instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädal peale 15. oktoobrit, kui Eesti 200 erakonna juhiks valiti Lauri Hussar, tegid Eesti IT-ettevõtjad Markus Villig, Martin Villig, Taavet Hinrikus, Ahti Heinla, Sten Tamkivi erakonnale 20 000-eurosed annetused.
Hussar ütles ERR-ile, et üle 100 000 euro väärtuses annetused polnud seotud tema isikuga.
"Eesti 200 toetatakse ikka ideede pärast. Me oleme oluline erakond, meid toetatakse positsiooni ja hoiakute pärast, mida me esindame. Minu isikut ei ole vaja siit tagant otsima hakata, oleme suur erakond. Peame tegema riigikogu valimistel väga hea tulemuse, et Eesti läheks edasi, mitte tagasi," sõnas Hussar.
Ettevõtjate annetused kajastuvad Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjoni (ERJK) neljanda kvartali ülevaates, mis avalikustatakse 10. jaanuari paiku.
100 000 eurot annetusi viielt ettevõtjalt on Eesti 200-le märkimisväärne tugi riigikogu valimisteks, sest aasta esimese kolme kvartaliga koguti rahalisi annetusi 206 433 eurot.
Neljanda kvartali annetuste kogusumma tuleb Eesti 200-l tegelikult veelgi suurem, sest näiteks erakonna enda liikmetest on teinud 25 000 euro suuruse annetuse Priit Alamäe ja 5000 euro suuruse annetuse Atso Matsalu.
Varem on Eesti 200-le, kes avaldab erakonnale laekunud annetusi igal nädalal oma veebilehel, kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid annetusi teinud ka ettevõtjad Joakim Helenius, Tarmo Tamm ja Urmas Sõõrumaa.
Erakonna Eesti 200 liikmed valisid oktoobri keskel esimeheks Lauri Hussari, kes edastas seitsme häälega erakonna senist juhti Kristina Kallast. Hussar ütles peale valimisi, et Eesti 200 loodab riigikogu valmistel saada parlamenti 20 kohta. Praegu on erakonna toetus erinevates uuringutes vahemikus 9–14 protsenti.
Eesti 200-le tehtud annetused vahemikus 17.-26. oktoober. Autor/allikas: Eesti 200 veebileht | Eesti 200 sai juhivahetuse järel IT-ettevõtjatelt suurannetused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädal peale 15. oktoobrit, kui Eesti 200 erakonna juhiks valiti Lauri Hussar, tegid Eesti IT-ettevõtjad Markus Villig, Martin Villig, Taavet Hinrikus, Ahti Heinla, Sten Tamkivi erakonnale 20 000-eurosed annetused.
Hussar ütles ERR-ile, et üle 100 000 euro väärtuses annetused polnud seotud tema isikuga.
"Eesti 200 toetatakse ikka ideede pärast. Me oleme oluline erakond, meid toetatakse positsiooni ja hoiakute pärast, mida me esindame. Minu isikut ei ole vaja siit tagant otsima hakata, oleme suur erakond. Peame tegema riigikogu valimistel väga hea tulemuse, et Eesti läheks edasi, mitte tagasi," sõnas Hussar.
Ettevõtjate annetused kajastuvad Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjoni (ERJK) neljanda kvartali ülevaates, mis avalikustatakse 10. jaanuari paiku.
100 000 eurot annetusi viielt ettevõtjalt on Eesti 200-le märkimisväärne tugi riigikogu valimisteks, sest aasta esimese kolme kvartaliga koguti rahalisi annetusi 206 433 eurot.
Neljanda kvartali annetuste kogusumma tuleb Eesti 200-l tegelikult veelgi suurem, sest näiteks erakonna enda liikmetest on teinud 25 000 euro suuruse annetuse Priit Alamäe ja 5000 euro suuruse annetuse Atso Matsalu.
Varem on Eesti 200-le, kes avaldab erakonnale laekunud annetusi igal nädalal oma veebilehel, kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid annetusi teinud ka ettevõtjad Joakim Helenius, Tarmo Tamm ja Urmas Sõõrumaa.
Erakonna Eesti 200 liikmed valisid oktoobri keskel esimeheks Lauri Hussari, kes edastas seitsme häälega erakonna senist juhti Kristina Kallast. Hussar ütles peale valimisi, et Eesti 200 loodab riigikogu valmistel saada parlamenti 20 kohta. Praegu on erakonna toetus erinevates uuringutes vahemikus 9–14 protsenti.
Eesti 200-le tehtud annetused vahemikus 17.-26. oktoober. Autor/allikas: Eesti 200 veebileht
### Response:
Eesti 200 sai juhivahetuse järel IT-ettevõtjatelt suurannetused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitsme Euroopa jalgpallikoondise – Inglismaa, Walesi, Belgia, Hollandi, Šveitsi, Saksamaa ja Taani – kaptenid plaanisid MM-finaalturniiril kanda seksuaalvähemusi toetavates värvides kaptenipaela, kuid FIFA ütles, et sellega kaasneb kollane kaart ning ka rahatrahv ja seetõttu otsustati sellest plaanist loobuda.
Nime "One Love" (eesti keeles "üks armastus" – toim) kandev käepael pidi kandma sõnumit, et mängijad on igasuguse diskrimineerimise vastu.
Saksamaa koondislased protesteerisid FIFA otsuse vastu niimoodi, et katsid enne avamängu tehtud meeskonnafotol enda suud.
"Tahtsime kaptenipaelaga näidata väärtusi, mida Saksamaa rahvusmeeskond hindab - mitmekesisus ja vastastikune austus. Soovime koos teiste riikidega, et meie häält võetaks kuulda. Tegemist pole poliitilise sõnumiga. Inimõigused pole miski, mis on läbiräägitav. Inimõigused peaksid olema iseenesestmõistetavad, aga kahjuks pole see nii. Seepärast on selle sõnumi saatmine meie jaoks nii oluline," selgitas Saksamaa jalgpalliliit (DFB) Twitteri vahendusel.
Enda meelsust otsustasid näidata ka Kataris viibivad Belgia välisminister Hadja Lahbib ja Saksamaa siseminister Nancy Faeser, kes kandsid tribüünil istudes ja ka FIFA presidendi Gianni Infantinoga kohtudes ise kõmu tekitanud "One Love" käepaela. "See pole õige, kuidas jalgpalliliidud on pandud sellise surve alla," pahandas Faeser Dohas Saksamaa jalgpalliliitu külastades.
Hollandi telekanali kaameramehel õnnestus jäädvustada ka hetk, kus Lahbib lähenes Infantinole ja juhtis tähelepanu enda käepaelale.
"Meie teeme seda, mida kõige paremini oskame ehk mängime jalgpalli," ütles Belgia koondise peatreener Roberto Martinez pärast 1:0 Kanada alistamist. "Sõnum on selgelt edastatud ja rohkemat me teha ei saa, keskendume nüüd mängudele."
Saksamaa siseminister Nancy Faeser istus FIFA presidendi Gianni Infantino kõrval, kandes "One Love" käepaela. Autor/allikas: SCANPIX/IMAGO/Moritz Müller | Belgia ja Saksa ministrid kandsid FIFA presidendiga kohtudes kõmulist käepaela | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitsme Euroopa jalgpallikoondise – Inglismaa, Walesi, Belgia, Hollandi, Šveitsi, Saksamaa ja Taani – kaptenid plaanisid MM-finaalturniiril kanda seksuaalvähemusi toetavates värvides kaptenipaela, kuid FIFA ütles, et sellega kaasneb kollane kaart ning ka rahatrahv ja seetõttu otsustati sellest plaanist loobuda.
Nime "One Love" (eesti keeles "üks armastus" – toim) kandev käepael pidi kandma sõnumit, et mängijad on igasuguse diskrimineerimise vastu.
Saksamaa koondislased protesteerisid FIFA otsuse vastu niimoodi, et katsid enne avamängu tehtud meeskonnafotol enda suud.
"Tahtsime kaptenipaelaga näidata väärtusi, mida Saksamaa rahvusmeeskond hindab - mitmekesisus ja vastastikune austus. Soovime koos teiste riikidega, et meie häält võetaks kuulda. Tegemist pole poliitilise sõnumiga. Inimõigused pole miski, mis on läbiräägitav. Inimõigused peaksid olema iseenesestmõistetavad, aga kahjuks pole see nii. Seepärast on selle sõnumi saatmine meie jaoks nii oluline," selgitas Saksamaa jalgpalliliit (DFB) Twitteri vahendusel.
Enda meelsust otsustasid näidata ka Kataris viibivad Belgia välisminister Hadja Lahbib ja Saksamaa siseminister Nancy Faeser, kes kandsid tribüünil istudes ja ka FIFA presidendi Gianni Infantinoga kohtudes ise kõmu tekitanud "One Love" käepaela. "See pole õige, kuidas jalgpalliliidud on pandud sellise surve alla," pahandas Faeser Dohas Saksamaa jalgpalliliitu külastades.
Hollandi telekanali kaameramehel õnnestus jäädvustada ka hetk, kus Lahbib lähenes Infantinole ja juhtis tähelepanu enda käepaelale.
"Meie teeme seda, mida kõige paremini oskame ehk mängime jalgpalli," ütles Belgia koondise peatreener Roberto Martinez pärast 1:0 Kanada alistamist. "Sõnum on selgelt edastatud ja rohkemat me teha ei saa, keskendume nüüd mängudele."
Saksamaa siseminister Nancy Faeser istus FIFA presidendi Gianni Infantino kõrval, kandes "One Love" käepaela. Autor/allikas: SCANPIX/IMAGO/Moritz Müller
### Response:
Belgia ja Saksa ministrid kandsid FIFA presidendiga kohtudes kõmulist käepaela |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa kantsler Olaf Scholz teatas üheksa kuud tagasi, et Saksa relvajõudude rahastamises tuleb pöördepunkt – Zeitenwende. Scholz lubas kuulsaks saanud kõnes, et Saksa relvajõudude moderniseerimisele kulutatakse 100 miljardit eurot.
Lubatud rahast aga Saksa Bundeswehri kätte pole kuigi palju jõudnud.
Saksa parlamendi vastav komisjon, mis pidi võtma eesmärgiks riigi relvajõudude reformid ja moderniseerimise, on ainult ühe korra kokku saanud. Saksa kaitseministeeriumil pole olnud ettepanekuid hangeteks, mida komisjonile esitada.
Saksa opositsioon ning mõned juhtivad Saksa julgeolekueksperdid on seadnud kahtluse alla, kas Saksamaa lubadus võtta Euroopa kaitsmisel juhtiv roll, oli vaid pelk retoorika, toob The Financial Times välja.
Saksa kristlike demokraatide (CDU) juht Friedrich Merz tõi kolmapäeval valitsust kritiseerides välja, et Saksa kaitse-eelarve järgmisel aastal mitte ei kasva, vaid väheneb 300 miljoni euro võrra.
Saksamaa pole aastaid suutnud kulutada lubatud kaht protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKP) enda relvajõududele.
Kuigi Saksamaal kahtlevad vähesed Saksa kantsleri siiras soovis riigi relvajõude moderniseerida, on väliste vaatlejate hinnangul Scholz alahinnanud ette võetud ülesande keerukust, toob leht välja.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-Uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel said Saksa relvajõud riigilt 2021. aastal 46,9 miljardit eurot rahastust. Saksamaal on sõjaväe tegevteenistuses 183 000 inimest.
Selleks, et jõuda kahe protsendini SKP-st peaks Saksamaa kulutama 75,5 miljardit eurot aastas. Selle taseme saavutades oleks Saksamaa kaitsekulutused maailmas kolmandal kohal Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel.
Scholzi välja kuulutatud 100 miljardi euro suurune investeeringute fond kulutataks kohe ära kümnendi jooksul. Seega peaks Saksa valitsus tegema praegu otsuseid, et relvajõudude rahastust tulevikus suurendada.
Samas kaldub Saksamaa elanikkond toetama patsifismi ja see on Külma sõja järel mänginud olulist rolli Saksa välispoliitikas.
Sõjandusekspertide sõnul on Saksamaal ees palju tööd, et pikaajalise relvajõudude alarahastamise tagajärjed siluda.
Euroopa välissuhete nõukoja teadur Ulrike Franke rõhutas, et lisaraha vajavad nii maavägi, merevägi, õhuvägi kui ka Saksa küberkaitse suutlikkus.
Kuigi palju tähelepanu on pööratud F-35 hävituslennukite soetamisele ning uute allveelaevade tellimisele, on paljud kaitsejõudude soovid palju lihtsamad – laskemoon, sidevahendid ja varustus.
Põhiline Saksa relvajõudude reformi pudelikael on Saksa sõjaliste hangete eest vastutav amet Koblenzis, mis suudab Saksa välissuhete nõukogu teaduri Christian Möllingi analüüsi kohaselt töötada läbi ainult üheksa miljardi euro eest hankeid igal aastal. | Saksamaa ei suuda bürokraatia tõttu oma relvajõude moderniseerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa kantsler Olaf Scholz teatas üheksa kuud tagasi, et Saksa relvajõudude rahastamises tuleb pöördepunkt – Zeitenwende. Scholz lubas kuulsaks saanud kõnes, et Saksa relvajõudude moderniseerimisele kulutatakse 100 miljardit eurot.
Lubatud rahast aga Saksa Bundeswehri kätte pole kuigi palju jõudnud.
Saksa parlamendi vastav komisjon, mis pidi võtma eesmärgiks riigi relvajõudude reformid ja moderniseerimise, on ainult ühe korra kokku saanud. Saksa kaitseministeeriumil pole olnud ettepanekuid hangeteks, mida komisjonile esitada.
Saksa opositsioon ning mõned juhtivad Saksa julgeolekueksperdid on seadnud kahtluse alla, kas Saksamaa lubadus võtta Euroopa kaitsmisel juhtiv roll, oli vaid pelk retoorika, toob The Financial Times välja.
Saksa kristlike demokraatide (CDU) juht Friedrich Merz tõi kolmapäeval valitsust kritiseerides välja, et Saksa kaitse-eelarve järgmisel aastal mitte ei kasva, vaid väheneb 300 miljoni euro võrra.
Saksamaa pole aastaid suutnud kulutada lubatud kaht protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKP) enda relvajõududele.
Kuigi Saksamaal kahtlevad vähesed Saksa kantsleri siiras soovis riigi relvajõude moderniseerida, on väliste vaatlejate hinnangul Scholz alahinnanud ette võetud ülesande keerukust, toob leht välja.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-Uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel said Saksa relvajõud riigilt 2021. aastal 46,9 miljardit eurot rahastust. Saksamaal on sõjaväe tegevteenistuses 183 000 inimest.
Selleks, et jõuda kahe protsendini SKP-st peaks Saksamaa kulutama 75,5 miljardit eurot aastas. Selle taseme saavutades oleks Saksamaa kaitsekulutused maailmas kolmandal kohal Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel.
Scholzi välja kuulutatud 100 miljardi euro suurune investeeringute fond kulutataks kohe ära kümnendi jooksul. Seega peaks Saksa valitsus tegema praegu otsuseid, et relvajõudude rahastust tulevikus suurendada.
Samas kaldub Saksamaa elanikkond toetama patsifismi ja see on Külma sõja järel mänginud olulist rolli Saksa välispoliitikas.
Sõjandusekspertide sõnul on Saksamaal ees palju tööd, et pikaajalise relvajõudude alarahastamise tagajärjed siluda.
Euroopa välissuhete nõukoja teadur Ulrike Franke rõhutas, et lisaraha vajavad nii maavägi, merevägi, õhuvägi kui ka Saksa küberkaitse suutlikkus.
Kuigi palju tähelepanu on pööratud F-35 hävituslennukite soetamisele ning uute allveelaevade tellimisele, on paljud kaitsejõudude soovid palju lihtsamad – laskemoon, sidevahendid ja varustus.
Põhiline Saksa relvajõudude reformi pudelikael on Saksa sõjaliste hangete eest vastutav amet Koblenzis, mis suudab Saksa välissuhete nõukogu teaduri Christian Möllingi analüüsi kohaselt töötada läbi ainult üheksa miljardi euro eest hankeid igal aastal.
### Response:
Saksamaa ei suuda bürokraatia tõttu oma relvajõude moderniseerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riismaa mängis 16 minutit ja tõi selle ajaga viis punkti, lisaks võttis ta viis lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu ning tegi ka ühe vaheltlõike. Brindisi parim oli Marcquise Reed 16 punkti ja viie lauapalliga, Nick Perkins lisas 13 punkti.
Groningeni resultatiivseim oli Viktor Gaddefors 15 punktiga.
F-alagruppi juhib neli võitu järjest saanud BC Kalev/Cramo, Kiievi Budivelnikul ja Brindisil on mõlemal kirjas kolm võitu ja kaks kaotust.
Viimases voorus kohtub Kalev 30. novembril Kalevi spordihallis Brindisiga, kellele Itaalias kaotati napilt 86:88.
Kui Kalev võidab, kindlustavad nad alagrupis esikoha ja edasipääsu. Kui aga Brindisi saab Eesti klubist jagu ja Budivelnik peaks Groningenile kaotama, pääseb Kalev alagrupist teisena edasi. Kui võidu saavad kirja nii Brindisi kui Budivelnik, hakatakse lugema kolme tiimi omavaheliste mängude punkte. | Riismaa koduklubi sai eurosarjas kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riismaa mängis 16 minutit ja tõi selle ajaga viis punkti, lisaks võttis ta viis lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu ning tegi ka ühe vaheltlõike. Brindisi parim oli Marcquise Reed 16 punkti ja viie lauapalliga, Nick Perkins lisas 13 punkti.
Groningeni resultatiivseim oli Viktor Gaddefors 15 punktiga.
F-alagruppi juhib neli võitu järjest saanud BC Kalev/Cramo, Kiievi Budivelnikul ja Brindisil on mõlemal kirjas kolm võitu ja kaks kaotust.
Viimases voorus kohtub Kalev 30. novembril Kalevi spordihallis Brindisiga, kellele Itaalias kaotati napilt 86:88.
Kui Kalev võidab, kindlustavad nad alagrupis esikoha ja edasipääsu. Kui aga Brindisi saab Eesti klubist jagu ja Budivelnik peaks Groningenile kaotama, pääseb Kalev alagrupist teisena edasi. Kui võidu saavad kirja nii Brindisi kui Budivelnik, hakatakse lugema kolme tiimi omavaheliste mängude punkte.
### Response:
Riismaa koduklubi sai eurosarjas kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ämblikahvid Kesk-Mehhiko mägismaa ümbruses ei ela. Sealhulgas ei leia neid ka praeguse Mexico City kandist, kus elas kunagi Teotihuacani linna ehitanud rahvas. Nüüd leidis California Ülikooli arheoloog Nawa Sugiyama kolleegidega muistest linnast aga 1700 aasta eest surnud ämblikahvi luustiku, vahendab Ars Technica.
Töörühm mõistis kohe, et pärdik toodi linna kusagilt kaugelt – näiteks omaaegsete naabrite ja teise poliitilise suurvõimu, maiade juurest. Nii vihjabki pärdiku luustik, et kahe muistse Ameerika rahva vahel olid diplomaatilised suhted, mida seni kahtlustada ei osatud.
Diplomaatiline kink
Töörühma sõnul leidsid nad ämblikahvi luustiku ühest Sammaste väljaku kolmest püramiidist Teotihuacani tseremoniaalses linnaosas. Pärdik oli maha maetud osana rituaalsest ohvriannist.
Ämblikahvi kõrvalt leiti laekatäis nefriidist kujukesi, mis pärinesid oma keemilise koostise alusel Motagua orust tänapäeva Guatemalas. Samuti märkasid teadlased peenelt tahutud vulkaanilisest klaasist terasid, teokarpidest ehteid ning muude loomohvrite, sh kotka, puuma ja mitme lõgismao jäänuseid.
Peale inimese ei ela praeguse Mexico City lähedal ühtegi esikloomalist. Sestap pidi ämblikahv olema uurijate sõnul Teotihuacani ülikute jaoks eksootiline imeasi. Tõenäoliselt oli pärdik osa nende naabritelt ehk maiadelt saadud kingitusest.
Teotihuacanisse maetud luustik kuulus emasele ämblikahvile. Autor/allikas: Sugiyama et. al 2022
Ehkki pärdik püüti kinni ja toodi Teotihuacani ohverdamiseks, viitavad tema luude ja hammaste koostis, et loom elas uues kodulinnas enne surma vähemalt paar aastat. Töörühm oletab, et tõenäoliselt oli ämblikahv mõnda aega avalik vaatamisväärsus. Teotihuacani valitsejad said rahva ees eputada, et nende prestiiž ja võim tõi neile niivõrd haruldase kingi.
Radiosüsiniku meetodil antud vanusehinnangu põhjal ohverdati pärdik ja teised loomad ajavahemikus 250–300 m.a.j. See muudab leitud ämblikahvi esimeseks tõendiks, et Teotihuacani linnriigi ja maiade vahel olid diplomaatilised suhted, mis võib ajaloolaste seniseid teadmisi Kesk-Ameerika poliitilisest korraldusest oluliselt täiendada.
Kui diplomaatiast väheks jääb
Aastal 378 m.a.j külastas Teotihuacani saadik oma saatjaskonnaga maiade linna Tikali. Saadikul Shiyaj K'ahk'il õnnestus Tikali kohalikud valitsejad troonilt tõugata ja seada võimule uus dünastia. Tikali uued valitsejad olid selgelt Teotihuacani-meelsed nii oma arhitektuuriliste eelistuste, tseremooniakorralduse kui ka poliitiliste valikute poolest.
Ajaloolased kasutavad Shiyaj K'ahk'i paleepöörde kohta mõistet Entrada. Teistseski maiade linnades kõnelevad kivisse nikerdatud kirjamärgid ja pildid umbes samal ajal naaberriigi rünnakutest maiade poliitkeskusele.
Entradat kujutavad nikerdused olid seni vanim tunnistus kokkupuudetest Teotihuacani ja maiade vahel. Samas viitab Teotichuacani püramiidi maetud ämblikahviskelett, et algul olid nende suhted soojemad. Maiad ise võisid aidata oma naabritel üles ehitada riiki, mis hiljem jõuliselt nende enda poliitikaellu sekkus.
Dateeringu järgi kinkisid maiade diplomaadid oma pillava kingi ehk ämblikahvi, nefriitkujukesed ja obsidiaanist terad Teotihuacani valitsejatele umbes 80–130 aastat enne Entradat.
Mõnikümnend aastat hiljem korraldas maiade delegatsioon Sammaste väljakul uhke pidusöögi. Pärdikuluid sisaldanud ohvrianni lähedalt leidsid Nawa Sugiyama ja kolleegid üle 14 000 peene keraamilise potikillu. Need pärinesid umbes ajast 300–350 m.a.j ehk mõni aastakümme enne Entradat.
Töörühma sõnul olid suured pidusöögid strateegilised paigad, kus sõlmida liitlassuhteid. Näib, et kahe riigi liit püsiski aastakümneid ja maiade ülikud võisid mõnda aega isegi Sammaste väljakul elada.
Ühe püramiidi ehitusel kasutatud täitematerjali seast leidsid Sugiyama ja kolleegid kunagise peene maiade stiilis seinamaali tükke. Kui arheoloogid tuhanded värvikillud kokku panid, tuli välja pilt ämblikahvist, kes kandis maiade kuningakoja embleemiga vööd.
Ootamatu pööre
Töörühma sõnul viitavad nii ämblikahv kui ka muud Sammaste väljakult leitud tõendid, et Teotihuacani Kesk-Ameerika suurvõimuks saamisele aitasid kaasa suhted maiade ja teiste lähikondsete riikide valitsejatega.
Nii oli see vähemalt seni, kuni Teotihuacan ründas kättemaksuks oma endisi liitlasi. Umbes Entrada aegu ehk aastail 350–450 m.a.j lõhkus keegi Teotihuacanis ka maiade seinamaali. Ainult maaliga asi ei piirdunud.
Sammaste väljaku lähedal kõrguvast Kuu püramiidist leidsid arheoloogid kolme inimohvri jäänused. Surma hetkel olid neil kaelas rohelisest kivist ja maia kuninglike sümbolitega ripatsid. Surnute luude analüüs viitab, et nad olid pärit maiade riigi keskosast. Nemadki ohverdati umbes Entrada aegu.
Uuring avaldati Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. | Kingitud ämblikahvist jäi maiade julgeoleku kindlustamiseks väheks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ämblikahvid Kesk-Mehhiko mägismaa ümbruses ei ela. Sealhulgas ei leia neid ka praeguse Mexico City kandist, kus elas kunagi Teotihuacani linna ehitanud rahvas. Nüüd leidis California Ülikooli arheoloog Nawa Sugiyama kolleegidega muistest linnast aga 1700 aasta eest surnud ämblikahvi luustiku, vahendab Ars Technica.
Töörühm mõistis kohe, et pärdik toodi linna kusagilt kaugelt – näiteks omaaegsete naabrite ja teise poliitilise suurvõimu, maiade juurest. Nii vihjabki pärdiku luustik, et kahe muistse Ameerika rahva vahel olid diplomaatilised suhted, mida seni kahtlustada ei osatud.
Diplomaatiline kink
Töörühma sõnul leidsid nad ämblikahvi luustiku ühest Sammaste väljaku kolmest püramiidist Teotihuacani tseremoniaalses linnaosas. Pärdik oli maha maetud osana rituaalsest ohvriannist.
Ämblikahvi kõrvalt leiti laekatäis nefriidist kujukesi, mis pärinesid oma keemilise koostise alusel Motagua orust tänapäeva Guatemalas. Samuti märkasid teadlased peenelt tahutud vulkaanilisest klaasist terasid, teokarpidest ehteid ning muude loomohvrite, sh kotka, puuma ja mitme lõgismao jäänuseid.
Peale inimese ei ela praeguse Mexico City lähedal ühtegi esikloomalist. Sestap pidi ämblikahv olema uurijate sõnul Teotihuacani ülikute jaoks eksootiline imeasi. Tõenäoliselt oli pärdik osa nende naabritelt ehk maiadelt saadud kingitusest.
Teotihuacanisse maetud luustik kuulus emasele ämblikahvile. Autor/allikas: Sugiyama et. al 2022
Ehkki pärdik püüti kinni ja toodi Teotihuacani ohverdamiseks, viitavad tema luude ja hammaste koostis, et loom elas uues kodulinnas enne surma vähemalt paar aastat. Töörühm oletab, et tõenäoliselt oli ämblikahv mõnda aega avalik vaatamisväärsus. Teotihuacani valitsejad said rahva ees eputada, et nende prestiiž ja võim tõi neile niivõrd haruldase kingi.
Radiosüsiniku meetodil antud vanusehinnangu põhjal ohverdati pärdik ja teised loomad ajavahemikus 250–300 m.a.j. See muudab leitud ämblikahvi esimeseks tõendiks, et Teotihuacani linnriigi ja maiade vahel olid diplomaatilised suhted, mis võib ajaloolaste seniseid teadmisi Kesk-Ameerika poliitilisest korraldusest oluliselt täiendada.
Kui diplomaatiast väheks jääb
Aastal 378 m.a.j külastas Teotihuacani saadik oma saatjaskonnaga maiade linna Tikali. Saadikul Shiyaj K'ahk'il õnnestus Tikali kohalikud valitsejad troonilt tõugata ja seada võimule uus dünastia. Tikali uued valitsejad olid selgelt Teotihuacani-meelsed nii oma arhitektuuriliste eelistuste, tseremooniakorralduse kui ka poliitiliste valikute poolest.
Ajaloolased kasutavad Shiyaj K'ahk'i paleepöörde kohta mõistet Entrada. Teistseski maiade linnades kõnelevad kivisse nikerdatud kirjamärgid ja pildid umbes samal ajal naaberriigi rünnakutest maiade poliitkeskusele.
Entradat kujutavad nikerdused olid seni vanim tunnistus kokkupuudetest Teotihuacani ja maiade vahel. Samas viitab Teotichuacani püramiidi maetud ämblikahviskelett, et algul olid nende suhted soojemad. Maiad ise võisid aidata oma naabritel üles ehitada riiki, mis hiljem jõuliselt nende enda poliitikaellu sekkus.
Dateeringu järgi kinkisid maiade diplomaadid oma pillava kingi ehk ämblikahvi, nefriitkujukesed ja obsidiaanist terad Teotihuacani valitsejatele umbes 80–130 aastat enne Entradat.
Mõnikümnend aastat hiljem korraldas maiade delegatsioon Sammaste väljakul uhke pidusöögi. Pärdikuluid sisaldanud ohvrianni lähedalt leidsid Nawa Sugiyama ja kolleegid üle 14 000 peene keraamilise potikillu. Need pärinesid umbes ajast 300–350 m.a.j ehk mõni aastakümme enne Entradat.
Töörühma sõnul olid suured pidusöögid strateegilised paigad, kus sõlmida liitlassuhteid. Näib, et kahe riigi liit püsiski aastakümneid ja maiade ülikud võisid mõnda aega isegi Sammaste väljakul elada.
Ühe püramiidi ehitusel kasutatud täitematerjali seast leidsid Sugiyama ja kolleegid kunagise peene maiade stiilis seinamaali tükke. Kui arheoloogid tuhanded värvikillud kokku panid, tuli välja pilt ämblikahvist, kes kandis maiade kuningakoja embleemiga vööd.
Ootamatu pööre
Töörühma sõnul viitavad nii ämblikahv kui ka muud Sammaste väljakult leitud tõendid, et Teotihuacani Kesk-Ameerika suurvõimuks saamisele aitasid kaasa suhted maiade ja teiste lähikondsete riikide valitsejatega.
Nii oli see vähemalt seni, kuni Teotihuacan ründas kättemaksuks oma endisi liitlasi. Umbes Entrada aegu ehk aastail 350–450 m.a.j lõhkus keegi Teotihuacanis ka maiade seinamaali. Ainult maaliga asi ei piirdunud.
Sammaste väljaku lähedal kõrguvast Kuu püramiidist leidsid arheoloogid kolme inimohvri jäänused. Surma hetkel olid neil kaelas rohelisest kivist ja maia kuninglike sümbolitega ripatsid. Surnute luude analüüs viitab, et nad olid pärit maiade riigi keskosast. Nemadki ohverdati umbes Entrada aegu.
Uuring avaldati Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
### Response:
Kingitud ämblikahvist jäi maiade julgeoleku kindlustamiseks väheks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – ta seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel," ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm ERR-ile.
Diviisi loomise vajadus tuleneb NATO juhtimisahela sõjalisest loogikast. Regiooni, kuhu kuulub ka Eesti, sõjalist tegevust on pandud juhtima korpus, mis vajab enda alluvusse juhtimiselementi ehk diviisi, selgitas Palm. Tema sõnul põhineb diviisi staabi moodustamisega kaasnev Eesti kaitseväe struktuuri täiendamine ja uue struktuurüksusena diviisi loomine juuni lõpus NATO Madridi tippkohtumisel saavutatud kokkuleppel.
Kindral Palm selgitas, et diviis on taktikalise tasandi üksus, mille eesmärk on vastase ründe tõrjumine ning elimineerimine, hõivatud alade üle kontrolli taastamine ning lahingutegevuse viimine oma territooriumilt väljapoole. Diviis on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.
Diviisi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada sõjalisi operatsioone koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi. NATO struktuuris antakse loodav Eesti diviis korpuse alluvusse.
Kindrali sõnul hakkavad diviisi kuuluma nii Eesti kui liitlasriikide üksused. "Praeguste plaanide kohaselt määratakse Eesti üksustest diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon. Diviisi põhimääruses võib ette näha diviisi ülema alluvuses ka muid üksuseid," ütles Palm.
Ülejäänud kaitseväe üksused jäävad kaitseväe juhataja käsuahelasse, sest see on neile määratud ülesannete täitmiseks kõige otstarbekam, lisas kindral.
Liitlaste osaluse sisu diviisis on veel lahtine
Ehkki varasemalt on räägitud, et diviisi koosseisu kuuluma hakkava kolmanda brigaadi panevad välja liitlased, jättis Palm lahtiseks, millised liitlaste üksused diviisi kuuluma hakkavad.
"NATO Madridi tippkohtumisel otsustati oluliselt tugevdada alliansi heidutus- ja kaitsehoiakut. Lisaks leppisid Eesti ja Ühendkuningriigi peaminister tänavu mais kahepoolselt kokku, et Ühendkuningriik suurendab oma kohalolekut Eestis ning teeb koostööd Eestiga diviisistruktuuri loomisel. Täna on Eesti olulisim sõjaline eesmärk luua diviis, mille staap juhiks nii Eesti ja siin alaliselt paiknevate liitlasriikide relvajõudude maaväe üksusi kui ka kiiresti siirdatavaid tugevdusüksusi. See on peamine fookus kahe- ja mitmepoolsetes suhetes ning NATO-s. Täpsemalt milliseid üksuseid, millise struktuuri või võimetega, on veel selgumas," ütles kindralmajor Palm.
"Diviisi loomise protsessi on alustatud ning liitlasriikidega peetakse läbirääkimisi nende panuse osas. Viimane võib hõlmata panustamist diviisistaabi personaliga, täiendavaid manööverüksusi ja lahingutoetusüksusi näiteks õhutõrje ja kaudtule tagamisel," selgitas ta.
Diviisi staabi loomine uusi kindralikohti ei too
Palm selgitas ka, et praeguseks on koostöös kaitseministeeriumiga ette valmistatud diviisi loomise aluseks olev kaitseväe põhimääruse muudatuse eelnõu, aga kuni selle jõustumiseni on kaitseväe juhataja käskkirjaga moodustatud töögrupp, mis on diviisi staabi tulevane tuumik ning mis tegeleb hetkel diviisi koosseisu, ülesannete, struktuuri ja võimete kirjelduse koostamisega.
Küsimusele, kas diviis staabi moodustamisega lisandub kaitseväe struktuuri uusi kindralikohti, vastas Palm eitavalt.
"Diviisiülema ametikohale nimetamise õigus antakse kaitseministrile. Nimetamise eelduseks on kaitseväe juhataja ettepanek. Täiendavaid kindrali ametikohti diviisi loomine ette ei näe," ütles ta.
Kaitseväe teenistuses on praegu koosseisutabelist ning Eesti riigi esindamise vajadusest lähtuvalt 11 kindralit.
Diviisi staabi suuruseks jääb umbes 100 inimest. Küsimusele, kas see tähendab vajadust täiendava personali värbamiseks, vastas Palm, et kaitsevägi püüab korraldada diviisi loomisega kaasneva ülesannete ümberjaotamise selliselt, et see tekitaks võimalikult vähe probleeme.
Loodava Eesti diviisi staap hakkab praeguste plaanide kohaselt paiknema Tallinnas ning selle töökeelteks saavad olema eesti ja inglise keel. | Diviisi loomine aitab koordineerida koostööd liitlastega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – ta seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel," ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm ERR-ile.
Diviisi loomise vajadus tuleneb NATO juhtimisahela sõjalisest loogikast. Regiooni, kuhu kuulub ka Eesti, sõjalist tegevust on pandud juhtima korpus, mis vajab enda alluvusse juhtimiselementi ehk diviisi, selgitas Palm. Tema sõnul põhineb diviisi staabi moodustamisega kaasnev Eesti kaitseväe struktuuri täiendamine ja uue struktuurüksusena diviisi loomine juuni lõpus NATO Madridi tippkohtumisel saavutatud kokkuleppel.
Kindral Palm selgitas, et diviis on taktikalise tasandi üksus, mille eesmärk on vastase ründe tõrjumine ning elimineerimine, hõivatud alade üle kontrolli taastamine ning lahingutegevuse viimine oma territooriumilt väljapoole. Diviis on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.
Diviisi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada sõjalisi operatsioone koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi. NATO struktuuris antakse loodav Eesti diviis korpuse alluvusse.
Kindrali sõnul hakkavad diviisi kuuluma nii Eesti kui liitlasriikide üksused. "Praeguste plaanide kohaselt määratakse Eesti üksustest diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon. Diviisi põhimääruses võib ette näha diviisi ülema alluvuses ka muid üksuseid," ütles Palm.
Ülejäänud kaitseväe üksused jäävad kaitseväe juhataja käsuahelasse, sest see on neile määratud ülesannete täitmiseks kõige otstarbekam, lisas kindral.
Liitlaste osaluse sisu diviisis on veel lahtine
Ehkki varasemalt on räägitud, et diviisi koosseisu kuuluma hakkava kolmanda brigaadi panevad välja liitlased, jättis Palm lahtiseks, millised liitlaste üksused diviisi kuuluma hakkavad.
"NATO Madridi tippkohtumisel otsustati oluliselt tugevdada alliansi heidutus- ja kaitsehoiakut. Lisaks leppisid Eesti ja Ühendkuningriigi peaminister tänavu mais kahepoolselt kokku, et Ühendkuningriik suurendab oma kohalolekut Eestis ning teeb koostööd Eestiga diviisistruktuuri loomisel. Täna on Eesti olulisim sõjaline eesmärk luua diviis, mille staap juhiks nii Eesti ja siin alaliselt paiknevate liitlasriikide relvajõudude maaväe üksusi kui ka kiiresti siirdatavaid tugevdusüksusi. See on peamine fookus kahe- ja mitmepoolsetes suhetes ning NATO-s. Täpsemalt milliseid üksuseid, millise struktuuri või võimetega, on veel selgumas," ütles kindralmajor Palm.
"Diviisi loomise protsessi on alustatud ning liitlasriikidega peetakse läbirääkimisi nende panuse osas. Viimane võib hõlmata panustamist diviisistaabi personaliga, täiendavaid manööverüksusi ja lahingutoetusüksusi näiteks õhutõrje ja kaudtule tagamisel," selgitas ta.
Diviisi staabi loomine uusi kindralikohti ei too
Palm selgitas ka, et praeguseks on koostöös kaitseministeeriumiga ette valmistatud diviisi loomise aluseks olev kaitseväe põhimääruse muudatuse eelnõu, aga kuni selle jõustumiseni on kaitseväe juhataja käskkirjaga moodustatud töögrupp, mis on diviisi staabi tulevane tuumik ning mis tegeleb hetkel diviisi koosseisu, ülesannete, struktuuri ja võimete kirjelduse koostamisega.
Küsimusele, kas diviis staabi moodustamisega lisandub kaitseväe struktuuri uusi kindralikohti, vastas Palm eitavalt.
"Diviisiülema ametikohale nimetamise õigus antakse kaitseministrile. Nimetamise eelduseks on kaitseväe juhataja ettepanek. Täiendavaid kindrali ametikohti diviisi loomine ette ei näe," ütles ta.
Kaitseväe teenistuses on praegu koosseisutabelist ning Eesti riigi esindamise vajadusest lähtuvalt 11 kindralit.
Diviisi staabi suuruseks jääb umbes 100 inimest. Küsimusele, kas see tähendab vajadust täiendava personali värbamiseks, vastas Palm, et kaitsevägi püüab korraldada diviisi loomisega kaasneva ülesannete ümberjaotamise selliselt, et see tekitaks võimalikult vähe probleeme.
Loodava Eesti diviisi staap hakkab praeguste plaanide kohaselt paiknema Tallinnas ning selle töökeelteks saavad olema eesti ja inglise keel.
### Response:
Diviisi loomine aitab koordineerida koostööd liitlastega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohanimenõukogu otsustas 13. oktoobril toimunud koosolekul küsida ajaloolastelt täiendavat infot seitsme punaarmeelase tänavanime osas. Selleks pöörduti rahvusarhiivi poole.
Päring esitati Mihhail Rumjantsevi, Aleksei Juhhanovi, Arsenti Bastrakovi, Benito Agirre (Inazio Agirregoikoa või Ignacio Agirregoicoa Benito), Igor Grafovi, Mihhail Gorbatši ning Valeri Tškalovi tänavanime osas. Kohanimenõukogu soovis ajaloolaste hinnangut, kas need isikud olid seotud Eesti riigi või rahva suhtes vaenuliku tegevusega, mistõttu on kohanimed sobimatud Eesti aja- ja kultuurilooga.
Rahvusarhiivi peaspetsialist-teadurid Valdur Ohmann ja Tiit Noormets koostasid õiendi, kus kokkuvõtvalt tõid välja: "1940. aastal Punaarmee okupeeris ja NSV Liit annekteeris Eesti. Vastavalt sellele, ja nagu järgnevalt teadaolev ajalookäik näitas – 1944. aastal sõjategevuses NSV Liidu ja Saksamaa vahel ei toimunud Eesti vabastamine, vaid territooriumi (taas)vallutamine. Selle käigus langenud punaarmeelaste mälestuse jäädvustamine Eesti avalikus ruumis, nagu siinkohal tänavanimedena linnades, ei ole seega kohane nii poliitilise kui üldinimliku loogika kohaselt."
Õiendis kirjutati iga isiku tausta kohta konkreetne selgitus.
Mihhail Rumjantsevi tänav Sillamäel
Sillamäel 1957. aastal sündinud Mihhail Rumjantsev oli Nõukogude sõjaväelane, kes veebruarist 1982 teenis Afganistanis, kus ta hukkus 14. veebruaril 1983. Ta on maetud Sinimäele. 1989. aastal leiti, et Sillamäel seni Andrei Ždanovi nime kandnud tänav tuleks ümber nimetada Rumjantsevi tänavaks. Veel 2009. aastal otsustas Sillamäe linnavolikogu muuta Rumjantsevi tänava Mihhail Rumjantsevi tänavaks. Rahvusarhiivi eksperdid leiavad, et Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest, kuid neist kellegi auks ei ole nimelist tänavat, välja arvatud Mihhail Rumjantsev. Nõukogude Liidu sõda Afganistanis polnud Eesti Vabariigi sõda, ehkki seal hukkus Eesti inimesi, põhjendavad ajaloolased selle tänavanime mittesobimist.
Juhhanovi tänav Narvas
Rjazani kubermangus 1913. aastal sündinud Aleksei Juhhanov oli Nõukogude armee leitnant, kes osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. Ta sai kaks korda raskelt haavata ja suri 20. septembril 1944 ning maeti Narva-Jõesuu kalmistule. 24. märtsil 1945 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Narvas on Juhhovi tänav.
Bastrakovi tänav Narvas
1919 Kirovi oblastis sündinud Arsenti Bastrakov osales 1944. aasta veebruaris 64. laskurdiviisi koosseisus Narva pealetungis. Ta hukkus väidetavalt 17. veebruaril 1944 Auvere raudteejaama pärast toimunud lahingus. 5. oktoobril 1944 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Bastrakov maeti Vaivara vallas Sinimäe kalmistule. Narvas on Bastrakovi tänav.
Benito Agirre tänav Mustvees
1923. aastal Hispaanias sündinud Inazio Agirregoikoa (või Ignacio Agirregoicoa Benito) oli baski päritolu lendur, kes osales Teises maailmasõjas Nõukogude poolel ja langes tulevahetuses Eesti pinnal. 9. märtsil 1944 oli Gdovi (Oudova) lennuväebaasist startinud Aguirre sunnitud Saksa õhutõrjekahurite tule tabamuse tõttu vigastatud lennukiga maanduma Mustvee lähedal Peipsi järvel. Pärast maandumist tekkis tal tulevahetus Omakaitse liikmetega. Et vältida vangisattumist, lasi Aguirre end maha. Kohalikud elanikud matsid ta Mustvee linna kalmistule. Kui 1973. aastal rajati Mustveesse vennaskalmistu, maeti Agirre säilmed sinna ümber.
Ajaloolase Kaupo Deemanti arvates võis Aguirre osaleda Tallinna pommitamises või luurata Mustvee sadamat, ehkki kindlalt see teada ei ole. Deemant oletas, et just Aguirre allatulistamise tõttu võis Mustvee jääda pommitamata. Seepärast pidas Deemant ka tänava nimetamist Aguirre järgi kohatuks.
Tänavat Mustvees on varem soovitud ümber nimetada Kiriku (kirikutorn paistab), Jõe (tänav läheb üle oja) ja Silla (üle oja viib sild) tänavaks.
Grafovi tänav Narvas
1923 Petrogradis sündinud Igor Grafov oli Nõukogude Liidu sõjaväelane. Ta oli õhutõrjepolgu kuulipilduja rühma komandör, kui 1944. aasta veebruaris jõudis Punaarmee Narva jõe äärde. Grafov langes lahinguis 22. veebruaril. Grafov on maetud ühishauda Kingissepas. 1. juulil 1944 nimetati ta postuumselt NSV Liidu kangelaseks. Tema hukkumiskohale oli talle Narvas püstitatud mälestusmärk, mis eemaldati sel aastal. Narvas on Grafovi tänav.
Gorbatši tänav Narvas
1916. aastal Ukrainas sündinud Mihhail Gorbatš osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. Langes lahingus Narva pärast 11. veebruaril 1944. Postuumselt NSV Liidu kangelane. Maetud Narva-Jõesuu kalmistule. Narvas on Gorbatši tänav.
Tškalovi tänav Sillamäel
1904. aastal Venemaal sündinud Valeri Tškalov oli Nõukogude katselendur. Ta sooritas 1937. aastal esmakordselt Moskvast vahemaandumisteta lennu põhjapooluse kaudu USA-sse Washingtoni osariiki Vancouverisse. Hukkus hävituslennuki I-180 katsetusel 15. detsembril 1938. Tškalov on maetud Moskvasse Kremli müüri äärde. Sillamäel on Tškalovi tänav. Venemaal oli 2017. aasta seisuga 1334 Valeri Tškalovi nimelist tänavat. | Rahvusarhiiv peab punaarmeelaste tänavanimesid kohatuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohanimenõukogu otsustas 13. oktoobril toimunud koosolekul küsida ajaloolastelt täiendavat infot seitsme punaarmeelase tänavanime osas. Selleks pöörduti rahvusarhiivi poole.
Päring esitati Mihhail Rumjantsevi, Aleksei Juhhanovi, Arsenti Bastrakovi, Benito Agirre (Inazio Agirregoikoa või Ignacio Agirregoicoa Benito), Igor Grafovi, Mihhail Gorbatši ning Valeri Tškalovi tänavanime osas. Kohanimenõukogu soovis ajaloolaste hinnangut, kas need isikud olid seotud Eesti riigi või rahva suhtes vaenuliku tegevusega, mistõttu on kohanimed sobimatud Eesti aja- ja kultuurilooga.
Rahvusarhiivi peaspetsialist-teadurid Valdur Ohmann ja Tiit Noormets koostasid õiendi, kus kokkuvõtvalt tõid välja: "1940. aastal Punaarmee okupeeris ja NSV Liit annekteeris Eesti. Vastavalt sellele, ja nagu järgnevalt teadaolev ajalookäik näitas – 1944. aastal sõjategevuses NSV Liidu ja Saksamaa vahel ei toimunud Eesti vabastamine, vaid territooriumi (taas)vallutamine. Selle käigus langenud punaarmeelaste mälestuse jäädvustamine Eesti avalikus ruumis, nagu siinkohal tänavanimedena linnades, ei ole seega kohane nii poliitilise kui üldinimliku loogika kohaselt."
Õiendis kirjutati iga isiku tausta kohta konkreetne selgitus.
Mihhail Rumjantsevi tänav Sillamäel
Sillamäel 1957. aastal sündinud Mihhail Rumjantsev oli Nõukogude sõjaväelane, kes veebruarist 1982 teenis Afganistanis, kus ta hukkus 14. veebruaril 1983. Ta on maetud Sinimäele. 1989. aastal leiti, et Sillamäel seni Andrei Ždanovi nime kandnud tänav tuleks ümber nimetada Rumjantsevi tänavaks. Veel 2009. aastal otsustas Sillamäe linnavolikogu muuta Rumjantsevi tänava Mihhail Rumjantsevi tänavaks. Rahvusarhiivi eksperdid leiavad, et Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest, kuid neist kellegi auks ei ole nimelist tänavat, välja arvatud Mihhail Rumjantsev. Nõukogude Liidu sõda Afganistanis polnud Eesti Vabariigi sõda, ehkki seal hukkus Eesti inimesi, põhjendavad ajaloolased selle tänavanime mittesobimist.
Juhhanovi tänav Narvas
Rjazani kubermangus 1913. aastal sündinud Aleksei Juhhanov oli Nõukogude armee leitnant, kes osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. Ta sai kaks korda raskelt haavata ja suri 20. septembril 1944 ning maeti Narva-Jõesuu kalmistule. 24. märtsil 1945 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Narvas on Juhhovi tänav.
Bastrakovi tänav Narvas
1919 Kirovi oblastis sündinud Arsenti Bastrakov osales 1944. aasta veebruaris 64. laskurdiviisi koosseisus Narva pealetungis. Ta hukkus väidetavalt 17. veebruaril 1944 Auvere raudteejaama pärast toimunud lahingus. 5. oktoobril 1944 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Bastrakov maeti Vaivara vallas Sinimäe kalmistule. Narvas on Bastrakovi tänav.
Benito Agirre tänav Mustvees
1923. aastal Hispaanias sündinud Inazio Agirregoikoa (või Ignacio Agirregoicoa Benito) oli baski päritolu lendur, kes osales Teises maailmasõjas Nõukogude poolel ja langes tulevahetuses Eesti pinnal. 9. märtsil 1944 oli Gdovi (Oudova) lennuväebaasist startinud Aguirre sunnitud Saksa õhutõrjekahurite tule tabamuse tõttu vigastatud lennukiga maanduma Mustvee lähedal Peipsi järvel. Pärast maandumist tekkis tal tulevahetus Omakaitse liikmetega. Et vältida vangisattumist, lasi Aguirre end maha. Kohalikud elanikud matsid ta Mustvee linna kalmistule. Kui 1973. aastal rajati Mustveesse vennaskalmistu, maeti Agirre säilmed sinna ümber.
Ajaloolase Kaupo Deemanti arvates võis Aguirre osaleda Tallinna pommitamises või luurata Mustvee sadamat, ehkki kindlalt see teada ei ole. Deemant oletas, et just Aguirre allatulistamise tõttu võis Mustvee jääda pommitamata. Seepärast pidas Deemant ka tänava nimetamist Aguirre järgi kohatuks.
Tänavat Mustvees on varem soovitud ümber nimetada Kiriku (kirikutorn paistab), Jõe (tänav läheb üle oja) ja Silla (üle oja viib sild) tänavaks.
Grafovi tänav Narvas
1923 Petrogradis sündinud Igor Grafov oli Nõukogude Liidu sõjaväelane. Ta oli õhutõrjepolgu kuulipilduja rühma komandör, kui 1944. aasta veebruaris jõudis Punaarmee Narva jõe äärde. Grafov langes lahinguis 22. veebruaril. Grafov on maetud ühishauda Kingissepas. 1. juulil 1944 nimetati ta postuumselt NSV Liidu kangelaseks. Tema hukkumiskohale oli talle Narvas püstitatud mälestusmärk, mis eemaldati sel aastal. Narvas on Grafovi tänav.
Gorbatši tänav Narvas
1916. aastal Ukrainas sündinud Mihhail Gorbatš osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. Langes lahingus Narva pärast 11. veebruaril 1944. Postuumselt NSV Liidu kangelane. Maetud Narva-Jõesuu kalmistule. Narvas on Gorbatši tänav.
Tškalovi tänav Sillamäel
1904. aastal Venemaal sündinud Valeri Tškalov oli Nõukogude katselendur. Ta sooritas 1937. aastal esmakordselt Moskvast vahemaandumisteta lennu põhjapooluse kaudu USA-sse Washingtoni osariiki Vancouverisse. Hukkus hävituslennuki I-180 katsetusel 15. detsembril 1938. Tškalov on maetud Moskvasse Kremli müüri äärde. Sillamäel on Tškalovi tänav. Venemaal oli 2017. aasta seisuga 1334 Valeri Tškalovi nimelist tänavat.
### Response:
Rahvusarhiiv peab punaarmeelaste tänavanimesid kohatuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luka Doncic tõi üleplatsimehena Dallasele 42 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis üheksa resultatiivset söötu, aga see siiski Dallast kaotusest ei päästnud. Christian Wood lisas 26 punkit ja võttia 12 lauapalli.
Võitjate parim oli Jayson Tatum 37 punkti ja 13 lauapalliga, seejuures oli enne matši kahtlane, kas esmaspäeval hüppeliigesele liiga teinud Tatum üldse mängida saab. Jaylen Brown lisas 31 punkti.
18 mängust 14 võitnud Celtics on idakonverentsis liidrikohal, üheksa võidu kõrvale kaheksanda kaotuse saanud Mavericks on läänekonverentsis kümnes.
Tulemused:
Charlotte – Philadelphia 107:101
Cleveland – Portland 114:96
Indiana – Minnesota 101:115
Boston – Dallas 125:112
Miami – Washington 113:105
Toronto – Brooklyn 98:112
Atlanta – Sacramento 115:106
Oklahoma City – Denver 126:131 la.
Milwaukee – Chicago 113:118
San Antonio – New Orleans 110:129
Utah – Detroit 116:125
Golden State – LA Clippers 124:107 | Doncici 42 punktist Dallasele võiduks ei piisanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luka Doncic tõi üleplatsimehena Dallasele 42 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis üheksa resultatiivset söötu, aga see siiski Dallast kaotusest ei päästnud. Christian Wood lisas 26 punkit ja võttia 12 lauapalli.
Võitjate parim oli Jayson Tatum 37 punkti ja 13 lauapalliga, seejuures oli enne matši kahtlane, kas esmaspäeval hüppeliigesele liiga teinud Tatum üldse mängida saab. Jaylen Brown lisas 31 punkti.
18 mängust 14 võitnud Celtics on idakonverentsis liidrikohal, üheksa võidu kõrvale kaheksanda kaotuse saanud Mavericks on läänekonverentsis kümnes.
Tulemused:
Charlotte – Philadelphia 107:101
Cleveland – Portland 114:96
Indiana – Minnesota 101:115
Boston – Dallas 125:112
Miami – Washington 113:105
Toronto – Brooklyn 98:112
Atlanta – Sacramento 115:106
Oklahoma City – Denver 126:131 la.
Milwaukee – Chicago 113:118
San Antonio – New Orleans 110:129
Utah – Detroit 116:125
Golden State – LA Clippers 124:107
### Response:
Doncici 42 punktist Dallasele võiduks ei piisanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavadest eemal oldud aja vältel on Martinson enda sõnul palju kasvanud nii laulukirjutaja, muusiku kui ka lauljana. Varasemalt jazz- maastikul enamasti live -bändiga koos figureerinud Martinson on astunud sammu produtseeritud muusika suunas ning tunneb end hetkel koduselt just selles valdkonnas.
Laul "Thousand Times" räägib muusiku sõnul kahest inimesest, kes on teineteist leidnud ja tunduvad üksteise jaoks justkui liiga head olevat, kuid erinevatel põhjustel on kokkujäämine siiski võimatu. Koosveedetud aastad aga loovad unistava illusiooni, et kahekesi võiks kasvada koos vanaks.
Martinson soovib, et kuulaja mõtleks seda laulu kuulates oma elupartneri peale ning loodab, et inimesed ei annaks teineteise osas liiga kergekäeliselt alla, vaid pingutaksid selle nimel, et olla üksteise jaoks parimad versioonid iseendast.
Laulu muusika ja sõnade autor on Elina Martinson, produtseeris Maris Pihlap. | Elina Martinson andis välja singli "Thousand Times" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavadest eemal oldud aja vältel on Martinson enda sõnul palju kasvanud nii laulukirjutaja, muusiku kui ka lauljana. Varasemalt jazz- maastikul enamasti live -bändiga koos figureerinud Martinson on astunud sammu produtseeritud muusika suunas ning tunneb end hetkel koduselt just selles valdkonnas.
Laul "Thousand Times" räägib muusiku sõnul kahest inimesest, kes on teineteist leidnud ja tunduvad üksteise jaoks justkui liiga head olevat, kuid erinevatel põhjustel on kokkujäämine siiski võimatu. Koosveedetud aastad aga loovad unistava illusiooni, et kahekesi võiks kasvada koos vanaks.
Martinson soovib, et kuulaja mõtleks seda laulu kuulates oma elupartneri peale ning loodab, et inimesed ei annaks teineteise osas liiga kergekäeliselt alla, vaid pingutaksid selle nimel, et olla üksteise jaoks parimad versioonid iseendast.
Laulu muusika ja sõnade autor on Elina Martinson, produtseeris Maris Pihlap.
### Response:
Elina Martinson andis välja singli "Thousand Times" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome kaitsepolitsei (Supo) hinnangul töötab Vene luure aktiivselt kõikides Põhjamaades, toob Yle välja.
Kolmapäeval arreteeris Rootsi julgeolekupolitsei (Säpo) ühe Vene päritolu abielupaari, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus luuretegevuses Rootsi ja ühe kolmanda riigi vastu.
Soome kaitsepolitsei ei kinnitanud Yle-le, kas see kolmas riik võis olla Soome. Supo eriuurija Veli-Pekka Kivimäki sõnul ei ole samas tegu uue fenomeniga.
Lisaks Rootsile tabati oktoobris Norras Tromsøs mees, kes töötas samuti valeidentiteediga, püüdes väliselt jätta muljet, et on Brasiilia, mitte Vene kodanik.
Kivimäki ei kinnitanud Yle-le kas selliseid juhtumeid on ka Soomes olnud. Supo üks eesmärk on eriuurija sõnul peatada luuretegevus juba enne seaduse rikkumist. See olevat üks põhjus, miks selliseid juhtumeid Soomes avalikuks pole tulnud.
Supo eriuurija sõnul on Norra, olles NATO liige, Venemaa jaoks suurem huviobjekt kui Soome. Samas on Venemaa hakanud huvi tundma selle vastu, milline saab olema Soome liikmesus NATO-s.
Yle suhtles ka Soome välisministeeriumiga, kelle julgeolekuküsimuste direktori Jussi Aarnio sõnul arvestatakse võimalike Vene luurajate küsimusega juba inimeste värbamisel ja infovõrgustike kaitsmisel.
Soome välisministeerium kontrollib inimeste ministeeriumisse võtmisel põhjalikult nende tausta ning ministeeriumi turvaligipääs kestab viis aastat.
Aarnio sõnul ei ole lisaks kellelgi kogu aeg kogu infole ligipääsu. See pole kellegi mitteusaldamisest tingitud, vaid on riski haldamise meede.
Supo hinnangul tegutsevad Soomes kümnete riikide luurajad. Täpset numbrit Soome kaitsepolitsei Yle-le ei soostunud ütlema. Tavaliselt töötavad luurajad ametlikult diplomaadina ning neil on diplomaatiline puutumatus.
Kui diplomaat tabatakse luuretegevuselt, siis võidakse ta riigist välja saata. Selliseid juhtumeid tavaliselt Soomes avalikuks ei tehta ning see on Soome välispoliitiline otsus, kas seda teha, rõhutab Kivimäki.
Supo hinnangul on Vene inimkeskne luuretegevus Euroopas vähenenud, kuna paljud Euroopa riigid on suure hulga Vene diplomaate enda riigist välja saatnud. Samal ajal on kasvanud luuretegevus interneti kaudu ning selleks kasutatakse Kivimäki sõnul enamasti pahavara. | Yle: erinevalt Rootsist ja Norrast ei ole Soome Vene spioone paljastanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome kaitsepolitsei (Supo) hinnangul töötab Vene luure aktiivselt kõikides Põhjamaades, toob Yle välja.
Kolmapäeval arreteeris Rootsi julgeolekupolitsei (Säpo) ühe Vene päritolu abielupaari, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus luuretegevuses Rootsi ja ühe kolmanda riigi vastu.
Soome kaitsepolitsei ei kinnitanud Yle-le, kas see kolmas riik võis olla Soome. Supo eriuurija Veli-Pekka Kivimäki sõnul ei ole samas tegu uue fenomeniga.
Lisaks Rootsile tabati oktoobris Norras Tromsøs mees, kes töötas samuti valeidentiteediga, püüdes väliselt jätta muljet, et on Brasiilia, mitte Vene kodanik.
Kivimäki ei kinnitanud Yle-le kas selliseid juhtumeid on ka Soomes olnud. Supo üks eesmärk on eriuurija sõnul peatada luuretegevus juba enne seaduse rikkumist. See olevat üks põhjus, miks selliseid juhtumeid Soomes avalikuks pole tulnud.
Supo eriuurija sõnul on Norra, olles NATO liige, Venemaa jaoks suurem huviobjekt kui Soome. Samas on Venemaa hakanud huvi tundma selle vastu, milline saab olema Soome liikmesus NATO-s.
Yle suhtles ka Soome välisministeeriumiga, kelle julgeolekuküsimuste direktori Jussi Aarnio sõnul arvestatakse võimalike Vene luurajate küsimusega juba inimeste värbamisel ja infovõrgustike kaitsmisel.
Soome välisministeerium kontrollib inimeste ministeeriumisse võtmisel põhjalikult nende tausta ning ministeeriumi turvaligipääs kestab viis aastat.
Aarnio sõnul ei ole lisaks kellelgi kogu aeg kogu infole ligipääsu. See pole kellegi mitteusaldamisest tingitud, vaid on riski haldamise meede.
Supo hinnangul tegutsevad Soomes kümnete riikide luurajad. Täpset numbrit Soome kaitsepolitsei Yle-le ei soostunud ütlema. Tavaliselt töötavad luurajad ametlikult diplomaadina ning neil on diplomaatiline puutumatus.
Kui diplomaat tabatakse luuretegevuselt, siis võidakse ta riigist välja saata. Selliseid juhtumeid tavaliselt Soomes avalikuks ei tehta ning see on Soome välispoliitiline otsus, kas seda teha, rõhutab Kivimäki.
Supo hinnangul on Vene inimkeskne luuretegevus Euroopas vähenenud, kuna paljud Euroopa riigid on suure hulga Vene diplomaate enda riigist välja saatnud. Samal ajal on kasvanud luuretegevus interneti kaudu ning selleks kasutatakse Kivimäki sõnul enamasti pahavara.
### Response:
Yle: erinevalt Rootsist ja Norrast ei ole Soome Vene spioone paljastanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Kaja Kallas viibib neljapäeval visiidil Soomes, mistõttu toimub valitsuse istung sidevahendite teel. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Reinsalu, Riisalo ja Peterson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Kaja Kallas viibib neljapäeval visiidil Soomes, mistõttu toimub valitsuse istung sidevahendite teel.
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Reinsalu, Riisalo ja Peterson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kurlingunaiskond jätkas Euroopa meistrivõistlustel B-divisjonis võitude seeriat, alistades Belgia naiskonna kindlalt tulemusega 10:2. Kohtumine lõppes kuue mänguvooruga, pärast neljandat vooru oli seis 8:0 Eesti kasuks. Pärastlõunases mängus alistasid eestlannad sama veenvalt ka Sloveenia esinduse, kohtumine lõppes samuti tulemusega 10:2 ning kaheksandas voorus võitis Marie Kaldvee naiskond neli punkti.
Neljapäeval kohtub Eesti Leedu naiskonnaga, mõlemad võistkonnad on edasipääsu play-off'i endale praeguseks juba kindlustanud. Lisaks on lõppvooru pääsenud ka Tšehhi naiskond, neljas edasipääseja selgub neljapäevaste mängude tulemusel.
Eesti kurlingunaiskond võistleb EM-il B-divisjonis ning eesmärgiks on jõuda kahe parema sekka, et tagada Eestile koht järgmisel aastal tugevaimas A-divisjonis.
Eesti kurlingumeeskond pidi tunnistama Iirimaa paremust 16:6, kuid õhtuses mängus alistas Slovakkia meeskonna tulemusega 6:4. Eesti meeskond asub B-divisjoni A-alagrupis ühe võidu ja viie kaotusega viimasel kohal.
Euroopa parimad võistkonnad meeste ja naiste kurlingus selguvad pühapäeval. | Eesti kurlingunaiskond pääses EM-il lõppvooru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kurlingunaiskond jätkas Euroopa meistrivõistlustel B-divisjonis võitude seeriat, alistades Belgia naiskonna kindlalt tulemusega 10:2. Kohtumine lõppes kuue mänguvooruga, pärast neljandat vooru oli seis 8:0 Eesti kasuks. Pärastlõunases mängus alistasid eestlannad sama veenvalt ka Sloveenia esinduse, kohtumine lõppes samuti tulemusega 10:2 ning kaheksandas voorus võitis Marie Kaldvee naiskond neli punkti.
Neljapäeval kohtub Eesti Leedu naiskonnaga, mõlemad võistkonnad on edasipääsu play-off'i endale praeguseks juba kindlustanud. Lisaks on lõppvooru pääsenud ka Tšehhi naiskond, neljas edasipääseja selgub neljapäevaste mängude tulemusel.
Eesti kurlingunaiskond võistleb EM-il B-divisjonis ning eesmärgiks on jõuda kahe parema sekka, et tagada Eestile koht järgmisel aastal tugevaimas A-divisjonis.
Eesti kurlingumeeskond pidi tunnistama Iirimaa paremust 16:6, kuid õhtuses mängus alistas Slovakkia meeskonna tulemusega 6:4. Eesti meeskond asub B-divisjoni A-alagrupis ühe võidu ja viie kaotusega viimasel kohal.
Euroopa parimad võistkonnad meeste ja naiste kurlingus selguvad pühapäeval.
### Response:
Eesti kurlingunaiskond pääses EM-il lõppvooru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vee keemilise koostise tingib seda ümbritsevate kivimite ja setete keemiline koostis. Kuna põhjavesi on väga pikka aega kivimitega kontaktis, siis erinevate reaktsioonide käigus leostuvad neist välja mitmed koostisosad," selgitab Tartu Ülikooli geoloogia kaasprofessor Enn Karro. Nii võibki juhtuda, et ühes Eesti piirkonnas sisaldab põhjavesi pisut rohkem rauda, teises fluori ja kolmandas arseeni.
"Vee keemilise koostise tingib seda ümbritsevate kivimite ja setete keemiline koostis."
Äsja lõppenud uurimisprojektis keskendus Karro koos Tartu Ülikooli doktorantide Magdaleena Männiku ja Raul Paadiga just arseenisisaldusele Tartumaa põhjavees. Küsimus tõstatus 2019. aastal, mil Peipsiääre valla põhjaveest avastati arseeni lubatud piirmäärast rohkem. Nüüd võtsid Karro ja kolleegid Tartumaalt 62 puurkaevust veeproove. Piirnormist rohkem arseeni leidsid nad ainult üheksast proovist.
Savikas ja rauarikas Narva lade
"Meie uurisime just looduslikku arseenisisaldust ehk meid huvitas otse puurkaevust tulev põhjavesi," täpsustab Enn Karro. Tarbijateni jõuab aga juba puhastusseadmetest läbi käinud kraanivesi. "Puhastusseadmetes vee keemiline koostis muutub. Nii et meie ei oska selle projekti andmestikule tuginedes päris täpselt öelda, millise koostisega vett Tartumaa elanikud tegelikult joovad," selgitab kaasprofessor. Siiski kinnitab ta, et tartumaalaste ja tartlaste kraanidest voolav ühisveevärkide vesi vastab joogivee kvaliteedinõuetele.
"Puhastusseadmetes vee keemiline koostis muutub. Nii et meie ei oska selle projekti andmestikule tuginedes päris täpselt öelda, millise koostisega vett Tartumaa elanikud tegelikult joovad."
Magdaleena Männiku sõnul tuli arseenimure tõsisemalt päevakorda, kui paari aasta eest rajati Tartu külje alla uut Kobrulehe veehaaret. "Sealt tulid kõrgemad areenisisaldused välja: umbes 25 mikrogrammi liitri kohta. See tingis ka vajaduse meie uuringu järele," põhjendab ta. Samuti ulatus arseenisisaldus 25 mikrogrammi kanti mõnes terviseameti võetud veeproovis Tartust põhja poole jäävates asulates.
Männik märgib, et Eestis, nagu ka mujal Euroopa Liidus, on arseeni piirnorm vees kümme mikrogrammi liitri kohta. "Need sisaldused, mis meie leidsime, ületasid seda normi kohati üsna palju," sõnab ta. Üle Tartumaa võetud 62 põhjaveeproovist üheksa sisaldasid arseeni lubatust rohkem. Karro sõnul oli suurim nende määratud arseenisisaldus 16–17 mikrogrammi liitri kohta.
Arseenisisaldused Tartumaa puurkaevudes. Autor/allikas: Karro et al.
Nagu jooniselt näha, paiknevad normist suurema arseenisisaldusega puurkaevud võrdlemisi ühel joonel. "Meie eesmärk oligi selgitada, kas need on kuidagi geoloogiliselt seotud: mingi konkreetse lademe, sügavuse või hüdrokeemilise taustaga," ütleb Karro. Töö kinnitas, et arseenirikka veega puurkaeve ühendab tõepoolest veekihi geoloogiline ehitus.
"Kõik puurkaevud, kus arseenisisaldused olid punases ehk ülenormatiivsed, ulatusid kas vähemal või rohkemal määral Narva lademesse."
Eesti maapõues kulgevad erinevate ladestute avamused ida-läänesuunaliselt ja neid moodustavad kivimikihid on geoloogilises läbilõikes vaadatuna lõuna suunas kaldu. Ladestud jagunevad omakorda väiksemateks üksusteks ehk lademeteks.
Enamik Karro, Männiku ja Paadi uuritud puurkaeve ulatub Aruküla lademe liivakivides paiknevasse kesk-devoni veekihti. Osa puurkaeve on aga sügavamad ja saavad oma vee Pärnu ladet hõlmavast kesk-alam-devoni veekihist. Kaasprofessori sõnul jääb nende kahe põhjaveekihi vahele vettpidav Narva lade. "Kõik puurkaevud, kus arseenisisaldused olid punases ehk ülenormatiivsed, ulatusid kas vähemal või rohkemal määral Narva lademesse," osutab Karro.
Geoloogiline läbilõige Tartumaa pinnasest. Normist suurema arseenisisaldusega (punane) puurkaev puutub Narva ladet. Autor/allikas: Karro et al.
Põhja-Tartumaal paikneb Narva lade väiksemas sügavuses ja eriti selle alumine osa ehk Vadja kihistu on savikas ja rauarikas. "Savikas materjal seob hästi arseeni. Samuti kontrollivad arseeni geokeemilist käitumist rauaühendid ja keskkonna hapnikurikkus," põhjendab kaasprofessor Narva ladet puutuvate kaevude vee arseenirohkust. "Meie uuringu üks järeldus oli, et Tartumaa puurkaevudes on arseenisisaldus kõrge looduslikel põhjustel. Tegemist ei ole inimtekkelise reostusega," tõdeb Männik.
Uurida võiks ka Viljandimaal
Enn Karro sõnul oli töö mõte hinnata Tartumaa põhjavee looduslikku seisundit, et uute puurkaevude rajajad oskaksid tulevikus sellega arvestada. "Meie üks soovitus edaspidiseks oli, et samalaadset uuringut võiks jätkata ka Viljandi ja Kilingi-Nõmme ümbruses," osutab ta. Sealse maapõue geoloogiline ehitus on Karro sõnul Tartumaaga väga sarnane, kuid põhjavee arseenisisaldust seal varem põhjalikult uuritud pole.
Olemasolevate arseenirikaste puurkaevude vett saaks Magdaleena Männiku sõnul ikkagi kasutada, kui seda esmalt filtreerida. "Näiteks rauafiltrid eemaldavad veest arseeni märkimisväärselt. Kui liitris looduslikus põhjavees oli umbes 11 mikrogrammi arseeni, siis peale filtreerimist alla ühe mikrogrammi," toob ta välja.
"Näiteks rauafiltrid eemaldavad veest arseeni märkimisväärselt."
Teine võimalus on Männiku sõnul rajada samasse kohta sügavam puurkaev. "Või siis vähemalt, kui edaspidi selles piirkonnas hakatakse uusi kaeve rajama, peaks puurima nii, et need Narva lademesse ei ulatuks," lisab Karro.
Hiljuti arseenirikkusega silma paistnud Kobrulehe veehaare pole veel kasutuses, ent uurijate sõnul on sinnagi planeeritud rauaärastusseadmed. Peale selle on paljud Kobrulehe puurkaevud sügavamad ning avavad teisi veekihte, kus arseeniprobleemi ei esine. "Töötavate veehaarete vee kvaliteeti kontrollitakse põhjalikult, mistõttu ei tasu karta, et Kobrulehe hakkab arseenirikast vett meile võrku andma," ütleb kaasprofessor.
Millist vett kohalik inimene tegelikult joob, on tema sõnul pigem kraaniveeuuringute küsimus. Joogivee-ettevõtetel lasub kohustus tarbijani jõudva vee koostist pidevalt seirata. Oma koduõue isiklikust kaevust tuleva vee kvaliteedi eest vastutab aga paljuski inimene ise – sõltub, kuidas ta oma kaevu ümber majandab.
Terviseameti andmetel suurendab aastatepikkune normist kõrgema arseenisisaldusega joogivee tarbimine kopsu-, põie- ja neeruvähki haigestumise riski. Samuti on sel juhul suurem tõenäosus spetsiifiliste naha kahjustuste tekkeks. "Samas ma ei tea, et Eestis oleks joogiveest pärit arseeni tervisemõjude kohta mingit uuringut tehtud või seoseid leitud," ütleb Karro. | Peipsiääre arseeniprobleemi taga peitub vaid üks kivimikiht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vee keemilise koostise tingib seda ümbritsevate kivimite ja setete keemiline koostis. Kuna põhjavesi on väga pikka aega kivimitega kontaktis, siis erinevate reaktsioonide käigus leostuvad neist välja mitmed koostisosad," selgitab Tartu Ülikooli geoloogia kaasprofessor Enn Karro. Nii võibki juhtuda, et ühes Eesti piirkonnas sisaldab põhjavesi pisut rohkem rauda, teises fluori ja kolmandas arseeni.
"Vee keemilise koostise tingib seda ümbritsevate kivimite ja setete keemiline koostis."
Äsja lõppenud uurimisprojektis keskendus Karro koos Tartu Ülikooli doktorantide Magdaleena Männiku ja Raul Paadiga just arseenisisaldusele Tartumaa põhjavees. Küsimus tõstatus 2019. aastal, mil Peipsiääre valla põhjaveest avastati arseeni lubatud piirmäärast rohkem. Nüüd võtsid Karro ja kolleegid Tartumaalt 62 puurkaevust veeproove. Piirnormist rohkem arseeni leidsid nad ainult üheksast proovist.
Savikas ja rauarikas Narva lade
"Meie uurisime just looduslikku arseenisisaldust ehk meid huvitas otse puurkaevust tulev põhjavesi," täpsustab Enn Karro. Tarbijateni jõuab aga juba puhastusseadmetest läbi käinud kraanivesi. "Puhastusseadmetes vee keemiline koostis muutub. Nii et meie ei oska selle projekti andmestikule tuginedes päris täpselt öelda, millise koostisega vett Tartumaa elanikud tegelikult joovad," selgitab kaasprofessor. Siiski kinnitab ta, et tartumaalaste ja tartlaste kraanidest voolav ühisveevärkide vesi vastab joogivee kvaliteedinõuetele.
"Puhastusseadmetes vee keemiline koostis muutub. Nii et meie ei oska selle projekti andmestikule tuginedes päris täpselt öelda, millise koostisega vett Tartumaa elanikud tegelikult joovad."
Magdaleena Männiku sõnul tuli arseenimure tõsisemalt päevakorda, kui paari aasta eest rajati Tartu külje alla uut Kobrulehe veehaaret. "Sealt tulid kõrgemad areenisisaldused välja: umbes 25 mikrogrammi liitri kohta. See tingis ka vajaduse meie uuringu järele," põhjendab ta. Samuti ulatus arseenisisaldus 25 mikrogrammi kanti mõnes terviseameti võetud veeproovis Tartust põhja poole jäävates asulates.
Männik märgib, et Eestis, nagu ka mujal Euroopa Liidus, on arseeni piirnorm vees kümme mikrogrammi liitri kohta. "Need sisaldused, mis meie leidsime, ületasid seda normi kohati üsna palju," sõnab ta. Üle Tartumaa võetud 62 põhjaveeproovist üheksa sisaldasid arseeni lubatust rohkem. Karro sõnul oli suurim nende määratud arseenisisaldus 16–17 mikrogrammi liitri kohta.
Arseenisisaldused Tartumaa puurkaevudes. Autor/allikas: Karro et al.
Nagu jooniselt näha, paiknevad normist suurema arseenisisaldusega puurkaevud võrdlemisi ühel joonel. "Meie eesmärk oligi selgitada, kas need on kuidagi geoloogiliselt seotud: mingi konkreetse lademe, sügavuse või hüdrokeemilise taustaga," ütleb Karro. Töö kinnitas, et arseenirikka veega puurkaeve ühendab tõepoolest veekihi geoloogiline ehitus.
"Kõik puurkaevud, kus arseenisisaldused olid punases ehk ülenormatiivsed, ulatusid kas vähemal või rohkemal määral Narva lademesse."
Eesti maapõues kulgevad erinevate ladestute avamused ida-läänesuunaliselt ja neid moodustavad kivimikihid on geoloogilises läbilõikes vaadatuna lõuna suunas kaldu. Ladestud jagunevad omakorda väiksemateks üksusteks ehk lademeteks.
Enamik Karro, Männiku ja Paadi uuritud puurkaeve ulatub Aruküla lademe liivakivides paiknevasse kesk-devoni veekihti. Osa puurkaeve on aga sügavamad ja saavad oma vee Pärnu ladet hõlmavast kesk-alam-devoni veekihist. Kaasprofessori sõnul jääb nende kahe põhjaveekihi vahele vettpidav Narva lade. "Kõik puurkaevud, kus arseenisisaldused olid punases ehk ülenormatiivsed, ulatusid kas vähemal või rohkemal määral Narva lademesse," osutab Karro.
Geoloogiline läbilõige Tartumaa pinnasest. Normist suurema arseenisisaldusega (punane) puurkaev puutub Narva ladet. Autor/allikas: Karro et al.
Põhja-Tartumaal paikneb Narva lade väiksemas sügavuses ja eriti selle alumine osa ehk Vadja kihistu on savikas ja rauarikas. "Savikas materjal seob hästi arseeni. Samuti kontrollivad arseeni geokeemilist käitumist rauaühendid ja keskkonna hapnikurikkus," põhjendab kaasprofessor Narva ladet puutuvate kaevude vee arseenirohkust. "Meie uuringu üks järeldus oli, et Tartumaa puurkaevudes on arseenisisaldus kõrge looduslikel põhjustel. Tegemist ei ole inimtekkelise reostusega," tõdeb Männik.
Uurida võiks ka Viljandimaal
Enn Karro sõnul oli töö mõte hinnata Tartumaa põhjavee looduslikku seisundit, et uute puurkaevude rajajad oskaksid tulevikus sellega arvestada. "Meie üks soovitus edaspidiseks oli, et samalaadset uuringut võiks jätkata ka Viljandi ja Kilingi-Nõmme ümbruses," osutab ta. Sealse maapõue geoloogiline ehitus on Karro sõnul Tartumaaga väga sarnane, kuid põhjavee arseenisisaldust seal varem põhjalikult uuritud pole.
Olemasolevate arseenirikaste puurkaevude vett saaks Magdaleena Männiku sõnul ikkagi kasutada, kui seda esmalt filtreerida. "Näiteks rauafiltrid eemaldavad veest arseeni märkimisväärselt. Kui liitris looduslikus põhjavees oli umbes 11 mikrogrammi arseeni, siis peale filtreerimist alla ühe mikrogrammi," toob ta välja.
"Näiteks rauafiltrid eemaldavad veest arseeni märkimisväärselt."
Teine võimalus on Männiku sõnul rajada samasse kohta sügavam puurkaev. "Või siis vähemalt, kui edaspidi selles piirkonnas hakatakse uusi kaeve rajama, peaks puurima nii, et need Narva lademesse ei ulatuks," lisab Karro.
Hiljuti arseenirikkusega silma paistnud Kobrulehe veehaare pole veel kasutuses, ent uurijate sõnul on sinnagi planeeritud rauaärastusseadmed. Peale selle on paljud Kobrulehe puurkaevud sügavamad ning avavad teisi veekihte, kus arseeniprobleemi ei esine. "Töötavate veehaarete vee kvaliteeti kontrollitakse põhjalikult, mistõttu ei tasu karta, et Kobrulehe hakkab arseenirikast vett meile võrku andma," ütleb kaasprofessor.
Millist vett kohalik inimene tegelikult joob, on tema sõnul pigem kraaniveeuuringute küsimus. Joogivee-ettevõtetel lasub kohustus tarbijani jõudva vee koostist pidevalt seirata. Oma koduõue isiklikust kaevust tuleva vee kvaliteedi eest vastutab aga paljuski inimene ise – sõltub, kuidas ta oma kaevu ümber majandab.
Terviseameti andmetel suurendab aastatepikkune normist kõrgema arseenisisaldusega joogivee tarbimine kopsu-, põie- ja neeruvähki haigestumise riski. Samuti on sel juhul suurem tõenäosus spetsiifiliste naha kahjustuste tekkeks. "Samas ma ei tea, et Eestis oleks joogiveest pärit arseeni tervisemõjude kohta mingit uuringut tehtud või seoseid leitud," ütleb Karro.
### Response:
Peipsiääre arseeniprobleemi taga peitub vaid üks kivimikiht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sepa sõnul küpses lugu kõvakettal juba üle aasta. "Laul räägib hea ja kurja võitlusest inimsuhetes, tegevuspaigaks müütiline Toomemägi Tartus," kommenteeris ta.
Loo sõnad kirjutas Ehin ning muusika lõi Sepp koos Andre Maakeriga. Video režissöör on Ants Tammik.
Ehini ja Sepa bändis mängivad: Andre Maaker (kitarr), Indrek Mällo (kontrabass), Tõnu Tubli (trummid), Mathei Florea (klaver) ja Sepp (torukellad). | Kristiina Ehin ja Silver Sepp avaldasid ühise videosingli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sepa sõnul küpses lugu kõvakettal juba üle aasta. "Laul räägib hea ja kurja võitlusest inimsuhetes, tegevuspaigaks müütiline Toomemägi Tartus," kommenteeris ta.
Loo sõnad kirjutas Ehin ning muusika lõi Sepp koos Andre Maakeriga. Video režissöör on Ants Tammik.
Ehini ja Sepa bändis mängivad: Andre Maaker (kitarr), Indrek Mällo (kontrabass), Tõnu Tubli (trummid), Mathei Florea (klaver) ja Sepp (torukellad).
### Response:
Kristiina Ehin ja Silver Sepp avaldasid ühise videosingli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti majanduse konkurentsivõime on ohtu sattunud. Asume geograafiliselt sõjas oleva agressorriigi kõrval, toimub tööjõukulude konvergents muu Euroopaga ning energiahinnad on muutunud talumatult kõrgeks. Aga konkurents ei ole ainult hinnas, sest üha enam konkureerime ka selles, milline on Eestist pärit toodete süsiniku jalajälg, st millist energiat on tootmisettevõte oma protsessis kasutanud.
Suuresti fossiilsetest allikatest toodetud elekter muudab meie tooted juba õige pea Põhjamaade turgudele sobimatuks või tuleb nende müügihinda taastuvenergiat kasutavate konkurentidega võrreldes oluliselt langetada.
Lähiaastatel on Eestis energeetikasse vaja investeerida suuri summasid. Ressursid on alati piiratud ja seega tuleb teha investeeringud targalt. Peame otsustama, kuhu tahame kuuluda. Kas näeme end osana tänapäevasest Euroopast ja tahame samu väärtuseid jagades jätkata integreerumist Põhjamaade majandusruumi, et sellega koos areneda?
Kui investeerime praegu taas eelmise põlvkonna tehnoloogiatesse, siis peame hakkama kõike jälle mõne aasta pärast ümber tegema. Kui investeerime sihipäraselt taastuvenergia võimsustesse, loome tulevikukindla energeetika, moodsa süsteemi, mis toimib mitukümmend aastat ja mis on aluseks majandusarengule.
Sada protsenti taastuvelekter
Elektri puhul on riigikogu vastu võtnud otsuse, et hiljemalt 2030. aastaks tuleb toota Eestis vähemalt sama palju taastuvelektrit kui Eestis aastas ära tarbitakse. Selle summaarse lõpptarbimise, 9,8TWh saavutamiseks on vaja praegusega võrreldes juurde vähemalt 7TWh taastuvelektrit.
Võib arvata, et tegelikult on vajaminev kogus suurem, sest täielikult dekarboniseeritud elektrivarustus motiveerib kiiremini elektrisõidukeid kasutusele võtma ja leiab kasutust ka soojussektoris, kus samuti peetakse oluliseks süsinikuneutraalsuse saavutamist.
Kogu taastuvenergia osakaalu riiklik eesmärk suurenes sama seaduse kohaselt vähemalt 65 protsendile. Need on ambitsioonikad eesmärgid, mida ei täida me ainult päikesepaneelide, koostootmisjaamade ega isegi maismaatuuleparkide lisamisega. Sellise mahu saavutame antud ajaraamis ainult siis, kui kerkivad ka meretuulepargid.
Meretuuleparkide peamiseks eeliseks maismaatuuleparkidega võrreldes on tugevam ja stabiilsem tuulekiirus merel. Tuulegeneraatoritele omane järsk toodangukõver tähendab seda, et iga täiendav m/s tuult keskmistel tuulekiirustel suurendab oluliselt tuuliku elektritoodangut ja seega tagab stabiilsema elektriga varustatuse.
Eestis on suurepärased tingimused meretuuleparkide rajamiseks. Meil on palju madalat merd, kus on head tuuleolud. See tähendab, et tuuleparke on lihtsam hooldada ja tuulikud on töös 97-98 protsendil aastast. Vähem oluline pole see, et see tehnoloogia on juba reaalselt olemas ja mitte ainult idee tulevikust.
"Ülemaailmse energiakriisi tõttu on Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas meretuuleparkide rajamise buum."
Ainuüksi Euroopa riikides on nüüdseks paigaldatud kokku enam kui 5000 meretuulikut ja eriti oluline roll on meretuuleparkidel elektri tootmisel Suurbritannias, Saksamaal, Belgias, Hollandis ja Taanis. Ülemaailmse energiakriisi tõttu on Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas meretuuleparkide rajamise buum ning järgnevatel aastatel suureneb tuuleenergia tootmine merel hüppeliselt.
Reservvõimsused on vajalikud
Eeldusel, et riik ja kohalikud omavalitsused teevad arendajatega tõhusat koostööd, saaks vajalikud uued võimsused viie aastaga valmis ehitada. Merele 1500 MW suure kasutusteguriga tootmisvõimsuse rajamiseks piisab 100-st 15-megavatisest tuulikust. Maismaal saaks praeguse tuulikute arvu kahekordistamisega ehk vaid ca 145 tuuliku lisamisega maismaatuulikute koguvõimsuse neljakordistada, sest tehnoloogia on nii palju arenenud.
Seega saame meretuuleparkidega toota suure mahu ja tagame stabiilsuse, kuid ka hajusalt paigutatud maismaatuulepargid on vajalikud, sest aitavad ühtlasemalt elektrivõrku koormata. Päikesepaneelid on oluliseks täienduseks suvel ja selle üle, et oleme neid paigaldanud oluliselt kiiremini kui meie naabermaad, on äärmiselt hea meel. Võrgu läbilaskevõime piirangute tõttu tuleks siiski edaspidi eelistada lahendusi, mis töötavad ka talvistes tingimustes.
Tootmise ja tarbimise mahtude pikemate erinevuste tasakaalustamise vajadus on modelleerimiste järgi aastati erinev, aga hinnanguliselt oleks Eestis taastuvatest allikatest toodetud elektrist puudujääv kogus võimalik selliste tootmisvõimuste lisamisel viia ca viie protsendini aastasest kogutarbimisest.
Praegu on Eestil välisühendusi võimsusele, mis on suurem kui Eesti elektritarbimine kõige külmemal ajal. Oluline on ka see, et neid ühendusi on võimalik kasutada lisaks impordile ka Eestis toodetud elektri ekspordiks teistesse riikidesse. Sellise tootmisportfelliga saame aidata regiooni teisi riike neil aegadel, kui meil tuul puhub ja mujal vaiksem on. Ja vastupidi, kui olukord peaks muutuma.
Aga isegi juhul, kui ühendused on olemas, on mõistlik omada kohapealseid reservtootmisvõimsusi. Olemasolevate põlevkivikatelde näol on praegu lahendus olemas, edaspidi võib kasutada biometaanil põhinevaid või sektoritevahelise sidumise lahendusi (toota rohelisest elektrist vesinikku, soojust, laadida autode akusid jms). Samuti ei ole reservide vajadus kuidagi ainult taastuvenergialahendustega seotud – teatud võimsuste hoidmine reservis on igal juhul vajalik ükskõik millise energiatootmisvõimsuste kombinatsiooni korral.
"Meil on vaja reservjaamasid, kuid kui neid peaks uusi ehitama, siis tuleb valida sellised, mis on võimalikud odavad ehitada ja meie süsteemi integreerida."
Arvestada tuleb sellega, et kui turul on suur hulk taastuvenergiavõimsusi, siis pääsevad need esimesena turule ja tõrjuvad teised tootmisallikad välja. Seega on meil vaja reservjaamasid, kuid kui neid peaks uusi ehitama, siis tuleb valida sellised, mis on võimalikud odavad ehitada ja meie süsteemi integreerida, sest töötunde jääb neil ilmselt väheseks. Kindlasti lisandub sel kümnendil ka salvestusseadmeid, mis aitavad tootmist tasakaalustada, ja rakendub nõudluse juhtimise potentsiaal.
Taastuvelekter on odavaim elekter
Kui rajame uusi tootmisvõimsusi piisavalt ja 95 protsenti elektrist toodetakse kodumaistest taastuvatest allikatest ilma importimata või reservühendusi kasutama, siis määravad need ka hinna lõpptarbijale ja ülejäänud osa hind ei oma enam sedavõrd suurt tähtsust.
Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri ja Lazardi analüüside kohaselt on maismaal toodetud tuuleenergia tootmishind 30-40 €/MWh vahel ja merel 60 €/MWh juures. Reservvõimsuste hoidmise ja piiratud ulatuses kasutamisega seotud kulu küll lisandub, aga ei muuda rajatava tootmisporftelli koguhinda märkimisväärselt.
Tuulepargid panustavad majandusse ja toovad ka riigile maksutulu, järgmisest aastast lisandub kohalikule omavalitsusele ja nende kaudu kohalikele elanikele tuuliku toodangumahtudel põhinev tasu.
Elektri summaarne lõpptarbimine Eestis on ligi 10TWh aastas. Et taastuvelekter on kõige odavam elekter, siis iga aasta, mille võrra õnnestub tuuleparkide ehitamist kiirendada, aitab säästa elektrikuludelt. Ja seda kiiremini taastame konkurentsivõime majanduses.
Ehk siis polegi nii keeruline: lisame piisava koguse taastuvelektrit tootvaid elektrijaamu ja saame tulevikukindla ja konkurentsivõimelise energiasüsteemi. Vastutasuks on Eesti jälle energiat eksportiv riik kas otse kaablite kaudu või sisendina toodetes, mida konkurentsivõimeliselt ekspordime.
Euroopa meretuulepargid. Autor/allikas: Windeurope.org | Priit Koit: taastuvenergiast saab Eesti majanduse mootor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti majanduse konkurentsivõime on ohtu sattunud. Asume geograafiliselt sõjas oleva agressorriigi kõrval, toimub tööjõukulude konvergents muu Euroopaga ning energiahinnad on muutunud talumatult kõrgeks. Aga konkurents ei ole ainult hinnas, sest üha enam konkureerime ka selles, milline on Eestist pärit toodete süsiniku jalajälg, st millist energiat on tootmisettevõte oma protsessis kasutanud.
Suuresti fossiilsetest allikatest toodetud elekter muudab meie tooted juba õige pea Põhjamaade turgudele sobimatuks või tuleb nende müügihinda taastuvenergiat kasutavate konkurentidega võrreldes oluliselt langetada.
Lähiaastatel on Eestis energeetikasse vaja investeerida suuri summasid. Ressursid on alati piiratud ja seega tuleb teha investeeringud targalt. Peame otsustama, kuhu tahame kuuluda. Kas näeme end osana tänapäevasest Euroopast ja tahame samu väärtuseid jagades jätkata integreerumist Põhjamaade majandusruumi, et sellega koos areneda?
Kui investeerime praegu taas eelmise põlvkonna tehnoloogiatesse, siis peame hakkama kõike jälle mõne aasta pärast ümber tegema. Kui investeerime sihipäraselt taastuvenergia võimsustesse, loome tulevikukindla energeetika, moodsa süsteemi, mis toimib mitukümmend aastat ja mis on aluseks majandusarengule.
Sada protsenti taastuvelekter
Elektri puhul on riigikogu vastu võtnud otsuse, et hiljemalt 2030. aastaks tuleb toota Eestis vähemalt sama palju taastuvelektrit kui Eestis aastas ära tarbitakse. Selle summaarse lõpptarbimise, 9,8TWh saavutamiseks on vaja praegusega võrreldes juurde vähemalt 7TWh taastuvelektrit.
Võib arvata, et tegelikult on vajaminev kogus suurem, sest täielikult dekarboniseeritud elektrivarustus motiveerib kiiremini elektrisõidukeid kasutusele võtma ja leiab kasutust ka soojussektoris, kus samuti peetakse oluliseks süsinikuneutraalsuse saavutamist.
Kogu taastuvenergia osakaalu riiklik eesmärk suurenes sama seaduse kohaselt vähemalt 65 protsendile. Need on ambitsioonikad eesmärgid, mida ei täida me ainult päikesepaneelide, koostootmisjaamade ega isegi maismaatuuleparkide lisamisega. Sellise mahu saavutame antud ajaraamis ainult siis, kui kerkivad ka meretuulepargid.
Meretuuleparkide peamiseks eeliseks maismaatuuleparkidega võrreldes on tugevam ja stabiilsem tuulekiirus merel. Tuulegeneraatoritele omane järsk toodangukõver tähendab seda, et iga täiendav m/s tuult keskmistel tuulekiirustel suurendab oluliselt tuuliku elektritoodangut ja seega tagab stabiilsema elektriga varustatuse.
Eestis on suurepärased tingimused meretuuleparkide rajamiseks. Meil on palju madalat merd, kus on head tuuleolud. See tähendab, et tuuleparke on lihtsam hooldada ja tuulikud on töös 97-98 protsendil aastast. Vähem oluline pole see, et see tehnoloogia on juba reaalselt olemas ja mitte ainult idee tulevikust.
"Ülemaailmse energiakriisi tõttu on Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas meretuuleparkide rajamise buum."
Ainuüksi Euroopa riikides on nüüdseks paigaldatud kokku enam kui 5000 meretuulikut ja eriti oluline roll on meretuuleparkidel elektri tootmisel Suurbritannias, Saksamaal, Belgias, Hollandis ja Taanis. Ülemaailmse energiakriisi tõttu on Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas meretuuleparkide rajamise buum ning järgnevatel aastatel suureneb tuuleenergia tootmine merel hüppeliselt.
Reservvõimsused on vajalikud
Eeldusel, et riik ja kohalikud omavalitsused teevad arendajatega tõhusat koostööd, saaks vajalikud uued võimsused viie aastaga valmis ehitada. Merele 1500 MW suure kasutusteguriga tootmisvõimsuse rajamiseks piisab 100-st 15-megavatisest tuulikust. Maismaal saaks praeguse tuulikute arvu kahekordistamisega ehk vaid ca 145 tuuliku lisamisega maismaatuulikute koguvõimsuse neljakordistada, sest tehnoloogia on nii palju arenenud.
Seega saame meretuuleparkidega toota suure mahu ja tagame stabiilsuse, kuid ka hajusalt paigutatud maismaatuulepargid on vajalikud, sest aitavad ühtlasemalt elektrivõrku koormata. Päikesepaneelid on oluliseks täienduseks suvel ja selle üle, et oleme neid paigaldanud oluliselt kiiremini kui meie naabermaad, on äärmiselt hea meel. Võrgu läbilaskevõime piirangute tõttu tuleks siiski edaspidi eelistada lahendusi, mis töötavad ka talvistes tingimustes.
Tootmise ja tarbimise mahtude pikemate erinevuste tasakaalustamise vajadus on modelleerimiste järgi aastati erinev, aga hinnanguliselt oleks Eestis taastuvatest allikatest toodetud elektrist puudujääv kogus võimalik selliste tootmisvõimuste lisamisel viia ca viie protsendini aastasest kogutarbimisest.
Praegu on Eestil välisühendusi võimsusele, mis on suurem kui Eesti elektritarbimine kõige külmemal ajal. Oluline on ka see, et neid ühendusi on võimalik kasutada lisaks impordile ka Eestis toodetud elektri ekspordiks teistesse riikidesse. Sellise tootmisportfelliga saame aidata regiooni teisi riike neil aegadel, kui meil tuul puhub ja mujal vaiksem on. Ja vastupidi, kui olukord peaks muutuma.
Aga isegi juhul, kui ühendused on olemas, on mõistlik omada kohapealseid reservtootmisvõimsusi. Olemasolevate põlevkivikatelde näol on praegu lahendus olemas, edaspidi võib kasutada biometaanil põhinevaid või sektoritevahelise sidumise lahendusi (toota rohelisest elektrist vesinikku, soojust, laadida autode akusid jms). Samuti ei ole reservide vajadus kuidagi ainult taastuvenergialahendustega seotud – teatud võimsuste hoidmine reservis on igal juhul vajalik ükskõik millise energiatootmisvõimsuste kombinatsiooni korral.
"Meil on vaja reservjaamasid, kuid kui neid peaks uusi ehitama, siis tuleb valida sellised, mis on võimalikud odavad ehitada ja meie süsteemi integreerida."
Arvestada tuleb sellega, et kui turul on suur hulk taastuvenergiavõimsusi, siis pääsevad need esimesena turule ja tõrjuvad teised tootmisallikad välja. Seega on meil vaja reservjaamasid, kuid kui neid peaks uusi ehitama, siis tuleb valida sellised, mis on võimalikud odavad ehitada ja meie süsteemi integreerida, sest töötunde jääb neil ilmselt väheseks. Kindlasti lisandub sel kümnendil ka salvestusseadmeid, mis aitavad tootmist tasakaalustada, ja rakendub nõudluse juhtimise potentsiaal.
Taastuvelekter on odavaim elekter
Kui rajame uusi tootmisvõimsusi piisavalt ja 95 protsenti elektrist toodetakse kodumaistest taastuvatest allikatest ilma importimata või reservühendusi kasutama, siis määravad need ka hinna lõpptarbijale ja ülejäänud osa hind ei oma enam sedavõrd suurt tähtsust.
Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri ja Lazardi analüüside kohaselt on maismaal toodetud tuuleenergia tootmishind 30-40 €/MWh vahel ja merel 60 €/MWh juures. Reservvõimsuste hoidmise ja piiratud ulatuses kasutamisega seotud kulu küll lisandub, aga ei muuda rajatava tootmisporftelli koguhinda märkimisväärselt.
Tuulepargid panustavad majandusse ja toovad ka riigile maksutulu, järgmisest aastast lisandub kohalikule omavalitsusele ja nende kaudu kohalikele elanikele tuuliku toodangumahtudel põhinev tasu.
Elektri summaarne lõpptarbimine Eestis on ligi 10TWh aastas. Et taastuvelekter on kõige odavam elekter, siis iga aasta, mille võrra õnnestub tuuleparkide ehitamist kiirendada, aitab säästa elektrikuludelt. Ja seda kiiremini taastame konkurentsivõime majanduses.
Ehk siis polegi nii keeruline: lisame piisava koguse taastuvelektrit tootvaid elektrijaamu ja saame tulevikukindla ja konkurentsivõimelise energiasüsteemi. Vastutasuks on Eesti jälle energiat eksportiv riik kas otse kaablite kaudu või sisendina toodetes, mida konkurentsivõimeliselt ekspordime.
Euroopa meretuulepargid. Autor/allikas: Windeurope.org
### Response:
Priit Koit: taastuvenergiast saab Eesti majanduse mootor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reet Varblane vestleb Mai Leviniga
Kunstiteadlane Mai Levin (1942) on truu inimene: tema koduelu on kulgenud Nõmmel, tööelu 1961. aastast pensionile jäämiseni Eesti kunstimuuseumis, teaduri, graafikaosakonna juhataja, teadusdirektori, peaspetsialistina. Ta on läbinisti pühendunud eesti kunstile ‒ suurtele klassikutele Eduard Wiiraltile ja Kristjan Rauale, aga on uurinud ka suurest kunstiajaloost välja jäänud teemasid ja autoreid. Levin pälvis tänavu Kristjan Raua kunstipreemia Kristjan Raua monograafia eest. See on tal teine Kristjan Raua preemia: esimese pälvis 1999. aastal Eduard Wiiralti monograafia eest. 2007. aastal autasustati teda riigi kultuuripreemiaga näituste "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" ja "Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest" ning näitusekataloogide eest.
Valle-Sten Maiste vestleb Leo Luksiga
Leo Luks: "Mõnikord kaldub vabamõtleja teispoole teadusliku maailmapildi poolt sobivaks tunnistatud diskursusi, kuid säilitab kriitikameele, muutumata uhuu-diskursuse jüngriks."
Leo Luksi artiklikogumiku "Filosoofia kui looming" ja Jüri Eintalu "Tõde või eimiski" arvustused.
Annika A. Koppel vestleb Jukka-Pekka Valkeapääga
Soome filmirežissöör Jukka-Pekka Valkeapää sai järjekordse filmi idee siis, kui sõber saatis talle Fuengirolast pildi, kus umbes kuuekümnene naine istub hommikul tänavakohvikus, tepitud mantel seljas ja pooltühi õlleklaas ees. Miski selle naise pilgus jäi Valkeapääd nii kummitama, et ta asus filmistsenaariumi kirjutama. Sellest sai Soome-Eesti ühistööna valminud film "Suur noos", mis linastus tänavu Pimedate Ööde filmifestivali põhivõistlusprogrammis ja jõuab kohe ka siinsesse kinolevisse.
Ra Martin Puhkan vestleb Marvin Bratkega
Marvin Bratke on Berliinis tegutsev saksa arhitekt ja disainer. Arhitektidiplomi sai Bratke 2011. aastal Müncheni tehnikaülikoolist. Praegu on ta teemad uued tehnoloogiad arhitektuuris ja tööstusdisaini lahendustes. Ta laveerib arhitekti, tootedisaineri ja veebidisaineri mõttemaailma vahel, otsides lahendusi, kuidas digimeetodite ja arhitektuuri sidumise abil ehitada ökonoomsemaid ja püsivamaid hooneid. Projektijuhina teeb Bratke koostööd Los Angeleses, Berliinis ja Pekingis asuva rahvusvahelise arhitektuuripraksisega Graft Architects.
Liisi Veski: "Meie oleme võimu hooldajad"
Päts pidas eriti kahjulikuks, kui valitsust ei toetata just ülikoolilinnas, ning arvas, et "tuleb leida abinõusid, et Tartu meeleolud terveneksid".
Hiljuti Tallinna südalinna püstitatud Konstantin Pätsi ausammas on tekitanud laialdast vastukaja. Enamasti on juttu visuaalsest küljest, sellest, kas kuju on ilus või kole, moodne või vanamoodne. Ainest pakub taiese omapärane esteetiline lahendus ja taustal mängib oma osa ilmselt ka Jaak Joala mälestusmärgi saaga. Välisele on keskendutud võib-olla ka seepärast, et Pätsi vastuoluline pärand pole Eestis veel korralikult lahti mõtestatud.
Joosep Susi: Kuidas tähendab nüüdisvärss?
Vestlusring Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud värsiõpetuse sümpoosionil
12. novembril leidis Tartu ülikooli peahoones aset Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud värsiõpetuse sümpoosion. Ettekannetes käsitleti värsiteoreetilisi sõlmküsimusi, uuemaid suundumusi luuleteoorias, aga ka antiik- ja rahvaluulet, samuti muutusi eri ajastute eesti luules. Vestlusringis arutleti nüüdisluule värsikasutuse üle. Osalesid luuletaja ja toimetaja Carolina Pihelgas ning kirjandusteadlased Mihhail Trunin ja Mart Velsker, aga sõna võtsid ka kuulajad, kel värsiküsimused südamel.
Eva Lota Vain: Kas gümnaasiumiõpilased loevad ilukirjandust inglise keeles?
Lugemise tähtsust on raske alahinnata. Lugemine loob ligipääsu suurele hulgale teadmistele. See mõjutab tugevalt ka kujutlusvõimet ja sõnavara ning mängib rolli suhete kujunemisel. Noortele on lugemisel väga suur mõju.
Tänapäeval aina tihedamini leviv arvamus, et noorte lugemus on väike ja aina väheneb, ei ole täiesti tõene. Lugemus on vähenemas üldiselt kõikide vanuserühmade seas, kuna muid meelelahutusviise tekib aina juurde. Noorte lugemus eraldi ei vähene rohkem kui teistel vanuserühmadel.
Betti Alveri kirjandusauhind
Moonika Siimets: Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga
Lembit Ulfsak: "Meil on vastastikune sümpaatia. Minul kino vastu ja kinol minu vastu."
On inimesi, kellega kohtud elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline Lembit Ulfsak, kes saatuse õnnelikul tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis "Deus ex Machina" (2005). Mõned aastad hiljem läksin Lembitu juurde plaaniga kirjutada Eesti filmipõlvkondi ühendav raamat, kus noored filmitegijad intervjueerivad vanemaid kolleege. Kahjuks ei sündinud raamatut kunagi, kuid nüüd, Lembit Ulfsaki 75. sünniaastapäeval, näib õige hetk see kaheteistkümne aasta tagune kohtumine esmakordselt avaldada.
Sel hetkel, 2010. aasta kevadel oma Kakumäe kodu köögis kohvi juues ei teadnud Lembit Ulfsak veel, et üks väga oluline aeg tema kinonäitleja karjääris on alles ees. 2013. aastal esilinastus Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm "Mandariinid" Lembit Ulfsakiga peaosas ning kahe aasta pärast saab sellest võõrkeelse Oscari nominent.
Katkeid intervjuust on kasutatud elulooraamatus "Lembit Ulfsak".
Margit Mutso: Vaktsiinidisaineri arhitektuurne projekt
Arhitektide ja ehitusinseneride liidu juhid on võtnud erialakeele käsile ja nüüdseks on paika saadud umbes 60 ehitus- ja arhitektuuriterminit – tagasihoidlik algus.
Küsisin kord tuttavalt keeleinimeselt, kuidas ta mõistab väljendit arhitektuurne projekt. Tuttav kergitas kulmu, tegi kätega ebamäärase kandilise liigutuse ja jäi kokutama: "Et mis mõttes see projekt on arhitektuurne ... ?" – "No selles mõttes, et projekt sisaldab jooniseid, mille järgi maja arhitektuur tehakse," seletasin arhitektide seas nii endastmõistetavat. – "Aa, huvitav ..." Inimene oli viisakas ja rohkem midagi ei lisanud, erinevalt Sirbi keeletoimetajast, kes oli arhitektide tekste lugedes üksjagu nördinud: muidu targad inimesed, aga see keel ...
Ülar Allas: Krüptorahanduse õitsengut takistab süsteemi ebaküpsus
Süvenev energiakriis, ähvardav majanduslangus, kiire inflatsioon ja kõrgeks kruvitud geopoliitilised pinged mõjutavad ka krüptoturgu.
Krüptoraha pooldajad peavad plokiahelal põhinevat rahandussüsteemi innovaatiliseks ja õiglaseks. Seevastu skeptikud nimetavad seda majandusmulliks ja kriminaalide valuutaks. Tõde peitub kusagil vahepeal.
Erik Puura: Teadlase dilemmad
Multidistsiplinaarsuses peituvad lahendused, aga kellele need meeldivad?
Kas pole tavaline selline olukord, kus telestuudiosse on kutsutud mitu teadlast ning toimub vaidlus: missugune on olukord ning kus peituvad lahendused? Üks viimaseid selliseid oli novembri alguses eetris olnud Urmas Vaino saade "UV faktor", kus vastamisi olid Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli metsandusteadlased. Arutelu oli loomulikult põnev, aga erilist nihet ühiste arusaamade poole ei toimunud.
Anu Soojärv: Unustatud imede tuba
Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu galeriis avati 3. novembril retrospektiiv Tallinna linna pedagoogilisest muuseumist, sõdadevahelisest tähtsast hariduskeskusest. Uuenduslik asutus sündis omariikluse tulekuga jõudu kogunud teotahte pärituules, mil asutati seltse, ühinguid, algatati kampaaniaid ja ühistegevust. Jätkati ärkamisajal alguse saanud vanavara ja suulise pärandi korjandustega, ka 20. sajandi algul vallandunud rahvuslike mäluasutuste rajamisega. Eesti Rahva Muuseumile pandi alus 1909. aastal, kunstimuuseum alustas tegevust 1919. aastal, tervishoiumuuseum 1922. aastal, Tallinna linna pedagoogiline muuseum 1922. aastal.
Evar Saar: "Agenda parva" tiêeb sinno ensas
Vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt kahjuks praegu suhteliselt vaikne, vaatamata sellele, et sel aastal sai 400 aastat tartu kirjakeele vanima säilinud trükise ilmumisest.
Tartu kirjakeel on küll juba üle saja aasta kasutusest väljas, aga lõunaeesti on kõneldud keelena elus püsinud ja viimased 35 aastat on selle neljast tütarkeelest kõige kiiremini uue standardkeele suunas arenenud võru keel. Seto ja mulgi keele arendamisel ning identiteedi tugevdamisel tehakse samuti edusamme, vaid vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt suhteliselt vaikne. Kuid kas vahe ongi nii suur, kui püsimise peamine tagatis – lõunaeestit kodukeelena kõnelejate arvu kasv – kipub kõigil, ka võrukestel, eest ära libisema?
Kadri Steincach: Pole linn ega maa
On tõsi, et otepäälased sünnivad suusad jalas, sest helge lapsepõlve juurde kuulusid vältimatult pühapäevased suusamatkad naabrilastega.
Väikelinnad on veidra identiteediga. Pole justkui linnad ega ole ka päris maakohad. Minu kodulinn on Otepää, mis on isegi Eestis väike linn. Olen elanud kauem Otepäält eemal kui Otepääl, kuid kodulinnaks pean teda ikkagi. Milline sa oled, Otepää?
Arvustamisel
Sanna Kartau luulekogu "Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga"
Joonas Veelmaa luulekogu "Alaska"
laste ja noorte muusikafestival "Big Bang"
autorikontsert "Avasta! Helilooja Valentõn Sõlvestrov 85"
Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi näitus "Naisteta küla"
seminar "Üle mere – yli meren. Eesti ja Soome kunstisidemete loomine pikal keskajal"
Eesti Draamateatri "Võõrad"
Tallinna Linnateatri "Regina madre"
tantsulavastus "Artefakturism: farsid ja varemed"
Viktor Marvini "Must laegas" | Reedel Sirbis Mai Levin, avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga ja "Võõrad" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reet Varblane vestleb Mai Leviniga
Kunstiteadlane Mai Levin (1942) on truu inimene: tema koduelu on kulgenud Nõmmel, tööelu 1961. aastast pensionile jäämiseni Eesti kunstimuuseumis, teaduri, graafikaosakonna juhataja, teadusdirektori, peaspetsialistina. Ta on läbinisti pühendunud eesti kunstile ‒ suurtele klassikutele Eduard Wiiraltile ja Kristjan Rauale, aga on uurinud ka suurest kunstiajaloost välja jäänud teemasid ja autoreid. Levin pälvis tänavu Kristjan Raua kunstipreemia Kristjan Raua monograafia eest. See on tal teine Kristjan Raua preemia: esimese pälvis 1999. aastal Eduard Wiiralti monograafia eest. 2007. aastal autasustati teda riigi kultuuripreemiaga näituste "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" ja "Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest" ning näitusekataloogide eest.
Valle-Sten Maiste vestleb Leo Luksiga
Leo Luks: "Mõnikord kaldub vabamõtleja teispoole teadusliku maailmapildi poolt sobivaks tunnistatud diskursusi, kuid säilitab kriitikameele, muutumata uhuu-diskursuse jüngriks."
Leo Luksi artiklikogumiku "Filosoofia kui looming" ja Jüri Eintalu "Tõde või eimiski" arvustused.
Annika A. Koppel vestleb Jukka-Pekka Valkeapääga
Soome filmirežissöör Jukka-Pekka Valkeapää sai järjekordse filmi idee siis, kui sõber saatis talle Fuengirolast pildi, kus umbes kuuekümnene naine istub hommikul tänavakohvikus, tepitud mantel seljas ja pooltühi õlleklaas ees. Miski selle naise pilgus jäi Valkeapääd nii kummitama, et ta asus filmistsenaariumi kirjutama. Sellest sai Soome-Eesti ühistööna valminud film "Suur noos", mis linastus tänavu Pimedate Ööde filmifestivali põhivõistlusprogrammis ja jõuab kohe ka siinsesse kinolevisse.
Ra Martin Puhkan vestleb Marvin Bratkega
Marvin Bratke on Berliinis tegutsev saksa arhitekt ja disainer. Arhitektidiplomi sai Bratke 2011. aastal Müncheni tehnikaülikoolist. Praegu on ta teemad uued tehnoloogiad arhitektuuris ja tööstusdisaini lahendustes. Ta laveerib arhitekti, tootedisaineri ja veebidisaineri mõttemaailma vahel, otsides lahendusi, kuidas digimeetodite ja arhitektuuri sidumise abil ehitada ökonoomsemaid ja püsivamaid hooneid. Projektijuhina teeb Bratke koostööd Los Angeleses, Berliinis ja Pekingis asuva rahvusvahelise arhitektuuripraksisega Graft Architects.
Liisi Veski: "Meie oleme võimu hooldajad"
Päts pidas eriti kahjulikuks, kui valitsust ei toetata just ülikoolilinnas, ning arvas, et "tuleb leida abinõusid, et Tartu meeleolud terveneksid".
Hiljuti Tallinna südalinna püstitatud Konstantin Pätsi ausammas on tekitanud laialdast vastukaja. Enamasti on juttu visuaalsest küljest, sellest, kas kuju on ilus või kole, moodne või vanamoodne. Ainest pakub taiese omapärane esteetiline lahendus ja taustal mängib oma osa ilmselt ka Jaak Joala mälestusmärgi saaga. Välisele on keskendutud võib-olla ka seepärast, et Pätsi vastuoluline pärand pole Eestis veel korralikult lahti mõtestatud.
Joosep Susi: Kuidas tähendab nüüdisvärss?
Vestlusring Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud värsiõpetuse sümpoosionil
12. novembril leidis Tartu ülikooli peahoones aset Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud värsiõpetuse sümpoosion. Ettekannetes käsitleti värsiteoreetilisi sõlmküsimusi, uuemaid suundumusi luuleteoorias, aga ka antiik- ja rahvaluulet, samuti muutusi eri ajastute eesti luules. Vestlusringis arutleti nüüdisluule värsikasutuse üle. Osalesid luuletaja ja toimetaja Carolina Pihelgas ning kirjandusteadlased Mihhail Trunin ja Mart Velsker, aga sõna võtsid ka kuulajad, kel värsiküsimused südamel.
Eva Lota Vain: Kas gümnaasiumiõpilased loevad ilukirjandust inglise keeles?
Lugemise tähtsust on raske alahinnata. Lugemine loob ligipääsu suurele hulgale teadmistele. See mõjutab tugevalt ka kujutlusvõimet ja sõnavara ning mängib rolli suhete kujunemisel. Noortele on lugemisel väga suur mõju.
Tänapäeval aina tihedamini leviv arvamus, et noorte lugemus on väike ja aina väheneb, ei ole täiesti tõene. Lugemus on vähenemas üldiselt kõikide vanuserühmade seas, kuna muid meelelahutusviise tekib aina juurde. Noorte lugemus eraldi ei vähene rohkem kui teistel vanuserühmadel.
Betti Alveri kirjandusauhind
Moonika Siimets: Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga
Lembit Ulfsak: "Meil on vastastikune sümpaatia. Minul kino vastu ja kinol minu vastu."
On inimesi, kellega kohtud elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline Lembit Ulfsak, kes saatuse õnnelikul tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis "Deus ex Machina" (2005). Mõned aastad hiljem läksin Lembitu juurde plaaniga kirjutada Eesti filmipõlvkondi ühendav raamat, kus noored filmitegijad intervjueerivad vanemaid kolleege. Kahjuks ei sündinud raamatut kunagi, kuid nüüd, Lembit Ulfsaki 75. sünniaastapäeval, näib õige hetk see kaheteistkümne aasta tagune kohtumine esmakordselt avaldada.
Sel hetkel, 2010. aasta kevadel oma Kakumäe kodu köögis kohvi juues ei teadnud Lembit Ulfsak veel, et üks väga oluline aeg tema kinonäitleja karjääris on alles ees. 2013. aastal esilinastus Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm "Mandariinid" Lembit Ulfsakiga peaosas ning kahe aasta pärast saab sellest võõrkeelse Oscari nominent.
Katkeid intervjuust on kasutatud elulooraamatus "Lembit Ulfsak".
Margit Mutso: Vaktsiinidisaineri arhitektuurne projekt
Arhitektide ja ehitusinseneride liidu juhid on võtnud erialakeele käsile ja nüüdseks on paika saadud umbes 60 ehitus- ja arhitektuuriterminit – tagasihoidlik algus.
Küsisin kord tuttavalt keeleinimeselt, kuidas ta mõistab väljendit arhitektuurne projekt. Tuttav kergitas kulmu, tegi kätega ebamäärase kandilise liigutuse ja jäi kokutama: "Et mis mõttes see projekt on arhitektuurne ... ?" – "No selles mõttes, et projekt sisaldab jooniseid, mille järgi maja arhitektuur tehakse," seletasin arhitektide seas nii endastmõistetavat. – "Aa, huvitav ..." Inimene oli viisakas ja rohkem midagi ei lisanud, erinevalt Sirbi keeletoimetajast, kes oli arhitektide tekste lugedes üksjagu nördinud: muidu targad inimesed, aga see keel ...
Ülar Allas: Krüptorahanduse õitsengut takistab süsteemi ebaküpsus
Süvenev energiakriis, ähvardav majanduslangus, kiire inflatsioon ja kõrgeks kruvitud geopoliitilised pinged mõjutavad ka krüptoturgu.
Krüptoraha pooldajad peavad plokiahelal põhinevat rahandussüsteemi innovaatiliseks ja õiglaseks. Seevastu skeptikud nimetavad seda majandusmulliks ja kriminaalide valuutaks. Tõde peitub kusagil vahepeal.
Erik Puura: Teadlase dilemmad
Multidistsiplinaarsuses peituvad lahendused, aga kellele need meeldivad?
Kas pole tavaline selline olukord, kus telestuudiosse on kutsutud mitu teadlast ning toimub vaidlus: missugune on olukord ning kus peituvad lahendused? Üks viimaseid selliseid oli novembri alguses eetris olnud Urmas Vaino saade "UV faktor", kus vastamisi olid Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli metsandusteadlased. Arutelu oli loomulikult põnev, aga erilist nihet ühiste arusaamade poole ei toimunud.
Anu Soojärv: Unustatud imede tuba
Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu galeriis avati 3. novembril retrospektiiv Tallinna linna pedagoogilisest muuseumist, sõdadevahelisest tähtsast hariduskeskusest. Uuenduslik asutus sündis omariikluse tulekuga jõudu kogunud teotahte pärituules, mil asutati seltse, ühinguid, algatati kampaaniaid ja ühistegevust. Jätkati ärkamisajal alguse saanud vanavara ja suulise pärandi korjandustega, ka 20. sajandi algul vallandunud rahvuslike mäluasutuste rajamisega. Eesti Rahva Muuseumile pandi alus 1909. aastal, kunstimuuseum alustas tegevust 1919. aastal, tervishoiumuuseum 1922. aastal, Tallinna linna pedagoogiline muuseum 1922. aastal.
Evar Saar: "Agenda parva" tiêeb sinno ensas
Vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt kahjuks praegu suhteliselt vaikne, vaatamata sellele, et sel aastal sai 400 aastat tartu kirjakeele vanima säilinud trükise ilmumisest.
Tartu kirjakeel on küll juba üle saja aasta kasutusest väljas, aga lõunaeesti on kõneldud keelena elus püsinud ja viimased 35 aastat on selle neljast tütarkeelest kõige kiiremini uue standardkeele suunas arenenud võru keel. Seto ja mulgi keele arendamisel ning identiteedi tugevdamisel tehakse samuti edusamme, vaid vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt suhteliselt vaikne. Kuid kas vahe ongi nii suur, kui püsimise peamine tagatis – lõunaeestit kodukeelena kõnelejate arvu kasv – kipub kõigil, ka võrukestel, eest ära libisema?
Kadri Steincach: Pole linn ega maa
On tõsi, et otepäälased sünnivad suusad jalas, sest helge lapsepõlve juurde kuulusid vältimatult pühapäevased suusamatkad naabrilastega.
Väikelinnad on veidra identiteediga. Pole justkui linnad ega ole ka päris maakohad. Minu kodulinn on Otepää, mis on isegi Eestis väike linn. Olen elanud kauem Otepäält eemal kui Otepääl, kuid kodulinnaks pean teda ikkagi. Milline sa oled, Otepää?
Arvustamisel
Sanna Kartau luulekogu "Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga"
Joonas Veelmaa luulekogu "Alaska"
laste ja noorte muusikafestival "Big Bang"
autorikontsert "Avasta! Helilooja Valentõn Sõlvestrov 85"
Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi näitus "Naisteta küla"
seminar "Üle mere – yli meren. Eesti ja Soome kunstisidemete loomine pikal keskajal"
Eesti Draamateatri "Võõrad"
Tallinna Linnateatri "Regina madre"
tantsulavastus "Artefakturism: farsid ja varemed"
Viktor Marvini "Must laegas"
### Response:
Reedel Sirbis Mai Levin, avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga ja "Võõrad" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lugu on improvisatsioon F. Chopini Sonata No.2, Op.35 - tuntud kui leinamarss - teemal ja salvestatud 2008. aastal Lublinis Poolas," selgitas loo autor Jancis.
"Need Lublini sessioonid on siiani sahtlis toimetanud, ent teades Riho armastust nii kitarri kui ka Chopini vastu, otsustasin ohverdada killukese sellest avalikkusele," lisas ta.
Loos lööb kaasa Poola trummar Sinbad Kom ja salvestuse on teinud Adam Darth.
Rainer Jancis on tuntud Metro Luminali juhtfiguurina, filmi- ja teatrimuusika heliloojana ning esineb praegu multi-instrumentaalse soolokavaga, kus muu hulgas mängib ka enda poolt juurutatud jalgadega manipuleeritavat trummikomplekti. | Rainer Jancis avaldas Riho Sibulale pühendatud singli "Kitarristi surm" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lugu on improvisatsioon F. Chopini Sonata No.2, Op.35 - tuntud kui leinamarss - teemal ja salvestatud 2008. aastal Lublinis Poolas," selgitas loo autor Jancis.
"Need Lublini sessioonid on siiani sahtlis toimetanud, ent teades Riho armastust nii kitarri kui ka Chopini vastu, otsustasin ohverdada killukese sellest avalikkusele," lisas ta.
Loos lööb kaasa Poola trummar Sinbad Kom ja salvestuse on teinud Adam Darth.
Rainer Jancis on tuntud Metro Luminali juhtfiguurina, filmi- ja teatrimuusika heliloojana ning esineb praegu multi-instrumentaalse soolokavaga, kus muu hulgas mängib ka enda poolt juurutatud jalgadega manipuleeritavat trummikomplekti.
### Response:
Rainer Jancis avaldas Riho Sibulale pühendatud singli "Kitarristi surm" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui viimane suurem kvaliteedihüpe reisirongiliikluses toimus aastal 2013, mil liinile jõudsid "porgandid", siis nüüd oleme jõudmas järgmise suurema sammuni. Raudteetranspordi uuendused ja taristu arendamine on aktiivselt töös, võimaldades lähiaastatel tõsta Eesti reisirongiliikluse uuele tasemele.
Ühenduskiirused kasvavad
Igapäevased rongireisijad teavad, et Elroni rongipark oleks vajanud täiendust juba mõne aasta eest, et täita kasvanud nõudlust. Sellest olenemata oleme suutnud sõidugraafikuid järk-järgult tihendada. Lõppemas on taristu ehitus Pääsküla-Keila vahel ja järgmisest aastast plaanime lääne suuna liiklussagedust tõsta märkimisväärselt.
Vaadates veelgi pikemalt ette, siis aastatel 2025-2027 suurenevad veomahud ja tihenevad sõidugraafikud juba kõikidel sõidusuundadel. Oluline on märkida, et ühenduskiirused peamiste sihtpunktide vahel kasvavad märkimisväärselt ja saavad olema konkurentsitult kõige kiiremad ükskõik millise teise transpordiliigiga võrreldes. Ettevalmistusi teevad nii Elron kui ka infrastruktuuriettevõted.
Vajalik on aga ületada vahepealse perioodi kitsaskohad. Elroni rongipark on tipptundidel sajaprotsendiliselt kasutusel ja kõigile istekohti tagada on keeruline. Tegeleme igapäevaselt koosseisude ringluse ja sõiduplaanide optimeerimisega, kuid üle oma varju hüpata me ei saa. Samuti peame arvestama, et sõidukiiruste tõstmine ja taristu arendamine võivad segada mingitel perioodidel tavapärast liiklust. Teatud lühiajalised ebamugavused on paratamatud, et jõuda uude ajajärku ka raudteetaristuga.
Ühistranspordi muutuste ja hoogustunud arenguga seotud muredes pole Eesti üksi. Meiega sarnase taristuga riikides on igal pool kaasaegsetest rongidest suur puudus. Euroopast kiirkorras ronge rentida ei ole võimalik, sest seal on nii rööpmelaius kui ka rongide enda laius meie omast erinev.
Hea tahtmise korral leiaksime mõne meie taristule sobiva, kuid kulunud vanaraua, mis vajaks liinile toomiseks olulist moderniseerimist, märkimisväärseid investeeringuid ning suurt ajakulu mitte vähem kui aasta kuni poolteist. Vanemate rongide varuosad tuleks hankida meie "sõbralikult" idanaabrilt ning lõpptulemusena saaksime liinile rongid, millest kümme aastat tagasi rõõmuga lahti saime.
Kasutusel olevad rongid on ehitatud algusest peale kas kahe-, kolme- või nelja-vagunilisteks ning vagunite lisamine valmis koosseisule tähendaks rongi täielikku ümberehitust. Lihtsa lahendusena tunduv vagunite lisamine on seega tegelikus elus sama pikk protsess kui uue rongi ehitus.
Tulenevalt eelnevast on uute rongide soetamine siiski ainuõige valik, et arendada ühistranspordi süsteemi võimalikult kuluefektiivselt ja jätkusuutlikult, isegi siis, kui tuleb pisut veel oodata. Järgmise viie aasta jooksul jõuavad liinile 16 uut rongi, mis tähendab et meie rongipark kasvab üle 40 protsendi ning see avardab oluliselt võimalusi reisijate paremaks teenindamiseks.
Uute rongide hankimisel oleme pööranud suurt tähelepanu just reisijamugavustele – esimeses klassis saavad olema senistest mugavamad istmed ning salong koos kohvialaga. Ka tavaklassi istmed on uutes rongides reisijate eelistustele vastavamad – istmeid said kevadel testida ja valikul kaasa rääkida kõik Balti jaama külastanud rongireisijad.
Linnavahelistes rongides on juba mõne aasta pärast kasutamiseks iseteeninduskioskid kuuma joogi ja võileiva soetamiseks. Kõik need parendused jõuavad hangitud rongidesse reisijate tagasisidet arvestades.
Et vastata raudteetranspordi kasvavale nõudlusele ja teenindada järjest rohkem rongireisijaid, on Elron saabuvate rongide tarbeks alustanud aktiivselt ka uute vedurijuhtide koolitamist. Sel aastal alustas õpet kümme tulevast vedurijuhti ning ka järgneval kahel aastal on plaanis suurendada vedurijuhtide koolitusmahtu vähemalt 20 õppe- ja praktikakoha võrra.
Paralleelselt on vajalik toetada ka depoo tööd ehk suurendada tehnikute, puhastusteenindajate, aga ka rongi klienditeenindajate arvu. Eesti reisirongiliikluse toimimise eest vastutab pea 320 töötajat ja lähiaastatel suureneb töötajaskond rohkem kui 350 inimeseni.
Pealinna lähirongiliiklus
Kui rääkida Tallinna linna lähiliiklusest, siis võiksime reisirongiliiklust arendada pigem teiste riikide metrooga võrreldes. Peatuste vahemaad on lühikesed ja reisi kestvus näiteks Tallinna-Keila vahel on väiksem kui paljude Euroopa suurlinnade metrooliinidel.
Linnalähiliikluse põhimõte on võimalikult suure sagedusega ja taktplaanis ehk regulaarse intervalliga sõitvad rongid, kus oluline on reisi kättesaadavus ja ühilduvus teiste (ühis)transpordiliikidega, aga ka ühenduse kiirus võrreldes alternatiividega.
Kuna Eestis ja eriti pealinna vahetus läheduses on vahemaad lühikesed, siis istekohti linnalähirongides võib olla pigem vähe, et seeläbi saavutada rongi maksimaalne mahutavus.
Vahel imestataksegi, et Elroni rongides on lisaks istekohtadele ka seisukohad. Jah, meie rongid on projekteeritud, testitud ja sertifitseerinud nii, et neis on nii iste- kui ka seisukohad.
"Loomulikult ei ole ka meie soov, et Eesti kaugliinide reisijad ruumipuuduse tõttu seisma peaksid, kuid linnalähiliikluses võiks see olla normaalsus."
Kõigis Elroni rongides on ca 60 protsenti maksimaalsest mahutavusest istekohtade all ja 40 protsenti on rongitootja määranud seisukohtadena. Loomulikult ei ole ka meie soov, et Eesti kaugliinide reisijad ruumipuuduse tõttu seisma peaksid, kuid linnalähiliikluses võiks see olla normaalsus.
Mõeldes 10-15 aastat edasi on mugav linnadevaheline liiklus ning kättesaadav ja kiire linnalähiliiklus see, kuhu poole Eesti rongitransport lähikümnendi perspektiivis peaks arenema.
Transpordi- ja liikuvuse arengukava kohaselt on reisirongiliikluse arendamine seatud primaarsele kohale, sest just rongiliiklus kui kõige turvalisem, keskkonnasõbralikum ja kiirem ühistranspordiliik, peaks toimima kogu süsteemi selgroona. Sama arengukava seab 2035. aasta eesmärgiks teenindada 20 miljonit rongireisijat, mis tähendab, et reisijate arv kasvab praegusega võrreldes kolm korda. Et seda saavutada, peame ka raudteetaristu arendamisel seadma esiplaanile reisija.
Lisaks ühenduskiiruste tõstmisele on vaja tegeleda ka reisijatele mugavama reisikeskkonna loomisega, et rongile jõudmine ja sihtpeatusest reisi jätkamine oleks sujuv ja meeldiv. Selleks on vaja head koostööd taristuettevõtete, omavalitsuste ning ühistransporti korraldavate asutuste vahel. | Lauri Betlem: reisirongiliiklus on jõudnud uue arengu murdepunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui viimane suurem kvaliteedihüpe reisirongiliikluses toimus aastal 2013, mil liinile jõudsid "porgandid", siis nüüd oleme jõudmas järgmise suurema sammuni. Raudteetranspordi uuendused ja taristu arendamine on aktiivselt töös, võimaldades lähiaastatel tõsta Eesti reisirongiliikluse uuele tasemele.
Ühenduskiirused kasvavad
Igapäevased rongireisijad teavad, et Elroni rongipark oleks vajanud täiendust juba mõne aasta eest, et täita kasvanud nõudlust. Sellest olenemata oleme suutnud sõidugraafikuid järk-järgult tihendada. Lõppemas on taristu ehitus Pääsküla-Keila vahel ja järgmisest aastast plaanime lääne suuna liiklussagedust tõsta märkimisväärselt.
Vaadates veelgi pikemalt ette, siis aastatel 2025-2027 suurenevad veomahud ja tihenevad sõidugraafikud juba kõikidel sõidusuundadel. Oluline on märkida, et ühenduskiirused peamiste sihtpunktide vahel kasvavad märkimisväärselt ja saavad olema konkurentsitult kõige kiiremad ükskõik millise teise transpordiliigiga võrreldes. Ettevalmistusi teevad nii Elron kui ka infrastruktuuriettevõted.
Vajalik on aga ületada vahepealse perioodi kitsaskohad. Elroni rongipark on tipptundidel sajaprotsendiliselt kasutusel ja kõigile istekohti tagada on keeruline. Tegeleme igapäevaselt koosseisude ringluse ja sõiduplaanide optimeerimisega, kuid üle oma varju hüpata me ei saa. Samuti peame arvestama, et sõidukiiruste tõstmine ja taristu arendamine võivad segada mingitel perioodidel tavapärast liiklust. Teatud lühiajalised ebamugavused on paratamatud, et jõuda uude ajajärku ka raudteetaristuga.
Ühistranspordi muutuste ja hoogustunud arenguga seotud muredes pole Eesti üksi. Meiega sarnase taristuga riikides on igal pool kaasaegsetest rongidest suur puudus. Euroopast kiirkorras ronge rentida ei ole võimalik, sest seal on nii rööpmelaius kui ka rongide enda laius meie omast erinev.
Hea tahtmise korral leiaksime mõne meie taristule sobiva, kuid kulunud vanaraua, mis vajaks liinile toomiseks olulist moderniseerimist, märkimisväärseid investeeringuid ning suurt ajakulu mitte vähem kui aasta kuni poolteist. Vanemate rongide varuosad tuleks hankida meie "sõbralikult" idanaabrilt ning lõpptulemusena saaksime liinile rongid, millest kümme aastat tagasi rõõmuga lahti saime.
Kasutusel olevad rongid on ehitatud algusest peale kas kahe-, kolme- või nelja-vagunilisteks ning vagunite lisamine valmis koosseisule tähendaks rongi täielikku ümberehitust. Lihtsa lahendusena tunduv vagunite lisamine on seega tegelikus elus sama pikk protsess kui uue rongi ehitus.
Tulenevalt eelnevast on uute rongide soetamine siiski ainuõige valik, et arendada ühistranspordi süsteemi võimalikult kuluefektiivselt ja jätkusuutlikult, isegi siis, kui tuleb pisut veel oodata. Järgmise viie aasta jooksul jõuavad liinile 16 uut rongi, mis tähendab et meie rongipark kasvab üle 40 protsendi ning see avardab oluliselt võimalusi reisijate paremaks teenindamiseks.
Uute rongide hankimisel oleme pööranud suurt tähelepanu just reisijamugavustele – esimeses klassis saavad olema senistest mugavamad istmed ning salong koos kohvialaga. Ka tavaklassi istmed on uutes rongides reisijate eelistustele vastavamad – istmeid said kevadel testida ja valikul kaasa rääkida kõik Balti jaama külastanud rongireisijad.
Linnavahelistes rongides on juba mõne aasta pärast kasutamiseks iseteeninduskioskid kuuma joogi ja võileiva soetamiseks. Kõik need parendused jõuavad hangitud rongidesse reisijate tagasisidet arvestades.
Et vastata raudteetranspordi kasvavale nõudlusele ja teenindada järjest rohkem rongireisijaid, on Elron saabuvate rongide tarbeks alustanud aktiivselt ka uute vedurijuhtide koolitamist. Sel aastal alustas õpet kümme tulevast vedurijuhti ning ka järgneval kahel aastal on plaanis suurendada vedurijuhtide koolitusmahtu vähemalt 20 õppe- ja praktikakoha võrra.
Paralleelselt on vajalik toetada ka depoo tööd ehk suurendada tehnikute, puhastusteenindajate, aga ka rongi klienditeenindajate arvu. Eesti reisirongiliikluse toimimise eest vastutab pea 320 töötajat ja lähiaastatel suureneb töötajaskond rohkem kui 350 inimeseni.
Pealinna lähirongiliiklus
Kui rääkida Tallinna linna lähiliiklusest, siis võiksime reisirongiliiklust arendada pigem teiste riikide metrooga võrreldes. Peatuste vahemaad on lühikesed ja reisi kestvus näiteks Tallinna-Keila vahel on väiksem kui paljude Euroopa suurlinnade metrooliinidel.
Linnalähiliikluse põhimõte on võimalikult suure sagedusega ja taktplaanis ehk regulaarse intervalliga sõitvad rongid, kus oluline on reisi kättesaadavus ja ühilduvus teiste (ühis)transpordiliikidega, aga ka ühenduse kiirus võrreldes alternatiividega.
Kuna Eestis ja eriti pealinna vahetus läheduses on vahemaad lühikesed, siis istekohti linnalähirongides võib olla pigem vähe, et seeläbi saavutada rongi maksimaalne mahutavus.
Vahel imestataksegi, et Elroni rongides on lisaks istekohtadele ka seisukohad. Jah, meie rongid on projekteeritud, testitud ja sertifitseerinud nii, et neis on nii iste- kui ka seisukohad.
"Loomulikult ei ole ka meie soov, et Eesti kaugliinide reisijad ruumipuuduse tõttu seisma peaksid, kuid linnalähiliikluses võiks see olla normaalsus."
Kõigis Elroni rongides on ca 60 protsenti maksimaalsest mahutavusest istekohtade all ja 40 protsenti on rongitootja määranud seisukohtadena. Loomulikult ei ole ka meie soov, et Eesti kaugliinide reisijad ruumipuuduse tõttu seisma peaksid, kuid linnalähiliikluses võiks see olla normaalsus.
Mõeldes 10-15 aastat edasi on mugav linnadevaheline liiklus ning kättesaadav ja kiire linnalähiliiklus see, kuhu poole Eesti rongitransport lähikümnendi perspektiivis peaks arenema.
Transpordi- ja liikuvuse arengukava kohaselt on reisirongiliikluse arendamine seatud primaarsele kohale, sest just rongiliiklus kui kõige turvalisem, keskkonnasõbralikum ja kiirem ühistranspordiliik, peaks toimima kogu süsteemi selgroona. Sama arengukava seab 2035. aasta eesmärgiks teenindada 20 miljonit rongireisijat, mis tähendab, et reisijate arv kasvab praegusega võrreldes kolm korda. Et seda saavutada, peame ka raudteetaristu arendamisel seadma esiplaanile reisija.
Lisaks ühenduskiiruste tõstmisele on vaja tegeleda ka reisijatele mugavama reisikeskkonna loomisega, et rongile jõudmine ja sihtpeatusest reisi jätkamine oleks sujuv ja meeldiv. Selleks on vaja head koostööd taristuettevõtete, omavalitsuste ning ühistransporti korraldavate asutuste vahel.
### Response:
Lauri Betlem: reisirongiliiklus on jõudnud uue arengu murdepunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arizona võitis avapoolaja 39:30. Kui normaalaega oli veel mängida 3.46, oli Creighton 12 punktiga taga, kuid siis tegid nad 12:2 spurdi. Viimasel kahel mänguminutil Arizona ühtegi punkti ei võitnud, kuid siiski jäädi kahe punktiga peale.
Võitjate ridades tegi karjääri punktirekordi Oumar Ballo, kes tõi 30 punkti ja võttis lisaks ka 13 lauapalli, mis on samuti tema karjääri parim tulemus. Kriisa lisas 13 punkti ja andis üheksa resultatiivset söötu ning võttis kolm lauapalli. Veesaar mängis kümme minutit ja tõi kaks punkti ning võttis kaks lauapalli.
Creightoni parim oli Ryan Nembhard 20 punkti ja kuue korvisööduga.
Wildcats võitis Maui turniiri kolmandat korda, varem triumfeeriti 2000. ja 2014. aastal. | Kriisa ja Veesaare meeskond võitis Hawaii turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arizona võitis avapoolaja 39:30. Kui normaalaega oli veel mängida 3.46, oli Creighton 12 punktiga taga, kuid siis tegid nad 12:2 spurdi. Viimasel kahel mänguminutil Arizona ühtegi punkti ei võitnud, kuid siiski jäädi kahe punktiga peale.
Võitjate ridades tegi karjääri punktirekordi Oumar Ballo, kes tõi 30 punkti ja võttis lisaks ka 13 lauapalli, mis on samuti tema karjääri parim tulemus. Kriisa lisas 13 punkti ja andis üheksa resultatiivset söötu ning võttis kolm lauapalli. Veesaar mängis kümme minutit ja tõi kaks punkti ning võttis kaks lauapalli.
Creightoni parim oli Ryan Nembhard 20 punkti ja kuue korvisööduga.
Wildcats võitis Maui turniiri kolmandat korda, varem triumfeeriti 2000. ja 2014. aastal.
### Response:
Kriisa ja Veesaare meeskond võitis Hawaii turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noorendavat tehnoloogiat kasutatakse filmi avastseenis, mis leiab aset 1944. aastal ühes lossis ning kus toimub konflikt Indiana Jonesi ja kohaliku natsigrupi vahel.
Režissööri James Mangoldi sõnul toimub edasine tegevus aastal 1969, kus kujutatakse Fordi juba tema tegeliku väljanägemisega.
Fordi sõnul oli veidi kõhedusttekitav ennast taas nooremana näha. "Kuid see on esimene kord, kus see usutavalt mõjub. Ma arvan, et ei taha isegi teada, kuidas see tehnoloogia toimib, aga see toimib," rääkis ta. "Siiski ei pane see mind tahtma olla taas noorem. Ma olen õnnelik oma praeguses eas."
Filmis "Indiana Jones 5" mängib natsist pahalast Mads Mikkelsen ning lisaks Mangoldile kirjutavad stsenaariumi Jez Butterworth ja John-Henry Butterworth. Film esilinastub 30. juunil 2023. aastal.
Vaata fotot siit. | Harrison Ford muudetakse "Indiana Jonesi" uues filmis tehnoloogia abil nooremaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noorendavat tehnoloogiat kasutatakse filmi avastseenis, mis leiab aset 1944. aastal ühes lossis ning kus toimub konflikt Indiana Jonesi ja kohaliku natsigrupi vahel.
Režissööri James Mangoldi sõnul toimub edasine tegevus aastal 1969, kus kujutatakse Fordi juba tema tegeliku väljanägemisega.
Fordi sõnul oli veidi kõhedusttekitav ennast taas nooremana näha. "Kuid see on esimene kord, kus see usutavalt mõjub. Ma arvan, et ei taha isegi teada, kuidas see tehnoloogia toimib, aga see toimib," rääkis ta. "Siiski ei pane see mind tahtma olla taas noorem. Ma olen õnnelik oma praeguses eas."
Filmis "Indiana Jones 5" mängib natsist pahalast Mads Mikkelsen ning lisaks Mangoldile kirjutavad stsenaariumi Jez Butterworth ja John-Henry Butterworth. Film esilinastub 30. juunil 2023. aastal.
Vaata fotot siit.
### Response:
Harrison Ford muudetakse "Indiana Jonesi" uues filmis tehnoloogia abil nooremaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heikki Junninen (47) kaitses doktorikraadi atmosfäärifüüsika alal Helsingi Ülikoolis 2014. aastal. Ta on töötanud assistendina Kuopio Ülikoolis ning teaduri ja järeldoktorina Helsingi Ülikoolis, samuti tarkvara arhitektina firmas Kärsa Oy. Eestisse naases Junninen 2017. aastal Mobilitas+ tippteadlase grandiga, töötades esialgu Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika vanemteadurina. Kaks aastat hiljem valiti Junninen keskkonnafüüsika professoriks.
Teadustöös on Junnineni leivanumber atmosfääri seisundi hindamine ja selleks tarvilike meetodite väljatöötamine. Professori kaasautorlusel on ilmunud üle 200 teadusartikli. Kokku on viidatud tema teadustöödele Google Scholari põhjal üle 15 000 korra, seejuures on vähemalt 52 teadusartiklile viidatud 52 korda. Junnineni portfelli kuulub ka seitse patenti ja üks patenditaotlus.
Heikki Junnineni juhendamisel on valminud neli magistritööd ning kaitstud kaks doktoritööd. Praegu juhendab ta viit doktoranti.
Heikki Junninen on olnud aktiivne ka teaduse populariseerimises, tutvustades oma eriala nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Avalikkuses sai ta rohkem tähelepanu koroonakriisi ajal, algatades kaitsemaskide tõhususe testimise kampaania. Ühtlasi aitas ta kinnistada teadlaste sõnumit, et haridusasutuste ventilatsioon peaks olema viirushaiguste leviku vähendamiseks senisest oluliselt parem.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Usun, et küsimusega peetakse silmas professionaalse elu kõige nauditavamaid hetki. Pean tunnistama, et kuna olen pigem eksperimentaator kui teoreetik, pärinevad kõige nauditavamad hetked laborist ja välitöödelt. See tunne, kui tead, et keeruline katse on õnnestunud ning veel just tänu minu vaimsele ja füüsilise pingutusele, on väga premeeriv ja motiveeriv. Kui andmeid analüüsides veel lõpuks selgub, et katsega on leitud midagi uut, mis annab maailma paremini mõista ja on hüveks meile kõigile, on tunne veel parem.
Näited sellistest avastustest võiksid olla uue ühendite rühma olulisuse avastamine atmosfäärist, pilvetekke protsessi avastamine Himaalaja kõrgmäestikus, inimtekkelise reostuse roll Arktika atmosfäärikeemias või atmosfääri oksüdatsioonirektsioonide detailne analüüs ja mõõtmine CERN-i CLOUD eksperimendis.
Need teadussaavutused ilmselt ei ole avalikkuseni selliselt jõudnud, et neist mind keegi tunneks. Küll aga nende avastuste tegemiseks vajalik taust, nagu aerosoolfüüsika, aerosoolide leviku ja mõõtetehnikate tundmine. See võimaldas näha COVID-i levikuga seotud vääraarusaama ühiskonnas. Tundsin tugevat missioonitunnet viiruse leviku põhjustest rääkimisel ja panustamisel hingamismaskide kvaliteediuuringutesse.
Seega võib öelda, et minu teadlase karjääri nauditavamad hetked ja avalikkusele tuntus on seotud, kuid mitte otse, vaid pigem minu oskusteabe rakendamise võimaluste kaudu.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Uurime kliimamuutusega seotud protsesse atmosfääris, et mõista inimtegevuse mõju kliimale molekulaarsel, protsessitasandil. Kliimauuringud on aga väga laia termin, mis hõlmab kliimamuutusega seotud protsesside uurimist atmosfääris, kliimamuutuse tagajärgede ja mõjude uurimist biosfääris ning muutunud kliimaga kohanemisega seotud tegevuste uurimist ühiskonnas. Kõik need tegevused on seotud ja täiendavad üksteist.
Näen, et eriti Eestis, aga ka maailmas on kliimauuringutega tegelevate huvirühmade vaheline koostöö ja infovahetus lünklik ning puudu on tugev kompetentsikeskus. Kitsamalt, atmosfääri seireuuringute valdkonnas, on Eestis kõige suurem väljakutse korraldada kõrge lahutusvõime ja kvaliteediga pikaajalisi atmosfääri mõõtmisi. Probleemiks on, et rahastusmudelid on väga projektipõhised, kuid kliimauuringuteks on vaja väga pikki aegridasid.
Lisaks rahvusvaheliste teadustaristute konsortsiumitega liitumiseks on vaja riigipoolset toetust ja nõusolekut ning püsimõõtmiste töös hoidmiseks on vaja koolitatud noori teadlasi.
Need kolm väljakutset: korraldada jätkuva rahastus, olla kohal rahvusvahelises teaduses ja tagada kohalik teadlaste järelkasv, on muidugi ka üldisemalt paljude teadusharude väljakutsed.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ütles tabavalt; "Teaduste akadeemia ja akadeemikute roll ühiskonnas on sarnane looduskaitsega. Katsume ära hoida katastroofi ja kõige suuremate vigade tegemist." Näen akadeemikute rolli nõuandvana pigem kui suunavana. Oma eriala kogenud ekspertidena peavad akadeemikud olema tõlgiks teadusmaailma ja ühiskonna vahel.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Akadeemiku tiitel kõlab ju uhke ja kindlasti tõstab see mu enesehinnangut. Praegu kahjuks väga täpselt ei tea, milline on akadeemikute elu akadeemikutena ja kui palju seal kõrvalt jääb aega muudeks asjadeks. Kaldun arvama, et pigem jätkub elu endist laadi, kuid lisandub suhtluskanal ühiskonnas oluliste ja minu oskusteabega seotud küsimuste edastamiseks.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Heikki Junnineni lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil. | Akadeemikute valimised 2022: kes on Heikki Junninen? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heikki Junninen (47) kaitses doktorikraadi atmosfäärifüüsika alal Helsingi Ülikoolis 2014. aastal. Ta on töötanud assistendina Kuopio Ülikoolis ning teaduri ja järeldoktorina Helsingi Ülikoolis, samuti tarkvara arhitektina firmas Kärsa Oy. Eestisse naases Junninen 2017. aastal Mobilitas+ tippteadlase grandiga, töötades esialgu Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika vanemteadurina. Kaks aastat hiljem valiti Junninen keskkonnafüüsika professoriks.
Teadustöös on Junnineni leivanumber atmosfääri seisundi hindamine ja selleks tarvilike meetodite väljatöötamine. Professori kaasautorlusel on ilmunud üle 200 teadusartikli. Kokku on viidatud tema teadustöödele Google Scholari põhjal üle 15 000 korra, seejuures on vähemalt 52 teadusartiklile viidatud 52 korda. Junnineni portfelli kuulub ka seitse patenti ja üks patenditaotlus.
Heikki Junnineni juhendamisel on valminud neli magistritööd ning kaitstud kaks doktoritööd. Praegu juhendab ta viit doktoranti.
Heikki Junninen on olnud aktiivne ka teaduse populariseerimises, tutvustades oma eriala nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Avalikkuses sai ta rohkem tähelepanu koroonakriisi ajal, algatades kaitsemaskide tõhususe testimise kampaania. Ühtlasi aitas ta kinnistada teadlaste sõnumit, et haridusasutuste ventilatsioon peaks olema viirushaiguste leviku vähendamiseks senisest oluliselt parem.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Usun, et küsimusega peetakse silmas professionaalse elu kõige nauditavamaid hetki. Pean tunnistama, et kuna olen pigem eksperimentaator kui teoreetik, pärinevad kõige nauditavamad hetked laborist ja välitöödelt. See tunne, kui tead, et keeruline katse on õnnestunud ning veel just tänu minu vaimsele ja füüsilise pingutusele, on väga premeeriv ja motiveeriv. Kui andmeid analüüsides veel lõpuks selgub, et katsega on leitud midagi uut, mis annab maailma paremini mõista ja on hüveks meile kõigile, on tunne veel parem.
Näited sellistest avastustest võiksid olla uue ühendite rühma olulisuse avastamine atmosfäärist, pilvetekke protsessi avastamine Himaalaja kõrgmäestikus, inimtekkelise reostuse roll Arktika atmosfäärikeemias või atmosfääri oksüdatsioonirektsioonide detailne analüüs ja mõõtmine CERN-i CLOUD eksperimendis.
Need teadussaavutused ilmselt ei ole avalikkuseni selliselt jõudnud, et neist mind keegi tunneks. Küll aga nende avastuste tegemiseks vajalik taust, nagu aerosoolfüüsika, aerosoolide leviku ja mõõtetehnikate tundmine. See võimaldas näha COVID-i levikuga seotud vääraarusaama ühiskonnas. Tundsin tugevat missioonitunnet viiruse leviku põhjustest rääkimisel ja panustamisel hingamismaskide kvaliteediuuringutesse.
Seega võib öelda, et minu teadlase karjääri nauditavamad hetked ja avalikkusele tuntus on seotud, kuid mitte otse, vaid pigem minu oskusteabe rakendamise võimaluste kaudu.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Uurime kliimamuutusega seotud protsesse atmosfääris, et mõista inimtegevuse mõju kliimale molekulaarsel, protsessitasandil. Kliimauuringud on aga väga laia termin, mis hõlmab kliimamuutusega seotud protsesside uurimist atmosfääris, kliimamuutuse tagajärgede ja mõjude uurimist biosfääris ning muutunud kliimaga kohanemisega seotud tegevuste uurimist ühiskonnas. Kõik need tegevused on seotud ja täiendavad üksteist.
Näen, et eriti Eestis, aga ka maailmas on kliimauuringutega tegelevate huvirühmade vaheline koostöö ja infovahetus lünklik ning puudu on tugev kompetentsikeskus. Kitsamalt, atmosfääri seireuuringute valdkonnas, on Eestis kõige suurem väljakutse korraldada kõrge lahutusvõime ja kvaliteediga pikaajalisi atmosfääri mõõtmisi. Probleemiks on, et rahastusmudelid on väga projektipõhised, kuid kliimauuringuteks on vaja väga pikki aegridasid.
Lisaks rahvusvaheliste teadustaristute konsortsiumitega liitumiseks on vaja riigipoolset toetust ja nõusolekut ning püsimõõtmiste töös hoidmiseks on vaja koolitatud noori teadlasi.
Need kolm väljakutset: korraldada jätkuva rahastus, olla kohal rahvusvahelises teaduses ja tagada kohalik teadlaste järelkasv, on muidugi ka üldisemalt paljude teadusharude väljakutsed.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ütles tabavalt; "Teaduste akadeemia ja akadeemikute roll ühiskonnas on sarnane looduskaitsega. Katsume ära hoida katastroofi ja kõige suuremate vigade tegemist." Näen akadeemikute rolli nõuandvana pigem kui suunavana. Oma eriala kogenud ekspertidena peavad akadeemikud olema tõlgiks teadusmaailma ja ühiskonna vahel.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Akadeemiku tiitel kõlab ju uhke ja kindlasti tõstab see mu enesehinnangut. Praegu kahjuks väga täpselt ei tea, milline on akadeemikute elu akadeemikutena ja kui palju seal kõrvalt jääb aega muudeks asjadeks. Kaldun arvama, et pigem jätkub elu endist laadi, kuid lisandub suhtluskanal ühiskonnas oluliste ja minu oskusteabega seotud küsimuste edastamiseks.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Heikki Junnineni lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil.
### Response:
Akadeemikute valimised 2022: kes on Heikki Junninen? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaupo Kukli (54) kaitses kunstlike aatomkihtsadestatud tahkiskihtstruktuuride alal tehtud doktoritööd 1999. aastal Tartu Ülikoolis. Seejärel töötas ta Helsingi Ülikooli külalisteadurina ning Tartu Ülikoolis tahkiskihtide füüsika vanemteaduri ja juhtivteadurina. Aastast 2021 on ta Tartu Ülikooli materjaliteaduse professor.
Kukli teadustöö keskendub õhukeste, nanomeetrites mõõdetavate tahkiskihtide sünteesile ja analüüsile. Sellest tõuseb kasu erinevate mäludielektrikute, magnetmaterjalide, optiliste katete, katalüütkihtide ja kõvade kaitsekihtide valmistamisel.
Professori kaasautorlusel on ilmunud Google Scholari põhjal üle 230 teadusartikli. Kokku on viidatud tema teadustöödele ligi 10 000 korda, seejuures on vähemalt 56 teadusartiklile viidatud 56 korda. Samuti hoiab ta nelja patenti.
Kaupo Kukli (kaas)juhendamisel on seni kaitstud kuus doktoriväitekirja ning kolm magistritööd. Praegu (kaas)juhendab ta nelja doktoranti ja kahte magistranti. Teadustöö käigus omandatud kogemusi ja mõtteviisi on jaganud Kukli üliõpilastele suunatud loengutel.
Aastal 2007 pälvis ta kolleegidega dielektriliste materjalide vallas tehtud uurimustetsükli eest vabariigi teaduspreemia.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Kui liiga isiklikke sündmusi mitte analüüsida, siis arvan mäletavat, et tundsin heameelt, kui nägin esimest korda, et minu ja minu kolleegide avaldatud teadustööle – eelretsenseeritavas teadusajakirjas avaldatud artiklile – oli viidatud teises, mulle tollal täiesti tundmatu teadlaste kollektiivi avaldatud teadusartiklis.
Sellest hetkest peale on süvenenud tundmus, et see töö, mida teeme, ei ole kasutu ega tehtud ainult isiklikest huvidest lähtununa, vaid peale meie kollektiivse nähtavuse suurendamise mõjutab ilmselt teiste teadlaskollektiivide tööd, meetodite valikuid, võib-olla isegi mõtteviise mujal maailmas. Selle äratundmisest saadud positiivse kogemusega võib ehk kõrvutada veidi hilisemat arusaamist sellest, kuidas meie tööd tehes koolituvad välja järgmised teadlaspõlvkonnad.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Ei julge kogu maailma lõikes tugevaid üldistusi tegema hakata. Samuti ei tahaks rääkida kogu füüsika kui valdkondliku distsipliini nimel. Kui taganen materjalifüüsikasse ja sellega seoduvasse materjaliteadusesse, siis valdkondlikke väljakutseid oleks võimalik välja tuua vähemalt kaks.
Esiteks tuleks mõistagi materjalide kasutamise jätkusuutlikkus. Üksikeksperimentide jaoks kasutatavad objektid võivad olla kuitahes keeruka struktuuriga, sisaldada kuitahes kalleid ning vajadusel isegi bioloogilistele organismidele ohtlikke keemilisi elemente. Kui aga neist materjalidest osutub võimalikuks hakata looma ühiskonnale kasulikke seadmeid, siis tuleks tehtud uuringute ja järgnenud arendustöö otstarbekus ning hind tegelikult üle kontrollida.
Teiseks väheneb minule teadaolevalt pidevalt nende noorte inimeste hulk, kes vaevuksid ja suudaksid läbida suhteliselt raskeid loodusteaduslik-tehnilisi ainekursusi ning terveid stuudiume, vajadusel olles võimelised läbi viima ja taluma ka rutiinseid mõõtmiseksperimente enne, kui avaneb võimalus raporteerida maailmale oma säravatest tulemustest.
Täppisloodusteaduste vastu huvi tundmise nõrgenemine võib eriti valus olla eelkõige väikestes riikides, sellistes nagu see on Eestis meie ümber. On siiski sarnaseid signaale tulnud ka palju suurematest riikidest Lääne-Euroopas ja olen midagi sellist kuulnud isegi Ameerika Ühendriikide kolleegidelt. Ülemaailmne trend see olla ei saa, Kaug-Ida hiiglaslikes ühiskondades jätkub arvatavasti endiselt ühele õppekohale sadu, mõnes kohas võib-olla tuhandeid üliõpilaskandidaate.
Kui naasta algusesse juurde, siis see jutt ei käinud ka mitte päris iga füüsika haru kohta. Võiks siinkohal ära märkida füüsikuid-teoreetikuid. On jäänud mulje, et need noored, kes valivad lõputöö teemaks mõne teoreetilise uuringusuuna, piltlikult öeldes sünnivadki selliste huvidega. Vähegi talutava majandusstruktuuriga ühiskonnas ei tundu selliseid üliõpilasi ja noorteadlasi nende elukutsevalikul mitte miski vääravat.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Akadeemia peaks tõesti olema veidi rohkem ühiskonnas nähtav ja – väljendan tõesti praegu ainult oma isiklikku arvamust – seda kõigepealt teaduse ja teadusliku meetodite üldmõistetavalt kirjeldajana.
Olen justkui kuulunud ja lugenud, et teaduse prestiiž ja teadlaste usaldusväärsus ühiskonna on väga kõrge, nagu seda võikski 21. sajandi ühiskonnas eeldada. See siiski ei ole nii. Usaldamatust teaduslike meetodite suhtes, isegi konfrontatsiooni teaduslike seisukohtadega on ühiskonnas jätkuvalt palju. Inimesed soovivad kindlaid seisukohti ja vastuseid. Nad ei taha midagi teada teadustulemuste ehk siis põhimõtteliselt teadmiste falsifitseeritavusest, kahtlustest ja seisukohtade muutlikkusest.
Kui enda erialale natuke lähemale tulla, siis küllaltki keeruline – seda mõneti küll mõistetavatel põhjustel – tundub olukord olevat näiteks kvantfüüsikas ehk kvantmehhaanikas, mis on laiema lugejaskonna jaoks ilmselt sedavõrd müstiline, et ei eristu praktiliselt esoteerikast.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Kindlasti tunneksin heameelt Akadeemiasse kui tippteadlasi ühendava organisatsiooni vastuvõtmise üle. Elukutset järgides loodan, et akadeemikuna avaneb võimalusi tegeleda ülalnimetatud probleemidega senisest kõrgemal tasemel, ilmselt kõrgeimal võimalikest. Tööd tuleb tõenäoliselt hakata tegema senisest rohkem ja intensiivsemalt.
Eelöeldu välja arvatud, usun siiski, et dramaatilisi muutusi minu elus see kaasa ei tooks.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Kaupo Kukli lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil. | Akadeemikute valimised 2022: kes on Kaupo Kukli? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaupo Kukli (54) kaitses kunstlike aatomkihtsadestatud tahkiskihtstruktuuride alal tehtud doktoritööd 1999. aastal Tartu Ülikoolis. Seejärel töötas ta Helsingi Ülikooli külalisteadurina ning Tartu Ülikoolis tahkiskihtide füüsika vanemteaduri ja juhtivteadurina. Aastast 2021 on ta Tartu Ülikooli materjaliteaduse professor.
Kukli teadustöö keskendub õhukeste, nanomeetrites mõõdetavate tahkiskihtide sünteesile ja analüüsile. Sellest tõuseb kasu erinevate mäludielektrikute, magnetmaterjalide, optiliste katete, katalüütkihtide ja kõvade kaitsekihtide valmistamisel.
Professori kaasautorlusel on ilmunud Google Scholari põhjal üle 230 teadusartikli. Kokku on viidatud tema teadustöödele ligi 10 000 korda, seejuures on vähemalt 56 teadusartiklile viidatud 56 korda. Samuti hoiab ta nelja patenti.
Kaupo Kukli (kaas)juhendamisel on seni kaitstud kuus doktoriväitekirja ning kolm magistritööd. Praegu (kaas)juhendab ta nelja doktoranti ja kahte magistranti. Teadustöö käigus omandatud kogemusi ja mõtteviisi on jaganud Kukli üliõpilastele suunatud loengutel.
Aastal 2007 pälvis ta kolleegidega dielektriliste materjalide vallas tehtud uurimustetsükli eest vabariigi teaduspreemia.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Kui liiga isiklikke sündmusi mitte analüüsida, siis arvan mäletavat, et tundsin heameelt, kui nägin esimest korda, et minu ja minu kolleegide avaldatud teadustööle – eelretsenseeritavas teadusajakirjas avaldatud artiklile – oli viidatud teises, mulle tollal täiesti tundmatu teadlaste kollektiivi avaldatud teadusartiklis.
Sellest hetkest peale on süvenenud tundmus, et see töö, mida teeme, ei ole kasutu ega tehtud ainult isiklikest huvidest lähtununa, vaid peale meie kollektiivse nähtavuse suurendamise mõjutab ilmselt teiste teadlaskollektiivide tööd, meetodite valikuid, võib-olla isegi mõtteviise mujal maailmas. Selle äratundmisest saadud positiivse kogemusega võib ehk kõrvutada veidi hilisemat arusaamist sellest, kuidas meie tööd tehes koolituvad välja järgmised teadlaspõlvkonnad.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Ei julge kogu maailma lõikes tugevaid üldistusi tegema hakata. Samuti ei tahaks rääkida kogu füüsika kui valdkondliku distsipliini nimel. Kui taganen materjalifüüsikasse ja sellega seoduvasse materjaliteadusesse, siis valdkondlikke väljakutseid oleks võimalik välja tuua vähemalt kaks.
Esiteks tuleks mõistagi materjalide kasutamise jätkusuutlikkus. Üksikeksperimentide jaoks kasutatavad objektid võivad olla kuitahes keeruka struktuuriga, sisaldada kuitahes kalleid ning vajadusel isegi bioloogilistele organismidele ohtlikke keemilisi elemente. Kui aga neist materjalidest osutub võimalikuks hakata looma ühiskonnale kasulikke seadmeid, siis tuleks tehtud uuringute ja järgnenud arendustöö otstarbekus ning hind tegelikult üle kontrollida.
Teiseks väheneb minule teadaolevalt pidevalt nende noorte inimeste hulk, kes vaevuksid ja suudaksid läbida suhteliselt raskeid loodusteaduslik-tehnilisi ainekursusi ning terveid stuudiume, vajadusel olles võimelised läbi viima ja taluma ka rutiinseid mõõtmiseksperimente enne, kui avaneb võimalus raporteerida maailmale oma säravatest tulemustest.
Täppisloodusteaduste vastu huvi tundmise nõrgenemine võib eriti valus olla eelkõige väikestes riikides, sellistes nagu see on Eestis meie ümber. On siiski sarnaseid signaale tulnud ka palju suurematest riikidest Lääne-Euroopas ja olen midagi sellist kuulnud isegi Ameerika Ühendriikide kolleegidelt. Ülemaailmne trend see olla ei saa, Kaug-Ida hiiglaslikes ühiskondades jätkub arvatavasti endiselt ühele õppekohale sadu, mõnes kohas võib-olla tuhandeid üliõpilaskandidaate.
Kui naasta algusesse juurde, siis see jutt ei käinud ka mitte päris iga füüsika haru kohta. Võiks siinkohal ära märkida füüsikuid-teoreetikuid. On jäänud mulje, et need noored, kes valivad lõputöö teemaks mõne teoreetilise uuringusuuna, piltlikult öeldes sünnivadki selliste huvidega. Vähegi talutava majandusstruktuuriga ühiskonnas ei tundu selliseid üliõpilasi ja noorteadlasi nende elukutsevalikul mitte miski vääravat.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Akadeemia peaks tõesti olema veidi rohkem ühiskonnas nähtav ja – väljendan tõesti praegu ainult oma isiklikku arvamust – seda kõigepealt teaduse ja teadusliku meetodite üldmõistetavalt kirjeldajana.
Olen justkui kuulunud ja lugenud, et teaduse prestiiž ja teadlaste usaldusväärsus ühiskonna on väga kõrge, nagu seda võikski 21. sajandi ühiskonnas eeldada. See siiski ei ole nii. Usaldamatust teaduslike meetodite suhtes, isegi konfrontatsiooni teaduslike seisukohtadega on ühiskonnas jätkuvalt palju. Inimesed soovivad kindlaid seisukohti ja vastuseid. Nad ei taha midagi teada teadustulemuste ehk siis põhimõtteliselt teadmiste falsifitseeritavusest, kahtlustest ja seisukohtade muutlikkusest.
Kui enda erialale natuke lähemale tulla, siis küllaltki keeruline – seda mõneti küll mõistetavatel põhjustel – tundub olukord olevat näiteks kvantfüüsikas ehk kvantmehhaanikas, mis on laiema lugejaskonna jaoks ilmselt sedavõrd müstiline, et ei eristu praktiliselt esoteerikast.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Kindlasti tunneksin heameelt Akadeemiasse kui tippteadlasi ühendava organisatsiooni vastuvõtmise üle. Elukutset järgides loodan, et akadeemikuna avaneb võimalusi tegeleda ülalnimetatud probleemidega senisest kõrgemal tasemel, ilmselt kõrgeimal võimalikest. Tööd tuleb tõenäoliselt hakata tegema senisest rohkem ja intensiivsemalt.
Eelöeldu välja arvatud, usun siiski, et dramaatilisi muutusi minu elus see kaasa ei tooks.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Kaupo Kukli lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil.
### Response:
Akadeemikute valimised 2022: kes on Kaupo Kukli? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toomas Rõõm (61) kaitses doktorikraadi 1993. aastal Tartu Ülikoolis, uurides defektide mõju kaltsiumioksiidi kristallide optilistele omadustele. Rõõm on töötanud keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis, mh vanem- ja juhtivteadurina. Aastatel 2019–2021 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor.
Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi.
Juhtivteaduri (kaas)autorlusel on ilmunud Google Scholari põhjal ligi 90 teadusartiklit. Kokku on viidatud tema teadustöödele ligi 1070 korda, seejuures on vähemalt 17 teadusartiklile viidatud 17 korda. Lisaks sellele on Rõõm kolme patentse leiutise kaasautor.
Rõõm on kaasjuhendanud kolme doktoranti ja nelja magistranti ning praegu juhendab kahte doktoranti. Samuti on ta juhendanud kahte järeldoktorit. Aastal 2016 autasustati Rõõmu Eesti Vabariigi teaduspreemiaga täppisteaduste alal.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Raske on esile tuua, milline oli kõige nauditavam hetk. Varasemate sära hakkab kustuma ning naudingu tekitamise lävend nihkub üha kõrgemale. Samas, mõne füüsikaalase probleemi lahenduseni jõudmine pakub vaimset rahuldust endiselt, kuid pigem selle kaudu, et lõpeb häiriv teadmatus. Vähemalt selleks ajaks, kuni uus probleem esile tuleb.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Üks väljakutsetest minu valdkonnas, nii nagu mõneski teises, on energiapuuduse leevendamine. Selleks on vaja toota rohkem energiat ja samas vähendada selle tarbimist. Tarbimise vähendamine ei tähenda seda, et jätame tööd tegemata, vaid eesmärgiks on teha ära sama töö, aga vähema energiakuluga.
Arvutustehnika, sealhulgas ka kõik asjade interneti asjad, kulutavad suure osa toodetud energiast ja see osa kasvab pidevalt. Loogikatehteid tegevad kiibid põhinevad ränil. Väljakutse on leida materjal, millest tehtud kiibis kulub sama loogikatehte tegemiseks vähem energiat kui ränikiibis. Minu töö on seotud ühe sellise uue materjalitüübi, mis on sümbioos ferroelektrikust ja magneetikust, uurimisega.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Veenda inimesi, et maailm on teaduspõhine ja igal nähtusel on ratsionaalne seletus.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Ma hindan seda kui tunnustust mu teadustööle ja seda, et minu teadusvaldkonna teadmistega inimest akadeemia vajab. Arvan, et see meeldiks mulle lähedastele inimestele. Elu muudab see niipalju, et tulevad lisakohustused ning loodetavasti ka uued väljakutsed.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Toomas Rõõmu lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil. | Akadeemikute valimised 2022: kes on Toomas Rõõm? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toomas Rõõm (61) kaitses doktorikraadi 1993. aastal Tartu Ülikoolis, uurides defektide mõju kaltsiumioksiidi kristallide optilistele omadustele. Rõõm on töötanud keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis, mh vanem- ja juhtivteadurina. Aastatel 2019–2021 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor.
Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi.
Juhtivteaduri (kaas)autorlusel on ilmunud Google Scholari põhjal ligi 90 teadusartiklit. Kokku on viidatud tema teadustöödele ligi 1070 korda, seejuures on vähemalt 17 teadusartiklile viidatud 17 korda. Lisaks sellele on Rõõm kolme patentse leiutise kaasautor.
Rõõm on kaasjuhendanud kolme doktoranti ja nelja magistranti ning praegu juhendab kahte doktoranti. Samuti on ta juhendanud kahte järeldoktorit. Aastal 2016 autasustati Rõõmu Eesti Vabariigi teaduspreemiaga täppisteaduste alal.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Raske on esile tuua, milline oli kõige nauditavam hetk. Varasemate sära hakkab kustuma ning naudingu tekitamise lävend nihkub üha kõrgemale. Samas, mõne füüsikaalase probleemi lahenduseni jõudmine pakub vaimset rahuldust endiselt, kuid pigem selle kaudu, et lõpeb häiriv teadmatus. Vähemalt selleks ajaks, kuni uus probleem esile tuleb.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Üks väljakutsetest minu valdkonnas, nii nagu mõneski teises, on energiapuuduse leevendamine. Selleks on vaja toota rohkem energiat ja samas vähendada selle tarbimist. Tarbimise vähendamine ei tähenda seda, et jätame tööd tegemata, vaid eesmärgiks on teha ära sama töö, aga vähema energiakuluga.
Arvutustehnika, sealhulgas ka kõik asjade interneti asjad, kulutavad suure osa toodetud energiast ja see osa kasvab pidevalt. Loogikatehteid tegevad kiibid põhinevad ränil. Väljakutse on leida materjal, millest tehtud kiibis kulub sama loogikatehte tegemiseks vähem energiat kui ränikiibis. Minu töö on seotud ühe sellise uue materjalitüübi, mis on sümbioos ferroelektrikust ja magneetikust, uurimisega.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Veenda inimesi, et maailm on teaduspõhine ja igal nähtusel on ratsionaalne seletus.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Ma hindan seda kui tunnustust mu teadustööle ja seda, et minu teadusvaldkonna teadmistega inimest akadeemia vajab. Arvan, et see meeldiks mulle lähedastele inimestele. Elu muudab see niipalju, et tulevad lisakohustused ning loodetavasti ka uued väljakutsed.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Toomas Rõõmu lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil.
### Response:
Akadeemikute valimised 2022: kes on Toomas Rõõm? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veronika Kalmus (49) kaitses doktorikraadi 2003. aastal Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis teaduri ning meediauuringute dotsendi ja professorina. Aastal 2015 valiti ta Tartu Ülikooli sotsioloogia professoriks.
Kalmuse teadustöö fookuses on kaasaegsele ühiskonnale iseloomulikud protsessid, nagu sotsiaalse aja kiirenemine, väärtushinnangud ja nende muutumine ning põlvkondadevahelised suhted. Samuti hõlmavad tema uuringud muu hulgas traditsioonilise ja uue meedia kasutamist. Professori kaasautorlusel on Google Scholari alusel ilmunud üle 160 teaduspublikatsiooni. Kokku on viidatud neile ligi 2400 korda, seejuures on vähemalt 26 teadusartiklile viidatud 26 korda.
Veronika Kalmuse juhendamisel on valminud 24 magistritööd ning kaitstud 12 doktorikraadi. Praegu juhendab ta nelja doktoranti ja kolme magistranti. Professor on ka mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige ja lööb kaasa mitme erialaseltsi töös.
Lisaks teadusartiklitele on avaldanud Kalmus avalikkusele suunatud teadustekste, sh peatükke Eesti inimarengu aruannetes ja populaarteaduslikke kirjutisi.
Käesoleval aastal pälvis Kalmus kolleegidega Eesti Vabariigi teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas. Samuti sai ta haridusteaduslike tööde riikliku konkursil esimese preemia eesti keeles publitseeritud teadustööde/artiklite kategoorias.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Elu kõige nauditavamad hetked jagunevad kahte tüüpi. Ühed on eraelulised – kohtumine tulevase abikaasaga, lapsevanemaks saamine.
Teised on seotud loomingu ja eneseteostusega, seda omakorda kahes valdkonnas. Suure osa oma elust olen tegelenud mõttespordi, täpsemalt kabega. Loomulikult pole võimalik unustada õnnehetki, mida tõi kaasa võistluspartiis loominguliselt särava lahenduskäigu leidmine või teismelisena Eesti meistriks saamine ja meistersportlase normi täitmine.
Tunduvalt enam, eriti viimastel kümnenditel, olen pühendunud akadeemilisele loometööle. Selle töö viljade märkamised Eesti ja rahvusvaheliste kolleegide poolt on pakkunud erakordselt suurt ja kirgast rõõmu. Nii mõnedki kabealase ja akadeemilise töö viljad ja tunnustamised on leidnud kajastamist meedias, kuid mul pole põhjust pidada end avalikkuses tuntuks.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Üks suurim väljakutse nii Eestis kui ka mujal maailmas on kestlik areng kõige laiemas tähenduses – lisaks kliimakriisiga toimetulekule ja elurikkuse päästmisele ka keelte ja kultuuride mitmekesisuse säilimise mõttes. Sotsiaalteadlaste vaatenurgast on igat liiki jätkusuutlikkuse puhul võtmetähtsusega teguriks inimeste mõttemallid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille uurimisega olen koos kolleegidega tegelenud. Selle uurimissuuna olulisust jagavad üha rohkem ka teiste erialade esindajad.
Teine suur väljakutsete ring on seotud ühiskonna kõigi elualade meediastumise ja andmestumisega, vajadusega neid protsesse mõista ning nendes targalt ja turvaliselt toimida. Mu käsilolevad rahvusvahelised uurimisprojektid (kokku on neid hetkel viis) keskenduvadki inimeste toimetulekule digimaailmas ja andmerikkas ühiskonnas, tehes seda eri rühmade – laste ja noorte, perede, põlvkondade, õpikeskkondade loojate – vaatenurgast.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Näen akadeemikute rolli kiiret muutumist ja olulisuse kasvu. Niinimetatud tõejärgses ja infost küllastunud ühiskonnas toimib äge konkurents eri liiki teadmiste ja uskumuste vahel. Teadusliku teadmise autoriteet ei ole paljude jaoks enesestmõistetav, lisaks võib akadeemiline teadmine tunduda kauge ja võõrana.
Akadeemiku üks ülesanne on olla vahendaja teadusringkondade ja laiema ühiskonna vahel. Ta peaks seisma näoga nii oma kolleegide kui ka avalikkuse poole, "tõlkima" teaduslikku teadmist teiste eluvaldkondade (näiteks meedia ja hariduse) keelde ja vastupidi – aitama viia ühiskonnas tõusetuvaid küsimusi teadlaste töölauale.
Kindlasti eeldab niisuguse vahendaja-rolli täitmine teatavat nähtavust ja kohalolu – osalemist ühiskonnaelus parimas mõttes. Rääkides akadeemikust kui Eesti Teaduste Akadeemia liikmest, pean silmas eelkõige Eesti ühiskonda.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Akadeemikuks valimine oleks tunnustus akadeemilise kogukonna tippudelt – inimestelt, keda ma ise väga kõrgelt hindan – ja minu jaoks seega ülisuure tähendusega. Tegemist poleks üksnes tiitli, vaid eelkõige uue vastutusrikka rolliga, millesse tuleks end teatud määral "sirutada", et kolleegide ja iseenda seatud ootustele vastata.
Ühtlasi tähendaks see võimalust ja kohustust esindada väärikalt oma eriala – sotsioloogiat. Kujutan ka ette, et tööülesannete seas haaraks ühiskonna teenimine senisest mõnevõrra suurema osakaalu – täidaksin seda kohust rõõmuga.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Veronika Kalmuse lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Valimised toimuvad 7. detsembril. | Akadeemikute valimised 2022: kes on Veronika Kalmus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veronika Kalmus (49) kaitses doktorikraadi 2003. aastal Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis teaduri ning meediauuringute dotsendi ja professorina. Aastal 2015 valiti ta Tartu Ülikooli sotsioloogia professoriks.
Kalmuse teadustöö fookuses on kaasaegsele ühiskonnale iseloomulikud protsessid, nagu sotsiaalse aja kiirenemine, väärtushinnangud ja nende muutumine ning põlvkondadevahelised suhted. Samuti hõlmavad tema uuringud muu hulgas traditsioonilise ja uue meedia kasutamist. Professori kaasautorlusel on Google Scholari alusel ilmunud üle 160 teaduspublikatsiooni. Kokku on viidatud neile ligi 2400 korda, seejuures on vähemalt 26 teadusartiklile viidatud 26 korda.
Veronika Kalmuse juhendamisel on valminud 24 magistritööd ning kaitstud 12 doktorikraadi. Praegu juhendab ta nelja doktoranti ja kolme magistranti. Professor on ka mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige ja lööb kaasa mitme erialaseltsi töös.
Lisaks teadusartiklitele on avaldanud Kalmus avalikkusele suunatud teadustekste, sh peatükke Eesti inimarengu aruannetes ja populaarteaduslikke kirjutisi.
Käesoleval aastal pälvis Kalmus kolleegidega Eesti Vabariigi teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas. Samuti sai ta haridusteaduslike tööde riikliku konkursil esimese preemia eesti keeles publitseeritud teadustööde/artiklite kategoorias.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Elu kõige nauditavamad hetked jagunevad kahte tüüpi. Ühed on eraelulised – kohtumine tulevase abikaasaga, lapsevanemaks saamine.
Teised on seotud loomingu ja eneseteostusega, seda omakorda kahes valdkonnas. Suure osa oma elust olen tegelenud mõttespordi, täpsemalt kabega. Loomulikult pole võimalik unustada õnnehetki, mida tõi kaasa võistluspartiis loominguliselt särava lahenduskäigu leidmine või teismelisena Eesti meistriks saamine ja meistersportlase normi täitmine.
Tunduvalt enam, eriti viimastel kümnenditel, olen pühendunud akadeemilisele loometööle. Selle töö viljade märkamised Eesti ja rahvusvaheliste kolleegide poolt on pakkunud erakordselt suurt ja kirgast rõõmu. Nii mõnedki kabealase ja akadeemilise töö viljad ja tunnustamised on leidnud kajastamist meedias, kuid mul pole põhjust pidada end avalikkuses tuntuks.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Üks suurim väljakutse nii Eestis kui ka mujal maailmas on kestlik areng kõige laiemas tähenduses – lisaks kliimakriisiga toimetulekule ja elurikkuse päästmisele ka keelte ja kultuuride mitmekesisuse säilimise mõttes. Sotsiaalteadlaste vaatenurgast on igat liiki jätkusuutlikkuse puhul võtmetähtsusega teguriks inimeste mõttemallid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille uurimisega olen koos kolleegidega tegelenud. Selle uurimissuuna olulisust jagavad üha rohkem ka teiste erialade esindajad.
Teine suur väljakutsete ring on seotud ühiskonna kõigi elualade meediastumise ja andmestumisega, vajadusega neid protsesse mõista ning nendes targalt ja turvaliselt toimida. Mu käsilolevad rahvusvahelised uurimisprojektid (kokku on neid hetkel viis) keskenduvadki inimeste toimetulekule digimaailmas ja andmerikkas ühiskonnas, tehes seda eri rühmade – laste ja noorte, perede, põlvkondade, õpikeskkondade loojate – vaatenurgast.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Näen akadeemikute rolli kiiret muutumist ja olulisuse kasvu. Niinimetatud tõejärgses ja infost küllastunud ühiskonnas toimib äge konkurents eri liiki teadmiste ja uskumuste vahel. Teadusliku teadmise autoriteet ei ole paljude jaoks enesestmõistetav, lisaks võib akadeemiline teadmine tunduda kauge ja võõrana.
Akadeemiku üks ülesanne on olla vahendaja teadusringkondade ja laiema ühiskonna vahel. Ta peaks seisma näoga nii oma kolleegide kui ka avalikkuse poole, "tõlkima" teaduslikku teadmist teiste eluvaldkondade (näiteks meedia ja hariduse) keelde ja vastupidi – aitama viia ühiskonnas tõusetuvaid küsimusi teadlaste töölauale.
Kindlasti eeldab niisuguse vahendaja-rolli täitmine teatavat nähtavust ja kohalolu – osalemist ühiskonnaelus parimas mõttes. Rääkides akadeemikust kui Eesti Teaduste Akadeemia liikmest, pean silmas eelkõige Eesti ühiskonda.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Akadeemikuks valimine oleks tunnustus akadeemilise kogukonna tippudelt – inimestelt, keda ma ise väga kõrgelt hindan – ja minu jaoks seega ülisuure tähendusega. Tegemist poleks üksnes tiitli, vaid eelkõige uue vastutusrikka rolliga, millesse tuleks end teatud määral "sirutada", et kolleegide ja iseenda seatud ootustele vastata.
Ühtlasi tähendaks see võimalust ja kohustust esindada väärikalt oma eriala – sotsioloogiat. Kujutan ka ette, et tööülesannete seas haaraks ühiskonna teenimine senisest mõnevõrra suurema osakaalu – täidaksin seda kohust rõõmuga.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Veronika Kalmuse lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Valimised toimuvad 7. detsembril.
### Response:
Akadeemikute valimised 2022: kes on Veronika Kalmus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dan Bogdanov (39) kaitses doktorikraadi 2013. aastal Tartu Ülikoolis, luues oma uuringute baasil privaatsust säilitava arvutusplatvormi Sharemind. Lõpetamise järel on töötanud Bogdanov ettevõttes Cybernetica, keskendudes privaatsustehnoloogiatele ja infoturbesüsteemidele.
Bogdanovi teadustöö keskendub turvalist andmetöötlust võimaldavate tehnoloogiate arendamisele. Taoliste uuringute väljundid leiavad rakendust statistikas, terviseuuringutes, andmepõhises otsustamises ja finantspettuste vastases võitluses. Samuti võib olla neid tulevikus vaja näiteks Euroopa Liidus riikidevahelistes andmeruumides tervise-, liikuvus- ja energiaandmete ühiseks töötlemiseks ning nn kukrupõhise identiteedi ja tõendite süsteemi loomiseks.
Google Scholari põhjal on Bogdanovi kaasautorlusel ilmunud ligi 75 teaduspublikatsiooni. Kokku on viidatud tema töödele üle 2400 korra, seejuures on vähemalt 21 teadusartiklile viidatud 21 korda.
Dan Bogdanovi juhendamisel on valminud kümme magistritööd ning kaitstud üks doktoritöö. Praegu juhendab ta ühte doktoranti.
Aastal 2016 pälvis Bogdanov Vabariigi Presidendi Noore IT-teadlase eripreemia ja 2015. aastal annetati talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Kõige nauditavam on olnud teaduse teooriast praktikasse toomine ja hetked, mil teadustulemusest saab pärislahendus.
Enne teaduse juurde jõudmist jõudsin mitme aasta jooksul töötada tarkvaralahenduste loojana. Ehitasin nii väiksemaid kui ka suuremaid IT-süsteeme. Huvikoolile tunniplaanisüsteemi, väikeseid raamatupidamissüsteeme, arvutimänge, aga aitasin kaasa ka ravimiuuringute ja Tartu Ülikooli geenivaramu süsteemide loomisele.
Sain hea kordamistunni sellest, et infotehnoloogia on lõpuks mõeldud kellegi elu lihtsustama või rõõmsamaks tegema. Nägin ka seda, kui palju teevad teadlaste ja arstide elu keerulisemaks poolikud infoturbe ja andmekaitselahendused.
Nii juhtuski, et kui ülikoolis magistritöö teemana avanes võimalus uurida turvalise arvutamise süsteeme, oskasin ma ühelt poolt juba päris hästi programmeerida ja samal ajal sain ka aru, millist probleemi ma lõpuks lahendama pean. Järgmiste aastate jooksul said oma piirjooned nii turvalise ühisarvutuse süsteem Sharemind kui ka minu kujutlus sellest, kuidas infosüsteeme tulevikus kavandama ja ehitama peab.
Eks inimesega on ikka nii, et kui ootused on juba välja kujunenud, siis kõige nauditavamad hetked on nende täitumised. Kui meie töörühma esimesed uute teadustulemuste järgi ehitatud katsesüsteemid Eesti IT-sektorile ja maksu- ja tolliametile tööle hakkasid, siis see oligi see nauditav hetk, mille nimel kõike seda tasus teha.
Mida paremini tulemused tööle hakkasid, seda selgemaks sai mulle ka see, et ma pean ise need uuendused ellu tooma ja neid kõikjal õpetama. Sellest on kujunenud minu avalik roll – töö selles suunas, et Eesti e-riigi arengut ei jääks peatama poolikud andmekaitse ja infoturbelahendused.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Infoturvet ja andmekaitset proovitakse mitmel pool ikka veel rakendada tagantjärele – nagu plaastrit luumurrule, mitte ennetavalt. See analoogia on muidugi liigne lihtsustus.
Läbimurded andmeteaduses ja tarkvaraarenduses on andnud riikidele ja ettevõtjatele palju uusi ideid, milliseid teenuseid ehitada. Arvutiprogrammid, mis oskavad käsu peale joonistada kubistlikus stiilis pääsukest või kirjutada raamatukokkuvõtet. Selline areng võib tekitada mulje, et arvutiga saabki kõike teha, kui me sellele vaid piisavalt andmeid anname.
Siin jõuamegi kahe probleemini – me ei tea veel andmeteaduse piire. Samal ajal ei oska maailm veel andmeid turvaliselt koondada ilma inimeste, loojate või ka ettevõtete õiguseid riivamata.
On väga aus küsida, miks me üldse peaks muretsema? Osutub, et ka inimesed ise pole veel andmete mõistmisel küpsuseni jõudnud. Nagu Veronika Kalmus selle aasta akadeemikukandidaatide konverentsil sedastas, siis uuringute järgi vanemad põlvkonnad muretsevad rohkem riigi jälgimistegevuse pärast ja nooremad muretsevad ettevõtete jälgimistegevuse pärast.
Samas taluvad seda mõlemat mingi maani. Siit võib järeldada, et maailm ei ole veel valmis ja ühiskond ei ole veel välja mõelnud, kuidas ta andmetesse suhtuda tahab. Noored põlvkonnad väärtustavad praegu keskkonda ja säästlikku ressursside kasutust.
Võivad tulla ka põlvkonnad, kes hakkavad nõudma ettevaatlikumat andmete kasutamist ja soovivad enda andmete üle rohkem kontrolli. Me võlgneme neile tulevikunoortele seda, et ei ehita praegu riike ja ärimudeleid, mis hakkavad andmeid kontrollimatult kasutama.
Teine tähtis teema on ka see, et andmed on võim. Mütoloogiast teame, et teise inimese nime teadmine annab tema üle juba võimu, mõelgem kas või Oleviste kiriku ehitamisega seotud legendidele.
Viimased aastad on meile näidanud, kuidas ühel otstarbel kogutud andmed on võetud kasutusele uueks otstarbeks, mida alguses ei nähtud või ei tahetud ette näha. Singapuris võeti Covid-19 lähikontaktide tuvastamise andmestik lõpuks kasutusel kuritegude uurimiseks. Pärast võimuvahetust Afganistanis sai Taliban enda kätte eelmise valitsuse julgeolekujõudude biomeetrilised andmebaasid. See tähendab, et selle liikmetel muutus tagakiusamise vältimine peaaegu võimatuks.
Andmekaitsel võib demokraatia püsimisega olla rohkem seoseid, kui me seni oleme arvanud.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli selle sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Akadeemia saab suunata ja toetada ühiskonna tähtsate muudatuste üle peetavaid arutelusid.
Olles midagi teada saanud, on selle õpetamine loogiline järgmine samm. Nii saavad teadmised levida. Õpetamiseks on mitu viisi – pikas perspektiivis peame tagama teadmiste kestlikkuse hariduse kaudu. Mõne teadustulemuse ellu rakendamise jaoks pole aeg veel küps. Siis peame veenduma, et on olemas järgmised põlvkonnad, kes tõrvikut edasi kannavad, õigel hetkel ette astuvad ning ühiskonda toetavad. Sellisel hetkel on teadlasel võimalik võtta aktiivsem roll ning aidata ühiskonnal teadmistel põhinevat muutust läbi viia.
See vajab mitmeid selliseid oskuseid, mida akadeemilises töös tihti vaja ei lähe. Küll aga võib neid vaja minna akadeemia töös, sest akadeemia ülesandeks ongi teadustulemuste rakendamine Eesti riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu ning eestimaalaste üldise elukvaliteedi parendamiseks.
See töö otsa ei saa. Kui ühiskond on ka oma muudatused üle elanud ja läbi viinud, sest kui asjad on ka hästi, peame hoidma üleval vaimset kompetentsi, et need püsiks hästi. Ulmekirjandus on kujutlenud ühiskonda, milles tehnoloogia oli nii mugavaks ära pakendatud ja teadus muutunud nii vähetähtsaks, et ühiskond unustas ära, kuidas töötasid nende tuumareaktorid. Sealt edasi ei kestnud ka meeldiv ja mugav elukorraldus.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Akadeemiku tiitel aitaks mul toetada Eesti e-riigi järgmist arenguhüpet parema andmetöötluse suunas.
X-tee turvalisuse põhimõtted olid kunagi ühes magistritöös, internetivalimiste turvalisuse üle on teadlased vaielnud aastaid ja kirjutatud on sadu artikleid. Praegu on õige aeg tegeleda andmekaitse ja privaatsuse teemadega, et toetada teema arengut riigis. Siin on isegi käes aktiivne etapp – teadustulemused peavad jõudma praktikasse.
Järgmise arenguhüppe jaoks on vaja tehnoloogiatele anda kõrgem valmiduse tase ning see tähendab ettevõtjate ja riigi tihedamat kaasamist. Näen, et Akadeemial on mitmeid liikmeid, kellega koos neid uuendusi toetada ja see koostöö tundub juba ette põnev.
Konkurents akadeemiasse on loomulikult väga väärikas ning valimiste tulemusi ette ei tea. Töö jätkub sõltumatult valimistulemustest, sest uutest teenustest, süsteemidest ja krattidest kuuleme õige tihti. Õpime olema neile targad peremehed!
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Dan Bogdanovi lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil. | Akadeemikute valimised 2022: kes on Dan Bogdanov? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dan Bogdanov (39) kaitses doktorikraadi 2013. aastal Tartu Ülikoolis, luues oma uuringute baasil privaatsust säilitava arvutusplatvormi Sharemind. Lõpetamise järel on töötanud Bogdanov ettevõttes Cybernetica, keskendudes privaatsustehnoloogiatele ja infoturbesüsteemidele.
Bogdanovi teadustöö keskendub turvalist andmetöötlust võimaldavate tehnoloogiate arendamisele. Taoliste uuringute väljundid leiavad rakendust statistikas, terviseuuringutes, andmepõhises otsustamises ja finantspettuste vastases võitluses. Samuti võib olla neid tulevikus vaja näiteks Euroopa Liidus riikidevahelistes andmeruumides tervise-, liikuvus- ja energiaandmete ühiseks töötlemiseks ning nn kukrupõhise identiteedi ja tõendite süsteemi loomiseks.
Google Scholari põhjal on Bogdanovi kaasautorlusel ilmunud ligi 75 teaduspublikatsiooni. Kokku on viidatud tema töödele üle 2400 korra, seejuures on vähemalt 21 teadusartiklile viidatud 21 korda.
Dan Bogdanovi juhendamisel on valminud kümme magistritööd ning kaitstud üks doktoritöö. Praegu juhendab ta ühte doktoranti.
Aastal 2016 pälvis Bogdanov Vabariigi Presidendi Noore IT-teadlase eripreemia ja 2015. aastal annetati talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Kõige nauditavam on olnud teaduse teooriast praktikasse toomine ja hetked, mil teadustulemusest saab pärislahendus.
Enne teaduse juurde jõudmist jõudsin mitme aasta jooksul töötada tarkvaralahenduste loojana. Ehitasin nii väiksemaid kui ka suuremaid IT-süsteeme. Huvikoolile tunniplaanisüsteemi, väikeseid raamatupidamissüsteeme, arvutimänge, aga aitasin kaasa ka ravimiuuringute ja Tartu Ülikooli geenivaramu süsteemide loomisele.
Sain hea kordamistunni sellest, et infotehnoloogia on lõpuks mõeldud kellegi elu lihtsustama või rõõmsamaks tegema. Nägin ka seda, kui palju teevad teadlaste ja arstide elu keerulisemaks poolikud infoturbe ja andmekaitselahendused.
Nii juhtuski, et kui ülikoolis magistritöö teemana avanes võimalus uurida turvalise arvutamise süsteeme, oskasin ma ühelt poolt juba päris hästi programmeerida ja samal ajal sain ka aru, millist probleemi ma lõpuks lahendama pean. Järgmiste aastate jooksul said oma piirjooned nii turvalise ühisarvutuse süsteem Sharemind kui ka minu kujutlus sellest, kuidas infosüsteeme tulevikus kavandama ja ehitama peab.
Eks inimesega on ikka nii, et kui ootused on juba välja kujunenud, siis kõige nauditavamad hetked on nende täitumised. Kui meie töörühma esimesed uute teadustulemuste järgi ehitatud katsesüsteemid Eesti IT-sektorile ja maksu- ja tolliametile tööle hakkasid, siis see oligi see nauditav hetk, mille nimel kõike seda tasus teha.
Mida paremini tulemused tööle hakkasid, seda selgemaks sai mulle ka see, et ma pean ise need uuendused ellu tooma ja neid kõikjal õpetama. Sellest on kujunenud minu avalik roll – töö selles suunas, et Eesti e-riigi arengut ei jääks peatama poolikud andmekaitse ja infoturbelahendused.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Infoturvet ja andmekaitset proovitakse mitmel pool ikka veel rakendada tagantjärele – nagu plaastrit luumurrule, mitte ennetavalt. See analoogia on muidugi liigne lihtsustus.
Läbimurded andmeteaduses ja tarkvaraarenduses on andnud riikidele ja ettevõtjatele palju uusi ideid, milliseid teenuseid ehitada. Arvutiprogrammid, mis oskavad käsu peale joonistada kubistlikus stiilis pääsukest või kirjutada raamatukokkuvõtet. Selline areng võib tekitada mulje, et arvutiga saabki kõike teha, kui me sellele vaid piisavalt andmeid anname.
Siin jõuamegi kahe probleemini – me ei tea veel andmeteaduse piire. Samal ajal ei oska maailm veel andmeid turvaliselt koondada ilma inimeste, loojate või ka ettevõtete õiguseid riivamata.
On väga aus küsida, miks me üldse peaks muretsema? Osutub, et ka inimesed ise pole veel andmete mõistmisel küpsuseni jõudnud. Nagu Veronika Kalmus selle aasta akadeemikukandidaatide konverentsil sedastas, siis uuringute järgi vanemad põlvkonnad muretsevad rohkem riigi jälgimistegevuse pärast ja nooremad muretsevad ettevõtete jälgimistegevuse pärast.
Samas taluvad seda mõlemat mingi maani. Siit võib järeldada, et maailm ei ole veel valmis ja ühiskond ei ole veel välja mõelnud, kuidas ta andmetesse suhtuda tahab. Noored põlvkonnad väärtustavad praegu keskkonda ja säästlikku ressursside kasutust.
Võivad tulla ka põlvkonnad, kes hakkavad nõudma ettevaatlikumat andmete kasutamist ja soovivad enda andmete üle rohkem kontrolli. Me võlgneme neile tulevikunoortele seda, et ei ehita praegu riike ja ärimudeleid, mis hakkavad andmeid kontrollimatult kasutama.
Teine tähtis teema on ka see, et andmed on võim. Mütoloogiast teame, et teise inimese nime teadmine annab tema üle juba võimu, mõelgem kas või Oleviste kiriku ehitamisega seotud legendidele.
Viimased aastad on meile näidanud, kuidas ühel otstarbel kogutud andmed on võetud kasutusele uueks otstarbeks, mida alguses ei nähtud või ei tahetud ette näha. Singapuris võeti Covid-19 lähikontaktide tuvastamise andmestik lõpuks kasutusel kuritegude uurimiseks. Pärast võimuvahetust Afganistanis sai Taliban enda kätte eelmise valitsuse julgeolekujõudude biomeetrilised andmebaasid. See tähendab, et selle liikmetel muutus tagakiusamise vältimine peaaegu võimatuks.
Andmekaitsel võib demokraatia püsimisega olla rohkem seoseid, kui me seni oleme arvanud.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli selle sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Akadeemia saab suunata ja toetada ühiskonna tähtsate muudatuste üle peetavaid arutelusid.
Olles midagi teada saanud, on selle õpetamine loogiline järgmine samm. Nii saavad teadmised levida. Õpetamiseks on mitu viisi – pikas perspektiivis peame tagama teadmiste kestlikkuse hariduse kaudu. Mõne teadustulemuse ellu rakendamise jaoks pole aeg veel küps. Siis peame veenduma, et on olemas järgmised põlvkonnad, kes tõrvikut edasi kannavad, õigel hetkel ette astuvad ning ühiskonda toetavad. Sellisel hetkel on teadlasel võimalik võtta aktiivsem roll ning aidata ühiskonnal teadmistel põhinevat muutust läbi viia.
See vajab mitmeid selliseid oskuseid, mida akadeemilises töös tihti vaja ei lähe. Küll aga võib neid vaja minna akadeemia töös, sest akadeemia ülesandeks ongi teadustulemuste rakendamine Eesti riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu ning eestimaalaste üldise elukvaliteedi parendamiseks.
See töö otsa ei saa. Kui ühiskond on ka oma muudatused üle elanud ja läbi viinud, sest kui asjad on ka hästi, peame hoidma üleval vaimset kompetentsi, et need püsiks hästi. Ulmekirjandus on kujutlenud ühiskonda, milles tehnoloogia oli nii mugavaks ära pakendatud ja teadus muutunud nii vähetähtsaks, et ühiskond unustas ära, kuidas töötasid nende tuumareaktorid. Sealt edasi ei kestnud ka meeldiv ja mugav elukorraldus.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Akadeemiku tiitel aitaks mul toetada Eesti e-riigi järgmist arenguhüpet parema andmetöötluse suunas.
X-tee turvalisuse põhimõtted olid kunagi ühes magistritöös, internetivalimiste turvalisuse üle on teadlased vaielnud aastaid ja kirjutatud on sadu artikleid. Praegu on õige aeg tegeleda andmekaitse ja privaatsuse teemadega, et toetada teema arengut riigis. Siin on isegi käes aktiivne etapp – teadustulemused peavad jõudma praktikasse.
Järgmise arenguhüppe jaoks on vaja tehnoloogiatele anda kõrgem valmiduse tase ning see tähendab ettevõtjate ja riigi tihedamat kaasamist. Näen, et Akadeemial on mitmeid liikmeid, kellega koos neid uuendusi toetada ja see koostöö tundub juba ette põnev.
Konkurents akadeemiasse on loomulikult väga väärikas ning valimiste tulemusi ette ei tea. Töö jätkub sõltumatult valimistulemustest, sest uutest teenustest, süsteemidest ja krattidest kuuleme õige tihti. Õpime olema neile targad peremehed!
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Dan Bogdanovi lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil.
### Response:
Akadeemikute valimised 2022: kes on Dan Bogdanov? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maarja Grossberg-Kuusk (41) kaitses doktorikraadi 2010. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis, keskendudes oma uuringute käigus päikesepatareides kasutatavate mitmikpooljuhtühendite optilistele omadustele. Lõpetamise järel oli ta esmalt seotud materjaliteaduse instituudi ning hiljem materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudiga, töötades nii teaduri, vanemteaduri kui ka tenuuri rajal oleva kaasprofessorina. Tenuuri jõudis Grossberg-Kuusk 2021. aastal.
Praegu on Grossberg-Kuuse teadustöö fookuses pooljuhtühend kesteriidil põhinevad päikeseelemendid. Peamiselt loodab ta täiendava arendustööga tõsta suhteliselt keskkonnasõbralikul materjalil põhinevate päikeseelementide tõhusust. Ühtlasi on tema uurimisrühm arendanud päikesepaneelide tootmiseks maailmas ainulaadse monoterapulbertehnoloogia, mis sobib hoonetesse lõimitud päikesepaneelide valmistamiseks.
Google Scholari põhjal on Grossberg-Kuuse kaasautorlusel ilmunud üle 135 teaduspublikatsiooni. Kokku on viidatud tema töödele ligi 2900 korra, seejuures on vähemalt 27 teadusartiklile viidatud 27 korda.
Maarja Grossberg-Kuuse juhendamisel on valminud kaks magistritööd ning kaitstud kolm doktoritööd. Praegu juhendab ta kolme doktoranti.
Lisaks teadustööle on Grossberg-Kuusk panustanud läbi populaarteaduslike artiklite, videoloengute, teleesinemiste ja konverentside oluliselt teaduse populariseerimisse. Samuti on ta tegutsenud aktiivselt eeskätt noorteadlaste huvide kaitsmise nimel. Aastast 2018 on ta Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) asutajaliige ning 2021. aastast Eesti noorte teaduste akadeemia president.
Aastal 2021 pälvis Grossberg-Kuusk koos Jüri Krustokiga Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste alal.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Kõige nauditavamad hetked minu elus on seotud minu pere ja sõpradega, olgu selleks siis minu kahe tütre sünnid, abiellumine eluarmastusega või hetked sõpradega. Üldiselt mind teevad võrdselt õnnelikuks nii igapäevased väikesed hetked kui ka suured saavutused. Elu on õpetanud mind olema tänulik kõige ja kõigi eest, mis ja kes minu teele on sattunud!
Tööalaselt naudin ajapiiranguteta teadusküsimuse kallal pusimist. Seda tunnet, kui idee läheb lendu ja avaneb kiht kihi haaval. Naudin üllatusi probleemi lahendamisel, meeskonnatööd kolleegidega ja enda kasvamist iga uue teema avastamisel. Kui olen suutnud oma tööga anda olulise panuse valdkonna arengusse, on ka ikka hea tunne.
Avalikkus tunneb mind vast kõige enam läbi päikeseenergeetika teema kajastamise avalikus meedias. Oma teadustöö ja sellega seotud valdkonna tutvustamine ühiskonnale on iga teadlase kohustus ja mulle see tõesti meeldib. Kõige parema meelega kirjutan, aga käin rõõmuga ka esinemas, olgu siis koolilastele või arvamusfestivalil.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Minu teadustöö keskmes on uute keskkonnasõbralike materjalide ja tehnoloogiate arendamine päikeseenergeetika rakendusteks. Päikeseenergeetika on kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika haru maailmas ja arvestades ambitsioonikaid kliimaneutraalsuse eesmärke, siis valdkonna tähtsus vaid kasvab ajas.
Selleks, et suures mahus päikesepaneele toota, on vaja tehnoloogiaid, mille puhul kasutatakse mittemürgiseid ja laialtlevinud elemente, millest on võimalik energia- ja materjalisäästlike tehnoloogiliste protsesside abil päikesepaneele toota. Meil on olemas töötavad lahendused ränil põhinevate päikesepaneelide näol, aga vajame ka uusi, keskkonda säästvamaid, efektiivsemaid ja mitmekülgsemat kasutust võimaldavaid tehnoloogiad.
Käesoleval ajal otsitakse üha enam uusi võimalusi päikeseelektri tootmiseks, näiteks päikeseelemente ehitusmaterjalidega sidudes, et saada niinimetatud kaks ühes lahendus. Niimoodi võib olla juba katusematerjal elektritootja. See annab võimaluse just eelkõige linnatingimustes rohkem päikeseenergiast elektrit toota.
Lisaks töötakse välja üha efektiivsemaid päikeseelemente, et väiksemalt pinnalt oluliselt rohkem päikeseelektrit kätte saada. Kuum teema on siinkohal tandem-päikeseelemendid, milles kombineeritakse erinevaid materjale niimoodi, et suurem osa päikesekiirguse spektrist saaks ära kasutatud.
Plahvatuslikult kasvanud tootmismahtude juures on väga olulisne teema ka maapõueressursside mõistlik kasutamine päikeseenergeetika valdkonnas. Seetõttu töötatakse välja efektiivseid tehnoloogiad päikesepaneelide komponentide taaskasutamiseks peale paneeli eluea lõppu.
Teaduse poolt vaadates on eelpool toodud väljakutsed päikeseenergeetika valdkonnas Eestis ja maailmas ühesugused. Ühe suure piirkondliku eesmärgina võiks välja tuua päikeseenergeetika tööstuse taastamise Euroopas ja miks mitte luua kõrgtehnoloogiline päikesepaneelide tööstus ka Eestis. Selleks, et seda edukalt teha, on aga vaja hästi koolitatud spetsialiste ja tugevat valdkonna teadus- ja arendustegevust, millel põhineb õppetegevus kõigil kõrgharidustasemetel.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Akadeemik peaks olema eelkõige oma valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlane ja silmapaistev ning aktiivne kõneisik. Rahvusvahelise haarde juures on väga oluline suhtlus Eesti ühiskonnaga, et parim erialane teadmine ja oskused leiaksid rakendamist meie igapäevaelus.
Praegusel infokülluse ajastul on iga teadlase, olgu ta akadeemik või mitte, kohustuseks seista aktiivselt teadusliku mõtteviisi rakendamise eest ühiskonnas. Tõden hea meelega, et Eesti teaduste akadeemia on viimastel aastatel muutunud ühiskonnas nähtavamaks ja loodan, see suund jätkub.
Kuna Eestis on loodud ka Eesti noorte teaduste akadeemia, mille liige mul on au olla, siis minu jaoks on oluline teadlaste erinevate põlvkondade tihedam koostöö ja selles näen ka enda ühte rolli, kui peaksin akadeemikuks valituks osutuma– olla sillaks Eesti noorte teaduste akadeemia ja Eesti teaduste akadeemia vahel. Seda kiiresti muutuvas maailmas, kus iga järgmise põlvkonna teadlaseks olemise väljakutsed on erinevad.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Akadeemiku tiitel oleks mulle suur au ja tunnustus juba tehtu eest, aga olen veel noor teadlane ja palju seisab veel ees. Soovin olla oma valdkonna kõneisik Eestis ja Eesti teaduse esindaja rahvusvahelisel teadusmaastikul ning usun, et akadeemikuna saan seda veelgi paremini ja mitmekülgsemalt teha.
Akadeemiku tiitel tähendab veelgi suuremat vastutust ühiskonna ees, valdkonna teaduse, õppe ja innovatsiooni eest seismist. Mulle läheb korda teadus- ja haridusvaldkonna üldine areng Eestis, soovin siin kaasa rääkida ja jätkata juba alustatut Eesti noorte teaduste akadeemias.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Maarja Grossberg-Kuuse lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil. | Akadeemikute valimised 2022: kes on Maarja Grossberg-Kuusk? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maarja Grossberg-Kuusk (41) kaitses doktorikraadi 2010. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis, keskendudes oma uuringute käigus päikesepatareides kasutatavate mitmikpooljuhtühendite optilistele omadustele. Lõpetamise järel oli ta esmalt seotud materjaliteaduse instituudi ning hiljem materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudiga, töötades nii teaduri, vanemteaduri kui ka tenuuri rajal oleva kaasprofessorina. Tenuuri jõudis Grossberg-Kuusk 2021. aastal.
Praegu on Grossberg-Kuuse teadustöö fookuses pooljuhtühend kesteriidil põhinevad päikeseelemendid. Peamiselt loodab ta täiendava arendustööga tõsta suhteliselt keskkonnasõbralikul materjalil põhinevate päikeseelementide tõhusust. Ühtlasi on tema uurimisrühm arendanud päikesepaneelide tootmiseks maailmas ainulaadse monoterapulbertehnoloogia, mis sobib hoonetesse lõimitud päikesepaneelide valmistamiseks.
Google Scholari põhjal on Grossberg-Kuuse kaasautorlusel ilmunud üle 135 teaduspublikatsiooni. Kokku on viidatud tema töödele ligi 2900 korra, seejuures on vähemalt 27 teadusartiklile viidatud 27 korda.
Maarja Grossberg-Kuuse juhendamisel on valminud kaks magistritööd ning kaitstud kolm doktoritööd. Praegu juhendab ta kolme doktoranti.
Lisaks teadustööle on Grossberg-Kuusk panustanud läbi populaarteaduslike artiklite, videoloengute, teleesinemiste ja konverentside oluliselt teaduse populariseerimisse. Samuti on ta tegutsenud aktiivselt eeskätt noorteadlaste huvide kaitsmise nimel. Aastast 2018 on ta Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) asutajaliige ning 2021. aastast Eesti noorte teaduste akadeemia president.
Aastal 2021 pälvis Grossberg-Kuusk koos Jüri Krustokiga Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste alal.
Neli küsimust
1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?
Kõige nauditavamad hetked minu elus on seotud minu pere ja sõpradega, olgu selleks siis minu kahe tütre sünnid, abiellumine eluarmastusega või hetked sõpradega. Üldiselt mind teevad võrdselt õnnelikuks nii igapäevased väikesed hetked kui ka suured saavutused. Elu on õpetanud mind olema tänulik kõige ja kõigi eest, mis ja kes minu teele on sattunud!
Tööalaselt naudin ajapiiranguteta teadusküsimuse kallal pusimist. Seda tunnet, kui idee läheb lendu ja avaneb kiht kihi haaval. Naudin üllatusi probleemi lahendamisel, meeskonnatööd kolleegidega ja enda kasvamist iga uue teema avastamisel. Kui olen suutnud oma tööga anda olulise panuse valdkonna arengusse, on ka ikka hea tunne.
Avalikkus tunneb mind vast kõige enam läbi päikeseenergeetika teema kajastamise avalikus meedias. Oma teadustöö ja sellega seotud valdkonna tutvustamine ühiskonnale on iga teadlase kohustus ja mulle see tõesti meeldib. Kõige parema meelega kirjutan, aga käin rõõmuga ka esinemas, olgu siis koolilastele või arvamusfestivalil.
2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Minu teadustöö keskmes on uute keskkonnasõbralike materjalide ja tehnoloogiate arendamine päikeseenergeetika rakendusteks. Päikeseenergeetika on kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika haru maailmas ja arvestades ambitsioonikaid kliimaneutraalsuse eesmärke, siis valdkonna tähtsus vaid kasvab ajas.
Selleks, et suures mahus päikesepaneele toota, on vaja tehnoloogiaid, mille puhul kasutatakse mittemürgiseid ja laialtlevinud elemente, millest on võimalik energia- ja materjalisäästlike tehnoloogiliste protsesside abil päikesepaneele toota. Meil on olemas töötavad lahendused ränil põhinevate päikesepaneelide näol, aga vajame ka uusi, keskkonda säästvamaid, efektiivsemaid ja mitmekülgsemat kasutust võimaldavaid tehnoloogiad.
Käesoleval ajal otsitakse üha enam uusi võimalusi päikeseelektri tootmiseks, näiteks päikeseelemente ehitusmaterjalidega sidudes, et saada niinimetatud kaks ühes lahendus. Niimoodi võib olla juba katusematerjal elektritootja. See annab võimaluse just eelkõige linnatingimustes rohkem päikeseenergiast elektrit toota.
Lisaks töötakse välja üha efektiivsemaid päikeseelemente, et väiksemalt pinnalt oluliselt rohkem päikeseelektrit kätte saada. Kuum teema on siinkohal tandem-päikeseelemendid, milles kombineeritakse erinevaid materjale niimoodi, et suurem osa päikesekiirguse spektrist saaks ära kasutatud.
Plahvatuslikult kasvanud tootmismahtude juures on väga olulisne teema ka maapõueressursside mõistlik kasutamine päikeseenergeetika valdkonnas. Seetõttu töötatakse välja efektiivseid tehnoloogiad päikesepaneelide komponentide taaskasutamiseks peale paneeli eluea lõppu.
Teaduse poolt vaadates on eelpool toodud väljakutsed päikeseenergeetika valdkonnas Eestis ja maailmas ühesugused. Ühe suure piirkondliku eesmärgina võiks välja tuua päikeseenergeetika tööstuse taastamise Euroopas ja miks mitte luua kõrgtehnoloogiline päikesepaneelide tööstus ka Eestis. Selleks, et seda edukalt teha, on aga vaja hästi koolitatud spetsialiste ja tugevat valdkonna teadus- ja arendustegevust, millel põhineb õppetegevus kõigil kõrgharidustasemetel.
3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Akadeemik peaks olema eelkõige oma valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlane ja silmapaistev ning aktiivne kõneisik. Rahvusvahelise haarde juures on väga oluline suhtlus Eesti ühiskonnaga, et parim erialane teadmine ja oskused leiaksid rakendamist meie igapäevaelus.
Praegusel infokülluse ajastul on iga teadlase, olgu ta akadeemik või mitte, kohustuseks seista aktiivselt teadusliku mõtteviisi rakendamise eest ühiskonnas. Tõden hea meelega, et Eesti teaduste akadeemia on viimastel aastatel muutunud ühiskonnas nähtavamaks ja loodan, see suund jätkub.
Kuna Eestis on loodud ka Eesti noorte teaduste akadeemia, mille liige mul on au olla, siis minu jaoks on oluline teadlaste erinevate põlvkondade tihedam koostöö ja selles näen ka enda ühte rolli, kui peaksin akadeemikuks valituks osutuma– olla sillaks Eesti noorte teaduste akadeemia ja Eesti teaduste akadeemia vahel. Seda kiiresti muutuvas maailmas, kus iga järgmise põlvkonna teadlaseks olemise väljakutsed on erinevad.
4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Akadeemiku tiitel oleks mulle suur au ja tunnustus juba tehtu eest, aga olen veel noor teadlane ja palju seisab veel ees. Soovin olla oma valdkonna kõneisik Eestis ja Eesti teaduse esindaja rahvusvahelisel teadusmaastikul ning usun, et akadeemikuna saan seda veelgi paremini ja mitmekülgsemalt teha.
Akadeemiku tiitel tähendab veelgi suuremat vastutust ühiskonna ees, valdkonna teaduse, õppe ja innovatsiooni eest seismist. Mulle läheb korda teadus- ja haridusvaldkonna üldine areng Eestis, soovin siin kaasa rääkida ja jätkata juba alustatut Eesti noorte teaduste akadeemias.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Maarja Grossberg-Kuuse lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil.
### Response:
Akadeemikute valimised 2022: kes on Maarja Grossberg-Kuusk? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alvo Aabloo (57) kaitses doktorikraadi 1994. aastal Tartu Ülikoolis, uurides potentsiaalse energia arvutuste abil kristallilisi tselluloose. Lõpetamise järel on töötas ta mitmes Tartu Ülikooli instituudis. Tehnoloogiainstituudis on olnud ta polümeersete materjalide tehnoloogia professor alates 2007. aastast.
Aabloo teadustöö fookuses on pehmed robotid, mille valmistamises mängivad kandvat rolli elektroaktiivsed polümeersed materjalid, ja nende juhtimine. Samuti lõi ta uurimisrühmad inimese ja robotite suhtluse ehk koostöörobootika ning droonitehnoloogia arendamiseks. Seejuures pöörab ta erilist tähelepanu praktilistele rakendustele, näiteks inimkujuliste kehakuju muutvate robotite ja laste kõneteraapias kasutatavate robotite arendamisele.
Google Scholari alusel on avaldanud ta ligi 310 teaduspublikatsiooni, millele on viidatud peaaegu 5360 korda. Seejuures on vähemalt 41 teadusartiklile viidatud 41 korda. Aabloo hoiab ka 11 patenti.
Professori juhendamisel on kaitstud 21 doktoritööd ning mitmeid bakalaureuse- ja magistritöid. Praegu juhendab ta 12 doktoranti.
Professor populariseerib hoogsalt ka teadust ja tehnikat. Muu hulgas on ta tudengite ja õpilaste robootika võistluse "Robotex" üks algataja ning eema juhtimisel pandi alus Eesti koolirobootika programmile, milles osaleb ligi 400 Eesti kooli.
Aastal 2014 annetati Aabloole Valgetähe IV klassi teenetemärk ning 2015. aastal Eesti teaduste akadeemia preemia tehnikateaduste alal.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Alvo Aabloo lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil. | Akadeemikute valimised 2022: kes on Alvo Aabloo? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alvo Aabloo (57) kaitses doktorikraadi 1994. aastal Tartu Ülikoolis, uurides potentsiaalse energia arvutuste abil kristallilisi tselluloose. Lõpetamise järel on töötas ta mitmes Tartu Ülikooli instituudis. Tehnoloogiainstituudis on olnud ta polümeersete materjalide tehnoloogia professor alates 2007. aastast.
Aabloo teadustöö fookuses on pehmed robotid, mille valmistamises mängivad kandvat rolli elektroaktiivsed polümeersed materjalid, ja nende juhtimine. Samuti lõi ta uurimisrühmad inimese ja robotite suhtluse ehk koostöörobootika ning droonitehnoloogia arendamiseks. Seejuures pöörab ta erilist tähelepanu praktilistele rakendustele, näiteks inimkujuliste kehakuju muutvate robotite ja laste kõneteraapias kasutatavate robotite arendamisele.
Google Scholari alusel on avaldanud ta ligi 310 teaduspublikatsiooni, millele on viidatud peaaegu 5360 korda. Seejuures on vähemalt 41 teadusartiklile viidatud 41 korda. Aabloo hoiab ka 11 patenti.
Professori juhendamisel on kaitstud 21 doktoritööd ning mitmeid bakalaureuse- ja magistritöid. Praegu juhendab ta 12 doktoranti.
Professor populariseerib hoogsalt ka teadust ja tehnikat. Muu hulgas on ta tudengite ja õpilaste robootika võistluse "Robotex" üks algataja ning eema juhtimisel pandi alus Eesti koolirobootika programmile, milles osaleb ligi 400 Eesti kooli.
Aastal 2014 annetati Aabloole Valgetähe IV klassi teenetemärk ning 2015. aastal Eesti teaduste akadeemia preemia tehnikateaduste alal.
Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Alvo Aabloo lühiloengut.
Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil.
### Response:
Akadeemikute valimised 2022: kes on Alvo Aabloo? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastuseisu Komisjoni plaanile väljendas Saksa majandusminister Robert Habeck (Rohelised). Tema sõnul võib hinnalae kehtestamine kaasa tuua olukorra, kus tarnijad ei tule oma veeldatud gaasilaevadega enam Euroopa sadamatesse ja müüvad gaasi kusagil mujal maailmas.
ARD Tagesschau kirjutas, et EL-i 27 liikmesriiki on suvest saadik omavahel teravalt vaielnud gaasi hinna ülempiiri pärast. Kui gaasi hind augustis rekordkõrgele kerkis, sai paljudel Lõuna-Euroopa riikidel karikas täis. Ning 15 liikmesriiki tegid Euroopa Komisjonile ettepaneku teha lõpuks konkreetne ettepanek hinna ülempiiri kohta. Nende eestkõneleja on Prantsusmaa.
Saksa väljaanne kirjutab, et mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka Brüsselis endas on vastakad arvamused hinnalae osas, mis ongi teemaga edasiliikumist venitanud.
Tõsi, sel teisipäeval tutvustas Euroopa Komisjon lõpuks gaasi hinnalae ettepanekut. Neljapäeval hakkavad seda arutama liikmesriikide energeetikaministrid. Saksa meedia peab vähetõenäoliseks, et ühine keel leitakse.
"Turu korrektsioonimehhanism käivitub, kui kaks tingimust on täidetud. Esiteks, gaasi hind ületab 275 eurot megavatt-tunnilt kahe nädala jooksul. Ning teiseks, Hollandi börsi TTF-i hinnavahe LNG maailmaturu hinnaga on rohkem kui 58 eurot või enam kümne kauplemispäeva vältel. Viimane tingimus on vajalik kindlustamaks, et hinnalagi käivitub ainult siis, kui TTF-i hind ei peegelda enam turu põhimõtteid," rääkis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
Kui need tingimused on täidetud, siis peatuvad tehingud Euroopa gaasiturul automaatselt. Siinkohal on oluline teada, et sellist olukorda pole turul kordagi valitsenud.
Augustis jõudis gaasi hind Hollandi börsil küll korraks 349 euroni megavatt-tunnilt, ent ületas 275 eurot vähem kui kaks nädalat.
Eesti valitsus kiitis eelmisel neljapäeval heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu energiaministrite nõukogus, mille kohaselt tuleb välistada Vene päritolu gaasi ost EL-i ühiste gaasihangete platvormil ning käivitada uus gaasihinna indeks.
Valitsuses heakskiidu saanud dokumendi kohaselt toetab Eesti ajutise meetmena LNG-tarnetel põhineva uue gaasihinnaindeksi arendamist. Samas rõhutatakse, et uus indeks ja selle aluseks olev metoodika tuleb regulaarselt koos turuosalistega üle vaadata, et parandada indeksi toimimist. | Saksamaa on vastu gaasi hinnalae kehtestamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastuseisu Komisjoni plaanile väljendas Saksa majandusminister Robert Habeck (Rohelised). Tema sõnul võib hinnalae kehtestamine kaasa tuua olukorra, kus tarnijad ei tule oma veeldatud gaasilaevadega enam Euroopa sadamatesse ja müüvad gaasi kusagil mujal maailmas.
ARD Tagesschau kirjutas, et EL-i 27 liikmesriiki on suvest saadik omavahel teravalt vaielnud gaasi hinna ülempiiri pärast. Kui gaasi hind augustis rekordkõrgele kerkis, sai paljudel Lõuna-Euroopa riikidel karikas täis. Ning 15 liikmesriiki tegid Euroopa Komisjonile ettepaneku teha lõpuks konkreetne ettepanek hinna ülempiiri kohta. Nende eestkõneleja on Prantsusmaa.
Saksa väljaanne kirjutab, et mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka Brüsselis endas on vastakad arvamused hinnalae osas, mis ongi teemaga edasiliikumist venitanud.
Tõsi, sel teisipäeval tutvustas Euroopa Komisjon lõpuks gaasi hinnalae ettepanekut. Neljapäeval hakkavad seda arutama liikmesriikide energeetikaministrid. Saksa meedia peab vähetõenäoliseks, et ühine keel leitakse.
"Turu korrektsioonimehhanism käivitub, kui kaks tingimust on täidetud. Esiteks, gaasi hind ületab 275 eurot megavatt-tunnilt kahe nädala jooksul. Ning teiseks, Hollandi börsi TTF-i hinnavahe LNG maailmaturu hinnaga on rohkem kui 58 eurot või enam kümne kauplemispäeva vältel. Viimane tingimus on vajalik kindlustamaks, et hinnalagi käivitub ainult siis, kui TTF-i hind ei peegelda enam turu põhimõtteid," rääkis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
Kui need tingimused on täidetud, siis peatuvad tehingud Euroopa gaasiturul automaatselt. Siinkohal on oluline teada, et sellist olukorda pole turul kordagi valitsenud.
Augustis jõudis gaasi hind Hollandi börsil küll korraks 349 euroni megavatt-tunnilt, ent ületas 275 eurot vähem kui kaks nädalat.
Eesti valitsus kiitis eelmisel neljapäeval heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu energiaministrite nõukogus, mille kohaselt tuleb välistada Vene päritolu gaasi ost EL-i ühiste gaasihangete platvormil ning käivitada uus gaasihinna indeks.
Valitsuses heakskiidu saanud dokumendi kohaselt toetab Eesti ajutise meetmena LNG-tarnetel põhineva uue gaasihinnaindeksi arendamist. Samas rõhutatakse, et uus indeks ja selle aluseks olev metoodika tuleb regulaarselt koos turuosalistega üle vaadata, et parandada indeksi toimimist.
### Response:
Saksamaa on vastu gaasi hinnalae kehtestamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel kuul kiitis USA Föderaalreserv heaks intressimäärade tõstmise 0,75 protsendipunkti võrra, et võidelda USA-s inflatsiooniga. Sama otsuse koosoleku protokollist selgub, et järgmine intressimäära tõus USA-s võib olla 50 baaspunkti.
"Kohalolnute arvestatav enamus hindas, et intressimäärade kasvu tempo aeglustamine on kohane," on protokollis kirjas.
Protokollist ilmnes ka, et kõik 19 kohal olnud ametiisikut toetasid intressimäärade tõusu ning üldjoontes toetasid ka nende tõstmist tulevikus.
Samas olid mõned koosolekul osalenud inimesed mures, et Föderaalreserv võib intressimäärade tõstmisega üle pingutada. Siiski oli ka neid, kelle hinnangul ei tõsta Föderaalreserv intressimäärasid piisavalt palju.
Praegu on USA-s inflatsioon 40 aasta kõrgeimal tasemel. Föderaalreservile on pandud ametlikult eesmärgiks saavutada USA-s 2-protsendiline inflatsioon, milleni jõudmiseks muuhulgas intressimäärasid kas tõstetakse või langetatakse.
Föderaalreservi hinnangul on USA-s järgmine aasta oodata kas madalat majanduskasvu või lausa majanduslangust.
Mõnede analüütikute hinnangul on põhjust optimismiks seoses inflatsiooniga, kuna tarneahelate probleemid on leevenenud ning eelmine aasta kiirelt hinnas tõusnud kaupade hinnad on nüüd languses.
Samas paneb teisi analüütikuid muretsema palgasurve USA-s, mis võib hoida inflatsiooni üle kahe protsendi isegi siis kui kaupade hinnatõus järgmine aasta väheneb, vahendab The Wall Street Journal. | USA Föderaalreserv võib aeglustada intressimäärade tõstmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel kuul kiitis USA Föderaalreserv heaks intressimäärade tõstmise 0,75 protsendipunkti võrra, et võidelda USA-s inflatsiooniga. Sama otsuse koosoleku protokollist selgub, et järgmine intressimäära tõus USA-s võib olla 50 baaspunkti.
"Kohalolnute arvestatav enamus hindas, et intressimäärade kasvu tempo aeglustamine on kohane," on protokollis kirjas.
Protokollist ilmnes ka, et kõik 19 kohal olnud ametiisikut toetasid intressimäärade tõusu ning üldjoontes toetasid ka nende tõstmist tulevikus.
Samas olid mõned koosolekul osalenud inimesed mures, et Föderaalreserv võib intressimäärade tõstmisega üle pingutada. Siiski oli ka neid, kelle hinnangul ei tõsta Föderaalreserv intressimäärasid piisavalt palju.
Praegu on USA-s inflatsioon 40 aasta kõrgeimal tasemel. Föderaalreservile on pandud ametlikult eesmärgiks saavutada USA-s 2-protsendiline inflatsioon, milleni jõudmiseks muuhulgas intressimäärasid kas tõstetakse või langetatakse.
Föderaalreservi hinnangul on USA-s järgmine aasta oodata kas madalat majanduskasvu või lausa majanduslangust.
Mõnede analüütikute hinnangul on põhjust optimismiks seoses inflatsiooniga, kuna tarneahelate probleemid on leevenenud ning eelmine aasta kiirelt hinnas tõusnud kaupade hinnad on nüüd languses.
Samas paneb teisi analüütikuid muretsema palgasurve USA-s, mis võib hoida inflatsiooni üle kahe protsendi isegi siis kui kaupade hinnatõus järgmine aasta väheneb, vahendab The Wall Street Journal.
### Response:
USA Föderaalreserv võib aeglustada intressimäärade tõstmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kellerteatri uuslavastus "Skiso" on psühholoogiline triller, mis on inspireeritud "Plainfieldi guuli" Edward Theodore Geini elust, Robert Blochi loost "Psycho" ja Alfred Hitchcocki samanimelisest filmist.
"See, kuidas surnud kontrollivad elavate inimeste elusid on - lisaks heale dramaturgia materjalile - ka väga eluline ja ajatult aktuaalne teema," kommenteeris näidendi autor ja lavastaja Vahur Keller uue lavaloo tagamaid,
"Meie mälestustes elavad edasi kõik meile olulised inimesed – me peame nendega vahel dialooge ja teinekord annavad nad meile nõu. Ammu surnud inimesed mõjutavad tänini tervete rahvaste saatusi. Vahel nende kehasid ei maeta vaid säilitatakse peale surma, et inimesed saaksid esivanematega ka füüsiliselt samas ruumis koos edasi elada ja suhelda. Mõnikord on meie peades ka meid endid mitu. Vahetevahel oleme me kõik skisod."
Närvekõditava loo lavastas näidendi autor Vahur Keller, lava ja kostüümikujunduse lõi Britt Urbla Keller, kaaslavastaja ja koreograaf on Kristina Paškevicius ning valguskunstnik Rene Topolev.
"Skiso" esietendust saab jälgida ka veebiülekandena oma kodusel ekraanil Kellerteatri kodulehelt 27. novembril algusega kell 19. Sel aastal näeb lavastust veel 29. ja 30. novembril ja seejärel taas alates 18. jaanuarist. | Pühapäeval esietendub Kellerteatris psühhotriller "Skiso" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kellerteatri uuslavastus "Skiso" on psühholoogiline triller, mis on inspireeritud "Plainfieldi guuli" Edward Theodore Geini elust, Robert Blochi loost "Psycho" ja Alfred Hitchcocki samanimelisest filmist.
"See, kuidas surnud kontrollivad elavate inimeste elusid on - lisaks heale dramaturgia materjalile - ka väga eluline ja ajatult aktuaalne teema," kommenteeris näidendi autor ja lavastaja Vahur Keller uue lavaloo tagamaid,
"Meie mälestustes elavad edasi kõik meile olulised inimesed – me peame nendega vahel dialooge ja teinekord annavad nad meile nõu. Ammu surnud inimesed mõjutavad tänini tervete rahvaste saatusi. Vahel nende kehasid ei maeta vaid säilitatakse peale surma, et inimesed saaksid esivanematega ka füüsiliselt samas ruumis koos edasi elada ja suhelda. Mõnikord on meie peades ka meid endid mitu. Vahetevahel oleme me kõik skisod."
Närvekõditava loo lavastas näidendi autor Vahur Keller, lava ja kostüümikujunduse lõi Britt Urbla Keller, kaaslavastaja ja koreograaf on Kristina Paškevicius ning valguskunstnik Rene Topolev.
"Skiso" esietendust saab jälgida ka veebiülekandena oma kodusel ekraanil Kellerteatri kodulehelt 27. novembril algusega kell 19. Sel aastal näeb lavastust veel 29. ja 30. novembril ja seejärel taas alates 18. jaanuarist.
### Response:
Pühapäeval esietendub Kellerteatris psühhotriller "Skiso" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siputamine on arengu pant
Juba ammu on teada, et imikuiga on inimese arengu seisukohast ülioluline. Kõigil selle aja tegevustel on suurem eesmärk. Kompamine, asjade suhu toppimine ja enese liigutamine võimaldavad ümbritseva kohta infot saada, mis omakorda arendavad aju. Kui need seosed mingil põhjusel ei teki, võib lapse kogu areng ohtu sattuda.
"Põhjus, miks meid just motoorne areng huvitab, ongi tõdemus, et ilma selleta ei saa ka intellekt korralikult areneda. Kui imik ei saa liikuda, siis see piirab tema õppimisvõimalusi ning on tarvis kuidagi hakata neid puuduolevaid kogemusi kompenseerima," selgitab projekti vedav Helsingi Ülikooli professor Sampsa Vanhatalo.
Sampsa Vanhatalo ja Manu Airaksinen koos nutikate sipukatega, mille soomekeelne nimetus on "älypotkupuku". Autor/allikas: Maarja Merivoo-Parro
Seni on laste motoorset arengut hinnatud kahel moel. Vanematelt on küsitud, kas laps oskab asju krabada, end keerata, roomata jne. Probleemsete juhtumite puhul on väike inimene viidud arstide ette, kes teda siis neid liigutusi tegema utsitavad ja tulemusi jälgivad. See kõik on väga ajamahukas ja ebatäpne.
"Polnud olemas võimalust, kuidas lapse liikumist päriselt numbriliselt mõõta. Just sellele probleemile lahenduse leidsimegi ja meie teada on need nutikad sipukad ainus lapse motoorset arengut päriselt mõõta võimaldav lahendus maailmas," toob Vanhatalo välja.
Kuidas ja mida sipukad mõõdavad?
Nutikate sipukate vormi puhul on eeskuju võetud ujumisriietest ning kostüüm ise õmmeldakse valmis Tallinnas Protexis. Eritellimusel valmivate sipukate sisse on loodud taskukesed, kuhu paigaldatakse sensorid.
Sensorid on tellitud Soome firmalt Suunto ning sarnanevad nendega, mida ka turul olevates nutikellades kasutatakse. Erinevalt laiatarbeseadmetest saavad teadlased aga toorandmetele ise ligi, mitte ei pea jääma lootma tootja äpile.
Just see on tarkvara eest vastutava järeldoktorant Manu Airaksineni jaoks võtmeküsimus: "Iga sensor saadab välja ligi 1200 mõõtmist sekundis. Minu suurim väljakutse oli leida võimalus, kuidas seda andmetulva tõlgendada."
Algus oli vaevaline: korraga võeti lahti sensorite andmed ja videopilt asjatavast lapsest ja hakati sekundi kaupa neid omavahel kokku viima, et seeläbi tehisintellekti arendama.
Sampsa Vanhatalo ja Manu Airaksinen Biomedicumi aatriumis. Autor/allikas: Maarja Merivoo-Parro
Suuremate laste ja täiskasvanute liikumise uurimine on lihtne: neil saab paluda istuda ja seista, kõndida ja joosta. Väikelaste puhul on aga õigupoolest lausa raske defineerida, mida nad parasjagu teevad.
Suurem osa liikumisest ongi justkui erinevate kategooriate vahel. "Seetõttu mõõdamegi nii asendeid kui liikumisi nende vahel. Asendikategooriaid on kuus ja liikumise kategooriaid üheksa," loetleb Airaksinen.
Sensoritest liiguvad andmed nutitelefoni ning edasi Soomes asuvasse pilve, mis omakorda saadab teadlastele analüüsi tulemused läbi rakenduse, mis on loodud Saksamaal.
Uue põlvkonna kasvugraafikust tarkade kivini
Vanhatalo ja Airaksinen leiavad, et mõnes mõttes on nende süsteem justkui moodne versioon kasvugraafikust, kuna võimaldab ühe lapse arengut populatsiooni keskmisega võrrelda.
Lisaks motoorika arengu jälgimisele võivad nutikad sipukad ja nende tarkvara võimaldada arenguhüpet ka teistes tervisega seotud valdkondades. Itaalias ja Ameerika Ühendriikides on see tehnoloogia kaasatud laste tserebraalparalüüsi uuringutesse, neil päevil algavad läbirääkimised ka mitme Austraalia haiglaga, kel sama huvi.
Malawis on nutikad sipukad kasutusele võetud aga selleks, et täpsemalt mõõta, kuidas toitlustuse ja sünnituseelset ning -järgset tuge pakkuvad programmid laste arengule mõju avaldavad.
Huvi on üles näidanud ka tähelepanuhäirete uurijad, kes soovivad selle tehnoloogia toel arendada välja võimalust mõõta näiteks tähelepanuhäirega laste motoorset rahutust koolitundides. Potentsiaali on veel alates autismi uuringutest lõpetades insuldijärgse taastusraviga vanuritele.
Ülikond ja sensorid on küll olemas, aga see on võrrandi kõige lihtsam osa. Miljoni euro küsimus on, kuidas täpselt algoritmi ümber treenida, et ta suudaks anda väärtuslikku sisendit ka kõigis teistes loetletud valdkondades.
Praegu käib see arendus rätsepatööna, aga koos Tampere kolleegidega püütakse leida võimalust, kuidas masinõpet kiirendada ning inimfaktor miinimumini viia.
Helsingi Biomedicumis käib töö ja vile koos. Autor/allikas: Maarja Merivoo-Parro | Soomlased leiutasid nutikad sipukad: reportaaž laborist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siputamine on arengu pant
Juba ammu on teada, et imikuiga on inimese arengu seisukohast ülioluline. Kõigil selle aja tegevustel on suurem eesmärk. Kompamine, asjade suhu toppimine ja enese liigutamine võimaldavad ümbritseva kohta infot saada, mis omakorda arendavad aju. Kui need seosed mingil põhjusel ei teki, võib lapse kogu areng ohtu sattuda.
"Põhjus, miks meid just motoorne areng huvitab, ongi tõdemus, et ilma selleta ei saa ka intellekt korralikult areneda. Kui imik ei saa liikuda, siis see piirab tema õppimisvõimalusi ning on tarvis kuidagi hakata neid puuduolevaid kogemusi kompenseerima," selgitab projekti vedav Helsingi Ülikooli professor Sampsa Vanhatalo.
Sampsa Vanhatalo ja Manu Airaksinen koos nutikate sipukatega, mille soomekeelne nimetus on "älypotkupuku". Autor/allikas: Maarja Merivoo-Parro
Seni on laste motoorset arengut hinnatud kahel moel. Vanematelt on küsitud, kas laps oskab asju krabada, end keerata, roomata jne. Probleemsete juhtumite puhul on väike inimene viidud arstide ette, kes teda siis neid liigutusi tegema utsitavad ja tulemusi jälgivad. See kõik on väga ajamahukas ja ebatäpne.
"Polnud olemas võimalust, kuidas lapse liikumist päriselt numbriliselt mõõta. Just sellele probleemile lahenduse leidsimegi ja meie teada on need nutikad sipukad ainus lapse motoorset arengut päriselt mõõta võimaldav lahendus maailmas," toob Vanhatalo välja.
Kuidas ja mida sipukad mõõdavad?
Nutikate sipukate vormi puhul on eeskuju võetud ujumisriietest ning kostüüm ise õmmeldakse valmis Tallinnas Protexis. Eritellimusel valmivate sipukate sisse on loodud taskukesed, kuhu paigaldatakse sensorid.
Sensorid on tellitud Soome firmalt Suunto ning sarnanevad nendega, mida ka turul olevates nutikellades kasutatakse. Erinevalt laiatarbeseadmetest saavad teadlased aga toorandmetele ise ligi, mitte ei pea jääma lootma tootja äpile.
Just see on tarkvara eest vastutava järeldoktorant Manu Airaksineni jaoks võtmeküsimus: "Iga sensor saadab välja ligi 1200 mõõtmist sekundis. Minu suurim väljakutse oli leida võimalus, kuidas seda andmetulva tõlgendada."
Algus oli vaevaline: korraga võeti lahti sensorite andmed ja videopilt asjatavast lapsest ja hakati sekundi kaupa neid omavahel kokku viima, et seeläbi tehisintellekti arendama.
Sampsa Vanhatalo ja Manu Airaksinen Biomedicumi aatriumis. Autor/allikas: Maarja Merivoo-Parro
Suuremate laste ja täiskasvanute liikumise uurimine on lihtne: neil saab paluda istuda ja seista, kõndida ja joosta. Väikelaste puhul on aga õigupoolest lausa raske defineerida, mida nad parasjagu teevad.
Suurem osa liikumisest ongi justkui erinevate kategooriate vahel. "Seetõttu mõõdamegi nii asendeid kui liikumisi nende vahel. Asendikategooriaid on kuus ja liikumise kategooriaid üheksa," loetleb Airaksinen.
Sensoritest liiguvad andmed nutitelefoni ning edasi Soomes asuvasse pilve, mis omakorda saadab teadlastele analüüsi tulemused läbi rakenduse, mis on loodud Saksamaal.
Uue põlvkonna kasvugraafikust tarkade kivini
Vanhatalo ja Airaksinen leiavad, et mõnes mõttes on nende süsteem justkui moodne versioon kasvugraafikust, kuna võimaldab ühe lapse arengut populatsiooni keskmisega võrrelda.
Lisaks motoorika arengu jälgimisele võivad nutikad sipukad ja nende tarkvara võimaldada arenguhüpet ka teistes tervisega seotud valdkondades. Itaalias ja Ameerika Ühendriikides on see tehnoloogia kaasatud laste tserebraalparalüüsi uuringutesse, neil päevil algavad läbirääkimised ka mitme Austraalia haiglaga, kel sama huvi.
Malawis on nutikad sipukad kasutusele võetud aga selleks, et täpsemalt mõõta, kuidas toitlustuse ja sünnituseelset ning -järgset tuge pakkuvad programmid laste arengule mõju avaldavad.
Huvi on üles näidanud ka tähelepanuhäirete uurijad, kes soovivad selle tehnoloogia toel arendada välja võimalust mõõta näiteks tähelepanuhäirega laste motoorset rahutust koolitundides. Potentsiaali on veel alates autismi uuringutest lõpetades insuldijärgse taastusraviga vanuritele.
Ülikond ja sensorid on küll olemas, aga see on võrrandi kõige lihtsam osa. Miljoni euro küsimus on, kuidas täpselt algoritmi ümber treenida, et ta suudaks anda väärtuslikku sisendit ka kõigis teistes loetletud valdkondades.
Praegu käib see arendus rätsepatööna, aga koos Tampere kolleegidega püütakse leida võimalust, kuidas masinõpet kiirendada ning inimfaktor miinimumini viia.
Helsingi Biomedicumis käib töö ja vile koos. Autor/allikas: Maarja Merivoo-Parro
### Response:
Soomlased leiutasid nutikad sipukad: reportaaž laborist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu meeskond sai avaminutitega kätte kuuepunktilise eduseisu, aga peagi mäng võrdsustus ja avaveerandi võitis Ogre 19:17. Teise veerandi keskel oli tartlastel 8:0 spurdi järel juba kümnepunktiline edu, kuid siis leidis kodumeeskond uue hingamise ja paari minutiga oli Tartu eduseisust järel vaid kaks punkti. Hendrik Eelmäe kaugvise oli esimese poolaja viimane korv ja see tegi seisuks 39:34 Tartule.
Ogre hea hoog kandus ka kolmandasse veerandisse, mille keskel nad juhtisid 53:50. Robin Kivi korv algatas Tartu 8:0 mineku, mille Voinalovõtš lõpetas kahe korviga ja enne viimast neljandikku oli Tartu taas 58:53 ees.
Viimasel veerandil püsis Ogre küll löögiulatuses, aga ohtlikult lähedale kordagi ei pääsenud, sest Tartu hoidis Voinalovõtši ja Kivi korvidest initsiatiivi. Lõpuminutite vabavisetega vormistasid tartlased 86:75 võidu.
Pingilt sekkunud Voinalovõtš kogus 27 minutiga 25 punkti, kuus lauapalli ja efektiivsusnäitaja 24. Märt Rosenthal viskas 12 punkti ja andis kaheksa korvisöötu, nii Tomaš Pavelka kui Hendrik Eelmäe saagiks jäi 11 punkti ja vastavalt kolm ning seitse lauapalli.
Renars Magone oli Ogre parim 18 punkti ja nelja lauapalliga. Edgars Lasenbergs lisas 16 ja Ugis Pinete 15 punkti ja seitse lauapalli.
Tartu peatreeneri Nikolajs Mazursi arvates tegi meeskond korraliku mängu. "Täna oli meeskonna poolt hea pingutus ja võit. Lõpus oli platsil selline koosseis, kes omavahel hästi klappis ja kõik pingutasid lõpuni. Pall liikus hästi ja täna oli meie senise hooaja parim söötude-pallikaotuste suhe kui kolme korvisöödu kohta tuli ainult üks pallikaotus. Rünnakul saime kenasti hakkama, aga kaitses oli vaja aega, et nende mängu lugeda, sest Ogre on liiga üks paremini viskavaid võistkondi, eriti kodusaalis. Tänan meeskonda selle soorituse eest ja tundub, et oleme hetkel õigel teel," ütles Mazurs.
Tartul on nüüd Eesti-Läti liigas kümne mänguga kogutud seitse võitu ja sellega ollakse turniiritabelis neljandad. Ogre on viie võidu ja kuue kaotusega üheksandal kohal.
Keila KK pidi võõrsil tunnistama BK Ventspilsi 93:86 paremust. Matej Radunic tõi Keilale 27 punkti ja võttis 17 lauapalli, Ventspilsi parim oli Guntis Sipolins 23 punkti ja 11 lauapalliga.
Ventspils on tabelis kaheksa võiduga teine, Keilale oli see viie võidu kõrvale teine kaotus ja sellega ollakse 12. kohal. | Tartu teenis võidulisa, Keila jäi Ventspilsile alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu meeskond sai avaminutitega kätte kuuepunktilise eduseisu, aga peagi mäng võrdsustus ja avaveerandi võitis Ogre 19:17. Teise veerandi keskel oli tartlastel 8:0 spurdi järel juba kümnepunktiline edu, kuid siis leidis kodumeeskond uue hingamise ja paari minutiga oli Tartu eduseisust järel vaid kaks punkti. Hendrik Eelmäe kaugvise oli esimese poolaja viimane korv ja see tegi seisuks 39:34 Tartule.
Ogre hea hoog kandus ka kolmandasse veerandisse, mille keskel nad juhtisid 53:50. Robin Kivi korv algatas Tartu 8:0 mineku, mille Voinalovõtš lõpetas kahe korviga ja enne viimast neljandikku oli Tartu taas 58:53 ees.
Viimasel veerandil püsis Ogre küll löögiulatuses, aga ohtlikult lähedale kordagi ei pääsenud, sest Tartu hoidis Voinalovõtši ja Kivi korvidest initsiatiivi. Lõpuminutite vabavisetega vormistasid tartlased 86:75 võidu.
Pingilt sekkunud Voinalovõtš kogus 27 minutiga 25 punkti, kuus lauapalli ja efektiivsusnäitaja 24. Märt Rosenthal viskas 12 punkti ja andis kaheksa korvisöötu, nii Tomaš Pavelka kui Hendrik Eelmäe saagiks jäi 11 punkti ja vastavalt kolm ning seitse lauapalli.
Renars Magone oli Ogre parim 18 punkti ja nelja lauapalliga. Edgars Lasenbergs lisas 16 ja Ugis Pinete 15 punkti ja seitse lauapalli.
Tartu peatreeneri Nikolajs Mazursi arvates tegi meeskond korraliku mängu. "Täna oli meeskonna poolt hea pingutus ja võit. Lõpus oli platsil selline koosseis, kes omavahel hästi klappis ja kõik pingutasid lõpuni. Pall liikus hästi ja täna oli meie senise hooaja parim söötude-pallikaotuste suhe kui kolme korvisöödu kohta tuli ainult üks pallikaotus. Rünnakul saime kenasti hakkama, aga kaitses oli vaja aega, et nende mängu lugeda, sest Ogre on liiga üks paremini viskavaid võistkondi, eriti kodusaalis. Tänan meeskonda selle soorituse eest ja tundub, et oleme hetkel õigel teel," ütles Mazurs.
Tartul on nüüd Eesti-Läti liigas kümne mänguga kogutud seitse võitu ja sellega ollakse turniiritabelis neljandad. Ogre on viie võidu ja kuue kaotusega üheksandal kohal.
Keila KK pidi võõrsil tunnistama BK Ventspilsi 93:86 paremust. Matej Radunic tõi Keilale 27 punkti ja võttis 17 lauapalli, Ventspilsi parim oli Guntis Sipolins 23 punkti ja 11 lauapalliga.
Ventspils on tabelis kaheksa võiduga teine, Keilale oli see viie võidu kõrvale teine kaotus ja sellega ollakse 12. kohal.
### Response:
Tartu teenis võidulisa, Keila jäi Ventspilsile alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3059 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2606 eurot) ning energeetika (2235 eurot) tegevusaladel.
"Keskmine brutokuupalk oli madalaim majutuse ja toitlustuse (1089 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1151 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1244 eurot) tegevusaladel," osutas statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.
Keskmine brutokuupalk langes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (0,4 protsenti) ning muude teenindavate tegevuste (1,3 protsenti) tegevusaladel.
Keskmine palk kasvas kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse (12,9 protsenti) ning töötleva tööstuse (12,2 protsenti) tegevusaladel.
Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1826 eurot) ja Tartu maakonnas (1651 eurot) ning madalaim Valga (1194) ja Hiiu maakonnas (1097 eurot).
Kõige enam tõusid aastaga palgad Ida-Viru (17,2 protsenti) ja Põlva maakonnas (12,4 protsenti). Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk Lääne (0,1 protsenti), Valga (2,1 protsenti) ja Hiiu maakonnas (7,0 protsenti).
Statistikaameti arvutatav reaalpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1279 eurot, mis oli 12,7 protsenti väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Reaalpalga arvutamisel võtab statistikaamet arvesse tarbijahinnaindeksit, millega korrutatakse läbi keskmine brutokuupalk. Reaalpalk näitab ostujõudu ehk kui palju tooteid ja teenuseid on võimalik tarbida. | Keskmise palga kasv aeglustus kolmandas kvartalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3059 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2606 eurot) ning energeetika (2235 eurot) tegevusaladel.
"Keskmine brutokuupalk oli madalaim majutuse ja toitlustuse (1089 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1151 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1244 eurot) tegevusaladel," osutas statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.
Keskmine brutokuupalk langes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (0,4 protsenti) ning muude teenindavate tegevuste (1,3 protsenti) tegevusaladel.
Keskmine palk kasvas kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse (12,9 protsenti) ning töötleva tööstuse (12,2 protsenti) tegevusaladel.
Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1826 eurot) ja Tartu maakonnas (1651 eurot) ning madalaim Valga (1194) ja Hiiu maakonnas (1097 eurot).
Kõige enam tõusid aastaga palgad Ida-Viru (17,2 protsenti) ja Põlva maakonnas (12,4 protsenti). Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk Lääne (0,1 protsenti), Valga (2,1 protsenti) ja Hiiu maakonnas (7,0 protsenti).
Statistikaameti arvutatav reaalpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1279 eurot, mis oli 12,7 protsenti väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Reaalpalga arvutamisel võtab statistikaamet arvesse tarbijahinnaindeksit, millega korrutatakse läbi keskmine brutokuupalk. Reaalpalk näitab ostujõudu ehk kui palju tooteid ja teenuseid on võimalik tarbida.
### Response:
Keskmise palga kasv aeglustus kolmandas kvartalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turuosaliste huvi tõttu valmistas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ette digiraadio testimise põhimõtted. Digiraadio ehk DAB (Digital Audio Broadcasting) on digitaalse raadioringhäälingu standard, praegu on testimisel aga DAB+, mis on varasema tehnoloogia edasiarendus.
Digiraadio on midagi sarnast nagu oli kunagi digitelevisioon, millele aastaid tagasi analoogsignaalilt üle mindi, selgitas TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu.
"Kui praegu tavaline FM on analoogedastus, siis digiraadio on digitaalne, sagedused on natuke kõrgemad. Kuulaja jaoks muutub see, et helikvaliteet on kõvasti parem. Kui näiteks FM-i puhul hakkame jõudma leviala piirile, siis kõik on kindlasti kogenud, et raadio hakkab sahisema, kvaliteet kaob ära. Digiraadio puhul sellist olukorda ei ole. Seni kuni signaal on, seni on kogu aeg väga kvaliteetne raadio," rääkis Kulu.
Kulu sõnul on digiraadio vastu huvi tundnud raadiojaamade edastamiseks vajalikku taristut omav Levira ning Duo Media, kellele kuuluvad varem Postimees Grupi all olnud raadiojaamad.
Testitakse üheksa kuud 12 raadiokanaliga
Testimist hakkab Levira ette valmistama detsembris ning testiperioodi pikkuseks on plaanitud üheksa kuud, et saaks läbi proovida kõikvõimalikud ilmastikuolud.
Digiraadio üks eripärasid on see, et ühe saatjaga saab eetrisse anda mitu programmi praeguse ühe asemel. Levira tahabki testida digiraadio võimekust ühe saatja ulatuses ehk 12 jaamaga, ütles ettevõtte tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.
"Oleme rääkinud meediamajadega, kaheksa programmi on kindlasti olemas. Koos TTJA-ga leiame kindlasti muud sisu, mida sinna tühjade kanalite peale veel panna, kui Eestis teised raadiojaamad ei ole huvitatud testis osalema," rääkis Kaasan.
Testimises osaleb ka üks rahvusringhäälingu raadiokanal, kinnitas ERR-i infotehnoloogia ja IT-teenuste direktor Jaanus Lillenberg.
"Kuna see test on üsna tehniline, siis meie oleme otsustanud, et võtame testist osa helikvaliteedis võib-olla meie kõige nõudlikuma programmi Klassikaraadioga. Ma loodan, et see annab testi läbiviijatele hea pildi, kuidas see tehnoloogia töötab ja kuidas helipilt välja näeb," sõnas Lillenberg.
Maksmisega segased lood
Kui muidu maksavad raadiojaamad Levirale selle eest, et nende programmid eetrisse jõuaks, siis testimisele ei pea ERR midagi kulutama, ütles Lillenberg. Kristo Kaasan Levirast väitis aga vastupidist.
"Me oleme testimist üles ehitanud võrdse kohtlemise printsiibil ehk et kõik, kes soovivad testis seda tehnoloogiat kasutada, ise katsetada, proovida enda kanali leviala ja lisavõimalusi, mida digiraadio pakub, siis kõik osalevad võrdselt nende kulude katmises, aga see on suhteliselt marginaalne," sõnas ta.
Kaasan kirjeldas, et esmalt on plaanis käivitada Tallinna teletorni saatja, mis katab ära Harjumaa piirkonna. Teises etapis järgnevad Koeru saatja, millega on võimalik leviala suurendada Tallinnast Põltsamaani, ja Pehka mastis asuv saatja, millega on võimalik leviala suurendada kuni Rakvereni.
Juhul kui katsetuste käigus kvaliteet, leviulatus ja kõik tehnilised parameetrid vastavad sellele, millised ootused seadsid raadiojaamad ning TTJA, siis Levira poolt kuluks digiraadio jaoks vajaliku taristu väljaehitamiseks üle Eesti maksimaalselt aasta.
"Mastivõrk on piisav, mis täna olemas on. Peamised kulud ja investeeringud puudutavad konkreetselt digiraadiot ehk uued saatjad, uued antennid, lisaks liitmissüsteemid, kaabeldused ning kogu raadiosignaali transport meie mastideni," kirjeldas Kaasan vajalikke töid.
FM kestab vähemalt 10 aastat
Seda kinnitavad asjaosalised kui ühest suust, et lähema kümne aasta jooksul FM sagedusi Eestis kindlasti kinni ei panda.
"FM ei kao kuskile ei testperioodi ajal ega ka hiljem, kui päriselt digiraadiot kasutama hakatakse. Praegu on sellest väga vara rääkida, digitaalraadio on pigem lisavõimalus," rõhutas Kulu.
TTJA on optimistlik, et digiraadiol on Eestis tulevikku, seda enam, et selle kuulamiseks vajalik tehnoloogia peab alates 2020. aastast olema uutesse autodesse sisse ehitatud. Raadioturule annab see kindlasti rohkem võimalusi, märkis Lillenberg, sest vabu FM-sagedusi Eestis praktiliselt enam pole ja uusi jaamu juurde tulla ei saa. Kuna aga digiraadio puhul suudab üks saatja mängida mitut kanalit, mahub sagedustele rohkem raadioprogramme.
ERR-is suhtutakse aga digiraadiosse skeptilisemalt, sest puudub ülevaade, kui paljudel inimestel üldse on võimalust digiraadiot kuulata, olgu autos või kodus. ERR on varem aastaid tagasi digiraadio kasutuselevõttu testinud, kuid ei pidanud seda toona mõttekaks. Lillenbergi sõnul vaadatakse praeguse testi puhul kolme asja, mille järgi hinnata, kas tegu võiks olla tasuva plaaniga.
"Esiteks, kas sellele avalikule teenusele on nõudlust, kas on piisavalt inimesi. Teiseks, kui kallis see on, ja kolmandaks, kui küps see tehnoloogia ise on," ütles Lillenberg.
Euroopas on mitmes riigis DAB+ juba kasutusel, tõsi küll, paraleelselt analoograadioga. Lillenbergi sõnul saaks ka Eestis hoida paralleelselt kaht sagedusala töös, nagu praegu tehakse televisioonis HD ja SD kvaliteedis telepildiga. Samas on selline lahendus kulukas.
"Seda raha kindlasti niimoodi taskust kellelgi võtta ei ole. Ei meil ega ilmselt ka maksumaksjal. Aga ma arvan, et see on kokkuleppe küsimus. Näiteks televisiooni puhul oleme kokku leppinud, et on mingi arv aastaid, kuni hoiame kahte telepildi edastust vabalevis üleval ja siis hiljem vanemast loobume," selgitas Lillenberg.
Norra valus õppetund
Norra oli esimene riik, kes lülitas FM-sageduse välja 2017. aastal. Esialgu küll ainult üle riigi levivatele raadiotele. Põhjuseks toodi liiga kõrge kulu analoog-raadiolevi tagamiseks vahelduvate pinnavormidega maastikul. DAB+ vajab vähem elektrit ja on seepärast soodsam. Lisaks tulnuks toona hakata FM võrgu hooldamiseks tegema suuri investeeringuid, rääkis hiljuti ühel konverentsil Norra suurima eraraadiojaama P4 tegevjuht Kenneth Andresen. Tema ettevõte tervitas DAB+ üleminekut ka seetõttu, et sai võimaluse avada rohkem raadiokanaleid ja jõuda kaugemale Norra maapiirkondadesse, kuhu FM-sagedused varem ei ulatunud.
Ettevõtja rõõm ja edu ei tulnud aga tagasilöökideta. Mõni kuu pärast FM-sageduste sulgemist ilmnes, et digiraadiot mängiv seadeldis oli ostetud üksnes kolmandikku autodest, kus puudus sisseehitatud digiraadio mängija. Lisaks oli avalikkuse vastumeelsus sellele muudatusele ülisuur, tõdes Andresen.
"Paar aastat ei saanud Norra ajalehtedest raadio kohta mitte midagi lugeda, see kõik oli negatiivne. See oli tõesti raske protsess," rääkis ta.
FM-i lõpetamisega kaotasid Norra raadiojaamad kuulajaid, kuid aja möödudes tuli auditoorium Andreseni sõnul tagasi. Raadiojaamad kannatasid hoopis rohkem kogu protsessi halva maine tõttu, märkis ta.
Šveits kaotab samuti FM-i täielikult
Šveitsil on kavas astuda Norra jälgedes ja minna ainult DAB+-ile üle 2024. aastal. Põhjused on Norraga sarnased, näiteks lõpeb siis raadiojaamade sageduslubade kehtivus. Samuti on odavam edastada programme ainult ühel sagedusel, mitte mõlemal paralleelselt. Viimane on peamine põhjus, miks Šveits tahab FM-ist täielikult loobuda, märkis sealse meediaettevõtte CH Media Entertainment raadioosakonna juhataja Nicola Bomio.
Teise argumendina DAB+-i kasuks nimetas ta võimalust laiendada sisulisi valikuid ja kuulajaskonda. Näiteks tõi ta CH popšlaagreid ja vanu lugusid mängiva raadiokanali, mis hiljuti suurendas oma leviala Šveitsi idaosast üle kogu riigi ning kasvatas sellega hüppeliselt oma kuulajaskonda. Selline laienemine on DAB+ sagedustel võimalik, aga FM-is ei oleks Šveitsi kohalikul raadiojaamal mingitki lootust uut sagedusluba saada, selgitas Bomio.
Kuigi Šveitsi raadiokuulajatest ainult 13 protsenti kuulab raadiot seadmetest, mis edastavad üksnes FM-sagedusi, on Bomio siiski murelik täieliku ülemineku pärast. Nimelt leiab ta, et need 13 protsenti lõpetavad FM-i kadumisel raadiokuulamise ära. | Raadiojaamad hakkavad testima digitaalraadio sagedusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turuosaliste huvi tõttu valmistas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ette digiraadio testimise põhimõtted. Digiraadio ehk DAB (Digital Audio Broadcasting) on digitaalse raadioringhäälingu standard, praegu on testimisel aga DAB+, mis on varasema tehnoloogia edasiarendus.
Digiraadio on midagi sarnast nagu oli kunagi digitelevisioon, millele aastaid tagasi analoogsignaalilt üle mindi, selgitas TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu.
"Kui praegu tavaline FM on analoogedastus, siis digiraadio on digitaalne, sagedused on natuke kõrgemad. Kuulaja jaoks muutub see, et helikvaliteet on kõvasti parem. Kui näiteks FM-i puhul hakkame jõudma leviala piirile, siis kõik on kindlasti kogenud, et raadio hakkab sahisema, kvaliteet kaob ära. Digiraadio puhul sellist olukorda ei ole. Seni kuni signaal on, seni on kogu aeg väga kvaliteetne raadio," rääkis Kulu.
Kulu sõnul on digiraadio vastu huvi tundnud raadiojaamade edastamiseks vajalikku taristut omav Levira ning Duo Media, kellele kuuluvad varem Postimees Grupi all olnud raadiojaamad.
Testitakse üheksa kuud 12 raadiokanaliga
Testimist hakkab Levira ette valmistama detsembris ning testiperioodi pikkuseks on plaanitud üheksa kuud, et saaks läbi proovida kõikvõimalikud ilmastikuolud.
Digiraadio üks eripärasid on see, et ühe saatjaga saab eetrisse anda mitu programmi praeguse ühe asemel. Levira tahabki testida digiraadio võimekust ühe saatja ulatuses ehk 12 jaamaga, ütles ettevõtte tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.
"Oleme rääkinud meediamajadega, kaheksa programmi on kindlasti olemas. Koos TTJA-ga leiame kindlasti muud sisu, mida sinna tühjade kanalite peale veel panna, kui Eestis teised raadiojaamad ei ole huvitatud testis osalema," rääkis Kaasan.
Testimises osaleb ka üks rahvusringhäälingu raadiokanal, kinnitas ERR-i infotehnoloogia ja IT-teenuste direktor Jaanus Lillenberg.
"Kuna see test on üsna tehniline, siis meie oleme otsustanud, et võtame testist osa helikvaliteedis võib-olla meie kõige nõudlikuma programmi Klassikaraadioga. Ma loodan, et see annab testi läbiviijatele hea pildi, kuidas see tehnoloogia töötab ja kuidas helipilt välja näeb," sõnas Lillenberg.
Maksmisega segased lood
Kui muidu maksavad raadiojaamad Levirale selle eest, et nende programmid eetrisse jõuaks, siis testimisele ei pea ERR midagi kulutama, ütles Lillenberg. Kristo Kaasan Levirast väitis aga vastupidist.
"Me oleme testimist üles ehitanud võrdse kohtlemise printsiibil ehk et kõik, kes soovivad testis seda tehnoloogiat kasutada, ise katsetada, proovida enda kanali leviala ja lisavõimalusi, mida digiraadio pakub, siis kõik osalevad võrdselt nende kulude katmises, aga see on suhteliselt marginaalne," sõnas ta.
Kaasan kirjeldas, et esmalt on plaanis käivitada Tallinna teletorni saatja, mis katab ära Harjumaa piirkonna. Teises etapis järgnevad Koeru saatja, millega on võimalik leviala suurendada Tallinnast Põltsamaani, ja Pehka mastis asuv saatja, millega on võimalik leviala suurendada kuni Rakvereni.
Juhul kui katsetuste käigus kvaliteet, leviulatus ja kõik tehnilised parameetrid vastavad sellele, millised ootused seadsid raadiojaamad ning TTJA, siis Levira poolt kuluks digiraadio jaoks vajaliku taristu väljaehitamiseks üle Eesti maksimaalselt aasta.
"Mastivõrk on piisav, mis täna olemas on. Peamised kulud ja investeeringud puudutavad konkreetselt digiraadiot ehk uued saatjad, uued antennid, lisaks liitmissüsteemid, kaabeldused ning kogu raadiosignaali transport meie mastideni," kirjeldas Kaasan vajalikke töid.
FM kestab vähemalt 10 aastat
Seda kinnitavad asjaosalised kui ühest suust, et lähema kümne aasta jooksul FM sagedusi Eestis kindlasti kinni ei panda.
"FM ei kao kuskile ei testperioodi ajal ega ka hiljem, kui päriselt digiraadiot kasutama hakatakse. Praegu on sellest väga vara rääkida, digitaalraadio on pigem lisavõimalus," rõhutas Kulu.
TTJA on optimistlik, et digiraadiol on Eestis tulevikku, seda enam, et selle kuulamiseks vajalik tehnoloogia peab alates 2020. aastast olema uutesse autodesse sisse ehitatud. Raadioturule annab see kindlasti rohkem võimalusi, märkis Lillenberg, sest vabu FM-sagedusi Eestis praktiliselt enam pole ja uusi jaamu juurde tulla ei saa. Kuna aga digiraadio puhul suudab üks saatja mängida mitut kanalit, mahub sagedustele rohkem raadioprogramme.
ERR-is suhtutakse aga digiraadiosse skeptilisemalt, sest puudub ülevaade, kui paljudel inimestel üldse on võimalust digiraadiot kuulata, olgu autos või kodus. ERR on varem aastaid tagasi digiraadio kasutuselevõttu testinud, kuid ei pidanud seda toona mõttekaks. Lillenbergi sõnul vaadatakse praeguse testi puhul kolme asja, mille järgi hinnata, kas tegu võiks olla tasuva plaaniga.
"Esiteks, kas sellele avalikule teenusele on nõudlust, kas on piisavalt inimesi. Teiseks, kui kallis see on, ja kolmandaks, kui küps see tehnoloogia ise on," ütles Lillenberg.
Euroopas on mitmes riigis DAB+ juba kasutusel, tõsi küll, paraleelselt analoograadioga. Lillenbergi sõnul saaks ka Eestis hoida paralleelselt kaht sagedusala töös, nagu praegu tehakse televisioonis HD ja SD kvaliteedis telepildiga. Samas on selline lahendus kulukas.
"Seda raha kindlasti niimoodi taskust kellelgi võtta ei ole. Ei meil ega ilmselt ka maksumaksjal. Aga ma arvan, et see on kokkuleppe küsimus. Näiteks televisiooni puhul oleme kokku leppinud, et on mingi arv aastaid, kuni hoiame kahte telepildi edastust vabalevis üleval ja siis hiljem vanemast loobume," selgitas Lillenberg.
Norra valus õppetund
Norra oli esimene riik, kes lülitas FM-sageduse välja 2017. aastal. Esialgu küll ainult üle riigi levivatele raadiotele. Põhjuseks toodi liiga kõrge kulu analoog-raadiolevi tagamiseks vahelduvate pinnavormidega maastikul. DAB+ vajab vähem elektrit ja on seepärast soodsam. Lisaks tulnuks toona hakata FM võrgu hooldamiseks tegema suuri investeeringuid, rääkis hiljuti ühel konverentsil Norra suurima eraraadiojaama P4 tegevjuht Kenneth Andresen. Tema ettevõte tervitas DAB+ üleminekut ka seetõttu, et sai võimaluse avada rohkem raadiokanaleid ja jõuda kaugemale Norra maapiirkondadesse, kuhu FM-sagedused varem ei ulatunud.
Ettevõtja rõõm ja edu ei tulnud aga tagasilöökideta. Mõni kuu pärast FM-sageduste sulgemist ilmnes, et digiraadiot mängiv seadeldis oli ostetud üksnes kolmandikku autodest, kus puudus sisseehitatud digiraadio mängija. Lisaks oli avalikkuse vastumeelsus sellele muudatusele ülisuur, tõdes Andresen.
"Paar aastat ei saanud Norra ajalehtedest raadio kohta mitte midagi lugeda, see kõik oli negatiivne. See oli tõesti raske protsess," rääkis ta.
FM-i lõpetamisega kaotasid Norra raadiojaamad kuulajaid, kuid aja möödudes tuli auditoorium Andreseni sõnul tagasi. Raadiojaamad kannatasid hoopis rohkem kogu protsessi halva maine tõttu, märkis ta.
Šveits kaotab samuti FM-i täielikult
Šveitsil on kavas astuda Norra jälgedes ja minna ainult DAB+-ile üle 2024. aastal. Põhjused on Norraga sarnased, näiteks lõpeb siis raadiojaamade sageduslubade kehtivus. Samuti on odavam edastada programme ainult ühel sagedusel, mitte mõlemal paralleelselt. Viimane on peamine põhjus, miks Šveits tahab FM-ist täielikult loobuda, märkis sealse meediaettevõtte CH Media Entertainment raadioosakonna juhataja Nicola Bomio.
Teise argumendina DAB+-i kasuks nimetas ta võimalust laiendada sisulisi valikuid ja kuulajaskonda. Näiteks tõi ta CH popšlaagreid ja vanu lugusid mängiva raadiokanali, mis hiljuti suurendas oma leviala Šveitsi idaosast üle kogu riigi ning kasvatas sellega hüppeliselt oma kuulajaskonda. Selline laienemine on DAB+ sagedustel võimalik, aga FM-is ei oleks Šveitsi kohalikul raadiojaamal mingitki lootust uut sagedusluba saada, selgitas Bomio.
Kuigi Šveitsi raadiokuulajatest ainult 13 protsenti kuulab raadiot seadmetest, mis edastavad üksnes FM-sagedusi, on Bomio siiski murelik täieliku ülemineku pärast. Nimelt leiab ta, et need 13 protsenti lõpetavad FM-i kadumisel raadiokuulamise ära.
### Response:
Raadiojaamad hakkavad testima digitaalraadio sagedusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänupüha õhtusöögi hind on aastaga kasvanud kakskümmend protsenti, mistõttu seisavad paljud pered raske valiku ees.
"Nad peavad otsustama, kas osta toitu kogu nädalaks, kui lapsed on kodus, ja loobuda tänupüha õhtusöögist või osta kalkun ja olla kogu nädal piisava toiduta," ütles Texase toidupanga töötaja Belinda Bradford.
Iowa toidupanga töötaja Kim Guardado ütles, et nende partnerite arvestuse järgi on abivajajate hulk 40 protsenti kasvanud. "Me räägime toidupankadest ja supiköökidest seitsmes maakonnas," ütles ta.
Hinnatõus on muutnud olukorra keerulisemaks ka toidupankadele, sest sama annetuse eest suudetakse osta vähem.
"Peame samuti oma toitu ostma ja leidma erinevaid organisatsioone, kes on valmis meiega koostööd tegema, ja hinnad on kasvanud märkimisväärselt," ütles Texase toidupanga töötaja Victor Rivera.
Belinda Bradford lisas, et kahjuks ei saanud Texase toidupank osta piisavalt kalkuneid, et peresid aidata. "Tavaliselt suudame osta 300 kalkunit."
Bradfordi sõnul saavad nad tänupüha õhtusööki pakkuda tavalise 300 asemel vaid 100 perele. | Hinnatõus rikkus tänavu paljude ameeriklaste tänupüha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänupüha õhtusöögi hind on aastaga kasvanud kakskümmend protsenti, mistõttu seisavad paljud pered raske valiku ees.
"Nad peavad otsustama, kas osta toitu kogu nädalaks, kui lapsed on kodus, ja loobuda tänupüha õhtusöögist või osta kalkun ja olla kogu nädal piisava toiduta," ütles Texase toidupanga töötaja Belinda Bradford.
Iowa toidupanga töötaja Kim Guardado ütles, et nende partnerite arvestuse järgi on abivajajate hulk 40 protsenti kasvanud. "Me räägime toidupankadest ja supiköökidest seitsmes maakonnas," ütles ta.
Hinnatõus on muutnud olukorra keerulisemaks ka toidupankadele, sest sama annetuse eest suudetakse osta vähem.
"Peame samuti oma toitu ostma ja leidma erinevaid organisatsioone, kes on valmis meiega koostööd tegema, ja hinnad on kasvanud märkimisväärselt," ütles Texase toidupanga töötaja Victor Rivera.
Belinda Bradford lisas, et kahjuks ei saanud Texase toidupank osta piisavalt kalkuneid, et peresid aidata. "Tavaliselt suudame osta 300 kalkunit."
Bradfordi sõnul saavad nad tänupüha õhtusööki pakkuda tavalise 300 asemel vaid 100 perele.
### Response:
Hinnatõus rikkus tänavu paljude ameeriklaste tänupüha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti rahandusministeerium toob välja, et riigi seadusandluse kohaselt tuleb järgmise aasta riigieelarve mustand valimiste aastal esitada Seimile hiljemalt neli kuud peale uue valitsuse ametisse kinnitamist.
Juhul kui uue majandusaasta alguseks pole eelarve vastu võetud, siis võetakse kasutusele ajutine riigieelarve, vahendab LSM.
Ajutine riigieelarve Läti poliitilises süsteemis eeldab oma kulude ja tulude jaotuselt, et ei tehta olulisi muudatusi riigi poliitikates. Eelmine kord kasutas Läti ajutist ehk tehnilist riigieelarvet 2019. aastal.
Isegi kui kasutatakse ajutist riigieelarvet, siis jätkub eelmisel majandusaastal algatatud või käimasolevate tegevuste rahastamine. See tähendab, et tegevuste ja investeeringute eest, mida ei tehtud eelmisel eelarveaastal, ajutises eelarves katet ei ole.
Ajutine eelarve peab arvestama Läti panusega Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse. Samuti tuleb arvestada rahvusvaheliste kohustuste maksmisega, sh võetud laenude intressimaksed ning välisrahastuse kaasfinantseerimine (milleks võivad näiteks olla Euroopa Liidu rahad).
Läti ajutise eelarve jõustamise muudab aga keeruliseks asjaolu, et viimased aastad pole olnud tavapärased – riiki on tabanud koroonakriis, mistõttu pakuti piirangutest mõjutada saanud ettevõtetele ulatuslikku riigiabi. Samuti maksti toetusi inimestele, kes kaotasid sissetuleku ning ka neile, kelle majanduslik olukord ei olnud kõige parem.
Lisaks mõjutas Läti riigieelarvet Venemaa täieulatuslik kallaletung Ukrainale, kaasnevad sanktsioonid Venemaa ja Valgevene suunal ning teised erakorralised meetmed.
Läti rahandusministeerium samas kinnitas, et ka need konkreetsete kriisidega tegelemiseks mõeldud meetmed peavad sisalduma ka uues ajutises riigieelarves.
Läti president Egils Levits nimetas teisipäeval ametis oleva peaminister Krišjanis Karinši uueks peaministrikandidaadiks. President tegi selle otsuse pärast koalitsioonileppe esialgse visandiga tutvumist. | Läti peab 2023. aastat alustama ajutise riigieelarvega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti rahandusministeerium toob välja, et riigi seadusandluse kohaselt tuleb järgmise aasta riigieelarve mustand valimiste aastal esitada Seimile hiljemalt neli kuud peale uue valitsuse ametisse kinnitamist.
Juhul kui uue majandusaasta alguseks pole eelarve vastu võetud, siis võetakse kasutusele ajutine riigieelarve, vahendab LSM.
Ajutine riigieelarve Läti poliitilises süsteemis eeldab oma kulude ja tulude jaotuselt, et ei tehta olulisi muudatusi riigi poliitikates. Eelmine kord kasutas Läti ajutist ehk tehnilist riigieelarvet 2019. aastal.
Isegi kui kasutatakse ajutist riigieelarvet, siis jätkub eelmisel majandusaastal algatatud või käimasolevate tegevuste rahastamine. See tähendab, et tegevuste ja investeeringute eest, mida ei tehtud eelmisel eelarveaastal, ajutises eelarves katet ei ole.
Ajutine eelarve peab arvestama Läti panusega Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse. Samuti tuleb arvestada rahvusvaheliste kohustuste maksmisega, sh võetud laenude intressimaksed ning välisrahastuse kaasfinantseerimine (milleks võivad näiteks olla Euroopa Liidu rahad).
Läti ajutise eelarve jõustamise muudab aga keeruliseks asjaolu, et viimased aastad pole olnud tavapärased – riiki on tabanud koroonakriis, mistõttu pakuti piirangutest mõjutada saanud ettevõtetele ulatuslikku riigiabi. Samuti maksti toetusi inimestele, kes kaotasid sissetuleku ning ka neile, kelle majanduslik olukord ei olnud kõige parem.
Lisaks mõjutas Läti riigieelarvet Venemaa täieulatuslik kallaletung Ukrainale, kaasnevad sanktsioonid Venemaa ja Valgevene suunal ning teised erakorralised meetmed.
Läti rahandusministeerium samas kinnitas, et ka need konkreetsete kriisidega tegelemiseks mõeldud meetmed peavad sisalduma ka uues ajutises riigieelarves.
Läti president Egils Levits nimetas teisipäeval ametis oleva peaminister Krišjanis Karinši uueks peaministrikandidaadiks. President tegi selle otsuse pärast koalitsioonileppe esialgse visandiga tutvumist.
### Response:
Läti peab 2023. aastat alustama ajutise riigieelarvega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Euroopa Komisjoni hinnangul on Ungari suutnud lahendada osasid Euroopa Liidu muresid seoses riigis toimuvaga ei ole Ungari valitsus siiski suutnud võtta vastu uusi seadusi korruptsiooniga võitlemiseks ega õigusriigi kaitseks.
Lõpliku otsuse eurorahade maksete peatamise osas saavad teha alles Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad järgmisel kuul.
Ungari valitsus on lubanud ellu viia 17 erinevat meedet, et vähendada eurotoetuste väärkasutamist.
Alguses soovitas Euroopa Komisjon peatada 7,5 miljardi euro väljamaksmise. Saksa lehe Frankfurter Allgemeine Zeitung väitis aga kolmapäeval, et nüüd tehakse soovitus peatada väljamaksed täies mahus.
Ungari teatas Euroopa Komisjonile 19. novembril, et riik on täitnud kõik oma kohustused võitluses korruptsiooniga, kinnitas riigi justiitsministeeriumi esindaja.
Ungari peaks varsti saama eraldiseisvalt viimase osa koroonarahastust, mille väljamaksmine ootab veel heakskiitu. Vastavast rahastust peaks Ungari enne aasta lõppu saama ligikaudu 5,8 miljardit eurot. | Euroopa Liit võib peatada osa Ungarile mõeldud eurorahade väljamakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Euroopa Komisjoni hinnangul on Ungari suutnud lahendada osasid Euroopa Liidu muresid seoses riigis toimuvaga ei ole Ungari valitsus siiski suutnud võtta vastu uusi seadusi korruptsiooniga võitlemiseks ega õigusriigi kaitseks.
Lõpliku otsuse eurorahade maksete peatamise osas saavad teha alles Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad järgmisel kuul.
Ungari valitsus on lubanud ellu viia 17 erinevat meedet, et vähendada eurotoetuste väärkasutamist.
Alguses soovitas Euroopa Komisjon peatada 7,5 miljardi euro väljamaksmise. Saksa lehe Frankfurter Allgemeine Zeitung väitis aga kolmapäeval, et nüüd tehakse soovitus peatada väljamaksed täies mahus.
Ungari teatas Euroopa Komisjonile 19. novembril, et riik on täitnud kõik oma kohustused võitluses korruptsiooniga, kinnitas riigi justiitsministeeriumi esindaja.
Ungari peaks varsti saama eraldiseisvalt viimase osa koroonarahastust, mille väljamaksmine ootab veel heakskiitu. Vastavast rahastust peaks Ungari enne aasta lõppu saama ligikaudu 5,8 miljardit eurot.
### Response:
Euroopa Liit võib peatada osa Ungarile mõeldud eurorahade väljamakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zürii esimehe Juhan Uppini sõnul on Kert Krüsban virtuoosne ja kaasahaarav pingekruvija, kes on traditsiooniteadlik, aga samas uuenduslike ja leidlike mänguvõtetega lõõtsamängija.
Välja anti ka Eesti Folkloorinõukogu eriauhind kõige tantsulisemale pillimehele, kelleks valiti Mihkel Sildoja. Eesti Rahvakultuuri Keskuse eriauhind anti üle Rasmus Kadajale.
"Vabariigi Pillimehe konkurss on kantud soovist väärtustada soolopillimängu kultuuri. Seda, mis on kõige ehedamalt pärimusmuusika alus. Ehk individuaalset ja erilist stiili, mida iga pillimees mängib," kirjeldas Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht Tarmo Noormaa. "Pillimehe improvisatsioonioskus, tema karisma, lavaline suhtlus publikuga – kõiki neid väärtuseid kannabki edasi parim pillimees. See, kes paneb peo käima ja istujad tantsima," lisas ta.
Esimene Vabariigi Pillimehe konkurss toimus 2018. aastal Rootsi Riksspelmani võistluse eeskujul, millega tunnustati samuti parimaid pärimusmuusikuid. Tänavu osales konkursil 24 pillimeest, sama palju kui esimeselgi aastal. "Mõned pillimehed osalevad juba kolmandat korda, sest toetavad mõtteviisi ja pärimusmuusika kogukonda. Paljude jaoks polegi see võistlus, vaid panus kogukonna tegemistesse. Et soolopillimäng ja pärimusmuusika käiksid käsikäes," kinnitas Noormaa.
Tänavustest osalejatest oli üheksa tudengid, kes esindavad Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiat, Tallinna Muusika- ja Balletikooli ning Heino Elleri Muusikakooli. Teiste seas asus ihaldatud tiitli eest võistlema kümme naismuusikut. Konkursil võis osaleda kõikide pillidega. Kolmandat korda võistlesid näiteks Villu Talsi, Maria Mänd, Katariin Raska, Kristi Kool ja Herbert Konnula. Sel aastal osales ka eelmise konkursi võitja Kandle Ossi ehk Martin Araku isa Aivar Arak.
Vabariigi Pillimehe formaat näeb ette, et esmalt mängivad pillimehed üheksa minutit ja žürii, kuhu kuuluvad Cätlin Mägi, Celia Roose, Ene Lukka-Jegikjan ning varasemad Vabariigi Pillimehe konkursi võitjad Juhan Uppin (2018) ja Martin Arak (2020), valib välja neli finalisti. Vabariigi Pillimehe võitja hääletas rahvas 25. novembril kell 19 Pärimusmuusika Aidas toimunud finaalis. | Kolmandaks Vabariigi Pillimeheks valiti lõõtsamängija Kert Krüsban | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zürii esimehe Juhan Uppini sõnul on Kert Krüsban virtuoosne ja kaasahaarav pingekruvija, kes on traditsiooniteadlik, aga samas uuenduslike ja leidlike mänguvõtetega lõõtsamängija.
Välja anti ka Eesti Folkloorinõukogu eriauhind kõige tantsulisemale pillimehele, kelleks valiti Mihkel Sildoja. Eesti Rahvakultuuri Keskuse eriauhind anti üle Rasmus Kadajale.
"Vabariigi Pillimehe konkurss on kantud soovist väärtustada soolopillimängu kultuuri. Seda, mis on kõige ehedamalt pärimusmuusika alus. Ehk individuaalset ja erilist stiili, mida iga pillimees mängib," kirjeldas Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht Tarmo Noormaa. "Pillimehe improvisatsioonioskus, tema karisma, lavaline suhtlus publikuga – kõiki neid väärtuseid kannabki edasi parim pillimees. See, kes paneb peo käima ja istujad tantsima," lisas ta.
Esimene Vabariigi Pillimehe konkurss toimus 2018. aastal Rootsi Riksspelmani võistluse eeskujul, millega tunnustati samuti parimaid pärimusmuusikuid. Tänavu osales konkursil 24 pillimeest, sama palju kui esimeselgi aastal. "Mõned pillimehed osalevad juba kolmandat korda, sest toetavad mõtteviisi ja pärimusmuusika kogukonda. Paljude jaoks polegi see võistlus, vaid panus kogukonna tegemistesse. Et soolopillimäng ja pärimusmuusika käiksid käsikäes," kinnitas Noormaa.
Tänavustest osalejatest oli üheksa tudengid, kes esindavad Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiat, Tallinna Muusika- ja Balletikooli ning Heino Elleri Muusikakooli. Teiste seas asus ihaldatud tiitli eest võistlema kümme naismuusikut. Konkursil võis osaleda kõikide pillidega. Kolmandat korda võistlesid näiteks Villu Talsi, Maria Mänd, Katariin Raska, Kristi Kool ja Herbert Konnula. Sel aastal osales ka eelmise konkursi võitja Kandle Ossi ehk Martin Araku isa Aivar Arak.
Vabariigi Pillimehe formaat näeb ette, et esmalt mängivad pillimehed üheksa minutit ja žürii, kuhu kuuluvad Cätlin Mägi, Celia Roose, Ene Lukka-Jegikjan ning varasemad Vabariigi Pillimehe konkursi võitjad Juhan Uppin (2018) ja Martin Arak (2020), valib välja neli finalisti. Vabariigi Pillimehe võitja hääletas rahvas 25. novembril kell 19 Pärimusmuusika Aidas toimunud finaalis.
### Response:
Kolmandaks Vabariigi Pillimeheks valiti lõõtsamängija Kert Krüsban |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 26. novembril kell 16.30 kohtuvad Narva jäähallis Narva PSK - HC Panter, kell 17.30 Astri Arenal Tartu Välk 494 - HS Riga ning kell 19.15 Riia Kurbadsi hallis HK Kurbads - Kohtla-Järve SK Viru Sputnik.
Pühapäeval vastavalt kell 11.55 ja 15.30 peavad Tartu Välk 494 ja HS Riga ning HK Kurbads ja SK Viru Sputnik omavahelised korduskohtumised.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 20 punkti, HC Panter 17, Tartu Välk 494 10, Narva PSK kaheksa punkti, HS Riga seitse, HC Everest kuus, SK Viru Sputnik null punkti. | Hokiliigas mängitakse nädalavahetusel Tartus, Narvas ja Riias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 26. novembril kell 16.30 kohtuvad Narva jäähallis Narva PSK - HC Panter, kell 17.30 Astri Arenal Tartu Välk 494 - HS Riga ning kell 19.15 Riia Kurbadsi hallis HK Kurbads - Kohtla-Järve SK Viru Sputnik.
Pühapäeval vastavalt kell 11.55 ja 15.30 peavad Tartu Välk 494 ja HS Riga ning HK Kurbads ja SK Viru Sputnik omavahelised korduskohtumised.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 20 punkti, HC Panter 17, Tartu Välk 494 10, Narva PSK kaheksa punkti, HS Riga seitse, HC Everest kuus, SK Viru Sputnik null punkti.
### Response:
Hokiliigas mängitakse nädalavahetusel Tartus, Narvas ja Riias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi inglased tulid kohtumisele favoriidina ja 6:2 võidu pealt Iraani üle, siis rohkem teravusi kippus looma USA. Inglismaa ründemäng paranes teise poolaja keskpaigas pärast seda, kui väljakule vahetati Jack Grealish, aga väravani ei jõutud.
Kahe vooru järel on Inglismaa B-grupis nüüd nelja punktiga juhtimas, järgnevad Iraan kolme, USA kahe ja Wales ühe punktiga. Viimases voorus lähevad vastamisi Inglismaa - Wales ja Iraan - USA.
B-alagrupp
90:00
Inglismaa
0
0
:
0
0
USA
Inglismaa
USA
Eelvaade:
Inglismaa jalgpallikoondis alustas finaalturniiri suurepärase 6:2 võiduga Iraani üle ja võib esimese vooru järel end üsna kindlalt tunda. Ameeriklastel nii hästi ei läinud, sest kuigi Walesi vastu asuti juhtima, tuli lõppuks leppida 1:1 viigiga.
Sellegipoolest on Inglismaa ameeriklaste vastu nii mõndagi tõestada, sest seni on MM-finaalturniiridel oldud kahel korral vastamisi ja kordagi pole nad veel võitnud. 1950. aastal sai USA toona suurüllatusena 1:0 võidu ja 2010. aastal lepiti 1:1 viiki. Ka need olid alagrupimängud.
Kuus tabamust ja neljaväravaline võit Iraani üle tähistab inglaste MM-finaalturniiride suuruselt teist võitu, kuid peatreener Gareth Southgate lõpuni rahule ei jäänud. "See on suurepärane algus, aga me peame olema veel paremad," oli tema kokkuvõte.
Kui inglased olid teisel poolajal kehvemad kui esimesel, siis samamoodi võib öelda USA avamängu kohta. Esimesel poolajal näidati Walesi vastu energilist jalgpalli ja saavutati eduseis, kuid seejärel loovutati initsiatiiv vastasele ning Walesil õnnestuski viigistada. Kas teise Briti saarte koondise vastu läheb paremini? | Inglismaa ja USA jätsid väravad löömata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi inglased tulid kohtumisele favoriidina ja 6:2 võidu pealt Iraani üle, siis rohkem teravusi kippus looma USA. Inglismaa ründemäng paranes teise poolaja keskpaigas pärast seda, kui väljakule vahetati Jack Grealish, aga väravani ei jõutud.
Kahe vooru järel on Inglismaa B-grupis nüüd nelja punktiga juhtimas, järgnevad Iraan kolme, USA kahe ja Wales ühe punktiga. Viimases voorus lähevad vastamisi Inglismaa - Wales ja Iraan - USA.
B-alagrupp
90:00
Inglismaa
0
0
:
0
0
USA
Inglismaa
USA
Eelvaade:
Inglismaa jalgpallikoondis alustas finaalturniiri suurepärase 6:2 võiduga Iraani üle ja võib esimese vooru järel end üsna kindlalt tunda. Ameeriklastel nii hästi ei läinud, sest kuigi Walesi vastu asuti juhtima, tuli lõppuks leppida 1:1 viigiga.
Sellegipoolest on Inglismaa ameeriklaste vastu nii mõndagi tõestada, sest seni on MM-finaalturniiridel oldud kahel korral vastamisi ja kordagi pole nad veel võitnud. 1950. aastal sai USA toona suurüllatusena 1:0 võidu ja 2010. aastal lepiti 1:1 viiki. Ka need olid alagrupimängud.
Kuus tabamust ja neljaväravaline võit Iraani üle tähistab inglaste MM-finaalturniiride suuruselt teist võitu, kuid peatreener Gareth Southgate lõpuni rahule ei jäänud. "See on suurepärane algus, aga me peame olema veel paremad," oli tema kokkuvõte.
Kui inglased olid teisel poolajal kehvemad kui esimesel, siis samamoodi võib öelda USA avamängu kohta. Esimesel poolajal näidati Walesi vastu energilist jalgpalli ja saavutati eduseis, kuid seejärel loovutati initsiatiiv vastasele ning Walesil õnnestuski viigistada. Kas teise Briti saarte koondise vastu läheb paremini?
### Response:
Inglismaa ja USA jätsid väravad löömata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 25. novembril kell 22.53:
- Kiievi linnapea: kolmandikule linna majadest on taastatud kaugküte;
- Briti luure: kehva väljaõppe saanud mobiliseeritud Vene sõdurite seas on suured kaotused;
- Zelenski intervjuus FT-le: ei mingeid kõnelusi ilma Krimmita;
- Zelenzki: veevarustusega on probleeme veel 15 oblastis;
- Kiievi linna kriitiline elektritaristu on taastatud;
- Sõja käigus on kaduma läinud 15 000 inimest;
- IAEA peadirektor: Ukraina tuumajaamadega toimuv on väga murettekitav.
Elektrifirmad jätkavad ühenduste taastamist
Ukraina elektrifirmad jätkasid reedel võrguühenduste taastamist, võrguoperaatori Ukrenergo teatel olid reede õhtul rivist väljas veel kolmandik elektritarnijatest, võrguettevõte palus inimestel piirata oma tarbimist.
"Elektrivõrgu taastamine jätkub, parandusmeeskonnad töötavad ööpäevaringselt," teatas Ukrenergo.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel on võrku taas ühendatud kolm Ukraina käes oleval territooriumil asuvat tuumajaama, neljas, Venemaa okupeeritud alale jääv Zaporižžja tuumajaam alustas taas tööd neljapäeval.
Mediazone: Venemaa 155. merejalaväe brigaad on Pavlovkas kaotanud 900 sõdurit
Ukrainasse saadetud Vene Kaug-Idas baseeruva merejalaväebrigaadi sõdurid väidavad, et nende üksus on lahingutes kaotanud 900 sõdurit, vahendas Venemaa sõltumatu väljaanne Mediazone.
Sõdurid väidavad, et kolme kuu jooksul on hukkunud umbes 400-500 sõdurit. Koos haavatutega ulatub kaotuste arv 900 sõdurini.
"Kaotasin vaid kahe päeva jooksul neli sõpra. Sõdurid kaaluvad rindelt põgenemist, saan sellest aru, mõtlen sama. Olen alati ustavalt kodumaad teeninud, kuid nüüd on see ilmselt ainus võimalus, et püsida elus," teatas üks sõdur.
Sõdur süüdistas kaotustes Venemaa sõjaväejuhte, kes saadavad nad pidevalt pealetungile Pavlovka küla lähistel.
EL-i riigid saadavad Ukrainasse elektrigeneraatorid, et riik saaks talve üle elada
Mitmed Euroopa Liidu (EL) riigid teatasid, et saadavad Ukrainasse elektrigeneraatorid, vahendas CNN.
Prantsuse välisminister Catherine Colonna teatas, et riik saadab Ukrainasse 100 võimsat generaatorit.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas reedel samuti, et EL tugevdab jõupingutusi, et aidata Ukrainal energiakriisiga toime tulla. Von der Leyen suhtles reedel ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Ukraina peab Vene vägede pommitamise tõttu evakueerima Hersoni haiglas asuvad patsiendid
"Hersoni haigla patsiente evakueeritakse, kuna Venemaa jätkab pommitamist," teatas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõš.
Januševõši sõnul viiakse Hersoni haiglas ravil viibivad lapsed Mõkolajivisse, vahendas The Guardian.
SBU arreteeris Kiievis aktiveeritud Vene uinuva agendi (sleeper agent)
Ukraina julgeolekuteenistus SBU teatas Krimmist tulnud Vene agendi tabamisest Kiievis. Agent pidi pealinnas korraldama sabotaažiakte. Tabatud agent saabus Krimmi kuu enne täieulatuslikku Venemaa kallaletungi Ukrainale.
Agenti oli Kiievis "sugulaste külastamise" ettekäändega ning talle anti talle hiljuti käsk aktiveeruda, teatas SBU reedel.
Agent tegeles ka pealinna regioonis paiknevate Ukraina vägede liikumismarsruutide järel luuramisega. Tabatud isik oli endine miilitsa töötaja, kes pärast 2014. aastat Ukraina siseministeeriumi palgalt vallandamist jäi Sevastopoli.
Sevastopolis läks mees üle venelaste poole ning läbis nende poolt operatiivlahingu väljaõppe.
Kiievi linnapea: kolmanikule linna majadest on taastatud kaugkütte ühendus
Ukraina pealinna Kiievi linnapea Vitali Klõtskõ teatas Telegramis, et kolmandikule Kiievi majadest on nüüdseks tagatud toasoe. Ukraina spetsialistid jätkavad pealinnas küttesüsteemide taastamist.
Klõtskõ kinnitas, et Ukraina elektriettevõtted püüavad tagada kõikide linna tarbijatele elektri vaheldumisi kolmeks tunniks korraga.
Kiiev: Ukraina väed tapsid Iraani instruktorid, kes tegutsesid Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel
"Ukraina sõjaväelased tapsid Iraani instruktorid, kes koolitasid Vene vägesid kasutama hulkurdroone. Need instruktorid tegutsesid okupeeritud Krimmi poolsaarel," ütles ajalehele The Guardian Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov.
"Nad olid meie territooriumil. Me ei kutsunud neid siia ja kui nad teevad koostööd terroristidega, siis peame nad tapma," lisas Danilov.
Danilov ei täpsustanud, kui palju iraanlasi sai Krimmis surma, vahendas The Guardian.
Briti luure: kehva väljaõppe saanud mobiliseeritud Vene sõdurite seas on suured kaotused
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma regulaarses luureülevaates välja, et Vene mobilisatsiooni ilmestab segadus teenistusse määramise kõlblikkuse osas, kehv väljaõpe ja kehv varustus ning mobiliseeritud sõdurite saatmine rindele kohtadesse, kus on oodata palju kaotusi.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 25 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/JmQJ9ovBb9
#StandWithUkraine pic.twitter.com/wz2UeI268x
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 25, 2022
Brittide hinnangul on paljud, kuigi mitte kõik, mobiliseeritud reservistid varem teeninud. Samas on mitmeid näiteid kuidas on mobiliseeritud inimesi, kelle tervislikku seisundit pole korralikult kontrollitud ning mitmed mobiliseeritud peavad peavad minema rindele olles tõsiselt krooniliselt haiged.
Briti kaitseministeerium toob välja, et väga suure tõenäosusega on mobiliseeritud sõdurite seas olnud Svatove lähistel suured kaotused Ukraina suurtükitule tõttu. Mobiliseerituid sunniti sealkandis rajama ulatuslikku kaevikusüsteemi.
Donetski oblastis on samas hukkunud suur hulk mobiliseerituid rünnates Bahmuti lähistel Ukraina kaitseliine.
Vene valitsus võib muutuda mobiliseeritute suurte kaotuste tõttu murelikuks, kuna nende lähedased võivad kinnipidamise riskist hoolimata hakata protestima mobiliseeritute kehvade tingimuste parandamise nimel.
Ukraina peastaap: Ukraina tõrjus 11 kohas Vene rünnakud
Ukraina kaitsejõudude peastaap tõi reede hommikul oma rindeülevaates välja, et Ukraina kaitsejõud tõkestasid Vene rünnakud 11 erinevas kohas rindejoonel.
Peastaabi sõnul on Vene vägede põhipingutus jätkuvalt Bahmut ja Avdijivka.
Viimase ööpäeva jooksul tegid Ukraina väed 12 õhulööki Vene vägede, relvastuse ja sõjatehnika koondumiskohtadesse. Samuti rünnati kahte Vene õhutõrjeraketisüsteemide positsiooni. Peale seda rünnati kahe Vene vägede koondumispunkti suurtükitule ja rakettidega.
Peastaabi väitel hukkusid hiljuti Ukraina täppislöögis okupeeritud Zaporižžja oblastis Zeleny Jaris 20 Vene sõdurit. Hinnanguliselt oli 15 haavatut ning hävis kaks veokit.
Zelenski intervjuus FT-le: ei mingeid kõnelusi ilma Krimmita
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas intervjuus Financial Timesile, et ei tasu raisata aega ettepanekutele, mille hulka ei kuulu Krimmi vabastamine. Zelenski sõnul võib Krimm Ukraina koosseisu naasta ka mittesõjalisel viisil.
Zelenski sõnul ei saa sõjale olla pikaajalist lahendust kuniks Venemaa ei tõmba oma vägesid välja kõikidelt okupeeritud aladelt. Vastasel juhul konflikt lihtsalt jätkub.
Ukraina presidendi hinnangul kinnitavad Vene rünnakud Ukraina taristule asjaolu, et Moskva pole sõja lõpetamisest huvitatud.
Zelenski kinnitas lisaks, et riigil hakkavad otsa saama elektritrafode tagavaraosad peale mitmeid Vene rünnakuid Ukraina elektritaristu pihta.
Ukraina on palunud tagavaraosi Poolalt ja Leedult ning uurib võimalusi, et kuidas suurendada nende osade kodumaist tootmist. Samas hoiatas Ukraina president, et uute vajalike komponentide ehitamine võib võtta neli kuni kaheksa kuud aega.
Zelenzki: veevarustusega on probleeme veel 15 oblastis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et 15 Ukraina oblastis on veel probleeme kraanivee tagamisega.
Kõige keerulisem on olukord Zelenski sõnul Kiievi, Kirovohradi, Dnipropetrovski, Lvivi, Poltava ja Harkivi oblastites. Veel enamates oblastites on probleeme elektriühenduse tagamisega.
Ukraina presidendi sõnul on riigis rajatud 4362 "murdumatut punkti," kus on tagatud baasteenused nagu elekter, internetiühendus, küte, joogivesi jms.
Zelenski kinnitas, et rinne püsib ning on suundi, kus Ukraina väed kavatsevad teha pealetunge.
Ukraina president kinnitas lisaks, et neljapäeva jooksul sai Ukraina tagasi 50 sõjavangi Vene vangistusest. 15 sõjavangi pärinesid Tšornobõli piirkonna kaitsemeeskonna seast ning seitse Maosaarelt.
Zelenski lubas, et varsti teatatakse olulistest uudistest. Selgituseta lause järgnes Ukraina presidendi kinnitusele, et tehakse tööd riigi vabastamise ning Ukraina julgeolekutagatistega.
Kiievi linna kriitiline elektritaristu on taastatud
Ukraina pealinnas Kiievis on taastatud linna kriitiline elektritaristu, kinnitas eraettevõte DTEK neljapäeval. Edaspidi lülitatakse linnas tarbijatele elekter sisse 2-3 tunniks iga päev, kuniks võrku jõudva elektri hulk suureneb.
Kui süsteem on stabiliseerunud, siis hakatakse kasutama varem kehtinud plaanilisi elektrikatkestusi.
Forbes: Venemaa on sõjale kulutanud 82 miljardit dollarit
Ajakirja Forbes Ukraina väljaande hinnangul on Venemaa kulutanud alates veebruarist sõjale Ukrainas 82 miljardit dollarit. Hinnang põhineb eeldusel, et Vene väed kasutavad päevas 10 000 – 50 000 suurtükimürsku ning keskmise Nõukogude päritolu suurtükimürsu hind on 1000 dollarit.
Seega ainuüksi suurtükitulele on Venemaa kulutanud üle 5,5 miljardi dollari.
Venemaa on tulistanud lisaks Ukraina pinnale üle 4000 raketi. Keskmise Vene raketi hind on kolm miljonit dollarit.
Samuti on Venemaa Ukraina teatel kaotanud 278 sõjalennukit.
Üks Vene sõjalennuk maksab hinnanguliselt 18 miljonit dollarit. Samamoodi on ühe sõjakopteri hind keskmiselt 10,4 miljonit dollarit ning neid on Ukraina teatel Venemaa kaotanud 261. Seega oleks Vene lennunduse kaotused rahas arvestatuna kaheksa miljardit dollarit.
Sõjandusblogi Oryx on samas välja toonud madalamad Vene lennuväe kaotuste numbrid, tuginedes visuaalsetele tõenditele (ehk lennuki või kopteri kaotusest on kindel pildiline tõestus).
Venemaa pommitas Hersoni oblastit neljapäeval 49 korda
Neljapäeval tabasid Vene vägede rünnakud Hersoni oblastis eluhooneid, laevatehast, koolihooneid ja ühte gaasitoru, teatas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõš.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas neljapäeval, et saab pea iga tund teateid Vene vägede rünnakutest vabastatud Hersoni oblastile.
Hersoni linnas hukkus Vene rünnakute tõttu seitse tsiviilisikut
Vene väed pommitasid neljapäeval Hersoni linna 17 korda suurtükkidest ning mitmikraketiheitjatest. Hersoni oblasti kuberneri Jaroslav Januševõš teatas, et Vene rünnakutes hukkus seitse inimest ning 21 inimest sai vigastada.
Sõja käigus on kaduma läinud 15 000 inimest
Hollandis Haagis paiknev organisatsiooni Rahvusvaheline Kadunud Isikute Komisjon (ICMP) esindaja sõnul on Vene-Ukraina sõja käigus kadunuks jäänud 15 000 inimest.
ICMP Euroopa direktori Matthew Holliday sõnul ei ole täiel määral selge kui paljud ukrainlased on vastu nende tahtmist viidud Venemaale või maetud märgistamata haudadesse.
IAEA peadirektor: Ukraina tuumajaamadega toimuv on väga murettekitav
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi avaldas neljapäeva õhtul videopöördumise, milles väljendas muret Ukraina tuumajaamade füüsilise turvalisuse pärast.
Eelkõige tõi Grossi välja tuumajaamade elektriühenduse katkemise, mis on tarvilik jaamade ohutuse tagamiseks.
My statement on the situation and recent developments at nuclear power plants in #Ukraine, part 1 of 2. pic.twitter.com/nVD4yYQZEA
— Rafael MarianoGrossi (@rafaelmgrossi) November 24, 2022
Grossi otseselt Venemaa rünnakuid Ukraina elektritaristule ei maininud. IAEA peadirektori sõnul on Ukraina palunud IAEA inspektorite abi mitte ainult Zaporižžja tuumajaama turvalisuse tagamisel, vaid ka teiste Ukraina tuumajaamade töö turvalisuse tagamisel.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 430 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 86150 (võrdlus eelmise päevaga +430);
- tankid 2899 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5844 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1895 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1553 (+6);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4404 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+2).
Vene väed kandsid suurimaid kaotusi Bahmuti ja Lõmani lähistel.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Venemaa jätkab Hersoni pommitamist, pool Kiievit on ilma elektrita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 25. novembril kell 22.53:
- Kiievi linnapea: kolmandikule linna majadest on taastatud kaugküte;
- Briti luure: kehva väljaõppe saanud mobiliseeritud Vene sõdurite seas on suured kaotused;
- Zelenski intervjuus FT-le: ei mingeid kõnelusi ilma Krimmita;
- Zelenzki: veevarustusega on probleeme veel 15 oblastis;
- Kiievi linna kriitiline elektritaristu on taastatud;
- Sõja käigus on kaduma läinud 15 000 inimest;
- IAEA peadirektor: Ukraina tuumajaamadega toimuv on väga murettekitav.
Elektrifirmad jätkavad ühenduste taastamist
Ukraina elektrifirmad jätkasid reedel võrguühenduste taastamist, võrguoperaatori Ukrenergo teatel olid reede õhtul rivist väljas veel kolmandik elektritarnijatest, võrguettevõte palus inimestel piirata oma tarbimist.
"Elektrivõrgu taastamine jätkub, parandusmeeskonnad töötavad ööpäevaringselt," teatas Ukrenergo.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel on võrku taas ühendatud kolm Ukraina käes oleval territooriumil asuvat tuumajaama, neljas, Venemaa okupeeritud alale jääv Zaporižžja tuumajaam alustas taas tööd neljapäeval.
Mediazone: Venemaa 155. merejalaväe brigaad on Pavlovkas kaotanud 900 sõdurit
Ukrainasse saadetud Vene Kaug-Idas baseeruva merejalaväebrigaadi sõdurid väidavad, et nende üksus on lahingutes kaotanud 900 sõdurit, vahendas Venemaa sõltumatu väljaanne Mediazone.
Sõdurid väidavad, et kolme kuu jooksul on hukkunud umbes 400-500 sõdurit. Koos haavatutega ulatub kaotuste arv 900 sõdurini.
"Kaotasin vaid kahe päeva jooksul neli sõpra. Sõdurid kaaluvad rindelt põgenemist, saan sellest aru, mõtlen sama. Olen alati ustavalt kodumaad teeninud, kuid nüüd on see ilmselt ainus võimalus, et püsida elus," teatas üks sõdur.
Sõdur süüdistas kaotustes Venemaa sõjaväejuhte, kes saadavad nad pidevalt pealetungile Pavlovka küla lähistel.
EL-i riigid saadavad Ukrainasse elektrigeneraatorid, et riik saaks talve üle elada
Mitmed Euroopa Liidu (EL) riigid teatasid, et saadavad Ukrainasse elektrigeneraatorid, vahendas CNN.
Prantsuse välisminister Catherine Colonna teatas, et riik saadab Ukrainasse 100 võimsat generaatorit.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas reedel samuti, et EL tugevdab jõupingutusi, et aidata Ukrainal energiakriisiga toime tulla. Von der Leyen suhtles reedel ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Ukraina peab Vene vägede pommitamise tõttu evakueerima Hersoni haiglas asuvad patsiendid
"Hersoni haigla patsiente evakueeritakse, kuna Venemaa jätkab pommitamist," teatas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõš.
Januševõši sõnul viiakse Hersoni haiglas ravil viibivad lapsed Mõkolajivisse, vahendas The Guardian.
SBU arreteeris Kiievis aktiveeritud Vene uinuva agendi (sleeper agent)
Ukraina julgeolekuteenistus SBU teatas Krimmist tulnud Vene agendi tabamisest Kiievis. Agent pidi pealinnas korraldama sabotaažiakte. Tabatud agent saabus Krimmi kuu enne täieulatuslikku Venemaa kallaletungi Ukrainale.
Agenti oli Kiievis "sugulaste külastamise" ettekäändega ning talle anti talle hiljuti käsk aktiveeruda, teatas SBU reedel.
Agent tegeles ka pealinna regioonis paiknevate Ukraina vägede liikumismarsruutide järel luuramisega. Tabatud isik oli endine miilitsa töötaja, kes pärast 2014. aastat Ukraina siseministeeriumi palgalt vallandamist jäi Sevastopoli.
Sevastopolis läks mees üle venelaste poole ning läbis nende poolt operatiivlahingu väljaõppe.
Kiievi linnapea: kolmanikule linna majadest on taastatud kaugkütte ühendus
Ukraina pealinna Kiievi linnapea Vitali Klõtskõ teatas Telegramis, et kolmandikule Kiievi majadest on nüüdseks tagatud toasoe. Ukraina spetsialistid jätkavad pealinnas küttesüsteemide taastamist.
Klõtskõ kinnitas, et Ukraina elektriettevõtted püüavad tagada kõikide linna tarbijatele elektri vaheldumisi kolmeks tunniks korraga.
Kiiev: Ukraina väed tapsid Iraani instruktorid, kes tegutsesid Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel
"Ukraina sõjaväelased tapsid Iraani instruktorid, kes koolitasid Vene vägesid kasutama hulkurdroone. Need instruktorid tegutsesid okupeeritud Krimmi poolsaarel," ütles ajalehele The Guardian Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov.
"Nad olid meie territooriumil. Me ei kutsunud neid siia ja kui nad teevad koostööd terroristidega, siis peame nad tapma," lisas Danilov.
Danilov ei täpsustanud, kui palju iraanlasi sai Krimmis surma, vahendas The Guardian.
Briti luure: kehva väljaõppe saanud mobiliseeritud Vene sõdurite seas on suured kaotused
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma regulaarses luureülevaates välja, et Vene mobilisatsiooni ilmestab segadus teenistusse määramise kõlblikkuse osas, kehv väljaõpe ja kehv varustus ning mobiliseeritud sõdurite saatmine rindele kohtadesse, kus on oodata palju kaotusi.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 25 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/JmQJ9ovBb9
#StandWithUkraine pic.twitter.com/wz2UeI268x
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 25, 2022
Brittide hinnangul on paljud, kuigi mitte kõik, mobiliseeritud reservistid varem teeninud. Samas on mitmeid näiteid kuidas on mobiliseeritud inimesi, kelle tervislikku seisundit pole korralikult kontrollitud ning mitmed mobiliseeritud peavad peavad minema rindele olles tõsiselt krooniliselt haiged.
Briti kaitseministeerium toob välja, et väga suure tõenäosusega on mobiliseeritud sõdurite seas olnud Svatove lähistel suured kaotused Ukraina suurtükitule tõttu. Mobiliseerituid sunniti sealkandis rajama ulatuslikku kaevikusüsteemi.
Donetski oblastis on samas hukkunud suur hulk mobiliseerituid rünnates Bahmuti lähistel Ukraina kaitseliine.
Vene valitsus võib muutuda mobiliseeritute suurte kaotuste tõttu murelikuks, kuna nende lähedased võivad kinnipidamise riskist hoolimata hakata protestima mobiliseeritute kehvade tingimuste parandamise nimel.
Ukraina peastaap: Ukraina tõrjus 11 kohas Vene rünnakud
Ukraina kaitsejõudude peastaap tõi reede hommikul oma rindeülevaates välja, et Ukraina kaitsejõud tõkestasid Vene rünnakud 11 erinevas kohas rindejoonel.
Peastaabi sõnul on Vene vägede põhipingutus jätkuvalt Bahmut ja Avdijivka.
Viimase ööpäeva jooksul tegid Ukraina väed 12 õhulööki Vene vägede, relvastuse ja sõjatehnika koondumiskohtadesse. Samuti rünnati kahte Vene õhutõrjeraketisüsteemide positsiooni. Peale seda rünnati kahe Vene vägede koondumispunkti suurtükitule ja rakettidega.
Peastaabi väitel hukkusid hiljuti Ukraina täppislöögis okupeeritud Zaporižžja oblastis Zeleny Jaris 20 Vene sõdurit. Hinnanguliselt oli 15 haavatut ning hävis kaks veokit.
Zelenski intervjuus FT-le: ei mingeid kõnelusi ilma Krimmita
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas intervjuus Financial Timesile, et ei tasu raisata aega ettepanekutele, mille hulka ei kuulu Krimmi vabastamine. Zelenski sõnul võib Krimm Ukraina koosseisu naasta ka mittesõjalisel viisil.
Zelenski sõnul ei saa sõjale olla pikaajalist lahendust kuniks Venemaa ei tõmba oma vägesid välja kõikidelt okupeeritud aladelt. Vastasel juhul konflikt lihtsalt jätkub.
Ukraina presidendi hinnangul kinnitavad Vene rünnakud Ukraina taristule asjaolu, et Moskva pole sõja lõpetamisest huvitatud.
Zelenski kinnitas lisaks, et riigil hakkavad otsa saama elektritrafode tagavaraosad peale mitmeid Vene rünnakuid Ukraina elektritaristu pihta.
Ukraina on palunud tagavaraosi Poolalt ja Leedult ning uurib võimalusi, et kuidas suurendada nende osade kodumaist tootmist. Samas hoiatas Ukraina president, et uute vajalike komponentide ehitamine võib võtta neli kuni kaheksa kuud aega.
Zelenzki: veevarustusega on probleeme veel 15 oblastis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et 15 Ukraina oblastis on veel probleeme kraanivee tagamisega.
Kõige keerulisem on olukord Zelenski sõnul Kiievi, Kirovohradi, Dnipropetrovski, Lvivi, Poltava ja Harkivi oblastites. Veel enamates oblastites on probleeme elektriühenduse tagamisega.
Ukraina presidendi sõnul on riigis rajatud 4362 "murdumatut punkti," kus on tagatud baasteenused nagu elekter, internetiühendus, küte, joogivesi jms.
Zelenski kinnitas, et rinne püsib ning on suundi, kus Ukraina väed kavatsevad teha pealetunge.
Ukraina president kinnitas lisaks, et neljapäeva jooksul sai Ukraina tagasi 50 sõjavangi Vene vangistusest. 15 sõjavangi pärinesid Tšornobõli piirkonna kaitsemeeskonna seast ning seitse Maosaarelt.
Zelenski lubas, et varsti teatatakse olulistest uudistest. Selgituseta lause järgnes Ukraina presidendi kinnitusele, et tehakse tööd riigi vabastamise ning Ukraina julgeolekutagatistega.
Kiievi linna kriitiline elektritaristu on taastatud
Ukraina pealinnas Kiievis on taastatud linna kriitiline elektritaristu, kinnitas eraettevõte DTEK neljapäeval. Edaspidi lülitatakse linnas tarbijatele elekter sisse 2-3 tunniks iga päev, kuniks võrku jõudva elektri hulk suureneb.
Kui süsteem on stabiliseerunud, siis hakatakse kasutama varem kehtinud plaanilisi elektrikatkestusi.
Forbes: Venemaa on sõjale kulutanud 82 miljardit dollarit
Ajakirja Forbes Ukraina väljaande hinnangul on Venemaa kulutanud alates veebruarist sõjale Ukrainas 82 miljardit dollarit. Hinnang põhineb eeldusel, et Vene väed kasutavad päevas 10 000 – 50 000 suurtükimürsku ning keskmise Nõukogude päritolu suurtükimürsu hind on 1000 dollarit.
Seega ainuüksi suurtükitulele on Venemaa kulutanud üle 5,5 miljardi dollari.
Venemaa on tulistanud lisaks Ukraina pinnale üle 4000 raketi. Keskmise Vene raketi hind on kolm miljonit dollarit.
Samuti on Venemaa Ukraina teatel kaotanud 278 sõjalennukit.
Üks Vene sõjalennuk maksab hinnanguliselt 18 miljonit dollarit. Samamoodi on ühe sõjakopteri hind keskmiselt 10,4 miljonit dollarit ning neid on Ukraina teatel Venemaa kaotanud 261. Seega oleks Vene lennunduse kaotused rahas arvestatuna kaheksa miljardit dollarit.
Sõjandusblogi Oryx on samas välja toonud madalamad Vene lennuväe kaotuste numbrid, tuginedes visuaalsetele tõenditele (ehk lennuki või kopteri kaotusest on kindel pildiline tõestus).
Venemaa pommitas Hersoni oblastit neljapäeval 49 korda
Neljapäeval tabasid Vene vägede rünnakud Hersoni oblastis eluhooneid, laevatehast, koolihooneid ja ühte gaasitoru, teatas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõš.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas neljapäeval, et saab pea iga tund teateid Vene vägede rünnakutest vabastatud Hersoni oblastile.
Hersoni linnas hukkus Vene rünnakute tõttu seitse tsiviilisikut
Vene väed pommitasid neljapäeval Hersoni linna 17 korda suurtükkidest ning mitmikraketiheitjatest. Hersoni oblasti kuberneri Jaroslav Januševõš teatas, et Vene rünnakutes hukkus seitse inimest ning 21 inimest sai vigastada.
Sõja käigus on kaduma läinud 15 000 inimest
Hollandis Haagis paiknev organisatsiooni Rahvusvaheline Kadunud Isikute Komisjon (ICMP) esindaja sõnul on Vene-Ukraina sõja käigus kadunuks jäänud 15 000 inimest.
ICMP Euroopa direktori Matthew Holliday sõnul ei ole täiel määral selge kui paljud ukrainlased on vastu nende tahtmist viidud Venemaale või maetud märgistamata haudadesse.
IAEA peadirektor: Ukraina tuumajaamadega toimuv on väga murettekitav
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi avaldas neljapäeva õhtul videopöördumise, milles väljendas muret Ukraina tuumajaamade füüsilise turvalisuse pärast.
Eelkõige tõi Grossi välja tuumajaamade elektriühenduse katkemise, mis on tarvilik jaamade ohutuse tagamiseks.
My statement on the situation and recent developments at nuclear power plants in #Ukraine, part 1 of 2. pic.twitter.com/nVD4yYQZEA
— Rafael MarianoGrossi (@rafaelmgrossi) November 24, 2022
Grossi otseselt Venemaa rünnakuid Ukraina elektritaristule ei maininud. IAEA peadirektori sõnul on Ukraina palunud IAEA inspektorite abi mitte ainult Zaporižžja tuumajaama turvalisuse tagamisel, vaid ka teiste Ukraina tuumajaamade töö turvalisuse tagamisel.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 430 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 86150 (võrdlus eelmise päevaga +430);
- tankid 2899 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5844 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1895 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1553 (+6);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4404 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+2).
Vene väed kandsid suurimaid kaotusi Bahmuti ja Lõmani lähistel.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Venemaa jätkab Hersoni pommitamist, pool Kiievit on ilma elektrita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa toetajad on aastaid kandnud mängude ajal plastikkiivreid ja mängurelvi, kirjutab väljaanne Reuters.
FIFA hakkas kostüümide osas karmimaid meetmeid kasutusele võtma, kuna neid Inglismaa fänne kritiseeriti internetis, kes olid Katari pealinnas Dohas pärast 6:2 võitu Iraani üle riietanud end ristisõdijate kostüümidesse.
"Neid kostüüme võib araabia või Lähis-Ida kontekstis pidada solvavateks, nii et see on põhjus, miks neid staadionitele ei lubata," ütles FIFA pressiesindaja.
Paljude araablaste jaoks tuletab sõna ristisõda meelde 11.–13. sajandil toimunud kristlaste vägivaldsete sissetungide valusat ajalugu.
Kultuuri ja õigustega seotud küsimused on Kataris olnud peaaegu sama palju fookuses kui jalgpall.
Mõned Walesi fännid pidid selle nädala alguses turniiri esimeses mängus USA vastu eemaldama LGBT kogukonda toetavad vikerkaarevärvidega mütsid. Samasoolised suhted on Kataris ebaseaduslikud. | FIFA ei luba Inglismaa fännidel kanda MM-il ristisõdijate kostüüme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa toetajad on aastaid kandnud mängude ajal plastikkiivreid ja mängurelvi, kirjutab väljaanne Reuters.
FIFA hakkas kostüümide osas karmimaid meetmeid kasutusele võtma, kuna neid Inglismaa fänne kritiseeriti internetis, kes olid Katari pealinnas Dohas pärast 6:2 võitu Iraani üle riietanud end ristisõdijate kostüümidesse.
"Neid kostüüme võib araabia või Lähis-Ida kontekstis pidada solvavateks, nii et see on põhjus, miks neid staadionitele ei lubata," ütles FIFA pressiesindaja.
Paljude araablaste jaoks tuletab sõna ristisõda meelde 11.–13. sajandil toimunud kristlaste vägivaldsete sissetungide valusat ajalugu.
Kultuuri ja õigustega seotud küsimused on Kataris olnud peaaegu sama palju fookuses kui jalgpall.
Mõned Walesi fännid pidid selle nädala alguses turniiri esimeses mängus USA vastu eemaldama LGBT kogukonda toetavad vikerkaarevärvidega mütsid. Samasoolised suhted on Kataris ebaseaduslikud.
### Response:
FIFA ei luba Inglismaa fännidel kanda MM-il ristisõdijate kostüüme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | West Texas Intermediate (WTI) naftabarreli hind langes 76,28 dollarile.
EL-i suursaadikud ei jõudnud reedel kokkuleppele G7 esitatud ettepanekus seada Vene naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit. Kõnelused jätkuvad esmaspäeval.
Poola ja Balti riigid leidsid, et pakutud hinnalagi on Moskva jaoks liiga soodne. Kreeka, Küpros ja Malta ei nõustu hinnalaega alla 70 dollari barrelist.
Detsembri algul kohtuv OPEC+ kaalub tootmise tõstmist sanktsioonide tõttu turule mittejõudva Vene nafta koguste kompenseerimiseks. | Nafta hind langes reedel alla 84 dollari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
West Texas Intermediate (WTI) naftabarreli hind langes 76,28 dollarile.
EL-i suursaadikud ei jõudnud reedel kokkuleppele G7 esitatud ettepanekus seada Vene naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit. Kõnelused jätkuvad esmaspäeval.
Poola ja Balti riigid leidsid, et pakutud hinnalagi on Moskva jaoks liiga soodne. Kreeka, Küpros ja Malta ei nõustu hinnalaega alla 70 dollari barrelist.
Detsembri algul kohtuv OPEC+ kaalub tootmise tõstmist sanktsioonide tõttu turule mittejõudva Vene nafta koguste kompenseerimiseks.
### Response:
Nafta hind langes reedel alla 84 dollari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keila jäi alguses suurelt kaotusseisu, jäädes esimesel veerandajal 24:34 alla. Ka teise veerandaja võitis Läti klubi 20:18. Kolmanda veerandaja suutis küll Keila võita, aga vaid ühe punktiga 21:20.
Keila tõus algas viimasel veerandajal, mis võideti lausa 31:15.
Keila parimana viskas Kristen Kasemets 29 punkti ja võttis seitse lauapalli. Matej Radunic ja Marcis Vitols toetasid vastavalt 21 ja 16 silmaga.
Vastaste parimana tõi Renars Birkans 20 punkti. Karlis Silins ja Frederiks Meinarts toetasid vastavalt 19 ja 11 silmaga.
Keila on ühisliigas 12. kohal, olles kaheksast mängust võitnud kolm. Liepaja on koha võrra eespool. | Keila tegi vägeva viimase veerandaja ning alistas Liepaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keila jäi alguses suurelt kaotusseisu, jäädes esimesel veerandajal 24:34 alla. Ka teise veerandaja võitis Läti klubi 20:18. Kolmanda veerandaja suutis küll Keila võita, aga vaid ühe punktiga 21:20.
Keila tõus algas viimasel veerandajal, mis võideti lausa 31:15.
Keila parimana viskas Kristen Kasemets 29 punkti ja võttis seitse lauapalli. Matej Radunic ja Marcis Vitols toetasid vastavalt 21 ja 16 silmaga.
Vastaste parimana tõi Renars Birkans 20 punkti. Karlis Silins ja Frederiks Meinarts toetasid vastavalt 19 ja 11 silmaga.
Keila on ühisliigas 12. kohal, olles kaheksast mängust võitnud kolm. Liepaja on koha võrra eespool.
### Response:
Keila tegi vägeva viimase veerandaja ning alistas Liepaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti jalgpallikoondist ootavad 2023. aastal ees põnevad 2024. aasta EM-iks valikmängud, kus on vastasteks MM-finaalturniiril ühe pronksi ja EM-finaalturniiril ühe hõbemedali teeninud Belgia ning MM-finaalturniiril pronksile tulnud Austria, tugevad Rootsi ja Aserbaidžaan. Kõigi kohtumiste eel on staadioni ümber avatud festivaliala, kus astuvad üles armastatud Eesti artistid.
Kaua oodatud EM-valikmängude piletipaketid on kuni 2022. aasta lõpuni saadaval erihinnaga: sääst võrreldes üksikpiletiga 25%. Näiteks fännisektori istekohtade piletipakett maksab aasta lõpuni 54 eurot (13,50 eurot mängu kohta), kuid üksikpiletite summa samale istekohale on 72 eurot (18 eurot mängu kohta).
Hinnainfo (kuni 31.12.2022):
Küljetribüüni PREMIUM pakett 79 € (üksikpääsmetena 105.20 €). Küljetribüüni pakett 67 € (üksikpääsmetena 89 €). Otsatribüüni pakett 54 € (üksikpääsmetena 72 €). Piletipakett lapsele (2017. aastal ja hiljem sündinud) 20 €.
Hindadele lisandub Piletilevi teenustasu 1,20 eurot mängu kohta.
Valides ühe mängu ja istekoha staadionil, kaasnevad sellega automaatselt ka teiste mängude piletid sama istekohaga. Vabade kohtade olemasolul tulevad üksikpiletid müüki alates maikuust.
Avamäng kodumurul, A. Le Coq Arenal toimub 20. juunil ning valiksari kulmineerub novembris.
Eesti koondise kodumängud A. Le Coq Arenal (algusajad Eesti aja järgi):
20.06.2023 kell 21.45 Eesti – Belgia
09.09.2023 kell 19.00 Eesti – Rootsi
13.10.2023 kell 19.00 Eesti – Aserbaidžaan
16.11.2023 kell 19.00 Eesti – Austria
Piletite edasimüük (sh välisfännidele) või piletite kasutamine kommertseesmärkidel (sh loosimised vms) on ilma Eesti Jalgpalli Liidu nõusolekuta keelatud. Eesti Jalgpalli Liidul on õigus välisfänne mitte lubada Eesti poolehoidjate sektorisse ja tühistada edasimüüdud piletite kehtivus. | Algas meeste koondise EM-valiksarja piletimüük | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti jalgpallikoondist ootavad 2023. aastal ees põnevad 2024. aasta EM-iks valikmängud, kus on vastasteks MM-finaalturniiril ühe pronksi ja EM-finaalturniiril ühe hõbemedali teeninud Belgia ning MM-finaalturniiril pronksile tulnud Austria, tugevad Rootsi ja Aserbaidžaan. Kõigi kohtumiste eel on staadioni ümber avatud festivaliala, kus astuvad üles armastatud Eesti artistid.
Kaua oodatud EM-valikmängude piletipaketid on kuni 2022. aasta lõpuni saadaval erihinnaga: sääst võrreldes üksikpiletiga 25%. Näiteks fännisektori istekohtade piletipakett maksab aasta lõpuni 54 eurot (13,50 eurot mängu kohta), kuid üksikpiletite summa samale istekohale on 72 eurot (18 eurot mängu kohta).
Hinnainfo (kuni 31.12.2022):
Küljetribüüni PREMIUM pakett 79 € (üksikpääsmetena 105.20 €). Küljetribüüni pakett 67 € (üksikpääsmetena 89 €). Otsatribüüni pakett 54 € (üksikpääsmetena 72 €). Piletipakett lapsele (2017. aastal ja hiljem sündinud) 20 €.
Hindadele lisandub Piletilevi teenustasu 1,20 eurot mängu kohta.
Valides ühe mängu ja istekoha staadionil, kaasnevad sellega automaatselt ka teiste mängude piletid sama istekohaga. Vabade kohtade olemasolul tulevad üksikpiletid müüki alates maikuust.
Avamäng kodumurul, A. Le Coq Arenal toimub 20. juunil ning valiksari kulmineerub novembris.
Eesti koondise kodumängud A. Le Coq Arenal (algusajad Eesti aja järgi):
20.06.2023 kell 21.45 Eesti – Belgia
09.09.2023 kell 19.00 Eesti – Rootsi
13.10.2023 kell 19.00 Eesti – Aserbaidžaan
16.11.2023 kell 19.00 Eesti – Austria
Piletite edasimüük (sh välisfännidele) või piletite kasutamine kommertseesmärkidel (sh loosimised vms) on ilma Eesti Jalgpalli Liidu nõusolekuta keelatud. Eesti Jalgpalli Liidul on õigus välisfänne mitte lubada Eesti poolehoidjate sektorisse ja tühistada edasimüüdud piletite kehtivus.
### Response:
Algas meeste koondise EM-valiksarja piletimüük |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Diplomaadid pidid kokkuleppe sõlmima reede õhtul, kõnelused jätkuvad esmaspäeval," ütlesid Bloombergile asjaga kursis inimesed.
Liikmesriikide suursaadikud arutasid reedel juba kolmandat päeva G7 esitatud ettepanekut. Selle kohaselt tuleb seada Vene naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit.
Poola ja Balti riigid leidsid, et pakutud hinnalagi on Moskva jaoks liiga soodne. Kreeka, Küpros ja Malta ütlevad aga, et alla 70 dollari barrelist nemad ei räägi.
"Kui hinnalagi jääb liiga kõrgele, siis see tõesti ei hammusta. Nafta on Venemaa jaoks suurim tuluallikas, seega on väga oluline seda teha õigesti, et see tõesti mõjutaks Venemaa võimalust seda sõda rahastada," ütles Bloombergile Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. | EL-i riigid ei jõudnud Vene naftale hinnalae kehtestamises kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Diplomaadid pidid kokkuleppe sõlmima reede õhtul, kõnelused jätkuvad esmaspäeval," ütlesid Bloombergile asjaga kursis inimesed.
Liikmesriikide suursaadikud arutasid reedel juba kolmandat päeva G7 esitatud ettepanekut. Selle kohaselt tuleb seada Vene naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit.
Poola ja Balti riigid leidsid, et pakutud hinnalagi on Moskva jaoks liiga soodne. Kreeka, Küpros ja Malta ütlevad aga, et alla 70 dollari barrelist nemad ei räägi.
"Kui hinnalagi jääb liiga kõrgele, siis see tõesti ei hammusta. Nafta on Venemaa jaoks suurim tuluallikas, seega on väga oluline seda teha õigesti, et see tõesti mõjutaks Venemaa võimalust seda sõda rahastada," ütles Bloombergile Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
### Response:
EL-i riigid ei jõudnud Vene naftale hinnalae kehtestamises kokkuleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levandi teenis lühikava eest 72,67 punkti, mis ei ole kaugel tema isiklikust rekordist (75,10).
Aleksandr Selevko on 66,96 punktiga 11. positsioonil.
Lühikava järel juhib võistlust prantslane Kevin Aymoz 88,96 punktiga. Teisel kohal on 85,57 punktiga USA esindaja Ilja Malinin ning kolmandat kohta hoiab jaapanlane Shun Sato, kes teenis lühikava eest 81,59 punkti.
Laupäeval on kavas vabakavad ning meeste võistlus saab alguse kell 18.15. | Täiskasvanutes GP-debüüti tegev Levandi hoiab lühikava järel kuuendat kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levandi teenis lühikava eest 72,67 punkti, mis ei ole kaugel tema isiklikust rekordist (75,10).
Aleksandr Selevko on 66,96 punktiga 11. positsioonil.
Lühikava järel juhib võistlust prantslane Kevin Aymoz 88,96 punktiga. Teisel kohal on 85,57 punktiga USA esindaja Ilja Malinin ning kolmandat kohta hoiab jaapanlane Shun Sato, kes teenis lühikava eest 81,59 punkti.
Laupäeval on kavas vabakavad ning meeste võistlus saab alguse kell 18.15.
### Response:
Täiskasvanutes GP-debüüti tegev Levandi hoiab lühikava järel kuuendat kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Iraan paigutab oma läänepiirile eriüksusi, et takistada Iraagis asuvate kurdi rühmituste imbumist riigi territooriumile," teatas reedel Iraani revolutsioonilise kaardiväe kõrge ohvitser.
Ajalehe The Wall Street Journal hinnangul suurendavad Iraani viimased sammud sõjalise konflikti ohtu Lähis-Idas veelgi.
Hiljuti tegid Iraani väed Iraagi põhjapoolsele Kurdistani regioonile rünnaku rakettide ning droonidega. Iraagi valitsus mõistis rünnaku hukka.
Septembris puhkesid Iraanis protestid. Meeleavaldused puhkesid peale kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombepolitsei vägivalla tõttu. Teheran süüdistab nüüd Iraagis paiknevaid kurde rahutuste õhutamises Iraanis.
Kurdi aladel mõlemal pool piiri tegutsevad separatistlikud rühmitused. Iraan väidab, et tegemist on terroristidega.
Neljapäeval vahistasid Iraani võimud valitsusvastaseid meeleavaldusi pooldava jalgpalluri Voria Ghafouri. 35-aastasele kurdi päritolu jalgpallurile esitati süüdistus islamivabariigi vastases propagandas. | Iraan suurendab Iraagi piiril oma sõjalist kohalolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Iraan paigutab oma läänepiirile eriüksusi, et takistada Iraagis asuvate kurdi rühmituste imbumist riigi territooriumile," teatas reedel Iraani revolutsioonilise kaardiväe kõrge ohvitser.
Ajalehe The Wall Street Journal hinnangul suurendavad Iraani viimased sammud sõjalise konflikti ohtu Lähis-Idas veelgi.
Hiljuti tegid Iraani väed Iraagi põhjapoolsele Kurdistani regioonile rünnaku rakettide ning droonidega. Iraagi valitsus mõistis rünnaku hukka.
Septembris puhkesid Iraanis protestid. Meeleavaldused puhkesid peale kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombepolitsei vägivalla tõttu. Teheran süüdistab nüüd Iraagis paiknevaid kurde rahutuste õhutamises Iraanis.
Kurdi aladel mõlemal pool piiri tegutsevad separatistlikud rühmitused. Iraan väidab, et tegemist on terroristidega.
Neljapäeval vahistasid Iraani võimud valitsusvastaseid meeleavaldusi pooldava jalgpalluri Voria Ghafouri. 35-aastasele kurdi päritolu jalgpallurile esitati süüdistus islamivabariigi vastases propagandas.
### Response:
Iraan suurendab Iraagi piiril oma sõjalist kohalolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad väravad löödi poolaegade alguses: juba kuuendal minutil avas skoori Cody Gakpo (Holland) ja 49. minutil viigistas oma turniiri kolmanda värava löönud Enner Valencia.
Teisel poolajal näitas rohkem võidutahet Ecuadori meeskond, aga teist tabamust enam ei sündinud. Mõru hetk tuli aga lõpuminutitel just neil üle elada, sest Valencia vahetati vigastusega välja ja tema põlve ümber asetati jääkott.
Holland ja Ecuador jätkavad A-grupis nelja punktiga. Senegalil on kolm ja Kataril null punkti ehk korraldaja igal juhul edasi 16 hulka ei pääse. Viimases voorus kohtuvad Holland - Katar ja eeldatavalt tulises lahingus Ecuador - Senegal.
A-alagrupp
90:00
Holland
1
6' Gakpo
1
:
1
1
Ecuador
49' Valencia
Holland
6' Gakpo
Ecuador
49' Valencia
Eelvaade:
Mõlemad meeskonnale tulevad kohtumisele rahuolevas seisus, sest avavoorus nopiti kolm punkti: Holland alistas hiliste väravate toel Senegali 2:0 ja Ecuador sai turniiri avamängus jagu võõrustajast Katarist samuti 2:0.
Hollandi peatreener Louis van Gaal tunnistas esimese kohtumise järel, et tema hoolealuste pallivaldamine polnud loodetud tasemel. Samas väravavaht Andries Noppert tegi kolm suurepärast tõrjet.
Hollandil pole viimasel ajal väga kindlat esinumbrit ning näiteks Noppert oli paar aastat tagasi lepinguta ja mõtles karjääri jätkamisele hoopis politseinikuna. Tugev töö väravahilt kasvatab kindlasti koondise enesekindlust.
Veel vaatavad fännid kindlasti PSV Eindhovenis palliva Cody Gakpo otsa, kes lõi Senegali vastu avavärava. Tema viimasest viiest väravast kolm klubi ja koondise eest kokku on olnud ühtlasi teisel poolajal kohtumiste avaväravateks. Teisisõnu - Gakpol on kombeks asju otsustada.
Maailma edetabelis kaheksandal kohal asuvast Hollandist 36 kohta madalamal paiknev Ecuador läks ajalukku meeskonnana, kes esimesena sai avamängus võõrustajatest jagu. Kui hollandlased lõid väravad lõpuminutitel, siis Ecuadori ründaja Enner Valencia karistas võõrustajaid kahel korral juba avapoolajal.
Ajaloo jooksul teist korda alagrupist edasi pääseda sooviv Ecuador on Hollandiga kahel korral ka sõpruskohtumises vastamisi läinud: 2006. aastal võitis Holland 1:0 ja 2014. aastal tehti 1:1 viik. Need tulemused reedel mõistagi suurt ei maksa. | Viigistanud Holland ja Ecuador jätkavad MM-il kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad väravad löödi poolaegade alguses: juba kuuendal minutil avas skoori Cody Gakpo (Holland) ja 49. minutil viigistas oma turniiri kolmanda värava löönud Enner Valencia.
Teisel poolajal näitas rohkem võidutahet Ecuadori meeskond, aga teist tabamust enam ei sündinud. Mõru hetk tuli aga lõpuminutitel just neil üle elada, sest Valencia vahetati vigastusega välja ja tema põlve ümber asetati jääkott.
Holland ja Ecuador jätkavad A-grupis nelja punktiga. Senegalil on kolm ja Kataril null punkti ehk korraldaja igal juhul edasi 16 hulka ei pääse. Viimases voorus kohtuvad Holland - Katar ja eeldatavalt tulises lahingus Ecuador - Senegal.
A-alagrupp
90:00
Holland
1
6' Gakpo
1
:
1
1
Ecuador
49' Valencia
Holland
6' Gakpo
Ecuador
49' Valencia
Eelvaade:
Mõlemad meeskonnale tulevad kohtumisele rahuolevas seisus, sest avavoorus nopiti kolm punkti: Holland alistas hiliste väravate toel Senegali 2:0 ja Ecuador sai turniiri avamängus jagu võõrustajast Katarist samuti 2:0.
Hollandi peatreener Louis van Gaal tunnistas esimese kohtumise järel, et tema hoolealuste pallivaldamine polnud loodetud tasemel. Samas väravavaht Andries Noppert tegi kolm suurepärast tõrjet.
Hollandil pole viimasel ajal väga kindlat esinumbrit ning näiteks Noppert oli paar aastat tagasi lepinguta ja mõtles karjääri jätkamisele hoopis politseinikuna. Tugev töö väravahilt kasvatab kindlasti koondise enesekindlust.
Veel vaatavad fännid kindlasti PSV Eindhovenis palliva Cody Gakpo otsa, kes lõi Senegali vastu avavärava. Tema viimasest viiest väravast kolm klubi ja koondise eest kokku on olnud ühtlasi teisel poolajal kohtumiste avaväravateks. Teisisõnu - Gakpol on kombeks asju otsustada.
Maailma edetabelis kaheksandal kohal asuvast Hollandist 36 kohta madalamal paiknev Ecuador läks ajalukku meeskonnana, kes esimesena sai avamängus võõrustajatest jagu. Kui hollandlased lõid väravad lõpuminutitel, siis Ecuadori ründaja Enner Valencia karistas võõrustajaid kahel korral juba avapoolajal.
Ajaloo jooksul teist korda alagrupist edasi pääseda sooviv Ecuador on Hollandiga kahel korral ka sõpruskohtumises vastamisi läinud: 2006. aastal võitis Holland 1:0 ja 2014. aastal tehti 1:1 viik. Need tulemused reedel mõistagi suurt ei maksa.
### Response:
Viigistanud Holland ja Ecuador jätkavad MM-il kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Aafrika riik on maailmas tuntud oma kesk- ja pikamaajooksjate poolest, kes on võitnud arvukalt kuldmedaleid olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt ning püstitanud mitmeid rekordeid. Keenia oli 2020. aasta Tokyo olümpiamängudel kergejõustiku medalitabelis kolmandal kohal.
Keeniat on aastaid süüdistatud sooritusvõimet suurendavate ravimite laialdases kasutamises, kuid viimasel ajal on dopingujuhtumid muutunud väga sagedaseks.
Võistluskeelu tõttu ei saaks Keenia sportlased ülemaailmselt võistelda, seaks ohtu sportlaste plaanid 2024. aasta Pariisi olümpiamängudeks ja kahjustaks tõsiselt riigi mainet selles spordis.
"Me ei luba ebaeetilistel isikutel Keenia mainet dopinguga rikkuda," ütles Keenia spordiminister Ababu Namwamba reedel Twitteris. "Peame alistama dopingu ja selle kasutajad."
Valitsus teatas, et on järgmiseks viieks aastaks eraldanud dopinguvastaseks võitluseks viis miljonit dollarit, vahendas ajaleht Daily Nation.
Sel nädalal kirjutas Keenia valitsus rahvusvahelisele kergejõustikuliidule, et vältida võimalikku võistluskeeldu. WA pressiesindaja kinnitas kirja kättesaamist.
Otsuseid tegev nõukogu peaks väidetavalt kogunema järgmisel nädalal Roomas, kus tõenäoliselt arutatakse Keenia teemat.
Kergejõustikus dopingupuhtuse eest võitleva (AIU) andmetel on võistluskeelu all 55 Keenia sportlast ning lisaks neile on kaheksa ajutise keelu all.
Keenia on maailma kergejõustiku antidopingu reeglite kohaselt A-kategooria riik, mis tähendab, et selle sportlased peavad enne suurvõistlusi läbima vähemalt kolm etteteatamata, võistlusvälist uriini- ja vereanalüüsi. Maailmas on hetkel seitse A-kategooria riiki.
Keelatud ainete kasutamisega vahele jäänud keenialaste hulgas on ka 2021. aasta Bostoni maratoni võitja Diana Kipyokei.
Lisaks on dopingu tarvitamisega vahele jäänud ka eestlastele tuttav Ibrahim Wachira Mukunga. | Rohkete dopingujuhtumitega Keenia loodab võistluskeelust pääseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Aafrika riik on maailmas tuntud oma kesk- ja pikamaajooksjate poolest, kes on võitnud arvukalt kuldmedaleid olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt ning püstitanud mitmeid rekordeid. Keenia oli 2020. aasta Tokyo olümpiamängudel kergejõustiku medalitabelis kolmandal kohal.
Keeniat on aastaid süüdistatud sooritusvõimet suurendavate ravimite laialdases kasutamises, kuid viimasel ajal on dopingujuhtumid muutunud väga sagedaseks.
Võistluskeelu tõttu ei saaks Keenia sportlased ülemaailmselt võistelda, seaks ohtu sportlaste plaanid 2024. aasta Pariisi olümpiamängudeks ja kahjustaks tõsiselt riigi mainet selles spordis.
"Me ei luba ebaeetilistel isikutel Keenia mainet dopinguga rikkuda," ütles Keenia spordiminister Ababu Namwamba reedel Twitteris. "Peame alistama dopingu ja selle kasutajad."
Valitsus teatas, et on järgmiseks viieks aastaks eraldanud dopinguvastaseks võitluseks viis miljonit dollarit, vahendas ajaleht Daily Nation.
Sel nädalal kirjutas Keenia valitsus rahvusvahelisele kergejõustikuliidule, et vältida võimalikku võistluskeeldu. WA pressiesindaja kinnitas kirja kättesaamist.
Otsuseid tegev nõukogu peaks väidetavalt kogunema järgmisel nädalal Roomas, kus tõenäoliselt arutatakse Keenia teemat.
Kergejõustikus dopingupuhtuse eest võitleva (AIU) andmetel on võistluskeelu all 55 Keenia sportlast ning lisaks neile on kaheksa ajutise keelu all.
Keenia on maailma kergejõustiku antidopingu reeglite kohaselt A-kategooria riik, mis tähendab, et selle sportlased peavad enne suurvõistlusi läbima vähemalt kolm etteteatamata, võistlusvälist uriini- ja vereanalüüsi. Maailmas on hetkel seitse A-kategooria riiki.
Keelatud ainete kasutamisega vahele jäänud keenialaste hulgas on ka 2021. aasta Bostoni maratoni võitja Diana Kipyokei.
Lisaks on dopingu tarvitamisega vahele jäänud ka eestlastele tuttav Ibrahim Wachira Mukunga.
### Response:
Rohkete dopingujuhtumitega Keenia loodab võistluskeelust pääseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | West postitas sotsiaalmeediasse oma kampaanialogoga video, mille loosung on Ye 24. Westi ametlik nimi on Ye.
West väitis samuti, et palus Donald Trumpilt, et endine president kandideeriks koos temaga, vahendas BBC.
West kandideeris ka 2020. aastal presidendiks, kuid kogus siis ainult 70 000 häält. Viimasel ajal on West saanud palju eetriaega oma vastuoluliste kommentaaride pärast.
Spordifirma Adidas lõpetas hiljuti antisemiitlike kommentaaride tõttu koostöö Westiga.
Lisaks Adidasele on Westiga koostöö lõpetanud filmitootja MRC, kes tegi Westist dokumentaalfilmi, moebränd Balenciaga ja plaadifirma Def Jam. | Kanye West kandideerib USA presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
West postitas sotsiaalmeediasse oma kampaanialogoga video, mille loosung on Ye 24. Westi ametlik nimi on Ye.
West väitis samuti, et palus Donald Trumpilt, et endine president kandideeriks koos temaga, vahendas BBC.
West kandideeris ka 2020. aastal presidendiks, kuid kogus siis ainult 70 000 häält. Viimasel ajal on West saanud palju eetriaega oma vastuoluliste kommentaaride pärast.
Spordifirma Adidas lõpetas hiljuti antisemiitlike kommentaaride tõttu koostöö Westiga.
Lisaks Adidasele on Westiga koostöö lõpetanud filmitootja MRC, kes tegi Westist dokumentaalfilmi, moebränd Balenciaga ja plaadifirma Def Jam.
### Response:
Kanye West kandideerib USA presidendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopas asuvad relvafirmad on harjunud väiksema nõudlusega ja üritavad nüüd suurendada oma tootmisvõimsust, vahendas The Wall Street Journal.
Euroopa üks suurimaid relvafirmasid Rheinmetall teatas eelmisel nädalal, et ostab 1,2 miljardi euro eest oma Hispaania konkurendi Expal Systems. Rheinmetalli juht Armin Papperger lubas, et firma jätkab laienemist. Rheinmetalli aktsia hind on sel aastal tõusnud 115 protsenti.
"Tuleb teha ärilisi otsuseid. Kliendid sõlmivad lepingud firmadega, kellel on tootmisvõimsust," märkis Papperger.
Tootmist laiendavad ka USA-s ja Aasias asuvad relvafirmad. Pentagon on saatnud Ukrainale umbes 17 miljardi dollari eest relvastust, suurem osa nendest relvadest on pärit USA armee varudest.
Tootmise laiendamist segavad aga tarnehäired. Puudus on varuosadest ja töötajatest ning ettevõtted otsivad uusi lahendusi. USA relvafirma Raytheon toob juba tagasi pensionile jäänud töötajaid. Relvafirma Saab teatas, et palkab juurde 500 uut töötajat. | WSJ: lääne suured relvafirmad laiendavad Ukraina sõja tõttu tootmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopas asuvad relvafirmad on harjunud väiksema nõudlusega ja üritavad nüüd suurendada oma tootmisvõimsust, vahendas The Wall Street Journal.
Euroopa üks suurimaid relvafirmasid Rheinmetall teatas eelmisel nädalal, et ostab 1,2 miljardi euro eest oma Hispaania konkurendi Expal Systems. Rheinmetalli juht Armin Papperger lubas, et firma jätkab laienemist. Rheinmetalli aktsia hind on sel aastal tõusnud 115 protsenti.
"Tuleb teha ärilisi otsuseid. Kliendid sõlmivad lepingud firmadega, kellel on tootmisvõimsust," märkis Papperger.
Tootmist laiendavad ka USA-s ja Aasias asuvad relvafirmad. Pentagon on saatnud Ukrainale umbes 17 miljardi dollari eest relvastust, suurem osa nendest relvadest on pärit USA armee varudest.
Tootmise laiendamist segavad aga tarnehäired. Puudus on varuosadest ja töötajatest ning ettevõtted otsivad uusi lahendusi. USA relvafirma Raytheon toob juba tagasi pensionile jäänud töötajaid. Relvafirma Saab teatas, et palkab juurde 500 uut töötajat.
### Response:
WSJ: lääne suured relvafirmad laiendavad Ukraina sõja tõttu tootmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Petrov kaotas kindlalt 0:5 2005. aasta maailmameistrile Shaun Murphyle (WS 12.).
Kolmekordne maailmameister Mark Williams (WS 7.) jäi üllatuslikult 4:5 alla belglasele Julien Leclercqile.
Seitsmekordne maailmameister Stephen Hendry (WS 125.) ei suutnud samuti head mängu näidata ning kaotas kindlalt 0:5 Matthew Stevensile (WS 49.). | Andres Petrov kaotas Saksamaa Mastersi kvalifikatsioonis maailmameistrile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Petrov kaotas kindlalt 0:5 2005. aasta maailmameistrile Shaun Murphyle (WS 12.).
Kolmekordne maailmameister Mark Williams (WS 7.) jäi üllatuslikult 4:5 alla belglasele Julien Leclercqile.
Seitsmekordne maailmameister Stephen Hendry (WS 125.) ei suutnud samuti head mängu näidata ning kaotas kindlalt 0:5 Matthew Stevensile (WS 49.).
### Response:
Andres Petrov kaotas Saksamaa Mastersi kvalifikatsioonis maailmameistrile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Menüü" ("The Menu")
Režissöör: Mark Mylod
Eks Eestiski on juba aastaid olnud restorane, mis oma ebanormaalse elitaarsuse, tõusiklikkuse ja toksilisusega tõrjuvad mugavalt eemale suurema osa publikust ning ootavad enda juurde vaid rikkaid, ilusaid ja kuulsaid, kuid tegelikult on see turg meil alles lapsekingades. Nüüd, mil siia on jõudnud ka esimesed Michelini tähed, läheb ilmselt tõeline tulevärk alles lahti: varsti serveeritakse ka meil klaaskupli all 1000 euro eest mägrapeeru ja gurmaanid kukuvad kõik vaimustusest pikali.
"Menüü" ("The Menu") Autor/allikas: Kaader filmist
Muidugi, selline vaade tipprestoranide maailma on utreeritud, kuid sama teeb ka Mark Mylodi värske linateos "Menüü": režissöör keerab kõik nupud põhja ning näitab groteskselt, kui kaugele võib üks peakokk oma menüü arendamisega minna. Seejuures segatakse kokku ka kammerdraama ja slasher 'i elemendid, film ise on lõpuks aga kuskil nende vahel, defineerimatus hall-alas, mis ei allugi ühelegi konkreetsele žanrimääratlusele. Äkki kulinaarne õuduskomöödia?
12 eriti rikast, eriti ilusat ja eriti kuulsat gurmaani (või ka pseudogurmaani ja lihtsalt tõusikut) viiakse väiksele saarele, kus asub üks maailma parimaid restorane. Eksklusiivne õhtusöök võtab aga üsna pea ootamatu pöörde ning kõik osalejad mõistavad, et ilma leivata leivataldrik ei ole ainus asi, millega neid ninapidi veetakse. "Menüü" on pööraselt ambitsioonikas, mis on korraga nii filmi komistuskivi kui ka suurim voorus: stsenaarium on ülelaetud ja rikastatud kümnete miniteemadega, millest paljud jooksevad liiva ja neid ei arendata edasi, kuid just tänu sellele pöörasusele on filmis mõni eriti meeldejääv hetk igale vaatajale.
See individuaalse vaatajakogemus tuli PÖFF-il imeliselt välja: isiklikult irvitasin nagu nõdrameelne filmi finaali peale (kahjuks ei saa seda reeta!), saalis oli sel ajal aga vaikus. Seega Mark Mylod on loonud filmi, mis tögab mõnuga restoranitööstust ning teeb seda nii vaba käega, et kõhu saavad täis nii gurmaanid, žanrikino fännid kui ka lihtsalt need vaatajad, kes soovivad mõnusalt aega veeta.
"Menüü" jõuab detsembri alguses ka Eesti kinolevisse.
"H4Z4RD"
Režissöör: Jonas Govaerts
Kui üldjuhul võib PÖFF-i kohta öelda, et naised peavad pigem mehi kinno vedama, siis "H4Z4RD-i" puhul on vastupidi. Kui mees on pidanud taluma juba terve mäe aeglaseid draamasid, õrnu suhtelugusid ning lihtsalt puhast kunsti, siis nüüd saab ta ilma häbitundeta hinnatud filmifestivali egiidi all vaadata, kuidas belgia ossid oma tuunitud autodega mööda tänavaid kihutavad ja debiilsed kildu rebivad. Ja seda kõike PÖFF-i nime all! Ei peagi telekast uuesti "Riskikullerit" või "Kiireid ja vihaseid" vaatama, vaid saab ka teisiti.
"H4Z4RD" Autor/allikas: Kaader filmist
Hinges on "H4Z4RD" tõepoolest lihtsakoeline autofilm, kus lollid pätid jagelevad teiste veel lollimate pättidega ning enamus filmist kulgeb mööda tänavaid suhteliselt seotult kihutades, kuid sinna vahele pistetud piisavalt ka eneseirooniat, et päris nõdrameelseks Govaerts oma vaatajat siiski ei pea. Üsna pea meenub Hollandi kultusfilm "New Kids Turbo", mis oma nõdrameelsusega läks kohati üle piiri, "H4Z4RD" on küll samuti täiesti napakas ja arulage, aga piisavalt tugeva atmosfääriga – vanakooli trance 'ist saab küll pikaks ajaks isu täis –, et auke stsenaariumis ja lihtsalt ebaloogilisi teemaarenguid lõpuks tähele ei panegi.
Palju on neid PÖFF-i külastajaid, kes vaatavad kahe nädala jooksul meeletult hulgal ka väga veidraid filme, aga viimaseks nädalavahetuseks valivad nimme mõnusat ja kerget vaatamist, et filmipohmellist vaikselt toibuda ning lõpetada festival lõbusalt. "H4Z4RD" on suurepärane finiš kahenädalasele filmipeole, õigem oleks isegi öelda, et film ise ongi otsekui pidu, seega kui ööklubisse laaberdama ei viitsi minna, siis saate sama laksu juba kinosaalist kätte.
"H4Z4RD" linastub 26. novembril kell 19.00 Astri kinos.
"Lapsmasin"
Režissöör: Rain Rannu
Režissöör Rain Rannust ja tema produktsioonifirmast Tallifornia on lühikese ajaga saanud Eesti indie - ja žanrikino eestvedaja ning tema värske linateos "Lapsmasin" hoiab seda lippu kõrgel. Siin on korraga nii toorest amatöörkino vaimu, B-filmilikku üle võlli esteetikat ja kummardust ulmeklassikutele, kõik see on aga põimitud kokku pisut keel põses, eesmärk pole mitte teha lootusetut düstoopiat, vaid heita samal ajal ka meie praeguse aja kohta häbitult nalja. Mõistagi on tulnud seda kõike teha piiratud eelarvega, kuid vähesest on maksimum välja pigistatud.
Ei saa üle ega ümber sellest, et "Lapsmasina" võttepaik loob paratamatu silla Alex Garlandi šedöövriga "Ex Machina", kus samuti tegeleti tehnoloogiainnovatsiooniga keset ürgmetsa. Rannu film viib meid esimestel minutitel samuti "Welcome to Estonia" reklaami tasemel rabasse, kus perekond oma suvepuhkust naudib. Laps jookseb mööda laudteed, et leida kuskilt internetti ning satub pahaaimamatult Ameerika tehnikagurude peidikusse vanas punkris, kus arendatakse välja maailmamuutvat tehisintellekti. Esialgu lapsemeelne lugu võtab õige pea aga tumedama käigu ning joonistab lõpuks rasvaste joonetega välja, mida võib suuta üks ülitark AI korda saata.
"Lapsmasin" Autor/allikas: Kaader filmist
Ega otseselt ei tee Rannu midagi uut ega ka ülemäära huvitavat: oleme neid samu motiive näinud varem kümnetes filmides, kuid "Lapsmasina" muudab huvitavaks just loosse kirjutatud dissonants: lastesõbralikku linateose varjus aetakse tegelikult tumedaid teemasid, mis sobiksid vabalt ka täisverelisse õudusfilmi. Lõpptulemus jääb kahevahele ega suuda päriselt oma eesmärke saavutada, kuid väikese žanrieksperimendina on see põhev sellele vaatamata.
Küll aga on raske mõista, miks pidid punkris peitma end Ameerika IT-gurud, eriti arvestades, et neid kehastavad muuhulgas Priit Pius ja Johann Urb. Toores inglise keel riivab liialt kõrva ning muudab nende tegevuse pigem koomiliseks ka hetkedel, kui tehakse suurimat võimalikku kurja.
"Lapsmasin" linastub 26. novembril kell 15.00 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Teekond emaga" ("Á Ferð með Mömmu")
Režissöör: Hilmar Oddson
Islandlased ikka oskavad! Ei ole vist ühtki teist rahvast, kellel oleks nii tugev kollektiivne mälu ja tugev minapilt, et iga muusikapala ja film, mis sealt maailma paisatakse, esindab justkui osakest terviknarratiivist, suurest Islandi loost, justkui eeposest, mis algas kunagi kurat-teab-millal ja ei lõpe enne, kui viimane islandlane on siit ilmast lahkunud. "Teekond emale" sobib sinna ritta imeliselt: siin on tumedamast tumedat huumorit, lagedaid poeetilisi maastikke ning kummalisi introvertseid tüüpe. Islandi kvintessents.
Lugu on samuti nii islandlik kui vähegi saab: poeg täidab oma meie seast lahkunud ema viimase soovi ning matab ta teise saare otsa maha. Ainus häda on selles, et kuidagi tuleb sinna ka kohale jõuda, seega lükkab ta ema oma sedaani tagaistmele ning asub teele. Road movie koos laibaga ei ole aga hetkekski tume, vaid ootamatult eluterve ja koomiline: üsna pea hakkab poeg oma emaga rääkima – ema muidugi räägib vastu ka! – ning arutatakse läbi kõik asjad, mis elu ajal jäid ütlemata. Muidugi puututakse teekonnal kokku ka eri inimestega, kellest keegi ei saa aru, et autos veetakse laipa. Võinoh, üks saab, aga ta ei oska sõnagi islandi keelt, seega suuremat abi pole temastki.
"Teekond emaga" on õpikunäide, kuidas keerulised teemad nagu surm ja lein asetada absurdikomöödia konteksti ja tuua need seeläbi ka vaatajale salamahti lähemale. Vähem oluline pole seegi, et filmi kaastootja on Eesti: osa tehnilisest meeskonnast moodustasid eestlased, samuti kirjutas filmile muusika Tõnu Kõrvits.
"Teekond emaga" Autor/allikas: Kaader filmist
Kui üldse midagi filmile ette heita, siis võinuks stsenaariumit pisut toimetada ning rõhuasetused paremini paika seada: filmi viimase kolmandiku sürrealistlikud segmendid tunduvad ülejäänud linateose kõrval ebavajalikud ning sobimatud, pigem võinuks jätkata teekonnafilmi ideed kuni lõpuni. Ent asi võib ka olla lihtsalt selles, et ma ei peast piisavalt islandlane...
"Teekond emaga" linastub 26. novembril kell 15.00 kinos Artis.
"Kaheksa mäge" ("Le otto montagne")
Režissöörid: Felix Van Groeningen ja Charlotte Vandermeersch
Tundub, et 2022. aasta hinnatumad Euroopa filmid lähevadki paljuski kulgemise teed: "Korsaaž" hõljub Austria paleede ja losside kõledates saalides, "Alcarras" naudib Hispaania kuuma suve rammestust ning "Kaheksa mäge" viib vaataja kahe ja poole tunnisele rännakule Itaalia mägede vahele. Iga vaataja veregrupiga selline lähenemine kindlasti ei sobi, kärsitumate kinokülastajate kannatus pannakse viimse piirini proovile ja usun, et on ka murdujaid, kes lasevad silma looja või põgenevad lihtsalt saalist.
"Kaheksa mäge" Autor/allikas: Kaader filmist
Nende hulgast on "Kaheksa mäge" isegi pikka kestust arvesse võttes kõige vaatajasõbralikum: lahti rullub ühe väikese inimese elukaar kurbuste ja rõõmudega, tõusude ja langustega ning lõpuks isegi tõdemusega, et kuigi pikad aastad on mööda läinud ning maailma on ring peale tehtud, on elu tuksuv kese olnud alati koduvärava taga. Tegijad suudavad viisakalt ekraniseerida Paolo Cognetti romaani, kuid kaotavad ära osa teose maagiast. Kui raamatus muutuvad mäed kahe lapsepõlvesõbra elus omamoodi metafoorideks, siis filmis on need kogu aeg visuaalselt pildis ning muutuvad seeläbi lõpuks millekski argiseks, me ei pane neid enam tähele ega suudagi hinnata seda erilist ruumi, kus kogu tegevustik tegelikult toimub.
Aga selle loo kõige sügavam tuum – lugu sellest, kuidas tõeline sõprus peab vastu kõigile raskustele, isegi sellele, kui vahepeal kümmekond aastat omavahel sõnagi ei vahetada – on ka kinolinal veenvalt välja mängitud. Tundlikuma maitsega vaatajate jaoks muutub "Kaheksa mäge" kohati ehk liigagi magusaks ning muutub oma eepiliste pööretega pisut ebausutavaks, kuid tegijad on tegelikult nimme kallanud filmi üle õrna maagilise realismi glasuuriga.
Kas vaadata filmi või pigem lugeda raamatut? Noh, kui Cognetti romaan kuskilt näppu satub, siis jätke vähemalt esialgu pigem kinokülastus vahele ja lugege rahulikult soojenduseks teos läbi. Lähiajal peaks linateos ka kinolevisse tulema, seega jõutake ka hiljem minna.
"Kaheksa mäge" linastub 26. novembril kell 15.00 kinos Artis. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: festivali lõppu kantpäid, Eesti tehisintellekte ja Islandi veidrust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Menüü" ("The Menu")
Režissöör: Mark Mylod
Eks Eestiski on juba aastaid olnud restorane, mis oma ebanormaalse elitaarsuse, tõusiklikkuse ja toksilisusega tõrjuvad mugavalt eemale suurema osa publikust ning ootavad enda juurde vaid rikkaid, ilusaid ja kuulsaid, kuid tegelikult on see turg meil alles lapsekingades. Nüüd, mil siia on jõudnud ka esimesed Michelini tähed, läheb ilmselt tõeline tulevärk alles lahti: varsti serveeritakse ka meil klaaskupli all 1000 euro eest mägrapeeru ja gurmaanid kukuvad kõik vaimustusest pikali.
"Menüü" ("The Menu") Autor/allikas: Kaader filmist
Muidugi, selline vaade tipprestoranide maailma on utreeritud, kuid sama teeb ka Mark Mylodi värske linateos "Menüü": režissöör keerab kõik nupud põhja ning näitab groteskselt, kui kaugele võib üks peakokk oma menüü arendamisega minna. Seejuures segatakse kokku ka kammerdraama ja slasher 'i elemendid, film ise on lõpuks aga kuskil nende vahel, defineerimatus hall-alas, mis ei allugi ühelegi konkreetsele žanrimääratlusele. Äkki kulinaarne õuduskomöödia?
12 eriti rikast, eriti ilusat ja eriti kuulsat gurmaani (või ka pseudogurmaani ja lihtsalt tõusikut) viiakse väiksele saarele, kus asub üks maailma parimaid restorane. Eksklusiivne õhtusöök võtab aga üsna pea ootamatu pöörde ning kõik osalejad mõistavad, et ilma leivata leivataldrik ei ole ainus asi, millega neid ninapidi veetakse. "Menüü" on pööraselt ambitsioonikas, mis on korraga nii filmi komistuskivi kui ka suurim voorus: stsenaarium on ülelaetud ja rikastatud kümnete miniteemadega, millest paljud jooksevad liiva ja neid ei arendata edasi, kuid just tänu sellele pöörasusele on filmis mõni eriti meeldejääv hetk igale vaatajale.
See individuaalse vaatajakogemus tuli PÖFF-il imeliselt välja: isiklikult irvitasin nagu nõdrameelne filmi finaali peale (kahjuks ei saa seda reeta!), saalis oli sel ajal aga vaikus. Seega Mark Mylod on loonud filmi, mis tögab mõnuga restoranitööstust ning teeb seda nii vaba käega, et kõhu saavad täis nii gurmaanid, žanrikino fännid kui ka lihtsalt need vaatajad, kes soovivad mõnusalt aega veeta.
"Menüü" jõuab detsembri alguses ka Eesti kinolevisse.
"H4Z4RD"
Režissöör: Jonas Govaerts
Kui üldjuhul võib PÖFF-i kohta öelda, et naised peavad pigem mehi kinno vedama, siis "H4Z4RD-i" puhul on vastupidi. Kui mees on pidanud taluma juba terve mäe aeglaseid draamasid, õrnu suhtelugusid ning lihtsalt puhast kunsti, siis nüüd saab ta ilma häbitundeta hinnatud filmifestivali egiidi all vaadata, kuidas belgia ossid oma tuunitud autodega mööda tänavaid kihutavad ja debiilsed kildu rebivad. Ja seda kõike PÖFF-i nime all! Ei peagi telekast uuesti "Riskikullerit" või "Kiireid ja vihaseid" vaatama, vaid saab ka teisiti.
"H4Z4RD" Autor/allikas: Kaader filmist
Hinges on "H4Z4RD" tõepoolest lihtsakoeline autofilm, kus lollid pätid jagelevad teiste veel lollimate pättidega ning enamus filmist kulgeb mööda tänavaid suhteliselt seotult kihutades, kuid sinna vahele pistetud piisavalt ka eneseirooniat, et päris nõdrameelseks Govaerts oma vaatajat siiski ei pea. Üsna pea meenub Hollandi kultusfilm "New Kids Turbo", mis oma nõdrameelsusega läks kohati üle piiri, "H4Z4RD" on küll samuti täiesti napakas ja arulage, aga piisavalt tugeva atmosfääriga – vanakooli trance 'ist saab küll pikaks ajaks isu täis –, et auke stsenaariumis ja lihtsalt ebaloogilisi teemaarenguid lõpuks tähele ei panegi.
Palju on neid PÖFF-i külastajaid, kes vaatavad kahe nädala jooksul meeletult hulgal ka väga veidraid filme, aga viimaseks nädalavahetuseks valivad nimme mõnusat ja kerget vaatamist, et filmipohmellist vaikselt toibuda ning lõpetada festival lõbusalt. "H4Z4RD" on suurepärane finiš kahenädalasele filmipeole, õigem oleks isegi öelda, et film ise ongi otsekui pidu, seega kui ööklubisse laaberdama ei viitsi minna, siis saate sama laksu juba kinosaalist kätte.
"H4Z4RD" linastub 26. novembril kell 19.00 Astri kinos.
"Lapsmasin"
Režissöör: Rain Rannu
Režissöör Rain Rannust ja tema produktsioonifirmast Tallifornia on lühikese ajaga saanud Eesti indie - ja žanrikino eestvedaja ning tema värske linateos "Lapsmasin" hoiab seda lippu kõrgel. Siin on korraga nii toorest amatöörkino vaimu, B-filmilikku üle võlli esteetikat ja kummardust ulmeklassikutele, kõik see on aga põimitud kokku pisut keel põses, eesmärk pole mitte teha lootusetut düstoopiat, vaid heita samal ajal ka meie praeguse aja kohta häbitult nalja. Mõistagi on tulnud seda kõike teha piiratud eelarvega, kuid vähesest on maksimum välja pigistatud.
Ei saa üle ega ümber sellest, et "Lapsmasina" võttepaik loob paratamatu silla Alex Garlandi šedöövriga "Ex Machina", kus samuti tegeleti tehnoloogiainnovatsiooniga keset ürgmetsa. Rannu film viib meid esimestel minutitel samuti "Welcome to Estonia" reklaami tasemel rabasse, kus perekond oma suvepuhkust naudib. Laps jookseb mööda laudteed, et leida kuskilt internetti ning satub pahaaimamatult Ameerika tehnikagurude peidikusse vanas punkris, kus arendatakse välja maailmamuutvat tehisintellekti. Esialgu lapsemeelne lugu võtab õige pea aga tumedama käigu ning joonistab lõpuks rasvaste joonetega välja, mida võib suuta üks ülitark AI korda saata.
"Lapsmasin" Autor/allikas: Kaader filmist
Ega otseselt ei tee Rannu midagi uut ega ka ülemäära huvitavat: oleme neid samu motiive näinud varem kümnetes filmides, kuid "Lapsmasina" muudab huvitavaks just loosse kirjutatud dissonants: lastesõbralikku linateose varjus aetakse tegelikult tumedaid teemasid, mis sobiksid vabalt ka täisverelisse õudusfilmi. Lõpptulemus jääb kahevahele ega suuda päriselt oma eesmärke saavutada, kuid väikese žanrieksperimendina on see põhev sellele vaatamata.
Küll aga on raske mõista, miks pidid punkris peitma end Ameerika IT-gurud, eriti arvestades, et neid kehastavad muuhulgas Priit Pius ja Johann Urb. Toores inglise keel riivab liialt kõrva ning muudab nende tegevuse pigem koomiliseks ka hetkedel, kui tehakse suurimat võimalikku kurja.
"Lapsmasin" linastub 26. novembril kell 15.00 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Teekond emaga" ("Á Ferð með Mömmu")
Režissöör: Hilmar Oddson
Islandlased ikka oskavad! Ei ole vist ühtki teist rahvast, kellel oleks nii tugev kollektiivne mälu ja tugev minapilt, et iga muusikapala ja film, mis sealt maailma paisatakse, esindab justkui osakest terviknarratiivist, suurest Islandi loost, justkui eeposest, mis algas kunagi kurat-teab-millal ja ei lõpe enne, kui viimane islandlane on siit ilmast lahkunud. "Teekond emale" sobib sinna ritta imeliselt: siin on tumedamast tumedat huumorit, lagedaid poeetilisi maastikke ning kummalisi introvertseid tüüpe. Islandi kvintessents.
Lugu on samuti nii islandlik kui vähegi saab: poeg täidab oma meie seast lahkunud ema viimase soovi ning matab ta teise saare otsa maha. Ainus häda on selles, et kuidagi tuleb sinna ka kohale jõuda, seega lükkab ta ema oma sedaani tagaistmele ning asub teele. Road movie koos laibaga ei ole aga hetkekski tume, vaid ootamatult eluterve ja koomiline: üsna pea hakkab poeg oma emaga rääkima – ema muidugi räägib vastu ka! – ning arutatakse läbi kõik asjad, mis elu ajal jäid ütlemata. Muidugi puututakse teekonnal kokku ka eri inimestega, kellest keegi ei saa aru, et autos veetakse laipa. Võinoh, üks saab, aga ta ei oska sõnagi islandi keelt, seega suuremat abi pole temastki.
"Teekond emaga" on õpikunäide, kuidas keerulised teemad nagu surm ja lein asetada absurdikomöödia konteksti ja tuua need seeläbi ka vaatajale salamahti lähemale. Vähem oluline pole seegi, et filmi kaastootja on Eesti: osa tehnilisest meeskonnast moodustasid eestlased, samuti kirjutas filmile muusika Tõnu Kõrvits.
"Teekond emaga" Autor/allikas: Kaader filmist
Kui üldse midagi filmile ette heita, siis võinuks stsenaariumit pisut toimetada ning rõhuasetused paremini paika seada: filmi viimase kolmandiku sürrealistlikud segmendid tunduvad ülejäänud linateose kõrval ebavajalikud ning sobimatud, pigem võinuks jätkata teekonnafilmi ideed kuni lõpuni. Ent asi võib ka olla lihtsalt selles, et ma ei peast piisavalt islandlane...
"Teekond emaga" linastub 26. novembril kell 15.00 kinos Artis.
"Kaheksa mäge" ("Le otto montagne")
Režissöörid: Felix Van Groeningen ja Charlotte Vandermeersch
Tundub, et 2022. aasta hinnatumad Euroopa filmid lähevadki paljuski kulgemise teed: "Korsaaž" hõljub Austria paleede ja losside kõledates saalides, "Alcarras" naudib Hispaania kuuma suve rammestust ning "Kaheksa mäge" viib vaataja kahe ja poole tunnisele rännakule Itaalia mägede vahele. Iga vaataja veregrupiga selline lähenemine kindlasti ei sobi, kärsitumate kinokülastajate kannatus pannakse viimse piirini proovile ja usun, et on ka murdujaid, kes lasevad silma looja või põgenevad lihtsalt saalist.
"Kaheksa mäge" Autor/allikas: Kaader filmist
Nende hulgast on "Kaheksa mäge" isegi pikka kestust arvesse võttes kõige vaatajasõbralikum: lahti rullub ühe väikese inimese elukaar kurbuste ja rõõmudega, tõusude ja langustega ning lõpuks isegi tõdemusega, et kuigi pikad aastad on mööda läinud ning maailma on ring peale tehtud, on elu tuksuv kese olnud alati koduvärava taga. Tegijad suudavad viisakalt ekraniseerida Paolo Cognetti romaani, kuid kaotavad ära osa teose maagiast. Kui raamatus muutuvad mäed kahe lapsepõlvesõbra elus omamoodi metafoorideks, siis filmis on need kogu aeg visuaalselt pildis ning muutuvad seeläbi lõpuks millekski argiseks, me ei pane neid enam tähele ega suudagi hinnata seda erilist ruumi, kus kogu tegevustik tegelikult toimub.
Aga selle loo kõige sügavam tuum – lugu sellest, kuidas tõeline sõprus peab vastu kõigile raskustele, isegi sellele, kui vahepeal kümmekond aastat omavahel sõnagi ei vahetada – on ka kinolinal veenvalt välja mängitud. Tundlikuma maitsega vaatajate jaoks muutub "Kaheksa mäge" kohati ehk liigagi magusaks ning muutub oma eepiliste pööretega pisut ebausutavaks, kuid tegijad on tegelikult nimme kallanud filmi üle õrna maagilise realismi glasuuriga.
Kas vaadata filmi või pigem lugeda raamatut? Noh, kui Cognetti romaan kuskilt näppu satub, siis jätke vähemalt esialgu pigem kinokülastus vahele ja lugege rahulikult soojenduseks teos läbi. Lähiajal peaks linateos ka kinolevisse tulema, seega jõutake ka hiljem minna.
"Kaheksa mäge" linastub 26. novembril kell 15.00 kinos Artis.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: festivali lõppu kantpäid, Eesti tehisintellekte ja Islandi veidrust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühikava järel juhib võistlust belglanna Loena Hendrickx, kes teenis kohtunikelt 74,88 punkti. Teisel kohal on Mai Mihara 73,58 punktiga ning kolmandat kohta hoiab samuti Jaapanist pärit Mana Kawabe 67,03 punktiga.
Kiibuse parim tulemus lühikavas pärineb 2020. aastast Budapestist, kui eestlanna sai kirja 65,37 punkti.
Laupäeval on kavas vabakavad ning naiste võistlus saab alguse 14.21. | Kiibus on Soome GP-etapil lühikava järel eelviimasel kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühikava järel juhib võistlust belglanna Loena Hendrickx, kes teenis kohtunikelt 74,88 punkti. Teisel kohal on Mai Mihara 73,58 punktiga ning kolmandat kohta hoiab samuti Jaapanist pärit Mana Kawabe 67,03 punktiga.
Kiibuse parim tulemus lühikavas pärineb 2020. aastast Budapestist, kui eestlanna sai kirja 65,37 punkti.
Laupäeval on kavas vabakavad ning naiste võistlus saab alguse 14.21.
### Response:
Kiibus on Soome GP-etapil lühikava järel eelviimasel kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argus Media teatel langes neljapäeval Uralsi hind Venemaa kahes olulises eksporditerminalis umbes 52 dollarini barreli kohta, vahendas Bloomberg.
G7 tegi ettepaneku seada Venemaa naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit. Ettepanekut arutavad nüüd EL-i liikmesriigid. Mõned liikmesriigid tahavad, et ülempiir oleks madalamal tasemel. Samas Kreeka tahab, et hinnalagi oleks veelgi kõrgem. Kreekas asub suur hulk naftatankereid ja riik kardab kaotada palju raha.
Bloombergi teatel valitseb investorite seas Vene naftahindade osas suur ebakindlus, kuna sellega kauplemine on pärast sõda muutunud vähem läbipaistvaks.
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli reedel umbes 85 dollarit barreli kohta. | Vene nafta hind on praegu madalamal tasemel kui lääne kavandatav ülempiir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argus Media teatel langes neljapäeval Uralsi hind Venemaa kahes olulises eksporditerminalis umbes 52 dollarini barreli kohta, vahendas Bloomberg.
G7 tegi ettepaneku seada Venemaa naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit. Ettepanekut arutavad nüüd EL-i liikmesriigid. Mõned liikmesriigid tahavad, et ülempiir oleks madalamal tasemel. Samas Kreeka tahab, et hinnalagi oleks veelgi kõrgem. Kreekas asub suur hulk naftatankereid ja riik kardab kaotada palju raha.
Bloombergi teatel valitseb investorite seas Vene naftahindade osas suur ebakindlus, kuna sellega kauplemine on pärast sõda muutunud vähem läbipaistvaks.
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli reedel umbes 85 dollarit barreli kohta.
### Response:
Vene nafta hind on praegu madalamal tasemel kui lääne kavandatav ülempiir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Huumor on kunstis ja loomingus tänamatu žanr. Huumoriga käib koos kergus, kergust aetakse segi kerglasega, kerglasena ei taha aga keegi välja paista. Komöödiad pälvivad harvemini Oscareid, Nobeli kirjandusauhinnad koonduvad kannatuste ümber, keegi kriitik nõudis kunagi ühes arvustuses, et muusikas tuleks naljategemine suisa ära keelata.
Luuleliseks kipuvad muutma armuvalu, kaotusvalu, maailmavalu, hambavalu. Erandeid on muidugi ka, Ilmar Trull näiteks, aga tema kirjutab lastele, või Contra, aga tema on Võrust. Joonas Veelmaa ei kirjuta minu teada ei lastele ega ole Võrust, küll aga on ta loonud pseudonüümi Pöial on jala Alaska all kõige vaimukamaid karikatuure ja luuletusi, mille otsa on mul õnnestunud veebiavarustes toidupiltide ja võõraviha vahel põigeldes koperdada.
Filmikriitikuna olen näiteks sageli mõelnud, et tahaksin arvustuse asemel kasutada PojA pilti nõutu ilmega baretiga tegelastest, kelle kõrval ripub lühike tekst: "Nii raske on teha head filmi, kui pole raha, kaamerat, näitlejaid, meeskonda, ideed, vajadust ega tahet". Need märkamised, arvamised ja torkamised on lühidad, sageli esmapilgul triviaalsed, ent pea alati tänu mõnele psühholoogilisele või ühiskondlikule allhoovusele taibukad ja tabavad.
Veelmaa debüütluulekogu "Alaska" algab siiski just armuvaluga. Kiirel ülevaatusel laikide ja muu ühismeedia butafooria alusel Pöial on jala Alaska kõige populaarsemast tekstist, mis ilmus veebis juba 2019. aasta lõpus:
läksin lahku oma tüdrukust
sest ma ei olnud oma eksist üle saanud
temaga läksin lahku
sest polnud eelmisest üle saanud
ja enne seda eelmist oli veel üks eelmine ja
üks veel ja saate aru küll
nii lähebki see lugu edasi ja edasi
kuni olin veel viiene ja esimene tüdruk
piret mind maha jättis
piret kus sa oled?
aeg on võtta vastutus
Piret pole kuuldavasti tänaseni vastutust võtnud, kuid Veelmaa meelisvõtted saab juba "Alaska" esimeselt leheküljelt kätte. Sageli toob ta pikema sissejuhatuse või põhjalikuma taustata iroonilise minategelase kõrvale karaktereid, keda lugejal on võimalik vaimusilmas ette kujutada. Fantaasiale jätavad tekstid spetsiifiliste kirjelduste puudumise tõttu palju ruumi, sekka mõni konkreetne nimi: Hilton, Keres, Urmased Sõõru- ja Viilmaa, USA või Granny Smith.
Pea kõik luuletused kulmineeruvad puändiga, registrivahetuse või mõne vimkaga, mis mõnikord üllatab, mõnikord väänab tähendust, mõnikord rõhutab seda, mõnikord segab jälgi, mõnikord jätab ruumi topelttähenduseks. Pole paha saavutus luuletuste kohta, mis piirduvad sageli kolme kuni seitsme reaga. Umbes nagu anekdoodid, aga mitte onuheinolik kolmanda õlle järgne saunalava jaur, vaid maitsekas ja nutikas absurd. Mõnikord saab naljaks nalja puudumine või lihtsalt ootuste kõrvale juhtimine, selles osas on "Alaska" äärmiselt eneseteadlik, isegi metatekstuaalne või postmodernistlik.
Edvistamises või liigses pretensioonikuses on Veelmaad raske süüdistada. Moraalselt kõrgemat positsiooni ta hoolimata torgetest ühiskonna pihta ei võta või peidab selle osavalt kerge (enese)iroonia taha. Üks kogu kõrghetki on "Alaska" pikim luuletus "jutlus patarei vanglas" homosuhetest ning patu olemusest ("ja isegi vabavärss / läheb kogemata / riimi"). Olenemata teemade keerukusest või päevakajalisusest ei võta Veelmaa liiga tõsiselt ka iseennast, lõõpides muu hulgas loomise ja luuletamise üle. Ennekõike on see eksistentsialistlik absurd, mida on kerge kujutada mõne Roy Anderssoni filmi või Monty Pythoni sketši tegelase sisekõnena.
Kui eespool toodud näide Veelmaa loomingust mõjub vaimukana, on põhjust luulekogu täismahus ette võtta ja vaevalt õnnestub see enne lõpule jõudmist käest panna. Modernset inimest piinava ajapuuduse pärast peljata ei maksa – "Alaska" sisaldab vaid pisut enam kui viitkümmet lehekülgedel lõbuga lippavat luuletust, enamik neist lühikesed ja lihtsalt loetavad. Kerged, noh.
Aga mitte kerglased. Veelmaa oskus on seada pungilikult lihtsatesse sõnaridadesse elu absurdsust ja ühiskonnasiseseid pusasid, minemata seejuures otsesõnu poliitiliseks, veel vähem kurjaks või kibestunuks. Hoiakuid võib küll aimata. Oma osa saavad alfaisane mehelikkus ("mees teab mis mees kakelda ei taha sest / mees teab mis mees luuletab"), konservatiivne minevikuihalus ("ma igatsen seda aega / kui lihasöömine oli veel au sees / ja veganeid kutsuti / nende õige nimega – / pederastid"), aga ka edukultus ("jah vabadusele" kõlab pisut nagu peategelase kuulus "vali elu" kõne "Trainspottingust") ning minategelase beetasus ("ole enesekindlam / muidu inimesed peavad / sind selliseks mökuks / nagu sa päriselt oled").
Kohati on see kõik kuratlikult naljakas, kohati inimseisundit läbinägev, kohati mõlemat korraga. Läbinisti teravmeelne ja satiiriline, aga oma olemuses ka elujaatav ja eriskummalisel moel isegi inimsõbralik. Pole ime, et Veelmaa on teinud koostööd vaimse tervisega tegeleva mittetulundusühinguga Peaasi. Paljud tema karikatuurid ja tekstid puudutavadki küsimusi, maske, dilemmasid, ühiskonna sisepingeid, eraldus- ja isolatsioonijooni. Ometi on neis enamasti ka mingi helge noot ("samal ajal kuseb / universumi suur koer / kõigi peale sama suure / kaarega / aga tundub nagu minu peale natukene ka / vikerkaarega").
Veelmaa mitte midagi liiga tõsiselt võttev või pühaks pidav fatalism ("su tänastel tegudel ei / olnud erilist mõtet / aga samas / millel oleks") läheb hästi kokku viimastel aastatel filosoofia ajaloost tänapäeva jõudnud stoitsismiga. Valmisolekuga võtta tegelikkust, nagu see on, oma rõõmude ja muredega, püüdes alati olla pisut parem ja vooruslikum. "Alaskas" on mingi oma zen, mille kirjeldamise asemel on paslik lõpetada veel ühe näitega kogust:
vaata võõrale inimesele silma
ja ütle või lausa hüüata
mis hüüata
kisenda
tere hommikust päikesepall
ära kohku kui ta samaga ei vasta
sealt teiselt poolt klaasi
oma esimese korruse korteri köögist
sest kõik ei ole
nii positiivsed kui sina | Arvustus. Joonas Veelmaa "Alaska": kogemata riimi läinud vabavärss | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Huumor on kunstis ja loomingus tänamatu žanr. Huumoriga käib koos kergus, kergust aetakse segi kerglasega, kerglasena ei taha aga keegi välja paista. Komöödiad pälvivad harvemini Oscareid, Nobeli kirjandusauhinnad koonduvad kannatuste ümber, keegi kriitik nõudis kunagi ühes arvustuses, et muusikas tuleks naljategemine suisa ära keelata.
Luuleliseks kipuvad muutma armuvalu, kaotusvalu, maailmavalu, hambavalu. Erandeid on muidugi ka, Ilmar Trull näiteks, aga tema kirjutab lastele, või Contra, aga tema on Võrust. Joonas Veelmaa ei kirjuta minu teada ei lastele ega ole Võrust, küll aga on ta loonud pseudonüümi Pöial on jala Alaska all kõige vaimukamaid karikatuure ja luuletusi, mille otsa on mul õnnestunud veebiavarustes toidupiltide ja võõraviha vahel põigeldes koperdada.
Filmikriitikuna olen näiteks sageli mõelnud, et tahaksin arvustuse asemel kasutada PojA pilti nõutu ilmega baretiga tegelastest, kelle kõrval ripub lühike tekst: "Nii raske on teha head filmi, kui pole raha, kaamerat, näitlejaid, meeskonda, ideed, vajadust ega tahet". Need märkamised, arvamised ja torkamised on lühidad, sageli esmapilgul triviaalsed, ent pea alati tänu mõnele psühholoogilisele või ühiskondlikule allhoovusele taibukad ja tabavad.
Veelmaa debüütluulekogu "Alaska" algab siiski just armuvaluga. Kiirel ülevaatusel laikide ja muu ühismeedia butafooria alusel Pöial on jala Alaska kõige populaarsemast tekstist, mis ilmus veebis juba 2019. aasta lõpus:
läksin lahku oma tüdrukust
sest ma ei olnud oma eksist üle saanud
temaga läksin lahku
sest polnud eelmisest üle saanud
ja enne seda eelmist oli veel üks eelmine ja
üks veel ja saate aru küll
nii lähebki see lugu edasi ja edasi
kuni olin veel viiene ja esimene tüdruk
piret mind maha jättis
piret kus sa oled?
aeg on võtta vastutus
Piret pole kuuldavasti tänaseni vastutust võtnud, kuid Veelmaa meelisvõtted saab juba "Alaska" esimeselt leheküljelt kätte. Sageli toob ta pikema sissejuhatuse või põhjalikuma taustata iroonilise minategelase kõrvale karaktereid, keda lugejal on võimalik vaimusilmas ette kujutada. Fantaasiale jätavad tekstid spetsiifiliste kirjelduste puudumise tõttu palju ruumi, sekka mõni konkreetne nimi: Hilton, Keres, Urmased Sõõru- ja Viilmaa, USA või Granny Smith.
Pea kõik luuletused kulmineeruvad puändiga, registrivahetuse või mõne vimkaga, mis mõnikord üllatab, mõnikord väänab tähendust, mõnikord rõhutab seda, mõnikord segab jälgi, mõnikord jätab ruumi topelttähenduseks. Pole paha saavutus luuletuste kohta, mis piirduvad sageli kolme kuni seitsme reaga. Umbes nagu anekdoodid, aga mitte onuheinolik kolmanda õlle järgne saunalava jaur, vaid maitsekas ja nutikas absurd. Mõnikord saab naljaks nalja puudumine või lihtsalt ootuste kõrvale juhtimine, selles osas on "Alaska" äärmiselt eneseteadlik, isegi metatekstuaalne või postmodernistlik.
Edvistamises või liigses pretensioonikuses on Veelmaad raske süüdistada. Moraalselt kõrgemat positsiooni ta hoolimata torgetest ühiskonna pihta ei võta või peidab selle osavalt kerge (enese)iroonia taha. Üks kogu kõrghetki on "Alaska" pikim luuletus "jutlus patarei vanglas" homosuhetest ning patu olemusest ("ja isegi vabavärss / läheb kogemata / riimi"). Olenemata teemade keerukusest või päevakajalisusest ei võta Veelmaa liiga tõsiselt ka iseennast, lõõpides muu hulgas loomise ja luuletamise üle. Ennekõike on see eksistentsialistlik absurd, mida on kerge kujutada mõne Roy Anderssoni filmi või Monty Pythoni sketši tegelase sisekõnena.
Kui eespool toodud näide Veelmaa loomingust mõjub vaimukana, on põhjust luulekogu täismahus ette võtta ja vaevalt õnnestub see enne lõpule jõudmist käest panna. Modernset inimest piinava ajapuuduse pärast peljata ei maksa – "Alaska" sisaldab vaid pisut enam kui viitkümmet lehekülgedel lõbuga lippavat luuletust, enamik neist lühikesed ja lihtsalt loetavad. Kerged, noh.
Aga mitte kerglased. Veelmaa oskus on seada pungilikult lihtsatesse sõnaridadesse elu absurdsust ja ühiskonnasiseseid pusasid, minemata seejuures otsesõnu poliitiliseks, veel vähem kurjaks või kibestunuks. Hoiakuid võib küll aimata. Oma osa saavad alfaisane mehelikkus ("mees teab mis mees kakelda ei taha sest / mees teab mis mees luuletab"), konservatiivne minevikuihalus ("ma igatsen seda aega / kui lihasöömine oli veel au sees / ja veganeid kutsuti / nende õige nimega – / pederastid"), aga ka edukultus ("jah vabadusele" kõlab pisut nagu peategelase kuulus "vali elu" kõne "Trainspottingust") ning minategelase beetasus ("ole enesekindlam / muidu inimesed peavad / sind selliseks mökuks / nagu sa päriselt oled").
Kohati on see kõik kuratlikult naljakas, kohati inimseisundit läbinägev, kohati mõlemat korraga. Läbinisti teravmeelne ja satiiriline, aga oma olemuses ka elujaatav ja eriskummalisel moel isegi inimsõbralik. Pole ime, et Veelmaa on teinud koostööd vaimse tervisega tegeleva mittetulundusühinguga Peaasi. Paljud tema karikatuurid ja tekstid puudutavadki küsimusi, maske, dilemmasid, ühiskonna sisepingeid, eraldus- ja isolatsioonijooni. Ometi on neis enamasti ka mingi helge noot ("samal ajal kuseb / universumi suur koer / kõigi peale sama suure / kaarega / aga tundub nagu minu peale natukene ka / vikerkaarega").
Veelmaa mitte midagi liiga tõsiselt võttev või pühaks pidav fatalism ("su tänastel tegudel ei / olnud erilist mõtet / aga samas / millel oleks") läheb hästi kokku viimastel aastatel filosoofia ajaloost tänapäeva jõudnud stoitsismiga. Valmisolekuga võtta tegelikkust, nagu see on, oma rõõmude ja muredega, püüdes alati olla pisut parem ja vooruslikum. "Alaskas" on mingi oma zen, mille kirjeldamise asemel on paslik lõpetada veel ühe näitega kogust:
vaata võõrale inimesele silma
ja ütle või lausa hüüata
mis hüüata
kisenda
tere hommikust päikesepall
ära kohku kui ta samaga ei vasta
sealt teiselt poolt klaasi
oma esimese korruse korteri köögist
sest kõik ei ole
nii positiivsed kui sina
### Response:
Arvustus. Joonas Veelmaa "Alaska": kogemata riimi läinud vabavärss |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1968. aastal jõudis publikuni "Põhjas" lavakunstikateedri III lennu diplomitööna – see Grigori Kromanovi lavastus on Eesti teatriloos legend, kus Satini rollis oli Jaan Tooming. Teatriloolane Lea Tormis on kirjutanud raamatus "Kromanov": "Satini monoloog inimesest vallandas ovatsioone ja šokeeris. Pidigi šokeerima. Äraleierdatud, äratsiteeritud, devalveerunud sõnad, mis tuli puhastada neile sadestunud võltspateetikast, et eituse eitusest jõuda uuesti tõelise tähenduseni."
50 aastat hiljem, 2018. aastal esietendus "Põhjas" Linnateatri Põrgulaval, lavastajaks Uku Uusberg. Taas-esietendus see sügisel 2021 Salme Kultuurikeskuse suurel laval. Uusbergi lavastajateel kuulub "Põhjas" vene klassika triloogiasse: 2017 esietendus Eesti Draamateatris Anton Tšehhovi "Ivanov" ja 2019 Maksim Gorki "Päikese lapsed", lavakunstikooli 29. lennuga.
"Põhjas" tegevuspaik on koopataoline keldrikorrus, öömaja kodututele. Uusbergi lavastuses ja Martin Miksoni kujunduses viibitakse kiriku keldris.
Raadioteatri saatesarjas "Sõna on laval" arutlevad näidendi ja lavastuse aegumatutel teemadel lavastaja Uku Uusberg ja näitleja Alo Kõrve, kes esitab Satini monolooge näidendi 4. vaatusest.
Saatesarja "Sõna on laval" uus osa kõlab esmakordselt Vikerraadios laupäeval, 26. novembril kell 19.05 ja pühapäeval, 27. novembril kell 15.05 Klassikaraadios. Autor on Pille-Riin Purje. Helirežissöör Külliki Valdma.
Kõik "Sõna on laval" osad on kuulatavad Jupiteris. | "Sõna on laval" uus osa võtab luubi alla monoloogi Gorki näidendist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1968. aastal jõudis publikuni "Põhjas" lavakunstikateedri III lennu diplomitööna – see Grigori Kromanovi lavastus on Eesti teatriloos legend, kus Satini rollis oli Jaan Tooming. Teatriloolane Lea Tormis on kirjutanud raamatus "Kromanov": "Satini monoloog inimesest vallandas ovatsioone ja šokeeris. Pidigi šokeerima. Äraleierdatud, äratsiteeritud, devalveerunud sõnad, mis tuli puhastada neile sadestunud võltspateetikast, et eituse eitusest jõuda uuesti tõelise tähenduseni."
50 aastat hiljem, 2018. aastal esietendus "Põhjas" Linnateatri Põrgulaval, lavastajaks Uku Uusberg. Taas-esietendus see sügisel 2021 Salme Kultuurikeskuse suurel laval. Uusbergi lavastajateel kuulub "Põhjas" vene klassika triloogiasse: 2017 esietendus Eesti Draamateatris Anton Tšehhovi "Ivanov" ja 2019 Maksim Gorki "Päikese lapsed", lavakunstikooli 29. lennuga.
"Põhjas" tegevuspaik on koopataoline keldrikorrus, öömaja kodututele. Uusbergi lavastuses ja Martin Miksoni kujunduses viibitakse kiriku keldris.
Raadioteatri saatesarjas "Sõna on laval" arutlevad näidendi ja lavastuse aegumatutel teemadel lavastaja Uku Uusberg ja näitleja Alo Kõrve, kes esitab Satini monolooge näidendi 4. vaatusest.
Saatesarja "Sõna on laval" uus osa kõlab esmakordselt Vikerraadios laupäeval, 26. novembril kell 19.05 ja pühapäeval, 27. novembril kell 15.05 Klassikaraadios. Autor on Pille-Riin Purje. Helirežissöör Külliki Valdma.
Kõik "Sõna on laval" osad on kuulatavad Jupiteris.
### Response:
"Sõna on laval" uus osa võtab luubi alla monoloogi Gorki näidendist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paremkaitsja Danilo ja ründaja Neymar jäävad Kataris toimuva MM-i alagrupivooru kahest järgmisest mängust eemale. Brasiilia kohtub esmaspäeval kell 18 Šveitsiga ja reedel kell 21 Kameruniga.
Mõlemad mängijad käisid reede hommikul uuringutel ja on juba alustanud füsioteraapia seanssidega. Danilo nikastas vasakut hüppeliigest ja Neymaril on probleem parema jala hüppeliigesega.
Esialgu tekitas suuremat muret Neymari vigastus, kes lahkus staadionilt longates. Danilo seevastu ütles ajakirjandusele, et tema juhtum polnud tõsine, kuid ekspertiis näitas, et vigastus oli arvatust hullem.
Platsile saavad nad tõenäoliselt peale alagrupivooru kaheksandikfinaalis, kui Brasiilia peaks sinna jõudma. | Neymar ja Danilo ei saa Brasiiliat alagrupiturniiril rohkem aidata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paremkaitsja Danilo ja ründaja Neymar jäävad Kataris toimuva MM-i alagrupivooru kahest järgmisest mängust eemale. Brasiilia kohtub esmaspäeval kell 18 Šveitsiga ja reedel kell 21 Kameruniga.
Mõlemad mängijad käisid reede hommikul uuringutel ja on juba alustanud füsioteraapia seanssidega. Danilo nikastas vasakut hüppeliigest ja Neymaril on probleem parema jala hüppeliigesega.
Esialgu tekitas suuremat muret Neymari vigastus, kes lahkus staadionilt longates. Danilo seevastu ütles ajakirjandusele, et tema juhtum polnud tõsine, kuid ekspertiis näitas, et vigastus oli arvatust hullem.
Platsile saavad nad tõenäoliselt peale alagrupivooru kaheksandikfinaalis, kui Brasiilia peaks sinna jõudma.
### Response:
Neymar ja Danilo ei saa Brasiiliat alagrupiturniiril rohkem aidata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiri avamatšis üsna mannetu mängupildiga Ecuadorile kaotanud Katar alustas teises voorus Senegali vastu paremini ja suutis kohati näidata, miks nad on valitsevad Aasia meistrid.
Sellele vaatamata nõelas esimesena just valitsev Aafrika meister, kui kaitsjate eksimuse tõttu viis Senegali 41. minutil juhtima Boulaye Dia ning kolm minutit pärast teise poolaja algust saatis hea pealöögi väravasse Famara Diedhiou.
Teise värava järel jäi Senegali mäng letargiliseks, Katari ääred hakkasid rohkem teravusi looma ning mitmel puhul pidi heade tõrjetega hiilgama Edouard Mendy. Pärast mitmeid võimalusi lõi Katar 78. minutil viimaks oma riigi ajaloo esimese MM-värava, kui peaga saatis palli väravasse Mohammed Muntari. Võõrustajate rõõm jäi siiski üürikeseks, sest kuus minutit hiljem vormistas lõppskoori Cheikh Dieng.
Katarile jäi veel teoreetiline võimalus alagrupist edasi pääseda, aga järgnenud Hollandi ja Ecuadori viik kustutas selle šansi.
A-alagrupp
90:00
Katar
1
78' Muntari
1
:
3
3
Senegal
41' Dia
48' Diedhiou
84' Dieng
Katar
78' Muntari
Senegal
41' Dia
48' Diedhiou
84' Dieng
Enne mängu:
Mõlemad koondised alustasid MM-i kaotusega, kui Katar jäi turniiri avamatšis mannetu partii järel 0:2 alla Ecuadorile ning Senegal kaotas sama tulemusega Hollandile. Sealjuures oli Katari allajäämine üsna kindel juba avapoolaja järel, Senegal lubas Cody Gakpol ja Davy Klaassenil skoori teha alles matši lõpus.
Ükski Aafrika võistkond pole sel MM-il veel suutnud võita, kuigi Tuneesia ja Maroko said vastavalt Taani ja Horvaatia vastu väravateta viigi ning Kamerun ja Ghana pidid oma avamängusvastu võtma napi kaotuse. Senegal tahab kahtlemata otsa lahti teha ja selleks ollakse valmis isegi ilma tähtmängija Sadio Maneta.
"Sadio oleks justkui meiega siin, sest ta saadab meile pidevalt sõnumed, helistab, hoiab meelestatust heal tasemel," rääkis neljapäeval tiimi kaitsja Kalidou Koulibaly. "Ta on meie jaoks tähtsaks mängijaks isegi siis, kui ta pole meiega Kataris kohal. Ta räägib kõigi mängijatega ja see on meie jaoks väga tähtis. Vajame neid häid laineid, sellist mentaliteeti."
"OLeme nüüd pingest vabad. Kohtume heal tasemel võistkonnaga, kes tahab võita: peame nüüd omaenda taset tõestama," kinnitas Katari peatreener Felix Sanchez. "Kahjuks me ei suutnud avamängus pakkuda oma fännidele rõõmu, mida nad ootasid. Peame end kriitikast isoleerima ja oleme täielikult keskendunud enda esitustele." | Katar lõi ajaloolise värava, aga Senegal võttis lõpuks oma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiri avamatšis üsna mannetu mängupildiga Ecuadorile kaotanud Katar alustas teises voorus Senegali vastu paremini ja suutis kohati näidata, miks nad on valitsevad Aasia meistrid.
Sellele vaatamata nõelas esimesena just valitsev Aafrika meister, kui kaitsjate eksimuse tõttu viis Senegali 41. minutil juhtima Boulaye Dia ning kolm minutit pärast teise poolaja algust saatis hea pealöögi väravasse Famara Diedhiou.
Teise värava järel jäi Senegali mäng letargiliseks, Katari ääred hakkasid rohkem teravusi looma ning mitmel puhul pidi heade tõrjetega hiilgama Edouard Mendy. Pärast mitmeid võimalusi lõi Katar 78. minutil viimaks oma riigi ajaloo esimese MM-värava, kui peaga saatis palli väravasse Mohammed Muntari. Võõrustajate rõõm jäi siiski üürikeseks, sest kuus minutit hiljem vormistas lõppskoori Cheikh Dieng.
Katarile jäi veel teoreetiline võimalus alagrupist edasi pääseda, aga järgnenud Hollandi ja Ecuadori viik kustutas selle šansi.
A-alagrupp
90:00
Katar
1
78' Muntari
1
:
3
3
Senegal
41' Dia
48' Diedhiou
84' Dieng
Katar
78' Muntari
Senegal
41' Dia
48' Diedhiou
84' Dieng
Enne mängu:
Mõlemad koondised alustasid MM-i kaotusega, kui Katar jäi turniiri avamatšis mannetu partii järel 0:2 alla Ecuadorile ning Senegal kaotas sama tulemusega Hollandile. Sealjuures oli Katari allajäämine üsna kindel juba avapoolaja järel, Senegal lubas Cody Gakpol ja Davy Klaassenil skoori teha alles matši lõpus.
Ükski Aafrika võistkond pole sel MM-il veel suutnud võita, kuigi Tuneesia ja Maroko said vastavalt Taani ja Horvaatia vastu väravateta viigi ning Kamerun ja Ghana pidid oma avamängusvastu võtma napi kaotuse. Senegal tahab kahtlemata otsa lahti teha ja selleks ollakse valmis isegi ilma tähtmängija Sadio Maneta.
"Sadio oleks justkui meiega siin, sest ta saadab meile pidevalt sõnumed, helistab, hoiab meelestatust heal tasemel," rääkis neljapäeval tiimi kaitsja Kalidou Koulibaly. "Ta on meie jaoks tähtsaks mängijaks isegi siis, kui ta pole meiega Kataris kohal. Ta räägib kõigi mängijatega ja see on meie jaoks väga tähtis. Vajame neid häid laineid, sellist mentaliteeti."
"OLeme nüüd pingest vabad. Kohtume heal tasemel võistkonnaga, kes tahab võita: peame nüüd omaenda taset tõestama," kinnitas Katari peatreener Felix Sanchez. "Kahjuks me ei suutnud avamängus pakkuda oma fännidele rõõmu, mida nad ootasid. Peame end kriitikast isoleerima ja oleme täielikult keskendunud enda esitustele."
### Response:
Katar lõi ajaloolise värava, aga Senegal võttis lõpuks oma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Farrar on teadusuuringute organisatsiooni Wellcome Trust juht. 2020. aastal kuulus ta teadlaste rühma, kes muretsesid, et viirus võis välja pääseda laborist, vahendas The Times.
Aruteludes osalesid veel USA teadlased Anthony Fauci ja Francis Collins ning tuntud Briti teadlane Patrick Vallance. Nende arutelude käigus avaldasid teadlased uurimistöö, milles jõuti järeldusele, et koroonaviirus pole pärit laborist.
Enne uuringu avaldamist olid Farrar ja teised teadlased väljendanud muret, et viirus ei pruugi olla looduslikku päritolu. Nende mure keskendus tunnustele, mis näisid viitavat geneetilisele manipuleerimisele.
Kirjavahetus näitab, et teadlased olid šokeeritud, kui said teada ühe Wuhanis läbiviidud katse üksikasjadest. Teadlaste kirjavahetus toimus 2020. aasta alguses.
Collins kirjutas 4. veebruaril, et "kindlasti ei tehtaks seda BSL-2 laboris?" BSL-2 viitab ainult keskmisele ohutuse tasemele. "Metsik lääs," vastas Farrar.
19. veebruaril kirjutas Farrar alla ajakirjas Lancet ilmunud kirjale, mis lükkas tagasi "vandenõuteooriad", et koroonaviirus pole looduslikku päritolu.
"Vandenõuteooriad ei tee muud, kui tekitavad hirmu, kuulujutte, mis seavad ohtu ülemaailmse koostöö selle viirusevastases võitluses," seisis kirjas.
Kirjavahetuses osalenud teadlased ütlesid, et nende esialgsed mured haihtusid pärast seda, kui nad olid uurinud viiruse geneetilist koodi. Selle tulemusena ilmus ajakirjas Nature Medicine uuring, mille oli teinud Farrari meeskond.
"Meie analüüsid näitavad selgelt, et SARS-CoV-2 pole laboris konstrueeritud ega sihipäraselt manipuleeritud," seisab uuringus.
Uuring leidis, et puuduvad tõendid, et viirusega oleks manipuleeritud. Siiski ei välistanud see uuring, et looduslik ja konstrueerimata viirus võis valla pääseda laborist, vahendas The Times. | Times: Tuntud Briti teadlane kritiseeris Wuhani labori ohutusnõudeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Farrar on teadusuuringute organisatsiooni Wellcome Trust juht. 2020. aastal kuulus ta teadlaste rühma, kes muretsesid, et viirus võis välja pääseda laborist, vahendas The Times.
Aruteludes osalesid veel USA teadlased Anthony Fauci ja Francis Collins ning tuntud Briti teadlane Patrick Vallance. Nende arutelude käigus avaldasid teadlased uurimistöö, milles jõuti järeldusele, et koroonaviirus pole pärit laborist.
Enne uuringu avaldamist olid Farrar ja teised teadlased väljendanud muret, et viirus ei pruugi olla looduslikku päritolu. Nende mure keskendus tunnustele, mis näisid viitavat geneetilisele manipuleerimisele.
Kirjavahetus näitab, et teadlased olid šokeeritud, kui said teada ühe Wuhanis läbiviidud katse üksikasjadest. Teadlaste kirjavahetus toimus 2020. aasta alguses.
Collins kirjutas 4. veebruaril, et "kindlasti ei tehtaks seda BSL-2 laboris?" BSL-2 viitab ainult keskmisele ohutuse tasemele. "Metsik lääs," vastas Farrar.
19. veebruaril kirjutas Farrar alla ajakirjas Lancet ilmunud kirjale, mis lükkas tagasi "vandenõuteooriad", et koroonaviirus pole looduslikku päritolu.
"Vandenõuteooriad ei tee muud, kui tekitavad hirmu, kuulujutte, mis seavad ohtu ülemaailmse koostöö selle viirusevastases võitluses," seisis kirjas.
Kirjavahetuses osalenud teadlased ütlesid, et nende esialgsed mured haihtusid pärast seda, kui nad olid uurinud viiruse geneetilist koodi. Selle tulemusena ilmus ajakirjas Nature Medicine uuring, mille oli teinud Farrari meeskond.
"Meie analüüsid näitavad selgelt, et SARS-CoV-2 pole laboris konstrueeritud ega sihipäraselt manipuleeritud," seisab uuringus.
Uuring leidis, et puuduvad tõendid, et viirusega oleks manipuleeritud. Siiski ei välistanud see uuring, et looduslik ja konstrueerimata viirus võis valla pääseda laborist, vahendas The Times.
### Response:
Times: Tuntud Briti teadlane kritiseeris Wuhani labori ohutusnõudeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaidlust pole, kas nafta hinnalagi tuleb, vaid see kuidas saavutada õige hind. Küsimus on selles, et kui meie andmetel teenib Venemaa 30 dollarist kõrgema hinnaga tulu, mida ta saab kasutada oma agressiooni rahastamiseks Ukrainas, siis see ei peaks ju nii olema," ütles Kallas reedel ERR-ile.
Samas tõdes peaminister, et kuna praeguse hinnalae pakkumise esitas Euroopa Komisjon lähtudes G7 ettepanekust ning samas on liikmesriikide seas ka neid, kes sooviks selle tõstmist, ei pruugi hinnalae järsk allatoomine olla reaalne.
Läbirääkimised on jõudnud kõrgeimale poliitilisele tasemele. Kallas ütles, et peab veel reede jooksul telefonivestluse USA rahandusministri Janet Yelleniga. ERR-ile teadaolevalt on tal sel teemal tihedas kontaktis ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Poola peaministri Mateusz Morawieckiga.
Liikmesriikide suursaadiku jätkavad reedel juba kolmandat päeva läbirääkimisi demokraatlike tööstusriikide rühma G7 esitatud ettepaneku üle seada Vene naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit. Balti riigid ja Poola soovivad aga selle alla toomist märksa madalamale, kuna väidetavalt on Venemaa tarnitava nafta omahind umbes 30 dollarit, mis tähendab, et sellest üle jäävat raha saab Moskva kasutada sõjapidamiseks. Samas tahaks suure laevandussektoriga Kreeka, Küpros ja Malta isegi G7 väljapakutud hinnalae tõstmist, kuna jääksid vastasel juhul tuludest ilma. Väidetavalt on Eesti lae madalamale toomist nõudvate riikide eestkõneleja.
Välisminister Urmas Reinsalu andis neljapäeval mõista, et Eesti võib ühehäälsust nõudvas küsimuses vajadusel ka oma vetoõigust kasutada. "See on küsimus nendes kriitilistes hetkedes, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne hääl sellises otsustusformaadis," lisas välisminister, viidates sellega Euroopa Liidu reeglitele, kus välispoliitika ja maksuküsimustes tuleb saavutada konsensus ehk igal riigil on vetoõigus.
Kallas jättis reedel ERR-i küsimusele veto kasutamisest otsesõnu vastamata, öeldes, et Eesti eelistab alati konsensusele jõudmist ning otsib kompromissi. "Aga meie jaoks on siiski tegemist väga olulise teemaga," märkis peaminister. "Naftatulu, mis on Venemaa sõja rahastamise allikas, tuleb kinni keerata," rõhutas ta.
Kallase sõnul tuleb pärast seda, kui Vene naftale on hinnalagi seatud, vaadata, kuidas see tööle hakkab ning lähtuvalt sellest hinnalage ka tulevikus korrigeerida. | Kallas nafta hinnalaest: vaidlus pole kas, vaid kui kõrgele see panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaidlust pole, kas nafta hinnalagi tuleb, vaid see kuidas saavutada õige hind. Küsimus on selles, et kui meie andmetel teenib Venemaa 30 dollarist kõrgema hinnaga tulu, mida ta saab kasutada oma agressiooni rahastamiseks Ukrainas, siis see ei peaks ju nii olema," ütles Kallas reedel ERR-ile.
Samas tõdes peaminister, et kuna praeguse hinnalae pakkumise esitas Euroopa Komisjon lähtudes G7 ettepanekust ning samas on liikmesriikide seas ka neid, kes sooviks selle tõstmist, ei pruugi hinnalae järsk allatoomine olla reaalne.
Läbirääkimised on jõudnud kõrgeimale poliitilisele tasemele. Kallas ütles, et peab veel reede jooksul telefonivestluse USA rahandusministri Janet Yelleniga. ERR-ile teadaolevalt on tal sel teemal tihedas kontaktis ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Poola peaministri Mateusz Morawieckiga.
Liikmesriikide suursaadiku jätkavad reedel juba kolmandat päeva läbirääkimisi demokraatlike tööstusriikide rühma G7 esitatud ettepaneku üle seada Vene naftale hinnalagi vahemikus 60-70 dollarit. Balti riigid ja Poola soovivad aga selle alla toomist märksa madalamale, kuna väidetavalt on Venemaa tarnitava nafta omahind umbes 30 dollarit, mis tähendab, et sellest üle jäävat raha saab Moskva kasutada sõjapidamiseks. Samas tahaks suure laevandussektoriga Kreeka, Küpros ja Malta isegi G7 väljapakutud hinnalae tõstmist, kuna jääksid vastasel juhul tuludest ilma. Väidetavalt on Eesti lae madalamale toomist nõudvate riikide eestkõneleja.
Välisminister Urmas Reinsalu andis neljapäeval mõista, et Eesti võib ühehäälsust nõudvas küsimuses vajadusel ka oma vetoõigust kasutada. "See on küsimus nendes kriitilistes hetkedes, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne hääl sellises otsustusformaadis," lisas välisminister, viidates sellega Euroopa Liidu reeglitele, kus välispoliitika ja maksuküsimustes tuleb saavutada konsensus ehk igal riigil on vetoõigus.
Kallas jättis reedel ERR-i küsimusele veto kasutamisest otsesõnu vastamata, öeldes, et Eesti eelistab alati konsensusele jõudmist ning otsib kompromissi. "Aga meie jaoks on siiski tegemist väga olulise teemaga," märkis peaminister. "Naftatulu, mis on Venemaa sõja rahastamise allikas, tuleb kinni keerata," rõhutas ta.
Kallase sõnul tuleb pärast seda, kui Vene naftale on hinnalagi seatud, vaadata, kuidas see tööle hakkab ning lähtuvalt sellest hinnalage ka tulevikus korrigeerida.
### Response:
Kallas nafta hinnalaest: vaidlus pole kas, vaid kui kõrgele see panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on mahukaima jalgpalli käsitleva teostesarjaga. Kuigi Schwede sõnul oli esialgu plaanis panna kogu info ühe raamatu sisse, sai kiirelt selgeks, et materjali kogunes nõnda palju, et tekst tuli vormistada mitmeks teoseks. Praeguse plaani kohaselt ilmuvad tekstid viies kuni kuues köites. Esimene osa käsitleb Eesti jalgpalliajalugu algusest kuni 1924. aasta olümpiamängudeni, millest Eesti koondis osa võttis.
"Eesti jalgpalli ajaloo teostesari on üles ehitatud lühikestele lugudele, mis oleks kergesti haaratavad. Mõned sündmused on esitatud ka pikemalt, sest teisiti ei saanud ega oleks mõtetki. Lehekülgede kõrval jookseb kroonikariba: seal on kuupäevade kaupa üksikute mängude tulemused või muu oluline info. Tegemist pole tingimata kuiva infoga, vaid võimalusel on sinna lisatud mõni huvitav eluline või humoorikas detail," kirjeldas Schwede sisu ülesehitust.
Suurimate allikatena kasutas Schwede erinevat perioodikat: eelkõige suuremaid päevalehti ja Eesti Spordilehte, aga ka väiksemaid väljaandeid ja maakonnalehti. Lisaks sai ta tuge arhiividest, erinevatest trükistest ja allikate hulka mahtus ka kaks käsikirjalist teksti. Raamat on üles ehitatud aastate kaupa. Kuigi algusaastate puhul on keerulisem märkida, mis ajahetkel mõni üksik mäng toimus, siis alates 1908. aastast jooksevad sündmused juba aastatepõhiselt.
Raamatust leiab ka eri kümnendeid kokkuvõtlikult iseloomustavad pikemad tekstid. Need vaatlevad muuhulgas ka jalgpallielu juhtivaid organisatsioone, treeningut, taktikat, välistreenereid, mängustiile, mängupaikasid, varustust, terminoloogiat, piletihindasid, publikut ja fänne, alaliidu ja klubide majanduslikku võimekust ja väljaminekuid ning mängu kohta ühiskonnas.
Esimeses raamatus kajastatud perioodi iseloomustuseks tõi Schwede välja jalgpallielu ulatusliku ning kirgliku kajastuse meedias. "Jalgpall sai ajakirjanduses võrreldes teiste spordialadega suurima kajastuse. Äratundmist pakub teadmine, kui tänapäevaselt tollased Eesti ajalehed ja ajakirjanikud kirjeldasid jalgpalli rolli maailmas ja selle mängu erilist kohta riikide ja rahvaste enesemääratluse kontekstis," sõnas Schwede. Huvitava asjaoluna tõi raamatu autor välja ka leegionäride rolli. "Mõneti üllatav oli, et 20. sajandi teistkümnendatel mängisid Eesti klubides ka tugevad välismaalased: näiteks Norra koondislane Carl Poppe ja väidetavalt Inglise profiliigas pallinud britt Todley, kelle pillutas siia I maailmasõda ja kes olevat võtnud endale eesti naise," lausus Schwede. | Eesti jalgpalliajalugu jõuab põhjalikult raamatukaante vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on mahukaima jalgpalli käsitleva teostesarjaga. Kuigi Schwede sõnul oli esialgu plaanis panna kogu info ühe raamatu sisse, sai kiirelt selgeks, et materjali kogunes nõnda palju, et tekst tuli vormistada mitmeks teoseks. Praeguse plaani kohaselt ilmuvad tekstid viies kuni kuues köites. Esimene osa käsitleb Eesti jalgpalliajalugu algusest kuni 1924. aasta olümpiamängudeni, millest Eesti koondis osa võttis.
"Eesti jalgpalli ajaloo teostesari on üles ehitatud lühikestele lugudele, mis oleks kergesti haaratavad. Mõned sündmused on esitatud ka pikemalt, sest teisiti ei saanud ega oleks mõtetki. Lehekülgede kõrval jookseb kroonikariba: seal on kuupäevade kaupa üksikute mängude tulemused või muu oluline info. Tegemist pole tingimata kuiva infoga, vaid võimalusel on sinna lisatud mõni huvitav eluline või humoorikas detail," kirjeldas Schwede sisu ülesehitust.
Suurimate allikatena kasutas Schwede erinevat perioodikat: eelkõige suuremaid päevalehti ja Eesti Spordilehte, aga ka väiksemaid väljaandeid ja maakonnalehti. Lisaks sai ta tuge arhiividest, erinevatest trükistest ja allikate hulka mahtus ka kaks käsikirjalist teksti. Raamat on üles ehitatud aastate kaupa. Kuigi algusaastate puhul on keerulisem märkida, mis ajahetkel mõni üksik mäng toimus, siis alates 1908. aastast jooksevad sündmused juba aastatepõhiselt.
Raamatust leiab ka eri kümnendeid kokkuvõtlikult iseloomustavad pikemad tekstid. Need vaatlevad muuhulgas ka jalgpallielu juhtivaid organisatsioone, treeningut, taktikat, välistreenereid, mängustiile, mängupaikasid, varustust, terminoloogiat, piletihindasid, publikut ja fänne, alaliidu ja klubide majanduslikku võimekust ja väljaminekuid ning mängu kohta ühiskonnas.
Esimeses raamatus kajastatud perioodi iseloomustuseks tõi Schwede välja jalgpallielu ulatusliku ning kirgliku kajastuse meedias. "Jalgpall sai ajakirjanduses võrreldes teiste spordialadega suurima kajastuse. Äratundmist pakub teadmine, kui tänapäevaselt tollased Eesti ajalehed ja ajakirjanikud kirjeldasid jalgpalli rolli maailmas ja selle mängu erilist kohta riikide ja rahvaste enesemääratluse kontekstis," sõnas Schwede. Huvitava asjaoluna tõi raamatu autor välja ka leegionäride rolli. "Mõneti üllatav oli, et 20. sajandi teistkümnendatel mängisid Eesti klubides ka tugevad välismaalased: näiteks Norra koondislane Carl Poppe ja väidetavalt Inglise profiliigas pallinud britt Todley, kelle pillutas siia I maailmasõda ja kes olevat võtnud endale eesti naise," lausus Schwede.
### Response:
Eesti jalgpalliajalugu jõuab põhjalikult raamatukaante vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mina võtaks selle kokku niimoodi, et mobilisatsiooni läbiviimine on Venemaa juhtkonna jaoks väga kõrge poliitiline risk. Just nimelt täiendava mobilisatsiooni läbiviimine. Vaatame, milline see kontekst pärast aastavahetust on. Venemaal tähistatakse aastavahetuse tähtpäevi ka vana kalendri järgi, nii et kui need möödas on, siis hakkab see olukord selguma," ütles Saks ERR-ile.
Tema sõnul paigutub uue mobilisatsiooni võimalik korraldamine kolme teguri konteksti.
"Esiteks: miks Vladimir Putin ei viinud mobilisatsiooni läbi juba kevadel, kui oli näha, et tema sõjavägi, see professionaalne ja hästi väljaõpetatud vägi, ei saa sõjaga hakkama? Põhjus on selles, et ta teadis, et mobilisatsioon ei ole millegipärast Venemaal väga populaarne," rääkis Saks. Seda ka näitas sügisel korraldatud mobilisatsioon, mis sundis sadu tuhandeid mehi riigist lahkuma, lisas ta.
"Järelikult selleks, et üldse mobilisatsiooni läbi viia, oleks vaja mingit teistsugust konteksti kui lihtsalt see, et meil on erioperatsioon Ukrainas. See on esimene probleemide grupp," tõdes Saks.
"Teine on Venemaa jaoks tõsisem mure ja see on see, et kui juba praegu ei jätku mobiliseeritutele relvastust ja varustust, siis kust kohast see tekib kõikide järgmise mobiliseeritute jaoks," ütles ekspert.
"Ja kolmas küsimus on see, et tõepoolest on Venemaa juhtkonnal vaja peale aastavahetust otsustada, sest kui nad jätkavad samamoodi sõdimist Ukrainas nagu praegu, siis nendest mobiliseeritutest väga kaua ei jätku ja kuskil jaanuari lõpuks on vaja täiendust. See ongi kontekst, milles nad peavad otsused langetama," rääkis Saks.
Tema sõnul siiski ilmselt enne vana kalendri järgi peetavaid jõulupühi ehk enne 6.–7. jaanuari sellist otsust langetama ei hakata.
"Aga võib juhtuda ka niimoodi, et kui Vene väed on novembris-detsembris mingil põhjusel rindel väga ebaedukad, siis võib tõsine kriis tekkida ka varem. Aga kui Vene väed on edukamad, siis võib-olla lükkub mobilisatsioon ka kuhugi kaugemasse tulevikku. Selles mõttes on väga raske kindlat ajahetke ennustada, kus seda otsust tegema hakatakse," rääkis Saks.
Kuna Venemaa elanikkond on üle 140 miljoni inimese, siis teoreetiliselt peaks mobiliseeritavaid jätkuma ning neid, kes ajateenistuse läbinud, on seal ka "ikkagi päris palju", tõdes Saks.
Uue põgenikelaine vallandaks ainult äärmuslik hädaolukord
Küsimusele uuest võimalikust põgenikelainest, mille võiks vallandada Venemaa õhurünnakud Ukraina taristule, vastas Saks, et see oleneb sellest, kui kiiresti suudab Ukraina purustatud elektri- ja veevarustuse ning küttesüsteemid taastada.
"Aga ma arvan, et üldiselt Ukraina inimesed, kes seal praegu on, ei ole orienteeritud Ukrainast lahkumisele. Pigem ma arvan, et see on äärmine hädaolukord, mis võiks sundida ukrainlasi uuesti massiliselt Ukrainast põgenema," tõdes ekspert.
Raketirünnakute jätkumine oleneb varude suurusest ja Ukraina õhutõrjest
"Keegi ei tea väga täpselt, kui palju neid rakette alles on. Ja seda, et Venemaa loobuks nendest raketirünnakutest lihtsalt selleks, et muuta strateegiat, ma hästi ei usu. Sest see on tal ainuke võimalus Ukrainat praegu tõsiselt rünnata," rääkis Saks.
Kuna Ukraina ei suuda kõiki Venemaa lastud rakette kahjutuks teha, on rakettide tulistamine Venemaa jaoks, mis rinnetel pole edu saavutanud, üks väheseid võimalusi tõsiselt Ukrainat kahjustada. "Ja kuna on raske uskuda, et nad on lähiajal edukad, siis tõenäoliselt need raketirünnakud jätkuvad," tõdes Saks
Vene raketirünnakuid võib hakata piirama varude lõppemine või see, kui Ukraina suudab oma õhukaitse veel tõhusamaks muuta. | Saks: ainult suur häda sunnib Venemaad uut mobilisatsiooni välja kuulutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mina võtaks selle kokku niimoodi, et mobilisatsiooni läbiviimine on Venemaa juhtkonna jaoks väga kõrge poliitiline risk. Just nimelt täiendava mobilisatsiooni läbiviimine. Vaatame, milline see kontekst pärast aastavahetust on. Venemaal tähistatakse aastavahetuse tähtpäevi ka vana kalendri järgi, nii et kui need möödas on, siis hakkab see olukord selguma," ütles Saks ERR-ile.
Tema sõnul paigutub uue mobilisatsiooni võimalik korraldamine kolme teguri konteksti.
"Esiteks: miks Vladimir Putin ei viinud mobilisatsiooni läbi juba kevadel, kui oli näha, et tema sõjavägi, see professionaalne ja hästi väljaõpetatud vägi, ei saa sõjaga hakkama? Põhjus on selles, et ta teadis, et mobilisatsioon ei ole millegipärast Venemaal väga populaarne," rääkis Saks. Seda ka näitas sügisel korraldatud mobilisatsioon, mis sundis sadu tuhandeid mehi riigist lahkuma, lisas ta.
"Järelikult selleks, et üldse mobilisatsiooni läbi viia, oleks vaja mingit teistsugust konteksti kui lihtsalt see, et meil on erioperatsioon Ukrainas. See on esimene probleemide grupp," tõdes Saks.
"Teine on Venemaa jaoks tõsisem mure ja see on see, et kui juba praegu ei jätku mobiliseeritutele relvastust ja varustust, siis kust kohast see tekib kõikide järgmise mobiliseeritute jaoks," ütles ekspert.
"Ja kolmas küsimus on see, et tõepoolest on Venemaa juhtkonnal vaja peale aastavahetust otsustada, sest kui nad jätkavad samamoodi sõdimist Ukrainas nagu praegu, siis nendest mobiliseeritutest väga kaua ei jätku ja kuskil jaanuari lõpuks on vaja täiendust. See ongi kontekst, milles nad peavad otsused langetama," rääkis Saks.
Tema sõnul siiski ilmselt enne vana kalendri järgi peetavaid jõulupühi ehk enne 6.–7. jaanuari sellist otsust langetama ei hakata.
"Aga võib juhtuda ka niimoodi, et kui Vene väed on novembris-detsembris mingil põhjusel rindel väga ebaedukad, siis võib tõsine kriis tekkida ka varem. Aga kui Vene väed on edukamad, siis võib-olla lükkub mobilisatsioon ka kuhugi kaugemasse tulevikku. Selles mõttes on väga raske kindlat ajahetke ennustada, kus seda otsust tegema hakatakse," rääkis Saks.
Kuna Venemaa elanikkond on üle 140 miljoni inimese, siis teoreetiliselt peaks mobiliseeritavaid jätkuma ning neid, kes ajateenistuse läbinud, on seal ka "ikkagi päris palju", tõdes Saks.
Uue põgenikelaine vallandaks ainult äärmuslik hädaolukord
Küsimusele uuest võimalikust põgenikelainest, mille võiks vallandada Venemaa õhurünnakud Ukraina taristule, vastas Saks, et see oleneb sellest, kui kiiresti suudab Ukraina purustatud elektri- ja veevarustuse ning küttesüsteemid taastada.
"Aga ma arvan, et üldiselt Ukraina inimesed, kes seal praegu on, ei ole orienteeritud Ukrainast lahkumisele. Pigem ma arvan, et see on äärmine hädaolukord, mis võiks sundida ukrainlasi uuesti massiliselt Ukrainast põgenema," tõdes ekspert.
Raketirünnakute jätkumine oleneb varude suurusest ja Ukraina õhutõrjest
"Keegi ei tea väga täpselt, kui palju neid rakette alles on. Ja seda, et Venemaa loobuks nendest raketirünnakutest lihtsalt selleks, et muuta strateegiat, ma hästi ei usu. Sest see on tal ainuke võimalus Ukrainat praegu tõsiselt rünnata," rääkis Saks.
Kuna Ukraina ei suuda kõiki Venemaa lastud rakette kahjutuks teha, on rakettide tulistamine Venemaa jaoks, mis rinnetel pole edu saavutanud, üks väheseid võimalusi tõsiselt Ukrainat kahjustada. "Ja kuna on raske uskuda, et nad on lähiajal edukad, siis tõenäoliselt need raketirünnakud jätkuvad," tõdes Saks
Vene raketirünnakuid võib hakata piirama varude lõppemine või see, kui Ukraina suudab oma õhukaitse veel tõhusamaks muuta.
### Response:
Saks: ainult suur häda sunnib Venemaad uut mobilisatsiooni välja kuulutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste koondise peatreener Thomas Häberli saadab järgmise nädala alguses välja kutsed mängijatele ja lõplik nimekiri saab paika detsembri lõpuks. "Teame juba praegu, et ligi 15 põhimängijat välisklubidest ei saa treeninglaagriga liituda, sest tegemist ei ole rahvusvahelise koondiseaknaga. Seega kaasame uusi nägusid ja nooremaid mängijaid. Islandi ja Soome kohtumistega saame näha, kui lähedal nad meeste koondisele on," rääkis Häberli.
Eesti koondis on varasemalt Islandiga kohtunud kuuel korral, millest võitnud ühe ja viiki mänginud kaks. Viimati kohtuti 2019. aastal, kui kohtumine lõppes 0:0 viigiga. Põhjanaabri Soomega on Eesti mänginud 36 korda. Maavõistlusmängus mindi viimati vastamisi 2021. aastal, kui Thomas Häberli juhendamisel alistati soomlased Helsingi olümpiastaadionil 1:0.
Treeninglaager peetakse 3.–13. jaanuarini Lõuna-Portugalis Algarve regioonis, mõlemad Eesti koondise kohtumised toimuvad Estadio da Nora jalgpallistaadionil. | Eesti jalgpallikoondis kohtub jaanuaris Islandi ja Soomega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste koondise peatreener Thomas Häberli saadab järgmise nädala alguses välja kutsed mängijatele ja lõplik nimekiri saab paika detsembri lõpuks. "Teame juba praegu, et ligi 15 põhimängijat välisklubidest ei saa treeninglaagriga liituda, sest tegemist ei ole rahvusvahelise koondiseaknaga. Seega kaasame uusi nägusid ja nooremaid mängijaid. Islandi ja Soome kohtumistega saame näha, kui lähedal nad meeste koondisele on," rääkis Häberli.
Eesti koondis on varasemalt Islandiga kohtunud kuuel korral, millest võitnud ühe ja viiki mänginud kaks. Viimati kohtuti 2019. aastal, kui kohtumine lõppes 0:0 viigiga. Põhjanaabri Soomega on Eesti mänginud 36 korda. Maavõistlusmängus mindi viimati vastamisi 2021. aastal, kui Thomas Häberli juhendamisel alistati soomlased Helsingi olümpiastaadionil 1:0.
Treeninglaager peetakse 3.–13. jaanuarini Lõuna-Portugalis Algarve regioonis, mõlemad Eesti koondise kohtumised toimuvad Estadio da Nora jalgpallistaadionil.
### Response:
Eesti jalgpallikoondis kohtub jaanuaris Islandi ja Soomega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fermi Energia juht Kalev Kallemets ütles, et neil on praeguse seisuga sõlmitud juba 17 eellepingut. "Lepingu sisu on see, et kui valitsus otsustab tuumajaama ehitust lubada, siis tarnime meie reaktori valmimisel aastal 2031 kokkulepitud hinnaga lepingupartnerile elektrit," sõnas Kallemets ERR-ile.
Hind kujuneb Kallemetsa sõnul lennukipileti põhimõttel ehk need, kes sõlmivad lepingud varem, saavad soodsama hinnaga tuumaelektrit. Esimese 500 GWh hind on 55 eurot/MWh.
Kellega lepingud on sõlmitud, Fermi Energia öelda ei taha. "Need on eri sorti tööstusettevõtted. Ka Enefit Green ei avalda, kellega ta lepinguid sõlmib," sõnas Kallemets.
Tuumaenergia töörühma vahearuande kohaselt võib Eesti saada tuumaelektrijaama 2035. aastal või isegi paar aasta varem. See aga eeldab valitsuse ja riigikogu heakskiitu 2024. aastal, mille riigijuhid saavad anda järgmisel aastal valmiva töörühma lõpparuande põhjal. Kuni neljast moodulreaktorist koosneva jaama koguvõimsus võiks olla 1200 megavatti. | Tuumajaama kavandav Fermi Energia sõlmib tööstusettevõtetega eellepinguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fermi Energia juht Kalev Kallemets ütles, et neil on praeguse seisuga sõlmitud juba 17 eellepingut. "Lepingu sisu on see, et kui valitsus otsustab tuumajaama ehitust lubada, siis tarnime meie reaktori valmimisel aastal 2031 kokkulepitud hinnaga lepingupartnerile elektrit," sõnas Kallemets ERR-ile.
Hind kujuneb Kallemetsa sõnul lennukipileti põhimõttel ehk need, kes sõlmivad lepingud varem, saavad soodsama hinnaga tuumaelektrit. Esimese 500 GWh hind on 55 eurot/MWh.
Kellega lepingud on sõlmitud, Fermi Energia öelda ei taha. "Need on eri sorti tööstusettevõtted. Ka Enefit Green ei avalda, kellega ta lepinguid sõlmib," sõnas Kallemets.
Tuumaenergia töörühma vahearuande kohaselt võib Eesti saada tuumaelektrijaama 2035. aastal või isegi paar aasta varem. See aga eeldab valitsuse ja riigikogu heakskiitu 2024. aastal, mille riigijuhid saavad anda järgmisel aastal valmiva töörühma lõpparuande põhjal. Kuni neljast moodulreaktorist koosneva jaama koguvõimsus võiks olla 1200 megavatti.
### Response:
Tuumajaama kavandav Fermi Energia sõlmib tööstusettevõtetega eellepinguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba neljandat aastat järjest korraldatakse Eestis autoralli MM-etapp. WRC Rally Estonia 2023 sõidetakse Tartus ning Tartu, Otepää, Elva, Kanepi, Kambja, Peipsiääre ja Mustvee valla teedel 20.-23. juulini.
Kui kahel viimasel aastal on Eesti MM-ralli olnud hooaja seitsmes etapp, siis tuleval aastal sõidetakse Lõuna-Eesti kiiretel ja käänulistel kruusateedel MM-hooaja kaheksas osavõistlus. Rally Estonia eel peatub WRC-karussell Keenias ja Eesti järel suunduvad MM-sarja võistlejad ning meeskonnad üle lahe Soome.
Neljandat aastat järjest võõrustab WRC Rally Estoniat Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum, kus lisaks võistluskeskusele saab olema ka hooldusala. Stardi- ja finišipoodium liikus tänavu tagasi Tartu Raekoja platsile ning rõõmustab rallisõpru seal ka tuleva aasta juulis.
"Oleme rõõmsad, et Rally Estonia traditsioon jätkub ka järgmisel aastal ning oleme väga tänulikud panuse ja toetuse eest nii Eesti riigile, kohalikele omavalitsustele, kõikidele erasektori toetajatele kui loomulikult rallifännidele," ütles Rally Estonia direktor Urmo Aava. "Kindlasti ka suured tänusõnad suurepärase koostöö ja usalduse eest WRC promootorile ja FIA-le."
"Rally Estonia näol on tegemist suure kogupereüritusega, mis toob aastas ligikaudu 10 miljonit eurot majanduslikku mõju ja jõuab WRC All LIVE vahendusel rohkem kui 800 miljoni silmapaarini üle maailma," jätkas Aava. "Lisaks kohapealsele emotsioonile kogub Eesti igal aastal veelgi enam tuntust innovatiivse riigina, kuhu reisida ja investeerida. Eestlased on maailmas jäänud silma ja teeninud tunnustuse kui uuendusmeelsed ning professionaalsed suurvõistluste korraldajad."
"Selle tee avasid aastaid tagasi Otepää suusatamise MK-etapi korraldajad ja tore on tõdeda, et Eestisse on tulnud ja tuleb veelgi suuri spordiüritusi juurde. Rally Estonia kõrval on tipptegijatena maailmas hinnatud Ironman, Tallinna maraton, tänavu korraldatud laskesuusatamise MK-etapp Otepääl ning Tallinn Open WTA tenniseturniir ja paljud teised spordivõistlused. Lisaks on rõõm tõdeda, et 2027. aastal võisteldakse Eestis laskesuusatamise maailmameistritiitlitele," lisas Aava. "WRC promootor soovib Eestiga koostööd jätkata ka tulevikus ja on Rally Estoniale teinud pakkumise kuni aastani 2026. Tänu ülemaailmsele olukorrale on seis keeruline, kuid kui kõik õnnestub, siis soovime 2023 kevadel järgmise kolme aasta lepingu allkirjastada."
"On hea meel tõdeda, et Rally Estonia on neljandat aastat järjest autospordi maailma tippsündmus ehk MM-etapp. Me ei saa seda võtta iseenesest mõistetavana, sest selle taga on paljude inimeste ja instantside suur töö ja pingutus," sõnas Rally Estonia kommertsdirektor Tarmo Hõbe. "Nüüd, kui FIA on kalendri kinnitanud ja Eesti MM-etapi kuupäevad teada, tasuks rallifännidel juba täna hakata järgmise suve plaane tegema, et Rally Estonia ja sõprade seltsis veeta juuli lõpus üks tore ja meeleolukas nädalavahetus Lõuna-Eestis."
"Vaatamata keerulisele olukorrale nii maailmas kui meil Eestis läheme taaskord kogu korraldusmeeskonnaga andma endast maksimumi, et korraldada tipptasemel autoralli maailmameistrivõistluste etapp," lisas Hõbe. "Sarnaselt tänavusele aastale on meie eesmärk liikuda tagasi traditsioonilise ralli juurde ja pakkuda rallisõpradele kohapeal kiiruskatsete ääres ja pealtvaatamisalades veelgi rohkem mitmekülgseid elamusi."
2023. aasta MM-etapid:
19.-22. jaanuar Monaco ralli
9.-12. veebruar Rootsi ralli
16.-19. märts Mehhiko ralli
20.-23. aprill Horvaatia ralli
11.-14. mai Portugali ralli
1.-4. juuni Sardiinia ralli
22.-25. juuni Keenia ralli
20.-23. juuli Eesti ralli
3.-6. august Soome ralli
7.-10. september Kreeka ralli
28. september – 1. oktoober Tšiili ralli
26.-29. oktoober Kesk-Euroopa ralli (sõidetakse Austrias, Tšehhis ja Saksamaal)
16.-19. november Jaapani ralli | Rally Estonia kuulub neljandat aastat järjest MM-kalendrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba neljandat aastat järjest korraldatakse Eestis autoralli MM-etapp. WRC Rally Estonia 2023 sõidetakse Tartus ning Tartu, Otepää, Elva, Kanepi, Kambja, Peipsiääre ja Mustvee valla teedel 20.-23. juulini.
Kui kahel viimasel aastal on Eesti MM-ralli olnud hooaja seitsmes etapp, siis tuleval aastal sõidetakse Lõuna-Eesti kiiretel ja käänulistel kruusateedel MM-hooaja kaheksas osavõistlus. Rally Estonia eel peatub WRC-karussell Keenias ja Eesti järel suunduvad MM-sarja võistlejad ning meeskonnad üle lahe Soome.
Neljandat aastat järjest võõrustab WRC Rally Estoniat Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum, kus lisaks võistluskeskusele saab olema ka hooldusala. Stardi- ja finišipoodium liikus tänavu tagasi Tartu Raekoja platsile ning rõõmustab rallisõpru seal ka tuleva aasta juulis.
"Oleme rõõmsad, et Rally Estonia traditsioon jätkub ka järgmisel aastal ning oleme väga tänulikud panuse ja toetuse eest nii Eesti riigile, kohalikele omavalitsustele, kõikidele erasektori toetajatele kui loomulikult rallifännidele," ütles Rally Estonia direktor Urmo Aava. "Kindlasti ka suured tänusõnad suurepärase koostöö ja usalduse eest WRC promootorile ja FIA-le."
"Rally Estonia näol on tegemist suure kogupereüritusega, mis toob aastas ligikaudu 10 miljonit eurot majanduslikku mõju ja jõuab WRC All LIVE vahendusel rohkem kui 800 miljoni silmapaarini üle maailma," jätkas Aava. "Lisaks kohapealsele emotsioonile kogub Eesti igal aastal veelgi enam tuntust innovatiivse riigina, kuhu reisida ja investeerida. Eestlased on maailmas jäänud silma ja teeninud tunnustuse kui uuendusmeelsed ning professionaalsed suurvõistluste korraldajad."
"Selle tee avasid aastaid tagasi Otepää suusatamise MK-etapi korraldajad ja tore on tõdeda, et Eestisse on tulnud ja tuleb veelgi suuri spordiüritusi juurde. Rally Estonia kõrval on tipptegijatena maailmas hinnatud Ironman, Tallinna maraton, tänavu korraldatud laskesuusatamise MK-etapp Otepääl ning Tallinn Open WTA tenniseturniir ja paljud teised spordivõistlused. Lisaks on rõõm tõdeda, et 2027. aastal võisteldakse Eestis laskesuusatamise maailmameistritiitlitele," lisas Aava. "WRC promootor soovib Eestiga koostööd jätkata ka tulevikus ja on Rally Estoniale teinud pakkumise kuni aastani 2026. Tänu ülemaailmsele olukorrale on seis keeruline, kuid kui kõik õnnestub, siis soovime 2023 kevadel järgmise kolme aasta lepingu allkirjastada."
"On hea meel tõdeda, et Rally Estonia on neljandat aastat järjest autospordi maailma tippsündmus ehk MM-etapp. Me ei saa seda võtta iseenesest mõistetavana, sest selle taga on paljude inimeste ja instantside suur töö ja pingutus," sõnas Rally Estonia kommertsdirektor Tarmo Hõbe. "Nüüd, kui FIA on kalendri kinnitanud ja Eesti MM-etapi kuupäevad teada, tasuks rallifännidel juba täna hakata järgmise suve plaane tegema, et Rally Estonia ja sõprade seltsis veeta juuli lõpus üks tore ja meeleolukas nädalavahetus Lõuna-Eestis."
"Vaatamata keerulisele olukorrale nii maailmas kui meil Eestis läheme taaskord kogu korraldusmeeskonnaga andma endast maksimumi, et korraldada tipptasemel autoralli maailmameistrivõistluste etapp," lisas Hõbe. "Sarnaselt tänavusele aastale on meie eesmärk liikuda tagasi traditsioonilise ralli juurde ja pakkuda rallisõpradele kohapeal kiiruskatsete ääres ja pealtvaatamisalades veelgi rohkem mitmekülgseid elamusi."
2023. aasta MM-etapid:
19.-22. jaanuar Monaco ralli
9.-12. veebruar Rootsi ralli
16.-19. märts Mehhiko ralli
20.-23. aprill Horvaatia ralli
11.-14. mai Portugali ralli
1.-4. juuni Sardiinia ralli
22.-25. juuni Keenia ralli
20.-23. juuli Eesti ralli
3.-6. august Soome ralli
7.-10. september Kreeka ralli
28. september – 1. oktoober Tšiili ralli
26.-29. oktoober Kesk-Euroopa ralli (sõidetakse Austrias, Tšehhis ja Saksamaal)
16.-19. november Jaapani ralli
### Response:
Rally Estonia kuulub neljandat aastat järjest MM-kalendrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandas veerandfinaalis võistelnud Kilp murdis seal suusakepi ja kuna uue kepi saamisega läks aega, jäi ta teistest maha ning pidi lõpuks leppima enda sõidus viimase kohaga, kaotades sõidu võitnud norralasele Haavard Solaas Taugbölile 13,76 sekundiga.
Himma tuli rajale viiendas veerandfinaalis, kus sai viienda koha, jäädes sõidu võitnud Federico Pellegrinole alla 3,12 sekundiga.
Etapivõidu võttis norralane Johannes Hösflot Kläbo. Norra võttis koguni nelikvõidu, teisena lõpetas Even Northug, kolmas oli Paal Golberg ja esimesena jäi pjedestaalilt välja Erik Valnes. Viienda koha sai rootslane Calle Halfvarsson ja kuues oli prantslane Jules Chappaz.
Himma sai kokkuvõttes 24. ja Kilp 27. koha. Kaarel Kasper Kõrge oli 60.
Naistest teenis võidu rootslanna Emma Ribom, kellele see on karjääri esimene MK-etapivõit. Teise koha sai rootslanna Johanna Hagström, edestades fotofinišis norralanna Tiril Udnes Wengi. Neljas oli soomlanna Jasmi Joensuu ja viies norralanna Kristine Stavaas Skistad. Eelmisel hooajal sprindi arvestuses väikese kristallgloobuse võitnud rootslanna Maja Dahlqvist kukkus finišisirge eel ja pidi leppima kuuenda kohaga.
Aveli Uustalu sai 35. koha.
Ruka minituur jätkub laupäeval 10 km klassikasõitudega, pühapäeval on kavas 20 km vabatehnikas jälitussõidud.
Kvalifikatsioon:
Kvalifikatsiooni kiireim oli sprindi olümpiavõitja ja maailmameister, norralane Johannes Hösflot Kläbo, Kilp kaotas talle 4,08 sekundiga ja sai 15. koha ning Himma 5,02 sekundiga ja pääses 21. mehena edasi.
Kaarel Kasper Kõrge kaotas Kläbole 13,85 sekundiga ja lõpetas 60. kohaga.
Naiste sprindis ei pääsenud ainsa eestlannana stardis olnud Aveli Uustalu edasi.
Kvalifikatsiooni kiireim oli norralanna Ane Appelkvist Stenseth, Uustalu kaotas talle 9,72 sekundiga ja sai 35. koha. Viimasena pääses edasi ehk 30 parema sekka sakslanna Victoria Carl, kes kaotas norralannale 7,54 sekundiga.
Veerandfinaalid algavad kell 13.30. | Kilp ja Himma hooaja avaetapil veerandfinaalist edasi ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandas veerandfinaalis võistelnud Kilp murdis seal suusakepi ja kuna uue kepi saamisega läks aega, jäi ta teistest maha ning pidi lõpuks leppima enda sõidus viimase kohaga, kaotades sõidu võitnud norralasele Haavard Solaas Taugbölile 13,76 sekundiga.
Himma tuli rajale viiendas veerandfinaalis, kus sai viienda koha, jäädes sõidu võitnud Federico Pellegrinole alla 3,12 sekundiga.
Etapivõidu võttis norralane Johannes Hösflot Kläbo. Norra võttis koguni nelikvõidu, teisena lõpetas Even Northug, kolmas oli Paal Golberg ja esimesena jäi pjedestaalilt välja Erik Valnes. Viienda koha sai rootslane Calle Halfvarsson ja kuues oli prantslane Jules Chappaz.
Himma sai kokkuvõttes 24. ja Kilp 27. koha. Kaarel Kasper Kõrge oli 60.
Naistest teenis võidu rootslanna Emma Ribom, kellele see on karjääri esimene MK-etapivõit. Teise koha sai rootslanna Johanna Hagström, edestades fotofinišis norralanna Tiril Udnes Wengi. Neljas oli soomlanna Jasmi Joensuu ja viies norralanna Kristine Stavaas Skistad. Eelmisel hooajal sprindi arvestuses väikese kristallgloobuse võitnud rootslanna Maja Dahlqvist kukkus finišisirge eel ja pidi leppima kuuenda kohaga.
Aveli Uustalu sai 35. koha.
Ruka minituur jätkub laupäeval 10 km klassikasõitudega, pühapäeval on kavas 20 km vabatehnikas jälitussõidud.
Kvalifikatsioon:
Kvalifikatsiooni kiireim oli sprindi olümpiavõitja ja maailmameister, norralane Johannes Hösflot Kläbo, Kilp kaotas talle 4,08 sekundiga ja sai 15. koha ning Himma 5,02 sekundiga ja pääses 21. mehena edasi.
Kaarel Kasper Kõrge kaotas Kläbole 13,85 sekundiga ja lõpetas 60. kohaga.
Naiste sprindis ei pääsenud ainsa eestlannana stardis olnud Aveli Uustalu edasi.
Kvalifikatsiooni kiireim oli norralanna Ane Appelkvist Stenseth, Uustalu kaotas talle 9,72 sekundiga ja sai 35. koha. Viimasena pääses edasi ehk 30 parema sekka sakslanna Victoria Carl, kes kaotas norralannale 7,54 sekundiga.
Veerandfinaalid algavad kell 13.30.
### Response:
Kilp ja Himma hooaja avaetapil veerandfinaalist edasi ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt pidi kvalifikatsioon olema reede õhtul, kuid nüüd on reedel kavas kaks treeningvooru ja kvalifikatsioon peetakse hoopis laupäeva hommikul kell 8.30 ja lõppvõistlus algab kell 10.
Eestlastest on Rukal võistlemas Artti Aigro ja Kevin Maltsev. | Suusahüpete MK-etapi kvalifikatsioon lükati edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt pidi kvalifikatsioon olema reede õhtul, kuid nüüd on reedel kavas kaks treeningvooru ja kvalifikatsioon peetakse hoopis laupäeva hommikul kell 8.30 ja lõppvõistlus algab kell 10.
Eestlastest on Rukal võistlemas Artti Aigro ja Kevin Maltsev.
### Response:
Suusahüpete MK-etapi kvalifikatsioon lükati edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates sõjategevuse puhkemisest on Hiina mõjutanud strateegiliste otsuste tegemisel nii Moskvat kui ka Washingtoni. Hiina proovib siiski hoida madalat profiili. Seetõttu on raske kindlaks teha, milline on Hiina seisukoht Ukraina ja Venemaa vahelises konfliktis. Matthewsi sõnul on Peking öelnud mõlemale poolele seda, mida nad kuulda tahavad.
Matthewsi sõnul on Hiina huvitatud ainult enda huvide kaitsmisest. Venemaa juht Vladimir Putin arvas aga, et tal on olemas Pekingi vankumatu toetus ja alustas seetõttu sõjalist tegevust Ukrainas.
Matthewsi allikate teatel oli Peking Venemaa sõjalistest plaanidest teadlik. Moskva teatas varem Pekingile, et sõjaline tegevus Ukrainas kujutab endast "piiratud kujul operatsiooni", kus Venemaa vallutab tagasi oma "ajaloolised alad". See variant Hiina võimudele sobis, kuna Peking peab iseseisvat Taiwani saart oma mässuliseks provintsiks. Kompartei andis siiski teada, et Venemaa operatsioon ei tohi segada Pekingi taliolümpiamänge.
Venemaa alustas 24. veebruaril sõjalist tegevust Ukrainas. Sissetungi massiivsus oli Pekingi jaoks aga ootamatu. Moskva ei teavitanud Hiinat, et plaanib välksõja raames vallutada Ukraina pealinna. Hiina muretses seetõttu, et Putini läks oma sõjalises tegevuses liiga kaugele. Lääneriigid kehtestasid kiiresti karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Putin aga hakkas siis ähvardama tuumarelvaga.
Poola teatas märtsi alguses, et on valmis kohe andma üle kõik talle kuuluvad MIG-29 hävituslennukid USA-le, et need saaks üle anda Ukraina õhujõududele.
Hiina võttis siis mitteametlike kanalite kaudu Washingtoniga ühendust. Hiina lubas, et kui USA loobub Mig-tehingust, siis Peking annab endast parima, et Putin ei kasutaks kunagi tuumarelva, kirjutas Matthews.
8. märtsil teatas Washington, et Poola ettepanek pole vastuvõetav. NATO riigid pole endiselt saatnud Ukrainasse hävitajaid ja kaasaegseid tanke. Samal ajal pole Hiina suurendanud oma toetust Moskvale. Peking ei tarni Venemaale relvastust ja Moskva peab ostma droone Iraanist.
Hiina tahab nii tagada, et Venemaa jääks oma pikaajalise tuumadoktriini juurde. Venemaa doktriin ütleb, et tuumarelva võib kasutada, kui Venemaa eksistents on ohus.
Matthewsi sõnul tahab Peking nüüd parandada suhteid lääneriikidega. Hiina tahab, et see verine ja mõttetu sõda saaks läbi, vahendas The Spectator. | Ekspert: USA ja Hiina peavad Ukraina sõja tõttu salajasi läbirääkimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates sõjategevuse puhkemisest on Hiina mõjutanud strateegiliste otsuste tegemisel nii Moskvat kui ka Washingtoni. Hiina proovib siiski hoida madalat profiili. Seetõttu on raske kindlaks teha, milline on Hiina seisukoht Ukraina ja Venemaa vahelises konfliktis. Matthewsi sõnul on Peking öelnud mõlemale poolele seda, mida nad kuulda tahavad.
Matthewsi sõnul on Hiina huvitatud ainult enda huvide kaitsmisest. Venemaa juht Vladimir Putin arvas aga, et tal on olemas Pekingi vankumatu toetus ja alustas seetõttu sõjalist tegevust Ukrainas.
Matthewsi allikate teatel oli Peking Venemaa sõjalistest plaanidest teadlik. Moskva teatas varem Pekingile, et sõjaline tegevus Ukrainas kujutab endast "piiratud kujul operatsiooni", kus Venemaa vallutab tagasi oma "ajaloolised alad". See variant Hiina võimudele sobis, kuna Peking peab iseseisvat Taiwani saart oma mässuliseks provintsiks. Kompartei andis siiski teada, et Venemaa operatsioon ei tohi segada Pekingi taliolümpiamänge.
Venemaa alustas 24. veebruaril sõjalist tegevust Ukrainas. Sissetungi massiivsus oli Pekingi jaoks aga ootamatu. Moskva ei teavitanud Hiinat, et plaanib välksõja raames vallutada Ukraina pealinna. Hiina muretses seetõttu, et Putini läks oma sõjalises tegevuses liiga kaugele. Lääneriigid kehtestasid kiiresti karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Putin aga hakkas siis ähvardama tuumarelvaga.
Poola teatas märtsi alguses, et on valmis kohe andma üle kõik talle kuuluvad MIG-29 hävituslennukid USA-le, et need saaks üle anda Ukraina õhujõududele.
Hiina võttis siis mitteametlike kanalite kaudu Washingtoniga ühendust. Hiina lubas, et kui USA loobub Mig-tehingust, siis Peking annab endast parima, et Putin ei kasutaks kunagi tuumarelva, kirjutas Matthews.
8. märtsil teatas Washington, et Poola ettepanek pole vastuvõetav. NATO riigid pole endiselt saatnud Ukrainasse hävitajaid ja kaasaegseid tanke. Samal ajal pole Hiina suurendanud oma toetust Moskvale. Peking ei tarni Venemaale relvastust ja Moskva peab ostma droone Iraanist.
Hiina tahab nii tagada, et Venemaa jääks oma pikaajalise tuumadoktriini juurde. Venemaa doktriin ütleb, et tuumarelva võib kasutada, kui Venemaa eksistents on ohus.
Matthewsi sõnul tahab Peking nüüd parandada suhteid lääneriikidega. Hiina tahab, et see verine ja mõttetu sõda saaks läbi, vahendas The Spectator.
### Response:
Ekspert: USA ja Hiina peavad Ukraina sõja tõttu salajasi läbirääkimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Everybody" räägib laulja sõnul välistest ootustest ja survetest, mis ei lase inimestel sisemist rahu tunda.
Loo sõnade ja muusika autor on Niimann, basskitarril mängib Märten Lehto, loo produtseeris Niimann koos Stefan Ojassooga, viimane tegi ka loo mix 'i ja master 'i.
Sel aastal on Niimannilt ilmunud singlid "You Could Be The One", "Aita mind", 2021 aastal singlid "Fly With Me", "Bubblegum" ja "Tell Me". | Reti Niimann avaldas singli "Everybody" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Everybody" räägib laulja sõnul välistest ootustest ja survetest, mis ei lase inimestel sisemist rahu tunda.
Loo sõnade ja muusika autor on Niimann, basskitarril mängib Märten Lehto, loo produtseeris Niimann koos Stefan Ojassooga, viimane tegi ka loo mix 'i ja master 'i.
Sel aastal on Niimannilt ilmunud singlid "You Could Be The One", "Aita mind", 2021 aastal singlid "Fly With Me", "Bubblegum" ja "Tell Me".
### Response:
Reti Niimann avaldas singli "Everybody" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Guatemala kohtunik Mario Alberto Escobar Toca lubas reedel väga jõulist mängu, mis lisas matšile tubli annuse tempot ja intensiivsust. Avapoolajal jõudis Iraan ühe korra ka sihile, aga kolm-üks rünnakus jäi Ali Gholizadeh suluseisu ning tema tabamus ei lugenud.
Iraani mäng oli 2:6 kaotusest Inglismaale reedel sootuks teist nägu, nende rünnakud olid atraktiivsed ning Wales pidi suurema osa mängust sügaval kaitses istuma. Iraanlased tabasid teisel poolajal ühe rünnaku jooksul kaks korda posti, paar head tõrjet tegi ka Walesi väravasuul seisnud Wayne Hennessey, kes tõmbas aga 86. minutil oma karistusalast välja joostes maha Mehdi Taremi ning pidi punase kaardi tõttu väljakult lahkuma.
See sai väsinud Walesile sisuliselt ka kirstunaelaks: Matši kaheksandal lisaminutil saatis Roozbeh Cheshmi umbes 20 meetrilt Danny Wardi selja taha madala kauglöögi ning kolm minutit hiljem vormistas kiirrünnakust lõppskoori Ramin Rezaeian.
B-alagrupp
90:00
Wales
0
0
:
2
2
Iraan
90+8' Cheshmi
90+11' Rezaeian
Wales
Iraan
90+8' Cheshmi
90+11' Rezaeian
Enne mängu:
Iraani kaitseliin oli nende MM-i esimeses kohtumises Inglismaa vastu parajaks läbisõiduhooviks ja nii tuli enda võrgust korjata koguni kuus palli. Natukenegi võib iraanlasi rõõmustada, et Mehdi Taremi lõi mullusele EM-finalistile kaks väravat, aga üldiselt millegi eriti positiivsega Iraan esmaspäeval silma ei paistnud.
Rohkem laineid lõi Iraan meedias mängule eelnenud tegevusega, kui kogu koondis keeldus matši eel kodumaal toimuvate protestiaktsioonide toetuseks hümni kaasa laulmast. Iraani riigitelevisioon seda otseülekandes ei näidanud, küll avaldasid erinevate žestidega oma pahameelt Khalifa staadionile kogunenud Iraani fännid.
"Ütlesin enne mängu, et ma ei vasta sellistele küsimustele, aga teen seda praegu: meile ei avaldata mingit survet," rääkis Taremi neljapäevasel pressikonverentsil. "See on jalgpalliturniir, jalgpalliajakirjanikke peab austama ning kõik, mis jalgpalli ei puutu, peab kõrvale jätma."
Wales oli esmaspäeval osaline MM-finaalturniiri esimeses viigimängus, kui USA-ga lepiti 1:1. USA värava lõi Timothy Weah ja Walesi eest tegi skoori Gareth Bale. Endisest Tottenhami ja Madridi Reali äärest saab reedel Walesi eest kõigi aegade rekordinternatsionaal, kui ta jookseb oma riigi särgis väljakule 110. korda. Praegu jagab ta au Chris Gunteriga.
"Ma pole ausalt öeldes sellele kuigi palju mõelnud, üritan lihtsalt mängule keskenduda," rääkis Bale neljapäeval reporteritele. "Muidugi on isiklikul tasandil see suurepäraseks saavutuseks ning on olnud suur au oma riiki nii palju kordi esindada, aga tähtsam on homme võidu järele minna, mis teeks selle veel erilisemaks." | Walesi väravavaht sai punase, Iraan võitles võidu välja lisaminutitel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Guatemala kohtunik Mario Alberto Escobar Toca lubas reedel väga jõulist mängu, mis lisas matšile tubli annuse tempot ja intensiivsust. Avapoolajal jõudis Iraan ühe korra ka sihile, aga kolm-üks rünnakus jäi Ali Gholizadeh suluseisu ning tema tabamus ei lugenud.
Iraani mäng oli 2:6 kaotusest Inglismaale reedel sootuks teist nägu, nende rünnakud olid atraktiivsed ning Wales pidi suurema osa mängust sügaval kaitses istuma. Iraanlased tabasid teisel poolajal ühe rünnaku jooksul kaks korda posti, paar head tõrjet tegi ka Walesi väravasuul seisnud Wayne Hennessey, kes tõmbas aga 86. minutil oma karistusalast välja joostes maha Mehdi Taremi ning pidi punase kaardi tõttu väljakult lahkuma.
See sai väsinud Walesile sisuliselt ka kirstunaelaks: Matši kaheksandal lisaminutil saatis Roozbeh Cheshmi umbes 20 meetrilt Danny Wardi selja taha madala kauglöögi ning kolm minutit hiljem vormistas kiirrünnakust lõppskoori Ramin Rezaeian.
B-alagrupp
90:00
Wales
0
0
:
2
2
Iraan
90+8' Cheshmi
90+11' Rezaeian
Wales
Iraan
90+8' Cheshmi
90+11' Rezaeian
Enne mängu:
Iraani kaitseliin oli nende MM-i esimeses kohtumises Inglismaa vastu parajaks läbisõiduhooviks ja nii tuli enda võrgust korjata koguni kuus palli. Natukenegi võib iraanlasi rõõmustada, et Mehdi Taremi lõi mullusele EM-finalistile kaks väravat, aga üldiselt millegi eriti positiivsega Iraan esmaspäeval silma ei paistnud.
Rohkem laineid lõi Iraan meedias mängule eelnenud tegevusega, kui kogu koondis keeldus matši eel kodumaal toimuvate protestiaktsioonide toetuseks hümni kaasa laulmast. Iraani riigitelevisioon seda otseülekandes ei näidanud, küll avaldasid erinevate žestidega oma pahameelt Khalifa staadionile kogunenud Iraani fännid.
"Ütlesin enne mängu, et ma ei vasta sellistele küsimustele, aga teen seda praegu: meile ei avaldata mingit survet," rääkis Taremi neljapäevasel pressikonverentsil. "See on jalgpalliturniir, jalgpalliajakirjanikke peab austama ning kõik, mis jalgpalli ei puutu, peab kõrvale jätma."
Wales oli esmaspäeval osaline MM-finaalturniiri esimeses viigimängus, kui USA-ga lepiti 1:1. USA värava lõi Timothy Weah ja Walesi eest tegi skoori Gareth Bale. Endisest Tottenhami ja Madridi Reali äärest saab reedel Walesi eest kõigi aegade rekordinternatsionaal, kui ta jookseb oma riigi särgis väljakule 110. korda. Praegu jagab ta au Chris Gunteriga.
"Ma pole ausalt öeldes sellele kuigi palju mõelnud, üritan lihtsalt mängule keskenduda," rääkis Bale neljapäeval reporteritele. "Muidugi on isiklikul tasandil see suurepäraseks saavutuseks ning on olnud suur au oma riiki nii palju kordi esindada, aga tähtsam on homme võidu järele minna, mis teeks selle veel erilisemaks."
### Response:
Walesi väravavaht sai punase, Iraan võitles võidu välja lisaminutitel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enda nähtavaks tegemine nõuab sidemeid, energiat, aega, lennukaid ideid ja lõpuks ka raha. Aga kui turult ihaldatud Eesti maasikaid ostes ei ole midagi loomulikumat kui küsimus: "mis see kilo maksab?", siis riigi mainet kilohinnaga ei saa. Paraku on üpris tavaline, et Eesti mainet edendava teo või saavutuse puhul küsitakse minult sageli esimese ja tihti ainsa küsimusena: kui palju see maksma läks?
Kui palju on liiga palju?
Kes maksumaksja raha kasutab, ei tohiks teha numbrist saladust. Ei vaidle vastu! Asjal on aga ka teine külg: sel numbril peab olema sisuline väärtus, mida tekitab ainult kontekst või võrreldavus, mitte number üksi.
Maasikakilo hinna kohta turgudel saab teha objektiivse tabeli ning ka mitmete kallite arendusprojektide puhul saab võrrelda ühikuhinda, näiteks kas uus tuulepark ehitati kallimalt kui võrreldava suurusega eelmine. Hoopis teine tera on, kui ilmub lakooniline info, et riigi mainet edendav tegevus läks maksma… näiteks sada tuhat eurot.
Kui tegu pole millegi otseselt loendatava ja kaalutavaga, siis kas seda on palju või vähe? Igatahes teeb ettevaatlikuks, et riik kulutab sadu tuhandeid. Ühele numbrile keskendudes luuakse automaatselt raiskamise oreool, küsimata, mis on kaugem eesmärk või millist mõju see lõi.
Maineturul me pole vennad ja õed
Tallinn pole Pariis ilmakuulsa Eiffeli torniga, ega Eesti Itaalia alati sirava päikese ja hiilgava Roomaga. Meie digiriigi maine on jõudnud kõige kaugemale ja loob nii mõnegi tähtsa otsustaja laua juures mulje juba enne, kui keegi suudki avab. Ent valdavalt nuputab meie rahvusvaheliste teenuste meeskond pidevalt erilahendusi, et Eestit nähtavamaks ja kuuldavamaks teha.
Mõned näited lähiminevikust. Novembris valiti rahvusvahelisel City Nation Place'i auhinnagalal parimaks asukohabrändiks Eesti bränd ja Work in Estonia kampaania " Just log in" sai tunnustuse ühena parimatest kommunikatsioonikampaaniatest. Oktoobris näitas BBC saateid Eestist kui põnevast reisisihtkohast. Septembris esitles Hispaania kuulsamaid disainereid Duyos Madridis Eesti-teemalist kollektsiooni. Juunis purustas IT-maailma tippsündmuse London Tech Weeki laval Eesti e-resident maailmarekordi, luues ettevõtte veerandtunniga.
Aprillis sõlmisime riikliku lepingu Micheliniga. Videopildid Eestist kaunistasid üle aasta New York Times Square'i. Viimasel paaril aastal oleme lisaks talentide Eestisse meelitamisele aidanud rakendada ka nende kaaslasi, et siin juba hästi sisse elanud ja meie majanduse arengusse panustavad talendid ei lahkuks pere tõttu. Võõrustame rahvusvaheliste väljaannete ajakirjanikke, sest iga positiivne artikkel on eriti kaalukas nüüd, kui ohtliku naabri tõttu vaadatakse meie piirkonda skeptilisemalt.
Kui palju see kõik maksma läheb, on pool rehkendust, mis pole erinevalt õpetaja Lauri lahkest lubamisest teise pooleta paraku midagi väärt. Analüüsime tegevust ja selle mõju nii enne kui pärast.
Enne " Just log in" kampaaniat kandideeris üks globaalse haardega IT-talent keskmiselt ühele töökohale Eestis, kampaania tulemusel kerkis see näitaja 1,5-le. +0,5 on saavutus, mille nimel pingutavad pidevalt kõik riigid. Iga välistalentide kaaslaste värbamise programmi panustatud euro toob riigile nüüdseks tagasi kümme.
Michelini giidi positiivne summaarne mõju riigieelarvele on hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot, restoranide tuludele kaks miljonit, täiendav tulu Põhjamaade turistide reisikulutustest väljaspool toidusektorit 1,5 miljonit eurot aastas. E-residentsus katab riigile oma aastase maksumuse nüüdseks enam kui kuuekordselt. Siiani maailmas unikaalset programmi tutvustavad rahvusvahelised meediakajastused on aga toonud Eestile juurde sedavõrd palju tuntust, et sama efekti reklaampindadega saavutamiseks kulunuks mitusada miljonit eurot.
Sageli on koostööprojektid kaitstud konfidentsiaalsuslepingutega, sest hinnasilti külge riputades kahjustaks me partnerite huve. Näiteks Michelin ja BBC oleksid konfidentsiaalsuseta keerulises olukorras, rääkides läbi kordi suuremate ja vastavalt ka suuremaid eelarveid omavate sihtkohtadega kui Eesti.
Hinnalipikul võib olla kirjas lotovõit
Aga isegi bilansi teist poolt vaadates ei saa me kätte kogu tõde. On üpris raske mõõta inimeste suhtumise muutust või teada, millal see pöördub tegudeks. Iga positiivne kild, mis suurendab inimeste teadlikkust Eestist, on võit ja neile kildudele tuleb lisada uusi, et järgneks tegu, on see siis puhkusereis, e-residentsusega liitumine, äritehing vm.
Kui tegu juba toimub, võib haare osutada laiemaks, kui suudame hinnata. Ühel välismessil ütles Norra tehnoloogiaärimees: "Ahhaa, Eestis on nüüd Michelin, plaanin oma äritegevust teie riiki laiendada, sest olete well established." See näitab, et arvutame läbi tulu turismisektoris, kuid mõju on ka suurtele otsustele tootmises ja tehnoloogias, kus tegutsevad samuti inimesed, kes soovivad pärast äritegemist nautida head elukeskkonda.
"Digiriigi kuvandi tõttu Eestit esmakordselt külastanud konverentsituristidest on soovinud 60 protsenti naasta siia ka puhkusereisijana."
Nii mõnigi puhkusereisile tulnud ettevõtja on avastanud Eestis eest arenenud riigi ning hiljem oma investeeringud siia toonud. Digiriigi kuvandi tõttu Eestit esmakordselt külastanud konverentsituristidest on soovinud 60 protsenti naasta siia ka puhkusereisijana.
Või kuidas väljendada Excelis seda uhkustunnet ja ambitsiooni, mida tekitas Michelini tulek Eesti tippkokkades, ning valdkonna prestiiži, mis tõusis eriala valivate noorte silmis? Seda kuvandit, millega Eesti polnud Madridi Fashion Weekil hispaanlastele enam sõjaka suurriigi naaber kusagil kaugel, vaid maa valgete ööde ja lilleniitudega? Etendust kajastanud väljaannete jälgijaskond ulatub 30 miljonini (Hispaanias elab 47 miljonit inimest) ja pealkirjad kuulutasid, et Eesti on nüüd moes.
Hinnalipiku külge riputamine lihtsustatud kujul jätaks ka vale mulje, nagu maksaks koostöö maailma ühe vaadatuma kanaliga ühe summa raha, reklaam ilmakuulsal väljakul teise ning Euroopa ühe kuulsama disaineri huvi kolmanda summa. Need projektid on aga kordumatud, võimalikud ainult mingis ajas, ruumis ja tingimustel. Juhtub ka, et aeg, koht ja inimesed langevad nii hästi kokku, et neid erakordseid projekte saab teha lausa tasuta. Tasuta projektid tulevad omakorda tänu heale mainele ja eelnevale silmapaistmisele.
Washingtoni Eesti saatkonna majal on Eesti viienda aastaaja reklaam. Sealt juhtus hiljuti mööda minema kohalik ajakirjanik, keda hakkas teema huvitama ning Washington Postis ilmus Eestist inspireeriv lugu. Tasuta. Ja seda praegu, kui ameeriklastel on tugeva dollari tõttu rohkem raha käes, muu hulgas reisimiseks.
Aga ikkagi, küsib lugeja, kas sada tuhat eurot on siis suur või väike raha? Oleneb. Kas tänaval ära kaotada või tulevikku investeerida, koos kõigi otseste ja kaugemate mõjudega. Põhimõtteks on panna Eesti maksumaksja raha hästi teenima, ka siis, kui mõju tuleb alles aastate pärast. | Liina Maria Lepik: hinnalipik riigi maine küljes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enda nähtavaks tegemine nõuab sidemeid, energiat, aega, lennukaid ideid ja lõpuks ka raha. Aga kui turult ihaldatud Eesti maasikaid ostes ei ole midagi loomulikumat kui küsimus: "mis see kilo maksab?", siis riigi mainet kilohinnaga ei saa. Paraku on üpris tavaline, et Eesti mainet edendava teo või saavutuse puhul küsitakse minult sageli esimese ja tihti ainsa küsimusena: kui palju see maksma läks?
Kui palju on liiga palju?
Kes maksumaksja raha kasutab, ei tohiks teha numbrist saladust. Ei vaidle vastu! Asjal on aga ka teine külg: sel numbril peab olema sisuline väärtus, mida tekitab ainult kontekst või võrreldavus, mitte number üksi.
Maasikakilo hinna kohta turgudel saab teha objektiivse tabeli ning ka mitmete kallite arendusprojektide puhul saab võrrelda ühikuhinda, näiteks kas uus tuulepark ehitati kallimalt kui võrreldava suurusega eelmine. Hoopis teine tera on, kui ilmub lakooniline info, et riigi mainet edendav tegevus läks maksma… näiteks sada tuhat eurot.
Kui tegu pole millegi otseselt loendatava ja kaalutavaga, siis kas seda on palju või vähe? Igatahes teeb ettevaatlikuks, et riik kulutab sadu tuhandeid. Ühele numbrile keskendudes luuakse automaatselt raiskamise oreool, küsimata, mis on kaugem eesmärk või millist mõju see lõi.
Maineturul me pole vennad ja õed
Tallinn pole Pariis ilmakuulsa Eiffeli torniga, ega Eesti Itaalia alati sirava päikese ja hiilgava Roomaga. Meie digiriigi maine on jõudnud kõige kaugemale ja loob nii mõnegi tähtsa otsustaja laua juures mulje juba enne, kui keegi suudki avab. Ent valdavalt nuputab meie rahvusvaheliste teenuste meeskond pidevalt erilahendusi, et Eestit nähtavamaks ja kuuldavamaks teha.
Mõned näited lähiminevikust. Novembris valiti rahvusvahelisel City Nation Place'i auhinnagalal parimaks asukohabrändiks Eesti bränd ja Work in Estonia kampaania " Just log in" sai tunnustuse ühena parimatest kommunikatsioonikampaaniatest. Oktoobris näitas BBC saateid Eestist kui põnevast reisisihtkohast. Septembris esitles Hispaania kuulsamaid disainereid Duyos Madridis Eesti-teemalist kollektsiooni. Juunis purustas IT-maailma tippsündmuse London Tech Weeki laval Eesti e-resident maailmarekordi, luues ettevõtte veerandtunniga.
Aprillis sõlmisime riikliku lepingu Micheliniga. Videopildid Eestist kaunistasid üle aasta New York Times Square'i. Viimasel paaril aastal oleme lisaks talentide Eestisse meelitamisele aidanud rakendada ka nende kaaslasi, et siin juba hästi sisse elanud ja meie majanduse arengusse panustavad talendid ei lahkuks pere tõttu. Võõrustame rahvusvaheliste väljaannete ajakirjanikke, sest iga positiivne artikkel on eriti kaalukas nüüd, kui ohtliku naabri tõttu vaadatakse meie piirkonda skeptilisemalt.
Kui palju see kõik maksma läheb, on pool rehkendust, mis pole erinevalt õpetaja Lauri lahkest lubamisest teise pooleta paraku midagi väärt. Analüüsime tegevust ja selle mõju nii enne kui pärast.
Enne " Just log in" kampaaniat kandideeris üks globaalse haardega IT-talent keskmiselt ühele töökohale Eestis, kampaania tulemusel kerkis see näitaja 1,5-le. +0,5 on saavutus, mille nimel pingutavad pidevalt kõik riigid. Iga välistalentide kaaslaste värbamise programmi panustatud euro toob riigile nüüdseks tagasi kümme.
Michelini giidi positiivne summaarne mõju riigieelarvele on hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot, restoranide tuludele kaks miljonit, täiendav tulu Põhjamaade turistide reisikulutustest väljaspool toidusektorit 1,5 miljonit eurot aastas. E-residentsus katab riigile oma aastase maksumuse nüüdseks enam kui kuuekordselt. Siiani maailmas unikaalset programmi tutvustavad rahvusvahelised meediakajastused on aga toonud Eestile juurde sedavõrd palju tuntust, et sama efekti reklaampindadega saavutamiseks kulunuks mitusada miljonit eurot.
Sageli on koostööprojektid kaitstud konfidentsiaalsuslepingutega, sest hinnasilti külge riputades kahjustaks me partnerite huve. Näiteks Michelin ja BBC oleksid konfidentsiaalsuseta keerulises olukorras, rääkides läbi kordi suuremate ja vastavalt ka suuremaid eelarveid omavate sihtkohtadega kui Eesti.
Hinnalipikul võib olla kirjas lotovõit
Aga isegi bilansi teist poolt vaadates ei saa me kätte kogu tõde. On üpris raske mõõta inimeste suhtumise muutust või teada, millal see pöördub tegudeks. Iga positiivne kild, mis suurendab inimeste teadlikkust Eestist, on võit ja neile kildudele tuleb lisada uusi, et järgneks tegu, on see siis puhkusereis, e-residentsusega liitumine, äritehing vm.
Kui tegu juba toimub, võib haare osutada laiemaks, kui suudame hinnata. Ühel välismessil ütles Norra tehnoloogiaärimees: "Ahhaa, Eestis on nüüd Michelin, plaanin oma äritegevust teie riiki laiendada, sest olete well established." See näitab, et arvutame läbi tulu turismisektoris, kuid mõju on ka suurtele otsustele tootmises ja tehnoloogias, kus tegutsevad samuti inimesed, kes soovivad pärast äritegemist nautida head elukeskkonda.
"Digiriigi kuvandi tõttu Eestit esmakordselt külastanud konverentsituristidest on soovinud 60 protsenti naasta siia ka puhkusereisijana."
Nii mõnigi puhkusereisile tulnud ettevõtja on avastanud Eestis eest arenenud riigi ning hiljem oma investeeringud siia toonud. Digiriigi kuvandi tõttu Eestit esmakordselt külastanud konverentsituristidest on soovinud 60 protsenti naasta siia ka puhkusereisijana.
Või kuidas väljendada Excelis seda uhkustunnet ja ambitsiooni, mida tekitas Michelini tulek Eesti tippkokkades, ning valdkonna prestiiži, mis tõusis eriala valivate noorte silmis? Seda kuvandit, millega Eesti polnud Madridi Fashion Weekil hispaanlastele enam sõjaka suurriigi naaber kusagil kaugel, vaid maa valgete ööde ja lilleniitudega? Etendust kajastanud väljaannete jälgijaskond ulatub 30 miljonini (Hispaanias elab 47 miljonit inimest) ja pealkirjad kuulutasid, et Eesti on nüüd moes.
Hinnalipiku külge riputamine lihtsustatud kujul jätaks ka vale mulje, nagu maksaks koostöö maailma ühe vaadatuma kanaliga ühe summa raha, reklaam ilmakuulsal väljakul teise ning Euroopa ühe kuulsama disaineri huvi kolmanda summa. Need projektid on aga kordumatud, võimalikud ainult mingis ajas, ruumis ja tingimustel. Juhtub ka, et aeg, koht ja inimesed langevad nii hästi kokku, et neid erakordseid projekte saab teha lausa tasuta. Tasuta projektid tulevad omakorda tänu heale mainele ja eelnevale silmapaistmisele.
Washingtoni Eesti saatkonna majal on Eesti viienda aastaaja reklaam. Sealt juhtus hiljuti mööda minema kohalik ajakirjanik, keda hakkas teema huvitama ning Washington Postis ilmus Eestist inspireeriv lugu. Tasuta. Ja seda praegu, kui ameeriklastel on tugeva dollari tõttu rohkem raha käes, muu hulgas reisimiseks.
Aga ikkagi, küsib lugeja, kas sada tuhat eurot on siis suur või väike raha? Oleneb. Kas tänaval ära kaotada või tulevikku investeerida, koos kõigi otseste ja kaugemate mõjudega. Põhimõtteks on panna Eesti maksumaksja raha hästi teenima, ka siis, kui mõju tuleb alles aastate pärast.
### Response:
Liina Maria Lepik: hinnalipik riigi maine küljes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lugu räägib sellest, et meile kõigile on antud anne, miks me siin maailmas oleme ja peaksime sel särada laskma. Per aspera ad astra. Läbi raskuste tähtede poole. Seni kuni me kõndimist ei lõpeta, on meile antud võimalus," selgitas Niitoja laulu tagamaid. | Triin Niitojal ilmus uus singel "Miljon tähte" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lugu räägib sellest, et meile kõigile on antud anne, miks me siin maailmas oleme ja peaksime sel särada laskma. Per aspera ad astra. Läbi raskuste tähtede poole. Seni kuni me kõndimist ei lõpeta, on meile antud võimalus," selgitas Niitoja laulu tagamaid.
### Response:
Triin Niitojal ilmus uus singel "Miljon tähte" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vene Föderatsioon on oma olemasolevast laskemoonast ära kulutanud umbes kaks kolmandikku või natuke alla selle," rääkis Grosberg reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil. Laskemoonavarude vähenemise tõttu on viimastel nädalatel märgata langust lahinguelementides ehk vähem pealetunge Vene üksuste poolt, lisas kolonel.
Aga piiratud operatsioonideks ning kokkuhoidliku laskemoona kasutamisega jätkuks seda Venemaal veel enam-vähem kuueks kuuks, tõdes Grosberg. Ilmselt hoiab Venemaa praegu laskemoona kokku, et kasutada seda taas rohkem kevadistes rünnakutes, lisas ta.
Laskemoona nappuse tõttu püüabki Venemaa osta rakette ja droone Iraanist ja Põhja-Koreast ning veab praegu laskemoona välja ka Valgevenest, märkis kaitseväe luurejuht.
Suuremaid muutusi rindejoones pole tema sõnul Ukrainas olnud pärast Vene vägede lahkumist Dnepri paremkaldalt, kust üksused viid Zaporižžja ja Donetski oblastisse.
Kuna maapind on praegu vihmast pehme ja see takistab rasketehnika laiemat kasutamist ning madalrõhkkonnad, vihm ja madal pilvisus piirab ka õhuvahendite rakendamist, saab korraldada ainult väiksemate üksuste operatsioone piiratud maa-alal, mistõttu ei ole suuri muutusi rindejoonel toimunud, selgitas Grosberg. Sellised looduslikud tingimused soosivad praegu kaitsetegevust ning on ebasoodsamad pealetungide korraldamiseks, märkis ta.
Grosbergi sõnul võib maapinna sügavamat läbikülmumist oodata detsembri keskpaigas, misjärel võiks uuesti suurem lahingutegevus puhkeda.
Kolonel Grosbergi sõnul on Venemaa poolt oht Eestile praegu madal, kuna siinses piirkonnas asunud üksused on suures osas seotud Ukrainas. Siiski toimub Pihkvas ja Luuga reservväelaste väljaõpe.
Kaitseväe luurejuht ütles Venemaal korraldatud mobilisatsioonist rääkides, et Leningradi oblasti Viiburi, Kingissepa, Luuga ja Kiriši rajoon ei ole suutnud neile seatud mobilisatsiooniülesannet nõutud mahus täita.
Tänaseks pole mobiliseeritud üksused siit piirkonnast veel ära liikunud ning neid on peamiselt välja õpetatud kergejalaväe tegevuseks. Tõenäoliselt saadetakse mobiliseeritud siiski lähiajal Ida-Ukrainasse, lisas Grosberg.
ERR-i küsimusele, kas ta peab tõenäoliseks võimalust, et Venemaal korraldatakse veel kaks mobilisatsioonilainet suurusega pool miljonit meest, vastas Grosberg, et üks selline laine oleks võimalik, kuid teise korral oleks selle kvaliteet juba väga madal. Lisaks läheb ka mobiliseeritute varustatus üha kehvemaks, lisas ta.
Rääkides Venemaa soovist pidada Ukrainaga läbirääkimisi, leidis Grosberg, et Moskva kasutaks seda põhiliselt selleks, et taastuda praegusest olukorrast ning valmistuda uueks rünnakuks. | Grosberg: Venemaa on pea kaks kolmandikku oma laskemoonast ära kulutanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vene Föderatsioon on oma olemasolevast laskemoonast ära kulutanud umbes kaks kolmandikku või natuke alla selle," rääkis Grosberg reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil. Laskemoonavarude vähenemise tõttu on viimastel nädalatel märgata langust lahinguelementides ehk vähem pealetunge Vene üksuste poolt, lisas kolonel.
Aga piiratud operatsioonideks ning kokkuhoidliku laskemoona kasutamisega jätkuks seda Venemaal veel enam-vähem kuueks kuuks, tõdes Grosberg. Ilmselt hoiab Venemaa praegu laskemoona kokku, et kasutada seda taas rohkem kevadistes rünnakutes, lisas ta.
Laskemoona nappuse tõttu püüabki Venemaa osta rakette ja droone Iraanist ja Põhja-Koreast ning veab praegu laskemoona välja ka Valgevenest, märkis kaitseväe luurejuht.
Suuremaid muutusi rindejoones pole tema sõnul Ukrainas olnud pärast Vene vägede lahkumist Dnepri paremkaldalt, kust üksused viid Zaporižžja ja Donetski oblastisse.
Kuna maapind on praegu vihmast pehme ja see takistab rasketehnika laiemat kasutamist ning madalrõhkkonnad, vihm ja madal pilvisus piirab ka õhuvahendite rakendamist, saab korraldada ainult väiksemate üksuste operatsioone piiratud maa-alal, mistõttu ei ole suuri muutusi rindejoonel toimunud, selgitas Grosberg. Sellised looduslikud tingimused soosivad praegu kaitsetegevust ning on ebasoodsamad pealetungide korraldamiseks, märkis ta.
Grosbergi sõnul võib maapinna sügavamat läbikülmumist oodata detsembri keskpaigas, misjärel võiks uuesti suurem lahingutegevus puhkeda.
Kolonel Grosbergi sõnul on Venemaa poolt oht Eestile praegu madal, kuna siinses piirkonnas asunud üksused on suures osas seotud Ukrainas. Siiski toimub Pihkvas ja Luuga reservväelaste väljaõpe.
Kaitseväe luurejuht ütles Venemaal korraldatud mobilisatsioonist rääkides, et Leningradi oblasti Viiburi, Kingissepa, Luuga ja Kiriši rajoon ei ole suutnud neile seatud mobilisatsiooniülesannet nõutud mahus täita.
Tänaseks pole mobiliseeritud üksused siit piirkonnast veel ära liikunud ning neid on peamiselt välja õpetatud kergejalaväe tegevuseks. Tõenäoliselt saadetakse mobiliseeritud siiski lähiajal Ida-Ukrainasse, lisas Grosberg.
ERR-i küsimusele, kas ta peab tõenäoliseks võimalust, et Venemaal korraldatakse veel kaks mobilisatsioonilainet suurusega pool miljonit meest, vastas Grosberg, et üks selline laine oleks võimalik, kuid teise korral oleks selle kvaliteet juba väga madal. Lisaks läheb ka mobiliseeritute varustatus üha kehvemaks, lisas ta.
Rääkides Venemaa soovist pidada Ukrainaga läbirääkimisi, leidis Grosberg, et Moskva kasutaks seda põhiliselt selleks, et taastuda praegusest olukorrast ning valmistuda uueks rünnakuks.
### Response:
Grosberg: Venemaa on pea kaks kolmandikku oma laskemoonast ära kulutanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ketšupit, majoneesi ja sinepit lisatakse kõige sagedamini toidule kastmeks. Paraku võib nende pudelist kättesaamine päädida plekkidega laual ja riietel. Nõnda tekkis Oxfordi Ülikooli teadlasel Callum Cuttle'il küsimus, kas pritsmeid saaks kuidagi ennetada. Samuti arutles ta, kas pritsmenähtuse mõistmine aitaks elus lahendada veel muidki küsimusi, vahendab Ars Technica.
Osutus, et mõlemal küsimusel on lühike vastus: jah. Täpsemalt tegi Cuttle koos kolleegi Chris MacMinniga terve rea katseid, et mõista, millised füüsikalised jõud pritsmete tekkes osalevad. Samuti koostasid nad üksikasjaliku ketšupipritsmete teoreetilise mudeli. Nende uuring ootab aga veel sõltumatute teadlaste hinnangut.
Muu hulgas leidsid Cuttle ja MacMinn oma töös, et pritsmeid saab ennetada kahel moel. Esiteks tuleks pudelit pigistada aeglaselt ja teiseks võiks pudeli suu olla praeguste laialt kasutatavate pudelite omast kaks korda laiem. Ühtlasi leidsid nad kriitilise piiri, mille ületamisel hakkab ketšup äkitselt pritsima.
Kas ketšup üldse on vedelik?
Isaac Newton tegi omal ajal kindlaks, millised omadused on nn ideaalsel vedelikul. Üks selle vedeliku omadusi on viskoossus, mis tähendab laias laastus mis tahes aine sisemist hõõrdumist või vastupanu voolamisele.
Hõõrdumine tekib seetõttu, et vedelik koosneb sisuliselt üksteisest mööda libisevatest kihtidest. Mida kiiremini üks kiht üle teise libiseb, seda suurem on takistus, ja vastupidi: mida aeglasemalt kihid teineteisest mööduvad, seda väiksem on takistus.
Tema ideaalvedelikus sõltus viskoossus suuresti temperatuurist ja rõhust: vesi voolab ikka, ükskõik mis jõud seda parasjagu mõjutavad. Kõik vedelikud ei käitu aga nagu Newtoni ideaalvedelik.
Mitte-newtonlikus vedelikus muutub viskoossus siis, kui vedelikku mõjutab tõuke- või nihkejõud – nii hägustub piir vedela ja tahke aine käitumise vahel. Nihkejõud tekib ka tassitäie vee segamisel, kus osa veest nihkub, et teistelt veekihtidelt eest liikuda. Vee viskoossus sel ajal ei muutu. Küll aga muutub nihkejõu mõjul mitte-newtonlike vedelike viskoossus.
Üks nipp olekski pudelit aeglasemalt pigistada, et õhu kokkusurumise kiirus oleks väiksem. Autor/allikas: Airika Harrik
Ketšup on mitte-newtonlik vedelik, nagu ka näiteks veri, jogurt, soust, muda, puding ja paksendatud pirukatäidised. Kuigi need kõik ei käitu päris ühtmoodi, ei vasta ükski neist Newtoni ideaalse vedeliku määratlusele.
Näiteks ketšup koosneb vedelikus hulpivast pulbristatud tomati viljalihast. Nii on see pigem pehme tahke aine kui vedelik, osutab uuringuga mitte seotud Melbourne'i Ülikooli teadlane Anthony Strickland.
Ketšupi tahked osad ühinevad ja moodustavad pideva võrgustiku. Selleks, et ketšup voolama panna, tuleb osakeste võrgustiku tugevus mingil moel ületada – tavaliselt raputab või lööb inimene selleks ketšupipudelit. Selle peale väheneb ketšupi viskoossus ja mida suurem on muutus, seda kiiremini ketšup voolab. Näiteks Heinzi laborite teadlased peavad ketšupi optimaalseks voolamiskiiruseks 75 sentimeetrit minutis.
Kui pudeli põhjas on ketšupit alles vaid õige pisut, tuleb pudelit lüüa tugevamini – nii suureneb aga pritsimise oht. Cuttle'i sõnul on pudelis selleks ajaks peamiselt õhk. Kui inimene siis pudelit pigistab, surub ta õhu pudelis kokku. Nii tekib negatiivne rõhk, mis ketšupi pudelist välja tõmbaks.
Pudeli otsak tekitab viskoosset tõmbejõudu, mis kombineerub ketšupi viskoosse vooluga – tasakaal kahe nähtuse vahel määrabki voolukiiruse. Mida tühjemaks saab pudel, seda väiksemaks muutub viskoossus, sest ketšupit, mida välja lükata, on üha vähem. Samuti on siis pudelis üha enam ruumi õhule, mis vähendab omakorda ketšupit liikuma panevat jõudu.
Vajadusel tasub kork maha keerata
Ketšupipritsmete taga peituva dünaamika mõistmiseks lihtsustasid Callum Cuttle ja Chris MacMinn esmalt probleemi. Nad täitsid ketšupiga mõne süstla, tekitades niimoodi ketšupipudelit meenutava olukorra.
Seejärel tõmbasid nad ühe ja sama rõhu juures süstaldesse 0–4 milliliitrit õhku. Nii lootsid nad välja selgitada, kuidas mõjutab õhu hulk pudelis ketšupi voolukiirust ja pritsimist. Kontrolliks täitsid nad süstlad uuesti silikoonõliga, et kontrollida paremini aine viskoossust ja muid tegureid.
Katse näitas, et enam kui ühte milliliitrit õhku sisaldavad süstlad tekitasid ketšupipritsmeid. Cuttle'i sõnul näitab see, et pritsmete tekkimine eeldab pudelis õhu olemasolu.
Samuti leidsid nad kriitilise piiri, mille ületamisel muutub sujuv kastmevool ebaühtlase pritsimise vastu. Kriitiline piir sõltub nii õhu kogusest, sellele avaldatud rõhust kui ka pudelisuu läbimõõdust.
Piirist allpool on kastet liikuma panev jõud ja vedeliku enda väljavool tasakaalus, mis tähendab tasast voolu. Piirist ülalpool väheneb liikuma panev jõud kiiremini kui väljavool. Õhule mõjub siis liiga suur rõhk, umbes nagu kinni jäänud vedru, ning viimane ketšupitilk surutakse pudelist plahvatuslikult välja.
Cuttle'i sõnul taandub ketšupi pritsimine kõige pisematele asjadele: ka pisut liiga tugev pigistus tekitab purtsatuse, mitte tasase vedelikuvoolu. Üks nipp olekski pudelit aeglasemalt pigistada, et õhu kokkusurumise kiirus oleks väiksem.
Veel suurem abi oleks laiemast pudelisuust, sest kummist ventiil pudelisuudmel võib pritsmeohtu hoopis suurendada. Cuttle soovitab peaaegu tühjal pudelil kork üldse maha keerata ja ketšup laiemast pudelikaelast välja pigistada.
Kuigi nõuanded võivad kõlada talupojamõistuslikult, toetab neid Cuttle'i sõnul nüüd ka matemaatika. Olukordi, kus gaas vedelikku eest ära lükkab, tuleb tema sõnul ette mujalgi. Näiteks võib seda täheldada põhjaveekihtides, kus hoitakse kinni püütud süsihappegaasi, teatud tüüpi vulkaanides ja kokkuvajunud kopsude uuesti õhuga täitmisel.
Retsenseerimata teadustöö on leitav võrguvaramust arXiv. | Oxfordi teadlased said jälile, miks ketšup pritsib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ketšupit, majoneesi ja sinepit lisatakse kõige sagedamini toidule kastmeks. Paraku võib nende pudelist kättesaamine päädida plekkidega laual ja riietel. Nõnda tekkis Oxfordi Ülikooli teadlasel Callum Cuttle'il küsimus, kas pritsmeid saaks kuidagi ennetada. Samuti arutles ta, kas pritsmenähtuse mõistmine aitaks elus lahendada veel muidki küsimusi, vahendab Ars Technica.
Osutus, et mõlemal küsimusel on lühike vastus: jah. Täpsemalt tegi Cuttle koos kolleegi Chris MacMinniga terve rea katseid, et mõista, millised füüsikalised jõud pritsmete tekkes osalevad. Samuti koostasid nad üksikasjaliku ketšupipritsmete teoreetilise mudeli. Nende uuring ootab aga veel sõltumatute teadlaste hinnangut.
Muu hulgas leidsid Cuttle ja MacMinn oma töös, et pritsmeid saab ennetada kahel moel. Esiteks tuleks pudelit pigistada aeglaselt ja teiseks võiks pudeli suu olla praeguste laialt kasutatavate pudelite omast kaks korda laiem. Ühtlasi leidsid nad kriitilise piiri, mille ületamisel hakkab ketšup äkitselt pritsima.
Kas ketšup üldse on vedelik?
Isaac Newton tegi omal ajal kindlaks, millised omadused on nn ideaalsel vedelikul. Üks selle vedeliku omadusi on viskoossus, mis tähendab laias laastus mis tahes aine sisemist hõõrdumist või vastupanu voolamisele.
Hõõrdumine tekib seetõttu, et vedelik koosneb sisuliselt üksteisest mööda libisevatest kihtidest. Mida kiiremini üks kiht üle teise libiseb, seda suurem on takistus, ja vastupidi: mida aeglasemalt kihid teineteisest mööduvad, seda väiksem on takistus.
Tema ideaalvedelikus sõltus viskoossus suuresti temperatuurist ja rõhust: vesi voolab ikka, ükskõik mis jõud seda parasjagu mõjutavad. Kõik vedelikud ei käitu aga nagu Newtoni ideaalvedelik.
Mitte-newtonlikus vedelikus muutub viskoossus siis, kui vedelikku mõjutab tõuke- või nihkejõud – nii hägustub piir vedela ja tahke aine käitumise vahel. Nihkejõud tekib ka tassitäie vee segamisel, kus osa veest nihkub, et teistelt veekihtidelt eest liikuda. Vee viskoossus sel ajal ei muutu. Küll aga muutub nihkejõu mõjul mitte-newtonlike vedelike viskoossus.
Üks nipp olekski pudelit aeglasemalt pigistada, et õhu kokkusurumise kiirus oleks väiksem. Autor/allikas: Airika Harrik
Ketšup on mitte-newtonlik vedelik, nagu ka näiteks veri, jogurt, soust, muda, puding ja paksendatud pirukatäidised. Kuigi need kõik ei käitu päris ühtmoodi, ei vasta ükski neist Newtoni ideaalse vedeliku määratlusele.
Näiteks ketšup koosneb vedelikus hulpivast pulbristatud tomati viljalihast. Nii on see pigem pehme tahke aine kui vedelik, osutab uuringuga mitte seotud Melbourne'i Ülikooli teadlane Anthony Strickland.
Ketšupi tahked osad ühinevad ja moodustavad pideva võrgustiku. Selleks, et ketšup voolama panna, tuleb osakeste võrgustiku tugevus mingil moel ületada – tavaliselt raputab või lööb inimene selleks ketšupipudelit. Selle peale väheneb ketšupi viskoossus ja mida suurem on muutus, seda kiiremini ketšup voolab. Näiteks Heinzi laborite teadlased peavad ketšupi optimaalseks voolamiskiiruseks 75 sentimeetrit minutis.
Kui pudeli põhjas on ketšupit alles vaid õige pisut, tuleb pudelit lüüa tugevamini – nii suureneb aga pritsimise oht. Cuttle'i sõnul on pudelis selleks ajaks peamiselt õhk. Kui inimene siis pudelit pigistab, surub ta õhu pudelis kokku. Nii tekib negatiivne rõhk, mis ketšupi pudelist välja tõmbaks.
Pudeli otsak tekitab viskoosset tõmbejõudu, mis kombineerub ketšupi viskoosse vooluga – tasakaal kahe nähtuse vahel määrabki voolukiiruse. Mida tühjemaks saab pudel, seda väiksemaks muutub viskoossus, sest ketšupit, mida välja lükata, on üha vähem. Samuti on siis pudelis üha enam ruumi õhule, mis vähendab omakorda ketšupit liikuma panevat jõudu.
Vajadusel tasub kork maha keerata
Ketšupipritsmete taga peituva dünaamika mõistmiseks lihtsustasid Callum Cuttle ja Chris MacMinn esmalt probleemi. Nad täitsid ketšupiga mõne süstla, tekitades niimoodi ketšupipudelit meenutava olukorra.
Seejärel tõmbasid nad ühe ja sama rõhu juures süstaldesse 0–4 milliliitrit õhku. Nii lootsid nad välja selgitada, kuidas mõjutab õhu hulk pudelis ketšupi voolukiirust ja pritsimist. Kontrolliks täitsid nad süstlad uuesti silikoonõliga, et kontrollida paremini aine viskoossust ja muid tegureid.
Katse näitas, et enam kui ühte milliliitrit õhku sisaldavad süstlad tekitasid ketšupipritsmeid. Cuttle'i sõnul näitab see, et pritsmete tekkimine eeldab pudelis õhu olemasolu.
Samuti leidsid nad kriitilise piiri, mille ületamisel muutub sujuv kastmevool ebaühtlase pritsimise vastu. Kriitiline piir sõltub nii õhu kogusest, sellele avaldatud rõhust kui ka pudelisuu läbimõõdust.
Piirist allpool on kastet liikuma panev jõud ja vedeliku enda väljavool tasakaalus, mis tähendab tasast voolu. Piirist ülalpool väheneb liikuma panev jõud kiiremini kui väljavool. Õhule mõjub siis liiga suur rõhk, umbes nagu kinni jäänud vedru, ning viimane ketšupitilk surutakse pudelist plahvatuslikult välja.
Cuttle'i sõnul taandub ketšupi pritsimine kõige pisematele asjadele: ka pisut liiga tugev pigistus tekitab purtsatuse, mitte tasase vedelikuvoolu. Üks nipp olekski pudelit aeglasemalt pigistada, et õhu kokkusurumise kiirus oleks väiksem.
Veel suurem abi oleks laiemast pudelisuust, sest kummist ventiil pudelisuudmel võib pritsmeohtu hoopis suurendada. Cuttle soovitab peaaegu tühjal pudelil kork üldse maha keerata ja ketšup laiemast pudelikaelast välja pigistada.
Kuigi nõuanded võivad kõlada talupojamõistuslikult, toetab neid Cuttle'i sõnul nüüd ka matemaatika. Olukordi, kus gaas vedelikku eest ära lükkab, tuleb tema sõnul ette mujalgi. Näiteks võib seda täheldada põhjaveekihtides, kus hoitakse kinni püütud süsihappegaasi, teatud tüüpi vulkaanides ja kokkuvajunud kopsude uuesti õhuga täitmisel.
Retsenseerimata teadustöö on leitav võrguvaramust arXiv.
### Response:
Oxfordi teadlased said jälile, miks ketšup pritsib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | S. J. Bennett "Juhtum kolmele koerale" (Eesti Raamat)
Inglise keelest tõlkinud Sirje Keevallik
Eesti keelde on saabunud uus lugu, kus kurjade inimeste korraldet keerukusi, taustal ja taamal olles aitab õiglase lõpuni viia äsjalahkunud kuninganna Elizabeth II ise. Tänavuses ja üleüldise lähimineviku krimivike ebaühtlase tasemega tulvas poleks vast põhjust S.J.Bennetti loomingut üleliia esile tõsta (veel), kui poleks kaht asjaolu. Esiteks on raamatud tõesti hästi kirjutet ja asja- ning teematundlikud ning pakuvad seeläbi huvilugemist neile, keda kes-on-süüdi tüüpi jutud ei kõneta. Ja teiseks oli kuninganna tõepoolest sisuliselt kogu maailma vanaema. Harry Truman oli äge president, ent ilmselt ei kujutaks keegi ette teda meie päevini riiki juhatamas. Kallis kuninganna Lilibeth sai sellega hakkama. Kuulsus ja au igavesti!
Ilukirjanduslik kuninganna on mõistagi loomingulise lähenemise vili. Ent see loominguline lähenemine põhineb tõhusal taustatööl ning ega ma oskagi teist teost soovitada, mis sama mõnusalt ja samas kriitiliselt viivad raamatusõbra suure, kõleda ja pidevalt remonti vajava (nii sisulises kui vormilis-füüsilis-arhitektuurses mõttes) kuningakoja keldritesse ja jäneseurgudesse ja suursalongidesse. See, et 21. sajandil peetakse ilmarahva lõbuks üht perekonda (lausa suguvõsa) kullatud puuris ülal, on natuke teine teema. Ja perekonnale ei keskendutagi, pigem puurielule määratute elushoidjatele. Taamal toimetajatele. Mis on omaette põnev lugu, üldse mitte seotud tollega, mis raamatut ülal hoiab. Ses raamatus number kaks on kuninganna veel vägagi elus, isegi ta abikaasa on elus. Mitte väga kauge minevik. Nii et tegutsemisruumi uuteks lugudeks veel jagub, saab aadlike või ametnike salakappides mõned sopid avada. Kas uuest kuningast uus tumelugude lahendaja saab, ei julge ennustada.
Ja mitte keegi ei saa võtta kirjanikult vabadust minna ajas tagasi ning tuua lugejani ka kõik nood juhtumid, mida maailma vanaema lahendas juba siis, kui ta ei olnud veel vanaema ega isegi mitte ema. Saati veel maailma oma. Väga loodan, et nõnda see läheb ning saame lugeda ka noist, sugugi mitte vähem põnevaist aastaist. Väärtustatagu vanaemasid!
C. K. McDonnell "See võluv mees (Kummalised Sõnumid 2)" (Varrak)
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Jätkakem siis jätkudega. Võtku mind tont, kui ma täpselt mäletan, millest just juttu oli tos "Kummaliste sõnumite" sarja esimeses raamatus. Küll on meeles, et röögatult sai nalja ja eriskummaline jaburus osati peita pärismaailma kohati märksa suuremate iseäralikkuste sekka. See kõik oli kokku veenev, haarav ja ebausutaval kombel ka usutav.
Ma ei mäleta ühtki õudusfilmi, mis olnuks õudne. On nähtud totakaid, naljakaid, jäledaid ning enamasti labaselt igavaid. Õudseid raamatuid on ette tulnud küll. Niiütelda üleloomulike elukatega küllastet raamatud ei ole üldjuhul teab mis tõsiseltvõetavad. Suur osa ulmest on paremini või halvemini välja mõeldud keskkonda asetet olme. Ulme kiituseks siiski, et etem osa ulmest käib sageli nö päriskirjanduse tasapaksust peavoolust kõrge kaarega üle. "Kummalised sõnumid" ajab omaette rida. See on nagu töölisperekonnast võrsunud intelligendi unistus Harry Potteri maailmast kusagil äärelinnas, kassikusehaisu ja söetolmu sees. Veider omailm, mis kutsub oma radadele uitama. Ei teagi, miks, aga mulle meeldib.
Järjekordne tõestus, et kui kirjutada hästi, siis võib toimida üsna igasugune lora. Kui kirjutada veel nõnda, et iseennast ega oma teemat ega võimalikku lugejat liiga tõsiselt ei võta, küll aga raamatuloome üle head meelt tunda, siis sünnib päris vahva tulemus. "Kummalised sõnumid" on sari, mis üha kummalisemaks muutumas maailmas natuke naerutuge annab. Mõtteainet unustamata. Me ju ei tea, mis asi me maailm päriselt on. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: ilukirjanduslikust kuningannast kummaliste sõnumiteni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
S. J. Bennett "Juhtum kolmele koerale" (Eesti Raamat)
Inglise keelest tõlkinud Sirje Keevallik
Eesti keelde on saabunud uus lugu, kus kurjade inimeste korraldet keerukusi, taustal ja taamal olles aitab õiglase lõpuni viia äsjalahkunud kuninganna Elizabeth II ise. Tänavuses ja üleüldise lähimineviku krimivike ebaühtlase tasemega tulvas poleks vast põhjust S.J.Bennetti loomingut üleliia esile tõsta (veel), kui poleks kaht asjaolu. Esiteks on raamatud tõesti hästi kirjutet ja asja- ning teematundlikud ning pakuvad seeläbi huvilugemist neile, keda kes-on-süüdi tüüpi jutud ei kõneta. Ja teiseks oli kuninganna tõepoolest sisuliselt kogu maailma vanaema. Harry Truman oli äge president, ent ilmselt ei kujutaks keegi ette teda meie päevini riiki juhatamas. Kallis kuninganna Lilibeth sai sellega hakkama. Kuulsus ja au igavesti!
Ilukirjanduslik kuninganna on mõistagi loomingulise lähenemise vili. Ent see loominguline lähenemine põhineb tõhusal taustatööl ning ega ma oskagi teist teost soovitada, mis sama mõnusalt ja samas kriitiliselt viivad raamatusõbra suure, kõleda ja pidevalt remonti vajava (nii sisulises kui vormilis-füüsilis-arhitektuurses mõttes) kuningakoja keldritesse ja jäneseurgudesse ja suursalongidesse. See, et 21. sajandil peetakse ilmarahva lõbuks üht perekonda (lausa suguvõsa) kullatud puuris ülal, on natuke teine teema. Ja perekonnale ei keskendutagi, pigem puurielule määratute elushoidjatele. Taamal toimetajatele. Mis on omaette põnev lugu, üldse mitte seotud tollega, mis raamatut ülal hoiab. Ses raamatus number kaks on kuninganna veel vägagi elus, isegi ta abikaasa on elus. Mitte väga kauge minevik. Nii et tegutsemisruumi uuteks lugudeks veel jagub, saab aadlike või ametnike salakappides mõned sopid avada. Kas uuest kuningast uus tumelugude lahendaja saab, ei julge ennustada.
Ja mitte keegi ei saa võtta kirjanikult vabadust minna ajas tagasi ning tuua lugejani ka kõik nood juhtumid, mida maailma vanaema lahendas juba siis, kui ta ei olnud veel vanaema ega isegi mitte ema. Saati veel maailma oma. Väga loodan, et nõnda see läheb ning saame lugeda ka noist, sugugi mitte vähem põnevaist aastaist. Väärtustatagu vanaemasid!
C. K. McDonnell "See võluv mees (Kummalised Sõnumid 2)" (Varrak)
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Jätkakem siis jätkudega. Võtku mind tont, kui ma täpselt mäletan, millest just juttu oli tos "Kummaliste sõnumite" sarja esimeses raamatus. Küll on meeles, et röögatult sai nalja ja eriskummaline jaburus osati peita pärismaailma kohati märksa suuremate iseäralikkuste sekka. See kõik oli kokku veenev, haarav ja ebausutaval kombel ka usutav.
Ma ei mäleta ühtki õudusfilmi, mis olnuks õudne. On nähtud totakaid, naljakaid, jäledaid ning enamasti labaselt igavaid. Õudseid raamatuid on ette tulnud küll. Niiütelda üleloomulike elukatega küllastet raamatud ei ole üldjuhul teab mis tõsiseltvõetavad. Suur osa ulmest on paremini või halvemini välja mõeldud keskkonda asetet olme. Ulme kiituseks siiski, et etem osa ulmest käib sageli nö päriskirjanduse tasapaksust peavoolust kõrge kaarega üle. "Kummalised sõnumid" ajab omaette rida. See on nagu töölisperekonnast võrsunud intelligendi unistus Harry Potteri maailmast kusagil äärelinnas, kassikusehaisu ja söetolmu sees. Veider omailm, mis kutsub oma radadele uitama. Ei teagi, miks, aga mulle meeldib.
Järjekordne tõestus, et kui kirjutada hästi, siis võib toimida üsna igasugune lora. Kui kirjutada veel nõnda, et iseennast ega oma teemat ega võimalikku lugejat liiga tõsiselt ei võta, küll aga raamatuloome üle head meelt tunda, siis sünnib päris vahva tulemus. "Kummalised sõnumid" on sari, mis üha kummalisemaks muutumas maailmas natuke naerutuge annab. Mõtteainet unustamata. Me ju ei tea, mis asi me maailm päriselt on.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: ilukirjanduslikust kuningannast kummaliste sõnumiteni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks eraldi Kristi ja Siim Kallase fondi lavastusprojekti toetused eraldati kolmele teatriprojektile:
SA Kuressaare Teater - Ester Purje mälestustel põhineva lavastuse "Unistus" lavale toomiseks Kuressaare Teatris 3 000 €;
MTÜ Teatritalu – Nikolai Baturini elule ja loomingule tugineva näidendi "Kotka tee taeva all" lavale toomiseks Saueaugu Teatritalus 4 000 €;
MTÜ Tartu Suveteatri Selts - trükikunstimeistri Karl Kabanovi päevikutel põhineva lavastuse Eesti trükitööstuse eluolust lavale toomiseks Karlova Teatris 3 000 €.
2022. aastal eraldati stipendiumideks ja toetusteks kokku 13 000 eurot. Stipendiumite otsuse tegi Kristi ja Siim Kallase fondi halduskogu koosseisus Jaak Allik, Rein Lang, Siim Kallas, Maret Maripuu ja Margus Mikomägi,
Kogu oma tegevusaja jooksul 2010 – 2022 on Kristi ja Siim Kallase fondist kokku eraldatud 35 stipendiumi ja 9 toetust summas 91 873 eurot.
Kristi ja Siim Kallase fond on Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutatud 2009. aastal eesmärgiga toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris. | Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvis näitleja Ivo Uukkivi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks eraldi Kristi ja Siim Kallase fondi lavastusprojekti toetused eraldati kolmele teatriprojektile:
SA Kuressaare Teater - Ester Purje mälestustel põhineva lavastuse "Unistus" lavale toomiseks Kuressaare Teatris 3 000 €;
MTÜ Teatritalu – Nikolai Baturini elule ja loomingule tugineva näidendi "Kotka tee taeva all" lavale toomiseks Saueaugu Teatritalus 4 000 €;
MTÜ Tartu Suveteatri Selts - trükikunstimeistri Karl Kabanovi päevikutel põhineva lavastuse Eesti trükitööstuse eluolust lavale toomiseks Karlova Teatris 3 000 €.
2022. aastal eraldati stipendiumideks ja toetusteks kokku 13 000 eurot. Stipendiumite otsuse tegi Kristi ja Siim Kallase fondi halduskogu koosseisus Jaak Allik, Rein Lang, Siim Kallas, Maret Maripuu ja Margus Mikomägi,
Kogu oma tegevusaja jooksul 2010 – 2022 on Kristi ja Siim Kallase fondist kokku eraldatud 35 stipendiumi ja 9 toetust summas 91 873 eurot.
Kristi ja Siim Kallase fond on Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutatud 2009. aastal eesmärgiga toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris.
### Response:
Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvis näitleja Ivo Uukkivi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peruu vasakpoolne president Pedro Castillo võttis neljapäeval vastu oma peaministri Anibal Torrese tagasiastumisavalduse. Nüüd peab Castillo esitama ametisse oma viienda peaministri.
Torres püüdis enne seda ärgitada riigi Kongressi, et viimane korraldaks Torrese vastu umbusaldushääletuse, mida parlament ei soostunud tegema väites, et tingimused selleks pole veel täidetud.
Samas on Peruu Kongressi opositsioon püüdnud kaks korda Castillot edutult tagandada.
Peruu poliitilises süsteemis on umbusaldushääletus suure kaaluga. Kui Kongress oleks teinud kogu valitsuse vastu umbusaldushääletuse oleks Torres ja kogu tema valitsuskabinet pidanud tagasi astuma.
Samas oleks uuel järgmisel valitsuskabinetil olnud õigus kutsuda esile teine umbusaldushääletus mille läbi minekul oleks valitsusel olnud õigus sulgeda Kongressi istungjärk ja kutsuda esile uued erakorralised valimised.
2019. aastal sulges tollane Peruu president Martin Vizcarra sel viisil Kongressi ja kutsus esile erakorralised valimised peale kahe umbusaldushääletuse läbiminekut.
Peruu Kongress on sestsaadik muutnud umbusaldushääletuse esilekutsumise reegleid piirates olukordi, kus see on vajalik.
Riigis on eri valitsusharude vahel esinevad pinged tavalised. Alates 2016. aastast on Peruul olnud viis presidenti, vahendab Reuters. | Peruu saab varsti oma viienda peaministri lühikese aja jooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peruu vasakpoolne president Pedro Castillo võttis neljapäeval vastu oma peaministri Anibal Torrese tagasiastumisavalduse. Nüüd peab Castillo esitama ametisse oma viienda peaministri.
Torres püüdis enne seda ärgitada riigi Kongressi, et viimane korraldaks Torrese vastu umbusaldushääletuse, mida parlament ei soostunud tegema väites, et tingimused selleks pole veel täidetud.
Samas on Peruu Kongressi opositsioon püüdnud kaks korda Castillot edutult tagandada.
Peruu poliitilises süsteemis on umbusaldushääletus suure kaaluga. Kui Kongress oleks teinud kogu valitsuse vastu umbusaldushääletuse oleks Torres ja kogu tema valitsuskabinet pidanud tagasi astuma.
Samas oleks uuel järgmisel valitsuskabinetil olnud õigus kutsuda esile teine umbusaldushääletus mille läbi minekul oleks valitsusel olnud õigus sulgeda Kongressi istungjärk ja kutsuda esile uued erakorralised valimised.
2019. aastal sulges tollane Peruu president Martin Vizcarra sel viisil Kongressi ja kutsus esile erakorralised valimised peale kahe umbusaldushääletuse läbiminekut.
Peruu Kongress on sestsaadik muutnud umbusaldushääletuse esilekutsumise reegleid piirates olukordi, kus see on vajalik.
Riigis on eri valitsusharude vahel esinevad pinged tavalised. Alates 2016. aastast on Peruul olnud viis presidenti, vahendab Reuters.
### Response:
Peruu saab varsti oma viienda peaministri lühikese aja jooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu korduvalt täheldatud, erineb seekordse valimiskampaania stiil varasematest. Sama ilmneb niihästi riigikogu istungite õhkkonna paksenemises kui ka avamusmaailma lahmimise ägenemises, kommentaariumide jauramisest kõnelemata.
Millega seda seletada? Ega ometi inimeste poliitiline teadlikkus ja aktiivsus ole järsult tõusnud?
Korraks meenub Stalini mõttekäik, mille järgi sotsialismi edenemisega klassivõtlus teravneb, ja mis siinkohal tähendaks, et omariikluse edenemisega ägeneb Eestis poliitiline võitlus. Viimases on isegi kübeke tõtt, sest alati, kui esialgne ühendav eesmärk on saavutatud, hakkavad ilmnema seniste liitlaste erihuvid.
Rohujuuretasandil tähendab see, et mida kindlam omariiklus tundub, seda rohkem mõtleb inimene iga asja puhul: tore-tore, see võib aidata kaasa Eesti üldiseks hüvanguks, aga mida konkreetselt mina sellest saan? Ja siit sammuke edasi tuleb mõtteke: "Ehee, kas mina olen see ainus loll, kes…" Jne.
See on loomulik ja mida turvalisemad on olud, seda tsiviliseeritumalt need erihuvid realiseeruvad. Aga praegu on asi rahust ja kindlusest teatavasti kaugel. Üks kriis on järgnenud teisele. Närvilisus on tõusnud kõikjal heaoluühiskondades, kuidas võiks piiririigis Eesti teisiti olla?
Meil on asi peaasjalikult vaesuses, kuhu tagasi langemise hirm kummitab paljusid. Juba hakkasime järje peale saama, juba oli käeulatuses see, mida peetakse uueks normaalsuseks st pangalaenuga soetatud korralik eluase, laste huvialaringid, puhkusereisid jne, kui korraga on taas kõik kirve alla sattumas. Rääkimata neist, kes neist uutest hüvedest seni vähe osa saanud ja kes nüüd hakkavad aimama, et nende ainsam eluke jääbki virelemiseks. Paanikatunne on mõistetav.
See rabelemine ilmneb mitmeti. Kuna keegi "peab" olema süüdi, siis ägeneb patuoinaste otsimine juhtide hulgast, erakondlik demoniseerimine. Kriiside ajal aktiveeruvad alati usuhullud ja imeravitsejad. Mis need uued poliitikudki muud on kui ühiskonna hiilerid, kes lubavad imelist tervenemist?
Mis siinkohal aga peamine: teravneb võitlus piiratud või kahaneva ressursi pärast. Kuidas kuuluda tulevikus nende hulka, kes kõigele vaatamata "oma kätte saavad"? Selleks on mitmeid võimalusi.
Sogases vees saab alati õngitseda, aga kõigil pole hasarti või puuduvad oskused, et tegelda "idude", "krüpto" ja muu moodsaga. Võib lihtsalt jalga lasta. Aga kui jääda, siis on üks kindlamaid viise – iseäranis nende jaoks, kelle tagumik toetub soliidselt maapinnale – kehtestada ennast korporatiivselt.
Selles pole midagi uut, alati on inimesed pidanud kuuluma "klubisse", et üldse elus kuhugi jõuda, olgu see kunstis, teaduses või mujal. Aga kriisis nagu praegu kasvab vastav vajadus märgatavalt. Siht on imeda end riigi rahakoti külge. Poliitika on selleks üks loomulikumaid viise.
Kõige nähtavamad on sel teel väiksed siblijad, keda varem nimetati broileriteks ja kes vaikselt sepitsevad endale kohta nimekirjas. Kordades rohkem on nähtamatuid manukaid, sest kõik on seotud. (Näiteks tagab "õige" positsioon mõnes globaalküsimuses toetuse mõnele vaimsele ühendusele või algatusele, juhul kui "nende" partei on eelarve koostamise juures vms.)
"Nüüd valitseb värvikirkus missugune! Isamaa ei ole enam vana isamaa, sotsid pole vanad sotsid ja muutunud on teisedki – ikka põhiliinsemaks."
Kuidas on juhtideede ja üldkuvandiga? Meie poliitika areng meenutab televisooni tulekut. Kunagi olid nn valged erakonnad (Reformierakond, Isamaa, sotsid) ja teised olid siis ilmselt mustad või pigem hallid. Nüüd valitseb värvikirkus missugune! Isamaa ei ole enam vana isamaa, sotsid pole vanad sotsid ja muutunud on teisedki – ikka põhiliinsemaks. (Imetlen nende kunagiste juhtfiguuride stoilist vaikimist ja lojaalsust oma minevikule, aga aiman, mis toimub nende hinges). Kuidas nüüd toimida, keda valida?
Mu tuttavate seitsmeaastane laps, kui talt küsiti, kelleks ta tahab saada, kas suhtekorraldajaks, saatejuhiks või vilepuhujaks, vastas, et tahab saada nimekirja esinumbriks. Nii ongi. Mis erakonna nimekirjas, polegi peamine. Ei ole siin põhimõtetega pühitseda midagi, peaasi, et oleks väljavaateid.
Viitaksin seoses sellega Jüri Adamsi tähelepanekule Postimehes, et Martin Helme kasutab võimule pürgimiseks Stalini ja Hitleri vahendeid.
Kindlasti ei kõrvutanud autor neid tervikfenomenidena, vaid just politiittehnoloogia mõttes. Kuigi ka siin tuleks teha vahet. Bolševikud tulid võimule vandenõu ja riigipöördega ega ole kunagi oma võimu vabadel valimistel tõestanud. Seevastu Hitler, vaatamata natside tänavalahingutele kommunistega, tuli võimule vabadel valimistel. Ta oli varakult demagoog, kes lubas valijatele seda, mida ei kavatsenudki täide viia. Siin on küll teatavat sarnasust, aga mitte üksnes seoses EKRE-ga. Veidrad paralleelid tulevad pähe.
Vene ajal astusid mõned komparteisse, et infiltreerudes asi üle võtta ja hakata "head tegema". Selleks tuli eelnevalt minna oma südametunnistusega kompromissile, aga seda võeti kui möödapääsmatut ohvrit. Eesmärk pühendab abinõu – nii õigustati ennast. Väga väheste eranditega nende projekt ei õnnestunud.
Praegu on vahel tunda, et enamik erakondi blufib täiesti teadlikult, lubades ei-tea-mida. (Mõni püüab küll kõige kiuste korrektsust säilitada, nii nagu mõni globaalkanal püüab kommertsreklaami vältida, aga kuniks?)
Ainus eesmärk on võimule saada, sest kui ollakse võimul, küll siis hakatakse tegema seda, mis on õige, mis on kasulik riigile, ühiskonnale ja rahvale ("sest meie teame"). Selle nimel pole ju patt natuke eelnevalt hämada, arvavad asjaosalised.
Paraku paistab praktikast, et ka võimule saades ollakse seotud niihästi eelkäijate pärandi kui ka uute ettenägematute asjaoludega. Seepärast polegi praegu lihtne valijal, kes on harjunud orienteeruma millelegi vähegi kindlamale. Kaardid jagatakse välja, aga mis partiid nendega mängima hakatakse, seda teab ette vähem kui kunagi varem. | Mihkel Mutt: kaardid pihku, aga kellele? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu korduvalt täheldatud, erineb seekordse valimiskampaania stiil varasematest. Sama ilmneb niihästi riigikogu istungite õhkkonna paksenemises kui ka avamusmaailma lahmimise ägenemises, kommentaariumide jauramisest kõnelemata.
Millega seda seletada? Ega ometi inimeste poliitiline teadlikkus ja aktiivsus ole järsult tõusnud?
Korraks meenub Stalini mõttekäik, mille järgi sotsialismi edenemisega klassivõtlus teravneb, ja mis siinkohal tähendaks, et omariikluse edenemisega ägeneb Eestis poliitiline võitlus. Viimases on isegi kübeke tõtt, sest alati, kui esialgne ühendav eesmärk on saavutatud, hakkavad ilmnema seniste liitlaste erihuvid.
Rohujuuretasandil tähendab see, et mida kindlam omariiklus tundub, seda rohkem mõtleb inimene iga asja puhul: tore-tore, see võib aidata kaasa Eesti üldiseks hüvanguks, aga mida konkreetselt mina sellest saan? Ja siit sammuke edasi tuleb mõtteke: "Ehee, kas mina olen see ainus loll, kes…" Jne.
See on loomulik ja mida turvalisemad on olud, seda tsiviliseeritumalt need erihuvid realiseeruvad. Aga praegu on asi rahust ja kindlusest teatavasti kaugel. Üks kriis on järgnenud teisele. Närvilisus on tõusnud kõikjal heaoluühiskondades, kuidas võiks piiririigis Eesti teisiti olla?
Meil on asi peaasjalikult vaesuses, kuhu tagasi langemise hirm kummitab paljusid. Juba hakkasime järje peale saama, juba oli käeulatuses see, mida peetakse uueks normaalsuseks st pangalaenuga soetatud korralik eluase, laste huvialaringid, puhkusereisid jne, kui korraga on taas kõik kirve alla sattumas. Rääkimata neist, kes neist uutest hüvedest seni vähe osa saanud ja kes nüüd hakkavad aimama, et nende ainsam eluke jääbki virelemiseks. Paanikatunne on mõistetav.
See rabelemine ilmneb mitmeti. Kuna keegi "peab" olema süüdi, siis ägeneb patuoinaste otsimine juhtide hulgast, erakondlik demoniseerimine. Kriiside ajal aktiveeruvad alati usuhullud ja imeravitsejad. Mis need uued poliitikudki muud on kui ühiskonna hiilerid, kes lubavad imelist tervenemist?
Mis siinkohal aga peamine: teravneb võitlus piiratud või kahaneva ressursi pärast. Kuidas kuuluda tulevikus nende hulka, kes kõigele vaatamata "oma kätte saavad"? Selleks on mitmeid võimalusi.
Sogases vees saab alati õngitseda, aga kõigil pole hasarti või puuduvad oskused, et tegelda "idude", "krüpto" ja muu moodsaga. Võib lihtsalt jalga lasta. Aga kui jääda, siis on üks kindlamaid viise – iseäranis nende jaoks, kelle tagumik toetub soliidselt maapinnale – kehtestada ennast korporatiivselt.
Selles pole midagi uut, alati on inimesed pidanud kuuluma "klubisse", et üldse elus kuhugi jõuda, olgu see kunstis, teaduses või mujal. Aga kriisis nagu praegu kasvab vastav vajadus märgatavalt. Siht on imeda end riigi rahakoti külge. Poliitika on selleks üks loomulikumaid viise.
Kõige nähtavamad on sel teel väiksed siblijad, keda varem nimetati broileriteks ja kes vaikselt sepitsevad endale kohta nimekirjas. Kordades rohkem on nähtamatuid manukaid, sest kõik on seotud. (Näiteks tagab "õige" positsioon mõnes globaalküsimuses toetuse mõnele vaimsele ühendusele või algatusele, juhul kui "nende" partei on eelarve koostamise juures vms.)
"Nüüd valitseb värvikirkus missugune! Isamaa ei ole enam vana isamaa, sotsid pole vanad sotsid ja muutunud on teisedki – ikka põhiliinsemaks."
Kuidas on juhtideede ja üldkuvandiga? Meie poliitika areng meenutab televisooni tulekut. Kunagi olid nn valged erakonnad (Reformierakond, Isamaa, sotsid) ja teised olid siis ilmselt mustad või pigem hallid. Nüüd valitseb värvikirkus missugune! Isamaa ei ole enam vana isamaa, sotsid pole vanad sotsid ja muutunud on teisedki – ikka põhiliinsemaks. (Imetlen nende kunagiste juhtfiguuride stoilist vaikimist ja lojaalsust oma minevikule, aga aiman, mis toimub nende hinges). Kuidas nüüd toimida, keda valida?
Mu tuttavate seitsmeaastane laps, kui talt küsiti, kelleks ta tahab saada, kas suhtekorraldajaks, saatejuhiks või vilepuhujaks, vastas, et tahab saada nimekirja esinumbriks. Nii ongi. Mis erakonna nimekirjas, polegi peamine. Ei ole siin põhimõtetega pühitseda midagi, peaasi, et oleks väljavaateid.
Viitaksin seoses sellega Jüri Adamsi tähelepanekule Postimehes, et Martin Helme kasutab võimule pürgimiseks Stalini ja Hitleri vahendeid.
Kindlasti ei kõrvutanud autor neid tervikfenomenidena, vaid just politiittehnoloogia mõttes. Kuigi ka siin tuleks teha vahet. Bolševikud tulid võimule vandenõu ja riigipöördega ega ole kunagi oma võimu vabadel valimistel tõestanud. Seevastu Hitler, vaatamata natside tänavalahingutele kommunistega, tuli võimule vabadel valimistel. Ta oli varakult demagoog, kes lubas valijatele seda, mida ei kavatsenudki täide viia. Siin on küll teatavat sarnasust, aga mitte üksnes seoses EKRE-ga. Veidrad paralleelid tulevad pähe.
Vene ajal astusid mõned komparteisse, et infiltreerudes asi üle võtta ja hakata "head tegema". Selleks tuli eelnevalt minna oma südametunnistusega kompromissile, aga seda võeti kui möödapääsmatut ohvrit. Eesmärk pühendab abinõu – nii õigustati ennast. Väga väheste eranditega nende projekt ei õnnestunud.
Praegu on vahel tunda, et enamik erakondi blufib täiesti teadlikult, lubades ei-tea-mida. (Mõni püüab küll kõige kiuste korrektsust säilitada, nii nagu mõni globaalkanal püüab kommertsreklaami vältida, aga kuniks?)
Ainus eesmärk on võimule saada, sest kui ollakse võimul, küll siis hakatakse tegema seda, mis on õige, mis on kasulik riigile, ühiskonnale ja rahvale ("sest meie teame"). Selle nimel pole ju patt natuke eelnevalt hämada, arvavad asjaosalised.
Paraku paistab praktikast, et ka võimule saades ollakse seotud niihästi eelkäijate pärandi kui ka uute ettenägematute asjaoludega. Seepärast polegi praegu lihtne valijal, kes on harjunud orienteeruma millelegi vähegi kindlamale. Kaardid jagatakse välja, aga mis partiid nendega mängima hakatakse, seda teab ette vähem kui kunagi varem.
### Response:
Mihkel Mutt: kaardid pihku, aga kellele? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle osas, kas peatada Ungarile kohustuste võtmine EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondidest, võtab Euroopa Liidu Nõukogu seisukoha detsembrikuu jooksul. Eesti Vabariigi valitsus kujundab oma seisukoha selleks ajaks, arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut Ungari poolt lubatud reformide rakendamise seisu kohta," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma reedel ERR-ile.
Euroopa Komisjon käivitas aprillis Ungari suhtes eurotoetuste äravõtmist võimaldava õigusriigi mehhanismi (nn. tingimuslikkuse mehhanismi), viidates Ungaris esinevatele probleemidele seoses riigihangetega ning puudustele korruptsiooni uurimisel. Protsess annab aluse riigi ilmajätmiseks Euroopa Liidu toetustest, kui seal eiratakse õigusriigi printsiipe.
Vastuseks sellele võttis Ungari omale kohustuse viia ellu 17 teemakohast reformi, mis pidanuks vastasseisu Euroopa Liiduga lahendama. Septembri keskel tegi aga Komisjon ettepaneku jätta Ungarile sealsete õigusriigi probleemide tõttu välja maksmata 65 protsenti ühtekuuluvusfondi toetustest.
Kolmapäeval tegi Euroopa Komisjon uue otsuse, mis välistab praegu Ungarile toetuste väljamaksmise ning seadis maksete tegemise eelduseks 27 õigusriigiga seotud nõude täitmise, vahendas Politico.
"Eesti jaoks on õigusriigi põhimõtete järgimine äärmiselt oluline. Õigusriigi põhimõtete rikkumised Ungaris ei tohi kahjustada Euroopa Liidu eelarvet ega finantshuve," edastas välisministeeriumi esindaja reedel.
Lõpliku otsuse Ungari ilmajätmiseks EL-i toetustest peavad tegema liikmesriigid 19. detsembriks, kuid millal täpselt vastav arutelu toimub, ei ole veel teada, kirjutas Politico kolmapäeval, märkides, et 6. detsembriks kavandatud rahandusministrite kohtumine võib olla liiga varajane tähtaeg, et riigid jõuaks oma seisukoha kujundada.
Kokku ähvarda Ungarit ilmajäämine 7,5 miljardist eurost ühtekuuluvuspoliitika toetustest ning ka 5,8 miljardi suurusest koroonarahastust, mis oli mõeldud riikide majanduse taastamiseks pärast Covid-19 kriisi.
Otsuse heakskiitmiseks EL-i Nõukogus on vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, mis tähendab 55 protsendi riikide, mis esindavad vähemalt 65 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust, toetust otsusele.
Ungari toetuste küsimus on aga kaudselt seotud mitme muu Euroopa Liidu jaoks olulise küsimuse otsustamisega, märkis Politico ja tõi välja Ukrainale 18 miljardi euro suuruse abipaketi kinnitamise ning globaalse miinimumtulumaksu, mida mõlemat Budapest on blokeerinud. | Eesti vihjab võimalusele toetada Ungari ilmajätmist EL-i toetustest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle osas, kas peatada Ungarile kohustuste võtmine EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondidest, võtab Euroopa Liidu Nõukogu seisukoha detsembrikuu jooksul. Eesti Vabariigi valitsus kujundab oma seisukoha selleks ajaks, arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut Ungari poolt lubatud reformide rakendamise seisu kohta," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma reedel ERR-ile.
Euroopa Komisjon käivitas aprillis Ungari suhtes eurotoetuste äravõtmist võimaldava õigusriigi mehhanismi (nn. tingimuslikkuse mehhanismi), viidates Ungaris esinevatele probleemidele seoses riigihangetega ning puudustele korruptsiooni uurimisel. Protsess annab aluse riigi ilmajätmiseks Euroopa Liidu toetustest, kui seal eiratakse õigusriigi printsiipe.
Vastuseks sellele võttis Ungari omale kohustuse viia ellu 17 teemakohast reformi, mis pidanuks vastasseisu Euroopa Liiduga lahendama. Septembri keskel tegi aga Komisjon ettepaneku jätta Ungarile sealsete õigusriigi probleemide tõttu välja maksmata 65 protsenti ühtekuuluvusfondi toetustest.
Kolmapäeval tegi Euroopa Komisjon uue otsuse, mis välistab praegu Ungarile toetuste väljamaksmise ning seadis maksete tegemise eelduseks 27 õigusriigiga seotud nõude täitmise, vahendas Politico.
"Eesti jaoks on õigusriigi põhimõtete järgimine äärmiselt oluline. Õigusriigi põhimõtete rikkumised Ungaris ei tohi kahjustada Euroopa Liidu eelarvet ega finantshuve," edastas välisministeeriumi esindaja reedel.
Lõpliku otsuse Ungari ilmajätmiseks EL-i toetustest peavad tegema liikmesriigid 19. detsembriks, kuid millal täpselt vastav arutelu toimub, ei ole veel teada, kirjutas Politico kolmapäeval, märkides, et 6. detsembriks kavandatud rahandusministrite kohtumine võib olla liiga varajane tähtaeg, et riigid jõuaks oma seisukoha kujundada.
Kokku ähvarda Ungarit ilmajäämine 7,5 miljardist eurost ühtekuuluvuspoliitika toetustest ning ka 5,8 miljardi suurusest koroonarahastust, mis oli mõeldud riikide majanduse taastamiseks pärast Covid-19 kriisi.
Otsuse heakskiitmiseks EL-i Nõukogus on vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, mis tähendab 55 protsendi riikide, mis esindavad vähemalt 65 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust, toetust otsusele.
Ungari toetuste küsimus on aga kaudselt seotud mitme muu Euroopa Liidu jaoks olulise küsimuse otsustamisega, märkis Politico ja tõi välja Ukrainale 18 miljardi euro suuruse abipaketi kinnitamise ning globaalse miinimumtulumaksu, mida mõlemat Budapest on blokeerinud.
### Response:
Eesti vihjab võimalusele toetada Ungari ilmajätmist EL-i toetustest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa on nüüdseks Ukrainale juba üsna palju, kokku 1,5 miljardi euro eest relvaabi andnud. Aga me ei näe endiselt Leopard tanke või Marder lahingumasinaid Ukraina poole liikumas. Kuidas teie olukorda hindate, kas klaas on pooltäis või pooltühi?
On tõepoolest oluline tunnistada, et Saksamaa on andnud Ukrainale märkimisväärselt sõjalist abi. Algus oli aeglane. Alles pärast Venemaa kallaletungi 24. veebruaril tegi Saksamaa selle sammu, millest rääkis kantsler Olaf Scholz oma kuulsas Zeitenwende (ajastumuutuse - toim) kõnes 27. veebruaril ehk kolm päeva pärast sõja algust. Siis hakkas Saksamaa relvi tarnima alates tankitõrjerakettidest.
Edasi on relvad muutunud üha keerukamateks, kaasaegsemateks ja kallimateks, aga strateegilises vaates jääme me ikka pigem sündmustest maha. Me reageerime sündmustele, mitte ei enneta Ukraina vajadusi. Ja see seostub ka küsimusega tankidest ja jalaväe lahingumasinatest, mis muudaks Ukraina jaoks võimalikuks manööverdamise mudasel pinnasel, mis ei ole veel külmunud ega suviselt kõva. Ehk vahepealsel aastaajal, mil Ukraina kaitsevägi peab tegutsema, et jätkata edasi liikumist.
Te olete kirjutanud ühe artikli, kus pakkusite välja just Leopard tankid kui keskse elemendi praegu vajalikust abist.
Tõepoolest, mina ja mu kolleegid leidsime, et praegu oleks õige aeg anda Ukrainale Leopard 2 tanke. On veel mõned tankisüsteemid, mis on NATO riikides olemas, aga Euroopa tasandil on Leopard 2 ainus, mis on siiani tootmises. On olemas teatud võimekus toota uusi tanke ja kindlasti võimekus toota varuosi. Ja kuna need on kasutusel 13 Euroopa riigis, siis on olemas võimekus neid parandada ja treenida Ukraina meeskondi ning samuti suur võimekus võtta kasutusele varud.
See kõik ei kehti Prantsusmaa Leclerc tankide puhul või Suurbritannia Challengeride puhul. Arutelu käib ka USA Abramsite üle. Meie arvame aga, et Leopard 2 oleks eriliselt sobilik nende laialdase kasutuse tõttu ja kuna me soovime, et lõpuks eurooplased saaksid initsiatiivi võtta. Saksamaa peab olema sellesse kaasatud, ta võiks seda isegi juhtida, aga see on samm, mille eurooplased saaksid teha koos, et aidata ukrainlastel tõepoolest olukorda rindel muuta.
Nagu me näeme viimase aja rünnakutest Hersoni piirkonnas, siis ukrainlased võivad võtta endale Vene tanke või neid tanke, mille Vene väed on põgenedes maha jätnud. Aga need on hävitatud ja ei ole olemas hoolduse või varuosade tagamise võimekust, sest nõukogude tankide varud Ida-Euroopa riikides kahanevad kiiresti. Enamus neist varudest on juba antud Ukrainale. Nüüd on aeg anda Ukrainale Lääne tanke, aga ma arvan et sama argument kehtib ka jalaväe lahingumasinate ja teiste moodsamate süsteemide kohta, mida lääneriigid ei ole seni Ukrainale saatnud.
Ja kas te näete Saksamaal praegu sellist poliitilist tahet asuda tanki projekti vedama?
Ausalt öeldes - praegu mitte. Ma arvan, et Saksa kantsler ja kaitseministeerium tegutsevad endiselt reaktiivsel moel. Arutelud käivad ja on olnud palju erinevaid ettepanekuid panna püsti tööstuslikum vastus sõjale Ukrainas, mis on kujunemas pikaks sõjaks. See vajab jätkusuutlikku vastust ning lääneriikides laskemoona ja muu sõjalise varustuse tootmise suurendamist, et Ukraina suudaks vastu seista Venemaa jätkuvale agressioonisõjale.
Siiani tundub mulle, et ei ole seda poliitilist tahet, vähemalt mitte kantsleril, kes peaks andma loa Saksamaal toodetud Leopard 2 tankide saatmiseks Ukrainasse, vaatamata sellele kas need tuleksid Saksamaa või Soome või Hispaania varudest.
Aga arutelu käib ja parlamendiliikmed on juba kuid kutsunud selliseid relvi Ukrainale saatma ja seda on teinud isegi valitsusparteide liikmed.
Kogu aasta jooksul on olnud näha Saksamaa kõhklusi relvade saatmisel. On antud lubadusi ja siis selgub, et tehtud on vähe. Praeguseks on olukord kõvasti paranenud, aga ikkagi, miks see nii on?
Ma arvan, et sellel on mitmeid põhjuseid. Enamus Saksa poliitilisi liidreid kõikidest peavoolu parteidest leiab, et Venemaa alustas agressioonisõda, aga nende hinnangud sellele, kuidas see sõda võiks lõppeda on erinevad ja kas see võiks mingil hetkel olla läbi räägitud poliitiline lahendus, mis ei eeldaks kõigi okupeeritud alade vabastamist. Et mitte sulgeda kõiki teid liiga kergelt ja jätta Vladimir Putinile mingi taganemistee, see on minu arvates mõnede poliitikute kõhkluste põhjus, et nad ei asu täie jõuga Ukrainat toetama.
Samuti on fakt, et Saksamaa enda kaitsevõime on puudulik. Loodud on 100 miljardi euro suurune fond, mida Olaf Scholz plaanis ja mis oli osa tema Zeitenwende kõnest veebruaris. Aga siin on samuti minu arvates näha aeglast tegutsemist, et seda raha Saksamaa kaitsevõime tugevdamiseks kasutada. Ei ole tööstusele antud olulisi tellimusi, Saksamaal valitseb endiselt laskemoona puudus.
Digitaalse kommunikatsiooni varustus sõduritele ja lihtne kaitsevarustus on mõnikord puudulik, kui Saksa kaitseväelased lähevad näiteks Leedusse, nii et need tuleb kokku korjata teistest üksustest. On palju puudujääke ja vähe võimekusi, millele toetuda. Aga lõpuks on see poliitiline otsus, kas teha sellised süsteemid nagu tankid ja õhukaitse võimekus Ukrainale kättesaadavaks. Siiani seda poliitilist otsust vastu võetud ei ole või on see jäänud liiga ettevaatlikuks ja ei ole valitud strateegilist lähenemist reaktiivse asemel.
Kuidas peaks sõda lõppema teie hinnangul?
Minu arvates peab sõda lõppema Ukraina territoriaalse ühtsuse taastamisega ja täieliku suveräänsusega. See tähendab piiride taastamist 1991. aasta joonel. Venemaa diplomaadid nõustusid nendega 2010. aastal, kui ma ei eksi. Ja 2014. aastal rikuti neid esmakordselt.
Venemaa pingutab kõvasti, et pidada vastu okupeeritud territooriumidel. Krimmist võib saada mingil hetkel keerukas küsimus, aga eesmärk on taastada Ukraina territoriaalne ühtsus täiel määral. Lõpuks võib see tulla läbirääkimistel. Lõpuks võivad Vene väed kokku kukkuda. See ei ole teada. Aga eesmärk on seatud ja riigid Euroopas ning kogu maailmas peaksid toetama ukrainlaste pingutusi taastada oma territoriaalne terviklikkus.
Kas sellist arvamust jagavad ka poliitikud või valitseb nende hulgas suuremaid kõhklusi?
Kindlasti on ärevust, eriti sõja eskaleerumise ohu tõttu. Mõned inimesed Saksa poliitilises diskursuses hoiatavad, et Venemaad ei saa lüüa. Et kindlasti on Venemaal mingi eskaleerimise trump, tegu on ju tuumariigiga, mis suudab mobiliseerida tohututes kogustes uusi värvatuid. Ja neil on ladudes vanu 1960-ndate stiilis nõukogude tanke, sõidukeid ja relvi. Aga üldine trend soosib Ukrainat, lääne toetus Ukrainale püsib ja Vladimir Putin on õigesti identifitseerinud, et lääne toetus Ukrainale on nende kaitse raskuskese. Ta püüab seda toetust murda oma läänevastase energiasõjaga, migratsioonisurve ja ukrainlaste vastaste valeinfokampaaniatega. Nii et ta soovib ilmselt näha, kuidas talv tema jaoks õnnestub ja hindab olukorda uuesti kevadel.
Ukraina armee keskendub aga edasisele edasiliikumisele talvel ja täiendavate territooriumide vabastamisele. Mida lähemale Ukraina sõjavägi jõuab 24. veebruari joonele, seda suuremaks ärevus Saksamaal, aga ma arvan, et ka teistes lääneriikides kasvab, et kas see võiks olla Putini jaoks punane joon, mille puhul kasutada tuumarelva. Ma arvan, et seda saab heidutada pikaajalise toetuse ja tööstusliku vastusega Ukraina toetamisel. Me suudame selles situatsioonis navigeerida, aga ma arvan, et mida kaugemale Ukraina väed liiguvad okupeeritud alade vabastamisel, mida tulebki teha ja milles me neid peame toetama, seda kõrgemale temperatuur Berliinis tõuseb üha hüsteerilisemateks muutuvate häälte tõttu.
Šveitsist laskemoona saamine Gepardi õhukaitse süsteemidele on osutunud probleemiks. Kas Saksamaa saab midagi teha või on see uks suletud?
Šveits defineerib oma õiguslikku ja poliitilist neutraalsust sel moel, mis sulgeb selle tee, aga see tõstatab küsimuse, kas Šveits on usaldusväärne partner relvade ja laskemoona tarnimisel. Sõda Ukrainas tõstatab üldse palju küsimusi eurooplaste jaoks tarneahelate tugevuse kohta ja sõjanduses kriitiliste varude kohta. Paljud riigid otsustavad näiteks laskemoona tootmise koju tuua. See puudutab Balti riike ja ka Saksamaad. Poola otsustas äsja osta Lõuna-Korea tanke ja kaitsetööstuse võimekusi, et toota keerukaid relvasüsteeme Poolas. Need arutelud jätkuvad ja ma arvan, et nii NATO kui ka Euroopa Liit peaksid juhtnööre andma, sest siin on risk raiskamiseks ja ebaefektiivsuseks Euroopas ja kasvanud kaitse-eelarvete rumalaks raiskamiseks. Need investeeringud tuleb teha tõhusateks ja teatud määral tähendab see võimekuste jagamist piirideüleselt, aga ma näen et impulss tagada riiklikult ise mõningaid materjale on väga-väga tugev. Tihedam Euroopa Liidu ja NATO integratsioon kaitsesektori tootmises aitab kokku hoida raha, mille kohta maksumaksjad poliitikutelt küsima hakkavad. | Ekspert: Ukrainale tuleb hakata andma Leopard 2 tanke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa on nüüdseks Ukrainale juba üsna palju, kokku 1,5 miljardi euro eest relvaabi andnud. Aga me ei näe endiselt Leopard tanke või Marder lahingumasinaid Ukraina poole liikumas. Kuidas teie olukorda hindate, kas klaas on pooltäis või pooltühi?
On tõepoolest oluline tunnistada, et Saksamaa on andnud Ukrainale märkimisväärselt sõjalist abi. Algus oli aeglane. Alles pärast Venemaa kallaletungi 24. veebruaril tegi Saksamaa selle sammu, millest rääkis kantsler Olaf Scholz oma kuulsas Zeitenwende (ajastumuutuse - toim) kõnes 27. veebruaril ehk kolm päeva pärast sõja algust. Siis hakkas Saksamaa relvi tarnima alates tankitõrjerakettidest.
Edasi on relvad muutunud üha keerukamateks, kaasaegsemateks ja kallimateks, aga strateegilises vaates jääme me ikka pigem sündmustest maha. Me reageerime sündmustele, mitte ei enneta Ukraina vajadusi. Ja see seostub ka küsimusega tankidest ja jalaväe lahingumasinatest, mis muudaks Ukraina jaoks võimalikuks manööverdamise mudasel pinnasel, mis ei ole veel külmunud ega suviselt kõva. Ehk vahepealsel aastaajal, mil Ukraina kaitsevägi peab tegutsema, et jätkata edasi liikumist.
Te olete kirjutanud ühe artikli, kus pakkusite välja just Leopard tankid kui keskse elemendi praegu vajalikust abist.
Tõepoolest, mina ja mu kolleegid leidsime, et praegu oleks õige aeg anda Ukrainale Leopard 2 tanke. On veel mõned tankisüsteemid, mis on NATO riikides olemas, aga Euroopa tasandil on Leopard 2 ainus, mis on siiani tootmises. On olemas teatud võimekus toota uusi tanke ja kindlasti võimekus toota varuosi. Ja kuna need on kasutusel 13 Euroopa riigis, siis on olemas võimekus neid parandada ja treenida Ukraina meeskondi ning samuti suur võimekus võtta kasutusele varud.
See kõik ei kehti Prantsusmaa Leclerc tankide puhul või Suurbritannia Challengeride puhul. Arutelu käib ka USA Abramsite üle. Meie arvame aga, et Leopard 2 oleks eriliselt sobilik nende laialdase kasutuse tõttu ja kuna me soovime, et lõpuks eurooplased saaksid initsiatiivi võtta. Saksamaa peab olema sellesse kaasatud, ta võiks seda isegi juhtida, aga see on samm, mille eurooplased saaksid teha koos, et aidata ukrainlastel tõepoolest olukorda rindel muuta.
Nagu me näeme viimase aja rünnakutest Hersoni piirkonnas, siis ukrainlased võivad võtta endale Vene tanke või neid tanke, mille Vene väed on põgenedes maha jätnud. Aga need on hävitatud ja ei ole olemas hoolduse või varuosade tagamise võimekust, sest nõukogude tankide varud Ida-Euroopa riikides kahanevad kiiresti. Enamus neist varudest on juba antud Ukrainale. Nüüd on aeg anda Ukrainale Lääne tanke, aga ma arvan et sama argument kehtib ka jalaväe lahingumasinate ja teiste moodsamate süsteemide kohta, mida lääneriigid ei ole seni Ukrainale saatnud.
Ja kas te näete Saksamaal praegu sellist poliitilist tahet asuda tanki projekti vedama?
Ausalt öeldes - praegu mitte. Ma arvan, et Saksa kantsler ja kaitseministeerium tegutsevad endiselt reaktiivsel moel. Arutelud käivad ja on olnud palju erinevaid ettepanekuid panna püsti tööstuslikum vastus sõjale Ukrainas, mis on kujunemas pikaks sõjaks. See vajab jätkusuutlikku vastust ning lääneriikides laskemoona ja muu sõjalise varustuse tootmise suurendamist, et Ukraina suudaks vastu seista Venemaa jätkuvale agressioonisõjale.
Siiani tundub mulle, et ei ole seda poliitilist tahet, vähemalt mitte kantsleril, kes peaks andma loa Saksamaal toodetud Leopard 2 tankide saatmiseks Ukrainasse, vaatamata sellele kas need tuleksid Saksamaa või Soome või Hispaania varudest.
Aga arutelu käib ja parlamendiliikmed on juba kuid kutsunud selliseid relvi Ukrainale saatma ja seda on teinud isegi valitsusparteide liikmed.
Kogu aasta jooksul on olnud näha Saksamaa kõhklusi relvade saatmisel. On antud lubadusi ja siis selgub, et tehtud on vähe. Praeguseks on olukord kõvasti paranenud, aga ikkagi, miks see nii on?
Ma arvan, et sellel on mitmeid põhjuseid. Enamus Saksa poliitilisi liidreid kõikidest peavoolu parteidest leiab, et Venemaa alustas agressioonisõda, aga nende hinnangud sellele, kuidas see sõda võiks lõppeda on erinevad ja kas see võiks mingil hetkel olla läbi räägitud poliitiline lahendus, mis ei eeldaks kõigi okupeeritud alade vabastamist. Et mitte sulgeda kõiki teid liiga kergelt ja jätta Vladimir Putinile mingi taganemistee, see on minu arvates mõnede poliitikute kõhkluste põhjus, et nad ei asu täie jõuga Ukrainat toetama.
Samuti on fakt, et Saksamaa enda kaitsevõime on puudulik. Loodud on 100 miljardi euro suurune fond, mida Olaf Scholz plaanis ja mis oli osa tema Zeitenwende kõnest veebruaris. Aga siin on samuti minu arvates näha aeglast tegutsemist, et seda raha Saksamaa kaitsevõime tugevdamiseks kasutada. Ei ole tööstusele antud olulisi tellimusi, Saksamaal valitseb endiselt laskemoona puudus.
Digitaalse kommunikatsiooni varustus sõduritele ja lihtne kaitsevarustus on mõnikord puudulik, kui Saksa kaitseväelased lähevad näiteks Leedusse, nii et need tuleb kokku korjata teistest üksustest. On palju puudujääke ja vähe võimekusi, millele toetuda. Aga lõpuks on see poliitiline otsus, kas teha sellised süsteemid nagu tankid ja õhukaitse võimekus Ukrainale kättesaadavaks. Siiani seda poliitilist otsust vastu võetud ei ole või on see jäänud liiga ettevaatlikuks ja ei ole valitud strateegilist lähenemist reaktiivse asemel.
Kuidas peaks sõda lõppema teie hinnangul?
Minu arvates peab sõda lõppema Ukraina territoriaalse ühtsuse taastamisega ja täieliku suveräänsusega. See tähendab piiride taastamist 1991. aasta joonel. Venemaa diplomaadid nõustusid nendega 2010. aastal, kui ma ei eksi. Ja 2014. aastal rikuti neid esmakordselt.
Venemaa pingutab kõvasti, et pidada vastu okupeeritud territooriumidel. Krimmist võib saada mingil hetkel keerukas küsimus, aga eesmärk on taastada Ukraina territoriaalne ühtsus täiel määral. Lõpuks võib see tulla läbirääkimistel. Lõpuks võivad Vene väed kokku kukkuda. See ei ole teada. Aga eesmärk on seatud ja riigid Euroopas ning kogu maailmas peaksid toetama ukrainlaste pingutusi taastada oma territoriaalne terviklikkus.
Kas sellist arvamust jagavad ka poliitikud või valitseb nende hulgas suuremaid kõhklusi?
Kindlasti on ärevust, eriti sõja eskaleerumise ohu tõttu. Mõned inimesed Saksa poliitilises diskursuses hoiatavad, et Venemaad ei saa lüüa. Et kindlasti on Venemaal mingi eskaleerimise trump, tegu on ju tuumariigiga, mis suudab mobiliseerida tohututes kogustes uusi värvatuid. Ja neil on ladudes vanu 1960-ndate stiilis nõukogude tanke, sõidukeid ja relvi. Aga üldine trend soosib Ukrainat, lääne toetus Ukrainale püsib ja Vladimir Putin on õigesti identifitseerinud, et lääne toetus Ukrainale on nende kaitse raskuskese. Ta püüab seda toetust murda oma läänevastase energiasõjaga, migratsioonisurve ja ukrainlaste vastaste valeinfokampaaniatega. Nii et ta soovib ilmselt näha, kuidas talv tema jaoks õnnestub ja hindab olukorda uuesti kevadel.
Ukraina armee keskendub aga edasisele edasiliikumisele talvel ja täiendavate territooriumide vabastamisele. Mida lähemale Ukraina sõjavägi jõuab 24. veebruari joonele, seda suuremaks ärevus Saksamaal, aga ma arvan, et ka teistes lääneriikides kasvab, et kas see võiks olla Putini jaoks punane joon, mille puhul kasutada tuumarelva. Ma arvan, et seda saab heidutada pikaajalise toetuse ja tööstusliku vastusega Ukraina toetamisel. Me suudame selles situatsioonis navigeerida, aga ma arvan, et mida kaugemale Ukraina väed liiguvad okupeeritud alade vabastamisel, mida tulebki teha ja milles me neid peame toetama, seda kõrgemale temperatuur Berliinis tõuseb üha hüsteerilisemateks muutuvate häälte tõttu.
Šveitsist laskemoona saamine Gepardi õhukaitse süsteemidele on osutunud probleemiks. Kas Saksamaa saab midagi teha või on see uks suletud?
Šveits defineerib oma õiguslikku ja poliitilist neutraalsust sel moel, mis sulgeb selle tee, aga see tõstatab küsimuse, kas Šveits on usaldusväärne partner relvade ja laskemoona tarnimisel. Sõda Ukrainas tõstatab üldse palju küsimusi eurooplaste jaoks tarneahelate tugevuse kohta ja sõjanduses kriitiliste varude kohta. Paljud riigid otsustavad näiteks laskemoona tootmise koju tuua. See puudutab Balti riike ja ka Saksamaad. Poola otsustas äsja osta Lõuna-Korea tanke ja kaitsetööstuse võimekusi, et toota keerukaid relvasüsteeme Poolas. Need arutelud jätkuvad ja ma arvan, et nii NATO kui ka Euroopa Liit peaksid juhtnööre andma, sest siin on risk raiskamiseks ja ebaefektiivsuseks Euroopas ja kasvanud kaitse-eelarvete rumalaks raiskamiseks. Need investeeringud tuleb teha tõhusateks ja teatud määral tähendab see võimekuste jagamist piirideüleselt, aga ma näen et impulss tagada riiklikult ise mõningaid materjale on väga-väga tugev. Tihedam Euroopa Liidu ja NATO integratsioon kaitsesektori tootmises aitab kokku hoida raha, mille kohta maksumaksjad poliitikutelt küsima hakkavad.
### Response:
Ekspert: Ukrainale tuleb hakata andma Leopard 2 tanke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu on sahver avatud 9. detsembril kell 12–17.
Jõulusahvrilt leiab teatrirahva käsitööd, hoidiseid, kunsti, ehteid ja muud omatehtut. Heategevuslikus kohvikus saab end kostitada teatrirahva valmistatud soolase ja magusaga. Teatri suures saalis toimuvad päeva jooksul raamatuesitlused ning erinevad etteasted.
Jõulusahvri eestvedajad on Draamateatri näitleja Kersti Heinloo ja peakunstnik Laura Pählapuu.
Jõulusahvri sissepääs on kolm eurot, mis koos kohvikutuluga annetatakse MTÜ-le Mondo Ukraina kodude taastamiseks.
Samal õhtul kell 20 tuleb suures saalis lavastatud lugemisele "Täna õhtul loeme visa hinge", mille eestvedajad on Mehis Pihla ja Kairi Kruus. Loevad Gert Raudsep, Mait Malmsten, Hilje Murel, Tõnu Oja, Teele Pärn, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Märten Metsaviir, Kristo Viiding jt. Ka lugemise piletitulu annetab teater heategevuseks MTÜ-le Mondo. | Draamateatri Jõulusahver toetab tänavu Ukraina kodude taastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu on sahver avatud 9. detsembril kell 12–17.
Jõulusahvrilt leiab teatrirahva käsitööd, hoidiseid, kunsti, ehteid ja muud omatehtut. Heategevuslikus kohvikus saab end kostitada teatrirahva valmistatud soolase ja magusaga. Teatri suures saalis toimuvad päeva jooksul raamatuesitlused ning erinevad etteasted.
Jõulusahvri eestvedajad on Draamateatri näitleja Kersti Heinloo ja peakunstnik Laura Pählapuu.
Jõulusahvri sissepääs on kolm eurot, mis koos kohvikutuluga annetatakse MTÜ-le Mondo Ukraina kodude taastamiseks.
Samal õhtul kell 20 tuleb suures saalis lavastatud lugemisele "Täna õhtul loeme visa hinge", mille eestvedajad on Mehis Pihla ja Kairi Kruus. Loevad Gert Raudsep, Mait Malmsten, Hilje Murel, Tõnu Oja, Teele Pärn, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Märten Metsaviir, Kristo Viiding jt. Ka lugemise piletitulu annetab teater heategevuseks MTÜ-le Mondo.
### Response:
Draamateatri Jõulusahver toetab tänavu Ukraina kodude taastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute nooremteadur Dana Karjatse-Davidjants rääkis, et Katar on riik, kus on ahhetamapanev arhitektuur ja pulbitsev kultuurielu. "Rohked välismaalased ja tilluke kohalike kogukond, meri ja kõrb, beduiinikultuuri pärand ja futuristlik suurlinn," kirjeldas ta. Veel eelmise aastani asus Kataris muu hulgas Talibani peakorter.
Kataris on ametlikult konstitutsiooniline monarhia, kuid tihti kasutatakse ka absoluutse monarhia mõistet. Kuni Katari iseseisvumiseni 1971. aastal oli riik Suurbritannia protektoraadi all. Katari riigipea on alates 2013. aastast emiir Tamīm bin Hamad Āl Tānī ja tema dünastia on võimul olnud 150 aastat. Emiir nimetab ametisse kogu valitsuskabineti. Näiteks praegune peaminister ja siseminister – ühes isikus – on emiiri sugulane.
Meenutuseks, et ligi aasta tagasi avaldati "Pandora paberite" nime kandev rahvusvaheline leke, millesse panustas ka Eesti Päevaleht. Lekkinud dokumentide põhjal kirjutatud artiklites toodi välja, et Katari emiiri perekond ajas äri varifirmade kaudu. Taktika võimaldas neil Londonis kinnisvara ostes jätta tasumata makse ligi 21 miljoni euro ulatuses.
Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on riigis tugevalt emiiri kontrollitud. Siiski astuti eelmisel aastal, jalgpalli MM-i eel, väga suur samm. Nagu põhiseadus ette näeb, toimusid lõpuks parlamendivalimised, mida oli lükatud edasi 16 aastat. Need olid Karjatse-Davidjantsi sõnul riigi ajaloos esimesed, eelnevalt oli korraldatud vaid kohalikke valimisi. Siiski on emiiril endiselt võimumonopol ja süsteem ei võimalda ka valimiste kaudu muutust.
Poliitiliste erakondade moodustamine on Kataris keelatud ja valimistel saavad osaleda vaid üksikkandidaadid. Hääleõigus on ainult neil Katari kodanikel, kes vastavad teatud kriteeriumitele. Seejuures moodustavad kodanikud riigi elanikkonnast kokku vaid 12 protsenti.
Meie mõistes parlament on 45-liikmeline nn nõuandekogu ehk maglis aš-šūrā. Selle 30 liiget valitakse rahvahääletusega ning 15 nimetab ametisse emiir. Parlamenti kandideerinud 26 naisest ei osutunud valituks ükski, küll aga nimetas emiir sinna 13 mehe kõrval ka kaks naist.
Dana Karjatse-Davidjants selgitas, et ühelt poolt on võimuperekond justkui suunatud reformidele, vähemalt välistele. Teisalt on ilmsed probleemid sõnavabaduse ja poliitiliste õiguste tagamisega. Väga oluline on rahvusvaheline maine.
Laiemas maailmas tuntakse Katarit eeskätt kahe asja poolest. Riiklik Qatar Airways on üks parimaid lennuliine maailmas ja telekanalit Al-Jazeerat võib võrrelda araabia maailma CNN-iga. Satelliitkanal loodi praeguse emiiri isa valitsemisajal 1990. aastatel, kujutades sisuliselt meediarevolutsiooni. Just see lennutas Katari rahvusvahelisele areenile. Telekanal pakub ka ingliskeelset sisu, mis on Karjatse-Davidjantsi sõnul araabiakeelsega võrreldes kohati kardinaalselt erineva sõnumiga. Ehkki ametlikult ei ole enam tegu riikliku telekanaliga, rahastab Katar seda jätkuvalt. Al-Jazeeral oli väga oluline roll muu hulgas araabia kevade ajal.
Ametlikult kehtib riigis sõna- ja meediavabadus, kuid praktikas on see siiski piiratud. Enesetsensuuri rakendatakse just teemade puhul nagu Katari valitsuspoliitikad ja võimuperekond. Nn laimuseaduse alusel võib ähvardada ajakirjanikke vanglakaristus. Ka kogu trükimeedia on võimuloleva perekonna ja selle soosikute oma.
Lihttööliste ekspluateerimine
Ei ole ilmselt kuigi suur üllatus, et Katar on väga jõukas. Riigi peamised tuluallikad on nafta ja maagaas. "Kui vaadata mööda mõningatest olulistest teguritest, on Kataris paari aasta kaupa kahtlemata päris hea elada. Tänavad on väga turvalised, palk on hea, palju toimub kultuuriüritusi, lapsehoidja- ja koristusteenused maksavad vähe. Riigis väärtustatakse sotsiaalset suhtlust ja selleks võetakse aega," lausus nooremteadur.
"Kui vaadata mööda mõningatest olulistest teguritest, on Kataris paari aasta kaupa kahtlemata päris hea elada."
Olulise osa riigi majandusmootorist moodustab võõrtööjõud, mis moodustab riigi elanikkonnast 88 protsenti. Vastupidiselt levinud arvamusele töötavad mõned sisserändajad kõrgetel ametikohtadel, näiteks kohtunikena. Mittekodanikke leiab ka lepinguliste sõjaväelaste hulgast. Küll aga on immigrantidel vaid üheaastased töölepingud ja nende õigused on piiratud.
Varem kehtis riigis kāfala -süsteem, kus mittekodanikud ei saanud vahetada tööd ega lahkuda riigist ilma tööandja ehk nn sponsori loata. Reeglit muudeti jalgpalli MM-i eel vähemalt seadusandlikul tasandil. Võõrtöölistele kehtestati lisaks miinimumpalk: 275 eurot, millele lisandub 80 eurot söögiks ja 134 eurot majutusele. Küll aga on hinnad Kataris kõrgemad kui Eestis. Samuti viidi sisse kuni 10-tunnine tööpäev, üks puhkepäev nädalas ja kolm puhkusepäeva aastas. Praktikas aga ei tagata selle järgimist.
Dana Karjatse-Davidjants ütles, et suurem hulk võõrtööjõust elab majanduslikult mugavat elu. Siiski leidub arvukalt teateid ekspluateerimisjuhtumite kohta. Pikka aega on olnud probleem eriti lihttöölistele teenitud töötasu maksmata jätmine ja äärmiselt kehvad elutingimused. Näiteks võib puududa isegi elekter ja vesi. Halvimal juhul on ka töötingimused ebaturvalised või lausa eluohtlikud. Vahel on võetud töölistelt ära pangakaart ja mobiiltelefon. "Passide äravõtmine on tegelikult seadusega keelatud, kuid praktikas ei pruugi tööandja sellest kinni pidada," sõnas ta.
"Passide äravõtmine on tegelikult seadusega keelatud, kuid praktikas ei pruugi tööandja sellest kinni pidada."
Hiljuti keelati suvisel kuumaperioodil välitingimustes töötamine, mis Kataris tähendab suvisel ajal armutult lõõmavat päikest. Teadupärast hukkus suur hulk võõrtöölisi jalgpalli MM-i infrastruktuuri ehitustööde käigus kuumarabanduse või infarkti tõttu.
"Täpne arv pole selge ning seda on raske mõõta. Kaks Norra ajakirjanikku said algul küll loa võõrtööliste olukorda uurida, kuid võimud pidasid nad kinni ja saatsid riigist välja. Nende filmitud materjal kustutati ära. On aga teada, et võõrtöölisi sunniti töötama pikki tunde ka päikese all 50 kraadi käes, kus ei olnud võimalik varju saada," rääkis Karjatse-Davidjants.
Naiste õigused
Kuna Katar on islamiühiskond, tähendab see, et meie mõistes keha katmist eeldav riietumisstiil kehtib kõigile. Samuti ei anta näiteks vastassugupoolele terekätt. Perekond on Kataris väga oluline ja perepea on mees, kelle kaudu käib kogu ametlik asjaajamine. "Samuti on ootuspärane, et naise töösfäär on kodune elu. Väljaspool kodu töötab naistest pisut üle poole," lausus nooremteadur. Töökohas võib naisele osaks saada aga soopõhine vägivald või ahistamine.
Kuigi enam kui pool kõrgkooli lõpetanutest on naised, siis naiste diskrimineerimist on nii kohtumenetluses kui ka seonduvalt liikumisvabaduse, abiellumise ja pärimisõigusega. Kehtib eestkoste süsteem, mis tähendab, et naise elus otsustab olulisi küsimusi tema eestkostja, kes on tavaliselt kas abikaasa, isa, vend, vanaisa või onu. Eestkostja nõusolekut on tarvis näiteks abiellumiseks, välismaal õppimiseks, kuni 25-aastaste naiste puhul välismaale reisimiseks, ehkki seda viimast praktikas siiski ei rakendata. Kuuldavasti on tarvis eestkostja luba riigiametis teatud kohtadel töötamiseks.
Naistel on keerulisem lahutada ja jääda oma laste eestkostjaks. "Näiteks perekonnaõiguse küsimustes maksab naise sõna kohtus vaid pool mehe omast. Ka pärimise mõttes ei ole naisel samad õigused mis mehel. See on seotud asjaoluga, et meest peetakse perepeaks ja ta peab rohkem inimesi üleval pidama," lausus ta.
Kui koduvägivald ja abielusisene seksuaalvägivald ei ole kriminaliseeritud, siis abieluväline suhe on. Väljaspool abielu sünnitamine on karistatav aastase vangistusega ning mittekodaniku puhul järgneb lisaks riigist väljasaatmine.
Sättumuse varjamine
Juttu on olnud sellestki, et Kataris ei aktsepteerita samasoolisi paare. Dana Karjatse-Davidjants ütles, et kahjuks on see tõsi. "LGBT+inimeste diskrimineerimine on läbiv ühiskonna kõigil tasanditel. Seetõttu on inimesed paratamatult sunnitud oma identiteeti varjama. Meeste homoseksuaalsus on kriminaalkorras karistatav."
Ta tõi näite, kuidas paar aastat tagasi pidi Doha Ülikoolis astuma aruteluõhtul üles Eestiski paljudele tuntud Liibanoni bänd Mashrou' Leila, mille laulja on avalikult gei. Bänd oli pikalt Lähis-Ida lipulaev, julgedes puudutada teemasid nagu näiteks armastus kahe mehe vahel. Seejuures käsitleti tol diskussiooniõhtul meediarevolutsiooni. Survestamise tõttu jättis ülikool bändi esinemise aga ära. Õiguslikest, ühiskondlikest ja usulistest piirangutest tulenevalt ei ole riigis ka organisatsioone, mis saaksid LGBT+-inimeste õiguste eest seista.
Poliitiliselt eristuv kurss
Huvitav on seegi, et Katar kuulub küll Pärsia lahe koostöönõukogusse, aga nende kurss on Karjatse-Davidjantsi sõnul olnud naaberriikidega võrreldes tugevalt eristuv. Aastal 2017 kehtestati Saudi Araabia eestvedamisel neile kaubandusembargo. Selle taga olid Saudi Araabia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid ning lisaks Egiptus, kes katkestasid kuni eelmise aasta alguseni Katariga nii majanduslikud kui ka diplomaatilised suhted.
"Seal oli mängus küll terve hulk aspekte, aga kõige põhilisemalt heideti Katarile ette Saudi Araabia kritiseerimist seonduvalt sõjaga Jeemenis ning Iraani, Moslemi Vennaskonna ja laiemalt terrorismi toetamist. Nüüdseks on suhted normaliseerunud. Sel perioodil soojendas Katar aga suhteid Iraaniga veelgi, mis on teistele suureks pinnuks silmas," rääkis nooremteadur.
USA on määratlenud Katari nn suure mitte-NATO liitlasena (Major Non-NATO Ally). Ehk siis Kataril ja USA-l on strateegilised suhted kaitsekaubanduse ja julgeolekualase koostöö valdkonnas. Niisugune staatus annab Katarile sõjalisi ja majanduslikke privileege, kuid USA-le sellega julgeolekukohustusi ei kaasne.
"ISIS muuseas on jalgpalli MM-i eel kutsunud üles rünnakutele. See ei ole ISIS-e puhul aga küll vähimalgi määral ebatavaline."
Riigis on baasid nii USA-l kui ka Suurbritannial. "Nüüd, jalgpalli MM-iga seonduvalt on britid saatnud kaitsekoostöö raames terrorismi tõkestamise eesmärgil Katari lisavägesid. ISIS muuseas on jalgpalli MM-i eel kutsunud üles rünnakutele. See ei ole ISIS-e puhul aga küll vähimalgi määral ebatavaline," lausus Karjatse-Davidjants.
Dana Karjatse-Davidjants rääkis, et kuigi jalgpalli MM-i tõttu on Katar rahvusvahelise üldsuse valgusvihus, siis ei tasu unustada, et sarnased probleemid pole võõrad teistelegi Pärsia lahe riikidele. "Pean muu hulgas silmas poliitiliste õiguste ning sõna- ja meediavabaduse piiramist, mis leiab aset väliselt lausa silmipimestava uuendusmeelsuse egiidi all. Kataris on need tänu jalgpalli MM-ile lihtsalt teravama tähelepanu all," lausus ta. | Vähemalt 12 fakti, mida teada Katarist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute nooremteadur Dana Karjatse-Davidjants rääkis, et Katar on riik, kus on ahhetamapanev arhitektuur ja pulbitsev kultuurielu. "Rohked välismaalased ja tilluke kohalike kogukond, meri ja kõrb, beduiinikultuuri pärand ja futuristlik suurlinn," kirjeldas ta. Veel eelmise aastani asus Kataris muu hulgas Talibani peakorter.
Kataris on ametlikult konstitutsiooniline monarhia, kuid tihti kasutatakse ka absoluutse monarhia mõistet. Kuni Katari iseseisvumiseni 1971. aastal oli riik Suurbritannia protektoraadi all. Katari riigipea on alates 2013. aastast emiir Tamīm bin Hamad Āl Tānī ja tema dünastia on võimul olnud 150 aastat. Emiir nimetab ametisse kogu valitsuskabineti. Näiteks praegune peaminister ja siseminister – ühes isikus – on emiiri sugulane.
Meenutuseks, et ligi aasta tagasi avaldati "Pandora paberite" nime kandev rahvusvaheline leke, millesse panustas ka Eesti Päevaleht. Lekkinud dokumentide põhjal kirjutatud artiklites toodi välja, et Katari emiiri perekond ajas äri varifirmade kaudu. Taktika võimaldas neil Londonis kinnisvara ostes jätta tasumata makse ligi 21 miljoni euro ulatuses.
Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on riigis tugevalt emiiri kontrollitud. Siiski astuti eelmisel aastal, jalgpalli MM-i eel, väga suur samm. Nagu põhiseadus ette näeb, toimusid lõpuks parlamendivalimised, mida oli lükatud edasi 16 aastat. Need olid Karjatse-Davidjantsi sõnul riigi ajaloos esimesed, eelnevalt oli korraldatud vaid kohalikke valimisi. Siiski on emiiril endiselt võimumonopol ja süsteem ei võimalda ka valimiste kaudu muutust.
Poliitiliste erakondade moodustamine on Kataris keelatud ja valimistel saavad osaleda vaid üksikkandidaadid. Hääleõigus on ainult neil Katari kodanikel, kes vastavad teatud kriteeriumitele. Seejuures moodustavad kodanikud riigi elanikkonnast kokku vaid 12 protsenti.
Meie mõistes parlament on 45-liikmeline nn nõuandekogu ehk maglis aš-šūrā. Selle 30 liiget valitakse rahvahääletusega ning 15 nimetab ametisse emiir. Parlamenti kandideerinud 26 naisest ei osutunud valituks ükski, küll aga nimetas emiir sinna 13 mehe kõrval ka kaks naist.
Dana Karjatse-Davidjants selgitas, et ühelt poolt on võimuperekond justkui suunatud reformidele, vähemalt välistele. Teisalt on ilmsed probleemid sõnavabaduse ja poliitiliste õiguste tagamisega. Väga oluline on rahvusvaheline maine.
Laiemas maailmas tuntakse Katarit eeskätt kahe asja poolest. Riiklik Qatar Airways on üks parimaid lennuliine maailmas ja telekanalit Al-Jazeerat võib võrrelda araabia maailma CNN-iga. Satelliitkanal loodi praeguse emiiri isa valitsemisajal 1990. aastatel, kujutades sisuliselt meediarevolutsiooni. Just see lennutas Katari rahvusvahelisele areenile. Telekanal pakub ka ingliskeelset sisu, mis on Karjatse-Davidjantsi sõnul araabiakeelsega võrreldes kohati kardinaalselt erineva sõnumiga. Ehkki ametlikult ei ole enam tegu riikliku telekanaliga, rahastab Katar seda jätkuvalt. Al-Jazeeral oli väga oluline roll muu hulgas araabia kevade ajal.
Ametlikult kehtib riigis sõna- ja meediavabadus, kuid praktikas on see siiski piiratud. Enesetsensuuri rakendatakse just teemade puhul nagu Katari valitsuspoliitikad ja võimuperekond. Nn laimuseaduse alusel võib ähvardada ajakirjanikke vanglakaristus. Ka kogu trükimeedia on võimuloleva perekonna ja selle soosikute oma.
Lihttööliste ekspluateerimine
Ei ole ilmselt kuigi suur üllatus, et Katar on väga jõukas. Riigi peamised tuluallikad on nafta ja maagaas. "Kui vaadata mööda mõningatest olulistest teguritest, on Kataris paari aasta kaupa kahtlemata päris hea elada. Tänavad on väga turvalised, palk on hea, palju toimub kultuuriüritusi, lapsehoidja- ja koristusteenused maksavad vähe. Riigis väärtustatakse sotsiaalset suhtlust ja selleks võetakse aega," lausus nooremteadur.
"Kui vaadata mööda mõningatest olulistest teguritest, on Kataris paari aasta kaupa kahtlemata päris hea elada."
Olulise osa riigi majandusmootorist moodustab võõrtööjõud, mis moodustab riigi elanikkonnast 88 protsenti. Vastupidiselt levinud arvamusele töötavad mõned sisserändajad kõrgetel ametikohtadel, näiteks kohtunikena. Mittekodanikke leiab ka lepinguliste sõjaväelaste hulgast. Küll aga on immigrantidel vaid üheaastased töölepingud ja nende õigused on piiratud.
Varem kehtis riigis kāfala -süsteem, kus mittekodanikud ei saanud vahetada tööd ega lahkuda riigist ilma tööandja ehk nn sponsori loata. Reeglit muudeti jalgpalli MM-i eel vähemalt seadusandlikul tasandil. Võõrtöölistele kehtestati lisaks miinimumpalk: 275 eurot, millele lisandub 80 eurot söögiks ja 134 eurot majutusele. Küll aga on hinnad Kataris kõrgemad kui Eestis. Samuti viidi sisse kuni 10-tunnine tööpäev, üks puhkepäev nädalas ja kolm puhkusepäeva aastas. Praktikas aga ei tagata selle järgimist.
Dana Karjatse-Davidjants ütles, et suurem hulk võõrtööjõust elab majanduslikult mugavat elu. Siiski leidub arvukalt teateid ekspluateerimisjuhtumite kohta. Pikka aega on olnud probleem eriti lihttöölistele teenitud töötasu maksmata jätmine ja äärmiselt kehvad elutingimused. Näiteks võib puududa isegi elekter ja vesi. Halvimal juhul on ka töötingimused ebaturvalised või lausa eluohtlikud. Vahel on võetud töölistelt ära pangakaart ja mobiiltelefon. "Passide äravõtmine on tegelikult seadusega keelatud, kuid praktikas ei pruugi tööandja sellest kinni pidada," sõnas ta.
"Passide äravõtmine on tegelikult seadusega keelatud, kuid praktikas ei pruugi tööandja sellest kinni pidada."
Hiljuti keelati suvisel kuumaperioodil välitingimustes töötamine, mis Kataris tähendab suvisel ajal armutult lõõmavat päikest. Teadupärast hukkus suur hulk võõrtöölisi jalgpalli MM-i infrastruktuuri ehitustööde käigus kuumarabanduse või infarkti tõttu.
"Täpne arv pole selge ning seda on raske mõõta. Kaks Norra ajakirjanikku said algul küll loa võõrtööliste olukorda uurida, kuid võimud pidasid nad kinni ja saatsid riigist välja. Nende filmitud materjal kustutati ära. On aga teada, et võõrtöölisi sunniti töötama pikki tunde ka päikese all 50 kraadi käes, kus ei olnud võimalik varju saada," rääkis Karjatse-Davidjants.
Naiste õigused
Kuna Katar on islamiühiskond, tähendab see, et meie mõistes keha katmist eeldav riietumisstiil kehtib kõigile. Samuti ei anta näiteks vastassugupoolele terekätt. Perekond on Kataris väga oluline ja perepea on mees, kelle kaudu käib kogu ametlik asjaajamine. "Samuti on ootuspärane, et naise töösfäär on kodune elu. Väljaspool kodu töötab naistest pisut üle poole," lausus nooremteadur. Töökohas võib naisele osaks saada aga soopõhine vägivald või ahistamine.
Kuigi enam kui pool kõrgkooli lõpetanutest on naised, siis naiste diskrimineerimist on nii kohtumenetluses kui ka seonduvalt liikumisvabaduse, abiellumise ja pärimisõigusega. Kehtib eestkoste süsteem, mis tähendab, et naise elus otsustab olulisi küsimusi tema eestkostja, kes on tavaliselt kas abikaasa, isa, vend, vanaisa või onu. Eestkostja nõusolekut on tarvis näiteks abiellumiseks, välismaal õppimiseks, kuni 25-aastaste naiste puhul välismaale reisimiseks, ehkki seda viimast praktikas siiski ei rakendata. Kuuldavasti on tarvis eestkostja luba riigiametis teatud kohtadel töötamiseks.
Naistel on keerulisem lahutada ja jääda oma laste eestkostjaks. "Näiteks perekonnaõiguse küsimustes maksab naise sõna kohtus vaid pool mehe omast. Ka pärimise mõttes ei ole naisel samad õigused mis mehel. See on seotud asjaoluga, et meest peetakse perepeaks ja ta peab rohkem inimesi üleval pidama," lausus ta.
Kui koduvägivald ja abielusisene seksuaalvägivald ei ole kriminaliseeritud, siis abieluväline suhe on. Väljaspool abielu sünnitamine on karistatav aastase vangistusega ning mittekodaniku puhul järgneb lisaks riigist väljasaatmine.
Sättumuse varjamine
Juttu on olnud sellestki, et Kataris ei aktsepteerita samasoolisi paare. Dana Karjatse-Davidjants ütles, et kahjuks on see tõsi. "LGBT+inimeste diskrimineerimine on läbiv ühiskonna kõigil tasanditel. Seetõttu on inimesed paratamatult sunnitud oma identiteeti varjama. Meeste homoseksuaalsus on kriminaalkorras karistatav."
Ta tõi näite, kuidas paar aastat tagasi pidi Doha Ülikoolis astuma aruteluõhtul üles Eestiski paljudele tuntud Liibanoni bänd Mashrou' Leila, mille laulja on avalikult gei. Bänd oli pikalt Lähis-Ida lipulaev, julgedes puudutada teemasid nagu näiteks armastus kahe mehe vahel. Seejuures käsitleti tol diskussiooniõhtul meediarevolutsiooni. Survestamise tõttu jättis ülikool bändi esinemise aga ära. Õiguslikest, ühiskondlikest ja usulistest piirangutest tulenevalt ei ole riigis ka organisatsioone, mis saaksid LGBT+-inimeste õiguste eest seista.
Poliitiliselt eristuv kurss
Huvitav on seegi, et Katar kuulub küll Pärsia lahe koostöönõukogusse, aga nende kurss on Karjatse-Davidjantsi sõnul olnud naaberriikidega võrreldes tugevalt eristuv. Aastal 2017 kehtestati Saudi Araabia eestvedamisel neile kaubandusembargo. Selle taga olid Saudi Araabia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid ning lisaks Egiptus, kes katkestasid kuni eelmise aasta alguseni Katariga nii majanduslikud kui ka diplomaatilised suhted.
"Seal oli mängus küll terve hulk aspekte, aga kõige põhilisemalt heideti Katarile ette Saudi Araabia kritiseerimist seonduvalt sõjaga Jeemenis ning Iraani, Moslemi Vennaskonna ja laiemalt terrorismi toetamist. Nüüdseks on suhted normaliseerunud. Sel perioodil soojendas Katar aga suhteid Iraaniga veelgi, mis on teistele suureks pinnuks silmas," rääkis nooremteadur.
USA on määratlenud Katari nn suure mitte-NATO liitlasena (Major Non-NATO Ally). Ehk siis Kataril ja USA-l on strateegilised suhted kaitsekaubanduse ja julgeolekualase koostöö valdkonnas. Niisugune staatus annab Katarile sõjalisi ja majanduslikke privileege, kuid USA-le sellega julgeolekukohustusi ei kaasne.
"ISIS muuseas on jalgpalli MM-i eel kutsunud üles rünnakutele. See ei ole ISIS-e puhul aga küll vähimalgi määral ebatavaline."
Riigis on baasid nii USA-l kui ka Suurbritannial. "Nüüd, jalgpalli MM-iga seonduvalt on britid saatnud kaitsekoostöö raames terrorismi tõkestamise eesmärgil Katari lisavägesid. ISIS muuseas on jalgpalli MM-i eel kutsunud üles rünnakutele. See ei ole ISIS-e puhul aga küll vähimalgi määral ebatavaline," lausus Karjatse-Davidjants.
Dana Karjatse-Davidjants rääkis, et kuigi jalgpalli MM-i tõttu on Katar rahvusvahelise üldsuse valgusvihus, siis ei tasu unustada, et sarnased probleemid pole võõrad teistelegi Pärsia lahe riikidele. "Pean muu hulgas silmas poliitiliste õiguste ning sõna- ja meediavabaduse piiramist, mis leiab aset väliselt lausa silmipimestava uuendusmeelsuse egiidi all. Kataris on need tänu jalgpalli MM-ile lihtsalt teravama tähelepanu all," lausus ta.
### Response:
Vähemalt 12 fakti, mida teada Katarist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loomulikult olen pettunud, et me ei saa sel hooajal MK-sarjas ega MM-il võistelda," ütles Bolšunov Norra telekanalile TV2. "Need, kes nüüd Rukal võistlevad, võiksid panna end meie olukorda. Tahaksid teada, kuidas nemad oleksid reageerinud."
Venemaa ja Valgevene sportlaste jaoks on rahvusvahelise suusaliidu (FIS) võistlustel osalemine keelatud alates märtsi algusest ning kuigi FIS-i peasekretär Michel Vion rääkis septembri lõpus Norra meediale, et nad võivad juba sel aastal MK-sarja naasta, otsustas FIS oktoobri lõpus, et võistluskeeld jääb püsima.
"Lääne inimesed peaksid lõpetame venelaste kõiges süüdistamise. Võib-olla vajame hoopis pisut toetust? Sport on rahu, sport peaks inimesed kokku tooma ja ei midagi enamat," mõtiskles Bolšunov.
TV2 tõi seepeale välja, et ÜRO andmetel on Ukraina sõjas hukkunud 6595 tsiviilisikut ja veel 10 000 on saanud vigastada. USA luureagentuuri andmetel on nii Venemaa kui Ukraina sõjas kaotanud umbes 100 000 sõdurit.
"Mis puudutab seda situatsiooni, mis praegu maailmas toimub, on minu meelest kõik konfliktis osalejad süüdi. Sellele tuleb nüüd lõpp teha, maailma liidrid peavad läbirääkimiste laua taha istuma ja leppima kokku, kuidas edasi minna," arutles Bolšunov. "Ma ei usu, et see kohe juhtub, aga loodan, et enam ei lähe kaua."
Pekingi olümpial kolm kulda, ühe hõbeda ja ühe pronksi võitnud Bolšunov algaval hooajal medalite eest võistelda ei saa, sest lisaks MK-sarjale ei pääse venelased ka MM-ile, mis peetakse Planicas. "MM-il jagatakse medalid võistluseta, vaadake eelmise talve tulemusi," arutles ta. "See, et ma ei saa MM-il medalite eest heidelda, on asi, millest mõtlen päris tihti. Raske on leppida sellega, et sel ajal kui Planicas on MM, võistleme meie, venelased, hoopis kodus." | Bolšunov: Rukal võistlevad suusatajad võiksid panna end meie olukorda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loomulikult olen pettunud, et me ei saa sel hooajal MK-sarjas ega MM-il võistelda," ütles Bolšunov Norra telekanalile TV2. "Need, kes nüüd Rukal võistlevad, võiksid panna end meie olukorda. Tahaksid teada, kuidas nemad oleksid reageerinud."
Venemaa ja Valgevene sportlaste jaoks on rahvusvahelise suusaliidu (FIS) võistlustel osalemine keelatud alates märtsi algusest ning kuigi FIS-i peasekretär Michel Vion rääkis septembri lõpus Norra meediale, et nad võivad juba sel aastal MK-sarja naasta, otsustas FIS oktoobri lõpus, et võistluskeeld jääb püsima.
"Lääne inimesed peaksid lõpetame venelaste kõiges süüdistamise. Võib-olla vajame hoopis pisut toetust? Sport on rahu, sport peaks inimesed kokku tooma ja ei midagi enamat," mõtiskles Bolšunov.
TV2 tõi seepeale välja, et ÜRO andmetel on Ukraina sõjas hukkunud 6595 tsiviilisikut ja veel 10 000 on saanud vigastada. USA luureagentuuri andmetel on nii Venemaa kui Ukraina sõjas kaotanud umbes 100 000 sõdurit.
"Mis puudutab seda situatsiooni, mis praegu maailmas toimub, on minu meelest kõik konfliktis osalejad süüdi. Sellele tuleb nüüd lõpp teha, maailma liidrid peavad läbirääkimiste laua taha istuma ja leppima kokku, kuidas edasi minna," arutles Bolšunov. "Ma ei usu, et see kohe juhtub, aga loodan, et enam ei lähe kaua."
Pekingi olümpial kolm kulda, ühe hõbeda ja ühe pronksi võitnud Bolšunov algaval hooajal medalite eest võistelda ei saa, sest lisaks MK-sarjale ei pääse venelased ka MM-ile, mis peetakse Planicas. "MM-il jagatakse medalid võistluseta, vaadake eelmise talve tulemusi," arutles ta. "See, et ma ei saa MM-il medalite eest heidelda, on asi, millest mõtlen päris tihti. Raske on leppida sellega, et sel ajal kui Planicas on MM, võistleme meie, venelased, hoopis kodus."
### Response:
Bolšunov: Rukal võistlevad suusatajad võiksid panna end meie olukorda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taani TV2 Bornholm tellis allveedrooni, mis käis Nord Stream 2 torujuhtme hävinud osa filmimas neljapäeval.
Drooni operaatorid kulutasid ligikaudu viis tundi, et torujuhtme hävinud osa leida. Seejärel filmiti torujuhtme kahjustustest kahe minuti ja 55 sekundi jagu videomaterjali.
TV2 drooniga filmitu on esimene avalik videomaterjal Taani majandusvetes hävinud Nord Stream 2 torujuhtmest.
Varem on sarnased kaadrid tulnud Rootsi majandusvetest Nord Stream 1 kahjustustest Rootsi väljaande Expressen tellimusel.
Nord Stream gaasitorude plahvatused toimusid 26. septembril. | Taani TV2 avaldas Nord Stream 2 torujuhtme kahjustustest uued pildid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taani TV2 Bornholm tellis allveedrooni, mis käis Nord Stream 2 torujuhtme hävinud osa filmimas neljapäeval.
Drooni operaatorid kulutasid ligikaudu viis tundi, et torujuhtme hävinud osa leida. Seejärel filmiti torujuhtme kahjustustest kahe minuti ja 55 sekundi jagu videomaterjali.
TV2 drooniga filmitu on esimene avalik videomaterjal Taani majandusvetes hävinud Nord Stream 2 torujuhtmest.
Varem on sarnased kaadrid tulnud Rootsi majandusvetest Nord Stream 1 kahjustustest Rootsi väljaande Expressen tellimusel.
Nord Stream gaasitorude plahvatused toimusid 26. septembril.
### Response:
Taani TV2 avaldas Nord Stream 2 torujuhtme kahjustustest uued pildid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses üksikmängus sai Jan-Lennard Struff (ATP 152.) 6:3, 4:6, 7:6 (2) jagu Denis Shapovalovist (ATP 18.). Seejuures oli Shapovalov otsustavas setis välja 2:5 kaotusseisust, päästes ka kaks matšpalli, aga kiires lõppmängus võttis Struff siiski võidu.
Seejärel viigistas Felix Auger-Aliassime (ATP 6.) seisu, alistades 7:6 (1), 6:4 Oscar Otte (ATP 65.).
Edasipääseja selgitati paarismängus, kus Shapovalov ja Vasek Pospisil said sakslastest Kevin Krawietzist ja Tim Pützist jagu 2:6, 6:3, 6:3 ning tõid Kanadale seega matši üldvõidu. Saksa duole oli see esimene kaotus Davis Cupi mängudes.
Poolfinaalis läheb Kanada vastamisi Itaaliaga, teise finalisti selgitavad Austraalia ja Horvaatia. | Kanada sai Saksamaast jagu ja jõudis viimasena Davis Cupi poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses üksikmängus sai Jan-Lennard Struff (ATP 152.) 6:3, 4:6, 7:6 (2) jagu Denis Shapovalovist (ATP 18.). Seejuures oli Shapovalov otsustavas setis välja 2:5 kaotusseisust, päästes ka kaks matšpalli, aga kiires lõppmängus võttis Struff siiski võidu.
Seejärel viigistas Felix Auger-Aliassime (ATP 6.) seisu, alistades 7:6 (1), 6:4 Oscar Otte (ATP 65.).
Edasipääseja selgitati paarismängus, kus Shapovalov ja Vasek Pospisil said sakslastest Kevin Krawietzist ja Tim Pützist jagu 2:6, 6:3, 6:3 ning tõid Kanadale seega matši üldvõidu. Saksa duole oli see esimene kaotus Davis Cupi mängudes.
Poolfinaalis läheb Kanada vastamisi Itaaliaga, teise finalisti selgitavad Austraalia ja Horvaatia.
### Response:
Kanada sai Saksamaast jagu ja jõudis viimasena Davis Cupi poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liider Fenerbahce kaotas võõrsil Milano Olimpiale küll avapoolaja 32:37, kuid jäi lõpuks peale 82:72.
Võitjate parim oli Nigel Hayes-Davis 22 punktiga, Marko Guduric lisas 11 punkti. Milano resultatiivseim oli Naz Mitrou-Long 18 punktiga.
Madridi Real teenis viienda järjestikuse võidu, alistades kodus 105:97 Belgradi Partizani. Sergio Llull tõi võitjatele 20 punkti, Walter Tavares lisas 17 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Partizani parim oli Zach Leday 20 punkti ja kuue lauapalliga, lisaks andis ta ka kuus resultatiivset söötu.
Olympiakos oli kodusaalis 86:76 parem Berliini Albast. Sasha Vezenkov panustas võitu 24 punktiga, Kostas Papanikolaou lisas 19 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Albale tõid nii Maodo Lo kui Jaleen Smith 12 punkti.
Kümnest mängust üheksa võitnud Fenerbahce jätkab kindla liidrina, Olympiakos ja Real on seitsme võidu ja kolme kaotusega vastavalt teine ja kolmas.
Tulemused:
Madridi Real – Partizan 105:97
Milano Olimpia – Fenerbahce 72:82
Olympiakos – Berliini Alba 86:76
Crvena zvezda – Tel Avivi Maccabi 69:68 | Euroliiga: Real teenis viienda võidu järjest, liidrina jätkab Fenerbahce | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liider Fenerbahce kaotas võõrsil Milano Olimpiale küll avapoolaja 32:37, kuid jäi lõpuks peale 82:72.
Võitjate parim oli Nigel Hayes-Davis 22 punktiga, Marko Guduric lisas 11 punkti. Milano resultatiivseim oli Naz Mitrou-Long 18 punktiga.
Madridi Real teenis viienda järjestikuse võidu, alistades kodus 105:97 Belgradi Partizani. Sergio Llull tõi võitjatele 20 punkti, Walter Tavares lisas 17 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Partizani parim oli Zach Leday 20 punkti ja kuue lauapalliga, lisaks andis ta ka kuus resultatiivset söötu.
Olympiakos oli kodusaalis 86:76 parem Berliini Albast. Sasha Vezenkov panustas võitu 24 punktiga, Kostas Papanikolaou lisas 19 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Albale tõid nii Maodo Lo kui Jaleen Smith 12 punkti.
Kümnest mängust üheksa võitnud Fenerbahce jätkab kindla liidrina, Olympiakos ja Real on seitsme võidu ja kolme kaotusega vastavalt teine ja kolmas.
Tulemused:
Madridi Real – Partizan 105:97
Milano Olimpia – Fenerbahce 72:82
Olympiakos – Berliini Alba 86:76
Crvena zvezda – Tel Avivi Maccabi 69:68
### Response:
Euroliiga: Real teenis viienda võidu järjest, liidrina jätkab Fenerbahce |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nakkushaigused olid enne antibiootikumide kasutuselevõtmist peamine surma põhjus maailmas ja neil on väga suur osa inimese immuunsüsteemi evolutsioonilises kujunemises.
Samas pole piisavate andmete puudumise tõttu olnud võimalik nakkushaiguste mõju inimpopulatsioonidele täpselt hinnata ega ka tuvastada mitmeid levinud haigusi, sealhulgas laste suremuse põhjuseid. Nimelt on paljud neist haigustest viirused, mis on DNA tasemel keemiliselt ebastabiilsed. Ülestähendusi paljude ammuste ajajärkude kohta pole ja seetõttu puudub selge arusaam, miks inimesed minevikus haigestusid ja surid.
Grandi saaja, Tartu Ülikooli iidsete biomolekulide kaasprofessori Christiana Lyn Scheibi sõnul osatakse praegu küll hästi uurida, kuidas elavate inimeste immuunsüsteem nakkuste vastu võitleb, kuid raskem on välja selgitada, kuidas tegi seda ammu surnud inimeste oma.
"Tänapäeva rahvaste immuunsust on kujundanud meie minevik. Et mõista meie immuunsüsteemi ja paremini arvesse võtta pärilikke erinevusi haiguste ennetuses ja ravis, on vaja aru saada nende kujunemisest. Selleks tuleb uurida, kuidas inimeste immuunvastused on ajas muutunud ja missuguste haigustekitajate vastu on need muutused toimunud," ütles Scheib.
Kui inimene puutub kokku haigustekitajaga, tekivad organismis antikehad, mis jätavad haiguse tulevikuks meelde. Antikehad jäävad vereringesse kogu eluks ja hoiavad nõnda alles info kõikide haigustekitajate kohta, millega inimene on kokku puutunud. Surres kleepuvad vereringest pärit valgud ja DNA hammaste külge ning võivad säilida sedasi sadu tuhandeid aastaid.
"Kõike seda arvesse võttes tekkis mul idee, kuidas saada uurimistöö kaudu enneolematult põhjalik ülevaade inimesi kimbutanud haiguste ajaloost," sõnas Scheib. Tema plaan on ühendada paleoproteoomika, vana-DNA ja immunoloogilised uurimismeetodid, et viia iidsed antikehad kokku vastavate patogeenidega ning tuvastada skeletijäänustest vanu viiruseid, näiteks leetreid, mumpsi ja grippi.
"Selle tulemusel loodame ka välja selgitada, kas kokkupuude haigustega suurendas või vähendas ammu elanud inimestel väljavaadet ellu jääda ja kuidas on mõjutanud inimkonda katkulained," selgitas Scheib.
Christiana Lyn Scheib Autor/allikas: Erakogu
ERC grandi saab keskmiselt iga kümnes esitatud uurimisprojekt. Tartu Ülikooli teadlased on varem seda teadustoetust saanud kokku seitsmel korral. Genoomika instituudi direktor professor Mait Metspalu kiitis Christiana Lyn Scheibi projekti innovaatilisust. "See projekt vastab ERC grantidelt oodatud ambitsioonikusele. Kui seni oleme näiteks keskaja ja varasemate taudide levikut uurinud nii, et eraldame inimeste säilmetest patogeenide vana DNA-d, siis selles projektis vaatab Christiana inimese immuunvastust tema elu jooksul põetud nakkushaigustele. See annab õnnestumise korral palju laiema pildi endisaegsetes populatsioonides levinud haigustest."
Metspalu lisas, et genoomika instituudis on tööks iidsete biomolekulidega, olgu need siis DNA või valgud, olemas spetsiaalne labor, mis võimaldab hinnalisest arheoloogilisest materjalist pärit pärilikkusainet ja ka antikehasid uurida ülipuhastes tingimustes, kus proovid on kaitstud tänapäevase materjaliga saastumise eest.
Euroopa Teadusnõukogu grandid on ühed mainekamad ja suuremad individuaalsed teadusgrandid maailmas. Kokku antakse välja viit tüüpi grante, mille peamine hindamiskriteerium on teaduslik tipptase. Alustava teadlase grant antakse karjääri alguses olevatele teadlastele ja tänavu saavad 408 silmapaistvat teadlast seda kogusummas 636 miljonit eurot. | Tartu Ülikooli teadlane uurib miljonigrandi toel immuunsüsteemi kujunemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nakkushaigused olid enne antibiootikumide kasutuselevõtmist peamine surma põhjus maailmas ja neil on väga suur osa inimese immuunsüsteemi evolutsioonilises kujunemises.
Samas pole piisavate andmete puudumise tõttu olnud võimalik nakkushaiguste mõju inimpopulatsioonidele täpselt hinnata ega ka tuvastada mitmeid levinud haigusi, sealhulgas laste suremuse põhjuseid. Nimelt on paljud neist haigustest viirused, mis on DNA tasemel keemiliselt ebastabiilsed. Ülestähendusi paljude ammuste ajajärkude kohta pole ja seetõttu puudub selge arusaam, miks inimesed minevikus haigestusid ja surid.
Grandi saaja, Tartu Ülikooli iidsete biomolekulide kaasprofessori Christiana Lyn Scheibi sõnul osatakse praegu küll hästi uurida, kuidas elavate inimeste immuunsüsteem nakkuste vastu võitleb, kuid raskem on välja selgitada, kuidas tegi seda ammu surnud inimeste oma.
"Tänapäeva rahvaste immuunsust on kujundanud meie minevik. Et mõista meie immuunsüsteemi ja paremini arvesse võtta pärilikke erinevusi haiguste ennetuses ja ravis, on vaja aru saada nende kujunemisest. Selleks tuleb uurida, kuidas inimeste immuunvastused on ajas muutunud ja missuguste haigustekitajate vastu on need muutused toimunud," ütles Scheib.
Kui inimene puutub kokku haigustekitajaga, tekivad organismis antikehad, mis jätavad haiguse tulevikuks meelde. Antikehad jäävad vereringesse kogu eluks ja hoiavad nõnda alles info kõikide haigustekitajate kohta, millega inimene on kokku puutunud. Surres kleepuvad vereringest pärit valgud ja DNA hammaste külge ning võivad säilida sedasi sadu tuhandeid aastaid.
"Kõike seda arvesse võttes tekkis mul idee, kuidas saada uurimistöö kaudu enneolematult põhjalik ülevaade inimesi kimbutanud haiguste ajaloost," sõnas Scheib. Tema plaan on ühendada paleoproteoomika, vana-DNA ja immunoloogilised uurimismeetodid, et viia iidsed antikehad kokku vastavate patogeenidega ning tuvastada skeletijäänustest vanu viiruseid, näiteks leetreid, mumpsi ja grippi.
"Selle tulemusel loodame ka välja selgitada, kas kokkupuude haigustega suurendas või vähendas ammu elanud inimestel väljavaadet ellu jääda ja kuidas on mõjutanud inimkonda katkulained," selgitas Scheib.
Christiana Lyn Scheib Autor/allikas: Erakogu
ERC grandi saab keskmiselt iga kümnes esitatud uurimisprojekt. Tartu Ülikooli teadlased on varem seda teadustoetust saanud kokku seitsmel korral. Genoomika instituudi direktor professor Mait Metspalu kiitis Christiana Lyn Scheibi projekti innovaatilisust. "See projekt vastab ERC grantidelt oodatud ambitsioonikusele. Kui seni oleme näiteks keskaja ja varasemate taudide levikut uurinud nii, et eraldame inimeste säilmetest patogeenide vana DNA-d, siis selles projektis vaatab Christiana inimese immuunvastust tema elu jooksul põetud nakkushaigustele. See annab õnnestumise korral palju laiema pildi endisaegsetes populatsioonides levinud haigustest."
Metspalu lisas, et genoomika instituudis on tööks iidsete biomolekulidega, olgu need siis DNA või valgud, olemas spetsiaalne labor, mis võimaldab hinnalisest arheoloogilisest materjalist pärit pärilikkusainet ja ka antikehasid uurida ülipuhastes tingimustes, kus proovid on kaitstud tänapäevase materjaliga saastumise eest.
Euroopa Teadusnõukogu grandid on ühed mainekamad ja suuremad individuaalsed teadusgrandid maailmas. Kokku antakse välja viit tüüpi grante, mille peamine hindamiskriteerium on teaduslik tipptase. Alustava teadlase grant antakse karjääri alguses olevatele teadlastele ja tänavu saavad 408 silmapaistvat teadlast seda kogusummas 636 miljonit eurot.
### Response:
Tartu Ülikooli teadlane uurib miljonigrandi toel immuunsüsteemi kujunemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel hooajal oli Baueril uue klubi juures palju ebaõnne, sinna kuulus ka viis kukkumist. Samas on eestlane motiveeritud ja loodab uuel hooajal Prantsusmaal avada ka võiduarve, vahendab ejl.ee.
Tänavu Eesti meistrivõistlustel temposõidus U-23 klassis neljanda ja grupisõidus seitsmenda koha saavutanud Bauer loodab uuelt hooajalt tugevat arengut ja kindlasti oma kohti ka Eesti võistlustel parandada.
28. novembrist sõidab Bauer tiimi laagrisse Denias ja esimene võistlus on plaanide järgi juba 11. veebruaril. | Mikk Bauer jätkab Prantsusmaa amatöörklubis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel hooajal oli Baueril uue klubi juures palju ebaõnne, sinna kuulus ka viis kukkumist. Samas on eestlane motiveeritud ja loodab uuel hooajal Prantsusmaal avada ka võiduarve, vahendab ejl.ee.
Tänavu Eesti meistrivõistlustel temposõidus U-23 klassis neljanda ja grupisõidus seitsmenda koha saavutanud Bauer loodab uuelt hooajalt tugevat arengut ja kindlasti oma kohti ka Eesti võistlustel parandada.
28. novembrist sõidab Bauer tiimi laagrisse Denias ja esimene võistlus on plaanide järgi juba 11. veebruaril.
### Response:
Mikk Bauer jätkab Prantsusmaa amatöörklubis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Su/mi on alternatiivsugemetega elektroonilist indie -poppi viljelev bänd, mille liikmed on Jan Kuusemets, Eke Allikvere ja Frederik Welk.
"Goodbye" räägib tõestisündinud kogemusest, mida paraku kogevad paljud kväärnoored. "See lugu on minu jaoks väga isiklik. Kirjutasin selle peale seda, kui mu vanemad otsustasid, et minu identiteet on miski, mida ma ei tohi oma nooremate õdede-vendadega jagada, mistõttu ma pidin lõpetama nendega suhtlemise. See oli valus kogemus. Tundsin, et pean need tunded endast kuidagi välja saama ning nii see laul sündiski," sõnas laulu autor Frederik Welk. | Ansambel Su/mi andis välja uue loo "Goodbye" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Su/mi on alternatiivsugemetega elektroonilist indie -poppi viljelev bänd, mille liikmed on Jan Kuusemets, Eke Allikvere ja Frederik Welk.
"Goodbye" räägib tõestisündinud kogemusest, mida paraku kogevad paljud kväärnoored. "See lugu on minu jaoks väga isiklik. Kirjutasin selle peale seda, kui mu vanemad otsustasid, et minu identiteet on miski, mida ma ei tohi oma nooremate õdede-vendadega jagada, mistõttu ma pidin lõpetama nendega suhtlemise. See oli valus kogemus. Tundsin, et pean need tunded endast kuidagi välja saama ning nii see laul sündiski," sõnas laulu autor Frederik Welk.
### Response:
Ansambel Su/mi andis välja uue loo "Goodbye" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse prokuratuur on algatanud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kahe presidendikampaania osas eeljuurdluse.
Macron kandideeris Prantsusmaa presidendiks 2017. ja 2022. aastal.
Prokuratuur uurib kas Macroni presidendikampaaniates esines ebakorrapärast rahastamist ning kas mõned konsultatsiooniga tegelevad ettevõtted võisid sihipäraselt pakkuda oma teenuseid Macronile presidendikampaaniate ajal odavamalt.
Valimiskampaaniate rahastust reguleeriv seadusandlus on Prantsusmaal üsna karm - ettevõtted ei tohi valimiskampaaniaid rahastada ning üksikisikute poolt kampaaniate rahastamine on samuti tugevalt piiratud, toob Politico välja.
Prantsusmaa meedias kahtlustatakse hangetes nende ettevõtete eelistamist, kes Macroni valimiskampaaniaid toetasid.
Näiteks ajaleht Le Parisien tõi välja, et tingimused kuidas USA konsultatsiooniettevõte McKinsey sai osad Prantsuse riigihanke lepingud tekitas kahtlusi.
Macroni on Prantsusmaal korduvalt McKinsey sidemete pärast kritiseeritud.
Politico teatas eelmisel aastal, et McKinsey konsultatsiooniäri palgati abistama Prantsuse koroonaviiruse laialijagamise protsessi, mis tekitas küsimusi mil määral Macroni administratsioon kasutab selliseid teenuseid.
Prantsuse senaatorite algatatud juurdluse kohaselt on Prantsuse valitsus sõlminud erinevate konsultatsiooniettevõtetega lepinguid 2,4 miljardi dollari väärtuses alates 2018. aastast.
Senaatorite avaldatud raportist selgub, et kulud konsultatsiooniga tegelevatele ettevõtetele on alates Macroni presidendiks saamisest 2017. aastal rohkem kui kahekordistunud. | Prantsuse prokuratuur uurib Macroni valimiskampaaniate rahastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse prokuratuur on algatanud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kahe presidendikampaania osas eeljuurdluse.
Macron kandideeris Prantsusmaa presidendiks 2017. ja 2022. aastal.
Prokuratuur uurib kas Macroni presidendikampaaniates esines ebakorrapärast rahastamist ning kas mõned konsultatsiooniga tegelevad ettevõtted võisid sihipäraselt pakkuda oma teenuseid Macronile presidendikampaaniate ajal odavamalt.
Valimiskampaaniate rahastust reguleeriv seadusandlus on Prantsusmaal üsna karm - ettevõtted ei tohi valimiskampaaniaid rahastada ning üksikisikute poolt kampaaniate rahastamine on samuti tugevalt piiratud, toob Politico välja.
Prantsusmaa meedias kahtlustatakse hangetes nende ettevõtete eelistamist, kes Macroni valimiskampaaniaid toetasid.
Näiteks ajaleht Le Parisien tõi välja, et tingimused kuidas USA konsultatsiooniettevõte McKinsey sai osad Prantsuse riigihanke lepingud tekitas kahtlusi.
Macroni on Prantsusmaal korduvalt McKinsey sidemete pärast kritiseeritud.
Politico teatas eelmisel aastal, et McKinsey konsultatsiooniäri palgati abistama Prantsuse koroonaviiruse laialijagamise protsessi, mis tekitas küsimusi mil määral Macroni administratsioon kasutab selliseid teenuseid.
Prantsuse senaatorite algatatud juurdluse kohaselt on Prantsuse valitsus sõlminud erinevate konsultatsiooniettevõtetega lepinguid 2,4 miljardi dollari väärtuses alates 2018. aastast.
Senaatorite avaldatud raportist selgub, et kulud konsultatsiooniga tegelevatele ettevõtetele on alates Macroni presidendiks saamisest 2017. aastal rohkem kui kahekordistunud.
### Response:
Prantsuse prokuratuur uurib Macroni valimiskampaaniate rahastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22. novembril peetud lahingus põrkas Alshahrani kokku oma meeskonna väravavahi Mohammed Alowaisiga. Alowaisi vasak põlv maandus kaitsemängija näos, parem aga kõhus. Kokkupõrke järel kukkus Alshahrani liikumatult murule, hiljem viidi ta kanderaamiga minema, vahendab Soccernet.ee.
Sportsneti andmetel toimetati 30-aastane Alshahrani Kataris Hamadi haiglasse kontrolli. Seejärel transporditi ta Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyadis asuvasse haiglasse, kus opereeriti ta kõhunääret.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Väravavahiga kokku põrganud Saudi Araabia kaitsja vajas operatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22. novembril peetud lahingus põrkas Alshahrani kokku oma meeskonna väravavahi Mohammed Alowaisiga. Alowaisi vasak põlv maandus kaitsemängija näos, parem aga kõhus. Kokkupõrke järel kukkus Alshahrani liikumatult murule, hiljem viidi ta kanderaamiga minema, vahendab Soccernet.ee.
Sportsneti andmetel toimetati 30-aastane Alshahrani Kataris Hamadi haiglasse kontrolli. Seejärel transporditi ta Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyadis asuvasse haiglasse, kus opereeriti ta kõhunääret.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Väravavahiga kokku põrganud Saudi Araabia kaitsja vajas operatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 100 positsioonist koosnevas iga-aastases edetabelis on teisel kohal kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ning kolmandal kohal politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.
Edasi järgnevad kaitseministeeriumi (4) kantsler Kusti Salm, (5) Eleringi juht Taavi Veskimägi, (6) MTÜ Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehtme, (7) EKRE esimees Martin Helme, (8) kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu, (9) rallisõitja Ott Tänak ja (10) välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald kirjutas LP juhtkirjas, et mõjukate esikümnes on seitse inimest, kelle mõju, rolli ja tähenduse saab kokku võtta märksõnaga "Ukraina sõda".
"Nii mõjukate esikümnes kui ka esisajas on palju selliseid inimesi, kelle elu muutus 24. veebruarist täielikult. See, et Kaja Kallas on keskendunud Ukraina toetamisele ja tõlkinud Venemaad tervele maailmale, polnud peaministri valik, vaid ta ainuke võimalik tee," selgitas Soonvald.
Eelmisel aastal valisid Eesti Päevaleht ja Delfi mõjukaimaks inimeseks Tallinna linnapea ametisse tagasi valitud Mihhail Kõlvarti. Talle järgnesid Kaja Kallas ja Tanel Kiik. | Delfi ja EPL valisid aasta mõjukaimaks inimeseks Kaja Kallase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
100 positsioonist koosnevas iga-aastases edetabelis on teisel kohal kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ning kolmandal kohal politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.
Edasi järgnevad kaitseministeeriumi (4) kantsler Kusti Salm, (5) Eleringi juht Taavi Veskimägi, (6) MTÜ Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehtme, (7) EKRE esimees Martin Helme, (8) kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu, (9) rallisõitja Ott Tänak ja (10) välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald kirjutas LP juhtkirjas, et mõjukate esikümnes on seitse inimest, kelle mõju, rolli ja tähenduse saab kokku võtta märksõnaga "Ukraina sõda".
"Nii mõjukate esikümnes kui ka esisajas on palju selliseid inimesi, kelle elu muutus 24. veebruarist täielikult. See, et Kaja Kallas on keskendunud Ukraina toetamisele ja tõlkinud Venemaad tervele maailmale, polnud peaministri valik, vaid ta ainuke võimalik tee," selgitas Soonvald.
Eelmisel aastal valisid Eesti Päevaleht ja Delfi mõjukaimaks inimeseks Tallinna linnapea ametisse tagasi valitud Mihhail Kõlvarti. Talle järgnesid Kaja Kallas ja Tanel Kiik.
### Response:
Delfi ja EPL valisid aasta mõjukaimaks inimeseks Kaja Kallase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 760 miljoni ja rajatisi 429 miljoni euro eest, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid üheksa protsenti vähem ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) üheksa protsenti rohkem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg jätkuvalt mõjutatud kiirest ehituskulude kasvust.
"Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Hoonete uusehitus jäi mullusele tasemele. Rajatiste puhul kasvas ehitusmaht eelkõige remondi- ja rekonstrueerimistööde tõttu, rajatiste uusehitus aga vähenes," selgitas Sinisaar.
Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viiendiku võrra. Välisriikides ehitati rohkem nii hooneid kui rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli viis protsenti, aasta varem neli protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1632 uut eluruumi ehk kuus protsenti vähem kui aasta varem. Enam kui kolmandik valminud eluruumidest asuvad Tallinna lähiümbruse valdades, järgnevad Tallinn ja Tartu linn.
Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 1521 eluruumi ehitamiseks, mida on 40 protsenti vähem kui aasta varem.
Kasutusse lubati 236 mitteelamut kasuliku pinnaga 347 400 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, haridus- ja laohoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht. | Ehitusmaht vähenes kolmandas kvartalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 760 miljoni ja rajatisi 429 miljoni euro eest, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid üheksa protsenti vähem ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) üheksa protsenti rohkem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg jätkuvalt mõjutatud kiirest ehituskulude kasvust.
"Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Hoonete uusehitus jäi mullusele tasemele. Rajatiste puhul kasvas ehitusmaht eelkõige remondi- ja rekonstrueerimistööde tõttu, rajatiste uusehitus aga vähenes," selgitas Sinisaar.
Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viiendiku võrra. Välisriikides ehitati rohkem nii hooneid kui rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli viis protsenti, aasta varem neli protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1632 uut eluruumi ehk kuus protsenti vähem kui aasta varem. Enam kui kolmandik valminud eluruumidest asuvad Tallinna lähiümbruse valdades, järgnevad Tallinn ja Tartu linn.
Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 1521 eluruumi ehitamiseks, mida on 40 protsenti vähem kui aasta varem.
Kasutusse lubati 236 mitteelamut kasuliku pinnaga 347 400 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, haridus- ja laohoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
### Response:
Ehitusmaht vähenes kolmandas kvartalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurenenud tähelepanu naistevastasele vägivallale sõnumiga seda märgata, ennetada ja vähendada on tajutav üle maailma. Kõige tuntum erinevatest kampaaniatest on tõenäoliselt #MeToo liikumine. Aga niisama tähtsad on kõik teised algatused ja organisatsioonid. Seda tööd tuleb tunnustada ja kindlasti jätkata.
Selle nimel, et liikuda sihikindlalt olukorrani, kus üheltpoolt üha rohkem ohvreid mõistavad nende vastu toime pandud vägivaldseid samme ja julgevad abi otsida ning teiselt poolt suureneb ühiskonnas oskus kannatanuid märgata.
ÜRO andmetel on naistevastane vägivald üks kõige visamalt leviv ja laastavam inimõiguste rikkumiste vorm maailmas, kusjuures suuremas osas juhtumeid ei raporteerita, kartes stigmasid, häbimärgistamist ning olles veendumusel, et süüdlast niikuinii ei karistata.
On oluline meeles hoida, et naistevastane vägivald ei ole ainult füüsiline, vaid võib olla ka seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik ning kolme viimast on esimesest palju keerulisem tõestada ja tuvastada. Vägivalla vormid on erinevad ka sõltuvalt kultuuriruumist ning geograafiast - nii on näiteks Aafrika riikides levinud naiste suguelundite moonutamine, mis kuulub samuti naistevastase vägivalla alla.
Probleemistik vajab lahendamist täies mahus ning iga riik peab tuvastama prioriteedid, looma tegevuskava ja leidma vahendid selle elluviimiseks.
Üks olulisemaid rahvusvahelisi dokumente selles vallas on Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, ehk Istanbuli konventsioon, mis allkirjastati 2011. aastal ning lõi õigusraamistiku naiste kaitsmiseks igasuguse vägivalla eest ning naistevastase- ja koduvägivalla ennetamiseks ja kõrvaldamiseks ning toimepanija vastutusele võtmiseks.
Konventsiooni täitmist jälgib kontrollorgan GREVIO, mis selle aasta novembri keskel avalikustas konventsioonile allakirjutanud riikide edenemiste kohta raportid.
Olgugi, et Eesti saab teatud tegude eest kiita, siis tõsiseks etteheiteks annab põhjuse asjaolu, et Eesti riigi karistusseadustikus defineeritakse vägistamist läbi vägivalla või ohvri vastupanu ning mitte nõusoleku põhise käsitluse kaudu nagu konventsioonis kokku lepitud.
Seejuures tuleb poliitika loojatel meeles hoida, et Istanbuli konventsiooniga kokkulepitu on kohustuslik, mitte vabatahtlik, ning nõusoleku põhisele käsitlusele tuleb igal juhul üle minna.
"Ei on ei ning mõlemal osapoolel on igal hetkel õigus otsustada seksuaalakt lõpetada. See kaitseb muu hulgas naisi, kes kannatavad abielu sisese vägistamise all."
Nõusolek tähendab, et mis iganes seksuaalakti toimepanemiseks peab olemas olema mõlema osapoole täielik vabatahtlik nõusolek ning selle puudumisel ja vastu tahtmist toime pandud seksuaalakti puhul on tegu vägistamisega. See tähendab, et ei on ei ning mõlemal osapoolel on igal hetkel õigus otsustada seksuaalakt lõpetada. See kaitseb muu hulgas naisi, kes kannatavad abielu sisese vägistamise all - nähtus, mis ka ei ole Eestis tavapäratu.
Karistusseadustikus vägistamise definitsiooni muutmine on samm, mille peab ära tegema hiljemalt järgmine võimuliit. Nõusolekupõhine vägistamise definitsioon on kehtiv või kohe kehtima hakkav kahekümnes Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Taanis, Saksamaal, Küprosel ning Maltal.
Veel üks oluline samm naistevastase vägivalla vähendamisel on seksuaalhariduse arendamine üldhariduses. Peamiselt tähendaks see kohalike omavalitsuste poolt rohkemate vahendite eraldamist üldharidusasutustele ekspertide kaasamiseks seksuaalhariduse andmisel, et lõpuks ometi selle eluolulise valdkonna haridustase muutuks ühtlaseks ning tegu ei oleks enam kõrvalise teemaga, mida antakse möödaminnes, entusiasmi pealt, vanamoodsalt või liiga hilja. Ekspertiis, kogemus ja tahe sellesse panustada on olemas näiteks nii Eesti seksuaaltervise liidul kui ka tervisehoiumuuseumil.
Naistevastane vägivald ei ole kindlasti mitte ainult naiste asi, vaid kogu ühiskonna probleem, mistõttu on tänuväärt iga avalikuks tulnud lugu ja ärateenitud karistuse saanud süüdlane. Kuid muidugi on lõppeesmärk see, et juhtumeid oleks võimalikult vähe. Naistevastase vägivalla vähendamiseks saame kõik midagi ära teha - teavitades, harides, märgates ja poliitikat muutes. | Natalie Mets: naistevastane vägivald on ühiskonna ühine mure | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurenenud tähelepanu naistevastasele vägivallale sõnumiga seda märgata, ennetada ja vähendada on tajutav üle maailma. Kõige tuntum erinevatest kampaaniatest on tõenäoliselt #MeToo liikumine. Aga niisama tähtsad on kõik teised algatused ja organisatsioonid. Seda tööd tuleb tunnustada ja kindlasti jätkata.
Selle nimel, et liikuda sihikindlalt olukorrani, kus üheltpoolt üha rohkem ohvreid mõistavad nende vastu toime pandud vägivaldseid samme ja julgevad abi otsida ning teiselt poolt suureneb ühiskonnas oskus kannatanuid märgata.
ÜRO andmetel on naistevastane vägivald üks kõige visamalt leviv ja laastavam inimõiguste rikkumiste vorm maailmas, kusjuures suuremas osas juhtumeid ei raporteerita, kartes stigmasid, häbimärgistamist ning olles veendumusel, et süüdlast niikuinii ei karistata.
On oluline meeles hoida, et naistevastane vägivald ei ole ainult füüsiline, vaid võib olla ka seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik ning kolme viimast on esimesest palju keerulisem tõestada ja tuvastada. Vägivalla vormid on erinevad ka sõltuvalt kultuuriruumist ning geograafiast - nii on näiteks Aafrika riikides levinud naiste suguelundite moonutamine, mis kuulub samuti naistevastase vägivalla alla.
Probleemistik vajab lahendamist täies mahus ning iga riik peab tuvastama prioriteedid, looma tegevuskava ja leidma vahendid selle elluviimiseks.
Üks olulisemaid rahvusvahelisi dokumente selles vallas on Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, ehk Istanbuli konventsioon, mis allkirjastati 2011. aastal ning lõi õigusraamistiku naiste kaitsmiseks igasuguse vägivalla eest ning naistevastase- ja koduvägivalla ennetamiseks ja kõrvaldamiseks ning toimepanija vastutusele võtmiseks.
Konventsiooni täitmist jälgib kontrollorgan GREVIO, mis selle aasta novembri keskel avalikustas konventsioonile allakirjutanud riikide edenemiste kohta raportid.
Olgugi, et Eesti saab teatud tegude eest kiita, siis tõsiseks etteheiteks annab põhjuse asjaolu, et Eesti riigi karistusseadustikus defineeritakse vägistamist läbi vägivalla või ohvri vastupanu ning mitte nõusoleku põhise käsitluse kaudu nagu konventsioonis kokku lepitud.
Seejuures tuleb poliitika loojatel meeles hoida, et Istanbuli konventsiooniga kokkulepitu on kohustuslik, mitte vabatahtlik, ning nõusoleku põhisele käsitlusele tuleb igal juhul üle minna.
"Ei on ei ning mõlemal osapoolel on igal hetkel õigus otsustada seksuaalakt lõpetada. See kaitseb muu hulgas naisi, kes kannatavad abielu sisese vägistamise all."
Nõusolek tähendab, et mis iganes seksuaalakti toimepanemiseks peab olemas olema mõlema osapoole täielik vabatahtlik nõusolek ning selle puudumisel ja vastu tahtmist toime pandud seksuaalakti puhul on tegu vägistamisega. See tähendab, et ei on ei ning mõlemal osapoolel on igal hetkel õigus otsustada seksuaalakt lõpetada. See kaitseb muu hulgas naisi, kes kannatavad abielu sisese vägistamise all - nähtus, mis ka ei ole Eestis tavapäratu.
Karistusseadustikus vägistamise definitsiooni muutmine on samm, mille peab ära tegema hiljemalt järgmine võimuliit. Nõusolekupõhine vägistamise definitsioon on kehtiv või kohe kehtima hakkav kahekümnes Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Taanis, Saksamaal, Küprosel ning Maltal.
Veel üks oluline samm naistevastase vägivalla vähendamisel on seksuaalhariduse arendamine üldhariduses. Peamiselt tähendaks see kohalike omavalitsuste poolt rohkemate vahendite eraldamist üldharidusasutustele ekspertide kaasamiseks seksuaalhariduse andmisel, et lõpuks ometi selle eluolulise valdkonna haridustase muutuks ühtlaseks ning tegu ei oleks enam kõrvalise teemaga, mida antakse möödaminnes, entusiasmi pealt, vanamoodsalt või liiga hilja. Ekspertiis, kogemus ja tahe sellesse panustada on olemas näiteks nii Eesti seksuaaltervise liidul kui ka tervisehoiumuuseumil.
Naistevastane vägivald ei ole kindlasti mitte ainult naiste asi, vaid kogu ühiskonna probleem, mistõttu on tänuväärt iga avalikuks tulnud lugu ja ärateenitud karistuse saanud süüdlane. Kuid muidugi on lõppeesmärk see, et juhtumeid oleks võimalikult vähe. Naistevastase vägivalla vähendamiseks saame kõik midagi ära teha - teavitades, harides, märgates ja poliitikat muutes.
### Response:
Natalie Mets: naistevastane vägivald on ühiskonna ühine mure |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UEFA Pro litsentsi omav Garcia alustas treeneritööga 2008. aastal, tegutsedes esmalt Mislata CF juures. Seal alustas ta U-15 meeskonna juures, tõustes hiljem juba ka U-18 ja esindusmeeskonna peatreeneriks
Aastatel 2014-2017 töötas ta aastaid ka Hispaania kõrgliigas La Ligas pallinud Levante UD juures. Seal tegutses Garcia noorteakadeemia skautingu osakonnas, lisaks jõudis ta järjepanu juhendada Levante U-15, U-16 ja U-17 meeskondi.
Levante U-17 meeskonnaga tuli ta hooajal 2015-16 ka liiga meistriks, kogudes liiga ajaloo kõrgeima punktisumma. Seejärel liikus Levadia treeneritetiimi värske liige USA-sse, kus töötas Kendall SC U-17 ja U-19 võistkondade juhendajana. 2019. aasta detsembrist kuni 2021. aasta juulini oli Garcia peatreener aga Silla CF juures, mis pallis toona Tercera Divisionis.
Lisaks on tema käe all mänginud nii mõnigi Hispaania tippjalgpallur. Neist üks kuulsamaid on ehk Robert Soldado, kes on karjääri jooksul muuhulgas esindanud Hispaania koondist, Madridi Reali, Tottenhami ja Valenciat. Lisaks on Garcia jõudnud töötata Vicente Iborraga, kel on La Ligas kirja ligi 300 kohtumist.
Enda käekirja treenerina iseloomustas Santiago Garcia Carrero järgnevalt: "Treenerina nõuan palju nii endalt kui inimestelt minu ümber. Ma arvan, et jalgpall kuulub mängijatele, meie oleme siin, et pakkuda lahendusi nende probleemidele ning teha jalgpallurite elu lihtsamaks. Ma soovin näha enda meeskonda võtmas mängus initsiatiivi ning tahan, et nad oleksid väga intensiivsed nii palliga kui ilma selleta. Soovin mängida palli vallates ning mängule tempot lisades. Minu mängijad peavad igas mängu faasis teadma, mida teha."
Levadias soovib hispaanlane samuti noormängijaid just esindusmeeskonna jaoks ette valmistada: "U-21 meeskonnaga soovime liigas kõrget kohta, kuid samuti tahame mängijaid ette valmistada esindusmeeskonnaks. U-19 ja U-17 mängijaid soovime treenida nii, et nad oleksid valmis saama tulevikus professionaaliks. Soovin, et nad annaksid ennast igas ajahetkes parima ning oleksid võitluseks valmis igas mänguaspektis," avaldas hispaanlane.
Ta lisas, et soovib Eesti jalgpalli tuua rohkem kirge. "See, mida seni Eesti jalgpallist olen näinud, on mulle meeldinud. Mängijad on distsiplineeritud ning korraliku tehnikaga, samuti saavad nad hästi taktikast aru. Minu vaatevinklist oleks ehk juurde vaja iseloomu, kirge, jalgpalli sees elamist. Aga see kõik algab rohujuuretasandilt ja me oleme treeneritena selle eest vastutavad. Kirg mängu vastu on üks esimesi asju, millega soovin Levadia noormängijate juures tegeleda!"
Lõpetuseks lisas Santiago Garcia: "Minu esimene usaldusisik ja parem käsi saab olema Nikita Martõnov. Olen peagi tulemas Tallinna ning siis suhtlen ka muu staffiga. Siis seletan, mida kõigilt soovin ning paneme paika täpsed rollid. Samuti olen suhtluses olnud esindusmeeskonna peatreeneri Curro Torresega, kellega koos Tallinnasse tuleme. Fakt, et oleme mõlemad hispaanlased, aitab kindlasti omavahelises suhtluses. On selge, et ka kogu hooaja jooksul saab meil olema palju omavahelisi arutelusid." | FCI Levadia treeneritetiimiga liitub kogenud hispaanlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UEFA Pro litsentsi omav Garcia alustas treeneritööga 2008. aastal, tegutsedes esmalt Mislata CF juures. Seal alustas ta U-15 meeskonna juures, tõustes hiljem juba ka U-18 ja esindusmeeskonna peatreeneriks
Aastatel 2014-2017 töötas ta aastaid ka Hispaania kõrgliigas La Ligas pallinud Levante UD juures. Seal tegutses Garcia noorteakadeemia skautingu osakonnas, lisaks jõudis ta järjepanu juhendada Levante U-15, U-16 ja U-17 meeskondi.
Levante U-17 meeskonnaga tuli ta hooajal 2015-16 ka liiga meistriks, kogudes liiga ajaloo kõrgeima punktisumma. Seejärel liikus Levadia treeneritetiimi värske liige USA-sse, kus töötas Kendall SC U-17 ja U-19 võistkondade juhendajana. 2019. aasta detsembrist kuni 2021. aasta juulini oli Garcia peatreener aga Silla CF juures, mis pallis toona Tercera Divisionis.
Lisaks on tema käe all mänginud nii mõnigi Hispaania tippjalgpallur. Neist üks kuulsamaid on ehk Robert Soldado, kes on karjääri jooksul muuhulgas esindanud Hispaania koondist, Madridi Reali, Tottenhami ja Valenciat. Lisaks on Garcia jõudnud töötata Vicente Iborraga, kel on La Ligas kirja ligi 300 kohtumist.
Enda käekirja treenerina iseloomustas Santiago Garcia Carrero järgnevalt: "Treenerina nõuan palju nii endalt kui inimestelt minu ümber. Ma arvan, et jalgpall kuulub mängijatele, meie oleme siin, et pakkuda lahendusi nende probleemidele ning teha jalgpallurite elu lihtsamaks. Ma soovin näha enda meeskonda võtmas mängus initsiatiivi ning tahan, et nad oleksid väga intensiivsed nii palliga kui ilma selleta. Soovin mängida palli vallates ning mängule tempot lisades. Minu mängijad peavad igas mängu faasis teadma, mida teha."
Levadias soovib hispaanlane samuti noormängijaid just esindusmeeskonna jaoks ette valmistada: "U-21 meeskonnaga soovime liigas kõrget kohta, kuid samuti tahame mängijaid ette valmistada esindusmeeskonnaks. U-19 ja U-17 mängijaid soovime treenida nii, et nad oleksid valmis saama tulevikus professionaaliks. Soovin, et nad annaksid ennast igas ajahetkes parima ning oleksid võitluseks valmis igas mänguaspektis," avaldas hispaanlane.
Ta lisas, et soovib Eesti jalgpalli tuua rohkem kirge. "See, mida seni Eesti jalgpallist olen näinud, on mulle meeldinud. Mängijad on distsiplineeritud ning korraliku tehnikaga, samuti saavad nad hästi taktikast aru. Minu vaatevinklist oleks ehk juurde vaja iseloomu, kirge, jalgpalli sees elamist. Aga see kõik algab rohujuuretasandilt ja me oleme treeneritena selle eest vastutavad. Kirg mängu vastu on üks esimesi asju, millega soovin Levadia noormängijate juures tegeleda!"
Lõpetuseks lisas Santiago Garcia: "Minu esimene usaldusisik ja parem käsi saab olema Nikita Martõnov. Olen peagi tulemas Tallinna ning siis suhtlen ka muu staffiga. Siis seletan, mida kõigilt soovin ning paneme paika täpsed rollid. Samuti olen suhtluses olnud esindusmeeskonna peatreeneri Curro Torresega, kellega koos Tallinnasse tuleme. Fakt, et oleme mõlemad hispaanlased, aitab kindlasti omavahelises suhtluses. On selge, et ka kogu hooaja jooksul saab meil olema palju omavahelisi arutelusid."
### Response:
FCI Levadia treeneritetiimiga liitub kogenud hispaanlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehinguga sai Gren endale 164 kilomeetri pikkuse kaugküttevõrgu, mida mööda jõuab soojus Kohtla-Järve, Ahtme, Sompa ja Jõhvi piirkonna elanike ning äride ja asutusteni, teatas ajaleht.. Lisaks sai Gren ka 2011. aastal Ahtmes valminud tipu- ja reservkatlamaja, mis kasutab soojuse tootmiseks gaasi, kuid mille käivitamiseks tekib vajadus harva.
Põhilist osa soojusenergiast toodavad endiselt VKG Energia Kohtla-Järvel asuvad kaks elektrijaama, mis kasutavad kütusena peamiselt põlevkiviõli tootmisel eralduvat uttegaasi.
Gren Grupi turundusjuht Karita Kivi ütles, et tarbijatele ei muutu omanikuvahetusega midagi. Senised lepingud kehtivad varasematel tingimustel edasi.
Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann põhjendas soojusvõrguettevõtte müüki sellega, et keemiatööstusettevõttena on VKG suunatud eelkõige tööstuse arendamisele Ida-Virumaal.
Gren Grupp osutab kaugkütteteenuseid Tartus ja Pärnus, kus on rajatud ka biokütuseid kasutavad koostootmisjaamad. | VKG müüs Kohtla-Järve ja Jõhvi soojusvõrgu Soome firmale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehinguga sai Gren endale 164 kilomeetri pikkuse kaugküttevõrgu, mida mööda jõuab soojus Kohtla-Järve, Ahtme, Sompa ja Jõhvi piirkonna elanike ning äride ja asutusteni, teatas ajaleht.. Lisaks sai Gren ka 2011. aastal Ahtmes valminud tipu- ja reservkatlamaja, mis kasutab soojuse tootmiseks gaasi, kuid mille käivitamiseks tekib vajadus harva.
Põhilist osa soojusenergiast toodavad endiselt VKG Energia Kohtla-Järvel asuvad kaks elektrijaama, mis kasutavad kütusena peamiselt põlevkiviõli tootmisel eralduvat uttegaasi.
Gren Grupi turundusjuht Karita Kivi ütles, et tarbijatele ei muutu omanikuvahetusega midagi. Senised lepingud kehtivad varasematel tingimustel edasi.
Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann põhjendas soojusvõrguettevõtte müüki sellega, et keemiatööstusettevõttena on VKG suunatud eelkõige tööstuse arendamisele Ida-Virumaal.
Gren Grupp osutab kaugkütteteenuseid Tartus ja Pärnus, kus on rajatud ka biokütuseid kasutavad koostootmisjaamad.
### Response:
VKG müüs Kohtla-Järve ja Jõhvi soojusvõrgu Soome firmale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elon Musk on lubanud taastada kõik Twitteri kontod, mis siiani olid Twitteri keskkonnas blokeeritud.
Üleüldine amnestia kehtib olenemata konto keelu alla mineku põhjusest – olgu see vihakõne postitamine, vägivallale üles kutsumine või mõnel muul viisil Twitteri reeglite rikkumine.
Musk teatas neljapäeval, et blokeeritud kontode taastamine hakkab kehtima järgmisest nädalast.
The people have spoken.
Amnesty begins next week.
Vox Populi, Vox Dei.
— Elon Musk (@elonmusk) November 24, 2022
Siiski jäävad keelu alla need kontod, kelle kasutajad on rikkunud mõne riigi seadust või suures koguses spämmpostitusi teinud.
Hiljuti otsustas Musk ennistada endise vastuolulise USA presidendi Donald Trumpi Twitteri konto. Samuti on Twitterisse naasnud räppar Kanye West.
Vandenõuteoreetik Alex Jonesi Twitteri konto aga jääb suletuks, kinnitas Musk pühapäeval.
Elon Musk on ennast nimetanud sõnavabaduse absolutistiks. Tema sõnul peaks Twitter sekkuma ainult siis kui Twitteri kasutaja rikub mõnda seadust, tõi the Wall Street Journal välja.
Alates sestsaadik kui Musk ostis Twitteri 44 miljardi dollari eest eelmisel kuul on ta suure hulga töötajaid lahti lasknud, muutnud "kinnitatud" (verified) kontode süsteemi loogikat ning muutnud ka platvormi sisu modereerimise põhimõtteid.
Holding off relaunch of Blue Verified until there is high confidence of stopping impersonation.
Will probably use different color check for organizations than individuals.
— Elon Musk (@elonmusk) November 22, 2022
Elon Musk on lubanud, et loob Twitteris sisu modereerimise nõukogu, kus on esindatud erisugused vaatenurgad.
Selle nõukogu otsused oleksid tarvilikud suurte Twitteri sisu muutmist nõudvate otsuste puhul. Musk pole veel avalikult kinnitanud, et kas selline nõukogu on juba loodud ja käib koos. | Musk lubas taastada kõik blokeeritud kontod Twitteris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elon Musk on lubanud taastada kõik Twitteri kontod, mis siiani olid Twitteri keskkonnas blokeeritud.
Üleüldine amnestia kehtib olenemata konto keelu alla mineku põhjusest – olgu see vihakõne postitamine, vägivallale üles kutsumine või mõnel muul viisil Twitteri reeglite rikkumine.
Musk teatas neljapäeval, et blokeeritud kontode taastamine hakkab kehtima järgmisest nädalast.
The people have spoken.
Amnesty begins next week.
Vox Populi, Vox Dei.
— Elon Musk (@elonmusk) November 24, 2022
Siiski jäävad keelu alla need kontod, kelle kasutajad on rikkunud mõne riigi seadust või suures koguses spämmpostitusi teinud.
Hiljuti otsustas Musk ennistada endise vastuolulise USA presidendi Donald Trumpi Twitteri konto. Samuti on Twitterisse naasnud räppar Kanye West.
Vandenõuteoreetik Alex Jonesi Twitteri konto aga jääb suletuks, kinnitas Musk pühapäeval.
Elon Musk on ennast nimetanud sõnavabaduse absolutistiks. Tema sõnul peaks Twitter sekkuma ainult siis kui Twitteri kasutaja rikub mõnda seadust, tõi the Wall Street Journal välja.
Alates sestsaadik kui Musk ostis Twitteri 44 miljardi dollari eest eelmisel kuul on ta suure hulga töötajaid lahti lasknud, muutnud "kinnitatud" (verified) kontode süsteemi loogikat ning muutnud ka platvormi sisu modereerimise põhimõtteid.
Holding off relaunch of Blue Verified until there is high confidence of stopping impersonation.
Will probably use different color check for organizations than individuals.
— Elon Musk (@elonmusk) November 22, 2022
Elon Musk on lubanud, et loob Twitteris sisu modereerimise nõukogu, kus on esindatud erisugused vaatenurgad.
Selle nõukogu otsused oleksid tarvilikud suurte Twitteri sisu muutmist nõudvate otsuste puhul. Musk pole veel avalikult kinnitanud, et kas selline nõukogu on juba loodud ja käib koos.
### Response:
Musk lubas taastada kõik blokeeritud kontod Twitteris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopas käib sõda. Venemaa kallaletung Ukrainale jätkub. Kostub hääli, kas ei peaks alustama rahukõnelusi. Mõistagi on rahu tähtis, aga kas rahu ükskõik mis hinnaga?
Küsimus pole pelgalt agressori 24.veebruaril alanud suveräänse riigi territooriumi häbiväärses anastamises, sest annekteerimine toimus juba kaheksa aastat tagasi, kui Krimm kuulutati Venemaa osaks. Maailm vaatas tookord toimunud agressioonile läbi sõrmede. Praegu toimuvat brutaalset sõjategevust ei saa Euroopas eirata enam keegi. Paljudele muudele tõsistele küsimustele on lisandunud see, kes ja kuidas tasub Ukraina naiste hingede ja kehade anastamise.
Oktoobrikuu seisuga ulatub Ukraina põgenike arv Euroopas 7,6 miljonini. Kui sellele lisada siseriiklik põgenike arv, siis sõja tõttu on ühtekokku kolmandik ukrainlastest pidanud oma kodu maha jätma. Olgu märgitud, et kümnest sõjapõgenikust üheksa on naised ja lapsed. See omakorda tähendab mitmeid varitsevaid ohtusid. Naiste vastu suunatud vägivald võib jääda varjatuks. Sõja jalust pagenud naistel on oht sattuda erakordselt jõhkratesse olukordadesse.
Juba märtsikuus tuli põgenike vastuvõtukohtades töötavatelt vabatahtlikelt alarmeerivaid signaale, et Ukraina piiri vahetus läheduses tegutsesid mehed, kes lahkelt pakkusid transporti sõidutamaks noori ukrainlannasid Euroopa riikidesse. Lahkuse maski tagant vaatasid vastu organiseeritud kuritegevuse kalgid silmad.
Juba enne sõda kuulus Ukraina Euroopa viie probleemse riigi hulka, kust smuugeldati naisi seksiorjadeks. Inimkaubandus pole paraku kuhugi kadunud, vastupidi, segasel ajal püüab organiseeritud kuritegevus olukorda enda huvides ära kasutada.
Naistevastase vägivalla kõige jõhkram ilming on vägistamine. Kasutada vägistamist relvana tähendab sõjakuriteo sooritamist. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Rooma Statuudi artiklite 7 ja 8 järgi on tegemist inimsusevastase kuriteoga, mida oma olemuselt tuleb pidada piinamiseks.
Ukrainas toimuva sõja masendavamaid pilte on aprilli alguses meedias kulutulena levinud foto 20 km kaugusel Kiievist maanteel lamavatest vägistatud pooleldi põlenud alasti naistest. Tuleb nõustuda La Strada Ukraine presidendi Kateryna Cherepakhaga, kelle sõnul on "see, mida me vägistamiste kohta teame, vaid jäämäe tipp". Väga mõtlemapanev oli sõja esimestel kuudel meediast loetud noore ukrainlanna ülestunnistus, et kodust põgenedes haaras ta igaks juhuks kaasa kondoomid ja käärid.
Kuigi vägistamise puhul on tegu ühe kõige varjatuma kuriteoga, tuleb uskuda, et need sõjakuriteod ei jää karistuseta. Siinkohal tuleb tervitada jaanilaupäeval Kiievis alanud kohtupidamist 32-aastase Vene sõduri-vägistaja Mihhail Romanovi üle. Mõistagi ei ilmunud Romanov Moskvast kohale, mis tähendas, et kuulamine toimus tagaselja.
Tollal oli Ukraina prokuratuur samaaegselt alustanud menetlust 50 vägistamisjuhtumi kohta, mille olid toime pannud agressorarmee sõjardid. Paraku tuleb Vene sõjameeste vägistamisjuhtumeid aina juurde. Rahvusvaheline Kriminaalkohus on alustanud oma tegevust Ukrainas. Sõjakuritegude tuvastamine võtab aega, aga varem või hiljem algab kohtupidamine kogu oma karmusega.
"Kõige rohkem sõjapõgenikke vastu võtnud Poola on abordi seadusega keelanud. Samasugune vastuseis abordile on ka Ungaris ja Slovakkias."
Nagu märgitud, on sõjapõgenikud ennekõike naised ja alaealised. Kui paljud neist on vägistatud, on võimatu ütelda. Vene sõjapidamises relvana kasutatud naiste vägistamine paneb mitmed vastuvõtvad Euroopa Liidu riigid eetilise dilemma ette. Kõige rohkem sõjapõgenikke vastu võtnud Poola on abordi seadusega keelanud. Samasugune vastuseis abordile on ka Ungaris ja Slovakkias. Neisse Ukrainaga piirnevatesse riikidesse on saabunud sadu tuhandeid sõjapõgenikke.
Kas tõesti kehtib siseriiklik abordikeeld Vene sõjameeste poolt vägistatud Ukraina naiste puhul?! Isegi siis, kui nad on sõjapõgenikud?
Poolast tulevad signaalid ei luba aga head loota. Seda eriti meditsiiniõiguse ja bioeetika keskuse Ordo Iurise tegevust silmas pidades. See organisatsioon on abordi keelustamise tulemusena Poolas eriliselt tuult tiibadesse saanud. Nii näiteks saatis keskus kevadel Poola haiglatele küsimustiku, millega uuriti haiglates tehtud abortide üksikasju. Eriti aga seda, kas naise vägistamise kui kuriteo kohta on haiglal olemas seda tõendav prokuröri arvamus.
Ordo Iurise direktor Katarzyna Gesiaki kinnitusel "pole tähtsust, mis päritolu on naine, sest Poola seadus sätestab ühemõtteliselt, et "abort on abort"". Lisagem, et ilma prokuröri arvamuseta on abort seadusevastane. Seega karistatav.
Abordivastased vabatahtlikud olid muide aegsasti platsis Poola piiril, et Ukraina sõjapõgenikele lahkelt jagada lendlehti, millel oli must valgel kirjas, kuidas "abort on suurim oht rahule" nagu ka hoiatust, et ei tohi lasta tekkida olukorral, kus "abordi tulemusena on tapetud rohkem inimesi kui hukkub sõjas".
Mida peaks tegema Euroopa Liit? Mitte vähendama survet Venemaale. Energia- ja julgeolekukriisi kõrval ei tohi unustada, kes on selle sõja suurimad kannatajad. Seda Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson oma kümnepunktilises praktiliste lahenduste soovituskavas juba kuu aega pärast sõja puhkemist ka tegi.
Euroopa Parlament võttis mais vastu resolutsiooni sõja mõjust Ukraina naiste olukorrale. Liikmesriigid on jätkuvalt, aga järjest raskema südamega avatud põgenikele. Poolas on kanda kinnitanud Eesti elanikkonna jagu Ukraina sõjapõgenikke, kusjuures Eesti ise on andnud peavarju sedavõrd paljudele ukrainlastele, et on per capita Euroopa Liidus põgenike vastuvõtmise poolest neljandal kohal.
Ent jätkuvalt tuleb rääkida selge ja kõva häälega, et naistevastane vägivald selles õudses sõjas on võtnud hirmuäratavad mõõtmed. Meil ei ole õigust unustada jälkust. Me ei tohi hetkekski unustada, et need on olnud sajad, kui mitte tuhanded Vene sõjamehed, kes on kas üksikult või grupiviisiliselt sõjarelvana kasutanud vägistamist.
Püsib lootus, et ICC teeb oma tööd pühendunult ja sõjakurjategijad saavad teenitud karmi karistuse. Samamoodi tahan loota, et sõja lõpus on läbirääkimislaua taga meeste kõrval ka naised. Ainult nii saavad suu puhtaks rääkida kõik osapooled. Maailm peab Venemaa käest saama vastuse küsimusele, kes ja kuidas tasub Ukraina naise hinge ja keha anastamise. | Marianne Mikko: sõjal Ukrainas on naise nägu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopas käib sõda. Venemaa kallaletung Ukrainale jätkub. Kostub hääli, kas ei peaks alustama rahukõnelusi. Mõistagi on rahu tähtis, aga kas rahu ükskõik mis hinnaga?
Küsimus pole pelgalt agressori 24.veebruaril alanud suveräänse riigi territooriumi häbiväärses anastamises, sest annekteerimine toimus juba kaheksa aastat tagasi, kui Krimm kuulutati Venemaa osaks. Maailm vaatas tookord toimunud agressioonile läbi sõrmede. Praegu toimuvat brutaalset sõjategevust ei saa Euroopas eirata enam keegi. Paljudele muudele tõsistele küsimustele on lisandunud see, kes ja kuidas tasub Ukraina naiste hingede ja kehade anastamise.
Oktoobrikuu seisuga ulatub Ukraina põgenike arv Euroopas 7,6 miljonini. Kui sellele lisada siseriiklik põgenike arv, siis sõja tõttu on ühtekokku kolmandik ukrainlastest pidanud oma kodu maha jätma. Olgu märgitud, et kümnest sõjapõgenikust üheksa on naised ja lapsed. See omakorda tähendab mitmeid varitsevaid ohtusid. Naiste vastu suunatud vägivald võib jääda varjatuks. Sõja jalust pagenud naistel on oht sattuda erakordselt jõhkratesse olukordadesse.
Juba märtsikuus tuli põgenike vastuvõtukohtades töötavatelt vabatahtlikelt alarmeerivaid signaale, et Ukraina piiri vahetus läheduses tegutsesid mehed, kes lahkelt pakkusid transporti sõidutamaks noori ukrainlannasid Euroopa riikidesse. Lahkuse maski tagant vaatasid vastu organiseeritud kuritegevuse kalgid silmad.
Juba enne sõda kuulus Ukraina Euroopa viie probleemse riigi hulka, kust smuugeldati naisi seksiorjadeks. Inimkaubandus pole paraku kuhugi kadunud, vastupidi, segasel ajal püüab organiseeritud kuritegevus olukorda enda huvides ära kasutada.
Naistevastase vägivalla kõige jõhkram ilming on vägistamine. Kasutada vägistamist relvana tähendab sõjakuriteo sooritamist. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Rooma Statuudi artiklite 7 ja 8 järgi on tegemist inimsusevastase kuriteoga, mida oma olemuselt tuleb pidada piinamiseks.
Ukrainas toimuva sõja masendavamaid pilte on aprilli alguses meedias kulutulena levinud foto 20 km kaugusel Kiievist maanteel lamavatest vägistatud pooleldi põlenud alasti naistest. Tuleb nõustuda La Strada Ukraine presidendi Kateryna Cherepakhaga, kelle sõnul on "see, mida me vägistamiste kohta teame, vaid jäämäe tipp". Väga mõtlemapanev oli sõja esimestel kuudel meediast loetud noore ukrainlanna ülestunnistus, et kodust põgenedes haaras ta igaks juhuks kaasa kondoomid ja käärid.
Kuigi vägistamise puhul on tegu ühe kõige varjatuma kuriteoga, tuleb uskuda, et need sõjakuriteod ei jää karistuseta. Siinkohal tuleb tervitada jaanilaupäeval Kiievis alanud kohtupidamist 32-aastase Vene sõduri-vägistaja Mihhail Romanovi üle. Mõistagi ei ilmunud Romanov Moskvast kohale, mis tähendas, et kuulamine toimus tagaselja.
Tollal oli Ukraina prokuratuur samaaegselt alustanud menetlust 50 vägistamisjuhtumi kohta, mille olid toime pannud agressorarmee sõjardid. Paraku tuleb Vene sõjameeste vägistamisjuhtumeid aina juurde. Rahvusvaheline Kriminaalkohus on alustanud oma tegevust Ukrainas. Sõjakuritegude tuvastamine võtab aega, aga varem või hiljem algab kohtupidamine kogu oma karmusega.
"Kõige rohkem sõjapõgenikke vastu võtnud Poola on abordi seadusega keelanud. Samasugune vastuseis abordile on ka Ungaris ja Slovakkias."
Nagu märgitud, on sõjapõgenikud ennekõike naised ja alaealised. Kui paljud neist on vägistatud, on võimatu ütelda. Vene sõjapidamises relvana kasutatud naiste vägistamine paneb mitmed vastuvõtvad Euroopa Liidu riigid eetilise dilemma ette. Kõige rohkem sõjapõgenikke vastu võtnud Poola on abordi seadusega keelanud. Samasugune vastuseis abordile on ka Ungaris ja Slovakkias. Neisse Ukrainaga piirnevatesse riikidesse on saabunud sadu tuhandeid sõjapõgenikke.
Kas tõesti kehtib siseriiklik abordikeeld Vene sõjameeste poolt vägistatud Ukraina naiste puhul?! Isegi siis, kui nad on sõjapõgenikud?
Poolast tulevad signaalid ei luba aga head loota. Seda eriti meditsiiniõiguse ja bioeetika keskuse Ordo Iurise tegevust silmas pidades. See organisatsioon on abordi keelustamise tulemusena Poolas eriliselt tuult tiibadesse saanud. Nii näiteks saatis keskus kevadel Poola haiglatele küsimustiku, millega uuriti haiglates tehtud abortide üksikasju. Eriti aga seda, kas naise vägistamise kui kuriteo kohta on haiglal olemas seda tõendav prokuröri arvamus.
Ordo Iurise direktor Katarzyna Gesiaki kinnitusel "pole tähtsust, mis päritolu on naine, sest Poola seadus sätestab ühemõtteliselt, et "abort on abort"". Lisagem, et ilma prokuröri arvamuseta on abort seadusevastane. Seega karistatav.
Abordivastased vabatahtlikud olid muide aegsasti platsis Poola piiril, et Ukraina sõjapõgenikele lahkelt jagada lendlehti, millel oli must valgel kirjas, kuidas "abort on suurim oht rahule" nagu ka hoiatust, et ei tohi lasta tekkida olukorral, kus "abordi tulemusena on tapetud rohkem inimesi kui hukkub sõjas".
Mida peaks tegema Euroopa Liit? Mitte vähendama survet Venemaale. Energia- ja julgeolekukriisi kõrval ei tohi unustada, kes on selle sõja suurimad kannatajad. Seda Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson oma kümnepunktilises praktiliste lahenduste soovituskavas juba kuu aega pärast sõja puhkemist ka tegi.
Euroopa Parlament võttis mais vastu resolutsiooni sõja mõjust Ukraina naiste olukorrale. Liikmesriigid on jätkuvalt, aga järjest raskema südamega avatud põgenikele. Poolas on kanda kinnitanud Eesti elanikkonna jagu Ukraina sõjapõgenikke, kusjuures Eesti ise on andnud peavarju sedavõrd paljudele ukrainlastele, et on per capita Euroopa Liidus põgenike vastuvõtmise poolest neljandal kohal.
Ent jätkuvalt tuleb rääkida selge ja kõva häälega, et naistevastane vägivald selles õudses sõjas on võtnud hirmuäratavad mõõtmed. Meil ei ole õigust unustada jälkust. Me ei tohi hetkekski unustada, et need on olnud sajad, kui mitte tuhanded Vene sõjamehed, kes on kas üksikult või grupiviisiliselt sõjarelvana kasutanud vägistamist.
Püsib lootus, et ICC teeb oma tööd pühendunult ja sõjakurjategijad saavad teenitud karmi karistuse. Samamoodi tahan loota, et sõja lõpus on läbirääkimislaua taga meeste kõrval ka naised. Ainult nii saavad suu puhtaks rääkida kõik osapooled. Maailm peab Venemaa käest saama vastuse küsimusele, kes ja kuidas tasub Ukraina naise hinge ja keha anastamise.
### Response:
Marianne Mikko: sõjal Ukrainas on naise nägu |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.