Split (1)

train · 399k rows

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.

instruction stringclasses 3 values	input stringlengths 0 388k	output stringlengths 1 59.4k	text stringlengths 246 388k
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Etioopia valitsuse ja Tigray vägede kokkupõrked tõid kaasa suure humanitaarkriisi. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) andmetel vajab 90 protsenti Tigray elanikest toiduabi. Umbes kolmandik piirkonna lastest kannatab alatoitluse all, vahendas BBC. "Kokkuleppe sõlmimine näitab, et mõlemad pooled on valmis leidma rahumeelset lahendust," teatasid Tigray esindajad. Mõlemad pooled pidasid läbirääkimisi Lõuna-Aafrika Vabariigis. Läbirääkimisi vahendanud Nigeeria endine president Olusegun Obasanjo ütles, et kokkulepe oli alles Etioopia rahuprotsessi algus. Konflikt Etioopia keskvalitsuse ja Tigray provintsi vahel on kestnud umbes kaks aastat.	Etioopia valitsus ja Tigray provintsi võitlejad sõlmisid vaherahu	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Etioopia valitsuse ja Tigray vägede kokkupõrked tõid kaasa suure humanitaarkriisi. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) andmetel vajab 90 protsenti Tigray elanikest toiduabi. Umbes kolmandik piirkonna lastest kannatab alatoitluse all, vahendas BBC. "Kokkuleppe sõlmimine näitab, et mõlemad pooled on valmis leidma rahumeelset lahendust," teatasid Tigray esindajad. Mõlemad pooled pidasid läbirääkimisi Lõuna-Aafrika Vabariigis. Läbirääkimisi vahendanud Nigeeria endine president Olusegun Obasanjo ütles, et kokkulepe oli alles Etioopia rahuprotsessi algus. Konflikt Etioopia keskvalitsuse ja Tigray provintsi vahel on kestnud umbes kaks aastat. ### Response: Etioopia valitsus ja Tigray provintsi võitlejad sõlmisid vaherahu
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Malõgina alistas 6:4, 2:6, 6:2 hollandlanna Suzan Lamensi (WTA 211.) ning kohtub teises ringis rootslanna Julita Saneriga, kes sai avaringis jagu teisest eestlannast Laura Rahnelist. Malõgina võitis esimeselt servilt 60% ja teiselt 58% punktidest ning Lamensi samad näitajad olid vastavalt 55 ja 51. Eestlanna tegi vaid ühe topeltvea hollandlanna nelja vastu. Katriin Saar (WTA 1141.) jäi avaringis kindlalt 2:6, 0:6 alla sakslannale Kathleen Kanevile (WTA 433.). Läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile murdnud Laura Rahnel kaotas 6:7 (5), 6:1, 1:6 rootslannale Julita Sanerile (WTA 985.). Maileen Nuudi (WTA 612.) jäi 2:6, 3:6 alla lätlannale Daniela Vismanele (WTA 262.).	Malõgina pääses eestlannadest ainsana kodusel ITF-i turniiril teise ringi	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Malõgina alistas 6:4, 2:6, 6:2 hollandlanna Suzan Lamensi (WTA 211.) ning kohtub teises ringis rootslanna Julita Saneriga, kes sai avaringis jagu teisest eestlannast Laura Rahnelist. Malõgina võitis esimeselt servilt 60% ja teiselt 58% punktidest ning Lamensi samad näitajad olid vastavalt 55 ja 51. Eestlanna tegi vaid ühe topeltvea hollandlanna nelja vastu. Katriin Saar (WTA 1141.) jäi avaringis kindlalt 2:6, 0:6 alla sakslannale Kathleen Kanevile (WTA 433.). Läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile murdnud Laura Rahnel kaotas 6:7 (5), 6:1, 1:6 rootslannale Julita Sanerile (WTA 985.). Maileen Nuudi (WTA 612.) jäi 2:6, 3:6 alla lätlannale Daniela Vismanele (WTA 262.). ### Response: Malõgina pääses eestlannadest ainsana kodusel ITF-i turniiril teise ringi
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Venemaa lennufirmad vedasid septembris 9,87 miljonit reisijat. Seda on 20 protsenti vähem kui 2021. aasta septembris, vahendas Reuters. Euroopa Liit (EL) kehtestas 26. veebruaril Moskva-vastased sanktsioonid, mis keelavad Venemaale tsiviillennukite ja nende varuosade tarnimise, samuti nende hoolduse ja kindlustamise. Samuti keelasid lääneriigid Venemaa lennufirmadel kasutada oma õhuruumi. Lennuliiklus vähenes aasta esimese üheksa kuu jooksul 13,1 protsenti ehk 72,6 miljoni reisijani, teatas Rosstat. Sõiduautode müük vähenes oktoobris 63 protsenti. Riigis kasvab järjepidevalt kodumaise brändi Lada populaarsus. Venemaalased ostavad üha rohkem ka Hiinas toodetud autosid, vahendas Interfax.	Ametlikud andmed: Vene lennuliinidel vähenes reisijate arv 20 protsenti	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Venemaa lennufirmad vedasid septembris 9,87 miljonit reisijat. Seda on 20 protsenti vähem kui 2021. aasta septembris, vahendas Reuters. Euroopa Liit (EL) kehtestas 26. veebruaril Moskva-vastased sanktsioonid, mis keelavad Venemaale tsiviillennukite ja nende varuosade tarnimise, samuti nende hoolduse ja kindlustamise. Samuti keelasid lääneriigid Venemaa lennufirmadel kasutada oma õhuruumi. Lennuliiklus vähenes aasta esimese üheksa kuu jooksul 13,1 protsenti ehk 72,6 miljoni reisijani, teatas Rosstat. Sõiduautode müük vähenes oktoobris 63 protsenti. Riigis kasvab järjepidevalt kodumaise brändi Lada populaarsus. Venemaalased ostavad üha rohkem ka Hiinas toodetud autosid, vahendas Interfax. ### Response: Ametlikud andmed: Vene lennuliinidel vähenes reisijate arv 20 protsenti
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Peale Kataloonia rallit teatas 2019. aasta ralli maailmameister Ott Tänak, et lahkub Hyundai meeskonnast selle hooaja lõpul. "See on minu isiklik otsus ja olen sellele pikalt mõelnud. Ma austan meeskonda väga. Tunnen, et olen oma karjääris selles punktis, et vajan uut väljakutset," selgitas Tänak pressiteates. Pärast Hyundai meeskonnaga lepingu lõpetamist seostatakse Tänaku nime M-Sport Fordiga. M-Spordi selle hooaja tulemused on olnud nõrgad, hoolimata sellest, et Sebastien Loeb võitis hooaja avavõistluse Monte Carlos. Meeskonna esinumber Craig Breen pole ootusi täitnud ning seetõttu oleks staarsõitjat vaja, kirjutab Iltalehti. "Realistlikult hinnates on see üsna kallis variant. Kindlasti oleks tal tore meie tiimiga liituda, kuid seda on raske teoks teha, tunnistab M-Spordi tiimijuht Richard Millener Iltalehtile. M-Spordi rivaalid Hyundai ja Toyota on tehasemeeskonnad, kuid M-Sport võistleb oluliselt väiksema eelarvega. "Kas tema (Tänaku) jaoks oleks tark otsus liituda meeskonnaga, mis ei suuda tulevikuväljavaateid tagada samamoodi nagu tehasemeeskond? Ainult tema saab sellele vastata," lisas Millener. "Meil on veel aega, kuid igal juhul oleks meile suureks väljakutseks piisava eelarve leidmine," rõhutab meeskonna boss. Lisaks M-Spordile on Tänakut seostatud ka Toyotasse naasmisega. Tänak sõidab Hyundai eest oma viimase võidusõidu järgmisel nädalal Jaapanis.	M-Spordi juht Tänaku palkamisest: üsna kallis variant	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Peale Kataloonia rallit teatas 2019. aasta ralli maailmameister Ott Tänak, et lahkub Hyundai meeskonnast selle hooaja lõpul. "See on minu isiklik otsus ja olen sellele pikalt mõelnud. Ma austan meeskonda väga. Tunnen, et olen oma karjääris selles punktis, et vajan uut väljakutset," selgitas Tänak pressiteates. Pärast Hyundai meeskonnaga lepingu lõpetamist seostatakse Tänaku nime M-Sport Fordiga. M-Spordi selle hooaja tulemused on olnud nõrgad, hoolimata sellest, et Sebastien Loeb võitis hooaja avavõistluse Monte Carlos. Meeskonna esinumber Craig Breen pole ootusi täitnud ning seetõttu oleks staarsõitjat vaja, kirjutab Iltalehti. "Realistlikult hinnates on see üsna kallis variant. Kindlasti oleks tal tore meie tiimiga liituda, kuid seda on raske teoks teha, tunnistab M-Spordi tiimijuht Richard Millener Iltalehtile. M-Spordi rivaalid Hyundai ja Toyota on tehasemeeskonnad, kuid M-Sport võistleb oluliselt väiksema eelarvega. "Kas tema (Tänaku) jaoks oleks tark otsus liituda meeskonnaga, mis ei suuda tulevikuväljavaateid tagada samamoodi nagu tehasemeeskond? Ainult tema saab sellele vastata," lisas Millener. "Meil on veel aega, kuid igal juhul oleks meile suureks väljakutseks piisava eelarve leidmine," rõhutab meeskonna boss. Lisaks M-Spordile on Tänakut seostatud ka Toyotasse naasmisega. Tänak sõidab Hyundai eest oma viimase võidusõidu järgmisel nädalal Jaapanis. ### Response: M-Spordi juht Tänaku palkamisest: üsna kallis variant
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	MM-i ülekannete ajakava Pühapäev, 20. november 16.40 ETV2 Avatseremoonia Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari 17.15 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Aet Süvari 17.45 ETV2 A-alagrupp Katar - Ecuador Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Esmaspäev, 21. november 14.50 ETV B-alagrupp Inglismaa - Iraan Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson 17.30 ETV2 A-alagrupp Senegal - Holland Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 B-alagrupp USA - Wales Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Teisipäev, 22. november 11.50 ETV C-alagrupp Argentina - Saudi Araabia Kommenteerivad Johannes Vedru ja Marko Lelov 14.50 ETV D-alagrupp Taani - Tuneesia Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt 17.30 ETV2 C-alagrupp Mehhiko - Poola Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Joel Indermitte, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 D-alagrupp Prantsusmaa - Austraalia Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari Kolmapäev, 23. november 11.50 ETV F-alagrupp Maroko - Horvaatia Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Lelov 14.50 ETV E-alagrupp Saksamaa - Jaapan Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marti Pähn 17.30 ETV2 E-alagrupp Hispaania - Costa Rica Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Norbert Hurt, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 F-alagrupp Belgia - Kanada Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari Neljapäev, 24. november 11.50 ETV G-alagrupp Šveits - Kamerun Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Lelov 14.50 ETV H-alagrupp Uruguay - Lõuna-Korea Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt 17.30 ETV2 H-alagrupp Portugal - Ghana Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 G-alagrupp Brasiilia - Serbia Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari Reede, 25. november 11.50 ETV B-alagrupp Wales - Iraan Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt 14.50 ETV A-alagrupp Katar - Senegal Kommenteerivad Johannes Vedru ja Ingemar Teever 17.30 ETV2 A-alagrupp Holland - Ecuador Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson, stuudios Alvar Tiisler 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 B-alagrupp Inglismaa - USA Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marti Pähn, stuudios Alvar Tiisler Laupäev, 26. november 11.50 ETV D-alagrupp Tuneesia - Austraalia Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski 14.50 ETV C-alagrupp Poola - Saudi Araabia Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Markus Jürgenson 17.30 ETV2 D-alagrupp Prantsusmaa - Taani Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 C-alagrupp Argentina - Mehhiko Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari Pühapäev, 27. november 11.50 ETV E-alagrupp Jaapan - Costa Rica Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Ingemar Teever 14.50 ETV F-alagrupp Belgia - Maroko Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Ingemar Teever 17.30 ETV2 F-alagrupp Horvaatia - Kanada Kommenteerivad Johannes Vedru ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 E-alagrupp Hispaania - Saksamaa Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Esmaspäev, 28. november 11.50 ETV G-alagrupp Kamerun - Serbia Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Lelov 14.50 ETV H-alagrupp Lõuna-Korea - Ghana Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Joel Indermitte 17.30 ETV2 G-alagrupp Brasiilia - Šveits Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Aivar Pohlak, stuudios Tarmo Tiisler 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 H-alagrupp Portugal - Uruguay Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski, stuudios Tarmo Tiisler Teisipäev, 29. november 16.30 ETV2 A-alagrupp Holland - Katar Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 16.50 sport.err.ee A-alagrupp Ecuador - Senegal Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski 20.30 ETV2 B-alagrupp Wales - Inglismaa Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari 20.50 sport.err.ee B-alagrupp Iraan - USA Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Norbert Hurt Kolmapäev, 30. november 16.30 ETV2 D-alagrupp Tuneesia - Prantsusmaa Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Norbert Hurt, stuudios Aet Süvari 16.50 sport.err.ee D-alagrupp Austraalia - Taani Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov 20.30 ETV2 C-alagrupp Poola - Argentina Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 20.50 sport.err.ee C-alagrupp Saudi Araabia - Mehhiko Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski Neljapäev, 1. detsember 16.30 ETV2 F-alagrupp Horvaatia - Belgia Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Aivar Pohlak, stuudios Aet Süvari 16.50 sport.err.ee F-alagrupp Kanada - Maroko Kommenteerivad Johannes Vedru ja Ingemar Teever 20.30 ETV2 E-alagrupp Jaapan - Hispaania Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari 20.50 sport.err.ee E-alagrupp Costa Rica - Saksamaa Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Ingemar Teever Reede, 2. detsember 16.30 ETV2 H-alagrupp Lõuna-Korea - Portugal Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 16.50 sport.err.ee H-alagrupp Ghana - Uruguay Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Joel Indermitte 20.30 ETV2 G-alagrupp Kamerun - Brasiilia Kommenteerivad Johannes Vedru ja Mati Pari, stuudios Aet Süvari 20.50 sport.err.ee G-alagrupp Serbia - Šveits Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn Laupäev, 3. detsember 16.30 ETV2 1/8-finaal Holland – USA Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Ragnar Kaasik 20.30 ETV2 1/8-finaal Argentina – Austraalia Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari Pühapäev, 4. detsember 16.30 ETV2 1/8-finaal Prantsusmaa – Poola Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Joel Indermitte, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Debora Saarnak 20.30 ETV2 1/8-finaal Inglismaa – Senegal Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari Esmaspäev, 5. detsember 16.30 ETV2 1/8-finaal Jaapan – Horvaatia Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Kristjan Kalkun 20.30 ETV2 1/8-finaal Brasiilia – Lõuna-Korea Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Aivar Pohlak Teisipäev, 6. detsember 16.30 ETV2 1/8-finaal Maroko – Hispaania Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Tarmo Tiisler 20.30 ETV2 1/8-finaal Portugal – Šveits Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Reede, 9. detsember 16.30 ETV2 Veerandfinaal Horvaatia – Brasiilia Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Alvar Tiisler 20.30 ETV2 Veerandfinaal Holland – Argentina Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari Laupäev, 10. detsember 16.30 ETV2 Veerandfinaal Maroko – Portugal Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Lelov, stuudios Tarmo Tiisler 20.15 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Johannes Vedru 20.30 ETV2 Veerandfinaal Inglismaa – Prantsusmaa Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Tarmo Tiisler Teisipäev, 13. detsember 20.30 ETV2 Poolfinaal 1. poolfinaal Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari Kolmapäev, 14. detsember 20.30 ETV2 Poolfinaal 2. poolfinaal Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari Laupäev, 17. detsember 16.30 ETV2 Pronksimäng Horvaatia – Maroko Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Pühapäev, 18. detsember 16.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Aet Süvari 16.30 ETV2 Finaal Argentina – Prantsusmaa Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Joel Indermitte, stuudios Aet Süvari	Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekannete ajakava	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: MM-i ülekannete ajakava Pühapäev, 20. november 16.40 ETV2 Avatseremoonia Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari 17.15 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Aet Süvari 17.45 ETV2 A-alagrupp Katar - Ecuador Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Esmaspäev, 21. november 14.50 ETV B-alagrupp Inglismaa - Iraan Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson 17.30 ETV2 A-alagrupp Senegal - Holland Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 B-alagrupp USA - Wales Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Teisipäev, 22. november 11.50 ETV C-alagrupp Argentina - Saudi Araabia Kommenteerivad Johannes Vedru ja Marko Lelov 14.50 ETV D-alagrupp Taani - Tuneesia Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt 17.30 ETV2 C-alagrupp Mehhiko - Poola Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Joel Indermitte, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 D-alagrupp Prantsusmaa - Austraalia Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari Kolmapäev, 23. november 11.50 ETV F-alagrupp Maroko - Horvaatia Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Lelov 14.50 ETV E-alagrupp Saksamaa - Jaapan Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marti Pähn 17.30 ETV2 E-alagrupp Hispaania - Costa Rica Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Norbert Hurt, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 F-alagrupp Belgia - Kanada Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari Neljapäev, 24. november 11.50 ETV G-alagrupp Šveits - Kamerun Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Lelov 14.50 ETV H-alagrupp Uruguay - Lõuna-Korea Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt 17.30 ETV2 H-alagrupp Portugal - Ghana Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 G-alagrupp Brasiilia - Serbia Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari Reede, 25. november 11.50 ETV B-alagrupp Wales - Iraan Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt 14.50 ETV A-alagrupp Katar - Senegal Kommenteerivad Johannes Vedru ja Ingemar Teever 17.30 ETV2 A-alagrupp Holland - Ecuador Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson, stuudios Alvar Tiisler 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 B-alagrupp Inglismaa - USA Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marti Pähn, stuudios Alvar Tiisler Laupäev, 26. november 11.50 ETV D-alagrupp Tuneesia - Austraalia Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski 14.50 ETV C-alagrupp Poola - Saudi Araabia Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Markus Jürgenson 17.30 ETV2 D-alagrupp Prantsusmaa - Taani Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 C-alagrupp Argentina - Mehhiko Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari Pühapäev, 27. november 11.50 ETV E-alagrupp Jaapan - Costa Rica Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Ingemar Teever 14.50 ETV F-alagrupp Belgia - Maroko Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Ingemar Teever 17.30 ETV2 F-alagrupp Horvaatia - Kanada Kommenteerivad Johannes Vedru ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 E-alagrupp Hispaania - Saksamaa Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Esmaspäev, 28. november 11.50 ETV G-alagrupp Kamerun - Serbia Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Lelov 14.50 ETV H-alagrupp Lõuna-Korea - Ghana Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Joel Indermitte 17.30 ETV2 G-alagrupp Brasiilia - Šveits Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Aivar Pohlak, stuudios Tarmo Tiisler 20.00 ETV2 Kinoteatri MM Katarsis 20.30 ETV2 H-alagrupp Portugal - Uruguay Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski, stuudios Tarmo Tiisler Teisipäev, 29. november 16.30 ETV2 A-alagrupp Holland - Katar Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 16.50 sport.err.ee A-alagrupp Ecuador - Senegal Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski 20.30 ETV2 B-alagrupp Wales - Inglismaa Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari 20.50 sport.err.ee B-alagrupp Iraan - USA Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Norbert Hurt Kolmapäev, 30. november 16.30 ETV2 D-alagrupp Tuneesia - Prantsusmaa Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Norbert Hurt, stuudios Aet Süvari 16.50 sport.err.ee D-alagrupp Austraalia - Taani Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov 20.30 ETV2 C-alagrupp Poola - Argentina Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 20.50 sport.err.ee C-alagrupp Saudi Araabia - Mehhiko Kommenteerivad Johannes Vedru ja Indrek Zelinski Neljapäev, 1. detsember 16.30 ETV2 F-alagrupp Horvaatia - Belgia Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Aivar Pohlak, stuudios Aet Süvari 16.50 sport.err.ee F-alagrupp Kanada - Maroko Kommenteerivad Johannes Vedru ja Ingemar Teever 20.30 ETV2 E-alagrupp Jaapan - Hispaania Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari 20.50 sport.err.ee E-alagrupp Costa Rica - Saksamaa Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Ingemar Teever Reede, 2. detsember 16.30 ETV2 H-alagrupp Lõuna-Korea - Portugal Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 16.50 sport.err.ee H-alagrupp Ghana - Uruguay Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Joel Indermitte 20.30 ETV2 G-alagrupp Kamerun - Brasiilia Kommenteerivad Johannes Vedru ja Mati Pari, stuudios Aet Süvari 20.50 sport.err.ee G-alagrupp Serbia - Šveits Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn Laupäev, 3. detsember 16.30 ETV2 1/8-finaal Holland – USA Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Ragnar Kaasik 20.30 ETV2 1/8-finaal Argentina – Austraalia Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari Pühapäev, 4. detsember 16.30 ETV2 1/8-finaal Prantsusmaa – Poola Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Joel Indermitte, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Debora Saarnak 20.30 ETV2 1/8-finaal Inglismaa – Senegal Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari Esmaspäev, 5. detsember 16.30 ETV2 1/8-finaal Jaapan – Horvaatia Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Kristjan Kalkun 20.30 ETV2 1/8-finaal Brasiilia – Lõuna-Korea Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Aivar Pohlak Teisipäev, 6. detsember 16.30 ETV2 1/8-finaal Maroko – Hispaania Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Tarmo Tiisler 20.30 ETV2 1/8-finaal Portugal – Šveits Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Reede, 9. detsember 16.30 ETV2 Veerandfinaal Horvaatia – Brasiilia Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Markus Jürgenson, stuudios Aet Süvari 20.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Alvar Tiisler 20.30 ETV2 Veerandfinaal Holland – Argentina Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari Laupäev, 10. detsember 16.30 ETV2 Veerandfinaal Maroko – Portugal Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Lelov, stuudios Tarmo Tiisler 20.15 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Johannes Vedru 20.30 ETV2 Veerandfinaal Inglismaa – Prantsusmaa Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marko Pärnpuu, stuudios Tarmo Tiisler Teisipäev, 13. detsember 20.30 ETV2 Poolfinaal 1. poolfinaal Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn, stuudios Aet Süvari Kolmapäev, 14. detsember 20.30 ETV2 Poolfinaal 2. poolfinaal Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Lelov, stuudios Aet Süvari Laupäev, 17. detsember 16.30 ETV2 Pronksimäng Horvaatia – Maroko Kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Marko Pärnpuu, stuudios Aet Süvari Pühapäev, 18. detsember 16.00 ETV2 Jalgpallistuudio Saatejuht Aet Süvari 16.30 ETV2 Finaal Argentina – Prantsusmaa Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Joel Indermitte, stuudios Aet Süvari ### Response: Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekannete ajakava
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Radford lõi 1972. aastal FA karikamängus Hereford Unitedi eest 27 meetrilt värava, mis tõi meeskonnale 2:1 võidu Newcastle Unitedi üle. Värava lõi ta Herefordi kodustaadionil Edgar Streetil. "Ronnie ei ole lihtsalt osa Hereford Unitedist ta on osa jalgpalliajaloost," seisis Herefordi avalduses. "Hoiame Ronniet alati oma südame lähedal." Vahetuspinglt mängu sekkunud Ricky George lõi võiduvärava ning Herefordist sai esimene neljandast liigast madalamal mängiv klubi, kes on pärast 1949. aastat kõrgliiga meeskonna alistanud. Scorer of the one of the most iconic goals in the FA Cup, Ronnie Radford has sadly passed away. Here is that belter for @HerefordFC, in all its glory! pic.twitter.com/SzQlF5SJrl — COPA90 (@Copa90) November 2, 2022	FA karikamängus ikoonilise värava löönud Ronnie Radford suri 79-aastaselt	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Radford lõi 1972. aastal FA karikamängus Hereford Unitedi eest 27 meetrilt värava, mis tõi meeskonnale 2:1 võidu Newcastle Unitedi üle. Värava lõi ta Herefordi kodustaadionil Edgar Streetil. "Ronnie ei ole lihtsalt osa Hereford Unitedist ta on osa jalgpalliajaloost," seisis Herefordi avalduses. "Hoiame Ronniet alati oma südame lähedal." Vahetuspinglt mängu sekkunud Ricky George lõi võiduvärava ning Herefordist sai esimene neljandast liigast madalamal mängiv klubi, kes on pärast 1949. aastat kõrgliiga meeskonna alistanud. Scorer of the one of the most iconic goals in the FA Cup, Ronnie Radford has sadly passed away. Here is that belter for @HerefordFC, in all its glory! pic.twitter.com/SzQlF5SJrl — COPA90 (@Copa90) November 2, 2022 ### Response: FA karikamängus ikoonilise värava löönud Ronnie Radford suri 79-aastaselt
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	AÜE ametnik Tahnoun bin Zayed Al Nahyan kohtus Saudi Araabia juhi Mohammed bin Salmaniga. Ta kordas USA seisukohta, et tootmise vähendamine pole majanduslikult kasulik ja hoiatas geopoliitiliste tagajärgede eest, vahendas The Wall Street Journal. Bin Salman ei nõustunud AÜE seisukohaga ja naftakartell OPEC+ teatas oktoobris, et kärbib tootmist kahe miljoni barreli võrra. Nafta hind tõusis siis 97 dollarini barreli kohta. Kolmapäeva õhtul oli rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind 96,11 dollarit barreli kohta. Septembris oli nafta hind umbes 15 protsenti odavam. Lääneriigid proovivad kärpida Kremli sissetulekut. Energiakriisi tõttu kiireneb läänes ka inflatsioon. USA kritiseeris seetõttu teravalt naftakartelli hiljutist tegevust. Mõned OPEC+ liikmed kardavad nüüd, et hiljutised kärped kahjustavad nende suhteid USA-ga. Saudi Araabia võimud aga väidavad, et tootmise kärpimine polnud seotud poliitikaga. Ametlikult AÜE toetas naftatootmise vähendamist. Siiski teatasid AÜE ametnikud USA-le, et võivad vajadusel tuua turule rohkem toornaftat, teatas The Wall Street Journal.	WSJ: AÜE proovis takistada naftatootmise kärpimist	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: AÜE ametnik Tahnoun bin Zayed Al Nahyan kohtus Saudi Araabia juhi Mohammed bin Salmaniga. Ta kordas USA seisukohta, et tootmise vähendamine pole majanduslikult kasulik ja hoiatas geopoliitiliste tagajärgede eest, vahendas The Wall Street Journal. Bin Salman ei nõustunud AÜE seisukohaga ja naftakartell OPEC+ teatas oktoobris, et kärbib tootmist kahe miljoni barreli võrra. Nafta hind tõusis siis 97 dollarini barreli kohta. Kolmapäeva õhtul oli rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind 96,11 dollarit barreli kohta. Septembris oli nafta hind umbes 15 protsenti odavam. Lääneriigid proovivad kärpida Kremli sissetulekut. Energiakriisi tõttu kiireneb läänes ka inflatsioon. USA kritiseeris seetõttu teravalt naftakartelli hiljutist tegevust. Mõned OPEC+ liikmed kardavad nüüd, et hiljutised kärped kahjustavad nende suhteid USA-ga. Saudi Araabia võimud aga väidavad, et tootmise kärpimine polnud seotud poliitikaga. Ametlikult AÜE toetas naftatootmise vähendamist. Siiski teatasid AÜE ametnikud USA-le, et võivad vajadusel tuua turule rohkem toornaftat, teatas The Wall Street Journal. ### Response: WSJ: AÜE proovis takistada naftatootmise kärpimist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	31. oktoobril alanud 500 000 euro suuruse auhinnarahaga snuukriturniiril võitis Inglismaalt pärit Trump 4:2 belglast Luca Brecelit ning jääb oma järgmise ringi vastast ootama Mark Alleni (WS 9.) ja Joe Perry (WS 30.) vahelisest kohtumisest. Brecel pääses turniirile tänu sellele, et võitis Šotimaa lahtised. Britt Mark Selby (WS 4.) ning hiinlane Fan Zhengyi (WS 37.) on juba koha taganud poolfinaalis. Samuti inglane ja ühtlasi ka maailma esinumber Ronnie O'Sullivan alustab turniiril mängimist neljapäeval Eesti aja järgi kell 15.00, kui läheb vastamisi kaasmaalase Robert Milkinsiga (WS 27.).	Tiitlikaitsja pääses Boltonis veerandfinaali	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 31. oktoobril alanud 500 000 euro suuruse auhinnarahaga snuukriturniiril võitis Inglismaalt pärit Trump 4:2 belglast Luca Brecelit ning jääb oma järgmise ringi vastast ootama Mark Alleni (WS 9.) ja Joe Perry (WS 30.) vahelisest kohtumisest. Brecel pääses turniirile tänu sellele, et võitis Šotimaa lahtised. Britt Mark Selby (WS 4.) ning hiinlane Fan Zhengyi (WS 37.) on juba koha taganud poolfinaalis. Samuti inglane ja ühtlasi ka maailma esinumber Ronnie O'Sullivan alustab turniiril mängimist neljapäeval Eesti aja järgi kell 15.00, kui läheb vastamisi kaasmaalase Robert Milkinsiga (WS 27.). ### Response: Tiitlikaitsja pääses Boltonis veerandfinaali
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Avaringis oli Medvedev vaba. Teises ringis jäi venelane kaks tundi ja 47 minutit kestnud matši järel austraallasele alla. Medvedev lõi kümme ässa de Minauri ühe vastu ning tõrjus kolmandas setis kolm matšpalli, kuid austraallane realiseeris neljanda enda kasuks ning pääses edasi järgmisesse ringi. Järgmises ringis kohtub de Minaur ameeriklase Frances Tiafoega (ATP 21.), kes võitis teises ringis 6:3, 7:5 britti Jack Draperit (ATP 45.). Itaallane Lorenzo Musetti (ATP 23.) alistas teises ringis 6:4, 6:2 grusiini Nikoloz Basilashvili (ATP 106.). Itaallane läheb järgmises ringis vastamisi Casper Ruudiga (ATP 4.). Kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 5.) alistas teises ringis 6:3, 6:4 briti Daniel Evansi (ATP 27.).	Maailma kolmas reket langes Pariisis konkurentsist	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Avaringis oli Medvedev vaba. Teises ringis jäi venelane kaks tundi ja 47 minutit kestnud matši järel austraallasele alla. Medvedev lõi kümme ässa de Minauri ühe vastu ning tõrjus kolmandas setis kolm matšpalli, kuid austraallane realiseeris neljanda enda kasuks ning pääses edasi järgmisesse ringi. Järgmises ringis kohtub de Minaur ameeriklase Frances Tiafoega (ATP 21.), kes võitis teises ringis 6:3, 7:5 britti Jack Draperit (ATP 45.). Itaallane Lorenzo Musetti (ATP 23.) alistas teises ringis 6:4, 6:2 grusiini Nikoloz Basilashvili (ATP 106.). Itaallane läheb järgmises ringis vastamisi Casper Ruudiga (ATP 4.). Kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 5.) alistas teises ringis 6:3, 6:4 briti Daniel Evansi (ATP 27.). ### Response: Maailma kolmas reket langes Pariisis konkurentsist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Glencore tunnistas end süüdi seitsmes altkäemaksu andmise juhtumis. Prokuratuuri teatel andis ettevõte rohkem kui 28 miljonit dollarit altkäemaksu, et tagada oma juurdepääs naftalaadungitele. Firma andis altkäemaksu Aafrika riikides, sealhulgas Nigeerias ja Kamerunis, vahendas Bloomberg. "Korruptsioon oli ettevõttes heaks kiidetud kõrgel tasemel ja konkreetselt Lääne-Aafrika harus," teatasid prokurörid. Kohtuotsusega lõppes pikk uurimine, kuid süüdistuse võivad saada ettevõtte endised töötajad. Prokuratuur teatas 24. oktoobril, et 11 endist Glencore'i on kuritegude tõttu uurimise all Briti võimude teatel teenis Glencore altkäemaksude andmise käigus 128 miljonit dollarit kasumit. Glencore teatas kohtuistungil, et kahetseb oma tegevust.	Glencore ehitas Aafrikas üles ulatusliku korruptsioonivõrgustiku	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Glencore tunnistas end süüdi seitsmes altkäemaksu andmise juhtumis. Prokuratuuri teatel andis ettevõte rohkem kui 28 miljonit dollarit altkäemaksu, et tagada oma juurdepääs naftalaadungitele. Firma andis altkäemaksu Aafrika riikides, sealhulgas Nigeerias ja Kamerunis, vahendas Bloomberg. "Korruptsioon oli ettevõttes heaks kiidetud kõrgel tasemel ja konkreetselt Lääne-Aafrika harus," teatasid prokurörid. Kohtuotsusega lõppes pikk uurimine, kuid süüdistuse võivad saada ettevõtte endised töötajad. Prokuratuur teatas 24. oktoobril, et 11 endist Glencore'i on kuritegude tõttu uurimise all Briti võimude teatel teenis Glencore altkäemaksude andmise käigus 128 miljonit dollarit kasumit. Glencore teatas kohtuistungil, et kahetseb oma tegevust. ### Response: Glencore ehitas Aafrikas üles ulatusliku korruptsioonivõrgustiku
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Pühapäeval, 6. novembril on stardis meesjuuniorid Belgia aja järgi kell 11.00. Eestit esindavad meesjuuniorite klassis Markus Mäeuibo, Virgo Mitt ja Oliver Mätik, vahendab Eesti Jalgratturite Liit. Seejärel asub kell 13.15 võistlema U-23 klassi esindaja Elisabeth Ebras. Masters klassis, mis stardib 4. novembril, on nimekirjas Magnus Krusemann (M45-49), Eero Kiskonen (M50-54), Tatjana Dobolina (N35-39) Kristi Kuldkepp (N35-39), Sille Puhu (N35-39), Maris Kaarjärv (N45-49), Tea Lang (N55-59), Rainer Sldvee (M40-44). Seenioride nimekiri on veel avatud ja registreerida saab kuni 3. novembrini. Võistlused toimuvad Belgias 70 kilomeetri kaugusel Brüsselist, Valloonia piirkonnas.	Eesti koondis stardib reedel cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Pühapäeval, 6. novembril on stardis meesjuuniorid Belgia aja järgi kell 11.00. Eestit esindavad meesjuuniorite klassis Markus Mäeuibo, Virgo Mitt ja Oliver Mätik, vahendab Eesti Jalgratturite Liit. Seejärel asub kell 13.15 võistlema U-23 klassi esindaja Elisabeth Ebras. Masters klassis, mis stardib 4. novembril, on nimekirjas Magnus Krusemann (M45-49), Eero Kiskonen (M50-54), Tatjana Dobolina (N35-39) Kristi Kuldkepp (N35-39), Sille Puhu (N35-39), Maris Kaarjärv (N45-49), Tea Lang (N55-59), Rainer Sldvee (M40-44). Seenioride nimekiri on veel avatud ja registreerida saab kuni 3. novembrini. Võistlused toimuvad Belgias 70 kilomeetri kaugusel Brüsselist, Valloonia piirkonnas. ### Response: Eesti koondis stardib reedel cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Rollins on tuntud rollide eest filmides "Heat", "Lost Highway", "Johnny Mnemonic", "Wrong Turn 2", aga eelkõige ehk ansambli Black Flag solistina. "Rollins on palju asju," on kirjutanud The Washington Post. "Provokaator, humorist, isegi motivaator ... Ta on entusiastlik ja kaasahaarav vestluskaaslane." Entertainment Weekly on nimetanud teda punk rock 'i ikooniks. Ta on välja andnud enam kui 30 raamatut, sealhulgas "Black Coffee Blues", "Get in the Van", "Solipsist", "Roomanitarian and Broken Summers", ta on pälvinud 2017. aastal Lõuna-California ajakirjandusauhinna, Grammy auhinna ja teinud enam kui 32 filmirolli. Eestis astub Rollins üles Tallinnas Vene kultuurikeskuses 18. veebruaril 2023.	Henry Rollins jõuab tuuri raames esimest korda Eesti publiku ette	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Rollins on tuntud rollide eest filmides "Heat", "Lost Highway", "Johnny Mnemonic", "Wrong Turn 2", aga eelkõige ehk ansambli Black Flag solistina. "Rollins on palju asju," on kirjutanud The Washington Post. "Provokaator, humorist, isegi motivaator ... Ta on entusiastlik ja kaasahaarav vestluskaaslane." Entertainment Weekly on nimetanud teda punk rock 'i ikooniks. Ta on välja andnud enam kui 30 raamatut, sealhulgas "Black Coffee Blues", "Get in the Van", "Solipsist", "Roomanitarian and Broken Summers", ta on pälvinud 2017. aastal Lõuna-California ajakirjandusauhinna, Grammy auhinna ja teinud enam kui 32 filmirolli. Eestis astub Rollins üles Tallinnas Vene kultuurikeskuses 18. veebruaril 2023. ### Response: Henry Rollins jõuab tuuri raames esimest korda Eesti publiku ette
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Lastekaitse liidu hinnangul on vaja muuta vanemahüvitisejärgne haigus- ja hooldushüvitise arvestamise regulatsioon õiglasemaks. Liidu lapse õiguste programmi koordinaatori Helika Saare sõnul on teema üleval olnud juba 16 aastat. "Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes arvesse eelmise kalendriaasta sissetulek, siis vanemahüvitiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuse aluseks on nii-öelda töötasu alammäär. See tähendab, et lapsevanemad kaotavad lapsehoolduspuhkuselt tulles hooldushüvitise päevarahas mitmekordselt. Seda võrreldes olukorraga, kui nad saaksid hooldushüvitist oma palga järgi," lausus Saar. Mullu oli hüvitise alammäär 19,47 eurot, aga kui vaadata lapsevanemate sissetulekuid keskmise vanemahüvitise järgi, oleks naistel päevamääraks 37 ja meestel 47 eurot. Kokkuvõttes puudutab see umbes 11 000 lapsevanemat ning eriti suure surve all on üksikvanematega pered, kellel on väga keeruline haige lapse kõrvalt tööle minna. Hiljuti oli seadusemuudatuse teema arutlusel ka riigikogu sotsiaalkomisjonis ja edasine sõltub Saare sõnul juba poliitilisest tahtest. "Kui on tahe, siis leitakse ka ressursid, sest tegelikult haigekassa ütleb, et raha loomulikult ei ole," rääkis Saar. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) ütles, et lastekaitse liidu pöördumine on väga põhjendatud ja tõi välja ka muudatuse maksumuse. "See meede minu parima teadmise juures maksab umbes 4,5 miljonit eurot ja see tähendab ravikindlustusseaduse põhimõttelist muutmist," ütles Riisalo. "Seda on võimalik teha nüüd järgmise eelarveprotsessi aruteludes ja siis ka järgmise poole aasta jooksul eelnõud ette valmistades, sügisel septembris eelarveprotsessis kokkuleppele jõudmise korral saab ka muudatuse kiiresti ära. Teoreetiliselt oleks võimalik 2024. aasta 1. jaanuarist sellist muudatust rakendada," selgitas minister. Praegu on oma toetust sellele seadusmuudatusele väljendanud nii Reformierakond kui ka Isamaa. "Ma usun, et see muudatus, mis toetab kõiki lapsevanemaid, kes on sarnases olukorras, sõltumata pere tüübist, laste arvust perekonnas, vanemate sotsiaalsest staatusest igal juhul on hea meede, mis leiab toetust kõikide erakondade poolt," lausus Riisalo. Sotsiaaldemokraadid algatasid 2021. aasta märtsis samasisulise eelnõu.	Väikelaste põetamisel nappi hüvitist saavatele vanematele terendab lootus	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Lastekaitse liidu hinnangul on vaja muuta vanemahüvitisejärgne haigus- ja hooldushüvitise arvestamise regulatsioon õiglasemaks. Liidu lapse õiguste programmi koordinaatori Helika Saare sõnul on teema üleval olnud juba 16 aastat. "Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes arvesse eelmise kalendriaasta sissetulek, siis vanemahüvitiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuse aluseks on nii-öelda töötasu alammäär. See tähendab, et lapsevanemad kaotavad lapsehoolduspuhkuselt tulles hooldushüvitise päevarahas mitmekordselt. Seda võrreldes olukorraga, kui nad saaksid hooldushüvitist oma palga järgi," lausus Saar. Mullu oli hüvitise alammäär 19,47 eurot, aga kui vaadata lapsevanemate sissetulekuid keskmise vanemahüvitise järgi, oleks naistel päevamääraks 37 ja meestel 47 eurot. Kokkuvõttes puudutab see umbes 11 000 lapsevanemat ning eriti suure surve all on üksikvanematega pered, kellel on väga keeruline haige lapse kõrvalt tööle minna. Hiljuti oli seadusemuudatuse teema arutlusel ka riigikogu sotsiaalkomisjonis ja edasine sõltub Saare sõnul juba poliitilisest tahtest. "Kui on tahe, siis leitakse ka ressursid, sest tegelikult haigekassa ütleb, et raha loomulikult ei ole," rääkis Saar. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) ütles, et lastekaitse liidu pöördumine on väga põhjendatud ja tõi välja ka muudatuse maksumuse. "See meede minu parima teadmise juures maksab umbes 4,5 miljonit eurot ja see tähendab ravikindlustusseaduse põhimõttelist muutmist," ütles Riisalo. "Seda on võimalik teha nüüd järgmise eelarveprotsessi aruteludes ja siis ka järgmise poole aasta jooksul eelnõud ette valmistades, sügisel septembris eelarveprotsessis kokkuleppele jõudmise korral saab ka muudatuse kiiresti ära. Teoreetiliselt oleks võimalik 2024. aasta 1. jaanuarist sellist muudatust rakendada," selgitas minister. Praegu on oma toetust sellele seadusmuudatusele väljendanud nii Reformierakond kui ka Isamaa. "Ma usun, et see muudatus, mis toetab kõiki lapsevanemaid, kes on sarnases olukorras, sõltumata pere tüübist, laste arvust perekonnas, vanemate sotsiaalsest staatusest igal juhul on hea meede, mis leiab toetust kõikide erakondade poolt," lausus Riisalo. Sotsiaaldemokraadid algatasid 2021. aasta märtsis samasisulise eelnõu. ### Response: Väikelaste põetamisel nappi hüvitist saavatele vanematele terendab lootus
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	36-aastane Neuer ütles, et tema isiklik kogemus nahavähi tõttu on põhjus, miks ta hakkas koostööd tegema kaasmaalase ja tennises kolmekordse suure slämmi meistri Angelique Kerberiga, et anda välja nahahooldustoodete sari nimega "Newkee", kirjutab Eurosport. "Meil mõlemal on väga isiklik kogemus nahahaigustega. Angelique'i puhul on tegu päikesega seotud hüperpigmentatsiooniga ja minu puhul nahavähiga mu näol, mida olen lasknud juba kolm korda opereerida," ütles Neuer pressiteate vahendusel. Neuer ei ole varem oma vähidiagnoosi avalikustanud ning pole täpselt teada, millal sakslane operatsioonidel käis. Neuer on praegu taastumas õlavigastusest, mis on teda alates oktoobri algusest palliplatsilt kõrvale hoidnud. Neuer loodab väljakule naasta Bayerni viimaseks kolmeks mänguks, mis toimuvad enne novembri lõpus algavat MM-i.	Manuel Neuer: mulle on nahavähi tõttu tehtud kolm operatsiooni	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 36-aastane Neuer ütles, et tema isiklik kogemus nahavähi tõttu on põhjus, miks ta hakkas koostööd tegema kaasmaalase ja tennises kolmekordse suure slämmi meistri Angelique Kerberiga, et anda välja nahahooldustoodete sari nimega "Newkee", kirjutab Eurosport. "Meil mõlemal on väga isiklik kogemus nahahaigustega. Angelique'i puhul on tegu päikesega seotud hüperpigmentatsiooniga ja minu puhul nahavähiga mu näol, mida olen lasknud juba kolm korda opereerida," ütles Neuer pressiteate vahendusel. Neuer ei ole varem oma vähidiagnoosi avalikustanud ning pole täpselt teada, millal sakslane operatsioonidel käis. Neuer on praegu taastumas õlavigastusest, mis on teda alates oktoobri algusest palliplatsilt kõrvale hoidnud. Neuer loodab väljakule naasta Bayerni viimaseks kolmeks mänguks, mis toimuvad enne novembri lõpus algavat MM-i. ### Response: Manuel Neuer: mulle on nahavähi tõttu tehtud kolm operatsiooni
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	"Riigikogu juhatus otsustas 20. oktoobril maksta riigikogu liikmele Keit Pentus-Rosimannusele riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitist riigikogu liikme kolme kuu ametipalga ulatuses. Hüvitise saamise õigus tuleneb riigikogu liikme staatuse seadusest," öeldi ERR-ile riigikogu pressiteenistusest. Riigikogu liikme palk on 4746 eurot ja 99 senti. Vastavalt riigikogu liikme staatuse seadusele peatuvad riigikogu liikme volitused päeval, kui temast saab minister. Kui Pentus-Rosimannus ministri kohalt lahkus, siis tema volitused riigikogu liikmena automaatselt taastusid, misjärel tegi ta kohe avalduse, et astub riigikogu liikme kohalt tagasi. Sellega tema volitused riigikogu liikmena lõppesid. Lisaks sai Euroopa Kontrollikoja liikmeks kandideeriv Pentus-Rosimannus kasutamata puhkuse eest 7564 eurot hüvitist, kirjutas Äripäev viitega BNS-ile. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus teatas 18. oktoobril, et astub samal päeval ametist tagasi ja lahkub poliitikast, et keskenduda Euroopa Kontrollikoja liikme tööga seotud ettevalmistusele.	Poliitikast lahkunud Pentus-Rosimannus sai riigikogust üle 14 000 euro hüvitist	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Riigikogu juhatus otsustas 20. oktoobril maksta riigikogu liikmele Keit Pentus-Rosimannusele riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitist riigikogu liikme kolme kuu ametipalga ulatuses. Hüvitise saamise õigus tuleneb riigikogu liikme staatuse seadusest," öeldi ERR-ile riigikogu pressiteenistusest. Riigikogu liikme palk on 4746 eurot ja 99 senti. Vastavalt riigikogu liikme staatuse seadusele peatuvad riigikogu liikme volitused päeval, kui temast saab minister. Kui Pentus-Rosimannus ministri kohalt lahkus, siis tema volitused riigikogu liikmena automaatselt taastusid, misjärel tegi ta kohe avalduse, et astub riigikogu liikme kohalt tagasi. Sellega tema volitused riigikogu liikmena lõppesid. Lisaks sai Euroopa Kontrollikoja liikmeks kandideeriv Pentus-Rosimannus kasutamata puhkuse eest 7564 eurot hüvitist, kirjutas Äripäev viitega BNS-ile. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus teatas 18. oktoobril, et astub samal päeval ametist tagasi ja lahkub poliitikast, et keskenduda Euroopa Kontrollikoja liikme tööga seotud ettevalmistusele. ### Response: Poliitikast lahkunud Pentus-Rosimannus sai riigikogust üle 14 000 euro hüvitist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	"Kui nüüd eelmise aasta vahetusel avati "Olemise hetk" ehk seni suurim Ludmilla Siimu retrospektiiv Eestis, siis see oli nagu kadunud tütre naasmine," tõdes Elken ja lisas, et see oli igas mõttes silmi avav näitus. "Need preemiad praegu annaksid talle pjedestaali ning need on omamoodi järellugu sellele näitusele." Elkeni sõnul sünteesis Siim 60ndatel ja 70ndatel hüperrealismi ja popkunsti, samas olles ise väga klassikalise taustaga. Sealt pöördus kunstnik rohkem abstraktse kunsti suunda. "Alates 70ndatest ja 80ndatest võib rääkida ka abstraktseks muutumisest, aines, kunstniku käekiri ja sisemised hoovused nii palju ei muutunud, aga kunstiteadlastele meeldib kategoriseerida suurte ismide alusel," mainis ta. "Sellisena on ta kindlasti nähtav ka abstraktse loojana ning selle suure Tartu näituse eesmärk oligi need epohhid kokku liimida, näidates omaaegses ENSV-s maalitud loomingut koos viimaste aastakümnete omaga," selgitas Elken ja mainis, et tema arust jäädi selle taotlusega poolele teele pidama. "Ruumilised mahud, mida Tartu sai pakkuda, isegi Kumu suurest saalist jääks väheseks, tegelikult oleks vaja paar Kumu korrust, et seda korralikult eksponeerida, aga see on minu väike vimka siin öelduna." Kuna omal ajal olid suurtellijad ka nõukogude Liidu muuseumid ja fondid, siis on kunstnike, kelle loomeperiood on jäänud ka nõukogude perioodi, palju loomingut ka seal. Elkeni sõnul on nende tööde näitustele saamine praegu raske. "See on täiesti tundmatu ja kättesaamatu maa ning seda ei olnud väljas ei Keskküla ega ka Toltsi näitustel, sest tol ajal olid suurtellijad ka Nõukogude liidu kunstiinstitutsioon, isegi siis, kui kunstnikud ei olnud väga riigitruud ning nende looming väljus sotsialismi dogmade piirest, aga 70ndatel ja 80ndatel mõnes mõttes tolereeriti veidi teisitimõtlemist, eriti Baltikumis." Konrad Mäe nimelist medalit ja preemiat antakse välja alates 1979. aastast.	Jaan Elken: Ludmilla Siimu loomingu süsteemseks avamiseks oleks vaja mitut Kumu korrust	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kui nüüd eelmise aasta vahetusel avati "Olemise hetk" ehk seni suurim Ludmilla Siimu retrospektiiv Eestis, siis see oli nagu kadunud tütre naasmine," tõdes Elken ja lisas, et see oli igas mõttes silmi avav näitus. "Need preemiad praegu annaksid talle pjedestaali ning need on omamoodi järellugu sellele näitusele." Elkeni sõnul sünteesis Siim 60ndatel ja 70ndatel hüperrealismi ja popkunsti, samas olles ise väga klassikalise taustaga. Sealt pöördus kunstnik rohkem abstraktse kunsti suunda. "Alates 70ndatest ja 80ndatest võib rääkida ka abstraktseks muutumisest, aines, kunstniku käekiri ja sisemised hoovused nii palju ei muutunud, aga kunstiteadlastele meeldib kategoriseerida suurte ismide alusel," mainis ta. "Sellisena on ta kindlasti nähtav ka abstraktse loojana ning selle suure Tartu näituse eesmärk oligi need epohhid kokku liimida, näidates omaaegses ENSV-s maalitud loomingut koos viimaste aastakümnete omaga," selgitas Elken ja mainis, et tema arust jäädi selle taotlusega poolele teele pidama. "Ruumilised mahud, mida Tartu sai pakkuda, isegi Kumu suurest saalist jääks väheseks, tegelikult oleks vaja paar Kumu korrust, et seda korralikult eksponeerida, aga see on minu väike vimka siin öelduna." Kuna omal ajal olid suurtellijad ka nõukogude Liidu muuseumid ja fondid, siis on kunstnike, kelle loomeperiood on jäänud ka nõukogude perioodi, palju loomingut ka seal. Elkeni sõnul on nende tööde näitustele saamine praegu raske. "See on täiesti tundmatu ja kättesaamatu maa ning seda ei olnud väljas ei Keskküla ega ka Toltsi näitustel, sest tol ajal olid suurtellijad ka Nõukogude liidu kunstiinstitutsioon, isegi siis, kui kunstnikud ei olnud väga riigitruud ning nende looming väljus sotsialismi dogmade piirest, aga 70ndatel ja 80ndatel mõnes mõttes tolereeriti veidi teisitimõtlemist, eriti Baltikumis." Konrad Mäe nimelist medalit ja preemiat antakse välja alates 1979. aastast. ### Response: Jaan Elken: Ludmilla Siimu loomingu süsteemseks avamiseks oleks vaja mitut Kumu korrust
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Hodorkovski kohtus teisipäeval Suurbritannia väliskomisjoniga, vahendas The Times. "Prigožin on Kremli jaoks oluline tööriist. Ta on otsekontaktis Putiniga ja saab temalt juhiseid," ütles komisjonile Hodorkovski. Hodorkovski sõnul saab Prigožini mõjuvõimu võrrelda välisminister Sergei Lavrovi ja kaitseminister Sergei Šoigu omaga. "Prigožinil on palju isiklikke kohtumisi Putiniga," ütles Hodorkovski. Prigožin värbab oma palgasõdurite ridadesse kurjategijaid. Vastutasuks saavad nad vabadusse, kui sõdivad Ukrainas umbes pool aastat. Wagneri juhid kasutavad kurjategijaid lahinguväljal kahurilihana. Wagneri grupeering tegutseb vähemalt 12 riigis, lääne hinnangul üritasid Wagneri võitlejad sõja alguses mõrvata ka Ukraina presidenti. Hodorkovski sõnul on Prigožin seotud kolme Venemaa uuriva ajakirjaniku surmaga 2018. aastal. Prigožin on ka ise veetnud umbes 10 aastat trellide taga. Hiljuti tunnistas ta avalikult, et on Wagneri grupi juht.	Hodorkovski: Putin annab isiklikult Prigožinile korraldusi	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Hodorkovski kohtus teisipäeval Suurbritannia väliskomisjoniga, vahendas The Times. "Prigožin on Kremli jaoks oluline tööriist. Ta on otsekontaktis Putiniga ja saab temalt juhiseid," ütles komisjonile Hodorkovski. Hodorkovski sõnul saab Prigožini mõjuvõimu võrrelda välisminister Sergei Lavrovi ja kaitseminister Sergei Šoigu omaga. "Prigožinil on palju isiklikke kohtumisi Putiniga," ütles Hodorkovski. Prigožin värbab oma palgasõdurite ridadesse kurjategijaid. Vastutasuks saavad nad vabadusse, kui sõdivad Ukrainas umbes pool aastat. Wagneri juhid kasutavad kurjategijaid lahinguväljal kahurilihana. Wagneri grupeering tegutseb vähemalt 12 riigis, lääne hinnangul üritasid Wagneri võitlejad sõja alguses mõrvata ka Ukraina presidenti. Hodorkovski sõnul on Prigožin seotud kolme Venemaa uuriva ajakirjaniku surmaga 2018. aastal. Prigožin on ka ise veetnud umbes 10 aastat trellide taga. Hiljuti tunnistas ta avalikult, et on Wagneri grupi juht. ### Response: Hodorkovski: Putin annab isiklikult Prigožinile korraldusi
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Kallas kohtub sel nädalal nii Läänemetsa poolt kandidaadiks esitatud siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaarega kui ka tippametnike valikukomisjoni eelistatud kahe kandidaadiga, PPA peadirektori asetäitjate Krista Aasa ja Egert Belitševiga. Kohtumised toimuvad selle nädala jooksul ning pärast kõigi kolmega vestlemist arutab ta edasisi samme siseminister Läänemetsaga, ütles ERR-ile valitsuse pressiesindaja Liisa Tagel. Läänemets esitas PPA uue juhi kandidaadiks Kommusaare, kuid valitsuskoalitsioonis pole olnud üksmeelt tema toetamises. Varem oli Läänemets esitanud tippametnike valikukomisjonile palve hinnata kolme kandidaati, kelle seas Kommusaart ei olnud. Riigisekretär Taimar Peterkopi juhitud komisjonis olid kaalumisel hoopis Aas, Belitšev ning päästeameti juht Kuno Tammearu. Selles pingereas sai esikoha Belitšev. Läänemetsa sõnul pakkus ta hoopis Kommusaare kandidaadiks seetõttu, et esimese kolme kandidaadi seas oli mõni koalitsioonipartneritele sobimatu. Praegune politseijuht Elmar Vaher, kelle ametiaeg lõppeb järgmisel kevadel, on öelnud toetab oma asetäitjaid ehk Belitševi ja Aasa. Peaminister Kallase sõnul ei ole PPA peadirektori leidmisega kiiret, kuna praeguse peadirektori ametiaeg lõppeb mais. "Tavaliselt ei käi sellised kokkulepped sellise meediakära saatel, vaid enne kui kokkulepped tehakse, tuleb siseminister selle kandidaadiga, kel on juba toetus olemas. Hetkel on see käinud pisut teist rada, ta on läinud enne avalikuks, kui need kokkulepped on olemas ja seetõttu ongi need kohtumised hiljem," ütles Kallas. Läänemetsa sõnul on vajalik, et peaminister kohtuks PPA peadirektori kandidaatidega, kuid miks peaminister valikusse tavapärasest enam sekkub, on Läänemetsa sõnul arusaamatu. Tagel märkis kolmapäeval, et oluliste riigiametite peadirektorite valimine ei ole poliitiliste eelistuste küsimus. "Praeguses julgeolekuolukorras on PPA peadirektor eriti oluline positsioon ja tähtis on leida parim kandidaat. Seetõttu kohtub ka peaminister kõigi kolme kandidaadiga," ütles ta.	Kallas kohtub sel nädalal PPA juhi kandidaatidega	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kallas kohtub sel nädalal nii Läänemetsa poolt kandidaadiks esitatud siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaarega kui ka tippametnike valikukomisjoni eelistatud kahe kandidaadiga, PPA peadirektori asetäitjate Krista Aasa ja Egert Belitševiga. Kohtumised toimuvad selle nädala jooksul ning pärast kõigi kolmega vestlemist arutab ta edasisi samme siseminister Läänemetsaga, ütles ERR-ile valitsuse pressiesindaja Liisa Tagel. Läänemets esitas PPA uue juhi kandidaadiks Kommusaare, kuid valitsuskoalitsioonis pole olnud üksmeelt tema toetamises. Varem oli Läänemets esitanud tippametnike valikukomisjonile palve hinnata kolme kandidaati, kelle seas Kommusaart ei olnud. Riigisekretär Taimar Peterkopi juhitud komisjonis olid kaalumisel hoopis Aas, Belitšev ning päästeameti juht Kuno Tammearu. Selles pingereas sai esikoha Belitšev. Läänemetsa sõnul pakkus ta hoopis Kommusaare kandidaadiks seetõttu, et esimese kolme kandidaadi seas oli mõni koalitsioonipartneritele sobimatu. Praegune politseijuht Elmar Vaher, kelle ametiaeg lõppeb järgmisel kevadel, on öelnud toetab oma asetäitjaid ehk Belitševi ja Aasa. Peaminister Kallase sõnul ei ole PPA peadirektori leidmisega kiiret, kuna praeguse peadirektori ametiaeg lõppeb mais. "Tavaliselt ei käi sellised kokkulepped sellise meediakära saatel, vaid enne kui kokkulepped tehakse, tuleb siseminister selle kandidaadiga, kel on juba toetus olemas. Hetkel on see käinud pisut teist rada, ta on läinud enne avalikuks, kui need kokkulepped on olemas ja seetõttu ongi need kohtumised hiljem," ütles Kallas. Läänemetsa sõnul on vajalik, et peaminister kohtuks PPA peadirektori kandidaatidega, kuid miks peaminister valikusse tavapärasest enam sekkub, on Läänemetsa sõnul arusaamatu. Tagel märkis kolmapäeval, et oluliste riigiametite peadirektorite valimine ei ole poliitiliste eelistuste küsimus. "Praeguses julgeolekuolukorras on PPA peadirektor eriti oluline positsioon ja tähtis on leida parim kandidaat. Seetõttu kohtub ka peaminister kõigi kolme kandidaadiga," ütles ta. ### Response: Kallas kohtub sel nädalal PPA juhi kandidaatidega
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	"Pärast põhjalikku analüüsi on siseministeerium tõesti otsustanud sulgeda Narvat ja Ivangorodi ühendava jalakäijate silla. Küll mitte julgeolekukaalutlustel – nagu oleme varem ka viidanud, siis mingit julgeolekuriski see sild endast ei kujuta, sest seda kasutavad ju ainult elamisloaga inimesed ja kodanikud," teatas siseminister Lauri Läänemets (SE) ERR-ile. "Analüüsi käigus ning omavalitsusega konsulteerides saime kinnitust, et kohalike elanike igapäevaelu jalakäijate silla sulgemine oluliselt ei häiriks, samas on praeguses olukorras Narva teise piiripunkti sulgemine otstarbekas ja vajalik mitmel teisel põhjusel. Esiteks hakkame tegema ettevalmistusi, et sild oleks võimalik tulevikus täielikult automatiseerida. Samuti on praegu piiriületajate arv nõnda palju vähenenud, et mõttetu on hoida töös mitut piiripunkti. Inimesed saavad oma käigud tehtud ka läbi põhilise piiripunkti ning PPA-l on võimalik Narva 2. piiripunkti inimressurssi mujal tõhusamalt rakendada," lausus Läänemets. "Lisaks algavad varsti Narva piirikordonis vajalikud arendused ja juurdeehitused ja selleks tuleb ajutiselt leida osale töötajatele uued tööruumid ning Narva teise piiripunkti hooned on siinkohal oluliseks abiks," sõnas Läänemets. Narva 2. piiripunkt on plaanis sulgeda novembri viimasel nädalal. Ministeeriumi hinnangul annab see piisava aja kõigile kohanemiseks uue olukorraga, lisaks tuleb piiripunkti ajutisest sulgemisest teavitada ka Vene Föderatsiooni.	Riik sulgeb Narvat ja Ivangorodi ühendava jalakäijate silla	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Pärast põhjalikku analüüsi on siseministeerium tõesti otsustanud sulgeda Narvat ja Ivangorodi ühendava jalakäijate silla. Küll mitte julgeolekukaalutlustel – nagu oleme varem ka viidanud, siis mingit julgeolekuriski see sild endast ei kujuta, sest seda kasutavad ju ainult elamisloaga inimesed ja kodanikud," teatas siseminister Lauri Läänemets (SE) ERR-ile. "Analüüsi käigus ning omavalitsusega konsulteerides saime kinnitust, et kohalike elanike igapäevaelu jalakäijate silla sulgemine oluliselt ei häiriks, samas on praeguses olukorras Narva teise piiripunkti sulgemine otstarbekas ja vajalik mitmel teisel põhjusel. Esiteks hakkame tegema ettevalmistusi, et sild oleks võimalik tulevikus täielikult automatiseerida. Samuti on praegu piiriületajate arv nõnda palju vähenenud, et mõttetu on hoida töös mitut piiripunkti. Inimesed saavad oma käigud tehtud ka läbi põhilise piiripunkti ning PPA-l on võimalik Narva 2. piiripunkti inimressurssi mujal tõhusamalt rakendada," lausus Läänemets. "Lisaks algavad varsti Narva piirikordonis vajalikud arendused ja juurdeehitused ja selleks tuleb ajutiselt leida osale töötajatele uued tööruumid ning Narva teise piiripunkti hooned on siinkohal oluliseks abiks," sõnas Läänemets. Narva 2. piiripunkt on plaanis sulgeda novembri viimasel nädalal. Ministeeriumi hinnangul annab see piisava aja kõigile kohanemiseks uue olukorraga, lisaks tuleb piiripunkti ajutisest sulgemisest teavitada ka Vene Föderatsiooni. ### Response: Riik sulgeb Narvat ja Ivangorodi ühendava jalakäijate silla
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Kiprugut tegeles sprindi ja keskmaajooksuga ning 1964. aastal sai temast esimene Keenia olümpiamedalist, kui ta tuli Tokyo olümpiamängudel 800 meetri jooksu finaalis kolmandaks. Ühtlasi läbis Kiprugut esimese aafriklasena 800 meetrit alla minuti ja 46 sekundi. Selle saavutas ta 1968. aasta olümpiamängudel, kui ta pälvis hõbemedali ajaga 1.44,5, mis oli tol hetkel kõigi aegade kolmas kiireim tulemus ja Aafrika rekord, mis püsis kuni 1974. aastani. Kuldmedali võitnud Ralph Doubell püstitas samas jooksus ajaga 1.44,3 maailmarekordi. 1965. aastal võitis Kiprugut Aafrika mängudel kuldmedali nii 400 kui ka 800 meetri jooksus ning aasta hiljem teenis ta Briti Rahvaste Ühenduse mängudel 880 meetri (800 jardi - toim) distantsil pronksi. Kiprugut tegi spordiga lõpparve 1969. aastal, misjärel töötas ta viis aastat Keenia sõjaväes kehalise ettevalmistuse treenerina.	Suri Keenia esimene olümpiamedalist	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kiprugut tegeles sprindi ja keskmaajooksuga ning 1964. aastal sai temast esimene Keenia olümpiamedalist, kui ta tuli Tokyo olümpiamängudel 800 meetri jooksu finaalis kolmandaks. Ühtlasi läbis Kiprugut esimese aafriklasena 800 meetrit alla minuti ja 46 sekundi. Selle saavutas ta 1968. aasta olümpiamängudel, kui ta pälvis hõbemedali ajaga 1.44,5, mis oli tol hetkel kõigi aegade kolmas kiireim tulemus ja Aafrika rekord, mis püsis kuni 1974. aastani. Kuldmedali võitnud Ralph Doubell püstitas samas jooksus ajaga 1.44,3 maailmarekordi. 1965. aastal võitis Kiprugut Aafrika mängudel kuldmedali nii 400 kui ka 800 meetri jooksus ning aasta hiljem teenis ta Briti Rahvaste Ühenduse mängudel 880 meetri (800 jardi - toim) distantsil pronksi. Kiprugut tegi spordiga lõpparve 1969. aastal, misjärel töötas ta viis aastat Keenia sõjaväes kehalise ettevalmistuse treenerina. ### Response: Suri Keenia esimene olümpiamedalist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Äärelinnades elavad valged naised moodustavad 20 protsenti USA valijaskonnast. Vabariiklaste toetus on selles valijagrupis 15 protsenti suurem kui demokraatidel, teatas The Wall Street Journal. Suvel otsustas USA ülemkohus taganeda Roe vs. Wade otsusest, millega 1973. aastal seadustati abort kogu riigis. Viimaste küsitluste kohaselt on USA valijate jaoks aga kõige tähtsamaks küsimuseks riigi majanduslik olukord. "54 protsenti valgetest äärelinna naistest leiab, et USA on juba majanduslanguses, 74 protsenti leiab, et majandus liigub vales suunas," selgub ajalehe The Wall Street Journali uuringust. Valged äärelinnades elavad naised toetasid 2018. aasta valimistel ülekaalukalt demokraate. Suvel lootsid demokraadid, et abordiõiguse küsimus motiveerib seda valijagruppi neid veel rohkem toetama. Valged äärelinnades elavad naissoost valijad usaldavad majandusega seotud küsimustes aga rohkem vabariiklaste parteid. 68-aastane Dana Gianassi ütles, et hääletas juba vabariiklaste kandidaadi poolt. Ta muretseb kõige rohkem kuritegevuse ja hinnatõusu pärast. "Praegu tunnen, et demokraadid hävitavad meie riiki," väitis Gianassi. "Me ei käi enam öösel väljas. See on mõjutanud meie elu," ütles Gianassi. 76-aastane Ruth Anne Ramsey ütles, et pole veel otsust langetanud, kuid kaldub toetama vabariiklasi. "Usaldan demokraate rohkem sotsiaalsetes küsimustes, kuid usaldan vabariiklasi rohkem rahaga seotud küsimustes," ütles Ramsey. Abordiõigusega seotud küsimus valmistab naissoost valijatele endiselt muret. Ülemkohtu otsusest on möödas aga juba mitu kuud. "On tõsi, et naissoost valijad on suunanud oma pilgu rohkem majandusega seotud küsimustele," ütles demokraadist analüütik Molly Murphy. 58-aastane Karen Streisfeld ütles, et hääletab demokraatide poolt, kuna abordiõigus on tema jaoks endiselt kõige tähtsam küsimus.	WSJ: USA äärelinnades elavad valged naised toetavad üha rohkem vabariiklasi	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Äärelinnades elavad valged naised moodustavad 20 protsenti USA valijaskonnast. Vabariiklaste toetus on selles valijagrupis 15 protsenti suurem kui demokraatidel, teatas The Wall Street Journal. Suvel otsustas USA ülemkohus taganeda Roe vs. Wade otsusest, millega 1973. aastal seadustati abort kogu riigis. Viimaste küsitluste kohaselt on USA valijate jaoks aga kõige tähtsamaks küsimuseks riigi majanduslik olukord. "54 protsenti valgetest äärelinna naistest leiab, et USA on juba majanduslanguses, 74 protsenti leiab, et majandus liigub vales suunas," selgub ajalehe The Wall Street Journali uuringust. Valged äärelinnades elavad naised toetasid 2018. aasta valimistel ülekaalukalt demokraate. Suvel lootsid demokraadid, et abordiõiguse küsimus motiveerib seda valijagruppi neid veel rohkem toetama. Valged äärelinnades elavad naissoost valijad usaldavad majandusega seotud küsimustes aga rohkem vabariiklaste parteid. 68-aastane Dana Gianassi ütles, et hääletas juba vabariiklaste kandidaadi poolt. Ta muretseb kõige rohkem kuritegevuse ja hinnatõusu pärast. "Praegu tunnen, et demokraadid hävitavad meie riiki," väitis Gianassi. "Me ei käi enam öösel väljas. See on mõjutanud meie elu," ütles Gianassi. 76-aastane Ruth Anne Ramsey ütles, et pole veel otsust langetanud, kuid kaldub toetama vabariiklasi. "Usaldan demokraate rohkem sotsiaalsetes küsimustes, kuid usaldan vabariiklasi rohkem rahaga seotud küsimustes," ütles Ramsey. Abordiõigusega seotud küsimus valmistab naissoost valijatele endiselt muret. Ülemkohtu otsusest on möödas aga juba mitu kuud. "On tõsi, et naissoost valijad on suunanud oma pilgu rohkem majandusega seotud küsimustele," ütles demokraadist analüütik Molly Murphy. 58-aastane Karen Streisfeld ütles, et hääletab demokraatide poolt, kuna abordiõigus on tema jaoks endiselt kõige tähtsam küsimus. ### Response: WSJ: USA äärelinnades elavad valged naised toetavad üha rohkem vabariiklasi
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Osa võtavad kunstnikud ja disainerid Andres Lõo, Anneli Filipov, Elize Hiiop, EKA tekstiiliosakond, Eva Jänes, Eve Kask, Helena Tääker, Katerina Kodesnikova, Katrina Kolk, Leo Rohlin, Liis Tedre, Liisa Kruusmägi, Lilli-Krõõt Repnau, Lisette Lepik, Maarja Mäemets, Maria Lillepruun, Marge Monko, Mirja-Mari Smidt, MSK Glass, Nelli Viisimaa, Nils Hint, Oliver Kanniste, Santa Zukker, Syed Sachal Rizvi, Tanel Veenre, Ulvi Haagensen, Urmas Lüüs ja Urmas Viik. Oksjonit viib läbi Reigo Kuivjõgi. Oksjonil osalevad tööd on üleval ka veebis. Teosed lähevad pakkumisele alghinnaga 108 eurot. Müügihinnast saab teose autor 50 protsenti ja 50 protsenti annetatakse Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemia fondi, mis jagatakse TASE lõputööde näituse raames võitjatele. EKA oksjonil pakkujana osalemiseks palutakse eelregistreeruda. Registreeruda tuleb ka siis, kui kohale tulla pole võimalik, kuid huvi mõnele teosele panustada siiski on. Kohapeal osalemiseks on vaja soetada sündmusele ka pilet. EKA oksjon toimub esmakordselt EKA 108 sünnipäeva puhul korraldatava EKA kokkutuleku ja peo raames. Sünnipäeva puhul peetakse kõnesid, toimuvad töötoad ja tuurid ning esinevad ansambel The Boondocks ja DJ Raul Saaremets.	EKA 108. sünnipäeva puhul toimub kunstioksjon	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Osa võtavad kunstnikud ja disainerid Andres Lõo, Anneli Filipov, Elize Hiiop, EKA tekstiiliosakond, Eva Jänes, Eve Kask, Helena Tääker, Katerina Kodesnikova, Katrina Kolk, Leo Rohlin, Liis Tedre, Liisa Kruusmägi, Lilli-Krõõt Repnau, Lisette Lepik, Maarja Mäemets, Maria Lillepruun, Marge Monko, Mirja-Mari Smidt, MSK Glass, Nelli Viisimaa, Nils Hint, Oliver Kanniste, Santa Zukker, Syed Sachal Rizvi, Tanel Veenre, Ulvi Haagensen, Urmas Lüüs ja Urmas Viik. Oksjonit viib läbi Reigo Kuivjõgi. Oksjonil osalevad tööd on üleval ka veebis. Teosed lähevad pakkumisele alghinnaga 108 eurot. Müügihinnast saab teose autor 50 protsenti ja 50 protsenti annetatakse Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemia fondi, mis jagatakse TASE lõputööde näituse raames võitjatele. EKA oksjonil pakkujana osalemiseks palutakse eelregistreeruda. Registreeruda tuleb ka siis, kui kohale tulla pole võimalik, kuid huvi mõnele teosele panustada siiski on. Kohapeal osalemiseks on vaja soetada sündmusele ka pilet. EKA oksjon toimub esmakordselt EKA 108 sünnipäeva puhul korraldatava EKA kokkutuleku ja peo raames. Sünnipäeva puhul peetakse kõnesid, toimuvad töötoad ja tuurid ning esinevad ansambel The Boondocks ja DJ Raul Saaremets. ### Response: EKA 108. sünnipäeva puhul toimub kunstioksjon
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	"Meie kõigi ülesanne on anda oma parim, et kahju ei süveneks. Muu hulgas on oluline mitte pikendada lapsi taasohvristavat avalikku käsitlust sotsiaalmeedias," märkis Madise. Õiguskantsler on mitmel korral kohtunud ajakirjandusorganisatsioonide esindajate ja ajakirjanikega ning selgitanud, kui oluline on austada lapse perekonnaelu puutumatust ja seada esikohale lapse huvid. "Nii sotsiaal- kui tavameedias andmeid avaldades tuleb alati kaaluda, kas konkreetse kannatanu identifitseerimine on vajalik ja milliseid kannatusi võib see kaasa tuua asjaosalistele. Asjaoludest sõltuvalt võib laps olla äratuntav ka siis, kui tema nime ega nägu ei avaldata," sõnas Madise. "Paraku on seekord meediakäsitluse ja sellega kaasnenud aruteluga sotsiaalmeedias tekitatud konkreetsetele lastele suurt ja korvamatut kahju. Laste nimede, piltide ja muu juhtumiga seotud eraelulise teabe jagamine kommentaarides ja postitustes on keelatud," märkis Madise. Madise sõnul tuleks kõik laste huve juba kahjustanud ja jätkuvalt kahjustavad materjalid kustutada. "Loodan siin meediaorganisatsioonide koostööle ja mõistvale suhtumisele." "Igaüks, kes märkab veebis last kahjustavat postitust või kommentaari, võiks sellest teada anda veebipolitseinikele. Kõigil täiskasvanutel tuleb hoolikalt kaaluda, mil viisil laste tegemisi jäädvustada ning kuidas neid fotosid ja muid salvestisi säilitada. Alati tuleks endalt küsida: kas laps on teismelise või täiskasvanuna nõus nende fotode võimaliku avalikustamisega. Pilveteenuste turvalisus ei ole täielikult tagatud, tuleb olla valmis, et ka pahatahtlike kavatsusteta tehtud ja säilitatud fotod võivad jõuda isikuteni, kes kasutavad neid taunitaval moel. Oma vastutustundliku käitumisega on täiskasvanud eeskujuks lastele. Nii õpivad ka lapsed juba varases eas, et endast ega teistest alasti pilte ei tehta ning ei lubata endast selliseid pilte ka teistel teha," kirjutas õiguskantsler. ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ütles õiguskantsleri kirja ja teema edasisise kajastamise kohta, et kogu teemat ei õnnestu paraku enam kuidagi olematuks teha ning ajakirjandusele on see raske valik halbade alternatiivide vahel. "On mõistetav, et igati tuleb tõkestada sellise informatsiooni edastamist, mis on otseselt lapsi kahjustava sisuga. Näiteks kohtuasja materjalid, mis on laste eraelu kaitseks kinnised," lausus ta. "Esimesena avaldaja on pannud teised väljaanded olukorda, kus on võimatu eirata tipp-poliitiku ümber puhkenud segaste asjaoludega juhtumit. Küsimust on praeguseks niivõrd politiseeritud, et ei saa teha nägu, et seda pole olemas," märkis Tammerk. "Seetõttu tuleb ajakirjanduses kahjuks teemat edasi käsitleda, aga keskmega Marko Mihkelsonil kui juhtival poliitikul ja avaliku elu tegelasel. Lastega seonduv tuleks viia võimalikult tahaplaanile. Põhjendatud avaliku huvi teema on aga näiteks juhtumi poliitilised tagajärjed," sõnas Tammerk veel.	Õiguskantsler: Mihkelsoni skandaali käsitlus on teinud lastele korvamatut kahju	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Meie kõigi ülesanne on anda oma parim, et kahju ei süveneks. Muu hulgas on oluline mitte pikendada lapsi taasohvristavat avalikku käsitlust sotsiaalmeedias," märkis Madise. Õiguskantsler on mitmel korral kohtunud ajakirjandusorganisatsioonide esindajate ja ajakirjanikega ning selgitanud, kui oluline on austada lapse perekonnaelu puutumatust ja seada esikohale lapse huvid. "Nii sotsiaal- kui tavameedias andmeid avaldades tuleb alati kaaluda, kas konkreetse kannatanu identifitseerimine on vajalik ja milliseid kannatusi võib see kaasa tuua asjaosalistele. Asjaoludest sõltuvalt võib laps olla äratuntav ka siis, kui tema nime ega nägu ei avaldata," sõnas Madise. "Paraku on seekord meediakäsitluse ja sellega kaasnenud aruteluga sotsiaalmeedias tekitatud konkreetsetele lastele suurt ja korvamatut kahju. Laste nimede, piltide ja muu juhtumiga seotud eraelulise teabe jagamine kommentaarides ja postitustes on keelatud," märkis Madise. Madise sõnul tuleks kõik laste huve juba kahjustanud ja jätkuvalt kahjustavad materjalid kustutada. "Loodan siin meediaorganisatsioonide koostööle ja mõistvale suhtumisele." "Igaüks, kes märkab veebis last kahjustavat postitust või kommentaari, võiks sellest teada anda veebipolitseinikele. Kõigil täiskasvanutel tuleb hoolikalt kaaluda, mil viisil laste tegemisi jäädvustada ning kuidas neid fotosid ja muid salvestisi säilitada. Alati tuleks endalt küsida: kas laps on teismelise või täiskasvanuna nõus nende fotode võimaliku avalikustamisega. Pilveteenuste turvalisus ei ole täielikult tagatud, tuleb olla valmis, et ka pahatahtlike kavatsusteta tehtud ja säilitatud fotod võivad jõuda isikuteni, kes kasutavad neid taunitaval moel. Oma vastutustundliku käitumisega on täiskasvanud eeskujuks lastele. Nii õpivad ka lapsed juba varases eas, et endast ega teistest alasti pilte ei tehta ning ei lubata endast selliseid pilte ka teistel teha," kirjutas õiguskantsler. ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ütles õiguskantsleri kirja ja teema edasisise kajastamise kohta, et kogu teemat ei õnnestu paraku enam kuidagi olematuks teha ning ajakirjandusele on see raske valik halbade alternatiivide vahel. "On mõistetav, et igati tuleb tõkestada sellise informatsiooni edastamist, mis on otseselt lapsi kahjustava sisuga. Näiteks kohtuasja materjalid, mis on laste eraelu kaitseks kinnised," lausus ta. "Esimesena avaldaja on pannud teised väljaanded olukorda, kus on võimatu eirata tipp-poliitiku ümber puhkenud segaste asjaoludega juhtumit. Küsimust on praeguseks niivõrd politiseeritud, et ei saa teha nägu, et seda pole olemas," märkis Tammerk. "Seetõttu tuleb ajakirjanduses kahjuks teemat edasi käsitleda, aga keskmega Marko Mihkelsonil kui juhtival poliitikul ja avaliku elu tegelasel. Lastega seonduv tuleks viia võimalikult tahaplaanile. Põhjendatud avaliku huvi teema on aga näiteks juhtumi poliitilised tagajärjed," sõnas Tammerk veel. ### Response: Õiguskantsler: Mihkelsoni skandaali käsitlus on teinud lastele korvamatut kahju
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	"Ootasime Gegilt suuremat panust meeskonna edusse, aga hooaja algus ei ole sujunud just kõige paremini ja pidime muudatusi tegema. Poolte kokkuleppel lõpetasime lepingu ja ta leidis uue koduklubi," seisis TalTech/Optibeti postituses. Baqradze hakkab mängima Gruusia liigas Delta meeskonnas koos Levan Maskhuliaga, kes esindas aastatel 2017 kuni 2019 TalTechi. Grusiin sai Eesti-Läti ühisliigas kirja keskmiselt 6,2 punkti, 3,8 lauapalli ja ühe korvisöödu. Kaldre soovib keskenduda korvpallivälistele tegevustele. "Olen otsustanud meistriliiga tasemel mängimisest aja maha võtta ja keskenduda muudele toimingutele elus. Tänan TalTechi korvpalliklubi mõistva suhtumise eest ja soovin neile edu edaspidiseks." Kaldre hooaja keskmisteks näitajateks kujunesid 1,8 punkti, 2,3 lauapalli ja 0,5 resultatiivset söötu.	TalTech/Optibetist lahkus kaks mängijat	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Ootasime Gegilt suuremat panust meeskonna edusse, aga hooaja algus ei ole sujunud just kõige paremini ja pidime muudatusi tegema. Poolte kokkuleppel lõpetasime lepingu ja ta leidis uue koduklubi," seisis TalTech/Optibeti postituses. Baqradze hakkab mängima Gruusia liigas Delta meeskonnas koos Levan Maskhuliaga, kes esindas aastatel 2017 kuni 2019 TalTechi. Grusiin sai Eesti-Läti ühisliigas kirja keskmiselt 6,2 punkti, 3,8 lauapalli ja ühe korvisöödu. Kaldre soovib keskenduda korvpallivälistele tegevustele. "Olen otsustanud meistriliiga tasemel mängimisest aja maha võtta ja keskenduda muudele toimingutele elus. Tänan TalTechi korvpalliklubi mõistva suhtumise eest ja soovin neile edu edaspidiseks." Kaldre hooaja keskmisteks näitajateks kujunesid 1,8 punkti, 2,3 lauapalli ja 0,5 resultatiivset söötu. ### Response: TalTech/Optibetist lahkus kaks mängijat
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	TOOMAS HENDRIK ILVES (irooniliselt): Tiigrihüpe ei ole teater, see on tulevik. Meie tulevik. LENNART MERI (noomivalt): Vaata, mul pole hetkel valitsust, et küsida juurde raha sellele eelarvele, kust makstakse telefoniarveid, muidu ma kirjeldaks, milles sa eksid praegu. Telefonikõne Kadriorust Washingtoni ei ole Jaak Jõerüüdi näidendi ega Karl Laumetsa lavastuse "Lennart. Pöördtooliaastad" võtmehetk. Kaugeltki mitte. Aga… – sõnal "aga" on Jõerüüdi teksti arhitektuuris ilmekas ja sisuline koht – kriipima jääb ometi. Näidendi kuuendas episoodis "Skandaalid" mängib Toomas Hendrik Ilves iseennast. Ta ilmub ekraanile stiliseeritud videopildis, ajavahe tõttu pahuravõitu, unine. Aga ka iseloomuliku lõdva üleolekumaneeriga, milles ei puudu tibake eneseirooniat, kumab läbi Ilvese kuulus lause "mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi". Antud kontekstis mõjub see valusalt. Tahan esmalt täpsustada, teatriajaloolise tõe huvides, et Egon Nuter on näitelaval murdnud välja Lennarti rolli "oivalise ja südamliku sarži" mõõtkavast (Jaak Allik, "Pöördtoolielu pöördtooliaastad", Sirp, 28. oktoober 2022). Seejuures alahindamata meisterlikku komöödia-Lennartit. Aga oluline žanrivahetus sündis kahes Variuse teatri lavastuses: "Lennud", kus Tallinna lennujaamas kohtuvad vanem ja noorem Lennart – Egon Nuter ja Priit Volmer (autor Heidi Sarapuu, lavastaja Alo Kõrve, 2017) ning "Treffpunkt – Berliin" (autor-lavastaja Heidi Sarapuu, 2020). Olgu see meeldetuletus edaspidi toeks teatriprotsessi mõtestamisel. Karl Laumetsa lavastus haarab kaasa algusest lõpuni. Esimese vaatuse poolteisttund möödus kui silmapilk. Teine vaatus köitis samaväärselt. Finaal, "Riigipea kõne", paneb sügava tänuga kuulama presidendi iga sõna, mõtet, pausi. Olen tänulik, et mulle võimaldati ideaalne vaatepunkt Viimsi Artiumi suure saali esireas. Nägin lähiplaanis peaosatäitja Ivo Uukkivi silmi ning iga miimikanüanssi, nii Lennarti kui teiste rollides. Kuna kaasa mängivad ka NO99 truppi kuulunud näitlejad, sähvatas viivuks arusaam, kui määrav on Laumetsa lavahelistikus lugupidav, süvenev tõsidus. See ei välista kergeid ja kargeid huumorinüansse, aga lavastuse iseloomustamiseks on kohaseim sõna just väärikus. Vaatasin 30. oktoobri etendust, ostsin ka Jõerüüdi näidendi. Pole veel jõudnud tekstikihtidesse süveneda, olen lugenud üksnes linnulennult. Põnev saab olema uurida lavastaja kärbete süsteemi. Tegelaste kommentaare Ajaloo Häälele on laval tublisti kahandatud. See lähtub Anu Lambi isiksuslikust kohalolekust. Anu Lambi osalust on põhjust võrrelda Jutustaja rolliga lavastuses "Kalevipoeg" (Vanemuine, 2018). Ajaloo Hääle tähelepanelik vaatlejapilk tundub isegi olulisem kui tekst. Ajaloo Hääleks saab ka Robert Jürjendal, musitseerimas lava kohal, muusikahelid jagamas nii aega kui ajatust. Ivo Uukkivi kontsentreeritus ja missiooniteadlikkus Lennart Meri lavaelus on absoluutne. Rollilahenduses on kasinamalt teravust, intonatsioonide ja emotsioonide kontraste kui näidendi remarkides, aga seda määravam sisemine intensiivsus, mõtteilma vaimukas vaimsus, sõnastamise sarm. Emakeele teema kompromissitu järjekindlus lõikub vahedalt nüüdisaega. Vene vägede lahkumise teema puudutab valusal ajakajatasandil. Üks Uukkivi rolli kulminatsioone on Lennarti šamaanitrummiga rütmistatud südamevalumonoloog, musikaalne väljahüpe presidendi laitmatust enesevalitsusest. Kõrvalrollidele kuuluvad humoorikad vinjetikesed: näiteks peaminister Mart Laari (Ragnar Uustal) võidurõõmus viide Margaret Thatcherile või pressinõunik Enn Eesmaa (Tõnn Lamp) edev muie oma naudisklevast sõnaseadmisest. Lavastuse printsiibiks pole paroodilisus ega imitatsioon, näitleja väline sarnasus rolliga ei ole eesmärk. Kummatigi tekib mõne nüansi kaudu olemuslikum äratundmine. Rasmus Kaljujärve kahes eriilmelises rollis: bravuurse Boriss Jeltsinina Meri unenäos ning Urmas Otina, kelle intervjuus kõige täpsemad Oti vakatavad pausid. Vastustega ses telesaates paotab Eva Koldits kõnekalt Helle Meri saatust. Usalduslikud ja õhulised on Meri kohtumised Jaan Krossiga, kirjaniku rollis tabab ja tunnetab Gert Raudsep midagi väga olemuslikku. Tähenduslikkust lisab kaasteeliste dialoogidele Uukkivi ja Raudsepa kursusekaaslus (lavakunstikateedri 15. lend). Mõistagi pole juhuslik viimase episoodi misanstseen: oma 162. kõne peab Lennart juba ise Ajaloo Häälena. Huvitav, et kõnemehe ekraanile projitseeritud kaks nägu ei sarnane üldse Uukkiviga ega ka Meriga. Küll aga heiastub näojoontes Jaan Krossi, Voldemar Pansot, veel kedagi… Kummitama jääb Lennarti viimane lause, suunatud vahetult saali. See on rida Koidula ja Ernesaksa laulust: "…ta siiski elab südames." Aga miks "ta elab", mitte "sa elad"? Selle küsimuse jätavad Jõerüüt ja Meri vaataja südamesse tuikama. Ivo Uukkivi pilgu soojuses ja isiklikkuses peitub vastuse võimalus. PS. Ah et milles eksis Ilves, üleolekuga vastandades tiigrihüpet ja teatrit? No see peaks olema ilmselge. Karl Laumetsa lavastus kinnitab: teater kui inimeste kohtumispaik oli, on ja jääb.	Arvustus. "Lennart. Pöördtooliaastad": ta siiski elab südames...	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: TOOMAS HENDRIK ILVES (irooniliselt): Tiigrihüpe ei ole teater, see on tulevik. Meie tulevik. LENNART MERI (noomivalt): Vaata, mul pole hetkel valitsust, et küsida juurde raha sellele eelarvele, kust makstakse telefoniarveid, muidu ma kirjeldaks, milles sa eksid praegu. Telefonikõne Kadriorust Washingtoni ei ole Jaak Jõerüüdi näidendi ega Karl Laumetsa lavastuse "Lennart. Pöördtooliaastad" võtmehetk. Kaugeltki mitte. Aga… – sõnal "aga" on Jõerüüdi teksti arhitektuuris ilmekas ja sisuline koht – kriipima jääb ometi. Näidendi kuuendas episoodis "Skandaalid" mängib Toomas Hendrik Ilves iseennast. Ta ilmub ekraanile stiliseeritud videopildis, ajavahe tõttu pahuravõitu, unine. Aga ka iseloomuliku lõdva üleolekumaneeriga, milles ei puudu tibake eneseirooniat, kumab läbi Ilvese kuulus lause "mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi". Antud kontekstis mõjub see valusalt. Tahan esmalt täpsustada, teatriajaloolise tõe huvides, et Egon Nuter on näitelaval murdnud välja Lennarti rolli "oivalise ja südamliku sarži" mõõtkavast (Jaak Allik, "Pöördtoolielu pöördtooliaastad", Sirp, 28. oktoober 2022). Seejuures alahindamata meisterlikku komöödia-Lennartit. Aga oluline žanrivahetus sündis kahes Variuse teatri lavastuses: "Lennud", kus Tallinna lennujaamas kohtuvad vanem ja noorem Lennart – Egon Nuter ja Priit Volmer (autor Heidi Sarapuu, lavastaja Alo Kõrve, 2017) ning "Treffpunkt – Berliin" (autor-lavastaja Heidi Sarapuu, 2020). Olgu see meeldetuletus edaspidi toeks teatriprotsessi mõtestamisel. Karl Laumetsa lavastus haarab kaasa algusest lõpuni. Esimese vaatuse poolteisttund möödus kui silmapilk. Teine vaatus köitis samaväärselt. Finaal, "Riigipea kõne", paneb sügava tänuga kuulama presidendi iga sõna, mõtet, pausi. Olen tänulik, et mulle võimaldati ideaalne vaatepunkt Viimsi Artiumi suure saali esireas. Nägin lähiplaanis peaosatäitja Ivo Uukkivi silmi ning iga miimikanüanssi, nii Lennarti kui teiste rollides. Kuna kaasa mängivad ka NO99 truppi kuulunud näitlejad, sähvatas viivuks arusaam, kui määrav on Laumetsa lavahelistikus lugupidav, süvenev tõsidus. See ei välista kergeid ja kargeid huumorinüansse, aga lavastuse iseloomustamiseks on kohaseim sõna just väärikus. Vaatasin 30. oktoobri etendust, ostsin ka Jõerüüdi näidendi. Pole veel jõudnud tekstikihtidesse süveneda, olen lugenud üksnes linnulennult. Põnev saab olema uurida lavastaja kärbete süsteemi. Tegelaste kommentaare Ajaloo Häälele on laval tublisti kahandatud. See lähtub Anu Lambi isiksuslikust kohalolekust. Anu Lambi osalust on põhjust võrrelda Jutustaja rolliga lavastuses "Kalevipoeg" (Vanemuine, 2018). Ajaloo Hääle tähelepanelik vaatlejapilk tundub isegi olulisem kui tekst. Ajaloo Hääleks saab ka Robert Jürjendal, musitseerimas lava kohal, muusikahelid jagamas nii aega kui ajatust. Ivo Uukkivi kontsentreeritus ja missiooniteadlikkus Lennart Meri lavaelus on absoluutne. Rollilahenduses on kasinamalt teravust, intonatsioonide ja emotsioonide kontraste kui näidendi remarkides, aga seda määravam sisemine intensiivsus, mõtteilma vaimukas vaimsus, sõnastamise sarm. Emakeele teema kompromissitu järjekindlus lõikub vahedalt nüüdisaega. Vene vägede lahkumise teema puudutab valusal ajakajatasandil. Üks Uukkivi rolli kulminatsioone on Lennarti šamaanitrummiga rütmistatud südamevalumonoloog, musikaalne väljahüpe presidendi laitmatust enesevalitsusest. Kõrvalrollidele kuuluvad humoorikad vinjetikesed: näiteks peaminister Mart Laari (Ragnar Uustal) võidurõõmus viide Margaret Thatcherile või pressinõunik Enn Eesmaa (Tõnn Lamp) edev muie oma naudisklevast sõnaseadmisest. Lavastuse printsiibiks pole paroodilisus ega imitatsioon, näitleja väline sarnasus rolliga ei ole eesmärk. Kummatigi tekib mõne nüansi kaudu olemuslikum äratundmine. Rasmus Kaljujärve kahes eriilmelises rollis: bravuurse Boriss Jeltsinina Meri unenäos ning Urmas Otina, kelle intervjuus kõige täpsemad Oti vakatavad pausid. Vastustega ses telesaates paotab Eva Koldits kõnekalt Helle Meri saatust. Usalduslikud ja õhulised on Meri kohtumised Jaan Krossiga, kirjaniku rollis tabab ja tunnetab Gert Raudsep midagi väga olemuslikku. Tähenduslikkust lisab kaasteeliste dialoogidele Uukkivi ja Raudsepa kursusekaaslus (lavakunstikateedri 15. lend). Mõistagi pole juhuslik viimase episoodi misanstseen: oma 162. kõne peab Lennart juba ise Ajaloo Häälena. Huvitav, et kõnemehe ekraanile projitseeritud kaks nägu ei sarnane üldse Uukkiviga ega ka Meriga. Küll aga heiastub näojoontes Jaan Krossi, Voldemar Pansot, veel kedagi… Kummitama jääb Lennarti viimane lause, suunatud vahetult saali. See on rida Koidula ja Ernesaksa laulust: "…ta siiski elab südames." Aga miks "ta elab", mitte "sa elad"? Selle küsimuse jätavad Jõerüüt ja Meri vaataja südamesse tuikama. Ivo Uukkivi pilgu soojuses ja isiklikkuses peitub vastuse võimalus. PS. Ah et milles eksis Ilves, üleolekuga vastandades tiigrihüpet ja teatrit? No see peaks olema ilmselge. Karl Laumetsa lavastus kinnitab: teater kui inimeste kohtumispaik oli, on ja jääb. ### Response: Arvustus. "Lennart. Pöördtooliaastad": ta siiski elab südames...
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani (Isamaa) nõunik Kalle Muuli luges 28. oktoobril eetris olnud saates ette riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (RE) abikaasa lapsi puudutava kohtuvaidluse üksikasju. Ajakirjanduseetika põhimõtete kohaselt laste kohta käivad detaile sellisel moel avalikkuse ees arutada ei tohiks. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et kõnealuse teema meediakäsitlus on seekord tekitanud lastele korvamatut kahju. Kuku raadio peatoimetaja Madis Kimmel ütles ERR-ile, et pärast juristidega suhtlemist otsustas Kuku saate eemaldada, et info Kuku poolt ei leviks ning 28. oktoobri saate valguses tehti otsus ka terve saatesarja eetrist kõrvaldamise kohta. "Meie vaade ja seisukoht on see, et esiteks tasakaalustatud ajakirjandusväljaandena me hoiame fakti ja arvamust ikkagi väga lahus ja selles saates see tasakaalustatuse printsiip sai rikutud ja sai sedavõrd rikutud, et otsustasime selle saatesarja täiesti maha võtta," ütles Kimmel. Kimmel ei osanud öelda, millal peaks tulema otsus saatesarja jätkamise või mitte jätkamise osas. 28. oktoobri saates oli Muuli vestluspartneriks Postimehe endise peatoimetaja Marti Aaviku asemel ajakirjanik Andrus Karnau.	Kuku raadio võttis saate "Muuli ja Aavik" eetrist maha	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani (Isamaa) nõunik Kalle Muuli luges 28. oktoobril eetris olnud saates ette riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (RE) abikaasa lapsi puudutava kohtuvaidluse üksikasju. Ajakirjanduseetika põhimõtete kohaselt laste kohta käivad detaile sellisel moel avalikkuse ees arutada ei tohiks. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et kõnealuse teema meediakäsitlus on seekord tekitanud lastele korvamatut kahju. Kuku raadio peatoimetaja Madis Kimmel ütles ERR-ile, et pärast juristidega suhtlemist otsustas Kuku saate eemaldada, et info Kuku poolt ei leviks ning 28. oktoobri saate valguses tehti otsus ka terve saatesarja eetrist kõrvaldamise kohta. "Meie vaade ja seisukoht on see, et esiteks tasakaalustatud ajakirjandusväljaandena me hoiame fakti ja arvamust ikkagi väga lahus ja selles saates see tasakaalustatuse printsiip sai rikutud ja sai sedavõrd rikutud, et otsustasime selle saatesarja täiesti maha võtta," ütles Kimmel. Kimmel ei osanud öelda, millal peaks tulema otsus saatesarja jätkamise või mitte jätkamise osas. 28. oktoobri saates oli Muuli vestluspartneriks Postimehe endise peatoimetaja Marti Aaviku asemel ajakirjanik Andrus Karnau. ### Response: Kuku raadio võttis saate "Muuli ja Aavik" eetrist maha
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Üksikmängus oli Eesti naistest esimesel päeval võistlustes Elisabeth Iila, kes kaotas sloveenlannale Ziva Falknerile (WTA 554.) 2:6, 1:6. Kolmapäeval alustavad üksikmänguturniiri Elena Malõgina, Maileen Nuudi, Katriin Saar ja kvalifikatsiooni kaudu põhiturniirile pääsenud Laura Rahnel, vahendab tennisnet.ee. Paarismängus kaotasid Malõgina ja Nuudi neljandana asetatud sakslannadele Maryna ja Nadiya Kolbile 1:6, 6:7. Kolmest Eesti-Leedu paarist sai edasi üks, kui Liisa Varul ja Patricija Paukštyte alistasid 6:4, 5:7, 11:9 Katriin Saare ja soomlanna Laura Hietaranta. Teises ringis kohtuvad Varul ja Paukštyte Läti-Leedu paari Daniela Vismane ja Justina Mikulskytega. Õnnela Urb ja Vitalija Leonovaite pidid tunnistama kolmandana asetatud Suzan Lamensi ja Malene Helgo kindlat 0:6, 0:6 paremust ning Andrea Roots ja Uma Bakaityte jäid 6:3, 6:7, 4:10 tulemusega alla Viktoria Dema ja Holly Hutchinsonile.	Liisa Varul jõudis Haabneeme paarismängus veerandfinaali	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Üksikmängus oli Eesti naistest esimesel päeval võistlustes Elisabeth Iila, kes kaotas sloveenlannale Ziva Falknerile (WTA 554.) 2:6, 1:6. Kolmapäeval alustavad üksikmänguturniiri Elena Malõgina, Maileen Nuudi, Katriin Saar ja kvalifikatsiooni kaudu põhiturniirile pääsenud Laura Rahnel, vahendab tennisnet.ee. Paarismängus kaotasid Malõgina ja Nuudi neljandana asetatud sakslannadele Maryna ja Nadiya Kolbile 1:6, 6:7. Kolmest Eesti-Leedu paarist sai edasi üks, kui Liisa Varul ja Patricija Paukštyte alistasid 6:4, 5:7, 11:9 Katriin Saare ja soomlanna Laura Hietaranta. Teises ringis kohtuvad Varul ja Paukštyte Läti-Leedu paari Daniela Vismane ja Justina Mikulskytega. Õnnela Urb ja Vitalija Leonovaite pidid tunnistama kolmandana asetatud Suzan Lamensi ja Malene Helgo kindlat 0:6, 0:6 paremust ning Andrea Roots ja Uma Bakaityte jäid 6:3, 6:7, 4:10 tulemusega alla Viktoria Dema ja Holly Hutchinsonile. ### Response: Liisa Varul jõudis Haabneeme paarismängus veerandfinaali
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Erakondade ja poliitikute puhul on maailma mustaks ja valgeks värvimine pragmaatilisel tasandil arusaadav, sest neil on vastandumisest vahetu kasu võita. Ohtlikuks muutub asi siis, kui samal põhimõttel kalkuleerib neljas võim ehk ajakirjandus. See juhtub siis, kui meedia hakkab avalikkusele "soovitama", mis on ühiskonnas olulised teemad, millisel viisil neist tuleks mõelda, kuidas reageerida ning kelle poole tuleks ühes või teises küsimuses hoida. Millega tulevad omakorda kiiresti kaasa arvamusliidrid ja sotsiaalmeedia ning objektiivsuse ja tasakaalustatuse põhimõte leiab end prügikastist. Paljud varasemad kuuldused vaba ajakirjanduse surmast on osutunud ennatlikeks. Kuigi Eesti juhtivatel meediamajadel on selgelt maailmavaateline positsioon, mida kaitstakse tihtipeale jõuliselt, on igal pool olnud arvestatavas mahus ruumi ka vastandlikele vaadetele. See on aus, õiglane ja väärib tunnustust. Kui ärevus ja pinged kuhjuvad, on loomulik neile reageerida. Eriti neil, kes kannavad vastutust ja kellel on ühiskonnas kõlapind: hääl, mida kuulatakse, ja sõna, mis levib. Mõõdetav mõju arvamusruumi kujundamisel. Sõltuvalt sellest, milles ja kelles nähakse potentsiaalset riski või ohtu, püütakse seda siis eemale põrgatada, vastumeelseks muuta, naeruvääristada, tühiseks pisendada või sootuks nähtamatuks tinistada. "Hirm tähendab lühiajalisi valikuid, kiire ja kohese leevenduse otsimist, vastasele pasunasse andmise rahuldust, kraanide kinni keeramist." Ometi on hirm halb teejuht ja ärevuse poolt juhitud ühiskonnad on enesele läbi aegade aina jama kaela tõmmanud. Hirm tähendab lühiajalisi valikuid, kiire ja kohese leevenduse otsimist, vastasele pasunasse andmise rahuldust, kraanide kinni keeramist, suurkorve nii teistele kui enesele, rinna kummi ajamist, aina kõvemini kisamist, keerutamist ja vassimist, pea liiva alla peitmist. Käsitlusviis muutub ebaproportsionaalseks, reaktsioonid aina valulikumaks, vastandumine teravamaks ning avalikus diskussioonis osalevad hääled aina vähemaks ja valjemaks. Kuni lõpuks võib uskuma jäädagi, et Eestil on vaid kaks tuumprobleemi, millele on vaid kaks võimalikku lahendust, kusjuures üks välistab teise. Vasakul ootab kindel surm, paremal kaotad pea. Juhtusin hiljuti sõbraga rääkima sellest, mis meile Eesti juures meeldib. Asjaolu, et selline küsimus on üldse päevakorras, ilmselt kirjeldab aega, milles elame. Aeg on selline, et peame eneselt küsima, mis ja miks meile siin meeldib. Ikka veel meeldib. Tõdesime, et kõige rohkem hindame seda, et Eesti on endiselt see riik, kus igaüks sõltumata sünnipärast või sotsiaalmajanduslikust taustast võib enesele tahtmise ja töökuse korral ise teed rajada. Öelda välja oma mõtted, esindada oma põhimõtteid ja seista vastu sellele, mis tundub väär. Selles riigis ja ühiskonnas on igaühel võimalik liikuda kõikides suundades, paremale või vasakule, üles või alla, soovi korral kas või diagonaalis. Me oleme vabad ja kõik on võimalik. Ka siis, kui parasjagu on raske ja tuleb pingutada. Avalikust inforuumist igapäevaselt ette antavad käsulauad valida pool, valida must või valge, valida välja üks teema, ning eirata kogu ülejäänud olemise spektrit, piiravad vabadust. See ahendab vaimu, surub mõtted etteantud vakku ja tasalülitab mitmekesisuse. Ennekõike see eksitab, õpetades elu ja ühiskonda nägema ning tunnetama viisil, mis ei vasta tõele. Küll aga võib tõeks saada, kui suundumus ei muutu. Rajasõltuvuse kujunedes või tõeks saada, et ühel hetkel pole ruumi enam muudele arvamustele, peale paari üksiku õige. Mis täpselt on õige ja kelle poolel õigus, sõltub mõistagi sellest, kus arvaja ja tema hääletoru ühiskonda polariseerival teljel paiknevad. Tõeks võib saada see, et ühtegi teist häält harvade õigete, pole enam kuulda. Või kui üldse, siis oma väikestes kõlakambrites ja piiratud auditooriumile. Tõeks võib saada, et oluline jääb tähelepanuta, sest oleme hõivatud mujal. Meie tähelepanu on küllastumiseni koormatud, oleme tuimad ja tüdinud - tähtis ei eristu tähtsusetust, tark rumalast, vajalik tühisest. Huvi raugeb, käed vajuvad rüppe. Üürikest üleolevat rõõmu tunneb ehk see, kes külakuhjas kakeldes korraks kõrgeima tipu vallutab ja päikese kätte pääseb. Kuid võit on üürike ja peagi kistakse temagi taas porri. Suures plaanis on kõikidel peamiselt lihtsalt ebameeldiv. Kisa palju, kasu vähe. Ma ütlen, vara veel. Eesti keskele kiilu löömiseks ja rahva kahte leeri kamandamiseks on vara. Me ei ole vana ja väsinud ühiskond, selgelt väljakujunenud jõujoonte ja kivistunud probleemidega. Eesti on endiselt kiire ja paindlik, pidevas muutumises ühiskond, mille mõjuväljad pidevalt ümber mängitakse. Me ei ole uinunud, oleme ärksad. See on ilus ja väärib hoidmist.	Põim Kama: mitte ainult must ja valge	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Erakondade ja poliitikute puhul on maailma mustaks ja valgeks värvimine pragmaatilisel tasandil arusaadav, sest neil on vastandumisest vahetu kasu võita. Ohtlikuks muutub asi siis, kui samal põhimõttel kalkuleerib neljas võim ehk ajakirjandus. See juhtub siis, kui meedia hakkab avalikkusele "soovitama", mis on ühiskonnas olulised teemad, millisel viisil neist tuleks mõelda, kuidas reageerida ning kelle poole tuleks ühes või teises küsimuses hoida. Millega tulevad omakorda kiiresti kaasa arvamusliidrid ja sotsiaalmeedia ning objektiivsuse ja tasakaalustatuse põhimõte leiab end prügikastist. Paljud varasemad kuuldused vaba ajakirjanduse surmast on osutunud ennatlikeks. Kuigi Eesti juhtivatel meediamajadel on selgelt maailmavaateline positsioon, mida kaitstakse tihtipeale jõuliselt, on igal pool olnud arvestatavas mahus ruumi ka vastandlikele vaadetele. See on aus, õiglane ja väärib tunnustust. Kui ärevus ja pinged kuhjuvad, on loomulik neile reageerida. Eriti neil, kes kannavad vastutust ja kellel on ühiskonnas kõlapind: hääl, mida kuulatakse, ja sõna, mis levib. Mõõdetav mõju arvamusruumi kujundamisel. Sõltuvalt sellest, milles ja kelles nähakse potentsiaalset riski või ohtu, püütakse seda siis eemale põrgatada, vastumeelseks muuta, naeruvääristada, tühiseks pisendada või sootuks nähtamatuks tinistada. "Hirm tähendab lühiajalisi valikuid, kiire ja kohese leevenduse otsimist, vastasele pasunasse andmise rahuldust, kraanide kinni keeramist." Ometi on hirm halb teejuht ja ärevuse poolt juhitud ühiskonnad on enesele läbi aegade aina jama kaela tõmmanud. Hirm tähendab lühiajalisi valikuid, kiire ja kohese leevenduse otsimist, vastasele pasunasse andmise rahuldust, kraanide kinni keeramist, suurkorve nii teistele kui enesele, rinna kummi ajamist, aina kõvemini kisamist, keerutamist ja vassimist, pea liiva alla peitmist. Käsitlusviis muutub ebaproportsionaalseks, reaktsioonid aina valulikumaks, vastandumine teravamaks ning avalikus diskussioonis osalevad hääled aina vähemaks ja valjemaks. Kuni lõpuks võib uskuma jäädagi, et Eestil on vaid kaks tuumprobleemi, millele on vaid kaks võimalikku lahendust, kusjuures üks välistab teise. Vasakul ootab kindel surm, paremal kaotad pea. Juhtusin hiljuti sõbraga rääkima sellest, mis meile Eesti juures meeldib. Asjaolu, et selline küsimus on üldse päevakorras, ilmselt kirjeldab aega, milles elame. Aeg on selline, et peame eneselt küsima, mis ja miks meile siin meeldib. Ikka veel meeldib. Tõdesime, et kõige rohkem hindame seda, et Eesti on endiselt see riik, kus igaüks sõltumata sünnipärast või sotsiaalmajanduslikust taustast võib enesele tahtmise ja töökuse korral ise teed rajada. Öelda välja oma mõtted, esindada oma põhimõtteid ja seista vastu sellele, mis tundub väär. Selles riigis ja ühiskonnas on igaühel võimalik liikuda kõikides suundades, paremale või vasakule, üles või alla, soovi korral kas või diagonaalis. Me oleme vabad ja kõik on võimalik. Ka siis, kui parasjagu on raske ja tuleb pingutada. Avalikust inforuumist igapäevaselt ette antavad käsulauad valida pool, valida must või valge, valida välja üks teema, ning eirata kogu ülejäänud olemise spektrit, piiravad vabadust. See ahendab vaimu, surub mõtted etteantud vakku ja tasalülitab mitmekesisuse. Ennekõike see eksitab, õpetades elu ja ühiskonda nägema ning tunnetama viisil, mis ei vasta tõele. Küll aga võib tõeks saada, kui suundumus ei muutu. Rajasõltuvuse kujunedes või tõeks saada, et ühel hetkel pole ruumi enam muudele arvamustele, peale paari üksiku õige. Mis täpselt on õige ja kelle poolel õigus, sõltub mõistagi sellest, kus arvaja ja tema hääletoru ühiskonda polariseerival teljel paiknevad. Tõeks võib saada see, et ühtegi teist häält harvade õigete, pole enam kuulda. Või kui üldse, siis oma väikestes kõlakambrites ja piiratud auditooriumile. Tõeks võib saada, et oluline jääb tähelepanuta, sest oleme hõivatud mujal. Meie tähelepanu on küllastumiseni koormatud, oleme tuimad ja tüdinud - tähtis ei eristu tähtsusetust, tark rumalast, vajalik tühisest. Huvi raugeb, käed vajuvad rüppe. Üürikest üleolevat rõõmu tunneb ehk see, kes külakuhjas kakeldes korraks kõrgeima tipu vallutab ja päikese kätte pääseb. Kuid võit on üürike ja peagi kistakse temagi taas porri. Suures plaanis on kõikidel peamiselt lihtsalt ebameeldiv. Kisa palju, kasu vähe. Ma ütlen, vara veel. Eesti keskele kiilu löömiseks ja rahva kahte leeri kamandamiseks on vara. Me ei ole vana ja väsinud ühiskond, selgelt väljakujunenud jõujoonte ja kivistunud probleemidega. Eesti on endiselt kiire ja paindlik, pidevas muutumises ühiskond, mille mõjuväljad pidevalt ümber mängitakse. Me ei ole uinunud, oleme ärksad. See on ilus ja väärib hoidmist. ### Response: Põim Kama: mitte ainult must ja valge
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	"Tulin eelmisel nädalal reisilt koju ja esialgu oli minuga kõik korras. Nädalavahetusel tekkis kõrge palavik ja tugev valu kõhus, mis ulatus pimesooleni. Kui ma haiglasse jõudsin, arvasid arstid, et mul on pimesoolepõletik," selgitas Lundgren väljaandele SVT. Pärast operatsiooni selgus, et rootslannal oli hoopis põletikuline lümfisõlm, mis oleks paranenud iseenesest. "Ma saan aru, miks nad opereerisid, aga ma olen väga šokeeritud, et see üldse juhtus. Tundsin end abituna, kui sain teada, et mind poleks pidanud opereerima. Treeningud läksid suvel väga hästi, aga nüüd tuli selline jama," lisas Lundgren. Operatsiooni tõttu peab rootslanna vahele jätma 25.-27. novembrini Soomes Rukas toimuva MK-sarja avaetapi. Lundgren loodab esimese stardi teha detsembri alguses Östersundis peetavatel Skandinaavia karikavõistlustel. "Minu treener rahustas mind, et hooaeg on pikk ja kõikide eesmärkide saavutamiseks on palju aega." 24-aastane Lundgren lõpetas mullu MK-sarja lõppjärjestuses 57. kohal. Tema parim hooaeg pärineb 2020. aastast, kui ta saavutas hooaja kokkuvõttes 27. koha.	Rootsi suusataja peab arstide eksimuse tõttu MK-sarja avaetapi vahele jätma	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Tulin eelmisel nädalal reisilt koju ja esialgu oli minuga kõik korras. Nädalavahetusel tekkis kõrge palavik ja tugev valu kõhus, mis ulatus pimesooleni. Kui ma haiglasse jõudsin, arvasid arstid, et mul on pimesoolepõletik," selgitas Lundgren väljaandele SVT. Pärast operatsiooni selgus, et rootslannal oli hoopis põletikuline lümfisõlm, mis oleks paranenud iseenesest. "Ma saan aru, miks nad opereerisid, aga ma olen väga šokeeritud, et see üldse juhtus. Tundsin end abituna, kui sain teada, et mind poleks pidanud opereerima. Treeningud läksid suvel väga hästi, aga nüüd tuli selline jama," lisas Lundgren. Operatsiooni tõttu peab rootslanna vahele jätma 25.-27. novembrini Soomes Rukas toimuva MK-sarja avaetapi. Lundgren loodab esimese stardi teha detsembri alguses Östersundis peetavatel Skandinaavia karikavõistlustel. "Minu treener rahustas mind, et hooaeg on pikk ja kõikide eesmärkide saavutamiseks on palju aega." 24-aastane Lundgren lõpetas mullu MK-sarja lõppjärjestuses 57. kohal. Tema parim hooaeg pärineb 2020. aastast, kui ta saavutas hooaja kokkuvõttes 27. koha. ### Response: Rootsi suusataja peab arstide eksimuse tõttu MK-sarja avaetapi vahele jätma
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Sillamäe linn on tellinud 2007. aastal suletud Kotka-Sillamäe laevaliini taasavamiseks tasuvus- ja teostatavusanalüüsi. 15 aastat tagasi oli liini sulgemise põhjuseks Venemaaga kaubavahetuse kahanemine, sest puhtalt turismiliinina ei tasunud Kotka-Sillamäe ühendus end ära. Sillamäe abilinnapea Aleksei Stepanov ütles ERR-ile, et kunagi kahe linna vahel käinud laeva puuduseks oli kõiksugu mugavuste puudumine reisijatele ning et vigadest kavatsetakse õppida. "Reisijate vedamiseks erilisi võimalusi ei olnud, kajutikohtade arv oli liiga väike ja reisijatel ei olnud võimalust reisi ajal vaba aega veeta. Reisijate veoks ei olnud see laev kohandatud. Saame sellest õppida tulevase liini jaoks," lausus ta. Laevaühenduse taasavamisest Kotka ja Ida-Eesti vahel on väga huvitatud ka soomlased, sest pärast Venemaaga kaubanduse lõppemist on neil vaja uut kaubateed. Idasoomlaste hinnangul oleks kaubavedu läbi Ida-Eesti soodsam kui mööda muid marsruute, plussiks peetakse ka aastate jooksul paranenud Eesti maanteede kvaliteeti, kirjutas Yle. Soomlased soovivad liini taasavamiseks toetust küsida Euroopa regionaalarengu fondist. Samas on Kotkas juba reisiterminal olemas, Sillamäele peaks reisijate jaoks aga eraldi kai alles ehitama. Stepanovi sõnul selgub selle investeeringu tasuvus ja ajaline raam analüüsiga. Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen ütles ERR-ile, et laevaühenduse vastu on huvi suur nii Eesti kui ka Soome poolel. "Ettevõtjad on öelnud, et see on prioriteet. Soomlaste huvi on hoopis teisel tasemel kui varem. Mõlemal piirkonnal on Venemaa ühendus lõppenud, neil on hädavajalik luua uus tee," lausus Jalonen. Sillamäe linnavalitsus loodab analüüsi valmis saad tuleva aasta esimeses pooles. Kui uuringu tulemused on soodsad, saab hakata otsima vahendeid reisijatekai ehitamiseks ja liinioperaatori leidmiseks. Yle andmetel kaalutakse Soomes praegu, kas luua laevaühendus Sillamäe või hoopis Kundaga.	Kotka ja Ida-Eesti vahel tahetakse taastada laevaliini	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Sillamäe linn on tellinud 2007. aastal suletud Kotka-Sillamäe laevaliini taasavamiseks tasuvus- ja teostatavusanalüüsi. 15 aastat tagasi oli liini sulgemise põhjuseks Venemaaga kaubavahetuse kahanemine, sest puhtalt turismiliinina ei tasunud Kotka-Sillamäe ühendus end ära. Sillamäe abilinnapea Aleksei Stepanov ütles ERR-ile, et kunagi kahe linna vahel käinud laeva puuduseks oli kõiksugu mugavuste puudumine reisijatele ning et vigadest kavatsetakse õppida. "Reisijate vedamiseks erilisi võimalusi ei olnud, kajutikohtade arv oli liiga väike ja reisijatel ei olnud võimalust reisi ajal vaba aega veeta. Reisijate veoks ei olnud see laev kohandatud. Saame sellest õppida tulevase liini jaoks," lausus ta. Laevaühenduse taasavamisest Kotka ja Ida-Eesti vahel on väga huvitatud ka soomlased, sest pärast Venemaaga kaubanduse lõppemist on neil vaja uut kaubateed. Idasoomlaste hinnangul oleks kaubavedu läbi Ida-Eesti soodsam kui mööda muid marsruute, plussiks peetakse ka aastate jooksul paranenud Eesti maanteede kvaliteeti, kirjutas Yle. Soomlased soovivad liini taasavamiseks toetust küsida Euroopa regionaalarengu fondist. Samas on Kotkas juba reisiterminal olemas, Sillamäele peaks reisijate jaoks aga eraldi kai alles ehitama. Stepanovi sõnul selgub selle investeeringu tasuvus ja ajaline raam analüüsiga. Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen ütles ERR-ile, et laevaühenduse vastu on huvi suur nii Eesti kui ka Soome poolel. "Ettevõtjad on öelnud, et see on prioriteet. Soomlaste huvi on hoopis teisel tasemel kui varem. Mõlemal piirkonnal on Venemaa ühendus lõppenud, neil on hädavajalik luua uus tee," lausus Jalonen. Sillamäe linnavalitsus loodab analüüsi valmis saad tuleva aasta esimeses pooles. Kui uuringu tulemused on soodsad, saab hakata otsima vahendeid reisijatekai ehitamiseks ja liinioperaatori leidmiseks. Yle andmetel kaalutakse Soomes praegu, kas luua laevaühendus Sillamäe või hoopis Kundaga. ### Response: Kotka ja Ida-Eesti vahel tahetakse taastada laevaliini
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Esiliiga meeskond Otepää võõrustas Kääriku Pallimängude hallis rahvaliiga võistkonda Püssi SK. Mäng kulges väga väravaterohkelt, kui lõpuvile kõlades olid tablool kodumeeskonna 13:10 võidunumbrid. Otepää poolelt sai kübaratriki kirja Mihkel Teder, kohtumise resultatiivseim oli Püssi mängija Vjatšeslav Popov kuue väravaga, vahendab jalgpall.ee. Teisipäeva õhtul toimunud kohtumises näitas head minekut Coolbet saaliliiga meeskond Aruküla Radius, kui koduväljakul teeniti 7:4 võit rahvaliigas palliva FCS Valge üle. Kolmapäeval on kavas kuus mängu. Kell 19.00 saavad avavile kohtumised Sillamäe FC NPM Silmet II – Tallinna FC Bunker Partner, Jõhvi FC Phoenix – Narva United FC ja FC TRT77 / RA BBQ – Tallinna FC Cosmos. Kell 20.00 algab mäng Kohila spordihoones, kus kohtuvad Saku Sporting Rapla ja Tartu Ravens Futsal. Pooltundi hiljem saab avavile Coolbet saaliliiga meeskondade kohtumine, kui vastamisi lähevad Rummu Dünamo ja Viimsi FC Smsraha. Kell 20.45 saab Kiili spordihoones avavile Tallinna FC Cosmos II ja Tori Põrguliste mäng.	Saalijalgpalli karikavõistlustel alustati kaheksandikfinaalidega	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Esiliiga meeskond Otepää võõrustas Kääriku Pallimängude hallis rahvaliiga võistkonda Püssi SK. Mäng kulges väga väravaterohkelt, kui lõpuvile kõlades olid tablool kodumeeskonna 13:10 võidunumbrid. Otepää poolelt sai kübaratriki kirja Mihkel Teder, kohtumise resultatiivseim oli Püssi mängija Vjatšeslav Popov kuue väravaga, vahendab jalgpall.ee. Teisipäeva õhtul toimunud kohtumises näitas head minekut Coolbet saaliliiga meeskond Aruküla Radius, kui koduväljakul teeniti 7:4 võit rahvaliigas palliva FCS Valge üle. Kolmapäeval on kavas kuus mängu. Kell 19.00 saavad avavile kohtumised Sillamäe FC NPM Silmet II – Tallinna FC Bunker Partner, Jõhvi FC Phoenix – Narva United FC ja FC TRT77 / RA BBQ – Tallinna FC Cosmos. Kell 20.00 algab mäng Kohila spordihoones, kus kohtuvad Saku Sporting Rapla ja Tartu Ravens Futsal. Pooltundi hiljem saab avavile Coolbet saaliliiga meeskondade kohtumine, kui vastamisi lähevad Rummu Dünamo ja Viimsi FC Smsraha. Kell 20.45 saab Kiili spordihoones avavile Tallinna FC Cosmos II ja Tori Põrguliste mäng. ### Response: Saalijalgpalli karikavõistlustel alustati kaheksandikfinaalidega
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Teadus on tänapäeva ühiskonnas ammu enamat kui elu äärealal toimiv väike omaette maailm. Teadus, eeskätt empiiriline, katseliselt korratud ja kinnitatud teadus, on see, mille poole oma tõeotsinguis vaatame – õigupoolest pole vist liialdus öelda, et empiirika tunnistamisest reaalsuse adekvaatseima mõõdupuuna on saanud ühiskonna sõnatu aluskokkulepe. See kokkulepe ütleb, et sõltumata kellegi esteetilistest, usulistest või poliitilistest vaadetest pakub empiiriline, katseline teadus meile ühise ja kõigile võrdse aluse maailmas toimimiseks. See, et õun kukub puu otsast alla, mitte ei lenda üles, ei sõltu kuidagi sellest, kas inimene valib vasak- või parempoolseid, ning täpselt samamoodi kehtib energia jäävuse seadus ikka, olgu inimene kristlane, moslem või ateist. Siinse artikli eesmärk ei ole seda kokkulepet vaidlustada, küll aga teadvustada selle kitsaskohti ning ennekõike küsida, kas ja kuidas on võimalik teadust (või selle nimetust) oma ambitsioonide kattevarjuna ära kasutada. Kaks näidet meditsiini vallast Märtsis avaldas maailma juhtivaid meditsiiniajakirju British Medical Journal (BMJ) artikli, mille autorid väljendavad muret korporatiivsete huvide kasvava mõju üle tänapäeva meditsiinis. Näidete ja kogemuste põhjal väidetakse, et paljud teadusuuringud ei ole enam sõltumatud, vaid otseselt või kaudselt kallutatud suurkorporatsioonide huvidest. "Meditsiini valitseb väike hulk väga suuri ravimifirmasid, kes võistlevad küll omavahel parima aktsiapositsiooni pärast, ent teevad ka koostööd ravimituru laiendamise nimel," leiavad artikli autorid, Adelaide'i ülikooli teadusuuringute juht Jon Jureidini ning California osariigi ülikooli (CSUN) emeriitprofessor Leemon B. McHenry. Nad on pannud oma loole pealkirjaks "Tõenduspõhise meditsiini illusioon". 1 Artiklis peatutakse "tõenduspõhise meditsiini" mõiste loomisel ja edendamisel. Autorid viitavad Karl Popperi kriitilise ratsionalismi filosoofiale, mis propageerib teaduse terviklikkust ja hoidumist lemmikteooriatest. Ometigi teevad loo kirjutanud teadlased järelduse, et tõenduspõhise meditsiini mõiste on tänapäeval minetanud oma tähenduse. Mõiste eelduseks on usaldusväärsed, sõltumatud kliinilised uuringud, ent kuna riikidel puuduvad piisavad vahendid – või pole piisavalt poliitilist tahet –, et rahastada meditsiiniuuringuid, teevad seda enamjaolt ravimitootjad ise. Jätmaks muljet erapooletusest, esitatakse korporatsioonide rahastatud uuringute tulemused mõnigi kord tunnustatud akadeemikute nime all, kuigi nood ei ole olnud uuringutega seotud. Ravimitootjad otsustavad tihti ka selle üle, milliseid uute ravimite uuringuid üldse läbi viia ja milliseid tulemusi avalikkusega jagada. Autorid toovad näiteid juhtudest, kui uurimuste negatiivseid tulemusi on varjatud ning toorandmed on tulnud hiljem kohtu kaudu välja nõuda. Näiteks firma GlaxoSmithKline'i gripivaktsiini Pandremix ohud osutusid algul esitletutest palju suuremaks. 2 Vabaturumajanduse eestkostjad on küll kiitnud tõuget, mille biomeditsiiniuuringute erastamine tootjatele esialgu andis. Ent selle poliitika pikaajalised, tahtmatud tagajärjed on olnud rängad. Nii nendivadki autorid: "Ärihuvide põimumine uurimiseesmärkide, ülikoolikavade ja seadusandlusega on kaasnähuna tähendanud hulga patsientide surma." Ehkki ülikoolid on alati olnud seotud sihtannetuste ja fondidega, on püütud kaitsta tõde ja täita ühiskonna südametunnistuse rolli. Riikliku alarahastuse tingimustes on paljud neist seevastu omaks võtnud neoliberaalse ideoloogia ning nõustunud oma toetajate ärihuvidega arvestama. Nad on lubanud korporatiivsetel huvidel imbuda akadeemilisse sfääri ning nii on ühiskonna vaimne eliit muutunud suurtööstuse tööriistaks, kes edendab vaid ettemääratud tooteid ja lähenemisi. 3 Tööstuse ja akadeemilise ringkonna omavaheliste suhete moondumine seab aga küsimärgi alla kogu senise, teadusel põhineva avatud ühiskonna käsitluse. Harvad pole juhud, kui institutsioonide juhid on ise ravimifirmade aktsionärid, mis toob ühe või teise ravimi tunnustamisel samuti kaasa huvide konflikti. Sama kehtib riiklikke ameteid nõustavate teaduskodade kohta. Autorid viitavad seejuures probleemile, et uute ravimite kasutuslube väljastatakse sageli ohutusuuringute toorandmeid nägematagi. Neli aastat tagasi ilmus teiseski tunnustatud teadusajakirjas Science artikkel 4, kus sedastatakse, et USA toidu- ja ravimiameti (FDA) hüvitisdokumentide uurimisel leiti, et mitmetele selle ameti nõukodade liikmetele oli tehtud pärast ametist lahkumist personaalseid väljamakseid või olid nad saanud mitmetelt ravimitootjatelt uuringutoetusi. Nelja aasta kohta ulatusid need summad mõnel puhul üle miljoni USA dollari. Arusaadavalt tõstatub siinkohal nõustajate soovitusel kehtestatud eeskirjade ja õigusaktide ning väljastatud lubade objektiivsuse küsimus. Olukord peegeldub lõpptulemusena maailmavaates: meditsiini fookus on ravimite manustamisel ja vaevuste allasurumisel ning palju vähem ollakse huvitatud haiguste ennetamisest ja nende põhjuste tuvastamisest. "Nõnda on allutatud meditsiingi turumajanduse loogikale, kus kõrgeim väärtus on materiaalne kasum." Kui meditsiini õpetavad ja uurivad institutsioonid peavad ühtaegu arvestama kellegi ärihuviga, on ka loomulik nende püüd kõrvaldada iga vaevus majanduslikult tulusa ravimiga. Tervist tugevdavad meetmed, mida ei pea tootma, või väga odavad ravimid ei pääse aga enam löögile. Nõnda on allutatud meditsiingi turumajanduse loogikale, kus kõrgeim väärtus on materiaalne kasum. Teaduse moraalne roll Empiirilisus kui võrdsuse loov maailmakäsitlus omistab ometigi teadusele ainulaadse moraalse rolli: eeldatakse, et teadus pole kallutatud kellegi isiklikest huvidest lähtuvalt ning teenib tõeotsingu, mitte ettemääratud tulemuse tõestamise huve. Ühiskonna usaldus teaduse vastu põhineb õigupoolest eeldusel, et teadusel on jõudu vabastada meid omavahelisest lõhestatusest ning põhjendamatutest eelarvamustest. Sama võib küllap laias laastus öelda ka meie akadeemiliste institutsioonide kohta, mis peaksid idee poolest endasse koondama kõige targemad ja tõele lähemad meie hulgast. Vaevalt on see eeldus olnud eales ilmsem kui koroonapandeemia ajal, mille sagedasemaid loosungeid oli "tuleb usaldada teadust". Ja ometigi saatis seda paradoksaalsel moel ka teadusele põhiolemusliku ja hädavajaliku dialoogi kasinus ning isegi selle mahasurumine. Ühendriikides on näiteks nüüdseks kohtusse jõudnud endise Harvardi ülikooli meditsiiniteaduste professori Martin Kulldorffi ning Stanfordi ülikooli tervishoiupoliitika professori Jayanta Bhattacharya hagi föderaalvõimu vastu. Selle aluseks on riigiinstitutsioonide tuvastamist leidnud korraldused ühismeediafirmadele teatud teadlased tühistada või neid tsenseerida. 5 Iseloomulik näide on niisamuti ÜRO globaalse kommunikatsiooni osakonnajuhataja Melissa Flemingi hiljutine märkus Maailma Majandusfoorumi (WEF) korraldatud sümpoosionil, kus ta kiitis Google'i otsingumootorile seatud tahtlikke eelistusi, öeldes: "Teadus on meie omand ja maailmal tuleb seda teada." 6 Koduselt tandrilt võib meenutada minimaalset kajastust aastatagusele konverentsile "Pandeemia õppetunnid" või meedikute ja teadlaste ühispöördumise 7 eemaldamist Eesti Päevalehe veergudelt koos sellele järgnenud tühistamisartikliga. 8 Tõdeda võib ka mRNA-vaktsiinide arenduses töötanud immunoloog Alar Aabi tühistamist üheksa eksperdi poolt 9 pärast seda, kui Aab oli soovitanud 10 olla teaduspõhiselt ettevaatlik laste valimatu vaktsineerimisega katsetusjärgus vaktsiinidega, mille toime oli nakatumise ärahoidmisel äärmiselt piiratud ja lühiajaline, ent risk laste südamele arvestatav. Mõnevõrra paradoksaalseks võib pidada ka viltuvaatamist igasugusele kahtlusele, et vaktsiinitootjad võivad olla oma tooteedenduses kuidagi mõjutatud kasumihuvist ning vaktsiinide tõhususega liialdanud, olgugi et tootjate müügitulu ulatus läinud aastal kümnetesse miljarditesse ja nt Pfizeri puhul kasvas see eelmise aastaga võrreldes ligi sada protsenti. 11 Küsimus ei ole kellegi põhimõttelises kahtlustamises, küll aga omakasuhuvi teadvustamises, milleks annab piisavalt põhjust ka ravimitootjate minevik. 12,13 koroonavaktsiinide uuringute puudulikkuse või kiirustamise ning potentsiaalsete kõrvalnähtude kahandamise kohta viimasel ajal ilmunud käsitlused kinnitavad kahtlemata säärast võimalust. 14,15 Võib-olla sellest kõigest kõnekam on isegi vaikus, mis on saatnud mõiste "teadus", nagu õigupoolest ka mõiste "tervis", mõtestamist viimasel paaril aastal, hoolimata nende pinnaletõusust. Seejuures on veel omaette küsimus – seda ma siinkohal lahkama ei hakka –, mis üldse lubab meil eeldada empiirilisuse kõikehõlmavust ning kas empiirika ülim tõepära reaalsuse kirjeldamisel pole mitte niisamuti üksainus tees. Jääb mulje, et "teadus" on määratletud paljuski staatilise infokogumi ja fikseeritud tõena – otsitakse ettemääratult üht ja ainuõiget, n-ö totalitaarset "teadust" –, mitte kui lõputult muutuv, dünaamiline, dialoogiline protsess, mille kogu olemasolu eelduseks on kestev teadmatus. See on lubanudki kehtestada hoiaku " science is settled" ehk "teadus on paigas", olgugi et just inglise keelele mõeldes on kõnekas "teadusuuringu" vasteks olev sõna "research", mis kätkeb juba keeleliselt endas vajaduse ikka uuesti otsida (re-search), uurida ja kahelda. Kui kõik oleks meile juba teada, puuduks teaduse järele õigupoolest vajadus. Selleks et teadus saaks kanda välja oma moraalse ja sotsiaalselt siduva rolli, peab see alati jääma läbipaistvaks, avalikuks ja omakasupüüdmatuks. Käsitletud artiklid ajakirjades BMJ ja Science on hoiatus mitte omistada praegusele meditsiinitööstusele ja sellega seotud institutsioonidele (tegelikult ka teadusele kui institutsioonile) moraalse laitmatuse oreooli või eeldada neilt jäägitut objektiivsust. Kui eetika seguneb äriga, on alati olemas tõenäosus kallutatuseks ja manipulatsioonideks. Selle asjaolu eitamine ei ole mitte ainult ebateaduslik, vaid õigupoolest ka ebaeetiline kõigi nende suhtes, kes sõltuvad meie otsustest. 1 https://www.bmj.com/content/376/bmj.o702 2 https://doi.org/10.1136/bmj.k3948 3 https://muse.jhu.edu/article/168251 4 https://www.science.org/content/article/hidden-conflicts-pharma-payments-fda-advisers-after-drug-approvals-spark-ethical 5 https://ago.mo.gov/home/news/2022/06/14/missouri-attorney-general-files-motion-for-preliminary-injunction-in-lawsuit-challenging-social-media-censorship 6 https://www.nationalreview.com/news/u-n-communications-official-touts-google-search-partnership-we-own-the-science/ 7 https://teadusuudis.ee/artikkel/meedikute-teadlaste-uhispoordumine-eesti-vabariigi-valitsusele-presidendile-riigikogule-22102021 8 https://teadusuudis.ee/artikkel/vastus-seoses-221021-avaldatud-ja-maha-voetud-poordumisega 9 https://epl.delfi.ee/artikkel/95096457/uheksa-meditsiinieksperti-valevaidete-esitamine-teaduse-sildi-all-lohestab-uhiskonda 10 https://epl.delfi.ee/artikkel/95039741/paeva-teema-arstiteadlane-alar-aab-laste-koroonasurmad-kardetud-katastroof-mis-jaigi-tulemata 11 https://www.macrotrends.net/stocks/charts/PFE/pfizer/revenue, https://www.pharmaceutical-technology.com/news/moderna-reports-revenue-2021/ 12 https://www.justice.gov/opa/pr/johnson-johnson-pay-more-22-billion-resolve-criminal-and-civil-investigations 13 https://insulinresistance.org/index.php/jir/article/view/72 14 https://insulinresistance.org/index.php/jir/article/view/71 15 https://doi.org/10.1016/j.vaccine.2022.08.036	Margus Lattik: pärast koroonakriisi ehk Teaduse vastutusest ühiskonna ees	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Teadus on tänapäeva ühiskonnas ammu enamat kui elu äärealal toimiv väike omaette maailm. Teadus, eeskätt empiiriline, katseliselt korratud ja kinnitatud teadus, on see, mille poole oma tõeotsinguis vaatame – õigupoolest pole vist liialdus öelda, et empiirika tunnistamisest reaalsuse adekvaatseima mõõdupuuna on saanud ühiskonna sõnatu aluskokkulepe. See kokkulepe ütleb, et sõltumata kellegi esteetilistest, usulistest või poliitilistest vaadetest pakub empiiriline, katseline teadus meile ühise ja kõigile võrdse aluse maailmas toimimiseks. See, et õun kukub puu otsast alla, mitte ei lenda üles, ei sõltu kuidagi sellest, kas inimene valib vasak- või parempoolseid, ning täpselt samamoodi kehtib energia jäävuse seadus ikka, olgu inimene kristlane, moslem või ateist. Siinse artikli eesmärk ei ole seda kokkulepet vaidlustada, küll aga teadvustada selle kitsaskohti ning ennekõike küsida, kas ja kuidas on võimalik teadust (või selle nimetust) oma ambitsioonide kattevarjuna ära kasutada. Kaks näidet meditsiini vallast Märtsis avaldas maailma juhtivaid meditsiiniajakirju British Medical Journal (BMJ) artikli, mille autorid väljendavad muret korporatiivsete huvide kasvava mõju üle tänapäeva meditsiinis. Näidete ja kogemuste põhjal väidetakse, et paljud teadusuuringud ei ole enam sõltumatud, vaid otseselt või kaudselt kallutatud suurkorporatsioonide huvidest. "Meditsiini valitseb väike hulk väga suuri ravimifirmasid, kes võistlevad küll omavahel parima aktsiapositsiooni pärast, ent teevad ka koostööd ravimituru laiendamise nimel," leiavad artikli autorid, Adelaide'i ülikooli teadusuuringute juht Jon Jureidini ning California osariigi ülikooli (CSUN) emeriitprofessor Leemon B. McHenry. Nad on pannud oma loole pealkirjaks "Tõenduspõhise meditsiini illusioon". 1 Artiklis peatutakse "tõenduspõhise meditsiini" mõiste loomisel ja edendamisel. Autorid viitavad Karl Popperi kriitilise ratsionalismi filosoofiale, mis propageerib teaduse terviklikkust ja hoidumist lemmikteooriatest. Ometigi teevad loo kirjutanud teadlased järelduse, et tõenduspõhise meditsiini mõiste on tänapäeval minetanud oma tähenduse. Mõiste eelduseks on usaldusväärsed, sõltumatud kliinilised uuringud, ent kuna riikidel puuduvad piisavad vahendid – või pole piisavalt poliitilist tahet –, et rahastada meditsiiniuuringuid, teevad seda enamjaolt ravimitootjad ise. Jätmaks muljet erapooletusest, esitatakse korporatsioonide rahastatud uuringute tulemused mõnigi kord tunnustatud akadeemikute nime all, kuigi nood ei ole olnud uuringutega seotud. Ravimitootjad otsustavad tihti ka selle üle, milliseid uute ravimite uuringuid üldse läbi viia ja milliseid tulemusi avalikkusega jagada. Autorid toovad näiteid juhtudest, kui uurimuste negatiivseid tulemusi on varjatud ning toorandmed on tulnud hiljem kohtu kaudu välja nõuda. Näiteks firma GlaxoSmithKline'i gripivaktsiini Pandremix ohud osutusid algul esitletutest palju suuremaks. 2 Vabaturumajanduse eestkostjad on küll kiitnud tõuget, mille biomeditsiiniuuringute erastamine tootjatele esialgu andis. Ent selle poliitika pikaajalised, tahtmatud tagajärjed on olnud rängad. Nii nendivadki autorid: "Ärihuvide põimumine uurimiseesmärkide, ülikoolikavade ja seadusandlusega on kaasnähuna tähendanud hulga patsientide surma." Ehkki ülikoolid on alati olnud seotud sihtannetuste ja fondidega, on püütud kaitsta tõde ja täita ühiskonna südametunnistuse rolli. Riikliku alarahastuse tingimustes on paljud neist seevastu omaks võtnud neoliberaalse ideoloogia ning nõustunud oma toetajate ärihuvidega arvestama. Nad on lubanud korporatiivsetel huvidel imbuda akadeemilisse sfääri ning nii on ühiskonna vaimne eliit muutunud suurtööstuse tööriistaks, kes edendab vaid ettemääratud tooteid ja lähenemisi. 3 Tööstuse ja akadeemilise ringkonna omavaheliste suhete moondumine seab aga küsimärgi alla kogu senise, teadusel põhineva avatud ühiskonna käsitluse. Harvad pole juhud, kui institutsioonide juhid on ise ravimifirmade aktsionärid, mis toob ühe või teise ravimi tunnustamisel samuti kaasa huvide konflikti. Sama kehtib riiklikke ameteid nõustavate teaduskodade kohta. Autorid viitavad seejuures probleemile, et uute ravimite kasutuslube väljastatakse sageli ohutusuuringute toorandmeid nägematagi. Neli aastat tagasi ilmus teiseski tunnustatud teadusajakirjas Science artikkel 4, kus sedastatakse, et USA toidu- ja ravimiameti (FDA) hüvitisdokumentide uurimisel leiti, et mitmetele selle ameti nõukodade liikmetele oli tehtud pärast ametist lahkumist personaalseid väljamakseid või olid nad saanud mitmetelt ravimitootjatelt uuringutoetusi. Nelja aasta kohta ulatusid need summad mõnel puhul üle miljoni USA dollari. Arusaadavalt tõstatub siinkohal nõustajate soovitusel kehtestatud eeskirjade ja õigusaktide ning väljastatud lubade objektiivsuse küsimus. Olukord peegeldub lõpptulemusena maailmavaates: meditsiini fookus on ravimite manustamisel ja vaevuste allasurumisel ning palju vähem ollakse huvitatud haiguste ennetamisest ja nende põhjuste tuvastamisest. "Nõnda on allutatud meditsiingi turumajanduse loogikale, kus kõrgeim väärtus on materiaalne kasum." Kui meditsiini õpetavad ja uurivad institutsioonid peavad ühtaegu arvestama kellegi ärihuviga, on ka loomulik nende püüd kõrvaldada iga vaevus majanduslikult tulusa ravimiga. Tervist tugevdavad meetmed, mida ei pea tootma, või väga odavad ravimid ei pääse aga enam löögile. Nõnda on allutatud meditsiingi turumajanduse loogikale, kus kõrgeim väärtus on materiaalne kasum. Teaduse moraalne roll Empiirilisus kui võrdsuse loov maailmakäsitlus omistab ometigi teadusele ainulaadse moraalse rolli: eeldatakse, et teadus pole kallutatud kellegi isiklikest huvidest lähtuvalt ning teenib tõeotsingu, mitte ettemääratud tulemuse tõestamise huve. Ühiskonna usaldus teaduse vastu põhineb õigupoolest eeldusel, et teadusel on jõudu vabastada meid omavahelisest lõhestatusest ning põhjendamatutest eelarvamustest. Sama võib küllap laias laastus öelda ka meie akadeemiliste institutsioonide kohta, mis peaksid idee poolest endasse koondama kõige targemad ja tõele lähemad meie hulgast. Vaevalt on see eeldus olnud eales ilmsem kui koroonapandeemia ajal, mille sagedasemaid loosungeid oli "tuleb usaldada teadust". Ja ometigi saatis seda paradoksaalsel moel ka teadusele põhiolemusliku ja hädavajaliku dialoogi kasinus ning isegi selle mahasurumine. Ühendriikides on näiteks nüüdseks kohtusse jõudnud endise Harvardi ülikooli meditsiiniteaduste professori Martin Kulldorffi ning Stanfordi ülikooli tervishoiupoliitika professori Jayanta Bhattacharya hagi föderaalvõimu vastu. Selle aluseks on riigiinstitutsioonide tuvastamist leidnud korraldused ühismeediafirmadele teatud teadlased tühistada või neid tsenseerida. 5 Iseloomulik näide on niisamuti ÜRO globaalse kommunikatsiooni osakonnajuhataja Melissa Flemingi hiljutine märkus Maailma Majandusfoorumi (WEF) korraldatud sümpoosionil, kus ta kiitis Google'i otsingumootorile seatud tahtlikke eelistusi, öeldes: "Teadus on meie omand ja maailmal tuleb seda teada." 6 Koduselt tandrilt võib meenutada minimaalset kajastust aastatagusele konverentsile "Pandeemia õppetunnid" või meedikute ja teadlaste ühispöördumise 7 eemaldamist Eesti Päevalehe veergudelt koos sellele järgnenud tühistamisartikliga. 8 Tõdeda võib ka mRNA-vaktsiinide arenduses töötanud immunoloog Alar Aabi tühistamist üheksa eksperdi poolt 9 pärast seda, kui Aab oli soovitanud 10 olla teaduspõhiselt ettevaatlik laste valimatu vaktsineerimisega katsetusjärgus vaktsiinidega, mille toime oli nakatumise ärahoidmisel äärmiselt piiratud ja lühiajaline, ent risk laste südamele arvestatav. Mõnevõrra paradoksaalseks võib pidada ka viltuvaatamist igasugusele kahtlusele, et vaktsiinitootjad võivad olla oma tooteedenduses kuidagi mõjutatud kasumihuvist ning vaktsiinide tõhususega liialdanud, olgugi et tootjate müügitulu ulatus läinud aastal kümnetesse miljarditesse ja nt Pfizeri puhul kasvas see eelmise aastaga võrreldes ligi sada protsenti. 11 Küsimus ei ole kellegi põhimõttelises kahtlustamises, küll aga omakasuhuvi teadvustamises, milleks annab piisavalt põhjust ka ravimitootjate minevik. 12,13 koroonavaktsiinide uuringute puudulikkuse või kiirustamise ning potentsiaalsete kõrvalnähtude kahandamise kohta viimasel ajal ilmunud käsitlused kinnitavad kahtlemata säärast võimalust. 14,15 Võib-olla sellest kõigest kõnekam on isegi vaikus, mis on saatnud mõiste "teadus", nagu õigupoolest ka mõiste "tervis", mõtestamist viimasel paaril aastal, hoolimata nende pinnaletõusust. Seejuures on veel omaette küsimus – seda ma siinkohal lahkama ei hakka –, mis üldse lubab meil eeldada empiirilisuse kõikehõlmavust ning kas empiirika ülim tõepära reaalsuse kirjeldamisel pole mitte niisamuti üksainus tees. Jääb mulje, et "teadus" on määratletud paljuski staatilise infokogumi ja fikseeritud tõena – otsitakse ettemääratult üht ja ainuõiget, n-ö totalitaarset "teadust" –, mitte kui lõputult muutuv, dünaamiline, dialoogiline protsess, mille kogu olemasolu eelduseks on kestev teadmatus. See on lubanudki kehtestada hoiaku " science is settled" ehk "teadus on paigas", olgugi et just inglise keelele mõeldes on kõnekas "teadusuuringu" vasteks olev sõna "research", mis kätkeb juba keeleliselt endas vajaduse ikka uuesti otsida (re-search), uurida ja kahelda. Kui kõik oleks meile juba teada, puuduks teaduse järele õigupoolest vajadus. Selleks et teadus saaks kanda välja oma moraalse ja sotsiaalselt siduva rolli, peab see alati jääma läbipaistvaks, avalikuks ja omakasupüüdmatuks. Käsitletud artiklid ajakirjades BMJ ja Science on hoiatus mitte omistada praegusele meditsiinitööstusele ja sellega seotud institutsioonidele (tegelikult ka teadusele kui institutsioonile) moraalse laitmatuse oreooli või eeldada neilt jäägitut objektiivsust. Kui eetika seguneb äriga, on alati olemas tõenäosus kallutatuseks ja manipulatsioonideks. Selle asjaolu eitamine ei ole mitte ainult ebateaduslik, vaid õigupoolest ka ebaeetiline kõigi nende suhtes, kes sõltuvad meie otsustest. 1 https://www.bmj.com/content/376/bmj.o702 2 https://doi.org/10.1136/bmj.k3948 3 https://muse.jhu.edu/article/168251 4 https://www.science.org/content/article/hidden-conflicts-pharma-payments-fda-advisers-after-drug-approvals-spark-ethical 5 https://ago.mo.gov/home/news/2022/06/14/missouri-attorney-general-files-motion-for-preliminary-injunction-in-lawsuit-challenging-social-media-censorship 6 https://www.nationalreview.com/news/u-n-communications-official-touts-google-search-partnership-we-own-the-science/ 7 https://teadusuudis.ee/artikkel/meedikute-teadlaste-uhispoordumine-eesti-vabariigi-valitsusele-presidendile-riigikogule-22102021 8 https://teadusuudis.ee/artikkel/vastus-seoses-221021-avaldatud-ja-maha-voetud-poordumisega 9 https://epl.delfi.ee/artikkel/95096457/uheksa-meditsiinieksperti-valevaidete-esitamine-teaduse-sildi-all-lohestab-uhiskonda 10 https://epl.delfi.ee/artikkel/95039741/paeva-teema-arstiteadlane-alar-aab-laste-koroonasurmad-kardetud-katastroof-mis-jaigi-tulemata 11 https://www.macrotrends.net/stocks/charts/PFE/pfizer/revenue, https://www.pharmaceutical-technology.com/news/moderna-reports-revenue-2021/ 12 https://www.justice.gov/opa/pr/johnson-johnson-pay-more-22-billion-resolve-criminal-and-civil-investigations 13 https://insulinresistance.org/index.php/jir/article/view/72 14 https://insulinresistance.org/index.php/jir/article/view/71 15 https://doi.org/10.1016/j.vaccine.2022.08.036 ### Response: Margus Lattik: pärast koroonakriisi ehk Teaduse vastutusest ühiskonna ees
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Venemaa teatel kasutas Ukraina laupäeval Sevastopoli sadamas olnud laevade ründamiseks seitset meredrooni ja üheksat õhudrooni. Vene võimud teatasid, et hävitasid kõik droonid enne sihtmärgini jõudmist, kuid tunnistasid, et vähesel määral sai kahjustada üks miinijahtija ja sadama kaitsesüsteem. Kaitsevaldkonna analüütiku H. I. Suttoni sõnul näitab mitmete lõhkepaatide tungimine väidetavalt kaitstud sadamasse meresõja tulevikku. Veebis levivad videod, kus on näha mitmeid meredroone liginemas oma sihtmärkidele, sh ühele Grigorovitši-klassi fregatile, mis on tõenäoliselt Vene Musta mere laevastiku lipulaev Admiral Makarov. Samuti paistavad videotelt tule alla sattunud meredroonid, mida Vene laevad ega kopterid ei suuda tabada. Additional USV footage pic.twitter.com/lX2nf96kcx — OSINTtechnical (@Osinttechnical) October 29, 2022 (Toim. - antud videote puhul peab arvestama, et me näeme videoid, mis on kellegi otsusel avalikkuse ette lekitatud. Sarnaselt on nii Ukraina kui ka Vene poolelt näha õhudroonide tegevusest vaid valitud klippe) Vene sotsiaalmeedias spekuleeritakse, et rünnakus sai Makarov kahjustada. Samas ei pruugi kaitseanalüütikute sõnul paika pidada ka Ukraina allikad väited, et paljud alused uppusid rünnaku tõttu. Venemaa väitel valmistus Ukraina oma droonirünnakuks rannikulinnas Ošakivis. See linn asub Sevastopolist 270 kilomeetri kaugusel, mis viitab droonide arvestatavale ründeulatusele. Ukraina droonirünnak on meresõjandust muutnud Ukraina, mis sisuliselt kaotas oma mereväed 2014. aastal Krimmi anneksiooni käigus, on selliste rünnakute puhul jäänud ebamääraseks ning pole eitanud nende tegemist ega omaks võtnud. Mitmete analüütikute hinnangul oli aga Kiiev selgelt rünnaku taga. "Riik, millel puudub merevägi, sai jagu tugevamast vastasest tema enda kodubaasis," teatas Twitteris Soome mereväe ohvitser Ville Vänskä. Ukrainan miehittämättömät räjähdeveneet ovat olleet viimeisen vuorokauden aikana näkyvästi esillä. Maa, jolla ei ole toimintakykyistä laivastoa, on kyykyttänyt ylivoimaista vihollista sen tämän kotitukikohdassa. Lyhyt lanka miehittämättömistä järjestelmistä merisodankäynnissä 1/4 pic.twitter.com/ZRJFHTmFKf — Ville Vänskä (@vanska_ville) October 30, 2022 Vänska hinnangul on Vene-Ukraina sõda näidanud, et meredroonid on nüüd meresõja oluline osa. Sutton toob välja, et kuigi viimaste andmete kohaselt ei tundu, et ükski Vene laev oleks uppunud, on rünnakul siiski selge strateegiline mõju. Vene laevastikule on Sevastopoli sadam üha ohtlikum. Venemaa tõmbas oma laevad Ukraina rannikust kaugemale peale Musta mere laevastiku Moskva uputamist. Briti luure kohaselt viidi peale Krimmi Sakõ õhubaasi rünnakut Krimmist kaugemale Vene KILO allveelaevad. Rünnakus kasutatud droonid on tõenäoliselt Ukraina enda ehitatud Financial Times toob välja, et mehitamata süsteeme on meresõjanduses kasutatud nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas. Hiljuti on sarnaseid süsteeme kasutanud ka Houthi mässulised Jeemenis. Venemaa suutmatus droonirünnakut ennetada on seda märkimisväärsem, kuna paar nädalat enne rünnakut ujus Krimmi rannikule üks lõhkemata ujuvdroon. Samasuguseid droone kasutati ka Sevastopoli sadama rünnakus. Ukrainale on meredroone andnud nii Ühendkuningriik, USA kui ka Saksamaa. Samas tundub, et rünnakus kasutatud droon oli Ukrainas välja arendatud süsteem, mis kasutas Kanada päritolu skuutri veereaktiivsüsteemi. Drooni lõhkamiseks kasutati Nõukogude päritolu detonaatorit, kirjutas Sutton portaalis U.S. Naval Institute News. *UPDATE* Now beyond any reasonable doubt that the type of surface drones used by #Ukraine to attack Russian Navy in Sevastopol today were same as one previous found near the base. #OSINT Reference https://t.co/vpJFzEniD6 And https://t.co/YWqnJzWTqc pic.twitter.com/bX0vZvC1Hk — H I Sutton (@CovertShores) October 29, 2022 Ühendkuningriigis tegutseva Royal United Services Institute'i (RUSI) analüütiku Samuel Cranny-Evans sõnul on selliste navigatsioonitehnoloogia laialdaselt levinud, et neid ründedroonides kasutada.	FT: Droonirünnak Vene laevade vastu Sevastopolis on meresõja uus ajastu	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Venemaa teatel kasutas Ukraina laupäeval Sevastopoli sadamas olnud laevade ründamiseks seitset meredrooni ja üheksat õhudrooni. Vene võimud teatasid, et hävitasid kõik droonid enne sihtmärgini jõudmist, kuid tunnistasid, et vähesel määral sai kahjustada üks miinijahtija ja sadama kaitsesüsteem. Kaitsevaldkonna analüütiku H. I. Suttoni sõnul näitab mitmete lõhkepaatide tungimine väidetavalt kaitstud sadamasse meresõja tulevikku. Veebis levivad videod, kus on näha mitmeid meredroone liginemas oma sihtmärkidele, sh ühele Grigorovitši-klassi fregatile, mis on tõenäoliselt Vene Musta mere laevastiku lipulaev Admiral Makarov. Samuti paistavad videotelt tule alla sattunud meredroonid, mida Vene laevad ega kopterid ei suuda tabada. Additional USV footage pic.twitter.com/lX2nf96kcx — OSINTtechnical (@Osinttechnical) October 29, 2022 (Toim. - antud videote puhul peab arvestama, et me näeme videoid, mis on kellegi otsusel avalikkuse ette lekitatud. Sarnaselt on nii Ukraina kui ka Vene poolelt näha õhudroonide tegevusest vaid valitud klippe) Vene sotsiaalmeedias spekuleeritakse, et rünnakus sai Makarov kahjustada. Samas ei pruugi kaitseanalüütikute sõnul paika pidada ka Ukraina allikad väited, et paljud alused uppusid rünnaku tõttu. Venemaa väitel valmistus Ukraina oma droonirünnakuks rannikulinnas Ošakivis. See linn asub Sevastopolist 270 kilomeetri kaugusel, mis viitab droonide arvestatavale ründeulatusele. Ukraina droonirünnak on meresõjandust muutnud Ukraina, mis sisuliselt kaotas oma mereväed 2014. aastal Krimmi anneksiooni käigus, on selliste rünnakute puhul jäänud ebamääraseks ning pole eitanud nende tegemist ega omaks võtnud. Mitmete analüütikute hinnangul oli aga Kiiev selgelt rünnaku taga. "Riik, millel puudub merevägi, sai jagu tugevamast vastasest tema enda kodubaasis," teatas Twitteris Soome mereväe ohvitser Ville Vänskä. Ukrainan miehittämättömät räjähdeveneet ovat olleet viimeisen vuorokauden aikana näkyvästi esillä. Maa, jolla ei ole toimintakykyistä laivastoa, on kyykyttänyt ylivoimaista vihollista sen tämän kotitukikohdassa. Lyhyt lanka miehittämättömistä järjestelmistä merisodankäynnissä 1/4 pic.twitter.com/ZRJFHTmFKf — Ville Vänskä (@vanska_ville) October 30, 2022 Vänska hinnangul on Vene-Ukraina sõda näidanud, et meredroonid on nüüd meresõja oluline osa. Sutton toob välja, et kuigi viimaste andmete kohaselt ei tundu, et ükski Vene laev oleks uppunud, on rünnakul siiski selge strateegiline mõju. Vene laevastikule on Sevastopoli sadam üha ohtlikum. Venemaa tõmbas oma laevad Ukraina rannikust kaugemale peale Musta mere laevastiku Moskva uputamist. Briti luure kohaselt viidi peale Krimmi Sakõ õhubaasi rünnakut Krimmist kaugemale Vene KILO allveelaevad. Rünnakus kasutatud droonid on tõenäoliselt Ukraina enda ehitatud Financial Times toob välja, et mehitamata süsteeme on meresõjanduses kasutatud nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas. Hiljuti on sarnaseid süsteeme kasutanud ka Houthi mässulised Jeemenis. Venemaa suutmatus droonirünnakut ennetada on seda märkimisväärsem, kuna paar nädalat enne rünnakut ujus Krimmi rannikule üks lõhkemata ujuvdroon. Samasuguseid droone kasutati ka Sevastopoli sadama rünnakus. Ukrainale on meredroone andnud nii Ühendkuningriik, USA kui ka Saksamaa. Samas tundub, et rünnakus kasutatud droon oli Ukrainas välja arendatud süsteem, mis kasutas Kanada päritolu skuutri veereaktiivsüsteemi. Drooni lõhkamiseks kasutati Nõukogude päritolu detonaatorit, kirjutas Sutton portaalis U.S. Naval Institute News. *UPDATE* Now beyond any reasonable doubt that the type of surface drones used by #Ukraine to attack Russian Navy in Sevastopol today were same as one previous found near the base. #OSINT Reference https://t.co/vpJFzEniD6 And https://t.co/YWqnJzWTqc pic.twitter.com/bX0vZvC1Hk — H I Sutton (@CovertShores) October 29, 2022 Ühendkuningriigis tegutseva Royal United Services Institute'i (RUSI) analüütiku Samuel Cranny-Evans sõnul on selliste navigatsioonitehnoloogia laialdaselt levinud, et neid ründedroonides kasutada. ### Response: FT: Droonirünnak Vene laevade vastu Sevastopolis on meresõja uus ajastu
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	"Keel on riigi ja armeega varustatud murre. Vene keele puhul on see praegu varustatud tuumapommiga, et oma Russkii Miri laiendada," ütleb Tartu Ülikooli etnoloogia kaasprofessor Laur Vallikivi. Ühtekokku elab Venemaal ligi 200 keele kõnelejaid, millest tänavu oktoobris kaotas üks aleuudi keel oma viimase kõneleja. "Kui keel kaob, kaob mingit laadi maailmanägemise ja olemise viis. Teatud oskuste kompleksid, märkamiste võimed, mingit laadi funktsionaalsus hakkama saamiseks võib kaduda," loetleb ta. Näiteks eristab neenetsi keel põhjapõdral välimust, vanust ja värvust palju nüansirikkamalt kui vene keel. "Neid ära õppida on päris keeruline. Sa pead selle keelega kasvama," tõdeb Vallikivi. "Kui keel kaob, kaob mingit laadi maailmanägemise ja olemise viis." Ise neenetseid, udmurte ja jukagiire uurinud Vallikivi hinnangul on Venemaal elavate soome-ugri rahvaste keeled keskmiselt kehvas, väga kehvas või katastroofilises olukorras. Tartu ülikooli soome-ugri keelte lektor ja Eesti kirjandusmuuseumi komist teadur Nikolai Kuznetsov jagab tema pessimismi. "Venemaa väikerahvaid, näiteks soomeugrilasi, võib keele elujõulisuse seisukohalt jagada kolmeks rühmaks," osutab ta. Kõige kriitilisemas seisus on mõne üksiku kuni mõnesaja kõnelejaga keeled, nagu vadja või eenetsi keel. Teiseks leidub keskmises seisus rahvaid, nagu karjalased, keda on arvuliselt küll rohkem, kuid kes siiski kaotavad teistest kiiremini kõnelejaid. Kolmandaks võib rääkida oma nii-öelda vabariikidega suurematest rahvastest. "Suurematest näiteks maridel, komidel ja udmurtidel on vaieldamatult olemas veel elujõulised keelekogukonnad," märgib Vallikivi. Päris vale, hädavale ja statistika Kui palju Venemaal praegu mingi keele kõnelejaid on, pole ei Nikolai Kuznetsovi ega Laur Vallikivi sõnul täpselt teada, sest 2021. aasta rahvaloenduse keeleandmed pole ikka veel avalikud. Viimased teadaolevad andmed pärinevad 2002. ja 2010. aastate rahvaloendustest, mis osutavad Vallikivi sõnul meeletult kiirele keelekaole. "Samas peab statistika puhul alati arvestama, et seal on terve rida probleeme. Statistikal on omadus jätta valesid muljeid," nendib ta. "Statistikal on omadus jätta valesid muljeid." Kuznetsov toob siinkohal näite vadjalastest, kelle esindajaks märkis end 2010. aastal 64 venemaalast. Vadja keele oskajaid on aga sellest palju vähem. "Ja siin tuleb suhtuda teatud kriitikaga: mida see tähendab, kui inimene end mingi keele oskajaks märgib?" arutleb ta. Vallikivi viitab aga kolleeg Heinike Heinsoole, kes tunneb isiklikult kõiki vadja keele kõnelejaid: "Tema sõnul oskas vadja keelt väga heal tasemel neli inimest, aga andmetesse jõudis number 68 ei tea kust." Veel suurem näpukas lipsas tema sõnul sisse 2002. aasta rahvaloendusel, kus vadja keele valdajateks on tabelisse märgitud lausa 774 inimest. Mõlema teadlase sõnul võibki vadja keelt pidada väljasuremise järjekorras järgmiseks, ning pea sama suures on ohus Jenissei jõe suudmes Lääne-Siberis elavad eenetsid. "Muidugi vadjalaste kohta on juba sada aastat tagasi uurijad öelnud, et see on rahvas ja keel, mida ei ole enam mõnekümne aasta pärast," märgib Kuznetsov. Ometi pole vadja keel veel päriselt kadunud. "Kui mõelda, et kaheksa-üheksa aastaga on märkinud keeleoskust vähem juba kolmandik, on see ikkagi katastroofiline langus." Eenetsid on Vallikivi sõnul aga järjekordne näide statistikast, mis ei näita keele tegelikku kasutust. "Kunagine kolleeg Florian Siegl ka kirjutas oma aastatel 2006–2011 tehtud välitööde põhjal, et metsaeenetsi keele võimalikke oskajaid oli nelikümmend, tema andmetel kümmekond head oskajat, aga sisuliselt on see väljasurnud keel, sest mitte keegi seda igapäevaselt ei kasuta," kõrvutab ta. Kuigi suurematel soome-ugri rahvastel läheb näiliselt paremini, jäi neilgi keeleoskajaks märkinuid 2002. ja 2010. aasta rahvaloenduste vahel vähemaks. Näiteks udmurdiks ja mariks märkis end 2010. aastal mõlemal 550 000 inimest ja keele kõnelejaks vastavalt 300 000 ja 350 000. Samas kaotasid udmurdid vahepeal 140 000 ja marid 100 000 kõnelejat. "Olgugi, et neil on justkui suur kõnelejate arv, siis kui mõelda, et kaheksa-üheksa aastaga on märkinud keeleoskust vähem juba kolmandik, on see ikkagi katastroofiline langus," tõdeb Vallikivi. Keel säilib koolist kaugel Mõlema uurija sõnul säilib keel seal, kus vanemad seda veel oma lastega räägivad. "Mida isoleeritum on keel või murre, seda lihtsam on sellel säilida," osutab Nikolai Kuznetsov. Ajalooliselt on Venemaal väikekeelte kaole hoogu andnud just internaatkoolide süsteem. "Nõukogude ajal koguti väiksematest küladest lapsi ühte kohta kokku elama ja õppima, aga kuna nad olid erinevatest murretest või rahvastest, siis kindlasti oli ühine keel vene keel," sõnab Kuznetsov. Venekeelne õppekeskkond soodustas lastel nii keelelist kui ka kaudselt kultuurilist assimileerumist. Kuigi Laur Vallikivi osutas maride, komide ja udmurtide elujõulistele keelekogukondadele, täpsustab ta, et need säilivad eeskätt külas. "Sõltub muidugi perekonnast, aga linn hävitab väga kiiresti omakeelset keskkonda," ütleb ta. Väikekeelt ei päästa tema sõnul ka omakeelne kirjasõna ega meedia. Mõningast abi on üksikutest õhinapõhistest aktivistidest. "Kui sul see üks tähtis inimene ära sureb, siis keel saab ka kohe tohutu põntsu," tõdeb Vallikivi. "Sõltub muidugi perekonnast, aga linn hävitab väga kiiresti omakeelset keskkonda." Sahha-Jakuutias Alam-Kolõmal elavad tundrajukagiirid elavad tema sõnul oma külas läbisegi eveenide, jakuutide ja tšuktšidega. "Koolis iseenesest õpetatakse neid keeli mõni tund nädalas, aga see õpe on kolmas võimalik valik. Paljud jukagiiri päritolu vanemad ei pane oma lapsi nendesse tundidesse, sest nad ütlevad, et see on ajaraiskamine," kirjeldab ta. Sarnast mustrit näeb Kuznetsov ka oma rahvuskaaslaste komide seas. Osalt peavad vanemad oma keele õpet aja raiskamiseks, osalt liigseks koormuseks laste õpingutes. "Sage arvamus on seegi, et pigem õppigu lapsed paremini vene keelt, sest kõik toimub ümberringi vene keeles ja seda läheb vaja," sedastab ta. Vallikivi sõnul konkureerib väike põliskeel vahel ka näiteks arvutiõpetuse valikainega. Kui keelt õpetataksegi, siis vananenud nii-öelda papagoimeetodil. "Sageli tulevad sealt koolist välja lapsed, kelle identiteet võib-olla on tugevdatud, aga keeleoskust nad ei ole kaasa saanud," ütleb ta. Kakskeelsest peast Kremli häälekandjaks Kuidas mõjutab Ukraina sõda ja Vene mobilisatsioon väiksemaid kohalikke rahvaid ja keeli, on valitsevas infoudus raske öelda, tõdevad mõlemad teadlased. "Kui komidest rääkida, siis kõige värskem info on, et mitte linnast, vaid just maalt on võetud praeguse mobilisatsiooni käigus mehi," sõnab Nikolai Kuznetsov. "Mehi võetakse väkke ebaproportsionaalselt palju just väikerahvaste ja mitte-venelaste seast." "Mehi võetakse väkke ebaproportsionaalselt palju just väikerahvaste ja mitte-venelaste seast: burjaatide, tõvalaste, hakkasside ja Dagestani rahvaste hulgast," lisab Laur Vallikivi. Mida see keelte jaoks täpselt tähendab, on raske öelda, sest keeleprotsessid on aeglased. "Sul võib olla keeleoskaja, aga ei ole aktiivset kasutajat. Siiski on selge see, et need protsessid, mis hetkel käivad, midagi head ei tee," ütleb ta. Samas pole paljudel põliselanikel tema sõnul sõja teemal selgeid seisukohti, sest vähemalt enne mobilisatsiooni oli tüüpiline mõttemuster: see kõik leiab aset "seal Venemaal" ehk kusagil kaugel. Paradoksaalsel kombel sunnitakse minema Vallikivi sõnul võitlema just Russkii Miri ehk vene keele, vene õigeusu ja ühismälu eest, mis on väikerahvaid üksnes alla surunud. "On mindud erinevatel põhjustel, Tõvast on mindud, sest Šoigu, kaitseminister, on sealt pärit ja ollakse suured kaitseministri fännid," toob ta näite. Teisisõnu ei maksa väikerahva hulka kuulumist üle romantiseerida. "Neil on ka sageli pea asemel televiisor, nagu öeldakse. Soomeugrilaseks olemine ei tähenda, et kõik tingimata alati mõtlevad teistmoodi kui venelane Venemaal," tõdeb ta. "Soomeugrilaseks olemine ei tähenda, et kõik tingimata alati mõtlevad teistmoodi kui venelane Venemaal." Ühtlasi mängib keskvõim tema sõnul hoopis sellele kaardile, et vene keel on justkui mingil moel ohus. Nõukogude Liidu hiilgeaegadel oskas vene keelt 300 miljonit inimest, aga nüüd väidetavalt poole vähem. "Kui sa tahad oma keele eest hoolitseda tuumapommi abil, siis see on juba kõrgeim pilotaaž nii-öelda keelekaitsepoliitikas," muigab Vallikivi mõrult. Kuznetsov ütleb, et pessimist temas usub uurijaid, kelle sõnul kaovad maailmast sajandi lõpuks pooled keeled ja seda kiires tempos. "Samas, kuigi see võib olla soovmõtlemine, siis minu prognoos on, et suuremad soome-ugri keeled kindlasti veel elavad. Näiteks komi keel püsib vähemalt 50 aastat veel elus, sest lapsed veel räägivad seda praegu," arutleb ta.	Tuumarelvaga varustatud vene murre lööb väikekeeltele hingekella	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Keel on riigi ja armeega varustatud murre. Vene keele puhul on see praegu varustatud tuumapommiga, et oma Russkii Miri laiendada," ütleb Tartu Ülikooli etnoloogia kaasprofessor Laur Vallikivi. Ühtekokku elab Venemaal ligi 200 keele kõnelejaid, millest tänavu oktoobris kaotas üks aleuudi keel oma viimase kõneleja. "Kui keel kaob, kaob mingit laadi maailmanägemise ja olemise viis. Teatud oskuste kompleksid, märkamiste võimed, mingit laadi funktsionaalsus hakkama saamiseks võib kaduda," loetleb ta. Näiteks eristab neenetsi keel põhjapõdral välimust, vanust ja värvust palju nüansirikkamalt kui vene keel. "Neid ära õppida on päris keeruline. Sa pead selle keelega kasvama," tõdeb Vallikivi. "Kui keel kaob, kaob mingit laadi maailmanägemise ja olemise viis." Ise neenetseid, udmurte ja jukagiire uurinud Vallikivi hinnangul on Venemaal elavate soome-ugri rahvaste keeled keskmiselt kehvas, väga kehvas või katastroofilises olukorras. Tartu ülikooli soome-ugri keelte lektor ja Eesti kirjandusmuuseumi komist teadur Nikolai Kuznetsov jagab tema pessimismi. "Venemaa väikerahvaid, näiteks soomeugrilasi, võib keele elujõulisuse seisukohalt jagada kolmeks rühmaks," osutab ta. Kõige kriitilisemas seisus on mõne üksiku kuni mõnesaja kõnelejaga keeled, nagu vadja või eenetsi keel. Teiseks leidub keskmises seisus rahvaid, nagu karjalased, keda on arvuliselt küll rohkem, kuid kes siiski kaotavad teistest kiiremini kõnelejaid. Kolmandaks võib rääkida oma nii-öelda vabariikidega suurematest rahvastest. "Suurematest näiteks maridel, komidel ja udmurtidel on vaieldamatult olemas veel elujõulised keelekogukonnad," märgib Vallikivi. Päris vale, hädavale ja statistika Kui palju Venemaal praegu mingi keele kõnelejaid on, pole ei Nikolai Kuznetsovi ega Laur Vallikivi sõnul täpselt teada, sest 2021. aasta rahvaloenduse keeleandmed pole ikka veel avalikud. Viimased teadaolevad andmed pärinevad 2002. ja 2010. aastate rahvaloendustest, mis osutavad Vallikivi sõnul meeletult kiirele keelekaole. "Samas peab statistika puhul alati arvestama, et seal on terve rida probleeme. Statistikal on omadus jätta valesid muljeid," nendib ta. "Statistikal on omadus jätta valesid muljeid." Kuznetsov toob siinkohal näite vadjalastest, kelle esindajaks märkis end 2010. aastal 64 venemaalast. Vadja keele oskajaid on aga sellest palju vähem. "Ja siin tuleb suhtuda teatud kriitikaga: mida see tähendab, kui inimene end mingi keele oskajaks märgib?" arutleb ta. Vallikivi viitab aga kolleeg Heinike Heinsoole, kes tunneb isiklikult kõiki vadja keele kõnelejaid: "Tema sõnul oskas vadja keelt väga heal tasemel neli inimest, aga andmetesse jõudis number 68 ei tea kust." Veel suurem näpukas lipsas tema sõnul sisse 2002. aasta rahvaloendusel, kus vadja keele valdajateks on tabelisse märgitud lausa 774 inimest. Mõlema teadlase sõnul võibki vadja keelt pidada väljasuremise järjekorras järgmiseks, ning pea sama suures on ohus Jenissei jõe suudmes Lääne-Siberis elavad eenetsid. "Muidugi vadjalaste kohta on juba sada aastat tagasi uurijad öelnud, et see on rahvas ja keel, mida ei ole enam mõnekümne aasta pärast," märgib Kuznetsov. Ometi pole vadja keel veel päriselt kadunud. "Kui mõelda, et kaheksa-üheksa aastaga on märkinud keeleoskust vähem juba kolmandik, on see ikkagi katastroofiline langus." Eenetsid on Vallikivi sõnul aga järjekordne näide statistikast, mis ei näita keele tegelikku kasutust. "Kunagine kolleeg Florian Siegl ka kirjutas oma aastatel 2006–2011 tehtud välitööde põhjal, et metsaeenetsi keele võimalikke oskajaid oli nelikümmend, tema andmetel kümmekond head oskajat, aga sisuliselt on see väljasurnud keel, sest mitte keegi seda igapäevaselt ei kasuta," kõrvutab ta. Kuigi suurematel soome-ugri rahvastel läheb näiliselt paremini, jäi neilgi keeleoskajaks märkinuid 2002. ja 2010. aasta rahvaloenduste vahel vähemaks. Näiteks udmurdiks ja mariks märkis end 2010. aastal mõlemal 550 000 inimest ja keele kõnelejaks vastavalt 300 000 ja 350 000. Samas kaotasid udmurdid vahepeal 140 000 ja marid 100 000 kõnelejat. "Olgugi, et neil on justkui suur kõnelejate arv, siis kui mõelda, et kaheksa-üheksa aastaga on märkinud keeleoskust vähem juba kolmandik, on see ikkagi katastroofiline langus," tõdeb Vallikivi. Keel säilib koolist kaugel Mõlema uurija sõnul säilib keel seal, kus vanemad seda veel oma lastega räägivad. "Mida isoleeritum on keel või murre, seda lihtsam on sellel säilida," osutab Nikolai Kuznetsov. Ajalooliselt on Venemaal väikekeelte kaole hoogu andnud just internaatkoolide süsteem. "Nõukogude ajal koguti väiksematest küladest lapsi ühte kohta kokku elama ja õppima, aga kuna nad olid erinevatest murretest või rahvastest, siis kindlasti oli ühine keel vene keel," sõnab Kuznetsov. Venekeelne õppekeskkond soodustas lastel nii keelelist kui ka kaudselt kultuurilist assimileerumist. Kuigi Laur Vallikivi osutas maride, komide ja udmurtide elujõulistele keelekogukondadele, täpsustab ta, et need säilivad eeskätt külas. "Sõltub muidugi perekonnast, aga linn hävitab väga kiiresti omakeelset keskkonda," ütleb ta. Väikekeelt ei päästa tema sõnul ka omakeelne kirjasõna ega meedia. Mõningast abi on üksikutest õhinapõhistest aktivistidest. "Kui sul see üks tähtis inimene ära sureb, siis keel saab ka kohe tohutu põntsu," tõdeb Vallikivi. "Sõltub muidugi perekonnast, aga linn hävitab väga kiiresti omakeelset keskkonda." Sahha-Jakuutias Alam-Kolõmal elavad tundrajukagiirid elavad tema sõnul oma külas läbisegi eveenide, jakuutide ja tšuktšidega. "Koolis iseenesest õpetatakse neid keeli mõni tund nädalas, aga see õpe on kolmas võimalik valik. Paljud jukagiiri päritolu vanemad ei pane oma lapsi nendesse tundidesse, sest nad ütlevad, et see on ajaraiskamine," kirjeldab ta. Sarnast mustrit näeb Kuznetsov ka oma rahvuskaaslaste komide seas. Osalt peavad vanemad oma keele õpet aja raiskamiseks, osalt liigseks koormuseks laste õpingutes. "Sage arvamus on seegi, et pigem õppigu lapsed paremini vene keelt, sest kõik toimub ümberringi vene keeles ja seda läheb vaja," sedastab ta. Vallikivi sõnul konkureerib väike põliskeel vahel ka näiteks arvutiõpetuse valikainega. Kui keelt õpetataksegi, siis vananenud nii-öelda papagoimeetodil. "Sageli tulevad sealt koolist välja lapsed, kelle identiteet võib-olla on tugevdatud, aga keeleoskust nad ei ole kaasa saanud," ütleb ta. Kakskeelsest peast Kremli häälekandjaks Kuidas mõjutab Ukraina sõda ja Vene mobilisatsioon väiksemaid kohalikke rahvaid ja keeli, on valitsevas infoudus raske öelda, tõdevad mõlemad teadlased. "Kui komidest rääkida, siis kõige värskem info on, et mitte linnast, vaid just maalt on võetud praeguse mobilisatsiooni käigus mehi," sõnab Nikolai Kuznetsov. "Mehi võetakse väkke ebaproportsionaalselt palju just väikerahvaste ja mitte-venelaste seast." "Mehi võetakse väkke ebaproportsionaalselt palju just väikerahvaste ja mitte-venelaste seast: burjaatide, tõvalaste, hakkasside ja Dagestani rahvaste hulgast," lisab Laur Vallikivi. Mida see keelte jaoks täpselt tähendab, on raske öelda, sest keeleprotsessid on aeglased. "Sul võib olla keeleoskaja, aga ei ole aktiivset kasutajat. Siiski on selge see, et need protsessid, mis hetkel käivad, midagi head ei tee," ütleb ta. Samas pole paljudel põliselanikel tema sõnul sõja teemal selgeid seisukohti, sest vähemalt enne mobilisatsiooni oli tüüpiline mõttemuster: see kõik leiab aset "seal Venemaal" ehk kusagil kaugel. Paradoksaalsel kombel sunnitakse minema Vallikivi sõnul võitlema just Russkii Miri ehk vene keele, vene õigeusu ja ühismälu eest, mis on väikerahvaid üksnes alla surunud. "On mindud erinevatel põhjustel, Tõvast on mindud, sest Šoigu, kaitseminister, on sealt pärit ja ollakse suured kaitseministri fännid," toob ta näite. Teisisõnu ei maksa väikerahva hulka kuulumist üle romantiseerida. "Neil on ka sageli pea asemel televiisor, nagu öeldakse. Soomeugrilaseks olemine ei tähenda, et kõik tingimata alati mõtlevad teistmoodi kui venelane Venemaal," tõdeb ta. "Soomeugrilaseks olemine ei tähenda, et kõik tingimata alati mõtlevad teistmoodi kui venelane Venemaal." Ühtlasi mängib keskvõim tema sõnul hoopis sellele kaardile, et vene keel on justkui mingil moel ohus. Nõukogude Liidu hiilgeaegadel oskas vene keelt 300 miljonit inimest, aga nüüd väidetavalt poole vähem. "Kui sa tahad oma keele eest hoolitseda tuumapommi abil, siis see on juba kõrgeim pilotaaž nii-öelda keelekaitsepoliitikas," muigab Vallikivi mõrult. Kuznetsov ütleb, et pessimist temas usub uurijaid, kelle sõnul kaovad maailmast sajandi lõpuks pooled keeled ja seda kiires tempos. "Samas, kuigi see võib olla soovmõtlemine, siis minu prognoos on, et suuremad soome-ugri keeled kindlasti veel elavad. Näiteks komi keel püsib vähemalt 50 aastat veel elus, sest lapsed veel räägivad seda praegu," arutleb ta. ### Response: Tuumarelvaga varustatud vene murre lööb väikekeeltele hingekella
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Apollo TV ärinimega OMG TV OÜ senistele klientidele, sealhulgas internetiteenuse tarbijatele hakkab 1. detsembrist teleteenust pakkuma Go3. Erandiks on aga kliendid, kellel on valguskaablil põhinev ülikiire Apollo TV internetiteenus. "Nende jaoks interneti pakkuja ei muutu, sest antud äriliin ei olnud tehingu osa," ütles TV Play Balticsi juht Kristel Aarna ERR-ile. Apollo TV tuli kiire internetiteenusega turule tänavu suve hakul, lubades pakkuda ülikiiret internetti enamikule kasutajatele piiramatu kiirusega ning konkurentidest soodsamalt. Kõigepealt tehti teenus kättesaadavaks 2500 majapidamisele ja plaaniti edasi samm-sammult laiendada, kuid suuremate linnade katmist esmaseks fookuseks ei seatud. Aarna põhjendas Apollo TV ostmist sellega, et nii Go3 kui Apollo TV pakuvad järgmise põlvkonna teleteenust ning Go3 soovib seda tulevikuski jätkata ja arendada. "Jätkame valitud Duo Media poolt valminud sisu edastamisega, mida saab juba järgmisel aastal Go3-s eksklusiivselt vaadata. Lisaks filmidele ja seriaalidele muutub ka Kanal 2 VOD sisu kättesaadavaks Eesti Go3 vaatajatele," lisas ta. MM Grupi juhatuse liige Kristel Volver ütles müügiotsuse selgituseks, et MM Grupi fookus on muutuvas ärikeskkonnas enda põhiäride kasvatamine. "Go3 ja Apollo TV on turul toimetanud sarnastel põhimõtetel, eesmärgiga pakkuda uue ajastu teleteenust. See oli ka põhjus, miks just Go3-le otsustasime Apollo TV äri müüa," lausus Volver. Konkurentsiameti luba ei olnud poolte kinnitusel tehinguks tarvis.	Apollo TV müügitehingust jäi valguskaablipõhine kiire internetiteenus välja	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Apollo TV ärinimega OMG TV OÜ senistele klientidele, sealhulgas internetiteenuse tarbijatele hakkab 1. detsembrist teleteenust pakkuma Go3. Erandiks on aga kliendid, kellel on valguskaablil põhinev ülikiire Apollo TV internetiteenus. "Nende jaoks interneti pakkuja ei muutu, sest antud äriliin ei olnud tehingu osa," ütles TV Play Balticsi juht Kristel Aarna ERR-ile. Apollo TV tuli kiire internetiteenusega turule tänavu suve hakul, lubades pakkuda ülikiiret internetti enamikule kasutajatele piiramatu kiirusega ning konkurentidest soodsamalt. Kõigepealt tehti teenus kättesaadavaks 2500 majapidamisele ja plaaniti edasi samm-sammult laiendada, kuid suuremate linnade katmist esmaseks fookuseks ei seatud. Aarna põhjendas Apollo TV ostmist sellega, et nii Go3 kui Apollo TV pakuvad järgmise põlvkonna teleteenust ning Go3 soovib seda tulevikuski jätkata ja arendada. "Jätkame valitud Duo Media poolt valminud sisu edastamisega, mida saab juba järgmisel aastal Go3-s eksklusiivselt vaadata. Lisaks filmidele ja seriaalidele muutub ka Kanal 2 VOD sisu kättesaadavaks Eesti Go3 vaatajatele," lisas ta. MM Grupi juhatuse liige Kristel Volver ütles müügiotsuse selgituseks, et MM Grupi fookus on muutuvas ärikeskkonnas enda põhiäride kasvatamine. "Go3 ja Apollo TV on turul toimetanud sarnastel põhimõtetel, eesmärgiga pakkuda uue ajastu teleteenust. See oli ka põhjus, miks just Go3-le otsustasime Apollo TV äri müüa," lausus Volver. Konkurentsiameti luba ei olnud poolte kinnitusel tehinguks tarvis. ### Response: Apollo TV müügitehingust jäi valguskaablipõhine kiire internetiteenus välja
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Jouhki rääkis Iltalehtile antud usutluses, et Tänaku lahkumine Hyundaist tuli talle üllatusena. "Kuulsin muidugi igasuguseid kuulujutte, kuid ma ei arvanud, et Hyundaist lahkumine tõeks saab." Rallimaailmaga hästi kursis oleva soomlase sõnul pole Toyota ega M-Sport Tänakule sobilikud variandid. "Toyota pole tema jaoks kindlasti võimalus. M-Spordi puhul näevad kõik, et tiimi tase on võrreldes teistega drastiliselt alla käinud. Seal pole arenduseks ligilähedaseltki nii palju raha, kui on Toyotas ja Hyundais. Miks peaks Tänak M-Sporti minema, kui ta ei saavuta seal midagi?". Toyota pealik Jari-Matti Latvala on varasemalt öelnud, et soovib 2023. aasta hooajal näha samasugust koosseisu nagu tänavu ehk meeskonnas jätkaksid Rovanperä, Elfyn Evans, Sebastien Ogier ja Esapekka Lappi. M-Spordil on küll vaba sõitjakoht olemas, kuid meeskonna juht Malcolm Wilson on esmajärjekorras ühendust võtnud Hyundaiga koostöö lõpetanud Oliver Solberg'ga. Jouhki arvates on Tänakul tulevaks aastaks ainult üks võimalus. "Minu arvates on tema ainsaks reaalseks variandiks koju jäämine." Soomlane viitas ka Tänaku varasemale sõnavõtule, kus eestlane rääkis soovist perega rohkem aega veeta. "Soov oma perega rohkem aega veeta on hea põhjendus". Käimasoleva hooaja viimane ralli sõidetakse 10.-13. novembrini Jaapanis.	Rovanperä mänedžer: Tänaku ainus variant on koju jäämine	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Jouhki rääkis Iltalehtile antud usutluses, et Tänaku lahkumine Hyundaist tuli talle üllatusena. "Kuulsin muidugi igasuguseid kuulujutte, kuid ma ei arvanud, et Hyundaist lahkumine tõeks saab." Rallimaailmaga hästi kursis oleva soomlase sõnul pole Toyota ega M-Sport Tänakule sobilikud variandid. "Toyota pole tema jaoks kindlasti võimalus. M-Spordi puhul näevad kõik, et tiimi tase on võrreldes teistega drastiliselt alla käinud. Seal pole arenduseks ligilähedaseltki nii palju raha, kui on Toyotas ja Hyundais. Miks peaks Tänak M-Sporti minema, kui ta ei saavuta seal midagi?". Toyota pealik Jari-Matti Latvala on varasemalt öelnud, et soovib 2023. aasta hooajal näha samasugust koosseisu nagu tänavu ehk meeskonnas jätkaksid Rovanperä, Elfyn Evans, Sebastien Ogier ja Esapekka Lappi. M-Spordil on küll vaba sõitjakoht olemas, kuid meeskonna juht Malcolm Wilson on esmajärjekorras ühendust võtnud Hyundaiga koostöö lõpetanud Oliver Solberg'ga. Jouhki arvates on Tänakul tulevaks aastaks ainult üks võimalus. "Minu arvates on tema ainsaks reaalseks variandiks koju jäämine." Soomlane viitas ka Tänaku varasemale sõnavõtule, kus eestlane rääkis soovist perega rohkem aega veeta. "Soov oma perega rohkem aega veeta on hea põhjendus". Käimasoleva hooaja viimane ralli sõidetakse 10.-13. novembrini Jaapanis. ### Response: Rovanperä mänedžer: Tänaku ainus variant on koju jäämine
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Kõik kolm pikendasid klubiga ühe aasta võrra lepingut. "Sisuliselt poole hooaja pealt oli selge, et pikendame lepingut. Lõpuks tuli kontrahti allkirjastamine asjade loogilise käiguna," rääkis FC Flora president Pelle Pohlak Delfi Spordile. "Tegelikult said allkirjad alla juba umbes kuu aega tagasi. Kuna Flora poliitika on selline, et lepingute pikendamisi me automaatselt välja ei hõika, siis seetõttu pole sellest seni juttu olnud," lisas Pohlak. Vassiljev on Floras mänginud alates 2019. aastast ning on käimasoleval hooajal löönud 29 mänguga 13 väravat ja andnud üheksa väravasöötu. Zenjov liitus Floraga eelmise aasta jaanuaris ning tänavu on ta 28 kohtumisega löönud 10 väravat ja jaganud viis resultatiivset söötu. Kallaste kuulub Flora hingekirja alates 2020. aasta suvest. Äärekaitsjal on sel hooajal kirjas 23 mängu, neli väravat ja kolm väravasöötu.	Flora pikendas kolme põhimängija lepingut	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kõik kolm pikendasid klubiga ühe aasta võrra lepingut. "Sisuliselt poole hooaja pealt oli selge, et pikendame lepingut. Lõpuks tuli kontrahti allkirjastamine asjade loogilise käiguna," rääkis FC Flora president Pelle Pohlak Delfi Spordile. "Tegelikult said allkirjad alla juba umbes kuu aega tagasi. Kuna Flora poliitika on selline, et lepingute pikendamisi me automaatselt välja ei hõika, siis seetõttu pole sellest seni juttu olnud," lisas Pohlak. Vassiljev on Floras mänginud alates 2019. aastast ning on käimasoleval hooajal löönud 29 mänguga 13 väravat ja andnud üheksa väravasöötu. Zenjov liitus Floraga eelmise aasta jaanuaris ning tänavu on ta 28 kohtumisega löönud 10 väravat ja jaganud viis resultatiivset söötu. Kallaste kuulub Flora hingekirja alates 2020. aasta suvest. Äärekaitsjal on sel hooajal kirjas 23 mängu, neli väravat ja kolm väravasöötu. ### Response: Flora pikendas kolme põhimängija lepingut
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Hawaii'i Ülikooli teadlaste juhitud töörühm leidis, et põhjalaiustel ja merepinnast tublisti kõrgemal asuvates paikades asendub lumesadu kliima soojenedes üha enam vihmaga. Just seal on oodata ka kõige ulatuslikumat vikerkaarte sagenemise kasvu. Teisalt jääb vikerkaarepäevi väheneva sademehulgaga aladel, näiteks Vahemere ääres, tulevikus vähemaks. Vikerkaar tekib siis, kui veepiisad murravad ja peegeldavad päikesevalgust. Teisisõnu ei teki vikerkaart ilma samaaegse päikesevalguse ja vihmata. Kuna mitmed inimtegevused, nagu fossiilkütuste põletamine, soojendavad atmosfääri, muutub sademete hulk ning pilvkatte ulatus ja mustrid. Uuringu kaasautori Camilo Mora sõnul uuritakse kliimamuutust sageli inimeste tervise ja elu praktilise poole vaatevinklist. Näiteks räägitakse kliimamuutuse tõttu tugevamaks muutunud kuumalainete mõjust insuldijuhtumite arvule. Samas pole just kuigi paljud uurijad pööranud tähelepanu sellele, kuidas muudab kliimamuutus keskkonna esteetilisi omadusi. Selgitamaks välja kliimamuutuse mõju just vikerkaarte esinemissagedusele, vaatasid uurijad fotojagamisplatvormile Flickr üles laetud pilte. Nad uurisid kümneid tuhandeid maailma eri paigus tehtud pilte, kuhu oli juurde lisatud märksõna "vikerkaar", et leida kirju pildivaliku seast üles just looduslikke vikerkaari kujutavad fotod. Seejärel söötsid nad vikerkaarefotode ülesvõtukohad ning maailma sademe-, pilvkatte- ja päikesekiirte langemisnurga kaardid vikerkaarte tekkimist ennustavasse mudelisse. Kui mudelit oli piisavalt treenitud, lasid nad sellel ennustada, kus ja kui palju nii praegu kui ka tulevikus maismaal vikerkaari näeb. Mudel viitas, et vikerkaari näeb kõige enam just saartel. Hiljaaegu maailma vikerkaarepealinnaks kuulutatud Havail hakkab ennustatavasti olema aastas mõni vikerkaareline päev rohkem. Uuringu kaasautori Steven Busingeri sõnul kergitab saare pinnas päevaste meretuulte ajal õhku ülespoole. Nii tekivad saare kohal väikese ulatusega vihmahood, mida ümbritseb endiselt selge taevas. Kui päikeseline taevas ja vihm kokku saavad, moodustavadki vikerkaared. Uuring muutuse mõju inimeste vaimsele heaolule ei käsitlenud. Samas tähendab kliimamuutus uuringu juhtivautori Kimberly Carlsoni sõnul läbivaid muutusi kogu inimeseks olemises maamunal ja vikerkaarte vaatlemine on üks osa sellest kogemusest. Teadustöö ilmus ajakirjas Global Environmental Change.	Kliimamuutus toob taevasse rohkem vikerkaari	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Hawaii'i Ülikooli teadlaste juhitud töörühm leidis, et põhjalaiustel ja merepinnast tublisti kõrgemal asuvates paikades asendub lumesadu kliima soojenedes üha enam vihmaga. Just seal on oodata ka kõige ulatuslikumat vikerkaarte sagenemise kasvu. Teisalt jääb vikerkaarepäevi väheneva sademehulgaga aladel, näiteks Vahemere ääres, tulevikus vähemaks. Vikerkaar tekib siis, kui veepiisad murravad ja peegeldavad päikesevalgust. Teisisõnu ei teki vikerkaart ilma samaaegse päikesevalguse ja vihmata. Kuna mitmed inimtegevused, nagu fossiilkütuste põletamine, soojendavad atmosfääri, muutub sademete hulk ning pilvkatte ulatus ja mustrid. Uuringu kaasautori Camilo Mora sõnul uuritakse kliimamuutust sageli inimeste tervise ja elu praktilise poole vaatevinklist. Näiteks räägitakse kliimamuutuse tõttu tugevamaks muutunud kuumalainete mõjust insuldijuhtumite arvule. Samas pole just kuigi paljud uurijad pööranud tähelepanu sellele, kuidas muudab kliimamuutus keskkonna esteetilisi omadusi. Selgitamaks välja kliimamuutuse mõju just vikerkaarte esinemissagedusele, vaatasid uurijad fotojagamisplatvormile Flickr üles laetud pilte. Nad uurisid kümneid tuhandeid maailma eri paigus tehtud pilte, kuhu oli juurde lisatud märksõna "vikerkaar", et leida kirju pildivaliku seast üles just looduslikke vikerkaari kujutavad fotod. Seejärel söötsid nad vikerkaarefotode ülesvõtukohad ning maailma sademe-, pilvkatte- ja päikesekiirte langemisnurga kaardid vikerkaarte tekkimist ennustavasse mudelisse. Kui mudelit oli piisavalt treenitud, lasid nad sellel ennustada, kus ja kui palju nii praegu kui ka tulevikus maismaal vikerkaari näeb. Mudel viitas, et vikerkaari näeb kõige enam just saartel. Hiljaaegu maailma vikerkaarepealinnaks kuulutatud Havail hakkab ennustatavasti olema aastas mõni vikerkaareline päev rohkem. Uuringu kaasautori Steven Busingeri sõnul kergitab saare pinnas päevaste meretuulte ajal õhku ülespoole. Nii tekivad saare kohal väikese ulatusega vihmahood, mida ümbritseb endiselt selge taevas. Kui päikeseline taevas ja vihm kokku saavad, moodustavadki vikerkaared. Uuring muutuse mõju inimeste vaimsele heaolule ei käsitlenud. Samas tähendab kliimamuutus uuringu juhtivautori Kimberly Carlsoni sõnul läbivaid muutusi kogu inimeseks olemises maamunal ja vikerkaarte vaatlemine on üks osa sellest kogemusest. Teadustöö ilmus ajakirjas Global Environmental Change. ### Response: Kliimamuutus toob taevasse rohkem vikerkaari
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Pressikonverentsil räägitakse humanitaarabi andmisest ja toetusest Ukrainale, maa korralisest hindamisest, ringmajanduses toimuvast ja linnaosades üksi elavatele pensionäridele abipakkide jagamisest.	Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Beškina, Kiik, Vimm ja Laats	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Pressikonverentsil räägitakse humanitaarabi andmisest ja toetusest Ukrainale, maa korralisest hindamisest, ringmajanduses toimuvast ja linnaosades üksi elavatele pensionäridele abipakkide jagamisest. ### Response: Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Beškina, Kiik, Vimm ja Laats
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.	Maa-amet avalikustas sel nädalal värske korralise hindamise tulemused, mille kohaselt on maa väärtus paljudes kohtades hüppeliselt tõusnud. Omavalitsused panevad uued maamaksumäärad paika tuleva aasta suveks, kuid seadused seavad maamaksule mitmeid piiranguid. Maksust on vabastatud kodualune maa, maamaksu ei tohi tõsta rohkem kui kümme protsenti aastas ning maksimaalsed maksumäärad on langetatud 2,5 või valdavalt viis korda. Rahandusminister Annely Akkermann Reformierakonnast ütles hiljuti "Esimeses stuudios", et riigil on vaja uusi tulusid juurde leida, sest Eesti elab praegu üle oma võimete. Ühe näitena tõi ta välja maamaksu, mis peaks ministri isikliku seisukoha järgi suurem olema. ERR uuris erakondadelt, kas maamaksuga seonduv võiks olla teema, mille üle enne valimisi debateerida. Akkermanni kodupartei üldine seisukoht maamaksu osas veel selge ei ole, kuid pigem ei ole muudatusi sihiks plaanis seada. "Reformierakonna valimisprogrammi rahanduspeatükk pole veel lõplikult heaks kiidetud, aga seal ei ole praegu ettepanekut maamaksu tõsta ega kodualuse maamaksu süsteemi muuta, pigem rõhutatakse, et maksusüsteem peab Eesti inimesi võimalikult vähe koormama," ütles erakonna kommunikatsioonijuht Kajar Kase. Ta lisas, et lõplikult peaks erakonna juhatus rahanduspeatüki heaks kiitma novembri jooksul ja valimisprogramm kinnitatakse erakonna üldkogul jaanuaris. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et kodualuse maa maksuvabastus tehti Isamaa eestvedamisel juba eelmise kümnendi alguses ja erakond on senini arusaamal, et kodu on püha koht, mille eest maamaksu võtta on ebaõiglane. "Peame kodu ümbrust korras hoidma ja ka omavalitsuste maal muru niitma ja teid lumest puhtaks lükkama, kui need piirnevad suure teega. Enamikus asulates ja linnades peame seda tööd tegema," loetles Kokk maaomanikel lasuvaid kohustusi ning lisas, et praeguses majandussituatsioonis oleks maamaksu tõus nii ettevõtjatele kui ka inimestele üle jõu käiv koormus, sest elektri hindade tõus on juba pidurdanud majandust. "Ja kui põllumaal peaks hinda tõstetama või metsamaal - teame ju, millised on puidutööstuse ja põllumajanduse probleemid," lisas Kokk. Seadus, mille järgi on võimalik maamaksu igal aastal kümne protsendi võrra tõsta, võeti vastu eelmise valitsuse ajal. Kokk rõhutas, et Isamaa seda ei toetanud. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Siim Pohlak EKRE-st ütles, et igasugused maksutõusud on hüppeliselt kasvanud kodukulude ja Euroopa kõrgeima hinnakasvu tingimustes rumalus ja tuleb ära jätta. "Kodualuse maa maksuvabastus peab kindlasti säilima ja maamaksu tõstmisele kehtivaid piiranguid praegu leevendama ei peaks," lausus Pohlak. Kuna maamaks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja selle suuruse üle saab teatud piirides otsustada kohalik omavalitsus, pidas Pohlak kaheldavaks, et sellest võiks riigikogu valimistel kandev teema tulla. Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab märkis, et kunagi tehti poliitiline otsus kodualune maa 1500 ruutmeetri ulatuses maksust vabastada ja inimesed on sellega harjunud. Seega on ootus, et kodualune maa võiks olla maksust vabastatud ja see võiks nii jääda. Aab märkis, et maa hind on ka maksustamise alus ning annab maaomanikele olulist informatsiooni, seega oli aastakümneid muutumatuna püsiv hind riigi tegemata töö tagajärg, mis tekitas ebaõiglust. Ta tõi välja, et tõukas ise riigihaldusministrina tagant vajadust maa väärtust uuesti hinnata ja käis selle teemaga kõik fraktsioonid läbi, et vastuseisu murda. "Mis maamaksust edasi saab, on omaette ooper," lausus ta. "Seaduse kohaselt saab uue hinna järgi maamaksu tõsta maksimaalselt kümme protsenti aastas ehk tegeliku hinnamäärani jõutakse 10-15 aastaga." Aab lisas, et omavalitsuste tulubaasis on maamaksul teatud koht, ehkki see tulu pole väga suur, kuid kindlasti peab maa olema õigesti maksustatud. Seda, et maamaksu ümber valimiste eel aktiivne debatt tekiks, Aab tõenäoliseks ei pidanud. "Enne valimisi ei taha keegi sellisest ebapopulaarsest küsimusest rääkida, aga probleem on küll, et meie riigi tulud on suhteliselt õhukesed, kõik erakonnad peaksid endale otsa vaatama ja seda tunnistama, kui näeme, milline defitsiit on riigieelarves. Me liigume õhukesel pinnal. Kui tuleb kriis, siis meie ressursid ei pea vastu," tõdes Aab. Sotsiaaldemokraadid ei ole maamaksu teemat vaaginud. Nende riigikogu fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva ütles, et kui riigikogu istungid tuleval nädalal algavad, siis vajadusel võetakse see arutlusele.	Erakonnad ei kibele valimiste eel maamaksudebatti rambivalgusesse tirima	Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Maa-amet avalikustas sel nädalal värske korralise hindamise tulemused, mille kohaselt on maa väärtus paljudes kohtades hüppeliselt tõusnud. Omavalitsused panevad uued maamaksumäärad paika tuleva aasta suveks, kuid seadused seavad maamaksule mitmeid piiranguid. Maksust on vabastatud kodualune maa, maamaksu ei tohi tõsta rohkem kui kümme protsenti aastas ning maksimaalsed maksumäärad on langetatud 2,5 või valdavalt viis korda. Rahandusminister Annely Akkermann Reformierakonnast ütles hiljuti "Esimeses stuudios", et riigil on vaja uusi tulusid juurde leida, sest Eesti elab praegu üle oma võimete. Ühe näitena tõi ta välja maamaksu, mis peaks ministri isikliku seisukoha järgi suurem olema. ERR uuris erakondadelt, kas maamaksuga seonduv võiks olla teema, mille üle enne valimisi debateerida. Akkermanni kodupartei üldine seisukoht maamaksu osas veel selge ei ole, kuid pigem ei ole muudatusi sihiks plaanis seada. "Reformierakonna valimisprogrammi rahanduspeatükk pole veel lõplikult heaks kiidetud, aga seal ei ole praegu ettepanekut maamaksu tõsta ega kodualuse maamaksu süsteemi muuta, pigem rõhutatakse, et maksusüsteem peab Eesti inimesi võimalikult vähe koormama," ütles erakonna kommunikatsioonijuht Kajar Kase. Ta lisas, et lõplikult peaks erakonna juhatus rahanduspeatüki heaks kiitma novembri jooksul ja valimisprogramm kinnitatakse erakonna üldkogul jaanuaris. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et kodualuse maa maksuvabastus tehti Isamaa eestvedamisel juba eelmise kümnendi alguses ja erakond on senini arusaamal, et kodu on püha koht, mille eest maamaksu võtta on ebaõiglane. "Peame kodu ümbrust korras hoidma ja ka omavalitsuste maal muru niitma ja teid lumest puhtaks lükkama, kui need piirnevad suure teega. Enamikus asulates ja linnades peame seda tööd tegema," loetles Kokk maaomanikel lasuvaid kohustusi ning lisas, et praeguses majandussituatsioonis oleks maamaksu tõus nii ettevõtjatele kui ka inimestele üle jõu käiv koormus, sest elektri hindade tõus on juba pidurdanud majandust. "Ja kui põllumaal peaks hinda tõstetama või metsamaal - teame ju, millised on puidutööstuse ja põllumajanduse probleemid," lisas Kokk. Seadus, mille järgi on võimalik maamaksu igal aastal kümne protsendi võrra tõsta, võeti vastu eelmise valitsuse ajal. Kokk rõhutas, et Isamaa seda ei toetanud. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Siim Pohlak EKRE-st ütles, et igasugused maksutõusud on hüppeliselt kasvanud kodukulude ja Euroopa kõrgeima hinnakasvu tingimustes rumalus ja tuleb ära jätta. "Kodualuse maa maksuvabastus peab kindlasti säilima ja maamaksu tõstmisele kehtivaid piiranguid praegu leevendama ei peaks," lausus Pohlak. Kuna maamaks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja selle suuruse üle saab teatud piirides otsustada kohalik omavalitsus, pidas Pohlak kaheldavaks, et sellest võiks riigikogu valimistel kandev teema tulla. Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab märkis, et kunagi tehti poliitiline otsus kodualune maa 1500 ruutmeetri ulatuses maksust vabastada ja inimesed on sellega harjunud. Seega on ootus, et kodualune maa võiks olla maksust vabastatud ja see võiks nii jääda. Aab märkis, et maa hind on ka maksustamise alus ning annab maaomanikele olulist informatsiooni, seega oli aastakümneid muutumatuna püsiv hind riigi tegemata töö tagajärg, mis tekitas ebaõiglust. Ta tõi välja, et tõukas ise riigihaldusministrina tagant vajadust maa väärtust uuesti hinnata ja käis selle teemaga kõik fraktsioonid läbi, et vastuseisu murda. "Mis maamaksust edasi saab, on omaette ooper," lausus ta. "Seaduse kohaselt saab uue hinna järgi maamaksu tõsta maksimaalselt kümme protsenti aastas ehk tegeliku hinnamäärani jõutakse 10-15 aastaga." Aab lisas, et omavalitsuste tulubaasis on maamaksul teatud koht, ehkki see tulu pole väga suur, kuid kindlasti peab maa olema õigesti maksustatud. Seda, et maamaksu ümber valimiste eel aktiivne debatt tekiks, Aab tõenäoliseks ei pidanud. "Enne valimisi ei taha keegi sellisest ebapopulaarsest küsimusest rääkida, aga probleem on küll, et meie riigi tulud on suhteliselt õhukesed, kõik erakonnad peaksid endale otsa vaatama ja seda tunnistama, kui näeme, milline defitsiit on riigieelarves. Me liigume õhukesel pinnal. Kui tuleb kriis, siis meie ressursid ei pea vastu," tõdes Aab. Sotsiaaldemokraadid ei ole maamaksu teemat vaaginud. Nende riigikogu fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva ütles, et kui riigikogu istungid tuleval nädalal algavad, siis vajadusel võetakse see arutlusele. ### Response: Erakonnad ei kibele valimiste eel maamaksudebatti rambivalgusesse tirima