text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Neljapäeval koondisega liitunud 20-aastane ja 208 cm pikkune keskmängija sai reedeses kontrollmängus Läti eakaaslaste vastu mänguaega 19,5 minutit ning oli +/- näitajaga 20 ning efektiivsusteguriga 21 eestlaste edukaim, vahendab Korvpall24.ee.
Tassi sõnul on tema silmis U-20 koondises tegemist hea ja tugeva kooslusega: "Kogu komplekt (mängijaid) on olemas. Meil on "ühest-viieni" mängijad, kes on võimelised täitma mitut rolli," kiitis Tass kooslust.
Tass ise on Saint Marys'e ülikoolis pigem nihutatud keskmängija kohalt suure ääre positsioonile ning ka koondises paluti peatreener Aivar Kuusmaal Tassi võimalikult palju just "nelja" peal kasutada. "Sinna nad tahavad mind rohkem sokutada jah," kinnitas mängumees ja lisas: "nende nägemus on, et ma mängiksin nagu Nikola Jokic, kuid teeksin seda suure ääre positsioonil."
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Matthias Tass: ülikoolis tahetakse, et mängiksin nagu Nikola Jokic | https://sport.err.ee/959824/matthias-tass-ulikoolis-tahetakse-et-mangiksin-nagu-nikola-jokic | Eesti U-20 korvpallikoondis treenib selle nädala alguses veel mõned päevad Tallinnas ning seejärel lennatakse Portugali, kus 12.-21. toimub Matosinhosel Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni finaalturniir. Esimese eesmärgina alagrupist edasipääsu jahtiva Eesti meeskonna üheks liidriks on värskelt tiimiga liitunud Matthias Tass. |
Lisaks mitmekesisele filmiprogrammile toimuvad filmituru raames Eesti-Iiri produtsentide kohtumised, esitletakse Eesti kaastootmisvõimalusi, tagasimaksefondi ning regionaalseid fonde. Eesmärgiks on suurendada Eesti-Iiri filmialaseid sidemeid.
Eesti mängufilmidest osaleb Galway's Maria Avdjushko "Tuliliilia", mis linastub rahvusvahelises mängufilmide programmis. Rahvusvahelisse dokumentaalfilmide programmi valiti Jaanis Valgu "Ahto. Unistuste jaht". Lisaks tuleb festivalil näitamisele kuue naisrežissööri loomingut ühendav lühidokumentaalide kogumik "Juured". Eeva Mägi lühidokumentaal "Süda Sõrve sääres" võistleb lühifilmide põhivõistlusprogrammis.
Fookuse raames on Eesti esindatud ka lühianima programmiga. Programmis tulevad näitamisele Riho Undi "Isand ", Kristjan Holmi "Elu24", Priit Tenderi "Orpheus", Anu-Laura Tuttelbergi "Talv vihmametsas", Mattias Mälgu "Maasikaõgijad", Sergei Kibuse "Teofrastus" ning Nicola Piovesani "Robot kaitseb sind".
Viimaste aastate jooksul on Eesti-Iiri koostöös sündinud mitu animaprojekti – "Kapten Morten lollide laeval" ja "Talvelugu". Animaprogrammi üheks eesmärgiks on tugevdada edasist koostööd animatsiooni valdkonnas.
Tänavune Galway filmifestival toimub 9.-14. juulini. Eesti fookust toetab kultuuriministeeriumi "Eesti kultuur maailmas" programm. | Galway filmifestivali fookuses on Eesti | https://kultuur.err.ee/959830/galway-filmifestivali-fookuses-on-eesti | Eesti on tänavuse, 31. korda toimuva Galway filmifestivali fookusriik. |
"Ma ei kannaks Vahemere ja madala rasvasisaldusega dieete teatud inimrühmade puhul veel maha, kuid mul pole enam lootust, et multivitamiinid ja mineraalid võiksid neid toidulisandina võttes kasulikud olla. Tervetel inimestel on nende peale raha raiskamine mõttetu," leidis koondanalüüsi juhtivautor Safi Khan, Lääne-Virginia Ülikooli meditsiinidotsent ERR Novaatorile antud intervjuus.
Vastilmunud analüüsi raames võttis ta kolleegidega ette 277 eelneva kliinilise katse ja 24 sekkumisega saadud tulemused. Kokku haarasid need ligi 992 000 inimest. Erinevalt inimeste lihtsal jälgimisel põhinevatest uuringutest võimaldavad öelda kliinilised katsed midagi kindlamat nähtavate seoste põhjuslikkuse kohta. Näiteks võib olla vähem soola söövate inimeste suremus väiksem nii väikese soolatarbimise kui ka nende teiste tervislike eluviiside tõttu.
Eriti toidusedeli muudatuste puhul ei pruugi selguda lõplik tõde aga isegi hoolikalt kontrollitud katsetes. "Plaani järgi oma normaalset toitumist jätkavad isikud võivad üritada katse mõjul oma harjumusi muuta. Samal ajal ei pruugi uut dieeti katsetavad isikud sellest lõpuni kinni pidada. Lisaks mõjutab toidusedel inimeste tervist mitmete aastate vältel. Nende hinna tõttu kestavad katsed tavaliselt palju vähem aega," nentis Susan Jebbs, Oxfordi Ülikooli toitumise ja rahvatervise professor, kes polnud analüüsiga seotud.
Viimaks võib võrrelda koondanalüüse jämeda pintsliga maalitud kunstiteostega. Osa pisiasjadest ja laiemast kontekstist läheb kaduma. Antud juhul võis näiteks foolhapet tegelikkusest kasulikumana näidata üks suur Hiinas läbiviidud kliiniline katse. Erinevalt läänemaailmale iseloomulikust toidusedelist ei leia kohalike toidust B9-vitamiini kuigi palju. Viimast tunnistas ka Khan. Sellegipoolest uskus dotsent, et allolevast koondanalüüsi tulemusi kokkuvõtvast graafikust on kasu arstidele ja patsientidele.
Toidulisandi mõju.
"Nähtav mõju on vaid mõnedel toidulisanditel. Oomega-3 rasvhapped vähendasid infarktide ja südame-isheemiatõve riski. Foolhape aitas vähendada infarktiriski. Vähese soolasisaldusega dieet vähendas üldsuremust," loetles Safi Khan. Teisalt kasvatas infarktiriski korraga D-vitamiini ja kaltsiumi võtmine. Viimase põhjused jäävad ebaselgeks. Ühe võimalusena sisaldavad mitmed läänemaailmas müüdavad toidud juba niigi täiendavalt D-vitamiini, mis viib selle üleannustamiseni.
Sõltumatult koondanalüüsi kaasatud inimeste arvust rõhutas dotsent, et enamikes uurimustes esitletud tõendite tugevus jätab soovida. Seetõttu pole imekspandav, kui uued ja parema ülesehitusega kliinilised katsed osutavad teatud toidusedelite kasulikule mõjule. "Kaalud võivad kalduda praegu nii ühes kui ka teises suunas," märkis Khan.
Toidusedelite mõju.
Samale viitas Susan Jebbs. Näiteks jõudsid märtsis avaldatud meta-analüüsis kõik viimasel ajal avaldatud Vahemere dieeti puudutavad tööd kokku võtnud teadlased järeldusele, et selle kasulikkusele viitavad tõendid on tugevad ja ühesed. Valdava enamiku sinna kaasatud töödest moodustasid vaatluslikud uuringud.
Seetõttu pole värske koondanalüüsi valguses mõistlik visata prügikasti kõik olemasolevad toitumissoovitused. "Teame, et väiksem kehakaal seostub tervisliku toidusedeliga ja päevas söödavate kalorite hulga vähendamisega. Tavaliselt tähendab see küllastunud rasvade ja suhkru tarbimise piiramist," lisas Jebbs.
"Kui sul pole just diagnoositud mõne vitamiini või mineraalaine puudujääki, pole mõtet neid niisama n-ö tervise turgutamiseks osta. Neist pole mingit kasu. Piisab, kui järgida riiklikke toitumissoovitusi, olla füüsiliselt aktiivne ja suitsetamine maha jätta," sõnas Khan.
Uurimus ilmus ajakirjas Annals of Internal Medicine. | Dotsent: suurem osa multivitamiine ja toidulisandeid on raharaisk | https://novaator.err.ee/959779/dotsent-suurem-osa-multivitamiine-ja-toidulisandeid-on-raharaisk | Valdav enamik vitamiine, toidulisandeid ja dieete ei aita ennetada südamehaigusi ega vähendada suremust, selgub ligi miljonit inimest haaranud kliiniliste katsete koondanalüüsist. Ühtlasi napib põhjapanevat tõestusmaterjali nii nende kasulikkuse kui ka kahjulikkuse kohta. |
ERRi tele- ja raadiokanalid vahendasid nelja päeva jooksul tantsupidu, rongkäiku, rahvamuusikapidu, laulupeo kahte kontserti ja raadios ka "Kannelde ööd". Ühte või teist teleülekannet jälgis reedest pühapäevani vähemalt 15 minutit 522 000 erinevat inimest alates neljandast eluaastast.
Ligi kaheksa tundi kestvat pühapäevast laulupeo ülekannet vaatas ETV vahendusel otse või järele keskmiselt 157 000 inimest. Ühendkooride lõpulaulud tõid tipphetkel ETV-d vaatama 246 000 inimest. Kõige kõrgem oli keskmine vaatajate arv laupäevasel kontserdil "Õpetajatele", mida ETV vahendusel jälgis keskmiselt 167 000 televaatajat. Sellele eelnevale rongkäigule elas läbi päeva kaasa keskmiselt 128 000 inimest. Lisaks ETV-le vahendasid rongkäigust telepilti ka ETV2 ja ETV+ ning ERR.ee portaal. Reedene tantsupeo ülekanne kutsus ETV vahendusel peole kaasa elama keskmiselt 159 000 silmapaari.
ERR laulu- ja tantsupeol Autor/allikas: Liis Sinitamm/ERR
Juubelipeo sündmuseid sai jälgida ka üle veebi ning kõikjal maailmas. Juubelipeo nädalal oli ERR.ee portaalil rohkem kui 600 000 unikaalset külastajat ning veebiülekandeid jälgisid korraga tuhanded üheaegsed vaatajad.
Juubelipidu vahendasid Eesti Televisioon, Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 4, ETV+, ETV2 ja ERR.ee portaal. Kõik laulu- ja tantsupeo "Minu arm" ülekanded on järelvaadatavad ja kuulatavad veebis.
Laulupeonädala kümme vaadatuimat telesaadet oli ETV eetris. Eelmisel nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6776 üksiksaadet.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega.
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine. | Laulu- ja tantsupeo ülekandeid jälgis ERRi vahendusel rohkem kui pool miljonit inimest | https://menu.err.ee/959810/laulu-ja-tantsupeo-ulekandeid-jalgis-erri-vahendusel-rohkem-kui-pool-miljonit-inimest | Telekanalite ETV, ETV2 ja ETV+ vahendusel sai juubelipeost "Minu arm" osa 522 000 inimest, kes jälgisid ülekandeid vähemalt 15 minutit. Neile lisanduvad tuhanded inimesed, kes osalesid peol raadio või veebi vahendusel. |
Kvalifikatsioonisõitudest sai Karl-Martin Rammo kirja 14., 16., 16., 10., 15 ja 2. tulemuse, mis avasid talle finaalsõitudeks tee kuldgruppi. Finaalsõitude resultaadid olid 18., 42., 47., 17., 13. ja 8. koht ning kokkuvõttes MM-i 23. koht.
"Nädal aega otsimist jõudis lõpule. Kahjuks sai võistlus täpselt siis läbi, kui end leidma hakkasin. Tore, et lõpetasin MM-i nädala parima kohaga, aga samas jäi ausalt öeldes eesmärkidest ikka palju puudu. Positiivne on see, et üllatusena valitsesid siin OM-i paigaga sarnased olud, mis tähendab, et õppimispunkte ja õppetunde järgmiseks aastaks tuli nädala jooksul kõvasti," võttis Rammo võistluse kokku.
Pronksgrupis võistelnud Martin Aruja lõpetas MM-i 140. kohaga.
156 mehe konkurentsis tuli maailmameistriks austraallane Tom Burton, teise koha saavutas tema kaasmaalane Matthew Wearn ja kolmanda lõppresultaadi vääriliselt seilas uus-meremaalane George Gautrey. | Karl-Martin Rammo lõpetas Laser Standard klassi MM-i 23. kohaga | https://sport.err.ee/959823/karl-martin-rammo-lopetas-laser-standard-klassi-mm-i-23-kohaga | Jaapanis Sakaiminato-Citys toimunud Laser Standard klassi maailmameistrivõistlustel tuli Karl-Martin Rammo 23. ning Martin Aruja 140. kohale. |
Järgmise nädala kolmapäeval saab Tartus, Antoniuse õuel avalöögi Stig Rästa ning meid sel aastal Eurovisioonil esindanud Victor Crone'i ühine kontserttuur. Edasi suundutakse Vihula mõisa, Haapsalu kuursaali ning veel paljudesse ilusatesse kontsertpaikadesse. Stigi sõnul on tuur hea võimalus sõbrale Eestit tutvustada.
"Oleme Victoriga Tallinnas stuudioseinte vahel istunud vahelduva eduga ligi kolm aastat. Nende seinte vahelt kaugemale, aga polegi väga jõudnud. Kuna Eesti on ilus ja erakordne, siis läbi selle kontserdituuri avaneb mul võimalus tutvustada Eestit ja Eesti rahvast sellele välismaalasele," sõnas Stig.
Kontserttuuril kõlavad lood, mis mehi ühendavad – vanad lemmikud, uued ja veel esitamata palad, omalooming ning teiste loodud muusika ja muidugi ei jää kuulmata ka selleaastane suurepärane Eurolugu "Storm".
Victori ja Stigi kontserdid toimuvad:
17. juuli - Tartu Antoniuse Õu
18. juuli - Vihula mõis
21. juuli - Haapsalu kuursaal
24. juuli - Kõltsu mõis
25. juuli - Pärnu Ammende Villa
28. juuli - Padise Kalju Lava
01. august - Kuressaare Arensburg Boutique Hotel & Spa
02. august - Tallinn kultuurikatla Aed Pada
Kontsertide algus kell 19.00. | Stig läheb Victor Crone'iga tuurile: mul avaneb võimalus tutvustada Victorile Eestit | https://menu.err.ee/959821/stig-laheb-victor-crone-iga-tuurile-mul-avaneb-voimalus-tutvustada-victorile-eestit | Juba järgmisel nädalal, 17. juulil, alustavad Stig Rästa ning Victor Crone oma ühist suvist kontserttuuri, mis viib nad erinevatesse kaunitesse paikadesse Eestis. Piletid kontsertidele on müügil Piletilevis. |
Raha eraldatakse taotlusvoorust "Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine".
"Selliste rahvusvaheliste suursündmuste toetamine tasub end ära. Lisaks sellele, et need sündmused elavdavad meie majandust ning panustavad tööhõivesse, on neil oluline roll Eesti riigi hea maine kujundamisel," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetuse eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi. Toetuse andmise tulemusena laekub riigile täiendavat maksutulu, mis on hinnanguliselt vähemalt 1,2 korda suurem kui toetus ise.
Taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot aastas. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni planeeritud eelarve lõppemiseni. | Kultuuriministeerium toetab kolme spordi suursündmust | https://sport.err.ee/959814/kultuuriministeerium-toetab-kolme-spordi-suursundmust | Kultuuriministeerium eraldab spordi suursündmuste Tallinna Maraton 2019, IRONMAN Tallinn 2019 ja ISU juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistluste 2020 korraldamiseks kokku 865 000 eurot. |
Pärast seda, kui Uriah Rennie 2009. aastal kohtunikutööga lõpparve tegi, pole Inglismaa neljas kõrgemas liiga olnud ühtegi tumedanahalist, asiaati ega muud vähemusrahvuslusest kohtunikku
"Peame selle probleemiga tegelema," ütles profijalgpalli kohtunikeühenduse tegevjuht Riley ajalehele The Times. "Palju tööd on vaja ära teha. Peame valima paindlikumad rajad ja veenduma, et meie keskkond oleks kaasavam. Peame mitmekesisusse tõsisemalt suhtuma ja kõikidele võimalusi looma. Tegelikult on see kõik ju meie huvides, tahame leida väga häid kohtunikke."
Riley sõnul on Inglismaa jalgpalliliit (FA) maakondade tasemel mitmekesisusse korralikult panustanud ja see on nüüd hakanud ka vilja kandma. 2014. aastal seadis Inglismaa jalgpalliliit eesmärgi, et nii rohujuure- kui eliittasandil oleks kohtunike seas vähemalt kümme protsenti BAME taustaga. FA teatel jõudsid 2018-2019 hooajal selle eesmärgini 52 maakonnast 44. | Kohtunike pealik: Inglismaa jalgpallis on liiga vähe tumedanahalisi kohtunikke | https://sport.err.ee/959811/kohtunike-pealik-inglismaa-jalgpallis-on-liiga-vahe-tumedanahalisi-kohtunikke | Inglismaa jalgpallikohtunike pealik Mike Riley avaldas, et tema hinnangul on sealse profijalgpalli üks probleemidest see, et õigusemõistjate seas on liiga vähe tumedanahalisi. Riley sõnul tuleks probleemiga tõsiselt tegeleda ja kaasata ka teise nahavärviga (BAME – black, Asian, minority ethnic) kohtunikke. |
Leedu allkirjastas 2016. aasta augustis Saksamaaga kokkuleppe 88 Boxeri ostmiseks. Tehingu maksumust on hinnatud 385,6 miljonile eurole ja see on suurim relvaost Leedu sõjaväe ajaloos.
Üleandmine toimus Jonava rajoonis Ruklas.
Üritusel osalesid lahingumasina tootja Saksa konsortsiumi ARTEC esindajad ning ostu vahendanud rahvusvahelise relvahankeühenduse OCCAR esindajad. Nendega liitus Leedu kaitseministeeriumi ja sõjaväe juhtkond.
"See on Leedu maaväele ja kogu riiklikule kaitsesüsteemile väga tähtis päev. See on ambitsioonikas maaväe kaasajastamise projekt... ning see kindlasti panustab Leedu sõjaväe tugevdamisse ja Leedu turvalisemaks tegemisse," ütles kaitseminister Raimundas Karoblis.
Ta rõhutas, et Boxerite ostmine on Leedu sõjapidamisvõime jaoks tähtis investeering.
"See saadab liitlastele ja võimalikele vaenlastele tähtsa sõnumi, et võtame oma julgeolekut realistlikult, vastame kohaselt ning oleme valmis end kaitsma," lausus minister.
Leedu kaitseväe ülema kindralleitnant Vytautas Žukase sõnul tagavad Boxerid maaväe lahingujõu kauaoodatud suurenemise ning saadab sõnumi, et Leedu võtab oma julgeolekut tõsiselt.
Lahingumasinate tootenimi on küll Boxer, kuid Leedule läinud said nimeks Vilkas ("Hunt").
Kokku tarnitakse 2021. aasta lõpuks Leedule 88 Boxerit, neist 15 sel aastal.
Algselt pidid esimesed lahingumasinad jõudma Leetu märtsis, kuid saabusid juuni lõpus. Kaitseministeerium viivituse põhjuseid ei avaldanud. Kaks prototüüpi võttis Leedu vastu novembris ja need osalesid sõjaväe sajandal aastapäeval. Hiljem viidi need katseteks Saksamaale tagasi.
Masinad on varustatud Iisraelis toodetud torniga, 30-millimeetrise kahuriga MK-44S, tankitõrjerakettidega Spike LR ning muu erivarustuse ja elektrooniliste süsteemidega.
Lahingumasinad lähevad brigaadi Raudhunt kahele pataljonile Ruklas ja Alytuses.
Maaväe instruktorid ütlesid ajakirjanikele, et Saksamaal sai Boxerite väljaõppe 10 Leedu sõdurit ning seejärel jätkus väljaõpe Leedus. Selle pinnalt loodi väljaõppeprogramm, mida hakatakse teiste Leedu sõdurite peal rakendama
Boxerite käsitsemiseks on seni välja õpetatud umbes 40 sõjaväelast. | Leedu sai kätte esimesed tellitud jalaväe lahingumasinatest Boxer | https://www.err.ee/959805/leedu-sai-katte-esimesed-tellitud-jalavae-lahingumasinatest-boxer | Leedus keskosas anti teisipäeval sõjaväele ametlikult üle esimesed lahingumasinad Boxer, mis Leedu enda jaoks rekordsuure relvatehinguga ostis. |
Värskelt Euroopa kohtunike tugevuselt 2. gruppi tõusnud Tohverile on ka varem finaalturniire usaldatud: 2011. aastal teenindas ta U-17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalmängu, 2013. aastal aga U-21 EM-finaalturniiril kolme kohtumist.
Eesti kohtunikud on ametis ka 11. juulil UEFA Euroopa liiga mängudes – Roomer Tarajev, Sten Klaasen, Dmitri Vinogradov ja Siim Rinken teenindavad FC Ordabasõ Šõmkent (Kasahstan) – FC Torpedo Kutaisi (Gruusia) kohtumist. Eesti Jalgpalli Liidu koondiste mänedžer Raili Ellermaa on samal päeval UEFA delegaadiks Breidablik (Island) – FC Vaduz (Liechtenstein) mängul.
17. juulil on UEFA Meistrite liiga esimese ringi mängu NK Maribor (Sloveenia) – Reykjaviki Valur (Island) delegaadiks Oleg Harlamov. 9. juulil Kadriorus toimuval Nõmme Kalju FC – KF Shkendija (Põhja-Makedoonia) matšil on UEFA delegaadi koolitust läbimas Eesti tippliigade arendusjuht Veiko Soo. | Eesti jalgpallikohtunik määrati ametisse U-19 EM-finaalturniirile | https://sport.err.ee/959804/eesti-jalgpallikohtunik-maarati-ametisse-u-19-em-finaalturniirile | Euroopa jalgpalliliit (UEFA) määras Kristo Tohveri ametisse 14.-27. juulini Armeenias toimuvale U-19 vanuseklassi noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. |
Eesti Raudtee teatel algab kolmapäeval Keila raudteejaamas esimene etapp remonditöödest, mille eesmärgiks on Keila raudteejaama teede ja liiklusjuhtimissüsteemide täielik rekonstrueerimine.
2019. aastal on kavas rekonstrueerida Keila raudteejaama Paldiski-poolne ots ning tööd on plaanis lõpetada 2020. aastal Keila raudteejaama Tallinna-poolse otsa rekonstrueerimisega.
Remonditööde läbiviimine mõjutab kuni 11. augustini oluliselt reisirongiliiklust. Kuivõrd tööde tõttu ei saa rongid Keila jaamast läbi sõita, teenindatakse reisijaid rongiga Tallinnast Keilani, edasi Riisipere ja Paldiski suunal kasutatakse asendusbusse.
Jalgratastega bussi ei saa
Elron püüab remonditööde ajal tagada võimalikult tavapärase liikluse.
Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo ütles, et mõne üksiku rongi peab ettevõte siiski käigust ära jätma.
"Kõik rongid peavad jääma Keilasse, aga rongide seismiseks mõeldud teid ei ole seal kahjuks piisavalt," põhjendas ta.
"Palun tähele panna, et osade reiside puhul sõidavad Paldiskisse kaks bussi – üks teeb peatuse kõikides vahepeatustes, teine aga sõidab otse Paldiskisse. Samuti on võimalik, et Keilasse jõudvalt rongilt saab ühe bussiga sõita edasi Riisipere suunas ja teisega Paldiski suunas. Seetõttu palun olla tähelepanelik ja õige bussi valimiseks jälgida bussidel olevaid infosilte," märkis Kongo.
Tähelepanelik tuleb olla ka jalgratastega reisijatel – asendusbussi ei saa võtta jalgrattaid.
Asendusbusside peatuskohad märgistatakse Elroni värvides tahvlitega, nende asukohad koos infoga sõiduplaanimuudatuste kohta on leitavad Elroni kodulehelt ja ooteplatvormide infostendidelt, tasuta rongiinfot jagab ööpäevaringne infotelefon 616 0245.
Ametlikud raudteeülekäigud jäävad tööde perioodil avatuks, kuid seoses remonditehnika liiklumisega jaamas kutsub Eesti Raudtee kohalikke inimesi üles olema raudtee läheduses eriliselt tähelepanelikud.
Tööde esimese etapis alustatakse raudteetöödega raudteejaama Paldiski poolsest otsast ning remonti lähevad kõik teed, samuti vahetatakse välja kõik pöörmed. Paralleelselt toimuvad uue teeäärse platvormi rajamine ning ettevalmistused liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimiseks.
Keila raudteejaama ehitustööde projekti näol on tegemist Euroopa Ühtekuuluvusfondist finantseeritava suurprojektiga, mis hõlmab Tallinnast Paldiskisse ja Riisiperesse kulgevate raudteelõikude ja jaamade rekonstrueerimist ning liiklusjuhtimissüsteemi uuendamist.
"Projekti eesmärk on tagada liiklusohutus ja toimepidevus, vähendada kiiruspiirangute arvu ning võimaldada liikumiskiirus reisirongidel kuni 120 km/h ja kaubarongidel kuni 80 km/h. Varasemalt on sama projekti raames remonditud Tallinna sisesed lõigud, Laagri–Keila ja Klooga–Paldiski lõigud ning Vasalemma, Riisipere ja Klooga jaam," kommenteeris AS-i Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin.
Projekti rahastatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist 23,7 miljoni euroga, kaasrahastuse määr on 85 protsenti, teatas Eesti Raudtee. | Kolmapäevast sõidavad rongid Keilani, edasi viivad bussid | https://www.err.ee/959803/kolmapaevast-soidavad-rongid-keilani-edasi-viivad-bussid | 10. juulist algavad suured ümberehitustööd Keila raudteejaamas. Remonditööde tõttu, mis kestavad kuni 11. augustini, ei saa rongid Keila jaamast läbi sõita, see tähendab, et reisijaid teenindatakse üksnes Tallinnast kuni Keilani, edasi Riisipere ja Paldiski suunal kasutatakse asendusbusse. |
Tavalise veini aktsiis tõuseks 18 rublalt 31 rublale liitrist (25 eurosendilt 43-le), vahuveinil 36-lt 40 rublale (50 eurosendilt 56-le), selgub ajalehe Vedomosti kätte jõudnud maksuseadustulu muutmise eelnõust.
Peaministri pressiesindaja Oleg Ossipov kinnitas, et valitsus on eelnõu heaks kiitnud ja saadab selle lähiajal riigiduumasse.
Aktsiisimäärad "lähtuvad vajadusest viia eri alkohoolsete jookide aktsiisid vastavusse nende piiritusesisalduse ja kahjulikkusega", selgitas rahandusministeeriumi esindaja.
Veinimüüjad ei ole sellise aktsiisi suurendamisega nõus.
Varem tegi rahandusministeerium ettepaneku tõsta miinimumjaehinda vahuveinil 26 protsenti 207 rublani (2,89 eurot) 0,75 liitrise pudeli eest, praegu saab selle kätte 164 rublaga (2,29 euroga).
Miinimumhindu saab kehtestada vaid kangele alkoholile ja veinile, kuid ministeerium tahab saada õigust aktsiisida kogu alkoholitoodangut. | Vene valitsus valmistub veiniaktsiisi tõstma | https://www.err.ee/959801/vene-valitsus-valmistub-veiniaktsiisi-tostma | Venemaa valitsus tegi ettepaneku tõsta uuest aastast veiniaktsiisi, kirjutab ajaleht Kommersant. |
Kohtuasjas on küsimuseks standardsed lepingutingimused, mida Facebook ja paljud teised firmad oma kasutajatega sõlmivad ning millele toetudes nad isikuandmeid USA-sse või muudesse riikidesse üle kannavad. Kohtuprotsess peakski nüüd tooma selguse, kas sellised leppetingimused rikuvad Euroopa Liidu kodanike õigust privaatsusele, vahendasid Reuters, Yle ja Politico.
Piiriülese isikuandmete liigutamisega tegelevad nii pangad, autotootjad kui ka tehnoloogiahiiud ning selles vallas liigub miljardeid dollareid.
31-aastane jurist Schrems on isikuandmete kaitsega tegelenud juba aastaid. 2015. aastal saatis teda edu kohtuasjas, mille lõpptulemusena peatas Euroopa Liidu Kohus USA ja Euroopa Liidu vahelise andmekaitseraamistiku Safe Harbour, kuna viimane ei suutnud tagada USA serverites hoitavate EL-i kodanike isikuandmete turvalisust. Selle asemel kutsuti ellu EL-i ja USA andmekaitseraamistik Privacy Shield, mis peaks kaitsma eurooplaste isikuandmeid, mida ettevõtted kommertslikel eesmärkidel Atlandi ookeani teisele kaldale üle kannavad, kuid Schrems on ka selle suhtes üsna kriitiline.
Nüüd on Schremsi sihikul Facebook ja sarnased ettevõtted, mis ei suuda tema hinnangul nende kätte usaldatud isikuandmeid piisavalt kaitsta.
Euroopa Liidu kohtusse jõudis juhtum seetõttu, et Iiri Vabariigi andmekaitseagentuur pöördus selles küsimuses Iiri ülemkohtu poole, mis omakorda küsis seisukohta Luksemburgis asuvalt Euroopa Liidu Kohtult. Iiri Vabariigi haldusalas on küsimus seetõttu, et Facebook on oma EL-i tegevuse sinna registreerinud.
Schremsist sai isikuandmete kaitse aktivist kaheksa aastat tagasi, kui ta juuratudengina soovis kursusetöö jaoks saada Facebookilt andmeid, mida ettevõte tema kohta omab. Vastuseks saabus CD-ROM, kus oli umbes 1200 lehekülge selle kohta, mida Schrems Facebookis on teinud: mida ta oli teinud, millistest üritustest osa võtnud ja milliseid privaatsõnumeid saatnud, kirjutas Forbes.
Lisaks kohtuasjadele on ta asutanud üleeuroopalise andmekaitseorganisatsiooni None of Your Business.
Schrems on seisukohal, et praegused reeglid ei kaitse isikuandmeid piisavalt ning seetõttu tuleks selline EL-i kodanike isikuandmete ülekandmine välisriikidesse, näiteks USA-sse lõpetada. Facebook on loomulikult vastupidisel seisukohal.
Schrems esitas esialgse kaebuse juba 2013. aastal, kui andmelekitaja Edward Snowden paljastas, et Facebook, Google ja muud USA-s tegutsevad firmad peavad loovutama oma välismaalastest kasutajate isikuandmeid Ameerika Ühendriikide luureteenistustele.
Euroopa Liit proovis eelmisel aastal olukorda parandada ja võttis vastu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR), mis peals tegema läbipaistvamaks selle, kuidas veebplatvormid kasutajate andmeid kasutavad.
Turk: teema on palju suurem kui see, mida Facebook tohib või ei tohi
ERR-i raadiouudistele teemat kommenteerinud vandeadvokaat Karmen Turk ütles, et tegelikult on Euroopa Kohus hetkel palju suurema küsimuse ees kui ainult see, mida Facebook võib või ei või teha.
"Tegelikult on Euroopa Kohtus juuli ainulaadne kuu sel aastal, sest neil oli eelmine nädal ühes asjas istung, mis oli siis Prantsusmaalt, ja täna toimub siis istung teises kohtuasjas, mis on pärit siis Iirimaalt ja sellega on seotud üks tuntud austerlane nimega Max Schrems. Mõlemad puudutavad siis seda, kuidas meie, Euroopa Liidu kodanike, isikuandmeid võib siit välja saata," märkis ta.
"Ehk siis isikuandmete Euroopa Liidust välja saatmiseks on väga piiratud võimalused, sest eelmisel aastal kehtima hakanud üldmäärus ütleb väga üldise põhimõtte - Euroopa Liidust meie kodanike, residentide andmete välja saatmine on keelatud. Välja arvatud, kui selleks on üks konkreetne alus, mis on siis üldmääruses kirjas. Selleks võib olla näiteks nõusolek eraldi isikult selleks, et ta lubab oma andmeid välja saata. No selliseid nõusolekuid ei võta, aga variante on veel. Kõige tihemini kasutatakse kaht varianti," jätkas Turk.
"Üks on siis selline Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud standardlepingu põhi, mida kasutatakse hästi palju siis, kui soovitakse saata Euroopa Liidust andmeid välja. See on siis nüüd nende Prantsusmaalt ja Iirimaalt pärit kohtuasjade sisu. Ja teine võimalus on siis Privacy Shield, mis oma sisult tähendab seda, et näiteks Ameerika Ühendriikides asuvad ettevõtted võivad ise ennast hinnata ja hindavad, et nemad siis täidavad kõige kõrgemaid andmekaitse nõudeid. Kui nad on sellise enesehinnangu teinud ja seda siis ka avalikult justkui deklareerinud, siis võib nendele ettevõtetele andmeid saata. Facebook on üks selline ettevõte. Need küsimused ongi siis Euroopa Kohtu ees ehk kas selline Euroopa Liidust andmete välja saatmise alus on tegelikult kooskõlas meie kodanike ja residentide põhiõiguste ja vabadustega, kas meie andmeid seal ikka piisavalt kaitstakse ja kas see alus saab ka kehtima jääda," nentis ta.
Turk peab üsnagi tõenäoliseks, et nii Prantsusmaa kui ka Iirimaa juhtumi puhul võib Euroopa Liidu Kohus langetada otsuse tehnoloogiahiidude kahjuks ning jõuda järeldusele, et senised isikuandmete kaitset puudutavad reeglid ei ole piisavad. | EL-i kohus hakkab arutama Austria aktivisti ja Facebooki vastasseisu | https://www.err.ee/959783/el-i-kohus-hakkab-arutama-austria-aktivisti-ja-facebooki-vastasseisu | Euroopa Liidu Kohus hakkab teisipäeval arutama juhtumit, kus vastamisi on Austria isikuandmete kaitse aktivist Max Schrems ja USA digihiid Facebook. Kohtuprotsessi tulemus võib hakata mõjutama seda, kuidas sajad tuhanded ettevõtted üle kogu maailma isikuandmeid menetlevad. Samuti võib kohtuotsus otseselt mõjutada, kuidas hakatakse edaspidi Euroopa Liidus isikuandmete kaitset tagama. |
25-aastane endine maailma esireket pidi tänavu Wimbledoni avaringis tunnistama brasiillanna Beatriz Haddad Maia paremust, see on viies järjestikune slämmiturniir, kus ta on enne veerandfinaali välja langenud.
"Paar sõna, et teatada ühe erakordse teekonna lõpust – kaks suure slämmi turniiri võitu, maailma edetabeli esikoht. Olen nende nelja aasta eest äärmiselt tänulik. Merci Sam," kirjutas Muguruza Twitteris.
Varem Viktoria Azarenkat ja Eugenie Bouchardi juhendanud prantslane asus Muguruzat treenima 2015. aastal. Aasta pärast koostöö algust triumfeeris Muguruza Prantsusmaa lahtistel ning 2017. aastal Wimbledonis.
Pärast 2018. aasta Prantsusmaa lahtiste poolfinaali pole Muguruza aga ühelgi slämmiturniiril kaheksandikfinaalist kaugemale jõudnud. Tänavu teenis ta aastase vaheaja järel WTA turniirivõidu, võidutsedes Mehhikos Monterreys, kuid edetabelis on ta sellegipoolest liikunud langevas joones – Muguruza oli jaanuaris veel 15. kohal, aga Wimbledoni saabus ta maailma 27. reketina ja ennustatava tabeli järgi langeb ta tuleva nädala edetabelis veel vähemalt koha võrra.
Garbine Muguruza ja Sam Sumyk 2016. aasta Prantsusmaa lahtiste võidukarikaga. Autor/allikas: Reuters/Scanpix | Endine maailma esireket lõpetas treeneriga koostöö | https://sport.err.ee/959797/endine-maailma-esireket-lopetas-treeneriga-koostoo | Kaks aastat tagasi Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiril triumfeerinud, kuid tänavu avaringis konkurentsist välja kukkunud hispaanlanna Garbine Muguruza teatas, et otsustas kehva hooaja tõttu lõpetada koostöö treener Sam Sumykiga. |
Tallinna bussijaama haldava T grupp AS-i teenuste ärijuht Ingmar Roos ütles ERR-ile, et Laagna tee sulgemine mõjutab ennekõike Tallinna ja Ida-Eesti linnade vahelisi kaugbussiliine, millel ei ole võimalik liikluspiirangute ajal Tallinna saabumisel ja Tallinnast väljumisel kasutada tavapärast Laagna teed.
Sama kehtib ka mitme Ida-Harjumaa ja Tallinna vahet sõitva Harju maakonnaliini kohta, mis samuti kasutavad Tallinna sisenemiseks ja pealinnast väljasõiduks Laagna teed.
Kuivõrd bussid kasutavad Laagna tee sulgemise ajal alternatiivina Peterburi teed, ja seda teeb suure tõenäosusega ka tavaliiklus, siis on oht, et Smuuli tee ristmikul, T1 kaubanduskeskuse ümbruses ja Tartu maantee ristmikul esineb tavapärasest suuremaid ummikuid, mille tõttu bussid võivad hilineda kuni 15 minutit.
"Täpset hilinemist on raske prognoosida sest see sõltub ummikute tekkest, kuid kindluse mõttes tasuks Tallinna bussijaamast jätkureisidele suunduvatel reisijatel arvestada tavalisest 15 minutit suurema ajavaruga, et mitte jätkureisilt maha jääda. Sama kehtib Ida-Eestisse sõitvate reisijate kohta, kes plaanivad näiteks Jõhvist, Narvast või Rakverest järgmisele bussile istuda," ütles Ingmar Roos.
Mustakivi peatust filmivõtete ajal ei ole
Teise olulise muudatusena ei ole Laagna teel toimuvate filmivõtete ajal kaugliinidel tavapärast Mustakivi peatust ning reisijad peaksid arvestama, et esimene peatus on kaugliinidel alles bussijaamas.
Roosi sõnul on taolisi liine umbes 20 ning peatuse kadumine filmivõtete ajaks mõjutab paljusid. "Bussifirmade kinnitusel on Mustakivi peatus väga populaarne sihtkoht. Soovitame Mustakivi peatuses väljuma harjunud reisijatel samuti arvustada täiendava ajakuluga enda lõppsihtkohta reisimisel," ütles ta.
Režissöör Christopher Nolani filmi "Tenet" võtted algavad Laagna teel kolmapäeval ning lõppevad 21. juulil.
Nädalavahetustel, 13.–14. juulil ja 20.–21. juulil, on Laagna tee sõidukitele täiesti suletud. | Kaugliinidega sõitjad peaksid Laagna tee sulgemise ajal arvestama ajavaruga | https://www.err.ee/959796/kaugliinidega-soitjad-peaksid-laagna-tee-sulgemise-ajal-arvestama-ajavaruga | Alates kolmapäevast, mil Laagna teel algavad filmivõtted, peaksid eelkõige Tallinna ja Ida-Eesti vaheliste kaugbussiliinidega reisijad arvestama, et Tallinnasse tulles ei peatu bussid Mustakivi peatuses. Samuti tuleks reisijatel tõenäoliste ummikute tõttu arvestada tavalisest 15 minutit suurema ajavaruga. |
Pärnu Sadama ridadesse tuli Saaremäel 2017/18 hooajal Rakvere Tarva meeskonnast, kus ta mängis alates 2015. aastast. Varasemalt pallis Virumaa PK all II liigas ning on ise pärit Lääne-Virumaalt, täpsemalt Väike-Maarjast, kirjutas klubi sotsiaalmeedias.
188 cm pikkune mängija aitas möödunud hooajal Pärnu Sadama tüürida ajaloolise pronksmedalini.
Saaremäel viskas möödunud hooajal keskmiselt kümne minutiga neli punkti.
"Pärnus meeldib kõige rohkem see, et edasiarenemiseks on Pärnu hea klubi ning võites eelmine aasta pronksi, arvan, et klubil on veel suuremad sihid järgmiseks hooajaks. Tänu sellele, et klubi tahab iga aasta areneda, oli see ka üks faktoritest, miks Pärnu klubi meeldib," rääkis Saaremäel.
Klubi juht Johan Kärp oli Saaremäeli jätkamise uudisest loomulikult rõõmus. Eriti kiidab ta mehe suhtumist ning töötahet – Saaremäel teeb kaasa U-20 Eesti koondises.
"Suve algul puhkasin nädala ja siis olen peamiselt trenni teinud nii individuaalselt kui ka U-20 koondisega. Koondis on senimaani väga hea olnud – trennid on rasked, konkurents on tihe ning töökeskkond on mõnus. Mulle meeldib," rääkis Saaremäel. "Uuelt hooajalt ootan palju. Näha üldse, milline tiim kokku tuleb ning kuidas meil minema hakkab. Ootan põnevusega!" | Pärnu Sadam pikendas tagamängijaga lepingut | https://sport.err.ee/959785/parnu-sadam-pikendas-tagamangijaga-lepingut | Pärnu Sadama korvpallimeeskond teatas, et Sten Saaremäel jätkab klubi ridades ka algaval hooajal. |
"Võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, lõpetas prokuratuur viie kahtlustatava suhtes menetluse oportuniteediga avaliku menetlushuvi puudumise tõttu," ütles Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova teisipäeval ERR-ile.
"Õiguskaitseorganite esmaseks eesmärgiks ei ole mitte konkreetsel juhul mõistetava karistuse raskus, vaid samalaadsete juhtumite vältimine tulevikus. Muuhulgas võetakse arvesse ka seda, et kahtlustatavad olid varem kriminaalkorras karistamata ning kohtumisel prokuröriga väljendasid oma kahetsust," selgitas Filippova.
Kahtlustatavatele oli lõpetamisel pandud kohustuseks viie kuu jooksul teha 80 tundi üldkasulikku tööd. Tänaseks on kaks noormeest viiest täitnud oma kohustused täielikult, kolm ülejäänut jätkavad neile pandud kohustuste täitmist, lisas prokuratuuri esindaja.
Viru jalaväepataljonis veebruaris toimunud vahejuhtumis eirasid viis sõdurit korraldust osaleda pataljoni majanduspäeval. Kompanii korrapidaja abi märkusele reageerisid nad ebatsensuursete väljenditega, mille kohta tegi abi ettekande kompanii korrapidajale.
"Korrapidaja pani nad majandustöid tegema ja needsamad viis sõdurit otsustasid kätte maksta omakohtu teel selle teo eest, kuigi korrapidaja abi käitus täiesti määrustikupäraselt ja ei teinud midagi valesti. Ja toimus siis grupiviisiline vägivald öösel magamise ajal selle ettekande teinud sõduri suhtes. Selle pärast tegin ka politseile kuriteoteate," ütles Viru jalaväepataljoni ülem Arno Kruusmann veebruaris ERR-ile.
"Kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi 121 lõike 1 alusel ja selle eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse," ütles abiprokurör Sergei Listov.
Viru jalaväepataljoni ülem andis lisaks ka korralduse algatada distsiplinaarjuurdlust, mille alusel võinuks süüdlasi oodata 14-päevane distsiplinaararest.
Kannatanu haiglaravi ei vajanud ja ta jätkas teenistust nii nagu jätkasid ka uurimise all olnud sõdurid.
Nii kannatanu kui ka süüalused sõdurid tulid teenistusse jaanuari alguses.
Konflikti osapoolteks olid eri rahvusest ajateenijad, kuid nii kaitseväe kui ka prokuratuuri kinnitusel pole alust arvata, et tüli tekkis rahvuse pinnal.
"Eesti kaitseväes teenivad Eesti kodanikud, kes tulevad kaitseväkke juba täiskasvanud isiksustena. Oma väljakujunenud suhtumiste, arusaamisega sellest, mis on õige ning mis on vale, tõekspidamiste ning ka käitumismustritega. Kahjuks satub vahest ka ajateenistusse neid isikuid, kelle käitumiskultuur ei käi ühiskonnas kehtivate normidega kokku. Kohatu on spekuleerida vastuvõetamatu käitumise ning rahvusliku tausta seoste üle," seisis kaitseväe kodulehel.
"Konflikt on tekkinud kättemaksu motiivil ja mitte midagi ei seosta sellega, et konflikt on tekkinud rahvuste pinnal," ütles abiprokurör Sergei Listov.
"Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et viis kaitseväelast kättemaksu motiivil kasutasid füüsilist vägivalda enda teenistuskaaslase suhtes. Kannatanule tekitati kerged kehavigastused, isik ei vajanud haiglaravi," ütles Filippova teisipäeval. "Isikutele etteheidetav tegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse," lisas ta. | Prokuratuur lõpetas oportuniteediga Viru pataljoni sõdurite peksu menetluse | https://www.err.ee/959788/prokuratuur-lopetas-oportuniteediga-viru-pataljoni-sodurite-peksu-menetluse | Prokuratuur lõpetas oportuniteediga menetluse Viru jalaväepataljoni viie kaitseväelase suhtes, kes ründasid veebruaris üht oma kaasajateenijat. |
Kohtumine toimub Šõmkentis neljapäeval, 11. juulil, vahendab Soccernet.ee.
39-aastast peakohtunikku abistavad Sten Klaasen ja Dmitri Vinogradov. Neljandaks kohtunikuks on Siim Rinken.
UEFA karikasarjades on Tarajev oma karjääri jooksul vilistanud ühe korra Euroopa Liiga eelringi ning kolmel korral Meistrite Liiga kvailifikatsiooni kohtumisi. | Eesti kohtunik mõistab õigust Euroopa liiga mängul | https://sport.err.ee/959784/eesti-kohtunik-moistab-oigust-euroopa-liiga-mangul | Eesti jalgpallikohtunike tiim, eesotsas Roomer Tarajeviga, teenindab UEFA Euroopa liiga 1. eelringi kohtumist Kasahstanis, kus Ordabasõ võõrustab Gruusia klubi Kutaisi Torpeedot. |
99. hooajal jõudis lavale üheksa uuslavastust. Erakordselt viljakas oli sel hooajal lavastaja Andres Noormets, kes tõi publiku ette kolm uuslavastust. Noormetsa tõlgendus Henrik Ibseni näidendist "Naine merelt" avas Ugala 99. hooaja. Lavastuse jaoks loodud originaalmuusika tõi Argo Valsile teatri aastaauhindade nominatsiooni. Noormetsa käe all jõudsid möödunud hooajal lavale ka Andrew Bovelli perekonnadraama "Surmkindlad asjad siin elus" ning suvelavastus "Ruth", mille kaasautor Noormetsa kõrval oli Soome dramaturg Esko Salervo.
Publiku suure poolehoiu võitis sel hooajal esietendunud Ugala teatri näitlejatele Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile pühendatud näidend "Meistrite liiga", mille tunnustatud näitekirjanik Urmas Lennuk kirjutas just neid kaht Ugala legendi silmas pidades ning mille lavastas Tanel Ingi.
Ugala noorematest lavajõududest rikastasid repertuaari Ringo Ramuli ja Marika Palmi lavastused. Ramul lavastas Ugala teatri väikeses saalis Nick Payne'i tavapäratu armastusloo "Tähtede seis" ning jõulukuul rõõmustas väikesi teatrisõpru Palmi lastelavastus "Kohtume kell 8 Noa laeval".
Muusikalisõprade rõõmuks jõudis pärast kümneaastast pausi taas lavale muusikal. Taago Tubin lavastas Iiri muusikali "Once", mille peaosades on Priit Võigemast ja Laura Kalle. John Carney samanimelisel mängufilmil põhineva muusikali libreto autoriks on tuntud Iiri näitekirjanik Enda Walsh, muusika ja laulusõnad on loonud filmis peaosi mänginud Glen Hansard ja Markéta Irglová. Muusikajuhtidena olid lavastusprotsessi juures Peeter Konovalov ja Andre Maaker.
Lavastaja Taago Tubinalt jõudis sel hooajal lavale ka teine lavastus – Eno Raua põnevusromaanil "Etturid" põhinev lavalugu, mida teater mängib kümnel korral ka suvel Kukenoosi küünis. Sügisest naaseb lavastus taas oma algsesse mängupaika, Ugala väikesesse saali.
Ugala teatri loominguline juht Ott Aardam, kelle jaoks 99. hooaeg jäi viimaseks hooajaks selles ametis, tõi kevadel lavale tragikoomilise autorilavastuse "Toru. Krossides läbi elu", mis räägib ühest motokrossist läbiimbunud Eesti perekonnast.
Publiku seas kõige populaarsemad lavastused olid 99. hooajal muusikal "Once" 12 515 külastajaga, "Meistrite liiga" 11 793 külastajaga, "Kohtume kell 8 Noa laeval" 7803 külastajaga, "Emadepäev" 7165 külastajaga, "Kõrboja perenaine" 5765 külastajaga ning "Vai-vai vaene Vargamäe" 5517 külastajaga.
Ugala hooaja kevadpidu kujunes aga ühtlasi hüvastijätupeoks Ugala teatrit viimased viis aastat juhtinud teatrijuhile Kristiina Alliksaarele ja loomingulisele juhile Ott Aardamile. Juulikuust asus teatrijuhi kohustusi täitma Garmen Tabor. Loomingulise juhi konkurss kestab veel kuni 12. augustini.
Ugala teater alustab taas etenduste andmist 21. augustil, kui Kukenoosi küünis etendub veel neli korda põnevusdraama "Etturid". Oma 100. juubelihooaja avab teater aga Ringo Ramuli lavastusega "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" 14. septembril. | Ugala teatrit külastas lõppenud 99. hooajal ligi 87 000 teatrisõpra | https://kultuur.err.ee/959782/ugala-teatrit-kulastas-loppenud-99-hooajal-ligi-87-000-teatrisopra | Ugala teatri 99. hooaeg sai punkti 7. juulil, kui viimast korda jõudis publiku ette suvelavastus "Ruth". Teater kogus hooaja jooksul ligikaudu 87 000 külastust ning ühtekokku anti 298 etendust. |
27-aastane Neymar siirdus 2017. aastal Barcelonast PSG-sse maailmarekordilise summa eest – Pariisi klubi käis tema eest välja 222 miljonit eurot. Leping sõlmiti viieks aastaks.
"Neymar võib PSG-st lahkuda, kui tehakse pakkumine, mis sobib kõikidele osapooltele. Aga praeguseks ei tea me kedagi, kes tahaks teda osta või millise summa eest. Kindlasti ei tehta selliseid asju ühe päevaga," ütles Leonardo Le Parisienile.
"Kõigile on selge, et ta tahab lahkuda. Aga jalgpallis öeldakse ühel päeval üht ja teisel päeval teist. See on hämmastav, aga nii on. Oleme tema lähikondsetega rääkinud, kõik teavad kõike," jätkas Leonardo. "Kõikide osapoolte seisukohad on selged. Aga vaid üks asi on praegu täiesti kindel: tal on meiega veel kolm aastat lepingut jäänud ja kuni meile pole pakkumisi tehtud, ei saa me midagi arutada."
Barcelona president Josep Maria Bartomeu ütles eelmisel nädalal, et Neymar tahaks Barcelonasse naasta, aga PSG ei soovi teda neile müüa. "Meile ei ole mingeid pakkumisi tehtud," sõnas Leonardo. "Aga vastab tõele, et meil on olnud väga pealiskaudne kontakt Barcelonaga. Nad ütlesid, et tahavad osta, aga me pole müüjad. Me ei näinud, et Barcelona päriselt tahaks teda osta."
PSG teatas esmaspäeval, et Neymar ei ilmunud klubi esimesele suvisele treeningule. Klubi lubas, et situatsiooniga asutakse koheselt tegelema, aga seda ei öeldud, kuidas. | PSG spordidirektor: Neymar võib lahkuda, aga pakkumisi pole tehtud | https://sport.err.ee/959780/psg-spordidirektor-neymar-voib-lahkuda-aga-pakkumisi-pole-tehtud | Prantsusmaa jalgpalliklubi Pariisi Saint-Germaini (PSG) spordidirektor Leonardo ütles sealsele meediale, et Neymar võib soovi korral klubist lahkuda, kuid lisas, et ükski klubi pole veel brasiillase eest pakkumist teinud. |
Soome ringhääling Yle kirjutas teisipäeval, et Helsingi ja Tallinna vahelist merealust tunnelit kavandav Soome ettevõtja Peter Vesterbacka sõlmib Hiina suure ehitusfirmaga CREC sel nädalal ühiste kavatsuste protokolli. Vesterbacka ettevõtte Finest Bay Area Development teatel võtaks ehitustööd aega kuus aastat ning selles osaleks aastas 20 000 inimest.
Vesterbacka sõnul soovib ta tunneli tööle saada juba 2024. aasta lõpus.
Eestis on vaja tunneliprojektiga jätkamiseks kehtestada riigi eriplaneering ning seda protsessi juhib riigihalduse minister Jaak Aab.
Aabi sõnul on enamik asjassepuutuvaid ministeeriumeid Finest Bay Area Development esitatud dokumentidega tutvunud ning oma hinnangu arendaja plaanidele andnud.
"Mõningate ministeeriumite kirjadest on näha, et tahetakse täiendavaid andmeid arendajalt. Kui on kõik kirjad käes, siis saame otsustada, kas küsime lisaandmeid või läheb arutelu valitsuskabinetti, et näha, kas kõik eeldused on täidetud, et eriplaneeringut algatada. Momendil ei ole konkreetset otsust tehtud," ütles Aab.
Aabi sõnul võib siiski praegu juba öelda, et mõne ministeeriumi hinnangul on arendaja poolt esitatud andmetes lünki.
"Üks põhilisi asju on tasuvus. Sellise suure projekti käivitamisel, mis on selliste keskkonnamõjudega, peab hindama neid ohte, kui näiteks peaks projekt pooleli jääma või kui ei ole piisavat finantseerimist. Ning lisaks, kui ulatuslikud on keskkonnamõjud. Kui Soomes läheb tunnel läbi graniidi, siis Eestis see päris nii lihtne ei ole ehk keskkonnamõjud on suuremad," rääkis Aab.
Riigihalduse ministri sõnul ei tundu eriti realistlik, et raudteetunnel valmib Vesterbacka väljaöeldud tähtajaks ehk 2024. aasta jõuludeks.
"Ei tundu eriti realistlik, ütlen ausalt, sellepärast et eriplaneeringu protsess iseenesest on väga pikk. Hinnanguliselt ka projekteerimine, ehitamine tundub pikem, kui Peter Vesterbacka on väitnud," märkis Aab.
Kuna raudteetunneli rajamine Eesti ja Soome vahele on rahvusvaheline ning suure keskkonnamõjuga projekt, siis Eesti seadusandlus ei näe muud varianti kui eriplaneeringu kehtestamine, ütles Aab. Soomes vastav projekt riigi eriplaneeringut ei nõua.
Tallinna linnaplaneerimisameti juhi Ignar Fjuki sõnul on Peter Vesterbacka projekti suur puudus aga see, et rongid saabuksid selle kohaselt ainult Ülemiste jaama.
"Tallinna linna seisukoht on, et Helsingi ja Tallinna vaheline rongiühendus peab välja jõudma Tallinna kesklinna." | Ministeeriumidel on Vesterbacka plaanide suhtes mitmeid kahtlusi | https://www.err.ee/959776/ministeeriumidel-on-vesterbacka-plaanide-suhtes-mitmeid-kahtlusi | Riigihalduse minister Jaak Aab ütles ERR-ile, et Eesti ja Soome vahel raudteetunneli rajamiseks vajaliku eriplaneeringu algatamise otsustamiseks on esimesed algandmed koos, kuid õhus on mitmeid kahtlusi, eelkõige rahastamise ja keskkonnamõjude osas. Aab ei pea realistlikuks arendaja soovi ehitada tunnel valmis juba 2024. aasta lõpuks. |
Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis juunis 2034 eurot, mis on 4,4 protsenti enam kui mais. Juunis müüdi odavaim korter 8000 ning kalleim 520 000 euro eest.
Juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1152 ostu-müügitehingut, mida on 15,6 protsenti vähem kui mais. Tallinnas leidis uue omaniku 781 korterit, mis on kuus protsenti maist vähem.
Juunis läks Tallinnas kaubaks 40 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kolme võrra enam kui varasemal kuul. Soodsaim elamu müüdi 500 ning kalleim 649 000 euro eest.
Kinnisvarafirma 1Partner tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on pealinnas paradoksaalne olukord, mille puhul kinnisvara hinnad tõusevad, aga omandamine muutub samal ajal kättesaadavamaks. "Tänavune keskmine palgakasvu prognoos on väga tugevad kaheksa protsenti, mis katab kinnisvara hinnatõusu, mistõttu inimesed saavad endale senisest pigem rohkem lubada," rääkis Vahter.
"Linnastumine jätkub ja see kindlustab Tallinna kinnisvaraturu stabiilsuse pikaks ajaks. Suuri ja kiireid muudatusi lähiaastatel ette näha pole, jätkub tavapärane ost-müük koos kerge hinnatõusuga," lisas Vahter. | Tallinna korteri ruutmeetri hind ületas esmakordselt 2000 eurot | https://www.err.ee/959772/tallinna-korteri-ruutmeetri-hind-uletas-esmakordselt-2000-eurot | Tallinna korteri ruutmeetri keskmine hind kallines juunis 4,4 protsenti ning maksis esmakordselt ajaloos rohkem kui 2000 eurot, selgub kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti tehinguülevaatel põhinevast analüüsist. |
Populaarseks muutunud liikumisvahendiga on lisaks seadusandjatele raske sammu pidada ka teadlastel. Meditsiinikirjandust koondava andmebaasi PubMed alusel on avaldatud viimase viie aasta jooksul alla kümne elektritõukerataste terviseriskidega seotud teadustöö.
Haiguslugude registritel põhinevates analüüsides käsitletud põhjalikumalt vaid kolme riiki – Ameerika Ühendriike, Hiinat ja Iisraeli. Samas asuvad ligikaudu pooled laenuks pakutavad elektritõukerattad Euroopas. Mõningaid järeldusi saab siiski ühisjoonte põhjal teha.
Kõige hiljutisem näide pärineb USA-st Salt Lake Cityst, mille suurus on võrreldav Tallinna ja teiste Eesti linnadega. Elektritõukerataste laenutamise võimalust hakati pakkuma 200 000 elanikuga linnas 2018. aastal. Juunist novembrini sattus elektritõukerataste tõttu traumapunkti või erakorralise meditsiini osakonda 50 inimest. Aasta varem oli neid kaheksa. Kuigi enamasti oli tegu pindmiste vigastustega, lõppes neljal juhul õnnetus raske peavigastusega ning igal kolmandal puhul said tõsiselt kannatada skeletilihased.
Kahte kokku 700 voodikohaga Lõuna-Californias asuvasse haiglasse sattus seevastu 2017. aasta septembrist möödunud aasta augustini 249 inimest. Neist pea iga kümnes oli jalakäija või ei sõitnud õnnetuse ajal tõukerattaga. Pea- ja koljuvigastused moodustasid kõigist hädadest 40 protsenti. Võrdlusmomendina raviti samal ajaperioodil erakorralise meditsiini osakonnas 195 ratturit ja 181 jalakäijat.
USA-s on uuritud motoriseeritud tõukeratast mõju ka riiklikul tasandil. Mõne kuu eest ilmunud töös sai aastatel 2013–2017 nende tõttu kokku viga ligikaudu 32 400 inimest. Haiglasse jõudnud inimestest ei saanud surma neist ükski.
Võrdlusena saab igal aastal jalgrattaõnnetustes viga enam kui kümme korda rohkem inimesi ehk enam kui 400 000. Samas laienesid elektritõukerattaid laenutavad firmad USA suurlinnadesse alles 2017. aasta lõpus ehk nende täit mõju analüüs veel ei haaranud
Uurimisperioodi vältel märkasid teadlased kerget elektritõukeratastest tingitud õnnetuste arvu kasvu. Kui 2013. aastal sai 100 000 inimese kohta viga keskmiselt 1,9 inimest, siis 2017. aastaks kasvas see 2,6 ni. Vahe polnud töörühma arvutuste kohaselt siiski statistiliselt oluline.
Teisalt tõid teadlased välja, et Y-põlvkonna ehk aastatel 1980–2000 sündinute seas kasvas 2017. aastaga viga saanute arv 55 protsendi võrra. Samuti nentisid nad, et tõenäoliselt oli õnnetuste arv suurem, sest inimesed ei otsi kergemate vigastuste korral enamasti arstilt abi.
Iisraeli kogemused on mõnevõrra verisemad. Aastatel 2013–2016 sai motoriseeritud tõukerataste tõttu viga 63 inimest. Tõukerataste "mõrvarelvadeks" nimetamiseks piisas politsei jaoks kolmest hukkunust.
Uuringu autorid nentisid, et elektrimootoriga tõuke- ja jalgratastega seotud õnnetuste arv on riigis tõusuteel. Kui 2013. aasta esimeses kvartalis moodustasid need kõigist õnnetustest 0,3 protsenti, siis 2015. aasta viimaseks kvartaliks oli see kasvanud 5,5 protsendini.
Samasugused suurusjärgud võivad iseloomustada ka Euroopat. Prantsuse ajalehe Le Parisien kogutud statistika põhjal kasvas elektritõukeratta või rulluiskude kasutamisel viga saanud inimeste arv 2017. aastal 23 protsenti. Kokku ulatus nende arv Prantsusmaal 284-ni, surma sai viis. Hispaanias sai 2018. aastal viga 273 inimest.
Väiksemad ja suuremad õppetunnid
Mainitud analüüside autorid uurisid sedagi, kas õnnetusse sattunud inimrühmades on midagi erilist. Eeskätt seostus õnnetusse sattumise risk vanusega. Näiteks tervet USA-d ilmunud uuringus hõlmasid õnnetustest pooled 6–22 aasta vanuseid lapsi või noori täiskasvanuid. Teise kolju- ja näovigastustele keskendunud analüüsi põhjal moodustasid 6–18-aastased kõigist elektritõukerataste tõttu sattunud patsientidest peaaegu poole.
Iisraelis said enamasti viga alla 29-aastased, lapsed moodustasid traumapunkti või haiglasse sattunud inimestest kolmandiku.
Samuti paistab analüüsist välja, et lõviosa kannatanutest ei kandnud õnnetuse toimumise ajal kiivrit. Näiteks Salt Lake Citys viga saanud ratturitest ei teinud seda keegi. Lõuna-Californias puudus kiiver 94,3% inimestest. Kiivri puudumisele juhtisid tähelepanu ka Iisraeli teadlased.
Hiljuti ilmunud elektritõukeratastele pühendatud perspektiiviartiklis märgivad arstiteadlased Rachel Choron ja Joseph Sakran, et nende keelustamisel pole mõtet. Sarnaselt sõiduautode laiemale levikule järgnenud ajale tuleks otsida võimalusi nende turvalisemaks muutmiseks. Eriliselt tuleks juhtida nende hinnangul tähelepanu kiivri kandmise olulisele ja elektritõukerataste jalakäijatest eraldamisele. | Ülevaade: elektritõukerataste laiem levik võib tuua kümneid lisatraumasid | https://novaator.err.ee/959750/ulevaade-elektritoukerataste-laiem-levik-voib-tuua-kumneid-lisatraumasid | Teaduskirjanduses on käsitletud elektriliste tõukerataste mõju inimeste tervisele veel vähe. Nende laenutamise võimalusega linnades ja riikides on nendega seotud vigastuste arv aga viimastel aastatel mitmekordistunud. |
37-aastasel Federeril kulus 23-aastase itaallase 6:1, 6:2, 6:2 alistamiseks vaid tund ja 14 minutit! Seejuures võis eeldada põnevat matši, kuna Berrettini on tänavu teinud suure arenguhüppe ja olnud viimastel kuudel väga heas hoos. Hooaega edetabeli 52. realt alustanud Berrettini on kerkinud 20. positsioonile, mänginud kolmes ATP turniiri finaalis ja võitnud neist kaks, seejuures juuni keskel muruturniiri Stuttgardis.
Wimbledoni kaheksakordse võitja Federeri vastu polnud aga Berrettinil vähimatki lootust. Federer kaotas kogu mängu jooksul enda servil vaid 11 (!) punkti, šveitslane sai kirja 24 äralööki ja üksnes viis lihtviga.
Võrgu ääres õnnitles Federer Berrettinit väga hea muruhooaja eest, millele itaallane vastas huumoriga. "Tänasin teda tennisetunni eest ja küsisin, palju ma talle võlgnen," muheles Berrettini pressikonverentsil.
"Kindlasti ei mänginud ma enda parimat tennist, aga ta oli ikka liiga hea," tõdes Berrettini. "Enne matši olin selleks valmis, aga kui ta hakkas niimoodi mängima, oli väga raske tema vastu saada. Usun, et see kaotus tuli mulle kasuks."
"Eeldasin, et olen natuke pinges, aga mitte niimoodi. Proovisin endale öelda, et see on normaalne. See oli mu esimene mäng peaväljakul ja tema vastu," jätkas Berrettini. "Aga punktid olid nii lühikesed. Ainult serv ja üks löök! Proovisin küll, aga ta oli liiga hea." | Itaallane pärast kaotust Federerile: palju ma sulle õppetunni eest võlgnen? | https://sport.err.ee/959762/itaallane-parast-kaotust-federerile-palju-ma-sulle-oppetunni-eest-volgnen | Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiril võttis vanameister Roger Federer kaheksandikfinaalis ülikindla võidu, loovutades itaallasele Matteo Berrettinile kolme setiga vaid viis geimi. |
"Kui Carrie Lam ja tema valitsus meie viite nõudmist ikka kuulda ei võta, siis jätkab Kodaniku Inimõiguste Foorum protestide ja kogunemiste korraldamist," ütles esindaja Bonnie Leung ajakirjanikele.
Ta lisas, et järgmiste protestide üksikasjad avaldatakse peatselt.
Lam tunnistas teisipäeval, et tema katse seadust muuta oli "täielik läbikukkumine". Ta rõhutas taas, et eelnõu, mille menetlemine peatati 15. juunil, on "surnud".
Samas keeldus ta kasutamast sõnapaari "tagasi võetud", mida nõuavad linnas protestinud sajad tuhanded inimesed.
Protestijad tahavad eelnõu menetlusest kõrvaldamist ega soovi ära oodata eelnõu aegumist 2020. aasta juulis, kui lõpeb järgmine parlamendi istungjärk.
Laialdase pahameele pälvinud eelnõu oleks lubanud inimeste väljaandmise Mandri-Hiinale.
Algselt väljaandmise vastu alanud meeleavaldused kasvasid liikumiseks, mis nõuab demokraatlikke reforme ning poolautonoomse Hongkongi vabaduste vähendamise peatamist. Nüüd nõutakse aina enam ka Lami tagasiastumist.
Hongkongi lähiajaloo suurimad meeleavaldused on ühtlasi ka suurim väljakutse Pekingi võimule Hongkongis pärast 1997. aastat, kui linn tagasi Hiinale anti.
Hiinas, kus võimud uudiseid ja muud infot rangelt tsenseerivad, räägitakse protestist peamiselt kui välisriikide rahadega kavandatud vägivaldsest aktsioonist riigi destabiliseerimiseks.
Hongkongis puhkesid pühapäeva õhtul uued kokkupõrked märulipolitsei ja valitsusvastaste protestijate vahel, kes püüavad jätkata surve avaldamist linna Pekingi-meelsetele juhtidele.
Esmaspäeva varahommikuks olid jäänud vaid üksikud "protestikolded" ning märulipolitsei ajas nad laiali jõuga.
Varem pühapäeval võtsid meeleavaldajad sihikule Hongkongi rongijaama, kust väljuvad rongid Mandri-Hiina.
Meeleavaldus oli esimene suurem protestiaktsioon pärast tormijooksu parlamendihoonele, mille eesotsas olid peamiselt noored ja maskides demonstrandid. Vägivaldseks läinud aktsioon teravdas kriisi rahvusvahelises finantskeskuses veelgi. | Hongkongi protestigruppi teade väljaandmiseelnõu surmast ei rahulda | https://www.err.ee/959766/hongkongi-protestigruppi-teade-valjaandmiseelnou-surmast-ei-rahulda | Tähtis Hongkongi protestigrupp, kes korraldab massimeeleavaldusi laialdaselt põlatud väljaandmiseelnõu vastu, tõotas teisipäeval proteste jätkata, sest Hongkongi liidri Carrie Lami teade eelnõu surmast neid ei rahulda. |
Inimeste materiaalse heaolu kindlustamine ja selle parandamine on poliitikute üks tähtsamaid ülesandeid, mida saab teha kõige paremini rahu tingimustes. Selle keskmes on alati inimene, tema haridus ja võimed.
Vaevalt leidub tänapäeva ühiskonnas neid, kes on materiaalse heaolu vastu ja sihilikult takistavad teaduse ja tehnika arengut. Kui mõned fanaatikud välja arvata, siis enamikul inimestest on hea meel, kui nälg ja vaesus vähenevad, keskmine eluiga kasvab ja tervis on parem, vaba aega on rohkem ning valitsejad ekspluateerivad oma alluvaid vähem.
Rahumeelne integratsioon on neile kindlasti Euroopas kasuks tulnud, kuid tänapäeval seisab kontinent teelahkmel, kuhu edasi, kas traditsiooniliste rahvusriikidena, föderatsioonina või mõnel muul kombel.
Sellest sõltub ka Eesti riigi saatus 21. sajandil - kas me kuulume tulevikus progressiivsesse Euroopasse, või saab meist perifeeria, millest ei sõltu enam midagi teaduses, rääkimata maailmapoliitikast, sest teaduse ja tehnika revolutsioon kasvas välja Euroopa kultuuritraditsioonidest. Selleks oli inimestel vaja vabadusi, sest tavaliselt annab suurem vabadus võimaluse kiiremaks tehnoloogia arenguks.
Kuna tõde inimese olemusest ja elueesmärkidest saab teada ainult inimene ise, tuleb tema vabadust silmas pidades eelistada avatud ühiskonda. See on liikmetele seda parem, mida stabiilsemad on ühiselu reeglid.
Tundub aga, et nii euroföderalistid, kui ka rahvusriikide pooldajad usuvad, et Euroopa oleks parem kui nende poolt õigeks tunnistatud veendumused muutuksid ühiskonna üldiselt tunnustatud reegliteks. Nii tekib kiiresti põikpäisus, sallimatus ja kalduvus erinevaid seisukohti alla suruda.
Järgnevalt näitan, kuidas rahumeelne integratsioon võiks anda Euroopale suuremaid vabadusi, samuti ressursse olla endiselt maailmas konkurentsivõimeline ja luua 21. sajandi tingimustele vastav progressiivne ühiskondlik juhtimismudel.
Rahumeelne Euroopa on üllatus
Kui majandusajaloolaselt Knut Borchardilt küsiti, mida on ajaloost tulevikuks õppida, vastas ta, et ,,ilma üllatusteta tulevik oleks kõige üllatavam".
Ajaloo käigus on Euroopa kontinent olnud pidevalt sõjaliste sündmuste keerises. Lääne-Euroopas oli viimaseks suurimaks kohalikuks sõjaliseks konfliktis Teine maailmasõda, mis on senini olnud kõige laastavam konflikt maailma ajaloos. Seetõttu on tähelepanuväärne, et Euroopa integratsiooni tulemusena on esmajärjekorras suudetud ära hoida riikide omavahelisi vägivaldseid kokkupuuteid, on suurenenud koostöö ja hetkel näib relvastatud kokkupõrge võimatuna, vähemalt Lääne-Euroopas.
1883. aastal ütles Hiram Maximi sõber, et kui sa soovid tõelist raha teenida, siis leiuta midagi sellist, mis aitaks eurooplastel üksteist kiiremini tappa. Ta võttis nõu kuulda ja 1885. aastaks oli valminud esimene automaatkuulipilduja. Seega on praegune rahumeelne Euroopa tõesti tõeline üllatus.
Ajaloolises kontekstis on ilmselt tegemist ühe edukaima projektiga, mis on taganud rahu ja stabiilsuse. Selle tulemusena on välja kujunenud küllaltki tugev sotsiaalkapital. Mõiste sotsiaalkapital tähendab inimeste vaheliste suhete kvaliteeti ühiskonnas.
Korduvalt meeldiv suhtlus loob usaldust 1. See hoiab ja tugevdab norme ja väärtusi, mis arendavad ühiskonnas vastastikku kasulikku koosolemist. Selline rahumeelne integratsioon ja sotsiaalkapital on olnud omalaadselt unikaalne protsess, mida ilmselt ei suutnud keegi ette ennustada, sest seda pole varem esinenud mitte kusagil maailma ajaloos.
See on peamisi põhjusi, miks ma isiklikul tasandil toetan Euroopa jätkuvat ja laiaulatuslikumat koostööd ja leian, et see on parim viis olla maailmas esirinnas nii kultuuriliselt kui ka eelkõige teadusliku arengu poolest.
Riigid olid omakasupüüdlikud
Samal ajal on Euroopa kogukonda tihti kasutatud propagandistlikel eesmärkidel. Seda iseloomustab kõige paremini Nicholas Garlandi karikatuur, kus kõige alumisel astmel on rassistlik inimene, edasi tuleb sektarianist, järgmisena natsionalist, siis patrioot ning viimasel astmel seisab rahvusülene inimene.
Ma ei kahtlegi, et tänapäeva Euroopa kogukonnas on välja kujunenud kodanikke, kes identifitseerivad ennast eelkõige eurooplastena, mitte enam kindla etnilise grupi järgi. Selle tulemusena on välja kujunenud grupp poliitikuid, kes on asunud muutunud olukorda oma isiklike huvide nimel ära kasutama.
Kui sageli räägitakse, et Euroopa integratsiooni peamiseks põhjuseks oli tulevaste sõdade ärahoidmine, siis ei tasu unustada, et riigid olid pragmaatilised ning omakasupüüdlikud ja neid juhtivate poliitikute eesmärk oli võimu kindlustamine, milleks valiti heaolu ja stabiilsuse suurendamine.
Viimase poolsajandi jooksul on riigid loovutanud vabatahtlikult ja sageli isegi enese teadmata osa oma iseseisvusest rahvusülestele institutsioonidele, samuti on arenenud taristu ja infotehnoloogia veelgi suurendanud üleeuroopalist läbikäimist ja vähendanud niimoodi kohalike keskuste ülemvõimu oma territooriumil elavate kodanike üle.
Parimaks näiteks Euroopa oma võimu huvides ära kasutamisel on Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Tulles võimule, kujutas ta ennast kui kaasaegset Euroopa-meelset uuendajat, kelle eesmärgiks on Prantsusmaa rohkem integreerida Euroopasse ja olla nii paremini valmis 21. sajandi väljakutseteks.
Tegelikult on tegemist gollistiga, kelle eesmärgiks on oma riigi jõukama klassi heaolu säilitamine (tegemist on endise pankuriga). Kuna aga vastaskandidaat Marine Le Pen jättis endast niivõrd tagurliku mulje, siis oli lihtne progressiivne enamus tema vastu mobiliseerida ja niimoodi võita ülekaalukalt valimised.
Heaks näiteks Macroni gollismist, mis puudutab üleeuroopalist koostööd tehnoloogia valdkonnas, on tema eesmärk teha Pariisist Euroopa tehismõistuse uuringute keskus. Kuigi ta on oma kõnedes lubanud teha selles valdkonnas üleeuroopalist koostööd, on teised riigid nagu Saksamaa suhtunud sellesse skeptiliselt ja kardavad, et nende investeeringud lähevad lihtsalt Pariisi ja ise jäädakse tühjade kätega.
Seetõttu on tehismõistuse uurimine Euroopas endiselt killustunud ja riigid tulevad välja oma strateegiaga. Sellisel kujul jääb Euroopa endiselt valgusaastate kaugusele Ameerika Ühendriikidest ja isegi Hiinast.
Nüüdisajaks on suutnud kaasaegse tehnoloogiaga kohaneda peale eurooplaste ja ameeriklaste ka mitmed Aasia riigid, tuntumad neist Jaapan ja Hiina. Mõlemad riigid adapteerusid muutuva maailmaga vastavalt 19. ja 20. sajandil ning kohandusid, võttes omaks läänelikke majanduspõhimõtteid, kuid samas säilitades sõltumatuse ja võimaluse iseseisvalt edasi minna tehnoloogilistes edusammudes.
Selles protsessis omandasid nad Euroopas tekkinud Vestfaali süsteemi, mis määrab kindlaks rahvusriikide õigused ja kohustused omal territooriumil. Pärast 1648. aastat on toimunud kolm tööstuslikku revolutsiooni, viimane neist oli informatsioonitehnoloogia areng 2.
Kui esimeses pöördelises momendis olid Euroopa riigid pioneerid, siis viimases on jäädud Ameerika Ühendriikidest sammu võrra maha, mistõttu puuduvad Euroopas suured infotehnoloogilised firmad nagu Google või Amazon.
"Tänu süvenevale integratsioonile on viimastel aastatel olukord paranenud ja on näha Euroopa firmade edulugusid."
Peamiseks põhjuseks on turu killustatus ja ressursside puudus, et võistelda ühtse Ameerika turuga, mis annab alustavale ettevõttele palju suuremad eelised. Tänu süvenevale integratsioonile on viimastel aastatel olukord paranenud ja on näha Euroopa firmade edulugusid, Spotify Rootsist on heaks näiteks, kuid mahajäämus Ameerikast ja Hiinast on endiselt tuntav.
Praegu oleme neljanda tööstusrevolutsiooni künnisel, suure tõenäosusega muudab see fundamentaalselt maailma majandust, ühiskonda ja üksikisiku identiteeti 3. See nõuab üha suuremat koostööd avaliku ja erasektori vahel, samuti rahvusüleselt ja rahvusriikide vahel, kuid ka riikide ning tema halduses olevate kohalike omavalitsusüksuste vahel.
Senine rahumeelne integratsioon on näidanud, et ühe tugeva keskusega Euroopat on suhteliselt võimatu luua. Tsentraalse juhtimisega Euroopa koosneks erinevatest kultuuridest ja rahvustest, muutes nii selle haldamise ülimalt kalliks ja bürokraatlikuks ning seetõttu ei lahendaks peamist probleemi - olla maailmas konkurentsivõimeline, täpselt nagu eraldi rahvusriikidest koosnev Euroopagi.
Seega on mõlemad lahendused iganenud ja ei vasta enam 21. sajandi tingimustele. Et olla neljandas revolutsioonis esirinnas, on meie kontinendil vaja uudseid lähenemisi, mis võiksid paralleelselt olla rahumeelsed ja toetada avatud ühiskonna toimimist.
Euroopa ja Eesti võimalus
Tänu süvenevale integratsioonile on märke, mis näitavad, et edu saavutamiseks sammub Euroopa ajaloos senitundmatut teed. Heaks näiteks on Saksamaal Max Plancki ühingu poolt loodud uus tehniline keskus Cyber Valley 4.
Seal teevad koostööd kohalikud omavalitsused, Stuttgart ja Tübingen, kaks tehnikaülikooli, kohalikud ettevõtjad nagu Daimler ja Bosch, kuid samal ajal on investeerimisest huvitatud välismaised firmasid, näiteks Amazon.
Protsess on olnud kiire ja meelitanud kaasa inimesi ja ettevõtjaid üle maailma, olles kasuks kogu Euroopa kogukonnale, kuigi Saksamaa valitsuse otsene osa selles projektis on marginaalne.
Kaudselt on see just aga Berliinis resideeruva keskvõimu saavutus, sest just nemad on soodustanud integreeritust, kus erinevatel huvigruppidel üle Euroopa on autonoomne vabadus ja võimalus ise oma valikuid teha.
Selline võimude ülekattuvuse mudel on palju efektiivsem, kui kuskilt kaugelt, ühest keskusest lähtuv süsteemne juhtimine, nagu seda on Brüsselist juhitud ühtne euroföderatsioon. Lisaks on selline mudel parem klassikalisest Vestfaali süsteemist ja seega annaks Euroopale suurema konkurentsvõime maailma majanduses.
Selline uudne lähenemine võib olla eurooplastele võimalus, eriti majanduslikult ja teaduslikult, vastuseks üha globaliseeruvale ja konkurentsirohkemale maailmale. Senini on teised ühiskonnad endiselt kinni keskses juhtimises, kus näiteks Hiina või Venemaa puhul on see roll isegi kasvanud. Selline integratsioon tuleb kasuks ka väiksematele huvigruppidele ja riikidele, nagu Eesti.
Just tänu süvenevale integratsioonile on paljud kohalikud omavalitsused Euroopas saanud suurema autonoomia ja enesemääramisõiguse, see on kandunud edasi ka suurlinnadele, kes osalevad aktiivselt välisinvesteeringute iseseisval otsimisel ning omavad aina suuremat poliitilist sõnaõigust oma tuleviku määramisel.
Seetõttu ei saa globaliseerumist ja Euroopa integratsiooni pidada täielikuks vaenlaseks Eesti iseseisvusele, pigem me peaksime sellega kohanema ja olema Euroopas esirinnas, mis annaks meile võimaluse olla üks maailma neljanda tööstusrevolutsiooni juhtriike, kuid seetõttu peame leppima võimude ülekattuvuse mudeliga ja harjuma, et riigil pole enam täielikku võimu oma territooriumi ja kodanike üle, mis, nagu eelpool näidatud, võib olla Euroopa ja Eesti võimalus, et olla edukas 21. sajandil.
1 Sarrazin, Thilo. Soovmõtlemine lk 47.
2 Schwab, Klaus (2016). The Fourth Industrial Revolution: what it means, how to respond.
3 Schwab, Klaus (2017). The fourth industrial revolution. Crown Business, lk 2.
4 McGee, Patrick (2017). Germany's Cyber Valley aims to become leading AI hub. | Karl Kivil: Euroopa võimalus on koostöö | https://www.err.ee/959763/karl-kivil-euroopa-voimalus-on-koostoo | Globaliseerumist ja Euroopa integratsiooni ei saa pidada täielikuks vaenlaseks Eesti iseseisvusele, pigem me peaksime sellega kohanema ja olema Euroopas esirinnas, mis annaks meile võimaluse olla üks maailma neljanda tööstusrevolutsiooni juhtriike, leiab oma essees Karl Kivil. |
Lennukid pidid algse plaani kohaselt lendama üle Langenbrucki, et sellisel viisil avaldada austust Šveitsi lennunduspioneerile Oskar Biderile, kes suri sada aastat tagasi. Langensbruckist pärit Biden sai aastal 1913 esimesena hakkama sellega, et lendas mõlemas suunas üle Alpide. Lennunduspioneer oli seda tehes alles 22-aastane, vahendasid BBC ja Yle.
Paraku lendasid Patrouille Suisse'i lennukid üle aga Mümliswili linnast, kus oli parajasti käimas iga-aastane joodeldamisfestival.
Šveitsi kaitseministeerium vabandas eksituse pärast.
Kaks linna asuvad teineteisest vaid kuue kilomeetri kaugusel ning väidetavalt oli vigurlendurite üksuse juht näinud ülalt joodeldamisfestivali telki ja eeldanud, et see on seotud lennundusfestivaliga. Šveitsi relvajõudude esindaja märkis väljaandele Neue Zürcher Zeitung, et üksuse kerghävituslennukites F-5E Tiger II GPS-tehnoloogiat ei ole.
Šveitsi meedia teatel võtsid joodeldajaid ootamatult kohale saabunud lennusõu rõõmuga vastu. | Šveitsi õhuväe vigurlendurid tegid ülelennu vale linna kohal | https://www.err.ee/959764/sveitsi-ohuvae-vigurlendurid-tegid-ulelennu-vale-linna-kohal | Šveitsi õhuväe vigurlendurite üksus Patrouille Suisse sai nädalavahetusel hakkama omapärase eksimusega - nimelt tegid kerghävituslennukid F-5E Tiger II ülelennu vale linna kohal. |
Meeste kaheksa parema sekka on jõudnud kõik asetatud mängijad. Veerandfinaalides on vastamisi Vladimir Ivanov ja Kristofer Siimar, Mattias Siimar ja Siim Troost ning Kenneth Raisma ja Robin Erik Parts ning Kristjan Tamm ja Johannes Seeman, vahendab tennis.ee.
Kõige võimsamalt on kaheksa parema hulka sammunud tiitlikaitsja Ivanov, kes pole kaotanud geimigi. Raskete võitudega on veerandfinaali jõudnud Seeman, kes avakohtumises võitis 7:5, 7:5 Carl Bret Parkot ja teises ringis 6:4, 4:6, 6:3 Martin Petuhovi.
Naiste veerandfinaalides on põnevad vastasseisud. Katriin Saar läheb vastamisi Anet Angelika Koskeliga ja Helena Narmont Lissi Kubrega, Maria Lota Kaul mängib Maileen Nuudiga ning Elena Malõgina Valeria Gorlatšiga.
Meeste paarismängus on poolfinaalikoha kindlustanud Ivanov-Raisma ja Tamm-Martin Randpere. Neist esimeste vastane selgub vendade Siimarite ja Kris Oliver Maiberg-Petuhov vahelisest kohtumisest ning Tamm-Randpere saavad vastase Parts-Troost ja Ott-Artur Kasera-Marcus Kevin Rõuk vahelisest duellist.
Naiste paarismängus on neli parimat selgunud ja medaleid jagavad omavahel Nuudi-Gorlatš, Katriin Saar-Sofiya Chekhlystova, Viktoria Kleer Kliimand-Malõgina ja Koskel-Narmont.
Segapaarismängu poolfinaalides on vastamisi Malõgina-Ivanov ja Gorlatš-Randpere ning Narmont-Kevin Suvi ja Helina Lill-Morten Ritslaid.
Medalisaajate nimekirjast ei leia tänavu Piret Ilvest ja Liina Suurvarikut, kes varasematel aastatel noorematelt nii mõnegi võidu napsanud. Naispaaris jäid nad veerandfinaalis napilt alla tiitlikaitsjatele Koskel-Narmontile ning ka segapaaris (Suurvariku paariliseks Alex-Andre Ojassalu ja Ilvese paariliseks Johannes Seeman) jäi nende laeks veerandfinaal. | Ivanov jõudis Eesti meistrivõistlustel geimigi kaotamata veerandfinaali | https://sport.err.ee/959758/ivanov-joudis-eesti-meistrivoistlustel-geimigi-kaotamata-veerandfinaali | Kalevi tennisekeskuses peetavad Eesti meistrivõistlused tennise on jõudnud otsustavasse faasi ja teisipäeval selguvad, kes osalevad medalite jagamises. Võimalus võita meistrivõistlustel kolm medalit on säilinud meestest Vladimir Ivanovil ning naistest Elena Malõginal, Valeria Gorlatšil ja Helena Narmontil. |
Kaitseministeeriumi andmetel oleksid 2,2 miljardi dollari suuruses paketis näiteks tankid M1A2T Abrams ja raketisüsteemid Stinger, vahendas Reuters.
Hiina Rahvavabariik on võimalikku relvatehingut kritiseerinud. Kui eelmisel kuul võimalikust relvamüügist esimest korda teatati, hoiatas Hiina välisministeerium, et relvamüük Taiwanile võib kahjustada Washingtoni ja Pekingi kahepoolseid suhteid.
Pentagon teatas omakorda kommentaariks, et 108 Abramsi tanki 250 Stingeri raketisüsteemi müük mingit põhimõttelist sõjalist tasakaalu regioonis ei muudaks.
Reutersi teatel on teade relvamüügi ettepanekust esitatud USA kongressile juba eelmisel kuul.
USA näol on tegu Taiwani ehk Hiina Vabariigi peamise relvastusetarnijaga. Hiina Rahvavabariik peab aga Taiwani oma mässuliseks provintsiks ning Peking pole kunagi välistanud võimalust, et saare üle kontrolli saavutamiseks võidakse kasutada ka sõjalist jõudu.
Taiwani president Tsai Ing-wen ütles juba märtsis, et Washington on vastanud positiivselt Taiwani taotlusele kaitsevõime tugevdamiseks uut relvastust müüa. USA ja Taiwani vahel ametlikke diplomaatilisi suhteid pole, kuid samas kehtib Ameerika Ühendriikides seadus, mille kohaselt tuleb Washingtonil Taiwani viimase kaitsmisel aidata. | USA välisministeerium kiitis heaks võimaliku suure relvamüügi Taiwanile | https://www.err.ee/959755/usa-valisministeerium-kiitis-heaks-voimaliku-suure-relvamuugi-taiwanile | USA välisministeerium kiitis heaks võimaliku suuremahulise relvamüügi Taiwanile. |
Avaetapil teise koha teeninud Rõngu triumfeeris laupäeval Viljandis, kogudes neli võitu väravate vahega 16:3. Rõngu mängis koosseisus Sander Reemets, Ülo-Sverre Seppa, Gero Mekk, Andre Uin, Andre Seppa, Pärt Laas ja Tevol Tamm.
Teise, kolmanda ja neljanda koha saanud JK Jalgpallihaigla, Tartu FC TRT77 ja FC Mulgi kogusid kõik võrdselt viis punkti, Mauruse Saurused jäid punktita.
Kuna Rõngu Unitedil oli esimese etapi teise kohaga pääse finaalturniirile kindel, tagasid seekord koha JK Jalgpallihaigla ja Tartu FC TRT77. Finaalturniir toimub 17. augustil Pärnus, kuid enne peetakse kolmas etapp 21. juulil Türil.
Rannajalgpalli rahvaliiga 2. etapp 6. juulil Viljandis:
1. Rõngu United 12 punkti
2. JK Jalgpallihaigla 5 punkti
3. Tartu FC TRT77 5 punkti
4. FC Mulgi 5 punkti
5. Mauruse Saurused 0 punkti
Tulemused:
FC Mulgi - Rõngu United 0:3
Tartu FC TRT77 - Mauruse Saurused 3:1
JK Jalgpallihaigla - FC Mulgi 1:1, pen 3:1
Rõngu United - Tartu FC TRT77, 5:1
Mauruse Saurused - JK Jalgpallihaigla 1:2
FC Mulgi - Tartu FC TRT77 2:2, pen 3:2
Mauruse Saurused - Rõngu United 0:5
Tartu FC TRT77 - JK Jalgpallihaigla 2:2, pen 0:2
Mauruse Saurused - FC Mulgi -:+
Rõngu United - JK Jalgpallihaigla 3:2 | Rannajalgpalli rahvaliiga teise etapi võitis Rõngu United | https://sport.err.ee/959752/rannajalgpalli-rahvaliiga-teise-etapi-voitis-rongu-united | Viljandis toimunud rannajalgpalli rahvaliiga teise etapi võitis kindlalt Rõngu United. |
Anne Veski ja Reketi ühiskontserdi juhatab sisse Tallinna merepäevade avatseremoonia, kus osalevad Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, Tallinna Sadama kapten Ain Klaus, Lennusadama kapten Lauri Väinsalu, BLRT Grupi kinnisvara arendusdirektor ja Noblessner Arendus OÜ juhatuse liige Ivar Piirsalu ja Haven Kakumäe OÜ juhatuse esimees Neeme Kaarma.
Estraadilaulja Anne Veski teeb festivali avamisel oma debüüdi Tallinna merepäevadel. "Esinen merepäevadel esimest korda ning loomulikult soovin publikut üllatada, mida ühiskontsert koos Reketiga kindlasti ka võimaldab. Esitamisele tulevad meie mõlema tuntud lood ning kindlasti võtan repertuaari ka rohkem mereteemalisi laule," sõnab Anne Veski.
Tallinna merepäevade fookuses on mereäärsete alade avamine linnarahvale ja mereliste tegevuste tutvustamine ning seda hea muusika saatel. 12.-14. juulil astuvad kõigis sadamates üles mitmed armastatud Eesti artistid.
Vanasadama jahisadamas saab kuulata näiteks Victor Cronet ja Stig Rästatning ansambel Ultima Thule, Tõnis Mägi ja Vaiko Epliku etteastet, Lennusadamas Ska Faktorit ja Lennat, Noblessneris Lepatriinut ja Chalice'ining Haven Kakumäe jahisadamas ansambel L´Doradot ja Kõrsikuid. Enamik Tallinna merepäevade kontserte on kõigile külastajatele tasuta. Tutvu programmiga.
Kokku leiab sündmusi kolme päeva jooksul neljast sadamast: Vanasadam, Lennusadam, Haven Kakumäe jahisadam ja Noblessneri sadamalinnak. | Tallinna merepäevad avab Anne Veski ja Reketi esimene ühiskontsert | https://menu.err.ee/959751/tallinna-merepaevad-avab-anne-veski-ja-reketi-esimene-uhiskontsert | 12. juulil avab Tallinna merepäevade festivali kontsert, mis toob esimest korda koos lavale estraadikuninganna Anne Veski ja räppar Reketi. |
Valdav osa lindudest on aktiivsed päeval, mistõttu peavad nad suvisel ajal taluma tavatult kõrget temperatuuri. Eriti head füsioloogilised kohastumused on kuumaga toimetulekuks kõrbealade lindudel, kuid arvestades viimaste kümnendite kuumalaineid parasvöötmes peavad ka Eesti linnud kuumaga kohastuma, kirjutab ajaveebis Linnuvaatleja innuökoloogia teadur Marko Mägi.
Lindude keskmine kehatemperatuur on püsisoojaste loomade seas kõrgeim – kui imetajatel on see ligikaudu 37 °C, siis lindudel ligikaudu 41 °C. Kuigi kõrge kehatemperatuur tagab lendamiseks vajaliku kiire ainevahetuse, võib külmades ja tavatult kuumades oludes see linnule probleemne olla. Nii kuumades oludes enda jahutamiseks kui ka külma vältimiseks on lindudel mitmeid kohastumisi.
Väike lind kaotab suhteliselt kiiremini vett kui suur. Kuna just veekao vähendamine on olulisim kuumalaine üleelamiseks, on lindude seas tavapärane päeva kuumimal ajal varjus püsimine ja veevannide võtmine. Kuid lisaks on neil varuks kohastumus, mis esmapilgul loogiline ei tundu: nimelt tõstavad linnud ajutiselt kehatemperatuuri tavapärasest kõrgemaks, 45–47 °C-ni. Seda nähtust nimetatakse ajutiseks hüpertermiaks, mis ei ole siiski palavik, mille puhul organismi kehatemperatuur tõuseb patoloogiliste protsesside tulemusena.
Linnud ei jahuta end higistades. Neil puuduvad higinäärmed, mistõttu jahutavad nad end lõõtsutades ning selle käigus eraldub organismist ka vett. Kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist ajutiselt kõrgemaks tõstes väheneb erinevus välistemperatuuri ja linnu kehatemperatuuri vahel, mistõttu on vähemalt päeva kuumimal perioodil võimalik vett säästa, sest temperatuuride ühtlustudes väheneb veekadu.
Ajutine hüpertermia on lindude seas üsna tavaline, sest hoiab kokku energiat ja suurendab ellujäämust. Paraku ei ole veel teada, kuidas see nähtus on lindude seas levinud – kuna vastavaid uuringuid on vaja teha laboris, on seni nähtust kirjeldatud vähestel liikidel.
Saamaks parema ülevaate, millised linnuliigid ja millises ulatuses ajutist hüpertermiat kasutavad, analüüsiti 33 erineva liigi – lisaks värvulistele kaasati ka tuvilised, öösorrilised, vurilalised, kanalised, siniraalised, papagoilised, kakulised ja käolised – uuringute andmed.
Õhutemperatuuri tõustes üle 37 °C erines lindude "kuumenemine" sõltuvalt liigist seitsmekordselt: õhu soojenemisel ühe kraadi võrra tõstis näiteks händ-ruugetuvi (Zenaida macroura) kehatemperatuuri 0,05 °C, kangurlindlane Sporopipes squamifrons aga 0,37 °C. Oli teada, et termoregulatsiooni võime sõltub keha suurusest, kuid andmete koondamisel selgus, et mõnede lindude puhul on hüpertermia kujunemisel oluline pigem evolutsiooniline põlvnemine.
Hüpertermiat kasutavad tõhusamalt laululinnud, papagoid ja kakud, kuid tuvid, öösorrid ning vurilad mitte nii väga. Keha temperatuuri tõstmisega said edukamalt hakkama väikesed värvulised, kes võrreldes suuremate lindudega vabanesid liigsest soojusest lõõtsutamata ka kuumades oludes; suurema kehaga öösorrilised ja vurilalised lõikasid hüpertermiast märksa vähem kasu. Kuigi vee aurustumise vähendamine hüpertermia abil oli tõhusam just väikestel värvulistel, suudavad ka suured linnud säästa olulisel määral vett eriti pikka aega kestva põua korral.
Seega on hüpertermia väikeste, puuduliku lõõtsutamisvõimega lindude põhiline strateegia kuumas kliimas vett säästa. Siiski ei ole hüpertermiast kasu ekstreemsetes tingimustes, mil õhusooja on üle 50 °C, sest kehatemperatuur 45 °C (meelindlase Lichenostomus ornatus kehatemperatuur tõusis 45,51 °C-ni) on linnu jaoks lähedane surmavale ja pikka aega ei ole võimalik end nii kuumana hoida.
Kliimasoojenemise tingimustes muutub hüpertermia kui ellujäämisstrateegia kasutamine järjest olulisemaks ning võib määrata liikide arvukust või levikut.
Uurimus ilmus ajakirjas Functional Ecology. | Linnud tõstavad kuumaga toime tulemiseks kehatemperatuuri | https://novaator.err.ee/959749/linnud-tostavad-kuumaga-toime-tulemiseks-kehatemperatuuri | Lindudel on kuuma ilmaga toime tulemiseks mitmeid esmapilgul kummalisena tunduvaid kohastumusi. |
"Ma ei tunne suursaadikut, kuid meile ta ei meeldi ja Ühendriikides temast hästi ei mõelda. Me ei kavatse enam temaga asju ajada," kirjutas president sotsiaalmeedias.
Briti valitsus üritas esmaspäeval leevendada suursaadiku memode tekitatud kahju suhetele Washingtoniga ning teatas, et otsib inimest, kes dokumendi avalikkusesse lekitas.
Suursaadik Kim Darrochi sulest pärinenud salastatud memod nägid päevavalgust ajalehes Mail on Sunday ning nende sisu tekitas Londoni võimukoridorides suure keeristormi.
Ühes memos nimetati USA presidendi Donald Trumpi valitsust "ainulaadselt düsfunktsionaalseks", teises aga nimetati USA juhti "saamatuks" ja "ebakindlaks".
Suurbritannia peaministri Theresa May valitsus kinnitas esmaspäeva õhtul veelkord täielikku toetust oma USA suursaadikule Kim Darrochile. "Kim Darrochil on endiselt peaministri täielik toetus," ütles valitsuse eestkõneleja.
Trumpi käest sai seoses suursaadiku skandaaliga oma osa ka ametist lahkuv peaminister Theresa May.
Trumpi sõnul on tal heameel, et May ametiaega saab peagi läbi, sest tema töö Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise korraldamisel jättis tugevasti soovida.
"Olen suhtunud äärmiselt kriitiliselt viisi, kuidas Suurbritannia ja Theresa May on Brexitit korraldanud. Millise segaduse tema ja tema esindajad on loonud. Ma rääkisin talle, kuidas asju peaks ajama, aga ta otsustas minna eri suunas," seletas Trump.
"Hea uudis võrratule Suurbritanniale on see, et neil on peagi uus peaminister. Kuigi nautisin suuresti eelmise kuu vägevat visiiti, siis kõige rohkem avaldas mulle muljet kuninganna," jätkas Trump. | USA president teatas, et ei suhtle enam teda solvanud Briti suursaadikuga | https://www.err.ee/959720/usa-president-teatas-et-ei-suhtle-enam-teda-solvanud-briti-suursaadikuga | USA president teatas, et ei soovi enam suhelda Suurbritannia USA suursaadiku Kim Darrochiga, kes oma lekkinud memodes teda maha tegi. |
"Välisministeeriumi andmetel ei ole Eesti vabariik sõlminud välissuhtlemisseaduse alusel ühtegi välislepingut ega muud õigusakti Läti vabariigiga alkoholiaktsiiside ühtlustamiseks või nende kooskõlastamiseks, mis kohustaks Eesti vabariigi valitsust vastavat välislepingut ja selle eelnõud riigikogule esitama. Ka riigikantselei, rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi andmetel sellist lepingut sõlmitud ei ole," teatas Ratas vastuseks Reformierakonda kuuluva riigikogu liikme Aivar Sõerdi arupärimisele.
Ratas lisas, et Eesti ja Läti rahandusministeeriumide vahel toimub regulaarne aktsiisipoliitikaalane koostöö teabevahetuse vormis ja meenutas, et endine tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kirjutas 2017. aasta detsembris alla kolme Balti riigi ühiste kavatsuste memorandumile, millega Eesti, Läti ja Leedu leppisid kokku ühistes kavatsustes alkoholi- ja tubakatarbimist vähendavate ning tervislikku toitumist edendavate poliitikate kujundamisel.
"Kuid ühiste kavatsuste koostöömemorandumi puhul ei ole tegemist välislepinguga välissuhtluse seaduse mõttes ega valitsustevahelise kokkuleppega;" selgitas Ratas.
Ühiste kavatsuste koostöömemorandumis kutsutakse üles Balti riikide valitsusi vahetama riikide vahel teavet ja kogemusi ning seadma sisse riigisiseseid piiranguid alkoholireklaamile ja kättesaadavusele, seisab vastuses.
"Koostöömemorandum ei kohusta riikide valitsusi üksteist teavitama alkoholi aktsiisimäärade muutmisest ning tegemist on riikidevahelise valdkondliku koostöö kujundamise kokkuleppega," märkis Ratas. | Jüri Ratase sõnul pole alkoholiaktsiisi asjas Eestil ja Lätil siduvat lepet | https://www.err.ee/959739/juri-ratase-sonul-pole-alkoholiaktsiisi-asjas-eestil-ja-latil-siduvat-lepet | Eestii valitsus ei ole sõlminud Lätiga siduvaid kokkuleppeid ühiseks
alkoholiaktsiisi tõstmiseks, langetamiseks ega alkoholi aktsiisimäärade kooskõlastamiseks, ütleb peaminister Jüri Ratas. |
Juncker peab pärast Euroopa Liidu Nõukogu esmaspäevast otsust toetada Euroopa Parlamenti asunud Andrus Ansipist ning rumeenlasest Corina Creţust vabaks jäänud kohtadele uute volinike nimetamist nüüd kandidaatidega kohtuma, et hinnata nende üldist ametisse sobivust, enne kui nad europarlamendi ette kuulamistele läheksid. Kuid arvestades, et Euroopa Parlamendi viimane plenaaristung enne septembrini kestvat suvepuhkust on juba järgmisel nädalal, võib juhtuda, et Juncker ei leia enne seda võimalust Simsoni ja Rumeenia valitsuse esitatud Ioan Mircea Pașcuga kohtumiseks, kirjutab väljanne Politico teisipäeval.
Euroopa Parlamendis peaks uute volinikukandidaatide kuulamine toimuma töökavade kohaselt juba esmaspäeval, kuid selleks peaks Juncker nendega kohtuma veel selle nädala keskel ning teatama parlamendile, millised valdkonnad ta uutele volinikele annaks. Juncker on aga kuni kolmapäevani Kiievis, kus toimub Euroopa Liidu ja Ukraina tippkohtumine. Kolmapäeval toimub Brüsselis ka Euroopa Komisjoni iganädalane istung ning neljapäeval on Junckeril kavas kohtumine Austria Kärnteni liidumaa juhi Peter Kaiseriga, kirjutas Politico. "Ja kes sooviks, et Komisjoni president kiirustaks tähtsa otsusega määrata ametisse inimesed, keda president ei soovi ega enda hinnangul ka ei vaja," tõdes Politico.
Teatavasti on Juncker öelnud, et tema hinnangul ei peaks liikmesriigid - ehkki neil on formaalselt selleks õigus - nimetama ametisse volinike nende asemele, kes suunduvad Euroopa Parlamenti, kuna neljaks kuuks ei ole neile piisavalt tööd ning see tooks kaasa kuni miljonieurose lisakulu EL-i eelarvele. Juncker esitas selle kohta liikmesriikide valitsusi esindavale EL-i Nõukogule ka vastava ettepaneku, mille aga liikmesriigid esmaspäeval tagasi lükkasid.
"Eesti on seisukohal, et kõikidel liikmesriikidel peab olema Euroopa Komisjonis võrdne esindatus. Valitsus ja riigikogu on kiitnud heaks Kadri Simsoni esitamise kandidaadiks nii järgmisesse Euroopa Komisjoni kui ka Andrus Ansipi Euroopa Parlamenti asumise järel tühjaks jäävale ametikohale praeguse Komisjoni koosseisus," ütles valitsuse pressiesindaja Mariann Sudakov juuni lõpus ERR-ile.
Kui Simsoni ja Pașcu kohtumist Junckeriga sel nädalal ei toimu, lükkub nende kinnitamine Euroopa Parlamendis suvepuhkuse järgsesse aega. Euroopa Parlamendi esimene plenaaristung, kus vahevolinikud võidakse kinnitada, algab 16. septembril.
See aga teeb liikmesriikidele veelgi keerulisemaks seletada, miks on vaja järelejäänud mõneks nädalaks oma asendusvolinikke esitada.
Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni ametiaeg lõppeb 31. oktoobril. | Simsoni kinnitamine Euroopa Parlamendis võib toimuda alles septembris | https://www.err.ee/959743/simsoni-kinnitamine-euroopa-parlamendis-voib-toimuda-alles-septembris | Eesti valitsuse esitatud kandidaat Euroopa Komisjoni voliniku kohale Kadri Simson ei pruugi jõuda kinnitamiseks Euroopa Parlamendi ette enne septembrit, kuna Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kes on vastu niinimetatud vahevolinike nimetamisele, võib ametissenimetamiseks vajalike protseduuridega venitama hakata. |
Tiimil napib sponsoreid, sest šampoonibränd Alpecin ja rattatootja Canyon ilmselt lahkuvad toetajate ringist. Mõlemad sponsorid soovivad keskenduda tõusvale tähele Mathieu van der Poelile, vahendab Spordipartner.ee.
Azevedo sõnul on läbirääkimised tiimi liidri Ilnur Zakariniga, keda on seostatud ka CCC Teamiga, pooleli. "Ma ei tea, kas Zakarin jääb või lahkub. Rääkisime sellest mõni nädal tagasi, kuid praegu ei ole otsust langetatud," lisas Azevedo.
Katjuša-Alpecini ratturid on tänavu pälvinud vaid viis võitu, millest kaks on rahvuslikud meistritiitlid. Itaalia meedia andmetel kaalub Katjuša-Alpecini omanik, Venemaa miljonär Igor Makarov võimalust jätkata järgmisel aastal ainult noortega. Oma otsuse lubas ta teatavaks teha Touri esimesel puhkepäeval.
Järgmiseks hooajaks on meeskonnal siduvad lepingud kümne ratturiga. "Praegu ei saa ma tuleviku kohta midagi öelda. Otsuseid langetab Igor Makarov. Me ei ole 2020. aasta nimel tööd alustanud. Ma ei ole närvis. Selline on lihtsalt olukord. Oleme keskendunud Tourile," rääkis Azevedo. | Katjuša-Alpecini kohal hõljuvad murepilved | https://sport.err.ee/959734/katjusa-alpecini-kohal-holjuvad-murepilved | Rein Taaramäe endise tööandja Katjuša-Alpecini seis pole kiita. Šveitsis registreeritud klubi mänedžer Jose Azevedo kinnitas, et ta ei saa praegu ratturitele järgmiseks hooajaks lepinguid pakkuda. |
Ameeriklannale määrati 10 000 dollari suurune rahatrahv. Meedia teatel olevat rikkumine aset leidnud enne turniiri algust, kui Williams tegi reketit loopides ühele harjutusväljakule liiga.
24. slämmiturniiri võitu jahtiv Williams läheb teisipäevases veerandfinaalis vastamisi kaasmaalanna Alison Riske'iga, eeldatavasti kommenteerib ta trahviga seotud asjaolusid mängujärgsel pressikonverentsil.
Itaallasele Fabio Fogninile määrati ebasportliku käitumise eest 3000 dollari suurune rahatrahv. Maailma 10. reket langes tänavu konkurentsist välja kolmandas ringis, kui jäi kolmes setis alla ameeriklasele Tennys Sandgrenile. Fognini polnud rahul, et pidi mängima 14. väljakul ja avaldas muuhulgas arvamust, tenniseklubile tuleks pomm alla panna.
Lisaks määrati 8000-dollariline rahatrahv austraallasele Nick Kyrgiosele, kes kaotas teises ringis Rafael Nadalile. Kyrgiost trahviti mitmete ebasportlike vahejuhtumite eest, mis leidsid aset nii tema esimese kui teise ringi kohtumise ajal. | Wimbledon trahvis Serena Williamsit väljaku lõhkumise eest | https://sport.err.ee/959738/wimbledon-trahvis-serena-williamsit-valjaku-lohkumise-eest | Wimbledoni korraldaja All England Club määras läbi aegade edukaimale naistennisistile Serena Williamsile trahvi väljaku lõhkumise eest. |
Noortele pakub tööd ligi 550 ettevõtet.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul mõjutas kahe aasta tagune seadusemuudatus oluliselt laste ja noorte aktiivsust tööturul. "Juba kaks aastat pole vaja alla 15-aastase palkamiseks küsida tööinspektsiooni luba. Noore kohta tuleb vaid sisestada andmed tööregistrisse kümme päeva enne tööleasumist. Samuti võivad 13-14aastased töötada seitse tundi päevas," ütles ta.
Miidla-Vanatalu rõhutas, et ka tööle asumisel vastutab lapse heaolu eest alati lapsevanem. "Kõikide alaealiste, sealhulgas 16- ja 17-aastaste tööle lubamiseks on tarvis lapsevanema nõusolekut. Vanem peab tutvuma lapse tulevase töö tingimustega, näiteks mitu tundi noor päevas töötab, mis kellaaegadel, millised on tööülesanded. Kui pakutav töö on sobiv, siis annab vanem nõusoleku ning alles seejärel sõlmitakse noorega tööleping. Kui vanema nõusolek puudub, siis on tööleping tühine."
Tööinspektsioon kontrollib tööregistrisse sisestatu põhjal, kas pakutav töö on noorele sobiv. Kahtluste tekkimisel töö sobivuse osas võtab jurist tööandjaga ühendust, et leida võimalus töökohta või –tingimusi noorele sobivaks kohandada. Kui kümne tööpäeva jooksul pole tööandjaga ühendust võetud, saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada.
Tööinspektsioon saadab ka alla 15-aastase lapse tööandjale selgitava märgukirja, millega lapse töötamise puhul peab seadusest tulenevalt arvestama. Tegemist pole ettekirjutusega, vaid suunava- ja abistava materjaliga tööandjale, et aidata teha õigeid valikuid. | Alla 15-aastaste töötajate arv on aastaga oluliselt kasvanud | https://www.err.ee/959737/alla-15-aastaste-tootajate-arv-on-aastaga-oluliselt-kasvanud | Tööandjate valmisolek noortele tööd pakkuda on mullusega võrreldes märkimisväärselt kasvanud. 8. juuli seisuga oli tööinspektsioonile laekunud 990 teadet 3500 alla 15-aastase lapse töötamise kohta, sams kui mullu samal ajal oli teada antud 2708 lapse töötamisest. |
Ühtlasi pakkus Tuneesia ka ühe jalgpalliajaloo õnnetuima vahetuse. 90 minuti täitudes oli Tuneesia Ghana vastu veel 1:0 peal, kui värava oli löönud Taha Khenissi. Platsile toodi seisu kindlustama kaitsja Rami Bedoui, kes paraku minut hiljem saatis esimese puutega palli oma võrku, vahendab Soccernet.ee.
Lisaajal mängu veel ära ei lahendatud ning nii nägid pealtvaatajad juba kolmandat korda kaheksandikfinaalide jooksul penaltiseeriat. Eksijaks oli seal Ghana mängija Caleb Ekuban ja kuivõrd tuneeslased lajatasid kõik löögid võrku, siis pääsesid edasi nemad.
Elevandiluurannik alistas 1:0 Mali, ainsa värava Elevandiluuranniku tähtmängija Wilfried Zaha.
Kaheksa parema seas kohtuvad Senegal ja Benin, Madagaskar ja Tuneesia, Elevandiluurannik ja Alžeeria ning Nigeeria ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
Tulemused:
Mali – Elevandiluurannik 0:1
Ghana – Tuneesia 1:1, penaltid 4:5
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Täpne penaltiseeria heastas jalgpalliajaloo ühe õnnetuima vahetuse | https://sport.err.ee/959731/tapne-penaltiseeria-heastas-jalgpalliajaloo-uhe-onnetuima-vahetuse | Aafrika Rahvaste Karikal selgusid viimased veerandfinalistid, lisaks nägi turniir juba kolmandat penaltiseeriat, milles oli seekord edukam Tuneesia. |
Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis oli 62 miljonit vähem kui möödunud aasta samal ajal.
Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16 protsenti kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11 protsenti) ja Läti (9 protsenti). Eksport suurenes enim Hispaaniasse (34 miljonit eurot), Hollandisse (28 miljonit eurot) ja Norrasse (24 miljonit eurot). Hispaaniasse ja Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete (õlid, raske kütteõli, põlevkivikütteõli) ning Norrasse mitmesuguste tööstustoodete eksport (kokkupandavad puitehitised). Enim kahanes eksport Belgiasse (17 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.
Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (15 protsenti kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14 protsenti), puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning mehaanilisi masinaid (kõigi osatähtsus 10 protsenti). Ekspordi kasvu mõjutas enim mitmesuguste tööstustoodete (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (23 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (22 miljonit eurot) väljaveo suurenemine.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 74 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 9 protsenti ning reeksport 7 protsenti. Enim suurenes mitmesuguste Eesti päritolu tööstustoodete väljavedu.
Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti kogu impordist), Saksamaalt (11 protsenti) ning Leedust ja Rootsist (mõlema osatähtsus 10 protsenti). Kõige rohkem suurenes import Rootsist ja Leedust (mõlema kasv 15 miljonit eurot) ning Venemaalt (11 miljonit eurot). Rootsist suurenes enim elektriseadmete, Leedust mineraalsete toodete ja Venemaalt keemiatööstuse tooraine ning toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (44 miljonit eurot), selle põhjus oli mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13 protsenti kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (mõlemaid 12 protsenti) ning mehaanilisi seadmeid (11 protsenti). Kõige enam suurenes mehaaniliste masinate ja keemiatööstuse tooraine ja toodete (mõlemad 21 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (51 miljonit eurot) sissevedu. | Mais kasvas eksport aastases võrdluses kaheksa protsenti | https://www.err.ee/959733/mais-kasvas-eksport-aastases-vordluses-kaheksa-protsenti | Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaheksa protsenti ja import kolm protsenti. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük. |
2019. aastal on koostöös M-Spordi, Pirelli, MM-Motorspordi ja OT Racinguga korraldatava sarja peaauhinna väärtuseks 90 000 eurot. Igal etapil on heitlus selles sarjas olnud väga tihe ja sama on oodata ka Shell Helix Rally Estonial. Estonian Junior Challenge sõidetakse Eesti meistrivõistluste klassi EMV3 sees. Selles klassis on Rally Estonial ka palju välissõitjaid.
Ametlikul WRC promotsioonirallil lähevad Ford Fiesta R3 autodega sõidetava Estonian Junior Challenge liidrina starti Ken Torn ja Kauri Pannas. Sel aastal on nende nimel ka kaks ERC FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste etapivõitu ERC 3 Junior klassis M-Sport meeskonna Ford Fiesta R2T võistlusautoga.
"Kodune konkurents on maru tugev, kõik poisid on väga kiired ja lihtsat pole siin midagi. Loomulikult on hea, et sellise mastaabiga sündmus Eestis korraldatakse, eks suurem tähelepanu on arusaadavalt WRC sõitjatel, aga usun, et ka meie saame piisavalt pildis olla," arutles Ken Torn. "Lisaks veel ka välissõitjad, kellega saab enda kiirust võrrelda. Rally Estonia on alati olnud mõnusa atmosfääriga ja saame nautida head rallinädalavahetust. Meie eesmärk on auto tervelt koju tuua ja koguda võimalikult palju punkte."
Liidritest 30 punkti kaugusel on Robert Virves ja Sander Pruul, kolmandad, üheksa punkti kaugusel teisest kohast on Roland Poom ja Ken Järveoja, kes osalevad tänavu Junior WRC-sarjas ja kelle parim tulemus selles sarjast on Rootsi teine koht. Kokkuvõttes on nad hetkel viiendad. Neljandalt ja viiendalt kohalt leiab vastavalt Kaspar Kasari, kelle kaardilugejaks on Rally Estonial Gabriel Müürsepp ning Gregor Jeetsi ja Kuldar Siku. Kõik sõitjad on Rally Estonial stardis.
Eestlastest sõidab EMV3 klassis Peugeot 208 R2 autoga Georg Linnamäe, kelle kaardilugejaks on Volodymyr Korsia. Väliskülalistest tasub ära märkida 2018. aasta Prantsusmaa juunioride meister Adrien Fourmaux koos Renaud Jamouliga, kes on tänavu osalenud ka autoralli maailmameistrivõistlustel. Samuti Adam Westlund koos Joakim Sjöbergiga, kes on hetkel Läti meistrivõistluste liidrid juuniorklassis. Kaugeimad külalised esiveoliste autode klassis tulevad aga Indiast ja Tšiilist.
Tänavune Rally Estonia sõidetakse Lõuna-Eesti teedel 12.-14. juulini. ERR-i spordiportaal vahendab Rally Estoniat otseblogis. | Ken Torn Rally Estoniast: eesmärk on koguda võimalikult palju punkte | https://sport.err.ee/959730/ken-torn-rally-estoniast-eesmark-on-koguda-voimalikult-palju-punkte | Shell Helix Rally Estonia on Eesti autoralli meistrivõistluste etapiks ja selle sarja raames sõidetakse Estonian Junior Challenge sari. |
"Sel nädalal kirjutame alla ühiste kavatsuste protokolli Hiina ettevõttega CREC, mis on maailma suurim ehitusfirma," ütles Vesterbacka Soome ringhäälingu Yle teatel. Vesterbacka kinnitusel on Hiina ettevõttel, mis on spetsialiseerunud raudtee-ehitusele, unikaalne oskusteave suurte tunneliprojektide elluviimiseks. CREC on Hiinas rajanud rohkem kui 18 000 kilomeetrit raudteetunneleid.
Vesterbacka ettevõtte Finest Bay Area Development teatel võtaks ehitustööd aega kuus aastat ning selles osaleks aastas 20 000 inimest.
Sama kinnitas ka uurimisinstituudi Taloustutkimus uuringujuht Pasi Holm, kelle hinnangul lisaks tunneli ehitus Soomes 20 000 ja Eestis 6000 töökohta aastas.
Vesterbacka sõnul soovib ta tunneli tööle saada juba 2024. aasta lõpus. "Partnerluslepe, mille me allkirjastame, aitab hoida tunneliprojekti graafikus," ütles ta.
Vesterbacka on tunneliprojekti elluviimiseks juba varasemalt sõlminud eelkokkuleppe Hiina rahastajatega.
Ettevõtja on siiski rõhutanud, et hiinlastel ei ole projektis otsustusõigust ning oodata on ka Euroopa ja Põhjala riikide investorite osalemist.
Vesterbacka plaanide kõrval käsitleb raudteetunneli rajamist ka Uusimaa maakonnavalitsuse, Helsingi ja Tallinna linnavalitsuse, Soome liiklusameti ning majnadus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projekt, kuid selle rahastamine on seni täiesti lahtine.
Uusimaa maakonnavalitsuse esimees Markku Markkunen nentis, et avaliku sektori projekt edeneb Vesterbacka omaga võrreldes aeglaselt oma kolossaalsete mõõtmete tõttu.
"Helsingi ja Tallinna vahelist tunnelit pole võimalik rajada ainult Soome, Eesti ega Euroopa Liidu rahaga, vaid kaasata tuleb ka suures koguses erasektori investeeringuid. Samas saab erahange lubada endale riske, mida poliitikud võtta ei saa."
Kivimimehaanika professor Mikael Rinne Aalto ülikoolist peab Vesterbacka tunneliprojekti tehniliselt teostatavaks, kuid sellele seatud tähtajast kinnipidamist üsna kaheldavaks.
"Ettevõtmine vajab palju lisauuringuid hoolimata sellest, et põhimõtteliselt on tunnelite rajamise tehnoloogiad tuttavad ning ka Soome graniidi omadusi tuntakse päris hästi. Projektiga on siiski seotud palju ettearvamatuid tegureid rahastamisest kuni vajalike masinate hankimiseni. Vajalikku tehnikat pole Soomes olemas, see tuleb hankida Euroopast või isegi kaugemalt. | Vesterbacka tahab Helsingi-Tallinna tunneli ehitamiseks kaasata Hiina firma | https://www.err.ee/959728/vesterbacka-tahab-helsingi-tallinna-tunneli-ehitamiseks-kaasata-hiina-firma | Helsingi ja Tallinna vahelist merealust tunnelit kavandav Soome ettevõtja Peter Vesterbacka sõlmib Hiina suure ehitusfirmaga CREC sel nädalal ühiste kavatsuste protokolli. |
"Venemaa Raudteid, Transmashholdingut, Maksim Liksutovi ja temaga seotud Transgroup Investi, Andrei Filatovit, tema äripartnerid ettevõttes GlobalTrans ning tema Eesti partnerit Oleg Ossinovskit, Läti oligarhe Ainars Šlesersit, Andris Škelet ja Aivars Lembergsi võib seostada Leedu, Läti ja Eesti isikute võrgustikuga, mille kaudu Kreml saab viia ellu oma strateegilisi ekspansiivseid plaane raudteel ja kogu transpordisektoris," öeldakse Vilniuse poliitilise analüüsi keskuse teaduri Marius Laurinavičiuse ülevaates.
Raporti kohaselt kasutab Venemaa selliste ettevõtete võrgustikku ühest küljest puhvrina, mille kaudu maandada poliitilisi riske piiriülesele kaubandusele, teiseks saab neid kasutada kohalikule eliidile rikastumisvõimaluste pakkumiseks, ühitades nende majandushuvid Vene välispoliitiliste huvide edendamisega ning kolmandaks annab see ka Venemaa enda eliidile, sealhulgas ka valitsusametnikele ja kuritegelike rühmituste liikmetele võimaluse illegaalseks rikastumiseks.
Analüüsis tuuakse välja juhtum Lätis 500 000 eurose pistise andmiselt tabatud Eesti ettevõtja Oleg Ossinovskiga, mis Laurinavičiuse hinnangul näitab Venemaa üles seatud võrgustiku suurust ja võimsust. Kui Läti võimud avastasid 2015. aastal Ossinovski antud pool miljonit eurot Läti raudteega seotud Ugis Magonisele, kes pidi selle eest aitama edendada Ossinovski äri Venemaa Raudteedega, peatas Vene pool sisuliselt raudtee kaubaveod Lätiga, tuues põhjuseks raudtee remondi sellel liinil.
Ossinovski oli tänu oma sidemetele Läti poliitilises eliidis võitmas isegi Läti relvajõududele ostetud Briti soomukite hoolduse lepingut, kuid see blokeeriti Läti eriteenistuste nõudel, tõdetakse analüüsis.
Ülevaates käsitletakse eraldi Venemaa raudteeäri korruptiivset mõju Balti riikidele, võimalikku musta raha pesemist, sidemeid organiseeritud kuritegevusega, katseid mõjutada Balti riikide poliitikat ja raudtee mõju sõjalisele julgeolekule.
Raportis mainitakse ka Venemaa Raudteede endist juhti Vladimir Jakuninit, tema kontakte Keskerakonna ja Tallinna kunagise juhi Edgar Savisaarega ning tuuakse välja, et Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eksjuht Jevgeni Ossinovski on Oleg Ossinovski poeg. Samuti puudutab ülevaade Eesti Raudtee kunagist erastamist 2001. aastal ja selle riigile tagasiostmist 2007. aastal ning Venemaa võimalikku mõjutustegevust selle juures.
Peamiselt Leedule keskenduvas analüüsis tõdetakse, et pärast seda, kui Venemaal on kadumas mõju Balti riikidele energeetika valdkonnas, võib ta asuda pöörama suuremat tähelepanu transpordile, sealhulgas raudteemajandusele. Sellega seoses rõhutatakse president Putini režiimi korruptiivset mõju ja otseseid katseid mõjutada riikide sisepoliitikat. Samuti hoiatatakse kunstliku konkurentsi tekitamise eest raudteesektoris, kui konkurentideks osutuksid ainult Vene-sidemetega ettevõtted. "Turu avamine sellistele ettevõtetele võib viia konkurentsi vähenemiseni mitmesuguste varjatud kokkulepete ja korruptiivsete tehingute kaudu," tõdeb analüüsi autor.
Raportis soovitatakse vähendada Venemaa mõju raudteesktorile, samuti tuleks põhjalikumalt uurida Leedu raudteesektorisse investeerivate ettevõtete võimalikke Vene-sidemeid, selgitada ka teistele Euroopa Liidu riikidele, et Venemaa mõju vastu tegutsemine ei tähenda konkurentsi piiramist ega oma Euroopa partnerite vastast tegevust, vaid sellised sammud on Euroopa ühistes huvides. Samuti peab analüüsi autor vajalikuks senisest enamat luureagentuuride kaasamist ning avalikkuse ja poliitikute harimist valdkonnas. | Analüüs: Venemaa kasutab raudtee-äri Balti riikide mõjutamiseks | https://www.err.ee/959612/analuus-venemaa-kasutab-raudtee-ari-balti-riikide-mojutamiseks | Venemaa kasutab oma riiklikku raudtee-ettevõtet ning sellega seotud ärimehi ja firmasid Balti riikide poliitika mõjutamiseks, tõdetakse Leedus koostatud analüüsis. |
Läti televisooni andmetel võib Ieva Ilvesest, kes praegu töötab kübervaldkonnas Läti kaitseministeeriumis, saada Levitsi infotehnoloogia ja -julgeoleku nõunik.
Ilves osales mai lõpus liberaalse parteiühenduse Attīstībai/Par! (Arengule! Poolt!) nimekirjas ka Euroopa Parlamendi valimistel ja sai selles teise tulemuse, kuid europarlamenti siiski ei pääsenud.
Teadaolevalt plaanib Levits võtta enda meeskonda väga mitmeid nõunikke, seda ka valdkondades, mida varasemad Läti presidendid pole pidanud vajalikuks katta.
Läti sajaliikmeline seim valis Euroopa Kohtu kohtuniku Levitsi riigipeaks 29. mail 61 poolthäälega.
Esmaspäeval, 8. juulil andis Levits seimi ees ametivande. | Läti uus president võib võtta oma nõunikuks Ieva Ilvese | https://www.err.ee/959722/lati-uus-president-voib-votta-oma-nounikuks-ieva-ilvese | Esmaspäeval ametisse astunud Läti uus president Egils Levits võib võtta üheks oma nõunikuks ka president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa Ieva Ilvese. |
Epstein vahistati laupäeval New Jersey lennujaamas pärast Pariisist eralennukiga Ühendriikidesse naasmist.
New Yorgi osariigi ringkonnakohtus süüdistatakse Epsteini alaealiste kupeldamises ja kupeldamise vandenõus.
"Epstein kuritarvitas seksuaalselt kümneid alaealisi tüdrukuid oma kodudes Manhattanil New Yorgis ja Palm Beachil Floridas, lisaks muudele asukohtadele," seisab süüdistusaktis.
Epstein on finantsist, kelle sõpruskonda on teiste seas kuulunud ekspresident Bill Clinton ja president Donald Trump.
Varem on Epstein süüdi mõistetud noortele tüdrukutele erootiliste massaažide eest maksmises tema Palm Beachi villas. Epstein vältis 2007. aastal selle eest föderaaltasandil kohtuasja leppega, mille tema advokaadid sobitasid Alexandra Acostaga, kes on nüüd Trumpi valitsuse tööminister. Salajase leppe järgi tunnistas ta end süüdi alaealiste prostitutsiooniks vahendamises ja sai karistuseks 13 kuud maakonna vangimajas.
Acosta oli toona Miami föderaalprokurör, kelle suhtes on praegu käimas kampaania, kus nõutakse tema tagasiastumist selle võrdlemisi leebe karistuse eest. | Miljardär Epstein ennast kohtus süüdi ei tunnistanud | https://www.err.ee/959721/miljardar-epstein-ennast-kohtus-suudi-ei-tunnistanud | USA 66-aastane miljardär Jeffrey Epstein, kellel esitati esmaspäeval süüdistus kümnete alaealiste tüdrukute seksuaalses väärkohtlemises, ennast kohtus süüdi ei tunnistanud. |
"Discgolfi festivali korraldamise plaan on olnud meil juba pikalt. Nüüd pani õla alla ka Rootsi kettabränd Latitude64 ning üheskoos teeme selle ära," ütles pressiteate vahendusel korraldaja ja Chilli Disc Golfi klubi asutaja Silver Leetma.
Kohale tulevad tippmängijad ka naaberriikidest. Soomest osalevad Juho Parviainen (Euroopa ja ka Soome meistrivõistluste 2. koht), Teemu Nissinen (Euroopa 6.), Janne Hirsimäki (Soome meistrivõistluste 3. koht) ja teised.
Eesti tippudest on kohal ka discgolfi esipaar Silver Lätt ja Kristin Tattar. Leedut esindavad teiste seas ka Leedu paremuselt 2. kohal olev mängija Karolis Lukosevicius, Gabrielius Gricius (Leedu 3.) ja Mindaugas Pošius (Leedu 4.).
"Huvi taolise festivali vastu on väga suur, sest üritus müüdi välja vaid 4 tunniga," kommenteeris Leetma.
Võistlus on mõeldud nii harrastajatele kui ka tippmängijatele. Kuutsemäe, Valgjärve ja Meegaste rada pakuvad väljakutseid igale mängijale. | Juuni alguses toimub Otepääl discolfifestival | https://sport.err.ee/597713/juuni-alguses-toimub-otepaal-discolfifestival | 3.- 4. juunil toimub Otepääl kahepäevane discgolfifestival, kuhu on registreerinud end 270 mängijat Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Võistlus peetakse kolmel rajal ning iga mängija peab läbima Kuutsemäe, Meegaste ja Valgjärve discgolfi raja. |
Kangert poseerib haiglavoodis koos talle toodud spetsiaalse disainiga joogipudeliga, mille Astana tegi kuu aja eest avarii tagajärjel traagiliselt hukkunud Michele Scarponi mälestuseks.
Kangert kirjutas: "Tänan kõiki sõnumite ja heade soovide eest. Operatsioon Brescia haiglas läks hästi, erilised tänud Dr. Flavio Terragnolile. Kohe, kui saan taas ratta selga, siis hakkan seda erilist pudelit kasutama, et tulla tagasi veel tugevamana." | FOTO | Tanel Kangert tervitas fänne otse haiglavoodist | https://sport.err.ee/597734/foto-tanel-kangert-tervitas-fanne-otse-haiglavoodist | Giro d'Italia velotuuri 15. etapil raskelt kukkunud ja küünarluu murdnud Eesti rattaprofile tehti edukas operatsioon ja mees tervitas fänne ja poolehoidjad oma Facebooki konto vahetusel postitatud pildiga. |
Kvailifikatsioonis, mille järgi said mängijad endale 1/- finaalidesse vastased, oli parim belglane Tanguy Marionex 383 jardiga (350 meetrit), kes pidi alla vanduma just hilisemale võitjale inglasele Matt Nicole'ile, kes just veerandfinaalis lõi oma päeva parima tulemuse 398 jardi (364 meetrit). Võistluse parima tulemuse lõi soomlane Teemu Pitkänen 404 jaardiga, kelle käes on eelmisest hooajast ka kogu Long Drivers European Touri sarja rekord 440 jardi (402 meetrit).
Võistlus oli erakordselt pingeline, kus võitja selgitamiseks läks tihti vaja kolme setti — mängiti nii nagu tennises kahe seti võidu peale, üks sett koosnes kuuest pallist, mille parim pall mõõdeti. Nii mitmelgi korral ei saanud mängijad 55 meetri laiusesse sektorisse pihta.
Enne proffide veerandfinaale võistlesid ka Eesti parimad amatöörid, kus finaalis võttis võidu vaieldamatult Eesti pikima löögi amatöörmängija Rae Golfiklubi president Janno Sild. Nii kvalifikatsioonis 325 jardiga kui ka finaalis Eesti Golfi Liidu presidenti Marko Kaldojat võites 328 jardi pikkuse (299 meetrit) tulemusega kindlustas Janno endale LDET etapi võidu. Aastal 2015, kui Eestis peeti esimest korda pikalöögivõistluse etapp, oli Janno Sild parima eestlasena teine ehk on juba aastaid näidanud ennast selles distsipliinis mängijana, kellel Eestis vastaseid hetkel ei ole. Kindlasti on noori mehi peale tulemas, kes Jannolt selle tiitli ära soovivad võtta, kuid selleks peab ootama vähemalt aasta, kui EGCC korraldab järgmise Long Drivers European Touri etapi, loodetavasti siis juba lahtiste Eesti meistrivõistlustena.
Janno Sild ütles, et ta tuli mängima rohkem lõbu pärast, kuid samas oli Marko Kaldojaga päris huvitav lõpuni heidelda, sest tegu on mänguga, kus palju oleneb vedamisest. Lõpus oli ta siiski kindel, et võidab, sest tema kolm lööki läksid sektorisse, Markol aga viimane. Väike segadus tekkis siis, kui Marko löögi pikkuseks teatati 328 jardi. "Kuna temal oli pikem löök seni 304 jardi ja järsku 328, siis tundus see ebareaalne. Minul oli 325 all ja selgus, et see 328 jardi oligi minu löök," selgitab Janno, kes on oma peaaegu ümberarvestatult 300-meetrilise löögiga rahul.
Janno lisas, et eelmisel amatööride võistlusel olid edukad soomlased, kes lõid pikemate keppidega, ometigi oli tookord tema II koha tulemuse ja võidulöögi vahe vaid 2 jardi. Praegu lõi ta kaasa ka proffide klassis, kuid seal oli kõige kehvema profi tulemus 345 jardi tema 328 vastu, põhjuseks ikka see, et treeningut tuleks teha pikkade driveritega. "Kui me tahame, et meil tuleks häid golfareid juurde, on vaja varustust, aga meil pole kellegil pikalöögidriverit," selgitab Janno Sild, kes ise soovitab kõigil golfaritel pikalöögivõistlusel kaasa lüüa.
Proffide finaalis mängisid inglased Matt Nicole ja Brad Bermain, kes mõlemad on LDET etapi karjääri jooksul ka juba võitnud. Brad Bermain püstitas isiklikuks rekordiks Eestis toimunud võistlusel täpselt 400 jardi ehk finaali mindi väga tasavägises olukorras. Tulemusega 2:1 võitis etapi Matt Nicole (finaalis jäi tema parimaks 383 jardi), kes jätkas ka traditsiooni, kus Eesti etapi võitja hüppab riietega Sea Course'il tiiki. | Pikalöögivõistluse Jõelähtmes võitis Nicole, amatööride parim oli Sild | https://sport.err.ee/597711/pikaloogivoistluse-joelahtmes-voitis-nicole-amatooride-parim-oli-sild | Laupäeval Jõelähtmes peetud hooaja teise pikalöögivõistluse Long Drivers European Touri etapi võitis Matt Nicole, kes oli võidukas ka kaks nädalat tagasi Taanis Silkeborgi golfiklubis peetud etapil. Päeva parima tulemuse lõi soomlane Teemu Pitkänen, kelle pall lendas 404 jardi ehk 369 meetri kaugusele. Amatööridest võitis Janno Sild 299-meetrilise löögiga. |
"Pole ühtegi põhjust miks dialoog praeguses olukorras ei võiks toimuda," ütles suursaadik ajakirjanikele pärast nõukogu istungit.
Hiina välisministeerium kutsus juba varem Põhja-Korea järjekordse raketikatsetuse järel dialoogile pingete leevendamiseks Korea poolsaarel.
"ÜRO Julgeolekunõukogu on väljendanud selget vastuseisu Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) ballistiliste rakettide katsetustele, neile on vastu ka Hiina," ütles välisministeeriumi esindaja Hua Chunying.
"Olukord Korea poolsaarel on keeruline ja tundlik. Kutsume kõiki pooli hoiduma provokatsioonidest ning jätkama dialoogi ja konsultatsioonide teel," sõnas diplomaat.
Pyongyangi peamine diplomaatiline ja majanduslik liitlane Hiina on rahvusvahelise surve all kasutada oma mõju Põhja-Korea sundimiseks ohjeldama oma raketi- ja tuumaprogramme. ÜRO Julgeolekunõukogu kogunes teisipäeval seoses Põhja-Korea uue ballistilise raketi katsetusega eriistungile, kus mõisteti katsetus hukka.
Põhja-Korea nimetas ÜRO Julgeolekunõukogu avaldust naeruväärseks ja nimetas selle autoriteks "USA-d ja selle kannupoisse".
"On täiesti naeruväärne, et nad leiavad probleeme kõigis Põhja- Korea enesekaitsemeetmetes," ütles välisministeeriumi esindaja. "Lükkame nende avalduse otsesõnu tagasi." | Hiina hinnangul pole põhjust keelduda dialoogist Põhja-Koreaga | https://www.err.ee/597723/hiina-hinnangul-pole-pohjust-keelduda-dialoogist-pohja-koreaga | Hiina suursaadik maailmaorganisatsiooni juures Liu Jieyi ütles teisipäeval, et pole ühtegi põhjus keelduda dialoogist Põhja-Koreaga hoolimata tervest seeriast raketikatsetustest, mille ÜRO Julgeolekunõukogu on hukka mõistnud. |
Henrik Pürg viis kodumeeskonna nurgalöögijärgsest olukorrast 11. minutil juhtima ning Artjom Dmitrijev lõi teise värava 51. minutil penaltist.
Liigatabelis on 13 mängu järel võrdselt 35 punktiga juhtimas Tallinna Levadia ja FC Flora. Kaljul on kolmandana 29 silma ja valitsev meister FCI jääb liidritest maha juba 15 silmaga.
Mängueelsed kommentaarid:
Nõmme Kalju treener Sergei Terehhov: "See hooaeg oleme Narvale juba kaotanud. Tegemist on väga hea meeskonnaga ja teeme kõik selleks, et neid võita ja kolm punkti koju jätta."
Nõmme Kalju mängija Trevor Elhi: "Peame analüüsima, mis eelmises omavahelises mängus valesti läks ja tegema vigade parandused. Tahame jätta kolm punkti Nõmmele."
Narva Transi treener Adiam Kuziaev: "Meid ootab raske mäng. Nad ihaldavad võtta revanši pärast esimese ringi kaotust. Kõige tähtsam võistkonna jaoks on uskuda oma jõudu ja jääda rahulikuks. Traumeeritud mängijate read on täienenud. Trauma tõttu ei saa mängida Nikita Savenkov."
Narva Transi mängija Vadim Mihhailov: "Olen rõõmus, et saan jälle minna väljakule. Pärast traumat on alati raske tagasi tulla. On vaja töötada kaks korda rohkem, et olla jälle heas vormis. Meid ootab raske mäng, aga meil on vaja punkte. Kui saame mängida distsiplineeritult ja rahulikult, siis saame loota võitu." | Nõmme Kalju lõi koduväljakul Transile kaks vastuseta väravat | https://sport.err.ee/597523/nomme-kalju-loi-koduvaljakul-transile-kaks-vastuseta-varavat | Koduses jalgpalli Premium liigas sai Nõmme Kalju teisipäeva õhtul peetud kohtumises kodusel Hiiu staadionil 2:0 jagu Narva Transist ning kindlustas tabelis kolmandat positsiooni. |
Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et EKRE on tänasel päeval parlamendis ning ju on neil oma toetajaid, mida kinnitavad ka viimased küsitlused.
"Mis puudutab parketikõlbulikkust, siis meil on põhimõtted, millest ei tagane: euroopameelsus, ühetaoline tulumaks jne. Siin on meil teatud erinev arusaam EKREga olemas," lausus Pevkur.
Küsimusele, kas koalitsiooni moodustamise võimaluse hindamine EKRE-ga oli tõsine poliitiline kaalumine või spinn, vastas Pevkur, et tema ei löö ühegi erakonna ees, mis on saanud rahvalt mandaadi parlamenti, ust kinni, et arutada, kuidas Eesti elu paremaks teha.
EKRE fraktsioonijuht Martin Helme kinnitas, et erakond on olnud vestlustes Pevkuriga ja teiste reformierakondlastega mõtte üle, kas on võimalik leida praegusele valitsusele alternatiivi.
"Et kas see võiks olla n-ö puhas paremvalitsus. Jutud olid konkreetsed. Markeeriti selgelt ära need kohad, kus meil on kõige raskem kokku leppida. Kõik teavad, mis on meie jaoks need teemad, kus meil on praktiliselt võimatu või poliitiliselt mõttetu taganemisi teha," ütles Helme.
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson kommenteeris vaid, et kui vaadata viimase aja muutusi erakondade retoorikas, siis on just EKRE oma suhtumises Reformierakonda teinud kõige suurema muutuse üldse.
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder kinnitas, et IRL ei ole pidanud läbirääkimisi teiste erakondadega, sest eesmärk ei ole mitte valitsuskriisi tekitamine, vaid lahenduste otsimine toimiva koalitisooni sees.
Sotsiaaldemokraate saates esindanud Sven Mikser ütles, et koalitsiooni tervisele on kõige kriitilisem kohalike valimiste päev ja sellele järgnev.
Vabaerakonna juht Artur Talvik leidis, et Reformierakond on istunud veel liiga vähe aega varumehepingil. | Koostööd kompavad EKRE ja Reform kaardistasid teineteise punased jooned | https://www.err.ee/597715/koostood-kompavad-ekre-ja-reform-kaardistasid-teineteise-punased-jooned | EKRE on Reformierakonna jaoks parketikõlbulik ja vastupidi, kui paika pandud põhimõtted, millest ei taganeta, kinnitasid Hanno Pevkur ja Martin Helme ETV saates "Foorum". |
Türgi pani veto igasugusele koostööle neutraalse Austriaga pärast seda, kui Viin kutsus Euroopa Liitu peatama liitumiskõnelused Ankaraga.
See omakorda blokeeris partnerlusprogrammid mitmekümne NATO-sse mittekuuluva riigiga Euroopas ning ka Lähis-Idas ja Aasias.
Esmaspäeval aga leppisid NATO 28 liiget kokku süsteemi muutmises, nii et koostööd kavandataks pigem individuaalsel alusel kui kollektiivselt, ütles anonüümseks jääda soovinud alliansi ametnik teisipäeval.
"See vähendab oluliselt blokeeringute ohtu koostööle partneritega," sõnas ta.
Türgi ilmselt ei loobu oma vetost Austria osalemisele.
Austria kaitseminister Hans Peter Doskozil ütles, et Türgi käitumine seab Euroopa julgeolekuhuvid ohtu.
NATO ametniku sõnul ei lõpeta allianss koostööd Austriaga, mis on olnud NATO pikaajaline partner ja panustanud jagatud julgeolekusse.
"Me loodame, et Austria ja Türgi vahelised kahepoolsed küsimused lahendatakse nii kiiresti kui võimalik," lisas ta. | NATO saavutas läbimurde Türgi-Austria tülis | https://www.err.ee/597706/nato-saavutas-labimurde-turgi-austria-tulis | NATO saavutas teisipäeval kokkuleppe, mis võimaldab jätkata Türgi ja Austria tüli tõttu blokeeritud olnud partnerlusprogrammi umbes 40 riigiga, teatasid ametnikud. |
Mihkel Ainsalu viis Flora 10. minutil juhtima, kuid Martin Mägi suutis 21. minutil tabloole viigi tuua. Teisel poolajal pani Flora lõplikult oma paremuse maksma, kui 62. minutil oli täpne Brent Lepistu ja 77. minutil Rauno Sappinen.
Tallinna FC Leavdia sai koduväljakul suure 5:0 võidu Viljandi Tuleviku vastu ja Sillamäe Kalev oli samuti kodus 2:0 parem Tartu Tammekast.
Levadia poolel lõid värava viis erinevat meest - Nikita Andrejev, Pavel Marin, Jevgeni Kobzar, Joao Neto Morelli ja Maksim Podholjuzin. Sillamäe eest tegid skoori Aleksandr Volkov ja Aleksandr Savin. | FC Flora surus teisel poolajal Paide vastupanu maha | https://sport.err.ee/597704/fc-flora-surus-teisel-poolajal-paide-vastupanu-maha | Koduses jalgpalli Premium liigas sai teisipäevases esimesena lõppenud kohtumises Tallinna FC Flora 3:1 jagu Paide Linnameeskonnast. Kindlad võidud said ka Tallinna Levadia ja Sillamäe Kalev. |
Naiste Eesti meistrivõistlustel seenioride vanuseklassides pälvis 35+ vanuseklassis Eesti meistri tiitli võistkond OSK (56:29 (32:15)) koosseisus Gerda Müller, Kerdu Arbet-Linear, Gerly Kostla, Kaili Kukumägi, Kadri Pärnpuu, Kristi Ploom, Mari Saarniit, Kristi Täht, treener Maia Dorbek. Hõbemedali viis Tartusse võistkond Tartu Vald. 35+ vanuseklassi resultatiivseim mängija oli Kerdu Arbet-Linear 19 punktiga.
Naiste 40+ vanuseklassis võttis Eesti meistri tiitli Võtaks Ära võistkond (42:23 (21:13)) koosseisus Kati Helmja, Aivi Karu, Piret Kask, Irina Kelder, Heva Link, Annely Peiker, Marjot Randrüüt, Tuuli Tang, Monika Vood. Hõbemedali pälvis hiidlaste spordiklubi Askus. Resultatiivseim mängija 40+ vanuseklassis oli Heva Link 14 punktiga.
N50+ vanuseklassis tuli Eesti meistriks MBL Estonia (48:25 (22:9)) koosseisus Külli Lemberg , Marelle Grünthal-Drell, Margit Konno, Kersti Petjärv, Piret Hallik-Sass, Ene Ottender, Pille Tali, Anne Pardla. Hõbedale tuli võistkond TarkEiTorma. Vanuseklassi resultatiivseim mängija oli Külli Lemberg 14 punktiga.
Meeste Eesti Meistrivõistluste medalid ja karikad jagati järgmiselt:
35+ vanuseklassi Eesti meister on võistkond Scanweld (Ivo Uibukant, Gert Hendrikson, Tarmo Leppoja, Indrek Reibok, Aare Halliko, Priit Ilver, Silver Kallas, Rain Pettai, Milvert Vaaks, Kaidoo Seil), hõbeda saavutas Sportland, pronksi Nordauto. Resultatiivseim mängija oli Argo Klemmer (OSK), 117 p.
40+ vanuseklassi Eesti meistri tiitli pälvis Scanweld (Silver Kallas, Gert Hendrikson, Kristjan Aller, Eero Ratas, Tarmo Leppoja, Indrek Reibok, Heikko Mäe, Priit Ilver, Rain Pettai, Indrek Koort, Aare Halliko, Indrek Rumma, Viktor Kurushev), hõbeda AlpicAir, pronksi Setu Sauna Selts. Resultatiivseim mängija ka selles vanuseklassis oli Argo Klemmer (AlpicAir) 265 p.
45+ vanuseklassi parim oli Wombat (Peedu Pedaru, Ott Põldsaar, Peep Kubber, Jaak Lill, Ivo Saksakulm, Sergei Babenko, Erkki Raidma, Aivar Toomiste, Eero Lass,, Tarmo Kalamats, Villu Vackermann, Harri Drell, Toomas Linamäe, Eero Leisna, Margus Meitus, Guido Park, Teet Lill, Hannes Reinola), hõbedale tuli KK Ribi, pronksile KK Pärnu. Resultatiivseim mängija oli Ott Põldsaar (Wombat).
50+ vanuseklassi võitja oli samuti Wombat (Peedu Pedaru, Ott Põldsaar, Peep Kubber, Jaak Lill, Ivo Saksakulm, Sergei Babenko, Erkki Raidma, Aivar Toomiste, Margus Parve, Eero Lass, Tarmo Kalamats, Villu Vackermann, Harri Drell, Toomas Linamäe, Eero Leisna, Margus Meitus, Guido Park, Hans Kruusamägi, Hannes Reinola) , teine KK Pärnu, kolmas TOP Trust. Resultatiivseim mängija oli Peedu Pedaru (Wombat) 176 p.
55+ vanuseklassi parim oli TOP Trust (Peedu Pedaru, Ermil Kuldkepp, Jaak Lill, Andrus Toom, Heino Enden, Rein Kiudsoo, Alvar Kaur, Peeter Grünthal, Ivar Bank, Heldur Allese, Raivo Urva, Urmas Laur, Jüri Leisk), hõbeda pälvis Simuna Ivax/Sõmeru, pronksi E-Tehno. Resultatiivseim mängija oli Alar Arst (Cronimet) 121 punktiga.
60+ vanuseklassi Eesti meistri tiitli pälvis Kalev60+ (Rashid Abeljanov, Ivar Raig, Vjatseslav Zemtsov, Valeri Pavlov, Viktor Viktorov, Grigori Gershman, Voldemar Teelem, Hindrek Oks, Ivan Vink, Juhan Toel, Jüri Kristal, Gunnar Reigo, Indrek Küttis), hõbedale tuli Simuna Ivax, pronksile TOP Trust. Resultatiivseim oli Rašhid Abeljanov (Kalev) 91 punktiga.
65+ vanuseklassi Eesti meister on Sameko (Vello Lugna, Peep Raid, Valeri Urb, Viktor Viktorov, Ivan Vink, Enn Tolmats, Valeri Pavlov, Sergei Solovjov, Jüri Kristal, Urmas Lepik, Aadu Paist, Toomas Tuul) Viljandi Sako ees. Vanuseklassi resultatiivseim mängija oli Ilmar Kütt (Viljandi Sako) 20 p.
70+ vanuseklassi Eesti meistri tiitli võttis Sameko (Peeter Kokk, Vello Lugna, Peep Raid, Valeri Urb, Kaupo Peetma, Endel Tüür, Enn Uussaar, Jüri Vähi, Sven Kolga, Aadu Paist, Aadu Kana, Priit Tomson), hõbeda pälvis SP’89/KAPA. Resultatiivseim mängija oli Peeter Kokk (Sameko) 36 p.
Tõnno Lepmetsa karika pälvis neljandat korda Mario Polusk ning Selma Multeri karika Reet Rausberg
Naiste individuaalse vabaviskevõistluse võitis Reet Rausberg 40/36 (19+17), teiseks tuli Maria Reino 33 (17+16), kolmandaks Külli Lemberg 33 (18+15).
Kolmandat aastat välja antav Selma Multeri karikas kuulus sel aastal Reet Rausbergile (25/22), teine oli Kadri Pärnpuu (25/21), kolmas Maria Reino (25/18) tabamust.
Selma Multeri karikat antakse välja alates 2015. aasast ning selle on pälvinud kahel aastal Kai Lass.
Meeste individuaalse vabaviskevõistluse võitis Gert Hendrikson 40/36 (18+18), teine oli Ago Klemmer 36 (19+17), kolmas Raido Kuusk 34 (17+17).
Tõnno Lepmetsa karikas kuulub juba neljandat korda Mario Poluskile (25/22), teine oli Gert Hendrikson (22), kolmas Rein Kiudsoo (21).
Tõnno Lepmetsa karikat antakse välja alates 2006. aastast, selle on pälvinud 2006 Enn Rae, 2007 ja 2008 Rein Kiudsoo, 2009 Jaanus Jäme, 2010 Mati Kriisa, 2011 Heino Lill, 2012 Gunnar Dudkin, 2013, 2014, 2015 ja 2017 Mario Polusk ja 2016 Gert Hendrikson.
Esimest aastat annab Esto Maxibasket välja Priit Tomsoni auhinda, mille pälvib hooaja edukaim 50+ meesmängija.
Sel aastal pälvis Priit Tomsoni auhinna Rašhid Abeljanov, kes oli EMV 60+ resultatiivseim mängija, pälvis kulla aprillis 2017 World Masters Games maailmamängudel Aucklandis B divisjonis, hõbeda 2016 aasta suvel Novi Sadis toimunud FIMBA EMil Kalev60+ võistkonnas ning ESBA EMil Porecis Leedu võistkonna koosseisus. | Seeniorkorvpallurid lõpetasid hooaja parimate tunnustamisega | https://sport.err.ee/597710/seeniorkorvpallurid-lopetasid-hooaja-parimate-tunnustamisega | Nädalavahetusel lõpetasid seeniorkorvpallurid hooaega traditsioonilise vabaviskevõistluse ja Eesti meistrivõistluste medalite ning karikate jagamisega. Selgitati ka selle hooaja naiste Eesti meistrid korvpallis. |
CSKA lähim konkurent Zenit alistas 2:0 Moskva Lokomotivi. Nemad mängivad tuleval hooajal Euroopa liigat, kirjutab Soccernet.ee.
Enne vooru neljandal kohal olnud Rostov kaotas võõrsil Orenburgile 0:2 ning seega pääses nende asemel Euroopa liiga kolmandasse eelringi kindlalt Tomski Tomi alistanud Krasnodar. Euroopa liiga alagrupiturniirile on koha taganud Venemaa karika võitnud Moskva Lokomotiv, kes liigas lõpetas kaheksanda kohaga.
Kõrgliigast langesid otse välja Samara Krõlja Sovetov ja Tomski Tom. Üleminekumänge peavad pidama hakkama SKA-Habarovskiga kohtuv Orenburg ja Jenissei-Krasnojarskiga mängiv Tula Arsenal. Tulevaks hooajaks tõusid otse kõrgliigasse Moskva Dünamo ja Tosno. | CSKA pääses Meistrite liigasse, Krasnodar Euroopa liigasse | https://sport.err.ee/597688/cska-paases-meistrite-liigasse-krasnodar-euroopa-liigasse | Venemaa jalgpalli kõrgliigas peeti pühapäeval viimane voor. Vooru eel ühepunktilise edumaaga teisel kohal olnud Moskva CSKA purustas Mahhatškala Anži 4:0 ning pääses seega Meistrite liigasse. Kaks väravat sai kirja Vitinho. |
Muuseumi näituste saal saab kolmeks õhtuks lavastuse tarbeks uue näo. Kaks endist professionaalset tantsijat Ülle Toming ja Reet Paavel astuvad taas koos lavalaudadele. 44 aasta eest Tallinna balletikooli lõpetanud kooliõed visualiseerivad tantsulavastuses nii seda, mis on olnud, kui seda, mida peidab endas praegune hetk ehk tänast maailma nende ümber. Kohaspetsiifiline lavastus täidab muuseumi Reeda ja Ülle mälestustega.
Kui Reet läks pärast kooli lõpetamist tööle Vanemuise teatrisse, siis Üllest sai hoopis varieteetantsija. "Baleriinitöö on nii raske, et seda pole võimalik kirjeldadagi," rääkis Reet Paavel "Ringvaatele", kuid kinnitas, et ei vahetaks oma elukutset millegi muu vastu.
Praegu on Ülle juba aastaid töötanud õppejõuna, olles seejuures ka etenduse lavastaja esimeseks balletiõpetajaks.
""Oodates" sündis meie kolme ühisest armastusest tantsu vastu. Ülle ja Reet on kogenud ja hingelt noored tantsijad. Kuigi füüsiline keha ei tahtnud emotsionaalsega kohe kokku sobida, otsisime üheskoos uut tantsukeelt ja väljendusvahendeid, mille abil nad saaks oma lugusid rääkida," kirjeldab etenduse koreograaf ja lavastaja Indrek Kornel.
Muuseumis esietenduva lavastusega lõpetab Kornel oma magistriõpingud koreograafia õppekaval Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis. | Okupatsioonide muuseum täitub Ülle Tominga ja Reet Paaveli mälestustega | https://kultuur.err.ee/597607/okupatsioonide-muuseum-taitub-ulle-tominga-ja-reet-paaveli-malestustega | Kolmapäeval, 24. mail kell 20 esietendub okupatsioonide muuseumis tantsulavastus "Oodates". Spetsiaalselt muuseumi keskkonda loodud lavastuses astuvad üles kogenud tantsijad Ülle Toming ja Reet Paavel. |
ERRile teadaolevalt tegi Seeder ettepaneku, et riigieelarve strateegias aastateks 2018-2021 keskvalitsuse töötajaile ette nähtud 2,5 protsendi suuruse palgakasvu võiks ära jätta.
Lisaks soovivat Seeder, et riik kärbiks igal aastal kolme protsendi võrra keskvalitsuse majanduskulusid.
Teisipäeva õhtul kinnitas Seeder ETV saates "Foorum", et mõlemad teemad on praegu tõepoolest laual.
"Mis puudutab võimalikke katteallikais, siis üks võimalus on makse paremini kokku korjata, mis ei tähenda alati uute maksude kehtestamist. Teine võimalus on kulude kokkuhoid. Mõlemat asja me kaalume, rahandusministeerium arvutab ja loodetavasti saab nädala lõpuks oma arvestused korda ja me saame läbirääkimistega edasi minna," rääkis Seeder.
Valitsusliit kavandas riigieelarvestrateegias mitmeid uusi makse ja maksumuudatusi, mis pälvisid ohtralt ettevõtjate kriitikat. Kõige enam vastuseisu leidis panditulumaks.
Seeder teatas pärast IRLi esimeheks saamist, et praegusel kujul maksupaketti tema juhitav erakond riigikogus ei toeta ning leida tuleb teistsuguseid lahendusi. | Seedri plaan eelarveaugu katmiseks: palgatõusust loobumine ja kulude kärbe | https://www.err.ee/597566/seedri-plaan-eelarveaugu-katmiseks-palgatousust-loobumine-ja-kulude-karbe | Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Helir-Valdor Seeder on kinnitamata andmetel pakkunud välja, et üks võimalus varem kokku lepitud maksupaketi muutmisest tekkiva puudujäägi katmiseks oleks ära jätta eelarvestrateegiasse pandud keskvalitsuse töötajate palgakasv ning kärpida keskvalitsuse majanduskulusid. |
2006. aastal WBO raskekaalu maailmameistritiitlit enda käes hoidnud ameeriklase dopingu A-proovist leiti lubatust suuremas koguses testosterooni, kirjutab Delfi Sport.
45-aastane Briggs, kes peaks järgnevalt poksiringis vastamisi astuma Fres Oquendoga, võib nüüd nõuda B-proovi avamist.
1992. aastal profipoksis debüüdi teinud Briggs pidas esimese tiitlimatši 1998. aastal, kui kaotas Lennox Lewisele. Üksteist hooaega tagasi võitis ta WBO raskekaalu tiitli, alistades Siarhei Liahhovitši, kuid kaotas meistrivöö juba järgmises matšis Sultan Ibragimovile. | Profipoksi eksmaailmameister andis positiivse dopinguproovi | https://sport.err.ee/597689/profipoksi-eksmaailmameister-andis-positiivse-dopinguproovi | USA profipoksija Shannon Briggs on andnud positiivse dopinguproovi, teatas ülemaailmne poksiliit WBA. |
Brennani sõnul oli ta sedavõrd mures Venemaa jõupingutuste pärast sekkuda 2016. aasta valmistesse ja värvata ameeriklasi, et ta kutsus juuli lõpus kokku CIA, Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) ametnike rühma, et sellele teemale keskenduda.
Brennan lisas, et selleks ajaks kui ta 20. jaanuaril CIA direktori kohalt lahkus, oli tal "lahendamata küsimusi selle kohta, kas venelased olid olnud edukad ja saanud USA inimesi - olid nad kampaaniaga seotud või mitte - enda heaks tööle, teadlikult või mitteteadlikult", vahendas Politico.
"Seetõttu ma tundsin, et FBI uurimine on kindlasti põhjendatud ja peab neid asju uurima," ütles ta.
Esindajatekoja luurekomitee vabariiklastest liikmed soovisid Brennanilt teada, kas oli tõendeid Venemaa ja Trumpi kampaania kokkumängust, mida Trump on kategooriliselt eitanud. Brennani sõnul keskendub CIA luurele, mitte "tõenditele", ning ütles, et ei saa sellele küsimusele vastata.
"Ma olin mures hulga kontaktide pärast, mis venelastel USA ametnikega olid," vastas ta.
Brennan ütles aga, et ta ei tea, kas kokkumäng toimus. "Aga ma tean, et olemas oli piisav informatsioon ja luureandmed, mis nõudsid edasist uurimist, et teha kindlaks, kas USA ametiisikud olid aktiivselt Vene ametnikega kokkuleppeid teinud," rääkis ta.
Ex-CIA Director Brennan: If reports are accurate, Trump violated 2 protocols when he shared intel with the Russians https://t.co/3duslk99Te
— Bradd Jaffy (@BraddJaffy) May 23, 2017
Brennan: The Russians "try to get individuals...to act on their behalf either wittingly or unwittingly" https://t.co/MYYIfMP2Ar pic.twitter.com/i4BE0HULmi
— POLITICO (@politico) May 23, 2017 | CIA eksjuht: olin mures Trumpi kampaania ja venelaste kontaktide pärast | https://www.err.ee/597693/cia-eksjuht-olin-mures-trumpi-kampaania-ja-venelaste-kontaktide-parast | USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine juht John Brennan ütles teisipäeval esindajatekoja komitees tunnistusi andes, et ta oli mures Donald Trumpi kampaaniaga seotud ameeriklaste ja venelaste kontaktide pärast eelmisel aastal. |
Nibaliga sama aja sai 222 kilomeetri pikkuse etapi finišis ka hispaanlane Mikel Landa (Sky). Kolumbia rattur Nairo Quintana (Movistar) kaotas duole 12 sekundit, kirjutab Rattauudised.ee.
Velotuuri liidrina jätkab Dumoulin, aga vahe Quintanaga on nüüd vaid 31 sekundit. Nibali tõusis kolmandaks, kaotades liidrile 1.12.
Homme ootab rattureid ees keskmise raskusastmega etapp. | Giro 16. etapi võitis Nibali, liidrina jätkab Dumoulin | https://sport.err.ee/597691/giro-16-etapi-voitis-nibali-liidrina-jatkab-dumoulin | Itaalia velotuuri teisipäeval sõidetud mägise 16. etapi võitis itaallane Vincenzo Nibali (Bahrain Merida). Liidrina jätkab Tom Dumoulin (Sunweb). |
Politsei tegevuse aluseks oli eelmise aasta detsembris avatud uurimine, kus vastava ameti esindajad koguvad tõendeid väidetava rahapesu ning pettuste kohta, vahendas Reuters klubile lähedal olevaid allikaid.
Eelmise aasta detsembris levis jalgpallimeedias info, et mitmed jalgpallistaarid on tegelenud suuremahuliste maksupettustega ning maksudest kõrvalehiilimisega. Selle info kontrollimiseks avati ametlik juurdlus.
Detsembris avaldas 12 erinevat Euroopa meediaväljaannet infot, mis tuli välja Saksamaa ajakirja Der Spiegel poolt kogutud miljonitest finantsdokumentidest. Seda hakati nimetama "Football Leaks" ehk eesti keeles "jalgpalli lekked" | Kahe PSG staari kodud ja klubi kontor otsiti politsei poolt läbi | https://sport.err.ee/597685/kahe-psg-staari-kodud-ja-klubi-kontor-otsiti-politsei-poolt-labi | Prantsusmaa korruptsioonivastast tegevust uuriv politsei otsis teisipäeval läbi Paris St. Germaini jalgpallurite Angel Di Maria ja Javier Pastore kodud ja klubi kontoriruumid. See oli üks osa uurimisest, mis on avatud väidetavate finantsrikkumiste avastamiseks. |
Karl Toomi tööandja TV 1893 Neuhausen võõrustas Jürgen Rooba koduklubi HSG Nordhorn-Lingenit. Tasavägise poolaja järel võitis kohtumise Nordhorn-Lingen 29:25. Võitjate kasuks viskas Rooba 7 väravat, Toom skoori ei avanud.
Karl Roosna ja TUSEM Essen kaotasid kodus VfL Bad SCHWartau meeskonnale 27:30. Ka Roosna väravaarvet ei avanud.
Janar Mägi koduklubi EHV Aue peab selle vooru kohtumise kolmapäeval.
Turniiritabelis hoiab Nordhorn-Lingen 7. positsiooni, Aue on 11., Essen 14. ja Neuhausen 19. kohal. | Jürgen Rooba viskas võidumängus Saksamaal seitse väravat | https://sport.err.ee/597683/jurgen-rooba-viskas-voidumangus-saksamaal-seitse-varavat | Saksamaa käsipallimeistrivõistluste tugevuselt teises liigas jääb hooaja lõpuni kolm vooru. Nädalavahetusel peeti 35. vooru kohtumisi, kus platsil käisid ka mitmed Eesti koondislased. |
"Meie fraktsioon otsustas, et meie peibutuspartlusega kaasa ei lähe," vastas Vabaerakonna esimees Artur Talvik teisipäeval BNS-i küsimusele sügisestel kohalikel valimistel kandideerimise kohta.
Talvik lisas, et Vabaerakonna saadikud esitavad 30. mail riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mille vastuvõtmise korral tühistaks iga järgmine mandaat eelmise mandaadi. "Ehk, et kui riigikogu või Europarlamendi liige valitakse kohalikku volikogusse, siis ta kaotab eelmise koha," sõnas Talvik.
Vabaerakond ei osale kohalikel valimistel erakonnana vaid erakonna liikmed kandideerivad erinevates valimisliitudes. | Vabaerakonna parlamendisaadikud ei kandideeri kohalikel valimistel | https://www.err.ee/597684/vabaerakonna-parlamendisaadikud-ei-kandideeri-kohalikel-valimistel | Vabaerakonna riigikogu saadikud ei kandideeri kohalikel valimistel ja algatavad eelnõu, mille kohaselt tühistaks iga uus mandaat eelmise. |
29-aastane tagamees aitas oma koduklubi põhiturniiril 25 võidu ja 7 kaotusega esimesele kohale ning kogus 30 kohtumisega keskmiselt 16,1 punkti, 5,3 korvisöötu ja 1,4 vaheltlõiget.
Möödunud nädalavahetusel Euroliigas sootuks medalita jäänud Madridi Real kohtub riigi meistrivõistluste veerandfinaalis Andorra meeskonnaga. Esimesed kaks kohtumist peetakse järjest kolmapäeval ja neljapäeval. | Hispaania liiga põhihooaja MVP on Sergio Llull | https://sport.err.ee/597675/hispaania-liiga-pohihooaja-mvp-on-sergio-llull | Hispaania korvpalli kõrgliiga tänavuse põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti oodatult Madridi Reali liider Sergio Llull. |
Stewart ütles senati kuulamisel, et praeguse olukorra jätkudes jõuab Põhja-Korea režiim lõpuks tuumaraketini, mis võib ohustada USA-d, vahendas Reuters.
"Kuigi on peaaegu võimatu ennustada, millal see võimekus on kasutusvalmis, siis Põhja-Korea režiim on pühendunud ja teel selle poole, kus selline võimekus on vältimatu," ütles ta. | USA luureametnik: Põhja-Korea on teel mandritevahelise raketi loomise poole | https://www.err.ee/597671/usa-luureametnik-pohja-korea-on-teel-mandritevahelise-raketi-loomise-poole | Põhja-Korea on omandamas mandritevahelist ballistilist raketti (ICBM), ütles Ühendriikide riigikaitse luureagentuuri (DIA) direktor, kindralleitnant Vincent Stewart. |
Kolmandalt kohalt leiab Kanal 2 saate "Kodutunne", mida vaatas 141 000 inimest.
Edasine tabel nägi välja järgmine:
Koht Koht eelmisel nädalal Saade Kanal Vaatajaid tuh
4 5"Nädalalõpp Kanal 2-ga" Kanal2 134 000
5 9"Radar" Kanal2 124 000
6-7 17"Meie aasta Austraalias" Kanal2 123 000
6-7 14"Naabriplika" Kanal2 123 000
8 19"Aktuaalne kaamera. Nädal" ETV 119 000
9 -"Eurojackpoti lisaloos" Kanal2 112 000
10 12"Aktuaalne kaamera" ETV 111 000 | Möödunud nädalal köitis televaatajaid enim kodumaine seebiseriaal | https://menu.err.ee/597670/moodunud-nadalal-koitis-televaatajaid-enim-kodumaine-seebiseriaal | Läinud nädala vaadatuimaks saateks tõusis Kantar Emori andmetel taas Kanal 2 seebiseriaal "Pilvede all" 180 000 jälgijaga. ETV "Pealtnägija" oli teisel kohal (157 000). |
Põhja ringkonnaprokuröri Natalja Miilvee hinnangul on politsei endise kiirreageerija Rando Hõlpuse (29) süü tapmises tõendatud.
Kaitsjad Jaanus Tehver ja Margus Kurm leidsid kohtuvaidluses, et Hõlpus tuleb tapmise süüdistuses õigeks mõista.
Kohus langetab otsuse augustis.
Hõlpus pole end süüdi tunnistanud ning on kinnitanud, et tegemist oli koleda õnnetusega.
Hõlpuse kaitsjad, vandeadvokaat Jaanus Tehver ja endine juhtiv riigiprokurör, jurist Margus Kurm, märkisid ka avaistungil, et kuna lask toimus rüseluse käigus ja Hõlpus seda ei teadvustanud, ei olegi tegemist karistusõigusliku teoga.
Prokurör Natalja Miilvee vaidles sellele vastu ja ütles, et mees, kes pärast inimese surnuks tulistamist korralikult käed pesi ja riided vahetas, tegutses vägagi teadlikult.
Mullu 23. septembril kell 20.20 sai politsei väljakutse Tallinnas Majaka tänaval asuvasse kortermajja, mille trepikojast leidis majaelanik 41-aastase mehe kuulihaavaga surnukeha.
Politseinikud pidasid tapmises kahtlustatavana kohapeal kinni raskes joobes Põhja prefektuuri kiirreageerija Hõlpuse, kes järgmisel päeval prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal vahistati.
Uurimise lõppedes sai Hõlpus süüdistuse tapmises, milles süüdimõistmisel ähvardab teda kuue- kuni 15-aastane vanglakaristus.
Kuritegu uuris PPA sisekontrollibüroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur. | Tapmises süüdistatav ekspolitseinik võib saada 11-aastase vangistuse | https://www.err.ee/597590/tapmises-suudistatav-ekspolitseinik-voib-saada-11-aastase-vangistuse | Prokurör taotles teisipäeval Harju maakohtus Tallinnas Lasnamäel mullu sügisel joomingu käigus juhututtava surnuks tulistanud ekspolitseinikule 11 aasta pikkust vangistust. |
Kangrole kuulub korteriomand 1 ja Kilgile korteriomand 2, mille ühiskasutatavad pinnad on poolte kaasomandis, kuid pooled ei ole suutnud seni pindade kasutamises kokkulepet saavutada.
Nii soovib Kilk takistuseta juurdepääsu kaasomandis olevatele keldrikorruse ruumidele, määrata kindlaks kasutuskord parklakohtade osas, keelata takistuste tegemine juurdepääsuks parklakohtadele ning kohustada Kangrot puhastama õueala prügist, vallasasjadest, ehitusmaterjalist.
Samuti soovib Kilk kohustada Kangrot lammutama õuealale ebaseaduslikult ehitatud paviljon, kohustada teda taastama vahelage, taastama abiruumid ja trepp ning keelata tal väidetavalt ebaseaduslikult ehitatud paviljonis iseseisev majandustegevus.
Kangro omakorda tahab Kilgi vastu kaasomandis olevate ruumide ja õueala kasutuskorra kindlaksmääramist.
Harju maakohtus käib praegu eelmenetlus ning 12. juuniks määras kohus kohapeal paikvaatluse ja 19. septembriks on määratud eelistung. | Ärimees Kilk ja skulptor Kangro läksid kinnisvaravaidlusega kohtusse | https://www.err.ee/597661/arimees-kilk-ja-skulptor-kangro-laksid-kinnisvaravaidlusega-kohtusse | Tallinna vanalinnas Uuel tänaval asuva hoone kasutamise üle toimuv vaidlus viis ärimees Rein Kilgi ja skulptor Tauno Kangro kohtusse. |
Tallinna linnavalitsuse teenuste ja toetuste sektori peaspetsialist Ljudmilla Leius ütles ERR-ile, et viimasel kahel aastal on pensionäride hulk püsinud stabiilselt 93 000 inimese juures. Toetuse saajate hulka kuuluvad vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotuse ning rahvapensioni täisealised saajad.
Pensionilisa maksab linn alates 2003. aastast, mil see oli samuti Keskerakonna kohalike valimiste kampaania osa.
Keskerakonnaga hetkel Tallinnas opositsioonis olevad Reformierakond ja sotsiaaldemokraatlik erakond samas kinnitavad, et nemad mitte ainult ei jätkaks võimule tulles lisaraha maksmist, vaid suurendaksid seda just võimul oleva erakonna üleliigsete kulude arvelt.
Reformierakonna tõenäolise linnapeakandidaadi Kristen Michali sõnul pole toetuse maksmine eelarvele koormav, sest ta juba teab, kust toetuse suurendamiseks raha leida. „Suurendamise katteallika pakun kohe välja - laseme sügisel Keskerakondlikud puugid lahti, näiteks Taavi Aasal on kokku 15 abi, nõunikku ja referenti. Kokku on linna palgal ca 200 Keskerakondlast, osa kindlasti mitte ametioskuste tõttu.”
Samuti linnapeaks pürgiv Rainer Vakra sotsiaaldemokraatlikust erakonnast leiab, et kokku saab hoida ka mujalt. „Kokkuhoiuks sulgeme päeva pealt linnapanga, linnapoe ja tohtu munitsipaalmeedia monstrumi, sest just taoliste eksperimentide elushoidmisele kulub liiga palju linnarahva raha,” selgitas Vakra ERR-ile. | Aasa lubatud pensionilisa tõus võtaks Tallinna eelarvest üle kahe miljoni | https://www.err.ee/597657/aasa-lubatud-pensionilisa-tous-votaks-tallinna-eelarvest-ule-kahe-miljoni | Tallinna pensionäridele makstavat lisatasu, mis on hetkel 76,70 eurot inimese kohta, sai eelmisel aastal 92 969 inimest ning selle peale kulus linnaeelarvest üle 7,13 miljoni euro. Keskerakonna linnapeakandidaadi Taavi Aasa lubatud summa suurendamisel 100 euroni kuluks aastas juba 9,3 miljonit eurot. |
Linnavalitsuse õigusosakond alustab nüüd otsuste ettevalmistamist, et teavitada keelust ärimehi.
Teadupoolest kiitis linnavolikogu julgeoleku-, korrakaitse- ja korruptsioonitõrjekomisjon esmaspäeval heaks eelnõu, mis keelab kasiinod vanalinnas kõikjal peale nelja- ja viietärni hotellide.
Läti ülemkohus väljastas tänavu 24. veebruaril määruse, mis lubab kasiinode tegevusload Riia vanalinnas, v.a nelja- ja viietärni hotellides, tagasi võtta.
Komisjoni esimees Dainis Turlais ütles, et kaks viimast volikogu ei ole andnud välja ühtki kasiino luba mitte üksi vanalinna, vaid kogu Riias.
Praegu tegutsevad kasiinod saavad viis aastat aega vanalinnast ära kolimiseks või tegevuse lõpetamiseks. | Riia linnavolikogu keelas vanalinnas kasiinod | https://www.err.ee/597660/riia-linnavolikogu-keelas-vanalinnas-kasiinod | Riia linnavolikogu saadikud kiitsid teisipäeval heaks kasiinode keelustamise vanalinnas. |
Eksperdi sõnul on selliste klubide arv suurem kui varem arvatud ning niisugused nn uinunud rakukesed võivad korraldada Saksamaa valimiste eel vägivaldseid provokatsioone, vahendas EUObserver.
Kõigil võitluskunstide klubidel, kes õpetavad agressiivset stiili nimega sistema, on otsesed või kaudsed sidemed Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) või sisejulgeolekuteenistusega (FSB), ütles Berliinis elav Vene spionaaži uuriv teadlane Dmitri Tšmelnizki.
Tema sõnul kasutab GRU neid klubisid selleks, et värvata Läänes agente samal viisil nagu siis, kui agentuuril olid baasid endises Ida-Saksamaal külma sõja ajal.
Tšmelnizki leidis uurimise käigus Saksamaal 63 sistema-klubi ning teistes EL-i riikides, Lääne-Balkani riikides ja Põhja-Ameerikas veel kümneid.
Mitu neist klubidest hooplevad avalikult, et neil on sidemeid Vene erivägedega ning kasutavad GRU või FSB ametisümboleid.
"Ma loodan, et see ei ole Saksa võimudele saladus," ütles Tšmelnizki.
Tšmelnizki rääkis EUOBserverile, et kui ühes treeninggrupis on keskmiselt hinnanguliselt kolm kuni viis agenti, siis Saksamaa 63 klubi peale võib GRU nn viies kolonn ulatuda kuni 315 liikmeni.
GRU doktriini kohaselt võidakse neid agente kasutada sihtmärkide nagu sõjaväebaaside ja lennujaamade ründamiseks, kui NATO-ga peaks sõda puhkema, kuid neid võidakse kasutada ka "vägivalla loomiseks vaenlase tagalas" või "kahtluste, ebakindluse ja hirmuõhkkonna loomiseks" vaenlase rahva seas rahuajal.
"Nad organiseerivad uinuvaid lahingurakukesi," ütles Tšmelnizki.
63-aastane akadeemik põgenes Venemaalt Lääne-Saksamaale 1987. aastal pärast seda, kui ta tegi KGB kohta uurimistööd.
Oma uurimust sistema-klubide kohta tegi ta kasutades internetis olevaid avalikke allikaid. Ta tegi seda koostöös endise GRU ohvitseri Viktor Suvoroviga, kes tegutses külma sõja ajal enne Londonisse põgenemist Šveitsis.
Ekspert hoiatab meeleavalduste eest enne Saksa valimisi
Arvestades seda, et septembris toimuvad Saksamaal valimised, võivad Vene agendid Tšmelnizki hinnangul püüda enne seda algatada vägivallatsükli.
"Neid võidakse kasutada olukorra destabiliseerimiseks, näiteks vägivalla õhutamiseks valitsusvastaste meeleavalduste ajal või molotovi kokteilide loopimiseks mošee või migrandikeskuse pihta," arutles ta.
Tšmelnizki sõnul tuleb eriliselt tähele panna Systema Wolf kooli, sest see laieneb Euroopas väga kiiresti. Samuti on see loonud Vene mootorratturite grupi Ööhuntide Saksamaa haru.
Sistema RMA kool on tema sõnul samuti huvitav, kuna see püüab värvata liikmeid ilmselt Saksa julgeolekuteenistustest.
Eelmisel aastal avaldas Saksa ajakirjanik Boris Reitschuster uurimise, milles väitis samuti, et GRU kasutab sistema-klubisid agentide värbamiseks.
Klubi eitab väiteid
EUObserver palus Tšmelnizki väidetele kommentaari suurimalt sistema-koolilt Systema Ryabko.
"Teie kuuldud väited on kellegi pahatahtliku kujutlusvõime vili ja täielikult vale," vastati klubi Torontos asuvast kontorist. | Leht: Vene luureteenistus otsib liikmeid EL-i võitluskunstide klubidest | https://www.err.ee/597654/leht-vene-luureteenistus-otsib-liikmeid-el-i-voitluskunstide-klubidest | Vene luureteenistused kasutavad võitluskunstide klubisid Saksamaal ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, et värvata võimalikke rahutuste korraldajaid, hoiatas julgeolekuekspert. |
Sel hooajal Bialystoki Jagiellonia eest 13 väravat ja 13 resultatiivset söötu andnud Vassiljev on 26 resultatiivsuspunktiga liiga vaieldamatult parim mängumees. Teisena on 21 tabamusega seotud hetke suurim väravakütt Marcin Robak Poznani Lechist, kel on 18 värava kõrval 3 väravasöötu, kirjutab Soccernet.ee.
Nende näitajate pealt ei ole üllatav, et Ekstraklasa teatas värskelt, et Vassiljev kuulub kolme parima poolkaitsja hulka. Lisaks temale nomineeriti mehe võistkonnakaaslane Jacek Goralski ja Varssavi Legia mängumees Vadis Odjidja-Ofoe. Võitja teatatakse 5. juunil.
Vassiljevi klubi Jagiellonia sai nominatsioone aga veel mitmes kategoorias: kolme parima ründaja hulka kuulub nende Leedu koondislasest väravakütt Fjodor Cernych, parimate kaitsjate hulka Piotr Tomasik ning parima treeneri arvestuses kandideerib Michal Probierz. Treenerite arvestuses figureerib ka Ken Kallaste ning Kielce Korona juhendaja Maciej Bartoszek. | Vassiljev kandideerib Poola liigas hooaja parima poolkaitsja tiitlile | https://sport.err.ee/597655/vassiljev-kandideerib-poola-liigas-hooaja-parima-poolkaitsja-tiitlile | Poola jalgpalli kõrgliiga eelmise aasta parimaks ründavaks poolkaitsjaks valitud, tänavuse hooaja esimese poole parimaks mängijaks valitud, põhihooaja sümboolsesse koosseisu mahtunud ja veel mitmeid tunnustusi saanud Konstantin Vassiljev on üks kolmest nominendist Ekstraklasa kogu hooaja parima poolkaitsja tiitlile. |
Riigieelarve strateegia 2018-2021 tulude poolele on arvatud nii pakendiaktsiisi reformist, magustatud jookide maksust ehk suhkrumaksust kui panditulumaksust saadav raha.
Isamaa ja Res Publica Liidu juhiks saanud Helir-Valdor Seeder soovib aga valitsuses kokku lepitud maksupaketi ümber vaadata ning muutmist vajavate valdkondadena on ta välja toonud just panditulumaksu, pakendiaktsiisi ja magusamaksu.
Eelarvestrateegia kohaselt peaks pakendiaktsiisi reform tooma nelja aastaga riigile 60 miljonit eurot - igal aastal 15 miljonit. Magusamaksust saadavaks tuluks on prognoositud nelja aastaga 65 miljonit eurot ehk 15-17 miljonit aastas.
Kasumite maksuvabalt laenuna väljaviimise piiramine ehk panditulumaks pidi eelarvestrateegia kohaselt tooma sisse kuni 18 miljonit eurot aastas ehk nelja aastaga kuni 72 miljonit eurot.
See tähendab, et kui arvestada võimalike muudatuste maksimumi, tuleks valitsusel leida katteallikad nelja aasta jooksul kuni 197 miljonile saamata jäävale eurole ehk igal aastal rohkem kui 49 miljonile eurole.
Lisaks sellele sooviks Seeder taastada suuremas ulatuses abikaasade ühise tulude deklareerimise võimaluse. Milline on ühisdeklaratsioonide muudatustest kavandatav summa, on rahandusministeeriumi teatel keeruline eraldi välja tuua. | Maksupaketist loobudes jääks riik aastas ilma 50 miljonist eurost | https://www.err.ee/597640/maksupaketist-loobudes-jaaks-riik-aastas-ilma-50-miljonist-eurost | Riigieelarve strateegias nähti eelolevaiks aastaiks ette tulusid nii pakendiaktsiisi reformist, magustatud jookide maksust kui ka panditulumaksust, kuid kui Helir-Valdor Seederi soovitud muudatused maksimaalses ulatuses ellu viia, tähendaks see riigi rahakotile aastas vähemalt 50 miljoni euro suurust auku. |
Teisipäeval peetud avaringikohtumises mängis maailma edetabelis 469. kohale langenud eestlane tunni ja 20 minutiga 6:3, 6:4 üle 22-aastase itaallase Lorenzo Sonego (ATP 328.).
Teises ringis saab Zopp vastaseks kas viiendana asetatud 27-aastase hispaanlase Jordi Samper-Montana (ATP 244.) või 21-aastase austerlase Sebastian Ofneri (ATP 270.). | Zopp võitis endast 141 kohta kõrgemal olevat itaallast ja pääses edasi | https://sport.err.ee/597647/zopp-voitis-endast-141-kohta-korgemal-olevat-itaallast-ja-paases-edasi | Itaalias peetaval 43 000 euro suuruse auhinnafondiga ATP Challenger sarja tenniseturniiril pääses eestlane Jürgen Zopp teise ringi. |
Tarmo Kurm haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ütles, et tööleping Valgepeaga lõpetati poolte vastastikusel kokkuleppel.
"Konkurss uue direktori leidmiseks kuulutatakse välja esimesel võimalusel. Ettevalmistavad tegevused konkursi läbiviimiseks on alanud. Eesmärk on, et uus koolijuht asuks ametisse hiljemalt augustis," ütles Kurm ERRile.
Direktori kohusetäitjaks sai õppejuht Tatjana Ait.
383 õpilasega Jõhvi riigigümnaasium avati 2015. aasta sügisel.
Enne riigümnaasiumisse tööle asumist oli Tarmo Valgepea Mäetaguse põhikooli direktor. | Jõhvi riigigümnaasiumi direktor lahkus ametist | https://www.err.ee/597610/johvi-riigigumnaasiumi-direktor-lahkus-ametist | Virumaa ainsa riigigümnaasiumi, Jõhvi gümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea teatas esmaspäeval, et lahkub ametist. |
Tasuta aktsioon kutsub Viljandi hansapäevade raames taasavastama Ugala tiigi ja seda ümbritseva kalda maalilist ilu. Sel ööl avatakse pidulikult ka Ugala renoveeritud jalutuspromenaad, mis muutub üheks ööks vabaõhu kunstigaleriiks nimega "Linn elegantselt kunstist lokkab", kus on välja pandud Viljandi gümnaasiumi õpilaste kunstitööd.
Eksponaadid asuvad erinevatel jalutuspromenaadi tasapindadel ja ligipääsuteedel. Tegemist on ühekordse projektiga ja hommiku saabudes ajutine vabaõhugalerii kaob. Kunstigalerii ja jalutuspromenaad avatakse publikule kell 23.00.
Ugala teatri katusel astub tasuta kontserdiga publiku ette Järvamaalt pärit noor lauljanna Haldi Välimäe, kellega on kaasas Vaiko Eplik ja mitmed üllatusesinejad. Välimäe esitleb Ugalas sel õhtul oma uhiuut lühialbumit "Raba", mille annab välja indie -plaadifirma Mortimer Snerd Records.
Publik on parima visuaalse ja akustilise elamuse saamiseks oodatud istuma Viljandi gümnaasiumi poolsele tiigikaldale, mis avatakse publikule kell 23.00. Pool tundi hiljem süüdatakse tiigil asuvatel parvedel põlema lõkked. Kontsert algab täpselt südaööl.
Kohapeal on avatud teatri töötajate pop-up kohvik. Kogutav tulu läheb Ugala heategevuslikku fondi "Kingi lapsele teatrielamus", mille abil saavad väikese sissetulekuga perede lapsed külastada teatrietendusi. Menüüst leiab Ugala teatri töötajate valmistatud soolaseid ja magusaid suupisteid. Kohvik avatakse kell 23.00. | Ugala teater rikastab ööd katusekontserdi ja jalutuspromenaadi avamisega | https://menu.err.ee/597644/ugala-teater-rikastab-ood-katusekontserdi-ja-jalutuspromenaadi-avamisega | Reedel, 2. juuni hilisõhtul toimub ajaloo esimene Ugala teatri katusekontsert ja avatakse renoveeritud jalutuspromenaad. |
Lavastaja ja koreograafi Katre Jaani sõnul paistab tänavune võimlemispidu silma just oma mitmekülgsuse poolest. "Platsil astuvad üles nii beebid oma vanematega kui eakamad inimesed ning erinevatest rahvustest võimlejad. Minu hinnangul on see imeline näide sellest, kuidas võimlemisel ja muusikal on väga tugev jõud liita erinevaid vanusegruppe ja rahvusi," sõnas Jaani.
Lisaks eesti ja vene lasteaedade, koolide ja võimlemisklubide võimlejatele võtab peost osa ka Tallinna rahvusvahelistest koolidest hispaanlasi, itaallasi ja sakslasi.
Tänavu astub võimlemispeol üles 223 beebit ja väikelast, 468 mudilast, 681 koolilast, 83 poissi ja meest, 326 naist ning 112 memme ja taati. Eakaim ehk 60.-80. eluaastates memmede ja taatide grupp osaleb võimlemispeol esmakordselt. Ühtlasi on Tallinna Võimlemispidu esimene suurüritus Eestis, kus on esindatud nii eakate vanusegrupp.
Sel aastal on võimlemispidu eriline ka seetõttu, et võimlemisklubi Piruett pühendab eraldi kava jaanuaris meie seast lahkunud klubi asutajale ja pikaajalisele juhile ning eluaegsele kalevlasele Mall Kalvele, kes tegutses Piruetis kokku 25 aastat. Kalve on üles kasvatanud mitu põlvkonda võimlejaid ning andnud suure panuse nii Eesti kui ka rahvusvahelise võimlemise arengusse. Eraldi kava valmis koostöös Kaitseväe orkestriga Peeter Saani juhatusel.
Eesti Spordiseltsi Kalev korraldab võimlemispidu juba 18. korda. Võimlemispeo eesmärgiks on tähistada lastekaitsepäeva ning propageerida võimlemist laste ja noorte hulgas.
Tallinna XVIII võimlemispidu "Kui sõnast saab liblikalend" toimub sel pühapäeval, 28. mail algusega kell 17 Tallinnas Pirita Spordikeskuses aadressil Rummu tee 3. Üritus on kõigile tasuta.
Korraldajad paluvad võimlemispeol osalejatel varuda üritusele tulemiseks aega ning kasutada võimaluse korral selleks ühistransporti. Rummu peatusesse sõidavad bussid numbritega 1A, 6, 8, 34A ja 38, 114, 260 ja 288. Parkimiseks on avatud Merivälja tee 1E parkla ning Jõesuu teel Regati majast mere poole jäävad kaks esimest, Pargi ja Reisi parklat. Üritusel osalejatele on samuti on avatud Pirita TOP-i parkla. | Tallinnas tuleb suur võimlemispidu | https://sport.err.ee/597639/tallinnas-tuleb-suur-voimlemispidu | Sel pühapäeval, 28. mail toimub Tallinnas Pirita Spordikeskuses võimlemispidu "Kui sõnast saab liblikalend", millest võtab tänavu osa ligi 1900 võimlejat Harju ja Rapla maakonnast. XVIII Tallinna võimlemispeo pealavastajaks on Katre Jaani. |
Lisaks Rosellile võeti kinni mehe abikaasa ning veel mitmeid isikuid, kui kohalik politsei pidas reide üheksas kirde-Kataloonia kodus ja kontoris. Politseiallikate sõnul on uurimine ning vahistamised seotud õiguste müügiga Brasiiliasse, vahendab Soccernet.ee.
El Mundo sõnul on uurimine seotud ajaga, kui Rosellil tekkisid ärisidemed Brasiilia jalgpalliliiduga. Väidetavalt kogus Rosell ebaregulaarseid vahendustasusid, mille ta teenis Brasiilia jalgpallikoondise imidžiõiguseid müües. Uurimisse on tõenäoliselt segatud ka Brasiilia vutiliidu endine president Ricardo Teixeira ja mitmed alaliidu direktorid.
Hispaania ajalehe El Confidenciali väitel oli reid osa ühisoperatsioonist Hispaania politsei ja FBI vahel ning need on seotud USA poolt juhitud FIFA korruptsiooniskandaalide uurimisega.
Aastatel 2010 kuni 2014 Barcelona presidendiks olnud Rosell pani ameti maha pärast Hispaania kohtu otsust uurida 2013. aasta suvel sooritatud Neymari üleminekut. Uurimise tagajärjel pidi Barcelona 2016. aasta suvel maksupettuse tõttu maksma 5,5 miljoni euro suuruse trahvi. | Endine Barcelona president arreteeriti seoses rahapesu skandaaliga | https://sport.err.ee/597631/endine-barcelona-president-arreteeriti-seoses-rahapesu-skandaaliga | Kümnendi alguses neli aastat Barcelona presidendiks olnud Sandro Rosell vahistati seoses rahapesu uurimisega. |
Pärast Lääne-Aafrikas tervishoiuametnikega kohtumist veetis Chan öö Palm Camayenne'i hotelli presidendisviidis, mille maksumus on 900 eurot, vahendas AP.
Kriitikute hinnangul saadab luksusliku majutuspaiga valik ülejäänud 700-le WHO töötajale vale sõnumi ja võib kahjustada raha vajava terviseorganisatsiooni püüdlusi maailmas haigustega võidelda.
AP valduses olevate sisedokumentide kohaselt on WHO kulutanud reisikuludele tavapäraselt 200 miljonit dollarit aastas ehk suurema summa kui nii mõnegi rahva tervise peaprobleemi, näiteks AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemisele kokku.
Näiteks AIDSi ja hepatiidi vastu võitlemisele kulutas WHO mullu 71 miljonit dollarit, malaaria vastu võitlemisele kulus 61 miljonit dollarit.
WHO püüab oma reisikulusid kontrolli alla saada, kuid asutusesiseselt on kõrged ametnikud kurtnud, et personal rikub reisikulude kokku tõmbamiseks mõeldud reegleid, kasutades hüvesid nagu äriklassi lennupiletid ja ööbimine viietärnihotellides, kuid mingeid tagajärgi sellel ei ole.
WHO tegi avalduse, kus teatas, et terviseorganisatsiooni töö iseloom eeldab töötajate sagedast reisimist. Samas kinnitas WHO, et mullu vähendati reisikulusid aasta varasemaga võrreldes 14 protsenti. | WHO juht sattus kopsakate reisikulude tõttu kriitika alla | https://www.err.ee/597632/who-juht-sattus-kopsakate-reisikulude-tottu-kriitika-alla | ÜRO juures tegutseva Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Margaret Chan reisis mai algul Guineasse, et koos riigi presidendiga tähistada maailma esimese Ebola-vaktsiini väljatöötamist, kuid ta on reisi kõrge maksumuse tõttu sattunud kriitikatule alla. |
Sandra Jõgeva dokumentaalfilm „ Armastus…” on ühes oma mõõtmes kahtlemata sotsiaalne, nagu meie kultuuriruumis juba pikemat aega taolise sisuga filmide kohta kombeks on öelda, tähendagu see siis mida tahes; vormindus dokumentaalne, kuigi lavastaja käsi on seda naturalistlikku „dokumenti” kunstikavatsuslikult organiseerinud ja kenasti tervikuks sättinud.
Filmi peategelasteks on meeste- ja alkoholilembene ema ja abielunaine Veronika ning kriminaalist (istunud kinni relvade ja laskemoona omamise eest) ja joodikust Fred, kes on õnnetu lapsepõlvega (Veronika sõnutsi poos Fredi ema end üles ja isa „lasti õhku”) ja naisest lahutatud. Nende vahel on tekkinud side, suhe, armastus… Veronika ise on ka patune; lisaks oma paljudele meestele (nagu filmis kellegi suu kaudu öeldakse) on ta kirehoos Fredile nuga andnud ning käib filmi käigus korduvalt sellepärast kohtus. Filmi algul nad vaidlevadki voodil istudes, kummal kangemad paragrahvid kaelas. Lausa idüll: noruspäi mees (riides) istub üksi voodil, tema juurde tuleb poolpaljas, mustas öösärgis/trikoos/kombinees (?) mustade lühikeste juustega ilus naine (Veronika), kallistab meest ja annab talle põsele musi, ja mehel hakkab sellest kohe parem. Samas on film (nagu juba eespool öeldud) naturalistlik, mida märgib kõige muu kujutatava seas kasvõi Veronika kõnepruuki; väljendid nagu „putsi raisk”, „mine putsi”, „viimane munn” tulevad tema suust kergelt; samuti pole Fredil oma vanaema (?) juuresolekul häbi Veronika helistamise peale telefoni karjuda: „Mine vittu!” jne.
Kui rääkida veel filmi sotsiaalsusest, siis siin tuleb üht-teist täpsustada, enne kui filmi põhiteema juurde minna. Sotsiaalne tuleb sõnast sootsium, mis tähendab ühiskonda, st teatud seltskonda, kes käitub mingite enam-vähem kindlate reeglite järgi. Aga arvestada tuleb ka sellega, et ükski ühiskond pole homogeenne, igas suuremas sootsiumis/ühiskonnas on ka väiksemaid sootsiume/seltskondi, kes käituvad teistmoodi. (Nagu igas suuremas seltskonnas tekib terve rida väiksemaid seltskondi ehk rühmi.) Ja selliseid on meiegi ühiskonnas päris mitu tükki; üks neist on kindlasti asotsiaalne seltskond (kah sootsium), siis intelligents, vabamõtlejad, kunstnikkond, nende miksid jne. Nii et see film on tegelikult multisotsiaalne, käsitleb päris mitut sotsiaalset seltskonda: asotsiaale, kunstnikkonda, korralikke (õigeid!?) ühiskondlasi ja vahepealseid. Filmi käimapanevaks mootoriks ongi ehk asotsiaalse Fredi (kes on, ütleme, 70 protsendi ulatuses asotsiaal, ülejäänud 30 protsenti siiski sotsiaalne olevus: suhtleb inimestega, käib aeg-ajalt töölgi) ja peaaegu asotsiaalsusse langenud EKA üliõpilase Veronika ponnistused ja pürgimused (küll edutud, nagu filmi lõpus selgub, aga siiski-siiski on need olemas) oma viletsavõitu staatusest välja, sotsialiseerumine nn korralike inimeste (heas mõttes seekord…) sootsiumi. Filmi tegevusaja jooksul, pärast Wismari haiglat ning aastat suhtelist kaine olemist kaitseb Veronika ära küll oma diplomitöö — kaader tekstiga: „Veronika portfoolio kaitsmine EKAs”, mida ka pildiliselt edastatakse nii nagu EKA lõpupidugi, kus Veronikale ulatatakse diplom.
See selleks, see on loo üks tahk, aga mitte peamine. Selle filmiloo põhiteemaks ja suureks sõnumiks on siinkirjutaja meelest siiski tingimusteta armastus, mis Veronika ja Fredi vahel toimib. Naised valivad endale mehed mitte niivõrd armastuse, kui rahakoti suuruse ja keskmisest kangema ühiskondliku positsiooni järgi. Veronika ei ole selline: ta seletab oma lähisugulastele, et Fred on „jumala traagiline” ja et tal on „jumalast kahju tast” ning et ta tunneb, et peab Fredi eest hoolitsema. Hiljem kainena ja söömahimulisena ütleb ta Fredile: „Ma olen kena kakskümmend kilo ülekaalus noor naisterahvas.” „Ma olen ainus inimene siin maailmas, kes sust natukenegi hoolib. Sa pead mind armastama!” Pärast seda küll noomib Fredi, et ärgu kaanigu alkoholi ning et tal on häbi, et tal selline asotsiaalist elukaaslane on. („Osta ise endale suitsu ja alkot!”) Fred võtab seda kui mahajätmist ja väljaviskamist, aga seda see pole, Veronika lihtsalt tahab näha paremat Fredi, seda mitte niivõrd enda kuivõrd Fredi pärast.
Abikaasade/elukaaslaste vahel toimib enamasti üsna tingimuslik armastus, rohkem küll naiste poolt, st ma armastan ja olen nõus sinuga koos elama, kui sa oled selline , nagu ma tahan, kui sa käitud nii, nagu mulle meeldib, jne. Olen küll kuulnud ja lugenud naistest, kes armastavad pätte, kaabakaid, vange, isegi AIDSi-haigeid mehi; ise selliseid näinud pole, aga usun, et selline asi on olemas. Ka nn korralike paaride puhul valitseb enamasti tingimuslik armastus või siis käib see koos tegeliku/tõelise armastusega, mis on tingimuste alla mattunud. Tingimusteta armastust kohtab meie elus ja ühiskonnas harva. Veronika ja Fredi suhe ongi sellepärast väärt esiletõstmist, et nad on kiindunud teineteisesse (ehk siis armastavad teineteist) suht tingimusteta. Kui Veronika vanglas oma lõplikku kohtuotsust ootab, on jällegi Fred see ainus inimene maailmas, kes talle pakke ja kirju sinna toimetab. Teised (isa, ema, vanaema) on Veronikast tüdinud ega viitsi temaga enam jännata.
Tegelikult on Veronika üsna teadlik oma andekusest, ilust ja ka… pahedest ning psühhopaatsusest. Ta pihib: „Ma olen psühhopaat, mulle meeldib vaadata, kuidas teised kannatavad.” See tähendab, et ta on mehi meelega maha jätnud ja siis nautinud nende kannatusi. Seda tõdedes teeb ta järelduse: „Ma pean õppima armastama!”
Armastuse kohta on lugematu arv definitsioone, aforisme, sententse, seletusi ja mida kõike veel; tabavam filosoofide, teadlaste, kirjanike jne. kontseptsioonidest on ehk siiski kaasaegne rahvaluuleline ütlus, et see on lihtsalt mingisugune keemia. Kuigi ka seda ütlust on teadlased olnud varmad kohe ära seletama: iga inimene eritavat mingisugust oma kehalõhna, ja kui need mehel ja naisel on sarnased/samad/klapivad, siis sellest tekibki armastus. Kahtlane. Pigem käib kogu see armastuse värk ikka mingeid hingeniite pidi ehk siis südamevõngete kaudu või on kosmiliselt ära määratud.
Sama müstiline fenomen (süda, hing, kosmos) mis armastusegi puhul, toimib ka sotsiaalsuse/asotsiaalsuse sfääris ning tõenäoliselt paljudes muudeski valdkondades (edukus/edutus; vaesus/rikkus; viimase kohta lugesin hiljuti kuskilt, et vaesus ja rikkus on iseloomujooned: kellele on antud rikkaks saada, see saab ilma pingutamata; vaeseks määratu pingutagu palju tahes, rikkaks ei saa).
Enam-vähem sama on sellest filmiloost kirjutades täheldanud Jaan Tootsen: „Mul on tunne, et peale keskkonna ja geneetika on veel üks kolmas tegur — suur saladus —, igale inimesele ainuomane sisemine muster, mingi kummaline sund, mis justkui ei tulene ei ühest ega teisest. Miski, mis ei sõltu ei keskkonnast ega geneetikast.” (Sirp 10. II 2017.) Ehkki ta vihjab rohkem millelegi, mis on inimese sees, siin aga vihjatakse rohkem kosmosele, siis tegelikult on see üks ja seesama; makrokosmos läheb üle mikrokosmoseks. Ja ega see astroloogia niisama tühjalt kohalt pole tekkinud („Sodiaagisarnast süsteemi tunti juba mõni tuhat aastat e.m.a nii Vana-Egiptuses kui ka Babüloonias.” — Vikipeedia.) ega toimi; kõik see tähtkujude värk, eriti planeetide seis sinu sünnimomendil, peab ikka laias laastus paika. Tean näiteks üsna mitut Kaljukitse sodiaagimärgi all sündinut, kes eales oma vigu ei tunnista jne, aga see pole selle „suure saladuse” ainus komponent, on jumal(ad), inglid ja va Lucifer ise, kes on väga intelligente tegelane. Nii et ilma selle suure saladuse ehk siis müstilise fenomenita paljusid asju lihtsalt ära ei seleta, eriti geenide ja keskkonna valdkonnas ja vahekorras. Oma kooliaastatel tundsin näiteks perekonda, kus isa oli koolidirektor, ema õpetaja, poeg heas keskkonnas kasvanud, aga suuremaks saades sai temast täis pätt ja joodik. Ma ei ole kursis, kui palju tänapäeval aktsepteeritakse veel inimese kujunemise puhul vana klassikalist ahelat (rass-rahvus-keskkond), või ka Piiblis kirjutatut, et vanemate pattude eest võidakse inimest nuhelda seitsme põlve eest tagasi, st et isa-ema lastest võivad kellelgi välja lüüa esi-esi-esivanemate geenid, mis on sama mis paljudes ida filosoofiates ja usundites levinud karma-usk, ainult esi-esi-esivanemate asemel on tolles süsteemis sinu eelmised elud. Noh, mine võta kinni! On, nagu on, ja seda, nagu on, tuleb lihtsalt aktsepteerida.
Nii või teisiti on nii Veronika kui ka Fred kujundlikult öeldes „kõverad naelad“ (nagu Fredi seinalöödud naelad Veronika näituse ülespanemisel). Film tekitaks justkui küsimuse, kas kõveraid naelu annab sirgeks taguda. Annab! Aga see on tükk tööd ja „armid” jäävad järele ning ka näha, kuid selline nael on seina või mujale lüües (noh, lihtsalt öeldes siis: korralikuks saades ja ennast „õigena” hoida püüdes) väga aldis taas kõveraks minema — seda näitavad nii Fredi väikesed kui ka Veronika jõulisemad katsed end sirgeks saada.
Ent sellel kõverusel võib olla ka teine külg: vahest just need meie ühiskonna „kõverad naelad“ on rohkem võimelised tingimusteta armastuseks kui n-ö sirged ühiskonnaliikmed. Sest nad teavad oma vigu ja tunnistavad oma patte, teised seevastu varjavad oma pahesid ja halbu iseloomujooni — eks meis kõigis ole kurjust, viha, kadedust, uhkust jne —, ei taha neid tunnistada ning kardavad välja näidata. Ja see — võime tingimusteta armastada — on palju-palju rohkem väärt kui ühiskonna silmis kõver olla.
Lõpetuseks veel filmi n-ö tehnilisest teostusest. Sellest pole küll palju rääkida, sest see film on tipp-topp tehtud. Ei oska kohe kuskilt kinni hakata, kui tahakski norida. Sellele on vihjanud ka teised filmi arvustajad enne mind. Siiski üks mõte ei anna mulle rahu: monteerija Tambet Tasuja töö. Film sündivat montaažilaual, on keegi neist enne-mind-arvustajatest kirjutanud. See on heal tasemel, aga siiski ei usu, et ta selle filmi ilma lavastaja Sandra Jõgeva juuresolekuta tegi. Sest nagu filmis on tunda Jõgeva kõva kätt dokumentaalsuse kunstitaotluslikul organiseerimisel, nii on tunda sama montaažiski. Montaaži puhul võib ehk ära märkida kaadreid selgitavate tekstidega Fredi ja Veronika kohta, mis on vaataja jaoks vajalikud (kuigi see pole küll midagi uut dokfilminduses), fotosid peategelaste lapsepõlvest ja minevikust (kah dokfilmile omane nähtus). Selle filmi eripäraks montaažis on aga alguskaadri (mees ja naine, Fred ja Veronika voodil istumas) oskuslik kordamine erinevates variatsioonides. Kui filmi alguses on Fred veel riides, siis järgmiste istumiste ajal palja ülakehaga: jah, filmi alguses me ei teadnud temast midagi, ta oli kaetud, hiljem juba n-ö paljastatud. Viimasel voodisistumisel ütleb Fred: „Temaga koos elada! See oleks nii armas. [Aga] mul ei ole nii palju elusid. See inimene lööks mind lihtsalt surnuks.” — Veronika: „Jookse ära mu eest siis!” Fred ei jookse, ta armastab Veronikat.
Igal juhul oli omal moel südantsoojendav ja hingekosutav seda kõverate naelte armastuse lugu korralike (seekord halvas mõttes, valdavalt tüütute ja surmavalt igavate) inimeste abielu ja nende lugude taustal ning kõrval vaadata ja näha. Kummalisel viisil on kõik kuidagi omavahel seotud, selle arvustuse kirjutamise päevil lugesin parajasti õhtuti (arvustusi kirjutatakse reeglina hommikupoolikuti) David Foenkinose romaani „ Delikaatsus” (e k Pille Kruus, Tänapäev, 2013; selle raamatu järgi on tehtud ka 2011. aastal film eestikeelse pealkirjaga „ Õrnad tunded”), kus meespeategelane mõtleb nii: „Milleks erutuda, kui kõik on niikuinii absurdne?” (Lk 141.)
Noh, ja kirsiks tordil, või kuidas seda nüüd öeldaksegi, oli filmis üks näituse avamine, kus koosviibijatele pakutakse joogiks suurtes plastikpudelites „parmuõlut” (oli vist Bock). Olen minagi näituste avamistel käinud, Kuressaarest Värskani ja Tallinnast Tõrvani, aga vaat see oli midagi täiesti uut ja erilist, seda polnud enne näinud. See oli kohe päris originaalne. Nii et ei saa öelda, et näituste avamised ja eesti dokfilmid on „kõik ühesugused nagu hiinlased… (Samas, lk 135.)
Teater. Muusika. Kino mainumbrist. | Arvustus. Kõverad naelad | https://kultuur.err.ee/597630/arvustus-koverad-naelad | „Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017. |
"Murtud. Südame põhjast, mul on nii kahju. Sõnadest jääb puudu," kirjutas Grande.
Grande ise plahvatuses viga ei saanud, kuid surma sai vähemalt 22 kontserdi külastajat ning vigastatuid on üle 50.
Maailma muusikud on üksteise järel võtnud sotsiaalmeedias sõna, avaldades hukkunute lähedastele kaastunnet.
My heart hurts for my sister, Ariana & every family affected by this tragic event in the U.K. Innocent lives lost. I'm so sorry to hear this
— NICKI MINAJ (@NICKIMINAJ) May 23, 2017
Broken hearted for the families tonight. Broken hearted for Ari. Broken hearted for the state of this world. ????
— KATY PERRY (@katyperry) May 23, 2017
Esialgsetel andmetel oli tegu terrorirünnakuga ning suitsiiditerrorist on hukkunute seas, vahendas BBC.
I'm heartbroken over what happened in Manchester tonight.
Sending love to everyone involved. H
— Harry Styles. (@Harry_Styles) May 23, 2017
My thoughts, prayers and tears for all those affected by the Manchester tragedy tonight. I'm sending all my love.
— Taylor Swift (@taylorswift13) May 23, 2017
In total shock and absolutely devastated about what's gone down in MANCHESTER sending Love and Light to all the family's involved LG x
— Liam Gallagher (@liamgallagher) May 23, 2017
every musician feels sick & responsible tonight—shows should be safe for you. truly a worst nightmare. sending love to manchester & ari
— Lorde (@lorde) May 23, 2017
My thoughts and prayers are with all those affected by this horrific act in Manchester. We need to do better. We need to LOVE ONE ANOTHER.
— Justin Timberlake (@jtimberlake) May 23, 2017 | Ariana Grande reageeris sotsiaalmeedias Manchesteri terrorile | https://menu.err.ee/597583/ariana-grande-reageeris-sotsiaalmeedias-manchesteri-terrorile | Suubritannia ühe suurema kontserdi- ja spordihalli ehk Manchester Arena juures Ariana Grande kontserdil sai esmaspäeva õhtul plahvatuses surma mitukümmend inimest. Poplauljanna avaldas oma Facebooki lehel kaastundeavalduse. |
Viimati mängis Pärnu klubi eurosarja hooajal 2015/2016, kui esmalt alustati tugevuselt teises sarjas ehk CEV Cupil. Seal tuli aga 1/16-finaalis tunnistada Kreeka klubi Piraeuse Olympiacose paremust. Eurohooaeg jätkus astme võrra madalamal ehk Challenge sarjas, kus jäädi lõpuks jagama üheksandat kohta. Tee kõrgemale pani kinni Rait Rikbergi tulevane koduklubi Meneni Prefaxis, kellele jäädi alla kuldse geimiga, vahendab volley.ee.
Samas sarjas ja sama edukalt osaleti ka 2013/2014 hooajal. Toona tuli 1/8-finaalis alla vanduda Itaalia hiiule ja hilisemale hõbemedalistile Latina Andreolile.
Pärnu klubi ajaloo kõige võimsamal perioodil ehk kuldse aastatuhande algusel tegi võistkond hooajal 2003/2004 kaasa ka tugevaimas sarjas ehk Meistrite liigas. Toona mindi vastamisi selliste hiidude kui prantslaste Tours VB ja venelaste Odintsovo Iskraga, kes murdsid ennast lõpuks esinelikusse. Neljandaks liikmeks oli hilisem Oliver Venno koduklubi Vfb Freidrichshafen. Hooaegadel 2000-2006 jäi Euroopas käimata üldse vaid korra (2004/2005). | Pärnu Võrkpalliklubi naaseb aastase vaheaja järel eurosarja | https://sport.err.ee/597626/parnu-vorkpalliklubi-naaseb-aastase-vaheaja-jarel-eurosarja | Eesti klubivõrkpalli lippu hoiab Euroopas tuleval hooajal kõrgel Pärnu Võrkpalliklubi, kes võtab osa tugevuselt kolmandast sarjast ehk CEV Challenge Cupist. Nende esimene vastane selgub 14. juunil toimuval loosimisel. |
"Pühendusega Zara Mintsile..." koosneb neljast osast. Esimese osa moodustavad Eesti Semiootikavaramu Zara Mintsi arhiivist pärinevad materjalid, nende hulgas tema päevikusissekanded aastatest 1941–1944. Teises osas esitletakse Zara Mintsi kirju teistest arhiividest ja erakogudest. Kogumiku kolmanda, mälestuste osa moodustavad Zara Mintsi sõprade, kolleegide ja endiste tudengite tekstid. Need tekstid annavad kogumiku lugejale võimaluse saada aimu Zara Mintsi võluvast isiksusest, tema olulisest rollist Tartu erilise õhustiku kujunemisel ja mõjust mitme põlvkonna üliõpilastele. Raamatu neljas osa pakub lugemiseks Zara Mintsi õpilaste ja kolleegide teadusartikleid ja -märkmeid.
Kogumiku üks toimetaja, Zara Mintsi poeg Mihhail Lotman märgib: "Käesolev kogumik on esimene venekeelne minu emale Zara Mintsile pühendatud raamat. Mul oli rõõm tõdeda, et paljud tema õpilased üle kogu maailma mäletavad ja hindavad teda. Samas on kogumikus rohkesti arhiivimaterjale, mis olid ka minu jaoks üllatavad."Teose on toimetanud ja koostanud Tatjana Kuzovkina, Mihhail Lotman ja Maija Halturina. Raamat on vene keeles ning ilmub TLÜ kirjastuse “Bibliotheca Lotmaniana” sarjas.
Raamatu esitlusega avatakse reedel, 26. mail algusega kell 10 Zara Mintsi 90. ja Juri Lotmani 95. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Üritus toimub Tallinna Ülikoolis, ruumis M-218. Kogu 3-päevalise konverentsi kava saab vaadata SIIT. Konverents on tasuta, kõik huvilised on oodatud. | Juri Lotmani konverentsil esitletakse Zara Mintsi juubelikogumikku | https://kultuur.err.ee/597623/juri-lotmani-konverentsil-esitletakse-zara-mintsi-juubelikogumikku | Raamat “Pühendusega Zara Mintsile 90. sünniaastapäeval. Kirjad, mälestused, artiklid” ("Зарe Григорьевнe Минц посвящается… Публикации, воспоминания, статьи: K 90-летию цо дня рождения“) on auavaldus Zara Mintsile (1927–1990), Tartu Ülikooli professorile ja silmapaistvale vene kultuuri hõbeajastu uurijale. |
Simpson mõisteti 2008. aastal 33 aastaks vangi Las Vegases toimunud kasiinoröövi ja inimröövi eest. Käesoleva aasta juulis avaneb tal esimest korda seaduslik võimalus ennetähtaegset vabanemist taotleda, vahendas AFP.
Kusjuures juba 2013. aastal sai ta ennetähtaegse vabastamise otsused mõnede kuriteoepisoodide asjus, kuid pidi teiste episoodide puhul siiski jätkuvalt - vähemalt neljaks aastaks - kinnipidamisasutusse jääma.
Nevada osariigi võimud pole ennetähtaegset vabastamist puudutava istungi kuupäeva veel kindlaks määranud. Kui ta positiivse otsuse saab, võib Simpson vabaneda juba oktoobris, vahendas kohalik meedia.
Oma põlvkonna üheks kuulsamaks NFL-i staariks peetud Simpsonit süüdistati 1990. aastatel oma eksnaise Nicole Brown-Simpsoni ning viimase sõbra Ron Goldmani tapmises, kuid toona ei leidnud politsei piisavalt asitõendeid, et kohus oleks ta süüdi mõistnud. Simpsoni põgenemine politsei eest, mida telekanalid näitasid otseülekandes, ja sellele järgnenud kohtuprotsess, kus kerkis esile suur hulk kahtlasi asjaolusid, sai USA meedias ja avalikkuses tohutut vastukaja. | O. J. Simpson võib juba käesoleval aastal vabadusse pääseda | https://www.err.ee/597621/o-j-simpson-voib-juba-kaesoleval-aastal-vabadusse-paaseda | Endine tuntud ameerika jalgpallur ja näitleja Orenthal James "O. J." Simpson võib juba käesoleval aastal vanglast välja saada. |
Enam kui aasta kestnud koolitusel oli fookuses Eesti tippjalgpall. "Olime Magnus Pehrssoni ajal seotud koondise mängude analüüsimisega. Meie grupp lasti koondisele väga lähedale ja see pole tipptasemel just igapäevane. Jälgisime võistkonna treeningute ja mängueelseid koosolekuid ning tutvusime erinevate võistkonna ülesehitusprotsessi detailidega," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu koolitusosakonna juhataja Karel Voolaid.
"Me peame end küll maailma tipptreenerite tegutsemisega ja muude trendidega kursis hoidma, aga peamine fookus on ikka meie igapäevane keskkond! Eesti jalgpall on liikumas järjest lähemale sellele, et Eestis töötav tipptreener saaks siin keskenduda täpselt samadele asjadele kui välismaal," lisas Voolaid.
Tipptreenerite igapäevatöö erinevus Eestis ja mujal tippliigades peitub kõige enam selles, et taustajõude ei ole siinmail alati nii palju kui vaja oleks, mis seab meie treeneritele suuremad nõudmised. "Lisaks väga heale mängu tundmisele peab tipptreener oskama üles ehitada võistkonna tööprotsessi ning juhtima seda absoluutselt igal tasemel. Eesti tipptreener peab olema väga erinevates valdkondades võimekas," ütles Voolaid.
"Peame teistel sabast kinni hoidma ja oma ressursse arvestades potentsiaali maksimaalselt realiseerima. Minu isiklik hinnang on, et liigume Eesti treenerite ja mängijatega selles suunas, et nende arusaam jalgpallist on muutunud oluliselt paremaks – oleme ka sellele pikki aastaid tähelepanu pööranud," lisas Voolaid. "Mängijatevaheline konkurents muutub samuti tihedamaks, sest iga-aastaselt tõuseb ju mängijate arv. Uueks väljakutseks on mängutarkuse kõrval kehaliste võimete teadlik arendamine, et suudaksime Euroopa keskmikega jõukohaselt mängida ning ka suurematele jalgpalliriikidele peavalu valmistada."
UEFA Pro litsentsi omandasid kolmandas lennus Indrek Zelinski, Meelis Rooba, Norbert Hurt, Aleksandra Ševoldajeva, Gert Olesk, Argo Arbeiter, Yusuf Erdogan, Urmas Kirs, Marko Pärnpuu ja Indrek Koser.
Koolituse viisid läbi Karel Voolaid ja Katrin Kaarna, vaatlejana tegutses Arno Pijpers.
Pro litsentsi varasemad lennud:
1. lend (2008): Valeri Bondarenko, Tarmo Rüütli, Sergei Zamogilnõi, Jan Važinski, Ivo Lehtmets, Martin Reim, Marko Kristal, Janno Kivisild, Aivar Lillevere, Sergei Ratnikov, Karel Voolaid. Koolituse viisid läbi Jelle Goes ja Arno Pijpers.
2. lend (2012): Keith Boanas, Lars Christian Hopp, Katrin Kaarna, Erki Kesküla, Liivo Leetma, Aavo Sarap, Marko Lelov, Igor Prins, Aleksandr Puštov, Ain Tammus, Sergei Terehhov, Anton Joore. Koolituse viisid läbi Arno Pijpers ja Urmas Kirs. | Eesti sai juurde üheksa Euroopa kõrgeima kvalifikatsiooniga treenerit | https://sport.err.ee/597619/eesti-sai-juurde-uheksa-euroopa-korgeima-kvalifikatsiooniga-treenerit | Eestis lõpetas sel kevadel treenerite UEFA Pro litsentsi kolmas lend, mis tõi juurde üheksa Euroopa kõrgeima kvalifikatsiooniga treenerit. |
Daniel Reuss valis esitamiseks oma lemmikud mõlema maa heliloojatest, kellega ta on tundnud erilist hingelähedust ja seost. Mitmekülgset ja värvikat kava kroonib Frank Martini keerukate harmooniatega nõudlik teos "Arieli laulud", mis põhineb Shakespeare’i tragikomöödial "Torm". Teos on pühendatud Madalmaade Kammerkoorile, EFK esituses kõlab see esmakordselt.
"See kontserdikava sündis nostalgiast, sest juhatasin ju koori kuus aastat, mille jooksul õppisin tundma eesti heliloojaid ning samas pakkusin ka EFK-le kui väga kogenud ja suure repertuaariga koorile uusi väljakutseid Hollandi muusikast," iseloomustas kavavalikut Reuss. "Nüüd ehitan oma kavaga justkui muusikasilla Eesti ja Hollandi vahel."
Üheks oma hingesugulaseks peab Reuss Erkki-Sven Tüüri, kelle loomingust valis seekord esitamiseks "Missa brevise". Ka Arvo Pärdi teosed on alati Reussi kavades, seekord kõlab "Dopo la vittoria". Šveitsi heliloojat Frank Martinit peab dirigent koguni pooleldi hollandlaseks tema pikaaegse elukoha tõttu Hollandis. Tema loomingus hindab Reuss eelkõige rikkalikke kõlavärve ning mitmekesist ja kaunist harmooniat.
Hollandi muusikast on Reuss kavasse valinud Madalmaade vokaalpolüfoonia meistri Jan Pieterzoon Sweelincki "Kolm prantsuse šansooni" ja 20. sajandist sõjajärgsel perioodil kirjutatud Rudolf Escheri teose "Rahu tõeline nägu".
Aastail 2008-2013 EFK-d juhatanud Daniel Reuss on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud koori- ja orkestridirigent, kes on olnud kahe Euroopa eliitkoori peadirigent – Cappella Amsterdam ja Berliini RIAS-kammerkoor. Reussi tegevus on laiahaardeline, tippkooride kõrval on ta juhatanud nii suurtes ooperimajades (English National Opera, Brüsseli La Monnaie) kui ka kõige nimekamaid varajase ja nüüdismuusika ansambleid (Akademie für Alte Musik Berlin, MusikFabrik, Scharoun Ensemble).
Dirigendi kommentaari saab videos vaadata siit: | EFK peadirigentide sari lõpeb Daniel Reussi juhatusel | https://kultuur.err.ee/597612/efk-peadirigentide-sari-lopeb-daniel-reussi-juhatusel | Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) 35. hooaega läbinud peadirigentide sarja viimaseid kontserte juhatab koori eelmine kunstiline juht Daniel Reuss. 24. mail Jõhvi Mihkli kirikus ja 25. mail Tallinna Niguliste kirikus kõlab kava "Arieli laulud", kuhu kuuluvad Eesti ja Hollandi koorimuusika pärlid. |
Lisaks hävitasid meeleavaldajad agentuuri teatel ka viis Chávezi mälestusmärki.
Meeleavaldused on Venezuelas aprillist peale peaaegu igapäevased. Selle ajaga on hukkunud ligi 50 inimest.
Opositsioon nõuab presidendi tagasiastumist, uue riigipea ennetähtaegset valimist ning parlamendi õiguste ja riigi majanduse taastamist.
President Nicolás Madurot süüdistatakse lisaks majanduse allakäigule ka seaduste eiramises, poliitiliste vastaste vangistamises ja kohtute survestamises. | Venezuelas põletati maha Chavezi vanematekodu | https://www.err.ee/597606/venezuelas-poletati-maha-chavezi-vanematekodu | Venezuela meeleavaldajad põletasid maha riigi endise presidendi Hug Chávezi lapsepõlvekodu Barinases, edastas Associated Press teisipäeval. |
Kvitova langes mullu 20. detsembril Tšehhis enda kodus noaga relvastatud varga ohvriks. Veenäite lugema tulnud töömehena esinenud relvastatud kurjategija tungis Kvitova korterisse ning polnud teadlik sellest, kes seal elab. Kurjategija sundis tšehhitari minema vannituppa, hoides tal nuga kõril ja sellele järgnenud rüseluses tekitas Kvitova vasakule käele (tema mängukäele) sügavaid lõikehaavu.
Kvitovale tehti Brnos ligi neli tundi kestnud operatsioon, mille käigus opereeriti kõiki tema vasaku käe sõrmi. Arstid prognoosisid, et mängupaus kujuneb vähemalt pooleaastaseks.
"Ta peaks Wimbledonis mängima," ütles Kvitova esindaja Katie Spellman Reutersile. "Prantsusmaa lahtistel mängimise osas teeb ta otsuse viimasel hetkel."
Wimbledoni korraldajad lisavad 2011. ja 2014. aastal sel turniiril triumfeerinud Kvitova ametlikku osalejate nimekirja, mis avaldatakse selle nädala kolmapäeval. "Võtame endised Wimbledoni võitjad alati rõõmuga vastu ja oleksime äärmiselt õnnelikud, kui Petra Kvitova saab Wimbeldonis mängida," teatasid Wimbledoni korraldajad Reutersile. "Soovime talle taastumiseks edu."
Mai alguses postitas Kvitova sotsiaalmeediasse pildi, kus ta mängis tennist, kommenteerides, et sai lõpuks jälle reketi kätte võtta. 27-aastase tšehhitari paranemine on läinud oodatust palju paremini.
Prantsusmaa lahtiste põhitabel loositakse selle nädala reedel ja mängudega tehakse algust pühapäeval. Praegu on Kvitova nimi veel kirjas. Kvitova senine parim tulemus Pariisis on poolfinaali jõudmine 2012. aastal.
Juhul kui ta otsustab siiski Prantsusmaa lahtistel mitte mängida, on tõenäoline, et ta mängib enne Wimbledoni mõnel muruturniiril. Tänavune Wimbledon algab alles 3. juulil – tavaliselt jaanipäeva paiku algaval turniiril pole üle saja aasta nii hilja alustatud. Viimati peeti esimesed mängud alles juulis koguni 1895. aastal, kui esimene mängupäev oli 8. juuli. | Noarünnakust taastuv Kvitova naaseb Wimbledoniks, võib-olla ka varem | https://sport.err.ee/597609/noarunnakust-taastuv-kvitova-naaseb-wimbledoniks-voib-olla-ka-varem | Kahel korral Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiril triumfeerinud tšehhitar Petra Kvitova, kes sattus jõulude eel enda kodus noarünnaku ohvriks, naaseb suurde tennisesse ilmselt Wimbledoniks, samas võib juhtuda, et ta mängib juba pühapäeval algavatel Prantsusmaa lahtistel. |
Eestis on viimastel aastatel koondatud tugiteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Kaide Tammel uuris doktoritöös, kuidas kõiki riigiasutusi hõlmav praktika alguse sai ning kas ja mida on teistel riikidel võimalik Eesti kogemusest õppida. Valminud uurimus keskendub eelkõige ümberkorraldustele riigiraamatupidamises.
Doktoritöö juhendaja, majandusteaduskonna professor Ringa Raudla selgitas, et nii nagu avaliku sektori reformide puhul üldiselt, võib ka raamatupidamise korralduses näha tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tsüklite vaheldumist.
"Riigiraamatupidamise koondamine teenuskeskusesse tähendab sisuliselt seda, et pendel liigub taas tsentraliseerimise suunas. Meid huvitab, miks ja kuidas see pendel suunda muudab"
Vastukaaluks nõukogudeaegsele tsentraliseeritud arvestusele korraldati avaliku sektori raamatupidamine pärast Eesti taasiseseisvumist detsentraliseeritult.
„Riigiraamatupidamise koondamine teenuskeskusesse tähendab sisuliselt seda, et pendel liigub taas tsentraliseerimise suunas. Meid huvitab, miks ja kuidas see pendel suunda muudab,” sedastas Ringa Raudla.
Avaliku sektori teenuskeskuste üha suurenev hulk on pälvinud nii praktikute kui teadlaste tähelepanu. Erialakirjanduses käsitletakse teenuskeskust (ik Shared Service Center) kui uut ja traditsioonilistest organisatsioonivormidest eristuvat mudelit, mis lubab samaaegselt kulude kokkuhoiuga ka kvaliteedi tõusu.
Sellele mudelile pandud ootused põhinevad ühest küljest klassikalisel majandusteoorial, millest tulenevalt peaks teenuskeskus aitama saavutada mastaabiefekti: erinevate asutuste tugifunktsioonide ühtlustamise ja koondamisega saab neid pakkuda teenusena, vabastades teenust kasutavad asutused ehk kliendid kohustusest neid tugifunktsioone iseseisvalt arendada.
Teisest küljest on teenuskeskuse mudeli puhul väga oluline kliendikesksus, mis peaks tagama teenuste pakkumise vastavalt kliendi vajadustele.
Kuigi kulude kokkuhoid on peamine põhjus, miks teenuskeskusi luuakse, ei ole siiani selge, kas ja kuidas aitab teenuskeskustele üleminek valitsemiskulusid kärpida.
"Eesti juhtumi analüüs näitab, et teenuskeskuse loomisel ei lähtuta selle teoreetilisest mudelist, mistõttu ei pruugi teenuskeskus talle pandud ootusi täita."
Eesti juhtumi analüüs näitab, et teenuskeskuse loomisel ei lähtuta selle teoreetilisest mudelist, mistõttu ei pruugi teenuskeskus talle pandud ootusi täita.
Eesti juhtum ei ole ainulaadne ning samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka teiste riikide teadlased. Eesti kogemustest õppida soovijatel tuleb arvestada sellega, et teenuskeskuste loomisel on võimalik kasutada erinevaid strateegiaid ning Eesti kontekstis töötavaid strateegiaid võib olla keeruline või võimatu kasutada teistes riikides.
Doktoritööd „ Raamatupidamiskeskuste loomine avalikus sektoris: Eesti näide “ juhendas TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla. Oponendid olid professorid Penelope Tuck (Birminghami ülikool, Suurbritannia) ja Koen Verhoest (Antwerpeni ülikool, Belgia)
Doktoritöö kasvas välja rahvusvahelisest uurimisprojektist (COCOPS – Coordinating for Cohesion in the Public Sector of the Future), mida rahastas Euroopa Liidu 7. raamprogramm. Projekti raames uurisid erinevate riikide teadlased, millised on kaasaegses avalikus halduses kasutatavad praktikad ning mida on võimalik nendest õppida. | TTÜ doktoritöö: Eesti raamatupidamiskeskused ei pruugi ootusi täita | https://novaator.err.ee/597603/ttu-doktoritoo-eesti-raamatupidamiskeskused-ei-pruugi-ootusi-taita | Eesti riik koondab oma tugiteenused, näiteks raamatupidamise tugiteenuste keskusesse, kuid kuna seda ei tehta teooriale tuginedes, ei pruugi need oodatud kokkuhoidu ja kvaliteeti saavutada, selgub värskest Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitstud doktoritööst. |
Festivalil toimuv Tommy Cash XXL- live on seni kõige suurem Tommy Cashi kontsert Eestis. "Meie eesmärk pole niisama šokeerida. Meil on läbimõeldud kontseptsioon ja ükski detail ei pääse lavale lihtsalt selleks, et kellelgi suu lahti kukuks. Tommy Cashi muusika ja visuaal on kindla sõnumiga. Õllesummer festivalil tuleb sellise produktsiooniga live, mida me ise kunagi varem teinud ei ole ja töötame väga kõvasti et tuua sinna maailmatasemel show," selgitas Tommy Cashi mänedžer Anna-Lisa Himma.
Cahsi kontsert on alla 18-aastastele mittesoovitatav.
Kasabiani soojendab I Wear* Experiment
"Me oleme Kasabiani plaadid ikka ribadeks kuulanud," ütles I Wear* Experimenti liige Hando Jaksi. "Oleme ise nende tõelised fännid juba ammustest aegadest."
Hando ja bändi trummar Mikk Simson on käinud ka Kasabiani kontserdil Manchesteris. "See on tõesti väga äge bänd ja nende live d on suurepärased. Ise loodame kontserti lava kõrvalt vaadata ja nende pealt õppida. Lava kõrvalt seepärast, et tahaks ka tehnilist poolt näha. Kasabiani festivalikogemus on meeletult suur. Ilmselt esinevad nad juba ainuüksi ühe suve jooksul rohkem festivalidel kui kõik Eesti bändid kokku."
Eesti artistidest astuvad Õllesummeril üles veel Mahavok koos Marten Kuningaga, Liis Lemsalu, Orelipoiss jpt. | Õllesummeri programmi lisandusid Tommy Cash ja I Wear* Experiment | https://menu.err.ee/597602/ollesummeri-programmi-lisandusid-tommy-cash-ja-i-wear-experiment | Õllesummeri pealava transformeerub 8. juulil psühhedeelseks Tommy Cashi maailmaks. |
Linna praktiline võimekus raha targalt ja läbipaistvalt juhtida on viimastel aastatel paranenud. Kehtestatud on läbipaistev menetlust toetav regulatsioon, korraldatakse koolitusi ning eksisteerib kõrge kvalifikatsiooniga tugikeskus linnakantselei haldusteenistuse hankekeskuse näol. Eeldused kvaliteetseks hankemenetluseks oleks justkui olemas.
Avaldatud sisekontrolli memost selgub, et Salme Kultuurikeskuses tehti 2016. aastal hankemenetluste raames otsuseid lahmides ja sisulisi protseduurireegleid erates. Mitme lepingu kohta ei mäletanud osalised tagantjärele mitte midagi, ostumenetlused olid arvatavalt teostatud formaalselt ning osa tehtud kulutusi tunnistas sisekontroll läbimõtlematuks.
Teema on tõsine. Kas viga on süsteemis või pahatahtlikes inimestes?
Tallinna linna eelarve maht on käesoleval aastal 600 miljonit eurot. Realistiliku prognoosi kohaselt leiab see raha endale aasta jooksul uue omaniku. Suurt osa rahast kontrollib linn oma ametiasutuste kaudu, osa realiseerib linna allasutused vastavalt oma põhitegevusele ja kinnitatud eelarvele.
„Hankekord on üks läbipaistva hankemenetluse korraldamise ja läbiviimise tööriistadest.“
Üldjuhul kehtestavad linna ametiasutused kooskõlas riigihangete seadusega hankekorra, mille kinnitab asutuse juht. Hankekord on üks läbipaistva hankemenetluse korraldamise ja läbiviimise tööriistadest. Salme Kultuurikeskus on Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse hallatav asutus, seega allub kultuurikeskuse hankemenetlus linnaosavalitsuse kehtestatud hankekorrale. Selline hankekord on käskkirjaga kehtestatud 2015. aastal.
Asju ja teenuseid üle 10 000 euro (käibemaksuta) väärtuses ostes ja tellides (või ehitustöid üle 30 000 euro (käibemaksuta) väärtuses tellides) kohustab riigihangete seadus korraldama lihthanke. Väiksemate summade puhul on lubatud kasutada ostumenetlust, mis on hankemenetluse lihtsustatud meetod. Hankedokumendi koostamise asemel püstitatakse lähteülesanne ning saadetakse ettepanek (kutse) hinnapakkumise esitamiseks vähemalt kolmele pakkujale.
Täpsem ostumenetluse protseduur on sätestatud hankekorras, mis näiteks Põhja-Tallinna (ja Salme Kultuurikeskuse) puhul kohustab hankijat tagama asutuse raha läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise. Muu hulgas tuleb tagada hanke läbipaistvus ja kontrollitavus.
„Mitut teenust tellides esitati hinnapäringud ettevõtetele, kellel puudus antud valdkonnas varasem töökogemus.“
Antud kaasuse keskne küsimus ei ole seega linna hankepoliitika või selle jätkusuutlikus. Olulisem on aru saada, kas kehtestatud protseduuri ka tegelikult austatakse ja järgitakse.
Sisekontrolli memost selgus, et osadele sõlmitud lepingutele nõuetekohast hankemenetlust ei eelnenud. Mitut teenust tellides esitati hinnapäringud ettevõtetele, kellel puudus antud valdkonnas varasem töökogemus. Näiteks kujundustööd telliti hulgikaubandusega tegelevalt ettevõttelt ning dekoratsioonidele kinnitatava kanga kujundus ja tarne piirdeaedu valmistavalt ettevõttelt. See tõstatab nii mõnegi küsimuse.
Ostumenetlus on linnasüsteemis levinud tavapärane protseduur ja kuigi antud kaasus on mõneski mõttes huvitav, ei saa kõrvalseisjana selle eesmärgipärasusele hinnangut anda. Kuritarvitamine ei pruukinud olla pahatahtlik. Selleks, et sarnaste situatsioonide kordumist vältida, teen mõned ettepanekud.
„Hankija peab olema võimeline oma otsuseid meenutama ja põhjendama.“
Esiteks ei tohi volitada hankementlust läbi viima (ka ostumenetlust) isikut, kellel puudub sellekohane kvalifikatsioon ja koolitus. Praegusel juhul tunnistas asjassepuutuv isik sisekontrollile antud memos, et ta ei tea ostumenetlusest midagi. Asutuse juhi ülesanne on selliste olukordade tekkimist vältida.
Teiseks tuleb vältida olukorda, et ostumenetluses osaleb vaid üks inimene. Põhja-Tallinna hankekord võimaldab ametiasutuse juhil määrata riigihanke eest vastutava isiku ühe või mitme ostumenetluse korraldamiseks. See ei taga menetluses piisavalt objektiivsust. Kaasata tuleb teine osaline (isik), kes menetluses ka sisuliselt osaleb, kaasa mõtleb ja kontrollib.
Kolmandaks tuleb ostumenetlus nõuetekohaselt protokollida. Olen oma töös kokku puutunud erinevate olukordadega. Mõnel pool protokollitakse hankemenetlus (sh ostumenetlus) suhteliselt põhjalikult, mujal jällegi mitte. Kui menetluse kokkuvõte ei ole paberil, on hiljem võimatu asjasse puutuvaid asjaolusid kontrollida. Sisekontroll juhtis tähelepanu, et mõne lepingu puhul ei mäletanud tellija ega ka tarnija teenuse sisust mitte midagi. Hankija peab olema võimeline oma otsuseid meenutama ja põhjendama.
Neljandaks peavad ostumenetlust läbi viivad isikud sisuliselt analüüsima nende isikute/ettevõtete ringi, kellele pakkumiskutse esitatakse. Riigihangete üks eesmärk on olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Hankija eesmärk võiks seega olla võimalikult paljude pakkujate kaasamine. Ei ole mõistlik, et ostumenetluse korraldaja esitab pakkumiskutse kolmele firmale, kui turul pakub teenust kakskümmend. Kehtib põhimõte „mida rohkem, seda uhkem“. Kaasata tuleb rohkem pakkujaid.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Neli nõuannet Tallinna linna hangete korrastamiseks | https://www.err.ee/597597/neli-nouannet-tallinna-linna-hangete-korrastamiseks | Paar nädalat tagasi lekkis meediasse Tallinna sisekontrolli memo, milles lahati Salme Kultuurikeskuse hankeid ja võimalikku avaliku raha väärkasutust. Memo oli keskuse endise loovjuhi tegevuse suhtes kriitiline ning heitis ette protseduurilisi puudujääke ja linna raha laristamist. |
Ühel hetkel tekkis mõte kogunenud töödest, mida on nüüdseks 300 kuni 400, valida välja ja vormistada terviklikum animatsioon. Oma bändi laul sobis selleks ideaalselt ning nii see video sündiski, teatab ansambel.
Cathouse Radio on Tartu bänd, kelle muusika on tugevalt mõjutatud New Orleansi ja Chicago bluusist. Ansambel vürtsitab seda rocki, kantri ja isegi pungiga.
Cathouse Radiolt on oodata aasta lõpuks teist stuudioalbumit, lähiajal näeb bändi avalikult 17. juunil R&B Blues Festivalil Lätis ning 28. juulil tuletorni kontsertidel Rannapungerjal. | Cathouse Radio avaldas muusikavideo "You're The Kind Of Girl" | https://menu.err.ee/597598/cathouse-radio-avaldas-muusikavideo-you-re-the-kind-of-girl | Ansambel Cathouse Radio videos "You're The Kind Of Girl" on kasutatud suupillimänija ja laulja Alar Kriisa umbes viie aasta jooksul joonistatud pilte. |
Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse esimees Harry Lemberg tänas senist mängijat ja peatreenerit väärtusliku töö eest. "Iga treener Eestis on kulla hinnaga. Gerdi panus Tartu korvpalli on 11 hooaja jooksul olnud väga suur ja täname kogu klubiga selle töö ja pühendumise eest. Tänasel hetkel tunneme, et muutusteks on õige aeg. Jõudsime ühisele arusaamisele, et treenerina edasi arenemiseks peab Gert tegema järgmise sammu ja leidma uusi väljakutseid. Ma usun, et Gerdis on väga suur potentsiaal ja kogu Eesti korvpalli jaoks on oluline endisi tippmängijaid ala juures hoida," ütles Lemberg otsuse kohta.
Kullamäe tänas klubi antud võimaluse eest. "Tahan tänada klubi 11 hooaja eest. See on pikk aeg ühes klubis olla. Tänan neid inimesi, kes on minu ümber olnud – mängijaid, abipersonali, sponsoreid, fänne. Ükskõik kus ja kuidas minu treenerikarjäär edasi läheb, jääb Tartu korvpall mulle südamesse. Soovin klubile edu järgmiste sammude astumisel," sõnas Kullamäe.
Gert Kullamäe on Tartu korvpallisõpradele emotsioone pakkunud nii mängija, abitreeneri kui peatreenerina. Alates 2006. aasta sügisest mängis ta Tartu Ülikool/Rockis, pärast 2008/2009 hooaega lõpetas ta tegevsportlasekarjääri ja jätkas Tartu Ülikool/Rocki abitreenerina. 2011/2012 hooaja keskel nimetati ta Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna peatreeneriks.
Gert Kullamäe tuli Eesti meistriks abitreenerina hooajal 2009/2010 ja peatreenerina hooajal 2014/2015 (2011, 2012, 2013, 2014 ja 2016 mängis finaalis ja teenis meeskonnaga hõbeda, hooajal 2016/2017 pronksi). Aastatel 2009, 2010, 2011, 2013 ja 2014 on Kullamäe tulnud treenerina karikavõitjaks ning Balti liigas viinud meeskonna pronksmedaliteni hooagadel 2013/2014 ja lõppenud 2016/2017 hooajal, mullusel 2015/2016 hooajal mängiti Balti liiga finaalis ja saadi kaela hõbemedalid.
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ei ole korvpalli esindusmeeskonna järgmise peatreeneri osas veel otsust langetanud. Uue peatreeneri väljavalimise protsess on käimas. | Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna ja Gert Kullamäe teed lähevad lahku | https://sport.err.ee/597599/tartu-ulikooli-korvpallimeeskonna-ja-gert-kullamae-teed-lahevad-lahku | Korvpallihooaega kokkuvõtvate arutelude järgselt otsustasid Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ning korvpallidivisjoni esindusmeeskonna peatreener Gert Kullamäe kahepoolsel kokkuleppel koostöö lõpetada. |
Trump ütles pärast kohtumist Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga, et rünnak oli suunatud "süütute laste" vastu ning rõhutas, et ründajate "paheline ideoloogia tuleb täielikult hävitada".
"Ma ei kutsu neid koletisteks, sest see mõiste neile meeldiks. Nad leiaksid, et see oleks suurepärane nimi," rääkis Trump terroristidest. "Ma kutsun neid nüüdsest luuseriteks, sest need nad just on. Ning me näeme neid veelgi, kuid nad on luuserid, pidage seda meeles... Meie ühiskond ei saa leppida selle jätkuva verevalamisega. See kuri ideoloogia tuleb täielikult hävitada."
Esmaspäeva hilisõhtul toimus Manchesteris enesetaputerroristi korraldatud plahvatus, mille tagajärjel hukkus 22 ja sai viga 59 inimest. Hetkel pole ükski rühmitus veel vastutust võtnud, kuid äärmusrühmituse ISIS toetajad on sotsiaalmeedias juhtunu üle rõõmustanud ning kutsunud üles analoogistele rünnakutele.
US President Donald Trump describes those behind the Manchester attack as "losers" https://t.co/LdlqmMqH1J pic.twitter.com/q0UpZPpxUu
— CNN International (@cnni) May 23, 2017 | Video: Trump lubas edaspidi kutsuda terroriste "luuseriteks" | https://www.err.ee/597596/video-trump-lubas-edaspidi-kutsuda-terroriste-luuseriteks | Parajasti Petlemma külastav USA president Donald Trump väljendas Manchesteri terrorirünnaku järel solidaarsust Suurbritanniaga ja mõistis hukka plahvatuse korraldanud "õelad luuserid". |
Eesti inimõiguste keskuse tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringust selgus, et kokkupuude seksuaalvähemustega on olnud igal neljandal inimesel, kasv võrreldes 2014. aasta küsitlusega on kuus protsenti.
18 protsendil on homoseksuaalseid tuttavaid töökaaslaste seas, 14 protsendil sõprade seas ja kahel protsendil perekonna seas. Protsentuaalselt on need näitajad kasvanud.
Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41 protsenti ja vastuvõetamatuks 52 protsenti, seitse protsenti ei soovinud sellele küsimusele vastata. Vastuvõetavus on võrreldes möödunud küsitlusega kasvanud. Eestlased peavad seda vastuvõetavamaks, ent venekeelsest elanikkonnast peab kolmveerand homoseksuaalsust vastuvõetamatuks. Kuni 39-aastased peavad homoseksuaalsust pigem vastuvõetavaks, üle 50-aastaste seas on see pigem vastuvõetamatu, 40-49-aastaste seas jagus arvajaid enam-vähem võrdselt. Vastuvõetavamaks peavad homoseksuaalsust pigem kõrgemalt haritud inimesed, küll aga peavad mehed homoseksuaalsust vastuvõetamatumaks kui naised.
Peamine vastuseisu põhjendus: ebanormaalne ja ebameeldiv
Põhjustena, miks homoseksuaalsust vastuvõetamatuks peetakse, nimetati, et see on ebanormaalne ja ebameeldiv (21 protsenti), samuti toodi põhjusena loomu- ja loodusevastastust, mis varem oli vastasuse põhjus number üks. Seda põhjust tõi esile enamik 20-49-aastastest vastastest.
Tavalist olmelist suhtlemist homoseksuaalsete inimestega (näiteks arst või müügimees) pidas enamik vastuvõetavaks. 56 protsenti vastajatest arvas, et kui nende oma laps peaks osutuma homoseksuaalseks, siis nende suhtlus oma lapsega ei halveneks.
Vaid homoseksuaalse sisuga saadete vaatamine ja homoseksuaalsete kirikukogudusse kuulumine on jätkuvalt taunitud, inimeste suhtumine neisse teemadesse pole muutunud.
51 protsenti inimestest arvas, et kui samasoolistele anda kooselu registreerimise õigus, siis see kahandab traditsioonilise abielu väärtust.
Eesti emakeelega inimesed toetavad kooseluseadust (56 protsenti) ja samasooliste abielu (47 protsenti) märkimisväärselt enam kui vene keele kõnelejad. Venekeelsest elanikkonnast toetab kooselu registreerimist vaid 21 protsenti ning samasooliste abielu 20 protsenti.
Küsitlus näitas, et eestikeelse ühiskonna suhtumine homoseksuaalsetesse inimestesse on muutunud enamikes aspektides positiivsemaks, eriti naiste poolt ja iseäranis küsimuses, mis puudutab suhtumises oma lastesse, juhul kui nad peaksid homoseksuaalseks osutuma. Venekeelse elanikkonna suhtumine paranenud ei ole.
Uurin korraldati tänavu märtsi lõpus ja aprilli alguses kolmandat korda - varasemalt on uuringut viidud läbi aastatel 2012 ja 2014. Küsitluses osalesid üle 15-aastased inimesed. Küsitlus viidi läbi silmast silma kohtumistena, küsitlusele vastas 1005 inimest. Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS.
Inimõiguste keskuse juht Kari Käsper kommenteeris uuringut, öeldes, et sellest on kasu oma tegevuste planeerimisel nii neile kui ka riigile oma tegevusi planeerides, et saada aru, kuhu sallimatuse juured maetud on.
Enda jaoks peab inimõiguste keskus märgiliseks seda, et inimeste suhtumine küsimusse, kui oma laps peaks osutuma homoseksuaalseks, on paranenud. Edasi peab Käsper oluliseks kasvatada inimeste sallivust kooseluseaduse suhtes. Muret teeb aga venekeelse elanikkonna suhtumine, mis võetakse Vene meediast, kus suhtumine homoseksuaalsesse elanikkonda on vaenulik.
“Samas arvasid vastajad, et homoseksuaalsust taunib ühiskonnas koguni üle kahe kolmandiku inimestest, mis uuringu põhjal kaugeltki nii ei ole. Olukorda nähakse palju tumedamates toonides, kui see tegelikult on,” ütles Käsper. | Eesti ühiskonna suhtumine homoseksuaalsetesse inimestesse on paranenud | https://www.err.ee/597538/eesti-uhiskonna-suhtumine-homoseksuaalsetesse-inimestesse-on-paranenud | Eesti inimeste hoiakud lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste (LGBT) inimeste suhtes on muidu viimase kolme aastaga parenenud, ent venekeelse elanikkonna suhtumine on jätkuvalt sama negatiivne kui varem. |
Maailma edetabelis 343. real paiknev Giner alistas Raisma ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 6:3, 6:4. Raisma asub edetabelis 706. kohal.
Raisma servis mängu jooksul ühe ässa ja tegi seitse topeltviga, Giner sai kirja kaks ässa ja kaks topeltviga. Hispaanlasel oli 13 murdepalli, millest ka suutis ära kasutada neli, Raisma realiseeris kolmest murdevõimalusest ühe.
Mängitud punktidest võitis Raisma 57 ja Giner 78.
Kasahstanis mängis ka mai alguses Eesti esinumbriks tõusnud Vladimir Ivanov, kes kaotas kvalifikatsiooni otsustavas ringis. | Raisma langes Kasahstanis avaringis konkurentsist | https://sport.err.ee/597592/raisma-langes-kasahstanis-avaringis-konkurentsist | Kasahstanis Šõmkentis peetaval 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga ATP Challengeri tenniseturniiril pidi vabapääsmega põhitabelisse saanud 19-aastane Kenneth Raisma avaringis tunnistama endast kuus aastat vanema hispaanlase Marc Gineri paremust. |
"Rändepoliitka on just nimelt tööandjate survel muutunud ja see on täiesti arusaadav, sest kui tööandjatel on probleemid, on ka Eesti ühiskonnal probleemid. Me ei saa kuidagi tööandjate probleeme ignoreerida," rääkis professor teisipäeval statistikaameti korraldatud pressikonverentsil.
Tammaru tõi 1990ndate aastate väga range rändepoliitika leevenemise näidetena erinevate sotsiaalsete rühmade väljatoomise sisserännukvoodi alt ning saabujate palgakriteeriumi leevendamise. "Enam ei ole 1,24 kordset keskmise palga nõuet, see on allapoole toodud," ütles Tammaru.
Kuid rändepoliitika liberaliseerimine ainult tööandjate nõudel võib viia lõimumisprobleemideni ühiskonnas, leidis Tammaru.
"Kuna suurem soov töötajaid saada on madapalgalistes sektorites, mida oma inimesed enam teha ei taha, siis kipub sisseränne toimuma nendesse sektoritesse. Kui töötaja saabub sektoisse, kus palgad on madalad, siis on tal eluaseme valik piiratum, millega segregatsioon tööturult kandub edasi eluasemeturule - tekivad sisserändajate linnaosad. Kuna koolid on omakorda piirkonnapõhised, siis kasvab segregatsioon koolis," kirjeldas professor.
"See on tekitanud Euroopas palju sotsiaalseid probleeme, mis on hakanud mõjutama ka poliitilisi jõujooni," lisas ta.
Selliste probleemide ärahoidmiseks tasuks lisaks tööjõuvajadusele arvestada ka ka saabujate integratsioonivõimekust nagu tehakse Põhja-Ameerika riikides, kus immigrantide lõimumise potentsiaali hinnatakse punktisüsteemi abil, leidab Tammaru.
"Oleme kolleegidega mõelnud, et valikud ei pea olema must-valged, kas üks või teine - kas tööandja keskne või lõimumisekeskne. Võime ju need valikud omavahel kombineerida. Punktisüsteemi võib väga edukalt sisse tuua ka tööandja vajadused. Kui näiteks mingis sektoris on ikka väga suur tööjõuvajadus lisatöötajate järele, siis võime selle aspekti lisada punktisüsteemi," rääkis Tammaru.
"Seda tasuks kaaluda, sest muidu võime sattuda samasse segregatsiooni nõiaringi oma uussisserändajatega nagu me näeme praegu paljudes Euroopa linnades, kus on tekkinud immigrantide linnaosad," märkis professor.
Statistikaamet tutvustas teisipäeval Eesti eelmise aasta rände kohta kogutud andmeid, millest selgus, et rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. | Professor soovitab korrigeerida Eesti rändepoliitikat | https://www.err.ee/597589/professor-soovitab-korrigeerida-eesti-randepoliitikat | Eesti rändepoliitika on seni suuresti järginud tööandjate soove, kuid ühiskonna ladusamaks toimimiseks tasuks seniseid vastuvõtutingimusi täiendada, leiab Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru. |
Nimetatud joogipudeleid jaotatakse stardi- ja finišipaigas fännidele ning loomulikult ei jää neist ilma ka Scarponi perekond, vahendab Spordipartner.ee.
"See on lihtsalt väike asi, kuid usume, et see aitab kõigil mäletada suurt tšempionit Michele Scarponit," seisis Astana avalduses.
Täna Girol kavas olevale 16. etapi esimesele tõsisele mäele Passo del Mortirolole andsid korraldajad Scarponi nime. | Astana lasi Scarponi mälestuseks kujundada erilise veepudeli | https://sport.err.ee/597584/astana-lasi-scarponi-malestuseks-kujundada-erilise-veepudeli | Enne Giro d'Italia otsustavaid sündmusi otsustas Tanel Kangerti koduklubi Astana veelkord avaldada austust kuu aja eest avarii tagajärjel traagiliselt hukkunud Michele Scarponile. Selleks puhuks lasti disainida erilised joogipudelid, kus on kujutatud Scarponit kodustel treeningutel saatnud papagoid Frankjet. |
2002. aastal toimunud ÜRO Lastefoorumi lõppdokumendis „ A world fit for us “ on öeldud, et me ei ole probleemide allikas, vaid ressurss, mida vajatakse nende lahendamiseks. Me oleme investeering nii tänasesse, homsesse kui ka ülehomsesse. Me ei ole lihtsalt noored, vaid aktiivsed kodanikud, kes tahavad kaasa rääkida meid puudutavates küsimustes ning olla muutuste loojad.
Ka tugeva ja jätkusuutliku Eesti tagatis oleme meie, noored, kellest ühel päeval saavad Eesti järgmised riigijuhid ja ametnikud ning oskustöölised ja spetsialistid kõikides nendes valdkondades, milleta meie riik ja ühiskond ei toimiks.
Selleks, et Eesti oleks kaitstud, jõukas ja kõigi Eesti – mitte ainult täna, vaid ka järgmise saja aasta jooksul ning ka sealt edasi –, peame me julgema avalikult kaasa rääkida nendes küsimustes, kus me arvame, et võiks olla teisiti.
Seejuures on oluline, et oleks selgroogu ja kindlameelsust, et julgeda oma tundeid ja mõtteid väljendada, kuid samas tuleb jääda iseendaks. Peab seadma endale eesmärgid, mitte lihtsalt ajas kulgema, ja tegema järjepidevalt tööd, et ellu viia oma ideid ja visiooni.
„Tugev Eesti on selline, kus tegutsevad avatud ja laia silmaringiga noored.“
Mind isiklikult on inspireerinud ja motiveerinud koolivenna Jaan Krossi sõnad, kes on öelnud, et iga eestlase siht peaks olema surematus. Aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus läbi loovate kultuuriliste tegude.
Me oleme erinevad, aga erinevus rikastab. Ei ole olemas stereotüüpset noort. Sageli arvatakse, et noored elavad ainult virtuaalmaailmas ja sotsiaalmeediakanalites. Lõbutsetakse ja nauditakse elu ning suhtutakse ükskõikselt ümbritsevasse. Veel vähem huvitavat noori poliitika.
Aga kas noored on ainult sellised? Tõtt öelda ei ole mina „selliseid“ kohanud. Nii et tembeldamise asemel tuleks pigem leida viis, kuidas meid kõnetada.
Tugev Eesti on selline, kus tegutsevad avatud ja laia silmaringiga noored. Me oleme ettevõtlikud ja meid iseloomustab innovatsioon ning suurem tolerantsus erinevate kultuuride ja vähemuste suhtes. Võrdõiguslikkus on meie jaoks oluliselt loomulikum kui täiskasvanutele ning avatus, tolerantsus ja sallivus on see, mida vanemad põlvkonnad võiks pigem noortelt õppida.
„159 000 on piisavalt suur arv, mis peaks panema mõtlema, kuidas kasutada noori riigi arengule võimalikult kasulikult.“
Noorsootöö seaduse kohaselt loetakse nooreks 7-26-aastased füüsilised isikud. Statistikaameti 2015. aasta andmetel on selle rühma suurus Eestis ligikaudu 159 000 inimest. See on piisavalt suur arv, mis peaks panema mõtlema, kuidas kasutada noori riigi arengule võimalikult kasulikult.
Teisalt peaksime meie, noored, mõtlema, kuidas oma teadmisi ja oskusi kodumaa heaks tööle panna, mõeldes sellele, millise Eesti me jätame oma lastele ja lastelastele.
Aastal 2017 on noored eriliselt fookuses. Käimas on kaks teema-aastat: oskuste aasta, mis keskendub oskuste, meisterlikkuse ning elukestva õppe väärtustamisele ning laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustab meie järelkasvu nii looja kui publikuna ja seob kultuuri eri valdkondi.
Lisaks saavad sel sügisel esmakordselt ka 16-18-aastased kodanikud hääletada kohalike omavalitsuste valimistel.
Peale selle on alati võimalus kaasa lüüa õpilasesindustes, noortekogudes, noortevolikogudes, olla vabatahtlik erinevatel sündmustel ja projektides. Vajalik on tahtmine.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Noorte tembeldamise asemel tuleks leida viis nende kõnetamiseks | https://www.err.ee/597579/noorte-tembeldamise-asemel-tuleks-leida-viis-nende-konetamiseks | Sageli arvatakse, et noored elavad ainult virtuaalmaailmas ja sotsiaalmeediakanalites. Lõbutsetakse ja nauditakse elu ning suhtutakse ükskõikselt ümbritsevasse. Veel vähem huvitavat noori poliitika. Aga 159 000 Eestis elavat noort ei ole sugugi kõik samasugused, nii et tembeldamise asemel tuleks pigem leida viis, kuidas neid kõnetada. |
Anna Hussein ütles, et sai juhtunud teada esmaspäeva õhtul ja ta iseloomustas olukorda kahe sõnaga: "Õudne atmosfäär."
RIca Williams rääkis, et info plahvatusest hakkas esmalt levima sotsiaalmeedias. Teisipäeva hommiku kohta ütles ta: "Elu läheb edasi."
Williams sõnas, et kontserdihalli juures on piirkond suletud ja osad trammid ei sõida. Samas on tema sõnul valmis taksojuhid hädalisi tasuta sõidutama, paljudes büroodes jagati tasuta kohvi, hotellid pakkusid peavarju. "Inimesed mobiliseerusid kiiresti."
Maarja Kaaristo lausus esmaspäeva ennelõunal: "Paanikat pole absoluutsed, inimesed jätkavad tavapäraseid asjatoimetusi."
Välisminister Sven Mikser rääkis "Aktuaalse kaamera" stuudios, et kui kellegi lähendane on Manchesteris ja pole temaga õnnestunud ühendust saada, teada anda välisministeeriumile. "Vajadusel võtame kontakti Briti ametivõimudega," lausus Mikser.
Manchesteri plahvatuse kohta midagi täpsemat on tema sõnul veel vara midagi öelda. | AK erisaade Manchesteri terrorirünnakust: linnas paanikat pole | https://www.err.ee/597543/ak-erisaade-manchesteri-terrorirunnakust-linnas-paanikat-pole | Suubritannia ühe suurima kontserdi- ja spordihalli Manchester Arena juures sai esmaspäeva hilisõhtul plahvatuses surma vähemalt 22 ja vigastada 59 inimest. "Aktuaalsele kaamerale" rääkisid linnas viibivad Eesti elanikud teisipäeva ennelõunal, et linnas taastub normaalne elurütm. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.