text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Sel nädalal hääletab Euroopa Nõukogu, kas keelata taimekaitses domineeriva herbitsiidi - glüfosaadi - kasutamine Euroopa Liidu liikmesmaades või lubada seda ka edaspidi. Luik rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et glüfosaati leidub meie toidus ja keskkonnas mitmel viisil.
"Mind teeb väga kurvaks, et EFSA - Euroopa Toiduohutuse Agentuur tegi täiendava riskihinnangu, mis Christopher Portier' ja 94 teadlase analüüsi põhjal on tööstuse poolt väga kallutatud, kasutab juba vananenud andmeid ja pole teaduspõhine," lausus ta.
"Meil on üle 30 erineva umbrohuliigi, mis on täiesti resistentsed glüfosaatide suhtes."
Emeriitprofessori sõnul ei analüüsita Eestis regulaarses toiduseires glüfosaadijääke, sest proovid on väga kallid. USAs tehti mullu esimesed suuremad analüüsid ning tekkis suur skandaal, kui selgus, et sealsel toidulaual sisaldab seda herbitsiidi nii piim, muna, teravili kui soja.
"Eestis viimases toiduseires analüüsiti glüfosaadi suhtes ainult nisu ja seal olid muidugi ka glüfosaadid sees, aga väga väikeses koguses," märkis Luik ja lisas, et läbi loomasööda satuvad need ka loomsetesse saadustesse, mida pole üldse analüüsitud.
Mahedalt tootmine võiks teadlase arvates olla meie põllumajandusele hea väljapääs, sest nii suudetaks keskkonna potentsiaali rohkem säilitada. Samuti tõi ta välja, et paljud umbrohud on glüfosaadile juba resistentseks muutunud ja see aina süveneb. "Meil on üle 30 erineva umbrohuliigi, mis on täiesti resistentsed glüfosaatide suhtes. Me teeme suunatud arendust, me jookseme loodusega võidu, aga jääme siin kaotajaks," rõhutas Luik.
Kõigile koduaiapidajaile soovitas ta keemilistest taimekaitsevahendeist eemale hoida. Teiseks peab ta väga tähtsaks, et vee, mulla ja toidu olukorda puudutavad seireandmed saaksid inimestele rohkem kättesaadavaks, et teadlikkust tõsta. Glüfosaat oleks professori hinnangul vaja rutiinsesse toiduseiresse sisse viia, et selle mõjust parem pilt saada.
Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tõi välja, et igale vahendile on alternatiiv, kuid kui glüfosfaatidest loobuda, tuleks sama tulemuse saamiseks kasutada mitme herbitsiidi kombinatsiooni. Ta märkis, et kui 2012. aastal taotleti glüfosaadi kasutustähtaja pikendamist, tellis Euroopa toiduohutusamet riskihinnangu Euroopa parimatelt teadlastelt ning selle kohaselt võis kasutamist pikendada.
Ka pärast Rahvusvahelise Vähiagentuuri mullu tehtud avaldust, et glüfosaat võib olla üks vähi põhjustajaid, lasi Euroopa Komisjon Euroopa Toiduohutusametil kõige uuemad uuringud üle hinnata ning Kevvai sõnul säilis hinnang, et glüfosaat ei ole põllumeeste kasutatavas koguses tõenäoliselt vähktõve põhjustaja.
"Koduaias saab kõplaga kõik tehtud, seal ei pea kindlasti pritsiga ringi jooksma."
Asekantsler on enda sõnul nõus europarlamendi soovitusega, et glüfosaadi kasutamine väljaspool põllumajandust, näiteks teeäärte hoolduses, parkides ja mänguväljakutel, peaks olema märksa piiratum ja see on suund, mida ELi otsustusprotsessis ka toetatakse.
Eesti võiks Kevvai arvates Prantsusmaa ja Hollandi eeskujul keelata glüfosaadi mitteprofessionaalse kasutamise. "Koduaias saab kõplaga kõik tehtud, seal ei pea kindlasti pritsiga ringi jooksma," märkis ta.
Anne Luik tõi välja, et avalikult kättesaadavates teadusandmetes on glüfosaadil selged seosed lümfiteede- ja vereloomekasvajatega, kusjuures probleem on selles, et glüfosaat põhjustab koostoimes teiste ainetega väga tõsist oksüdatiivset stressi ja kahjustab DNAd kõigil organismidel, kaasa arvatud inimesel.
Milliseks riikide positsioon glüfosaadi kasutamise osas kujuneb, selgub homsel koosolekul. Riigikogu maaelukomisjoni juht Ivari Padar ütles, et debatt sel teemal on teretulnud, ent peamine on hinnangutes jääda teaduspõhiseks.
Eestis kasutatakse igal aastal 290 tonni glüfosaati. | Professor taimemürgist: jookseme loodusega võidu, aga jääme kaotajaks | https://novaator.err.ee/259028/professor-taimemurgist-jookseme-loodusega-voidu-aga-jaame-kaotajaks | Laialdaselt kasutatav taimekaitsevahend glüfosaat on meie toidus ja keskkonnas ning ei tule meile kuidagi kasuks, samas on paljud umbrohud selle aine suhtes resistentseks muutunud, seega jookseme me loodusega võidu, aga jääme kaotajaks, ütles Eesti maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik. |
"Öö on minu aeg" on Signe Hanseni esimene singel laulja ja laulukirjutaja avaldamist ootavast materjalist. Signe loodud laulud on mõjutatud vanakooli soul 'i ja r'n'b austusest, salajasest diskokirest ja noore inimese elust. "Öö on minu aeg" räägib Tartu tüüpilise sooja suveõhtu melust.
Laul on salvestatud ja produtseeritud Slim Music Stuudios, kus ootab oma järge ka terviklik stuudioalbum. Loos musitseerivad Vilho Meier keelpillidel ja Kalle Kindel rütmipillidel, masterdatud Janek Kivi poolt (Heliala). | Signe Hansen avaldas esiksingli "Öö on minu aeg" | https://menu.err.ee/290825/signe-hansen-avaldas-esiksingli-oo-on-minu-aeg | Seni mitmete koosseisude varjus solistina või taustajõuna tegutsenud Tartu lauljatar Signe Hansen avaldas esiksingli "Öö on minu aeg". |
Aruandest nähtub, et edasiminek ei ole rahuldav. Märtsis seadis komisjon eesmärgiks paigutada mai keskpaigaks ümber 20 000 inimest, kuid praeguseks on ümberpaigutatute arv vaid 1500.
"Me ei saa seniste tulemustega rahul olla. Peame reageerima kiiresti Kreekas valitsevale keerulisele humanitaarolukorrale ja vältima olukorra teravnemist Itaalias," sõnas Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos.
"Samal ajal tuleb kiirendada ümberasustamist, eelkõige Türgist, aga ka sellistest riikidest nagu Liibanon ja Jordaania. Meie hiljutine edu smugeldajate ärimudeli lõhkumisel on püsiv üksnes juhul, kui varjupaigataotlejatele avaneb ka turvaline ja seaduslik tee," lisas ta.
Viimaste andmete kohaselt viibib Kreeka mandriosas 46 000 varjupaigataotlejat ja sisserändajat ning Kreeka valmistab ette ulatuslikku eelregistreerimist, mis kiirendaks ümberpaigutamist taotlevate isikute identifitseerimist ja lõplikku registreerimist. See suurendab märkimisväärselt nende inimeste hulka, keda on võimalik järgnevatel kuudel ümber paigutada.
Ümberasustamiskavas osalevate riikide andmete kohaselt oli 13. maiks väljastpoolt EL-i ümber asustatud 6321 inimest.
EL-i-Türgi kokkuleppe tulemusena kasvab ümberasustamiste arv Türgist ning alates 4. aprillist on sealt ümber asustatud 177 süürlast. Veel 723 avaldust on juba heaks kiidetud. | Euroopa Komisjon: põgenike ümberpaigutamine kulgeb endiselt liiga aeglaselt | https://www.err.ee/560021/euroopa-komisjon-pogenike-umberpaigutamine-kulgeb-endiselt-liiga-aeglaselt | Euroopa Komisjon avaldas täna uue aruande pagulaste ümberpaigutamist ja ümberasustamist käsitlevate kavade rakendamise kohta. |
Meie Liigume II Tõrva kevadduatloni võistluskeskus paikneb Tõrva Gümnaasiumi juures. Võistluspäev algab kell 13.00 lastestardiga. Kell 14.00 stardivad noored A, juuniorid, põhiklass ja veteranid 40&50 võistlusklassid. Kell 14.02 järgnevad võistkonnad ja kell 16.15 antakse võistluse viimane start noored B, harrastajad ja veteranid 60, 70 ja 80 võistlusklassidele.
Võistluse täpsem juhend on leitav SIIT.
Võistlusele on ennast eelregistreerinud kokku üle 100 osaleja - huvilised saavad võistlusega liituda ka kohapeal kuni 30 minutit enne vastavat starti. Võistluskeskuse on avatud kell 11.00
Kõiki osalejaid ootab finišis võistluse mälestusmedal ning nimeline diplom. Stardikotist võib lisaks võistlusmaterjalidele leida ka Meie Liigume kõrvitsaseemnetega šokolaadi.
Võistluse peakorraldaja, spordiklubi Meie Liigume esindaja Siim Ausmeesi sõnul on duatlon atraktiivne multispordiala, mis koosneb kahest jooksudistantsist ning ühest jalgrattasõidust. "Pühapäeval on Tõrva oodatud kõik jooksu- ja rattasõbrad, kes soovivad ennast põneval spordialal proovile panna. Eraldi arvestus on ka harrastajatele, kellel ei tule võistelda duatloni Eesti karikasarja punktide nimel," lisas Ausmees.
Meie Liigume II Tõrva kevadduatlon on üks Tõrva90 juubeliaasta tähtsündmustest.
Võistluse peakorraldajaks on spordiklubi Meie Liigume koostöös Tõrva Spordiseltsi, Mulgimaa Spordiklubi ja Eesti Triatloni Liiduga. | Pühapäeval toimub Meie Liigume II Tõrva kevadduatlon | https://sport.err.ee/86218/puhapaeval-toimub-meie-liigume-ii-torva-kevadduatlon | 22. mail toimuv Meie Liigume II Tõrva kevadduatlon on duatloni Eesti karikasarja III etapp, kuhu on oodatud osalema kõik ratta- ja jooksusõbrad. |
Bussijuhid nõuavad täna pikettidel miinimumpalga tõusu 800 eurolt 900 eurole. Tori selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et liit on ametiühingule pakkunud välja 6-protsendilise palgatõusu kolme aasta kohta ehk 50 eurot esimesel aastal, teisel aastal ja kolmandal aastal samuti 50.
Küsimus, miks tööandjad ei saa palgatõusule vastu tulla, on Tori sõnul selles, et juhuveol saab iga ettevõte ise kujundada oma hinnapoliitikat, väärtustada bussijuhtide töötasu ja reguleerida läbi selle ka oma hinnapoliitikat.
Teine osa puudutab tema sõnul kommertsliinivedu. "Üle Eesti on kommertsliiniveod oma piletitulususest väga erinevad. On suurlinnade vahel liikuv kommertsliinivedu, kus sõitjate arv on suurem ja see ka katab ilusasti ära palgatõusu ehk palgakulu. Loomulikult on selliseid liine, mis elavad nn peost suhu, kus palgatõus võib põhjustada selle, et see kommertsliin kinni pannakse," selgitas ta.
Tori sõnul satuvad löögi alla ettevõtted, mille liinid on väga väikese sõitjate arvuga ja mille puhul palgatõusu korral piletitulu palgakulu ära ei kata.
Tallinna linnas on bussijuhtide palgad üle 900 euro juba praegu. "Tallinna linn ise maksab kogu liini teeninduse eest ja tänase päeva seisuga bussijuhtide palk ületab tunduvalt miinimumtaseme," kinnitas Tori.
Tema sõnul on aga puudus noortest bussijuhtidest.
"Bussijuhi keskmine vanus kasvab natuke, kuid püsib stabiilsena. Noori juhte tuleb suhteliselt vähe peale, kuid nimetada võiks ka seda, et amet kui selline pole väärtustatud ühiskonna poolt," ütles ta ja lisas, et töö noorte tööle meelitamiseks käib.
"Mitte ainuüksi palk, vaid ka bussid on suhteliselt uued viimasel ajal. Ettevõtted investeerivad töövahenditesse, töökeskkonda ja loomulikult ka palk tuleb järele, vastavalt sellele, et see oleks kõigile vastuvõetav. Nii et ma usun, et tuleb noori juurde, kuigi noored on palju rohkem huvitatud sellistest töödest, mis puudutavad IT-lahendusi ja rohkem kontoritööd. Kahjuks bussijuhi töö pole noortele nii vastuvõetav," rääkis ta.
Vastates saatejuhi küsimusele, kas on normaalne, kui bussijuhtide miinimumpalk on sama suur kui õpetajate miinimumpalk, mis on praegu 985 eurot, ütles Tori, et sellist võrdlust ei saa teha.
"Õpetaja on loomulikult palju koolis käinud, seisab õpilaste eest, vastutus õpilastele teadmiste andmise eest on suurem, ta näeb rohkem vaeva selle palga väljateenimisega. Bussijuhi töö palju konkreetsem - ta tuleb tööle, saab kindla graafiku, millist tööd teha, tema tööd hinnatakse sõidumeerikute järgi. Kahte asja päris otseselt võrrelda ei saa, kuigi ütlen, et ka bussijuhil on vastutuse koorem suhteliselt suur, sest bussis on kuni 50-60 inimest. Ta vastutab selle eest, et inimesi toimetatakse ohutult ühest kohast teise. Tal peab olema tervis korras, ta peab olema hästi väljapuhanud ja hästi tasustatud," rääkis Tori.
Tema sõnul püüavad veoettevõtjad iseka palgatõusu võimaldamiseks kulusid piirata ja efektiivsemalt majandada.
Tori loodab, et palgatõusu leping saab allkirjad suvel, et kõik ettevõtjad jõuaksid 1. jaanuariks kulusid selliselt korrigeerida, et miinimumpalk oleks vajalikul tasemel välja makstud. | Liit: bussijuht peab olema hästi tasustatud | https://www.err.ee/560018/liit-bussijuht-peab-olema-hasti-tasustatud | Eesti autoettevõtete liidu juht Villem Tori ütles, et õpetajaid, kelle miinimumpalk on praegu üle 900 euro, ja bussijuhte ei saa omavahel võrrelda, kuid ka bussijuhtide töö on vastutusrikas, mistõttu peavad nad olema hästi tasustatud. |
Hull City kaotas play-off seeria kordusmängus teisipäeval koduväljakul küll 0:2 Derby County'le, kuid pääses tänu heale avamängule kokkuvõttes 3:2 play-offi finaali.
Sheffield Wednesday meeskond suutis avamängus koduväljakul 2:0 üle mängida põhiturniiri kolmanda klubi Brightoni ning kordusmängus tehtud 1:1 viik viis Sheffieldi koondskooriga 3:1 play-offi finaali.
Play-offi finaalkohtumine peetakse 28. mail.
Otse tagasid tõusu Premier liigasse Championshipi võitja Burnley ning teise koha saanud Middlesbrough. | Inglismaal selgitavad viimase "marjamaale" pääseja Hull City ja Sheffield Wednesday | https://sport.err.ee/86235/inglismaal-selgitavad-viimase-marjamaale-paaseja-hull-city-ja-sheffield-wednesday | Inglismaa jalgpalli esiliigas selgitavad kolmanda kõrgliigasse tõusja Hull City ja Sheffield Wednesday meeskonnad. |
HMD saab kogu maailmas 10 aastaks ainuõiguse kasutada Nokia kaubamärki mobiiltelefonide ja tahvelarvutite tootmisel ja turustamisel. Nokia saab HMD-lt kaubamärkide ja patentide kasutamise eest litsentsitasu.
Mõni aasta tagasi müüs Nokia oma mobiiltelefoniüksuse Microsoftile. HMD teatas kolmapäeval, et firma hangib ka Microsoftilt õiguse kasutada põhitelefonides Nokia kaubamärki ja teatud disainiga seotud õigusi.
HMD kavatseb järgmise kolme aastaga investeerida üle 500 miljoni dollari Nokia kaubamärgi all müüdavate mobiiltelefonide ja tahvelarvutite turustamisse, kirjutab Talouselämä.
HMD uutes nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutatakse Android operatsioonisüsteemi. | Nokia naaseb koostöös HMD-ga mobiiltelefoniturule | https://www.err.ee/560020/nokia-naaseb-koostoos-hmd-ga-mobiiltelefoniturule | Nokia Technologies on sõlminud koostööleppe hiljuti asutatud Soome firmaga HMD ja naaseb kaubamärgina mobiiltelefoniturule. |
"Presidendiabi Surkov võttis Nulandi eile vastu Staraja väljakul," ütles Kremlile lähedane politoloog Aleksei Tšenokov.
"Kuid jutuajamise üksikasjad ei ole seni teada," rõhutas ta.
Samas koguneb Minskis kolmapäeval Ukraina kontaktrühm. Kontaktrühma allikas edastas Interfaxile, et läbirääkijad keskenduvad olukorra poliitilisele lahendamisele ja vangide vahetamisele Donbassis.
Nuland saabus Moskvasse teisipäeval, et arutada Ida-Ukraina olukorda, edastas USA välisministeerium. "Ta kohtub Vene valitsuse kõrgete esindajatega ja arutab Ida-Ukrainas kujunenud olukorda ning Minski lepete edasiseks täitmiseks vajalikke samme," seisis avalduses. "Ta arutab ka hulka kahepoolseid ja piirkondlikke küsimusi."
Veebilehe teates seisis, et Nuland saabub Moskvasse Viinist.
Nuland kohtus Ida-Ukraina küsimuses Surkoviga viimati 15. jaanuaril Kaliningradi lähedal.
Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ütles toona, et Surkovi ja Nulandi kohtumisel vahetati eksperttasemel arvamusi Ukraina olukorra lahendamise asjus.
"Mis puutub neisse läbirääkimistesse, siis praegusel juhul on jutt ekspertide tasemel arutelust Moskva ja Washingtoni vahel. Te teate, et USA ei osale Normandia protsessis," rääkis Peskov ajakirjanikele.
"Muidugi on kõik loomulikult huvitatud sellest, et osalemata Normandia protsessis oleks USA-l võimalus saada teavet n-ö otse," rõhutas riigipea pressisekretär.
Peskovi sõnutsi seisnes Surkovi ja Nulandi kõneluste sisu USA teavitamises Normandia protsessi kulgemisest.
"Vaieldamatult vahetati ka arvamusi, selgitati üksteisele enda seisukohti, mida on selliste töökohtumiste käigus kõige mugavam ja tõhusam teha," ütles pressisekretär.
Peskov märkis, et Surkov "tegeleb selle teemaga, see ei ole kellegi jaoks saladus, ja kannab riigipeale enda kureeritavates küsimustes pidevalt ette."
Surkov nimetas kohtumise järel läbirääkimisi Nulandiga "ajurünnaku tüüpi" mõttevahetuseks kompromisside üle Minski lepete täitmisel.
OSCE eriesindaja Minski läbirääkimistel Martin Sajdik märkis toona Vene ja USA kõrgete ametnike kohtumiste mõju Donbassi läbirääkimistele. | USA asevälisminister kohtus Moskvas ka Vladislav Surkoviga | https://www.err.ee/560019/usa-asevalisminister-kohtus-moskvas-ka-vladislav-surkoviga | Venemaa presidendi abi Vladislav Surkov kohtus äsja Moskvas USA asevälisministri Victoria Nulandiga. |
Täna alustasid Taara linnakusse liikumist 2. jalaväebrigaadi, Ühendkuningriigi, Läti, Leedu ja Saksa kompaniid. Hollandi jalaväekompanii ja Scoutspataljon paiknevad õppuse alalt ümber Paldiskisse.
Homme lahkuvad Eestist Läti ja Leedu jalaväekompaniid ning Poola rühmasuurune üksus. Kuperjanovi jalaväepataljon liigub tagasi Võru linnakusse ning Viru jalaväepataljon 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakusse. Samuti liiguvad homme Tapale 1. jalaväebrigaadi Tapal paiknevad üksused.
Kolonnid liiguvad õppuse alalt linnakutesse terve päeva jooksul. Kokku liikleb täna ja homme meie teedel üle tuhande kaitseväe ja liitlaste sõiduki, sealhulgas õppusel kasutatud rasketehnika.
Kaitseväe kolonne eskordib sõjaväepolitsei ning vajalikele ristmikele ja pöörangutele paigutatakse liiklusreguleerijad. Kolonn koosneb kõige enam 35 sõidukist ning selle liikumiskiirus on maanteel ligi 70 kilomeetrit tunnis.
Enne rännakule asumist hooldavad kaitseväelased seakatku leviku vältimiseks oma varustuse ning pesevad õppusel osalenud sõidukid.
Kevadtorm kestab 20. maini, õppuse lõpurivistus peetakse homme Ridali lennuväljal. | Kevadtormil osalejad liiguvad koduväeosadesse | https://www.err.ee/560011/kevadtormil-osalejad-liiguvad-koduvaeosadesse | Täna ja homme liigub Eesti teedel kaitseväe ja liitlasüksuste alalistesse paiknemiskohtadesse naasvaid sõidukikolonne. |
Shirreff, kes oli aastatel 2011-2014 NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja, ütles BBC 4 raadiosaates. et võimalus, et Venemaa ründab NATO liikmetest Balti riike on tõsiseltvõetav võimalus ning Lääs peab juba praegu tegutsema, et potentsiaalset katastroofi ära hoida, vahendas ajaleht The Independent.
Kindral on kirjutanud ka ilukirjandusliku raamatu "2017: sõda Venemaaga", milles kirjeldatud sündmusi peab ta enda sõnul täiesti usutavateks.
"Kõhedust tekitav asjaolu on see, et Venemaa on kaasanud tuumasõda puudutava mõtlemise oma kaitsevõime kõikidesse aspektidesse, see oleks tuumasõda," selgitas Shirreff.
"Me peame hindama president Vladimir] Putinit tema tegude, mitte sõnade järgi. Ta tungis sisse Gruusiasse, ta tungis sisse Krimmi poolsaarele, ta tungis sisse Ukrainasse. Ta on kasutanud sõjalist jõudu ning sellest puhtalt välja tulnud. Pingete perioodil on rünnak Balti riikide vastu täiesti mõeldav," jätkas ta.
Shirreff rõhutas, et Putin võib kalduda Balti riike ründama, kui talle tundub NATO nõrgana, ning kindral prognoosis, et nii nagu Krimmis, võib Venemaa president põhjendada oma samme Balti riikide venekeelse elanikkonna kaitsmisega.
Kuigi NATO on juba astunud samme Balti riikide paremaks kaitsmiseks, leiab kindral Shirreff, et "latt tuleb iga agressori jaoks asetada piisavalt kõrgele ja anda sellega mõista, et risk ei tasu end ära".
"Ma ütleksin, et latt ei ole praegu piisavalt kõrgel," nentis ta.
Oma raamatu eessõnas kritiseeris kindral teravalt ka viimasel ajal Briti kaitsepoliitikas toimunud kärpeid. "Riik, mida tunti omal ajal selle poolest, et "ta käitus vaoshoitult, kuid kandis suurt malakat", on nüüd olukorras, kus riigijuhid kisavad kõvasti, kuid kannavad tänu kaitsekärbetele kaasas kepikest, mis on üha väiksem ja võimetum," kirjutas ta. | Briti erukindral: kui NATO Balti riikide kaitset ei tugevda, riskitakse tuumasõjaga juba lähima aasta jooksul | https://www.err.ee/560012/briti-erukindral-kui-nato-balti-riikide-kaitset-ei-tugevda-riskitakse-tuumasojaga-juba-lahima-aasta-jooksul | Briti kindral Richard Shirreff hoiatas, et kui NATO ei suurenda Balti riikides oma kaitsevõimekust, riskeerib allianss Venemaaga puhkeda võiva tuumasõjaga juba lähima aasta jooksul. |
Cannes'i filmifestivalil pole väljavilistamine aga midagi uut. Paistab, et selline saatus on saanud osaks paljudele uuendusmeelsetele filmidele, teiste hulgas Quentin Tarantino’s 1994. aasta legendaarsele "Pulp Fictionile", Lars von Trier'i "Antichristile" ja Martin Scorsese kultusfilmile "Taksojuht", vahendas Independent.
Seega pole imestada, kui režissöör Olivier Assayas' "Personal Shopper" kujuneb tõeliseks menufilmiks. Sellele on viidanud ka kriitikute hinnangud pärast esilinastust. The Hollywood Reporteri andmetel plaksutasid inimesed ametlikul filmi esilinastusel neli ja pool minutit püstijalu.
Stewartile on aga juba paregu ennustatud Cannes'i festivali parima näitlejanna auhinda. | Kristen Stewarti film vilistati Cannes'i festivalil välja | https://menu.err.ee/290822/kristen-stewarti-film-vilistati-cannes-i-festivalil-valja | Kristen Stewarti värske film "Personal Shopper" vilistati tänavusel Cannes'i filmifestivalil välja. |
Palju segadusi tekitanud kvalifikatsioonisüsteemi kohaselt tagas Kivioja olümpiapääsme tänu maailmareitingu alusel jagatavale „new flag" kohale, millele võivad kandideerida üksnes nende riikide triatleedid, kes olümpiareitingu järgi polnud veel Rio kohta lunastanud.
Pärast kvalifikatsiooniperioodi viimast võistlust Yokohama MM-etapil oli Kivioja formaalselt küll „new flag“ kohalt välja langenud, ent kindlatele andmetele tuginedes püsis elus siiski lootus, et olümpiareitingu põhjal kvalifitseerunute arvu pikendatakse kahe sportlase võrra. Eestlanna õnneks nii juhtuski ning seni „new flag“ kohal püsinud endine maailmameister Lisa Nordeni tõusis tagasi olümpiatabelisse, jättes sellega „new flag“ koha Kiviojale.
Olümpiakoha üle rõõmustava Kivioja sõnul ei oleks ta väljajäämise korral ülearu pettunud olnud. „Minu põhiline siht on Tokyo 2020, kus ma tahaksin juba kõrgemasse mängu sekkuda. Hetkel olen ma õnnelik, et mulle on antud see võimalus kvalifitseeruda ja ma olen seda teekonda nautinud ja endast alati maksimumi andnud,“ kommenteeris Kivioja.
Tänavusel hooajal on 23-aastane Rakvere neiu teinud tõepoolest peadpööritava arengu. Lisaks esikümnekohtadele MK- ja MM-etappidel, on ta paari kuuga tõusnud maailmareitingus 56. ning tugevamatest tugevamata MM-sarjas 42. kohale. Hetkeseis annab igatahes julgust, et pelgalt tagumise otsa statisti rolli ei jää Kivioja juba eelseisvatel Rio mängudel.
„Kui aus olla ei arvanud ma hooaja alguses, et olen kolm kuud hiljem sellises positsioonis nagu praegu,“ tunnistab Kivioja, olles olümpiapääsme nimel alates märtsist võistelnud ja treeninud nii Austraalias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Mehhikos kui Jaapanis. „Ma teadsin, et võimalus olümpiale pääseda on olemas ja sellepärast see pikk reis ju ette võetud saigi, aga millegipärast tundus see mulle ikkagi rohkem unistuse kui reaalsusena.“
Viimased üheksa aastat on Kivioja treeninud Margus Tamme plaanide ja juhiste järgi, millele on olulist lisaväärtust andnud ka osalemised ITU Development team’i treeninggruppides. Pikaajaline töö on Kivioja sõnul hakanud nüüd vilja kandma.
Kui jätkub tööd, tahet ja tervist, on Kivioja tulevikuperspektiivid triatlonimaailmas läbi lüüa kindlasti arvestatavad. Hetkel on temavanuseid või nooremaid naisi maailmareitingus eespool üksnes neli ja neistki parim sisuliselt käeulatuses, 40. kohal. Just järgmised kaks olümpiatsüklit peaks Kaidi olema triatloni mõistes parimas sportlaseas.
Rio olümpia triatlonivõistluse naiste start antakse 20. augustil Fort Copacabanas, kohaliku aja järgi kell 11:00. Olümpiadistantsi pikkuseks on 1,5 km ujumist, 40 km rattasõitu ja 10 km jooksu. | Kaidi Kivioja pääs Rio de Janeiro olümpiale sai rahvusvaheliselt alaliidult kinnituse | https://sport.err.ee/86232/kaidi-kivioja-paas-rio-de-janeiro-olumpiale-sai-rahvusvaheliselt-alaliidult-kinnituse | Kolmapäeval kinnitati Rahvusvahelise Triatloni Liidu poolt Rio suveolümpiale pääsenute sportlaste nimekirjad, kuhu naiste arvestuses kuulub ka eestlanna Kaidi Kivioja. Varasemalt on Eestit olümpiamängude triatlonivõistlusel esindanud üksnes Marko Albert, seda Ateenas ja Pekingis. |
Möödunud aastal sattus küberrünnaku ohvriks rohkem kui kuus miljonit internetikasutajat. Kuna inimesed on varasemate küberrünnakute tõttu muutunud üha teadlikumaks, on häkkerid edasi liikunud ja püüavad meid rünnata seal, kus me seda kõige vähem oodata oskame, kirjutab ksl.com.
Kuigi me eeldame, et kõik inimesed, keda 2015. aastal küberrünnak tabas, olid tehnoloogia valdkonnast vähem teadlikud kui ülejäänud, siis fakt on see, et paljud neist olid tavalised internetikülastajad, kes teavad veebiturvalisusest nii mõndagi.
Tänapäeval on aga täiendavad ohud ja isegi osad tehnoloogiateadlikumad internetikasutajad loovad enda teadmata küberturbe ohte. Et aidata vältida küberrünnakuid, on ksl.com välja toonud viis peamist viga, mida internetikasutajad tänasel päeval teevad:
1. Paroolide salvestamine veebilehitsejas
Hiljutise uuringu kohaselt hoiavad 59 protsenti inimestest oma paroole regulaarselt veebilehitsejas. Võib küll olla mugav pääseda kergesti ligi enim kasutatud kontodele iga kord kasutajanime ja parooli sisestamata, kuid see toob kaasa ka tõsise veebirünnaku ohu.
Esimene samm on luua parool, mis koosneb numbritest ja sümbolitest ning nii suur- kui väiketähtedest. Samuti on soovitatav kasutada igal veebilehel erinevat parooli. Kui see on tehtud, tuleb aga vältida paroolide säilitamist veebilehitsejas.
2. Lukustatud seadme ostmine
Kasutatud elektroonikaseadmete müük internetis üha levib ja muutub aina kättesaadavamaks. Halb uudis on see, et petturid on hakanud kasutama seda turgu, et meelitada tarbijaid maksma ostetud seadme eest rohkem.
Kui soovid osta internetist kasutatud seadet, siis on tähtis teha kindlaks, et see ei oleks lukustatud. Seda saab iOS ja Androidi seadmete puhul teha erinevalt. iOS seadmete puhul tuleks ka kontrollida, kas eelmise kasutaja iCloudi konto on seadmest eemaldatud. Kui seda pole tehtud, siis tuleks seda ise teha, enne kui seade võidakse lukustada.
3. Krüpteerimata WiFi võrkudesse ühendamine
Häkkerid on hakanud ära kasutama ka sõltuvust avalikest WiFi võrkudest. Seetõttu tuleks hoiduda selliste WiFi ühenduste kasutamisest, mis ei ole parooliga kaitstud. See aitab vältida ka võimalust, et logitakse sisse võrku, mille on seadnud üles häkkerid, et selle kaudu jälgida kasutaja tegevust veebis.
Lisaturvalisust loob see, kui püsida avalikus WiFi võrgus HTTPS lehtedel. Samuti tasuks vältida avalikus WiFi võrgus olles uue tarkvara allalaadimist.
4. Turvaprogrammide tarkvarauuenduste ignoreerimine
Kuigi mõni minut, mis kulub seadme turvatarkvara uuendamiseks, võib tunduda mõne tähtsa töö ajal häiriv, on see seda väärt, kuna takistab küberründajal kasutaja seadmesse pahavara laadimist.
Mida kauem on kasutaja seade ajakohase turvatarkvarata, seda haavatavam ta küberrikkumistele on.
5. E-kirjades veebiaadressidel klõpsamine
Kuigi e-kirjad pankadelt, kommunaalettevõtetelt ja teistelt organisatsioonidelt, mis sisaldavad veebiaadresse, võivad tunduda pärit usaldusväärsetelt allikatelt, ei saa kõigi puhul alati nii kindel olla. Hästi kirjutatud e-kiri, mis paistab olevat saadetud usaldusväärselt allikalt, võib saata kasutajale lingi, mis laadib ta arvutisse pahavara.
Sellise kirja saamisel tasub otsida üles saadetud lingi taga olev tegelik veebileht ja vältida kahtlasele aadressile klõpsamist. | Leht: vead, mis võivad muuta su häkkerite sihtmärgiks | https://www.err.ee/560004/leht-vead-mis-voivad-muuta-su-hakkerite-sihtmargiks | Kuigi väga vähesed inimesed langevad veel "Nigeeria printsi" petukirjade ohvriks ja klõpsavad kergekäeliselt reklaamidel, mis kutsuvad võitma miljonit dollarit, ei tähenda see, et internetiohud on möödanik. |
“Kui lõpetasin, siis olin üsna kindel, et ma ei pääsenud edasi. Hommikune ujumine on alati raskem,” lausus Tribuntsov Eesti Ujumisliidu Facebooki lehe vahendusel.
“Aga muidugi jään rahule, et edasi sain ja see tuli mulle suure üllatusena. Tegin hommikul korraliku soojenduse ja nüüd on mul kavas puhata ja energiat koguda, et õhtul endast maksimum anda.” | Tribuntsov: nüüd on kavas puhata ja õhtul endast maksimum anda | https://sport.err.ee/86231/tribuntsov-nuud-on-kavas-puhata-ja-ohtul-endast-maksimum-anda | Ralf Tribuntsov pääses Londonis toimuval ujumise EM-il 50 meetri seliliujumises õhtusesse poolfinaali. Tribuntsov läbis distantsi 25,74-ga, mis märkis eelujumiste 15. aega. |
51-aastane Perasovic, kes Efes Pilsenit juhendas ka hooajal 2010/11, pikendas Laboral Kutxaga hiljuti küll aasta võrra lepingut, kuid türklased on tõenäoliselt meest Hispaaniast lihtsalt suure rahaga üle ostmas.
Türgi kõrgliiga põhiturniiri võitnud Anadolu Efes vallandas senise legendaarse peatreeneri Dušan Ivkovici pärast kaotust linnarivaal Fenerbahce Ülkerile ning hetkel juhendab klubi play-offis senine abitreener Ahmet Caki.
Laboral Kutxa on Hispaania kõrgliiga põhiturniiril neljandal kohal 23 võidu ja 9 kaotusega. Mängida jääb neil veel Madridi Reali (27-5) ning Manresaga (10-23), kuid suhteliselt kindel on, et play-offi avaringis kohtutakse Gran Canaria (21-12) meeskonnaga. | Anadolu Efes ostab Hispaania klubiga Euroliigas supermängu näidanud peatreeneri üle | https://sport.err.ee/86228/anadolu-efes-ostab-hispaania-klubiga-euroliigas-supermangu-naidanud-peatreeneri-ule | Tänavu korvpalli Euroliigas Hispaania klubi Vitoria Laboral Kutxa üllatuslikult finaalturniirile tüürinud horvaadist treener Velimir Perasovic on Türgi meedia kohaselt siirdumas uueks hooajaks Istanbuli Anadolu Efesi juhendajaks. |
"Ma ütlesin, et ma tahan oma rolli eest sama suurt palka kui Kevinil," rääkis 50-aastane Wright, kes kehastab seriaalis Claire Underwoodi, vahendas Huffington Post.
Lisaks näitlejatööle on Wright sarja produtsent ja aeg-ajalt ka režissöör. "See oli suurepärane paradigma. On väga vähe sarju, kus naised ja mehed on võrdsed ja "Kaardimajas" nüüd on," ütles Wright rääkides meeste ja naiste palgalõhest.
Wright lisas, et statistika järgi on Claire Underwoodi tegelane populaarsem kui Kevin Spacey kehastatud Frank. "Ma ütlesin neile, et parem makske mulle või ma teen selle avalikuks," naeris Wright ja lisas, et nüüd on tema palk meeskolleegiga võrdne.
Sellega on Wright ühinenud naisnäitlejatega, kes on palgaküsimuse avalikkuse ette toonud. Möödunud aastal puudutas valusat teemat Jennifer Lawrence, kes teenis filmis "American Hustle" märgatavalt vähem kui tema meeskolleegid. Pärast seda on Lawrence kutsunud kõiki üles seisma võrdsete palkade eest.
Spacey teenis 2014. aastal ühe episoodi eest 500 000 dollarit. Väidetavalt on summa tõusnud aga miljoni dollarini. Samal ajal teenis Wright ühe osa eest umbes 450 000 dollarit.
"Kaardimaja" neljas hooaeg jõudis teleekraanidele märtsis ning keskendus varasemast rohkem Claire'i tegelaskujule. | Robin Wright nõudis "Kaardimaja" tegijatelt Kevin Spaceyga võrdset palka | https://menu.err.ee/290826/robin-wright-noudis-kaardimaja-tegijatelt-kevin-spaceyga-vordset-palka | Näitlejanna Robin Wright paljastas, et nõudis uuel hooajal rolli eest seriaalis "Kaardimaja" võrdset palka nagu tema meeskolleegil Kevin Spaceyl. |
"Ma arvan, et me oleksime pidanud paaniga B alustama juba tükk aega tagasi," vahendas Reuters al-Jubeiri sõnu Viini kogunenud ajakirjanikele.
"See, kas me otsustame alternatiivse plaani kasuks; see, kas me otsustame suurendada [opositsiooni] sõjalist toetamist, sõltub täies mahus sellest, millise valiku teeb Bashar al-Assadi režiim. Kui nad ei lähtu rahvusvahelise kogukonna poolt sõlmitud kokkulepetest... siis me peame ise vaatama, mis me teha saame," rääkis ta.
Eile Viinis toimunud läbirääkimistel ei õnnestunud suurriikide välisministritel endiselt kokku leppida Süüria rahukõneluste jätkamise tähtajas ning Süüria opositsiooni esindajad ähvardasid, et nad ei tule üldse enam Viini, kui reaalne olukord Süürias ei parane.
Al-Assadi režiimi toetavad Venemaa ja Iraan, mõõdukat opositsiooni toetavad aga USA, lääneriigid ja mitmed Lähis-Ida riigid, eriti Araabia poolsaare naftariigid. Kõik osapooled on teatanud, et toetavad relvarahu, humanitaarabi tagamist ja rahukõnekuste alustamist, kuid viimase kuu jooksul on verevalamine Süürias suurenenud ning rahuprotsess hakkab taas läbi kukkuma.
Erdogan: Türgi võib lahendada probleemid lõunapiiril ka iseseisvalt
Eile tegi seoses Süüriaga terava avalduse ka Türgi president Recep Tayyip Erdogan, kes keskendus peamiselt pingelisele olukorrale Süüria piiri lähistel.
Piiriäärset Kilise linna on juba pikemat aega tabanud Süüria poolelt, äärmusrühmituse ISIS kontrolli all olevalt territooriumilt lähtuvad raketirünnakud, mille tagajärjel on ka inimesi surma ja vigastada saanud. Türgi relvajõud on alati ka vastu tulistanud, samuti on USA juhitud koalitsioon teinud õhurünnakuid, kuid probleemi pole see lahendanud.
Erdogan kinnitas, et Türgi on vajadusel valmis ka üksi tegutsema, kui ta olukorra lahendamiseks välispartneritelt abi ei saa.
"Me võidame ISIS-t. Me lahendame selle teema ise, kui me ei saa abi, mis aitaks ennetada Kilist tabavaid rakette," rääkis president.
"Me oleme koputanud kõikidele ustele, et saada toetust ideele tekitada meie lõunapiiri äärde [Süüriasse] turvatsoon. Kuid keegi ei taha seda sammu astuda. Kui maailm ei suuda kokku leppida otsustavas tegevuses terroriorganisatsioonide vastu, siis pole maailmas varsti enam ühtki turvalist kohta," lisas Erdogan.
Araabiariigid ja Türgi on ka varem korduvalt ähvardanud, et võivad oma sõdurid Süüria territooriumile saata, kui olukord ei parane.
Araabiariigid on küll pidanud silmas kogu riigi saatust puudutavat lahendust, Türgi on peamiselt keskendunud plaanile, mille kohaselt loodaks Süüria põhjaossa Türgi piiri äärde turvatsoon, kus saaksid vajadusel peavarju ka Süüria sõjategevuse eest põgenevad inimesed.
Erinevatel põhjustel pole need plaanid siiski veel rakendamist leidnud.
Samas on Saudi Araabial kodusõtta sekkumise kogemus lähiajast juba olemas, kui nende juhitud koalitsioon sekkus jõuliselt Jeemenis, et valitsusvägesid šiiitidest Houthi mässuliste vastu toetada. Kuigi Jeemenis mingit lõpplahendust veel saabunud ei ole, saavutasid valitsusjõud tänu liitlastele taas tugevama positsiooni ning mässulised olid sunnitud alustama läbirääkimisi. | Saudi Araabia: Süürias oleks pidanud "plaaniga B" alustama juba tükk aega tagasi | https://www.err.ee/560013/saudi-araabia-suurias-oleks-pidanud-plaaniga-b-alustama-juba-tukk-aega-tagasi | Saudi Araabia välisminister Adel al-Jubeir hoiatas, et kui Süüria president Bashar al-Assad ei võta osa püüdlustest Süürias relvarahu kehtestada, tuleb hakata kaaluma alternatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks. |
Tribuntsov läbis 50 m seliliujumise eelujumises distantsi 25,74 sekundiga ning sai sellega 15. ajaga edasi. Karl Johann Luht ujus tulemuseks 26,22 ja sai 23. koha, Endri Vinter oli 26,55-ga 36. ning Andrei Gussev 26,76-ga 41.
Osvald Nitski parandas 200 meetri liblikujumises Eesti rekordit, kui läbis distantsi ajaga 2.01,46, mis andis talle kokkuvõttes 31. koha. Ühtlasi tähistab see ka uut Eesti juunioride rekordit. Eesti esindajatest oli stardis veel Arkadi Kalinovski, kes läbis distantsi ajaga 2.06,66 ja oli üldarvestuses 37.
"Tahtsin tegelikult kiiremini ujuda," sõnas edasipääsust rohkem kui kahe sekundi kaugusele jäänud Nitski Ujumisliidu Facebooki konto vahendusel. "Ei suutnud piisavalt keskenduda, kuid kokkuvõttes võib rekordiga rahule jääda."
Nitski on tegelikult varem selle distantsi läbinud ka ajaga 2.01,26, kuid siis ei võistelnud väliseestlane veel Eesti lipu all ning seetõttu olid tema nimel olnud senised Eesti rekordnumbrid 2.01,61.
200 meetri rinnuliujumises Eesti rekordit parandanud Allikvee läbis distantsi ajaga 2.14,97, mis andis talle kokkuvõttes 23. koha. Martin Liivamägi ujus ajaga 2.17,26 ja oli kokkuvõttes 31. Silver Hein (2.22,49) sai kirja 43. aja.
"Miinimumeesmärk oligi ujuda Eesti rekord ja selle ma ka täitsin," lausus Allikvee. "Praegu tunnen, et start õnnestus, kuid viimased 50 meetrit olid väga rasked." Ka varasemalt kuulus rekord (2.15,09) Allikvee nimele.
Naiste 100 m seliliujumises läbis Alina Kendzior distantsi ajaga 1.02,75 ning sai sellega 29. koha. Sigrid Sepp oli 1.04,55-ga 40. ning Kätlin Sepp 1.05,18-ga 47 sportlase hulgas 43.
"Tänane võistlus oli väga tore ja ma jään oma ajaga igati rahule," sõnas Kendzior. "Proovisin distantsi esimesel poolel energiat säästa, et teises pooles ära ei kustuks ja see mul õnnestus."
Naiste 200 meetri kompleksujumises jäi Margaret Markvardt 40 võistleja hulgas 38. kohale, ujudes ajaga 2.21,76. | Tribuntsov pääses EM-il poolfinaali, Nitski ja Allikvee parandasid Eesti rekordit | https://sport.err.ee/86230/tribuntsov-paases-em-il-poolfinaali-nitski-ja-allikvee-parandasid-eesti-rekordit | Londonis toimuvatel ujumise Euroopa meistrivõistlustel tagas ainsa kolmapäeval stardis olnud eestlasena pääsu poolfinaali Ralf Tribuntsov. Eelujumisega piirdunud Osvald Nitski ja Martin Allikvee parandasid vastavalt 200 m liblikujumises ja 200 m rinnuliujumises Eesti rekordit. |
Kuigi paljud kokandussõbrad on uudisest jahmunud, sest koos portaaliga kaovad ka 11 000 retsepti, on BBC-l neile hea uudis, vahendas The Guardian.
Nimelt jäävad retseptid BBC arhiividesse ning neile on võimalik ligi pääseda toidunime või URL-i abil.
Uudis portaali kadumisest on vallutanud terve interneti ning teemasilt #bbcrecipes on hommikust alates sotsiaalmeedias populaarsust kogumas. Briti ajakirjanike sõnul pole õige võtta inimestelt ära tasuta retseptid ajal, mil on märksõnadeks "töödeldud toit", "ülekaalulisus" ja "vaesus".
Võttes arvesse inimeste meelepaha, mille uudis retseptiportaali sulgemisest kaasa tõi, reastasime BBC Food lehe aegade populaarseimad retseptid:
Pasta Bolognese (retsept):
Tuntud Itaalia lihakaste.
Kalakarri (retsept):
Värske maitsega kalakarri on madala rasvasisaldusega õhtusöök. Roas võiks kasutada kalu nagu makrelli, saidat või tilapiafileed.
Kiievi kotlet (retsept):
Kiievi kotlett on algselt pärit Prantsusmaalt, kuid leidnud oma kindla koha vene köögis. Esimesena valmistas roa Nicole Appert, nimetades seda cotelette de volaille (linnulihakotletid).
Karjuse pirukas (retsept):
Briti köögist pärit kartulipudrukattega hakklihapirukas või vormiroog. Kuigi ajalooliselt põhjendamata, siis kutsutakse lambalihast pirukat shepherd's pie 'ks ja veiselihast pirukat cottage pie 'ks.
Eton Mess ehk maasikad vahukoore ja beseeküpsistega (retsept):
Eton Mess on Inglismaal väga populaarne suvine magustoit, mis koosneb vaid vahukoorest, beseeküpsistest ja suvemarjadest. Kasutada võib erinevaid pehmeid marju või isegi banaani, aga maasikad on kõige levinumad. | BBC sulgeb toiduportaali, vaata lugejate lemmikretsepte läbi aegade | https://menu.err.ee/290821/bbc-sulgeb-toiduportaali-vaata-lugejate-lemmikretsepte-labi-aegade | BBC teatas, et mitmete teiste portaalide kõrval pannakse kinni ka retseptiportaal BBC Food. |
Nacho Martin kogus võitjate poolel 17 punkti ja 11 lauapalli ning Nicolas Laprovittola sai kirja samuti 17 silma ja 7 korvisöötu. Barcelona poolel vastas Justin Doellman 19 punkti ja 8 lauapalliga.
Tabelis teisel kohal olev Madridi Real (27-5) peab oma 33. vooru mängu täna, kui koduväljakul kohtutakse neljandal positsioonil paikneva Vitoria Laboral Kutxaga (23-9).
Võidu korral tõuseb Real Barcelonaga tabelis liidrikohta jagama ning põhiturniiri võitja otsustatakse viimases voorus, kui Barcelona mängib kodus Tenerifega (16-17) ning Real võõrsil Sevillaga (14-19).
Hea võimaluse põhiturniiri võidu eest kaasa rääkida lasi käest ka kolmandaks langenud Valencia (27-6), kes kaotas võõrsil 65:77 Malaga Unicajale. Nemanja Nedovic säras võitjate poolel 21 punkti ja 6 korvisööduga, Valencia poolel kogusid Justin Hamilton ja Bojan Dubljevic mõlemad 12 silma. | Barcelona ja Valencia komistasid eelviimases voorus ning põhiturniiri võitja selgitakse viimaste mängudega | https://sport.err.ee/86229/barcelona-ja-valencia-komistasid-eelviimases-voorus-ning-pohiturniiri-voitja-selgitakse-viimaste-mangudega | Nädalavahetusel peetud Hispaania korvpalli kõrgliiga põhiturniiri eelviimases voorus alistas tabeli eelviimane Estudiantes (9-24) koduväljakul 74:69 üllatuslikult liidermeeskonna Barcelona (28-5) ning segas sellega liidrite hulgas tugevalt kaarte. |
Maavärina epitsenter paiknes Esmeraldase linnast 58 kilomeetrit lõunas ning kolle asus 10 kilomeetri sügavusel, vahendas Reuters.
Hetkel pole veel teateid märkimisväärsetest kahjudest, ainult mõnes rannapiirkonnas on esinenud elektrikatkestusi. Samuti pole Vaiksel ookeanil antud üldist tsunamihoiatust.
President Rafael Correa teatas, et epitsentri juures asub Mompiche kaluriküla, kus olevat olnud mõningaid purustusi. "Olge kõik rahulikud," rõhutas rtiigipea Twitteri-postituses.
Samas jooksid inimesed väga kiirelt tänavatele, sest tegu oli piirkonnaga, kus eelmisel kuul toimus võimas maavärin magnituudiga 7,8.
16. aprilli maavärin tõi kaasa rohkem kui 650 inimese surma, lisaks veel tohutuid purustusi ning vigastatuid oli umbes 16 600.
Tagajärgedega seoses oli valitsus sunnitud lausa maksukoormust tõstma, sest maavärina tekitatud kogukahju oli hinnanguliselt 2 miljardit USA dollarit. Nii tugevat maavärinat polnud riigis olnud ligi 70 aastat. | Ecuadori lääneosa tabas maavärin magnituudiga 6,7 | https://www.err.ee/560010/ecuadori-laaneosa-tabas-maavarin-magnituudiga-6-7 | Ecuadori lääneosa tabas täna hommikul maavärin magnituudiga 6,7, teatas USA geoloogiateenistus (USGS). |
Peamiselt ajateenijatest koosnevad 2. jalaväebrigaadi üksused läksid ründelahingule eile pärast peetud kaitselahinguid, mis toimusid Kastmekodu-Kadaja-Linajärve liinil. Kaitselahingule eelnes kolmepäevane viivituslahing.
13. mail alanud õppuse hindamisfaasile eelnes omakorda 4.-12. maini kestnud üksuste koostegevusõpe, mille eesmärk oli harjutada tegutsemist nii kompanii, pataljoni kui brigaadi koosseisus.
2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul oli tänavune Kevadtorm osalejatele raske, kuid ta usub, et vastase rollis olnud 1. jalaväebrigaad koos liitlasüksustega sai hea kogemuse võitlemaks visa vastasega soomusüksuste jaoks raskel maastikul.
"Ajateenijad ja reservväelased on võimelised tegutsema edukalt kõigis lahinguliikides ning tänavune Kevadtorm pani punkti kogu väljaõppetsüklile," ütles Rebo.
Rebo sõnul näitas Kevadtorm ka seda, et reservõppekogunemisele tulnud reservväelased ei olnud oma oskusi minetanud ning olid õppuse osas väga motiveeritud. "Meie suurtükiväelastel seisavad veel ees lahinglaskmised haubitsatest," lisas kolonel.
Ligi kolm nädalat kestnud õppuse Kevadtorm lahingutes osalesid 2. jalaväebrigaadi koosseisus lisaks kahele ajateenijate jalaväepataljonile pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, luurajad, tankitõrjujad, tagala-ning sideväelased ja Kanada snaiprimeeskond.
Vastutegevust juhtinud 1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul iseloomustab NATO koostöö toimivust suurepäraselt õppuste jaoks moodustatud rahvusvahelise pataljoni näide, kus Kalevi jalaväepataljoni staap juhtis Briti, Leedu ja USA jalaväekompaniisid.
"Kalevi jalaväepataljoni staap suutis lühikese ajaga mitme riigi allüksustest kokku panna toimiva manööverüksuse. See on hea näide nii meie kui NATO üksuste operatiivsusest," ütles kolonel Palm ning tunnitas, et talle avaldas muljet ka Saksa luurekompanii maastikuvalitsemise, infotootmise võime ja hollandlaste jalaväe lahingumasinad CV9035. "Saime õppuselt hea arusaamise sellest, kuidas meile peagi saabuvaid masinaid kasutada saab," ütles Palm.
Kevadtormil moodustasid 1. jalaväebrigaadi Balti riikide ühine ja NATO kiirreageerimisjõudude NRF-16 koosseisu kuuluv Balti pataljon, kuhu lisaks Scoutspataljoni kahele jalaväekompaniile kuulusid Läti ja Leedu jalaväekompaniid.
Samuti oli brigaadile allutatud Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Saksamaa ning Hollandi kompaniisuurused üksused, Poola rühmasuurune luureüksus ning Leedu panustas õppusele eraldi Kalevi jalaväepataljoni alluvuses oleva ajateenijate jalaväekompaniiga. Staapides tegutsesid veel Soome, Ukraina ja Belgia staabiohvitserid. Kokku osales Kevadtormil üle tuhande liitlase 12 riigist.
Kevadtormi lõpurivistus toimub homme kell 11 Ridali lennuväljal. | Kevadtormi lahingud lõppesid ajateenijate vasturünnakuga | https://www.err.ee/560009/kevadtormi-lahingud-loppesid-ajateenijate-vasturunnakuga | Täna keskpäeval lõppesid Kevadtormi õppelahingud Ahja jõe ümbruses pärast 2. jalaväebrigaadi üksuste rünnakut 1. jalaväebrigaadi kaitsepositsioonidele. |
Kuusalus peetud avaetapp näitas, et lühikesel võistlusmaal liigub meeste grupp kiiremini kui noortespordi grupp ja seega vahetatakse nende stardijärjekorrad ära.
"Varasemate hooaegade põhjal eeldasime, et noored sõidavad meestest kiiremini, kuid Kuusalus püüdsid mehed eespool startinud juba 23. kilomeetril kinni. Lühikesel distantsil on meie soov, et noored, mehed, naised ja pühapäevaratturid saaksid isekeskis sõita ning seetõttu mängime stardigrupid ümber," selgitas Filter Maanteekarikasarja peakorraldaja Mihkel Reile.
Seega pääsevad lühikesel distantsil mehed rajale kell 12.15 ja kolm minutit hiljem stardivad noored. Naiste alustavad sõitu kell 12.21. Kell 12.22 stardivad Granfondo ja Tervisespordi grupi liikmed.
Soodushinnaga eelregistreerimine Filter Elva etapile lõppeb täna südaööl. Ilmaprognoosi kohaselt on pühapäeval Elvas sademetevaba vahelduva pilvisusega ilm, sooja lubatakse päeval 13 kraadi. | Elva Rattapäeva korraldajad tegid stardijärjekorras olulise muudatuse | https://sport.err.ee/86226/elva-rattapaeva-korraldajad-tegid-stardijarjekorras-olulise-muudatuse | Pühapäeval toimuva Filter Maanteekarikasarja 2. etapi, Elva 31. Rattapäeva, eel on korraldajad muutnud lühikese distantsi teemagruppide stardijärjekordi ja -intervalle. |
Kohtumises võttis 3:1 võidu Manchester United, kui 43. minutil lõi värava Wayne Rooney, 75. minutil oli täpne Marcus Rashford ja 87. minutil lisas ühe tabamuse Ashley Young. Bournemouthi värav läks 90. minutil kirja Chris Smallingu omaväravana.
Manchester United lõpetas hooaja 66 punktiga, kaotades tiitli võitnud Leicester City'le koguni 15 silmaga. Kuigi viimasena Meistrite liigasse pääsenud Manchester City kogus samuti 66 silma, siis kehvem väravate vahe jättis Unitedi järgmiseks hooajaks Euroopa liigasse. | Manchester United võitis pommikahtluse tõttu edasi lükatud matši | https://sport.err.ee/86224/manchester-united-voitis-pommikahtluse-tottu-edasi-lukatud-matsi | Teisipäeval mängiti Inglismaa jalgpalli kõrgliiga tänavuse hooaja viimane mäng Manchester Unitedi ja Bournemouthi vahel, mis nädalavahetusel Old Traffordi staadionil avastatud pommiohu tõttu edasi lükati. |
Nüüd on tulekul uus album "Liquid Cool", mis ilmub 10. juunil leibli Gloriette alt. "Kiss The Screen" on selle esimene singel ja selle veidi veidras videos on peaosas Gonzales ise.
Liquid Cool, muide, on termin, millega Nite Jewel oma stiili iseloomustab ning peamise mõjutajana toob Gonzalez esile mitte klassikalisi sündipoppareid, vaid hoopis briti eksperimentaalelektroonikute duot Autechre. (Õige valik - VV). | Päeva video: Nite Jewel - "Kiss The Screen" | https://kultuur.err.ee/312126/paeva-video-nite-jewel-kiss-the-screen | Toredat electro-poppi tegev Nite Jewel on Californias elav polüfunktsionaalne Ramona Gonzalez, kelle esimesed, kodusel teel kassettmakiga salvestatud ja tasuta internetti riputatud palad äratasid kärmelt tähelepanu. |
Kust pärinevad järgnevad küsimused: "Oh ütle Shakespeare, kes on su teosed loonud? Ütle Shakespeare, mis arvad Peter Brooke’ist? Oscar Wilde, kas tundsid sa Tšaikovskit?" Aga mis nime kandis koolivend, kes neid naiivseid küsimusi esitas (kas tõesti polnud ta midagi kuulnud Christopher Marlowe’ist?)? Millise tuntud eesti kirjandustegelase nimekaim too koolivend oli? Millist eset see pimeloom muudkui keerutas? Aga kes piiksus koolivennale nurgast vastu?
Kahes asjas võib igatahes kindel olla. Esiteks: nendele küsimustele lauluhääle andnud isik on praegu kõige muu taustal tuntud kui mälumängija. Teiseks: festivali HeadRead esimesel kirjandusviktoriinil nii kergete küsimustega ei pääse!
Küsimusi tuleb umbes 50, võistkonnad võivad olla kuni kolmesed ja osalemine on tasuta. Parimatele on ka auhinnad, loomulikult kirjanduslikku laadi.
Küsimisele tuleb vanemat ja uuemat kirjandust, sopakirjandust ja filosoofiat, ilukirjandust ja aimekirjandust, rohkem on maailmakirjandust, aga küsitakse ka Eestiga seonduvat. Lihtsalt korraliku lugemusega inimene peaks üsna hästi punkte saama.
Küsimused on koostanud Tauno Vahter, Ove Põder ja Krista Kaer.
Korraldajad soovitavad küsimustelehtede piisavaks varumiseks panna end kirja Facebooki ürituse lehel
Et korraldajad teaksid varuda piisavalt küsimustelehti, on väga soovitatav panna end kirja - näiteks Facebookis ürituse lehel või saata kiri meilile [email protected].
Kirjandusviktoriin algab 28. mail Kirjanike Maja saalis, algusega kell 12. | Kirjandusfestival HeadRead kutsub kirjandusviktoriinile | https://kultuur.err.ee/312125/kirjandusfestival-headread-kutsub-kirjandusviktoriinile | Sel aastal kaheksandat korda toimuv kirjandusfestival HeadRead algab 25. mail. Tänavuse festivali üks uuendusi on kirjandusviktoriin. |
Vandeadvokaat Dmitri Školjar palus kohtul teha protsessil vaheaeg, et arutada menetluslikke küsimusi riigiprokurör Andres Ülvistega.
Kohus andis advokaatidele ja riigiprokurörile aega 10. juunini kokkuleppeläbirääkimiste pidamiseks.
Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt juhtis Assar Paulus (52) alates 2006. aasta algusest püsiva ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendust, mis tegeles varalise kasu saamiseks narkokuritegude ja väljapressimiste ning ka majandusalaste ja isikuvastaste kuritegudega.
Süüdistuse kohaselt andis Paulus vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele erinevaid korraldusi, ülesandeid ja käitumisjuhiseid kuritegude organiseerimise, toimepanemise ja selle tulemusena saadud varalise kasu jaotamise kohta.
Kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimine ja kuritegeliku ühenduse allstruktuurid jagunesid vastavalt territoriaalsele jaotusele ning süüdistuse kohaselt kasutas Paulus oma tegevuse näiliselt legaalsena hoidmiseks ka ettevõtteid.
Riigiprokuratuur süüdistab lisaks Paulusele kuritegeliku ühenduse juhtimises Andres Vaiku (53) ja Peep Haavikut (51), keda ähvardab süüdimõistmisel viie- kuni 15-aastane vanglakaristus.
Lisaks eelmistele on erinevate süüdistustega kohtu ees Taago Vool (26), Jaanus Kivimaa (39), German Starodubtsev (44), Ats Pärnaste (39), Rünno Kristjuhan (49), Virgo Raudsepp (42), Sivart Saarmann (40), Erik Meier (44), Gennadi Svetšnikov (42), Rainar Soo (48), Alo Paluoja (38), Aire Urbanovitš (33), Aivo Hobolainen (49), K. K (42), Hanno Kivisild (41), Mati Kullamäe (56), Erki Roos (42), Roman Krutõh (42), Peeter Kurg (50), Renita Kurg (38), Katrin Varusk-Kala (41), Ahti Paltser (34) ja Ragnar Toom (39) ning OÜ Capital Inkasso ja OÜ Barbarossa Invest.
Mullu juuni alguses alanud protsessil keegi süüdistatavatest end süüdi ei tunnistanud. | Assar Pauluse süüasja võimalik lahendamine kokkuleppega selgub juunis | https://www.err.ee/560015/assar-pauluse-suuasja-voimalik-lahendamine-kokkuleppega-selgub-juunis | Advokaadid leiavad, et kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises süüdistatava Assar Pauluse ja tema kaassüüdistatavate kriminaalasja võiks osaliselt lahendada kokkuleppemenetluses ning kohus andis läbirääkimiste pidamiseks aega juuni alguseni. |
Festival saab hoo sisse homme, neljapäeval, avapeoga Sisevete Saatkonnas. Tartu kesklinna pargitud paadil astuvad üles läbi ja lõhki Tartu meeleoluga Maria Stuart, kelle uusim singel "Ibuprofeen" hakkab kummitama juba esimestest ridadest alates; indie-pop-rock bänd Jelly Rue; lõunanaabrite süntroki bänd The Citizens LV ja Saaremaa kadakate vahelt sirgunud progressiivset džässi viljelev instrumentaalbänd The Werg.
Reede õhtu Genialistide klubis toob publiku ette eesti indie-muusika paremiku, ning uut muusikat võib oodata lausa mitmelt esinejalt. Õhtu peaesineja on elektrooniline Maria Stuart - kõigi vana tuttav juba aastate tagant, kes nüüd astub jõudsalt uue materjali taktis. Oma uhiuut kauamängivat "Let’s Play Love" esitleb Kali Briis Band, publiku kütab soojaks samuti uuenduskuuri läbi teinud Laika Virgin ja natuke kõvemat biiti pakuvad indiepealinnast Pärnust pärit rokkarid The Boondocksist.
Festivali kõige mahukama programmiga päev, ilmaprognoosi järgi päikseline laupäev algab Kalevi tänava pargis. Mõnusa muusikaga kostitavad publikulemmikud Dagö ja Trad.Attack!, Soome folkpoppi toob kavasse põnev Ravggon, Suurbritannia mõnusat indie-rokki pakub April Towers. Suur üllataja on ka Vanemuise balletitantsijate ansambel Läbi Linna, kellest õhkub energiat rohkem kui mõnest läbi ja lõhki professionaalsest muusikust.
Indiefesti lõpetab klubiõhtu Genialistide klubis, mis on tõeline maiuspala elektroonilise indiemuusika austajatele. Üles astub Sturle Dagsland Norrast, kelle loomingust ei puudu ei ingellik skandeerimine ega kurjakuulutavad hõiked, talle pakuvad seltsi Eesti oma ekke, kes võlub kõike põnevat välja modulaarsüntesaatoritest ning instrumentaalselt tugev MiaMee, keda on võrreldud ka Björki ja Emiliana Torriniga. Festivali lõpetab Von Dorpat - eesti luulet, soulimuusikat ja gruuvi miksiv bänd, kes juba nime poolest on ainuõige ühel Tartu festivalil esinema.
Täpsemat infot programmi kohta leiab festivali http://indiefest.eu/. | Homme algaval Indiefestil esinevad Maria Stuart, HU? ja Trad.Attack! | https://menu.err.ee/290820/homme-algaval-indiefestil-esinevad-maria-stuart-hu-ja-trad-attack | Tartu kevade mõnusaim muusikasündmus alustab tudengipealinnas juba homme. Indiefest toob Tartusse nii kohalikud alternatiivmuusikalemmikud kui ka põnevad eksperimentaalsed esinejad Põhjamaadest ning kindel on see, et programm pakub avastamisrõõmu igaühele. |
Maduro kuulutas eelmisel nädalal välja 60-päevase eriolukorra, andes endale volitused sekkuda majandusse ja ühiskondlikku ellu. Eriolukorda saavad võimud soovi korral ka pikendada. Presidendi-meelne valitsus suurendas eile samuti oma volitusi julgeolekut, toiduainete piiranguid ja energeetikat puudutavates küsimustes, vahendas BBC.
Capriles rõhutas, et viimase aja sammud annavad presidendile õigusi, mis pole põhiseadusega kooskõlas. Opositsioonijuht kutsus Venezuela elanikke üles ebaseaduslikke korraldusi eirama ning tulema täna oma vastuseisu avaldamiseks tänavatele.
Meie, venezuela elanikud, et lepi selle määrusega, millega Maduro asetab end põhiseadusest kõrgemale," rääkis Capriles ajakirjanikele.
"Selleks, et seda määrust rakendada, on tal vaja hakata tanke ja sõjalennukeid valmis seadma. Ja ma pöördun meie relvajõudude poole: tõehetk on saabumas, peate otsustama, kas olete põhiseaduse või Maduro poolt," lisas ta.
Samas märkis Capriles, et ta ei kutsu üles korraldama sõjaväelist riigipööret, vaid otsib võimalusi, kuidas seaduslikult ja põhiseadust järgival viisil Maduro taandumiseni viiv referendum korraldada.
Maduro eriolukorra määrus lükati opositsiooni kontrolli all oleva parlamendi poolt äsja tagasi, kuid Maduro juba teatas, et ei kavatse sellega arvestada.
Presidendi sõnul olevat rahvusassamblee kaotanud igasuguse poliitilise kaalu. "See on ainult aja küsimus, millal nad ära kaovad," lisas ta pealinnas toimunud pressikonverentsil.
Venezuela majandus on kaoses, toiduainete liikumist hakkavad kontrollima sõdurid
Pikka aega vasakpoolse autoritaarse juhtimise all olnud Venezuelat on viimasel ajal tabanud mitmed tagasilöögid, mis on riigi majandusele laastavalt mõjunud. Peamiseks põhjuseks on nafta hinna langemine maailmaturul ning seega on juhtivate naftatootjate hulka kuuluva riigi senine majandusmudel osutunud kõlbmatuks. Lisaks on Venezuelat tabanud põud, mis tähendab seda, et hüdroelektrijaamad ei saa enam riiki piisaval määral elektriga varustada. Hetkel on defitsiidiks muutunud juba ka esmatarbekaubad ning ravimid.
Eelmisel aastal langes Venezuela majandus 5,7% ning käesoleval aastal võib langus veelgi jätkuda. Inflatsioon on aga 180%.
Eile valitsuse poolt vastu võetus otsuse kohaselt hakkavad avalikku korda tagama sõdurid, kes lisaks muule peavad vastutama ka toiduainete jagamise ja müümise eest. Armeed toetavad nende ülesannete täitmisel ka sisejulgeolekujõud.
Energia säästmiseks on varem lühendatud avaliku sektori töönädala kahepäevaseks, nüüd otsustas president Maduro ka kella pool tundi edasi keerata, et inimestel oleks võimalus kauem aega päikesevalgust ära kasutada. Samuti hakkab valitsus nüüdsest otsustama ka erasektori töönädala pikkuse üle.
Lisaks võib riik hakata külmutama välismaaga seotud isikute ja ettevõtete varasid, kui nende tegevus valitsuse hinnangul riigi stabiilsust kahjustab. Lisaks sai valitsus õiguse natsionaliseerida tehaseid, mille omanikud on toorainepuudusele viidates sulgenud.
Venezuela opositsioon nõuab aga erakorralisi valimisi ja rahvahääletust president Maduro jätkamise asjus. 53-aastane Maduro, kelle eelmine riigijuht Hugo Chavez 2013. aastal oma järeltulijaks valis, on aga teatanud, et kavatseb igal juhul võimule jääda.
Erakorralisi meetmeid on Maduro aga põhjendanud muuhulgas sellega, justkui üritaks USA riigipööret korraldada. Kõik majanduslikud probleemid olevat aga "välismaiste vaenlaste" tekitatud. | Venezuela opositsioonijuht kutsus armeed üles poolt valima, sest "tõehetk" on kätte jõudnud | https://www.err.ee/560014/venezuela-opositsioonijuht-kutsus-armeed-ules-poolt-valima-sest-toehetk-on-katte-joudnud | Venezuela opositsioonijuht Henrique Capriles kutsus riigi relvajõude üles otsustama, kas "nad toetavad riigi põhiseadust või [president Nicolas] Madurot". |
Eilsete finaalsõitude saagiks olid Karl-Martin Rammole (ROPK/TJK) 45. ja 36. resultaat ning kokkuvõttes on meie purjetaja praegu asetunud 39. reale.
Liidriks on britt Nick Thompson prantslase Jean-Baptiste Bernazi ja Küprose sportlase Pavlos Kontidese ees.
Täna peetakse MM-il viimased võistlussõidud. | Karl-Martin Rammo on MM-il 39. positsioonil | https://sport.err.ee/86227/karl-martin-rammo-on-mm-il-39-positsioonil | Mehhikos, Nuevo Vallartas toimuvatel purjetamise Laser Standardi maailmameistrivõistlustel on kuldgrupis võistlev Karl-Martin Rammo eelviimase võistluspäeva järel 39. kohal. |
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme rääkis Eesti Päevalehele antud intervjuus, et tema erakond ei ole nõus naiste vägivalla vastu võitlemisele keskendunud Istanbuli konventsiooniga, sest see on ainult n-ö poos.
Tema sõnul on konventsiooni mõtteviis see, et kombed, traditsioonid ja tavad on stereotüüpsed soorollid, mis tuleb välja juurida.
Samuti märkis Helme intervjuus, et vägivald on vägivald, olenemata sellest, kas peksa saadakse sellepärast, et ta on naine või näiteks usulise kuuluvuse tõttu.
Soorollide kohta ütles Helme, et mehed on need, kes pakuvad ühiskonnale turvatunnet jõustruktuurides, sisejulgeolekus, riigikaitses ning tänaseks peävaks ei ole tema sõnul palju asju, milles naised oleksid alla surutud.
Andres Anvelt kommenteeris oma Facebooki kontol, et Helmel pole perevägivalla teemaga rohkem pistmist kui populistina. "Kõnesid, kus naisi käsitletakse sünnitusmasinatena, kuulsime me 1930. aastatel. Siis oldi nendega veel harjunud. Mehe domineerimine naise üle, mida EKRE õigeks peab, ongi põhjus, miks meil eksisteerivad naiste varjupaigad, ja kuni selline suhtumine jätkub, on meil varjupaiku tõepoolest juurde vaja. Kahtlemata tõhusat tööd tegevad varjupaigad ei ole ennetav meede, need on sellise jälgi suhtumise tulemus," kirjutas ta.
Anvelt lisas, et endise politseinikuna on ta perevägivalla teemaga aastate jooksul väga lähedalt kokku puutunud ja tema hinnangul on lollus väita, et vägivald ongi vägivald ja selle vormidel ei tuleks vahet teha.
"Kõrtsikakluse ja naisepeksmise erinevus on olemuslik – viimane jätab ravimatu jälje ning toodab vägivalda üha juurde ka järgmistes põlvkondades. See on ahel, mis Helme suhtumise korral kunagi ei katke. Soovides, et pered rohkem lapsi saaksid, on esimene kohus tagada naistele turvatunne. Ainult toetava mehe kõrval on nad õnnelikud laste saamiseks valmis," kirjutas ta.
Anvelt kommenteeris ka soorollide küsimust. Ta ütles, et Eesti jõustruktuurides ei tööta tänapäeval ainult mehed – sisejulgeolekuorganite töötajatest kolmandik on naised, ilma kelleta ei oleks turvatunde tagamine ühiskonnas kuidagi võimalik.
Istanbuli konventsioon ei ole tema sõnul maailmavaateline asi ja selle naistele turvalist elu tagava seaduse on ratifitseerinud erinevad riigid, sõltumata vasak- või parempoolsest valitsusest. | Anvelt: Istanbuli konventsioon ei ole maailmavaateline asi | https://www.err.ee/560006/anvelt-istanbuli-konventsioon-ei-ole-maailmavaateline-asi | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Andres Anvelt kommenteeris EKRE vastuseisu Istanbuli konventsioonile, öeldes, et see ei ole maailmavaateline asi ja selle seaduse on ratifitseerinud riigid, olenemata vasak- või parempoolsest valitsusest. |
Näiteks arvas paremtsentristist Sarkozy, et praegu Suurbritannias peetav debatt Euroopa Liidus jätkamise teemal on toonud esile mitmeid olulisi küsimusi, millele ka prantslased peavad vastuse leidma. Ta rõhutas, et toetab igal juhul Suurbritannia EL-is püsimist.
"Märkimisväärne osa brittide EL-kriitikast on täiesti põhjendatud. Eurooplaste rahulolematus Euroopa Liiduga on suur probleem kõikides maades," tunnistas ta, kuid lisas, et Prantsusmaal ta sarnase referendumi korraldamist vajalikuks ei pea (erinevalt näiteks Prantsuse Rahvusrinde liidrist Marine Le Penist, kes pooldab Euroopa Liidust lahkumist - Toim.).
Sarkozy arvates tuleks hoopis brittide kriitikat tähele panna ning alustada arutelu Euroopa Liidu aluslepingu uuendamiseks. Sellega tuleks tema hinnangul alustada juba järgmisel aastal. Kusjuures nende uuendustega tuleb pihta hakata hoolimata sellest, kas Suurbritannia jääb EL-i liikmeks või mitte.
"Euroopa Liidu projekt tuleb aluspõhimõtetest saadik taaskäivitada. Euroopa Liidul puudub praegu igasugune juhtimine," kurtis ekspresident.
Üheks Sarkozy ettepanekuks oleks see, et rändekriisi käes vaevlevas Euroopa Liidus peaks moodustama tugevat koostööd tegeva Schengeni tsooni siseministrite nõukogu, mille mõjuvõimsal juhil oleks voli ka Euroopa piiriagentuuri Frontex üle.
Eriti skeptiliselt suhtub Sarkozy aga äsja sõlmitud EL-Türgi migratsioonilepingusse.
"Euroopa ei tohiks usaldada Türgi juhtkonda. Türgi on samm-sammult liikumas üha rohkem autoritaarsemas suunas," rääkis endine Prantsuse riigipea.
Sarnast seisukohta ei oma Sarkozy aga näiteks Ungari või Poola suhtes, kuigi ka neid maid on viimasel ajal mõnikord süüdistatud autoritaarsuse poole liikumises. Sarkozy arvates jätsid 50 aastat kommunismi nendesse riikidesse oma jäljed, kuid praegu lähtutakse mõlemas riuigis siiski demokraatlikest põhimõtetest ning võimul olijad võivad valimiste kaudu vahetuda.
Kõige hullemaks stsenaariumiks Euroopa Liidu jaoks peabki Sarkozy seda, kui britid Euroopa Liidust lahkuvad ning nende asemele tuleks peagi Türgi. Sellist arengut peakski tema arvates EL-i taaskäivitamine ennetama.
Kui Sarkozylt küsiti, mida ta arvab sellest, et suure tõenäosusega on järgmine Austria president paremäärmusliku Vabaduspartei (FPÖ) kandidaat Norbert Hofer, vastas endine riigipea, et see on seniste suurte koalitsiooniparteide poliitiliste mängude ja elitaarsuse tagajärg. "Kui pole enam vasakpoolsust ega parempoolsust, kui pole enam debatti, siis jääb äärmuslastele tohutu vaba ruum tegutsemiseks. See, mis praegu toimub Austrias, võib ka Prantsusmaale jõuda," rõhutas ta. | Sarkozy: kõige hullem stsenaarium EL-i jaoks on see, kui britid lahkuvad ja türklased liituvad | https://www.err.ee/560016/sarkozy-koige-hullem-stsenaarium-el-i-jaoks-on-see-kui-britid-lahkuvad-ja-turklased-liituvad | Prantsusmaa endine (ja võimalik, et ka järgmine president) Nicolas Sarkozy andis äsja ajalehele Le Monde intervjuu, mille käigus avaldas arvamust, et praegune eurodebatt Suurbritannias annab võimaluse Euroopa Liidu taaskäivitamiseks. |
Kaks väravat viskas Brent Burns ning ühe tabamuse lisasid Tommy Wingels ja Dainius Zubrus. Sharksi väravasuul tõrjus Martin Jones kõik 26 pealeviset ning sai kirja tänavuste play-offide teise nullimängu.
St. Louis Blues jäi play-offides koduväljakul viimati kuivale 15 aastat tagasi, kui 14. aprillil 2001 ei suudetud esimese ringi kohtumises samuti Sharksi vastu väravat visata.
Seeria kolmas kohtumine peetakse neljapäeval San Jose kodujääl.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2
Tampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 1:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 3:4
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 4:3
St. Louis Blues - San Jose Sharks 1:1 | San Jose Sharks viigistas võimsa nullimänguga läänekonverentsi finaalseeria | https://sport.err.ee/86219/san-jose-sharks-viigistas-voimsa-nullimanguga-laanekonverentsi-finaalseeria | Jäähokiliigas NHL sai San Jose Sharks läänekonverentsi finaalseeria teises mängus võõrsil koguni 4:0 (1:0, 1:0, 2:0) jagu St. Louis Bluesist ning viigistas seeria 1:1 peale. |
Mölder ütles, et ta kutsus oma linnaosa elanikke arvamust avaldama seetõttu, et Reidi tee on piritalastele oluline, kuid nende hääl oli jäänud tagaplaanile.
„Kuigi eesmärgina on välja toodud juhtida kesklinnast turvaliselt välja raskeveokid, on praegust olukorda Pirita teel ja peatänava ideed arvesse võttes selge, et külmaks ei saa projekt piritalasi jätta,“ leidis ta.
Linnaosa vanema sõnul oli valdav osa temani jõudnud arvamustest Reidi tee suhtes väga positiivsed, osa kõhklevad ja mõned olid ka arenduse vastu. „Muretseti eelkõige ratturite ja jalakäijate ning merevaate pärast ja pakuti, et tuleks ehitada kergliiklustunnel või sild,“ tõi ta välja. Enamjaolt kirjutasid elanikud aga lühidalt, et projekti toetatakse ning lisati sedagi, et kui aastaid on oodatud Põhjaväila, on praegune vastuseis mõistetamatu.
Piritalaste kirjad vastu võtnud abilinnapea Taavi Aas sõnas, et projekti algusest peale on tallinlaste mõtteid võetud võimaluse korral arvesse ja muudatusi on juba ka tehtud, kuid kõiki osapooli rahuldada pole paraku võimalik.
„Kahtlemata vaatab igaüks meist Reidi teed just enda soove ja vajadusi arvestavalt, kuid niivõrd suur projekt on kompromiss, millest piritalaste mõtted moodustavad olulise osa,“ kinnitas Aas.
Reidi tee läheb maksma enam kui 30 miljonit eurot, millest 85% rahastataks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Kokku rajatakse 1,7 km uut teed ja rekonstrueeritakse 1,05 km Tallinna-Narva maanteelõiku. Lisaks rajataks 2,3 kilomeetrit kergliiklusteid ning rannapromenaad. | 200 piritalast andis linnale üle oma ideed Reidi tee kohta | https://www.err.ee/560008/200-piritalast-andis-linnale-ule-oma-ideed-reidi-tee-kohta | Täna andis Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder linnavalitsusele üle ligi 200 piritalase arvamuse Reidi tee kohta, mille ehitamine on homme arutusel linnavolikogus. |
Merilo rääkis ETV+ hommikusaates "Kofe+", et majandusraskustes Ukrainal oleks mõistlik nappe ressursse arvestades korraldada askeetlik lauluvõistlus, millele panevad loodetavasti õla ala nii sponsorid kui ka lauluvõistlusel osalevad riigid.
"Loomulikult võib korraldada Eurovisiooni väga suure raha eest nagu tegi Aserbaidžaan - umbes 50 miljoni dollari eest või hoopis väiksema raha eest nagu Eesti ehk umbes kaheksa miljoni euro eest," märkis Merilo.
Merilo sõnul on Ukrainal siiski mõistlik valida askeetlikum variant ja lauluvõistlus väärikalt ära teha umbes 10 miljoni euroga ning saada hakkama juba olemasoleva infrastruktuuriga.
Huvist Eurovisiooni korraldada on teatanud Lviv, Dnepropetrovsk ja Odessa, kus Merilo sõnul võivad toimuda poolfinaalid, kuid lõppvõistlus toimub kindlasti Kiievis. | Merilo: Ukraina loodab Eurovisiooni korraldamisel abi sponsoritelt | https://www.err.ee/560007/merilo-ukraina-loodab-eurovisiooni-korraldamisel-abi-sponsoritelt | Ukraina valitsuse nõuniku Jaanika Merilo sõnul loodab Ukraina tuleva aasta Eurovisiooni korraldamisel abi sponsoritelt ja teistelt lauluvõistlusel osalevatelt riikidelt. |
Telekanal Fox avaldas värske treileri seriaali uusversioonist, kus saab näha ka eelmistest hooaegadest tuttavaid tegelasi, vahendas Independent.
Sarja lõpus jäid õhku nii mõnedki küsimused, eesotsas peategelasega. Uues versioonis selgub, et peategelane Michael Scofield, keda kehastab Wentworth Miller, on elus ja vajab abi põgenemisel.
Seda, mis seriaali uues versioonis täpsemalt juhtuma hakkab, saab näha juba sel sügisel.
"Prison Break" jõudis esmakordselt ekraanile 2005. aastal, kui Scofield end sihilikult vangistada lasi, et aidata põgeneda oma süütul vennal Lincolnil. Sari oli eetris neli hooaega, kokkuvõttev telefilm jõudis vaatajateni 2009. aastal.
Kuna seriaal kogus Netflixis taas populaarsust, otsustasid Fox ja seriaali autor Paul Scheuring "Prison Breaki" uuesti ekraanile tuua. | "Prison Break" tuleb pärast seitset aastat taas ekraanile | https://menu.err.ee/290819/prison-break-tuleb-parast-seitset-aastat-taas-ekraanile | "Prison Breaki" ("Põgenemise") fännid võivad rõõmustada, sest seriaal jõuab pärast seitset aastat taas ekraanile. |
"Siis peaks tal olema ka teistsugused funktsioonid. Ei ole mõtet otsevalimistel valida inimest, kelle funktsioonid on määratletud Eesti põhiseaduses nii nagu need on määratletud. Eestit juhib ikkagi valitsus, mitte president," ütles Kallas "Vikerhommikus".
"Aga kui president saab tohutu mandaadi valimistel, näiteks 300 000 inimese mandaadi, siis see on võrreldamatult suurem, kui valitsuse oma. Ja kui seda peetakse õigeks, siis tuleks mõelda ka osa täitevvõimu siirdamisele presidendile ja selles on väga palju negatiivseid nüansse," lisas ta.
Kallas tõi näiteks, et Euroopas on kaks presidenti, kes valitsust juhivad - Küprosel ja Prantsusmaal.
Küsimusele, kas president valitakse ära riigikogus, vastas Kallas, et seda on raske öelda, aga põhiseaduse järgi peaks parlament selleks võimeline olema.
"Kui president valitakse parlamendis, siis näitab see parlamendi tugevust, et ta suudab kokku leppida ja teha selle otsuse," leidis Kallas. | Kallas: otsevalimiste puhul peaks presidendi volitusi laiendama | https://www.err.ee/560003/kallas-otsevalimiste-puhul-peaks-presidendi-volitusi-laiendama | Presidendikandidaadi kandidaat Siim Kallas ütles, et kui valida presidenti otse, peaks laiendama ka selle ameti funktsioone. |
Reitelmann ei mõista, miks kirjutatakse seadusesse sisse augud, mis panevad muretsema juba eelnõu tasandil. Tema sõnul on suur probleem, et eelnõu järgi osutatakse teenust lähtuvalt piirkondlikkuse põhimõttest, vahendasid ERRi raadiouudised.
"Praegu ei ole eelnõusse selgelt sisse kirjutatud, et see peab olema kättesaadav igas maakonnas. Kui me ei näe, et see on mustvalgel kirjas, siis tulevad uued poliitikud, uued ametnikud ja me tahaksime, et ohvritele oleks see teenus kodu lähedal garanteeritud ka kolme, viie või kaheksa aasta pärast," lausus Reitelmann.
Eestis on praegu 17 riiklikku tugiteenuse keskust. Varjupaikade liidu juhatuse esinaise sõnul looks eelnõu jõustumine võimaluse koondada teenuse pakkumine nelja suuremasse tõmbekeskusesse.
Sotsiaalministeeriumi nõuniku Kristiina Luhti sõnul on Reitelmanni hirm alusetu ning praegust süsteemi eelnõus sõnastatu ohtu ei sea.
"Ohvri jaoks jääb teenus täpselt sama kättesaadavaks kui praegu. Mida me veel peame arvestama, on see, et ka Istanbuli konventsioon, mille Eesti on allkirjastanud ja mille me 2017 ratifitseerime, ütleb, et peab olema piisav kättesaadavus kõikides piirkondades. See tähendab, et tegelikult ongi vaja, et oleks igas maakonnas," selgitas ta.
Reitelmanni sõnul on oluline küsimus see, kas homsed poliitikud tõlgendavad piirkondlikkuse põhimõtet Luhtiga sarnaselt. Tõlgendamisruum tõstatab ka teise probleemi. Eelnõu järgi hakkab teenuse osutajatele täiendkoolituse nõue kehtima alates 2019. aastast. Praegu pole Eestis korralikku ohvriabikoolitussüsteemi, mis tähendab Reitelmanni sõnul seda, et ohvriabi andmise töökohtadele saavad järgmise kahe aasta jooksul kandideerida kõik, ka need, kellel selleks kvalifikatsiooni pole.
"Kui praegu peetakse näiteks sotsiaaltöö erialal vajalikuks kohustuslikuna anda väljaõpet puuetega inimestega või vanuritega töötamiseks, siis vägivallaohvrid on täpselt samasugune, väga spetsiifiline sihtgrupp. Ja lihtsalt ilma eelneva väljaõppeta võib muudes valdkondades väga kompetentne spetsialist täiesti tahtmatult põhjustada ohvrile uusi kannatusi või ei ole see töö tulemuslik, sest me ei saa eeldada, et ilma väljaõppeta peaks saama töötada," lausus Reitelmann.
Luhti sõnul on ka see järeldus ennatlik ja ekslik. "Naiste tugikeskused, mis on praegu tegutsenud, mõni ju lausa lauem kui 10 aastat, on saanud nende aastate jooksul nii palju koolitusi, on ka ise ennast koolitanud, on ka sotsiaalministeeriumi toetatud Norra programmist saanud koolitada, nendelt me mingit täiendkoolitust ei nõua. Küll aga on selleks, et teenust üldse osutada, vaja koolituse ja kogemuse olemasolu," märkis ta. | Naiste tugikeskused kardavad seadusemuudatusest tekkivaid probleeme | https://www.err.ee/560001/naiste-tugikeskused-kardavad-seadusemuudatusest-tekkivaid-probleeme | Praeguse ohvriabi seaduse eelnõu jõustumine vähendaks naiste tugikeskuse teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, kardab Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann. |
Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaalt ning seejärel piirialadel Lõuna- ning Kagu–Eestis. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.
Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. maini. Kuna Läti on alates eelmisest aastast ametlikult marutaudivaba, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.
Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin.
Vaktsiini külvamist ei tehta linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.
Inimestele hoiatuseks on vaktiinikapslitele hoiatussildid. Inimestel tuleb vaktsiinipala leidmisel jätta puutumatult leidmiskohta, kuid kui on oht, et selle võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega, naha puhul ka seebiga, ning pöörduda perearsti poole.
Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlasest loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.
Loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla rohkem kui kaks aastat sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist.
Täiendavat infot vaktsineerimise kohta saab veterinaar- ja toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee. | VTA külvab lennukitelt rebastele ja kährikutele marutaudivastaseid vaktsiinikapsleid | https://www.err.ee/560005/vta-kulvab-lennukitelt-rebastele-ja-kahrikutele-marutaudivastaseid-vaktsiinikapsleid | Veterinaar- ja toiduamet (VTA) alustab homme kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist riigi kagu– ja kirdepiiri aladel. |
Seega saab suvel esimese valiku teha tänavusel põhihooajal taas kõige kehvemat tulemust näidanud Philadelphia 76ers, seejärel teevad oma valiku Los Angeles Lakers ning Boston Celtics. Edasine draftijärjekord läks paika põhiturniiri tulemuste järgi.
Draftiloteriis on kõigil play-offidest välja jäänud meeskondadel kindel arv loosipalle (mida kehvem tulemus hooajal, seda rohkem loosipalle ehk suurem võimalus teenida top3 valik). Lotomasina abil loositakse välja vaid kolm esimest valikuõigust ning ülejäänud valikuõigused pannakse seejärel paika põhiturniiri tulemuste järgi vastupidises järjestuses.
Tänavuse drafti kõige kõlavamad nimed on ääremängijad Ben Simmons (Louisiana State'i ülikool) ning Brandon Ingram (Duke'i ülikool). Simmons on ekspertidelt teeninud võrdlusi lausa LeBron Jamesiga ning Ingramist oodatakse parimal juhul Kevin Durantile sarnast mängumeest. | VIDEO | NBA viimane meeskond sai kõrgeima draftivaliku, Lakers saab valida teisena | https://sport.err.ee/86220/video-nba-viimane-meeskond-sai-korgeima-draftivaliku-lakers-saab-valida-teisena | Korvpalliliigas NBA toimus teisipäeval draftiloterii, kus loosimise abil selgitati tänavu suvel toimuva drafti valikujärjekord. Esimest korda viimaste aastate jooksul ühelgi meeskonnal õnne polnud ning keegi oma eeldatavast kohast kõrgemale hüpata ei suutnud. |
Delfi kirjutab, et Leedo väitel tuli raha küsimine otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse toonaselt liikmelt Allan Kiililt.
"Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud neli sidrunit ehk siis neli miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini. Seda ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil, võis olla 2014. aastal," ütles Leedo.
Kohtuvaidlus puudutab eelmise aasta 4. ja 5. septembril Postimehes ilmunud artikleid, kus väideti anonüümsele allikale tuginedes, et Remo Holsmer kohtus Leedoga, küsides vihjete kaudu, nagu „partnerlus“, altkäemaksu.
Holsmer pöördus Harju maakohtusse Postimehe vastu hagiga, milles soovib ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. | Leedo paljastas kohtus, kes küsis temalt väidetavalt altkäemaksu | https://www.err.ee/560002/leedo-paljastas-kohtus-kes-kusis-temalt-vaidetavalt-altkaemaksu | Eile toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistajana ütlusi andnud ettevõtja Vjatšeslav Leedo, et temalt ei küsinud raha Tallinna Sadama nõukogu endine esimees Remo Holsmer, vaid hoopis Tallinna Sadama juhatuse eksliige Allan Kiil. |
Viimastel päevadel avalikustatud arvamusküsitlused on andnud referendumi tulemuse kohta väga erinevaid prognoose, kuid kõik uuringud näitavad, et ei Euroopa Liitu jäämise pooldajatel ega ka lahkuda soovijatel pole selget ülekaalu ning seega võib ühe seisukoha võit olla väga napp, vahendas Reuters.
Euroskeptilise Briti Iseseisvuspartei juht Nigel Farage avaldas seepeale arvamust, et kui tulemus on näiteks 52% liitu jäämise poolt ja 48% toetab lahkumist, poleks debatt veel kuidagi lõppenud.
"Kui liitu jäämist pooldajaid on kaks kolmandikku, siis oleks teema lõppenud," lisas ta ajalehele The Daily Mirror antud intervjuus.
Liitu jäämist pooldav peaminister David Cameron teatas Farage'i väljaütlemist kommenteerides, et selline seisukoht tõestab, et nn Brexiti-kampaania on kaotamas.
"Ma arvan, et kui hakatakse rääkima teisest referendumist enne esimese toimumist, siis näitab see selgelt, et debatis on alla jäädud," sõnas peaminister.
"Ma olen täiesti veendunud, et referendum on referendum. See on üks kord põlvkonna jooksul, ainukordne võimalus elu jooksul ning selle tulemus määrab ka edaspidise... Ei saa olla neverendum -it (sõnamäng inglise keeles, mida saab tõlgendada, kui "mitte kunagi lõppevat" - Toim.), meil on referendum," rõhutas Cameron.
Sarnast seisukohta on Cameron varem väljendanud ka Šoti iseseisvusreferendumiga seoses, kui mõned iseseisvust pooldavad poliitikud on spekuleerinud uue referendumi nõudmisega.
Eile avaldati Suurbritannias kolm arvamusküsitlust, kus uuriti brittide seisukohti Euroopa Liidus jätkamise teemal. Kahe uuringu kohaselt on hetkel edumaa liidus jätkamise pooldajatel, üks uuring aga näitab lahkumise toetajate ülekaalu.
Täna avalikustatud YouGov arvamusküsitlus näitas, et liitu jäämist toetab 44%, lahkumist aga 40% vastanutest. YouGovi tulemus näitab, et EL-liikmesriigina püsimist toetav pool on oma edumaad kasvatanud, ses eelmise uuringu ajal juhiti vaid kahe protsendipunktiga. | Cameron: mingit teist referendumit ei tule | https://www.err.ee/559993/cameron-mingit-teist-referendumit-ei-tule | Suurbritannia peaminister David Cameron teatas, et mingit teist referendumit pole kavas korraldada, kui 23. juunil Euroopa Liitu kuulumise asjus korraldatava rahvahääletuse tulemus osutub väga tasavägiseks. |
Nii Ingrid Lukas kui ka Iiris astuvad üles The Alternative Escape nimelise lisaprogrammi raames. Tuleviku jaoks on olukorda kaardistamas teiste hulgas ka NOËPi ja Frankie Animali managerid.
Music Estonia direktori Virgo Sillamaa sõnul on The Great Escape üks sektori olulisemaid koondumisi muusikatööstuse kalendris (Eurosonicu ja Reeperbahni kõrval). "Kohal on iseäranis kõrge kontsentratsioon Briti muusikatööstust, kuid lisaks palju delegaate Põhja-Ameerikast ning loomulikult olulisel määral ka mandri-Euroopast. Brighton kui hubane kuurort loob tavapärasest lõõgastunuma atmosfääri sisukateks kohtumisteks ning konverentsiprogramm on kõrgetasemeline.” Lisaks kohtub The Great Escape'il iga-aastaselt European Music Exporters Exchange võrgustik, mille liikmeks on eelmisest aastast ka Music Estonia.
Ingrid Lukas astub üles reedel, 20. mail kell 21.55 Marlborough Theatre kontserdisaalis. Iiris esineb samuti reedel, 20. mail kell 18.45 The Mighty Duckis.
Festivaliesinemisele eelneval ja jägneval päeval esineb Ingrid Lukas esimesi kordi Londonis – neljapäeval, 19. mail klubis Shacklewell Arms ja laupäeval, 21. mail Elektrowerkzis. Ta on kinnitatud ka 29. mai Liverpool Sound City festivali esinemisnimistusse.
The Great Escape toimub tänavu kümnendat korda, muusikatööstuse konverentsist võtavad osa ligi 4000 professionaali, üle 30 festivalilavale astub ligi 350 artisti.
19.-21. maini Brightonis toimuv Great Escape sai alguse 2006. aastal ning selle raames on oma karjääri alguses üles astunud artistid nagu Hurts, Bat For Lashes, Klaxons, Glasvegas, Mumford & Sons, Kasabian, The xx, Tinie Tempah, Ellie Goulding jpt.
Iiris on The Great Escape’il astunud üles ka varem, 2011, aastal. Eesti artistidest on festivalil esinenud ka Ewert and The Two Dragons (2015). | Ingrid Lukas ja Iiris esinevad Suurbritannia suurimal uue muusika festivalil | https://menu.err.ee/290817/ingrid-lukas-ja-iiris-esinevad-suurbritannia-suurimal-uue-muusika-festivalil | Eesti lauljad Ingrid Lukas (Eesti-Šveits) ja Iiris esinevad sel nädalal Inglismaal Brigthonis toimuval talendiesitlusfestivalil The Great Escape. Music Estonia külastab üritust koos Eesti muusikamanageride ja ettevõtjatega. |
Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla ühendnõukogu koosolekul otsustati mullu 25. augustil alustada Tallinna Haigla rajamisega, mille valmimisel ühinevad senised keskhaiglad üheks haiglaks.
Uus haigla hakkab asuma Narva mnt 129 ja 129b.
Tallinna linnavolikogu otsuse lisas selgitatakse, et statsionaarseid voodikohti nähakse uues haiglas ette 2025. aastaks 1329 (85% täituvusega), päevaravi voodeid 134, järel- ja taastusravi voodeid 103 ning iseseisva statsionaarse õendusabi voodeid 570. Ambulatoorseid ravijuhte arvestatakse 679 049, päevaravi juhte 26 168 ja statsionaarse ravi juhte 55 016 aastas.
Uue haigla ehitushind ulatub 400 miljoni euroni, millest hoone ehitushind on 200-240 miljonit, meditsiinitehnika ja sisustus kuni 100 miljonit ning väliskommunikatsioonid ja projekteerimine kuni 60 miljonit eurot. Hinnatud on olemasoleva kinnisvara väärtus ligikaudu 40 miljonit eurot.
Tallinna Haigla rajamise järgmised etapid on funktsionaalse arengukava koostamine (kuni 6 kuud), projekteerimise faas (koos hankega kuni 1,5 aastat), ehitusloa taotlemine (kuni 6 kuud) ja haigla ehitamine (koos hankega umbes 3,5 aastat).
Haigla ehitus peaks algama 2019. aasta sügisel ja lõppema 2023. aasta alguses.
Otsuse seletuskirjas märgitakse, et Tallinna Haigla rajamine peab looma "uue kvaliteedi arstiabi osutamisel ja kättesaadavuse parandamisel mitte ainult linnaelanikele, vaid üksikute erialade lõikes kogu Põhja-Eestile.
Tallinna linnavalitsus otsustas haigla rajamise kava esitada linnavolikogule. Tallinna abilinnapea Merike Martinson ütles, et projektile oodatakse panust ka valitsuselt ja Euroopa struktuurifondidest. | Tallinna Haigla läheb maksma kuni 400 miljonit eurot | https://www.err.ee/559997/tallinna-haigla-laheb-maksma-kuni-400-miljonit-eurot | Narva maanteele rajatavas Tallinna Haiglas peaks 2025. aastaks olema üle 1300 voodikoha ning haigla ehitushind ulatub 400 miljoni euroni. Täna saatis linnavalitsus haigla rajamise kava linnavolikogule. |
Autor: Ken Ludwig
Tõlkijad: Tanel Jonas ja Pirjo Jonas
Lavastaja: Tanel Jonas (Vanemuine)
Kunstnik: Kristina Lõuk
Muusikaline kujundus: Peeter Konovalov
Valguskunstnik: Mari-Riin Villemsoo (TÜVKA)
Osades: Aarne Soro, Luule Komissarov, Tanel Ingi, Martin Mill, Adeele Sepp, Kata-Riina Luide ning Vilma Luik
USA näitekirjaniku Ken Ludwigi "Mäng on alanud" näol on Tanel Jonas valinud lavastamiseks mitmes mõttes põneva teksti. Ja kuigi teineteisest läbipõimuvaid vihjeid ja kihte on palju, moodustub neist ometi terviklik ja vaimukas lugu.
Esmapilgiul on Ugala uuslavastuse puhul tegemist küllaltki klassikalise mõrvamüsteeriumiga – mõrv toimub eraldatud paigas, eripalgeliste kahtlusaluste ring on üsna piiratud ning selgust toimunusse püüab tuua rohkemal või vähemal määral salapärane, tihti erandlike oskuste-võimetega uurija. "Mäng on alanud" õnneks päris nii klassikaline siiski pole.
Ken Ludwig on leidlikult ja õnnestunult ühendanud erinevad narratiivid ja reaalsused tervikuks, mis võimaldab tõmmata koomilis-iroonilisi paralleele nii teatrimaailma eripärade, kirjandusklassika pühade kultustsitaatide kui ka krimižanri tihti liigtüüpiliste tunnusjoonte vahel. Ehkki Ludwig on näidendi aluseks võtnud reaalse isiku (Ameerika näitleja, näitekirjaniku ja lavastaja William Gillette’i, keda Eesti publik ilmselt väga ei tunne) elu ja tegevuse (näiteks Arthur Conan Doyle’i Sherlock Holmesi lavaletoomine) ning reaalse tegevuspaiga (Gillette’i loss Connecticuti jõe ääres), on ta kujutatavasse loosse istutanud ka krimikirjanduse raudseid printsiipe järgiva mõrvaloo. Ja nii saamegi tulemuseks ühelt poolt tõelise detektiiviloo, teisalt aga lihtsalt peene ja vaimuka krimilugude paroodia.
Ehk kõige nauditavamateks osutuvadki krimiparoodia kõrval torked teatrikunsti enda suunas – mainigem siin kas või vaid näitleja Gillette’i Sherlock Holmesi etendamist ka päriselus või teatrikriitiku salapärast mõrva näitlejate seltskonnas.
Kuna sedalaadi komöödiad nagu "Mäng on alanud" nõuavad näitlejalt ülienergilist ja hoogsat mängu, rääkimata võimest vilkalt reageerida, ei ole vaadeldav lavastus osatäitjaile kindlasti kergete killast. Siinkohal tuleb vaieldamatult esile tõsta Tanel Jonase tööd trupiga ja iga osatäitja tööd rolliga. Kuigi iga siinne rolllahendus on küllalt omanäoline ning nõuab näitlejalt pidevat ja jõulist kohalolekut, on Jonas liitnud trupi suurepäraseks, üksteisega aktiivselt suhtlevaks ning arvestavaks ansambliks.
Tegelaskujusid lähemalt vaadates ilmneb siingi haaravalt sama kahetisus nagu lavastuse aluseks oleva näidendi puhul. Kuna kõik osatäitmised balansseerivad oskuslikult tõsise rolliloome ning eneseparoodia vahel, võimendab see loo kahemõttelisust veelgi. Õieti paneb imestama, kuivõrd on selliste võtetega võimalik vaataja tähelepanu hajutada ja teda eesmärgipäraselt (nagu korralikule krimiloole omane) petta. Vaadelgem või Adeele Sepa (Aggie Wheeler), Vilma Luige (inspektor Goring) või Luule Komissarovi (Martha Gillette) tegelaskujusid.
Adeele Sepa naiivsevõitu blondiin oleks justkui puhas paroodia, ent loodud sedavõrd napi ja peenekoelise sooritusega, et mõjub täiesti usutavalt ja tekitab poolehoidu. Seevastu Vilma Luige inspektor on ehk kõigist rollidest kõige paroodilisem – ühelt poolt on tema uurijasse ühendatud pisut nihestatud kujul tuntuimate detektiivide erakordsed võimed, teisalt tõusevad esiplaanile hoopis krimiklassikast tuntud detektiivide veidrused, millele eneseirooniliste repliikidega sageli topeltvint peale keeratakse.
Ka Aarne Soro William Gillette liigub sujuvalt enda ning Sherlock Holmesi kujutamise vahel, millest võib leida tragikoomilisi vihjeid näitlejaile, kes ühte või teise rolli kinni kipuvad jääma või seda lausa elama hakkavad. Soro esituses saab selline näitleja sisemine dihhotoomia haarava väljenduse ning toetab näidendi autori ilmselt püüdu sellegi võtte abil jälgi segada.
Nagu mainitud, osutuvad kõik osatäitmised detailseiks ja viimistletuks ning just sellepärast saavadki võimalikuks lavastusterviku seisukohalt õnnestunud rollisisesed dünaamikad – pidev ja täpne liikumine tõsimeelse esituse ja eneseparoodia vahel.
Lavastaja Tanel Jonas nendib kavalehel, et vanasti näis teater olevat kirglikum, lavastused võimsamad ning peod metsikumad. Küllap just sellepärast ongi koostöös kunstniku Kristina Lõuguga loodud suurejooneline ja seejuures veenvalt glamuurse atmosfääriga lavakujundus – Gillette’i lossi 20. sajandi esimese poole moesuundi järgiv interjöör on tõepoolest täiuslikku illusiooni taotlev ning tõetruu. Pealegi on vahelduseks tinglike lavakujunduste kõrval vägagi meeldiv näha traditsioonilisemale teatrile omast küllast ja tegevuspaika arvestades ammendavalt realistlikku lavaruumi.
Kõike eelnevalt arvesse võttes tahaksin eraldi välja tuua Tanel Jonase lavastajatööd. Hoolimata mitmetasandilisest ja kõlamajäämist nõudvatest vihjeid tulvil ning seetõttu mõnetigi keerulisevõitu näidendist on Jonas suutnud selle tempokalt ja haarava kunstilise tervikuna elama panna. Võib ju vaielda selle üle, kuivõrd naljakas Ludwigi komööda üldiselt üsna musta ja teravat huumorit armastava eesti vaataja jaoks on, ent selge on see, et näidendist on selle humoorikus maksimaalselt välja toodud ning mõnigi situatsioon on saanud vaimuka ja üllatavalt värske väljamängu. Mainigem siin kas või janti Daria Chase’i (Kata-Riina Luide) laibaga – ühtpidi ju krimikomöödiatele vägagi tüüpiline stseen, kuid teisalt välditakse oskuslikult päris stamplikke mängu- ja väljendusvõtteid. Ja nagu ikka – tõsine ja otsekohene lähenemine huumorile on see, mis tagab soovitud naljaka situatsiooni tekkimise.
Kokkuvõtvalt võiks märkida, et Ugala uuslavastuse "Mäng on alanud" teeb põnevaks intrigeerivate viidete ja tasandite paljus. Pealegi ei saa etenduse lõpukski päriselt aru, kas see on nüüd tõeline krimilugu või kõigest kõikvõimalike detektiivilugude üle naljaheitmine – sest lõpuks ei ole ta ju üks ega teine. Ja ehk kahe äärmuse vahel hõljumine teebki terviku nauditavaks, jättes samas vaatajale võimaluse mõrvar ise välja nuputada. | Arvustus. Vaimukas mäng Ugala laval | https://kultuur.err.ee/312123/arvustus-vaimukas-mang-ugala-laval | Uuslavastus
"Mäng on alanud"
Ugala
Esietendus 15. aprillil 2016 UBB-s |
Omapärane vahejuhtum leidis aset 27. märtsil. Ashurst tegutses selle nimel, et peagrupp ei saaks kätte jooksikuid, kuhu kuulus ka kaks tema tiimikaaslast, kirjutab Spordipartner.ee.
Senise karjääri jooksul kolm sõitu võitnud Ashurst segas võistlust kaheksa ringi jooksul ja keeldus rajalt lahkumast, kui tal seda teha paluti.
Briti Jalgratta Föderatsioon määras Ashurstile ebasportliku tegutsemise eest 100-naelase rahatrahvi ja nelja kuu pikkuse võistluskeelu, mis algas rikkumise hetkest. Maksimumkaristus olnuks määruste kohaselt 24-kuuline võistluskeeld. | Briti rattur sai võistluskeelu, kuna liitus võistlusega poole pealt | https://sport.err.ee/86217/briti-rattur-sai-voistluskeelu-kuna-liitus-voistlusega-poole-pealt | Champion Systems VCUK Racing Teamis pedaaliv amatöörrattur Michael Ashurst liitus Suurbritannias peetud Frank Morgani memoriaalil võistlejatega, kui läbitud oli kuus ringi. Ashurst polnud ühepäevasõidule üles antud, kuid ta soovis oma tegutsemisega kaitsta eest ära sõitnud klubikaaslasi. |
USAs praegu tõsiselt arutatavad käimladiskussioonid said alguse sellest, kui Põhja-Carolina osariigis võttis Charlestoni linnavolikogu vastu määruse, mille alusel on transsoolistel inimestel - inimestel, kes on otsustanud, et nende sünnijärgne bioloogiline sugu ei vasta nende enesemääratlusele - õigus kasutada kas naiste või meeste tualettruumi vastavalt oma äranägemisele, vahendasid ERRi raadiouudised.
Osariigi konservatiivsed seadusandjad nägid selles ohtu: lihtsustatult öeldes seda, et hirmsad mehed võivad hakata panema kleite selga ja minna naiste tualettruumidesse väikseid tüdrukuid ahistama ja seda transsoolisusega õigustama. Seetõttu võeti osariigis vastu seaduseelnõu, mis ütleb, et avalikes tualettruumides peavad kõik kasutama seda käimlat, mis vastab nende sünnitunnistuses kirjutatud soole. Teiseks aga ei tohi omavalitsused selle seaduse tõttu nõuda enam geide ja transsooliste inimeste võrdset kohtlemist, mis omakorda tähendab, et nad ei saa kedagi diskrimineerimise eest kohtusse kaevata.
Ühtegi sellist juhtumit, et transsoolised isikud või kleitidega mehed oleksid avalikes tualettruumides tüdrukuid ahistanud, pole Põhja-Carolinas või USAs kunagi registreeritud. Enamik transsoolisi isikuid on aga avalikes tualettruumides ahistamist ise omal nahal tundnud, näitavad uuringud. Põhja-Carolina selja taga arutavad veel kümmekond osariiki samalaadseid käimlaseaduseid, mis lubaks trahvida neid, kes ei kasuta tualettruumi vastavalt oma sünnitunnistusel märgitud soole.
Põhja-Carolina nimetatud regulatsioon on aga osariigile majanduslikult kalliks maksma läinud ja võib minna veelgi. Pärast eelnõu vastuvõtmist teatasid mitmed muusikud, näiteks Bruce Springsteen, Ringo Starr, Nick Jonas ja eile ka maailmakuulus viiulivirtuoos Itzhak Perlman, et jätavad osariigis ära oma kontserdid. Rahandus ja pangandusettevõtted nagu Paypal ja Deutsche Bank on loobunud oma investeeringutest, jättes osariiki toomata sadu töökohti. Profikorvpalliliit NBA võib loobuda oma tähtede mängu korraldamisest osariigis järgmisel aastal, kui seadust ei muudeta.
Kuid see on alles algus. Põhja-Carolina võib selle seaduse tõttu kaotada miljardeid dollareid riiklikku raha näiteks haridusvaldkonnas. Haridusministeerium suunas eelmisel aastal osariiki 4,3 miljardit dollarit, mis võib olla ohus, kui osariik seadust ei tühista. Föderaalvalitsusel on USAs laiaulatuslikud volitused lõpetada raha saatmine nendesse osariikidesse, mis ei suuda piisavalt kaitsta kodanikuõigusi. Haridusraha kõrval on ohus ka näiteks transpordiministeeriumi toetus ja riiklikud elamumajandustoetused.
Eelmisel nädalal teatasidki nii osariik kui föderaalvalitsus, et kaebavad üksteist kohtusse. Föderaalvalitsuse eesmärk on saada kohtult otsus, et osariigi eelnõu on diskrimineeriv ja tuleks tühistada. Põhja-Carolina soovib saada otsust, et osariigil on endal õigus reguleerida oma tualettruumide kasutust, sest nende hinnangul ei kuulu transsooliste isikute subjektiivne soomääratlus soolise diskrimineerimise ning seega riiklikult kaitstavate erisuste alla. | Transsooliste õigusi piirav seadus võib USA osariigile kalliks maksma minna | https://www.err.ee/559998/transsooliste-oigusi-piirav-seadus-voib-usa-osariigile-kalliks-maksma-minna | USAs Põhja-Carolina osariigis kevadel vastu võetud seadus, mille kohaselt peavad transsoolised inimesed kasutama avalikes kohtades oma sünnitunnistusejärgset tualettruumi, on tekitanud osariigile juba miljoneid dollareid kahju. |
Narva [eel]arvamusfestival esimene paneel "Kui kaugel on Ida-Viru?" algab juba hommikul kell 09.30 ning toimub rongis suunal Tallinn-Narva. Arutelust võtavad osa EV100 korraldusmeeskonna liige Tatjana Lavrova, digitaalse loovmeedia ettevõtete inkubaatori DIGIX tegevjuht ning Viru filmifondi ideeliider Martin Adamsoo. Diskussiooni modereerib Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Jana Pavlenkova. Koos otsitakse vastuseid küsimusele, miks progressiivsemad ja uuemad trendid jõuavad Ida-Virumaale nii suure hilinemisega, kui üldse jõuavad
Portaali etvpluss.ee jõuavad ülekanded järgmistest paneelidest:
"Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa" (kell 12.05, esimene lava). Arutelu juhib endine pikaaegne Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik. Osavõtjad on Tiit Vähi, Siim Kallas, Indrek Tarand ja Marina Kaljurand.
"Sõita mitte jääda" (kell13.30, teine lava). Noorte võimalustest Ida-Virumaal mõtisklevad noored ise koos Narva linna peaarhitekti Ivan Sergejevi, rehabilitatsiooni keskuse konsultandi Jüri Magerovi ning noorsootöötaja Natalja Mahnovaga. Aruteluteemat modereerib ETV+ ajakirjanik Dmitri Fefilov.
"Kas kaine elu Narvas on müüt?" (kell 15.00, teine lava). ERRi ajakirjanikud Dmitri Pastuhhov ja Artur Tooman viivad läbi paneeli, mille käigus uurivad, kas müüdid Narvast vastavad ka tänapäevaltõele. Diskussioonis osalevad pedagoog Aleksandr Nesterenko, Ida-Viru Maavalitsuse nõunik Jana Pavlenkova, ööklubi Ro-Ro omanik Roman Boiko, jalgpalliklubi Narva United esindaja Oleg Kašin, ettevõtja ja ühiskonnategelane Anton Ossipovski, Narva Eesti maja projektijuht Anna Markova.
"Festival on suurepärane võimalus kohtuda inimestega, arutleda aktuaalsete teemade üle ja saada tuttavaks telekanali saatejuhtide ning toimetajatega," märkis ETV+ peatoimetaja Darja Saar.
Festivali ajal avatakse ka ETV+ ja EV100 kohvikuala, kus saab tutvuda uute inimestega, nautida head seltskonda. Kohvikualal avaneb EV100 kingituste ideede tahvel, kuhu iga soovija saab panna kirja, millist kingitust ta sooviks saada või kinkida EV 100 juubeli puhul.
Pärast festivali ametliku osa lõppu, kell 21.00 aadressil Joala 18, näitab ETV+ filmi "Aktuaalne Narva", kus tehakse põgus pilguheit Narva ja Ida-Virumaa lähiminevikku ning vaatajate ees on saatelõigud ERRi videoarhiivist, mis näitavad ürituse toimumispaika. ETV+ eetris saab filmi vaadata 5. juunil.
Sooduspiletit rongile Tallinn-Narva-Tallinn on võimalik soetada pärast registreerimist portaalis www.etvpluss.ee. Kohtade arv on piiratud. Rong väljub Tallinnast 21. mail kell 08.51 ning naaseb tagasi Tallinnasse 21. mail kell 18.27 ja 22. mail kell 07.05. | ETV+ viib [eel]arvamusfestivali esimese arutelu läbi Tallinna-Narva rongis | https://menu.err.ee/290815/etv-viib-eel-arvamusfestivali-esimese-arutelu-labi-tallinna-narva-rongis | Laupäeval toimub Narva lossipargis [eel]arvamusfestival. ETV+ toimetus koostöös EV100 korraldustoimkonna ning Ida-Viru maavalitsusega esitlevad publikule ja ETV+ portaali jälgijatele tervet hulka diskussioone, kus nii arvamusliidrid kui ka noored arutavad Ida-Viru päevakajaliste teemade üle. |
Korteriomanikud, kelle korterites on toimunud ümberehitustöid, mis võivad gaasiseadmete tööd mõjutada, peaksid tellima oma gaasiseadmele erakorralise auditi, teatas omanike keskliit.
Alates mullu 1. juulist on seadme ohutuse seaduse kohaselt gaasipaigaldise erakorraline auditeerimine kohustuslik, kui puuduvad andmed eelmise auditeerimise kohta ja selline info puudub valdava osa vanemate gaasipaigaldiste kohta.
Informatsiooni gaasiseadmete auditi tegemiseks pädevate isikute kohta omavad ehitiste ohutuse üle järelevalvet tegev korteri asukohajärgne kohalik omavalitsus ja TJA. | Omanike keskliit: korterisiseseid gaasiseadmeid tuleb kontrollida | https://www.err.ee/559999/omanike-keskliit-korterisiseseid-gaasiseadmeid-tuleb-kontrollida | Kuna tehnilise järelevalve ameti (TJA) andmetel on gaasiseadmetega juhtunud õnnetuste peamiseks põhjuseks on omavolilised ehitus- ja ümberpaigladustööd, siis peaksid korteriomanikud tellima oma gaasiseadmetele auditi. |
Varasemat tippmarki, mis pärines eelmisest talvest, parandas 33-aastane Galeta 26 sentimeetriga. Kuuest Kernus tehtud võistluskatsest lasi Viljandimaalt pärit spordimees ära mõõta seejuures vaid ühe, rekordi toonud teise katse, kirjutab Delfi Sport.
Galetat juhendab juba viimased poolteist aastat inglane Shaun Pickering, kelle treeninggrupiga käis eestlane hiljuti ka Californias laagris.
Eesti kõigi aegade edetabelis kerkis Galeta vastse tulemusega kuuendaks, möödudes nii Aleksander Tammert seeniorist kui Ants Kiisast. | Kristo Galeta parandas kuulitõukes isiklikku rekordit | https://sport.err.ee/86222/kristo-galeta-parandas-kuulitoukes-isiklikku-rekordit | Eesti viimaste aastate parim kuulitõukaja Kristo Galeta viis teisipäeval Kernus toimunud võistlusel isikliku rekordi 19.42-ni. |
Rahvusvahelise konsultatsioonibüroo Aviation Consulting uuringu kohaselt maksab Pärnu lennujaama renoveerimine kaasaegseks töötavaks transiidisõlmeks 13 miljonit eurot, vahendasid ERR-i teleuudised.
Praegu saab Pärnu lennujaamas maanduda vaid 800-meetrisel lõigul, rahvusvahelisteks lendudeks oleks vaja aga 1800-meetri pikkust lennurada.
Pärnu rannaliivale märgitakse täna puuduolev kilomeetri pikkune lennurada, kui maakonna turismitöötajad süütavad seal lennujaama toetuseks ligi 700 küünalt. | Pärnu lennujaama ehituseks soovitakse riigieelarvest raha | https://www.err.ee/559980/parnu-lennujaama-ehituseks-soovitakse-riigieelarvest-raha | Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu linn ja Pärnu maavalitsus esitasid riigile palve eraldada Pärnu lennujaama ehituseks raha järgmise aasta riigieelarvest. |
If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Piret Jõhviku sõnul on tulekahjus hävinud palvemaja kindlustatud If Kindlustuses ning täna saarele saadetud eksperdid kaardistavad taastamistööde alustamiseks olukorra.
"Sellise väikesaare elanike jaoks on tegemist kahtlemata tragöödiaga ning meie omalt poolt teeme kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti taastamistöödega alata saaks. Meedias on küll palju räägitud hävinud palvemajast ning selle taastamisest, kuid lisaks sellele võttis tuli ka inimestelt elamised. Nende hoonete kindlustuste kohta meil paraku info puudub, kuid kodu kaotus on tõsine ja väga karm õnnetus ning kindlustuse puudumisel tuleb mõelda nüüd sellele, kuidas need kodu kaotanud inimesed endale katuse pea kohale saaksid," märkis Jõhvik.
16. mai varahommikul Piirissaare vallas Saare külas toimunud tulekahjus hävisid kolm majapidamist ning vanausuliste palvemaja. | Piirissaare saarel põlenud palvemaja oli kindlustatud | https://www.err.ee/559994/piirissaare-saarel-polenud-palvemaja-oli-kindlustatud | Piirissaare saarel tulekahjus hävinud palvemaja on kindlustatud ning täna hommikul sõidab saarele olukorraga tutvuma If Kindlustuse esindaja koos ehituseksperdiga, et otsustada selle taastamistööde üle. |
Loodeosariigis Oregonis, kus häältelugemine veel pooleli, on senaator Sanders kogunud 53 toetusprotsenti ja endine välisminister Clinton 47.
Seevastu Kentuckys võttis napi võidu 46,8 protsendise toetusega Clinton, edestades Sandersit poole protsendipunktiga. Häältest on seal loetud 99,8 protsenti.
Sanders peaks saama ülejäänud eelvalimistel ülekaalukaid võite, et ta võiks veel ohustada Clintoni valimist presidendikandidaadiks. Ta kavatseb siiski kampaaniat jätkata.
Clinton ei saanud teisipäeval veel oma nominatsiooni tagada. Tal puudus enne Oregoni ja Kentucky eelvalimisi 140 delegaati, mida on veidi rohkem kui teisipäeval saadaval oli.
Sisuliselt on ta aga pööranud oma peatähelepanu võitlusele Donald Trumpi vastu päris presidendivalimistel.
Trump oli vabariiklaste teisipäevastel ainsatel eelvalimistel Oregonis saamas oma selja taha umbes kaks kolmandikku häältest. Hääletus on siiski kosmeetiline, sest Trump on ainsana eelvalimistekampaaniat jätkav vabariiklane. | Clinton võitis Kentuckys, Sanders Oregonis | https://www.err.ee/559985/clinton-voitis-kentuckys-sanders-oregonis | USA demokraatide presidendikandidaadiks pürgivad Bernie Sanders ja Hillary Clinton saavutasid teisipäevastel eelvalimistel kumbki ühe võidu, ilmnes USA meediakanalite prognoosidest. |
"Tõsiasi on see, et kanepi tarbimine kasvab ja kasvab - see on põlvkondliku nähtusena peale tulnud -, aga kas me tahaksime näha kultuurinähtusena kergeid narkootikume, samasuguse nähtusena nagu alkohol ja sigaretid, siis mu väide on, et see poleks mõistlik," ütles Reinsalu usutluses Eesti Ekspressile.
Reinsalu sõnul peab inimesel olema vabadus teha valesid valikuid, kuid kui narkootikumid oleksid vabad globaalselt, siis see eeldaks väga ulatusliku järelevalveaparaadi ülesehitamist narkojoobe tuvastamiseks.
Reinsalu märkis, et väikeses koguses pruukimine on Eestis väärtegu ning sellega on Eesti Euroopas täiesti keskmisel tasemel.
"Kuhu me tahame liikuda, eriti noorte inimeste osas, oleks karistuste asemel alternatiivsed teraapiavõimalused, teraapiaprogramm," ütles Reinsalu. | Reinsalu: kanepi legaliseerimine pole mõistlik | https://www.err.ee/559990/reinsalu-kanepi-legaliseerimine-pole-moistlik | Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kasvab Eestis kanepi tarbimine, kuid selle legaliseerimine pole mõistlik. |
Kohe nende sabas lendas kinotabelisse Anu Auna nooruslik lugu "Polaarpoiss", kolmanda uustulnukana surus end tabelisse Ewan McGregor John Le Carre’ romaanil põhinevas agendipõnevikus "Meie moodi reetur".
Koht
Originaal-pealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Angry Birds
Angry Birds: Kurjad linnud. Film
1
11599
11599
2
Polaarpoiss
Polaarpoiss
1
5643
5643
3
Neighbors 2
Neetud naabrid 2
2
2893
9798
4
Captain America: Civil War
Kapten Ameerika: Kodusõda
3
2187
22634
5
Волки и овцы
Hundid ja lambad
3
1163
7508
6
Our Kind of Traitor
Meie moodi reetur
1
813
813
7
Экипаж
Ekipaaž
4
776
10893 | Eesti kino top 7: suled lendavad! | https://kultuur.err.ee/312129/eesti-kino-top-7-suled-lendavad | Meie põhjanaabrite kingitus maailmale, mobiilimäng „Angry Birds“ jõudis viimaks nii kaugele, et ümarad parajalt paksud tegelased said omaenda filmi. Ja alustasid edukalt, sest sulelised võtsid esikoha ülivõimsa ülekaaluga. |
Cavaliers oli vastasest koduplatsil nii palju üle, et ükski nende mängumees ei pidanud platsil üle 30 minuti vaeva nägema ning mänguaega said kõik 13 protokolli kantud mängumeest.
Kyrie Irving kogus 30 mänguminutiga 27 punkti, 5 korvisöötu, 2 vaheltlõiget ja 2 kulpi, LeBron James sai 28 minutiga kirja 24 punkti, 6 lauapalli, 4 korvisöötu ja 2 vaheltlõiget. Meeste visketabavus väljakult oli seejuures vastavalt 11/17 ja 11/13. Kaotajate poolel kogus DeMar DeRozan 18 punkti ja 5 korvisöötu.
Cavaliers, kes pole tänavu idakonverentsi play-offides veel üheksa mänguga kaotusekibedust tunnistama pidanud, tabas meeskonnana viskeid väljakult koguni 55,4 protsendiga (41/74) ning võitis lauavõitluse 45-23.
Seeria teine kohtumine peetakse samuti Clevelandis neljapäeva õhtul.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 1:0
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 0:1 | VIDEOD | Cavaliers alustas idakonverentsi finaalseeriat võimsa viskekontserdiga | https://sport.err.ee/86221/videod-cavaliers-alustas-idakonverentsi-finaalseeriat-voimsa-viskekontserdiga | Korvpalliliigas NBA algas idakonverentsi finaalseeria väga ühepoolselt, kui Cleveland Cavaliers purustas avamängus Toronto Raptorsi koguni 115:84 (33:28, 33:16, 29:23, 20:17). |
Maakondadest korraldati enim talguid Harjumaal ja Tallinnas, kus lõi 455 talgul kaasa üle 13 000 inimese, vahendasid ERR-i teleuudised.
Sel aastal püstitati talgupäeva raames üle Eesti kokku 496 veeohutuse stendi, mille jaoks sai tänavu taotleda tasuta päästevahendid ja ohutusjuhistega infotahvli.
Pärast talgupäeva jätkub koostöös päästeametiga veeohutuse päästevahendite ja infotahvli jagamine neile, kes plaanivad veel püstitada veeohutuse stendi. Vahendeid jagatakse, kuni neid jagub. | Tänavusel Teeme Ära talgupäeval osales 44 372 inimest | https://www.err.ee/559989/tanavusel-teeme-ara-talgupaeval-osales-44-372-inimest | Tänavusel Teeme Ära talgupäeval osales talgujuhtide täpsustatud andmetel 1986 talgul vähemalt 44 372 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 3,4%. |
"Pole vist raske aimata, et lugu on vägagi autobiograafiline," naerab bändi solist Anne Arrak. "Täpselt selline ma olengi – ühel hetkel tahan üht, teisel hetkel risti vastupidist. Looga tahame inimestele meelde tuletada, et isegi kui vahel on raske, ei tohi unustada, et elus on kõik tasakaalus – pärast mõõna tuleb alati jälle tõus. Ilma kapriisideta elu oleks väga igav."
Naisansambel G.O.S.H. tuli kokku aastal 2014. Nende muusika on segu raadiopopist, alternatiivrockist ja täiskasvanute nüüdismuusikast. See hõlmab endas tantsurütme, dünaamilisi rock-kitarririffe ning raadiosõbralikke meloodiapartiisid.
Õige pea näeb ilmavalgust bändi esimene EP. | G.O.S.H.-i suvine singel räägib karussellist naiste peas | https://menu.err.ee/290814/g-o-s-h-i-suvine-singel-raagib-karussellist-naiste-peas | Esimest korda avaldas tüdrukutebänd G.O.S.H. singli eesti keeles, loo nimeks sai "Karussell". Lugu ei räägi bändi sõnul mitte lõbustuspargi atraktsioonidest, vaid mõttekarussellist, mis keerleb iga päev inimestes endis, eriti naiste peas. |
Antverpen on Belgia kõrgliigas mänginud alates 2008. aastast. Möödunud põhihooaeg lõpetati neljandal kohal ning faasis, kus omavahel mängisid tabeli ülemine ja alumine ots, tuli leppida viienda positsiooniga, kirjutab Delfi Sport.
Eelmisel aastal jõudis Antverpen CEV karikasarjas poolfinaali, tänavu jäädi jagama 21. kohta nagu Pärnugi. | Andres Toobali karjäär jätkub Belgia kõrgliigas | https://sport.err.ee/86215/andres-toobali-karjaar-jatkub-belgia-korgliigas | Eesti võrkpallikoondise 27-aastane sidemängija Andres Toobal vahetab uuest hooajast Tallinna Selveri särgi Belgia kõrgliigaklubi Antverpeni Topvolley vastu, kellega ta eile aastase lepingu sõlmis. |
2019. aasta üldlaulupeoga tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest laulupeost, mis toimus aastal 1869. aastal Tartus. Laulupidu on algusest peale olnud muusikaline suursündmus, samuti rahvusliku ühtsuse ja meie iseseisvuse sümbol.
Laulupeo muusikalise juhi konkursil võib kandidaat osaleda üksi või koos meeskonnaga.
XXVII laulupeo muusikalise juhi kandidaadilt eeldatakse muusikalist kõrgharidust ning varasemat töökogemust laulupeol üld- või liigijuhina või liigidirigendina.
Tantsupeod on 85-aastase ajaloo jooksul kasvanud suuretenduseks, mis ühendab osalejaid ja pealtvaatajaid ning loob sünergiat.
Tantsupeo pealavastaja konkursil võib kandidaat osaleda üksi või koos meeskonnaga. XX tantsupeo pealavastaja kandidaadilt eeldatakse mitmekülgset kogemust üleriigiliste tantsupidude pealavastaja, liigijuhi või pealavastaja assistendina.
XXVII laulu- ja XX tantsupeo kunstiliste lähteideede aluseks peavad olema laulu- ja tantsupeoliikumise olulised põhiväärtused – põlvkondade sidusus, isamaalisus, eesti keel, esivanemate pärandi hoidmine ning austav suhtumine kaasinimestesse.
XXVII laulu- ja XX tantsupidu toimuvad 5.–7. juulil 2019 Tallinna lauluväljakul ning Kalevi staadionil.
Konkursile tööde esitamise lõpptähtaeg on 10. oktoobril 2016 kl 23.59.
Konkursitöid oodatakse e-postiga aadressile [email protected]. Konkursitööd võib ka ümbrikus tuua või saata Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusse aadressiga Pärnu mnt 10, Talinn 10148.
Konkursitingimused leiab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kodulehelt.
Küsimused konkursi kohta: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, [email protected] | Algas avalik konkurss 2019. aasta juubelilaulupeo ja tantsupeo juhtide leidmiseks | https://kultuur.err.ee/312119/algas-avalik-konkurss-2019-aasta-juubelilaulupeo-ja-tantsupeo-juhtide-leidmiseks | Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga kuulutab välja avaliku konkursi XXVII juubelilaulupeo muusikalise juhi ja XX tantsupeo pealavastaja ning kunstiliste lähteideede leidmiseks. |
Senaatorid kiitsid seaduse õigusemõistmisest terrorismitoetajate üle (Justice Against Sponsors of Terrorism Act) heaks ühehäälselt ning nüüd läheb see edasi esindajatekotta. Selle spiiker Paul Ryan on väljendanud kahtlusi dokumendi suhtes, mis võib esile kutsuda diplomaatilise tormi.
Valge Maja on korduvalt deklareerinud, et president Barack Obama, kes aprillis Saudi Araabias suhteid käis silumas, vastustab eelnõu, mis sisuliselt heidab kõrvale suveräänsuse puutumatuse doktriini.
"See seadus muudaks vastuvõtmisel pika-ajalist rahvusvahelist seadust suveräänsuse puutumatusest. Ja USA president on endiselt sügavalt mures, et see teeks Ühendriigid haavatavaks teistes kohtusüsteemides üle maailma," lausus Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest.
Ta selgitas, et Ühendriigid on rahvusvahelisel areenil rohkem kaasatud kui ükski teine riik maailmas, iseäranis rahuvalve- ja humanitaaroperatsioonides.
Puutumatuse õõnestamine aga seaks välismaal töötavad ameeriklased ohtu.
Seadus võimaldaks 2001. aasta septembrirünnakute ohvritel kaevata välisriikide valitsuste peale föderaalkohtusse ja nõuda neilt hüvitist, kui neil ilmneb olevat teatav vastutus rünnakte eest.
Viisteist 2001. aasta rünnakute 19 toimepanijast oli pärit Saudi Araabiast, kuid kuningriigi kaassüüd Al-Qaeda rünnakutes ei ole tõestatud.
Kahekümnendaks lennukikaaperdajaks nimetatud Zacarias Moussaoui ütles veebruaris USA advokaatidele, et Saudi kuninglik perekond annetas 1990. aastatel Al-Qaedale miljoneid dollareid. Saudi suursaatkond on Moussaoui' väiteid eitanud. | USA senat kiitis heaks eelnõu, mis lubab 9/11 asjus Saudi Araabiat kohtusse kaevata | https://www.err.ee/559981/usa-senat-kiitis-heaks-eelnou-mis-lubab-9-11-asjus-saudi-araabiat-kohtusse-kaevata | USA senat kiitis teisipäeval heaks seaduseelnõu, mis lubab 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute ohvritel ja nende sugulastel anda Saudi Araabia kohtusse selle võimaliku rolli tõttu rünnakutes. |
Eesti Päevalehele teadaolevalt on võimalikud peasekretäri kandidaaadid riigikogu keskfraktsiooni liikmed Oudekki Loone ja Siret Kotka, Keskerakonna avalike suhete juht Taavi Pukk ning erakonna arendusjuht Urmo Saareoja.
Leht väidab, et neist kõige vähem tõenäoliseks peetakse Kotka peasekretäriks saamist, Loone kohta öeldakse, et võimalik ning Pukk ja Saareoja on võimalikud ja üsna head kandidaadid. | Leht: Savisaar võib uue võimaliku peasekretäri nime teatada reedel | https://www.err.ee/559982/leht-savisaar-voib-uue-voimaliku-peasekretari-nime-teatada-reedel | Keskerakonna esimees Edgar Savisaar annab tõenäoliselt juba sel reedel erakonna juhatusele teada, kellest ta soovib teha peasekretäri ameti maha pannud Priit Toobali järglase. |
Õnnetus juhtus kell 18.05 Liispõllu-Rasina tee 2,8. kilomeetril, kus kaitseväe kolonn liikus Liispõllu küla suunas ning 20-aastane mees peatas Mercedes-Benz 250GD, kuid sellele sõitis tagant Mercedes-Benz 250GD, mille roolis oli 23-aastane mees.
Tagumises sõidukis said peale juhi viga veel kaks noormeest, kes toimetati kaitseväe hospidali kontrolli. | Kaitseväe sõidukite avariis sai viga kolm noormeest | https://www.err.ee/559979/kaitsevae-soidukite-avariis-sai-viga-kolm-noormeest | Põlva maakonnas Mooste vallas sai eile õhtul kahe kaitseväe maasturi avariis kolm noormeest viga. |
Ehkki Põlva Serviti oli kindlustanud kulla ja HC Tallinn pronksi, piisas hooaja viimases mängus pinget ja emotsiooni. Kõige tähtsama märksõna oli ilmselt tõsiasi, et tegu oli Serviti legendaarse kapteni ja Eesti rahvuskoondise raudvara Kristjan Muuga lahkumismänguga. 37-aastane paremäär riputas ketsid varna, võites rekordilise 13. meistrikulla.
Kohtumise algul toimus suurelt jaolt vasakukäeliste pommitajate lahing, sest võõrustajatel tabas mitu korda Andris Celminš ning külalistel Vladislav Barõlov ja Jürgen Rooba. Serviti sai paariväravalise edu, kuid kümnendal minutil tegi Kaspar Lees 6:6. Uuesti rebisid põlvalased pisut eest, kuid kui 22. minutil oli seis 14:12, ei ennustanud miski järgnenut.
Serviti kaitsemüür muutus läbimatuks ja Eston Varusk panustas heade tõrjetega. Avapoolaeg lõppes kodumeeskonna 6:0 spurdiga ning Hendrik Varuli värava järel mindi puhkama seisul 20:12. Pealinlased väljusid riietusruumist isukalt ja vähendasid korduvalt vahe viiele väravale.
Lähemale siiski ei saadud, Serviti võitis 36:28 ja kapten Muuga võis meistrikarika pea kohale tõsta. Päevakangelane ise viskas kaks väravat, põlvalaste täpsemad olid Mathias Rebane seitsme ja Varul kuue tabamusega. Tallinna kasuks tabas Barõlov seitse ja Lees kuus korda.
Hooaja viimase võistlusõhtu teises kohtumises oli panust enamgi. 4.–6. koht olid jätkuvalt selgitamata ning SK Tapa ja HC Kehra / Horizon Pulp & Paper alustasid vastavalt tabeliseisule ehk tasavägiselt. 18 minuti jooksul ei saanud kumbki meeskond enamat minimaalsest edust.
Mängu lõppedes meistriliiga parima snaiprina pärjatud Vahur Oolup viis võõrustajad 19. minutil 10:8 juhtima. Usukumatu küll, aga järgmist Tapa väravat tuli oodata avapoolaja viimaste sekunditeni. Kehra tabas viis korda järjest ning Danil Gumjanovi täpse viske järel juhiti 13:10. Teise pooltunni algul kasvatas David Mamporia kehralaste edunumbrid 15:11 peale.
Kolme-nelja peale jäi vahe pikaks ajaks püsima, enne kui viimaseks mänguks võistlusvormi selga tõmmanud Janar Mägi 51. minutil 22:17 viskas. Kehra võitis lõpuks 25:19 ja kindlustas meistriliigas neljanda koha. Sigmar Seermann viskas võitjate kasuks kuus ja Mamporia viis väravat. Kaotajatel tabas Oolup viis ja Ilja Kosmirak neli korda.
Meistriliiga lõplik tabeliseis:
1. Põlva Serviti, 17-2-1, 599:439, 36 punkti
2. Viljandi HC, 15-2-3, 570:487, 32 punkti
3. HC Tallinn, 11-3-6, 552:501, 25 punkti
4. HC Kehra / Horizon Pulp & Paper, 5-1-14, 474:550, 11 punkti
5. Raasiku/Mistra, 4-1-15, 459:547, 9 punkti
6. SK Tapa, 3-1-16, 501:631, 7 punkti
Parimad väravakütid:
1. Vahur Oolup (Tapa) – 117 väravat
2. David Mamporia (Kehra) – 104 väravat
3. Ott Varik (Viljandi) – 102 väravat
4. Kaspar Lees (Tallinn) – 98 väravat
5. Henri Sillaste (Serviti) – 97 väravat
6. Vladislav Naumenko (Raasiku) – 95 väravat
6. Hendrik Koks (Viljandi) – 88 väravat
7. Danil Gumjanov (Kehra) – 86 väravat
Meistriliiga sümboolne koosseis:
Väravavaht – Rasmus Ots (Viljandi HC)
Paremäär – Ott Varik (Viljandi HC)
Paremsisemine – Andrei Basarab (Viljandi HC)
Mängujuht – Hendrik Koks (Viljandi HC)
Joonemängija – Hendrik Varul (Põlva Serviti)
Vasaksisemine – Vahur Oolup (SK Tapa)
Vasakäär – Henri Sillaste (Põlva Serviti)
Parim kodumängude korraldus: Põlva Serviti | Põlva Serviti krooniti Eesti meistriks, Kehra kindlustas neljanda koha | https://sport.err.ee/1608602983/polva-serviti-krooniti-eesti-meistriks-kehra-kindlustas-neljanda-koha | Neljapäeval lõppes käsipalli meeste meistriliiga ja Mesikäpa hallis krooniti Eesti meistriks Põlva Serviti, kes viimases mängus alistas HC Tallinna 36:28 (20:12). Neljandal kohal lõpetas HC Kehra / Horizon Pulp & Paper, olles võõrsil 25:19 (13:11) üle SK Tapast. |
Oluline 19. mail kell 23.20:
- Ukraina relvajõudude teatel jätkasid Vene väed neljapäeval rünnakuid Donetski suunal;
- Harkivist kirdes käivad lahingud alade üle, mille Ukraina väed on viimastel päevadel tagasi enda valdusesse saanud;
- Severodonetskis hukkus pommitamises 12 inimest;
- ÜRO hinnangul võib 90 protsenti ukrainlastest langeda vaesusesse, kui sõda kestab aasta lõpuni;
- Ukraina suursaadik Suurbritannias ütles, et üle miljoni põgeniku on koju naasnud;
- Moskva: Azovstali kaitsjad saadeti Venemaa kontrolli all asuvasse vanglakolooniasse;
- Venemaa asepeaministri sõnul jätab Moskva Ukraina Zaporižžja tuumajaama elektrita, kui Kiiev elektri eest ei maksa;
- Venemaa jätkab Ida-Ukrainas tsiviilisikute tapmist;
- Kreml: Euroopa vajab nagunii Nord Stream 2 gaasi;
- USA senat kinnitas Bridget Brinki riigi suursaadikuks Ukrainas;
- Venemaa väidab, et kasutab Ukrainas uue põlvkonna võimsaid laserrelvi;
- Mõttekoda: Ida-Ukraina separatistide territooriumil toimuvad meeleavaldused;
- Blinken: lääneriikide Moskva-vastased sanktsioonid ei süvenda Ukraina sõjast tingitud toidukriisi;
- Zelenski: sõda tuleb pikk.
Ukraina relvajõud: Vene väed jätkavad rünnakuid Donetskis
Ukraina relvajõudude peastaap ütles neljapäeva õhtul sotsiaalmeediasse postitatud värskes kokkuvõttes, et Vene väed keskendusid neljapäeval peamiselt Donetski suunale, kus nad kasutasid rünnakutes lennukeid ja suurtükke. Mõnes piirkonnas intensiivistasid Vene väed pealetungi ja rünnakuid.
Luhanski oblastis Severodonetski piirkonnas korraldasid Vene väed rünnakuid, kuid kannatasid kaotusi ning taganesid varem okupeeritud aladele.
Lahingud käivad Harkivist kirdes, kus Vene väed püüavad kinni hoida varem okupeeritud positsioonidest ning püüavad aeg-ajalt algatada ka vastupealetungi, et taastada uuesti kontroll asulate üle, mille Ukraina relvajõud viimastel päevadel on endale tagasi võtnud.
Ukraina relvajõudude hinnangul on Vene väed demoraliseerunud ning kannatavad märkimisväärseid kahjusid. Ukraina väitel ei ole osad Vene sõjaväelased kätte saanud neile lubatud tasu.
ÜRO: sõda võib lükata 90 protsenti ukrainlastest vaesusesse
ÜRO arenguprogramm (UNDP) hoiatas, et 90 protsenti Ukrainasse jäänud inimestest võivad langeda vaesusesse, kui Venemaa rünnakuid jätkab.
"Me räägime üheksa ukrainlase kümnest langemisest vaesusesse, kui see sõda käesoleva aasta lõpuni jätkub," ütles UNDP asevolinik Ukrainas Manal Fouani.
Tema sõnul on see šokeeriv, arvestades, et enne sõda oli riigis vaesuse määr kõigest 2,5 protsenti.
Fouani ütles, et aasta lõpuks võib kaduda 18 aastat arengupüüdlusi – investeeringud, mida Euroopa Liit ja kõik doonorriigid ja arengupartnerid on Ukrainasse viimase 20 aasta jooksul teinud.
Severodonetskis hukkus pommitamises 12 inimest
Luhanski sõjaväeadministratsiooni juhi Serhi Haidai ütles, et Ukraina kontrolli all olevas Severodonetskis hukkus Vene vägede pommide tagajärjel 12 inimest.
Haidai sõnul sai 40 inimest vigastada ning nad saavad arstiabi. Tema sõnul purustusi ka taristu, mis põhjust elektrikatkestusi.
Haidai sõnas, et ohvrite seas on kaks naist, kes leiti raketiga pihta saanud korterist.
Vähemalt kaheksa maja sai kahjustada ning päästetöötajatel oli pideva pommitamise tõttu keeruline pääseda tulekahjupaikadesse.
Ukraina suursaadik: üle miljoni põgeniku on koju naasnud
Ukraina suursaadik Suurbritannias Vadõm Prõstajiko ütles, et üle miljoni Ukraina põgeniku on naasnud kodudesse.
Prõstajiko ütles, et põgenikud igatsevad oma lähedasi, kodusid ja töökohti.
Ta lisas, et Kiievi ja Harkivi linnapead on aga inimestele öelnud, et nad viivitaksid naasmisega, sest neis linnades ei ole endiselt ohutu.
"Üks asi, millele ma tahaksin tähelepanu pöörata, on see, kuidas me suudaksime hoida neid inimesi siin, kuskil Euroopas, Euroopa Liidus, mõnel juhul üle ookeani Kanadas ja USA-s," rääkis Prõstaiko.
Tema sõnul on põgenikud hakanud koju naasma, kuna neis on kasvanud pettumus ebamugavustunde ning Euroopa Liidu riikide erinevate süsteemide pärast.
Ukraina kindral: Mariupolist jätkub sõdurite evakueerimine
Ukraina relvajõudude peastaabi asejuht Oleksi Hromov ütles, et Ukraina sõjaväelaste evakueerimine Mariupolist jätkub.
"Mariupoli suunas võetakse ette meetmeid, et evakueerida meie kangelased," ütles kindral.
Ta ei avaldanud evakueerimiste kohta mingeid täiendavaid detaile.
Venemaa jätab Ukraina Zaporižžja tuumajaama energiata, kui Kiiev Moskvale elektri eest ei maksa
Venemaa võib peatada Ukrainale elektritarned Euroopa suurimast, Zaporižžja tuumajaamast, kui Kiiev Moskvale elektri eest ei maksa, ütles Venemaa asepeaminister Marat Husnullin AFP andmeil.
"Kui Ukraina energiasüsteem on valmis vastu võtma ja maksma, siis (tuumajaam) töötab Ukraina jaoks. Kui ei, siis (jaam) töötab Venemaa jaoks," ütles Husnullin.
Tema sõnul pole kahtlust, et Zaporižžja tuumajaam jätkab töötamist. "Meil on tuumajaamadega palju kogemusi. Meil on Venemaal ettevõtteid, kellel on neid kogemusi," ütles ta.
Husnullin rääkis sellest pärast seda, kui Vene ametnikud vihjasid, et Moskva kavatseb jääda Lõuna-Ukrainas okupeeritud territooriumitele Hersoni oblastis ning suurtele aladele Zaporižžja oblastis.
Vene väed hõivasid Zaporižžja tuumajaama peagi pärast invasiooni algust 24. veebruaril.
Ukraina tuumaagentuur Energoatom teatas neljapäeval, et Zaporižzja tuumajaam annab jätkuvalt riiklikku energiavõrku elektrit.
Energoatomi pressiesindaja ütles, et venelastel pole tehnilist võimekust suunata Zaporižžja jaamast elektrit Venemaale või Krimmi.
Moskva: Azovstali kaitsjad saadeti Venemaa kontrolli all asuvasse vanglakolooniasse
Moskva teatel saadeti rohkem kui 900 Azovstali kaitsjat Venemaa kontrolli all asuvasse vanglakolooniasse. Nende saatus on endiselt ebakindel, vahendas The Guardian.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles kolmapäeva õhtul, et 959 Ukraina sõdurit andis Azovstalis alla. 51 sõdurit on ravil ja ülejäänud sõdurid saadeti Olenivka linna vanglakolooniasse.
Kiiev: Ukraina lõi tagasi Vene vägede rünnaku Slovjanski suunal
Ukraina peastaap teatas neljapäeval, et Vene väed üritasid Ida-Ukrainas läbi murda Slovjanski suunal. Ukraina teatel kandsid Vene väed kaotusi ja taganesid.
Peastaabi teatel pole mingeid märke, et Venemaa väed oleksid rindel viimase 24 tunni jooksul edu saavutanud.
Venemaa jätkab Ida-Ukrainas tsiviilisikute tapmist
"Venemaa tapab tsiviilelanikke. 18. mail tapsid venelased Donetski oblastis 10 tsiviilisikut. Hukkus kaks last," teatas Donetski kuberner.
Kreml: Euroopa vajab nagunii Nord Stream 2 gaasi
Venemaal pole lootust merealust gaasitoru Nord Stream 2 lähiajal käivitada, kuid ühel päeval vajab Euroopa seda nagunii, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov Reutersi teatel.
"Nord Stream 2 infrastruktuur on valmis ja see võib töökorras olekus mõnd aega mere põhjas lebada. Ja see on just see projekt, mida Euroopa tulevikus vajab, öelgu ta praegu, mida tahes," sõnas Peskov.
USA senat kinnitas Bridget Brinki riigi suursaadikuks Ukrainas
USA senat kinnitas kolmapäeva öösel Bridget Brinki riigi suursaadikuks Ukrainas. Brink oli varem USA suursaadik Slovakkias.
USA välisminister Antony Blinken ütles, et USA suursaatkond Kiievis alustas kolmapäeval taas tööd.
Saatkond oli suletud ligi kolm kuud, kuna Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse lahkusid sealt diplomaadid ning töö peatus.
Venemaa väidab, et kasutab Ukrainas uue põlvkonna võimsaid laserrelvi
Venemaa teatas kolmapäeval, et kasutab Ukrainas droonide hävitamiseks uue põlvkonna võimsaid laserrelvi.
Asepeaminister Juri Borissovi väitel on esimesed uue põlvkonna laserrelvade prototüübid Ukrainas juba kasutusel. Tema väitel suudavad uued relvad vastase sihtmärgi füüsiliselt hävitada.
Ukraina president Volodomõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa väidetav laserrelvade kasutamine viitab sellele, et Moskva sissetung ebaõnnestus täielikult.
"Natside propagandas oli selline termin nagu imerelv. Nad kasutasid seda terminit aina rohkem siis, kui hakkasid sõda kaotama. Sõja kolmandal kuul proovib Venemaa nüüd leida oma imerelva. See on väidetavalt laser. Kõik see viitab selgelt sissetungi täielikule ebaõnnestumisele," ütles Zelenski.
London: Putin vallandas sõjaliste ebaõnnestumiste tõttu mitu tähtsat kindralit
Suurbritannia kaitseministeerium teatas oma neljapäevases luureandmete hinnangus, et Venemaa president Vladimir Putin vallandas sõjaliste ebaõnnestumiste tõttu mitu tähtsat kindralit.
Väidetavalt vallandas Putin kindral Sergei Kiseli, kes juhtis 1. kaardiväe tankiarmeed. Väidetavalt pidi Kisel vallutama Harkivi, kuid ebaõnnestus selle käigus täielikult.
Kinga sai ka admiral Igor Ossipov, kes oli Venemaa Musta mere laevastiku juht. Kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov on aga kaotanud Putini usalduse, vahendas BBC.
Kurski piirkonna kuberner: Üks inimene sai neljapäeval Ukraina rünnakute tõttu surma
"Venemaa lääneosas Kurskis hukkus neljapäeva hommikul Ukraina rünnakute tagajärjel üks tsiviilisik ja mitu inimest sai haavata," väitis piirkonna kuberner.
Kuberneri sõnul tabasid Ukraina rünnakud Tjotkino külas asuvat etanoolitehast. Küla asub Ukraina-Venemaa piirist 2,4 kilomeetri kaugusel.
Mõttekoda: Ida-Ukraina separatistide territooriumil toimuvad meeleavaldused
Ukraina luure teatas, et Donbassi sundmobiliseeritud sõjaväelaste sugulased nõudsid oma pereliikmete viivitamatut tagasisaatmist. Mariupoli linnapea nõunik teatas, et maikuus toimus ka Donetski linnas mobilisatsioonivastane protest, vahendas USA mõttekoda Study Of War (ISW).
Vene võimud plaanivad hävitada Azovstali terasetehase ja muuta Mariupoli kuurortlinnaks. ISW hinnangul oli Venemaa võit Mariupolis Pyrrhose võit.
NATO ametnik: lähinädalatel pole oodata, et kumbki pool teeb lahinguväljal suuri edusamme
"NATO ei oota lähinädalate jooksul, et kumbki pool saavutab Ukraina lahinguväljal suuremaid edusamme," ütles üks NATO ametnik telekanalile CNN.
Ametniku sõnul on Ukraina sõjategevuses üha edukam. "NATO-s käib nüüd arutelu, kas Kiiev suudab Krimmi ja Donbassi alad tagasi võtta," ütles ametnik.
Zelenski: sõda tuleb pikk
Ukraina president Volodomõr Zelenski hoiatas kolmapäeval öösel, et inimesed peavad valmistuma pikaks sõjaks.
"Herson, Melitopol, Mariupol, kõik linnad mis on okupeeritud, peaksid teadma, et Ukraina naaseb," ütles Zelenski.
Ukraina pikendas sõjaseisukorda ja mobilisatsiooni 90 päeva võrra kuni 23. augustini.
Blinken: lääneriikide Moskva-vastased sanktsioonid ei süvenda Ukraina sõjast tingitud toidukriisi
"Mõned püüavad süüdistada toidukriisi süvenemises USA ja liitlaste poolt kehtestatud Moskva-vastaseid sanktsioone. See on vale. Kui me kehtestasime Venemaale sanktsioonid, tegime teadlikult erandid põllumajandustoodetele ja väetistele. Töötame iga päev selle nimel, et sanktsioonid ei takistaks toiduainete ja väetiste väljaviimist Venemaalt ja mujalt," ütles Blinken.
Blinkeni sõnul on toidukriisi puhkemises süüdi ainult Venemaa.
Draghi nõudis kiiret relvarahu sõlmimist Ukrainas
Itaalia peaminister Mario Draghi kutsus üles sõlmima Ukrainas kiiret relvarahu, et saaks alustada siis tõsiseid läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, vahendas Reuters. Draghi lubas, et Itaalia jätkab Ukraina toetamist.
"Rahu tuleb saavutada nii kiiresti kui võimalik. Tähtis on jätkata Venemaale surve avaldamist majandussanktsioonide kaudu. Me peame Moskva tooma läbirääkimiste laua taha," ütles Draghi.
Scholz: EL peab Ukraina ülesehitamiseks looma spetsiaalse fondi
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles neljapäeval, et Euroopa Liit (EL) peab valmistuma Ukraina ülesehitamiseks ja looma fondi selle protsessi abistamiseks, vahendas BBC.
"Hävitatud Ukraina taristu ja majanduse taastamine läheb maksma miljardeid. Me peame EL-is looma solidaarsusfondi," ütles Scholz.
Moskva sõjalisi operatsioone kritiseerinud endine Vene kolonel muutis kiiresti oma arvamust
Endine Vene kõrge ohvitser, erru läinud kolonel Mihhail Hodarjonok ütles, et kõik jutud Ukraina suutlikkusest minna vasturünnakule on "suur liialdus". Päev varem kritiseeris Hodarjonok riigitelevisioonis Venemaa sõjalisi operatsioone Ukrainas, hoiatades, et "Venemaa olukord Ukrainas läheb hullemaks".
Hodarjonoki kiitis Venemaa sõjaväejuhtide tegevust ja väitis veel, et Ukraina ei saavuta lähikuudel oma õhuruumis ülemvõimu, vahendas CNN.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 28 500;
- tankid 1254;
- jalaväe lahingumasinad 3063;
- lennukid 203;
- kopterid 167;
- tiibraketid 102;
- suurtükisüsteemid 595;
- õhutõrjesüsteemid 93;
- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 2157;
- laevad / paadid 13;
- eritehnika 43
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 85. päev: Azovstali kaitsjad viidi vanglasse | https://www.err.ee/1608601678/soja-85-paev-azovstali-kaitsjad-viidi-vanglasse | Donetski piirkonna kuberneri sõnul tapsid Venemaa väed kolmapäeval 10 tsiviilisikut, vigastada sai veel seitse inimest. Moskva teatel saadeti rohkem kui 900 Azovstali kaitsjat Venemaa kontrolli all asuvasse vanglakolooniasse. |
Djokovic mängib avaringis Yoshihito Nishiokaga (ATP 94.), Nadal (ATP 5.) läheb vastamisi Jordan Thompsoniga (ATP 82.) ning Alcarazi (ATP 6.) esimene vastane tuleb kvalifikatsioonist. Edu korral võivad Djokovic ja Nadal vastamisi minna veerandfinaalis ning paari võitja võib poolfinaalis kohtuda Alcaraziga.
19-aastase hispaanlasega kuulub samasse tabeliveerandisse kolmanda asetusega Alexander Zverev (ATP 3.), kes võtab esimeses ringis mõõtu kvalifikatsioonist tuleva mängijaga. Maailma teine reket Daniil Medvedev alustab turniiri Facundo Bagnise (ATP 98.) vastu ja kaheksa parema seas võib ta vastamisi minna kaasmaalase Andrei Rubljoviga (ATP 7.).
Mullune finalist Stefanos Tsitsipas (ATP 4.) mängib Itaalia tulevikulootuse Lorenzo Musettiga (ATP 57.). Kreeklasega kuulub samasse tabeliveerandisse ka kaheksanda asetusega Casper Ruud (ATP 8.), kelle esimeseks vastaseks on kodupubliku toetust nautiv Jo-Wilfried Tsonga (ATP 267.).
Seitse aastat tagasi Prantsusmaa lahtised võitnud Stanislas Wawrinka (ATP 257.) mängib avaringis Corentin Moutet'ga (ATP 139.) ning kahekordne finalist Dominic Thiem (ATP 194.) kohtub Hugo Dellieniga (ATP 87.).
Roland-Garros men's singles draw : #RolandGarros pic.twitter.com/0UNzSnEkPR
— Roland-Garros (@rolandgarros) May 19, 2022 | Kolm suursoosikut loositi Prantsusmaa lahtistel samasse tabelipoolde | https://sport.err.ee/1608602968/kolm-suursoosikut-loositi-prantsusmaa-lahtistel-samasse-tabelipoolde | Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel loositi samasse tabelipoolde maailma esireket Novak Djokovic, 13-kordne võitja Rafael Nadal ja tänavu suurepäraseid esitusi teinud Carlos Alcaraz. |
Kohtumise saatus otsustati sisuliselt esimesel kolmandikul, kui tšehhid viskasid viis väravat. Neli minutit pärast kohtumise algust viis Hynek Zohorna Tšehhi juhtima ja kõigest 56 sekundit hiljem duubeldas eduseisu Roman Cervenka. Poolteist minutit hiljem viskas Michael Spacek tšehhide kolmanda värava.
Kolmandiku lõpus viskas Tomas Hertl neljanda ja David Pastrnak viienda värava. Pärast avakolmandikku vahetas Arturs Silovs välja Läti väravat ebaõnnestunult kaitsnud Elvis Merzlikinise. Viimase kolmandiku alguses viskas Läti auvärava Arturs Kulda.
Neljast kohtumisest kaks võitu ja kaks kaotust teeninud Tšehhi hoiab B-grupis neljandat ehk viimast play-off 'i viivat kohta. Lätil on kirjas üks võit ja kolm kaotust ning on grupis kuuendal kohal.
Lisaks Tšehhile võtsid võidu ka Saksamaa ja USA. Saksamaa alistas 1:0 (0:0, 1:0, 0:0) skooriga Taani, võiduvärava viskas Marc Michaelis. USA oli 3:0 (0:0, 1:0, 2:0) üle Suurbritanniast, kaks väravat viskas Kieffer Bellows, ühe tabamuse sai kirja Ben Meyers.
Saksamaa ja Taani on A-grupis vastavalt kolmandal ja neljandal kohal, B-grupis paikneb USA kolmandal ja Suurbritannia kaheksandal real.
Enne mängu:
B-grupis paikneb Läti kuuendal kohal kolme punktiga ning Tšehhi koondis asub koha võrra kõrgemal viiendal ning neil on koos neli punkti. Mõlemal meeskonnal on kirjas üks võit ja kaks kaotust. | Jäähoki MM: Tšehhi karistas Lätit viie väravaga | https://sport.err.ee/1608601996/jaahoki-mm-tsehhi-karistas-latit-viie-varavaga | Soomes toimuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel sai Tšehhi 5:1 (5:0, 0:0; 0:1) jagu Lätist. |
Neljapäeva hommikul sõidetud testikatsel näitas kiireimat minekut Toyota sõitja Elfyn Evans, kes sai kirja aja 2.56,1. Talle järgnesid Craig Breen (M-Sport) ajaga 2.56,5 ja Ott Tänak (Hyundai) 2.56,8-ga. Tänaku meeskonnakaaslased Thierry Neuville ja Dani Sordo näitasid testikatsel vastavalt neljandat ja kuuendat aega, belglane kaotas eestlasele 0,1 ja Sordo 0,5 sekundit.
Õhtul toimus Coimbra linnas lühike, 2,8-kilomeetrine publikukatse, kus ralli liidriks asus Neuville. Tänak kaotas talle teisena 0,6 ja Breen kolmandana 1,4 sekundit. Väikese sõiduvea teinud Dani Sordo andis belglasest tiimikaaslasele ära aga lausa seitse sekundit.
Esimene täispikk võistluspäev algab Portugalis reedel Eesti aja järgi kell 10.08 lähte saava katsega.
Enne võistlust:
Põhja-Portugali kruusateedel sõidetakse sel nädalavahetusel 21 kiiruskatset kogupikkusega 338,34 kilomeetrit. Hooaja – ja hübriidautode ajastu – esimest kruusarallit alustab 12 WRC1 ekipaaži ning taas asuvad võidu nimel heitlema ka legendaarsed prantslased Sebastien Ogier (Toyota) ja Sebastien Loeb (M-Sport).
Sealjuures osaleb M-Sport Portugalis lausa viie Puma Rally1 masinaga: lisaks Loebile tulevad rajale ka Craig Breen, Adrien Fourmaux, Gus Greensmith ja Pierre-Louis Loubet. Ogier jättis Esapekka Lappi sel nädalavahetusel pingile, Toyotat esindavad WRC klassis veel Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä.
Hyundai tegi sel hooajal esimest korda oma ülesandmislehel parandusi, kui autosse istuvad Ott Tänak, Thierry Neuville ja Dani Sordo – Candido Carrera. Sordo on Portugalis pjedestaalile jõudnud viis korda, muuhulgas ka mullu. Oliver Solberg sõidab Portugalis WRC2 klassis.
"Naudin Portugali rallit väga," rääkis Tänak eelmise nädala lõpus Hyundai pressiteate vahendusel. "Sõidame sel hooajal esimest korda kruusal, ehk see on esimene näitaja, kui konkurentsivõimelised oleme. Portugali ralli on kiire üsna pehme pinnasega, katsete teised läbimised võivad olla keerulised ja nõudlikud. Et siin olla edukas, on vaja nii töökindlust kui kiirust. Teame Martiniga, mida on vaja, et Portugalis edukas olla."
Kolme etapi järel on MM-sarja üldliider 76 punkti kogunud Kalle Rovanperä, Neuville'il on teisena 47 ja Breenil kolmandana 30 punkti. Ühel etapil osalenud – ja selle ka võitnud – Loeb on 27 punktiga neljas, sama palju on teeninud ka Horvaatias esimest korda pjedestaalile pääsenud Tänak.
Portugali MM-ralli ajakava:
Neljapäev
Kell 11.01 Testikatse Paredes (4,55 km)
21.03 SS1 SSS Coimbra (2,82 km)
Reede
10.08 SS2 Lousa 1 (12,03 km)
11.08 SS3 Gois 1 (19,33 km)
12.08 SS4 Arganil 1 (18,72 km)
14.31 SS5 Lousa 2 (12,03 km)
15.31 SS6 Gois 2 (19,33 km)
16.38 SS7 Arganil 2 (18,72 km)
18.05 SS8 Mortagua (18,16 km)
21.03 SS9 SSS Lousada (3,36 km)
Laupäev
9.38 SS10 Vieira do Minho 1 (17,48 km)
10.38 SS11 Cabeceiras de Basto 1 (22,03 km)
11.54 SS12 Amarante 1 (37,24 km)
16.38 SS13 Vieira do Minho 2 (17,48 km)
17.38 SS14 Cabeceiras de Basto 2 (22,03 km)
18.54 SS15 Amarante 2 (37,24 km)
21.03 SS16 SSS Porto-Foz (3,3 km)
Pühapäev
9.08 SS17 Felgueiras 1 (8,91 km)
9.57 SS18 Montim (8,69 km)
10.38 SS19 Fafe 1 (11,18 km)
12.08 SS20 Felgueiras 2 (8,91 km)
14.18 SS21 Fafe 2 (11,18 km) | Tänak alustas Portugali rallit publikukatse teise kohaga | https://sport.err.ee/1608601792/tanak-alustas-portugali-rallit-publikukatse-teise-kohaga | Sellel nädalavahetusel sõidetakse Portugalis kruusal autoralli MM-hooaja neljas etapp. Neljapäeva õhtul toimunud lühikesel avakatsel võtsid Hyundai mehed kaksikvõidu, kui Thierry Neuville edestas Ott Tänakut 0,6 sekundiga. ERR-i spordiportaal teeb ralli käigust kogu nädalavahetuse jooksul otseblogi. |
Tiitlikaitsja Viimsi FC Smsraha läks põhiturniiri võitnud Tallinna FC Cosmose vastu finaalseeriat juhtima, võites võõrsil 5:4 (3:3).
Seeria teine mäng Viimsis lõppes FC Cosmose 4:3 (2:1) võiduga ja ka kolmandas, Kiilis peetud kohtumises oli FC Cosmos 6:2 (4:1) parem.
Reedeses neljandas mängus on mõlemal meeskonnal puudujaid, sest finaalseeria kolmandas kohtumises jagati kolmele mängijale kaks kollast ehk kokkuvõttes punane kaart, mis tähendab ühtlasi ka neljanda mängu vahele jätmist. Viimsil eemaldati Artur Makarov ja Nikita Andrejev ning Tallinnal Pavel Rubel. Kusjuures Andrejev ja Rubel olid juba enne mängu ohutsoonis ehk juba esimese kollase kaardi järel teadsid nad, et neljas mäng jääb neil mängimata.
Ohutsoonis on Cosmosel Keiber Quevedo ning FC Smsrahal Nikita Filin ja Ervin Stüf – neile tähendaks reedene kollane kaart seda, et kui seeria läheb viiemänguliseks, siis nad otsustavas mängus ei saa kaasa lüüa.
Reedel algab Viimsi kooli spordihoones kohtumine kell 20. Kui võidab Viimsi, siis on seeria viies, otsustav kohtumine pühapäeval kell 19 Kiili spordihoones.
Enne finaalseeriat olid meeskonnad sel hooajal kohtunud kolmel korral. Meistrivõistluste põhiturniiril jagati punktid pooleks, FC Smsraha võitis Viimsis 4:1 ja FC Cosmos oli Kiilis parem tulemusega 5:2. Karikafinaalis oli Viimsi parem lisaajal 7:5.
Eesti meistrivõistluste meistriliigas mängib Tallinna FC Cosmos hooajast 2014/2015 ning seni on saavutatud kaks kulda (2016 ja 2018), kaks hõbedat (2017 ja 2019), üks pronks (2015), üks neljas (2021) ja üks viies koht (2020). Enne FC Cosmose nime kandmist mängiti FC Raketa nime all ja saadi kaks pronksi (2013. ja 2014. aasta kevadel).
Viimsi on FC Smsrahana mänginud meistriliigas neli hooaega ning eelmisel kolmel hooajal väljuti võitjana, FC Rinopali nime all sai meeskond meistriliigas 3. koha 2017. ja 2018. aasta kevadel.
Meistrivõistluste senised finaalseeriad ja medaliomanikud
2020/2021
Viimsi FC Smsraha – Ravens Futsal Ares Security 3:0 (3:1, 6:3, 6:2)
Tallinna FC Cosmos kaotas pronksimängus Narva United FC-le lisaajal 1:3.
2019/2020
Koroona tõttu jäi play-off pooleli ning kohad jagati põhiturniiri tulemuste järgi
1. Viimsi FC Smsraha, 2. Sillamäe Alexela, 3. Narva United FC. Tallinna FC Cosmos sai 5. koha.
2018/2019
Viimsi FC Smsraha – Tallinna FC Cosmos 3:1 (1:4, 3:0, 8:0, 4:1)
Pronksimängus alistas Tartu Ravens Futsal EMÜ SK 7:3 Tallinna SK Augur Enemati.
2017/2018
Tallinna FC Cosmos – Narva United FC 3:0 (6:2, 5:0, 5:1)
Viimsi FC Rinopal alistas pronksimängus lisaajal 6:3 Tallinna SK Augur Enemati.
2016/2017
Narva United FC – Tallinna FC Cosmos 2:0 (4:3 (la), 3:1)
Viimsi FC Rinopal alistas pronksimängus 8:1 Tallinna SK Augur Enemati.
2015/2016
Tallinna FC Cosmos – Narva United FC 2:0 (7:2 (la), 5:0)
Pronksimängus alistas Tallinna SK Augur Enemat 6:2 Nõmme BSC OlyBeti 6:2.
2014/2015
Tallinna SK Augur Enemat – Sillamäe JK Dina 2:1 (2:4, 6:1, 5:3)
Tallinna FC Cosmos alistas pronksimängus Tallinna FC Anži 2:0 (5:1, 6:3)
2013/2014
Tallinna FC Anži – SK Augur/Enemat 2:0 (6:0, 5:2)
Pronksiseerias alistas Tallinna FC Raketa Narva United FC 2:0 (5:4, 5:3)
2012/2013
Tallinna FC Anži – Narva United FC 2:1 (0:2, 3:2, 9:2)
Pronksiseeria: Tallinna FC Raketa – Tallinna SK Augur Enemat 2:0 (3:1, 5:3)
2011/2012*
1. Tallinna FC Anži, 2. Tallinna SK Augur/Enemat, 3. FC Narva-Jõesuu.
2010/2011*
1. Tallinna FC Anži, 2. Tallinna SK Augur, 3. Viimsi FC ARS.
2009/2010*
1. Tallinna FC Anži, 2. Tallinna SK Augur, 3. Tallinna FC Mainor.
2008/2009*
1. JK Sillamäe Kalev, 2. Tallinna FC Ararat, 3. Tallinna FC Anži.
2007/2008*
1. Tallinna FC Betoon, 2. Tallinna FC Anži, 3. Tallinna FC Ararat.
2006/2007
Tallinna FC Anži - FC Ararat 3:2 (peeti üks mäng)
Pronksimängus alistas Tallinna Betoon 8:7 Tarvastu JK.
* Neil hooaegadel selgitati paremusjärjestus põhiturniiri tulemuste põhjal. | Saalijalgpalli Eesti meister selgub reedel või pühapäeval | https://sport.err.ee/1608602953/saalijalgpalli-eesti-meister-selgub-reedel-voi-puhapaeval | Eesti saalijalgpallimeistrivõistluste finaalseeriat on 2:1 juhtimas Tallinna FC Cosmos, kel on võimalus reedel tiitlikaitsja Viimsi FC Smsraha koduhallis seeria lõpetada. Kui reedel võidab Viimsi klubi, siis on pühapäeval Kiilis otsustav lahing. |
Põhihooajal kõik kolm omavahelist kohtumist võitnud Kalev/Cramo ei vääratanud ka neljapäeval ning avaveerandil haarasid kalevlased kümnepunktilise eduseisu. TalTech suutis teisel veerandil vahe vähendada neljale punktile, ent teisel poolajal pani Kalev oma paremuse maksma ja võttis lõpuks 85:75 võidu.
Kalevi rünnakuid vedasid Kristjan Kitsing ja Rauno Nurger, kes viskasid vastavalt 18 ja 14 punkti. Kolm kaugviset tabanud Tanel Kurbas toetas 11 punktiga ning korraliku partii tegi ka Kregor Hermet, kes tõi kaheksa punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis neli korvisöötu.
TalTechi resultatiivseimaks kerkis Brandon Childress, kes viskas 28 punkti ja jagas viis korvisöötu. Kahekohalise punktisummani jõudsid veel Oliver Metsalu ja Erik Keedus, kes tõid vastavalt 15 ja 12 punkti.
Pronksiseeria teine kohtumine on kavas pühapäeval, 22. mail TalTechi spordihoones. Reedel algab finaalseeria, kus lähevad vastamisi Pärnu Sadam ja Tartu Ülikool. | Kalev/Cramo võitis pronksiseeria avamängus TalTechi | https://sport.err.ee/1608602923/kalev-cramo-voitis-pronksiseeria-avamangus-taltechi | Korvpalli Eesti meistrivõistlustel algas neljapäeval pronksiseeria, mille avamängus sai BC Kalev/Cramo 85:75 (20:10, 19:25, 27:25, 19:15) jagu TalTech/Optibetist. |
Maailma edetabelis viiendat kohta hoidev Kontaveit ja 44. kohal olev Tomljanovic on varem kohtunud kahel korral ning mõlemal korral võttis eestlanna võidu. Neljapäeval andis Tomljanovic Marokos toimuval turniiril loobumisvõidu ungarlannale Anna Bondarile.
Võidu korral läheb Kontaveit teises ringis vastamisi Astra Sharma (WTA 109.) või Varvara Gratšjovaga (WTA 71.). Esimene asetatud mängija, kellega Kontaveit võib kohtuda, on belglanna Elise Mertens (WTA 33.).
Kontaveidiga samasse tabeliveerandisse kuulub ka Kaia Kanepi (WTA 46.), kelle esimeseks vastaseks on kümnendana asetatud Garbine Muguruza (WTA 10.). Muguruza pole märtsist saadik suutnud võita kahte järjestikust kohtumist. Kanepi ja Muguruza on kohtunud korra, kui 2014. aastal võttis hispaanlanna 6:2, 2:6, 6:2 võidu.
Edu korral võivad eestlannad omavahel vastamisi minna kaheksandikfinaalis. Eestlannadega samas tabeliveerandis on kõrgeima asetusega tiitlikaitsja Barbora Krejcikova (WTA 2.), kes mängib avaringis 19-aastase Diane Parryga (WTA 96.).
Maailma esireket Iga Swiatek läheb esimeses ringis vastamisi kvalifikatsioonist tuleva mängijaga. Kolmanda asetusega Paula Badosa kohtub Fiona Ferroga (WTA 139.) ning neljanda asetusega Maria Sakkari avaringi vastaseks on Clara Burel (WTA 95.).
Roland-Garros women's singles draw : #RolandGarros pic.twitter.com/nw6PiZBiuu
— Roland-Garros (@rolandgarros) May 19, 2022 | Kontaveit ja Kanepi loositi Prantsusmaa lahtistel samasse tabeliveerandisse | https://sport.err.ee/1608602908/kontaveit-ja-kanepi-loositi-prantsusmaa-lahtistel-samasse-tabeliveerandisse | Eeloleval pühapäeval algavad Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused. Eesti esireket Anett Kontaveit kohtub avaringis Ajla Tomljanoviciga, Kanepi esimeseks vastaseks on Garbine Muguruza. |
Pöördumise saatnud Paldiski Sadamate AS nõukogu esimees Aleksei Mürisep ütleb kirjas, et LNG ujuvterminali majutus Paldiski Põhjasadamas on võimalik kohe ning seega oleks Eesti gaasiga varustamise tagamine 1. novembriks teostatav.
Mürisep kirjutab, et Paldiski Põhjasadamast on kiireim meritsiühendus Rootsi, Soome ja ülejäänud Euroopaga, sadam on looduslikult sügav ja aasta ringi jäävaba.
"Paldiski Põhjasadam on turvalisim, kiireim, odavaim, kindlaim ja kõige loogilisem asukoht Eesti LNG ujuvterminali paigutamiseks, millega on võimalik tagada Eesti gaasiga varustamise kindlus lähitulevikus. LNG ujuvterminali omanikfirma kinnituse kohaselt on sadam täielikult sobiv ujuvterminali jaoks," seisab kirjas.
Mürisep märgib, et praeguses turuolukorras oleks kiirendatud korras uue kai rajamine kulukas ja see ei pruugi valmida õigeks ajaks. Lisaks leiab ta, et Alexela pakutav ujuvterminali koht Pakri poolsaare tipus on ebasobiv ning asub põhimõtteliselt avamerel.
"Meile teadaolevalt ei luba ujuvterminalide omanikud teatud lainekõrgusest (0,7m) alates ujuvterminali hoida ühendatuna gaasitrassiga, mis tähendaks, et terminal peab lõpetama töö ning liikuma kaldast kaugemale reidile. Sellel perioodil oleks Eesti gaasivarustus peatatud. Praegu pakutud lahenduste puhul tundub meile, pole seda fakti arvesse võetud. Sellised laeva turvalisusest tingitud otsused teevad ujuvterminali kapten ning omanik, Eesti riik siinkohal dikteerida ei saa," seisab pöördumises.
"On ebatõenäoline, et kogu vajalik infrastruktuur on võimalik valmis ehitada 1. novembriks 2022. a. Sellele lisaks asub kiirkorras planeeritav ujuvterminal Natura 2000 looduskaitsealal, tegemata on keskkonnamõjude hindamine."
Seega teeb Paldiski Sadamate AS ettepaneku "kaaluda võimalust kasutada LNG ujuvterminali asukohana Paldiski Põhjasadama olemasolevat ja turvalist kaid nr. 7. Vajadusel on sadam valmis kogu muu sadamategevuse piiramisega, et tagada terminali täielik ohutus".
"Selle ettepaneku rakendamisel on vajalik luua ainult mõnekilomeetrine maismaa toruühendus BalticConnectoriga. Vajaliku ühenduse tehniline eskiislahendus on olemas ja sellise maismaatoru ehitamine on kiire ning odav. Toru ehitamise ajal on võimalik korraldada konteineriseeritud LNG transport Balticconnectorini.
Kaid võib asutada kasutama koheselt, see on valmis," ütleb Mürisep.
Mürisep märgib, et seni on Paldiski Põhjasadama pöördumised ametkondadelt vastuseta jäänud. | Paldiski Sadamad tahab LNG ujuvterminali Põhjasadamasse | https://www.err.ee/1608602896/paldiski-sadamad-tahab-lng-ujuvterminali-pohjasadamasse | Paldiski Põhjasadama omanik Paldiski Sadamad AS saatis valitsuse liikmetele pöördumise, milles leiab, et Põhjasadam oleks LNG ujuvterminali asukohaks parem kui Pakri poolsaare tippu rajatav Alexela terminal. |
"Kelgutamine on minu elus olnud olulisel kohal juba kuuendast eluaastast. Viimase 30 aasta jooksul olen peaaegu iga päev sellega tegelenud ja seetõttu olen ilma jäänud mitmetest perekondlikest sündmustest. Olen tänulik, et minu senisel eluteel on minuga kaasas olnud lugematul hulgal inimesi. Eriti tahaksin tänada oma vanemaid, abikaasat, lapsi ja treenereid," rääkis Ludwig, vahendab Inside The Games.
Pekingi olümpiamängudel võitis Ludwig kaks kuldmedalit, ühe meeste eraldistardis ja teise koos Natalie Geisenbergeriga võistkonnavõistluses. Samuti tuli ta tänavu MK-sarja üldvõitjaks.
Ludwigi auhinnakapis on ka Pyeongchangi olümpiamängudelt võidetud kuld- ja pronksmedal ning maailmameistrivõistlustelt on sakslasel ette näidata kaks kuldmedalit ja üks pronksmedal.
Kolmekordne olümpiavõitja kavatseb nüüd keskenduda karjäärile politseis. "Ootan uut etappi oma elus. Kavatsen peagi liituda föderaalpolitseiga, kuid praegu keskendun oma perekonnale." | Kolmekordne olümpiavõitja lõpetab sportlaskarjääri ja hakkab politseinikuks | https://sport.err.ee/1608602830/kolmekordne-olumpiavoitja-lopetab-sportlaskarjaari-ja-hakkab-politseinikuks | Saksamaale kelgutamises kolm olümpiakulda toonud 36-aastane Johannes Ludwig avaldas, et on otsustanud sportlaskarjääri lõpetada. |
MK-etapi kolmandas ringis sai maailma edetabelis 18. kohal olev Jäätma 149:146 jagu maailma esinumbrist Sara Lopezest ning veerandfinaalis võttis eestlanna 149:145 võidu türklanna Yesim Bostani üle. Laupäeval kohtub Jäätma poolfinaalis hispaanlanna Andrea Munoziga.
"Ma olen väga õnnelik, tundsin end täna väga hästi ja püüdsin lihtsalt noolest nooleni oma parima anda. See võit tegi mind enesekindlamaks, sest eelmine hooaeg ei olnud minu jaoks hea," rääkis Jäätma, vahendab World Archery.
Võistlustules olid ka Meeri-Marita Paas ja Maris Tetsman. Paas jäi kolmandas ringis 145:146 alla Dafne Quinterole ning Tetsman pidi avaringis tunnistama Priya Gurjari 146:144 paremust.
Eelmisel MK-etapil võitis Jäätma esimese Eesti vibulaskjana MK-sarja individuaalvõistlusel medali, kui ta teenis Türgis pronksmedali.
Võistkondlikul võistlusel jõudis Eesti naiskond esimest korda MK-sarjas finaali. Teel finaali alistasid eestlannad veerandfinaalis Mehhiko (230:227) ja poolfinaalis Türgi (224:223). Laupäeval peetavas finaalis lähevad eestlannad vastamisi Lõuna-Koreaga.
The Estonian compound women are into their first-ever final on the international tour! #ArcheryWorldCup pic.twitter.com/QEncKI8QHu
— World Archery (@worldarchery) May 18, 2022 | Lisell Jäätma alistas MK-etapil maailma esinumbri, naiskond jõudis finaali | https://sport.err.ee/1608602854/lisell-jaatma-alistas-mk-etapil-maailma-esinumbri-naiskond-joudis-finaali | Lisell Jäätma alistas Lõuna-Koreas Gwangjus toimuval vibulaskmise MK-etapil plokkvibu võistlusklassis maailma esinumbri Sara Lopeze ning jõudis poolfinaali. Eesti naiskond on võistkondlikul võistlusel juba finaalkoha kindlustanud, kui nelja parema seas saadi jagu Türgist. |
Harry Lembergi õpilane Tillmann ja hispaanlanna Alejandra Saborit mõlemad ületasid kõrgused 3.80 ja 3.85, aga eelnevate katsete põhjal läks võit eestlannale. Tillmann proovis ületada ka 3.90, kuid ebaõnnestus kõigil kolmel katsel.
Kolmandat kohta jäid jagama prantslanna Jade El Haouzy ja kreeklanna Amalia Florou Dimitriadou. Võistlustules oli ka 18-aastane Laure Kiivit, kes sai parimal katsel kirja 3.70 ning teenis kokkuvõttes viienda koha.
ISF-i Gümnasiaadi näol on tegemist suurima rahvusvahelise multispordiüritusega, mis on mõeldud koolinoortele vanuses 16–18. Kokku võisteldakse 20 erineval alal (nende hulgas ka kolmel paraspordialal). Sellel aastal osaleb Gümnasiaadil üle 3400 sportlase 63 riigist, Eestit esindab kokku 31 sportlast. | Noor Eesti teivashüppaja võitis Gümnasiaadil kuldmedali | https://sport.err.ee/1608602788/noor-eesti-teivashuppaja-voitis-gumnasiaadil-kuldmedali | Prantsusmaal Normandias toimuval Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) suurimal võistlusel Gümnasiaadil saavutas 16-aastane Miia Tillmann neidude teivashüppes esikoha. |
"See ei ole ebaharilik, et NATO-s on suurtes otsustes eriarvamused," ütles Stoltenberg.
"Meil on NATO-s palju kogemusi sellega, et kui on eriarvamusi, siis istuda maha ja otsida lahendusi," rääkis ta.
Stoltenbergi sõnul on NATO esindajad Soome, Rootsi ja Türgiga tihedas ühenduses. "Me tegeleme Türgi muredega," lisas ta.
Stoltenbergi sõnul on ta veendunud, et NATO liikmesriigid langetavad kiiresti otsuse tervitada Soomet ja Rootsid enda hulgas.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan aga kordas kolmapäeva õhtul, et Türgi ütleb Soome ja Rootsi liitumisele "ei". | Stoltenberg: eriarvamused pole NATO-s ebaharilikud | https://www.err.ee/1608602758/stoltenberg-eriarvamused-pole-nato-s-ebaharilikud | NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et eriarvamused alliansi liikmete seas ei ole haruldased. Stoltenberg viitas Türgi tõrksusele toetada Rootsi ja Soome soovi kaitseliitu astuda. |
Soome gaasifirma Gasumi teatel võib Venemaa laupäeval lõpetada Soomele gaasi müügi, kuna riik keeldub tarnete eest rublades tasuma.
"Lühemas vaates, sellel suvel ei ole gaasiga probleeme näha. Kuuldavasti on ka nii, et Soome saab siis, kui Vene gaasi ei ole, gaasi meie juurest Balticconnectori kaudu siiski kätte," ütles võrguettevõtte Elering kommunikatsioonijuht Ain Köster.
Gaasimüüjad on viimastel kuudel Läti Incukalnsi gaasihoidlasse omajagu gaasi kogunud ning kuna suvisel perioodil on tarbimine väiksem, katab ka Leedu Klaipeda LNG-terminal suvel jooksva tarbimise nii Balti riikides kui ka Soomes, ütles Köster.
Ka Eesti Gaasi juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul Soome ja Venemaa vahelise kaubanduse katkemine lähemal ajal Eesti tarbimist ei mõjuta.
"Tõsi on see, et Gasum on sellise teate andnud ja meie teada on soomlastel plaan viia gaasi Eesti poolt Soome läbi Balticconnectori. Nende esmased mured on seotud sellega, et kui Balticconnector ei peaks miskipärast töötama või tema maht peaks täis saama, ei saa kogu vajalikku kogust Soome poole üle viia. Aga lähitulevikus tõenäoliselt soomlaste Gasum viib Soome seda gaasi, mida on varem salvestanud Incukalnsi maa-alusesse mahutisse ja sellega katab oma klientide vajaduse Soomes," kirjeldas Kaasik.
"Mis puudutab meie kliente Soomes – meil on ka neid üksjagu –, nende puhul jätkub varustus vanaviisi. Juba varasemalt viisime gaasi Eesti poolt Soome poole läbi Balticconnectori ja teeme seda edasi," rääkis Kaasik.
Talveks on vaja uusi lahendusi
Balticconnectori läbilaskevõime on aga piiratud. Kösteri sõnul pole see suvel probleemiks, kuid suviseks madalhooajaks planeeritakse tavaliselt ka gaasitorude hooldusi ning see on plaanis ka näiteks Lätil.
Soome tarbimist võib impordivõimaluse ära langemine siiski mõjutada. Gasum on ettevõtteid hoiatanud, et kodutarbijatel gaasist puudu ei jää, kuid vähene gaasitarne võib mõjutada tööstusettevõtteid. Soome gaasitarbimisest moodustab tööstus kaks kolmandikku, Eestis võtavad tööstus- ja äriettevõtted enda alla poole gaasitarbimisest.
Kaasiku sõnul on suvisel ajal Soome tarbimine nii madal, et Balticconnectori läbilaskevõimest piisab. "Kui jõuame sügisesse, talve, siis talvel kindlasti ei mahu kõik läbi, sügisel võivad hakata tekkima esimesed probleemid. Aga kindlasti eksisteerib ka võimalus, et Gasum leiab mingit moodi kokkuleppe Gazpromiga ja saab oma Imatra piiripunktist gaasi edasi tarnida, soomlastel neid valikuid on vähe kahjuks," ütles ta.
Kösteri sõnul on võtmesõnaks LNG-terminali rajamine. "Talvisel perioodil Leedu terminal üksi ja Incukalnsi hoidla ei suuda kogu tarbimist katta. Sellepärast mitu riiki tegelevadki paralleelselt LNG võimekuse arendamisega. Soome on arendanud iseseisvalt välja võimekuse, Eestis on erainvestorid võtnud initsiatiivi ja arendavad projekti Paldiskis, ka Lätist on kuulda sarnaseid uudiseid," rääkis Köster.
Suvine tarbimine ei võimalda talveks koguda
"Tingimata on tarvis talveks võimalust juurde ja loodame, et Eesti projekt, mis paistab olevat kõige kiirem ja realistlikum selle talve vaates, saab talveks valmis. Muidugi see projekt on ka selline, et kui tahame aasta lõpuks saada seda võimekust, tuleb püstitada maailmarekord. Aga meil on seda võimekust tarvis," ütles Köster.
Kösteri sõnul peab arvestama ka sellega, et rublamaksete tõttu gaasitarnete peatamise küsimus ei mõjuta vaid Baltikumi, Soomet ja Poolat, vaid kõiki Euroopa gaasimüüjaid, ning LNG-ga kaubeldakse globaalsel turul.
Kaasiku sõnul on Eesti Gaasi klientide varustus mõneks ajaks tagasi. "Me otsest mõju oma klintide varustamisele ei näe. Mis on küll kindlasti mõju meie piirkonnale, on see, et kui praegu soomlased ei impordi Venemaalt gaasi ja Baltikumis ka seda praktiliselt ei impordita, siis kui ainus uue gaasi allikas on Klaipeda terminal, siis lihtsalt ei jagu sellest mahuti täitmiseks. Paraku see kogus, mis Klaipedast liigub meie turule, sellega napilt katab ära jooksva vajaduse suvel ja mahuti ei lähe täis. See on eeloleva talve suhtes üks potentsiaalne riskikoht, et mahuti täituvus Lätis jääb võrdlemisi madalaks," ütles Kaasik.
Kaasiku sõnul on üheks lisapingeks turul uus gaasiühendus Poolaga, mis teeb talvevaru soetamise Incukalnsi mahutisse keerulisemaks.
Paldiski LNG-terminali valmimine aitaks kaasa turul tasakaalu saavutamisele. "Ma väga loodan, et see terminal tuleb siia sügiseks, alternatiivne võimalus on see, et ühel või teisel viisil Vene gaasi edasi imporditakse. Täna on püütud seda nii palju kui võimalik vältida," sõnas Kaasik. | Ühendus Baltikumiga katab Soome gaasivajaduse sügiseni | https://www.err.ee/1608602752/uhendus-baltikumiga-katab-soome-gaasivajaduse-sugiseni | Venemaa ähvardus lõpetada laupäevast Soomele gaasitarned Eesti gaasifirmade hinnagul suvel gaasiturule suurt mõju ei avalda ja Leedu terminal ning Läti hoidla katavad suvel nii Baltikumi kui ka Soome vajaduse. Sügisel võivad asjad aga keeruliseks minna, kui turule uusi võimalusi ei lisandu. |
Teisipäevase kolme kolmanda kategooria tõusuga etapi alguses üritati mitmel puhul peagrupi eest pääseda, lõpuks sai sellega 60 km pärast starti hakkama umbes 25-pealine grupp, kelle sekka kuulus ka Rein Taaramäe.
50 km enne finišit eraldusid jooksikute seast itaallased Stefano Oldani (Alpecin-Fenix), Lorenzo Rota (Intermarche) ja hollandlane Gijs Leemreize (Jumbo-Visma) ja kuigi neli sõitjat hakkasid neid jälitama, tegid oma profikarjääri esimest suurt võitu jahtinud mehed head koostööd. Viis kilomeetrit enne finišit oli selge, et võitja tuleb nende seast ja roosa särk jääb jätkuvalt Juan Pedro Lopeze (Trek-Segafredo) selga.
Leemreize tegi oma rünnaku juba viimases, finišikoridori keeranud kurvis, aga kulutas liigselt jõudu ja lõpusirgel hakkasid profikarjääri esimese võidu nimel võitlema itaallased. Taaramäe meeskonnakaaslane jäi seekord alla, Oldani teenis sprindi järel esikoha ning Rota oli teine, Leemreize kaotas kaks ja triot jälitanud kvartett Bauke Mollema (Trek-Segafredo), Santiago Buitrago (Bahrain-Victorious), Wilco Kelderman (BORA-hansgrohe) ja Lucas Hamilton (Team BikeExchange-Jayco) 57 sekundit.
Taaramäe ületas finišijoone üheksandana, võitjatest 1.49 hiljem ning on nüüd üldarvestuses 27. kohal (+11.13).
Tippude seas suuri muutusi ei toimunud, Lopez, Richard Carapaz (INEOS), Joao Almeida (UAE Team Emirates) ja Romain Bardet (Team DSM) mahuvad kõik 20 sekundi sisse, neljapäeval kuuenda koha saanud Wilco Kelderman (BORA- hansgrohe) kerkis kümme kohta ja on nüüd 2.51-se kaotuse juures 13. | Taaramäe lõpetas Giro 12. etapi esikümnes, tiimikaaslane jäi napilt võiduta | https://sport.err.ee/1608602791/taaramae-lopetas-giro-12-etapi-esikumnes-tiimikaaslane-jai-napilt-voiduta | Itaalia velotuuri 12. ja ühtlasi pikima etapi (Parma-Genova; 204 km) võitis teist päeva järjest itaallane, kui Stefano Oldani (Alepcin-Fenix) edestas lõpuheitluses Rein Taaramäe (Intermarche–Wanty–Gobert Materiaux) meeskonnakaaslast Lorenzo Rotat. |
FIFA on Kataris 21. novembrist 18. detsembrini toimuvale turniirile kutsunud peakohtunikud Stephanie Frapparti (Prantsusmaa), Salima Mukansaga (Rwanda) ja Yoshimi Yamashita (Jaapan), samuti mõistavad turniiril õigust abikohtunikud Neuza Back (Brasiilia), Karen Diaz Medina (Mehhiko) ja Kathryn Nesbitt (USA).
Kokku osaleb esimest korda talveperioodil toimuval finaalturniiril 36 pea-, 69 abi- ning 24 videokohtunikku.
"Sellega lõppeb pikk protsess, mis algas mitmeid aastaid tagasi naiskohtunike kinnitamisega FIFA meesjuunioride ja täiskasvanute turniiridele," rääkis FIFA kohtunikekomitee esimees Pierluigi Collina. "Nad väärivad MM-il töötamist, sest nad töötavad pidevalt kõrgeimal võimalikul tasemel. Valitud kohtunikud esindavad kohtunikutöö kõrgeimat taset."
38-aastane Frappart on oma karjääri jooksul enda nimele kirjutanud mitmed ajaloolised faktid: 2019. aastal sai temast esimene Prantsusmaa meeste kõrgliigas õigust mõistnud naine, samal aastal esimene UEFA superkarika mängu vilistanud naine ja 2020. aasta detsembris tegi ta ajalugu Torino Juventuse ja Kiievi Dinamo vahelises Meistrite liiga mängus. Mullu märtsis oli Frappart esimese naisena peakohtunik Hollandi ja Läti meeste koondiste MM-valikmängus. | Kolm kohtunikku teevad tänavusel MM-il jalgpalliajalugu | https://sport.err.ee/1608602755/kolm-kohtunikku-teevad-tanavusel-mm-il-jalgpalliajalugu | Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA teatas neljapäeval, et tänavu talvel toimuval meeste jalgpalli MM-finaalturniiril mõistavad esimest korda õigust ka naiskohtunikud. |
Tupay ütles ERR-ile, et eelnõu hääletuse valitsuse usaldusega sidumine on küll põhiseadusega ette nähtud, ent vaid erandliku võimalusena.
"Kuskil ei ole ka mingit konkreetset keeldu, et nii ei tohi, aga pikema aja peale niimoodi demokraatia ei toimi," rääkis Tupay.
Tupay sõnul selline praktika parlamentaarsele debatile kaasa ei aita. "Kui meil on usaldusküsimusega seotud eelnõud, siis ju muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda ja siis on ka küsimuste ja sõnavõttude hulk piiratud. Siis me näeme, et seda protsessi juhib vabariigi valitsus. Kahtlemata on siin oht, et olulised küsimused jäävad menetlemata," lausus ta.
"Ma arvan, et ühe-kahe näite puhul on raske öelda, et nüüd on lõpp Eesti demokraatial, seda probleemi ma praegu ei näe, aga kui selline käitumine muutub tavaks, siis loomulikult peab vaatama, mis juhtub. Samal ajal peab ka küsima, kui kaua saab valitsus sellist praktikat viljeleda," lisas Tupay.
Tupay sõnul võiks riigikogu ise sellisele praktikale vastu astuda. "Meil on ju täiesti parlament olemas ja parlament peakski arutama kõiki neid küsimusi ja kandma hoolt selle eest, et eelnõude sidumine usaldusküsimusega on erandlik ja seda tehakse siis kui seda on kindlasti vaja. Kui see tõesti hakkaks olema igapäevane praktika, siis meil on põhjust jääda lootma ka riigikogule endale ja ise sellele enamusele, kes üldiselt peakski valitsust toetama, et ta ka annaks märku, et selline ei ole meie demokraatliku riigi valitsemise tava ega kord," ütles Tupay.
Valitsus tegi neljapäeval parlamendile ettepaneku arutada 30. mail kahte usaldusküsimusega seotud eelnõud. Alles kolmapäeval hääletas riigikogu valitsuse usaldusküsimusega seotud lisaeelarve eelnõud ja sellega seotud eelnõusid. | Õigusteadlane: eelnõude valitsuse usaldusega sidumine olgu erandlik | https://www.err.ee/1608602740/oigusteadlane-eelnoude-valitsuse-usaldusega-sidumine-olgu-erandlik | Õigusteadlane Paloma Krõõt Tupay ütles, et eelnõude hääletuste valitsuse usaldusega sidumine on parlamentaarse kultuuri ja tava küsimus ning selle praktika kasutamine peaks olema erandlik, vastasel juhul läheb see vastuollu parlamentaarse debati ja demokraatliku riigi valitsemise korraga. |
27-aastase Lotto Soudali sprinteri velotuur algas karmi kukkumisega avaetapi finišikoridoris, teisipäevasel kümnendal etapil sai ta napilt ajapiiri mahtudes viimase koha. Kolmapäevasel etapil sai ta viienda koha, võidu võttis üllatusmees Alberto Dainese.
"Giro otse põrgust sai minu jaoks jätku," kirjutas Ewan Instagramis pärast kümnendat etappi. "Jäin grupist maha 80 km enne lõppu, pidin üksi sõitma ja mahtusin napilt ajalimiiti. Pärast esimesel etapil toimunud kukkumist tunnen, nagu minu Giro liiguks allamäge."
"Et ootamas on mägised etapid, oleme koos Ewaniga otsustanud, et ta sõidab koju," kirjutas Lotto Soudal pressiteates. "Pärast lühikest puhkuseperioodi hakkab sprinter valmistuma oma järgmiseks suureks eesmärgiks, Tour de France'iks, kus ta võtab samuti sihikule sprindietappide võidud." | Tourile keskenduv Ewan jättis "põrguliku" Giro pooleli | https://sport.err.ee/1608602371/tourile-keskenduv-ewan-jattis-porguliku-giro-pooleli | Austraalia tippsprinter Caleb Ewan on otsustanud tänavuse Itaalia velotuuri pooleli jätta ja keskenduda ettevalmistusele Tour de France'iks. |
Bensiin 95 maksis neljapäeval 1,999 eurot liitri eest, diislikütuseliiter maksis 1,799 eurot.
Kolmapäeval jõudis enim ostetud bensiin 95 hind Eesti tanklates uue rekordini, kui suuremate tanklakettide hinnatulpadelt vaatas vastu 2,059 eurot liitri eest. Bensiin 98 maksis 2,109 eurot. Diislikütuse hind on aga viimaste nädalatega võrreldes pisut langenud. Neljapäeval maksis selle liiter 1,829 eurot.
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes neljapäeval 2,5 protsenti ja on nüüd umbes 109,13 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 108,98 dollarit barreli kohta.
Bensiini ja diislikütuse hind 19. mail 2022 Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Kütusemüüjad andsid hinnas järele | https://www.err.ee/1608602743/kutusemuujad-andsid-hinnas-jarele | Kui kolmapäeval sündis Eesti tanklates uus bensiinihinna rekord, siis neljapäeval tulid müüjad nii bensiini- kui diislihinnas veidi allapoole. |
16. maist kuni 1. juunini toimuval U-17 EM-finaalturniiril on Saga seni olnud abikohtunik kahel tasavägisel kohtumisel. Turniiri avapäeval kuulus ta kohtunike brigaadi Itaalia-Saksamaa vastasseisus, mis lõppes sakslaste 3:2 võiduga ning 17. mail tegutses abikohtunikuna rootslaste 2:1 võidumängus Taani üle.
Neljapäeval, 19. mail ootab Sagat ees finaalturniiri kolmas kohtumine, kui B-grupis lähevad vastamisi Prantsusmaa ja Bulgaaria. Lisaks eestlasele kuuluvad brigaadi rumeenlastest peakohtunik Andrei Florin Chivulete ja abikohtunik Alexandru Cerei ning albaanlasest neljas kohtunik Juxhin Xhaja. Avavile kõlab Eesti aja järgi kell 20 ning kohtumisele saab otsepildis kaasa elada UEFA.tv vahendusel. | Eesti kohtunik on ametis U-17 jalgpalli EM-finaalturniiril | https://sport.err.ee/1608602362/eesti-kohtunik-on-ametis-u-17-jalgpalli-em-finaalturniiril | Eesti jalgpallikohtunik Sander Saga on abikohtunikuna ametis U-17 noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril, mis toimub Iisraelis. |
Nüüd otsustas valitsus enne teist lugemist riigikogus siduda usaldusküsimusega politsei- ja piirivalveameti laevade üleandmist käsitleva seaduse eelnõu ning toodete ja teenuste ligipääsetavusega seotud seaduse eelnõu.
Valitsus tegi parlamendile ettepaneku arutada usaldusküsimusega seotud eelnõusid riigikogu täiskogu istungil 30. mail. Samal päeval peaks olema esimesel lugemisel koalitsioonis paksu verd tekitanud perehüvitiste seadusemuudatused.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et eelnõude üle hääletamine otsustati siduda valitsuse usaldusega, sest opositsioon oli teinud neile liiga palju muudatusettepanekuid. "Muidu ei saa nende eelnõudega edasi liikuda," lausus Karilaid.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Erkki Keldo ütles, et riigikogus on seismas väga mitu olulist asja, millele on tehtud sisutühja obstruktsiooni. "Valitsuses leiti, et need on olulised asjad, mis päriselt Eesti riigis muudavad elu paremaks. Leiti, et neid on mõistlik siduda usaldusega," sõnas Keldo.
Sellega, et samal päeval on esimesel lugemisel ka peretoetuste eelnõu, ei ole Karilaiu ja Keldo sõnul eelpool mainitud kahe eelnõu valitsuse usaldusega sidumine seotud.
Opositsiooni kuuluva EKRE esimees Martin Helme ütles ERR-ile, et omavahelised suhted on klaaritud ning nüüd on lepitud kokku, millised eelnõud tuleb läbi suruda.
"Tegelikult me teeme neid muudatusi ju alati väga kindla plaaniga, et kui valitsus võtab arvesse mingeid meie ettepanekuid, siis me lõpetame obstruktsiooni ära. Meil olid mõlemale eelnõule kompromissettepanekud olemas," rääkis Helme.
Kui valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist, võtab ta üle juhtivkomisjoni töö ja riigikogu esimees edastab valitsusele kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Seejärel koostab valitsus eelnõu uue teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja.
Usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamisel riigikogus muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda ja pärast arutelu läheb eelnõu lõpphääletusele. Juhul kui riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, tingib see valitsuse tagasiastumise. | Valitsus seob veel kaks eelnõu usaldusküsimusega | https://www.err.ee/1608602284/valitsus-seob-veel-kaks-eelnou-usalduskusimusega | Alles möödunud ööl hääletas riigikogu valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõusid ning neljapäeval otsustas valitsus taas kaks lähiajal riigikogus teisele lugemisele tulevat seaduseelnõu enda usaldusega siduda. |
Erameediat ühendav meediaettevõtete liit ja avalik-õiguslik ERR tegid hiljuti justiitsministrile, kultuuriministrile ja riigiprokurörile ühispöördumise Harju maakohtu otsuse tõttu määrata trahv kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule, kes avalikustasid Swedbanki endise juhatuse kohta tehtud rahapesu kahtlustuse.
Parmase sõnul pole täpne ega asjakohane pöördujate pahameel, nagu sooviks prokuratuur, et rahapesujuhtumite uurimise ajakirjanduses kajastamise kohta küsitaks prokuratuurilt nõusolekut.
"Praegusel juhul seisneb probleem kitsalt konkreetse kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete avaldamises, mitte aga selles, et ajakirjanikud käsitlesid rahapesukuritegude temaatikat. Kui ajakirjanikule on teada, et tema kätte on sattunud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kogutud tõendeid või muud infot – näiteks Swedbanki ja Danske Banki kaasuste puhul on selleks kahtlustus, Danske Banki puhul ka mõningad eeluurimisel kogutud tõendid –, siis üksnes sellise – kriminaaltoimikust pärineva – info avaldamiseks tuleb küsida prokuratuurilt vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 214 nõusolekut. Seega on tõsi, et ajakirjandusvabadus on selles osas piiratud," kirjutab Parmas oma vastuses, lisades, et sellise otsuse on teinud seadusandja.
Parmas rõhutab, et vastava normi tekst ei jäta kaksipidi mõistmise võimalust – mitte kellelgi Eesti Vabariigis ei ole õigust avaldada kohtueelse menetluse andmeid ilma prokuröri sellekohase loata, ning ajakirjandusele ei ole selles osas mitte üheski õigusaktis erandeid tehtud.
Parmase tõlgenduses pole paragrahviga 214 kehtestatud reegli kehtivusala piiratud ka sellega, mil viisil on kohtueelse menetluse andmed isikuni jõudnud. "Ka ajakirjanduseni kolmandatelt isikutelt jõudnud teabe puhul, kui on üheselt aru saada, et tegemist on kohtueelse menetluse andmetega ehk toimikumaterjalidega, see reegel kehtib."
Kohtueelse menetluse andmete avalikustamise piiramist põhjendab peaprokurör sellega, et need on väga tundlikud. "Ühelt poolt on neid oluline kaitsta selleks, et hiljem saaks läbi viia ausat ja õiglast kohtumenetlust ning teisalt on oluline kaitsta kahtlustatava süütuse presumptsiooni. Seadus on eelnevalt viidatud alustel pannud selliste andmete kaitsmise kohustuse prokuratuurile, kes igal üksikul juhul peab otsustama, kas konkreetsel ajahetkel mingi info avaldamine võiks kahjustada kriminaalmenetlust või isikute õigusi."
Ühe probleemkohana toob Parmas välja ka asjaolu, et kui kohtueelse menetluse käigus kogutud teave jõuab avalikkuseni enne selle kohtuistungil seaduses sätestatud korras esitamist, võib tekkida olukord, kus mõne olulise tõendi kogumine osutub võimatuks või mõni kogutud tõend muutub kohtus ebausaldusväärseks. "See tähendab, et kõige mustema stsenaariumi korral saab kohtueelse menetluse andmete läbimõtlematu avaldamine tuua kaasa olukorra, kus mõnes ajakirjanduses avaldatud loos kajastatud info on küll korrektne, kuid seda ei ole võimalik enam tõendada," selgitas Parmas.
Seejärel lisab ta kohe, et ajakirjanikul, kes soovib avaldada tema kätte sattunud kohtueelse menetluse andmeid, on võimatu kõrvalseisjana adekvaatselt hinnata eeltoodud riskide suurust või nende realiseerumise tõenäosust ning jättes vastava info avaldamise prokuratuuriga kooskõlastamata, "võtab ajakirjanik enda poolt mitte kontrollitava riski, et ta kahjustab ülemääraselt KrMS § 214 lg-s 2 nimetatud olulisi huve". Justkui ajakirjanikele lohutuseks toob Parmas välja, et kohtueelse menetluse andmete avaldamisele seatud piirangud on ajalised, mitte alatised.
Vastuseks meediaorganisatsioonide pöördumises toodule ütleb Parmas veel, et kõnealusel juhul "on prokuratuur üksnes taotlenud menetlusväliste isikute trahvimist, mitte ei ole neid mingil viisil ise represseerinud. Otsustuse prokuratuuri seisukohtade põhjendatuse kohta ning rikkujate trahvimise vajalikkuse kohta tegi kohus."
Seetõttu leiab Parmas, et antud olukorras prokuratuuri ründamine menetlusliku taotluse esitamise eest on kohatu ja seab kahtluse alla prokuratuuri volituse seadusest tulenevalt kriminaalmenetluses enda ülesandeid täita.
"Prokuratuur austab täielikult ajakirjandusvabadust ega sea kunagi piire sellele, millistel teemadel ja moel ajakirjandus avalikkust huvitavat käsitleb. Meedialiidu ja rahvusringhäälingu avalikus pöördumises ja sellele järgnenud ühiskondlikus diskussioonis on seevastu paraku tähelepanuta jäänud see, et küsimus ei ole prokuratuurilt loa küsimises lugude avaldamise või loo teemapüstituse kohta. Meie soov on pelgalt see, et lugudes ei kajastataks prokuratuuriga kooskõlastamata kohtueelse menetluse pooleliolevas faasis neid kuriteo detaile selliste tõendite osas, mis on osaks kriminaaltoimikust ehk mis on käsitatavad kohtueelse menetluse andmetena."
Andres Parmase pöördumise täistekst | Peaprokurör Parmas vastas meediaettevõtete ja ERR-i pöördumisele | https://www.err.ee/1608602338/peaprokuror-parmas-vastas-meediaettevotete-ja-err-i-poordumisele | Riigi peaprokurör Andres Parmas teatas vastuseks Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Eesti Rahvusringhäälingu ühispöördumisele, et prokuratuur ei soovi piirata ajakirjandusvabadust, ent rõhutab seadusele viidates endiselt vajadust kohtueelse menetluse andmeid enne avalikustamist prokuratuuriga kooskõlastada. |
Briti profirattur on nautinud võistlemist käimasoleval Itaalia velotuuril, kus ta kolmanda etapi ka võitis. 36-aastane sprinter ütleb, et ta tunneb endiselt võidunälga ega plaani suurelt areenilt veel lahkuda, kirjutab Eurosport.
"Ma tahan oma karjääri jätkata veel vähemalt kaks aastat. Asi ei ole ainult edasi sõitmises. Ma tunnen, et olen endiselt konkurentsivõimeline," ütles Cavendish Itaalia päevalehele La Gazzetta dello Sport.
Selle aasta Prantsusmaa velotuuril pole tal plaanis startida, kuid mehe enda sõnul on ta valmis oma meeskonda aitama, kui selleks peaks vajadus tekkima.
"Kui ma suudaksin ainult ühe sõidu veel võita, teeks see mind väga õnnelikuks," sõnas Cavendish Eurospordile. | Mark Cavendish jätkab veel vähemalt kaks aastat | https://sport.err.ee/1608602341/mark-cavendish-jatkab-veel-vahemalt-kaks-aastat | Tour de France'il Belgia legendi Eddie Merckxiga etapivõitude rekordit jagav sprinter Mark Cavendish jätkab tipptasemel rattaga sõitmist veel vähemalt kaks aastat. |
Janika Lõivu abikaasast mänedžeri Urmas Lõivu sõnul on soov Rõuges vanu aegu meenutada, kust kõik alguse sai ning üks korralik trenn ka koduradadel teha.
Rattasõbrad saavad end proovile panna erinevatel distantsidel: 47 km põhisõit, 21 km poolmaraton ning lisaks toimuvad ka tillu- ja lastesõidud.
24. Rõuge rattamaratoni peakorraldaja Ivar Tupp julgustas rattureid etapist osa võtma. "Tänavune Rõuge põhisõit pakub osalejatele piisavalt vaheldust. Esimesed viis kilomeetrit kulgeb rada piki asfalti, külavaheteid ja heinamaid, olles piisavalt lai ning pakub piisavalt positsiooniparandamise võimalusi. Edasi tuleb juba nii metsateed, erinevaid tõuse ja singleid ehk põnevust peaks rada korralikult pakkuma," kirjeldas Tupp.
Poolmaraton sõidab oma rada kuni põhisõidu raja teise toidupunktini, misjärel kulgeb kaks kilomeetrit piki põhisõidu rada, et siis taas eemalduda. Viimased 4,5 km kulgeb poolmaraton kuni finišini koos põhisõidu rajaga.
Praegu on Rõuge rattamaratonile registreerunud üle 700 osaleja ning maratonile saab registreeruda kohapeal võistluspäeval. | Eesti parim maastikurattur Janika Lõiv stardib Rõuge rattamaratonil | https://sport.err.ee/1608602272/eesti-parim-maastikurattur-janika-loiv-stardib-rouge-rattamaratonil | Laupäeval, 21. mail toimub Bosch Eesti maastikurattasarja teine etapp, 24. Rõuge rattamaraton, mis pakub ratturitele põhisõitu, poolmaratoni ja lastesõite. Rõuge maratonile on registreerunud ka Eesti valitsev olümpiakrossi meister Janika Lõiv. |
Ülemiste City kogukonnapäev on iga-aastane traditsiooniline üritus, kus kutsutakse kokku Ülemiste City kogukond. Praeguseks on kogukonnas juba üle 14 000 inimese.
Ürituse avab Edward von Lõnguse 7,5 meetri kõrguse teose "Viimne kohtupäev" eksponeerimine, mis on inspireeritud Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalist Vatikanis ja sümboliseerib igavese rikkuse poole püüdlemist läbi õndsuse otsingute. Teos jääb Ülemiste City parki kuni 2023. aasta juunini.
Sel aastal on kogukonnapäeva läbiv teema roheline ja tervislik talendikeskkond. Üritusel tutvustatakse ka Ülemiste linnaku kõige olulisemaid arengusuundi ja uusi koostööprojekte.
Ürituse peaesineja on Ewert and The Two Dragons. Draakonite ansambli diskograafiasse kuuluvad debüütalbum "The Hills Behind The Hills" (2009), ansambli populaarseks teinud "Good Man Down" (2011), album "Circles" (2015) ja koostöös Sander Mölderiga valminud "Hands Around the Moon" (2018). Mullu andis ansambel välja ka esimese live -plaadi, mis salvestati Saku Suurhalli kontserdil. | Ewert and The Two Dragons annab suvise suurkontserdi Ülemiste Citys | https://menu.err.ee/1608602290/ewert-and-the-two-dragons-annab-suvise-suurkontserdi-ulemiste-citys | Indie -rokkansambel Ewert and The Two Dragons annab 15. juunil suvise suurkontserdi Ülemiste City kogukonnapäeval. |
Itaallane võitis eeljooksu ajaga 9,99 (2,3 m/s), mille ta jooksis lubatust suurema taganttuulega. Finaalis triumfeeris Jacobs ajaga 10,04 (0,4 m/s). Eeljooksus saadud aeg oli ainult veidi aeglasem tema eelmisel aastal samal võistlusel joostud ajast 9,95.
"Ma tahtsin finaalis kiiremini joosta kui eeljooksus. Arvasin, et suudan tehniliselt distantsi teise poole paremini joosta. Pean natuke tööd veel tegema. Siiski on tegu alles esimese välihooaja stardiga," sõnas Jacobs peale jooksu.
"Mul on aega, et olla parimas vormis MM-il. Minu järgmine jooks võistlusel Prefontaine Classic saab olema raskem, kuna pean seal võitlema seitsme USA sprinteriga," rääkis Jacobs
Samal võistlusel sai teise koha Arthur Cisse (Elevandiluurannik) ajaga 10,10 ja kolmandana lõpetas Jimmy Vicaut (Prantsusmaa) ajaga 10,12. | Sprindi olümpiavõitja alustas välihooaega võidukalt | https://sport.err.ee/1608602278/sprindi-olumpiavoitja-alustas-valihooaega-voidukalt | Tokyo olümpiamängudel 100 m sprindi võitnud Marcell Jacobs tegi välihooaja esimese stardi 100 m jooksus Savonas toimunud rahvusvahelisel kontinentaaltuuri etapil. |
Hetkest, kui teadlased on avastanud uue raviaine, läheb aastaid, et sellest saaks ravim ja see jõuaks inimesteni. Ravimi loomine ja kasutusele võtmine on väga pikk ja kallis protsess, mis võtab keskmiselt 12 aastat. Ligi 90 protsenti ravimitest ei läbi mõnda neist põhjalikult reguleeritud kliinilistest etappidest ja turule üldse ei jõuagi.
Tegelikult on nii, et iga ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid. Enamikus neist on aga siiski kerged ja/või lühiajalised ja sageli vaevu märgatavad. Kliiniliste uuringute käigus tehakse kindlaks, kas ravimi toime ja tõhusus kaalub üle raskemate kõrvaltoimete esinemise riski. Siiski tuleb ette olukordi, kus ravimi mingi kõrvaltoime ilmneb alles pärast turule jõudmist, kui juba suur hulk inimesi seda kasutab.
Üks oluline viis, kuidas inimene saab vähendada riski kõrvaltoimete esinemiseks, on võtta ravimeid ikka ainult põhjusega ja siis, kui arst on need määranud ning vastavalt arsti öeldud juhistele. Kõrvaltoimete esinemise riski võivad mõjutada veel mitmed tegurid, sealhulgas inimese vanus, sugu, kehakaal, suitsetamine, teised põetavad haigused ja tarvitatavad ravimid ning toitumine. Näiteks võib mõni kõrvaltoime avalduda, kui teatud ravimite tarvitamise ajal juua greibimahla. Selline teave on alati toodud välja ka ravimi infolehel.
Kõrvaltoimete põhjuseid tasub otsida ka geenidest
Inimesed võivad reageerida ravimitele erinevalt oma geneetiliste eripärade tõttu. Tulemusena võivad muutuda nii ravimite tõhusus kui ka kõrvaltoimete tekkimise oht. Kui inimene on ravimi manustanud, siis ravimi toimet organismis mõjutavad selle imendumine, ravimi jaotumine, lagundamine ja ravimijääkide organismist eemaldamine.
Lisaks mõjutavad ravimi toimet ravimi sihtmärgi omadused. Inimese organismis osalevad kõigis nendes protsessides erinevad valgud. Kui mõnes geenis, mille pealt loetakse juhiseid nende valkude tegemiseks, esinevad sellised variatsioonid, mille tõttu valgu tavapärane roll muutub, võib tulemusena inimese ravivastus muutuda.
Näiteks, kui geneetilise variatsiooni tulemusena muutub aeglasemaks ravimi lagundamises olulise valgu kiirus, siis lagundatakse ravimit ohututeks osakesteks aeglaselt. Selle tulemusena kuhjub ravimi tase veres soovitust kõrgemaks ja tekib oht kõrvaltoimete esinemiseks.
Selliseid geneetilisi variatsioone ja nende esinemist on juba aastakümneid uurinud farmakogenoomika. Teadusharu peamine eesmärk on tuvastada kõik ravimi tõhusust ja kõrvaltoimete esinemist mõjutavad geneetilised variatsioonid ning püüda nende abil ravimi määramist muuta personaalsemaks. Praeguseks on mahuka teadustöö tulemusena juba mitmete ravimite puhul tuvastatud nende toimet mõjutavad geneetilised variatsioonid, mille korral on mõju ravimi vastusele hinnatud väga tugevaks ja mis on kliiniliselt rakendatavad.
Peale selle on rahvusvahelises koostöös välja töötatud nende seoste kohta suunised arstidele, kuidas kindlate geneetiliste muutuste esinemise korral võiks patsiendi ravi kohandada. Näiteks on teada geneetilised variatsioonid, mille tulemusena muutub ravimi lagundamises olulise valgu lagundamise võime aeglaseks ja seetõttu esineb antidepressandi toimeaine sertraliini kasutamise korral risk kõrvaltoimeteks. Sellisel juhul oleks vajalik sertraliini algannust vähendada poole võrra, et alandada kõrget riski kõrvaltoimete esinemiseks.
Üle maailma on käimas mitmeid projekte, et aidata kogu selle info jõudmist arsti lauale. Eelnevalt on vaja viia see kooskõlla erinevate regulatsioonidega ja töötada välja ka tehnilised lahendused, et protsess kulgeks sujuvalt ilma arstile lisatööd tekitamata. Eestis tegeletakse Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi juhtimisel sellega samuti, et jõuda selleni, kus muutuks igapäevaseks geneetilise informatsiooni kasutamine enne ravimite määramist.
Juba praegu saavad arstid tellida teatud vähiravimite määramise korral uuringud, kus analüüsitakse konkreetseid geenivariante, mis mõjutavad nende ravimite puhul kõrvaltoimete esinemise riski. Samuti on arstidel võimalus tellida geneetiline test, et määrata teatud geenide seosed antidepressantidega.
Eesmärk oleks jõuda tulevikus selleni, et nii, nagu praegu on arstile teada näiteks patsiendi vanus ja sugu, oleks ka tema geneetiline informatsioon terviseandmetes juba enne ravimi määramist olemas. Teadlastena soovime, et kõik tugevad ja rakendatavad seosed jõuaks võimalikult ruttu igapäevameditsiini ja oleks abistav jõud nii arstidele kui ka patsientidele.
Geneetiliste põhjuste välja uurimine võib olla keerukas
Suure hulga ravimite korral on aga teadmata, kuidas ja millisel määral geneetiline varieeruvus nende toimet mõjutab. Juba turul olevate ravimite korral saab uurida nende toimet mõjutavaid geneetilisi variatsioone, tehes selleks eraldi kliinilisi uuringuid, mille korraldamine on aga väga kulukas ja ajamahukas.
Samuti saab kasutada juba olemasolevaid andmeid, näiteks elektroonilisi terviseandmeid. Ravivastuse määramine uuritava tunnusena on aga küllaltki keerukas. Kõrvaltoimete korral on sageli raskendatud piisava hulga juhtumite kogumine. Ravimi kõrvaltoimed esinevad palju harvemini ning üldiselt jääb kõrvaltoimetest tervishoiussüsteemi jälg maha harvemini, kui neid tegelikult esineb.
Lisaks, kuna erinevate haiguste raviks on kasutusel mitmeid eri ravimeid, võib olla ka keeruline leida geneetiliseks uuringuks piisav hulk inimesi, kes on tarvitanud just uurimise all olevat ravimit. Mida suurem on aga valim, seda parem on geneetilise analüüsi võimsus, et avastada usaldusväärseid ja erineva mõju tugevusega geneetilisi seoseid.
See tähendab, et mida paremini on kõrvaltoimed või ebapiisav ravivastus terviseandmetes kajastatud, seda rohkem saab teha erinevaid baasuuringuid leidmaks kliiniliselt olulisi seoseid geneetiliste variantidega, mis aitaksid ühel hetkel iga päev ravi suunata ja kõrvaltoimete riski vähendada.
Geenidoonorid saavad aidata
Teeme Eesti geenivaramus ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete geeniuuringut, mille käigus esitame geenidoonoritele mõned küsimused, et koguda informatsiooni neil elu jooksul esinenud kõrvaltoimete kohta. Sama väärtuslikud on kõikide nende inimeste vastused, kellel pole kunagi ühtegi kõrvaltoimet esinenud. Selleks, et oleks võimalik teha järeldusi ja seoseid, peame analüüsima ja on vaja ka võrdlusrühma, kelleks ongi need inimesed, kes pole antud ravimi korral kõrvaltoimeid kogenud.
Uuringu käigus kogutud andmetega soovime teha edasisi geneetilisi analüüse, et tuvastada uusi ravimite kõrvaltoimeid mõjutavaid geneetilisi seoseid ja uurida eelnevalt tuvastatud seoste paikapidavust. Piisavalt suure valimi korral saame analüüsida erineva mõjuga geneetilisi variante ja loodame uurida geenide mõju harvemate kõrvaltoimete esinemisele.
Selle teadustöö tulemusena tahame kaasa aidata, et geeniandmete põhjal isikustada ja paremini valida erinevate ravimite seast inimesele just sellise, mis võiks toimida tema puhul paremini kõrvaltoimeid tekitamata. | Teadlased astuvad suuri samme, et paljastada ravimi kõrvaltoimete põhjuseid | https://novaator.err.ee/1608602275/teadlased-astuvad-suuri-samme-et-paljastada-ravimi-korvaltoimete-pohjuseid | Sama ravim võib ühel inimesel toimida nõnda, nagu peab, teisel aga tekitada tõsiseid kõrvalmõjusid. Missugused on selle taga peituvad põhjused ja kuidas saaks tulevikus neid vältida, kirjutab Tartu Ülikooli farmakogeneetika teadur Kristi Krebs. |
Soome ja Rootsi esitasid kolmapäeval taotluse NATO-ga liitumiseks. Türgi ei toeta praegu ametlikul tasandil kummagi riigi liitumist NATO-ga. Marin kohtus hiljuti Roomas Itaalia peaministri Mario Draghiga ja ütles, et selle probleemi saab lahendada dialoogi teel.
"Ma arvan, et praeguses etapis on oluline jääda rahulikuks, pidada Türgiga ja ka kõigi teiste liikmesriikidega arutelusid," ütles Marin ajalehele Corriere della Sera.
Intervjuus uuriti Marinilt, kuidas ta suhtub alaliste NATO baaside või tuumarelvade paigutamisest Soomesse. Peaminister vastas, et see teema pole praegu päevakorral.
"Need on riiklikud otsused. Keegi ei tule Soome ega anna käsku siia tuumarelvi või alalisi baase tuua, kui Soome seda ei taha. Seega pole see teema päevakorral. Pealegi ma ei usu, et keegi oleks huvitatud Soomesse tuumarelvade toomisest või NATO baaside rajamisest," lausus Marin.
Soome peaminister kirjutas Twitteris, et Itaalia väljaannet refereerinud Reuters tõlgendas tema sõnu valesti, kui kirjutas, et Marini sõnul ei taha Soome oma territooriumile tuumarelvi ega NATO baase.
"Ma ei ole NATO liikmesusega seoses sulgenud ust ühelegi lahendusele, vaid öelnud, et hetkel keskendub Soome liitumisläbirääkimistele," rõhutas Marin.
Tema sõnul on Soomel juba praegu hea kaitsevõime, sest riik on aastakümneid oma julgeolekusse investeerinud palju raha.
Draghi sõnul toetab Itaalia Soome ja Rootsi taotlust liituda NATO-ga.
Soome president Sauli Niinistö ja Rootsi peaminister Magdalena Andersson kohtuvad neljapäeval Washingtonis USA president Joe Bideniga. | Marin: Soome ei ole NATO liikmesuse osas ühelegi lahendusele ust sulgenud | https://www.err.ee/1608602092/marin-soome-ei-ole-nato-liikmesuse-osas-uhelegi-lahendusele-ust-sulgenud | Soome peaminister Sanna Marin andis intervjuu Itaalia ajalehele Corriere della Sera, kus ta Reutersi teatel ütles, et tema riik ei taha oma territooriumile NATO baase ega tuumarelvi. Hiljem teatas Marin, et uudisteagentuur on tema sõnu valesti tõlgendanud ja kinnitas, et Soome ei ole ühelegi lahendusele ust sulgenud. |
6,5 km pikkusele Harku järve ringile antakse pühapäeval start kell 12.00, kuid juba hommikul on avatud võistluskeskus, kus väljastatakse stardimaterjale ja on võimalik veel end jooksule registreerida. Võistlusele on oodatud nii jooksjad kui ka kõndijad ning kõik registreerunud osalejad saavad finišis medali.
Harku järve ringile stardivad favoriitidena eelmise aasta Maru Järvejooksude sarja võitjad Leonid Latsepov ja Pille Hinn. Meestest pakub head konkurentsi Eesti maratonitiimi liige Roman Fosti. Naistest osalevad Eesti laskesuusatamise koondise liige Susan Külm koos teiste Tuuli Tomingase tiimi liikmetega, kes pakuvad konkurentsi parimatele naisjooksjatele. Noori tuleb oma osalemisega innustama Henry Sildaru.
Kell 11 saavad stardi Harku järve rannas Tere lastejooksud, kus kuni 12-aastased jooksusõbrad osalevad 250 m pikkusel distantsil. Registreerimine lastejooksule algab samal päeval alates kella 10-st ja osalemine on kõikidele lastele tasuta.
Kuna jooks ümber Harku järve on 2022. aasta Maru Järvejooksude sarja esimene võistlus, siis on võimalik veel registreerida ka kogu sarjale. | 21. korda toimuv järvejooksude sari alustab juba sel nädalavahetusel | https://sport.err.ee/1608602263/21-korda-toimuv-jarvejooksude-sari-alustab-juba-sel-nadalavahetusel | Sel aastal 21. korda toimuv Maru Järvejooksude sari alustab juba sel pühapäeval 22. mail, kui toimub 51. jooks ümber Harku järve ning jätkub 9. juulil jooksuga ümber Pühajärve. Jooksusarjale paneb kauni lõpp-punkti 27. augustil 50. juubelit tähistav jooks ümber Ülemiste järve. |
"Kolde puiestee" on Van Gogh'i kuues singel ning ansambli sõnul räägib uus lugu inimsuhetest, kus kireleek koos elades ununema kipub.
Ansamblis Van Gogh on neli liiget: Martti-Janek Lõnsu (laul ja kitarr), Ott Uude (kitarr), Peeter Metsar (basskitarr) ja Ergo Ehte (trummid).
"Kolde puiestee" laulukirjutamisele aitas kaasa Martti-Janek Lõnsu. | Ansambel Van Gogh andis välja uue singli | https://menu.err.ee/1608602212/ansambel-van-gogh-andis-valja-uue-singli | Rokkansambel Van Gogh andis välja uue singli "Kolde puiestee". |
Eelmisel nädalal 19. sünnipäeva tähistanud ja Heraklionis karjääri esimese profiturniiri võitnud Lajal alistas sel nädalal samas kohas peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri teises ringis võistlustel 8. asetatud 25-aastase bulgaarlase Gabriel Donevi (ATP 878.) ja jõudis veerandfinaali.
Lajal võitis tund ja 46 minutit kestnud kohtumise 7:5, 6:3. Lajal servis mängu jooksul kümme ässa ja tegi kaks topeltviga, Donev patustas nelja topeltveaga ja sai kirja ühe ässa. Lajal realiseeris kaheksast murdevõimalusest kolm, Donevil oli kogu matši peale vaid kaks murdepalli, millest ta suutis ära kasutada ühe.
Mängitud punktidest võitis Lajal 82 ja Donev 66.
Veerandfinaalis läheb Lajal vastamisi turniiril 2. asetatud 25-aastase Austraalia mängija Omar Jasikaga (ATP 510.), kes sai 6:3, 7:6 (4) jagu 22-aastasest kreeklasest Alexandros Skorilasest (ATP 1373.). | 19-aastane Mark Lajal sai seitsmenda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/1608602245/19-aastane-mark-lajal-sai-seitsmenda-jarjestikuse-voidu | Eesti esinumber Mark Lajal (ATP 873.) pikendas Heraklionis enda võiduseeria seitsmemänguliseks. |
Kirjandusõpetus on taas tõusnud avalike diskussioonide horisondile. Tõuke aruteludeks on andnud haridus- ja teadusministeeriumi põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade ajakohastamise eelnõu, mida on koos aineõpetajate ühendustega ette valmistatud viis viimast aastat ning mis nüüd on saadetud oma partneritele tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks.
Kuna muudatused hõlmavad kõiki ainevaldkondi, on nii töörühmasisesed kui ka töörühmade vahelised arutelud olnud piisavalt pikad ja põhjalikud. Olles riikliku õppekava keele ja kirjanduse valdkonna arendamise töörühma juht, tervitan igati küsimuste tõstatamist ja selgitan meeleldi mõningaid murekohti. Maarja Vaino tõsine arvamus ERR-i portaalis on siinse kommentaari üheks ajendiks.
Oleme omakeelse kirjanduse ainsad väärtustajad
Kirjanduse kui õppeaine tähtsus põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas pole jätkuvalt tingitav ega tühistatav, koos eesti keele õpetusega moodustab kirjandus humanitaaria tuuma, millel on kandev roll nii individuaalse kui ka rahvusliku identiteedi kujundamisel. Tsiteerin õppekava eelnõust keele ja kirjanduse valdkonnakava avalõiku:
"Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes keele- ja kirjanduspädevus, mis tähendab suutlikkust mõista keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust ning väärtustada keelt ja kirjandust rahvusliku ning maailmakultuuri osana. Keele- ja kirjanduspädevus hõlmab teadmisi ja oskusi, kujundamaks keele- ja kultuuriteadlikku inimest, kes käitub nii suulises kui ka kirjalikus väljenduses eesmärgile, olukorrale ja kontekstile vastavalt. Keele- ja kirjanduspädevus tähendab oskust eri liike tekste mõista, luua, analüüsida ja kriitiliselt hinnata."
Selles postulaadis võib sedastada mitu põhimõttelist rõhuasetust, mida nüüdisaegselt kirjandusõpetuselt eeldada ja oodata.
Näeme, et kirjandusel kui õppeainel on üldhariduskoolide riiklikus õppekavas kahetine positsioon: esiteks, kirjandust võib käsitleda humanitaarainena, mis on osa millestki üldisemast, nagu kultuur, ajalugu, suhtlus ja moraal; teiseks, kirjandust võib vaadelda kunstiainena, millele omane esteetika on kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse tulemus.
Neil kahel arusaamal põhinevad omakorda kirjandusõpetuse kaks traditsioonilist funktsiooni: esteetiline, mis seostub kujundliku keele mõistmisega, laiemalt aga ilukirjandustekstide poeetika tundmaõppimisega, ja eetiline funktsioon, mis seostub väärtuskasvatusega, õpilaste vaadete ja hoiakute kujundamisega. Mõlemad funktsioonid on ühtviisi olulised, kuid realiseeruvad aineõpetuse praktikates erineval määral ja viisil.
Tekstipõhisus on nüüdisaegse kirjandusõpetuse võti. Kirjandustekstide lugemine on kirjanduse õppimise peaaegu et ainuvõimalik viis. Ent lugemine, nagu teada, on aeglane tegevus, mida raksti valmis ei guugelda, ei veebiallikate ega paberõpikute abil. Lugemine kodus ja tunnis on tegevus, milleta kirjanduse õppimist ette ei kujuta.
Ainekavades on lugemine jätkuvalt kohustus, milleta kirjanduse õpitulemusi ei ole võimalik saavutada. Seda kohustust võiks ometi õilistada vabadus tekste valida: teoseid kas ajastust, voolust või žanrist lähtuvalt leida, aga ka proosa, luule ja draama vallas tasakaalu hoida, samuti klassikalise ja tänapäeva kirjanduse mõistlikke proportsioone arvestada.
Olen seda meelt, et eesti kirjandus on neis valikuis oluliselt kandvamas rollis kui maailmakirjandus, sest oleme eestlastena omakeelse kirjanduse ainsad väärtustajad.
Lugemisraamatute valiku võib tõepoolest suuresti teha õpetaja, kuid ka õpilase enda osaline vabavalik, selleks et tärkaks lugemisrõõm ja kujuneks harjumus lugeda, on didaktiliselt oluline printsiip.
Ma ei karda, et selline õpetajatele delegeeritud valikuvabadus jätab kirjandusklassika riiulitele tolmuma või lammutab kirjanduslugude kokkuleppelist kaanonit. Pigem on ikka nii, et sõnapaar "kohustuslik kirjandus", mis on visalt juurdunud varasemate põlvkondade õpikogemusse, tekitab tänapäeva noortes iseenesest tõrke, mille kõrvaldamiseks ei piisa enam eufemismist "väike meeldiv lugemine".
"Autorite ja nende teoste nimekirju enam koolidele kohustuslikul viisil ette ei anta."
Nii nagu praegu kehtivas ainekavas, on ka kavandatavas eelnõus ette antud vaid terviktekstide miinimumarv, mida peab mingis kooliastmes lugema. Autorite ja nende teoste nimekirju enam koolidele kohustuslikul viisil ette ei anta, selgitavatesse materjalidesse need soovituslikud nimekirjad siiski tulevad.
Niisiis on see suuresti õpetaja kujundada, mida ja kui palju klassis ning kodus ühiselt loetakse – selles mõttes pole kohustuslik kirjandus püünelt kadunud. Pole põhjust arvata, et Lutsu, Tammsaare või Krossi teosed edaspidi ühisest lugemisvarast välja jäävad, sest klassikale, sh tüvitekstidele rõhumine on Eesti koolides tugevalt juurdunud traditsioon.
Niisiis kordan: tervikteoste lugemine nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis on jätkuvalt kohustuslik tegevus, mida suunavad ainekavast lähtuvad põhjendatud soovitused ja õpetaja kokkuleppelised valikud.
Avaram vaade kirjandusõpetuse õpitulemustele
Teravapilgulised kriitikud on alati õite hoolsalt jälginud gümnaasiumi kirjanduskursuste käekäiku.
Keele ja kirjanduse valdkonna töörühm on teinud kohustuslike kursuste osas – kokku on neid viis – oma valiku: kursusele "Kirjandusteose analüüs ja tõlgendus", mis peab andma õpilasele kirjandustekstide käsitlemiseks "tööriistad" ja "tehnikad", järgnevad kaks kirjandusloolise rõhuasetusega kursust "Ajastud, voolud ja žanrid kirjanduses" I ja II, mida omakorda täiendavad "Pärimus ja kirjandus" ja "Kirjandus ja ühiskond", mis võimaldavad süveneda eri ajajärgu ja paikkonna tekstide olemusse.
Olemasolevate valikkursuste kõrvale on 2020. aastal koostatud valikkursus "Identiteet ja eesti kirjandus", mida juba praegu koolides pakutakse.
Kuigi õppesisu kirjeldusi õppekava eelnõus, st esmatasandi dokumendis sedapuhku ei esitata, on kõikide valdkondade töörühmad need ikkagi koostanud ja küllap need selgitavatesse dokumentidesse ka lisatakse.
Selline käik võimaldab hoida õppesisu edaspidi operatiivselt ajakohasena, ühtlasi pole tarvidust iga muudatuse tegemiseks hakata seadust muutma. Kirjanduse õppesisu nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis rõhub tugevalt eesti kirjanduse õpetamisele, eesti kultuuri, sh rahvapärimuse tundmaõppimisele ning rahvusliku identiteedi kujundamisele, mida ajakohastatud ainevaldkonnakavas on läbivalt rõhutatud.
Samal ajal on loomulik, et kursuste õppesisu on osaliselt avatud, võimaldades õpetajal endal huvipakkuvaid teoseid valida ja konkreetseid teemasid esile tõsta. Samuti ei ole kõikide õppesisu teemade käsitlemine tingimata vajalik, õpetaja võib teha erinevaid valikuid ja rõhutusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest ja võimetest.
Oluline muudatus eelnõu dokumendis on see, et kõikide õppeainete puhul on välja toodud ainult õpitulemused. See jätab koolidele ja õpetajatele suurema vabaduse otsustada, kuidas ja millist sisu õppesisu käsitledes nende õpitulemusteni jõuda.
"Samuti on oluliseks peetud õpilaste loovvõimete arendamist, sh loomingulist eneseväljendust nii suulises kui ka kirjalikus vormis."
Kirjanduse õpitulemused on sõnastatud lähtuvalt nüüdisaegse kirjandusõpetuse põhimõtetest, milleks on teksti- ja lugejakeskne lähenemisviis, mis võimaldab süüvida nii tekstide poeetikasse kui ka nende kirjandusloolistesse taustadesse, uurida tekste võrdlevalt ja lõiminguliselt. Samuti on oluliseks peetud õpilaste loovvõimete arendamist, sh loomingulist eneseväljendust nii suulises kui ka kirjalikus vormis eri laadis ja žanris tekstiloome kaudu.
Lisaks ainealaste teadmiste omandamisele on kirjanduse õpitulemustes senisest enam silmas peetud ka üldpädevuste kujundamist, läbivate teemade käsitlemist ja 21. sajandi oskuste omandamist.
Selline avaram vaade kirjandusõpetuse õpitulemustele lähtub olulisest küsimusest: millist inimest soovime kasvatada? Sest on ju selge, et kirjandus pole mitte õppeaine omaette, vaid vahend ja kanal noore inimese isiksuse kujundamiseks.
Seetõttu on kirjandusõpetusel palju avaram eesmärgiseade, mis valdkondlikul tasandil (valdkonna nimi on "Keel ja kirjandus" – võõrkeeled siia alla ei kuulu) lõimub tugevasti eesti keele kui keskse õppeainega. Olgu siinkohal rõhutatud, et kavandatud tundide maht eesti keele ja kirjanduse õpetamiseks jääb kehtiva ainekavaga võrreldes samaks, nende mahtude suurendamine vajab juba poliitilisi kokkuleppeid.
Tänapäeva kirjandusõpetus vajab ainedidaktilist pööret, mis on koolide õpetamispraktikasse ka tasapisi juurdumas. Kirjanduse õpetamine on muutunud üldhariduskoolides üha keerulisemaks, sest kirjanduse roll ühiskonnas, kogu valdkonna kandepind, kirjanduslike sõnumite kaal ja toime on tugevasti teisenenud.
Traditsiooniline kirjandusharidus on asendumas innovaatilisemate praktikatega, mis lähtuvad nüüdisaegsest õpikäsitusest ning arvestavad tänapäeva kultuurisituatsiooni eripära, kõige rohkem aga praeguse õpilaspõlvkonna huvisid, ootusi ja vajadusi. Kindlasti tuleb igal koolil ja igal aineõpetajal "Keele ja kirjanduse" valdkonna õpetamisfookus põhjalikult läbi mõelda ja paika panna. Vabadus viib siin vastutuseni.
Andrus Org on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse lektor, Tartu Herbert Masingu kooli emakeeleõpetaja ning haridus ja teadusministeeriumi riikliku õppekava arenduse keele ja kirjanduse valdkonna töörühma juht. | Andrus Org: kirjandusõpetuse vabadus ja vastutus | https://www.err.ee/1608601861/andrus-org-kirjandusopetuse-vabadus-ja-vastutus | Kirjanduse õpetamine on muutunud üldhariduskoolides üha keerulisemaks, sest kirjanduse roll ühiskonnas, kogu valdkonna kandepind, kirjanduslike sõnumite kaal ja toime on tugevasti teisenenud. Traditsiooniline kirjandusharidus on asendumas innovaatilisemate praktikatega, kirjutab Andrus Org. |
Lugu sündis esialgu eelmise aasta lõpus koos Beebiga, kuid demo levis lõpuks nii, et sinna tahtsid oma osa peale teha veel neli räpparit. Loo produtseeris Belgiast pärit Noevdv, kes on produtseerinud artistidele nagu SSGKobe, Midwxst, SoFaygo jt.
Loole valmis ka muusikavideo, mille tegi Martin Kiilaspää koos oma produktsioonifirmaga Dezo Creative.
"Tükk aega tagasi tuli Dezo minu juurde ideega teha video, kuid kohe alguses polnud meil õiget laulu. Kui tekkis mõte teha video loole "Sucka Shit", läksime kohe Martini jutule," rääkis Margiiela.
Muusikavideo sündis viimase pooleteist kuu jooksul, millest filmimine võttis umbes nädala. Videot sai filmitud nii Tartus kui ka Jõelähtme golfiväljakul.
"Sucka Shit" on Margiiela viies singel. "Olen kaua tahtnud teha sellist cypher -laadset laulu, kuna Eestis pole seda palju tehtud – eriti uue sound 'iga räpis," selgitas Margiiela. | Margiiela uuel singlil teevad kaasa Beebi, Kaw, Pluuto, Villemdrillem ja Leis | https://kultuur.err.ee/1608602185/margiiela-uuel-singlil-teevad-kaasa-beebi-kaw-pluuto-villemdrillem-ja-leis | Räppar Margiiela avaldas plaadifirma Sony Musicu alt oma viienda singli "Sucka Shit", kus teevad kaasa Beebi, Kaw, Pluuto, Villemdrillem ja Leis. |
Sellega saab 21-aastasest Vipsist esimene eestlane, kes on vormel-1 MM-etapil vabatreeningul osalenud.
"Mul on nii hea meel, et saan lõpuks kõikidega jagada, et teen debüüdi vormel-1 võistlusnädalavahetusel, osaledes Red Bulli ridades esimesel vabatreeningul," avaldas Vips sotsiaalmeedias. "Ma ei suuda sõnadesse panna, kui tänulik olen selle võimaluse eest, mis nad mulle andsid! Tahan tänada kõiki, kes on aidanud mul jõuda sinna, kus praeguseks olen."
Uute reeglite kohaselt peavad kõik meeskonnad vähemalt kahe etapi esimesel vabatreeningul andma võimaluse uustulnukale. Vips asendab reedesel vabatreeningul Red Bulli põhisõitjat Sergio Perezt. Lisaks Vipsile saab Barcelonas võimaluse Nick de Vries, kes sõidab esimesel vabatreeningul Williamsi ridades Alex Alboni vormeliga.
Vips on Red Bulli noortetiimi kuulunud aastast 2018, eelmisel aastal sai ta F1 autot proovida hooajajärgsel testimisel Abu Dhabis.
Hispaania GP esimene vabatreening algab reedel Eesti aja järgi kell 15 ja kestab tund aega. Lisaks F1 vabatreeningule võistleb Vips nädalavahetusel Barcelonas ka F2 sarjas, kus ta on kolme etapi järel üldarvestuses kaheksas.
View this post on Instagram
A post shared by Jüri Vips (@juri_vips) | Jüri Vips pääseb esimese eestlasena F1 etapil vabatreeningule | https://sport.err.ee/1608602194/juri-vips-paaseb-esimese-eestlasena-f1-etapil-vabatreeningule | Vormelisõitja Jüri Vips avaldas, et saab Red Bulli võistkonnas kaasa teha vormel-1 MM-sarja Hispaania etapi esimesel vabatreeningul. |
"See on ajalooline hetk. Need kokkulepped on USA jaoks igaveseks mängu muutvad ja võivad muuta ka kogu maailmas," ütles USA jalgpallipresident Cindy Parlow Cone Eurospordile.
Arutelu tõusis päevakorda veebruaris, kui naiste koondis võitis 24 miljoni dollari suuruse auhinnaraha. Mõlemad võistkonnad hakkavad majanduslikult võrdselt kasu saama, mis US Socceri sõnul sisaldab identset hüvitist kõikide võistluste, sealhulgas jalgpalli maailmameistrivõistluste eest.
Võistkondade reisimise, toitlustamise, majutuse ja koolitusvõimaluste kvaliteet saab olema samaväärne, kirjutab Eurosport. Kõige intrigeerivam teadaanne on MM-i auhinnarahade võrdne jagamine, mis on märkimisväärne selle tõttu, et meeste auhinnarahad on oluliselt suuremad kui naistel.
Tänavusel Kataris toimuval jalgpalli MM-il jagab rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon FIFA auhinnaraha 354 miljoni naela ulatuses, kuid naistele on välja pandud 48 miljonit.
"USA jalgpall ja mõlemad koondised viivad meid edasi põnevasse vastastikuse kasvu ja koostööfaasi, jätkates missiooni saada USA silmapaistvamaks spordialaks," sõnas Parlow Cone. | USA naiste ja meeste jalgpallikoondised hakkavad saama võrdselt palka | https://sport.err.ee/1608602179/usa-naiste-ja-meeste-jalgpallikoondised-hakkavad-saama-vordselt-palka | USA jalgpalliliit kinnitas kokkuleppe, mille kohaselt hakkavad meeste ja naiste jalgpallikoondised saama võrdselt palka ja hüvitisi. Lisaks kinnitati ajalooline lepe, mille puhul lähevad MM-il teenitud auhinnarahad jagamisele. |
Peaminister Kaja Kallas (RE) ja Tanel Kiik vaidlesid valitsuse pressikonverentsil peretoetuste tõusu üle ja Kallas rõhutas, et peretoetuste tõstmiseks ja iga-aastaseks finantseerimiseks ei saa kasutada laenu. "Tulu selle kulu katmiseks on vaja leida iga-aastaselt täiendavalt 300 miljonit," lausus Kallas.
Kallase sõnul jäävad katteallikana alles, kas kärped või maksutõus. "Kas jätta mingi püsiv kulu ära, mis oleks samas suurusjärgus või on maksutõus," märkis Kallas.
Tanel Kiik ütles selle peale, et Keskerakond on maksudebatiks valmis. "Ma olen väga nõus, tulebki maksudebatt avada. Mina absoluutselt ei pelga maksutõuse ja maksustruktuuri üle vaatamist," ütles Kiik.
"Olukorras, kus me tahame pakkuda tasuta, kättesaadavat tervishoidu, haridust, siseturvalisust, lisaraha riigikaitsele, kõrgharidusele, siis tulebki ausalt vaadata peale, et mis on riigile praeguste tulude juures jõukohane ja kuidas on võimalik neid tulusid suurendada," märkis Kiik.
"Mina kehtestaks astmelise tulumaksu, vaataks üle ettevõtete tulumaksu, vaataks üle ravikindlustusmaksu tasumise maksubaasi, millistelt tuluallikatelt seda võetakse, pikaajalise hoolduse küsimuses kehtestaks hoolduskindlustusmaksu," loetles Kiik võimalusi maksumuudatusteks.
Kiige hinnangul saab maksumuudatuste kokkuleppimine järgmise parlamendi koosseisu üheks põhiteemaks.
Kriisiaastatel võib Keskerakonna vaates olla Kiige sõnul eelarve ka mõni aasta miinuses.
Rääkides peretoetuste eelnõust ütles Kiik, et tema toetab eelnõu seadusena vastuvõtmist ja valitsuse püsimist.
Kiik ütles, et on veendunud, et peretoetuste küsimuses on võimalik ka Reformierakonnaga lahendus leida.
"Valitsuse tervis on vahepeal parem, vahepeal halvem. Kui oled haigeks jäänud, siis tuleb terveks saada," ütles Kiik.
Kaja Kallase sõnul oleks peretoetuste tüli lahendamise esimene samm see, kui Keskerakond tuleb praeguse riigikogu menetluses oleva eelnõu tagant ära ning asub koalitsioonis koos Reformierakonnaga koostama eelnõu, mis vastab eelarve seisule.
Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles hiljem ERR-ile, et peretoetuste tõusu katteallikas võiks tulla hoopis maksulaekumistest.
"Maksulaekumise näitajad on praegu head, rohkem kui oleme prognoosinud," ütles Karilaid.
Kaja Kallas ütles pressikonverentsil, et maksulaekumistest peretoetuste tõusu katmine ei ole reaalne. | Kiik ei välista peretoetuste tõusu katmist maksutõusudest | https://www.err.ee/1608602068/kiik-ei-valista-peretoetuste-tousu-katmist-maksutousudest | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles, et tema hinnangul on aeg avada maksudebatt ning ta ei välista peretoetuste tõusu katmist maksutõusudest. |
Kuidas karistada agressorit?
On mitu suunda. Esiteks, kulud režiimile. USA ja Euroopa Liidu sanktsioonid, mis püüavad kindlustada, et režiimile tekib kulu tegude eest. Kuid sellega asjad ei lõpe. On väga tähtis märkida, et väga tugevad ekspordipiirangud on kehtestatud Venemaa majandusele, mis keelavad strateegilise sisendi, mida on vaja sõjamasina ülevalhoidmiseks.
Meie eesmärgi osaks on suveräänse, demokraatliku ja iseseisva Ukraina kõrval anda Venemaale strateegiline läbikukkumine, et ta ei saaks lähitulevikus alustada samasugust agressiooni oma lähinaabrite vastu. Kolmas osa on NATO kaitse- ja heidutusvõimekuste tugevdamine, et tagada NATO tugevus, mis samuti on teatud määral strateegiline läbikukkumine Venemaa jaoks, kui vaadata seda Kremli vaatenurgast.
Aga kas ei võiks olla juba reeglid enne paigas, et kui rikud reeglit, siis ootab sind selline karistus? Praegu on juhtumipõhine reageerimine.
Reaalsus on see, et mitte ainult rahvusvahelises süsteemis, vaid ka igas riigis on reeglirikkujaid. Alati pannakse toime kuritegusid. Küsimus reeglite pühaduse või reeglitel põhineva korra puhul on, et mida kollektiivne kogum teeb reeglirikkujaga. See on põhiline teema. Alati on riike, kes rikuvad suveräänsust või rahvusvahelise õiguse seaduseid, kuid põhiküsimus on, kuidas rahvusvaheline kogukond reageerib. Kas laseme sel mööda libiseda või tegutseme kollektiivselt, et suruda peale kulu ja seda läbi nende sammude, mida enne mainisin.
Miks siis ei saa neid reegleid kirja panna?
Reeglid on olemas. ÜRO harta, Helsingi lõppakt, mida pole väga palju paremaks teha võimalik. Mängu nimi on diplomaatia, et haaraks kokku partnerid ja liitlased, tagamaks, et Venemaa võetakse vastutusele. Isegi kui rahvusvaheline kriminaalsüsteem võtab kaua aega, peame kulu peale suruma, sest peame vähendama Venemaa võimekust pidada sõda lähitulevikus. See tähendab palju diplomaatiat ja kollektiivset tegevust, mitte ainult USA ja Euroopa riikidelt, vaid laiemalt.
Kui räägime eeskujust, siis Balti riigid on Ukraina abistamisel olnud eeskujuks. Kas Euroopas on Eesti, Läti, Leedu ja Poola pigem demokraatia majakaks võrreldes Prantsusmaa ja Saksamaa tegevusega?
Balti riigid on kindlasti liberaalse demokraatia mudeliks paljudele institutsioonidele, mida meie peame demokraatliku süsteemi osaks. Teie ajaloo ja geograafilise asukoha tõttu on teil akuutne tunnetus ohust, mis voolab just sellest režiimist Kremlis kui mõnes riigis, mis on kaugemal Venemaast ja mis ei pruugi tunda nii tugevalt ja instinktiivselt nagu teie. See viibki Balti riikide üleskutseni tegutseda viisil, mis on vajalik ja kaasaaitav meie jaoks, kes me räägime Ameerika Ühendriikide eest.
Rahvusvahelisel üldsusel on vahend agressorile vastu astumiseks, nimelt vastutus kaitsta, kui riik ise hakkama ei saa. Me ei kasutanud seda?
See on pisut keerulisem, sest esiteks, USA tahab tegutseda koos liitlaste ja partneritega. Et kui hakkame rahvusvahelisel areenil tegutsema ja võtma vastutusele reeglirikkuja, siis tahame tegutseda mitte unilateraalselt, vaid koos liitlaste ja partneritega. Seega on suur diplomaatiline komponent, mida meie teeme. Aga kui räägime Venemaa sissetungist Ukrainasse, mis on provotseerimata ja ajendatud Putini poolt, siis räägime ju tuumajõust ja märkimisväärse konventsionaalse sõjalise võimekusega. Seega pole kerge ülesanne defineerida, kuidas tegeleda selle konfliktiga, kuid nagu näete president Bideni pealt, siis ta on päris otsusekindel võimekuste saatmiseks Ukraina valitsusele, et nad saaksid end ise agressori vastu kaitsta.
Aga luure on samuti osa abist? Kas luure jagamine lõpetatakse?
Ei, ei. Anname Ukrainale ressursid, mida on vaja ukrainlastel oma linnade ja naabruskonna kaitsmiseks provotseerimata agressiooni vastu. Meie, Ameerika Ühendriigid teeme, mida saame, et võimaldada Ukrainale edu võitluses oma ellujäämise nimel.
Tulevik. Millalgi sõda lõpeb ja siis tuleb nendega taas suhelda. Millised oleksid esimesed sõnad Venemaa saadikule, kui te temaga kohtute?
Esiteks, istun Venemaa saadikuga laua taga igal nädalal. Venelased on ruumis kohal. Kui sõda lõpeb, siis tekib mingi periood hindamaks, kuidas me taasloome Euroopa julgeolekuarhitektuuri, mis on sõja tõttu täielikult laastatud. Praegu räägime Helsingi lõppakti iga punkti ja ÜRO harta põhimõtete rikkumisest. Kooperatiivse julgeolekusüsteemi ülesehitamine võtab aega ning see ei saa olema kerge.
Enne sõda pakkusime koos OSCE partneritega Euroopa julgeolekudialoogi, et vaadata, kuidas sätestada vastastikuseid piiranguid, leida uusi viise relvastuskontrolliks ja usaldust tõstvaid meetmeid. Venemaa lükkas kõik need tagasi ja otsustas 24. veebruaril naabrit rünnata. Kui seekõik saab läbi, siis peame värske pilguga vaatama kogu arhitektuuri.
Milline oleks ideaalne arhitektuur?
Ideaalne oleks selline, kus oleks jõuline reeglite kogum, mis haarab riikidevahelist käitumist, kus suveräänsus, territoriaalne terviklikkus oleks austatud ja, mis veelgi tähtsam, oleks pühendumine mitte kasutada jõudu, vaid lahendada konflikti rahumeelselt ning mitte rikkuda piiride puutumatust. Kui riigid rikuvad neid põhinorme, siis peab süsteemis olema loodud vastutusele võtmine.
Üks probleem, millega sellele sõjale eelnenud ajal vastamisi olime, oli OSCE-s see, kui kasutasime sõjalise läbipaistvuse mehhanismi, et küsida Venemaalt ja Valgevenelt, mida te teete selle suure väehulgaga. Vastus Venemaalt oli vaikus. Nad ei vastanud. Valgevene valetas, öeldes, et väed lahkuvad 20. veebruaril, kuigi nad seda ei teinud. Seega on vaja luua tagajärjed selliste reeglite rikkumiste eest, mille kõik allkirjastasid, sealhulgas Venemaa ja Valgevene. Muidu muutuvad need sisutühjadeks dokumentideks.
Millised võiksid tagajärjed olla?
Just seda peamegi vaatama konfliktijärgsel perioodil. Kui hakkaksime looma uut militaarset läbipaistvuse meedet Viini dokumendi vaimus või täiendame seda, siis kas selles on hambad ka? See on kaalutlus, mida peaksime tegema. Kui hakkaksime looma uut relvastuskontrolli mehhanismi, siis kas rikkumise eest oleks tagajärjed? Ärme unusta, et Venemaa lahkus CFE leppest 2007. aastal, põhjendades seda leppe ajutise peatamisega, kuigi selles dokumendis ei olnud sellist ajutist võimalust ette nähtudki. Seega peaksid olema tagajärjed. Kui vaadata viimasele kümnele aastale, siis oleme kollektiivselt, rahvusvahelise kogukonnana, olnud päris kehvad tagajärgede kehtestamises.
Kui te istute maha Vene delegatsiooniga, siis kas praegusega, või peaksid seal olema uued näod?
Me ei saa sulgeda ust diplomaatiale. Me peame jätkama rääkimist, kuid ehk peaksime lähenema pisut teises võtmes kui varem. Peame rõhutama meetmeid, kui räägime uutest usalduse loomise sammudest või uuest relvastuskontrolli vormist, kus on konkreetsed tagajärjed ja tulemused erinevatele tegevustele. Tugevate sanktsioonide ja ekspordikontrolli tõttu on meil mõjujõud selles keskustelus. Peame sellele väga ettevaatlikult mõtlema. Mina toetan ÜRO ja OSCE süsteemi hoidmist, kus Venemaal on koht laua taga, et saaksime mingil hetkel taas suhelda. Mis ei tähenda tagasiminekut tavapärasesse suhtlusvormi ja unustada, mis juhtus, sest see oleks võimatu. Me peame taas suhtlema, see on mingil hetkel vältimatu.
Loomulikult peame suhtlema hakkama. Aga kas mingil hetkel kollektiivne lääs väsib Ukraina aitamisest ja näeme kompromissi, kus Ukraina ei pruugi tagasi saada Krimmi ja kogu Donbassi, kuid selle juures hakatakse tasapisi Venemaaga suhtlema?
President Biden on pühendunud Ukrainale vahendite andmisele, mida too vajab jõupositsioonil läbi rääkimiseks. USA president Biden on allkirjastanud Ukraina demokraatia kaitse lend-lease 'i seaduse, mille ajalugu ulatub Teise maailmasõtta ning sätte Ukraina abistamiseks 40 miljardi dollariga. See on väga tõsine pühendumus Ukraina edule. Meie, Ameerika Ühendriigid, sest ma ei esinda kõiki OSCE liikmesriike, oleme pühendunud Ukraina aitamisele läbi sõja ja nende kaitseks, sest nad võitlevad mitte üksnes enda vabaduse, vaid ka reeglitel põhineva korra nimel, millest me kõik sõltume.
Kas OSCE kukkus läbi, sest sõda algas?
OSCE on kohtumispaik ja organisatsioon, millel on välimissioonid. Ei kohtumispaik ega missioonid kukkunud läbi. Mis kukkusid läbi, oli kaks osalisriiki – Venemaa ja Valgevene, kes rikkusid põhinorme, mis on kirjas Helsingi lõppaktis. Me ei süüdista kiiruspiirangut, kui keegi sõidab tänaval 100 km/h, vaid autojuhti. Seda peaksime ka nüüd tegema. See on väga tähtis. Me määrasime süü mitte riikide kogumile, kuigi me peaksime vaatama samme, mis sõjani viisid, vaid peaksime vaatama agressorit ning väga selgelt näitama süüd temal. | USA saadik OSCE-s Venemaast: peame jätkama rääkimist teises võtmes | https://www.err.ee/1608602104/usa-saadik-osce-s-venemaast-peame-jatkama-raakimist-teises-votmes | Ka pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, ei saa teised riigid suhetes Venemaaga sulgeda ust diplomaatiale, leiab Lennart Meri konverentsil ERR-ile intervjuu andnud USA suursaadik OSCE-s Michael Carpenter, ent rääkida tuleb varasemast teises võtmes. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.