instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastane kaitsja vigastas vasaku jala reielihast Chelsea kolmapäevases Meistrite liiga kohtumises Zagrebi Dinamo vastu. Chilwell lahkus staadionilt karkudega ning laupäeval teatas Inglismaa klubi, et tegemist on raske vigastusega.
Karjääri Leicester Citys alustanud Chilwell mängis end Inglismaa koondisesse 2018. aastal ja kuulus ka mullu EM-finaali jõudnud meeskonna koosseisu. Suure tüki eelmisest hooajast pidi vasakkaitsja põlvesidemete rebendi tõttu vahele jätma, ent on sel hooajal Chelsea eest kõigi sarjade peale kaasa löönud 13 mängus. Koondist on ta kokku esindanud 17 kohtumises.
"Pärast põlvevigastust nägin kõvasti vaeva, et MM-iks valmis olla. Seal mängimine on alati olnud minu unistuseks. Kahjuks ei ole see võimalik ja teen nüüd endast kõik, et võimalikult kiiresti Chelsea eest väljakule naasta," kirjutas kaitsja sotsiaalmeedias. | Jalavigastus jätab Inglismaa koondislase MM-ilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane kaitsja vigastas vasaku jala reielihast Chelsea kolmapäevases Meistrite liiga kohtumises Zagrebi Dinamo vastu. Chilwell lahkus staadionilt karkudega ning laupäeval teatas Inglismaa klubi, et tegemist on raske vigastusega.
Karjääri Leicester Citys alustanud Chilwell mängis end Inglismaa koondisesse 2018. aastal ja kuulus ka mullu EM-finaali jõudnud meeskonna koosseisu. Suure tüki eelmisest hooajast pidi vasakkaitsja põlvesidemete rebendi tõttu vahele jätma, ent on sel hooajal Chelsea eest kõigi sarjade peale kaasa löönud 13 mängus. Koondist on ta kokku esindanud 17 kohtumises.
"Pärast põlvevigastust nägin kõvasti vaeva, et MM-iks valmis olla. Seal mängimine on alati olnud minu unistuseks. Kahjuks ei ole see võimalik ja teen nüüd endast kõik, et võimalikult kiiresti Chelsea eest väljakule naasta," kirjutas kaitsja sotsiaalmeedias.
### Response:
Jalavigastus jätab Inglismaa koondislase MM-ilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi peab YPG-d ja selle poliitilist haru Süüria Demokraatlikku Liiduparteid (PYD) Kurdistani Töölispartei (PKK) laienduseks. Viimast peavad Türgi, USA ja Euroopa Liit terroristlikuks organisatsiooniks.
Rootsi koos USA ja mitme NATO riigiga on toetanud YPG-d võitluses äärmusrühmituse ISIS vastu. Türgi on aga lubanud tõkestada Rootsi NATO-ga liitumise avalduse, kui Stockholm ei lõpeta YPG toetamist.
"Nende organisatsioonide ja EL-i terrorinimekirjas oleva PKK vahel on liiga tihe side, et see oleks hea meie ja Türgi suhtele," ütles Billström Rootsi Raadiole.
"Meie hinnangul on nendega, kes kahjustavad meie suhteid Türgiga, kahtlusi ja probleeme," sõnas Billström.
"Peamine eesmärk on Rootsi kuulumine NATO-sse," ütles ta.
Mõne päeva pärast reisib Rootsi peaminister Ulf Kristersson Ankarasse, et püüda Türgi presidenti Tayyip Erdogani veenda Rootsi NATO-püüdlusi toetama.
Kristersson ütles Rootsi ringhäälingu SVT andmetel, et valitsuse distantseerumises YPG-st ja PYD-st ei ole midagi uut. Tema sõnul täidab Rootsi suvel Soome ja Türgiga sõlmitud memorandumit, milles on kirjas, et Rootsi ja Soome toetavad Türgit teda ähvardavate julgeolekuohtude vastu ning seetõttu ei tohiks nad YPG-d ja PYD-d toetada.
"Rootsi ei tohiks olla koht, kus on lihtne terrorismi aluseid toetada," ütles Kristersson.
"Eelkõige puudutab see võitlust terrorismiga ja kõiki tegevusi, mis Rootsi pinnal toetavad või koguvad terrorismi jaoks raha. Rootsi peab olema koht, mis seisab terrorismile igati vastu," ütles peaminister.
PYD juht Salih Muslim kommenteeris TT andmetel, et Rootsi riigijuhtide avaldus praktikas midagi ei muuda.
"Erakonnana pole meil Rootsi valitsusega kunagi otseseid suhteid olnud, ainult Rootsi organisatsioonidega," ütles ta. "Mul on väga raske näha, et Rootsi eiraks Türgi sekkumise pärast oma inimõiguste põhimõtteid. See on lihtsalt mäng, ei midagi muud," lisas ta.
Rootsi ja Soome esitasid avalduse NATO-ga liitumiseks tänavu maikuus tulenevalt Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse.
30 NATO liikmesriigist 28 on Soome ja Rootsi avalduse heaks kiitnud, vaid Ungari ja Türgi pole seda veel teinud. | Rootsi minister: valitsus distantseerub kurdi rühmitustest oma NATO-püüdluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi peab YPG-d ja selle poliitilist haru Süüria Demokraatlikku Liiduparteid (PYD) Kurdistani Töölispartei (PKK) laienduseks. Viimast peavad Türgi, USA ja Euroopa Liit terroristlikuks organisatsiooniks.
Rootsi koos USA ja mitme NATO riigiga on toetanud YPG-d võitluses äärmusrühmituse ISIS vastu. Türgi on aga lubanud tõkestada Rootsi NATO-ga liitumise avalduse, kui Stockholm ei lõpeta YPG toetamist.
"Nende organisatsioonide ja EL-i terrorinimekirjas oleva PKK vahel on liiga tihe side, et see oleks hea meie ja Türgi suhtele," ütles Billström Rootsi Raadiole.
"Meie hinnangul on nendega, kes kahjustavad meie suhteid Türgiga, kahtlusi ja probleeme," sõnas Billström.
"Peamine eesmärk on Rootsi kuulumine NATO-sse," ütles ta.
Mõne päeva pärast reisib Rootsi peaminister Ulf Kristersson Ankarasse, et püüda Türgi presidenti Tayyip Erdogani veenda Rootsi NATO-püüdlusi toetama.
Kristersson ütles Rootsi ringhäälingu SVT andmetel, et valitsuse distantseerumises YPG-st ja PYD-st ei ole midagi uut. Tema sõnul täidab Rootsi suvel Soome ja Türgiga sõlmitud memorandumit, milles on kirjas, et Rootsi ja Soome toetavad Türgit teda ähvardavate julgeolekuohtude vastu ning seetõttu ei tohiks nad YPG-d ja PYD-d toetada.
"Rootsi ei tohiks olla koht, kus on lihtne terrorismi aluseid toetada," ütles Kristersson.
"Eelkõige puudutab see võitlust terrorismiga ja kõiki tegevusi, mis Rootsi pinnal toetavad või koguvad terrorismi jaoks raha. Rootsi peab olema koht, mis seisab terrorismile igati vastu," ütles peaminister.
PYD juht Salih Muslim kommenteeris TT andmetel, et Rootsi riigijuhtide avaldus praktikas midagi ei muuda.
"Erakonnana pole meil Rootsi valitsusega kunagi otseseid suhteid olnud, ainult Rootsi organisatsioonidega," ütles ta. "Mul on väga raske näha, et Rootsi eiraks Türgi sekkumise pärast oma inimõiguste põhimõtteid. See on lihtsalt mäng, ei midagi muud," lisas ta.
Rootsi ja Soome esitasid avalduse NATO-ga liitumiseks tänavu maikuus tulenevalt Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse.
30 NATO liikmesriigist 28 on Soome ja Rootsi avalduse heaks kiitnud, vaid Ungari ja Türgi pole seda veel teinud.
### Response:
Rootsi minister: valitsus distantseerub kurdi rühmitustest oma NATO-püüdluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühes paaris ei ole kahe mängu kokkuvõttes selguvat parema selgitamist veel alustatud. Mistra ja Viljandi HC kohtuvad 72 tunni jooksul kaks korda, kui esmalt minnakse pühapäeval vastamisi Arukülas ning finaalturniirile pääseja selgub kolmapäeval viljandlaste kodusaalis. Eelmisel hooajal karikavõistluste finaalis Servitile alla jäänud mulkidel on selja taga väga tihe mängude seeria, kui on mängitud nii meistriliigas, Balti liigas, kui ka eurosarjas.
Võistkonnad on sel hooajal korra omavahel vastamisi läinud, kui Arukülas toimunud kohtumises jäi Mistra 25:24 peale. "Viljandiga mängud on alati põnevad ja tasavägised. Loomulikult on meie eesmärk sellest paarist finaalturniirile edeneda, kuid ega midagi lihtsat ees ei oota," analüüsis Mistra treener Jüri Lepp lühidalt eesootavaid matše.
HC Kehra ja SK Tapa kohtuvad lühikese aja jooksul juba kolmandat korda. Kaks esimest matši on peetud kehrakate koduväljakul ning kui karikavõistluste esimeses mängus jäid ühega peale just nemad, siis mõne päeva eest toimunud meistrisarja kohtumises olid N.R Energy esindajad kahe väravaga paremad. Nüüd saavad lääne-virulased esmalt triloogia jooksul aga minna oma fännide ette. "Möödunud kolmapäevane kohtumine Kehraga oli meile justkui peaproovi eest. Õnneks saame senise hooaja tähtsaima mängu, mis otsustab finaalturniirile pääseja, pidada kodupubliku ees," ütles SK Tapa mängija Rail Ageni meistriliiga matši järel.
Serviti alistas esimeses kohtumises esiliigas palliva Valga Kävali 48 väravaga ning selles paaris enam korduskohtumiseks midagi küsimärgi alla ei jäetud. "Mis siin salata, ega meil siin enam palju kaalul ei ole, meie jaoks on lihtsalt see mäng vaja ära mängida. Valka kindlasti kõik mehed ei sõida ja need, kes maha jäävad, saavad jõusaalis rassida," kommenteeris Põlva treener Kalmer Musting lühidalt.
Meeste karikavõistlused kulmineeruvad 25.-27. novembrini peetaval finaalturniiril, mille toimumiskoht selgub pärast seda, kui on teatavaks saanud kõik seal osalevad võistkonnad. | Meeste käsipalli karikavõistlustel selguvad finaalturniirile pääsejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühes paaris ei ole kahe mängu kokkuvõttes selguvat parema selgitamist veel alustatud. Mistra ja Viljandi HC kohtuvad 72 tunni jooksul kaks korda, kui esmalt minnakse pühapäeval vastamisi Arukülas ning finaalturniirile pääseja selgub kolmapäeval viljandlaste kodusaalis. Eelmisel hooajal karikavõistluste finaalis Servitile alla jäänud mulkidel on selja taga väga tihe mängude seeria, kui on mängitud nii meistriliigas, Balti liigas, kui ka eurosarjas.
Võistkonnad on sel hooajal korra omavahel vastamisi läinud, kui Arukülas toimunud kohtumises jäi Mistra 25:24 peale. "Viljandiga mängud on alati põnevad ja tasavägised. Loomulikult on meie eesmärk sellest paarist finaalturniirile edeneda, kuid ega midagi lihtsat ees ei oota," analüüsis Mistra treener Jüri Lepp lühidalt eesootavaid matše.
HC Kehra ja SK Tapa kohtuvad lühikese aja jooksul juba kolmandat korda. Kaks esimest matši on peetud kehrakate koduväljakul ning kui karikavõistluste esimeses mängus jäid ühega peale just nemad, siis mõne päeva eest toimunud meistrisarja kohtumises olid N.R Energy esindajad kahe väravaga paremad. Nüüd saavad lääne-virulased esmalt triloogia jooksul aga minna oma fännide ette. "Möödunud kolmapäevane kohtumine Kehraga oli meile justkui peaproovi eest. Õnneks saame senise hooaja tähtsaima mängu, mis otsustab finaalturniirile pääseja, pidada kodupubliku ees," ütles SK Tapa mängija Rail Ageni meistriliiga matši järel.
Serviti alistas esimeses kohtumises esiliigas palliva Valga Kävali 48 väravaga ning selles paaris enam korduskohtumiseks midagi küsimärgi alla ei jäetud. "Mis siin salata, ega meil siin enam palju kaalul ei ole, meie jaoks on lihtsalt see mäng vaja ära mängida. Valka kindlasti kõik mehed ei sõida ja need, kes maha jäävad, saavad jõusaalis rassida," kommenteeris Põlva treener Kalmer Musting lühidalt.
Meeste karikavõistlused kulmineeruvad 25.-27. novembrini peetaval finaalturniiril, mille toimumiskoht selgub pärast seda, kui on teatavaks saanud kõik seal osalevad võistkonnad.
### Response:
Meeste käsipalli karikavõistlustel selguvad finaalturniirile pääsejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rallitiimid valmistuvad praegu hooaja viimaseks MM-etapiks Jaapanis ning kuigi Toyotal on nii individuaalne kui võistkondlik tiitel juba nii-öelda kotis, pole järgmise hooaja sõitjate nimekiri pärast Ott Tänaku otsust Hyundaist lahkuda veel selge. Iltalehti kirjutab, et Toyotast lahkub Hyundaisse Esapekka Lappi, kes viib tiimist kaasa ka kamaluga oskusteavet.
"Kuu aega tagasi tundus see [sõitjate nimistu] üsna selge, aga muudatused on võimalikud. Midagi pole veel ametlikult kindel," rääkis Latvala laupäeval Iltalehtile.
Soome väljaande konkreetsele küsimusele, kas enne hooaja lõppu tuleb üleminekute kohta veel mõni suur uudis, vastas Toyota tiimiboss: "ütleme nii, et muudatused on õhus. Kõik ei ole nii sirgjooneline, kui see oli kuu aega tagasi." | Latvala vihjas, et Toyota koosseisus võib muudatusi tulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rallitiimid valmistuvad praegu hooaja viimaseks MM-etapiks Jaapanis ning kuigi Toyotal on nii individuaalne kui võistkondlik tiitel juba nii-öelda kotis, pole järgmise hooaja sõitjate nimekiri pärast Ott Tänaku otsust Hyundaist lahkuda veel selge. Iltalehti kirjutab, et Toyotast lahkub Hyundaisse Esapekka Lappi, kes viib tiimist kaasa ka kamaluga oskusteavet.
"Kuu aega tagasi tundus see [sõitjate nimistu] üsna selge, aga muudatused on võimalikud. Midagi pole veel ametlikult kindel," rääkis Latvala laupäeval Iltalehtile.
Soome väljaande konkreetsele küsimusele, kas enne hooaja lõppu tuleb üleminekute kohta veel mõni suur uudis, vastas Toyota tiimiboss: "ütleme nii, et muudatused on õhus. Kõik ei ole nii sirgjooneline, kui see oli kuu aega tagasi."
### Response:
Latvala vihjas, et Toyota koosseisus võib muudatusi tulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seadused näevad eeskätt ette presidendi teatud volituste vähendamist kohalike täitevorganite ja kõrgeima justiitsnõukogu suhtes, nn presidendikvoodi vähendamist parlamendi senatis. Samuti näevad seadused ette teatud piirangute kehtestamist presidendi ametiajal, vahendas Interfax.
Lisaks sisaldavad dokumendid muudatusi parlamendikodade moodustamise korra kohta seoses üleminekuga segavalimissüsteemile parlamendis. Seoses segavalimissüsteemile üleminekuga korraldatakse ümber kogu valimissüsteem. Kehtestamisel on uus saadikumandaadi tagasikutsumise institutsioon.
Seadusemuudatusega langetatakse erakondade registreerimise piirmäär 20 000 liikmelt 5000 liikmele, erakondade piirkondlikes esindustes miinimumarvu nõue 600 inimeselt 200 inimesele ning erakonna loomiseks vajaliku algatusgrupi liikmete arv tuhandelt 700-le.
Samuti nähakse ette muudatused erakonna loomise asutamiskongressi kestuse pikendamiseks kahelt kuult kolmele kuule.
Dokumendis on ka sätted, mis keelavad presidendil erakondadesse kuulumise, tema lähisugulased ei saa olla poliitilistel ametikohtadel ja poolavalikus sektoris juhtivatel kohtadel. | Tokajev vähendab presidendi volitusi riigis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadused näevad eeskätt ette presidendi teatud volituste vähendamist kohalike täitevorganite ja kõrgeima justiitsnõukogu suhtes, nn presidendikvoodi vähendamist parlamendi senatis. Samuti näevad seadused ette teatud piirangute kehtestamist presidendi ametiajal, vahendas Interfax.
Lisaks sisaldavad dokumendid muudatusi parlamendikodade moodustamise korra kohta seoses üleminekuga segavalimissüsteemile parlamendis. Seoses segavalimissüsteemile üleminekuga korraldatakse ümber kogu valimissüsteem. Kehtestamisel on uus saadikumandaadi tagasikutsumise institutsioon.
Seadusemuudatusega langetatakse erakondade registreerimise piirmäär 20 000 liikmelt 5000 liikmele, erakondade piirkondlikes esindustes miinimumarvu nõue 600 inimeselt 200 inimesele ning erakonna loomiseks vajaliku algatusgrupi liikmete arv tuhandelt 700-le.
Samuti nähakse ette muudatused erakonna loomise asutamiskongressi kestuse pikendamiseks kahelt kuult kolmele kuule.
Dokumendis on ka sätted, mis keelavad presidendil erakondadesse kuulumise, tema lähisugulased ei saa olla poliitilistel ametikohtadel ja poolavalikus sektoris juhtivatel kohtadel.
### Response:
Tokajev vähendab presidendi volitusi riigis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Drelli meeskond Windy City Bulls alistas Wisconsin Herdi tasavägise mängu järel 115:110, võitjate resultatiivseim oli pingilt alustanud Chris Clemons 25 punktiga.
Drell tabas reedel neljast kaugviskest kolm ja lisas ka kaks lähiviset, ehk sai kokku kirja 13 punkti. Lisaks panustas Eesti koondislane kuue lauapalliga (üks ründelauast), kahe resultatiivse sööduga, kahe vaheltlõikega ja kahe viskeblokeeringuga.
Eelmisel hooajal käis Drell Chicago Bullsi tütartiimi eest väljakul 29 mängus, milles kogus keskmiselt 5,2 punkti, 3,0 lauapalli ja 1,2 resultatiivset söötu. | Drell alustas NBA tütarliiga hooaega resultatiivse mänguga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Drelli meeskond Windy City Bulls alistas Wisconsin Herdi tasavägise mängu järel 115:110, võitjate resultatiivseim oli pingilt alustanud Chris Clemons 25 punktiga.
Drell tabas reedel neljast kaugviskest kolm ja lisas ka kaks lähiviset, ehk sai kokku kirja 13 punkti. Lisaks panustas Eesti koondislane kuue lauapalliga (üks ründelauast), kahe resultatiivse sööduga, kahe vaheltlõikega ja kahe viskeblokeeringuga.
Eelmisel hooajal käis Drell Chicago Bullsi tütartiimi eest väljakul 29 mängus, milles kogus keskmiselt 5,2 punkti, 3,0 lauapalli ja 1,2 resultatiivset söötu.
### Response:
Drell alustas NBA tütarliiga hooaega resultatiivse mänguga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viigiliselt lõppenud avakolmandiku järel võitlesid Pantrid end välja kaheväravalisest kaotusseisust, ent lisaajal tõmbasid külalised pikema kõrre. HC Panteri poolel olid resultatiivsed Niklas Sildre, Paul Sillandi, Artur Fedoruk ja Vladislav Anufrijenka, kaks väravasöötud andsid Ilja Babrušev ja Sander Stetski. HK Kurbadsi poolel hiilgas neli väravasöötu andnud Martinš Vitolinš, väravad viskasid Edgars Adamovics, Martinš Špaks, Roberts Binde, Emils Locmelis ja võidutabamuse autor Miks Lipsbergs (1+2).
HC Panteri väravavaht Villem-Henrik Koitmaa tõrjus 29 ning HK Kurbadsi puurilukk Uldis Calpa 33 vastaste pealeviset.
Laupäeval kell 18.10 kohtuvad HC Panter ja HK Kurbads Haabersti jäähallis teistkordselt. Veel mängivad laupäeval kell 16.10 Narva jäähallis Narva PSK ja Kohtla-Järve SK Viru Sputnik, OHO TV otsülekandes kommenteerivad mängu Marko Rooden (eesti keeles) ja Aleksei Kohanenko (vene keeles). Pühapäeval kell 16 kohtuvad Kohtla-Järve jäähallis SK Viru Sputnik ja tiitlikaitsja Tartu Välk 494.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 14 (7), HC Panter 13 (7), Tartu Välk 494 8 (7), HS Riga 7 (10), HC Everest, Narva PSK 6 (6), SK Viru Sputnik 0 (6). | Panter sai tabeliliidrite lahingus Riia klubilt lisaajal kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viigiliselt lõppenud avakolmandiku järel võitlesid Pantrid end välja kaheväravalisest kaotusseisust, ent lisaajal tõmbasid külalised pikema kõrre. HC Panteri poolel olid resultatiivsed Niklas Sildre, Paul Sillandi, Artur Fedoruk ja Vladislav Anufrijenka, kaks väravasöötud andsid Ilja Babrušev ja Sander Stetski. HK Kurbadsi poolel hiilgas neli väravasöötu andnud Martinš Vitolinš, väravad viskasid Edgars Adamovics, Martinš Špaks, Roberts Binde, Emils Locmelis ja võidutabamuse autor Miks Lipsbergs (1+2).
HC Panteri väravavaht Villem-Henrik Koitmaa tõrjus 29 ning HK Kurbadsi puurilukk Uldis Calpa 33 vastaste pealeviset.
Laupäeval kell 18.10 kohtuvad HC Panter ja HK Kurbads Haabersti jäähallis teistkordselt. Veel mängivad laupäeval kell 16.10 Narva jäähallis Narva PSK ja Kohtla-Järve SK Viru Sputnik, OHO TV otsülekandes kommenteerivad mängu Marko Rooden (eesti keeles) ja Aleksei Kohanenko (vene keeles). Pühapäeval kell 16 kohtuvad Kohtla-Järve jäähallis SK Viru Sputnik ja tiitlikaitsja Tartu Välk 494.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 14 (7), HC Panter 13 (7), Tartu Välk 494 8 (7), HS Riga 7 (10), HC Everest, Narva PSK 6 (6), SK Viru Sputnik 0 (6).
### Response:
Panter sai tabeliliidrite lahingus Riia klubilt lisaajal kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wolverhampton on sel hooajal 13 vooruga kogunud vaid kümme punkti, millega paiknetakse tabelis eelviimasel kohal. Kehva vormi tõttu vallandati eelmisel kuul senine peatreener Bruno Lage, siiani on sildtreeneriks olnud Steve Davis.
56-aastane Lopetegui oli pikalt ametis Hispaania koondise noortetiimide juures, enne kui sai 2014. aastal Porto peatreeneriks. Wolverhamptoniga seostati Lopeteguid juba 2016. aasta suvel, kuid temast sai seejärel hoopis Hispaania koondise treener. Rahvusmeeskonna juurest pidi mees lahkuma aga eriti ootamatul moel - päev enne 2018. aasta MM-finaalturniiri algust avalikustati, et Lopetegui hakkab pärast turniiri juhendama Madridi Reali, ent alaliit otsustas ta seejärel koondise eesotsast vallandada.
Realis pidas Lopetegui vastu veidi enam kui kaks kuud, pärast mida sai temast Sevilla peatreener. Lõuna-Hispaania klubiga võitis ta hooajal 2019/20 Euroopa liiga. | Tunamullune Euroopa liiga võitja hakkab juhendama Inglismaa kõrgliigatiimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wolverhampton on sel hooajal 13 vooruga kogunud vaid kümme punkti, millega paiknetakse tabelis eelviimasel kohal. Kehva vormi tõttu vallandati eelmisel kuul senine peatreener Bruno Lage, siiani on sildtreeneriks olnud Steve Davis.
56-aastane Lopetegui oli pikalt ametis Hispaania koondise noortetiimide juures, enne kui sai 2014. aastal Porto peatreeneriks. Wolverhamptoniga seostati Lopeteguid juba 2016. aasta suvel, kuid temast sai seejärel hoopis Hispaania koondise treener. Rahvusmeeskonna juurest pidi mees lahkuma aga eriti ootamatul moel - päev enne 2018. aasta MM-finaalturniiri algust avalikustati, et Lopetegui hakkab pärast turniiri juhendama Madridi Reali, ent alaliit otsustas ta seejärel koondise eesotsast vallandada.
Realis pidas Lopetegui vastu veidi enam kui kaks kuud, pärast mida sai temast Sevilla peatreener. Lõuna-Hispaania klubiga võitis ta hooajal 2019/20 Euroopa liiga.
### Response:
Tunamullune Euroopa liiga võitja hakkab juhendama Inglismaa kõrgliigatiimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulekahju puhkes meelelahutuskohas nimega Polygon, mis oli nii kohvik, baar kui ka ööklubi, vahendas Reuters.
"Põlengus hukkus 13 inimest, hukkunute ja vigastatute arv on selgitamisel," seisis uurimiskomisjoni avalduses.
Kohaliku piirkonna kuberner hindas vigastatute arvuks viis inimest.
Uudisteagentuur TASS viitas uurijatele, kes väitsid, et tulekahju võis alguse saada pärast seda, kui üks mees siseruumis raketipüstolist tulistas. Uurijad teatasid, et alustasid kriminaalmenetlust.
Kostroma on umbes 270 000 elanikuga linn, mis asub Moskvast 300 kilomeetri kaugusel. | Venemaal hukkus ööklubi põlengus 13 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulekahju puhkes meelelahutuskohas nimega Polygon, mis oli nii kohvik, baar kui ka ööklubi, vahendas Reuters.
"Põlengus hukkus 13 inimest, hukkunute ja vigastatute arv on selgitamisel," seisis uurimiskomisjoni avalduses.
Kohaliku piirkonna kuberner hindas vigastatute arvuks viis inimest.
Uudisteagentuur TASS viitas uurijatele, kes väitsid, et tulekahju võis alguse saada pärast seda, kui üks mees siseruumis raketipüstolist tulistas. Uurijad teatasid, et alustasid kriminaalmenetlust.
Kostroma on umbes 270 000 elanikuga linn, mis asub Moskvast 300 kilomeetri kaugusel.
### Response:
Venemaal hukkus ööklubi põlengus 13 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis seitsmendal kohal olev Djokovic vajas itaallase Lorenzo Musetti (ATP 23.) avasetis nulliga alistamiseks vaid 25 minutit, teise seti alguses kaotas serblane ka oma servi, kuid murdis siis kaks korda järjest vastu ja võitis teise seti 50 minutiga 6:3.
Hilisemas poolfinaalis oli maailma viies reket Stefanos Tsitsipas tunni ja 18 minutiga 6:2, 6:4 üle ameeriklasest Tommy Paulist (ATP 31.). Sealjuures kasutas kreeklane ära kõik kolm oma murdevõimalust ning Paul seitsmest mitte ühtegi.
"See oli väga hea matš," sõnas Tsitsipas pärast võitu. "Sain mõnes tema servigeimis juhtima, mis andis mulle head energiat. Oleksin tahtnud vältida olukordi, kus pidin murdepalle päästma, aga sain neis siiski professionaalselt hakkama."
Tsitsipase jaoks oli reedene võit sellel hooajal juba kuuekümnendaks, sama palju kohtumisi on tegevmängijatest ühel aastal suutnud võita vaid Djokovic, Rafael Nadal, Andy Murray, Alexander Zverev ja Daniil Medvedev.
Djokovic ja Tsitsipas kohtuvad Pariisi Mastersi poolfinaalis omavahel, teise finalisti selgitavad taanlane Holger Rune ja Kanada esinumber Felix Auger-Aliassime. | Tsitsipas jõudis sel hooajal esimese mehena 60 võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis seitsmendal kohal olev Djokovic vajas itaallase Lorenzo Musetti (ATP 23.) avasetis nulliga alistamiseks vaid 25 minutit, teise seti alguses kaotas serblane ka oma servi, kuid murdis siis kaks korda järjest vastu ja võitis teise seti 50 minutiga 6:3.
Hilisemas poolfinaalis oli maailma viies reket Stefanos Tsitsipas tunni ja 18 minutiga 6:2, 6:4 üle ameeriklasest Tommy Paulist (ATP 31.). Sealjuures kasutas kreeklane ära kõik kolm oma murdevõimalust ning Paul seitsmest mitte ühtegi.
"See oli väga hea matš," sõnas Tsitsipas pärast võitu. "Sain mõnes tema servigeimis juhtima, mis andis mulle head energiat. Oleksin tahtnud vältida olukordi, kus pidin murdepalle päästma, aga sain neis siiski professionaalselt hakkama."
Tsitsipase jaoks oli reedene võit sellel hooajal juba kuuekümnendaks, sama palju kohtumisi on tegevmängijatest ühel aastal suutnud võita vaid Djokovic, Rafael Nadal, Andy Murray, Alexander Zverev ja Daniil Medvedev.
Djokovic ja Tsitsipas kohtuvad Pariisi Mastersi poolfinaalis omavahel, teise finalisti selgitavad taanlane Holger Rune ja Kanada esinumber Felix Auger-Aliassime.
### Response:
Tsitsipas jõudis sel hooajal esimese mehena 60 võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keila juhtis mängu sisuliselt algusest lõpuni, külalised said viivuks ette teisel veerandajal. Kodumeeskonna poolelt tegi võimsa esituse 31 punkti visanud Matej Radunic, kes tabas kõik 11 vabaviset ning lisas veel kaheksa lauapalli, viis resultatiivset söötu ja kaks vaheltlõiget.
Marcis Vitols panustas võitu 19 punkti ja üheksa resultatiivse sööduga, 19 punkti jäi ka Kristen Kasemetsa arvele. Valmiera resultatiivseim oli 22 punkti visanud Tervell Beck.
Kolme kaotuse kõrvale teise võidu teeninud Keila on tabelis 12. kohal, Valmiera ühest võidust ja seitsmest kaotusest on Eesti-Läti liigas nukrama saldoga vaid Rakvere Tarvas (0-7). | Keila sai Radunici võimsa partii toel teise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keila juhtis mängu sisuliselt algusest lõpuni, külalised said viivuks ette teisel veerandajal. Kodumeeskonna poolelt tegi võimsa esituse 31 punkti visanud Matej Radunic, kes tabas kõik 11 vabaviset ning lisas veel kaheksa lauapalli, viis resultatiivset söötu ja kaks vaheltlõiget.
Marcis Vitols panustas võitu 19 punkti ja üheksa resultatiivse sööduga, 19 punkti jäi ka Kristen Kasemetsa arvele. Valmiera resultatiivseim oli 22 punkti visanud Tervell Beck.
Kolme kaotuse kõrvale teise võidu teeninud Keila on tabelis 12. kohal, Valmiera ühest võidust ja seitsmest kaotusest on Eesti-Läti liigas nukrama saldoga vaid Rakvere Tarvas (0-7).
### Response:
Keila sai Radunici võimsa partii toel teise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HBO teatas sarja lõpetamisest reedel, kolm kuud pärast neljanda hooaja lõppu, kirjutab Variety.
Väidetavalt on ootamatu katkestamise taga mitmeid põhjusi, sealhulgas kallis tootmine, vähenev vaatajaarv ning kohanemine HBO uue omaniku, Warner Bros. Discovery nõudmistega.
"Westworldi" peaosades särasid Evan Rachel Wood, Thandiwe Newton, Ed Harris, Jeffrey Wright, Tessa Thompson, Luke Hemsworth jpt. Esimestes hooaegades lõi kaasa ka Anthony Hopkins.
Veel oktoobris rääkis sarja loojatest abielupaar Jonathan Nolan ja Lisa Joy ajakirjandusele, et loodavad viienda hooajaga panna seriaalile plaanitud punkti.
"Westworld" esilinastus oktoobris 2016 ning keskendus metsiku lääne stiilis kõrgtehnoloogilisele lõbustuspargile, mida võõrustasid tehisintellektid.
Seriaal kandideeris 54 Emmyle, võites neist üheksa. | HBO lõpetas ootamatult populaarse ulmesarja "Westworld" tootmise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HBO teatas sarja lõpetamisest reedel, kolm kuud pärast neljanda hooaja lõppu, kirjutab Variety.
Väidetavalt on ootamatu katkestamise taga mitmeid põhjusi, sealhulgas kallis tootmine, vähenev vaatajaarv ning kohanemine HBO uue omaniku, Warner Bros. Discovery nõudmistega.
"Westworldi" peaosades särasid Evan Rachel Wood, Thandiwe Newton, Ed Harris, Jeffrey Wright, Tessa Thompson, Luke Hemsworth jpt. Esimestes hooaegades lõi kaasa ka Anthony Hopkins.
Veel oktoobris rääkis sarja loojatest abielupaar Jonathan Nolan ja Lisa Joy ajakirjandusele, et loodavad viienda hooajaga panna seriaalile plaanitud punkti.
"Westworld" esilinastus oktoobris 2016 ning keskendus metsiku lääne stiilis kõrgtehnoloogilisele lõbustuspargile, mida võõrustasid tehisintellektid.
Seriaal kandideeris 54 Emmyle, võites neist üheksa.
### Response:
HBO lõpetas ootamatult populaarse ulmesarja "Westworld" tootmise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne põhiturniiri lõppu juhib Aruküla/Mistra turniiri täiseduga. Neile järgneb Reval-Sport Mella kahe võiduga ning kuigi punktide poolest ollakse kolmandal kohal paikneva HC Tabasalu/Audentesega võrdsed, siis viimati mainitu neist enam ettepoole tõusta ei saa. Tabasalu matšid on mängitud ning omavahelises kohtumises kaotati Mellale. Neljandana paikneb SK Tapa/Tapa VSK ning viimasel pulgal aseteseb Reval-Sport/Kopli.
Aruküla/Mistra läheb Tapa vastu võidumõtetega
Eelmisel hooajal karikavõitjaks tulnud Mistra on ka sel hooajal alustanud võimsalt, kui kolmes kohtumises on vastased alistatud keskmiselt üheksa väravaga. Septembris naiste sekka naasnud Tapa sai võidurõõmu nautida Kopli vastu, kuid teistes matšides on kaotust tunnistatud. Mõlemal võistkonnal on välja kujunenud selged liidrid, kui resultatiivsustabeli tipust leiame kaks nendesse tiimidesse kuuluvat naist. Karina Kuul, kes on Tapa eest visanud 29 väravat juhib tabelit. Aruküla esindaja Maarja Treiman on kohe tema järel 28 tabamusega.
"Läheme mängule võidumõtetega. Oleme pikema pausi ajal pannud trennis rõhku kiirusele ja kokkumängule, tahame lihvida oma esitused selliseks, et teeksime võimalikult vähe praaki. Finaalturniiriks valmistume veel eraldi Leedu turniiril ning saame kolmapäeval rahus keskenduda käesolevale kohtumisele," kommenteeris Maarja Treiman. "Mängude vahe on olnud pikk ja oleme selle ajal üritanud koostööd parandada ning detaile paika saada. Eks me anname endast parima, kuid põhieesmärk on siiski valmistuda juba finaalturniiri kohtumiseks Tabasaluga," vastas SK Tapa mängija Marjette-Maie Müntser.
Reval-Sport/Mella üritab detaile paika lihvida
Eelmisel aastal Eesti meistriks tulnud Mella on sel hooajal pidanud vaid Aruküla paremust tunnistama, kuid ülejäänud kaks vastast on alistatud suure ülekaaluga. Karikavõistluste noorim tiim, septembris naiste seas debüüdi teinud Kopli ei ole suutnud oma punktiarvet avada. Mella liidriks on kujunenud Anastasija Bušina, kes jagab Treimaniga resultatiivsustabelis teist kohta. Kopli vankrit on vedanud põhiliselt kaks naist, Angelina Samoilova ja alles 16-aastane Alina Simatševa, kes on tabanud vastavalt 19 ja 17 korral.
"Meid ootab kolmapäeval ees tõsine lahing. Tüdrukud on siiski omandanud karikavõistlustel osalemisega palju kogemusi. Vastased on meile tuttavad, kuna samade naistega korduvalt lahinguid pidanud. Üritame viimased mängus oma liikumisi läbi teha, et valmistuda nii juba detsembris algavaks naiste meistrisarjaks," kommenteeris Kopli treener Jelizaveta Petrunina. "Loomulikult läheme meie igat mängu võitma. Valmistume selleks, et näidata kaitses head koostööd ning selle pealt kiirrünnakuid joosta. Meil on veel vaja paika saada mõningad väiksed detailid, mis mängus kasutatakse," lõpetas Mella treener Ella Kungurtseva. | Naiste käsipalli karikavõistlustel lõppeb põhiturniir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne põhiturniiri lõppu juhib Aruküla/Mistra turniiri täiseduga. Neile järgneb Reval-Sport Mella kahe võiduga ning kuigi punktide poolest ollakse kolmandal kohal paikneva HC Tabasalu/Audentesega võrdsed, siis viimati mainitu neist enam ettepoole tõusta ei saa. Tabasalu matšid on mängitud ning omavahelises kohtumises kaotati Mellale. Neljandana paikneb SK Tapa/Tapa VSK ning viimasel pulgal aseteseb Reval-Sport/Kopli.
Aruküla/Mistra läheb Tapa vastu võidumõtetega
Eelmisel hooajal karikavõitjaks tulnud Mistra on ka sel hooajal alustanud võimsalt, kui kolmes kohtumises on vastased alistatud keskmiselt üheksa väravaga. Septembris naiste sekka naasnud Tapa sai võidurõõmu nautida Kopli vastu, kuid teistes matšides on kaotust tunnistatud. Mõlemal võistkonnal on välja kujunenud selged liidrid, kui resultatiivsustabeli tipust leiame kaks nendesse tiimidesse kuuluvat naist. Karina Kuul, kes on Tapa eest visanud 29 väravat juhib tabelit. Aruküla esindaja Maarja Treiman on kohe tema järel 28 tabamusega.
"Läheme mängule võidumõtetega. Oleme pikema pausi ajal pannud trennis rõhku kiirusele ja kokkumängule, tahame lihvida oma esitused selliseks, et teeksime võimalikult vähe praaki. Finaalturniiriks valmistume veel eraldi Leedu turniiril ning saame kolmapäeval rahus keskenduda käesolevale kohtumisele," kommenteeris Maarja Treiman. "Mängude vahe on olnud pikk ja oleme selle ajal üritanud koostööd parandada ning detaile paika saada. Eks me anname endast parima, kuid põhieesmärk on siiski valmistuda juba finaalturniiri kohtumiseks Tabasaluga," vastas SK Tapa mängija Marjette-Maie Müntser.
Reval-Sport/Mella üritab detaile paika lihvida
Eelmisel aastal Eesti meistriks tulnud Mella on sel hooajal pidanud vaid Aruküla paremust tunnistama, kuid ülejäänud kaks vastast on alistatud suure ülekaaluga. Karikavõistluste noorim tiim, septembris naiste seas debüüdi teinud Kopli ei ole suutnud oma punktiarvet avada. Mella liidriks on kujunenud Anastasija Bušina, kes jagab Treimaniga resultatiivsustabelis teist kohta. Kopli vankrit on vedanud põhiliselt kaks naist, Angelina Samoilova ja alles 16-aastane Alina Simatševa, kes on tabanud vastavalt 19 ja 17 korral.
"Meid ootab kolmapäeval ees tõsine lahing. Tüdrukud on siiski omandanud karikavõistlustel osalemisega palju kogemusi. Vastased on meile tuttavad, kuna samade naistega korduvalt lahinguid pidanud. Üritame viimased mängus oma liikumisi läbi teha, et valmistuda nii juba detsembris algavaks naiste meistrisarjaks," kommenteeris Kopli treener Jelizaveta Petrunina. "Loomulikult läheme meie igat mängu võitma. Valmistume selleks, et näidata kaitses head koostööd ning selle pealt kiirrünnakuid joosta. Meil on veel vaja paika saada mõningad väiksed detailid, mis mängus kasutatakse," lõpetas Mella treener Ella Kungurtseva.
### Response:
Naiste käsipalli karikavõistlustel lõppeb põhiturniir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See kõik on juba olnud. Päris mitu korda. Viimati vist 2011. aasta kevadel, kui 60 000 Eesti inimest moodustasid Facebookis grupi "Usume Andrus Veerpalu". Olümpiasangar ise poetas pressikonverentsil pisara ja suusaliidu palgaline juht kinnitas ametlikult, et ajakirjanikud valetavad, kui kirjutavad, et Veerpalu on dopinguga vahele jäänud.
Olin tookord üks neist, kes aitas Veerpalu petuloo Postimehe veergudele toimetada. See sai teiste seas ka üheks põhjuseks, miks ma samal suvel Postimehest ja veidi hiljem üldse ajakirjanikutöölt lahkusin. Kui su kauaaegsed lugejad usuvad petiseid rohkem kui sind, siis tundub, et kannad sõelaga vett ja teed mõttetut tööd.
Tõeväänamise võttedki korduvad ammusest ajast peale. Kõigepealt muidugi täielik eitamine: "Kaebusi on kontrollinud nii politsei kui lastekaitse ning ka seal on kõik kahtlused kummutatud," teatas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson skandaali puhkemise järel Facebookis.
Ei sõnagi sellest, et politseiuurija pidas Mihkelsoni teguviisi eetiliselt taunitavaks ja kirjutas oma määruses: "Mihkelson kahetseb ja nüüdseks saab ka aru, et selliseid pilte ei oleks tohtinud olla. /---/. Situatsioonis, kus lapsel puudub teadmine tema alasti pildistamisest, tuleb eelkõige lähtuda lapse keha puutumatuse põhimõttest."
Eitamist toetab poliitikute ja paljude väljaannete ringkaitse, mis rõhub mitte sisulistele, vaid üksnes juriidilistele aspektidele. "Marko Mihkelsoni suhtes ei ole alustatud ühtegi uurimist," on peaminister Kaja Kallas korduvalt teatanud. Nagu ta ei teaks, et kuriteo ja sündsa käitumise vahele jääb vähemalt 50 halli varjundit. Estonia peadirektor Aivar Mäe, riigikogu aseesimees Taavi Rõivas ja minister Marti Kuusik ei pannud toime ühtki kuritegu, aga ometi pidid nad ametist tagasi astuma.
Lõpuks tuuakse mängu juba otsesed valed. Räägitakse väikelaste süütutest vannipiltidest, mida iga pere fotoalbumis leidub, ja väidetakse, et skandaali "motivaatoriks on vaidlus laste hooldusõiguse üle", ehkki hooldusõiguse oli kohus juba varem ära otsustanud ja vaidlus fotode üle seda ei mõjutanud.
Tagatipuks viskuvad džotile eetikanõunikud ja ajakirjandusteoreetikud, kes tähtsa näoga seletavad, et "ajakirjandus ei kajasta lastega seotud vaidlusi".
Seda ajal, kus veebist võib leida lõputult lugusid sellest, kuidas isa röövis lasteaiast oma lapse; kuidas Türi kogukonda šokeerib öine juhtum, kus lastekaitse silme all võeti emalt kolme- ja nelja-aastane laps; kuidas ETV saade "Pealtnägija" uurib kunstnik Elisabeth Salmini võitlust Hollandi lastekaitsega oma viieaastase tütre Anna tagasisaamiseks jne.
Lapsed ja nende vanemad, kes pole avaliku elu tegelased, esinevad nendes lugudes sageli oma nime ja näoga ning mõnel puhul isegi elukoha võrdlemisi täpse kirjeldusega.
Mitte ükski moraalijünger pole seni ühegi sellise loo avaldamise vastu protestinud, aga nüüd järsku on kuri karjas. Isegi õiguskantsler võtab sõna ja ütleb, et nüüd enam ei või. Aga miks alles nüüd? Kas põhjus on tõesti selles, et erinevalt paljudest varasematest ajakirjanduses kajastatud lastega seotud vaidlustest on sedapuhku peategelaseks riigikogu väliskomisjoni esimees, tuntud avaliku tegelane, kelle tegevuse vastu ajakirjandus peabki kõrgendatud huvi tundma?
Lõpuks, kui enam miski muu ei aita, süüdistatakse ebaeetilises käitumises mitte seda, kes sobimatuid ja ebaeetilisi fotosid tegi, vaid hoopis neid, kes tema teod on avalikkuse ette toonud.
Tõesti, isegi Mihkelsoni tehtud fotode kirjeldused ajavad südame pahaks, mis siis veel fotodest endist rääkida. See ei ole kerge lugemine ega kerge kuulamine.
Aga hoolimata sellest, kui tülgastav see materjal on, tuleks küsida: kas avalikkusel on õigus teada, millise hinnangu andis politseiuurija tuntud poliitiku tehtud fotodele paljastest tüdrukutest? Kas valijal on õigus teada, mis asjus üks riigi tipp-poliitik kohut käis ja kompromissi sõlmis? Kas süüdi on sõnumitooja – see, kes juhtumi avalikustada söandas, ja see, kes ühe foto kirjeldusest raadios paar lauset ette luges – või rõvedate fotode tegija?
Aga nagu öeldud: see kõik on juba olnud. Päris mitu korda. Ainult üks küsimus on mul veel jäänud: kui Marko Mihkelson pole sündsusetuid fotosid teinud, siis mille eest me neid lapsi ikkagi nii hoolega kaitseme?! | Kalle Muuli: sõnumitooja ristilöömine. Vol 2 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See kõik on juba olnud. Päris mitu korda. Viimati vist 2011. aasta kevadel, kui 60 000 Eesti inimest moodustasid Facebookis grupi "Usume Andrus Veerpalu". Olümpiasangar ise poetas pressikonverentsil pisara ja suusaliidu palgaline juht kinnitas ametlikult, et ajakirjanikud valetavad, kui kirjutavad, et Veerpalu on dopinguga vahele jäänud.
Olin tookord üks neist, kes aitas Veerpalu petuloo Postimehe veergudele toimetada. See sai teiste seas ka üheks põhjuseks, miks ma samal suvel Postimehest ja veidi hiljem üldse ajakirjanikutöölt lahkusin. Kui su kauaaegsed lugejad usuvad petiseid rohkem kui sind, siis tundub, et kannad sõelaga vett ja teed mõttetut tööd.
Tõeväänamise võttedki korduvad ammusest ajast peale. Kõigepealt muidugi täielik eitamine: "Kaebusi on kontrollinud nii politsei kui lastekaitse ning ka seal on kõik kahtlused kummutatud," teatas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson skandaali puhkemise järel Facebookis.
Ei sõnagi sellest, et politseiuurija pidas Mihkelsoni teguviisi eetiliselt taunitavaks ja kirjutas oma määruses: "Mihkelson kahetseb ja nüüdseks saab ka aru, et selliseid pilte ei oleks tohtinud olla. /---/. Situatsioonis, kus lapsel puudub teadmine tema alasti pildistamisest, tuleb eelkõige lähtuda lapse keha puutumatuse põhimõttest."
Eitamist toetab poliitikute ja paljude väljaannete ringkaitse, mis rõhub mitte sisulistele, vaid üksnes juriidilistele aspektidele. "Marko Mihkelsoni suhtes ei ole alustatud ühtegi uurimist," on peaminister Kaja Kallas korduvalt teatanud. Nagu ta ei teaks, et kuriteo ja sündsa käitumise vahele jääb vähemalt 50 halli varjundit. Estonia peadirektor Aivar Mäe, riigikogu aseesimees Taavi Rõivas ja minister Marti Kuusik ei pannud toime ühtki kuritegu, aga ometi pidid nad ametist tagasi astuma.
Lõpuks tuuakse mängu juba otsesed valed. Räägitakse väikelaste süütutest vannipiltidest, mida iga pere fotoalbumis leidub, ja väidetakse, et skandaali "motivaatoriks on vaidlus laste hooldusõiguse üle", ehkki hooldusõiguse oli kohus juba varem ära otsustanud ja vaidlus fotode üle seda ei mõjutanud.
Tagatipuks viskuvad džotile eetikanõunikud ja ajakirjandusteoreetikud, kes tähtsa näoga seletavad, et "ajakirjandus ei kajasta lastega seotud vaidlusi".
Seda ajal, kus veebist võib leida lõputult lugusid sellest, kuidas isa röövis lasteaiast oma lapse; kuidas Türi kogukonda šokeerib öine juhtum, kus lastekaitse silme all võeti emalt kolme- ja nelja-aastane laps; kuidas ETV saade "Pealtnägija" uurib kunstnik Elisabeth Salmini võitlust Hollandi lastekaitsega oma viieaastase tütre Anna tagasisaamiseks jne.
Lapsed ja nende vanemad, kes pole avaliku elu tegelased, esinevad nendes lugudes sageli oma nime ja näoga ning mõnel puhul isegi elukoha võrdlemisi täpse kirjeldusega.
Mitte ükski moraalijünger pole seni ühegi sellise loo avaldamise vastu protestinud, aga nüüd järsku on kuri karjas. Isegi õiguskantsler võtab sõna ja ütleb, et nüüd enam ei või. Aga miks alles nüüd? Kas põhjus on tõesti selles, et erinevalt paljudest varasematest ajakirjanduses kajastatud lastega seotud vaidlustest on sedapuhku peategelaseks riigikogu väliskomisjoni esimees, tuntud avaliku tegelane, kelle tegevuse vastu ajakirjandus peabki kõrgendatud huvi tundma?
Lõpuks, kui enam miski muu ei aita, süüdistatakse ebaeetilises käitumises mitte seda, kes sobimatuid ja ebaeetilisi fotosid tegi, vaid hoopis neid, kes tema teod on avalikkuse ette toonud.
Tõesti, isegi Mihkelsoni tehtud fotode kirjeldused ajavad südame pahaks, mis siis veel fotodest endist rääkida. See ei ole kerge lugemine ega kerge kuulamine.
Aga hoolimata sellest, kui tülgastav see materjal on, tuleks küsida: kas avalikkusel on õigus teada, millise hinnangu andis politseiuurija tuntud poliitiku tehtud fotodele paljastest tüdrukutest? Kas valijal on õigus teada, mis asjus üks riigi tipp-poliitik kohut käis ja kompromissi sõlmis? Kas süüdi on sõnumitooja – see, kes juhtumi avalikustada söandas, ja see, kes ühe foto kirjeldusest raadios paar lauset ette luges – või rõvedate fotode tegija?
Aga nagu öeldud: see kõik on juba olnud. Päris mitu korda. Ainult üks küsimus on mul veel jäänud: kui Marko Mihkelson pole sündsusetuid fotosid teinud, siis mille eest me neid lapsi ikkagi nii hoolega kaitseme?!
### Response:
Kalle Muuli: sõnumitooja ristilöömine. Vol 2 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle hirmu pärast, mida tunned oma armastatut suudeldes
Minu õe, sinu õe, meie õdede pärast
Häbi pärast, meeleheite pärast
Igatsuse pärast tavalise elu järele
Selle pealesunnitud paradiisi pärast
Vangis istuvate intellektuaalide pärast
Vali-Asri allee ja sealsete närbunud puude pärast …
Shervin Hajipour, "Baraye" *
Noore iraani laulja Shervin Hajipouri laul "Baraye" ("Selleks"/"Sellepärast") on kujunenud septembris puhkenud ja üle terve riigi levinud protestilaine mitteametlikuks hümniks, millest Youtube'is levib juba kümneid kavereid. 25-aastane Hajipour on Iraani muusikaskeenel tõusev täht.
Kuigi "Baraye" videol paistab ta isegi pisut kohmetu ja hajevil, lähevad tema kähedavõitu hääl ja siirad sõnad otse hinge. Laulu sõnad on iraanlaste säutsukogum, mis vallandus pärast seda, kui kurdi tütarlaps Mahsa Amini oli surnud julgeolekujõudude brutaalse kohtlemise tõttu, millest sai praeguseni kestvate meeleavalduste sütik.
29. septembril arreteeris Iraani julgeolek Hajipouri, süüdistades teda süsteemivastases propagandas ning vägivallale õhutamises. Nädala pärast lasti ta kautsjoni vastu vabaks, kuid süüdistustest ei ole loobutud ja lauljale kehtestati Iraani Islamivabariigist lahkumise keeld.
Meeleavaldused on vabade naiste nägu
Iraani Islamivabariigis on olnud mitu tõsist rahutuste lainet. 2009. aasta nn rohelise liikumise põhjuseks oli konservatiivist Mahmoud Ahmadinejadi tagasivalimine presidendiks väidetavalt pettuse teel ja see oli esimene sellise ulatusega meeleavalduste laine pärast islamirevolutsiooni. 2016. aastast saadik on iraanlased korduvalt tänavale tulnud, algselt enamasti majanduslikel põhjustel, nagu kallid toiduained või energia, kuid ajapikku on vähem või rohkem häälekalt lisandunud ka poliitilised nõudmised.
Sestap ongi oluline küsida, kas ja mis on rahutuste iseloomus muutunud. Praegune protestilaine erineb otsustavalt eelmistest selle poolest, et esimest korda pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni nõutakse niivõrd otseselt, häälekalt ja leppimatult täielikku režiimimuutust.
2009. aastal juhtisid meeleavaldusi opositsioonipoliitikud Mir Hossein Mousavi ja Mehdi Karroubi ning peamised loosungid olid valimispettuse vastu ning islamivabariigis reformide läbiviimise poolt. Ka 2017. ja 2019. aasta rahutustel ei nõutud otsesõnu riigikorra muutmist, ehkki kohati mindi üsna vägivaldseks ja juba toona kõlas loosungeid režiimi kui sellise vastu, mitte lihtsalt reformimeelsema poliitika poolt.
Tegelikult ei ole suuremad reformid Iraani 1979. aasta põhiseaduse kohaselt võimalikudki – ja rahvas teab seda. Kuid sellist asja nagu praegu, kui koolitüdrukud võtavad klassi seinalt maha ajatollade Khomeini ja Khamenei kaksikportree, viskavad hidžaabi nurka hüüdega "Surm Khameneile!" või skandeerivad moraalipolitseile "Sina oled pervert, sina oled hoor – mina olen vaba naine!", islamivabariigis seni massiliselt nähtud ei ole.
Kas langeb hidžaab ja koos sellega ka võim?
Koolitüdrukuid ei maininud ma juhuslikult: Iraani ajaloos esmakordselt on naised võtnud rahutustes selgelt juhtrolli. Londonis elav Iraani dissident, Nobeli rahupreemia laureaat Shirin Ebadi rõhutab oktoobris antud intervjuus Iisraeli portaalile +972, et tegemist on kindlasti režiimi lõpu algusega.
Ebadi sõnul on kohustuslik hidžaab Iraani režiimi võitluslipp ning selle langemisel on tehtud esimene samm ka teiste demokraatlike vabaduste saavutamise suunas. Ebadi oli enne islamirevolutsiooni üks esimesi naiskohtunikke Iraanis ja Teherani ringkonnakohtu esimees. Pärast revolutsiooni on ta advokaadina kaitsnud mitmeid nimekaid Iraani dissidente, 2000. aastate algul algatas ka kampaania "Miljon allkirja kohustusliku hidžaabi vastu".
Tsiteerin teda eelkõige sellepärast, et meil on hidžaabikohustuse tähendust keeruline mõista: meie kultuuriruumis sellele paralleeli ei leidu ja seega ei ole meil lihtsalt kogemust niivõrd poliitiliselt laetud rõivastumisnormidega. Vahel kohtab Eesti pressis võrdlusi näiteks kombega, et abielunaine pidi kandma tanu, või mõne muu sellesarnase piiranguga, aga need viivad paratamatult eksiteele.
"Tegemist ei ole nais¬õiguslusega, nagu meie seda mõistame, vaid ühiskonna enamuse vastuhakuga."
Lugenud Ebadi väidet, et kohustuslik hidžaab on Iraani režiimi võitluslipp, on ka üsna ülearune küsida, kas Iraani mehed toetavad naisi nende võitluses. Tegemist ei ole naisõiguslusega, nagu meie seda mõistame, vaid ühiskonna enamuse vastuhakuga: tänavale tulnud riskivad eluga ja teevad seda kõigi inimväärse elu nimel, mitte rüütellikust soovist toetada naisi nende õiglases võitluses.
Kuid võib-olla on Iraani naiste eneseteadvuse plahvatusliku ja ohte trotsiva kasvu taga ka laiem allhoovus, mis puudutab meid kõiki – ehk on see aja märk? On märke, et naised tunnevad end praegu ka mujal ses rahutus maailmas ohustatuna. Või ehk on täpsem öelda, et nad tunnevad end häirituna?
Võtkem või Türgi kirjaniku Ece Temelkurani tänapäeva parempopulismi analüüsiv raamat "Kuidas kaotada riik? Seitse sammu demokraatiast diktatuurini", milles ta on sunnitud tõdema: "Eranditult iga režiim alustab oma ideaalkodaniku loomist naiste ründamisega. Uue mehe loomine kestab põlvkondi, aga naisterahva disainimine käib nende arvates üleöö." Päris üleöö hidžaabikohustuse kehtestamine Iraanis 1979. aastal küll ei käinud, aga just naised olid need, kelle maailm hirmutava kiirusega kokku varises ja kes kaotasid peaaegu täielikult oma positsiooni ühiskonnas, oma tulevikuunistused ja võimalused.
Viimasel kümnendil on naised mitmel pool läänemaailmas taas olnud sunnitud pidama võitlusi, mida peeti juba lõplikult võidetuks. Ja olgem ausad: naisena on ikkagi väga häiriv saada teada, et XXI sajandi Euroopas tegutseb armee, kes kasutab relvana massivägistamist. Äsja kirjutas sellest põhjalikult ja analüütiliselt Sofi Oksanen oma essees "Putini sõda naiste vastu" (UpNorth.eu, oktoober 2022). Sel taustal kõnetab iraani naiste otsustavus sookaaslasi mujal maailmas kindlasti pisut teisel toonil kui veel kümmekond aastat tagasi.
Noorte mäss normaalse elu nimel
Teine selle rahutuste laine eripära on põlvkondlik: meeleavaldajad on jahmatavalt noored ning ohvrite hulgas on palju lausa alaealisi. Ülikoolid on Iraanis alati olnud vastupanuvõitluse keskusteks, kuid sedakorda on protestidega kaasa läinud ka keskkoolinoored. Erinevalt mõnede teiste islamimaade olukorrast on iraanlased haritud rahvas: kirjaoskus riigis on 90 protsenti, internetti kasutab 84 protsenti elanikkonnast ja ehk üllatavalt on tütarlapsi ülikoolides rohkemgi kui noormehi.
15–25-aastaste iraanlaste põlvkond on suhteliselt pragmaatiline ja ideoloogiavaba ning tänu keelteoskusele ja sotsiaalvõrgustikele ollakse mujal maailmas toimuvaga üsna hästi kursis. Ei ütle asjata üks tunnustatumaid Iraani eksperte, Columbia ülikooli professor Hamid Dabashi oma raamatus "Piirideta Iraan", et iraani kultuur on säilitanud oma kosmopoliitilisuse ja pingutustele vaatamata ei ole homo islamicus e loomine režiimil siiamaani õnnestunud.
Erinevalt eelmistest põlvkondadest ei ole enamik noori kogenud otsest näljahäda ega sõda, kuid nad näevad, et majandusolukord üha halveneb, tajuvad, et puudub vaba vaimuelu ning et selles süsteemis ei oota neid ees täisväärtuslik elu.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni andmeil on ligi kolmandik iraani noortest aktiivsest elust kõrvale jäänud: neil ei ole ei tööd, ametit ega õpi nad ka kõrgkoolis. Riiki valitsevatest kaheksakümnendates eluaastates ajatolladest lahutab neid nüüd juba mitu põlvkonda ning ületamatu mentaalne kuristik: küllap on nad õppinud ametlikku propagandat lihtsalt eirama.
Neil ei ole ülespuhutud eesmärke ega kaunilt sõnastatud loosungeid, nad tahavad elada normaalset elu. Just selle eesmärgi ülim lihtsus ning üldinimlikkus võibki saada režiimile saatuslikuks.
Ilmselt just meeleavaldajate noorus on määranud ka seekordsete protestide iseloomu. Noored ei korralda tuhandete osavõtjatega miitinguid linnaväljakuil, vaid organiseeruvad sotsiaalvõrgustike vahendusel kiiresti väiksemateks spontaanseteks meeleavaldusteks eri linnades, nii et osalejaid on julgeolekujõududel raskem tabada ning represseerida.
Selline liikumine on kahtlemata ka haavatav, kuna puudub konkreetne tegevusprogramm. Ja revolutsiooni kaaperdamise kogemus on praeguste meeleavaldajate vanemate ning vanavanemate kollektiivses mälus juba olemas: 1979. aastal toetasid šahhi kukutamist väga erinevad poliitilised jõud, kuid riigi edasisel kujundamisel islami konservatiivid enam teiste rühmituste arvamusi kuulda ei võtnud.
Iraani meeleavalduste puhul on oluline mõista, millised sotsiaalsed rühmad on läinud liikvele. Traditsiooniliselt saavad rahutused alguse ülikoolidest ja noorema põlvkonna intellektuaalide ringidest.
Näiteks 2019. aasta rahutustes, mis puhkesid ootamatult tõusnud gaasihinna tõttu, osales aga arvukalt ka lihtsamat rahvast ja vabrikutöölisi, keda režiim näeb suuresti oma toetusbaasina. Toona jäid nõudmised siiski eelkõige majanduslikuks ja oli üsna ootuspärane, et gaasihinna tõus tekitab rahulolematust just elanike vaesemates kihtides.
Seekordsete protestide toetuspind on ilmselgelt laiem: mõtlema panevad hiljutised uudised, et streigiliikumine nafta- ja gaasitööstuses on laienemas ning streikijad nõuavad kõigi poliitvangide vabastamist.
Nafta- ja gaasisektor on Iraani majanduse selgroog ja eluliin. Seni on riik rahvusvaheliste sanktsioonide all vastu pidanud paremini, kui oleks oodanud: statistika järgi on halvenenud eelkõige ühiskonna nõrgemate ja vaesemate elujärg, kuid majanduse kokkukukkumist ennustati asjata. Kui streik halvab naftatööstuse pikemaks ajaks, võib Iraani majandus sattuda aga tõsistesse raskustesse.
Shirin Ebadi kinnitab, et seekord on rahutused haaranud kogu Iraani ühiskonna. Tõeliselt ohtlikuks muutub olukord režiimile siis, kui tänavale tuleb spetsialistidest, ärimeestest ja ametnikest koosnev keskklass.
Need inimesed on õppinud süsteemis toime tulema ja seda võimalust mööda ignoreerima, saavutanud korraliku elustandardi ja leidnud enam-vähem turvalise niši, kus neid vähemasti ei rünnata. Neil on üsna palju kaotada ja nende risk on suur. "Praegu pole veel aeg. Praegu pole muud teha kui oodata," leiavad nad omavahelises usalduslikus vestluses.
Kohal viibimata on raske öelda, kas nad on aktiviseerunud. Kuid kuna protestidega on läinud kaasa Sharifi tehnikaülikool Teheranis, mida peetakse Iraani üheks mainekamaks kõrgkooliks ja eliidi kasvulavaks, siis võib üsna kindlalt öelda, et igatahes nende lapsed on meeleavaldustega ühinenud – ja Sharifi ülikooli puhul on see enneolematu.
Režiimi vastulöök
Iraanis on protestid alati karmilt maha surutud ning selles osas ei olegi takkajärele vaadates suurt vahet, kas võimul on olnud karmikäeline president Mahmoud Ahmadinejad (president 2005–2013) või pigem reformistiks peetud Hassan Rouhani (2013–2021).
Olulistes julgeolekuküsimustes jookseb jõujoon Iraani poliitilisest ladvikust mööda: režiimi püsimise tagavad kõrgem usujuht ajatolla Khamenei ja Iraani revolutsiooniline kaardivägi, repressioone viib ellu enamasti kaardiväe vabatahtlik osa Basij. Viimasesse astuvad sageli just vaesemad napi haridusega noormehed, kellele see on ainuke viis selles ühiskonnas – ja elus üldse – kuskile jõuda.
Kuna esimesena tulevad tänavaile sageli üliõpilased, siis võib vaid kujutleda, millise kahjurõõmuga Basij neid nuhtleb. Paljud Basij liikmed on alaealised ja kuna ka praegused meeleavaldajad on sageli teismelised, on nende mahasurumisest masendavaid pilte: režiim on ässitanud lapsed peksma teisi lapsi.
Praegune riigipea Ebrahim Raisi on veendunud konservatiiv ning teda seostatakse Iraani poliitvangide massilise hukkamisega 1988. aastal, mil Raisi oli kõrgel positsioonil riigi justiitssüsteemis. Üsna sedasama nägu on ka tema valitsus, kuid sellest hoolimata tuleb Iraani režiimi kõrgematelt astmetelt vahel segadust tekitavaid avaldusi.
Arusaadavalt nopib lääne meedia need kiiresti üles ja ühisvõrgustik lööb kihama, ennustades tõsiseid lõhesid režiimi juhtkonnas. Nii on endine välisminister Javad Zarif justnagu väljendanud seal kaastunnet ja mõistmist meeleavaldajate vastu, siis aga justkui oma sõnad tagasi võtnud. Zarif teatas aastaid tagasi mäletatavasti Instagramis koguni enda tagasiastumisest, jäädes hiljem presidendi palvel siiski ametisse.
Samuti kutsus paari nädala eest võime üles tolerantsusele pikaaegne konservatiivist poliitik Ali Larijani oma hiljutises Guardiani intervjuus. Larijani võrdleb seal praegu toimuvat olukorraga, kus migreenihaigele antakse südamehaiguse rohtu ning see sulgeb kõik tema arterid ja peatab vereringe.
Mitmed Iraani dissidendid on sellise veesegamise eest hoiatanud: eesmärk on ajada meeleavaldajad segadusse ja juhtida välismaailma fookus räigelt vägivallalt kõrvale lõpututesse mõtisklustesse võimalike pragude või lõhede üle riigi ladvikus.
"Need, kelle enda käed on verised, ei saa toetada verd valanud režiimi kukkumist."
Kujundlikud ja hämarad väljendid – nagu ka otsene valetamine – on Iraani režiimile üliomased. Ei ole siiski põhjust arvata, et inimesed, kes on aastakümneid olnud osalised inimõiguste süstemaatilises rikkumises ja äärmistes jõhkrustes, on terve selle aja kandnud põues hubisevat dissidenditulukest, või et see on nende rinnus just viimasel ajal süttinud. Need, kelle enda käed on verised, ei saa toetada verd valanud režiimi kukkumist.
Praegu (31. oktoobril) on raske öelda, millega need rahutused lõpevad. Internetti piiratakse Iraanis juba protestilaine algusest peale ning ühismeedias ilmuva puhul näeme enamasti ülevat hetke, mitte aga sellele järgnevaid sündmusi. Kuna meeleavaldajad on režiimile surmaotsuse välja kuulutanud, revolutsiooniline kaardivägi aga ähvardanud võtta protesti mahasurumisel tarvitusele senisest karmimad meetodid, võivad järelmid olla väga vägivaldsed.
Otseütlemise aeg
USA eriesindaja Iraani küsimustes Rob Malley, endine mõttekoja International Crisis Group president ning mu meelest üks säravamaid Lähis-Idaga tegelevaid USA diplomaate üldse, andis 27. oktoobril France Presse'ile intervjuu. Temalt küsiti, kas USA on viimasel ajal saatnud Iraanile sõnumeid sooviga sõlmida mingeid kokkuleppeid. Malley eitas seda ja lisas: "Kui me iraanlastele üldse mingi sõnumi saadaksime, oleks see väga lihtne: lõpetage oma inimeste tapmine ja Venemaale droonide saatmine, sest nendega tapetakse ukrainlasi."
Arusaadavalt on meil siin tähelepanu suunatud eelkõige Venemaa sõjale Ukrainas, kuid sama arusaadav on, et need kaks teemat on seotud ja paralleele ei suuda – ega tahagi – ma vältida ka selles loos. Miks muidu meenus Rob Malley intervjuud kuulates kohe paralleelina Soome peaministri Sanna Marini hiljutine briljantne vastus küsimusele, milline on Ukraina kriisi lahendus: "Venemaa peab Ukrainast lahkuma. Siis ongi kriis lahendatud."
Selles otseütlemises on midagi uut, karmi ja värsket: diplomaadid ja kõrgetasemelised poliitikud ütlevad inimlikke ja iseenesestmõistetavaid asju, mis riimuvad ootamatult Hajipouri laulusõnadega ja Iraani verinoorte meeleavaldajate nõudmistega.
Uduajamise aeg on otsa saanud ja loodetavasti läheb taevas tasapisi selgemaks.
* Artikli autori reaalune tõlge inglise keele vahendusel.
Autor väljendab kommentaaris isiklikke seisukohti. | Marin Mõttus: Iraani kuum oktoober | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle hirmu pärast, mida tunned oma armastatut suudeldes
Minu õe, sinu õe, meie õdede pärast
Häbi pärast, meeleheite pärast
Igatsuse pärast tavalise elu järele
Selle pealesunnitud paradiisi pärast
Vangis istuvate intellektuaalide pärast
Vali-Asri allee ja sealsete närbunud puude pärast …
Shervin Hajipour, "Baraye" *
Noore iraani laulja Shervin Hajipouri laul "Baraye" ("Selleks"/"Sellepärast") on kujunenud septembris puhkenud ja üle terve riigi levinud protestilaine mitteametlikuks hümniks, millest Youtube'is levib juba kümneid kavereid. 25-aastane Hajipour on Iraani muusikaskeenel tõusev täht.
Kuigi "Baraye" videol paistab ta isegi pisut kohmetu ja hajevil, lähevad tema kähedavõitu hääl ja siirad sõnad otse hinge. Laulu sõnad on iraanlaste säutsukogum, mis vallandus pärast seda, kui kurdi tütarlaps Mahsa Amini oli surnud julgeolekujõudude brutaalse kohtlemise tõttu, millest sai praeguseni kestvate meeleavalduste sütik.
29. septembril arreteeris Iraani julgeolek Hajipouri, süüdistades teda süsteemivastases propagandas ning vägivallale õhutamises. Nädala pärast lasti ta kautsjoni vastu vabaks, kuid süüdistustest ei ole loobutud ja lauljale kehtestati Iraani Islamivabariigist lahkumise keeld.
Meeleavaldused on vabade naiste nägu
Iraani Islamivabariigis on olnud mitu tõsist rahutuste lainet. 2009. aasta nn rohelise liikumise põhjuseks oli konservatiivist Mahmoud Ahmadinejadi tagasivalimine presidendiks väidetavalt pettuse teel ja see oli esimene sellise ulatusega meeleavalduste laine pärast islamirevolutsiooni. 2016. aastast saadik on iraanlased korduvalt tänavale tulnud, algselt enamasti majanduslikel põhjustel, nagu kallid toiduained või energia, kuid ajapikku on vähem või rohkem häälekalt lisandunud ka poliitilised nõudmised.
Sestap ongi oluline küsida, kas ja mis on rahutuste iseloomus muutunud. Praegune protestilaine erineb otsustavalt eelmistest selle poolest, et esimest korda pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni nõutakse niivõrd otseselt, häälekalt ja leppimatult täielikku režiimimuutust.
2009. aastal juhtisid meeleavaldusi opositsioonipoliitikud Mir Hossein Mousavi ja Mehdi Karroubi ning peamised loosungid olid valimispettuse vastu ning islamivabariigis reformide läbiviimise poolt. Ka 2017. ja 2019. aasta rahutustel ei nõutud otsesõnu riigikorra muutmist, ehkki kohati mindi üsna vägivaldseks ja juba toona kõlas loosungeid režiimi kui sellise vastu, mitte lihtsalt reformimeelsema poliitika poolt.
Tegelikult ei ole suuremad reformid Iraani 1979. aasta põhiseaduse kohaselt võimalikudki – ja rahvas teab seda. Kuid sellist asja nagu praegu, kui koolitüdrukud võtavad klassi seinalt maha ajatollade Khomeini ja Khamenei kaksikportree, viskavad hidžaabi nurka hüüdega "Surm Khameneile!" või skandeerivad moraalipolitseile "Sina oled pervert, sina oled hoor – mina olen vaba naine!", islamivabariigis seni massiliselt nähtud ei ole.
Kas langeb hidžaab ja koos sellega ka võim?
Koolitüdrukuid ei maininud ma juhuslikult: Iraani ajaloos esmakordselt on naised võtnud rahutustes selgelt juhtrolli. Londonis elav Iraani dissident, Nobeli rahupreemia laureaat Shirin Ebadi rõhutab oktoobris antud intervjuus Iisraeli portaalile +972, et tegemist on kindlasti režiimi lõpu algusega.
Ebadi sõnul on kohustuslik hidžaab Iraani režiimi võitluslipp ning selle langemisel on tehtud esimene samm ka teiste demokraatlike vabaduste saavutamise suunas. Ebadi oli enne islamirevolutsiooni üks esimesi naiskohtunikke Iraanis ja Teherani ringkonnakohtu esimees. Pärast revolutsiooni on ta advokaadina kaitsnud mitmeid nimekaid Iraani dissidente, 2000. aastate algul algatas ka kampaania "Miljon allkirja kohustusliku hidžaabi vastu".
Tsiteerin teda eelkõige sellepärast, et meil on hidžaabikohustuse tähendust keeruline mõista: meie kultuuriruumis sellele paralleeli ei leidu ja seega ei ole meil lihtsalt kogemust niivõrd poliitiliselt laetud rõivastumisnormidega. Vahel kohtab Eesti pressis võrdlusi näiteks kombega, et abielunaine pidi kandma tanu, või mõne muu sellesarnase piiranguga, aga need viivad paratamatult eksiteele.
"Tegemist ei ole nais¬õiguslusega, nagu meie seda mõistame, vaid ühiskonna enamuse vastuhakuga."
Lugenud Ebadi väidet, et kohustuslik hidžaab on Iraani režiimi võitluslipp, on ka üsna ülearune küsida, kas Iraani mehed toetavad naisi nende võitluses. Tegemist ei ole naisõiguslusega, nagu meie seda mõistame, vaid ühiskonna enamuse vastuhakuga: tänavale tulnud riskivad eluga ja teevad seda kõigi inimväärse elu nimel, mitte rüütellikust soovist toetada naisi nende õiglases võitluses.
Kuid võib-olla on Iraani naiste eneseteadvuse plahvatusliku ja ohte trotsiva kasvu taga ka laiem allhoovus, mis puudutab meid kõiki – ehk on see aja märk? On märke, et naised tunnevad end praegu ka mujal ses rahutus maailmas ohustatuna. Või ehk on täpsem öelda, et nad tunnevad end häirituna?
Võtkem või Türgi kirjaniku Ece Temelkurani tänapäeva parempopulismi analüüsiv raamat "Kuidas kaotada riik? Seitse sammu demokraatiast diktatuurini", milles ta on sunnitud tõdema: "Eranditult iga režiim alustab oma ideaalkodaniku loomist naiste ründamisega. Uue mehe loomine kestab põlvkondi, aga naisterahva disainimine käib nende arvates üleöö." Päris üleöö hidžaabikohustuse kehtestamine Iraanis 1979. aastal küll ei käinud, aga just naised olid need, kelle maailm hirmutava kiirusega kokku varises ja kes kaotasid peaaegu täielikult oma positsiooni ühiskonnas, oma tulevikuunistused ja võimalused.
Viimasel kümnendil on naised mitmel pool läänemaailmas taas olnud sunnitud pidama võitlusi, mida peeti juba lõplikult võidetuks. Ja olgem ausad: naisena on ikkagi väga häiriv saada teada, et XXI sajandi Euroopas tegutseb armee, kes kasutab relvana massivägistamist. Äsja kirjutas sellest põhjalikult ja analüütiliselt Sofi Oksanen oma essees "Putini sõda naiste vastu" (UpNorth.eu, oktoober 2022). Sel taustal kõnetab iraani naiste otsustavus sookaaslasi mujal maailmas kindlasti pisut teisel toonil kui veel kümmekond aastat tagasi.
Noorte mäss normaalse elu nimel
Teine selle rahutuste laine eripära on põlvkondlik: meeleavaldajad on jahmatavalt noored ning ohvrite hulgas on palju lausa alaealisi. Ülikoolid on Iraanis alati olnud vastupanuvõitluse keskusteks, kuid sedakorda on protestidega kaasa läinud ka keskkoolinoored. Erinevalt mõnede teiste islamimaade olukorrast on iraanlased haritud rahvas: kirjaoskus riigis on 90 protsenti, internetti kasutab 84 protsenti elanikkonnast ja ehk üllatavalt on tütarlapsi ülikoolides rohkemgi kui noormehi.
15–25-aastaste iraanlaste põlvkond on suhteliselt pragmaatiline ja ideoloogiavaba ning tänu keelteoskusele ja sotsiaalvõrgustikele ollakse mujal maailmas toimuvaga üsna hästi kursis. Ei ütle asjata üks tunnustatumaid Iraani eksperte, Columbia ülikooli professor Hamid Dabashi oma raamatus "Piirideta Iraan", et iraani kultuur on säilitanud oma kosmopoliitilisuse ja pingutustele vaatamata ei ole homo islamicus e loomine režiimil siiamaani õnnestunud.
Erinevalt eelmistest põlvkondadest ei ole enamik noori kogenud otsest näljahäda ega sõda, kuid nad näevad, et majandusolukord üha halveneb, tajuvad, et puudub vaba vaimuelu ning et selles süsteemis ei oota neid ees täisväärtuslik elu.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni andmeil on ligi kolmandik iraani noortest aktiivsest elust kõrvale jäänud: neil ei ole ei tööd, ametit ega õpi nad ka kõrgkoolis. Riiki valitsevatest kaheksakümnendates eluaastates ajatolladest lahutab neid nüüd juba mitu põlvkonda ning ületamatu mentaalne kuristik: küllap on nad õppinud ametlikku propagandat lihtsalt eirama.
Neil ei ole ülespuhutud eesmärke ega kaunilt sõnastatud loosungeid, nad tahavad elada normaalset elu. Just selle eesmärgi ülim lihtsus ning üldinimlikkus võibki saada režiimile saatuslikuks.
Ilmselt just meeleavaldajate noorus on määranud ka seekordsete protestide iseloomu. Noored ei korralda tuhandete osavõtjatega miitinguid linnaväljakuil, vaid organiseeruvad sotsiaalvõrgustike vahendusel kiiresti väiksemateks spontaanseteks meeleavaldusteks eri linnades, nii et osalejaid on julgeolekujõududel raskem tabada ning represseerida.
Selline liikumine on kahtlemata ka haavatav, kuna puudub konkreetne tegevusprogramm. Ja revolutsiooni kaaperdamise kogemus on praeguste meeleavaldajate vanemate ning vanavanemate kollektiivses mälus juba olemas: 1979. aastal toetasid šahhi kukutamist väga erinevad poliitilised jõud, kuid riigi edasisel kujundamisel islami konservatiivid enam teiste rühmituste arvamusi kuulda ei võtnud.
Iraani meeleavalduste puhul on oluline mõista, millised sotsiaalsed rühmad on läinud liikvele. Traditsiooniliselt saavad rahutused alguse ülikoolidest ja noorema põlvkonna intellektuaalide ringidest.
Näiteks 2019. aasta rahutustes, mis puhkesid ootamatult tõusnud gaasihinna tõttu, osales aga arvukalt ka lihtsamat rahvast ja vabrikutöölisi, keda režiim näeb suuresti oma toetusbaasina. Toona jäid nõudmised siiski eelkõige majanduslikuks ja oli üsna ootuspärane, et gaasihinna tõus tekitab rahulolematust just elanike vaesemates kihtides.
Seekordsete protestide toetuspind on ilmselgelt laiem: mõtlema panevad hiljutised uudised, et streigiliikumine nafta- ja gaasitööstuses on laienemas ning streikijad nõuavad kõigi poliitvangide vabastamist.
Nafta- ja gaasisektor on Iraani majanduse selgroog ja eluliin. Seni on riik rahvusvaheliste sanktsioonide all vastu pidanud paremini, kui oleks oodanud: statistika järgi on halvenenud eelkõige ühiskonna nõrgemate ja vaesemate elujärg, kuid majanduse kokkukukkumist ennustati asjata. Kui streik halvab naftatööstuse pikemaks ajaks, võib Iraani majandus sattuda aga tõsistesse raskustesse.
Shirin Ebadi kinnitab, et seekord on rahutused haaranud kogu Iraani ühiskonna. Tõeliselt ohtlikuks muutub olukord režiimile siis, kui tänavale tuleb spetsialistidest, ärimeestest ja ametnikest koosnev keskklass.
Need inimesed on õppinud süsteemis toime tulema ja seda võimalust mööda ignoreerima, saavutanud korraliku elustandardi ja leidnud enam-vähem turvalise niši, kus neid vähemasti ei rünnata. Neil on üsna palju kaotada ja nende risk on suur. "Praegu pole veel aeg. Praegu pole muud teha kui oodata," leiavad nad omavahelises usalduslikus vestluses.
Kohal viibimata on raske öelda, kas nad on aktiviseerunud. Kuid kuna protestidega on läinud kaasa Sharifi tehnikaülikool Teheranis, mida peetakse Iraani üheks mainekamaks kõrgkooliks ja eliidi kasvulavaks, siis võib üsna kindlalt öelda, et igatahes nende lapsed on meeleavaldustega ühinenud – ja Sharifi ülikooli puhul on see enneolematu.
Režiimi vastulöök
Iraanis on protestid alati karmilt maha surutud ning selles osas ei olegi takkajärele vaadates suurt vahet, kas võimul on olnud karmikäeline president Mahmoud Ahmadinejad (president 2005–2013) või pigem reformistiks peetud Hassan Rouhani (2013–2021).
Olulistes julgeolekuküsimustes jookseb jõujoon Iraani poliitilisest ladvikust mööda: režiimi püsimise tagavad kõrgem usujuht ajatolla Khamenei ja Iraani revolutsiooniline kaardivägi, repressioone viib ellu enamasti kaardiväe vabatahtlik osa Basij. Viimasesse astuvad sageli just vaesemad napi haridusega noormehed, kellele see on ainuke viis selles ühiskonnas – ja elus üldse – kuskile jõuda.
Kuna esimesena tulevad tänavaile sageli üliõpilased, siis võib vaid kujutleda, millise kahjurõõmuga Basij neid nuhtleb. Paljud Basij liikmed on alaealised ja kuna ka praegused meeleavaldajad on sageli teismelised, on nende mahasurumisest masendavaid pilte: režiim on ässitanud lapsed peksma teisi lapsi.
Praegune riigipea Ebrahim Raisi on veendunud konservatiiv ning teda seostatakse Iraani poliitvangide massilise hukkamisega 1988. aastal, mil Raisi oli kõrgel positsioonil riigi justiitssüsteemis. Üsna sedasama nägu on ka tema valitsus, kuid sellest hoolimata tuleb Iraani režiimi kõrgematelt astmetelt vahel segadust tekitavaid avaldusi.
Arusaadavalt nopib lääne meedia need kiiresti üles ja ühisvõrgustik lööb kihama, ennustades tõsiseid lõhesid režiimi juhtkonnas. Nii on endine välisminister Javad Zarif justnagu väljendanud seal kaastunnet ja mõistmist meeleavaldajate vastu, siis aga justkui oma sõnad tagasi võtnud. Zarif teatas aastaid tagasi mäletatavasti Instagramis koguni enda tagasiastumisest, jäädes hiljem presidendi palvel siiski ametisse.
Samuti kutsus paari nädala eest võime üles tolerantsusele pikaaegne konservatiivist poliitik Ali Larijani oma hiljutises Guardiani intervjuus. Larijani võrdleb seal praegu toimuvat olukorraga, kus migreenihaigele antakse südamehaiguse rohtu ning see sulgeb kõik tema arterid ja peatab vereringe.
Mitmed Iraani dissidendid on sellise veesegamise eest hoiatanud: eesmärk on ajada meeleavaldajad segadusse ja juhtida välismaailma fookus räigelt vägivallalt kõrvale lõpututesse mõtisklustesse võimalike pragude või lõhede üle riigi ladvikus.
"Need, kelle enda käed on verised, ei saa toetada verd valanud režiimi kukkumist."
Kujundlikud ja hämarad väljendid – nagu ka otsene valetamine – on Iraani režiimile üliomased. Ei ole siiski põhjust arvata, et inimesed, kes on aastakümneid olnud osalised inimõiguste süstemaatilises rikkumises ja äärmistes jõhkrustes, on terve selle aja kandnud põues hubisevat dissidenditulukest, või et see on nende rinnus just viimasel ajal süttinud. Need, kelle enda käed on verised, ei saa toetada verd valanud režiimi kukkumist.
Praegu (31. oktoobril) on raske öelda, millega need rahutused lõpevad. Internetti piiratakse Iraanis juba protestilaine algusest peale ning ühismeedias ilmuva puhul näeme enamasti ülevat hetke, mitte aga sellele järgnevaid sündmusi. Kuna meeleavaldajad on režiimile surmaotsuse välja kuulutanud, revolutsiooniline kaardivägi aga ähvardanud võtta protesti mahasurumisel tarvitusele senisest karmimad meetodid, võivad järelmid olla väga vägivaldsed.
Otseütlemise aeg
USA eriesindaja Iraani küsimustes Rob Malley, endine mõttekoja International Crisis Group president ning mu meelest üks säravamaid Lähis-Idaga tegelevaid USA diplomaate üldse, andis 27. oktoobril France Presse'ile intervjuu. Temalt küsiti, kas USA on viimasel ajal saatnud Iraanile sõnumeid sooviga sõlmida mingeid kokkuleppeid. Malley eitas seda ja lisas: "Kui me iraanlastele üldse mingi sõnumi saadaksime, oleks see väga lihtne: lõpetage oma inimeste tapmine ja Venemaale droonide saatmine, sest nendega tapetakse ukrainlasi."
Arusaadavalt on meil siin tähelepanu suunatud eelkõige Venemaa sõjale Ukrainas, kuid sama arusaadav on, et need kaks teemat on seotud ja paralleele ei suuda – ega tahagi – ma vältida ka selles loos. Miks muidu meenus Rob Malley intervjuud kuulates kohe paralleelina Soome peaministri Sanna Marini hiljutine briljantne vastus küsimusele, milline on Ukraina kriisi lahendus: "Venemaa peab Ukrainast lahkuma. Siis ongi kriis lahendatud."
Selles otseütlemises on midagi uut, karmi ja värsket: diplomaadid ja kõrgetasemelised poliitikud ütlevad inimlikke ja iseenesestmõistetavaid asju, mis riimuvad ootamatult Hajipouri laulusõnadega ja Iraani verinoorte meeleavaldajate nõudmistega.
Uduajamise aeg on otsa saanud ja loodetavasti läheb taevas tasapisi selgemaks.
* Artikli autori reaalune tõlge inglise keele vahendusel.
Autor väljendab kommentaaris isiklikke seisukohti.
### Response:
Marin Mõttus: Iraani kuum oktoober |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja Avalanche'i eest tegi kodupubliku ees hea mängu Mikko Rantanen, kes sai kirja oma karjääri neljanda kübaratriki ning lisas ka ühe resultatiivse söödu. Colorado kasuks tegid skoori ka Cale Makar, Logan O'Connor ja J.T. Compher, Nathan MacKinnon andis neli tulemuslikku söötu.
Ka Blue Jacketsi eest pääses tabloole soomlane, kui Patrik Laine viskas ühe värava ja andis ühe resultatiivse söödu. Tabamuse said kirja ka Jakub Voracek ning Sean Kuraly. Avalanche ja Blue Jackets kohtuvad Tamperes taas laupäeva õhtul.
Tiitlikaitsja on läänekonverentsis kümnest mängust kogutud 11 punktiga kaheksandal kohal, liidriks on 12 mängust kaks kaotanud Vegas Golden Knights. Blue Jacketsile oli reedene kaotus neljandaks järjestikuseks, kuue punktiga ollakse praegu NHL-i punaseks laternaks. | Rantanen viskas Soomes toimunud NHL-i mängus kübaratriki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja Avalanche'i eest tegi kodupubliku ees hea mängu Mikko Rantanen, kes sai kirja oma karjääri neljanda kübaratriki ning lisas ka ühe resultatiivse söödu. Colorado kasuks tegid skoori ka Cale Makar, Logan O'Connor ja J.T. Compher, Nathan MacKinnon andis neli tulemuslikku söötu.
Ka Blue Jacketsi eest pääses tabloole soomlane, kui Patrik Laine viskas ühe värava ja andis ühe resultatiivse söödu. Tabamuse said kirja ka Jakub Voracek ning Sean Kuraly. Avalanche ja Blue Jackets kohtuvad Tamperes taas laupäeva õhtul.
Tiitlikaitsja on läänekonverentsis kümnest mängust kogutud 11 punktiga kaheksandal kohal, liidriks on 12 mängust kaks kaotanud Vegas Golden Knights. Blue Jacketsile oli reedene kaotus neljandaks järjestikuseks, kuue punktiga ollakse praegu NHL-i punaseks laternaks.
### Response:
Rantanen viskas Soomes toimunud NHL-i mängus kübaratriki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütles ERR-ile, et vald on kaardistanud nii monumente, hauatähiseid, kui ka lihtsalt kivisid, kus on plaat peal.
"Kaardistus on tehtud, kõikidest on pildid ja nüüd me hakkamegi järjest nendega tegelema. Teatud punamonumendid lähevad maha. Teatud kohtades, me teeme riigile ettepanekuid, kus on vaja inimesi ümber matta ja lisaks teeme ettepaneku mõnes matmispaigas hauatähise vahetamiseks," rääkis Tuisk.
Tuisk rääkis, et maha võetavad monumendid tuuakse esmalt kinnisele platsile ja siis kaalutakse edasisi samme.
Kaalumisel on ka näiteks ümbermatmine ühele kalmistule. "Lõplikku otsust ei ole, selle otsuse saab teha kaitseministeerium, nad on mingeid ettepanekuid siin teinud. Aga et kõik need punamonumendid ühte kohta kokku koondada, siis selleks on avaldanud soovi Sõrve militaarmuuseum, samas kohalik kogukond selle vastu," lausus Tuisk.
Tuisk rääkis, et Tehumardi mälestusmärk jääb alles. Küll aga tasub kaalumist sealsete viisnurgaga hauaplaatide välja vahetamine.
Tehumardi mälestusmärgil oleva kirja, et punaarmee on Saaremaa vabastanud, saab Tuisu sõnul ümber teha. "Täna uurimegi variante, et kas ja kuidas seda ümber teha," sõnas Tuisk.
Kui Tehumardi mälestusmärk välja arvata, jõuab Tuisu hinnangul töödega valmis tuleva aasta esimese kvartali jooksul. | Saaremaa vald jätab Tehumardi mälestusmärgi alles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütles ERR-ile, et vald on kaardistanud nii monumente, hauatähiseid, kui ka lihtsalt kivisid, kus on plaat peal.
"Kaardistus on tehtud, kõikidest on pildid ja nüüd me hakkamegi järjest nendega tegelema. Teatud punamonumendid lähevad maha. Teatud kohtades, me teeme riigile ettepanekuid, kus on vaja inimesi ümber matta ja lisaks teeme ettepaneku mõnes matmispaigas hauatähise vahetamiseks," rääkis Tuisk.
Tuisk rääkis, et maha võetavad monumendid tuuakse esmalt kinnisele platsile ja siis kaalutakse edasisi samme.
Kaalumisel on ka näiteks ümbermatmine ühele kalmistule. "Lõplikku otsust ei ole, selle otsuse saab teha kaitseministeerium, nad on mingeid ettepanekuid siin teinud. Aga et kõik need punamonumendid ühte kohta kokku koondada, siis selleks on avaldanud soovi Sõrve militaarmuuseum, samas kohalik kogukond selle vastu," lausus Tuisk.
Tuisk rääkis, et Tehumardi mälestusmärk jääb alles. Küll aga tasub kaalumist sealsete viisnurgaga hauaplaatide välja vahetamine.
Tehumardi mälestusmärgil oleva kirja, et punaarmee on Saaremaa vabastanud, saab Tuisu sõnul ümber teha. "Täna uurimegi variante, et kas ja kuidas seda ümber teha," sõnas Tuisk.
Kui Tehumardi mälestusmärk välja arvata, jõuab Tuisu hinnangul töödega valmis tuleva aasta esimese kvartali jooksul.
### Response:
Saaremaa vald jätab Tehumardi mälestusmärgi alles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad tabamused sündisid avapoolajal kolme minuti sees - Vieri Kotzebue viis kodumeeskonna ette, aga kohe vastas Telstari poolel Mitch Apau. Ainsalu sekkus Telstari ainsa vahetusmehena mängu 80. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis on nii Bredal kui ka Telstaril 14 mängust 18 punkti, ent nende vahele mahub veel Den Boschi meeskond. Telstari päralt on 13. tabelirida.
Poola kõrgliigas jälgis Bogdan Vaštšuk taas pingilt, kuidas Mieleci Stal alistas koduplatsil 3:0 Lubini Zaglebie. Liigatabelis on Stal viies. Liidrist Rakowist jäädakse maha küll üheksa punktiga, ent teisel kohal olev Varssavi Legia on vaid viie punkti kaugusel.
Vaštšuk on sel hooajal pääsenud platsile viies liigamängus, neist kahes algkoosseisus, ent tema seni viimased mänguminutid Ekstraklasas jäävad septembrikuusse. | Ainsalu aitas Telstaril viiki kindlustada, Vaštšuk jäi Poolas taas pingile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad tabamused sündisid avapoolajal kolme minuti sees - Vieri Kotzebue viis kodumeeskonna ette, aga kohe vastas Telstari poolel Mitch Apau. Ainsalu sekkus Telstari ainsa vahetusmehena mängu 80. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis on nii Bredal kui ka Telstaril 14 mängust 18 punkti, ent nende vahele mahub veel Den Boschi meeskond. Telstari päralt on 13. tabelirida.
Poola kõrgliigas jälgis Bogdan Vaštšuk taas pingilt, kuidas Mieleci Stal alistas koduplatsil 3:0 Lubini Zaglebie. Liigatabelis on Stal viies. Liidrist Rakowist jäädakse maha küll üheksa punktiga, ent teisel kohal olev Varssavi Legia on vaid viie punkti kaugusel.
Vaštšuk on sel hooajal pääsenud platsile viies liigamängus, neist kahes algkoosseisus, ent tema seni viimased mänguminutid Ekstraklasas jäävad septembrikuusse.
### Response:
Ainsalu aitas Telstaril viiki kindlustada, Vaštšuk jäi Poolas taas pingile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedeses esimeses matšis oli valgevenelanna Arina Sabalenka pooleteise tunniga 6:3, 7:5 üle ameeriklannast Jessica Pegulast. Sabalenka sooritas 19 äralööki ja tegi 18 lihtviga, maailma kolmanda reketi numbrid olid vastavalt 12 ja 26.
See tähendas, et eelviimase poolfinalisti otsustas Sakkari ja Jabeuri mäng, tuneeslannal oli kohtumine vaja võita kahes setis. "Üritan seda mitte vaadata ja unustan lihtsalt tennise mõneks ajaks ära. Küll hoian tulemusel silma peal," sõnas Sabalenka WTA kodulehele.
Kui valgevenelanna ühel hetkel skoori vaatas, sai ta rõõmustada: Sakkari võitis avaseti 35 minutiga 6:2 ning tagas sellega Sabalenkale edasipääsu, teine sett kuulus kreeklannale 6:3. Kogu kohtumine kestis 69 minutit, võimsat servi näidanud maailma viies reket tegi vaid kümme lihtviga Jabeuri 31 vastu.
Sabalenka kohtub pühapäevases poolfinaalis maailma esireketi Iga Swiatekiga, Sakkari jääb oma vastast ootama Tracy Austini grupi viimasest voorust, kus nelja parema sekka pääseja selgub Caroline Garcia ja Darja Kasatkina vahelisest matšist. | Võitu vajanud Jabeur kaotas Sakkarile, Sabalenka pääses poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedeses esimeses matšis oli valgevenelanna Arina Sabalenka pooleteise tunniga 6:3, 7:5 üle ameeriklannast Jessica Pegulast. Sabalenka sooritas 19 äralööki ja tegi 18 lihtviga, maailma kolmanda reketi numbrid olid vastavalt 12 ja 26.
See tähendas, et eelviimase poolfinalisti otsustas Sakkari ja Jabeuri mäng, tuneeslannal oli kohtumine vaja võita kahes setis. "Üritan seda mitte vaadata ja unustan lihtsalt tennise mõneks ajaks ära. Küll hoian tulemusel silma peal," sõnas Sabalenka WTA kodulehele.
Kui valgevenelanna ühel hetkel skoori vaatas, sai ta rõõmustada: Sakkari võitis avaseti 35 minutiga 6:2 ning tagas sellega Sabalenkale edasipääsu, teine sett kuulus kreeklannale 6:3. Kogu kohtumine kestis 69 minutit, võimsat servi näidanud maailma viies reket tegi vaid kümme lihtviga Jabeuri 31 vastu.
Sabalenka kohtub pühapäevases poolfinaalis maailma esireketi Iga Swiatekiga, Sakkari jääb oma vastast ootama Tracy Austini grupi viimasest voorust, kus nelja parema sekka pääseja selgub Caroline Garcia ja Darja Kasatkina vahelisest matšist.
### Response:
Võitu vajanud Jabeur kaotas Sakkarile, Sabalenka pääses poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milwaukee reedeses 115:102 võidumängus Minnesota Timberwolvesi (4-5) üle kogus Giannis Antetokounmpo oma hooaja esimese kolmikduubli, kui sai kirja 26 punkti, 14 lauapalli ja 11 resultatiivset söötu. Jrue Holiday arvele jäi 29 punkti. Bucks on esimest korda tiimi ajaloos hooaega alustanud kaheksa järjestikuse võiduga.
Sloveenia täht Luka Doncic viskas 35 punkti, kui Dallas Mavericks (5-3) alistas 111:110 Toronto Raptorsi (5-4). Doncic on 30 või rohkem punkti visanud kõigis oma hooaja kaheksas esimeses mängus, selle saavutusega on NBA ajaloos varem hakkama saanud vaid Wilt Chamberlain.
Tiitlikaitsja Golden State Warriors (3-7) pole jätkuvalt võõrsil võidusoont leidnud, reedel jäädi 105:114 alla New Orleans Pelicansile (5-3). Brandon Ingram viskas võitjate kasuks 26, CJ McCollum ja Larry Nance Jr 20 punkti. Warriors on võõral väljakul kaotanud kõik kuus kohtumist.
DeMar DeRozan kogus 46 punkti (visked väljakult 13/23), kuid ei suutnud Chicago Bullsi (5-5) päästa 119:123 kaotusest Boston Celticsile (5-3). Jayson Tatum viskas kevadise finalisti kasuks 36 punkti, sealjuures said mõlemad mehed korralikult käia vabaviskejoonel: DeRozanile läks seal kirja 20/22 ja Tatumile 17/20. | Bucks on hooaega alustanud ajalooliselt hästi, Doncic jätkab võimsas hoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milwaukee reedeses 115:102 võidumängus Minnesota Timberwolvesi (4-5) üle kogus Giannis Antetokounmpo oma hooaja esimese kolmikduubli, kui sai kirja 26 punkti, 14 lauapalli ja 11 resultatiivset söötu. Jrue Holiday arvele jäi 29 punkti. Bucks on esimest korda tiimi ajaloos hooaega alustanud kaheksa järjestikuse võiduga.
Sloveenia täht Luka Doncic viskas 35 punkti, kui Dallas Mavericks (5-3) alistas 111:110 Toronto Raptorsi (5-4). Doncic on 30 või rohkem punkti visanud kõigis oma hooaja kaheksas esimeses mängus, selle saavutusega on NBA ajaloos varem hakkama saanud vaid Wilt Chamberlain.
Tiitlikaitsja Golden State Warriors (3-7) pole jätkuvalt võõrsil võidusoont leidnud, reedel jäädi 105:114 alla New Orleans Pelicansile (5-3). Brandon Ingram viskas võitjate kasuks 26, CJ McCollum ja Larry Nance Jr 20 punkti. Warriors on võõral väljakul kaotanud kõik kuus kohtumist.
DeMar DeRozan kogus 46 punkti (visked väljakult 13/23), kuid ei suutnud Chicago Bullsi (5-5) päästa 119:123 kaotusest Boston Celticsile (5-3). Jayson Tatum viskas kevadise finalisti kasuks 36 punkti, sealjuures said mõlemad mehed korralikult käia vabaviskejoonel: DeRozanile läks seal kirja 20/22 ja Tatumile 17/20.
### Response:
Bucks on hooaega alustanud ajalooliselt hästi, Doncic jätkab võimsas hoos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oliver Lüütsepa juhendatava Võru meeskonna resultatiivseimaks kerkis 15 punktiga (+10) Matthew Slivinski, kaheksa punkti panustasid nii Robin Kahu (+3) kui Rasmus Meius (-1). Võru vastuvõtt oli 56%, rünnak 43%, blokist saadi 13 punkti, servil löödi kolm ässa ja eksiti 13 pallingul, kirjutab volley.ee.
Tauno Lipu juhendatava Viljandi edukaim oli üheksa punktiga (+1) Hergo Hansman, seitse punkti (-4) panustas Siim Tammearu. Viljandi vastuvõtt oli 44% ja rünnakuid lahendati 30-protsendiliselt, blokipunkte kogunes viis ning servipunkte neli (üheksa viga).
Kordusmäng peetakse 17. novembril Võrus.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga. | Viljandist üle olnud Võru astus sammu karikavõistluste poolfinaali suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oliver Lüütsepa juhendatava Võru meeskonna resultatiivseimaks kerkis 15 punktiga (+10) Matthew Slivinski, kaheksa punkti panustasid nii Robin Kahu (+3) kui Rasmus Meius (-1). Võru vastuvõtt oli 56%, rünnak 43%, blokist saadi 13 punkti, servil löödi kolm ässa ja eksiti 13 pallingul, kirjutab volley.ee.
Tauno Lipu juhendatava Viljandi edukaim oli üheksa punktiga (+1) Hergo Hansman, seitse punkti (-4) panustas Siim Tammearu. Viljandi vastuvõtt oli 44% ja rünnakuid lahendati 30-protsendiliselt, blokipunkte kogunes viis ning servipunkte neli (üheksa viga).
Kordusmäng peetakse 17. novembril Võrus.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga.
### Response:
Viljandist üle olnud Võru astus sammu karikavõistluste poolfinaali suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täidlane aroom, mahe ja kauakestev kogemus." "Pakub värskendavat ja nauditavat kogemust." "Puhas ja magus järelmaitse." Sarnaste siltidega reklaamisid 1930. aastate ajalehed sigarette. Nüüd müüvad Eestis tegutsevad poed nende lausete all kuumutatavaid tubakatooteid.
Turg õitseb. Kui 2020. aastal müüdi meil ametlikult 2,5 miljonit uudset tubakapulka, siis läinud aastal juba 35 miljonit. Sama lugu on ka mujal riikides ning sestap keeras Euroopa Komisjon kruvid koomale. Hiljemalt tuleva aasta suvel peavad lettidelt kaduma kõik kuumutatud tubakatoodete maitsed.
Töö- ja terviseminister Peep Peterson ütles, et sotsiaalministeeriumist väljub tarvilik eelnõu juba lähiajal. "Meil on valmimas just noorte nikotiinitarbimise uuring selle aasta lõpus, mille me lootsime ära oodata, et selle pealt teha põhjalikumaid järeldusi. Aga elu tungib ise sisse ja teatud trendid on silmaga näha," sõnas Peterson.
Ta viitas viimasel ajal ilmunud uudistele, kus lapsevanemad ja direktorid kurdavad, et koolide tualettidest ei haju keemiliselt magus aur enam hetkekski. Suuresti nende kajastuste toel sai minister koalitsiooninõukogust ülesande tulla välja konkreetsete lahendustega. Peterson ütles, et ümarlaud asja arutamiseks koguneb tuleval nädalal ning tõenäoliselt ei jää eurodirektiivi ülevõtmine ainsaks tegevuseks.
"Hüpoteesina on laual ühekordsete veipide ehk e-sigarettide keelustamise otsus," sõnas minister. Ta märkis, et politsei on teinud head tööd ning üldjuhul küsivad ametlikud edasimüüjad noortelt dokumenti. Aga alles hiljuti levis uudis, et lapsed on hakanud e-sigarette korjama äravisatud elektroonikaprügi seest
"Mõningaid ideid on veel pakutud," rääkis Peterson. "Et müüja peab need tagasi võtma, lahutama patarei, et need ei jääks vedelema. Aga ma kardan, et see osutub keerulisemaks, kui jõuda järeldusele, et need on paratamatult keskkonnale kahjulikud ja samal ajal ka ohtlikud."
Õitseb ka salaturg
Keelamine ei kaota probleemi päriselt ära. Uute tubakatoodete lobistid proovivad nii aktsiise kui kõikvõimalikke piiranguid maha raputada argumendiga, et ametlik müük asendub kergesti musta turuga. Isamaalane Tarmo Kruusimäe algatab iga aasta mõne eelnõu, et riik müüjate suhtes leebem oleks ja nii mõndagi tema argumenti toetab statistika.
Eestis on maitsestatud e-sigareti vedelikud keelatud juba 2020. aastast saadik. Reaalselt ei ole piirang tööle hakanud. Alguses läks suure hooga käima eraldi maitsestajate müük. Hiljem, kui populaarsemaks said ühekordsed e-sigaretid, hakati neid üha enam välismaalt tellima.
Peep Petersoni sõnul sotsiaalministeeriumil siin hoobasid pole. "See on klassikaliselt tolli töö kontrollida kaubandust piiril," sõnas Peterson.
Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Eerik Heldna ütles, et amet leiab ebaseaduslikke tubakatooteid iga päev.
"Aga see ei lahenda kindlasti kõikehõlmavalt ühiskondlikku probleemi. Sellist olukorda, kus toll konfiskeerib sada protsenti illegaalsest kaubast, ükskõik, mis kaup see on, sellist olukorda maailmas ei teki," sõnas Heldna ning rõhutas, et vähemalt niisama oluline on nõudluse vähendamine.
Heldna rääkis, et uute tubakatoodete must turg erineb oluliselt tavapärasest salasigaretiärist. "Näiteks nende tellimine kuskilt välismaalt internetist posti või kullerteenusega on oluliselt lihtsam kui tellida plokkide viisi tubakatooteid," selgitas Heldna. "Ehk hajutatud, üksikisikul baseeruv tellimissüsteem on loomulikult kogu selle alternatiivtubakamajanduse juures palju olulisema kaaluga."
Niisiis tehakse saadetiste tabamiseks palju koostööd postiettevõtetega. Aga suurem osa lipsab siiski läbi. Heldna sõnul tuleb ka maksu- ja tolliametil valida, kuhu oma ressurssi suunata. Praegu on teravik sanktsioneeritud kaupade kontrollimisel.
"Sest otsene oht, mis on neist tingitud, on kindlasti palju suurem. Ehk sanktsioonid on kindlasti number üks. Eelkõige elektroonika ja kahese otstarbega kaubad," sõnas Heldna.
Reeglid lähevad karmimaks üle Baltikumi
Peep Peterson pakub siiski, et ehk õnnestub maksu- ja tolliametil ka tubakatoodete tulva pidurdada.
"Kui Ukraina sõjaga seoses hakatakse lõunapiiril harjutama seda sulgemist, siis võib-olla peab ka toll natukene hoolikamalt jälgima, mis kaupa veetakse," pakkus minister.
Eerik Heldna ütles, et suurem osa ebaseaduslikke uusi tubakatooteid tuleb Eestisse mõnest teisest Euroopa Liidu riigist. Sestap usub ta, et palju abi on üleliidulistest piirangutest, nagu see, mis seatakse kuumutatavatele tubakatoodetele.
"Kõik need meetmed, mis seda turgu hakkavad eelkõige noorte seas vähendama Euroopa tasandil, on väga tervitatavad. Need muudavad seda pilti oluliselt rohkem, kui üks või teine edukas menetlustoiming," ütles Helnda.
Mingil põhjusel ei laienda Euroopa Komisjon üleliidulist maitsekeeldu e-sigareti vedelikele. Peep Peterson pakub, et põhjus peitub lobistide argumendis, otsekui aitaks e-sigaret tubakasõltuvusest vabaneda.
"Hetkel me näeme, et tegu ei ole ainult sõltuvusest väljumise, vaid ka sõltuvusse sisenemise tootega," märkis Peterson.
Samas vaatab riik lootusrikkalt lõuna poole. Leedus kehtib e-vedelike maitsekeeld alates lõppenud suvest, Lätis arutatakse sama reeglit parlamendis. | Töö- ja terviseminister kaalub ühekordsete e-sigarettide keelamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täidlane aroom, mahe ja kauakestev kogemus." "Pakub värskendavat ja nauditavat kogemust." "Puhas ja magus järelmaitse." Sarnaste siltidega reklaamisid 1930. aastate ajalehed sigarette. Nüüd müüvad Eestis tegutsevad poed nende lausete all kuumutatavaid tubakatooteid.
Turg õitseb. Kui 2020. aastal müüdi meil ametlikult 2,5 miljonit uudset tubakapulka, siis läinud aastal juba 35 miljonit. Sama lugu on ka mujal riikides ning sestap keeras Euroopa Komisjon kruvid koomale. Hiljemalt tuleva aasta suvel peavad lettidelt kaduma kõik kuumutatud tubakatoodete maitsed.
Töö- ja terviseminister Peep Peterson ütles, et sotsiaalministeeriumist väljub tarvilik eelnõu juba lähiajal. "Meil on valmimas just noorte nikotiinitarbimise uuring selle aasta lõpus, mille me lootsime ära oodata, et selle pealt teha põhjalikumaid järeldusi. Aga elu tungib ise sisse ja teatud trendid on silmaga näha," sõnas Peterson.
Ta viitas viimasel ajal ilmunud uudistele, kus lapsevanemad ja direktorid kurdavad, et koolide tualettidest ei haju keemiliselt magus aur enam hetkekski. Suuresti nende kajastuste toel sai minister koalitsiooninõukogust ülesande tulla välja konkreetsete lahendustega. Peterson ütles, et ümarlaud asja arutamiseks koguneb tuleval nädalal ning tõenäoliselt ei jää eurodirektiivi ülevõtmine ainsaks tegevuseks.
"Hüpoteesina on laual ühekordsete veipide ehk e-sigarettide keelustamise otsus," sõnas minister. Ta märkis, et politsei on teinud head tööd ning üldjuhul küsivad ametlikud edasimüüjad noortelt dokumenti. Aga alles hiljuti levis uudis, et lapsed on hakanud e-sigarette korjama äravisatud elektroonikaprügi seest
"Mõningaid ideid on veel pakutud," rääkis Peterson. "Et müüja peab need tagasi võtma, lahutama patarei, et need ei jääks vedelema. Aga ma kardan, et see osutub keerulisemaks, kui jõuda järeldusele, et need on paratamatult keskkonnale kahjulikud ja samal ajal ka ohtlikud."
Õitseb ka salaturg
Keelamine ei kaota probleemi päriselt ära. Uute tubakatoodete lobistid proovivad nii aktsiise kui kõikvõimalikke piiranguid maha raputada argumendiga, et ametlik müük asendub kergesti musta turuga. Isamaalane Tarmo Kruusimäe algatab iga aasta mõne eelnõu, et riik müüjate suhtes leebem oleks ja nii mõndagi tema argumenti toetab statistika.
Eestis on maitsestatud e-sigareti vedelikud keelatud juba 2020. aastast saadik. Reaalselt ei ole piirang tööle hakanud. Alguses läks suure hooga käima eraldi maitsestajate müük. Hiljem, kui populaarsemaks said ühekordsed e-sigaretid, hakati neid üha enam välismaalt tellima.
Peep Petersoni sõnul sotsiaalministeeriumil siin hoobasid pole. "See on klassikaliselt tolli töö kontrollida kaubandust piiril," sõnas Peterson.
Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Eerik Heldna ütles, et amet leiab ebaseaduslikke tubakatooteid iga päev.
"Aga see ei lahenda kindlasti kõikehõlmavalt ühiskondlikku probleemi. Sellist olukorda, kus toll konfiskeerib sada protsenti illegaalsest kaubast, ükskõik, mis kaup see on, sellist olukorda maailmas ei teki," sõnas Heldna ning rõhutas, et vähemalt niisama oluline on nõudluse vähendamine.
Heldna rääkis, et uute tubakatoodete must turg erineb oluliselt tavapärasest salasigaretiärist. "Näiteks nende tellimine kuskilt välismaalt internetist posti või kullerteenusega on oluliselt lihtsam kui tellida plokkide viisi tubakatooteid," selgitas Heldna. "Ehk hajutatud, üksikisikul baseeruv tellimissüsteem on loomulikult kogu selle alternatiivtubakamajanduse juures palju olulisema kaaluga."
Niisiis tehakse saadetiste tabamiseks palju koostööd postiettevõtetega. Aga suurem osa lipsab siiski läbi. Heldna sõnul tuleb ka maksu- ja tolliametil valida, kuhu oma ressurssi suunata. Praegu on teravik sanktsioneeritud kaupade kontrollimisel.
"Sest otsene oht, mis on neist tingitud, on kindlasti palju suurem. Ehk sanktsioonid on kindlasti number üks. Eelkõige elektroonika ja kahese otstarbega kaubad," sõnas Heldna.
Reeglid lähevad karmimaks üle Baltikumi
Peep Peterson pakub siiski, et ehk õnnestub maksu- ja tolliametil ka tubakatoodete tulva pidurdada.
"Kui Ukraina sõjaga seoses hakatakse lõunapiiril harjutama seda sulgemist, siis võib-olla peab ka toll natukene hoolikamalt jälgima, mis kaupa veetakse," pakkus minister.
Eerik Heldna ütles, et suurem osa ebaseaduslikke uusi tubakatooteid tuleb Eestisse mõnest teisest Euroopa Liidu riigist. Sestap usub ta, et palju abi on üleliidulistest piirangutest, nagu see, mis seatakse kuumutatavatele tubakatoodetele.
"Kõik need meetmed, mis seda turgu hakkavad eelkõige noorte seas vähendama Euroopa tasandil, on väga tervitatavad. Need muudavad seda pilti oluliselt rohkem, kui üks või teine edukas menetlustoiming," ütles Helnda.
Mingil põhjusel ei laienda Euroopa Komisjon üleliidulist maitsekeeldu e-sigareti vedelikele. Peep Peterson pakub, et põhjus peitub lobistide argumendis, otsekui aitaks e-sigaret tubakasõltuvusest vabaneda.
"Hetkel me näeme, et tegu ei ole ainult sõltuvusest väljumise, vaid ka sõltuvusse sisenemise tootega," märkis Peterson.
Samas vaatab riik lootusrikkalt lõuna poole. Leedus kehtib e-vedelike maitsekeeld alates lõppenud suvest, Lätis arutatakse sama reeglit parlamendis.
### Response:
Töö- ja terviseminister kaalub ühekordsete e-sigarettide keelamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuigi Olkiluoto 3 ootamatu seiskumine on olulise tähtsusega, on süsteemihaldurid selle võimalusega arvestanud ning süsteemi selle vastu kindlustanud," ütles Eesti süsteemihalduri Elering pressiesindaja Elo Ellermaa ERR-ile. "Tuumajaama avarii ei tähenda, et elektrit jääb piirkonnas puudu, kuid kuna sellises olukorras rakendatakse süsteemihaldurite reserve, on oluline, et samal ajal ei juhtuks mõne teise suurema tootmisvõimsuse või ühendusega avariid, mis samuti eeldaks reservide rakendamist," selgitas ta.
Olkiluoto kolmanda reaktori planeeritud peatamise korral oleks olukord sisuliselt nagu praegu, elektriturul on pakkumisi selle võrra vähem, mis tõenäoliselt tõstab elektri hinda, lisas Eleringi esindaja.
Planeeritust mitu korda kauem ehitatud Olkiluoto kolmandas reaktoris algas testtootmine sel aastal, kuid reaktoris avastati hiljuti toiteveepumpade kahjustused, mis lükkasid jaama käikuandmise paar nädalat edasi ning oktoobris teatas jaama haldav ettevõte Teollisuuden Voima (TVO), et reaktor hakkab täisvõimsusel tööle detsembri lõpus.
Olkiluoto kolmandat reaktorit on ehitatud alates 2005. aastast. Algselt pidi see tööle hakkama aastal 2009, kuid tehnilised probleemid on põhjustanud palju hilinemisi.
Reaktori võimsus on 1600 megavatti (1,6 gigavatti), Läänemere riikide hiljutiste andmete kohaselt on regiooni keskmise talve maksimaalne tiputarbimine 182 gigavatti.
Elektriliin Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Riigid on valmistunud Olkiluoto 3 erakorraliseks seiskumiseks
Ellermaa selgitas, et kui Olkiluoto kolmas reaktor seiskuks ootamatult ja piirkonnast kaoks 1,6 gigavatti tootmist, paneks see elektrisüsteemi suure pinge alla, kuna puudu jäävad tootmisvõimsus tuleks süsteemis kiiresti asendada, et tootmine ja tarbimine jääksid tasakaalu, mis on elektrisüsteemi kõige olulisem parameeter.
Tema sõnul on Soome süsteemihaldur Fingrid ja teised osapooled välja töötanud plaanid, mis minimeeriksid avarii mõju süsteemile. "Konkreetsed tegevused sõltuvad tuumajaama tootmisvõimsusest ja ajast avarii hetkel, kuid peamisteks tegevusteks on suure osa tuumajaama toodangust asendamine süsteemihalduri reservidega, Rootsi-Soome ülekande võimsuse suurendamine, mille kaudu transporditakse kiireid reserve ning lepingute rakendamine, mille kohaselt on tarbijad nõus Olkiluoto 3 avarii korral enda tarbimist 300 MW ulatuses vähendama," ütles Eleringi esindaja.
"Pärast esmast süsteemi tasakaalustamist saavad selle võimsuse asendamiseks bilansihaldurid elektrit juurde hankida päevasiseselt turult," lisas Ellermaa.
Elektriliini rajamine. Autor/allikas: Elering
Eesti on valmistunud ka muudeks riskideks
Eleringi pressiesindaja sõnul on Olkiluoto 3 turule tulek selle talve jooksul siiski väga oluline. "Olgugi et me näeme, et ilma selleta oleks võimalik regioonis ka tiputundidel tarbimine ära katta, on regioonis veel palju teisi riske, mis võivad samaaegselt realiseeruda. Nii riik kui ka Elering on astunud olulisi samme riskide maandamiseks," märkis Ellermaa.
Ta tõi välja, et valitsus on kehtestanud omaniku ootusena Eesti Energiale kohustuse tagada teatud elektritootmise võimsuste olemasolu, kuid lisaks on Kiisa avariireservelektrijaamadesse varutud täiendavalt kütust, Põhjamaade süsteemihalduritega sõlmitud täiendavate reservide vahetamise leping ning Enefit Poweriga sagedusreservide hankimise leping.
"Oleme valmistunud ja vajadusel valmis erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist," lisas Eleringi esindaja.
Siiski on Elering koos Elektrileviga läbi mõelnud ka olukorra, kus tuleks elektritarbimist väljalülitamiste abil piirama. Ning sellisel juhul hakataks esmajärjekorras välja lülitama elamupiirkondi nagu rääkis septembris ERR-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar.
"Kui peaks juhtuma halvim mitmete tegurite üheaegsel koosmõjul, siis oleme Elektrileviga kokku leppinud 200 megavati ulatuses tarbimist piirata alajaamade kaupa, mida vajadusel kahetunnise intervalliga roteeruvalt välja lülitada," ütles Ellermaa.
Elektriliin Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Riskid elektri varustuskindlusele on kasvanud
Ellermaa tõi välja, et Läänemere riikide süsteemivõimekuse analüüside kohaselt on elektri varustuskindluse riskid regioonis kasvanud. "Sõja, elektrijaamade kütustega varustatuse, reservuaaride madalate veetasemete ja juhitavate elektrijaamade vananemise koosmõjul ootab energeetikas ees keeruline talv," tõdes ta.
Tema sõnul on teadaolevaid tootmisvõimsusi Läänemere riikidel küll piisavalt, et katta elektriga ka väga külma talve tiputarbimise tunnid, kuid varu on väike ja seetõttu on riskid tootmisvõimsuste puudujäägiks varasemast suuremad.
Eleringi esindaja viitas, et turupõhiseid tootmisvõimsusi on regioonis talve tiputarbimise ajal umbes 196 gigavatti, mis tähendab, et seda on keskmise talve üksikutest tiputarbimise tundidest umbes 14 gigavati (8 protsendi) võrra rohkem ning külma talve tiputarbimisest umbes 5 gigavati (3 protsendi) võrra rohkem.
"Elering teeb väga tihedat koostööd teiste riikide süsteemihalduritega, sest üle riigipiiride koostöö on eeloleval talvel eriti oluline. Kui süsteemihaldurid näevad, et elektri kättesaadavus võib olla piiratud, tehakse koostööd võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks tarbijatele. Süsteemihaldurite ühine ekspertgrupp jätkab süsteemivõimekuse analüüsi, et tuvastada mistahes ülepiirilised mõjud," märkis Ellermaa.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja rõhutas Eesti koostööd teiste riikidega siinse energiavarustuse tagamiseks.
Elektriliin Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
"Me ei ole energiakriisis üksi, samamoodi on kõrgendatud valmisolekus ka teised Euroopa riigid. Riikide vahel on hea koostöö nii ministeeriumite kui süsteemihaldurite vahel. Tähtis on olla valmis riskide võimalikuks realiseerumiseks, samuti on oluline olla selleks valmis ka kodudes ja ettevõtetes," ütles MKM-i pressiesindaja Kadri Laube ERR-ile.
"Kuigi elektrienergia tootmisvõimsusi on Läänemere riikide regioonis tarbimise katmiseks piisavalt, on kasvanud võimalikud riskid nii Eesti kui Euroopa energiavarustuses. Seda olulisem on Olkiluoto 3 turuletulek selle talve jooksul, sest iga lisamegavatt regiooni elektrisüsteemis aitab riske maandada," märkis ta.
Ministeeriumi esindaja sõnul on sel talvel senisest veelgi olulisem pöörata tähelepanu ka energiasäästule ning võimalusel tarbimise juhtimisele.
"Tänuväärne on, et paljud asutused ja kodutarbijad on ka juba praegu enda võimalikud energiasäästukohad välja selgitanud ning võimalusel energiat kokku hoidnud. Keerulise olukorra tõttu energiaturgudel on energiahinnad kasvanud ning selle mõjude leevendamiseks on riik välja töötanud erinevad automaatsed energiahindade hüvitised ning elektri universaalteenuse," ütles Laube.
Disainmast "Soorebane". Autor/allikas: Urmet Kook / ERR | Olkiluoto seisak ohustaks Eesti elektrivarustust ainult koos muude ootamatustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuigi Olkiluoto 3 ootamatu seiskumine on olulise tähtsusega, on süsteemihaldurid selle võimalusega arvestanud ning süsteemi selle vastu kindlustanud," ütles Eesti süsteemihalduri Elering pressiesindaja Elo Ellermaa ERR-ile. "Tuumajaama avarii ei tähenda, et elektrit jääb piirkonnas puudu, kuid kuna sellises olukorras rakendatakse süsteemihaldurite reserve, on oluline, et samal ajal ei juhtuks mõne teise suurema tootmisvõimsuse või ühendusega avariid, mis samuti eeldaks reservide rakendamist," selgitas ta.
Olkiluoto kolmanda reaktori planeeritud peatamise korral oleks olukord sisuliselt nagu praegu, elektriturul on pakkumisi selle võrra vähem, mis tõenäoliselt tõstab elektri hinda, lisas Eleringi esindaja.
Planeeritust mitu korda kauem ehitatud Olkiluoto kolmandas reaktoris algas testtootmine sel aastal, kuid reaktoris avastati hiljuti toiteveepumpade kahjustused, mis lükkasid jaama käikuandmise paar nädalat edasi ning oktoobris teatas jaama haldav ettevõte Teollisuuden Voima (TVO), et reaktor hakkab täisvõimsusel tööle detsembri lõpus.
Olkiluoto kolmandat reaktorit on ehitatud alates 2005. aastast. Algselt pidi see tööle hakkama aastal 2009, kuid tehnilised probleemid on põhjustanud palju hilinemisi.
Reaktori võimsus on 1600 megavatti (1,6 gigavatti), Läänemere riikide hiljutiste andmete kohaselt on regiooni keskmise talve maksimaalne tiputarbimine 182 gigavatti.
Elektriliin Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Riigid on valmistunud Olkiluoto 3 erakorraliseks seiskumiseks
Ellermaa selgitas, et kui Olkiluoto kolmas reaktor seiskuks ootamatult ja piirkonnast kaoks 1,6 gigavatti tootmist, paneks see elektrisüsteemi suure pinge alla, kuna puudu jäävad tootmisvõimsus tuleks süsteemis kiiresti asendada, et tootmine ja tarbimine jääksid tasakaalu, mis on elektrisüsteemi kõige olulisem parameeter.
Tema sõnul on Soome süsteemihaldur Fingrid ja teised osapooled välja töötanud plaanid, mis minimeeriksid avarii mõju süsteemile. "Konkreetsed tegevused sõltuvad tuumajaama tootmisvõimsusest ja ajast avarii hetkel, kuid peamisteks tegevusteks on suure osa tuumajaama toodangust asendamine süsteemihalduri reservidega, Rootsi-Soome ülekande võimsuse suurendamine, mille kaudu transporditakse kiireid reserve ning lepingute rakendamine, mille kohaselt on tarbijad nõus Olkiluoto 3 avarii korral enda tarbimist 300 MW ulatuses vähendama," ütles Eleringi esindaja.
"Pärast esmast süsteemi tasakaalustamist saavad selle võimsuse asendamiseks bilansihaldurid elektrit juurde hankida päevasiseselt turult," lisas Ellermaa.
Elektriliini rajamine. Autor/allikas: Elering
Eesti on valmistunud ka muudeks riskideks
Eleringi pressiesindaja sõnul on Olkiluoto 3 turule tulek selle talve jooksul siiski väga oluline. "Olgugi et me näeme, et ilma selleta oleks võimalik regioonis ka tiputundidel tarbimine ära katta, on regioonis veel palju teisi riske, mis võivad samaaegselt realiseeruda. Nii riik kui ka Elering on astunud olulisi samme riskide maandamiseks," märkis Ellermaa.
Ta tõi välja, et valitsus on kehtestanud omaniku ootusena Eesti Energiale kohustuse tagada teatud elektritootmise võimsuste olemasolu, kuid lisaks on Kiisa avariireservelektrijaamadesse varutud täiendavalt kütust, Põhjamaade süsteemihalduritega sõlmitud täiendavate reservide vahetamise leping ning Enefit Poweriga sagedusreservide hankimise leping.
"Oleme valmistunud ja vajadusel valmis erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist," lisas Eleringi esindaja.
Siiski on Elering koos Elektrileviga läbi mõelnud ka olukorra, kus tuleks elektritarbimist väljalülitamiste abil piirama. Ning sellisel juhul hakataks esmajärjekorras välja lülitama elamupiirkondi nagu rääkis septembris ERR-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar.
"Kui peaks juhtuma halvim mitmete tegurite üheaegsel koosmõjul, siis oleme Elektrileviga kokku leppinud 200 megavati ulatuses tarbimist piirata alajaamade kaupa, mida vajadusel kahetunnise intervalliga roteeruvalt välja lülitada," ütles Ellermaa.
Elektriliin Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Riskid elektri varustuskindlusele on kasvanud
Ellermaa tõi välja, et Läänemere riikide süsteemivõimekuse analüüside kohaselt on elektri varustuskindluse riskid regioonis kasvanud. "Sõja, elektrijaamade kütustega varustatuse, reservuaaride madalate veetasemete ja juhitavate elektrijaamade vananemise koosmõjul ootab energeetikas ees keeruline talv," tõdes ta.
Tema sõnul on teadaolevaid tootmisvõimsusi Läänemere riikidel küll piisavalt, et katta elektriga ka väga külma talve tiputarbimise tunnid, kuid varu on väike ja seetõttu on riskid tootmisvõimsuste puudujäägiks varasemast suuremad.
Eleringi esindaja viitas, et turupõhiseid tootmisvõimsusi on regioonis talve tiputarbimise ajal umbes 196 gigavatti, mis tähendab, et seda on keskmise talve üksikutest tiputarbimise tundidest umbes 14 gigavati (8 protsendi) võrra rohkem ning külma talve tiputarbimisest umbes 5 gigavati (3 protsendi) võrra rohkem.
"Elering teeb väga tihedat koostööd teiste riikide süsteemihalduritega, sest üle riigipiiride koostöö on eeloleval talvel eriti oluline. Kui süsteemihaldurid näevad, et elektri kättesaadavus võib olla piiratud, tehakse koostööd võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks tarbijatele. Süsteemihaldurite ühine ekspertgrupp jätkab süsteemivõimekuse analüüsi, et tuvastada mistahes ülepiirilised mõjud," märkis Ellermaa.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja rõhutas Eesti koostööd teiste riikidega siinse energiavarustuse tagamiseks.
Elektriliin Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
"Me ei ole energiakriisis üksi, samamoodi on kõrgendatud valmisolekus ka teised Euroopa riigid. Riikide vahel on hea koostöö nii ministeeriumite kui süsteemihaldurite vahel. Tähtis on olla valmis riskide võimalikuks realiseerumiseks, samuti on oluline olla selleks valmis ka kodudes ja ettevõtetes," ütles MKM-i pressiesindaja Kadri Laube ERR-ile.
"Kuigi elektrienergia tootmisvõimsusi on Läänemere riikide regioonis tarbimise katmiseks piisavalt, on kasvanud võimalikud riskid nii Eesti kui Euroopa energiavarustuses. Seda olulisem on Olkiluoto 3 turuletulek selle talve jooksul, sest iga lisamegavatt regiooni elektrisüsteemis aitab riske maandada," märkis ta.
Ministeeriumi esindaja sõnul on sel talvel senisest veelgi olulisem pöörata tähelepanu ka energiasäästule ning võimalusel tarbimise juhtimisele.
"Tänuväärne on, et paljud asutused ja kodutarbijad on ka juba praegu enda võimalikud energiasäästukohad välja selgitanud ning võimalusel energiat kokku hoidnud. Keerulise olukorra tõttu energiaturgudel on energiahinnad kasvanud ning selle mõjude leevendamiseks on riik välja töötanud erinevad automaatsed energiahindade hüvitised ning elektri universaalteenuse," ütles Laube.
Disainmast "Soorebane". Autor/allikas: Urmet Kook / ERR
### Response:
Olkiluoto seisak ohustaks Eesti elektrivarustust ainult koos muude ootamatustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks võitis Jalg kiirkabes pronksi ning täispika ajakontrolliga turniiril hõbeda.
Triinu treener on Jõgeva kabeklubi suurmeister Arno Uutma. Noormeestest tuli parimale kohale välk- ja kiirkabes kuuenda koha saanud Priit Lokotar.
Kokku osales Eestist 13 mängijat. | Eestlanna tuli juunioride maailmameistriks rahvusvahelises kabes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks võitis Jalg kiirkabes pronksi ning täispika ajakontrolliga turniiril hõbeda.
Triinu treener on Jõgeva kabeklubi suurmeister Arno Uutma. Noormeestest tuli parimale kohale välk- ja kiirkabes kuuenda koha saanud Priit Lokotar.
Kokku osales Eestist 13 mängijat.
### Response:
Eestlanna tuli juunioride maailmameistriks rahvusvahelises kabes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selver/TalTech sai kodusaalis 3:0 (25/22 25/21 25/20) jagu Jekabpilsi Lušist ja hoiab nüüd 21 punktiga tabelis esikohta. Tartul on teisena 20 punkti, ent liidrist mäng vähem peetud. Kolmas on 12 punktiga Võru Barrus VK ja neljas samuti 12 silmaga Jekabpils, vahendab Volley.ee.
Jan Markus Üprus tõi Selver/TalTechile 11 punkti (+7), Rauno Tamme lisas 9 (+7) punkti, nii Tristan Tähe kui Leo Meyeri arvele kogunes 8 punkti (+1 ja +8). Jekabpilsi edukaim oli 11 punktiga (+7) Janis Jansons.
Selver/TalTechi vastuvõtt oli 45%, rünnakuid lahendati samuti 45-protsendiliselt, blokiga teeniti 8 punkti ning serviga 9 punkti (4 ässa lõi Meyer) ja eksiti 7 pallingul. Läti klubi vastuvõtt oli 41%, rünnak 34%, blokist saadi 10 ja servilt 2 punkti (13 viga).
Väga vajaliku võidu teenis samuti kodusaalis mänginud Pärnu Võrkpalliklubi, saades 3:2 (25/27 25/19 25/23 23/25 15/12) võidu Daugavpilsi Ülikool/Ezerzemest. Pärnul on nüüd tabelis 5 punkti, millega ollakse jätkuvalt viimasel kohal. Daugavpils on 7 punktiga koht eespool.
Pärnu meeskonna edukaimaks tõusis 21 punktiga (+10) Tony Tammiksaar, 20 silma (+5) lisas Luiz Henrique Damas ja 15 (+5) Kaur Erik Kais. Daugavpilsile tõi 20 punkti (+7) Sandis Vilcans.
Pärnu vastuvõtt oli 48%, rünnak 49%, blokipunkte teeniti 15, servipunkte 8 (4 ässa sai kirja Tammiksaar), eksiti 22 pallingul. Läti klubi vastuvõtt oli 56 ja rünnak 42%, blokiga saadi 13 ja serviga 7 punkti (14 viga).
Kogu tabeliseis ja tulemused on nähtavad siit. | Selver/TalTech tõusis liidriks, Pärnu sai kodus magusa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selver/TalTech sai kodusaalis 3:0 (25/22 25/21 25/20) jagu Jekabpilsi Lušist ja hoiab nüüd 21 punktiga tabelis esikohta. Tartul on teisena 20 punkti, ent liidrist mäng vähem peetud. Kolmas on 12 punktiga Võru Barrus VK ja neljas samuti 12 silmaga Jekabpils, vahendab Volley.ee.
Jan Markus Üprus tõi Selver/TalTechile 11 punkti (+7), Rauno Tamme lisas 9 (+7) punkti, nii Tristan Tähe kui Leo Meyeri arvele kogunes 8 punkti (+1 ja +8). Jekabpilsi edukaim oli 11 punktiga (+7) Janis Jansons.
Selver/TalTechi vastuvõtt oli 45%, rünnakuid lahendati samuti 45-protsendiliselt, blokiga teeniti 8 punkti ning serviga 9 punkti (4 ässa lõi Meyer) ja eksiti 7 pallingul. Läti klubi vastuvõtt oli 41%, rünnak 34%, blokist saadi 10 ja servilt 2 punkti (13 viga).
Väga vajaliku võidu teenis samuti kodusaalis mänginud Pärnu Võrkpalliklubi, saades 3:2 (25/27 25/19 25/23 23/25 15/12) võidu Daugavpilsi Ülikool/Ezerzemest. Pärnul on nüüd tabelis 5 punkti, millega ollakse jätkuvalt viimasel kohal. Daugavpils on 7 punktiga koht eespool.
Pärnu meeskonna edukaimaks tõusis 21 punktiga (+10) Tony Tammiksaar, 20 silma (+5) lisas Luiz Henrique Damas ja 15 (+5) Kaur Erik Kais. Daugavpilsile tõi 20 punkti (+7) Sandis Vilcans.
Pärnu vastuvõtt oli 48%, rünnak 49%, blokipunkte teeniti 15, servipunkte 8 (4 ässa sai kirja Tammiksaar), eksiti 22 pallingul. Läti klubi vastuvõtt oli 56 ja rünnak 42%, blokiga saadi 13 ja serviga 7 punkti (14 viga).
Kogu tabeliseis ja tulemused on nähtavad siit.
### Response:
Selver/TalTech tõusis liidriks, Pärnu sai kodus magusa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 6. novembril kell 22.13:
- Meedia: Ukraina üksused hävitasid Luhanski oblastis mobiliseeritute pataljoni;
- Zelenski: Vene väed on Ida-Ukrainas kandnud suuri kaotusi;
- Belgorodi naftahoidlas toimuv väidetavalt plahvatus;
- Okupatsioonivõimud: Hersonis pole vett ja elektrit;
- Ukraina teatel hävitavad Vene väed Dnepril tsiviilaluseid;
- Wagner loob treeningkeskused Ukraina piiri lähedale;
- Kiievi linnapea soovitas elanikel valmistuda halvimaks;
- USA on eraviisiliselt soovitanud Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, teatas Washington Post;
- Vene relvajõudude üksused teevad Hersoni oblastis ettevalmistusi organiseeritud taandumiseks Dnepri läänekaldalt, kirjutas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW);
- Briti sõjaväeluure teatel vahetasid Vene võimud välja Kesksõjaväeringkonna komandöri. Tegemist on juba neljanda sõjaväeringkonna juhiga, kes pärast sõja algust on tagandatud;
- Ukraina üksused tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Harkivi, Luhanski, Donetski ja Zaporižžja oblastis 14 Vene vägede rünnakut;
- Venemaa tulistas Zaporižžja elamupiirkonda;
- Venemaa röövis Hersoni oblastis 34 last.;
- Kiievi võimud valmistuvad linnaelaniku evakueerimiseks, kui kogu linn jääks Vene õhurünnakute tõttu elektrita, teatas ajaleht The New York Times.
Zelenski: Vene väed on Ida-Ukrainas kandnud suuri kaotusi
Vene väed on jätkanud Ida-Ukrainas Donetski oblastis ägedaid rünnakuid ning kandnud seetõttu suuri kaotusi, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Väga ägedad Venemaa rünnakud Donetski oblastis jätkuvad. Vaenlane kannab seal tõsiseid kaotusi," lausus Zelenski videopöördumises.
Samas on näha, et Venemaa jätkab Ukraina energiataristu pommitamist, lisas ta.
Zelenski sõnul koondab Venemaa vägesid ja vahendeid, et korrata massrünnakut Ukraina taristu, esmajoones energiarajatiste vastu.
Meedia: Ukraina üksused hävitasid Luhanski oblastis mobiliseeritute pataljoni
Ukraina üksused purustasid Luhanski oblastis Svatove rajooni Makijivka küla lähistel Venemaal äsja mobiliseeritutest koostatud patalajoni, hukkus sadu Vene sõdureid, väitis Vene sõltumatu meediaväljaanne Vjorstka, tsiteerides ühte ellujäänud sõdurit ja teiste mobiliseeritute sugulasi.
Sõduri väitel võis Ukraina rünnaku tagajärjel Vene poolel hukkuda isegi üle 500 sõduri.
Mobiliseeritud olid Ukrainasse toodud Voroneži oblastist.
"Meid saadeti metsa ja kästi kaevuda, kuid meil oli pataljoni peale ainult kolm labidat ning meile ei antud mingit toetust. Kaevusime nii hästi kui suutsime ning hommikul algas [Ukraina] rünnak. Nad kasutasid suurtükke, rakette Grad ja helikoptereid – meid lihtsalt kütiti. Kui kõik algas, siis ohvitserid põgenesid. Rünnakute vahepeal püüdsime paremini varjuda, aga kopterid avastasid meid kohe ning lihtsalt lasid meie pihta. 570 mehest 29 pääsesid, 12 said haavata ning ülejäänud on kõik surnud," rääkis üks eluga pääsenu Vjorstkale, mida vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina teatel hävitavad Vene väed Dnepril tsiviilaluseid
Ukraina relvajõud süüdistasid pühapäeval Vene vägesid suuremahulises hävitustöös Dnepri jõel. Ukrainlaste teatel hävitavad venelased Dnepri kallastel eraisikutele kuuluvad veesõidukeid.
Ukraina kindralstaap märkis oma teates, et purustatud alustest lekkis kütus Dnepri deltasse ning et venelased rüüstasid enne purustamist laevu.
Vene vägede taganemise üle Dnepri läänekaldalt on spekuleeritud ning veesõidukite hävitamise põhjuseks võib olla soov vältida olukorda, kus Ukraina väed kasutaksid neid jõe ületamiseks, märkis Reuters.
Belgorodi naftahoidlas toimuv väidetavalt plahvatus
Venemaa Belgorodi oblasti kuberneri Vjatšeslav Gladkovi sõnul oli Golovtsino külas asuv naftaterminal tule all. Hukkunutest andmed puuduvad, vahendas The Kyiv Independent. Gladkov lisas, et osa terminalist põleb.
Gladkovi sõnul on ohutase tõstetud kollasele tasemele kuni 21. novembrini, mis tähendab tõsist terrorirünnakute ohtu.
Belgorodi oblast piirneb Ukraina Harkivi oblastiga, mille Ukraina väed on okupantidest suures osas vabastanud.
Wagner loob treeningkeskused Ukraina piiri lähedale
Vene palgasõdurite grupeering Wagner kavatseb luua treeningkeskused Ukraina piiri lähedale.
Wagneri asutaja ja Putini liitlane Jevgeni Prigožin ütles, et treeningkeskused hakkavad asuma Kurski ja Belgorodi oblastis ning seal peaksid hakkama koolitust saama nende oblastite elanikud,
Kiievi linnapea soovitas elanikel valmistuda halvimaks
Kiievi linnapea Vitali Klitško hoiatas pealinlasi, et kui Venemaa jätkab rünnakuid riigi energiataristu vastu, peab valmis olema selleks, et pole elektrit, vett ega kütet, kui õhutemperatuur langeb alla nulli.
"Me teeme kõik, et seda vältida. Kuid olgem ausad, meie vaenlane teeb kõik, et Kiiev oleks ilma kütteta, veevarustuseta, et me kõik sureksime. Riigi ja igaühe tulevik sõltub sellest, kui hästi me oleme olukordadeks valmistunud," lausus Klitško.
Ukraina riiklik energiafirma Ukrenergo teatas, et Kiievis on pühapäeval piirkondades roteeruvad tunnised elektrikatkestused; katkestused olid planeeritud ka Tšernihivi, Tšerkassõ, Žitomõri, Sumõ, Harkivi ja Poltaava oblastis.
Kiievi julgeolekuameti juht Roman Tkatsuk ütles samas, et evakuatsioonikavatsust linnal praegu pole.
"Tsiviilkaitse süsteem peab olema valmis erinevateks stsenaariumiteks, aga see ei tähenda, et me valmistume elanikke evakueerima," lausus ta.
Okupatsioonivõimud: Hersonis pole vett ja elektrit
Vene okupatsioonivõimud Hersoni oblastis teatasid pühapäeval, et mitmes oblasti asulas, sealhulgas Hersoni linnas, on katkenud vee- ja elektrivarustus.
Okupatsioonivõimud nimetasid toimuvat sabotaažiks ja terrorirünnakuks, kuid ei esitanud mingeid tõendeid. Kahjustada said nende sõnul kolm elektriliini.
Vene riikliku uudisteagentuuri TASS-i teatel on Hersoni oblastis elektrita kümme asulat.
Washington Post: USA soovitab Ukrainal näidata valmisolekut rahukõnelusteks
Ameerika Ühendriigid on eraviisiliselt soovitanud Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, et selle abil hoida Lääne toetust Kiievile, kirjutab ajaleht The Washington Post.
USA ametnike üleskutse ei ole mõeldud Kiievi surumiseks kõnelustelaua taha, vaid selleks, et Ukraina säilitaks teiste riikide toetuse, märkis leht viitega anonüümsetele allikatele.
Nii Ühendriikide kui Ukraina ametnikud on tunnistanud, et president Volodõmõr Zelenski keeld pidada kõnelusi Vene presidendi Vladimir Putiniga on tekitanud muret mõnedes Euroopa, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikides, kus sõja põhjustatud toidu- ja kütusehinna tõus on olnud kõige valusam, edastas Wahington Post.
"Sõjaväsimus on osade meie partnerite jaoks päris asi," ütles üks USA ametnik lehele.
Zelenski allkirjastas 4 oktoobril määruse, millega keelas igasugused Ukraina kõnelused Vene liidri Putiniga, kuid jättis siiski võimaluse pidada läbirääkimisi Venemaa muude esindajatega.
Lehe teatel näitavad USA kontaktid teiste riikide esindajatega, et Washingtonil, mis on avalikult lubanud Vene agressiooni tõrjuvat Ukrainat toetada "nii palju, kui vaja" ning andnud selleks tohutult ressursse, keeruline kaitsta oma positsioone olukorras, kus maailma majandus on sõja tõttu tõsiselt kannatanud.
Washington Post märgib ka, et avalikult rõhutab USA endiselt oma tugevat toetust Ukrainale. Viimati ütles reedel Kiievit külastanud USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, et Ameerika Ühendriikide toetus Ukrainale jääb vankumatuks ka pärast teisipäevaseid vahevalimisi.
Vene mobiliseeritud väljaõppel Doni-äärses Rostovis. Autor/allikas: SCANPIX / EPA
ISW: Vene üksused valmistuvad Dnepri läänekaldalt lahkuma
Vene relvajõudude üksused teevad Hersoni oblastis ettevalmistusi organiseeritud taandumiseks Dnepri läänekaldalt, kirjutas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW).
ISW hinnangu kohaselt loovad Vene väeüksused praegu tingimusi selleks, et Hersoni oblasti loodeosast korrastatult lahkuda, et ära hoida purustamist Ukraina vägede poolt, kui need paremkaldal pealetungi alustavad. Tõenäoliselt peavad Vene väed siiski asuma Ukraina üksustega Dnepri läänekaldal lahingusse, et hoida ära Ukraina üksuste kiire jõeületamine ning taanduvate Vene vägede jälitamine, lisas instituut.
Vene riigitruu uudistekanal RIA Novosti vahendas pühapäeval Hersoni okupatsioonivõimude asejuhti Kirill Stremousovit, kelle sõnul koondab Ukraina paremkaldale üha rohkem tanke ja muud soomustehnikat ning on intensiivistanud õhulööke Vene üksuste positsioonidele.
Briti luure: Venemaa vahetas taas ühe kindrali välja
Vene võimud kõrvaldasid ametist Kesksõjaväeringkonna komandöri kindralpolkovnik Aleksandr Lapini, kelle asemele määrati kindralmajor Aleksandr Linkov, kirjutas Briti sõjaväeluure pühapäeval oma ülevaates.
"Kui see ametliku kinnituse saab, on see järjekordne osa Vene kõrgemate ohvitseride ametist tagandamiste seeriast, mis järgnes invasiooni algusele Ukrainas tänavu veebruaris," edastas Ühendkuningriigi kaitseministeerium Twitteris.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 06 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/EaX9aGJYIq
#StandWithUkraine pic.twitter.com/IzATxyDkiZ
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 6, 2022
Sel aastal on juba välja vahetatud Venemaa Ida, Lõuna ja Lääne sõjaväeringkonna komandörid.
Palgasõdurite firma Wagner Group juht ja omanik Jevgeni Prigožin ning Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov on kritiseerinud Lapinit ja süüdistanud teda Vene vägede taganemises Lõmanist, mis on võtmetähtsusega transpordisõlm Donetski oblastis. Ukraina vabastas linna 1. oktoobril.
"Sellised vallandamised esindavad mustrit, mille kohaselt süüdistatakse kõrgemaid sõjaväejuhte selles, et relvajõud ei suuda lahinguväljal saavutada Venemaa eesmärke," tõdes Briti sõjaväeluure. Selliste sammudega püüavad Venemaa võimud juhtida tähelepanu kõrvale oma juhtimisvigadelt ja kaitsta enda mainet.
Uueks sõjaväeringkonna komandöriks määratud Linkov juhtis varasemalt Keskringkonna mobilisatsiooni valdkonda.
Ukraina üksused tõrjusid laupäeval 14 Vene rünnakut
Ukraina üksused tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Harkivi, Luhanski, Donetski ja Zaporižžja oblastis 14 Vene vägede rünnakut, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap pühapäeval.
Harkivi oblastis löödi tagasi pealetung Zõbõne juures, Luhanski oblastis Bilohorivka all, Donetski oblastis Andriivka, Bahmuti, Berestove, Maiorski, Makijivka, Marinka, Ozarianivka, Opõtne, Pavlivka, Jakovlivka ja Jampolivka lähistel ning Zaporižžja oblastis Štšerbakõ juures, teatas staap.
Venemaa tulistas laupäeval Ukraina pihta neli raketti ning korraldas 19 õhurünnakut lennukitelt ja 75 rünnakut mobiilsete raketilaskeseadeldistega.
Venemaa tulistas Zaporižžja elamupiirkonda
Vene relvajõud tulistasid ööl vastu pühapäeva Ukrainas Zaporižžja linna elamukvartaleid, teatasid linnavõimud.
"Raššistlikud värdjad ründasid taas argpükslikult Zaporižžjat. Vaenlase tule alla jäi üks elamukvartal, puhkes tulekahju. Päästeteenistused juba töötavad, infot kannatanute ja kahjude ulatuse kohta veel täpsustatakse," kirjutas Zaporižžja linnavalitsuse esindaja Anatoli Kurtev sotsiaalmeedias.
Venemaa röövis Hersoni oblastis 34 last
Vene väed viisid okupeeritud Hersoni oblastis vanemate juurest ära 34 last, teatasid kohalikud võimud.
Lapsed võeti vanematelt Hersoni oblasti Mirne rajooni Preobraženka külas ning viidi Venemaale Anapasse, ütles oblasti kuberner Jaroslav Januševitš, viidates Mirne võimudele.
"Lapsevanematele lubati, et nende lapsed tuuakse tagasi selle nädala lõpuks, kuid siis pikendati laste eemaloleku aega veel ühe nädala võrra," kirjutas Januševitš laupäeval sotsiaalmeedias.
NYT: Kiiev kaalub elanike evakueerimist
Kiievi võimud hakkasid koostama plaane kõigi kolme miljoni elaniku evakueerimiseks juhul, kui kogu linn jääks Vene õhurünnakute tõttu elektrita, teatas ajaleht The New York Times.
"Kui linnas ei ole elektrit, siis ei tööta ka veevarustus ja kanalisatsioon. Seepärast teevad valitsus ja linna juhtkond kõik võimaliku, et kaitsta meie elektrisüsteemi," ütles Kiievi linnavalitsuse julgeolekuvaldkonna juht Roman Tkatšuk lehele.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 500 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 75 930 (võrdlus eelmise päevaga +490);
- tankid 2765 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 5611 (+10);
- lennukid 277 (+0);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1781 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 202 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1465 (+3);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4184 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 155 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Meedia: Ukraina hävitas Luhanski oblastis Vene mobiliseeritute pataljoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 6. novembril kell 22.13:
- Meedia: Ukraina üksused hävitasid Luhanski oblastis mobiliseeritute pataljoni;
- Zelenski: Vene väed on Ida-Ukrainas kandnud suuri kaotusi;
- Belgorodi naftahoidlas toimuv väidetavalt plahvatus;
- Okupatsioonivõimud: Hersonis pole vett ja elektrit;
- Ukraina teatel hävitavad Vene väed Dnepril tsiviilaluseid;
- Wagner loob treeningkeskused Ukraina piiri lähedale;
- Kiievi linnapea soovitas elanikel valmistuda halvimaks;
- USA on eraviisiliselt soovitanud Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, teatas Washington Post;
- Vene relvajõudude üksused teevad Hersoni oblastis ettevalmistusi organiseeritud taandumiseks Dnepri läänekaldalt, kirjutas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW);
- Briti sõjaväeluure teatel vahetasid Vene võimud välja Kesksõjaväeringkonna komandöri. Tegemist on juba neljanda sõjaväeringkonna juhiga, kes pärast sõja algust on tagandatud;
- Ukraina üksused tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Harkivi, Luhanski, Donetski ja Zaporižžja oblastis 14 Vene vägede rünnakut;
- Venemaa tulistas Zaporižžja elamupiirkonda;
- Venemaa röövis Hersoni oblastis 34 last.;
- Kiievi võimud valmistuvad linnaelaniku evakueerimiseks, kui kogu linn jääks Vene õhurünnakute tõttu elektrita, teatas ajaleht The New York Times.
Zelenski: Vene väed on Ida-Ukrainas kandnud suuri kaotusi
Vene väed on jätkanud Ida-Ukrainas Donetski oblastis ägedaid rünnakuid ning kandnud seetõttu suuri kaotusi, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Väga ägedad Venemaa rünnakud Donetski oblastis jätkuvad. Vaenlane kannab seal tõsiseid kaotusi," lausus Zelenski videopöördumises.
Samas on näha, et Venemaa jätkab Ukraina energiataristu pommitamist, lisas ta.
Zelenski sõnul koondab Venemaa vägesid ja vahendeid, et korrata massrünnakut Ukraina taristu, esmajoones energiarajatiste vastu.
Meedia: Ukraina üksused hävitasid Luhanski oblastis mobiliseeritute pataljoni
Ukraina üksused purustasid Luhanski oblastis Svatove rajooni Makijivka küla lähistel Venemaal äsja mobiliseeritutest koostatud patalajoni, hukkus sadu Vene sõdureid, väitis Vene sõltumatu meediaväljaanne Vjorstka, tsiteerides ühte ellujäänud sõdurit ja teiste mobiliseeritute sugulasi.
Sõduri väitel võis Ukraina rünnaku tagajärjel Vene poolel hukkuda isegi üle 500 sõduri.
Mobiliseeritud olid Ukrainasse toodud Voroneži oblastist.
"Meid saadeti metsa ja kästi kaevuda, kuid meil oli pataljoni peale ainult kolm labidat ning meile ei antud mingit toetust. Kaevusime nii hästi kui suutsime ning hommikul algas [Ukraina] rünnak. Nad kasutasid suurtükke, rakette Grad ja helikoptereid – meid lihtsalt kütiti. Kui kõik algas, siis ohvitserid põgenesid. Rünnakute vahepeal püüdsime paremini varjuda, aga kopterid avastasid meid kohe ning lihtsalt lasid meie pihta. 570 mehest 29 pääsesid, 12 said haavata ning ülejäänud on kõik surnud," rääkis üks eluga pääsenu Vjorstkale, mida vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina teatel hävitavad Vene väed Dnepril tsiviilaluseid
Ukraina relvajõud süüdistasid pühapäeval Vene vägesid suuremahulises hävitustöös Dnepri jõel. Ukrainlaste teatel hävitavad venelased Dnepri kallastel eraisikutele kuuluvad veesõidukeid.
Ukraina kindralstaap märkis oma teates, et purustatud alustest lekkis kütus Dnepri deltasse ning et venelased rüüstasid enne purustamist laevu.
Vene vägede taganemise üle Dnepri läänekaldalt on spekuleeritud ning veesõidukite hävitamise põhjuseks võib olla soov vältida olukorda, kus Ukraina väed kasutaksid neid jõe ületamiseks, märkis Reuters.
Belgorodi naftahoidlas toimuv väidetavalt plahvatus
Venemaa Belgorodi oblasti kuberneri Vjatšeslav Gladkovi sõnul oli Golovtsino külas asuv naftaterminal tule all. Hukkunutest andmed puuduvad, vahendas The Kyiv Independent. Gladkov lisas, et osa terminalist põleb.
Gladkovi sõnul on ohutase tõstetud kollasele tasemele kuni 21. novembrini, mis tähendab tõsist terrorirünnakute ohtu.
Belgorodi oblast piirneb Ukraina Harkivi oblastiga, mille Ukraina väed on okupantidest suures osas vabastanud.
Wagner loob treeningkeskused Ukraina piiri lähedale
Vene palgasõdurite grupeering Wagner kavatseb luua treeningkeskused Ukraina piiri lähedale.
Wagneri asutaja ja Putini liitlane Jevgeni Prigožin ütles, et treeningkeskused hakkavad asuma Kurski ja Belgorodi oblastis ning seal peaksid hakkama koolitust saama nende oblastite elanikud,
Kiievi linnapea soovitas elanikel valmistuda halvimaks
Kiievi linnapea Vitali Klitško hoiatas pealinlasi, et kui Venemaa jätkab rünnakuid riigi energiataristu vastu, peab valmis olema selleks, et pole elektrit, vett ega kütet, kui õhutemperatuur langeb alla nulli.
"Me teeme kõik, et seda vältida. Kuid olgem ausad, meie vaenlane teeb kõik, et Kiiev oleks ilma kütteta, veevarustuseta, et me kõik sureksime. Riigi ja igaühe tulevik sõltub sellest, kui hästi me oleme olukordadeks valmistunud," lausus Klitško.
Ukraina riiklik energiafirma Ukrenergo teatas, et Kiievis on pühapäeval piirkondades roteeruvad tunnised elektrikatkestused; katkestused olid planeeritud ka Tšernihivi, Tšerkassõ, Žitomõri, Sumõ, Harkivi ja Poltaava oblastis.
Kiievi julgeolekuameti juht Roman Tkatsuk ütles samas, et evakuatsioonikavatsust linnal praegu pole.
"Tsiviilkaitse süsteem peab olema valmis erinevateks stsenaariumiteks, aga see ei tähenda, et me valmistume elanikke evakueerima," lausus ta.
Okupatsioonivõimud: Hersonis pole vett ja elektrit
Vene okupatsioonivõimud Hersoni oblastis teatasid pühapäeval, et mitmes oblasti asulas, sealhulgas Hersoni linnas, on katkenud vee- ja elektrivarustus.
Okupatsioonivõimud nimetasid toimuvat sabotaažiks ja terrorirünnakuks, kuid ei esitanud mingeid tõendeid. Kahjustada said nende sõnul kolm elektriliini.
Vene riikliku uudisteagentuuri TASS-i teatel on Hersoni oblastis elektrita kümme asulat.
Washington Post: USA soovitab Ukrainal näidata valmisolekut rahukõnelusteks
Ameerika Ühendriigid on eraviisiliselt soovitanud Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, et selle abil hoida Lääne toetust Kiievile, kirjutab ajaleht The Washington Post.
USA ametnike üleskutse ei ole mõeldud Kiievi surumiseks kõnelustelaua taha, vaid selleks, et Ukraina säilitaks teiste riikide toetuse, märkis leht viitega anonüümsetele allikatele.
Nii Ühendriikide kui Ukraina ametnikud on tunnistanud, et president Volodõmõr Zelenski keeld pidada kõnelusi Vene presidendi Vladimir Putiniga on tekitanud muret mõnedes Euroopa, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikides, kus sõja põhjustatud toidu- ja kütusehinna tõus on olnud kõige valusam, edastas Wahington Post.
"Sõjaväsimus on osade meie partnerite jaoks päris asi," ütles üks USA ametnik lehele.
Zelenski allkirjastas 4 oktoobril määruse, millega keelas igasugused Ukraina kõnelused Vene liidri Putiniga, kuid jättis siiski võimaluse pidada läbirääkimisi Venemaa muude esindajatega.
Lehe teatel näitavad USA kontaktid teiste riikide esindajatega, et Washingtonil, mis on avalikult lubanud Vene agressiooni tõrjuvat Ukrainat toetada "nii palju, kui vaja" ning andnud selleks tohutult ressursse, keeruline kaitsta oma positsioone olukorras, kus maailma majandus on sõja tõttu tõsiselt kannatanud.
Washington Post märgib ka, et avalikult rõhutab USA endiselt oma tugevat toetust Ukrainale. Viimati ütles reedel Kiievit külastanud USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, et Ameerika Ühendriikide toetus Ukrainale jääb vankumatuks ka pärast teisipäevaseid vahevalimisi.
Vene mobiliseeritud väljaõppel Doni-äärses Rostovis. Autor/allikas: SCANPIX / EPA
ISW: Vene üksused valmistuvad Dnepri läänekaldalt lahkuma
Vene relvajõudude üksused teevad Hersoni oblastis ettevalmistusi organiseeritud taandumiseks Dnepri läänekaldalt, kirjutas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW).
ISW hinnangu kohaselt loovad Vene väeüksused praegu tingimusi selleks, et Hersoni oblasti loodeosast korrastatult lahkuda, et ära hoida purustamist Ukraina vägede poolt, kui need paremkaldal pealetungi alustavad. Tõenäoliselt peavad Vene väed siiski asuma Ukraina üksustega Dnepri läänekaldal lahingusse, et hoida ära Ukraina üksuste kiire jõeületamine ning taanduvate Vene vägede jälitamine, lisas instituut.
Vene riigitruu uudistekanal RIA Novosti vahendas pühapäeval Hersoni okupatsioonivõimude asejuhti Kirill Stremousovit, kelle sõnul koondab Ukraina paremkaldale üha rohkem tanke ja muud soomustehnikat ning on intensiivistanud õhulööke Vene üksuste positsioonidele.
Briti luure: Venemaa vahetas taas ühe kindrali välja
Vene võimud kõrvaldasid ametist Kesksõjaväeringkonna komandöri kindralpolkovnik Aleksandr Lapini, kelle asemele määrati kindralmajor Aleksandr Linkov, kirjutas Briti sõjaväeluure pühapäeval oma ülevaates.
"Kui see ametliku kinnituse saab, on see järjekordne osa Vene kõrgemate ohvitseride ametist tagandamiste seeriast, mis järgnes invasiooni algusele Ukrainas tänavu veebruaris," edastas Ühendkuningriigi kaitseministeerium Twitteris.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 06 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/EaX9aGJYIq
#StandWithUkraine pic.twitter.com/IzATxyDkiZ
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 6, 2022
Sel aastal on juba välja vahetatud Venemaa Ida, Lõuna ja Lääne sõjaväeringkonna komandörid.
Palgasõdurite firma Wagner Group juht ja omanik Jevgeni Prigožin ning Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov on kritiseerinud Lapinit ja süüdistanud teda Vene vägede taganemises Lõmanist, mis on võtmetähtsusega transpordisõlm Donetski oblastis. Ukraina vabastas linna 1. oktoobril.
"Sellised vallandamised esindavad mustrit, mille kohaselt süüdistatakse kõrgemaid sõjaväejuhte selles, et relvajõud ei suuda lahinguväljal saavutada Venemaa eesmärke," tõdes Briti sõjaväeluure. Selliste sammudega püüavad Venemaa võimud juhtida tähelepanu kõrvale oma juhtimisvigadelt ja kaitsta enda mainet.
Uueks sõjaväeringkonna komandöriks määratud Linkov juhtis varasemalt Keskringkonna mobilisatsiooni valdkonda.
Ukraina üksused tõrjusid laupäeval 14 Vene rünnakut
Ukraina üksused tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Harkivi, Luhanski, Donetski ja Zaporižžja oblastis 14 Vene vägede rünnakut, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap pühapäeval.
Harkivi oblastis löödi tagasi pealetung Zõbõne juures, Luhanski oblastis Bilohorivka all, Donetski oblastis Andriivka, Bahmuti, Berestove, Maiorski, Makijivka, Marinka, Ozarianivka, Opõtne, Pavlivka, Jakovlivka ja Jampolivka lähistel ning Zaporižžja oblastis Štšerbakõ juures, teatas staap.
Venemaa tulistas laupäeval Ukraina pihta neli raketti ning korraldas 19 õhurünnakut lennukitelt ja 75 rünnakut mobiilsete raketilaskeseadeldistega.
Venemaa tulistas Zaporižžja elamupiirkonda
Vene relvajõud tulistasid ööl vastu pühapäeva Ukrainas Zaporižžja linna elamukvartaleid, teatasid linnavõimud.
"Raššistlikud värdjad ründasid taas argpükslikult Zaporižžjat. Vaenlase tule alla jäi üks elamukvartal, puhkes tulekahju. Päästeteenistused juba töötavad, infot kannatanute ja kahjude ulatuse kohta veel täpsustatakse," kirjutas Zaporižžja linnavalitsuse esindaja Anatoli Kurtev sotsiaalmeedias.
Venemaa röövis Hersoni oblastis 34 last
Vene väed viisid okupeeritud Hersoni oblastis vanemate juurest ära 34 last, teatasid kohalikud võimud.
Lapsed võeti vanematelt Hersoni oblasti Mirne rajooni Preobraženka külas ning viidi Venemaale Anapasse, ütles oblasti kuberner Jaroslav Januševitš, viidates Mirne võimudele.
"Lapsevanematele lubati, et nende lapsed tuuakse tagasi selle nädala lõpuks, kuid siis pikendati laste eemaloleku aega veel ühe nädala võrra," kirjutas Januševitš laupäeval sotsiaalmeedias.
NYT: Kiiev kaalub elanike evakueerimist
Kiievi võimud hakkasid koostama plaane kõigi kolme miljoni elaniku evakueerimiseks juhul, kui kogu linn jääks Vene õhurünnakute tõttu elektrita, teatas ajaleht The New York Times.
"Kui linnas ei ole elektrit, siis ei tööta ka veevarustus ja kanalisatsioon. Seepärast teevad valitsus ja linna juhtkond kõik võimaliku, et kaitsta meie elektrisüsteemi," ütles Kiievi linnavalitsuse julgeolekuvaldkonna juht Roman Tkatšuk lehele.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 500 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 75 930 (võrdlus eelmise päevaga +490);
- tankid 2765 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 5611 (+10);
- lennukid 277 (+0);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1781 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 202 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1465 (+3);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4184 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 155 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Meedia: Ukraina hävitas Luhanski oblastis Vene mobiliseeritute pataljoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on tänavu kolmas IBA kongress pärast kaht erakorralist kongressi, mis toimusid maikuus Istanbulis ja septembrikuus Jerevanis, et määrata kindlaks organisatsiooni juhtkond.
Kooskõlas IBA põhikirjaga tuleb igal aastal korraldada korraline kongress, et arutada küsimusi eraldi kõigist nendest küsimustest, mis nõuavad kiiremat tähelepanu.
Üks ettepanekutest, mille üle hääletatakse, on see, et Venemaa ja Valgevene sportlased saavad endiselt võistelda oma lipu ja riigihümni all, kuid ilma selle konkreetse rahvusliku föderatsiooni sümboliteta.
"Me ei tohiks sportlastelt hümni ja lippu võtta, juhtugu mis tahes," ütles IBA president Umar Kremljov.
"Medalid on teisejärgulised. See puudutab kõiki maailma sportlasi," lisas Kremljov.
Tavaline kongress peetakse hübriidvormingus, mis tähendab, et delegaadid saavad liituda veebis. | IBA kongressil hääletatakse Venemaa võistluskeelu tühistamise üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on tänavu kolmas IBA kongress pärast kaht erakorralist kongressi, mis toimusid maikuus Istanbulis ja septembrikuus Jerevanis, et määrata kindlaks organisatsiooni juhtkond.
Kooskõlas IBA põhikirjaga tuleb igal aastal korraldada korraline kongress, et arutada küsimusi eraldi kõigist nendest küsimustest, mis nõuavad kiiremat tähelepanu.
Üks ettepanekutest, mille üle hääletatakse, on see, et Venemaa ja Valgevene sportlased saavad endiselt võistelda oma lipu ja riigihümni all, kuid ilma selle konkreetse rahvusliku föderatsiooni sümboliteta.
"Me ei tohiks sportlastelt hümni ja lippu võtta, juhtugu mis tahes," ütles IBA president Umar Kremljov.
"Medalid on teisejärgulised. See puudutab kõiki maailma sportlasi," lisas Kremljov.
Tavaline kongress peetakse hübriidvormingus, mis tähendab, et delegaadid saavad liituda veebis.
### Response:
IBA kongressil hääletatakse Venemaa võistluskeelu tühistamise üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tamm pidi finaalis tunnistama 6:3, 1:6, 6:3 türklase paremust.
Eestlane lõi finaalmängus 13 ässa ning võitis oma esimeselt servilt 81% punktidest. Türklane Erel teenis oma esimeselt servilt samuti 81% punktidest.
Tamme jaoks oli tegu esimese kaotusega finaalis. Varasemalt on eestlane kahel korral jõudnud ITF-turniiri finaali ja mõlemal korral ka võitnud. Nimelt on Tamm triumfeerinud M15 kategooria ITF-i turniiridel: 2019. ja 2020. aastal Monastiris. | Kristjan Tamm kaotas ITF-i turniiri finaalis türklasele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tamm pidi finaalis tunnistama 6:3, 1:6, 6:3 türklase paremust.
Eestlane lõi finaalmängus 13 ässa ning võitis oma esimeselt servilt 81% punktidest. Türklane Erel teenis oma esimeselt servilt samuti 81% punktidest.
Tamme jaoks oli tegu esimese kaotusega finaalis. Varasemalt on eestlane kahel korral jõudnud ITF-turniiri finaali ja mõlemal korral ka võitnud. Nimelt on Tamm triumfeerinud M15 kategooria ITF-i turniiridel: 2019. ja 2020. aastal Monastiris.
### Response:
Kristjan Tamm kaotas ITF-i turniiri finaalis türklasele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paide alustas kohtumist teravamalt, survestades vastaseid kõrgelt ja tekitades sellega ka väravavõimalusi.
7. minutil tekkis hea võimalus Robi Saarmal, kes sööstis kaitseliini taha ning üritas palli üle väravavahi tõsta, kuid tabas posti. 9. minutil oli ka Kaljul hea variant, kui Henri Järvelaid andis terava söödu värava eest läbi, kuid keegi ei suutnud palli tabada.
Saarmal oli ka teine hea variant avapoolaja keskel, kui sai söödu ette ning mängis end hästi löögile, kuid löök läks värava keskele, mille Kalju väravavaht Henri Perk tõrjus.
Paide avas 49. minutil skoori Robi Saarma tabamusest, kuid kohtunik registreeris käega mängu ning värav võeti tagasi.
75. minutil oli Kaljul kasutada nurgalöök, kuid sellest tekkis hoopis võimalus Paidele. Kontrarünnakusse läinud Paide avas skoori, kui mängu ainsa tabamuse lõi Robi Saarma.
Paide on tabelis 64 punktiga kolmandal kohal. Kalju jääb neist maha kahe punktiga. Viimases voorus kohtub Paide Tartu Tammekaga ning Kalju läheb vastamisi Tallinna Kaleviga.
FC Kuressaare alistas hooaja viimases kodumängus 1:0 Pärnu Vapruse.
Mängu ainsa värava lõi Sander Laht 70. minutil, kelle jaoks oli tegu seitsmenda tabamusega liigas.
Viimases voorus kohtub Kuressaare võõrsil Narva Transiga.
Enne mängu:
Eelviimase vooru eel on Kalju tabelisse kogunud 62 punkti ning asub kolmandal kohal, tabeli neljas Paide jääb vaid punkti kaugusele. See tähendab, et omavahelise mängu võidu korral on Kaljul võimalik kolmas koht kindlustada, viigi või Paide võidu korral selgub pronksmedalite omanik viimases voorus.
Lisaks pronksile on kaalul ka koht eurosarjas, sest kolmanda koha teeninud meeskond saab pääsme järgmisel suvel peetavale Konverentsiliiga kvalifikatsiooniturniirile.
"Pühapäeval ootab meid ees korralik väljakutse. Mõlemad võistkonnad on kõrgelt motiveeritud ning annavad endast kõik. Ootame oma kaasaelajaid ja toetajaid staadionile, sest üheskoos ja südamega mängides oleme tugevamad," rääkis Paide peatreener Karel Voolaid jalgpall.ee-le.
Paide ja Kalju on tänavu liigas kohtunud kolmel korral, Kaljul on kirjas kaks võitu ja Paidel üks võit. Tipneri karikavõistluste finaalis sai Paide Kaljust jagu.
Otseülekanne algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis mängueelse stuudioga kell 16.45, pall pannakse Paide kunstmuruväljakul mängu kell 17.15. Mängu peakohtunik on Kristo Külljastinen, äärekohtunikeks on Aron Härsing ja Dmitri Vinogradov. Neljanda kohtunikuna tegutseb Tanel Üprus. | Paide alistas Saarma väravast Kalju ning kerkis tabelis kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paide alustas kohtumist teravamalt, survestades vastaseid kõrgelt ja tekitades sellega ka väravavõimalusi.
7. minutil tekkis hea võimalus Robi Saarmal, kes sööstis kaitseliini taha ning üritas palli üle väravavahi tõsta, kuid tabas posti. 9. minutil oli ka Kaljul hea variant, kui Henri Järvelaid andis terava söödu värava eest läbi, kuid keegi ei suutnud palli tabada.
Saarmal oli ka teine hea variant avapoolaja keskel, kui sai söödu ette ning mängis end hästi löögile, kuid löök läks värava keskele, mille Kalju väravavaht Henri Perk tõrjus.
Paide avas 49. minutil skoori Robi Saarma tabamusest, kuid kohtunik registreeris käega mängu ning värav võeti tagasi.
75. minutil oli Kaljul kasutada nurgalöök, kuid sellest tekkis hoopis võimalus Paidele. Kontrarünnakusse läinud Paide avas skoori, kui mängu ainsa tabamuse lõi Robi Saarma.
Paide on tabelis 64 punktiga kolmandal kohal. Kalju jääb neist maha kahe punktiga. Viimases voorus kohtub Paide Tartu Tammekaga ning Kalju läheb vastamisi Tallinna Kaleviga.
FC Kuressaare alistas hooaja viimases kodumängus 1:0 Pärnu Vapruse.
Mängu ainsa värava lõi Sander Laht 70. minutil, kelle jaoks oli tegu seitsmenda tabamusega liigas.
Viimases voorus kohtub Kuressaare võõrsil Narva Transiga.
Enne mängu:
Eelviimase vooru eel on Kalju tabelisse kogunud 62 punkti ning asub kolmandal kohal, tabeli neljas Paide jääb vaid punkti kaugusele. See tähendab, et omavahelise mängu võidu korral on Kaljul võimalik kolmas koht kindlustada, viigi või Paide võidu korral selgub pronksmedalite omanik viimases voorus.
Lisaks pronksile on kaalul ka koht eurosarjas, sest kolmanda koha teeninud meeskond saab pääsme järgmisel suvel peetavale Konverentsiliiga kvalifikatsiooniturniirile.
"Pühapäeval ootab meid ees korralik väljakutse. Mõlemad võistkonnad on kõrgelt motiveeritud ning annavad endast kõik. Ootame oma kaasaelajaid ja toetajaid staadionile, sest üheskoos ja südamega mängides oleme tugevamad," rääkis Paide peatreener Karel Voolaid jalgpall.ee-le.
Paide ja Kalju on tänavu liigas kohtunud kolmel korral, Kaljul on kirjas kaks võitu ja Paidel üks võit. Tipneri karikavõistluste finaalis sai Paide Kaljust jagu.
Otseülekanne algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis mängueelse stuudioga kell 16.45, pall pannakse Paide kunstmuruväljakul mängu kell 17.15. Mängu peakohtunik on Kristo Külljastinen, äärekohtunikeks on Aron Härsing ja Dmitri Vinogradov. Neljanda kohtunikuna tegutseb Tanel Üprus.
### Response:
Paide alistas Saarma väravast Kalju ning kerkis tabelis kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda seti viimane geim kestis lausa 16 minutit, mille käigus päästis Rune kuus murdepalli. Taanlane tegi oma esimesel matšpallil topeltvea, kuid realiseeris teise.
Rune lõi kuus ässa Djokovici kaheksa vastu ning tegi seitse topeltviga serblase kahe vastu. Taanlane võitis oma esimeselt servilt 71% punktidest ning Djokovicil oli sama näitaja 82%. Teiselt servilt punktide teenimise protsent oli mõlemal mehel 48.
Pärast 1973. aastat sai Runest esimene mees, kes suutnud ühel tenniseturniiril alistada viis esikümnesse kuuluvat reketit. Lisaks sai taanlasest noorim Pariisi Mastersi võitja pärast Boris Beckerit 1986. aastal.
Rune tõuseb selle võidu järel ka maailma esikümnesse (täpsemalt 10. kohale), mida pole varem ükski teine Taani mees suutnud.
3x Grand Slam champion Wawrinka
World No.10 Hurkacz
World No.9 Rublev
World No.1 Alcaraz
World No.8 Auger-Aliassime (on a 16-match winning streak)
21x Grand Slam champion and 6x Bercy champion Djokovic
The greatest title run EVER? @holgerrune2003 pic.twitter.com/MW5HoeX7lV
— Tennis TV (@TennisTV) November 6, 2022 | Rune alistas Djokovici ning tõuseb esimese Taani mehena maailma esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda seti viimane geim kestis lausa 16 minutit, mille käigus päästis Rune kuus murdepalli. Taanlane tegi oma esimesel matšpallil topeltvea, kuid realiseeris teise.
Rune lõi kuus ässa Djokovici kaheksa vastu ning tegi seitse topeltviga serblase kahe vastu. Taanlane võitis oma esimeselt servilt 71% punktidest ning Djokovicil oli sama näitaja 82%. Teiselt servilt punktide teenimise protsent oli mõlemal mehel 48.
Pärast 1973. aastat sai Runest esimene mees, kes suutnud ühel tenniseturniiril alistada viis esikümnesse kuuluvat reketit. Lisaks sai taanlasest noorim Pariisi Mastersi võitja pärast Boris Beckerit 1986. aastal.
Rune tõuseb selle võidu järel ka maailma esikümnesse (täpsemalt 10. kohale), mida pole varem ükski teine Taani mees suutnud.
3x Grand Slam champion Wawrinka
World No.10 Hurkacz
World No.9 Rublev
World No.1 Alcaraz
World No.8 Auger-Aliassime (on a 16-match winning streak)
21x Grand Slam champion and 6x Bercy champion Djokovic
The greatest title run EVER? @holgerrune2003 pic.twitter.com/MW5HoeX7lV
— Tennis TV (@TennisTV) November 6, 2022
### Response:
Rune alistas Djokovici ning tõuseb esimese Taani mehena maailma esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitusel "Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis" ootab külastajaid segamini eri kunstnike ja ajastute nägemus Tartu puitmajadest.
"Me panimegi need kõik läbisegi ja seda põhjusel, et tegelikult kõik vaated ei ole äratuntavad ja need ei ole kõik ka meile tuttavad," lausus kuraator Brita Karin Arnover.
Näituse eesmärk on Arnoveri sõnul anda edasi Tartule omast emotsiooni.
"Ma loodan, et see näitus võib-olla aitab juhtida tähelepanu neile piirkondadele, neile eripäradele ja omanäolistele detailidele, et miks see linnaruum on sellisena sada aastat säilinud ja miks see võiks veel sada aastat edasi säilida," ütles ta.
Paar korrust allpool on aga näitus "Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost", mis koosneb 1989. aasta näituse "Naine fotokunstis" teostest. Kuraator Indrek Grigori sõnul jõudsid temani linnalegendi taolised jutud, kuidas näitus oli nii populaarne, et Tartu kunstimaja ukse taga oli järjekord. Sellest tekkis tal tahtmine näituse kohta rohkem uurida.
"Suure üllatusena selgus, kui palju sellest näitusest on dokumentaalset materjali säilinud, kuni selleni välja, et ma leidsin ka külaliste arvud, et tõepoolest pidi olema järjekord ukse taga. Et 1989. aastal käis näitusel "Naine fotokunstis" 24 000 inimest, samal ajal kui keskmine näituse külastus oli kaks tuhat inimest," lausus Grigor.
Väljapanekuga tahab Grigor juhtida tähelepanu ka Tartu fotoklubidele, tänu millele said toonastest harrastusfotograafidest kiiresti professionaalid.
"Nõukogude Liidus ei olnud professionaalseid fotograafe, ei olnud fotokunstnikke. Oli pressifotograaf, oli tehase fotograaf. Fotoklubi andis nendele fotograafidele võimaluse eneseväljenduseks. Võimaluse koos käia, võimaluse teha näituseid," ütles Grigor.
Näitus on osa Tartu kunstimuuseumi näituste sarjast "Tartu 88", mis on pühendatud uuema kunstiajaloo uurimisele. | Tartu kunstimuuseumis avati kaks uut näitust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitusel "Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis" ootab külastajaid segamini eri kunstnike ja ajastute nägemus Tartu puitmajadest.
"Me panimegi need kõik läbisegi ja seda põhjusel, et tegelikult kõik vaated ei ole äratuntavad ja need ei ole kõik ka meile tuttavad," lausus kuraator Brita Karin Arnover.
Näituse eesmärk on Arnoveri sõnul anda edasi Tartule omast emotsiooni.
"Ma loodan, et see näitus võib-olla aitab juhtida tähelepanu neile piirkondadele, neile eripäradele ja omanäolistele detailidele, et miks see linnaruum on sellisena sada aastat säilinud ja miks see võiks veel sada aastat edasi säilida," ütles ta.
Paar korrust allpool on aga näitus "Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost", mis koosneb 1989. aasta näituse "Naine fotokunstis" teostest. Kuraator Indrek Grigori sõnul jõudsid temani linnalegendi taolised jutud, kuidas näitus oli nii populaarne, et Tartu kunstimaja ukse taga oli järjekord. Sellest tekkis tal tahtmine näituse kohta rohkem uurida.
"Suure üllatusena selgus, kui palju sellest näitusest on dokumentaalset materjali säilinud, kuni selleni välja, et ma leidsin ka külaliste arvud, et tõepoolest pidi olema järjekord ukse taga. Et 1989. aastal käis näitusel "Naine fotokunstis" 24 000 inimest, samal ajal kui keskmine näituse külastus oli kaks tuhat inimest," lausus Grigor.
Väljapanekuga tahab Grigor juhtida tähelepanu ka Tartu fotoklubidele, tänu millele said toonastest harrastusfotograafidest kiiresti professionaalid.
"Nõukogude Liidus ei olnud professionaalseid fotograafe, ei olnud fotokunstnikke. Oli pressifotograaf, oli tehase fotograaf. Fotoklubi andis nendele fotograafidele võimaluse eneseväljenduseks. Võimaluse koos käia, võimaluse teha näituseid," ütles Grigor.
Näitus on osa Tartu kunstimuuseumi näituste sarjast "Tartu 88", mis on pühendatud uuema kunstiajaloo uurimisele.
### Response:
Tartu kunstimuuseumis avati kaks uut näitust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ManU jäi 11 minutiga 0:2 taha, kui Villa poolt lõid väravad Leon Bailey ja Lucas Digne. Avapoolaja lõpus sai United ühe värava tagasi, kui Jacob Ramsey (Aston Villa) arvele läks omavärav.
Õnnetu omavärava kirja saanud Ramsey lõpetas teise poolaja algul ilusa rünnaku ja viis Villa 3:1 juhtima.
Teises kohtumises võitis Newcastle United 4:1 Southamptonit. Miguel Almiron viis Newcastle'i 35. minutil 1:0 juhtima. Teise poolaja keskel said Chris Wood ja Joe Willock oma tabamused kirja ning meeskond juhtis juba 3:0.
89. minutil avas skoori ka Southampton, kui värava lõi Romain Perraud. Kõigest kaks minutit hiljem lõi Bruno Guimaraes seisuks 4:1.
Crystal Palace alistas 2:1 West Ham Unitedi. Mohamed Said Benrahma viis West Hami 1:0 juhtima, kuid Wilfried Zaha ning Michael Olise tabamused tõid Palace'ile võidu.
Newcastle kerkis võidu järel liigatabelis kolmandale kohale. 14 mänguga on nad teeninud 27 punkti ning teisel kohal olevast Manchester Cityst jäädakse viie punkti kaugusele. ManU on 13 mänguga kogunud 23 punkti ning hoiab viiendat kohta. Aston Villa on 15 punktiga 13., West Ham 14 punktiga 15. ja Southampton 12 punktiga 18. kohal. | Newcastle kerkis tabelis kolmandaks, ManU kaotas Villale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ManU jäi 11 minutiga 0:2 taha, kui Villa poolt lõid väravad Leon Bailey ja Lucas Digne. Avapoolaja lõpus sai United ühe värava tagasi, kui Jacob Ramsey (Aston Villa) arvele läks omavärav.
Õnnetu omavärava kirja saanud Ramsey lõpetas teise poolaja algul ilusa rünnaku ja viis Villa 3:1 juhtima.
Teises kohtumises võitis Newcastle United 4:1 Southamptonit. Miguel Almiron viis Newcastle'i 35. minutil 1:0 juhtima. Teise poolaja keskel said Chris Wood ja Joe Willock oma tabamused kirja ning meeskond juhtis juba 3:0.
89. minutil avas skoori ka Southampton, kui värava lõi Romain Perraud. Kõigest kaks minutit hiljem lõi Bruno Guimaraes seisuks 4:1.
Crystal Palace alistas 2:1 West Ham Unitedi. Mohamed Said Benrahma viis West Hami 1:0 juhtima, kuid Wilfried Zaha ning Michael Olise tabamused tõid Palace'ile võidu.
Newcastle kerkis võidu järel liigatabelis kolmandale kohale. 14 mänguga on nad teeninud 27 punkti ning teisel kohal olevast Manchester Cityst jäädakse viie punkti kaugusele. ManU on 13 mänguga kogunud 23 punkti ning hoiab viiendat kohta. Aston Villa on 15 punktiga 13., West Ham 14 punktiga 15. ja Southampton 12 punktiga 18. kohal.
### Response:
Newcastle kerkis tabelis kolmandaks, ManU kaotas Villale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis oli 23-aastase Helgo vastane ITF-i W25 turniiri favoriit, esimesena asetatud Arantxa Rus (Holland, WTA 115.), kes ainsa osalejana on kuulunud ka maailma esisaja hulka. Aga Helgo võitis väga kindlalt 6:4, 6:2, kusjuures mõlemas setis oli norralanna kahe murdega ees, aga esimeses andis seisul 5:2 ühe murde tagasi. Rohkem servigeime Helgo ei kaotanud, kirjutab Tennisnet.ee.
Kui alates veerandfinaalist, kus Helgo alistas Eesti kolmanda reketi Elena Malõgina, ta enam ühtki setti ei kaotanud, siis turniiri algus oli norralannale keeruline ja esimeses ringis võitis ta Weronika Falkowskat (Poola) 7:6, 2:6, 7:5, kaotades seega rohkem geime. Falkowska on aga teine naismängija, kes sel aastal Eestis ITF-i turniiri võitnud, tema sai esikoha suvel Pärnus Kapitel Openil. Nii oli esimese ringi mäng justkui teatepulga ülevõtmine. | Haabneeme tenniseturniiri esikoht läks Norrasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis oli 23-aastase Helgo vastane ITF-i W25 turniiri favoriit, esimesena asetatud Arantxa Rus (Holland, WTA 115.), kes ainsa osalejana on kuulunud ka maailma esisaja hulka. Aga Helgo võitis väga kindlalt 6:4, 6:2, kusjuures mõlemas setis oli norralanna kahe murdega ees, aga esimeses andis seisul 5:2 ühe murde tagasi. Rohkem servigeime Helgo ei kaotanud, kirjutab Tennisnet.ee.
Kui alates veerandfinaalist, kus Helgo alistas Eesti kolmanda reketi Elena Malõgina, ta enam ühtki setti ei kaotanud, siis turniiri algus oli norralannale keeruline ja esimeses ringis võitis ta Weronika Falkowskat (Poola) 7:6, 2:6, 7:5, kaotades seega rohkem geime. Falkowska on aga teine naismängija, kes sel aastal Eestis ITF-i turniiri võitnud, tema sai esikoha suvel Pärnus Kapitel Openil. Nii oli esimese ringi mäng justkui teatepulga ülevõtmine.
### Response:
Haabneeme tenniseturniiri esikoht läks Norrasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bukayo Saka poolt 63. minutil antud nurgalöögist lõi palli väravasse Gabriel, mis jäi üsnagi väheste võimalustega mängu ainsaks tabamuseks.
Chelsea mängumees Pierre-Emerick Aubameyang ei suutnud endise koduklubi Arsenali vastu midagi suurt korda saata.
Arsenal kaotas päev varem liigatabelis esikoha, kui Manchester City alistas 2:1 Fulhami ning asus 32 punktiga liigat juhtima. Võiduga tõusis Arsenal taas liidriks, olles 13 mänguga kogunud 34 punkti. | Londoni klubide heitluses jäi peale Arsenal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bukayo Saka poolt 63. minutil antud nurgalöögist lõi palli väravasse Gabriel, mis jäi üsnagi väheste võimalustega mängu ainsaks tabamuseks.
Chelsea mängumees Pierre-Emerick Aubameyang ei suutnud endise koduklubi Arsenali vastu midagi suurt korda saata.
Arsenal kaotas päev varem liigatabelis esikoha, kui Manchester City alistas 2:1 Fulhami ning asus 32 punktiga liigat juhtima. Võiduga tõusis Arsenal taas liidriks, olles 13 mänguga kogunud 34 punkti.
### Response:
Londoni klubide heitluses jäi peale Arsenal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19.30 "Tähelaev: Hardi Volmer" (ETV 2005)
Mitmekülgsus on Hardi Volmeri jaoks ühtaegu nii pidur kui ka kiirendus. Tore on osata laulda ja lava kujundada, teha võrdselt hästi nii nuku- kui ka mängufilme, aga kõige jaoks ei jätku lihtsalt aega ega võhma. Mõni tund ööpäevas jääb Hardil alati puudu. "Tähelaevas" on seekord hulk pehmeid ja karvaseid Volmeri sõpru.
20.45 "Tartu muusikapäevad: Singer-Vinger" (ETV 1987)
Üheks publiku lemmikuks Tartu IX muusikapäevadel kujunes ansambel Singer-Vinger, kes lavalt kostva kõrval peab tähtsaks ka lavalt nähtavat. Ansambli vaimne juht on Hardi Volmer, kelle sulest on ka laulutekstid, mida ta ise ette kannab.
21.15 "Kevadine kärbes" (Eesti 1986)
21.25 "Lõpuõhtu" (Eesti 2007)
Ühel ööl kogunevad Karahundži platool inimese poolt eri aegadel ja eri kultuurides loodud kentsakad jumala kujud - nukud. Samal ajal prinditakse tehnokeskustes välja absoluutselt kõiki tähekombinatsioone kõigis teadaolevais kirjakeeltes. Jumalate nimede kirjapanek toob Tiibeti kosmogoonilise müüdi järgi kaasa universumi lõpu. Looja on otsustanud neid enne lõppu omavahel tutvustada.
See kirju kamp isekaid, ent väga inimlikke ja armsaid puuslikke on kõigele lisaks veendunud, et on ainujumalad. Selle tõdemuse sisendasid neile inimesed. Nad võidavad looja sümpaatia ja muusikakeeles suhtlev õnnistegija lükkab maailmalõpu edasi - lisades ladina tähestikku veel ühe tähemärgi. Aga meie galaktika teises otsas tegelevad mingid mõistusega olendid sama asjaga? Autorid Hardi Volmer ja Peeter Volkonski.
21.40 "Olmeheidutus" (Eesti 2011)
Noor ja tugev inimkeha on looduse kunstiteos. Aga kas kõik, millega ta kokku puutub, peab muutuma kunstiks? Kui aga kogu kunst on vaid imitatsioon, siis mille imitatsioon on see kaunite kunstide maailm, mille kodused kapid peidavad endas kolmemõõtmelisi pahesid? Režissöör Hardi Volmer.
21.55 "Tulivesi" (Eesti 1994)
Meri, mehed, armastus, viin ja püssirohi. Film elust ühes Eestimaa põhjaranniku kalurikülas 1920. aastate lõpus, mil paljud hulljulged noored mehed tegelevad riskantse salapiirituseveoga ülemerenaabrite juurde Soome.
Nukufilmilavastaja Hardi Volmeri ja ajaloolase Ott Sandraki stsenaarium on aluseks vaba fantaasialennuga filmile, mis siiski ammutab ainet tõestisündinud asjadest, olgu siis toonasest poliitilisest ladvikust kuuldunud kahtlustest või rannakülades reaalselt aset leidnud sündmuste kirjeldustest ning nendest inspireeritud legendidest.
Osades Erik Ruus, Jaan Tätte, Epp Eespäev, Ain Lutsepp, Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Marko Matvere, Eve Kivi jt. Režissöör Hardi Volmer, stsenaristid Ott Sandrak ja Hardi Volmer, operaator Arko Okk, kunstnik Toomas Hõrak, helilooja Olav Ehala, toimetaja Tõnu Karro, produtsent Mati Sepping. | ETV2 teemaõhtul tähistatakse Hardi Volmeri 65. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19.30 "Tähelaev: Hardi Volmer" (ETV 2005)
Mitmekülgsus on Hardi Volmeri jaoks ühtaegu nii pidur kui ka kiirendus. Tore on osata laulda ja lava kujundada, teha võrdselt hästi nii nuku- kui ka mängufilme, aga kõige jaoks ei jätku lihtsalt aega ega võhma. Mõni tund ööpäevas jääb Hardil alati puudu. "Tähelaevas" on seekord hulk pehmeid ja karvaseid Volmeri sõpru.
20.45 "Tartu muusikapäevad: Singer-Vinger" (ETV 1987)
Üheks publiku lemmikuks Tartu IX muusikapäevadel kujunes ansambel Singer-Vinger, kes lavalt kostva kõrval peab tähtsaks ka lavalt nähtavat. Ansambli vaimne juht on Hardi Volmer, kelle sulest on ka laulutekstid, mida ta ise ette kannab.
21.15 "Kevadine kärbes" (Eesti 1986)
21.25 "Lõpuõhtu" (Eesti 2007)
Ühel ööl kogunevad Karahundži platool inimese poolt eri aegadel ja eri kultuurides loodud kentsakad jumala kujud - nukud. Samal ajal prinditakse tehnokeskustes välja absoluutselt kõiki tähekombinatsioone kõigis teadaolevais kirjakeeltes. Jumalate nimede kirjapanek toob Tiibeti kosmogoonilise müüdi järgi kaasa universumi lõpu. Looja on otsustanud neid enne lõppu omavahel tutvustada.
See kirju kamp isekaid, ent väga inimlikke ja armsaid puuslikke on kõigele lisaks veendunud, et on ainujumalad. Selle tõdemuse sisendasid neile inimesed. Nad võidavad looja sümpaatia ja muusikakeeles suhtlev õnnistegija lükkab maailmalõpu edasi - lisades ladina tähestikku veel ühe tähemärgi. Aga meie galaktika teises otsas tegelevad mingid mõistusega olendid sama asjaga? Autorid Hardi Volmer ja Peeter Volkonski.
21.40 "Olmeheidutus" (Eesti 2011)
Noor ja tugev inimkeha on looduse kunstiteos. Aga kas kõik, millega ta kokku puutub, peab muutuma kunstiks? Kui aga kogu kunst on vaid imitatsioon, siis mille imitatsioon on see kaunite kunstide maailm, mille kodused kapid peidavad endas kolmemõõtmelisi pahesid? Režissöör Hardi Volmer.
21.55 "Tulivesi" (Eesti 1994)
Meri, mehed, armastus, viin ja püssirohi. Film elust ühes Eestimaa põhjaranniku kalurikülas 1920. aastate lõpus, mil paljud hulljulged noored mehed tegelevad riskantse salapiirituseveoga ülemerenaabrite juurde Soome.
Nukufilmilavastaja Hardi Volmeri ja ajaloolase Ott Sandraki stsenaarium on aluseks vaba fantaasialennuga filmile, mis siiski ammutab ainet tõestisündinud asjadest, olgu siis toonasest poliitilisest ladvikust kuuldunud kahtlustest või rannakülades reaalselt aset leidnud sündmuste kirjeldustest ning nendest inspireeritud legendidest.
Osades Erik Ruus, Jaan Tätte, Epp Eespäev, Ain Lutsepp, Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Marko Matvere, Eve Kivi jt. Režissöör Hardi Volmer, stsenaristid Ott Sandrak ja Hardi Volmer, operaator Arko Okk, kunstnik Toomas Hõrak, helilooja Olav Ehala, toimetaja Tõnu Karro, produtsent Mati Sepping.
### Response:
ETV2 teemaõhtul tähistatakse Hardi Volmeri 65. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 5. novembril algasid Suurbritannias kohalike snuukri meistrivõistluste kvalifikatsiooniringid. Petrov alustas võistlemist pühapäeval ning sai seal jagu maailma esisaja snuukrimängija hulka kuuluvast Jamie O'Neillist.
Kuue freimi võiduni mängitavas matšis ei jäänud Petrov kordagi kaotusseisu.
Petrovi teise ringi vastane on Walesi päritolu Jackson Page (WS 66.), kes oli avaringis vaba. Matš toimub esmaspäeval.
Põhiturniir algab 12. novembril. | Petrov alustas Briti meistrivõistluste kvalifikatsiooniringi võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 5. novembril algasid Suurbritannias kohalike snuukri meistrivõistluste kvalifikatsiooniringid. Petrov alustas võistlemist pühapäeval ning sai seal jagu maailma esisaja snuukrimängija hulka kuuluvast Jamie O'Neillist.
Kuue freimi võiduni mängitavas matšis ei jäänud Petrov kordagi kaotusseisu.
Petrovi teise ringi vastane on Walesi päritolu Jackson Page (WS 66.), kes oli avaringis vaba. Matš toimub esmaspäeval.
Põhiturniir algab 12. novembril.
### Response:
Petrov alustas Briti meistrivõistluste kvalifikatsiooniringi võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MotoGP maailmameister selgus viimasel etapil Hispaanias Valencias Ricardo Tormo ringrajal. Parimalt positsioonilt startinud Jorge Martin (Ducati) kaotas esimesse kurvi tulles liidrikoha. Alles viiendalt kohalt sõitu alustanud Alex Rins (Suzuki) asus võistlejaterivi etteotsa. MM-tiitlile heitlejad prantslane Fabio Quartararo (Yamaha) ja Bagnaia võtsid sisse vastavalt neljanda ja kuuenda positsiooni. Juba teisel ringil vahetasid Quartararo ja Bagnaia omavahel mitu korda kohti.
Paari ringi järel said Rins, Martin, Jack Miller (Ducati) ja Marc Marquez (Repsol Honda) neljakesi teiste ees mõnesekundilise edu sisse. Quartararo hakkas nendega vahet vähendama ning Bagnaia jäi maha. 18 ringi enne lõppu kukkus Marquez ning Quartararo kerkis sellega neljandaks ja Bagnaia kuuendaks. Vahepeal oli Brad Binder (Red Bull KTM) Bagnaiast mööda saanud.
Viis ringi enne lõppu kukkus esimeste hulgast ka Miller. Quartararo oli jätkuvalt neljandal kohal ning Bagnaia hoidis üheksandat positsiooni.
Rins suutis lõpuni oma esikohta hoida ning võttis etapivõidu. Binder kerkis teiseks ning kolmanda koha sai võistlust esikohalt startinud Martin. Eelmise aasta maailmameister Quartararo lõpetas sõidu neljandana. Bagnaia tuli üle finišijoone kaheksandal positsioonil, millest piisas MM-tiitli võitmiseks.
Bagnaia teenis lõppenud hooajal seitse etapivõitu ning krooniti 265 punktiga maailmameistriks. 2021. aasta maailmameister Quartararo sai 246 punktiga teise koha. Itaallane Enea Bastianini sai üldarvestuses 219 punktiga kolmanda koha. Pikalt üldarvestuses esikolmikus olnud Aleix Espargaro (Aprilia) katkestas sõidu ning langes punktidega neljandaks.
Viimati tuli itaallane MotoGP maailmameistriks 2009. aastal, kui tiitli võitis Valentino Rossi. Viimati sai Ducati MM-tiitli 2007. aastal, kui meistriks krooniti Casey Stoner.
Moto2 klassis tuli maailmameistriks hispaanlane Augusto Fernandez (Red Bull KTM). Moto3 klassis krooniti kaks nädalat tagasi meistriks samuti hispaanlane Izan Guevara (Aspar Team). | Francesco Bagnaia krooniti esmakordselt MotoGP maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MotoGP maailmameister selgus viimasel etapil Hispaanias Valencias Ricardo Tormo ringrajal. Parimalt positsioonilt startinud Jorge Martin (Ducati) kaotas esimesse kurvi tulles liidrikoha. Alles viiendalt kohalt sõitu alustanud Alex Rins (Suzuki) asus võistlejaterivi etteotsa. MM-tiitlile heitlejad prantslane Fabio Quartararo (Yamaha) ja Bagnaia võtsid sisse vastavalt neljanda ja kuuenda positsiooni. Juba teisel ringil vahetasid Quartararo ja Bagnaia omavahel mitu korda kohti.
Paari ringi järel said Rins, Martin, Jack Miller (Ducati) ja Marc Marquez (Repsol Honda) neljakesi teiste ees mõnesekundilise edu sisse. Quartararo hakkas nendega vahet vähendama ning Bagnaia jäi maha. 18 ringi enne lõppu kukkus Marquez ning Quartararo kerkis sellega neljandaks ja Bagnaia kuuendaks. Vahepeal oli Brad Binder (Red Bull KTM) Bagnaiast mööda saanud.
Viis ringi enne lõppu kukkus esimeste hulgast ka Miller. Quartararo oli jätkuvalt neljandal kohal ning Bagnaia hoidis üheksandat positsiooni.
Rins suutis lõpuni oma esikohta hoida ning võttis etapivõidu. Binder kerkis teiseks ning kolmanda koha sai võistlust esikohalt startinud Martin. Eelmise aasta maailmameister Quartararo lõpetas sõidu neljandana. Bagnaia tuli üle finišijoone kaheksandal positsioonil, millest piisas MM-tiitli võitmiseks.
Bagnaia teenis lõppenud hooajal seitse etapivõitu ning krooniti 265 punktiga maailmameistriks. 2021. aasta maailmameister Quartararo sai 246 punktiga teise koha. Itaallane Enea Bastianini sai üldarvestuses 219 punktiga kolmanda koha. Pikalt üldarvestuses esikolmikus olnud Aleix Espargaro (Aprilia) katkestas sõidu ning langes punktidega neljandaks.
Viimati tuli itaallane MotoGP maailmameistriks 2009. aastal, kui tiitli võitis Valentino Rossi. Viimati sai Ducati MM-tiitli 2007. aastal, kui meistriks krooniti Casey Stoner.
Moto2 klassis tuli maailmameistriks hispaanlane Augusto Fernandez (Red Bull KTM). Moto3 klassis krooniti kaks nädalat tagasi meistriks samuti hispaanlane Izan Guevara (Aspar Team).
### Response:
Francesco Bagnaia krooniti esmakordselt MotoGP maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uruguay
Kui Oscar Tabarez mullu novembris Uruguay kehva vormi tõttu koondise peatreeneri ametist 15 aastat kestnud ametiaja järel vallandati, sai otsa üks märkimisväärne ja ajalooline periood. El Maestro juhendas kahekordseid maailmameistreid 228 mängus, 200 matšini pole ühe rahvuskoondise eesotsas küündinud ükski teine treener. Üles on kasvanud terve põlvkond, kes ei mäleta Uruguayd enne Oscar Tabarezt, meest, kes tutvustas kogu maailmale kolmel MM-finaalturniiril garra charruad, Uruguay vastet soomlaste "sisule".
Küll saab legendaarse õpetaja järel rahvusmeeskonna peatreeneriks nimetatud endine Valencia, Madridi Atletico ja Malaga ründaja Diego Alonso ikka veel toetuda viimast kümnendit iseloomustama jäänud meestele. 36-aastane Fernando Muslera on jätkuvalt koondise esikindaks, eakaaslane Diego Godin jätkuvalt koondise kapteniks, aasta nooremad Luis Suarez ja Edinson Cavani jätkuvalt koondise eest väravaid paugutamas. Uruguay lõpetas valiksarja nelja järjestikuse võiduga, kus igihaljas duo Suarez-Cavani lõi kahe peale neli väravat; nüüd Valencias mängiv Cavani lisas suvel nädalase vahega duubli nii võidumängus Mehhiko kui Panama üle.
Katari sõidab Uruguay aga üle pika aja olukorras, kus suuri tegusid ei oodata vaid kogenud kvartetilt. Koondise suurimaks staariks on seekordsel MM-il hoopis 24-aastane Federico Valverde, kes on sel hooajal kerkinud Belgia superstaari Kevin De Bruyne kõrval ehk maailma parimaks keskväljameheks.
Suvel naljatas Madridi Reali juhendaja Carlo Ancelotti, et rebib oma treenerilitsentsi puruks, kui Valverde ei löö hooaja lõpuks vähemalt kümmet väravat - julge avaldus mängija kohta, kes karjääri jooksul tegutsenud nii paremkaitsja kui tagumise poolikuna ning kes oli enne augustit kogu oma profikarjääri jooksul kokku saanud kirja üheksa tabamust.
Tundub, et just sellist motivatsiooni äärmiselt mitmekülgne Valverde vajaski: sel hooajal on tal nii keskväljalt kui paremalt äärelt kõigi sarjade peale 18 mänguga kirjas juba kaheksa väravat. "Ma ei taha olla põhjuseks, miks treener peab karjääri lõpetama," naeris ta oktoobri keskel pärast 3:0 võidumängu Elche üle. Koondisekaaslane Suarez võrdles Valverdet hiljuti Steven Gerrardiga, keskväljapartner Realis Toni Kroos sõnas hiljuti, et Valverde jaoks pole piiriks isegi mitte taevas.
Valverde kõrval dirigeerib keskvälja sel hooajal Tottenhami eest säranud Rodrigo Bentancur; kui tal õnnestub vigastusest paraneda, aitab H-grupis Godini kõrval Portugali, Ghana ja Lõuna-Korea ründajaid ohjata 23-aastane Barcelona põhimees Ronald Araujo, sama vana Darwin Nunez on pärast 75 miljoni euro suurust üleminekut tänavu Liverpooli eest löönud 15 mänguga seitse väravat. "Need on mängijad, kes on absoluutselt maailmatasemel. Nad toovad mängu pöörde nii oma füüsise kui tehnikaga," kiitis Suarez nooremaid koondisekaaslasi Marcale.
Neli aastat tagasi jõudis Uruguay veerandfinaali, Brasiilias piirduti kaheksandikfinaaliga ning Tabareze ajastu suurimaks saavutuseks jäi pääs nelja parema sekka 2010. aasta MM-il. Kui Alonso leiab kogenud tegijate ja noorte tähtede vahel õige balansi, ei ole selle kordamine Kataris üldse mitte võimatu unistus.
Uruguay jalgpallikoondis Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Senegal
20 aastat tagasi pani El Hadji Diouf Frank Leboeufi murule, Papa Bouba Diop sudis palli Fabien Barthezi selja taha ja Senegal tantsis särgi ümber, kogu Aafrika telerite taga neid jäljendamas. See oli erakordne MM-i avamäng, mitte ainult seetõttu, et debütant alistas tiitlikaitsja: Senegal vabanes Prantsusmaa võimu alt alles 1960. aastal ja küllap tundsid paljud siis, et võit on sümboolne, tähistades Aafrika jalgpalli lõplikku iseseisvumist.
Aastal 2022 pole aga ükski Aafrika koondis jätkuvalt suutnud MM-finaalturniiril poolfinaali jõuda. Siiani on parimaks saavutuseks Senegali toonane, neile eelnenud Kameruni ja neile järgnenud Ghana veerandfinaalpääsmed, neli aastat tagasi Venemaal ei saanud alagrupist edasi ükski Aafrika viiest meeskonnast. Kui sammu edasi ei suuda astuda meeskond, kelle ridadesse kuulub Ballon d'Or'i valimisel teise koha saanud mängija, kes siis seda suudaks?
Selles 20 aastat tagasi maailma üllatanud koondises kaptenipaela kandnud Aliou Cisse juhendamisel võitis Senegal veebruaris riigi ajaloo esimese Aafrika rahvuste karika, Sadio Mane realiseeris nii finaalis kui seitse nädalat hiljem toimunud otsustavas valikmängus penaltiseerias viimase 11 meetri karistuslöögi, jättes Liverpooli tiimikaaslase Mohamed Salahi pika ninaga.
Cisse mängib klassikalist 4-3-3 formatsiooni, millest saab rünnakul agressiivne 2-3-5. Võimalikele kontrarünnakutele on Senegalil vastus Chelsea duo Kalidou Koulibaly ja Edouard Mendy näol, neist esimene nimetati 2019. aastal Serie A parimaks kaitsjaks ning teine mullu FIFA poolt maailma parimaks väravavahiks. Nüüd Müncheni Bayernis vabas ründerollis tegutseva Mane kõrval ohustavad kaitsjaid sel hooajal Itaalia kõrgliigas Salernitana eest 11 mänguga viis väravat löönud Boulaye Dia ning Watfordi eest Inglismaa esiliigas heas hoos olev Ismaila Sarr. Standardolukordadele suurt rõhku panevale Cissele pakub võimalusi ka teisel korrusel väga tugev Habib Diallo, kes oli eelmisel hooajal Prantsusmaa kõrgliigaklubi Strasbourg'i parim väravakütt.
Senegali kasuks räägib ka see, et viimase kolme aasta jooksul on erinevate turniiride raames kogemusi korjatud kolmes penaltiseeriast ja veel ühest lisaajale läinud mängust, neist vaid üks ei lõppenud Senegali võiduga. Seekord saab Senegal Euroopa tippkoondisega jõudu katsuda MM-i teisel päeval, kui Dohas on vastaseks Holland. A-grupis peaksid Katar ja Ecuador neile olema enam kui jõukohased vastased ning kui Cissel õnnestuks ka tänavu turniiri vinge tulemusega alustada, oleks Ghana - eeldusel, et Inglismaa võidab B-grupi - 16 parema seas Iraani, USA või Walesi vastu favoriit.
Aafrika Rahvuste karika võitnud Senegali jalgpallikoondislased võeti Dakaris kangelastena vastu Autor/allikas: AFP/Reuters
Taani
See mäng Kopenhaageni Parkeni staadionil oleks justkui toimunud unenäos. Teises dimensioonis. Inimene jõudis minutite jooksul surra ja ellu ärgata, terveneda ja karjääri jätkata, meie edasi minna, aga mitte unustada. Et see juhtus sümboolselt sügaval koroonapiirangute ajastul, pani meid tavapärasest ehk enamgi mõtlema elu haprusele, meeskonnavaimu tugevusele, aga nii, nagu on koroona meie teadvusest suures plaanis kadunud, on meil ka Taanist rääkides nüüd päevakorras teised teemad.
Taani alustas F-grupis MM-valiksarja kaheksa võidu ja väravate vahega 27:0, eelviimases mängus lubati Fääri saartel endale 2:0 eduseisus 89. minutil lohutusvärav lüüa ning viimases voorus, kus kõik oli juba ammu selge, jäädi Šotimaale alla 0:2. Mullune EM-poolfinalist lõpetas valikturniiri Euroopa parima koondisena ja alistas tänavu Rahvuste liigas kahel korral valitseva maailmameistri Prantsusmaa. Nii panduna tundub ehk veidergi neist rääkida kui mustast hobusest, aga tahes-tahtmata saavad väiksemate riikide asemel ju ikka ja jälle esikaantele Brasiiliad-Argentinad, Saksamaad-Inglismaad.
Taanil ei ole superstaare ja kuigi numbrid valiksarjas räägivad üht keelt, on nende rünnak paberil MM-i favoriitidega võrreldes siiski üsna kahvatu. Kasper Dolberg pole sel hooajal Sevillas veel väravaid löönud, Martin Braithwaite'i viimane koondisevärav jääb EM-kaheksandikfinaali, kaks kolmandikku MM-ile jõudnud koondistest saadavad vastaste raamide poole Taanist enam pealelööke. Punavalgete trumbiks on kindel kaitsemäng, intelligentsed standardolukorrad ja veel üks salapärane x-faktor, mida raske sõnadesse panna. Kui seda tehakse, kasutatakse tihtipeale ingliskeelset sõna momentum ehk hoog. Taani jalgpallikoondis liugleb praegu oma ühiskonna tiibadel.
"Võistkonnana olime varem suletud positsioonis, istusime alati kaitses. Me ei olnud oma riigis armastatud, me ei suutnud staadione välja müüa. Koondisejalgpall ei tekitanud inimestes erilist huvi," meenutas tiimi 35-aastane esiväravavaht Kasper Schmeichel FIFA kodulehele antud intervjuus. "Meie unistus oli seda muuta, aga seda saime teha ainult meie. Ainult meie pidime peeglisse vaatama. Nüüd müüakse koondisemängud mõne minutiga välja ja kui peame avatud treeningsessioone, on tribüünid rahvast täis. Seda oli neli-viis aastat tagasi võimatu ette kujutada. Meie teekond on olnud põnev ja unikaalne, samuti oleme mängijate, koondise ja riigina kogenud asju, mis on samuti olnud unikaalsed. On olnud kaunis, võimas ja liigutav, lihtsalt fantastiline aeg," sõnas nüüd Nice'is palliv puurivaht.
Tippjalgpall annab ikka ja jälle tunnistust sellest, et supi koostisosadest on tihtipeale palju tähtsam poti all lõõmava leegi suurus. Paberil olevast tuleb osata läbi näha ja mõista, et mõned tiimid suudavad sobivate asjaolude kokkulangemisel kõrge motiveeritusega oma puudujääke kompenseerida. Seda on ju näidanud nii Madridi Atletico, Horvaatia kui ka Taani ise. Christian Eriksen, Pierre-Emile Höjbjerg ja Thomas Delaney moodustavad keskväljal arvestatava trio, aga mulluse edu kordamine on Taani jaoks kinni kõrvade vahel.
"Kui oma karjääri jooksul olen jalgpallist midagi õppinud, siis seda, et heas hoos olemine [momentum] on äärmiselt tähtis. Meie oleme heas hoos. Oleme suutnud riigina, koondisena jõud koondada ja luua midagi, millest oleme pikki aastaid unistanud: rahvusmeeskonna, mille ülle saab kogu riigina uhke olla. On äärmiselt tähtis, et me ei võtaks seda kunagi enesestmõistetavalt, sest tuuled võivad pöörduda," lisas Schmeichel, kes hakkab D-alagrupis tõrjuma Prantsusmaa, Tuneesia ja Austraalia mängijate rünnakuüritusi.
Taani keskväljal patrullivad MM-il taas Christian Eriksen ja Pierre-Emile Hojbjerg Autor/allikas: Reuters/Reuters
Serbia
Serbia on vähemalt paberil üks koondistest, kes peaks Kataris suutma palju kära tekitada. Suur osa esindusmeeskonnast mängib Itaalia kõrgliigas, teiste seas Lazio abikapten Sergej Milinkovic-Savic, Juventuse duo Dušan Vlahovic ja Filip Kostic ning viimasel aastal end esiväravavahiks mänginud Torino puurilukk Vanja Milinkovic-Savic. Vast kõige rohkem pakub jalgpallifännidele aga huvi, kuidas möödub tõelise mägede poja Aleksandar Mitrovici turniir.
Viimastel aastatel on jõulise ründaja klubikarjäär möödunud Fulhami logoga vagunis Ameerika mägedel üles-alla kihutades. Hooajal 2017/18 lõi Mitrovic esiliigas 17 mänguga 12 väravat ja aitas Fulhami marjamaale, kus jäi saldoks 37 mängu, 11 väravat ja väljalangemine. 2019/20 sai Mitrovic esiliigas kirja 26 tabamust, Fulham pääses jälle kõrgliigasse, seal sahistas Mitro võrku vaid kolmel korral ja Fulham langes taas. 2021. aasta suvel saabus aga pööre. Eelmisel hooajal lõi Mitrovic esiliigas 44 mänguga rekordilised 43 (!) väravat ning on lõpuks ometi suurepärases vormis jätkanud ka Premier League'is, kus tema arvel on praegu 12 matšiga üheksa tabamust. Alates 2018. aasta suvest on Mitrovic Serbia koondise eest löönud koguni 37 väravat, millega on rahvusvahelisel areenil selle perioodi jooksul kõige säravamaks tegijaks.
Just väravate löömisest ongi Serbia viimastel turniiridel puudust tundnud. Nii 2006.(toona Serbia ja Montenegro nime all), 2010. ja 2018. aasta MM-idel saatsid serblased vastaste võrku kaks puuri ja grupist edasi ei pääsenudki, Euroopa meistrivõistlustel mängiti viimati üldse aastal 2000. Seekord ei tohiks vähemalt selles valdkonnas liiga palju probleeme tekkida.
"Paljud meie mängijad on koos üles kasvanud. Tunneme üksteist väga hästi," rääkis Mitrovic eelmisel nädalal FIFA kodulehele. "Meie parim on alles ees, sest koondis on praegu parimas eas. Kahtlemata oleme võimelised silmapaistvateks tulemusteks. Eelmisel MM-il ei jooksnud mõned asjad lihtsalt piisavalt hästi kokku ja põhjuseks võisid olla vähesed kogemused. Seekord oleme valmis: nii mängijad, taustajõud kui kogu riik. Olen alates eelmisest MM-ist täiskasvanumaks saanud, olen rahulikum ja mängin nüüd rohkem oma pead kasutades. Olen äärmiselt enesekindel," lisas Serbia ründaja.
Nii Mitrovic kui Serbia üldiselt peavadki tõestama, et nelja aasta jooksul on taevatähed end õigesse järjekorda seadnud: nii nagu Venemaal, loositi Serbia ka nüüd ühte alagruppi Brasiilia ja Šveitsiga, kellele jäädi toona alla vastavalt 0:2 ja 1:2. "Meil on keeruline grupp tugevate meeskondadega, aga seepärast jalgpalli mängimegi: tahame sinna kuuluda, mängida parimate vastu. Me ei jõua turniiri ära oodata. Usun, et kogu koondis ja kogu riik jagavad minu enesekindlust," lisas Mitrovic.
Aleksandar Mitrovic Autor/allikas: SCANPIX/AFP | MM-i EELVAADE | Mustad hobused, kes võivad Kataris palju kära tekitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uruguay
Kui Oscar Tabarez mullu novembris Uruguay kehva vormi tõttu koondise peatreeneri ametist 15 aastat kestnud ametiaja järel vallandati, sai otsa üks märkimisväärne ja ajalooline periood. El Maestro juhendas kahekordseid maailmameistreid 228 mängus, 200 matšini pole ühe rahvuskoondise eesotsas küündinud ükski teine treener. Üles on kasvanud terve põlvkond, kes ei mäleta Uruguayd enne Oscar Tabarezt, meest, kes tutvustas kogu maailmale kolmel MM-finaalturniiril garra charruad, Uruguay vastet soomlaste "sisule".
Küll saab legendaarse õpetaja järel rahvusmeeskonna peatreeneriks nimetatud endine Valencia, Madridi Atletico ja Malaga ründaja Diego Alonso ikka veel toetuda viimast kümnendit iseloomustama jäänud meestele. 36-aastane Fernando Muslera on jätkuvalt koondise esikindaks, eakaaslane Diego Godin jätkuvalt koondise kapteniks, aasta nooremad Luis Suarez ja Edinson Cavani jätkuvalt koondise eest väravaid paugutamas. Uruguay lõpetas valiksarja nelja järjestikuse võiduga, kus igihaljas duo Suarez-Cavani lõi kahe peale neli väravat; nüüd Valencias mängiv Cavani lisas suvel nädalase vahega duubli nii võidumängus Mehhiko kui Panama üle.
Katari sõidab Uruguay aga üle pika aja olukorras, kus suuri tegusid ei oodata vaid kogenud kvartetilt. Koondise suurimaks staariks on seekordsel MM-il hoopis 24-aastane Federico Valverde, kes on sel hooajal kerkinud Belgia superstaari Kevin De Bruyne kõrval ehk maailma parimaks keskväljameheks.
Suvel naljatas Madridi Reali juhendaja Carlo Ancelotti, et rebib oma treenerilitsentsi puruks, kui Valverde ei löö hooaja lõpuks vähemalt kümmet väravat - julge avaldus mängija kohta, kes karjääri jooksul tegutsenud nii paremkaitsja kui tagumise poolikuna ning kes oli enne augustit kogu oma profikarjääri jooksul kokku saanud kirja üheksa tabamust.
Tundub, et just sellist motivatsiooni äärmiselt mitmekülgne Valverde vajaski: sel hooajal on tal nii keskväljalt kui paremalt äärelt kõigi sarjade peale 18 mänguga kirjas juba kaheksa väravat. "Ma ei taha olla põhjuseks, miks treener peab karjääri lõpetama," naeris ta oktoobri keskel pärast 3:0 võidumängu Elche üle. Koondisekaaslane Suarez võrdles Valverdet hiljuti Steven Gerrardiga, keskväljapartner Realis Toni Kroos sõnas hiljuti, et Valverde jaoks pole piiriks isegi mitte taevas.
Valverde kõrval dirigeerib keskvälja sel hooajal Tottenhami eest säranud Rodrigo Bentancur; kui tal õnnestub vigastusest paraneda, aitab H-grupis Godini kõrval Portugali, Ghana ja Lõuna-Korea ründajaid ohjata 23-aastane Barcelona põhimees Ronald Araujo, sama vana Darwin Nunez on pärast 75 miljoni euro suurust üleminekut tänavu Liverpooli eest löönud 15 mänguga seitse väravat. "Need on mängijad, kes on absoluutselt maailmatasemel. Nad toovad mängu pöörde nii oma füüsise kui tehnikaga," kiitis Suarez nooremaid koondisekaaslasi Marcale.
Neli aastat tagasi jõudis Uruguay veerandfinaali, Brasiilias piirduti kaheksandikfinaaliga ning Tabareze ajastu suurimaks saavutuseks jäi pääs nelja parema sekka 2010. aasta MM-il. Kui Alonso leiab kogenud tegijate ja noorte tähtede vahel õige balansi, ei ole selle kordamine Kataris üldse mitte võimatu unistus.
Uruguay jalgpallikoondis Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Senegal
20 aastat tagasi pani El Hadji Diouf Frank Leboeufi murule, Papa Bouba Diop sudis palli Fabien Barthezi selja taha ja Senegal tantsis särgi ümber, kogu Aafrika telerite taga neid jäljendamas. See oli erakordne MM-i avamäng, mitte ainult seetõttu, et debütant alistas tiitlikaitsja: Senegal vabanes Prantsusmaa võimu alt alles 1960. aastal ja küllap tundsid paljud siis, et võit on sümboolne, tähistades Aafrika jalgpalli lõplikku iseseisvumist.
Aastal 2022 pole aga ükski Aafrika koondis jätkuvalt suutnud MM-finaalturniiril poolfinaali jõuda. Siiani on parimaks saavutuseks Senegali toonane, neile eelnenud Kameruni ja neile järgnenud Ghana veerandfinaalpääsmed, neli aastat tagasi Venemaal ei saanud alagrupist edasi ükski Aafrika viiest meeskonnast. Kui sammu edasi ei suuda astuda meeskond, kelle ridadesse kuulub Ballon d'Or'i valimisel teise koha saanud mängija, kes siis seda suudaks?
Selles 20 aastat tagasi maailma üllatanud koondises kaptenipaela kandnud Aliou Cisse juhendamisel võitis Senegal veebruaris riigi ajaloo esimese Aafrika rahvuste karika, Sadio Mane realiseeris nii finaalis kui seitse nädalat hiljem toimunud otsustavas valikmängus penaltiseerias viimase 11 meetri karistuslöögi, jättes Liverpooli tiimikaaslase Mohamed Salahi pika ninaga.
Cisse mängib klassikalist 4-3-3 formatsiooni, millest saab rünnakul agressiivne 2-3-5. Võimalikele kontrarünnakutele on Senegalil vastus Chelsea duo Kalidou Koulibaly ja Edouard Mendy näol, neist esimene nimetati 2019. aastal Serie A parimaks kaitsjaks ning teine mullu FIFA poolt maailma parimaks väravavahiks. Nüüd Müncheni Bayernis vabas ründerollis tegutseva Mane kõrval ohustavad kaitsjaid sel hooajal Itaalia kõrgliigas Salernitana eest 11 mänguga viis väravat löönud Boulaye Dia ning Watfordi eest Inglismaa esiliigas heas hoos olev Ismaila Sarr. Standardolukordadele suurt rõhku panevale Cissele pakub võimalusi ka teisel korrusel väga tugev Habib Diallo, kes oli eelmisel hooajal Prantsusmaa kõrgliigaklubi Strasbourg'i parim väravakütt.
Senegali kasuks räägib ka see, et viimase kolme aasta jooksul on erinevate turniiride raames kogemusi korjatud kolmes penaltiseeriast ja veel ühest lisaajale läinud mängust, neist vaid üks ei lõppenud Senegali võiduga. Seekord saab Senegal Euroopa tippkoondisega jõudu katsuda MM-i teisel päeval, kui Dohas on vastaseks Holland. A-grupis peaksid Katar ja Ecuador neile olema enam kui jõukohased vastased ning kui Cissel õnnestuks ka tänavu turniiri vinge tulemusega alustada, oleks Ghana - eeldusel, et Inglismaa võidab B-grupi - 16 parema seas Iraani, USA või Walesi vastu favoriit.
Aafrika Rahvuste karika võitnud Senegali jalgpallikoondislased võeti Dakaris kangelastena vastu Autor/allikas: AFP/Reuters
Taani
See mäng Kopenhaageni Parkeni staadionil oleks justkui toimunud unenäos. Teises dimensioonis. Inimene jõudis minutite jooksul surra ja ellu ärgata, terveneda ja karjääri jätkata, meie edasi minna, aga mitte unustada. Et see juhtus sümboolselt sügaval koroonapiirangute ajastul, pani meid tavapärasest ehk enamgi mõtlema elu haprusele, meeskonnavaimu tugevusele, aga nii, nagu on koroona meie teadvusest suures plaanis kadunud, on meil ka Taanist rääkides nüüd päevakorras teised teemad.
Taani alustas F-grupis MM-valiksarja kaheksa võidu ja väravate vahega 27:0, eelviimases mängus lubati Fääri saartel endale 2:0 eduseisus 89. minutil lohutusvärav lüüa ning viimases voorus, kus kõik oli juba ammu selge, jäädi Šotimaale alla 0:2. Mullune EM-poolfinalist lõpetas valikturniiri Euroopa parima koondisena ja alistas tänavu Rahvuste liigas kahel korral valitseva maailmameistri Prantsusmaa. Nii panduna tundub ehk veidergi neist rääkida kui mustast hobusest, aga tahes-tahtmata saavad väiksemate riikide asemel ju ikka ja jälle esikaantele Brasiiliad-Argentinad, Saksamaad-Inglismaad.
Taanil ei ole superstaare ja kuigi numbrid valiksarjas räägivad üht keelt, on nende rünnak paberil MM-i favoriitidega võrreldes siiski üsna kahvatu. Kasper Dolberg pole sel hooajal Sevillas veel väravaid löönud, Martin Braithwaite'i viimane koondisevärav jääb EM-kaheksandikfinaali, kaks kolmandikku MM-ile jõudnud koondistest saadavad vastaste raamide poole Taanist enam pealelööke. Punavalgete trumbiks on kindel kaitsemäng, intelligentsed standardolukorrad ja veel üks salapärane x-faktor, mida raske sõnadesse panna. Kui seda tehakse, kasutatakse tihtipeale ingliskeelset sõna momentum ehk hoog. Taani jalgpallikoondis liugleb praegu oma ühiskonna tiibadel.
"Võistkonnana olime varem suletud positsioonis, istusime alati kaitses. Me ei olnud oma riigis armastatud, me ei suutnud staadione välja müüa. Koondisejalgpall ei tekitanud inimestes erilist huvi," meenutas tiimi 35-aastane esiväravavaht Kasper Schmeichel FIFA kodulehele antud intervjuus. "Meie unistus oli seda muuta, aga seda saime teha ainult meie. Ainult meie pidime peeglisse vaatama. Nüüd müüakse koondisemängud mõne minutiga välja ja kui peame avatud treeningsessioone, on tribüünid rahvast täis. Seda oli neli-viis aastat tagasi võimatu ette kujutada. Meie teekond on olnud põnev ja unikaalne, samuti oleme mängijate, koondise ja riigina kogenud asju, mis on samuti olnud unikaalsed. On olnud kaunis, võimas ja liigutav, lihtsalt fantastiline aeg," sõnas nüüd Nice'is palliv puurivaht.
Tippjalgpall annab ikka ja jälle tunnistust sellest, et supi koostisosadest on tihtipeale palju tähtsam poti all lõõmava leegi suurus. Paberil olevast tuleb osata läbi näha ja mõista, et mõned tiimid suudavad sobivate asjaolude kokkulangemisel kõrge motiveeritusega oma puudujääke kompenseerida. Seda on ju näidanud nii Madridi Atletico, Horvaatia kui ka Taani ise. Christian Eriksen, Pierre-Emile Höjbjerg ja Thomas Delaney moodustavad keskväljal arvestatava trio, aga mulluse edu kordamine on Taani jaoks kinni kõrvade vahel.
"Kui oma karjääri jooksul olen jalgpallist midagi õppinud, siis seda, et heas hoos olemine [momentum] on äärmiselt tähtis. Meie oleme heas hoos. Oleme suutnud riigina, koondisena jõud koondada ja luua midagi, millest oleme pikki aastaid unistanud: rahvusmeeskonna, mille ülle saab kogu riigina uhke olla. On äärmiselt tähtis, et me ei võtaks seda kunagi enesestmõistetavalt, sest tuuled võivad pöörduda," lisas Schmeichel, kes hakkab D-alagrupis tõrjuma Prantsusmaa, Tuneesia ja Austraalia mängijate rünnakuüritusi.
Taani keskväljal patrullivad MM-il taas Christian Eriksen ja Pierre-Emile Hojbjerg Autor/allikas: Reuters/Reuters
Serbia
Serbia on vähemalt paberil üks koondistest, kes peaks Kataris suutma palju kära tekitada. Suur osa esindusmeeskonnast mängib Itaalia kõrgliigas, teiste seas Lazio abikapten Sergej Milinkovic-Savic, Juventuse duo Dušan Vlahovic ja Filip Kostic ning viimasel aastal end esiväravavahiks mänginud Torino puurilukk Vanja Milinkovic-Savic. Vast kõige rohkem pakub jalgpallifännidele aga huvi, kuidas möödub tõelise mägede poja Aleksandar Mitrovici turniir.
Viimastel aastatel on jõulise ründaja klubikarjäär möödunud Fulhami logoga vagunis Ameerika mägedel üles-alla kihutades. Hooajal 2017/18 lõi Mitrovic esiliigas 17 mänguga 12 väravat ja aitas Fulhami marjamaale, kus jäi saldoks 37 mängu, 11 väravat ja väljalangemine. 2019/20 sai Mitrovic esiliigas kirja 26 tabamust, Fulham pääses jälle kõrgliigasse, seal sahistas Mitro võrku vaid kolmel korral ja Fulham langes taas. 2021. aasta suvel saabus aga pööre. Eelmisel hooajal lõi Mitrovic esiliigas 44 mänguga rekordilised 43 (!) väravat ning on lõpuks ometi suurepärases vormis jätkanud ka Premier League'is, kus tema arvel on praegu 12 matšiga üheksa tabamust. Alates 2018. aasta suvest on Mitrovic Serbia koondise eest löönud koguni 37 väravat, millega on rahvusvahelisel areenil selle perioodi jooksul kõige säravamaks tegijaks.
Just väravate löömisest ongi Serbia viimastel turniiridel puudust tundnud. Nii 2006.(toona Serbia ja Montenegro nime all), 2010. ja 2018. aasta MM-idel saatsid serblased vastaste võrku kaks puuri ja grupist edasi ei pääsenudki, Euroopa meistrivõistlustel mängiti viimati üldse aastal 2000. Seekord ei tohiks vähemalt selles valdkonnas liiga palju probleeme tekkida.
"Paljud meie mängijad on koos üles kasvanud. Tunneme üksteist väga hästi," rääkis Mitrovic eelmisel nädalal FIFA kodulehele. "Meie parim on alles ees, sest koondis on praegu parimas eas. Kahtlemata oleme võimelised silmapaistvateks tulemusteks. Eelmisel MM-il ei jooksnud mõned asjad lihtsalt piisavalt hästi kokku ja põhjuseks võisid olla vähesed kogemused. Seekord oleme valmis: nii mängijad, taustajõud kui kogu riik. Olen alates eelmisest MM-ist täiskasvanumaks saanud, olen rahulikum ja mängin nüüd rohkem oma pead kasutades. Olen äärmiselt enesekindel," lisas Serbia ründaja.
Nii Mitrovic kui Serbia üldiselt peavadki tõestama, et nelja aasta jooksul on taevatähed end õigesse järjekorda seadnud: nii nagu Venemaal, loositi Serbia ka nüüd ühte alagruppi Brasiilia ja Šveitsiga, kellele jäädi toona alla vastavalt 0:2 ja 1:2. "Meil on keeruline grupp tugevate meeskondadega, aga seepärast jalgpalli mängimegi: tahame sinna kuuluda, mängida parimate vastu. Me ei jõua turniiri ära oodata. Usun, et kogu koondis ja kogu riik jagavad minu enesekindlust," lisas Mitrovic.
Aleksandar Mitrovic Autor/allikas: SCANPIX/AFP
### Response:
MM-i EELVAADE | Mustad hobused, kes võivad Kataris palju kära tekitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusnaiskonna kapten Inna Kiss-Zlidnis kuulus Ferencvarose põhikoosseisu, kui kodus alistati Astra-Activtek tulemusega 5:0. Eesti koondise kapten vahetati välja avapoolaja järel, kui Ungari meister oli kolm väravat ära löönud. Ferencvaros jätkab Ungari kõrgliigas esikohal, olles kümne matšiga saanud kirja sama palju võite, vahendab Soccernet.ee.
Täismängu teinud Matvei Igonen ja Bielsko-Biala Podbeskidzie mängisid Poola esiliigas võõrsil 2:2 viiki Bartosz Kwiecieniga. Podbeskidzie on teeninud 17 kohtumisega 26 punkti ja hoiab Poola esiliigas kuuendat kohta.
Itaalia esiliigas SPAL-is palliv Georgi Tunjov jäi mänguajata, kui pronksikohal oleva Ternanaga madistati väravateta viiki. SPAL teenis teise järjestikuse viigi ning on liigatabelis 11. positsioonil.
Rauno Sappinen jäi Poola kõrgliigas Gliwice Piasti 16. mänguvooru kohtumisest kõrvale, kui Poznani Warta võttis 2:0 võidu. Piast asub hetkel ohutsoonis, sest klubi on teeninud 13 punkti, mis asetab nad 18 meeskonna seas 16. kohale.
Kevor Palumetsa koduklubi Zulte Waregem mängis Mecheleniga 2:2 viiki. Belgia kõrgliigas seni 12 silma korjanud Waregrem hoiab eelviimast tabelirida. Vigastusest taastuv Palumets koosseisu ei kuulunud.
Ka Märten Kuusk jäi Ujpesti toimetustest kõrvale, kui Ungari kõrgliigas jäädi 0:1 alla viiendaks tõusnud Zalaegerszegile. 14 kohtumist pidanud ning 13 punkti võtnud Ujpest on 12 meeskonna konkurentsis hetkel 11. kohal. | Sinisärkide kapten teenis võidumängus avapoolaja, viigid Igonenile ja Tunjovile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusnaiskonna kapten Inna Kiss-Zlidnis kuulus Ferencvarose põhikoosseisu, kui kodus alistati Astra-Activtek tulemusega 5:0. Eesti koondise kapten vahetati välja avapoolaja järel, kui Ungari meister oli kolm väravat ära löönud. Ferencvaros jätkab Ungari kõrgliigas esikohal, olles kümne matšiga saanud kirja sama palju võite, vahendab Soccernet.ee.
Täismängu teinud Matvei Igonen ja Bielsko-Biala Podbeskidzie mängisid Poola esiliigas võõrsil 2:2 viiki Bartosz Kwiecieniga. Podbeskidzie on teeninud 17 kohtumisega 26 punkti ja hoiab Poola esiliigas kuuendat kohta.
Itaalia esiliigas SPAL-is palliv Georgi Tunjov jäi mänguajata, kui pronksikohal oleva Ternanaga madistati väravateta viiki. SPAL teenis teise järjestikuse viigi ning on liigatabelis 11. positsioonil.
Rauno Sappinen jäi Poola kõrgliigas Gliwice Piasti 16. mänguvooru kohtumisest kõrvale, kui Poznani Warta võttis 2:0 võidu. Piast asub hetkel ohutsoonis, sest klubi on teeninud 13 punkti, mis asetab nad 18 meeskonna seas 16. kohale.
Kevor Palumetsa koduklubi Zulte Waregem mängis Mecheleniga 2:2 viiki. Belgia kõrgliigas seni 12 silma korjanud Waregrem hoiab eelviimast tabelirida. Vigastusest taastuv Palumets koosseisu ei kuulunud.
Ka Märten Kuusk jäi Ujpesti toimetustest kõrvale, kui Ungari kõrgliigas jäädi 0:1 alla viiendaks tõusnud Zalaegerszegile. 14 kohtumist pidanud ning 13 punkti võtnud Ujpest on 12 meeskonna konkurentsis hetkel 11. kohal.
### Response:
Sinisärkide kapten teenis võidumängus avapoolaja, viigid Igonenile ja Tunjovile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liiga liider Kohtla-Järve HC Everest alistas võõrsil Tartu HK Säde 3:2 (1:0, 1:2, 1:0) ning jätkab täiseduga. Everest pääses Olga-Aleksandra Seppari ja Olesja Prantsi väravatest 2:0 juhtima, kuid Grete Hollo ja Keili Helekivi tabamused tõid teise kolmandiku lõpuks tabloole viiginumbrid.
Viimasel perioodil viskas Seppar oma teise värava ja kindlustas liidernaiskonnale neljanda järjestikuse võidu. Võitjate poolel tõrjus väravavaht Uljana Jeggi 26 vastaste pealeviset. HK Säde väravasuul jagasid mänguaega Triinu Tuvike ja Kai-Liis Kalmus, kes tõrjusid kokku 16 pealeviset.
Hooaja esimese võidu sai kevadine finalist Tallinna HC Grizzlyz, alistades Tondiraba jäähallis Viljandi Hokiklubi 6:3 (2:1, 2:1, 2:1). Võitjate väravate eest hoolitsesid Svetlana Tsupsman, Mari Rull, Christin Lauk-Gurtovoi, Emilia Koger, Amalia Geller ja Loviisa Lees. Viljandi Hokiklubi poolel tegid skoori Kati Ilves, Jana Bilorus ja Karin Lapp. HC Grizzlyze väravavaht Helena Liive tõrjus 14 ja Viljandi Hokiklubi tagalat kaitsnud Laura Puude 26 vastaste pealeviset.
Tiitlikaitsja Tallinna HK Roosa Panter alistas Tondiraba jäähallis Tallinna HC Wolferinesi 7:2 (2:1, 1:0, 4:1). Võitjate poolel tegi kübaratriki Reine Kotkas (3+1), kaks väravat viskas Kirke Kulla ning ühe Svitlana Shostak (1+1) ja Anete Salumaa. Diana Kaareste andis kolm ning Karin Kool kaks tulemuslikku söötu.
HC Wolferinesi väravad viskasid Darja Kolnenkova ja Marissa Reiter. Kodunaiskonna väravavaht Elizabete Vasiljeva Dilda tõrjus mängu jooksul 46 ning Roosade Pantrite puurilukk Jonna Moilanen kuus vastaste pealeviset.
Järgmisel laupäeval, 12. novembril kell 17.00 kohtuvad Viljandi jäähallis Viljandi Hokiklubi ja HC Wolferines ning kell 18.30 Haabersti jäähallis HK Roosa Panter ja HK Säde.
Naiste hokiliiga tabeliseis: HC Everest 8 (4), HK Roosa Panter 6 (4), Tartu HK Säde, HC Grizzlyz 2 (3), Viljandi HK, HC Wolferines 0 (2). | Naiste hokiliigas jätkab täiseduga HC Everest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiga liider Kohtla-Järve HC Everest alistas võõrsil Tartu HK Säde 3:2 (1:0, 1:2, 1:0) ning jätkab täiseduga. Everest pääses Olga-Aleksandra Seppari ja Olesja Prantsi väravatest 2:0 juhtima, kuid Grete Hollo ja Keili Helekivi tabamused tõid teise kolmandiku lõpuks tabloole viiginumbrid.
Viimasel perioodil viskas Seppar oma teise värava ja kindlustas liidernaiskonnale neljanda järjestikuse võidu. Võitjate poolel tõrjus väravavaht Uljana Jeggi 26 vastaste pealeviset. HK Säde väravasuul jagasid mänguaega Triinu Tuvike ja Kai-Liis Kalmus, kes tõrjusid kokku 16 pealeviset.
Hooaja esimese võidu sai kevadine finalist Tallinna HC Grizzlyz, alistades Tondiraba jäähallis Viljandi Hokiklubi 6:3 (2:1, 2:1, 2:1). Võitjate väravate eest hoolitsesid Svetlana Tsupsman, Mari Rull, Christin Lauk-Gurtovoi, Emilia Koger, Amalia Geller ja Loviisa Lees. Viljandi Hokiklubi poolel tegid skoori Kati Ilves, Jana Bilorus ja Karin Lapp. HC Grizzlyze väravavaht Helena Liive tõrjus 14 ja Viljandi Hokiklubi tagalat kaitsnud Laura Puude 26 vastaste pealeviset.
Tiitlikaitsja Tallinna HK Roosa Panter alistas Tondiraba jäähallis Tallinna HC Wolferinesi 7:2 (2:1, 1:0, 4:1). Võitjate poolel tegi kübaratriki Reine Kotkas (3+1), kaks väravat viskas Kirke Kulla ning ühe Svitlana Shostak (1+1) ja Anete Salumaa. Diana Kaareste andis kolm ning Karin Kool kaks tulemuslikku söötu.
HC Wolferinesi väravad viskasid Darja Kolnenkova ja Marissa Reiter. Kodunaiskonna väravavaht Elizabete Vasiljeva Dilda tõrjus mängu jooksul 46 ning Roosade Pantrite puurilukk Jonna Moilanen kuus vastaste pealeviset.
Järgmisel laupäeval, 12. novembril kell 17.00 kohtuvad Viljandi jäähallis Viljandi Hokiklubi ja HC Wolferines ning kell 18.30 Haabersti jäähallis HK Roosa Panter ja HK Säde.
Naiste hokiliiga tabeliseis: HC Everest 8 (4), HK Roosa Panter 6 (4), Tartu HK Säde, HC Grizzlyz 2 (3), Viljandi HK, HC Wolferines 0 (2).
### Response:
Naiste hokiliigas jätkab täiseduga HC Everest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskmisel tuli sel nädalal maksta Eestis börsihinnaga elektri eest 160,6 eurot megavatt-tunni kohta (ilma käibemaksuta), eelmisel nädalal oli keskmiseks hinnaks 139,2 eurot, mis oli pea nelja kuu madalaim hind.
Soodsaim oli elekter pühapäeval, mil päeva keskmine hind oli 110 eurot megavatt-tunni kohta.
Esmaspäeval on elektri börsihind taas veidi kõrgem, päeva keskmine on 151 eurot megavatt-tunnist. Odavaim on elekter öötundidel, kella ühes kuueni, mil hind jääb 9 ja 15 euro vahele. Kalleim on elekter börsil õhtutundidel, mil hind on 200 ja 220 euro vahel megavatt-tunni kohta.
Soomes oli sel nädalal keskmiseks börsihinnaks 111, Lätis ja Leedus 161 eurot megavatt-tunnist. | Nädala keskmiseks elektri börsihinnaks kujunes 161 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskmisel tuli sel nädalal maksta Eestis börsihinnaga elektri eest 160,6 eurot megavatt-tunni kohta (ilma käibemaksuta), eelmisel nädalal oli keskmiseks hinnaks 139,2 eurot, mis oli pea nelja kuu madalaim hind.
Soodsaim oli elekter pühapäeval, mil päeva keskmine hind oli 110 eurot megavatt-tunni kohta.
Esmaspäeval on elektri börsihind taas veidi kõrgem, päeva keskmine on 151 eurot megavatt-tunnist. Odavaim on elekter öötundidel, kella ühes kuueni, mil hind jääb 9 ja 15 euro vahele. Kalleim on elekter börsil õhtutundidel, mil hind on 200 ja 220 euro vahel megavatt-tunni kohta.
Soomes oli sel nädalal keskmiseks börsihinnaks 111, Lätis ja Leedus 161 eurot megavatt-tunnist.
### Response:
Nädala keskmiseks elektri börsihinnaks kujunes 161 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loodusdokumentaalfilm on mulle kui kriitikule alati olnud veidi kammitsetud alažanr, sest on jäänud (võib-olla ekslik või pealiskaudne) mulje, et klammerdutakse liialt ühtede eesmärkide ja järelduste külge. Loodusdokumentalistika loodusekäsitlus on enamasti romantilis-idealiseeriv, tänapäeva tehniliste võimalustega on loodust võimalik kujutada hingematvalt kaunilt, aegluubis ja droonivõtetega, mõjutades värvi, pilti ja heli. Ülevas toonis film tipneb tihti eleegilise lõppakordiga, kus antakse mõista, et kui me kohe midagi ette ei võta, siis sureb miski-keegi välja. Sõnum on loomulikult eluoluline, aga moraliseeriv toon on tihtipuhku nii pealetükkiv, et tekitab publikus vastureaktsiooni.
Loodusdokumentalistikal on selge ja kindel hariduslik funktsioon ja need filmid toimivad õppefilmina. Meile näidatakse floorat-faunat ja loodusnähtusi ning seda, kuidas ökosüsteemid funktsioneerivad. Linnastunud maailmas võib see paljudele pakkuda lähimat kokkupuudet metsiku loodusega. Õppedokilikud võimalused on maksimaalselt ära kasutanud BBC oma "Planeedi"-sarjadega ("Planeet Maa", "Sinine planeet", "Külmunud planeet"* jne), mis on tõepoolest uskumatud, kalli raha eest tehtud vaatemängud äärmiselt kvaliteetse materjaliga, aga mille traagika on selles, et me nende lavastajaid ei näe – neid kas pole märgitud või ei ole me nende nimesid kuulnud ka mainimise korral. Need sarjad elavad omasoodu ilma autoriteta ning on pigem identifitseeritavad David Attenborough' ja tema jutustajahääle kaudu. Eestis on tänu Rein Marani tohutule tööle olnud siiski tähtis ka autoripositsioon, olgu siin uuema põlvkonna filmidest märgitud kas või Joosep Matjuse "Kajaka teoreem" (2014).
Nii ka "Suure soo" puhul, kus ei ole küll väga tajutavat kandvat ideed (v.a inimene peab elama loodusega kooskõlas või midagi sellist üldist), aga kus otsitakse tasakaalu ilu ja elu vahel ja pilk haarab nii esteetiliselt kaunist kui ka argiselt halastamatut. "Suur soo" on žanrilt loodusfilmi ja portreefilmi hübriid. Filmi pealkiri "Suur soo" on minu meelest pisut ekslik, sest soo on siin vaid taust ning sooõhustikku ei ole üritatud filmi vahendusel edasi anda. Filmi peaosaline on siiski inimene, vanem mees nimega Vello (filmis ei ole tema nime küll mainitud, aga lisamaterjalidest pärineb selline info), kes on pensionipõlves asunud elama sohu, asustamata loodusse, et end ilma nn tsivilisatsioonita ära majandada. Me ei tea, milline on tema kokkupuude inimeste maailmaga, sest filmist on hoolikalt eemaldatud kõik tänapäeva inimtegevuse jäljed, isegi kui neid seal algselt olla võis. Ei ühtki sidevahendit ega digividinat, ühtki logo, pakendit ega muud tarbimiskultuuri märki. Ei mingit prügi, mis poleks looduslik. Ei visuaalset ega füüsilist.
Klassikalise tarbimiskultuuri puudumise kiuste tõuseb filmi vältel selle keskseks teemaks ometigi tarbimine – kuidas tarbida ümbritsevat loodust vastutustundlikult, nii et inimese kohalolu ei koormaks teisi liike ega keskkonda. Näeme Vellot mitmesugustes tarbimissituatsioonides: ta võtab tarust mett, puult kasemahla, veest kala, peenrast porgandit, nugistelt karusnahka ja põdralt ilmselt liha, kuigi meile seda ei näidata, mis maas, keel sorakil, lebavast põdrast pärast tema mahalaskmist saab. Vello tarbib innuga ja kinnitab, et 25 nugise küttimine igal aastal on täiesti normaalne, kuna ta ei ole nende populatsiooni vähenemist täheldanud. Loodusfilmi puhul võrdlemisi uudne vaatenurk, sest tavaliselt ehmatatakse tundlikumates ringkondades iga elusolendi hukkasaamise peale üsna põhjalikult. Vellot aga arusaadavalt pahandab see, kui keegi teine julgeb tema tarbimist segada. Mulle linnamehele tundmatuks jääv kahjur on ära söönud Vello oataimed ning teenib selle eest peremehelt tiitli "raipenahk". Raipenahk satub pärast peenraomanikule pihku ja ega ta käsi hästi käi. Vello ja raipenaha olelusvõitlust vaadates meenub tahes-tahtmata ühest Rein Marani filmist (huvitav küll, millisest?) meelde jäänud mõte, et inimene liigitab liigid kahjuriteks sellest hetkest, kui need hakkavad häirima tema elukeskkonda. Ükski olend pole sündinud kahjuriks, ega tal olegi mingeid kahjuri omadusi, vaid see on lihtsalt ühe liigi hinnang teisele, mis avab justkui õigusliku akna kahjurliigi hävitamiseks. Lihtsustatud mõttekäigud jõuavad järgmise sammuna loomulikult sinna, et tõeline kahjur on ikkagi inimene ise, kelle suhe ümbritsevasse on ennekõike ekspluataatorlik. Vello tarbib mõõdukalt ja ka möönab paaris mõttekäigus, et inimese roll siin planeedil tuleks ümber mõelda, tekitades sellega kummalisi paralleele meie kaasaja radikaalsete ideedega. "Õigem, kui linnasid kui kontsentreeritud inimkogumeid üleüldse ei oleks," tõdeb Vello. Eks ta ole, aga sama järelduseni jõudis mõnda aega varem Kambodžas ka Pol Pot ja vaat millega see kõik lõppes. "Inimesi peaks olema sada või tuhat korda vähem," nendib ta sealsamas ja tuletab sellega tahes-tahtmata meelde soome ökoradikaali Pentti Linkola samalaadseid seisukohavõtte. Linkola pidas biosfääri inimpopulatsioonist olulisemaks ning ütles võimaliku maailmasõja kohta, et kui tal oleks võimalus vajutada nuppu, teeks ta seda kõhklemata ja ohverdaks ka enda teadmises, et miljonid surevad koos temaga.
Morbiidsetest seostest – Vello on ju tegelikult hoopis väga leebe olekuga, mitte mingi genotsiidimeelne hull – tagasi filmi juurde tulles saab selgeks, et filmi autor Remek Meel on "Suures soos" võrdlemisi teadlik sellest, et tema film on osa millestki suuremast, kõigepealt eesti loodusdokumentalistika traditsioonist ja eesti dokumentalistikast laiemalt. "Suures soos" hakkab silma mitu esteetilist valikut, mis justkui kinnistavad "Suure soo" täieõigusliku (aga seetõttu ka pisut standardse) eesti loodusdokina. Meeleolu loomiseks on kasutusele võetud tuttavlikud droonivõtted, mis ei jäta oma piltpostkaardiefekti saavutamata, heliribal kuuleme alates Marani filmidest loodusfilmide heliriba põhihitiks kujunenud altplokkflöödi kumedat igatsevat häält. Ainult sookurg on puudu. Läbi Vello koduse teleekraani kumab soov sirutuda kokkupuuteni eesti dokiklassikaga. Vello vaatab alguses Lennart Mere eesti antropoloogilise dokumentaalfilmi klassikasse kuuluvat lühifilmi "Šamaan" (1997) ja seejärel saab korraks lausa suurelt ekraanile Jüri Müüri "Leelo" (1969). Need kaks filmi räägivad ju ühest ja samast asjast – kuidas säilitada ühe väikese soome-ugri rahvakillu identiteet suurvõimu assimileerimiskatsete kiuste. Kuidas haakub selle ideega "Suur soo"? Kas me tingimata peame oma olemust otsima loodusest, ja üksteisest eraldi, ilma linnade korrumpeeriva mõjuta? See on küll intrigeeriv mõtteharjutus, aga ilmselt teostamatu, sest meile kõigile eraldi siin maal ruumi ilmselt napib. Ja kas ei ole eestluse keskseid iseloomuomadusi just nimelt koostegemine, millele viitab ju ka "Leelo" laulupidu? Filmis näidatava XVII üldlaulupeo rongkäiku ning sellega kaasnenud tundepuhangut meenutab ka Vello, kuid miski muu ei viita sellele, et ta soovib taas kellegagi midagi "koos" teha. Ainus kokkupuude muu maailmaga, millele filmis viidatakse, on Vello lausung, et nugisenahkade eest saab natuke raha, mis tähendab, et kusagil ja kellelegi peab ta need maha müüma. Nali naljaks, seos eesti dokitraditsiooniga leidub ka keelemängulisel tasandil, elab ju Vello soosaarel, ja ma ei saanud filmi ajal peast välja ka seost Mark Soosaarega. Öeldakse ju, et uued tegijad "seisavad hiiglaste õlgadel".
* "Planet Earth", Alistair Fothergill, Mark Linfield, 2006; "The Blue Planet", 2001; "Frozen Planet", 2011-2012. | Arvustus. Iga inimene on (soo)saar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loodusdokumentaalfilm on mulle kui kriitikule alati olnud veidi kammitsetud alažanr, sest on jäänud (võib-olla ekslik või pealiskaudne) mulje, et klammerdutakse liialt ühtede eesmärkide ja järelduste külge. Loodusdokumentalistika loodusekäsitlus on enamasti romantilis-idealiseeriv, tänapäeva tehniliste võimalustega on loodust võimalik kujutada hingematvalt kaunilt, aegluubis ja droonivõtetega, mõjutades värvi, pilti ja heli. Ülevas toonis film tipneb tihti eleegilise lõppakordiga, kus antakse mõista, et kui me kohe midagi ette ei võta, siis sureb miski-keegi välja. Sõnum on loomulikult eluoluline, aga moraliseeriv toon on tihtipuhku nii pealetükkiv, et tekitab publikus vastureaktsiooni.
Loodusdokumentalistikal on selge ja kindel hariduslik funktsioon ja need filmid toimivad õppefilmina. Meile näidatakse floorat-faunat ja loodusnähtusi ning seda, kuidas ökosüsteemid funktsioneerivad. Linnastunud maailmas võib see paljudele pakkuda lähimat kokkupuudet metsiku loodusega. Õppedokilikud võimalused on maksimaalselt ära kasutanud BBC oma "Planeedi"-sarjadega ("Planeet Maa", "Sinine planeet", "Külmunud planeet"* jne), mis on tõepoolest uskumatud, kalli raha eest tehtud vaatemängud äärmiselt kvaliteetse materjaliga, aga mille traagika on selles, et me nende lavastajaid ei näe – neid kas pole märgitud või ei ole me nende nimesid kuulnud ka mainimise korral. Need sarjad elavad omasoodu ilma autoriteta ning on pigem identifitseeritavad David Attenborough' ja tema jutustajahääle kaudu. Eestis on tänu Rein Marani tohutule tööle olnud siiski tähtis ka autoripositsioon, olgu siin uuema põlvkonna filmidest märgitud kas või Joosep Matjuse "Kajaka teoreem" (2014).
Nii ka "Suure soo" puhul, kus ei ole küll väga tajutavat kandvat ideed (v.a inimene peab elama loodusega kooskõlas või midagi sellist üldist), aga kus otsitakse tasakaalu ilu ja elu vahel ja pilk haarab nii esteetiliselt kaunist kui ka argiselt halastamatut. "Suur soo" on žanrilt loodusfilmi ja portreefilmi hübriid. Filmi pealkiri "Suur soo" on minu meelest pisut ekslik, sest soo on siin vaid taust ning sooõhustikku ei ole üritatud filmi vahendusel edasi anda. Filmi peaosaline on siiski inimene, vanem mees nimega Vello (filmis ei ole tema nime küll mainitud, aga lisamaterjalidest pärineb selline info), kes on pensionipõlves asunud elama sohu, asustamata loodusse, et end ilma nn tsivilisatsioonita ära majandada. Me ei tea, milline on tema kokkupuude inimeste maailmaga, sest filmist on hoolikalt eemaldatud kõik tänapäeva inimtegevuse jäljed, isegi kui neid seal algselt olla võis. Ei ühtki sidevahendit ega digividinat, ühtki logo, pakendit ega muud tarbimiskultuuri märki. Ei mingit prügi, mis poleks looduslik. Ei visuaalset ega füüsilist.
Klassikalise tarbimiskultuuri puudumise kiuste tõuseb filmi vältel selle keskseks teemaks ometigi tarbimine – kuidas tarbida ümbritsevat loodust vastutustundlikult, nii et inimese kohalolu ei koormaks teisi liike ega keskkonda. Näeme Vellot mitmesugustes tarbimissituatsioonides: ta võtab tarust mett, puult kasemahla, veest kala, peenrast porgandit, nugistelt karusnahka ja põdralt ilmselt liha, kuigi meile seda ei näidata, mis maas, keel sorakil, lebavast põdrast pärast tema mahalaskmist saab. Vello tarbib innuga ja kinnitab, et 25 nugise küttimine igal aastal on täiesti normaalne, kuna ta ei ole nende populatsiooni vähenemist täheldanud. Loodusfilmi puhul võrdlemisi uudne vaatenurk, sest tavaliselt ehmatatakse tundlikumates ringkondades iga elusolendi hukkasaamise peale üsna põhjalikult. Vellot aga arusaadavalt pahandab see, kui keegi teine julgeb tema tarbimist segada. Mulle linnamehele tundmatuks jääv kahjur on ära söönud Vello oataimed ning teenib selle eest peremehelt tiitli "raipenahk". Raipenahk satub pärast peenraomanikule pihku ja ega ta käsi hästi käi. Vello ja raipenaha olelusvõitlust vaadates meenub tahes-tahtmata ühest Rein Marani filmist (huvitav küll, millisest?) meelde jäänud mõte, et inimene liigitab liigid kahjuriteks sellest hetkest, kui need hakkavad häirima tema elukeskkonda. Ükski olend pole sündinud kahjuriks, ega tal olegi mingeid kahjuri omadusi, vaid see on lihtsalt ühe liigi hinnang teisele, mis avab justkui õigusliku akna kahjurliigi hävitamiseks. Lihtsustatud mõttekäigud jõuavad järgmise sammuna loomulikult sinna, et tõeline kahjur on ikkagi inimene ise, kelle suhe ümbritsevasse on ennekõike ekspluataatorlik. Vello tarbib mõõdukalt ja ka möönab paaris mõttekäigus, et inimese roll siin planeedil tuleks ümber mõelda, tekitades sellega kummalisi paralleele meie kaasaja radikaalsete ideedega. "Õigem, kui linnasid kui kontsentreeritud inimkogumeid üleüldse ei oleks," tõdeb Vello. Eks ta ole, aga sama järelduseni jõudis mõnda aega varem Kambodžas ka Pol Pot ja vaat millega see kõik lõppes. "Inimesi peaks olema sada või tuhat korda vähem," nendib ta sealsamas ja tuletab sellega tahes-tahtmata meelde soome ökoradikaali Pentti Linkola samalaadseid seisukohavõtte. Linkola pidas biosfääri inimpopulatsioonist olulisemaks ning ütles võimaliku maailmasõja kohta, et kui tal oleks võimalus vajutada nuppu, teeks ta seda kõhklemata ja ohverdaks ka enda teadmises, et miljonid surevad koos temaga.
Morbiidsetest seostest – Vello on ju tegelikult hoopis väga leebe olekuga, mitte mingi genotsiidimeelne hull – tagasi filmi juurde tulles saab selgeks, et filmi autor Remek Meel on "Suures soos" võrdlemisi teadlik sellest, et tema film on osa millestki suuremast, kõigepealt eesti loodusdokumentalistika traditsioonist ja eesti dokumentalistikast laiemalt. "Suures soos" hakkab silma mitu esteetilist valikut, mis justkui kinnistavad "Suure soo" täieõigusliku (aga seetõttu ka pisut standardse) eesti loodusdokina. Meeleolu loomiseks on kasutusele võetud tuttavlikud droonivõtted, mis ei jäta oma piltpostkaardiefekti saavutamata, heliribal kuuleme alates Marani filmidest loodusfilmide heliriba põhihitiks kujunenud altplokkflöödi kumedat igatsevat häält. Ainult sookurg on puudu. Läbi Vello koduse teleekraani kumab soov sirutuda kokkupuuteni eesti dokiklassikaga. Vello vaatab alguses Lennart Mere eesti antropoloogilise dokumentaalfilmi klassikasse kuuluvat lühifilmi "Šamaan" (1997) ja seejärel saab korraks lausa suurelt ekraanile Jüri Müüri "Leelo" (1969). Need kaks filmi räägivad ju ühest ja samast asjast – kuidas säilitada ühe väikese soome-ugri rahvakillu identiteet suurvõimu assimileerimiskatsete kiuste. Kuidas haakub selle ideega "Suur soo"? Kas me tingimata peame oma olemust otsima loodusest, ja üksteisest eraldi, ilma linnade korrumpeeriva mõjuta? See on küll intrigeeriv mõtteharjutus, aga ilmselt teostamatu, sest meile kõigile eraldi siin maal ruumi ilmselt napib. Ja kas ei ole eestluse keskseid iseloomuomadusi just nimelt koostegemine, millele viitab ju ka "Leelo" laulupidu? Filmis näidatava XVII üldlaulupeo rongkäiku ning sellega kaasnenud tundepuhangut meenutab ka Vello, kuid miski muu ei viita sellele, et ta soovib taas kellegagi midagi "koos" teha. Ainus kokkupuude muu maailmaga, millele filmis viidatakse, on Vello lausung, et nugisenahkade eest saab natuke raha, mis tähendab, et kusagil ja kellelegi peab ta need maha müüma. Nali naljaks, seos eesti dokitraditsiooniga leidub ka keelemängulisel tasandil, elab ju Vello soosaarel, ja ma ei saanud filmi ajal peast välja ka seost Mark Soosaarega. Öeldakse ju, et uued tegijad "seisavad hiiglaste õlgadel".
* "Planet Earth", Alistair Fothergill, Mark Linfield, 2006; "The Blue Planet", 2001; "Frozen Planet", 2011-2012.
### Response:
Arvustus. Iga inimene on (soo)saar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lajal alistas kvalifikatsiooni esimeses ringis 11. asetusega brasiillase Oscar Jose Gutierrezi (ATP 338.) 6:4, 6:0 ning teenis käimasoleval hooajal oma 40. võidu.
Eesti esireket lõi matši jooksul viis serviässa, päästis seitsmest murdepunktist neli ning ise realiseeris kaheksast murdepunktist kuus. Esimeselt servilt võitis Lajal 73 protsenti ning teiselt servilt 41 protsenti punktidest.
Lajali teise ringi vastane pole veel selgunud. | Lajal teenis Challengeri kvalifikatsioonis hooaja 40. võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lajal alistas kvalifikatsiooni esimeses ringis 11. asetusega brasiillase Oscar Jose Gutierrezi (ATP 338.) 6:4, 6:0 ning teenis käimasoleval hooajal oma 40. võidu.
Eesti esireket lõi matši jooksul viis serviässa, päästis seitsmest murdepunktist neli ning ise realiseeris kaheksast murdepunktist kuus. Esimeselt servilt võitis Lajal 73 protsenti ning teiselt servilt 41 protsenti punktidest.
Lajali teise ringi vastane pole veel selgunud.
### Response:
Lajal teenis Challengeri kvalifikatsioonis hooaja 40. võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pisut üle nädala Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), Keskerakonna ja valimisliidu Restart Kohtla-Järve vahel kestnud koalitsiooniläbirääkimistel on jõutud koalitsioonileppe sõnastamiseni, teatasid osapooled pühapäeval pressiteate vahendusel, lisades, et jätkatakse läbirääkimisi tööjaotuse üle linnajuhtimises.
Uuel nn korruptsioonikahtlustustevabal koalitsioonil oleks 25-liikmelises volikogus 13 kohta. Korruptsioonikahtlustuse on volikogu liikmetest saanud üheksa eelmise võimuliidu liiget. Eelmise ja uue võimuliidu ühendosaks on valimisliit Restart Kohtla-Järve, millest kuuluks uude koalitsiooni kolm volikogulast ehk valimisliidu eestvedaja Jaanek Pahka uude koalitsiooni ei kuulu.
Ees ootavad korruptsioonikoolitused
Kohtla-Järve linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Eduard Odinetsi sõnul on läbirääkimised möödunud kiires tempos ja koostöövaimus. "Kõigi partnerite huvides on võimalikult kiiresti saavutada kokkulepped ja asuda linna juhtima. Kinnitamist vajab linna eelarvestrateegia, on vaja üle vaadata linna arengukava, keeruliseks tõotab tulla järgmise aasta eelarve kokkupanek," ütles Odinets.
"Enneolematult palju tähelepanu uue koalitsiooni leppes saavad korruptsioonivastased meetmed, näiteks kohustuslikud koolitused linnavolikogu liikmetele, asjakohaste juhiste väljatöötamine, linnajuhtimise läbipaistvuse suurendamine, sisekontrollisüsteemide tugevdamine," tõi välja riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni endine juht, SDE peasekretär Odinets.
Praegu veel nimetu ja registreerimata fraktsiooni, mis koosneb Keskerakonna liikmetest - aga volikogus on ka endistest keskerakondlastest moodustatud fraktsioon, mis kannab nime Keskerakonna fraktsioon - esimees Sergei Lopin rõhutas koalitsioonileppe puhul meetmeid linnakeskkonna parendamiseks. "Jätkame panustamist tegevustesse, mis muudavad linnaruumi ilusamaks ja atraktiivsemaks. Toetame korteriühistuid elamute kordategemisel, korrastame linnatänavate remondisüsteemi, arendame avalikke vaba aja veetmise alasid," märkis Lopin.
"Kohtla-Järve haridusvaldkond vajab sisulisi muudatusi ja ümberkorraldusi – nii mõttelaadis kui hoiakutes," sõnas valimisliidu Restart Kohtla-Järve saadik Hendrik Agur. Tema sõnul lubab uus loodav linnavõim püstitada koolipidajana realistlikud eesmärgid kvaliteetse hariduse pakkumiseks linnas ning igati toetada linna haridusasutusi selles, sealhulgas ka eestikeelsele õppele sujuva ülemineku tagamisel koolides ja lasteaedades. "Haridusvaldkond on üks peamisi prioriteete, selle arendamisse tuleb erilise hoole ja vastutustundega suhtuda," rõhutas Agur.
Koalitsiooniläbirääkimised jätkuvad järgmisel nädalal. Koalitsioonilepe loodetakse allkirjastada enne 14. novembriks plaanitud linnavolikogu erakorralist istungit.
Kohtla-Järvel on volikogus segadused
2021. aasta valimiste järel kaotas aastaid Kohtla-Järvel võimul olnud Keskerakond võrreldes eelmiste valimistega volikogus kuus kohta. Nii allkirjastasidki volikogus ühehäälelise enamuse saanud SDE (5 kohta), Restart Kohtla-Järve (4), Reformierakond (2) ja Progress (2) 2021. aasta 28. oktoobril koalitsioonileppe. Neljapoolne koalitsioon lagunes aga juba esimesel, 15. novembril toimunud volikogu istungil.
Enne 4. oktoobril puhkenud korruptsiooniskandaali olid Kohtla-Järvel võimul inimesed, kelle vahel ametlikku koalitsioonilepingut ei olnud. Võimu moodustasid 15 inimest: Keskerakonna ridades volikokku pääsenud, kuid valimiste käigus erakonnast kaugenenud seitse liiget (sh volikogu esimees Tiit Lillemets), neli Restart Kohtla-Järve esindajat, Kaks Reformierakonna esindajat ja kaks Valimisliidu Progress esindajat.
Valimisliidu Progress üheks juhiks on ärimees Nikolai Ossipenko, kes võeti korruptsioonis kahtlustatuna sel nädalal kaheks kuuks vahi alla. Ossipenko ise kandideeris Jõhvis, kus ta on oma volikogu liikme volitused peatanud.
Pärast korruptsiooniskandaali puhkemist umbusaldati 27. oktoobri volikogu istungil opositsiooni eestvedamisel nii linnavalitsust, mille neljast liikmest kaks (Vitali Borodin (Reformierakond) ja Evelyn Danilov (VL Progress)) on korruptsioonikahtlustuse all, kui ka korruptsioonikahtlustuse saanud volikogu esimeest Tiit Lillemetsa (endine Keskerakonna liige), aseeesimeest Marina Merkulovat (VL Progress), linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimeest Anton Dijevit (endine Keskerakond), majanduskomisjoni esimeest Deniss Veršininit (endine Keskerakonna liige) ja revisjonikomisjoni esimeest Jaanek Pahkat (VL Restart Kohtla-Järve). | Kohtla-Järvel on uus võim kokku leppinud koalitsioonileppe põhipunktid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pisut üle nädala Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), Keskerakonna ja valimisliidu Restart Kohtla-Järve vahel kestnud koalitsiooniläbirääkimistel on jõutud koalitsioonileppe sõnastamiseni, teatasid osapooled pühapäeval pressiteate vahendusel, lisades, et jätkatakse läbirääkimisi tööjaotuse üle linnajuhtimises.
Uuel nn korruptsioonikahtlustustevabal koalitsioonil oleks 25-liikmelises volikogus 13 kohta. Korruptsioonikahtlustuse on volikogu liikmetest saanud üheksa eelmise võimuliidu liiget. Eelmise ja uue võimuliidu ühendosaks on valimisliit Restart Kohtla-Järve, millest kuuluks uude koalitsiooni kolm volikogulast ehk valimisliidu eestvedaja Jaanek Pahka uude koalitsiooni ei kuulu.
Ees ootavad korruptsioonikoolitused
Kohtla-Järve linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Eduard Odinetsi sõnul on läbirääkimised möödunud kiires tempos ja koostöövaimus. "Kõigi partnerite huvides on võimalikult kiiresti saavutada kokkulepped ja asuda linna juhtima. Kinnitamist vajab linna eelarvestrateegia, on vaja üle vaadata linna arengukava, keeruliseks tõotab tulla järgmise aasta eelarve kokkupanek," ütles Odinets.
"Enneolematult palju tähelepanu uue koalitsiooni leppes saavad korruptsioonivastased meetmed, näiteks kohustuslikud koolitused linnavolikogu liikmetele, asjakohaste juhiste väljatöötamine, linnajuhtimise läbipaistvuse suurendamine, sisekontrollisüsteemide tugevdamine," tõi välja riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni endine juht, SDE peasekretär Odinets.
Praegu veel nimetu ja registreerimata fraktsiooni, mis koosneb Keskerakonna liikmetest - aga volikogus on ka endistest keskerakondlastest moodustatud fraktsioon, mis kannab nime Keskerakonna fraktsioon - esimees Sergei Lopin rõhutas koalitsioonileppe puhul meetmeid linnakeskkonna parendamiseks. "Jätkame panustamist tegevustesse, mis muudavad linnaruumi ilusamaks ja atraktiivsemaks. Toetame korteriühistuid elamute kordategemisel, korrastame linnatänavate remondisüsteemi, arendame avalikke vaba aja veetmise alasid," märkis Lopin.
"Kohtla-Järve haridusvaldkond vajab sisulisi muudatusi ja ümberkorraldusi – nii mõttelaadis kui hoiakutes," sõnas valimisliidu Restart Kohtla-Järve saadik Hendrik Agur. Tema sõnul lubab uus loodav linnavõim püstitada koolipidajana realistlikud eesmärgid kvaliteetse hariduse pakkumiseks linnas ning igati toetada linna haridusasutusi selles, sealhulgas ka eestikeelsele õppele sujuva ülemineku tagamisel koolides ja lasteaedades. "Haridusvaldkond on üks peamisi prioriteete, selle arendamisse tuleb erilise hoole ja vastutustundega suhtuda," rõhutas Agur.
Koalitsiooniläbirääkimised jätkuvad järgmisel nädalal. Koalitsioonilepe loodetakse allkirjastada enne 14. novembriks plaanitud linnavolikogu erakorralist istungit.
Kohtla-Järvel on volikogus segadused
2021. aasta valimiste järel kaotas aastaid Kohtla-Järvel võimul olnud Keskerakond võrreldes eelmiste valimistega volikogus kuus kohta. Nii allkirjastasidki volikogus ühehäälelise enamuse saanud SDE (5 kohta), Restart Kohtla-Järve (4), Reformierakond (2) ja Progress (2) 2021. aasta 28. oktoobril koalitsioonileppe. Neljapoolne koalitsioon lagunes aga juba esimesel, 15. novembril toimunud volikogu istungil.
Enne 4. oktoobril puhkenud korruptsiooniskandaali olid Kohtla-Järvel võimul inimesed, kelle vahel ametlikku koalitsioonilepingut ei olnud. Võimu moodustasid 15 inimest: Keskerakonna ridades volikokku pääsenud, kuid valimiste käigus erakonnast kaugenenud seitse liiget (sh volikogu esimees Tiit Lillemets), neli Restart Kohtla-Järve esindajat, Kaks Reformierakonna esindajat ja kaks Valimisliidu Progress esindajat.
Valimisliidu Progress üheks juhiks on ärimees Nikolai Ossipenko, kes võeti korruptsioonis kahtlustatuna sel nädalal kaheks kuuks vahi alla. Ossipenko ise kandideeris Jõhvis, kus ta on oma volikogu liikme volitused peatanud.
Pärast korruptsiooniskandaali puhkemist umbusaldati 27. oktoobri volikogu istungil opositsiooni eestvedamisel nii linnavalitsust, mille neljast liikmest kaks (Vitali Borodin (Reformierakond) ja Evelyn Danilov (VL Progress)) on korruptsioonikahtlustuse all, kui ka korruptsioonikahtlustuse saanud volikogu esimeest Tiit Lillemetsa (endine Keskerakonna liige), aseeesimeest Marina Merkulovat (VL Progress), linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimeest Anton Dijevit (endine Keskerakond), majanduskomisjoni esimeest Deniss Veršininit (endine Keskerakonna liige) ja revisjonikomisjoni esimeest Jaanek Pahkat (VL Restart Kohtla-Järve).
### Response:
Kohtla-Järvel on uus võim kokku leppinud koalitsioonileppe põhipunktid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandal kohal paiknev TalTech/Tradehouse kohtus võõrsil SUFA klubs/Daugavpils Universitatega, kes turniiritabelis hoiab kaheksandat kohta.
Kahes esimeses geimis koduvõistkond TalTechile tõsist vastupanu osutada ei suutnud, kui võõrustajad kogusid vastavalt 13 ja 19 punkti. Kolmandas geimis oli Eesti naiskonnal seisul 24:22 kasutada kaks matšpalli, kuid lätlannadel õnnestus need neutraliseerida ja võita geim 26:24 resultaadiga. Neljandas geimis oli taaskord selgelt parem TalTech, kellele läks 25:13 geimivõiduga kirja 3:1 (25:13, 251:19, 24:26, 25:13) mänguvõit, vahendab Volley.ee.
Rünnakuid 41-protsendiliselt lahendanud Dzintra Lember panustas võitu 16, Milja Raitis 12, Kätriin Põld kaheksa ja Johanna Sova samuti kaheksa punkti. TalTechi 15 serviässast koguni kuus löönud Melissa Varlõgina kogus seitse punkti. Lätlannade arvele märgiti kuus serviässa. Blokis jäid võitjad peale viie punktiga (11-6), rünnakul olid TalTechi edunumbrid 35%-32%.
Pühapäeval kell 14.00 on TalTechi vastaseks üheksandal tabelireal asuv VK Jelgava. Kell 17.00 võõrustab ainsana punktita püsiv Tartu Ülikool/Bigbank kolm kohta kõrgemal paiknevat Barrus/Võru Võrkpalliklubi. Eesti võistkondade omavahelisele kohtumisele saab kaasa elada Postimehe vahendusel.
Tabeliseisu saab vaatada siin. | TalTech/Tradehouse jätkab Balti liigas kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandal kohal paiknev TalTech/Tradehouse kohtus võõrsil SUFA klubs/Daugavpils Universitatega, kes turniiritabelis hoiab kaheksandat kohta.
Kahes esimeses geimis koduvõistkond TalTechile tõsist vastupanu osutada ei suutnud, kui võõrustajad kogusid vastavalt 13 ja 19 punkti. Kolmandas geimis oli Eesti naiskonnal seisul 24:22 kasutada kaks matšpalli, kuid lätlannadel õnnestus need neutraliseerida ja võita geim 26:24 resultaadiga. Neljandas geimis oli taaskord selgelt parem TalTech, kellele läks 25:13 geimivõiduga kirja 3:1 (25:13, 251:19, 24:26, 25:13) mänguvõit, vahendab Volley.ee.
Rünnakuid 41-protsendiliselt lahendanud Dzintra Lember panustas võitu 16, Milja Raitis 12, Kätriin Põld kaheksa ja Johanna Sova samuti kaheksa punkti. TalTechi 15 serviässast koguni kuus löönud Melissa Varlõgina kogus seitse punkti. Lätlannade arvele märgiti kuus serviässa. Blokis jäid võitjad peale viie punktiga (11-6), rünnakul olid TalTechi edunumbrid 35%-32%.
Pühapäeval kell 14.00 on TalTechi vastaseks üheksandal tabelireal asuv VK Jelgava. Kell 17.00 võõrustab ainsana punktita püsiv Tartu Ülikool/Bigbank kolm kohta kõrgemal paiknevat Barrus/Võru Võrkpalliklubi. Eesti võistkondade omavahelisele kohtumisele saab kaasa elada Postimehe vahendusel.
Tabeliseisu saab vaatada siin.
### Response:
TalTech/Tradehouse jätkab Balti liigas kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Molloy on oma toas. Või on see ema tuba? Kus on ema, ta ei tea, ta on pidevalt teel, et ema üles otsida. Agent Jacques Moran otsib Molloyd, ta peab kirjutama sellest raporti. Ta asub teele koos oma poja Jacques Moraniga ja jõuab lõpuks tagasi teekonna alguspunkti. Või kas ta sealt üldse lahkuski? Ja kus on Molloy?
Samuel Beckett (1906–1989), suur modernist ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat, esitas radikaalse väljakutse realistlikule kirjandustraditsioonile ning katsetas abstraktse ja absurdistliku kirjutuse äärmiseid võimalusi. "Molloy" oli tema esimene prantsuse keeles kirjutatud romaan, teos, milles ta leidis oma tõelise hääle ja millele peagi järgnes tema kuulsaim näidend "Godot'd oodates".
Katkend:
Kasutasin mere ääres veedetud aega selleks, et täiendada oma lutsutamiskivide varusid. Ma nimetan neid kivideks, kuigi tegelikult olid need päris pisikesed, paras klibu. Jah, seekord varusin endale korraliku tagavara. Jagasin kivid võrdselt nelja taskusse ja lutsutasin neid järgemööda. See tõstatas probleemi, mille ma lahendasin esimese hooga nii. Mul oli, ütleme näiteks, kuusteist kivi, neli igas taskus, neli kummaski püksitaskus ja kummaski mantlitaskus. Kui võtsin ühe kivi paremast mantlitaskust ja panin suhu, siis panin mantlitaskusse asemele kivi paremast püksitaskust, kuhu panin asemele kivi vasakust püksitaskust, kuhu panin asemele kivi vasakust mantlitaskust, kuhu panin asemele kivi suust, kui olin lutsutamise lõpetanud. Nii oli igas taskus alati neli kivi, aga need ei olnud päris samad kivid. Ja kui lutsutamisisu jälle peale tuli, pistsin käe paremasse mantlitaskusse ja võisin olla kindel, et ma ei võta sealt sama kivi mis eelmine kord. Ja lutsutamise ajal tõstsin teised kivid äsja kirjeldatud moel ringi. Ja nii aina edasi. Aga see lahendus ei rahuldanud mind täielikult. Sest ma taipasin väga hästi, et erakordse juhuse tõttu võivad ringiratast käia alati samad neli kivi. Ja sellisel juhul ei lutsuta ma mitte kordamööda kuutteist kivi, vaid tegelikult ainult nelja, kordamööda alati samu. Aga enne lutsutamist segasin ma neid taskutes hoolega ja kui ma nad lutsutamise ajal ringi tõstsin, siis segasin samuti, nii lootsin, et nad taskust taskusse tõstes lähevad kenasti segamini. Aga see oli kõigest hädalahendus, millega minusugune mees ei saanud lõputult leppida.
Hakkasin niisiis otsima teist lahendust. Kõigepealt küsisin endalt, kas poleks parem, kui tõstaksin kive edasi neljakaupa, mitte ühekaupa, see tähendab, et lutsutamise ajal võtaksin välja kõik kolm paremasse mantlitaskusse jäänud kivi ja paneksin nende asemele neli kivi paremast püksitaskust, nende asemele neli kivi vasakust püksitaskust ja nende asemele neli kivi vasakust mantlitaskust ja lõpuks nende asemele kolm kivi paremast mantlitaskust pluss selle, mis on mul suus, kui olen lutsutamise lõpetanud. Jah, alguses mulle tundus, et nii saavutaksin ma parema tulemuse. Aga järele mõeldes pidin meelt muutma, pidin endale tunnistama, et kivide neljakaupa ringitõstmine teeb täpselt sama välja mis nende ühekaupa ringitõstmine. Sest kui mul oli sedaviisi küll kindlus, et leian oma paremast mantlitaskust iga kord neli kivi, mis on tingimata teised kui need, mis seal äsja olid olnud, jäi siiski võimalus, et ma valin kogemata sellest neljasest komplektist alati sama kivi ja seetõttu ei lutsuta ma mitte kuutteistkümmet kivi järgemööda, nagu oli minu soov, vaid ikka ainult kordamööda nelja. Lahendust tuli niisiis otsida mujalt kui kivide ringitõstmisest. Sest kuidas ma neid ka ringi tõstsin, jäi risk sama kivi otsa sattuda. Oli ilmne, et kui mul oleks rohkem taskuid, siis suureneks ka võimalus tarvitada kive moel, nagu ma soovisin, see tähendab üksteise järel, kuni neil on ring peal. Kui mul oleks olnud näiteks kaheksa taskut nelja asemel, siis poleks ka kõige alatum juhus suutnud väärata seda, et kuueteistkümnest kivist lutsutan ma kordamööda vähemalt kaheksat.
Kokkuvõttes võib öelda, et oleks mul olnud kuusteist taskut, oleksin võinud olla täiesti rahulik. Ja pikka aega olin ma seisukohal, et kuniks mul ei ole kuutteist taskut, igas taskus üks kivi, ei jõua ma kunagi endale seatud eesmärgini, või kui, siis ainult mingi erakordse juhuse läbi. Ja kui oli mõeldav, et ma kahekordistan oma taskute hulka, kas või nii, et jagan kõik taskud haaknõelte abil näiteks kaheks, siis neljaks jagamine tundus mulle juba üle jõu käivat. Pooliku lahenduse pärast ei tahtnud ma aga vaeva nägema hakata. Hakkasin juba tõesti mõõdutunnet kaotama kõige selle rahmeldamisega ja ütlesin endale, Kõik või ei midagi. Ja kui ma hetkeks kujutlesin, et kivid ja taskud võiksid olla omavahel paremas proportsioonis, et nende arv võiks olla võrdne, siis oli see tõesti vaid hetkeks. Sest see oleks tähendanud enda lööduks tunnistamist. Ja ma istusin mere ääres rannal, kuusteist kivi minu ees reas, ning silmitsesin neid viha ja nõutusega. Sest olgugi et mul oli raske istuda toolil või tugitoolis, kuna mul oli jalg kange, eks ole, siis maapinnal oli mul kerge istuda, kuna mul oli üks jalg kange ja teine ka aina kangem, sest just sel ajal hakkas mu parem jalg, parem selles mõttes, et ta polnud kange, mu parem jalg hakkas kangemaks muutuma. Mul oli kintsu alla tarvis toetuspunkti, eks ole, ja isegi tegelikult terve jala pikkuses oli tarvis maapinna toetuspunkti. Ja kui ma siis seal niimoodi oma kive vaatasin, veeretades peas võimalikke strateegiaid, millel kõigil olid omad hädad, ja pigistasin rusikas liivapeotäisi, nii et liiv mul sõrmede vahelt nõrises ja rannale tagasi langes, jah, kui minu vaim ja osa kehast seal sedasi rakkes olid, jõudis mulle ühel päeval korraga justkui sähvatades kohale, et ma võiksin ehk jõuda eesmärgile ka ilma taskute arvu suurendamata või kivide hulka vähendamata, peaksin lihtsalt loobuma praegusest ladustamise põhimõttest. | Loe katkendit Samuel Becketti romaanist "Molloy" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Molloy on oma toas. Või on see ema tuba? Kus on ema, ta ei tea, ta on pidevalt teel, et ema üles otsida. Agent Jacques Moran otsib Molloyd, ta peab kirjutama sellest raporti. Ta asub teele koos oma poja Jacques Moraniga ja jõuab lõpuks tagasi teekonna alguspunkti. Või kas ta sealt üldse lahkuski? Ja kus on Molloy?
Samuel Beckett (1906–1989), suur modernist ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat, esitas radikaalse väljakutse realistlikule kirjandustraditsioonile ning katsetas abstraktse ja absurdistliku kirjutuse äärmiseid võimalusi. "Molloy" oli tema esimene prantsuse keeles kirjutatud romaan, teos, milles ta leidis oma tõelise hääle ja millele peagi järgnes tema kuulsaim näidend "Godot'd oodates".
Katkend:
Kasutasin mere ääres veedetud aega selleks, et täiendada oma lutsutamiskivide varusid. Ma nimetan neid kivideks, kuigi tegelikult olid need päris pisikesed, paras klibu. Jah, seekord varusin endale korraliku tagavara. Jagasin kivid võrdselt nelja taskusse ja lutsutasin neid järgemööda. See tõstatas probleemi, mille ma lahendasin esimese hooga nii. Mul oli, ütleme näiteks, kuusteist kivi, neli igas taskus, neli kummaski püksitaskus ja kummaski mantlitaskus. Kui võtsin ühe kivi paremast mantlitaskust ja panin suhu, siis panin mantlitaskusse asemele kivi paremast püksitaskust, kuhu panin asemele kivi vasakust püksitaskust, kuhu panin asemele kivi vasakust mantlitaskust, kuhu panin asemele kivi suust, kui olin lutsutamise lõpetanud. Nii oli igas taskus alati neli kivi, aga need ei olnud päris samad kivid. Ja kui lutsutamisisu jälle peale tuli, pistsin käe paremasse mantlitaskusse ja võisin olla kindel, et ma ei võta sealt sama kivi mis eelmine kord. Ja lutsutamise ajal tõstsin teised kivid äsja kirjeldatud moel ringi. Ja nii aina edasi. Aga see lahendus ei rahuldanud mind täielikult. Sest ma taipasin väga hästi, et erakordse juhuse tõttu võivad ringiratast käia alati samad neli kivi. Ja sellisel juhul ei lutsuta ma mitte kordamööda kuutteist kivi, vaid tegelikult ainult nelja, kordamööda alati samu. Aga enne lutsutamist segasin ma neid taskutes hoolega ja kui ma nad lutsutamise ajal ringi tõstsin, siis segasin samuti, nii lootsin, et nad taskust taskusse tõstes lähevad kenasti segamini. Aga see oli kõigest hädalahendus, millega minusugune mees ei saanud lõputult leppida.
Hakkasin niisiis otsima teist lahendust. Kõigepealt küsisin endalt, kas poleks parem, kui tõstaksin kive edasi neljakaupa, mitte ühekaupa, see tähendab, et lutsutamise ajal võtaksin välja kõik kolm paremasse mantlitaskusse jäänud kivi ja paneksin nende asemele neli kivi paremast püksitaskust, nende asemele neli kivi vasakust püksitaskust ja nende asemele neli kivi vasakust mantlitaskust ja lõpuks nende asemele kolm kivi paremast mantlitaskust pluss selle, mis on mul suus, kui olen lutsutamise lõpetanud. Jah, alguses mulle tundus, et nii saavutaksin ma parema tulemuse. Aga järele mõeldes pidin meelt muutma, pidin endale tunnistama, et kivide neljakaupa ringitõstmine teeb täpselt sama välja mis nende ühekaupa ringitõstmine. Sest kui mul oli sedaviisi küll kindlus, et leian oma paremast mantlitaskust iga kord neli kivi, mis on tingimata teised kui need, mis seal äsja olid olnud, jäi siiski võimalus, et ma valin kogemata sellest neljasest komplektist alati sama kivi ja seetõttu ei lutsuta ma mitte kuutteistkümmet kivi järgemööda, nagu oli minu soov, vaid ikka ainult kordamööda nelja. Lahendust tuli niisiis otsida mujalt kui kivide ringitõstmisest. Sest kuidas ma neid ka ringi tõstsin, jäi risk sama kivi otsa sattuda. Oli ilmne, et kui mul oleks rohkem taskuid, siis suureneks ka võimalus tarvitada kive moel, nagu ma soovisin, see tähendab üksteise järel, kuni neil on ring peal. Kui mul oleks olnud näiteks kaheksa taskut nelja asemel, siis poleks ka kõige alatum juhus suutnud väärata seda, et kuueteistkümnest kivist lutsutan ma kordamööda vähemalt kaheksat.
Kokkuvõttes võib öelda, et oleks mul olnud kuusteist taskut, oleksin võinud olla täiesti rahulik. Ja pikka aega olin ma seisukohal, et kuniks mul ei ole kuutteist taskut, igas taskus üks kivi, ei jõua ma kunagi endale seatud eesmärgini, või kui, siis ainult mingi erakordse juhuse läbi. Ja kui oli mõeldav, et ma kahekordistan oma taskute hulka, kas või nii, et jagan kõik taskud haaknõelte abil näiteks kaheks, siis neljaks jagamine tundus mulle juba üle jõu käivat. Pooliku lahenduse pärast ei tahtnud ma aga vaeva nägema hakata. Hakkasin juba tõesti mõõdutunnet kaotama kõige selle rahmeldamisega ja ütlesin endale, Kõik või ei midagi. Ja kui ma hetkeks kujutlesin, et kivid ja taskud võiksid olla omavahel paremas proportsioonis, et nende arv võiks olla võrdne, siis oli see tõesti vaid hetkeks. Sest see oleks tähendanud enda lööduks tunnistamist. Ja ma istusin mere ääres rannal, kuusteist kivi minu ees reas, ning silmitsesin neid viha ja nõutusega. Sest olgugi et mul oli raske istuda toolil või tugitoolis, kuna mul oli jalg kange, eks ole, siis maapinnal oli mul kerge istuda, kuna mul oli üks jalg kange ja teine ka aina kangem, sest just sel ajal hakkas mu parem jalg, parem selles mõttes, et ta polnud kange, mu parem jalg hakkas kangemaks muutuma. Mul oli kintsu alla tarvis toetuspunkti, eks ole, ja isegi tegelikult terve jala pikkuses oli tarvis maapinna toetuspunkti. Ja kui ma siis seal niimoodi oma kive vaatasin, veeretades peas võimalikke strateegiaid, millel kõigil olid omad hädad, ja pigistasin rusikas liivapeotäisi, nii et liiv mul sõrmede vahelt nõrises ja rannale tagasi langes, jah, kui minu vaim ja osa kehast seal sedasi rakkes olid, jõudis mulle ühel päeval korraga justkui sähvatades kohale, et ma võiksin ehk jõuda eesmärgile ka ilma taskute arvu suurendamata või kivide hulka vähendamata, peaksin lihtsalt loobuma praegusest ladustamise põhimõttest.
### Response:
Loe katkendit Samuel Becketti romaanist "Molloy" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi Keskpanga Nobeli mälestusauhind majandusteaduse vallas läks 2022. aastal USA majandusteadlastele pankade ja rahanduskriiside kohta tehtud uuringute eest. Douglas W. Diamond ja Philip H. Dybvig pälvisid tunnustuse sügavama pilgu heitmise eest pankade tegutsemise põhimõtetesse ning aastatel 2006–2014 Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi juhtinud Ben Bernanke selle tõestamise eest, et puudujääkidel pankade tegevuses oli 1930. aastate majanduskriisis juhtiv osa.
Milleks panku üldse vaja on?
On palju indiviide ja organisatsioone, kes kulutavad vähem kui teenivad ning soovivad üle jäävat osa investeerida, et teenida lisatulu tulevikus. Teiselt poolt on isikuid ja ettevõtteid, kellel ei jätku parasjagu raha ning kes on valmis seda tasu eest laenama.
Üldist heaolu kasvu silmas pidades on kasulik, kui need kaks poolt kokku saavad. Finantsvahendus on teenus, mis seda tüüpi probleemi lahendab. See pole lihtne mehaaniline siire säästjatelt investoritele. Üheks panganduse probleemide allikaks on, et investeerimisel seotakse vahendid küllalt pikaks ajaks, mida on vaja investeerimisprojektide lõpuleviimiseks.
Samal ajal on säästud paigutatud sageli nõudmiseni või lühema tähtajaga hoiuste kujul. Panganduse üks põhiülesandeid ongi pika kustutustähtajaga varade muundamine lühikese tähtajaga hoiusteks, mida nimetatakse kustutusaja siirdeks (maturity transformation). Sellega loovad pangad hoiustajatele likviidsuse ehk võimaluse oma hoiused igal ajal sularahas välja võtta, kuigi vahendid on investeeritud pikaks ajaks.
Teine äripankadega seotud erisus on see, et pangad loovad raha. Majanduses käibel raha võib jaotada keskpankade poolt emiteeritud välisrahaks (dollarid, eurod jne) ja äripankade loodud siserahaks. Pankade reservid katavad vaid osa nende igal ajahetkel olemasolevatest kohustustest. Näiteks on hoiustatud raha panga kohustus (ja hoiustaja vara) ning väljaantud laen on panga vara (ja laenuvõtja kohustus).
Siseraha loomine käib nii, et pangad laenavad hoiustatud raha välja, jättes hoiusest teatud osa arvele reservina. Edasi hoiustavad laenusaajad kogu laenu või mingi osa sellest hoiusena ning sel moel tekkinud uue hoiuse arvelt on võimalik raha uuesti välja laenata. Kui palju on hoiustatud raha arvel võimalik laenu anda, sõltub antud riigi keskpanga määratud reservinõudest ning pankade enda riskihinnangust.
Seega osalise reserviga äripangandus sisaldab arvestatavaid riske. Seetõttu võib esitada põhimõttelise küsimuse: milleks on üldse panku vaja ja kas poleks sama liiki ülesandeid võimalik lahendada ilma pankadeta? Selline ongi Diamondi ja Dybvigi koos ja eraldi kirjutatud artiklite lähtekoht.
Hoiustajate vahendite siirdamise ülesande lahendamine ilma panganduseta tähendaks ühe võimalusena, et potentsiaalne investor säästab pika aja jooksul vahendeid ning kui on kogunenud piisav hulk raha, teeb investeeringu. Teise võimalusena on hoiustaja ja investor eraldi indiviidid ja vahetussuhe (hoius teatud tasu eest investeeringuks) kuulub poolte omavahelise jälgimise ja jõustamise alla.
On loogiline eeldada, et iga oma hoiustatud raha investorile laenanud indiviid, kes saab kogu oma hoiuse tagasi alles pärast investeeringu realiseerumist, peab vajalikuks jälgida investeeringu realiseerimise kulgu. Arvestama peab võimalusega, et investeering võib ka untsu minna ning säästja kaotada osa või kogu raha.
Pangateenuseks on rahaliste vahendite siirdamise ülesande lahendamisel kõigepealt hoiuste ja laenude kogumi (portfellide) loomine, millega jaotatakse risk nii, et ühe projekti ebaõnnestumine kaetakse teiste projektide tuluga ja süsteemis pole laenajat, kes jääks mingi investeeringuprojekti ebaõnnestumisel oma säästudest täiesti ilma.
Teiseks kogub pank projektide kulgemise kohta teavet, mille põhjal kujuneb investeerimisotsuste tegemiseks alus (kellele millistel tingimustel laenata). Pangal on paremad võimalused rahaliste suhete jõustamiseks (näiteks jännijäänud investoritelt raha tagasinõudmine) kui üksikisikul. Kui panku poleks, peaksid teabe hankimisega tegelema konkreetsete tehingute osalised ise. Pangandus vabastab nad aga seirekuludest.
Diamond ja Dybvig on esitanud oma 1980. aastate alguse töödes loogiliselt järjekindlad matemaatilised mudelid, kus pankade olemasolu ja struktuur on tuletatud majandusele pakutavatest vajalikest teenustest. Nende loodud mikroökonoomika alustel põhinevad formaalsed mudelid võimaldavad vastavate majandusmehhanismide edasist analüüsi. 1
Millised on pangasüsteemi riskid?
Riski kujutab endast ka pangasüsteem ise. Paljud hoiustajad võivad näiteks otsustada korraga oma hoiused välja võtta (nn pangajooks). Põhjus ei pruugi üldse olla seotud konkreetse panga toimimisega, vaid võib olla üldine majanduslangus, valuutarisk, sõda vms.
"Kui probleem puudutab ühte panka, siis tagab likviidsuse säilitamise pankadevaheline rahaturg. Laialdasema probleemi korral on vaja süsteemset lahendust."
Pangal võib olla küll kohustuste täitmiseks piisavalt vara, aga kustutusaja siirdamise tõttu võib tekkida olukord, kus pangal pole piisavalt vahendeid hoiustajatele hoiuste väljamaksmiseks – likviidsuskriis. Panga varad on mittelikviidsetes pikaajalistes instrumentides, raha on vaja aga hoiuste väljamaksmiseks kohe. Kui probleem puudutab ühte panka, siis tagab likviidsuse säilitamise pankadevaheline rahaturg. Laialdasema probleemi korral on vaja süsteemset lahendust.
Üks selliseid on keskpanga nn viimase instantsi laenaja roll: keskpank pakub hätta jäänud äripangale likviidsusabi (annab lühiajalise laenu või ostab äripanga emiteeritud võlakirju). See on nn ex post lahend, kus pangandusturul sekkutakse pärast sündmust, panganduskriisis.
Teine süsteemne pangajooksu ennetav, ex ante lahend luuakse näiteks hoiusekindlustuse süsteemiga. Mure korral oma raha pärast pole põhjust panka tormata, kuna hoiusekindlustus tagab hoiuse väljamaksmise, enamasti maksumaksjate kulul. Üks Diamondi ja Dybvigi uurimistöö tulemusi on seda liiki rahapoliitikameetmete analüüs ja hindamine.
1930. aastate suur majanduslangus
Suur majanduslangus algas 1929. aastal New Yorgi börsikrahhiga ning kestis USAs peaaegu kümme aastat. Kriis levis üle maailma ning sellega kaasnesid aktsiabörside krahhid, väliskaubanduse märkimisväärne kahanemine ning majandustegevuse suur langus.
Rahandus- ja panganduskriise on maailmas olnud palju. Reinharti ja Rogoffi järgi oli aastatel 1800–2008 kokku 268 panganduskriisi. 2 Ent suure majanduslanguse laastamistöö oli kõigi teiste kriisidega võrreldes põhjalik: USA majandus (SKP inimese kohta) oli kriisi põhjas 1933. aastal vähenenud 1929. aasta tipuga võrreldes 32,7 protsenti. Panganduspaanika algas 1930. aastal ja jätkus 1933. aastani. Selle tõttu läks põhja tuhandeid panku, USAs ligikaudu pool kõigist pankadest.
Kriisi muutumine pikaajaliseks majanduslanguseks andis põhjust seletusi otsida. Sellisest otsingust kasvas välja näiteks Keynesi üldteooria, mille kohaselt on pikaaegse languse põhjuseks kogunõudluse langus, mille tulemusena langeb kogutoodang allapoole majanduse tootmisvõimekuse taset.
Kriisist väljumiseks tuleks valitsusel rakendada aga ekspansiivset fiskaalpoliitikat, mis kasvatab kogunõudlust ja veab majanduse uuesti käima. Pankade pankrotti kriisi ajal on enamasti peetud majanduslanguse tagajärjeks ja sellele ei ole omistatud kriisi kulgemises erilist kohta.
Erandiks on 1963. aastal ilmunud aastaid 1867–1960 hõlmav Milton Friedmani ja Anna Schwartzi Ameerika Ühendriikide rahandusajalugu. 3 Selle autorite väitel süvendab pankade pankrott suuresti kriisi, nimelt negatiivse mõju tõttu rahapakkumisele: viimase vähenemine põhjustab deflatsiooni (hinnalanguse), mis omakorda võimendab üldist majanduslangust.
Friedman ja Schwartz väidavad, et suure majanduskriisi ajal olid paanika tõttu pankadele tekkinud krediidikahjud suhteliselt väikesed, aga pangad viis põhja pangajooks, mille tagajärjel vähenes rahapakkumine. Abi oleks olnud Föderaalreservi ekspansiivsest rahapoliitikast.
Ben Bernanke on samuti suure majanduskriisi põhjusi uurinud. 1983. aastal ilmunud artiklis nõustub ta Friedmani ja Schwartziga, et pangapaanikal oli majanduslanguse nii sügavaks ja pikaks kujunemisel keskne osa, aga ta ei pea põhjuseks rahapakkumise vähenemist. 4
Empiirilise analüüsi põhjal väidab Bernanke, et panganduse languse osa kriisis oli oluline seetõttu, et katkes vahendustegevus laenuandjate ja -võtjate vahel. Kuna katkenud suhteid polnud võimalik kergesti taastada, tõi see kaasa suuremad piirangud pankadest sõltuvatele laenuvõtjatele, eriti farmidele, väikefirmadele ja kodumajapidamistele, mistõttu pidurdus majandustegevus ning süvenes majanduskriis.
Panganduse reguleerimine
1970. ja 1980. aastatel oli rahamaailma käsitlustes olulisel kohal efektiivsete turgude hüpotees, mille võtab kokku Eugene Fama seisukoht: kui pangandus on täieliku konkurentsiga, siis vastab pankade portfelli juhtimine Modigliani-Milleri teoreemi tingimusele.
Modigliani ja Miller tõestasid, et ilma hõõrdumiseta turgudel, kus turuosalistel on olemas täielik teave ja puuduvad välismõjud, pole firmade rahastamise viisil tähtsust. Pole vahet, kas rahalised vahendid on omandatud aktsiakapitalina või laenuga. Seetõttu pole finantsvahendusel omaette tähtsust ning pole vajadust ka pankade hoiuste loomist ega väärtpaberite ostmist kontrolli all hoida. 5
"Uute finantsinstrumentide lisandumine ning rahaturu laienemine väljapoole tuntud piire tõi uued probleemid."
Pangandussektor pidi kustutusaja siirde ja muude üles kerkinud probleemidega ise toime tulema (täieliku teabe olemasolu eeldusel!) ja võimalike raskuste korral pidi likviidsuse tagamiseks piisama pankadevahelise rahaturu ja keskpanga likviidsusabist. Panganduse ülesehitus nendest eeldustest lähtuvalt lõi efektiivse vahendussüsteemi, aga uute finantsinstrumentide lisandumine ning rahaturu laienemine väljapoole tuntud piire tõi uued probleemid.
Majandusalases kirjanduses hakati 1970. aastatel rõhutama ebatäieliku teabe ja enda huve järgiva agendi probleemi, mis muutis taas tähtsaks finantsstruktuuri ja rahaliste vahendite kättesaadavuse. Seetõttu sai oluliseks krediidivahenduse kulu kontseptsioon, mille Bernanke on määratlenud kui "säästjate/laenuandjate fondide heade laenuvõtjate kätte kanaliseerimise kulu".
Just selle kanali katkemine kriisi ajal ja uue kanali ülesehituse kulukus pärast kriisi oli põhihäda. Seetõttu muutusid oluliseks valitsuse rahastatud programmid, et toetada headel aegadel süsteemi näiteks hoiusekindlustusega ja kriisi ajal süsteemi käigushoidmiseks vajalike laenudega. 6 Bernanke lähenemist peetakse uuskeyneslikuks.
Üks esimesi selgelt väljendatud põhimõtteid, kuidas panganduskriisi ajal toimida, on Walter Bagehoti 1873. aastal "viimase instantsi laenuandja" kohta sõnastatu. Selle järgi peab viimane panganduskriisi ajal vabalt raha välja andma, aga ainult maksujõulistele pankadele ning suure (karistava) intressimääraga soodustamaks pankade mõistlikku ex ante käitumist. 7 Seda poliitikat nimetatakse tänapäeval Bagehoti doktriiniks.
Pärast Teist maailmasõda oli pangandus tugevalt reguleeritud valdkond ja pangad tegutsesid enamasti ühe riigi piirides. Majanduse rahvusvaheliseks muutumine ning rahanduse ja panganduse liberaliseerimine 1980. aastatel (osalt efektiivsete turgude hüpoteesi mõjul), vähendas piiranguid edasi. Reguleerimise n-ö tõehetk saabus 2008. ja 2009. aasta majandus- ja rahanduskriisiga.
Kriisi lähtekohaks olid uued finantsvahendajad, kelle äri põhines samuti kustutusaja siirde mehhanismi abil tekkival tulul, aga kes jäid väljapoole pangandusregulatsiooni. Varipangad rahastasid end nagu traditsioonilised pankadki lühiajalise kustutusajaga võlaga, aga seda ei pakkunud enamasti mitte hoiustajad, vaid võlaturg. Traditsioonilised pangad hakkasid samuti sellest protsessist osa võtma, pakendades erinevaid laene ja müües neid teistele turuosalistele. Seda protsessi nimetati väärtpaberistamiseks (securitization).
Väärtpaberistamine asendas tavalise pankade kaudu toimunud finantsvahenduse pika vahendusahelaga, mille kulgemise üle selles osalejad lõpuks kontrolli kaotasid. Finants- ja pangandussektori kahjud tekkisid osalt selle varipangandussektori likviidsusprobleemidest, aga esile tulid ka traditsiooniliste pankade nõrkused: kas oli investeeritud liiga palju uutesse instrumentidesse või oli traditsioonilise panganduse juures kuhjunud probleeme, mida süvendasid uude ärisse sisenemisega tekkinud kahjud.
Nii kodumajapidamiste kui ka finantsvahendajate kõrge võlgnevusaste koos lühiajaliste laenutähtaegadega tegid finantssüsteemi väga haavatavaks viisil, mida olid kirjeldanud Diamond ja Dybvig. Bernanke ja teised keskpankade juhid järgisid varasemate kriiside analüüsist saadud teadmisi ning hoidsid süsteemi püsti ükskõik mis hinnaga, uskudes, et vahendustegevuse võimekuse säilimisel on üldine positiivne majanduslik mõju.
Finantsvahendus tänapäevasel kujul on väga mõjus ressursside koondamise ja majanduse rahastamise vahend ning ilma selleta oleksime palju vaesemad. Samuti on see süsteem olulisel kohal inimeste majanduslike valikute realiseerimisel. Ent liigne rõhuasetus süsteemi eneseregulatsioonile suurendab riski osalejate jaoks.
Kui jätta osa süsteemist reguleerimata, võivad rahanduskriisidel olla poliitilised tagajärjed, halvemal juhul võib asenduda riigiinstitutsioonide kaudu reguleerimine vägivaldsega.
Ülereguleerimise korral väheneb aga vahendussüsteemi efektiivsus. Liiga suured tagatised tekitavad nn moraaliriski, mis tähendab, et turuosalised arvestavad riigiabiga ning võtavad suurema riski, kui muidu võtaksid. Selle aasta majandusnobelistid ei ole lahendanud neid probleeme lõplikult, aga on avanud suurel määral nende olemuse. Ja Walter Bagehot oli lõpuks probleemi tuumale juba XIX sajandi teisel poolel üsna lähedal.
1 Douglas W. Diamond, Phillip H. Dybvig, Bank Runs, Deposit Insurance and Liquidity. – Journal of Political Economy 1983, 91, 401–419; Douglass W. Diamond, Financial Intermediation and Delegated Monitoring. – Review of Economic Studies 1984, 51, 393–414.
2 Carmen Reinhart, Kenneth Rogoff, This Time Is Different: Eight Centuries of Financial Folly. Princeton University Press, 2009.
3 Milton Friedman, Anna Schwartz, A Monetary History of the United States 1867–1960. Princeton University Press, 1963.
4 Ben S. Bernanke, Nonmonetary Effects of the Financial Crises in the Propagation of the Great Depression. – American Economic Review 1983, 73, 257–76.
5 Eugene Fama, Agency problem and the Theory of the Firm. – Journal of Political Economy 1980, 288–307; Franco Modigliani, Merton H. Miller, The Cost of Capital, Corporation Finance and the Theory of Investment. – American Economic Review 1958, 48, 261–297; Merton H. Miller, Franco Modigliani, Dividend Policy, Growth and the Valuation of Shares. – Journal of Business 1961, 34 (4), 411–433.
6 Bernanke, op.cit.
7 Walter Bagehot, Lombard Street: A Description of the Money Market. John Waley and Sons, 1873. | Alari Purju: kuidas reguleerida pangandussektorit? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi Keskpanga Nobeli mälestusauhind majandusteaduse vallas läks 2022. aastal USA majandusteadlastele pankade ja rahanduskriiside kohta tehtud uuringute eest. Douglas W. Diamond ja Philip H. Dybvig pälvisid tunnustuse sügavama pilgu heitmise eest pankade tegutsemise põhimõtetesse ning aastatel 2006–2014 Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi juhtinud Ben Bernanke selle tõestamise eest, et puudujääkidel pankade tegevuses oli 1930. aastate majanduskriisis juhtiv osa.
Milleks panku üldse vaja on?
On palju indiviide ja organisatsioone, kes kulutavad vähem kui teenivad ning soovivad üle jäävat osa investeerida, et teenida lisatulu tulevikus. Teiselt poolt on isikuid ja ettevõtteid, kellel ei jätku parasjagu raha ning kes on valmis seda tasu eest laenama.
Üldist heaolu kasvu silmas pidades on kasulik, kui need kaks poolt kokku saavad. Finantsvahendus on teenus, mis seda tüüpi probleemi lahendab. See pole lihtne mehaaniline siire säästjatelt investoritele. Üheks panganduse probleemide allikaks on, et investeerimisel seotakse vahendid küllalt pikaks ajaks, mida on vaja investeerimisprojektide lõpuleviimiseks.
Samal ajal on säästud paigutatud sageli nõudmiseni või lühema tähtajaga hoiuste kujul. Panganduse üks põhiülesandeid ongi pika kustutustähtajaga varade muundamine lühikese tähtajaga hoiusteks, mida nimetatakse kustutusaja siirdeks (maturity transformation). Sellega loovad pangad hoiustajatele likviidsuse ehk võimaluse oma hoiused igal ajal sularahas välja võtta, kuigi vahendid on investeeritud pikaks ajaks.
Teine äripankadega seotud erisus on see, et pangad loovad raha. Majanduses käibel raha võib jaotada keskpankade poolt emiteeritud välisrahaks (dollarid, eurod jne) ja äripankade loodud siserahaks. Pankade reservid katavad vaid osa nende igal ajahetkel olemasolevatest kohustustest. Näiteks on hoiustatud raha panga kohustus (ja hoiustaja vara) ning väljaantud laen on panga vara (ja laenuvõtja kohustus).
Siseraha loomine käib nii, et pangad laenavad hoiustatud raha välja, jättes hoiusest teatud osa arvele reservina. Edasi hoiustavad laenusaajad kogu laenu või mingi osa sellest hoiusena ning sel moel tekkinud uue hoiuse arvelt on võimalik raha uuesti välja laenata. Kui palju on hoiustatud raha arvel võimalik laenu anda, sõltub antud riigi keskpanga määratud reservinõudest ning pankade enda riskihinnangust.
Seega osalise reserviga äripangandus sisaldab arvestatavaid riske. Seetõttu võib esitada põhimõttelise küsimuse: milleks on üldse panku vaja ja kas poleks sama liiki ülesandeid võimalik lahendada ilma pankadeta? Selline ongi Diamondi ja Dybvigi koos ja eraldi kirjutatud artiklite lähtekoht.
Hoiustajate vahendite siirdamise ülesande lahendamine ilma panganduseta tähendaks ühe võimalusena, et potentsiaalne investor säästab pika aja jooksul vahendeid ning kui on kogunenud piisav hulk raha, teeb investeeringu. Teise võimalusena on hoiustaja ja investor eraldi indiviidid ja vahetussuhe (hoius teatud tasu eest investeeringuks) kuulub poolte omavahelise jälgimise ja jõustamise alla.
On loogiline eeldada, et iga oma hoiustatud raha investorile laenanud indiviid, kes saab kogu oma hoiuse tagasi alles pärast investeeringu realiseerumist, peab vajalikuks jälgida investeeringu realiseerimise kulgu. Arvestama peab võimalusega, et investeering võib ka untsu minna ning säästja kaotada osa või kogu raha.
Pangateenuseks on rahaliste vahendite siirdamise ülesande lahendamisel kõigepealt hoiuste ja laenude kogumi (portfellide) loomine, millega jaotatakse risk nii, et ühe projekti ebaõnnestumine kaetakse teiste projektide tuluga ja süsteemis pole laenajat, kes jääks mingi investeeringuprojekti ebaõnnestumisel oma säästudest täiesti ilma.
Teiseks kogub pank projektide kulgemise kohta teavet, mille põhjal kujuneb investeerimisotsuste tegemiseks alus (kellele millistel tingimustel laenata). Pangal on paremad võimalused rahaliste suhete jõustamiseks (näiteks jännijäänud investoritelt raha tagasinõudmine) kui üksikisikul. Kui panku poleks, peaksid teabe hankimisega tegelema konkreetsete tehingute osalised ise. Pangandus vabastab nad aga seirekuludest.
Diamond ja Dybvig on esitanud oma 1980. aastate alguse töödes loogiliselt järjekindlad matemaatilised mudelid, kus pankade olemasolu ja struktuur on tuletatud majandusele pakutavatest vajalikest teenustest. Nende loodud mikroökonoomika alustel põhinevad formaalsed mudelid võimaldavad vastavate majandusmehhanismide edasist analüüsi. 1
Millised on pangasüsteemi riskid?
Riski kujutab endast ka pangasüsteem ise. Paljud hoiustajad võivad näiteks otsustada korraga oma hoiused välja võtta (nn pangajooks). Põhjus ei pruugi üldse olla seotud konkreetse panga toimimisega, vaid võib olla üldine majanduslangus, valuutarisk, sõda vms.
"Kui probleem puudutab ühte panka, siis tagab likviidsuse säilitamise pankadevaheline rahaturg. Laialdasema probleemi korral on vaja süsteemset lahendust."
Pangal võib olla küll kohustuste täitmiseks piisavalt vara, aga kustutusaja siirdamise tõttu võib tekkida olukord, kus pangal pole piisavalt vahendeid hoiustajatele hoiuste väljamaksmiseks – likviidsuskriis. Panga varad on mittelikviidsetes pikaajalistes instrumentides, raha on vaja aga hoiuste väljamaksmiseks kohe. Kui probleem puudutab ühte panka, siis tagab likviidsuse säilitamise pankadevaheline rahaturg. Laialdasema probleemi korral on vaja süsteemset lahendust.
Üks selliseid on keskpanga nn viimase instantsi laenaja roll: keskpank pakub hätta jäänud äripangale likviidsusabi (annab lühiajalise laenu või ostab äripanga emiteeritud võlakirju). See on nn ex post lahend, kus pangandusturul sekkutakse pärast sündmust, panganduskriisis.
Teine süsteemne pangajooksu ennetav, ex ante lahend luuakse näiteks hoiusekindlustuse süsteemiga. Mure korral oma raha pärast pole põhjust panka tormata, kuna hoiusekindlustus tagab hoiuse väljamaksmise, enamasti maksumaksjate kulul. Üks Diamondi ja Dybvigi uurimistöö tulemusi on seda liiki rahapoliitikameetmete analüüs ja hindamine.
1930. aastate suur majanduslangus
Suur majanduslangus algas 1929. aastal New Yorgi börsikrahhiga ning kestis USAs peaaegu kümme aastat. Kriis levis üle maailma ning sellega kaasnesid aktsiabörside krahhid, väliskaubanduse märkimisväärne kahanemine ning majandustegevuse suur langus.
Rahandus- ja panganduskriise on maailmas olnud palju. Reinharti ja Rogoffi järgi oli aastatel 1800–2008 kokku 268 panganduskriisi. 2 Ent suure majanduslanguse laastamistöö oli kõigi teiste kriisidega võrreldes põhjalik: USA majandus (SKP inimese kohta) oli kriisi põhjas 1933. aastal vähenenud 1929. aasta tipuga võrreldes 32,7 protsenti. Panganduspaanika algas 1930. aastal ja jätkus 1933. aastani. Selle tõttu läks põhja tuhandeid panku, USAs ligikaudu pool kõigist pankadest.
Kriisi muutumine pikaajaliseks majanduslanguseks andis põhjust seletusi otsida. Sellisest otsingust kasvas välja näiteks Keynesi üldteooria, mille kohaselt on pikaaegse languse põhjuseks kogunõudluse langus, mille tulemusena langeb kogutoodang allapoole majanduse tootmisvõimekuse taset.
Kriisist väljumiseks tuleks valitsusel rakendada aga ekspansiivset fiskaalpoliitikat, mis kasvatab kogunõudlust ja veab majanduse uuesti käima. Pankade pankrotti kriisi ajal on enamasti peetud majanduslanguse tagajärjeks ja sellele ei ole omistatud kriisi kulgemises erilist kohta.
Erandiks on 1963. aastal ilmunud aastaid 1867–1960 hõlmav Milton Friedmani ja Anna Schwartzi Ameerika Ühendriikide rahandusajalugu. 3 Selle autorite väitel süvendab pankade pankrott suuresti kriisi, nimelt negatiivse mõju tõttu rahapakkumisele: viimase vähenemine põhjustab deflatsiooni (hinnalanguse), mis omakorda võimendab üldist majanduslangust.
Friedman ja Schwartz väidavad, et suure majanduskriisi ajal olid paanika tõttu pankadele tekkinud krediidikahjud suhteliselt väikesed, aga pangad viis põhja pangajooks, mille tagajärjel vähenes rahapakkumine. Abi oleks olnud Föderaalreservi ekspansiivsest rahapoliitikast.
Ben Bernanke on samuti suure majanduskriisi põhjusi uurinud. 1983. aastal ilmunud artiklis nõustub ta Friedmani ja Schwartziga, et pangapaanikal oli majanduslanguse nii sügavaks ja pikaks kujunemisel keskne osa, aga ta ei pea põhjuseks rahapakkumise vähenemist. 4
Empiirilise analüüsi põhjal väidab Bernanke, et panganduse languse osa kriisis oli oluline seetõttu, et katkes vahendustegevus laenuandjate ja -võtjate vahel. Kuna katkenud suhteid polnud võimalik kergesti taastada, tõi see kaasa suuremad piirangud pankadest sõltuvatele laenuvõtjatele, eriti farmidele, väikefirmadele ja kodumajapidamistele, mistõttu pidurdus majandustegevus ning süvenes majanduskriis.
Panganduse reguleerimine
1970. ja 1980. aastatel oli rahamaailma käsitlustes olulisel kohal efektiivsete turgude hüpotees, mille võtab kokku Eugene Fama seisukoht: kui pangandus on täieliku konkurentsiga, siis vastab pankade portfelli juhtimine Modigliani-Milleri teoreemi tingimusele.
Modigliani ja Miller tõestasid, et ilma hõõrdumiseta turgudel, kus turuosalistel on olemas täielik teave ja puuduvad välismõjud, pole firmade rahastamise viisil tähtsust. Pole vahet, kas rahalised vahendid on omandatud aktsiakapitalina või laenuga. Seetõttu pole finantsvahendusel omaette tähtsust ning pole vajadust ka pankade hoiuste loomist ega väärtpaberite ostmist kontrolli all hoida. 5
"Uute finantsinstrumentide lisandumine ning rahaturu laienemine väljapoole tuntud piire tõi uued probleemid."
Pangandussektor pidi kustutusaja siirde ja muude üles kerkinud probleemidega ise toime tulema (täieliku teabe olemasolu eeldusel!) ja võimalike raskuste korral pidi likviidsuse tagamiseks piisama pankadevahelise rahaturu ja keskpanga likviidsusabist. Panganduse ülesehitus nendest eeldustest lähtuvalt lõi efektiivse vahendussüsteemi, aga uute finantsinstrumentide lisandumine ning rahaturu laienemine väljapoole tuntud piire tõi uued probleemid.
Majandusalases kirjanduses hakati 1970. aastatel rõhutama ebatäieliku teabe ja enda huve järgiva agendi probleemi, mis muutis taas tähtsaks finantsstruktuuri ja rahaliste vahendite kättesaadavuse. Seetõttu sai oluliseks krediidivahenduse kulu kontseptsioon, mille Bernanke on määratlenud kui "säästjate/laenuandjate fondide heade laenuvõtjate kätte kanaliseerimise kulu".
Just selle kanali katkemine kriisi ajal ja uue kanali ülesehituse kulukus pärast kriisi oli põhihäda. Seetõttu muutusid oluliseks valitsuse rahastatud programmid, et toetada headel aegadel süsteemi näiteks hoiusekindlustusega ja kriisi ajal süsteemi käigushoidmiseks vajalike laenudega. 6 Bernanke lähenemist peetakse uuskeyneslikuks.
Üks esimesi selgelt väljendatud põhimõtteid, kuidas panganduskriisi ajal toimida, on Walter Bagehoti 1873. aastal "viimase instantsi laenuandja" kohta sõnastatu. Selle järgi peab viimane panganduskriisi ajal vabalt raha välja andma, aga ainult maksujõulistele pankadele ning suure (karistava) intressimääraga soodustamaks pankade mõistlikku ex ante käitumist. 7 Seda poliitikat nimetatakse tänapäeval Bagehoti doktriiniks.
Pärast Teist maailmasõda oli pangandus tugevalt reguleeritud valdkond ja pangad tegutsesid enamasti ühe riigi piirides. Majanduse rahvusvaheliseks muutumine ning rahanduse ja panganduse liberaliseerimine 1980. aastatel (osalt efektiivsete turgude hüpoteesi mõjul), vähendas piiranguid edasi. Reguleerimise n-ö tõehetk saabus 2008. ja 2009. aasta majandus- ja rahanduskriisiga.
Kriisi lähtekohaks olid uued finantsvahendajad, kelle äri põhines samuti kustutusaja siirde mehhanismi abil tekkival tulul, aga kes jäid väljapoole pangandusregulatsiooni. Varipangad rahastasid end nagu traditsioonilised pankadki lühiajalise kustutusajaga võlaga, aga seda ei pakkunud enamasti mitte hoiustajad, vaid võlaturg. Traditsioonilised pangad hakkasid samuti sellest protsessist osa võtma, pakendades erinevaid laene ja müües neid teistele turuosalistele. Seda protsessi nimetati väärtpaberistamiseks (securitization).
Väärtpaberistamine asendas tavalise pankade kaudu toimunud finantsvahenduse pika vahendusahelaga, mille kulgemise üle selles osalejad lõpuks kontrolli kaotasid. Finants- ja pangandussektori kahjud tekkisid osalt selle varipangandussektori likviidsusprobleemidest, aga esile tulid ka traditsiooniliste pankade nõrkused: kas oli investeeritud liiga palju uutesse instrumentidesse või oli traditsioonilise panganduse juures kuhjunud probleeme, mida süvendasid uude ärisse sisenemisega tekkinud kahjud.
Nii kodumajapidamiste kui ka finantsvahendajate kõrge võlgnevusaste koos lühiajaliste laenutähtaegadega tegid finantssüsteemi väga haavatavaks viisil, mida olid kirjeldanud Diamond ja Dybvig. Bernanke ja teised keskpankade juhid järgisid varasemate kriiside analüüsist saadud teadmisi ning hoidsid süsteemi püsti ükskõik mis hinnaga, uskudes, et vahendustegevuse võimekuse säilimisel on üldine positiivne majanduslik mõju.
Finantsvahendus tänapäevasel kujul on väga mõjus ressursside koondamise ja majanduse rahastamise vahend ning ilma selleta oleksime palju vaesemad. Samuti on see süsteem olulisel kohal inimeste majanduslike valikute realiseerimisel. Ent liigne rõhuasetus süsteemi eneseregulatsioonile suurendab riski osalejate jaoks.
Kui jätta osa süsteemist reguleerimata, võivad rahanduskriisidel olla poliitilised tagajärjed, halvemal juhul võib asenduda riigiinstitutsioonide kaudu reguleerimine vägivaldsega.
Ülereguleerimise korral väheneb aga vahendussüsteemi efektiivsus. Liiga suured tagatised tekitavad nn moraaliriski, mis tähendab, et turuosalised arvestavad riigiabiga ning võtavad suurema riski, kui muidu võtaksid. Selle aasta majandusnobelistid ei ole lahendanud neid probleeme lõplikult, aga on avanud suurel määral nende olemuse. Ja Walter Bagehot oli lõpuks probleemi tuumale juba XIX sajandi teisel poolel üsna lähedal.
1 Douglas W. Diamond, Phillip H. Dybvig, Bank Runs, Deposit Insurance and Liquidity. – Journal of Political Economy 1983, 91, 401–419; Douglass W. Diamond, Financial Intermediation and Delegated Monitoring. – Review of Economic Studies 1984, 51, 393–414.
2 Carmen Reinhart, Kenneth Rogoff, This Time Is Different: Eight Centuries of Financial Folly. Princeton University Press, 2009.
3 Milton Friedman, Anna Schwartz, A Monetary History of the United States 1867–1960. Princeton University Press, 1963.
4 Ben S. Bernanke, Nonmonetary Effects of the Financial Crises in the Propagation of the Great Depression. – American Economic Review 1983, 73, 257–76.
5 Eugene Fama, Agency problem and the Theory of the Firm. – Journal of Political Economy 1980, 288–307; Franco Modigliani, Merton H. Miller, The Cost of Capital, Corporation Finance and the Theory of Investment. – American Economic Review 1958, 48, 261–297; Merton H. Miller, Franco Modigliani, Dividend Policy, Growth and the Valuation of Shares. – Journal of Business 1961, 34 (4), 411–433.
6 Bernanke, op.cit.
7 Walter Bagehot, Lombard Street: A Description of the Money Market. John Waley and Sons, 1873.
### Response:
Alari Purju: kuidas reguleerida pangandussektorit? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "ISW on juba ka varem hinnanud, et tõenäoliselt kasutab Teheran ära Venemaa sõltuvust Iraanis toodetud relvasüsteemidest, et paluda Moskvalt abi oma tuumaprogrammile," öeldakse ISW ülevaates. "Taotlused saada abi tuumavaldkonnas ja droonisaadetiste tunnistamine on mõlemad indikaatorid, mis näitavad, et Iraani juhtidel võib olla kavatsus luua Venemaaga selgesõnaline kahepoolne julgeolekusuhe, milles nad oleksid nüüd võrdsemad partnerid," lisas ISW.
Instituut märkis oma ülevaates, et Iraani teade droonitarnetest kinnitab ISW varasemaid hinnanguid, et Venemaa hangib Iraanis valmistatud relvasüsteeme, et lahendada täpismoona ammendumise probleemi Ukraina ründamisel.
Iraani tuumaprogramm on aastaid lääneriike ja eriti Iisraeli muretsema pannud. Viimati ütles Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) septembris koostatud raportis, et "ei saa kinnitada, et Iraani tuumaprogramm on eranditult rahumeelne", vahendas Postimees. | ISW: Iraan võib nõuda Venemaalt droonide eest abi oma tuumaprogrammile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"ISW on juba ka varem hinnanud, et tõenäoliselt kasutab Teheran ära Venemaa sõltuvust Iraanis toodetud relvasüsteemidest, et paluda Moskvalt abi oma tuumaprogrammile," öeldakse ISW ülevaates. "Taotlused saada abi tuumavaldkonnas ja droonisaadetiste tunnistamine on mõlemad indikaatorid, mis näitavad, et Iraani juhtidel võib olla kavatsus luua Venemaaga selgesõnaline kahepoolne julgeolekusuhe, milles nad oleksid nüüd võrdsemad partnerid," lisas ISW.
Instituut märkis oma ülevaates, et Iraani teade droonitarnetest kinnitab ISW varasemaid hinnanguid, et Venemaa hangib Iraanis valmistatud relvasüsteeme, et lahendada täpismoona ammendumise probleemi Ukraina ründamisel.
Iraani tuumaprogramm on aastaid lääneriike ja eriti Iisraeli muretsema pannud. Viimati ütles Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) septembris koostatud raportis, et "ei saa kinnitada, et Iraani tuumaprogramm on eranditult rahumeelne", vahendas Postimees.
### Response:
ISW: Iraan võib nõuda Venemaalt droonide eest abi oma tuumaprogrammile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Carter leiti laupäeva hommikul oma California kodus olevast vannist, kirjutab BBC.
"Praegu on väga halb aeg, me püüame aru saada, mis juhtus ja mis oli surma põhjuseks," teatas Carteri meeskond. "Oleme endast samamoodi väljas nagu kõik teisedki ning loodame, et fännid saadavad oma mõtted ja palved perekonnale."
Carteri karjäär sai alguse lapsstaarina Backstreet Boysi tuuridel ja kontsertidel soojendades, lisaks tegi ta ka edukat soolokarjääri.
1990. aastatel lõpus ja 2000. alguses müüs ta miljoneid albumeid, millest esimene ilmus, kui laulja oli vaid üheksa-aastane. | Poplaulja ja räppar Aaron Carter suri 34-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Carter leiti laupäeva hommikul oma California kodus olevast vannist, kirjutab BBC.
"Praegu on väga halb aeg, me püüame aru saada, mis juhtus ja mis oli surma põhjuseks," teatas Carteri meeskond. "Oleme endast samamoodi väljas nagu kõik teisedki ning loodame, et fännid saadavad oma mõtted ja palved perekonnale."
Carteri karjäär sai alguse lapsstaarina Backstreet Boysi tuuridel ja kontsertidel soojendades, lisaks tegi ta ka edukat soolokarjääri.
1990. aastatel lõpus ja 2000. alguses müüs ta miljoneid albumeid, millest esimene ilmus, kui laulja oli vaid üheksa-aastane.
### Response:
Poplaulja ja räppar Aaron Carter suri 34-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastane Pique alustas kohtumist algkoosseisus ja kandis ka kaptenipaela. Kohtumise avavärav sündis 48. minutil, kui tabamuse sai kirja Ousmane Dembele. Veidi vähem kui 15 minutit hiljem vormistas lõppskoori Frenkie de Jong. Võiduga tõusis 34 punkti kogunud Barcelona tabeli liidriks, kuid neist kahe punkti kaugusel olev Madridi Real peab oma 13. vooru kohtumise pühapäeval.
Pique tegi alates 2008. aastast Barcelona eest kaasa 616 kohtumises ja lõi 52 väravat. Kaitsja võitis Barcelona ridades kaheksa Hispaania kõrgliiga tiitlit, seitse Hispaania karikat ning kolm Meistrite liiga trofeed. Rahvuskoondisega tuli ta 2010. aastal maailmameistriks ja 2012. aastal Euroopa meistriks.
#Sempr3 @3gerardpique pic.twitter.com/v2txQvUdae
— FC Barcelona (@FCBarcelona) November 5, 2022
Itaalia kõrgliigas jätkab kaotuseta tabeli liider Napoli, kes sai laupäeval võõrsil 2:1 jagu Atalantast ning kasvatas edu lähima konkurendi AC Milani ees kuuepunktiliseks. Ademola Lookmani penalti viis kodumeeskonna 19. minutil juhtima, ent neli minutit hiljem taastas viigiseisu Victor Osimhen. Võiduvärava skooris 35. minutil poolkaitsja Eljif Elmas.
Tiitlikaitsja AC Milan alistas koduväljakul 2:1 väljalangemistsooni piiril oleva Spezia. Võõrustajad läksid 21. minutil Theo Hernandezi tabamusest juhtima, vahetult enne täistunni täitumist viigistas seisu Milani legendi Paolo Maldini poeg Daniel Maldini. Võiduvärav sündis minut enne normaalaja lõppu, kui jala sai valgeks Olivier Giroud.
Hispaania kõrgliiga tulemused:
FC Barcelona - UD Almeria 2:0
RC Celta - CA Osasuna 1:2
Valladolidi Real - Elche CF 2:1
Getafe CF - Cadiz CF 0:0
Itaalia kõrgliiga tulemused:
AC Milan - Spezia 2:1
Atalanta - Napoli 1:2
Empoli - Sassuolo 1:0
Salernitana - Cremonese 2:2 | Pique karjäär sai võiduka lõpu, Napoli alistas tiitlikonkurendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastane Pique alustas kohtumist algkoosseisus ja kandis ka kaptenipaela. Kohtumise avavärav sündis 48. minutil, kui tabamuse sai kirja Ousmane Dembele. Veidi vähem kui 15 minutit hiljem vormistas lõppskoori Frenkie de Jong. Võiduga tõusis 34 punkti kogunud Barcelona tabeli liidriks, kuid neist kahe punkti kaugusel olev Madridi Real peab oma 13. vooru kohtumise pühapäeval.
Pique tegi alates 2008. aastast Barcelona eest kaasa 616 kohtumises ja lõi 52 väravat. Kaitsja võitis Barcelona ridades kaheksa Hispaania kõrgliiga tiitlit, seitse Hispaania karikat ning kolm Meistrite liiga trofeed. Rahvuskoondisega tuli ta 2010. aastal maailmameistriks ja 2012. aastal Euroopa meistriks.
#Sempr3 @3gerardpique pic.twitter.com/v2txQvUdae
— FC Barcelona (@FCBarcelona) November 5, 2022
Itaalia kõrgliigas jätkab kaotuseta tabeli liider Napoli, kes sai laupäeval võõrsil 2:1 jagu Atalantast ning kasvatas edu lähima konkurendi AC Milani ees kuuepunktiliseks. Ademola Lookmani penalti viis kodumeeskonna 19. minutil juhtima, ent neli minutit hiljem taastas viigiseisu Victor Osimhen. Võiduvärava skooris 35. minutil poolkaitsja Eljif Elmas.
Tiitlikaitsja AC Milan alistas koduväljakul 2:1 väljalangemistsooni piiril oleva Spezia. Võõrustajad läksid 21. minutil Theo Hernandezi tabamusest juhtima, vahetult enne täistunni täitumist viigistas seisu Milani legendi Paolo Maldini poeg Daniel Maldini. Võiduvärav sündis minut enne normaalaja lõppu, kui jala sai valgeks Olivier Giroud.
Hispaania kõrgliiga tulemused:
FC Barcelona - UD Almeria 2:0
RC Celta - CA Osasuna 1:2
Valladolidi Real - Elche CF 2:1
Getafe CF - Cadiz CF 0:0
Itaalia kõrgliiga tulemused:
AC Milan - Spezia 2:1
Atalanta - Napoli 1:2
Empoli - Sassuolo 1:0
Salernitana - Cremonese 2:2
### Response:
Pique karjäär sai võiduka lõpu, Napoli alistas tiitlikonkurendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Me tuleme vaesusest. Meil ei peaks olema selle pärast häbi, sest üldiselt pole me selles ise süüdi. Ma tean seda tunnet – kindlusetus, ilmajäetus, mure toimetuleku pärast. Tundsin kord nii, kui käreda pakasega külmusid meie pere talvekartulid. Teate, kuidas maitseb külma saanud kartul? Ebameeldivalt magusalt. Alaväärsustunne oma pere elujärje pärast muutub kergesti krooniliseks, seda ei märkagi õieti, sest on nii tavaline. Külmasaanud kartul.
Ma lubasin endale 18-aastaselt, et ma ei kavatse olla oma elus vaene. Ma otsustasin olla jõukas, võimeline ennast ise ära majandama, ettevõtlik. Olen seda lubadust iseendale ka pidanud. Minu turvatsoon pangakontol on sada eurot (varem tuhat krooni). Sellest allapoole jääv kontojääk tähendab mulle külmasaanud kartuli tunnet.
Mida vastab eestlane, kui temalt küsida, kuidas läheb? Hästi. Kurta ei sobi. Ma saan ka sellest aru. Igale inimesele tuleb jätta tema väärikus, viigileht.
Ütlesin, et inimene ei ole oma vaesuses süüdi ega peaks tundma häbi. Pingutagu rohkem, nähku vaeva! Eks see ole nagu armastusega Tammsaarel. Ei tulnud seda. Tuleb see, mida teed.
Tihti arvatakse selle vaesuse kaotamise jutu peale, et ah, sotsiaaldemokraadid, va vasakpoolsed, tahavad kõigile lausalisi toetusi. Aga ei taha. Vaid hoopis seda, et tavaline tööinimene peab saama oma palgaga hästi ära elada, hea palk on parim töötuskindlustus.
Tahaks hoopis rikkuse, mida me ühiskonnana teenime, teistmoodi ümber jagada kui seni. Selleks tuleb maksusüsteemi muuta. (Siin tavaliselt tuleb mõne parempoolne edukultuse viljeleja välja lausega, et maksudega ei mängita ja jutul lõpp.) Tegelikult ei olegi vaja mängida, tuleb täitsa tõsiselt ümber teha. Ega mängu pole ka vaja alavääristada, inimene vajab mängu, kuid see on juba teine teema.
Mida siis muuta võiks? Luksust rohkem maksustada, autosid? Miks mitte. Me oleme ainus riik Euroopas, kus ei ole automaksu! Kinnisvaramaksud tuleks üle vaadata, jättes kodu maksustamata.
Muuta tuleb ka tööjõumakse, astmelist tulumaksu pole vaja karta. Seda tuleb teha juba seetõttu, et palgatöötajaid jääb vananevas ühiskonnas järjest vähemaks. Rikkad ja ülirikkad (mitte need, kes on napilt üle keskmise palga teenima hakanud) peavad hakkama ühiskonnale rohkem tagasi panustama, sest oma rikkuse on nad saanud avalikke hüvesid tarbides – hea hariduse abil.
Me ei pea ka lömitama rahvusvaheliste suurkorporatsioonide ees. Kui neilt makse kasseeritakse, ei lähe need kuhugi, pole vaja karta, sest neil on vaja turge, mitte meil neid. Me peame muutuma kohe.
Aga tegelikult on see kõik mõttetu ja inimkond kaob paari põlvkonna pärast, kui me ei hoia oma keskkonda – metsi, elurikkust, muud eluteenust, mida pakub meile Maa –, sest teate ju seda ütlust, et viimase puu mahavõtmise järel saab inimene aru, et raha ei saa hingata. Ärgem siis olgem sellised.
Rohepööre tuleb päriselt ära teha ja kogu majandussüsteem vajab täielikku muutust – ressursse järjest rohkem tarbiv mudel tuleb hüljata ja minna üle ringmajandusele. See tähendab, et kogu energiamajandus tuleb üle viia fossiilselt kütuselt taastuvale.
Ühekorraplasti ei tohi toota ehk pakendid, mida kasutame, ei tohi samuti tulla fossiilkütusest, nagu praegu. Märksõna on korduskasutus. Kõik, mida ei saa enam ressursina uuesti kasutada, tuleks viia tootja uksele, kes on siis sunnitud oma tekitatud probleemsele jäätmele ise otsa vaatama.
Ringmajandusele üleminek ei saa olla enam midagi, mida mõned "naljakad entusiastid" teevad, vaid me peame enamikus sellised olema. Muidu meid enam pole ja see pole üldse naljakas.
Seda püüavad meile öelda ka kliimaaktivistid. Nad teevad seda meeleheitlikult, aga täiesti turvaliselt klaasiga kaetud kunstiteoseid purgisupiga loopides. Sest meil on juba hakanud keskkonnale tehtud kahju heastamisega väga kiire ja plakatitega kuskil seismine ei ületa uudiskünnist.
Ma alustasin oma elust pärineva looga ja lõpetan ka. Otsisin hiljuti oma emapoolse vanaisa juuri ja tõdesin, et ei leia niisama lihtsalt, tean liiga vähe, et digitaalsest kirikuraamatust teda ja ta esivanemaid üles leida. Veidi selle üle mõelnud, taipasin, et mu vanaisa vanemad elasid ideaalse elu – neist ei jäänud siia maa peale mitte midagi peale laste, kes ka mina olen. | Egle Heinsar: märkmeid vaesusest ja rikkusest, püsimajäämisest ja kaost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Me tuleme vaesusest. Meil ei peaks olema selle pärast häbi, sest üldiselt pole me selles ise süüdi. Ma tean seda tunnet – kindlusetus, ilmajäetus, mure toimetuleku pärast. Tundsin kord nii, kui käreda pakasega külmusid meie pere talvekartulid. Teate, kuidas maitseb külma saanud kartul? Ebameeldivalt magusalt. Alaväärsustunne oma pere elujärje pärast muutub kergesti krooniliseks, seda ei märkagi õieti, sest on nii tavaline. Külmasaanud kartul.
Ma lubasin endale 18-aastaselt, et ma ei kavatse olla oma elus vaene. Ma otsustasin olla jõukas, võimeline ennast ise ära majandama, ettevõtlik. Olen seda lubadust iseendale ka pidanud. Minu turvatsoon pangakontol on sada eurot (varem tuhat krooni). Sellest allapoole jääv kontojääk tähendab mulle külmasaanud kartuli tunnet.
Mida vastab eestlane, kui temalt küsida, kuidas läheb? Hästi. Kurta ei sobi. Ma saan ka sellest aru. Igale inimesele tuleb jätta tema väärikus, viigileht.
Ütlesin, et inimene ei ole oma vaesuses süüdi ega peaks tundma häbi. Pingutagu rohkem, nähku vaeva! Eks see ole nagu armastusega Tammsaarel. Ei tulnud seda. Tuleb see, mida teed.
Tihti arvatakse selle vaesuse kaotamise jutu peale, et ah, sotsiaaldemokraadid, va vasakpoolsed, tahavad kõigile lausalisi toetusi. Aga ei taha. Vaid hoopis seda, et tavaline tööinimene peab saama oma palgaga hästi ära elada, hea palk on parim töötuskindlustus.
Tahaks hoopis rikkuse, mida me ühiskonnana teenime, teistmoodi ümber jagada kui seni. Selleks tuleb maksusüsteemi muuta. (Siin tavaliselt tuleb mõne parempoolne edukultuse viljeleja välja lausega, et maksudega ei mängita ja jutul lõpp.) Tegelikult ei olegi vaja mängida, tuleb täitsa tõsiselt ümber teha. Ega mängu pole ka vaja alavääristada, inimene vajab mängu, kuid see on juba teine teema.
Mida siis muuta võiks? Luksust rohkem maksustada, autosid? Miks mitte. Me oleme ainus riik Euroopas, kus ei ole automaksu! Kinnisvaramaksud tuleks üle vaadata, jättes kodu maksustamata.
Muuta tuleb ka tööjõumakse, astmelist tulumaksu pole vaja karta. Seda tuleb teha juba seetõttu, et palgatöötajaid jääb vananevas ühiskonnas järjest vähemaks. Rikkad ja ülirikkad (mitte need, kes on napilt üle keskmise palga teenima hakanud) peavad hakkama ühiskonnale rohkem tagasi panustama, sest oma rikkuse on nad saanud avalikke hüvesid tarbides – hea hariduse abil.
Me ei pea ka lömitama rahvusvaheliste suurkorporatsioonide ees. Kui neilt makse kasseeritakse, ei lähe need kuhugi, pole vaja karta, sest neil on vaja turge, mitte meil neid. Me peame muutuma kohe.
Aga tegelikult on see kõik mõttetu ja inimkond kaob paari põlvkonna pärast, kui me ei hoia oma keskkonda – metsi, elurikkust, muud eluteenust, mida pakub meile Maa –, sest teate ju seda ütlust, et viimase puu mahavõtmise järel saab inimene aru, et raha ei saa hingata. Ärgem siis olgem sellised.
Rohepööre tuleb päriselt ära teha ja kogu majandussüsteem vajab täielikku muutust – ressursse järjest rohkem tarbiv mudel tuleb hüljata ja minna üle ringmajandusele. See tähendab, et kogu energiamajandus tuleb üle viia fossiilselt kütuselt taastuvale.
Ühekorraplasti ei tohi toota ehk pakendid, mida kasutame, ei tohi samuti tulla fossiilkütusest, nagu praegu. Märksõna on korduskasutus. Kõik, mida ei saa enam ressursina uuesti kasutada, tuleks viia tootja uksele, kes on siis sunnitud oma tekitatud probleemsele jäätmele ise otsa vaatama.
Ringmajandusele üleminek ei saa olla enam midagi, mida mõned "naljakad entusiastid" teevad, vaid me peame enamikus sellised olema. Muidu meid enam pole ja see pole üldse naljakas.
Seda püüavad meile öelda ka kliimaaktivistid. Nad teevad seda meeleheitlikult, aga täiesti turvaliselt klaasiga kaetud kunstiteoseid purgisupiga loopides. Sest meil on juba hakanud keskkonnale tehtud kahju heastamisega väga kiire ja plakatitega kuskil seismine ei ületa uudiskünnist.
Ma alustasin oma elust pärineva looga ja lõpetan ka. Otsisin hiljuti oma emapoolse vanaisa juuri ja tõdesin, et ei leia niisama lihtsalt, tean liiga vähe, et digitaalsest kirikuraamatust teda ja ta esivanemaid üles leida. Veidi selle üle mõelnud, taipasin, et mu vanaisa vanemad elasid ideaalse elu – neist ei jäänud siia maa peale mitte midagi peale laste, kes ka mina olen.
### Response:
Egle Heinsar: märkmeid vaesusest ja rikkusest, püsimajäämisest ja kaost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | City läks kohtumist 16. minutil juhtima, kui Ilkay Gündogani eeltöö realiseeris Julian Alvarez. 10 minutit hiljem tegi City äärekaitsja Joao Cancelo oma karistusalas vea, mille eest näidati talle punast kaarti. Fulhami kasuks määratud penalti realiseeris kindlalt Andreas Pereira.
Teise poolaja keskel sekkus vahetusest vigastuspausilt naasnud Erling Haaland, kes sahistas külaliste võrku 74. minutil, kuid värav tühistati suluseisu tõttu. Võiduväravast norralane siiski ilma ei jäänud, sest kohtumise üleminutitel tegi Fulhami äärekaitsja Antonee Robinson oma karistusalas vea ja penalti realiseeris Haaland.
Cityl on nüüd tabelijuhina 32 punkti ning Londoni Arsenali edestatakse punktiga. Arsenal läheb pühapäeval vastamisi linnarivaali Chelseaga.
Leeds United võitles kodumurul välja 1:3 kaotusseisust, et alistada Bournemouth 4:3. Leeds asus 3. minutil Rodrigo penaltist juhtima, kuid poolajaks oli tänu Marcus Tavernieri ja Philip Billingi väravatele seis 2:1 külaliste kasuks.
Teise poolaja alguses suurendas Bournemouthi eduseisu Dominic Solanke tabamus. Kodumeeskonna tagasitulek algas 60. minutil. Esmalt lõi ühe värava tagasi Sam Greenwood ning kaheksa minutit hiljem viigistas seisu kaptenipaela kandnud Liam Cooper. Crysencio Summerville skooris võiduvärava 84. minutil.
Leeds hoiab tabelis 15 punktiga 12. kohta, Bournemouth asub 13 punktiga 16. positsioonil.
Tulemused:
Everton - Leicester City 0:2
Manchester City - Fulham 2:1
Nottingham Forrest - Brentford 2:2
Leeds United - Bournemouth 4:3
Wolverhampton Wanderers - Brighton & Hove Albion 2:3 | Haalandi hiline penalti viis Manchester City tabeli tippu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
City läks kohtumist 16. minutil juhtima, kui Ilkay Gündogani eeltöö realiseeris Julian Alvarez. 10 minutit hiljem tegi City äärekaitsja Joao Cancelo oma karistusalas vea, mille eest näidati talle punast kaarti. Fulhami kasuks määratud penalti realiseeris kindlalt Andreas Pereira.
Teise poolaja keskel sekkus vahetusest vigastuspausilt naasnud Erling Haaland, kes sahistas külaliste võrku 74. minutil, kuid värav tühistati suluseisu tõttu. Võiduväravast norralane siiski ilma ei jäänud, sest kohtumise üleminutitel tegi Fulhami äärekaitsja Antonee Robinson oma karistusalas vea ja penalti realiseeris Haaland.
Cityl on nüüd tabelijuhina 32 punkti ning Londoni Arsenali edestatakse punktiga. Arsenal läheb pühapäeval vastamisi linnarivaali Chelseaga.
Leeds United võitles kodumurul välja 1:3 kaotusseisust, et alistada Bournemouth 4:3. Leeds asus 3. minutil Rodrigo penaltist juhtima, kuid poolajaks oli tänu Marcus Tavernieri ja Philip Billingi väravatele seis 2:1 külaliste kasuks.
Teise poolaja alguses suurendas Bournemouthi eduseisu Dominic Solanke tabamus. Kodumeeskonna tagasitulek algas 60. minutil. Esmalt lõi ühe värava tagasi Sam Greenwood ning kaheksa minutit hiljem viigistas seisu kaptenipaela kandnud Liam Cooper. Crysencio Summerville skooris võiduvärava 84. minutil.
Leeds hoiab tabelis 15 punktiga 12. kohta, Bournemouth asub 13 punktiga 16. positsioonil.
Tulemused:
Everton - Leicester City 0:2
Manchester City - Fulham 2:1
Nottingham Forrest - Brentford 2:2
Leeds United - Bournemouth 4:3
Wolverhampton Wanderers - Brighton & Hove Albion 2:3
### Response:
Haalandi hiline penalti viis Manchester City tabeli tippu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Scholz ja Hiina president Xi Jinping tegid reedel ühisavalduse, milles teatasid, et on vastu tuumarelva kasutamisele või sellega ähvardamisele Ukrainas. Xi hoidus siiski otsesõnu Ukrainasse tunginud Venemaa kritiseerimisest ja üleskutsest väed Ukrainast ära viia.
Scholz hoiatas samas Venemaad, et see riskib rahvusvahelises kogukonnas oma positsiooni kaotusega, kui kasutab tuumarelva.
Scholz oli esimene demokraatlike tööstusriikide grupi G7 liider, kes pärast koroonapandeemiat on Hiinat külastanud. Tema visiit pälvis laialdast tähelepanu, aga ka kriitikat juba enne, kui see teoks sai. | Scholz: juba ainuüksi tuumarelva-sõnumi pärast tasus Hiinasse minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Scholz ja Hiina president Xi Jinping tegid reedel ühisavalduse, milles teatasid, et on vastu tuumarelva kasutamisele või sellega ähvardamisele Ukrainas. Xi hoidus siiski otsesõnu Ukrainasse tunginud Venemaa kritiseerimisest ja üleskutsest väed Ukrainast ära viia.
Scholz hoiatas samas Venemaad, et see riskib rahvusvahelises kogukonnas oma positsiooni kaotusega, kui kasutab tuumarelva.
Scholz oli esimene demokraatlike tööstusriikide grupi G7 liider, kes pärast koroonapandeemiat on Hiinat külastanud. Tema visiit pälvis laialdast tähelepanu, aga ka kriitikat juba enne, kui see teoks sai.
### Response:
Scholz: juba ainuüksi tuumarelva-sõnumi pärast tasus Hiinasse minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva oodatuimas kohtumises läksid Võrus vastamisi sealne Võru Barrus ja Tartu Bigbank ning kuigi kodumeeskond tegi neid toetama tulnud rohkearvulise kodupubliku ees taaskord võitlusliku esituse, tuli siiski vastu võtta 2:3 (23/25 25/23 19/25 25/21 10/15) kaotus.
Palju vahetusi teinud Tartule tõi Matej Šmidl 22 punkti (+13), Taavet Leppik lisas 14 (+7) ja Mart Naaber 12 (+7) punkti. Võru parimaks kerkis Matthew Slivinski 26 punktiga (+8), vahendab Volley.ee.
Selver/TalTech oli edukas kodusaalis, kus võõrustati lätlaste Daugavpilsi Ülikooli/Ezerzemet ja saadi 3:0 (25/22 25/21 25/20) võit.
Rünnakul väga ühtlaselt tegutsenud Tallinna klubi edukaimaks oli üheksa punktiga (+9) Andri Aganits, kaheksa punkti (+2) lisas noor Tristan Täht ja seitse punkti kanti nii Jan Markus Üpruse, sidemängija Leo Meyeri kui ka Eduards Stiegelise arvele. Vastaste edukaimaks kerkisid võrdselt kaheksa punkti toonud Antons Nazarovs ja Sandis Vilcans.
Pärnu VK pidi Jekabpilsi Lušilt vastu võtma 1:3 (23/25 26/24 16/25 15/25) kaotuse. Kaur Erik Kais tõi Pärnule 16 punkti (+4), Tony Tammiksaar panustas 13 (+2) ja Kristo-Joosep Peterson 10 silma (+1). Jekabpilsile tõid Armands Abolins, Zigurds Adamovics ja Andrii Tšmirov kõik 15 punkti.
Tabelis jätkab Tartu Bigbank 20 punktiga liidrikohal, Selver/TalTech on 18 punktiga teisel kohal. Võru hoiab 12 punktiga neljandat kohta ning Pärnu paikneb kolme punktiga seitsmendal ehk viimasel real. Tabeliseisu saab vaadata siin. | Tartu Bigbank ja Selver/TalTech olid Balti liigas võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva oodatuimas kohtumises läksid Võrus vastamisi sealne Võru Barrus ja Tartu Bigbank ning kuigi kodumeeskond tegi neid toetama tulnud rohkearvulise kodupubliku ees taaskord võitlusliku esituse, tuli siiski vastu võtta 2:3 (23/25 25/23 19/25 25/21 10/15) kaotus.
Palju vahetusi teinud Tartule tõi Matej Šmidl 22 punkti (+13), Taavet Leppik lisas 14 (+7) ja Mart Naaber 12 (+7) punkti. Võru parimaks kerkis Matthew Slivinski 26 punktiga (+8), vahendab Volley.ee.
Selver/TalTech oli edukas kodusaalis, kus võõrustati lätlaste Daugavpilsi Ülikooli/Ezerzemet ja saadi 3:0 (25/22 25/21 25/20) võit.
Rünnakul väga ühtlaselt tegutsenud Tallinna klubi edukaimaks oli üheksa punktiga (+9) Andri Aganits, kaheksa punkti (+2) lisas noor Tristan Täht ja seitse punkti kanti nii Jan Markus Üpruse, sidemängija Leo Meyeri kui ka Eduards Stiegelise arvele. Vastaste edukaimaks kerkisid võrdselt kaheksa punkti toonud Antons Nazarovs ja Sandis Vilcans.
Pärnu VK pidi Jekabpilsi Lušilt vastu võtma 1:3 (23/25 26/24 16/25 15/25) kaotuse. Kaur Erik Kais tõi Pärnule 16 punkti (+4), Tony Tammiksaar panustas 13 (+2) ja Kristo-Joosep Peterson 10 silma (+1). Jekabpilsile tõid Armands Abolins, Zigurds Adamovics ja Andrii Tšmirov kõik 15 punkti.
Tabelis jätkab Tartu Bigbank 20 punktiga liidrikohal, Selver/TalTech on 18 punktiga teisel kohal. Võru hoiab 12 punktiga neljandat kohta ning Pärnu paikneb kolme punktiga seitsmendal ehk viimasel real. Tabeliseisu saab vaadata siin.
### Response:
Tartu Bigbank ja Selver/TalTech olid Balti liigas võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljude eestimaalaste meeliskuurortis Sharm el-Sheikhis vahetub täna muretu puhkusemeeleolu mõnevõrra pessimistlikuma tooniga, sest algab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 27. konverents (Conference of the Parties ehk lühendatult COP27).
Tegelikult on pessimism selle kohta isegi vähe öeldud, sest ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi sõnul ei liigu asjad üldsegi mitte õiges suunas. "Emissioonid kasvavad endiselt rekordkiirustel. Selle asemel, et vähendada emissioone 45 protsendi võrra aastaks 2030, mis teadlaste sõnul peaks (kliima soojenemise pidurdamiseks - toim.) juhtuma, kasvavad kasvuhoonegaaside emissioonid hinnanguliselt kuni 10 protsenti. Praeguse poliitikaga on keskmine temperatuur tõusmas 2,8 kraadi võrra sajandi lõpuks. Ja see tähendab, et meie planeet on jõudmas punkti, kust edasi muutub kliimakaos vältimatuks," sõnas Guterres.
Tema hinnangul peavad globaalne Põhi ja Lõuna ehk vastavalt arenenud riigid ja arengumaad tegema kokkuleppe tuleviku tarbeks. See tähendaks, et rikkamad riigid pakuvad arengumaadele finantsilist ja tehnilist abi, et puhtamaid tehnoloogiaid kasutusele võtta.
Seega Euroopa Liidu plaanist vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030. aastaks 55 protsendi võrra jääb üksi väheks. Vaja on, et ka näiteks kiirelt kasvavad Aafrika riigid saaksid enda heaolu ehitada puhaste tehnoloogiatega. Vastasel juhul pole Guterresi sõnul lootust, et jõutakse senise eesmärgini hoida globaalse temperatuuri tõus alla 1,5 kraadi, mis 2015. aastal Pariisis kokku lepiti.
"Minu eesmärk on kindlustada piisava poliitilise tahte olemasolu, et tõesti edasi liikuda. Samuti kindlustada, et me tõesti liigume praeguse elu säilitamise eesmärgist normaalsemate suunas 1,5 kraadi lubaduse juurde. Aga see lubadus on suures ohus ja me oleme jõudmas punkti, kus me seda enam saavutada ei suuda. Üritame seda vältida iga hinna eest," sõnas Guterres.
Teadlaste arvutuste järgi on alates 1992. aastast, mil kohtumine esimest korda kokku tuli, globaalne keskmine temperatuur tõusnud 0,6 kraadi võrra ning liustikelt on ära sulanud 36 triljonit tonni jääd.
Konverents, millel osalevad ligi 200 riigi esindajad, kestab kuni 18. novembrini, aga kõige kõrgetasemelisemad arutelud leiavad aset esmaspäeval ja teisipäeval, kui kohale lendavad nii USA president, Euroopa Liidu juhid, Ühendkuningriigi peaminister ning ka kuningas Charles III. Eestit esindab 7.-8. novembrini toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel president Alar Karis.
Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, millel esindab Eestit keskkonnaminister Madis Kallas.
Eelolevale kliimakonverentsile on antud juba erinevaid nimesid nagu näiteks arengumaade ja Aafrika COP, aga ka rakendamise COP ning see keskendub lisaks arengumaade rahastusele ka kliimamuutustega kohanemisele ning mullusel kliimakonverentsil Glasgow's võetud plaanide hoidmisele.
Eesti kaitseb EL-i ühiseid seisukohti
Eesti lähtub konverentsi läbirääkimistel Euroopa Liit osaleb ühistest seisukohtadest, mis lepiti kokku 24. oktoobril Euroopa keskkonnaministrite kohtumisel.
"Euroopa Liit on kahtlemata kliimaläbirääkimistel eestvedaja ja usun, et innustame teisi riike võtma meist eeskuju," ütles keskkonnaminister Madis Kallas ministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel. "Kliimamuutustega kohanemise kõrval ei tohi jääda tagaplaanile kliimamuutuste leevendamine ja eelmisel aastal Glasgow's kokku lepitud leevendusprogrammi koostamine. Leevendusprogrammi on vaja, et täita Pariisi leppe eesmärki hoida planeedi temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires. Praegu näitavad prognoosid, et ilma lisapingutuseta see ei õnnestu," tõdes keskkonnaminister.
Ametlike läbirääkimiste kõrval on kohtumisel tähtis roll ka kõrvalüritustel ja kolmanda sektori omavahelisel koostööl, teatas ministeerium. Eesti jagab kliimakonventsiooni paviljonis Ida-Virumaa põlevkivist loobumise plaane, Põhjamaade paviljonis tegutseb Eesti noor kliimaaktivist Hanah Lahe ja tutvustatakse ka algatust Teeme Ära.
Eesti digilahenduste levitamiseks on COP27-le kaasatud ka Eesti ettevõtted ja rohetehnoloogiate eesvedajad. Euroopa Liidu paviljonis on 11. novembril Eesti rohe-ettevõtete tutvustamiseks. | Rikkad ja vaesed riigid hakkavad ÜRO kliimakonverentsil Egiptuses kokkulepet otsima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljude eestimaalaste meeliskuurortis Sharm el-Sheikhis vahetub täna muretu puhkusemeeleolu mõnevõrra pessimistlikuma tooniga, sest algab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 27. konverents (Conference of the Parties ehk lühendatult COP27).
Tegelikult on pessimism selle kohta isegi vähe öeldud, sest ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi sõnul ei liigu asjad üldsegi mitte õiges suunas. "Emissioonid kasvavad endiselt rekordkiirustel. Selle asemel, et vähendada emissioone 45 protsendi võrra aastaks 2030, mis teadlaste sõnul peaks (kliima soojenemise pidurdamiseks - toim.) juhtuma, kasvavad kasvuhoonegaaside emissioonid hinnanguliselt kuni 10 protsenti. Praeguse poliitikaga on keskmine temperatuur tõusmas 2,8 kraadi võrra sajandi lõpuks. Ja see tähendab, et meie planeet on jõudmas punkti, kust edasi muutub kliimakaos vältimatuks," sõnas Guterres.
Tema hinnangul peavad globaalne Põhi ja Lõuna ehk vastavalt arenenud riigid ja arengumaad tegema kokkuleppe tuleviku tarbeks. See tähendaks, et rikkamad riigid pakuvad arengumaadele finantsilist ja tehnilist abi, et puhtamaid tehnoloogiaid kasutusele võtta.
Seega Euroopa Liidu plaanist vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030. aastaks 55 protsendi võrra jääb üksi väheks. Vaja on, et ka näiteks kiirelt kasvavad Aafrika riigid saaksid enda heaolu ehitada puhaste tehnoloogiatega. Vastasel juhul pole Guterresi sõnul lootust, et jõutakse senise eesmärgini hoida globaalse temperatuuri tõus alla 1,5 kraadi, mis 2015. aastal Pariisis kokku lepiti.
"Minu eesmärk on kindlustada piisava poliitilise tahte olemasolu, et tõesti edasi liikuda. Samuti kindlustada, et me tõesti liigume praeguse elu säilitamise eesmärgist normaalsemate suunas 1,5 kraadi lubaduse juurde. Aga see lubadus on suures ohus ja me oleme jõudmas punkti, kus me seda enam saavutada ei suuda. Üritame seda vältida iga hinna eest," sõnas Guterres.
Teadlaste arvutuste järgi on alates 1992. aastast, mil kohtumine esimest korda kokku tuli, globaalne keskmine temperatuur tõusnud 0,6 kraadi võrra ning liustikelt on ära sulanud 36 triljonit tonni jääd.
Konverents, millel osalevad ligi 200 riigi esindajad, kestab kuni 18. novembrini, aga kõige kõrgetasemelisemad arutelud leiavad aset esmaspäeval ja teisipäeval, kui kohale lendavad nii USA president, Euroopa Liidu juhid, Ühendkuningriigi peaminister ning ka kuningas Charles III. Eestit esindab 7.-8. novembrini toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel president Alar Karis.
Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, millel esindab Eestit keskkonnaminister Madis Kallas.
Eelolevale kliimakonverentsile on antud juba erinevaid nimesid nagu näiteks arengumaade ja Aafrika COP, aga ka rakendamise COP ning see keskendub lisaks arengumaade rahastusele ka kliimamuutustega kohanemisele ning mullusel kliimakonverentsil Glasgow's võetud plaanide hoidmisele.
Eesti kaitseb EL-i ühiseid seisukohti
Eesti lähtub konverentsi läbirääkimistel Euroopa Liit osaleb ühistest seisukohtadest, mis lepiti kokku 24. oktoobril Euroopa keskkonnaministrite kohtumisel.
"Euroopa Liit on kahtlemata kliimaläbirääkimistel eestvedaja ja usun, et innustame teisi riike võtma meist eeskuju," ütles keskkonnaminister Madis Kallas ministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel. "Kliimamuutustega kohanemise kõrval ei tohi jääda tagaplaanile kliimamuutuste leevendamine ja eelmisel aastal Glasgow's kokku lepitud leevendusprogrammi koostamine. Leevendusprogrammi on vaja, et täita Pariisi leppe eesmärki hoida planeedi temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires. Praegu näitavad prognoosid, et ilma lisapingutuseta see ei õnnestu," tõdes keskkonnaminister.
Ametlike läbirääkimiste kõrval on kohtumisel tähtis roll ka kõrvalüritustel ja kolmanda sektori omavahelisel koostööl, teatas ministeerium. Eesti jagab kliimakonventsiooni paviljonis Ida-Virumaa põlevkivist loobumise plaane, Põhjamaade paviljonis tegutseb Eesti noor kliimaaktivist Hanah Lahe ja tutvustatakse ka algatust Teeme Ära.
Eesti digilahenduste levitamiseks on COP27-le kaasatud ka Eesti ettevõtted ja rohetehnoloogiate eesvedajad. Euroopa Liidu paviljonis on 11. novembril Eesti rohe-ettevõtete tutvustamiseks.
### Response:
Rikkad ja vaesed riigid hakkavad ÜRO kliimakonverentsil Egiptuses kokkulepet otsima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna transpordiametist öeldi ERR-ile, et Tallinn teeb juba ettevalmistusi, et Reidi teel ja Pirita teel asuvad kaamerad hakkaksid kiirust mõõtma. Siiani on sealsed kaamerad vaid liiklusvoogu fikseerinud.
Möödasõitjatele on kaamerate juures askeldavad tehnikud kindlasti silma jäänud. Tegu on eeltöödega liiklusjärelevalvesüsteemide tööle rakendamiseks, ütles transpordiameti juhataja Andres Harjo. "Meie eesmärgiks on järelevalvesüsteemid tööle rakendada veel sel aastal – Reidi teel kaks ja Pirita teel üks," lausus ta.
Tallinnas on koos Reidi ja Pirita tee kaameratega kokku viis statsionaarset kiiruskaamerat. "Hetkel töötavad kaks Kristiine ristmikul paiknevat statsionaarset liiklusjärelevalvesüsteemi," ütles Harjo.
Mobiilseid ehk liigutatavaid kiiruskaameraid Tallinn praegu ei plaani soetada, kuigi tänavu veebruaris ütles toonane abilinnapea Andrei Novikov, et mobiilsed kiiruskaamerad on odavamad ja efektiivsemad.
Samuti ei ole kavas juurde osta statsionaarseid kiiruskaameraid, ütles Harjo.
"Tallinnal ei ole lähiaastatel plaanis soetada mobiilseid liiklusjärelevalvesüsteeme ega suurendada statsionaarsete liiklusjärelevalve süsteemide võrku," lausus ta.
Mobiilsete kaameratega teeb Tallinnas praegu liiklusjärelevalvet politsei.
Ükski omavalitsus pole kiiruskaamera paigaldamiseks taotlust veel esitanud
Tänavu 1. märtsil jõustunud seadusemuudatus ja valitsuse määrus annavad omavalitsustele õiguse oma territooriumile paigaldada automaatseid kiiruskaameraid, kuid asukoha peavad linnad-vallad kooskõlastama politsei- ja piirivalveametiga (PPA). Siiani pole ükski omavalitsus PPA-le taotlust esitanud, ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link.
Lingi sõnul võib põhjuseks olla asjaolu, et kaamerate paigaldamine on kallis.
"Kohalike omavalitsuste majanduslik võimekus on erinev ning kaamerate paigaldamine on kulukas. Samuti peavad omavalitsused arvestama hinnatõusuga kasvanud muude väljaminekutega," nentis ta.
Lingi sõnul on kaamerate paigaldamist siiski mõnes omavalitsuses, näiteks Rae ja Saaremaa vallas, arutatud. "Ka Tallinna linna esindajad on avalikult rääkinud liiklusjärelevalve õiguste juurdesaamise ning automaatsete kiiruskaamerate paigaldamise soovist," lausus ta.
Ilma politsei loata kaamerat paigaldada ei tohi
Lingi hinnangul on omavalitsustele kiiruskaamerate paigaldamise õiguse andmine õige samm, sest lubatud sõidukiiruse ületamine on Eestis jätkuvalt probleemiks.
"Politsei on viimastel aastatel tänu menetluse efektiivsemaks muutmisele ja automaatsete kiirusemõõteseadmete kasutusele võtmisele fikseerinud järjest rohkem kiiruseületamisi. Eriti ohtlik on kiiruseületamine asulasisestel teedel, kus liigub ka palju jalakäijaid ja kergliiklejaid. Seega annab automaatsete kiiruskaamerate paigaldamine kohalikele omavalitsustele võimaluse tõsta liiklusturvalisust," lausus Link.
Kaamera asukoha kooskõlastamiseks tuleb taotlus esitada PPA-le, kes võtab asukoha kinnitamise käigus arvamuse ka transpordiametilt. Kui PPA pole asukohale kooskõlastust andnud, siis omavalitsus sellesse kohta automaatset kiirusmõõtesüsteemi paigaldada ei või.
Riigikogu võttis mullu detsembris vastu seadusemuudatuse, millega saavad omavalitsused õiguse paigaldada oma territooriumile automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse. 1. märtsist seadusemuudatus jõustus ning valitsus kinnitas hiljem ka vajaliku määruse. | Tallinn paneb veel tänavu Reidi ja Pirita tee kiiruskaamerad tööle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna transpordiametist öeldi ERR-ile, et Tallinn teeb juba ettevalmistusi, et Reidi teel ja Pirita teel asuvad kaamerad hakkaksid kiirust mõõtma. Siiani on sealsed kaamerad vaid liiklusvoogu fikseerinud.
Möödasõitjatele on kaamerate juures askeldavad tehnikud kindlasti silma jäänud. Tegu on eeltöödega liiklusjärelevalvesüsteemide tööle rakendamiseks, ütles transpordiameti juhataja Andres Harjo. "Meie eesmärgiks on järelevalvesüsteemid tööle rakendada veel sel aastal – Reidi teel kaks ja Pirita teel üks," lausus ta.
Tallinnas on koos Reidi ja Pirita tee kaameratega kokku viis statsionaarset kiiruskaamerat. "Hetkel töötavad kaks Kristiine ristmikul paiknevat statsionaarset liiklusjärelevalvesüsteemi," ütles Harjo.
Mobiilseid ehk liigutatavaid kiiruskaameraid Tallinn praegu ei plaani soetada, kuigi tänavu veebruaris ütles toonane abilinnapea Andrei Novikov, et mobiilsed kiiruskaamerad on odavamad ja efektiivsemad.
Samuti ei ole kavas juurde osta statsionaarseid kiiruskaameraid, ütles Harjo.
"Tallinnal ei ole lähiaastatel plaanis soetada mobiilseid liiklusjärelevalvesüsteeme ega suurendada statsionaarsete liiklusjärelevalve süsteemide võrku," lausus ta.
Mobiilsete kaameratega teeb Tallinnas praegu liiklusjärelevalvet politsei.
Ükski omavalitsus pole kiiruskaamera paigaldamiseks taotlust veel esitanud
Tänavu 1. märtsil jõustunud seadusemuudatus ja valitsuse määrus annavad omavalitsustele õiguse oma territooriumile paigaldada automaatseid kiiruskaameraid, kuid asukoha peavad linnad-vallad kooskõlastama politsei- ja piirivalveametiga (PPA). Siiani pole ükski omavalitsus PPA-le taotlust esitanud, ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link.
Lingi sõnul võib põhjuseks olla asjaolu, et kaamerate paigaldamine on kallis.
"Kohalike omavalitsuste majanduslik võimekus on erinev ning kaamerate paigaldamine on kulukas. Samuti peavad omavalitsused arvestama hinnatõusuga kasvanud muude väljaminekutega," nentis ta.
Lingi sõnul on kaamerate paigaldamist siiski mõnes omavalitsuses, näiteks Rae ja Saaremaa vallas, arutatud. "Ka Tallinna linna esindajad on avalikult rääkinud liiklusjärelevalve õiguste juurdesaamise ning automaatsete kiiruskaamerate paigaldamise soovist," lausus ta.
Ilma politsei loata kaamerat paigaldada ei tohi
Lingi hinnangul on omavalitsustele kiiruskaamerate paigaldamise õiguse andmine õige samm, sest lubatud sõidukiiruse ületamine on Eestis jätkuvalt probleemiks.
"Politsei on viimastel aastatel tänu menetluse efektiivsemaks muutmisele ja automaatsete kiirusemõõteseadmete kasutusele võtmisele fikseerinud järjest rohkem kiiruseületamisi. Eriti ohtlik on kiiruseületamine asulasisestel teedel, kus liigub ka palju jalakäijaid ja kergliiklejaid. Seega annab automaatsete kiiruskaamerate paigaldamine kohalikele omavalitsustele võimaluse tõsta liiklusturvalisust," lausus Link.
Kaamera asukoha kooskõlastamiseks tuleb taotlus esitada PPA-le, kes võtab asukoha kinnitamise käigus arvamuse ka transpordiametilt. Kui PPA pole asukohale kooskõlastust andnud, siis omavalitsus sellesse kohta automaatset kiirusmõõtesüsteemi paigaldada ei või.
Riigikogu võttis mullu detsembris vastu seadusemuudatuse, millega saavad omavalitsused õiguse paigaldada oma territooriumile automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse. 1. märtsist seadusemuudatus jõustus ning valitsus kinnitas hiljem ka vajaliku määruse.
### Response:
Tallinn paneb veel tänavu Reidi ja Pirita tee kiiruskaamerad tööle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval sõitis TalTechi naiskond külla legendaarsele Riia TTT klubile, kus küll tänavu on toimumas suurem noorenduskuur. See aga ei muuda fakti, et Eesti neidudel õnnestus kuulsa nimega tiim võõrsil skooriga 65:62 (18:17, 19:12, 8:19, 20:14) üle mängida, kirjutab Basket.ee.
Kaheksakesi mänginud TalTechi edukaim oli taas nende liider Annika Köster, kes kogus 16 punkti, 13 lauapalli (neist kuus ründelauast), kolm resultatiivset söötu ja neli vaheltlõiget. Kristel Rattasepp panustas 13 punktiga, Kätlin Kangur lisas 10 silma, seitse lauapalli ja viis söötu ning Anna Maria Tamberg viskas samuti 10 punkti.
Riia TTT edukaim oli nende 42-aastane veteran Gunta Baško, kes tõi 18 punkti, seitse lauapalli, viis söötu, neli vaheltlõiget ja kaks viskeblokeeringut. Marta Krista Mišcenko lisas 13 silma ja kuus lauapalli ning Kate Vilka 12 punkti ja viis lauapalli.
Kahjuks teiseks järjestikuseks päevaks TalTechi naistel jaksu ei jätkunud, kui pühapäeval jäädi kindlalt 45:86 (10:22, 10:20, 11:18, 14:26) alla Riia RSU naiskonnale.
TalTech/Nordaidil on liigatabelis kuus võitu ja kolm kaotust. Riia TTT on Balti liiga hooaega alustanud kolme kaotusega ning RSU kolme võiduga. Sel korral mänguvaba olnud Audentese Spordigümnaasium on kaotanud kõik seitse senist kohtumist. | TalTech naasis Riiast võidu ja kaotusega, jagu saadi TTT naiskonnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval sõitis TalTechi naiskond külla legendaarsele Riia TTT klubile, kus küll tänavu on toimumas suurem noorenduskuur. See aga ei muuda fakti, et Eesti neidudel õnnestus kuulsa nimega tiim võõrsil skooriga 65:62 (18:17, 19:12, 8:19, 20:14) üle mängida, kirjutab Basket.ee.
Kaheksakesi mänginud TalTechi edukaim oli taas nende liider Annika Köster, kes kogus 16 punkti, 13 lauapalli (neist kuus ründelauast), kolm resultatiivset söötu ja neli vaheltlõiget. Kristel Rattasepp panustas 13 punktiga, Kätlin Kangur lisas 10 silma, seitse lauapalli ja viis söötu ning Anna Maria Tamberg viskas samuti 10 punkti.
Riia TTT edukaim oli nende 42-aastane veteran Gunta Baško, kes tõi 18 punkti, seitse lauapalli, viis söötu, neli vaheltlõiget ja kaks viskeblokeeringut. Marta Krista Mišcenko lisas 13 silma ja kuus lauapalli ning Kate Vilka 12 punkti ja viis lauapalli.
Kahjuks teiseks järjestikuseks päevaks TalTechi naistel jaksu ei jätkunud, kui pühapäeval jäädi kindlalt 45:86 (10:22, 10:20, 11:18, 14:26) alla Riia RSU naiskonnale.
TalTech/Nordaidil on liigatabelis kuus võitu ja kolm kaotust. Riia TTT on Balti liiga hooaega alustanud kolme kaotusega ning RSU kolme võiduga. Sel korral mänguvaba olnud Audentese Spordigümnaasium on kaotanud kõik seitse senist kohtumist.
### Response:
TalTech naasis Riiast võidu ja kaotusega, jagu saadi TTT naiskonnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 7. novembril kell 22.40:
- Ukrenergo teatel on Venemaa raketirünnakute tõttu energiavarustus kõige kehvemas olukorras Kiievi ja Harkivi oblastis;
- Allika kinnitusel on Teheran ja Moskva jõudnud Iraani rakettide tarnetes kokkuleppele;
- Vene kaitseministeerium eitas 300 merejalaväelase kaotust Pavlovkas;
- Vene meedia kohaselt tahetakse taastada liiklus Kertši sillal detsembri lõpuks;
- Reznikov: NASAMS-i ja Aspide õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse;
- Ukraina: Venemaa teeskleb Hersoni linnast taganemist;
- Ukraina hävitas riigi lõunaosas kolm Venemaa laskemoonaladu;
- ISW: Kreml räägib üha vähem tuumarelvade kasutamisest;
- Venemaa poolt okupeeritud Hersonis pole vett ja elektrit.
Ukrenergo: energiavarustus on enim ohus Kiievi ja Harkivi oblastis
Ukraina riigifirma Ukrenergo teatel on pärast Venemaa raketirünnakuid energiataristule energiavarustus kõige haavatavamas olukorras Kiievi ja Harkivi oblastis.
Ukrenergo juht Volodõmõr Kurdõtskõi ütles esmaspäeval, et olukord on pärast viit suurt raketirünnakut ja hulka väiksemaid rünnakuid keeruline.
"Hooldusmeeskonnad töötavad ööpäev läbi, et parandada eelmistel nädalatel põhjustatud kahjustusi. Kõige keerulisem olukord on Kiievi ja Harkivi oblastis. Seetõttu on seal planeeritud katkestused ning aeg-ajalt on lisaks seal erakorralised katkestused selleks, et tasakaalustada energiasüsteemi," sõnas Kudrõtskõi.
"Me töötame selle nimel, et parandada elektrivõrgu olukorda Kiievi linnas ja Kiievi oblastis, samuti põhja piirkonnas, kuhu hulka kuuluvad Harkivi, Sumõ ja Poltava oblast," lisas ta.
Ettevõtte juht ütles, et kui rohkem rünnakuid ei toimu, siis peaks mõne päeva jooksul olukord paranema. Insenerid teevad tema sõnul kõik võimaliku, et täielikku elektrikatkestust vältida.
The Economist: Teheran ja Moskva on jõudnud Iraani rakettide tarnetes kokkuleppele
Briti lehe The Economist teatel on Venemaa jõudnud Iraaniga kokkuleppele Iraani rakettide tarneteks okupeeritud Krimmi. The Economist põhines oma väidetel Ukraina sõjaväeluure allikatele ning teistele ametiisikutele.
Ukrainal puudub efektiivne õhukaitse Iraani rakettide vastu, kuna need lendavad märksa kiiremini kui tiibraketid või droonid, rõhutas lehele Ukraina sõjaväeluure asejuht Vadõm Skibitskiõ.
Sõjaväeluure asejuhi sõnul on Iraani raketid sarnased Vene Iskander rakettidele.
25. oktoobril tulistasid Vene väed Ukraina suunas 25 Iskander raketti, milllest Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada ainult kolm.
Skibitskiõ sõnul on Venemaal järel ainult 120 Iskander raketti ning ühe teise allika sõnul on ülehelikiirusel lendavaid Kinžal rakette alles ainult 40.
Samuti on võimalikuks probleemiks Ukraina õhutõrjerakettide otsasaamine, mis võimaldaks Vene õhuväel taas karistamatult Ukrainas tegutseda.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas pühapäeval, et Venemaa valmistub järgmiseks Ukraina suurpommitamiseks ning vajab selleks Iraani rakette.
CNN teatas 1. novembril, toetudes lääne ametiisikutele, et Iraan valmistub saatma Venemaale ligikaudu 1000 täiendavat relva, sh lühimaa ballistilisi rakette ja hulkurdroone.
Praegu pole selge, millal antud relvasaadetised peaksid Vene relvajõudude käsutusse jõudma.
Vene kaitseministeerium eitas 300 merejalaväelase kaotust Pavlovkas
Ukrainasse saadetud Vene Kaug-Idas baseeruva merejalaväebrigaadi sõdurid väidavad umbes 300 võitleja kaotust lahingus Donetski oblastis, kuid nende ülemused ning Vene kaitseministeerium lükkasid väited suurtest kaotusest tagasi, vahendas Vene opositsiooniline väljaanne Meduza.
""Suurte väejuhtide" "põhjalikult planeeritud" rünnaku tulemusel kaotasime nelja päevaga umbes 300 inimest tapetute, haavatute ja teadmata kadunutena. 50 protsenti tehnikast. Ja see on ainult meie brigaad," kirjutasid Vene 155. merejalaväe brigaadi sõjaväelased oma koduregiooni, Primorje krai kubernerile läkitatud kirjas.
Sõdurid süüdistasid kaotustes kindral Muradovit ja tema sõpra Ahmedovit, kes saatsid nad "arusaamatule pealetungile" Pavlovka küla lähistel. Sõdurite väitel tehti seda selleks, et Muradov teeniks boonuseid Gerassimovi ees ning Ahmedovile lubas Muradov Venemaa kangelase aunimetust.
Kirja koostajate sõnul varjavad Ida sõjaväeringkonna, milles Primorje krai asub, juhid koos Ahmedoviga ohvrite arvu, et pääseda vastutusest.
Sõdurid paluvad krai juhtkonnalt abi sõltumatu uurimiskomisjoni moodustamiseks, milles ei oleks kaitseministeeriumi esindajaid, kuna selles pakuks Gerassimov Muradovile kaitset.
Sõdurite palvekirja avaldas ka Wagneri palgasõduritega seotud Telegrami kanal Grey Zone.
Venemaa kaitseministeerium teatas aga esmaspäeval, et merejalaväelaste brigaad on kandnud ainult minimaalseid kaotusi, vahendas Interfax.
Vene kaitseministeeriumi väiteid ega algse kaebekirja paikapidavust pole võimalik sõltumatult kinnitada.
Vene meedia kohaselt tahetakse taastada liiklus Kertši sillal detsembri lõpuks
Venemeelne Kriminform teatas, et lähipäevil asutakse Kertši silla uute pealisehitamiste paigaldamisega. Kohale toodud sillaosade kokkupanemine peaks algama 8. novembril.
Silla hävinud parempoolses osas on kavas käivitada liiklus 5. detsembril ühel real ning 20. detsembril teisel real.
Seejärel peaks algama silla vasakpoolse, vähem kahjustada saanud sillaosa demonteerimine, kus selgus läbivaatuse käigus, et ka seal sai sild kahjustada.
Ukraina ametiisik: Vene väed rajavad Mariupoli ümber uut kaitseliini
Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andrjušenko sõnul on Vene väed asunud rajama okupeeritud Mariupoli ümber uut kaitseliini, milles on ka betoonist tankitõrjepüramiide.
Mõned Mariupolis toodetud betoonpüramiidid viidi ka Zaporižžja ja Hersoni oblastitesse, väitis nõunik.
BBC: satelliitpiltide kohaselt on Mariupolis kaevatud 1500 uut hauda
BBC teatas, et satelliitpiltidelt on näha 1500 värskelt kaevatud hauda. Analüüsi kohaselt on tegu uute haudadega, viimati analüüsiti antud piirkonda BBC poolt juunis.
Ukraina ametisikute hinnangul hukkus Mariupolis vähemalt 25 000 tsiviilisikut, kellest 5000–7000 hukkus Ukraina hinnangul enda kodudes, kui need pommitamise käigus rusudeks muutusid.
Reznikov: NASAMS-i ja Aspide õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas Twitteris, et Ukrainasse on jõudnud õhutõrjesüsteemid NASAMS ja Aspide.
Look who's here!
NASAMS and Aspide air defence systems arrived in Ukraine!
These weapons will significantly strengthen #UAarmy and will make our skies safer.
We will continue to shoot down the enemy targets attacking us.
Thank you to our partners: Norway, Spain and the US. pic.twitter.com/ozP4eXhgOg
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) November 7, 2022
Aspide ja Hawki õhutõrjesüsteemide annetamisest Hispaania poolt teatas Interfax Ukraine juba 2. novembril. Tollal teatas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et antud õhusüsteemid on täpselt need asjad, mis aitavad Ukrainal oma tsiviiltaristut kaitsta.
Kuleba tõi välja, et sestsaadik, kui Hispaania teatas valmidusest saata Ukrainale Hawki õhutõrjesüsteeme, hakkasid sama kaaluma ka teised riigid.
Ukraina: Venemaa teeskleb Hersoni linnast taganemist
Ukraina lõunaringkonna esindaja Natalia Humenjuk ütles, et Venemaa teeskleb Hersoni linnast lahkumist ja tahab nii meelitada Ukraina vägesid asulasse. Humenjuki sõnul valmistub Venemaa armee linnalahinguteks.
"Vene väed püüavad kõiki veenda, et nad taganevad, kuid samal ajal näeme tõendeid selle kohta, et nad jäävad. Seal paiknevad sõjaväeüksused ja sinna on viidud palju sõjatehnikat. Vasakkaldale seatud positsioone kasutatakse paremkalda positsioonide toetamiseks," ütles Humenjuk.
"Me mõistame, et venelased üritavad luua illusiooni, et neid pole kohal, et meelitada nii Ukraina väed lähedalasuvatesse asulatesse. Asulates toimuvad tavalised karmid tänavalahingud. Seetõttu näeme, millist narratiivi nad üritavad meile ette visata, ning ehitame sellele vastavalt üles ka oma strateegia," lisas Humenjuk.
Ukraina hävitas riigi lõunaosas kolm Venemaa laskemoonaladu
Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas öises rindeteates, et pühapäeva jooksul hukkus nende vastutuspiirkonnas 14 Venemaa sõdurit. Ukraina relvajõud hävitasid kolm soomusmasinat ja kolm laskemoonaladu, vahendas The Kyiv Independent.
Kiiev: Ukraina tõrjus kaheksa asula juures tagasi Venemaa rünnakud
Ukraina peastaabi teatel proovis Venemaa armee viimase 24 tunni jooksul edasi liikuda kaheksa asula juures. Kõik need rünnakud toimusid Ida-Ukrainas. Ukraina teatel tõrjus riigi armee tagasi kõik Venemaa rünnakud, vahendas The Kyiv Independent.
ISW: Kreml räägib üha vähem tuumarelvade kasutamisest
Tuumarelvade kasutamine Ukrainas on endiselt ebatõenäoline ja Kreml astub nüüd samme oma tuumaretoorika deeskaleerimiseks, kirjutas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW).
Kremli tuumaähvardused pole suutnud õõnestada Ukraina poliitilist ja avalikku tahet ning Kiiev jätkab vastupanu osutamist. Ukraina on selgelt öelnud, et ei loobu oma territooriumist, teatas ISW.
Venemaa poolt okupeeritud Hersonis pole vett ja elektrit
Vene okupatsioonivõimud Hersoni oblastis teatasid pühapäeval, et mitmes oblasti asulas, sealhulgas Hersoni linnas, on katkenud vee- ja elektrivarustus. Ukraina ametnikud kinnitasid, et linnas pole vett ja elektrit, vahendas CNN.
Vene riikliku uudisteagentuuri TASS-i teatel on Hersoni oblastis elektrita kümme asulat.
Briti luure: Venemaa kaotab rohkem lennukeid kui suudab asemele toota
Ühendkuningriigi regulaarses luureülevaates viidatakse Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi 3. novembril tehtud kommentaarile, milles Zalužnõi väitis, et Venemaa on kaotanud sõjas Ukraina vastu rohkem lennukeid (278) kui Nõukogude sõjas Afganistanis (119).
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 07 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/nOk01oHSNN
#StandWithUkraine pic.twitter.com/bmQn6FHZYH
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 7, 2022
Britid rõhutavad, et Ukraina poole väiteid pole võimalik iseseisvalt kinnitada, kuid Vene õhuväe suutmatus saavutada õhus ülekaal tuleneb tõenäoliselt kehvast väljaõppest, kogenud lennukimeeskondade vähesusest ning õhusõidukite kasutamisest piirkondades, kus on palju Ukraina õhutõrjet.
Brittide hinnangul ei pruugi see olukord lähikuudel muutuda ning Venemaa õhuväe kaotused on jätkuvalt suuremad kui Vene kaitsetööstuse võime uusi lennukeid toota.
Samuti langetab Vene õhuväe töö kvaliteeti ka pädevate pilootide puudus.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 530 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 76 460 (võrdlus eelmise päevaga +530);
- tankid 2771 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5630 (+19);
- lennukid 277 (+0);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1782 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 202 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1472 (+7);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4199 (+8);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 157 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Reznikov: NASAMS-i ja Aspide õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 7. novembril kell 22.40:
- Ukrenergo teatel on Venemaa raketirünnakute tõttu energiavarustus kõige kehvemas olukorras Kiievi ja Harkivi oblastis;
- Allika kinnitusel on Teheran ja Moskva jõudnud Iraani rakettide tarnetes kokkuleppele;
- Vene kaitseministeerium eitas 300 merejalaväelase kaotust Pavlovkas;
- Vene meedia kohaselt tahetakse taastada liiklus Kertši sillal detsembri lõpuks;
- Reznikov: NASAMS-i ja Aspide õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse;
- Ukraina: Venemaa teeskleb Hersoni linnast taganemist;
- Ukraina hävitas riigi lõunaosas kolm Venemaa laskemoonaladu;
- ISW: Kreml räägib üha vähem tuumarelvade kasutamisest;
- Venemaa poolt okupeeritud Hersonis pole vett ja elektrit.
Ukrenergo: energiavarustus on enim ohus Kiievi ja Harkivi oblastis
Ukraina riigifirma Ukrenergo teatel on pärast Venemaa raketirünnakuid energiataristule energiavarustus kõige haavatavamas olukorras Kiievi ja Harkivi oblastis.
Ukrenergo juht Volodõmõr Kurdõtskõi ütles esmaspäeval, et olukord on pärast viit suurt raketirünnakut ja hulka väiksemaid rünnakuid keeruline.
"Hooldusmeeskonnad töötavad ööpäev läbi, et parandada eelmistel nädalatel põhjustatud kahjustusi. Kõige keerulisem olukord on Kiievi ja Harkivi oblastis. Seetõttu on seal planeeritud katkestused ning aeg-ajalt on lisaks seal erakorralised katkestused selleks, et tasakaalustada energiasüsteemi," sõnas Kudrõtskõi.
"Me töötame selle nimel, et parandada elektrivõrgu olukorda Kiievi linnas ja Kiievi oblastis, samuti põhja piirkonnas, kuhu hulka kuuluvad Harkivi, Sumõ ja Poltava oblast," lisas ta.
Ettevõtte juht ütles, et kui rohkem rünnakuid ei toimu, siis peaks mõne päeva jooksul olukord paranema. Insenerid teevad tema sõnul kõik võimaliku, et täielikku elektrikatkestust vältida.
The Economist: Teheran ja Moskva on jõudnud Iraani rakettide tarnetes kokkuleppele
Briti lehe The Economist teatel on Venemaa jõudnud Iraaniga kokkuleppele Iraani rakettide tarneteks okupeeritud Krimmi. The Economist põhines oma väidetel Ukraina sõjaväeluure allikatele ning teistele ametiisikutele.
Ukrainal puudub efektiivne õhukaitse Iraani rakettide vastu, kuna need lendavad märksa kiiremini kui tiibraketid või droonid, rõhutas lehele Ukraina sõjaväeluure asejuht Vadõm Skibitskiõ.
Sõjaväeluure asejuhi sõnul on Iraani raketid sarnased Vene Iskander rakettidele.
25. oktoobril tulistasid Vene väed Ukraina suunas 25 Iskander raketti, milllest Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada ainult kolm.
Skibitskiõ sõnul on Venemaal järel ainult 120 Iskander raketti ning ühe teise allika sõnul on ülehelikiirusel lendavaid Kinžal rakette alles ainult 40.
Samuti on võimalikuks probleemiks Ukraina õhutõrjerakettide otsasaamine, mis võimaldaks Vene õhuväel taas karistamatult Ukrainas tegutseda.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas pühapäeval, et Venemaa valmistub järgmiseks Ukraina suurpommitamiseks ning vajab selleks Iraani rakette.
CNN teatas 1. novembril, toetudes lääne ametiisikutele, et Iraan valmistub saatma Venemaale ligikaudu 1000 täiendavat relva, sh lühimaa ballistilisi rakette ja hulkurdroone.
Praegu pole selge, millal antud relvasaadetised peaksid Vene relvajõudude käsutusse jõudma.
Vene kaitseministeerium eitas 300 merejalaväelase kaotust Pavlovkas
Ukrainasse saadetud Vene Kaug-Idas baseeruva merejalaväebrigaadi sõdurid väidavad umbes 300 võitleja kaotust lahingus Donetski oblastis, kuid nende ülemused ning Vene kaitseministeerium lükkasid väited suurtest kaotusest tagasi, vahendas Vene opositsiooniline väljaanne Meduza.
""Suurte väejuhtide" "põhjalikult planeeritud" rünnaku tulemusel kaotasime nelja päevaga umbes 300 inimest tapetute, haavatute ja teadmata kadunutena. 50 protsenti tehnikast. Ja see on ainult meie brigaad," kirjutasid Vene 155. merejalaväe brigaadi sõjaväelased oma koduregiooni, Primorje krai kubernerile läkitatud kirjas.
Sõdurid süüdistasid kaotustes kindral Muradovit ja tema sõpra Ahmedovit, kes saatsid nad "arusaamatule pealetungile" Pavlovka küla lähistel. Sõdurite väitel tehti seda selleks, et Muradov teeniks boonuseid Gerassimovi ees ning Ahmedovile lubas Muradov Venemaa kangelase aunimetust.
Kirja koostajate sõnul varjavad Ida sõjaväeringkonna, milles Primorje krai asub, juhid koos Ahmedoviga ohvrite arvu, et pääseda vastutusest.
Sõdurid paluvad krai juhtkonnalt abi sõltumatu uurimiskomisjoni moodustamiseks, milles ei oleks kaitseministeeriumi esindajaid, kuna selles pakuks Gerassimov Muradovile kaitset.
Sõdurite palvekirja avaldas ka Wagneri palgasõduritega seotud Telegrami kanal Grey Zone.
Venemaa kaitseministeerium teatas aga esmaspäeval, et merejalaväelaste brigaad on kandnud ainult minimaalseid kaotusi, vahendas Interfax.
Vene kaitseministeeriumi väiteid ega algse kaebekirja paikapidavust pole võimalik sõltumatult kinnitada.
Vene meedia kohaselt tahetakse taastada liiklus Kertši sillal detsembri lõpuks
Venemeelne Kriminform teatas, et lähipäevil asutakse Kertši silla uute pealisehitamiste paigaldamisega. Kohale toodud sillaosade kokkupanemine peaks algama 8. novembril.
Silla hävinud parempoolses osas on kavas käivitada liiklus 5. detsembril ühel real ning 20. detsembril teisel real.
Seejärel peaks algama silla vasakpoolse, vähem kahjustada saanud sillaosa demonteerimine, kus selgus läbivaatuse käigus, et ka seal sai sild kahjustada.
Ukraina ametiisik: Vene väed rajavad Mariupoli ümber uut kaitseliini
Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andrjušenko sõnul on Vene väed asunud rajama okupeeritud Mariupoli ümber uut kaitseliini, milles on ka betoonist tankitõrjepüramiide.
Mõned Mariupolis toodetud betoonpüramiidid viidi ka Zaporižžja ja Hersoni oblastitesse, väitis nõunik.
BBC: satelliitpiltide kohaselt on Mariupolis kaevatud 1500 uut hauda
BBC teatas, et satelliitpiltidelt on näha 1500 värskelt kaevatud hauda. Analüüsi kohaselt on tegu uute haudadega, viimati analüüsiti antud piirkonda BBC poolt juunis.
Ukraina ametisikute hinnangul hukkus Mariupolis vähemalt 25 000 tsiviilisikut, kellest 5000–7000 hukkus Ukraina hinnangul enda kodudes, kui need pommitamise käigus rusudeks muutusid.
Reznikov: NASAMS-i ja Aspide õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas Twitteris, et Ukrainasse on jõudnud õhutõrjesüsteemid NASAMS ja Aspide.
Look who's here!
NASAMS and Aspide air defence systems arrived in Ukraine!
These weapons will significantly strengthen #UAarmy and will make our skies safer.
We will continue to shoot down the enemy targets attacking us.
Thank you to our partners: Norway, Spain and the US. pic.twitter.com/ozP4eXhgOg
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) November 7, 2022
Aspide ja Hawki õhutõrjesüsteemide annetamisest Hispaania poolt teatas Interfax Ukraine juba 2. novembril. Tollal teatas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et antud õhusüsteemid on täpselt need asjad, mis aitavad Ukrainal oma tsiviiltaristut kaitsta.
Kuleba tõi välja, et sestsaadik, kui Hispaania teatas valmidusest saata Ukrainale Hawki õhutõrjesüsteeme, hakkasid sama kaaluma ka teised riigid.
Ukraina: Venemaa teeskleb Hersoni linnast taganemist
Ukraina lõunaringkonna esindaja Natalia Humenjuk ütles, et Venemaa teeskleb Hersoni linnast lahkumist ja tahab nii meelitada Ukraina vägesid asulasse. Humenjuki sõnul valmistub Venemaa armee linnalahinguteks.
"Vene väed püüavad kõiki veenda, et nad taganevad, kuid samal ajal näeme tõendeid selle kohta, et nad jäävad. Seal paiknevad sõjaväeüksused ja sinna on viidud palju sõjatehnikat. Vasakkaldale seatud positsioone kasutatakse paremkalda positsioonide toetamiseks," ütles Humenjuk.
"Me mõistame, et venelased üritavad luua illusiooni, et neid pole kohal, et meelitada nii Ukraina väed lähedalasuvatesse asulatesse. Asulates toimuvad tavalised karmid tänavalahingud. Seetõttu näeme, millist narratiivi nad üritavad meile ette visata, ning ehitame sellele vastavalt üles ka oma strateegia," lisas Humenjuk.
Ukraina hävitas riigi lõunaosas kolm Venemaa laskemoonaladu
Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas öises rindeteates, et pühapäeva jooksul hukkus nende vastutuspiirkonnas 14 Venemaa sõdurit. Ukraina relvajõud hävitasid kolm soomusmasinat ja kolm laskemoonaladu, vahendas The Kyiv Independent.
Kiiev: Ukraina tõrjus kaheksa asula juures tagasi Venemaa rünnakud
Ukraina peastaabi teatel proovis Venemaa armee viimase 24 tunni jooksul edasi liikuda kaheksa asula juures. Kõik need rünnakud toimusid Ida-Ukrainas. Ukraina teatel tõrjus riigi armee tagasi kõik Venemaa rünnakud, vahendas The Kyiv Independent.
ISW: Kreml räägib üha vähem tuumarelvade kasutamisest
Tuumarelvade kasutamine Ukrainas on endiselt ebatõenäoline ja Kreml astub nüüd samme oma tuumaretoorika deeskaleerimiseks, kirjutas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW).
Kremli tuumaähvardused pole suutnud õõnestada Ukraina poliitilist ja avalikku tahet ning Kiiev jätkab vastupanu osutamist. Ukraina on selgelt öelnud, et ei loobu oma territooriumist, teatas ISW.
Venemaa poolt okupeeritud Hersonis pole vett ja elektrit
Vene okupatsioonivõimud Hersoni oblastis teatasid pühapäeval, et mitmes oblasti asulas, sealhulgas Hersoni linnas, on katkenud vee- ja elektrivarustus. Ukraina ametnikud kinnitasid, et linnas pole vett ja elektrit, vahendas CNN.
Vene riikliku uudisteagentuuri TASS-i teatel on Hersoni oblastis elektrita kümme asulat.
Briti luure: Venemaa kaotab rohkem lennukeid kui suudab asemele toota
Ühendkuningriigi regulaarses luureülevaates viidatakse Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi 3. novembril tehtud kommentaarile, milles Zalužnõi väitis, et Venemaa on kaotanud sõjas Ukraina vastu rohkem lennukeid (278) kui Nõukogude sõjas Afganistanis (119).
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 07 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/nOk01oHSNN
#StandWithUkraine pic.twitter.com/bmQn6FHZYH
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 7, 2022
Britid rõhutavad, et Ukraina poole väiteid pole võimalik iseseisvalt kinnitada, kuid Vene õhuväe suutmatus saavutada õhus ülekaal tuleneb tõenäoliselt kehvast väljaõppest, kogenud lennukimeeskondade vähesusest ning õhusõidukite kasutamisest piirkondades, kus on palju Ukraina õhutõrjet.
Brittide hinnangul ei pruugi see olukord lähikuudel muutuda ning Venemaa õhuväe kaotused on jätkuvalt suuremad kui Vene kaitsetööstuse võime uusi lennukeid toota.
Samuti langetab Vene õhuväe töö kvaliteeti ka pädevate pilootide puudus.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 530 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 76 460 (võrdlus eelmise päevaga +530);
- tankid 2771 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5630 (+19);
- lennukid 277 (+0);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1782 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 202 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1472 (+7);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4199 (+8);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 157 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Reznikov: NASAMS-i ja Aspide õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlusest võtavad osa 18 tennisisti, kelle hulka kuulub ka maailma tippe. Osalejad on jaotatud nelja tiimi, kus kahes võistkonnas on viis ja teistes neli liiget.
Kontaveit esindab Hawksi võistkonda ning lisaks temale kuuluvad sinna ka Jelena Rõbakina (WTA 22.), Dominic Thiem (ATP 102.) ja Alexander Zverev (ATP 12.).
Falconsi võistkonnas on Novak Djokovic (ATP 8.), Paula Badosa (WTA 12.), Arina Sabalenka (WTA 7.) ja Grigor Dimitrov (ATP 28.).
Eaglesite võistkonda kuuluvad Nick Kyrgios (ATP 22.), Caroline Garcia (WTA 6.), Bianca Andreescu (WTA 46.), Andreas Seppi (ATP 351.) ja Rohan Bopanna.
Kitesi tiimis on naiste maailma esireket Iga Swiatek, Felix Auger-Aliassime (ATP 6.), Eugenie Bouchard (WTA 328.), Gael Monfils (ATP 52.) ja Sania Mirza.
Võistlusformaat on jaotatud selliselt, et mängitakse kahe seti võiduni nii üksikmängus kui ka paarismängudes. Viimasel mängupäeval lähevad vastamisi kaks paremat võistkonda, et selgitada välja Dubais toimuva maailma tenniseliiga üldvõitja.
"Selline uus võistlus on põnev, selles pole kahtlust," ütles Djokovic. "Mulle väga meeldib Dubais mängida, mul on seal aastate jooksul palju edu olnud ja ma naudin sealseid fänne väga. See on midagi teistsugust ja sellest osa saamine on suurepärane," lisas Djokovic.
"Maailma tenniseliiga on võistlus, mille sarnast pole kunagi varem olnud. See formaat pakub suurejoonelist segu spordist ja meelelahutusest. Me ei jõua ära oodata, et saaksime tervitada fänne üle kogu maailma sellel tähtsal sündmusel, mis tähistab tennises uut ajastut," ütles maailma tenniseliiga esimees Rajesh Banga. | Anett Kontaveit osaleb detsembris maailma tenniseliiga võistlusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlusest võtavad osa 18 tennisisti, kelle hulka kuulub ka maailma tippe. Osalejad on jaotatud nelja tiimi, kus kahes võistkonnas on viis ja teistes neli liiget.
Kontaveit esindab Hawksi võistkonda ning lisaks temale kuuluvad sinna ka Jelena Rõbakina (WTA 22.), Dominic Thiem (ATP 102.) ja Alexander Zverev (ATP 12.).
Falconsi võistkonnas on Novak Djokovic (ATP 8.), Paula Badosa (WTA 12.), Arina Sabalenka (WTA 7.) ja Grigor Dimitrov (ATP 28.).
Eaglesite võistkonda kuuluvad Nick Kyrgios (ATP 22.), Caroline Garcia (WTA 6.), Bianca Andreescu (WTA 46.), Andreas Seppi (ATP 351.) ja Rohan Bopanna.
Kitesi tiimis on naiste maailma esireket Iga Swiatek, Felix Auger-Aliassime (ATP 6.), Eugenie Bouchard (WTA 328.), Gael Monfils (ATP 52.) ja Sania Mirza.
Võistlusformaat on jaotatud selliselt, et mängitakse kahe seti võiduni nii üksikmängus kui ka paarismängudes. Viimasel mängupäeval lähevad vastamisi kaks paremat võistkonda, et selgitada välja Dubais toimuva maailma tenniseliiga üldvõitja.
"Selline uus võistlus on põnev, selles pole kahtlust," ütles Djokovic. "Mulle väga meeldib Dubais mängida, mul on seal aastate jooksul palju edu olnud ja ma naudin sealseid fänne väga. See on midagi teistsugust ja sellest osa saamine on suurepärane," lisas Djokovic.
"Maailma tenniseliiga on võistlus, mille sarnast pole kunagi varem olnud. See formaat pakub suurejoonelist segu spordist ja meelelahutusest. Me ei jõua ära oodata, et saaksime tervitada fänne üle kogu maailma sellel tähtsal sündmusel, mis tähistab tennises uut ajastut," ütles maailma tenniseliiga esimees Rajesh Banga.
### Response:
Anett Kontaveit osaleb detsembris maailma tenniseliiga võistlusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peale EM-il korra hõbeda ja pronksi teenimist oli Vanthourenhout sel aastal võidukas, pälvides karjääri tähtsaima esikoha. Ta edestas tiitlikaitsjat Lars van der Haari 40 sekundiga ning kaasmaalast Laurens Sweecki kahe minuti ja 17 sekundiga.
"See oli üks raskemaid võistluseid, kus ma sõitnud olen. Tundsin, et mu jalad on väga head, kuid tegin teisel ja kolmandal ringil palju vigu, mistõttu oli Larsi üpris keeruline püüda. Usun, et ta eksis samuti palju ja võib-olla olin ma natuke tugevam tehnilistel sektoritel, et teda lõpuks siiski edestasin. See võit tähendab mulle palju. Minu jaoks on see mu karjääri tähtsaim esikoht," ütles Vanthourenhout peale sõitu.
Eliitklassi naiste seas võidutses vaid 20-aastane van Empel, kes on olnud tänavuse hooaja alguses väga heas hoos. Ta edestas kaasmaalannat Ceylin Del Carmen Alvaradot 22 ja ungarlannat Kata Blanka Vasi 36 sekundiga. Valitsev maailmameister Marianne Vos jäi võitjast maha kolme minuti ja seitsme sekundiga ning sai üheksanda koha.
"Peale rehvi purunemist tahtsin lihtsalt finišisse jõuda tundega, et ma ei pea hiljem midagi kahetsema. Leidsin väga hea tempo ja rütmi ning püüdsin eesolevaid igal ringil," ütles van Empel. "Ma ei uskunud, et ma võiksin selle sõidu veel võita, aga ma tegin seda, pälvides tänavu juba kaheksanda esikoha. Ma ei suuda seda uskuda, Namur on ikooniline koht," lisas van Empel.
EM-il olid võistlustules ka eestlased Elisabeth Ebras, Markus Mäeuibo, Virgo Mitt ja Oliver Mätik. Esimest aastat kuni 23-aastaste naiste konkurentsis võistlev Ebras teenis 22. koha, kaotades Euroopa meistriks kroonitud hollandlanna Puck Pietersele kaheksa minuti ja kümne sekundiga. Hõbeda sai kaela prantslanna Line Burquier (+0.50) ja pronksi võitis kaasmaalanna Shirin Van Anrooij (+1.27).
Meesjuunioride klassis võidutses prantslane Leo Bisiaux, madalamatele pjedestaali astmetele astusid taanlane Weis Daniel Nielsen (+0.06) ja hollandlane Guus van den Eijnden (+0.19). Oliver Mätik (+4.47) sai 45., Virgo Mitt (+4.57) 47. ja Markus Mäeuibo (+5.13) 48. koha. | Cyclo-crossi EM-il sai Ebras oma vanuseklassis koha kolmandas kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peale EM-il korra hõbeda ja pronksi teenimist oli Vanthourenhout sel aastal võidukas, pälvides karjääri tähtsaima esikoha. Ta edestas tiitlikaitsjat Lars van der Haari 40 sekundiga ning kaasmaalast Laurens Sweecki kahe minuti ja 17 sekundiga.
"See oli üks raskemaid võistluseid, kus ma sõitnud olen. Tundsin, et mu jalad on väga head, kuid tegin teisel ja kolmandal ringil palju vigu, mistõttu oli Larsi üpris keeruline püüda. Usun, et ta eksis samuti palju ja võib-olla olin ma natuke tugevam tehnilistel sektoritel, et teda lõpuks siiski edestasin. See võit tähendab mulle palju. Minu jaoks on see mu karjääri tähtsaim esikoht," ütles Vanthourenhout peale sõitu.
Eliitklassi naiste seas võidutses vaid 20-aastane van Empel, kes on olnud tänavuse hooaja alguses väga heas hoos. Ta edestas kaasmaalannat Ceylin Del Carmen Alvaradot 22 ja ungarlannat Kata Blanka Vasi 36 sekundiga. Valitsev maailmameister Marianne Vos jäi võitjast maha kolme minuti ja seitsme sekundiga ning sai üheksanda koha.
"Peale rehvi purunemist tahtsin lihtsalt finišisse jõuda tundega, et ma ei pea hiljem midagi kahetsema. Leidsin väga hea tempo ja rütmi ning püüdsin eesolevaid igal ringil," ütles van Empel. "Ma ei uskunud, et ma võiksin selle sõidu veel võita, aga ma tegin seda, pälvides tänavu juba kaheksanda esikoha. Ma ei suuda seda uskuda, Namur on ikooniline koht," lisas van Empel.
EM-il olid võistlustules ka eestlased Elisabeth Ebras, Markus Mäeuibo, Virgo Mitt ja Oliver Mätik. Esimest aastat kuni 23-aastaste naiste konkurentsis võistlev Ebras teenis 22. koha, kaotades Euroopa meistriks kroonitud hollandlanna Puck Pietersele kaheksa minuti ja kümne sekundiga. Hõbeda sai kaela prantslanna Line Burquier (+0.50) ja pronksi võitis kaasmaalanna Shirin Van Anrooij (+1.27).
Meesjuunioride klassis võidutses prantslane Leo Bisiaux, madalamatele pjedestaali astmetele astusid taanlane Weis Daniel Nielsen (+0.06) ja hollandlane Guus van den Eijnden (+0.19). Oliver Mätik (+4.47) sai 45., Virgo Mitt (+4.57) 47. ja Markus Mäeuibo (+5.13) 48. koha.
### Response:
Cyclo-crossi EM-il sai Ebras oma vanuseklassis koha kolmandas kümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Petrov võitis esimese partii ning läks mängu juhtima, kuid eestlane jäi matši vältel kolmel korral kaotusseisu. Hoolimata sellest, suutis Petrov pärast 4:5 kaotusseisu jäämist järgmised kaks partiid võita ning sellega ka vastane alistada.
Avaringis alistas Petrov samuti esisaja hulka kuuluva Jamie O'Neilli.
Eestlasel tuleb põhiturniirile pääsuks võita kaks järgnevat matši. Kvalifikatsiooniturniiri poolfinaalmängus läheb Petrov teisipäeval, 8. novembri õhtul vastamisi Gary Wilsoniga (WS 31.). Wilson on esimeses kahes ringis vaba olnud.
Põhiturniir algab 12. novembril. | Petrov sai Briti meistrivõistluste kvalifikatsiooniringis teise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Petrov võitis esimese partii ning läks mängu juhtima, kuid eestlane jäi matši vältel kolmel korral kaotusseisu. Hoolimata sellest, suutis Petrov pärast 4:5 kaotusseisu jäämist järgmised kaks partiid võita ning sellega ka vastane alistada.
Avaringis alistas Petrov samuti esisaja hulka kuuluva Jamie O'Neilli.
Eestlasel tuleb põhiturniirile pääsuks võita kaks järgnevat matši. Kvalifikatsiooniturniiri poolfinaalmängus läheb Petrov teisipäeval, 8. novembri õhtul vastamisi Gary Wilsoniga (WS 31.). Wilson on esimeses kahes ringis vaba olnud.
Põhiturniir algab 12. novembril.
### Response:
Petrov sai Briti meistrivõistluste kvalifikatsiooniringis teise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arsenali ääreründaja Gabriel Martinelli oli üks viimastest, kes koosseisu nimetati.
Aston Villa ründav poolkaitsja Philippe Coutinho ei pääsenud samuti nimekirja, kuna sai treeningul vigastada, mis jätab ta palliplatsilt mitmeks nädalaks eemale.
Brasiilia kuulub 20. novembril algaval MM-il G-alagruppi koos Serbia, Šveitsi ja Kameruniga. Esimeses mängus kohtutakse 24. novembril Serbiaga.
Brasiilia koosseis 2022. aasta jalgpalli MM-il:
Väravavahid
Alisson (Liverpool)
Ederson (Manchester City)
Weverton (Palmeiras)
Kaitsjad
Alex Sandro (Juventus)
Alex Telles (Sevilla)
Dani Alves (Pumas)
Danilo (Juventus)
Bremer (Juventus)
Eder Militao (Madridi Real)
Marquinhos (Paris Saint-Germain)
Thiago Silva (Chelsea)
Poolkaitsjad
Bruno Guimaraes (Newcastle)
Casemiro (Manchester United)
Everton Ribeiro (Flamengo)
Fabinho (Liverpool)
Fred (Manchester United)
Lucas Paqueta (West Ham United)
Ründajad
Antony (Manchester United)
Gabriel Jesus (Arsenal)
Gabriel Martinelli (Arsenal)
Vinicius Junior (Madridi Real)
Neymar (Paris Saint-Germain)
Richarlison (Tottenham Hotspur)
Pedro (Flamengo)
Raphinha (Barcelona)
Rodrygo (Madridi Real) | Selgus Brasiilia koondise koosseis jalgpalli MM-iks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arsenali ääreründaja Gabriel Martinelli oli üks viimastest, kes koosseisu nimetati.
Aston Villa ründav poolkaitsja Philippe Coutinho ei pääsenud samuti nimekirja, kuna sai treeningul vigastada, mis jätab ta palliplatsilt mitmeks nädalaks eemale.
Brasiilia kuulub 20. novembril algaval MM-il G-alagruppi koos Serbia, Šveitsi ja Kameruniga. Esimeses mängus kohtutakse 24. novembril Serbiaga.
Brasiilia koosseis 2022. aasta jalgpalli MM-il:
Väravavahid
Alisson (Liverpool)
Ederson (Manchester City)
Weverton (Palmeiras)
Kaitsjad
Alex Sandro (Juventus)
Alex Telles (Sevilla)
Dani Alves (Pumas)
Danilo (Juventus)
Bremer (Juventus)
Eder Militao (Madridi Real)
Marquinhos (Paris Saint-Germain)
Thiago Silva (Chelsea)
Poolkaitsjad
Bruno Guimaraes (Newcastle)
Casemiro (Manchester United)
Everton Ribeiro (Flamengo)
Fabinho (Liverpool)
Fred (Manchester United)
Lucas Paqueta (West Ham United)
Ründajad
Antony (Manchester United)
Gabriel Jesus (Arsenal)
Gabriel Martinelli (Arsenal)
Vinicius Junior (Madridi Real)
Neymar (Paris Saint-Germain)
Richarlison (Tottenham Hotspur)
Pedro (Flamengo)
Raphinha (Barcelona)
Rodrygo (Madridi Real)
### Response:
Selgus Brasiilia koondise koosseis jalgpalli MM-iks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prigožini ülestunnistus sekkumisest USA valimistesse on esimene kord, kui Washingtoni poolt valimistesse sekkumises süüdistatud isik seda ka ise tunnistab, vahendas Reuters.
Mõjuka ärimehe remargid ilmusid tema toitlustusettevõtte Concord sotsiaalmeediakeskkonna Vkontakte lehel.
Teates oli muu hulgas kirjas: "Me oleme sekkunud [USA valimistesse], me sekkume ja kavatseme ka edaspidi sekkuda. Ettevaatlikult, täpselt, kirurgiliselt ja omal viisil nagu me teame, kuidas seda teha."
Reuters juhtis tähelepanu, et Prigožini kommentaarid tulid täpselt enne Ameerika Ühendriikides toimuvaid vahevalimisi 8. novembril.
"Meie täpse operatsiooniga eemaldame nii mõlemad neerud kui ka maksa," oli samuti üks Prigožini krüptiline kommentaar, mida ta keeldus täpsustamast.
Prigožinit nimetatakse tema suure toitlustusäri tõttu tihti Putini kokaks, kuna tema ettevõtte pakub catering -teenust ka Kremlile.
Ärimeest on süüdistatud ka Venemaal tegutsevate "trollifarmide" rahastamises, millega püütakse läbi interneti USA poliitilist protsessi mõjutada.
Juulis teatas USA välisministeerium, et pakub 10 miljonit dollarit teabe eest, mis on seotud Prigožini katsetega mõjutada USA valimisi.
Prigožin on nii Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu kui ka Ühendkuningriigi sanktsioonide all.
Jevgeni Prigožin veetis Nõukogude Liidu ajal üheksa aastat vanglas süüdistatuna röövimises ja teistes kuritegudes.
Pärast Nõukogude Liidu lõppu tegutses Prigožin Venemaal ärimehena ja hoidis üldiselt madalat profiili.
Sel aastal on Prigožin hakanud rohkem avalikult sõna võtma.
Septembris tunnistas Prigožin, et asutas palgasõdurite grupeeringu Wagner.
Seost palgasõdurlusega oli Prigožin enne seda pikalt eitanud ning kaebas kohtusse ka ajakirjanikud, kes seda väitsid. | Prigožin tunnistas sekkumist USA valimistesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prigožini ülestunnistus sekkumisest USA valimistesse on esimene kord, kui Washingtoni poolt valimistesse sekkumises süüdistatud isik seda ka ise tunnistab, vahendas Reuters.
Mõjuka ärimehe remargid ilmusid tema toitlustusettevõtte Concord sotsiaalmeediakeskkonna Vkontakte lehel.
Teates oli muu hulgas kirjas: "Me oleme sekkunud [USA valimistesse], me sekkume ja kavatseme ka edaspidi sekkuda. Ettevaatlikult, täpselt, kirurgiliselt ja omal viisil nagu me teame, kuidas seda teha."
Reuters juhtis tähelepanu, et Prigožini kommentaarid tulid täpselt enne Ameerika Ühendriikides toimuvaid vahevalimisi 8. novembril.
"Meie täpse operatsiooniga eemaldame nii mõlemad neerud kui ka maksa," oli samuti üks Prigožini krüptiline kommentaar, mida ta keeldus täpsustamast.
Prigožinit nimetatakse tema suure toitlustusäri tõttu tihti Putini kokaks, kuna tema ettevõtte pakub catering -teenust ka Kremlile.
Ärimeest on süüdistatud ka Venemaal tegutsevate "trollifarmide" rahastamises, millega püütakse läbi interneti USA poliitilist protsessi mõjutada.
Juulis teatas USA välisministeerium, et pakub 10 miljonit dollarit teabe eest, mis on seotud Prigožini katsetega mõjutada USA valimisi.
Prigožin on nii Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu kui ka Ühendkuningriigi sanktsioonide all.
Jevgeni Prigožin veetis Nõukogude Liidu ajal üheksa aastat vanglas süüdistatuna röövimises ja teistes kuritegudes.
Pärast Nõukogude Liidu lõppu tegutses Prigožin Venemaal ärimehena ja hoidis üldiselt madalat profiili.
Sel aastal on Prigožin hakanud rohkem avalikult sõna võtma.
Septembris tunnistas Prigožin, et asutas palgasõdurite grupeeringu Wagner.
Seost palgasõdurlusega oli Prigožin enne seda pikalt eitanud ning kaebas kohtusse ka ajakirjanikud, kes seda väitsid.
### Response:
Prigožin tunnistas sekkumist USA valimistesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui me tänavu juunis Müürilehe kvääriteemalist numbrit tegime, oli meie esmane plaan panna kokku selline leht, mis pigem tähistaks LGBT+ inimeste elusid, mitte ei keskenduks niivõrd probleemidele ja muredele. Aga mida lähemale me numbri valmimisele jõudsime, seda selgemaks sai, et probleemlugudest me ikkagi ei pääse – tänapäeva fookusesse võttes ja meie positsioonist olekski olnud raske põhjendada lähenemist, mille kohaselt kõik on hästi ja probleeme pole. Teie raamatut "Kalevi alt välja" lugedes aga paistab, et teil on see õnnestunud. Kas see oli teil teadlik programm?
Andreas: Ma arvan, et ka asjaolu, et kirjutajad on valdavalt sellest kogukonnast, mõjutas seda. Me kõik ju teame, et kvääriajaloo allikad on enamjaolt negatiivsed – kinnipidamisasutused, meditsiiniasutused jne –, ja mida kaugemale ajaloos minna, seda jubedamaks see läheb. Aga samu allikaid on võimalik kasutada ka teisel moel sõltuvalt sellest, mida sealt otsida. See ei tähenda, et muudame ajalugu, aga ka kohtumaterjalides võib ju märgata empaatiliselt näiteks tundeid ja kannatavat inimest. Ilmselgelt oli meie eesmärk näha suuremat pilti, mitte ainult kriminaalset või kõmulist poolt.
Rebeka: Üldiselt räägivad arhiiviallikad, mille põhjal homoseksuaalsuse ja transsoolisuse ajalugu kirjutatakse, kas kellegi päris võikast allasurumisest või karistamisest. Rootsi ajast ei ole küll säilinud Eestist ühtegi dokumenti, kus keegi oleks homoseksuaalsete suhete pärast ära põletatud, aga põhimõtteliselt oli selline seadus olemas. Raamat põhineb uurimistööl ja iga autor on oma kirjutise koos toimetajatega põhjalikult läbi mõelnud, mis muudab lood vahest ka lihtsasti loetavaks. Ja nagu Andreas ütles, olid meie autorid inimesed kogukonnast – mitte küll päris kõik, meil on ka heteroseksuaalseid kirjutajaid.
Nii et te ei diskrimineeri?
(Naeravad)
Rebeka: Mul on hea meel, et meil on tegijate tiimis peaaegu terve LGBT+ spekter esindatud. Kuigi vaid Bart Pushaw' loos on autori minapilt tugevalt esil, on kvääri inimese kogemus ja suhestumine ajaloolistes allikates lahtirulluvate lugudega igal juhul teistsugune kui heteronormatiivsust järgival inimesel. Näiteks kriminaaluurimise toimikuga tutvudes võib keskenduda õigussüsteemi toimemehhanismidele või hoopis sellele, kuidas kriminaaluurimine või karistus mõjutab süüdistatava elu. Keskendusime raamatu autoritega just indiviidi kogemusele ning julgen öelda, et paljud inimesed, kellest lugudes juttu tuleb, esindavad hästi oma aega. Mul on hea meel, kui lugedes jääb mulje, et me lahendame LGBT+ inimeste lugusid positiivselt, sest paljud lood ongi haruldaselt positiivsed. Näiteks Élisàr von Kupfferi elulugu [1872–1942 – M.T.], millest kirjutab Hannes Vinnal, ongi rõõmus lugu inimesest, kellel oli võimalus arendada mõtteid homoseksuaalsuse teemal ajal, kui Saksamaal oli homoseksuaalsus veel kriminaalselt karistatav, nagu ka Eestis ja Vene tsaaririigis.
Muidugi on ka siin kõik mured taustal olemas, aga need ei ole nii otse ja eraldi esile toodud. Igal juhul pole tõenäoline, et leidub palju neid, kes loevad raamatu läbi ja teevad ainult selle põhjal otsuse, et päris hästi elasid kväärid meil!
Andreas: On ka lugusid, mis mahuvad hästi heteronormatiivsesse mudelisse – von Kupfferil oligi pikaajaline meestevaheline abielulaadne suhe. See mahub palju paremini mingisse nunnusse mustrisse kui mõni vanglalugu või lugu, mille keskmes on AIDS või geiporno.
Väga palju tulevad raamatus jutuks "esimesed", peamiselt Eestis, aga taustana muidugi ka Euroopas ja maailmas, näiteks esimene kohtuasi meeste homoseksuaalse seksuaalvahekorra üle Eestis, esimene kord homoseksuaalsus ajakirjanduse kõneainesena, teadaolevalt esimene kväär inimene, kes andis Eestis ajakirjanikule intervjuu jne. Aga kui palju siit näiteks "teisi" ja "kolmandaid" välja jäi? Või polegi näiteks 19. sajandist eriti rohkem lugusid leida?
Andreas: Mingis mõttes on need esimesed loomulikult retooriline võte, sest sageli on see lihtsalt uurimise seis, et me ei tea vanemaid kohtuasju, mis puudutavad seda teemat. Võib-olla tuleb neid veel välja, aga võib-olla ei tule. Näiteks oma uurimuses [artikkel "Homoseksuaalsuse eestikeelne sõnastamine ja Magnus Hirschfeldi loengud" – M.T.] üritasin leida, millal hakati Eesti ajakirjanduses kõigepealt rääkima seksuaalvähemustest. Alguses oli mul hüpotees, et esimesena hakati rääkima Oscar Wilde'ist, aga selgus, et sel ajal [süüdimõistmisega sodoomias päädinud kohtuprotsess Londonis lõppes 1895. aastal – M.T.] Oscar Wilde veel millegipärast ei ületanud Eesti meedias uudiskünnist. Võib küsida, kas ajakirjandus oli veel nii palju konservatiivsem või nii palju vähem seotud Euroopast tõlgitud materjaliga. Aga igatahes 1907. aastal, kui Euroopas puhkes Eulenburgi skandaal, ilmusid lood kõrgest seisusest homoseksuaalsetest meestest eestikeelsetesse lehtedesse.
Rebeka: Oktoobris näidati Festheartil filmi "Framing Agnes" (2022), kus vaimustav transsoolisuse ajaloo uurija Jules Gill-Peterson selgitab, et meil on ühelt poolt arhiivis hulk lugusid ja selle kõrval on tühimik, mis lubab unistada, et hulk teisi inimesi elas ägedaid elusid ega jäänud n-ö vahele. Ehk mingis mõttes, mida vähem näiteks meditsiini- või kriminaaljuhtumeid leida, seda parem. Aga esimeste kohta ütleksin, et minu pikem artikkel ["Kväärid lood Tallinna avalikes salapaikades" sõdadevahelise pealinna lantimis- ja koosviibimispaikadest – M.T.] räägib n-ö teisest lainest homoseksuaalsuse ja transsoolisuse kujutamisel Eesti ajakirjanduses.
Andreas: Loomulikult võibki asjad n-ö pea peale keerata ja mõelda, et on hea, kui me ei leia rohkem jubedaid kohtuasju. Olen uurinud ka 1920. aastate juhtumeid, kus sõjaväega seotud inimesi kaevati kohtusse, kuna kahtlustati, et neil on homoseksuaalne suhe, ja kohtumaterjale lugedes oli tõesti õõvastav, kuidas kõik keskendus ainult seksi tuvastamisele. Aga selliseid tekste võib püüda lugeda ka vastukarva, näiteks kui toimikus on juttu kahest mehest, kes on pool aastat koos vanglas ja tunnistavad, et nad on maganud igal ööl vabatahtlikult koos, siis võib ju näha siin ka mingit romantilist ja ilusat poolt, kuigi kohtuasi seda loomulikult nii ei tõlgenda. Kohtud muidugi polegi püüdnud välja selgitada, kes keda armastas, vaid tuvastada, kes oli kellega anaalses vahekorras.
Paar kohalikku marginaalset, aga häälekat poliitilist gruppi näevad tänapäevani ju kõiki LGBT+ teemasid täpselt samamoodi – suutmata mõelda kaugemale (meestevahelisest) seksuaalaktist. Neid kuulates võikski jääda mulje, et saja aasta jooksul pole mitte midagi muutunud.
Rebeka: Minu doktoriuurimus kinnitab seda, et osa nendest inimestest, keda sa ilmselt silmas pead, kannab edasi nõukogudeaegset mõtteviisi. Nõukogude ajal domineeris avalikus ruumis arusaam homoseksuaalsusest kui ebamoraalsest kuriteost, nii et see mõtteviis muutus paljude jaoks tegelikkuseks, ja tänapäevalgi ei võeta vahel arvesse seda, et Eestis on elu ja seadusandlus muutunud. Homoseksuaalsus ja transsoolisus pole küll mingid massilised nähtused, aga pole põhjust neid ka patologiseerida või millekski halvaks pidada.
Andreas: Näiteks Magnus Hirschfeldi lugu uurides – kes käis ju 1928. ja 1929. aastal Eestis loenguid andmas – tuleb välja, et needsamad diskussioonid on tagasi tulnud. Homoseksuaalsete inimeste õiguste kõrval propageeris Hirschfeld ju muu hulgas ka abordivabadust.
See oli mullegi huvitav, et LGBT+ inimeste õiguste teema on praegu õhus koos reproduktiivõiguste küsimustega samamoodi nagu 1920ndatel.
Rebeka: Ma ütleks, et seksuaalse autonoomia ja rahvusluse teemad on käinud tihti käsikäes.
Andreas: Just. Me arutame ikka veel nende küsimuste üle! On natuke õudne mõelda, et mitte midagi ei ole justkui muutunud. Tegelikult muidugi on, aga miks me peame jälle tõestama, et naistel on õigus aborti teha.
Põhiküsimused siis äkki!
Andreas: (Naerab) Just. Õudne. Me ei ole selles mõttes arenenud, progressiusk kaob küll ära.
Lugedes sedasama sinu artiklit homoseksuaalsuse eestikeelsest sõnastamisest, oli ühelt poolt isegi hüsteeriliselt naljakas näha neid 20. sajandi päris alguse Eesti ajakirjandusest pärit tabulisi fraase, nagu "niisugused", ja püüdlikke ümberütlusi, aga teisalt, võttes arvesse, kui palju kasutati selliseid sõnu nagu "loomuvastane", "kõlblusvastane", "suguvastane" vms, ka jällegi õudne või nukker.
Andreas: Põhjus võis olla ka lihtsalt see, et sõnavara veel ei olnudki. Polnud tingimata tahet midagi eufemistlikult ümber sõnastada, vaid puudus viis, kuidas üldse öelda.
Rebeka: Aga ikkagi tulid need katsed välja negatiivselt, näiteks "ebaloomulikud herrad" jne. Sõnavara kujunemine on iseenesest seotud linnastumisega, mille tulemusel tuli hakata kõiki inimesi kategoriseerima. Linnas elanikkond kasvas tohutult ja oli vaja hierarhiad uuesti paika panna. Võib küsida, et kui sada aastat tagasi ei olnud võrreldes praegusega – mil meil on muu hulgas lesbid ja geid ja biseksuaalid, karud, BDSM, demiseksuaalsus… – nii palju soo- ja seksuaalsuse kategooriaid, siis vahest polegi tegelikult nii palju eristusi tarvis? Praegu näeme mittebinaarsete identiteetide kiiret vastuvõttu, sest kõik ei taha olla defineeritud ühe või teise seksuaalpraktika või soo kaudu. Naise ja mehe sookategooriad on muutunud niivõrd jäigaks ja üheülbaliseks, et on loomulik ja inimlik loobuda enda defineerimisest nende kaudu.
Kategooriatest ja nendekohastest sõnadest rääkides on muidugi näha, et ka tänapäevaks pole see sõnastamise protsess kuidagi läbi saanud, vaid toimub üha edasi, ka teie raamatu eessõnas on kirjas: "Kokkuvõttes võib üsna kindlalt öelda, et kuigi oleme püüdnud kasutada kõige ajakohasemat sõnavara ja selgitada möödaniku sõnade puhul nende kasutusviise ja tähendust, aegub mõne aja pärast sellegi raamatu keel." Kas see on just LGBT+ sfäärile omane nähtus, et keel muutub niivõrd kiiresti?
Andreas: See peegeldab ilmselt ka võimuküsimust – marginaalsel rühmal on nüüd võimalus ise häält teha, et ma ei ole setu, ma olen seto, või öelda, et ma ei ole indiaanlane, mul on mingi muu nimi. Kui marginaalsetel rühmadel on oma hääl, siis nad saavad diskuteerida, kui näiteks olemasolev normikeel ei vasta, ei sobi, et seda peab muutma. Ei ole enam nii, et keegi ütleb, et sa oled see, sa pead olema see, tänapäeval on võimalus arutada, mis sõnu me kasutame millegi või kellegi nimetamisel.
Rebeka, kas vastab tõele see, mida linna peal räägitakse, et sina leiutasid eestikeelse sõna "kväär"?
Rebeka: Jah, mõtlesime selle koos Mari-Liis Sepperiga aastal 2010 sõnamängu käigus välja. Olen seda ilmselt sellest ajast saati järjest julgemalt kasutama hakanud.
Mulle tundub see haruldaselt õnnestunud sõna, ehkki kõigile see vist (ja kindlasti mõistetavalt) seose tõttu sõnaga "väär" kõige paremini ei kõla.
Rebeka: See oli ka taotluslik. On tõesti esinenud tõrget, et seal sees on justkui "väär" ja "väärakas", aga samamoodi on seal sees ka "väärikas". Eesmärk oli tuua ingliskeelne " queer" kogu selle ebamugavusega eesti keelde, sest inglise keeles on see olnud kasutuses küllalt negatiivse sõnana, see on tähendanud sisuliselt "pedet". AIDSi-aktivismiga pöörati sõna tähendus küll ümber. Aga muidugi otsivad inimesed sõna, mis ei rõhutaks negatiivset. "Kväär" sobib selleks, et tuua kokku nii vastuk kui ka jõuline ja enese agentsust kehtestav pool, aga loomulikult, kui keegi tahaks juurutada näiteks sõna "vikerkaareinimesed" või veel midagi kolmandat…
Andreas: Midagi kõiki kaasavalt positiivset…
Rebeka: Jah! Kui see on vajalik, siis see sõna tekib.
Mul endal on olnud veidi raskusi sõnaga "kogukond", mis ei pruugi olla n-ö tõlkeviga, sest mulle tundub, et ingliskeelne " community" tähendab enam-vähem sama. Pigem näib, et see signaliseerib implitsiitselt liigset homogeensust. Aga samas mulle ei tundu, et kogukonna esindajatel sellega eriti probleeme oleks, mistõttu ma ei tunne, et minu asi oleks siit mingit sõnatüli üles kiskuda.
Rebeka: On ikka! "LGBT+ community" tähendab siiski põhimõtteliselt LGBT+ inimesi, selles mõttes on see kogukonna tõlge eksitav – on üsna meelevaldne kõik ühte gruppi koondada. Lesbidel ja geidel on juba sõltuvalt soost nii erinevad vajadused. Ja transsooliste inimeste vajadused on juba õiguslikult ja meditsiiniliselt hoopis teised võrreldes seksuaalvähemuste omadega.
Raamatus torkas silma, et nimeliselt ilmuvad esimesed naised n-ö pildile alles leheküljel 87 väikeses vahepeatükis "Kväärid kunstnikepaarid", aga ka edaspidi on lesbide lugusid siin vähem. Mul pole alust arvata, et just teie võiksite tahta naisi ajaloost välja kirjutada, niisiis küsin, mis on selle põhjused? Kas naiste kohta ongi andmeid nii palju vähem?
Rebeka: Meeste ja transinimeste kohta on rohkem allikaid seepärast, et nende seksuaalsus on olnud avalikult defineeritud – nende tegevused on olnud keelatud või meditsiinis on seda peetud tohutuks uurimisküsimuseks. Naised on ju kogu ajaloos maha vaikitud ja nähtamatuks muudetud. Naissoost kirjanikke ja kunstnikke on vähem elanud ja uuritud. Naiste ligipääs haridusele ja avalikule ruumile on olnud rangelt piiratud. Naistevahelisi seksuaalsuhteid ei keelatud Nõukogude Liidus osalt selleks, et hoida naiste seksuaalsust vaka all.
Andreas: Seda ongi keerulisem uurida.
Rebeka: Nõukogude Liidu vanglates olid väga levinud nii meeste- kui ka naistevahelised suhted, nii et vanglaametnikud tegid aeg-ajalt ettepanekuid, et ka naiste homoseksuaalsed suhted tuleks kriminaliseerida, et kontrollida neid naisi hirmuga, aga Nõukogude keskvõimu ideoloogid otsustasid, et ei, naiste seksuaalsuse ja ühiskondliku rolli määrab emadus ja muust me ei räägi.
Andreas: Muidugi patriarhaalse mudeli järgi mittepenetratiivne seks ei olegi seks ja see, kui naised teevad midagi omakeskis magamistubades, ei ohusta ka kuidagi patriarhaalset korda.
Rebeka: See vääriks muidugi ka eraldi artiklit.
Andreas: Absoluutselt!
Rebeka: Lihtsalt naiste nähtamatusest LGBT+ ajaloo näitel on praegu populaarteaduslikult pisut vara kirjutada, kui uurimistöö on alles pooleli. Huvitavam on hoopis need "Kalevi alt välja" lood n-ö live 'i lennutada, et saaks koos lugejaga edasi minna. Ses mõttes on see raamat minu jaoks hästi suur maamärk. Olen korraga ärevil ja elevil, et mis edasi saab.
Samas näiteks selgub raamatus Taavi Koppeli artiklist "Eesti LGBT+ liikumise algus 1990–1994", et 90ndatel loodi Eesti Lesbiliit enne meeste organisatsioone (Härjapea Meeste Selts, Eesti Gayliit). Kuigi see vahe oli muidugi väga väike.
Rebeka: Aga see näitab just seaduse jõudu!
Kas sellest võib järeldada, et naistel oli selleks ajaks ikkagi suurem vajadus mingisuguse (sh institutsionaalse) koondumise järele või oli see pigem juhus?
Rebeka: Ei, päris juhuslik see polnud. Geid hakkasid käima koos tegelikult naistega samal ajal, aga nad kartsid kriminaalkaristust, sest alles 1992. aasta 1. juunist hakkas kehtima seadus, millega dekriminaliseeriti Eestis meeste konsensuslikud homoseksuaalsed suhted.
Ilmselt saab ka selle n-ö ümber pöörata ja öelda, et küllap on hoopis positiivne, et lesbisuhete kohta saja aasta tagusest ajast eriti palju materjali ei leidu, aga kas teisalt võib ka järeldada, et lesbisuhete teadvustamist oli ühiskonnas selle võrra vähem?
Rebeka: Meenus naljakas nähtus 1990ndate ajakirjandusest – üheksakümnendatel meedia üleüldse pornografeerus. Helgi Saldo ja Caps Locki koostöökollektsioonis on särk kirjaga "Lesbid tahavad Eestis abielluda", see on pärit Tea Elka artikli 1 pealkirjast, mis ilmus aastal 1993. Artikkel rääkis sellest, et kaks naist läksid perekonnaseisuametisse ja tahtsid registreerida ennast abiellujateks, aga artiklit illustreerisid pildid mingitest anonüümsetest pornonäitlejatest. Seda oli 1990ndatel hästi palju – ka siis, kui oli lesbidest täiesti neutraalne artikkel. Aga Andreas leidis 1924. aasta Rahvalehest ühe artikli ja mina leidsin Tallinna Postist 1934. aasta artikli, mis jutustasid pikalt sellest, "kui naine ihaldab naist". Neis kirjeldati naiste homoseksuaalsust tavalisena ainult seksitöötajate, n-ö avalike naiste hulgas, kes põlgavat mehi, kuna mehed on nende kliendid. Teatavat osa nendest naistest kirjeldatakse artiklites ka mehelikena, sealhulgas käivad nad ehitusmeeste riietes, istuvad kuskil baaris ja müüvad "lustipulbrit" ehk kokaiini. Näiteks selgus, et Vineeri asumis oli seksuaalkliinik, kus hoiti seksitöötajaid sundravil, kui üks "neist" alustas mässu ja tema oli kõige suurem löömanaine!
Andreas: See on seesama narratiiv, et juba moraalselt täiesti n-ö allakäinud inimeste, näiteks prostituutide hulgast võib leida selliseid kõrvalekaldeid.
Rebeka: Ei olnud mingit positiivset programmi, lesbilist naist kujutati avalikkuses negatiivse konnotatsiooniga nii 1920ndatel kui ka 1990ndate alguses. Kuna see oli domineeriv pilt, siis paljud endast lugupidavad naised – ja naine oli nii 1920ndatel kui ka 1990ndatel niikuinii uue tähelepanu all – ei tahtnud sellega seostuda, niimoodi välistati võimalus väärikalt lesbi olla.
Andreas, sina oled uurinud ka talupojakultuuri, näiteks teoses "Kapiuksed valla" (2010) ilmus sinult artikkel "Naiselikkus, mehelikkus ja seksuaalsus talupojakultuuris", kus on põgusalt juttu ka homoseksuaalsusest agraarkultuuris. Seal esineb huvitav postulaat, mille kohaselt "mehe moodi naised" ja "naise moodi mehed" ei pruukinudki olla talupojakultuuris midagi eriliselt silmatorkavat ja nimelt seetõttu võib neist folklooris vähe juttu olla.
Andreas: Jah, see oli soomerootsi uurija Jan Löfströmi väide, kes on püüdnud selgitada, miks soome talupojakultuuri pärimuses heteronormist erineva kohta selline vaikus valitseb. Tema meelest vastandus talupojakultuur linnakultuurile ka selles mõttes, et talupojakultuuris olid naised ja mehed võrdsemad – sest nad kõik olid tööjõud – ning mehelikkust ja naiselikkust ei defineerinud see, kes kellega magas. Eestis on folklooril või rahvausundil põhinev käsitlus veel kirjutamata, aga loodetavasti see tuleb kunagi.
Kindlasti võis talupojakultuur olla eri piirkondades erinev, aga Löfström näitab ka olukordi, kus sulane ja peremees elasid pärast naise surma aastaid koos või kaks õde, kes mehele ei saanud, elasid koos, oli ka üksikemasid. Ühesõnaga kooselamise viise oli peale ema-isa-laps-mudeli veel teisigi, neid oli palju ja erinevaid, kuigi meil on kujutlus, et "muistsel ajal" eksisteeris ainult üks mudel.
Raamat lõppeb üsna täpselt sajandi piiriga, ehkki viimases peatükis [Sara Arumetsa artiklis "Soo tunnustamise poole 1990. aastate Eestis" – M.T.] jõutakse paiguti ka tänapäeva. Näiteks Taavi Koppeli peatükk Eesti LGBT+ liikumistest 90ndatel näib mõnes mõttes katkevat just väga huvitava koha pealt. Kas selle dikteeriski sajandi enda piir või on juba plaanis ka mõni (kahtlemata viljaka ja rikkaliku) 21. sajandi alguse elusid käsitlev kogumik?
Rebeka: Meil on lähiajalugu üleüldse vähem uuritud ja seepärast tundub kaugema aja käsitlemine ka atraktiivsem. Samamoodi on siin mängus konkreetsete autorite huvi uurida mingisuguste protsesside alguspunkti, mille kaudu vaadata järgnevat.
Andreas: Lisaks on mineviku ja praeguse aja uurimise võimalused erinevad. Hiljutist perioodi käsitledes tuleb vältimatult pöörduda ka suuliste allikate poole – ajaloosündmuste tunnistajad ja kogejad elavad, nendega peab läbi rääkima ning aktualiseeruvad eetilised küsimused, näiteks kas inimesi saab esitada oma nimega või peab nad nende kaitseks anonümiseerima.
Rebeka: Aga 21. sajand käib ja sellest saab kirjutada juba hoopis teistsuguseid lugusid.
[1] Elka, T. 1993. Lesbid tahavad Eestis abielluda. – Liivimaa Kroonika, 08.04 | Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu autor: paljud lood on haruldaselt positiivsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui me tänavu juunis Müürilehe kvääriteemalist numbrit tegime, oli meie esmane plaan panna kokku selline leht, mis pigem tähistaks LGBT+ inimeste elusid, mitte ei keskenduks niivõrd probleemidele ja muredele. Aga mida lähemale me numbri valmimisele jõudsime, seda selgemaks sai, et probleemlugudest me ikkagi ei pääse – tänapäeva fookusesse võttes ja meie positsioonist olekski olnud raske põhjendada lähenemist, mille kohaselt kõik on hästi ja probleeme pole. Teie raamatut "Kalevi alt välja" lugedes aga paistab, et teil on see õnnestunud. Kas see oli teil teadlik programm?
Andreas: Ma arvan, et ka asjaolu, et kirjutajad on valdavalt sellest kogukonnast, mõjutas seda. Me kõik ju teame, et kvääriajaloo allikad on enamjaolt negatiivsed – kinnipidamisasutused, meditsiiniasutused jne –, ja mida kaugemale ajaloos minna, seda jubedamaks see läheb. Aga samu allikaid on võimalik kasutada ka teisel moel sõltuvalt sellest, mida sealt otsida. See ei tähenda, et muudame ajalugu, aga ka kohtumaterjalides võib ju märgata empaatiliselt näiteks tundeid ja kannatavat inimest. Ilmselgelt oli meie eesmärk näha suuremat pilti, mitte ainult kriminaalset või kõmulist poolt.
Rebeka: Üldiselt räägivad arhiiviallikad, mille põhjal homoseksuaalsuse ja transsoolisuse ajalugu kirjutatakse, kas kellegi päris võikast allasurumisest või karistamisest. Rootsi ajast ei ole küll säilinud Eestist ühtegi dokumenti, kus keegi oleks homoseksuaalsete suhete pärast ära põletatud, aga põhimõtteliselt oli selline seadus olemas. Raamat põhineb uurimistööl ja iga autor on oma kirjutise koos toimetajatega põhjalikult läbi mõelnud, mis muudab lood vahest ka lihtsasti loetavaks. Ja nagu Andreas ütles, olid meie autorid inimesed kogukonnast – mitte küll päris kõik, meil on ka heteroseksuaalseid kirjutajaid.
Nii et te ei diskrimineeri?
(Naeravad)
Rebeka: Mul on hea meel, et meil on tegijate tiimis peaaegu terve LGBT+ spekter esindatud. Kuigi vaid Bart Pushaw' loos on autori minapilt tugevalt esil, on kvääri inimese kogemus ja suhestumine ajaloolistes allikates lahtirulluvate lugudega igal juhul teistsugune kui heteronormatiivsust järgival inimesel. Näiteks kriminaaluurimise toimikuga tutvudes võib keskenduda õigussüsteemi toimemehhanismidele või hoopis sellele, kuidas kriminaaluurimine või karistus mõjutab süüdistatava elu. Keskendusime raamatu autoritega just indiviidi kogemusele ning julgen öelda, et paljud inimesed, kellest lugudes juttu tuleb, esindavad hästi oma aega. Mul on hea meel, kui lugedes jääb mulje, et me lahendame LGBT+ inimeste lugusid positiivselt, sest paljud lood ongi haruldaselt positiivsed. Näiteks Élisàr von Kupfferi elulugu [1872–1942 – M.T.], millest kirjutab Hannes Vinnal, ongi rõõmus lugu inimesest, kellel oli võimalus arendada mõtteid homoseksuaalsuse teemal ajal, kui Saksamaal oli homoseksuaalsus veel kriminaalselt karistatav, nagu ka Eestis ja Vene tsaaririigis.
Muidugi on ka siin kõik mured taustal olemas, aga need ei ole nii otse ja eraldi esile toodud. Igal juhul pole tõenäoline, et leidub palju neid, kes loevad raamatu läbi ja teevad ainult selle põhjal otsuse, et päris hästi elasid kväärid meil!
Andreas: On ka lugusid, mis mahuvad hästi heteronormatiivsesse mudelisse – von Kupfferil oligi pikaajaline meestevaheline abielulaadne suhe. See mahub palju paremini mingisse nunnusse mustrisse kui mõni vanglalugu või lugu, mille keskmes on AIDS või geiporno.
Väga palju tulevad raamatus jutuks "esimesed", peamiselt Eestis, aga taustana muidugi ka Euroopas ja maailmas, näiteks esimene kohtuasi meeste homoseksuaalse seksuaalvahekorra üle Eestis, esimene kord homoseksuaalsus ajakirjanduse kõneainesena, teadaolevalt esimene kväär inimene, kes andis Eestis ajakirjanikule intervjuu jne. Aga kui palju siit näiteks "teisi" ja "kolmandaid" välja jäi? Või polegi näiteks 19. sajandist eriti rohkem lugusid leida?
Andreas: Mingis mõttes on need esimesed loomulikult retooriline võte, sest sageli on see lihtsalt uurimise seis, et me ei tea vanemaid kohtuasju, mis puudutavad seda teemat. Võib-olla tuleb neid veel välja, aga võib-olla ei tule. Näiteks oma uurimuses [artikkel "Homoseksuaalsuse eestikeelne sõnastamine ja Magnus Hirschfeldi loengud" – M.T.] üritasin leida, millal hakati Eesti ajakirjanduses kõigepealt rääkima seksuaalvähemustest. Alguses oli mul hüpotees, et esimesena hakati rääkima Oscar Wilde'ist, aga selgus, et sel ajal [süüdimõistmisega sodoomias päädinud kohtuprotsess Londonis lõppes 1895. aastal – M.T.] Oscar Wilde veel millegipärast ei ületanud Eesti meedias uudiskünnist. Võib küsida, kas ajakirjandus oli veel nii palju konservatiivsem või nii palju vähem seotud Euroopast tõlgitud materjaliga. Aga igatahes 1907. aastal, kui Euroopas puhkes Eulenburgi skandaal, ilmusid lood kõrgest seisusest homoseksuaalsetest meestest eestikeelsetesse lehtedesse.
Rebeka: Oktoobris näidati Festheartil filmi "Framing Agnes" (2022), kus vaimustav transsoolisuse ajaloo uurija Jules Gill-Peterson selgitab, et meil on ühelt poolt arhiivis hulk lugusid ja selle kõrval on tühimik, mis lubab unistada, et hulk teisi inimesi elas ägedaid elusid ega jäänud n-ö vahele. Ehk mingis mõttes, mida vähem näiteks meditsiini- või kriminaaljuhtumeid leida, seda parem. Aga esimeste kohta ütleksin, et minu pikem artikkel ["Kväärid lood Tallinna avalikes salapaikades" sõdadevahelise pealinna lantimis- ja koosviibimispaikadest – M.T.] räägib n-ö teisest lainest homoseksuaalsuse ja transsoolisuse kujutamisel Eesti ajakirjanduses.
Andreas: Loomulikult võibki asjad n-ö pea peale keerata ja mõelda, et on hea, kui me ei leia rohkem jubedaid kohtuasju. Olen uurinud ka 1920. aastate juhtumeid, kus sõjaväega seotud inimesi kaevati kohtusse, kuna kahtlustati, et neil on homoseksuaalne suhe, ja kohtumaterjale lugedes oli tõesti õõvastav, kuidas kõik keskendus ainult seksi tuvastamisele. Aga selliseid tekste võib püüda lugeda ka vastukarva, näiteks kui toimikus on juttu kahest mehest, kes on pool aastat koos vanglas ja tunnistavad, et nad on maganud igal ööl vabatahtlikult koos, siis võib ju näha siin ka mingit romantilist ja ilusat poolt, kuigi kohtuasi seda loomulikult nii ei tõlgenda. Kohtud muidugi polegi püüdnud välja selgitada, kes keda armastas, vaid tuvastada, kes oli kellega anaalses vahekorras.
Paar kohalikku marginaalset, aga häälekat poliitilist gruppi näevad tänapäevani ju kõiki LGBT+ teemasid täpselt samamoodi – suutmata mõelda kaugemale (meestevahelisest) seksuaalaktist. Neid kuulates võikski jääda mulje, et saja aasta jooksul pole mitte midagi muutunud.
Rebeka: Minu doktoriuurimus kinnitab seda, et osa nendest inimestest, keda sa ilmselt silmas pead, kannab edasi nõukogudeaegset mõtteviisi. Nõukogude ajal domineeris avalikus ruumis arusaam homoseksuaalsusest kui ebamoraalsest kuriteost, nii et see mõtteviis muutus paljude jaoks tegelikkuseks, ja tänapäevalgi ei võeta vahel arvesse seda, et Eestis on elu ja seadusandlus muutunud. Homoseksuaalsus ja transsoolisus pole küll mingid massilised nähtused, aga pole põhjust neid ka patologiseerida või millekski halvaks pidada.
Andreas: Näiteks Magnus Hirschfeldi lugu uurides – kes käis ju 1928. ja 1929. aastal Eestis loenguid andmas – tuleb välja, et needsamad diskussioonid on tagasi tulnud. Homoseksuaalsete inimeste õiguste kõrval propageeris Hirschfeld ju muu hulgas ka abordivabadust.
See oli mullegi huvitav, et LGBT+ inimeste õiguste teema on praegu õhus koos reproduktiivõiguste küsimustega samamoodi nagu 1920ndatel.
Rebeka: Ma ütleks, et seksuaalse autonoomia ja rahvusluse teemad on käinud tihti käsikäes.
Andreas: Just. Me arutame ikka veel nende küsimuste üle! On natuke õudne mõelda, et mitte midagi ei ole justkui muutunud. Tegelikult muidugi on, aga miks me peame jälle tõestama, et naistel on õigus aborti teha.
Põhiküsimused siis äkki!
Andreas: (Naerab) Just. Õudne. Me ei ole selles mõttes arenenud, progressiusk kaob küll ära.
Lugedes sedasama sinu artiklit homoseksuaalsuse eestikeelsest sõnastamisest, oli ühelt poolt isegi hüsteeriliselt naljakas näha neid 20. sajandi päris alguse Eesti ajakirjandusest pärit tabulisi fraase, nagu "niisugused", ja püüdlikke ümberütlusi, aga teisalt, võttes arvesse, kui palju kasutati selliseid sõnu nagu "loomuvastane", "kõlblusvastane", "suguvastane" vms, ka jällegi õudne või nukker.
Andreas: Põhjus võis olla ka lihtsalt see, et sõnavara veel ei olnudki. Polnud tingimata tahet midagi eufemistlikult ümber sõnastada, vaid puudus viis, kuidas üldse öelda.
Rebeka: Aga ikkagi tulid need katsed välja negatiivselt, näiteks "ebaloomulikud herrad" jne. Sõnavara kujunemine on iseenesest seotud linnastumisega, mille tulemusel tuli hakata kõiki inimesi kategoriseerima. Linnas elanikkond kasvas tohutult ja oli vaja hierarhiad uuesti paika panna. Võib küsida, et kui sada aastat tagasi ei olnud võrreldes praegusega – mil meil on muu hulgas lesbid ja geid ja biseksuaalid, karud, BDSM, demiseksuaalsus… – nii palju soo- ja seksuaalsuse kategooriaid, siis vahest polegi tegelikult nii palju eristusi tarvis? Praegu näeme mittebinaarsete identiteetide kiiret vastuvõttu, sest kõik ei taha olla defineeritud ühe või teise seksuaalpraktika või soo kaudu. Naise ja mehe sookategooriad on muutunud niivõrd jäigaks ja üheülbaliseks, et on loomulik ja inimlik loobuda enda defineerimisest nende kaudu.
Kategooriatest ja nendekohastest sõnadest rääkides on muidugi näha, et ka tänapäevaks pole see sõnastamise protsess kuidagi läbi saanud, vaid toimub üha edasi, ka teie raamatu eessõnas on kirjas: "Kokkuvõttes võib üsna kindlalt öelda, et kuigi oleme püüdnud kasutada kõige ajakohasemat sõnavara ja selgitada möödaniku sõnade puhul nende kasutusviise ja tähendust, aegub mõne aja pärast sellegi raamatu keel." Kas see on just LGBT+ sfäärile omane nähtus, et keel muutub niivõrd kiiresti?
Andreas: See peegeldab ilmselt ka võimuküsimust – marginaalsel rühmal on nüüd võimalus ise häält teha, et ma ei ole setu, ma olen seto, või öelda, et ma ei ole indiaanlane, mul on mingi muu nimi. Kui marginaalsetel rühmadel on oma hääl, siis nad saavad diskuteerida, kui näiteks olemasolev normikeel ei vasta, ei sobi, et seda peab muutma. Ei ole enam nii, et keegi ütleb, et sa oled see, sa pead olema see, tänapäeval on võimalus arutada, mis sõnu me kasutame millegi või kellegi nimetamisel.
Rebeka, kas vastab tõele see, mida linna peal räägitakse, et sina leiutasid eestikeelse sõna "kväär"?
Rebeka: Jah, mõtlesime selle koos Mari-Liis Sepperiga aastal 2010 sõnamängu käigus välja. Olen seda ilmselt sellest ajast saati järjest julgemalt kasutama hakanud.
Mulle tundub see haruldaselt õnnestunud sõna, ehkki kõigile see vist (ja kindlasti mõistetavalt) seose tõttu sõnaga "väär" kõige paremini ei kõla.
Rebeka: See oli ka taotluslik. On tõesti esinenud tõrget, et seal sees on justkui "väär" ja "väärakas", aga samamoodi on seal sees ka "väärikas". Eesmärk oli tuua ingliskeelne " queer" kogu selle ebamugavusega eesti keelde, sest inglise keeles on see olnud kasutuses küllalt negatiivse sõnana, see on tähendanud sisuliselt "pedet". AIDSi-aktivismiga pöörati sõna tähendus küll ümber. Aga muidugi otsivad inimesed sõna, mis ei rõhutaks negatiivset. "Kväär" sobib selleks, et tuua kokku nii vastuk kui ka jõuline ja enese agentsust kehtestav pool, aga loomulikult, kui keegi tahaks juurutada näiteks sõna "vikerkaareinimesed" või veel midagi kolmandat…
Andreas: Midagi kõiki kaasavalt positiivset…
Rebeka: Jah! Kui see on vajalik, siis see sõna tekib.
Mul endal on olnud veidi raskusi sõnaga "kogukond", mis ei pruugi olla n-ö tõlkeviga, sest mulle tundub, et ingliskeelne " community" tähendab enam-vähem sama. Pigem näib, et see signaliseerib implitsiitselt liigset homogeensust. Aga samas mulle ei tundu, et kogukonna esindajatel sellega eriti probleeme oleks, mistõttu ma ei tunne, et minu asi oleks siit mingit sõnatüli üles kiskuda.
Rebeka: On ikka! "LGBT+ community" tähendab siiski põhimõtteliselt LGBT+ inimesi, selles mõttes on see kogukonna tõlge eksitav – on üsna meelevaldne kõik ühte gruppi koondada. Lesbidel ja geidel on juba sõltuvalt soost nii erinevad vajadused. Ja transsooliste inimeste vajadused on juba õiguslikult ja meditsiiniliselt hoopis teised võrreldes seksuaalvähemuste omadega.
Raamatus torkas silma, et nimeliselt ilmuvad esimesed naised n-ö pildile alles leheküljel 87 väikeses vahepeatükis "Kväärid kunstnikepaarid", aga ka edaspidi on lesbide lugusid siin vähem. Mul pole alust arvata, et just teie võiksite tahta naisi ajaloost välja kirjutada, niisiis küsin, mis on selle põhjused? Kas naiste kohta ongi andmeid nii palju vähem?
Rebeka: Meeste ja transinimeste kohta on rohkem allikaid seepärast, et nende seksuaalsus on olnud avalikult defineeritud – nende tegevused on olnud keelatud või meditsiinis on seda peetud tohutuks uurimisküsimuseks. Naised on ju kogu ajaloos maha vaikitud ja nähtamatuks muudetud. Naissoost kirjanikke ja kunstnikke on vähem elanud ja uuritud. Naiste ligipääs haridusele ja avalikule ruumile on olnud rangelt piiratud. Naistevahelisi seksuaalsuhteid ei keelatud Nõukogude Liidus osalt selleks, et hoida naiste seksuaalsust vaka all.
Andreas: Seda ongi keerulisem uurida.
Rebeka: Nõukogude Liidu vanglates olid väga levinud nii meeste- kui ka naistevahelised suhted, nii et vanglaametnikud tegid aeg-ajalt ettepanekuid, et ka naiste homoseksuaalsed suhted tuleks kriminaliseerida, et kontrollida neid naisi hirmuga, aga Nõukogude keskvõimu ideoloogid otsustasid, et ei, naiste seksuaalsuse ja ühiskondliku rolli määrab emadus ja muust me ei räägi.
Andreas: Muidugi patriarhaalse mudeli järgi mittepenetratiivne seks ei olegi seks ja see, kui naised teevad midagi omakeskis magamistubades, ei ohusta ka kuidagi patriarhaalset korda.
Rebeka: See vääriks muidugi ka eraldi artiklit.
Andreas: Absoluutselt!
Rebeka: Lihtsalt naiste nähtamatusest LGBT+ ajaloo näitel on praegu populaarteaduslikult pisut vara kirjutada, kui uurimistöö on alles pooleli. Huvitavam on hoopis need "Kalevi alt välja" lood n-ö live 'i lennutada, et saaks koos lugejaga edasi minna. Ses mõttes on see raamat minu jaoks hästi suur maamärk. Olen korraga ärevil ja elevil, et mis edasi saab.
Samas näiteks selgub raamatus Taavi Koppeli artiklist "Eesti LGBT+ liikumise algus 1990–1994", et 90ndatel loodi Eesti Lesbiliit enne meeste organisatsioone (Härjapea Meeste Selts, Eesti Gayliit). Kuigi see vahe oli muidugi väga väike.
Rebeka: Aga see näitab just seaduse jõudu!
Kas sellest võib järeldada, et naistel oli selleks ajaks ikkagi suurem vajadus mingisuguse (sh institutsionaalse) koondumise järele või oli see pigem juhus?
Rebeka: Ei, päris juhuslik see polnud. Geid hakkasid käima koos tegelikult naistega samal ajal, aga nad kartsid kriminaalkaristust, sest alles 1992. aasta 1. juunist hakkas kehtima seadus, millega dekriminaliseeriti Eestis meeste konsensuslikud homoseksuaalsed suhted.
Ilmselt saab ka selle n-ö ümber pöörata ja öelda, et küllap on hoopis positiivne, et lesbisuhete kohta saja aasta tagusest ajast eriti palju materjali ei leidu, aga kas teisalt võib ka järeldada, et lesbisuhete teadvustamist oli ühiskonnas selle võrra vähem?
Rebeka: Meenus naljakas nähtus 1990ndate ajakirjandusest – üheksakümnendatel meedia üleüldse pornografeerus. Helgi Saldo ja Caps Locki koostöökollektsioonis on särk kirjaga "Lesbid tahavad Eestis abielluda", see on pärit Tea Elka artikli 1 pealkirjast, mis ilmus aastal 1993. Artikkel rääkis sellest, et kaks naist läksid perekonnaseisuametisse ja tahtsid registreerida ennast abiellujateks, aga artiklit illustreerisid pildid mingitest anonüümsetest pornonäitlejatest. Seda oli 1990ndatel hästi palju – ka siis, kui oli lesbidest täiesti neutraalne artikkel. Aga Andreas leidis 1924. aasta Rahvalehest ühe artikli ja mina leidsin Tallinna Postist 1934. aasta artikli, mis jutustasid pikalt sellest, "kui naine ihaldab naist". Neis kirjeldati naiste homoseksuaalsust tavalisena ainult seksitöötajate, n-ö avalike naiste hulgas, kes põlgavat mehi, kuna mehed on nende kliendid. Teatavat osa nendest naistest kirjeldatakse artiklites ka mehelikena, sealhulgas käivad nad ehitusmeeste riietes, istuvad kuskil baaris ja müüvad "lustipulbrit" ehk kokaiini. Näiteks selgus, et Vineeri asumis oli seksuaalkliinik, kus hoiti seksitöötajaid sundravil, kui üks "neist" alustas mässu ja tema oli kõige suurem löömanaine!
Andreas: See on seesama narratiiv, et juba moraalselt täiesti n-ö allakäinud inimeste, näiteks prostituutide hulgast võib leida selliseid kõrvalekaldeid.
Rebeka: Ei olnud mingit positiivset programmi, lesbilist naist kujutati avalikkuses negatiivse konnotatsiooniga nii 1920ndatel kui ka 1990ndate alguses. Kuna see oli domineeriv pilt, siis paljud endast lugupidavad naised – ja naine oli nii 1920ndatel kui ka 1990ndatel niikuinii uue tähelepanu all – ei tahtnud sellega seostuda, niimoodi välistati võimalus väärikalt lesbi olla.
Andreas, sina oled uurinud ka talupojakultuuri, näiteks teoses "Kapiuksed valla" (2010) ilmus sinult artikkel "Naiselikkus, mehelikkus ja seksuaalsus talupojakultuuris", kus on põgusalt juttu ka homoseksuaalsusest agraarkultuuris. Seal esineb huvitav postulaat, mille kohaselt "mehe moodi naised" ja "naise moodi mehed" ei pruukinudki olla talupojakultuuris midagi eriliselt silmatorkavat ja nimelt seetõttu võib neist folklooris vähe juttu olla.
Andreas: Jah, see oli soomerootsi uurija Jan Löfströmi väide, kes on püüdnud selgitada, miks soome talupojakultuuri pärimuses heteronormist erineva kohta selline vaikus valitseb. Tema meelest vastandus talupojakultuur linnakultuurile ka selles mõttes, et talupojakultuuris olid naised ja mehed võrdsemad – sest nad kõik olid tööjõud – ning mehelikkust ja naiselikkust ei defineerinud see, kes kellega magas. Eestis on folklooril või rahvausundil põhinev käsitlus veel kirjutamata, aga loodetavasti see tuleb kunagi.
Kindlasti võis talupojakultuur olla eri piirkondades erinev, aga Löfström näitab ka olukordi, kus sulane ja peremees elasid pärast naise surma aastaid koos või kaks õde, kes mehele ei saanud, elasid koos, oli ka üksikemasid. Ühesõnaga kooselamise viise oli peale ema-isa-laps-mudeli veel teisigi, neid oli palju ja erinevaid, kuigi meil on kujutlus, et "muistsel ajal" eksisteeris ainult üks mudel.
Raamat lõppeb üsna täpselt sajandi piiriga, ehkki viimases peatükis [Sara Arumetsa artiklis "Soo tunnustamise poole 1990. aastate Eestis" – M.T.] jõutakse paiguti ka tänapäeva. Näiteks Taavi Koppeli peatükk Eesti LGBT+ liikumistest 90ndatel näib mõnes mõttes katkevat just väga huvitava koha pealt. Kas selle dikteeriski sajandi enda piir või on juba plaanis ka mõni (kahtlemata viljaka ja rikkaliku) 21. sajandi alguse elusid käsitlev kogumik?
Rebeka: Meil on lähiajalugu üleüldse vähem uuritud ja seepärast tundub kaugema aja käsitlemine ka atraktiivsem. Samamoodi on siin mängus konkreetsete autorite huvi uurida mingisuguste protsesside alguspunkti, mille kaudu vaadata järgnevat.
Andreas: Lisaks on mineviku ja praeguse aja uurimise võimalused erinevad. Hiljutist perioodi käsitledes tuleb vältimatult pöörduda ka suuliste allikate poole – ajaloosündmuste tunnistajad ja kogejad elavad, nendega peab läbi rääkima ning aktualiseeruvad eetilised küsimused, näiteks kas inimesi saab esitada oma nimega või peab nad nende kaitseks anonümiseerima.
Rebeka: Aga 21. sajand käib ja sellest saab kirjutada juba hoopis teistsuguseid lugusid.
[1] Elka, T. 1993. Lesbid tahavad Eestis abielluda. – Liivimaa Kroonika, 08.04
### Response:
Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu autor: paljud lood on haruldaselt positiivsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sobtšak ei ole väiteid enda riiki naasmisest kinnitanud.
Eelmine nädal väitis Vene Föderatsiooninõukogu liige Ljudmila Narusova, et Sobtšak naaseb Venemaale, vahendas Meduza Vene meediat.
Ksenija Sobtšak on Ljudmila Narusova ja Anatoli Sobtšaki tütar.
Viimane oli Peterburi esimene demokraatlikult valitud linnapea, kes andis Vladimir Putinile tema esimese olulise poliitilise ametikoha.
Anatoli Sobtšakki peetakse ka Putini poliitiliseks mentoriks, meenutas Raadio Vaba Euroopa.
26. oktoobril selgus, et Sobtšak oli lahkunud Venemaalt Leetu.
Sobtšaki riigist lahkumine toimus peale seda, kui politsei oli läbi otsinud ühe tema elamu ning pidas Sobtšaki kahtlusaluseks ühes väljapressimist käsitlevas juurdluses.
Leedu teatas 27. oktoobril, et ei näe ohtu Sobtšaki saabumises Leetu.
Sobtšak kandideeris 2018. aastal Venemaa presidendiks. Välisluureamet hindas tollal, et Šobtšak oli üks kahest Kremli valitud vastaskandidaadist Putinile.
Poliitikut ja saatejuht Sobtšakki on üldiselt peetud pseudoopositsionääriks, kellel on sidemed Kremliga. | Ksenija Sobtšak on tagasi Venemaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sobtšak ei ole väiteid enda riiki naasmisest kinnitanud.
Eelmine nädal väitis Vene Föderatsiooninõukogu liige Ljudmila Narusova, et Sobtšak naaseb Venemaale, vahendas Meduza Vene meediat.
Ksenija Sobtšak on Ljudmila Narusova ja Anatoli Sobtšaki tütar.
Viimane oli Peterburi esimene demokraatlikult valitud linnapea, kes andis Vladimir Putinile tema esimese olulise poliitilise ametikoha.
Anatoli Sobtšakki peetakse ka Putini poliitiliseks mentoriks, meenutas Raadio Vaba Euroopa.
26. oktoobril selgus, et Sobtšak oli lahkunud Venemaalt Leetu.
Sobtšaki riigist lahkumine toimus peale seda, kui politsei oli läbi otsinud ühe tema elamu ning pidas Sobtšaki kahtlusaluseks ühes väljapressimist käsitlevas juurdluses.
Leedu teatas 27. oktoobril, et ei näe ohtu Sobtšaki saabumises Leetu.
Sobtšak kandideeris 2018. aastal Venemaa presidendiks. Välisluureamet hindas tollal, et Šobtšak oli üks kahest Kremli valitud vastaskandidaadist Putinile.
Poliitikut ja saatejuht Sobtšakki on üldiselt peetud pseudoopositsionääriks, kellel on sidemed Kremliga.
### Response:
Ksenija Sobtšak on tagasi Venemaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide juhid on omavahel arutanud võimalikke kõnelusi Venemaaga, kuna Vene väed on lääneriikide hinnangul Ukrainas surve all, vahendas Ukraina leht Ukrainska Pravda Itaalia ajalehte La Repubblica. Pärast Herson vabastamist saaks pidada läbirääkimisi Ukraina jaoks jõupositsioonilt, hindas Itaalia leht.
La Repubblica hinnangul ei suuda Vene väed reageerida Ukraina pealetungidele ning on selle asemel asunud Ukraina tsiviiltaristut ründama.
Leht rõhutas, et Herson pole kõigest linn, vaid see on ka oluline sõlmpunkt, mis tagab ligipääsu Mustale merele ning kontrollides seda linna saab kontrollida ka transporti üle Dnepri jõe.
La Repubblica sõnul tähendaks Hersoni vabastamine olulist muutust sõjas Venemaa ja Ukraina vahel.
Lehe väitel pani võimalike kõneluste mõtte esimesena lauale USA.
Ilma Hersoni linnata aga kõnelusi pidada ei saa, sest kui pidada kõnelusi praegu, siis see annaks Vene vägedele võimaluse ennast reorganiseerida, hindas Itaalia La Repubblica.
USA administratsioon olevat oma NATO liitlastele rõhutanud seoses Venemaaga kahte aspekti: Venemaa tuumaähvardust ning võimalikku Hiina mõju tugevnemist Venemaal.
Vene tuumarelva kasutamise risk on aga praegu madal ning isegi kui see Venemaa poolt juhtuks, järgneks sellele tugev lääneriikide vastulöök tavarelvastusega, teatas La Repubblica.
Hiina mõju võimalik suurenemine on aga teistsugune väljakutse, milleni võib viia Putini täielik kaotus sõjas Ukraina vastu. La Repubblica hinnangul on parem vaenulik riigijuht, kes on siiski Pekingist sõltumatu.
Der Spiegel: Saksa valitsuse sõnul otsustab kõneluste üle Ukraina
Ukrainska Pravda rõhutas Saksa valitsuse esmaspäevast kinnitust, et ainult Kiiev saab otsustada, millal ja millistel tingimustel saavad alata kõnelused Venemaaga, vahendas Der Spiegel.
Saksa valitsuse teade tuli pärast seda, kui pühapäeval ilmnes, et Ameerika Ühendriigid on eraviisiliselt soovitanud Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, et selle abil hoida lääneriikide toetust Kiievile.
Sullivan kinnitas varem, et kõneluste eelduseks on Ukraina deokupeerimine
Eelmine nädal kinnitas USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan Ukrainska Pravda alaportaalile Evropeiska Pravda, et igasuguste kõneluste eeldus on Ukraina täielik deokupeerimine.
Sullivani sõnul olevat Venemaa andnud korduvalt märku, et kõnelused algavad Venemaa ebaseaduslikult okupeeritud territooriumite tunnistamisega.
Sullivani sõnul on selline lähenemine tema jaoks vastuvõetamatu ning see pole ka ÜRO hartaga kooskõlas.
Podoljak: kõneluste eeldus on Vene vägede lahkumine Ukrainast
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak selgitas esmaspäeval Twitteris, et Ukraina pole kunagi keeldunud pidamast kõnelusi Venemaaga.
Podoljaki sõnul on Ukraina läbirääkimiste positsioon avalikult teada – esimese sammuna peavad riigist lahkuma Vene väed ja alles siis saab pidada läbirääkimisi.
Important: Ukraine has never refused to negotiate. Our negotiating position is known and open.
1. First, RF withdraws troops from
2.After everything else
Is Putin ready? Obviously not. Therefore, we are constructive in our assessment: we will talk with the next leader of RF.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) November 7, 2022
Podoljaki hinnangul ei ole praegune Vene riigipea Vladimir Putin valmis kõnelusteks, seega ollakse konstruktiivsed ning oodatakse võimalust pidada kõnelusi järgmise Vene riigi juhiga.
Ka Briti strateegiauuringute emeriitprofessor Lawrence Freedman rõhutas oktoobri keskel blogipostituses, et praegu pole võimalik kahe vaenupoole nõudmisi omavahel kooskõlla viia. Samuti puudub kahe riigi vahel usaldus.
Lisakomplikatsioonina nõuab Venemaa tõenäoliselt talle kehtestatud sanktsioonide leevendamist, mis nõuab sanktsioone kehtestanud lääneriikide kaasamist kõneluste protsessi. | Leht: lääs näeb pärast Hersoni lahingut võimalust kõnelusteks Venemaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide juhid on omavahel arutanud võimalikke kõnelusi Venemaaga, kuna Vene väed on lääneriikide hinnangul Ukrainas surve all, vahendas Ukraina leht Ukrainska Pravda Itaalia ajalehte La Repubblica. Pärast Herson vabastamist saaks pidada läbirääkimisi Ukraina jaoks jõupositsioonilt, hindas Itaalia leht.
La Repubblica hinnangul ei suuda Vene väed reageerida Ukraina pealetungidele ning on selle asemel asunud Ukraina tsiviiltaristut ründama.
Leht rõhutas, et Herson pole kõigest linn, vaid see on ka oluline sõlmpunkt, mis tagab ligipääsu Mustale merele ning kontrollides seda linna saab kontrollida ka transporti üle Dnepri jõe.
La Repubblica sõnul tähendaks Hersoni vabastamine olulist muutust sõjas Venemaa ja Ukraina vahel.
Lehe väitel pani võimalike kõneluste mõtte esimesena lauale USA.
Ilma Hersoni linnata aga kõnelusi pidada ei saa, sest kui pidada kõnelusi praegu, siis see annaks Vene vägedele võimaluse ennast reorganiseerida, hindas Itaalia La Repubblica.
USA administratsioon olevat oma NATO liitlastele rõhutanud seoses Venemaaga kahte aspekti: Venemaa tuumaähvardust ning võimalikku Hiina mõju tugevnemist Venemaal.
Vene tuumarelva kasutamise risk on aga praegu madal ning isegi kui see Venemaa poolt juhtuks, järgneks sellele tugev lääneriikide vastulöök tavarelvastusega, teatas La Repubblica.
Hiina mõju võimalik suurenemine on aga teistsugune väljakutse, milleni võib viia Putini täielik kaotus sõjas Ukraina vastu. La Repubblica hinnangul on parem vaenulik riigijuht, kes on siiski Pekingist sõltumatu.
Der Spiegel: Saksa valitsuse sõnul otsustab kõneluste üle Ukraina
Ukrainska Pravda rõhutas Saksa valitsuse esmaspäevast kinnitust, et ainult Kiiev saab otsustada, millal ja millistel tingimustel saavad alata kõnelused Venemaaga, vahendas Der Spiegel.
Saksa valitsuse teade tuli pärast seda, kui pühapäeval ilmnes, et Ameerika Ühendriigid on eraviisiliselt soovitanud Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, et selle abil hoida lääneriikide toetust Kiievile.
Sullivan kinnitas varem, et kõneluste eelduseks on Ukraina deokupeerimine
Eelmine nädal kinnitas USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan Ukrainska Pravda alaportaalile Evropeiska Pravda, et igasuguste kõneluste eeldus on Ukraina täielik deokupeerimine.
Sullivani sõnul olevat Venemaa andnud korduvalt märku, et kõnelused algavad Venemaa ebaseaduslikult okupeeritud territooriumite tunnistamisega.
Sullivani sõnul on selline lähenemine tema jaoks vastuvõetamatu ning see pole ka ÜRO hartaga kooskõlas.
Podoljak: kõneluste eeldus on Vene vägede lahkumine Ukrainast
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak selgitas esmaspäeval Twitteris, et Ukraina pole kunagi keeldunud pidamast kõnelusi Venemaaga.
Podoljaki sõnul on Ukraina läbirääkimiste positsioon avalikult teada – esimese sammuna peavad riigist lahkuma Vene väed ja alles siis saab pidada läbirääkimisi.
Important: Ukraine has never refused to negotiate. Our negotiating position is known and open.
1. First, RF withdraws troops from
2.After everything else
Is Putin ready? Obviously not. Therefore, we are constructive in our assessment: we will talk with the next leader of RF.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) November 7, 2022
Podoljaki hinnangul ei ole praegune Vene riigipea Vladimir Putin valmis kõnelusteks, seega ollakse konstruktiivsed ning oodatakse võimalust pidada kõnelusi järgmise Vene riigi juhiga.
Ka Briti strateegiauuringute emeriitprofessor Lawrence Freedman rõhutas oktoobri keskel blogipostituses, et praegu pole võimalik kahe vaenupoole nõudmisi omavahel kooskõlla viia. Samuti puudub kahe riigi vahel usaldus.
Lisakomplikatsioonina nõuab Venemaa tõenäoliselt talle kehtestatud sanktsioonide leevendamist, mis nõuab sanktsioone kehtestanud lääneriikide kaasamist kõneluste protsessi.
### Response:
Leht: lääs näeb pärast Hersoni lahingut võimalust kõnelusteks Venemaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada läks kohtumist avaminutil kiirrünnakutest 2:0 juhtima, kuid seejärel võttis Eesti kontrolli enda kätte.
Eesti koondise resultatiivseimad olid olid Kaspar Kallion kolme, Kermo Uue kahe ja Tanel Kasenurm kahe väravaga.
C-alagrupi esimeses kohtumises oldi suurelt 12:4 (3:0, 4:3, 5:1) Singapurist.
Teisipäeval kell 11 on vastaseks Tai. Edasi kaheksandikfinaali pääsevad C-alagrupist kaks paremat. | Eesti meeste saalihokikoondis sai MM-il alagrupis teise võidu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada läks kohtumist avaminutil kiirrünnakutest 2:0 juhtima, kuid seejärel võttis Eesti kontrolli enda kätte.
Eesti koondise resultatiivseimad olid olid Kaspar Kallion kolme, Kermo Uue kahe ja Tanel Kasenurm kahe väravaga.
C-alagrupi esimeses kohtumises oldi suurelt 12:4 (3:0, 4:3, 5:1) Singapurist.
Teisipäeval kell 11 on vastaseks Tai. Edasi kaheksandikfinaali pääsevad C-alagrupist kaks paremat.
### Response:
Eesti meeste saalihokikoondis sai MM-il alagrupis teise võidu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2018. aasta detsembris ametisse nimetatud Hasenhüttl lahkub pärast rasket hooaja algust. Southampton on liigas 18. kohal, olles 14 mänguga kogunud vaid 12 punkti. Tahapoole jäävad veel Wolverhampton Wanderers ja Nottingham Forest.
Southampton võitis viimati 19. oktoobril Bournemouthi vastu, mis on viimase üheksa matši jooksul nende ainus võit.
"Usume nüüd, et on õige aeg muudatuste tegemiseks," seisis klubi avalduses.
Väravate löömine on Hasenhüttli meeskonna jaoks olnud eriline probleem ja 55-aastane austerlane rääkis pärast pühapäevast kaotust, et mängijad raiskasid väga palju võimalusi. 14 liigamängus on suudetud lüüa vaid 12 väravat.
Hasenhüttli kõige tõenäolisemaks asendajaks peetakse Luton Towni treenerit Nathan Jonesi.
Hasenhüttlist sai viies Premier League'i peatreener, kes sel hooajal lahti lastud.
Scott Parker, Bruno Lage, Thomas Tuchel ja Steven Gerrard on varasemad treenerid, kes on sel hooajal vallandatud. Parker oli Bournemouthi, Lage Wolverhampton Wanderersi, Tuchel Chelsea ning Gerrard Aston Villa peatreener. Graham Potter lahkus Brighton & Hove Albionist, kuid läks Chelseasse peatreeneriks. | Inglismaa Premier League'is vallandati viies peatreener | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2018. aasta detsembris ametisse nimetatud Hasenhüttl lahkub pärast rasket hooaja algust. Southampton on liigas 18. kohal, olles 14 mänguga kogunud vaid 12 punkti. Tahapoole jäävad veel Wolverhampton Wanderers ja Nottingham Forest.
Southampton võitis viimati 19. oktoobril Bournemouthi vastu, mis on viimase üheksa matši jooksul nende ainus võit.
"Usume nüüd, et on õige aeg muudatuste tegemiseks," seisis klubi avalduses.
Väravate löömine on Hasenhüttli meeskonna jaoks olnud eriline probleem ja 55-aastane austerlane rääkis pärast pühapäevast kaotust, et mängijad raiskasid väga palju võimalusi. 14 liigamängus on suudetud lüüa vaid 12 väravat.
Hasenhüttli kõige tõenäolisemaks asendajaks peetakse Luton Towni treenerit Nathan Jonesi.
Hasenhüttlist sai viies Premier League'i peatreener, kes sel hooajal lahti lastud.
Scott Parker, Bruno Lage, Thomas Tuchel ja Steven Gerrard on varasemad treenerid, kes on sel hooajal vallandatud. Parker oli Bournemouthi, Lage Wolverhampton Wanderersi, Tuchel Chelsea ning Gerrard Aston Villa peatreener. Graham Potter lahkus Brighton & Hove Albionist, kuid läks Chelseasse peatreeneriks.
### Response:
Inglismaa Premier League'is vallandati viies peatreener |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | O'Sullivan võitis selle turniiri neljandat korda. Ta asus matši 2:0 juhtima, kaotades seejärel kolmanda freimi Trumpile. Seejärel võitis O'Sullivan neli partiid järjest, minnes vägagi otsustavalt 6:1 juhtima.
Trump mängis peale seda suurepärase partii, võites selle 147 punktiga. See on suurim punktiskoor, mida on snuukris ühes partiis üldse võimalik koguda.
Trump jõudis küll O'Sullivanist ühe partii kaugusele seisul 7:6, kuid siiski ei suutnud ta enam viigistada ega juhtima minna ning O'Sullivan teenis oma karjääri 77. profitiitli.
"Isegi siis, kui olin 6:1 eduseisus, ei mõelnud ma kordagi juhtpositsioonile, sest ma tean, milline Judd on. Ta võib kaotusseisust välja tulla ja teha seda, mida ta tegi ehk jõuda tagasi seisu 7:6," rääkis O'Sullivan pärast matši.
"Ma ei ole nii näljane, kui ilmselt kõik teised mängijad. Ma olen lihtsalt õnnelik, et olen siin, mulle meeldib võistelda," lisas O'Sullivan.
"Ma arvan, et Ronnie näitas terve päeva väga head mängu, nii et see paneb sind surve alla. Iga kord, kui tekib võimalus, pead sa selle ära kasutama, kuid ma ei suutnud seda teha," ütles Trump.
Pärast 147 punkti skoorimist ütles Trump: "Neid on alati eriline teha ja finaalis Ronnie vastu veelgi erilisem. See on veel üks asi, mis kirjutatakse CV-sse, kuid olen ikkagi pettunud, et kaotasin."
Champion of Championsi turniirile tulevad kokku kõik ühe hooaja 16 turniirivõitjat.
O'Sullivan võitis selle turniiri 2013. aastal, kui seda peeti esimest korda. Ta võitis uuesti järgmisel 2014. aastal ja seejärel kolmandat korda 2018. aastal. | Ronnie O'Sullivan lisas oma auhinnakappi veel ühe turniirivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
O'Sullivan võitis selle turniiri neljandat korda. Ta asus matši 2:0 juhtima, kaotades seejärel kolmanda freimi Trumpile. Seejärel võitis O'Sullivan neli partiid järjest, minnes vägagi otsustavalt 6:1 juhtima.
Trump mängis peale seda suurepärase partii, võites selle 147 punktiga. See on suurim punktiskoor, mida on snuukris ühes partiis üldse võimalik koguda.
Trump jõudis küll O'Sullivanist ühe partii kaugusele seisul 7:6, kuid siiski ei suutnud ta enam viigistada ega juhtima minna ning O'Sullivan teenis oma karjääri 77. profitiitli.
"Isegi siis, kui olin 6:1 eduseisus, ei mõelnud ma kordagi juhtpositsioonile, sest ma tean, milline Judd on. Ta võib kaotusseisust välja tulla ja teha seda, mida ta tegi ehk jõuda tagasi seisu 7:6," rääkis O'Sullivan pärast matši.
"Ma ei ole nii näljane, kui ilmselt kõik teised mängijad. Ma olen lihtsalt õnnelik, et olen siin, mulle meeldib võistelda," lisas O'Sullivan.
"Ma arvan, et Ronnie näitas terve päeva väga head mängu, nii et see paneb sind surve alla. Iga kord, kui tekib võimalus, pead sa selle ära kasutama, kuid ma ei suutnud seda teha," ütles Trump.
Pärast 147 punkti skoorimist ütles Trump: "Neid on alati eriline teha ja finaalis Ronnie vastu veelgi erilisem. See on veel üks asi, mis kirjutatakse CV-sse, kuid olen ikkagi pettunud, et kaotasin."
Champion of Championsi turniirile tulevad kokku kõik ühe hooaja 16 turniirivõitjat.
O'Sullivan võitis selle turniiri 2013. aastal, kui seda peeti esimest korda. Ta võitis uuesti järgmisel 2014. aastal ja seejärel kolmandat korda 2018. aastal.
### Response:
Ronnie O'Sullivan lisas oma auhinnakappi veel ühe turniirivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välgu kasuks viskas kaks väravat Vassili Titarenko (2+1) ning ühe Otar Sakhokia (1+1), Harri Koll (1+1), Martinš Lavrovs (1+2), Dmitri Kuznetsov, Maksim Turovski (1+1) ja Robin Sepma.
SK Viru Sputniku poolel viskas kaks väravat Maksim Urlihh (2+1) ning ühe Marcos Timmusk ja Gennadi Filippov (1+1).
Kodumeeskonna väravavaht Sergei Andreev tõrjus mängu jooksul 48 ning Välgu poolel mänguaega jaganud Antons Naumovs ja Juri Bahturin vastavalt viis ja 17 vastaste pealeviset.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 16 punkti, HC Panter 13, Tartu Välk 494 10, Narva PSK kaheksa, HS Riga seitse, HC Everest kuus, SK Viru Sputnik null punkti.
Coolbet Hokiliigas jätkuvad mängud ülejärgmisel nädalavahetusel: laupäeval, 19. novembril kell 16.30 kohtuvad Narva PSK - HK Kurbads ja kell 18.10 HC Panter - HC Everest ning pühapäeval, 20. novembril kell 15.30 Narva PSK - HK Kurbads ning kell 16.10 HC Panter - Tartu Välk 494. | Tartu Välk alistas suureskoorilises mängus Kohtla-Järve SK Viru Sputniku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välgu kasuks viskas kaks väravat Vassili Titarenko (2+1) ning ühe Otar Sakhokia (1+1), Harri Koll (1+1), Martinš Lavrovs (1+2), Dmitri Kuznetsov, Maksim Turovski (1+1) ja Robin Sepma.
SK Viru Sputniku poolel viskas kaks väravat Maksim Urlihh (2+1) ning ühe Marcos Timmusk ja Gennadi Filippov (1+1).
Kodumeeskonna väravavaht Sergei Andreev tõrjus mängu jooksul 48 ning Välgu poolel mänguaega jaganud Antons Naumovs ja Juri Bahturin vastavalt viis ja 17 vastaste pealeviset.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 16 punkti, HC Panter 13, Tartu Välk 494 10, Narva PSK kaheksa, HS Riga seitse, HC Everest kuus, SK Viru Sputnik null punkti.
Coolbet Hokiliigas jätkuvad mängud ülejärgmisel nädalavahetusel: laupäeval, 19. novembril kell 16.30 kohtuvad Narva PSK - HK Kurbads ja kell 18.10 HC Panter - HC Everest ning pühapäeval, 20. novembril kell 15.30 Narva PSK - HK Kurbads ning kell 16.10 HC Panter - Tartu Välk 494.
### Response:
Tartu Välk alistas suureskoorilises mängus Kohtla-Järve SK Viru Sputniku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Asjaolu, et kuue tulirelva asukohta ei ole võimalik tuvastada, ilmnes inventuuri tulemusena. Siseministeerium korraldas teenistusliku järelevalve teenistusrelvade käitlemisest akadeemias, et selgitada välja relvade kadumise põhjused.
Teenistusrelvade käitlemise protsessides ning sisekontrolli süsteemis tuvastati olulisi puudujääke. Samuti selgus, et relvade käitlemisega seotud töötajad ei ole täitnud enda tööülesandeid nõutava hoolsusega.
"Juhtunu on äärmiselt kahetsusväärne. Oleme tänaseks oma relvade ja erivahendite käsitlemise põhimõtted ja protseduurid põhjalikult üle vaadanud. Käimas on nende uuendamine, et muuta kogu relvadega seotud töökorraldus korrektseks ja tõhusaks," kommenteeris Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link.
"Tunnen vastutust relvade käitlemisega seotud protsesside puuduliku korralduse ees ning lahkun ametist. Minu viimane tööpäev on 11. november. Olen kindel, et kolleegid akadeemias hoiavad edaspidi Sisekaitseakadeemia tegevusi valdkonnas väga heas korras," ütles Link.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits nentis, et Sisekaitseakadeemias ilmnenud puudused on tõsised ning sirge seljaga vastutuse võtmine selles olukorras ainuõige samm.
"Relvade liikumise korrektne dokumenteerime ja igal ajahetkel täpse ülevaate omamine on ülimalt oluline," ütles Miilits.
Kantsleri sõnul lahkub lisaks rektorile ametist ka selle osakonna juhataja, kelle vastutusalas probleem on. Juba varem on ametist lahkunud vastutav relvur.
Kantsler lisas, et Sisekaitseakadeemias on juba algatatud vajalikud edasised menetlused ja protsessid ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks.
Relvade kadumisest on teavitatud politseid. Politsei on alustanud väärteomenetlust relvaseaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning nende arvestuse ja registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumist.
Sisekaitseakadeemia rektori ametikohale kuulutatakse välja avalik konkurss. Uue koolijuhi leidmiseni on rektori kohusetäitjaks õppeprorektor Ingrid Vetka.
Marek Link. Autor/allikas: Sisekaitseakadeemia | Sisekaitseakadeemias tuvastati kuue tulirelva kadumine, rektor astub tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Asjaolu, et kuue tulirelva asukohta ei ole võimalik tuvastada, ilmnes inventuuri tulemusena. Siseministeerium korraldas teenistusliku järelevalve teenistusrelvade käitlemisest akadeemias, et selgitada välja relvade kadumise põhjused.
Teenistusrelvade käitlemise protsessides ning sisekontrolli süsteemis tuvastati olulisi puudujääke. Samuti selgus, et relvade käitlemisega seotud töötajad ei ole täitnud enda tööülesandeid nõutava hoolsusega.
"Juhtunu on äärmiselt kahetsusväärne. Oleme tänaseks oma relvade ja erivahendite käsitlemise põhimõtted ja protseduurid põhjalikult üle vaadanud. Käimas on nende uuendamine, et muuta kogu relvadega seotud töökorraldus korrektseks ja tõhusaks," kommenteeris Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link.
"Tunnen vastutust relvade käitlemisega seotud protsesside puuduliku korralduse ees ning lahkun ametist. Minu viimane tööpäev on 11. november. Olen kindel, et kolleegid akadeemias hoiavad edaspidi Sisekaitseakadeemia tegevusi valdkonnas väga heas korras," ütles Link.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits nentis, et Sisekaitseakadeemias ilmnenud puudused on tõsised ning sirge seljaga vastutuse võtmine selles olukorras ainuõige samm.
"Relvade liikumise korrektne dokumenteerime ja igal ajahetkel täpse ülevaate omamine on ülimalt oluline," ütles Miilits.
Kantsleri sõnul lahkub lisaks rektorile ametist ka selle osakonna juhataja, kelle vastutusalas probleem on. Juba varem on ametist lahkunud vastutav relvur.
Kantsler lisas, et Sisekaitseakadeemias on juba algatatud vajalikud edasised menetlused ja protsessid ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks.
Relvade kadumisest on teavitatud politseid. Politsei on alustanud väärteomenetlust relvaseaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning nende arvestuse ja registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumist.
Sisekaitseakadeemia rektori ametikohale kuulutatakse välja avalik konkurss. Uue koolijuhi leidmiseni on rektori kohusetäitjaks õppeprorektor Ingrid Vetka.
Marek Link. Autor/allikas: Sisekaitseakadeemia
### Response:
Sisekaitseakadeemias tuvastati kuue tulirelva kadumine, rektor astub tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks loositi kokku pikalt Saksamaa jalgpalliliigat juhtinud Berliini Union ja Hollandi klubi Amsterdami Ajax. Itaalia suurklubi Torino Juventus läheb vastamisi Prantsusmaa klubi Nantesiga.
Põnevuspaariks võib veel lugeda ka Hispaania klubi Sevilla ja hollandlaste PSV omavahelist duelli. Sevilla on Euroopa liiga võitnud kuuel korral. PSV on samal turniiril triumfeerinud ühe korra.
Teistes paarides lähevad vastamisi Sporting - Midtjylland, Donetski Šahtar - Rennes, Leverkusen - Monaco ja Salzburg - Roma.
Kõik kohtumised peetakse 16. ja 23. veebruaril. Finaal mängitakse 31. mail Budapestis.
It's set!
Which tie are you looking forward to most? #UELdraw pic.twitter.com/OvquVAv4rL
— UEFA Europa League (@EuropaLeague) November 7, 2022 | Euroopa liigas loositi kokku kaks suurklubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks loositi kokku pikalt Saksamaa jalgpalliliigat juhtinud Berliini Union ja Hollandi klubi Amsterdami Ajax. Itaalia suurklubi Torino Juventus läheb vastamisi Prantsusmaa klubi Nantesiga.
Põnevuspaariks võib veel lugeda ka Hispaania klubi Sevilla ja hollandlaste PSV omavahelist duelli. Sevilla on Euroopa liiga võitnud kuuel korral. PSV on samal turniiril triumfeerinud ühe korra.
Teistes paarides lähevad vastamisi Sporting - Midtjylland, Donetski Šahtar - Rennes, Leverkusen - Monaco ja Salzburg - Roma.
Kõik kohtumised peetakse 16. ja 23. veebruaril. Finaal mängitakse 31. mail Budapestis.
It's set!
Which tie are you looking forward to most? #UELdraw pic.twitter.com/OvquVAv4rL
— UEFA Europa League (@EuropaLeague) November 7, 2022
### Response:
Euroopa liigas loositi kokku kaks suurklubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel kuudel on USA vabariiklased suurendanud enda toetust latiinode seas, samuti moodustavad erakonna toetusest üha suurema osa mustanahalised, tuvastas hiljutine The Wall Street Journali (WSJ) tellitud küsitlusuuring.
USA-s toimuvad 8. novembril Kongressi vahevalimised ning sellega paralleelselt toimuvad mitmed teised valimised osariikide sees.
Vabariiklased on kasvatanud toetust mustanahaliste seas
17 protsenti mustanahalistest valijatest teatas WSJ küsitlusuuringus, et oleksid valmis hääletama vabariiklasest kandidaadi poolt. Sarnane tulemus saadi nii oktoobris kui ka samasuguses küsitlusuuringus augustis.
2020. aasta presidendivalimistel toetas vabariiklasest Donald Trumpi kaheksa protsenti USA mustanahalistest, samuti toetas sama palju mustanahalisi 2018. aastal vabariiklasi Kongressi vahevalimistel.
Demokraatide jaoks on sellest trendist hoolimata kasulik kui mustanahaliste seas on valimisaktiivsus suur, kuna kogu valijagrupist toetab 70 protsenti siiski demokraate ja seega on nende kõrgemast valimisaktiivsusest suurem positiivne efekt just demokraatidele.
Ka latiinode seas on vabariiklaste toetamine kasvanud, kuid haridus mängib rolli
Latiinod toetasid oktoobris WSJ küsitlusuuringu kohaselt demokraate enam kui vabariiklasi, kuid toetus demokraatidele oli ainult viis protsenti suurem. Veel augustis oli toetusevahe 11 protsenti.
Valimisanalüütiku John Anzalone sõnul on näha olulist muutust, kuna peale latiinode on vabariiklased suurendanud enda toetust ka mustanahaliste seas.
Mõlema suurpartei valimisanalüütikud jälgivad WSJ hinnangul huviga kas muutus on lühiajaline või püsiv.
WSJ tuvastas ka seaduspärasuse, et kõrgharidusega (neli aastat USA kõrgharidussüsteemis) latiinod toetavad suuresti siiski demokraate (61 protsenti küsitletutest), samas toetas vabariiklasi enam latiinosid, kel oli madalam haridustase.
Samasugust analüüsi mustanahalistega WSJ küsitlusuuringus teha ei saanud, kuna valim oli liiga väike.
Valimis oli 1500 inimest ning inimesi küsitleti alates 22. oktoobrist 26. oktoobrini. Valimis olid 180 mustanahalist valijat ning 400 latiinovalijat.
Politico: esindajatekoda läheb pigem vabariiklastele, senati suhtes puudub selgus
Poliitikaanalüüsi portaal Politico toob välja, et vahevalimised USA-s on ajalooliselt valitsevale erakonnale toonud raskusi ning praegune olukord ei erine sellest.
Vabariiklased võivad Politico hinnangul saada võrrelduna praegusega kuni 15 kohta esindajatekojas enam, kui neil on praegu.
Samas senati puhul on toetus nii demokraatidele kui ka vabariiklastele piisavalt ligilähedane, et kindlat võitjat ei saa praegu ette prognoosida.
Veel aasta alguses tundus, et vabariiklastel on eelis ka senatis enamuse saavutamiseks, kuid suvel kasvas demokraatide toetus, mis olukorda muutis. | WSJ: vabariiklased on kasvatanud toetust mustanahaliste ja latiinode seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel kuudel on USA vabariiklased suurendanud enda toetust latiinode seas, samuti moodustavad erakonna toetusest üha suurema osa mustanahalised, tuvastas hiljutine The Wall Street Journali (WSJ) tellitud küsitlusuuring.
USA-s toimuvad 8. novembril Kongressi vahevalimised ning sellega paralleelselt toimuvad mitmed teised valimised osariikide sees.
Vabariiklased on kasvatanud toetust mustanahaliste seas
17 protsenti mustanahalistest valijatest teatas WSJ küsitlusuuringus, et oleksid valmis hääletama vabariiklasest kandidaadi poolt. Sarnane tulemus saadi nii oktoobris kui ka samasuguses küsitlusuuringus augustis.
2020. aasta presidendivalimistel toetas vabariiklasest Donald Trumpi kaheksa protsenti USA mustanahalistest, samuti toetas sama palju mustanahalisi 2018. aastal vabariiklasi Kongressi vahevalimistel.
Demokraatide jaoks on sellest trendist hoolimata kasulik kui mustanahaliste seas on valimisaktiivsus suur, kuna kogu valijagrupist toetab 70 protsenti siiski demokraate ja seega on nende kõrgemast valimisaktiivsusest suurem positiivne efekt just demokraatidele.
Ka latiinode seas on vabariiklaste toetamine kasvanud, kuid haridus mängib rolli
Latiinod toetasid oktoobris WSJ küsitlusuuringu kohaselt demokraate enam kui vabariiklasi, kuid toetus demokraatidele oli ainult viis protsenti suurem. Veel augustis oli toetusevahe 11 protsenti.
Valimisanalüütiku John Anzalone sõnul on näha olulist muutust, kuna peale latiinode on vabariiklased suurendanud enda toetust ka mustanahaliste seas.
Mõlema suurpartei valimisanalüütikud jälgivad WSJ hinnangul huviga kas muutus on lühiajaline või püsiv.
WSJ tuvastas ka seaduspärasuse, et kõrgharidusega (neli aastat USA kõrgharidussüsteemis) latiinod toetavad suuresti siiski demokraate (61 protsenti küsitletutest), samas toetas vabariiklasi enam latiinosid, kel oli madalam haridustase.
Samasugust analüüsi mustanahalistega WSJ küsitlusuuringus teha ei saanud, kuna valim oli liiga väike.
Valimis oli 1500 inimest ning inimesi küsitleti alates 22. oktoobrist 26. oktoobrini. Valimis olid 180 mustanahalist valijat ning 400 latiinovalijat.
Politico: esindajatekoda läheb pigem vabariiklastele, senati suhtes puudub selgus
Poliitikaanalüüsi portaal Politico toob välja, et vahevalimised USA-s on ajalooliselt valitsevale erakonnale toonud raskusi ning praegune olukord ei erine sellest.
Vabariiklased võivad Politico hinnangul saada võrrelduna praegusega kuni 15 kohta esindajatekojas enam, kui neil on praegu.
Samas senati puhul on toetus nii demokraatidele kui ka vabariiklastele piisavalt ligilähedane, et kindlat võitjat ei saa praegu ette prognoosida.
Veel aasta alguses tundus, et vabariiklastel on eelis ka senatis enamuse saavutamiseks, kuid suvel kasvas demokraatide toetus, mis olukorda muutis.
### Response:
WSJ: vabariiklased on kasvatanud toetust mustanahaliste ja latiinode seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti esindusnaiskond kogus turniiri käigus viis võitu ja kaks kaotust. Poolfinaalis alistas Eesti naiskond Norra esindusnaiskonna Team Rörvik tulemusega 9:5. Finaalis kohtuti Saksamaa koondisega, kes alistati 5:4. Eesti esindusnaiskond alistas alagrupis ka oma tulevase vastase EM-i B-divisjonis Tšehhi naiskonna, kelle üle saavutati võit tulemusega 7:4.
Naiskonna kapteni Marie Kaldvee sõnul oli turniiri teine päev keeruline, eestlannad pidid tunnistama Šveitsi ja Norra naiskondade paremust. "Napid kaotused viisid meid natuke tsoonist välja. Küll aga saime play-off 'is näidata oma taset ning peale võitu Itaalia üle hoidsime hoogu sees," kommenteeris Kaldvee.
Eesti naiskonna veerandfinaali vastane Itaalia naiskond oli turniiri kindel favoriit. Itaalia kuulub Euroopa kümne tugevaima hulka ning mängib eelseisval EM-il A-divisjonis. Naiskonna kapten on Stefania Constantini, kellel on ette näidata 2022. aasta olümpiamängude kuldmedal segapaaris kurlingus.
Kokku võistles kodusel MK-etapil 15 võistkonda kümnest Euroopa riigist, neist mitme jaoks oli tegemist viimase rahvusvahelise võistlusega enne sel kuul algavat kurlingu EM-i. "Loomulikult on hea meel enne EM-i näidata oma taset ja prooviturniir võita. Mul oli väga tubli tiim, koos tulime ka kõige keerulisematest olukordadest välja, panime oma oskused ja hea tiimitöö hästi tööle," lisas Kaldvee,
Kõiki tulemusi näeb siin.
Eesti esindusnaiskond treenib eelseisvateks Euroopa meistrivõistlusteks šotlasest tipptreeneri Derek Brown juhendamisel. Eesti kurlingunaiskonna koosseisusu kuuluvad Marie Kaldvee (kapten), Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike.
Euroopa meistrivõistlused kurlingus algavad 18. novembril Rootsi linnas Östersundis ning Euroopa parimad võistkonnad meeste ja naiste kurlingus selguvad 26. novembril. Eestit esindavad tiitlivõistlusel Marie Kaldvee naiskond ja Eduard Veltsmani meeskond, mõlemad võistkonnad võistlevad tänavu B-divisjonis. | Eesti kurlingunaiskond võitis koduse MK-etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti esindusnaiskond kogus turniiri käigus viis võitu ja kaks kaotust. Poolfinaalis alistas Eesti naiskond Norra esindusnaiskonna Team Rörvik tulemusega 9:5. Finaalis kohtuti Saksamaa koondisega, kes alistati 5:4. Eesti esindusnaiskond alistas alagrupis ka oma tulevase vastase EM-i B-divisjonis Tšehhi naiskonna, kelle üle saavutati võit tulemusega 7:4.
Naiskonna kapteni Marie Kaldvee sõnul oli turniiri teine päev keeruline, eestlannad pidid tunnistama Šveitsi ja Norra naiskondade paremust. "Napid kaotused viisid meid natuke tsoonist välja. Küll aga saime play-off 'is näidata oma taset ning peale võitu Itaalia üle hoidsime hoogu sees," kommenteeris Kaldvee.
Eesti naiskonna veerandfinaali vastane Itaalia naiskond oli turniiri kindel favoriit. Itaalia kuulub Euroopa kümne tugevaima hulka ning mängib eelseisval EM-il A-divisjonis. Naiskonna kapten on Stefania Constantini, kellel on ette näidata 2022. aasta olümpiamängude kuldmedal segapaaris kurlingus.
Kokku võistles kodusel MK-etapil 15 võistkonda kümnest Euroopa riigist, neist mitme jaoks oli tegemist viimase rahvusvahelise võistlusega enne sel kuul algavat kurlingu EM-i. "Loomulikult on hea meel enne EM-i näidata oma taset ja prooviturniir võita. Mul oli väga tubli tiim, koos tulime ka kõige keerulisematest olukordadest välja, panime oma oskused ja hea tiimitöö hästi tööle," lisas Kaldvee,
Kõiki tulemusi näeb siin.
Eesti esindusnaiskond treenib eelseisvateks Euroopa meistrivõistlusteks šotlasest tipptreeneri Derek Brown juhendamisel. Eesti kurlingunaiskonna koosseisusu kuuluvad Marie Kaldvee (kapten), Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike.
Euroopa meistrivõistlused kurlingus algavad 18. novembril Rootsi linnas Östersundis ning Euroopa parimad võistkonnad meeste ja naiste kurlingus selguvad 26. novembril. Eestit esindavad tiitlivõistlusel Marie Kaldvee naiskond ja Eduard Veltsmani meeskond, mõlemad võistkonnad võistlevad tänavu B-divisjonis.
### Response:
Eesti kurlingunaiskond võitis koduse MK-etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alan Parkeri ühiskonnakriitiline mängufilm põhineb Pink Floydi 1979. aastal ilmunud plaadil ja jutustab piinatud muusikust, kes vähehaaval hullusesse vajudes ehitab enese ümber füüsilise ja emotsionaalse müüri, et end maailma eest kaitsta. Stsenaariumi kirjutas ansambli liider Roger Waters ja peaosa mängib Bob Geldof.
"See on film, mille teema on siin ja praegu veelgi päevakajalisem kui 40 aastat tagasi," ütles üks Kumu Dokumentaali korraldajatest Helmut Jänes.
Kumu auditooriumis 9. novembril toimuva seansi juhatab sisse kultuurikriitik Janar Ala. Enne seanssi toimub ka Pink Floydi ja PÖFFi teemaline Kahoot-mäng, mille auhinnad on välja pannud PÖFF ja Kumu.
Kumu Dokumentaali uus hooaeg algab 4. jaanuaril. Kultuuriteemaliste filmide sarja korraldavad Kumu ja PÖFF, sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii. | Kumu Dokumentaal lõpetab hooaja legendaarse muusikafilmiga "Pink Floyd: The Wall" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alan Parkeri ühiskonnakriitiline mängufilm põhineb Pink Floydi 1979. aastal ilmunud plaadil ja jutustab piinatud muusikust, kes vähehaaval hullusesse vajudes ehitab enese ümber füüsilise ja emotsionaalse müüri, et end maailma eest kaitsta. Stsenaariumi kirjutas ansambli liider Roger Waters ja peaosa mängib Bob Geldof.
"See on film, mille teema on siin ja praegu veelgi päevakajalisem kui 40 aastat tagasi," ütles üks Kumu Dokumentaali korraldajatest Helmut Jänes.
Kumu auditooriumis 9. novembril toimuva seansi juhatab sisse kultuurikriitik Janar Ala. Enne seanssi toimub ka Pink Floydi ja PÖFFi teemaline Kahoot-mäng, mille auhinnad on välja pannud PÖFF ja Kumu.
Kumu Dokumentaali uus hooaeg algab 4. jaanuaril. Kultuuriteemaliste filmide sarja korraldavad Kumu ja PÖFF, sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii.
### Response:
Kumu Dokumentaal lõpetab hooaja legendaarse muusikafilmiga "Pink Floyd: The Wall" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti liiga hooaega viie kaotusega alustanud Tartu Ülikool/Bigbank avas kuuendal katsel võidu- ja punktiarve, olles koduväljakul kolmes geimis 3:0 (25:18, 25:15, 25:20) parem Barrus/Võru Võrkpalliklubist. Tartlannade võitu andis suurima panuse 11 punkti kogunud Ingris Suvi, kelle efektiivsusnäitaja oli +9. Annabel Huik assiteeris üheksa punktiga. Salme Adeele Hollas tõi külalistele seitse punkti, vahendab Volley.ee.
Tartlannad olid paremad nii serviässade kui blokipunktide arvestuses – vastavalt 8-2 ja 6-2. Rünnakuid lahendasid võitjad 28- ja kaotajad 22-protsendiliselt.
Lisaks tabelijuht Jonavos Aušrinele jätkab kaotuseta ka TalTech/Tradehouse, kes võitis võõrsil 3:1 (25:17, 14:25, 25:19, 25:20) resultaadiga VK Jelgava. Neljandas geimis kaheksa punkti toonud Milja Raitis panustas võitu 16, Maren Mõrd 15 ja Marily Lass üheksa punkti.
TalTech oli lätlannadest parem kõigis neljas peamises statistilises elemendis – rünnakul 38%-30%, servi vastuvõtul 45%-35%, blokipunktides 15-11 ja serviässades 10-8. Võistkonnana jäid võitjad plussi 26 ja kaotajad 12 punktiga.
TalTech/Tradehouse tõusis pühapäevase võiduga turniiritabelis ühe koha võrra teiseks, olles viie mänguga kogunud täisedu 15 punkti. Esikohal paikneb samuti kõik mängud võitnud Jonavos Aušrine, kellel on koos 18 punkti.
Audentes SG/Noortekoondis on viie punktiga kuues. Punktiarve avanud Tartu Ülikool/Bigbank tõusis kolme punktiga kümnendalt kohalt seitsmendaks, samuti kolm punkti kogunud Barrus/Võru Võrkpalliklubi langes koha võrra kaheksandaks. Turniiritabelit näeb siin. | Tartu Ülikool/Bigbank avas Balti liigas punktiarve, TalTech tõusis teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti liiga hooaega viie kaotusega alustanud Tartu Ülikool/Bigbank avas kuuendal katsel võidu- ja punktiarve, olles koduväljakul kolmes geimis 3:0 (25:18, 25:15, 25:20) parem Barrus/Võru Võrkpalliklubist. Tartlannade võitu andis suurima panuse 11 punkti kogunud Ingris Suvi, kelle efektiivsusnäitaja oli +9. Annabel Huik assiteeris üheksa punktiga. Salme Adeele Hollas tõi külalistele seitse punkti, vahendab Volley.ee.
Tartlannad olid paremad nii serviässade kui blokipunktide arvestuses – vastavalt 8-2 ja 6-2. Rünnakuid lahendasid võitjad 28- ja kaotajad 22-protsendiliselt.
Lisaks tabelijuht Jonavos Aušrinele jätkab kaotuseta ka TalTech/Tradehouse, kes võitis võõrsil 3:1 (25:17, 14:25, 25:19, 25:20) resultaadiga VK Jelgava. Neljandas geimis kaheksa punkti toonud Milja Raitis panustas võitu 16, Maren Mõrd 15 ja Marily Lass üheksa punkti.
TalTech oli lätlannadest parem kõigis neljas peamises statistilises elemendis – rünnakul 38%-30%, servi vastuvõtul 45%-35%, blokipunktides 15-11 ja serviässades 10-8. Võistkonnana jäid võitjad plussi 26 ja kaotajad 12 punktiga.
TalTech/Tradehouse tõusis pühapäevase võiduga turniiritabelis ühe koha võrra teiseks, olles viie mänguga kogunud täisedu 15 punkti. Esikohal paikneb samuti kõik mängud võitnud Jonavos Aušrine, kellel on koos 18 punkti.
Audentes SG/Noortekoondis on viie punktiga kuues. Punktiarve avanud Tartu Ülikool/Bigbank tõusis kolme punktiga kümnendalt kohalt seitsmendaks, samuti kolm punkti kogunud Barrus/Võru Võrkpalliklubi langes koha võrra kaheksandaks. Turniiritabelit näeb siin.
### Response:
Tartu Ülikool/Bigbank avas Balti liigas punktiarve, TalTech tõusis teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oliver Dene Jones ehk Skream on Londonist pärit produtsent ja DJ. 2000. aastatel mängis vaid 16-aastane Skream olulist rolli dubstep'i arengus ja populaarsuses. Tema esimest soolosinglit "Midnight Request Line" (2005) on nimetatud dubstep 'i meloodilisema helikeele oluliseks verstapostiks ning omal ajal kiitsid seda nii grime 'i produtsent Wiley kui ka minimal techno superstaar Ricardo Villalobos.
Koos Bengaga lõi Skream ka dubstep 'i supergrupi Magnetic Man, mille debüütalbum jõudis Ühendkuningriigi tantsuedetabeli esikohale. Kui dubstep hakkas murdma peovoolu, suundus Skream aga hoopis techno, disko, house 'i ja DnB poole.
Lisaks Skreamile astuva D3-s üles ka Meri ja Firejosé. | Eestis esinebdubstep'i pioneer Skream | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oliver Dene Jones ehk Skream on Londonist pärit produtsent ja DJ. 2000. aastatel mängis vaid 16-aastane Skream olulist rolli dubstep'i arengus ja populaarsuses. Tema esimest soolosinglit "Midnight Request Line" (2005) on nimetatud dubstep 'i meloodilisema helikeele oluliseks verstapostiks ning omal ajal kiitsid seda nii grime 'i produtsent Wiley kui ka minimal techno superstaar Ricardo Villalobos.
Koos Bengaga lõi Skream ka dubstep 'i supergrupi Magnetic Man, mille debüütalbum jõudis Ühendkuningriigi tantsuedetabeli esikohale. Kui dubstep hakkas murdma peovoolu, suundus Skream aga hoopis techno, disko, house 'i ja DnB poole.
Lisaks Skreamile astuva D3-s üles ka Meri ja Firejosé.
### Response:
Eestis esinebdubstep'i pioneer Skream |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Carolina Pihelga romaan "Vaadates ööd" räägib mäletamisest, kadunud ruumidest, tuhmunud ajast ja vaikivast vägivallast. Ema palub tütrelt abi oma päritolu väljaselgitamisel ning tütar on nõus teda aitama, kuigi tema enda lapsepõlv oli kõike muud kui lihtne ja turvaline. Romaan viib kaasajast 1940ndate Venemaani, Harku töökolooniast rahuliku Nõmme äärelinnani. Kuidas otsa vaadata kõigele sellele, mida tegelikult näha ei tahaks, sellele, mida oled lootnud unustada?
Carolina Pihelgas on avaldanud kuus luulekogu, tema proosaluulekogu "Valgus kivi sees" pälvis 2020. aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia. "Vaadates ööd" on tema esimene romaan.
Raamatut esitletakse 8. novembril kell 18 Tartu tähetornis, kus autoriga vestleb Mart Velsker ning 11. novembril raamatupoes Puänt, kus autoriga vestleb Sveta Grigorjeva. | Carolina Pihelgas avaldas romaani "Vaadates ööd" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Carolina Pihelga romaan "Vaadates ööd" räägib mäletamisest, kadunud ruumidest, tuhmunud ajast ja vaikivast vägivallast. Ema palub tütrelt abi oma päritolu väljaselgitamisel ning tütar on nõus teda aitama, kuigi tema enda lapsepõlv oli kõike muud kui lihtne ja turvaline. Romaan viib kaasajast 1940ndate Venemaani, Harku töökolooniast rahuliku Nõmme äärelinnani. Kuidas otsa vaadata kõigele sellele, mida tegelikult näha ei tahaks, sellele, mida oled lootnud unustada?
Carolina Pihelgas on avaldanud kuus luulekogu, tema proosaluulekogu "Valgus kivi sees" pälvis 2020. aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia. "Vaadates ööd" on tema esimene romaan.
Raamatut esitletakse 8. novembril kell 18 Tartu tähetornis, kus autoriga vestleb Mart Velsker ning 11. novembril raamatupoes Puänt, kus autoriga vestleb Sveta Grigorjeva.
### Response:
Carolina Pihelgas avaldas romaani "Vaadates ööd" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Reali ja Liverpooli vastasseisule loositi kokku veel üks hiljaaegu finaalis kohtunud paar, kui omavahel võtavad mõõtu superstaaridest kubisev Paris Saint-Germain ja Saksamaa lipulaev Müncheni Bayern. 2020. aasta finaalis jäi Bayern peale 1:0.
Tunamullune tiitlivõitja Londoni Chelsea madistab Bayerni liigakaaslase Dortmundi Borussiaga. Valitsev Inglismaa meister Manchester City kohtub Saksamaa karikavõitja RB Leipziga ning Tottenham Hotspur teeb sotid selgeks Itaalia meistri AC Milaniga.
Milani naaber Inter peab kaheksa parema sekka pääsemiseks alistama Portugali meistri Porto ning käimasoleval hooajal Itaalia kõrgliigat domineeriv Napoli kohtub kevadel Euroopa liiga võitjaks kroonitud Frankfurdi Eintrachtiga. Porto igipõline rivaal Lissaboni Benfica läheb vastamisi belglaste Club Brugge'ga.
Kaheksandikfinaalide avamängud peetakse 14. ja 15. veebruaril ning korduskohtumised on kavas 14. ja 15. märtsil.
Meistrite liiga kaheksandikfinaalpaarid:
Bring it on!
Which tie can't you wait for? #UCLdraw pic.twitter.com/tiWnYYTdXj
— UEFA Champions League (@ChampionsLeague) November 7, 2022 | Meistrite liiga loos viis vastamisi eelmise hooaja finalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Reali ja Liverpooli vastasseisule loositi kokku veel üks hiljaaegu finaalis kohtunud paar, kui omavahel võtavad mõõtu superstaaridest kubisev Paris Saint-Germain ja Saksamaa lipulaev Müncheni Bayern. 2020. aasta finaalis jäi Bayern peale 1:0.
Tunamullune tiitlivõitja Londoni Chelsea madistab Bayerni liigakaaslase Dortmundi Borussiaga. Valitsev Inglismaa meister Manchester City kohtub Saksamaa karikavõitja RB Leipziga ning Tottenham Hotspur teeb sotid selgeks Itaalia meistri AC Milaniga.
Milani naaber Inter peab kaheksa parema sekka pääsemiseks alistama Portugali meistri Porto ning käimasoleval hooajal Itaalia kõrgliigat domineeriv Napoli kohtub kevadel Euroopa liiga võitjaks kroonitud Frankfurdi Eintrachtiga. Porto igipõline rivaal Lissaboni Benfica läheb vastamisi belglaste Club Brugge'ga.
Kaheksandikfinaalide avamängud peetakse 14. ja 15. veebruaril ning korduskohtumised on kavas 14. ja 15. märtsil.
Meistrite liiga kaheksandikfinaalpaarid:
Bring it on!
Which tie can't you wait for? #UCLdraw pic.twitter.com/tiWnYYTdXj
— UEFA Champions League (@ChampionsLeague) November 7, 2022
### Response:
Meistrite liiga loos viis vastamisi eelmise hooaja finalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalavahetuse kinolevis hoidis aga esikohta "Will, Will, krokodill", mis on kogunud mõne nädalaga 16 764 külastust. Endiselt hoiab kõrget kohta ka "Must Adam", millel on kokku 27 933 külastust.
Ainsa uue tulijana jõudis tabelisse "Mu käpardist õnnehaldjas", mis kogus avapäevadega 1341 külastust. | Ove Mustingu "Kalev" ületas 100 000 kinokülastaja piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalavahetuse kinolevis hoidis aga esikohta "Will, Will, krokodill", mis on kogunud mõne nädalaga 16 764 külastust. Endiselt hoiab kõrget kohta ka "Must Adam", millel on kokku 27 933 külastust.
Ainsa uue tulijana jõudis tabelisse "Mu käpardist õnnehaldjas", mis kogus avapäevadega 1341 külastust.
### Response:
Ove Mustingu "Kalev" ületas 100 000 kinokülastaja piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veneetsia filmifestivalil Kuldlõviga pärjatud "Katsumus" jutustab noore naise füüsilisest ja emotsionaalsest võitlusest pääseda seadusvastasele abordile, kui kell tiksub halastamatult. Võimsa ja kaasahaarava draama tegevus toimub 1960ndate Prantsusmaal – ühiskonnas, mis mõistab hukka naiste iha ja seksuaalse vabaduse ning kus abort on keelatud.
Mängufilmi "Katsumus" aluseks on tänavu Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks kuulutatud Annie Ernaux' autobiograafiline romaan "L'Événement". Ernaux pälvis Nobeli preemia "julguse ja kliinilise teravuse eest, millega ta suudab esile tuua inimese isikliku mälu juured, võõrdumised ja kollektiivsed piirangud". Tema looming kombineerib omavahel ajaloolist ja isiklikku, ka "L'Événement" põhineb isiklikul abordikogemusel.
Veneetsia filmivõistlusel pärjati film kahe preemiaga ja režissöör Audrey Diwan on "Katsumuse" eest esitatud nii Césari kui ka BAFTA auhinnale. Peaosalise Anne rolli eest on mitmeid auhindu saanud ka Anamaria Vartolomei. Filmis teevad kaasa veel Kacey Mottet Klein, Luàna Bajrami, Louise Orry-Diquero jt.
"Katsumus" jõuab Eesti televaatajateni ETV2 ja Prantsuse Instituudi koostöös sündinud filmiõhtute raames. Oktoobris tõi ETV2 ekraanile režissöör Jacques Audiard'i linateos "Pariis, 13. linnaosa". Prantsuse filmiõhtute sarja lõpetab ETV2s 21. detsembril lustakas komöödia "See uus maailm" ("La Croisade", Prantsuse 2021, režissöör Louis Garrel). | ETV2 eetrisse jõuab nobelist Annie Ernaux' romaanil põhinev mängufilm "Katsumus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veneetsia filmifestivalil Kuldlõviga pärjatud "Katsumus" jutustab noore naise füüsilisest ja emotsionaalsest võitlusest pääseda seadusvastasele abordile, kui kell tiksub halastamatult. Võimsa ja kaasahaarava draama tegevus toimub 1960ndate Prantsusmaal – ühiskonnas, mis mõistab hukka naiste iha ja seksuaalse vabaduse ning kus abort on keelatud.
Mängufilmi "Katsumus" aluseks on tänavu Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks kuulutatud Annie Ernaux' autobiograafiline romaan "L'Événement". Ernaux pälvis Nobeli preemia "julguse ja kliinilise teravuse eest, millega ta suudab esile tuua inimese isikliku mälu juured, võõrdumised ja kollektiivsed piirangud". Tema looming kombineerib omavahel ajaloolist ja isiklikku, ka "L'Événement" põhineb isiklikul abordikogemusel.
Veneetsia filmivõistlusel pärjati film kahe preemiaga ja režissöör Audrey Diwan on "Katsumuse" eest esitatud nii Césari kui ka BAFTA auhinnale. Peaosalise Anne rolli eest on mitmeid auhindu saanud ka Anamaria Vartolomei. Filmis teevad kaasa veel Kacey Mottet Klein, Luàna Bajrami, Louise Orry-Diquero jt.
"Katsumus" jõuab Eesti televaatajateni ETV2 ja Prantsuse Instituudi koostöös sündinud filmiõhtute raames. Oktoobris tõi ETV2 ekraanile režissöör Jacques Audiard'i linateos "Pariis, 13. linnaosa". Prantsuse filmiõhtute sarja lõpetab ETV2s 21. detsembril lustakas komöödia "See uus maailm" ("La Croisade", Prantsuse 2021, režissöör Louis Garrel).
### Response:
ETV2 eetrisse jõuab nobelist Annie Ernaux' romaanil põhinev mängufilm "Katsumus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektrikatkestusest teatas Venemaa Norrale juunis 24 tundi ette.
Vaatlustorni ühendab Vene hüdroelektrijaamaga 600-meetrine elektriliin, vahendas The Barents Observer Aftenpostenit.
Norral on Venemaaga 198 kilomeetrit pikk piir, millest 2/3 moodustab Paatsjoki jõgi.
Jõel on mitu hüdroelektrijaama, millest osa haldavad norrakad ja teisi venelased.
Vaatlustorn ehitati 2001. aastal osana riigi põhjapiiri tugevdamisest, mis tulenes vajadusest olla vastavus Schengeni nõuetega.
Tollal oli kõige lihtsam viis saada vaatlustornile elektrit ühendades selle Vene hüdroelektrijaamaga.
Alates Vene elektri kadumisest on vaatlustornis toodetud elektrit diiselgeneraatoriga. | Norra piirivaatlustorn kaotas suvel Vene elektri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektrikatkestusest teatas Venemaa Norrale juunis 24 tundi ette.
Vaatlustorni ühendab Vene hüdroelektrijaamaga 600-meetrine elektriliin, vahendas The Barents Observer Aftenpostenit.
Norral on Venemaaga 198 kilomeetrit pikk piir, millest 2/3 moodustab Paatsjoki jõgi.
Jõel on mitu hüdroelektrijaama, millest osa haldavad norrakad ja teisi venelased.
Vaatlustorn ehitati 2001. aastal osana riigi põhjapiiri tugevdamisest, mis tulenes vajadusest olla vastavus Schengeni nõuetega.
Tollal oli kõige lihtsam viis saada vaatlustornile elektrit ühendades selle Vene hüdroelektrijaamaga.
Alates Vene elektri kadumisest on vaatlustornis toodetud elektrit diiselgeneraatoriga.
### Response:
Norra piirivaatlustorn kaotas suvel Vene elektri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Henrik Ibseni draamast "Ehitusmeister Solness" (1892) inspireeritud "Meister Solness" on vaimukas, ajatundlik, leidlikult komponeeritud näidend. Lakooniline, tabavate dialoogidega, ent sõnade-ridade vahel üllatavalt mahukas, vaatajas robinal assotsiatsioone virgutav. Mehis Pihla ja Siret Campbelli lavatekst, kus tegelased kannavad samu nimesid kui Ibsenil, on sedavõrd universaalne, et lausa nõuab tõlkimist.
Samavõrd täpne ja läbimõeldud on Mehis Pihla lavastus, Matis Leima muusikaga isikupäraselt pinevaks rütmistatud. Kristjan Suitsu mastaapne kujundus kaasab Eesti Draamateatri suure lava kõrgusemõõtme, mida vajatakse ja kasutatakse harva. Eeslaval näeb kõledat nüüdiskontorit, klaasvaheseinte taga tuhmilt kõlavad dialoogid toonitavad tegelaste suhtlemissuutmatust. Samal ajal näeb oma silmaga, kuis kerkib arhitekt Solnessi projekteeritud linna kõrgeim hoone, mille söestunud seinad tagalaval efektselt liiguvad. Valmiv maja juba hingab, elab oma elu, mõjub kuidagi ähvardavalt. Kohe alguses askeldab ehitusel paar kiivrites töömeest. Ja kui seal uitab ringi rahutu Solness ning kahmab ehitaja vöövahelt tööriista, et korrakski midagi oma käega kopsida, ei vaevu tööline segajast väljagi tegema. Ju ta ikka teab, kes on too kohatu veidrik. Küllap on töölised ammugi harjunud, et meister objektil kondab.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
"Mis oleks maailm ilma koosolekuteta …" ironiseerib Herdal Ehituse omanik (Guido Kangur). "Seesama põrgu, võib-olla ilma katlata," pareerib Halvard Solness (Tõnu Oja). Näidendit ma pole veel lugenud, ei ole seni raatsinudki, sest kahe nähtud etenduse põhjal on tekst pannud end hoolikalt kuulatama ja rõõmuga uusi nüansse avastama. Nii on tekkinud kiusatus selle lavastuse kui igal etendusel valmiva ja üksiti poolelijääva ehituse vaatlusprotsessi mõnikord jätkata.
Nõnda ongi siinne vastukaja kõigest esmane. Näiteks märkasin alles teisel korral, kui süsteemsed ja läbivad on kõikvõimalikud viited tulele, lähtudes Solnessi perekonnale saatuslikust tulekahjust ja kahjutulest. Või mismoodi on teisendatud ja varieeritud Ibseni teksti läbivat märksõna kohus(tus), seda proua Solnessi refrääni. "Millal see kohustuseks muutus?" arutleb nüüd Solness kahetsevalt. Tema südamevaluline küsimus avardub, laieneb mistahes elukutse rutiinile, loomingulisuse hääbumisele, kui elu kutse teiseneb, mugandub palgatööks. Kaasa arvatud näitleja amet, eks ole.
Värvikalt ja tabavalt peegeldub laval põlvkondade vastasseis. Vaataja saalis ei pea ilmtingimata pooli valima, aga kas pole siiski paratamatu samastumine omaealistega? Eks noored kriitikud kirjutavad lahti oma pisuhännad, aga minul on oma. Pean seda Pihla lavastuse tugevuseks, et kumbagi põlvkonda ei idealiseerita, ei vanemaid, ei lapsi. Võib sõnastada ka nõnda, et laval ei näe ainsatki "positiivset kangelast". Nad kõik on inimesed, nagu ütleks siinkohal Eduard Vilde "Pisuhänna" kirjanik Tiit Piibeleht.
Küll aga mängib paratamatult kaasa meistriikka jõudnud näitlejate elukogemus ja isiksuslikkus, liiati kui sellega liituvad vaataja mälestused. Teatrimälu eest pole võimalik ega ole vajagi pageda. Kui Tõnu Oja kõrgusekartuses Solness neljakäpakil roomab ülal valgussillal, välgatab mu mälus järsku ammune lemmiklavastus "Vana maja" (autor Aleksei Kazantsev, lavastaja Vjatšeslav Gvozdkov, Noorsooteater 1983). Esimene vaatus, noored armunud Oleg (Tõnu Oja) ja Saša (Anu Lamp) pööningul, vilkalt sööstmas teineteise poole kui ärevil pääsulinnud. No kuidas ma siis ei ole Solnessi poolt?! Tema kõrgusekartus mõjub nii veenvalt, ehkki publik algul naerab, otsekui Hildega samastudes, äratab Solnessi peapööritus siiski kaastunnet. Päris hirmus, kui Hilde ulakalt kõigutab tellinguid nagu rippsilda sügaviku kohal.
Tõnu Oja lavaelu kütkestab, just Solnessi lakkamatu ebakindluse tõttu. Tema suhtlemisäpardused, nii oma poja Ragnari kui ka eelkõige kolme naisega, on mängitud mitmeplaaniliselt. Kumab läbi kartus vanaksjäämise ees, häbi, süütunne ja selle kinnikatmine ülbusega, haprad lootuseviivud ja seejuures lootuse trotslik läbilõikamine. "Kõik on hästi, kõik on hästi …" Sedagi märkasin teisel vaatamisel, kuis see on Solnesside refrään, perekondlik mantra, mida kõigepealt lausub Aline, siis noored, viimaks Halvard. Kõik on hästi – mis peitub neis kolmes sõnas? Enesepettus, jonnakas enesesisendus, lohutus, abitus, siiras lootus? Ilmselt see kõik, aga veel midagi.
Halvardi ja Aline partnerlus on varjundiküllaseim, Tõnu Oja ja Laine Mägi duettmäng targalt ja peenelt nüansseeritud. Alates momendist, kui mees teeb abikaasale "suukorvistava" žesti, mida Aline hetk hiljem hoiatavalt ja osatavalt kordab minia suunas. Kriipima jääb, kuis Halvard ja Aline püüavad teineteiseni jõuda, kuni üksainus vale sõnake või kohatu liigutus jälle pühib nad teineteisest eemale. Süütunne, eneseõigustus, oskamatus vastastikku häälestuda.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
Laine Mägi Aline roll on põnev, saladusega: eduka karjäärinaise kohusetundlikust pühendumisest ehk pagemisest töökohustustesse kuni ootamatu, jõulise, dramaatilise murdumiseni, kui täiskasvanud poeg pesast ära lendab. Vanema põlvkonna triosse kuulub ka Guido Kanguri Herdal, sümpaatne ja heatahtlik mees, kes erinevalt Solnessist juba oskab endale vananemist lubada ja tunnistada, humoorikalt kodus susside kandmist mainides. Ent töönarkomaaniast ei vabane temagi. Kanguri usaldusväärne ja sundimatu olek lisab oma mõistva muige, Solnessi kõrgusemaaniaga kontrastse maise asjalikkuse.
Noorte tegelastega on lugu ehk veidike ebamäärasem. Märten Metsaviir mängib Solnessi poega Ragnarit nõndamoodi, et me saalis ei saaks kuidagi olla kindlad, kas ta üldse on andekas arhitekt või ongi isal õigus. Osatäitja pisut hooletu, kohati häirivalt lõtv artikulatsioon ilmselt peegeldab rolli natuuri: Ragnar on intelligentne, aga sisima tulesädemeta noormees. Tema tõdemus, et saavutusteta polegi võimalik õnnelik olla, justkui ei tõotaks Ragnari ja Kaja abielule lootusrikast tulevikku. Kas jätab Kaja mehe peagi maha või nad saavad oma väga ilusad lapsed ja isa – poja suhete pinev ja trotslik muster kordub jällegi.
Helena Lotmani Kaja on iseteadlik tänapäine naine. Ent midagi on tema olekus Alinega sarnast, mis omal kombel ehk kinnitabki äia "minia valimise" teooriat – või hoopis püüdu ämmast ülemust matkida? Kaja stseen Solnessiga, kus äiapapa sooritab ühe suhtlemisfopaa teise kannul, paneb muigama. No vähemasti minuealisele tundub, et see muie on minia ja äia vahel tasakaalukalt ja liigse õeluseta poolitatud. Solnessi õrritavas, piire kompavas toonis on kibedust, ka üksjagu abitust, nii kiusu kui ka püüdu aru saada noortega suhtlemise täiesti uutmoodi tuleohtlikkusest.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
Kuhugi kahe põlvkonna piirialale ilmub Solnessi andekas õpilane ja eksarmuke Hilde Wangel – Kersti Heinloo hoogne ja särav roll. Tähenduslikuna mõjub, et Hildel ei olegi tuleleegitsevad juuksed, pigem tuhakarva soeng, mis loob uudse peibutajasarmi. Hilde siseneb saaliuksest, muide, ka Kaja ja Ragnar liiguvad lava ja saali piiril, ju see tähistab nooremate suuremat ja vabamat mängumaad. Heinloo roll sisaldab erilaadseid registreid, Hilde bravuurset eneseteadlikkust ja elukartmatust, aga ka kirglikku ja põhjendatud armukadedust Aline suhtes. Topeltvaimukas on musikaalne tekstivallatus Solnessi projekti pühendusega, lisandub nööge Herdali repliigis (kuidas on Bach eesti keeles?!). Vaistlikult preili Wangel teab, et pühendust "für Hilde" ei saavuta tema iialgi. Nii viskabki see Lilithi tõugu naine Solnessi pilklikult pakutud õuna tagantkätt prügikorvi.
Minul polnud õnne näha Voldemar Panso legendlavastust "Ehitusmeister Solness" (Noorsooteater 1974), aga olen lugenud selle kohta palju, vaadanud katkendeid teleekraanil. Ometi on Panso lavastus mälestuste mälestustes tunduvalt eredam kui Kalju Komissarovi (Ugala 1994) ja Mati Undi (Vanemuine 2004, Hilde – Kersti Heinloo) tõlgendused. Aiman, et Heinloo hetkeks tsiteerib Mari Lille Hilde tahapoole kallutatud kehahoiakut. Tõnu Oja Solnessi kui kalduvajunud torni rüht kavalehefotol aga seostub mulle irratsionaalselt Madis Kõivu esseega Heino Mandri lavaelust (Madis Kõiv, "Ehitaja Solness", TMK nr 8-9, 2002).
Tohutult meeldib mulle Pihla lavastuse lahtine lõpp, mis jätab õhku võimaluse Solnessi saatust mitmeti interpreteerida. Eks sedagi vaataja elukogemusest ja elulootustest lähtuvalt. Kahe eri vanuses, ent väga teatritundliku vaataja reaktsioonid kinnitasid seda mu aimust ja ka vaimustust: vanem ja noorem mees oleksid oodanud absoluutselt vastandlikke lõpplahendusi.
"Meister Solness" on õnnestunud ja vajalik lavastus, mis kõnetab ja puudutab erisuguseid publikukihte. Robustselt sõnastades: ehitajatest loovintelligentsini, juhtivtöötajatest nüüdismuusikuteni. Isadest poegadeni, miniatest ämmadeni. Iga vaataja saalis annab oma isikliku tähenduse kodukoldele, õhulossile, linnaruumi kaudu hingeruumi muutumisele või hindamisele.
Nii jääbki kummitama, jääb südametunnistust uuristama Solnessi põhjatu küsimus: "Millal see kohustuseks muutus?" | Arvustus. "Meister Solness": millal see kõik kohustuseks muutus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Henrik Ibseni draamast "Ehitusmeister Solness" (1892) inspireeritud "Meister Solness" on vaimukas, ajatundlik, leidlikult komponeeritud näidend. Lakooniline, tabavate dialoogidega, ent sõnade-ridade vahel üllatavalt mahukas, vaatajas robinal assotsiatsioone virgutav. Mehis Pihla ja Siret Campbelli lavatekst, kus tegelased kannavad samu nimesid kui Ibsenil, on sedavõrd universaalne, et lausa nõuab tõlkimist.
Samavõrd täpne ja läbimõeldud on Mehis Pihla lavastus, Matis Leima muusikaga isikupäraselt pinevaks rütmistatud. Kristjan Suitsu mastaapne kujundus kaasab Eesti Draamateatri suure lava kõrgusemõõtme, mida vajatakse ja kasutatakse harva. Eeslaval näeb kõledat nüüdiskontorit, klaasvaheseinte taga tuhmilt kõlavad dialoogid toonitavad tegelaste suhtlemissuutmatust. Samal ajal näeb oma silmaga, kuis kerkib arhitekt Solnessi projekteeritud linna kõrgeim hoone, mille söestunud seinad tagalaval efektselt liiguvad. Valmiv maja juba hingab, elab oma elu, mõjub kuidagi ähvardavalt. Kohe alguses askeldab ehitusel paar kiivrites töömeest. Ja kui seal uitab ringi rahutu Solness ning kahmab ehitaja vöövahelt tööriista, et korrakski midagi oma käega kopsida, ei vaevu tööline segajast väljagi tegema. Ju ta ikka teab, kes on too kohatu veidrik. Küllap on töölised ammugi harjunud, et meister objektil kondab.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
"Mis oleks maailm ilma koosolekuteta …" ironiseerib Herdal Ehituse omanik (Guido Kangur). "Seesama põrgu, võib-olla ilma katlata," pareerib Halvard Solness (Tõnu Oja). Näidendit ma pole veel lugenud, ei ole seni raatsinudki, sest kahe nähtud etenduse põhjal on tekst pannud end hoolikalt kuulatama ja rõõmuga uusi nüansse avastama. Nii on tekkinud kiusatus selle lavastuse kui igal etendusel valmiva ja üksiti poolelijääva ehituse vaatlusprotsessi mõnikord jätkata.
Nõnda ongi siinne vastukaja kõigest esmane. Näiteks märkasin alles teisel korral, kui süsteemsed ja läbivad on kõikvõimalikud viited tulele, lähtudes Solnessi perekonnale saatuslikust tulekahjust ja kahjutulest. Või mismoodi on teisendatud ja varieeritud Ibseni teksti läbivat märksõna kohus(tus), seda proua Solnessi refrääni. "Millal see kohustuseks muutus?" arutleb nüüd Solness kahetsevalt. Tema südamevaluline küsimus avardub, laieneb mistahes elukutse rutiinile, loomingulisuse hääbumisele, kui elu kutse teiseneb, mugandub palgatööks. Kaasa arvatud näitleja amet, eks ole.
Värvikalt ja tabavalt peegeldub laval põlvkondade vastasseis. Vaataja saalis ei pea ilmtingimata pooli valima, aga kas pole siiski paratamatu samastumine omaealistega? Eks noored kriitikud kirjutavad lahti oma pisuhännad, aga minul on oma. Pean seda Pihla lavastuse tugevuseks, et kumbagi põlvkonda ei idealiseerita, ei vanemaid, ei lapsi. Võib sõnastada ka nõnda, et laval ei näe ainsatki "positiivset kangelast". Nad kõik on inimesed, nagu ütleks siinkohal Eduard Vilde "Pisuhänna" kirjanik Tiit Piibeleht.
Küll aga mängib paratamatult kaasa meistriikka jõudnud näitlejate elukogemus ja isiksuslikkus, liiati kui sellega liituvad vaataja mälestused. Teatrimälu eest pole võimalik ega ole vajagi pageda. Kui Tõnu Oja kõrgusekartuses Solness neljakäpakil roomab ülal valgussillal, välgatab mu mälus järsku ammune lemmiklavastus "Vana maja" (autor Aleksei Kazantsev, lavastaja Vjatšeslav Gvozdkov, Noorsooteater 1983). Esimene vaatus, noored armunud Oleg (Tõnu Oja) ja Saša (Anu Lamp) pööningul, vilkalt sööstmas teineteise poole kui ärevil pääsulinnud. No kuidas ma siis ei ole Solnessi poolt?! Tema kõrgusekartus mõjub nii veenvalt, ehkki publik algul naerab, otsekui Hildega samastudes, äratab Solnessi peapööritus siiski kaastunnet. Päris hirmus, kui Hilde ulakalt kõigutab tellinguid nagu rippsilda sügaviku kohal.
Tõnu Oja lavaelu kütkestab, just Solnessi lakkamatu ebakindluse tõttu. Tema suhtlemisäpardused, nii oma poja Ragnari kui ka eelkõige kolme naisega, on mängitud mitmeplaaniliselt. Kumab läbi kartus vanaksjäämise ees, häbi, süütunne ja selle kinnikatmine ülbusega, haprad lootuseviivud ja seejuures lootuse trotslik läbilõikamine. "Kõik on hästi, kõik on hästi …" Sedagi märkasin teisel vaatamisel, kuis see on Solnesside refrään, perekondlik mantra, mida kõigepealt lausub Aline, siis noored, viimaks Halvard. Kõik on hästi – mis peitub neis kolmes sõnas? Enesepettus, jonnakas enesesisendus, lohutus, abitus, siiras lootus? Ilmselt see kõik, aga veel midagi.
Halvardi ja Aline partnerlus on varjundiküllaseim, Tõnu Oja ja Laine Mägi duettmäng targalt ja peenelt nüansseeritud. Alates momendist, kui mees teeb abikaasale "suukorvistava" žesti, mida Aline hetk hiljem hoiatavalt ja osatavalt kordab minia suunas. Kriipima jääb, kuis Halvard ja Aline püüavad teineteiseni jõuda, kuni üksainus vale sõnake või kohatu liigutus jälle pühib nad teineteisest eemale. Süütunne, eneseõigustus, oskamatus vastastikku häälestuda.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
Laine Mägi Aline roll on põnev, saladusega: eduka karjäärinaise kohusetundlikust pühendumisest ehk pagemisest töökohustustesse kuni ootamatu, jõulise, dramaatilise murdumiseni, kui täiskasvanud poeg pesast ära lendab. Vanema põlvkonna triosse kuulub ka Guido Kanguri Herdal, sümpaatne ja heatahtlik mees, kes erinevalt Solnessist juba oskab endale vananemist lubada ja tunnistada, humoorikalt kodus susside kandmist mainides. Ent töönarkomaaniast ei vabane temagi. Kanguri usaldusväärne ja sundimatu olek lisab oma mõistva muige, Solnessi kõrgusemaaniaga kontrastse maise asjalikkuse.
Noorte tegelastega on lugu ehk veidike ebamäärasem. Märten Metsaviir mängib Solnessi poega Ragnarit nõndamoodi, et me saalis ei saaks kuidagi olla kindlad, kas ta üldse on andekas arhitekt või ongi isal õigus. Osatäitja pisut hooletu, kohati häirivalt lõtv artikulatsioon ilmselt peegeldab rolli natuuri: Ragnar on intelligentne, aga sisima tulesädemeta noormees. Tema tõdemus, et saavutusteta polegi võimalik õnnelik olla, justkui ei tõotaks Ragnari ja Kaja abielule lootusrikast tulevikku. Kas jätab Kaja mehe peagi maha või nad saavad oma väga ilusad lapsed ja isa – poja suhete pinev ja trotslik muster kordub jällegi.
Helena Lotmani Kaja on iseteadlik tänapäine naine. Ent midagi on tema olekus Alinega sarnast, mis omal kombel ehk kinnitabki äia "minia valimise" teooriat – või hoopis püüdu ämmast ülemust matkida? Kaja stseen Solnessiga, kus äiapapa sooritab ühe suhtlemisfopaa teise kannul, paneb muigama. No vähemasti minuealisele tundub, et see muie on minia ja äia vahel tasakaalukalt ja liigse õeluseta poolitatud. Solnessi õrritavas, piire kompavas toonis on kibedust, ka üksjagu abitust, nii kiusu kui ka püüdu aru saada noortega suhtlemise täiesti uutmoodi tuleohtlikkusest.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
Kuhugi kahe põlvkonna piirialale ilmub Solnessi andekas õpilane ja eksarmuke Hilde Wangel – Kersti Heinloo hoogne ja särav roll. Tähenduslikuna mõjub, et Hildel ei olegi tuleleegitsevad juuksed, pigem tuhakarva soeng, mis loob uudse peibutajasarmi. Hilde siseneb saaliuksest, muide, ka Kaja ja Ragnar liiguvad lava ja saali piiril, ju see tähistab nooremate suuremat ja vabamat mängumaad. Heinloo roll sisaldab erilaadseid registreid, Hilde bravuurset eneseteadlikkust ja elukartmatust, aga ka kirglikku ja põhjendatud armukadedust Aline suhtes. Topeltvaimukas on musikaalne tekstivallatus Solnessi projekti pühendusega, lisandub nööge Herdali repliigis (kuidas on Bach eesti keeles?!). Vaistlikult preili Wangel teab, et pühendust "für Hilde" ei saavuta tema iialgi. Nii viskabki see Lilithi tõugu naine Solnessi pilklikult pakutud õuna tagantkätt prügikorvi.
Minul polnud õnne näha Voldemar Panso legendlavastust "Ehitusmeister Solness" (Noorsooteater 1974), aga olen lugenud selle kohta palju, vaadanud katkendeid teleekraanil. Ometi on Panso lavastus mälestuste mälestustes tunduvalt eredam kui Kalju Komissarovi (Ugala 1994) ja Mati Undi (Vanemuine 2004, Hilde – Kersti Heinloo) tõlgendused. Aiman, et Heinloo hetkeks tsiteerib Mari Lille Hilde tahapoole kallutatud kehahoiakut. Tõnu Oja Solnessi kui kalduvajunud torni rüht kavalehefotol aga seostub mulle irratsionaalselt Madis Kõivu esseega Heino Mandri lavaelust (Madis Kõiv, "Ehitaja Solness", TMK nr 8-9, 2002).
Tohutult meeldib mulle Pihla lavastuse lahtine lõpp, mis jätab õhku võimaluse Solnessi saatust mitmeti interpreteerida. Eks sedagi vaataja elukogemusest ja elulootustest lähtuvalt. Kahe eri vanuses, ent väga teatritundliku vaataja reaktsioonid kinnitasid seda mu aimust ja ka vaimustust: vanem ja noorem mees oleksid oodanud absoluutselt vastandlikke lõpplahendusi.
"Meister Solness" on õnnestunud ja vajalik lavastus, mis kõnetab ja puudutab erisuguseid publikukihte. Robustselt sõnastades: ehitajatest loovintelligentsini, juhtivtöötajatest nüüdismuusikuteni. Isadest poegadeni, miniatest ämmadeni. Iga vaataja saalis annab oma isikliku tähenduse kodukoldele, õhulossile, linnaruumi kaudu hingeruumi muutumisele või hindamisele.
Nii jääbki kummitama, jääb südametunnistust uuristama Solnessi põhjatu küsimus: "Millal see kohustuseks muutus?"
### Response:
Arvustus. "Meister Solness": millal see kõik kohustuseks muutus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastane Eesti esireket läks teises ringis vastamisi maailma edetabelis 278. real paikneva bulgaarlase Alexandar Lazaroviga ja pidi vastu võtma 2:6, 6:3, 0:6 kaotuse.
Lajal lõi matši jooksul kolm serviässa Lazarovi seitsme vastu ning tegi ka kaheksa topeltviga, vastane patustas kuue topeltveaga. Lajal realiseeris neljast murdepallist ühe, Lazarov aga seitsmest viis. Esimeselt servilt võitis Eesti esireket 72 protsenti ja teiselt 29 protsenti punktidest. Vastase näitajad olid vastavalt 83 ja 46 protsenti.
Roanne'i turniiri põhitabelis on kõrgeima asetusega mängijaks maailma 79. reket Radu Albot. | Otsustavas setis nullile jäänud Lajal pudenes Challengeri turniiril konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastane Eesti esireket läks teises ringis vastamisi maailma edetabelis 278. real paikneva bulgaarlase Alexandar Lazaroviga ja pidi vastu võtma 2:6, 6:3, 0:6 kaotuse.
Lajal lõi matši jooksul kolm serviässa Lazarovi seitsme vastu ning tegi ka kaheksa topeltviga, vastane patustas kuue topeltveaga. Lajal realiseeris neljast murdepallist ühe, Lazarov aga seitsmest viis. Esimeselt servilt võitis Eesti esireket 72 protsenti ja teiselt 29 protsenti punktidest. Vastase näitajad olid vastavalt 83 ja 46 protsenti.
Roanne'i turniiri põhitabelis on kõrgeima asetusega mängijaks maailma 79. reket Radu Albot.
### Response:
Otsustavas setis nullile jäänud Lajal pudenes Challengeri turniiril konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu meretuuleparkide tulevik mahub 52 000 ruutkilomeetrile, kuhu paigutub 220 GW meretuuleparke ja see hõlmab 2,9 protsenti liikmesriikide merepinnast.
Aastal 2014 otsustas Euroopa Komisjon, et liikmesriigid peavad taastuvenergiale üleminekuks määrama enda riiklikes merealaplaneeringutes sobivad alad meretuuleparkidele. Tähtaeg oli 31. märts 2021 ja protsessi olid kaasatud Belgia, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Poola, Rootsi, Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Bulgaaria. See oli ka liikmesriikidele võimalus näidata, kas ja kui tõsiselt nad soovivad meretuuleparke arendada.
Praegu on tulemused laual ja kokku leiti 52 000 ruutkilomeetrit merd, kuhu mahub 220 GW meretuulikuid ja mis kokku moodustab kolm protsenti nimetatud liikmesriikide merealast. Belgia ja Saksamaa annavad 15 protsenti enda merealast tuuleparkide rajamiseks, Poola näeb ette 12 protsenti ja Eesti ning mitmed teised liikmesriikid annavad mereparkide käsutusse vähem kui viis protsenti nende riikide merealast.
Näiteks Belgias on mereparkidele kokku 519 ruutkilomeetrit, mis moodustab 15 protsenti kogu nende merealast ja kuhu nad plaanivad arendust 5,7 GW. Sellest 238 ruutkilomeetrit (2,2 GW) on täielikult välja arendatud. Uuest 281 ruutkilomeetrist pool on kaetud riigikaitseliste ja looduskaitseliste piirangutega, millele lahendusi otsitakse.
Eesti merealaplaneering lubab meretuulepargid 1850 ruutkilomeetrile, mis moodustab viis protsenti merealast ja kuhu mahub 9 GW tuuleparke. Eesti planeering on koostatud konfliktseid kattuvusi vältides. Naaberriik Soome näeb mereparkideks ette 3500 ruutkilomeetrit, mis moodustab 4,3 protsenti nende merealast ja kuhu saab rajada 15,7 GW. Küll ei ole soomlaste merealaplaneering seaduslikult siduv ja kõik pargid menetletakse ükshaaval merega piirnevates omavalitsustes.
Lõunanaaber Läti on mereparkideks ettenäinud tagasihoidlikud 300 ruutkilomeetrit, mis moodustab vähem kui ühe protsendi nende merepinnast. Läti plaanides on viis mereparki, suurusega 60 ruutkilomeetrit, igaüks 800 MW ja kokku 4GW. Läti lähenes sarnaselt Eestile ja välistas kõik kattuvused muude piirangutega, küll on neil kehtiv riigikaitseline kõrguspiirang sada meetrit, kuid nad otsivad lahendusi uute radarite ostmiseks. Leedu leidis enda vetest 644 ruutkilomeetrit, mis on 9,4 protsenti nende merealast ja kuhu mahub kuni 3,3 GW tuuleparke.
Merealade planeerimine näitab selgelt, kui erinevates olukordades on liikmesriigid ja mida kuskil riiklikult tähtsaks või tähtsusetuks peetakse. Lääne-Euroopa riigid on tugeva tootmise ja suurte inimeste arvuga piirkonnad, mis vajavad palju energiat. Nad on avatud leidma võimalusi energiajulgeoleku ja majandusliku konkurentsivõime tagamiseks ja teevad kompromisse nii silmapiiril nähtava, riigikaitseliste piirangute kui ka eluslooduse hoidmiseks.
Ida poole jäävad liikmesriigid on harjunud suurema pindala, väiksema rahvaarvu ja vähese tootmissektoriga. Püüd on energiatootmine suunata kuhugi mujale ja tegeleda sellega siis, kui kõik muud tingimused on täidetud.
Eelneva mõtte saab tõlkida ka sotsiaalmajanduslikku vaatesse, kus lääne poole jäävad riigid teevad kõik (et mitte öelda võimatut), et tagada nii energia olemasolu kui ka selle tasukohane hind.
Eesti jäi selles protsessis kuldsele keskteele. Mereriigina on meil piisavalt palju pinda, et meretuuleparkidele vajalik ala ilma teisi piiranguid riivamata siiski üles leida. Seda positsiooni tuleb selget hoida ja Eesti merel puhuv tuul Eesti inimeste heaks energiaks muuta.
Saare Wind Energy arendab meretuuleparki Saaremaa läänerannikul Läänemeres. Eesmärk on rajada kuni saja elektrituulikuga meretuulepark. | Kuido Kartau: Eesti leidis õiged alad meretuuleparkide rajamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu meretuuleparkide tulevik mahub 52 000 ruutkilomeetrile, kuhu paigutub 220 GW meretuuleparke ja see hõlmab 2,9 protsenti liikmesriikide merepinnast.
Aastal 2014 otsustas Euroopa Komisjon, et liikmesriigid peavad taastuvenergiale üleminekuks määrama enda riiklikes merealaplaneeringutes sobivad alad meretuuleparkidele. Tähtaeg oli 31. märts 2021 ja protsessi olid kaasatud Belgia, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Poola, Rootsi, Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Bulgaaria. See oli ka liikmesriikidele võimalus näidata, kas ja kui tõsiselt nad soovivad meretuuleparke arendada.
Praegu on tulemused laual ja kokku leiti 52 000 ruutkilomeetrit merd, kuhu mahub 220 GW meretuulikuid ja mis kokku moodustab kolm protsenti nimetatud liikmesriikide merealast. Belgia ja Saksamaa annavad 15 protsenti enda merealast tuuleparkide rajamiseks, Poola näeb ette 12 protsenti ja Eesti ning mitmed teised liikmesriikid annavad mereparkide käsutusse vähem kui viis protsenti nende riikide merealast.
Näiteks Belgias on mereparkidele kokku 519 ruutkilomeetrit, mis moodustab 15 protsenti kogu nende merealast ja kuhu nad plaanivad arendust 5,7 GW. Sellest 238 ruutkilomeetrit (2,2 GW) on täielikult välja arendatud. Uuest 281 ruutkilomeetrist pool on kaetud riigikaitseliste ja looduskaitseliste piirangutega, millele lahendusi otsitakse.
Eesti merealaplaneering lubab meretuulepargid 1850 ruutkilomeetrile, mis moodustab viis protsenti merealast ja kuhu mahub 9 GW tuuleparke. Eesti planeering on koostatud konfliktseid kattuvusi vältides. Naaberriik Soome näeb mereparkideks ette 3500 ruutkilomeetrit, mis moodustab 4,3 protsenti nende merealast ja kuhu saab rajada 15,7 GW. Küll ei ole soomlaste merealaplaneering seaduslikult siduv ja kõik pargid menetletakse ükshaaval merega piirnevates omavalitsustes.
Lõunanaaber Läti on mereparkideks ettenäinud tagasihoidlikud 300 ruutkilomeetrit, mis moodustab vähem kui ühe protsendi nende merepinnast. Läti plaanides on viis mereparki, suurusega 60 ruutkilomeetrit, igaüks 800 MW ja kokku 4GW. Läti lähenes sarnaselt Eestile ja välistas kõik kattuvused muude piirangutega, küll on neil kehtiv riigikaitseline kõrguspiirang sada meetrit, kuid nad otsivad lahendusi uute radarite ostmiseks. Leedu leidis enda vetest 644 ruutkilomeetrit, mis on 9,4 protsenti nende merealast ja kuhu mahub kuni 3,3 GW tuuleparke.
Merealade planeerimine näitab selgelt, kui erinevates olukordades on liikmesriigid ja mida kuskil riiklikult tähtsaks või tähtsusetuks peetakse. Lääne-Euroopa riigid on tugeva tootmise ja suurte inimeste arvuga piirkonnad, mis vajavad palju energiat. Nad on avatud leidma võimalusi energiajulgeoleku ja majandusliku konkurentsivõime tagamiseks ja teevad kompromisse nii silmapiiril nähtava, riigikaitseliste piirangute kui ka eluslooduse hoidmiseks.
Ida poole jäävad liikmesriigid on harjunud suurema pindala, väiksema rahvaarvu ja vähese tootmissektoriga. Püüd on energiatootmine suunata kuhugi mujale ja tegeleda sellega siis, kui kõik muud tingimused on täidetud.
Eelneva mõtte saab tõlkida ka sotsiaalmajanduslikku vaatesse, kus lääne poole jäävad riigid teevad kõik (et mitte öelda võimatut), et tagada nii energia olemasolu kui ka selle tasukohane hind.
Eesti jäi selles protsessis kuldsele keskteele. Mereriigina on meil piisavalt palju pinda, et meretuuleparkidele vajalik ala ilma teisi piiranguid riivamata siiski üles leida. Seda positsiooni tuleb selget hoida ja Eesti merel puhuv tuul Eesti inimeste heaks energiaks muuta.
Saare Wind Energy arendab meretuuleparki Saaremaa läänerannikul Läänemeres. Eesmärk on rajada kuni saja elektrituulikuga meretuulepark.
### Response:
Kuido Kartau: Eesti leidis õiged alad meretuuleparkide rajamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Juhatus ei ole ringkondade esinumbreid ja nimekirju tervikuna kinnitanud. Aga tõenäoliselt saab see olema Kaido Höövelson," ütles ERR-ile Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi.
Höövelson ütles ERR-ile, et tal on valmisolek esinumbrina kandideerimiseks olemas. "Loomulikult olen nõus. Olen nõus seda nimekirja vedama ja panustama kampaaniasse," ütles Höövelson.
Ta märkis, et alustas kampaaniaga juba kaks kuus tagasi. "Ma olen suuremates linnades juba kampaaniatega pihta hakanud, väiksemad asulad ootavad praegu veel järjekorras," sõnas Höövelson.
Olulisemate teemadena nimetas Höövelson inimeste toimetulekut energiakriisis, pensionitõusu ja toidu käibemaksu alandamist.
"Kuna Ida-Virumaa on meie energiatagala, siis on vaja selget sõnumit, mis saab põlevkivist ja mis aja jooksul," lausus ta.
ERR küsis, kuidas Ida-Virumaa elanik Höövelsoni nimega suhestub ja kui tuttav ta sealsetele inimestele on.
"Spordiringkondades ma tundmatu nimi ei ole ja Ida-Virumaal on väga erinevaid kahevõitluse alade klubisid. Seda, kuidas Ida-Virumaa elanik minu nimega suhestub, ma loomulikult ei tea. Selle nimel tuleb tööd teha. Ida-Virumaa on mulle olnud alati sümpaatne ja hingelähedane," vastas Höövelson.
Höövelson rääkis veel, et valdab vene keelt vabalt ja tal on Ida-Virumaal ka suvila.
Höövelson rääkis, et spordivaldkonnas on ta praegu tegev sumoliidu presidendina, korraldab võistlusi ja annab lastele trenne. Ta lisas, et plaanib viia Euroopa sumomeistrivõistlused järgmisel aastal Narva.
Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Ida-Virumaal Keskerakonna esinumbrina Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom. Ta ütles septembri lõpus, et kuigi kodupartei palus tal ka eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerida Ida-Virumaal, siis otsustas ta seda mitte teha ning ta kandideerib suure tõenäosusega Tallinnas.
Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ei öelnud, kus siis Toom tõenäoliselt lõplikult kandideerib.
Riigikogu valimised toimuvad 2023. aasta 5. märtsil. | Keskerakonna Ida-Virumaa esinumbriks saab Kaido Höövelson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Juhatus ei ole ringkondade esinumbreid ja nimekirju tervikuna kinnitanud. Aga tõenäoliselt saab see olema Kaido Höövelson," ütles ERR-ile Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi.
Höövelson ütles ERR-ile, et tal on valmisolek esinumbrina kandideerimiseks olemas. "Loomulikult olen nõus. Olen nõus seda nimekirja vedama ja panustama kampaaniasse," ütles Höövelson.
Ta märkis, et alustas kampaaniaga juba kaks kuus tagasi. "Ma olen suuremates linnades juba kampaaniatega pihta hakanud, väiksemad asulad ootavad praegu veel järjekorras," sõnas Höövelson.
Olulisemate teemadena nimetas Höövelson inimeste toimetulekut energiakriisis, pensionitõusu ja toidu käibemaksu alandamist.
"Kuna Ida-Virumaa on meie energiatagala, siis on vaja selget sõnumit, mis saab põlevkivist ja mis aja jooksul," lausus ta.
ERR küsis, kuidas Ida-Virumaa elanik Höövelsoni nimega suhestub ja kui tuttav ta sealsetele inimestele on.
"Spordiringkondades ma tundmatu nimi ei ole ja Ida-Virumaal on väga erinevaid kahevõitluse alade klubisid. Seda, kuidas Ida-Virumaa elanik minu nimega suhestub, ma loomulikult ei tea. Selle nimel tuleb tööd teha. Ida-Virumaa on mulle olnud alati sümpaatne ja hingelähedane," vastas Höövelson.
Höövelson rääkis veel, et valdab vene keelt vabalt ja tal on Ida-Virumaal ka suvila.
Höövelson rääkis, et spordivaldkonnas on ta praegu tegev sumoliidu presidendina, korraldab võistlusi ja annab lastele trenne. Ta lisas, et plaanib viia Euroopa sumomeistrivõistlused järgmisel aastal Narva.
Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Ida-Virumaal Keskerakonna esinumbrina Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom. Ta ütles septembri lõpus, et kuigi kodupartei palus tal ka eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerida Ida-Virumaal, siis otsustas ta seda mitte teha ning ta kandideerib suure tõenäosusega Tallinnas.
Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ei öelnud, kus siis Toom tõenäoliselt lõplikult kandideerib.
Riigikogu valimised toimuvad 2023. aasta 5. märtsil.
### Response:
Keskerakonna Ida-Virumaa esinumbriks saab Kaido Höövelson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WMO tutvustas oma uut kliimaraportit ÜRO kliimakohtumise COP27 avamisel. Raport osutab, et merevee taseme tõus, liustike sulamine, paduvihmad, kuumalained ja erakordsetest ilmaoludest tingitud surmavad haigused on viimastel kümnenditel sagenenud, vahendab ScienceAlert.
Võrreldes 19. sajandi lõpuga on maailm soojenenud enam kui 1,1 °C. Raporti järgi on umbes pool sellest muutusest juhtunud viimase 30 aasta jooksul. Kuigi Egiptusesse kogunenud pea 200 riigi esindajad loodavad piirata üleilmset temperatuuritõusu 1,5 °C-ga, pole mõnede teadlaste sõnul see eesmärk aga enam saavutatav.
Eriti kiiresti on tõusnud Euroopa keskmine temperatuur, ületades maailma keskmist enam kui kaks korda. Viimase 30 aasta jooksul on tõusnud temperatuur kümnendi kohta 0,5 °C võrra.
Lõppevast aastast on ennustuste kohaselt olnud mõõtmisajaloo vältel soojemad vaid viis või kuus aastat. Keskmist õhutemperatuuri pole oluliselt langetanud ka 2020. aastast alanud ja Vaikse ookeani pinnakihti jahutav ilmastikunähtus La Nina.
Ookeani ülemistes kihtides neeldub mudelite põhjal enam kui 90 protsenti inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttu lõksu jäävast soojusest. Möödunud aastal oli pinnavee keskmine temperatuur kõrgem kui kunagi varem, seejuures on pinnakiht soojenenud viimase 20 aastaga eriti kiiresti.
Sagenenud on ka merelised kuumalained, mis laastavad korallrahusid, ning mis pakuvad omakorda elatist umbes 500 miljonile inimesele, kelle toidulaud rahudest sõltub. Kogu ookeanipinnast tabas 2022. aastal vähemalt üks kuumalaine 55 protsenti, osutab raport.
Mäe- ja mandriliustike sulamise mõjul on merevee tase viimase 30 aasta jooksul tõusnud kaks korda kiiremini, kui sellele eelnenud perioodil. See seab ohtu kümned miljonid madalatel rannikualadel elavad inimesed.
Purunenud rekordid
Enam kui 95 protsenti kliima soojenemisest saab kanda kasvuhoonegaaside arvele. Näiteks süsihappegaasi tase atmosfääris pole olnud nii kõrge vähemalt neli miljonit aastat. WMO iga-aastase üleilmse kliimaseisundi hinnangu järgi kasvas metaani hulk atmosfääris mullu rekordiliselt. Selle põhjusteks peavad teadlased maagaasi tootmisel ja transpordil esinevaid lekkeid ning kasvanud veiselihatarbimist.
Tänavu, 2022. aastal, laastas maailma ka terve rida kliimamuutusest süvendatud äärmuslikke ilmastikunähtusi. Märtsis ja aprillis kestis Lõuna-Aasias kuumalaine kaks kuud järjest. Sellele järgnesid Pakistanis üleujutused, mis katsid kolmandiku riigist veega. Üleujutustes sai surma vähemalt 1700 inimest ja need sundisid liikvele umbes kaheksa miljonit inimest.
Ida-Aafrikas on sademeid tulnud keskmisest vähem neljal järestikusel vihmahooajal. Nii on käimasolev põuaperiood kestnud seal kauem, kui eelnenud viimase 40 aasta jooksul.
Hiinat räsis tänavu aga pikim ja tugevaim kuumalaine ning sealne suvi oli üks ajaloo põuasemaid. Alanenud veetase segas või ohustas jõekaubandust nii Hiinas, USA-s kui ka mitmel Euroopa suuremal jõel.
Kliimamuutuse eest kõige vähem vastutavad, kuid sellele kõige haavatavamad vaesemad riigid kannatasid kõige rohkem. Samas said äärmuslikest kuumalainetest ja põudadest räsida ka nendeks paremini valmistunud Euroopa riigid või Hiina.
Euroopa Alpides purunesid 2022. aastal liustike sulamise kiirusrekordid. Keskmiselt kaotasid need tänavu kolm kuni neli meetrit oma jää paksusest. Šveitsis on alates 2001. aastast vähenenud liustike mass aga rohkem kui kolmandiku võrra.
ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese sõnul karjub meie planeet tippkohtumise toimumise ajal appi. Uus raport on tema sõnul kliimakaose kroonika. | WMO raport: Euroopa soojeneb muust maailmast kaks korda kiiremini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WMO tutvustas oma uut kliimaraportit ÜRO kliimakohtumise COP27 avamisel. Raport osutab, et merevee taseme tõus, liustike sulamine, paduvihmad, kuumalained ja erakordsetest ilmaoludest tingitud surmavad haigused on viimastel kümnenditel sagenenud, vahendab ScienceAlert.
Võrreldes 19. sajandi lõpuga on maailm soojenenud enam kui 1,1 °C. Raporti järgi on umbes pool sellest muutusest juhtunud viimase 30 aasta jooksul. Kuigi Egiptusesse kogunenud pea 200 riigi esindajad loodavad piirata üleilmset temperatuuritõusu 1,5 °C-ga, pole mõnede teadlaste sõnul see eesmärk aga enam saavutatav.
Eriti kiiresti on tõusnud Euroopa keskmine temperatuur, ületades maailma keskmist enam kui kaks korda. Viimase 30 aasta jooksul on tõusnud temperatuur kümnendi kohta 0,5 °C võrra.
Lõppevast aastast on ennustuste kohaselt olnud mõõtmisajaloo vältel soojemad vaid viis või kuus aastat. Keskmist õhutemperatuuri pole oluliselt langetanud ka 2020. aastast alanud ja Vaikse ookeani pinnakihti jahutav ilmastikunähtus La Nina.
Ookeani ülemistes kihtides neeldub mudelite põhjal enam kui 90 protsenti inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttu lõksu jäävast soojusest. Möödunud aastal oli pinnavee keskmine temperatuur kõrgem kui kunagi varem, seejuures on pinnakiht soojenenud viimase 20 aastaga eriti kiiresti.
Sagenenud on ka merelised kuumalained, mis laastavad korallrahusid, ning mis pakuvad omakorda elatist umbes 500 miljonile inimesele, kelle toidulaud rahudest sõltub. Kogu ookeanipinnast tabas 2022. aastal vähemalt üks kuumalaine 55 protsenti, osutab raport.
Mäe- ja mandriliustike sulamise mõjul on merevee tase viimase 30 aasta jooksul tõusnud kaks korda kiiremini, kui sellele eelnenud perioodil. See seab ohtu kümned miljonid madalatel rannikualadel elavad inimesed.
Purunenud rekordid
Enam kui 95 protsenti kliima soojenemisest saab kanda kasvuhoonegaaside arvele. Näiteks süsihappegaasi tase atmosfääris pole olnud nii kõrge vähemalt neli miljonit aastat. WMO iga-aastase üleilmse kliimaseisundi hinnangu järgi kasvas metaani hulk atmosfääris mullu rekordiliselt. Selle põhjusteks peavad teadlased maagaasi tootmisel ja transpordil esinevaid lekkeid ning kasvanud veiselihatarbimist.
Tänavu, 2022. aastal, laastas maailma ka terve rida kliimamuutusest süvendatud äärmuslikke ilmastikunähtusi. Märtsis ja aprillis kestis Lõuna-Aasias kuumalaine kaks kuud järjest. Sellele järgnesid Pakistanis üleujutused, mis katsid kolmandiku riigist veega. Üleujutustes sai surma vähemalt 1700 inimest ja need sundisid liikvele umbes kaheksa miljonit inimest.
Ida-Aafrikas on sademeid tulnud keskmisest vähem neljal järestikusel vihmahooajal. Nii on käimasolev põuaperiood kestnud seal kauem, kui eelnenud viimase 40 aasta jooksul.
Hiinat räsis tänavu aga pikim ja tugevaim kuumalaine ning sealne suvi oli üks ajaloo põuasemaid. Alanenud veetase segas või ohustas jõekaubandust nii Hiinas, USA-s kui ka mitmel Euroopa suuremal jõel.
Kliimamuutuse eest kõige vähem vastutavad, kuid sellele kõige haavatavamad vaesemad riigid kannatasid kõige rohkem. Samas said äärmuslikest kuumalainetest ja põudadest räsida ka nendeks paremini valmistunud Euroopa riigid või Hiina.
Euroopa Alpides purunesid 2022. aastal liustike sulamise kiirusrekordid. Keskmiselt kaotasid need tänavu kolm kuni neli meetrit oma jää paksusest. Šveitsis on alates 2001. aastast vähenenud liustike mass aga rohkem kui kolmandiku võrra.
ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese sõnul karjub meie planeet tippkohtumise toimumise ajal appi. Uus raport on tema sõnul kliimakaose kroonika.
### Response:
WMO raport: Euroopa soojeneb muust maailmast kaks korda kiiremini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina eksport vähenes oktoobris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,3 protsenti, selgub esmaspäeval avaldatud ametlikest andmetest.
Viimati kahanes eksport 2020. aasta mais. Oktoobris kahanes ka import 0,7 protsendi võrra, vahendas Financial Times.
Eksport on Hiina majandust toetanud kogu pandeemia perioodi jooksul. Eksport kasvas järsult 2021. aastal, kuna lääneriikide kodanikud kulutasid siis palju raha toodetele. Nüüd kulutavad tarbijad aga üha rohkem raha teenustele.
"Tarbijate eelistused välismaal on muutunud ja see vähendab nõudlust Hiina ekspordi järele," ütles finantsfirma Guotai Junan International ökonomist Hao Zhou.
Hiina majandus kasvas kolmandas kvartalis ainult 3,9 protsenti. Jaemüük kasvas septembris vaid 2,5 protsenti. Hiina võimud lubasid nädalavahetusel, et riik jätkab karmi koroonapoliitikat. | Hiina eksport kahanes esimest korda pärast 2020. aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina eksport vähenes oktoobris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,3 protsenti, selgub esmaspäeval avaldatud ametlikest andmetest.
Viimati kahanes eksport 2020. aasta mais. Oktoobris kahanes ka import 0,7 protsendi võrra, vahendas Financial Times.
Eksport on Hiina majandust toetanud kogu pandeemia perioodi jooksul. Eksport kasvas järsult 2021. aastal, kuna lääneriikide kodanikud kulutasid siis palju raha toodetele. Nüüd kulutavad tarbijad aga üha rohkem raha teenustele.
"Tarbijate eelistused välismaal on muutunud ja see vähendab nõudlust Hiina ekspordi järele," ütles finantsfirma Guotai Junan International ökonomist Hao Zhou.
Hiina majandus kasvas kolmandas kvartalis ainult 3,9 protsenti. Jaemüük kasvas septembris vaid 2,5 protsenti. Hiina võimud lubasid nädalavahetusel, et riik jätkab karmi koroonapoliitikat.
### Response:
Hiina eksport kahanes esimest korda pärast 2020. aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Põlva Arcwood on juba karikavõistluste poolfinaali koha kindlustanud ning HC Kehra/Horizon Pulp&Paper - SK Tapa/N.R. Energy ja Põlva Serviti - Valga Käval on pidanud esimese kohtumise, siis Viljandi HC ja Mistra alles alustasid kahe mängu kokkuvõttes selguvat edasipääseja selgitamist. Mistral oli esimesest ringist selja taga juba suureskooriline koondvõit 77:42 HC Viimsi üle, viljandlased aga alles käivitas oma mootorit, sest loosiõnn oli mulgid esimesest ringist vabastanud.
Aruküla spordisaal oli elektrit täis – esimest väravat pidi publik ootama pea kaks minutit ning kuue minuti möödudes oli kokku visatud vaid kolm väravat. Äärmiselt tasavägiselt alanud kohtumine hakkas leidma kiiremaid lahendusi üheksanda mänguminuti eel, kui võõrustaja Mistra hakkas skoori kasvatama.
15. minutiks oli Viljandi lasknud vastasel minna ette seisuga 8:3. 22. minuti täis tiksudes tundus, et mulkidest ei olnud Mistrale vastast, sest võõrustav meeskond domineeris seisuga 12:6. Punane kaart Viljandi mängumehe Kristo Voika arvele ning kaheminutilised eemaldamised vaid raskendasid külalisvõistkonna olukorda ning esimese poolaja lõppedes ei suudetud vahemaad vähendada. Mistra võitis esimese poole kohtumisest resultaadiga 16:11.
Viljandi alustas teist poolaega hoogsalt: vaid viis minutit oli mängitud ning juba oli Viljandi juurde suutnud lisada neli väravat, Mistra vaid kaks. Aruküla meeskonna jalgealune hakkas ägedamalt kõikuma paar minutit hiljem, kui mulgid võitlesid välja üheväravalise kaotusseisu. Ent viigistamisega tuli Viljandil veel oodata, sest Mistra hoidis vastast stabiilselt ühe-kahe punkti kaugusel.
Andrei Basarab viis Viljandi 20:20 viigiseisule vaid 10 minutit enne matši lõppu muutes mängusaatuse eriti pingeliseks. Kolm minutit hiljem murdus ka patiseis ja Viljandi haaras juhi rolli ning läks seekord ise kahe väravaga juhtima. Kohtumise lõppresultaadiks kujunes 21:24 ja nii läheb Viljandi kolmapäeval toimuvale otsustavale kohtumisele vastu nii võidu kui ka kodusaali eelisega.
Viljandi üleplatsimees oli Ott Varik, kes viskas kokku üheksa väravat. Andrei Basarab panustas viie, Mikk Varik nelja väravaga. Mistra meeskonnast kerkisid esile Serhii Orlovskyi kuue ja Vladyslav Naumenko viie tabamusega.
"Alguses me ei saanud kaitset pidama ja rünnak ka ei toiminud. Nemad said selle pealt suhteliselt lihtsaid väravaid," kommenteeris Mikk Varik esimest poolaega. "Pausil tegime omad korrektuurid: saime kaitse toimima ja selle pealt hakkas ka rünnak toimima ning saime emotsiooni üles. Korduskohtumisele lähme vastu hea tundega, ootame vastastega mängimist oma kodupubliku ees," lõpetas Varik positiivsel noodil.
Karikavõistluste veerandfinaalide ajakava ja tulemused:
18. oktoober - HC Tallinn vs Põlva Arcwood 26:27 (7:12)
21. oktoober - Põlva Arcwood vs HC Tallinn 33:27 (16:13)
19. oktoober - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper vs SK Tapa/N.R. Energy 34:33 (21:12)
9. november - SK Tapa/N.R. Energy HC vs Kehra/Horizon Pulp&Paper (kell 19.00, Tapa spordikeskus)
19. oktoober - Põlva Serviti vs Valga Käval 64:16 (30:10)
9. november - Valga Käval vs Põlva Serviti (kell 19.00, Valga spordihoone)
6. november - Mistra vs Viljandi HC 21:24 (16:11)
9. november - Viljandi HC vs Mistra (kell 19.00, Viljandi spordihoone) | Viljandi HC teise poolaja kaitse andis korduskohtumiseks korraliku edu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Põlva Arcwood on juba karikavõistluste poolfinaali koha kindlustanud ning HC Kehra/Horizon Pulp&Paper - SK Tapa/N.R. Energy ja Põlva Serviti - Valga Käval on pidanud esimese kohtumise, siis Viljandi HC ja Mistra alles alustasid kahe mängu kokkuvõttes selguvat edasipääseja selgitamist. Mistral oli esimesest ringist selja taga juba suureskooriline koondvõit 77:42 HC Viimsi üle, viljandlased aga alles käivitas oma mootorit, sest loosiõnn oli mulgid esimesest ringist vabastanud.
Aruküla spordisaal oli elektrit täis – esimest väravat pidi publik ootama pea kaks minutit ning kuue minuti möödudes oli kokku visatud vaid kolm väravat. Äärmiselt tasavägiselt alanud kohtumine hakkas leidma kiiremaid lahendusi üheksanda mänguminuti eel, kui võõrustaja Mistra hakkas skoori kasvatama.
15. minutiks oli Viljandi lasknud vastasel minna ette seisuga 8:3. 22. minuti täis tiksudes tundus, et mulkidest ei olnud Mistrale vastast, sest võõrustav meeskond domineeris seisuga 12:6. Punane kaart Viljandi mängumehe Kristo Voika arvele ning kaheminutilised eemaldamised vaid raskendasid külalisvõistkonna olukorda ning esimese poolaja lõppedes ei suudetud vahemaad vähendada. Mistra võitis esimese poole kohtumisest resultaadiga 16:11.
Viljandi alustas teist poolaega hoogsalt: vaid viis minutit oli mängitud ning juba oli Viljandi juurde suutnud lisada neli väravat, Mistra vaid kaks. Aruküla meeskonna jalgealune hakkas ägedamalt kõikuma paar minutit hiljem, kui mulgid võitlesid välja üheväravalise kaotusseisu. Ent viigistamisega tuli Viljandil veel oodata, sest Mistra hoidis vastast stabiilselt ühe-kahe punkti kaugusel.
Andrei Basarab viis Viljandi 20:20 viigiseisule vaid 10 minutit enne matši lõppu muutes mängusaatuse eriti pingeliseks. Kolm minutit hiljem murdus ka patiseis ja Viljandi haaras juhi rolli ning läks seekord ise kahe väravaga juhtima. Kohtumise lõppresultaadiks kujunes 21:24 ja nii läheb Viljandi kolmapäeval toimuvale otsustavale kohtumisele vastu nii võidu kui ka kodusaali eelisega.
Viljandi üleplatsimees oli Ott Varik, kes viskas kokku üheksa väravat. Andrei Basarab panustas viie, Mikk Varik nelja väravaga. Mistra meeskonnast kerkisid esile Serhii Orlovskyi kuue ja Vladyslav Naumenko viie tabamusega.
"Alguses me ei saanud kaitset pidama ja rünnak ka ei toiminud. Nemad said selle pealt suhteliselt lihtsaid väravaid," kommenteeris Mikk Varik esimest poolaega. "Pausil tegime omad korrektuurid: saime kaitse toimima ja selle pealt hakkas ka rünnak toimima ning saime emotsiooni üles. Korduskohtumisele lähme vastu hea tundega, ootame vastastega mängimist oma kodupubliku ees," lõpetas Varik positiivsel noodil.
Karikavõistluste veerandfinaalide ajakava ja tulemused:
18. oktoober - HC Tallinn vs Põlva Arcwood 26:27 (7:12)
21. oktoober - Põlva Arcwood vs HC Tallinn 33:27 (16:13)
19. oktoober - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper vs SK Tapa/N.R. Energy 34:33 (21:12)
9. november - SK Tapa/N.R. Energy HC vs Kehra/Horizon Pulp&Paper (kell 19.00, Tapa spordikeskus)
19. oktoober - Põlva Serviti vs Valga Käval 64:16 (30:10)
9. november - Valga Käval vs Põlva Serviti (kell 19.00, Valga spordihoone)
6. november - Mistra vs Viljandi HC 21:24 (16:11)
9. november - Viljandi HC vs Mistra (kell 19.00, Viljandi spordihoone)
### Response:
Viljandi HC teise poolaja kaitse andis korduskohtumiseks korraliku edu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja ja maailma edetabeli esinumber Faze alustas talvist Majorit teisest ringist, kus nad kaotasid esimese matši napilt 14:16 Cloud9-le ja seejärel 6:16 Vitalityle. Väljalangemismängus pidi Faze vaatamata eestlase suurepärasele esitusele tunnistama Kosovo meeskonna Bad News Eaglesi 2:1 (19:16, 8:16, 22:20) paremust. Kool oli 1.27 reitinguga oma meeskonna parim.
"Mul pole sõnu. Esimene tõeline madalpunkt meie meeskonna jaoks, meilt oodati palju enamat. Nägime palju vaeva, et mitte pettumust valmistada. Vabandame kohutava esituse pärast, aga me tuleme tagasi," kirjutas Kool ühismeedias.
Out of words… First real low point for the team, as much more was expected. We worked hard for the last 2 weeks to make sure we wouldn't let you down. Sorry for the terrible performance, we'll bounce back ❤️ #fazeup
— ropz (@ropz) November 6, 2022
Suurtes raskustes on ka kevadel Majori finaalis Fazeile alla jäänud Natus Vincere. Ukraina-Venemaa segatiim läheb esmaspäeval väljalangemismängus vastamisi Bad News Eaglesiga.
Enne hooaja lõppu mängivad Kool ja Faze detsembris Abu Dhabis toimuval miljoni dollari suuruse auhinnafondiga Blasti aastalõputurniiril. | Robin Koolil jääb Majori tiitel kaitsmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja ja maailma edetabeli esinumber Faze alustas talvist Majorit teisest ringist, kus nad kaotasid esimese matši napilt 14:16 Cloud9-le ja seejärel 6:16 Vitalityle. Väljalangemismängus pidi Faze vaatamata eestlase suurepärasele esitusele tunnistama Kosovo meeskonna Bad News Eaglesi 2:1 (19:16, 8:16, 22:20) paremust. Kool oli 1.27 reitinguga oma meeskonna parim.
"Mul pole sõnu. Esimene tõeline madalpunkt meie meeskonna jaoks, meilt oodati palju enamat. Nägime palju vaeva, et mitte pettumust valmistada. Vabandame kohutava esituse pärast, aga me tuleme tagasi," kirjutas Kool ühismeedias.
Out of words… First real low point for the team, as much more was expected. We worked hard for the last 2 weeks to make sure we wouldn't let you down. Sorry for the terrible performance, we'll bounce back ❤️ #fazeup
— ropz (@ropz) November 6, 2022
Suurtes raskustes on ka kevadel Majori finaalis Fazeile alla jäänud Natus Vincere. Ukraina-Venemaa segatiim läheb esmaspäeval väljalangemismängus vastamisi Bad News Eaglesiga.
Enne hooaja lõppu mängivad Kool ja Faze detsembris Abu Dhabis toimuval miljoni dollari suuruse auhinnafondiga Blasti aastalõputurniiril.
### Response:
Robin Koolil jääb Majori tiitel kaitsmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matthews kirjutab, et sõjategevust kavandasid neli meest. Need olid Putin, julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev, Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juht Aleksandr Bortnikov ja kaitseminister Sergei Šoigu, vahendas The Times.
2020. aasta alguseks olid Putini siseringi alles jäänud ainult tema kõige usaldusväärsemad ja paranoilisemad liitlased. Tema liitlaste hinnangul oli sõja alustamine vajalik, et päästa Venemaa lääneriikidest lähtuva strateegilise ohu eest.
Putin ja tema liitlased leidsid, et Ukraina on lahinguväli, kus põrkuvad kahe suurriigi geopoliitilised huvid. Samuti leidsid Putini liitlased, et tegemist on lahinguga nende enda tuleviku pärast. Nad soovisid tagada, et nende võim jätkuks ka pärast Putini ajastut.
Patrušev on kõige olulisem isik Putini lähiringis. Nad said sõpradeks juba siis, kui mõlemad töötasid KGB-s. Pärast presidendiks saamist edutas Putin Patruševi FSB juhiks.
Putin naljatas 2000. aastal, et erioperatsioon võimu ülevõtmisel oli edukas. Samal aastal väitis Patrušev, et Venemaa eriteenistused on riigi uusaadel. 2008. aastal määras Putin Patruševi julgeolekunõukogu juhiks.
Patrušev väidab järjepidevalt, et USA juhitud valitsusvälised organisatsioonid tahavad hävitada Venemaad.
Venemaale jõudis koroonaviiruse epideemia 2020. aasta aprillis. Siis kolis Putin oma Moskva eeslinnas asuvast residentsist Valdai järve lähedal asuvasse hoonesse. Kõik, kes Putiniga kokku puutusid, pidid järgima karantiinimeetmeid. Putin oli isolatsioonis kaks aastat ja muutus üha paranoilisemaks, kirjutas Matthews.
Isolatsioonis hakkas Putin üha rohkem tundma huvi ajaloo vastu. 2021. aastal avaldas ta essee Venemaast ja Ukrainast. Ühe tähtsa Venemaa propagandisti sõnul oli see essee täielikult Putini "enda suure uurimistöö tulemus". Putinit abistas selle kirjutamisel tema sõber ja miljardär Juri Kovaltšuk.
Kui Putin kirjutas oma esseed Venemaa saatusest, siis veetis Kovaltšuk suurema osa ajast Valdai residentsis. Koos lõid nad tulevase sõja ideoloogilised alused, kirjutas Matthews.
Putini essee saatis sõnumi Venemaa eliidile. USA luure leidis siis kohe, et tegemist on uue ja ohtliku faasi algusega. Putini sõjalised plaanid polnud CIA jaoks saladus, kuid neid hoiti saladuses Venemaa kõrgeimate juhtide eest.
Vaatamata sõjalistele ettevalmistustele andis Putin välisminister Sergei Lavrovile korralduse, et ta alustaks lääneriikidega läbirääkimisi. Moskva esitas siis oma "ettepanekud" ja nõudis, et NATO vähendaks Ida-Euroopas oma kohalolekut. Putini sisering oli aga siis juba otsustanud, et Venemaa alustab sõjalist tegevust Ukrainas. Lavrov sai sellest teada aga mõni päev enne sõja puhkemist.
Venemaa suurärimehed eeldasid samuti, et Putin blufib. Oligarh Mihhail Fridman kinnitas mõni päev enne sissetungi, et Venemaa ei alusta sõda.
Owen Matthewsi raamat "Overreach: The Inside Story of Putin and Russia's War Against Ukraine" jõuab müüki 10. novembril. | Raamat: Ukraina ründamist kavandasid Putin ja tema kolm liitlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matthews kirjutab, et sõjategevust kavandasid neli meest. Need olid Putin, julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev, Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juht Aleksandr Bortnikov ja kaitseminister Sergei Šoigu, vahendas The Times.
2020. aasta alguseks olid Putini siseringi alles jäänud ainult tema kõige usaldusväärsemad ja paranoilisemad liitlased. Tema liitlaste hinnangul oli sõja alustamine vajalik, et päästa Venemaa lääneriikidest lähtuva strateegilise ohu eest.
Putin ja tema liitlased leidsid, et Ukraina on lahinguväli, kus põrkuvad kahe suurriigi geopoliitilised huvid. Samuti leidsid Putini liitlased, et tegemist on lahinguga nende enda tuleviku pärast. Nad soovisid tagada, et nende võim jätkuks ka pärast Putini ajastut.
Patrušev on kõige olulisem isik Putini lähiringis. Nad said sõpradeks juba siis, kui mõlemad töötasid KGB-s. Pärast presidendiks saamist edutas Putin Patruševi FSB juhiks.
Putin naljatas 2000. aastal, et erioperatsioon võimu ülevõtmisel oli edukas. Samal aastal väitis Patrušev, et Venemaa eriteenistused on riigi uusaadel. 2008. aastal määras Putin Patruševi julgeolekunõukogu juhiks.
Patrušev väidab järjepidevalt, et USA juhitud valitsusvälised organisatsioonid tahavad hävitada Venemaad.
Venemaale jõudis koroonaviiruse epideemia 2020. aasta aprillis. Siis kolis Putin oma Moskva eeslinnas asuvast residentsist Valdai järve lähedal asuvasse hoonesse. Kõik, kes Putiniga kokku puutusid, pidid järgima karantiinimeetmeid. Putin oli isolatsioonis kaks aastat ja muutus üha paranoilisemaks, kirjutas Matthews.
Isolatsioonis hakkas Putin üha rohkem tundma huvi ajaloo vastu. 2021. aastal avaldas ta essee Venemaast ja Ukrainast. Ühe tähtsa Venemaa propagandisti sõnul oli see essee täielikult Putini "enda suure uurimistöö tulemus". Putinit abistas selle kirjutamisel tema sõber ja miljardär Juri Kovaltšuk.
Kui Putin kirjutas oma esseed Venemaa saatusest, siis veetis Kovaltšuk suurema osa ajast Valdai residentsis. Koos lõid nad tulevase sõja ideoloogilised alused, kirjutas Matthews.
Putini essee saatis sõnumi Venemaa eliidile. USA luure leidis siis kohe, et tegemist on uue ja ohtliku faasi algusega. Putini sõjalised plaanid polnud CIA jaoks saladus, kuid neid hoiti saladuses Venemaa kõrgeimate juhtide eest.
Vaatamata sõjalistele ettevalmistustele andis Putin välisminister Sergei Lavrovile korralduse, et ta alustaks lääneriikidega läbirääkimisi. Moskva esitas siis oma "ettepanekud" ja nõudis, et NATO vähendaks Ida-Euroopas oma kohalolekut. Putini sisering oli aga siis juba otsustanud, et Venemaa alustab sõjalist tegevust Ukrainas. Lavrov sai sellest teada aga mõni päev enne sõja puhkemist.
Venemaa suurärimehed eeldasid samuti, et Putin blufib. Oligarh Mihhail Fridman kinnitas mõni päev enne sissetungi, et Venemaa ei alusta sõda.
Owen Matthewsi raamat "Overreach: The Inside Story of Putin and Russia's War Against Ukraine" jõuab müüki 10. novembril.
### Response:
Raamat: Ukraina ründamist kavandasid Putin ja tema kolm liitlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastaid tagasi leidus Eestis rohkem eri liike linde. Võrreldes 30 aasta taguse ajaga on langenud nii põllu-, metsa- kui ka veelindude arvukus. Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi ütles, et Eestis hakkas lindude arvukus vähenema taasiseseisvumisega. "Sisenesime suure hooga kapitalistlikku ühiskonnakorda ning meie põllumajandus ja metsandus muutusid pärast seda üsna oluliselt, sest kõikvõimalikes keskkondades majandatakse intensiivsemalt," lausus ta.
Eesti ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul pani lindude liigikusele paraja põntsu Euroopa Liiduga liitumine. "Euroopa Liiduga liitudes suurenesid põllumajandustoetused, mis võimaldavad rohkem pestitsiide kasutada, rohkem väetada. Samuti on põllud suuremad ja ühetaolisemad," sõnas ta.
Lisaks võib lindude arvukuse vähenemisel rolli mängida kliimamuutus, aga sellisel juhul saaks Mägi sõnul jõuda Eestisse liigid, kes muidu elavad lõuna pool. Seda aga ei ole juhtunud. Teadur märkis Euroopas tehtavate üksikute liikide uuringute põhjal, et enamasti on kliimamuutusest olulisemad elupaikades toimuvad muutused. "Ikkagi see on olulisem, mis on inimtekkel keskkonnas toimunud kui kliimamuutuse mõju," rääkis ta.
Mõned linnuliigid on Eestist juba kadunud, näiteks siniraag, kes elas siin 1950.–60. aastatel aastatel, aga keda nüüd ei ole siinmail kümme aastat kohatud. Siniraagi kadumist seostatakse Mägi sõnul intensiivpõllumajanduse hoogustumisega. Lähiajal võib aga kaduda must toonekurg.
Kaarel Võhandu ütles, et linnud peegeldavad ökosüsteemi üldist olukorda. "See, et lindude arvukus langeb, näitab et ökosüsteemis on midagi korrast ära. Kas putukaid on vähe või on mõni muu probleem. Lindude arvukuse langemine näitab eluslooduse seisundit," ütles ta.
Mägi rääkis, et kui näeme muutusi linnustikus, siis üpris kindlalt hakkavad need muutused puudutama inimest. "Me oleme lindudega üsna samal pulgal toiduahelas, aga linde on märksa lihtsam uurida ja nendega seotud muutusi märgata, kui näiteks inimest ja ühiskonnas toimuvaid muutusi. Linnud ennustavad meile tulevikku. Nad näitavad, mis meil hakkab üsna pea toimuma," lausus ta.
Viimasel ajal on räägitud palju raiemahtudest. Intensiivne metsaraie mõjutab ka linde, eelkõige metsalinde, kes kaotavad oma elupaiku ega suuda kiiresti muutuvate oludega kohaneda.
Mägi ütles, et mõned metsalinnud on küll kohanemisvõimelised, aga neid linde, kes vajavad vana metsa, on väga palju. "Nemad ei suuda kiirete muutustega kohaneda. Metsa vanaks saamine võib võtta 60–70 aastat. Ükski lind ei suuda kahjuks nii kaua metsa vanaks saamist oodata, et saaks end seal mõnusalt tunda. Suur osa meie metsalindudest on siiski lühiealised," rääkis Mägi.
Mida aga teha selleks, et linnuliigid säiliksid? Kaarel Võhandu ütles, et väga oluline on vähendada igasuguste mürkide kasutamist. Seda selleks, et põldudel oleks putukaid. "Teine on mosaiiksete elupaikade taastamine, et ei oleks silmapiirini laiuvaid rapsipõlde, vaid oleks põllusaari, väikeseid metsatukki, rohuribasid, kraave – see aitab kogu elurikkust. Mida mitmekesisem maastik, seda rohkem elupaiku, kus erinevad liigid elada saavad," rääkis Võhandu. | Mürgid ja raie vähendavad Eesti linnuliikide arvukust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastaid tagasi leidus Eestis rohkem eri liike linde. Võrreldes 30 aasta taguse ajaga on langenud nii põllu-, metsa- kui ka veelindude arvukus. Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi ütles, et Eestis hakkas lindude arvukus vähenema taasiseseisvumisega. "Sisenesime suure hooga kapitalistlikku ühiskonnakorda ning meie põllumajandus ja metsandus muutusid pärast seda üsna oluliselt, sest kõikvõimalikes keskkondades majandatakse intensiivsemalt," lausus ta.
Eesti ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul pani lindude liigikusele paraja põntsu Euroopa Liiduga liitumine. "Euroopa Liiduga liitudes suurenesid põllumajandustoetused, mis võimaldavad rohkem pestitsiide kasutada, rohkem väetada. Samuti on põllud suuremad ja ühetaolisemad," sõnas ta.
Lisaks võib lindude arvukuse vähenemisel rolli mängida kliimamuutus, aga sellisel juhul saaks Mägi sõnul jõuda Eestisse liigid, kes muidu elavad lõuna pool. Seda aga ei ole juhtunud. Teadur märkis Euroopas tehtavate üksikute liikide uuringute põhjal, et enamasti on kliimamuutusest olulisemad elupaikades toimuvad muutused. "Ikkagi see on olulisem, mis on inimtekkel keskkonnas toimunud kui kliimamuutuse mõju," rääkis ta.
Mõned linnuliigid on Eestist juba kadunud, näiteks siniraag, kes elas siin 1950.–60. aastatel aastatel, aga keda nüüd ei ole siinmail kümme aastat kohatud. Siniraagi kadumist seostatakse Mägi sõnul intensiivpõllumajanduse hoogustumisega. Lähiajal võib aga kaduda must toonekurg.
Kaarel Võhandu ütles, et linnud peegeldavad ökosüsteemi üldist olukorda. "See, et lindude arvukus langeb, näitab et ökosüsteemis on midagi korrast ära. Kas putukaid on vähe või on mõni muu probleem. Lindude arvukuse langemine näitab eluslooduse seisundit," ütles ta.
Mägi rääkis, et kui näeme muutusi linnustikus, siis üpris kindlalt hakkavad need muutused puudutama inimest. "Me oleme lindudega üsna samal pulgal toiduahelas, aga linde on märksa lihtsam uurida ja nendega seotud muutusi märgata, kui näiteks inimest ja ühiskonnas toimuvaid muutusi. Linnud ennustavad meile tulevikku. Nad näitavad, mis meil hakkab üsna pea toimuma," lausus ta.
Viimasel ajal on räägitud palju raiemahtudest. Intensiivne metsaraie mõjutab ka linde, eelkõige metsalinde, kes kaotavad oma elupaiku ega suuda kiiresti muutuvate oludega kohaneda.
Mägi ütles, et mõned metsalinnud on küll kohanemisvõimelised, aga neid linde, kes vajavad vana metsa, on väga palju. "Nemad ei suuda kiirete muutustega kohaneda. Metsa vanaks saamine võib võtta 60–70 aastat. Ükski lind ei suuda kahjuks nii kaua metsa vanaks saamist oodata, et saaks end seal mõnusalt tunda. Suur osa meie metsalindudest on siiski lühiealised," rääkis Mägi.
Mida aga teha selleks, et linnuliigid säiliksid? Kaarel Võhandu ütles, et väga oluline on vähendada igasuguste mürkide kasutamist. Seda selleks, et põldudel oleks putukaid. "Teine on mosaiiksete elupaikade taastamine, et ei oleks silmapiirini laiuvaid rapsipõlde, vaid oleks põllusaari, väikeseid metsatukki, rohuribasid, kraave – see aitab kogu elurikkust. Mida mitmekesisem maastik, seda rohkem elupaiku, kus erinevad liigid elada saavad," rääkis Võhandu.
### Response:
Mürgid ja raie vähendavad Eesti linnuliikide arvukust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et kui professionaalne õigusabi on inimese põhiõiguste kaitseks vajalik ja tal endal selle jaoks vahendid puuduvad, peab õigusabi kindlustama riik, teatas riigikohtu pressiesindaja Arno Põder.
Eeskätt kuriteos kahtlustatavatele ja süüdistatavatele õigusabi tagamist nõuvad nii Eesti põhiseadus kui ka Euroopa õigus ja on selge, et riigi õigusabi tasumäärad on otseselt seotud kaitseõiguse kindlustamisega. Kui inimene ei saa kehtiva riigi õigusabi mudeli ja tasumäärade tõttu piisavat abi, võib tegemist olla kaitsepõhiõiguse rikkumisega.
Riigikohus leidis, et kui riigi õigusabi osutavate advokaatide arv kahaneb praeguse mudeli kitsaskohtade ja alarahastuse tõttu kriitilise piirini, võib lisaks õigusabi saajate õiguste rikkumisele kerkida ka küsimus kehtiva süsteemi jätkusuutlikkusest laiemalt. Advokatuuri juhatusele on küll seadusega pandud kohustus tagada riigi õigusabi katkematu osutamine ja kättesaadavus, aga kui neil ei õnnestu praegu kehtivatel tingimustel riigi õigusabi pakkumisest huvitatud advokaate leida, võib kahtluse alla sattuda sellise kohustuse seaduspärasus.
Kolleegium märkis siiski, et riigikohus ei saa hakata seadusandja asemel jätkusuutlikumat riigi õigusabi süsteem looma. See on üksnes riigikogu otsustada, kas advokaadinappust tuleks leevendada tasu tõstmisega, tasu ülemmäära kaotamisega ja menetlejale igal üksikjuhtumil õiglase tasu määramise õiguse andmisega või mõnel muul moel.
Riigikohus: tasu ülemmäär pole põhiseadusega vastuolus
Riigikohtus arutusel olnud kohtuasi puudutas riigi õigusabi tasu määramist advokaadile, kes tutvus erakordselt mahuka kriminaalasja materjalidega, mis hõlmasid 45 köidet ja 11 000 lehekülge.
Justiitsministri kehtestatud korra alusel on võimalik advokaadile määrata toimikuga tutvumise tasu maksimaalselt pooleteise tunni eest, praeguste tasumäärade järgi 81 eurot. Erandkorras saab tasu suurendada siiski kuni 500 protsendi võrra, makstes kaitsjale kõige rohkem üheksa tunni eest 486 eurot. Samas väitis advokaat, et kulutas toimikuga tutvumiseks 77,5 tundi ja soovis saada üle 4000 euro.
Advokaat vaidlustas tasu suuruse maakohtus ja tema kaebus rahuldati osaliselt. Esimese astme kohtu hinnangul oli ministri määruse säte – mis võimaldab tasu suurendada vaid kuni 500 protsenti –, põhiseadusega vastuolus, rikkudes advokaadi kutse- ja ettevõtlusvabadust, omandipuutumatust, õigust võrdse kohtlemisele ning kaudselt ka kahtlustavata kaitseõigust. Maakohus pidas mõistlikuks toimikuga tutvumise ajaks 44 tundi ja tasuks 2376 eurot.
Riigikohus juhtis oma otsuses küll tähelepanu riigi õigusabi süsteemi probleemidele ja vajadusele tagada kaitseõigus, kuid jõudis järeldusele, et praegusel juhul advokaadi põhiseaduslikke õigusi siiski ei rikutud. Kolleegium märkis, et elukutsevabadus on mõeldud esmajoones tavaliste palgatöötajate õiguste kaitseks, aga advokaadid tegutsevad ettevõtjatena ja nii ei laiene neile ka näiteks töötasu alammäära nõue.
Samuti ei ole riigi õigusabi pakkumine advokatuuri liikmetele kohustuslik. Soovijad saavad end märkida infosüsteemis riigi õigusabi osutajaks ja kui advokaat on avaldanud valmisolekut riigi õigusabi pakkuda, on ta eeldatavasti kursis ka tasumäärade ning nende suurendamise võimalustega. Enne tellimuse vastuvõtmist võib aga advokaat võtta ühendust menetlejaga ja välja selgitada umbkaudse töömahu. | Riigikohus: riigi õigusabi alarahastamine võib ohustada põhiõiguste kaitset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et kui professionaalne õigusabi on inimese põhiõiguste kaitseks vajalik ja tal endal selle jaoks vahendid puuduvad, peab õigusabi kindlustama riik, teatas riigikohtu pressiesindaja Arno Põder.
Eeskätt kuriteos kahtlustatavatele ja süüdistatavatele õigusabi tagamist nõuvad nii Eesti põhiseadus kui ka Euroopa õigus ja on selge, et riigi õigusabi tasumäärad on otseselt seotud kaitseõiguse kindlustamisega. Kui inimene ei saa kehtiva riigi õigusabi mudeli ja tasumäärade tõttu piisavat abi, võib tegemist olla kaitsepõhiõiguse rikkumisega.
Riigikohus leidis, et kui riigi õigusabi osutavate advokaatide arv kahaneb praeguse mudeli kitsaskohtade ja alarahastuse tõttu kriitilise piirini, võib lisaks õigusabi saajate õiguste rikkumisele kerkida ka küsimus kehtiva süsteemi jätkusuutlikkusest laiemalt. Advokatuuri juhatusele on küll seadusega pandud kohustus tagada riigi õigusabi katkematu osutamine ja kättesaadavus, aga kui neil ei õnnestu praegu kehtivatel tingimustel riigi õigusabi pakkumisest huvitatud advokaate leida, võib kahtluse alla sattuda sellise kohustuse seaduspärasus.
Kolleegium märkis siiski, et riigikohus ei saa hakata seadusandja asemel jätkusuutlikumat riigi õigusabi süsteem looma. See on üksnes riigikogu otsustada, kas advokaadinappust tuleks leevendada tasu tõstmisega, tasu ülemmäära kaotamisega ja menetlejale igal üksikjuhtumil õiglase tasu määramise õiguse andmisega või mõnel muul moel.
Riigikohus: tasu ülemmäär pole põhiseadusega vastuolus
Riigikohtus arutusel olnud kohtuasi puudutas riigi õigusabi tasu määramist advokaadile, kes tutvus erakordselt mahuka kriminaalasja materjalidega, mis hõlmasid 45 köidet ja 11 000 lehekülge.
Justiitsministri kehtestatud korra alusel on võimalik advokaadile määrata toimikuga tutvumise tasu maksimaalselt pooleteise tunni eest, praeguste tasumäärade järgi 81 eurot. Erandkorras saab tasu suurendada siiski kuni 500 protsendi võrra, makstes kaitsjale kõige rohkem üheksa tunni eest 486 eurot. Samas väitis advokaat, et kulutas toimikuga tutvumiseks 77,5 tundi ja soovis saada üle 4000 euro.
Advokaat vaidlustas tasu suuruse maakohtus ja tema kaebus rahuldati osaliselt. Esimese astme kohtu hinnangul oli ministri määruse säte – mis võimaldab tasu suurendada vaid kuni 500 protsenti –, põhiseadusega vastuolus, rikkudes advokaadi kutse- ja ettevõtlusvabadust, omandipuutumatust, õigust võrdse kohtlemisele ning kaudselt ka kahtlustavata kaitseõigust. Maakohus pidas mõistlikuks toimikuga tutvumise ajaks 44 tundi ja tasuks 2376 eurot.
Riigikohus juhtis oma otsuses küll tähelepanu riigi õigusabi süsteemi probleemidele ja vajadusele tagada kaitseõigus, kuid jõudis järeldusele, et praegusel juhul advokaadi põhiseaduslikke õigusi siiski ei rikutud. Kolleegium märkis, et elukutsevabadus on mõeldud esmajoones tavaliste palgatöötajate õiguste kaitseks, aga advokaadid tegutsevad ettevõtjatena ja nii ei laiene neile ka näiteks töötasu alammäära nõue.
Samuti ei ole riigi õigusabi pakkumine advokatuuri liikmetele kohustuslik. Soovijad saavad end märkida infosüsteemis riigi õigusabi osutajaks ja kui advokaat on avaldanud valmisolekut riigi õigusabi pakkuda, on ta eeldatavasti kursis ka tasumäärade ning nende suurendamise võimalustega. Enne tellimuse vastuvõtmist võib aga advokaat võtta ühendust menetlejaga ja välja selgitada umbkaudse töömahu.
### Response:
Riigikohus: riigi õigusabi alarahastamine võib ohustada põhiõiguste kaitset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonis enda klassis kiireimat ringiaega näidanud Rump oli kogu nädalalõpu heas hoos. Kuigi nelja tunni pikkuse võistlussõidu lõpetas Team Sorg Rennsport (Porsche 718 Cayman GT4) lõpuks CUP3 klassis teisel kohal, näitas eestlane ka võistlussõidus oma klassi kiireimat ringiaega. Võistluse koguajast jäi Rumpi kanda tund ja 40 minutit. Absoluutarvestuses lõpetas Team Sorg Rennsport üheksandana, kokku lõpetas sõidu 65 autot.
"See oli hea viis, kuidas hooaeg lõpetada. Kvalifikatsiooni võit ja kiireim ring - tegin omalt poolt väga hea esituse ja jään sellega rahule," kommenteeris Rump hooaja viimast võistlust. "Esikohast jäi küll lõpuks pool minutit puudu, ent suutsime end siiski tiimina realiseerida ja olime kiireim auto rajal."
Kuigi eestlase põhifookus läks tänavu Euroopa Le Mansi sarjale (üldarvestuse kuues koht) ja ka Le Mansi 24 tunni sõidule, andis Nürburgringi sarjas osalemine võimaluse heas konkurentsis kätt soojas hoida.
"Selles sarjas oli minu jaoks kõige olulisem teenida rajaaega ja lihvida vilumust maailma kõige keerulisemal ringrajal. See sari oli minu jaoks väga hea lisandus ELMS-i kõrvale ja ta aitas mind edasi. Usun, et sellest kogemusest tulevad järgmised võimalused," sõnas Rump Nürburgringi sarja kohta. | Nürburgringil head kiirust näidanud Rump lõpetas hooaja pjedestaalil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonis enda klassis kiireimat ringiaega näidanud Rump oli kogu nädalalõpu heas hoos. Kuigi nelja tunni pikkuse võistlussõidu lõpetas Team Sorg Rennsport (Porsche 718 Cayman GT4) lõpuks CUP3 klassis teisel kohal, näitas eestlane ka võistlussõidus oma klassi kiireimat ringiaega. Võistluse koguajast jäi Rumpi kanda tund ja 40 minutit. Absoluutarvestuses lõpetas Team Sorg Rennsport üheksandana, kokku lõpetas sõidu 65 autot.
"See oli hea viis, kuidas hooaeg lõpetada. Kvalifikatsiooni võit ja kiireim ring - tegin omalt poolt väga hea esituse ja jään sellega rahule," kommenteeris Rump hooaja viimast võistlust. "Esikohast jäi küll lõpuks pool minutit puudu, ent suutsime end siiski tiimina realiseerida ja olime kiireim auto rajal."
Kuigi eestlase põhifookus läks tänavu Euroopa Le Mansi sarjale (üldarvestuse kuues koht) ja ka Le Mansi 24 tunni sõidule, andis Nürburgringi sarjas osalemine võimaluse heas konkurentsis kätt soojas hoida.
"Selles sarjas oli minu jaoks kõige olulisem teenida rajaaega ja lihvida vilumust maailma kõige keerulisemal ringrajal. See sari oli minu jaoks väga hea lisandus ELMS-i kõrvale ja ta aitas mind edasi. Usun, et sellest kogemusest tulevad järgmised võimalused," sõnas Rump Nürburgringi sarja kohta.
### Response:
Nürburgringil head kiirust näidanud Rump lõpetas hooaja pjedestaalil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kuulub ühte alagruppi Soome, Rootsi ja Sloveeniaga ning eelmisest ringist tuttavate Saksamaa ja Iisraeliga. Kaheksa mängu järel asub Eesti koondis alagrupis kuuendal kohal, kui kaheksast mängust on võidetud kaks.
Reedel, 11. novembril läheb Eesti Saku Suurhallis vastamisi Rootsiga ja 14. novembril võõrsil Soomega. Rootsi on kaheksa mänguga kogunud kolm võitu ning viis kaotust, kui korra on alistatud Soome ning Iisrael ja eelmisest ringist tugev Horvaatia koondis, kes jäi valikmängude teisest ringist välja.
Piletid Eesti koondise kodumängule Rootsiga on saadaval Piletitaskust.
Soome koondis, kellega Eesti kohtub tuleva nädala esmaspäeval, kindlustas aga augusti lõpus toimunud valikmängude aknas esimese Euroopa koondisena koha MM-finaalturniiril, mis peetakse 2023. aastal Filipiinidel, Jaapanis ja Indoneesias.
Meeste korvpallikoondise koosseis MM-valikmängudeks:
Kristian Kullamäe (Panevežyse Lietkabelis)
Kasper Suurorg (Joventut Badalona)
Märt Rosenthal (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Mikk Jurkatamm (Nutribullet Treviso Basket)
Leemet Böckler (Saint Mary's Gaels)
Robert Valge (Pärnu Sadam)
Hugo Toom (BC Kalev/Cramo)
Artur Konontšuk (BC Kalev/Cramo)
Joonas Riismaa (Happy Casa Brindisi)
Kregor Hermet (Start Lublin)
Mihkel Kirves (Pärnu Sadam)
Siim-Sander Vene (Hapoel Jerusalem B.C.)
Kristjan Kitsing (BC Kalev/Cramo)
Matthias Tass (MKS Dabrowa Gornicza) | Selgus meeste korvpallikoondise koosseis novembrikuisteks MM-valikmängudeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kuulub ühte alagruppi Soome, Rootsi ja Sloveeniaga ning eelmisest ringist tuttavate Saksamaa ja Iisraeliga. Kaheksa mängu järel asub Eesti koondis alagrupis kuuendal kohal, kui kaheksast mängust on võidetud kaks.
Reedel, 11. novembril läheb Eesti Saku Suurhallis vastamisi Rootsiga ja 14. novembril võõrsil Soomega. Rootsi on kaheksa mänguga kogunud kolm võitu ning viis kaotust, kui korra on alistatud Soome ning Iisrael ja eelmisest ringist tugev Horvaatia koondis, kes jäi valikmängude teisest ringist välja.
Piletid Eesti koondise kodumängule Rootsiga on saadaval Piletitaskust.
Soome koondis, kellega Eesti kohtub tuleva nädala esmaspäeval, kindlustas aga augusti lõpus toimunud valikmängude aknas esimese Euroopa koondisena koha MM-finaalturniiril, mis peetakse 2023. aastal Filipiinidel, Jaapanis ja Indoneesias.
Meeste korvpallikoondise koosseis MM-valikmängudeks:
Kristian Kullamäe (Panevežyse Lietkabelis)
Kasper Suurorg (Joventut Badalona)
Märt Rosenthal (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Mikk Jurkatamm (Nutribullet Treviso Basket)
Leemet Böckler (Saint Mary's Gaels)
Robert Valge (Pärnu Sadam)
Hugo Toom (BC Kalev/Cramo)
Artur Konontšuk (BC Kalev/Cramo)
Joonas Riismaa (Happy Casa Brindisi)
Kregor Hermet (Start Lublin)
Mihkel Kirves (Pärnu Sadam)
Siim-Sander Vene (Hapoel Jerusalem B.C.)
Kristjan Kitsing (BC Kalev/Cramo)
Matthias Tass (MKS Dabrowa Gornicza)
### Response:
Selgus meeste korvpallikoondise koosseis novembrikuisteks MM-valikmängudeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinki kodulehel on MyStari esimeseks väljumiseks märgitud 20. november. Tallinki uusim laev asub siis kell 13.30 Tallinnast teele Helsingi poole.
Tallinkist kinnitati ERR-ile, et plaanid pole vahepeal muutunud ning kuigi praegu veel katsetatakse laeva merel, toimub MyStari esimene väljumine järgmisel pühapäeval.
MarineTrafficu järgi toimusid esmaspäeval proovisõidud Soome läänerannikul. Laev valmistati Tallinki tellimusel Rauma laevatehases. Laeva valmimine venis, kuna tehas oli koroonaviiruse tõttu ajutiselt suletud. Algse kava järgi pidi laev liinile tulema juba aasta alguses.
MyStari ehitus algas Turu lähistel asuvas laevatehases 2020. aasta aprillis. Laeva ligikaudne maksumus on 250 miljonit eurot. Laev on 212 meetrit pikk ning 31 meetrit lai ja mahutab maksimaalselt 2800 reisijat ning kuni 750 sõidukit. | Tallinki MyStar läheb esimest korda liinile 20. novembril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinki kodulehel on MyStari esimeseks väljumiseks märgitud 20. november. Tallinki uusim laev asub siis kell 13.30 Tallinnast teele Helsingi poole.
Tallinkist kinnitati ERR-ile, et plaanid pole vahepeal muutunud ning kuigi praegu veel katsetatakse laeva merel, toimub MyStari esimene väljumine järgmisel pühapäeval.
MarineTrafficu järgi toimusid esmaspäeval proovisõidud Soome läänerannikul. Laev valmistati Tallinki tellimusel Rauma laevatehases. Laeva valmimine venis, kuna tehas oli koroonaviiruse tõttu ajutiselt suletud. Algse kava järgi pidi laev liinile tulema juba aasta alguses.
MyStari ehitus algas Turu lähistel asuvas laevatehases 2020. aasta aprillis. Laeva ligikaudne maksumus on 250 miljonit eurot. Laev on 212 meetrit pikk ning 31 meetrit lai ja mahutab maksimaalselt 2800 reisijat ning kuni 750 sõidukit.
### Response:
Tallinki MyStar läheb esimest korda liinile 20. novembril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FCSB võitis esimese poolaja Andrei Cordea ja Andrea Compagno väravatest 2:0. Teise poolaja alguses suurendas võõrustajate eduseisu kolmeväravaliseks Octavian Popescu. Rapid jäi 70. Junior Moraesi punase kaardi tõttu kümnekesi väljakule, aga mõned minutid hiljem teeniti penalti, mille realiseeris Marko Dugandžic. Tamm ja Käit said mõlemad kirja täismängu, vahendab Soccernet.ee.
Kuigi derbimängu võitis FCSB, siis liigatabelis asub kõrgemal Rapid, kes hoiab 32 punktiga teist kohta. FCSB paikneb 23 punktiga seitsmendal koha, aga on pidanud koguni kaks kohtumist vähem.
Frank Liivak kuulus Sligo Roversi algkoosseisu, kui Iirimaa kõrgliiga viimases voorus kaotati Bohemiansile 1:3. Liivak vahetati 84. minutil välja, kui lõppseis oli tablool. Sligo jaoks midagi mängus ei olnud, sest viies koht oli juba varasemalt kindlustatud.
Karol Mets sai Šveitsi kõrgliigas mänguaega, kui sekkus Zürichi 0:2 kaotusmängus Lugano vastu 81. minutil vahetusest. Zürich sai ühe võidu ja kuue viigi kõrvale kaheksanda kaotuse ning asub liigatabelis viimasel kohal. | Tamm ja FCSB said Bukaresti derbis Käidi ja Rapidi üle seljavõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FCSB võitis esimese poolaja Andrei Cordea ja Andrea Compagno väravatest 2:0. Teise poolaja alguses suurendas võõrustajate eduseisu kolmeväravaliseks Octavian Popescu. Rapid jäi 70. Junior Moraesi punase kaardi tõttu kümnekesi väljakule, aga mõned minutid hiljem teeniti penalti, mille realiseeris Marko Dugandžic. Tamm ja Käit said mõlemad kirja täismängu, vahendab Soccernet.ee.
Kuigi derbimängu võitis FCSB, siis liigatabelis asub kõrgemal Rapid, kes hoiab 32 punktiga teist kohta. FCSB paikneb 23 punktiga seitsmendal koha, aga on pidanud koguni kaks kohtumist vähem.
Frank Liivak kuulus Sligo Roversi algkoosseisu, kui Iirimaa kõrgliiga viimases voorus kaotati Bohemiansile 1:3. Liivak vahetati 84. minutil välja, kui lõppseis oli tablool. Sligo jaoks midagi mängus ei olnud, sest viies koht oli juba varasemalt kindlustatud.
Karol Mets sai Šveitsi kõrgliigas mänguaega, kui sekkus Zürichi 0:2 kaotusmängus Lugano vastu 81. minutil vahetusest. Zürich sai ühe võidu ja kuue viigi kõrvale kaheksanda kaotuse ning asub liigatabelis viimasel kohal.
### Response:
Tamm ja FCSB said Bukaresti derbis Käidi ja Rapidi üle seljavõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembris pidas Wagenknecht kõne, kus süüdistas valitsust majandussõjas Saksa tähtsaima energiakandjate pakkuja vastu.
"Muidugi on sõda Ukrainas kuritegu, kuid see on absurdne, et me karistame Putinit, viies miljonid sakslased vaesusesse ja hävitades meie tööstuse," väitis Wagenknecht.
Wagenknecht on kogu sõja jooksul järjepidevalt kritiseerinud Moskva-vastaseid sanktsioone ja riigi sõjalist abi Ukrainale. Wagenknecht saab kriitikat ja paljud liikmed on vasakparteist lahkunud.
Siiski meeldib karismaatilise Wagenknechti populism paljudele valijatele. Insa uurimiskeskuse uuringu järgi on Wagenknecht praegu Saksamaal populaarselt teine poliitik. Kui ta asutaks oma erakonna, hääletaks selle partei poolt 10 protsenti valijatest. Kuni 30 protsenti valijatest kaaluks sellise erakonna toetamist. Die Linke toetus on praegu umbes viie protsendi juures, vahendas Yle.
Wagenknecht on teinud ka varem vastuolulisi avaldusi. See lõhestab Saksamaa vasakpoolseimat parlamendierakonda. 2016. aastal toimus erakonna koosolek, kus vasakpoolne aktivist viskas Wagenknechtile tordi näkku. Wagenknecht nõudis siis karmimat immigratsioonipoliitikat.
Eelmisel aastal avaldas Wagenknecht raamatu. Tema sõnul keskenduvad vasakpoolsed liiga palju identiteedipoliitikale, näiteks sooneutraalse keelekasutuse propageerimisele. Wagenknechti kriitika meeldib ka parempopulistliku partei AfD toetajatele.
"Wagenknecht võib uue partei asutamise korral ära võtta kuni pooled AfD toetajatest," ütles Insa juht Hermann Binkert.
Wagenknecht on eriti populaarne Ida-Saksamaal. Soome rahvusvahelise suhete instituudi teaduri Tuomas Iso-Markku sõnul on Ida-Saksamaa valijad ajaloolistel põhjustel olnud Venemaa suhtes alati positiivsemalt meelestatud kui ülejäänud riik.
"Enamik sakslasi toetab endiselt sanktsioone. Paljud inimesed nõuavad, et riik toetaks Ukrainat veelgi rohkem," ütles Iso-Markku. | Vasakpoolne Saksa poliitik kritiseerib sanktsioone ja kogub populaarsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembris pidas Wagenknecht kõne, kus süüdistas valitsust majandussõjas Saksa tähtsaima energiakandjate pakkuja vastu.
"Muidugi on sõda Ukrainas kuritegu, kuid see on absurdne, et me karistame Putinit, viies miljonid sakslased vaesusesse ja hävitades meie tööstuse," väitis Wagenknecht.
Wagenknecht on kogu sõja jooksul järjepidevalt kritiseerinud Moskva-vastaseid sanktsioone ja riigi sõjalist abi Ukrainale. Wagenknecht saab kriitikat ja paljud liikmed on vasakparteist lahkunud.
Siiski meeldib karismaatilise Wagenknechti populism paljudele valijatele. Insa uurimiskeskuse uuringu järgi on Wagenknecht praegu Saksamaal populaarselt teine poliitik. Kui ta asutaks oma erakonna, hääletaks selle partei poolt 10 protsenti valijatest. Kuni 30 protsenti valijatest kaaluks sellise erakonna toetamist. Die Linke toetus on praegu umbes viie protsendi juures, vahendas Yle.
Wagenknecht on teinud ka varem vastuolulisi avaldusi. See lõhestab Saksamaa vasakpoolseimat parlamendierakonda. 2016. aastal toimus erakonna koosolek, kus vasakpoolne aktivist viskas Wagenknechtile tordi näkku. Wagenknecht nõudis siis karmimat immigratsioonipoliitikat.
Eelmisel aastal avaldas Wagenknecht raamatu. Tema sõnul keskenduvad vasakpoolsed liiga palju identiteedipoliitikale, näiteks sooneutraalse keelekasutuse propageerimisele. Wagenknechti kriitika meeldib ka parempopulistliku partei AfD toetajatele.
"Wagenknecht võib uue partei asutamise korral ära võtta kuni pooled AfD toetajatest," ütles Insa juht Hermann Binkert.
Wagenknecht on eriti populaarne Ida-Saksamaal. Soome rahvusvahelise suhete instituudi teaduri Tuomas Iso-Markku sõnul on Ida-Saksamaa valijad ajaloolistel põhjustel olnud Venemaa suhtes alati positiivsemalt meelestatud kui ülejäänud riik.
"Enamik sakslasi toetab endiselt sanktsioone. Paljud inimesed nõuavad, et riik toetaks Ukrainat veelgi rohkem," ütles Iso-Markku.
### Response:
Vasakpoolne Saksa poliitik kritiseerib sanktsioone ja kogub populaarsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu osales Palusalu mälestusvõistlusel 66 maadlejat 11 riigist. Lisaks eestlastele võistlesid kahekordse olümpiavõitja mälestuseks veel maadlejad Soomest, Rootsist, Leedust, Saksamaalt, Ukrainast, Armeeniast, Gruusiast, Kashastanist, Prantsusmaalt, Horvaatiast ning Kanadast.
Kreeka-rooma maadluses jõudis esikolmikusse koguni üheksa eestlast. Võidurõõmu maitsesid Helary Mägisalu (-63 kg) ja Richard Karelson (-97 kg). Mario Mägisalu (-55 kg), Raido Liitmäe (-87 kg) ja Robin Uspenski (-87 kg) teenisid enda kaalukategooriates hõbemedalid ning pronksi pälvisid Karol Pert (-60 kg), Robert Mhitarjan (-77 kg), Kaarel Maaten (-97 kg) ja Eerik Pank (-130 kg).
Võistkondlikus arvestuses noppis esikoha 48 punkti kogunud Eesti I meeskond, teiseks tuli Leedu II (34 p) ja kolmandaks Ukraina III (29 p).
Vabamaadluses võitsid eestlased viis medalit. Hõbemedalid said Mario Mägisalu (-57 kg), Aimar Andruse (-74 kg), Erik Reinbok (-79 kg) ja Kaarel Maaten (-97 kg), Kennet Künnarpuu (-97 kg) teenis pronksi.
Võistkondlikus arvestuses võidutses 28 punktiga Gruusia I meeskond, Eesti II tuli 23 punktiga hõbedale. Kolmanda koha sai Leedu II (19 p). Kõiki tulemusi näeb siin.
Järgmisel aastal toimub 34. Kristjan Palusalu memoriaal 31. märtsist kuni 2. aprillini Saku Suurhallis. | Mägisalu ja Karelson võidutsesid Kristjan Palusalu mälestusvõistlustel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu osales Palusalu mälestusvõistlusel 66 maadlejat 11 riigist. Lisaks eestlastele võistlesid kahekordse olümpiavõitja mälestuseks veel maadlejad Soomest, Rootsist, Leedust, Saksamaalt, Ukrainast, Armeeniast, Gruusiast, Kashastanist, Prantsusmaalt, Horvaatiast ning Kanadast.
Kreeka-rooma maadluses jõudis esikolmikusse koguni üheksa eestlast. Võidurõõmu maitsesid Helary Mägisalu (-63 kg) ja Richard Karelson (-97 kg). Mario Mägisalu (-55 kg), Raido Liitmäe (-87 kg) ja Robin Uspenski (-87 kg) teenisid enda kaalukategooriates hõbemedalid ning pronksi pälvisid Karol Pert (-60 kg), Robert Mhitarjan (-77 kg), Kaarel Maaten (-97 kg) ja Eerik Pank (-130 kg).
Võistkondlikus arvestuses noppis esikoha 48 punkti kogunud Eesti I meeskond, teiseks tuli Leedu II (34 p) ja kolmandaks Ukraina III (29 p).
Vabamaadluses võitsid eestlased viis medalit. Hõbemedalid said Mario Mägisalu (-57 kg), Aimar Andruse (-74 kg), Erik Reinbok (-79 kg) ja Kaarel Maaten (-97 kg), Kennet Künnarpuu (-97 kg) teenis pronksi.
Võistkondlikus arvestuses võidutses 28 punktiga Gruusia I meeskond, Eesti II tuli 23 punktiga hõbedale. Kolmanda koha sai Leedu II (19 p). Kõiki tulemusi näeb siin.
Järgmisel aastal toimub 34. Kristjan Palusalu memoriaal 31. märtsist kuni 2. aprillini Saku Suurhallis.
### Response:
Mägisalu ja Karelson võidutsesid Kristjan Palusalu mälestusvõistlustel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olen ka varasemalt näinud paar korda Florian Wahli (FW) esinemas ning "tavaline" pole kindlasti sõna, mida saaks tema live 'de kohta öelda. Meenuvad paari aasta tagused Sõru Saundi kaadrid hullumajalikust setup 'ist, kus FW triksterina valges kitlis etendajate vahel keksles. Galaetendus tundus FW puhul veidi võõras, kuid samas ei ole siiani nähtu kunagi artisti puhul tagasihoidlik olnud.
Kuulanud enne kontserti korduvalt artisti uut albumit, kasvas uudishimu, kas ja kuidas põimuvad toimivaks sümbioosiks kokku albumi hektilisus, žanrite vahelduvus ning kõige juures veel taotletud pidulikkus. Hektilisus ja žanrite vahelduvus ei ole siinkohal negatiivse alatooniga. Pigem vastupidi. "Katarsis garanteeritud" on kindlasti selle aasta üks omapärasemaid albumeid, kus eri stiilide kasutamine hüperpopist reggae 'ni moodustab kaasahaarava terviku. Žanrite vahel ujumine võib kohati mõjuda toorelt ning ennastotsivalt, kuid FW puhul kõlab kogu kooslus vägagi küpselt.
FW sotsiaalne närv ning oskus kurbnaljakaid või isegi tõsisemaid nähtuseid irooniliselt sõnadesse seada on muljetavaldav. Põhimõtteliselt nagu oleks läinud kuulama stand-up 'i, mis on oma teravuses ja absurdsuses ka tegelikult hea. Eelnevalt kirjutatu tõttu olid ka ootused kontserdile küllaltki kõrged.
Florian Wahli plaadiesitluskontsert. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Audiovisuaalse galaetenduse avas virtuaaldiiva Giuseppe Perverdi, kelle krüptilised ja osati nilbed tervitussõnad lõid kontserdile sobiliku raami. On ju ka "Katarsis garanteeritud" täis kõneroboti abil loodud veidraid tegelasi, kelle kohta võiks öelda FW ühe loo põhjal "autsaider".
Tervitussõnade kajas jooksis lavale FW koos sidekick 'iga. Viimane meenutas oma laialivalgunud meigi, lohakalt patsis juuste, valge särgi ja pruuni seelikuga otse peolt saabunud koolitüdrukut. FW ise kandis õukondlikku riietust: peas valgete lokkidega parukas, seljas läikivroosa sametist keep, kuldne vest ning jalas, nagu õukondlastele omane, valged pikad sukad, mille peal asetsesid kollakad puhvis püksid. Laval tekkis huvitav kombinatsioon justkui kõrgklassist ja ühiskonna madalamast kihist. Kui mõelda FW lugude peale, näis selline vastandumine sobituvat.
FW esinemisstiil oli küllaltki sarnane albumi kontseptsioonile. Tempo oli kiire ning ühtegi žanrisse liiga kauaks peatuma ei jäädud. Ekraanil kuvatud meemilik ja värvidega kohati üle vindi keeratud audiovisuaalne materjal intensiivistas kogemust. FW hüüdis lugude vahepeal kaugemale helipulti "davai DJ, tõmbame käima!", pidas kinoekraanil videokõnet oma diileriga (või sõbraga) ning kadus reklaamipausi ajaks lavalt.
Florian Wahli plaadiesitluskontsert. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Mida kontsert edasi, seda vähemaks jäi ka FW seljas peenutsevaid riideid ning aina rohkem muutus ta oma lavakaaslase sarnaseks. Kuna lavakujundust ei olnud, hakkas aja edasi liikudes tunda andma ka galakontserdi alastus. Liha prooviti luudele kasvatada energilise esituse najal, kuid saalis jäi artisti ja publiku vahele siiski liiga palju õhku.
FW teatas kontserdi alguses bravuurselt, et tiim on laval nii väike, kuna ta suutis loomeprotsessi jooksul teistega tülli minna. Kuigi tegemist oli tõenäoliselt naljaga, oleks suurem koosseis, kas siis etendajate või muusikutega, kindlasti esinedes rohkem efekti andnud. Tõsi, mõned tantsisid lava ees, kuid enamus publikust istus mugavalt toolidel. Oli tunda, et kontsert sellisel kujul oleks sobinud intiimsematesse püstijala-ruumidesse.
Kuigi lugusid on albumil 17, tulid esitamisele eelkõige need, milles FW ise laulab. Seetõttu jäi kuulamata näiteks paljude lemmik "Suhkruissi" või üks isiklikest favoriitidest "Prisma (ASMR kogemus)"). Albumil on FW-l ka mitu ballaadilikku lugu ning kui Florian istus süntesaatori taha ja hakkas laulma lugu "Uus salajane baar (ja kuidas sinna saada", koitis äkki, et seda oleks tervelt galaõhtult oodanud. Materjali aeglustumist, et oleks aega seda seedida ja täismahus vastu võtta. Lisaks oleks see FW esitust täiesti teises valguses näidanud. Esineda ju FW oskab ning hääl on tal live 's hea, kuid küsimus on õhkkonna loomises ning õigete vahendite valimises.
Galaetenduseks ma nähtut ei peaks, pigem eksperimendiks audiovisuaalse materjaliga suuremas saalis. Varasemas intervjuus on FW öelnud, et ehk teeb ta järgmise albumi hoopis klaverile. Miks ka mitte, ehk aitab tempo mahatõmbamine süveneda tema loomingu tegelikku võimsusesse. | Arvustus. Florian Wahli galakontsert jäi alasti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olen ka varasemalt näinud paar korda Florian Wahli (FW) esinemas ning "tavaline" pole kindlasti sõna, mida saaks tema live 'de kohta öelda. Meenuvad paari aasta tagused Sõru Saundi kaadrid hullumajalikust setup 'ist, kus FW triksterina valges kitlis etendajate vahel keksles. Galaetendus tundus FW puhul veidi võõras, kuid samas ei ole siiani nähtu kunagi artisti puhul tagasihoidlik olnud.
Kuulanud enne kontserti korduvalt artisti uut albumit, kasvas uudishimu, kas ja kuidas põimuvad toimivaks sümbioosiks kokku albumi hektilisus, žanrite vahelduvus ning kõige juures veel taotletud pidulikkus. Hektilisus ja žanrite vahelduvus ei ole siinkohal negatiivse alatooniga. Pigem vastupidi. "Katarsis garanteeritud" on kindlasti selle aasta üks omapärasemaid albumeid, kus eri stiilide kasutamine hüperpopist reggae 'ni moodustab kaasahaarava terviku. Žanrite vahel ujumine võib kohati mõjuda toorelt ning ennastotsivalt, kuid FW puhul kõlab kogu kooslus vägagi küpselt.
FW sotsiaalne närv ning oskus kurbnaljakaid või isegi tõsisemaid nähtuseid irooniliselt sõnadesse seada on muljetavaldav. Põhimõtteliselt nagu oleks läinud kuulama stand-up 'i, mis on oma teravuses ja absurdsuses ka tegelikult hea. Eelnevalt kirjutatu tõttu olid ka ootused kontserdile küllaltki kõrged.
Florian Wahli plaadiesitluskontsert. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Audiovisuaalse galaetenduse avas virtuaaldiiva Giuseppe Perverdi, kelle krüptilised ja osati nilbed tervitussõnad lõid kontserdile sobiliku raami. On ju ka "Katarsis garanteeritud" täis kõneroboti abil loodud veidraid tegelasi, kelle kohta võiks öelda FW ühe loo põhjal "autsaider".
Tervitussõnade kajas jooksis lavale FW koos sidekick 'iga. Viimane meenutas oma laialivalgunud meigi, lohakalt patsis juuste, valge särgi ja pruuni seelikuga otse peolt saabunud koolitüdrukut. FW ise kandis õukondlikku riietust: peas valgete lokkidega parukas, seljas läikivroosa sametist keep, kuldne vest ning jalas, nagu õukondlastele omane, valged pikad sukad, mille peal asetsesid kollakad puhvis püksid. Laval tekkis huvitav kombinatsioon justkui kõrgklassist ja ühiskonna madalamast kihist. Kui mõelda FW lugude peale, näis selline vastandumine sobituvat.
FW esinemisstiil oli küllaltki sarnane albumi kontseptsioonile. Tempo oli kiire ning ühtegi žanrisse liiga kauaks peatuma ei jäädud. Ekraanil kuvatud meemilik ja värvidega kohati üle vindi keeratud audiovisuaalne materjal intensiivistas kogemust. FW hüüdis lugude vahepeal kaugemale helipulti "davai DJ, tõmbame käima!", pidas kinoekraanil videokõnet oma diileriga (või sõbraga) ning kadus reklaamipausi ajaks lavalt.
Florian Wahli plaadiesitluskontsert. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Mida kontsert edasi, seda vähemaks jäi ka FW seljas peenutsevaid riideid ning aina rohkem muutus ta oma lavakaaslase sarnaseks. Kuna lavakujundust ei olnud, hakkas aja edasi liikudes tunda andma ka galakontserdi alastus. Liha prooviti luudele kasvatada energilise esituse najal, kuid saalis jäi artisti ja publiku vahele siiski liiga palju õhku.
FW teatas kontserdi alguses bravuurselt, et tiim on laval nii väike, kuna ta suutis loomeprotsessi jooksul teistega tülli minna. Kuigi tegemist oli tõenäoliselt naljaga, oleks suurem koosseis, kas siis etendajate või muusikutega, kindlasti esinedes rohkem efekti andnud. Tõsi, mõned tantsisid lava ees, kuid enamus publikust istus mugavalt toolidel. Oli tunda, et kontsert sellisel kujul oleks sobinud intiimsematesse püstijala-ruumidesse.
Kuigi lugusid on albumil 17, tulid esitamisele eelkõige need, milles FW ise laulab. Seetõttu jäi kuulamata näiteks paljude lemmik "Suhkruissi" või üks isiklikest favoriitidest "Prisma (ASMR kogemus)"). Albumil on FW-l ka mitu ballaadilikku lugu ning kui Florian istus süntesaatori taha ja hakkas laulma lugu "Uus salajane baar (ja kuidas sinna saada", koitis äkki, et seda oleks tervelt galaõhtult oodanud. Materjali aeglustumist, et oleks aega seda seedida ja täismahus vastu võtta. Lisaks oleks see FW esitust täiesti teises valguses näidanud. Esineda ju FW oskab ning hääl on tal live 's hea, kuid küsimus on õhkkonna loomises ning õigete vahendite valimises.
Galaetenduseks ma nähtut ei peaks, pigem eksperimendiks audiovisuaalse materjaliga suuremas saalis. Varasemas intervjuus on FW öelnud, et ehk teeb ta järgmise albumi hoopis klaverile. Miks ka mitte, ehk aitab tempo mahatõmbamine süveneda tema loomingu tegelikku võimsusesse.
### Response:
Arvustus. Florian Wahli galakontsert jäi alasti |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.