text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Nashville alistas finaalseeria kuuendas mängus Anaheim Ducksi kodujääl 6:3 ja võitis seeria mängudega 4:2, jõudes klubi ajaloos esimest korda Stanley karikal finaali.
Viimasel kolmandikul suutis küll Ducks Cam Fowleri väravast seisu 3:3 viigistada, kuid Predators viskas nelja ja poole minutiga veel kolm väravat.
Võitjate ridades tegi Colton Sissons kübaratriki, kaks väravat sai kirja Austin Watson ja korra oli täpne Filip Forsberg.
Predatorsi väravavaht Pekka Rinne tõrjus 38 pealelööki.
Stanley karikavõistluste teise finalisti selgitavad Pittsburgh Penguins ja Ottawa Senators, nelja võiduni peetavat idakonverentsi finaalseeriat juhib Pittsburgh mängudega 3:2. | Nashville Predators jõudis esimest korda Stanley karika finaali | https://sport.err.ee/597581/nashville-predators-joudis-esimest-korda-stanley-karika-finaali | Jäähokiliigas NHL selgus esimene Stanley karikavõistluste finalist, kui läänekonverentsis triumfeeris Nashville Predators. |
Administratsiooni kärpeplaani eesmärgiks on saada kümne aastaga föderaaleelarve tasakaalu, vahendas Financial Times.
2018. aasta föderaaleelarve näol saab olema tegu keerulise protsessiga, sest lisaks oma parteile vajab eelarve läbiminekuks ka vähemalt osalist toetust demokraatidest rahvaesindajatelt. Mahukad kärped puudutavad näiteks sotsiaalvaldkonda - kas või vaesemate perede toetusi ja tervishoiuteenuseid.
Seetõttu on näiteks Politico nentinud, et kärped võivad kõige valusamalt lüüa just seda osa elanikkonnast, kes valimistel Trumpi poolt hääletasid.
Samuti on vabariiklaste endi seas neid kongressi liikmeid, kellele ei meeldi ulatuslikud kärped välispoliitikas - välisministeeriumis, diplomaatia ja välisabi valdkonnas.
Paljud eksperdid on aga veendumusel, et administratsioon on olnud eelarvet koostades liiga optimistlik selles osas, mis puudutab lähiaastate majanduskasvu.
Valge Maja juhtimis- ja eelarveosakonna juht Mick Mulvaney nimetas eelarvedokumendi avalikustamisele eelnenud pressikonverentsil ettepanekut "maksumaksjat esikohale seadvaks eelarveks". "See on esimene kord üle pika aja, mil administratsioon kirjutanud eelarve ja lähenenud sellele nende inimeste vaatenurgast, kes tegelikult makse maksavad," sõnas ta. | Trump esitas kongressile 3,6 triljoni dollari suuruse kärpeplaani | https://www.err.ee/597577/trump-esitas-kongressile-3-6-triljoni-dollari-suuruse-karpeplaani | USA president Donald Trump kutsub teisipäeval kongressi üles kiitma heaks ambitsioonikat kärpeplaani umbes 3,6 triljoni dollari ulatuses. |
Nimelt asendab 27-aastane Mikkelsen Sardiinia rallil Citroeni tiimis Stephane Lefebvre’it, Poola rallil sõidab jälle prantslane. Enne Sardiinia rallit saab Mikkelsen ühe päeva Citroen C3 ka testida.
"See on avalik saladus, et olen alates eelmise hooaja lõpust otsinud võimalust jätkata WRC-sarjas võistlemist," vahendab wrc.com Mikkelseni sõnu. "Ma ei jõua ära oodata, et saaksin juba testida ja ralliks valmistuma hakata. Alguses läheb kindlasti aega, et autoga tutvuda, aga peamine on see, et saan jälle kõrgeimas klassis tugeva tiimi ridades võistelda."
Kuigi praegu räägitakse vaid ühest rallist, on kuluaarides kõlanud, et lähiajal avalikustatakse pikaajalisem koostöö.
Citroeni tiimijuht Yves Matton ütles, et Mikkelsenile mingit kindlat eesmärki Sardiiniaks ei seata. "Kuna tal on ettevalmistuseks nii vähe aega, ei olen Andreasel sel rallil kindlat sihti. Tahame lihtsalt, et ta sõidaks stabiilselt," sõnas Matton.
"Kuue etapi järel on meie tulemused jäänud oodatust kehvemaks. Andreasel on sel rallil erinevalt meist piisavalt kogemusi, meie tiim eelmisel aastal Sardiinias ei võistelnud," lisas Matton. "See otsus pole Stephane’i karistamiseks või midagi säärast, vaid ainult selleks, et Citroeni võimalusi suurendada. Stephane mõistis, et see on vajalik samm."
Sardiinia ralli sõidetakse 8.-11. juunini. | Mikkelsen naaseb Sardiinias WRC-sarja | https://sport.err.ee/597575/mikkelsen-naaseb-sardiinias-wrc-sarja | Autoralli MM-sarjas mulluse hooaja kolmandana lõpetanud, kuid siis Volkswageni lahkumise järel tööta jäänud ning tänavu WRC2 klassis võistelnud norralane Andreas Mikkelsen istub Sardiinia rallil taas WRC autosse. |
"Ma küll mõistan IRL-i esimehe otsust, aga kindlasti ei kiida heaks partei peakontori survet piirkondadele. Kui motiiviks oli väidetavalt see, et erakonna esimees peaks kandideerima erakonna nimekirjas, aga kohalikud liikmed on samas eelnevalt väljendanud kindlat soovi osaleda valimisliidus, siis selline ülevalt alla läbisurutud otsus on ehe näide sundparteistamisest," ütles Ostra Vabaerakonna teatel.
Aus olnuks Ostra sõnul aktsepteerida kohalike liikmete tahet ja üldse mitte kandideerida, kui valimisliit esimehe ametipositsiooniga ei sobi. Ta lisas, et nagunii tuleb Helir-Valdor Seeder nimekirja vaid "pardiks", sest pole mõeldav, et tulevane minister ja erakonna esimees hakkab tööle linnavolikogus.
Ostra väitis, et samal ajal kui Seeder teatas "Aktuaalses kaameras" otsusest valimisliidust loobuda, helistas talle IRL-i Viljandi osakonna juhataja Harri Juhani Aaltonen ja teatas, et erakonna survel lähevad nad Viljandis välja erakonna nimekirjaga ja valimisliitu ei tee.
Ostra sõnul kinnitas Aaltonen, et IRL-i nimekiri on avatud ka Vabaerakonna liikmetele. Ostra ütles, et vabaerakondlased jätkavad siiski valimisliidu moodustamist ka Viljandis. "Kutsume kõiki neid, kes ei soovi osaleda mõne erakonna nimekirjas, meiega ühinema, sest rahva ootus on sundparteistamisest ja Tallinnast antud suuniste järgi valimistest ja valitsemisest vabaneda," nentis Ostra. | Vabaerakonna piirkonnajuht taunis IRL-i käitumist Viljandis | https://www.err.ee/597576/vabaerakonna-piirkonnajuht-taunis-irl-i-kaitumist-viljandis | Järva- ja Viljandimaa piirkonna juhi Ain Ostra sõnul on Isamaa- ja Res Publica Liit (IRL) käitunud näotult, kui loobuti Viljandis erakonna nimekirja kasuks valimisliidust. Ta lisas, et IRL-i piirkonnaorganisatsioonile avaldati pealinnast survet. |
„Töö käigus arendasime raamprotokolle nanoosakeste omaduste määramiseks, mis pakuvad järgitavat teaduslikku tulemust ja võimaldavad täpsemaid, ökonoomsemaid ravimuuringuid,“ kirjeldas Titma.
See töö annab võimaluse asendada, vähendada ja parendada kulukaid loomkatseid.
Töös kasutasid uuringusse panustanud teadlased erinevaid meetodeid metalliliste nanoosakeste füsikokeemiliste omaduste ja tsütotoksilisuse määramiseks. Näiteks uurisid seerumi proteiinide ja bakteriaalsete polüsahhariidide ja metalliliste nanoosakeste koosmõju.
Nanomõõtmetes osakesed on viimasel aastakümnendil pälvinud märkimisväärset tähelepanu. Neid kasutatakse laialdaselt näiteks elektroonikas, tehnoloogias, ka meditsiinis.
Hoolimata paljudest uuringutest on jätkuv probleem nende uuringuandmete ühtlustamine ja üldistamine, mis võimaldaks leida püsivaid seoseid nanoosakeste füüsikalis-keemiliste omaduste ja käitumismustri vahel.
„Doktoritöö toel võime väita, et nanotoksilisus sõltub materjalist ning tundub suurenevat, kui osakeste mõõtmed sama kontsentratsiooni puhul vähenevad. Lisaks selgus, et mõnetüübiliste nanoosakeste tsütotoksiline toime ei ilmne koheselt ja meie uuritud fruktooligosahhariididel on dispersioone tasakaalustav ning seedetrakti kaitsev toime,“ võttis töö autor kokku peamised uurimistulemused.
Eksperimentaalne töö tehti Keemilise ja bioloogilise instituudi (KBFI) keskkonnatoksikoloogia laboratooriumis, kus on juba kümmekond aastat kogemust erinevate kemikaalide ohutuse hindamiseks. Tulevikus võimaldavad sellised nanodisainid tõhustada geeniteraapia täpsust ning ka personaalmeditsiini.
Doktoritööd " Metalliliste nanoosakeste tsütotoksiline toime epiteelbarjääri mudelitele" juhendasid TLÜ professor Ruth Shimmo ning KBFI uurija-professor Anne Kahru ja vanemteadur Jüri Siigur.
Oponendid on Tallinna tehnikaülikooli teadur Kai Künnis-Beres ja Zagrebi meditsiiniuuringute ja tööohutuse instituudi vanemteadur Ivana Vinkovič Vrček (Horvaatia).
Kui suur on nanoosake? | Doktoritöö heidab valgust nanoosakeste mõjule inimese organismis | https://novaator.err.ee/597574/doktoritoo-heidab-valgust-nanoosakeste-mojule-inimese-organismis | Tallinna ülikoolis kaitseb doktoritööd Tiina Titma, kes uuris erinevate biomolekulidega kaetud metalliliste nanoosakeste füsioloogilist mõju esmasel kokkupuutel imetaja, näiteks inimese organismiga. |
Aastate jooksul on erinevad uuringud väitnud, et väikeses koguses alkoholi tarbivatel inimestel võib esineda vähem südamehaigusi.
Ajakirjas Journal of Studies on Alcohol and Drugs ilmunud artikkel analüüsis nende uuringute tulemusi kriitilise pilguga.
Kanadas asuva Victoria ülikooli teadlased võtsid ette 45 varasema kohordi uuringu andmed ning nende analüüs näitab, et liiga üldistavate järelduste tegemine võib olla olnud ekslik.
Peamine probleem kõigi alkoholi ja südamehaiguste riski uuringute puhul on asjaolu, et see võtab arvesse inimeste praeguse tarbimisharjumuse, kuid mitte varasemat. Väga vähe on näiteks neid inimesi, kes on eluaeg olnud täiesti karsked.
Näiteks täiskarsked inimesed võivad sealjuures olla endised alkoholitarbijad või isegi alkohoolikud või võivad nad olla valinud karskuse terviseprobleemide tõttu.
Need, kes on 55. eluaastaks alkoholist loobunud, on enamasti olnud enne seda siiski alkoholitarbijad. Seega puudub n-ö kontrollgrupp, mille alusel öelda, et täiskarskusega võrreldes on mõõdukas alkoholitarbimine tervisele kasulik, või vastupidi.
Edasi leidsid teadlased, et eakamad inimesed, kel tervis korras, võtavadki õhtusöögi kõrvale klaasi veini, kuid kas nad on sellepärast tervemad või oleks nad terved ka ilma selle pokaali veinita, jääb enamasti taolistes uuringutes ütlemata.
Uuringu üks autoritest Tim Stockwell tõi välja, et inimesed üldiselt vähendavad alkoholijoomist vanemaks saades. Seda ka siis, kui neil on tervis korras ja nad ei võta ravimeid, mis välistaksid alkoholitarvitamise.
Seega tegu on üldjuhul lihtsalt tervemate inimestega, kes lubavad endale natuke alkoholi.
Stockwelli uurimisrühm leidis varasemaid andmeid analüüsides, et nende hulgas, kes praegu tarbivad kuni kaks ühikut alkoholi päevas, on suremus südamehaigustesse väiksem.
Samas aga pikaajaliste uuringute andmetest, milles uuriti alla 55-aastaste alkoholitarbimist ja seda jälgiti pikema aja vältel, selgus, et neil inimestel ei ole väiksemat südamehaiguste esinemist või sellesse suremist. Seega pikaajaline, kas või mõõdukas alkoholitarbimine ei vähenda südamehaiguste riski.
Värske artikli sõnum on ennekõike üks: varasemad uuringud, mis on näidanud positiivset seost mõõduka alkoholitarbimise ja hea tervise vahel, võivad sageli eksitada just seepärast, et jätavad arvestamata väga palju lisategureid, mis statistikat mõjutavad.
Seega pole tõestatud, et väike kogus alkoholi iga päev teeks meie südamele head, nagu pole tõestatud ka vastupidist. Küll aga on jätkuvalt positiivne mõju kehale liikumisel, tervislikel toitumisharjumustel ja rõõmsal ellusuhtumisel. | Pokaal veini päevas tugevdab südant – nii must-valge see siiski pole | https://novaator.err.ee/597571/pokaal-veini-paevas-tugevdab-sudant-nii-must-valge-see-siiski-pole | Paljud inimesed usuvad, et klaas veini õhtusöögi kõrvale või väike kogus mistahes alkoholi iga päev kaitseb neid südamehaiguste eest. Värskest teadusartiklist tuleb aga välja siiski muud: ükski uuring pole nii mustvalge, et taolist seost väita. |
Senati luurekomitee, mida juhivad vabariiklane Richard Burr ja demokraat Mark Warner, tunnevad huvi nii erukindral Flynni kui ka teiste Donald Trumpi meeskonna nõunike seoses komitee poolt korraldatud juurdlusega, mis puudutab Venemaa sekkumist USA valimistesse, vahendas Politico.
Flynn oli ka varem mõista andnud, et ei tule senati luurekomitee nõudmisele vastu, ning ta nõustus koostööd tegema vaid tingimusel, et tema puhul välistatakse kriminaalsüüdistuste esitamine.
Erukindrali advokaat Robert Kelner selgitas esmaspäeval luurekomiteele saadetud kirjas, et tema klient toetub USA põhiseaduse viiendale muudatusele, mis puudutab enda vastu tunnistuste andmist. Advokaadi sõnul saab ka soovitud dokumentide üleandmist tõlgendada kui tunnistamisakti.
Kelner lisas, et Flynn oli varem lubanud tulla tunnistama, kui talle pakutakse kaitset "ebaõiglaste süüdistuste eest", ning et see seisukoht pole muutunud. Advokaadi sõnul on Flynni kartus tekkinud olukorras põhjendatud ja ta tuletas meelde, et mitmed kongressi liikmed on kutsunud üles Flynni vastu süüdistusi esitama.
Hetkel pole veel selge, kas senat hääletab nüüd Flynni määruse eiramise asjus. Tegu on keerulise juriidilise protseduuriga, kuid selle läbimineku korral saadetakse Flynni juhtum edasi justiitsministeeriumisse kriminaalasja algatamiseks või föderaalkohtusse tsiviilõigusliku sunni rakendamiseks.
Flynn pidi Trumpi rahvusliku julgeolekunõuniku kohalt lahkuma jaanuaris, kui tuli välja, et ta oli oma Valge Maja kolleegidele ja ka asepresident Mike Pence'ile andnud ebapiisavat infot suhtluse kohta, mis tal oli olnud Venemaa USA suursaadiku Sergei Kisljakiga üleminekuperioodi ajal. Trumpi administratsioon on mõista andnud, et iseenesest polnud üleminekumeeskonna liikme Flynni kontaktid Vene suursaadikuga midagi erilist ja ebaseaduslikku ning et tagasiastumise - sisuliselt vallandamise - põhjuseks olid ikkagi administratsiooni liikmetele tema poolt antud valeütlused.
Erukindral Flynni näol oli juba valimiskampaania ajal tegu ühega neist isikutest, keda Trumpi kriitikud süüdistasid liiga lähedastes või kummalistes suhetes Venemaaga. Pärast erruminekut oli Flynn olnud regulaarselt analüütikuks Venemaa propagandavahendiks peetavas telekanalis RT ning 2015. aastal istus ta ühel RT galaõhtul president Vladimir Putini lähedal. Galaõhtul peetud kõne eest sai ta oma konsultatsioonifirma kaudu ka RT käest raha.
Pärast äsjast ametist lahkumist tuli välja ka see, et ta on oma konsultatsioonifirma kaudu teinud lobitööd ka Türgi valitsuse heaks.
Detsembris pidi aga üleminekumeeskonnast lahkuma tema poeg Michael Flynn Jr, kes levitas Twitteris libauudist, mis oli seotud nn pizzagate'iga.
President Barack Obama nimetas Flynni 2012. aastal sõjaväeluure (DIA) juhiks, kuid sellelt kohalt oli ta sunnitud aga juba 2014. aastal lahkuma - väidetavalt halva juhtimise ja äkilise iseloomu tõttu. Pärast ametist lahkumist sai temast väga teravasõnaline Obama administratsiooni kriitik ning allikate väitel liikus kibestunud Flynn just seetõttu lõpuks Trumpi ringkonna lähistele.
USA meedia andmetel oli Flynn ka peamiseks teemaks president Trumpi ja Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhi James Comey vastasseisus. Väidetavalt oli Trump avaldanud soovi, et Comey erukindral Flynni puudutava uurimisega ei jätkaks, ning kui seda ei juhtunud, FBI juht vallandati. Samal ajal väidavad mitmed väljaanded ka seda, et Trump sooviks hea meelega Flynni kunagi uuesti Valges Majas näha. | Flynn ei kavatse senati luurekomitee nõudmist täita | https://www.err.ee/597567/flynn-ei-kavatse-senati-luurekomitee-noudmist-taita | USA endine rahvusliku julgeoleku nõunik Michael FLynn andis esmaspäeval teada, et ta ei kavatse täita senati luurekomitee nõudmist anda üle kogu informatsioon, mis puudutab tema kontakte Venemaa esindajatega eelmise aasta presidendivalimiste ajal. |
5.-6. koha seeria avavaatuses võitis koduseinte toetust nautinud Famila/Võru Võrkpalliklubi pärast tasavägist esimest geimi 3:0 (24, 14, 15) resultaadiga Audentese SG/Noortekoondise, millega astuti esimene samm viienda koha suunas. Kohilas toimunud teises mängus jäi omakorda 3:1 (-18, 23, 18, 16) tulemusega peale Audentese SG/Noortekoondis, viigistades seeria 1:1-le, vahendab volley.ee.
Kahe võiduni peetava seeria otsustav kolmas mäng toimub teisipäeval kell 18 Võru Kreutzwaldi 16 Spordihoones. Põhiturniiril mängiti omavahel 1:1, kui veebruari alguses koduväljakul 3:1 (14, -23, 20, 19) võiduni jõudnud võrulannad leppisid mõned nädalad hiljem Viljandis peetud vastasseisus 0:3 (-26, -23, -26) kaotusega.
Aprilli alguses tuli neljandat korda järjest Eesti meistriks Kohila Võrkpalliklubi/E-Service, kes finaalseerias oli kolmel korral üle Tartu Ülikool/Eedenist. Pronksmedal kuulub tänavu TTÜ/Tradehouse’ile, neljanda koha saavutas Tallinna Ülikool. | Võrkpalli naiste meistriliigas toimub hooaja viimane mäng | https://sport.err.ee/597568/vorkpalli-naiste-meistriliigas-toimub-hooaja-viimane-mang | Kui naiste meistriliiga tänavuse hooaja esinelik on teada juba alates 7. aprillist, siis viienda ja kuuenda koha omanik selgub teisipäeval. Seeria otsustav kolmas kohtumine, mis on ühtlasi hooaja viimane, tuleb mängimisele Võrus. |
Tallinna kõige uuem jahisadam Haven Kakumäe asub Kopli lahe läänekaldal Kakumäe poolsaarel. Sadama juures on ka rannaspordiareen.
Kakumäel asuva spordikompleksi juurde kuuluvad täismõõtmetes FIFA reeglitele vastav rannajalgpalliväljak, lisaks rannavolle- ja rannatennise väljak. Kohale toodi 5500 tonni liiva ja paigaldati tipptasemel inventar. Rannaareeni maksumuseks oli 60 000 eurot.
"Eesti rannajalgpallikoondisele oli see suur hüpe, sest saime Nõmmelt ehk oma endisest kodust n-ö metsa sees mere äärde ehk randa, kuhu rannajalgpall kuulub!" oli Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask rõõmus. "Meri ja rahulik keskkond annab kindlasti meie meeskonnale palju juurde ja loodan, et juba pühapäeval tuleb uhiuue väljakuga tutvuma ka rohkearvuline publik!"
Kui Eesti – Soome matš algab kell 14.30, siis rannajalgpalliga tehakse algust juba päeva esimeses pooles, mil Haven Kakumäe rannaareenil leiab aset kaasahaarav turniir kuue meeskonna osavõtul. | Rannajalgpallikoondis võõrustab Soomet Kakumäe rannaareenil | https://sport.err.ee/597563/rannajalgpallikoondis-voorustab-soomet-kakumae-rannaareenil | Pühapäeval, 28. mail kell 14.30 võõrustab Eesti rannajalgpallikoondis Soomet. Kohtumine toimub Eesti rannajalgpalli uues kodus – Haven Kakumäe rannaareenil. |
Duduki heli saab peagi kuulata live ’is ka Eestis. Esimesel juunil toimub Vabal Laval Armeenia ansambli Avetaran ja Armen Andranikjani kontsert, kus seda pilli kasutatakse. Kontserdi teises pooles kõlavad Jaapanist pärit taiko-trummid.
Duduki dramaatilist heli on muuhulgas kasutanud Peter Gabriel Martin Scorsese suurfilmi "The Last Temtation of Christ" muusikas ja üks tuntumaid filmimuusika autoreid Hans Zimmer eeposlikus "Gladiaatoris" ning filmiseerias "Kariibi mere piraadid".
Ida muusika festival Orient toimub Telliskivis Vaba Laval 31. maist 4. juunini. Kontsertide eel ja ajal on avatud ka idamaine basaar ja Anna Litvinova Maroko-teemaline maalinäitus. | Festivalil Orient kõlab maailma kõige kurvemaks peetav pill | https://menu.err.ee/597559/festivalil-orient-kolab-maailma-koige-kurvemaks-peetav-pill | Armeenia pill duduk ilmestab muuhulgas Hollywoodi menufilme nagu "Gladiaator", "Avatar" jt. Ülimalt kurbliku tooniga puhkpilli kasutatakse filmimaailmas väga dramaatilistes kohtades. |
Lugedes, kuidas Mihkel Mutt peab Kaur Kenderi läbielamisi riigiaparatuuri käes eimillekski ning süüdistab viimast veel kogu palagani pealt reklaami saamises, tundsin vajadust Muti sõnavõttu kommenteerida. Esiteks on paljudel kultuuritegelastel, eriti kirjandussfäärist, kombeks võtta sõna kohtuasja osas ja lasta vabariigi oluisima sõnavabadust puudutava juhtumi päikesel ka nende peale paista. Ka Mutt võttis sõna, üritades Kenderi juhtumi pealt endalegi tähelepanupalukesi krabada. Maarja Kangro, Mihkel Kunnus, Maarja Vaino ja paljud teised rebivad end vaimselt pooleks, et paista küll sõnavabaduse ja euroopalike väärtuste esindajatena, kuid samas siiski distantseeruda Kenderi isiksusest. Kahjuks on sõnavabadus kunstis ja viimasena nimetatu seotud, kivvi raiutud. Riigi poolt. Kuid mida väidab Mutt?
Kumab läbi selge püüd dehumaniseerida kohtualust, nagu see oli tavaks Vainol ja teistelgi: et see pole päris "meie" väärtuste kandja, et tegu pole ikka päris inimesega. Sest nad ju hoolivad nii väga lastest. Nagu eespool väidab möödaminnes ka Mutt, on väitnud Kangro ja Kunnus, et pedofiiliat on okei kujutada juhul, kui see on esteetiliselt sobiv. Aga sellest hiljem. U12 juhtum paljastas jätkuvalt Sirbi skandaali ajal välja tulnut eesti kultuurimaastiku kohta: et meil seda... pole. Meil on pseudokultuur, rahvuskultuur. Tähendab, on üks ja õige viis, kuidas kirjutada, maalida, laulda. On nemad, kes jätavad Eestist "normaalse" ja "kultuurse" mulje. Mihkel Mutt ei satu kunagi kirjutatu eest kohtu alla, kuna ta pole oluline. Kumab läbi retoorika "kandis liialt lühikest seelikut, ise provotseeris vägistamist". Ja kas see ikka oli vägistamine? Äkki ikka ise tahtis.
Elame ikka politseiriigis küll. Prokurör küsis, miks on eesti kirjandust üldse tarvis, kes seda loeb. Eesti kirjandus ei müü, see ei kõneta tänapäeva inimest. Eks ikka, riik saadab Ehinaid ja sarnaseid ekspordiartikleid välismaa üritustele meid esindama, kuid see on tehislik. Eesti kirjandus on koomas ja paljud sellest ringkonnast sooviksid olla aktuaalsed, et neist kõneleksid uudised. Ei, ainult Kaurist räägivad uudised: kirjanik, kelle kinnipanemisse peab riik oluliseks investeerida sadu tuhandeid eurosid. Mihkel Mutt pole ühiskonnaaktivist, tema oskab kirjaniku määraks lugeda vaid avaldatud teoste loetelu. Kaur on osutanud jätkuvalt ametliku rahvuskuvandi vastu käivatele tõdedele, mis rikuvad riigi mainet ja kõnetavad tuhandeid hääleta inimesi. Ta puudutab halli passi omanikke, narkomaane, ühiskonnast võõrandumise protsessi läbi elavaid noori. Ta avab tabuteemasid (politseiriigi tõus, fentanüüliepideemia, korruptsioon), see on Eestis tõesti midagi enneolematut. Seetõttu on kole Mutist sedasi bandwagon 'ile hüpata ja kolleegile nuga selga lüüa.
Kaur on pääsenud seni tänu heale advokaadile ning headele sõpradele. Kui see olnuks keegi teine, oleks riik ta juba lömastanud, vangi visanud ja ta elu hävitanud. Protsessi absurdsust eitades muutus Mutt repressiivorgani kaastöötajaks: isegi täielik Kenderi-vastasus oleks parem kui hale laveerimine "sõnavabadus peab olema – Kenderi sõna ei loe" teemadel. Säärane käitumine võtab Mutilt kirjaniku püha aura, sest ta käitub labaselt ja ebainimlikult. Samuti ei tunne Mutt justkui kirjandusajalugu, reetes kirjanduse, kasutades teemat kättemaksuobjektina Kenderi vastu. Nabokovit ja hingepuhtust ühes lauses kasutada on silmakirjalikkuse tipp, sest too autor ilustas 12-aastase tüdruku pilastamist. Säärast julmust on kõlanud nii Vaino kui Kunnuse sõnavõttudest. Suhtumine on religioosne: kui sõnavabadus on nende usuks, siis tahavad nad ise valida oma märtri ja tingimata olla nende jüngriteks. Aga nende jaoks pole kõik inimesed, kõik pole kirjanikud: nemad ütlevad, kes on õige ja vale inimene, kes väärib vabadust ning kes mitte. Politseiriigi sümptom: rahvusriigi kujundit esindavad kaastöölised, kokkulepitud narratiivist kõrvale kalduvad isikud saavad lömastatud. Tolle artikliga on ka Muti kätel natuke kirjanike verd.
Lugege, millele vastas Pärnits: Mihkel Mutt: otsus õige, rõõm leige – Kenderi tõttu kannatab kunsti ja kirjanduse maine.
ERR kultuuriportaal ootab diskussiooni jätkavaid kirjutisi aadressil [email protected]. | Mikk Pärnits: mõtteid Mihkel Mutile | https://kultuur.err.ee/597290/mikk-parnits-motteid-mihkel-mutile | Mikk Pärnits vastab Mihkel Muti Postimehes ilmunud artiklile "Otsus õige, rõõm leige – Kenderi tõttu kannatab kunsti ja kirjanduse maine" ja toob välja, et olla sõnavabaduse poolt, aga Kenderi vastu tähendab absurdset laveerimist. |
VIKTORIIN | Kui hästi mäletad Klavani ja Liverpooli äsjalõppenud hooaega? | https://sport.err.ee/597414/viktoriin-kui-hasti-maletad-klavani-ja-liverpooli-asjaloppenud-hooaega | Eelmisel nädalal kulmineerus Ragnar Klavani debüüthooaeg Liverpooli ridades, mis tõi kaasa ka pääsu Meistrite liigasse. Sel puhul on tänane viktoriin seotud Klavani ja Liverpooli tegemistega hooajal 2016/2017. | |
2012. aasta oli Erranile väga edukas, ta võitis enne Prantsusmaa lahtisi liivaväljakutel kolm turniiri ja jätkas heas hoos ka Pariisis, jõudes finaali. Ta oli toonasel turniiril 21. asetusega ja alistas teel finaali 13. paigutatud Ana Ivanovici, 26. asetusega Svetlana Kuznetsova, 10. asetatud Angelique Kerberi ja 6. paigutusega Samantha Stosur. Finaalis pidi ta tunnistama 2. asetatud Maria Šarapova 6:3, 6:2 paremust. Lisaks 2012. aasta finaalikohale jõudis Errani Pariisis 2013. aastal poolfinaali ja 2014. ning 2015. aastal veerandfinaali.
2013. aastal tõusis Errani maailma edetabelis karjääri parimale, 5. kohale. Veel 2015. aasta lõpetas ta maailma edetabelis 20. kohaga ning mullu veebruaris võitis Dubais enda karjääri ühe kaalukaima turniiri, kuid seejärel kaotas ta mitmel turniiril esimeses või teises ringis ja kukkus aasta lõpuks tabelis 49. reale.
Tänavune hooaeg pole oluliselt paremini kulgenud, vigastustega kimpus olnud itaallanna parim tulemus pärineb Maroko turniirilt, kus ta jõudis poolfinaali, aga kaotas seal kindlalt hilisemale võitjale Anastassia Pavljutšenkovale.
Erranil oli ka pisut ebaõnne, jäädes üsna napilt Prantsusmaa lahtiste põhitabelist välja. Viimasena pääses põhiturniirile edetabelis 107. kohal olev mängija, Errani oli kohtade lukkumineku ajal edetabelis 110. real. Praegu paikneb ta 91. kohal.
"Püüan uuesti tabelis kõrgemale ronida. Asjad liiguvad paremuse poole, aasta alguses oli päris tõsiselt vigastatud, aga nüüd saan jälle täielikult mängimisele keskenduda. Olen viimastel nädalatel end palju paremini tundnud, aga enesekindlusest jääb veel puudu," tunnistas Errani, kes viimati mängis Prantsusmaa lahtiste kvalifikatsioonis kümme aastat tagasi. "Niimoodi need asjad lihtsalt käivad – kukkusin tabelis tahapoole ja pean seetõttu kvalifikatsioonis mängima. See pole probleem."
"Olen vaimselt valmis kvalifikatsiooni mängima," ütles Errani. "Kui jõuan põhiturniirile, on tore, aga ma usun, et tulevad rasked mängud."
Erranil on kvalifikatsioonis 1. asetus, avaringis läheb ta vastamisi 20-aastase prantslanna Sara Cakareviciga. | 2012. aasta Prantsusmaa lahtise finalist alustab tänavu kvalifikatsioonist | https://sport.err.ee/597561/2012-aasta-prantsusmaa-lahtise-finalist-alustab-tanavu-kvalifikatsioonist | Viis aastat tagasi Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel finaali jõudnud itaallanna Sara Errani on tabelis nii palju langenud, et peab tänavu alustama kvalifikatsioonist. |
Tulnukale pakkusid seitsme vapra seas konkurentsi kaks uustulnukat, milleks olid kahe põlvkonna koomiliste blondiinide Amy Schumeri ja Goldie Hawni Ladina-Ameerikas tabavaid kannatusi kirjeldav komöödia “Puhkuse pantvangid” ning 2-kordse Oscari-võitja Tom Hanksi ja Emma Watsoniga digimaailma ohtude eest hoiatav põnevusfilm “Ring”. Eelseisev nädalavahetus toob aga ühe käimasoleva aasta suurematest nädalavahetustest, kui pärast kuu aasta pikkust pausi seilab ekraanile legendaarne kapten Jack Sparrow seiklusfilmis “Kariibi mere piraadid: Salazari kättemaks”.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Alien: Covenant
Tulnukas: Covenant
2
3127
17256
2
Snatched
Puhkuse pantvangid
1
2625
2625
3
King Arthur: Legend of the Sword
Kuningas Arthur: Mõõga legend
2
2474
12263
4
Rock Dog
Rokikoer
2
1646
6221
5
Guardians of the Galaxy 2
Galaktika valvurid Vol. 2
4
1530
33503
6
Boss Baby
Boss beebi
6
1475
89043
7
The Circle
Ring
1
1458
1458 | Eesti kino top 7. Tulnukas ei taltu | https://kultuur.err.ee/597547/eesti-kino-top-7-tulnukas-ei-taltu | Nädalavahetuse mõrvarlik kuumalaine kahandas tublisti kinode külastatavust, kuid ei suutnud esikohalt kõrvaldada vanameister Ridley Scotti kosmoseõudust “Tulnukas: Covenant”. |
Liverpool alistas Premier Leage’i viimases voorus koduväljakul 3:0 Middlesbrough ja kindlustas sellega liigatabelis neljanda koha, mis annab neile võimaluse mängida järgmisel hooajal Meistrite liigas.
Liverpooli viimane suurem võit oli viis aastat tagasi, kui triumfeeriti liigakarikas. Eelmisel hooajal pidi Liverpool nii liigakarikas kui Euroopa liigas teise kohaga leppima.
Milner võitis 2011. aastal enda eelmise klubi Manchester City ridades Inglismaa karika, mille järel võideti ka kaks Inglismaa meistritiitlit. Milneri sõnul viib üks trofee teiseni ja just seda oleks Liverpoolil vaja. "Minu arvates oli Cityga kõige tähtsam karikafinaali võitmine. Kui saime selle ühe karika kätte, andis see meile usku juurde, olime juba midagi suurt võitnud," vahendab Reuters Milneri sõnu. "Eelmisel aastal jõudsime Liverpooliga karikale lähedale, aga ei suutnud seda kahel korral ära võtta. Kuid sellistes suurtes mängudes mängimine on äärmiselt oluline."
"Loodetavasti uuel hooajal saame enda auhinnakappi täiendust, see on järgmine samm," lisas ta.
Ka Adam Lallana avaldas, et loodab, et järgmisel hooajal heitleb meeskond karikate nimel. "Meil oli hea hooaeg, oleme kõvasti arenenud ja loodetavasti suudame samamoodi jätkata ka Meistrite liigas," ütles ta klubi kodulehe vahendusel. "Jõudsime nüüd esinelikusse, loodetavasti oleme järgmisel hooajal veel paremad ja võistleme karikate nimel." | Milner: loodetavasti saab Liverpool uuel hooajal auhinnakappi täiendust | https://sport.err.ee/597545/milner-loodetavasti-saab-liverpool-uuel-hooajal-auhinnakappi-taiendust | Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani klubikaaslase James Milneri sõnul on Liverpoolil vaja taas kogeda karikavõitmise tunnet, et astuda järgmine samm edasi ja heidelda Euroopa tippklubidega. |
"Kaido otsus juhatuse esimehe kohalt lahkuda on bigbankuritele emotsionaalselt raske, sest koos tehtu on olnud muljetavaldav, kuid samas ka inimlikult arusaadav," ütles Bigbanki nõukogu esimees Parvel Pruunsild pressiteate vahendusel.
"6. mail sai mul Bigbankis töötatud 15 aastat," märkis Saar. "Ma olen näinud kiiret kasvu majandusbuumi ajal, väga keerulist perioodi majanduskriisi ajal, ma olen näinud, kuidas Bigbank kasvas väiksest laenukontorist rahvusvaheliseks pangaks, mis tegutseb tänaseks üheksas riigis. Minu viimaste aastate tõeliseks väljakutseks oli muuta panga ärimudelit, millega muutusime soodsaima intressimääraga tarbimislaenudele keskendunud spetsiaalpangaks."
"Pärast pikka põnevat karjääri Bigbankis otsustasin, et on aeg liikuda edasi," rääkis Saar.
Bigbank AS on Eesti kapitalil põhinev tarbimislaenudele keskendunud spetsiaalpank, millel on filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Hispaanias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis.
Möödunud aasta lõpu seisuga oli Bigbankis 434 töötajat, sealhulgas 211 Eestis, 74 Lätis, 70 Leedus, 31 Soomes, 35 Hispaanias ja 13 Rootsis. Laenuportfell kasvas möödunud aastal 37 miljoni euro võrra 363 miljoni euroni. Kontserni varade maht ulatus eelmise aasta lõpu seisuga 394 miljoni euroni, kasvades aastaga 12 protsenti. | Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar lahkub ametist | https://www.err.ee/597541/bigbanki-juhatuse-esimees-kaido-saar-lahkub-ametist | Bigbank AS-i juhatuse esimees Kaido Saar lahkub alates 1. septembrist ametist; pank loodab uue juhatuse esimehe leida hiljemalt augusti alguseks. |
Kogu Eestis oli statistikaameti andmetel mullu ligi 520 000 brutotulu saajat, kellest üle 240 000 elas Harjumaal ja üle 177 000 Tallinnas.
Eelmise ja üle-eelmise aasta andmete võrdlusest nähtub, et Harjumaale lisandus aastaga 2452 maksumaksjat, kellest 1943 Tallinnasse. Harjumaal oli mullu ka kõrgeim keskmine brutopalk - 1192 eurot.
Saare maakonnas oli varasema aastaga võrreldes 26 brutotulu teenijat enam ja keskmine palk jäi 984 euro juurde.
Tartus lisandus 414 maksumaksjat, kellest üle 36 000 oli Tartus, ligi 3200 Ülenurme vallas ja ligi 2900 Tartu vallas. Tartumaal teeniti kuus keskmiselt 1074 eurot.
Enamikus maakondades jäi aga aastaga maksumaksjaid vähemaks.
Eesti kõige väiksema tulusaajate arvuga paigas, Piirissaare vallas oli mullu kokku 34 maksumaksjat. Seejuures oli nende seas kõige enam 25-49-aastaseid inimesi. Kümme aastat varem oli Piirissaares aga veelgi vähem maksumaksjaid - kõigest 20.
Teises maksumaksjate hulga poolest kõige alumises otsas asuvas vallas Ruhnus on nende arv kümne aasta lõikes samuti kasvanud - kui eelmisel aastal oli neid 71, siis 2006. aastal 44.
Kõige suurem langus toimus Ida-Virumaal, kust aastaga kadus 2227 tulusaajat. Kõige enam vähenes seal maksumaksjate arv Kohtla-Järvel. Toila oli maakonna ainus piirkond, kuhu aastaga maksumaksjaid lisandus, neid oli siiski vaid neli rohkem kui aasta eest. Kõige rohkem maksudesse panustajaid oli Ida-Virumaal linnadest Narvas ja Kohtla-Järvel ning valdadest Jõhvis.
Ida-Virumaa paistab silma ka Eesti väikseima keskmise palga poolest. Mullu oli seal keskmine kuine teenistus 874 eurot ning see oli ühtlasi ainus maakond, kus keskmine jäi alla 900 euro
Kogu Eesti lõikes on kõige enam maksumaksjaid Põhja- ja Lõuna-Eestis - vastavalt üle 242 000 ja ligi 119 000. Lääne-Eestis on tulusaajaid üle 58 000, Kesk- ja Kirde-Eestis aga ümmarguselt poolesaja tuhande ringis.
Kui võrrelda kümne aasta tagust aega praegusega, siis aastal 2006 oli maksumaksjaid ligi 40 000 rohkem kui 2016. aastal. | Maksumaksjate hulk vähenes aastaga peaaegu kõigis maakondades | https://www.err.ee/597408/maksumaksjate-hulk-vahenes-aastaga-peaaegu-koigis-maakondades | Möödunud aastal suurenes maksumaksjate arv vaid Harju, Tartu ja Saare maakonnas, ülejäänud piirkondades oli brutotulu saajate arv võrreldes 2015. aastaga vähenenud. Kõige väiksema maksumaksjate arvuga omavalitsused on Eestis Piirissaare ja Ruhnu. |
Häirekeskus sai kell 21.51 teate tulekahjust Abula külas, kus põles lahtise leegiga elumaja ning tuli oli levinud maastikule ja ohustas metsa.
Päästjate saabudes põles 4x8 ruutmeetri suurune maja täisleegis ning majaukse eest leiti hukkununa 60-aastane mees.
Põlengus hävis täielikult hoone katus, siseruumid muutusid elamiskõlbmatuks.
Tulekahju tekkepõhjuse selgitab uurimine. | Saaremaal hukkus tulekahjus mees | https://www.err.ee/597539/saaremaal-hukkus-tulekahjus-mees | Saaremaal Kihelkonna vallas hukkus esmaspäeva hilisõhtul majapõlengus mees. |
Esimesel nädalal peetakse juunioride ITF-i turniir ja Tennis Europe turniir kuni 14-aastastele. ITF-i turniiril on võistlustules noormeestest Robin Erik Parts ja Carl Bret Parko. Tütarlastest osalevad Maria Lota Kaul, Sofiya Chekhlystova, Katriin Saar, Elena Malõgina, Saara Orav ja Lissi Kubre.
Kuni 14-aastaste Tennis Europe on tänavu 2. kategooria turniir ja sellest võtab osa kogu Eesti paremik. Põhitabelis on 12 poissi eesotsas koondislaste Mark Lajali, Marten Murrandi ja Hugo Kristiansoniga. Tüdrukuid võistleb üheksa, nende seas koondislased Aurelia Riga, Gerda Reinaru ja Anet Angelika Koskel.
Järgmisel nädalal toimub Tennis Europe turniir kuni 12-aastastele ja kuni 16-aastastele. Nooremas vanuserühmas löövad kaasa kõik Eesti koondislased: poistest Oliver Ojakäär, Villem Aadamsoo, Robert Raag ja tüdrukutest Desire Pärn, Emma Namnieks ja Andrea Roots.
Vanemas vanuserühmas on noormeestest võistlustules Patrick Peterson, Kevin Suvi ja kuni 14-aastaste paremik ning tütarlastest Chekhlystova, Saar, Ann Maria Muuli ja Gendra Raag.
Möödunud aastal toimunud Estonian Junior Open oli eestlastele medalirohke. Kuni 16-aastaste tütarlaste konkurentsis kuulusid kõik medalid eestlannadele: Carol Plakk võitis Sofiya Chekhlystova, Maria Lota Kauli ja Lissi Kubre ees. Noormeestest sai Alexander Georg Mändma hõbe- ja Carl Bret Parko pronksmedali. ITF-i turniiril jõudis Maria Lota Kaul poolfinaali. | Kadriorus näeb rahvusvahelisel turniiril Eesti tulevikulootusi | https://sport.err.ee/597535/kadriorus-naeb-rahvusvahelisel-turniiril-eesti-tulevikulootusi | Kahel nädalal toimub Kadrioru tennisekeskuses Estonian Junior Open. Eesti suurimal rahvusvahelisel noorteturniiril on üle 200 osaleja ja Eesti tennisistidega pistavad rinda tulevikulootused kõikjalt maailmast. |
Kohus tunnistas Brit-Edyti (25) süüdi liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest kahe inimese surma põhjustamises ja mõistis talle tingimisi kahe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.
Ühtlasi võttis kohus naiselt kaheks aastaks ära juhtimisõiguse ja määras talle kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Liivi Reinhold ERR-ile.
Ema ja tema viieaastase tütre surmaga lõppenud liiklusõnnetus juhtus 6. veebruaril 2015. aastal Pärnumaal Valga-Uulu maantee 102. kilomeeril.
Süüdistuse järgi põhjustas Brit-Edy liiklusohtliku olukorra, kui asus lörtsisel ja soolalumisel tiheda liiklusega teel Hyunday Getzi roolis olles mööda sõitma tema ees liikunud Toyota Yarisest.
Möödasõidul kaotas Brit-Edy oma auto üle kontrolli ja sattus külglibisemisse. Talle vastu sõitnud veoauto juht pidurdas külglibisemises autole otsasõidu vältimiseks järsult, kuid sattus selle tõttu ka ise külglibisemisse ning põrkas kokku autoga Toyota Yaris, millest Brit-Edy oli mööda sõitnud.
Veoauto ja Toyota Yaris sõitsid kokkupõrke tulemusel teelt välja ning sõiduautos olnud naine ja tema viieaastane tütar hukkusid.
"Kuigi ema ja tütre surma põhjustas kokkupõrge veokiga, oli prokuratuuri hinnangul veoautojuhi käitumine tingitud hädaseisundist, kus ta püüdis ära hoida kokkupõrget juhitavuse kaotanud Hyunday Getziga," ütles prokurör Merry Tiitus.
"Kogutud tõendite pinnalt on prokuratuur seisukohal, et tagajärgede eest peab vastutama ohtlikku möödasõitu alustanud juht, kes oma ettevaatamatusega tegelikult ohuolukorra tekitas," märkis ta. | Kohus karistas hukkunutega avarii põhjustanud naist tingimisi | https://www.err.ee/597536/kohus-karistas-hukkunutega-avarii-pohjustanud-naist-tingimisi | Pärnu maakohus karistas esmaspäeval 2015. aasta veebruaris kahe hukkunuga avarii põhjustanud naist tingimisi vangistusega. |
RMK nõukogu esimehe Andres Talijärve sõnul kehtivad RMK juhatuse esimehe volitused vastavalt metsaseadusele viis aastat. Juhatuse esimehe valib nõukogu konkursi korras kehtestatud tingimustel.
Vastavalt nõukogu kehtestatud konkursi tingimustele peab RMK juhatuse esimehel olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus, ta peab tundma metsandusvaldkonda ja omama teadmisi Eesti metsapoliitika hetkeolukorrast ning valdkonna arengu suundumustest ja prioriteetidest.
Kandidaatidele esitatavate ootuste ja nõudmistega saab täpsemalt tutvuda RMK kodulehel.
RMK juhatuse esimehe ametikohale kandideerimiseks tuleb esitada kandideerija CV ja essee teemal "Visioon RMK juhtimisest" RMK personalijuhile enne 15. juunit.
RMK hoole all on ligi 30 protsenti kogu Eestimaast, seal asub 45 protsenti Eesti metsadest.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust. | RMK otsib konkursiga uut juhatuse esimeest | https://www.err.ee/597533/rmk-otsib-konkursiga-uut-juhatuse-esimeest | Seoses praeguse juhatuse esimehe Aigar Kallase viieaastase ametiaja lõppemisega kuulutas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu välja konkursi juhatuse esimehe ametikohale. |
Lühike vastus sellele on, et internetis hääletamine ei muuda valimisi tingimata vähem sotsiaalseks. Vähemalt mitte leibkondade siseselt, tõdevad ajakirjas Plos One avaldatud uuringus Tartu ülikooli teadurid Taavi Unt, Mihkel Solvak ja Kristjan Vassil.
Arvatakse, et hääletussedeli valimiskasti laskmise asemele veebis e-hääletamine teeb valimisprotsessist järjekordse ning vähetähtsa “osuta ja klõpsa” online-rutiini ning suure tõenäosusega vähendab see kodaniku kohusetunnet ja nii-öelda isoleerib valijat. Kuid Unt, Solvak ja Vassil peavad seda Eesti valijate logiandmete uurimise järel õigustamata hirmuks.
Nad leidsid 2013–2015 aastal e-hääletanud inimeste logisid uurides huvitavaid perekondlikke hääletamismustriteid ja tugevaid tõendeid selle kohta, et eestimaalased kipuvad internetis koos kaaslasega hääletades hääletusprotsessi teineteisega jagama.
Ligi 45 protsendil juhtudest, kus kaks e-hääletajat kasutasid sama IP-aadressi, laekusid hääled üksteisele väga lähestikku, mahtudes 10 minuti piiridesse.
Ligi 45 protsendil juhtudest, kus kaks e-hääletajat kasutasid sama IP-aadressi, laekusid hääled üksteisele väga lähestikku, mahtudes 10 minuti piiridesse. Üldse defineerisid uurijad kooshääletajateks 7-8 protsenti kõigist e-hääletajatest.
“Ootuspäraselt esines kõige enam samaealisest mehest ja naisest koosnevaid paare,“ ütles matemaatilise statistika doktorandist nooremteadur Taavi Unt.
Ta lisas, et kahekaupa armastavad hääletada ka suure vanusevahega naised ning suure vanusevahega naine ja mees. “See viitab, et vanemad hääletavad sageli koos oma täisealise lapsega.”
Hääle saladus on valija vastutus
“Kui arvesse võtta ka valmiskiirust, näeme, et kahekesi hääletades antakse teine hääl oluliselt kiiremini kui esimene: teisena hääletajad hääletavad keskmiselt 37 kuni 45 sekundit kiiremini kui esimesena hääle andnud. See osutab väga selgelt sellele, et paaris hääletajad teevad ka hääletusotsuseid ühiselt,” selgitas doktorant Unt.
Logiandmetest tuleb välja veel üks huvitav tõsiasi: neil juhtudel, kus paarid koos hääletatavad, annab sagedamini esimesena hääle mees ja teisena naine. Selline muster kehtis 58 protsendil kõigist erisoost koos hääletanud paaride puhul.
Uurijad järeldavad, et elektroonilised hääletusvõimalused ei tee valimisi vähem sotsiaalsemaks, kuid muudab hääletusetoimingu saladusnõude valikuliseks.
Niisiis, valimiste kolimisega avalikust valimispunktist isiklikku arvutisse kandub hääle salajasuse tagamise vastutus suuremal määral valijale. See tähendab, et elektrooniliseks hääletuseks turvalise ja salajase niinimetatud virtuaalse valmiskabiini valimine on valija vastutus ning sõltub eelkõige tema isiklikust tahtest. Sama kehtib ka valimisotsuse tegemise kohta.
Elektrooniliste valimiste korraldaja saab pakkuda vaid turvalist veebilahendust, kuid tal pole võimalik kontrollida kas valija selle turvalisust ka rakendab.
“Elektrooniliste valimiste korraldaja saab pakkuda vaid turvalist veebilahendust, kuid tal pole võimalik kontrollida kas valija selle turvalisust ka rakendab. Samuti pole võimalik kontrollida viisi, kuidas indiviid hääle lõpuks annab.”
Kuid Tartu ülikooli teadurid ei arva, et hääletamisega seotud saladusnõude muutumine valikuliseks oleks seotud üksnes elektrooniliste valimiste levikuga vaid nimetavad seda pigem üldiseks ajastu märgiks. Seda kinnitavad üha sagenevad sotsiaalmeedia postitused täidetud hääletussedelitest ja avalikud arutelud isiklike valimisotsuste üle.
Lõpetuseks tõdevad poliitika uurijad, et perekondlike mustrite esinemine e-hääletuse puhul ühtib sellega, mida on teada ka paberhääletuse kohta. Ka sel puhul on erinevates riikides erinevatel aegadel täheldatud, et perekonnad hääletavad koos ja valimistel osalemine on sotsiaalne tegevus.
Taavi Unt. Autor: Tartu ülikool
Kas tead?
Eesti oli esimene riik maailmas, kus toimusid ja toimuvad ka praegu üleriigilised e-valimised.
Esimest korda, sai Eestis riiklikel valimistel e-hääletada 2005. aastal, mil toimus kohalike omavalitsuste valimine. Viimased e-valimised toimusid Eestis 2015. aastal, mil iga kolmas hääletaja oli e-hääletaja.
Eesti e-valimiste lahendus imiteerib traditsioonilist posti teel hääletamisel kasutatavat kahe ümbrikuga süsteemi.
2013–2015 aastal oli e-valimistel hääle andmise mediaankiirus 1:21–1:36 minutit.
Logiandmed, mida tutvustatud uuringu koostajad kasutasid, sisaldasid e-hääletaja sugu ja vanust, hääletamiseks kasutatus seadme anonümiseeritud IP-aadressi ja selle operatsioonisüsteemi ning kahte ajamarkerit – esimene neist märkis aega, mil e-hääletaja oli enda identiteedi tõestanud ning avanud kandidaatide nimekirja ja teine märkis aega, kui e-hääletaja oli oma valiku kinnitanud. Uurijatel puudus igasugune info e-hääle sisu ja e-hääletajate isiku kohta. | Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos | https://novaator.err.ee/597402/tahelepanuvaart-leid-eesti-perekonnad-e-haaletavad-tihtipeale-koos | Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks. |
Eestis kasvab Sosnovski karuputke teadaolevalt 2300 hektarit, nii mandril kui saartel.
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunki sõnul leidub võõrliike igal pool ja kuna ta on niivõrd invasiivne ja laialiläinud, siis on teda ka looduslikus koosluses. Ta rääkis ERR-ile, et kuigi metsades kasvab seda vähem, siis leidub seda ohtralt just veekogude ja kraavide ääres, prahipaikades ning vanade sovhooside ja kolhooside juures, kus neid kasvatati.
Vunk ütles, et põhiline kahju inimesele tuleb kokkupuutel taimemahlaga. "Taimes olevad ained võtavad nahal päikesekaitse ära, mis tähendab, et põletused tekivad sinna kohta, kus nahaga on kokkupuude olnud. Ja need võivad mitme aasta jooksul toimuda, mitte et ühel aastal saab korda ja siis enam ei ole," rääkis Vunk.
Paljud ei mõista, et karuputk on tõeline nuhtlus
Taimedele ja looduskeskkonnale mõjub karuputke kui parasiit. "Loodusele põhjustab ta erosiooni," sõnas Vunk. "On ka kuuldused, et kui mesilased käivad selle peal mett korjamas, siis mesilased jäävad uimaseks ja ei oska tagasi minna. Karuputke meel pidi olema väga spetsiifiline lõhn ja maitse. Kunagi tehti sellele silo ja siis see loomadele halvasti ei mõjunud, aga värskest peast pidi maovaevusi põhjustama koduloomadel."
Vunk arvas, et kuigi igal aastal suudetakse hävitada kuni 100 hektari jagu karuputke, siis täielikult sellest kunagi lahti ei saa.
"Sajaprotsendiliselt lahti saada, seda ma hästi ei julge loota, sest meil ikka on Eestis päris palju neid inimesi, kes seda taime tahavad. Oleme kokku puutunud inimestega, kes seda taime kasvatavad oma mesilaste jaoks. Et tal on suur uhke õis, seal on palju mett, mesilased käivad hea meelega korjavad. Ja on inimesi, kellele see jätkuvalt meeldib välimuselt, et ta on suur ja uhke. Iga-aasta antakse uusi alasid teada. Et kui need inimesed, kes teda tahavad, saavad aru, et ta ikka ei ole hea, siis on lootust, aga ...kümne aasta jooksul ma ei tea, kas õnnestub,” arutles spetsialist.
Vunk ütles, et praegu mai teises pooles on kõige parem aeg tõrjetöödega pihta hakata, sest mida varem neile järele saab, seda suurem on lootus, et karuputke kogust on võimalik vähendada kontrollitava tasemeni.
"Praeguseks hetkeks on karuputk sellise pikkusega, et mürk mõjub hästi ja kaevata on seda kõige parem. See pealmine osa, mis maast välja kasvab, on juba piisavalt suur ja seda on näha. Taimemahlad liiguvad praegu väga kiirelt ja on väga aktiivses kasvufaasis. Kui pealmine osa on väiksem, ei pruugi seda üles leida, ei saa mürki hästi peale panna ja ei saa ka välja tõmmata."
Karuputke tõrjumiseks on kaks ringi. Esimesega neist tuleks ühele poole saada enne jaanipäeva, siis on lootust, et see on, mis järgi kasvab, ei saa enam samasugust hoogu sisse. Teine ring tuleb sooritada juuliskuus. "Sest võib juhtuda, et tõrje sellele taimele ei mõjunud või taimed, mis ei saanud enne ruumi, hakkavad nüüd kasvama. Efektiivseks tõrjeks tuleb panna piisavas koguses mürki ainult karuputke taimele selleks, et kõrval olevaid taimi mitte tappa. Kui liiga lahjalt panna, siis mürk ei mõju. Ja kaevates tuleb välja saada põhiline, see suurem, jämedam juureosa,” rääkis Vunk.
Teist ringi ongi selleks vaja, et esimese ringi üle elanud taimeosad samuti hävitada.
Aga see ei ole veel kõik. "Lisaks on õisikute korjamine kohtades, kus ei saa kaevata ega mürgitada. Või kus millegi tõttu on jäänud tõrje hiljaks või ei ole seda tähele pandud, sest nad kasvavad ka võsa vahel ja sa teinekord lihtsalt ei näe seda,” ütles Vunk. „Ja need õisikud tuleb, kas hästi-hästi sügavale matta või ära põletada, sest seemned võivad ka pärast äralõikamist edasi kasvada,” lisas Vunk.
Eike Vunk avaldas lootust, et inimesed saavad tulevikus ikka ise aru, et karuputke ei ole vaja ning see on looduskeskkonnale kahjulik. Selleks loodavad nad teavistustöö peale, et inimesed saaksid juba ise, enda tingimustes võõrliike hävitama hakata, mitte ei looda selle peale, et riik seda teeb.
Tõrjetöödel kasutatakse herbitsiidi, kuid taimi tuleb ka välja kaevata
Tõrje toimub herbitsiidiga käsitsi pritsimise, väljakaevamise ja õitsikute lõikamise teel. Herbitsiid on taimemürk, mida tuleb kasutada ettevaatlikult ainult karuputke peal nii, et teised, kõrval kasvavad taimed kahjustada ei saaks. Herbitsiide ei tohi kasutada veekogude kaldal, kuna see kahjustab vee-elustikku. Veekogude kallastel tohib karuputke eemaldada vaid väljakaevamise näol. Herbitsiide ei kasutata ka paepealsetel või raskesti ligipääsetavamates kohtades.
Tõrjet rahastab keskonnainvesteeringute keskus. Tõrjetööde maksumus on ligi 400 000 eurot. Osades piirkondades tööd juba käivad, aga tõsisem töö läheb lahti juunis. Hävitustööd viivad läbi eraettevõtjad, kes on sellega ka varasematel aastatel tegelenud.
Karuputked, mis võivad soodsates tingimustes kasvada 2-3 meetriseks, toodi Nõukogude ajal Eestisse. Kaukaasias looduslikult kasvavad putke võõrliike kasutatakse peamiselt peamiselt söödataimena, aga ka mee- ja ilutaimena, ja mis on end siin liiga mugavalt tundma hakanud.
Kiire leviku, paljunemise ning suure kasvu tõttu ohustavad nad looduslikke kooslusi, inimestel tekivad kokkupuutel putketaimede mahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tervisekahjustused, mille hulka kuuluvad naha punetused, villid ja isegi haavandid. | Sosnovski karuputkest Eestis lõplikult lahti saada on pea võimatu | https://www.err.ee/597531/sosnovski-karuputkest-eestis-loplikult-lahti-saada-on-pea-voimatu | Keskkonnaamet alustas tänavuste karuputke tõrjetöödega, mis lõppevad augustis, vajadusel isegi septembris. Tõrje eesmärgiks on vähendada inimesele ja Eesti loodusele ohtlikku võõrliigi levikut ja jõuda kolooniate hävitamiseni. Lõplikult Sosnovski karuputkest ilmselt lahti ei saagi. |
Eelmisel aastal tehti muuseumiööl veidi rohkem kui 106 000 muuseumikülastust.
Muuseumiöö koordinaatori Laura Kipperi sõnul pole külastuste arvu pidev kasv suurenemine enam ammu sündmuse eesmärk, kuid kindlasti annab see tunnustust, et publik hindab eriprogramme, mida muuseumides aasta suurimaks muuseumisündmuseks juba varakevadest planeeritakse.
"Eile ja täna kogutud tagasiside põhjal võib öelda, et selle aasta teema "Öös on mänge" sobis väga hästi nii täiskasvanutele kui lastele: paljudelt korraldajatelt on kuulda, et muuseumisse jõudis lastega peresid rohkem kui tavaliselt. Teiseks oli märgata venekeelse publiku rohkust, mis teeb meile eriti head meelt, sest oleme selle nimel mitu aastat tööd teinud. Lisaks tundub, et soe ilm ja hea programm inspireeris inimesi uusi paiku avastama ja mööda Eestit ringi sõitma. Väiksematest muuseumidest, kus oma püsipublikut hästi tuntakse, on kuulda olnud, et öö tõi muusemidesse rohkelt uusi nägusid ning publik ei tõtanud vaid ekspositsioonist läbi, vaid tõesti süvenes nähtavasse ja kuulatavasse," rõõmustas Kipper.
Ainuüksi Eesti Rahva Muuseumit külastas viie tunni jooksul 7100 inimest, Lennusadamas tehti kõigi aegade muuseumiöö publikurekord: 5386 inimest, sama sündis ka Tartu Ülikooli loodusmuuseumis, mille ekspositsiooni ja sündmusi külastas 2511 inimest. Narvas pääsesid külastajad Narva Aleksandri kirikusse ekskursioonile, kuhu öö jooksul jõudis kümme korda suurem publikuhulk, kui korraldajad eeldasid. Üles leiti ka esimest korda muuseumiööst osa võtnud muuseumid ja teised paigad Tallinna Raeapteegist kuni pisikese era-raadiomuuseumini Jõgevamaal ning Pokumaast kuni Järvemuuseumini Tartumaal.
Aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema "Öös on mänge" oli sel korral inspireeritud laste ja noorte kultuuriaastast. Muuseumiööd korraldavad alates 2009. aastast koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. | Muuseumiööl sündis kõigi aegade publikurekord: ligi 111 000 külastust | https://menu.err.ee/597527/muuseumiool-sundis-koigi-aegade-publikurekord-ligi-111-000-kulastust | Laupäeval, 20. mail toimunud üheksandal üle-eestilisel muuseumiööl tehti 111 000 muuseumikülastust, mis ületas õige napilt senise, 2015. aastal püstitatud publikurekordi. Muuseumiööl avasid oma uksed 201 muuseumit, arhiivi, galeriid ja muud ajaloo ning mäluga seotud paika. |
Legendaarse üliründava suunitlusega treeneri Zdenek Zemani peatreeneritoolile tagasi toonud, seejärel kohe Genoat kodus 5:0 loputanud, ent pärast vaid kaotuseid ning mõningaid viike tunnistama pidanud Pescara on mõned voorud pidanud leppima relegatsiooniga – tabelis ollakse viimasel kohal ning päästev 16. koht on 15 punkti kaugusel, vahendab Soccernet.ee.
Kuid see ei heidutanud neid – Palermo vastu mindi 15. minutil juhtima, kui Robert Murici suunas Gianluca Caprari tsenderduse peaga väravasse. Mängu lõpus saadi karistuslöök oma väljaku vasakult äärest ning Gaston Brugman söötis palli Alexandru Mitritale, kes oli nii täpne, et lõi ühe puutega väravasse ära ja mäng oligi tehtud. | Itaalia liiga viimaste mängus võidutses Pescara | https://sport.err.ee/597530/itaalia-liiga-viimaste-mangus-voidutses-pescara | Itaalia Serie A eelviimasele voorule panid punkti kahe tabelipõhja kuuluva tiimi vastasseis – punane latern, viimati veebruaris võitu maitsnud Pescara teenis Palermo vastu 2:0 võidu. |
Muuseumiööl avasid oma uksed 201 muuseumit, arhiivi, galeriid ja muud ajaloo ning mäluga seotud paika.
Eelmisel aastal tehti muuseumiööl veidi rohkem kui 106 000 muuseumikülastust. | Muuseumiööl tehti rekordiline 111 000 muuseumikülastust | https://www.err.ee/597528/muuseumiool-tehti-rekordiline-111-000-muuseumikulastust | Laupäeval toimunud 9. üle-eestilisel muuseumiööl tehti 111 000 muuseumikülastust, mis ületas õige napilt senise, 2015. aastal püstitatud publikurekordi. |
1.
ma magatasin noori narre naisi
japse neegreid soometare taisi
ja kirjutasin kurja kuldset värssi
ma püüdsin tollal elupõrgut pärssi
tol korral rüüpsin rõõmuks – mitte soiuks
kuid oidu pold mul endahoiuks
kui tahtsin ilma säästa – kanda luulet
pää saja grammi kaupa hoopis korjas kuule
nüüd ilm on päästetud! nüüd on ta valla!
kui baaridaam mul uue laengu kallab
poest kõrsti kõrtsist poodi põuet tallab
ma mõtlesin et võitsin endas – inimestes! – halva
kuid nagu mürgiuss see mõte värsi puiseks salvas
hirm-kurbus kurnas mu ja lõpuks halvas
tol korral magatasin noori narre naisi
ja viha pidasin kui õgiti plaksmaisi
nüüd päris inimesed – päris valuajad
nüüd armastus – ma katki kui mind vajad
ehh – kuulutasin sõja küll ja vardasse lõin lipu
kuid vahel ununema kipub:
miks too näruvõitu plagu
mu rõlge rügemendi kohal kurvalt ripub
2.
vanasti ma olin luulestaar
mind festivalid ootasid – lokaalid luule!
kuid mind vaid huvitas kus parim urkabaar
see oli minu avastusretk lähimale Kuule!
kuuinimesed – need kes olema ei peaks
vaat nemad just on põnevad ja head
ja festivalil? sääl paar kaunist plikat
ka täispäi lugedas sain siis nad kätte ikka
kaks kohta kuhu võõras linnas ikka läen
on kohalike lemmikkõrts ja kalmistu
tost üksikulgemisest
valmibki mu salmistu
ei ole ükski inimene aga saar
ja alkohol ei uhu üksi minu randa
jään purjutades liialt teiste kanda
seepärast polegi ma miski luulestaar
või kirjas mõnes nooblis listis
kus väljapeetumalt end vendand oleks vistist
kuid ikka kipun kohalikku kõrtsi
las olla kord veel ... või paar
hord kurbi inimesi tervitab mind – elusat – ei võltsi
ja siis mind ootab surnuaed
kui käes on aeg
ma kuidagi ei läe siin ülepiiri
kui ringi sõnastan šeikspiiri:
ma selleks valmistun –
on kogu maailm minu kalmistu!
sest kord kui lõpeb alkoholi malbe uht
mu sõbrad – tehke nii et must saaks tuhk
ja laske kanda seda pudi-prahti tuulel
ja kõlada veel korra-paar mu rohmakamal luulel! | Jürgen Rooste. Väike luuletestament | https://kultuur.err.ee/597522/jurgen-rooste-vaike-luuletestament | Jürgen Rooste läkitas uue luuletuse pealkirjaga "Kindral laulab üksinda kurbuse mäel". |
Häirekeskus sai kella 2 paiku teate tulekahjust Koidu tänaval ühe kortermaja esimesel korrusel asuvas korteris.
Päästjad tõid kell 2.20 põlevast korterist välja mehe, kes anti üle kiirabile.
Kell 2.27 tõid päästjad välja Tiit Sepa, kelle elu päästa ei õnnestunud.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Sepa tegeles peamiselt akvarellide, pastell- ja õlimaalidega ning puuskulptuuridega. Esimesed jutud avaldati varjunime all ajakirjas Maarja.
2002. aastal osales ta teosega "Ajatu elu" kirjastus Ersen romaanivõistlusel ning debüütromaan ilmus sama aasta septembris.
Järgnevatel aastatel avaldati Tiit Sepa erinevaid põnevus- ja kriminaalromaane.
2006. aastal kirjutas ta krimiseriaalile "Kelgukoerad" pilootosa "Kiusamine koolis".
Tiit Sepa juhendas Märjamaal ka kohalikku luuleklubi. | Märjamaal hukkus tulekahjus kirjanik Tiit Sepa | https://kultuur.err.ee/597524/marjamaal-hukkus-tulekahjus-kirjanik-tiit-sepa | Märjamaal hukkus ööl vastu esmaspäeva tulekahjus kirjanik ja harrastuskunstnik Tiit Sepa. |
"Töösuhe lõppes poolte kokkuleppel, minule teadaolevalt ei ole siseuurimist käimas ega ei ole ühtegi põhjust seda ka alustada," ütles Kohv BNS-ile vastuseks küsimusele tema lahkumise põhjuste kohta.
"Edasised isiklikud plaanid on kõigepealt suve lõpuni puhata, siis hakkan aktiivsemalt ringi vaatama," sõnas Kohv.
"Töötasin Neste Eestis erinevatel ametikohtadel üle 20 aasta, sellest kaheksa aastat jaemüügijuhina ja viimased seitse aastat peadirektorina. Tegime Neste inimestega suurepärast tööd, ehitades koos üles ühe effektiivseima jaemüügiketi Eestis," lisas ta.
Neste Eesti juhatuse liige Tõnu Mõttus ei soovinud telefoni teel Kohvi lahkumist kommenteerida ja palus küsimused esitada kirjalikult.
Algselt töötas Kohv Neste Eesti jaemüügijuhina. Peale toonase peadirektori Indrek Kaju Venemaale tööle minekut asus Kohv kütusefirma peadirektori ametikohale.
Neste Eesti 2015. aasta käive oli 238,2 miljonit eurot ja puhaskahjumiks kujunes 5,2 miljonit eurot, mille põhjustas tulumaksukulu väljamakstud dividendidelt. Dividendiks maksis ettevõte omanikfirmale Neste Oyj siis 42 miljonit eurot. Neste Eesti pole oma 2016. aasta majandusaasta aruannet veel esitanud. | Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv lahkus ametist | https://www.err.ee/597520/neste-eesti-peadirektor-ivar-kohv-lahkus-ametist | Aastast 2010 kütusemüügifirmat Neste Eesti juhtinud Ivar Kohv on ettevõtte peadirektori ametikohalt lahkunud. |
Festivali avab Briti fingerstyle kitarrifenomen Gareth Pearson (vt alt videot). Guitar Magazine on nimetanud teda noorema põlvkonna suurimaks kitarrigeeniuseks ja Tommy Emmanuel oli tema mängust niivõrd inspireeritud, et kirjutas temast loo"Walesi tornaado". Gareth Pearson esineb Tallinnas Kumu auditooriumis ja Jõhvi kontserdimajas.
Festival toob esmakordselt Põhjamaadesse Hispaania elektrikitarrivirtuooside orkestri Sinfonity, kelle kontsert sulandab klassikute meistriteoseid heavy metal mängumaneeri. Nende kõrval on festivali peaesinejaks veel Argentina kitarrilegend Roberto Aussel.
Niguliste võlvide all saab aga kuulata Heinrich Franz von Biber’i müsteeriumisonaate kitarril, mängib Heiki Mätlik.
Festivali üks erilisemaid hetki on päikeseloojangu kontsert Tallinna teletornis, kus mängivad Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm erinevatel akustilistel kitarridel, Havai kitarril, mandoliinil.
Festivali lõppkontserdil esinevad Brasiilia päritolu lauljanna Nega Lucas, Latin Grammy’ga pärjatud suupillisensatsioon Gabriel Grossi ja omanäolisemaid Brasiilia kitarriste Daniel Marques.
Gareth Pearson: | Kitarrifestival toob esinejaid Hispaaniast ja Lõuna-Ameerikast | https://menu.err.ee/597519/kitarrifestival-toob-esinejaid-hispaaniast-ja-louna-ameerikast | 12.–16. juunini toimuvad kontserdid Estonia kontserdisaalis, Mustpeade maja saalis, Kumu auditooriumis, Tallinna teletornis ja Jõhvi kontserdimajas. Kuulda saab jazzi, klassikat, fingerstyle’i, folki, Lõuna-Ameerika muusikat, kaunist barokkmuusikat ja eksperimentaalset põhjamaist kitarrimuusikat. |
New Yorgi kuberner Andrew Cuomo ütles, et andis korralduse lisapatrullideks "tundlikel objektidel", muu hulgas lennujaamades ja metroos.
"Terroriakt kontserdi vastu, kuhu oli kogunenud tuhandeid teismelisi ja noori, on kohutav ja seletamatu rünnak meie universaalsete väärtuste vastu inimestena," ütles Cuomo avalduses. "Rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu, New York on solidaarne Briti rahva ja meie sõpradega kogu maailmas."
Politsei teatel hukkus Manchesteri staadionil korraldatud rünnakus vähemalt 19 ja vigastada sai üle 50 inimese. | New York tugevdab Manchesteri rünnaku järel turvameetmeid | https://www.err.ee/597518/new-york-tugevdab-manchesteri-runnaku-jarel-turvameetmeid | New York tugevdas Manchesteri rünnaku järel tundlike objektide turvameetmeid, võimude sõnul ei viita siiski miski, et USA-d ähvardaks rünnakuoht. |
Tööerakonna juht Corbyn ütles, et ta rääkis konservatiivide liidri Mayga ning nad otsustasid valimiskampaania üleriigiliselt peatada. | May ja Corbyn peatavad Manchesteri rünnaku järel valimiskampaania | https://www.err.ee/597516/may-ja-corbyn-peatavad-manchesteri-runnaku-jarel-valimiskampaania | Briti peaminister Theresa May ja opositsiooniliider Jeremy Corbyn jõudsid kokkuleppele peatada Manchesteri terrorirünnaku järel 6. juuni erakorraliste valimiste kampaania. |
Kolmandat aastat järjest finaali jõudnud Warriorsi parimana tõi Stephen Curry 36 punkti, Kevin Durant lisas 29 punkti ja võttis 12 lauapalli. Vigastustega kimpus Spursi resultatiivseim oli Kyle Anderson 20 punktiga.
"See on suurepärane, et oleme kahe viimase seas, eks näis, kuidas nüüd läheb," jäi Durant napisõnaliseks.
Idakonverentsi finaalseerias juhib tiitlikaitsja Cleveland Cavaliers nelja võiduni peetavat seeriat Boston Celticsi vastu 2:1. | Finaali jõudnud Golden State Warriors tegi NBA ajalugu | https://sport.err.ee/597513/finaali-joudnud-golden-state-warriors-tegi-nba-ajalugu | Korvpalliliigas NBA jõudis esimesena finaali Golden State Warriors, alistades läänekonverentsi finaalseeria viimases kohtumises San Antonio Spursi 129:115. Seeria 4:0 võitnud Warriors on NBA ajaloos esimene meeskond, kes on finaali jõudnud mängudega 12:0. |
Naiste koondise kaitsja Inna Zlidnise ja Ferencvarosi jaoks lõppes Ungaris liigahooaeg ning eestlanna koduklubi teenis kahemängulise finaalseeria tagajärjel hõbemedalid. Esmaspäeval, 15. mail peeti teine finaalmäng ning Ferencvaros pidi võõral väljakul tunnistama MTK 1:0 paremust. Zlidnis tegi kaasa terve mängu. Esimese kohtumise võitis MTK samuti 1:0. See kaotus tähendas, et Ferencvaros ei suutnud kahel eelneval aastal võidetud meistritiitlile lisada kolmandat.
Liis Pello ja Kirkop United mängisid naiste karikafinaalis juba liigas võidutsenud Birkirkaraga. Pello koduklubil tuli vastu võtta 0:2 kaotus. Vastased lõid mõlemad oma väravad esimesel poolajal 38. ja 39. minutil. Pello mängis kõik 90 minutit.
Soome kõrgliigas käisid väljakul Signy Aarna ja Pille Raadik. Aarna ja Kuopio Pallokissat mängisid koduväljakul Honka naiskonnaga. Esimene tabamus sündis 30. minutil ning see märgiti Honka naiskonna omaväravaks ning tänu sellele asus Kuopio kohtumist juhtima. Seis püsis sellisena 79. minutini, kui Honka suutis seisu viigistada. Nii kohtumine ka lõppes. Aarna mängis kaasa terve mängu. Kuopio on 12 punktiga viiendal positsioonil.
Aland United ja Raadik kaotasid koduväljakul minimaalselt 0:1 Tampere Ilvesele. Mängu ainuke värav löödi 60. minutil. Raadik tegi kaptenina kaasa terve kohtumise. Aland asub seitsmendal kohal ja on kaheksa vooruga kogunud kaheksa punkti. | Naiste koondislased välismaal: Zlidnis teenis Ungari kõrgliiga hõbemedali | https://sport.err.ee/597511/naiste-koondislased-valismaal-zlidnis-teenis-ungari-korgliiga-hobemedali | Eesti naiste jalgpallikoondislaste hooajad välisklubides on erinevates faasides – osa mängijatest on lõpetamas või seda juba teinud ning teiste jaoks on see täies hoos. |
Välisministeerium ei ole seni saanud teateid, et kannatanute hulgas oleks olnud Eesti kodanikke, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova ERR-ile.
Populaarses spordiürituste- ja kontserdipaigas Manchester Arenal oli kell 22.35 kohaliku aja järgi parajasti lõppenud USA laulja Ariana Grande esinemine, kui toimus plahvatus.
Esialgsetel andmetel hukkus plahvatuses 22 ning vigastada üle 50 inimese. | Välisministeerium: Eesti kodanikke Manchesteris kannatanute hulgas pole | https://www.err.ee/597510/valisministeerium-eesti-kodanikke-manchesteris-kannatanute-hulgas-pole | Eesti välisministeeriumi kinnitusel esialgsetel andmetel Eesti kodanikke Suurbritannias Manchesteris esmaspäeva hilisõhtul poppkontserdil toimunud plahvatuses kannatanute hulgas pole. |
BNS-i ja Postimehe tellitud ning 12.–18. maini Kantar Emori läbi viidud küsitlus näitab, et sügiseste kohalike valimiste ootuses on rahva selgeks eelistuseks kohalikud valimisliidud ja kohalikud tegijad.
"Erakondade eelistuste edetabelit juhib jätkuvalt Keskerakond, kuid nende reiting on võrreldes eelmiste kuudega selgelt langeva trendiga," märkis Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ja lisas, et langus on seotud Keskerakonna sisetülide ja erakonna vastu esitatud korruptsioonisüüdistustega.
Tallinnas on pikemaajalise tõusva trendiga Reformierakond, mida toetas veebruaris 18, märtsis 16, aprillis 20 ja mais samuti 20 protsenti vastanuist.
Mais oli Tallinnas SDE toetus 13 protsenti, EKRE-l kaheksa protsenti ja IRL-il kaks protsenti.
12.-18. maini uuringufirma Kantar Emor veebiintervjuudega tehtud küsitluses osales 1099 elanikku vanuses 16-74. | Keskerakonna toetus Tallinnas kukkus paari kuuga 10 protsenti | https://www.err.ee/597505/keskerakonna-toetus-tallinnas-kukkus-paari-kuuga-10-protsenti | Vaid paari kuuga on Keskerakond kaotanud 10 protsenti oma valijatest ehk kui märtsis oli Tallinnas erakonna toetajaid 48 protsenti uuringufirma Kantar Emor küsitlusele vastanuist, siis mais 39 protsenti. |
Kell 7.31 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Palamuse-Saare tee 7. kilomeetril, kus 34-aastane mees sõitis Peugeot Partneriga ette sõiduautole Renault Megane, mida juhtis 46-aastane naine. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Renault vastu helkurposti ning autos olnud 28-aastane mees sai viga. Kannatanu toimetati Jõgeva haiglasse kontrolli.
Kell 15.43 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja alevikus Tallinna- Tartu-Võru-Luhamaa maantee 200. kilomeetril, kus 73-aastane mees sõitis Toyota Land Cruiseriga tagant otsa ees pidurdanud Renault Cliole, mida juhtis 45-aastane naine, kes sai viga. Naine toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 18.29 sõitis 54-aastane mees Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 14. kilomeetril Mini Cooperiga teelt välja ja rullus üle katuse. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 20.02 sõitis 36-aastane naine Tartus Riia ja Raja ning Sanatooriumi tänava ristmikul Volkswagen Caddyga tagant otsa ülekäiguraja ees peatunud BMW-le, mida juhtis 30-aastane naine. Mõlemad juhid toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. | Liikluses sai viga viis inimest | https://www.err.ee/597504/liikluses-sai-viga-viis-inimest | Esmaspäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest. |
Veeavarii tõttu pani Tallinna Vesi piirkonnas kinni kaks linna ja ühe linnast välja suunduva sõiduraja. Hetkel on mõlemas sõidusuunas avatud üks rada.
Ühistranspordile jääb teelõik tööde ajaks läbitavaks.
Avarii tõttu oli teisipäeva hommikul veevarustuseta üks piirkonnas asuv hoone.
Tööde lõppemise orienteeruv aeg ei ole veel teada. | Tallinnas Narva maanteel häirib liiklust veeavarii | https://www.err.ee/597503/tallinnas-narva-maanteel-hairib-liiklust-veeavarii | Tallinnas Narva maanteel Oru bussipeatuse juures häirib teisipäeva hommikul liiklust veeavarii. |
"Ma arvan, et me oleme kokkuleppele väga lähedal, kuid täna õhtul me ei suutnud üksmeelele jõuda, mida saab veel teha ja mida mõned meist ootavad, et peaks veel tegema," ütles Dijsselbloem.
Dijsselbloem oli varem teatanud, et euroala 19 riigi rahandusministrid võivad esmaspäevasel kohtumisel otsustada, kas Kreeka on teinud piisavalt, et saada kätte järgmine laenuosa.
Dijsselbloem ütles enne kohtumist, et kui "kõik laabub", võidakse kokkuleppele saada, kuid see ei tähenda laenuosa kohest eraldamist.
Kreeka abipaketti tingimusena peab riik viima abi saamiseks läbi rea majandusreforme. Euroala laenuandjad on öelnud, et kui Kreeka omapoolsed tingimused täidab, on nad valmis pakkuma Ateenale ka võlaleevendust. | Eurotsooni rahandusministrid ei jõudnud Kreeka osas üksmeelele | https://www.err.ee/597501/eurotsooni-rahandusministrid-ei-joudnud-kreeka-osas-uksmeelele | Eurotsooni rahandusministrid ei jõudnud esmaspäeva hilisõhtul Kreekale järgmise laenuosa eraldamises üksmeelele, sest jätkus vaidlus peamiselt võlaleevenduse osas, teatas eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem. |
Heategevuslik pühadeprogramm "Jõulutunnel" kutsub toetama sihtasutuse Hille Tänavsuu vähiravifond Kingitud Elu tegevust, et pakkuda vähihaigetele inimestele ravivõimalusi ja kinkida lootust ning aega haigetele ja nende lähedastele. 2014. aastast tegutsev vähiravifond on kaheksa tegevusaasta jooksul on toetanud rohkem kui 1400 inimest, ent abivajajaid tuleb pidevalt juurde.
"Jõulutunneli" õhtune programm kutsus kaasa mõtlema vähiravi vajadustele ja väljakutsetele. Oma lugu jagavad saates haigusega kokku puutunud inimesed, kas siis isiklikust või professionaalsest vaatenurgast. Muusikaga kostitab vaatajaid VHK keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhatusel, nendega liituvad mitmed armastatud artistid.
Vähiravifondi Kingitud Elu saab toetada helistades fondi annetustelefonide numbritel, telefoniliinid jäävad avatuks ka pärast telesaate lõppu:
900 4005 (5 eurot)
900 4010 (10 eurot)
900 4050 (25 eurot) | "Jõulutunnel" on kogunud vähiravifondile Kingitud Elu üle 500 000 euro | https://menu.err.ee/1608446723/joulutunnel-on-kogunud-vahiravifondile-kingitud-elu-ule-500-000-euro | ETV heategevusprogramm "Jõulutunnel" kogub tänavu annetusi vähiravifondile Kingitud Elu. Esimesel jõulupühal läksid eetrisse kaks erisaadet, kus astusid muusikaliste numbritega üles külalised ning oma elust rääkisid inimesed, kes vähiravifondist tänaseks juba abi saanud. |
Politsei teatel leidis vahejuhtum aset kell 8.30 hommikul ja 19-aastane Southamptonist pärit noormees on kinni võetud.
"Mees vahistati kahtlustatuna kaitstud alale tungimises või seal loata viibimises ning ründerelva omamises. Ta jääb praeguseks vahi alla," ütles Thames Valley politseikommissar Rebecca Mears. "Me saame kinnitada, et turvaprotokoll rakendus loetud hetkedega tema sisenemisest (lossi) aladele ja ta ei jõudnud ühtegi hoonesse."
Kuningliku pere liikmeid on juhtunust teavitatud.
Kuninganna Elizabeth II veedab jõulud tänavu Windsoris, ehkki tavaliselt on ta olnud sel ajal perega Sandringhamis. | Briti politsei vahistas Windsori lossi alale tunginud relvastatud mehe | https://www.err.ee/1608446948/briti-politsei-vahistas-windsori-lossi-alale-tunginud-relvastatud-mehe | Briti politsei vahistas laupäeva hommikul Windsori lossi alale tunginud relvastatud mehe. |
Rakvere Vallimäel toimus augustikuus suurejooneline kontsertetendus, kus esinesid noorema generatsiooni andekad muusikud Nöep, Mick ja Angeelia Pedaja, Anett ja Kristjan Järvi Ensemble. Kontserdi muusikajuht on Kristjan Järvi, kelle eestvedamisel põimusid muusika koos erilise keskkonnaga meeleolukaks etenduseks.
ETV2 ekraanil saab esmakordselt osa kontsertetenduse täispikast versioonist, intervjuudega pikitud muusikasaadet "Kristjan Järvi imeline maailm" saab vaadata veebikanalis Jupiter. | ETV2 toob esimesel jõulupühal ekraanile Kristjan Järvi kontsert-etenduse "Pühitsus" | https://kultuur.err.ee/1608446915/etv2-toob-esimesel-joulupuhal-ekraanile-kristjan-jarvi-kontsert-etenduse-puhitsus | Esimesel jõulupühal kell 22.30 saab ETV2 vahendusel osa suvise kontserdi "Pühitsus" täispikast versioonist. |
Ühest küljest on muljed värskest hooajast fännina need kaheksa jagu üsna ühe soojaga läbi vaatamise järel muidugi võimsad ja emotsioon vägev ning võõrutusnähud tõsiasja taipamisest, et järgnevatel päevadel ja nädalatel ei saagi enam paari-kolme tunni kaupa aega Geralti maailmas mööda saata, valusad. Teisalt on tunded kummalised ja segased, kuna erinevalt esimesest lahknes teise hooaja tegevus ja sündmustik sarja aluseks olevast tekstikorpusest juba sellisel määral, mis tekitas vaimustuse kõrval küllaltki häirivat kimbatust, nõutust ja arusaamatust.
Geralti-raamatusari koosneb kahest seda maailma ja tegelasi ning poliitilis-etnilist tausta tutvustavast jutukogust ning viiest romaanist, mille sündmustik keerleb tolle fantaasiamaailma saatuse võtmeisikuks osutuva Cintra kuningriigi teismelise printsessi Ciri ümber. Geralt on sorts (poola keeles wiedzmin, eestikeelne raamatutõlge "nõidur" on kohutav sõnavärd, mille igakordne kasutamine kõnes või kirjas mõjub kui pussnoa kõhtu torkamine ning selle aeglane keeramine seal) ehk siis võluvõimetega ning tavainimesest tugevam, kiirem ja vastupidavam sõdalane, kelle peamine ülesanne on tappa erinevaid koletisi ja monstrumeid.
Sortsiks saamiseks tuleb noores eas läbida geneetilisi mutatsioone esile kutsuv ravimtaimede ja võlurohtudega läbiviidav protseduur, millest mitte kõik eluga ei pääse. Kuna Geralt pidas neile katsetele tähelepanuväärselt hästi vastu, viidi tema peal läbi veel eriti eksperimentaalseid ja äärmuslikke katseid, mistõttu sai temast ehk kõige tugevam ja vastupidavam sorts üldse, küll oli selle hinnaks kogu kehapigmendi kaotus, millest ka ta hüüdnimi Valge Hunt.
Telesarja esimese hooaja originaalmaterjal eriti hõrk
Kui raamatusarja kahes esimeses jutukogus jahib üsnagi eripärase moraali- ja eetikakoodeksiga Geralt raha eest erinevates maailma nurkades kõikvõimalikke koletisi ja monstrumeid, siis viis romaani kirjeldavad juba erinevate poliitiliste ja maagiliste võimumängurite punutud intriige ja korraldatud tapatalge Ciri-nimelise printsessi tabamiseks, kes on ettemääratuse tahtel sattunud Geralti kaitsealuseks.
Netflixi telesarja esimene hooaeg tõigi ekraanile olulisemad lood neist kahest jutukogumikust. Ja tõi üsna hästi, kuigi kaheksa-osalisse hooaega ei mahtunud kõik 12 jutustust ja lühiromaani. Aga Sapkowski loodud kvaasi-keskaegse fantaasiamaailma ja edasise sündmustiku mõistmiseks kõige olulisemad lood ekraniseeriti üsna tekstitruult ning raamatute õhustikku hästi tabavalt.
"The Witcher" Autor/allikas: ZUMAPRESS.com / Scanpix
Kummalisel kombel polnud ei see ega ka tõik, et raamatusarja tegelaskujud vägagi tõetruult ekraanivormi valati, üldsegi hooaja kõige tugevam külg. Tugevaimaks kujunes naismaag Yenneferi kujunemislugu, millest on Sapkowski kirjutanud seitsme köite peale kokku vast paari lehekülje jagu mälestuskilde, vihjeid ja harvu pudemeid. Seriaalitegijad on neist loonud aga esimese hooaja kandvaima, dramaatilisima ja dramaturgiliselt tugevaima tegevusliini, mistõttu särab Vengerbergi Yenneferi rollis üles astvu Anya Chalotra esimeses hooajas Geralti kehastava kinomaailma superstaari Henry Cavilliga võrdselt, kui mitte isegi ei varjuta teda veidi.
Nagu kõik sarja vaadanud kindlasti mäletavad, ei täitunud Yenneferi soovidest saada lahti oma füüsilistest deformatsioonidest, muutuda võimsaks võluriks ning suuta sigitada lapsi mitte kõik. Igatahes mahtus see seriaalitegijate loodud originaalmaterjal kenasti raamatusarja kaanonisse ja täiendas just nii, nagu üks hea ekraniseering seda tegema peab, algupärast alusteksti.
Kui esimesele hooajale üldse midagi ette heita, siis vast seda, et ära ei ekraniseeritud kõiki 12 lugu (tõsi, üks neist jõudis lõpuks teise hooaja esimesse seeriasse) ning et hooaja-siseselt ei alustatud sellestsamast punktist, kus kõik omal ajal alguse sai ehk siis jutust "Sorts", kus Geralt esmakordselt lugejate ette astus ning pidi võitlema Temeria kuningas Foltestuse intsestisuhtest sündinud tütrega, kes needuse tulemusena naisdeemon stryga 'ks muutus. Tegu on osalt vampiiri, osalt mardust meenutava ja eelkõige just slaavi mütoloogiale omase olendiga. Vähemalt siinkirjutaja jaoks mõjusid esimese hooaja kaks esimest osa pisut kuivalt ja tulevärgivaeselt ning eetiliste konfliktide mõttes igavalt ning sari läks käima alles kolmandast osast, mis kirjeldaski mainitud lugu.
Ning muidugi tõsiasi, et Geralti-raamatuis selle maailma kogu ajaloo ehk kõige mastaapsema ja verisema ning hävituslikuma lahinguna kirjeldatud Soddeni tapatalgut näidati vaatajaile kui mingit paarikümnest kuni paarisajast mehest koosnevate jalaväeüksuste üksteisele järgnevate uimaste rünnakukatsetena ühe lossi vastu, kuhu oli varjunud võlurite vennaskond. Hüva, maag Yenneferi vallandatud keelatud tulemaagia vaatemäng oli võimas, aga tänapäeva fantaasiasaagade televersioonides ei tohiks mastaapsete lahingute edasiandmine enam ju raha taha pidama jääda.
Igatahes mõjus see lahing just visuaalselt kuidagi suvalise võsalahinguna, kokkupõrkena mingite väikeste eelvägede vahel. Kindlasti mitte seda masti tapatalguna, mis jättis selles osalejaile nii traumaatilised hingehaavad ja füüsilised armid, nagu meile raamatutes ja telesarja teises hooajas väidetakse.
Geralt sündis 35 aastat tagasi
Geralti-fännidele, kes tunnevad teda peamiselt arvutimängude põhjal, võib tulla üllatusena, et esmakordselt astus see tegelaskuju ulmesõprade ette juba 35 aastat tagasi. Aga just Poola juhtiva ulmeajakirja Fantastyka 1986. aasta detsembrinumbris ilmus tollal kirjandusmaailmas tundmatu 39-aastase proovireisija Andrzej Sapkowski debüütjutt "Sorts". Lugu tuli ajakirja jutuvõistlusel alles 3. kohale (Sapkowski meelest seetõttu, et fantaasiakirjandust peeti tollal ka Poola ulmeringkondades pigem lastekirjanduseks, erinevalt teadusfantastikast), kuid meeldis lugejaile niivõrd, et ta avaldas ajakirjas järgnevail aastail veel mitu lugu Geralti seiklustest. 1992. ja 1993. aastal koondati need ja uued, ekstra raamatute jaoks kirjutatud pikemad jutustused kokku kaheks kogumikuks "Viimane soov" ja "Ettemääratuse mõõk" – mõlemad ilmusid lõppeval aastal eesti keeles juba teises trükis, mis on ulmeraamatu kohta pigem haruldane.
"The Witcher" Autor/allikas: ZUMAPRESS.com / Scanpix
Igatahes sai Sapkowski neid jutte kirjutades aru, et selles maailmas ja nende tegelaste ümber on varjul üks palju suurem saaga ning nii ilmuski aastail 1994–1999 viiest romaanist koosnev raamatusari. Hiljem, 2013. aastal avaldas Sapkowski veel ühe romaani Geralti seiklustest pealkirjaga "Tormihooaeg", kuid see oli põhisarja süžeearengu mõttes üpris kõrvaline eellugu, mille tegevus paigutus kronoloogiliselt esimese jutukogu juttude vahele. Lisaks kahele jutukogule on tänaseks eesti keeles ilmunud ka kaks esimest romaani viiest – "Haldjate veri" ja "Põlguse aeg" ning töö Varrakus seeria edasiseks eestindamiseks väidetavalt jätkub.
Esmakordselt jõudis Geralt eesti keelde aga 1994. aasta algul, kui õudusajakirja Mardus kahes numbris ilmus Mario Kivistiku tõlkes saaga esimene jutt "Sorts". Sellele järgnes pikk paus ning alles 2011. aastal ilmus Tiritammes esimene jutukogu "Viimane soov", kus sorts Geraltist oli saanud nõidur Geralt.
Sapkowski tõlkimisel on terminitõlgetega üldse keerulised lood. Juba mainitud stryga tõlkimist Kivistiku puhul sööjatariks ega Aarne Puu raamatuversioonis vampiiriks ei saa kumbagi pidada eriliseks õnnestumiseks. Sapkowski maailma elfide tõlkimine haldjateks on samuti üsna suurte mööndustega allaneelatav. Miks on saanud poola keeles ja enamikus tõlgetes "Põlguse tunnist" inglise tõlke eeskujul meil "Põlguse aeg", jääb arusaamatuks ning sunnib pigem tõstatama (muudegi nüansside tõttu tekkinud) küsimuse kui puhtal kujul ainult poola keelest need raamatud on tõlgitud.
Inglise keeles hakkasid Geralti-raamatud ilmuma alles 2008. aastast, suuresti vahepeal ülemaailmse menu osaliseks saanud arvutimängude mõjul, ometi oli juba 20. sajandi lõpuaastail Eestiski vene keeles lugevate ulmesõprade seas puhkenud tõeline Sapkowski-buum, kuna vene keelde jõudsid need jutukogud-romaanid vägagi operatiivselt. See daatumiterägastikus ekslemine on oluline, et mõista, milline on olnud Sapkowski ja Geralti-saaga retseptsioon ingliskeelses ulmemaailmas ja milline slaavi kultuuriruumis ja mõnedes Euroopa keeltes, kuhu neid teoseid tõlgiti juba 1990ndatel.
Andrzej Sapkowski tõi juba alates 1980ndate lõpust ja iseäranis suurel määral 1990ndatel fantaasiakirjandusse hulgaliselt neid jooni ja elemente, mille järgi hakati hiljem, 2000ndatel läänes defineerima niinimetatud uut fantasy 't või siis sünkmorni fantaasiakirjandust: naturalistlik vägivald ja valehäbita seksistseenid, psühholoogiliselt põhjendatud keerukad karakterid, kes ei jaotu hea-halb skaalal mustvalgelt, vaid võivad kasvada negatiivsest kurikaelast positiivseks kangelaseks ja vastupidi jmt, mida on fantaasiakirjanduse uuendamise mõttes läänes kõige enam seostatud George R. R. Martini, Steven Eriksoni, Joe Abercrombie, Brandon Sandersoni jt maailmakuulsate nimedega.
Tõsiasi aga on, et kui ilmus esimene selgelt "uueks fantasy 'ks" liigituv romaan ehk Martini "Troonide mäng" (1996), oli Sapkowski juba avaldanud viis raamatut Geralti seiklustest ning tegelikult vääriks just tema sünkmorni uue fantaasiakirjanduse rajaja tiitlit.
Aga kuna lugejad ei oska kahjuks neid aastaarve endale kuigivõrd teadvustada, vaid hindavad asju pigem loetu järjekorras, siis ongi Sapkowski paratamatult uuem asi kui "Troonide mängu" saaga või Abercrombie "Esimese seaduse" raamatud ja Geralti-maailmale vaadatakse kui millelegi, mis peab olema šnitti võtnud Martini Westeroselt. Kuigi tegelikult oli Sapkowski esimene, kes pakkus välja karmrealistliku, küünilise ja sarkastilise ning pessimistliku fantaasiasaaga, mis vastandus varasemale, 1980ndate eepilisele fantaasiakirjandusele (David ja Leigh Eddings, Terry Brooks, Robert Jordan, Tad Williams jt). Teadvustagem siis vähemalt meie ja praegu seda.
Kohati väga tänapäevane fantaasiamaailm
Mida Netflixi telesari väga edukalt edasi annab, on see Geralti-maailma paljudes detailides ja suhtumistes vägagi tänapäevane tunnetus. Maagide vahel käib vihane rivaliteet soopõhiselt: eksisteerib meesvõlureid, kelle meelest naised sellesse ametisse õieti ei sobigi, kelle meelest kõik kummaliste võimetega tüdrukud on mingi värdarengu tulemusel tekkinud mutandid, kes tuleb hävitada. Ehk näeme sarja järgmises hooajas juba ka seda, kuidas grupp naismaage loob omaenda salaühingu, mis ei tunnista meesvõlurite võimu – kui raamatute ekraniseerimist vähegi tekstitruult jätkatakse.
Samuti on elfide rassi puhul Sapkowski loodud pilt neist midagi hoopis teistsugust kui Tolkieni ja tema lõputute epigoonide kujutatud haldjarass, mis hõljub mingis hõbedases või plaatinablondis nimbuses vaat et maapinnast kõrgemal oma lugupidavas eraldatuses ja kättesaamatuses. Sapkowski elfid on selle maailma vanem, algupärasem elanikkond, kelle mere tagant tulnud inimrass on nende elupaikadest välja söönud. Nii näemegi – õnneks ka telesarjas – neid elfe kui keskaja linnades elavaid juudipogrommide ohvreid (või kes soovib otsida paralleele 20. sajandi natsi-Saksamaalt, leiab neid sealtki). Aga teine osa neist tegutseb metsades sissibandedena ning kas kutsuda neid Eesti ajaloo eeskujul metsavendadeks või mõne moodsama näite varal hoopis terroristideks – jällegi: maitse asi.
Kui mõelda, et Nilfgaardi impeeriumi vallutusretk põhja kuningriikide vastu saab alguse ühest lavastatud piiri-intsidendist, meenub paratamatult Hitleri-Saksamaa kallaletung Poolale 1939. aastal või nii mitmed Putini-Venemaa kallaletungid oma naabritele 21. sajandil. Või siis, kuidas selle maailma harimatud tavainimesed sõltumata sellest, mis riigis nad elavad, korraga kardavad, põlgavad ja vaenavad kõiki teistsuguseid – olgu neiks siis elfid, sortsid, võlurid, needuse läbi koletiseks moondatud või mis iganes muude vähemusgruppide esindajad – igaüks võib jällegi ise tõmmata paralleele kaasajaga. Oluline on tähele panna, et need ei ole mingid Netflixi sarja "poliitkorrektsed" lisandused ja sissetoodud motiivid, vaid need on kõik olemas juba Andrzej Sapkowski raamatutes.
Keskaegne Batman, piltilusad naismaagid ja pisut liiga vana printsess
Küll ei saa kiitust kunagi liiga palju, kui jutuks võtta Netflixi sarja rollivalikud. Anya Chalotra võlur Yenneferi rollis "varastab" selgelt ära sarja esimese hooaja. Teises hooajas on teda ekraanil mõnevõrra vähem ning rohkem keskendub see hooaeg Ciri treenimisele ja eneseotsingutele, aga kas on Yennefer lihtsalt põnevam karakter või Chalotra parem näitleja kui Freya Allan, teises hooajas Ciri Geraltilt peatähelepanu endale ei röövi.
"The Witcher" Autor/allikas: ZUMAPRESS.com / Scanpix
Henry Cavill on tunnistanud, et kuigi esmalt oli ta arvutimängude fänn, avastas ta siiski seejärel ka Sapkowski raamatud ja temast sai suur Geralti-lugude fänn, kelle üks tingimus sarjategijaile on, et ekraniseeringus kirjaniku algmaterjalist väga kaugele ei mindaks. Ja tõesti teeb ta Geraltist selle eheda raamatute sortsi. Kuigi kas Christian Bale'i Batmani kähe ja raskesti arusaadav hääletämber nüüd just tarvilik element selle karakteri juures oli? Igatahes on irvhambad juba öelnud selle tegelase kohta "keskaegne Batman".
Kuigi siinkirjutaja jaoks jääb see õige Geralt siiski välja nägema poola kino superstaari Michal Zebrowski näoga, kes kehastas Geralti 2001. aasta poola filmis "Wiedzmin" ja järgmisel aastal ekraanidele jõudnud samanimelises 13-osalises telesarjas. Õieti on see film üsna kohutav ja seriaal täiesti tasemel, arvestades 2001. aasta poola filmistuudiote tehnilisi ja rahalisi võimalusi.
Film on kohutav, kuna tegu on sellesama 13-tunnise telesarja kahetunniseks filmiks monteeritud versiooniga, mis on umbes sama arusaamatu kui David Lynchi "Düün" või mõne aasta tagune katse tuua ekraanile Stephen Kingi "Tumedat Torni". Zebrowski ise annab praegu kusjuures Netflixi sarja poola dublaaživersioonis hääle Henry Cavillile. Igatahes tundus tema rollilahendus paarikümne aasta eest veidi sümpaatsemgi kui Cavilli sooritus, samuti aitas ehk kaasa, et tema Geralt ei olnud moodsa kulturisti kehaehitusega kolmnurkne laiaõlgne lihasmägi, vaid nägi välja normaalse keskaegse inimesena.
Cirit mängiv Freya Allan on hetkel 20-aastane ja selle vastu pole midagi teha. Raamatute Ciri oli tegevuse selles etapis umbes 12–13-aastane ja tolles vanas poola versioonis tehti see rollivalik kindlasti targemalt – printsessi kehastas seal 10-aastane Maria Bitner. Nii et eks meil tuleb lihtsalt leppida, et Netflixi Ciri pole mitte teismeikka jõudev tüdrukutirts, vaid teismeeast väljuv ja täiskasvanuks saav naine.
Aga Netflixi versiooni suurepäraseid rollisooritusi võikski üles lugema jääda, alates Anna Shafferi võlur Triss Merigoldist, kes on Geraltisse õnnetult armunud, aga teab, et ta süda kuulub Yenneferile, kuni Joey Batey kehastatud rändava bardi Tulilille ehk Jaskieri või Wilson Mbomio mängitud elfipoiss Dara tegelaskujuni, keda jällegi raamatuis üldse pole.
Kõige juures, mis "The Witcheri" teises hooajas on suurepärast, jääbki kummitama, miks oli vaja Sapkowski algmaterjali nii palju ümber teha. Teise hooaja aluseks peaks suures plaanis olema romaan "Haldjate veri" ja väga jämedates joontes nii ka on. Sari kujutab samu tegelasi, samu üldisi hoovusi ja tegevussuundi, mida romaangi, aga teeb seda mingeid täiesti teisi, väljamõeldud sündmusi näidates.
Sellest polekski suuremat lugu, kui muudatused poleks sel tasemel, et telehooaja põhiline kurjam – iidne deemon Voleth Meir, kelle saladusliku identiteedi ümber kogu hooaja sündmused keerlevad – poleks täiesti väljamõeldud karakter, keda romaanisarjas üldse pole. Sellest poleks lugu, kui maag Yenneferi läbi terve hooaja kummitav ja painav probleem ehk võluvõime kaotus poleks asi, mida raamatus üldse pole.
Ehk siis on hooaja mõned kõige kesksemad teemad täiesti stsenaristide väljamõeldud ega tugine vähimalgi määral Sapkowski tekstile. Sellest poleks lugu, kui too algtekst oleks viletsavõitu ja ekraniseerimatu, mis põhjendaks uue ja põnevama loo väljamõtlemise, aga nõnda ju pole. Kõik huvilised saavad selles veendumiseks romaani ise eesti keeles lugeda.
Selline respekti puudumine algteksti suhtes jääb nende ridade autorile täiesti mõistetamatuks. Mina pole elus kunagi arvutimänge mänginud ja tundmata seda maailma sootuks, tekib ometi mõte, et ehk just selline arvutimängulik lähenemine ja suhtumine lähtematerjali võib olla aluseks sellele, kui vabalt ja hoolimatult kirjaniku algteosega ringi on käidud. Arvutimängulik lähenemine, kus iga kord võib ees oodata veidi teistsugune, kuigi samadest algandmetest lähtuv seiklus, võib seda kõike seletada. Ja tuleb ju tunnistada, et neid erinevaid "Witcheri" arvutimänge on maailmas müüdud rohkem kui Andrzej Sapkowski raamatuid kõigis keeltes kokku (50 miljonit versus 15 miljonit, eelmise aasta seisuga).
Kuid hoolimata kogu kriitikast on tegu fantaasiasarjaga, mille uut hooaega tuleb nüüd pikisilmi ootama jääda ja saada seniks kuidagi üle teise hooaja läbivaatamise järgsetest valusatest võõrutusnähtudest. | Arvustus. "The Witcher": keskaegne Batman tänapäevases fantaasiamaailmas | https://kultuur.err.ee/1608446912/arvustus-the-witcher-keskaegne-batman-tanapaevases-fantaasiamaailmas | Lauren Schmidt Hissrichi loodud Netflixi telesarja "The Witcher" teine hooaeg tekitab kõigis Andrzej Sapkowski loodud Geralti-raamatusarja austajates ilmselt märksa suuremat kimbatust kui kahe aasta eest valminud sarja esimene hooaeg, kirjutas Raul Sulbi. |
Häirekeskus sai kell 14.36 teate ahelavariist Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tee 24. kilomeetril, kus põrkas kokku neli sõiduautot.
Senistel andmetel on kiirabi toimetanud Tartusse haiglasse kaks ja Viljandi haiglasse kolm inimest. Kohapeal vaatas kiirabi üle kuus inimest.
Eluohtlikke vigastusi keegi praeguse info järgi saanud ei ole.
Liiklus oli pärast õnnetust sündmuspaigal suletud. Pärast kella 18 avati liiklus taas mõlemal suunal.
Politsei tuletab meelde, et praeguste muutlike ilmaoludega tuleb olla liikluses äärmiselt tähelepanelik – keskenduda üksnes sõiduki juhtimisele ning valida teeoludele vastav kiirus. | Viljandimaal sai nelja auto kokkupõrkes mitu inimest vigastada | https://www.err.ee/1608446849/viljandimaal-sai-nelja-auto-kokkuporkes-mitu-inimest-vigastada | Laupäeval juhtus Viljandimaal Põhja-Sakala vallas ahelavarii, milles sai vigastada viis inimest. |
Iraani Aatomienergiaagentuuri direktor Mohammad Eslami ütles, et uraani rikastatakse tasemeni, mida läheb vaja riigi tööstusele, edastas Vene uudisteagentuur RIA Novosti.
"Meie eesmärk seoses uraani rikastamisega on rahuldada meie tööstuse ja tootmise, aga ka rahva vajadusi," ütles ta.
Küsimusele, kas Iraan plaanib rikastada uraani üle 60 protsendi, vastas ta eitavalt.
Läbirääkimised 2015. aasta tuumaleppe taastamise üle jätkuvad esmaspäeval.
Iraani põhivaenlane Iisrael, mis on tuumaleppele vastu, hoiatas novembris, et islamivabariik on teinud ettevalmistusi uraani rikastamiseks relvakõlbuliku 90 protsendini.
Teheran väidab, et tema tuumaprogramm on rahumeelne.
Tuumalepe nägi vastutasuks tuumaprogrammi piiramisele ette leevendust sanktsioonidest, kuid see on olnud varjusurmas aastast 2018, mil USA leppe üles ütles ja sanktsioonid taaskehtestas.
USA läbirääkija Rob Malley hoiatas teisipäeval eskaleeruva kriisi eest, kui lepet diplomaatia teel taastada ei õnnestu. | Teheran: uraani ei rikastata kõneluste nurjumisel üle 60 protsendi | https://www.err.ee/1608446891/teheran-uraani-ei-rikastata-koneluste-nurjumisel-ule-60-protsendi | Iraan ei kavatse uraani üle 60 protsendi rikastada isegi siis, kui tuumakõnelused Viinis luhta lähevad, ütles laupäeval riigi tuumaagentuuri juht. |
Esmaspäeval 31. sünnipäeva tähistav Raonic jääb Austraalia lahtistest eemale vigastuse tõttu. "Milos Raonic võttis end Austraalia lahtistelt maha, kuna pole veel paranenud Achilleuse vigastusest," teatasid korraldajad.
Raonic vigastas märtsi lõpus reielihast ja pidi seetõttu mitu kuud väljakuilt eemal olema. Uuesti naasis ta võistlustulle juuli lõpus, kui piirdus Atlantas ühe mänguga ja siis lõi taas välja tema kannavigastus, mistõttu kanadalane oli sunnitud hooajale joone alla tõmbama.
Praegu on Raonic maailma edetabelis langenud 70. reale, kuid enda karjääri parimal aastal ehk 2016. aastal, kui ta jõudis Austraalia lahtistel poolfinaali ja Wimbledonis finaali, oli ta maailma kolmas reket.
Meeste seast jäävad Austraalia lahtistest kindlasti kõrvale ka Roger Federer ja Stan Wawrinka, naistest ei mängi Jennifer Brady, Karolina Pliškova, Karolina Muchova, Serena Williams ega Bianca Andreescu. | Kunagine poolfinalist jääb Austraalia lahtistelt vigastuse tõttu eemale | https://sport.err.ee/1608446885/kunagine-poolfinalist-jaab-austraalia-lahtistelt-vigastuse-tottu-eemale | 2016. aastal Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel poolfinaali jõudnud kanadalane Milos Raonic uue aasta esimesel slämmiturniiril ei osale. |
Tiimi teatel oli Pieters neljapäeval koos Hollandi trekikoondisega Calpe lähistel treenimas, kui ta põrkas grupis kellegagi kokku ja kukkus. 30-aastane hollandlanna kaotas õnnetuse järel teadvuse ja ta viidi helikopteriga Alicante haiglasse, kus teda opereeriti.
"Eile opereeriti Alicante haiglas Amy Pietersi pead," teatas SD Works jõululaupäeval. "Operatsiooni käigus leevendasid arstid rõhku Amy peas. Lähipäeval hoitakse Amyt magamas."
"Kui arstid ta mõne päeva pärast üles äratavad, saab hinnata, kui suured tagajärjed sel õnnetusel on," lisas tiim. "Tema perekond reisis tema juurde haiglasse. Rohkem me õnnetuse teemal praegu kommentaare ei jaga, palume austada kõikide juhtunuga seotud inimeste privaatsust. Mõistagi oleme sel raskel ajal mõtetes koos Amy ja tema perega."
Valitsev grupisõidu Hollandi meister Pieters on SD Worxi ridadesse kuulunud 2017. aastast. Lõppev aasta oli tema seni parim, lisaks Hollandi meistritiitlile võitis ta ka Nokere Koerse ühepäevasõidu ning tuli maanteesõidu EM-il segateatesõidus pronksile. | Treeningul kukkunud Hollandi rattur on kunstlikus koomas | https://sport.err.ee/1608446873/treeningul-kukkunud-hollandi-rattur-on-kunstlikus-koomas | Hispaanias treeninglaagris kukkunud Hollandi jalgrattur Amy Pieters (SD Worx) sai raske peavigastuse ning pärast operatsiooni viidi ta kunstlikku koomasse. |
Laupäeva pärastlõunal olid riigi põhi- ja tugimaanteed lumised või sõidujälgede vahel lumesegused. Kirde-, Põhja-, Kesk-Eestis ja Virumaal sadas kohati lund ning nähtavus oli saju tõttu piiratud.
Teedel oli pinnatuisku ja tuisuvaalusid, seetõttu oli teel liiklemine paiguti raskendatud.
Prognoosi järgi on õhtul pilves selgimistega ilm. Lääne- ja Põhja-Eestis sajab hooti lund ja tuiskab. Ööseks levib sadu edasi sisemaa poole. Tuule kiirus on 5 kuni 10 meetrit sekundis, rannikul puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Teeolud on talvised ning libedad.
Transpordiamet kutsub sõidukijuhte valima tee- ja ilmastikuoludele ning enda sõidukogemusele sobivat sõidukiirust.
Liiklejad saavad edastada infot teeolude kohta 1247. Lisainfot teeolude ja liikluspiirangute kohta saab vaadata aadressil http://tarktee.ee. | Teeolud on paiguti keerulised | https://www.err.ee/1608446867/teeolud-on-paiguti-keerulised | Laupäeval on teeolud talvised ning libedad. |
Seni oli Sildarul olemas kutse rennisõidu võistlusele, nüüd lisandus pääse ka pargisõidus. Big Airis sel korral eestlanna kutset ei saanud, vahendab Delfi.
X-mängudel on naiste jõuproovidel igal alal stardis kaheksa võistlejat. Kutsete jagamisel lähtutakse loogikast, kus esimesed kolm pääset saavad eelmisel aastal esikolmikusse jõudnud sportlased (Sildaru kukkus eelmistel X-mängudel Big Airi soojendusel ja ei saanud ühelgi alal kaasa lüüa). Järgmised kolm kutset lähevad eelnevatel aastatel häid tulemusi näidanud atleetidele ning viimased kaks antakse sportlastele, kes on käimasoleval hooajal kõige paremas hoos olnud.
Kui Sildaru sai esmalt pääsme rennisõitu, siis nüüd lisandus kutse ka pargisõitu. Pargisõidu pääsme teenis ta suuresti tänu Stubai MK-etapi võitmisele, ilmselgelt andis plusspunkte ka Dew Touri hiljutine esikoht tänavasõidus. | Kelly Sildarule saabus uueks aastaks oodatud X-mängude kutse | https://sport.err.ee/1608446855/kelly-sildarule-saabus-uueks-aastaks-oodatud-x-mangude-kutse | Ekstreemsportlaste tippvõistlus X-mängud toimuvad USA-s Aspenis 21.-23. jaanuarini. Viiekordne X-mängude võitja Kelly Sildaru lööb sel korral kaasa kahel alal. |
"Esimene asi, mida me teha saame, on reaalajas toimiv luure, mis ütleb: "Venelased tulevad üle rajajoone". Me ütleme seda neile ja nad kasutavad seda venelaste sihikule võtmiseks," ütles president Barack Obama ajal asekaitseministri kohuseid täitnud Evelyn Farkas.
"USA ametnikud möönavad, et üks võimalik probleem operatiivsel luureandmete pakkumisel on see, et see võib viia Ukraina esimese löögi andmisele," kirjutab ajaleht.
USA on tarninud Ukrainale Javelini tankitõrjesüsteeme alates 2018. aastast ning president Joe Biden andis loa täiendavate Javelinide tarnimiseks.
"Pentagonis, välisministeeriumis ja Valges Majas koostatavas ideeloetelus on kunagi Afganistani sõjaväele eraldatud helikopterite ja muu sõjavarustuse ümbersuunamine Ukrainasse," kinnitab ülevaade.
Samuti kaalub administratsioon täiendavate küberjulgeolekuekspertide lähetamist Ukrainasse. USA ja Suurbtritannia on mõne eksperdi juba Ukraina riigikaitset tugevdama saatnud.
USA ja NATO ametnikud on eraviisiliselt tagasi lükanud Venemaa ettepanekud, mille järgi NATO peaks andma kirjaliku garantii, et ta ei laiene edasi itta ega korralda sõjaväelisi tegevusi endistes nõukogude liiduvabariikides, märgib ajaleht. | New York Times: USA plaanib aidata Ukrainat lahinguluures | https://www.err.ee/1608446858/new-york-times-usa-plaanib-aidata-ukrainat-lahinguluures | Pentagon töötab plaani kallal anda Ukrainale abi lahinguluure alal, mis aitaks kiiremini reageerida võimalikule Venemaa sissetungile, teatas New York Times USA ametnikele viidates. |
Mõned päevad pärast Jan Nepomnjaštši alistamist postitas Carlsen Twitterisse lühikese sõnumi: "2900".
Sellega viitas ta enda järgmisele eesmärgile – praegu on Carlseni maailmareiting 2865, kuid tema eesmärk on ületada maagiline piir ja saada reitinguks 2900. Sellega pole varem ükski maletaja hakkama saanud. Carlseni selja taga on praegu teine prantslane Alireza Firouzja, kelle reiting on 2804 ja hiinlane Ding Liren, kelle reiting on 2799.
"Arvestades, et konkurentide reitingud langevad, väheste reiting on üle 2700, on see üsna väljakutsuv mõte," ütles malegeeniuse isa Henrik Carlsen NRK-le. "See avaldus üllatas mind pisut, aga talle meeldib selliseid asju mõelda. Ilmselt võtab ta seda eesmärgina, mis aitab tal motivatsiooni leida, et ka klassikalises males jätkata."
Magnus Carlsen on maagilisest piirist varemgi rääkinud, kahel korral on tema reiting olnud 2882 ehk 18 punkti ihaldatud 2900-st. "Ega see täiesti ebareaalne pole," nentis isa Henrik Carlsen. "Aga tal oleks siis vaja sellist pooleaastast perioodi nagu oli aastal 2019 ja äkki siis näeme [seda ajaloolist saavutust]."
Ekspertide sõnul tähendab seesugune eesmärk, et Carlsen peab mängima maailma parimatega ja võitma pea kõik matšid, esimene võimalus eesmärgile lähemale astuda on 14. jaanuaril algaval turniiril Wijk aan Zee. Kiir- ja välkmale MM reitingut ei mõjuta.
Kiir- ja välkmale MM peetakse Poolas Varssavis 26.-30. detsembrini, Carlsen on mõlemas mänguliigis tiitlikaitsja ning asub võistlustulle suurfavoriidina. Seni on Carlsen kahel korral korraga mõlemad MM-tiitlid võitnud – 2014. ja 2019. aastal. | Ajalugu sihtiv Magnus Carlsen asub järjekordseid MM-tiitleid püüdma | https://sport.err.ee/1608446852/ajalugu-sihtiv-magnus-carlsen-asub-jarjekordseid-mm-tiitleid-puudma | Kaks nädalat tagasi viiendat korda järjest male maailmameistriks kroonitud 31-aastane norralane Magnus Carlsen asub teisel jõulupühal püüdma MM-tiitleid kiir- ja välkmales. Ühtlasi on ta seadnud enda sihiks ajaloolise saavutuse. |
Kolmandat korda peetav ATP Cup algab 1. jaanuaril Sydneys, Serbia on üks 16 meeskonnast, kes turniirile pääses ning nad loositi A-alagruppi, kuhu lisaks neile kuuluvad veel Norra, Tšiili ja Hispaania. Serbia ridades on üles antud Djokovic, Dušan Lajovic, Filip Kajinovic, Nikola Cacic ja Matej Sabanov.
ATP Cupile pääsevad riigid vastavalt enda esireketi edetabelikohale ehk Serbiale tõi koha Djokovici koht maailma edetabeli tipus. Nende teine number ehk Lajovic on maailma edetabelis alles 33.
Blici andmetel aga Djokovic aasta alguseks Austraaliasse ei sõida ning Serbia meeskonna moodustavad Krajinovic, Lajovic, Sabanov, Cacic ja Nikola Milojevic. Sydneysse ei sõida ka meeskonna kapten Viktor Troicki.
"Võin 99-protsendilise kindlusega öelda, et Novak ei mängi ATP Cupil," ütles maailma esireketile lähedalseisev isik Blicile. "Ta treenib kodus ja otsustas sellest võistlusest loobuda."
Kuna mitu kuud on spekuleeritud selle üle, kas Djokovic on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud ehk kas ta saab Austraalia lahtistel võistelda, peeti tema osalemist ATP Cupil märgiks, et ta siiski on vaktsineeritud. Seega on nüüd taas õhus küsimus, kas Djokovic ikka osaleb 17. jaanuaril algavatel Austraalia lahtistel, kus ta on varem rekordilised üheksa korda triumfeerinud.
Blici andmetel treenib Djokovic praegu Belgradis ja veedab aega perega, ajalehe teatel annab ta ilmselt veel selle aastanumbri sees avalikult teada, kas mängib Austraalia lahtistel. | Serbia meedia: Djokovic loobus hooaja avaturniirist | https://sport.err.ee/1608446840/serbia-meedia-djokovic-loobus-hooaja-avaturniirist | Serbia päevalehe Blic andmetel ei sõida meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic jaanuari alguseks Austraaliasse ega osale ATP Cupil. |
Tartu Ülikooli kliinikumi vaktsineerimiskoordinaator Tiina Teder ütles, et just viimastel päevadel on inimeste huvi vaktsiini vastu tõusnud. Kui paari nädala eest said kliinikumi Kvartali ostukeskuse kabinetis süsti iga päev 70-80 patsienti, siis nüüd on huvilisi kaks korda rohkem.
"Nüüd tuli otsus ka selline, et sa võid tegelikult saada lühema ajaga veel tõhustusdoosi. See veelgi suurendab seda inimeste hulka, kes siis tegelikult tulevad. No ikka enamik on tõhustusdoose võib olla praegusel ajal 5-10 on esmast doosi päevas," rääkis Teder.
Teder ütles, et keskmiselt kulub vaktsineermiseks 25 minutit, millest 15 minutit moodustab süstijärgne patsiendi jälgimine.
Keskuses tõhustusdoosi saanud Joonase läks vaktsineerima ette registreerimata. "Ma tulin ikka tegema tõhustusdoosi ja ikka planeerisin, et tulla see ära teha enne pühi," ütles ta. "Ma arvan, et see on väga hea lahendus ostukeskustes vaktsineerimispunktid teha, isegi rohkem võiks teha," sõnas ta.
Keskusesse vaktsineerima läinud Reet jõudis pärast kõhklemist lõpuks teist doosi saama. "Just sellepärast ma kartsin, et seda tüsistust on palju ja siis see väga kõrge palavik. Ma olen väga allergiline, sellepärast ma ei julgenud seda teist süsti teha. No nüüd ta on tehtud," kirjeldas ta.
Jõulupühade ajal kliinikum ei vaktsineeri, kuid alates esmaspäevast on kliinikumi kabinet Kvartalis avatud tööpäeviti 16.00-20.00 ja nädalavahetusel 11.00-16.00. | Huvi tõhustusdooside vastu on tõusnud | https://www.err.ee/1608446819/huvi-tohustusdooside-vastu-on-tousnud | Tartus on tõusnud huvi koroonavaktsiini tõhustusdoosi vastu. Suur hulk vaktsineerimisi tehti suvel, ning seega on neil inimestel soovitatud teha tõhustusdoos. |
Eesti Spordiajakirjanike Seltsi (ESAS) hääletusel osales 43 seltsi liiget. Aasta naissportlase kategoorias andsid nad punkte kokku kümnele sportlasele. Iga hääletaja reastas enda sedelil esiviisiku, kes pälvisid vastavalt viis, neli, kolm, kaks ja ühe punkti.
Esikoha nimel võitlesid Tokyo olümpial individuaalvõistluses pronksi võitnud ja naiskonnavõistlusel Eesti naiskonna kullale aidanud epeevehkleja Katrina Lehis ning esimese Eesti tennisistina maailma edetabelis esikümnesse jõudnud ja WTA finaalturniirile pääsenud Anett Kontaveit. Nemad olid ka ainsad, kes esikohapunkte teenisid – Lehise asetas esimeseks 27 ja Kontaveidi 16 spordiajakirjanikku. Lõpuks edestas Lehis Kontaveiti 14 punktiga.
Selgelt platseerus kolmandaks tänavu Euroopa meistritiitli ja MM-hõbeda võitnud maadleja Epp Mäe, kes kogus 125 punkti, sama kindlalt oli paljudel neljandaks märgitud noor ujumistalent Eneli Jefimova. Spordiajakirjanike esiviisku lõpetas pargisõidus MK-etapivõidu võtnud freestyle-suusataja Kelly Sildaru, kes edestas vaid punktiga Tokyo olümpial individuaalvõistlusel seitsmenda koha saanud ja naiskonnaga olümpiavõitjaks tulnud epeevehkleja Julia Beljajevat.
Vaata, kuidas ESAS-i liikmed oma hääletussedelid täitsid!
ESAS-i 2021. aasta naissportlase hääletuse tulemused:
1. Katrina Lehis 199 punkti (27 esikohta)
2. Anett Kontaveit 185 (16)
3. Epp Mäe 125
4. Eneli Jefimova 67
5. Kelly Sildaru 27
---
6. Julia Beljajeva 26
7. Daisy Kudre 11
8. Sanna Aaslav-Kaasik 3
9. Kristin Tattar 2
10. Irina Embrich 1 | Spordiajakirjanike valik: Lehis edestas napilt Kontaveiti | https://sport.err.ee/1608446816/spordiajakirjanike-valik-lehis-edestas-napilt-kontaveiti | 29. detsembri õhtul toimuval galal "Spordiaasta tähed 2021" selguvad lõppeva aasta Kristjanite võitjad. Nagu reeglid ette näevad, vormub lõpptulemus kolmest hääletusest – rahvas, spordiorganisatsioonid ja spordiajakirjanikud, kellest viimase tulemused selgusid sel nädalal. |
NATO liitlaste lahingugrupi 33. soomuspioneeride kompanii ohvitseridest vabatahtlikud pakkusid linlastele jõulusuppi. Lisaks liikusid Raekoja platsil ringi jõuluvana Jolle ja jõulumoor Asti ning süüdati lõkkepajad.
Jõulurahu kuulutamine on üks vanemaid Skandinaavia jõulutraditsioone. Komme ulatub 17. sajandisse Rootsi kuninganna Kristiina aega. Jõulurahu väljakuulutajaks oli tavapäraselt linnapea või raesekretär ning selle väljakuulutamise ajaks jõululaupäeva keskpäeva eelsed ja järgsed minutid.
Eestis taaselustati tava iseseisvuse taastamise järel. | Klaas kuulutas Tartus välja jõulurahu | https://www.err.ee/1608446810/klaas-kuulutas-tartus-valja-joulurahu | Tartu linnapea Urmas Klaas ja EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets kuulutasid 24. detsembril Raekoja platsi valguskülas välja jõulurahu. |
Stina Zolotar "Taimne toidulaud. Ideid hommikusöögist magustoitudeni" (Varrak)
Olga Kaju "Kondiitrikunst Sinu köögis" (Varrak)
Üldiselt ma kokaraamatuid siia veerule veeretama ei kipu. Ega päris kaua pole ka midagi vapustavalt head ilmunud. Aga mõtlesin, et jõuluajal ju natuke võiks. Ja noppisin kaks, mille temaatikaga mul endal suurt armusuhet pole. Ei tunne ma kaasa taimesööjate toidupirtsutamisele ega ole minust suuremat asja kondiitrit. Seda vahvam näha, kuidas asjatundjad asjaarmastajat rajale viia võtavad.
Hästi võtavad. "Taimne toidulaud" on raske söömapüha järel igati tervislik teos. Pealegi tuleb rõhutada, et kuna taimsete roogade väljamõtlemine nõuab pisut suuremat pingutust kui kohe kõike kasutades kokkamine, siis on head taimekokaraamatud enamasti jupp maad intrigeerivamad. Ning soovi korral saab ju neid huvitavaid juhiseid alati mõne loomse komponendiga lihtkombel täiendada.
Muidugi võib öelda, et taim on eeskätt toidu toit ja nõnda on siingi päris jubedust tekitavaid retsepte, näiteks kaerahelbeputru inimtoiduks tunnistama ei paindu mu meel vist eales. Rohkem on siiski võluvaid kergeid roogasid, mille valmistegemine tõesti pulkadeks lahti võetud – ja raamat on mahukas. Sama raha eest saab rohkem oskusteavet. Ma juba ammu väldin kokaraamaturiiulisse uute köidete lisamist, aga siinkohal teen erandi.
Olga Kaju "Kondiitrikunst Sinu köögis" sobib ideaalselt inimestele, kes hindavad selgust, täpsust ja korrektsust. Ega kondiitrimaailmas teistmoodi saagi. Kondiitrid olid molekulaargastronoomid ju mitu sajandit enne molekulaargastronoomia moodi tulekut. Lihtsatest algtõdedest ja põhiteadmistest alustades jõutakse ikka päris keerukate imevigurite juurde.
Mina ausalt öeldes vannun sellele raamatule alla, mulle meeldib sihuke "näpuotsaga seda ja tunde järgi toda, särinal üle kuuma panni ja kamaluga miskit, mis just pähe tuli" tüüpi kokkamine. Kondiiter nõnda käituda ei saa, muidu on tulemuseks kõrbenud ahi ja toatäis tossu. Olga Kaju järgi toimides, usun, tulevad õiged asjad välja. Lugesin ja ohkasin, nähes, et croissant 'i tegemine käib mulle selgelt üle jõu. Aga kuskohast saada head croissant 'i? Eestis? Peab vist ikka ette võtma… Vajalikud raamatud särtsakaks toitumiseks on olemas.
Hea kodumaine kokakirjutus, makstagu kinni ja/või tehtagu järele. Maitseb hea.
Paddy Ashdown "Nein! Vastupanu Hitlerile aastail 1935-1944" (Rahva Raamat)
Kuigi raamatu esikaanelt leiab reklaamhüüatuse "Suurepärane põnevik", on "Nein!" siiski ajalooraamat. Köitvalt ja teistsugusest vaatevinklist kirjutatud ajalooraamat, aga ikkagi mitte kirjanduslik fiktsioon. Ehkki loetavuse huvides pole autor põlanud ka hariliku põneviku võttestikku siin-seal kasutada, mis on laiemat lugejaskonda silmas pidava teose puhul päris arukas lähenemine.
Ma ei taha üldsegi tõmmata mingeid karme rajajooni n-ö tõsiajaloolaslike uurimuste ja rohkemate kui erialainimesteni jõuda soovivate teoste vahele. On esimestegi seas ohtralt end akadeemilise viiteräga taha peitvat tühjust ning on teiste hulgas omajagu värsket vaadet ning päris kindlasti toda kütkestavust, mis nakatab nii mõnegi tulevase pärisajaloolase. Ja et uusi tõsiasju ilmneb samuti kogu aeg, siis ei jää arukal asjatundjalgi üle muud kui seniseid seisukohti aeg-ajalt rõõmsal meelel ümber hinnata. Oskus kohaneda ja uut pilti luua hakkab vaikselt astuma pentsiku dogmaatika asemele.
Ega ma väida, et Ashdown Hitleri ajastut kuidagi radikaalselt teist- või uutmoodi mõtestab. Aga ta toob välja hulga seni varju jäänud motiive ja tegusid ning aitab näha, kui tulutu on ühtede reeglite järgi mängides kindlameelse reeglirikkuja vastu minna. Eks sedasama sai ka Adolf Hitler Jossif Stalini abil peatselt ise tunda – põrunud kunstnik jääb kutselisele kriminaalile kakluses lõpuks alla, isegi kui kummaline andekus alguses edu on toonud.
Igatahes võib soovitada kõigile, keda seesinane lõik lähiajaloost natukenegi huvitab. Küllap ei ole see kõige esimene teos, mida taustu teadmata lugema peaks, aga taustale detailide maalimiseks kõlbab kasutada vägagi. Ja miks mitte lugedagi kui põnevikku. Mis siis, et värk juhtus kunagi päriselt. Vast enam ei juhtu. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini | https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab pühadeks kaht kokaraamatut – Stina Zolotari "Taimne toidulaud. Ideid hommikusöögist magustoitudeni" ja Olga Kaju "Kondiitrikunst Sinu köögis" – ning Paddy Ashdowni ajalooraamatut "Nein! Vastupanu Hitlerile aastail 1935-1944". |
Opositsiooni meeleavaldusi kajastav ja poliitilise tagakiusamise ohvritele juriidilist tuge pakkuv OVD-Info teatas, et meediaregulaator Roskomnadzor blokeeris nende võrgulehe sel nädalal.
"Hetkel ei ole me saanud selle kohta teadet ega tea, mis põhjusel meie võrguleht blokeeriti," teatas rühmitus Twitteris.
Vene ülemkohus arutab, kas sulgeda OVD-Infoga koostööd tegev inimõigusorganisatsioon Memoriaal.
Venemaa kuulutas OVD-Info septembris välisagendiks. | Venemaa blokeeris OVD-Info veebilehe | https://www.err.ee/1608446798/venemaa-blokeeris-ovd-info-veebilehe | Vene võimud blokeerisid tuntud inimõigusalase olukorra ja poliitilise tagakiusamise jälgija OVD-Info võrgulehe, teatas organisatsioon laupäeval. |
Lakersi ridadest on praegu koroonareeglite tõttu meeskonnast eemal nende peatreener Frank Vogel ning mängijatest Trevor Ariza, Kent Bazemore, Avery Bradley, Malik Monk ja Austin Reaves. Lisaks on Lakersil vähemalt jaanuari keskpaigani vigastusega väljas Anthony Davis.
Lakers loodab, et Collison ja Johnson jooksevad platsile juba nende esimese jõulupüha matšis Brooklyn Netsi vastu.
34-aastane Collison mängis NBA-s viimati hooajal 2018-19 Indiana Pacersi ridades, ühtekokku on ta enda karjääri jooksul mänginud viies NBA meeskonnas ja visanud 708 mängus keskmiselt 12,5 punkti. 25-aastane Johnson kuulus eelmisel hooajal Toronto Raptorsi ridadesse. Tema on mänginud kolmes NBA tiimis kokku 371 kohtumises ja visanud keskmiselt 6,2 punkti.
Kohtumine Netsiga on Lakersi tähe LeBron Jamesi karjääri 16. mäng esimesel jõulupühal, sellega kordab ta Lakersi legendi Kobe Bryanti rekordit jõulumängude arvestuses.
Lakers on kaotanud neli mängu järjest, käimasoleval hooajal on nad Netsiga korra mänginud, kui oktoobris jäädi kodusaalis alla 97:123. | Lakers palkas kümneks päevaks abijõudu | https://sport.err.ee/1608446786/lakers-palkas-kumneks-paevaks-abijoudu | NBA korvpalliklubi Los Angeles Lakers sõlmis kümnepäevase lepingu Darren Collisoni ja Stanley Johnsoniga, kelle ülesanne on meeskonda tugevdada, ajal kui osad mängijad koroonareeglite mängida ei saa. |
Raskeloomulise haiguse tõttu ravi vajavatest 138 ehk 83 protsenti on vaktsineerimata ja 28 ehk 17 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, teatas terviseamet.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 15 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest üks oli vaktsineerimata ja teise vaktsineerimisstaatus on täpsustamisel: 76-aastane naine ja 80-aastane mees
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 3859 testitulemust, millest 465 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 249 vaktsineerimata ja 216 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 313 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 41. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 270 748 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 61,4 protsenti.
Eestis on tuvastatud kokku 1318 koroonapositiivset, kelle puhul viitab genotüpiseerimine omikrontüvele. | Haiglaravi vajab 213 koroonaga nakatunut | https://www.err.ee/1608446777/haiglaravi-vajab-213-koroonaga-nakatunut | Laupäeva hommikuse seisuga on haiglas 213 koroonaviirusega nakatunut, kellest 166 vajab ravi raskeloomulise haiguse tõttu. Suri kaks inimest. |
Algselt oli esmaspäevaks kavandatud 14 kohtumist, kuid NHL otsustas anda klubidele lisaaega COVID-19 testide läbiviimiseks ning enda mängijate mänguvalmiduse hindamiseks, seetõttu lükati esmaspäevased mängud edasi.
Ühtekokku on NHL käimasoleva hooaja kohtumistest koroonapuhangu tõttu edasi pidanud lükkama juba 64 mängu.
"Meeskonnad naasevad treeningutele 26. detsembril ja kõigi eelduste kohaselt teatab liiga hiljemalt pühapäeva õhtuks, millal mängudega jätkatakse," seisis NHL-i avalduses.
Algselt pidi NHL-is olema lühike jõulupuhkus 24.-26. detsembrini, kuid koroonapuhangu tõttu otsustasid mängijate ühendus ja NHL üheskoos mängud peatada 22. detsembrist.
Koroonaviiruse tõttu otsustati ühtlasi, et NHL-i mängijad ei osale tuleva aasta Pekingi olümpiamängudel, selle asemel loodetakse nüüd olümpiaperioodi kasutada selleks, et edasilükatud mängud ära pidada. | NHL pikendas koroonast tingitud mängupausi | https://sport.err.ee/1608446762/nhl-pikendas-koroonast-tingitud-mangupausi | Jäähokiliiga NHL otsustas koroonapuhangust tingitud mängupausi päeva jagu pikendada, uue plaani järgi alustatakse mängudega taas teisipäeval. |
Euroopa gaasihinnad tõusid sel nädalal Jamali toruühenduse suunavahetuse järel rekordkõrgusesse, kuid said reedel veidi leevendust.
Venemaa teatel pole gaasi liikumise suunamuutus poliitiline, kuigi langes kokku Moskva ja Lääne vahel süvenevate pingetega. Venemaa president Vladimir Putini sõnul on see ostutaotluste puudumise tõttu.
Gazprom ei ole oksjonite kohaselt gaasiekspordiks Jamali gaasitorus võimsusi reserveerinud. | Jamal-Euroopa gaasitoru töötab viiendat päeva vastupidises suunas | https://www.err.ee/1608446753/jamal-euroopa-gaasitoru-tootab-viiendat-paeva-vastupidises-suunas | Jamal-Euroopa gaasitoru, mille kaudu Venemaa tavaliselt saadab Lääne-Euroopasse gaasi, töötab viiendat päeva vastupidises suunas, saates gaasi Saksamaalt Poola. |
Saša Tšornõi, kodanikunimega Aleksandr Glikberg (13. oktoober 1880 Odessa – 5. august 1932 Provence, Prantsusmaa) oli vene poeet, prosaist, lastekirjanik (eesti keeles on Leelo Tungla tõlkes ilmunud väike värsiraamat lastele "Kui kõik on kodunt ära", 1981), tõlkija, kuulsa satiiriajakirja Satiricon tuntuim luuletaja. 1908-1911 võitis ta oma värssföljetonide ja pilaluulega ülevenemaalise populaarsuse. Mõnel aastal suvitas ta Narva-Jõesuus.
Bolševike võimuhaaramisse 1917 suhtus kirjanik eitavalt, lahkus Venemaalt ning elas Leedus, Berliinis, Roomas ja Prantsusmaal, esinedes paguluses peamiselt lastekirjanikuna. Ta suri südamerabandusse ülepingutusest tulekahju kustutamisel.
Kodumaal aitas kirjaniku taasavastamisele 1960. aastatel kõige enam kaasa Kornei Tšukovski (1882-1969); 1996 ilmus Saša Tšornõi viieköiteline teostekogu. Ent Tšornõi on lugejaskonnas populaarne autor ka uuel sajandil: pea igal aastal ilmub mõni tema proosa- või värsivalimik. Pikka aega tutvustasid tema elukäiku vaid teoste saatesõnad, kuni varem võrdlemisi lünkliku elulooga kirjanik sai aastal 2014 ka päris korraliku biograafia. 1
Järgnev lühilugu võiks oma peene lastepärase psühholoogiaga ning südamliku ja laheda huumoriga sobida vististi pea igas vanuses lugejale.
Kõige hirmsam
Eks elus tuleb ette igasuguseid hulle asju. Sa ujud meres ja märkad haid, ta hakkab sind taga ajama, hädavaevalt jõuad paati ronida ja sülitad kergendust tundes üle parda... Või lähed keldrisse sütt kühveldama, pillad labida maha, kummardud seda üles võtma ja rott näksab sind sõrmest. Tore küll!...
Kõige hirmsamat asja, mis minu elus aset leidis, ei saa õieti hirmsaks nimetadagi. See juhtus päise päeva ajal, ümberringi kahutas puuokstel merevaiguna küütlev härmatis, inimeste näod olid naerul, ja polnud seal mingeid haisid ega rotte... Ent veel praegugi – ja ega ma ole ju mingi lootusetu argpüks – jookseb mul judin üle selja, kui seda lugu meelde tuletan. Hakkab nagu kõhe – ja samas tuleb naer peale. Mis oleks, kui prooviksin jutustada, nagu kõik oli?
* * *
Olin tollal lühikeseks pöetud juustega koolipoiss, õppisin ettevalmistusklassis. Seniajani seisab mu laual foto: silmad nagu mustad ploomid, tõsine ilme otsekui solvunud tütarlapsel, koolivorm mu kääbuslikul kujul pisut lotendamas... Meie kooli kutsuti Valge Kiriku gümnaasiumiks. Kes siis seda ei mäletaks:
Me Valge Kirik seisab siin,
ta torni kohal täiskuu särab...
Poiste ja tütarlaste gümnaasiumid paiknesid kõrvuti. Poiste poole peal oli mängudeks ja jalutamiseks mõeldud hoov, tüdrukute jaoks oli rajatud aed. Ent nende vahel seisis ehtne hiina müür, et ei pääsetaks üksteist segama.
Mäletan, et just enne jõulupühi oli kerge külm: viis-kuus kraadi. Suurel vahetunnil lasti meid, nii suuremaid kui ka väiksemaid õpilasi, õue endid tuulutama. Mantlid tuli muidugi selga panna, et influentsat kaela ei saaks (grippi nimetati tollal influentsaks).
Mul oli eripärane iseloom. Säärane kalduvus ilmneb vahel koerakutsikatel: mingi hinna eest ei taha nad mängida omasugustega, vaid ikka suuremate kutsikatega... Minuga oli sama lugu. Kas tuleb kuuendale-seitsmendale klassile isu lumekindlust ehitada või hakkavad nad laptuud mängima – mina olen ikka nendega kambas. Aitan vilistada, jooksen palli järele, tegemist jätkub. Nemadki harjusid minuga ega ajanud mind ära. Mu hüüdnimeks sai Kukkel, sest mu pea oli ümmargune ning hästi lai tepitud sinel nägi eemalt vaadates välja nagu ümar nõelapadi.
Seegi kord olin ma suurematega kampa löönud. Pall lendas pilvede alla, mina jooksin järele. Kinni püüdmast muidugi hoidusin – must täiskummist pall oleks võinud käed ära põrutada. Ootasin, kui pall mängijatest mööda põrkas, ja tormasin järele, nii et kalossid ähvardasid jalast ära kaduda. Viskasin palli tagasi ning tulin ja seisin taas oma ooteasendis, jalad harkis. Mulle meeldis väga niimoodi seista ja kaasa elada: enne seda, kui kuuenda klassi poiss kurikaga lööb, viskab teine poiss palli üles, mina aga võngun iga löögiga kaasa nagu nöörist tõmmatav hüpiknukk.
Ja minu õnnetuseks juhtuski siis, et pall lendas tugevast servitilöögist madalalt üle peade linnuna otse üle müüri tütarlaste poolele. Müüril oli kõrgust oma poolteist Sozont Jakovlevitši kasvu (meil oli säärane klassijuhataja, kes meenutas kokkupandavat redelit). Mida teha?
Rumalast peast pakkusin ennast palli ära tooma. Ettevalmistusklasside õpilased tahaksid ju üldse hirmsasti kangelastegusid korda saata ja näevad unes, kuidas lähevad taskunoaga tiigri vastu... Suured loikamid rõõmustasid. Nad võtsid mu kätest kinni ja tõstsid mu otsekui jaamasamovari müüri äärde. Üks neist seisis seljaga vastu müüri, teine ronis talle õlgadele – see meenutas pisut rooma sammast.
Mind tõsteti maast lahti, heideti ülespoole ja ma lendasin – huh – müürile, ronisin üle serva ja lasin end teisele poole rippu... Kohev lumi, lai sinel – pole häda midagi! Ja lendasingi alla, maandudes pehmelt nagu udusulg vatipolstrile.
* * *
Ronisin hangest välja, neelasin suutäie lund, krae vahelt voolas alla külm nire. Käed-jalad tundusid terved. Ropsisin mantlihõlmadelt lund maha ega jõudnud veel silmigi tõsta.
Ja äkki kostis kõigist põõsastest hirmuäratavat kiljumist, otsekui kisaks seal põrsakari, kellele on kuuma vett kaela kallatud... Paremal, vasakul ja selja taga – kõikjal tüdrukud... Tuhanded, miljonid tüdrukud... Väikest, keskmist, suurt ja väga suurt kasvu.
Ja kõige ees kisendab punapõskne, saiapätsi meenutav sõjakas paksuke, paeltega müts peas, nägu vihast viltu:
"Tulge kõik siia! Üks poiss on meie aias!"
Tõmbusin kössi nagu hiir lõksus. Müür minu selja taga tundus äkki taevakõrgune. Minu äraandjaid polnud näha ega kuulda... Kuhu oli kadunud minu armas poeglaste gümnaasium? Kas annaks kuhugi plehku panna? Kuidas ma sellest herilasepesast välja pääsen?! Sulav lumi lausa kõrvetas mu selga. Süda tagus kõrvus nagu auru jõul töötav rehepeksumasin.
Tüdrukud aga tõmbasid kõigi piiramisseisukorra reeglite kohaselt ringi koomale, jäid vait ja jälgisid mind. Sinised ja hallid silmad, sõstrasilmad, vahedad ja pilklikud silmad otsekui püüaksid tungida minu kaheksa-aastase hinge põhjani... Need pilgud torgivad, salvavad, sulavad kokku üheks kiirgavaks silmaks. Nemad, tüdrukud on ju oi kui vaprad, kui nende vastas seisab üksainus poiss!
Ja tulevadki aina lähemale ja lähemale... Unes ilmuv tiiger või hai meres või rott keldris on selle kõrval tühiasi...
Tuhanded huuled avanevad ja sosisklevad: hu-huu... Keeled sirutuvad nõeltena suust välja. Üks tüdruk turtsatas äkki, teine purskas kõvasti naerma, kolmas tagus endale kätega vastu põlvi, ja juba kihistasid ja itsitasid kõik kooris... Sädistasid nagu hakikari puude otsas. Ja mina seisin naervate tüdrukute keskel nagu märter tuleriidal.
Nad tõmbasid ringi koomale. Veelgi enam koomale... Kui satud metslaste kätte vangi, teevad nad täpselt samuti: enne vangi vardasse ajamist antakse ta naiste kätte piinata... Issand, kui õudne see oli! Ehk hakkavad nad mind käest kätte pilduma? Või vaevama kõditamisega, nagu pidavat tegema näkineiud? Igaüks omaette pole ju midagi, aga kui neid on tuhandeid – tuhanded näljased hiired olevat piiskop Huttoni kinni pistnud!
Aga esialgu ei teinud nad veel midagi. Ainult hiilisid veelgi lähemale. Üks, teistest vanem, kummardas, võttis maast mu vormimütsi ja vajutas selle mulle viltu pähe. Teine pühkis mu näolt lund ära. Kolmas silitas pead... Kuusejalga pea kohal keerutades hüppas üks prillmadu minu ette ja puistas mulle lund kaela. Läheb lahti!
Seisan ja õhetan näost. Ning hirm kasvab üle meeleheitlikuks raevuks. Lihased on pingul. Otsekui terasest!
Mis seal ikka, mõtlen ma, kui surra, siis muusikaga! Sada tüdrukut vasema käega, sada tüdrukut parema käega! Taon ja hammustan nagu jaksan... Ega pidanud vastu, võtsin ründeasendi ja puskisin korraks peaga õhku.
Nemad kukuvad seepeale uuesti kiljuma. Nagu külvataks üle kogu aia klirisevaid klaasikilde.
Ning esimene, võitlushimuline paksuke, sihtis külje pealt ja sikutas mind äkki ninast... Nagu oleksin tema meelest sangaga teekann! Mul oli hirmus piinlik... Vaatasin üles gümnaasiumiaia poole, lükkasin mütsisirmi peas õigesse asendisse ja hüüdsin läbitungivalt:
"Kuues ja seitsmes klass! Appi! Tüdrukud pii-na-vad mind!"
Aga kes suudaks sellest naisteväest üle karjuda... Tõusis säärane naer ja kime huilgamine nagu põrgus – mäletate, kui ühes Gogoli jutus zaporoožlane nõiaga turakat tagus... Nii vist olekski mu eluküünal kustunud…
Ent õnneks nägin eemalt pilvena lähemale purjetamas hallipäist klassidaami hallis poolkasukas, peas hõbedane brokaatmüts. Kui ta kohale jõudis, muutusid tüdrukud sedamaid vagurateks inglikesteks. Nihkusid kõrvale, kohendasid oma kasukaid... Tegid reveransse, nii et lumi lendas...
Seisin ringi keskel, otsekui oleksin maa külge kinni kasvanud, ning hingasin raskelt nagu kinnipüütud põder.
Klassidaam vaatas läbi prillide mulle otsa, naeratas sõbralikult ja küsis:
"Kuidas te, sõbrake, siia sattusite?"
Kujutage vaid ette – ümberringi valitseb vaikus nagu põhjapoolusel. Kõik ootavad ja jälgivad, mida ma vastan, ent mina olen ehmatusest täiesti ja päriselt unustanud, miks ma üle müüri ronisin. Nagu polekski ma ettevalmistusklassi õpilane, vaid "Kapteni tütar", kellega Katariina Suur ise on vestlust alustanud. Ja kõrvad õhetavad nii tugevasti, et sõnad ei taha suust välja tulla...
Hallipäine klassidaam puudutas mind sõrmega lõua alt, kergitas mu longus pead ning küsis jälle:
"Kuidas teie nimi on?"
Noh, seda ma, tänu taevale, veel kuidagi mäletasin. Ent asja eest, teist takka pudistasin arglikult:
"Saša."
Taas hakkasid tüdrukud ümberringi mürgiselt itsitama. Muidugi mitte eriti kõvasti, aga siiski torkivalt. Klassidaam pööras oma range pilgu nende poole, ja kohe oleks nagu külm tuul pilkavad naeratused ära pühkinud. Ainult selja tagant kuulsin veel hästi vaikset sisinat (kuulmine oli mul terav!):
"Sašake, Sašake, kus on su Natašake?"
Klassidaamile pakub asi muidugi huvi. Ega siis kurg mind toonud tütarlaste gümnaasiumi aeda.
"Kuidas te, Saša, ikkagi meie juurde sattusite?"
Ja äkki ilmus müürile kuuenda klassi õpilase vormimütsis pea ning räägib bassihäälel:
"Vabandage palun, Anna Ivanovna! Meil lendas pall üle aia ja saatsime selle poisi ära tooma."
Ent klassidaam vastas talle karmilt:
"Häbi! Suuremad vedasid väiksemat alt. Ja kus ta siin lumehangede seest teie palli üles leiab?"
"Aga ta ise tahtis järele minna."
"Ärge vaielge minuga. Saatke kohe keegi meie maja peaukse juurde, et poiss klassi tagasi viia. Kas kuulsite?"
Häbistatud kuuenda klassi õpilase pea sukeldus müüri taha.
"Teil, noored daamid, peaks samuti häbi olema! Kas siis nii tohib? Mis ajujahti te siin korraldada tahtsite? Siin on, tänu taevale, ka suuremaid tüdrukuid, oleksite võinud väiksematele aru pähe panna."
Nüüd oli tüdrukute kord punastada: paljud neist lõid õhetama nagu kirsimarjad. Üks minupikkune tütarlaps astus vaikselt ligi ja surus mul osavõtlikult kätt.
Hallipäine klassidaam viis mu jalgväravani. Pani käe õlale. Tundsin, kuidas hakkab kergem...
Mulle ei tulnud meeldegi tänada, jooksin peaukse juurde. Ja oligi aeg – kell helises kõigest väest... See tähendab, et suur vahetund sai läbi ning lõppes ka minu kannatuste rada.
Tütarlaste gümnaasiumi jõulupuule ma ei läinud, ehkki hoidjatädi püüdis mulle auku pähe rääkida.
"Miks sa ei lähe?"
"Lihtsalt ei lähe."
"...Aga miks siis ikkagi?"
"Ei lähe ja kõik."
Hoidjatädi ei osanud muud kui pead vangutada:
"Oh sa kangekaelne eesel... Pea mu sõnu meeles, küll saadetakse sind veel kunagi Simbirskisse."
Meie hoidjatädi tundis geograafiat kehvasti ega teinud Simbirski ja Siberi vahel suurt vahet.
Nii ma jäingi koju. Ent hilja õhtul jõudis mu vanem õde gümnaasiumi jõulupuult koju ja ladus mu voodile terve hunniku mänguasju.
Ja ütles hästi salapärase häälega:
"Nad kõik kahetsevad südamest. Nad olid päris õnnetud, et sina, putukas-mutukas, koju jäid. Siin on sulle nende kingitused."
Surusin näo patja ja vaid põtkisin vastuseks oma paljaste jalakandadega.
Pariis 1928
Tõlkinud Aivar Kull, tõlke esmatrükk: Põhjanael 1993 nr 12
1 Виктория Миленко, "Саша Черный. Печальный рыцарь смеха", seeria Жизнь замечательных людей, Молодая гвардия, Moskva 2014, 366 lk; vabalt loetav ka internetis: https://libking.ru/books/nonf-/nonf-biography/563938-viktoriya-milenko-sasha-chernyy-pechalnyy-rytsar-smeha.html#book | Aivar Kulli ajalootund. Saša Tšornõi jõulujutt | https://kultuur.err.ee/1608446741/aivar-kulli-ajalootund-sasa-tsornoi-joulujutt | Pühade ajal on ikka tavaks avaldada jõulujutte, kultuuriportaali tänavuse jõululoona toob Aivar Kull lugejate ette vene kirjaniku Saša Tšornõi meeleoluka loo "Kõige hirmsam". |
"Minu jaoks on alati olnud tähtis olla see, kes ma olen, olenemata edetabelikohast või millestki muust," sõnas Kontaveit. "Ma usun, et see on mingi asi, mis mul tuleb küllaltki hästi välja ja ma arvan, et ma olen küllaltki kahe jalaga maa peal. See, mis edetabelikohal sa oled või kui palju teenid, ei tee sind kuidagi kellestki teisest paremaks."
2017. aastal karjääri esimese WTA turniiri võitnud Kontaveit pidi järgmist triumfi ootama enam kui neli aastat, aga pärast Clevelandi turniiri augustis võidutses ta lõppenud hooajal veel kolmel turniiril ehk võitis ühtekokku neli WTA turniiri. Lisaks jõudis ta aasta alguses Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, aga seal otsustavat mängu koroonast tingitud ajapuuduse tõttu ei mängitud.
Erilises hoos oli Kontaveit hooaja lõpus: aasta viimasest 34 mängust võitis eestlanna 29, kõva kattega väljakutel teenis ta lõppenud hooajal enim matšivõite. Clevelandis alanud võimsa kümnenädalase perioodi jooksul võitis ta maailma esikümnesse kuuluvate tennisistide vastu viis matši kaheksast, sealjuures sai ta kolm võitu TOP5 mängijate üle. Suurepärane hoog päädis tõusuga maailma edetabeli esikümnesse ning WTA finaalturniirile jõudmisega – mõlema saavutusega tegi ta Eesti tenniseajalugu. Esimese eestlannana WTA aastalõputurniiril mängides jõudis ta ka seal finaali.
Anett Kontaveit Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Tempoka perioodi lõppedes nautis Kontaveit puhkust Eestis. "Puhkuse ajal olen tõesti ainult kodus olnud, ma ei ole väga midagi ette võtnud, väga aktiivne olnud. Ma arvan, see suur pingelangus on olnud nendest turniiridest ja olen tõesti ainult väga rahulikult võtnud," rääkis ta enne hooajaeelse ettevalmistusega alustamist. "Võib-olla minu jaoks on tähtis see vabadus – et mul ei ole mingisugust konkreetset graafikut või trenne, kuhu pean minema või mingeid asju, mida pean tegema, mida ma terve aasta läbi olen järjest iga päev pidanud jälgima."
Kontaveit nentis, et Clevelandi turniiri võitmisega leevenesid pinged, mis ta oli endale peale pannud. "Võitsin selle turniiri Clevelandis ja siis järgmises finaalis oli mul lihtsalt juba nii palju vabam tunne, sest mul ei olnud mingit sellist võidukohustust, mul ei olnud pinget," selgitas ta. "Lihtsalt olin seal väljakul, nautisin seda, et mängisin väga tugevate vastastega väga head tennist, Ostravas näiteks ja edaspidi siis ka Moskvas juba. Ma kuidagi ei pannud endale mingisugust võidukohustust või mingit pinget peale, et peaksin võitma, vaid lihtsalt mängisin, võtsin kogu aeg mängu korraga ja see lihtsalt toimis."
Kontaveidi sõnul oli edu kasvades märgatav tähelepanu tõus nii maailma meedia kui ka fännide seas.
"Eks see tähelepanu kasvas pidevalt. Ma arvan, et kõige rohkem hakkas tulema siis, kui olin võib-olla paari mängu kaugusel sinna WTA finaalturniirile kvalifitseerumisest," meenutas ta. "Siis hakkas see inimestele põnev tunduma – ma arvan, et see minu n-ö rivaliteet Ons Jabeuriga ja kõik see oli selline põnev asi, mida jälgida, sest meil oli nii väike punktivahe, et kes siis lõpuks kvalifitseerub sinna. Mul oli vaja tõesti kõik mängud järjest ainult võita ja see tundus kuidagi mingi hetk nii kaugel, aga järsku tuli see aina lähemale ja lähemale ja tundus rohkem võimalik. Ja siis oli ainult ühe mängu kaugusel! Ma arvan, et see oli see, mis meediat väga huvitas ja see oli põnev asi, mida inimestel jälgida."
Anett Kontaveit Autor/allikas: ERR
"Üldiselt on mulle väga meeldinud, et hästi palju inimesi on mulle pöialt hoidnud," tänas Kontaveit fänne. "Tõesti uskumatult palju inimesi tegelikult vaatas mu mänge, tõusid öösel üles kell pool neli öösel, et lihtsalt minu mänge vaadata! See kindlasti tegi mu südame väga soojaks ja selline positiivne tähelepanu oli muidugi väga-väga tore."
Kiidusõnu jagus Kontaveidil ka enda esimesele treenerile – ema Ülle Milkile. "Saan emaga väga hästi läbi. Mida vanemaks mina olen saanud, seda rohkem olen hakanud võib-olla ise ka tunnustama seda abi, mis ema on läbi nende aastate mulle ja mu tiimile pakkunud," tunnistas Kontaveit. "Ma arvan, et mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad hindama selliseid inimesi, kes on kogu aeg sulle toeks ja kogu aeg su kõrval, läbi raskete ja kergete hetkede."
Aastale tagasi vaadates ütles Kontaveit, et tipphetk oli tema jaoks kahtlemata WTA finaalturniiril mängimine. "Aga ma arvan, et ka juba kvalifitseerumine sinna WTA finaalturniirile oli väga suur hetk," lisas ta. "Ja kindlasti veel üks väga suur hetk oli Moskva turniirivõit, mis viis mind esikümnesse. See oli tegelikult üks suurimaid unistusi, mis mul tennisekarjääris oli ja see sai täidetud."
"Kui see mingi hetk mulle kohale jõudis, siis oli selline suur pisaratevoog ja ülim õnnetunne," lisas Kontaveit.
* * *
ERR-i sporditoimetuse aasta kokkuvõte "Aasta tipphetked 2021: sport" on ETV eetris 30. detsembril kell 20.
Erilised spordihetked tõstavad meid igapäevatoimetustest taevasse, aga panevad ka ohkama. ETV sporditoimetus vaatab koos peategelastega tagasi möödunud aastale ja toob vaatajateni olümpiajutud Katrina Lehise ning Rasmus Mägiga, räägime tõusudest Anett Kontaveidi ja Rauno Sappineniga ning tagasilöökidest Saskia Alusalu ja Rait Rikbergiga, motivatsioonist Epp Mäe, Rein Taaramäe ja Jukka Toijalaga ning mõistagi ei jää rääkimata tulevikujutud noorsportlase Eneli Jefimovaga. Režissöör Margit Rand, produtsent Tiina-Mari Koljak. | Kontaveit: edetabelikoht ega teenistus ei tee sind kuidagi kellestki paremaks | https://sport.err.ee/1608446735/kontaveit-edetabelikoht-ega-teenistus-ei-tee-sind-kuidagi-kellestki-paremaks | Jõululaupäeval 26. sünnipäeva tähistanud Eesti esireketil Anett Kontaveidil on selja taga karjääri edukaim hooaeg. Aastalõpuintervjuus ERR-ile tunnistas ta, et tema jaoks on eelkõige oluline jääda iseendaks. |
24. detsembril sai Gamaleja-nimeline riiklik epidemioloogia ja mikrobioloogia uurimiskeskus kaks litsentsi Gam-Covid-Vac-M vaktsiinipartiidele, kinnitab ravimiregister.
Venemaa alustab järgmise aasta algul ühtlasi kliinilisi katsetusi koroonavaktsiini Sputnik V kasutamiseks 6-11-aastastel lastel.
"Uuringud algavad 2022. aasta algul," kinnitas kuu alguses tervishoiuminister Mihhail Muraško ajakirjanikele.
Venemaa teatas novembri lõpupäevil, et Sputnik V on tõhus koroonaviiruse omikrontüve vastu, kuid nad töötavad välja ka vastavat kohandust. Vaktsiini väljatöötamist Gamaleja-nimelises epidemioloogia ja mikrobioloogia uurimisinstituudis toetanud Venemaa Otseinvesteeringute Fond (RDIF) teavitas, et keskus on juba alustanud Sputniku V vaktsiini uue versiooni väljatöötamist, mis on kohandatud omikrontüvele.
"Vaktsiini uus versioon saab masstootmiseks valmis 45 päeva pärast," seisis fondi avalduses.
Seni on Sputnik V saanud heakskiidu 70 riigis, kus elab kokku üle nelja miljardi inimese. | Vene teismelised hakkavad saama vaktsiini Sputnik M | https://www.err.ee/1608446714/vene-teismelised-hakkavad-saama-vaktsiini-sputnik-m | Esimesed kaks partiid 12-17-aastastele mõeldud koroonaviiruse vaktsiini Sputnik M on kasutusvalmis alates reedest, kinnitas Venemaa tervishoiu järelevalveamet Roszdravnadzor. |
Agentuuri AFP andmetel oli rahva seas ka umbes paarsada kirikuliiget. Samal ajal näidati missat Peetri kirikust väljapoole paigutatud suurtel ekraanidel, et seda saaksid jälgida ka need, kel piletit ei õnnestunud saada.
Kogu üritus oli tunduvalt suurem, kui eelmisel aastal kehtinud karmide koroonapiirangute ajal.
Traditsiooniliselt keskööl peetav missa algas aga nagu eelmiselgi aastal juba varem õhtul ehk kell 19.30 kohaliku aja järgi. Eelmise aasta missal osales vaid umbes paarsada inimest, kellest enamik Vatikani töötajad.
Paavst ei kandnud kogu teenistuse ajal näomaski. Sellest nädalast on maski kandmine ka väljas Itaalias kohustuslik.
Oma kõnes keskendus paavst muu hulgas koroonapandeemiast kõige enam mõjutatud vaeste kaitsmise olulisusele, aga näiteks ka tööliste õigustele.
Reedel registreeriti Itaalias uus igapäevaste koroonanakatumiste rekord ehk kinnitust leidis ligikaudu 50 600 uut haigusjuhtu. | Paavst pidas jõulumissa eelmisest aastast suuremale rahvahulgale | https://www.err.ee/1608446708/paavst-pidas-joulumissa-eelmisest-aastast-suuremale-rahvahulgale | Paavst Franciscus pidas Vatikani Peetri kirikus traditsioonilise jõuluõhtu missa umbes kahele tuhandele kuulajale. |
Kolmas divisjon on Euroopa ragbisüsteemis kõige nõrgem tase, kuid juhul, kui laupäeval ollakse paremad ka Slovakkiast, tõuseb Eesti koondis automaatselt astme võrra kõrgemale. | Eesti ragbikoondis võitis Euroopa rahvaste karikaturniiril Montenegrot ning mängib finaalis Slovakkiaga | https://sport.err.ee/86251/eesti-ragbikoondis-voitis-euroopa-rahvaste-karikaturniiril-montenegrot-ning-mangib-finaalis-slovakkiaga | Tallinnas Kalevi staadionil peetud Euroopa rahvaste karikaturniiri kolmanda divisjoni kohtumises alistas Eesti 16:13 Montenegro ning kohtub laupäeval finaalis Slovakkiaga. |
Liverpool asus kohtumist küll 35. minutil Daniel Sturridge'i värava läbi juhtima, kuid Kevin Gameiro viigistas mängu kohe teise poolaja alguses. 64. ning 70. minutil oli täpne Coke ning Sevilla meeskond saigi karika viiendat korda pea kohale tõsta.
Lisaks kahele varasemale aastale võitis Sevilla tiitli ka 2006. ning 2007. aastal, kui Euroopa liiga kandis veel UEFA karikasarja nime. Hispaania liigas sellel hooajal seitsmendaks tulnud Sevilla pääseb Euroopa liiga võiduga ühtlasi ka järgmiseks hooajaks Meistrite liigasse. | Sevilla alistas Liverpooli ja tuli kolmandat järjestikust korda Euroopa liiga võitjaks | https://sport.err.ee/86243/sevilla-alistas-liverpooli-ja-tuli-kolmandat-jarjestikust-korda-euroopa-liiga-voitjaks | Jalgpalli Euroopa liiga võitjaks krooniti rekordilist kolmandat aastat järjest Sevilla, kes alistas Baselis toimunud finaalis Liverpooli 3:1. |
Hommikuses eelujumises oli Tribuntsov kümne sajandiksekundi võrra kiirem. Eelmisel aastal Tributsovi enda poolt püstitatud Eesti rekordiks on 25,45.
"Alguses oli tunne päris hea," lausus Tribuntsov Eesti Ujumisliidu Facebooki lehe vahendusel. "Aga jõud kadus kuskil poole distantsi peal ära ja jalad lohisesid lihtsalt järgi." | Ralf Tribuntsov sai EM-il 15. koha | https://sport.err.ee/86245/ralf-tribuntsov-sai-em-il-15-koha | Londonis toimuvatel ujumise Euroopa meistrivõistlustel ujus Ralf Tribuntsov 50 meetri seliliujumise poolfinaalis välja aja 25,84, mis andis talle kokkuvõttes 15. koha. Finaali oleks viinud aeg 25,20. |
"Kaitsevägede juhid arutasid sõjalise kohaloleku suurendamist Baltimaades ja Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Kaitsejuhid jõudsid kokkuleppele edastada ministritele sõjalised soovitused, et igas Balti riigis ja Poolas peaksid olema pataljoni grupi suurused üksused," ütles Leedu brigaadikindral Gintautas Zenkevičius Brüsselist telefonitsi BNS-ile.
Tema sõnul koosneb pataljoni grupp umbes 1000 sõdurist.
Zenkevičiuse sõnul ei ole veel otsustatud, kes hakkab rahvusvaheliste pataljoni gruppide moodustamist juhtima, ent Leedu ametnike sõnul kinnitasid Saksa ametnikud neile, et Saksamaast saab Leetu paigutatava sõjaväeüksuse juhtriik.
"Need juhtriigid tehakse ilmselt teatavaks Varssavi tippkohtumisel," ütles kindral.
Zenkevičius lausus, et NATO sõjaline komitee arutas Bulgaaria ja Rumeenia palvel ka alliansi laevastiku paigutamise võimalusi Mustale merele.
Sõjalise komitee soovitusi hakkab lähinädalatel arutama NATO kaitsepoliitika- ja planeerimiskomitee. Seejärel peab otsuse NATO vägede suurendamisest Baltimaades ja Poolas heaks kiitma Põhja-Atlandi nõukogu suursaadikute tasemel.
Lõplikku heakskiitu on oodata juunis NATO kaitseministrite kohtumisel. NATO Varssavi tippkohtumine peetakse 8. ja 9. juulil.
USA asekaitseminister Robert Work ütles aprilli lõpus, et NATO paigutab kõigisse kolme Balti riiki ja Poola pataljoni suuruse üksuse. Väidetavalt panustab USA kahe ning Saksamaa ja Suurbritannia kumbki ühe pataljoniga. | NATO sõjaline komitee toetas vägede suurendamist Baltimaades ja Poolas | https://www.err.ee/560054/nato-sojaline-komitee-toetas-vagede-suurendamist-baltimaades-ja-poolas | NATO sõjaline komitee kiitis kolmapäeval heaks mitmerahvuseliste pataljoni gruppide saatmise Baltimaadesse ja Poola, ütles Leedu esindaja komitees. |
"Kui me oleme tugevamate meeskondade vastu kattega mängus agressiivsemad olnud, on see meile sobinud. Ilmselt tuleb seda liini hoida," sõnas Kurbas intervjuus Vikerraadiole.
"Esimene poolaeg lasid kohtunikud päris jõuliselt mängida, (Shawn) King seal lükkas lihtsalt kätega mehed eest ära, teisel poolajal tal ei lubatud seda enam teha ja saime me ka muidugi paremini hakkama. Ikka läheb raskemaks, kui kõige pikem mees välja kukub korvi all ja lauas jäime lõpus natuke hätta. Nüüd tuleb juba järgmiseks mänguks keskenduda ja loodetavasti on Brian (Harperiga) ka kõik korras, Karolis (Petrukonisel) on jälle null viga ja saab uuesti alustada," kommenteeris Kurbas.
Kas treenerite poolt oli see vihje, et Reinar Hallikule mängida viimased kaugvisked otsustaval minutil? "Pigem jäi Hallik niisama vabaks, eesmärk oli ikkagi teravusega korvi alla ja sealt, aga Kalevi omad tõmbasid kokku ja Hallik jäi välja vabaks, pigem oli see niimoodi."
"Kodus oleme me terve hooaja hästi mänginud ja miks mitte finaalis esimene mäng seal võita," jäi Kurbas lootusrikkaks. | Tanel Kurbas: esimesel poolajal lükkas King kätega mehed eest ära | https://sport.err.ee/86248/tanel-kurbas-esimesel-poolajal-lukkas-king-katega-mehed-eest-ara | Korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria teises kohtumises oli BC Kalev/Cramo kodus 71:69 parem Tartu/Ülikool Rockist ning läks nelja võiduni mängitavat finaalseeriat 2:0 juhtima. Täna Rocki kasuks 13 punkti toonud Tanel Kurbase sõnul jäädi lauavõitluses Kalevi vastu hätta. |
Kahe mänguväljaga võidupilet osteti internetist.
Viimati võideti Bingo Loto peavõit käesoleva aasta 2. märtsil. Tookord sai 397 897 eurot internetist pileti ostnud keskealine Tartu mees.
Selle aasta esimese kolme kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 2,7 miljoni euro.
Võitudena maksis Eesti Loto esimeses kvartalis välja üle 6,6 miljoni euro. | Bingo Lotoga võideti 411 802 eurot | https://menu.err.ee/290832/bingo-lotoga-voideti-411-802-eurot | Tänases Eesti Loto telesaates loositi välja Bingo Loto peavõit summas 411 802 eurot. |
IMF teatas, et Ukraina "on teinud arvestatavaid edusamme makromajandusliku stabiilsuse taastamiseks", ent nimetas korruptsioonivastast võitlust "lakmustestiks" valitsuse püüdlustele hoida rahvusvahelist toetust.
IMF sõlmis Ukrainaga 2015. aasta märtsis 17 miljardi dollari suuruse abiprogrammi, mille täitmist IMF kontrollib igas kvartalis. Seni on Ukraina saanud abiprogrammi kohaselt viie miljardi ja 1,7 miljardi dollari suuruse laenumakse. | IMF kiitis heaks 1,6 miljardi suuruse makse Ukrainale | https://www.err.ee/560060/imf-kiitis-heaks-1-6-miljardi-suuruse-makse-ukrainale | Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kiitis kolmapäeval heaks 1,6 miljardi dollari suuruse makse Ukrainale pärast pikka viivitust, mille tingisid poliitiline kriis Kiievis ning probleemid korruptsioniga. |
Klubi koduleheküljel avaldatud ametliku pressiteate vahendusel müüs Lerner Tony Jiantong Xia juhitavale Recon Groupile kogu oma sajaprotsendilise osaluse. Uued omanikud on eesmärgiks võtnud kohese naasmise kõrgliigasse.
Aston Villa teeb lähiajal teatavaks ka uue peatreeneri, peamiseks kandidaadiks ennustab Inglismaa meedia endist Leicester City peatreenerit Nigel Pearsonit. | Aston Villa uueks omanikuks sai Hiina ettevõte | https://sport.err.ee/86249/aston-villa-uueks-omanikuks-sai-hiina-ettevote | Lõppenud hooajal Inglismaa kõrgliigast välja kukkunud Aston Villa endine omanik Randy Lerner müüs kolmapäeval klubi Hiina ettevõttele Recon Group. |
Tasavägiselt kulgenud esimese poolaja võitis Kalev ühe punktiga. Kolmandal veerandajal lubas Rock Kalevil võtta mitu ründelauapalli, kuid Tallinna meeskond suutis sellegipoolest visata vaid 11 punkti. Neljandale veerandajale läksid tartlased viiepunktilises eduseisus.
Viimase veerandaja alguses viis Brian Harper Rocki juba kaheksa punktiga juhtima, kuid Kalev/Cramo tuli mängu tagasi ning läks Rain Veidemani kahest vabaviskest 12 sekundit enne kohtumise lõppu ise ühe punktiga ette. Rocki viimasel rünnakul ei tabanud kolmepunktiviset Reinar Hallik.
Rolands Freimanis tõi Kalevi kasuks 16 punkti, Gregor Arbet lisas 14 silma. Rocki resultatiivseimana tõi Tanel Sokk 17 punkti, Tanel Kurbas lisas 13 punkti ja seitse lauapalli.
Nelja võiduni mängitava finaalseeria kolmas mäng peetakse esmaspäeval Tartu Ülikooli spordihoones. Kell 19.10 algavast kohtumisest teeb otseülekande ka Vikerraadio. | Kalev/Cramo alistas põnevuskohtumises Rocki ja suurendas finaalseerias eduseisu | https://sport.err.ee/86225/kalev-cramo-alistas-ponevuskohtumises-rocki-ja-suurendas-finaalseerias-eduseisu | Korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria teises kohtumises alistas BC Kalev/Cramo kodus Tartu/Ülikool Rocki 71:69 (22:18, 19:22, 11:17, 19:12) ning asus finaalseeriat 2:0 juhtima. |
Komisjon ei täpsustanud, mis kriitilise noodi sisu saab olema, kuid Brüssel on avaldanud muret seoses konstitutsioonikohtu liikmete määramisega ja reformidega, mis on vähendanud kõrgeima kohtuastme volitusi seadusmuudatustele hinnangute andmisel, vahendas Reuters.
"Nii kaua kuni Poola konstitutsioonikohus ei saa teostada efektiivselt põhiseaduslikku järelevalvet, ei saa olla tõhus ka kontroll selle üle, kas reformid tavad põhiõiguste kaitse," kirjutati Komisjoni avalduses.
Kui Komisjon kriitika Poola valitsusele edastab jääb Varssavile vastamiseks kaks nädalat. Samuti peaksid Poola võimud alustama sel juhul koostööd Brüsseliga, et leida kõiki osapooli rahuldav kompromiss. Juhul, kui Poola vastus peaks siiski viibima, võib Komisjon saada "mõistliku" tähtaja vastamiseks.
Poola asevälisminister: me vajame rohkem aega
Poola asevälisminister Konrad Szymanski nentis, et Poola vajab probleemide lahendamiseks rohkem aega. "Konsultatsiooni Poola ja Komisjoni vahel on kestnud mitmeid nädalaid. Mul on tunne, et see on toonud meid üksteisele lähemale ning vähendanud lõhet meie arvamuste vahel," märkis asevälisminister.
"Kuid me vajame kindlasti rohkem aega, sest näiteks seadusandlikud muudatused vajavad parlamentaarset tööd. Seega tundub, et järgmise nädala esmaspäeva tuleks vaadelda soovitatava tähtajana, mitte ultimaatumina," lisas Szymanski.
Seaduse ja Õigluse partei on pärast Komisjoni menetluse algust pööranud mõned reformid ümber, kuid mitte kõiki muudatusi, mis puudutavad konstitutsioonikohust. Poola opositsioon on hinnanud võimupartei tegevuse "poliitiliseks teatriks".
Sanktsioonide rakendamine on ebatõenäoline
Kui Poola probleemidele ei leita lahendust võib Brüssel kehtestada Varssavile sanktsioonid, mille hulka kuulub näiteks hääleõiguse peatamine Euroopa Nõukogus. Sellist käiku peetakse senimaani aga väga ebatõenäoliseks.
Mõned EL-i liikmesriigid on survestanud Poolat näitama suuremat solidaarsust rändekriisi lahendamisel ning on seetõttu ähvardanud kärpida Varssavile eraldatavaid eurotoetusi. Teised liikmesriigid on aga soovitanud Brüsselil hoiduda konfliktist Poolaga, kuna see võib lõhkuda EL-i ühtsust ajal mil euroskeptilised jõud muutavad järjest populaarsemaks.
Euroskeptiline Poola valitsus on tulnud Brüsseli soovidele vastu vaid osaliselt, kuna Seaduse ja Õigluse partei hinnangul on neil saadud valimistelt piisav mandaat, et rakendada põhiseaduslikke reforme nii nagu nad seda heaks arvavad.
Samuti on Poola valitsus väitnud, et konstitutsioonikohtu liikmed on liiga heades suhtes endise tsentristliku valitsusega, kes toetab EL-i liikmelisust.
Poola ja EL-i suhted on jahenenud alates novembrist, mil võimule saanud PiS-i valitsus asus allutama enda kontrollile konstitutsioonikohut ja riigimeediat. EL ja Euroopa Parlament on Varssavi samme teravalt kritiseerinud. Poola on nimetanud EL-i kriitikat sekkumiseks riigi siseasjadesse. | Euroopa Komisjon: kui Varssavi järgmiseks nädalaks põhiseaduslikku kontrolli ei taasta, siis edastame oma kriitika | https://www.err.ee/560047/euroopa-komisjon-kui-varssavi-jargmiseks-nadalaks-pohiseaduslikku-kontrolli-ei-taasta-siis-edastame-oma-kriitika | Euroopa Komisjon astus järgmise sammu pretsedenti loovas Poola õigussüsteemi puudutavas menetluses ning teatas, et edastab järgmise nädala alul Varssavile kriitilise noodi, kui Poola konservatiivne Seaduse ja Õigluse (PiS) partei ei suuda märkimisväärselt parandada konstitutsioonikohtu sõltumatust. |
Laupäevasel etapil on starti oodata 50 külgvankrit, kelle hulgas saab näha MM-i mehi, üle 20 quadi ning hulganisti soolomootorrattaid.
Karikasarja eestvedaja Tõnu Pärsi sõnul on hetkel vanim osaleja 69-aastane Jarmo Lehtinen ja põnevust lisab asjaolu, et paljud võistlustsiklid kuuluvad sõitjatega samasse ajajärku. Võistlustules on ka legendaarne NSV Liidu meister Juhan Uustalu.
Korvikunnide karikasarja teine etapp toimub 21. mail algusega kell 12 Kiviõli Seikluskeskuse rajal.
Karikasarjas saavad ennast proovile panna nii noored kui vanad sõitjad. Korvikunnide karikasarja eesmärk on motospordi arendamine Eestis ja naaberriikides, samuti tunnustada ja tutvustada avalikkusele endiseid ja praeguseid tublisid motosportlasi, luues seeläbi noortele kasvupinnase. | Korvikunnide karikasari toob võistlustulle vanakooli motomehed | https://sport.err.ee/86242/korvikunnide-karikasari-toob-voistlustulle-vanakooli-motomehed | 21. mail toimub Kiviõlis viiendat aastat toimuva ainulaadse Korvikunnide karikasarja teine etapp. |
„Seoses tsiviilkohtus öelduga kutsub kaitsepolitseiamet Vjatšeslav Leedo ülekuulamisele. Leedo kuulatakse üle tunnistajana ja seda tehakse juba käimasoleva Tallinna Sadamaga seotud kriminaalmenetluse raames. Edasised seisukohad selguvad ülekuulamise järel,“ ütles Evestus Delfile.
Leedo tunnistas esmaspäeval Tartu maakohtus, et mitte Remo Holsmer, vaid Allan Kiil oli see, küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, mis taganuks omakorda toetuse parvlaevaliikluse lepingu pikendamisele.
Ja kui uskuda Leedo vande all antud ütlusi, väitis Kiil, et raha maksmisel ja toetuse saamisel tuleks edasi suhelda toonase Tallinna Sadama nõukogu esimehe Remo Holsmeriga.
"Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud 4 sidrunit ehk siis 4 miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini," rääkis Leedo kohtus. | Kapo kuulab Leedo üle | https://www.err.ee/560046/kapo-kuulab-leedo-ule | Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul kutsutakse praamiärimees Vjatšeslav Leedo tsiviilkohtus antud ütluste tõttu kaposse seoses Tallinna Sadama korruptsiooniasjaga ülekuulamisele. |
Teist poolaega 15-punktilisest eduseisust alustanud Zenit juhtis veel minut enne lõppu seitsme punktiga, kuid Uniks tuli mängu suurepäraselt tagasi ning võttis lõpuks ühepunktilise võidu.
Põhiturniiril 25 võitu ja viis kaotust saanud ning play-off i esimeses ringis Nižni Novgorodi alistanud Uniksi resultatiivseim oli 30 punkti toonud Keith Langford, kes lisas ka seitse lauapalli ja viis resultatiivset söötu. Pingilt alustanud Joaquim Colom lisas 26 punkti. Zeniti parimana tõi Zabian Dowdell 18 punkti, Kaspars Berzinsi arvele jäi 17 punkti ja 12 lauapalli.
Homme algavas teises poolfinaalseerias lähevad vastamisi Moskva CSKA ja Moskva Himki. | Kaasani Uniks alustas VTB Ühisliiga poolfinaalseeriat dramaatilise võiduga | https://sport.err.ee/86250/kaasani-uniks-alustas-vtb-uhisliiga-poolfinaalseeriat-dramaatilise-voiduga | Korvpalli VTB Ühisliigas oli Kaasani Uniks 94:93 (17:23, 20:29, 31:19, 26:22) parem Peterburi Zenitist ning asus poolfinaalseeriat 1:0 juhtima. |
Venemaa sissetung Ukrainasse ja Krimmi annekteerimine 2014. aastal on pannud NATO liidrid tegutsema.
Venemaa aga süüdistab NATO-t agressiivsuses ja riigi piirile lähenemises. Eelmisel nädalal viidi Rumeenias operatiivvalmidusse Deveselusse rajatud USA maapealne raketitõrjekompleks Aegis. Süsteem töötab NATO kontrolli all ja on esimene osa Ida-Euroopasse kavandatud raketikilbist.
Stoltenberg ütles, et kuigi NATO suurendab õigustatult oma valmidust ja ressursse, "on kõigi huvides hoiduda uuest võidurelvastumisest".
NATO eesmärk on hoida avatuna suhtluskanalid Venemaaga, ütles ta, ja rõhutas, et "NATO ei otsi vastasseisu".
NATO peatas 2014. aastal igasuguse praktilise koostöö Venemaaga, kuid jättis alles NATO-Vene nõukogu. Aprillis pidas see oma esimese istungi pärast 2014. aastat.
NATO diplomaatiliste allikate sõnul pooldavad mõned alliansi liikmesriigid nõukogu uut kohtumist enne juulikuist NATO Varssavi tippkohtumist. Kui mitte enamaks, siis vähemasti alliansi hea tahte näitamiseks.
Teised on pigem vastu, sest aprillis ei saavutatud kohtumisega suurt midagi. | Stoltenberg: me kõik peame hoiduma uuest võidurelvastumisest | https://www.err.ee/560043/stoltenberg-me-koik-peame-hoiduma-uuest-voidurelvastumisest | NATO peasekretär Jens Stoltenberg esines kolmapäeval üleskutsega hoiduda uuest võidurelvastumisest, ehkki allianss on hakanud vastuseks Venemaa agressiivsele käitumisele tõstma oma valmidust suurimal määral pärast külma sõja lõppu. |
Neljast põrandalauast koosnev tükk on veidi enam kui meetri laiune ning peaaegu kahe ja poole meetri kõrgune, karjääri viimases mängus 60 punkti visanud Bryant jättis pärast lõpuvilet põrandalaudadele ka oma autogrammi.
NBA pressiesindaja sõnul soovis ostja jääda anonüümseks. Eelmisel nädalal müüdi oksjonil veidi enam kui 7400 euro eest ka rätik, mida Bryant mängu jooksul kasutas. | Tükk Kobe Bryanti viimases mängus kasutusel olnud põrandast müüdi 158 000 euro eest | https://sport.err.ee/86246/tukk-kobe-bryanti-viimases-mangus-kasutusel-olnud-porandast-muudi-158-000-euro-eest | Korvpalliliiga NBA põhihooaja lõpuga karjäärile joone alla tõmmanud Bryanti viimase mängu jaoks paigaldati Los Angeles Lakersi koduhalli Staples Centerisse spetsiaalne põrand, millel oli Bryanti endine särginumber kaheksa. Põrandatükk läks enampakkumisele Lakersi noortefondi korraldatud oksjonil. |
Ema poolt Eesti juurtega Schjönning-Larsen on Taanis sündinud ja oma jalgpallihariduse saanud, praegu kuulub ta üheksakordse Taani meistri AB Gladsaxe süsteemi, vahendab Soccernet.ee. Gladsaxe esindusmeeskond mängib 2015/16 hooajal Taani tugevuselt kolmandas liigas, kus hoitakse viis vooru enne hooaja lõppu esikohta.
Eesti ja Eesti koondis ei ole Schjönning-Larsenile siiski võõrad - mullu mängis ta kolmes U-17 Eliitliiga mängus Eesti U-15 koondise eest ja lõi nendes ka kolm väravat.
Noortekoondis koguneb pühapäeval, 29. mail kell 15.30 ning enne õhtust treeningut toimub jalgpalliliidu ruumes Leedu – Eesti A-koondiste Balti turniiri mängu ühisvaatamine.
Esmaspäeval teeb noortekoondise EJL-i TNTK väljakul veel kaks treeningut ning Saksamaale lennatakse teisipäeva, 31. mai hommikul.
Kutse kaheks sõprusmänguks teenis 18 mängijat.
Eesti U-16 koondis:
Väravavahid
Rene Merilo (23.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve
Matheas Madik (08.06.2001) – Viimsi MRJK
Kaitsjad
Kristjan Pelt (12.07.2001) – FC Nõmme United
Markkus Seppik (16.04.2001) – Keila JK
Daniil Mandrikov (01.03.2001) – JK Narva Trans
Andreas Pauri (23.03.2001) – Tallinna FC Flora
Artur Holodov (17.08.2001) – Tallinna FC Levadia
Karl-Erik Pukk (13.06.2001) – Tallinna FC Levadia
Poolkaitsjad ja ründajad
Joel Kokla (20.06.2001) – FC Nõmme United
Georg-Marten Meumers (03.01.2001) – Viimsi MRJK
Henri Välja (04.11.2001) – FC Nõmme United
Otto-Kregor Tagapere (30.08.2001) – Tallinna FC Flora
Frank Kenneth Liblikmann (12.08.2001) – Nõmme Kalju FC
Daniel Tuhkanen (26.02.2001) – Tallinna FC Flora
Karl Altraja (21.01.2001) – Tallinna FC Flora
Ronaldo Tiismaa (02.05.2001) – Pärnu JK Vaprus
Kristofer Piht (24.04.2001) – FC Nõmme United
Michael Schjønning-Larsen (02.02.2001) – Akademisk Boldklub Gladsaxe (DEN)
Peatreeneri kohusetäitja: Jan Harend
Abitreener: Ats Sillaste
Väravavahtide treener: Roland Kütt
Füsioterapeut: Liisi Sakala | U-16 jalgpallikoondist esindab juuni alguses toimuvatel sõprusmängudel ka Taanis sündinud noormees | https://sport.err.ee/86241/u-16-jalgpallikoondist-esindab-juuni-alguses-toimuvatel-soprusmangudel-ka-taanis-sundinud-noormees | Eesti U-16 noormeeste jalgpallikoondis kohtub 1. ja 2. juunil võõrsil Berliini eakaaslastega. Koondist esindab ka Eesti juurtega Michael Schjönning-Larsen. |
Abrini on saanud meedias hüüdnime "mütsimees", mis tuleneb sellest, et koos oma kahe kaaslasega lennujaama saabudes kandis ta tumedat värvi peakatet. Erinevalt oma kaasvõitlejatest Abrini end lennujaamas õhku ei lasknud, vaid ta põgenes sündmuskohalt ning saadi pika politseioperatsiooni tulemusena kätte alles aprilli alguses, vahendasid BFMTV, BBC ja Yle.
Nüüd on mees väitnud uurijatele, et ta ei suudaks "kärbselegi liiga teha".
Terroristide poolt kasutatud Brüsseli korteri prügikastist leidsid politseinikud aga sülearvuti, mille sisu näitab meest aga hoopis teises valguses. Arvutis olnud "testamendis" rõõmustab ta näiteks Pariisi terrorirünnakute üle ning kinnitab, et soovib ka ise enesetaputerroristina märtrisurma minna.
Lisaks selgitab ta kirjas, et hakkas islamiusku põhjalikumalt uurima pärast seda, kui tema vend 2014. aasta juulis Süürias enesetapurünnakus surma sai. Religioossed eneseotsingud lõppesid sellega, et Abrini otsustas liituda äärmusrühmitusega ISIS. ISIS-e terroriste nimetab ta "testamendis" sangariteks, oma emalt palub varajase surma eest vabandust ning vennaga loodab kohtuda paradiisis.
Testamendi lõppu kirjutas Abrini oma võitlejanime Abu Yaya. Samast arvutist on varem leitud ka teise Brüsseli lennujaama terroristi, Ibrahim el-Bakraoui kirjalik pöördumine.
31-aastane Abrini on maroko päritolu Belgia kodanik ning seda, et tema näol on tegu valvekaamera ette jäänud "Brüsseli lennujaama mütsimehega", on ta uurijatele ka tunnistanud.
Abrini oli tagaotsitav juba eelmise aasta novmebris toimunud Pariisi terrorirünnakutega seoses - nimelt kahtlustatakse, et ta osutas Pariisi rünnakud teostanud ISIS-e rakukesele logistilist abi, näiteks sõidutas ta ühe peamise (ja ainsana ellu jäänud) kahtlustatava Salah Abdeslami vahetult enne rünnakuid kaks korda Brüsselist Pariisi.
22. märtsil toimunud terrorirünnakutes Brüsseli lennujaamas ja Maelbeeki metroojaamas hukkus kokku 35 ning sai vigastada rohkem kui 300 inimest.
Brüsseli lennujaamas lasid end õhku Ibrahim el-Bakraoui ja Najim Laachraoui. Sündmuskohalt põgenes Mohamed Abrini. Maelbeeki metroojaamas lasi end õhku Ibrahimi vend Khalid el-Bakraoui, samuti olevat sealse plahvatusega seotud süüria päritolu Rootsi kodanik Osama Krayem, kes on praegu Belgias vahi all. | Belgia uurijad leidsid Brüsseli lennujaama "mütsimehe" testamendi | https://www.err.ee/560039/belgia-uurijad-leidsid-brusseli-lennujaama-mutsimehe-testamendi | Belgia uurijad leidsid Brüsseli lennujaama rünnaku ainsa ellu jäänud terroristi Mohamed Abrini testamendi, teatas Prantsuse telekanal BFM TV. |
Ulissi, kellele see oli juba kuuendaks etapivõiduks Girol, läbis 227 kilomeetri pikkuse etapi 4 tunni, 56 minuti ning 32 sekundiga. Amador ja Jungels kaotasid Ulissile ühe rattapikkusega.
Võitjale 13 sekundit kaotanud Rein Taaramäe (Katjuša) lõpetas 24. kohaga, Tanel Kangert oli 55., kaotades võitjale 2.45.
Jungels jätkab pärast tänast üldarvestuse liidrina. Teisel kohal olev Amador kaotab Jungelsile 24 sekundiga, kolmandal kohal on minut ja seitse sekundit Jungelsist maha jääv Alejandro Valverde (Movistar).
Kangert langes üldarvestuses 21. kohale, kaotades Jungelsile 9.42, liidrile 26.43 kaotav Taaramäe jätkab Girot 36. kohal. | VIDEO | Ulissi võttis Girol taas etapivõidu, Taaramäe 24., kukkumise taha kinni jäänud Kangert 55. | https://sport.err.ee/86240/video-ulissi-vottis-girol-taas-etapivoidu-taaramae-24-kukkumise-taha-kinni-jaanud-kangert-55 | Giro d'Italia 11. etapi võitis Diego Ulissi (Lampre) Andrey Amadori (Movistar) ja Bob Jungelsi (Etixx-Quick-Step) ees. 28 kilomeetrit enne lõppu toimunud suurema kukkumise taha jäi kinni ka Astanat esindav Tanel Kangert. |
Keskkonnainspektsiooni tuli täna teade, et Viljandis asuv jäätmejaam keeldus vanu rehve vastu võtmast, viidates Rehviliiduga lepingu lõppemisele.
Inspektsioon alustas väärteomenetlust ja tegi ettekirjutuse, millega kohustab taastama vanarehvide vastuvõtu Viljandi jäätmejaamas.
„Inimesed on rehve ostes teenuse eest juba maksnud ja neid ei saa panna olukorda, kus neil ei ole võimalik kasutatud rehve ära anda. Teenuse viivitamatu taastamine on vajalik ka selleks, et rehvid kusagile metsa alla ei satuks,“ ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
„Kui ettenähtud tähtajaks ehk kolme päeva jooksul ei ole ettekirjutus täidetud, rakendame sunniraha ja teeme seda vajadusel korduvalt. Eeldatavasti Rehviliit mõistab, et seaduse täitmine on soodsam kui mittetäitmine,“ lisas Volkov.
Esmaspäeval teatas Rehviliit, et lõpetab ajutiselt kasutatud rehvide vastuvõtu kõigis kogumispunktides üle Eesti, põhjendades otsust liiga madala taaskasutustasuga. | Tegevuse peatanud Rehviliit sai ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse | https://www.err.ee/560037/tegevuse-peatanud-rehviliit-sai-ettekirjutuse-ja-sunniraha-hoiatuse | Keskkonnainspektsioon alustas täna rehvide taaskasutusorganisatsiooni Rehviliit suhtes menetluse seoses vanarehvide vastuvõtu lõpetamisega Viljandi jäätmejaamas. |
Normet hakkab koordineerima haigla kvaliteediteenistuse, klienditeeninduse teenistuse, palliatsiooniteenistuse ning teadus- ja arendusteenistuse tööd.
Meditsiiniliste teenistuste direktorina on Normetil juhtiv roll mitme haigla arengukava keskse strateegia elluviimisel, eelkõige patsiendikeskse haigla strateegia ja kvaliteedistrateegia juures.
Ivi Normet oli alates 2005. aastast sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Varem on ta olnud sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna haiguste ennetamise büroo juhataja, tervishoiu osakonna peaspetsialist, juhataja asetäitja ja juhataja. | Sotsiaalministeeriumi endine asekantsler asus tööle PERH-is | https://www.err.ee/560036/sotsiaalministeeriumi-endine-asekantsler-asus-toole-perh-is | Maist sotsiaalministeeriumi asekantsleri kohalt lahkunud Ivi Normet asus tööle Põhja-Eesti regionaalhaigla meditsiiniliste teenistuste direktorina haigla ülemarsti alluvuses. |
500 meetri sprindi eelsõitude ajal sadas ja kohati puhus üsna ebamugav vastutuul. Finaalideks tingimused pisut paranesid. Sprindidistantsi võidu noppis rasketes oludes Tallinna Purjelauakooli noor sportlane Marcus Pertelson. Parimaks naissprinteriks osutus Betti Vainküla (Team Extreme). Harrastajate arvestuse parim oli Boriss Ljubtšenko (Eru Surf Team).
Maratoni stardiks oli ilm ilusamaks klaarinud. Start viie kilomeetri pikkusele distantsile anti rannast juba pilvede vahelt piiluvate päikesekiirte saatel. Võistlusrada kulges ümber muuli Pirita jõge pidi Lükati sillani ja tagasi.
Maratoni stardist sai kõige paremini minema Rauno Pikkor. Kohe liidri laines järgnesid Marcus Pertelson ja Roland Mik. Poolel distantsil olid kaks esimest teistega vahe sisse teinud, koos tuldi kuni viimase jõekääruni, kus Pertelson kukkus. Pikkor kasutas võimalust ja sai sisse vahe, mida Pertelsonil tagasi võita enam ei õnnestunud.
Maratoni ja ühtlasi ka esimese etapi võitis Rauno Pikkor (Team Extreme). Järgnesid Marcus Pertelson ning Roland Mik (Surfhouse/ROPK). Naistest võttis kindla esikoha Betti Vainküla (Team Extreme). Tänu maratoni paremale tulemusele sai teise koha Cerly Aulik (Team Tahe) ja kolmandaks tuli Annika Valkna. Harrastajate seas võitis esikoha Boris Ljubtšenko, järgnesid Tarmo Tamm (Team Mahe) ja Tõnis Metstak.
SUP Eesti meistrivõistluste sari koosneb kolmest etapist. Järgmine etapp toimub 16. juulil Võrus ja finaaletapp peetakse 20. augustil Pirital. | Aerulaua Eesti meistrivõistluste liidriteks tõusid Rauno Pikkor ja Betti Vainküla | https://sport.err.ee/86239/aerulaua-eesti-meistrivoistluste-liidriteks-tousid-rauno-pikkor-ja-betti-vainkula | Aerulaua Eesti meistrivõistluste sarja avaetapp toimus Pirital koos hooaja avamise ja surfilaadaga. Võistlusformaat oli sprint ja maraton, stardis oli 15 võistlejat. |
Lisaks peab mees tegema 50 tundi üldkasulikku tööd ning maksma peksuohvritele valuraha, vahendasid Yle, Ilta-Sanomat, Pohjolan Sanomat ja Lapin Kansa.
Ranta oli ühiskasuliku tööga nõus, kuid teatas, et keeldub selle tegemisest, kui peab seda tegema avalikus kohas.
Vahejuhtum Kemi kesklinnas leidis aset eelmise aasta juunis, kui Ranta ründas öisel ajal selja tagant üht meest. Ranta peksis oma ohvrit nii käte kui ka jalgadega ning jätkas peksmist ka siis, kui ohver oli pikali maas. Löögid olid nii tugevad, et ohvril murdus lõualuu.
Nüüd peab Ranta maksma kannatanule 7000 eurot valuraha.
Lisaks mõisteti Ranta süüdi ka ühe teise inimese vastu vägivalla tarvitamises. Nimelt lõi ta sama vahejuhtumi raames peksmisele vahele tulnud naist. Tegemist oli möödakäijast naisega, kes oli heitnud end maas lamanud ohvri peale lootuses, et siis ehk Ranta lõpetab peksmise.
Kõik sai alguse Ranta naise valest
Kohtus selgitusi andnud Ranta sõnul oli rünnak seotud sellega, et ta oli väga vihane, sest arvas, et mees oli tema naist rünnanud. Hiljem tuli välja, et tema naine oli valetanud.
Ranta palus ohvritelt kohtusaalis vabandust ja kahetses, et oli oma naise valet uskuma jäänud.
"Kui naise jutt oleks olnud tõsi, ma andeks ei paluks. Kuid nüüd ma teen seda," ütles süüdimõistetu.
Ranta tunnistas end peksmises süüdi, kuid väitis, et jalgadega ta kedagi ei peksnud. Samuti polevat ta löönud ohvrit kaitsta üritanud naist. Nende väidete kohta polevat tema hinnangul ka piisavalt tõendeid, sest sündmuskohal olevat olnud kõik väga segane.
Samas kirjeldasid maaslamaja jalgadega peksmist ning seda, kuidas löögid tabasid ka sekkunud naisterahvast, kohtus tunnistusi andnud pealtnägijad.
Odini Sõdalaste nn tänavapatrullide eesmärkidena on korraldajad nimetanud eriti soovi kaitsta just Soome naissoost kodanike turvalisust. Nüüd mõisteti aga organisatsiooni asutaja naise vastu suunatud vägivallaakti eest kohtus süüdi.
Ranta, keda on Soome meedia andmetel ka varem vägivallakuriteo eest karistatud, kandis kohtusaalis Odini Sõdalaste embleemiga dressipluusi. | Odini Sõdalaste asutajale mõisteti peksmise eest tingimisi vanglakaristus | https://www.err.ee/560031/odini-sodalaste-asutajale-moisteti-peksmise-eest-tingimisi-vanglakaristus | Palju vastukaja saanud organisatsiooni Odini Sõdalased asutaja Mika Ranta mõisteti täna Kemi-Tornio kohtus süüdi kehalises väärkohtlemises ning teda karistati tingimisi 1,5 aasta pikkuse vangistusega. |
Kosovo teeb ametliku debüüdi septembris algavas MM-valiksarjas, mistõttu jääb legaalsetes küsimustes viimane sõna FIFA-le. Euroopa jalgpalliliit lubab rahvusvahelist jalgpalliliitu aga sellel teemal aidata.
UEFA peasekretär Theodore Theodoridis ütles kolmapäeval reporteritele, et UEFA loob Kosovo küsimusega tegeleva spetsiaalse töörühma, mille ülesandeks on välja selgitada need rahvusmeeskonnad, kes tuleb rahvusvahelistel turniiridel võimalike probleemide vältimiseks Kosovost erinevatesse alagruppidesse paigutada.
„Me peame alati võtma appi ettevaatusabinõud, et võimalikke vägivaldseid kokkupõrkeid vältida,“ sõnas Theodoridis. „Kõige selgemaks riigiks (kellest Kosovo eraldi paigutada – toim.) on Serbia, kuid on veel teisi riike, kellega võib probleeme tekkida.“
UEFA on varem kindlustanud, et omavahel ei lähe suurturniiride eelvõistlustel kokku Hispaania ja Gibraltar, Venemaa ja Gruusia ning Armeenia ja Aserbaidžaan.
Samuti tuli kõne alla see, kas need Kosovo juurtega jalgpallurid, kes juba mõnd teist rahvuskoondist esindanud on, võivad tulevikus Kosovot esindama hakata.
„Kui kaksikkodakondsust omav mängija on varem otsustanud näiteks Šveitsi koondist esindada, siis ei ole neil mängijatel ilmselt võimalust rahvuskoondist vahetada,“ kommenteeris UEFA õigusdirektor Alasdair Bell. Lõpliku otsuse Kosovo juurtega mängijate ja rahvuskoondise esindamise õiguste kohta teeb FIFA.
Alates järgmisest hooajast on Kosovo klubidel ka õigus osaleda eurosarjades, kuid Belli sõnul peavad klubid enne täitma UEFA kriteeriumid, mis hõlmavad endas punkte nii staadionite ohutuse, meditsiinirajatiste kui kommunikatsioonivahendite kohta. | UEFA soovitab FIFA-l Serbiat ja Kosovot MM-valikturniiril ühte gruppi mitte lubada | https://sport.err.ee/86238/uefa-soovitab-fifa-l-serbiat-ja-kosovot-mm-valikturniiril-uhte-gruppi-mitte-lubada | Euroopa jalgpalliliit (UEFA) võtab kasutusele kõik ettevaatusabinõud, et nii UEFA kui rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) liikmelisuse teeninud Kosovo vastuvõtmine jalgpalli katusorganisatsioonidesse ei tekitaks poliitilisi probleeme. |
Sevilla on Euroopa liiga võitjaks kroonitud kahel viimasel aastal, samuti võitis meeskond aastatel 2006 ja 2007 sarja eelkäija UEFA karika. Liverpool võitis UEFA karika aastatel 1973, 1976 ning 2001.
Poolfinaalis alistas Sevilla Donetski Šahtari ning veerandfinaalis Bilbao Athleticu. Liverpool oli poolfinaalis parem Villarrealist, veerandfinaalis lülitati konkurentsist Dortmundi Borussia.
Finaal mängitakse Šveitsi linnas Baselis asuval St. Jakob-Parki staadionil, mis mahutab 38 000 pealtvaatajat.
Meistrite liiga finaal mängitakse 28. mail Milanis. | TÄNA | Euroopa liiga finaalis lähevad vastamisi Liverpool ja Sevilla | https://sport.err.ee/86237/tana-euroopa-liiga-finaalis-lahevad-vastamisi-liverpool-ja-sevilla | Täna õhtul mängitakse esimene kahest suurest Euroopa jalgpalli finaalist, kui Liverpool ning Sevilla otsustavad Eesti aja järgi kell 21.45 algavas kohtumises Euroopa liiga võitja. |
Pärnu toitlustajatel pole midagi festivali "Pärnu maitsete uulits" vastu, aga selle toimumisaega peavad nad sobimatuks, vahendasid ERRi raadiouudised.
"See on meie kõrghooaeg, meie kõige suurem teenimisaeg ja siis on linnas nagunii inimesi. See festival võiks toimuda suve pikendajana, mis oleks ka kasulik kohalikele ettevõtetele. Oleks näiteks suve avamisel juunis. Lisaks see, et mis festival on festival, kui ta toimub väikse aja sees kolm korda järjest," küsis Karusselli toidupoe omanik Ergo Sartakov.
Pärnu ettevõtjaid häirib tema sõnul seegi, et korraldaja toodi väljastpoolt ja neile isegi ei pakutud võimalust seda ise teha.
"Kui olid korraldajaga kokkulepped sõlmitud, üritus välja mõeldud, pärast seda teavitati kohalikke ettevõtjaid, et oleme teinud sellise otsuse, meil toimub selline üritus sellistel kuupäevadel," rääkis Sartakov.
"Pärnu maitsete uulitsa" korraldaja Tiina Treumann peab Tallinnas restorani Salt. Tema initsiatiivil toimus tänavatoidufestival eelmisel aastal Haapsalus ja läks üllatuslikult hästi korda. Treumann loodab, et Pärnu toitlustusettevõtjad jäävad sellega samuti rahule.
"Eelmisel aastal korraldasime esimest korda "Haapsalu maitsete promenaadi", mis tähendas, et terve peatänav läks kinni terveks päevaks ja kohale sõitsid toidupakkujad, tänavatoiduautod ja samal ajal oli meelelahutust, muusikat, kõike seda. Üritus osutus äärmiselt edukaks, ma ise ei osanud ka seda üldse arvata. Toidud olid otsas kõikidel pakkujatel umbes kella neljaks, kiiremad käisid Tallinnas kauba järel ja lisaks sellele osteti tühjaks kõik selle tänava restoranid, baarid," meenutas ta.
Pärnu toitlustusettevõtjate hirm, et neilt kliendid ära võetakse, on tema kinnitusel asjatu.
"Alguses kindlasti tekib hirm ja pelgus, et kes tuleb meie majja ja hoovi midagi müüma, aga algusest saadik oleme Facebookis üles kutsunud just nimelt Pärnu toitlustajaid. Meil oli nendega koosistumine, pakkusime neile kõikidele välja, et nad tuleksid ka ise oma ustest välja tänavale, nagu tegelikult Haapsalus ka paljud tulid. On väga palju Pärnu toitlustajaid, kes on tulnud ja juba meiega kampa löönud," lausus Treumann.
Ülejäänud seltskonnale pani korraldaja südamele, et nad varugu festivali ajaks piisavalt toitu ja jooki, sest festival on kõige paremas mõttes konkurents. "Ma väga loodan, et pärast esimest üritust on nende vaade hoopis teistsugune," nentis korraldaja. | Pärnu kohvikupidajaid pahandab toidufestivali toimumisaeg | https://www.err.ee/560027/parnu-kohvikupidajaid-pahandab-toidufestivali-toimumisaeg | Pärnu linnavalitsus kavandab kahel juuli ja ühel augusti nädalavahetusel Supeluse tänavale tänavatoidufestivali, veerandsada kohviku- ja restoraniomanikku kirjutasid aga linnale kirja, sest nende arvates ei tohiks festival toimuda kohalike parimal teenimisajal. |
Järgmised kontserdid leiavad aset 19. mail Greenwichis (Old Royal Naval College Chapel), 20. mail Peterborough' katedraalis, 21. mail tuleb juba London (Battersea St Luke's Church), 23. mail Bury St Edmunds (Apex Hall), 24. mail Perth (St John's Kirk), 27. mail Rochesteri katedraal.
Muuseumide ööl 14. mail Eestis esitati maestro loomingut ka Arvo Pärdi keskuses Laulasmaal, mängisid muusikakeskkooli õpilased, laulis Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel: "Alleluia-Tropus", "The Deer's Cry", "Virgencita". Pühapäeval, 15. mail kandsid Pärdi muusikat ette Melki Stiftskirches toimuval barokkmuusika festivalil Arnold Schoenbergi koor Viinist Erwin Ortneri käe all ("Kleine Litanei"), Poolas Varssavi Meditsiiniülikooli naiskoor, keda juhatas Daniel Synowiec ("Morning Star"), Sydney kammerkoor Bel a Cappella noore koorijuhi Anthony Pasquilli dirigeerimisel ("The Beatitudes"), organist Gerlinde Bachinger Viini Stephansdomis ("Trivium").
New Yorkis (Good Shepherd Presbyterian Church) mängiti 16. mail Pärdi teost "Mozart-Adagio", ettekandjaiks meilgi pianistina käinud Ignat Solzhenitsyn (Aleksandr Solženitsõni poeg), viiuldaja Dmitri Berlinski, tšellist Christine Lamprea.
Oma kava "Best of Hope!" jätkas koos Baseli Kammerorkestriga briti viiuldaja Daniel Hope, mängides Arvo Pärdi pala "Darf ich...", seda juhatas kontserdi teise viiuldajana Anders Kjellberg Nilsson – 16. mail Baseli Martinskirches, 17. mail Baden-Badeni Festivalimajas Saksamaal. Ent 18. mail toimub Ühendkuningriigis Birminghami Symphony Hallis Yehudi Menuhini 100. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, seda juhatab Menuhini õpilasena Daniel Hope (kes esimest korda tuli lavale koos Menuhiniga 11-aastaselt), esitades ka siin Arvo Pärdi pala "Darf ich..." (versioonis ilma kelladeta), temaga koos mängib Saksamaal Leverkusenis resideeriv Orchestra l'arte del Mondo.
Kolmapäev, 18. mai. Deutsches Kammerorchester Berlin esitab Filharmoonia kammersaalis Pärdi "Fratrest", juhatab Rachael Young. Harukordne esitus Jaapanis: Kristjan Järvi dirigeerib Tokyo ühes mainekamas saalis Suntory Hallis Tokyo Metropolitan Symphony Orchestrat, kavas ka Pärdi "Fratres" ning Kolmas sümfoonia, kõrval veel vaid Steve Reichi kaks oopust.
19. mail mängib Saksamaal Konstanzis teost "Orient & Occident" Südwestdeutsche Philharmonie Ernst von Marshalli juhatusel.
Neljapäeval, 19. mail algab ka Los Angelese Filharmooniaorkestri noore peadirigendi Gustavo Dudameli algatusel orkestri residentsis Walt Disney Concert Hallis rahvusvaheline festival "Mozart & Pärt". Avaõhtul mängibki orkester Dudameli juhatusel, kaastegevad Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Läti Raadio koor – seda kooslust peab meie EFK peadirigent Kaspars Putniņš aegade parimaks oratooriumikooriks. Kontserti dirigeerib Gustavo Dudamel, Pärdilt kavas "Miserere", selle kõrval kõlab Wolfgang Amadeus Mozarti "Requiem". Sama kava esitatakse veel 20., 21. ja 22. mail.
26. mail jätkub festival kontserdiga "The Angels", mil on ettekandel Pärdi "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja Sümfoonia nr 4 "Los Angeles", orkestrit juhatab Gustavo Dudamel, kava korratakse 27. mail.
28. mail, kui kavas on Mozarti sümfooniad nr 25 g-moll ja nr 40 g-moll, mängitakse nende vahel Gustavo Dudameli dirigeerimisel Arvo Pärdi uue teose, umbes 15 minutit kestva "Greater Antiphons" maailmaesiettekanne. See kava kordub 29. mail, mõlemad kavad mängitakse kell 14.
Pühapäeva 29. mai õhtul kõlab Los Angelese festivali viimase kontserdina Walt Disney Concert Hallis orelimuusika, Pärdilt ettekandel "Trivium", süit "Annum per annum" ja "Spiegel im Spiegel". Esitajaiks on Aaron David Miller ja Damin Spritzer. Pärdi muusikat esitatakse LA-s kokku kümnel kontserdil.
Reedel, 20. mail kõlab kavas "Bach ja Pärt" USAs Bostoni Cambridge'is (First Church of Cambridge, MA) "Aadama itk", esitajaks koos instrumentalistidega Cantata Singers, juhatab David Hoose. See on Pärdi teose Bostoni esmaettekanne.
21. mail esitavad "Aadama itku" Hollandis Haagis (De Electriciteitsfabriek), selle kõrval kõlab ka "Magnificat", Kamerkoor Kwintessens ja New European Ensemble, juhatab Raoul Boesten.
22. mail esitatakse "Fratrest" tšello-klaveri versioonis Austraalias Carltonis (Church of All Nations) ja Belgias Gentis.
Paul Hillieri juhitud ansambel Theatre of Voices (kaheksa lauljat) esitab Prantsusmaal Blagnacis (Odyssud Concert Hall) 23. mail Arvo Pärdi 80. sünnipäeva meenutuseks läbilõike tema kõigi perioodide loomingust. "Arvo Pärt Retrospective": "Alleluia-Tropus", "Morning Star", "Virgencita", "The Deer's Cry", "Solfeggio", "Seven Magnificat-Antiphons", "Missa syllabica", "I Am the True Vine", valik "Kanon pokajanenist" ("Kontakion & Ikos", "Ode IX", "Prayer") – tegemist on harukordse kavavaliku ja ettekandega.
Teine kuulus briti kammerkoor The Tallis Scholars laulab Itaalias Cremonas Monteverdi festivalil laupäeval, 28. mail. Kavas "Claude virgo" esitatakse peadirigent Peter Phillipsi käe all Pärdi pala "The Woman with the Alabaster Box", ainus tänapäevateos varase muusika kõrval. Samal päeval laulab Ensemble Polyfoon Belgias Burchtis "Magnificati", juhatab Lieven Deroo.
Saksamaal Chemnitzi lossikirikus esineb 28. mail külaliskontserdiga MDR Leipzigi Raadio koor oma kunstilise juhi Risto Joosti juhatusel, ettekandele tuleb Pärdi a cappella suurteos "Kanon pokajanen", mis tema käe all kõlas tänavu veebruaris ka juba Berliinis ja Leipzigis. | Maikuu jätkub Arvo Pärdi muusika ettekannetega kuni festivalini Los Angeleses | https://kultuur.err.ee/312139/maikuu-jatkub-arvo-pardi-muusika-ettekannetega-kuni-festivalini-los-angeleses | 11. mail jätkas oma 33-kontserdilist mammutturneed "The Choral Pilgrimage" ("Kooripalverännak") Briti saartel kuulus kammerkoor The Sixteen Harry Christophersi juhatusel, esinemised Croydonis, Exeteris, Cornwallis, 14. mail Cardiffis Llandaffi katedraalis, 16. mail oli esinemispaigaks Holy Trinity Church Hullis. Kavas on kõikjal kolm Arvo Pärdi teost, "The Deer's Cry", "The Woman with the Alabaster Box" ning "Nunc dimittis". |
Staabi hinnangul toimus relvarahu rikkumisi peaaegu kogu rindejoonel ning üha sagedamini kasutatakse vastaste poolt Minski lepetega keelatud raskerelvastust. Ukraina sõjaväeluure aga teatas eile, et nn Donetski ja Luganski Rahvavabariikide relvarühmitused on viimasel ajal ümber formeeritud ning üksuste struktuur vastab oma loogikalt Venemaa Föderatsiooni väeüksustele, vahendas Unian.
Näiteks tulistati eile hilisõhtul Mariupoli juures Slavne asula lähistel 82 mm ja 120 mm miinipildujatest, samuti olid kasutusel granaadiheitjad ja käsitulirelvad. Novotroitske piirkonnas kasutati Ukraina sõdurite vastu 120 mm miinipildujaid, Granitnes aga suure kaliibriga kuulipildujaid ning Pavlopili rajoonis granaadiheitjaid.
Lisaks jätkatavad vastased ka Avdijivka lähistel asuvate positsioonide tulistamist. Seal kasutati 82 mm ja 120 mm miinipildujaid, granaadiheitjaid ja käsitulirelvi.
Luganski oblastis jäid vaenlaste granaadiheitjate ja suure kaliibriga kuulipildujate tule alla Trjohhizbenkas ja Stanõtsja Luganskas asuvad punktid.
Droonirünnakud jätkuvad
Kremli-meelsete jõudude poolt kasutatavaid droone märgati kolmel korral. Ühel korral heideti drooni abil alla ka lõhkeseadeldisi.
Sarnane intsident leidis aset ka eelmisel ööpäeval Mariupoli.
17. mail toimus Mariupolis tuntud Lvivi ansambli Okean Elzõ kontsert, kus oli kohal umbes 30 000 inimest. Vaid mõnikümmend kilomeetrit eemal langes täpselt samal ajal puistas Kremli-meelsete droon ATO vägede pihta granaate.
Keegi Ukraina sõduritest viga ei saanud, kuid valitsusväed on rünnaku tagajärgede kohta avaldanud ka järgneva video.
Olukord Ida-Ukrainas 18. mai seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT. | Donbassis rikuti relvarahu 24 korral, Kremli-meelsed jõud jätkavad droonirünnakuid | https://www.err.ee/560026/donbassis-rikuti-relvarahu-24-korral-kremli-meelsed-joud-jatkavad-droonirunnakuid | Ukraina terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabi teatel rikkusid Kremli-meelsed võitlejad möödunud ööpäeva jooksul relvarahu kokku 24 korral. Staabist rõhutati, et juba teist päeva järjest kasutasid vastased valitsusvägede ründamiseks mehitamata lennumasinat ehk drooni. |
Jaapani suuruselt neljas autotootja teatas, et testimine puudutab 2,1 miljonit sõidukit, vahendas Reuters.
Tegevjuht Osamu Suzuki ütles ajakirjanikele, et ettevõtte töötajad ei kasutanud valet testi tahtlikult.
"Ettevõte vabandab selle eest, et me ei järginud riigi seatud reegleid," ütles ta.
Suzuki aktsiad kukkusid pärast ettevõtte teadet 9,4 protsenti.
Suzuki on spetsialiseerunud minisõidukite tootmisele, mille mootori töömaht on kuni 660 kuupsentimeetrit ja mille eest saab ettevõte Jaapani seaduse kohaselt maksusoodustust. Suzuki moodustab ligikaudu kolmandiku Jaapani miniautode turust.
Teine autotootja, Mitsubishi aga teatas aprillis, et manipuleeris kütusekulu näitudega neljal minisõiduki mudelil. Täna teatas ettevõtte president Tetsuro Aikawa, et astub skandaali tõttu ametist tagasi.
Jaapani transpordiministeeriumi esindaja kommenteeris, et Mitsubishi ja Suzuki olid ainsad autotootjad, kes kasutasid Jaapanis autode peal valet testi.
Ametnik ütles ka, et ministeerium palus Suzukil esitada 31. maiks juhtunu kohta täiendavat informatsiooni. | Suzuki kasutas samuti valet kütusekulu testi | https://www.err.ee/560033/suzuki-kasutas-samuti-valet-kutusekulu-testi | Autotootja Suzuki teatas, et kasutas Jaapani mudelitel kütusekulu testi, mis ei vastanud riigi seadustele, kuid hilisem, õige test näitas, et läbisõiduandmeid ei olnud vaja muuta. |
Juba 29. korda toimuv Eesti ja Baltimaade suurim naiste liikumis- ja tervisesündmus SEB Maijooks toob Tallinna lauluväljakule tuhandeid tublisid naisi, neidusid ja tütarlapsi, kes stardivad alates kella ühest päeval seitsme kilomeetri pikkusele jooksu-, käimise- ja kepikõnnirajale. Rajal asuvates ergutuspunktides elavad koos pealtvaatajatega maijooksulistele täiel rinnal kaasa TTÜ tantsutüdrukud ja karkudel kargavad Tallinki eksootilised Brasiilia akrobaadid, joogipunktides pakutakse vett ja värskendavat vitamiinijooki. Finišis ootab kõiki lõpetajaid kingikott SEB Maijooksu partneritelt ning kevadkontserdiga esineb Jüri Pootsmann.
Tänavusel SEB Maijooksul lähetab naised rajale Eesti tugevaim mees ja möödunud hooaja aasta meessportlane, Rio olümpiamängudeks valmistuv tõstja Mart Seim.
Lauluväljaku Mere värava lähistel toimub lõbus Draakoni Lastejooksude programm kuni 12-aastastele lastele, millest osavõtt on kõigile tasuta. Kõik osalejad saavad kommikoti, joogi ja diplomi. Korraldajad soovitavad aja paremaks planeerimiseks tutvuda stardiaegadega ning lapsed eelregistreerida ürituse kodulehel: http://www.jooks.ee/et/maijooks/lastejooksud.
Samal ajal, kui naised on rajal, töötab Lauluväljakul Tallink Meestehoid, kus meestel jagub tegemisi terveks päevaks. Tallink Meestehoius on laias valikus sportlike aktiviteete alustades klassikalisest sopsuviskamisest ning lõpetades paatide võiduajamisega. Peale omavahelise sportliku mõõduvõtmise saab ka lihtsalt pikutada ning ajakirju sirvida, kallimale lillekimpu komponeerida või lausa üllatada jooksult tulnud kaasat oma uue soenguga. Tegevuseta ei jää ka Meestehoius lustivate isade lapsed, kellele on mõeldud mitmed lustakad tegevused ja mängud. Meeste peamine ülesanne sel päeval on aga naistele kaasa elada ja neid finišis ergutada.
SEB Maijooksu ajal on Tallinna Lauluväljakul traditsiooniliselt avatud ka suur tervise- ja sporditurg, kus on arvukalt esindatud spordi- ja vaba aja kaupade pakkujaid, tutvuda saab mitmete tervisetoodete ning -teenustega, kohal on massöörid, tervisliku toidu pakkujad, registreerida saab tervisespordiüritustele. Kõikjal kehtivad “maijooksu hinnad”. Maijooksul on kohal ka Vähiliidu mammograafiabuss, kus TÜ Kliinikumi radioloogiatehnikud viivad sõeluuringu sihtgruppi kuuluvate naiste hulgas läbi rinnauuringuid.
SEB Maijooksule saab registreerida kuni 20. maini ürituse kodulehel www.jooks.ee ja laupäeva hommikul enne starte Lauluväljakul sekretariaadi telgis. | SEB Maijooks pakub nii liikumisrõõmu kui mitmekülgset meelelahutust | https://sport.err.ee/86236/seb-maijooks-pakub-nii-liikumisroomu-kui-mitmekulgset-meelelahutust | Laupäeval, 21. mail Tallinna lauluväljakul toimuv Baltimaade suurim naiste liikumis- ja tervisespordisündmus SEB Maijooks pakub lisaks liikumisrõõmule ka põnevat meelelahutust nii osalejatele kui pealtvaatajaile. |
2014. aastal röövisid Boko Harami mässulised Chiboki linnas koolist 276 tüdrukut. Eile leiti üks tüdrukuist, Amina Ali Nkek Kameruni piiri lähistelt Sambisa metsast, vahendas BBC.
Tüdruku tundis ära üks Boko Haramiga võitleva omakaitseväe liige. Röövitu leidmist kinnitas ka Nigeeria ülikooli õppejõud ning naisõiguslane Hauwa Abdu.
Allikate teatel tuli leitud tüdruk Chibokist lõunapool asuvast Mbalala linnast, kust 25 röövitud tüdrukut pärit olid. Tüdrukuga koos oli ka imik.
Pärast röövi õnnestus osal tüdrukuist põgeneda, hüpates välja neid vedanud veoautodest, kokku viisid mässulised kaasa 219 tüdrukut. Viimastel päevadel on Nigeeria meedias teada antud mitmetest operatsioonidest, mis armee on Boko Harami vastu korraldanud. Armee esindajad ei ole veel juhtunut kommenteerinud. | Nigeerias leiti kaks aastat tagasi Boko Harami poolt röövitud tüdruk | https://www.err.ee/560034/nigeerias-leiti-kaks-aastat-tagasi-boko-harami-poolt-roovitud-tudruk | Nigeerias kahe aasta eest röövitud mitmesajast tüdrukust üks on üles leitud, teatasid aktivistid. |
Legendaarsele keskkaitsjale pakuti lepingut ka Hiinast, kuid koos Chelseaga neljal korral Inglismaa meistriks tulnud ning ühel korral ka Meistrite liiga võitnud 35-aastane Terry otsustas siiski jätkata klubis, kuhu ta on kuulunud 1995. aastast saadik.
„Mul on lepingupikenduse üle väga hea meel,“ sõnas Terry Londoni Chelsea pressiteate vahendusel. „Ma loodan, et meie järgmine hooaeg tuleb uue peatreeneri käe all edukas. Samuti soovin tänada Chelsea fänne nende jätkuva toetuse eest, te olete maailma parimad,“ lisas Terry.
Eurospordi andmetel väheneb John Terry sissetulek uue lepingu alusel umbkaudu 80 000 euroni nädalas. | John Terry pikendas Chelseaga lepingut | https://sport.err.ee/86234/john-terry-pikendas-chelseaga-lepingut | Londoni Chelsea kapten John Terry pikendas klubiga ühe aasta võrra lepingut ning alustab suve lõpul Inglismaa pealinna klubis juba 19. hooaega. |
"BändiLabori laagrite eesmärk on nelja päeva jooksul jagada noortele muusikutele praktilisi näpunäiteid, teadmisi, inspiratsiooni ja motivatsiooni. Sel aastal on laager pikem ning annab rohkem võimalust ka teiste bändidega tutvuda ja koos jämmida. Need neli päeva saavad olema täis head uut muusikat, huvitavaid inimesi ja palju põnevat tööd," ütles BändiLabori projektijuht Kristjan Kaasik.
Bändilabori mentorlaagritesse saavad registreeruda kõik kuni 26-aastased noored. Kuna laagris osalevate bändide hulk on piiratud, soovitab BändiLabor suveplaane pidama hakata ja varakult laagrisse registreerida.
Registreerimine toimub kuni 5.juunini.
Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu mentorprogramm BändiLabor korraldab bändilaagri Türil 4.-7.juulil. Rohkem infot leiad SIIT. | BändiLabor kutsub noori muusikuid bändilaagrisse | https://menu.err.ee/290827/bandilabor-kutsub-noori-muusikuid-bandilaagrisse | Suvel toimub bändilaager, kus toimuvad lisaks demo salvestamisele temaatilised õpitoad, mida viivad läbi suurte kogemuste ja eri taustaga Eesti tegevmuusikud. |
Pärast allkirjastamist tuleb konventsioon ratifitseerida veel seimis ja, nagu Reirs ütles, valmistab ministeerium ette vastava eelnõu.
Konventsiooniga kaasneb deklaratsioon, milles Läti teatab, et rakendab konventsiooni sätteid lähtudes oma põhiseadusest.
Reirs märkis, et konventsiooni ratifitseerimisega ei tohi venitada. Läti allkirjastas selle Euroopa Liidu maadest viimasena, 13 riiki on selle aga juba ka ratifitseerinud.
Varem puhkes Lätis vaidlus selle konventsiooniga ühinemise üle. Justiitsministeerium oli vastu, viidates, et see on vastuolus vanemate põhiseadusliku õigusega valida oma laste haridus.
Konventsiooniga liitunud riigid on kohustatud "ennetama vägivalda, kaitsma ohvreid ning mõistma süüdlased süüdi". Samuti tuleb igal riigil võimaldada koduvägivalla ohvritele adekvaatne varjupaik.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuuri sõnul on iga kolmas naine Euroopas kogenud füüsilist või vaimset vägivalda. | Läti allkirjastas Istanbuli konventsiooni | https://www.err.ee/560024/lati-allkirjastas-istanbuli-konventsiooni | Läti sotsiaalminister Jānis Reirs kirjutas kolmapäeval Sofias alla Euroopa Nõukogu naistevastase- ja koduvägivalla vastast võitlust puudutavale Istanbuli konventsioonile. |
Sõjaline komitee esitas oma ettepanekud NATO heidutushoiaku tugevdamiseks ja reageerimisvõime tõstmiseks nii alliansi idatiival kui ka lõunast varitsevate ohtude tõrjumiseks, teatas kaitseväe peastaap.
Kindralleitnant Terras rõhutas oma sõnavõtus vajadust tuua Balti riikidesse ja Poolasse vähemalt ühe pataljoni lahingugrupi suurused üksused, mis tagavad esmase heidutuse ning loovad koos asukohariigi relvajõududega vajaliku sõjalise võime, millele on tarvidusel võimalik lisada toetusvägesid.
"Liitlaste pataljonide paigutamine Poola ning Balti riikidesse on ühtviisi oluline nii NATO idatiiva riikidele kui ka terve alliansi julgeolekut silmas pidades. NATO tugevdatud kohalolek meie piirkonnas loob tugevama heidutuse, mis omakorda kaitseb võrdselt nii Eesti kui Hispaania julgeolekut, sest NATO on ühtne julgeolekuruum," ütles Terras.
NATO riikide kaitseväe juhatajad kuulasid täna ära NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hinnangud hetkeolukorrale, arutasid Afganistanis käimasoleva toetusmissiooni Resolute Support viimaseid arenguid ning kohtusid Gruusia ja Ukraina ametivendadega.
NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes. | NATO kaitseväe juhatajad arutasid heidutuse tugevdamist | https://www.err.ee/560023/nato-kaitsevae-juhatajad-arutasid-heidutuse-tugevdamist | Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras osales täna Brüsselis NATO sõjalise komitee istungil, mis keskendus juulis toimuva Varssavi tippkohtumise ettevalmistamisele. |
Multisportlane Malsroos otsustas spordivõistluse kasuks tänu talvel Alutagusel sõidetud Estoloppeti suusamaratoni etapile. “Sama meeskond on rattavõistluse korraldamise taga ja usun, et nad on oma ülesannete kõrgusel. Määravaks sai tegelikult põnevaid väljakutseid pakkuv mitmekülgne rada, kus on kokku põimitud männimetsa alused singlid, pikem karjäärilõik, turbaraba ja palju muud,” ütles Lauri Malsroos.
Kuigi mälestused esimestest rattasõitudest on Malsroosil lapsepõlvest, siis tõsisemalt hakkas ta sellega tegelema umbes kümme aastat tagasi. “Armastus looduse ja adrenaliini vastu on ehk see, mis mind enim paelub. Mägedes sõites saab ikka vahel väga teravaid elamusi, lisaks võimaldab ratas erinevalt jooksmisest korraga pikemaid vahemaid läbida. Olen suur liikumise ja vabas õhus olemise fänn,” lisas ta ja soovitas lapsevanematel oma võsukesed nutimaailmast sõna otseses mõttes välja sportima tuua.
Head tulemused rattaorienteerumises võlgneb sportlane suuresti väga noores eas teele sattunud valikutele. “Olen orienteerumisega lapsest saati tegelenud, see on spordiala, mida on täiskasvanuna palju raskem n-ö ära õppida. Rattasõidu vormi paranedes tulid ühel hetkel ka tulemused. Ma ei pea end klassikaliseks profisportlaseks, kuigi mõnel nädalal ei tule trenni osas mitte ühtegi puhkepäeva. Eks see sõltub suuresti töögraafikust, et mis ja kuidas. Treeningpäevikut ja väikest statistikat pean pigem enda jaoks.”
Malsroosi kiivri külge kinnitub Alutaguse maratonil üks rajakaameratest ning sportlase liikumist on võimalik jälgida GPS-i vahendusel. Täpsemad lingid ja juhised leiab võistluse päeval www.rattamaratonid.ee veebi esilehelt ja Facebookist.
Etapid
24.04.2016 16. Elva Rattamaraton
07.05.2016 Whispbar 16. Mulgi Rattamaraton
21.05.2016 2. Alutaguse Rattamaraton
11.06.2016 18. Rõuge Rattamaraton
19.06.2016 14. Rakvere Rattamaraton
10.07.2016 Actual Print 16. Rakke Rattamaraton
20.08.2016 17. Otepää Rattamaraton
04.09.2016 19. Tallinna Rattamaraton | Alutaguse rattamaratonil stardib maailmameister | https://sport.err.ee/86233/alutaguse-rattamaratonil-stardib-maailmameister | Valitsev Euroopa meister rattaorienteerumise sprindis ja kaks aastat tagasi võistkondlikus teatesõidus maailmameistri tiitliga kroonitud Lauri Malsroos võtab maratonihuntidelt mõõtu 2. Alutaguse rattamaratonil. Võistlus toimub 21. mail Pannjärvel ning lähe 46 km distantsile antakse täpselt keskpäeval. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.