text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Leedu korvpallikoondis EM-finaalturniiril: Mantas Kalnietis, Donatas Motiejunas, Mindaugas Kuzminskas, Jonas Valanciunas, Jonas Maciulis, Lukas Lekavicius, Martynas Gecevicius, Arturas Milaknis, Arturas Gudaitis, Edgaras Ulanovas, Marius Grigonis, Eimantas Bendžius.
Leedu alustab EM-finaalturniiri Iisraelis peetavas alagrupis, kus võõrustajate kõrval on vastasteks ka Itaalia, Saksamaa, Ukraina ja Gruusia.
Kahel viimasel EM-il teenis Leedu pronksmedali. Eelmine EM-tiitel pärineb 2003. aastast. | Selgus Leedu korvpallikoondise koosseis EM-finaalturniiriks | https://sport.err.ee/614289/selgus-leedu-korvpallikoondise-koosseis-em-finaalturniiriks | Leedu korvpallikoondise peatreener Dainius Adomaitis tegi teatavaks kuu lõpus algavale EM-finaalturniirile sõitva koosseisu. |
"Ma olen siin" ("Es esmu šeit")
Režissöör: Renars Vimba
23. august kell 19:00
Pärast isa surma on 17-aastane Raya sunnitud koos oma väikevennaga kolima vanaema juurde. Kuigi kumbki lastest vanaema tegelikult ei salli, siis valikut ei ole - oma emast ei ole nad juba mitu aastat kuulnud ning järgmine valik oleks lastekodu. Depressiivne väikeküla täidab Raya hinge üksildusega ning teda valdab üleüldine pettumus elus. Siiski proovib ta eluga edasi minna ning kooli kõrvalt hoolitseb Raya ka oma väikevenna- ning vanaemale kuuluva õunaaia eest. Ootamatu sündmuse tagajärjel, tuleb Rayal aga vastu võtta keerulisi otsuseid, mis oleksid üle jõu ka täiskasvanule. Tema unistus elust koos emaga Inglismaal hoiab aga noore tüdruku hinge siiski võitlusvalmis ning motiveerib tegutsema. Muidugi tärkab vales kohas ka armastus, mis Raya olukorra veel keerulisemaks teeb.
Linastusel on kohal külaline - näitlejanna Elīna Vaska, kes kehastab filmis peategelast Rayat.
"Emilija"
Režissöör: Donatas Ulvydas
23. august kell 21:00
1972. aasta suvel lähevad noored Kaunase tänavatele, et nõuda Leedi iseseisvust. Nende seas on ka Emilija, kes marsib koos protestiva rahvaga oma unistuste elu poole. Siis toimub aga ootamatu pööre ning Emilija ei pea võitlema enam mitte ainult enda, vaid ka oma sõprade saatuse eest. Elu Kaunases ei ole selline, nagu Emilija ette kujutas - ta ei ole kindel, kas valed, reetmine ja armastus, mis tulid tema ellu kui välk selgest taevast, aitavad kaitsta tema suurt saladust.
Linastusel on kohal külaline - režissöör Donatas Ulvydas.
"Sangaile suvi" ("Sangailes vasara")
Režissöör: Alanté Kavaïté
24. august kell 19:00
17-aastane Sangaile on vaimustuses trikilennukitest ning unistab piloodiks saamisest. Ainukeseks takistuseks on see, et ta kardab kõrgusi ning pole kunagi julgenud isegi kokpiti istuda. Suvisel lennushowl, mis toimub Sangaile vanemate järvemaja lähedal, kuhu Sangaile on tulnud suve veetma, kohtub ta kohaliku tüdruku Austega. Erinevalt Sangailest on Auste väga julge ning loov. Ta disanib ise rõivaid, tegeleb fotograafiaga ning elab oma elu täiel rinnal. Kahe tüdruku vahel tekib säde ning sõprusest kasvab välja suveromanss, mille käigus leiab Sangaile lõpuks inimese, kes aitab tal iseennast paremini mõista ning kes tõeliselt usub sellesse, et Sangailest võiks kunagi saada piloot.
"Sangaile suvi” maailmaesilinastus toimus Sundace’i filmifestivalil, kus film võitis parima režii auhinna "Maailmakino” nimelises programmis. Film linastus ka prestiižel Berliini filmifestivalil ning on võitnud auhindu mitmetelt rahvusvahelistelt festivalidelt. Sangaile suvi oli ka Leedu kandidaat võõrkeelsele Oscarile.
Kohal on külaline – näitlejanna Aiste Dirziute, kes kehastab filmis Auste tegelaskuju.
"Ema, ma armastan sind" ("Mammu, es tevi mīlu")
Režissöör: Janis Nords
24. august kell 21:00
12-aastane Raimonds üritab varjata koolis saadud halba märkust ning satub valede keerisesse, mis väljub kontrolli alt. Ta peab sukelduma Riia ööellu, et päästa oma saksofon, sõbrad ja staatus ema ees. Põnev lugu aususe tervendavast jõust.
Tänaseks on film "Ema, ma armastan sind" linastunud enam kui 120 rahvusvahelisel festivalil, kus linateos on korjanud üle 15 erineva preemia, nende seas parima narratiivse loo tunnustus Los Angelese filmifestivalil, aasta parima Euroopa lastefilmi preemia Euroopa lastefilmide assosatsioonilt jpt. Läti filmifestivalil korjas Janis Nordsi teos parima režissööri, parima naisnäitleja ning publiku preemiad, samuti oli "Ema, ma armastan sind" 2014. aastal Läti kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile. | Artises näeb hinnatud Läti ja Leedu filme | https://kultuur.err.ee/614280/artises-naeb-hinnatud-lati-ja-leedu-filme | 23. ja 24. augustil toimuvad kinos Artis esmakordselt Balti filmipäevad, kus näidatakse kahel õhtul tasuta Läti ja Leedu auhinnatud filme. Kohal on ka filmitegijad ise, kelle käest saab küsimusi küsida. |
Pärast 38 km ujumist ajaga 16:26.25 ning 114 tundi, 44 minutit ja neli sekundit kestnud 1800 km rattasõitu ootab ultratriatleet Rataseppa ees 422 km jooks.
Ratasepal puudusid rattasõidu lõpus suuremad emotsioonid, sest pingutus võttis temalt kõik. Ta kirjeldas, et kogu rattasõit oli väga raske, sest tingimused olid väga äärmuslikud – kas tohutus kuumas või tormis ja külmas. Lisaks hakkas Ratasepal sadul jalgevahet hõõruma, ent ring ringi haaval jätkas ta sõitu, veidi sadula asendit muutes. Sõit läks veidi paremaks pärast seda, kui esimesena 1800 km lõpetanud Alexandra Meixner Ratasepale oma pehme sadula andis.
Ratasepp sõitis enne lõppu ilma puhkuseta 40 ringi järjest ehk 360 km. Poolteist ringi enne rattasõidu lõppu purunes ultrasportlasel rattarajal ratta sisekumm, ent varukummi kaasasolemine ja kiire vahetus lubas ratta ka kiirelt lõpetatuks lugeda.
Suurema unepausi teeb Ratasepp nüüd, pärast ratast ja enne jooksu. Muidu magas ta viie ööpäeva peale kokku 13 tundi ja 10 minutit.
422 km jooks toimub 1,25-kilomeetrisel ringil.
Šveitsi 10-kordse katkematus formaadis toimuva ultratriatloni start anti 16. augustil Šveitsi aja järgi kell 18. Rohkem infot võistluse kohta leiab korraldajate lehelt www.swissultra.ch. | Ratasepp lõpetas 1800 km pika rattasõidu ja asub jooksma 422 km distantsi | https://sport.err.ee/614283/ratasepp-lopetas-1800-km-pika-rattasoidu-ja-asub-jooksma-422-km-distantsi | Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp läbis Šveitsis peetava kümnekordse ultratriatloni teise ala, kui lõpetas 1800-kilomeetrise rattasõidu. |
Laupäeval on täpselt 100 päeva sajani ehk Soome 100. aastapäevani. Rahvapidu peetakse sel nädalavahetusel mitmel pool Soomes ja välismaal. Tallinnas lauldakse mõlemas riigis tuntud laule politsei- ja piirivalveameti (PPA) orkestri saatel.
Ühislaulmisel kõlavad laulud varsti ilmuvast "100 laulu" ühislaulikust, mis on valminud Soome ja Eesti 100. juubeliaastate auks. Laulud on rännanud, nagu inimesedki, üle Soome lahe. Lauludega on seotud mitmeid mälestusi ja lugusid. Nendest räägib laulmise käigus lauliku koostaja Mikko Savikko.
Lood varieeruvad Sibeliusest Georg Otsani ja Hulkuri valsist lastelauluni "Miki merehädas". PPA orkester on saanud osa nootidest Helsingi politsei puhkpilliorkestri käest.
Enne ühislaulmist toimub saatkonna hoovis üritus "Finnish your dinner" ehk suur ühispiknik. Peolaua kõik 120 kohta broneeriti vähem kui kolme tunniga. Ühissöömisi korraldatakse samal ajal mitmes kohas Soomes ja välismaal - alates Kuala Lumpurist kuni Buenos Aireseni. "Finnish your dinner" üritused on osa Soome 100 juubeliprogrammist.
Ühislaulmisele on teretulnud kõik huvilised. Kohale tasub tulla varakult, sest PPA orkester hakkab "soojendama" publikut soome puhkpillimuusikaga juba enne ühislaulmise ametlikku algust.
KAVA:
16.30-18.30 "Finnish Your Dinner"
18.30-20.30 Soome-Eesti ühislaulmine
PPA orkester alustab kell 18.00 | Soome suursaatkonna hoovis oodatakse ühise laulu ja piknikuga Soome 100. aastapäeva | https://menu.err.ee/614282/soome-suursaatkonna-hoovis-oodatakse-uhise-laulu-ja-piknikuga-soome-100-aastapaeva | Augustikuu viimasel laupäeval kõlavad Soome suursaatkonna sisehoovis ühislaulud soome ja eesti keeles. |
Vigastuste tõttu ei kuulu seekord tiitlikaitsja valikusse Sergio Llull, Pau Ribas, Victor Claver ja Ilimane Diop. Uute nimedena on valikus Joan Sastre, Juancho Hernangomez ja Pierre Oriola.
Koosseisu mahuvad ka eelmise EM-finaalturniiri kõige väärtuslikum mängija Pau Gasol, tema samuti NBA-s mängiv vend Marc, lisaks Ricky Rubio ja äsja Moskva CSKA-sse siirdunud Sergio Rodriguez.
Hispaania korvpallikoondis EM-finaalturniiriks: Ricky Rubio, Sergio Rodriguez, Guillem Vives, Juan Carlos Navarro, Fernando San Emeterio, Alex Abrines, Joan Sastre, Juancho Hernangomez, Pau Gasol, Marc Gasol, Willy Hernangomez, Pierre Oriola.
Hispaania alustas finaalturniiri Rumeenias peetava alagrupis, kus võõrustajate kõrval tuleb kohtuda ka Horvaatia, Tšehhi, Montenegro ja Ungariga. | Selgus tiitlikaitsja Hispaania koosseis EM-finaalturniiriks | https://sport.err.ee/614279/selgus-tiitlikaitsja-hispaania-koosseis-em-finaalturniiriks | Hispaania korvpallikoondise peatreener Sergio Scariolo tegi teatavaks kuu lõpus algavale Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile sõitva koosseisu. |
Raketihävitaja USS John S. McCain (DDG 56) põrkas 21. augusti varahommikul Malaka väinast ja Singapurist ida pool kokku naftatankeriga Alnic MC. Kokkupõrke tagajärjel sai sõjalaeva kere kahjustada ning osa laeva sisemusest täitus veega. Vigastada sai viis meremeest, kümme aga jäi kadunuks ning nende otsimiseks alustati ulatuslikku operatsiooni, vahendas Yle.
Admiral Swift märkis ka seda, et otsingutel abiks olevad Malaisia laevad on leidnud merest ühe surnukeha, kuid isikut pole veel tuvastatud.
See pole käesoleval suvel esimene raske õnnetus USA sõjalaevaga.
Ööl vastu 17. juunit põrkas USA raketihävitaja USS Fitzgerald Yokosukast 103 kilomeetrit edelas kokku Filipiinide konteinerlaevaga ACX Crystal.
Juhtumite asjus on alustatud juurdlust ning mitmel pool USA meedias kirjutatakse, et juurdluse raames uuritakse ka võimalust, et kokkupõrked kaubalaevadega võivad olla põhjustatud küberrünnakutest. | Tuukrid leidsid tankeriga kokku põrganud USA sõjalaevast surnukehi | https://www.err.ee/614278/tuukrid-leidsid-tankeriga-kokku-porganud-usa-sojalaevast-surnukehi | USA Vaikse ookeani laevastiku ülem admiral Scott Swift teatas teisipäeval, et tuukrid on leidnud õnnetusse sattunud sõjalaeva USS John S. McCain seest surnukehi. |
Nimekirja kuulub näiteks viis argentiinlast, kellest Carlos Tevez, Juan Sebastian Veron ja Gabriel Heinze kasutasid kortikosteroidi betametasodooni sisaldavat arstimit, mida võib sportlase kehas olla ainult teatud kogus.
Samuti kasutasid arsti erilubadega erinevaid dopingut sisaldavaid ravimeid näiteks ka endine Liverpooli ja Hollandi ründjaa Dirk Kuyt (valuvaigisti), Saksamaa ründaja Mario Gomez (astmaravim) ja uus-meremaalane Ryan Nelsen (kortikosteroid).
Tänavu aprillis teatas rahvusvaheline kergejõustikuliit IAAF, et häkkerirühmitus Fancy Bears pääses ka nende andmebaasi. | Häkkerirühmitus Fancy Bears võttis ette jalgpallurid | https://sport.err.ee/614275/hakkeriruhmitus-fancy-bears-vottis-ette-jalgpallurid | Mullu septembris maailma antidopingu organisatsiooni WADA andmebaasi sisse murdnud vene häkkerirühmitus Fancy Bears lekitas andmeid ka 25 jalgpalluri kohta, kes kasutasid 2010. aasta MM-finaalturniiril arsti eriloal dopinguaineid sisaldavaid ravimeid. |
1800. aastate alguses sai noore USA peamiseks ekspordiartikliks puuvill. Inglismaa tekstiilitööstuse tehnoloogiline areng muutis puuvillase riide tootmise odavaks ja laialdaselt kasutatavaks. 80 protsenti sealsest toorpuuvillast tuli aga Ameerikast. Kasvav eksporditurg, sobiv kliima ja suure koguse põllumaa olemasolu tõukasid omakorda tagant USA lõunaosariikide puuvillaplantaatoreid tootmist laiendama. Nimetatud põllukultuur nõudis aga tollal palju käsitööd, mis tekitas vajaduse massilise ja odava tööjõu järele. „Kuningas Puuvill“ oli peamine põhjus, miks orjatöö kasutamine USA lõunaosariikides 19. sajandi esimesel poolel järsult kasvas.
Majanduslikus mõttes oli istanduste omanikele orjatööl põhinev puuvillakasvatus efektiivsem ja tulusam kui muu põllumajandus. Laiemas plaanis tõi see aga kaasa puuvillaosariikide mandumise võrreldes näiteks tööstuslike põhjaosariikidega, kus arenesid uued tegevusvaldkonnad ja kuhu saabus Euroopast uusi sisserändajaid.
Antiik-Kreekas või Roomas muudeti orjadeks tavaliselt sõja kaotanud vastaspoole sõdurid. Orjastaatus ei laienenud aga orjade lastele, sest nemad ju sõda ei kaotanud.
USA käsitleti aga orje kui alamat klassi ehk ka orjade lapsed pärisid sama staatuse. Neegerorje käsileti kui töövahendit, aga mitte kui valgetega võrdset inimest. Mentaalne õigustus leiti selles, et neegerorjade olukord Ameerikas oli palju parem kui samasugustel inimestel Aafrikas; seega võis orjapidajat käsitleda hoopis kui heategijat, kes hoolitseb orjastaatuses oleva inimese eest.
Kuna USA haaras üha uusi territooriume läänes, tekkis üle-eelmise sajandi keskpaigas ühiskonda lõhestav vaidlus selle üle, kas uutest osariikidest saavad orjandust lubavad või keelavad. Föderaalvalitsuse seisukoht oli, et uued osariigid saavad olla ainult orjapidamisest vabad; see aga ei meeldinud lõunaosariikidele, sest see vähendanuks nende mõjuvõimu keskvalitsuses. Samuti tekkis Ühendriikide sees väga jõuline liikumine orjapidamise keelamiseks kogu riigi territooriumil.
Lõunaosariigid väitsid, et USA keskvalitsusel ei ole õigust sekkuda osariikide elukorraldusse ja traditsioonidesse, kuhu kuulus ka orjatööl põhinev majanduskorraldus. Keskvalitsus plaanis vastu seadusi, mis kohustasid orjad vabaks laskma ka lõunaosariikides. Selle ennetamiseks astus mitu osariiki USA-st välja ja lõi oma riigi ehk Konföderatsiooni. USA ühtse riikluse päästmiseks püüdis USA keskvalitsus allutada lõunaosariigid oma tahtele sõjalise jõu abil. Algas verine kodusõda, mis kestis aastatel 1861-1865.
Põhja ja lõuna konflikti ei saa käsitelda lihtsustatult kui „pahad“ orjapidajad „heade“ orjuse vastaste vastu. See oli konflikt kahe maailmavaate ja majanduskorralduse vahel. Põhjaosariikide üldinimlik arusaam tunnustas inimeste ja rasside võrdsust; lõunaosariigid lähtusid arusaamast, et erineva nahavärviga inimesi saab kohelda erinevalt.
Majanduslikus võtmes polnud lõunaosariikidest põhjale vastast ei rahvaarvu suuruse, majandusliku võimekuse ega moodsa tehnoloogi kasutamise poolest. Näiteks kasutati sidepidamiseks telegraafi ja toimus järsk kvaliteedihüpe tulirelvade efektiivsuses ja sõjapidamisvahendites. Keskvalitsus suutis tõhusalt blokeerida lõuna rahvusvahelise toetuse ja majandussuhted, jättes selles rahvusvahelisse isolatsiooni.
Aga ka lõunal oli teatud eeliseid: põhjaosariikide vägede rünnakut käsitleti seal kui sissetungi nende iseseisva riigi territooriumile, mis andis sõdimiseks moraalse aluse. Samuti oli lõunaosariikide sõjaline juhtkond oluliselt kogenum ja võimekam tänu eelnevatele sõdadele Mehhikoga.
Kindral Lee mälestussambaid käsitletakse seega kui sümbolit arusaamale, et erineva nahavärviga inimesed ei ole võrdsed. See on rassistlik seisukoht ning Konföderatsiooni ausammaste eemaldamine ongi sellise ideoloogia vastu suunatud aktsioon.
Eesti elu ja tööturg on muutumas üha rahvusvahelisemas ja kirevamaks. Ka meil tuleb õppida erinevate inimestega koos elama ja suhtuma neisse võrdväärselt. Kusjuures juba välismaiste töötajate nimetamine „töökäteks“ on oma olemuselt rassistlik väljenduslaad. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Viktor Trasberg: kindral Lee viimane sõda | https://www.err.ee/614268/viktor-trasberg-kindral-lee-viimane-soda | USA-s on läinud lahti kodusõjale pühendatud ausammaste mahavõtmine. Kindral Lee oli lõunaosariikide ehk Konföderatsiooni vägede ülemjuhataja, kelle ausammaste eemaldamine on nüüd käredal moel ette võetud. Tegemist on USA paarisaja-aastase sisekonflikti jätkumisega, mille eredaim episood oli ohvriterohke kodusõda 160 aastat tagasi. |
Esimesena arutas kohus peamise kahtlustatava vangistamist ning tegi otsuse mees vahi alla võtta.
Mechkah nõustus mingil määral kohtuga ka suhtlema. Keskkriminaalpolitsei uurimisjuht Olli Töyräs ütles Yle uudistele, et peamine kahtlustatav tunnistab surmadeni viinud tegusid, kuid eitab mõrvamist. Tegude motiive pole selgitatud.
Töyräs ei hakanud praegu kommenteerima tegude organiseerituse ulatust.
"Praegu uuritakse seda, kas isik on tegutsenud üksi ja kas tema mõtteid on keegi mõjutanud. Uurimise all on see, kas keegi on toetanud teda tegude, sõnade või õpetustega," selgitas juhtivuurija.
Töyräs nentis, et politseil tuleb välja selgitada ka peamise kahtlusaluse identiteeti puudutavaid küsimusi.
"Meil on olemas tema nimi, mis on ka avalikkuses välja öeldud. Üritame siiski veel uurida, kas see nimi ka paika peab," märkis ta.
Teiste kahtlustatavate asjus jätkus istung veel tunde. Kolm kahtlustatavat võeti vahi alla, neljas noormees vabastati. Vabastamisotsust toetas ka politsei, kelle sõnul pole vahi alla võtmiseks alust, samas jääb esitatud kahtlustus veel kehtima.
Üks väidetavatest kaasosalistest võeti vahi alla samade kahtlustuste alusel nagu peamine kahtlusalune. Kaks ülejäänud aga "põhjust kahtlustada" sätte alusel.
Kohtuistungi jaoks on kehtestatud kõrgendatud turvameetmed
Kohus arutas taotlusi suletud istungil. Kohtumajja oli saabunud ka suur hulk meediaväljaannete esindajaid. Samuti oli kohtumajas kehtestatud kõrgendatud turvanõuded - kohal oli tavapärasest rohkem politseinikke ja turvamehi ning istub toimub turvatud saalis maa all.
Peamine kahtlusalune Abderrahman Mechkah osales istungil videosilla vahendusel, sest ta sai haavata, kui reedest noarünnakut takistanud politseinikud teda alakehasse tulistasid.
Kui esmaspäeval teatas politsei, et ülejäänud nelja väidetava kaasosalise puhul soovitakse samuti nende vahistamist, siis teisipäeva hommikul kinnitas keskkriminaalpolitsei, et kolme neist soovitakse vahistada samuti kahe mõrva ja kaheksa mõrvakatsega seoses - ehk kahtlustused on sisuliselt samad kui peamisel kahtlusalusel.
Neli väidetavat kaasosalist on oma seotust terrorirünnakuga eitanud.
Kolm kahtlustatavat on tuttavad ka Saksamaa võimudele
Noor marokolane Mechkah pussitas reede õhtul Turu kesklinnas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja tulistades teda alakehasse.
18-aastane peamine kahtlustatav on saanud Soome võimudelt eitava varjupaigaotsuse, mille ta oli praeguse seisuga edasi kaevanud.
Ülejäänud neli kahtlustatavat, kes on väidetavalt rünnaku kaasosalisteks, on samuti marokolased. Kaks on 18-aastased, üks 24- ja üks 28-aastane.
Üks 18-aastastest on Päris-Soome esimese astme kohtu poolt mõistetud süüdi seksuaalsele teole sundimise eest, otsus on praeguse seisuga järgmisesse kohtuastmesse edasi kaevatud. Juhtum leidis aset eelmise aasta suvel ning sellega seoses oli kaks kahtlustatavat.
Üks neljast kahtlustatavast aga ostis juuli lõpus ühelt teiselt Turus elavalt marokolasest valge Fiat Ducato kaubiku ning seda sõidukit otsis politsei reedel ka taga.
Saksa meedia andmetel kahtlustati Mechkahi ka Saksamaal kuritegudes. Soomes tal kuriteoregistrit ei olnud, küll aga oli tema äärmuslikkuse kohta edastatud kaitsepolitseile vihjeid, kaitsepolitsei nende vihjete põhjal siiski rünnakuohtu ei tuvastanud.
Soomes peale Mechkahi kinni võetud neljast marokolasest on veel kaks Saksa politseile tuttavad. Ühte marokolast kahtlustatakse röövis ja teist varguses. Peale selle on üks neist samuti varasemalt mitmel korral kasutanud võltsitud isikuandmeid.
Saksamaa siseministeeriumi esindaja Annegrett Korff ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et Mechkah saabus koos teiste põgenikega Saksamaale 2015. aasta lõpus ja lahkus riigist 2016. aasta alguses. Saksamaal ta asüüli ei taotlenud. | Soome kohus võttis noarünnaku asjus vahi alla neli meest, üks vabastati | https://www.err.ee/614206/soome-kohus-vottis-noarunnaku-asjus-vahi-alla-neli-meest-uks-vabastati | Turu kohtumajas algas teisipäeval kell 11 istung, mille raames kohus arutas Soome politsei taotlust võtta vahi alla reedel toimunud terrorirünnakuga seotud viis isikut - nii peamine kahtlusalune kui ka neli väidetavat kaasosalist. Peamise kahtlustatava puhul tegi kohus esimesena otsuse ta vahi alla võtta. Ülejäänud neljast noormehest võeti kolm vahi alla, neljas aga vabastati. |
Ivanova ei soovinud seetõttu ka nimetada inimesi, kes valimisliidu nimekirjas kandideerivad. Ta ütles, et nimekiri avalikustatkse 5. septembril.
"Meile laekus eile info, et hakatakse inimesi üle ostma, pakutakse lausa tööd linnastruktuurides," ütles ta ERR-ile.
"Kuna meil on üks kandidaat jurist, siis eile helistati talle ühest linnaosavalitsusest ja selle eest, et ta ei kandideeriks Savisaare valimisliidus pakuti talle koostööd. /.../ Kuna ta on jurist ja tegeleb korteriühistutega, siis selles valdkonnas pakuti ka siis, et ta saaks tööle tulla," rääkis Ivanova.
Kes tööd pakkus ei soovinud Ivanova öelda, aga tõi veel ühe näite. "Üks kandidaat loobus kandideerimisest, kuna avaldati survet. Ja kuna tema jaoks oli oluline koostöö linnaga, siis ta arvas, et tema äri jaoks on lihtsam, kui ta ei tule meiega," sõnas Ivanova.
"Ma arvan, et seda tuleb veel ette," ütles ta veel.
Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi kommenteeris Ivanova väiteid järgmiselt. "Valimistele väheste kandideerijate, programmita ja langeva toetusega vastu minnes võib ka iga väär põhjendus võimaliku ebaedu pehmendamiseks tunduda väärt kasutamist. Ma arvan, et seda tuleb veel ette." | Ivanova: Savisaare valimisliidu liikmeid üritatakse üle osta | https://www.err.ee/614261/ivanova-savisaare-valimisliidu-liikmeid-uritatakse-ule-osta | Olga Ivanova sõnul üritatakse potentsiaalseid Savisaare valimisliidus kandideerijaid üle osta ja neile mitte kandideerimise eest Tallinna linnastruktuurides tööd pakkuda. |
Kuigi algselt oli eestlane koha finaaletapil kindlustanud, siis hetkel tema nime enam protokollist ei leia ja usutavasti on põhjuseks jalavigastus, mis ta ka MM-ilt kõrvale jättis.
400 meetri tõkkejooksus tulevad ülehomme starti maailmameister Karsten Warholm, ameeriklased Kerron Clement ja Bershawn Jackson, türklane Yasmani Copello, britt Jack Green, šveitslane Kariem Hussein ja Briti Neitsisaarte esindaja Kyron McMaster.
Eestlastest teeb Zürichis kaasa odaviskaja Magnus Kirt. | Rasmus Mägi ei osale Teemantliiga finaaletapil | https://sport.err.ee/614272/rasmus-magi-ei-osale-teemantliiga-finaaletapil | Eesti 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi ei osale Zürichis peetaval kergejõustiku Teemantliiga finaaletapil. |
1.
Isa (tuleb häälekalt tuppa): Arno, Arno, aja ennast üles. Nüüd peab kohe hakkama kooli minema, täna on ju sinu esimene koolipäev.
Arno: Ma olengi juba ammu valmis. Paungi juba eila õhtust saati pakitud, seisab seina ääres.
Isa: Ah et juba valmis?
Arno: Jah.
Isa: Noh, kas said ka sõba silmale?
Arno: Öösi oli küll suur ärevus sees, und ei tulnud, vaatasin veel pauna mitu korda üle. Riided panin ka juba ammu selga, istusin siin ja ootasin, millal sa tuled.
Isa: Ega siis midagi, hakkamegi kohe minema. Oota veel natuke, ma käin veel korra hobuste juures ära. Vana Hall oli eila na loid, ma vaatan korra, ega ta pole viimati haigeks jäänud. Sa pane seni saapad jalga.
Arno: Jajah. (Hakkab pusima.)
Isa: Ma teen ruttu ja siis kohe hakkame minema.
Arno: Kas hobustega läheme?
Isa: Mis hobustega, koolimaja ju siinsamas lähedal, ainult veidi maad jala visata, ma käin ainult korra ära, vaatan, kas Vana Hall on ikka traksis.
Arno: Jajah.
Isa: Käin ainult korra ära. (Ära.)
Arno (saapaid jalga pannes): Ei tea, kas koolmeister juba täna midagi ka minu käest peaks küsima? Ja kas koolmeister laseb ehk juba esimesel päeval midagi krihvliga tahvlile joonistada? Eks see varsti selgub.
Isa (tuleb tagasi, häälekalt): Juba käidud. Ei olnud Vanal Hallil häda midagi. Hirnus teine nii rõõmsalt, kui mind nägi. Noh, kas oled valmis?
Arno: Valmis, valmis. Näe, paun ka siinsamas. Võtan selle ja kohe hakkamegi minema.
Isa: Hakkame minema jah. Sul ju esimene koolipäev, parem ikka varem kohal olla kui et äärepealt jõuda siis, kui tunnid juba peale hakkavad.
Arno: Jah, läheme kohe. Ega hiljaks jääda küll ei taha.
Isa: Läheme kohe jah. Kas nüüd on sul kõik valmis?
Arno: Kõik on valmis.
Isa: Lähme siis, mis siin enam oodata.
Arno: Hakkame minema jah.
Isa: No mis siis enam, hakkame siis minema. Nüüd ei ole muud kui jalgadele valu.
Arno: Lähme jah.
Isa: Ega nüüd ei ole enam midagi oodata. Nüüd on kõik valmis, nüüd hakkamegi kohe minema.
Arno: Jah, nüüd on mineku aeg käes. Kas Vana Hall oli ikka terve?
Isa: Terve, terve. Nüüd ei ole enam midagi teha ega oodata. Nüüd lähme koolimaja poole teele.
Arno: Läheme jah. (Lähevad.)
2.
Arno ja isa on kooli poole kiirustades jõudnud karjamaa äärde.
Arno: Läheme siit otse üle karjamaa, siis jõuame rutem.
Isa: See on sul õige mõte. Parem ikka varem kohal olla, kui et äkki kogemata hiljaks jääda ja siis veel koolmeistri käest kärada saada. Lõikame siit otse üle karjamaa jah. (Lähevad.) Kas paun sai ikka ilusti pakitud?
Arno: Pakkisin teise juba eila õhtul valmis.
Isa: Nii et kõik on ikka kaasas?
Arno: Kõik on kaasas, mis vaja. Oota nüüd ainult… Kui sa sedasi küsid, ma vaatan igaks juhuks, ega ma ometigi midagi maha ei jätnud. (Peatub ja hakkab pauna pusima.)
Isa: Tee nüüd ruttu, ega me ei või ju kooli hiljaks jääda.
Arno: Ma kohe vaatan… Ei, kõik on ikke kaasas. Läheme nüüd ruttu edasi.
Isa: Läheme jah.
Arno: Ah, et vana Hall oli ikke traksis?
Isa: Traksis, traksis. Hirnus nii kenasti kui mind nägi. Väsimusest polnud enam mitte märkigi.
Arno: Läheme siis ruttu. (Ära.)
3.
Arno ja isa on jõudnud koolimajani.
Isa: Mis siis nüüd? Kõik on na vaikne, kus siis lapsed kõik on? Ega ometi…
Arno: Kas ehk…
Isa: Oi, oi. Tunnid on juba alanud, aga me jõudsime alles praegu koolimajja!
4.
Järgmine hommik. Isa, väike nutsak pihus, tuleb jälle häälekalt kiiruga tuppa. Arno on voodis, teki all.
Isa: Arno, üles nüüd! Ärka kohe üles, koolimineku aeg on käes. Tee nüüd ruttu, muidu jääme viimati jälle hiljaks!
Arno (krapsab kohe voodist välja): Sellist asja küll juhtuda ei või. Ma ju ootasingi jälle, et millal sa viimati tuled äratama. Öösi ärkasin isegi paar korda üles, käisin siis niisama mööda tuba ringi, kartsin, et jään äkki viimati veel liiga sügavalt magama. Vaatasin aknast välja, kuu oli nagu latern taevas. Ja siis tuli see sorakil juustega poiss meelde, kes eila minu kõrvale istuma pandi. Sellel olid indiaanlase pildid kaasas. Toots oli tema nimi. Siis läksin jälle voodisse ja tõmbasin teki kõvasti üle pea. Mõtlesin, et enam magama ei jää, aga ikka tuli tukk peale. Nüüd mõnda aega olen jälle üleval olnud ja ootasin, panin riided ka selga juba.
Isa: No tee siis ruttu. Kas paun on ka juba valmis?
Arno: Pauna pakkisin juba õhtal ära ja panin seina äärde ootama.
Isa: Kas kõik asjad on ikke ilusti kaasas?
Arno: Oota, ma vaatan veel üle. (Kiirustab pauna juurde, kohmitseb.) On, kõik on kaasas.
Isa: Pane nüüd saapad ka. Näe, võta, siin on sulle leiba kah ja tükk pekki ja üks kaalikas on ka juures. Eila suure kiiruga ei jõudnud ju leivakoti peale üldse mõtelda ja see jäigi maha.
Arno: Ei sest ole midagi.
Isa: Kas läks päeva peale väga kõht tühjaks?
Arno: Ei osanud selle peale mitte mõteldagi. Kõik muud asjad tundusid siis palju tähtsamad.
Isa: Enam me leivakotti maha ei uneta. Näe, võta, pane pauna. Ja võta üks õun kah. Noh, oled sa nüüd valmis?
Arno: Jah, valmis.
Isa: No hakkame siis minema.
Arno: Hakkame minema jah.
Isa: Enam küll hiljaks jääda ei või.
Arno: Ei, seda küll ei taha, see on sul õigus.
Isa: Kas koolmeister eile sinuga ehk käras ka, et hiljaks jäid?
Arno: Ei käranud midagi. Koolmeister paistis väga lahke loomuga. Aga köster oli küll kuri. Tootsiga käras hirmsasti.
Isa: No jooksuga siis nüüd, enam küll hiljaks jääda ei või.
Arno: Ei, kus sa sellega. Läheme nüüd jah kohe kiiruga. (Jääb veel toppama.) Aga Vana Hall…?
Isa: Terve mis terve. Hirnus täna ka nii rõõmsasti, kõik on korras.
Arno: No läheme siis. Oota, ma vaatan veel korraks pauna üle. (Läheb uuesti pauna pusima.)
Isa: No tee nüüd ruttu.
Arno: Ei, paun on korras. Läheme nüüd.
Isa: Läheme nüüd jah kohe jooksuga. (Ära.)
5.
Arno ja isa on teel, neile tuigerdab vastu Kõrgesaare Aadu.
Aadu: Oi, oi. Sa vaata kes sealt tulevad, väike Arnu ja… no tere, tere, Tali. (Paneb isale käe pihku.)
Isa: Tere, tere, Aadu. Noh, mis tuul sind siis niimoodi juba varahommikul on räsinud…
Aadu: Mis sa tuulest räägid, ei, päris torm, torm ütlen ma selle kohta. Jaa, päris torm on elumere laente peal mu pisikest paadikest pillutanud.
Isa: Seda ma näen.
Aadu: Ja pillutas nii, et lõi mul südame rinnas uperkuuti. Jah, Tali, lõi südame uperkuuti ja mehe takkajärele, nii et mina olen nüüd elumere laentesse üle pea sisse kastetud. Varsti olen naesemees.
Isa: Kus sa siis sedasi…
Aadu: No eks ikke see Liisi.
Isa: Ah Liisi.
Aadu: Eks Liisi ikke, kes see muu. Seokse naesterahva vastu ei saa mette. Silmad suured nigu tõllarattad, niisked nigu kassipojal ja sügavad ka veel – justnigu meri. Ma ütlen, mina arvan, et see Liisi ei olegi tavaline inimene vaid on puhta näkk, kes maa peale pandud. Üks kord vaatab sulle otsa ja jutt käib südame alt läbi, teine kord pilgutab veel oma ripsmeid ja ongi kõik, kaputt.
Isa: Aga kus sa siis niimoodi ennast ära rihtisid.
Aadu: …No eks me Liblega tegime natuke rehnutti, mul ju nüüd poismehepõlve viimased päevad.
Isa: Ah Liblega…
Aadu: No Liblega ikka… (Arno sikutab isa käisest.)
Isa: Ja-jah. (Aadule.) Aga meie peame nüüd minema, Arnol on ju täna koolipäev, ja õigeks ajaks tuleb kohale jõuda, ega siin ei saa aega viita.
Aadu: Ah soo. Ah et Arnu juba koolipoiss valmis? (Arno noogutab.) No ega midagi, minge siis muidugi jooksuga, ega kooli ei tohi ju hiljaks jääda.
Isa: Kus sa sellega, ega ei. Noh, ole siis…
Aadu: Küll mina juba olen, kuraasi mul jätkub. (Arnole.) Aga sina Arnu, püüa tarkus ilusasti kinni nagu jänes ja pane kotti, pärast hea teistele näidata.
Isa (rehmab käega): Ah mis sa ajad plära… Me nüüd Arnoga läheme. (Lähevad.)
Aadu (eemaldub, lauldes): Ai tsirevireviss, ai tsirevireviss…
Arno: Isa, Lible on ju ikka see kellamees?
Isa: Ikka, ikka. Seesama kellamees. (Ära.)
6.
Arno ja Isa on jõudnud koolimaja ette.
Isa: Ega ometi…!
Arno: Kas mitte…
Isa: Kuidas see siis niimoodi sai minna? Me oleme jälle hiljaks jäänud. Arno, tunnid on juba alanud!
7.
Järgmine hommik, isa tuleb jälle kiiruga ja häälekalt tuppa.
Isa: Arno, Arno, üles nüüd! Läheme nüüd ruttu, juba varavalges, enam küll hiljaks jääda ei või.
Arno (krapsab kohe voodist välja ja hakkab kiiresti riietuma): Kohe olengi üleval.
Isa: Kas sul on paun ka juba valmis?
Arno: Valmis juba eila õhtust saadik.
Isa: Pane siis saapad ka, ja nüüd jooksuga.
Arno: Jah, jah.
Isa: Tee nüüd ruttu. Täna läheme koolimaja juurde veel otsemat teed kui enne. Ma tean ühte veel otsemat teed kui üle karjamaa. Nüüd läheme siit kohe otse, lepiku tagant.
Arno: Läbi metsa või?
Isa: Jah, seal rada küll ei ole, aga ma tean, kudas sealt saab.
Arno: Olengi valmis. Lähme siis kohe.
Isa (annab nutsaku): Näe, leivakott ka. Pane pauna. Leiba on ja kapsast on juures. Lihatükk on ka.
Arno: Aitäh.
Isa: Ja jooksuga kohe nüüd. (Ära.)
8.
Arno ja isa on metsas ja on seal ära eksinud.
Isa: Oota nüüd. Kas ehk suure kiiruga tulime juba mööda?
Arno: Kustkohast?
Isa: Sealt vana männi jurest. (Vaatab tagasi.) Ei saa aru. Kas tulime sealt juba mööda või pole veel selle juurde jõudnudki. Oota korraks siin. (Sammub kiirelt kõrvale. Ära.)
Arno: Küll on lugu. Kas ehk tõesti tulime õigest kohast juba mööda? Oota, ma vaatan veel korraks pauna üle. (Pusib pauna.) Ei, kõik on ikke ilusasti kaasas. (Jääb ootama.)
Isa (kiirustab tagasi): Jah, tulimegi mööda. Nüüd tuleb tagasi minna. Sealt männi jurest tuleb paremale hoida, aga me tulime suure ajuga sealt juba mööda. Oja on ju sealpool. (Näitab.)
Arno: Läheme siis tagasi.
Isa: Jah, kiiruga kohe nüüd. Näed, tormasime niimoodi pead maas, ei pannud tähelegi.
Arno: Kas palju tuleb veel tagasi minna?
Isa: Noh, siit ikke natuke on. Läheme nüüd kohe kiiruga.
Arno: Läheme jah. (Ära.)
9.
Arno ja isa on jõudnud koolimaja juurde.
Isa: Noh, jõudsimegi kohale. Aga kuidas siis… Kõik on koolimaja juures na vaikne…
Arno: Kas ehk uuesti…
Isa: Ah sa mait! Arno, tunnid on juba alanud!
10.
Sama päeva õhtu. Arno on toas, isa tuleb, ilmatu suur kott seljas.
Isa: Arno, kuule nüüd.
Arno: Jah.
Isa: Kõik päevased tööd ja toimetused on juba tehtud… Ma mõtlesin, et parem on ikke mitte hiljaks jääda ja, et läheme nüüd juba parem õhtul koolimaja juurde valmis ja veedame ööd seal.
Arno: Aga kuidas siis?
Isa: Ei ole meil häda midagi. Magame kumbki kahe kasuka vahel. Näed, mul on kõik juba kaasa pakitud.
Arno: Ah arvad, et on parem juba õhtul valmis minna?
Isa: Jah, ma juba rääkisin emaga ka, tema ütles, et ainult siis võib minna, kui mõlemad öösi seal magame. Aga kasukad on ju olemas, mis meil ikke viga on. Läheme parem juba õhtal koolimaja juurde valmis, siis enam hiljaksjäämist ei ole.
Arno: Vahest on see tõesti hea mõte.
Isa: Teeme niimoodi jah. Läheme nüüd veel enne sööma, ema tegi kartuliputru. Ja siis läheme, veedame öö koolimaja juures.
Arno: Jah, sedasi on ehk tõesti kõige kindlam.
Isa: Läheme nüüd sööma. Räägi, kas sa vahest juba Raja Teelega oled ka juttu teinud?
Arno: Tüdrukud on rohkem omaette ja poisid omaette. Toots vahest käib ainult teisi narrimas.
Isa: Mis ta siis narrib?
Arno: Ega ta midagi paha ei tee. Teeb ainult niisama koledaid nägusid ja räägib, et on Kentuki Lõvi.
Isa: Ja mis siis tüdrukud teevad?
Arno: Ei tee ka suurt midagi. Hoiavad oma punti ja kihistavad. Toots juba rääkis, et kui tahab, võib tamasseri rauad kaasa võtta. Teelega küll eila tulime koos koolist koju. Ta on tore tüdruk. Siis ajasime juttu ka.
Isa: Mis te siis jutustasite?
Arno: Niisama. Kooli asju ja…
Isa: See on hea, et sul juba sõpru ka on. Lähme nüüd. Pane paun ka valmis. (Ära.)
11.
Hommik. Arno ja isa magavad kumbki kahe kasuka vahel. Isa ajab läbi une tüütut hilist kärbest ninalt minema. Ärkab.
Isa: Arno, Arno! (Sakutab Arnot.)
Arno: Ah, mis?
Isa: Arno, ruttu üles! Päike juba ammugi väljas.
Arno: Ma magasin nii magusasti, mõtlesin, et nüüd küll enam hiljaks ei jää. Mingit muret ei olnud.
Isa: Ruttu üles, muidu jääme veel viimati ehk hiljaks.
Arno: Aga ongi ju juba. Vaata, kus kõrgel päike juba on.
Isa: Arno! Tunnid on jälle juba alanud!
12.
Järgmine öö, isa tuleb kobistades.
Isa (hüüab sosinal): Arno, Arno!
Arno (kargab voodis istukile): Ah, mis?!
Isa (sosinal): Tasa, tasa! Ära tee kära! Pane nüüd riidesse ja lähme.
Arno: Kuhu?! Kas juba on hommik?!
Isa: Tasa, tasa. Räägi vaikselt. (Edasi kulgebki vestlus mõlemalt poolt sosinal.) Ei, ei ole veel hommik. Alles suur öö on väljas. Aga pane nüüd ennast kohe riidesse ja hakkame minema.
Arno: Kuhu?!
Isa: Koolimajja. Mul tuli hea mõte. Läheme juba öösel koolimajja valmis ja viimased tunnid tukastame seal. Siis kui hommikul koolirahvas tuleb, siis oleme meie juba koolimajas sees ja ei saa kohe kuidagi hiljaks jääda.
Arno: Aga kuidas me koolimajja sisse saame?
Isa: Küll me saame. Klassiruumi poole pealt kangutame ühe akna lahti ja poeme sealt sisse.
Arno (ronib voodist välja ja hakkab riietuma): Kas sedasi tohib?
Isa: Aga kas siis on parem jälle hiljaks jääda? Ega me ju midagi paha ei tee. Me läheme lihtsalt koolimajja varem valmis.
Arno: Aga kui ehk mõni märkab?
Isa: Ei märka keegi. Kõik ju magavad. Pane nüüd ruttu riidesse, aga tasa, et sa suurt kära ei tee. Kas paun on valmis?
Arno: Jah, paun on valmis. Pakkisin teise juba eila õhtul ära ja panin seina äärde ootama.
Isa: Ja kõik asjad on ikke kaasas?
Arno: Oota, ma vaatan. (Läheb pauna kallale kohmitsema.) Jah, kõik on kaasas.
Isa (annab kompsukese): Näh, võta leivatükk kah. Liha on ka juures.
Arno: Aitäh.
Isa: Nüüd pane ennast ruttu valmis ja siis kohe teele.
13.
Arno ja isa on jõudnud koolimaja juurde ja proovivad klassitoa aknast sisse pääseda. Jutt käib ikka sosinal.
Isa: Näed, siit aknast nüüd läheme sisse. Sa suru teist poolt vasta. Ma tõmban seda. Küll ta tuleb. (Hakkavad pusima.)
Arno: Kas niimoodi ikke võib?
Isa: Ega me ju midagi paha ei tee.
Arno: Äkki keegi tuleb?
Isa: Ei tule, kus ta tuleb. Öö on ju käes. (Eemalt kostab külakoera haukumist, mõlemad kangestuvad hetkeks.)
Arno: Hirm tuleb peale niimoodi. Aga mis siis saab kui koolmeister viimati välja tuleb?
Isa: Koolmeistri aknad on ju teisel pool. Küll tema magab praegu. Ja meie oleme ju vaikselt. (Jälle haugub eemal koer.) Peaasi, et me sisse saame. (Hakkavad pusima.)
Isa: Ega koolmeister ei käranud, et sa viimati jälle hiljaks jäid?
Arno: Ei käranud.
Isa: Siis on hästi. Varsti saame siit aknast sisse ja siis oleme igal juhul hommiku tulles õigel ajal kohal.
Arno: Külm on.
Isa: On jah äkki külmaks tõmmanud. Oleks pidanud rohkem riideid peale panema. Aga varsti saame sisse ja siis saame sooja. Suru nüüd sealtpoolt vasta. (Hakkavad jälle akna juures pusima.)
Arno (puhub sõrmede peale): Natuke valus on. Ja juba tahaks kindaidki saada.
Isa: Ei tea jah, kuidas ta äkki niimoodi külma tegi. Ma ei taiband kah, et rohkem riideid tuleks panna. Aga püüame nüüd koos, kohe saame sisse ja siis saab sooja. (Hakkavad jälle pusima.)
Arno (äkki peatudes): Keegi tuleb.
Isa: Tasa! (Kuulatavad.) Ei ole kedagi.
Arno: Just nagu keegi käis: krõmps, krõmps.
Isa: Maa on külmand, need on meie enda sammud siinsamas.
Arno: Ei, see oli nagu kaugemal.
Isa: Tasa! (Kuulatavad.) Ei ole kedagi. Näe, koer on ka eemal vait. Pole midagi. Oota, katsume nüüd uuesti. (Korraga hakkab eemal koer haukuma, Arno kahmab oma pauna ja paneb jooksu.)
Isa: Arno! (Jookseb siis talle järele.)
14.
Hommik. Arno on riietega teki all. Ootab. Tuleb isa.
Isa: No üles nüüd Arno ja nüüd kohe padavai kooli poole.
Arno (hüppab riietega voodist): Mina olen valmis. Saapad veel ainult ongi jalga panna ja siis on kõik.
Isa: Ega sa pauna pole vahepeal lahti võtnud?
Arno: Ei ole. Sedasi nagu ta oli, kui me öösi tagasi tulime, sedasi ta jäi ja panin seina najale.
Isa: Siis on leivakott ka juba seal sees. Läheme nüüd siis kohe jooksuga. Hiljaks küll enam jääda ei või.
Arno: Läheme jah.
Isa: Oota nüüd. Selle kerge palituga ei lähe sa kuskile. Öösel on nii kõvasti külma teinud, siin tuleb paks palitu panna.
Arno: Jah, ma panen siis paksu palitu. (Paneb paksu palitu.)
Isa: Ja nüüd kohe jooksuga. (Ära.)
15.
Arno ja isa teel, kiirustavad.
Isa: Küll on äkki külma teinud.
Arno: Jah, niimoodi järsku.
Isa: Läheme veel rutem, siis saab sooja.
Arno: Läheme jah. (Kiirustavad edasi.) | Donald Tomberg. Arno, isa, koolimaja ja tunnid | https://kultuur.err.ee/614270/donald-tomberg-arno-isa-koolimaja-ja-tunnid | Näidend Vikerkaare numbrist 7-8. |
Juuli lõpus ilmus Rain Koolilt Vikerraadio päevakommentaar „ Retsept maailma päästmiseks – vähem lapsi “. Lundi ülikool avaldas uuringu, mille järgi peitub parim viis kliima muutumise vastu võitlemiseks sündivuse vähendamises. Autor kirjutab, et sündimus peaks vähenema just vaesemates riikides, kuna meie piirkonnas on laste ülalpidamiseks paremad võimalused.
Teooria tundub esmapilgul loogiline, ent teemasse süvenedes selgub, et arenguriikides sündivate laste arvu vähendamine ei vii meid kliimamuutustega tegelemisel just kaugele.
Kui palju lapsi saadakse arengumaades?
Alustuseks üks lihtne mõtteharjutus. 1965. aastal sündis maailmas iga naise kohta keskmiselt viis last. Aga mitu last sündis ühe naise kohta 2016. aastal, on see pigem kuus, neli või kolm? Ei, eelmisel aastal sündis maailmas iga naise koha keskmiselt 2,5 last. Rootsi teadlane ja statistika jedi-master Hans Rosling kirjeldab värvikalt, kuidas suurem enamus maailma perekondadest on ikkagi väikesed, sest elujärje paranemine ja hariduse saamine viib vähenenud laste arvuni.
Rain Kooli kirjutas: „Laste arvukuse – ja seeläbi ka rahvastiku juurdekasvu – piiramine peaks olema seotud ikka sellega, millised looduslikud ning majanduslikud eeldused teatud riigil ja piirkonnal nende laste ülalhoidmiseks on.“
Ma olen seisukohal, et meil ei ole mõtet rääkida „laste arvukuse piiramisest“, vaid tegutsemisest selle nimel, et kõikidel maailma inimestel oleks turvaline elu ja hea elujärg. Mida suurem on tõenäosus, et laps jääb ellu, seda vähem lapsi saadakse. Seega, mida vähem on vaesust, mida parem on arstiabi ja mida rohkem võimalusi pereplaneerimiseks, mida rohkem on naised saanud kooliharidust, seda vähem lapsi sünnib.
Kes reostab planeeti?
Laste arv ei ole peamine küsimus, pigem on naljakal kombel probleem just elujärje paranemises. Kliimamurede taga seisavad suurimad reostajad ehk arenenud riigid. Siiani on jõukus, kõrge staatus ja keskkonna reostamine käinud käsikäes.
Suurem sissetulek tähendab Suure Unistuse realiseerimist – suurt autot, eramaja, lihatooteid hommikuks, lõunaks ja õhtuks ning igapäevaseid kalleid cappuccino ’sid ühekordsetes topsides. Muidugi on ka erandeid, ent keskmiselt tarbib eurooplane rohkem kui planeet suudab anda. Põhjus, miks me seda kurba fakti iga päev oma silmaga ei näe, peitub selles, et me lükkame oma elustiili tagajärjed ja eeldused, kõik koleda, maailma kaugetesse piirkondadesse.
Lihtsalt öeldes saastab üks Euroopa inimene kordades rohkem kui mitu arenguriikide inimest. See on karm võrdlus, aga põhimõtteliselt saab teha statistikat, mitu last võiks olla arenguriigi peres, et sel oleks kliimale sama mõju kui ühel Euroopa lapsel. Nii et sellest vaatest on oluline pigem jõukate riikide inimeste laste arv, tarbimisharjumuste muutmine ning sellise seadusandluse loomine, mis takistab saastavat ja raiskavat tootmist.
Millised need lahendused siis on?
Selle aasta alguses valmis kõige ulatuslikum uuring kliimamuutuste peatamisest ja tagasipööramisest – „ Drawdown “. Selle kallal töötas üle 200 teadlase ning juhi üle kogu maailma ning nad tõid välja 100 lahendust, mis aitavad kliimamuutusi mitte ainult peatada, vaid ka tagasi pöörata.
Kõige esimesel kohal on üllatuslikult hoopis kõikide maailma külmkappide ja konditsioneeride jahutusvedelike väljavahetamine. Eelmise põlvkonna jahutusvedelikud hävitasid osoonikihti ning need keelati 1987. aastal ära, kuid uus vedelik HFC soojendab atmosfääri 1000 kuni 9000 korda kiiremini kui kliimamuutuste peasüüdlasena tuntud CO2.
Mõjult kolmas oleks lõpetada ülemaailmne toidu raiskamine. Umbes kolmandik põllul kasvatatud toidust ei jõua lauale erinevate standardite tõttu. Samuti oleks väga suur mõju kliimale sellel, kui sööksime vähem loomi ja rohkem taimset toitu. Loomakasvatus kurnab ja reostab loodust ning liigne liha tarbimine ka rikaste riikide inimeste tervist.
Pereplaneerimine on samuti oluline ja mõjukuselt kõrgel seitsmendal kohal. Kui kõigil naistel maailmas oleks õigus ja võimalused ohutult rasedusest hoiduda, aitaks see kaasa kliimamuutuste ja äärmusliku vaesuse leevenemisele. Samas ei ole see ainult vaesete riikide mure: näiteks USAs on umbes 45 protsenti rasedustest planeerimata.
Kui läheneda pereplaneerimisele keskkonnahoiu seisukohast, siis tuleks esmajoones fookusesse võtta hoopis USA, kus elavate inimeste ökoloogiline jalajälg on arenguriikidest ligikaudu 20 korda suurem, kuid reproduktiivtervisel veel ohtralt arenguruumi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Sigrid Solnik: sündivuse piiramine arengumaades maailma ei päästa | https://www.err.ee/614251/sigrid-solnik-sundivuse-piiramine-arengumaades-maailma-ei-paasta | Üks Euroopa inimene saastab kordades rohkem kui mitu arenguriikide inimest. See on karm võrdlus, aga põhimõtteliselt saab teha statistikat, mitu last võiks olla arenguriigi peres, et sel oleks kliimale sama mõju kui ühel Euroopa lapsel. Sellest vaatest on oluline pigem jõukate riikide inimeste laste arv, tarbimisharjumuste muutmine ning sellise seadusandluse loomine, mis takistab saastavat ja raiskavat tootmist, kirjutab Sigrid Solnik. |
Viis aastat Movistaris leiba teeninud Dowsetti suuremateks saavutusteks on etapivõit 2013. aasta Giro d'Italial (eraldistardis) ja tunnisõidu maailmarekordi püstitamine 2015. aastal, vahendab Spordipartner.ee.
Katjuša-Alpecin on olnud üleminekuturul aktiivne. Uuteks tulijateks on Marcel Kittel, Nathan Haas ja Ian Boswell, staaridest jätkavad suurtuuride liider Ilnur Zakarin ning tugev temposõitja Tony Martin.
Lisaks eraldistartidele hakkab Dowsett Katjušas etendama tähtsat rolli Kitteli sprindirongis. | Katjuša-Alpecin värbas maailmatasemel temposõitja | https://sport.err.ee/614263/katjusa-alpecin-varbas-maailmatasemel-temposoitja | Rein Taaramäe koduklubi Katjuša-Alpecin sõlmis aastase lepingu neli korda temposõidus Suurbritannia meistriks kroonitud Alex Dowsettiga. |
Saksamaa ja USA teadlaste koostöös tehtud katses suudeti tõestada, et Neptuunil ja Uraanil, õigupoolest nende sisemuses, tõesti sajab teemantvihma.
Selle põhjuseks on nende planeetide tahke sisemus, mis koosneb paksudest n-ö jääkihtidest. Need sisaldavad vett, süsivesinikke ja ammoniaaki. Astrofüüsikud on seni oletanud, et nende planeetide pinna all 10 000 kilomeetri sügavusel olev tugev rõhukeskkond lõhub süsivesinikud ning nii tekivad teemandid, mis teatavasti koosnevad süsinikust.
Siiani polnud aga keegi seda oletust suutnud katsetingimustes kinnitada. Kuni praguseni.
Ajakirjas Nature Astronomy ilmus täna artikkel, milles esitletakse katse tulemusi, mis näitab katsetingimustes, kuidas teemandisadu tekib.
Selleks kasutasid Saksamaa teadusasutuse HZDR (Helmholtz-Zentrum Dresden-Rossendorf) teadlased polüstüreenil põhinevat plasti, mis koosneb samamoodi süsinikust ja vesinikust ehk koostise poolest Neptuuni või Uraani sisemusele sarnanevat materjali.
Materjali lõhustamiseks kasutasid nad väga võimsat optilist laserit koos röntgenkiirtega. See avaldas plastile rõhku 150 gigapaskalit 5000-kraadises kuumuses Celsiuse järgi. Rõhku avaldati kahe lainena, esimene oli nõrgem, teine tugevam. Teemandid tekkisid hetkel, mil kaks lainet kattusid.
Katse tulemusena tihenesid pea kõik süsiniku aatomid nanomeetristeks teemantideks. Ja see kõik võttis aega vaid murdosa sekundist.
Katses saadud teemandid olid tibatillukesed, kuid teadlased oletavad, et Neptuuni ja Uraani teemandid on oluliselt suuremad ning surutakse tuhandete aastate vältel planeedi pinnapolsetesse kihtidesse.
See katse aitab astrofüüsikutel täpsemini uurida asustamiskõlbulikke eksoplaneete. Selle katse andmed sobivad arvutuste täpsustamiseks, et mõõta planeedi massi ning raadiust. Nende kahe mõõdu suhe annab füüsikutele aimu planeedi keemilise koostise kohta, näiteks saab nii teada, kas see sisaldab kergeid või raskeid keemilisi elemente. Samuti annab see infot võimalike eluks vajalike tingimuste kohta.
Maa peale tulles on kindlasti kohane küsida, mis saab katse käigus tekkinud teemantidest?
Katse autorite sõnul on neid tibatillukesi teemante võimalik kasutada elektroonikavahendites, meditsiiniprotseduurides või lõiketeradena tööstuslikus rakenduses. Nende teemandide eelis on lisaks kõigele ka väga kontrollitud tingimustes tootmine, mis tagab nende kvaliteedi.
Kindel on aga üks: teemandile leiab ikka rakenduse, olgu astrofüüsikas, tööstuses või... | Katses tõestatud: Neptuunil ja Uraanil sajab teemante | https://novaator.err.ee/614264/katses-toestatud-neptuunil-ja-uraanil-sajab-teemante | Meie päikesesüsteemi hiiglastel Neptuunil ja Uraanil teemantvihma, seda on oletatud ka varem, kuid seni oli tegu vaid oletusega. Nüüd on see tõestatud ka Maa-pealses katses – veel enam, see teemantvihm aitab meil saada täpsemat infot võimalike asustatavate planeetide kohta. |
Seda on tunduvalt enam kui eelmisel aastal. Samuti kasutati meelsasti võimalust vaadata ülekannet Interneti vahendusel - ETV veebis jälgis suure peo ülekannet ligikaudu 3500 unikaalset kasutajat tunnis.
Õhtu jooksul jõudsid vaatajateni vahetud emotsioonid ning põnevalt meeleolukad intervjuud peo osalistega. Tõelist sensatsiooni pakkus vaid üheks õhtuks erandkorras kokku tulnud legendaarne ansambel Ruja, mille esinemisest said peoülekande jälgijad samuti eksklusiivselt osa.
Presidendi vastuvõtu ülekannet saab mugavalt ja HD-kvaliteedis järelvaadata SIIN.
Ülekannet Kadrioru lossi roosiaiast vahendasid vaatajatele saatejuhid Anu Välba ja Karmel Killandi.
Möödunud nädala saadete esikümne vallutasid suures osas ETV saated. Teletabel oli järgmine:
Teletabel Autor: Kantar Emor | Presidendi vastuvõtu ülekannet roosiaiast nautis rekordarv vaatajaid | https://menu.err.ee/614233/presidendi-vastuvotu-ulekannet-roosiaiast-nautis-rekordarv-vaatajaid | Pühapäeval tegi ETV Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõtust suurejoonelise ülekande, mida nautis telerite vahendusel Kantar Emori andmetel 136 000 vaatajat. |
Mullu kõrgliigasse tõusnud Brighton & Hove Albioni U-23 oli Käidi meeskonna vastu kindel. 2:2 seisuga lõppenud avapoolaja järel lõi kodumeeskond teisel veel kaks vastuseta väravat. Eesti koondislane tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Premier League 2 liider on kahe vooru järel Blackburn, punktideta Fulham jätkab üheksandal tabelireal. | Käit ja Fulham jätkavad liigas punktideta | https://sport.err.ee/614257/kait-ja-fulham-jatkavad-liigas-punktideta | Inglismaal jätkas oma hooaega Mattias Käit, kui Fulhami U-23 meeskonnaga kaotati 2:4 Brightonile. |
Uusimaa maakonna politseile teatati, et Vantaa linnas Pähkinärinne piirkonnas pussitati pühapäeva õhtul sisserändajast noort meest. Kuriteoteate kohaselt lähenesid 1997. aastal sündinud mehel kaks meest. Üks neist oli tõenäoliselt soomlane ning teine võis aktsendi põhjal olla eestlane, kirjutab leht.
Ajaleht kirjutab, et ohvri väitel küsisid mehed esmalt, kas ta on moslem. Seejärel lõikas üks meestest ohvrit noaga. Kergelt haavata saanud ohver pääses põgenema, kiirabi andis talle esmaabi ning haiglaravi ohver ei vajanud.
Politsei otsib ründajaid ning peab võimalikuks, et tegemist võis olla rassistliku iseloomuga rünnakuga.
Samas Ida-Uusimaa politsei komissari Juha Springare sõnul ei kinnita politsei, et tegemist oli rassistliku rünnakuga. Ta märkis, et see võimalus on üks uurimissuund, edastas uudisteagentuur STT.
Ida-Uusimaa politsei komissar Petri Eronen teatas varem Twitteris, et asjaosaliste ütluste ning ja kuriteopaigalt kogutud tõendid on vastukäivad.
Varem levis Soome sotsiaalmeedias ka teade, nagu oleks Vantaas Myyrmäe piirkonnas toimunud teine vahejuhtum, mille käigus pussitati kaht immigrandi taustaga noort. Politsei on aga selle väite ümber lükanud ja teatanud, et mingit sellist juhtumit pole toimunud. Küll aga kinnitas politsei, et Pähkinärinne piirkonnas toimunud ühe immigrandist noormehe pussitamist parajasti uuritakse, vahendas MTV.fi. | Leht: üks Soomes sisserändajat rünnanud mees võis olla eestlane | https://www.err.ee/614210/leht-uks-soomes-sisserandajat-runnanud-mees-vois-olla-eestlane | Soomes Vantaas rünnati sisserändajast noort meest, kergeid noahaavu saanud ohver haiglaravi ei vajanud, ajalehe Helsingin Sanomat andmetel võis üks ründajatest olla eestlane. |
Pärast 60 haigestunud inimese elustiili ja ostlemisharjumiste uurimist, leidis ministeeriumi rahvatervise amet, et neid ühendab ühe poeketi oma kaubamärgiga vorst, mis pärineb peamiselt Hollandist ning Saksamaalt, kirjutab Euractiv.
Briti amet ei tahtnud aga poeketti süüdistada ning keeldus seda nimetamast. Hollandi meedia andmetel on tegu Tescoga, kuid Tesco on keeldunud asja kommenteerimast.
Kõnealust E-hepatiidi tüve ei ole Briti ameti teatel aga Ühendkuningriigi sigadelt leitud ning 60 uuringus osalenud inimest ei ole väljamaareise sooritanud.
Ameti andmeil on reisiväliste E-hepatiidi haigestumiste arv kasvanud 368 juhtimilt 2010. aastal 1234 juhtimini mullu.
Ühendkuningriigi toiduohutusameti sõnul on haigestumise oht aga väike, kui lihatooted on korralikult küpsetatud.
Augustis lahvatas Hollandis mürgimunade skandaal ning pestitsiidi fiproniiliga saastunud Hollandi mune on siiani leitud 17 Euroopa riigist ning isegi Hongkongist. | Euractiv: Hollandist ei tule ainult mürgimunad, vaid ka hepatiidivorst | https://www.err.ee/614253/euractiv-hollandist-ei-tule-ainult-murgimunad-vaid-ka-hepatiidivorst | Hollandist ei pärine ainult mürgimunad, vaid ka E-hepatiiti levitavad vorstikesed, selgub Briti tervishoiuministeeriumi uuringust. |
Jackson ja Johnson olid reisil kuurortlinnas Forte dei Marmis, kui otsustasid luksuspoodides šoppamisest pargipingil jalga puhata. Kohalikud kogunesid kuulsuste ümber, et jäädvustada eriline hetk fotodele, vahendas Daily Sabah.
Sam & I chilling out on a bench yesterday in Forte dei Marmi, Italy. The fans started lining up to take pictures with us. pic.twitter.com/uzXx698PiN
— Earvin Magic Johnson (@MagicJohnson) August 16, 2017
Mõned fotod jõudsid ka sotsiaalmeediasse ning käivitasid üllatuslikult pahameeletormi. Paistab, et Itaalias ei teata palju profikorvpallist või Hollywoodist, sest kaht kuulsust peeti immigrantideks, kes riigi raha luksuspoodides kulutavad. Sõnavõttudes oli tulise kriitika all summa, mida riik maksab itaallastele, kes immigrante majutavad.
Õli valas tulle koomik Luca Bottura, kes jagas sotsiaalse eksperimendina fotot kahest kuulsusest, viidates, et tegemist on immigrantidega, kes on riigi raha luksusbrändidele kulutanud.
Sõna võttis ka Horvaatia päritolu Itaalia modell Nina Moric, kes arvas, et viis, kuidas immigrandid riigi raha kulutavad, on liig.
Bottura kommenteeris hiljem Facebookis, et pilti on jagatud tuhandeid kordi ning umbes 40 protsenti inimestest mõistsid selle tegelikku tausta, 30 protsenti foto jagajatest olid maruvihased ja 20 protsenti arvasid, et tegemist oli rassistliku fotoga, kuid ei suutnud sellelt tabada kuulsusi. "Viimast kümmet protsenti ma ei avalikusta," lisas koomik.
Samuel L. Jackson on Oscariga pärjatud näitleja, kes on mänginud enam kui sajas filmis. Earvin "Magic" Johnson Jr. on viiekordne NBA meister, kes mängis karjääri jooksul 906 mängus. | Hollywoodi ja NBA staare peeti Itaalias ekslikult immigrantideks | https://menu.err.ee/614242/hollywoodi-ja-nba-staare-peeti-itaalias-ekslikult-immigrantideks | Itaalias puhkamas käinud Hollywood näitleja Samuel L. Jackson ja NBA staar Magic Johnson said üllatava kriitika osaliseks, kui neid ekslikult immigrantideks peeti. |
Gogoli keskuse kunstilist juhti kahtlustatakse riigilt 68 miljoni rubla (977 000 euro) välja petmises kolme aasta jooksul, teatas komisjon.
Väidetavalt pettis Serebrennikov raha välja riikliku kultuurirahastuse raames 2011.-2014. aastani. Politseijuurdlus puudutab Serebrennikovi loodud teatriprojekti Platvorm, mille raamatupidaja, kes on samuti juhtumi asjus kohtu all, on süüdistanud lavastajat projektile mõeldud summade omastamises ning kogu petuskeemi juhtimises. Kokku on kohtu all kolm inimest.
Serebrennikov viibis arreteerimise ajal filmivõtetel Peterburis. Advokaat Dmitri Haritonov ütles opositsioonilisele telekanalile Dožd, et Serebrennikov töötab parajasti Vene rokkmuusikust Viktor Tsoist rääkiva filmi kallal.
Lavastaja on viimastel aastatel kritiseerinud kunsti üha rangemalt tsenseerimist Venemaal, sõnades mullu, et võimud on naasmas "kõige labasema Nõukogude praktika juurde".
Süüdimõistmise korral ähvardab režissööri kuni kümne aasta pikkune vanglakaristus.
Võimud otsisid mais läbi Serebrennikovi Moskva korteri ning Gogoli keskuse. Politsei oli varem konfiskeerinud lavastaja dokumendid, et välistada tema lahkumine riigist.
Kremli-kriitikute hinnangul on kohtuasi osa kultuuriringkondade vaigistamise kampaaniast. Serebrennikov pälvis juulis tähelepanu, kui tema Moskva suures teatris lavastatud ballett, mis räägib legendaarsest balletitantsijast Rudolf Nurejevist, jäeti ootamatult ära kolm päeva enne esietendust. Ametlikult põhjendati seda väitega, et lavastus polevat veel valmis, kuid allikate sõnul oli põhjuseks Vene võimude vastumeelsus avalikult homoseksuaalse Nurejevi isiku käsitlemisele, vahendas Moscow Times.
TASS-i andmetel teeb kohus peagi otsuse määrata Serebrennikovile kuni kohtuistungini koduarest. | Vene võimud pidasid kinni tsensuuri pärast kurtnud lavastaja | https://www.err.ee/614247/vene-voimud-pidasid-kinni-tsensuuri-parast-kurtnud-lavastaja | Vene võimud pidasid kinni kuulsa Vene teatri- ja filmilavastaja Kirill Serebrennikovi, keda kahtlustatakse riigilt suurte rahasummade väljapetmises, teatas Vene juurdluskomisjon teisipäeval. |
Kümme aastat tagasi maailmameistriks tulnud Räikköneni praegune leping saanuks aasta lõpus läbi.
Ka Sebastian Vetteli leping Ferrariga kestab tänavuse hooaja lõpuni, tõenäoliselt sõlmitakse temaga lähiajal mitmeaastane leping.
Käimasoleval hooajal on neli etapivõitu teeninud Vettel MM-sarja üldarvestuses 202 punktiga liider, Räikkönen on viies, jäädes tiimikaaslasest maha 86 punktiga. | Räikkönen sõidab ka järgmisel aastal Ferraris | https://sport.err.ee/614250/raikkonen-soidab-ka-jargmisel-aastal-ferraris | Ferrari vormel-1 meeskond teatas, et pikendas Kimi Räikköneniga lepingut ja soomlane sõidab veel vähemalt 2018. aasta nende ridades. |
Lübecki toomkirik on Saksamaa kuulsa Schleswig-Holsteini festivali pealavasid. Eelmisel laupäeval ja pühapäeval esinesid kirikusaalis järjekordselt Eesti muusikud, viiuldajad Mari-Liis Uibo ja Arvo Leibur, kontratenor Ka Bo Chan, tšellist Aare Tammesalu ja organist Andres Uibo. Aare Tammesalu sõnul on neid Lübeckisse kutsutud juba mitmel aastal järjest – mitu tagasikutset on muusikamaailmas juba suurepärane näitaja – ja iga kord on kontserdid möödunud menuga.
Eesti muusikud esinesid „Lübecki orelisuve“ kontserdisarjas, mõlemad kavad kõlasid Lübecki toomkirikus.
Laupäeva 19. augusti õhtul esitati iidse hansalinna toomkirikus esimest kammerkava, kus kõlasid kõigepealt Wolfgang Amadeus Mozarti kirikusonaadid, Arvo Pärdi „Es sang vor langen Jahren“ ja „Vater unser“, Pärdi teoste solistiks oli Ka Bo Chan. Seejärel tulid ettekandele Heinrich Ignaz Franz von Biberi ja Johann Sebastian Bachi sooloteosed keelpillidele.
Pühapäevasel 20. augusti pärastlõunakontserdil alustas solistina Andres Uibo. Uibo mängis toomkiriku orelil, mille on valmistanud Põhja-Saksa orelitraditsioone järginud mainekas Taani firma Marcussen & Sohn. Ettekandele tulid kahe barokiajastu suurmeistri, Lübeckis sündinud Franz Tunderi „Herr Gott, dich loben Wir“ ning siin kirikus tegutsenud Dietrich Buxtehude „Te Deum laudeamus“. Seejärel kõlasid Antonín Dvořáki „Viis bagatelli“ kahele viiulile, tšellole ja positiivorelile ning ulatuslik vokaaltsükkel „Piiblilaulud“ Ka Bo Chan'iga solistina.
Mõlema kontserdi lõpul tänas rohkearvuline ja rahvusvaheline publik esinejaid püsti seistes tulise aplausiga. Lisapalaks mängis Andres Uibo oma teost „Ave Maria“, esitus oli pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale, ja Uibo mängis seda koguni kahel korral.
Augusti alguspoolel esinesid Eesti muusikud kahe kontserdiga ka Kreekas, kahel festivalil, mille etenduspaigad olid teineteisest eemal 700 kilomeetrit. Aare Tammesalu esines neist mõlemal. Kontserte ühendas see, et mõlema korraldajaks oli Aare Tammesalu koostööpartnerina kontserdiagentuur specs`n´arts ja nende produtsent Efi Trian. See koostöö on kestnud juba kaheksa aastat, mille tulemusena on Kreekas (ja ka Eestis) esinenud rida Eesti ja Kreeka tuntumaid muusikuid.
Aare Tammesalu kontserdil koos kreeka pianisti Alexandra Nomidouga oli põhikavas ka Artur Kapi Prelüüd ning lisapalaks Saint-Saënsi „Luik“, Eesti Sinfonietta Solistid mängisid lisaks Nikos Skalkottase pala „Epirotikos“ tsüklist „Viis kreeka tantsu keelpillidele“. Nende põhikavas olid Arvo Pärdi „Summa“ ja Heino Elleri „Kodumaine viis“. Kavala kontserdil tegi põhjaliku ja sisuka sissejuhatuse ning kommmenteeris igat lugu kreeka ja inglise keeles kohaliku konservatooriumi kunstiline juht George-Julius Papadopoulus.
Eesti heliloojate teosed said erilise menu osaliseks, meie muusikud kutsuti kohe mõlemale festivalile tagasi, ütles Aare Tammesalu. | Aare Tammesalu: Eesti muusika meie muusikute esituses on kõikjal menukas | https://kultuur.err.ee/614248/aare-tammesalu-eesti-muusika-meie-muusikute-esituses-on-koikjal-menukas | Läinud nädalavahetusel esinesid Saksamaal Lübecki toomkirikus kahe kontserdiga taas Eestist tulnud muusikud. Küllakutse oli teinud Tallinna orelifestivalil mitmeid kordi esinemas käinud maestro Hartmut Rohmeyer, Lübecki toomkiriku peaorganist ja muusikajuht. |
Vene Raudtee pakkus Valgevene firmadele kuni 2018. aasta lõpuni 50-protsendilist soodustust masuudi, diisli ja bensiini tarnimisel Loode-Venemaa sadamatesse.
Valgevene naftatooteid eksportiva BNK juhi Sergei Gribi sõnul ei oleks marsruut isegi soodustusega odavam kui Balti sadamatesse tarnimine.
Venemaa president Vladimir Putin ütles möödunud nädalal Kaliningradis, et Vene naftatarvete pakkumine Valgevene rafineerimistehastele peaks sõltuma tehaste naftatoodete tarnimisest Venemaa Soome lahe sadamatesse.
Grib märkis aga, et sinna tarnimine oleks talvekuudel problemaatiline ning Vene terminalid ei ole andnud garantiid, et Valgevene naftatoodete kvaliteet ei lange kui neid tarnitakse läbi Vene sadamate. See teeb tema sõnul küsitavaks pakutava marsruudi majanduslikud eelised.
"Kliendid eelistavad saada meie tooteid läbi Balti sadamate, sest tarnehinnad on madalamad," rõhutas Grib. | Valgevene nafta eksportijad eelistavad Balti sadamaid Vene omadele | https://www.err.ee/614246/valgevene-nafta-eksportijad-eelistavad-balti-sadamaid-vene-omadele | Valgevene naftatoodete eksportijad teatasid, et Balti sadamate asemel Vene sadamatesse tarnimine ei ole nende huvides, hoolimata Vene Raudtee pakutud soodustustest. |
MM-sarja üldarvestuses on esikohal Tänaku tiimikaaslane Sebastien Ogier, kelle edu Saksamaa ralli järel on kolmandal kohal paikeva Tänaku ees vaid 33 punkti, teisel kohal olevast Thierry Neuville’ist jääb Tänak maha 16 punktiga.
"Tiitliheitlus pole läbi. See pole enne läbi kui võistlused on lõppnud," ütles Tänak Autosportile. "Kuni see veel võimalik on, kavatsen võidelda ja pingutada. Olen kahe esiotsas oleva mehega vahet vähendanud ja vahe pole enam väga suur."
"Tean, et pean veel rallisid võitma, aga see ongi järgneval kolmel rallil meie eesmärk," jätkas Tänak. "Oleme näinud, et kõike võib juhtuda ja kui kellelgi on mingi probleem, olen kohe platsis. Aga kui tahame tiitlit võita, peame rallide võitmist jätkama."
Järgmisena võisteldakse Hispaanias Kataloonias, seejärel Suurbritannias Walesis ning hooaeg lõpeb Austraalias.
"See aasta on meile näidanud, et kõike võib juhtuda, seega ma ei välistaks Oti võitu," ütles M-Sporti tiimipealik Malcolm Wilson. "Ma ei taha praegu rohkem öelda, oleme varemgi sellises olukorras olnud ja näinud, kuidas kõik läheb käest. Peame praegu meeskonnana keskenduma ja viimastel rallidel kõvasti tööd tegema." | Tänak MM-tiitlist: peame rallide võitmist jätkama | https://sport.err.ee/614241/tanak-mm-tiitlist-peame-rallide-voitmist-jatkama | Saksamaa rallil võidutsenud Ott Tänak (M-Sport) ütles intervjuus väljaandele Autosport, et kavatseb MM-tiitli nimel kõvasti võidelda. |
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütleb, et selle üle, milliseid maanteid hoitakse üksnes korras ja milliseid arendatakse ka edasi, paneb paika riiklik teehoolduskava.
Edasiarendamisele kuulub kolm põhimaanteed: Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu, kuivõrd neil on suurim liikluskoormus. Nn Piibe maantee, mis varem oli põhitrass Tallinna ja Tartu vahel, koosneb kõrvalmaanteedest, mis kuuluvad küll iga-aastasele hooldamisele, ent mitte arendamisele.
"Kõigepealt tegeleme meie teedevõrgu säilitamisega ja siis ka arendamisega, kus võimalik," ütleb maanteeameti peadirektor Priit Sauk. "Me arendame kõiki maanteid paremaks liiklusohutuse seisukohast, aga kui te küsite, kas võiks olla päevakorras Piibe maanteel Tartu maantee põhimõttel 2+1 või 2+2 sõiduratade arendus, siis vähemasti lähema kolme-nelja aasta plaanis selliseid projekte ei ole. Teekatte seisukoha mõttes aga hooldame nii seda kui ka kõiki teisi maanteid igal aastal vastavalt vajadusele."
Tallinna-Tartu maantee trassitööd ei hakka ehituse käigus ühelgi ajahetkel segama liiklust sedavõrd, et seda ajutiselt osaliselt Piibe maanteele üle peaks viima, kinnitab Sauk.
"Tallinna-Tartu maantee arendamine Kose-Mäo lõigul toimub täiesti uuel trassil, seega olemasolevat liiklust see ei mõjuta. Tee rajatakse uuele trassile ja kui ta valmis saab, siis avatakse liiklusele," selgitab Sauk.
Maanteeamet jälgib maanteede liiklussagedust iga-aastaselt. Viimase kahe aastaga on Eesti maanteede üldine liikluskoormus kasvanud viis-kuus protsenti. Samas aga ei jaotu liikluskoormuse kasv maanteedele ühtlaselt. Kui näiteks Tartu maanteel kasvab koormus iga aastaga mõnevõrra, siis Piibe maanteel on viimasel paaril aastal jäänud koormus samaks ja mõnel lõigul koguni vähenenud.
Piibe maanteel sõidab ööpäevas sõltuvalt lõigust suurusjärgus 850 kuni 3500 sõidukit, seevastu Tartu maanteel jääb ööpäevane liikluskoormus suurusjärgus vahemikku 6700 kuni 9000 sõidukit, sõltuvalt lõigust, näitavad paari viimase aasta mõõtmisandmed.
Sauk ütleb, et eelistab ka ise vahel Piibe maanteed, juhul kui sõit algab Põhja-Eestis Tallinnast idas, Maardu pool. Iganädalaselt Tallinna-Tartu vahet sõites on aga esimeseks eelistuseks siiski Tallinna-Tartu maantee kahe suurema linna vahet liiklemiseks.
"See on ikka ohutum, kiirem, otsem tee," põhjendab Sauk, ent kinnitab, et Piibe maantee on päris heas korras ning selle kasuks räägib vähem liiklust. | Riik hooldab Piibe maanteed, ent ei arenda seda edasi | https://www.err.ee/614231/riik-hooldab-piibe-maanteed-ent-ei-arenda-seda-edasi | Riikliku teehoiukava alusel kuulub eelisarendamisele kolm põhimaanteed, ent ülejäänutele tehakse vaid põhihooldust. Muuhulgas hoiab maanteeamet korras endist Tallinna-Tartu põhitrassi, Piibe maanteed, ent edasiarendamisele tee ei kuulu. |
Ameerika Keemiaühingu konverentsil esitleti Clarksoni ülikooli teadlase Silvana Andreescu laboris arendatud leiutist, mida saab kasutada nii tööstus kui üksiktarbija.
Indikaatorpaber toimib anorgaanilisel redoksreaktsioonil, kus tuvastatakse täpselt neid molekule, näiteks laguprodukte või kemikaale, mis annavad märku toidu või kosmeetikatoote riknemisest.
Taolisi riknemist tuvastavaid andureid on arendatud mitmel pool maailmas, sh ka Eestis, kuid nende puuduseks on sageli asjaolu, et nad vajavad lisavarustust, et keemiline rektsioon toimuda saaks või andmeid väljastaks. Praeguse paberanduri eelisena toovadki arendajad välja selle lihtsuse – see ei vaja ühtki lisa.
Mida selle paberanduriga teha annab?
Teadlased on praegu katsetanud seda erinevate antioksüdantide tuvastamiseks tees ja veinis. Nii saab nendega tuvastada näiteks taimede antioksüdantide sisaldust Amazonase metsades, kus pole elektrit ning väärtuslikud on andurid, mis suudavad töötada autonoomselt.
Igapäevaelus on aga nende paberanduritega võimalik tuvastada näiteks salmonella ja kolibakterit. Samuti saab sellega tuvastada ohratoksiini ehk seenemürki, mis sageli rikub veini või õlut.
Andreescu labori teadlased loodavad, et see leiutis on ühel päeval meie toiduainepakendite etikettide küljes ning annab märku toidu ja kosmeetika kõlblikkusest. | Uudne andur võimaldab tuvastada riknenud toitu või kosmeetikatoodet | https://novaator.err.ee/614238/uudne-andur-voimaldab-tuvastada-riknenud-toitu-voi-kosmeetikatoodet | Teadlased on välja töötanud odava paberipõhise indikaatormaterjali, mis annab infot toidu või kosmeetikatoodete riknemise või saastumise kohta. |
Hooaja esimene uuslavastus on 23. septembril Prantsusmaal esietenduv "Bon Voyage ja teised valed". Charleville-Mézières’ linnas toimuv Festival Mondial des Théâtres de Marionnettes on üks tähtsamaid nukuteatrikunsti festivale maailmas. Iisraeli kirjaniku Etgar Kereti lugude ainetel valmib Yael Rasooly käe all lavastus, mis mõeldud täiskasvanutele. Pärast rahvusvahelist esietendust toimuvad etendused NUKU teatri väikeses saalis. "Bon Voyage’is" on laval kolm näitlejat – Kaisa Selde, Katri Pekri ja Andres Roosileht.
1. oktoobril esietendub koolilastele mõeldud "Pollyanna", mille nimitegelast võib pidada Ameerika Ühendriikide Pipi Pikksukaks. Eleanor H. Porteri helge ja südamliku romaani peategelane, 11-aastane Pollyanna saadetakse elama oma tädi, tõreda vanatüdruku preili Polly juurde. Mait Jooritsa lavastatav "Pollyanna" tuletab mängulisel moel meelde, et siiras elurõõm ja oma lähedaste hoidmine aitab üle elada ka kõige valusamad viivud. Nimiosas astub üles kevadel Georg Otsa nimelise muusikakooli lõpetanud laulja Tiina Adamson, tädi Pollyt mängib Lee Trei. Teistes osades Markus Habakukk (Kuressaare Linnateater), Tiina Tõnis, Jevgeni Moissejenko ja Riho Rosberg.
Kolmas uuslavastus jõuab publikuni detsembri alguses. "Eesti jõulud" on rännak läbi jõulude ajaloo, kus näeme, et kuigi muutuvad laste mänguasjad, mängud, laulud ja elu-olu, on kõige olulisemad ikka kallid inimesed. Seiklusliku eesti jõulutraditsioone tutvustava loo ajarännakust läbi mitmetuhande aasta lavastab Vahur Keller, lavastuse nõuandja on folklorist Marju Kõivupuu. Vaid detsembris etenduvas lavastuses mängivad Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Anti Kobin, Mart Müürisepp, Lee Trei, Kaisa Selde, Laura Nõlvak, Liivika Hanstin ning külalisnäitlejatena Doris Tislar ja Tiina Adamson.
2018. aasta toob teatri repertuaari veel viis uut lavastust, millest kolme puhul tehakse koostööd teiste teatritega. Märtsis esietendub Vaba Laval "Enne meid oli veeuputus", mis kuulub EV 100 teatrisarja "Sajandi lugu" ning mille autorid on Jaak Kilmi, Kiur Aarma ja Andris Feldmanis. Aprillis jõuab lavale lastelavastus "(P)ÖÖ" koostöös Tiina Mölderiga rühmitusest ZUGA ja vabakutselise koreograafi Christin Tauliga. NUKU trupiga liitunud Leino Rei lavastab väikelastele mõeldud algupärandi "Päris mäng" ning järgmisel suvel etendub Viinistul koguperelavastus, mille toob lavale Taavi Tõnisson.
NUKU noortestuudio kursus, kel algamas viimane õppeaasta, jõuab kevadel koos juhendaja Mihkel Tikerpaluga oma lõpulavastuseni, mis on nende kaheaastase stuudiotöö kokkuvõte. Järgmise stuudiokursuse vastuvõtt toimub 2018. aasta sügisel.
Lisaks esietendustele tähistab NUKU teater rahvusvahelist teatripäeva, mille galaõhtu toimub NUKU Ferdinandi saalis. | Alanud hooajal liituvad NUKU teatriga uued ja ka juba tuttavad tegijad | https://kultuur.err.ee/614228/alanud-hooajal-liituvad-nuku-teatriga-uued-ja-ka-juba-tuttavad-tegijad | NUKU teatri 66. hooajal liituvad trupiga näitlejad Getter Meresmaa ja Mihkel Vendel ning Tartust tagasi Tallinnasse tulev Leino Rei. Teatri peakunstnikuna asub ametisse Rosita Raud, kes on teinud teatriga pidevat koostööd juba aastaid. |
Johaug põrus mullu sügisel dopinguproovis anaboolse steroidi klostebooliga. Norralanna sõnul tarvitas ta päikesepõlenud huulte raviks põletikuvastast kreemi ega teadnud, et see sisaldab keelatud ainet. Süü võttis enda peale Norra koondise arst.
Norra Olümpiakomitee määras positiivse dopinguproovi andnud Johaugile 13 kuu pikkuse karistuse, mis oli oodatust leebem. Rahvusvaheline Suusaliit sellega ei leppinud ja kaebas otsuse edasi CAS-i.
CAS otsustas keeldu pikendada 18 kuuni, uuesti tohib Johaug võistlusradadele asuda järgmise aasta 18. aprillist. See aga tähendab, et algaval hooajal ta võistelda ei saa, muu seas peab ta kõrvalt vaatama ka Pyeongchangi olümpiat.
"FIS on rahul, et sõltumatu asutus sai selle kaasusega tutvuda ja teha erapooletu otsuse, just sel põhjusel FIS CAS-i poole pöörduski," seisis FIS-i pressiteates. "Selle tulemusel sündis õiglane ja õigustatud otsus." | FIS Johaugi karistuse pikendamisest: oleme rahul | https://sport.err.ee/614235/fis-johaugi-karistuse-pikendamisest-oleme-rahul | Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) pikendas Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi võistluskeeldu 18 kuuni, mis tähendab, et norralanna peab kogu algava hooaja vahele jätma. Algse otsuse CAS-i kaevanud Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) on otsusega rahul. |
Itaalias treeninglaagris viibiv Johaug sai CAS-i otsusest teada juba eile, täna andis norralanna pressikonverentsi, kuhu saabus pisarsilmil. "Olen äärmiselt pettunud," alustas ta. "Unistasin olümpiale minekust. Eile õhtul sain teada, et seda ei juhtu. Olen iga päev kõvasti treeninud, et Pyeongchangis hästi võistelda, väga raske on sellega leppida, et ma ei saa seda teha."
"Ma ei saa sellest karistusest aru. Minu arvates pole see õiglane," lisas Johaug.
"Unistan jälle stardijoonel seismisest. Eks näis, mis tulevik toob," lausus Johaug.
Johaugile määratud võistluskeeld lõpeb tuleva aasta aprilli keskel, mis tähendab, et tal jääb terve hooaeg vahele.
Johaug põrus mullu sügisel dopinguproovis anaboolse steroidi klostebooliga. Norralanna sõnul tarvitas ta päikesepõlenud huulte raviks põletikuvastast kreemi ega teadnud, et see sisaldab keelatud ainet. Süü võttis enda peale Norra koondise arst. | Pisarais Johaug: olen äärmiselt pettunud | https://sport.err.ee/614229/pisarais-johaug-olen-aarmiselt-pettunud | Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi võistluskeeldu 13 kuult 18 kuuni, mis tähendab, et norralanna ei saa tuleva aasta olümpial võistelda. |
Sügishooajal ekraanile jõudev hommikuprogramm "Terevisioon" on läbinud uuenduskuuri. Saadet juhivad sel hooajal Katrin Viirpalu, Piret Järvis ja Reimo Sildvee, nende kõrval astuvad uute tulijatena ekraanile Heli Luik ja Martin Veisman.
Septembri esimesel laupäeval jõuavad uute hooaegadega ekraanile armastatud sarjad "koduigatsus" ja "Inspektor George Gently".
4. septembril jõuab ETV ekraanile uus saatesari "Meie Eestid". See on lõbus reisisaade, mis viib vaatajad paika, mida mõnes mõttes tunneme kõige vähem – meie oma kodumaale. Nii nagu ükski prohvet ei ole kuulus omal maal, ei ole ka saatejuhid vaatajaile võib-olla tuttavad. Ent kuuekesi heidavad nad värskeid ja vaimukaid pilke väikesele maatükile Soomest lõuna ja Lätist põhja pool, mida ühiselt nimetame koduks. Kui "Meie Eestid" on lõppenud, jõuab ekraanile Margus Saare juhitud saate "Iseolemine" uus hooaeg.
7. septembril kell 21.40 jõuab Eeva Esse juhtimisel ETV ekraanile värske saatesari "Uudishimu tippkeskus". Saates tutvustatakse lihtsalt, kuid põnevalt seda, kuidas teadus kohtub meie igapäevaeluga.
Alates 8. septembrist on ETV ekraanil uus saatesari "Töörööbikud", mis kõrvutab kaht sama elukutse esindajat, tuues esile nende ühisosa ja rõhutades samas nende erinevusi. Eesmärk on väärtustada erinevaid ameteid ja näidata nende telgitaguseid. Kas töö on elu sisu?
17. septembril toob ETV ekraanile uue krimisarja"Lõksus – tapja meie seas". Tegemist on kargelt põhjamaise krimisarjaga, mis tirib vaatajad paeluvate sündmuste keerisesse. Pisikese Islandi linnakese juures leitakse fjordiveest tundmatu surnukeha ning selle tuvastamine osutub võimatuks. Uurimisel on kaalul minutid, kuid tugev lumesadu annab oma panuse selleks, et kogu müsteeriumi lahendamine võimalikult keeruliseks muuta. Paeluvalt põneva krimisarja avaosa on ETV ekraanil 17. septembri õhtul.
Septembri teises pooles, 21. septembril, jõuab vaatajateni uus liiklussaade"Punane sekund".
26. septembril alustab ETV "Valimisstuudiotega" - käes on kohalike omavalitsuste volikogude valimise aeg ning ETV toob olulisemad hetked vaatajateni. "Valimisstuudio" saatejuhid on Andres Kuusk ja Ainar Ruussaar. 15. oktoobril lõpeb valimiste periood suure "Valimiste õhtuga".
Televaatajate lemmik, krimisari"Midsomeri mõrvad" on 19. hoojaga ETV vaatajate ees alates 29. septembrist.
Novembris jõuab Indrek Treufeldti juhtimisel eetrisse ajaloosari "Ehitades Eestit".
Ning loomulikult muudab argipäeva õhtud huvitavaks"Ringvaade", mis on sel hooajal reedeti tunni aja pikkune.
Sügishooaeg ETV2-s
ETV2 sügishooajale teeb alguse 1. septembri eriprogramm. Vaatajateni jõuab mitmekesine lasteprogramm ning kell 19.35 pakutakse nautimiseks koguperekontserti"Mina ka". Kontsert pakub rõõmu igas vanuses publikule – lapsepõlvelaulude äratundmisrõõmu emadele ja isadele ning lahedaid leide nii tirtsudele ja põnnidele kui ka poistele ja tüdrukutele. Laval astuvad üles Kristel Aaslaid, Birgit, Liis Lemsalu, Ivo Linna, Daniel Levi, Ott Lepland ja Liisi Koikson, Lasteekraani Muusikastuudio laululapsed jpt.
Kell 20.35 saab näha Daniel ja Aimie Stillingi auhinnatud dokumentaalfilmi "Lapsepõlv lastele tagasi – mängud looduses", mis räägib USA hariduselust. Ameerika koolides kummitab testitont. Õpetajad ja õpilased pingutavad kõigest väest kõrgete punktide nimel, samal ajal on mänguplatsid tühjad ning lapsepõlvest jäävad nukrad mälestused. Inspireeriv pilguheit Taani näitab, et võimalik on ka teisiti. Nüüd peetaksegi plaani, kuidas anda neile lastele lapsepõlv tagasi.
Õhtul kell 22.05 aga pakub ETV2 vaatamiseks värsket osa sarjast"Kodused kontserdid". Tallinnas Karjamaa asumis avavad oma kodu uksed esinejatele, publikule ja ETV2-le Harry ja Taimi. Hubasel kodulaval esineb helilooja, kitarrist Erki Pärnoja koos sõpradest muusikutega.
Autor: Anna Aurelia Minev
ETV2 ekraani vallutavad septembris maailmakinos loorbereid lõiganud noortefilmid ning Andrei Tarkovski filmid. Näha saab linateoseid"Ivani lapsepõlv", "Peegel" ja "Stalker".
18. septembril jõuab ETV2 ekraanile Matsalu loodusfilmide festival.
Vestlussaade "Plekktrumm" alustab hooaega 18. septembril.
Septembri lõpus saab aga ETV2 ekraanil näha uut sarja "Teel Leninile". Lenini mäetipp on eestlastele ülioluline ning kohati isegi tähtsam kui Mount Everest. Neljaosaline värske sari jutustab loo rännakutest tippu.
Pühapäevased teemaõhtud pühendab ETV2 septembris Mikk Mikiveri mälestamisele, Marju Läniku 60. sünnipäevale, Aarne Üksküla 80. sünnipäevale ja Voldemar Kuslapi 80. sünnipäevale. | ETV sügishooaeg toob ekraanile vanad head ja põnevad uued saated | https://menu.err.ee/614221/etv-sugishooaeg-toob-ekraanile-vanad-head-ja-ponevad-uued-saated | ETV ning ETV2 pakuvad pimedatel sügisõhtutel televaatajatele põnevust. Terevisioon lisab värskust uute saatejuhtidega ning plaanis on ka täiesti uute saadete ekraanile toomine. |
Amityville'i lugu on legendaarne. Jõhkrad mõrvad ja ajaloo üks kajastatumaid kummitamisjuhtumeid on alust andnud tohutule hunnikule õudusfilmidele, mis kõik keerlevad just selle pahaendelise maja ümber. Tõesõna, Amityville'i nimelisi teoseid on tänaseks kahekümne kanti, üks hullem kui teine. Isegi filmisarja esimene osa, 1979. aastal ilmunud nimekas "Amityville'i õudus" on pigem kultuslik kui reaalselt kvaliteetne teos, ehkki oma võlu on tal tänini. Hiljem on seeria, kui 2005. aasta uusversioon välja arvata, mandunud telefilmide tasemele ning asjaolu, et tänavune "Amityville: Kurjuse ärkamine" üldse kinolinal laiutab, on paras üllatus.
Lausa anomaalia, kui aus olla. Nimelt on uut "Amityville'i" korduvalt nii ringi lõigutud, edasi lükatud kui ka ümberfilmitud ja -nimetatud, kuid kolme aastaga see USA kinodesse siiski pääsenud pole. Isegi nüüd, kui "Kurjuse ärkamine" Eesti kinopublikule vabalt kättesaadav on, ootavad ameeriklased teadmatuses uut linastuskuupäeva, mida tõenäoliselt sel aastal (või siis üldse kunagi) ei tule. Nojah, ega nad selle arvelt paljust ilma jää.
Tõsi ta on, uusim osa pole sarnaselt eelkäijatele kuigi õnnestunud tükk. Järjega tegelikult tegemist pole, kuigi pealkirja järgi võiks seda ehk reboot 'iks pidada. "Amityville: Kurjuse ärkamine" on eraldiseisev lugu, mis leiab lihtsalt aset samas majas, kus Ronald DeFeo jr 1974. aastal oma pere jõhkralt mõrvas. Ses mõttes on uus "Amityville" isegi parajalt nutikas, et tegevustik toimub n-ö päris maailmas – üks tegelastest, klišeelikult tobe õudukafänn Terrence (Thomas Mann), vehib nii "Amityville'i õuduse", selle järje kui ka uusversiooni DVD-dega. Noh, umbes sarnane meta-lähenemine nagu Wes Craveni "Uues luupainajas" ("New Nightmare", 1994), aga loomulikult mitte pooltki nii nutikas. Pigem ongi uitmõte stiilis "mõtle, kui lahe oleks, kui tegelased Amityville'i majas vana "Amityville'i õudust" vaataksid" pikemalt kaalumata filmi susatud. Pahaks ma seda ei pane, kuid täit potentsiaali antud lähenemise puhul kindlasti kasutatud pole.
Filmi üldjoontes igavalt traditsioonilisele sisule, milles pere kolib vanasse hirmsa väljanägemisega majja, kus kummitab, lisab vürtsi asjaolu, et nõrgim pereliige, paranähtustele vastuvõtlikem tegelane, on sedapuhku kõne- ja liikumisvõimetu James (Cameron Monaghan), mitte mõni väike laps. Kahjuks pole "Kurjuse ärkamine" lugu paralüüsis noormehe ränkraskest võitlusest deemonitega, kes teda painavad, sündmustiku keskmes on hoopis tema kaksikõde Belle (Bella Thorne) ja James pole oma luukereliku väljanägemisega palju enamat kui tont, keda karta. Kuna erilist sümpaatiat ühegi tegelase vastu ei teki – pereema depressiivsus rajab teed psühhoosile ja mainitud õde pole enamat kui pohhuistlik tiinekatšikk – kutsub õnnetus olukorras James esile pigem ehmatusi ja õudu kui kaastunnet.
Kõigele vaatamata ei hakka film hetkekski otseselt vastu. Kui tead, mida vaatama lähed (ja "Amityville'i" puhul on see üpris selge), ei saa ju ka pettuda. See on naiivne, täis kesist näitlemist ja telefilmilikult odava väljanägemisega, võrdluseks näiteks "Ringid" või MTV telesari "Scream", kuid ebameeldivana see meelde ei jää. Juures on mingi sõnulseletamatu lunastav aspekt, võib-olla seesama mainitud õudukafänni-perspektiiv, mis etteheited kehtetuks muudab.
Noh, ütleme nii, et kui iga teine ehmatuskoht tegelase õudusunenäoks osutub, on film selgelt piisavalt rumal, et kriitikast mitte välja teha. Niisiis ongi "Kurjuse ärkamine" madala lennu ja väheste taotlustega filmike ning tema primitiivsuse peale otseselt mõtet pahandada pole. Tõsiasi on see, et läbivalt kehvakesest filmisarjast on uus "Amityville" üks etemaid, olgugi et sel võrdlusel pole komplimendina erilist väärtust. | Arvustus. Seni parim Amityville'i õudus teiste halbade seas | https://kultuur.err.ee/614215/arvustus-seni-parim-amityville-i-oudus-teiste-halbade-seas | Uus film kinolevis
"Amityville: Kurjuse ärkamine"
Režissöör: Franck Khalfoun
Osades: Bella Thorne, Cameron Monaghan, Mckenna Grace, Jennifer Jason Leigh, Jennifer Morrison
5/10 |
Romantikat ei õhku ainult uue laulu sõnadest, vaid ka bändiliikmete elusündmustest. Oliveril on kohe-kohe pulmad ukse ees ning Joonaski teatas hiljuti kihlumisest.
Hiljuti Weekend festivalil üles astunud koosseis andis eile õhtul Facebooki vahendusel minikontserdi:
Púr Múdd on elektroonilise muusika duo, kuhu kuuluvad laulja Joonas Alvre ja instrumentalist Oliver Rõõmus. Bändi muusika varieerub paksust atmosfäärist korraliku kütteni. | Pulmadeks valmistuvad Púr Múddi liikmed avaldasid romantilise singli | https://menu.err.ee/614219/pulmadeks-valmistuvad-p-r-m-ddi-liikmed-avaldasid-romantilise-singli | Elektrooniline duo Púr Múdd ehk Joonas Alvre ja Oliver Rõõmus on valmis saanud uue suviselt kerge ja romantilise loo "A Million reasons". |
Tommi Kinnunen
PERAKÜLA
Originaal: Lopotti
Soome keelest tõlkinud Jan Kaus
Toimetanud Ülle Kiivet
Kujundanud Maris Kaskmann
296 lk, kõva köide, sari „Moodne aeg“
„Peraküla” on Soome kirjaniku Tommi Kinnuse (1973) teine romaan, mis koosneb kahest omavahel põimuvast loost. Esimese algusest leiame pimeda tüdruku Helena, kelle perekond saadab ta 1950. aastatel Helsingisse erikooli. Teine lugu laotub lahti nelikümmend aastat hiljem, mil Helena vennapoeg Tuomas kolib samuti pealinna, et seal õnne leida. Õnnega on teatavasti keerulised lood ning lõpuks loebki see, kuidas säilitada eluraskuste keskel oma hääl.
Tommi Kinnunen elab Turus ja töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana. Kinnuse esikromaani „Nelja tee rist” (Varrak, 2015) peetakse Soome viimaste aastate üheks edukaimaks ilukirjanduslikuks debüüdiks ning teos kandideeris nii ajalehe Helsingin Sanomat parima esikteose kui ka Finlandia auhinnale. „Peraküla” võibki pidada „Nelja tee risti” mõtteliseks jätkuks: üks perekond, mitu lugu.
KATKEND
Kaikki mielet niin pelokkaat [1]
PUNAKASPRUUN ORAV soeb oma koonukarvu. Ta istub maas ja silub mõlema esikäpaga vurre eest taha. Ta vaatab kaamerasse, kummardub siis, et midagi maast tuhnida, leiab selle üles ja sööb seda sama keskendunult nagu üheksateist II a klassi õpilast jälgivad televiisorist tema liigutusi. Tuomas otsustab endale jõulukingiks samasugust looma soovida. Seadeldis seisab õpetaja laua ees kõrgetel jalgadel, millel on rattad all. Seda oli raske üle klassiläve lükata. Põlveni ulatuvasse kleiti riietunud õpetaja on laotanud oma lauale kollased plasttopsid ja pannud igaühesse pisut liimi. Varsti hakkab igaüks oma oravat joonistama, välja lõikama ja kõrvalseinale kinnitatud paberile liimima.
Klassi tagaotsas, seljad hoolikalt ekraani suunas, istuvad kuus õpilast. Nad on lestadiuslaste kodudest ja nende vanemate meelest on televisioon patt. Seepärast vaatavad nad raamatust oravapilte, kuni teised keskenduvad saatele. Televiisoris jutustatav lugu kõlab ahvatlevalt. Rohelisse vesti riietunud poiss püüab piiluda, mida sooja naishääle kirjeldatud oravapojad teevad, aga pinginaaber märkab sõbra liigutust ja takistab teda.
„Hoia usk tugev, Jani!”
Jani pöörab ümber ja tunneb häbi, et nii kergesti ilmalikule maailmale järele kavatses anda. Ta peab õhtul vanemate käest andeks paluma.
Klassiuks läheb lahti ja sisse astub direktor. Kõik õpilased tõusevad, sest nii on harjutatud. Isegi tagaseina õpilased hüppavad püsti ja pööravad ennast televiisori poole, kuigi vaatavad ukseava, et kogemata ekraani ei näeks.
„Siin see telekas on!”
Õpetaja ei mõista, miks direktori hääl vihaselt kõlab. Ta reserveeris vastuvõtja enda käsutusse juba läinud nädalal, pani ennast laenutajate nimekirja, kus polnud kedagi teist. Direktor läheb sõnagi ütlemata tagasi koridori ning õpetaja ei tea, mida teha. Ta annab õpilastele märku istuda, aga direktor tuleb tagasi ja kõik tõusevad jälle püsti. Koridoris seisab veel kaks klassi. Direktor sosistab midagi õpetajale, kes tõstab käe suu ette.
„Ei ole võimalik!”
Klassi nakkab rahutus. Direktor käsutab õpilased koridorist sisse, käsib ridu tihendada ja annab isegi loa klapplaudadel istuda. Tuomas käsutatakse Ilkkaga samale istmele. Ilkka oli eelmisel nädalal haige ning oksendas keset tundi pingiklapile ja Jarno lahtistele raamatutele. Oli näha, et hommikusöögiks anti moosi.
Direktor vahetab kanalit, häälestab pisut pilti, sest see ei paista korralikult. Õpetaja on oma laua taha istunud. Ta vaatab direktorit pilkuvate ja niiskete silmadega.
„Kas nüüd algab siis sõda?” küsib ta vaikselt, aga direktor vaigistab teda. Ta viipab õpilaste poole, et mitte nende kuuldes.
„Eks maailmas juhtub halvemaidki asju.”
Et midagi teha, püüab õpetaja liimi plasttopsidest tagasi pudelisse kallata. Täna ei tule meisterdamisest enam midagi välja.
Direktor pöördub klassi poole. Ta heidab pilgu oma kellale, põrnitseb siis õpilasi nii kaua, kuni viimanegi mõistab vakka jääda. Ta köhatab, enne kui alustab.
„See päev jääb teile alatiseks meelde. Suur ajajärk on selja taga ning ees võivad oodata ebakindlad ajad.”
Direktor manab näole väärika ilme ja astub televiisori eest ära. Ekraanil algab just uus saade. Suurem osa tunneb ära uudiste kaamera logo. Lestadiuslased ei tea, kas nad tohivad vaadata. Üks neist tahaks minna tagasi oravapilte vaatama, aga terve tagumine pink on täis istuvad b-klassi omasid.
Lipsuga telediktor ekraanil on tõsine. Ta räägib, et president Kekkonen on haige ja ametist tagasi astunud ning samal hetkel pigistab õpetaja silmad kõvasti kinni. Õpilased on samuti vaiksed. Kas on võimalik, et Soomes pole enam Kekkost? Kellest saab uus president?
Tuomas on kindel, et venelased ründavad kohe, kui Kekkonen enam neid rahustamas pole. Suvel, kui nad tõusid kõrge mäe tippu, näitas vanaema näpuga, kuidas tundrumägi taamal pole enam meie maa, vaid see läks sõjas Nõukogude Liidule.
„Sealt need venelased tulid, ümber nende tundrute ja üle selle järve.”
„Ega nad enam ei tule,” püüdis ema vahele öelda, aga vanaema katkestas teda kindlalt.
„Lõunast pärit inimesed ei mõista neid asju. Seal kardetakse teisi asju.”
Nüüd tuleb Tuomase meelest mägede tagant pommitajate, suurtükkide ja tankide lööklaine. Isa pimikujuttude fotopaberi kast kasvab ja haarab endasse pastaka-Soome. Kas isa peab hakkama sõdima? Kui kogu küla jälle maha põletatakse ja kõik näeb jälle välja nagu nendel piltidel, mida vanaema tegi, kui nad pärast evakuatsiooni tagasi tulid. Kirikuküla lähimaastik on ikka veel täis sõjast jäänud rohtukasvanud pommilehtreid ja suvilatee äärest on näha sakslaste sõja-aegse küla välilaatsareti vundamenti. Kas nemad peavad ka minema sellistesse onnidesse, mida vanaema ikka meenutab?
Õpetaja toetab pea kätele, direktor on vakka. Üks lestadiuslane on võtnud pildiraamatu ja lehitseb seda nurgas laua all. Õpilased on vaikselt, aga nii mõnigi tahaks meisterdada oravaid, nagu lubati.
[1] Read Soome 1974. aasta Eurovisiooni võistluslaulust „Älä mene pois”, esitajaks Carita Holmström. Eesti k „Kõik meeled nii kartlikud”. | Lugege katkendit. Tommi Kinnunen, "Peraküla" | https://kultuur.err.ee/614217/lugege-katkendit-tommi-kinnunen-perakula | Varrakult ilmus uus teos Soome kirjanikult Tommi Kinnunenilt, keda eesti lugeja teab "Nelja tee risti" autorina. Pakume pisikese stiilinäite värskest eestindusest. |
Nädalavahetuse üks põnevamaid sõite toimus klassis BEC 4H ehk Baltikumi nelja tunni kestvussõidu meistrivõistluste arvestuses. 20 meeskonna hulgas tuli starti ka Eesti meeskond Est 1 Racing, kelle ridades sõitsid Raimo Kulli, Sten Pentus, Thomas Padovani ja Jukka Honkavuori.
Kvalifikatsioonis said mehed kirja kolmanda aja, kaotades ajasõidu võitnud Rotoma Racing meeskonnale kõigest 0,287 sekundiga. Est 1 Racing meeskonna peamiseks eesmärgiks Riias oli harjutada koostööd ning anda Porsche Cayman GT4 võistlusautole viimane lihv enne septembri alguses sõidetavat 24H Series Barcelona kestvussõidu etappi.
Est 1 Racing oli sõidu esimeses pooles teravas esikohaheitluses, kuid kahjuks ei olnud neil sõidu keskel rajale tulnud turvaauto osas õnne. Teiselt kohalt boksi tulnud Padovani andis vahetuse üle Honkavuorile, kuid boksist väljumisega jäädi mõned sekundid hiljaks ning nii jäädi turvaauto taha, mis tähendas Est 1 jaoks konkurentidest ringiga maha jäämist. Sõidu lõpetasid mehed kolmandal kohal. Võistluse võitnud Skuba Dream meeskonnast jäädi maha ühe ringiga.
"Ütleme nii, et meil oli sõidu keskel ohutusutoga ebaõnne ning nii pidime seekord heitlusest esikohale loobuma. Siiski oli meie jaoks edukas nädalavahetus, sest saime sõita ja harjuda nende rehvidega, millega hakkame Barcelonas sõitma ning lisaks saime veel harjutada kiiret juhtide ning rehvide vahetust," võttis Raimo Kulli ENEOS Riga Summer Race võistluse kokku.
Lisaks BEC4H klassi sõitjatele tulid Lätis starti starti Baltic Touring Car, Kumho Tyre Challenge, Legends ja historic autode Dzintara aplis arvestuse võistlejad. Kumho Super 1600 klassis ei olnud taaskord vastast sarja ülliidrile, Steven Puustile, kes võitis kindlalt oma võistlussõidu.
Uunikumautode klassis Dzintara aplis Sõpruse karika raames sai nädalavahetuse jooksul Bikernieki ringrajal näha VAZ 1300, VAZ 1600, Volga, Volga 406, Moskvich võistlusautosid ja Formula Easter, Formula Mondial vormeleid. Formula Mondial klassis saavutas Jaak Kuul kahe sõidu kokkuvõttes teise koha.
Baltikumi ringraja hooaeg jätkub septembris, kui 23.-24-septembrini sõidetakse kodusel auto24ringil. | Eesti ringrajasõitjad teenisid Riias kolm pjedestaalikohta | https://sport.err.ee/614209/eesti-ringrajasoitjad-teenisid-riias-kolm-pjedestaalikohta | Möödunud nädalavahetusel sõideti Riias Bikernieki ringrajal Baltikumi ringraja meistrivõistluste neljas etapp, ENEOS Riga Summer Race. Ligi 150 võistleja hulgas tulid rajale ka mitmed Eesti sõitjad, kes oma klassides edukalt esinesid. |
Installatsioonid on Leonhard Lapini loomingus alati olulist rolli mänginud. Oma taiestes on ta omavahel sünteesinud erinevaid materjale ning pakkunud välja mitmesuguseid vormilahendusi ja -kooslusi, olgu siis tegu suuremõõtmeliste linnaruumi paigutatud obeliskide või väikeseformaadiliste arhitektoonidega.
1994. aastal alguse saanud sarja „Eesti mets” peatähelepanu on keskendunud puidule selle kõige laiemas tähenduses. Esimesest installatsioonist alates on Lapin soovinud seerias peegeldada igavikulist dilemmat, mis paratamatult kaasneb looduse ja inimetegevuse kokkupuutel tekitatud „uue loodusega”: millise määrani on sekkumine lubatud?
1994. aastal, esimest „Eesti metsa” saatnud tekstis kirjutas kunstnik: „Installatsiooni idee ongi sümboolselt demonstreerida loodusliku metsastruktuuri muutumist tehislikuks puidustruktuuriks, milles metsa hierarhiline korrapära muutub abstraktseks koosluseks, inimese väljamõeldud maailmaks. Sedaviisi kehastame me dualismi, olles uut otsivad rändurid, ent samas ka vana ja pika aja jooksul tekkinu lõhkujad. Milline on meie koht lõpmatuses?” Kirjutatud aastal 1994, on eeltoodud tsitaat mõtlemapanev ka tänases ajahetkes.
Näituse kuraator on Holger Rajavee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liit ja Tiit Liivamägi.
Näitus jääb avatuks 17. septembrini.
Leonhard Lapin (sündinud 1947) õppis aastatel 1966–1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri. Ajavahemikul 1990–2013 õpetas ta Eesti Kunstiakadeemias ning on nüüdseks emeriitprofessor. Külalisprofessorina on ta õpetanud ka nii Tartu Ülikoolis kui Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Oli üks rühmituse SOUP ’69 liikmeid. Alates 1973. aastast on Lapinil olnud enam kui sada isikunäitust nii Eestis kui väljaspool. | Lapini mets tuleb tagasi | https://kultuur.err.ee/614205/lapini-mets-tuleb-tagasi | Neljapäeval, 24. augustil avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Leonhard Lapini isikunäitus „Eesti mets”, millega kunstnik alustab oma 70. sünnipäeva tähistamist. |
"Pärast Andre Pärna karjääri lõpetamist saab Gert Dorbeku näol olema tegemist selgelt Rapla meeskonna kõige enam tituleeritud mängijaga, kellele on võrdväärseid saavutusi vastu panna vaid meeskonna peatreeneril," teatas Rapla klubi sotsiaalmeedias. "Lisaks Kalev/Cramo ja Tartu Ülikooli meeskondadega teenitud viiele kuldmedalile on mängijal ette näidata ka rohkelt ilusaid hetki koondises, kuhu ta on kuulunud juba aastast 2003." | Gert Dorbek siirdus Tartust Rapla ridadesse | https://sport.err.ee/614204/gert-dorbek-siirdus-tartust-rapla-ridadesse | 2013. aastast Tartu Ülikooli meeskonnas mänginud Gert Dorbek liitub Rapla Avis Utilitas meeskonnaga. |
Üheks selliseks korduvpesitsejaks on ka Eesti rahvuslinnuks valitud suitsupääsuke (Hirundo rustica), kellel viimased pojad lahkuvad pesast augusti lõpus või isegi septembris. Kas neil poegadel jääb aega enne Aafrika talvitamisaladele suundumist end piisavalt ette valmistada?
Vastuse annab uuring Soomest, kus ligikaudu viiendik pesitsevatest suitsupääsukestest muneb ka teise kurna. Lõunapoolsetel aladel, näiteks Saksamaal muneb teise kurna lausa 60–83% suitsupääsukestest.
Soome uuringu käigus rõngastati 13 aasta jooksul suitsupääsukeste pesades kokku 56 499 poega, kellest sügisrändel kodukohast lõunasse suundudes tabati roostikest, kus suitsupääsukesed ööbivad, 1793 lindu.
Selgus, et rändele asusid hilised pojad 11 päeva noorematena, kui varasemate pesakondade pojad (42 vs 53 päevaselt).
Samuti näitas rõngastusandmete analüüs, et kui pesasolemise perioodil ei erinenud varasemate ja hilisemate pesakondade poegade kehamassid, siis pesast lahkudes olid hilisemad pojad varasematest oluliselt raskemad. Seda ehk seetõttu, et hiliste pesakondade eest hoolitsevad vanalinnud kauem.
Rändel olnud lindude kaal näitas, et hilised pojad ei suuda oma energiavarusid täiendada samavõrra edukalt kui varased pojad. Võimalik, et nooremana rändele suundumine jätab vähem aega lokaalsete oludega tutvumiseks ja nii saavad vanemad pojad eelise toitumis- ja tulevaste pesitsusoludega tutvumisel.
Järgnevatel kevadetel naasis pesitsemiseks sünnipiirkonda 2,23% varasemate pesakondade poegadest ja 1,39% hilisematest poegadest.
Erinevus võib näida tühine, kuid on siiski märkimisväärne, ja viitab hilisemate pesakondade väiksemale ellujäämusele ning tõdemusele, et varasemate pesakondade poegade efektiivsem toitumine rändel ja ellujäämus võivad tuleneda suuremast kogemusest.
See tähelepanek paneb aga küsima, kas vanalinnud peaksid otsustama aja, millest hiljem ei ole väikese edukuse tõttu mõtet pesitseda, ning end hoopis rändeks ja järgnevaks pesitsushooajaks säästma?
Kuigi hilisemate pesakondadest pärit poegade edulootused on väikesemad, püüavad väikesed värvulised, kelle ellujäämus on madal, järgmise sigimishooaja võimalikku ärajäämist kompenseerida ka erakordselt hilja pesitsedes. Sellise sigimisstrateegia kasulikkust toetavad ka mitmed uuringud, mis näitavad, et kaks või enam korda pesitsenud paaridel on järgmisel kevadel siiski rohkem ellujäänud järglasi.
Seega tasub vanalindudel pesitsemisega varakult alustamisega pingutada – poegade sigimisedu on seda kõrgem, mida varem nad lennuvõimestuvad.
Allikas: Raja-Aho S, Eeva T, Suorsa P, Valkama J, Lehikoinen E (2017). Juvenile Barn Swallows Hirundo rustica L. from late broods start autumn migration younger, fuel less effectively and show lower return rates than juveniles from early broods.
Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi. | Varem pesitsema asumine suurendab suitsupääsukeste poegade edukust | https://novaator.err.ee/614196/varem-pesitsema-asumine-suurendab-suitsupaasukeste-poegade-edukust | Geenide järgmisse põlvkonda jõudmise tõenäosust peaks suurendama ühel pesitsushooajal mitme pesakonna järglaste üleskasvatamine. Kuna ühe korraga liiga paljude poegade toitmine on vanalindudele üle jõu käiv, pesitsevad mitmed liigid pärast esimese pesakonna lennuvõimestumist uuesti. |
Pierre Idjouadiene (CC Etupes) võiduga lõppenud võistlusel kuulus Kristjan Johansonile 6. ja Steven Kalfile (mõlemad UC Aubenas) 9. koht, vahendab Rattauudised.ee.
Eesti meistrivõistlustest juuni lõpus raske kukkumise tõttu eemale jäänud Johansoni sõnul on ta nüüdseks peapõrutusest taastunud ja tunneb ennast hästi. Järgmise stardi teeb ta juba neljapäeval algaval Balti keti velotuuril. | Eesti ratturid olid Prantsusmaal esikümnes | https://sport.err.ee/614193/eesti-ratturid-olid-prantsusmaal-esikumnes | Pühapäeval Prantsusmaal sõidetud amatööride ühepäevasõidul Prix de Saint-Amour (kõik kategooriad) mahtus esikümnesse kaks eestlast. |
Sellise kiirendi tegutsemise tulemusena võiks tuule tiibadesse saada ja rahvusvahelisele areenile jõuda ettevõtted, mis tegelevad digitaalse meelelahutuse, intellektuaalomandi ja tehnoloogiaarendusega ning nende ristumiskohtades asetsevate tulevikuvaldkondadega, nagu liit- ja virtuaalreaalsus, e-sport, andme- ning algoritmiarendus ning uued meelelahutusvormid.
Spetsiaalselt audiovisuaalse tööstuse ning valdkonnaga seotud tehnoloogia arendamisele keskenduvat kiirendit pole Eestis varem tegutsenud.
Toetust võivad taotleda kõik, kellel on välja pakkuda suure potentsiaaliga meediatehnoloogia või intellektuaalomandi prototüüp. Kümnenädalase mentorlusprogrammi raames hinnatakse projekte süvitsi ja nõustatakse neid tänapäevaste ärimudelite, brändingu ning tootearenduse vallas.
Esimese kiirendiperioodi mentorite seas on tunnustatud eksperte kogu maailmast: digitaalse äriarenduse spetsialist Laura Anne Edwards (TED Resident, Google Labs, NASA; USA), produtsent ja müügi ning intellektuaalomandi ekspert Michael Favelle (Odin’s Eye Entertainment; Austraalia), multiplatvorm-produtsent ja Oscari-galat produtseerinud John Heinsen (Bunnygraph Entertainment; USA), meediainnovatsiooniekspert ja investor Guido Van Nispen (Raad Von Kultuur; USA), digitaalkoomiksite kirjastaja Soyoung Jung (Netcomics; Lõuna-Korea), tunnustatud brändingu- ja disainimentor Julius Talvik (Alphaform; USA) jt. Storyteki õiguspartneriks on Price Waterhouse Coopers Baltics, kes viib läbi osalejate õigus- ja intellektuaalomandi alast koolitust ja nõustamist.
Storyteki tegevjuhi Sten Saluveeri sõnul pakub kiirendi unikaalset koostööplatvormi tehnoloogia- ja loomevaldkondade vahel. “Me tahame, et osalevad tehnoloogiaettevõtted lahkuksid meilt praktiliste tööriistadega, mis aitavad neil kasvada ja juhtida oma ettevõtteid globaalses mõõtmes, kiirendades teekonda reaalsete äriliste tulemusteni. Lisaks soovime, et loomekogukond võtaks täielikult omaks tehnoloogia pakutavad võimalused, et selle kaudu oma auditooriumi suurendada.”
Storytek kasvas välja eelmisel aastal PÖFFi ajal toimunud audiovisuaalvaldkonna innovatsioonile pühendatud konverentsist Storytek Forum.
Storyteki toetajad on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Pimedate Ööde filmifestival, erainvestorid ja sponsorid.
Kandideerimine esimesse kiirendiprogrammi on alanud. Kandideerimise tähtaeg on 31. august, programm algab 25. septembril. | Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva | https://kultuur.err.ee/614187/suve-lopuni-saab-kandideerida-kultuurikiirendi-kavva | Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega. |
Jäljendamist, näiteks liigutuste või tegevuste „ahvimist“, on seni peetud kognitiivseks oskuseks, mis võimaldab inimestel õppida kaaslastelt kultuurilisi nähtusi, näiteks põlluharimist, keelt aga samuti tehnoloogiat, kunsti ja teadust.
Pikka aega on teatud sedagi, et ka ahvid jäljendavad samal moel ning eeldatud, et ka samal põhjusel. Ahvipoegade võime jäljendada on kesisem kui inimlaste oma, sest seni on arvatud, et ahvidel napib võimet sotsiaalseid ja kommunikatsiivseid jäljendamisi teha.
See pole aga päris nii.
Lundi ülikooli teadlased jälgisid Rootsis asuva Furuviki loomaaia šimpanside jäljendamistegevusi, võrdlesid neid inimeste omadega ning jõudsid järeldusele, et ligikaudu kümne protsendi ulatuses jäljendavad mõlema liigi esindajad sama moodi.
Jäljendati samu tegevusi: kallistamist, käte plaksutamist, musitamist ja tähelepanu saamiseks klaasile koputamist. Viimase puhul on oluline märkida, et tegu oli siiski loomaaiaga ning inimesed kipuvad seal tähelepanu saamiseks koputama puuri klaasile, sama teevad ka ahvid.
Miks see oluline on?
Nende eelmainitud tegevuste kopeerimise juures pole midagi enneolematut ega ebatavalist. Ja just see tõik viitabki asjaolule, et need jäljendamistegevused kannavad endas pigem sotsiaalset ja kommunikatiivset eesmärki, mitte õppimise eesmärki, mida on seni peetud jäljendamistegevuste puhul olulisimaks.
Selle uuringu tulemuste põhjal annavad autorid seletuse, et ahvide evolutsiooni käigus oli jäljendamistegevusel oluline koht suhtlusel ja kiindumusel, selle kõrval muidugi oli jäljendamisel ka õppimise funktsioon.
Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Primates. | Õpime ahvidelt: jäljendamises peitub midagi rohkemat kui õppimine | https://novaator.err.ee/614100/opime-ahvidelt-jaljendamises-peitub-midagi-rohkemat-kui-oppimine | Jäljendamine on omane nii inimestele kui šimpansidele, seda on teatud juba pikka aega. Seni on aga arvatud, et jäljendamise eesmärk on ennekõike õppida uusi oskusi. Tuleb välja, et see pole ainus põhjus, miks nii ahvid kui inimesed jäljendamistaktikaid kasutavad. |
Kasela uuris doktoritöös koe- ja rakutüübi-spetsiifilist geenide avaldumise regulatsiooni. Sellest ilmnes, et täiskasvanu maksakoes mõjutavad geneetilised markerid nende geenide avaldumist, mis on seotud üldise ainevahetuse ja ravimite lagundamisega.
“Ravimite lagundamise eest vastutavate geenide puhul on väga olulisel kohal nii geneetiline kui epigeneetiline variatsioon, ehk siis inimestevahelise varieeruva ravimivastuse taga peituvad nii pärilikud faktorid kui keskkonna mõjud, näiteks kaasuvad ravimid, suitsetamine ja isegi toitumine,” selgitas Kasela juhendaja Lili Milani.
Lisaks uuris Kasela väikeste mittekodeerivate mikroRNAde ja geneetiliste markerite omavahelist seost geenide avaldumisele. Ta leidis mitu vähkkasvajatega seotud markerit, mille mõju geenide avaldumisele toetab mikroRNAde tähtsat rolli geeniekspressiooni regulatsioonis.
Kõige olulisem uurimistöö, mis tehti koostöös Tartu ülikooli meditsiiniteadlaste doktor Kai Kisand ja professor Pärt Petersoniga, aitas leida mitmetele haigustega seotud geenidele mehhanisme ja rakutüüpe, mis on seotud haiguse arenguga. Seda võimaldas TÜ Eesti geenivaramu 300 geenidoonori erinevate immuunrakkude põhjalik uurimine ja erinevate haiguste geeniradade lahti mõtestamine. Leiul on potentsiaali esimest tüüpi diabeedi ravimisihtmärgina.
Kasela kirjutab, et rohkem kui kümme aastat ülegenoomseid assotsiatsiooniuuringuid on leidnud kümneid tuhandeid seoseid komplekstunnuste ja geneetiliste markerite vahel. Need kõik on andnud palju uut teadmist haiguste tekkepõhjuste ning pärilikkuse kohta.
Samas ei viita ükski leitud seos otse põhjuslikule geneetilisele markerile, vaid märgivad ära genoomi piirkonna, mis mõjutab haiguse saamise riski või tunnuse kujunemist.
Seni kogutud infot aitavad paremini mõtestada sellised geneetilised markerid, mis mõjutavad ka geenide avaldumist kui vahepealset tunnust varieeruvate DNA aluspaaride ja fenotüübi vahel.
“Seejuures on tähtis kirjeldada geeniekspressiooni geneetilist regulatsiooni võimalikult paljudes erinevates rakkudes ja kudedes, sest geneetiliste markerite efekt geeniekspressioonile sõltub nii rakutüübist kui ka keskkonnamõjudest,” tõdes Kasela.
Nii ongi Kasela uuring koos teiste omataolistega rajanud teed geneetikute järgmise kümne aasta põhiülesandele – uurida, millistes rakutüüpides ja missuguste molekulaarsete mehhanismide ning geeniradade kaudu mõjutavad haigusseoselised geneetilised markerid inimeste heaolu.
“Vastused nendele küsimustele aitaks sammukese lähemale inimese genoomi kohta kogutud info rakendamisele ravimiarenduses ja kliinilises praktikas,” ütles värske doktor. | Teedrajav doktoritöö näitab, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses | https://novaator.err.ee/614185/teedrajav-doktoritoo-naitab-kuidas-kasutada-genoomiinfot-ravimiarenduses | Täna Tartu ülikoolis doktoritööd kaitsev Silva Kasela leidis molekulid, millest ühed võivad sobida esimest tüüpi diabeedi raviks ja teised vähkkasvajatega võitlemiseks. |
Meeste 19,7 km ja 29 KP-ga rajal võitis kulla Krystof Bogar Tšehhist ajaga 1:08.07. Järgnesid venelased Anton Foliforov 1:09.01 ja Valeri Gluhov 1:09.50-ga. Eestlaste lootus Lauri Malsroos seekord medaliheitlusse sekkuda ei suutnud ja lõpetas 12. kohaga, aeg 1:13.34.
Ülejäänud eestlaste kohad ja ajad: Margus Hallik 36. koht ajaga 1:24.43, Erik Aibast 51. koht ajaga 1:30.58, Riivo Roose 53. koht ajaga 1:31.31 ja Marek Karm 57. koht 1:33.26-ga.
Naiste 16,3 km ja 25 KP-ga rajal võitis Olga Šipilova Vinogradova Venemaalt ajaga 1:03.49. Järgnesid Martina Tichovska Tšehhist 1:05.28-ga ja Emily Benham Suurbritanniast 1:07.20-ga. Eestlannadest saavutas Ingrit Kala 36. koha ajaga 1:36.13 ja Liisi Rist 46. koha.
Samas toimuvatel juunioride maailmameistrivõistlustel saavutas naisjuunioride lühirajal 12. koha Doris Kudre, kes läbis 11,7 km ja 21 KP-ga raja ajaga 1:07.33. Võitis Veronika Kubinova Tšehhist ajaga 54.52. Teine eestlanna Jonne Rooma lõpetas 26. kohaga.
Meesjuunioride 14,6 km ja 24 KP-ga rajal võitis Samson Deriaz Prantsusmaalt ajaga 59.47. Eestlased jäid protokolli teise poolde – 39. koht Tomi Andre Piirmets 1:41.13-ga ja 42. Märten Henrik Pais 1:42.33-ga.
MM-i teisel päeval on kavas ühisstardist võistlus. | Eestlased jõudsid rattaorienteerumise MM-i avapäeval esitosinasse | https://sport.err.ee/614186/eestlased-joudsid-rattaorienteerumise-mm-i-avapaeval-esitosinasse | Leedus Vilniuse lähistel algasid lühiraja võistlusega tänavuse aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused. Vihmasajus, poristel ja libedatel radadel kulgenud võistluses küündisid eestlaste parimad tulemused esitosinasse. |
Finaalis said Aleksandrs Samoilovs – Janis Smedinš lüüa Itaalia duolt Daniele Lupo – Paolo Nicolai 16:21 ja 21:23. Neli aastat tagasi maailmameistriks kroonitud hollandlased Alexander Brouwer ja Robert Meeuwsen saavutasid pronksmedali, vahendab volley.ee.
Eestlased seekord EM-il ei mänginud. Läti edukuselt teine paar oli Martins Plavinš – Haralds Regza, hõivates viienda koha. Kokku osales koduliival neli Läti meeskonda. Kumbki Venemaa meespaar veerandfinaali ei pääsenud, leppides üheksanda kohaga. Hästi mängis naiste seas Soome duett Taru Lahti-Liukkonen – Anniina Parkkinen, tasuks viies koht. Euroopa meistriteks pärjati Nadja Glensken – Julia Grossnerin (Saksamaa). | Lõunanaabrid tulid koduliival rannavõrkpalli EM-i medalile | https://sport.err.ee/614178/lounanaabrid-tulid-koduliival-rannavorkpalli-em-i-medalile | Läti suuruselt viies linn Jurmala võõrustas möödunud nädalal rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlusi. Lätlaste medalilootus läks täide, nende tugevaim paar mängis end hõbemedalile. |
Näiteks on külastanud Vaskjala residentuuri Moskvas elav ja töötav kuraator Anna Romanova MMOMA (koostöös Eha Komissaroviga kureerisid KUMUs näitust "Sümmeetrilised maailmad peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel"). Tema hinnangul tasuks kindlasti taolises looduslikus paigas praktiseerida maakunsti (land art) ja installatsiooni.
Lähima näitena maakunsti keskkonnana võib tuua Lätis juba pikalt tegutsenud Pedvale vabaõhumuuseumi Kuramaal.
"Selle piduliku sündmuse tähistamiseks oleme püstitanud kolm installatsiooni Kunstikonteineri liikmetelt. Installatsioonid jäävad kohalikele ja mujalt tulnud külalistele uudistamiseks statsionaarselt," kommenteeris Rae Kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru.
Installatsioonid:
1. "Kümblejad - sauna installatsioon" Tanel Saar ja Kunstikonteiner, Kultuuritehas Polymer (Tallinn), Baltas Nakts Festival (Riga, Latvia), Fountain Art Fair (Miami, USA), Brisbane Festival 2010 "UNDER THE RADAR" (Brisbane, Australia), 2009 - 2010.
2. Installatsioon „Kes seisnud selgimata pilgu eel“ Kilian Ochs ja Kunstikonteiner, Kultuuritehas Polymer (Tallinn), Tartu Kunstimaja, Pärnu Linnagalerii, 2013
3. Rauno Teideri kohaspetsiifilise valgusinstallatsiooni avamine.
4. Installatsioon "Monument Euroopale - Euro Rainbow", Janno Bergmann , S12 Galerii, Bergen, Norra 2016, Pärnu Linnagalerii 2017.
Lisaks kunstile on avatud Rae koolimaja ja Vaskjala residentuur külalistele alates kella 18st. Peetakse töötube ja õhtu lõpeb Jaan Pehki kontserdi ja saunaga, mis toimub sauna installatsioonis. Ajakava on leitav kultuur.rae.ee | Rae vallas avatakse Eesti esimene maakunsti keskkond | https://kultuur.err.ee/614174/rae-vallas-avatakse-eesti-esimene-maakunsti-keskkond | Lisaks maakunsti keskkonnale avatakse 26. augustil ka rahvusvaheline Vaskajala loomeresidentuur ja renoveeritud Rae koolimaja. Residentuur on aga tegus juba avamiseelselt ning on võtnud vastu külalisi Venemaalt, Hispaaniast, Saksmaalt ja Austraaliast, kes on olnud abiks profiili kujundamisel ja osanud anda objektiivset hinnangut perspektiivide osas. |
Valge Maja rõdul abikaasa Melania ja poja Barroniga seistes ei suutnud Trump panna vastu kiusatusele päikest ilma kaitseprillideta silmitseda. Trumpi hoiatati koheselt, karjudes "Ära vaata" ning juba mõne hetkega otsiti presidendipaarile kaitseprillid, vahendas EW.
Üürike hetk jõudis aga juba internetis pahameeletormi tekitada ning Trumpi käitumist kommenteeriti agaralt Twitteris.
"See mees, kes vaatas just päikest ilma kaitseprillideta, hakkab täna õhtul pidama kõnet USA strateegiast Afganistanis," säutsus Twitteri kasutaja Thomas Bishop.
President Trump sneaks a peek at the #SolarEclipse2017 after taking off his protective glasses pic.twitter.com/sqhhV93LYF
— NBC News (@NBCNews) August 21, 2017
I'm pretty sure this picture sums up our president #SolarEclipse2017 pic.twitter.com/pW5aZ4elpu
— Jack Filmer (@FilmerJack) August 21, 2017
This guy who just looked at the sun without glasses will be giving an address on the US strategy in Afghanistan tonight. pic.twitter.com/ERkbd3OmRQ
— Thomas Bishop (@bishopk0s) August 21, 2017
Proof that dogs have more sense. pic.twitter.com/ZePR6VPk4R
— Ana Weinand (@AnaBWeinand) August 21, 2017
this is exactly the kind of change America was promised https://t.co/PmZota3dEE
— Olivia Nuzzi (@Olivianuzzi) August 21, 2017
probably someone told him Obama wasn't going to look https://t.co/z5XKkgUrZL
— Kathryn VanArendonk (@kvanaren) August 21, 2017
Pärast üürikest silmade rikkumist ulatati Trumpile õnneks kaitseprillid ning ta võis päikesevarjutust rahulikult nautida.
Autor: Reuters/Scanpix
Täielik päikesevarjutus tekib, kui Kuu varjutab Maa ja Päikese vahelt möödudes selle täielikult. Keskmiselt näeb seda kusagil maailmas iga 18 kuu tagant. Sündmuse täpselt samas paigas tunnistamiseks peab ootama tavaliselt aga lausa 375 aastat. Põhja-Ameerikas sai täielikku päikesevarjutust näha viimati 1979. aastal. | Twitter kihab: Trump vaatas otse päikesesse | https://menu.err.ee/614159/twitter-kihab-trump-vaatas-otse-paikesesse | Isegi USA president Donald Trump ei pääsenud eile Põhja-Ameerika suursündmusest, kui üle hulga aja sai näha täielikku päikesevarjutust. Lühikese rõdul veedetud aja jooksul suutis Trump aga taas interneti kihama panna. |
See näitaja on lõhn, õigemini selle mittetundmine.
Seni on Alzheimerit tuvastatud ennekõike mälunäitajate alusel ehk esimeseks haigussümptomiks on loetud mälu halvenemist. Qubeci McGilli ülikooli teadlased otsisid sümptoome, mille abil haigust veel varem tuvastada.
Tuleb välja, et meie aju kaks osa – lõhna ja mälu keskuste koostöös, õigupoolest võimetuses teha koostööd, avaldub Alzheimer kõige varem. Igapäevaelus tähendab see, et inimene ei oska meenutada, millise lõhnaga on tegu.
Ajakirjas Neurology avaldatud uuringus osales 300 Alzheimeri riskigruppi kuuluvat inimest – inimesed, kelle vanematel oli see haigus diagnoositud. Neile anti valikvastustega test, kus nad pidid tuvastama lõhna ja selle ära märkima. Lõhnapaletis oli lõhnu alates mullinätsust kuni autokütuseni.
Sada vabatahtlikku, keskmise vanusega 63 eluaastat, lasid võtta endalt ka seljaaju vedeliku proovi, et tuvastada valke, mis on Alzheimeri tõve biomarkerid.
Selgus, et neil, kes olid kimpus lõhnade tuvastamisega oli ka kõige rohkem Alzheimeri tõvele viitavaid valke.
Uuringu üks autoritest dr John Breitner selgitas, et kui inimesel on juba mäluhäired, on tegelikult Alzheimeri tõbi arenenud liiga kaugele, et seda edukalt pidurdada. Seega võib edaspidi olla abiks just haistmismeele halvenemine Alzheimeri diagnoosimisel. Lõhnataju hakkab halvenema kuni viis aastat enne mäluhäirete tekkimist ning haiguse arengu seisukohalt on see märkimisväärselt pikk aeg.
Värske uuring on üks esimestest, mis näitab seost lõhnataju ja selle haiguse vahel. Teadlased toovad siiski välja, et haistmismeele halvenemine võib olla tingitud ka muust kui Alzheimerist ning selleks, et haigust diagnoosida, peaks patsiendile kindlasti tegema edasised uuringud, näiteks võtma seljaaju vedeliku proovi. | Esimene märk Alzheimeri tõve kujunemisest – lõhn | https://novaator.err.ee/614096/esimene-mark-alzheimeri-tove-kujunemisest-lohn | Teadlased on välja toonud ühe sümptomi, mis ühena esimestest annab aimu võimalikust Alzheimeri tõve kujunemisest. See loob võimaluse haiguse jälile saada juba väga varases staadiumis ning pidurdada haiguse kulgu. |
Manchester Unitedi suureks rõõmuks viis Evertoni juhtima nende enda ajaloo suurim väravakütt Wayne Rooney, kes sel suvel oma kasvatajaklubi juurde tagasi siirdus. Just tema lõi Dominic Calvert-Lewini hea eeltöö väravasse ning kindlustas Evertonile eduseisu, vahendab Soccernet.ee.
Vaheajal sekkus mängu aga paari aasta eest ühest Unitedi viharivaalist teise ehk Liverpoolist Citysse liikunud Raheem Sterling, kes 82. minutil ka seisu viigistas.
Mõlemad meeskonnad lõpetasid mängu kümnekesi, kui avapoolajal sai punase maailma kalleim inglane ja kaitsemängija Kyle Walker ning kohtumise lõpus ka Evertoni poolkaitsja Morgan Schneiderlin.
Rooney jaoks oli Premier League'i 200. värav ning ta on peale Alan Sheareri teine jalgpallur, kes kunagi selle klubiga liitunud. "Premier League'i 200 klubis on päris üksik olla olnud. Tervitused ja õnnesoovid, Wayne Rooney!" säutsus Shearer juba mängu ajal. | Rooney lõi Inglismaa liigas 200. värava | https://sport.err.ee/614168/rooney-loi-inglismaa-liigas-200-varava | Inglismaa kõrgliigas toimus esmaspäeval üks mäng, kui Everton mängis võõrsil Manchester Cityga 1:1 viiki. |
"On olnud imeline teekond teie ette lugusid tuua ja siin on järgmine lugu koostöös ühe kõige andekama muusika loojaga AMIRAN-iga," avaldas lauljatar oma Facebooki lehel.
Amiran ja Janice on varasemalt kuulsust kogunud Eesti Laulu konkursil. Amiran osales tänavuse aasta konkursil koosseisus Almost Natural ning pääses looga "Electric" poolfinaali. Janice ühendas 2015. aasta konkursil jõud Demie'ga ning pääses poolfinaali looga "Kuum". | Eesti Laulult kuulsust kogunud Janice ja Amiran avaldasid ühise loo | https://menu.err.ee/614155/eesti-laulult-kuulsust-kogunud-janice-ja-amiran-avaldasid-uhise-loo | Eesti muusikud Janice ja Amiran ühendasid jõud ja avaldasid loo "Save me". |
Mullu detsembris emaks saanud Azarenkal on käimas hooldusõiguse jagamine oma endise elukaaslasega ja Azarenka ei tohi poega Leod enne kohtuotsuse selgumist Californiast väljapoole viia, US Open aga mängitakse New Yorgis.
"Kahjuks ei saa ma tänavusel US Openil mängida, kuna lahendan endiselt isiklikke probleeme," teatas endine maailma esireket Azarenka, kes on kahel korral US Openil finaali jõudnud. "Kuigi see on üks mu lemmikturniire ja mul on kahju, et pean sealt kõrvale jääma, ootan juba järgmist aastat."
Azarenka naasis võistluskarussellile tänavu juunis, pool aastat pärast sünnitust, jõudes Mallorca turniiril teise ja Wimbledonis neljandasse ringi.
Vahetult pärast Wimbledoni läks aga Azarenka enda poja isast lahku ja nad ei suutnud hooldusõiguse küsimuses omavahel kokkuleppele jõuda, mistõttu pöördus tema endine elukaaslane kohtusse, et Azarenka ei saaks last osariigist väljapoole viia.
Azarenka loobumise järel saab koha põhitabelis jaapanlanna Misa Eguchi. Naiste seas ei mängi US Openil tippudest ka endine esinumber Serena Williams, kes ootab enda esimest last. Meeste seas on tänavusele hooajale juba joone alla tõmmanud kolm esikümne mängijat – tiitlikaitsja Stanislas Wawrinka, mullune finalist Novak Djokovic ja Kei Nishikori. Samuti on lahtine, kas sel nädalal edetabeli esikohalt langenud Andy Murray on võimeline mängima.
US Open algab 28. augustil. | Azarenka ei saa hooldusõiguse probleemide tõttu US Openil mängida | https://sport.err.ee/614166/azarenka-ei-saa-hooldusoiguse-probleemide-tottu-us-openil-mangida | Karjääri jooksul kaks suure slämmi turniiri võitnud valgevenelanna Viktoria Azarenka teatas, et on sunnitud eraelu probleemide tõttu tänavustest USA lahtistest tennisemeistrivõistlustest loobuma. |
Juunis, mil tehing meediaskandaali põhjustas, tegi Mölder ise RKAS-ile ettepaneku Kooli tänav 13 asuvate mitteeluruumide müügitehingu tagasipööramiseks.
Ajalehes avaldatud müügikuulutusest selgub, et ligi 500-ruutmeetrine korteriomand-mitteeluruum läheb enampakkumisele 140 000 euroga. Pakkumiste tähtaeg on 26. september.
Korteriomandi juurde kuuluvad veel lisaks reaalosale ruumid garaažis pinnaga 101,6 ruutmeetrit. Ruumid on müügikuulutuses toodu põhjal rahuldavas seisukorras.
Otsuse tõttu pakkuda riigile kuulunud endise põllumajandusameti kinnistut ainult Mölderile, tuli Pindi Kinnisvarast, mis on RKAS-i lepingupartner, lahkuda kahel töötajal. | RKAS pani algselt Erki Mölderile müüdud kinnistu enampakkumisele | https://www.err.ee/614165/rkas-pani-algselt-erki-molderile-muudud-kinnistu-enampakkumisele | RKAS pani avalikule enampakkumisele Tartus Kooli tänaval asuva kinnistu, mille müüs algselt otsepakkumisega EAS-i nõukogu esimehele Erki Mölderile. |
11. Tartu Rulluisumaratoni võidu noppis lätlane Reinis Znotins, kellele pingelises grupifinišis järgnesid eestlastest välejalad Mart Markus ja Marten Liiv. Naistest näitas lõpumeetritel teravaimat minekut Tartu Rulluisumaratoni ajaloo edukaim osaleja Enel Kõrva, kellele see oli juba neljandaks vastava ürituse võiduks. Poodiumi teisele astmele tõusis venelanna Jevgenia Radionik ning kolmanda koha saavutas viimase kaasmaalanna Julia Barakova.
Kokku võttis eilsetest põhidistantsidest osa 838 rulluisusõpra. Neist 423 läksid pikale ehk 42 km distantsile, 253 poolmaratoni distantsile ja 162 kõige lühemale, 10 km distantsile.
Laupäevasel 7. Tartu Rulluisusprindis oli stardis kokku 48 sprinterit. Vihma tõttu peatatud võistlusel selgus paremusjärjestus kvalifikatsioonitulemuste põhjal, võitjaks krooniti lätlane Roberts Pundurus. Teine ja kolmas koht läksid ka laupäeval vastavalt Mart Markusele ja Marten Liivile. Naistest oli kiireim sprinter Enel Kõrva.
Kui sprindivõistluse ja põhidistantside osalejaskonnale juurde liita lastesõitude 375 osalejat ning 10. augustil aset leidnud ühistreeningu 90 uisutajat, tähendab see, et 11. Tartu Rulluisumaratoni üritustel osales kokku 1351 rulluisusõpra. "Üldiselt võib üritusega väga rahule jääda, sest rulluisu kõige suurem vaenlane ehk vihm jäi maratonipäeval tulemata. Ja õigupoolest pole põhipäeval 11 aasta jooksul vihma mitte ühtegi korda tulnud – imeline seeria jätkus!" sõnas võistluste direktor Indrek Kelk.
Pärast nelja osavõistlust asub meestest Tartu Maratoni Kuubiku sarja liidrikohal Juri Širokov 3951 punktiga. Širokovile järgnevad Tiit Orlovski ja Hannes Veide vastavalt 3896 ja 3824 silmaga.
Rulluisumaratoniga muutus senisest intrigeerivamaks aga seis naiste arvestuses, kus liidrikohale tõusis kõigest 14-aastane Kärt Hüva. Kõigil hooaja etappidel kaasa löönud Hüval on koos 2593 punkti, talle järgnevad Mare Ulp 2545 ning Rulluisumaratonil mitte osalenud senine liider Eike Laidver 2544 punktiga. "See on minu jaoks väga suur üllatus! Aasta alguses mingeid kohalisi eesmärke ei seadnud, tahtsin lihtsalt kõik maratonid läbi teha. Kindlasti proovin esikohast nii kaua kui võimalik kinni hoida!" ütles Hüva. Sarja üldarvestusse läheb iga osaleja kuni neli paremat hooaja jooksul saavutatud tulemust.
Järgmine Kuubiku üritus on 20. Tartu Rattamaraton, mis leiab aset 24. septembril. Valida saab 89, 40 ja 21 km pikkuste distantside vahel. | Tartu Rulluisumaratoni üritustest võttis osa üle 1300 uisusõbra | https://sport.err.ee/614144/tartu-rulluisumaratoni-uritustest-vottis-osa-ule-1300-uisusobra | Haaravate lõpuheitlustega kulmineerunud Tartu Rulluisumaraton tõi Taaralinna enam kui 1000 rulluisutajat kümnest riigist. |
Riigihalduse minister Jaak Aab lubab teha ettepaneku tellida õiguslik analüüs selle kohta, kas ja kuidas oleks võimalik koostada kahju kannatanud isikute register, kirjutas Eesti Päevaleht.
„Minu ettepanek on analüüsida kõigepealt juriidilist tausta,” selgitas Aab. Sellest analüüsist peaksid tema arvates lähtuma ettepanekud, mida edasi teha. „Kas tuleks registreid koostada ja kes peaks sinna kuuluma, sest praegu pole seegi päris selge,” ütles ta.
EÜL on valmis kirjutanud seaduseelnõu projekti, mis kajastab nende ettekujutust sellest, kuidas peaks kahjusid hüvitama. Lühidalt kokku võttes tuleks nende arvates kõigepealt luua register, kuhu inimesed saaksid kirja panna oma kahjunõuded (sealhulgas uue korteri jaoks võetud pangalaenu intressid, tervisemured ja moraalse kahju hinnangu).
Seejärel peaks need nõuded üle kontrollima ja hüvitama. Eelnõu projektis on kirjas ka see, et varalise kahju hüvitamise vahendid peaksid tulema riigieelarvest või ka riigi võlakirjade müügist. | Sundüürnike hääled panevad valitsuse kahjude hüvitamist analüüsima | https://www.err.ee/614162/sunduurnike-haaled-panevad-valitsuse-kahjude-huvitamist-analuusima | Teisipäeval tuleb taas kokku omandireformi komisjon, et arutada Eesti üürnike liidu (EÜL) ettepanekut, et riik hüvitaks kahjud omandireformi käigus oma kodust ilmajäänutele. |
"Kui nad rahulikult vaataksid, mida praegune valitsus on käima tõmmanud, siis nende trots võiks kaduda või lausa tunnustuseks muutuda. See oleks samm euroopalikkuse poole, kui ettevõtjad ei hinda ainult maksukingitusi, vaid seda, et neile luuakse keskkond, kus töötajatel on hea tööd teha ja kus on hea taristu," rääkis Simson Postimehele.
"Kõige rohkem hädaldavadki ettevõtjate esindusorganisatsioonide palgalised töötajad, kellele ettevõtted on andnud töökäsu. Üks selline on näiteks toiduainetööstuse liidu juht, kelle sõnavõttudest jääb mulje, et eestlased peale õlle ja limonaadi muud ei tarbigi," ütles majandusminister. | Simson: ettevõtjad loodavad liigselt maksukingitustele | https://www.err.ee/614156/simson-ettevotjad-loodavad-liigselt-maksukingitustele | Majandusminister Kadri Simson ütles, et Eesti ettevõtjatele on aastaid pähe tambitud, nagu seisaks nende huvide eest vaid Reformierakond, kuid aru tuleks hoopis saada, et tähtsad pole mitte maksukingitused, vaid tugev riik ja õnnelikud töötajad. |
Kui Savisaar kandideerib kohalikel valimistel Keskerakonnast eraldi oma nimekirjaga, siis kogub ta Voogi sõnul augustikuu seisuga 11,8 protsenti häältest. Juulis oli sama protsent 19,5. Keskerakond koguks sel juhul augustikuu seisuga 27,1 protsenti häältest, juulis oli sama näitaja 22 protsenti, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud uuringust.
"Tulemuste suur kõikumine näitab Keskerakonna valijate suurt kõhklust ja lõplike eelistuste proportsioonide rasket prognoositavust," märkis Voog. "Lõplik tulemus sõltub paljuski Savisaare nimekirja pikkusest ja valimiseelsete nädalate sündmustest, kuidas kulgeb edasi Savisaare kohtuprotsess ning kuivõrd tugevana suudab Savisaar näida just Tallinna venekeelsetele valijatele."
Muus osas on üle Eesti Voogi sõnul kindel liider jätkuvalt Keskerakond, teisel kohal Reformierakond ning kolmandal-neljandal Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Olulisi muutusi võrreldes juuliga Voogi sõnul ei ole.
Tallinnas on Voogi sõnul võrreldes juuliga mõnevõrra tõusnud EKRE ja valimisliitude osakaal ning langenud Reformierakonna ja sotside eelistus. "Tallinna valijate eelistused on muutumas vägagi volatiilseks," märkis Voog
"Tartus on kindlaks liidriks Reformierakond. Erakondadest järgnevad enam-vähem võrdselt positsioonil Keskerakond, sotsid ja EKRE, mille vahed on ebaolulised," sõnas Voog. "Valimisliitude summaarne reiting on peaaegu 20 protsenti."
Võrdluses 2013. aasta valimistega on Voogi sõnul kõige suuremad muutused seotud Isamaa ja Res Publica Liidu ning EKRE-ga. "Esimene on teinud sügava languse ning teine peaaegu samaväärse tõusu." | Uuring: Savisaare nimekiri koguks Tallinnas ligi 12 protsenti häältest | https://www.err.ee/614150/uuring-savisaare-nimekiri-koguks-tallinnas-ligi-12-protsenti-haaltest | Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul koguks Savisaare nimekiri kohalikel valimistel Tallinnas augustikuu seisuga ligi 12 protsenti häältest. |
Maroko päritolu Mechkah kasutas muu hulgas mitmeid valeidentiteete ja teda kahtlustati vägivallarünnakus Neussi linnas.
Enne Turu linnas naiste pussitamist polnud meest siiski terrorismikuritegudes kahtlustatud.
Soomes peale Mechkahi kinni võetud neljast marokolasest on veel kaks Saksa politseile tuttavad. Ühte marokolast kahtlustatakse röövis ja teist varguses. Peale selle on üks neist samuti varasemalt mitmel korral kasutanud võltsitud isikuandmeid.
Saksamaa siseministeeriumi esindaja Annegrett Korff ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et Mechkah saabus koos teiste põgenikega Saksamaale 2015. aasta lõpus ja lahkus riigist 2016. aasta alguses. Saksamaal ta asüüli ei taotlenud.
Korff lisas, et 2015. aasta lõpus oli ründaja Saksa ametivõimude huviorbiidis, kuid selle põhjust ta ei avaldanud.
Soome kriminaalpolitsei ülem Robin Lardot kinnitas varem päeval, et Turu pussitamiste peakahtlusalune oli saanud Soomelt oma varjupaigataotluse kohta otsuse, mille mees on edasi kaevanud.
"Kinnitan, et peakahtlusalusel on Soomes käimas varjupaigaprotsess. Tema saadud otsuse peale on esitatud kaebus ja protsess on endiselt pooleli," lausus Lardot.
Marokolasest peakahtlusalune tuli varjupaigataotlejana Soome 2016. aastal.
Soome maakohus arutab teisipäeval politsei taotlust reedese Turu noarünnaku peakahtlusaluse vahistamiseks. Kohtuistung algab teisipäeval kell 11.00 videoühenduse vahendusel.
Turu terrorirünnakus sai surma kaks ja haavata kaheksa inimest.
Kaks Turu pussitamisohvrit on endiselt intensiivravis
Turu läinudnädalase noarünnaku kaks ohvrit on endiselt intensiivravis, ütles teisipäeval Päris-Soome tervishoiupiirkonna juht Leena Setälä.
Tema hinnangul peavad need kaks inimest veel vähemalt mõneks ajaks jääma intensiivravile Turu ülikooli keskhaiglasse.
Turu pussitamistes kahtlustatav marokolane Abderrahman Mechkah võidakse teisipäeval Turust üle viia Hämeenlinna vanglahaiglasse. Selle kohta, kas reide haavatud kahtlusalune Hämeenlinna viiakse, langetavad politsei ja haigla personal otsuse hiljem päeval. | Soome noarünnaku korraldajat kahtlustati Saksamaal kuritegudes | https://www.err.ee/614149/soome-noarunnaku-korraldajat-kahtlustati-saksamaal-kuritegudes | Soome noarünnaku korraldajat Abderrahman Mechkahi kahtlustati Saksamaal kuritegudes, teatasid esmaspäeval uudisteagentuur DPA ja ajaleht Süddeutsche Zeitung. |
"Tühjus ja ruum" viitab Lapini loomingus korduvale kontseptsioonile. Näitusel on võimalik näha kunsti alates 1960. aastate lõpust – 50 aastat kestnud loomingulist pärandit. Eksponeeritud on seeriaprintsiibil põhinevad tuntud graafikasarjad, mütoloogilised maalid, arhitektoonid ja sari "Koodid" ning samuti vähem nähtud varased joonistused, geomeetrilised jutustused ning täiesti uus looming.
Lapini tegevus Eesti kunsti- ja kultuuriväljal laiemalt on olnud ulatuslik – ta on tegutsenud nii kujutava kunstniku kui ka tegevarhitektina, võtnud sõna kultuuriteoreetilistel ja päevakajalistel teemadel, kirjutanud proosat ning luulet ning mõjutanud õppejõuna paljusid kunstiüliõpilasi.
Näitusega kaasneb mahukas raamat, milles avavad Lapini erikülgset loomingut Anu Allas, Mari Laanemets, Asko Künnap ja Sirje Helme. Kumu klassikutesarjas on varem ilmunud Tõnis Vindi, Raul Meele ja Jüri Okase raamat.
Näitust saadab seminar "Leonhard Lapin. Kunst. Arhitektuur. Tekst" Kumu auditooriumis 15. märtsil 2018 kell 12. Näitus on avatud 13. maini 2018.
Leonhard Lapin. Kosmiline masin. 1975. Õli. Eesti Kunstimuuseum
Leonhard Lapin (1947) on sõjajärgse eesti avangardkunsti üks tähtsamaid kunstnikke, kes tõusis kunstiareenile 1960. aastatel noorte uuendusmeelsete kunstnike seltskonnaga Soup ’69. Kohalikes piiravates tingimustes Ameerika popkunsti printsiipe kasutades sündis ainulaadne soviet pop.
1973. aastal alustas Lapin oma tuntuima, tehismaailma kommenteeriva ulatusliku sarjaga "Masinad". 1970. aastate keskel süvenes Lapin vene avangardi radikaalsesse pärandisse, mis mõjutas oluliselt ka tema tollast loomingut. Valmisid hommage -pildid nii Kazimir Malevitšile kui ka poliitilise laenguga sari "Märgid". 1980. aastate keskel loodud postmodernistlikud maalid uurisid üleminekuühiskonna valusaid valikuid. 1990. aastatest alates on Lapin süvenenud omaloodud sürrealismi kontseptsiooni, mis kommenteerib tarbimisühiskonna mõjusid kultuuris. | Kumus avatakse Leonhard Lapini isikunäitus "Tühjus ja ruum" | https://kultuur.err.ee/679427/kumus-avatakse-leonhard-lapini-isikunaitus-tuhjus-ja-ruum | Neljapäeval, 8. veebruaril avatakse Kumu kunstimuuseumis Leonhard Lapini isikunäitus "Tühjus ja ruum". Avamisel esitletakse ka näituse raamatut. |
"Plekktrummi" külaline on bioloog ja semiootik Kalevi Kull.
Esmaspäeva õhtul kell 21.35 ETV2-s. | Kalevi Kull mõtiskleb "Plekktrummis" kooselamise oskuse teemal | https://kultuur.err.ee/679261/kalevi-kull-motiskleb-plekktrummis-kooselamise-oskuse-teemal | Ühiskond ei saaks toimida ilma kooselamise oskusteta. Millist eeskuju pakuvad looduslikud eluvormid kooselamise paremaks mõistmiseks ning kuidas õppida üksteisega arvestama? |
Eesti aja järgi reede õhtul kiitis Trump memo avalikustamise heaks ning esindajatekoja luurekomitee avaldas selle kohe pärast seda. Pikemalt avaldamisest SIIN.
Täismahus tekst:
Read the memo https://t.co/vkC6Ud0tPy pic.twitter.com/DjXKQVEzK9
— Axios (@axios) February 2, 2018
Taust
Memo avaldamisele on olnud vastu nii FBI kui ka justiitsministeerium. Demokraadid ja muud Trumpi kriitikud leiavad, et memo näol on tegu valikulist informatsiooni sisaldava dokumendiga, mille eesmärgiks on õõnestada FBI ja Venemaa teemat uuriva eriprokuröri Robert Muelleri usaldusväärsust.
Memo on koostanud esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest esimees Devin Nunes koos oma abidega. Plaan memo avalikustada kiideti heaks esmaspäevasel luurekomitee istungil. Selle poolt hääletasid vabariiklasest liikmed, demokraatidest liikmed olid avalikustamise vastu. Demokraatide poolt koostatud memo avalikustamise hääletasid vabariiklased maha.
Memoga tutvunud allikate sõnul on memo peamisteks väideteks see, et FBI ja justiitsministeerium kasutasid selleks, et saada kohtult luba Trumpi meeskonna kunagise välispoliitika nõuniku Carter Page'i pealtkuulamiseks, endise Briti luureametniku Christopher Steele'i koostatud vastuolulist toimikut.
Toimik on USA avalikkuses palju vastukaja saanud seal sisalduvate väidete tõttu, mis näitavad Trumpi ja tema kampaaniameeskonda halvas valguses, seda eriti suhetes Venemaaga. Kriitikute hinnangul sisaldab toimik palju kontrollimata või ekslikke väiteid, vabariiklastest Trumpi-toetajate jaoks on kõige problemaatilisemaks asjaoluks ka see, et toimiku koostas MI6 endine ametnik ettevõtte Fusion GPS tellimusel, mille olid vastaskandidaadi tausta uurimiseks palganud esialgu Trumpi-vastased vabariiklased ja seejärel Demokraatlik Partei ja Hillary Clintoni kampaaniameeskond.
Nunesi koostatud memo rõhutab seega väidet, et loa USA kodaniku pealkuulamiseks hankis FBI teadlikult kahtlase taustaga toimikut kasutades. Samuti väidetakse, et selle loa kehtimist pikendas praegune asejustiitsminister Rod Rosenstein. Rosenstein oli omakorda see, kes pärast FBI direktori James Comey vallandamist Trumpi poolt nimetas Venemaa-juurdlust ja võimalikku õigusemõistmise takistamist uurima eriprokurör Robert Muelleri, kes on ise omal ajal samuti FBI direktoriks olnud.
Memo põhiliseks järelduseks olevat seega järgmine: FBI, justiitsministeerium ja eriprokurör Mueller on olnud algusest peale Trumpi vastu meelestatud ning see kallutatus on kajastunud ka nende poolt läbi viidud juurdlustes.
Demokraatidest poliitikud - eelkõige luurekomitee juhtiv demokraat Adam Schiff ja esindajatekoja demokraatide juht Nancy Pelosi - on omakorda juhtinud tähelepanu sellele, et kogu memo on koostatud valikuliselt ja kallutatult ja vaid eesmärgiga Trumpi meeskonda heas valguses ning ohvritena näidata ja samaaegselt FBI ja Muelleri juurdluse suhtes umbusaldust külvata.
Kõige tõsisemaks süüdistuseks on hetkel see, et pärast luurekomitee teistelt vabariiklastelt heakskiidu saamist on Nunes memo sisu veel muutnud
ning seega ei ole Valgesse Majja jõudnud memo täpselt see, mille üle komitees hääletati. Seetõttu nõuavad nad, et Nunes luurekomitee esimehe kohalt tagandataks, ja selle üleskutsega kirja on demokraadid saatnud ka esindajatekoja vabariiklasest spiikrile Paul Ryanile.
Kriitikud tuletavad meelde ka seda, et tegu ei ole esimese korraga, kui Nunes luurekomitee esimehena vastuolulisi samme astub ning eelmise skandaali järel pidi ta end otseselt Venemaa-juurdluse teema juurest üleüldse taandama.
FBI ja selle direktor Christopher Wray, kes on Trumpi enda poolt ametisse nimetatud, on olnud memo avalikustamise vastu ning büroo tegi sellega seoses isegi haruldase avalduse. FBI rõhutab, et nende ametnikele ei jäetud piisavalt aega enne luurekomitee hääletust memoga tutvuda ning et neil on tõsiseid kahtlusi memos esitatud faktide täpsuse asjus. Meedia teatel on ka Wray isiklikult kutsunud Valget Maja üles seda dokumenti mitte veel avaldama. Justiitsministeeriumi kõrge ametnik Stephen Boyd aga saatis juba eelmisel nädalal esindajatekoja luurekomiteele kirja, milles märkis, et memo avaldamine oleks "erakordselt hoolimatu".
Valge Maja teatel on president Trumpil kavas memo avalikustamine heaks kiita ning siis on küsimus juba kongressi otsustada. Täpset aega pole kinnitatud, kuid allikate sõnul võib president heakskiidu anda juba reedel. Trumpi heakskiit iseenesest ei tähenda veel memo automaatset avalikustamist.
Olulisemad asjaolud
* FBI ja justiitsministeerium on memo avalikustamise vastu.
* Trump on andnud mõista, et tal on kavas memo avalikustamine heaks kiita. Seda on öelnud ka Valge Maja personaliülem John Kelly.
* Luurekomitee demokraatide juht Adam Schiff andis teada, et Nunes on memo sisu enne Valgele Majale esitamist muutnud. Schiffi sõnul ei ole memo näol tegu faktidega, vaid Nunesi sooviga avalikkust eksitada ning FBI ja Muelleri usaldusväärsust õõnestada.
* Kuigi Steele'i toimikus leidub palju kontrollimata või ekslikke väiteid, on mitmed sealsed väited ka kinnitust leidnud. Steele ise on tunnistanu d, et tegu ongi nö toormaterjaliga, mida ta oma Venemaa allikatelt sai ja millest osa tõepärasust ei olegi võimalik kuidagi kontrollida. Samuti on ta rõhutanud, et tema toimik polnud sellisel kujul kunagi avalikustamiseks mõeldud.
* Mitmed eksperdid on märkinud, et see, kui FBI kasutas kohtult pealkuulamisloa saamiseks ka Steele'i toimikut, ei tee taotlusprotsessi iseenesest kuidagi vildakaks. Samuti peetakse ebatõenäoliseks, et luba saadi ainuüksi Steele'i toimiku põhjal, sest Venemaa sekkumisest valimistesse ja Trumpi kampaaniameeskonna liikmete võimalikest Venemaa-seostest olid USA agentuure teavitanud varem ka näiteks liitlastest kolleegid (näiteks Briti ja Hollandi eriteenistused). CIA endine tegevdirektor John McLaughlin näiteks
märkis, et selleks, et nn FISA (Foreign Intelligence Surveillance Act) raames kuidagi kallutatud viisil luba saada, tuleks praktikas ära petta umbes 80 inimest.
* Oluliseks nüansiks on see, et memo näitab ilmselt halvas valguses asejustiitsministrit Rosensteini. Tema on aga see, kes nimetas ametisse eriprokurör Muelleri ja teostab ka viimase üle järelevalvet. Trump ei saa hetkel ilma Rosensteinita Muellerit vallandada ning alles detsembris teatas Rosenstein kongressis, et mingit põhjust Muelleri vallandamiseks ta ei näe. Vox analüüsib memo võimalikke keerdkäike ka graafiliselt.
* Demokraatide memo, mille avaldamise luurekomitee vabariiklased maha hääletasid, on 10 lehekülge pikk ja lühidalt kokku võttes väidab järgmist: esiteks ei rikkunud FBI Page'i pealtkuulamisloa taotlemisel reegleid ja teiseks on Nunesi memo lihtsalt katse aidata kaasa eriprokurör Muelleri diskrediteerimisele.
* Nunesi memo avalikustamist toetavad vabariiklased on muuhulgas ka nõudnud, et avalikustataks ka kõik andmed, mida FBI kohtule esitas, et Page'i pealkuulamisluba saada. Kui seda peaks tehtama ja selgub, et kasutati lisaks Steele'i toimikule ka muid andmeid, võib see Trumpi toetajate soovitust hoopis vastupidise tulemuse anda - esiteks näitab see, et Nunesi memo väited ei pea paika ja teiseks võib sealt välja tulla veelgi ebameeldivamaid asjaolusid Page'i ja Venemaa seoste kohta. Page'i äriseosed ja avalikult Kremli-meelsed väljaütlemised on juba valimiskampaania algusaegadest palju tähelepanu pälvinud ning ka Trumpi meeskond ise on temast hiljem distantseerunud. Wall Street Journal näiteks kirjutab, et Page huvitas USA võime juba aastaid enne seda, kui tema nimi Steele'i toimikusse ilmus.
* Erinevalt esindajatekoja vabariiklastest pole senati vabariiklased memo avalikustamist nii aktiivselt toetanud. Samuti on senati luurekomitee, mis samuti oma Venemaa juurdlust läbi viib, olnud parteiülese hoiakuga ning Nunesi ja Schiffi sõnavahetusi meenutavaid konflikte pole seal olnud. Senati juhtiv vabariiklane John Thune näiteks ütles, et senati luurekomisjon peaks enne avalikustamist samuti esindajatekoja kolleegide memoga tutvuma, samuti toetas ta demokraatide konkureeriva memo avalikustamist.
* Vabariiklastest rahvasaadikud soovisid sellel nädalal käia nö rajoonides ning rääkida oma poliitilistest algatustest. Selle asemel olid nad sunnitud vastama peamiselt memo avalikustamist puudutavatele küsimustele.
* Politico ja Guardian meenutavad Nunesi varasemaid vastuolulisi samme, mille tõttu ta end Venemaa-juurdluse juurest taandas.
* Demokraatide juhid Pelosi ja Schumer nõuavad, et Nunes esindajatekoja luurekomitee kohalt tagandataks. Schumeri sõnul on Nunesi memo selge katse õigusriiki õõnestada.
* Esindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan toetab memo avalikustamist, kuid hoiatab kolleege ennatlike järelduste eest ning soovib, et sellest ei saaks mingi Muelleri-vastast teemat. Samuti toetab ta demokraatide konkureeriva memo avaldamist.
* Ka Trumpi-vastased vabariiklased ning konservatiivid on Nunesi memo avalikustamist teravalt kritiseerinud. Sõna võttis ka endine vabariiklane ja sõltumatu kandidaadina presidendiks pürginud Evan McMullin.
* Wall Street Journal arvab samal ajal, et asjaolu, et FBI niivõrd aktiivselt memo avalikustamise vastu on, sunnib seda dokumenti just nimelt avaldama.
Politico leiab, et kuigi Vene-skandaalil on reaalsed põhjused, tegid demokraadid vigasele Steele'i toimikule panustades vea, mis neile praegu kätte maksav.
* Fox News aga küsib, et kes peaks julgeolekuametite üle valvama, sest liberaalid pole sellest igal juhul huvitatud.
* Üheksa ajaloolast arutles Voxis, miks Trumpi sõda FBI vastu on nii hämmastav.
* Politico analüüsis seda, mida tähendab olukord, kus president enda poolt valitud FBI juhi üleskutset eirab.
* Politico: Muelleri meeskonnaga kokku puutunud juristid ei välista võimalust, et süüdistus esitatakse lõpuks ka Trumpi enda vastu.
* Trump ise võttis reedel teravalt sõna FBI ja justiitsministeeriumi ladviku aadressil.
"FBI ja justiitsministeeriumi juhtkond ning uurijad on politiseerinud püha juurdlusprotsessi demokraatide kasuks ja vabariiklaste vastu - miski, mis veel lähiajal oleks olnud mõeldamatu. Tavatöötajad on suurepärased inimesed," märkis Trump oma Twitteri-kontol.
The top Leadership and Investigators of the FBI and the Justice Department have politicized the sacred investigative process in favor of Democrats and against Republicans - something which would have been unthinkable just a short time ago. Rank & File are great people!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) February 2, 2018
“You had Hillary Clinton and the Democratic Party try to hide the fact that they gave money to GPS Fusion to create a Dossier which was used by their allies in the Obama Administration to convince a Court misleadingly, by all accounts, to spy on the Trump Team.” Tom Fitton, JW
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) February 2, 2018
Quartz, Vox, Red State, Daily Beast võtsid kokku avalikustatud memo peamised küsitavused.
Washington Examiner: kuidas Nunesi memo kogemata Steele'i toimiku usaldusväärsust tõstab.
Hill: vabariiklasest senaator leidis, et esindajatekoja kollegide parteipõhiselt avaldatud memo tuli tõstatud küsimuse lahendamisele hoopis kahjuks. | Vastuoluline memo on USA kongressis tõsise vastasseisu tekitanud | https://www.err.ee/679368/vastuoluline-memo-on-usa-kongressis-tosise-vastasseisu-tekitanud | Valge Maja avaldas USA esindajatekoja luurekomitee vabariiklaste poolt heaks kiidetud memo, milles väidetakse, et Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) võis omal ajal Donald Trumpi kampaaniameeskonna võimalikke Venemaa-sidemeid uurides oma volitusi ületada. |
RX Academy klassis esindab Eestit juuniorsportlane Marko Andreas Muru, kelle nimekamateks konkurentideks on Oliver Solberg ja Sami-Matti Trogen. RX Academy võistlusklassi teeb erakordseks asjaolu, et sõidetakse võrdsetel masinatel. Nimelt on toonud võistluste korraldaja kohale kümme Renault Clio’t, millega saavad kõik võrdsetes tingimustes rajale minna.
"Meie jaoks on see väga hea kogemus, sest juuniorklassis on stardis siinse regiooni väga kõvad sõidumehed. Konkureerida nendega võrdsetel masinatel on suurepärane võimalus saamaks teada, mis puust poiss tegelikult tehtud on," kommenteerib talvesarja Marko isa Priit Muru.
"Eilne testipäev läks kõigil tormiga aiataha, sest rada tuiskus kiiresti täis ja autod olid valli otsas. Masinaid oli välja tirimas ainult üks traktor. Homne ilmateade ütleb, et lumesadu enam tulla ei tohiks,“ lisab Priit.
Marko Andreas Muru on möödunud hooaja rallikrossi Eesti meister esiveoliste klassis Junior1600.
Speedcar Xtreme klassis esindab Eestit Ruve Veski, kes paneb oma oskused proovile rallikrossi superstaaride Timmy Hanseni, kes lõpetas möödunud hooajal MM-i viiendana, ja Kevin Hanseni, 2016. aasta Euroopa meister Supercar klassis, vastu.
"Kuna võistlused toimuvad regioonis, kus ma ka igapäevaselt tegutsen, on see minu jaoks väga hea võimalus hooajaga varakult algust teha. Siin on stardis maailmatasemel tegijad, mis annab ideaalse võimaluse kogemuse hankimiseks ning kindlasti annan endast parima," kommenteerib saabuvat võistlust Veski.
Ruve Veski on möödunud hooaja rallikrossi Eesti meistrivõistluse pronks Crosskart Xtreme klassis. | Muru ja Veski alustavad hooaega varakult | https://sport.err.ee/679544/muru-ja-veski-alustavad-hooaega-varakult | Sel laupäeval toimub Rootsis Österundis RallyX on Ice avaetapp. Tegemist on neljaetapilise talvise rallikrossivõistlusega, kus võisteldakse kolmes võistlusklassis: Supercar Lite, RX Academy ja Speedcar Xtreme. |
Tavapäraselt oli võitjate resultatiivseim 22 punkti visanud Aleksei Šved.
Saksamaa meister Bambergi Brose võitis koduväljakul Ateena Panathinaikost 88:68. Sellega murdsid sakslased seitse mängu kestnud kaotuste ahela.
Koduväljakul mänginud Baskonia võitis Belgradi Crvena Zvezdat 103:84. Võitjate poolel viskas enim punkte (25) Rodrigue Beaubois. | VIDEO | Himki võitis Euroliigas viimase sekundi viskest | https://sport.err.ee/679571/video-himki-voitis-euroliigas-viimase-sekundi-viskest | Korvpalli Euroliigas võitis Venemaa klubi Moskva Himki koduväljakul 68:66 hispaanlaste Malaga Unicajat. Mäng võideti viimasel sekundil, kui korvi maandus Anthony Gilli kahepunktivise. |
Juhtumit uurinud CAS-i juht Carol Roberts, president Martin Schimke ja Bernhard Welten andsid pressiväljaandes teada, et vastavalt kehtivatele õigusaktidele ei ole Rahvusvaheline Olümpiakomitee kohustatud eraldama täiendavat kohta Briti Neitsisaarte sportlasele, et nad saaksid olla esindatud 2018. aasta PyeongChangi taliolümpiamängudel. | CAS ei rahuldanud esimest taliolümpiaga seotud kaebust | https://sport.err.ee/679564/cas-ei-rahuldanud-esimest-taliolumpiaga-seotud-kaebust | Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) ei rahuldanud Briti Neitsisaarte esitatud avaldust, milles nad nõudsid skeletonisõitjale Kathryn Tannenbaumile olümpiakohta. |
"See võib tunduda mõnele üllatav, kuid see on tõsiasi," ütles ta Mexicos ühisel pressikonverentsil USA välisministri Rex Tillersoni ja Kanada välisministri Chrystia Freelandiga.
Mehhikol on olnud viimase aasta jooksul mitmeid erimeelsusi USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga, seda nii kaubanduse, migratsiooni kui kavandatava piirimüüri suhtes.
Tillerson alustas Mehhikos oma Ladina-Ameerika ringsõitu, mille raames ta külastab kuue päeva jooksul ka Panamat, Argentinat, Peruud, Colombiat ja Jamaicat. | Mehhiko välisminister: suhted USA-ga on lähedasemad kui arvatakse | https://www.err.ee/679569/mehhiko-valisminister-suhted-usa-ga-on-lahedasemad-kui-arvatakse | Mehhiko suhted USA-ga on praegu lähedasemad kui need olid Ühendriikide eelmiste administratsioonidega, väitis Mehhiko välisminister Luis Videgaray reedel. |
Ülevaates esitab Pentagon oma tuumaambitsioonid president Donald Trumpi ametiajal. Tegemist on esimese korraga alates 2010. aastast, kui Ühendriikide kaitseministeerium ja relvajõud annavad teada, kuidas nähakse tuumaohtusid lähematel aastakümnetel.
Kuigi dokumendis rõhutatakse USA administratsiooni muresid Põhja-Korea, Iraani ja Hiina suhtes, keskendutakse selles suuresti Venemaale.
"See on vastus Venemaa võimekuse laiendamisele ning nende strateegia ja doktriini iseloomule," ütles kaitseminister James Mattis 75-leheküljelise dokumendi eessõnas. | USA tahab arendada uusi, väikese mõjuraadiusega tuumapomme | https://www.err.ee/679568/usa-tahab-arendada-uusi-vaikese-mojuraadiusega-tuumapomme | USA relvajõud soovivad oma tuumaarsenali ümber korraldada ja välja töötada uued väiksema mõjuraadiusega tuumapommid, seda suuresti vastuseks Venemaa tegevusele viimastel aastatel, ütles Pentagon reedel avaldatud ülevaates. |
Ema ja laps tunnevad end hästi, ütles sünnituse juures viibinud riigipea. Poisslaps sündis veidi enne kella 20 õhtul Helsingi naistekliinikus.
Niinistöle on see kolmas laps ja Haukiole esimene.
Niinistö alustas neljapäeval teist ametiaega Soome presidendina. | Soome presidendipaar sai poja | https://www.err.ee/679566/soome-presidendipaar-sai-poja | Soome president Sauli Niinistö ja tema abikaasa Jenni Haukio said reedel poja, teatas presidendikantselei. |
Veerandfinaal jäi laeks ka Jelena Ostapenkole (WTA 6.), kel tuli seekord tunnistada maailma edetabelis 29. kohta hoidva tšehhitari Petra Kvitova paremust 6:0, 6:2.
Peterburis lähevad poolfinaalis vastamisi tšehhitar Katerina Siniakovat 6:4, 6:2 võitnud prantslanna Kristina Mladenovic ja Kasatkina ning venelanna Elena Rybakinast 6:3, 6:3 jagu saanud sakslanna Julia Goerges ja Kvitova. | Maailma esireket langes Peterburis veerandfinaalis konkurentsist | https://sport.err.ee/679555/maailma-esireket-langes-peterburis-veerandfinaalis-konkurentsist | Maailma esireket Caroline Wozniacki langes Peterburis peetaval WTA turniiril veerandfinaalis konkurentsist, kaotades edetabelis 23. kohta hoidvale venelannale Daria Kasatkinale 6:7 (2), 3:6. |
Enim väravaid lõid Ken Pähn ja Mats Tamme. Mõlemad mehed sahistasid võrku kolmel korral.
Eesti on MM pileti lunastamisest nüüd vaid ühe võidu kaugusel. Laupäeval kell 17.00 ootab koondist oluline mäng Poolaga ja turniir lõppeb pühapäeval kell 15.00 algava mänguga valitseva maailmameistri Soome vastu.
Tallinnas toimuval MM-valikturniiril osalevad Eesti, Soome, Poola, Belgia, Holland ja Liechtenstein. Detsembris Prahas peetavale MM-ile lunastavad pääsme siinse turniiri kaks paremat ja nelja Euroopas toimuva valikturniiri kaks paremat kolmanda koha meeskonda.
Tänastes teistes kohtumistes võitis Soome Hollandit 32:1 ja Poola Liechtensteini 10:1.
Eesti on varem Belgiaga kohtunud vaid korra. 2014. aastal peetud MM-i valikmängus võitis Eesti 8:1. | Belgia alistanud Eesti saalihokikoondis on ühe võidu kaugusel MM-piletist | https://sport.err.ee/679550/belgia-alistanud-eesti-saalihokikoondis-on-uhe-voidu-kaugusel-mm-piletist | Eesti saalihokimeeskond võitis täna Kalevi spordihallis toimunud MM-valikturniiri kolmanda kohtumise Belgia vastu 16:4. |
Avaveerandi 19:24 kaotanud Tartu alustas teist veerandaega 16:4 spurdiga, poolajaks oldi juba ise ühe silmaga peal. Otsustaval veerandajal juhiti veel kolm ja pool minutit enne lõpuvilet kolme punktiga, kuid enam juhtima ei pääsetud.
TTÜ resultatiivseim oli 20 punkti visanud Sten Olmre, Toomas Raadik ja Oliver Metsalu lisasid 16 silma. Tartu meeskonda vedas Tanel Sokk, kelle arvele jäi 28 punkti.
Kümne võidu kõrvale kuuenda kaotuse saanud TÜ jätkab turniiritabelis teisel kohal, TTÜ-le oli tänane võit kolmandaks 13 kaotuse kõrval ning see annab neile tabelis seitsmenda koha. | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond sai koduliigas üllatuskaotuse | https://sport.err.ee/679551/tartu-ulikooli-korvpallimeeskond-sai-koduliigas-ullatuskaotuse | Koduses korvpalli meistriliigas peeti reede õhtul üks kohtumine, kui Tartu Ülikool jäi koduväljakul 79:84 alla TTÜ-le. |
"Venemaa ei ole meie sõber. Võib-olla on mõni teema, milles me võime temaga koostööd teha, ja peame tegema valdkonnis, kus see võimalik on. Kuid Venemaast ei saa meie sõpra, kuni selle võimud peavad kinni oma praegustest väärtustest ja kuni nad ei muuda oma rahvusvahelist käitumist," ütles Haley vabariiklastest kongresmenide ees esinedes.
Ta rõhutas, et Ühendriikide administratsioon suhtub Venemaasse võimalikult karmilt.
"Mis on tõsiasi: mullu oli praegune administratsioon Venemaa suhtes karmim kui ükski teine administratsioon Ronald Reagani ajast alates. Ma ei tea, mida Venemaa USA valimistest ootas. Kuid ütlen, neil ei ole hea meel selle üle, mis välja tuli," lausus suursaadik.
Ühendriikide president Donald Trump nimetas teisipäeval kongressis oma esimeses aastakõnes olukorrast riigis Hiinat ja Venemaas ohuks USA huvidele, majandusele ja väärtustele. | Haley: Moskvast ei saa USA sõpra, kuni ta väärtusi ei muuda | https://www.err.ee/679549/haley-moskvast-ei-saa-usa-sopra-kuni-ta-vaartusi-ei-muuda | USA alaline esindaja ÜRO-s Nikki Haley leiab, et Venemaa ei ole USA sõber ega saa selleks seni, kuni ei vaata üle hulka oma väärtusi, edastas telejaam Fox News reedel. |
Meeste seitsmevõistlust juhib sakslane Manuel Eitel 3341 punktiga.
Hausenbergi avapäeva tulemusteks olid: 60 meetri jooks 6,91, kaugushüpe 7.40, kuulitõuge 12.75 ja kõrgushüpe 2.04. Viimases purustas Hausenberg enda varasema isikliku rekordi, milleks oli kaks meetrit. Avapäeva järel kogunes Hausenbergile 3325 punkti.
Tilga teenis alavõidu kõrgushüppes, ületades 2.07 ja hoiab kolmandat kohta 3301 punktiga.
Homme on kavas naiste viievõistlus. Võistlustulle asub ka juunioride maailmarekordi omanik Alina Šuhh. | Hausenberg alustas rahvusvahelist seitsmevõistlust isikliku rekordiga | https://sport.err.ee/679547/hausenberg-alustas-rahvusvahelist-seitsmevoistlust-isikliku-rekordiga | Eesti noored mitmevõistlejad alustasid edukalt Tallinnas, Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimuvat rahvusvahelist seitsmevõistlust. Hans-Christian Hausenberg on avapäeva järel teisel kohal ja Karel Tilga kolmas. |
Vestluse eel näidati Savoy teatris teist korda selle festivali jooksul Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna filmi “Rodeo”, mis räägib Mart Laari esimese valitsuse tõusust, künkalisest teekonnast ja langusest.
Arutelu on tulekul järelvaadatavaks SIIA. | Docpointil räägiti metsikutest 1990ndatest ja Soome-Eesti suhtest | https://kultuur.err.ee/679470/docpointil-raagiti-metsikutest-1990ndatest-ja-soome-eesti-suhtest | Festivali Docpoint raames korraldati täna Helsingis tormiliste 1990. aastate ning Eesti ja Soome suhete teemaline avalik arutelu. Otseülekanne Soome endise peaministri Esko Aho, Indrek Tarandi ja ajakirjanik Kaja Kunnase arutelust algas kell 18.40. Soomekeelset vestlust juhtis ERRi ajakirjanik Rain Kooli. |
Kui mõelda tagasi 2017. aastale, siis mida Te kultuurivaldkonnas esile tõstaksite?
Möödunud aastal paistis kindlasti kõige rohkem silma filmivaldkond. Seda oleme ju kõik tajunud, et Eesti filmikunst on arenemas uutesse kõrgustesse. Eesti filme tehakse rahvusvahelisel tasemel.
Tegelikult on see nii kõigis kaheksas kultuurivaldkonnas. Suurepärast tööd on tehtud igas neis. Selles mõttes oli 2017 Eesti kultuurile ja spordile hea aasta.
Rääkides preemiatest, siis kas tänavune saak erines kuidagi eelmistest?
Eks igal aastal, kui avalikustatakse preemia saajate nimekiri, on veidi see tunne, et kõik nad on tunnustuse ära teeninud ning see on väga õige, et just nemad selle preemia saavad. Tänavu oli sellist äratundmist aga varasemast rohkem. Sel aastal on näiteks elutööpreemia saajad kultuuriheerosed, kes on kõigile väga hästi tuntud. Kõigil inimestel on nendega mingi isiklik kultuurikogemus või seos. Nad on kas tema teoseid lugenud, vaadanud tema filme või nautinud tema muusikat. Jah, tõesti on tunne, et see aasta on need inimesed elutööpreemia ära teeninud. Natukene tekib ka küsimus, et oi, kuidas varem pole selle peale tuldud, et nad võiksid preemia saada.
Järgmise aasta laulupeo üldjuht Peeter Perens on öelnud, et laulupeota ei oleks Eestit. Kas võib öelda, et Kultuurkapitalita ei oleks Eesti kultuuri sellisel kujul või mahus nagu teda praegu on?
See on väga tore, et Te sellise seose tõite. Tõepoolest, ilma Kultuurkapitalita ei oleks meil kindlasti kultuuri sellises mahus nagu praegu. Eesti viis kultuuri ja sporti toetada on meil väga eriline. Seda võib pidada taasiseseisvunud Eesti üheks edulooks, et on olemas ühiskondlik kokkulepe, kus teatud protsent alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust läheb kultuuri ja spordi toetamiseks.
Ükskord arvutasime eurodesse, et kui palju on Kultuurkapitali kaudu kultuuri ja sporti toetatud. See oli 332 000 miljonit eurot ehk üle veerand miljardi. See on ikka väga suur summa ja panus riigi poolt. Kõikjal pole samamoodi.
Lätis oli sarnane süsteem, aga majandussurutise ajal, aastatel 2008, 2009 tehti see ümber ning raha suunati mujale. Nüüd soovivad lätlased uuesti toetada aktsiisi ja hasartmängumaksurahadega kultuuri ja sporti. Sellist ideed on aga keeruline poliitilisel tasandil läbi suruda.
Peaksime eestlastena seega uhked olema, et kuigi me ei suuda kõiges kokku leppida, siis vähemalt see ühiskondlik konsensus on pidanud vastu kõikide valitsuste ajal.
Kultuurkapitali tulu põhineb suures osas hasartmängumaksul ning alkoholi- ja tubakaaktsiisil. Valitsus otsustas tõsta see aasta alkoholihindu oodatumast poole vähem. Kas see võib mingit mõju avaldada ka Kultuurkapitali jagatavatele toetustele?
Sellega on segadust olnud eelarvet koostades küll. Töötame rahandusministeeriumist saadud prognooside alusel ning alguses oli näha, et alkoholiaktsiis tõuseb korralikult. Kuigi seda on nüüd vähendatud, prognoosib rahandusministeerium siiski meile suurimat eelarve tõusu siiani.
Koostasime eelarvet siiski konservatiivsemalt, sest me ei tea, kas see tõus tuleb ikka nii suur, kui on lubatud. Kindlasti ei pea meie kultuuri ja spordiinimesed ning toetuse taotlejad muretsema. Ilmselt ei saa Kultuurkapitali eelarve olema väiksem kui 2017. aastal.
Kui palju on eelarve aasta aastalt suurenenud?
2017. aastal suurenes eelarve võrreldes 2016. aastaga 7 protsenti. Esialgne prognoos selleks aastaks oli 22 protsendine tõus alkoholi- ja tubakaaktsiisi pealt, kuid nüüd on see langetatud 19 protsendini. Kultuurkapitali eelarve oli möödunud aastal ligi 30 miljonit eurot, millest väga suur osa läks toetusteks, veidi oli ka halduskulu.
Kultuurkapitali toel on Eestisse ju ehitatud Kumu ning valminud Eesti Rahva Muuseum (ERM). ERMi rahastamine Kultuurkapitalil veel käib, sest kogu ehituse maksumus ei ole veel ära tasutud. Kolmanda kultuuriobjektina oleme asunud rahastama Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali rajamist, mis on oodanud oma järge 1985. aastast alates.
Kui Teid valiti Kultuurkapitali juhiks 2016. aasta sügisel, siis ütlesite, et tahate näha, mis mõju Kultuurkapital kultuurile avaldab ja sellega seoses olete hakanud nüüd seda ka uurima.
Oleme tõepoolest asunud uurima Kultuurkapitali toetuste mõju. Seda on vaja teha, kuna aastast 1994 on palju raha suunatud kultuuri ja spordi toetuseks. Mis on olnud aga mõjud kõigis toetatavas kaheksas valdkonnas? Kas on kuskil mingisugused lõtkud, mis on kannatanud ja kuhu oleks vaja raha rohkem suunata? Me ei tea seda tänaseni. Kirjaniku käest on keeruline küsida, kui mõjus on olnud tema raamat või mis efekti tekitas inimestele kellegi loodud kunstinäitus. Seepärast olemegi palunud teadlastelt abi.
Uuring on selleks, et teha tulevikus paremaid valikuid. Ka alasihtkapitalidele kinnitatud rahastus tuleks üle vaadata. Me tegutseme viieteistkümnes maakonnas. Ka seal on olnud väga suured muutused seoses regionaalpoliitikaga. Enam ei ole isegi rahvaarv maakondades see, mis enne, sest piirid on muutunud. Selleks, et teha loogilisi valikuid ja õiglaseid otsuseid, on vaja uurimused läbi viia.
Analüüs oleks kindlasti kasulik ka spordi- ja kultuurivaldkonna arengute prognoosimiseks. Ja ma näen, et me võiks tulevikus teha tihedamat koostööd ülikoolidega, et seda uurimust saaksid kasutada ka kultuuriuurijad oma teadustöödes.
Teine soov oli Teil Kultuurkapitali juhina tihendada koostööd. Mis samme olete selleks ette võtnud?
Oleme tahtnud olla kompetentsikeskuseks, kuhu jookseb kokku Eesti kultuuri ja spordi rahastamise info. Nii oleme teinud koostööd näiteks vastloodud Eesti-Soome Kultuurifondiga ning Balti Assambleega, mis on välja tulnud ideega, et Soomega sarnane koostööfond võiks olla ka Balti riikide vahel. Hea meelega oleksime abiks selliste suurte koostööfondide loomisel, sest Eestis on ekspertide baas, kes oskavad eri valdkondades projekte hinnata ning see süsteem toimib hästi. Kui luuakse uued fondid, siis hea meelega teeksime just ekspertide tasandil koostööd.
Kultuurkapitali tulust 3,5 protsenti moodustab riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiis
Kultuurkapitali tulust 46 protsenti moodustab riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksus (millest 63 protsenti eraldatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste finantseerimiseks ning 37 protsenti eraldatakse stipendiumide ja toetuste jagamiseks ning halduskuludeks) | Kultuurkapitali juht: 2017 oli Eesti kultuurile ja spordile hea aasta | https://kultuur.err.ee/679545/kultuurkapitali-juht-2017-oli-eesti-kultuurile-ja-spordile-hea-aasta | Kultuurkapitali juht Kertu Saks tõdeb, et see aasta pälvisid elutööpreemiad kultuuriheerosed, kes oleks võinud tunnustuse osaliseks juba ammu saada. Rääkides tulevikust, tunnistab Saks, et Kultuurkapitali eelarve suureneb iga aasta ning tellitud on ka uuring, et toetusi õiglasemalt vajajate vahel ära jagada. |
Kui suusatajad pakkumise vastu võtavad, siis marsivad nad PyeongChangi avatseremoonial ühise Korea lipu all Lõuna-Korea sportlastega.
Jonghyon Kim ja Yuchol Ma tegid oma rahvusvahelise debüüdi jaanuarikuisel MK-etapil Saksamaal.
Olümpiamängudest võtavad osa 650 sportlast 45-st riigist. Põhja-Korea ei ole varasemalt paratalilümpial osalenud, küll aga võisteldi 2012. aastal Londoni ja 2016. aastal Rio de Janeiro paralümpiatel.
„Ma loodan väga, et Põhja-Korea osaleb esmakordselt taliparalümpial,”ütles Rahvusvahelise Paralümpiakomitee president Andrew Parsons.
„Me ootame osalema nii palju erinevaid riike kui võimalik ja ma usun, et Põhja-Korea osalemine saadaks läbi spordi maailmale väga tugeva rahusõnumi.” | Kaks Põhja-Korea parasuusatajat said kutse taliparalümpiale | https://sport.err.ee/679537/kaks-pohja-korea-parasuusatajat-said-kutse-taliparalumpiale | Rahvusvaheline Paralümpiakomitee saatis kutse kahele Põhja-Korea murdmaasuusatajale osalemaks 9.-18. märtsil toimuval taliparaolümpiamängudel. |
Kaljulaid rääkis, et sõjaolukorras toimunud rahuläbirääkimised olid Eesti värsketele diplomaatidele esimene tõsine proovikivi, kuid tänu delegatsiooni pühendumisele, osavusele ja ka põikpäisusele saadi parim võimalik rahuleping, mille üle võib siiani uhkust tunda.
President sõnas, et kui 98 aastat tagasi oli sõjaväelaste ja diplomaatide esmane ülesanne rahu saavutamine Eestis, siis täna on see rahu hoidmine ja turvalisuse kaitsmine nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas.
"Julgeolek ei alga ega lõppe siin. Ei lõppe Euro-Atlandi julgeolekuruumiga. Ega piirdu vaid klassikaliste ohtudega, millega seisis silmitsi noor Eesti Vabariik. Peame hoidma silmad ja kõrvad lahti ka laias maailmas toimuval, sest kaugetes riikides toimuv, kliimasoojenemisest rändeni, mõjutab üha otsesemalt ka meid," kõneles ta.
Kaljulaidi sõnul peab Eesti edendama ja kaitsma üht riigi välis- ja julgeolekupoliitika suurimat relva – rahvusvahelist õigust. "See on sisuliselt meie kindlustuspoliis. Selle kehtivuse nimel tuleb järjepidevalt, süsteemselt ja selle sama pearuliku põikpäisusega tööd teha. Aga oluline on selle väärtustesse ja normidesse ka ise uskuda. Need ei ole pelgad sõnakõlksud, mida võib suvaliselt õhku visata," rääkis ta.
"Eesti välis- ja julgeolekupoliitika seisab täna tugevatel jalgadel. On suur asi, et see on olnud järjepidev ning selle peamistes eesmärkides on valitsenud ühiskonnas konsensus. Hoidkem seda," ütles president.
Kaljulaidi sõnul on Eesti olnud edukas ühise meeskonnana toimides. Ta võrdles Tartu rahulepingu saavutamist ja mõni kuu tagasi lõppenud Euroopa Liidu eesistumist.
"Nii Tartu rahu läbirääkimistel kui Euroopa Liidu eesistuja olles seadsime suuri sihte, tegime operatiivööd, olime valmis ootamatusteks, olime nobedad ja paindlikud ning püüdsime saavutada kompromisse. Olime sirge seljaga. Ületasime proovikivid ning saavutasime taseme, kust latti ei tohi enam madalamale lasta. Äsja saavutatud tase peaks nüüd olema tavapärane Eesti riigijuhtidele ja diplomaatidele, aga ka tervele Eesti ametnikkonnale," kõneles ta.
"Kerge on jääda loorberitele puhkama ning laskuda tavapärasesse mugavustsooni. Väikeriigina ei saa me endale sellist luksust lihtsalt lubada. Sestap hoidkem uut taset juba võetud eesmärkide saavutamisel ning uute ambitsioonikate sihtide seadmisel. Usun, et suudame seda teha," lisas ta. | Kaljulaid: Eesti julgeolekupoliitika seisab tugevatel jalgadel | https://www.err.ee/679489/kaljulaid-eesti-julgeolekupoliitika-seisab-tugevatel-jalgadel | Eesti välis- ja julgeolekupoliitika seisab täna tugevatel jalgadel ning on olnud järjepidev, ütles president Kersti Kaljulaid Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil. |
“Tunnen enda õlgadel vastutust, aga samas tekitab see ka kindlustunnet, et treener ja võistkond usaldavad mind," ütles Bratka portaalile Korvpall24.ee.
Montbrisioni mängude statistikalehti uurides torkab silma, et põhimängijad peavad vastu pidama väga suurele koormusele ning erandlik pole ka see, et mõni neiu mängib kõik 40 minutit.
“Selleks ongi välismängijad siia toodud, et neid kasutada ja eks nad teevad seda kogu raha eest.” | Eestlanna kerkis Prantsusmaal naiskonna punktiliidriks | https://sport.err.ee/679525/eestlanna-kerkis-prantsusmaal-naiskonna-punktiliidriks | Prantsusmaa naiste teises liigas mängiv Eesti korvpallikoondislane Maaja Bratka on kerkinud Montbrisoni naiskonna punktiliidriks ning peab toime tulema väga kõrgete mänguminutitega. Keskmiselt 34,3 minutit mänginud eestlanna on kaheksas kohtumises kogunud keskmiselt 19,4 silma. |
Kõigepealt palju õnne, Malle Salupere! Ütlesite ennist telefonis, et preemia tuli üllatusena. Seda on võitjatelt alati sümpaatne kuulda, aga te tundusite olevat täiesti siiras. Pidite ju ikka arvama, et põhjalik teos meie ühest rahvuskangelasest teatud tähelepanu pälvib?
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis ma loomulikult uskusin, et see töö peaks midagi väärt olema, aga et mul on teatud ettekujutus žüriide tööst ja oma mainest mõne kultuuriinimese silmis 1, siis olin pigem valmis “Ojasoo-efektiks”. Tõeliselt sümpaatsed ja ootamatud on olnud mõned lugejakirjad tundmatutelt inimestelt, kuna üliharva juhtub, et keegi viitsib heast peast hakata tänu või vaimustust avaldama. Tunnustus on alati ja igas eas tiivustav. Olen väga tänulik.
Andrus Kivirähk ütles "Kirjandusministeeriumi" saates, et me ei tea Koidulast tuhkagi ja alles Malle Salupere raamat toob selle teadmise. Mis te sellest arvate, kuidas on eestlaste Koidula-teadmistega? Kas Koidulat on alahinnatud?
Alahindamine pole vahest see sõna. Raamat lõpeb lausega, et selles on püütud Koidula varjust välja tuua. Nagu end varjav ööbik, püüdis temagi ise tegutseda võimalikult märkamatuna ühiskonnas, kus mistahes avalikku tegevust peeti naisterahvale sobimatuks või koguni häbistavaks.
Piinlik muidugi, et uurijate poolel on poolteist sajandit selle kuvandiga lepitud ega ole tahetud märgata tema tegelikku juhi- ja eestvedaja rolli koos isaga Eesti Postimehe toimetamisel ja kõigi ärkamisaja ürituste korraldamisel, mille tulemusel maarahvast sai eesti rahvas, kelle tulevases iseseisvuses Koidula oli veendunud juba 1869. aastal, nagu ta Kreutzwaldile pärast laulupidu kirjutas.
Sellepärast püüdsingi luua võimalikult laiemat panoraampilti ja näidata, kuipalju kõrgemal see noor tüdruk oma ajast ja ümbrusest oli.
Nagu isegi ütlete ja raamat välja toob, Lydia Koidulal oli meeste maailmas selgelt raske. Tänapäeval on suundumus õppes, kaadripoliitikas, ka käitumises sooneutraalsusele. Muidugi ei tohiks naised meestest madalamat palka saada, aga uksest sisse lasen ikka naised ees. Jaburaks ei tohiks minna ühegi asjaga. Mida teie sooneutraalsusest arvate?
“Jabur” on just õige sõna. Juba Lõssenko teeside läbikukkumine (me ei oota looduselt armuande, meie ülesanne on neid võtta!) pidanuks feministidest uuslõssenkiste hoiatama, et loodust vägistada ei saa. Mees- ja naissugu taime- ja loomariigis on olemas selleks, et elu meie planeedil kestaks.
Inimühiskonnas viiks vastastikune samastumine loogilise kollapsini, aga sooneutralistid ei suuda ju oma teese lõpuni mõelda. Mis teha, kui pähe mahub üks mõte korraga!
"Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" annab konteksti kaudu pildi tervest ajastust, samas see kontekst teeb Koidula inimlikuks ja arusaadavaks. Kas avastasite töö käigus tema elus või loomingus midagi sellist, mis teid ennastki üllatas?
Päris üllatavat vast mitte, aga võib öelda, et töö käigus kasvas ta ise ja tema tähendus kogu aeg, ja on huvitav, et vähemalt elu teisel poolel oli ta oma rollist ka ise täiesti teadlik.
Kuidas te ise Koidulast kõike teate ja kui mahukas töö oli raamatu ettevalmistus?
Kui inimene on juba nii vana, 87, siis on elu jooksul juuste alla ühtteist kogunenud. Mitmeid Koidula luuletusi teadsin peast juba kooli astudes, ka “Tähelend” oli meil kodus olemas ja loetud.
Tõsisemalt hakkasin temast huvituma kaheksakümnendatel Ajalooarhiivis töötades, kui otsustasin kirikuraamatute abil kontrollida tema väidet oma täiseesti päritolust. Nii selgus Koidula 150. sünniaastapäevaks 1993, et tal oligi õigus: ka tema ema oli eestlane.
Sealt hakkas hargnema rängalt laimatud Jannseni teema ja 2006. aastal ilmus monograafia “Postipapa”. Jälle tekkis hulgaliselt nii-öelda kõrvalist ja varem käsitlemata materjali, nii et tundus hädavajalik ka see avalikkuse ette tuua. Paar edukat vastavateemalist artiklit andsid julgust täisbiograafia välja pakkuda. Kirjastusel on olnud pikka meelt, sest mitmesugustel põhjustel kulus lepingu sõlmimisest raamatu ilmumiseni üle nelja aasta.
Neli aastat sellise teose jaoks tundub ju pigem vähe? Kuidas tööprotsess välja nägi? Kõigepealt materjali kogumine, või hakkasite kohe joonelt algusest tulema?
Võib öelda, et see oli rohkem materjali kokkupanemine ja kirjutamine, kuna olin ju teemaga tegelenud juba veerand sajandit, avaldanud tosinajagu artiklit ärkamisaja teemadel ja tegelastest ning Jannseni monograafia. Päris uut materjali sain Peterburi arhiividest kolmenädalase sealviibimise ajal, kus õnnestus muuhulgas tuvastada Koidula viimase näidendi “Kosjaviinad” originaalkäsikiri. Senituntud tekstikoopias puudub enamus mahukaid saksakeelseid remarke, mistõttu tekst ja misanstseenid on paiguti loogiliselt arusaamatud, ja on arvatud, et näidend jäi lõpuni viimistlemata.
Kas kultuurkapitali peapreemia muudab teie elus midagi?
See tuli õigel hetkel, sest olin just paigutanud hooldekoju oma Alzheimeriga abikaasa, kellest jõud enam üle ei käinud. 900-eurone kuutasu neelanuks meie mõlema pensioni. Kolm tütart on muidugi valmis aitama, aga keegi pole rikas, ja kõigil on ka lapsed. Nüüd saame kõik lahedamalt hingata.
Mis tööd on teil praegu või järgmisena käsil?
Tulin tagasi vene kultuuriloo juurde ja koostan Ilmamaa jaoks kogumikku vene kirjanikust-ajakirjanikust ning Karlova mõisnikust, tartlasest Faddei Bulgarinist (1789-1859), kellesse nii kaasaegsete kui järelpõlvede suhtumine on olnud sama tänamatu ja ülekohtune kui meie Postipapasse.
Teie kui vene kultuuri asjatundja, kuidas on läinud meil integratsioon, või kuidas see toimuma peaks?
See on valus ja ärritav küsimus. Taasiseseisvumisest peale on kulutatud arutul hulgal miljoneid muulaste integreerimiseks. Kõik need on kadunud tundmatutesse mutiaukudesse või kilekottidesse. Kuigi eesti keele omandamine on kuulutatud integreerimise põhieesmärgiks, pole meil ka täna ei korralikke eesti keele õpikuid, metoodikaid ega õpetajate kaadreid. Vene koolides peavad venelastest õpetajad purssima eesti keeles õpetada matemaatikat, loodusteadusi ja muud, ise pidevalt hirmul Tema Kõrguse Keeleinspektsiooni ees.
See on vaid pool häda. Peamine on see, et algusest peale on absoluutselt eiratud inimpsüühikat ja sotsioloogia alustõdesid. Laulva revolutsiooni ajal, mil ka enamus muulasi hääletas Eesti iseseisvuse poolt ja oli valmis koostööks, oli olemas suurepärane stardipositsioon tõeliseks integratsiooniks.
See on hävitatud okupandi- ja tiblaretoorikaga, hallide ehk tulnuka, aliens, passidega ja pideva halvustamisega “miks nad meie keelt ei oska ja miks nad ära ei lähe”.
On väljaspool kahtlust, et kaks kolmandikku eestlasi ei saaks hakkama kõrgema B1 taseme eesti keele eksamiga, vaadake nõudeid KI kodulehelt! Aga kui mõni pedagoog või ametnik pole seda läbinud, sõimatakse teda kohe umbkeelseks.
Kõige sellega tekitatud psüühiline tõrge takistab nii keeleõppimist kui vastastikust lähenemist. Ja ometi vajame kõiki inimesi, kes Eestit oma kodumaaks peavad ning ajadeski ei lahku. Aga see teema on lõputu.
Kas Narva kultuuripealinna kandidatuur võiks muuta suhtumist Ida-Virumaasse ja tuua piirilinna särtsu juurde?
Narva kultuuripealinna kandidatuur on suurepärane algatus, kuigi mina eluaegse tartlasena, lapsepõlv ja Siber maha arvatud, pigem pooldan ligi tuhande aasta eest kirjutatud ajaloo lehekülgedele ilmunud nooruse ja heade mõtete linna.
Vahest oleks parim lahendus teha algusest peale linnade vahel koostööd meie kauni ja rikka maa ja rahva ning selle ajaloo ja kultuuri tutvustamiseks. Meil on paljugi seda, mille poolest me oleme tõeliselt ja heas mõttes ainulaadsed maailmas, aga seni oleme püüdnud silma paista pigem peksupoistena ehk meile tehtud ülekohtu kirjeldustega.
Juubel on rõõmus sündmus, aga riigi sajas sünnipäev on ka hetk järelemõtlemiseks ja tulevikuvaateks. Kui saaksite riigis mingit ühte asja muuta, siis mis see oleks?
Siin on kaks varianti. Kui mul oleks võlukepike, siis kaotaksin eestlaste omavahelise tigetsemise, isekuse ja kadeduse. Näib aga, et see on liiga sügaval loomuses. Juba papa Jannsen kurtis 1857. aastal, et eestlased paistavad teiste rahvaste seas silma selle poolest, et nemad “ei armasta oma suguvendi, vaid purelevad alati nagu koerad”.
Kolmekümnendatel aastatel, ammu enne nõukogude võimu, millega meil tänapäeval kõike negatiivset vabandatakse, on samast nähtusest ärkamisaja näiteid kasutades kirjutanud Oskar Loorits.
Ameerikast naasnud Toomas Hendrik Ilves küsis Postimehe üleleheküljekolumnis jahmunult: “Miks me oleme tigedad?” Paistab, et pärast ta harjus ära.
Kahjuks takistab seesama omadus: ise midagi ei tee, aga teistel ka punkte või hääli teenida ei lase, ka neid muutusi, mis on reaalselt teostatavad. Mina alustaksin inimeste toimetulekust ja sellega seoses Euroopa sotsiaalharta 4. ehk palgaparagrahvi täies mahus ratifitseerimisest ning kohustuslikust täitmisest.
Artiklis 4 – Õigus saada õiglast töötasu – on ratifitseerimata punkt 1, mis kohustab “tunnustama töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme.“
Just selle väljajätmisega põlistati eestlaste valdava enamuse masendav vaesus. Minister Nestor ütles Sotsiaalharta 2001. aastal, Euroliitu pääsemise nimel, ratifitseerimisel, et see õigus on Eesti põhiseadusega tagatud, aga ratifitseerimise korral võib Euroopa Liit selle täitmist kontrollida, milleks me pole valmis.
Kas me pole oma PS täitmiseks ikka veel valmis? Juba mitmed suurettevõtjad ja majandusinimesed on väitnud, et hea tahte korral on tuhandeeurone miinimumpalk täiesti teostatav, võimaldaks omakorda elavdada käivet ja tõsta riigi suurimate maksutulude - sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumist, seega ka pensione suurendada. Toimetulevad inimesed on eluga rahul, ei kipu kodumaalt lahkuma ja julgevad lapsigi saada. Võibolla siis eesti rahvas ei suregi lähiajal välja ja meie rahvuslikule autogenotsiidile (dr Heino Noore termin) lükatakse riiv ette?
Alati on nii, et kes tahab teha, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab põhjenduse.
Hästi öeldud. Lõpetuseks aga: millised raamatud on praegu teie lugemislaual?
Ilukirjandust jälgin pigem kõrvalt, kaupluses raamatuid sirvides, olen muide kiirlugeja, või retsensioone kuulates-lugedes. Ilmselt on viga minus, kuid midagi erilist pole ette jäänud. Armastan luulet, aga lemmikuteks on pigem klassikud või põlvkonnakaaslased kui moodsad ekshibitsionistid. Enamuse ajast neelab erialane kirjandus ehk käsiloleva teemaga kursisolemine.
Aitäh vastamast ja soovin edu!
[1] Vt näiteks kommentaari R. Veidemanni Koidula-arvustusele 23. nov. Postimehes. | Malle Salupere: kui mul oleks võlukepike, siis kaotaksin eestlaste omavahelise tigetsemise | https://kultuur.err.ee/679386/malle-salupere-kui-mul-oleks-volukepike-siis-kaotaksin-eestlaste-omavahelise-tigetsemise | Kultuurkapitali aastapreemiate jagamisel sai peapreemia kirjanduse valdkonnas Malle Salupere raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest. Küsisin võitjalt, kui hästi Koidula elu kaante vahele mahtus ja miks me enne seda raamatut Koidulast tegelikult tuhkagi ei teadnud. |
Palju õnne Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia puhul! On selline preemia teile tähtis või olete elu jooksul juba piisavalt kõiksugu tunnustusi saanud?
Tänu heade soovide eest. Eriline ikka. Meenub ühe kolleegi soov - tooge meile lilli siis, kui veel elame ja neid oma silmaga näeme.
Olete aastate jooksul teinud hulgaliselt loodusfilme ning näinud seda maailma seestpoolt, aga millised ajad on praegu loodusfilmis?
Inimene ja loodus põgenevad teineteise eest hirmsa kiirusega. Inimene on oma rumaluses ja kasuahnuses loodusele palju haiget teinud. Kahju, kui loodusarmastus muutub vaid virtuaalseks. Miniturniiri lapsed tundsid paugult ära teles nähtud pingviinide hääled ning jäävad ilmselt vastuse võlgu, kui kuulevad meie oma kosklapoegade piiksumist või kitsetallede virinat.
Mind on huvitanud need inimesed ja rahvad, kes loodusega ühte takti elavad - Lääne-Siberi handid, stepimongolid, Ameerika indiaanlased nii põhjas kui lõunas ja... üks osa kihnlasi ka! Näete neid mu filmides rääkimas lindude, jaaguaride, kaamelite, hüljestega.
On teil endal mõni film kusagil küpsemas? Kas võib lähiajal midagi oodata?
Lõppjärgus on mitmeosaline film Kihnu poistest ja tüdrukutest. Olen erksamaid neist jäädvustanud kuus viimast aastat, küll pilli mängides, küll loodusega kahekõnet pidades.
Mis plaanid on teil Pärnu dokumentaalfilmifestivaliga?
Liikuda ikka edasi narratiivse, haarava dramaturgiaga dokfilmi suunas ning samas mitte unustada, et ka tõsiteaduslikule dokile tuleb teha teed Eesti ühiskonda.
Kas inimesed tunnevad selle festivali vastu huvi? On sellel kujunenud maailmas mingi omalaadne saatus?
Minu teada on meie festival ainus maailmas, kus kogu maa saab tänu ETV-le osaleda peakonkursil võistlevate filmide hindamises ning televaatajad otsustavad Eesti Rahva Auhinna laureaadi.
Kuidas Pärnus muidu laiemalt kultuurielus läheb? Toimub seal palju märkimisväärset ja põnevat?
Südasuvel on kultuurimelu tõesti laes. Aga meie probleem on, et see kõik kipub suikuma talveunne, lausa sügisest kevadeni...
Pärnu vajab aastaringseid, suuri rahvusvahelisi projekte. Üks neist on kindlasti Läänemere Kunstisadam, millele paneme nurgakivi 23. veebruaril.
Kui vaatate kogu Eesti kultuuriruumi, siis on midagi sellist, millest tunnete puudust?
Solidaarsusest loojate vahel.
On mingeid noori tegijaid, kellele hoiate pöialt ja kellest loodate suurt tähelendu?
Kelly Sildaru Tallinnast ja Kase Kai Kihnust. | Mark Soosaar: inimene ja loodus põgenevad teineteise eest hirmsa kiirusega | https://kultuur.err.ee/679452/mark-soosaar-inimene-ja-loodus-pogenevad-teineteise-eest-hirmsa-kiirusega | Kultuurkapitali aastapreemiate jagamisel sai audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia režissöör ning Pärnu dokumentaalfilmifestivali eestvedaja Mark Soosaar. Uurisime võitjalt, kuidas on ta rahul praeguse loodusfilmindusega ning millistele Eesti tegijatele hoiab ta pöialt. |
Sind on aastate jooksul mitmetpidi tunnustatud – nüüd tuli veel kultuurkapitali peapreemia. Kuidas tunnustus sinu loomingulisele enesekindlusele mõjub? Kuivõrd seda tunnustust (kunagi) üldse vaja on olnud, et juleda edasi katsetada uute asjadega?
Tunnustus on kahtlemata meeldiv lisaväärtus ja suur au, olen selle eest väga tänulik. Võib ju spekuleerida, et see pole oluline, aga see oleks silmakirjalik. Ent see on oluline ja rõõmustav pigem just inimlikul tasandil. Tänutunne nende inimeste suhtes, kes on pidanud sind selle vääriliseks. Tegelikkuses on ju neid, keda tunnustada võiks, väga palju. Pigem mõtlen sellele, kui raske võib olla züriidel otsustada ja valida välja see üks. Kunst ei ole sport, mis on mõõdetav, see on nii paganama suhteline ja subjektiivne. Seda teadvustades pole ohtu, et hakkad end miskiks eriliseks või väljavalituks pidama. Ükski tunnustus ei tee sind loojana paremaks, ei tõsta kellestki kõrgemale ega anna mingeid tulevikugarante. Samamoodi ei tohi lasta end sellest kuidagi äraspidiselt kammitseda ja soiku jääda. Tuleb aga ajada oma asja, ikka südame ja avatud meelega ja ongi kõik.
"Kunst ei ole sport, mis on mõõdetav, see on nii paganama suhteline ja subjektiivne."
Tegin hiljuti intervjuu Andres Maimikuga ja tema ütles, et tema pole kunagi arvanud, et kunsti eesmärk on välja pakkuda lahendusi. Mis sa sellest mõttest arvad?
Ega ei saagi lahendusi pakkuda. Kunstnikuna peegeldad enda ümber toimuvat, kunstilises võtmes. Maksimum, mida teha saab, on läbi oma loomingu suunata fookus ühiskondlikele valupunktidele, pakkuda tröösti, näidata ehk võimalikke teeotsi. Kõik edasine lähtub juba vastuvõtja platvormist ja tema valikutest.
Millised sinu loomingu eesmärgid on olnud, kuidas tuleks sinu loomingut lugeda, et õigesti aru saada sellest, mida sa öelda tahad?
Loomingu tõlgendamisel ei ole õiget ega vale varianti. Samuti ei soovi ma kaasa anda teose tõlgendamise manuaali. See oleks meelevaldne ja ahendaks tõlgendusvälja, nulliks kogu maagia. Keegi ei saa ette öelda ega ära seletada, kuidas lõhnab või peab lõhnama sinilill. See on sügavalt kogemuslik ja isiklik. Kunsti tõlgendamine on omamoodi sünergeetiline dialoog looja ja vastuvõtja vahel. Peab jääma tundlikkus ja aukartus ning usaldus inimese ja tema võimekuse ees.
"Keegi ei saa ette öelda ega ära seletada, kuidas lõhnab või peab lõhnama sinilill. See on sügavalt kogemuslik ja isiklik."
Kultuurkapital on kirjeldanud sinu tegevust järgmiselt: "teravmeelne Keerd-mäng sürreaalse ja reaalse piirimail". Tundub üsna täpne eeldada, et selle teravmeelsuse allikas on pea alati miskine rahulolematus ühiskonnaga, teinekord isegi viha mingisuguste nähtuste ja tendentside vastu ühiskonnas. Mis sind praegusel ajal ärritab, kui üldse?
Ärritab pole vast päris õige sõna, küll aga teeb lõpmata kurvaks vahel. Elan mingeid ühiskondlikke ilminguid üpris raskelt läbi, ennast ajab ka ahastusse ja soovin, et oleks paksem nahk. Eks meid ümbritsev süvenematus, tihtipeale üksteisest ja ka iseendast möödaelamine ongi üsna lohutud tendentsid, mis omakorda on kumuleerunud üheks suureks müramassiiviks. Maad on võtmas justkui krooniline vaikusepuudus. Aga sinna pole ka miskit parata. Ainus, mis ise ära teha saab, on elada oma südametunnistusega kooskõlas ja teha valikuid, millistes protsessides osaleda ja millistes mitte. Antud juhul räägime ikkagi ebakohtadest, ent oma põhiolemuselt on elu võimatult ilus asi, mida kogeda. Sellele võikski keskenduda. Ma pigem kõneleks eelkõige läbi oma lavastuste.
"Eks meid ümbritsev süvenematus, tihtipeale üksteisest ja ka iseendast möödaelamine ongi üsna lohutud tendentsid, mis omakorda on kumuleerunud üheks suureks müramassiiviks. Maad on võtmas justkui krooniline vaikusepuudus."
Loomingu puhul ikka tuleb sageli jutuks see lõpetamatuse tunne, teost võiks justkui lõputult täiendada ja parandada. Kuidas sinul sellega on? Kuivõrd lõpetatud su iga järgmine lavastus su jaoks tundunud on?
Teatri puhul ongi see võlu, et täiel määral pole lõpetatust olemas. See on eluskunst ja vajadusel saab iga etendusega midagi nüansseerida, parendada, arendada.
Lõpetatuse tunne avaldub pigem teisel kujul, sest iga uut lavastust loon justkui viimast, lõplikku. Isegi kui tagaajus on olemas veel mitu uuslavastuse ideed ja tavaliselt nii ongi, siis protsessis sees olles ma selle peale enam ei mõtle ja sumpan pealaest jalataldadeni käesolevas töös. Peale esietendumist on raudkindel tunne, et see oli nüüd viimane lavastus, olen totaalselt tühi, kõik. Kuni järgmise korrani.
Kuivõrd sulle üldse teatud täiuslikkus imponeerib ja sind inspireerib?
Oleneb, mida täiuslikkuse all silmas pidada. Eelkõige inspireerib mind elu ja inimene oma erinevates avaldumisvormides. Kui täiuslikkuse mõistet vaadelda läbi eheduse mõõtme ja kätkeda sellesse tõelisuse essents, siis sellisel juhul kõnetab ja inspireerib mind täiuslikkus väga. Sest kõik ehe ongi täiuslik. Minu jaoks on just ehedus see väärtus mis teeb elu elamisväärseks, õilistab ja annab elule värvid. | Renate Keerd: Kunst ei ole sport, mis on mõõdetav, kunst on nii paganama suhteline | https://kultuur.err.ee/679456/renate-keerd-kunst-ei-ole-sport-mis-on-moodetav-kunst-on-nii-paganama-suhteline | Lavastaja Renate Keerd pärjati äsja Eesti kultuurkapitali peapreemiaga näitekunsti valdkonnas kui "jõulise isikupärase füüsilis-visuaalse teatripildi looja". Vastne laureaat rääkis ERR kultuuriportaalile muu hulgas tunnustuse vajalikkusest, kunsti eesmärkidest ja loomingulisest täiuslikkusest. |
2016. aasta detsembris emaks saanud Azarenka mängis viimati juulis Wimbledonis, kus jõudis kaheksandikfinaali.
Azarenka naasmisele viitab koostöö alustamine endise treeneri Slava Konikovaga, kes juhendas teda aastatel 1998 - 2002. Toona kuulus valgevenelanna maailma parimate juunioride hulka.
Londoni olümpia pronksmedalist sai varasemalt kutse Aucklandi ja Austraalia lahtistele, ent loobus mõlemast kohtu poolt piiratud reisimisõiguse tõttu.
Indian Wellsi WTA turniir toimub 7. - 18. märtsil. | Endine esireket sai vabapääsme Indian Wellsi turniirile | https://sport.err.ee/679522/endine-esireket-sai-vabapaasme-indian-wellsi-turniirile | Endine maailma esireket Viktoria Azarenka sai vabapääsme Indian Wellsis peetavale WTA turniirile. Kahekordset suure slämmi turniiri võitjat on tenniseväljakutelt eemal hoidnud kuid kestnud kohtulahing poja Leo hooldusõiguse eest. |
Mees, kelle nimi on USA meedia andmetel Randall Margraves, palus kohtunikult, et ta saaks viibida viis minutit suletud ruumis Nassariga, keda ta nimetas deemoniks, vahendas BBC.
Kohtunik Janice Cunningham ütles, et ei saa seda lubada.
Seejärel küsis Margraves kohtunikult vaid minutit. Kohtunik kordas oma keeldu, mille järel tormas vihane mees Nassari poole. Kolm turvameest pidid teda takistama.
"Ma tahan seda hoorapoega!" hõikas Margraves, kui ta maha suruti ja tal käed raudu pandi. "Mis siis oleks, kui see oleks juhtunud teiega?" küsis ta ametnikelt, kes ta kohtusaalist välja viisid.
Kaks Margravesi tütart, Madison ja Lauren, olid just tunnistanud Nassari vastu.
Vahejuhtumi tõttu peatati ajutiselt Nassari kohtuistung. Kui see jätkus, nimetas kohtunik olukorda hirmutavaks, kuid lisas, et ei suuda kujutada ette Margraves'i valu.
Kümned naised pidid veel kohtus Nassari tegusid kirjeldama.
Margraves'ile ei esitata süüdistust kohtu solvamises. Hiljem palus Margraves kohtus andeks ja selgitas, et kaotas enesekontrolli.
Endine USA olümpiakoondise arst Nassar mõisteti nädal tagasi kuni 175 aastaks vangi. Tema vastu tunnistas ligi 160 ohvrit.
Karistuse esitlemisel ütles kohtunik Rosemarie Aquilina Nassarile, et mees ei vääri enam kunagi vabaduses kõndimist.
Nassarile oli juba varem määratud 60-aastane vangistus lapsporno omamise eest.
Nassari ohvrite hulgas olid olümpiavõitjad Aly Raisman ja Jordyn Wieber.
Cunninghami sõnul on Nassari teadaolevate ohvrite arv kasvanud 265-ni.
The enraged father of three daughters sexually abused by former USA Gymnastics national team doctor Larry Nassar lunged at him in the courtroom https://t.co/4qHBKBk66E pic.twitter.com/KGXdYAHnLj
— Reuters Top News (@Reuters) February 2, 2018
Randall Margraves, whose three daughters were abused by USA Gymnastics team doctor Larry Nassar, has tried to attack him in court pic.twitter.com/ue3cHmCZyw
— Sky News (@SkyNews) February 2, 2018 | Video: ohvri isa püüdis kohtus USA endist võimlemiskoondise arsti rünnata | https://www.err.ee/679511/video-ohvri-isa-puudis-kohtus-usa-endist-voimlemiskoondise-arsti-runnata | Mees, kelle kolme tütart endine USA võimlemiskoondise arst Larry Nassar seksuaalselt kuritarvitas, püüdis Michigani kohtusaalis Nassarit rünnata. |
"Vaadates Euroopa viit tippliigat, olid neli meistrit selged juba detsembris," sõnas Wenger reedesel pressikonverentsil. "See tähendab, et midagi on jalgpallis valesti. Teatud klubide finantsjõud hävitab igasuguse konkurentsi."
Inglismaa kõrgliigas on Manchester City edu teise koha ees 15 punkti, Saksamaal edestab Müncheni Bayern konkurente 16 silmaga, PSG Prantsusmaal 11 punktiga, nagu ka Barcelona Hispaanias. Intriig on säilinud Itaalias, kus Napoli edu kuuel viimasel aastal triumfeerinud Torino Juventuse ees on üks punkt.
"Premier League'i majanduslik võimekus on teistest liigadest suurem ja see meelitab siia ka parimad mängijad," jätkas Wenger. "Kui parimad mängijad on kogunenud ühte liigasse, tahavad [teised pallurid] end nende vastu testida. Konkurents on atraktiivne, kuid see on alati seotud majandusliku võimekusega." | Wenger: raha hävitab Euroopa jalgpalli | https://sport.err.ee/679510/wenger-raha-havitab-euroopa-jalgpalli | Londoni Arsenali kogenud peatreeneri Arsene Wengeri arvates mõjuvad hiiglasliku ostujõuga klubid Euroopa tippliigadele hävitavalt. |
Kokku saavad tüdrukud meistrivõistlustel kaasa teha viies erinevas vanuseklassis.
Vanimas, U-17 liigas on võistlustules kaheksa võistkonda, kes mängivad omavahel kolm ringi. Liigahooaeg algab 18. aprillil. U-15 vanuseklassis osaleb 15 võistkonda. Esmalt mängitakse omavahel üks ring ning seejärel kohtuvad omavahel veel ühe korra 1.-8. koha ja 9.-15. koha saavutanud võistkonnad. Hooaja esimesed kohtumised peetakse 19. aprillil.
U-13 vanuseklassis on osalejaid 16, kes on jagatud kolme gruppi ning kohtumised peetakse turniiripäevadena. Hooaeg stardib maikuus. Turniiridena peetakse kohtumisi ka U-11 liigas, millest võtab osa üheksa võistkonda ning U-10 vanuseklassis, kuhu on ennast kirja pannud seitse võistkonda. Nende hooaegadega tehakse algust mai lõpus või juuni alguses.
Läinud aastal mängis erinevates tüdrukute liigades 47 võistkonda ning meistrivõistlustest võttis osa 703 mängijat.
Tütarlaste liigade koosseisud 2018. aastal:
U-17 (sünniaastatega 2002-2004): JK Tallinna Kalev, Põlva FC Lootos, Pärnu JK, Suure-Jaani United, Nõmme Kalju FC, JK Tabasalu, Tartu JK Tammeka, Tallinna FC Flora.
U-15 (2004-2006): JK Kuusalu Kalev, Tallinna FC Levadia, Pärnu JK, Tallinna FC Ajax, Nõmme Kalju FC, Viimsi MRJK, JK Tabasalu, Tallinna FC Flora, Rakvere JK Tarvas, FC Kuressaare, JK Saarepiiga, Kohila Püsivus, Keila JK, FC Elva, Saku Sporting.
U-13 (2006-2008): Põlva FC Lootos, FC Elva, Tallinna FC Ajax, Tallinna FC Flora, Viimsi MRJK, SK Barca, Tartu JK Tammeka Sinine, Pärnu JK, JK Tabasalu, Tallinna JK Legion, Viljandi Tulevik, Tartu FC Helios, Tartu JK Tammeka Valge, Viru-Nigula SK, JK Tallinna Kalev, Saku Sporting.
U-11 (2008-2009): Raplamaa JK Märjamaa, Kohila Püsivus, JK Saarepiiga, Tartu JK Tammeka, Viimsi MRJK, Tallinna FC Levadia, Tallinna FC Ajax, Tallinna FC Ararat, Tallinna FC Flora.
U-10 (2009-2011): JK Tallinna Kalev, Põlva FC Lootos, Tartu JK Tammeka, Tallinna FC Levadia, Pärnu JK Vaprus kollane, Pärnu JK Vaprus must, Tallinna FC Ararat. | Tütarlaste jalgpalliliigades osaleb 55 võistkonda 27 klubist | https://sport.err.ee/679503/tutarlaste-jalgpalliliigades-osaleb-55-voistkonda-27-klubist | Tüdrukute jalgpalli Eesti meistrivõistlustest võtab uuel hooajal osa 55 võistkonda 27 erinevast klubist. |
Neljapäeval avaldas ERR Turu-uuringute AS-i erakondade reitingud, mis erinesid Postimehes 27. jaanuaril avaldatud Kantar Emori erakonnaseire tulemustest. Kõige suurem erinevus oli kolme suurema toetusega erakonna – Reformierakonna, Keskerakonna ja EKRE – reitingutes, summaarne erinevus oli ligikaudu 20 protsenti.
Emor ei mõõda üksikkandidaatide toetust, Turu-uuringud aga mõõdavad koos erakondadega toetust üksikkandidaadile. Erinevused Kantar Emori ja Turu-uuringute vastusevariantide nimekirjas tähendavad erinevaid tulemusi. Selle aasta jaanuaris oli Turu-uuringute küsitluses üksikkandidaadi eelistajate osakaal 11 protsenti, sama suur oli neljandal kohal oleva SDE reiting.
Meie Kantar Emoris ei kasuta erakonnaseires üksikkandidaadi vastusevarianti. See on meie teadlik valik, et meie uuringutulemused oleksid paremini võrreldavad riigikogu valimistega, kus üksikkandidaatide summaarne osakaal viimastel riigikogu valimistel oli vaid 0,2 protsenti.
Erinev vastajate kõnetamise viis
Meie Emoris oleme viimase kahe aasta jooksul kaasajastanud oma andmekogumise metoodikat. Oleme liikunud samm-sammult koduintervjuudelt kombineeritud andmekogumiseni ja sealt alates 2016. aasta algusest vaid veebiintervjuudeni. Meie jaoks oli see hästi läbikaalutud samm, inimeste eluviis ja -laad on muutunud ja koduintervjuudes ei jõudnud me enam nooremate ja aktiivsema elutempoga inimesteni, need inimesed jäid kodus toimuvatest uuringutest välja. Kui koduintervjuusid üldse teha, siis peaks neid kindlasti kombineerima kas veebiintervjuudega või telefoniküsitlusega, et oleksid hõlmatud ka muidu raskesti kõnetatavad sihtrühmad. Turu-uuringute reitingu-uuringus kasutatakse klassikalist näost näkku koduintervjuude meetodit.
Turu-uuringute AS-i valimil vanuse ülempiiri ei ole, see on 18+. Meie Emoris kasutame erakonnaseires nii 18+ valimit kui ka 18–74 valimit. Me teame oma analüüsidest ja aastatepikkusest kogemusest, milline on vanuserühma 75+ mõju reitingutele, see on alla ühe protsendi. Kui vaadata erakonnaseire tulemusi aasta kokkuvõttena (üle 10 000 vastaja) 18–74-aastaste ja 18+ vanuse vahel, siis maksimaalne erinevus on olnud alla ühe protsendi.
Võib väga pikalt diskuteerida metoodika üle teoreetilisel pinnal, kusjuures probleemid võivad seisneda tegelikult ilusa teoreetilise mudeli reaalses rakendatavuses või rakendamistavades. Kõige kindlamaks võimaluseks kontrollida kasutatava metoodika adekvaatsust on siiski võrrelda valimiseelseid uuringuid valimiste tegelike tulemustega.
Üldiselt on valimiseelsete uuringute kvaliteedi üheks näitajaks uuringu ja tegeliku tulemuste summaarne erinevus. Kantar Emori 2017. aasta kohalike valimiste eelse uuringu tulemused olid kogu Eestis väga lähedased tegelikele valimistulemustele, erinevused olid statistiliste usalduspiiride raames.
Uuringute metoodikast üldiselt
Arengud tehnoloogias ja muutused inimeste elustiilis on toonud kaasa muutused uuringutööstuses. Inimestega on võimalik kontakteeruda uksele koputamise ja telefoni kõrval nii veebis kui ka nutiseadmete abil. Koputuste kaudu ei pruugi jõuda inimeseni, kes töötab kõikjal ja kogu aeg. Viimaste aastate kogemused näitavad inimeste üha suuremat eelistust vastata küsitlustele veebis, kus nad saavad ise vabalt valida aja ning koha, kus ja millal vastata. Ajakasutuse muutus on muutnud ka soovitud sihtrühma kuuluvate inimeste püüdmise ja tabamise kunsti ning ka esindusliku valimiga tehtavate uuringute võimalusi.
Kui paarkümmend aastat olid veebiintervjuud marginaalse osakaaluga, siis viimase viie aasta jooksul on muutunud kaasaegne meetod üha loomulikumaks ja enim kasutatuks – inimesed vastavad meelsamini seal, kus nad veedavad üha suurema osa aktiivsest päevast. Ajaliselt ei pruugi see enam üldse tähendada tööpäeva, vaid see aktiivne aeg võib olla hoopis hiline õhtutund.
Võrreldes paarikümne aasta taguse perioodiga on inimeste elustiil teistsugune. Paljud tegevused, mis traditsiooniliselt on toimunud näost näkku, on kolinud veebi. Tuttavate ja sõpradega suhtlemine toimub peaasjalikult veebis, ka meelelahutust ja uudiseid otsitakse pigem internetist kui televisioonist.
Kui vaadata valimiseelseid küsitlusi paljudes Euroopa riikides, nagu Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Taanis, Soomes, Poolas, Rootsis, Tšehhis, Leedus ja Lätis viimaste aastate jooksul, siis üle 80 protsendi neis kasutati veebiintervjuusid kas ainumeetodina või siis kombineerituna telefoniküsitlustega, näost näkku küsitluste osakaal on langenud alla 10 protsendi. Selle aasta kevadel ja varasuvel Prantsusmaal tehtud presidendi ja parlamendi valimiste eelsed uuringud võimaldasid väga täpselt prognoosida tegelikke valimistulemusi.
Vaid väiksemates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasutatakse peale veebi- ja telefoniküsitluste ka traditsioonilist näost näkku meetodit. Neid riike iseloomustab tavaliselt ka madalam nutiseadmete ja interneti kasutus. E-riik Eesti sammub aga julgelt esirinnas – e-uuringutega. | Aivar Voog | Rikastavad erinevused erakondade toetuste mõõtmisel | https://www.err.ee/679494/aivar-voog-rikastavad-erinevused-erakondade-toetuste-mootmisel | Mõõtes vahemaad miilides ja kilomeetrites saame erinevad numbrid, mõlemad on õiged ja head. Teades ja mõistes erinevaid mõõte- ja vaateviise, oskame näha numbrite taha, selgitab Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog erinevusi erakondade populaarsusuuringutes. |
Veokijuht, 40-aastane Jainer Jesús Flores Vigo, peeti esialgu võimude poolt kinni, kuid vabastati siis hiljem, vahendasid NPR ja Peru21.
Kohtuniku hinnangul polnud piisavalt tõendeid selle kohta, et veokijuht oleks hoiatusmärke tahtlikult eiranud. Nazca prokuratuuril on aga kavas otsus edasi kaevata.
Kuival kiltmaal paiknevad geoglüüfid, mis laiuvad umbes 725 ruutkilomeetrisel territooriumil, on rohkem kui 2000 aastat vanad ja kujutavad loomi, taimi, mütoloogilisi olendeid ja geomeetrilisi sümboleid. Suurimate figuuride läbimõõt ulatub 200 meetrini. Geoglüüfide autoriteks peavad teadlased 500 aastat eKr alguse saanud Nazca kultuuri esindajaid.
Veok jättis alale kuni 100 meetri pikkuseid vagusid ning kahjustada sai vähemalt kolm geoglüüfi.
Argentina ajalehe Clarín andmetel oli juht selgitanud, et ta ei olnud piirkonnas varem sõitnud ja ei tundnud seda ning teelt olevat ta lahkunud tehnilise probleemi tõttu. Väljaanne käis aga välja ka versiooni, et tegelikult lahkus veokijuht suurelt maanteelt seetõttu, et üritas maanteemaksust kõrvale hoida.
Tegemist pole esimese korraga, kui geoglüüfid inimtegevuse tõttu kahjustada saavad. 2014. aastal jätsid alale jälgi Greenpeace'i aktivistid, kes tahtsid sinna paigutada Lima kliimakohtumisega seotud protestisõnumit.
#COMUNICADO: Ministerio de Cultura denuncia penalmente a chofer de camión que ingresó a la Pampa de Nasca: https://t.co/SlcJeyYgMm #PrensaCultura pic.twitter.com/rdMf26Eo8r
— Ministerio Cultura (@MinCulturaPe) January 29, 2018
Peru's world renowned Nazca Lines were damaged when a truck plowed into the ancient site https://t.co/EHCVWJy5Ti pic.twitter.com/fK7CByqwF6
— CNN International (@cnni) February 1, 2018 | Maanteelt lahkunud juhi veok kahjustas muistseid Nazca geoglüüfe | https://www.err.ee/679491/maanteelt-lahkunud-juhi-veok-kahjustas-muistseid-nazca-geogluufe | Laupäeval leidis Peruus aset kahetsusväärne sündmus, kui veokijuht ei pannud tähele hoiatusmärke ning sõitis oma suure masinaga üle muistsete Nazca geoglüüfide tekitades UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud paigas märkimisväärset kahju. |
"Otepäält Paluni on seis väga ilus, saab sõita nii klassika- kui vabatehnikas. Palult Elva suunas on lund natuke vähem, aga vabatehnikas on rada siiski suusatatav," rääkis rajameister Assar Kütt.
Võistluste direktori Indrek Kelgu sõnul tehakse lõplikud otsused eelürituste kohta uue nädala alguses, kuid igal juhul on seis paljulubav. "Kui ilmaprognoosid nüüd järgmise nädala suhtes kardinaalselt ei muutu, siis on väga head väljavaated pidada Tartu Maratoni eelüritused originaalrajal ja täies mahus," ütles ta.
Kuigi praegu on olukord Tartu Maratoni rajal positiivne, otsustasid suusapeo korraldajad tänavuse heitliku talve tõttu pikendada eelürituste soodushinda. Tartu Teatemaratoni ja Avatud Raja sõitude soodsam registreerimisvoor ei lõppe seega mitte täna, vaid teisipäeval, 6. veebruaril.
45. Tartu Maratoni põhisõidud leiavad aset nädal hiljem, 18. veebruaril. Nii eelürituste kui ka põhipäeva täiendav info, sealhulgas registreerimine, on leitav SIIT. | VIDEO | Tartu Maratoni raja seis on paljulubav | https://sport.err.ee/679492/video-tartu-maratoni-raja-seis-on-paljulubav | 45. Tartu Maratoni eelüritused ehk 6. Tartu Teatemaraton ja Avatud Raja sõidud peetakse juba järgmisel pühapäeval, 11. veebruaril. Tänu headele rajaoludele on vägagi tõenäoline, et talvise laulupeo avaüritused toimuvad klassikalisel Otepää-Elva vahelisel trassil. |
48-aastane Osborne ründas inimesi veokiga 19. juunil. Surma sai üks ja vigastada üheksa inimest, vahendas BBC.
Ta mõisteti süüdi 51-aasta Makram Ali mõrvas ja mõrvakatses.
Kohtunik Cheema-Grubb ütles, et Osborne kavandas enesetapumissiooni ning eeldas, et ta lastakse maha. "See oli terrorirünnak - sa kavatsesid tappa," ütles kohtunik mehele.
Cheema-Grubb ütles, et mees radikaliseerus interneti teel. Tema sõnul oli mees Twitteris avatud rassistlikule ja islamivastasele ideoloogiale. "Sa lubasid enda mõistust mürgitada neil, kes väitsid end olevat liidrid," ütles kohtunik.
Cheema-Grubb kuulas kohtus ära ka nimekirja Osborne'i varasematest süüdimõistmistest, nende hulgas 30 aasta jooksul toime pandud vägivaldsetest tegudest. Osborne oli varem 33 korral 102 rikkumise pärast kohtu ees seisnud.
Kohtunik märkis, et varasemad süüdimõistmised näitavad, et Osborne on riiakas ja vägivaldne inimene.
Kohtus selgus, et ohvrid olid Finsbury Parkis moslemite hoolekande hoone juures ning selles piirkonnas oli palju inimesi, kes osalesid ramadaani palvustel. Makram Ali oli vaid mõni minut enne rünnakut tee ääres kokku kukkunud.
Politsei leidis hiljem veokist Osborne'i kirjutatud kirja, milles ta nimetas moslemeid vägistajateks ja metsikuteks. Ta kirjutas ka, et moslemimehed jahivad lapsi.
Kohtuprotsessi käigus öeldi, et moslemid muutusid mõni nädal enne rünnakut Osborne'ile kinnisideeks.
Kohtusaalist lahkudes ütles Osborne: "Jumal õnnistagu teid kõiki, tänan." | Londonis jalakäijaid ramminud mees mõisteti kuni eluks ajaks vangi | https://www.err.ee/679488/londonis-jalakaijaid-ramminud-mees-moisteti-kuni-eluks-ajaks-vangi | Darren Osborne, kes eelmise aasta juunis Londonis Finsbury Parki piirkonnas mošee lähistel veokiga rahva sekka sõitis, mõisteti eluks ajaks vangi, millest ära tuleb kanda minimaalselt 43 aastat. |
"Tahaksin väga mängida Eesti eest ja kodupubliku eest, kuid kahjuks pean Fed Cupi vahele jätma. Ma pole viirusest, mis Austraalia lahtistel külge hakkas, veel lahti saanud," sõnas Kanepi Delfile ja Eesti Päevalehele.
Võib öelda, et Austraalias ei mänginud ma ainsatki mängu tervena. Ent kui haigena mängid, on taastumine palju pikem. Pole end pärast Eestisse naasmist veel hästi tundnud," tunnistas Kanepi.
Eesti koondis on 7.-10. veebruarini Tallinnas toimuval turniiril üles antud koosseisus Anett Kontaveit (WTA 27.), Katriin Saar, Elena Malõgina ja kapten Märten Tamla. Eesti loositi samasse alagruppi suursoosiku – eelmisel aastal Maailmaliiga üleminekumängudele kvalifitseerunud Suurbritanniaga – ja edetabelikohtade järgi kõige nõrgema koondisega Portugaliga. Alagrupi võitja läheb vastamisi kas Horvaatia, Ungari, Rootsi või Sloveeniaga. | Viirusega võitlev Kanepi ei saa Fed Cupil Eesti naiskonda aidata | https://sport.err.ee/679482/viirusega-voitlev-kanepi-ei-saa-fed-cupil-eesti-naiskonda-aidata | Tennise maailma edetabelis 66. kohal asuv Eesti teine reket Kaia Kanepi peab järgmisel nädalal Tallinnas toimuvalt Fed Cupi Euro-Aafrika tsooni I grupi turniirilt kõrvale jääma. |
Kučinskis tahab kuulda poolte põhjendusi Rubesa umbusaldamiseks, selgitas ta.
Kohtumise aega ei osanud Vaivars mainida.
RB Rail teatas reedel, et selle tegevjuht ja juhatuse esimees Baiba Rubesa ei plaani pärast neljapäevast aktsionäride umbusalduse avaldust juhikohalt tagasi astuda.
Neljapäeval avaldasid toimunud RB Raili aktsionäride üldkoosolekul Eesti ja Leedu esindajad Rubesale umbusaldust, Läti jäi erapooletuks.
"Viimasel kahel aastal on RB Raili juhatus vaevelnud aeglaste otsuste tegemiste tagajärgedega, mis on pärssinud võimet projektiga kiiresti ja aegsasti edasi liikuda. Tõepoolest, ühisettevõtte nõukogu on pidevalt takistanud RB Raili organisatsiooni ühtseks tervikuks muutmist, mis on projekti ellu viimise veelgi raskemaks teinud," ütles Rubesa pressiteate vahendusel.
"Olen teadlik, et olen olnud ebamugav tegevjuht, kes ei rahuldanud aktsionäride ja isegi kasusaajate erihuvisid, valides selle asemel ettevõtte juhtimise kõrgemad väärtused, läbipaistvuse, ausa projekti rakendamise kolme riigi avalikuse huvides – vaadates kaugemale olemasolevate riiklike raudteefirmade praegustest kaubaveo mustritest," jätkas ta.
"Tean, et minu umbusaldamine kahe aktsionäri poolt tulenes tegelikult minu algatusest luua võimalikult tõhus projekti juhtimine ja koordineerimine, ettepanekuga luua väga integreeritud projekti elluviimise organ," lisas Rubesa.
Umbususaldusavaldus esitatakse ettevõtte nõukogule, mis otsustab Rubesa jätkumise ühisettevõtte juhina.
Rail Baltic Estonia tegevjuhi Riia Sillave sõnul avaldati Rubesa suhtes rahulolematust erimeelsuste tõttu projekti juhtimises ja leiti, et on vaja teha muutusi. "Baiba Rubesa on edukalt Rail Balticu projekti tutvustanud ja uue raudtee rajamist ette valmistanud. Siiski on püsinud erinevad tõlgendused selle perioodi ülesannete ja vastutuse jaotuse kohta riikide ja projekti koordinaatori vahel. Viimane oli põhjuseks, mille tõttu ettevõtte osanikud juhatuse esimehe suhtes rahulolematust väljendasid," ütles Sillave BNS-ile.
"Oleme kolme riigi, projekti koordinaatori ja Euroopa Komisjoniga koostöös Rail Balticuga kenasti edasi liikunud. Oleme jõudnud projekteerimisfaasi, mille jaoks on vaja teha juhtimises muudatusi ja tehnilist laadi lähenemist," lisas ta.
RB Raili Leedu osaniku Rail Baltica Statyba tegevjuht ning RB Raili nõukogu asejuht Karolis Sankovskis kinnitas umbusalduse avaldamist. "Asja ei arutatud nõukogu istungil, kuid seda arutati aktsionäride üldkoosolekul, kus otsustati tegevjuhti umbusaldada," ütles Sankonvskis, lisades, et küsimust arutatakse järgmistel nõukogu istungitel.
"On olulised erimeelsused projekti juhtimise ja koordineerimise osas," lisas Sankovskis, Rubesa umbusaldamise põhjuseid rohkem täpsustamata.
Rubesa valiti RB Raili juhiks 2015. aasta oktoobris. Enne seda oli ta Statoil Läti juht, töötas Statoili Aserbaidžaani harus ja oli Läti Citadele panga nõukogu liige.
RB Rail on loodud Rail Balticu projekti keskseks koordineerimiseks. Selle aktsiad kuuluvad võrdsetes osades Eesti RB Rail AS-ile, Läti SIA-le Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB-le Rail Baltica Statyba.
Rail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini. | Läti peaminister tahab Ratase ja Skvernelisega Rubesa küsimust arutada | https://www.err.ee/679478/lati-peaminister-tahab-ratase-ja-skvernelisega-rubesa-kusimust-arutada | Läti peaminister Māris Kučinskis arutab oma Eesti ja Leedu ametivenna Jüri Ratase ja Saulius Skvernelisega AS RB Raili juhatuse esimehe Baina Rubesa sobivust oma kohale, ütles BNS-ile peaministri pressisekretär Andrejs Vaivars. |
Nii laupäeval kui pühapäeval käivad platsil ka ülejäänud kolm Eesti võistkonda, kirjutab volley.ee. Iluvõimlemisvõistluste tõttu peab TTÜ/Tradehouse oma kodumängud Lilleküla Gümnaasiumis.
Kahe hooaja vahel koosseisus suuri muudatusi teinud ja hetkel kümnendal kohal paiknev Kohila võõrustab laupäeval tabelis kuus kohta kõrgemal paiknevat Leedu võistkonda Alytaus-Jotvingiaid, kellele jäädi võõrsil alla tulemusega 1:3. Põhiturniiri esimees ringis tiitlikaitsja TK-Kaunas ASU vastu võõral väljakul 3:2 võidu saavutanud Tartu Ülikool/Eeden loodab võiduni jõuda ka teises omavahelises kohtumises, mis toimub ainsana kaotuseta püsiva Emajõelinna esinduse koduväljakul. Tallinna Ülikool võõrustab lätlannade Daugavpilsi VK miLATssi ja TTÜ/Tradehouse Lilleküla Gümnaasiumis leedulannade Jonavos Achema- KKSC-i. Põhiturniiri esimeses ringis saavutas TLÜ miLATssi üle 3:0 võidu, TTÜ pidi Achema vastu leppima 1:3 kaotusega.
Pühapäeval võtab Kohila eelmise hooaja finalistide duellis kodusaalis vastu Kaunase, kellele jäädi lisaks nimetatud kuldmedalimängule alla ka tänvuse hooaja esimeses vastasseisus. Tallinna Ülikooli vastaseks on kodusaalis Jonavos Achema-KKSC ja Tartu Ülikool/Eedenil Alytaus- Jotvingiai. TTÜ mängib sarnaselt laupäevale Lilleküla Gümnaasiumis, kus püütakse punktilisa otsese konkurendi VK miLATssi vastu - TTÜ on hetkel seitsmes ja miLATssi viimasel play-off'i viival kaheksandal kohal.
TTÜ peatreener Marko Mett loodab edukat nädalavahetust. "Selle nädala treeningud on kulgenud vaevaliselt - 10 geimi ja pikk sõit on jätnud oma jälje ning pisivigastused sundinud mõnd mängijat harjutuskorda vahele jätma. Kuigi tegime möödunud nädalavahetusel kaks väga südit mängu ja sepistasime kergemat sorti üllatused, algab laupäeval siiski kõik nullist. Achema on hetkel tugevam kui miLATss, seda näitas nende omavaheline mäng, mis lõppes leedulannade kindla 3:0 võiduga. Leedulannade hingekirjas on Balti liiga üks resultatiivseimaid mängijaid (teisel kohal paiknev - toim.) Valeriia Sobol, lätlannade peamine punktikahur on Elza Smilškalne (punktitabeli neljas - toim.) - need kaks mängijat peame blokiga kinni saama. Tulevaks nädalavahetuseks püüame kõik neiud rivi peale saada. Kodumängudes on meie pink kahe mängija võrra pikem, läheme igaljuhul peale plaaniga tabeliseisu parandada," kommenteeris Mett.
Ka Tallinna Ülikooli juhendaja Argo Arak ütles, et võistkonna füüsiline seis päris ideaalne ei ole. "Naiskonda on tabanud haigustelaine ja mõned põhimängijad arvatavasti võistkonda aidata ei saa. Aga pink on pikk ja väärilisi asendusi võtta küll. VK miLATss võitleb, et play-offi pääseda ja Achemal on ka võimalused turniiritabelis ülespoole tõusta, seega kerge ei saa olema. Kui mängime mitmekülgselt, suuremate kõikumisteta ja võitluslikult iga punkti eest, siis jään rahule," rääkis Arak.
Esikohal jätkaval Tartu Ülikool/Eedenil on 12 mänguga koos 32 punkti. Tallinna Ülikool järgneb ühe enampeetud mängu juures 30 punktiga. Eelmisel nädalal koha võrra seitsmendaks tõusnud TTÜ/Tradehouse (13 mängu) on kogunud 12 ja kümnendal kohal jätkav Kohila Võrkpalliklubi/E-Service (12 mängu) neli punkti. Seega peab Kohila, kes jääb kaheksandast kohast maha seitsme punktiga, nädalavahetusel kindlasti punktilisa teenima, sest muidu on veerandfinaali jõudmine pigem teoreetiline. | Balti liiga veerandfinaalist unistav Kohila vajab hädasti punktilisa | https://sport.err.ee/679477/balti-liiga-veerandfinaalist-unistav-kohila-vajab-hadasti-punktilisa | Eelmisel hooajal naiste võrkpalli Balti liigas finaali jõudnud ja enne seda kolmel korral meistriks kroonitud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service'it ootavad nädalavahetusel ees olulised kohtumised, mis võivad veerandfinaali pääsemise või mittekvalifitseerumise seisukohalt määravaks saada. |
Briti teadlased eesotsas epidemioloog Carri Westgarthiga küsitlesid posti teel enam kui 1200 leibkonnas elavaid inimesi. Lisaks isiksustesti täitmisele paluti uuritavatel vastata küsimustele, kas nad elu jooksul koera käest hammustada saanud, kui, siis kui tõsiselt ja kas nad tundsid neljajalgset juba enne vahejuhtumit.
Pooltest teadlastele vastata vaevunud inimesest olid hammustada saanud ligikaudu veerand ehk 150. Kokku vastas see 301 hammustusele, milles pidi vähemal või rohkemal määral tohterdama umbes kolmandikku. Ühel korral lõppes see ka haiglaraviga.
Analüüsist tuli välja, et mehed sai koerte tõttu kannatada kaks korda ja koeraomanikud kolm korda sagedamini. Veidi enam kui pooltel puhkudel ehk 55 protsendil juhtudest said kannatada inimesed, kes polnud kunagi varem elus koertega lähemalt tutvust teinud.
Seejuures, mida ärevamad ja emotsionaalsete inimestega tegu oli, seda tõenäolisemalt koer neid ründas. Ühepalline langus neurootilisust mõõtval skaalal kasvatas elu jooksul hammustada saamise riski 33 protsenti.
Westgarth kirjutab kolleegidega, et läbilõige lükkab ümber mitu stereotüüpi. Esiteks moodustavad raskemad koertega seonduvad vahejuhtumid vähemalt antud valimi põhjal kõigist hammustustest murdosa. Tulemusi laiemale populatsioonile laiendades oleks aga 18,7 hammustust tuhande elaniku kohta Suurbritannia ametlikust statistikast kolm korda kõrgem näitaja. Teiseks seavad tulemused kahtluse alla väite, et enamasti hammustavad inimesi koerad, keda on nad varem kohanud.
Töörühm nendib, et nad pole päris kindlad, miks saavad ärevamad inimesed rohkem hammustada. Samas on neil aga paar head oletust. Paljud vastanud märkisid, et vahejuhtumid leidsid aset nende lapsepõlves. See võis jätta jälje pikemaks ajaks ja olla osaliselt ka nende kõrgema ärevuse üks põhjustest. Eelnevalt ilmunud teaduskirjanduse põhjal võivad mõjuda teatud inimeste käitumismallid koertele ähvardavalt ja stressitekitavalt. Koerad võivad käituda seetõttu ise agressiivsemalt.
Viimaks leidub kirjanduses ka mõningaid viiteid, et närvilisematel ja ärevamatel inimestel on sagedamini ka samade iseloomujoontega lemmikloomad. Samas pole kindel, kas inimesed valivad juba eos neile sarnase iseloomuga koerad või on nende ühtlustumine tingitud nende järgnevast suhtlusest.
Kui leitud seosed leiavad kinnitust ka järgnevates uuringutes, annaks see Westgarthi ja ta kolleegide sõnul juhiseid, milliste riskirühmade seas tuleks teha kõige enam teavitustööd-
Uurimus ilmus ajakirjas BMJ Journal of Epidemiology and Community Health. | Uuring: ärevad ja närvis inimesed saavad rohkem hammustada | https://novaator.err.ee/679486/uuring-arevad-ja-narvis-inimesed-saavad-rohkem-hammustada | Soovitust hirmuäratava koeraga kohtudes rahulikuks jääda pole ehk alati kõige lihtsam järgida. Ajakirjas BMJ ilmunud töö kohaselt tasuks aga seda tõesti teha – ärevamad ja neurootilisemad inimesed saavad koerte käest hammustada teistest oluliselt sagedamini. |
Vene julgeolekuamet FSB pidas Frode Bergi kinni mullu 5. detsembril Moskva lähedal hotellis, kus ta olevat võtnud vastu Vene sõjalaevastikku puudutavaid salastatud dokumente. Järgmisel päeval võttis Lefortovo kohus ta vahi alla.
Tema advokaat Ilja Novikov ütles, et kohus pikendas reedel tema kinnipidamist kolme kuu võrra mai lõpuni. Berg eitab süüdistust, lisas Novikov.
Norra saatkond Moskvas teatas reedel, et selle esindajad kohtusid Beriga.
"Me külastasime teda vanglas, nagu oli ette nähtud. Me aitame teda praktilistes asjades ja anname konsulaarabi," ütles saatkonna esindaja Olav-Nils Thue Lefortovo kohtus.
Thue sõnul on saatkonna kohustuseks kindlustada välismaal vahistatud kaaskodanikud advokaatidega. | Vene kohus pikendas spionaažis süüdistatud norralase kinnipidamist | https://www.err.ee/679474/vene-kohus-pikendas-spionaazis-suudistatud-norralase-kinnipidamist | Moskva Lefortovo kohus otsustas reedel pikendada spionaažis süüdistatud norralase kinnipidamist kolme kuu võrra, ütles tema advokaat. |
"Meil on endiselt hulk punkte, milles oleme eriarvamusel," vahendas Reuters Merkeli sõnu reedel läbirääkimistele saabudes.
"Meil on tahe neist üle saada, kuid ees seisab veel palju tööd," lisas ta.
Merkeli Baierimaa liitlane Horst Seehofer ütles, et tema ei näe põhjust, miks pikendada koalitsioonikõnelusi pühapäeva õhtuks seatud tähtajast pikemaks.
"Ma arvan, et me saame selle lähipäevil tehtud. Siiani ei ole põhjust arvata, et meil on vaja rohkem aega kui pühapäevani," sõnas ta.
Neljapäeval ütles Merkel, et tugev majanduskasv võimaldab suurendada valitsuse kulutusi. See võib aidata tema Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) blokil suruda läbi koalitsioonilepe Sotsiaaldemokraatliku Parteiga (SPD).
Saksa valitsus tõstis sel nädalal käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi 1,9 protsendilt 2,4 protsendile. See võib anda võimaluse järgmiseks neljaks aastaks valitsuse kulutusi suurendada võrreldes sellega, mis praegu koalitsioonikõnelustel arutlusel on. Samuti võib see lubada maksude langetamist.
Merkel ütles, et uuenenud kasvuprognoos annab kindlasti täiendavat ruumi läbirääkimisteks.
Poliitikud ütlesid neljapäeval, et kuigi kokkulepe on saavutatud hariduse, migratsiooni ja pensionite kohta, lähevad koalitsioonikõnelused tõenäoliselt edasi järgmisse nädalasse.
Investorid kardavad, et pikaleveninud suutmatus valitsust moodustada lükkab edasi reforme nii Saksamaal kui ka Euroopa Liidus.
CDU/CSU läbirääkimised väiksemate parteidega koalitsiooni moodustamiseks kukkusid mullu novembris läbi. | Merkeli sõnul on koalitsioonikõnelustel vaja veel hulk erimeelsusi ületada | https://www.err.ee/679471/merkeli-sonul-on-koalitsioonikonelustel-vaja-veel-hulk-erimeelsusi-uletada | Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et tema konservatiividel ja sotsiaaldemokraatidel on koalitsioonikõnelustel veel palju tööd teha, et saada üle erimeelsustest mitmes küsimuses. |
Liigatabelis on mõlemal meeskonnal 50 punkti, võrdne on ka võitude-kaotuste arv. Parem geimide suhe annab napi eelise Saaremaale – vastavalt 54:15 versus 53:16.
Omavahel kohtuti Eesti-Läti ühisliiga raames novembris ja siis sai 3:0 võidu Saaremaa. Pärnu mängugraafik on viimasel ajal olnud äärmiselt tihe, kolmapäeval peeti viimane kohtumine eurosarjas, kui Belgias kaotati Meneni Par-Kyle. Saaremaa viimane kohtumine peeti samal päeval, vastaseks oli liigatabeli viimasel real asuv OC Limbaži/MSG ja Saaremaa võttis 3:1 võidu.
Enamasti kohtuvad Eesti klubid sel nädalavahetusel Läti ja Leedu klubidega. Lisaks Pärnule ja Saaremaale lähevad Eesti klubidest omavahel vastamisi TTÜ ja Pärnu. See mäng peetakse laupäeval kell 16 Tallinnas Lilleküla gümnaasiumis. Pühapäeval on TTÜ vastaseks Limbaži meeskond, see kohtumine algab Leedus kell 16.
Liigatabeli neljas meeskond Tartu Bigbank läheb laupäeval kell 16 võõrsil kokku Jelgava Biolarsiga, pühapäevaseks vastaseks on RTU/Robežsardze (kell 14). Tartu meeskonna peatreener Oliver Lüütsepp tahab mõlemast mängust võitjana lahkuda. "Sügisel kodumängudes suutsime mõlemad vastased alistada. Võõrsil saab kindlasti raskem olema, aga võidust väiksemaid eesmärke ei sea me ühekski kohtumiseks. Tulemus on esmatähtis, aga lisaks sooviks näha, et suudame mängida oma mängu olenemata seisust tablool ja ühe rohkem kinnistada trennis omandatut võistlussituatsioonis," sõnas peatreener.
Bigbankist liigatabelis koht allpool asuv Tallinna Selver võtab ette reisi Leetu. Laupäeval kohtutakse kell 17 Raseiniai Norvelitaga ja pühapäeval kell 17 Šiauliai Elga Masteriga. Võistkonna diagonaalründaja Taavi Nõmmistu teab, et otsustavad hetked on lähedal ja punkte kaotada ei tohi. "Kuna sihime liigas ikkagi Final Fouri, siis need on kindlasti mängud, kus tabelisse punktilisa peame saama. Aasta esimesed mängud pole olnud päris sellised nagu oleksime lootnud, kuid järeldused on tehtud ning loodetavasti saab just Leedu mängudega meeskond enesekindluse tagasi. Lihtne see olema ei saa, sest kindlasti tahavad leedukad just kodus näidata rahvale, et ka nemad suudavad siin liigas ohtlikud olla. Igatahes saab olema põnev, sest iga mäng võib tabeliseisu muuta," kommenteeris Nõmmistu.
Laupäeval kell 14 kohtuvad RTU/Robežsardze ja Rakvere VK. Pühapäeval on Rakvere vastaseks VK Jelgava Biolars. "Pingutame väga tõsiselt, sest punkte on vaja. Riia TU on ohtlik vastane. Meeleolu on päris hea," sõnas Rakvere juhendaja Andres Toode nädalavahetuse eel.
Järvamaa VK peab oma mängud samuti võõrsil. Esmalt minnakse laupäeval vastamisi Šiauliaga (kell 17) ning pühapäeval samal kellaajal Raseiniaiga. | Võrkpalli ühisliigas lähevad vastamisi liidrid Saaremaa ja Pärnu | https://sport.err.ee/679472/vorkpalli-uhisliigas-lahevad-vastamisi-liidrid-saaremaa-ja-parnu | Eeloleval nädalavahetusel saab näha võrkpalli Credit24 meistriliiga liidrite duelli, kui pühapäeval kell 17 kohtuvad Pärnus sealne Pärnu VK ning Saaremaa VK. |
Kuid siis kasvas Üügu pangal asuv loopealne aegamisi kadakatega kinni. Ajalooline vaade taastati alles 2017. aasta kevadeks.
(Erinevuse võrdlemiseks sikuta fotol olevaid nooli paremale ja vaskule.)
Nüüdne madal ja liigirikas taimestik soosib jälle nii maapinnal elavate ämblikuliste kui tolmeldajate liigirikkust.
Liigirikkust isegi tähtsam on sedalaadi keskkonnatingimustele spetsialiseerunud liigid ja loomulikult ökosüsteemi teenused ehk looduse hüved.
Näiteks on seal endale elukoha leidnud Xysticus robustus isane krabiämbliklane (ülemisel pildil) ja Walckenaeria furcillata isane kääbusämbliklane (alumisel pildil).
Muide, Walckenaeria furcillata on Eestile täiesti uus liik!
LIFE projekt “Elu alvaritele“ taastab aastaks 2019 Saaremaal, Muhus, Hiiumaal ja Läänemaal 2500 hektarit väärtuslikke looalasid.
Tartu ülikooli botaanika vanemteadurit Aveliina Helm selgitab, et Euroopa Komisjoni ja keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatud suuremahuline LIFE projekt “Elu alvaritele“ taastab aastaks 2019 Saaremaal, Muhus, Hiiumaal ja Läänemaal 2500 hektarit väärtuslikke looalasid.
“Liigirikkad niidukooslused, sealhulgas loopealsed karjamaad, on elupaigaks suurele osale Eesti liikidest. Loopealsete kadumisel maastikust satuvad ohtu nii tolmeldajad, ämblikud kui paljud taimeliigid. Taastamistööd ongi ette võetud selleks, et säiliks see oluline osa Eesti elurikkusest.”
Näiteks 1970ndatel rajati loopealsete metsastamise kampaania käigus Aruküla loopealsele tihe männiistandus.
Kui vana ja stabiilne mets on Eestis metsadele iseloomuliku elurikkuse kantsiks, siis sellised noored ja tihedad istandused ei ole sobilikud metsa- ega ka enam niiduliikidele.
Uurimus näitas, et loopealsetele 1970-ndatel rajatud männiistandused on võrreldes avatuna säilinud aladega liigivaesemad.
Uurimus näitas, et loopealsetele 1970-ndatel rajatud männiistandused on võrreldes avatuna säilinud aladega liigivaesemad. Seda nii soontaimede, sammalde, samblike kui ka ämblike poolest. Ülemisel pildil on näha ka ämblike uurimiseks vajalikud püügitopsid.
Pärast taastamistöid on Aruküla loopealseid hooldamas lambad.
Mõõdukas karjatamine sobib hästi loopealsetele iseloomulikele liikidele, näiteks harilikule muguljuurele (Herminium monorchis), kelle varrel tunneb end koduselt õitel saaki varitsev valkjaskollane krabiämblik Misumena vatia.
Muide, see ämblikuliik muudab oma värvi vastavalt sellele, millisel õiel ta istub.
Tema värvid varieeruvad kollasest ja valgest rohelise ja pruunini. Sõltumata hetkel kasutatavast värvusest on Misumena vatia tagakeha külgedel sageli punased triibud.
Siin on näha Kõruse loopealne Vilsandi rahvuspargis enne taastamist, mil ka kõige avatumana säilinud loopealse osad olid tugevalt võsastunud.
Nüüd on loopealsele taas kujunemas värvikirev ja liigirikas taimestik.
Kõruse loopealsel algasid taastamistööd 2016/2017. aasta talvel ja 2017. aasta kevadel. Juba 2017. aasta suvel võis seal näha rohkelt seemnepangast võrsuvaid õitsevaid taimeliike, mis võsastumisel tekkinud valguspuuduse tõttu olid siiani kooslustest välja surutud, kuid mille seemned olid veel õnneks mullas alles.
"Kui taastamistöid teha juba liiga pikalt võsastunud aladel, võtab taimede elurikkuse taastumine kauem aega, sest aastatega seemnepank vaesub," selgitab Aveliina Helm.
Taimedest veelgi kiiremin reageerivad elupaigamuutustele ämblikud.
Taimedest veelgi kiiremin reageerivad elupaigamuutustele ämblikud. Nad on liikuvad organismid ja kui nende elutingimused muutuvad maastiku kinni kasvades ebasobivaks, kaovad avatud alasid eelistavad ämblikuliigid kiiresti.
Ka reduämbliklaste hulka kuuluv Drassodes cupreus on ennekõike asustamas avatud loopealseid ning kinnikasvanud aladel leiab teda harva.
Taastatud Kõruse, Lõu ja Nõmmküla loopealsetel on ämbliku-uurijal Mart Meriste sõnul need reduäämblikud igal juhul tegutsemas. Varasemalt oli seda liiki nähtud vaid korra 2013. aastal Matsalus.
Siin vaatab arahnoloog mikroskoobi all ühte selle liigi emast esindajat.
Nõmmküla loopealne koos ümbritsevate looaladega moodustab suure, peaaegu kogu Muhu põhjaosa katva ajaloolise ja elurikka koosluse.
Hoolimata ala iseloomustavast eriti õhukesest mullakihist kasvas ka Nõmmküla loopealne viimastel aastakümnetel kinni, seades ohtu sealsed haruldased valgusnõudlikud taimeliigid ning nendega seotud putuka- ja ämblikufauna.
Pärast taastamistöid on Nõmmküla loopealne võtnud taas oma ajaloolisele väljanägemisele sarnaneva ilme.
Valgusrohke ja avatud kooslus koos mõõduka karjatamisega soosib paljusid ohustatud taimeliike ning ka ämblikuliste elurikkust, nagu selgus äsja lõppenud uuringust. Alumisel fotol on näha ka ämblike uurimiseks mõeldud pinnapüünised Nõmmküla loopealsel Muhus.
Siin on Meriste suurendusklaasi alla sattunud emane reduämbliklane Drassylus praeficus, kes on väga tavaline liik nii Nõmmküla, Kõruse, Kurese, Koguva ja Hanila loopealsetel.
Ka isane krabiämbliklane Xysticus erraticus on Eesti loopealsetel levinud elanik. Teda on kohatud nii Sarve, Kahtla, Ilpla, Võiküla, Võrsna, Üügu, Koguva ja Aruküla loopealsetel.
Sarve loopealsetel on suvekuudel krabiämbliklastest kergem on ära tunda ja näha murulauke (Allium schoenoprasum). Nendest moodustunud kauni roosa vaiba kohal heljuv mahe laugulõhn tervitab tulijaid juba kaugelt.
Kuigi Sarve loopealsel oli enne taastamistöid veel palju hästi säilinud laigukesi, jõudis suur osa alast siiski viimase poolsajandi jooksul võsastuda.
Veel 2015. aastal avanes Sarve loopealselt mere poole selline vaade.
Pärast taastamist on samas kohas avatud nii mere- kui maastikuvaated.
Lähemalt saab Sarve loopealsete taastamisest lugeda ja pilte vaadata ka RMK loodusblogist.
Ka Koguva loopealsed olid veel 2016. aastal taastamata ja vaade merele oli mattunud kadakavõsasse. Kuid veel eelmise sajandi alguses moodustasid Koguva ja Igaküla looalad suuri karjamaid.
Vaskul on näha toona lammaste poolt kauniks vormitud kadakapõõsaid Igaküla loopealsel. Pildi võttis üles Johannes Pääsuke 1913. aastal (ERMi fotokogu). Paremal taastamata loopeale, mil vaade merele oli mattunud kadakavõsasse.
Nimelt söövad Lambad meelsasti kadakate noori võrseid. Vanu oksi nad enam ei taha ja nii püsivad kadakad karjamaal vahel ilmselt ka sadakond aastat üsna ühesuurused.
Tänaseks juba taastatud alad pakuvad jälle suurepäraseid vaateid.
Loopealsetele iseloomulikud keskkonnatingimused soosivad nii käpaliste kui ka ämblikuliste elurikkust.
Siin on Koguva loopealselt ühele pildile püütud küllaltki vähelevinud tõmmu käpp (Orchis ustulata) ja kärbesõis (Ophrys insectifera).
Hästi tunnevad end seal ka emane krabiämbliklane (Ozyptila atomaria), kes on pildil ühe oma jala kaotanud ja emane kääbusämbliklane (Walckenaeria atrotibialis). Kääbusämbliklane on üks loopealsete tavalisemaid liike.
Arahnoloog Mart Meriste sõnul on jalgade kaotamine ämblikel küllalt tavaline.
Arahnoloog Mart Meriste sõnul on jalgade kaotamine ämblikel küllalt tavaline. “Enamasti on selle põhjuseks mõne vaenlase rünnak. Mõne jala kaotus reeglina ämblikku ei sega."
Kuivastult Kuressaarde suundujad sõidavad teel, mis on ehitatud läbi Võrsna loopealse.
Paljude haruldaste taime- ja loomaliikidega Võrsna loopealset iseloomustab väga õhuke muld ning veel tänagi maapinnal nähtavad kunagiste metsastamiskatsete jäljed.
Enne projekti "Elu alvaritele" algust oli Võrsna loopealne üsna tugevalt kadakate ja mändidega kinni kasvamas, seades ohtu sealsed haruldased liigid nii taimede kui loomade seast.
Sikuta fotol olevaid nooli ja vaata, milline nägi piirkond välja enne taastamistöid aastal 2014 ja milline nüüd, pärast taastamistöid, mille käigus on hõrendatud kadastikku mitmekümnel hektaril.
Nüüd on seal taas kodu leidnud nii lehterämblikud kui reduämblikud.
Ja lõpetuseks, ei tohi unustada, et loopealse parim hooldaja on lammas, kes teeb seal liigirikkuse seisukohalt väga tähtsat tööd.
Autor tänab Tartu ülikooli botaanika vanemteadurit Aveliina Helmi ja arahnoloog Mart Meristet jagatud fotode ja mitmekülgse abi eest fotoloo toimetamisel. | Fotolugu: loopealsed pakuvad taas lummavaid vaateid ja hoiavad liigirikkust | https://novaator.err.ee/679442/fotolugu-loopealsed-pakuvad-taas-lummavaid-vaateid-ja-hoiavad-liigirikkust | Veel eelmise sajandi alguses oli Üügu panga ümbrus (avafotol), nagu ka suur osa ülejäänud Muhu saarest, võrdlemisi lage. Maastikus domineerisid karjamaad ja puisniidud. Selliste kooslustega on seotud suur osa Eesti elurikkusest. |
Kreeka mütoloogial põhinev 1896. aasta maal "Hylas ja nümfid" eemaldati näituselt ajutiselt ning maali kohal asub nüüd tühi sein, kuhu külastajad saavad oma arvamuse märkmepaberil jätta. Galerii lubas müügilt eemaldada ka maali kujutavad postkaardid, vahendas Independent.
Külastajatelt küsitakse, kas maal paljastest nümfidest tiigis meelitab tänapäevaste liikumiste #metoo ja #timesup valguses mehe hukatusse. Kuraator Clare Gannaway kinnitas, et Warehouse'i eemaldamine näituselt oli tõesti inspireeritud ahistamisvastastest liikumistest.
Galerii otsus on sattunud aga külastajate pahameele alla. Kunstnik Michael Browne ütles The Guardianile, et on pettunud kunstiteose eemaldamises. "Mulle ei meeldi, kui mulle öeldakse, mis on õige ja mis vale. Nad kasutavad oma õigust keelustada kunsti avalikus kunstikollektsioonis," oli mees pahane.
Katherine Woolf kirjutas Twitteris, et ajalugu ei saa ega tohigi kustutada ning arutles, kas tegemist võib olla Manchesteri kunstigalerii turundustrikiga.
Find myself wondering whether this is more of a publicity stunt than anything else. We can't and shouldn't try to erase the past. We need to engage with the present. Give female artists more funding and more space to express their world views & ideas #MAGsoniaboyce https://t.co/uZTgzB1gyR
— Katherine Woolf (@kathwoolf) January 31, 2018
Seni pole teada, millal Waterhouse'i maal tagasi tuuakse. "Me usume, et see ilmselt naaseb näitusele. See teema ei keerle ainult ühe maali, vaid kogu galerii sisu ümber," selgitas Gannaway. | Manchesteri kunstigalerii eemaldas paljaste naiste maali näituselt | https://menu.err.ee/679461/manchesteri-kunstigalerii-eemaldas-paljaste-naiste-maali-naituselt | Manchesteri kunstigalerii eemaldas näituselt John William Waterhouse'i maali "Hylas ja nümfid", et algatada arutelu naiste kujutamise üle kunstis. |
Parim eestlane oli neljal trahviringil käinud Tarvi Sikk, kes sai 71. koha (+4.54,9). Vaid ühe möödalasu teinud Jüri Uha oli 76. (+6.01,1), täiskasvanute IBU karikaetapil debüüdi teinud Jürgen Koll eksis kolmel lasul ja sai 86 lõpetanu seas 80. koha (+6.11,5).
Etapivõidu võttis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega läbinud venelane Aleksandr Loginov, ühel trahviringil käinud norralane Fredrik Gjesbakk kaotas talle 1.12,8-ga ja samuti ühe möödalasu teinud prantslane Simon Fourcade 1.20,2-ga.
Laupäevasesse jälitussõitu pääsesid 60 paremat. | Eesti noormehed IBU karikaetapil jälitussõitu ei pääsenud | https://sport.err.ee/679468/eesti-noormehed-ibu-karikaetapil-jalitussoitu-ei-paasenud | Laskesuusatamise IBU karikaetapil Itaalias Martell-Val Martellos eestlased meeste 10 km sprindist edasi jälitussõitu ei pääsenud. |
Scaramucci väitis intervjuus, et Donald Trump oli talle kommunikatsioonijuhi kohta pakkunud juba natuke aega enne presidendiametisse astumist. Priebus, keda Scaramucci nimetas endise personaliülema nime kõla imiteerides "haisvaks peeniseks" (" Rancid Penis"), olevat aga olnud võimaliku palkamise pärast kade.
"Rancid Penis, teate, tema ei suutnud seda uskuda. Ta on väga kade, ei suuda uskuda, et ma olen Trumpiga lähedane," rääkis Scaramucci. Priebus oli seltskonna löönud kaheks " Always Trumperiteks" ja " Never Trumperiteks" ning ta üritas valge Maja ametikohad üle ujutada just "Never Trumperitega" ja samal ajal mõelda välja viise, kuidas blokeerida, aeglustada ja hoida eemal, eriti Valgest Majast, " Trumper-Trumperite" palkamist."
Scaramucci sõnul oli Pribeus talle öelnud, et ta ei võtaks kommunikatsioonijuhi ametikohta vastu, vaid läheks selle asemel tööle hoopis Vabariiklaste Rahvuskomiteesse (RNC). Kui Scaramucci sellele vastu oli, olevat Priebus veel lubanud, et teeb kõik tema aitamiseks.
"Seda nad teevadki, ütlevad sulle " golly gee" ja käituvad su ees nagu Richie Cunningham (positiivne tegelene telesarjast "Happy Days" - Toim.)," lausus Scaramucci. "Nad on Richie Cunningham ja nad on " Andy Griffith Show'" Opie, kuid tegelikult on nad f....g Sithide Lord (pahalane "Tähtede sõjas" - Toim.), kui sa selja pöörad. Nad virutavad sulle valgussaabliga selga."
Scaramucci süüdistas Priebust ja endist poliitikastrateegi Steve Bannonit lekitamises, muuhulgas selles, et nad edastasid meediale teda halvas valguses näitavaid väiteid pärast tööleasumist Valges Majas. Seda "hullumeelset" perioodi iseloomustas Scramaucci väljendiga " berserkazoid craziness".
"Alustan sellest, et mulle öeldakse, et minust saab kommunikatsioonidirektor, ja lõpuks üritavad Priebus ja Bannon mind ööpäevläbi blokeerida," meenutas ta. "Nad üritavad mind ära tappa ajal, kui ma olen juba ametis. Nad palkavad opositsiooni tüüpe. Küsivad: "Kas ma olen oma büroos kunagi naisi ahistanud Palun, jumal, loodame, et ta on seda teinud! Kas ta tegi Wall Streetil midagi kahtlast?"."
Eelmise aasta juulis palgatud Scaramucci püsis Valge Maja kommunikatsioonijuhina vaid 10 päeva ja ta pidi lahkuma pärast seda, kui erukindral ja senine sisejulgeolekuminister John Kelly Priebusi jäel Valge Maja personaliülemaks sai.
Osaliselt oli Scaramucci vallandamine, mida Valge Maja esitles toona kui mehe enda otsust, põhjustatud tema skandaalsest intervjuust väljaandele New Yorker, kus ta samuti Priebusi ja Bannoni suunas tuld andis. Näiteks Bannoni kohta ütles ta, et tegu on mehega, kes ajab Valges Majas mingit omaagendat ehk on "tüüp, kes üritab oma riista imeda". Samuti jäi sellest intervjuu järel avalikkuses kõlama teismeliste sõnavara hulka kuuluv väljend cock-blocking.
Pärast Valgest Majast lahkumist on Scaramucci korduvalt oma kunagiste kolleegide aadressil kriitikat teinud, samas president Trumpist peab ta enda sõnul endiselt lugu. Lisaks on ta rääkinud plaanist oma lühiajalise karjääri kohta memuaarid avaldada. | Scaramucci kasutas endise kolleegi aadressil taas värvikat sõnavara | https://www.err.ee/679464/scaramucci-kasutas-endise-kolleegi-aadressil-taas-varvikat-sonavara | Valge Maja endine ja lühiajaline kommunikatsioonijuht Anthony Scaramucci kasutas väljaandele Vanity Fair antud intervjuus taas kord krõbedat sõnavara oma kunagise kolleegi ja rivaali, Valge Maja endise personaliülema Reince Priebusi aadressil. Scaramucci süüdistab Priebusi oma Valge Maja karjääri saboteerimises. |
Saates "Eesti helilood" uuritakse tuntud muusika- ja kultuuriinimestelt, milline teos on olnud kaaslane elu erilistel hetkedel, jäänud mällu ja läinud südamesse. Millise heliteose võtaksid nad kaasa üksikule saarele? Eesti muusikat, mis on neid saatnud ja kõnetanud, tutvustavad 28 kultuuritegelast. Saated on eetris iga päev kell 8.05 ja 14.45.
"Kodumaine viis" on saatesari, kus kõlavad salvestused Eesti kontserdisaalidest ja plaatidelt. Millal kuulasite viimati Karl August Hermanni lauleldust "Uku ja Vanemuine", Arvo Pärdi albumit "Musica Selecta" või hoopis parimaid näiteid Eesti laulu kuldsetest kuuekümnendatest? Saade on eetris argipäeviti kell 11.05.
Kuidas elavad Eesti muusikud välismaal ja milline paistab Eesti kaugemalt? "Minu Eesti" on saatesari, kus välismaal edu saavutanud eesti muusikud kirjeldavad oma muusikuteed ja suhet sünnimaaga – kuidas paistab Eesti eemalt, milline kuvand on Eestil nende pere ja sõprade silmis, kuivõrd on nad kursis kodumaal toimuvaga ja kui sageli käivad nad kodupublikule esinemas. Veebruaris räägivad oma loo Annely Peebo, Anu Tali, Tarmo Vaask ja Paavo Järvi. Pühapäeviti kell 9.05.
Klassikaraadios järgneb tähtsale pidupäevale 24. veebruaril Eesti muusika öö, mil kõlab seitse tundi Eesti muusikaklassikat. | Veebruar on Klassikaraadios Eesti muusika kuu | https://kultuur.err.ee/679466/veebruar-on-klassikaraadios-eesti-muusika-kuu | Veebruar toob Klassikaraadiosse uusi saateid ja suures koguses eesti muusikat. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale on pühendatud läbi kuu vältavad saatesarjad "Eesti helilood", "Kodumaine viis" ja "Minu Eesti". Ooperiõhtutel kõlavad Eesti heliloojate ooperite salvestused ning pidupäevale järgneb raadioeetris Eesti muusika öö. Ühtekokku kõlab eetris veebruaris 150 tundi eesti muusikat. |
Veel viis kilomeetrit enne finišit tõusis Kõrge 12. kohale, ent lõpetas lõpuks 20. kohal, kaotades võitjale 3.54,0.
Maailmameistriks tuli venelane Deniss Spitsov, edestades 2,9 sekundiga prantslast Jules Lapierre’i.
Kolmanda koha eest heitlesid norralane Ole Jörgen Bruvoll ja venelane Ivan Jakimuškin, lõpuspurdis jäi peale Bruvoll, kaotades võitjale 21,5 sekundiga, Jakimuškin lõpetas temast 1,7 sekundit hiljem. | Kõrge sai U-23 MM-il 20. koha | https://sport.err.ee/679465/korge-sai-u-23-mm-il-20-koha | Šveitsis jätkuvatel murdmaasuusatamise U-23 maailmameistrivõistlustel sai Kaarel Kasper Kõrge 15+15 km suusavahetusega sõidus 20. koha. |
Spordiajakirjanike poolt parimaks valitud 35-aastane Mirkovic kogus jaanuaris neljas mängus keskmiselt 13 punkti, 2,3 laupalli ja 4,5 söötu. Arvesse tuleb siinjuures võtta ka mängija suurepäraseid liidriomadusi ja korvpalluri IQ-d.
Sel hooajal on Mirkovic kaasa löönud 16 meistriliiga kohtumises ning keskmiselt 19 mänguminutiga kogunud 13,2 punkti, 3,8 resultatiivset söötu, 2,1 lauapalli ja 0,9 vaheltlõiget.
Serblasest tagamehel on taskus ka Bulgaaria pass. Antud koondist esindas mees 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängudes. BC Kalev/Cramo ridades mängib Mirkovic teist hooaega. | Jaanuari parimaks valiti Kalev/Cramo leegionär Mirkovic | https://sport.err.ee/679459/jaanuari-parimaks-valiti-kalev-cramo-leegionar-mirkovic | Alexela korvpalli meistriliiga 2018. aasta esimene kuu mängija tiitel anti BC Kalev/Cramo serblasest tagamehele Branko Mirkovicile. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.