, pole sugugi vähetähtis. Tuleb meeles pidada, et konkureerime välistööjõule võrdselt kõikide teiste riikidega.
Üks positiivne näide juba on: suure tõenäosusega seob vähemalt osa Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe õe õppekaval end täiendama asunud 23 ukrainlasest end Eestiga pikemaajaliselt. Seda enam, et õpe toimub eesti keeles.
"Meile suhteliselt lähedase kultuurilise taustaga ukrainlaste rakendamine ei tohiks olla liiga keerukas."
Seni on ajutise kaitse saanud ukrainlased sotsiaalhoolekande ja tervishoiu sektoris vähe rakendust leidnud: kokku töötab neist sektorites um 300 inimest. Kindlasti on siin potentsiaali enamaks. Kui Rootsis töötavad hoolekandeasutustes iraanlased, somaallased jt kaugematest kultuuriruumidest pärit inimesed, siis meile suhteliselt lähedase kultuurilise taustaga ukrainlaste rakendamine ei tohiks olla liiga keerukas.
Töökätest on endiselt puudus
OSKA prognoosi kohaselt on sotsiaaltöö valdkonnas järgmise kümne aasta jooksul tööjõuvajaduse kasvust ja asendusvajadusest tulenevalt iga-aastaselt vaja ligi 2000 töötajat. Juba enne Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumist oli selge, et sotsiaaltöös seisab ees debatt välistööjõu kaasamisest.
Niisamuti võiks ukrainlasi senisest enam rakendada koolides, lasteaedades või hariduse tugiteenustes juba seetõttu, et alaealiste osakaal ajutise kaitse saanute hulgas on suur.
Enamik Eesti majandusharusid vaevleb kroonilises tööjõunappuses. Kuigi tööturg praegu energiahinna tõusu, kiire inflatsiooni ja tarneraskuste tõttu mõnevõrra jahtub, siis töökätest on endiselt puudus. Ajutise kaitse saanud ukrainlased saavad siin pakkuda leevendust, kes lühi-, kes pikaajaliselt.
Nii majanduse arengu kui ühiskonna turvalisuse huvides tuleb meil edendada kauemaks Eestisse jäävate pagulaste kvalifikatsioonile vastavat ja lisandväärtust loovat rakendumist. | Yngve Rosenblad: ärme unusta pagulaste tööle rakendamisel kvalifikatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti andmetel töötas Eestis 23. oktoobri seisuga 39 protsenti ehk 8134 ajutise kaitse saanud tööealist isikut (20-64-aastased), töötuna arvel oli 28 protsenti (5756 isikut). Arvestades sõjapõgenike siin oldud suhteliselt lühikest aega ning asjaolu, et suur hulk põgenikke saabus koos alaealiste lastega, on ligemale 40 protsenti rakendumine hea tulemus.
Positiivne on seegi, et ajutise kaitse saanutest suur hulk töötab just neis valdkondades, kus meil on töökätest terav puudus: töötlevas tööstuses, haldus- ja abitegevustes, kaubanduses, majutuses ja toitlustuses, ehituses.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA seisukoht on, et tegevusaladel, kuhu meie enda inimesi ei jätku, ent mille areng on Eesti majanduse jaoks möödapääsmatu, tuleb soosida välistööjõu rakendamist. Sellisteks valdkondadeks on näiteks ka haridus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja IKT, kus me veel pagulaste potentsiaali täit rakendamist ei näe.
Praegu töötavad ajutise kaitse saanud ukrainlased Eestis reeglina oluliselt alla oma kvalifikatsioonitaseme. Pagulastest, kelle haridustase on teada, on enam kui pooltel kõrgharidus (või sellega võrdsustatud haridus). Eestis teevad nad aga lihttööd, osa on ametis teenindus- või müügitöötajana, seadme- ja masinaoperaatori või oskustöölisena.
Töö peab vastama kvalifikatsioonile
Alla oma kvalifikatsiooni töötamine kipub paguluse ja uude ühiskonda siirdumisega paratamatult kaasas käima, kuna inimeste sotsiaalne kapital (keel, sidemed, usaldusväärsus jne) on algul napp, lihttööde ära õppimine on kiirem ja tööjõuvajadus neil töökohtadel suur. Ent pikalt ei ole inimesed motiveeritud oma kvalifikatsioonile ja ootuste mitte vastavat tööd teha.
Teiste riikide kogemused näitavad, et kui pagulased satuvad vähese keeleoskuse ja kvalifikatsioonide mittevastavuse tõttu ametite lõksu, mis on alla nende võimete, võib see kaasa tuua sotsiaalseid probleeme, sh teise põlvkonna immigrantidega.
Ohtude ennetamiseks, aga ka Eestis viibivate kompetentsete spetsialistidega töiste sidemete säilitamiseks peame neile siin väärilisi võimalusi pakkuma. Kuvandi loomine Eestist kui atraktiivsest riigist kus töötada, pole sugugi vähetähtis. Tuleb meeles pidada, et konkureerime välistööjõule võrdselt kõikide teiste riikidega.
Üks positiivne näide juba on: suure tõenäosusega seob vähemalt osa Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe õe õppekaval end täiendama asunud 23 ukrainlasest end Eestiga pikemaajaliselt. Seda enam, et õpe toimub eesti keeles.
"Meile suhteliselt lähedase kultuurilise taustaga ukrainlaste rakendamine ei tohiks olla liiga keerukas."
Seni on ajutise kaitse saanud ukrainlased sotsiaalhoolekande ja tervishoiu sektoris vähe rakendust leidnud: kokku töötab neist sektorites um 300 inimest. Kindlasti on siin potentsiaali enamaks. Kui Rootsis töötavad hoolekandeasutustes iraanlased, somaallased jt kaugematest kultuuriruumidest pärit inimesed, siis meile suhteliselt lähedase kultuurilise taustaga ukrainlaste rakendamine ei tohiks olla liiga keerukas.
Töökätest on endiselt puudus
OSKA prognoosi kohaselt on sotsiaaltöö valdkonnas järgmise kümne aasta jooksul tööjõuvajaduse kasvust ja asendusvajadusest tulenevalt iga-aastaselt vaja ligi 2000 töötajat. Juba enne Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumist oli selge, et sotsiaaltöös seisab ees debatt välistööjõu kaasamisest.
Niisamuti võiks ukrainlasi senisest enam rakendada koolides, lasteaedades või hariduse tugiteenustes juba seetõttu, et alaealiste osakaal ajutise kaitse saanute hulgas on suur.
Enamik Eesti majandusharusid vaevleb kroonilises tööjõunappuses. Kuigi tööturg praegu energiahinna tõusu, kiire inflatsiooni ja tarneraskuste tõttu mõnevõrra jahtub, siis töökätest on endiselt puudus. Ajutise kaitse saanud ukrainlased saavad siin pakkuda leevendust, kes lühi-, kes pikaajaliselt.
Nii majanduse arengu kui ühiskonna turvalisuse huvides tuleb meil edendada kauemaks Eestisse jäävate pagulaste kvalifikatsioonile vastavat ja lisandväärtust loovat rakendumist.
### Response:
Yngve Rosenblad: ärme unusta pagulaste tööle rakendamisel kvalifikatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swiatek sai turniiril teise võidu ning tagas sellega Tracy Austini grupis esikoha ja edasipääsu poolfinaali.
"Ta surus tugevalt ja lõi kiireid palle. Ma olin selleks valmis," ütles Swiatek pärast matši.
Garcial oli poolatari vastu kasutada kuus murdepalli, kuid Swiatek tõrjus viiel korral. Poolataril oli omakorda prantslanna vastu kasutada viis murdepalli, millest ta realiseeris neli.
"Tema vastu mängides tuleb olla agressiivne ja lükata ta mugavustsoonist välja. Kuid enamasti teeb ta seda paremini kui sina. Ta on tõesti tugev, väga kindel ega tee palju vigu," ütles Garcia pärast matši.
Venelanna Darja Kasatkina sai turniiril esimese võidu, alistades 7:6 (6), 6:3 ameeriklanna Coco Gauffi (WTA 4.).
"See oli raske. Olin alguses närvis. Kohtumise käigus muutud rahulikumaks ega ole nii närvis. Olen väga õnnelik, et pääsesin järgmisesse ringi," ütles Kasatkina pärast mängu.
Kasatkina ja Garcia mängivad Eesti aja järgi laupäeva hilisõhtul kell 23.00 algavas matšis Tracy Austini grupis viimase edasipääsu koha eest. | Swiatek jõudis aastalõputurniiril poolfinaali, Kasatkina samuti võidukas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swiatek sai turniiril teise võidu ning tagas sellega Tracy Austini grupis esikoha ja edasipääsu poolfinaali.
"Ta surus tugevalt ja lõi kiireid palle. Ma olin selleks valmis," ütles Swiatek pärast matši.
Garcial oli poolatari vastu kasutada kuus murdepalli, kuid Swiatek tõrjus viiel korral. Poolataril oli omakorda prantslanna vastu kasutada viis murdepalli, millest ta realiseeris neli.
"Tema vastu mängides tuleb olla agressiivne ja lükata ta mugavustsoonist välja. Kuid enamasti teeb ta seda paremini kui sina. Ta on tõesti tugev, väga kindel ega tee palju vigu," ütles Garcia pärast matši.
Venelanna Darja Kasatkina sai turniiril esimese võidu, alistades 7:6 (6), 6:3 ameeriklanna Coco Gauffi (WTA 4.).
"See oli raske. Olin alguses närvis. Kohtumise käigus muutud rahulikumaks ega ole nii närvis. Olen väga õnnelik, et pääsesin järgmisesse ringi," ütles Kasatkina pärast mängu.
Kasatkina ja Garcia mängivad Eesti aja järgi laupäeva hilisõhtul kell 23.00 algavas matšis Tracy Austini grupis viimase edasipääsu koha eest.
### Response:
Swiatek jõudis aastalõputurniiril poolfinaali, Kasatkina samuti võidukas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo video lavastasid Alex Huggins ja Harrison Fisherman ja see võeti üles New Yorgis. Singli produtseerisid Bearface ja Nick Velez ning vokaaliga teeb sealt Brockhamptonist kaasa ainult grupi liider Kevin Abstract, vahendab Pitchfork.
"The Family" ilmub 17. novembril ja on järg Brockhamptoni 2021. aastal ilmunud albumile "Roadrunner: New Light, New Machine". Brockhampton on jaganud vihjeid oma viimasest albumist alates aprillikuust, kui nad esinesid Coachellal. | Brockhampton avaldas oma viimase albumi avasingli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo video lavastasid Alex Huggins ja Harrison Fisherman ja see võeti üles New Yorgis. Singli produtseerisid Bearface ja Nick Velez ning vokaaliga teeb sealt Brockhamptonist kaasa ainult grupi liider Kevin Abstract, vahendab Pitchfork.
"The Family" ilmub 17. novembril ja on järg Brockhamptoni 2021. aastal ilmunud albumile "Roadrunner: New Light, New Machine". Brockhampton on jaganud vihjeid oma viimasest albumist alates aprillikuust, kui nad esinesid Coachellal.
### Response:
Brockhampton avaldas oma viimase albumi avasingli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegelikkuses ei ole erakorralise meditsiini osakondade (EMO) ülerahvastatus mitteerakorraliste patsientidega ainult Eesti mure, vaid see on ülemaailmne ja üha süvenev probleem. Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Kanadas ja Austraalias on EMO-s osutatava teenuse osakaal suurenenud igal aastal kolm kuni kuus protsenti.
EMO peab jõudma aidata neid, kelle tervisemure on kriitiline
Lihtsamate tervisemuredega patsiendid erakorralise meditsiini osakondades tähendavad reaalsuses seda, et inimene, kes vajab kiiret abi, ei pruugi seda saada.
Samuti toob see hüppeliselt kaasa tervishoiuteenuste kulude kasvu, pikenenud ooteajad EMO-s, erakorralistele patsientidele ette nähtud aja lühenemise, arstide rahulolematuse ja läbipõlemise.
On rakendatud patsientide suuremat omaosalust, tegeletud patsientide harimisega, samuti on kohustatud perearste osutama abi väljaspool tööaega nii õhtutundidel kui ka nädalavahetustel. Vaatamata neile püüdlustele on mitteerakorraliste visiitide arv jätkanud kasvutendentsi.
Võime vaid tõdeda, et miski pole uus siin maailmas ehk et Eesti ei erine teistest riikidest ka selles aspektis. Sarnaselt Eestiga on mitteerakorraliste patsientide hulgas enam nooremaid, väiksema sissetulekuga patsiente, neid, kel pole ravikindlustust ja kes on ka eelnevalt pöördunud mitteerakorralise probleemiga EMO-sse.
Pöördumiste põhjused on kinni inimeste mõttemustrites, hoiakutes ning ootustes. Võimalik on eristada kuus põhilist teemat, mis patsientide otsuseid mõjutavad.
Esiteks. Perearstiabi kättesaadavus ja usaldusväärsus. Patsiendid pöörduvad EMO-sse sageli eelnevalt perearstiga isegi kontakteerumata. Põhjusteks eelnev positiivne kogemus EMO-s; raskused saada perearstikeskusest just neile sobivat konsultatsiooniaega; eeldus, et perearst ei ole kohe kättesaadav; teadmatus, et sellise probleemiga patsiente ravib ka perearst; ning teatud juhtudel (umbes kümme protsenti) ka otsene rahulolematus oma perearstiga.
Teiseks. Patsientide tunnetatud seisundi erakorralisus ning ärevus. Inimesel on vaja saada kinnitust, et kõik on korras. Hinnatakse, et EMO-s saadud kinnitus, et tegemist ei ole tõsise terviseprobleemiga, on usaldusväärsem kui perearstilt saadud kinnitus, ning valitseb uskumus, et haiglate osutatud teenus on paremal tasemel kui perearstide osutatud. See teema haakub oluliselt järgmisega.
Kolmandaks. Tunnetatud vajadus uuringute ja analüüside järele. Usk, et nende seisund vajab spetsiifilisi uuringuid, mida haiglas osutatakse kohe ja suurema tõenäosusega kui perearsti juures. Sageli on selline uskumus seotud patsiendi ärevusega.
Neljandaks. Pere, sõprade ja ka tervishoiutöötajate soovitused pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Uuringute põhjal võib see teema seletada isegi kuni pooled pöördumise põhjused. Mõnes uuringus olid esiplaanil tervishoiutöötajate soovitused, teistes pigem pereliikmete ja tuttavate soovitused. Tervishoiutöötajate hulka võisid kuuluda ka lihtsalt tuttavad meedikud, mitte ilmtingimata patsiendi enda perearst või pereõde.
Viiendaks. EMO-sse pöördumise mugavus ja lihtsus. Avatus 24 tundi ööpäevas; võimalus, et ei pea eelnevalt broneerima vastuvõtuaega ning vajaduse korral saab kohe spetsialisti konsultatsiooni; paiknemine lähemal kui perearstikeskus; uuringute kiirem kättesaadavus.
Kuuendaks. Patsiendist sõltuvad isiklikud tegurid. Valdavalt transpordi ja kuludega seotud probleemid. Eristusid selgelt maal ja linnas elavad patsiendid. Maapiirkonna inimesed pöördusid õhtu- ja öötundidel oluliselt harvem.
Patsientide ja meedikute arusaam
Selgelt erinevad patsientide ja meedikute arusaam sellest, mida mõistetakse erakorralise seisundi all.
Meditsiinitöötajad lähtuvad seisundi raskusest kliinilises mõttes, ohust edasisele tervisele ja elule, patsientide puhul on erakorralisuse hindamisel lähtepunktiks nende tunnetatud valu, ärevus, ebamugavus ning hirm tõsise probleemi ees (näiteks seljavalu, tugev köha, palavik). Seetõttu on väga paljudel juhtudel, mida tervishoiutöötaja hindaks mittekohaseks pöördumiseks, patsiendi hinnangul tegu kohase või vajaliku pöördumisega.
Perearstiabi kättesaadavus on samuti oluline tegur. Uuringutes on leitud, et patsiendid ei soovi oma "ägeda" probleemiga oodata enam kui ühe päeva.
"Uuringud on näidanud, et patsientide hulgas suureneb üha enam ootus plaaniväliste vastuvõttude järele ning seda võib ka süvendada lihtne juurdepääs EMO-dele."
Samal ajal tuleb aga arvestada, et see nn rohelise või sinise kategooriaga patsient ei ole väga sageli erakorralise või ägeda seisundiga ka perearsti hinnangul ning seetõttu võib talle pakutav vastuvõtuaeg olla kaks kuni kolm päeva pärast. Uuringud on näidanud, et patsientide hulgas suureneb üha enam ootus plaaniväliste vastuvõttude järele ning seda võib ka süvendada lihtne juurdepääs EMO-dele.
On leitud, et tarbijalik suhtumine, suurenenud nõudmised kättesaadavusele ja sellest lähtuvalt pidev lahtiolekuaegade pikendamine võivad tekitada arvamuse, et (pere)arsti vastuvõtule peab saama minna igal ajal. Kui nendele patsientidele teha EMO-s veel ka kalleid uuringuid ja analüüse, tekitatakse arusaam, et selline ongi õige käsitlus ning rahuolematus perearstiabiga, kus seda kõike sarnasel viisil ei pakuta, süveneb veelgi.
Kokkuvõtteks
Kõigepealt peaks osapooled jõudma meediast ühise laua taha ning jätma emotsioonid kõrvale. Kasu ei too vastandumine, vaid tasakaalukas läbiarutamine, millised oleksid parimad lahendused, võttes arvesse ka kogu ressurssi, mis meil kasutada on. Loodetavasti ei ole teema aktuaalne vaid valimiste eel ning poliitikute väljakäidud lahendused ei teeni vaid populaarsuse saavutamise eesmärki.
EMO-sse pöördumisi saab muuta siis, kui muutub inimeste mõtteviis ning tervishoiukorralduslikud otsused hakkavad ka reaalses elus reguleerima teadlikkust, et lõpuks on ka patsiendile endale kõige parem, kui ta saab õige abi õiges kohas. | Ruth Kalda: miks inimesed erakorralise meditsiini osakondi ummistavad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegelikkuses ei ole erakorralise meditsiini osakondade (EMO) ülerahvastatus mitteerakorraliste patsientidega ainult Eesti mure, vaid see on ülemaailmne ja üha süvenev probleem. Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Kanadas ja Austraalias on EMO-s osutatava teenuse osakaal suurenenud igal aastal kolm kuni kuus protsenti.
EMO peab jõudma aidata neid, kelle tervisemure on kriitiline
Lihtsamate tervisemuredega patsiendid erakorralise meditsiini osakondades tähendavad reaalsuses seda, et inimene, kes vajab kiiret abi, ei pruugi seda saada.
Samuti toob see hüppeliselt kaasa tervishoiuteenuste kulude kasvu, pikenenud ooteajad EMO-s, erakorralistele patsientidele ette nähtud aja lühenemise, arstide rahulolematuse ja läbipõlemise.
On rakendatud patsientide suuremat omaosalust, tegeletud patsientide harimisega, samuti on kohustatud perearste osutama abi väljaspool tööaega nii õhtutundidel kui ka nädalavahetustel. Vaatamata neile püüdlustele on mitteerakorraliste visiitide arv jätkanud kasvutendentsi.
Võime vaid tõdeda, et miski pole uus siin maailmas ehk et Eesti ei erine teistest riikidest ka selles aspektis. Sarnaselt Eestiga on mitteerakorraliste patsientide hulgas enam nooremaid, väiksema sissetulekuga patsiente, neid, kel pole ravikindlustust ja kes on ka eelnevalt pöördunud mitteerakorralise probleemiga EMO-sse.
Pöördumiste põhjused on kinni inimeste mõttemustrites, hoiakutes ning ootustes. Võimalik on eristada kuus põhilist teemat, mis patsientide otsuseid mõjutavad.
Esiteks. Perearstiabi kättesaadavus ja usaldusväärsus. Patsiendid pöörduvad EMO-sse sageli eelnevalt perearstiga isegi kontakteerumata. Põhjusteks eelnev positiivne kogemus EMO-s; raskused saada perearstikeskusest just neile sobivat konsultatsiooniaega; eeldus, et perearst ei ole kohe kättesaadav; teadmatus, et sellise probleemiga patsiente ravib ka perearst; ning teatud juhtudel (umbes kümme protsenti) ka otsene rahulolematus oma perearstiga.
Teiseks. Patsientide tunnetatud seisundi erakorralisus ning ärevus. Inimesel on vaja saada kinnitust, et kõik on korras. Hinnatakse, et EMO-s saadud kinnitus, et tegemist ei ole tõsise terviseprobleemiga, on usaldusväärsem kui perearstilt saadud kinnitus, ning valitseb uskumus, et haiglate osutatud teenus on paremal tasemel kui perearstide osutatud. See teema haakub oluliselt järgmisega.
Kolmandaks. Tunnetatud vajadus uuringute ja analüüside järele. Usk, et nende seisund vajab spetsiifilisi uuringuid, mida haiglas osutatakse kohe ja suurema tõenäosusega kui perearsti juures. Sageli on selline uskumus seotud patsiendi ärevusega.
Neljandaks. Pere, sõprade ja ka tervishoiutöötajate soovitused pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Uuringute põhjal võib see teema seletada isegi kuni pooled pöördumise põhjused. Mõnes uuringus olid esiplaanil tervishoiutöötajate soovitused, teistes pigem pereliikmete ja tuttavate soovitused. Tervishoiutöötajate hulka võisid kuuluda ka lihtsalt tuttavad meedikud, mitte ilmtingimata patsiendi enda perearst või pereõde.
Viiendaks. EMO-sse pöördumise mugavus ja lihtsus. Avatus 24 tundi ööpäevas; võimalus, et ei pea eelnevalt broneerima vastuvõtuaega ning vajaduse korral saab kohe spetsialisti konsultatsiooni; paiknemine lähemal kui perearstikeskus; uuringute kiirem kättesaadavus.
Kuuendaks. Patsiendist sõltuvad isiklikud tegurid. Valdavalt transpordi ja kuludega seotud probleemid. Eristusid selgelt maal ja linnas elavad patsiendid. Maapiirkonna inimesed pöördusid õhtu- ja öötundidel oluliselt harvem.
Patsientide ja meedikute arusaam
Selgelt erinevad patsientide ja meedikute arusaam sellest, mida mõistetakse erakorralise seisundi all.
Meditsiinitöötajad lähtuvad seisundi raskusest kliinilises mõttes, ohust edasisele tervisele ja elule, patsientide puhul on erakorralisuse hindamisel lähtepunktiks nende tunnetatud valu, ärevus, ebamugavus ning hirm tõsise probleemi ees (näiteks seljavalu, tugev köha, palavik). Seetõttu on väga paljudel juhtudel, mida tervishoiutöötaja hindaks mittekohaseks pöördumiseks, patsiendi hinnangul tegu kohase või vajaliku pöördumisega.
Perearstiabi kättesaadavus on samuti oluline tegur. Uuringutes on leitud, et patsiendid ei soovi oma "ägeda" probleemiga oodata enam kui ühe päeva.
"Uuringud on näidanud, et patsientide hulgas suureneb üha enam ootus plaaniväliste vastuvõttude järele ning seda võib ka süvendada lihtne juurdepääs EMO-dele."
Samal ajal tuleb aga arvestada, et see nn rohelise või sinise kategooriaga patsient ei ole väga sageli erakorralise või ägeda seisundiga ka perearsti hinnangul ning seetõttu võib talle pakutav vastuvõtuaeg olla kaks kuni kolm päeva pärast. Uuringud on näidanud, et patsientide hulgas suureneb üha enam ootus plaaniväliste vastuvõttude järele ning seda võib ka süvendada lihtne juurdepääs EMO-dele.
On leitud, et tarbijalik suhtumine, suurenenud nõudmised kättesaadavusele ja sellest lähtuvalt pidev lahtiolekuaegade pikendamine võivad tekitada arvamuse, et (pere)arsti vastuvõtule peab saama minna igal ajal. Kui nendele patsientidele teha EMO-s veel ka kalleid uuringuid ja analüüse, tekitatakse arusaam, et selline ongi õige käsitlus ning rahuolematus perearstiabiga, kus seda kõike sarnasel viisil ei pakuta, süveneb veelgi.
Kokkuvõtteks
Kõigepealt peaks osapooled jõudma meediast ühise laua taha ning jätma emotsioonid kõrvale. Kasu ei too vastandumine, vaid tasakaalukas läbiarutamine, millised oleksid parimad lahendused, võttes arvesse ka kogu ressurssi, mis meil kasutada on. Loodetavasti ei ole teema aktuaalne vaid valimiste eel ning poliitikute väljakäidud lahendused ei teeni vaid populaarsuse saavutamise eesmärki.
EMO-sse pöördumisi saab muuta siis, kui muutub inimeste mõtteviis ning tervishoiukorralduslikud otsused hakkavad ka reaalses elus reguleerima teadlikkust, et lõpuks on ka patsiendile endale kõige parem, kui ta saab õige abi õiges kohas.
### Response:
Ruth Kalda: miks inimesed erakorralise meditsiini osakondi ummistavad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Drake ja 21 Savage on viimastel aastatel korduvalt koostööd teinud. 21 Savage tegi kaasa Drake'i albumilt "Certified Lover Boy" pärit loos "Knife Talk", Drake omakorda 21 Savage'i ja Metro Boomini ühisalbumil "Savage Mode II", vahendab Pitchfork.
Drake'i seni viimane stuudioalbum "Honestly, Nevermind" on räppari järjekorras 11. album, mis jõudnud Billboard 200 edetabelis esikohale, müües esimesel nädalal 204 000 albumiühikut. Saavutus tegi Drake'ist läbi ajaloo viienda artisti, kes on avaldanud enam kui kümme esikohaalbumit.
21 Savage'i seni viimane stuudioalbum sooloartistina on 2018. aastal ilmunud "I Am > I Was", "Savage Mode II" koostöös Metro Boominiga ilmus 2020. aastal. | Drake ja 21 Savage avaldasid albumi "Her Loss" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Drake ja 21 Savage on viimastel aastatel korduvalt koostööd teinud. 21 Savage tegi kaasa Drake'i albumilt "Certified Lover Boy" pärit loos "Knife Talk", Drake omakorda 21 Savage'i ja Metro Boomini ühisalbumil "Savage Mode II", vahendab Pitchfork.
Drake'i seni viimane stuudioalbum "Honestly, Nevermind" on räppari järjekorras 11. album, mis jõudnud Billboard 200 edetabelis esikohale, müües esimesel nädalal 204 000 albumiühikut. Saavutus tegi Drake'ist läbi ajaloo viienda artisti, kes on avaldanud enam kui kümme esikohaalbumit.
21 Savage'i seni viimane stuudioalbum sooloartistina on 2018. aastal ilmunud "I Am > I Was", "Savage Mode II" koostöös Metro Boominiga ilmus 2020. aastal.
### Response:
Drake ja 21 Savage avaldasid albumi "Her Loss" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiinas väheneb tarbimine, Caixini ostujuhtide indeks langes 48,4 punktile võrreldes septembri 49,3 punktiga. See on madalaim tase alates maist, vahendas Reuters.
Hiina võimud jätkavad suurlinnade lukku panemist. See piirab riigis majanduse arengut veelgi.
Oktoobris toimus Hiina kompartei kongress. Investorid lootsid, et võimud leevendavad pärast kongressi piirangute poliitikat. Hiina juht Xi Jinping aga jätkab oma karmi koroonapoliitikat.
"Koroonapoliitika võib mõnevõrra leeveneda, kuid mitte väga palju. Tõelist taasavamist võib oodata alles järgmisel aastal, pärast märtsi," kirjutasid finantsfirma Nomura analüütikud.
Hiina rahvuslik tervisekomisjon teatas kolmapäeval, et riik proovib uut puhangut kiiresti kontrolli alla saada. Hiinas registreeriti neljapäeval ametlike andmete kohaselt 3200 uut juhtu. | Hiinas tõusis koroonasse nakatumus viimaste kuude kõrgeimale tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinas väheneb tarbimine, Caixini ostujuhtide indeks langes 48,4 punktile võrreldes septembri 49,3 punktiga. See on madalaim tase alates maist, vahendas Reuters.
Hiina võimud jätkavad suurlinnade lukku panemist. See piirab riigis majanduse arengut veelgi.
Oktoobris toimus Hiina kompartei kongress. Investorid lootsid, et võimud leevendavad pärast kongressi piirangute poliitikat. Hiina juht Xi Jinping aga jätkab oma karmi koroonapoliitikat.
"Koroonapoliitika võib mõnevõrra leeveneda, kuid mitte väga palju. Tõelist taasavamist võib oodata alles järgmisel aastal, pärast märtsi," kirjutasid finantsfirma Nomura analüütikud.
Hiina rahvuslik tervisekomisjon teatas kolmapäeval, et riik proovib uut puhangut kiiresti kontrolli alla saada. Hiinas registreeriti neljapäeval ametlike andmete kohaselt 3200 uut juhtu.
### Response:
Hiinas tõusis koroonasse nakatumus viimaste kuude kõrgeimale tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmine aasta on Lappi jaoks viies hooaeg kuuest, kus ta sõidab uues meeskonnas. Ta siirdus Toyotast Citroëni ja seejärel M-Sporti. Pärast seda liitus ta uuesti Toyotaga ning 2023. aastal hakkab soomlane esindama Hyundai meeskonda.
31-aastane soomlane on sel hooajal jaganud Toyota Yarist Sebastien Ogieriga ja suutis seitsmest etapist kolmel tulla pjedestaalile. Vaatamata sellele, et ta on osalenud veidi enam kui pooltel etappidel, on ta suutnud võtta 14 katsevõitu.
Eelmisel kuul teatas Ott Tänak, et lahkub Hyundaist aasta varem, kui oli planeeritud ning järgmisel nädalal peetav Jaapani ralli on tema viimane etapp Hyundai roolis.
DirtFishi allikad viitavad sellele, et Lappi liikumise puhul Hyundaisse, on suur kaotaja tõenäoliselt Andreas Mikkelsen, kes oli valmis Hyundaisse naasma.
DirtFish rääkis Mikkelseniga neljapäeval, kui polnud veel teada, et Lappi liitub Hyundaiga, ja ta tunnistas, et on Hyundaiga läbirääkimisi pidanud, kuid lisas, et midagi kindlat ei ole. Alzenaus asuv meeskond oli võtnud ühendust ka Kris Meeke'iga, et rääkida tema võimalikust naasmisest WRC-sse.
Hyundai meeskonna direktori asetäitja Julien Moncet ütles DirtFishile: "Praegu on paljude sõitjate ümber palju spekulatsioone järgmise aasta kohta. Meie 2023. aasta koosseis on veel täpsustamata ja sellest teatatakse õigel ajal. Hetkel on meie põhifookus Jaapani rallil." | Hyundaist lahkuva Tänaku asemele tuleb järgmisel hooajal Esapekka Lappi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmine aasta on Lappi jaoks viies hooaeg kuuest, kus ta sõidab uues meeskonnas. Ta siirdus Toyotast Citroëni ja seejärel M-Sporti. Pärast seda liitus ta uuesti Toyotaga ning 2023. aastal hakkab soomlane esindama Hyundai meeskonda.
31-aastane soomlane on sel hooajal jaganud Toyota Yarist Sebastien Ogieriga ja suutis seitsmest etapist kolmel tulla pjedestaalile. Vaatamata sellele, et ta on osalenud veidi enam kui pooltel etappidel, on ta suutnud võtta 14 katsevõitu.
Eelmisel kuul teatas Ott Tänak, et lahkub Hyundaist aasta varem, kui oli planeeritud ning järgmisel nädalal peetav Jaapani ralli on tema viimane etapp Hyundai roolis.
DirtFishi allikad viitavad sellele, et Lappi liikumise puhul Hyundaisse, on suur kaotaja tõenäoliselt Andreas Mikkelsen, kes oli valmis Hyundaisse naasma.
DirtFish rääkis Mikkelseniga neljapäeval, kui polnud veel teada, et Lappi liitub Hyundaiga, ja ta tunnistas, et on Hyundaiga läbirääkimisi pidanud, kuid lisas, et midagi kindlat ei ole. Alzenaus asuv meeskond oli võtnud ühendust ka Kris Meeke'iga, et rääkida tema võimalikust naasmisest WRC-sse.
Hyundai meeskonna direktori asetäitja Julien Moncet ütles DirtFishile: "Praegu on paljude sõitjate ümber palju spekulatsioone järgmise aasta kohta. Meie 2023. aasta koosseis on veel täpsustamata ja sellest teatatakse õigel ajal. Hetkel on meie põhifookus Jaapani rallil."
### Response:
Hyundaist lahkuva Tänaku asemele tuleb järgmisel hooajal Esapekka Lappi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval, 2. novembril toimunud Meistrite liiga alagrupiturniiri kohtumises võitis Leipzig 4:0 Donetski Šahtarit. Selles mängus vahetati Werner pingile juba 19. minutil.
"Leipzigis tehtud uuringud näitasid, et kahjuks on ta vasakul hüppeliigesel sündesmoosi vigastus ja seetõttu jääb Werner 2022. aasta lõpuni palliplatsilt eemale," seisis Leipzigi avalduses. "Otsus tema ravi kohta tehakse lähipäevil."
Werner, kes on koondises 55 kohtumisega löönud 24 väravat, kuulus 2018. aasta MM-il ja 2020. aasta EM-il Saksamaa koondisesse.
Jalgpalli MM algab 20. novembril. Saksamaa peab esimese kohtumise 23. novembril, kui vastamisi minnakse Jaapaniga. | Timo Werner jääb vigastuse tõttu jalgpalli MM-ilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval, 2. novembril toimunud Meistrite liiga alagrupiturniiri kohtumises võitis Leipzig 4:0 Donetski Šahtarit. Selles mängus vahetati Werner pingile juba 19. minutil.
"Leipzigis tehtud uuringud näitasid, et kahjuks on ta vasakul hüppeliigesel sündesmoosi vigastus ja seetõttu jääb Werner 2022. aasta lõpuni palliplatsilt eemale," seisis Leipzigi avalduses. "Otsus tema ravi kohta tehakse lähipäevil."
Werner, kes on koondises 55 kohtumisega löönud 24 väravat, kuulus 2018. aasta MM-il ja 2020. aasta EM-il Saksamaa koondisesse.
Jalgpalli MM algab 20. novembril. Saksamaa peab esimese kohtumise 23. novembril, kui vastamisi minnakse Jaapaniga.
### Response:
Timo Werner jääb vigastuse tõttu jalgpalli MM-ilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olukord erineb tohutult, võrreldes sellega, mida nägime septembri keskel," ütles Monteli analüütik Eylert Ellefsen.
Septembri keskel olid veehoidlate tasemed Norra lõunaosas 20 protsenti normaalsest tasemest madalamal tasemel. Ellefseni sõnul on olukord läinud märkimisväärselt paremaks, vahendas Montel.
Lõuna-Norras olid kolmapäeval veehoidlad täidetud 72,4 protsendi ulatuses. Juulis ütles Ellefsen, et veevarud peavad jõudma 60 protsendini, et riik saaks vältida elektrienergia normeerimist.
Elektri normeerimine mõjutaks eelkõige ettevõtteid, mitte majapidamisi. Norra võib siis piirata ka elektrieksporti.
"Näeme, et temperatuur on novembris kõrgem, kui tavaliselt. Sademed tulevad vihmana, mitte lumena," ütles Ellefsen.
Monteli teatel tõusis veehoidlate tase ka sellepärast, et riigis vähenes elektri tarbimine ja toodeti rohkem tuuleenergiat. | Vihmane sügis tõstab Norra hüdrojaamade veevarud tavapärasele tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olukord erineb tohutult, võrreldes sellega, mida nägime septembri keskel," ütles Monteli analüütik Eylert Ellefsen.
Septembri keskel olid veehoidlate tasemed Norra lõunaosas 20 protsenti normaalsest tasemest madalamal tasemel. Ellefseni sõnul on olukord läinud märkimisväärselt paremaks, vahendas Montel.
Lõuna-Norras olid kolmapäeval veehoidlad täidetud 72,4 protsendi ulatuses. Juulis ütles Ellefsen, et veevarud peavad jõudma 60 protsendini, et riik saaks vältida elektrienergia normeerimist.
Elektri normeerimine mõjutaks eelkõige ettevõtteid, mitte majapidamisi. Norra võib siis piirata ka elektrieksporti.
"Näeme, et temperatuur on novembris kõrgem, kui tavaliselt. Sademed tulevad vihmana, mitte lumena," ütles Ellefsen.
Monteli teatel tõusis veehoidlate tase ka sellepärast, et riigis vähenes elektri tarbimine ja toodeti rohkem tuuleenergiat.
### Response:
Vihmane sügis tõstab Norra hüdrojaamade veevarud tavapärasele tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimesed kogunesid tänavatele Teheranist läänes asuvates Karaj ja Qazvini linnades. Protestid toimusid veel riigi põhjaosas asuvas Amoli linnas. Protestid toimusid ka Fuladshahri kesklinnas, vahendas Financial Times.
"Me võitleme, me sureme. Me võtame Iraani tagasi," skandeerisid protestijad Fuladshahris.
Protestid jätkusid neljapäeva õhtuni ja levisid ka teistesse linnadesse, sealhulgas ka Rashti linna. Rahutused toimusid ka Teherani äärelinnades.
Protestid puhkesid Iraanis juba septembris pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all. Pärast seda on tulnud tänavatele paljud alla 20-aastased iraanlased. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International teatel on protestide mahasurumise käigus surma saanud üle 200 meeleavaldaja, sealhulgas 30 last.
Sotsiaalmeedia levisid videolõigud, kus oli näha, kuidas protestijad lükkasid Karaji linnas ümber politseiauto ja ründasid politseijaoskonda. Meedia teatel ühinesid protestijatega ka mõned töölisklassi linnaosad. Khorramdashti linnaosas tulid inimesed tänavatele ja skandeerisid režiimivastaseid loosungeid.
Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei väidab, et protestid on USA poolt organiseeritud. | Iraanis jätkuvad võimude-vastased meeleavaldused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimesed kogunesid tänavatele Teheranist läänes asuvates Karaj ja Qazvini linnades. Protestid toimusid veel riigi põhjaosas asuvas Amoli linnas. Protestid toimusid ka Fuladshahri kesklinnas, vahendas Financial Times.
"Me võitleme, me sureme. Me võtame Iraani tagasi," skandeerisid protestijad Fuladshahris.
Protestid jätkusid neljapäeva õhtuni ja levisid ka teistesse linnadesse, sealhulgas ka Rashti linna. Rahutused toimusid ka Teherani äärelinnades.
Protestid puhkesid Iraanis juba septembris pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all. Pärast seda on tulnud tänavatele paljud alla 20-aastased iraanlased. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International teatel on protestide mahasurumise käigus surma saanud üle 200 meeleavaldaja, sealhulgas 30 last.
Sotsiaalmeedia levisid videolõigud, kus oli näha, kuidas protestijad lükkasid Karaji linnas ümber politseiauto ja ründasid politseijaoskonda. Meedia teatel ühinesid protestijatega ka mõned töölisklassi linnaosad. Khorramdashti linnaosas tulid inimesed tänavatele ja skandeerisid režiimivastaseid loosungeid.
Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei väidab, et protestid on USA poolt organiseeritud.
### Response:
Iraanis jätkuvad võimude-vastased meeleavaldused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Scholz on alates 2019. aastast esimene Euroopa Liidu riigijuht, kes Hiinasse ametlikule visiidile läheb. Tema enda valitsuses ei ole üksmeelt, kuidas peaks Pekingiga suhtlema.
Scholz on pidanud oma otsust mitmel pool põhjendama. Ajalehes Frankfurter Allgemeine tõi ta välja mitu punkti, miks ta otsustas sõita. Vaatlejate hinnangul näitavad aga need punktid just eriti selgelt, miks oleks olnud targem koju jääda.
Scholz kirjutas näiteks, et president Xi Jinpingi Hiina on teistsugune riik kui viis või kümme aastat tagasi. Sellega võib analüütikute sõnul nõus olla, kuna Hiinast on saanud totalitaarne diktatuur, mis on agressiivne kõigi suhtes, keda ta oma vaenlaseks peab.
Scholzil on kaasas ka äridelegatsioon. See on palju väiksem kui tavaliselt, aga sellegipoolest sarnaneb ta selles asjas liialt Angela Merkeli ajastule, mil nähti Hiinas eelkõige strateegilist partnerit ja suurendati ohtlikult Saksamaa majanduslikku sõltuvust Hiinast.
Scholzil on kaasas auto- ja keemiatööstuse esindajad, kes on teinud viimastel kuudel suuri investeeringuid Hiinasse. Nagu näitab kogemus Venemaaga, ei ole see mitte lihtsalt ettevõtjate eraasi, vaid riikliku julgeoleku küsimus.
Ka ettevõtjate enda seast kostab kriitikat, kuna Peking ei kõhkle välismaistele ettevõtjatele survet avaldamast ning kasutab majandust ära oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
ARD värske küsitlus näitab, et 49 protsenti sakslastest peab vajalikuks vähendada majanduslikku koostööd Hiinaga. Scholz ei näe selles ilmselgelt midagi halba, sest vaatamata mitme ministeeriumi hoiatusele kiitis valitsus alles eelmisel nädalal heaks tehingu, mille käigus läheb veerand ülitähtsast Hamburgi sadamast Hiina riigiettevõtte omandisse.
ZDF märgib mürgiselt, et Saksamaa kantsler käitub nagu vasall, kes kiirustab kohe pärast kommunistlikku partei kongressi ja imperaator Xi kroonimist kohale oma austust avaldama ning viib kingituseks kaasa Euroopa suuruselt kolmanda sadama.
Scholzil ei ole Hiina suhtes selget plaani ja ta annab Pekingile täiesti vale signaali, seetõttu oleks tal olnud õigem koju jääda, märgivad vaatlejad.
Deutsche Welle ajakirjanik Mattias von Hein kirjutas, et tõenäoliselt ei ole ükski Saksamaa kantsler sõitnud Hiinasse nii keerulistes tingimustes kui Scholz. Ta võrdles Scholzi visiiti väljasõiduga miiniväljale. Muuhulgas tõstis ta esile USA ja Hiina omavahelise rivaliteedi: Berliin peab laveerima olukorras, kus ühel pool on tähtis partner julgeoleku ja väärtuste mõttes, teisel pool aga kõige tähtsam kaubanduspartner.
Von Heini sõnul ei ole Saksamaa enam suhetes Hiinaga nii naiivne kui varem, aga samas on ka ebaselge, missugune on siis uus strateegia. Tema sõnul on Saksamaa juhid ilmselt mõistnud, et vaja on tarneahelaid ja turge mitmekesistada, otsida uusi partnereid, loobumata seejures Hiinast.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles G7 välisministrite kohtumise teemasid tutvustades, et Xi Jingpingi ainuvõimu äsjase kindlustamise järel tuleb olla realistlik.
"Räägime täna ka Hiinast selle vaatega, et me peame vältima vigu, mida tegime Venemaa suhtes minevikus. Jaapan G7 riigina on välja toonud kui oluline on see, et me saame aru kui palju Hiina on muutunud paari viimase aasta jooksul. Nad pole ainult partnerid rahvusvahelistes küsimustes, vaid ka meie rivaal, mis puudutab arusaama maailmast," sõnas Baerbock
Scholz ise on lubanud tõstatada Xiga kohtudes inimõiguste küsimused, aga seda tegi ju ka Angela Merkel minevikus. | Saksamaa kantsleri visiit Hiinasse on nagu jalutuskäik miiniväljal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Scholz on alates 2019. aastast esimene Euroopa Liidu riigijuht, kes Hiinasse ametlikule visiidile läheb. Tema enda valitsuses ei ole üksmeelt, kuidas peaks Pekingiga suhtlema.
Scholz on pidanud oma otsust mitmel pool põhjendama. Ajalehes Frankfurter Allgemeine tõi ta välja mitu punkti, miks ta otsustas sõita. Vaatlejate hinnangul näitavad aga need punktid just eriti selgelt, miks oleks olnud targem koju jääda.
Scholz kirjutas näiteks, et president Xi Jinpingi Hiina on teistsugune riik kui viis või kümme aastat tagasi. Sellega võib analüütikute sõnul nõus olla, kuna Hiinast on saanud totalitaarne diktatuur, mis on agressiivne kõigi suhtes, keda ta oma vaenlaseks peab.
Scholzil on kaasas ka äridelegatsioon. See on palju väiksem kui tavaliselt, aga sellegipoolest sarnaneb ta selles asjas liialt Angela Merkeli ajastule, mil nähti Hiinas eelkõige strateegilist partnerit ja suurendati ohtlikult Saksamaa majanduslikku sõltuvust Hiinast.
Scholzil on kaasas auto- ja keemiatööstuse esindajad, kes on teinud viimastel kuudel suuri investeeringuid Hiinasse. Nagu näitab kogemus Venemaaga, ei ole see mitte lihtsalt ettevõtjate eraasi, vaid riikliku julgeoleku küsimus.
Ka ettevõtjate enda seast kostab kriitikat, kuna Peking ei kõhkle välismaistele ettevõtjatele survet avaldamast ning kasutab majandust ära oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
ARD värske küsitlus näitab, et 49 protsenti sakslastest peab vajalikuks vähendada majanduslikku koostööd Hiinaga. Scholz ei näe selles ilmselgelt midagi halba, sest vaatamata mitme ministeeriumi hoiatusele kiitis valitsus alles eelmisel nädalal heaks tehingu, mille käigus läheb veerand ülitähtsast Hamburgi sadamast Hiina riigiettevõtte omandisse.
ZDF märgib mürgiselt, et Saksamaa kantsler käitub nagu vasall, kes kiirustab kohe pärast kommunistlikku partei kongressi ja imperaator Xi kroonimist kohale oma austust avaldama ning viib kingituseks kaasa Euroopa suuruselt kolmanda sadama.
Scholzil ei ole Hiina suhtes selget plaani ja ta annab Pekingile täiesti vale signaali, seetõttu oleks tal olnud õigem koju jääda, märgivad vaatlejad.
Deutsche Welle ajakirjanik Mattias von Hein kirjutas, et tõenäoliselt ei ole ükski Saksamaa kantsler sõitnud Hiinasse nii keerulistes tingimustes kui Scholz. Ta võrdles Scholzi visiiti väljasõiduga miiniväljale. Muuhulgas tõstis ta esile USA ja Hiina omavahelise rivaliteedi: Berliin peab laveerima olukorras, kus ühel pool on tähtis partner julgeoleku ja väärtuste mõttes, teisel pool aga kõige tähtsam kaubanduspartner.
Von Heini sõnul ei ole Saksamaa enam suhetes Hiinaga nii naiivne kui varem, aga samas on ka ebaselge, missugune on siis uus strateegia. Tema sõnul on Saksamaa juhid ilmselt mõistnud, et vaja on tarneahelaid ja turge mitmekesistada, otsida uusi partnereid, loobumata seejures Hiinast.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles G7 välisministrite kohtumise teemasid tutvustades, et Xi Jingpingi ainuvõimu äsjase kindlustamise järel tuleb olla realistlik.
"Räägime täna ka Hiinast selle vaatega, et me peame vältima vigu, mida tegime Venemaa suhtes minevikus. Jaapan G7 riigina on välja toonud kui oluline on see, et me saame aru kui palju Hiina on muutunud paari viimase aasta jooksul. Nad pole ainult partnerid rahvusvahelistes küsimustes, vaid ka meie rivaal, mis puudutab arusaama maailmast," sõnas Baerbock
Scholz ise on lubanud tõstatada Xiga kohtudes inimõiguste küsimused, aga seda tegi ju ka Angela Merkel minevikus.
### Response:
Saksamaa kantsleri visiit Hiinasse on nagu jalutuskäik miiniväljal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles ERR-ile, et ministeerium kaalub kandidaatide eesti keele taseme kontrollimist nii enne kui ka pärast valimisi. "Et on nii eelkontroll teatud inimestele, näiteks kes ei ole eestikeelset kooliharidust omandanud, aga juhul kui siiski seda eelkontrollis ei selgu, see selgub töö käigus, siis on võimalik järelkontrolli teha," selgitas ta.
Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul võiks taas kasutusse võtta seaduse, mis kehtis 2001. aastani. "Siis oli seadusesse kirjutatud teatud hulk tegevusi, mida volikogu liige peab suutma eesti keeles teha ja kandideerimisel iga inimene paneb selle taha linnukese – ma saan hakkama," ütles ta.
"Nii et tõenäoliselt siis võiks see olla umbes selline protseduur, et inimene valitakse ära selle sõna alusel, mida ta on öelnud, et ma oskan eesti keelt piisvalt. Ja kui siis volikogu töös selgub, et ta hakkama ei saa, et ta nõuab endale tõlki, siis võiks näiteks keeleamet hinnata tema keeleoskust ja anda selle arvamuse edasi vabariigi valimiskomisjonile, kes siis seda juba edasi menetleb," selgitas Tomusk.
Danilson-Järg ütles, et kui riik on kehtestanud kandidaatidele eesti keele oskuse nõude, siis on mandaadi äravõtmine puuduliku riigikeele oskuse tõttu õigustatud, sest kandidaat on enda kohta esitanud valeandmeid.
"Eelkontroll on selles mõttes tulemuslikum, sest siis inimene ei ole veel valimistel kandideerinud ja muidu oleks ka olnud võimalik kellelegi teisele oma hääl anda," lisas Danilson-Järg.
Tallinna linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski hinnangul ei ole volikogud ja nende esimehed samas praegu piisavalt kasutanud võimalusi, mis on seadusega juba olemas. Tema sõnul peaksid volikogu liikmed ja esimehed praegust seadust jõulisemalt kasutama. Seaduse kohaselt võib volikogu esimees võõrkeelse sõnavõtu katkestada või otsustada sõna üldse mitte anda.
"Volikogu ja selle esimees peavad tagama, et töö toimub eesti keeles. Inimene, kes ei valda selle asutuse töökeelt, ei saa oma valijaid esindada ja sellest lähtudes peaks valija talle selle hinnangu andma," lisas Ossinovski.
Ossinovski sõnul võib teatud keeletaseme nõudmine tekitada vaidlusi: "Et mismoodi me siis hindame seda, et missugune keeleoskuse tase on piisav selleks, et selle tööga toime tulla. Nii et ma arvan, et tõhusam on seda probleemi lahendada selle kaudu, nagu seadus seda täna ette näeb."
Ka keeleameti peadirektor Tomusk ei poolda teatud keeletaseme nõuet. "Seda kindlasti ei tule, sest keeleoskuse tõendamisel on nii palju erisusi ja me ei suudaks neid asju ära menetleda.''
Justiitsministri hinnangul jõuab eelnõu riigikokku detsembris. | Justiitsministeerium tahab volikogu liikmetele eesti keele oskuse kontrolli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles ERR-ile, et ministeerium kaalub kandidaatide eesti keele taseme kontrollimist nii enne kui ka pärast valimisi. "Et on nii eelkontroll teatud inimestele, näiteks kes ei ole eestikeelset kooliharidust omandanud, aga juhul kui siiski seda eelkontrollis ei selgu, see selgub töö käigus, siis on võimalik järelkontrolli teha," selgitas ta.
Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul võiks taas kasutusse võtta seaduse, mis kehtis 2001. aastani. "Siis oli seadusesse kirjutatud teatud hulk tegevusi, mida volikogu liige peab suutma eesti keeles teha ja kandideerimisel iga inimene paneb selle taha linnukese – ma saan hakkama," ütles ta.
"Nii et tõenäoliselt siis võiks see olla umbes selline protseduur, et inimene valitakse ära selle sõna alusel, mida ta on öelnud, et ma oskan eesti keelt piisvalt. Ja kui siis volikogu töös selgub, et ta hakkama ei saa, et ta nõuab endale tõlki, siis võiks näiteks keeleamet hinnata tema keeleoskust ja anda selle arvamuse edasi vabariigi valimiskomisjonile, kes siis seda juba edasi menetleb," selgitas Tomusk.
Danilson-Järg ütles, et kui riik on kehtestanud kandidaatidele eesti keele oskuse nõude, siis on mandaadi äravõtmine puuduliku riigikeele oskuse tõttu õigustatud, sest kandidaat on enda kohta esitanud valeandmeid.
"Eelkontroll on selles mõttes tulemuslikum, sest siis inimene ei ole veel valimistel kandideerinud ja muidu oleks ka olnud võimalik kellelegi teisele oma hääl anda," lisas Danilson-Järg.
Tallinna linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski hinnangul ei ole volikogud ja nende esimehed samas praegu piisavalt kasutanud võimalusi, mis on seadusega juba olemas. Tema sõnul peaksid volikogu liikmed ja esimehed praegust seadust jõulisemalt kasutama. Seaduse kohaselt võib volikogu esimees võõrkeelse sõnavõtu katkestada või otsustada sõna üldse mitte anda.
"Volikogu ja selle esimees peavad tagama, et töö toimub eesti keeles. Inimene, kes ei valda selle asutuse töökeelt, ei saa oma valijaid esindada ja sellest lähtudes peaks valija talle selle hinnangu andma," lisas Ossinovski.
Ossinovski sõnul võib teatud keeletaseme nõudmine tekitada vaidlusi: "Et mismoodi me siis hindame seda, et missugune keeleoskuse tase on piisav selleks, et selle tööga toime tulla. Nii et ma arvan, et tõhusam on seda probleemi lahendada selle kaudu, nagu seadus seda täna ette näeb."
Ka keeleameti peadirektor Tomusk ei poolda teatud keeletaseme nõuet. "Seda kindlasti ei tule, sest keeleoskuse tõendamisel on nii palju erisusi ja me ei suudaks neid asju ära menetleda.''
Justiitsministri hinnangul jõuab eelnõu riigikokku detsembris.
### Response:
Justiitsministeerium tahab volikogu liikmetele eesti keele oskuse kontrolli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Asjaga kursis ametnikud ütlesid, et USA ja liitlased leppisid kokku, et kehtestavad Venemaa naftale fikseeritud hinnalae, mitte volatiilse, mis sõltuks maailmaturul olevast hinnast, vahendas Bloomberg.
"Koalitsioon leppis kokku, et hinnalagi on fikseeritud hind, mida vaadatakse regulaarselt üle. See suurendab turul stabiilsust," ütles üks allikas Reutersile.
Pole veel selge, millisel tasemel G7 hinnalae kehtestab. USA võimud on varem andnud märku, et hinnalagi võiks jääda üle 60 dollari barreli kohta. See võimaldaks Venemaal eksporti jätkata.
Lääneriigid proovivad vähendada Kremli sissetulekuallikaid ja karistada Moskvat, kuna Vladimir Putini juhitud Venemaa alustas sõjategevust Ukrainas,
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli reede hommikul 95,26 dollarit barreli kohta. | Reuters: G7 kehtestab Venemaa naftale fikseeritud hinnalae | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Asjaga kursis ametnikud ütlesid, et USA ja liitlased leppisid kokku, et kehtestavad Venemaa naftale fikseeritud hinnalae, mitte volatiilse, mis sõltuks maailmaturul olevast hinnast, vahendas Bloomberg.
"Koalitsioon leppis kokku, et hinnalagi on fikseeritud hind, mida vaadatakse regulaarselt üle. See suurendab turul stabiilsust," ütles üks allikas Reutersile.
Pole veel selge, millisel tasemel G7 hinnalae kehtestab. USA võimud on varem andnud märku, et hinnalagi võiks jääda üle 60 dollari barreli kohta. See võimaldaks Venemaal eksporti jätkata.
Lääneriigid proovivad vähendada Kremli sissetulekuallikaid ja karistada Moskvat, kuna Vladimir Putini juhitud Venemaa alustas sõjategevust Ukrainas,
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli reede hommikul 95,26 dollarit barreli kohta.
### Response:
Reuters: G7 kehtestab Venemaa naftale fikseeritud hinnalae |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lukas ütles ERR-ile, et instituudi esitatud tegevuskavas üllatusi ei ole ning paljudel juhtudel on instituut ka kinnitanud, et keelenõu temaatikas ei ole muutusi.
"Kui keegi on kartnud, et kohe tulevad metsikud reformid, siis sellest tegevuskavast seda välja ei paista. Eesti Keele Instituut püüab kahtlemata võtta maha selliseid kuulujutte, mis on viidanud mingite drastilistele muudatustele keelekorralduses," ütles minister.
Lukas kinnitas, et õigekeelsussõnaraamat on ja jääb kirjakeele normiks. Ta selgitas, et ühiskond on suure muutuse teel, kus kõnekeelsed tekstid, mis varem olid toimetatud, muutuvad nüüd tihtipeale automaatselt kirjalikuks.
"Mida peame ära hoidma on see, et selline automaatne kõnekeele teisenemine kirjakeeleks ei tooks kaasa vabadust tõlgendada neid kõnekeelseid vorminguid kirjakeele ametliku normina. Sel juhul laguneks keel ära. Meil ei oleks siis ei teistele keele õpetamiseks ega ka omavahel arusaamiseks korralikku keelt," ütles ta.
Lukas ütles, et sama vaade eesti keelele kumab läbi ka instituudi esitatud tegevuskavast.
Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast kinnitas, et instituut ei plaani mingeid reforme. Ta lisas, et ainus kursimuutus on see, et instituut tahab senisest rohkem sõnade tähendusi selgitada. Siiamaani on seda muuhulgas piiranud paberväljaannete ruumipiirang.
Samas ei soovi instituut ette kirjutada, millist sõna on konkreetses tähenduses on õigem kasutada.
"Me ei taha soovitada, milline on õige ja vale viis. Me tahame soovitada, milline on otstarbekam, eestipärasem, selgem, arusaadavam viis, aga mitte, milline on õigem viis. Me ei taha seaduse jõuga kohustada, vaid selgitada, miks on hea just niimoodi väljenduda," lausus Tavast.
Suunav keelekorraldus vs. kirjeldav keelekorraldus
Keeletoimetajate liidu juhatuse esimehe Helika Mäekivi sõnul on tekitanud keeletoimetajate seas palju kõneainet just see, milline on instituudi keelekorraldustegevuse eesmärk, kellele see on mõeldud ja millised on selle tulemused.
"Oleme viimased kaks aastat püüdnud instituudilt vastuseid saada, aga peamiselt valitseb meie seas segadus. Millest me oleme aga aru saanud, on see, et kui meil on seni olnud suunav ja soovitav keelekorraldus, kus jagatakse heakeelsussoovitusi ja püütakse kirjakeeles inimesi suunata paremat keelt kasutama, siis nüüd on soov minna üle kirjeldavale keelekorraldusele, kus ainult tutvustatakse inimestele eesti keelt kogu selle ulatuses – alates slängist, stampsõnadest ja kantseliidist kuni kirjakeeleni. Sobivama või heakeelsema keelekasutuse kohta aga enam nõu ei anta," tõdes Mäekivi.
Kriitikat on instituut siiamaani saanud suuresti uue Sõnaveebi kohta, kuhu on koondatud sõnastikud.
Mäekivi ütles oktoobris ERR-ile, et Sõnaveebi puuduseks on tõik, et ühendsõnastik tugineb veebitekstidel. See tähendab, et seal on palju vähem kirjakeelset teksti, ilukirjandust, õigusakte ehk nii-öelda asjalikku ja korrastatud, süsteemselt ja teadlikult arendatud keelekihti.
"Kui keeletoimetajal tuleb sageli tegeleda tarbetekstiga, kus kirjakeele kiht on väga oluline, siis ühendsõnastik teda selles ei aita," rääkis Mäekivi.
Ka ajaloolane Lauri Vahtre sedastas oktoobri lõpus Postimehe arvamusveergudel, et Sõnaveeb propageerib kõnekeelset keelekasutust.
Tavast: hinnangute jagamisel asemel peaks põhjalikumalt selgitama
Arvi Tavasti sõnul on laiem küsimus selles, kui palju on keeles üldse võimalik öelda, mis on õige ja mis väär. Selmet taolisi hinnanguid jagada, peaks Tavasti sõnutsi hoopis seletama senisest rohkem lahti, mis on otstarbekas, kirjakeelne, ilus või lugejale arusaadav.
"Võtame kaks sõna – "infrastruktuur" ja "taristu". Üks nendest on pikk ja kole võõrsõna, teine aga ilus omasõna. Samas see pikk ja kole sõna on paljudele inimestele harjumuspärasem," tõi ta näite.
Praegu sõnaveebis sõnade "infrastruktuur" ja "taristu" juures sarnane selgitus puudub. Ühendsõnastikus on pelgalt näidatud, et kaks sõna on sünonüümid.
Keeletoimetajate liidu esimees Helika Mäekivi sõnul paistab, et instituut on muutnud põhimõtteid kantseliidi valdkonnas – näiteks sõnade "koheselt" ja "antud" kohta soovitusi enam ei anta. Nõuandeid ei anta enam võõrmõjuliste sõnade kohta – näiteks "lüürika" on Sõnaveebis ka laulusõnade tähenduses ja "eepiline" on esitatud inglise tähendusringiga. Samuti näib olevat muutunud põhimõte, et võõrsõna asemel tasub võimaluse korral eelistada samaväärset või isegi täpsemat omasõna.
Üks näide siin on Mäekivi sõnul näiteks "paneel", mille omakeelne vaste on "vestlusring", "arutelu", "mõttevahetus", ent neid sõnu ei soovitata. "Piloteerimine" on aga Sõbaveebis sisuldasa samaväärne "proovimise" või "katsetamisega".
Sõnaveebis on sõna "piloteerima", juures tekst: "sõna piloteerima kasutus tähendustes 'võidusõiduautot juhtima' ja 'katsetama, proovima' on tavapärane. Üldkeele sõnade tähendusi ei saa normida, vaid sõnade tähendused kujunevad keelekasutuses."
"Keelenõuvaka sisu oli tõesti niisugune, et soovitame seda ja punkt. Soovitasime "piloteerimise" asemel "katsetamist" ja punkt. Mitte mingit selgitust. Nüüd soovime lisada selgituse, et miks me seda soovitame – miks on "katsetamine" parem või miks on "piloteerimine" parem. Mõlemal sõnal on ju omad eelised. Kui ütleme lihtsalt, et katsetamine on parem, siis vaatab inimene, et instituut ei jaga üldse matsu, nad ei saa aru, mis nad räägivad. Nad ei ole kursis, nad ei saa sisust aru, nad annavad lihtsalt ebapädevat nõu," ütles Tavast.
Keelenõuvakk tuleb tagasi
Tavast ütles, et instituudil on siiski plaan teha keelenõu soovitusi koondanud Keelenõuvakk jälle avalikult kättesaadavaks. "Me oleme Keelenõuvaka avalikust veebist ära võtnud, sest teeme seda korda. Selle uus kodu on EKI teatmikus ja tasapisi kanname me üle ka seniseid korduma kippuvaid küsimusi, neid sobivalt üldistades ja põhjendades," ütles ta.
Mäekivi ütles, et varasema Keelenõuvaka tagasitulek oleks väga rõõmustav uudis. "Seni sai Keelenõuvakka kasutada ainult siis, kui kirjutada Eesti Keele Instituudi direktorile ja küsida temalt nõusolekut. Põhjenduseks pidi esitama selle, millist teadusuuringut tehakse," ütles ta.
Tavast ütles, et näiteks sõnu "piloteerima", "enamik" ja "enamus" uuest Keelenõuvakast siiski ei leia.
"Need on ju sõnatasandi küsimused. Neid sõnu ei ole mitte mingit vajadust Keelenõuvakka panna ega sealt otsida. Neid saab otsida sõnastikust. Sõnastikus tõepoolest me katsetame eri väljendusviise, mis oleksid inimestele paremini arusaadavad," ütles Tavast.
Haridus- ja teadusministeerium on saatnud tegevuskava Eesti Keele Instituudile tagasi koos ettepanekutega, kuidas kava parandada ja täpsustada. Seejärel esitab instituut ministeeriumile uue tegevuskava versiooni, mida eritleb ka Eesti Keele Nõukogu.
Minister ütles, et on tänuväärt, et eesti keele tuleviku kohta on tekkinud niivõrd suur arutelu. Ta lausus, et edasine mõttevahetus nii instituudi ja ministeeriumi vahel kui ka avalikkuses üldiselt, peaks olema aga korralikumalt struktureeritud.
"Meil peab olema olemas konkreetne arutelu alus, et see ei läheks niisuguse legendide, müütide ja arvamuste tasemele, nagu ta on vahepeal läinud," sõnas minister. | Lukas: Eesti Keele Instituut ei plaani keelekorralduses reforme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lukas ütles ERR-ile, et instituudi esitatud tegevuskavas üllatusi ei ole ning paljudel juhtudel on instituut ka kinnitanud, et keelenõu temaatikas ei ole muutusi.
"Kui keegi on kartnud, et kohe tulevad metsikud reformid, siis sellest tegevuskavast seda välja ei paista. Eesti Keele Instituut püüab kahtlemata võtta maha selliseid kuulujutte, mis on viidanud mingite drastilistele muudatustele keelekorralduses," ütles minister.
Lukas kinnitas, et õigekeelsussõnaraamat on ja jääb kirjakeele normiks. Ta selgitas, et ühiskond on suure muutuse teel, kus kõnekeelsed tekstid, mis varem olid toimetatud, muutuvad nüüd tihtipeale automaatselt kirjalikuks.
"Mida peame ära hoidma on see, et selline automaatne kõnekeele teisenemine kirjakeeleks ei tooks kaasa vabadust tõlgendada neid kõnekeelseid vorminguid kirjakeele ametliku normina. Sel juhul laguneks keel ära. Meil ei oleks siis ei teistele keele õpetamiseks ega ka omavahel arusaamiseks korralikku keelt," ütles ta.
Lukas ütles, et sama vaade eesti keelele kumab läbi ka instituudi esitatud tegevuskavast.
Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast kinnitas, et instituut ei plaani mingeid reforme. Ta lisas, et ainus kursimuutus on see, et instituut tahab senisest rohkem sõnade tähendusi selgitada. Siiamaani on seda muuhulgas piiranud paberväljaannete ruumipiirang.
Samas ei soovi instituut ette kirjutada, millist sõna on konkreetses tähenduses on õigem kasutada.
"Me ei taha soovitada, milline on õige ja vale viis. Me tahame soovitada, milline on otstarbekam, eestipärasem, selgem, arusaadavam viis, aga mitte, milline on õigem viis. Me ei taha seaduse jõuga kohustada, vaid selgitada, miks on hea just niimoodi väljenduda," lausus Tavast.
Suunav keelekorraldus vs. kirjeldav keelekorraldus
Keeletoimetajate liidu juhatuse esimehe Helika Mäekivi sõnul on tekitanud keeletoimetajate seas palju kõneainet just see, milline on instituudi keelekorraldustegevuse eesmärk, kellele see on mõeldud ja millised on selle tulemused.
"Oleme viimased kaks aastat püüdnud instituudilt vastuseid saada, aga peamiselt valitseb meie seas segadus. Millest me oleme aga aru saanud, on see, et kui meil on seni olnud suunav ja soovitav keelekorraldus, kus jagatakse heakeelsussoovitusi ja püütakse kirjakeeles inimesi suunata paremat keelt kasutama, siis nüüd on soov minna üle kirjeldavale keelekorraldusele, kus ainult tutvustatakse inimestele eesti keelt kogu selle ulatuses – alates slängist, stampsõnadest ja kantseliidist kuni kirjakeeleni. Sobivama või heakeelsema keelekasutuse kohta aga enam nõu ei anta," tõdes Mäekivi.
Kriitikat on instituut siiamaani saanud suuresti uue Sõnaveebi kohta, kuhu on koondatud sõnastikud.
Mäekivi ütles oktoobris ERR-ile, et Sõnaveebi puuduseks on tõik, et ühendsõnastik tugineb veebitekstidel. See tähendab, et seal on palju vähem kirjakeelset teksti, ilukirjandust, õigusakte ehk nii-öelda asjalikku ja korrastatud, süsteemselt ja teadlikult arendatud keelekihti.
"Kui keeletoimetajal tuleb sageli tegeleda tarbetekstiga, kus kirjakeele kiht on väga oluline, siis ühendsõnastik teda selles ei aita," rääkis Mäekivi.
Ka ajaloolane Lauri Vahtre sedastas oktoobri lõpus Postimehe arvamusveergudel, et Sõnaveeb propageerib kõnekeelset keelekasutust.
Tavast: hinnangute jagamisel asemel peaks põhjalikumalt selgitama
Arvi Tavasti sõnul on laiem küsimus selles, kui palju on keeles üldse võimalik öelda, mis on õige ja mis väär. Selmet taolisi hinnanguid jagada, peaks Tavasti sõnutsi hoopis seletama senisest rohkem lahti, mis on otstarbekas, kirjakeelne, ilus või lugejale arusaadav.
"Võtame kaks sõna – "infrastruktuur" ja "taristu". Üks nendest on pikk ja kole võõrsõna, teine aga ilus omasõna. Samas see pikk ja kole sõna on paljudele inimestele harjumuspärasem," tõi ta näite.
Praegu sõnaveebis sõnade "infrastruktuur" ja "taristu" juures sarnane selgitus puudub. Ühendsõnastikus on pelgalt näidatud, et kaks sõna on sünonüümid.
Keeletoimetajate liidu esimees Helika Mäekivi sõnul paistab, et instituut on muutnud põhimõtteid kantseliidi valdkonnas – näiteks sõnade "koheselt" ja "antud" kohta soovitusi enam ei anta. Nõuandeid ei anta enam võõrmõjuliste sõnade kohta – näiteks "lüürika" on Sõnaveebis ka laulusõnade tähenduses ja "eepiline" on esitatud inglise tähendusringiga. Samuti näib olevat muutunud põhimõte, et võõrsõna asemel tasub võimaluse korral eelistada samaväärset või isegi täpsemat omasõna.
Üks näide siin on Mäekivi sõnul näiteks "paneel", mille omakeelne vaste on "vestlusring", "arutelu", "mõttevahetus", ent neid sõnu ei soovitata. "Piloteerimine" on aga Sõbaveebis sisuldasa samaväärne "proovimise" või "katsetamisega".
Sõnaveebis on sõna "piloteerima", juures tekst: "sõna piloteerima kasutus tähendustes 'võidusõiduautot juhtima' ja 'katsetama, proovima' on tavapärane. Üldkeele sõnade tähendusi ei saa normida, vaid sõnade tähendused kujunevad keelekasutuses."
"Keelenõuvaka sisu oli tõesti niisugune, et soovitame seda ja punkt. Soovitasime "piloteerimise" asemel "katsetamist" ja punkt. Mitte mingit selgitust. Nüüd soovime lisada selgituse, et miks me seda soovitame – miks on "katsetamine" parem või miks on "piloteerimine" parem. Mõlemal sõnal on ju omad eelised. Kui ütleme lihtsalt, et katsetamine on parem, siis vaatab inimene, et instituut ei jaga üldse matsu, nad ei saa aru, mis nad räägivad. Nad ei ole kursis, nad ei saa sisust aru, nad annavad lihtsalt ebapädevat nõu," ütles Tavast.
Keelenõuvakk tuleb tagasi
Tavast ütles, et instituudil on siiski plaan teha keelenõu soovitusi koondanud Keelenõuvakk jälle avalikult kättesaadavaks. "Me oleme Keelenõuvaka avalikust veebist ära võtnud, sest teeme seda korda. Selle uus kodu on EKI teatmikus ja tasapisi kanname me üle ka seniseid korduma kippuvaid küsimusi, neid sobivalt üldistades ja põhjendades," ütles ta.
Mäekivi ütles, et varasema Keelenõuvaka tagasitulek oleks väga rõõmustav uudis. "Seni sai Keelenõuvakka kasutada ainult siis, kui kirjutada Eesti Keele Instituudi direktorile ja küsida temalt nõusolekut. Põhjenduseks pidi esitama selle, millist teadusuuringut tehakse," ütles ta.
Tavast ütles, et näiteks sõnu "piloteerima", "enamik" ja "enamus" uuest Keelenõuvakast siiski ei leia.
"Need on ju sõnatasandi küsimused. Neid sõnu ei ole mitte mingit vajadust Keelenõuvakka panna ega sealt otsida. Neid saab otsida sõnastikust. Sõnastikus tõepoolest me katsetame eri väljendusviise, mis oleksid inimestele paremini arusaadavad," ütles Tavast.
Haridus- ja teadusministeerium on saatnud tegevuskava Eesti Keele Instituudile tagasi koos ettepanekutega, kuidas kava parandada ja täpsustada. Seejärel esitab instituut ministeeriumile uue tegevuskava versiooni, mida eritleb ka Eesti Keele Nõukogu.
Minister ütles, et on tänuväärt, et eesti keele tuleviku kohta on tekkinud niivõrd suur arutelu. Ta lausus, et edasine mõttevahetus nii instituudi ja ministeeriumi vahel kui ka avalikkuses üldiselt, peaks olema aga korralikumalt struktureeritud.
"Meil peab olema olemas konkreetne arutelu alus, et see ei läheks niisuguse legendide, müütide ja arvamuste tasemele, nagu ta on vahepeal läinud," sõnas minister.
### Response:
Lukas: Eesti Keele Instituut ei plaani keelekorralduses reforme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et enne mängu oli Arsenalil alagrupist edasipääs juba kindlustatud, spekuleeriti matši eel ka selle üle, kas Londoni klubi peatreener Mikel Arteta saadab oma debüüdiks väravasse Heina või mitte. Grupi võit oli aga veel lahtine ja nii otsustas Arteta ikkagi esikinda Aaron Ramsdale'i kasuks.
Inglismaa koondislane hoidiski oma värava puhtana ja Arsenal teenis Kieran Tierney 17. minuti väravast 1:0 võidu. Vahetusmeeste pingilt ei pääsenud väljakule ka Zürichi kolmes eelmises Euroopa liiga kohtumises mänguaega teeninud Karol Mets.
Arsenal kogus A-grupi võitjana 15 punkti, neljapäeval 2:1 Bodö/Glimti alistanud PSV sai 13 punktiga teise koha ning Norra klubi jätkab Konverentsiliigas.
Euroopa liiga alagrupifaasi lõplikud tabeliseisud:
A-alagrupp: 1. Arsenal 15 punkti, 2. PSV 13, 3. Bodö/Glimt 4, 4. Zürich 3
B-alagrupp: Fenerbahce 14, Rennes 12, Larnaca 5, Kiievi Dinamo 1
C-alagrupp: Betis 16, Roma 10, Ludogorets 7, HJK 1
D-alagrupp: Union SG 13, Berliini Union 12, Braga 10, Malmö 0
E-alagrupp: Real Sociedad 15, Manchester United 15, Tiraspol 6, Omonia 0
F-alagrupp: Feyenoord 8, Midtjylland 8, Lazio 8, Grazi Sturm 8
G-alagrupp: Freiburg 14, Nantes 9, Qarabag 8, Olympiakos 2
H-alagrupp: Ferencvaros 10, Monaco 10, Trabzonspor 9, Crvena zvezda 6 | Euroopa liiga: Arsenal lõpetas alagrupi võitjana, Hein ja Mets jäid pingile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et enne mängu oli Arsenalil alagrupist edasipääs juba kindlustatud, spekuleeriti matši eel ka selle üle, kas Londoni klubi peatreener Mikel Arteta saadab oma debüüdiks väravasse Heina või mitte. Grupi võit oli aga veel lahtine ja nii otsustas Arteta ikkagi esikinda Aaron Ramsdale'i kasuks.
Inglismaa koondislane hoidiski oma värava puhtana ja Arsenal teenis Kieran Tierney 17. minuti väravast 1:0 võidu. Vahetusmeeste pingilt ei pääsenud väljakule ka Zürichi kolmes eelmises Euroopa liiga kohtumises mänguaega teeninud Karol Mets.
Arsenal kogus A-grupi võitjana 15 punkti, neljapäeval 2:1 Bodö/Glimti alistanud PSV sai 13 punktiga teise koha ning Norra klubi jätkab Konverentsiliigas.
Euroopa liiga alagrupifaasi lõplikud tabeliseisud:
A-alagrupp: 1. Arsenal 15 punkti, 2. PSV 13, 3. Bodö/Glimt 4, 4. Zürich 3
B-alagrupp: Fenerbahce 14, Rennes 12, Larnaca 5, Kiievi Dinamo 1
C-alagrupp: Betis 16, Roma 10, Ludogorets 7, HJK 1
D-alagrupp: Union SG 13, Berliini Union 12, Braga 10, Malmö 0
E-alagrupp: Real Sociedad 15, Manchester United 15, Tiraspol 6, Omonia 0
F-alagrupp: Feyenoord 8, Midtjylland 8, Lazio 8, Grazi Sturm 8
G-alagrupp: Freiburg 14, Nantes 9, Qarabag 8, Olympiakos 2
H-alagrupp: Ferencvaros 10, Monaco 10, Trabzonspor 9, Crvena zvezda 6
### Response:
Euroopa liiga: Arsenal lõpetas alagrupi võitjana, Hein ja Mets jäid pingile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora viigistas võõrsil JK Tallinna Kaleviga, Ken Kallaste viis Flora 79. minutil juhtima, aga 85. minutil viigistas Ats Purje.
Levadia tegi kodus 1:1 viigi JK Narva Transiga. Liliu viis Levadia 60. minutil juhtima, aga viis minutit hiljem Denõss Dedetško penaltist viigistas.
Kolmandas laupäeval peetud mängus tegid 1:1 viigi Tallinna JK Legion ja Tartu JK Tammeka (54. pen Nikita Ivanov - 5. Henri Käblik).
Pühapäeval lähevad Paides vastamisi kohalik Linnameeskond ja Nõmme Kalju FC. Kaalul on pronksmedalite saatus, sest Kaljul on kaks vooru enne lõppu 62 ja Paidel 61 punkti. Kaljul on vaja kolmanda koha kindlustamiseks võitu. Mängu näeb alates kell 16.45 ka ETV2 ja sport.err.ee vahendusel. | Flora leppis Kalevi vastu viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora viigistas võõrsil JK Tallinna Kaleviga, Ken Kallaste viis Flora 79. minutil juhtima, aga 85. minutil viigistas Ats Purje.
Levadia tegi kodus 1:1 viigi JK Narva Transiga. Liliu viis Levadia 60. minutil juhtima, aga viis minutit hiljem Denõss Dedetško penaltist viigistas.
Kolmandas laupäeval peetud mängus tegid 1:1 viigi Tallinna JK Legion ja Tartu JK Tammeka (54. pen Nikita Ivanov - 5. Henri Käblik).
Pühapäeval lähevad Paides vastamisi kohalik Linnameeskond ja Nõmme Kalju FC. Kaalul on pronksmedalite saatus, sest Kaljul on kaks vooru enne lõppu 62 ja Paidel 61 punkti. Kaljul on vaja kolmanda koha kindlustamiseks võitu. Mängu näeb alates kell 16.45 ka ETV2 ja sport.err.ee vahendusel.
### Response:
Flora leppis Kalevi vastu viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks väravat viskasid Patrik Kareliusson, Mathias Einamann, Tanel Kasenurm, Stenver Savi ja Ken Pähn. Ühe tabamuse lisasid Adam Widercrantz ja Lauri-Robert Indus.
Esmaspäeval mängib Eesti koondis Kanadaga ja teisipäeval Taiga. Edasi kaheksandikfinaali pääsevad C-alagrupist kaks paremat.
Kahe aasta eest Soomes peetud MM-turniiril lõpetas Eesti koondis kaheksanda kohaga. Läbi aegade parim tulemus ehk seitsmes koht saavutati 2010. aasta turniil, mis toimus samuti Soomes. | Eesti saalihokikoondis alustas MM-i suure võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks väravat viskasid Patrik Kareliusson, Mathias Einamann, Tanel Kasenurm, Stenver Savi ja Ken Pähn. Ühe tabamuse lisasid Adam Widercrantz ja Lauri-Robert Indus.
Esmaspäeval mängib Eesti koondis Kanadaga ja teisipäeval Taiga. Edasi kaheksandikfinaali pääsevad C-alagrupist kaks paremat.
Kahe aasta eest Soomes peetud MM-turniiril lõpetas Eesti koondis kaheksanda kohaga. Läbi aegade parim tulemus ehk seitsmes koht saavutati 2010. aasta turniil, mis toimus samuti Soomes.
### Response:
Eesti saalihokikoondis alustas MM-i suure võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 5. novembril kell 22.40:
- Nädala jooksul on Ukraina sadamaist väljunud ligi 30 viljalaeva;
- Ukraina presidendi hinnangul valetab Iraan, kui ütleb, et saatis Venemaale väikese arvu droone enne viimase täiemahulist sissetungi Ukrainasse;
- NATO peasekretäri hinnangul ei ole väga tõenäoline, et Venemaa Ukrainas tuumarelva kasutaks;
- Ukraina võrguoperaator laiendab mõnes piirkonnas elektrikatkestusi;
- Venemaa on vangide vahetuse käigus vabastanud 268 Ukraina rahvuskaardi liiget;
- Iraan tunnistas Venemaale droonide andmist;
- Euroopa riigid saatsid Ukrainale 500 elektrigeneraatorit;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 600 sõdurit;
- Ukraina energiafirma on jäänud sel kuul juba 12 korda Vene rünnaku alla;
- Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaal on raskusi sõjalise väljaõppe läbi viimisega;
- ISW: Putin jätkab tõenäoliselt varjatud mobilisatsiooni;
- Venemaa pommitas Sumõ oblastit;
- Venemaa tahab erandit sanktsioonides;
- Vene okupandid rüüstasid Hersoni kunstimuuseumit.
Nädalaga lahkus Ukraina sadamaist 28 laeva põllumajandustoodetega
Viimase nädala jooksul on Ukraina sadamatest väljunud 28 erinevaid põllumajandustooteid tarnivat laeva, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Laevad väljusid Odessa, Tšornomorski ja Pivdennõi sadamast ning alustel oli kokku üle 800 000 tonni toiduaineid.
Zelenski sõnul viivad laevad kaupa Egiptusesse, Liibüasse, Marokosse, Alžeeriasse, Omaani, Türgisse, Hiinasse ja Etioopiasse.
Venemaa kaitseministeerium teatas selle nädala kolmapäeval, et Venemaa naaseb Musta mere viljakokkuleppe juurde. Pärast droonirünnakut Vene laevastikule Sevastopolis peatas Venemaa oma osaluse leppes.
Zelenski: Iraan valetab Venemaale väikese arvu droonide andmise kohta
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul Iraan valetab, öeldes, et saatis Venemaale väikese arvu droone. Zelenski väitel tulistasid Ukraina väed ainuüksi reedel alla 11 Iraani drooni.
"Kui Iraan jätkab ilmselge kohta valetamist, siis see tähendab, et maailm püüab veel rohkem uurida Venemaa ja Iraani režiimi terroristlikku koostööd ning seda, mida Venemaa Iraanile sellise koostöö eest maksab," ütles Zelenski.
USA erisaadik Iraanis Robert Malley kommenteeris sama sotsiaalmeedias. "Nad tarnisid ainuüksi tänavu suvel kümneid droone ning neil on okupeeritud Ukrainas sõjaväelased, kes aitavad Venemaal droone kasutada," kirjutas ta.
Iraani välisminister tunnistas esimest korda, et Teheran saatis Venemaale oma droonid. Ministri sõnul saadeti droonid enne Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainasse.
NATO juht ei usu, et Venemaa Ukrainas tuumarelva kasutab
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Türgi telekanalile NTV antud intervjuus, et ei usu, et Venemaa kasutab Ukrainas tuumarelva.
Stoltenberg ütles, et Venemaa tegevus on vastutustundetu ja hooletu.
"Risk, et Venemaa kasutab Ukrainas tuumarelva, pole väga suur, aga selle tagajärjed oleksid tohutud. Seega me võtame seda väga tõsiselt. Tuumasõjas ei ole võitjaid," sõnas Stoltenberg.
Ukraina võrguoperaator laiendab mõnes piirkonnas elektrikatkestusi
Ukraina riiklik võrguoperaator teatas laupäeval, et laiendab elektrikatkestusi Kiievis ja Ukraina seitsmes piirkonnas vastuseks suurenenud elektritarbimisele.
Elektrivõrk on viimastel nädalatel olnud Venemaa õhurünnakute sihtmärk ning energiaoperaatorid on kasutanud plaanilisi elektrikatkestusi selleks, et vältida ülekoormust ja võimaldada energiataristu remonti.
"Ajutised kontrollitud piirangud kõikidele tarbijakategooriatele on vajalikud, et vähendada koormust võrkudele, toetada energiasüsteemi jätkusuutlikku tasakaalustamist ja vältida korduvaid õnnetusi," teatas Ukrenergo.
Ettevõte ei täpsustanud, kui kaua elektrikatkestused kestavad, kuid kutsus ukrainlasi üles säästma energiat, eriti hommiku- ja õhtutundidel.
Iraan tunnistas Venemaale droonide andmist
Iraan tunnistas esmakordselt, et saatis Venemaale oma droonid, vahendas Reuters.
Sellest teatas Iraani välisminister Hossein Amirabdollahian, kelle sõnul tarniti droonid enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.
Ta märkis, et paar kuud enne Vene vägede tungimist Ukrainasse tarnis Iraan Venemaale väikese arvu droone. Ta eitas, et Teheran jätkab Moskvale droonide tarnimist.
Välisminister lisas, et rakette ei ole Iraan Venemaale tarninud.
Venemaa on vabastanud üle 250 Ukraina rahvuskaardi liikme
Ukraina rahvuskaart teatas, et Venemaa on täiemahulise invasiooni algusest alates vangide vahetuse käigus vabastanud 268 selle liiget.
Vabastatute hulgas on 24 naist.
‼️ За результами обмінів, які вже відбулися з початку широкомасштабного вторгнення російських військ на територію України звільнено всього 268 військовослужбовців Нацгвардії, з них 24 жінки. pic.twitter.com/NEpLQkT1xj
— НГУ (@ng_ukraine) November 5, 2022
Euroopa riigid saatsid Ukrainale 500 elektrigeneraatorit
17 Euroopa Liidu liikmesriiki, nende seas Eesti, saatsid Ukrainasse umbes 500 elektrigeneraatorit, et aidata lahendada Venemaa rünnakutest tingitud energiaprobleeme.
Liikmesriigid saatsid vajalikud tehnilised detailid ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.
Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaal on raskusi sõjalise väljaõppe läbi viimisega
Suurbritannia kaitseministeerium märkis oma igapäevases ülevaates, et tõenäoliselt on Venemaal raskusi sõjalise väljaõppe pakkumisega oma praeguse mobilisatsiooni ja iga-aastase sügisese ajateenistuse jaoks.
30. septembril välja kuulutatud ja 1. novembril 2022 alanud täiendav regulaarne sügisene ajateenistustsükkel toob tavaliselt kaasa 120 000 täiendavat ajateenijat.
Mobilisatsiooni käigus üritab Venemaa aga pakkuda väljaõpet umbes 300 000 sõdurile.
Kaitseministeerium märgib, et äsja mobiliseeritud ajateenijatel on tõenäoliselt minimaalne väljaõpe või üldse mitte, sest kogenud ohvitserid ja instruktorid on sõdimas Ukrainas, kus mõned neist on hukkunud.
Brittide sõnul on Venemaa läbi viimas väljaõpet Valgevenes, sest Venemaal endal napib väljaõppepersonali, laskemoona ja rajatisi. Vähese väljaõppe või üldse ilma väljaõppeta väed annavad Ukraina suunal vähe täiendavat rünnakuvõimet.
Venemaa pommitas Sumõ oblastit
Venemaa suurtükitules hukkus kolm ja sai haavata kaheksa inimest, teatas Sumõ kuberner.
Samuti teatas Vinnõtsja oblastijuht Serhi Borzov, et Venemaa ründas Vinnõtsjat Iraani droonidega.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas laupäeval, et Ukraina relvajõud lõid tagasi 14 Venemaa rünnakut Luhanskis ja Donetskis. Peastaap lisas, et ukrainlased hävitasid Vene sõjaväerajatisi ja kaks venelaste juhtimispunkti.
Mõkolaivi oblastis Novovasilivka lähedal hävitati peastaabi teatel ka kuus Venemaa tanklat.
Ukraina tulistas alla kaks Vene tiibraketti
Ukraina väed tulistasid reedel alla Mustalt merelt Vene vägede poolt tulistatud kaks tiibraketti Kalibr, teatas Odessas paiknev Ukraina lõuna õhuväejuhatus, vahendas CNN.
Õhuväe juhtkonna teatel tulistati üks tiibrakett alla Hersoni oblasti kohal ja üks Mõkolajivi oblasti kohal.
Samal ajal teatas Ukraina relvajõudude peastaap, et venelased on rünnanud idas Bahmutti, Avdiivkat ja Novopavlivkat.
Lisaks on viimase päeva jooksul pommide alla jäänud Lvivi piirkond läänes ning Harkivi, Dnipro ja Zaporižžja piirkond idas.
Ukraina sõdurid venelastelt ära võetud tankiga. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS
Ukraina energiafirma on jäänud sel kuul juba 12 korda Vene rünnaku alla
Venemaa rünnakud tsiviilinfrastruktuuri, eriti energia- ja veevärgi rajatiste vastu on sel kuul korduvalt takistanud Ukraina ettevõtet DTEK Group, mis omab söe- ja soojuselektrijaamu Ukraina eri piirkondades, vahendas CNN.
Ettevõte teatas reedel viimasest raketirünnakust, mis kahjustas tema energiarajatisi. See oli 12. rünnak DTEK-i rajatistele viimase kuu jooksul. Esialgsetel andmetel pommitamises inimohvreid ei olnud.
Ettevõtte sõnul said reedel vaenlase rünnaku tagajärjel oluliselt kahjustada ettevõtte elektriseadmed.
DTEK on Ukraina suurim eraenergiaettevõte ja Venemaa pommitamise sagedane sihtmärk. Juulis teatas ettevõte, et Venemaa häkkerid korraldasid selle rajatistele küberrünnaku.
ISW: Putin jätkab tõenäoliselt varjatud mobilisatsiooni
Sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul viitavad Venemaa diktaatori Vladimir Putini plaanid jätkata varjatud mobilisatsiooniga, et osaline mobilisatsioon ei toonud piisavalt jõudu Venemaa sõjaks Ukrainas.
Putini reedel välja öeldud väide, et Venemaa on ületanud oma eesmärgi mobiliseerida 300 000 meest, ei ole kooskõlas tema samal päeval välja antud dekreediga, mis lubab Venemaa ametnikel mobiliseerida raskeid kuritegusid sooritanud ja kohtus süüdi mõistetud kodanikke, teatas ISW.
Venemaa tahab erandit sanktsioonides
Venemaa palub läänel leevendada sanktsioone riigi põllumajanduslaenuandjale Rosselkhozbankile, et hõlbustada Venemaa teraviljaeksporti, ütlesid Reutersile neli Ukraina teraviljalepingu läbirääkimistega kursis olevat allikat.
Anonüümseks jääda soovinud allikad ütlesid Reutersile, et pangale kehtestatud sanktsioonide leevendamine võimaldaks pangal vastu võtta makseid Venemaa teravilja ja toiduainete eest. Rosselkhozbank pole aga rahvusvahelises teraviljakaubanduses veel suurt rolli mänginud.
Allikad ei öelnud uudisteagentuurile, millise vastuse Venemaa sellele ettepanekule sai.
Vene okupandid rüüstasid Hersoni kunstimuuseumit
"Evakueerimise" varjus rüüstasid tsiviilriietesse riietatud relvastatud mehed nelja päeva jooksul Oleksii Šovkunenko Hersoni kunstimuuseumi, teatas muuseumi administratsioon Facebooki postituses, vahendas Kyiv Independent.
Postituse info järgi viisid Vene okupandid 31. oktoobri ja 3. novembri vahel muuseumist ära kõik kunstiteosed, mis nad nägid ja kätte said ja ilma neid korralikult transpordiks pakkimata.
Muuseumi kollektsioonis on üle 10 000 kunstiteose.
Töid vedanud veokid suundusid Venemaa poolt okupeeritud Krimmi, kuid pole selge, kas see on nende lõppsihtkoht, kirjutas muuseum. Hersoni oblasti politseijaoskond on algatanud ka muuseumi rüüstamisega seoses kriminaaluurimise.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 600 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 75 440 (võrdlus eelmise päevaga +600);
- tankid 2758 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 5601 (+21);
- lennukid 277 (+0);
- kopterid 260 (+2);
- suurtükisüsteemid 1776 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 202 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1462 (+12);
- tiibraketid 399 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4184 (+10);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 155 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 255. päev: Iraan tunnistas Venemaale droonide tarnimist enne sõda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 5. novembril kell 22.40:
- Nädala jooksul on Ukraina sadamaist väljunud ligi 30 viljalaeva;
- Ukraina presidendi hinnangul valetab Iraan, kui ütleb, et saatis Venemaale väikese arvu droone enne viimase täiemahulist sissetungi Ukrainasse;
- NATO peasekretäri hinnangul ei ole väga tõenäoline, et Venemaa Ukrainas tuumarelva kasutaks;
- Ukraina võrguoperaator laiendab mõnes piirkonnas elektrikatkestusi;
- Venemaa on vangide vahetuse käigus vabastanud 268 Ukraina rahvuskaardi liiget;
- Iraan tunnistas Venemaale droonide andmist;
- Euroopa riigid saatsid Ukrainale 500 elektrigeneraatorit;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 600 sõdurit;
- Ukraina energiafirma on jäänud sel kuul juba 12 korda Vene rünnaku alla;
- Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaal on raskusi sõjalise väljaõppe läbi viimisega;
- ISW: Putin jätkab tõenäoliselt varjatud mobilisatsiooni;
- Venemaa pommitas Sumõ oblastit;
- Venemaa tahab erandit sanktsioonides;
- Vene okupandid rüüstasid Hersoni kunstimuuseumit.
Nädalaga lahkus Ukraina sadamaist 28 laeva põllumajandustoodetega
Viimase nädala jooksul on Ukraina sadamatest väljunud 28 erinevaid põllumajandustooteid tarnivat laeva, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Laevad väljusid Odessa, Tšornomorski ja Pivdennõi sadamast ning alustel oli kokku üle 800 000 tonni toiduaineid.
Zelenski sõnul viivad laevad kaupa Egiptusesse, Liibüasse, Marokosse, Alžeeriasse, Omaani, Türgisse, Hiinasse ja Etioopiasse.
Venemaa kaitseministeerium teatas selle nädala kolmapäeval, et Venemaa naaseb Musta mere viljakokkuleppe juurde. Pärast droonirünnakut Vene laevastikule Sevastopolis peatas Venemaa oma osaluse leppes.
Zelenski: Iraan valetab Venemaale väikese arvu droonide andmise kohta
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul Iraan valetab, öeldes, et saatis Venemaale väikese arvu droone. Zelenski väitel tulistasid Ukraina väed ainuüksi reedel alla 11 Iraani drooni.
"Kui Iraan jätkab ilmselge kohta valetamist, siis see tähendab, et maailm püüab veel rohkem uurida Venemaa ja Iraani režiimi terroristlikku koostööd ning seda, mida Venemaa Iraanile sellise koostöö eest maksab," ütles Zelenski.
USA erisaadik Iraanis Robert Malley kommenteeris sama sotsiaalmeedias. "Nad tarnisid ainuüksi tänavu suvel kümneid droone ning neil on okupeeritud Ukrainas sõjaväelased, kes aitavad Venemaal droone kasutada," kirjutas ta.
Iraani välisminister tunnistas esimest korda, et Teheran saatis Venemaale oma droonid. Ministri sõnul saadeti droonid enne Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainasse.
NATO juht ei usu, et Venemaa Ukrainas tuumarelva kasutab
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Türgi telekanalile NTV antud intervjuus, et ei usu, et Venemaa kasutab Ukrainas tuumarelva.
Stoltenberg ütles, et Venemaa tegevus on vastutustundetu ja hooletu.
"Risk, et Venemaa kasutab Ukrainas tuumarelva, pole väga suur, aga selle tagajärjed oleksid tohutud. Seega me võtame seda väga tõsiselt. Tuumasõjas ei ole võitjaid," sõnas Stoltenberg.
Ukraina võrguoperaator laiendab mõnes piirkonnas elektrikatkestusi
Ukraina riiklik võrguoperaator teatas laupäeval, et laiendab elektrikatkestusi Kiievis ja Ukraina seitsmes piirkonnas vastuseks suurenenud elektritarbimisele.
Elektrivõrk on viimastel nädalatel olnud Venemaa õhurünnakute sihtmärk ning energiaoperaatorid on kasutanud plaanilisi elektrikatkestusi selleks, et vältida ülekoormust ja võimaldada energiataristu remonti.
"Ajutised kontrollitud piirangud kõikidele tarbijakategooriatele on vajalikud, et vähendada koormust võrkudele, toetada energiasüsteemi jätkusuutlikku tasakaalustamist ja vältida korduvaid õnnetusi," teatas Ukrenergo.
Ettevõte ei täpsustanud, kui kaua elektrikatkestused kestavad, kuid kutsus ukrainlasi üles säästma energiat, eriti hommiku- ja õhtutundidel.
Iraan tunnistas Venemaale droonide andmist
Iraan tunnistas esmakordselt, et saatis Venemaale oma droonid, vahendas Reuters.
Sellest teatas Iraani välisminister Hossein Amirabdollahian, kelle sõnul tarniti droonid enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.
Ta märkis, et paar kuud enne Vene vägede tungimist Ukrainasse tarnis Iraan Venemaale väikese arvu droone. Ta eitas, et Teheran jätkab Moskvale droonide tarnimist.
Välisminister lisas, et rakette ei ole Iraan Venemaale tarninud.
Venemaa on vabastanud üle 250 Ukraina rahvuskaardi liikme
Ukraina rahvuskaart teatas, et Venemaa on täiemahulise invasiooni algusest alates vangide vahetuse käigus vabastanud 268 selle liiget.
Vabastatute hulgas on 24 naist.
‼️ За результами обмінів, які вже відбулися з початку широкомасштабного вторгнення російських військ на територію України звільнено всього 268 військовослужбовців Нацгвардії, з них 24 жінки. pic.twitter.com/NEpLQkT1xj
— НГУ (@ng_ukraine) November 5, 2022
Euroopa riigid saatsid Ukrainale 500 elektrigeneraatorit
17 Euroopa Liidu liikmesriiki, nende seas Eesti, saatsid Ukrainasse umbes 500 elektrigeneraatorit, et aidata lahendada Venemaa rünnakutest tingitud energiaprobleeme.
Liikmesriigid saatsid vajalikud tehnilised detailid ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.
Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaal on raskusi sõjalise väljaõppe läbi viimisega
Suurbritannia kaitseministeerium märkis oma igapäevases ülevaates, et tõenäoliselt on Venemaal raskusi sõjalise väljaõppe pakkumisega oma praeguse mobilisatsiooni ja iga-aastase sügisese ajateenistuse jaoks.
30. septembril välja kuulutatud ja 1. novembril 2022 alanud täiendav regulaarne sügisene ajateenistustsükkel toob tavaliselt kaasa 120 000 täiendavat ajateenijat.
Mobilisatsiooni käigus üritab Venemaa aga pakkuda väljaõpet umbes 300 000 sõdurile.
Kaitseministeerium märgib, et äsja mobiliseeritud ajateenijatel on tõenäoliselt minimaalne väljaõpe või üldse mitte, sest kogenud ohvitserid ja instruktorid on sõdimas Ukrainas, kus mõned neist on hukkunud.
Brittide sõnul on Venemaa läbi viimas väljaõpet Valgevenes, sest Venemaal endal napib väljaõppepersonali, laskemoona ja rajatisi. Vähese väljaõppe või üldse ilma väljaõppeta väed annavad Ukraina suunal vähe täiendavat rünnakuvõimet.
Venemaa pommitas Sumõ oblastit
Venemaa suurtükitules hukkus kolm ja sai haavata kaheksa inimest, teatas Sumõ kuberner.
Samuti teatas Vinnõtsja oblastijuht Serhi Borzov, et Venemaa ründas Vinnõtsjat Iraani droonidega.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas laupäeval, et Ukraina relvajõud lõid tagasi 14 Venemaa rünnakut Luhanskis ja Donetskis. Peastaap lisas, et ukrainlased hävitasid Vene sõjaväerajatisi ja kaks venelaste juhtimispunkti.
Mõkolaivi oblastis Novovasilivka lähedal hävitati peastaabi teatel ka kuus Venemaa tanklat.
Ukraina tulistas alla kaks Vene tiibraketti
Ukraina väed tulistasid reedel alla Mustalt merelt Vene vägede poolt tulistatud kaks tiibraketti Kalibr, teatas Odessas paiknev Ukraina lõuna õhuväejuhatus, vahendas CNN.
Õhuväe juhtkonna teatel tulistati üks tiibrakett alla Hersoni oblasti kohal ja üks Mõkolajivi oblasti kohal.
Samal ajal teatas Ukraina relvajõudude peastaap, et venelased on rünnanud idas Bahmutti, Avdiivkat ja Novopavlivkat.
Lisaks on viimase päeva jooksul pommide alla jäänud Lvivi piirkond läänes ning Harkivi, Dnipro ja Zaporižžja piirkond idas.
Ukraina sõdurid venelastelt ära võetud tankiga. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS
Ukraina energiafirma on jäänud sel kuul juba 12 korda Vene rünnaku alla
Venemaa rünnakud tsiviilinfrastruktuuri, eriti energia- ja veevärgi rajatiste vastu on sel kuul korduvalt takistanud Ukraina ettevõtet DTEK Group, mis omab söe- ja soojuselektrijaamu Ukraina eri piirkondades, vahendas CNN.
Ettevõte teatas reedel viimasest raketirünnakust, mis kahjustas tema energiarajatisi. See oli 12. rünnak DTEK-i rajatistele viimase kuu jooksul. Esialgsetel andmetel pommitamises inimohvreid ei olnud.
Ettevõtte sõnul said reedel vaenlase rünnaku tagajärjel oluliselt kahjustada ettevõtte elektriseadmed.
DTEK on Ukraina suurim eraenergiaettevõte ja Venemaa pommitamise sagedane sihtmärk. Juulis teatas ettevõte, et Venemaa häkkerid korraldasid selle rajatistele küberrünnaku.
ISW: Putin jätkab tõenäoliselt varjatud mobilisatsiooni
Sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul viitavad Venemaa diktaatori Vladimir Putini plaanid jätkata varjatud mobilisatsiooniga, et osaline mobilisatsioon ei toonud piisavalt jõudu Venemaa sõjaks Ukrainas.
Putini reedel välja öeldud väide, et Venemaa on ületanud oma eesmärgi mobiliseerida 300 000 meest, ei ole kooskõlas tema samal päeval välja antud dekreediga, mis lubab Venemaa ametnikel mobiliseerida raskeid kuritegusid sooritanud ja kohtus süüdi mõistetud kodanikke, teatas ISW.
Venemaa tahab erandit sanktsioonides
Venemaa palub läänel leevendada sanktsioone riigi põllumajanduslaenuandjale Rosselkhozbankile, et hõlbustada Venemaa teraviljaeksporti, ütlesid Reutersile neli Ukraina teraviljalepingu läbirääkimistega kursis olevat allikat.
Anonüümseks jääda soovinud allikad ütlesid Reutersile, et pangale kehtestatud sanktsioonide leevendamine võimaldaks pangal vastu võtta makseid Venemaa teravilja ja toiduainete eest. Rosselkhozbank pole aga rahvusvahelises teraviljakaubanduses veel suurt rolli mänginud.
Allikad ei öelnud uudisteagentuurile, millise vastuse Venemaa sellele ettepanekule sai.
Vene okupandid rüüstasid Hersoni kunstimuuseumit
"Evakueerimise" varjus rüüstasid tsiviilriietesse riietatud relvastatud mehed nelja päeva jooksul Oleksii Šovkunenko Hersoni kunstimuuseumi, teatas muuseumi administratsioon Facebooki postituses, vahendas Kyiv Independent.
Postituse info järgi viisid Vene okupandid 31. oktoobri ja 3. novembri vahel muuseumist ära kõik kunstiteosed, mis nad nägid ja kätte said ja ilma neid korralikult transpordiks pakkimata.
Muuseumi kollektsioonis on üle 10 000 kunstiteose.
Töid vedanud veokid suundusid Venemaa poolt okupeeritud Krimmi, kuid pole selge, kas see on nende lõppsihtkoht, kirjutas muuseum. Hersoni oblasti politseijaoskond on algatanud ka muuseumi rüüstamisega seoses kriminaaluurimise.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 600 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 75 440 (võrdlus eelmise päevaga +600);
- tankid 2758 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 5601 (+21);
- lennukid 277 (+0);
- kopterid 260 (+2);
- suurtükisüsteemid 1776 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 202 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1462 (+12);
- tiibraketid 399 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4184 (+10);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 155 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 255. päev: Iraan tunnistas Venemaale droonide tarnimist enne sõda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rune sai jagu kanadalasest Felix Auger-Aliassime'ist (ATP 8.) 6:4, 6:2. Seejuures oli Auger-Aliassime võitnud eelnevalt lausa 16 mängu järjest ja kolm turniiri.
Esimest korda Mastersi finaali pääsenud Rune jaoks oli tegemist aga neljanda võiduga järjest maailma edetabelis kümne hulka kuuluva tennisisti üle. Samuti on see taanlasele neljas finaal järjest.
Djokovic oli tasavägises teises poolfinaalis üle kreeklasest Stefanos Tsitsipasest (ATP 5.) 6:2, 3:6, 7:6 (7:4). Kiires lõppmängus jäi serblane murdega 3:4 taha, aga lõpetas matši nelja punktivõiduga järjest.
Djokovic jõudis Pariisi Mastersi finaali juba kaheksandat korda. Seni on tal kirjas kuus võitu: 2009, 2013, 2014, 2015, 2019 ja 2021. | Pariisi Mastersi finaalist kujuneb generatsioonide duell | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rune sai jagu kanadalasest Felix Auger-Aliassime'ist (ATP 8.) 6:4, 6:2. Seejuures oli Auger-Aliassime võitnud eelnevalt lausa 16 mängu järjest ja kolm turniiri.
Esimest korda Mastersi finaali pääsenud Rune jaoks oli tegemist aga neljanda võiduga järjest maailma edetabelis kümne hulka kuuluva tennisisti üle. Samuti on see taanlasele neljas finaal järjest.
Djokovic oli tasavägises teises poolfinaalis üle kreeklasest Stefanos Tsitsipasest (ATP 5.) 6:2, 3:6, 7:6 (7:4). Kiires lõppmängus jäi serblane murdega 3:4 taha, aga lõpetas matši nelja punktivõiduga järjest.
Djokovic jõudis Pariisi Mastersi finaali juba kaheksandat korda. Seni on tal kirjas kuus võitu: 2009, 2013, 2014, 2015, 2019 ja 2021.
### Response:
Pariisi Mastersi finaalist kujuneb generatsioonide duell |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabakavas teenis eestlane 133,52 punkti, mis oli jääl käinud 11 uisutaja konkurentsis kõige tagasihoidlikum summa. Kevadistel maailmameistrivõistlustel sai ta 155,87 punkti.
Kahe kava summas teenis 19-aastane Selevko 212,92 punkti, mis andis üheksanda koha.
Vabakava tõstis lühikava kolmandalt positsioonilt võitjaks prantslase Adam Siao Him Fa (268,98 punkti). Teiseks-kolmandaks tulid jaapanlased Sota Yamamoto (257,90) ja Kazuki Tomono (248,77).
Naiste üksiksõidu võitis esimese belglannana Loena Hendrickx (216,34), kes tähistas sellega ühtlasi oma 23. sünnipäeva. | Selevko langes GP-etapil üheksandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabakavas teenis eestlane 133,52 punkti, mis oli jääl käinud 11 uisutaja konkurentsis kõige tagasihoidlikum summa. Kevadistel maailmameistrivõistlustel sai ta 155,87 punkti.
Kahe kava summas teenis 19-aastane Selevko 212,92 punkti, mis andis üheksanda koha.
Vabakava tõstis lühikava kolmandalt positsioonilt võitjaks prantslase Adam Siao Him Fa (268,98 punkti). Teiseks-kolmandaks tulid jaapanlased Sota Yamamoto (257,90) ja Kazuki Tomono (248,77).
Naiste üksiksõidu võitis esimese belglannana Loena Hendrickx (216,34), kes tähistas sellega ühtlasi oma 23. sünnipäeva.
### Response:
Selevko langes GP-etapil üheksandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lumevabades oludes - jäärenni ja plastikust maandumisnõlva abil - peetud avaetapi esimeses voorus hüppas Aigro 125 meetrit ja võttis sisse 19. positsiooni. Teises voorus piirdus eestlane 118,5 meetriga ja pidi seitse kohta loovutama.
Siiski alustas 217,9 punkti teeninud Aigro viie MK-sarja punktiga. Eelmisel hooajal jõudis Aigro 30 parema hulka neljal korral.
"Vaadates eilset kvalifikatsiooni, kus sai esimene pingutus ära tehtud, siis ma arvan, et täna suutsin oma hüppeid võrreldes eilsega parandada," kommenteeris Aigro.
"Usun et võin rahule jääda tänase päevaga. Homme on uus võistlus, stardipositsioon on tänu punktidele tunduvalt parem ning saan juba vähem pingevabamalt peale minna."
Mõlemas voorus näitas parimat hüpet Kubacki, kes lendas vastavalt 130,5 ja 132,5 meetrit ning teenis 272,2 punkti. Pjedestaalile mahtusid ka norralane Halvor Egner Granerud (266,6 punkti) ja austerlane Stefan Kraft (258,0).
Kaheksa hulka kuulusid veel austerlane Manuel Fettner (252,4), poolakas Piotr Zyla (250,0), austerlane Daniel Tschofenig (242,2), jaapanlane Ryoyu Kobayashi (240,5) ja austerlane Philipp Aschenwald (239,8).
Pühapäeval hüpatakse Wislas korra veel. | Artti Aigro alustas MK-sarja punktikohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lumevabades oludes - jäärenni ja plastikust maandumisnõlva abil - peetud avaetapi esimeses voorus hüppas Aigro 125 meetrit ja võttis sisse 19. positsiooni. Teises voorus piirdus eestlane 118,5 meetriga ja pidi seitse kohta loovutama.
Siiski alustas 217,9 punkti teeninud Aigro viie MK-sarja punktiga. Eelmisel hooajal jõudis Aigro 30 parema hulka neljal korral.
"Vaadates eilset kvalifikatsiooni, kus sai esimene pingutus ära tehtud, siis ma arvan, et täna suutsin oma hüppeid võrreldes eilsega parandada," kommenteeris Aigro.
"Usun et võin rahule jääda tänase päevaga. Homme on uus võistlus, stardipositsioon on tänu punktidele tunduvalt parem ning saan juba vähem pingevabamalt peale minna."
Mõlemas voorus näitas parimat hüpet Kubacki, kes lendas vastavalt 130,5 ja 132,5 meetrit ning teenis 272,2 punkti. Pjedestaalile mahtusid ka norralane Halvor Egner Granerud (266,6 punkti) ja austerlane Stefan Kraft (258,0).
Kaheksa hulka kuulusid veel austerlane Manuel Fettner (252,4), poolakas Piotr Zyla (250,0), austerlane Daniel Tschofenig (242,2), jaapanlane Ryoyu Kobayashi (240,5) ja austerlane Philipp Aschenwald (239,8).
Pühapäeval hüpatakse Wislas korra veel.
### Response:
Artti Aigro alustas MK-sarja punktikohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastane Alcaraz sai viga Pariisi Mastersi veerandfinaalis norralase Holger Rune vastu ja oli sunnitud andma loobumisvõidu. Laupäeval andis hispaanlane teada, et uuringud tuvastasid vasakpoolses kõhuseinas lihasrebendi ja sellest taastumiseks on tarvis umbes kuus nädalat.
"Kahjuks ei jõua ma ATP finaalturniirile ega Davise karika finaalturniirile," teatas Alcaraz. "Mul on raske ja valus tunne jätta need kaks mulle nii olulist võistlust vahele, aga saan jääda positiivseks ja keskenduda taastumisele."
Meeste tennise aastalõputurniir leiab aset 13.-20. novembril ja Davise karikasarja finaalturniir algab 25. novembril. Neist esimesel asendab Alcarazi praeguse seisuga ameeriklane Taylor Fritz. | Vigastus jätab esireket Alcarazi aastalõputurniirilt ja Davise karikaturniilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastane Alcaraz sai viga Pariisi Mastersi veerandfinaalis norralase Holger Rune vastu ja oli sunnitud andma loobumisvõidu. Laupäeval andis hispaanlane teada, et uuringud tuvastasid vasakpoolses kõhuseinas lihasrebendi ja sellest taastumiseks on tarvis umbes kuus nädalat.
"Kahjuks ei jõua ma ATP finaalturniirile ega Davise karika finaalturniirile," teatas Alcaraz. "Mul on raske ja valus tunne jätta need kaks mulle nii olulist võistlust vahele, aga saan jääda positiivseks ja keskenduda taastumisele."
Meeste tennise aastalõputurniir leiab aset 13.-20. novembril ja Davise karikasarja finaalturniir algab 25. novembril. Neist esimesel asendab Alcarazi praeguse seisuga ameeriklane Taylor Fritz.
### Response:
Vigastus jätab esireket Alcarazi aastalõputurniirilt ja Davise karikaturniilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jamal Musiala viis Bayerni 12. minutil juhtima ja ülejäänud väravad löödi esimese poolaja lõpul kaheksa minuti jooksul.
Kõigepealt kasvatasid Eric Maxim Choupo-Motingi 37. ja 38. minuti tabamused Bayerni edu kolmeväravaliseks, aga 40. minutil avas Dodi Lukebakio ka kodumeeskonna skoori.
Esimese poolaja ja ühtlasi kogu mängu viimane värav sündis 45. minutil penaltist, mille realiseeris Hertha ründaja Davie Selke.
Neljanda võidu järjest teeninud Bayern tõusis 28 punkti peale, aga paari punkti kaugusel asuval Berliini Unionil on varuks pühapäevane kohtumine võõrsil Leverkuseni Bayeriga.
Kolmandaks kerkis 25 punktiga Dortmundi Borussia, kes oli kodus üle Bochumist 3:0 (8., 45+2. Youssoufa Moukoko, 12. pen Giovanni Reyna).
Ühe punktiga jääb Dortmundist maha Freiburg, kel varuks pühapäevane kodumäng Kölniga. | Müncheni Bayern tõusis Saksamaal liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jamal Musiala viis Bayerni 12. minutil juhtima ja ülejäänud väravad löödi esimese poolaja lõpul kaheksa minuti jooksul.
Kõigepealt kasvatasid Eric Maxim Choupo-Motingi 37. ja 38. minuti tabamused Bayerni edu kolmeväravaliseks, aga 40. minutil avas Dodi Lukebakio ka kodumeeskonna skoori.
Esimese poolaja ja ühtlasi kogu mängu viimane värav sündis 45. minutil penaltist, mille realiseeris Hertha ründaja Davie Selke.
Neljanda võidu järjest teeninud Bayern tõusis 28 punkti peale, aga paari punkti kaugusel asuval Berliini Unionil on varuks pühapäevane kohtumine võõrsil Leverkuseni Bayeriga.
Kolmandaks kerkis 25 punktiga Dortmundi Borussia, kes oli kodus üle Bochumist 3:0 (8., 45+2. Youssoufa Moukoko, 12. pen Giovanni Reyna).
Ühe punktiga jääb Dortmundist maha Freiburg, kel varuks pühapäevane kodumäng Kölniga.
### Response:
Müncheni Bayern tõusis Saksamaal liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng möödus mõlema jaoks tõusude-mõõnadega. Lietkabelis asus juhtima lausa 12:0, aga jäi teisel veerandil taha 19:29. Kolmandal veerandajal haarasid külalised uuesti ohjad ja siis juba lõplikult, kuigi lõpus tuli Nevežis kõvasti lähemale.
20 minutit mänginud Kullamäe viskas üheksa punkti (kahesed 3/8, kolmesed 1/5), võttis ühe lauapalli, jagas kolm resultatiivset söötu, tegi kaks vaheltlõiget, ühe pallikaotuse ja kolm viga. Võitjate parim oli 15 punktiga Stefan Peno, kaotajatele tõi Tim Lambrecht 16 silma ja kümme lauapalli.
Kullamäe klubi hoiab liigatabelis kuue võidu ja kahe kaotusega kolmandat positsiooni, ettepoole jäävad üksnes Kaunase Žalgiris (7-0) ja Jonava (6-1). Nevežis jätkab kolme võidu ja viie kaotusega üheksandal kohal.
Lietkabelise järgmine mäng toimub koondisepausi järel kahe nädala pärast võõrsil teist kohta hoidva Jonavaga. | Kullamäe aitas koduklubi kolmanda võiduni järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng möödus mõlema jaoks tõusude-mõõnadega. Lietkabelis asus juhtima lausa 12:0, aga jäi teisel veerandil taha 19:29. Kolmandal veerandajal haarasid külalised uuesti ohjad ja siis juba lõplikult, kuigi lõpus tuli Nevežis kõvasti lähemale.
20 minutit mänginud Kullamäe viskas üheksa punkti (kahesed 3/8, kolmesed 1/5), võttis ühe lauapalli, jagas kolm resultatiivset söötu, tegi kaks vaheltlõiget, ühe pallikaotuse ja kolm viga. Võitjate parim oli 15 punktiga Stefan Peno, kaotajatele tõi Tim Lambrecht 16 silma ja kümme lauapalli.
Kullamäe klubi hoiab liigatabelis kuue võidu ja kahe kaotusega kolmandat positsiooni, ettepoole jäävad üksnes Kaunase Žalgiris (7-0) ja Jonava (6-1). Nevežis jätkab kolme võidu ja viie kaotusega üheksandal kohal.
Lietkabelise järgmine mäng toimub koondisepausi järel kahe nädala pärast võõrsil teist kohta hoidva Jonavaga.
### Response:
Kullamäe aitas koduklubi kolmanda võiduni järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Keegi ei saanud viga, aga hävis praktiliselt kogu kraam, mida oma üritusel kasutame: masinad, kilomeetrite piirdeaedasid, mustikasupi soojendamiseks mõeldud suured mahutid ja muu varustus, mida oli üle aastakümnete kogutud," kirjutasid korraldajad ühismeedias.
"See on meie jaoks suur tagasilöök, aga me oleme täielikult valmis 2023. aasta ürituse läbiviimiseks! Võib-olla näevad asjad välja pisut teisiti, kui oleme harjunud, võib-olla peame mõned asjad üle mõtlema, aga kui oleme midagi aastate jooksul õppinud, siis on see probleemi korral erilahenduse leidmine."
Korraldajad lisasid, et lähinädalatel töötatakse intensiivselt selle kallal, kuidas uus plaan paika panna. "Seni: jätkake treenimist ja valmistumist - näeme talvel Vasaloppeti areenil!" lõpetati teade.
90 kilomeetri pikkune Vasaloppet tähistas tänavu saja aasta möödumist esimesest võistlusest. Tuleval aastal peaks teiste seas debüteerima ka Norra suusakuulsus Petter Northug. | Vasaloppeti keskladu põles maha, üritus toimub siiski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Keegi ei saanud viga, aga hävis praktiliselt kogu kraam, mida oma üritusel kasutame: masinad, kilomeetrite piirdeaedasid, mustikasupi soojendamiseks mõeldud suured mahutid ja muu varustus, mida oli üle aastakümnete kogutud," kirjutasid korraldajad ühismeedias.
"See on meie jaoks suur tagasilöök, aga me oleme täielikult valmis 2023. aasta ürituse läbiviimiseks! Võib-olla näevad asjad välja pisut teisiti, kui oleme harjunud, võib-olla peame mõned asjad üle mõtlema, aga kui oleme midagi aastate jooksul õppinud, siis on see probleemi korral erilahenduse leidmine."
Korraldajad lisasid, et lähinädalatel töötatakse intensiivselt selle kallal, kuidas uus plaan paika panna. "Seni: jätkake treenimist ja valmistumist - näeme talvel Vasaloppeti areenil!" lõpetati teade.
90 kilomeetri pikkune Vasaloppet tähistas tänavu saja aasta möödumist esimesest võistlusest. Tuleval aastal peaks teiste seas debüteerima ka Norra suusakuulsus Petter Northug.
### Response:
Vasaloppeti keskladu põles maha, üritus toimub siiski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Protest oli osa kogu päeva jooksul toimunud meeleavaldustest lennujaama ümbruses. Meeleavaldused korraldasid keskkonna eest võitlevad grupid Greenpeace ja Extinction Rebellion, et protestida lennundussektori põhjustatud kasvuhoonegaaside emissioonide ja muu saaste vastu.
Tavapäraseid lennureise protest ei mõjutanud.
"Me tahame vähem lende, rohkem ronge ja keeldu ebavajalikele lühimaalendudele ning eralennukitele," ütles Greenpeace'i Hollandi kampaania juht Dewi Zloch.
Greenpeace'i sõnul on Schiphol Hollandis suurim süsinikdioksiidi heitkoguste allikas, paisates õhku 12 miljardit kilogrammi süsihappegaasi aastas.
Sajad teised meeleavaldajad lennujaamas ja selle ümbruses kandsid loosungeid "Piirake lennutegevust" ja "Rohkem ronge".
Schipholi lennujaam ütles protestidele vastates, et on seadnud eesmärgiks muutuda 2030. aastaks heitmevabaks lennujaamaks ning toetab lennundussektori eesmärki viia heitmed 2050. aastaks nullini.
Hollandi sõjaväepolitsei pidas koos lennujaama turvameeskonnaga kinni mitu inimest, kes olid nende sõnul lennujaama territooriumil ilma loata.
Hollandi valitsus teatas juunis plaanist kehtestada lennujaama iga-aastane lendude arvu ülempiir 440 000 juurde, mis on ligikaudu 11 protsenti madalam kui 2019. aasta tase. Valitsus viitas oma plaanis õhusaaste- ja kliimaprobleemidele.
Transpordiminister Mark Harbers ütles oktoobris parlamendi ees, et tema ministeerium ei saa kontrollida kasvavat eralennuliiklust ning valitsus kaalub selle küsimuse lisamist oma kliimapoliitikasse. | Kliimaaktivistid tõkestasid Schipholi lennuväljal eralennukite õhkutõuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Protest oli osa kogu päeva jooksul toimunud meeleavaldustest lennujaama ümbruses. Meeleavaldused korraldasid keskkonna eest võitlevad grupid Greenpeace ja Extinction Rebellion, et protestida lennundussektori põhjustatud kasvuhoonegaaside emissioonide ja muu saaste vastu.
Tavapäraseid lennureise protest ei mõjutanud.
"Me tahame vähem lende, rohkem ronge ja keeldu ebavajalikele lühimaalendudele ning eralennukitele," ütles Greenpeace'i Hollandi kampaania juht Dewi Zloch.
Greenpeace'i sõnul on Schiphol Hollandis suurim süsinikdioksiidi heitkoguste allikas, paisates õhku 12 miljardit kilogrammi süsihappegaasi aastas.
Sajad teised meeleavaldajad lennujaamas ja selle ümbruses kandsid loosungeid "Piirake lennutegevust" ja "Rohkem ronge".
Schipholi lennujaam ütles protestidele vastates, et on seadnud eesmärgiks muutuda 2030. aastaks heitmevabaks lennujaamaks ning toetab lennundussektori eesmärki viia heitmed 2050. aastaks nullini.
Hollandi sõjaväepolitsei pidas koos lennujaama turvameeskonnaga kinni mitu inimest, kes olid nende sõnul lennujaama territooriumil ilma loata.
Hollandi valitsus teatas juunis plaanist kehtestada lennujaama iga-aastane lendude arvu ülempiir 440 000 juurde, mis on ligikaudu 11 protsenti madalam kui 2019. aasta tase. Valitsus viitas oma plaanis õhusaaste- ja kliimaprobleemidele.
Transpordiminister Mark Harbers ütles oktoobris parlamendi ees, et tema ministeerium ei saa kontrollida kasvavat eralennuliiklust ning valitsus kaalub selle küsimuse lisamist oma kliimapoliitikasse.
### Response:
Kliimaaktivistid tõkestasid Schipholi lennuväljal eralennukite õhkutõuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Manuel Benson viis Burnley esimesel poolajal kahel korral juhtima, aga teisel poolajal lõi kodumeeskond neli väravat. Kahel korral karistas külalisi Oliver McBurnie, kelle nimele jäi ka üks resultatiivne sööt.
Ühtlasi sai otsa Burnley 16-mänguline kaotuseta seeria. Viimati pidid nad vastase paremust tunnistama augusti keskel kolmandas voorus, kui võõrsil jäädi alla Watfordile 0:1.
Liigatabelis püsib Burnley 38 punktiga liidrikohal, mängu vähem pidanud Sheffield United on 35 silmaga teine. Otse kõrgliigasse pääsevadki kaks paremat.
Enne tänavust hooaega oli Burnley pallinud kuus hooaega Inglismaa kõrgliigas, aga lõpetas viimati hooaja 18. kohaga ja langes välja. 2018. aastal lõpetati kõrgliiga aga seitsmenda ja 2020. aastal kümnenda kohaga. | Esiliiga liidri Burnley pikk kaotusteta seeria katkes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Manuel Benson viis Burnley esimesel poolajal kahel korral juhtima, aga teisel poolajal lõi kodumeeskond neli väravat. Kahel korral karistas külalisi Oliver McBurnie, kelle nimele jäi ka üks resultatiivne sööt.
Ühtlasi sai otsa Burnley 16-mänguline kaotuseta seeria. Viimati pidid nad vastase paremust tunnistama augusti keskel kolmandas voorus, kui võõrsil jäädi alla Watfordile 0:1.
Liigatabelis püsib Burnley 38 punktiga liidrikohal, mängu vähem pidanud Sheffield United on 35 silmaga teine. Otse kõrgliigasse pääsevadki kaks paremat.
Enne tänavust hooaega oli Burnley pallinud kuus hooaega Inglismaa kõrgliigas, aga lõpetas viimati hooaja 18. kohaga ja langes välja. 2018. aastal lõpetati kõrgliiga aga seitsmenda ja 2020. aastal kümnenda kohaga.
### Response:
Esiliiga liidri Burnley pikk kaotusteta seeria katkes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis oli seitsmenda paigutusega Tamm üle britt William Jansenist (ATP 1576.) 6:2, 6:4. Teel finaali kaotas ta nelja vastase peale ühe seti.
Esikohakohtumises ootab Tamme türklane Yanki Erel (ATP 466.), kel on ühtlasi ka turniiri kõrgeim paigutus.
Tamm on võitnud varasemalt kaks M15 kategooria ITF-i turniiri: 2019. ja 2020. aastal Monastiris. | Kristjan Tamm jõudis ITF-i turniiri finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis oli seitsmenda paigutusega Tamm üle britt William Jansenist (ATP 1576.) 6:2, 6:4. Teel finaali kaotas ta nelja vastase peale ühe seti.
Esikohakohtumises ootab Tamme türklane Yanki Erel (ATP 466.), kel on ühtlasi ka turniiri kõrgeim paigutus.
Tamm on võitnud varasemalt kaks M15 kategooria ITF-i turniiri: 2019. ja 2020. aastal Monastiris.
### Response:
Kristjan Tamm jõudis ITF-i turniiri finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bardella võtab partei juhtimise üle Marine Le Penilt ning temast saab erakonna esimene juht, kes pole Le Peni perekonna liige, vahendas Reuters.
Bardellat toetas juhivalimistel 84,4 protsenti partei liikmetest. Tema konkurenti Louis Aliot'd toetas 15,16 protsenti hääletanuist.
Bardella oli olnud juba eelmisest sügisest saadik partei ajutine juht.
Erakonna senine juht Marine Le Pen keskendub partei parlamendirühma juhtimisele. Arvatakse, et Le Pen valmistub ka 2027. aastal Prantsusmaa presidendiks kandideerimiseks.
Le Pen astus Rahvusrinde juhi kohalt tagasi 2021. aastal. Tänavu jäi ta presidendivalimistel alla teist ametiaega taotlenud president Emmanuel Macronile.
Erakonna asutas 1972. aastal Marine Le Peni isa Jean-Marie Le Pen. | Prantsuse Rahvusrinne valis uue juhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bardella võtab partei juhtimise üle Marine Le Penilt ning temast saab erakonna esimene juht, kes pole Le Peni perekonna liige, vahendas Reuters.
Bardellat toetas juhivalimistel 84,4 protsenti partei liikmetest. Tema konkurenti Louis Aliot'd toetas 15,16 protsenti hääletanuist.
Bardella oli olnud juba eelmisest sügisest saadik partei ajutine juht.
Erakonna senine juht Marine Le Pen keskendub partei parlamendirühma juhtimisele. Arvatakse, et Le Pen valmistub ka 2027. aastal Prantsusmaa presidendiks kandideerimiseks.
Le Pen astus Rahvusrinde juhi kohalt tagasi 2021. aastal. Tänavu jäi ta presidendivalimistel alla teist ametiaega taotlenud president Emmanuel Macronile.
Erakonna asutas 1972. aastal Marine Le Peni isa Jean-Marie Le Pen.
### Response:
Prantsuse Rahvusrinne valis uue juhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edasipääsenute puhul hinnati nii tiimi järjekindlust, toote või teenuse arengut, idee potentsiaali kui ka seda, mil määral tiimid on oma mentorite nõuandeid kuulda võtnud.
Ajujahi üheksa parimat tiimi tänavusel hooajal on The Naturist, FitSphere, Justacart, Pickitwise, Myceen, Steelmonitor, Complok, Kõnekindlus ja Filaret.
Võistlejate sooritusi hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Eve Peeterson (Startup Estonia juht), Mailiis Ploomann (Elisa Eesti erakliendiüksuse juht ja juhatuse liige), Peeter Koppel (SEB privaatpanganduse strateeg), Ivo Remmelg (NestCap fondijuht ja ingelinvestor) ja Tanel Erm (Microsofti Eesti arenduskeskuse tegevjuht).
Peeter Koppeli sõnul oleks tema isiklikult valmis mõõdukas koguses investeerima Complokki, mis näib soovivat haarata finantssektori (kohustuslike) koolituste turu ja vastava sertifitseerimise. "Ma lihtsalt tean ja saan aru, et see turg on olemas ning Complok võimaldab oma klientidel efektiivsust tõsta," lisas Koppel, kelle arvates paistavad praegu ettevõtluses enim domineerivat rohelisus, flirt ringmajandusega ning äri käigus planeedi päästmine.
"Ettevõtjana ei ole häbiasi olla ahne," rõhutas Koppel. "Teiseks - maailma päästmine on õige ja õilis tegevus, kuid seda ei ole võimalik teha nii, et selle käigus raha ei teeni. Kui raha ei teeni, sureb ka päästmisprotsess n-ö loomulikku surma. Mina tahaks heade pitch 'ide ja korraliku show juurde näha ka seda, kust ja kui palju raha võiks tulema hakata? Kes kliendid on? Kes on konkurendid? Kas ollakse kindel, et tekitatakse originaalset intellektuaalomandit?"
"Ajujaht" on Eesti Televisiooni eetris neljapäeviti kell 22.05. Võitja selgub otsesaates 8. detsembril. | Peeter Koppel "Ajujahi" osalistele: ettevõtjana ei ole häbiasi olla ahne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edasipääsenute puhul hinnati nii tiimi järjekindlust, toote või teenuse arengut, idee potentsiaali kui ka seda, mil määral tiimid on oma mentorite nõuandeid kuulda võtnud.
Ajujahi üheksa parimat tiimi tänavusel hooajal on The Naturist, FitSphere, Justacart, Pickitwise, Myceen, Steelmonitor, Complok, Kõnekindlus ja Filaret.
Võistlejate sooritusi hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Eve Peeterson (Startup Estonia juht), Mailiis Ploomann (Elisa Eesti erakliendiüksuse juht ja juhatuse liige), Peeter Koppel (SEB privaatpanganduse strateeg), Ivo Remmelg (NestCap fondijuht ja ingelinvestor) ja Tanel Erm (Microsofti Eesti arenduskeskuse tegevjuht).
Peeter Koppeli sõnul oleks tema isiklikult valmis mõõdukas koguses investeerima Complokki, mis näib soovivat haarata finantssektori (kohustuslike) koolituste turu ja vastava sertifitseerimise. "Ma lihtsalt tean ja saan aru, et see turg on olemas ning Complok võimaldab oma klientidel efektiivsust tõsta," lisas Koppel, kelle arvates paistavad praegu ettevõtluses enim domineerivat rohelisus, flirt ringmajandusega ning äri käigus planeedi päästmine.
"Ettevõtjana ei ole häbiasi olla ahne," rõhutas Koppel. "Teiseks - maailma päästmine on õige ja õilis tegevus, kuid seda ei ole võimalik teha nii, et selle käigus raha ei teeni. Kui raha ei teeni, sureb ka päästmisprotsess n-ö loomulikku surma. Mina tahaks heade pitch 'ide ja korraliku show juurde näha ka seda, kust ja kui palju raha võiks tulema hakata? Kes kliendid on? Kes on konkurendid? Kas ollakse kindel, et tekitatakse originaalset intellektuaalomandit?"
"Ajujaht" on Eesti Televisiooni eetris neljapäeviti kell 22.05. Võitja selgub otsesaates 8. detsembril.
### Response:
Peeter Koppel "Ajujahi" osalistele: ettevõtjana ei ole häbiasi olla ahne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa.
Võitja kuulutati välja kolme nominendi ühisnäituse "Empiiria" avamisel 2. novembril Okapi galeriis. "Laureaadiks osutunud Kati Kerstna looming on mõjus ja afektiivne. Tema sotsiaalselt tundlikud tööd tõstatavad mitmeid olulisi tänapäevaseid teemasid, näiteks haakub tema viimaste aastate looming meie ühiskonda painava keskkonnakriisiga. Viimasel ajal on ta tegelenud süsteemselt käe/peopesa-motiiviga, mis on üks leidlik kujund, sest see on avatud korraga vastandlikele lugemisviisidele. Kerstna käed viitavad üheltpoolt hoidmisele, hellitamisele (a´ la ema soojad käed või loodushoid), aga teisipidi on need rabedad, kohmakad, saamatud, üleelusuuruses käed. Nagu ka meie inimkonnana oleme küll teadlikud näiteks liikide hävimisest, kuid siiski saamatud looduslikku mitmekesisust säilitama. Kerstna kombineerib oskuslikult klaasi, valgust, heli ja teisi materjale. Lisaks on erakordselt tänuväärne Kerstna töö näituste korraldaja ja kuraatorina, klaasikunsti populariseerijana," kirjeldas žüriiliige Karin Vicente.
Žüriisse kuulusid sel korral Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).
2022. aasta on kuulutatud ka rahvusvaheliseks klaasiaastaks. | Tunnustatud klaasikunstniku tiitli pälvis Kati Kerstna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa.
Võitja kuulutati välja kolme nominendi ühisnäituse "Empiiria" avamisel 2. novembril Okapi galeriis. "Laureaadiks osutunud Kati Kerstna looming on mõjus ja afektiivne. Tema sotsiaalselt tundlikud tööd tõstatavad mitmeid olulisi tänapäevaseid teemasid, näiteks haakub tema viimaste aastate looming meie ühiskonda painava keskkonnakriisiga. Viimasel ajal on ta tegelenud süsteemselt käe/peopesa-motiiviga, mis on üks leidlik kujund, sest see on avatud korraga vastandlikele lugemisviisidele. Kerstna käed viitavad üheltpoolt hoidmisele, hellitamisele (a´ la ema soojad käed või loodushoid), aga teisipidi on need rabedad, kohmakad, saamatud, üleelusuuruses käed. Nagu ka meie inimkonnana oleme küll teadlikud näiteks liikide hävimisest, kuid siiski saamatud looduslikku mitmekesisust säilitama. Kerstna kombineerib oskuslikult klaasi, valgust, heli ja teisi materjale. Lisaks on erakordselt tänuväärne Kerstna töö näituste korraldaja ja kuraatorina, klaasikunsti populariseerijana," kirjeldas žüriiliige Karin Vicente.
Žüriisse kuulusid sel korral Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).
2022. aasta on kuulutatud ka rahvusvaheliseks klaasiaastaks.
### Response:
Tunnustatud klaasikunstniku tiitli pälvis Kati Kerstna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AIK läks kaheksandal minutil juhtima, kui Matilda Nilden madala tsenderduse järel lähedalt skooris. Veel esimese poolaja jooksul vastas aga Kalmar kahe väravaga, nende autoriteks olid Wilma Finnman ja Charlene Nowotny, kirjutab Soccernet.ee.
Eelviimases voorus kõrgliigasse püsimajäämise kindlustanud Kalmar lõpetas hooaja 14 naiskonna seas 11. positsioonil. Kork kaitses oma koduklubi väravat täpselt pooltes voorudes ehk 13 mängus, sealjuures viimases üheksas mängus järjest. | Eesti koondise esiväravavaht lõpetas Rootsis hooaja võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AIK läks kaheksandal minutil juhtima, kui Matilda Nilden madala tsenderduse järel lähedalt skooris. Veel esimese poolaja jooksul vastas aga Kalmar kahe väravaga, nende autoriteks olid Wilma Finnman ja Charlene Nowotny, kirjutab Soccernet.ee.
Eelviimases voorus kõrgliigasse püsimajäämise kindlustanud Kalmar lõpetas hooaja 14 naiskonna seas 11. positsioonil. Kork kaitses oma koduklubi väravat täpselt pooltes voorudes ehk 13 mängus, sealjuures viimases üheksas mängus järjest.
### Response:
Eesti koondise esiväravavaht lõpetas Rootsis hooaja võidukalt |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.