text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
26-aastane Bakkerud on MM-sarjas võistelnud alates selle loomisest ehk 2014. aastast. Kahel esimesel aastal sõitis ta Olsbergs MSE Ford Fiestaga, saades kokkuvõttes viienda ja neljanda koha, kahel viimasel aastal aga Hoonigan Racing Divisioni Ford Focusega, saades üldarvestuses kolmanda ja kuuenda koha.
Hoonigan teatas mullu oktoobris, et taandub MM-sarjast ja seetõttu oli Bakkerudi tuleviku osas pikka aega teadmatus. "See on mulle suur au, et saan Mattiase meeskonna ridades sõita," ütles Bakkerud. "Oleme aastaid hästi läbi saanud ja ühendust pidanud, olen jälginud tema meeskonna arengut. Tahaksin koos nendega astuda enda karjääris sammu edasi ja heidelda MM-tiitli eest."
Nii Bakkerud kui Ekström teevad algaval aastal kaasa kõikidel etappidel ja mõlema sõiduvahendiks on uhiuued Audi S1 EKS RX autod.
Ekström teatas nädala alguses, et tõmbab joone alla 17 aastat kestnud DTM-i karjäärile ja keskendub nüüdsest ainult rallikrossile. "Kuna Audi jätkab meie toetamist, saame nüüd keskenduda rünnakule. Meie eesmärk 2018. aastaks on selge – võistelda nii sõitjate kui tiimide MM-tiitli eest," ütles Ekström. "Oli selge, et peame midagi muutma ja seetõttu on meil tänavu mõlemad uued autod, millega loodame Volkswagenile ja Peugeot’le koha kätte näidata."
Eelmisel hooajal sõitsid Ekströmi kõrval EKS-i ridades soomlane Toomas Heikkinen ja lätlane Reinis Nitišs, neist kumbki pole enda tulevikuplaane veel avalikustanud.
Rallikrossi MM-sarja tänavune hooaeg algab aprilli keskel Hispaanias Barcelona ringrajal. | Bakkerud liitus tunamulluse maailmameistri Ekströmi tiimiga | https://sport.err.ee/679453/bakkerud-liitus-tunamulluse-maailmameistri-ekstromi-tiimiga | 2016. aastal rallikrossi MM-sarja üldarvestuses kolmanda koha saanud norralane Andreas Bakkerud lõi käed toona MM-tiitli võitnud rootslase Mattias Ekströmiga ning liitus tema tiimiga EKS. |
Kohus mõistis Belõhhi neljapäeval süüdi ametiisikuna altkäemaksu võtmises oma ametikohustuste hulka kuuluva teo sooritamise või mittetegutsemise eest altkäemaksuandja ja tolle esindatavate isikute kasuks.
Süüdistuse kohaselt võttis Belõhh aastatel 2012-2016 Novovjatka suusatehase ja metsamajandusettevõtte omanikelt Albert Laritškolt ja Juri Sudgaimerilt 400 000 eurot altkäemaksu.
Belõhhi advokaadid lubasid kohtuotsuse edasi kaevata. Ekskuberner, kes on nimetanud süüdistusi provokatsiooniks, on olnud vahi all alates 2016. aasta juunist.
Kirovi oblastist juhtis ta 2008. aasta detsembrist vahistamiseni.
Enne Kirovi kuberneriks saamist juhtis Belõhh liberaalset Vene Paremjõudude Liitu.
Kudrin: Belõhhi otsus näitab Moskva Vene kohtusüsteemi halastamatust
Venemaa eksrahandusminister Aleksei Kudrin peab Kirovi oblasti endise kuberneri Nikita Belõhhi kaheksaks aastaks vangimõistmist halastamatuseks haige inimese suhtes.
"Belõhhi asjas ilmneb muu kõrval meie korrakaitsesüsteemi kõige ebainimlikum osa - halastamatus haige inimese suhtes," säutsus Kudrin reedel Twitteris.
Ekskuberneri on vahi all viibides korduvalt vanglahaiglasse viidud. | Vene kohus saatis ekskuberner Belõhhi kaheksaks aastaks vanglasse | https://www.err.ee/679414/vene-kohus-saatis-ekskuberner-belohhi-kaheksaks-aastaks-vanglasse | Moskva Presnja kohus määras altkäemaksu võtmises süüdi mõistetud Kirovi oblasti endisele kubernerile Nikita Belõhhile reedel kaheksa-aastase vanglakaristuse. |
End Eesti vaktsiinikahjustusega laste vanemate ühinguks nimetav organisatsioon saatis jaanuari viimasel päeval kõikidele Eesti koolidele laiali anonüümkirja, milles esitab väljavõtteid vaktsineerimise infolehtelt ja hoiatab HPV-vaktsiini 12-14-aastastel tüdrukutel mitte kasutama.
Kirja koostajad väidavad, et osades koolides on jäetud nõuetekohane nõusolek lapsevanemalt lapse vaktsineerimiseks võtmata ning koolides jagatav info vaktsiini kohta olevat liigselt lihtsustatud ja eksitav.
"HPV vaktsiini (sh Gardasil 9) näol on teiste riikide näitel tegu vaktsiiniga, mis on toonud kaasa kordades rohkem kõrvalmõjude teatisi ja lastevanemate rahulolematust kui teised vaktsiinid. Väga oluline on täita kõiki teavitamise reegleid ning informeerida kõikidest olulistest asjaoludest (sh ohtudest ja riskidest), mis vaktsiini infolehel on kirjas. Rõhutame siinkohal, et antud vaktsiini puhul on väga oluline anda igakülgset teavet vaktsiini riskide ja otstarbe kohta," seisab koolidele saadetud anonüümkirjas.
Sellele järgneb valikuline väljavõte Gardasil 9 vaktsiini riskidest selle infolehelt. Muuhulgas väidetakse kirjas, et ravimi eestikeelsesse infolehte pole ära tõlgitud kõiki kõrvalmõjusid, mis ravimitootja infolehel ära on toodud.
Sotsiaalministeerium kommenteeris ERR-ile, et väide, nagu ei küsitaks lapsevanematelt luba, on ekslik. Alates sellest aastast immuniseerimiskavva lisatud vaktsiini kohta saadavad koolides tegutsevad pereõed kõigile 12-14-aastaste tüdrukute vanematele, kelleni vaktsineerimine on jõudnud, standardse nõusolekuvormi. Ilma nõusolekut andmata ei vaktsineerita kedagi.
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Eva Lehtla ütles, et vaktsiinikahjustustega laste vanemate ühing on ametlikult registreerimata, mistõttu pole teada, kes end selle nime taha peidab. Ka ei ole ministeeriumile teada, kes võiks seda organisatsiooni rahastada ning kes on need väidetavalt vaktsiinikahjustusega lapsed, keda organisatsioon oma sõnul esindab.
Kuivõrd aga kirjas sisaldub viide patsientide esindusühingu juhi Pille Ilvese vaktsineerimisvastasele lehele, ei välista ministeerium kirjasaatja seost Pille Ilvesega.
Varasemalt sotsiaalministeeriumilt toetust saanud patsientide esindusühing riigilt enam raha ei saa, ent esindusühingu lehel on ministeeriumi logo endiselt toetajana ära toodud. Ministeerium on korduvalt pöördunud Pille Ilvese poole eksitava teabe mahavõtmiseks, ent Ilves ei ole pöördumistele kuidagi reageerinud. Sotsiaalministeerium ei välista seetõttu viimase abinõuna ka politseisse pöördumist.
Eelmine katse: Tartu lapsevanemate list
Masspöördumine koolide poole pole vaktsineerimisvastaste esimene katse mõjutada avalike listide kaudu laiu masse.
Vaid kaks päeva enne koolidele laiali saadetud kirja saadeti Tartu linna lapsevanemate listi kutse osaleda tasulisel koolitusel "Vaktsineerimise varjuküljed", kus lapsevanemaid ärgitatakse oma lapsi mitte vaktsineerima. 15-eurose osavõtutasuga koolitust viib läbi loomaarsti haridusega Madleen Simson, kes nimetab end toitumisnõustajaks ning korraldab ka koolitusi toidu mõjust lapse arengule ja käitumisele, mis on suunatud autistlike ja käitumishäiretega laste vanematele, samuti gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi koolitusi.
Mitmed perearstid on juba väljendanud muret, kuidas koolitusel taas alusetuid väiteid vaktsiinide kohta levitatakse ning nemad on seda laviini peatama jõuetud.
Ka sotsiaalministeerium pole veel leidnud viisi, kuidas sellisid algatusi ja masspostitusi peatada. | Olematu organisatsiooni vaktsiinitrollid pommitavad koole anonüümkirjaga | https://www.err.ee/679432/olematu-organisatsiooni-vaktsiinitrollid-pommitavad-koole-anonuumkirjaga | Eesti koolidele laekus anonüümkiri registreerimata organisatsiooni nimel saadetud vaktsineerimisvastastelt, kes võitlevad HPV-vaktsiini vastu, mis alates sellest aastast kuulub riiklikku immuniseerimiskavva. |
See on madalaim väärtus pärast 24. novembrit. Detsembri alguses kerkis bitcoini väärtus rekordilise 19 800 dollarini.
Uue aasta algusest saadik on ka teised krüptovaluutad oma väärtuses kaotanud.
Bitcoin drops below $8,000 https://t.co/cC2UJDnvlJ pic.twitter.com/odnKLNpFPB
— Bloomberg Markets (@markets) February 2, 2018 | Bitcoini hind langes alla 8000 dollari | https://www.err.ee/679447/bitcoini-hind-langes-alla-8000-dollari | Krüptoraha bitcoin väärtus langes esmakordselt pärast detsembrikuist rekordtasemele jõudmist alla 8 000 dollari piiri. |
May sõnul oli arutelu osa leppest "kaubanduse ja investeeringute ülevaatamiseks", mis on esimene samm tulevase kahepoolse kaubandusleppe sõlmimiseks.
"Nagu president Xi mulle eile Shakespeare'i tsiteerides ütles – mis on möödunud, on sissejuhatus. Ja ma nõustun täielikult. Ühendkuningriik ja Hiina avavad meie kuldaja esimese peatüki," lausus May.
Kohtumisel tuli arutusele ka koostöö Hiina siiditee projekti osas. Varasemalt on May Hiina plaani osas kõhklevat seisukohta väljendanud, ent kolmapäeval avaldas ta tingimustega toetust Briti osalusele projektis, kuniks see on vastavuses kehtivate ülemaailmsete kaubandustavadega.
May kolmepäevane Hiina visiit lõppeb reedel ning enne seda peaks välja kuulutatama 9 miljardi naela ulatuses tehingud, ütles peaminister.
May Briti valitsuse Brexiti plaani kaitstes: viin ellu rahva tahet
May tõrjus reedel kriitikat oma Brexiti plaani aadressil ja kinnitas, et viib ellu rahva tahet.
May ütles kolmepäevase Hiina-visiidi lõpul usutluses BBC-le, et Suurbritannia kavatseb pidada Euroopa Liiduga läbirääkimisi "hea kaubandusleppe üle".
"Need ei ole meie ees olevad valikud," ütles peaminister vastuseks küsimusele, kas ta pooldab sellist lepet, mis piirab kahju kaubandusele või sellist, mis rõhutab Suurbritannia võimu määrata oma tulevikutee.
Koduerakonna Konservatiivse Partei liikmed on nõudnud May´lt oma Brexiti-visiooni selgemat esitamist. Briti meedia spekuleerib samal ajal parteis suureneva rahulolematuse üle May juhtimisega.
Pingeid on suurendanud valitsuse siseraport, milles leitakse, et kõik laual olevad kaubandusleppe variandid EL-iga jätaksid Suurbritannia praegusest halvemasse seisu.
Briti peaminister on tekitanud Brüsselis muret ka väitega, et Brexitile järgneval üleminekuperioodil Suurbritanniasse saabuvatele EL-i kodanikele ei tohiks jääda kehtima samasugused õigused kui neile, kes saabuvad saareriiki enne Suurbritannia lahkumist EL-ist.
"Briti rahvas hääletas selle poolt, et me võtaksime tagasi kontrolli oma rahanduse, piiride ja seaduste üle ja täpselt seda kavatseme me teha," ütles May Shanghais. "Samuti tahame tagada, et me saame piiriüleselt kaubelda."
Peaministri sõnul on EL ja Suurbritannia alles Brexiti-kõneluste algusjärgus ning läbirääkimiste lõppedes esitab Briti valitsus parlamendile kokkuleppe, mille üle see saab hääletada.
Vastates küsimusele, kas ta kavatseb 2022. aasta parlamendivalimistel kandideerida, ütles May, et pole "loobuja".
Valitsusjuht ütles Hiina-visiidil sõlmitud 12,7 miljardi dollari väärtuses lepingutele viidates, et "selle reisi tulemusena saab Ühendkuningriigis rohkem inimesi tööd" ning see on näide "globaalsest Suurbritanniast tegutsemas".
Briti ja EL-i pealäbirääkijad kohtuvad esmaspäeval Londonis
uroopa Liidu pealäbirääkija lahkumiskõnelustel Suurbritanniaga Michel Barnier külastab esmaspäeval Londonit, et jätkata läbirääkimisi oma Briti ametivenna David Davisega poolte tulevaste suhete üle, teatas Davis reedel.
"Ootan Michel Barnieri võõrustamist esmaspäeval Londonis. Tähtis järgmine samm meie töös rajada Ühendkuningriigi ja EL-i vahel uus partnerlus," säutsus Briti valitsuse Brexiti minister ja pealäbirääkija Davis Twitteris.
EL ja Suurbritannia jõudsid detsembris esialgsele kokkuleppele lahutustingimustes ning arutavad lähikuudel Brexitile järgnevat üleminekuperioodi. Märtsis loodetakse alustada läbirääkimisi poolte tulevaste kaubandus- ja julgeolekusuhete üle. | May arutas Hiina liidriga kaubanduspiirangute eemaldamist | https://www.err.ee/679424/may-arutas-hiina-liidriga-kaubanduspiirangute-eemaldamist | Briti peaminister Theresa May arutas neljapäeval Hiina presidendi Xi Jinpingiga kaubanduspiirangute eemaldamist, seoses Briti ja Hiina kaubandusleppega pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumist. |
Tavapäraselt senise hooaja jooksul keskmiselt üle 23 minuti mänguaega teeninud Martin Paasoja viibis platsil kõigest üheksa minutit. Eestlasest tagamees kinnitas Korvpall24.ee portaalile, et tegemist polnud vigastusega, vaid treeneril olid liigas valitsevate reeglite tõttu käed seotud.
"Rumeenia liigas on selline reegel, et üks alla 23-aastane rumeenlane peab mängima terve esimese veerandaja ning vähemalt üks rumeenlane peab pidevalt platsil olema," selgitas Paasoja.
"Kuna meil on kohalike meeste osakonnas komplekteeritus kehv, siis mängivadki kaks rumeenlast ning rotatsioon on selle tõttu keeruline," lisas Paasoja. | Martin Paasoja väheses mänguajas olid süüdi Rumeenia liiga reeglid | https://sport.err.ee/679443/martin-paasoja-vaheses-manguajas-olid-suudi-rumeenia-liiga-reeglid | Rumeenia korvpalli kõrgliigas kaotas Martin Paasoja kodumeeskond Craiova (8-8) kolmapäeval koduväljakul napilt 88:90 Oradea (12-5) klubile. |
Reeli Reinausi nimi ei vaja tutvustamist. Tegu on ilmselt kõige viljakama laste- ja noortekirjanikuga tänapäeva Eestis. 1977. aastal sündinud autori sulest on ilmunud üle kahekümne laste- ja noorteraamatu, samuti on ta võitnud arvukalt auhindu, olnud mitu korda kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistluse võitja või jõudnud sellel auhinnalisele kohale.
See on väärikas loetelu ja tõesti, Reeli Reinausi tekste lugenuna võin kinnitada, et auhinnad, edu, tuntus ja tunnustus on tulnud talle teenitult. Tegu on kirjanikuga, kes oskab lugejaga kergesti kontakti saavutada. Seejuures ei suru ta ennast ega oma maailma peale, vaid tõmbab lugeja hoopis kuidagi märkamatult sellesse. Samas ei puudu ta raamatutes ka mingi laiem taust või teema. Tema noorteromaanides võib see olla isegi midagi võrdlemisi tõsist, teinekord süngetki, igal juhul enamasti ühiskondlikult olulist; lasteraamatutes on aga enamasti tegu millegagi, mida ma parema sõna puudumisel nimetaksin pedagoogiliseks ivaks. Jah, ma tean, see kõlab jubedalt ja hirmutab võib-olla väikeseid lugejaid eemale, mistõttu pean vajalikuks selgitada.
Reinausi uusim raamat, 144 suures kirjas leheküljega „Vanalinna detektiivid. Mustpeade maalid” on mõeldud sarja avaraamatuna. Selles seiklevad kaks last, Rebeka ja Gregor. Nad kohtuvad juhuslikult Tallinna vanalinnas Mustpeade majas ning peavad eneselegi ootamatult asuma lahendama üht selle majaga seotud saladust. Saladus on kriminaalne, kuid samavõrra ka müstiline.
Nimelt kasutab Reeli Reinaus pinge tõstmiseks kummitustega seotud vanalinna legende. Nõnda on „Vanalinna detektiivid. Mustpeade maalid” ühtlasi lugu legendidest, üleloomulikest jõududest, vana linna ja vanu maju ümbritsevast teispoolsuse aurast. Antakse see kõik edasi muidugi lastele jõukohases keeles ja meeleolus, nii et väike lugeja saab loodetavasti tunda natuke judinaid seljal, aga ei näe pärast siiski õudusunenägusid. Olgugi kohe öeldud – Reinausi kummitused on õigupoolest kenad tegelased.
Aga lisaks kogu seiklusele, kus lapsed peavad lahendama ühe maalivarguse loo ning jõudumööda aitama kahe maailma vahele kinni jäänud õnnetuid hingi, on see raamat kodulooliselt hariv – see ongi see pedagoogiline iva. Esiteks on juba raamatus edasiantavad kummituslood sertifitseeritud ehk ametlikud Tallinna kummituslood, mis pärit juba vanadest ülestähendustest ning käivad vastavate Tallinna vanalinna majade ajaloo juurde ning mis on tuttavad ilmselt igale giidile.
Teiseks räägitakse siin üldisemalt Tallinna linna ja Mustpeade vennaskonna ajaloost. See kõik esitatakse mõnusasti muu jutu sees ja justkui möödaminnas, äratades loodetavasti lugejas huvi uurida neid asju omal käel edasi.
Huvi äratab Reinausi raamat muuski mõttes. Nimelt satub Rebeka ja Gregori teele aegajalt ka üks veidi salapärane tüdruk nimega Lota ning raamatu lõpus võib aimata, et „Vanalinna detektiivide” sarja edenedes saab ta kahe peategelase kõrval suurema rolli. Jääme siis ootama. | Peeter Helme raamatukommentaar: viljakaim lastekirjanik avab uue sarja | https://kultuur.err.ee/679440/peeter-helme-raamatukommentaar-viljakaim-lastekirjanik-avab-uue-sarja | Reeli Reinaus - „Vanalinna detektiivid. Mustpeade maalid”
Tänapäev, 2017. 144 lk. |
Hääletus on lihtne, valikute hõlbustamiseks on enamik küsimustele valikvastused lisanud. Juhul, kui etteantud valikute alt oma lemmikut ei leia, saab igaüks oma variandi ise pakkuda.
Hääletus kestab 14. veebruarini, tabelit koostatakse juba 17. aastat järjest. Hääleta siin.
Tulemused selguvad 16. veebruaril Raadio 2 erisaates ning Kultuuriklubis Kelm Eesti hip-hop auhindade peol. | Anna oma hääl Eesti hip-hopi parimatele tegijatele | https://menu.err.ee/679439/anna-oma-haal-eesti-hip-hopi-parimatele-tegijatele | Raadio 2 saated "Programm" ja "Linnadžungel" viivad koos veebikeskonnaga hiphop.ee läbi küsitluse, et jäädvustada Eesti kuulajaskonna arvamused ja mälestused möödunud aastast. |
HC Viking edestab XIV vooru järel Tartu Kalev-Välku 10, Narva PSK-d 12 ning HC Vipersit 18 punktiga. Kõikidel meeskondadel jääb mängida veel neli kohtumist. Seega kindlustaks Tallinna klubi laupäevase võiduga Narva PSK üle Nordic Power hokiliiga põhiturniiri üldvõidu koos parima asetusega märtsis algavateks play-off mängudeks.
Tartu Kalev-Välk peab omakorda põhiturniiri üldvõidu püüdmiseks kodujääl kindlasti kolm punkti välja teenima ning lootma HC Vikingi libastumisele kodumängus Narva PSK vastu. Juhul kui HC Vipers saavutab normaalajal võidu ning HC Viking narvalastele punkte ei loovuta, vähendab HC Vipers vahe tiitlikaitsjatega vaid kolmele silmale.
Tartu Kalev-Välgu ja HC Vipersi senisest neljast omavaheline mängust võitis Tartu Kalev-Välk kolm esimest tulemustega 6:2, 4:3 ja 5:0, kuid viimases vastasseisus 14. jaanuaril pälvis HC Vipers lisajal 2:1 võidu. Viimastel nädalatel on HC Vipersi mänguvorm ja tulemused oluliselt paranenud – jooksval kalendriaastal peetud viiest mängust kogus HC Vipers 11 ning Tartu Kalev-Välk vaid kolm punkti.
Liidermeeskonna HC Vikingi jaoks on kahe viimase hooaja Eesti jäähokimeister Narva PSK kõige ebamugavam vastane. Tänavusel hooajal on HC Viking võitnud neljast omavahelisest kohtumisest vaid ühe (kolmanda mängu 8:5) ning Narva PSK kolm (4:3, 6:5, 6:2). Kui võtta arvesse ka mullukevadine finaalseeria, siis on HC Viking viimasest kaheksast omavahelisest kohtumisest võitnud vaid kaks.
Laupäevases mängus lähevad omavahel vastamisi ka Nordic Power hokiliiga resultatiivseimad mängijad, nii Narva PSK ründaja Aleksandr Bogdanovi (13+10) kui HC Vikingi Valgevene leegionäri Roman Kolentšukovi (12+11) saldol on hetkel 23 punkti. Tänavusel hooajal mõlema meeskonna eest mänginud Aleksandr Kuznetsov (12+9) jääb liiderduost vaid kahe punkti kaugusele
Nordic Power hokiliiga tabeliseis: HC Viking 31 (14), Tartu Kalev-Välk 21 (14), Narva PSK 19 (14), HC Vipers 13 (14). | HC Viking võib kindlustada põhiturniiri esikoha | https://sport.err.ee/679434/hc-viking-voib-kindlustada-pohiturniiri-esikoha | Nordic Power hokiliigas peetakse laupäeval, 3. veebruaril kaks kohtumist. Kell 18 kohtuvad Tartu Lõunakeskuse jääväljakul Tartu Kalev-Välk ja HC Vipers ning kell 20.10 Tondiraba jäähallis HC Viking ja Narva PSK. |
Nii võiks kokku võtta Quebecis asuva Lavali ülikooli terviseteadlase Holly Wittemani uuringu. Järeldused põhinevad Kanada terviseuuringute instituutide (CIHR) jagatavatel grantidel. Kolme aasta eest otsustas organisatsioon nende kasutatavat süsteemi oluliselt reformida.
Varem hinnati ühekorraga nii ettepaneku teinud teadlase varasemast kogemust kui ka teaduse kvaliteeti. Muudatusega jagati varasem programm kaheks. Neist ühes keskenduti teadlastele ning teises teaduse ja projektide kvaliteedile.
See tekitas mõõdetava vahe. "Teaduse asemel projekti juhtivteadlase karjäärile keskendunud programmis rahuldati meeste taotlusi neli protsenti sagedamini. See ei pruugi tunduda küll väga suure erinevusena, aga me räägime sadadest taotlustest," nentis Witteman ERR Novaatorile.
Teadusele keskendunud programmis said mehed teadusraha 0,9 protsendi võrra tõenäolisemalt. Samasugune lõhe valitses grantide saamisel mees- ja naisteadlaste vahel enne uue süsteemi juurutamist.
Tasub välja tuua, et kokku esitati aastatel 2011–2015 ligikaudu 24 000 esitatud granditaotlust. Neist eraldati raha 15,8 protsendi elluviimiseks. "Toetuse saamise tõenäosus on niigi väike. Selles taustsüsteemis torkab neljaprotsendiline vahe juba rohkem silma," lisas Witteman.
Samas nentis ta, et uuringu valim polnud juhuslikustatud. Hindajate tehtud valik võis sõltuda väiksemas mahus teistest kõrvalistest teguritest. Muu hulgas võis otsust mõjutada teadlaste varem avaldatud uurimuste arv. Nendele andmetele Wittemanil ja ta kolleegidel seekord ligipääsu polnud. Paradoksaalsel kombel võivad aga ka selliste kaasmuutujate taga olla osaliselt soolised eelarvamused ja kallutatus.
Näiteks näeb teaduskonverentsil avakõnepidajatena mehi naistest sagedamini. "Ühelt poolt võib olla sellise rolli täitmine taas hindajate jaoks lisaväärtus, kuigi see ei peegelda otseselt üles astunud teadlase töö tegemise oskust," viitas Witteman. Teisalt annab peaesineja staatus teadlastele lisavõimaluse koostöövõrgustiku arendamiseks. See on tihti silmapaistva teadustöö tegemise üheks eelduseks.
Muudatustega tekkinud lõhet märkas ka CIHR. Alates 2015. aastast peavad taotluste hindajad läbima kursuse, kus õpetatakse enda alateadlikku kallutatust ära tundma. Kui läbi esialgse filtri pääseb sellegipoolest ebaproportsionaalselt palju ühest või teisest soost inimesi, tasakaalustatakse seda järgnevates grandi taotlemise faasides.
"See toimib. Tulemusi vaadates olid seekord mees- ja naisteadlased teadusele ja teadlastele keskenduvates programmides sama edukad," märkis Witteman.
Varasemates uuringutes on nähtud sarnast vahet grandi taotlemise edukuses ka Euroopas. Näiteks Euroopa Teadusnõukogu (ERC) uurimistoetuste taotlejatest moodustasid naisteadlased aastatel 2007–2013 veerandi ja reaalselt raha saanud teadlastest viiendiku.
Kõige suurem oli lõhe eluteaduste vallas, ulatudes üheksa protsendini ja kõige väiksem füüsika- ja inseneriteadustes. Naised moodustasid kõigist uurimistoetuste taotlejatest 17 protsenti ja samas valdkonnas grandi saanutest 15 protsenti. Sotsiaal- ja humanitaarteadustes olid näitajad vastavalt 36 ja 31 protsenti.
Osaliselt saab seda selgitada teiste teguritega. Näiteks on meesprofessorite osakaal naisprofessoritest suurem. Märkimisväärse osa uurimustoetuse taotlejatest moodustavad aga just professorid. "Samal ajal näitab Kanada näide, et lõhet on võimalik teadlikkuse kasvatamisega vähendada. Ent sellised kursused tuleb hoolikalt läbi mõelda, vältimaks olukordi, kus need avaldavad ootamatult vastupidist mõju. Kirjanduses on dokumenteeritud sedagi," sõnas Witteman.
Klassikalisele süsteemile leidub alternatiive. Näiteks on üritatud USA-s ja Kanadas juurutada topelt-pimeda granditaotluste hindamist. Uurimistoetuse taotlejad ei tea, kes neid hindab. Hindajatele ei öelda, kelle esitatud taotlusi nad vaagivad.
Professor nentis, et sellise lahenduse tõhusus on kohati küsitav. Eriti juhul, kui tegu on kitsa uurimisvaldkonnaga või väiksema riigiga, kus on inimesed üksteise tegemistega üksikasjalikult kursis. "Kuid see ei tähenda, et seda proovima ei peaks ja see on huvitav mõte. Näiteks topelt-pimedat eelretsenseerimise võimalust pakkuvates teadusajakirjades on naisautorite osakaal kasvanud," lisas Witteman.
Kõigis valdkondades poleks teadlaste endi hindamisest loobumine raha jagamisel ilmselt kasulik. Sh terviseteaduste vallas, kus tegutseb Witteman ise. "Meil kõigil on väga palju huvitavaid ideid ja need tekivad suhteliselt lihtsalt, kuid neil põhineva korraliku uuringu tegemine on juba paras väljakutse," laiendas professor. Selle kogenematu inimese hoolde usaldamine oleks maksumaksja raha raiskamine.
Järgmise sammuna plaanib Witteman täpsemalt välja selgitada, mis muutis CIHR-i kursused sedavõrd edukaks ja kas seda on võimalik rakendada mujal.
"Leidub ilmselt inimesi, kes hakkavad minu töö peale retsenseerijaid süüdistama, kuid asi pole mitte neis, vaid süsteemis tervikuna ja kuidas on retsenseerimisprotsess üles ehitatud," lisas professor. Võimalusi selle parandamiseks tuleb otsida pidevalt. Ikka selleks, et rahastuse saaksid kõrgel tasemel teadlased ja teadustöö.
Uuringutulemused avaldati veebikeskkonnas BiorXiv. | Naisteadlased saavad rohkem raha, kui CV asemel hinnatakse tehtavat teadust | https://novaator.err.ee/679423/naisteadlased-saavad-rohkem-raha-kui-cv-asemel-hinnatakse-tehtavat-teadust | Sooline lõhe algab juba väikestest asjadest. Muu hulgas sellest, kellele jagatakse sagedamini teadusraha. Kanadas tehtud uuringust ilmneb, et vahe mees- ja naisteadlaste vahel kaob juhul, kui uurimistoetuste hindajad keskenduvad otsuse langetamisel ettepaneku sisule, mitte teadlase eelnevale karjäärile. |
Mõlemad lasketiirud puhaste paberitega läbinud Beilmann kaotas võitjale 1.04,8.
Jälitussõitu ehk 60 parema sekka jõudsid ka teised eestlannad – ühel trahviringil käinud Grete Gaim sai 26. (+1.44,3) ja samuti ühel lasul eksinud Kadri Lehtla 51. koha (+3.04,1).
Kaksikvõidu võtsid venelannad – esikoha sai tiirudes eksimatult tegutsenud Viktoria Slivko, kes edestas 20 sekundiga kahel trahviringil käinud Anastassia Zagoruikot. Kolmanda koha sai samuti kaks möödalasku teinud prantslanna Enora Latuilliere, kaotades 23,1 sekundiga.
10 km jälitussõit on kavas laupäeval.
Meeste 10 km sprindis on eestlastest võistlustules Jüri Uha, Tarvi Sikk ja Jürgen Koll. | Meril Beilmann sai IBU karikaetapil 13. koha | https://sport.err.ee/679425/meril-beilmann-sai-ibu-karikaetapil-13-koha | Laskesuusatamise IBU karikasarja hooaja kuuendal etapil Itaalias Martell-Val Martellos sai Meril Beilmann naiste 7,5 km sprindis 13. koha. |
Olukord oli ärev: taganevad enamlased osutasid viimast vastupanu, samal ajal aga vallutasid Saksa väed järjest Eesti linnu. Kolmel päeval loeti rahvale Eesti linnades ette iseseisvusmanifest, mis kolmandal päeval avaldati ka ajalehtedes.
Saadetes tuleb juttu sellest, mis juhtus täpselt sada aastat tagasi: kuidas manifest rahvani jõudis, kuidas Keilas, Tallinnas Paksu Margareeta juures ja mujal Eestis lahinguid peeti, kes ja kuidas Eestist põgenesid ning kus lehvisid sinimustvalged. Samuti saab teada, kus olid neil päevil sündiva Eesti riigi poliitikud Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Viktor Kingissepp, Jaan Anvelt jt, millal ja kus tuli kokku Eesti valitsus ja missugused olid Saksa võimu esimesed sammud Eestis.
Esimeses saates "Kolm pöördelist päeva. 23.02.1918" (eetris 3. veebruaril) räägib Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk , teises saates "Kolm pöördelist päeva. 24.02.1918 (eetris 10. veebruaril) esineb Tartu ülikooli dotsent Ago Pajur ja kolmandas saates "Kolm pöördelist päeva. 25.02. 1918" (eetris 17. veebruaril) esineb Tallinna linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.
Vikerraadio ajaloosaade "Eesti lugu" on eetris laupäeviti kell 13.05. Saate autor on Piret Kriivan. | Vikerraadio "Eesti lugu" meenutab kolme pöördelist päeva Eesti ajaloos | https://menu.err.ee/679421/vikerraadio-eesti-lugu-meenutab-kolme-poordelist-paeva-eesti-ajaloos | Vikerraadio ajaloosaade "Eesti lugu" pühendab veebruarikuu kolm saadet kolmele pöördelisele päevale sada aastat tagasi. Päevadele, mis muutsid Eesti elu: 23., 24. ja 25. veebruarile. |
Esialgsetel pääses eluga vaid kolm inimest. Rannale on hulpinud kümme surnukeha, vahendas Reuters.
Pääsenud rääkisid abiorganisatsioonide töötajatele, et suurem osa alusel olnud inimestest olid Pakistani kodanikud. IOM-i pressiesindaja Olivia Headon sõnul on viimasel ajal hakanud Itaaliasse üha rohkem Pakistani kodanikke saabuma.
Headoni sõnul põhineb hukkunute arv hetkel vaid pääsenute ütlustel ning merel elu kaotanud inimeste arvu tuleb veel täpsustada.
Käesoleval aastal on Vahemere keskosas ehk nn Itaalia suunal hukkunud juba üle 200 inimese. Türgi ja Kreeka vahel pole migrantide uppumisjuhtumeid sellel aastal veel olnud. Põhja-Aafrika ja Hispaania vahel on merel elu kaotanud umbes 30 inimest. | Liibüa ranniku lähistel uppus umbes 90 migranti | https://www.err.ee/679422/liibua-ranniku-lahistel-uppus-umbes-90-migranti | Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) teatas, et umbes 90 inimest sai surma, kui Liibüa ranniku lähistel läks reedel põhja Euroopasse pürgivate migrantide väikelaev. |
TALLINNA RAHUTUS
tartu rahu aastapäev
eesti vabariigi ja nõukogude liidu sünnidokument
on see korraga
ses mõttes: kahemõtteline värk
nagu tõrvikurongkäikki – rahumeelne
ja ilus nagu jaaniussikeste kolonn
kuhu nad nõnda läevad?
kas tulevalgel inimest otsima? kas leiavad?
näe neil on tartu rahu neil on nagu jõulud
neil on midagi millepärast vantsida
tallinnas meil siin pelgurannas meil
on palju raha-mõtteid: ikka mõtlevad inimesed
sellest mida neil pole – aga see-eest
lumine-jäine rand on ilus ja lund
langeb juurde ja tartu rahu asemel
on järsku mus tohutu tallinna rahutus | Jürgen Rooste väike pühendusluuletus Tartu rahu aastapäevaks | https://kultuur.err.ee/679420/jurgen-rooste-vaike-puhendusluuletus-tartu-rahu-aastapaevaks | Pealkirjaks muidugi: |
Kolmikvõidu võtsid venelannad – maailmameistriks krooniti Anastassia Sedova, kes edestas 10,7 sekundiga Natalja Neprõjevat ja 37,2 sekundiga Jana Kirpitšenkot.
Veerpalu kaotas võitjale 6.34,7 ja sai 44 lõpetanu seas 36. koha.
Rohkem eestlannasid stardis ei olnud.
U-23 meeste 15+15 km suusavahetusega sõidus stardib eestlastest Kaarel Kasper Kõrge. | Anette Veerpalu lõpetas U-23 MM-il neljandas kümnes | https://sport.err.ee/679419/anette-veerpalu-lopetas-u-23-mm-il-neljandas-kumnes | Šveitsis jätkuvatel murdmaasuusatamise U-23 maailmameistrivõistlustel lõpetas olümpiadebüüdiks valmistuv Anette Veerpalu naiste 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidu neljandas kümnes. |
Pool sajandit vahelduvalt kas vastu- või taganttuult. Juubilari Marko Matvere toimetused võiks küll nii kokku võtta.
Marko räägibki, mis suunast ja kuhu tuul praegu tõukab.
Saatejuht Katrin Viirpalu, režissöör Rait Veskemaa, produtsent Kadi Katarina Priske.
ETV2s 4. veebruaril kell 21:20. | ETV2s saab kohtuda juubilar Matverega | https://kultuur.err.ee/679418/etv2s-saab-kohtuda-juubilar-matverega | 4. veebruaril on ETV2 sarjas "Kohtumine" saade Marko Matverega. Põhjust on kohtuda! |
Kui varem algasid pühapäevased sõidud täpselt täistunnil, siis nüüd kümme minutit pärast täistundi. Nihet põhjendati sellega, et osad kanalid alustavadki enda ülekannet täistunnil ja seetõttu jäi televaatajatel võistluseelne osa nägemata, stardi edasilükkamine kümme minutit hilisemaks võimaldab aga sellest saginast osa saada.
Lisaks otsustati Euroopa ja Brasiilia etappide aegu hilisemale pärastlõunale tõsta, et rohkem inimesi telerite ette jõuaksid.
Hooaja avaetapp sõidetakse Austraalias 23.-25. märtsini, pühapäevane võistlussõit algab Eesti aja järgi 25. märtsi hommikul kell 8.10.
BREAKING: Some important race day changes for 2018
It's all about the start times ⏰
Full details, plus schedules for all 21 #F1 race weekends ⬇️ https://t.co/zMI3RQ6mHB
— Formula 1 (@F1) February 1, 2018 | Vormel-1 MM-sarjas nihutati etappide stardiaegu | https://sport.err.ee/679411/vormel-1-mm-sarjas-nihutati-etappide-stardiaegu | Vormel-1 MM-sarja korraldajad avalikustasid uue hooaja ajakava koos kellaaegadega, muudatusena algavad tänavu sõidud pisut hiljem kui varasemalt, täpsemalt kümme minutit hiljem. |
EAS-ilt saadud ligi 112 000 euroga võttis MTÜ Sõrve Külastuskeskus kohustuse muuta renoveerimistöödega tuletorni külastamine võimalikuks.
Keskuse juhataja Andro Roosileht ütles ERR-ile, et investeerimisvajadus on kindlasti suurem, aga toetuse abil saab ära teha hädapärased tööd.
"See põhiline murekoht on alati olnud see, et tuletorn on rajatud kui navigatsioonimärk. Trepid, mis seal sees on, ei ole mõeldud massidele igapäevaseks üles-alla turnimiseks. Paneme turvavõrgud, toestame trepikonstruktsiooni, viime läbi elektritööd, et kõik oleks ohutu," selgitas Roosileht.
Roosileht ütleb, et tuletorn pole ametlikult mitte kunagi avatud olnud, õieti pole Saaremaal ühtegi tuletorni, mis oleks külastajatele avatud.
"See on natuke habemega lugu. See aeg, kui olid veel majakavahid, siis liiguvad legendid, et keegi aeg-ajalt sai sinna üles ka. Ametlikult ei ole ta kunagi olnud avatud. See on oluline maamärk kogu Saaremaa jaoks ka, sest Saaremaal ei ole ühtegi tuletorni, mida saaks külastada," rääkis ta.
Kui algne plaan oli tuletorn avada vabariigi 100. aastapäeval, siis nüüd pärast projekti finantseerimist on eesmärgiks võetud avada tuletorn juubeliaasta suvehooajast.
"Avame selle kui turismiatraktsiooni, kus saab tõusta 45 meetri kõrgusele maapinnast vaateplatvormile ja vaadata üle Liivi lahe paistmas Läti randa, mis on täna väga populaarne sihtkoht paljudele eestlastele," sõnas Roosileht.
Tuletorni avamine oli päevakorral ka 2008. aastal, mil Torgu vallavalitsus saatis veeteede ametile taotluse Sõrve tuletorni turismiobjektina kasutuselevõtmiseks. Toona oli avamisest huvitatud ka Saaremaa muinsuskaitse selts, kirjutas Saarte Hääl kaks aastat tagasi.
Plaan lükati aga rajatise kehva seisukorra tõttu edasi. Juba siis toodi välja, et enne, kui rahvast hakatakse torni laskma, tuleb välja selgitada, millist koormust tuletorn talub.
Sõrve tuletorn valmis 1960. aastal ja on 52 meetrit kõrge. | Sõrve tuletorn avab suvest külastajatele uksed | https://www.err.ee/679407/sorve-tuletorn-avab-suvest-kulastajatele-uksed | Kümme aastat tagasi päevakorda võetud idee avada Saaremaal asuv Sõrve tuletorn külastajatele tõotab ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) rahaeraldise toel realiseeruda. |
Knightsi võiduvärava viskas 1.03 enne lisaaja lõppu David Perron, kellele see oli hooaja kolmas lisaajavärv.
Esimest hooaega NHL-is mängiv Knights on 50 kohtumisest võitnud 34. Senine NHL-i võitude rekord debüüthooajal oli 33 (84 mängust), sellega said hakkama nii Anaheim Mighty Ducks kui Florida Panthers hooajal 1993-94.
Golden Knights on 72 punktiga läänekonverentsi liider, teine on Jets 69 punktiga. Liiga üldarvestuses jääb Vegase klubi punktiga alla Tampa Bay Lightningule, nende 73 punkti on aga 51 mängust.
Tulemused:
Boston – St. Louis 3:1
Buffalo – Florida 2:4
New Jersey – Philadelphia 4:3
NY Rangers – Toronto 0:4
Carolina – Montreal 2:0
Ottawa – Anaheim 2:1 la.
Winnipeg – Las Vegas 2:3 la.
Nashville – Los Angeles 5:0
Calgary – Tampa Bay 4:7
Edmonton – Colorado 3:4 la.
Arizona – Dallas 1:4
Vancouver – Chicago 4:2 | Golden Knights tegi järjekordse võiduga ajalugu | https://sport.err.ee/679405/golden-knights-tegi-jarjekordse-voiduga-ajalugu | Jäähokiliigas NHL alistas Vegas Golden Knights võõral jääl lisaajal 3:2 Winnipeg Jetsi ja teenis enda 34. võidu – kunagi varem pole ükski meeskonda enda debüüthooajal nii palju võite saanud. |
Vestlusvooru pääsenud kolme kandidaadi seast valiti Lukas välja ühehäälselt, teatas Tartu linna pressiesindaja. Komisjoniliikmed leidsid, et Lukas vastab juhikogemustelt ja isikuomadustelt kõige enam nii kooli kui ka linna ootustele.
Linn soovib, et kutsehariduskeskus paistaks Eesti haridusmaastikul senisest rohkem välja ning toimuks tihe koostöö teiste haridusasutuste ja ettevõtetega. "Direktor peab suutma õpetajatel silmad särama panna ja ka iga õpilane koolis peab teadma, kes on direktor," väljendas kooli ootusi konkursikomisjonis õpilasi esindanud Andri Võsokovski.
Üheksaliikmelisse konkursikomisjoni kuulusid neli linna ja neli kooli esindajat ning Tartu koolijuhtide ühenduse esindaja.
Järgnevatel päevadel kohtub linnapea Urmas Klaas Tõnis Lukasega ning haridusosakonna juhataja asub kandidaadiga läbirääkimistesse töölepingu sõlmimiseks. | Tõnis Lukas valiti kutsekooli direktoriks | https://www.err.ee/679400/tonis-lukas-valiti-kutsekooli-direktoriks | Neljapäeval valis Tartu Kutsehariduskeskuse direktori konkursi komisjon kooli uueks juhiks endise poliitiku, haridusministri ja Eesti Rahva Muuseumi eelmise juhi Tõnis Lukase. |
Meeste üksikmängus on suurfavoriit Raul Must seadnud eesmärgiks püüda kolmeteistkümnendat järjestikust meistritiitlit. Selle õnnestumisel kordaks ta Heiki Sorge käes olevat rekordit. "Eks natuke ikka mõtlen, et olen juba nii palju aastaid järjest võitnud ja Heiki suutis seda teha kolmeteistkümnel korral. Spordis on ka muid olulisi sihte, kuid eks meistritiitli võitmine on samuti väga tähtis," arvas Must võistluste eel.
Kuigi eelnevatel aastatel pole kodused konkurendid ohtlikuks saanud, ei saa Musta hinnangul konkurentsi alahinnata ning pingutada tuleb iga punkti eest.
Naiste üksikmängus on peamised pretendendid kullale Kristin Kuuba ja Getter Saar. Mõlemad asuvad parimate eestlannadena lähestikku maailma edetabelis – Kuuba 119. ja Saar 125. kohal. Lisaks eelmisel aastal võidetud üksikmängu meistritiitlile soovib Kuuba kaitsta ka paarismängude esikohti.
Kuna Kuuba paariline Helina Rüütel oli aasta alguses vigastatud, asub Kuuba naiste paarismängus tiitlit püüdma seekord koos Kati-Kreet Marraniga. Segapaarismängus peetakse favoriidiks samuti Kuubat, kes mängib koos Mihkel Laanesega. Laanesel on head šansid veel üksikmängus, kus ta sel hooajal on näidanud Raul Musta järel parimaid tulemusi.
Reedel, 2. veebruaril kel 15 mängitakse esimesed ringid. Laupäeval, 3. veebruaril algavad veerandfinaalid kell 9 ja poolfinaalid kell 14. Eesti meistrid selguvad pühapäeval, 4. veebruaril kell 10 algavates finaalmängudes. | Raul Must püüab 13. järjestikust Eesti meistritiitlit | https://sport.err.ee/679388/raul-must-puuab-13-jarjestikust-eesti-meistritiitlit | 2.-4. veebruaril toimuvad Tartus A. Le Coq Sport spordimajas EV 100 Eesti meistrivõistlused sulgpallis. |
Üha enam levib meie ühiskonnas nähtus, mida teadlased nimetavad "halliks digilõheks". See on olukord, kus vanema elanikkonna täisväärtuslikuks kodanikuks olemist takistavad puudulikud oskused interneti kasutamisel. Infotehnoloogiliste algteadmiste ja oskusteta inimesed seisavad veel kümneid aastaid silmitsi väljakutsetega, mis puudutavad ligipääsemist olulisele informatsioonile või e-teenuste kasutamist.
Noorukid peaksid olema üks ühiskonnagrupp, kes võtavad vastutuse ja annavad panuse selle olukorra lahendamiseks, leiab Tambaum.
Uuringud näitavad, et vanematele inimestele meeldib uusi digioskuseid õppida, kuid nad ei taha tulla selleks kursustele. Eelistatakse mitteformaalset tuge ehk abi pereliikmetelt, sõpradelt ja kogukonnalt. Sel põhjusel on täiskasvanute tehnoloogiaõppes oluline roll just mitteprofessionaalsetel juhendajatel. Tiina Tambaumi uuring jälgis, milliseid juhendamistehnikaid kasutasid teismelised amatöör-juhendajad, et selgitada vanemale õppijale interneti kasutamiseks vajalikke oskusi.
"Noortel juhendajatel lasti uuringus ise otsustada, kuidas nad oma vanemale õppijale teema selgeks teevad, mida ja kuidas seletavad või milliseid juhendamistehnikaid kasutavad," avas Tambaum läbiviidud 14 eksperimendi tausta. Üks uurimiseesmärkidest oli mõõta, mil määral on sellisel loomulikul juhendamisel kasutusel toestamistehnika.
Toestamine on eelistatud tehnika iseäranis täiskasvanute individuaalõppes, mis tähendab, et juhendaja on küll kohal ja annab suunavaid juhiseid, kuid õppija on see, kes avastab, katsetab ja pakub välja lahendusi. Juhendaja sekkub vaid siis, kui õppija on sattunud väljapoole oma lähima arengu tsooni ehk ilma kõrvalise abita edasi liikumine on muutunud võimatuks. Inglise keeles tähistab toestamist sõna scaffolding, mis tõlkes tähendab tellinguid. Toestav juhendaja paigaldab õppijale ülesliikumiseks tarviliku ja piisava toe ehk hõreda tellingu.
Tambaum tõdes, et katses osalenud teismelised juhendajad küll kasutasid mingil määral toestamist, aga seda esines vähe ja ebajärjekindlalt. Uuring kinnitas, et teismelised on küll potentsiaalne tugi vanemaealistele digioskuste õpetamisel, kuid neile on kõigepealt vaja anda teadmised selle kohta, kuidas seda rolli täita nii, et vanemad inimesed ka tegelikult hakkaksid uusi oskusi kasutama. "Teismelised peaksid saama uute oskuste jagamiseks ettevalmistuse," sõnas teadur ja lisas, et see on vajalik halli digilõhe ületamiseks.
Loe lisa Tiina Tambaumi artiklist " Teenaged Internet tutors’ use of scaffolding with older learners" põhjal. | Tahad digilõhet ületada? Räägi teismelistele, kuidas vanemaealisi õpetada | https://novaator.err.ee/679374/tahad-digilohet-uletada-raagi-teismelistele-kuidas-vanemaealisi-opetada | Nooremast põlvkonnast on küll vanemaealistele digioskuste õpetamisel kasu, kuid esmalt peaksid nad saama ise uute oskuste jagamiseks ettevalmistuse, selgub Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teaduri Tiina Tambaumi teadustööst. |
On oht, et oskamatuse tõttu jääb neil saamata suur hulk igapäevaeluks vajalikku informatsiooni. Seda nähtust nimetavad teadlased “halliks digilõheks”.
Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teaduril Tiiina Tambaumil on oma uuringule tuginedes välja pakkuda ka lahendus.
Tema tehtud eksperimendid näitavad, et eakatele saaksid appi tulla noorukid. “Noorukid peaksid olema üks ühiskonnagrupp, kes võtab vastutuse ja annab panuse selle olukorra lahendamiseks.”
Oluline: õpetaja oleks amatöör
Uuringud näitavad, et vanematele inimestele meeldib uusi digioskusi õppida, kuid nad ei taha tulla selleks kursustele. Eelistatakse mitteformaalset tuge, ehk abi pereliikmetelt, sõpradelt ja kogukonnalt.
Noortel lasti uuringus ise otsustada, kuidas nad oma vanemale õppijale teema selgeks teevad, mida ja kuidas seletavad või milliseid juhendamistehnikaid kasutavad.
Sel põhjusel on täiskasvanute tehnoloogiaõppes oluline roll just mitteprofessionaalsetel juhendajatel. Tiina Tambaumi uuring jälgis, kuidas teismelised amatöör-juhendajad seletasid eakatele interneti kasutamist.
Noortel lasti uuringus ise otsustada, kuidas nad oma vanemale õppijale teema selgeks teevad, mida ja kuidas seletavad või milliseid juhendamistehnikaid kasutavad. Kokku tegi Tiina Tambaum 14 sellist eksperimenti.
Üks eesmärk oli mõõta, mil määral kasutasid noored sellisel loomulikul juhendamisel toestamistehnikat. Toestamine on eelistatud tehnika iseäranis täiskasvanute individuaalõppes, mis tähendab, et juhendaja on küll kohal ja annab suunavaid juhiseid, kuid õppija on see, kes avastab, katsetab ja pakub välja lahendusi. Juhendaja sekkub vaid siis, kui õppija on sattunud väljapoole oma lähima arengu tsooni ehk ilma kõrvalise abita edasi liikumine on muutunud võimatuks.
Inglise keeles nimetatakse toestamist scaffolding ’uks, mis tõlkes tähendab tellinguid. Toestav juhendaja paigaldab õppijale ülesliikumiseks tarviliku ja piisava toe ehk nn hõreda tellingu.
Tambaum tõdes, et katses osalenud teismelised juhendajad küll kasutasid mingil määral toestamist, aga seda esines vähe ja ebajärjekindlalt.
Lisalugemist
Teadlased: pere peaks õpetama eakale digiühiskonnas pensionil olemist
Uudis, mis läheb veidi vastuollu Tiina Tambaumi soovitatuga: Eakad arvutikasutajad saavad kursustel tutvuda ID-kaardi ja Mobiil-ID võimalustega
Valmistame noored ette amatöör-juhendajateks
Uuring kinnitas, et teismelised on küll potentsiaalne tugi vanemaealistele digioskuste õpetamisel, kuid neile on kõigepealt vaja anda teadmised selle kohta, kuidas seda rolli täita nii, et vanemad inimesed ka tegelikult hakkaksid uusi oskusi kasutama.
„Teismelised peaksid saama uute oskuste jagamiseks ettevalmistuse,“ on Tiina Tambaum veendunud. See aitaks tema hinnangul halli digilõhet ületada.
Tiina Tambaum uuring ilmus artiklina „ Teenaged Internet tutors’ use of scaffolding with older learners ”. | Vanurid jäävad ilma olulisest igapäevaeluks tarvilikust infost | https://novaator.err.ee/679396/vanurid-jaavad-ilma-olulisest-igapaevaeluks-tarvilikust-infost | Eestis kasvab probleem: eakatel napib digioskusi, mis takistab neil olemast täisväärtuslik kodanik. Tegu on inimestega, kel veel mitu aastakümmet elu eest, kuid kes ei saa hakkama näiteks internetipanga või e-riigi kasutamisega. |
Õppused on toimunud argipäevadel kell 8-18, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.
Õppustest võtab osa neli kuni kuus USA hävituslennukit F-16, mille koduks on praegu Eestis asuv Ämari baas. Kokku saabus 14. jaanuaril Ämarisse 12 lennukit, mis kuuluvad Ohio rahvuskaardi 112. hävitajate eskadrilli.
USA lennukid õppuse ajal Soome lennuväljadel ei maandu.
Soome õhuvägi on õppustel nelja kuni kuue hävituslennukiga F/A-18 Hornet. Mõnikord võivad õppustel osaleda ka Soome õhuväe õppelennukid BAE Systems Hawk, kõige rohkem on korraga väljas neli õppelennukit.
Samuti on õppusele kaasatud USA tankurlennuk KC-135, mis lendas Soome neljapäeval Suurbritannia õhuväe Mildenhalli baasist, mis on USA õhuväe kasutuses.
Soome on teinud ühiseid treeninglende Balti riikides paiknevate NATO riikide lennukitega alates 2015. aastast. Näiteks 2015. aasta augustis harjutasid soomlased esimest korda Soome õhuruumis ka USA ründelennukitega A-10 Thunderbolt. | Soome õhuvägi harjutab koos Ämaris paiknevate USA lennukitega | https://www.err.ee/679395/soome-ohuvagi-harjutab-koos-amaris-paiknevate-usa-lennukitega | Soome õhuvägi on käesoleval nädalal harjutanud koos USA hävituslennukitega. Treeninglennud toimus Soome lõunaosa kohal. |
Wichita State (17-5) kaotas võõrsil lisaajal 79:81 Temple Owlsi (12-10) meeskonnale, kuigi avapoolajal juhiti korraks juba ka 12 silmaga, vahendab Korvpall24.
Eestlasest tsenter Rauno Nurger mängis üheksa minutit ning punktiarvet ei avanud (kahesed 0/2, kolmesed 0/1), kuid hankis neli lauapalli (neist kaks ründelauast) ning tegi kaks viga.
San Francisco (12-12) jäi samuti võõrsil kindlalt 43:79 alla Saint Mary’s Gaelsile (22-2). Eestlasest ääremängija Jurkatamm teenis kolm mänguminutit, mille jooksul eksis ühel kahepunktiviskel ja ühel kolmesel ning hankis ühe lauapalli.
Naiste sarjas tabas sama saatus ka Kadri-Ann Lassi ja Duquesne Dukes’i (18-4), kes kaotasid võõrsil Dayton Flyersile. Eestlannast ääremängija viibis platsil 28 minutit ning tõi selle ajaga 15 punkti (kahesed 6/13, kolmesed 1/3). | USA üliõpilasliigas NCAA oli eestlaste tiimidel must päev | https://sport.err.ee/679394/usa-uliopilasliigas-ncaa-oli-eestlaste-tiimidel-must-paev | USA üliõpilasliigas NCAA pidid neljapäeval kaotuse vastu võtma nii Rauno Nurger ja Wichita State Shockers, Taavi Jurkatamm ja San Francisco Dons kui ka Kadri-Ann Lass ja Duquesne Dukes. |
Aasia on teil põhimõtteliselt korra juba "vallutatud", mida sellelt uuelt tuurilt ootate, mis eesmärkidega sinna seekord lähete?
Eesmärk on loomulikult mängida oma fännidele muusikat, mis muu see saakski olla. Vallutamisplaane meil endiselt ei ole. Oleme oma Jaapani plaadifirmaga [Vinyl-Junkie Recordings] teinud koostööd pea 15 aastat ja selle aja jooksul on meil seal ilmunud viis albumit ["In Solarium", "Sailing on a Grapefruit Lake", "Nature Heart Software", After Summer" ja "Field Ceremony"]. See saab olema kindlasti meeleolukas taaskohtumine meie Jaapani fännidega.
Loomulikult oleme põnevil ka Taiwani ja Hiina esinemiste pärast, sest seal pole me varem käinud.
Ma natuke olen kuulnud, milline on põrandaalune live-kultuur Kanadas – korralikud indibändid esinevad keset nädalat, alustatakse inimlikul ajal, mitte keskööl ja hiljem, kohale tuleb inimesi viiekümne ümber, õhkkond parajalt intiimne. Kuidas Aasias sellega lood?
Kõikjal mujal algavad live' d normaalsel ajal ning nädalapäev ei mängi suurt rolli. Oleme esinenud ka näiteks Venemaal, kus kohe peale indie -pidu, mis lõppes kell 23, ootas klubirahvas juba ukse taga, et jalga keerutada.
Ka Jaapanis algasid eelmisel korral kontserdid juba kell 19 ja rahva puuduse üle küll nuriseda ei saanud.
Lugesin just hiljuti üht artiklit selle kohta, kuidas hoida oma kohaliku fänni ja seal oligi vaid üks nipp: Ära esine südaööl või pärast seda! Ka meie plaadiesitlused on sel korral teadlikult varajased, et inimesed saaksid peale kontserti edasi peole minna või koju puhkama. Tallinnas ja Tartus avame uksed kell 19 ning kontsert algab 20, Pärnus esineme kell 22.
Usun siiralt, et selline ajakava rõõmustab kõiki, nii muusikuid kui kuulajaid.
Miks mitte rohkem Euroopas tuuritada?
Eks oleme ka ju Euroopas ja Skandinaavias seda teinud, aga praegu alustasime Aasiast. Kalendris on kirjas ka mõned Euroopa live' d, no tegelikult esineme ju ikka seal kuhu meid kutsutakse ja kus meid oodatakse. Oleme alati olnud USAs ja Aasias populaarsemad kui Eestis, aga ega ei tohi jätta unarusse ka kohaliku publikut!
Pia Fraus alustab oma tuuri 9. veebruaril Pärnus. Peale Eesti ja Aasia kontsertide esineb bänd maikuus ka Kanada pinnal.
09.02.2018 Pärnu, Estonia / Kultuuriklubi Tempel (uksed 21:00, live 22:00)
10.02.2018 Tartu, Estonia / Uus Teater (uksed 19:00, live 20:00)
11.02.2018 Tallinn, Estonia / Von Krahl (uksed 19:00, live 20:00)
23.02.2018 Tokyo, Jaapan / Koenji High
25.02.2018 Tokyo, Jaapan / Koenji High
28.02.2018 Taipei, Taiwan / APA Mini
02.03.2018 Shanghai, Hiina / Yuyingtang
03.03.2018 Guangzhou, Hiina / T:Union
04.03.2018 Peking, Hiina / Yugong Yishan
Aasia livedega seoses on bändil välja tulemas ka remix EP. | Rein Fuks: kohaliku fänni hoidmiseks on üks nipp – ära esine südaööl või pärast seda! | https://kultuur.err.ee/679393/rein-fuks-kohaliku-fanni-hoidmiseks-on-uks-nipp-ara-esine-sudaool-voi-parast-seda | Veeburarikuu algab Eesti shoegaze'i lipulaeva Pia Frausi jaoks plaadituuriga, mille raames peale kontserdite Tallinnas, Tartus ja Pärnus jõutakse oma otsaga ka Aasiasse ja Kanadasse. Bändi üks liikmeid, Rein Fuks, rääkis põgusalt sellest, mida nad Aasialt ootavad ja kuidas sealne live-kultuur võrreldes siinsega paistab. |
Ilves hüppas 131,5 meetrit ja teenis selle eest 125,8 punkti. Tema järel sai teise koha jaapanlane Akito Watabe, kes tegi 129-meetrise hüppe, mis andis talle 122,7 punkti. Kolmas oli 130-meetrise õhulennu ja 121,7 punktiga norralane Jan Schmid, sama palju punkte teenis ka tema koondisekaaslane Harald Johnas Riiber, kes hüppas 125,5 meetrit.
Karl-August Tiirmaa hüppas 110,5 meetrit ja sai 78,5 punktiga 24. koha.
Võistlustules oli 38 meest, neist said tulemuse kirja 37.
Põhivõistlus peetakse laupäeval – hüppevoor peaks Eesti aja järgi algama kell 5 hommikul ja 10 km murdmaasõit kell 8.
#KristjanIlves is fully awake on a beautiful morning in #Hakuba and wins the PCR! @WTBAKT second, @jan_schmid third! #fisnoco pic.twitter.com/UCltiOJYQC
— FIS Nordic Combined (@fisnc) February 2, 2018 | Kristjan Ilves sai MK-etapi kvalifikatsioonis esikoha | https://sport.err.ee/679390/kristjan-ilves-sai-mk-etapi-kvalifikatsioonis-esikoha | Olümpia eel Jaapanis Hakubas peetaval kahevõistluse MK-etapil näitas taas head hüppevormi Kristjan Ilves, kes sai kvalifikatsioonis esikoha. |
Kolm inimest sai raskelt vigastada.
Kohaliku meedia andmetel sõitis masin otsa tänava ületamist ootavatele inimestele kella üheksa paiku hommikul kohaliku aja järgi. Pärast seda sõitis masin vastu puud.
Vahejuhtum leidis aset Shanghai kesklinnas ajal, kui suur hulk inimesi oli parajasti teel tööle.
Esialgu pole teada, kas tegemist oli tahtliku otsasõiduga. Juhtunut uuritakse.
At least 18 people are in the hospital after a van plowed into pedestrians in downtown Shanghai, the government says. The incident is under investigation. https://t.co/VfIkgPDDtK pic.twitter.com/WkvKlmyk54
— CNN Breaking News (@cnnbrk) February 2, 2018
Police in Shanghai say driver smoking while transporting gas tanks lost control of van and crashed into busy sidewalk, injuring 17 pedestrians. https://t.co/On4e5Y5dJb pic.twitter.com/3BAhlIE4FK
— ABC News (@ABC) February 2, 2018
A van that was reportedly carrying fuel canisters slammed into pedestrians outside a Starbucks in Shanghai, injuring more than a dozen people https://t.co/vKrbM5uXXY
— The New York Times (@nytimes) February 2, 2018 | Hiinas sõitis kaubik rahva sekka ja viga sai 18 inimest | https://www.err.ee/679344/hiinas-soitis-kaubik-rahva-sekka-ja-viga-sai-18-inimest | Shanghai linnas sõitis reede hommikul pakiveoauto rahva sekka, vigastada sai vähemalt 18 inimest, teatasid Hiina võimuesindajad. |
FIS otsustas mullu novembri lõpus määrata ajutise võistluskeelu nendele Venemaa suusatajatele, keda oli Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) 2014. aasta Sotši olümpial dopinguproovidega manipuleerimise tõttu karistanud eluaegse olümpiakeeluga.
Kolmapäeval sai aga enamik venelasi võidu Rahvusvahelises Spordiarbitraažis (CAS), mis otsustas tühistada 28 Venemaa sportlase eluaegse olümpiakeelu ja jätta jõusse nende tulemused Sotši olümpial, 11 sportlase puhul tühistati küll eluaegne keeld, kuid määrati võistluskeeld järgmiseks taliolümpiaks.
Nende 28 sportlase seas, kelle karistus tühistati, olid ka murdmaasuusatajad Jevgeni Belov, Aleksandr Bessmertnõhh, Nikita Krjukov, Aleksandr Legkov, Natalja Matvejeva, Aleksei Petuhhov, Jevgenia Šapovalova ja Maksim Võlegžanin. "FIS otsustas nende suusatajate ajutise võistluskeelu lõpetada ja nad saavad edaspidi taas FIS-i võistlustel, teiste seas MK-sarjas võistelda," seisis FIS-i teates.
Mis puudutab peagi algavaid olümpiamänge Lõuna-Koreas, siis neid keelu tühistamine ei puuduta – FIS rõhutas, et lähtub ROK-i avaldusest, et 5. detsembril Venemaa olümpiakomiteele määratud olümpiakeeld on endiselt jõus ja karistusest vabastamine ei tähenda, et need sportlased saavad PyeongChangi võistlema. "CAS-i otsus ei tähenda, et need 28 sportlast kutsutakse olümpiamängudele," teatas ROK. "See, et nad karistusest pääsesid, ei tähenda automaatselt, et neile saadetakse kutse olümpiale."
PyeongChangi olümpia algab 9. veebruaril. | FIS tühistas Venemaa suusatajate võistluskeelu ja lubab nad taas MK-sarja | https://sport.err.ee/679379/fis-tuhistas-venemaa-suusatajate-voistluskeelu-ja-lubab-nad-taas-mk-sarja | Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) teatas, et Rahvusvahelises Spordiarbitraažis süüdistustest vabastatud Venemaa suusatajad saavad olümpia järel taas MK-sarjas võistelda. |
Tillerson kritiseeris Austinis Texase ülikoolis peetud kõnes Venezuela "korrumpeerunud ja vaenuliku" režiimi läbikukkunud mudelit ja ärgitas Ladina-Ameerika riike valvsusele Ühendriikide tõusvate rivaalide Hiina ja Venemaa mõjuvõimu eest piirkonnas.
USA välisminister hoiatas, et Peking ja Moskva on võtmas endale Ladina-Ameerikas "ärevust tekitavaid" rolle ja kutsus piirkondlike võime hoopis Ühendriikidega koostööd tegema.
"Ladina-Ameerika ei vaja uusi imperiaalseid võime, mis püüdlevad vaid oma rahvale kasu toomise poole," lausus Tillerson. "Hiina riigi juhitud arengumudel meenutab minevikku ja see ei pea olema poolkera tulevik," lausus ta, hoiatades, et "ebaõiglased kaubanduspraktikad" toovad kaasa kohalike töökohtade kadumise.
Ühendriikide esidiplomaadi sõnul on ärevust tekitav ka Venemaa "kasvav kohalolek piirkonnas". Moskva müüb relvi "ebasõbralikele režiimidele, kes ei jaga ega austa demokraatlikku protsessi", ütles ta.
USA president Donald Trump taunis oma esimesel ametiaastal vabakaubandust Mehhikoga, USA pingelõdvendust Kuubaga ja hoiatas narkojõukude tegevusest ja illegaalsest immigratsioonist lähtuvate ohtude eest.
Tema suhtumist Rio Grandest lõunasse jäävatesse riikidesse sümboliseerib kulukas plaan ehitada Ühendriikide kaitsmiseks ebaseaduslike immigrantide ja uimastite eest lõunapiirile Mehhikoga müür.
Tillerson aga, kelle õlule jääb sageli ülesanne selgitada, miks Trumpi "Ameerika ennekõike" loosung ei tähenda "Ameerika üksinda", püüdis neljapäeval pakkuda USA suhetele Ladina-Ameerikaga positiivsemat lähenemist.
"Me jagame läbipõimunud ajalugu ja kronoloogiat. Meie rahvad peegeldavad endiselt Uue Maailma piiramatute avastuste optimismi," lausus välisminister Austinis. "Tähtis on ka see, et me jagame demokraatlikke väärtusi, mis moodustavad sõltumata meie passi värvist meie tõekspidamiste tuuma".
Méxicos arutab Ühendriikide esidiplomaat Mehhiko kõrgete ametnikega julgeolekut ja immigratsiooni. Texases manitses ta võitlema vägivaldsete narkokartellidega. Trump õigustas teisipäeval oma esimeses kõnes olukorrast riigis oma karmi hoiakut immigratsiooni vallas El Salvadorist pärit jõugu MS-13 kuritegudega.
"Meie poolkerale kujutavad kõige vahetumat ohtu piiriülesed kuritegelikud organisatsioonid, kes jätavad raha ja võimu poole püüeldes maha surma ja hävingu," ütles Tillerson.
Trump on nimetanud Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingut (NAFTA) "ehk halvimaks leppes maailma ajaloos" ja tema valitsus alustas augustis Kanada ja Mehhikoga selle muutmiseks läbirääkimisi.
"Ma olen texaslane, endine energeetikaametnik ja ka rantšopidaja. Ma mõistan, kui tähtis on NAFTA meie ja mandri majanduse jaoks," sõnas Tillerson kõnes. "Aga see ei tohiks tulla üllatusena, et 30 aastat tagasi, enne digitaalajastu ja digitaalmajanduse tulekut ning Hiina tõusu maailma suuruselt teiseks majanduseks, kehtima hakanud kokkulepe vajab uuendamist," ütles ta 1994. aastal jõustunud leppe kohta.
USA välisminister kritiseeris ka sotsialistlikku valitsust Venezuelas, mis oli kunagi Ladina-Ameerika riikide jaoks konkureeriv võimukese, kuid on nüüdseks poliitiliselt ja majanduslikult pankrotis. "Nicolás Maduro korrumpeerunud ja vaenulik režiim Venezuelas klammerdub võltsunelma, vananenud visiooni külge regioonist, mis on oma kodanikke juba alt vedanud."
Tillerson märkis, et USA, Kanada ja Euroopa Liit on kehtestanud sanktsioonid Venezuela tippametnikele, keda peetakse sahkerdajateks või inimõiguste rikkujateks, ja kutsus Ladina-Ameerika sama tegema.
Mandri suurvõimud on Venezuela režiimi tegevust tauninud, kuid suhtuvad ettevaatlikult majanduskriisis Venezuela majandusliku olukorra halvendamisse.
Ühendriikidel on suhetes Ladina-Ameerikaga keeruline pärand. Külma sõja ajal kehtestas Washington Kuubale kaubandusembargo ja toetas tihtipeale parempoolseid diktatuure vasakpoolsete liikumiste vastu.
Sel aastal ootavad Ladina-Ameerikat ees tähtsad valimised Brasiilias, Mehhikos ja Colombias.
Tillerson alustas Mehhiko-visiiti USA saatkonnas tööõhtusöögiga Mehhiko kolleegi Luis Videgaray, USA narkokontrolliameti juhi kohusetäitja ja kõrgete Mehhiko õigus- ja julgeolekuametnikega.
Reedel kohtub ta Mehhiko presidendi Enrique Peña Nietoga ja suundub seejärel Argentinasse Andide mäestikus asuvasse Bariloche´i kuurorti. Sealt lendab ta esmaspäeval Buenos Airesesse. Enne Washingtoni naasmist kolmapäeva õhtul külastab ta veel Peruud, Colombiat ja Jamaicat.
Tillersoni arvates võib Venezuela armee Maduro võimult kukutada
Tillersoni sõnul ei saa välistada ka võimalust Maduro kukutatakse Venezuela sõjaväe poolt.
Ta rõhutas, et ta ei kutsu üles režiimivahetusele ning et tal pole ka otseselt luureandmeid sellise plaani kohta, vahendas BBC.
Samas märkis ta, et Ladina-Ameerikas on sageli olnud just armee see jõud, kes tõsiste kriiside korral lõpuks sekkub.
Tillerson soovitas naljatledes Madurol asuda juba endale varjupaika välja vaatama, näiteks Kuubal.
"Kui köök tema jaoks liiga palavaks muutub, siis olen ma kindel, et tal on Kuubal mõningaid sõpru, kes annaksid talle kena rannaäärse villa," rääkis ta.
"Nii Venezuela kui ka teiste Lõuna-Ameerika riikide ajaloos on sageli olnud nii, et armeest saab muutuste jõud, kui asjad väga halvasti lähevad ja juhtkond ei suuda enam rahvast teenida," meenutas ta.
Venezuela välisminister Jorge Arreaza mõistis Tillersoni sõnad hukka ja kutsus Ladina-Ameerika riike üles "ühise vaenlase" vastu ühinema. | Tillerson kritiseeris Ladina-Ameerika ringreisi eel Hiinat ja Venemaad | https://www.err.ee/679372/tillerson-kritiseeris-ladina-ameerika-ringreisi-eel-hiinat-ja-venemaad | USA välisminister Rex Tillerson esitas neljapäeval Washingtoni visiooni vabast ja õitsvast läänepoolkerast ja alustas seejärel Mehhikos Ladina-Ameerika ringreisi. |
154 km pikkusel teisel etapil võidutses hispaanlane Alejandro Valverde (Movistar), kes alistas lõpuspurdis Astana ratturid Luis Leon Sanchezi ja Jakob Fuglsangi. Sanchez sai kirja kaasmaalasega sama aja, Fuglsang kaotas sekundiga.
Taaramäe kuulus viiemehelisse gruppi, mis kaotas võitjale 2.32 ning eestlasele läks kirja 59. koht.
Tuuri üldarvestuses tõusis liidriks Valverde, Sanchez kaotab talle teisena kuue ja Fuglsang kolmandana 29 sekundiga. Taaramäe on kokkuvõttes 53. kohal, kaotades Valverdele 2.38.
Reedel on kavas võistkondlik eraldistart. Velotuur lõpeb pühapäeval. | Taaramäe jätkas Valencia velotuuri 59. kohaga, etapivõit Valverdele | https://sport.err.ee/679370/taaramae-jatkas-valencia-velotuuri-59-kohaga-etapivoit-valverdele | Esimest hooaega Direct Energie särgis sõitev Rein Taaramäe sai Hispaanias peetaval Volta a la Comunitat Valenciana mitmepäevasõidu (UCI 2.1) teisel etapil 59. koha. |
"Auditi esialgsed tulemused, mis on olulised ka selleks, kas ma jätkan Elmar Vaheri kui politsei peadirektori järgmise kandidaadiga edasi minekut, tulevad kuskil kuu aja jooksul," ütles Anvelt ERR-i raadiouudistele.
"Peale seda, kui eile (neljapäeval -toim.) sai mulle teatavaks nii suur hinnavahe, mis tekitas ka minus väga palju küsimusi, siis ma algatasin koheselt siseauditi, mis peab kindlaks tegema, kas esmase hinnangu andmisel tehti vigu, kas kasutati kõiki objektiivseid andmeid ja kas on võimalik ka kellegi subjektiivne eksimus," rääkis Anvelt.
Siseminister Andres Anvelt sai neljapäeval politsei- ja piirivalveametilt (PPA) kalkulatsiooni, millest selgus, et Eesti idapiiri ehitus läheb seni arvatust üle 2,5 korra kallimaks.
2015. aasta veebruaris valitsuskabinetile esitatud esialgses hinnangus läinuks idapiiri ehitus maksma 79 miljonit eurot, kuid värskelt valminud ehitusprojektide kohaselt läheb idapiir 118 miljonit eurot kallimaks, teatas siseministeerium. | Kallim idapiir pani Vaheri järgmise ametiaja kahtluse alla | https://www.err.ee/679369/kallim-idapiir-pani-vaheri-jargmise-ametiaja-kahtluse-alla | Eesti idapiiri ehituse arvatust kallim maksumus paneb siseminister Andres Anvelti (SDE) sõnul kahtluse alla ka politsei peadirektori Elmar Vaheri kandideerimise järgmiseks ametiajaks. Ühtlasi algatas Anvelt hinnavahe kujunemise selgitamiseks siseauditi. |
Katrin Pauts:
Kes küll kardaks arvustusi?
Kriitikaga on selline kurb lugu, et ma enamasti ei loe seda (vaid siis heidan pilgu peale, kui mõni sõber mulle mõne väljavõtte Messengeri saadab). Kriitika ei anna mu meelest suurt kellelegi midagi vajalikku. Lugejale võib see anda hoopis vale signaali ja autoril teha lihtsalt tuju halvaks, sest tahaks kohe hakata vastu vaidlema ja kriitiku lühinägelikke seisukohti korrigeerima, aga seda vist ei peetaks heaks kombeks, impulss tuleb seega maha suruda ja frustratsioon kasvab. Autorile, kes teenib leivaraha oma emotsioonide valamisega tähemärkidesse, ei ole sest nõmedast kripeldusest mingit kasu, pigem segab see keskendumist ja järgmised tekstid saavad veel hullemad (juhul, kui kriitik on nii arvanud – eriti ebavajalik on niisiis vist negatiivne kriitika).
Juhtusin kuulama Juku-Kalle Raidi kirjandussaadet Kuku raadios, kus Varraku peatoimetaja Krista Kaer imestas, et tõsiste teoste, sealhulgas tänavu auhindu saanud romaanide kohta ei olnud salvestuspäevani ilmunud ühtki arvustust. Ma Krista asemel küll ei imestaks. Kaeme korraks, kes on meil põhilised arvustajad – ei ole nad mitte kirjanduskriitikud, vaid ajakirjanikud. Täiesti harilikud, tavaliselt kultuuritoimetuste leheneegrid (aga ei pruugi – Eesti viljakamaid krimiarvustajaid on spordiajakirjanik Jaan Martinson). Erinevalt väärtromaanidest saavad põnevusromaanid peaaegu alati arvustuse või mitu, sest need on kiire ja hoogne lugemine, mida jaksab ka pingelise lehetöö kõrvalt teha. Tõsise tekstiga süvitsi minna pole ajakirjanikul mahti, ta ei suuda ega viitsi. Tüüpiline ajakirjanik kirjutab oma arvustuses mõne lausega ümber teose sisu ja kuulutab, mis talle meeldis ja mis ei meeldinud. Jah, selline skaala ongi – meeldis/ei meeldinud. Analüüsivaks kriitikaks vajalikud haridus ja võimed ju puuduvad.
Mis on lugejal ja autoril kasu teadmisest, et teos meeldis spordiajakirjanik X-ile, aga juhtumisi ei meeldinud portaalis Y seltskonnauudiseid tootvale reporter Z-ile? Mis järelduse ta sellest tegema peaks? Jätmata raamatu ostmata, sest sellele on kriipsu tõmmanud tüüp, kellele lihtsalt ei meeldinud? No ja siis? Mulle ei meeldi näiteks lagrits. Suitsuvorst ka ei meeldi. Kas see tähendab, et lagritsat ei tohiks keegi teine kah osta või on viinerid kuidagi õigemad ja esteetilisemad? Kuni arvustajad ei tõuse oma isikliku maitse õigustamisest kõrgemale, siis pole ka need vorsti-võrdlused mul ülearu lollid midagi.
Arvustaja egoism
Inimesed ja maitsed on nii erinevad, et ühe – olgem ausad – täiesti suvalise indiviidi isiklikke eelistusi teistest ülespoole tõsta või nende põhjal väita, kas teos on hea või halb, on mu meelest arutu. Arvustajalt endalt nõuab see tohutult egoismi ja enesekindlust. Sulle ei meeldinud, naabrimees Margusele see-eest meeldib ja Pillele paralleeltänavast meeldis võib-olla kah. Oled oma arust Margusest ja Pillest kuidagi parem? Miks? Sellepärast, et Margus töötab aknafirmas müügiesindajana, aga sina ajalehes? Sellist sorti arvustusi ei loe ma isegi siis, kui keegi mulle lingi saadab. Milleks? Sama hästi võiksin solvuda, nutta või püüda meelt parandada, kui mu lemmikvärv on punane, aga keegi üritab väita, et sinine on siiski poole kaunim. Autoril on omakorda õigus säärasele egoismile, et võtabki kuulda ainult neid, kelle jutt kõrvu paitab. Vahemärkusena: müügiedu, millega saan uhkustada, teeb õnneks kriitika vastu immuunseks – siis võib kriitika küll tuju rikkuda, aga seda ei tule traagiliselt võtta, mis katab halvad sõnad helge looriga. Mida tunnevad kirjanikud, keda kommertsmenu ei saada ning keda ka arvustustes aina tümitatakse, ma mõelda ei julge. Loovinimest on väga lihtne endast välja viia.
Heaks ja vajalikuks võiks niisiis ehk pidada kriitikat, mis ilmub tõsises kultuuriajakirjanduses – Sirp, Looming, Müürileht, Vikerkaar? Ent siin on mulle silma jäänud erapoolikus, mis konnatiik-riigi pisikestes ringkondades on paratamatu. Loed ühest väljaandest ülistavat arvustust, teises väljaandes kiidab arvustatu juba kriitiku enda värsket romaani. Facebookist on mulle silma jäänud ja tean muidu kah, kes suhtleb kellega; kellega jagatakse kirjastust, käiakse koos festivalidel ja kirjanike „suvetuuridel". Olen endagi puhul tähele pannud, et kui kellegagi tekib isiklik kokkupuude, muutub neutraalse arvustuse kirjutamine kohe väga raskeks. Seda ei suudagi teha, jätad ütlemata või laveerid ääri-veeri. Kõik tahavad rahulikult elada ja teiste inimestega hästi läbi saada. Ma ise kirjanikest tuttavaid eriti palju ei oma, kultuuriringkonnas ei liigu ja mu žanr pole ka selline, mida tõsised inimesed tõsiselt võtaks, nõnda oli teada saada, et Keiu Virro on Vikerkaares mu raamatuid arvustanud, üpris jahmatav. Mina, pop- või kommertskirjanik, ja kultuuriajakiri? Nõnda siis seda arvustust ma ohoo-efekti tõttu erandkorras lugesingi.
Kritiseerin kriitikat
See oli tõesti üks arvustus, mida on võimalik võtta tõsisemalt kui paljusid teisi, aga kah mitte liiga tõsiselt. Tegelen nüüd metakriitikaga ehk arvustan arvustust. Kõigepealt avaldab muljet, et Virro on hea haridusega – ta on ülikoolis kultuuri õppinud. Ta on minust kümme aastat noorem ja on näha, et mida nooremat autorit ta arvustab, seda paremini näib see teda kõnetavat. Kui päevalehtedes ilmuva kriitika puhul jääb tihti silma, et autor ei tunne ega armasta žanri, vaid täidab tuimalt talle toimetuse koosoleku loosirattas langenud töökohustust, siis Virro puhul on tunda siirast kirge, aga sedagi, et Eesti kaasaegsest krimist ta siiski väga palju ei tea. Sellele vihjab autorite kentsakas valik. Birk Rohelennust ja iseendast saan ma aru, meist tõesti ei ole võimalik juba kas või loetavuse ja müüginumbrite poolest mööda vaadata. Teistest teadsin Silja Vaherit, sest ta oli minuga kunagi Facebookis ühendust võtnud. Ikka väga juhuslik ja marginaalne oli see seltskond. Krimiaustaja ei saaks märkimata jätta poppe ja korralikke krimkasid avaldanud Ketlin Priilinna ja Reelika Lootust, keda avaldavad tuntud ja respektaablid kirjastused.
Kui arvustaja ei näi tundvat kohalikku skeenet, siis mida ta üldse žanrist teab? Mulle on Vikerkaares jälle külge kleebitud nordic noir i silt, mida ma ise pole kunagi taotlenud ega tunnistanud. Pole see mingi noir! Mu lugusid saab ka krimiks nimetada ainult mööndusega. Klassikalised detektiiviromaanid need ju pole, vaid lood, millel mootoriks saladus. Valiku, mis nišis autorit turundada, teevad kirjastus ja raamatukauplused. Inglise keeles on krimi jaoks palju nüansirikkamad määratlused (whodunit, cozy, thriller, hard-boiled, legal, forensic, psychological suspense jt), aga Eestis on see žanr vist liiga noor, et omakeelsed vasted oleksid jõudnud tekkida-kinnistuda. Enda meelest ma ei saakski näiteks Birk Rohelennuga ühte patta mahtuda – ma ei kirjuta psühholoogilist naistekas-krimi thriller it, nagu tema teeb (menuautorite Gillian Flynni ja Paula Hawkinsi algatatud ja praeguseks juba taanduma kippuv trendiröögatus). Kuidas meid üldse võrrelda saab? Jälle maitseküsimus. Virrole vist meeldib psühholoogiline romaan lihtsalt rohkem.
Teine asi – krimi on ikkagi ajaviitežanr ja kui seda hakatakse arvustama liiga tõsiselt, lähtudes kirjandusteooriast, jätab see kummastava mulje. Samamoodi mõjuks popi anekdoodi süvaanalüüs Sirbis. Ma ise ei võta oma raamatuid pooltki nii tõsimeelselt. Kirjutan kiiresti ja hooga, sest tean, et žanri fännid ka loevad hooga. Põnevuskirjandus ei ole üldiselt tegelaskujude põhine, seega on seda veider nõuda, ja nende lihvimisele krimiautorid aega ei kulutagi (vastan arvustaja märkusele, et võiksin rohkem tegelastesse süveneda). Krimi on ikka puhtalt sündmustikupõhine. Ma ise olen lugenud sadu, kui mitte tuhandeid krimkasid, hindan absurdi ja huumorit, mida paremate autorite teostes leiab üksjagu. Krimi ongi mu meelest huumorile lähedasem kui mingile muule žanrile (kinoski thrilleri publiku reaktsioone jälgides on ehk igaüks tähele pannud, kui lähedased on õud ja naer), ta toimib laias laastus samamoodi, mängib samamoodi millelgi ürgsel ning isegi labasel, toimib tarbimise hetkes ning käest pannes ununeb. Krimkasid võin ise juba poole aasta pärast vabalt üle lugeda – ma ei mäleta midagi. Arvustajal oleks tähtis endale aru anda, mis on žanri funktsioon.
Selleni juba jõudsin, et kriitikast pole lugejale nagunii suurt kasu, aga ka autorile arvatavasti mitte. Ma ei tea küll kedagi, kes oleks kirjutanud midagi teistmoodi, sest kriitik arvas nii või naa. Kirjutad, nagu sa kirjutad. Kes kirjutab aeglaselt ja süvenedes, jääbki nii tegema. Minule süvanokitsemine ei sobi ja ma ei lasku sellesse niikuinii iialgi, minu kaubamärkideks jäävad hoog ja tihe saspens, seepärast kirjutangi just selles žanris. Olen läbematu inimene ja läbematu kirjutaja, ma ei muutu. Kokkuvõttes polnud arvustusest kasu ikkagi, kuigi ma ei saa öelda, et Virro oma oleks olnud vilets. Võib-olla oli see põhjendamatult üleolev. Pensionieas Elme Väljaste ja Silja Vaher on popid raamatukogudes, järelikult on neil lugejad olemas ja teoste ilmumine õigustatud. Mille-kellega neid võrrelda, on juba kriitiku silmaringi ja professionaalsuse küsimus. Ei hakka keegi ju Areeni muusikarubriiki toppima kõrvuti avangarditähti ja Elmari süldibände.
Ma ei tea ka ühtki telekolleegi (töötan praegu ka stsenaristina), kes loeks oma saadete-sarjade arvustusi – jälle mitte põlgusest, vaid sellest pole kunagi tolku. Me ei saa nagunii teha sellist televisiooni, millest kriitik unistab. Ajalehes reporterina töötades ei lugenud ma lugejate arvamusi ega kommentaare, ikka samal põhjusel – kasu ei ole, aga tuju läheb halvaks. Kellele siis kriitika ikkagi vajalik on? Ja milline kriitika üldse on kirjanikule endale kasulik? Mida see kriitikult eeldab? Ehk keegi vastab mulle.
Vastab KEIU VIRRO:
Esiteks tahan öelda, et mul on väga hea meel, et Katrin Pauts on võtnud arvustada arvustust. Arutelud mitte ainult teoste, vaid ka kriitika kui sellise üle on minu meelest alati väga tervitatavad. Etteruttavalt, lõpuks esitab ta küsimuse, miks kriitika ikkagi vajalik on (vist ei ole retooriline küsimus). Sel teemal on läbi aastate üksjagu arutatud, aga alati võiks ju rohkem. Hetkel võtan siiski väiksema ülesande ja kommenteerin põgusalt mõnd Pautsi väidet, millest mõni segadust tekitas.
Alustuseks ütleb Pauts, et enamasti ta ei loe kriitikat või loeb vaid põgusalt. Võib-olla on see üks põhjus, miks me ei näe seda maailma kuigi sarnaselt. Pauts kirjutab: "Tüüpiline ajakirjanik kirjutab oma arvustuses mõne lausega ümber teose sisu ja kuulutab, mis talle meeldis ja mis ei meeldinud." Ja et põhilised arvustajad "ei ole mitte kirjanduskriitikud, vaid ajakirjanikud. Täiesti harilikud, tavaliselt kultuuritoimetuste leheneegrid." Ma ei ole päris kindel, mis loom on "tüüpiline ajakirjanik" (kui mõtlen eesti kultuuriajakirjanikele, siis ainuüksi nende taustad hariduse poolest on väga varieeruvad) ja ei ole ka lugenud kuigi palju arvustusi, mis piirduksid hea-halb skaala ja ümberjutustusega. Mitte, et selliseid üldse ei oleks, aga nad ei domineeri.
Pauts leiab, et kriitika ei anna suurt kellelegi midagi vajalikku ja autoril, kelle pihta see käib, teeb see lihtsalt tuju halvaks. Kas need sõnad käivad vaid kirjanduse kohta? Olen aastate jooksul lugenud Pautsi sulest üsna teravat kriitikat telesaadete kohta (aga ka kriitikat telesaadete kritiseerijate kohta), viimati aastavahetuse programmi kohta. Võib-olla pisut leebemat kui varem, aga samas, leebe tundub viimane arvustus tõesti vaid võrreldes autori varasemate kirjutistega. Neid arvustusi loevad paljud ja küllap põhjusega. Selle taustal tekib küsimus, millised on siis täpselt need tingimused, millal võib arvustada ja millal mitte? Kas näiteks aastavahetuse programmi tegijatel ei tee kriitika tuju halvaks?
Nii mõneski kohas olen ma Pautsiga nõus. Ta mainib erapoolikust, mis talle silma on jäänud. "Kui kellegagi tekib isiklik kokkupuude, muutub neutraalse arvustuse kirjutamine kohe väga raskeks." Siin on kindlasti mõttekoht, kuivõrd eks see on paratamatus, et väikeses riigis tunnevad sama valdkonnaga kokku puutuvad inimesed sageli üksteist. Ma ei näe, kuidas see muutuda saaks. Loomulikult meeldib mulle mõelda, et kui ma millestki kirjutan, siis ikka asjast enesest ja mitte isiklike suhete pinnal. Teadlikult ei ole ma hinnaalandust teinud (kuigi, tõsi, korra olen isiklikel põhjustel kirjutamata jätnud), aga selles ei saa ma ju isegi lõpuni kindel olla. Äkki alateadlikult? Naiskrimi arvustuse puhul, millest Pautsi arvustus arvustusele alguse sai, võin samas küll kinnitada, et ei tunne isiklikult ühtki autoritest.
Siit edasi veel ühe sedastuse juurde, millega ma olen nõus. Pauts ütleb, et Eesti kaasaegsest krimist autor (ehk mina) eriti palju ei tea. See on õigustatud kriitika: välismaiste autoritega olen paraku selles žarnis oluliselt rohkem kursis kui Eesti autoritega. Kirjutasin ka arvustuses, et nimekiri ei pretendeeri täielikkusele, aga sellegipoolest on mul siiralt kahju, et loetud raamatute nimekirja ei jõudnud nimekirja Pautsi poolt viidatud autorid: Priilinn ja Lootus.
Etteheide, et Pautsile on taas "külge kleebitud nordic noir i silt" läheb tegelikult vastuollu sellega, millele tegelikult arvustuses viidata püüdsin – et see on mõiste, mida mõnele valitud autoritest on külge poogitud. Kas seda võttagi adekvaatse žanrimääratlusena, on juba iseasi. Samuti ei saa ma aru argumendist "Olen läbematu inimene ja läbematu kirjutaja, ma ei muutu." Seega arvustaja ei või sellele viidata?
Pauts mainib ka, et arvustajal oleks tähtis endale aru anda, mis on žanri funktsioon. Ma olen nõus, absoluutselt. Aga kas see, kui miski on mõeldud eelkõige meelelahutusena, tähendab, et see ei pea olema kvaliteetne? Nii ei saa ma nõus olla, et puhtalt asjaolu, et teatud autorite teoseid raamatukogudes laenutatakse, õigustaks justkui automaatselt teoste avaldamise. Pean siinkohal eriti silmas Vaheri teoseid, mille puhul ei ole jutt isegi žanrist vmt, vaid üks raamatutest, mida lugesin (teine pisut vähem, aga siiski) on läbivalt kirjavigu täis. Seda alates esimesest leheküljest tagakaaneni. Siinkohal oleks küll väga raske veenda mind selles, et on olemas ükski ratsionaalne argument panna kaante vahele ja trükkida ära tekst, mille puhul kirjastus ei ole võtnud elementaarset vastutust leida raamatu tarbeks kasvõi keelekorrektor. Ma ei ole keelepurist, aga sellisel tasandil õigekeele solkimine on üle piiri. Kui on tingimata tarvis avaldada, siis ehk võiks mõnel juhul piirduda näiteks internetiga. | Katrin Pauts ja Keiu Virro. Krimkade kriitika kriitikat | https://kultuur.err.ee/679365/katrin-pauts-ja-keiu-virro-krimkade-kriitika-kriitikat | Katrin Pauts ja Keiu Virro kirjutavad veebruarikuu Vikerkaares krimiromaanide kriitikast, kriitika kriitikast ning selle vajalikkusest-ebavajalikkusest. |
Avaringis vaba olnud Mladenovic sai teises ringis pisut üle pooleteise tunni kestnud kohtumises 6:4, 6:4 jagu slovakita Dominika Cibulkovast (WTA 26.). Varasemalt olid nad mänginud kuuel korral ja Mladenovic võitnud neist vaid ühe matši.
Mullu Peterburis enda karjääri esimese – ja seni ainsa – WTA turniirivõidu teeninud Mladenovici jaoks oli võit Cibulkova üle eriti tähtis seetõttu, et viimati sai ta üksikmängus võidurõõmu tunda eelmise aasta augusti alguses ehk pool aastat tagasi Washingtonis, pärast seda kaotas ta 15 mängu järjest.
"See võit on minu jaoks väga tähtis," tunnistas Mladenovic. "Vastane oli väga tugev, aga ma suutsin enda närve kontrollida ja võidelda, olen väga rahul sellega, kuidas mängisin."
Hoolimata pikast kaotuselainest esikümnes või selle piirimail püsinud Mladenovicil algas mullu just Peterburi turniiriga tõus, mistõttu on tal järgnevatel kuudel väga palju punkte kaitsta.
Peterburis läheb ta veerandfinaalis vastamisi tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 52.). Seni on nad mänginud neljal korral, neist kolmel puhul on peale jäänud just Siniakova. | Maailma kümnes reket lõpetas pooleaastase võidupõua | https://sport.err.ee/679363/maailma-kumnes-reket-lopetas-pooleaastase-voidupoua | Naiste tennise maailma edetabelis kümnendal kohal paiknev prantslanna Kristina Mladenovic lõpetas pika kaotusteseeria ja jõudis Peterburis peetaval WTA turniiril veerandfinaali. |
Pistonsi ridades esimese mängu teinud Griffin tõi 24 punkti, võttis kümme lauapalli ja andis viis resultatiivset söötu. Otsustavatel hetkedel tõusis aga Pistonsi kangelaseks Anthony Tolliver, kes 1.48 enne normaalaja lõpuvilet tabas kolmepunktiviske ja viis Pistonsi 101:100 juhtima ning enam kodupubliku ees edu käest ei antud. Tolliver viskas selle 1.48 jooksul enda kaheksast punktist viis.
Grizzliese parimad olid Marc Gasol 19 punkti ja 14 lauapalli ning Andrew Harrison 18 punktiga.
Vahepeal kaheksa mängu järjest kaotanud Pistonsile oli see nüüd teine järjestikune võit.
Tulemused:
Detroit – Memphis 104:102
Washington – Toronto 122:119
Minnesota – Milwaukee 108:89
San Antonio – Houston 91:102
Denver – Oklahoma City 127:124 | Debüüdi teinud Griffin aitas Pistonsi võidule | https://sport.err.ee/679361/debuudi-teinud-griffin-aitas-pistonsi-voidule | Korvpalliliigas NBA jaanuari lõpus Los Angeles Clippersist Detroit Pistonsisse siirdunud Blake Griffin aitas enda debüütmängus uue koduklubi võidule, kui 104:102 alistati Memphis Grizzlies. |
Doktor Bertmani varjunime all avaldas arst, publitsist ja silmapaistev estofiil Georg-Julius von Schultz-Bertman rea vihikuid pealkirjaga "Balti visandid". Neis esitas ta värvikaid pilte 19. sajandi algupoole Eesti elust. "Visandite" seas ilmus ka 1999. aastal Viktor Sepa tõlkes eesti keeles avaldatud "Tartu tudengid 50 aastat tagasi", kus pärinebki tsiteeritud lause.
Sellest, nüüdseks sama hästi kui kadunud baltisaksa rahvakillu elutunnetust kandvast mõtteterast võiksime lähtuda ka meie, eestlased, sest kipume ju sageli kõike liiga raskemeelselt võtma ja unustame, et elu kergemaks ja lõbusamaks tegemine on ikkagi meie endi kätes. | Sada Eesti mõtet. Georg-Julius von Schultz-Bertman | https://kultuur.err.ee/679360/sada-eesti-motet-georg-julius-von-schultz-bertman | Sest baltlastel on kombeks lõpetada naljasõnaga, millegi humoorikaga, et naeruga lahku minna. |
Kataloonia suurklubi esiründaja Lionel Messi ei suutnud omi võimalusi võrku toimetada ja nii kehastus ta söötjaks. 67. minutil mängis tõstis ta üle viie Valencia kaitsja palli taha posti, kuhu oli täiesti üksi jäetud Luis Suarez. Uruguay väravakütt, kes viimase 15 mänguga 15 väravat löönud, jätkas oma suurepärast vormi ning vedas Barcelona finaali lävele, vahendab Soccernet.ee.
Korduskohtumine toimub Valencia koduväljakul nädala pärast. Kui tänavu Hispaania liigas veel kaotuseta jätkav Barcelona võõrsil ühe ära suudab lüüa, siis on Valencial finaalipääsuks juba kolme väravat vaja. | Suarez vedas Barcelona karikafinaali lävele | https://sport.err.ee/679357/suarez-vedas-barcelona-karikafinaali-lavele | Barcelona sai Hispaania karikavõistluste poolfinaali avamängus Valencia üle neile igati sobiva kuiva 1:0 võidu. |
"28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet," teatas EMA. "Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta."
"EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras keskkonnainspektsiooni (KKI) poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägia KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld," selgitas EMA oma teates.
Kuna raiutud kinnistud jäävad EMA andmeil värbkaku püsipesitsusala sisse, siis on keskkonnaamet kodanikuühenduse hinnangul raielubasid väljastades eksinud looduskaitseseaduse vastu, sest alale ehtib piiritlemata püsielupaigast lähtuvalt isendi kaitse, mille järgi „kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud“. | EMA kaebas ametkondade peale värbkaku pesitsusalas tehtud raie pärast | https://www.err.ee/679349/ema-kaebas-ametkondade-peale-varbkaku-pesitsusalas-tehtud-raie-parast | Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis keskkonnaametile ja keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda männiku kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. |
Nädal pärast seda, kui uuringufirma Kantar Emor oli esitlenud oma küsitlustulemusi erakondade toetuse kohta (mis valitsuskoalitsiooni kriitikute rõõmuks näitasid Reformierakonna enneolematult kõrget ja Keskerakonna enneolematult madalat reitingut) mõjuvad Turu-uuringute AS jaanuarikuised andmed avalikkusele ootamatult kainestavalt.
Tõsi – neid, kes on juba harjunud teadmisega, et Reformierakonna reiting on tõusnud taevastesse kõrgustesse, on keeruline tagasi maa peale tuua teadmisega, et Keskerakonna ja Reformierakonna toetus jaanuaris võrdsustus.
Ometi näitas küsitlus, et jaanuaris toetas Keskerakonda 27% ja Reformierakonda 26% valimiseelistuse avaldanud vastajatest. See tähendab, et Keskerakonna toetus oli võrreldes detsembriga kahe protsendi võrra langenud ja Reformierakonna oma sama palju kasvanud. Meenutagem, et Kantar Emori küsitluse põhjal oli Reformierakonnal jaanuaris toetajaid 34% Keskerakonna 21% vastu.
EKRE ja sotsiaaldemokraatide toetusprotsendid püsisid eelmise aasta lõpu tasemel: vastavalt 12% ja 11%.
Küsitlusperioodi sisse jäi skandaal Urmas Reinsalu väljaütlemistega kanakarja ja naistevastase vägivalla kohta ning talle umbusalduse avaldamise katse riigikogus – küllap tõi eelkõige just see kaasa IRL-i reitingu languse kaheksalt protsendilt viiele. Vabaerakonda ja rohelisi toetas võrdselt neli protsenti valimiseelistusega vastajatest.
Kasvanud oli nende valijate osakaal, kes annaksid oma hääle üksikkandidaadile – seda teeks 11 protsenti oma eelistust väljendanutest. Rääkides toetusest üksikkandidaatidele ei pea valijad tõenäoliselt silmas selliseid üksiküritajaid nagu olid eelmistel riigikogu valimistel näiteks Svetlana Ivnitskaja või Jaak Vackermann. Eesti kõige tuntum üksikkandidaat on kahtlemata kahtedel eurovalimistel ilma teinud Indrek Tarand. Kuuldavasti on Tarand kaalumas europarlamendist kodusesse poliitikasse sukeldumist, kuid üksikkandidaadina riigikogu valimistel üles astumine võiks kujuneda riskantseks isegi temale. Ent kui mõnel erakonnal õnnestuks Tarand oma nimekirja kandideerima meelitada, võiks see partei loota üsna tõhusat häältelisa.
Ka valitsuskoalitsiooni ja riigikogu opositsioonierakondade summaarse toetuse proportsioonid olid Turu-uuringute AS küsitlustulemuste põhjal märksa tasakaalustatumad kui näitas Kantar Emori küsitlus. Valitsuskoalitsiooni toetab kokku 43 protsenti, opositsioonis olevaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda 42 protsenti valijaist. Emoril oli see suhe koalitsiooni 37% opositsiooni 57% vastu.
Seega näitasid ka Turu-uuringute AS küsitlustulemused valitsuskoalitsiooni populaarsuse langust, mille tõi kaasa nii Keskerakonnale kui ka Isamaa ja Res Publica Liidule antud toetuse kahanemine. Arvestades sellega, et kogu jaanuari täitis on meediat pahameel tulumaksu arvutamise uue korra ja valitsuse aktsiisipoliitika üle, võib langust pidada isegi väikeseks.
Kantar Emori ja Turu-uuringute küsitlustulemuste erinevuste põhjusi on ERR-i portaalis juba päris põhjalikult tutvustatud: erinev küsitluse läbiviimise meetod (juhuvalim kogu kodanikkonnast Turu-uuringutel versus valimi moodustamine vastajate veebipaneeli baasil Emoris), erinevad vanusepiirid (Emor ei küsitle 74 eluaastast vanemaid kodanikke), vastajatele valikuks pakutavad erinevad kategooriad (Turu-uuringute küsitluses saab oma hääle anda ka üksikkandidaadi poolt).
Tahaksin siinkohal juhtida tähelepanu veel ühele asjaolule, miks peab Turu-uuringute AS traditsioonilise juhuvalimi kasutamist oluliseks.
Sotsioloogilise juhuvalimi põhireegel on, et kõigil üldkogumisse kuuluvatel isikutel peab olema võrdne tõenäosus valimisse sattuda. Aadressipõhise juhuvalimi korral on see tingimus täidetud, eelnevalt värvatud veebipaneeli puhul mitte: meil ei ole sellist üldist andmebaasi, kust oleks võimalik moodustada valimit kõigi kodanike meiliaadressidest.
Mind on õpetatud usaldusväärseks pidama selliseid uuringuandmeid, mida on võimalik verifitseerida, mille tõesust saab kontrollida. Igal soovijal on võimalik moodustada küsitlusvalim samade reeglite alusel nagu seda teeb Turu-uuringute AS ja kui küsitlus viiakse läbi samal ajal ja sama küsimustiku alusel, peaks ta saama ka samasugused tulemused (muidugi statistilise vea piires).
Kantar Emori küsitlust sellisel viisil üle kontrollida ei saa, sest nende vastajate paneelile ei ole teistel juurdepääsu. Võib ju väita, et paneel on esinduslik mudel kodanikkonnast (seal on vajalikul hulgal nii mehi kui ka naisi, erinevaid vanusegruppe jne), kuid selle baasil moodustatud küsitlusvalim esindab ikkagi vaid seda paneeli ennast, mitte kodanikkonda tervikuna. Pealgi jätab Kantar Emor millegipärast valijaskonnast välja 74 eluaastast vanemad inimesed, keda on valijate hulgas üle kümne protsendi ja kes on tegelikult üks aktiivsematest valijagruppidest.
Nii võibki Kantar Emori küsitlustulemusi pidada valimiseelistuste suhtes representatiivseks juhul, kui järgmistel riigikogu valimistel saaks valija hääletada üksnes e-hääletusel ning üle 74 aastased kodanikud jäetaks ilma valimisõiguseta. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Kivirähk: Emori reitinguandmed pädevad vaid alla 74-aastaste e-valimistel | https://www.err.ee/679351/kivirahk-emori-reitinguandmed-padevad-vaid-alla-74-aastaste-e-valimistel | Valimiseelistusi puudutavaid Kantar Emori küsitlustulemusi võib pidada representatiivseks juhul, kui järgmistel riigikogu valimistel saaks valija hääletada üksnes e-hääletusel ning üle 74-aastased kodanikud jäetaks ilma valimisõiguseta, kirjutab Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk. |
Paraad algab 24. veebruaril algusega kell 11. Paraadi peaproov on Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell 21.30, teatas kaitsejõudude peastaap.
Paraadil on esindatud kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Rapla maleva tankitõrjerühm ja Harju maleva miinipildujarühm, Naiskodukaitse ning Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemiline malevkond. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid.
Liitlastest on paraadil esindatud Soome, Prantsusmaa, Georgia, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide liputoimkonnad. Samuti osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Taani üksused.
Plaanide kohaselt näeb paraadil ka Suurbritannia tanki Challenger, pioneeritanki Trojan ja jalaväe lahingumasinat Warrior. Ka teevad sobiva ilma korral paraadist ülelennu erinevad kaitseväe ja liitlaste õhuvahendid, muuhulgas Eesti õhuväe kopterid Robinson R44, õppereaktiivhävitajad L39 ning Balti riikide õhuturvet tagavad Itaalia hävitajad Eurofighter ja Taani hävitajad F-16.
Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja liitlaste tehnikaga. Näha saab Eesti kaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE, soomustransportööri Sisu XA-188, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tanki Challenger, jalaväe lahingumasinat Warrior, pioneeritanki Trojan ja liikursuurtükki AS90, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403. | Vabariigi aastapäeva paraadil osaleb USA maaväe orkester | https://www.err.ee/679350/vabariigi-aastapaeva-paraadil-osaleb-usa-maavae-orkester | Eesti Vabariigi 100. aastapäeva paraadist Tallinnas Vabaduse väljakul võtab osa üle 1100 inimese ja ligi sada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 50 lippu, neli kompaniid, kolm patareid, 20 rühma ja kolm orkestrit - lisaks Eesti orkestritele võtab paraadist osa Ameerika Ühendriikide maaväe orkester. |
Kas pühapäeva õhtul olete võrkpalliliidu presidendina Pärnus, kus Balti liiga liidrite duellil mängivad Saaremaa ja Pärnu võrkpalliklubid?
Ei ole. Aga kui võimalik, vaatan veebiülekannet.
Saarlaste ja pärnakate vahe on ainult kolm punkti, kellele teie võitu ennustate?
Pärnu tegi just väga hea euroliiga mängu ja kuigi nad kaotasid, olid väga tublid. Kui nüüd suudavad mängida samal tasemel, läheb Saaremaal raskeks. Aga kui vaadata meeskondi, siis – midagi pole teha – Saaremaal on praegu kõige parem materjal.
Miks läheb Eesti võrkpallil paremini kui korv- või jalgpallil, mullu võitis meie võrkpallikoondis maailmaliiga 3. tugevusgrupi ja ronis aste kõrgemale?
Eesti mehed on võrkpallis väga head, meil on olnud ka õnn ja au kasutada viimase nelja aasta jooksul maailma ühte paremat treenerit, kelleks on Gheorghe «Gianni» Crețu. Eesti noorte treenerid on teinud fantastiliselt head tööd – oleme leidnud metsadest üles sellised noored mehed nagu Andri Aganits pisikesest Orava külast või Robert Täht väikesest Võrust.
Pluss muidugi korvpalli ringkonnad on jätkuvalt kadedad, sest nemad tunduvad meie kõrval kohati jalgpallipoistena, aga võrguplatsil on üle kahemeetriseid poisse peaaegu võistkonna jagu.
Võimul
Olite aastatel 2009-2016 alguses sotsiaal-, siis justiits- ja lõpuks siseminister. Kus te end kõige kindlamalt tundsite?
Iga inimene, kes läheb esimest korda valitsusse, peaks tundma selle ees aukartust. Alguses tundsingi end kõige ebakindlamalt sotsiaalis – seagripp, arstide streik, minu esimene ülesanne oli masu ajal hakata kohe kärpima. Kuid hea meeskond oli ümber, tulin toime. Justiits oli mulle kui hariduselt juristile kõige loomupärasem. Siseministeeriumis tuli üsna pea [kaitsepolitseinik] Eston Kohveri röövimine ja Venemaale viimine, Eesti-Vene piiri väljaehitamine... Kusagil pole lihtne olnud.
Kuivõrd oli Reformierakond harjunud võimul olemist iseenesestmõistetavaks pidama? Et 17 aastat valitsuses, sellest 11 aastat peaministri parteina...
Meil on hea meeskond, meil on pikk ja tugev pink ning valijad on toetanud meie maailmavaadet, mis andiski võimaluse valitsuses olla.
Mina küsisin, kuivõrd Reformierakond pidas valitsemist iseenesestmõistetavaks.
Me ei võtnud seda iseenesestmõistetavana. Eeldasime, et kui teeme head tööd ja saame rahvalt uue mandaadi, siis saame valitsuses jätkata. Iseenesest ei tule poliitikas mitte midagi.
Millal ja millest saite aru, et Taavi Rõivase valitsus hakkab pragunema ja ragisema?
Kõige suurem arusaamine hakkas tekkima presidendivalimiste ümber [sügisel 2016]. Siis ilmusid jutud, et IRL-il ja sotsidel on meie valitsuses mingi arusaamatu rahulolematus. Aga kui oli näha, et presidendivalimistel ei olda valmis toetama ei Siim Kallast ega Marina Kaljuranda, sain aru, et mingi üksteise leidmine on [Keskerakonnal, sotsidel ja IRL-il] meie vastu tekkinud.
Mida ja kas üldse tegi Reformierakond, et seda valitsust päästa?
Peamine vastutus oli muidugi Taavil, kes suhtles teiste erakondade liidritega. Inimlikult kõige olulisem ongi, et kui valitsus tahab koos seista, siis erakondade esimehed peavad omavahel väga hästi läbi saama.
Seda läbisaamist ei olnud?
Läbisaamine oli, aga seda pidanuks olema rohkem. Siis tuli momentumi kasutamine, et Reformierakond on 17 aastat valitsuses ja aitab küll, Keskerakonnas on Edgar Savisaar langetatud...
Aasta tagasi, oma partei üldkogul, tunnistasite, et opositsiooni langemine „on muu hulgas ka meie endi vigade tulemus“. Millised olid Reformierakonna vead?
Peab olema tunnetust, et nüüd on [valitsus]partneril mingi äng. Lisaks oleksime võibolla pidanud presidendivalimistel olema jõulisemad ühe kandidaadiga, aga tagantjärele tarkusega teame, et teistel oli selge arusaamine: Reformierakonna käes ei tohi olla nii peaministrit kui ka presidenti. Sealt hakkas see kõik rulluma.
Ehk pidanuks Reformierakond olema paindlikum ja otsima koalitsiooni ühiskandidaati, kes ei olnuks reformierakondlane?
Kindlasti olnuks see üks variant, arutasime ka enda juhatuses. Aga rahva suurim toetus oli Marina Kaljurannal ja siis Siim Kallasel...
Siin on probleem, et Eestis ei vali rahvas presidenti.
Jah, nii see on. Oleksime pidanud leidma parlamendis piisava toetusega kandidaadi, kes lõpuks küll leitigi.
Miks Taavi Rõivas ei lahkunud ise peaministri kohalt, kui IRL ja sotsid olid koalitsioonist taandunud, vaid korraldas riigikogus endale umbusaldushääletuse? See jättis võimu külge klammerdumise mulje.
Taavi olnuks nõus seda tegema. Arutasime, et kui IRL on valmis minema Keskerakonnaga koalitsiooni, las nad siis näitavad seda [peaminister Rõivase umbusaldamise] hääletusel. Nägin nii mitmegi IRL-i inimese näos kibestumist ja tahtmatust vajutada hääletusnuppu, aga nad siiski vajutasid. Ühel saadikul olid pisarad silmis.
Kellel?
(Vangutab pead.) Hanno Pevkur Autor: Siim Lõvi /ERR
Opositsioonis
Kui keeruline oli teil harjuda opositsioonis olemisega, kus valitsusvastutus puudub, telefonid helisevad harva ja e-kirju tuleb vähem?
Nii hull see ei olnud, aga olukord vajas meie jaoks klaarumist. Siis otsustas Taavi [Rõivas] erakonna esimehe ameti maha panna.
Need viimased pooltest aastat on olnud vajalikud, et me korrastaksime enda read, mis tänaseks ongi juhtunud. Oleme näidanud ja näitame, et Reformierakond on ka opositsioonis väga tubli.
Siiski, minu küsimus algas sõnadega kui keeruline oli harjuda opositsioonis olemisega.
See on igalühel individuaalne. Minul ei olnud keeruline harjuda. Olin parlamendis olnud, teadsin, mida see töö tähendab.
Aga erakonnale?
Erakonnale vajas see mõningast klaarumist.
Juba Ratase koalitsiooni moodustamise ajal võttis Reformierakond eriliselt sihikule IRL-i. Kas proovisite nad uuest võimuliidust välja kangutada või erakonnana maatasa teha, valimiskünnisest allapoole tampida?
Meile oli uue koalitsiooni loomise juures arusaamatu just IRL-i käitumine. Konservatiivne jõud, kes oli seni ajanud konservatiivset rahanduspoliitikat, läks risti vastu oma põhimõtetele. Nii juhtuski see, mis pidi juhtuma – IRL kaotas väärtused ja põhimõtted, kaotas ka valijate toetuse.
Mina igatsen küll tagasi seda IRL-i, kes seisaks isamaaliste väärtuste eest, oleks rahanduspoliitikas konservatiivne. Nii on loomulik, et meie teravik oli suunatud IRL-ile...
Mida te lootsite: et kangutate IRL-i Ratase valitsusest välja või riisute nende parempoolsed valijad endale?
Poliitikas on alati võitlus valijate eest. Aga teisalt oli see koputamine IRL-i südametunnistusele, et sõbrad, te olete puusse pannud.
Ikkagi, oli see opositsiooni langemise kibedus või et saaks IRL-i sealt valitsusest kätte?
Siit ei tasu seda otsida. Pigem oli see esimene märk, et valitsuse tuum – maksu- ja rahanduspoliitika – on totaalselt vale. Ja IRL lasi selle läbi. Loomulikult, kui üks poliitiline jõud teeb nii suure kannapöörde, siis sa ei jäta seda... markeerimata.
Mul on üks teie tsitaat: „...Ratas istub jõuetult Toomi valitsuses ja Keskerakond muutub veelgi venemeelsemaks. Nii võimegi õige pea hakata nägema Keskerakonna „uusi algatusi“, mis on pakendatud eestimeelsusesse, kuid sisu poolest made in Kreml.“ Kuidas selliseid väljendeid välja mõeldakse ja sõnastatakse?
Eks erinevad tsitaadid tulevad ikka nii, et istud arvuti taga ja kribad teksti, siis loed üle ja vaatad, et see kõik kokku kõlaks. Järelikult oli tol hetkel põhjust nii öelda.
Kas keegi soovitas teil loomupärasest kurjem olla ja reljeefsemaid väljendeid kasutada?
Pigem on põhjus selles, et kui oled opositsiooni liidererakonna esimees, siis pead olema reljeefsem, pead välja tooma koalitsiooni vead, mida nad on nüüd väga palju teinud. Et see arusaadavam oleks, tuleb kasutada ka natuke reljeefsemat kõneviisi.
Kui palju mõeldakse sellistel puhkudel inimsuhete tulevikule, või pole see poliitikas oluline, sest poliitikud ei võta kurje sõnu südamesse ja ei jäta neid meelde?
Kunagi on mulle öeldud: poliitikas on üks kuldne lause, nothing personal, just politics – ei midagi isiklikku, see on ainult poliitika. Aga muidugi, iga teksti kirjutades mõtlen, kellele seda adresseerin ja arvestan, millised on minu suhted ühe või teise inimesega. Samas, kui see inimene teeb valesid valikuid, siis seda märgatakse ja selle kohta öeldakse. Nii on ka minu enda valikutega.
Hanno Pevkur Autor: Siim Lõvi /ERR
Millised on teie suhted Jüri Ratasega?
Jätkuvalt head. Tunneme teineteist 17 aastat, meil pole probleemi helistada, kui selleks on vajadus.
On seda tarvidust ka viimasel poolteisel aastal olnud?
Erakondade esimeestel on ikka vaja suhelda.
Ütlesite möödunud nädalal Ratase valitsuse pihta huvitava lause: „... valitsus, mis ei olnud demokraatlike valimiste teel väljendatud rahva tahe, vaid suitsunurga kokkulepe, ei saanudki olla edukas“. Kas praegune valitsus sai võimule ebademokraatlikult?
Valitsus sai võimule demokraatlikult. Kui vaadata aga selle valitsuse põhiprobleemi, siis selleks ongi suitsunurga kokkulepe, sest küsimus oli IRL-i ja sotside soovis Reformierakond võimult tõugata.
Jüri Ratasele andis mandaadi valitsuse moodustamiseks demokraatlikult valitud riigikogu enamus.
Kui üks erakond – IRL – ütleb oma väärtustest lahti ja minnakse oma valijate tahte vastu...
Valija ei andnud ju IRL-ile mandaati minna Reformierakonnaga valitsusse, vaid valis IRL-i.
Küll andis valija mandaadi IRL-i poliitikale ja täna on IRL oma poliitikast kaugenenud, selle tulemusena ongi nende reiting valimiskünnise all.
Mida lootis Reformierakond saavutada justiitsminister Reinsalu umbusaldamise katsega?
Seda, et Reinsalu ise tagasi astuks. Ta tegi suure vea justiitsministrina, ta ei olnud ju sõpradega saunas seda rääkimas, vaid kahetses avalikult justiitsministrina naistevastase vägivalla hukkamõistmist. See oli tema valik. Ma arvan, et ei oleks tekkinud umbusaldamist, kui tema seda lauset poleks olnud.
Või tahtsite panna kahvlisse IRL-i ja sotsid? Kui sotsid ühinenuks Reinsalu umbusaldamisega, olnuks Ratase valitsus lõpukorral.
Põhjuseks oli Reinsalu teadlikult kirjapandud lause. Öelnuks ta seda kusagil kogemata, emotsiooni ajel, siis olnuks võibolla olukord teine. Aga tema kirjutas seda ise ja teadlikult ning saatis toimetusele. Justiitsministrina, kes vastutab naistevastase vägivalla tõkestamise eest, poleks ta tohtinud seda teha.
Ta ju vabandas?
Hilja. Alles samal päeval, kui parlamendis oli umbusaldushääletus. Enne ta ütles, et kahetseb, kui keegi sai haiget.
Kas teiega pole midagi sellist kunagi juhtunud?
Minuga on kindlasti olnud juhtumeid, kui pärast mõtled, et oleksin võinud öelda teistmoodi.
Jaanuaris 2015, kui Pariisis ründasid terroristid satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetust ja tapsid 11 inimest, ütlesite teie Eesti siseministrina TV3 uudistesaates: „... need traagilised sündmused said alguse meediaväljaannete enda käitumise poolt...“ Mäletate?
Absoluutselt. See sai ka pikalt lahti seletatud.
Jah, päev hiljem tunnistasite, et tegu oli ebaõnnestunud kommentaariga ja ühelegi sellisele rünnakule ei ole mingit õigustust. Teid jäädi uskuma. Miks teie ei uskunud justiitsminister Reinsalu vabandust?
Eks igat asja tule vaadata kontekstis. Need juhtumid ei ole täpselt võrreldavad. Reinsalu puhul ka opositsioonipartnerid arutasid ja pidasid õigeks umbusaldamist.
Kas Ratase valitsus on end ammendanud?
Kui vaadata nende samme, siis minu hinnangul – jah.
See siis ongi täpselt see, millest mullu mais EPL-is kirjutasite: „Reformierakond on valmis võtma valitsusvastutust vaid juhul, kui tänane valitsus on end ammendanud ja uus valitsus on valmis viima Eestit edasi.“ Teie vastuse põhjal – see hetk on nüüd käes?
Minu hinnangul on tänane valitsus ennast ammendanud, aga selleks, et uut valitsust kokku panna, on vaja parlamendis 51 häält.
Kuivõrd kaalusite justiitsminister Reinsalu umbusaldamise ajal nädal tagasi, et kui õnnestub Ratase valitsus laiali kangutada, siis võtate ise valitsusvastutuse?
Kui see juhtunuks, olnuks Reformierakond selleks valmis.
Seda arutas ka Reformierakonna juhatus. Mida otsustasite? Et enne parlamendivalimisi valitsusse ei lähe?
Oli erinevaid arvamusi. Mina resümeerisin selle juhatuses lihtsalt: me ei torma mitte kusagile, aga kui valitsus oma eksistentsi lõpetab, siis loomulikult on Reformierakond piisavalt tugev, et võtta valitsusvastutus.
Kellega teil oleks praegu võimalik valitsust teha?
Tegelikult on laual üsna vähe variante. Oleks [justiitsminister Reinsalu] umbusaldus läbi läinud, siis poleks IRL ju Reformierakonnaga kaasa tulnud, mis tähendab, et paremkoalitsiooni ei oleks saanud tekkida.
Jäänuks variandid kas Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Vabaerakond või Reformierakond ja Keskerakond. See teine olnuks väga ebatõenäoline.
Kas Reformierakonna ja EKRE liit olnuks teile vastuvõetav?
Väga keeruline. Meil on punased jooned ja pole näha nende kadumist.
Siiski, poliitkuluaarides sosistatakse, et Reinsalu umbusaldamise eel olevat teie sondeerinud Keskerakonna ja sotside juures ühise uue valitsuse võimalikkust?
Vastab tõele, et ma suhtlesin kõigi erakondade esimeestega. Ma ei salga seda. Mul oli ka lõpuks selge arusaamine, et tänane valitsus soovib jätkata.
Andrus Ansip on Brüsselist arvanud, et temale ei ole praegune Keskerakond parketikõlbulik. Aga teile?
Jah, nii see hetkel on. Uued valimised peavad näitama, kas Keskerakond saab rahvalt samasuguse mandaadi või mitte.
Kas rahva mandaat annab parketikõlbulikkuse?
Ei, kindlasti mitte ainult rahva mandaat, aga see on oluline osa. Teiseks on meil seoses Keskerakonnaga mõned punased jooned. Nad küll ise rääkisid, kuidas esimehe vahetumise järel toimub seal sisemine puhastumine ja selge suunamuutus, ent seda ei ole kahjuks juhtunud. [Mihhail] Kõlvart ja [Yana] Toom mängivad seal jätkuvalt ülitugevat rolli.
Hanno Pevkur Autor: Siim Lõvi /ERR
Kes juhib teie arvates Keskerakonda?
Ametlikult Jüri Ratas, kes on oma suure elektoraadi ehk vene valijate tugeva surve all. Kui vaatame viimaseid Kantar Emori uuringunumbreid, siis eestikeelsetest valijatest toetas Keskerakonda vaid kaheksa või üheksa protsenti.
Ehk on see ühiskonnale päris hea, et vene valijad toetavad Keskerakonda, kelle kõrvale ei ole tekkinud mõnda oma rahvusparteid?
27 aastat pärast iseseisvuse taastamist ei pea Eestis olema vaid ühte rahvusgruppi esindavat erakonda. Võitlus poliitilisel tandril peaks toimuma mitte rahvuse, vaid ideede pinnalt. Mina ei ole soovinud näha rahvuslikku vastandumist ja olen seda ka korduvalt öelnud.
Samas on seda Eesti poliitikas palju olnud.
Kahjuks küll.
Ka Reformierakonna näpud ei ole siin päris puhtad.
Ajad on olnud erinevad.
Kas peate võimalikuks, et parlamendivalimiste eel tekib veel uus partei?
Loomulikult pean seda võimalikuks. Viimase paarikümne aasta jooksul on ainult ühed parlamendivalimised, kus ei tulnud uut jõudu, see oli 2011. Teistel kordadel tulid rohelised või Res Publica, kuningriiklased, Vabaerakond, EKRE...
Kes nüüd võiks tulla?
Keegi mõtleb kokku panna pensionäride erakonda, aga mina sellele edu ei ennusta.
Oli kõlakas, et teatud ports ettevõtjaid mõtleb erakonna loomisest. Pigem arvan, et kui IRL suudab taastada oma näo ja kui Reformierakond suudab edasi minna enda viimase aasta poliitikaga „tagasi juurte juurde“, siis on ettevõtjatel lihtsam toetada neid jõude, kes on tugevad juba täna ja seisavad nende eest.
Kas me näeme EKRE esimehe Mart Helme kirjeldatud süvariiki, ehk olukorda, kus eriteenistused sekkuvad valimistesse?
Ei, muidugi mitte. Olen töötanud siseministrina ja võin kinnitada, et mingit Helme kirjeldatud süvariiki ei ole Eestis olemas.
Erakonnas
2017 oli Reformierakonnale edukas aasta. Partei populaarsus tõusis kolme viimase aasta kõrgeimaks ja kohalikel valimistel tehti läbi aegade parim tulemus. Olete uhke?
Muidugi olen uhke. Ja mul on hea meel, et 2017 läheb ajalukku ka aastana, kui Hanno Pevkur valiti Reformierakonna esimeheks. Mul on võimalik ka pea püsti erakonna esimehe tool edasi anda.
Teie tõus Reformierakonna juhiks oli muljetavaldav – mullu 7. jaanuari üldkogul saite 1048 häält konkurent Kristen Michali 635 hääle vastu. Kui karm see valimiskampaania oli?
See oli väga kiire ja intensiivne, sest kampaaniaks oli aega vähem kui kuu. Oli väga palju ringisõitmist ja oli hea näha, et minu ideed ja mõtted olid just need, mida erakonnakaaslased soovisid Reformierakonnas edaspidi näha.
Kes õhutas teid kandideerima, kes oli toona teie meeskond?
See oli minu enda isiklik otsus. Olin selleks valmis juba 2014, kui Andrus Ansip läks ja Siim Kallas pidi tulema, aga loobus ja peaministri valiku tegi [Taavi Rõivase kasuks] erakonna juhatus. Nüüd valisid esimest korda Reformierakonna ajaloos esimehe kahe kandidaadi vahel erakonnakaaslased. Nende toetust sain tunda enne valimisi mööda Eestit sõites ja nähes, et inimesed toetavad minu mõtteid. Sellest ka otsus: jah, ma kandideerin. Kuigi mulle vihjati ja anti mitu korda mõista, et ei ole vaja kandideerida.
Kes seda vihjas, kes andis mõista?
Jäägu see minu teada. Eks nad olid erakonnakaaslaste hulgast, kes ütlesid, et äkki ei ole mõistlik...
Mina aga tundsin, et vajame erakonnale muutust; tundsin, et ideed, mis minul on, on õiged – vajame rohkem avatust, rohkem lugupidavat ja väärikat poliitikat, mis saab alguse Reformierakonnast, sest Eestis on liiga palju ärapanemist.
Kuidas kirjeldada vastasseisu Michal versus Pevkur, mis oli mullu Reformierakonna esimehe valimiste ajal selgelt näha?
Pigem tuleb kirjeldada, mida ma soovisin näha. Minu soov oli suurem läbipaistvus, avatus, lugupidav ja väärikas poliitika.
See ei olnud küsimus ainult persoonides, et kas Michal versus Pevkur. See oli küsimus, millist poliitilist kultuuri me soovime näha ja erakonna liikmed andsid esimehe valimistel oma vastuse.
Mis oli nende poliitiliste kultuuride vahe, mis toona valimistel kohtusid?
Minu suund oli, et me kaasame rohkem piirkondi, meil on rohkem arutelusid juhatuses, püüame olla lugupidavad, me ei vastandu.
Ja milliste ideedega te põrkusite?
Meil pole põhjust väga pikalt ajaloosse kinni jääda. Olulisem on, kus me praegu erakonnana oleme ja kuidas me edasi läheme.
Isegi Reformierakonda anno 2018 vaadates tulevad meelde Michali sõnad, et mullune sisekampaania ei liitnud erakonda, vaid lahutas.
Poliitika ei ole graatsiline balletitants. Kui on erinevad vaated, tuleb oma vaadete eest seista ja nende nimel võidelda. Meil oli esimehe kohale kaks kandidaati, kellel olid erinevad vaated. Vaevalt, et see sai olla üllatus ka Kristen Michalile, kelle kohta võib kujundlikult öelda, et mees on poliitikas läbi tulnud... roostes solgitorudest. Igati karastunud.
Siim ja Kaja Kallas siis ju toetasid teid?
Usun küll. Kaja kindlasti ja Siim ütles samuti erinevates vestlustes, et peab õigeks minu valimist erakonna esimeheks.
Hanno Pevkur Autor: Siim Lõvi /ERR
Millise Reformierakonna te enda juhtida saite?
Sain erakonna, mis oli üle 17 aasta langenud opositsiooni ja mis ei olnud lihtsas seisus. Oli vaja hakata ehitama erakonda, kes läheb kohalikele valimistele ja me tegime seda hästi, tegime läbi aegade parima tulemuse.
Samal ajal kogunesid erakonnas mingid pinged. Millal teie neid tajuma ja nägema hakkasite?
Mõningane pinge jäi sisse alates [esimehe] valimistest. Nagu ütlesin, Reformierakonnas oli esimest korda, kui esimees valiti kahe kandidaadi seast ja kui üks ei osutunud edukaks, siis kius ja leppimatus jäi erakonda sisse.
Miks sai kohalikel valimistel Reformierakonna kandidaadiks Tallinna linnapea kohale Kristen Michal, aga mitte Kaja Kallas, kes oli samuti selleks valmis?
See oli vormiliselt Tallinna piirkonna otsus, aga sisu mõttes...
Esiteks see, et Kristen [Michal] piirkonna juhina võttis vastutuse. Teiseks nägin seda kohana, kus olnuks võimalik erakonda liita, selleks toetasin Kristenit. Täpselt nii toetasin tema jätkamist erakonna volikogu esimehena, kuigi Siim Kallas avaldas soovi, et ehk võiks hoopis tema volikogu esimees olla. See oli minupoolne samm ühtsuse saavutamiseks.
Aga nagu aeg näitas, ei muutnud olukorda ei Kristeni toetamine linnapea kandidaadina ega talle volikogu esimehe positsiooni jätmine.
Kui palju siis tundsite, et olete erakonna tipus suhteliselt üksinda, kuigi maakonnad olid ju teie selja taga?
Ma ei tundnud end kordagi üksi, sest tõesti, kui Eestis sõitsin, oli erakonnakaaslastega ühtne klapp...
Maakondades küll, aga Tallinnas?
Siin oli minu viga selles, et oleksin võinud rohkem inimesi kaasata, kohe alguses. Mõningane leppimatus jäi sisse ja üle ei läinud. Sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi on rusikas.
Mitmed inimesed on öelnud, et teie olete poliitika jaoks liiga hea ja viisakas inimene, kes ei saanud partei juhatust enda selja taha. On neil õigus?
Kui minu viga on see, et ma olen hea inimene, siis olen valmis selle veaga elama. Lootsin siiralt ja loodan jätkuvalt, et Eesti poliitika saab olla lugupidav ja väärikas. Mis veel oluline – poliitikas ei saa juhtida nagu eraettevõttes, kus ütled inimesele, kes sulle ei meeldi, et homme pole vaja tööle tulla, maksad ühe kuu kompensatsiooni ja sellega on töösuhe lõppenud. Poliitikas ei ole see võimalik, inimesed on saanud mandaadi riigikokku ja nendele, kellega sa ehk kõige paremini läbi ei saa, pole võimalik öelda: homme ei pea tööle tulema.
Oktoobris 2016, pärast Reformierakonna põrumist presidendivalimistel, puhkes sõnasõna partei tollase peasekretäri Reimo Nebokati ja Siim Kallase vahel, kus Nebokat vihjas uduselt Kallase Kremli-meelsusele, sest too oli suhelnud Edgar Savisaarega. Kes seda sõnastust aitas lihvida... Michal või...?
Jutte on olnud igasuguseid, aga eks asjaosalised ise teavad.
11 kuud pärast teie valimist esimeheks, mullu 7. detsembril, andis ERR-ile intervjuu Reformierakonna auesimees Siim Kallas, kes ütles, et Reformierakond ei saa minna parlamendivalimistele, kui osa erakonnast on rahulolematu juhtkonnaga ja, et suvel 2018 tuleb teha uued juhivalimised. Mis tunne teil siis oli?
Oli tunne, et hea Siim, kus sa oled olnud, tule ja räägi juhatuse koosolekutel. Kui mullu 7. jaanuaril juhatus valiti, oli kõigi arusaam, et selle juhtkonnaga minnakse ka riigikogu valimistele.
Aga Siimu intervjuu oli päästiku vajutamine ja ei näinud siis ka mina teist võimalust, kui öelda, okey, teeme juhatuse ja esimehe valimised...
Sama päeva raadiousutluses kinnitasite siiski, et teie kui erakonna esimehe mandaat on tugev ning nimetasite Siim Kallase sõnu „väikese inimeste grupi poolt teadlikult ja kogu aeg intriigi punumiseks“. Mis selle intriigi mõte oli?
Nagu viimasest aastast teame – leppimatus oli erakonna juhtkonda jäänud. Ja Siim on alati intervjuudes öelnud asju, mis kohati tunduvad uitmõtetena, aga hakkavad elama oma elu. Olgu see viimatine kinnisvaramaksu teema või kas ta võiks kandideerida Euroopa Parlamenti... Erinevaid mõtteid on tulnud päris palju.
Tollal... Esimene reaktsioon oli üks asi, aga siis vaatasin rahulikult olukorrale otsa ning valisin kõige ausama ja õiglasena variandi, et teeme uued juhatuse valimised.
8. detsembril tegitegi üllatuskäigu: pakkusite Reformierakonna juhatuse koosolekul, et kuna probleemide pundar on avalikult üles visatud, tuleb juba jaanuaris 2018 korraldada juhatuse erakorralised valimised ja andsite mõista, et olete valmis kandideerima. Mis käik see oli?
See oleks olnud igati loogiline, et mida kiiremini saada maha küsimus Reformierakonna siseelust, seda kiiremini on võimalik tegeleda sellega, mis Eestile oluline. Tollal ja ka praegu on selleks oluliseks rohked vead, mida valitsus teeb.
Aga te ei saanud Reformierakonna juhtkonnalt toetust?
Seal, jah, küsiti, et milleks kiirustada. Aga lõpuks sündis kompromiss, sest kui võtta suvine üldkogu, mis pidanuks olema niikuinii juuni keskpaigas ja minu esialgne mõte otsustada väga kiiresti, siis 14. aprill on erinevate mõtete keskpunkt.
Ja 13. detsembri öösel saatsite erakonnakaaslastele kirja „Ühiselt edasi!“, milles nentisite, et tuleb korraldada uued juhtkonna valimised, mis tooksid erakonda siserahu ning kutsusite kõiki koonduma Kaja Kallase selja taha, et minna ühtse meeskonnana parlamendivalimisi võitma. Miks just Kaja Kallas, aga mitte Urmas Paet, Arto Aas, Jürgen Ligi...
Kaalusin erinevaid võimalusi ja nii tundus kõige õigem. Saame Kajaga ühtemoodi aru erakonna edasisest teest. Mõtlesin ka kohalike valimiste tulemustele, Kaja toetusele... Nõnda ma ta üles seadsin ning loodan väga, et Kajas on mehisust ja julgust minna edasi nii, et Reformierakonnas jätkub avatuse ja lugupidava poliitika joon, milles poliitkombinatoorikat ei ole.
Võibolla teie andsite liiga kergelt alla?
Seda on minu käest küsitud, et miks loobusin edasi minemisest. Aga see on koht, kus tuleb valida: kas olla riigimees või trampida oma kangusega enda soovide järgi edasi. Kuigi jah, üks juhatuse liige ju küsis toetavalt, mitu korda me peame sind esimeheks valima, et kõik sellega lepiksid. Ometi tuli hinnata, mis on Eestile parem: kas sisetülides kisklev Reformierakond või sisemiselt tugev ja väliselt tugeva toetusega erakond. Minus oli valmisolek öelda, et ei hoia toolist kinni ja annan dirigendikepi edasi.
Kas selle kohta võib ka öelda „mäss laeval“?
Ei, pigem oli teatud leppimatus. Mõistlik inimene tunneb ära, et nüüd on õige teha samm tagasi, et tulevikus teha kaks sammu edasi.
Ega te nüüd kahetse, et tahtsite aasta tagasi saada Reformierakonna esimeheks?
Ei kahetse. Sellest viimasest aastast on võitnud erakond ja mina olen tugevamaks saanud.
Üks väga ebameeldiv ja ebamugav küsimus, sest mulle ei meeldi, kui kedagi jalaga lüüakse, on Andrus Ansipi kommentaar pärast teie kirja „Ühiselt edasi!“. Eesti endine peaminister heitis ette, et teie ei saanud juhtimisega hakkama, et juht peab juhtima ja mitte halisema, kuidas juhitavad on halvad. Oli see teile nagu nuga selga?
See oli loomulikult ebameeldiv lugemine. Seda peab Andruselt küsima, miks ta nii ütles...
Ta on ise teid kolmel korral oma valitsusse ministriks kutsunud.
Vastab tõele. Olen tulnud valitsusse lappima kogu aeg mingit jama. Kõigepealt sotsiaalministeeriumi, kust oli lahkunud Maret [Maripuu], siis justiitsministeeriumi, kust oli lahkunud Kristen [Michal].
Lõpuks sain ka erakonna esimeheks olukorras, kus erakond oli väga halvas seisus, kus olime kukkunud opositsiooni, meie toetus oli langenud 20 protsendile ja seis oli suhteliselt nigel. Nüüd, kui tegin otsuse dirigendikepp edasi anda, olime olnud väga edukad kohalikel valimistel ja saavutanud viimase kolme aasta kõrgeima reitingu. Nii et mina ei näe küll probleemi...
Mis on Ansipi probleem?
Ei tahaks hakata Andrust hindama. Võibolla ta oodanuks, et suhtlen ka temaga rohkem, aga pidasin õigeks lähtuda enda põhimõtetest ning püüda võimalikult vähe tülitada eelmisi esimehi, nii Taavit, Andrust kui ka Siimu.
Detsembri lõpus otsustas teie juhatus, et Reformierakonna uus esimees valitakse 14. aprilli üldkogul. Mis sellest erakonnale muutub?
Mina usun, et Kaja Kallasel on jõudu ja julgust minna ideedega edasi ja me ei vaju tagasi endisesse, sest...
Endisesse tagatoa poliitikasse?
... sest erakonna liikmed andsid minu pakutud teele selge mandaadi. Loodan, et Kaja jätkab seda. Loodan, et meil ei ole enam sisemist pinget. Küll aga saab Kajal olema väga raske. Ta on pikalt Eestist eemal olnud. Ning kui meil peaks tekkima vajadus ja võimalus võtta taas valitsusvastutus, siis...
Kajal on olnud võimalusi valitsusse tulla, aga tal ei ole veel ministri kogemust. Nägime ka Jüri Ratase puhul, kui raske oli valitsuse kogemuseta tema esimene aasta peaministrina, kui palju eksimusi on kogenematusest tulnud. Mina soovin Kajale jõudu, et ta suudaks selle kõigega kenasti hakkama saada ja loomulikult toetan teda selles.
Kellest saab Kaja Kallase meeskond?
Seda näitab aeg. Loodan, et valitav juhatus saab talle esimeseks ja toetavaks meeskonnaks, et ei ole kuskil müstilist väikest ringi inimesi, vaid ongi erakonna juhatus, kes otsustab.
Kas ja millist rolli teie seal endale näete?
Näen jätkuvalt, et olen Reformierakonna juhatuse liige, mida ma ei saa täna muidugi ette öelda, kuni erakonna liikmed pole mulle selleks mandaati andnud. Aga kavatsen panustada maksimaalselt nii Reformierakonna kui ka Eesti tugevdamisse.
Olete sellest Kaja Kallasega rääkinud?
Eks me muidugi ole rääkinud, kuidas edasi minna. Aga nagu sellistel puhkudel ikka, esmalt ootame ära valimistulemuse.
Kas Kaja Kallas lahkus teie toetajate seast põhjusel, et ta soovis parlamendivalimistel olla Reformierakonna esinumber Harju- ja Raplamaal, aga sedasama tahtsite ka teie
Arvan, et Kaja Kallas ei ole lahkunud minu toetajate hulgast nii nagu mina ei ole lahkunud tema toetajate hulgast.
Kui teie küsimuse teine pool lahti rääkida, siis viimased 15 aastat on kirjutamata tava, et parlamendivalimistel on erakonna esimees suurima valimisringkonna esinumber. Selleks on Harju- ja Raplamaa. Kui see ei oleks erakonna esimees, oleks paljudel sama soov. Miks mitte Taavi Rõivas või Siim Kallas või keegi kolmas? Niisuguste vaidluste ärahoidmiseks ongi kirjutamata reegel, et erakonna esimees on suurima ringkonna esinumber.
Hanno Pevkur Autor: Siim Lõvi /ERR
Kas vastab tõele, et kui saite Reformierakonna esimeheks, oli partei arvel 350 000 eurot, aga aasta hiljem on sellest saanud 860 000 eurot võlga? Mis juhtus?
Loogiline, et enne valimisi nö kogutakse rasva ja pärast valimisi makstakse võlgu. Varasematel kordadel on valimiste järel olnud erakonna kohustused praegustest veelgi suuremad, selles pole midagi eriskummalist. Peasekretär kinnitas juhatusele, et meil on maksegraafikuga kõik kenasti ja kuigi olime möödunud aastal opositsioonis, kogusime eraannetusi erakondadest kõige rohkem.
Nii et ettevõtjad ei ole Reformierakonna opositsiooni langemise järel teile selga pööranud?
Eraannetajad, ka ettevõtjad, on näidanud, et Reformierakonna poliitika on neile oluline.
Tulevikus
Kes on Eesti järgmine peaminister?
Kaja Kallas.
Kes on tema valitsuspartnerid?
Raske küsimus...
Mina tahaksin, et Reformierakond moodustaks valitsuse eelkõige paremjõududega, et see [praeguse koalitsiooni] kokkukeeratud maksujama korda teha ja anda ettevõtjatele kindlus, et neid ei nöörita, neid ei kiusata. See on kõige olulisem.
Kellest koosneks teie unistuste valitsus?
Minu jaoks on see paremvalitsus, mida juhib Reformierakond, lisaks IRL ja Vabaerakond, kui nad oleksid tugevad. Aga, võibolla ei teeks Eestile halba, et meil oleks nn suur koalitsioon – kui Keskerakond loobuks teatud põhimõtetest, siis ma ei välistaks ka Reformi- ja Keskerakonna koalitsiooni, et teha neli aastat tugevat tööd.
Millistest põhimõtetest peaks Keskerakond selleks loobuma?
Pilk itta tuleks suunata pilguks läände. Ja mind ei veena paljas jutt, et leping Putini parteiga [„Ühtne Venemaa“] on külmutatud ja ohutu. Keskerakonna esimehel peaks olema piisavalt julgust öelda, et nad lõpetavad selle ära.
Kas see on ainuke märk Keskerakonna pilgust itta?
Kahjuks mitte.
Hariduses ammu kokkulepitud põhimõte, et Eesti koolides õpetatakse eesti keeles, on jätkuvalt Keskerakonna vedamisel täitmata. Kindlasti ei saa me olla päri, et kodakondsust võiks jagada niisama. Igal inimesel, kes Eestis elab, on võimalik taotleda Eesti kodakondust, milleks on kaks tingimust: sa pead tundma Eesti põhiseadust, õigusruumi ja teiseks peaks oskama piisaval tasemel eesti keelt. Ei ole väga keeruline. Aga eks vaidluskohti oleks teisigi, eelkõige maksupoliitikas.
Mida teie unistuste valitsus pööraks tagasi Ratase valitsuse otsustest?
Kõige olulisem on kindlasti maksusüsteem.
Kas kaotate 500-eurose tulumaksuvabastuse?
Selleks ei ole võimalust, tulumaksuvaba miinimum 500 eurot on juba paigas ja uut ülekohut on väga keeruline tekitada. Küll aga ma näen, et kui see 500 eurot kehtib kõigile, siis on kõigil ka ühesugune tulumaksumäär. Eesti edu võti on olnud lihtne maksusüsteem.
Tõstate natuke tulu- ja natuke käibemaksu?
See ei pea ilmtingimata nii olema. Kõigile tulumaksuvaba 500 eurot tähendab riigieelarvest 150 miljonit eurot. Kui keskenduda veel sellele, kuidas läbi teenuste ja parema maksukeskkonna riiki raha juurde tuua, siis saaks meie majanduskasv olla tänasest veelgi kiirem ning me ei peaks rääkima maksukoormuse kasvust.
Kas Siim Kallase pakutud kinnisvaramaks aitaks suurendada omavalitsuste tulubaasi?
Mina ei toeta sellisel kujul kinnisvaramaksu kehtestamist. Pealegi, meil on täna maamaks.
Reformierakonnal on kunagi olnud idee, et jagada omavalitsusele laekuv inimese tulumaks vajadusel kaheks, et kui tal on kodu Tallinnas ja suvemaja näiteks Otepääl, siis kumbki omavalitsus saab 50 protsenti. See oleks õiglane, sest see inimene tarbib ju teenuseid nii Tallinnas kui ka Otepääl, kus soovitakse ju samuti lahtilükatud talveteed või valgustust.
Milline on õige ja õiglane pensionisüsteem?
See, mis tugineb 1999. aasta pensionireformile, mille poliitilisteks isadeks olid Siim Kallas ja Eiki Nestor. Seda tuleb hoida ega pea muutma. Kõige olulisem, et inimestel on võimalus ja vajadus ka ise [oma vanaduspensionisse] panustada.
Kas pension peaks andma inimesele võimaluse mitte kõige vaesemalt ära elada?
Muidugi. Kui mõlemad abikaasad on jäänud pensionile, saavad nad hakkama. Probleem on üksikute inimestega. Meie eesmärk võiks olla, et keskmine netopension oleks umbes 40 protsenti keskmisest netosissetulekust.
Toetate seega Keskerakonna ettepanekut tõsta pensione 60-70 või isegi 100 euro võrra kuus?
Oh, jätke nüüd.
See on ju populistlik ja meeleheitlik katse päästa oma langevat reitingut ja seda, et praeguse valitsuse tulumaksureform pani puusse töötavate pensionäridega, kes kaotavad sissetulekutes. Kui ma näen, et Keskerakond kirjutab selle kevadel riigieelarve järgmise nelja aasta strateegiasse, siis võib ka midagi muud arvata, kuid senimaani on see puhas katteta lubadus.
Hanno Pevkur Autor: Siim Lõvi /ERR
Kuidas tundub, kas nüüdsed valitsusparteid suudavad riigieelarve uues strateegias kokku leppida?
Nagu Jevgeni Osssinovski ERR-ile ütles, siis suuri algatusi see valitsus enam ette ei võta. Mis tähendab, et valimisteni nad vaid tiksuvad. Ja kui nad tahavad valitsusena jätkata, siis lepivad kokku ka riigieelarve strateegias.
Kas Reformierakonna parlamendifraktsioon esitab teid märtsis riigikogu aseesimehe kandidaadiks?
Seda näitab aeg, aga see on üks võimalus ka Kaja Kallasel näidata [Reformierakonnas] taastekkivat ühtsust. Ma loodan, et jah.
Ise olete jätkamisest huvitatud?
Mina olen selleks valmis.
Kas teie kandideerite parlamendivalimistel?
Tänase seisuga ütlen, et kandideerin.
Aga Euroopa Parlamendi valimistel?
Tänase seisuga ütlen, et ei kandideeri.
Kas vastab tõele, et europarlamendi valimistel on Reformierakonna esinumber Andrus Ansip ja nr 2 on Taavi Rõivas?
(Muigab.)
Seda ei ole otsustatud.
Kui vaatame, kes meie kandidaadid võiksid olla, siis kindlasti Andrus [Ansip], Taavi [Rõivas], Urmas [Paet], aga miks mitte ka Siim [Kallas]. Mina tahaksin selles nimekirjas näha ka tugevat naiskandidaati, sest Kaja Kallas suure tõenäosusega ei kandideeri. Nii see meie nimekiri kokku saab ja loodan, et Reformierakond võtab Euroopa Parlamenti vähemalt kaks mandaati.
Mis saab siis, kui pärast parlamendivalimisi mängivad konkurendid Reformierakonna jälle üle ja te jääte veel neljaks aastaks opositsiooni?
Ennustamine on tänamatu töö. Aga olge kindlad – me teeme kõik, et seda ei juhtuks ja vaadates erakondade toetusreitinguid, see ei ole ka Eesti rahva soov. | Hanno Pevkur: sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi rusikas | https://www.err.ee/679343/hanno-pevkur-sobrakatt-ei-saa-pakkuda-sellele-kel-kasi-rusikas | Miks Eesti korvpall kadestab võrkpalli? Miks lagunes Rõivase valitsus? Miks opositsioon võttis sihikule just IRL-i? Kuidas muutuks Keskerakond Reformierakonnale parketikõlbulikuks? Mis on toimunud viimase aasta jooksul Reformierakonna kardinate taga? Miks langes Hanno Pevkur ja mis ootab Kaja Kallast? Kas Reformierakond jätaks 500-eurose tulumaksuvabastuse alles? Reformierakonna esimees Hanno Pevkur pakub vastuseid. Riigikogus käis tal külas ajakirjanik Toomas Sildam. |
Valitsus on juba poolteist aastat hoidunud otsustamast, kas Eesti peaks osalema Dubai EXPO-l või mitte. Valitsus on vahepeal küll muutunud, ent otsust sündinud ei ole.
Ehkki Dubai sai 2020. aastal peetava EXPO korraldamise õiguse juba 2013. aastal, ei ole Eesti valitsus siiani võtnud seisukohta, kas me peaks sellest osa võtma. Ettevõtjatega on teemat pikalt ja korduvalt arutatud, tuliseid pooldajaid on mitmes sektoris, nagu IT ja toiduainetööstus, kes survestavad poolt-otsust. Nii leidub IT-sektoris ettevõtteid, kes on valmis ka omalt poolt minekut toetama, kuivõrd minister Urve Palo hinnangul peaks erasektor osavõttu rahaliselt panustama.
Ent kuna osalemisega kaasnev rahaline kohustus on suur, hinnanguliselt kuus-seitse miljonit eurot, on valitsus otsust pidevalt edasi lükanud.
Raha EXPO-le minekuks peab tulema riigieelarvest. Seega esmalt peab selle kulutuse sinna planeerima. Kuivõrd riigieelarve strateegiat hakkab valitsus arutama tõenäoliselt märtsis, pole ka EXPO küsimuse arutamist enne seda oodata.
Ajajoon otsuse mittesündimisest
Ligi kaks aastat tagasi, 2016. aasta juunis väljendasid EAS ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) skepsist Eesti osalemisele Dubai EXPO-l, ent lubasid, et lõplik otsus tuleb pärast ettevõtjate ärakuulamist.
Poolteist aastat tagasi ehk 2016. aasta augustis, kui Eestil oli veel teine valitsus, oli MKM-i soovitus valitsusele EXPO-lt kõrvale jääda, seda seisukohta toetas ka kaubandus-tööstuskoda. Valitsus pidi otsuse vastu võtma sama aasta sügisel.
2016. aasta sügisel polnud valitsusel aga mahti selle küsimusega tegelda: aur läks iseenda koos hoidmise peale, mida lõpuks ei õnnestunudki teha. Novembris Taavi Rõivase valitsus langes ja moodustus Jüri Ratase valitsus. Maailmanäitusel osalemise küsimuses tekkis tükiks ajaks vaikus.
2017. aasta aprillis mõtles MKM endiselt, kas Araabia turg on Eesti jaoks perspektiivikas. EAS-i soovitus ministeeriumile oli olnud EXPO-st loobuda, mistõttu MKM võttis järelemõtlemisaja, et koguda erialaliitudelt lisaarvamusi. MKM lubas, et otsus sünnib suvel.
2017. aasta juulis pidi valitsuskabinet taas EXPO-l osalemise otsustama, kuid loobus viimasel hetkel küsimust arutamast. Minister Urve Palo keeldus teemat kommenteerimast.
Järgmiseks pidi valitsus otsuse vastu võtma novembris. Novembris otsust ei sündinud, selle tegemine lükati edasi tänavu jaanuarisse.
Jaanuar on nüüdseks lõppenud ja otsustamine on taas ebamääraselt edasi, tõenäoliselt märtsikuusse lükatud.
Siiani on osaletud
Eesti on varasemalt osalenud suurtest maailmanäitustest muuhulgas 2000. aastal 3,5 miljoni euro eest Saksamaal Hannoveris, 2010. aastal 3,8 miljoni euro eest Hiinas Šanghais ja 2015. aastal 4,9 miljoni euro eest Itaalias Milanos.
2016. aastal moodustas kaubavahetus Eesti ja emiraatide vahel kokku 37,4 miljonit eurot, millega riik oli Eesti kaubanduspartnerite seas 41. kohal. Kaubavahetusest moodustas eksport 33,8 miljonit eurot. Araabia Ühendemiraatide investorid on Eestisse eelmise aasta lõpu seisuga teinud otseinvesteeringuid 4,2 miljoni euro mahus.
17 päevakorrapunkti
Kabinetiistungi päevakorda võtmist ootab 17 teemat. Mitmed neist seisavad selle taga, et vajavad õiget ministrite kombinatsiooni ehk kindla valdkonna ministrid peavad olema istungil kohal, et teema ühiselt arutatud saaks. Ministrite töö iseloom on aga selline, et enamasti on ikka üks või teine puudu.
Millised teemad kabinetis arutamisele lähevad, otsustab peaminister. Kui peaministrit pole, ei toimu ka kabinetiistungit. Just seetõttu käis kabinet viimati koos 18. jaanuaril; enne seda toimus viimane kabinet omakorda kolm nädalat varem, 28. detsembril. Järgmine kabinetiistung toimub kolm nädalat pärast eelmist, 8. veebruaril, mil peaminister Jüri Ratas on Eestis.
Nõnda ongi arutelu ootavate teemade loetelu pikaks, lausa 17 punktini veninud. Ent üle kolme-nelja punkti korraga reeglina arutada ei jõuta.
Nii näiteks ootab elanikkonna ohust teavitamise plaani tutvustamine, mille alla kuulub muuhulgas mobiilse ohuteavitussüsteemi käivitamine, et kohal oleks kindlad ministrid - kohustust teemaga edasi tegelda ei saa kellelegi tagaselja, läbi arutamata kujul anda. Kabinetis vajab otsustamist, kes peaks hakkama rakkerühma välja käidud ideid edasi arendama ehk teisisõnu: kelle eelarvest plaane teostama hakatakse, kui hakatakse. | Eesti EXPO-otsus venib juba poolteist aastat | https://www.err.ee/679264/eesti-expo-otsus-venib-juba-poolteist-aastat | Kuivõrd valitsuse kabinetiistungit pole nädalate kaupa toimunud, on arutamist vajavate teemade nimekiri veninud pikaks. Muuhulgas ootab endiselt otsustamist Eesti minek Dubai EXPO-le, mida valitsus on juba poolteist aastat edasi lükanud. |
Ettevõtte kasumit parandasid jõudsalt muu hulgas uue nutitelefoni iPhone X oodatust edukamad müügitulemused.
Ettevõtte käive kasvas 13 protsenti aasta viimase kolme kuuga ja oli 88,3 miljardit dollarit ehk nii 70,6 miljardit eurot. | USA tehnoloogiahiid Apple teatas rekordkasumist | https://www.err.ee/679342/usa-tehnoloogiahiid-apple-teatas-rekordkasumist | USA tehnoloogiahiid Apple teatas neljapäeval rekordilisest 20 miljardi USA dollari ehk umbes 16 miljardi euro suurusest kvartalikasumist. |
20-aastasel itaallasel oli matši saatus võimalik otsustada ka kolme setiga, aga ta lasi kiires lõppmängus kaks matšpalli käest.
Neljandas setis seisul 5:2 raiskas Sinner veel kolm matšpalli ja lasi Alcarazil geimi võita, aga järgmises hispaanlasel enam pääseda ei õnnestunud.
Sinnerist sai ühtlasi neljas Itaalia meestennisist, kes jõudnud Wimbledonis profiajastul veerandfinaali. Varasemalt on seda suutnud Adriano Panatta, Davide Sanguinetti ja Matteo Berrettini.
Britid saavad rõõmustada aga Cameron Norrie (ATP 12.) üle, kes alistas ameeriklase Tommy Pauli (ATP 32.) 6:4, 7:5, 6:4. Päeva esimeses matšis alistas belglane David Goffin (ATP 58.) samuti ameeriklase Frances Tiafoe (ATP 28.) 7:6 (7:3), 5:7, 5:7, 6:4, 7:5. | Sinner lükkas konkurentsist Alcarazi | https://sport.err.ee/1608646945/sinner-lukkas-konkurentsist-alcarazi | Jannik Sinner (ATP 13.) alistas Wimbledoni tenniseturniiri neljandas ringis viienda asetusega hispaanlase Carlos Alcarazi (ATP 7.) 6:1, 6:4, 6:7 (8:10), 6:3. |
Avaveerandil läks hirmus andmine käima, kui mõlemad meeskonnad said järjest tabavaid korve. Korvi all oli Eestil algul palju probleeme, kuna Iisrael sai liiga lihtsaid korve järjest. Eesti kaotas avaveerandi 29:22.
Mõlemad meeskonnad jätkasid täpsete visete sadu ka teisel veerandajal, kus Eesti pääses ka korraks juhtima, kui Janari Jõesaare tabav kolmepunktivise viis Eesti 37:36 ette. Palju pahandust tekitanud Yovel Zoosman viskas vahelduseks ka mõne kolmepunktiviske mööda ning see andis Eestile võimaluse. Eesti võitis teise veerandaja 22:19 ning vähendas vahe neljale punktile.
Teist poolaega alustati seisult 48:44. Eestil jäi natuke teravusest puudu ning Iisrael sai oma mängu suurepäraselt käima. Edu kasvas kolmanda veerandi lõpuks 15 punktile.
Viimast veerandit alustati seisult 72:57. Eesti ei suutnud paraku kaotusseisu vähendada ning Iisrael jätkas korvidesadu. Vahe kasvas mängu lõpuks lausa 20 punktile.
Eestlaste parimana tõi Maik-Kalev Kotsar 13 punkti. Janari Jõesaar ning Kristjan Kitsing lisasid mõlemad 12 silma ning Kristian Kullamäe viskas 11 punkti.
Eesti korvpallikoondis ja Jukka Toijala Autor/allikas: FIBA
Otseblogi:
Enne mängu:
Alagruppi juhib Saksamaa koondis, kellel on viiest mängust neli võitu ja kogutud üheksa punkti. Iisraelil, Poolal ja Eestil on kõigil koos seitse punkti. Neljast meeskonnast pääsevad järgmisesse faasi kolm paremat. Hetkel paikneb Eesti viimasel neljandal kohal.
Eesti alustas turniiri eelmise aasta novembris suurepärase võõrsilvõiduga Saksamaa üle (69:66), kuid kaotas siis kodus Iisraelile (69:79). Veebruaris alistati kodus Poola 75:71, aga kaotati samale vastasele võõrsil 68:70.
Juuni lõpus kaotati kodus 57:88 Saksamaale.
Eesti rahvuskoondise koosseis Iisraeli vastu:
Sten Sokk, Kristian Kullamäe, Siim-Markus Post, Robert Valge, Janari Jõesaar, Sander Raieste, Kregor Hermet, Kaspar Treier, Kristjan Kitsing, Maik-Kalev Kotsar. Matthias Tass ja Rauno Nurger.
Iisraeli rahvuskoondise koosseis Eesti vastu:
John Daniel Di Bartolomeo, Roman Sorkin, Tamir Blatt, Gal Mekel, Guy Pnini, Yam Madar, Rafael Menco, Idan Zalmanson, Bar Timor, Nimrod Levi, Tomer Ginat, Yovel Zoosman ja Adam Ariel. | Iisrael võitis kindlalt, kuid Eesti pääses siiski edasi vahegruppi | https://sport.err.ee/1608646735/iisrael-voitis-kindlalt-kuid-eesti-paases-siiski-edasi-vahegruppi | Eesti meeste korvpallikoondis kaotas MM-valikmängus 77:96 Iisraeli koondisele, kuid pääses siiski edasi vahegruppi, kuna Saksamaa võitis teises alagrupimängus Poolat. |
Oluline 3. juulil kell 22.15:
- Vene väed hõivasid Lõssõtšanski lähistel Zolotarivka asula;
- Ukraina armee peastaap kinnitas, et riigi relvajõud olid sunnitud Lõssõtšanskist lahkuma;
- Ukraina suursaadiku sõnul arestis Türgi toll Vene kaubalaeva, mis Kiievi väitel varastatud teravilja transpordib;
- Slovjanski linn jäi võimsa raketirünnaku alla, ütles linnapea;
- Šoigu teatas nn Luhanski Rahvavabariigi "vabastamisest";
- Arestovõtš: Lõssõtšansk võib langeda;
- Briti kaitseministeerium: Hersonis plaanitakse referendumit Venemaaga ühinemiseks;
- Ukraina ülevaade: surnud on ligi 36 000 Vene sõdurit;
- Venelaste sõnul kontrollivad nad Lõssõtšanski linna;
- Sõjauuringute instituut: ukrainlased taganesid Lõssõtšanskist;
- Belgorodis toimusid plahvatused;
- Ukraina ründas Melitopolis Vene sõjaväebaase.
Ukraina kinnitas enda vägede lahkumist Lõssõtšanskist
Ukraina relvajõud olid sunnitud Lõssõtšanski linnast lahkuma, kinnitas armee peastaap pühapäeval.
"Linna kaitsmisega jätkamine oleks viinud hukutavate tagajärgedeni. Selleks, et säilitada Ukraina kaitsjate elud, otsustati taganeda," kirjutas peastaap sotsiaalmeedias.
Peastaap kirjeldas ka, et Venemaal oli võitluses linna üle suur ülekaal relvades, laskemoonas ja sõjaväelastes.
"Me jätkame võitlemist. Kahjuks ei ole raudne tahe ja patriotism eduks piisavad – vaja on materiaalset ja tehnilisi vahendeid," lisasid relvajõud.
Lõssõtšanski linn on Kiievi viimane tugipunkt Luhanski oblastis ning selle langemine viib Venemaa lähemale oma eesmärgile võtta üle kogu Donbass.
Vene väed hõivasid Lõssõtšanski lähedal oleva asula
Ukraina relvajõudude peastaap teatas pühapäevaõhtuses ülevaates, et Vene väed pommitasid Lõssõtšanski lähistel Zolotarivka ja Verhnokamjanka asulaid
Rünnaku käigus Zolotarivkale võtsid Vene väed asula enda kontrolli alla.
Bahmuti suunal pommitavad Vene väed Soledari, Pokrovske, Bahmuti ja Klõnovet suurtükkidega.
Ukraina suursaadik: Türgi toll arestis Ukraina vilja transportiva Vene laeva
Ukraina suursaadik Türgis Vassõl Bodnar ütles, et Türgi tolliametnikud arestisid Vene kaubalaeva, mis transpordib Kiievi väitel varastatud teravilja.
"Meil on täielik koostöö. Laev seisab praegu sadama sissepääsualal, Türgi tolliamet on selle kinni pidanud," ütles suursaadik Ukraina riigitelevisioonile.
Bodnari sõnul otsustatakse laeva saatus uurijate esmaspäevasel koosolekul.
Slovjansk oli võimsa raketirünnaku all
Slovjanski linna tabas pühapäeval võimas rünnak mitmikraketiheitjatest, ütles linnapea Vadim Ljahh.
"Linnas on 15 tulekahju. Paljud said surma ja vigastada," kirjutas Ljahh sotsiaalmeedias.
Donetski oblasti võimude pressiesindaja Ova Ignatšenko ütles Ukraina meediale, et vähemalt kuus inimest sai surma ja 15 vigastada.
Ljahhi sõnul oli see viimase aja pommitamistest võimsaim, mis linna tabanud.
Slovjanskist lõunas asuv Kramatorski linn jäi samuti rünnaku alla. Slovjansk ja Kramatorsk on kaks suuremat linna, mis Donetski oblastis veel Ukraina kontrolli all on.
Šoigu teatas Putinile nn Luhanski Rahvavabariigi "vabastamisest"
Vene kaitseminister Sergei Šoigu kandis president Vladimir Putinile ette, et nn Luhanski Rahvavabariik on "vabastatud".
Šoigu sõnul on Lõssõtšansk täielikult Venemaa relvajõudude kontrolli all, vahendas Interfax.
Ukraina kaitseministeeriumi kõneisik Juri Sak ütles aga BBC-le, et Lõssõtšansk ei ole Vene vägede täieliku kontrolli all. Küll aga tõdes ta, et olukord linnas on juba mõnda aega Vene vägede pideva rünnaku tõttu väga pingeline.
"Ukrainlaste jaoks on inimelu väärtus esmatähtis, nii et mõnikord võime teatud aladelt taanduda, et saaksime need tulevikus tagasi võtta," rääkis Sak.
Arestovõtš: Lõssõtšansk võib langeda
Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles, et Lõssutšansk võib sel nädalavahetusel venelaste kätte langeda, vahendas BBC.
Tema sõnul ületasid Vene väed Siverski Donetsi jõe ja lähenevad linnale põhja poolt.
"See on tõepoolest oht. Eks me näe. Ma ei välista siin ühtki paljudest tulemustest. Asjad saavad palju selgemaks päeva või kahe jooksul," ütles Arestovõtš.
Briti kaitseministeerium: Hersonis plaanitakse referendumit Venemaaga ühinemiseks
Venemaa okupatsiooni all oleva Hersoni oblasti praegused ametnikud on öelnud, et korraldavad sügisel referendumi Hersoni oblasti ühinemiseks Venemaaga. Tõenäoliselt eelistab Venemaa pseudokonstitutsioonilist hääletust, püüdes seadustada oma kontrolli regiooni üle, kirjutas Suubritannia kaitseministeerium.
Demokraatlikult valitud Hersoni linnapea Ihor Kolõhhaievi vahistamine 28. juunil kandis endas tõenäoliselt eesmärki suruda maha vastuseisu okupatsioonile. Siiski jätkub okupeeritud aladel nii relvastatud kui ka rahumeelne vastupanu.
Okupatsioonile põhiseadusliku lahenduse leidmine on Venemaa jaoks tõenäoliselt prioriteetne poliitiline eesmärk. Tõenäoliselt ollakse vastuvõetava referendumi tulemuse saavutamiseks valmis hääletamisse sekkuma.
Ukraina sõdur positsioonile liikumas. Autor/allikas: SCANPIX/AP
Ukraina relvajõud lõid tagasi rünnaku Harkivi lähistel
Ukraina relvajõud teatasid viimase 24 tunni sündmuste kohta pühapäeval, et lõid tagasi rünnaku Harkivi lähedal.
Ukraina relvajõudude sõnul kindlustavad Vene väed positsioone Lõssõtšanski lähedal ja Verhokamianskes. Vene väed tegid õhurünnakuid Ivanivkale ja raketirünnakuid Mõkolajivi oblastile.
Ukraina ülevaade: surnud on ligi 36 000 Vene sõdurit
Värskest Ukraina tehtud ülevaatest venelaste kaotuste kohta sõjas selgub, et 3. juuli seisuga on surnud 35 970 Vene sõdurit, hävitatud on 1584 tanki, 3744 soomukit, 801 suurtükki, 246 mitmikraketiheitjat, 105 õhutõrjesüsteemi.
Alla on lastud 217 sõjalennukit ja 187 helikopterit. Samuti 654 drooni ja 144 tiibraketti. Põhja on lastud 15 sõjalaeva.
Venelased väidavad, et on sisenenud Lõssõtšanskisse
Ukraina teatel on relvajõud venelaste intensiivse tule all, aga linn on endiselt ukrainlaste kontrolli all, kirjutas BBC.
Venemaa toetatud separatistid väidavad aga et on suutnud linna siseneda ja jõudnud isegi kesklinna.
Venemaa meedia näitas väidetavaid kaadreid sellest, kuidas Vene väed Lõssõtšanski linna tänavatel ringi liiguvad.
Twitteris liiguvad erinevates kanalites ka videod sellest, kuidas kadõrovlased väidetavalt Lõssõtsanski linnas lippudega poseerivad.
Luhanski Rahvavabariigi suursaadik Venemaal Rodion Mirošnik ütles Vene televisioonile, et Lõssõtšansk on kontrolli alla võetud, kuid ei ole veel vabastatud.
Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles, et rünnak Lõssõtsanskile ei ole raugenud, kuna Vene väed lähenevad ümberpiiratud linnale igast küljest.
See on viimane Ukraina valduses olev linn Luhanskis, mis on osa tööstuslikust Donbassi piirkonnast. Venemaa vallutas eelmisel kuul lähedal asuva Severodonetski linna.
Kui Lõssõtšansk langeb, võib kogu Luhanski piirkond sattuda Venemaa kätte, mis tähistaks Vladimir Putini jaoks järjekordset strateegilist läbimurret.
Sõjauuringute instituut: Ukraina väed taganesid Lõssõtšanskist tõenäoliselt tahtlikult
Instituut teatas, et geolokatsiooniga kaadrid võivad viidata sellele, et Vene väed ei kohanud linna sisenemisel erilist vastupanu, mille tulemuseks oli 2. juulil linna vallutamine.
lisas, et tõenäoliselt võtavad Vene väed lähipäevil täieliku kontrolli Luhanski oblasti üle, seades seejärel prioriteediks Ukraina positsioonide edendamise Siverskis, seejärel Slovjanskis ja Bahmutis.
Ukraina väidab, et hävitas Melitopolis Vene sõjaväebaasi
The Economisti korresponent Oliver Carroll vahendas Twitteris Melitopoli linnapead eksiilis Ivan Fedorovit, kelle sõnul hävitasid Ukraina relvajõud ühe sealsest neljast Venemaa sõjaväebaasist.
"Me tulistasime üle 30 lasu sõjaväebaaside pihta ja teiste vaid sõjaväeliste objektide pihta," sõnas Fedorov.
Teateid tuleb ka Vene soomusrongi rööbastelt maha ajamisest.
Plahvatused Belgorodis
Ukraina piiri lähedal asuvas Belgorodi linnas Venemaal sai plahvatustes surma neli inimest ja veel neli sai vigastada, teatas kohalik kuberner Vjatšeslav Gladkov, vahendas BBC.
Gladkovi sõnul võis plahvatused põhjustada õhutõrjesüsteemide töö.
Tema sõnul hävitasid plahvatused osaliselt 11 kortermaja ja vähemalt 39 eraelamut.
BBC ei suutnud kuberneri avaldust iseseisvalt kinnitada ja Ukraina ei ole sellele infole reageerinud.
Teave pärines Gladkovi kanalilt Telegrami sotsiaalmeediarakenduses. | Sõja 130. päev: Ukraina sõjaväelased lahkusid Lõssõtšanskist | https://www.err.ee/1608646660/soja-130-paev-ukraina-sojavaelased-lahkusid-lossotsanskist | Ukraina sõjaväelased lahkusid Lõssõtšanski linnast, mis oli nende viimane suurem tugipunkt Luhanski oblastis, teatasid riigi relvajõud. Juba varem sotsiaalmeedias levinud videod viitasid sellele, et venelased on linna sisenenud. |
Võistluse saatus selgus pärast seda, kui 39. ringil oli Esteban Ocon (Alpine) katkestanud ja rajale tuli turvaauto. Ferrari võistkond otsustas liidripositsiooni hoidnud Charles Leclerci (Ferrari) mitte boksi kukkuda ja pärast turvaauto lahkumist möödusid kolm konkurenti.
Ferrari võistkonna ebaõnnestunud lahendus neilt siiski võitu ei võtnud, sest liidriks kerkis Sainz, kellele see oli karjääri esimeseks F1 etapivõiduks. Päev varem ka esimese kvalifikatsioonivõidu teeninud Sainz jõudis sihini oma 150. etapil.
Perezi võistlus ei alanud ka lootusrikkalt, kuna alguses põrkas ta kokku Leclerciga ja pidi boksi pöörduma ning langes võistlejaterivi tahaotsa. Sealt hakkas ta aga tasapisi ette rühkima ja jõudis taas pjedestaalile.
Oma selle hooaja ühe parema etteaste tegi Hamilton, kes sõitis vahepeal isegi liidrikohal - positsioon, mida Mercedese piloot oli viimati hoidnud eelmise aasta lõpuetapil Abu Dhabis.
Leclerci (+8,546) järel ületas viiendana lõpujoone Fernando Alonso (Alpine; +9,571), kuuendana Lando Norris (McLaren; +11,943) ja alles seitsmendana Max Vestappen (Red Bull; +18,777), keda häirisid sõidu jooksul mitmed tehnilised probleemid.
Verstappenile avaldas viimastel ringidel kõvasti survet karjääri esimesed MM-punktid teeninud Mick Schumacher (Haas), kes ületas lõpujoone kaheksandana (+18,995). Sebastian Vettel (Aston Martin) oli üheksas (+22,356) ja Kevin Magnussen (Haas) kümnes (+24,590).
Confirmation of the final placings at Silverstone #BritishGP #F1 pic.twitter.com/nHFsZKcHUZ
— Formula 1 (@F1) July 3, 2022
Briti GP algas aga suure avariiga, mis jättis raja kõrvale kolm autot. Kõige hirmuäratavamalt läks hiinlasel Zhou Guanyul (Alfa Romeo), kellele põrkas otsa George Russelli (Mercedes) masin.
Esimest aastat MM-sarjas sõitva Zhou masin paiskus seepeale teistpidi ja libises suurelt kiiruselt pööreldes üle asfaldi ja liiva vastu rehvibarjääri, põrkes sealt üles ning maandus alles turvavõrgus.
Sõit katkestati ja kordusstart toimus pea tund aega hiljem. Zhou ja samuti raja kõrvale jäänud Alexander Albon (Williams) käisid ka arstlikus kontrollis ning pääsesid suuremate vigastusteta.
Zhou Guanyu Autor/allikas: SCANPIX / XPB Images/PA Images
Zhou Guanyu Autor/allikas: SCANPIX / AFP
Zhou Guanyu Autor/allikas: SCANPIX / AFP
Kümne etapi järel jätkab liidrikohal Verstappen, kes on kogunud 181 punkti. Perez on 147 silmaga teine ja Leclerc 138 punktiga kolmas. Sainzil on koos 127 ja Russellil 111 silma. Võistkondlikult edestab Red Bull (304) Ferrarit 76 punktiga. | Sainz sai esimese etapivõidu, Zhou tegi hirmuäratava avarii | https://sport.err.ee/1608646858/sainz-sai-esimese-etapivoidu-zhou-tegi-hirmuaratava-avarii | Vormel-1 MM-etapil legendaarsel Silverstone'i ringrajal võitis hispaanlane Carlos Sainz (Ferrari; 1:21.20,440), kes edestas mehhiklast Sergio Perezit (Red Bull; +3,779) ja inglast Lewis Hamiltoni (Mercedes; +6,225). |
Suhteliselt tasasel etapil otsustati võitja grupifinišiga, kus väledaimat jalga näitas Groenewegen, edestades belglasi van Aerti ja Jasper Philipseni (Alpecin-Deceuninck).
Neljandana ületas lõpujoone Peter Sagan (TotalEnergies) ja viiendana laupäevase etapi võitja Fabio Jakobsen (Quick-Step Alpha Vinyl).
Kahel eelmisel aastal Tour de France'i võitnud Tadej Pogacar (UAE Team Emirates) lõpetas peagrupis 26. positsioonil ja jätkab kokkuvõttes kolmandnana (+0.14). Tema ja van Aerti vahele mahub veel avaetapi võitnud belglane Yves Lampaert (Quick-Step Alpha Vinyl).
Esmaspäeval on velotuuril puhkepäev, seejärel siirdutakse Taanist Prantsusmaa pinnale, kus kaks esimest etappi toimuvad taas siledal pinnal. Seejärel ootavad juba suuremad ja väiksemad künkad. | Tour de France'i viimase Taani etapi võitis Groenewegen | https://sport.err.ee/1608646849/tour-de-france-i-viimase-taani-etapi-voitis-groenewegen | Prantsusmaa velotuuri kolmanda etapi (Vejle - Sönderborg; 182 km) võitis hollandlane Dylan Groenewegen (BikeExchange - Jayco; 4:11.33). Üldliidrina jätkab belglane Wout van Aert (Jumbo-Visma). |
Otsustavas setis jäi Maria alustuseks murdega taha, aga kõigepealt tasakaalustas seisu ja murdis ise 5:4 juhtima. Järgnenud servigeimi kaotas sakslanna aga nulliga. Seisul 5:5 suutis Maria veel korra Ostapenko pallingu murda ja järgmises geimis juba võidu kindlustada.
Ostapenko oli kindlasti paari agressiivsem pool, aga Maria suutis oma esimest servi veidi paremini realiseerida - ta korjas oma esimeselt servilt 78 protsenti punktidest, lätlanna enda esimeselt servilt 61 protsenti.
34-aastane Maria, kes ei kuulu maailma edetabelis isegi saja parema hulka, teeb oma unistuste turniiri. Kui varem oli ta suure slämmi turniiridel pääsenud vaid korra kolmandasse ringi - 2015. aastal Wimbledonis -, siis nüüd tagas koha veerandfinaalis.
Kaheksa hulgas läheb Maria kokku kaasmaalanna Jule Niemeieriga (WTA 97.), kes teeb samuti fantastilist turniiri - enne pisut enam kui kuu aja eest toimunud Prantsusmaa lahtisi polnud ta isegi suure slämmi turniiri põhitabelisse pääsenud.
Wimbledoni turniiri neljandas ringis sai Niemeier jagu britt Heather Watsonist (WTA 121.) 6:2, 6:4.
Tšehhitar Marie Bouzkova (WTA 66.) lülitas konkurentsist prantslanna Caroline Garcia (WTA 55.) 7:5, 6:2. | Sakslannast üllataja Maria lõpetas Ostapenko turniiri | https://sport.err.ee/1608646837/sakslannast-ullataja-maria-lopetas-ostapenko-turniiri | Wimbledoni tenniseturniiri naisüksikmängu neljandas ringis langes konkurentsist lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 17.), kes kaotas sakslannale Tatjana Mariale (WTA 103.) 7:5, 5:7, 5:7. |
Sprindidistantsil peetud võistlusel tuli Pius esimesena veest välja, tema kannul kohe Gert Martin Savitsch (Tabasalu Triatloniklubi) ja Lars Sebastian Antoniak (21CC Triatloniklubi). Rattarajal jättis Pius konkurendid selja taha, näidates parimat aega. Samaga sai ta hakkama jooksudistantsil. Koguajaga 58.52, edestas ta teise koha saanud Kristo Prangelit (Tripassion Triatloniklubi) ühe minuti ja 11 sekundiga ning kolmandaks tulnud Rait Pallot (Tabasalu Triatloniklubi) kahe minuti ja 33 sekundiga.
Piusi sõnul üllatas teda võit. Enne starti lootis noormees lihtsalt pjedestaalile pääseda, sest selja taha jäi kaks kõrge koormusega treeningnädalat. Elva triatlon pidi olema viimaseks pingutuseks enne, kui järgmisel nädalal saab kergemalt võtta. Pius hakkas aimama, et võidab, kui rattarajal teda keegi kätte ei saanud, sest just see on tema nõrgim ala.
Naiste seas pälvis esikoha Zukker ajaga 1:07.33. Hiljuti Nizzas poolpikal triatlonil võistelnud eestlanna edestas veel juuniorite klassi kuuluvat Grete Maria Savitschi (Tabasalu Triatloniklubi) kolme minuti ja kaheksa sekundiga ning Natalia Gribovskayat (Multisport) nelja minuti ja 14 sekundiga.
B ja C klassi noortel tuli ujuda 300 meetrit, sõita rattaga kaheksa kilomeetrit ja joosta kaks kilomeetrit. Esimese koha teenis üldarvestuses Arseni Loginov (Yess) ajaga 27.13. Laur Välja (Tabasalu Triatloniklubi) kaotas talle kahe sekundiga ning C klassi kiireim Kalmer Kiiver ühe minutiga. Kiireimad tüdrukud olid Etriin Etverk (Vinni VAK; 29.52), Mirtel-Madlen Siimar (21CC Triatloniklubi; +0.28) ja veel C klassi kuuluv Karola Viinapuu (Audentes; +0.43).
Kõige noorematel oli kavas 150 meetrit ujumist, neli kilomeetrit rattasõidu ja üks kilomeeter jooksmist. Üldarvestuses olid parimad D klassi poisid Maru Mäesepp (Yess; 16.16), Sander Teder (YESS; +0.37) ja Robert Raak (Tartu Kalev SS/YESS; +0.41). E klassis oli kõige kiirem Robin Tattel (Kalevi Ujumiskool) ajaga 22.12. Parimad tüdrukud olid Arabella Raie (Triathlon Estonia; 17.33), Anna Helene Rauk (Triathlon Estonia; +0.54) ja Victoria Kraam (Triathlon Estonia; +1.53). E klassis võidutses Grete Metspalu (Yess) ajaga 19.57.
CREO Eesti Triatloni viies etapp toimub 10. juulil Tõrvas, kus toimuvad ühtlasi ka Eesti meistrivõistlused sprindidistantsil N/M 20 – 80+ osalejatele. | Eesti triatloni karikasarja Elva etapil võidutsesid Pius ja Zukker | https://sport.err.ee/1608646810/eesti-triatloni-karikasarja-elva-etapil-voidutsesid-pius-ja-zukker | CREO Eesti Triatloni karikasarja neljandal etapil, Elva XXXV triatlonil võidutsesid põhidistantsil Rinel Pius (Tr1Hards) ja Anette Zukker (Tripassion Triatloniklubi). |
Scholzi sõnul on arutluse all julgeolekugarantiid, mida liitlased saaksid anda Ukrainale sõjajärgseks ajaks. Samas ei saa need garantiid olla Scholzi sõnul samad, mida antaks NATO liitlastele.
"Me arutame lähedaste sõpradega julgeolekugarantiide küsimust, mida me saame anda. See on kestev protsess. On selge, et need ei saa olema samad nagu siis, kui keegi oleks NATO liige," ütles Scholz pühapäeval Saksa ringhäälingule ARD.
Scholz on kantslerina sattunud nii kodumaal kui ka teistes riikides kriitika alla sellepärast, et ta ei ole võtnud liidrirolli Ukraina sõjaga seoses ega ole kaasa tundnud inimestele, kes võitlevad hüppelise inflatsiooniga, millele sõda on tõuke andnud.
Scholz ütles, et ta ei taha olla "üks poliitikutest, kes annab igal nädalal lubadusi, kuid ei suuda 90 protsenti neist täita".
"Eriti nii keerulistel aegadel ei ole aeg selliste inimeste jaoks, kes pidevalt midagi ütlevad, vaid inimeste jaoks, kes hoolitsevad selle eest, et elementaarsed otsused saaks tehtud," ütles Scholz. | Scholz: lääneriigid arutavad julgeolekugarantiisid Ukrainale | https://www.err.ee/1608646822/scholz-laaneriigid-arutavad-julgeolekugarantiisid-ukrainale | Saksa kantsler Olaf Scholz ütles, et lääneriigid arutavad julgeolekugarantiisid Ukrainale. |
19.30 "Lõputu kohvijoomine", 1/2 (ETV 2010)
Aeg kulgeb, riigikorrad kukuvad, sõjad tulevad ja lähevad, riidemoed muutuvad. Linn põleb, ka kohvik põleb, ja ehitatakse uuesti üles. W kohvik on ikka sama koha peal, ikka räägitakse seal jutte, jagatakse uudiseid ja loetakse luulet. Alati istub kohviku nurgas üks kohvi joov mees - Stammgast. Pommiplahvatused ja sisse-välja sagivad sõjaväelased ei saa kunagi ühe kannu aromaatse kohvi ning maitsva veini vastu.
Selle näidendi pühendas Madis Kõiv näitleja Aarne Ükskülale.
Osades Lembit Ulfsak, Jaan Rekkor, Maria Avdjuško, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Laine Mägi, Tõnu Aav, Ain Lutsepp, Mait Malmsten jt.
Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres.
20.55 "Lõputu kohvijoomine", 2/2 (ETV 2010)
22.10 "Filminäitleja: Lembit Ulfsak" (ETV 1986)
Mikk Mikiver vestleb elust ja kunstist Lembit Ulfsakiga. Vahelduseks näete katkendeid filmidest.
23.10 "Kommentaare Eesti filmile: Tuulevaikus" (ETV 1997)
Veljo Käsperi filmi valmimist meenutavad Tuisu Taavi osatäitja Lembit Ulfsak, Riti osatäitja Aime Veskimäe-Lutsar ning Jussi osatäitja Jüri Niin. Kommenteerib filmiajakirjanik Sulev Teinemaa.
23.25 "Tuulevaikus" (Eesti 1970)
Einar Maasiku jutustuse "Tuisu Taavi 7 päeva" alusel valminud filmi peategelane Tuisu Taavi (Lembit Ulfsak) otsib kompromissitult oma kohta nii elus kui ka teiste hulgas.
Taavi on kimpus tuulevaikusega, mis ei lase teha tavapärast kalamehetööd. Ei talle ega kellelegi teisele kaluritest meeldi kalakaitseinspektor Olevi keeld mootorpaatidega järvele minna – kalamaimud saavat kannatada. Taavile teeb muret ka see, et Olevit nähakse sageli medõe Leili seltsis, sest neiu on Taavile armas. Ent Taavi pole see tüüp, kes ummikseisu vaikselt välja kannataks.
Stsenarist Einar Maasik. Režissöör Veljo Käsper.
00.40 "Pulmapilt" (Eesti 1980)
"Pulmapilt" on vist ainus eestlase tehtud film, mis pretendeerib tõsiseltvõetava tulnukafilmi tiitlile pärast Kromanovi "Hukkunud Alpinisti hotelli" (1979). Filmi keskne tegelane on Rein Areni mängitud Ants, kes veedab üksinduses vanadusepäevi kindla elurütmi järgi. Ühel päeval leiab ta maja kõrvalt Tulnuka. Tulnukmees (Lembit Ulfsak) on ajarändur ja otsib teed tagasi oma aega. Temaga suheldes saab Antsule selgeks, et senisel ajamõistel pole mingit tähendust Suure Kõiksuse ees.
Režissöör Raul Tammet, helilooja Gunnar Graps, kunstnik Epp Maria Kokamägi. Osades Rein Aren ja Lembit Ulfsak. | ETV2 teemaõhtu on pühendatud Lembit Ulfsaki sünniaastapäevale | https://menu.err.ee/1608646816/etv2-teemaohtu-on-puhendatud-lembit-ulfsaki-sunniaastapaevale | Näitleja Lembit Ulfsak oleks 4. juulil tähistanud 75. sünnipäeva. ETV2 pühapäevane teemaõhtu on pühendatud just talle. |
Eesti meistrivõistlustel kuldmedali kaela ja sinimustvalge meistrisärgi selga saanud Oksa järel pälvisid teise ja kolmanda koha Tartu SK Velo ratturid Kristofer Raul Puri ja Rikojan Tugedam. Naiste seas järgnes Annamale Pelotoni esindaja Janne Oks. Cruiser klassis olid parimad Andrus Mõttus (Tartu SK Velo), Kaarel Maaten (Tartu SK Velo) ja Martin Mikk-Kirsme (Peloton).
Lisaks peeti Spot of Tallinna krossirajal BMX-krossi Eesti noorte meistrivõistluste teine etapp. B15-16 klassis pälvisid kolmikvõidu BMX Racing Estonia ratturid Rasmus Kiss, Tõnis Mugra ja Oliver-Sten Saar. Sama vanade neidude seas olid parimad Mirjam Raun (Tartu SK Velo), Elis Maarja Aardevälja (Vooremaa Centrum) ja Ketrin Mesila (Kalevi Jalgrattakool).
B13-14 klassis pälvis esikoha Luukas Lajal (Airpark Spordiklubi). Talle järgnesid Oliver-Siim Simenson (BMX Racing Estonia) ja Sten-Tristan Raid (BMX Racing Estonia). B11-12 klassis võidutses Trevor Uiga (Airpark Spordiklubi), jättes selja taha Mattias Lauri (BMX Racing Estonia) ja Konrad Kasemaa (Airpark Spordiklubi). G11-12 ja G9-10 klassid liideti seekord kokku ning sellest sõidust väljus võitjana Paula Palmiste (BMX Racing Estonia). Teise koha sai Mirle-Neora Adusoo (Peloton) ja kolmanda Isabel Kiis (Kalevi Jalgrattakool). B9-10 klassis jõudsid esikolmikusse Airpark Spordiklubi ratturid Ever-Richard Rannamets, Karl Pauskar ja Oliver Pauskar.
B7-8 klassis teenis võidu Kristen Kaur Aardevälja (Vooremaa Centrum), teisena lõpetas Remo Paur (BMX Racing Estonia) ja kolmandana Oskar Kruus (Peloton). Sama vanade neidude hulgas sai esikoha Laura Kiss (BMX Racing Estonia), võites Loviise Anti (Viljandi Rattaklubi) ja Triinebel Kurist (Airpark Spordiklubi). B6 kassis olid parimad Koit Carlos Kesa (Nõmme Rattakool), Egor Lissov (TÜASK) ja Cristopher Robin Pabor (BMX Racing Estonia).
BMX-krossi Eesti noorte meistrivõistluste III etapp peetakse 6. augustil Tähtvere BMX jalgrattakrossirajal. 8.-10. juulini osaleb Eesti BMX-koondis Belgias Desselis Euroopa meistrivõistlustel. Starti on asumas Gerhard Rumm, Janek Maidla, Jesse Laur, Joonas Kiho, Joonas Vaikmäe, Karl Puskar, Konrad Kasemaa, Laura Kiss, Luukas Lajal, Markus Mõttus, Mattias Laur, Mattias Vapper, Mikk Metsaots, Oliver-Sten Saar, Pärtel Valge, Paula Palmiste, Rasmus Kiss, Remo Paur, Rikojan Tugedam, Rommi Maidla, Ruudi Lumiste, Sten Tristan Raid, Tõnis Mugra, Trevor Uiga ja Uko Rasmus Luht. | Eesti BMX-krossi meistriteks krooniti Oks ja Annama | https://sport.err.ee/1608646807/eesti-bmx-krossi-meistriteks-krooniti-oks-ja-annama | Tallinna külje all Peetris paikneval Spot of Tallinna krossirajal selgusid BMX-krossi Eesti meistrid. Eliitklassides võidutsesid Ardo Oks (Peloton) ja Anni Annama (BMX Racing Estonia). |
Kuldmedali võitis Alicja Piec Poolast ning pronksi Iskra Dedivanović Montenegrost. Reedel sai Oblikas naiste 100 m rinnuliujumises 14. koha.
Alice Tuutma sai reedel 50 m vabaujumises 22. koha ning oli laupäeval 100 m vabaltujumises üldarvestuses 27. kohal. Oblikas ja Tuutma esindavad Tallinna Spordiklubi Meduus. Oblikase treenerid on Triin ja Õnne Pollisinski, Tuutma juhendaja Triin Pollisinski.
Richard Leib sai meeste 100 m vabaltujumises 12. koha ning oli medalirvestusse mittekuuluval 200 m vabaltujumises kolmas. Tema koduklubi on Tartu SK Yess ning treener Nadežda Maksimova.
Tiia Innos jõudis naiste pimelauatennise turniiril poolfinaali. Laupäevastes mängudes kaotas Innos esmalt tšehhitarile Marketa Trnčakovale 1:2 ning alistas seejärel slovakitari Tatiana Blattnerova 2:0. Avapäeval sai Innos kirja võidud itaallannade Gabriella Bruna ja Rosa Ricardi üle. Pühapäeval kohtub Innos poolfinaalis Rosa Ricardiga, samal päeval toimuvad nii finaal kui ka kolmanda koha mäng. Innos esindab Eesti Pimedate Spordiliitu ja Spordiklubi Flüüger, tema treenerid on Kristo Ringas ja Katri Vaikjärv.
Kergejõustikuareenil oli Mattias Vaikjärv U-20 vanuseklassis meeste kaugushüppes tulemusega 3.66 viies. U-17 vanuseklassis võistlev Remy Märtson oli meeste 400 m jooksus samuti viies ajaga 1.08.54 (503). Lisaks pälvis Märtson esikoha medalialade hulka mittekuuluvas kettaheitevõistluses tagajärjega 37.96.
Mattias Vaikjärv esindab samuti Eesti Pimedate Spordiliitu ja Spordiklubi Flüüger, tema treenerid on Kristo Ringas ja Katri Vaikjärv. Remy Märtson esindab Tartu Spordiselts Kalevit, tema juhendaja on Madis Paju.
Kõiki kaheksat spordiala on võimalik jälgida otseülekandena siit. | Eesti ujuja võitis paraspordimängudel hõbemedali | https://sport.err.ee/1608646774/eesti-ujuja-voitis-paraspordimangudel-hobemedali | Pajulahtis toimuvatel Euroopa noorte paraspordimängudel võitis Betti Oblikas naiste 100 m rinnuliujumises 12-15-aastaste tüdrukute arvestuses hõbemedali. |
Euroopa meistritiitli nimel asuvad võitlusse 17 riigi koondised, kes on jagatud nelja alagruppi. Eesti kuulub A-alagruppi koos Rumeenia, Prantsusmaa, Sloveenia ja Lätiga.
Turniiri avapäeval, 4. juulil, asuvad kõik naiskonnad võistlustulle ning peavad kaks kohtumist. Eesti koondis kohtub avapäeval Prantsusmaa ja Rumeenia koondistega.
Alagruppide kolm paremat naiskonda liiguvad edasi järgmisse vooru, kusjuures alagruppide võitjad kvalifitseeruvad otse finaalmängudele 8. juulil, ülejäänud võistkonnad selgitavad paremusjärjestuse kohtadele 5-8 ja 9-12.
Vahetult enne EM-i kogunes naiskond ühistreeningutele Tapale. Treeningute järgselt sõnas treener Ragnar Põldma, et iga treeninguga on naiskond muutunud paremaks, paremini tunnetatakse üksteist ja paranenud on kokkumäng, kuigi ühiseid treeninguid on siiski olnud vähe.
"Turniiril ootavad meid ees naiskonnad, kelle taset on raske ette ennustada kuna tegemist on noorte mängijatega. Arvestama peab teada tuntud tugevate käsipalliriikidega ja nende tasemega. Kindlasti tuleb ka meile potentsiaalseid mänge ja mida soovime ära kasutada. Valmistume mängudeks tõsiselt, õpime vastastelt ning omandame kogemusi," sõnas Põldma.
Eesti koondise koosseis EM-il:
Katarina Übner, Kristiin Kink, Nora Randmäe, Stella Jepiselg, Karola Lisette Epner, Susan Soikka (kõik Spordiklubi Kehra Käsipall), Alina Simacheva, Sofja Vainik, Anna Dievskaja, Miia Milana Sulkovskaja, Marianna Kireeva, Maria Saveljeva, Anastassia Lissovenko, Maarja Moler, Sofia Sittšenko, (kõik Spordiklubi Reval/Sport), Helena-Liis Metsala (HC Tabasalu), Karmen Vaiksaar (Aruküla Spordiklubi).
Treenerid Ella Kungurtseva, Ragnar Põldma, füsioterapeut Triin Kont, delekatsiooni juht Pirje Orasson.
EM-i alagrupid:
Grupp A: Rumeenia, Prantsusmaa, Sloveenia, Eesti, Läti;
Grupp B: Montenegro, Rootsi, Holland, Fääri saared;
Grupp C: Norra, Portugal, Iirimaa, Poola;
Grupp D: Šveits, Tsehhi, Hispaania, Soome. | Tütarlaste käsipallikoondis osaleb tuleval nädalal Euroopa meistrivõistlustel | https://sport.err.ee/1608646753/tutarlaste-kasipallikoondis-osaleb-tuleval-nadalal-euroopa-meistrivoistlustel | Eesti tütarlaste U-16 käsipallikoondis osaleb 4.-8. juulini Rootsis Göteborgis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel. |
Valverde meeskonna Movistari sõnul ei saanud hispaanlane ega tema sõbrad tõsiseid vigastusi või luumurde, kuid pidid ööpäevaks haiglasse jälgimisele jääma. Intsident juhtus laupäeva hommikul Alcantarillas, Kagu-Hispaanias.
"Tahan teid kõiki tänada meeletu toetuse ja armastuse eest. Õnneks pääsesin täna vaid ehmatusega ja kõik on korras," kirjutas Valverde ühismeedias.
42-aastane Valverde kavatseb tänavuse hooaja järel profispordiga lõpparve teha. Hispaanlase viimaseks suurtuuriks jääb augustis toimuv Vuelta ja viimaseks võistluseks oktoobris peetav Lombardia ühepäevasõit.
Mensaje de @alejanvalverde en su perfil de Instagram:
"Quiero daros las Gracias a tod@s por el apoyo y las muestras de cariño que he recibido hoy
Por suerte todo se ha quedado en un susto y estoy bien " pic.twitter.com/e452UgWdYt
— Movistar Team (@Movistar_Team) July 2, 2022 | Peatselt spordist taanduv tipprattur viidi kokkupõrke tagajärjel haiglasse | https://sport.err.ee/1608646786/peatselt-spordist-taanduv-tipprattur-viidi-kokkuporke-tagajarjel-haiglasse | 2009. aastal Vuelta velotuuri üldvõitjaks tulnud Alejandro Valverde viidi laupäeval haiglasse, kui temale ja kahele sõbrale sõitis treeningsõidu ajal otsa auto, mis põgenes pärast kokkupõrget sündmuskohalt. |
Sligo jäi koduväljakul esmalt Shelbourne'i vastu kaotusseisu, aga läks veel avapoolajal tänu endise Nõmme Kalju ründaja Max Mata väravale ja resultatiivsele söödule 2:1 juhtima, vahendab Soccernet.
Liivak vahetati sisse minimaalses eduseisus. Aidan Keena realiseeritud üleaja penalti andis Sligole lõpuks 3:1 võidu. Liigatabelis paikneb Sligo viiendal kohal, Shelbourne on seitsmes.
Loe rohkem portaalist Soccernet.ee. | Liivak aitas Iirimaal debüütmängus kaasa penaltiteenimisele | https://sport.err.ee/1608646780/liivak-aitas-iirimaal-debuutmangus-kaasa-penaltiteenimisele | Sel suvel Sligo Roversiga liitunud Frank Liivak tegi laupäeval debüüdi Iirimaa kõrgliigas. Ta sekkus vahetusest 79. minutil ning andis üleajal söödu tiimikaaslasele William Fitzgeraldile, kes selles olukorras penaltivääriliselt maha võeti. |
Veebisaate teine osa oli pühendatud raamatutele " Eesti looduslikud toidutaimed" (Raivo Kalle ja Renata Sõukand), " Pargi- ja aialindude taskugiid" (Peep Veedla), " Eesti kõnekäänud I" (Asta Õim, Katre Õim).
Lisaks tarkuseterasid avaldavatele raamatutele soovitati ka näiteks Anthony Horowitzi " Minu harakamõrvad", William Butler Yeatsi " Luulet" ning Ukraina muinasjutte. | Rahvusraamatukogu teine veebisaade võttis luubi alla loodus- ja rahvatarkused | https://kultuur.err.ee/1608646771/rahvusraamatukogu-teine-veebisaade-vottis-luubi-alla-loodus-ja-rahvatarkused | Eesti rahvusraamatukogu alustas uue veebisaadete sarjaga "Räägime raamatutest", kus rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv ning kalamburist ja emakeele populariseerija Keiti Vilms analüüsivad eri teoseid. |
"Siin ei ole tegemist ebakindlate otsustega, vaid majandusliku sõjapidamisega, mis täiesti ratsionaalse ja väga selge," ütles Olaf Scholzi valitsuse asekantsler Habeck laupäeval, vahendas Bloomberg.
Saksamaa juhid hoiatavad ühe enam eelseisva segaduse ja maagaasipuuduse eest Euroopa suurimas majanduses, mis saab ligikaudu kolmandiku oma energiast Venemaalt.
Putin on järk-järgult vähendanud tarneid pärast seda, kui Euroopa riigid kehtestasid vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse sanktsioonid.
Habeck ütles, et Saksamaa energiavarudel on oht tõrgete tekkeks, mis võivad nõuda juriidilise klausli aktiveerimist, mis võimaldaks neil hinnatõusud edasi kanda väljaspoole lepingulisi kohustusi.
Saksamaa on praegu hoidunud meetme aktiveerimisest, kuna see tooks tarbijate jaoks kaasa "vahetu hinnaplahvatuse", ütles ta nädalalehe Die Zeit sponsoreeritud üritusel. Valitsus töötab tema sõnul alternatiivi kallal.
Ettevõtete ebaõnnestumine siin tooks Habecki sõnul kaasa doominoefekti, mis viiks väga kiiresti sügavasse majanduslangusse.
Venemaa piiras selle kuu alguses gaasiühenduse voogusid, sundides energiaettevõtteid ostma kütust turult kõrgendatud hindadega. Kõrged elektrihinnad sunnivad Saksamaa tehaseid ja ettevõtteid üha rohkem kokkuhoiule ja vähem tarbima. Valitsus on käivitanud gaasituru hädaolukorra kolmeastmelisest plaanist teise astme.
Venemaa on vähendanud Nord Streami kaudu saadetisi 60 protsenti ja torujuhe on plaanitud hoolduse tõttu sel kuul täielikult sulgeda. Saksamaal on tõstatunud kahtlused, kas Nord Stream pärast hooldust üldse enam tarneid jätkab.
Venemaa eesmärk on hoida energiahinnad kõrgel ja "hävitada riigi ühtsus ja solidaarsus", ütles Habeck.
Saksamaa valitsus ja energiahiiglane Uniper SE arutavad stabiliseerimismeetmeid. Rahandusminister Christian Lindner ütles, et igasugune täiendav valitsuse abi antakse laenutagatise vormis.
Habeck ütles, et kui olukord peaks viima gaasi normeerimiseni, kujutab see endast väljakutseid, kuna võrk ei ole sageli era- ja äriklientide vahel eraldatud.
Kui tehas on ühendatud gaasivõrku ja sellega on ühendatud terve linnaosa, siis seda tehast võrgust välja võtta ei saa.
"Seda reguleeritakse tõenäoliselt nende tehaste arvelt, mis ei ole ühendatud segavõrku," ütles Habeck.
Kodutarbijad on Saksamaal seadusega kaitstud gaasi sulgemise eest. | Saksa majandusminister: peame valmistuma energiatõrgeteks | https://www.err.ee/1608646768/saksa-majandusminister-peame-valmistuma-energiatorgeteks | Saksamaa peaks valmistuma Venemaa gaasitarnete põhjalikumaks kärpimiseks, sest president Vladimir Putin järgib teadlikku strateegiat tõsta hindu, et kahjustada Euroopa ühtsust, ütles majandusminister Robert Habeck. |
"Mossi" on oodata 23. septembril, kirjutas Under the Radar.
Maya Hawke on näitlejana enim tuntust kogunud Netflixi seriaalist "Stranger Things". Maya vanemad on näitlejas Ethan Hawke ja Uma Thurman.
Hawke'i esimene album "Blush" tuli välja 2021. aastal. | "Stranger Thingsi" näitleja Maya Hawke teatas uuest albumist ja singlist | https://menu.err.ee/1608646762/stranger-thingsi-naitleja-maya-hawke-teatas-uuest-albumist-ja-singlist | Näitleja ja laulja Maya Hawke teatas uue albumi "Moss" peatsest valmimisest. Väljas on ka albumi esimene singel "Therese". |
Erinevalt paljudest teistest alustas Vips võidusõitu kõvade rehvidega. Kaheksandalt kohalt startinud Vips esialgu kõrgesse mängu ei sekkunud, kuid sõidu edenedes läksid ees olnud sõitjad järgemööda boksi, mistõttu tõusis eestlane 13. ringiks liidrikohale.
Vipsi edu teda jälitanud Jehan Daruvala (Prema) ees oli järgnevate ringide vältel kaks-kolm sekundit, ent 23. ringil siirdus eestlane boksi rehve vahetama ning Daruvala asus võistlust juhtima. Boksipeatus Vipsil ideaalselt ei õnnestunud, sest parema tagarehvi vahetamisega läks tiimil liiga palju aega ja rajale naastes langes ta 12. kohale.
Pehmed rehvid aga tegid Vipsi konkurentidest märksa kiiremaks ning paari ringiga tõusis ta kuuendale kohale, kus ta püsis kuni võistluse lõpuni. Võitjaks tuli ameeriklane Logan Sargeant (Carlin), kes teenis vormel-2 sarjas oma esimese võidu. Teise koha pälvis Theo Pourchaire (ART) ja kolmandana lõpetas Sargeanti tiimikaaslane Liam Lawson.
Sarja üldarvestuses paikneb Vips 59 punktiga kuuendal kohal. Järgmine etapp sõidetakse järgmisel nädalal Austrias.
POINTS! POINTS! POINTS!
The top ten from Silverstone's Feature Race #BritishGP #F2 pic.twitter.com/Ju2XRE95nf
— Formula 2 (@Formula2) July 3, 2022 | Vips lõpetas Silverstone'i põhisõidu punktikohal | https://sport.err.ee/1608646756/vips-lopetas-silverstone-i-pohisoidu-punktikohal | Pühapäeval sõideti Silverstone'i ringrajal vormel-2 sarja seitsmenda etapi põhisõit, milles Jüri Vips (Hitech) saavutas kuuenda koha. |
0:2 kaotusseisust välja rabelenud Eesti koondise resultatiivseim oli koguni 30 punkti (+15) toonud Nora Lember, Karlotta Kattai lisas 12 (+1) ja Sonja Siimson 11 punkti (+0). Slovakkia edukaim oli rünnakul 14 punktiga (+9) Alexandra Fricova, vahendab Volley.
Statistiliste näitajate poolest olid mõlemad naiskonnad väga võrdsed – vastuvõtul oli napilt parem Eesti (39% vs 38%), rünnakuid lahendasid mõlemad 32-protsendiliselt, blokis oli 7-5 parem Slovakkia ja servil lõi Slovakkia 12 ning Eesti üheksa ässa.
Pühapäeval on eestlannade vastaseks Hispaania. Mängu näeb otsepildis siit (tuleb registreeruda).
Eesti koondise mängud turniiril:
1. juuli kell 17.00 Eesti – Holland 0:3 (16:25, 13:25, 18:25)
2. juuli kell 20.00 Eesti – Slovakkia 3:2 (19:25, 15:25, 25:22, 25:18, 15:13)
3. juuli kell 20.00 Hispaania – Eesti | Raskest seisust välja tulnud U-19 koondis alistas Lemberi 30 punkti toel Slovakkia | https://sport.err.ee/1608646708/raskest-seisust-valja-tulnud-u-19-koondis-alistas-lemberi-30-punkti-toel-slovakkia | Eesti neidude U-19 võrkpallikoondis avas EM-valiksarja kolmandas ringis võiduarve, kui sai väga põnevas kohtumises 3:2 (19:25, 15:25, 25:22, 25:18, 15:13) võidu Slovakkia üle. |
Pärast Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse otsustas Jokerit KHL-ist lahkuda. Tuleval hooajal Jokerit üheski liigas kaasa ei tee, kuid nad taotlevad Soome kõrgliiga litsentsi, et 2023/24 hooajast liigaga taas liituda. Klubi praegune omanik ja tegevjuht on Jari Kurri. Selännest saab meeskonna kaasomanik, kuid suurosalus jääb endiselt Kurrile.
"Olukord tundub lootusrikas. Ametlik teadaanne tuleb lähinädalatel, enne peame mõned asjad veel paika panema," sõnas Selänne Iltalehtile. "Selle tehingu juures on minu jaoks väga palju positiivset ja olen väga põnevil, et Jokerit naaseb Soome kõrgliigasse. See on uue ajastu algus." Tehingu summat Selänne avaldama ei soostunud.
Jokerit loodi 1967. aastal ning 1990ndatel aastatel tõusis klubi Soome kõrgliiga tippu. Sealjuures mängis tõusus suurt rolli ka Selänne, kes hakkas peagi tegusid tegema ookeani taga NHL-is. Möödunud kümnendil müüs klubi endine omanik Hjallis Harkimo osaluse Venemaa ärimeestele Gennadi Timtšenkole ning Arkadi, Boris ja Roman Rotenbergile, pärast mida liitus Jokerit KHL-iga.
Eelmisel hooajal kuulus Jokeriti ridadesse ka Eesti koondislane Kristjan Kombe, kes tegi kaasa kolmes KHL-i kohtumises ja viskas ka ühe värava. | Soome jäähokilegend soetab KHL-ist lahkunud klubis osaluse | https://sport.err.ee/1608646726/soome-jaahokilegend-soetab-khl-ist-lahkunud-klubis-osaluse | Soome jäähokikoondisega olümpiamängudelt neli ja MM-idelt kaks medalit võitnud Teemu Selänne avaldas, et temast saab Helsingi Jokeriti kaasomanik. |
Lühikese proloogi võitis hollandlane Tim van Dijke (Jumbo-Visma) ajaga 2.42, mis teeb keskmiseks kiiruseks ligi 51 km/h. Teise aja välja sõitnud poolakas Marceli Boguslawski (HRE Mazowsze Serce Polski) kaotas võitjale ühe ning Laas kahe sekundiga.
"Väga raske proloog oli, kindlasti soosis see rada sprintereid. Ma olen õnnelik oma soorituse üle, usun, et tegin hea sõidu. Sibiu Cycling Tour on avavõistluseks minu hooaja teisele poolele, sestap on tore tunne seda pjedestaalikohaga alustada. Ootame põnevusega järgmiseid etappe ja loodame eelmise aasta edu korrata," ütles Laas finišis.
Mullu pälvis velotuuri üldvõidu Laasi meeskonnakaaslane Giovanni Aleotti, kes alustas tänavu velotuuri 41. kohaga, kaotades võitjale 11 sekundiga. Laas alustas mullu proloogi teise kohaga ning lõpetas velotuuri kokkuvõttes 139. positsioonil. Pühapäeval ootab rattureid ees 206,9-kilomeetrine etapp, mille jooksul koguneb ligi 4000 tõusumeetrit. | Martin Laas alustas velotuuri Rumeenias kolmanda kohaga | https://sport.err.ee/1608646705/martin-laas-alustas-velotuuri-rumeenias-kolmanda-kohaga | Rumeenias alanud Sibiu Cycling Touri avapäeval sõidetud 2,3-kilomeetrisel proloogil saavutas Martin Laas (Bora-Hansgrohe) kolmanda koha. |
Viis Soomaa kodu avavad oma uksed, et pakkuda head ja paremat ning kostitada külalisi muhedate lugude ja tegemistega. Päeva mahub suvist meelelahutust ja ka õhtune programm. Botaanik ja ökoloog Anneli Palo kõneleb teemal "Kuidas mäletab mets?" Tipu looduskooli õuel. Muusikapaladega esineb Argo Vals.
Kohvikud on avatud Sandra külas Käära talus; Tipu külas, Tipu looduskooli hoovis; Soomaa külastuskeskuses Tõramaal; Sillaotsa talus ja Soomaa puhkekülas Riisa külas.
Kodukohvikud on avatud kell 11-16. "Soomaalasele külla" kohvikutepäeva korraldatakse juba viiendat aastat. | Soomaa rahvuspargi kodukohvikute päev kutsub loodusesõpru külla | https://menu.err.ee/1608646714/soomaa-rahvuspargi-kodukohvikute-paev-kutsub-loodusesopru-kulla | 3. juulil toimub Soomaa rahvuspargis kodukohvikute päev, kus saab nautida kohalikke maitseid, muusikat ja tutvuda kultuuripärandiga. Piletimüügist ja Tipu looduskooli kohvikust saadud tuluga toetatakse Tipu koolimaja säilimist. |
Meistrite liiga eelturniirid peetakse Eestis, Šveitsis, Poolas, Armeenias, Kreekas, Saksamaal, Austrias ja Albaanias 23.-28. augustini ning põhiturniirile pääsevad kaheksa alagrupi võitjad.
Tallinna FC Cosmose vastased selguvad 7. augustil Nyonis toimuval loosimisel, kus peale nende on loosipottides veel 31 madalama asetusega meeskonda. Otse põhiturniirile pääsesid lisaks tiitlikaitsjale Barcelonale veel 15 meeskonda.
Barca sai oma neljanda saalijalgpalli Meistrite liiga tiitli maikuus, kui Riias toimunud finaalturniiril alistati poolfinaalis lisaajal 5:4 Lissaboni Befica ja finaalis oldi 4:0 parem teisest Lissaboni klubist Sporting CPst, revašeerides sellega hooaeg varem finaalis saadud 3:4 kaotuse.
Tallinna FC Cosmos tuli klubi ajaloos kolmandat korda meistriks, kui finaalseerias alistati tiitlikaitsja Viimsi FC Smsraha mängudega 3:2 (4:5, 4:3, 6:2, 5:3 (l.a), 8:0).
Kolmas kord Eestis
Eestis on Meistrite liiga eelturniiri peetud kahel korral ja mõlemal turniiril on Viimsi FC Smsrahal jäänud napilt edasipääsust puudu.
2019. aasta 28.-31. augustini Tallinnas Kalevi spordihallis toimunud turniiril viigistas FC Smsraha avavoorus 5:5 (2:2) Prantsusmaad esindanud Toulon Elite meeskonnaga, teises voorus alistati 7:2 (2:0) KF Tirana (Albaania) ja kolmandas voorus võideti 3:1 (2:0) Kampuksen Dynamot (Soome). Eesti klubi sai etapil teise koha. Edasi pääses sama palju punkte, kuid paremat väravate vahet (+12 vs +7) omanud Toulon Elite. Prantslased suutsid avakohtumises Viimsi vastu viimase kahe minutiga lüüa kaks väravat ja viigistada seisu 5:5, kusjuures viigivärava lõid külalised eelviimasel sekundil.
Eelmisel aastal 21.-24. augustini Viimsi kooli spordikompleksis peetud Meistrite liiga eelturniiril tekkis kolme meeskonna vahel nn surnud ring. Hammarby IFF (Rootsi), JB Futsal Gentofte (Taani) ja Viimsi Smsraha kogusid kõik kuus punkti, kuid omavaheliste mängude väravate vahe oli rootslastel +1, taanlastel 0 ja eestlastel -1. Eesti klubi kaotas avavoorus 1:3 Hammarbyle, teises voorus võideti 11:1 turniiril kõik kohtumised kaotanud Belfasti Spartat ja turniiri viimases mängus alistati 1:3 kaotusseisust 4:3 Gentofte, aidates selle tulemusega põhiturniirile Hammarby meeskonna.
Turniiril osaleb 56 meeskonda
7. juulil loositakse nii eel- kui ka põhiturniiri alagruppide koosseisud. Võistluste 22. hooajal osaleb turniiril 52 riiki 56 meeskonnaga, kaks klubi on õigus välja panna neljal riigil: Hispaanial, Portugalil, Kasahstanil ja Horvaatial. 24 kõrgeima koefitsiendiga meeskonda pääsevad 25.–30. oktoobrini toimuvasse põhivooru.
Ülejäänud 32 meeskonda alustavad eelvoorus, mis kestab 23.-28. augustini, ja eelvoorust saavad edasi kaheksa alagrupi võitjad.
1. loosipott, võõrustajad
Futsal Mineva (SUI, 1. tugevusgrupp)
Piast Gliwice (POL, 1.)
Yerevan (ARM, 1.)
Doukas (GRE, 1.)
Stuttgart (GER, 2.)
Fortuna Wiener Neustadt (AUT, 2.)
FC Cosmos Tallinn (EST, 3.)
Tirana Futsal (ALB, 3.)
2. loosipott, 4. tugevusgrupi meeskonnad
Istanbul Şişli (TUR)
Futsal Club Cardiff (WAL)
Technion Haifa (ISR)
Amigo Northwest (BUL)
Europa (GIB)
Folgore (SMR)
Belfast United (NIR)
Ísbjörninn (ISL)
3. loosipott, 3. tugevusgrupi meeskonnad
Örebrö (SWE)
Nistru Chişinău (MDA)
Petro-w (LVA)
PYF Saltiers (SC)
Encamp (JA)
Vesteralen Futsal (NOR)
4. loosipott, 2. tugevusgrupi meeskonnad
London Helvecia (ENG)
Loznica-Grad 2018 (SRB)
Titograd (MNE)
Blue Magic FC Dublin (IRL)
APOEL (CYP)
5. loosipott, 1. tugevusgrupi meeskonnad
Kampuksen Dynamo (Soome)
Georgians (GEO)
JB Futsal Gentofte (DEN)
Lučenec (SVK)
Differdange (LUX) | Tallinnas toimub saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniir | https://sport.err.ee/1608646717/tallinnas-toimub-saalijalgpalli-meistrite-liiga-eelturniir | UEFA otsusel toimub augustikuus Tallinnas Kalevi spordihallis UEFA Meistrite liiga üks eelturniiridest, kus Eestit esindab kevadel meistriks tulnud Tallinna FC Cosmos. |
BBC sõnul tahab Cristiano Ronaldo, et Manchester United laseks tal klubist lahkuda, kui United saab suvel tema eest sobiva pakkumise. 37-aastane Ronaldo naases eelmisel suvel Unitedi ridadesse ning oli meeskonna parim väravakütt. Hooaja jooksul lõi Ronaldo kõikide sarjade peale 38 kohtumisega 24 väravat.
Ronaldo leping Unitediga kestab veel aasta ja klubil on seda võimalik aasta võrra pikendada, kuid portugallane tunneb, et eelmine hooaeg oli suur pettumus ning eelkõige soovib ta mängida Meistrite liigas. United lõpetas tänavu Inglismaa kõrgliigas kuuendal kohal, mistõttu osalevad Punased Kuradid eeloleval hooajal hoopis Euroopa liigas. Ühtlasi tekitas Ronaldole vastakaid tundeid ka asjaolu, et klubi kaptenipaela kandis kaitsja Harry Maguire, kellel oli pehmelt öeldes keeruline hooaeg.
Eelmisel nädalal kohtus Ronaldo agent Jorge Mendes Londoni Chelsea uue omaniku Todd Boehlyga ning väidetavalt uuris Boehly võimalust, kuidas tuua Ronaldo Chelsea ridadesse. Lisaks kõrgliiga rivaalile tunnevad Ronaldo teenete vastu huvi ka Müncheni Bayern ja Napoli.
Ronaldo peaks järgmisel nädalal naasma klubi juurde hooajaeelsetele treeningutele ja eeldatavasti osaleb ta nende hooajaeelsel tuuril Tais ja Austraalias.
The Athletic kirjutab, et Barcelona president Joan Laporta ei taha sel suvel maha müüa poolkaitsjat Frenkie de Jongi. Manchester United on viimastel nädalatel pidanud läbirääkimisi Barcelonaga, et tuua hollandlane Inglismaale. Barcelona peab oma kehva rahalise olukorra tõttu sel suvel mängijaid müüma, kuid laupäeval andis Laporta mõista, et de Jong pole müügiks.
"On mitmeid klubisid, kes teda tahavad, mitte ainult United. Me ei kavatse teda müüa, ta tahab siia jääda. Paljud eksperdid peavad Frenkiet üheks parimaks poolkaitsjaks maailmas. Oleme väga õnnelikud, et ta kuulub meie klubisse. Teen endast kõik oleneva, et Frenkie siia jääks, aga selleks peame tema palka korrigeerima," sõnas Laporte.
Barcelonal on Hispaania kõrgliiga palgapiirangute tõttu mängijate registreerimise osas raskusi. Näiteks on klubiga nõustunud liituma Andreas Christensen ja Franck Kessie, kuid Barcelona ei saa kumbagi neist oma meeskonda lisada enne, kui klubi oma palgakulu vähendab. | Manchester United sai ühe päevaga kaks halba uudist | https://sport.err.ee/1608646696/manchester-united-sai-uhe-paevaga-kaks-halba-uudist | Inglismaa meedia kirjutab, et viiel korral maailma parimaks jalgpalluriks valitud Cristiano Ronaldo soovib Manchester Unitedist lahkuda. Barcelona president Joan Laporta avaldas laupäeval, et klubi ei kavatse mitte mingil juhul loobuda poolkaitsja Frenkie de Jongi teenetest, keda on sel suvel kõige enam seostatud üleminekuga Manchester Unitedisse. |
Räppo ujus sprindidistantsil 750 meetrit ajaga 9.08, sõitis 20 km rattaga 26.54 ning jooksis viis kilomeetrit, mis reaalsuses oli küll veidi pikem, ajaga 17.11. Koguaeg 54.16 andis Räppole 68 mehe konkurentsis 16. koha.
"Tulemuse poolest jällegi üks mu parimaid võistlusi ja olen seepärast pigem rahul. Kogu nädal tundsin ennast veidi haiglasena ja väsinuna, mistõttu ei olnud ma stardi eel kuigi enesekindel. Võtsin endale eesmärgiks oma grupi ees rattalt maha tulla, et oleks lootust kõrgesse mängu sekkuda. Kahjuks oli aga grupp jällegi suur ning enesekindlust nappis, et ette trügida. Ka jooksus ei olnud kordagi mõnus – tundus nagu üks käik on puudu. Pigem halva enesetunde pealt sain siiski ühe oma paremaid tulemusi," ütles Räppo peale võistlust.
Esikoha teenis hispaanlane Sergio Baxter Cabrera ajaga 53.27. Suurbritannia triatleedid Jack Willis ja Thomas Bishop kaotasid talle vastavalt seitsme ja 11 sekundiga.
Naiste hulgas sai Kivioja 18. koha, ujudes 750 meetrit ajaga 10.00, sõites rattaga 20 kilomeetrit ajaga 30.36 ja joostes viis kilomeetrit ajaga 19.35. Eestlanna koguajaks mõõdeti 1:01.23. "Jään oma võistlusega rahule. 18. koht ei tundu võib-olla esialgu nagu suur saavutus, aga minu jaoks on see suur võit, sest tundsin üle pika aja, et suutsin maksimaalselt pingutada," ütles Kivioja.
"Ujumine oli minu kohta hea, aga esimese vahetusalaga kaotasin teistega kontakti, kui ei saanud jalgu kohe kingadesse. Seejärel võttis mul natuke aega, et ennast käima saada, aga üldiselt tundsin ennast rattas väga tugevalt. Distantsi lõpuks jõudsin sellele grupile, kellest alguses maha jäin, päris lähedale. Jooksuga võib samuti rahule jääda, sest kaotus esimestele ei olnud väga suur. See võistlus oli minu jaoks igatahes positiivne kogemus ja sain enesekindlust tagasi," lisas Kivioja.
Naiste seas pälvis esimese koha prantslanna Mathilde Gautier ajaga 59.12. Suurbritannia triatleedid Sophie Alden ja Olivia Mathias kaotasid talle vastavalt seitsme ja 21 sekundiga. | Kivioja ja Räppo pääsesid Euroopa karikaetapil 20 parema sekka | https://sport.err.ee/1608646678/kivioja-ja-rappo-paasesid-euroopa-karikaetapil-20-parema-sekka | Hollandis Holtenis peetud triatloni Premium Euroopa karikasarja etapil pälvis Henry Räppo meeste seas 16. ja Kaidi Kivioja naiste hulgas 18. koha. |
Kohtumise ainus värav sündis 54. minutil, kui Daniil Kuraksin suunas Sergei Zenjovi tsenderdusest tulnud palli peaga Legioni väravasse. Võiduga tõusis 50 punkti kogunud Flora taas Premium liiga liidriks, ühe kohtumise rohkem pidanud Levadia jääb neist kahe punkti kaugusele. Legion paikneb 10 punktiga üheksandal kohal.
Pärnu Vaprus ja Tartu Tammeka mängisid 1:1 viiki. Henri Välja viis Tammeka 11. minutil juhtima, kuid teise poolaja alguses viigistas seisu Ronaldo Tiismaa tabamus. Tammeka hoiab 18 punktiga liigatabelis kuuendat kohta, Vaprus on kaheksa punktiga kümnendal ehk viimasel kohal.
Narvas läksid vastamisi kohalik Trans ja Paide Linnameeskond, kes mängisid 1:1 viiki. 79. minutil realiseeris Transi eest penalti Deniss Dedetško, ent Paidele päästis viigipunkti Deabease 90. minuti värav. Paide on 33 punktiga liigatabelis neljandal kohal, Trans hoiab 14 punktiga seitsmendat kohta.
Pühapäeval lähevad Sportland Arenal vastamisi Nõmme Kalju ja FC Kuressaare. Kohtumisele on võimalik kaasa elada ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel, otseülekanne algab kell 16.45. | Flora läks Legioni alistamisega Premium liiga liidriks | https://sport.err.ee/1608646486/flora-laks-legioni-alistamisega-premium-liiga-liidriks | Jalgpalli Premium liigas oli laupäeval kavas kolm kohtumist. Tallinna FC Flora alistas võõrsil 1:0 Tallinna Legioni ning tõusis taas liiga liidriks. |
Pärast kevadist stabiilsust tõusid juunis energiahinnad Aasias hüppeliselt.
"Kui me vaatame näiteks Aasias LNG hindasid, siis võrreldes maiga on hinnakasv olnud juba 54 protsenti. Kui vaatame aasta tagust juunikuud, siis on hind kasvanud 2,8 korda," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Mertsina ütleb, et osalt on põhjuseks pandeemiajärgne majanduse elavnemine, kuid ka kuum ilm. Näiteks võib tuua Tokyo, mida on räsinud juuni kohta kõige palavam kuumalaine linna ajaloos. Kuumust kirjeldas Tokyos elav ettevõtja Raul Allikivi.
"See temperatuur Tokyos on olnud 37 kraadi ümber. Siin linnadžunglis, kus see kuumus läheb sinna tumedasse asfaldisse ja altpoolt üles õhkub on see üsna ebameeldiv," sõnas Aliikivi.
Jaapanis on kliimaseadmed levinumad kui Eestis ja see toob Allikivi sõnul kaasa suvel hüppelise elektri tarbimise. "Praegu samamoodi on Jaapani valitsus soovitanud piirata tubade ülejahutamist. Seda kartusest, et linna elektrivõrk ei pruugi vastu pidada. Soovitatakse konditsioneerid sättida 28 kraadi peale, mis ei ole eriti madal tegelikult," rääkis ta.
Kuid kui jaapanlased veel suudavad kallimat hinda energia eest maksta, siis vasemate Aasia riikide jaoks on kriis tõsisem. India on esimest korda 2015. aastast saati asunud taas kivisütt importima. Jaanipäeva paiku ütles Sri Lanka peaminister, et riigi majandus on täielikult kokku varisenud – inflatsioon on pea 40 protsenti ning riik piirab kütusemüüki.
Kuna riigid ostavad praegu varusid talveks ette, kerkivad Tõnu Merstina sõnul energiahinnad suvega tõenäoliselt veel edasi.
"Euroopa on praegu massiivselt suurendamas oma gaasivarusid just läbi LNG tarnete. Sel aastal on Euroopa ostnud LNG-d 60 protsenti rohkem kui aasta tagasi," rääkis Mertsina.
Osa sellest tootmisvõimekusest läks varem Aasias tarbimisele, nüüd peavad talvevarude nimel Euroopa ja Aasia riigid võidu üksteist üle pakkuma. | Aasia peab LNG talvevarude nimel rinda pistma gaasinäljas Euroopaga | https://www.err.ee/1608646672/aasia-peab-lng-talvevarude-nimel-rinda-pistma-gaasinaljas-euroopaga | Aasia riikides süveneb energiakriis – turul on saada piiratud arv energiakandjad ja Euroopa pakub Aasiat üle. Lisaks kergitab Aasias hinda koroonajärgne nõudluse kasv ning kuumalaine tõttu kõrgem tarbimine. |
Nadalil kulus veidi vähem kui kaks tundi, et esimeses omavahelises kohtumises alistada 6:1, 6:2, 6:4 tulemusega itaallane Lorenzo Sonego (ATP 54.). "See oli ilmselt minu parim mäng siin turniiril. Suutsin oma taset tõsta, nii et olen selle üle üliõnnelik. Tegin võrreldes teiste päevadega mitmeid asju paremini, näiteks mängisin agressiivsemalt ja käisin rohkem võrgus," rääkis Nadal pärast matši, vahendab ATP.
Tänavusel hooajal 33. võidu teeninud Nadal kohtub neljandas ringis hollandlase Botic van de Zandschulpiga (ATP 25.), kes sai kolmandas ringis 7:5, 2:6, 7:6 (7), 6:1 jagu Richard Gasquet'st (ATP 69.). Nadal ja van de Zandschulp kohtusid ka Prantsusmaa lahtiste kolmandas ringis ning tookord jäi peale Nadal skooriga 6:3, 6:2, 6:4.
Nick Kyrgios pääses esimest korda pärast 2016. aastat Wimbledonis neljandasse ringi, kui ta sai 6:7 (2), 6:4, 6:3, 7:6 (7) jagu neljanda asetusega Stefanos Tsitsipasest. Ühtlasi teenis Kyrgios oma esimese võidu slämmiturniiril esikümne mängija üle pärast 2015. aasta Wimbledoni kolmandat ringi, kui ta oli parem kanadalasest Milos Raonicist.
"Ausalt öeldes tundsin end favoriidina, sest mängisin tema vastu paar nädalat tagasi. Teadsin, et see saab olema raske matš. Ta on kuradima hea mängija, aga mul oli tema jaoks valitud õige taktika. Ilmselt tõi see mulle edu," sõnas Kyrgios pärast matši. Neljandas ringis mängib Kyrgios ameeriklase Brandon Nakashimaga (ATP 56.), kes võttis kolumblase Daniel Elahi Galani (ATP 109.) vastu 6:4, 6:4, 6:1 võidu. | Nadal pääses kindlalt neljandasse ringi, Tsitsipas langes konkurentsist | https://sport.err.ee/1608646669/nadal-paases-kindlalt-neljandasse-ringi-tsitsipas-langes-konkurentsist | Wimbledoni tenniseturniiril on meeste üksikmängus selgunud 16 parimat. Teiste seas pääsesid laupäeval neljandasse ringi maailma edetabeli neljas reket Rafael Nadal ja Stefanos Tsitsipasest (ATP 5.) jagu saanud Nick Kyrgios (ATP 40.). |
Otse põhiturniirile pääsenud eestlannad said A-alagrupis ühe võidu ja ühe kaotuse. Avakohtumises alistati 2:0 (21:19, 22:20) Tšiili paar Maria Pilar de Mardones – Natalia del Carmen, ent seejärel tuli tasavägises mängus tunnistada Itaalia duo Claudia Scampoli – Margherita Bianchini 2:1 (21:16, 18:21, 15:6) paremust, vahendab Volley.
Alagrupi teine koht tähendas pääsu 12 parema sekka, kus oli vastaseks taas Itaalia paar Pelloia – Mattavelli. Selle kohtumise võitsid itaallannad tulemusega 2:0 (21:15, 21:16), liikudes seega veerandfinaali. MK-etapi tulemusi on võimalik vaadata siin.
Juba järgmisel nädalal mängivad Hollas – Soomets taas Futures taseme MK-etapil Itaalias Lecces, kus alustavad kvalifikatsioonist. | Hollase ja Soometsa teekond MK-etapil Itaalias lõppes 12 parema seas | https://sport.err.ee/1608646438/hollase-ja-soometsa-teekond-mk-etapil-itaalias-loppes-12-parema-seas | Eesti parim naiste rannavolleduo Heleene Hollas ja Liisa Soomets mängisid sel nädalal Futures taseme MK-etapil Itaalias Giardini-Naxosel. Eestlannad läbisid edukalt alagrupifaasi, ent pidid järgmises ringis tunnistama vastaste paremust. |
Välisminister Urmas Reinsalu nimetas teisipäeval sotsiaalmeedia postituses provokatiivseks sammuks teadet ilutulestiku korraldamise kohta Vene Föderatsioonis Tallinna taasokupeerimise 75. aastapäeval septembrikuus, ning palus ministeeriumil Vene suursaadiku välja kutsuda.
"Teine maailmasõda tähendas Eesti Vabariigile nii natsliku Saksamaa kui Nõukogude Liidu okupatsiooni. 1944. aastal Saksa vägede lahkumise järel astus Tallinnas ametisse põhiseaduslik Eesti Vabariigi valitsus. Tallinna taasokupeerimise tähistamine saluudiga pidupäevana ei ole aktsepteeritav," kirjutas Reinsalu (Isamaa).
Urmas Reinsalu pressikonverentsil Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"Palun välisministeeriumil puutuvalt sellesse sammu kutsuda välja suursaadik ning väljendada protesti Vene Föderatsiooni suursaatkonnale Tallinnas." Välisminister lisas, et Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse katkematus on alus meie riiklusele nii täna kui homme. "See samm on ümmarguse aastapäeva mõttes seda küünilisem, et tänavu on ka Molotov-Ribbentropi pakti 80. aastapäev."
Nõukogude väed jõudsid 22. septembril 1944. aastal Tallinna, kust Saksa väed olid selleks ajaks lahkunud. Pika Hermanni tornis lehvis siis sinimustvalge lipp ning ametis oli Otto Tiefi valitsus.
Nõukogude armee veteranid ja osa venekeelsest elanikkonnast tähistab 22. septembril Tallinna Saksa okupantidest vabastamise aastapäeva.
Moskvas korraldatakse 2019.-2020. aastal Nõukogude kangelaslinnade ja Euroopa riikide pealinnade vabastamise puhul 17 pidusaluuti.
2019. aastal lastakse Moskvas aupauke veel Bresti (28. juuli), Kaunase (1. august), Chișinău (24. august), Bukaresti (31. august), Tallinna (22. september), Riia (13. oktoober) ja Belgradi (20. oktoober) vallutamise puhul. 2020. aastal tähistatakse Varssavi (17. jaanuar), Budapesti (13. veebruaril), Bratislava (4. aprillil), Viini (13. aprillil), Berliini (2. mail) ja Praha (9. mail) vallutamist.
Tänavu on Moskvas olnud saluut juba Odessa (10. aprill), Sevastopoli (10. mai) ja Minski (3. juuli) tagasivallutamise puhul. | Välisministeerium kutsus protestiks saluudi vastu välja Vene saatkonna esindaja | https://www.err.ee/959828/valisministeerium-kutsus-protestiks-saluudi-vastu-valja-vene-saatkonna-esindaja | Välisministeerium kutsus kolmapäeval välja Venemaa suursaatkonna esindaja ning avaldas protesti seoses ilutulestiku korraldamisega Moskvas 22. septembril. |
Saatejuht on Rain Kooli.
"Otse uudistemajast" algab portaalis ERR.ee kolmapäeval kell 11 ja seda saab hiljem järelvaadata. | "Otse uudistemajast" kolmapäeval kell 11: Soome poliitika ja EL-i eesistumine | https://www.err.ee/959753/otse-uudistemajast-kolmapaeval-kell-11-soome-poliitika-ja-el-i-eesistumine | Veebisaate "Otse uudistemajast" külaline on sel kolmapäeval Soome saatkonna pressinõunik ja ajakirjanik Hannele Valkeeniemi, kellega tuleb muu hulgas juttu Soome uue valitsuse poliitikast, Euroopa Liidu eesistumise plaanidest, pagulastest, kliima soojenemisest ning Eesti ja Soome valitsuste poliitilisest lahkukasvamisest. |
Suvemängudel võtavad üksteiselt mõõtu kohalike omavalitsuste võistkonnad.
Tänavuste mängude kavas on kokku 25 spordiala. Traditsiooniliste kergejõustiku või tõstmise kõrval mahuvad programmi näiteks discgolf, mälumäng ja köievedu.
Eestimaa suvemängude korraldamise taga on Eestimaa Spordiliit Jõud. Tartu võõrustab mänge esimest korda.
"Ta on pigem suunatud territoriaalsele põhimõttele, et tugevdada oma kodukoha – linna või valla – ühtsustunnet. See on sellepärast eriline võistlus, et tullakse oma koduvalda või kodulinna esindama ja praktiliselt saavad tulla kõik – nii tipud kui igapäevased harrastussportlased. Mida väiksem on omavalitsus, seda suurem on kodukohatunne. Pigem on keerulisem just suurtel linnadel või suurematel omavalitsustel, kellel nii-öelda komplekteerimine ongi päris suur töö," rääkis Eestimaa Spordiliit Jõudi peasekretär Tarmo Volt Vikerraadiole.
"Arvestus on pigem see, et see annab võimaluse autasustada ja mõõtu võtta teiste omavalitsustega. See pole eesmärk omaette, aga elu on näidanud, et see on vajalik ja meil selguvad ka keerulise punktiarvestusega Eesti paremad maakonnad ja Eesti paremad omavalitsused kahes grupis. On suurematel võimalused ja ka väiksematel."
Eestimaa suvemängudel on oma kodukohta varasemalt esindanud ka mitmed maailmatasemel sportlased, sealhulgas Gerd Kanter. Kui tänavusele kergejõustiklaste stardinimekirjale pilk peale visata, siis jäävad silma tõkkejooksja näiteks Jaak-Heinrich Jagor ja maailma odaviskeparemikku kuulunud Risto Mätas. Tuntud nimesid on aga veel.
"Näiteks osaleb ka Aleksander Tammert, Karl Lumi, Kristjan Rosenberg, Tanel Laanmäe ja ka näiteks Andrus Värnik. Eestis on enamik sportlasi mingil määral nende erinevate mängudega kokku puutunud ja meil on alati hea meel kui ka need tipud tulevad ja annavad mängudele oma panuse," lisas Tarmo Volt.
Üritus omab seekord ka rahvusvahelist mõõdet. "Üle vabariigi tuleb kokku ligemale 4000 sportlast. Lisaks on need mängud äratanud huvi rahvusvahelisel tasandil ja siin tuleb külalisi ka mujalt riikides. Eksootilisemad riigid, kes tulevad väikese delegatsiooniga, on Valgevene ja Kasahstan. Nende mängude loosungiks on sel aastal "Terve Eesti spordib" ja eks ta sai tuletatud meie enda Tartu linna logost "Terve Tartu." Terve Tartu võõrustab kogu Eestit ja sellest tulenevalt terve Eesti spordib ja ma usun, et sellest tuleb tore spordifestival," rääkis Tartu linna sporditeenistuse juht Veljo Lamp.
Eestimaa suvemängud toimuvad 12.–14. juulini ehk täpselt samadel kuupäevadel, kui Lõuna-Eestis kihutavad Rally Estonia raames WRC-sarja tipp-piloodid, sealhulgas Ott Tänak. Seega peab Tartu samaaegselt võõrustama kahte väga suurt spordiüritust.
"Loomulikult me ei planeerinud seda, et kaks suurt üritust satub kokku. Eks ta oli mõnes mõttes juhuste kokkulangevus ja Eestimaa suvemängud olid lepitud kokku juba kaks aastat tagasi. Rallil sõltust see rahvusvahelisest kalendrist ja nii nad sattusid kogemata ühele ajale, aga ma usun, et sellest olenemata saame me siin linnaruumis kenasti hakkama ja pigem me isegi täiendame üksteist," usub Veljo Lamp.
"Reede õhtul, kui need avamised on ära olnud, on ühiskontsert, kus Tartu linn, Rally Estonia korraldustoimkond, Eestimaa suvemängude ja ka triatloni korraldustoimkond on koos planeerinud teha suure ja tasuta ühiskontserti kõigile külalistele ja linnakodanikele." | Tänavustel Eestimaa suvemängudel osalevad teiste seas ka Tammert ja Värnik | https://sport.err.ee/959919/tanavustel-eestimaa-suvemangudel-osalevad-teiste-seas-ka-tammert-ja-varnik | Reedest pühapäevani leiavad Tartus ja Tartumaal aset 15. Eestimaa suvemängud. Tegemist on spordialade kompleksvõistlusega, mis toimub nelja aasta tagant ja mida on järjepidevalt korraldatud juba 1959. aastast. |
Tabeliliider FC Flora on senise üheksa kohtumisega kogunud 27 punkti, Lootos hoiab viie punktiga kaheksandat kohta. Naiskonnad kohtusid omavahel viimati aprilli lõpus, kui Flora sai kirja 7:1 võidu.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Kuramuse raske mäng tuleb peale puhkust Floraga. Aga ikka tuleb naiskondadele mänguaja muudatusega vastu tulla."
Kaitsja Kätlin Vassil: "Tulevas mängus Floraga üritame hoida enda taset ning pakkuda neile võrdväärset konkurentsi. Mäng tuleb kindlasti raske, kuid anname endast parima."
Flora abitreener Magnus Rosen: "Pärast põgusat pausi saab naiskonna suvetuur oma avapaugu Tilsi staadionil. Usutavasti saame noodivihiku ja helirea klappima ning vallutame edetabeli nii mõnegi suvehitiga."
Ründaja Maarja Saulep: "Pärast lühikest puhkust ootab meid ees sõit Tilsisse, kus kohtume Põlva Lootosega. Usun, et kõigil on akud laetud ning saame sellele kohtumisele ja ülejäänud hooajale vastu minna hea hooga."
Mängu peakohtunik on Kristjan Kattus, keda abistavad Thor Vaas ja Andrus Õun. Sissepääs kohtumisele on tasuta. | Meistriliiga nädalasiseses kohtumises lähevad vastamisi Lootos ja Flora | https://sport.err.ee/959920/meistriliiga-nadalasiseses-kohtumises-lahevad-vastamisi-lootos-ja-flora | Naiste jalgpalli meistriliiga kümnenda vooru kohtumises sõidab tiitlikaitsja Tallinna FC Flora külla Põlva FC Lootosele, kellega kohtutakse kolmapäeval, 10. juulil kell 19.00 Tilsi staadionil. |
Prantsuse parlamendi alamkojas peetud hääletusel toetas seadust 434 saadikut, vastu oli 33. Seaduse eeskujuks oli võetud mullu Saksamaal jõustunud reeglid. Kuuskümmend üheksa Prantsuse rahvasaadikut ei hääletanud.
Veebilehti, mis seadust ei järgi ja ei eemalda "ilmselgelt vihkavat" sisu, ähvardavad kuni 1,25 miljoni euro suurused trahvid.
Seadust hakatakse arutama nüüd parlamendi ülemkojas ehk senatis, mis võib sellesse muudatusi pakkuda.
Viimastel kuudel on veebilehed nagu Facebook ja YouTube teatanud sammudest pahatahtliku sisu vastu.
Mais Pariisis toimunud tippkohtumisel süüdistasid valitsused aga veebiplatvorme tegevusetuses, viidates Uus-Meremaal korraldatud mošeerünnakutele, millest tulistaja tegi Facebookis otseülekande. Videot jagati miljoneid kordi, hoolimata katsetest seda eemaldada.
"Me peame tagama, iseäranis kõige haavatavamate, inimeste turvalisuse ja kaitse internetis," ütles eelnõu koostanud mustanahaline seadusandja Laetitia Avia, kes on ise kannatanud internetiplatvormidel rassistliku tagakiusamise käes.
Kriitikute sõnul annab seadus platvormidele liiga palju võimu ja muudab nad sõnavabaduse kohtunikeks internetis.
Facebooki hinnangul ei pruugi 24 tunni piirang osutuda realistlikuks, kuna paljud postitused vajavad põhjalikku analüüsi ja otsuseid juriidilisest vaatevinklist.
Parlamendisaadikud vaidlesid eelmisel nädalal pikalt selle üle, mis on "ilmselgelt vihkav" sisu. | Prantsuse parlament kiitis heaks interneti vihakõne keelustava seaduse | https://www.err.ee/959894/prantsuse-parlament-kiitis-heaks-interneti-vihakone-keelustava-seaduse | Prantsuse parlamendisaadikud kiitsid teisipäeval heaks interneti vihakõne seaduse, mille järgi peavad sotsiaalmeediaplatvormid eemaldama solvava sisuga materjali 24 tunni jooksul ja looma kasutajatele vihakõne markeerimise uue funktsiooni. |
Otsus tugineb 2017. aasta kohtuasjale, mis anti sisse Columbia ülikooli Knight First Amendmenti instituudi poolt seitsme inimese nimel, kelle Trump oli Twitteris on kontolt @realDonaldTrump ära blokeerinud, kirjutab Wall Street Journal.
Kohtunik Barrington D. Parkeri hinnangul ei saa sotsiaalmeediat ametlikeks eesmärkideks kasutav kõrge riigiametnik, kes kasutajate arvamustega ei nõustu, neid blokeerida. | Kohus: Trump ei saa Twitteri kasutajaid blokeerida | https://www.err.ee/959918/kohus-trump-ei-saa-twitteri-kasutajaid-blokeerida | USA riiklik appellatsioonikohus märkis, et president Donald Trump ei saa Twitteri kasutajaid blokeerida, sest see rikub sõnavabaduse põhimõtet. |
Murrayl ja vaid loetud tunnid varem naiste üksikmängus võistlustules olnud Williamsil kulus Prantsusmaa-USA duo alistamiseks tund ja 38 minutit.
Kolmandas ringis lähevad Murray ja Williams vastamisi esimese asetusega Brasiilia-USA paariga Bruno Soarese ja Nicole Melichariga. Mullu tuli Melichar koos austerlase Alexander Peyaga Wimbledoni segapaarismängu võitjaks. | Võidukalt jätkavad Andy Murray ja Serena Williams jõudsid kolmandasse ringi | https://sport.err.ee/959913/voidukalt-jatkavad-andy-murray-ja-serena-williams-joudsid-kolmandasse-ringi | Wimbledoni slämmiturniiri segapaarismängus said Andy Murray ja Serena Williams juba teise võidu, kui alistas teises ringis 14. asetusega Fabrice Martini ja Raquel Atawo 7:5, 6:3. |
Laasma, kelle hooaja tippmargiks on juuni alguses Soomes visatud 62.56, sai Luzernis enda parimal katsel kirja 61.14 meetri pikkuse odakaare. Teistel kirja läinud katsetel viskas Laasma oda 57.05, 53.30 ja 55.35 meetrit.
Võistluse võitis Austraalia odaviskaja Barber Kelsey-Lee, kes sai enda viimasel katsel kirja 67.70 meetri pikkuse viske. Järgnesid valgevenelanna Tatsiana Haladovitš (66.18) ja sakslanna Christin Hussong (64.42). | Liina Laasma sai Luzernis kuuenda koha | https://sport.err.ee/959907/liina-laasma-sai-luzernis-kuuenda-koha | Šveitsis Luzernis peetud kõrgetasemelisel kergejõustikuvõistlusel sai ainsa eestlasena võistlustules olnud odaviskaja Liina Laasma kuuenda koha. |
Eesti meistrivõistluste esi- ja teises liigas Tarva kapteni kohustusi täitnud 32-aastane tagamängija lisab meeskonda üheaegselt nii kogemust kui ka täpset viskekätt.
Statistiliste näitajate poolest mahtus eelmisel hooajal 27 mängus rakverlaste eest väljakul käinud ja neis keskmiselt 21 minutit Kurg paremate hulka mitmes arvestuses. Kure keskmine punktisaak oli mullu 13,41, kaugvisete tabavus 42% (187/79) ning vabavisete tabavus 90% (50/45).
Meistriliiga debüüdi tegi Tartu korvpallikooli kasvandikust mängumees 2004. aastal Rakvere Palliklubi rivistuses. Algav hooaeg on tal Eesti meistriliigas arvult kaheteistkümnes.
Lisaks kodumaale on Mihkel Kurg teeninud korvpallurina leiba samuti Saksamaal. | Mihkel Kurg naaseb Rakvere Tarvaga meistriliigasse | https://sport.err.ee/959902/mihkel-kurg-naaseb-rakvere-tarvaga-meistriliigasse | Paar aastat tagasi suurest korvpallist loobumise mõtteid mõlgutanud Mihkel Kurg otsustas koos Rakvere Tarvaga kirjutada uue peatüki kohalikku korvpallilukku, naastes pärast kahte hooaega madalamatel liigatasanditel sama klubiga ka meistriliigasse. |
Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski välispoliitikanõunik Riina Kionka nimetati Euroopa Liidu saadikuks Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Varasemalt on juba teada, et välisministeeriumi Euroopa Liidu küsimuste asekantsler Matti Maasikas saab EL-i esinduse juhiks Ukrainas.
Teisipäeval avalikustatud 43 nime ja juba varasemalt kinnitatud kolme EL-i esinduse juhi hulgas on ainult neli Põhja-Euroopa riikide kodanikku - lisaks kahele eestlasele ka Rootsi välisministeeriumi diplomaat Hans Grundberg, kes nimetati EL-i delegatsiooni juhiks Jeemenis ja Soome diplomaat Sinikka Antila, kes saab EL-i esinduse uueks juhiks Namiibias.
Neli Visegradi riiki on valikus esindatud ühe ungarlase ja kahe poolakaga. Ungarlane Gábor Iklody sai EL-i esinduse juhiks Eritreas, poolakas Filip Grzegorzewski sai Euroopa majandus- ja kaubandusesinduse juhiks Taiwanil ja tema kaasmaalane Jacek Jankowski EL-i delegatsiooni juhiks Zambias.
Lisaks said Eestiga samal ajal liitunud riikidest ühe esinduse juhi koha Sloveenia ning kaks kohta Küpros.
Teisipäeval avalikustatud 46 esinduse juhi hulgas 23 on liikmesriikide diplmaadid, ülejäänud on Euroopa Liidu institutsioonides, valdavalt Euroopa Liidu välisteenistuses (EEAS) aalaliselt töötavad ametnikud.
Alates 2016. aasta 1. septembrist on Eesti diplomaat Aivo Orav töötanud Euroopa Liidu esinduse juhina Montenegros.
Euroopa Liidul on 143 esindust, mille hulgas on lisaks riikidele ka esindused tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide ja mõnede tunnustamata territooriumide juures. | Maasikas ja Kionka said Euroopa Liidu esinduste juhiks | https://www.err.ee/959898/maasikas-ja-kionka-said-euroopa-liidu-esinduste-juhiks | Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini kuulutas teisipäeval välja 43 diplomaati, kes asuvad sügisest juhtima EL-i esindusi välisriikides, teiste hulgas on ka kaks eestlast. |
Mäng algas kohe väga tormiliselt, sest 3. minutil põhjustas AIK kaitsja Robert Lundström penalti ja selle realiseeris Petros Avetisjan. Kurjakuulutaval 13. minutil läks seis rootslaste jaoks veel hullemaks, sest Lundström eksis teistki korda määruste vastu ja horvaadist kohtunik Duje Strukan saatis mehe duši alla, vahendab Soccernet.ee.
Külalised suutsid kümnekesi siiski kosuda ja 39. minutil Chinedu Obasi viigistas. Poolaja viimane sõna jäi siiski Ararat-Armeniale ja Avetisjanile, kes 45. minutil oma teise tabamusega kodumeeskonna uuesti ette viis.
Teiseks poolajaks vahetati Ararati poolel sisse Antonov, kes sai 90. minutil ka kollase kaardi, kuid väravaid rohkem ei nähtudki. Mets mängis AIK särgis tavapäraselt 90 minutit.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | AIK kehv algus jättis Metsa avavaatuse järel Antonovi vastu kaotusseisu | https://sport.err.ee/959896/aik-kehv-algus-jattis-metsa-avavaatuse-jarel-antonovi-vastu-kaotusseisu | Jalgpalli Meistrite liiga esimene kvalifikatsiooniring viis kohe vastamisi kaks Eesti koondislast. Ilja Antonov ja Ararat-Armenia jäid esimeses kohtumises Karol Metsa ja AIK vastu kodus 2:1 peale. |
Skvernelis ütles, et ta jätkab tööd, kuid valitsus peab olema tõhus ja mittepopulistlik ning lähtuma oma programmist.
"Rääkides valitsusest, see peab olema suuteline lahendama probleeme, ning ministrid peavad täitma läbipaistvuse, professionaalsuse ja usaldusväärsuse standardeid," sõnas ta.
Skvernelis teatas oma otsusest pärast kohtumist Leedu uueks presidendiks valitud Gitanas Nausedaga.
Peaminister lubas varem tagasi astuda, kui ta jääb presidendivalimistel kaotajaks, mis ka juhtus. Skvernelis sai valimiste esimeses voorus kolmanda koha.
Pärast valimisi osales peaminister kõnelustel uue võimukoalitsiooni üle ning tema sõnul jäi ta ametisse kõnelustel peetud vaidluste tõttu.
"Ma võin... korrata, et presidendivalimised olid minu kaotus. Ma ei süüdista selles kedagi teist. Need on minu otsused, minu hinnang ja minu teod, mis viisid sellise tulemuseni. Loomulikult oleks olnud parem, kui poleks olnud "välist abi", kuid läks nagu läks," ütles Skvernelis teisipäeval.
"Otsus (astuda tagasi) oli emotsionaalne. Ma poleks võib-olla pidanud seda ütlema, iseäranis valimisööl, kuid ma tundsin nii juba pikka aega... Kui oleksid olnud mõned muud jõud, mis oleksid suutnud mõnda teist enamust moodustada, uut valitsust, võib-olla see otsus oleks olnud mulle lihtsam," lisas ta.
Leedu Talurahva ja Roheliste Liitu kuuluv Skvernelis ei täpsustanud, millal uue kabineti koosseis esitatakse.
Leedu Talurahva ja Roheliste Liit (LVŽS), Leedu Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Kord ja Õiglus ning Leedu Poolakate Valimisaktsioon - Kristlike Perede Liit (LLRA-KŠS) allkirjastasid reedel koalitsioonileppe. | Skvernelis teatas, et jääb Leedu peaministriks | https://www.err.ee/959892/skvernelis-teatas-et-jaab-leedu-peaministriks | Leedu peaminister Saulius Skvernelis teatas teisipäeval otsusest jääda edasi valitsusjuhiks. |
"Magnus otsustas Luzerni võistluse vahele jätta ja keskenduda Monacole. Kuna pöid andis viimases visketrennis tunda, siis otsustasime riske maandada. Läksime rahu andmise ja ravimise teed," põhjendas Kirdi treener Marek Vister Delfile.
"Kuna Monaco võistlus on juba reedel, siis oleks olnud lühikese aja jooksul kaks jõuproovi. Me ei tahtnud riske võtta ja seetõttu Luzerni ei sõitnud. Neljapäeval asume juba Monaco poole teele," lisas Vister, et midagi tõsist lahti ei ole ning pikka hooaega silmas pidades tuleb targalt tegutseda.
Reedesel Monaco võistlusel on Kirdi suured konkurendid samuti rivis. Kohal on sakslased Andreas Hofmann ja Thomas Röhler, tšehh Jakub Vadlejch ning Taipei odaviskaja Chao-Tsun Cheng. | Kirt jätab Luzerni võistluse vahele, kuid osaleb reedel Teemantliiga etapil | https://sport.err.ee/959882/kirt-jatab-luzerni-voistluse-vahele-kuid-osaleb-reedel-teemantliiga-etapil | Juunis Eesti odaviske rekordi 90.61 peale viinud Magnus Kirt pidi esialgsete plaanide järgi taas võistlustulle asuma täna Luzernis, kuid tulevikku silmas pidades otsustati jõupoov siiski vahele jätta ning taas on Eesti rekordimees võistlustules reedel Monaco Teemantliiga etapil. |
Siiani on huvi piletite vastu olnud äärmiselt suur, kui esimese kolme nädalaga registreeriti üle 14 miljoni piletisoovi 207 erinevast riigist.
Finaalturniiri kohtumised peetakse 2020. aasta juunis ja juulis esmakordselt 12 erinevas linnas. Mänge võõrustavad Amsterdam, Bakuu, Bilbao, Bukarest, Budapest, Kopenhaagen, Dublin, Glasgow, London, München, Rooma ja Peterburi.
Eesti Jalgpalli Liidu kaudu pileteid finaalturniirile soetada ei saa. Piletimüük kõigile mängudele toimub UEFA kodulehel. Registreerimine lõpeb 12. juulil Eesti aja järgi kell 15, misjärel toimub kõigi soovijate vahel loos ning UEFA võtab augusti keskpaigas ühendust registreerunutega, et teavitada kas nende avaldus on osutunud edukaks. Piletiostu soovi puhul ei ole oluline registreerimisjärjekord.
Pääsmed on igal staadionil istekohtade järgi jagatud kolme hinnakategooriasse. Esimesse kategooriasse kuuluvad küljetribüüni kohad, teise kategooriasse nurgatribüünid ja kolmandasse kategooriasse otsatribüüni istekohad. Piletite nõudlusest saab aimu UEFA kodulehel valides soovitud linna. Kõrgeima nõudlusega piletid on märgitud punase, keskmise nõudlusega kollase ja väikseima nõudlusega rohelise värviga.
Inimesed, kelle piletisoovi esialgu ei rahuldata, saavad UEFA "Fans first" programmi osana esmajärjekorras teada võimalusest osta pileteid, mille eest jääb tasumata või pileteid, mis on tagastatud.
Rohkem infot piletite kohta leiab UEFA kodulehelt (inglise keeles). | Reedel lõppeb piletite broneerimine jalgpalli EM-finaalturniirile | https://sport.err.ee/959871/reedel-loppeb-piletite-broneerimine-jalgpalli-em-finaalturniirile | Järgmisel aastal 12 erinevas Euroopa linnas toimuva meeste EM-finaalturniiri piletite broneerimine lõpeb reedel, 12. juulil Eesti aja järgi kell 15.00. |
#challengeratasepp start antakse meeskondadele 19. augustil. 40-kordse täispika triatloni distantsid peavad olema läbitud 40 päeva sees, hiljemalt 27. septembriks. 28. septembril võtab Ratasepp katsumuse teatepulga üle ning annab stardi oma hooaja põhikatsumusele 40-kordsele ultratriatlonile Fuerteventural.
Meeskonnaliikmete arv ei ole piiratud. "Meeskonna võib komplekteerida sõpradest, perekonnast, töökaaslastest või tutvusringkonnast - peaasi, et kõik on nõus järjepidevalt panustama eesmärgi täitmisesse - läbida 40 päeva jooksul 40 täispika triatloni distantsid. Tänavu on tiimidel enda reguleerida, mis mahus nad päevas kilomeetreid koguvad. Oluline on vaid, et iga kümnenda päeva lõpuks peab olema veerand distantsidest läbitud. Alati võib ka rohkem," seletas Ratasepp, lisades, et sellega kaob tiimil pinge läbida iga päev kindel distants, "See teeb kogu katsumuse läbimise paindlikumaks."
Nii näeb reegel ette, et 10. päevaks peab olema vähemalt (alati võib rohkem olla) 38 km ujutud, 1800 km ratast sõidetud ning 422 km joostud; 20. päevaks peab olema vähemalt (alati võib rohkem olla) 76 km ujutud, 3600 km ratast sõidetud ning 844 km joostud; 30. päevaks peab olema vähemalt (alati võib rohkem olla) 114 km ujutud, 5400 km ratast sõidetud ning 1266 km joostud ning 40. päevaks peab olema läbitud 152 km ujutud, 7200 km ratast sõidetud ning 1688 km joostud.
Ratasepp rõhutas, et tegemist ei ole võistlusega. "Esmatähtis on kogu katsumus meeskonnana läbida ning kogeda eneseületusega kaasnevat emotsiooni. Finišiemotsioon on suuresti see, mille pärast mina seda distantsi läbima lähen. Nagu näitas eelmine aasta, on see katsumus osalevatele meeskondadele hea võimalus üksteist veel paremini tundma õppida, suuta raskustest üksteist toetades üle olla ja koos rõõmustada. See on väga hea meeskonnakoolituse vorm," muheleb Ratasepp.
Möödunud aastal, mil Ratasepp läbis Fuerteventural 20-kordse ultratriatloni, pani #challengeratasepp katsumusel end proovile neli tiimi ehk 61 inimest. | Ratasepp kutsub tiime 40-kordset ultratriatloni läbima | https://sport.err.ee/959866/ratasepp-kutsub-tiime-40-kordset-ultratriatloni-labima | 152 km ujumist, 7200 km rattasõitu ja 1688 km jooksu peab ultratriatleet Rait Ratasepp läbima, kui astub sügisel iseendale korraldatava 40-kordse ultratriatloni starti. Julgustamaks avastama enda tegelikke sportlikke võimeid ning kompama ja nihutama oma vaimseid ja füüsilisi piire, kutsub Ratasepp inimesi üles sama distantsi läbima meeskonnana. |
Töökohtade ilmajäämisest teavitati inimesi nii Londonis, New Yorgis kui ka Tokyos, vahendab BBC.
Ka Deutsche Banki tegevjuht Christian Sewing ütles konverentsikõnes, et töötajate teavitamisega on juba alustatud ning selline samm on paraku vajalik.
Töökohtade kaotamise piirkondlikku jaotust ei olnud Sewing aga nõus jagama.
Panga pressiesindaja põhjendas töökohtade kaotamist panga otsusega koondada oma ressursid sinna, kus kliendid neid kõige rohkem vajavad, et seeläbi panka tugevamaks muuta.
Deutsche Banki muudatustele reageerisid ka investorid, panga aktsiad olid esmaspäevaks langenud rohkem kui 5%.
Deutsche Bank teatas pühapäeval, et 2022. aastaks koondatakse 18 000 töötajat, kärpides töötajate arvu 74 000le. | Deutsche Bank alustas töötajate koju saatmisega | https://www.err.ee/959822/deutsche-bank-alustas-tootajate-koju-saatmisega | Mitmed Deutsche Banki aktsiate müügi ja ostmisega tegelevad töötajad said pühapäeval teada, et jäävad oma töökohast ilma. |
Ilma põhjuseta saab ülikoolist akadeemilise puhkuse aastaks ajaks. Lisaks võib puhkust küsida tervislikel põhjustel, kuid see nõuab perearsti tõendit. Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi ütleb, et tema pole kahekümne tööaasta jooksul näinud ühtegi tudengit, kes seda tõendit ka päriselt vajaks. Vallikivi sõnul peituvad üliõpilaste mured pigem elukorralduses.
"Tuleb näiteks inimene ja ütleb, et läks mehele, nüüd ehitavad maja ja tal pole aega bakalaureusetööd kirjutada. Siis vaatame haiguslugu ja sealt tuleb neli väikest nohu-köha-palavikku, üks kõhuvalu ja võib-olla ka beebipillide retsept. Siis ma pean selle üliõpilase käest küsima, et mis haigus tal siis on või mis diagnoosi me selle tõendi peale kirjutame. Ja neid tudengeid on väga-väga palju," rääkis Vallikivi.
Konkreetne neiu tõendit ei saanud. Samas ei tee Le Vallikivi saladust, et keskmine perearst tudengit hätta ei jäta.
"Sest osad doktorid kirjutavad sinna peale diagnoosikoodi, mis on seotud vaimse tervisega ja loevad inimesele sõnad peale, et kui ta hiljem soovib näiteks relvaluba või tööd vastutusrikkas ametis, kus tehakse ka taustakontrolli, siis võib see sama akadeemilise tõendi diagnoos olla põhjus, miks ta sellele tööle mitte kunagi ei saa," märkis Vallikivi.
Vallikivi lisab, et tudengid ei pöördu perearstide poole alati omatahtsi, vaid seda soovitavad neile ülikoolid.
"Lennukolledž on ainuke, kust minu juurde pole tuldud aga teisteks kõrgkoolidest on kõigist. Koolid ise ütlevad üliõpilastele, et teil läks eksam halvasti, minge võtke akadeemiline tõend. Ma ei mõtle välja neid asju," lausus Vallikivi.
Ülikool: arstid peaks rangemad olema
Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska kriitikaga ei nõustu.
"Selge see, et kui üliõpilane ei tule oma õpingutega hästi toime, siis me nõustame, mis võimalused tal on ja loomulikult kuulub nõustamise hulka ka see, et missugustel juhtudel saab akadeemilist puhkust võtta. Aga niimoodi, et ülikool nõustaks, et võtke arstitõend, siis saate akadeemilisele – sellist asja kindlasti ei ole," ütles Reiska.
Sama kinnitab ka Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. "Siin tekib küsimus, et mis on see kooli huvi sellisel viisil käituda. Meie jaoks on pigem vastupidi see probleem, et perearstid liiga kergekäeliselt neid tõendeid annavad ja üliõpilased seda akent kasutavad, et tõendit kergesti saab," rõhutas Valk.
Sestap usub Valk, et perearstid ise võiks rangemaks muutuda. Le Vallikivi aga ütleb, et tõendi kirjutamisest loobuda on arstil raske.
"See tähendaks palju väikesi tülisid üksikisikute vahel. Selle asemel võiks ju sündida ühiskondlik kokkulepe, et me lõpetame selle palagani ära," sõnas Vallikivi.
Perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller lisab, et arst ei saagi alati hinnata, kas inimene suudab või ei suuda koolis käia. Veen enam, iga tervisehäda pole võimalik tõendada.
"Näiteks, kui tuleb inimene ja kurdab, et tal on neli korda nädalas selline peavalu, et ta on voodis, siis kes olen mina, et öelda, et sul ei ole seda peavalu. Ja väga sageli kasutatakse akadeemiliste tõendite puhul just selliseid seisundeid, näiteks depressiooni. Kes olen mina, et öelda, sul ei ole depressiooni, kui inimene ütleb, et on kogu aeg kurb, ei jaksa ja on väsinud," selgitas Joller.
Lahendust ei paista
Kuidas süsteemi korrastada, keegi veel öelda ei oska. Aune Valk ei välista võimalust, et tulevikus tehtakse arstitõenditele pistelist järelkontrolli.
"Siis peaks mõtlema, et kes seda peaks tegema, kas see on haridus- ja teadusministeerium kõikide ülikoolide kohta või hakkab iga ülikool ise seda kontrolli tegema," sõnas Valk.
Karmen Joller pakub võimaliku lahendusena arstitõendist loobumist. Nii saaks tervislikul põhjusel puhkusele mõnel muul põhjusel.
"Näiteks osaline töövõime, see on ju täiesti ametlik dokument, ametlikult tehtud ekspertiis. See võiks olla üks alus, mille puhul ülikool ütlebki, et sina võid pikendatud nominaalajaga õppida, sest sul on tõestatud osaline töövõime," pakkus Joller.
Tegelikult ei tee perearstidele muret ainult need tõendid, mida tuleb kirjutada puhkust soovivatele tudengitele. Karmen Joller selgitab, et arstitõendit hinnatakse üle, mis sest, et tegelikult võib see paber olla puhtalt formaalne. Näiteks spordiklubid ja võistlustekorraldajad nõuavad tõendit laste käest.
"Samas mitte ükski arst ei saa kinnitada seda, et lapse või täiskasvanuga võistluse ajal mitte midagi ei juhtu. Ja meditsiiniliselt on praktiliselt võimatu tõendada, et inimene on sada protsenti terve," lisas Joller.
"Üle maailma on arstitõend selline usalduskrediidi küsimus. See on väga palju nagu pilet kuhugi, et ma ei pea ülikoolis käima või ma ei pea hüppama. Ja sageli see garantii, mida tõend peaks andma, ei olegi inimesele vajalik vaid see on asutusele vajalik," ütles Joller veel.
Sestap on perearstid kõiksugu tõenditega võidelnud juba kümme aastat. Näiteks koolist või võimlemistunnist kirjutab nüüd vabastuse lapsevanem. Niisamuti on vanema, mitte perearsti töö kindlustada, et vahepeal haige olnud mudilane enne lasteaeda naasmist terveks on saanud.
Sotsiaalministeerium kinnitab, et arstide mure on tuttav ka neile ning sestap käib parasjagu uus analüüs. | Terved tudengid petavad perearstidelt arstitõendeid välja | https://www.err.ee/959855/terved-tudengid-petavad-perearstidelt-arstitoendeid-valja | Perearstide sõnul kirjutavad nad välja terve hulga tõendeid, et tudengid saaksid tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse. Kusjuures tõendi võib saada ka tudeng, kes on tegelikult terve. |
Disco Tallinn piknik kätkeb endas tippkokk Peeter Piheli & tema Kotzebue meistrite häid roogi ning Chalice ehk Jarek Kasari, Olav Ehala ja Hanna-Liina Võsa vabaõhukontserti.
Kui Jarek maitsestab muusikalist poolt hea huumoriga, siis Hanna-Liina ja Olav Ehala kannavad ette kõikidele armsaks saanud Eesti filmimuusika paremiku. Pärast päikeseloojangut kolib sündmuse tantsulisem osa Eisma sadama paadikuuri, kus muusika eest hoolitsevad DJ-d Widenski, Tom Lilienthal ja Weatherlake.
Väravad avatakse reedel kell 17.00 ning tulla saab kogu perega. Laste jaoks on alal mitmeid mänge, sushi tegemise õpituba jm ning teretulnud on ka lemmikloomad. | Disco Tallinn kolib Eisma sadamasse pinknikku pidama | https://menu.err.ee/959853/disco-tallinn-kolib-eisma-sadamasse-pinknikku-pidama | Peo- ja kontserdisari Disco Tallinn läheb reedel, 12. juulil linnast maale - kaunisse Eisma sadamasse Lääne-Virumaal ning ühendab jõud Peeter Piheli, Jarek Kasari, Olav Ehala jt. |
President Donald Trump on Powellit korduvalt kritiseerinud intressimäärade tõstmise eest, mis tema sõnul õõnestab USA majandust.
Küsimusele, kas Powelli töökoht on kindel, vastas Kudlow, et "jah, ma usun, et see on. Teda ei püüta eemaldada, ma ütlen seda ühemõtteliselt, praegusel hetkel".
Meedia on kirjutanud, et Valge Maja on uurinud, kas Trump saaks keskpanga juhi välja vahetada. | Valge Maja majandusnõuniku sõnul pole Powelli töökoht ohus | https://www.err.ee/959851/valge-maja-majandusnouniku-sonul-pole-powelli-tookoht-ohus | USA föderaalreservi juhi Jerome Powelli töökoht keskpanga juhina pole ohus, ütles Valge Maja majandusnõunik Larry Kudlow teisipäeval. |
Peagi 33. sünnipäeva pidav 208 sentimeetrine ääremängija kogus eelmisel hooajal Eesti-Läti korvpalliliigas 26 mänguga 12 minutiga 3,5 punkti ja 1,4 lauapalli, vahendab Korvpall24.ee. Eesti meistriliiga finaalis tõusis kogenud mängumehe panus oluliselt – kolmes mängus tõi hea viskekäega Saks 20 minuti jooksul 10,7 punkti, tabades kolmeseid 58%-ga (7/12).
"Ma saan töö kõrvalt Eesti mõistes kõrgel tasemel jätkata. Kevadel saime kaela hõbedased medalid ja selle emotsiooni pealt on ju hea edasi minna," kommenteeris igapäevaselt Tallinna Saksa Gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötav Saks.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Tugeva viskekäega kooliõpetaja aitab Tallinna Kalevit ka uuel hooajal | https://sport.err.ee/959850/tugeva-viskekaega-kooliopetaja-aitab-tallinna-kalevit-ka-uuel-hooajal | Tallinna Kalevi kevadine finaalipääs on edasist indu andnud veel ühele Eesti korvpalli meistriliiga veteranile. Kui äsja teatas Mario Paiste värskes hõbedameeskonnas jätkamisest, siis sarnase otsuse langetas ka Kaido Saks. |
Osariigi demokraadist kuberner Andrew Cuomo allkirjastas esmaspäeval seaduse, mille järgi peavad maksuametnikud jagama andmeid ametnikega, kelle on valinud või määranud üks kolmest kongressi kõrgest komiteest.
Seadus annab kongressile võimaluse minna mööda presidendi keeldumisest oma maksuandmeid avaldada, kuigi ilmselt vaidlustatakse seadus kohtus.
Cuomo sõnul tagab muudatus selle, et keegi ei seisa seadusest kõrgemal ja ta märkis, et see on loodud selliselt, et kaitsta tavaliste newyorklaste maksuprivaatsust.
Pole selge, kas osariigi maksuametnikud saavad säärase taotluse Trumpi andmete kohta või millal seda võib oodata.
Osariigi Vabariikliku Partei liider Nick Langworty siunas seadust ja ütles, et see on poliitiline rünnak, mis kohtus vett ei pea.
Kongress soovib Trumpi tulumaksudeklaratsiooni kontrollida, kuna kahtlustab teda maksudest kõrvale hiilimises.
New York Times (NYT) kirjutas mai alguses Trumpi maksuandmetest, millest ajalehe väitel selgub, et aastatel 1985-1994 oli tema kahjum äritegevuses 1,17 miljardit dollarit. Trumpi kahjum oli nii suur, et ta vältis kaheksal aastal kümnest tulumaksu maksmist.
NYT avaldas artikli vaid päev pärast seda, kui rahandusminister Steven Mnuchin lükkas tagasi esindajatekoja demokraatidest seadusandjate taotluse tutvuda Trumpi viimase kuue aasta maksuandmetega, öeldes, et sellel puudub õiguslik põhjendus.
Mnuchin ütles esindajatekoja finantsteenuste komitee kuulamisel, et pole kunagi rääkinud Trumpi või Valge Majaga teemal, mis puudutab Trumpi maksuandmete edastamist kongressile.
Trump murdis 2016. aasta valimistel pikaaegset tava, mille järgi presidendikandidaadid avalikustavad oma maksuandmed. Seda on teinud enamus presidente alates 1970. aastatest, ehkki seadusega seda ei nõuta.
Mitmed USA analüütikud on teemat kommenteerides märkinud, et Trump pole maksuandmete avalikustamise vastu mitte mingit väidetavate finantskuritegude, rahapesu või Venemaa-juurdlusega seotud küsimuste tõttu, nagu paljud demokraatidest kriitikud kahtlustavad, vaid põhjusel, et maksuandmed võivad kinnitada väiteid, et Trump pole kaugeltki nii rikas kui ta ise on mõista andnud. Ehk end aastakümneid eduka suurärimehe ja miljardärina esitlenud president ei pruugi tegelikult miljardär ollagi. | Trumpi maksuandmed võivad New Yorgi uue seaduse kaudu kongressi jõuda | https://www.err.ee/959848/trumpi-maksuandmed-voivad-new-yorgi-uue-seaduse-kaudu-kongressi-jouda | USA presidendi Donald Trumpi New Yorgi osariigi maksuandmed võivad tema koduosariigi uue seaduse kaudu jõuda kongressi kätte. |
Tartu Ülikooli Narva kolledži õppedirektor Mai-Liis Palginõmm tõi välja, et tudengid on nende õppeasutuse kenasti üles leidnud: "Kui vaadata numbreid, siis räägib tänavu tulnud 11 protsenti rohkem avaldusi väga kõnekalt, et Narva kolledžil on koht siin Ida-Virumaal ja meie antav haridus pakub noortele huvi nii siin kui ka Eestis tervikuna."
Narva kolledž kutsub juba kolmandat aastat oma eestikeelsetele õppekavadele tudeerima ka välistudengeid ning tänavu tuli piiri tagant 150 avaldust. Palginõmme sõnul on Narva kolledžis esimesel kohal koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Populaarsuselt järgmine on uus ettevõtluse ja digilahenduste õppekava ning kolmandal kohal noorsootöö.
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerinute arv oli tänavu viimase seitsme aasta suurim. Õppedirektor Ave Matsini sõnul on jätkuvalt populaarseim eriala teatrikunst, millele järgnes huvijuht-loovtegevuse õpetaja suund. "Kolmandal kohal on muusika õppekava, kus on palju erinevaid erialasid ja seal on üle kolme inimese ühele kohale kandideerimas."
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis on tänavu kordumas trend, kus rakendusinformaatika ja tervisejuhi erialale on laekunud suur hulk avaldusi. "Samal ajal iseloomustab käsitöötehnoloogiate ja disaini ning liiklusohutuse eriala väiksem avalduste hulk," rääkis kolledži direktor Heli Kaldas.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktori Garri Raagmaa sõnul oli sisseastumisel keskmine konkurss pisut alla nelja soovija ühele kohale. Konkursiga 4,2 soovijat kohale on seal kõige menukamad teenuste disaini ja juhtimise magistriõpe, mis toimuvad kaugõppe vormis. Neile järgneb sotsiaaltöö ja rehabilitatsioon. Raagmaa sõnul on selles valdkonnas tööjõupuudus ja tööle võetavad inimesed vajavad täiendharidust. "Kolmandal kohal on meil jätkuvalt kuum eriala ettevõtlus ja projektijuhtimine," lausus Raagmaa. | Tihe konkurss kõrgkoolide kolledžitesse tõi välja uusi suundumusi | https://www.err.ee/959847/tihe-konkurss-korgkoolide-kolledzitesse-toi-valja-uusi-suundumusi | Eesti kolledžites käivad praegu sisseastumiseksamid ning võrreldes varasemate aastatega on nii mõneski koolis õppuriks pürgijad koole üllatanud. |
Putin rääkis Stone'ile oma suhtumisest Kiievi poliitikasse, Kertši väina vahejuhtumisse, ning nimetas seda Ukraina eelmise presidendi Petro Porošenko valimiseelseks provokatsiooniks.
"Endine president Porošenko korraldas selle provokatsiooni nimme valimiskampaania tarvis. Teades, et riigi ida- ja lõunaosa valijad teda ei toeta, kasutas ta seda provokatsiooni olukorra pingestamiseks ning eriolukorra kehtestamiseks. Mul on alust arvata, et ta tahtis kehtestada eriolukorra kogu riigis ja ehk isegi valimised edasi lükata. Tahtis iga hinnaga võimust kinni hoida," ütles Vene president usutluses.
Vene piirivalve ja eriüksuslased ründasid eelmise aasta 25. novembril Kertši väinas kolme Mariupolisse suunduvat Ukraina laeva, hõivasid need ja pidasid kinni meeskonnad. Kokku on kinnipeetuid 24.
Stone'i ja Ukraina-USA dokumentalisti Igor Lopatjonoki film räägib Ukraina Maidani-järgsetest sündmustest. Lopatjonok ütles TASS-ile, et film esilinastub Venemaal 19. juulil telejaamas Rossija 1. Maailma esilinastus toimus Itaalias Taormina filmifestivalil 4. juulil, kus pälvis peaauhinna.
2017. aastal valmis Stone'il Putinist neljaosaline tõsielufilm.
Stone on juba aastaid paistnud silma Putini- ja Kremli-sõbralike avaldustega. | Oliver Stone usutles oma Ukraina-filmi jaoks Putinit | https://www.err.ee/959845/oliver-stone-usutles-oma-ukraina-filmi-jaoks-putinit | USA filmilavastaja Oliver Stone võttis Vene presidendilt Vladimir Putinilt oma filmi "Paljastades Ukrainat" tarvis usutluse, kirjutas Pervõi Kanalile viidates ajaleht Kommersant teisipäeval. |
Kohtumisel osalesid kolme tippklubi presidendid, riigi peaminister ja jalgpalliliidu president. "Leppisime kokku, loodetavasti viimast korda, et mängime ausalt. Me ei osta tulemusi, ei osta kohtunikke, ei lõhu meeskondi ja nii edasi. Mängime läbinisti ausalt ja selgitame parima," kõneles CSKA president Griša Gantšev kohalikule meediale, kirjutab Soccernet.ee.
Viimane suurem skandaal tabas Bulgaaria jalgpalli kevadel, kui kaheksandat aastat järjest tuli meistriks Ludogorets. Viimases voorus vajati tabeli keskmiku Varna Tšerno More vastu kindlasti võitu ja Tšerno More juhtkond kõrvaldas enne matši meeskonnast poole algkoosseisu jagu mängijaid. Hiljem selgus, et selle eesmärgiks ei olnud Ludogoretsi elu lihtsamaks teha, vaid eemaldatud mehed olid paar vooru varem CSKA vastu kokkuleppemängu organiseerinud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Bulgaaria tippude lubadus: aitab kokkuleppemängudest ja kohtunike ostmisest | https://sport.err.ee/959844/bulgaaria-tippude-lubadus-aitab-kokkuleppemangudest-ja-kohtunike-ostmisest | Bulgaaria jalgpalli tipud Sofia CSKA, Sofia Levski ja Ludogorets lubasid pühaklikult, et kokkuleppemängudega on nüüdsest kõik. |
Venemaa esindajad on viimastel nädalatel korduvalt kritiseerinud Gruusias aset leidnud Venemaa-vastaseid meeleavaldusi, vahendas Reuters.
Nädalavahetusel lisas õli tulla telekanali Rustavi-2 saatejuht Giorgi Gabunia, kes astus üles roppu sõimu sisaldava avaldusega president Vladimir Putini aadressil. Saatejuht, kelle töösuhe telekanaliga on praeguseks juba peatatud, kostitas Kremli kehtestatud lennukeeluga seoses Venemaa riigipead erinevate vulgaarsete väljenditega, pidas muuhulgas meeles ka Putini vanemaid ning lubas lõpetuseks Putini haua peale roojama tulla.
Samas pole meest siiski vallandatud, vaid talle on esialgu kehtestatud kahekuine eetrikeeld.
Gabunia sõnavõtt tõi kaasa nii Venemaa kui ka Gruusia võimude hukkamõistu. Venemaa välisministeerium, Gruusia Salome Zurabišvili ja Thbilisi linnapea Kakha Kaladze nimetasid saatejuhi käitumist kahe riigi suhteid kahjustavaks provokatsiooniks. Gruusia peaminister Mamuka Bakhtadze ütles omakorda, et Gabunia teguviis on tõsine oht turvalisusele ja katse nende maad destabiliseerida. Telekanali hoone ette kogunes ka kümneid meeleavaldajaid, kellele samuti ropp sõim ei sobinud.
Venemaa ja Gruusia suhted pingestusid uuesti kaks nädalat tagasi, kui Gruusiat külastas Venemaa riigiduuma saadik, kes pöördus Gruusia parlamendi poole vene keeles. Pärast seda vallandusid Kremli-vastased meeleavaldused, mida on tõlgendatud ka protestina Gruusia praeguste riigijuhtide vastu.
Kreml reageeris rahutustele sellega, et keelas Venemaa ja Gruusia vahelised reisilennud. See mõjutab oluliselt Gruusia turismisektorit, sest tavaliselt külastab Gruusiat umbes miljon Vene turisti aastas. Samuti avastasid Venemaa ametkonnad taas kord ootamatult, et Gruusia veinid pole kooskõlas reeglitega.
Teisipäevase otsusega soovib Vene riigiduuma aga seda, et Moskva astuks juba konkreetsemaid samme ning kehtestaks Gruusia vastu majandussanktsioonid. Nii keelataks näiteks Gruusia veinide ja mineraalvee import ning peatataks Venemaal töötavate Gruusia kodanike võimalus kodumaale rahaülekandeid teha.
Putin sanktsioonide kehtestamist ei toeta
President Putin ise ütles teisipäeval riigitelevisioonile, et tema ei toeta rahvasaadikute üleskutset kehtestada Gruusia vastu karme majandussanktsioone.
"Ma ei kehtestaks midagi, mis võib muuta keerulisemaks meie suhete täieliku taastamise," ütles Putin. | Riigiduuma soovib, et Vene valitsus Gruusia vastu sanktsioone kehtestaks | https://www.err.ee/959812/riigiduuma-soovib-et-vene-valitsus-gruusia-vastu-sanktsioone-kehtestaks | Venemaa riigiduuma toetas teisipäeval ühehäälselt eelnõu, millega kutsutakse valitsust üles kehtestama karme sanktsioone Gruusia vastu. Eelnõu toetajate kohaselt oleks tegu vastusammuga Gruusia Moskva-vaenulikele sammudele. |
Tihedas heitluses teenis teise koha Erik Sorga käärlöök Maardu Linnameeskonna väravasse, mis sai 33,9% häältest. Järgnesid Ander Ott Valge (värav Viljandi Tulevikule, 11,7% häältest); Kristjan Kask (värav Maardu Linnameeskonnale; 10,1% häältest) ning Joao Morelli (värav Narva Transile; 6,7% häältest), vahendab jalgpall.ee.
Selle hooaja esimese ilusaima värava auhinna võitis märtsikuus Nõmme Kalju poolkaitsja Nikolai Mašitšev Maardu Linnameeskonna võrku saadetud pommlöögi eest. Aprillikuu ilusaima värava lõi Jevgeni Budnik Narva Transile ning maikuu ilusaima värava auhinna teenis Kaimar Saag kauni kauglöögi eest FC Flora võrku. | Premium liiga kuu ilusaimaks väravaks valiti Kalevi kaitsja karistuslöök | https://sport.err.ee/959827/premium-liiga-kuu-ilusaimaks-varavaks-valiti-kalevi-kaitsja-karistuslook | Premium liiga juunikuu ilusaima värava valimisel anti Soccernet.ee lehel 1424 häält ning 37,6% häältesaagiga osutus võitjaks Tallinna Kalevi mängumehe Daniil Ševiakovi tabamus FCI Levadia võrku. |
Rahandusministrite heakskiit on kohustuslik kõikidele, kes hakkavad kuuluma Euroopa Keskpanga kuueliikmelisse juhatusse. Pärast eelmise nädala kokkulepet oli Lagarde'i kandidatuuri heaks kiitmine suures osas juba kindel, vahendas Politico.
Järgmiseks etapiks Lagarde'i jaoks on Euroopa Parlamendis toimuv kuulamine, mille raames saaksid rahvasaadikud anda hinnangu, kas ta on piisavalt pädev olema itaallase Mario Draghi mantlipärijaks ajal, mil õhus on nii rahvusvahelist kaubandust puudutavad pinged kui ka kartused majanduskasvu pärast.
Eelmise nädala teisipäeva õhtul jõudsid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid pärast pingelisi läbirääkimisi kokkuleppele EL-i uute tippjuhtide asjus.
Kokkulepe näeb välja järgnevalt:
* Euroopa Komisjoni president sakslanna Ursula von der Leyen (EPP);
* Euroopa Komisjoni asepresidendid hollandlane Frans Timmermans (S&D), taanlanna Margrethe Vestager (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja belglane Charles Michel (Uuenev Euroopa);
* Euroopa Liidu välispoliitikajuht hispaanlane Josep Borrell (S&D);
* Euroopa Keskpanga juht prantslanna Christine Lagarde, kes juhib hetkel IMF-i. Poliitiliselt on ta paremtsentristliku EPP ridades;
* Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakuti bulgaarlasest sotsialisti Sergej Staniševi, kuid europarlamendi vasakpoolsed käisid hiljem tema asemel kandidaadina välja itaalia sotsiaaldemokraadi David-Maria Sassoli, kes osutus kolmapäeval ka valituks. | EL-i rahandusministrid kiitsid Lagarde'i kandidatuuri heaks | https://www.err.ee/959840/el-i-rahandusministrid-kiitsid-lagarde-i-kandidatuuri-heaks | Eelmisel nädalal jõudsid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid kokkuleppele liidu olulisemate juhtide asjus ning selle plaani kohaselt saab Euroopa Keskpanga järgmiseks presidendiks seni Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) juhtinud prantslanna Christine Lagarde. Teisipäeval andsid Lagarde'i kandidatuurile heakskiidu Brüsselis kogunenud EL-i rahandusministrid. |
Prokuratuuri teatel toimus läbiotsimine karistusseadustiku paragrahv 281 alusel, mis puudutab ebaõigete andmete esitamist kohturegistri pidajale, Eesti väärtpaberite keskregistrile, abieluvararegistrile, notarile ja kohtutäiturile. "Rusakovi keegi kinni ei pidanud," ütles prokuratuuri esindaja ERR-i venekeelsele portaalile.
Rusakovi kolleegi ühendusest Vene kool Eestis Alisa Blintsova teatel võttis politsei mehe kodust kaasa elektroonilised andmekandjad ja sidevahendid ning samuti mõned paberdokumendid.
"Mstislavi abikaasalt saadud info kohaselt suundus politsei koos Rusakoviga Vene kool Eestis büroosse Tuukri tänaval, mis samuti läbi otsiti," ütles Blintsova ERR-ile.
Rahvusringhäälingu venekeelsel toimetusel ei ole õnnestunud Rusakovi endaga veel rääkida, kuna tema mobiiltelefon on välja lülitatud.
Rusakov on EÜVP liige ning oli mõnda aega ka selle esimees. Detsembri alguses pöördusid kuus EÜVP liiget eesotsas Julia Sommeriga prokuratuuri poole palvega algatada kriminaalasi sama erakonna liikmete Rusakovi, Alisa Blintsova ja Dmitri Suhhoruslovi vastu, kuna viimased tegid äriregistris muudatusi erakonna liikmete nimekirjas. Kolmik esindab konkureerivat tiiba EÜVP-s, mis võitleb parteis võimu saamise nimel.
Pöördumise alusel algatas prokuratuur karistusseadustiku paragrahv 281 alusel kriminaalasja. Kui ERR-i venekeelne portaal esmaspäeval uurimise kohta küsis, kinnitas prokuratuur, et käib aktiivne menetlus, teisipäeval saabus aga teade läbiotsimisest Rusakovi juures.
Sommeri ja Rusakovi leeride võitlus kandus ka riigikogu valimistele, kus mõlemad esitasid oma nimekirja, kuid valimiskomisjon arvestas neist viimast, Sommeri toetajate esitatud 11-liikmelist kandidaatide nimekirja. | Politsei otsis läbi Ühendatud Vasakpartei ühe liidri kodu | https://www.err.ee/959837/politsei-otsis-labi-uhendatud-vasakpartei-uhe-liidri-kodu | Politsei otsis teisipäeval läbi Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) ja MTÜ Vene kool Eestis juhatuse liikme Mstislav Rusakovi kodu ning hiljem ka ühenduse kontori, kuid Rusakovi kinni ei peetud. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.