text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Erinevalt varasemast ei võistelda aga enam Otepääl, vaid Eesti võõrustab MK-etappi Tallinnas. Võistlus peetakse 21. märtsil lauluväljakul ja kavas on sprindidistantsid.
Viimati võõrustas Eesti murdmaasuusatamise MK-etappi 2019. aasta jaanuaris. Algul lisati Tallinna etapp lõppenud hooaja esialgsesse kalendrisse ja see pidanuks toimuma 24. veebruaril 2022, aga lõplikku kalendrisse Tallinn siiski ei mahtunud. Küll aga õnnestus Tallinna sprindietapp ametlikku kalendrisse saada aastase viivitusega.
Uus hooaeg algab 25. novembril Soomes Rukal ning lõpeb samuti Soomes, kui Tallinnast liigutakse edasi Lahtisse, kus 24. märtsil algab finaaletapp.
Murdmaasuusatamise võistluskalender hooajal 2022/23:
25.–27. november MK-etapp Rukal (Soome)
2.–4. detsember Lillehammer (Norra)
9.–11. detsember Beitostölen (Norra)
17.–18. detsember Davos (Šveits)
31. detsember – 8. jaanuar Tour de Ski
21.–22. jaanuar Milano (Itaalia)
27.–29. jaanuar Les Rousses (Prantsusmaa)
3.–5. veebruar Toblach (Itaalia)
22. veebruar – 5. märts maailmameistrivõistlused Planicas (Sloveenia)
11.–12. märts Oslo (Norra)
14. märts Drammen (Norra)
17.–19. märts Falun (Rootsi)
21. märts Tallinn
24.–26. märts Lahti (Soome)
SAVE THE DATES !
The calendar for the season 2022/23 is out
What's gonna be your favourite event? #fiscrosscountry pic.twitter.com/GpEMQMuR2E
— FIS Cross-Country (@FISCrossCountry) May 19, 2022 | Uuel hooajal peetakse murdmaasuusatamise MK-etapp Tallinnas | https://sport.err.ee/1608602095/uuel-hooajal-peetakse-murdmaasuusatamise-mk-etapp-tallinnas | Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) kinnitas uue hooaja võistluskalendri, kus on see ka MK-etapp Eestis. |
Rõõmuskoori avas esimesena võistelnud Mirjam Laanemäe punktiskooriga 561. Päeva teises pooles mänginud Kateriin Saare tulemuseks oli 520 punkti, mis on 16-punktine isikliku rekordi parandus.
Kateriin Saar on 19-aastane elvakas, kes on keeglit mänginud ühe aasta. Ala sobis aga niivõrd, et tagas üsna kiirelt kutse koondisesse. Esimest suurvõistluse kogemust kokku võttes ütles ta: "Üllatavalt närvi läksin, aga tuleb omale kinnitada, et läheb hästi. Kui korra tähelepanu ära hajub, siis enam ei ole hea mäng".
Tänane parim individuaalne tulemus oli 653 punkti, ent koondise treener Kristjan Tamlak seda oluliseks näitajaks ei pea.
"Esimesed aastad, kus meil on päriselt mõtestatud treeninggrupid ja esimest korda tulime üldse noortekoondise täiskoosseisuga välja," rääkis ta ning lisas, et MM-il esimest korda närvipinge all mängides on see väga hea tulemus. "Tuleb õppida olema endaga sõber rajal," rõhutas ta.
Võistkondliku sooritusega on treener väga rahul. Kuna noorte treenimine on tema sõnul Eestis veel lapsekingades, ei seatud liialt kõrgeid eesmärke. Sellegipoolest ületati enese jaoks positiivseks võistkondlikuks tulemuseks hinnatud 3100 punktipiiri 67 võrra.
Üllatusi jagus ka mujale. Uue maailmarekordi püstitasid 3650 punktiga sakslased. Mõistagi rõõmustasid naised tulemuse üle ning koondislane Luisa Ebert rõhutas, et see polnud mingi tühine üks punkt, vaid lausa 80. | Eestlased püstitasid sportkeegli MM-il kaks isiklikku rekordit | https://sport.err.ee/1608602086/eestlased-pustitasid-sportkeegli-mm-il-kaks-isiklikku-rekordit | Elvas toimuvatel sportkeegli maailmameistrivõistlustel sündis Eesti kuni 23-aastaste naiste koondises kaks isiklikku rekordit. Mõlemale naisele on see esimene suurvõistlus. |
26-aastane Warholm vapustas kõiki mullustel olümpiamängudel Tokyos. Ühes kõigi aegade vägevaimas finaalis, kus jooksis ka Eesti rekordimees Rasmus Mägi, püstitas Warholm maailmarekordi 45,94. Warholm parandas enda nimel olnud maailmarekordit lausa 76 sajandikuga.
"Sport on natuke nagu muusikamängimine, tuleb tabada õigeid noote," filosofeeris Warholm Dagbladetile antud intervjuus. "Kui keegi oleks mu kõrval seisnud ja mu peale karjunud, poleks see ilmselt toiminud. See oleks ilmselt minu väärtustega vastuollu läinud ja minust oleks saanud palju halvem versioon minust."
Warholmi varasem treeningplaan nägi ette kaheksatunniseid treeningpäevi – kella kümnest hommikul kella kuueni õhtul – kolmel korral nädalas, reeglina esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti. Aga nüüd otsustati treeningkoormust veelgi kasvatada. "Oleme eelmise aastaga võrreldes treeningmahtusid suurendanud. Võistlen nüüd vähem kui varem, aga kvaliteetsemalt kui esimest korda starti asun. Vähemalt selline on plaan," ütles Warholm.
"Pikemaid treeningsessioone oleme pikendanud 45 minuti kuni tunni jagu," selgitas ta. "Jooksen rohkem kui varasemalt. Just selles osas oleme rohkem mahtu kasvatanud. Aga ka jõusaalis veedan rohkem aega. Koormuse kasvatamine on hästi mõjunud, näitavad testid."
"Nooremana ei pannud me jõutreeningutele väga rõhku," lisas Warholm. "Aga vanemaks ja paremaks saades tuleb jõusaalis rohkem käia. Peame kogu aeg uusi asju lisama, aga samal ajal hoidma ka neid asju, mis toimivad. Peame rõhuma tugevustele ja saama lahti nõrkustest."
Warholm treenib peamiselt Oslos kolmes treeningpaigas, välislaagritest on ta peaaegu loobunud. "Viimati käisime treeninglaagris enne pandeemiat. Reisime hooaja jooksul niigi palju," põhjendas Warholm, et laagrisse reisimise asemel saab ta ka kodus treenida. "See algas pandeemiaga, aga ühtlasi saime aru, et parim on treenida seal, kus on kõige paremad treeningkeskused. Pealegi, see karastab kui siinses külmas talves treenida. Väljas on pime, kui trenni lähed ja pime, kui trennist tuled.",
Warholm rääkis ka tulevikust ning tunnistas, et ei näe, et astuks pärast sportlaskarjääri lõppu enda treeneri Leif Olav Alnesi jälgedes ja asuks noori juhendama. "Ma ei usu, et kohe treeneriks hakkaksin. Ma ei näe, et see oleks minu jaoks, mul pole sellist kannatlikust nagu Leifil," tunnistas ta. "Mul pole mingit plaani, mida pärast sportlaskarjääri lõppu teha. Ma ei mõtle sellest, mis saab pärast, sest olen keskendunud sellele, mis toimub minu karjääriga praegu. Elan hetkes."
"Kui peaksin praegu lõpetama, ei teaks ma, mida teha. Võib-olla see kannustabki mind, sest kardan tavaelu," ütles ta, ja lisas naerdes: "See hirm annab ka lisamotivatsiooni."
Dagbladeti küsimusele, millega selgitada tema imelisi tulemusi ja kust pärinevad tema head geenid, vastas Warholm: "Meil pole õnnestunud seda sajaprotsendiliselt välja selgitada. Meie peres pole keegi varem niimoodi sporti teinud nagu mina."
"Aga ma tean, et näiteks minu vanaisa oli selline, kes käis kalapaadiga aasta aega merel ja kui tagasi tuli, ei tundnud lapsed teda ära, sest ta oli nii kaua eemal olnud," rääkis Warholm. "Aga kui on sellised geenid, sellised tugevad inimesed ja esivanemad, kes käisid jäämerel kalal… mina olen nende kõrval väike poisike. Aga ilmselt olen sealt pärinud selle mentaliteedi. Tean ka, et meil on peres olnud kiireid inimesi, kes on seda jalgpalliväljakul näidanud, aga kergejõustikuareenil pole teised end proovile pannud." | Veelgi piire nihutada ihkav Karsten Warholm suurendas treeningkoormust | https://sport.err.ee/1608602056/veelgi-piire-nihutada-ihkav-karsten-warholm-suurendas-treeningkoormust | 400 m tõkkejooksja, norralane Karsten Warholm tahab jätkata piiride nihutamist ja seetõttu on ta suurendanud enda niigi jahmatavat treeningkoormust. |
Avastamist leidub igale maitsele: saab näha erinevaid loomi ja linde ning põllumajandustootmise n-ö köögipoolt. Näidatakse, kuidas kodumaine toit meie lauale jõuab ning kui palju tööd tuleb selleks teha.
Põllumajandusuuringute keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalejate seas uusi tulijaid 61, mida on kümmekond rohkem kui eelmisel aastal. 52 talu avab oma ettevõtmise vaid pühapäeval, ülejäänud 80 protsenti on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval.
Sel aastal on üllatanud talude rohkusega Kesk-Eesti: Järvamaal (18), Raplamaal (16) ja Jõgevamaal (11) on oma maakonna kohta rekordiliselt palju avatud talusid. Sel aastal paistab silma, et lisandunud on rohkem n-ö elustiilitalusid, kes soovivad näidata, kui tore ja hea maal on elada ja mida kõike seal saab ette võtta.
Avatud talude päeva veebilehelt l eiab külastaja ka avatud talude kaardi, kuhu lisanduvad enne üritust talude programmid.
2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, mida külastati nädalavahetusel kokku üle 234 000 korra. | Avatud talude päeval osaleb tänavu ligi 280 talu | https://menu.err.ee/1608602053/avatud-talude-paeval-osaleb-tanavu-ligi-280-talu | Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu 23. ja 24. juulil ning registreerimise lõppedes oli oma osalemisest teada andnud 279 talu ja ettevõtet. |
Tööstusindeks Dow Jones langes 3,6 protsenti. S&P 500 indeks kaotas kolmapäeval neli protsenti ja tehnoloogiaindeks Nasdaq Composite langes kauplemispäeva lõpuks 4,7 protsenti, teatas The Wall Street Journal.
USA suurimad jaemüüjad teatasid, et tulude kasvu piiravad kasvavad kulud, müügi langus ja tarnehäired. Wall Streeti investorid kardavad samuti, et maailmamajandust tabab suur langus.
"Inflatsioon mõjutab turul kõiki aspekte. Kliendid ei osta enam kallimaid tooteid, mida nad tavaliselt ostaksid. Kõik see jõuab ka aktsiaturgudele," ütles finantsfirma NEIRG Wealth Management juht Nick Giacoumakis.
USA aktsiaturgude langus mõjutas ka nafta hinda. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes 2,5 protsenti ja on nüüd umbes 109,13 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 108,98 dollarit barreli kohta. | USA aktsiaturge tabas suur langus | https://www.err.ee/1608602038/usa-aktsiaturge-tabas-suur-langus | USA aktsiaturge tabas kolmapäeval suur langus, kaks peamist indeksit kannatasid halvima kauplemise päeva käes pärast 2020. aastat. |
Maavõistlus toimub Tiranas Air Albania (Arena Kombëtare) staadionil. Mängu avavile kõlab Eesti aja järgi kell 19.
Eesti on seni kohtunud Albaaniaga kolmel korral, millest kaks lõppesid viigiga ja üks vastaste võiduga. Viimati mängiti Albaaniaga 2009. aastal maavõistluses A. Le Coq Arenal, kui mäng lõppes 0:0 viigiga. Albaania asub FIFA edetabelis 66. kohal ja jõudis 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.
Teatavasti seisab Eestil juunis ees kaks UEFA Rahvuste liiga mängu: 2. juuni kohtutakse A. Le Coq Arenal San Marinoga ning 9. juunil võõrsil Maltaga. Lisaks soovitakse mängida maavõistlus 5. juunil. | Eesti jalgpallikoondis mängib juunis Albaaniaga | https://sport.err.ee/1608602005/eesti-jalgpallikoondis-mangib-juunis-albaaniaga | Eesti meeste jalgpallikoondise mängugraafikusse lisandus 13. juunil Tiranas peetav maavõistlus Albaaniaga. |
Neeme Järvi saabus Eestisse aprilli lõpus ning annab kontserte ERSO ja teiste kollektiividega kuni 2022. aasta sügiseni. Järvi sõnul on igati loomulik samm tähistada oma juubelit ERSO kontsertidega. "On suur rõõm esineda kahel õhtul niivõrd unikaalse kollektiiviga Eesti kultuuriajaloos, kellega olen pool sajandit koos töötanud. ERSO ja minu koostöö põhineb professionaalsel arusaamal klassikalisest muusikast," selgitas ta ja lisas, et nad esitavad repertuaari, mida kontserdisaalides liiga tihti ei kuule.
"Just tänu sellele kollektiivile on eesti heliloojate looming maailmas tuntud. Peaaegu sajandi kestnud raske töö on viinud ERSO maailma tipporkestrite tasemele, nüüd vajab orkester veel vaid kaasaegseid töötingimusi," lisas ta.
Neeme Järvi ja ERSO koostöö sai alguse 1956. aastal, neli aastat hiljem sai Järvist orkestri koosseisuline dirigent ja 1963. aastal peadirigent. Neeme Järvi juhatusel on orkester käinud paljudes tuntud kontserdisaalides, sealhulgas Berliini Konzerthaus, Viini Musikverein, Linzi Brucknerhaus, Praha Rudolfinum, New Yorgi Avery Fisher Hall (praeguse nimetusega David Greffen Hall). Tänu temale sai alguse orkestri koostöö Briti plaadifirmaga Chandos, Rootsi firmaga BIS, sari "Great Maestros" koostöös Eesti firmaga ERP jpm. 2017. aastal sai Järvi oma 80. sünnipäeva puhul ERSO eluaegse aupeadirigendi tiitli. Järvi on ainsana olnud ERSO peadirigent kahel korral. | ERSO tähistab Neeme Järvi 85. sünnipäeva kontsertidega Estonia kontserdisaalis | https://kultuur.err.ee/1608602017/erso-tahistab-neeme-jarvi-85-sunnipaeva-kontsertidega-estonia-kontserdisaalis | 7. juunil tähistab oma 85. sünnipäeva ERSO eluaegne aupeadirigent Neeme Järvi. Sel puhul esineb maestro 9. ja 10. juunil koos ERSO ja Eesti Rahvusmeeskooriga Estonia kontserdisaalis. 10. juuni kontserdist teeb otseülekande ETV. |
Kolme päeva jooksul toimub üle vanalinna 400 erinevat üritust ning programmi on kaasatud nii amatööre kui ka oma ala tipptegijaid. Kavast leiab teatrit, tantsu, tsirkust, kunsti, erinevat muusikat, luulet ja näitusi.
Raekoja platsil astuvad üles Lexsoul Dancemachine, Reket, Kukerpillid ja Smilers. 5. juunil toimub retrospektiiv-galakontsert, kus esinevad Ivo ja Robert Linna, Mihkel Raud, Stefan, Laura Prits, Kaire Vilgats, Dagmar Oja ning Alika Milova.
Rahvakultuurihuvilistel tasub kiigata Tornide väljakule pärimuskülla, kus on väga mitmekülgne programm. Koolinoorte pärimuspäeva ühistantsimisel 3. juunil saavad jalga keerutada kõik tantsuhimulised, sest tantsude õppimine toimub kohapeal ning on kõigile jõukohane. Pillimeeste ühismusitseerimine 4. juunil koondab igas vanuses pillimänguhuvilisi, kel juba hea mänguoskus tagataskus ning kes on harjunud mängima ka kõrva järgi. Koos võetakse ette meie pärimuse raudvarasse kuuluvad tantsu-, laulu- ja pilliviisid, muusikat tehakse seadmata kujul: kokkumäng sünnib kohapeal.
Samuti kaetakse 4. juunil suur peolaud, kus leidub sülti, salatit, kohvi, kooki, konjakit ja veini ning ruumi jagub ka mõne laulu jaoks. Pühapäeval, 5. juunil on kõik oodatud oma rahvariideid tuulutama: saab nii ennast näidata kui ka teisi imetleda. Samuti toimuvad rahvarõivaste esitlused ning võib kuulda nende saamislugusid.
Sel aastal on suur rõhk ka Toompeal toimuvatel üritustel. Kindlasti on üheks erilisemaks sündmuseks Stenbocki maja hoovis toimuv kolme harfi kontsert, mida saab nautida 4. juunil. Erilist programmi on võimalik nautida ka Piiskopi aias, kus toimub palju erinevaid kontserte, mille sisu ulatub koorimuusikast džässini.
Vanalinna päevade ajal avab uksed ka Katariina kirik, mida võib natuke salapäraselt nimetada "kadunud kirikuks". Seda põhjusel, et pärast 1532. aastal toimunud põlengut ei ole sel võimsal hoonel enam jumalakoja ülesannet. Erilise kiriku-kontserdisaali täidab 3. juuni õhtul muusika ja helidega Erki Pärnoja, visuaalse pildi ja värvide maailma loob Alyona Movko-Mägi. Laupäeval, 4. juunil annab Katariina kirikus kontserdi pärimusmuusik, akordionist ja helilooja Kulno Malva. Ta tõestab, et akordion ei ole ainult lõbus peopill, vaid ka instrument, mille saatel mõtiskleda ja vaimul puhata lasta. Malva on loonud hulga soololugusid, kus otsib sügavust, rahulikkust ja läbitunnetatust, korduste maagial kõlavat muusikat.
Muusikaprogrammi kuuluvad veel mitmed erilised kontserdid, mis toimuvad erinevates kirikutes, Tallinna Raekojas, Vanalinna hariduskolleegiumi muusikamajas ja teistes kaunites vanalinna kohtades.
Kõikide Tallinna vanalinna päevade ajal toimuvate üritustega saab tutvuda festivali kodulehel. | Tallinna vanalinna päevade programm on täidetud muusikaga | https://menu.err.ee/1608601984/tallinna-vanalinna-paevade-programm-on-taidetud-muusikaga | Tallinna vanalinna päevad leiavad tänavu aset 3.–5. juunil ning toimuvad juba 40. korda. |
Hispaania kuningliku palee teatel külastab ekskuningas oma perekonda. Tema visiit kestab neljapäevast järgmise esmaspäevani, vahendas Deutsche Welle.
"Juan Carlos väljendas korduvalt soovi külastada regulaarselt oma perekonda ja sõpru Hispaanias, ta teeb seda privaatses keskkonnas," teatas palee.
Ekskuningas suundub Sanxenxo linna, et osaleda seal regatil. Esmaspäeval sõidab ta pealinna Madridi, et külastada seal oma poega ja teisi pereliikmeid. Samal päeval sõidab ta tagasi Araabia Ühendemiraatidesse.
Juan Carlos loobus troonist 2014. aastal. Ta sai kuningas 1975. aastal, pärast diktaator Francisco Franco surma. Ekskuningas aitas riigil üle minna diktatuurilt demokraatiale, kuid hiljem varjutasid tema valitsemist mitmed skandaalid. Kuningat süüdistati ka maksupettuses. | Endine Hispaania kuningas teeb pagulusest lühikese visiidi kodumaale | https://www.err.ee/1608601978/endine-hispaania-kuningas-teeb-pagulusest-luhikese-visiidi-kodumaale | Hispaania endine kuningas Juan Carlos naaseb kodumaale, et külastada oma poega kuningas Felipe VI-d. Juan Carlos on kaks aastat elanud paguluses Araabia Ühendemiraatides. |
Wimbledoni eel on Inglismaal kolm WTA muruturniiri: Nottinghamis (WTA 250), Birminghamis (WTA 250) ja Eastbourne'is (WTA 500).
Wimbledoni korraldajaklubi AELTC ja Inglismaa tenniseliit (LTA) teatasid ligi kuu aega tagasi, et sõja tõttu Ukrainas ei luba nad Venemaa ja Valgevene tennisiste tänavu suvel Inglismaale mängima. Nii ATP kui WTA kritiseerisid inglaste otsust ja ähvardasid hooaja kolmanda slämmiturniiri edetabelipunktideta jätta.
BBC andmetel peaksid ATP ja WTA enda otsuse Wimbledoni edetabelipunktide kohta avaldama lähipäevil. Erinevate meediaväljaannete andmeil jätavad nii WTA kui ATP Wimbledoni edetabelipunktideta, tehes slämmiturniirist sisuliselt näidisturniiri.
Tennis on praegu üks väheseid alasid, kus Venemaa ja Valgevene sportlased saavad rahvusvaheliselt edasi võistelda, kuid peavad seda tegema neutraalsetena ehk mitte enda lipu all. Mitmed tipud on inglaste otsust kritiseerinud. "Ühest küljest ma mõistan seda ja teisest küljest leian selle olevat ebaausa. See on keeruline situatsioon, sest loob pretsedendi ja paneb teiste võistluste korraldajad ebamugavasse olukorda," kommenteeris maailma teine reket Daniil Medvedev. "Olles asja arutanud ATP-ga, siis meie, tennisemängijad, näeme endid iseenda tööandjana. Hetkel on Ühendkuningriigis õigus töötada iseendale tööd andvatel venelastel. Nii et kui mul oleks võimalus Wimbledonis mängida, siis oleksin rõõmus. Kui mitte, siis lepin sellega."
Ka Novak Djokovic ja Rafael Nadal on öelnud, et venelaste ja valgevenelaste eemalejätmine Wimbledoni slämmiturniirilt on ebaõiglane. "Nadal peab õigeid küsimusi esitama. Ta ei küsinud, kuidas sõda algas ja kes alustas. Ta küsis venelaste kohta. Tema leidis, et see on ebaõiglane. Mina ei arva nagu tema," sõnas rindel käinud endine Ukraina tennisist Serhi Stahhovski mai alguses ERR-ile. "Olen olnud ebaõiglases olukorras venelaste pommirahe all. Minu jaoks Venemaa ja Valgevene tipptennisistide seisukoha puudumine, kui asju ei nimetata õigete nimedega ega mõisteta tegusid hukka. See on minu jaoks probleem. Mitte see, et neid turniiridele ei lubata. Aga pigem see, et nad ei ütle avalikult välja, mis toimub."
LTA tegevjuht Scott Lloyd ütles, et nende ja Wimbledoni korraldajate otsus ei ole diskrimineeriv. "Mõistan, et tegemist on väga keerulise olukorraga ja see on tekitanud erinevaid arvamusi, aga arvestades toimuvat Ukrainas, tunnen, et tegime õige otsuse," ütles Lloyd BBC-le. "Ma ei arva, et diskrimineeriv on siin õige sõna. Peame töötama Ühendkuningriigi valitsuse koostatud juhendi piires ning meie ja mitmed teised spordialad nagu poks, kergejõustik ja mootorisport jõudsime kõik ühesuguse järelduseni." | Ka WTA otsustas Wimbledoni eelturniiridele edetabelipunktid alles jätta | https://sport.err.ee/1608601972/ka-wta-otsustas-wimbledoni-eelturniiridele-edetabelipunktid-alles-jatta | Naiste profitennise katuseorganisatsioon WTA otsustas toimida nagu meeste tuur ehk ATP ning jätab Wimbledonile eelnevatele muruturniiridele edetabelipunktid alles. Wimbledoni kohta veel otsust ei avaldatud. |
Põhi- ja vaheturniiri esikohal lõpetanud Karjaa BK-46 kaotas finaalseeria avamängus kodus Helsingi Dickenile 24:27, kuid võitis kolm järgnenud kohtumist küllalt kindlalt. Esimest hooaega välisklubis pallinud Markus Viitkar võitis seega debüütaastal kuldmedali nii Soome meistrisarjas kui ka karikavõistlustel.
"Finaalseeria algas meile korraliku šokiga, kui kodusaalis Dickenile alla jäime. See oli heaks äratuskellaks, sest järgmised kolm saime numbriliselt küll kindlalt, aga ikka raske tööga kätte. Võtmeks oli meie kaitse ja väravavahid, kuna hoidsime vastase neis kolmes mängus alla 20 värava," hindas Viitkar.
"Isiklikust seisukohast ei saanuks vist esimene hooaeg välismaal palju paremini minna. Eks ma ikka unistasin Soome tulles edust, aga kuldset duublit päris oodata ei osanud. Emotsioonid on laes ja mul on hea meel, et selle otsuse tegin," tunnistas BK-46 kasuks lõppenud hooajal 78 väravat visanud Viitkar.
BK-46 on Soome rekordmeister 21 tiitliga, aga tänavune tuli lausa 16-aastase vaheaja järel. Eestiski pole põhjanaabrite meistrikuldasid mitu aastat nähtud. Viimati tulid eestlased käsipallis Soome meistriks 2015. aastal, mil Riihimäe Cocksi ridades mängisid Kristo Voika, Marius Lepp, Antti Rogenbaum ja Marius Aleksejev.
"Klubi kui sellise jaoks on tegu väga tähtsa saavutusega, 16 aastat ootamist sai läbi. Karjaa on Soome käsipallipealinn ning seda on kõikjal näha. Finaalseeria kodumängudel oli meil saalis tuhatkond pealtvaatajat ja sellise publiku ees mängida on väga võimas," sõnas Eesti koondise joonemängija.
Viitkar siirdus HC Tallinna ridadest põhjanaabrite juurde eelmisel suvel. Edukad mängud nii Soomes kui ka rahvusmeeskonnas aitasid 24-aastase HC Tallase kasvandiku järgmiseks hooajaks Rootsi esiliigasse, kus Viitkar sõlmis lepingu HIF Karlskronaga.
Ka Pärt tegi Soomes debüüthooaega ning oli Dickeni kandvaid jõude. 30 mänguga viskas ta 95 väravat ning sai koos pealinlaste abitreeneri Valdar Noodlaga kaela meistri- ja karikavõistluste hõbemedali. Pärt pikendas Dickeniga lepingut ka järgmiseks hooajaks. | Markus Viitkar võitis Soome meistrikulla, Armi Pärt sai hõbeda | https://sport.err.ee/1608601957/markus-viitkar-voitis-soome-meistrikulla-armi-part-sai-hobeda | Kolmapäeva õhtul lõppes käsipalli Soome meistrivõistluste finaalseeria. Neljandas mängus alistasid Markus Viitkar ja Karjaa BK-46 tulemusega 33:19 (15:11) Armi Pärdi ja Helsingi Dickeni ning tulid mängudega 3:1 Soome meistriks. Pärt ja pealinlaste abitreener Valdar Noodla leppisid hõbemedaliga. |
Jaapan ja Lõuna-Korea on mõlemad USA lähedased liitlased. Pinged piirkonnas kasvavad, Põhja-Korea laiendab relvakatsetusi. USA luure teatel on võimalik, et Põhja-Korea võib Bideni reisi ajal läbi viia raketikatsetuse.
"Me valmistume kõikideks ettenägematuteks olukordadeks, sealhulgas selleks, et selline provokatsioon võib aset leida ajal, kui oleme Koreas või Jaapanis," ütles kolmapäeval USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.
Uus Lõuna-Korea president Yoon Suk-yeol soovib USA-ga kaitsekoostööd suurendada. See samm suure tõenäosusega vihastab nii Põhja-Koread kui ka Hiinat, hindas The Wall Street Journal.
Lõuna-Korea ja Jaapan muretsevad ka Hiina mõjuvõimu kasvamise pärast. Analüütikute hinnangul võib Peking Ukraina sõja tõttu suurendada survet Taiwanile.
"Biden võetakse piirkonnas soojalt vastu, Hiina välispoliitika on sundinud paljusid riike otsima Pekingile tasakaalu, nad proovivad suurendada suhteid Washingtoniga," ütles konsultatsioonifirma Eurasia Group analüütik Neil Thomas.
"Valge Maja jõuline vastus Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas on paratamatult hajutanud USA tähelepanu muudelt prioriteetidelt," lisas Thomas.
Sullivan vestles kolmapäeval ka oma Hiina kolleegi Yang Jiechiga. Valge Maja teatel arutasid nad regionaalseid julgeolekuküsimusi. Hiina meedia teatas aga, et Yang süüdistas USA-d Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas Hiina-vastaste liitude kasutamises. | Biden teeb oma esimese visiidi Lõuna-Koreasse | https://www.err.ee/1608601912/biden-teeb-oma-esimese-visiidi-louna-koreasse | USA president Joe Biden teeb sel nädalal oma esimese visiidi Aasiasse, kus ta külastab Jaapanit ja Lõuna-Koread. Biden proovib Ukraina sõja taustal keskenduda Hiina mõjuvõimu piiramisele Aasia regioonis. |
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Kiik, Laanet, Liimets | https://www.err.ee/1608601909/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-kallas-kiik-laanet-liimets | Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil osalevad täna peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kaitseminister Kalle Laanet ning välisminister Eva-Maria Liimets. Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. | |
Teise kolmandiku keskpaigaks oli Calgary juhtimas juba 5:1, kuid Edmontoni tähed ei olnud veel oma sõna öelnud ning mitme järjestikuse värava toel oli teise kolmandiku lõppedes seis Calgary kasuks 6:5. Edu oli kahanenud ühe väravani.
Kuigi Edmonton suutis kolmanda kolmandiku algul kohtumise viigistada, siis lõppsõna jäi ikkagi Calgary meeskonnale ning Matthew Tkachuki kübaratrikk aitas nad 9:6 võidule Edmontoni üle.
Calgary poolelt viskas kolm väravat Tkachuk ja kaks väravat Blake Coleman. Edmontoni poolelt oli resultatiivseim Connor McDavid ühe värava ja kolme väravasööduga ning Leon Draisaitl ühe värava ja kahe väravasööduga.
Esimese kolmandiku algul asus Rangers Filip Chytili väravast kohtumist juhtima ning hoidis edu peaaegu mängu lõpuni välja. Alles kolm minutit enne normaalaja lõppu viigistas Hurricanes seisu Sebastian Aho väravast. Lisaajal viskas võiduvärava Ian Cole.
Järgmised omavahelised kohtumised toimuvad laupäeva öösel. | Calgary ja Edmonton viskasid kokku lausa 15 väravat | https://sport.err.ee/1608601879/calgary-ja-edmonton-viskasid-kokku-lausa-15-varavat | Jäähoki Stanley karikavõistluste teise ringi avamängus pakkusid Calgary Flames ja Edmonton Oilers omavahelises mängus väravaid igale maitsele, mille Calgary võitis 9:6. Teises kohtumises alistas Carolina Hurricanes lisaajal New York Rangersi 2:1. |
Nigeeria artist Burna Boy segab oma muusikas kokku popi, afrobeat 'i, reggae 't ja dancehall 'i, teda peetakse ka üheks kõigi aegade edukaimaks Nigeeria artistiks. Ta on teinud koostööd näiteks Justin Bieberi, Stormzy, J Husi, Sam Smithi ja paljude teistega. Sel suvel avaldab ta oma kuuenda sooloalbumi "Love, Damini".
Taani popstaar MO sai tuntuks oma 2014. aastal ilmunud debüütalbumiga "No Mythologies To Follow" ning koostöös Major Lazeriga valminud singliga "Lean On". 2022. aasta alguses avaldas ta oma kolmanda albumi "Motordome".
Festivali esinejate hulka lisandusid ka Austraalia muusik Donny Benet ja Soome artistid Vesta, New Ro, pehmoaino ja Dreamworld. Varem on artistidena välja kuulutatud muuhulgas Gorillaz, Florence + The Machine, Jamie xx, Nick Cave and the Bad Seeds, Michael Kiwanuka, Fred Again.. ja Little Simz.
Flow festival toimub Helsingis 12. kuni 14. augustini. | Flow festivalil esinevad Burna Boy ja MO | https://kultuur.err.ee/1608601864/flow-festivalil-esinevad-burna-boy-ja-mo | Augustis Helsingis toimuva Flow festivali esinejate hulka lisandus Nigeeria muusik Burna Boy ning Taani popartist MO. |
Maikuu alguses alustas maanteemuuseumi juhatajana tööd Ivo Posti, kes nüüd koos töötajatega koostab maanteemuuseumi arengukava. "Esimesed perioodid tihti ongi nii, et käib selline kompimine ja asutusesisene kokkuleppimine, et mismoodi me edasi lähme, et kas on uusi mõtteid, kas on vaja midagi muuta ja kuidas edasi liikuda," ütles Posti.
"Näiteks üks suur töö, mis meil ees seisab kohe, on arengukava tegemine, sest vana arengukava lõppeb, seega mul on just ideaalne võimalus koos töötajatega panna paika tulevased arengusuunad, mida me edasi teeme," selgitas ta ja lisas, et peab võimalikuks maanteemuuseumi laienemist erinevate valdkondade suunas.
"Kindlasti tuleb kaaluda muuseumi tegevuste laiendamist, see tähendab ka teiste transpordiliikide peale," sõnas maanteemuuseumi uus juht ja kinnitas, et neil on selleks potentsiaali ja jõudu. "Selleks on kindlasti ka vajadus olemas, sest meil Eestis kipub olema nii, et tehniliste pooltega tegeletakse oluliselt vähem ja veel vähem tegeletakse selle ajaloo ja laiemalt loo talletamisega."
Oluliseks väljakutseks peab Ivo Posti maanteemuuseumi ettevõtmised lõimida kohaliku kogukonnaga. "Maanteemuuseum on olemuselt natuke nagu selline UFO, mis on maandunud siia Varbusele postitee äärde, ta küll kasutab kogukonna halduses või kogukonnas olnud postijaama, aga olemuslikult jääb ta nagu natuke võõraks, natukene nagu UFO-ks siin metsade ja põldude vahel."
"Peab leidma kindlasti teid, kuidas kohaliku kogukonnaga rohkem siduda, on see siis konkreetsed lähikülad, Kanepi vald, Põlva maakond või ka Lõuna-Eesti tervikuna, neid kihistusi või tasandeid on mitmeid," mainis Ivo Posti. | Ivo Posti: maanteemuuseum tuleb kohaliku kogukonnaga tugevamalt siduda | https://kultuur.err.ee/1608601849/ivo-posti-maanteemuuseum-tuleb-kohaliku-kogukonnaga-tugevamalt-siduda | Maanteemuuseumi uus juht Ivo Posti soovib tulevikus muuseumi laiendada ning peab oluliseks senisest enam siduda tegevusi kohaliku kogukonnaga. |
Arukülas sõideti traditsioonilisel trassil 20 kilomeetrit. Oma vormi tulid testima teiste seas Team Ampler-Tartu2024 ratturid ning ülekaalukalt pälvitigi etapivõit, kui Joonas Kurits sõitis keskmise kiirusega 48,4 km/h välja aja 24.46. Ta jättis oma seljataha Mikk Baueri (+17,20) ning veel juunioride klassis ja hiljuti Tšehhis Rahutuuril esikümnesse jõudnud Frank Aron Ragilo (+42,36). Neljanda ja viienda koha jagasid omavahel Team Ampler-Tartu2024 ratturid Artjom Köster (+46,05) ja Erki Laanmäe (+1.12,75). Kuuenda kohaga leppis pöördes kukkunud Vidrik Vaiksaar (+1.33,21).
Naiste seas tegi Arukülas oma tänavuse esimese etapi kaasa Ebras, kes ajaga 29.33 edestas sarja üldliidrit Karmen Reinpõldu 20 sekundiga ja mullust võitjat Hanna Karoline Taaramäed 38 sekundiga. Neljandaks ja viiendaks jäeti välismaal UCI grupisõiduvõistluseid väntavad Mae Lang (+57,01) ja Aidi Gerde Tuisk (+2.44,09). Kuuenda tulemuse sai kirja triatloniradadelt tuttav Relika Toome (+2.58,08).
Viiekilomeetrisel jooksudistantsil näitas päeva kiireimat aega (17.35) Janar Juhkov, kes edestas teise koha saanud Kaido Vooglat ühe minuti ja 45 sekundiga. Üldarvestuses sai kõrge kolmanda koha naiste parim Marion Tibar ajaga 19.32. Meeste pingereas teenis kolmanda tulemuse Joosep Lippus (+2.48,28). Ülekaaluka võidu saanud Tibarile järgnesid Iren Irbe (+1.46,26) ja Jana Väli (+2.18,03).
Filter Temposarja neljas etapp sõidetakse 1. juunil Ääsmäel, kus on kavas 25-kilomeetrine paarissõit, kuid startida võib ka individuaalselt. Lisaks on kavas ka kuuekilomeetrine jooksuvõistlus. | Filter temposarja kolmanda etapi võitis Joonas Kurits | https://sport.err.ee/1608601846/filter-temposarja-kolmanda-etapi-voitis-joonas-kurits | Kolmapäeva õhtul tugeva tuulega peetud Filter Temposõidusarja kolmandal etapil Arukülas võidutsesid rattadistantsil Joonas Kurits ja Elisabeth Ebras ning jooksurajal Janar Juhkov ja Marion Tibar. |
Pargi esialgne nimi oli samuti Latgale park, kui see 1937. aastal valmis sai. Nõukogude okupatsiooni ajal sai aga park uue nime, vahendas LSM.
Riia inimeste seas tekitas pargi nime muutmine erinevaid seisukohti.
"Ma näen seda järjekindla tegevusena. Kui nad nüüd igal pool millestki Venemaaga seotud lahti saavad, siis miks mitte siin? See peab olema järjepidev, olgu igal pool või üldse mitte kuskil," ütles üks kohalik elanik.
Paljud inimesed leiavad, et volikogu tegi õige otsuse, et park sai tagasi oma esialgse nime.
"See on traditsioonide taastamine, kui kaasaegne ühiskond mõistab, kuidas see park rajati ja kes selle rajas, siis on see suurepärane," ütles Ukraina kodanik Viktoria.
Pärast Ukraina sõja puhkemist kaaluvad nüüd paljud Läti omavalitsused, et nimetavad ümber Venemaaga seotud pargid, tänavad ja hooned.
Latgale on Läti ajalooline piirkond riigi idaosas. | Riia linn nimetas Moskva pargi ümber Latgale pargiks | https://www.err.ee/1608601819/riia-linn-nimetas-moskva-pargi-umber-latgale-pargiks | Riia linnavolikogu otsustas kolmapäeval, et Moskva park hakkab kandma Latgale pargi nime. |
Petrunin teenis mängus kollase kaardi, mis oli talle selle hooaja neljas. Kollane kaart tõi juhendi järgi kaasa võistluskeelu 14. mail peetud 13. vooru kohtumiseks FC Kuressaarega, vahendab Soccernet.ee. 21-aastasel poolkaitsjal tuli aga vahele jätta ka teisipäevane matš Tartus, sest jalgpalliliit määras talle ühemängulise lisakaristuse. Põhjuseks agressiivne käitumine ja kohtuniku ähvardamine pärast Kalevi ja Levadia mängu riietusruumide alal.
Kalev naaseb väljakule 25. mail, kui 15. voorus võõrustatakse Pärnu Vaprust.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Tallinna Kalevi jalgpallurile määrati kohtuniku ähvardamise eest karistus | https://sport.err.ee/1608601795/tallinna-kalevi-jalgpallurile-maarati-kohtuniku-ahvardamise-eest-karistus | Tallinna Kalev alistas Premium liiga 14. voorus eile võõrsil 3:1 Tartu Tammeka ja tõusis tabelis kaheksandale kohale. Hooaja teine võit saadi ilma poolkaitsja Daniil Petruninita, kes kandis võistluskeeldu. |
UKRAINAMA
mina ukrainan
sina ukrainad
tema ukrainab
meie ukrainame
teie ukrainate
nemad tapavad | Veiko Märka luuletus. Ukrainama | https://kultuur.err.ee/1608601804/veiko-marka-luuletus-ukrainama | Veiko Märka kirjutas luuletuse "Ukrainama", mis on inspireeritud sõjast Ukrainas. |
Me kõik erineme oma elukogemuse, teadmiste, hoiakute ja eelistuste poolest. Igaühel meist on oma tugevad ja nõrgemad küljed, igaüks meist kannab oma lugu. Millisel hetkel muutuvad aga erinevused hoopis mitmekesisuseks? Ning milleks see üldse kasulik on?
Mitmekesisuses peitub võimekus
Kindlasti oleme kõik mingil hetkel mõelnud, kui palju lihtsam oleks asju ajada inimestega, kellega maailma täpselt ühtemoodi tajume ning selles toimetame. Leidub kindlasti neidki, kes erinevustes aga hoopis ohtu tajuvad. Mina aga usun, et kui inimesi ühendab jagatud väärtusruum, saab erinevusest mitmekesisus, millest lõikab omakorda kasu terve ühiskond.
Üha olulisimaks on ka töötajatele ja tööle kandideerijatele muutumas töökultuur, mis väärtustab inimeste erinevusi ning hoiab au sees võrdse kohtlemise põhimõtteid. See on loomulik osa kaasaegsest töökeskkonnast ning töötajate ootustest sellele.
Ka tööandjale on kasulik, kui tema töötajaskond koosneb erineva tausta ja erinevate kogemustega inimestest. Ettevõte, mis püüab oma toodete tarbijateks laia spektrit inimestest, vajab sama laialdase taustaga töötajaskonda nende toodete arendamiseks. Vaid nii on võimalik nutikas, mitmetasandiline innovatsioon.
Probleemi on nimelt lihtsam lahendada, kui selle kallal töötavad erinevaid lahendusviise nägevad inimesed, nii on tõenäosus efektiivseima lahenduskäiguni jõudmiseks suurem. Miks?
Sest inimesed, kes on meist erinevad, pakuvad ka erinevaid vaatenurki: nad kasutavad erinevaid teenuseid, neil on oma keskkonnale erinevad ootused. Nad tajuvad teistsuguseid probleeme ja seetõttu ka teistsuguseid lahendusi. Isegi sama kogemuse läbi teinud inimesed annavad sellele kogemusele aga erineva tähenduse ja nii jõutakse ka erinevate järeldusteni, lahendusteni.
Samm sammult võrdsema Eesti suunas
"Riigikogus on esimese lugemise läbinud võrdse kohtlemise seaduse muudatused, mille laiem eesmärk on tagada inimestele nende erinevusest hoolimata samad õigused."
Võrdse kohtlemise põhimõte on, et erinevus ei tohi olla takistus ega põhjus kitsamaks õiguskaitseks. Riigikogus on esimese lugemise läbinud võrdse kohtlemise seaduse muudatused, mille laiem eesmärk on tagada inimestele nende erinevusest hoolimata samad õigused ja ligipääs tasuta õigusabile. Loodetavasti mõistab selle olulisust ka riigikogu ja muudatused võetakse erinevate Eesti inimeste vajadusi silmas pidades vastu.
Erinevusest tulenev takistus võib ilmneda ka näiteks linnaruumis liikudes, tööd tehes või mitmesuguseid igapäevaseid teenuseid kasutades. Kui meid ümbritsev keskkond, pakutavad tooted ja teenused on kujundatud mõeldes vaid keskmisele tervele ja tugevale inimesele, siis väga suure osa jaoks jäävad need lahendused siiski, kas ebamugavaks või lausa kättesaamatuks. Seetõttu on ligipääsetavuse eest seismine kujunenud viimastel aastatel üha olulisemaks.
Riigikantselei juures tegutsenud ligipääsetavuse rakkerühm koostas 2021. aasta augustis näiteks mahukad soovitused, milliste sammude najal edasi liikuda kõigi jaoks ligipääsetavama Eesti suunas. Nende ettepanekute elluviimisega tegeleb täna palju valdkondi ja asutusi.
Mõningad ettepanekud on ka juba teoks saanud. Nii on näiteks alates 1. märtsist ERR-i kanalites võimalik aktiveerida automaatsed eestikeelsed subtiitrid. See võimalus aitab vaegkuuljatel otsesaate sisu paremini mõista. Samuti aitab see eesti keelt mitte emakeelena rääkivatel inimestel saada aru eestikeelsete saadete sisust. Praegu, kui Eestis on palju sõjapõgenikke Ukrainast, aitab seesugune lahendus ka neil meie ühiskonda lihtsamini integreeruda.
Oluline on ka hinnata, milline on meie ligipääsetavuse hetkeolukord ning millised on ligipääsetava, kõigiga arvestava keskkonna eelised ning kasutegurid tervele ühiskonnale.
Märtsis valmis sotsiaalministeeriumi tellimusel ja konsultatsioonibüroo Civitta ning MTÜ Ligipääsetavuse Foorum koostöös ligipääsetavuse kulu-tulu analüüs. Selle töö eesmärgiks oli analüüsida, mil määral on vajalik erinevate avalike teenuste osutamisega kompenseerida keskkonnas esinevaid ligipääsetavusega seotud puudujääke.
Selle põhjal on näiteks võimalik järjestada eelarvestamise otsuseid: kuhu on vajalik esmajärgus investeerida, et suurendada ligipääsetavust. Ligipääsetavuse suurendamine aitab muuhulgas vähendada nende avalike teenuste osutamist, mis praegu ligipääsmatust kompenseerivad.
Eesti vanasõna "üheksa korda mõõda, üks kord lõika" võiks olla meeles nii keskkonna, teenuste ja toodete kujundamisel kui ka töötajate värbamisel. Soovime ju kõik tunda, et meid pannakse tähele ning et meie vajadustega arvestataks. Seetõttu on oluline kujundada sellist elukeskkonda, mis meie kõigi iseseisvat ja väärikat tegutsemist toetab.
Keskmise, terve ja tugevana ongi meie kohustus luua võrdseid võimalusi neile, kes seda vajavad. Isegi kui me esialgu oma mätta otsast neid vajadusi märgata ei oska, töötavad mitmekesisus ja sellega arvestamine lõpuks meie kõigi hüvanguks. | Signe Riisalo: meie erinevused töötavad meie kasuks | https://www.err.ee/1608601762/signe-riisalo-meie-erinevused-tootavad-meie-kasuks | 11. mail tähistati Euroopas mitmekesisuse päeva ning 20. mail on ligipääsetavuse päev. Mitmekesisus on euroopalike väärtuste üks alustalasid ning seetõttu on eriti maikuus paslik meelde tuletada, et erinevused inimeste vahel on loomulikud ning selle asemel, et eripalgelisust peljata, tasuks neis näha hoopis väärtust, kirjutab Signe Riisalo. |
Nick Mason on ainus bändiliige, kes mängis Pink Floydis selle algusest lõpuni.
Nick Mason's Saucerful of Secrets (NMSS) sai alguse 2018. aastal kui Mason ja Blockheadsi kitarrist Lee Harris jõud ühendasid. Nad kutsusid kampa ansambli Spandau Ballet kitarristi ja laulja Gary Hempi, pikalt Pink Floydi ja David Gilmouriga koostööd teinud bassisti Guy Pratti ning klahvpillidele produtsendi ja helilooja Dom Bekeni.
Mason on öelnud, et NMSS-i näol on eesmärk pakkuda fännidele võimalikult originaalilähedast kontserdielamust Pink Floydi algusaegadest, aastatest 1965–1972.
Kaks tundi kestev kontsert toimub kahes osas ning kuulda saab selliseid Pink Floydi lugusid nagu "Astronomy Domine", "Atom Heart Mother", "Fearless", "Green Is the Color", "Set the Controls for the Heart of the Sun", "If", "Obscured by Clouds", "A Saucerful of Secrets", "One of These Days", "Point Me at the Sky" jt.
"Suures plaanis kõlab bänd sarnaselt sellega, mida tegime aastal 1967, kuid kui on hea põhjus improviseerimiseks, siis miks mitte seda teha," selgitas Mason. Võimalikult autentse kõla ja atmosfääri edasiandmiseks tuuakse Tallinna spetsiaalne heli- ja valgustehnika. | Pink Floydi trummar Nick Mason esineb laupäeval Tallinnas | https://menu.err.ee/1608601774/pink-floydi-trummar-nick-mason-esineb-laupaeval-tallinnas | 21. mail astub esimest korda Eestis lavale Pink Floydi originaalliige, trummar Nick Mason oma projektiga Saucerful of Secrets. |
Alguses Eestit esindanud paarissõitja Zabijako siirdus Venemaa lipu alla 2014. aastal. Neli aastat hiljem võitis ta koos paarilise Aleksandr Enbertiga olümpial Venemaa ridades võistkonnavõistlusel hõbeda. Sama aasta EM-il võitsid nad Moskvas pronksi ning 2019. aasta MM-il samuti pronksi.
2019. aasta sügisel teatasid Zabijako ja Enbert, et jätavad hooaja alguse Enberti terviseprobleemide tõttu vahele. 2020. aasta veebruaris avaldasid nad, et Enbert pole enam võimeline tipptasemel võistlema ja seetõttu otsustas paar ühiselt lõpetada.
Nüüd aga kirjutavad Venemaa väljaanded, et Zabijako on otsustanud karjääri jätkata ja ta hakkab esindama Kanadat. "Zabijako uueks paariliseks saab kanadalane Zachary Daleman, kes on 2017. aasta MM-pronksi Gabrielle Dalemani noorem vend," ütles allikas RIA Novostile. "Zabijako ja Daleman hakkavad uisutama Kanada lipu all ja treenima Kanadas Bruno Marcotte'i juures."
22-aastane Daleman pole täiskasvanute seas võistelnud, viimati võistles ta 2020. aasta juunioride MM-il Tallinnas, kus sai koos Patricia Andrewga 11. koha.
Marcotte töötab Ontarios koos abikaasa, mitmeid medaleid võitnud endise paarissõitja Meagan Duhameliga. Nende praegustest õpilastest võitsid jaapanlased Riku Miura ja Ryuichi Kihara tänavusel MM-il hõbeda. | Eestis sündinud uisutaja naaseb võistlustulle ja hakkab Kanadat esindama | https://sport.err.ee/1608601771/eestis-sundinud-uisutaja-naaseb-voistlustulle-ja-hakkab-kanadat-esindama | 27-aastane Eestist pärit iluuisutaja Natalja Zabijako, kes kaks aastat tagasi karjääri lõpetas, naaseb Venemaa meedia andmetel võistlustulle ja hakkab esindama Kanadat. |
Esimesel veerandil edu sisse mänginud Golden State ei andnud initsiatiivi käest ning Stephen Curry 21 punkti ja 12 lauapalli aitasid Dallase kindlalt alistada. Jordan Poole ja Andrew Wiggins toetasid teda mõlemad 19 punktiga. Wiggins tõestas, miks ta valiti sel hooajal NBA tähtede mängule, visates 15 punkti juba esimesel veerandil.
Dallase poole pealt viskas nende liider Doncic 20 punkti ning võttis seitse lauapalli. Spencer Dinwiddie toetas teda 17 punktiga.
Seeria teine kohtumine peetakse laupäeva varahommikul. | Golden State asus Curry kaksikduubli abil Dallase vastu seeriat juhtima | https://sport.err.ee/1608601750/golden-state-asus-curry-kaksikduubli-abil-dallase-vastu-seeriat-juhtima | Korvpalliliiga NBA läänekonverentsi finaalis asus Golden State Warriors 112:87 võiduga Dallas Mavericksi üle seeriat 1:0 juhtima. |
USA-s on tulirelvade tootmine viimase 20 aasta jooksul enam kui kolmekordistunud, 2020. aastal müüdi 11,3 miljonit tulirelva. Kõige rohkem müüdi püstoleid ja vintpüsse. 2020. aastal toodeti riigis 3,9 miljonit tulirelva, vahendas The Times.
USA-s kasvab kiiresti isevalmistatud tulirelvade kasutamine. Sellised relvad on tulirelvad, millel tihti puudub tootjafirma seerianumber. Isevalmistatud relvi on kasutatud mitmel hiljutisel tulistamisel.
Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Büroo (ATF) aruande kohaselt viimase 20 aasta jooksul tulirelvade import enam kui neljakordistus.
USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse (CDC) andmetel suri tulirelvade tõttu 2020. aastal 19 350 inimest. See on kõrgeim tase alates 1994. aastast.
USA võimud proovivad ohjeldada relvavägivalla kasvamist. President Joe Biden tahab kehtestada relvamüügile karmimad eeskirjad. | USA-s toodetakse üha rohkem tulirelvi | https://www.err.ee/1608601738/usa-s-toodetakse-uha-rohkem-tulirelvi | Ajaleht The Times kirjutab, et USA-s toodetakse üha rohkem tulirelvi. Tehnoloogia arengu tõttu on viimase kümnendi jooksul hoogustunud isevalmistatud tulirelvade tootmine. |
Tänuauhinnad – kunstnik Kalli Seina klaasskulptuuri – andsid ühiselt üle kultuuriminister Tiit Terik ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.
Kultuuriminister Tiit Terik ütles, et sporti toetavad inimesed kõnetavad teda väga sügavalt. "Mul on hea meel tänada neid ettevõtjaid ja üksikisikuid, kes on sporditegemist ja paljude sangarite saavutusi toetanud. Spordivaldkonna rahastamine saabki toimuda vaid siis kui paneme jõud kokku. Just nii saame pakkuda võimalikult palju seda, mida spordi tegemiseks vaja läheb," ütles Terik.
Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on tänuväärne, et spordi arengusse panustab väga palju Eesti ettevõtteid. "Spordisõbra sündmusega tahame tänusõnu öelda tegelikult tuhandetele toetajatele. Suur aitäh, et te olemas olete!" tänas Sõõrumaa.
Spordisõbrad 2022 on:
ACE Logistics Estonia (esitaja Eesti Orienteerumisliit)
ACE Logistics Estonia eesotsas Karli Lambotiga on üle kümne aasta toetanud Eesti orienteerumiskoondiste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel tippvõistlustel nii finantsiliselt kui ka isiklikult olles suurvõistlustel koondise üheks tugiisikuks.
A. Le Coq (esitaja Eesti Jalgpalli Liit)
A. Le Coq on Eesti jalgpalli toetanud üle 20 aasta ning on Eesti Jalgpalli Liidu pikaajaline suurtoetaja.
Audi Eesti (esitaja Eesti Kergejõustikuliit)
Audi Eesti on olnud Eesti Kergejõustikuliidu toetaja alates 2014. Ettevõte toetab Eesti noortekoondist, lisaks odaviskajat Magnus Kirti ja mitmevõistleja Risto Lillemetsa.
Mapri Ehitus (esitaja klubi Cycling Tartu)
Mapri Ehitus on olnud aastaid erinevate Eesti spordivõistkondade (näiteks TÜASK korvpallimeeskond, JK Tallinna Kalev, Team Ampler-Tartu 2024) ja ka individuaalsportlaste (Lucas Leok) selja taga.
Terminal OIL (esitaja Eesti Autospordi Liit)
Terminal Oil on pika ajalooga Eesti kapitalile kuuluv ettevõte, mis on viimastel aastatel suurelt toetanud autosporti, jalgpalli, motosporti ja korvpalli. Märkimisväärne on, et toetatakse nii kohalikke kui ka üle-eestilisi spordivõistlusi.
Standard AS (esitaja Eesti Jalgratturite Liit)
AS Standard on Eesti Jalgratturite Liidu mitmete spordiprojektide pikaajaline toetaja, väärtustades ja panustades saavutussporti noorte, eliitklassi ja seeniorsportlaste hulgas.
SYNLAB (esitajad Eesti Kergejõustikuliit, Rally Estonia)
SYNLAB Eesti on raskel Covid-19 perioodil teinud väga head koostööd UEFA, WRC Rally Estoniaga, Eesti Olümpiakomiteega ja paljude alaliitudega. Testimine ja õigel ajal viiruse jälile saamine on ülioluline sportlase välistreeningute ja –võistluse kontekstis ning meeskonnasisese leviku pidurdamiseks.
Wolf Group OÜ (esitaja Eesti Maadlusliit)
Wolf Group OÜ panus maadlusesse ja maadlejatesse on märkimisväärne, olles valmis ära kuulama sportlaste mured ja rõõmud isegi ajal kui endal võib olla keeruline.
Raul Kirjanen (esitaja Eesti Suusaliidu kahevõistluse alarühm)
Raul Kirjanen on Graanul Investi kaudu panustanud Eesti sporti mitmel viisil – toetusi on saanud näiteks Eesti Võrkpalliliit (meeste ja noortekoondis), Eesti juunioride maastikurattakoondis, Eesti Suusaliit (varem murdmaasuusatamine, nüüd kahevõistlus ja Kristjan Ilves), Eesti üks edukamaid autosportlasi Jüri Vips ning veel paljud noorsportlased. Raul on hea näide hoolivast spordisõbrast, kes leiab üles perspektiivikad sportlased ning ulatab neile abikäe varases staadiumis, kus seda kõige rohkem vaja on.
Viljo Vetik (esitaja Eesti Sõudeliit)
Viljo Vetik on olnud aastakümneid Eesti sõudmise ja sõudjate aktiivne toetaja nii eraisikuna kui ka tema juhitavate firmade kaudu.
"Spordisõber" on kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee 2019. aastal loodud traditsioon spordi toetajate tunnustamiseks. Spordisõbra tiitliga tänatakse neid, kes on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka ühiskonna arengut laiemalt. | Kultuuriministeerium ja EOK kuulutasid välja "Spordisõber 2022" laureaadid | https://sport.err.ee/1608601729/kultuuriministeerium-ja-eok-kuulutasid-valja-spordisober-2022-laureaadid | Kultuuriministeerium ja EOK kuulutasid pidulikul tänuüritusel välja "Spordisõber 2022" aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud: ACE Logistics Estonia, A. Le Coq, Audi Eesti, Mapri Ehitus, Terminal OIL, Standard AS, SYNLAB, Wolf Group OÜ, Raul Kirjanen, Viljo Vetik. |
Ukraina on suur nisu ja päevalilleõli eksportija, riiki tuntakse kui "Euroopa viljaaita". Venemaa blokeerib nüüd Ukraina sadamaid ja riik ei saa oma teravilja välismaale müüa.
Enne sõjategevuse puhkemist eksportis Ukraina piisavalt teravilja, et ära toita 400 miljonit inimest. Suurem osa nendest inimestest elab arengumaades. Venemaa ja Ukraina annavad kokku umbes 30 protsenti maailma nisuekspordist.
Euroopas on nisu hind viimase kolme kuu jooksul tõusnud 74 protsenti. Majanduslik ebakindlus on kaasa toonud rahutusi kogu maailmas, sealhulgas Sri Lankal, Peruus, Argentinas ja Iraanis, vahendas The Times.
"Venemaa provotseerimata sissetung Ukrainasse tegi halva olukorra veelgi hullemaks," ütles üks lääne ametnik ajalehele The Times.
Lääneriigid süüdistavad Vene vägesid viljavarguses, silohoidlate hävitamises ja põllumajandustehnika rüüstamises. "Kõige olulisem on survestada Venemaad, et Moskva lõpetaks sadamate ja mereteede blokeerimise," ütles ametnik.
Kokku mõjutab Ukraina suutmatus teravilja eksportida 1,7 miljardit inimest enam kui 100 riigis, teatas ÜRO. | Lääs: Venemaa blokeerib meelega Ukraina teraviljaeksporti | https://www.err.ee/1608601711/laas-venemaa-blokeerib-meelega-ukraina-teraviljaeksporti | Lääneriikide ametnike sõnul blokeerib Venemaa meelega Ukraina teraviljaeksporti. Moskva proovib maailmas suurendada toidukriisi, mis võib kaasa tuua rahutusi Aafrikas ja Lähis-Idas. |
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Reformierakonnale hääle 32 protsenti küsitlusele vastanutest. Kuu varem aprillis oli Reformierakonnal toetajaid 30 protsenti.
Reformierakond on kasvatanud pärast sõja algust Ukrainas oma reitingu konkurentide ees nii suureks, et maikuus oli nende toetus täpselt sama suur kui EKRE-l ja Keskerakonnal kokku. Veel jaanuaris oli Reformierakond Turu-uuringute küsitluses neljandal kohal.
Teisel kohal populaarsusedetabelis oli maikuus EKRE 19 protsendiga. Kuu varem oli nende toetus 20 protsenti.
Kolmandal kohal oli parlamendiväline Eesti 200, mida toetas maikuus 16 protsenti. Kuu varem oli neil toetajaid 18 protsenti.
Keskerakonna toetus oli 13 protsenti, mis on samuti väiksem kui aprilli 14 protsenti.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli mais kaheksa protsenti, aprillis toetas neid seitse protsenti.
Isamaa toetus oli mais kuus protsenti, aprillis oli neil toetust seitse protsenti.
Rohelisi toetas mais kolm protsenti, aprillis oli nende toetus kaks protsenti.
Võrdlused Ukraina sõja eelsete reitingutega
Võrreldes enne Ukraina sõda tehtud küsitlusega, on Reformierakonna toetus kerkinud Turu-uuringute küsitluses 18 protsendilt 32-le.
EKRE toetus on langenud 24 protsendilt 19-le, Eesti 200 toetus langenud 20 protsendilt 16-le ning Keskerakonna toetus langenud 20 protsendilt 13-le.
SDE ja Isamaa toetus aasta algusega võrreldes väga palju muutunud pole ja need on püsinud vahemikus kuus kuni kaheksa protsenti.
Turu-uuringute AS-i üle-eestilisele küsitlusele vastas ligi 700 inimest, kes on vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud ja omavad valimiseelistust. | Turu-uuringud: Reformierakond kasvatas konkurentide ees edumaad | https://www.err.ee/1608601696/turu-uuringud-reformierakond-kasvatas-konkurentide-ees-edumaad | Reformierakonna toetus tõusis mais 32 protsendile, samas kui lähimate konkurentide ehk EKRE, Eesti 200 ja Keskerakonna toetus kuu varasemaga võrreldes vähenes, selgus Turu-uuringute AS-i küsitlusest. |
Hiina võlg kasvas esimese kvartali jooksul 2,5 triljoni dollari võrra, USA võlg kasvas 1,5 triljonit dollarit. Euroala koguvõlg vähenes kolmandat kvartalit järjest.
IIF-i analüüs näitab, et riigid karmistavad kogu maailmas oma rahapoliitikat, seda poliitikat juhib USA föderaalreserv. Föderaalreservi kehtestatud intressimäärad tugevdavad samuti dollarit.
"Kuna keskpangad jätkavad poliitika karmistamist, et ohjeldada hinnatõusu, siis dollari tugevnemise tõttu muutuvad laenukulud üha suuremaks. Riikide rahastamisvajadused on endiselt suuremad kui enne pandeemiat, toormehindade tõus võib mõnda riiki sundida suurendama avalikke kulutusi veelgi, et vältida sotsiaalseid rahutusi," teatas IIF.
USA riigivõlg ületas juba veebruaris 30 triljoni dollari piiri. Valitsuse laenuvõtmine kiirenes pandeemia ajal, kui Washington üritas leevendada kriisist tulenevaid majandusraskusi. | Maailma koguvõlg jõudis 305 triljoni dollarini | https://www.err.ee/1608601684/maailma-koguvolg-joudis-305-triljoni-dollarini | Rahvusvahelise finantsinstituudi (IIF) andmetel võtsid esimeses kvartalis kõige rohkem laenu Hiina ja USA, maailma koguvõlg kasvas rekordilise 305 triljoni dollarini. |
Kuigi Frankfurdil oli normaalajal rohkem võimalusi, siis pärast kaitsja eksimust viis Joe Aribo 57. minutil hoopis Šotimaa klubi juhtima. Eintracht tasakaalustas seisu tosin minutit hiljem, kui Filip Kostici tsenderduse saatis väravasse Rafael Borre.
Rohkem väravaid normaal- ega lisaajal ei tulnud ning ees ootas penaltiseeria, mille võitis Eintracht 5:4. Ainsana eksis Rangersi neljas lööja, vaid mõni minut enne lisaaja lõppu vahetusest sekkunud Aaron Ramsey, kes lõi vastu Kevin Trappi jalga.
Frankfurdi Eintrachti jaoks oli tegemist teise UEFA eurosarja võiduga pärast 1980. aasta triumfi UEFA karikavõistlustel. 1960. aastal kaotati Meistrite karikasarja finaalis Madridi Realile.
Ühtlasi sai klubist ka kolmas Euroopa liiga ajaloos, kes läbis sarja kaotuseta. Hooajal 2018/2019 suutis seda Chelsea ja hooajal 2020/2021 Villarreal.
Rangers kaotas sel sajandil juba teise eurosarja finaali, sest 2008. aasta UEFA karikavõistlustel tuli tunnistada Peterburi Zeniidi paremust. Küll aga võitis meeskond 1972. aastal Euroopa karikavõitjate karikasarja. | Frankfurdi Eintracht võitis 42-aastase pausi järel eurosarja | https://sport.err.ee/1608601558/frankfurdi-eintracht-voitis-42-aastase-pausi-jarel-eurosarja | Jalgpalli Euroopa liiga võitjaks tuli Saksamaa klubi Frankfurdi Eintracht, kes alistas Sevillas peetud finaalis penaltiseeria järel Glasgow Rangersi. |
1. juuni
12.15 – 13.15 paneelvestlus "Uued tehnoloogiad ja küberkaitse" – sõna saavad Airbusi küberturbejuht dr. Kevin Jones ja USA kaitsealaste teadusuuringute agentuuri DARPA informatsiooni innovatsiooni osakonna juht Dr Brian M. Pierce. Ingliskeelset vestlust modereerib Microsofti juhtivstrateeg julgeoleku alal Dr. Trey Herr.
CyCon on maailma küberkogukonnas hinnatud konverents, mis toob kokku küberjulgeoleku eri tahkudega tegelevad võtmeisikud - valitsuste, kaitsevägede, ettevõtete ja ülikoolide esindajad üle maailma. Tänavu juhatab sündmuse sisse 29. mail toimuv Müncheni julgeolekukonverentsi küberüritus Cyber Security Summit.
NATO küberkaitsekeskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline kompetentsikeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. Iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub NATO küberkaitsekoostöö keskus analüüsidele, koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas. NATO küberkaitsekeskuses on tänase seisuga 21 liikmesriiki – Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA ja Ühendkuningriik. Keskusega on veel liitumas Austraalia, Norra ja Jaapan.
Konverentsi avapäeva avalike ettekannete ülekanne ei olnud ERR-ist mittetulenevatel tehnilistel põhjustel kättesaadav. Palume vabandust! | Otse reedel kell 12.15 CyConilt: arutelu "Uued tehnoloogiad ja küberkaitse" | https://www.err.ee/835035/otse-reedel-kell-12-15-cyconilt-arutelu-uued-tehnoloogiad-ja-kuberkaitse | Sel nädalal korraldab NATO küberkaitsekeskus Tallinnas kümnendat korda kõrgetasemelise küberkaitsekonverentsi CyCon, mis tõi siia üle poole tuhande arvamusliidri ja eksperdi arutlema küberjulgeoleku võtmeküsimusi. ERR.ee pakub reedel otsepildis vaatamiseks arutelu küberkaitsest ja uutest tehnoloogiatest. |
Remonti minevate lõikude viimased suuremad tööd jäid Eesti Raudtee andmetel aastatesse 1986 – 1987, mistõttu on mitmed rööbastee detailid jõudnud oma eluea lõppu.
Töödega alustatakse Pääsküla jaamast ja liigutakse järk-järgult Balti jaama poole.
Uus trass jääb vanale asukohale, välja vahetatakse kogu rööbastee pealisehitis – rööpad, liiprid, ballast. See loob taristuettevõtte kinnitusel uutele oranžidele reisirongidele, mille veerem ennaktempos kulunud on, ka senisest paremad sõidutingimused.
Tehnoloogiliselt kõige suurema edasiminekuna nimetab Eesti Raudtee kokkukeevitatud rööpaid, mis vähendavad tiheasustusega Nõmmel mürataset. Samuti suurendab raudtee kapitaalremont reisirongide sõidumugavust ja raudtee ohutust.
2012. aastal keskenduti ooteplatvormidele
Eesti Raudtee täiendas, et 2012. aastal toimus ehitustööde esimene etapp, mis keskendus ooteplatvormide ümberehitamisele. Rööbasteid kohendati siis umbes sada meetrit ooteplatvormidest ühele ja teisele poole.
"2012. aastal rajati uued euronõuetele vastavad peatuskohad ning ühtlasi nende peatuskohtade kõrval ja lähenemispiirkondades rekonstrueeriti ka rööbastee," selgitas taristuettevõte.
2012. aastal rekonstrueeriti rööbasteid Lilleküla, Tondi, Järve, Rahumäe, Nõmme, Hiiu, Kivimäe, Pääsküla ja Laagri peatuskohtade piirkonnas.
"Remontimata jäid aga lõigud peatuskohtade vahelisel alal. Just nendel rekonstrueerimata lõikudel, mille viimane remont jäi aastatesse 1986-87, täna töö käib. Nagu ka hanke nimetus ütleb, on tegemist antud liini tööde teise etapiga," selgitati ERR-ile Eesti Raudteest.
Nüüdne ehitusprojekt ooteplatvormidega enam ei tegele, mis tähendab, et ka ilmastikuolude eest vähest või olematut varju pakkuvad ootepaviljonid, mis saju korral ootajatele meelehärmi valmistavad, jäävad senisel kujul.
Projekti kogumaksumus, mis hõlmab töid ka Pääsküla – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel ning Balti jaama sõlmes, on 23,7 miljonit eurot, millest 85 protsenti rahastatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist.
Raudteed ehitab OÜ GoTrack. Rööbasteede ehitus jõuab Tallinna piirkonnas lõpule tänavu sügiseks, kogu projekt valmib 2019. aasta lõpuks. | Väljavahetatav Pääsküla raudteetrass on 30 aastat vana | https://www.err.ee/835109/valjavahetatav-paaskula-raudteetrass-on-30-aastat-vana | Esmaspäevast remonti läinud raudteetrass Balti jaama – Pääsküla lõigul pärineb 1987. aastast. 2012. aasta ehitustööd keskendusid ooteplatvormidele, nüüdne teine etapp tegeleb rööbasteedega. |
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse algatusel loodud eksperimentaalne dokumentaalfilm pakub lähivaate rahvusvaheliselt tuntud kunstniku loomingule. Filmi kaheaastane võtteperiood langes aega, mil Katja Novitskova valmistas ette ja esitles oma senise karjääri mahukamaid projekte, teiste hulgas esimesi soolonäituseid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias: "Koidiku missioon" Hamburgi Kunstihoones, "Maa potentsiaal" New Yorgi Linnavalitsuse pargis ning "Loki kindlus" Cc Fondis Shanghais.
Antropoloogia- ja filmitaustaga autor Piibe Kolkat tõukas filmi tegema Katja Novitskova huvi visuaalsete tehnoloogiate suhtes ning "veider võlu", mida ta installatsioonides loob. Protsess andis võimaluse kogeda Novitskova kunsti kiirete kaadrivahetuste ja tähelepanukonkurentsi tingimustes tavatult pikalt ja keskendunult. Film on katse seda kogemust audiovisuaalsesse keelde tõlkida.
Filmis loovad kaamera ja filmija, mikrofonid ja helisalvestaja alternatiivseid perspektiive seitsmeteistkümnele sekundile, mis on mõõdetud kunstivaatamise keskmiseks pikkuseks. Kuidas suhestuvad installatsioonid ja skulptuurid neid ümbritseva füüsilise ja mõttelise kontekstiga? Mis toimub teoste sees, nende vahel ja seostes teiste kehadega – masinlike, loomalike ja inimlikega?
Idee algataja Karin Laansoo sõnul võttis arenduskeskus endale filmi produtseerides esmakordselt uue rolli. "Väga harva on kaameral võimalus olla juures, kui sünnib tipptasemel kaasaegne kunst. Piibe Kolka on haruldaselt hea vaistuga navigeerinud Katja Novitskova tulevikku kuuluvat kunsti ning ootame võimalust näidata filmi peale Tallinna esilinastust tänavu veel Berliinis ja Londonis". | Kumu auditooriumis esilinastub Piibe Kolka dokumentaalfilm Katja Novitskovast | https://kultuur.err.ee/835143/kumu-auditooriumis-esilinastub-piibe-kolka-dokumentaalfilm-katja-novitskovast | Kolmapäeval, 30. mail kell 18 esilinastub Kumu auditooriumis Piibe Kolka dokumentaalfilm "Lähemal vaatlusel. Kuus episoodi Katja Novitskova kunstist". |
Kvalifikatsioonis lõpetas Saar (Honda) küll poolaka Roman Gwiadza (Yamaha) järel teisena, kuid võistlussõitudes eestlane konkurentidele erilist sõnaõigust ei andnud.
Esimeses sõidus edestas Saar teiseks tulnud inglast Harry Walkerit (Yamaha) kuue sekundiga, kellest omakorda kolm sekundit jäi maha Gwiadza. Teises sõidus kaotas teisena lõpetanud Gwiadza Saarele paar sekundit, Walkeri ja poolaka vahe oli juba pea 20 sekundit.
Kahe sõidu tulemusena saavutas etapivõidu seega Saar, kes kogus maksimaalsed 50 punkti ja tänu viimasele sõidule oli teine Gwiadza, kes kogus Walkeriga võrdselt 42 punkti.
Tänu Poola võidule kerkis Saar ka meistrivõistluste liidriks ja tal on nüüd koos 153 punkti, senine liider norrakas Chistopher Tveraen oli Poolas neljas ja jääb eestlasest kaheksa punkti kaugusele.
Euroopa meistrivõistlused jätkuvad eelviimase etapiga 16. - 17. juunil Kiviõlis, kus sõidetakse lisaks quadide EM-etapile ka külgvankrite MM-etapp. | Kevin Saar võitis Poola EM-i etapi ja tõusis sarja liidriks | https://sport.err.ee/835231/kevin-saar-voitis-poola-em-i-etapi-ja-tousis-sarja-liidriks | Poolas Cieszynis peeti nädalavahetusel quadide Euroopa meistrivõistluste neljas etapp, kus oli heas hoos valitsev Euroopa meister Kevin Saar. Tänu etapivõidule kerkis ta ka tänavuse meistrivõistluste arvestuses esimeseks. |
Nadal, kes on Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused võitnud kümnel korral, pani oma paremuse itaallase üle maksma esimeses kahes setis, mille ta võitis 6:4, 6:3. Käimasolevat kolmandat setti juhib aga Bolelli geimidega 3:0. Mäng jätkub teisipäeval Eesti aja järgi kell 14.
Teisipäeval alustab põhivõistlust ka Eesti parim tennisist Jürgen Zopp, kes läheb avaringis vastamisi maailma 14. reketi, ameeriklase Jack Sockiga. | Nadali avamäng Prantsusmaa lahtistel jäi vihma tõttu pooleli | https://sport.err.ee/835229/nadali-avamang-prantsusmaa-lahtistel-jai-vihma-tottu-pooleli | Prantsusmaa lahtiste avaringis kohtus maailma esireketi Rafael Nadaliga itaallane Simone Bolelli (ATP 129.). Tunni aja ja 44 minutiga piirdunud mäng katkestati sadama hakanud vihma tõttu. |
Hispaania riigikohus määras neljapäeval pikad vanglakaristused mitmele poliitikule ja ärimehele, kes olid süüdi mõistetud altkäemaksus, millest võitis väidetavalt ka PP. Erakonnale määrati 245 000 euro suurune trahv.
Hispaania riigikohus mõistis neljapäeval aastatel 1999.- 2005 aset leidnud korruptiivsete tehingute eest vangi 29 inimest, kellele määrati korruptsiooni, omastamise ja rahapesu eest kokku 351 aastat trellide taga.
Kohus ei pea PP-d tehingutega otseselt seotuks, kuid leidis, et erakond sai neist tulu. PP-l tuleb maksta tagasi riigikassasse 245 000 eurot.
Tegemist on Hispaanias esimese juhtumiga, kus valitsuspartei kohtus süüdi mõistetakse.
Parlamendi alamkoda saadikutekoda teatas esmaspäeval, et korraldab neljapäeval debati selle üle, kas Rajoy tuleks asendada sotsialistide (PSOE) liidri Pedro Sánchezega, ja hääletab opositsiooni esitatud umbusaldusavalduse üle reedel.
Kolm ülejäänud suurerakonda peale PP on kutsunud Rajoy´d tagasi astuma, kuid peaminister on seni survet tõrjunud. Ta on nimetanud opositsiooni kampaaniat "oportunistlikuks" ja öelnud, et ebastabiilsus on vastuolus Hispaania rahva üldiste huvidega.
Sánchez ei ole seni kogunud 350-kohalises killustunud kojas piisavalt toetust, et Rajoy umbusaldamine ka läbi läheks.
Sotsialistide algatust toetab vasakäärmuslik eliidivastane Podemos, kuid peaministri väljavahetamiseks läheb vaja ka seni Rajoy vähemusvalitsust toetanud ärimeelse Ciudadanose või rahvuslaste ja separatistide väikeparteide toetust.
Ciudadanose esimees Albert Rivera ei toeta Sáncheze katset peaministriks saada ja pooldab erakorralisi valimisi. Ciudadanos ei liitunud esialgu opositsiooni üleskutsetega Rajoyle tagasi astuda, kuid esmaspäevaks oli Rivera meelt muutnud.
"Meil on vähemusvalitsus, mis on jäänud üksi ja hoiab võimust kinni, koos peaministriga, kes ei reageeri," lausus Ciudadanose esimees ajakirjanikele.
Hiljutiste arvamusküsitluste kohaselt on Ciudadanos tõusnud Hispaania populaarseimaks parteiks, kuid see ei võidaks valimistel parlamendienamust.
PP-l on 350-kohalises saadikutekojas 134 kohta ja ta valitseb paremtsentristliku Ciudadanose ja väikeste regionaalparteide toel. | Hispaania parlament hääletab Rajoy umbusaldamise üle reedel | https://www.err.ee/835234/hispaania-parlament-haaletab-rajoy-umbusaldamise-ule-reedel | Hispaania parlament korraldab usaldushääletuse peaminister Mariano Rajoyle reedel seoses valitseva Rahvapartei (PP) süüdismõistmisega altkäemaksu kohtuasjas. |
See meede tooks riigikassasse kuue aasta vältel kaks triljonit rubla ehk 27,4 miljardit eurot, kirjutas leht. Samuti võib valitsus kaotada kümneprotsendise käibemaksu soodusmäära.
Veel kaks triljonit rubla määruse elluviimiseks vajalikust kaheksast triljonist loodetakse saada pensioniea tõstmisega, kuigi pensionireformi täpseid detaile veel heakskiidetud ei ole, ütlesid allikad lehele. Naftatööstuses peaks maksureform tooma triljoni rubla jagu lisatulu ning 3 triljonit rubla peaks tulema uuest taristufondist.
Möödunud nädalal Peterburis toimunud rahvusvahelisel majandusfoorumil ütles Venemaa rahandusminister Anton Siluanov, et lõplikud otsused maksusüsteemi osas peaksid tulema lähiajal.
Mais presidendi poolt allkirjastatud määruses on loetletud valitsusele 2024. aastaks seatud eesmärgid, et muu hulgas saavutada läbimurre Venemaa teaduslik-tehnoloogilises ja sotsiaalmajanduslikus arengus, tagada riigi rahvaarvu suurenemine, kodanike elatustaseme tõstmine ja tingimuste loomine iga inimese eneseteostuseks ja talendi avanemiseks. | Venemaa kaalub käibemaksu tõstmist | https://www.err.ee/835203/venemaa-kaalub-kaibemaksu-tostmist | Venemaa valitsus kaalub käibemaksu tõstmist 18 protsendilt 20 protsendini, et rahastada president Vladimir Putini määrust Venemaa strateegilistest ülesannetest, kirjutas Vene ärileht Vedomosti esmaspäeval. |
"Eesti ole kunagi olnud, vähemalt Porsche massimarkide osas, diisliturg. Diiselautode osakaal on umbes 30 protsenti kogumüügist ja kogu see diisli temaatika käib Eestist kaunis kauge kaarega mööda," ütles Porsche Eesti edasimüüja Auto 100 AS-i juhatuse liige Jussi Pärnpuu BNS-ile.
"Kindlasti mõned on, aga tegemist on üksikute autodega," lisas ta.
Saksa ametivõimud käskisid seoses emissiooninäitude manipuleerimisega Porschel Euroopas tagasi kutsuda pea 60 000 sõidukit.
Saksamaa sõidukeid litsenseeriva ameti KBA teatel kästi emissioone manipuleeriva seadeldise tõttu tagasi kutsuda ligi 53 000 3-liitrise diiselmootoriga Macani ning 6800 4,2-liitrise mootoriga Cayenne'i üle Euroopa.
Aprillis otsis Saksa politsei seoses emissiooninäitude manipuleerimisega läbi kahe kahe Porsche tippjuhi ja ühe endise töötaja kontorid. Läbiotsimiste järel peeti kinni ka Porsche endine töötaja, kes Saksa meedia andmeil oli endine mootoriarenduse juht Jörg Kerner.
Porsche on osa Volkswageni kontsernist, mis tunnistas 2015. aastal umbes 11 miljonit diiselautot mõjutanud emissiooniandmete võltsimist. Alates skandaali puhkemisest on Volkswagen maksnud enam kui 25 miljardit eurot trahvi. | Porsche diiselautode tagasikutsumine mõjutab üksikuid Eesti autoomanikke | https://www.err.ee/835207/porsche-diiselautode-tagasikutsumine-mojutab-uksikuid-eesti-autoomanikke | Porsche Eesti edasimüüja hinnangul võib 60 000 Porsche diiselsõiduki tagasikutsumine Euroopas mõjutada üksikuid Eesti autoomanikke, sest müüdud diiselautode osakaal Eestis on väike. |
Nurgakivi asetatakse Soomes Inkoos ning 8. juunil toimuval sündmusel osalevad Eesti majandus- ja taristumimister Kadri Simson, Soome keskkonna- ja energiaminister Kimmo Tiilikainen, Euroopa Komisjoni volinik Jyrki Katainen ning Eleringi ja Baltic Connector OY juhid, teatas Elering.
Balticconnectori gaasiühendus valmib 2020. aastaks, olles eelduseks Soomet ja Balti riike hõlmava ühtse gaasituru tekkeks. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 300 miljonit eurot.
150 kilomeetri pikkune Balticconnectori gaasitoru algab Kiili lähistelt Harjumaal, möödub Keila linnast ja läheb merre Paldiskis, planeeritava LNG terminali juures. Soome poolel jõuab gaasitoru maismaale Inkoos ning liitub Soome gaasivõrguga Siuntios. Balticconnectori projekti kaasrahastab 75 protsendi ulatuses Euroopa Liit.
Balticconnectori Eestipoolse maapealse ülekandetoru ehitustöid teostab 43,4 miljoni euro eest Infortarile kuuluv AS-i Eesti Gaas tütarettevõte EG Ehitus AS. Balticconnectori merealuse osa paigaldab Šveitsi ettevõte Allseas. | Balticconnector saab juunis nurgakivi | https://www.err.ee/835209/balticconnector-saab-juunis-nurgakivi | Elering AS ja Soome riigifirma Balticconnector Oy asetavad tänavu 8. juunil nurgakivi Eesti ja Soome vahelisele gaasitorule Balticconnector. |
"Ta maandus täna oma eralennukis (Tel Avivi) Ben Gurioni lennujaamas ja talle anti Iisraeli ID-kaart," edastas eratelekanal.
Varem oli jaam edastanud, et peaminister Benjamin Netanyahu kantselei endise Nõukogudae Liidu territooriumil asuvate juudikogukondadega tegeleva osakonna Nativ ametnik ütles, et Abramovitš taotles Moskvast Iisraeli saatkonnas immigrandiviisat.
"Tema dokumente analüüsiti "tagasipöördumisseaduse" alusel ja tal oli tõepoolest õigus immigrandistaatusele Iisraelis. Selle tulemusena anti talle immigrandiviisa," lisas telekanal.
Netanyahu kantselei ametnikud infot ei kinnitanud.
Iisraeli tagasipöördumisseadus annab igale juudile või juudi lapse- või lapselapsele õiguse riigi kodakondsusele.
Meedia teatel on takerdunud Abramovitši viisataotlusprotsess Suurbritannias ning see võib olla seotud Briti valitsuse jõuliste sammudega riigis tegutsevate või selle läbi raha liigutavate Vene oligarhide vastu.
Abramovitši ametlik elukoht on Jersey maksuparadiisina tuntud Kanalisaartel, kuid ta ei ole seal kunagi elanud.
Ajelehe Sunday Times andmeil on Abramovitši varandus 12,5 miljardit USA dollarit ning ta on alates 2003. aastast Chelsea omanik. | Meedia: Abramovitšist sai Iisraeli kodanik | https://www.err.ee/835233/meedia-abramovitsist-sai-iisraeli-kodanik | Juudist Vene miljardär Roman Abramovitš, Inglise jalgpalliklubi Chelsea omanik, saabus esmaspäeval pärast Iisraeli kodakondsuse saamist juudiriiki, vahendas kohalik telekanal Channel 10. |
Meeskonna kogenuim mängija on 27-aastane poolkaitsja Arvydas Novikovas, kelle koduklubiks on Konstantin Vassiljevi endine tööandja Jagiellonia Białystok. Lisaks on välisklubides pallivatest mängijatest nimekirjas veel seitse meest.
Leedu koondise koosseis kohtumiseks Eestiga:
Väravavahid
Ernestas Šetkus (25.05.1985) - Hapoel Haifa (ISR) 19/0
Džiugas Bartkus (07.11.1989) - FK Žalgiris Vilnius 0/0
Tomas Švedkauskas (22.06.1994) - FK Trakai 0/0
Ignas Plūkas (08.12.1993) - FK Trakai 0/0
Kaitsjad
Egidijus Vaitkūnas (08.08.1988) - FK Minsk (BLR) 36/0
Valdemar Borovskij (02.05.1984) - FK Trakai 22/0
Tomas Mikuckis (13.01.1983) - FK Tom Tomsk (RUS) 19/0
Edvinas Girdvainis (19.01.1993) - FK Tom Tomsk (RUS) 11/0
Algis Jankauskas (23.08.1995) - FK Sūduva Marijampolė 5/0
Rolandas Baravykas (27.09.1982) - FK Žalgiris Vilnius 5/0
Markas Beneta (08.07.1993) - FK Žalgiris Kaunas 1/0
Justinas Januševskij (26.03.1994) - FK Trakai 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Arvydas Novikovas (18.12.1990) - Jagiellonia Białystok (POL) 43/5
Fedor Černych (21.05.1991) - FK Dinamo Moskva (RUS) 39/8
Vykintas Slivka (29.04.1995) - Hibernian (SCO) 23/2
Ovidijus Verbickas (04.07.1993) - FK Sūduva Marijampolė 7/1
Simonas Paulius (12.05.1991) - FK Žalgiris Kaunas 6/0
Gratas Sirgėdas (17.12.1994) - FK Žalgiris Kaunas 3/0
Karolis Laukžemis (11.03.1992) - FK Sūduva Marijampolė 2/0
Povilas Leimonas (16.11.1987) - FK Sūduva Marijampolė 2/0
Justas Lasickas (06.10.1997) - FK Zemun (SRB) 2/0
Ernestas Veliulis (22.02.1992) - FK Jonava 1/0
Simonas Urbys (07.11.1995) - FK Palanga 0/0
Peatreener: Edgaras Jankauskas
Abitreener: Igoris Morinas
Abitreener: Rokas Garastas
Väravavahtide treener: Audrius Ramonas | Leedu teatas oma koosseisu mänguks Eestiga | https://sport.err.ee/835221/leedu-teatas-oma-koosseisu-manguks-eestiga | Leedu koondis tegi teatavaks oma koosseisu kolmapäeval Rakveres toimuvaks Balti liiga kohtumiseks Eestiga. |
Zopi põhiturniiri avakohtumine toimub 18. väljakul. Esimene selle väljaku mäng algab Eesti aja järgi kell 12. Zopp asub võistlustulle kolmandana. Enne teda peavad kohtumise Fiona Ferro (WTA 257.) ja Carina Witthoeft (WTA 61.) ning esmaspäeval pooleli jäänud mängu jätkavad John Isner (ATP 10.) ja Noah Rubin (ATP 173.).
Zopp on üks neljast õnnelikust kaotajast, kes põhiturniirile pääses. 30-aastane Zopp on Prantsusmaa lahtiste põhitabelis mänginud kolmel korral, viimati 2014. aastal, kui tegi ka enda parima tulemuse, jõudes teise ringi. | Zopp alustab Prantsusmaa lahtiste põhiturniiri | https://sport.err.ee/835216/zopp-alustab-prantsusmaa-lahtiste-pohiturniiri | Õnneliku kaotajana Prantsusmaa lahtiste põhitabelisse pääsenud Eesti esireket Jürgen Zopp läheb teisipäeval avaringis vastamisi maailma 14. reketi, ameeriklase Jack Sockiga. |
"Lasna Spordi" käigus saavad eesootaval suvel kõik tänavaspordist huvitatud noored end erinevatel võistlusaladel tasuta proovile panna ja arendada oma oskusi professionaalide juhendamisel. Suve jooksul on toimumas veel kolm võistlusetappi ning finaal, kus selguvad parimad noored tänavasportlased.
Võistluste sarja avasündmusest võttis osa ka linnaosa vanem Maria Jufereva, kelle sõnul mängib tänavasport piirkonnas väga suurt rolli. "Pole saladus, et Lasnamäel on palju sotsiaalsesse riskirühma kuuluvaid lapsi. Nende kaasamisega tänavasporti anname võimaluse edukaks tulevikuks," märkis ta.
Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer lausus, et Euroopa Sotsiaalfondi programmi kaudu on Eesti Noorsootöö Keskusel olnud võimalus toetada palju häid algatusi üle Eesti, mis aitavad luua noortele paremaid noorsootöö võimalusi ja kitsamalt ka sportimisvõimalusi. "Sellised programmid nagu "Lasna Sport" tõmbavad noorte tähelepanu huvitavatele ja arendavatele tegevustele ning annavad motivatsiooni ka edaspidi oma huvialaga tegeleda. Samuti on oluline, et mitmed asutused ja ametkonnad on seotud korraldamisega ning toimub tihedam koostöö noorte heaks töötamisel ja noortele noorsootöö võimaluste arendamisel," lausus Schlümmer.
Tallinna Spordi- ja Noorsooameti programmijuht Liilia Laulik ütles, et "Lasna Spordi" käigus toimuvatel treeningutel ja võistlustel on võimalik kaasa lüüa ka neil noortel, kes tasulistest trennidest kõrvale jäävad ning osaleda saavad kõik, olenemata võimekusest või eelnevast kogemusest. "Oluline on ka asjaolu, et tegeletakse tänavaspordiga – tervislikuks eluviisiks ei ole alati vaja trennisaali või kalleid vahendeid, sporti saab teha ka pargis või koolistaadionil," lisas ta.
Suvistele võistlustele eelnesid alates veebruarikuust treeningud Mehaanikakoolis, Kuristiku Gümnaasiumis, Lasnamäe Gümnaasiumis ja Läänemere Gümnaasiumis, lisaks veel Lasnamäe Sportmängude majas. Projektiga on aga oodatud liituma ka kõik teised huvitatud koolid. | Lasnamäel anti stardipauk suvistele noorte tänavaspordi võistlustele | https://sport.err.ee/835213/lasnamael-anti-stardipauk-suvistele-noorte-tanavaspordi-voistlustele | Laupäeval sai Lasnamäel Kuristiku gümnaasiumi territooriumil alguse tänavaspordi võistluste sari "Lasna Sport", mille käigus saavad erinevate pealinna gümnaasiumide noored võimaluse terve suve jooksul end professionaalide käe all treenida ja üksteisega mõõtu võtta tänavakorvpalli, -jalgpalli, -tantsu ja -treeningu võistlustel. |
Vastastikune tunnustamine tagab tugevama ja õiglasema kaupade ühtse turu, ütles majandusminister Kadri Simson pressiteate vahendusel. "On ebamõistlik, kui näiteks Eestis toodetud ja siin aktsepteeritud mööblieset peab uuesti tõendama mõnes teises liikmesriigis."
Pidev kontroll liikmesriikides eraldi toob kaasa ettevõttele väga suure lisakulu ja suurendab bürokraatiat, lisas Simson. "Eriti keeruliseks teeb see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sisenemise teiste riikide turgudele," rääkis ta.
Simson kohtus esmaspäeval ka Euroopa Komisoni energeetikavolinik Miguel Arias Cañetega, kellega arutas Balti elektrivõrkude sünkroniseerimist. "Meil ei ole komisjoniga erimeelsusi Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimisel Euroopa sagedusalaga," ütles Simson.
Ministri sõnul on oluline liikuda võimalikult kiiresti edasi, lähtuda otsuste tegemisel läbiviidud uuringute tulemustest, mille järgi on nii rahaliselt kui tehniliselt kõige mõistlikum rajada täiendav vahelduvvoolu ühendus Poolaga.
Lisaks kohtub Simson Brüsselis Tšehhi majandusminister Tomáš Hüneri, Ühendkuningriigi minister lord Henley ja digitaalse ühtse turu volinik Andrus Ansipiga. | EL-i liikmesriigid parandavad vastastikust kaupade tunnustamist | https://www.err.ee/835204/el-i-liikmesriigid-parandavad-vastastikust-kaupade-tunnustamist | Euroopa Liidu konkurentsivõime eest vastutavad ministrid otsustasid edasi liikuda kaupade vastastikuse tunnustamise määrusega, mis lihtsustab ettevõtjate võimalust viia oma kaupu teiste liikmesriikide turgudele. |
Esimese abitreenerina jätkab Kalev/Cramo ridades Indrek Reinbok, teine abitreener on selgumisel.
Ametlik: Donaldas Kairys jätkab BC Kalev/Cramo peatreenerina ka järgneval hooajal! #KalevCramo
A post shared by Bc Kalev/Cramo (@kalevcramo) on May 28, 2018 at 9:16am PDT | Donaldas Kairys jätkab BC Kalev/Cramo peatreenerina | https://sport.err.ee/835210/donaldas-kairys-jatkab-bc-kalev-cramo-peatreenerina | Kümnendat korda Eesti meistriks kroonitud BC Kalev/Cramo peatreenerina jätkab Donaldas Kairys, kes liitus klubiga läinud hooaja keskel Alar Varraku asemel. |
Eesti plaanib saata kuni 50 kaitseväelasest koosneva jalaväerühma aastaks Malisse, üksus hakkab teenima Prantsusmaa juhitaval terrorismivastasel missioonil Barkhane. Kaitseväe peastaabi teatel peaks üksus Malisse suunduma juuli esimesel nädalal.
Üksusesse kuulub 36 jalaväelast, lisaks tõlgid, lahingupioneerid ning kuueliikmeline toetusüksus. Üksus hakkab kasutama soomustransportööre Pasi XA-188. Kaitsevägi saadab Malisse kokku viis soomukit, neist üks tagavaraks.
Eesti üksus hakkab paiknema Mali keskosas Gao linna lähedal asuvas sõjaväebaasis. Eesti üksuse ülesanneteks on baasi kaitse, patrullid Gao linnas ning nad peavad valmis olema ka kiiret reageerimist nõudvate ülesannete täitmiseks.
Eesti saadab jalaväerühma Malisse aastaks, kokku kolmeks nelja kuu pikkuseks rotatsiooniks.
Prantsusmaa esitas tänavu jaanuari Eestile ametliku kutse osaleda operatsioonis Barkhane. Valitsus kiitis missioonil osalemise heaks aprilli alguses. Riigikogu hakkab eelnõu arutama lähiajal.
Eesti osaleb praegu kahes Malis läbiviidavas operatsioonis. EL-i väljaõppemissioonil EUTM-Mali osaleb neli väljaõppeinstruktorit ja staabiohvitser ning ÜRO rahuvalvemissioon MINUSMA osaleb kolm staabiohvitseri.
2014. aastal osales Eesti 50-liikmeline jalaväerühm operatsioonist Kesk-Aafrika Vabariigis.
Mullu osales Prantsusmaa 300-liikmeline soomusüksus jalaväe lahingumasinatega ja tankidega Eestis paiknevas NATO lahingugrupis. Prantsusmaa on teatanud, et saadab tuleval aastal taas oma üksuse Eestis paiknevasse lahingugruppi. | Eesti jalaväerühm suundub Malisse juuli alguses | https://www.err.ee/835201/eesti-jalavaeruhm-suundub-malisse-juuli-alguses | Prantsusmaa operatsioonil Barkhane teenima hakkav Eesti jalaväerühm suundub Malisse juuli alguses. |
Branik kaotas Sloveenias viimases voorus MRD Dobovale 25:29 (14:12), Celminš sai kirja kolm väravat. Ülitihedas lõputabelis edestas Branik Ormoži RK Jeruzalemi lõpuks võrdse 28 punkti juures parema väravate vahe toel. Vaid ühe silma vähem kogusid teises kuuikus Dobova ja Trebnje RK Trimo. Sloveenia meistriks tuli viiendat aastat järjest Celje RK Pivovarna Laško.
Andris Celminš: üritan uuel hooajal nii füüsilist kui mentaalset taset tõsta
Celminš viskas liigahooajal 28 mänguga 80 väravat, koos karikamängudega 95, mis oli Braniki paremuselt kolmas näitaja. "Isiklikult oli hooaeg kohati väga hea, siis jälle tulid sisse langused. Õppisin palju juurde ning üritan järgmiseks aastaks nii füüsilist kui mentaalset taset tõsta," sõnas eelmisel suvel Branikiga kahe-aastase lepingu sõlminud Eesti koondise paremsisemine.
"Klubi seisukohast oli ja on siiani muidugi suur pettumus, et medalitele mängima ei pääsenud," tunnistas 21-aastane Celminš. "Põhiturniiri viimases voorus pidime Jeruzalemi kuue väravaga võitma ja saime sellega hakkama, ent üllatuslikult ei alistanud RD Koper MRK Krkat, nagu meie vajanuks."
Pettumuse pidi Branik kiirelt alla neelama ja asuma võitlusse seitsmenda koha nimel. "Kõik said aru, et tagumisse kuuikusse pudenemise üheks põhjuseks olid klubis toimunud suured muudatused. Seitsmes koht seati kohe järgmiseks eesmärgiks ja kuigi kuni viimase vooruni oli kõik lahtine, saime selle siiski kätte. Meeskond mulle meeldib ja minugagi oldi rahul, nii on mul hea meel siin jätkata," lõpetas suvepuhkusele siirduv Celminš.
Rumeenias jätkub dramaatiliste heitlustega kullaseeria. Selg vastu seina olnud Martin Johannsoni koduklubi Bukaresti Steaua alistas ülimalt põnevas ja agressiivses teises finaalmängus tiitlikaitsja Bukaresti Dinamo 27:26 (14:12). Eesti koondise joonemängija jäi küll väravateta, ent oli nii rünnakul kui kaitses suures rollis. Seeria otsustav lahing toimub neljapäeval.
Mägi aitas Auel püsima jääda, Jaanimaa ellujäämisvõitlus kestab
Saksamaa Bundesligas jätkub Dener Jaanimaa ja TuS N-Lübbecke ellujäämisvõitlus. Eelmisel nädalal kohtuti kahe medalitele heitleva tiimiga ja kaotati mõlemad mängud. Berliini Füchse oli parem 26:20 (13:12) ja SG Flensburg-Handewitt 27:24 (17:16). Jaanimaa viskas neis kohtumistes vastavalt kuus ja seitse väravat ning jagas kokku kolm tulemuslikku söötu, jõudes nii sel hooajal 100 Bundesliga-väravani.
Tabeli kolm viimast – kellest vaid üks saab püsima jääda – on tihedas reas: TuS N-Lübbecke 14, Ludwigshafeni Die Eulen ja TV 05/07 Hüttenberg 13 punkti. Viimases voorus ootab Jaanimaa tööandjat külla üheksandal kohal paiknev TBV Lemgo, Hüttenberg peab külastama Füchset, ent Die Eulen saab võõrustada 13. tabeliastmel olevat HC Erlangenit.
Mait Patrail aitas kolme värava ja nelja resultatiivse sööduga kaasa TSV Hannover-Burgdorfi 30:26 (20:12) võidule SC DHfK Leipzigi üle. Hannoverlased on 45 punktiga hetkel kuuendad, THW Kielil on aste kõrgemal sama summa, ent üks mäng varuks. Esineliku moodustavad viimase vooru eel Flensburg-Handewitt 54, Rhein-Neckar Löwen 53, Füchse 51 ja SC Magdeburg 48 silmaga.
Saksamaa 2. Bundesligas maitsesid mõlemad eestlased võidurõõmu. Janar Mägi viskas 32:28 (14:12) võidumängus Hildersheimi Eintrachti üle viis väravat ja aitas EHV Auel voor enne lõppu kindlustada esiliigakoha. Karl Roosna sai kirja kaks resultatiivset söötu kui tema Esseni TUSEM oli 33:31 (18:12) üle HSG Konstanzist ning tõusis tabelis koha võrra, üheksandaks. | Käsipallileegion: Celminš lõpetas hooaja, Johannson viigistas finaalseeria | https://sport.err.ee/835205/kasipallileegion-celmins-lopetas-hooaja-johannson-viigistas-finaalseeria | Veel üks välismaal palliv eestlane sai hooajaga ühele poole – Andris Celminš ja RK Maribor Branik kaotasid küll viimases voorus, ent lõpetasid 7.-12. kohani peetud Sloveenia kõrgliiga finaalturniiri esimesel astmel ehk 7. kohaga. Eelmisel nädalal viigistasid veel Martin Johannson ja Bukaresti Steaua Rumeenias finaalseeria ning kolm pallurit noppisid võite Saksamaal. |
Peamise hüvitise lagi immigrantidele on 563 eurot kuus, kuid kui nad läbivad saksa keele testi, tõuseb hüvitis 863 euroni ehk samale tasemele, mida saavad austerlased, vahendas BBC.
Konservatiivist kantsler Sebastian Kurz on lubanud karmi lähenemist immigratsioonile. Kurzi valimislubaduste hulgas oli pagulaste toetustele piirangu seadmine ning migranditeede sulgemine Euroopasse.
"Meie põhireegel on see, et saksa keelest saab võtmekoht täies ulatuses miinimumhüvitise saamiseks," ütles Kurz esmaspäeval pressikonverentsil. | Austria kärbib immigrantide toetusi | https://www.err.ee/835198/austria-karbib-immigrantide-toetusi | Austria valitsus avalikustas plaani, mille kohaselt kärbitakse immigrantidele, nende hulgas pagulastele makstavaid hüvitisi. |
Möödunud augustis põlveoperatsioonil käinud Wawrinka on tänavusel hooajal sama vigastuse tõttu pidanud tegema kolmekuulise võistluspausi. Tagasitulek lõppes aga kolme tunni ja 34 minuti pikkuses mängus kaotusega. Möödunud aastal finaali jõudnud Wawrinka jaoks tähendab see aga seda, et uuel esmaspäeval langeb ta maailma edetabelis 30. positsioonilt madalamale. Suure tõenäosusega ei mahu šveitslane enam ka parima 250 hulka.
"Täna ma küll kaotasin, aga kui ma päeva lõpuks vaatan oma taset, siis ma olen lähemalt sellele, kuhu ma tahan jõuda" ütles Wawrinka mängujärgselt. "Ma teadsin kohe, et operatsioonist taastumine võtab vähemalt aasta aega, et jõuda tagasi sinna, kuhu ma tahan jõuda. Edetabel ei valeta, sest tipus on mängijad, kes mängivad. Kui sa ei mängi, langed tahapoole. Kui ma pean nüüd mängima tänu madalale edetabeli kohale madalamatel turniiridel, siis see ei ole minu jaoks probleem. Ma olen võitnud kolm suure slämmi turniiri oma karjääri jooksul ja ma tean, mida selleks teha on vaja. Ma mängin hästi, tunnen ennast kenasti ja olen valmis taas võitma."
Samuti vigastusega kimpus olnud endine esireket Novak Djokovic (ATP 22.) võitis kaks tundi ja kuus minutit kestnud mängus brasiilast Rogerio Dutra Da Silvat (ATP 134.) seisuga 3:0 (6:3, 6:4, 6:4).
Järgmises ringis kohtub Djokovic maailma 155. reketiga Jaume Munariga. | Prantsusmaa lahtiste endine võitja langes konkurentsist juba avaringis | https://sport.err.ee/835196/prantsusmaa-lahtiste-endine-voitja-langes-konkurentsist-juba-avaringis | Kolm aastat tagasi Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste võitjaks kroonitud šveitslane Stan Wawrinka (ATP 30.) pidi juba avaringis tunnistama hispaanlase Guillermo Garcia-Lopezi paremust 3:2 (6:2, 3:6, 4:6, 7(7):6(5), 6:3). |
Toskaanas peetud 71-kilomeetrise ja 2100 tõusumeetriga sõidu läbimiseks kulus Pruusil aega 2:52.59. Teise koha sai Cicli Taddei rattur Francesco Casagrande ja kolmanda Pruusi klubikaaslane Ricciardo Chiarini. Kaotust kogunes neil eestlasele täpselt üks minut.
"Esmapilgul rada väga tehniline ei tundunud. Trassile jäi kaks pikemat ja üks lühem tõus ning esimesed seitse kilomeetrit sõitsime asfaltil," rääkis Pruus peale võistlust. "Esimesel tõusul pandi kohe korralik tempo peale ja nii jäimegi ette kuuekesi. Seejärel surusime meeskonnakaaslasega teistele oma tempo peale ja nii jätkasimegi võistlust juba vaid neljakesi ees olles. Kui lõpuni oli jäänud kümme kilomeetrit ja tempo korraks langes, otsustasin rünnata ja keegi mulle ei järgnenud. Klubikaaslane kontrollis taga olukorda ning niiviisi saingi järjekordse soolovõidu ja ratas pea kohal üle finišijoone tulla."
Järgmisel nädalal stardib Pruus Valgehobusemäe Rattamaratonil. | Peeter Pruus oli Itaalias taas võidukas | https://sport.err.ee/835192/peeter-pruus-oli-itaalias-taas-voidukas | Nädalavahetusel teenis kahe nädala jooksul juba teise võidu Da Piazza a Piazza maratonil Peeter Pruus (ASD Torpado-Südtirol), kes edestas lähimaid konkurente ühe minutiga. |
Eesti parajõutõstja Pipper sai Prantsusmaal Berck-Sur-Mer'is toimuval EM-il kaalukategoorias kuni 67 kg kvalifikatsioonis kirja seitsmenda tulemuse ning surus 40 kg. Kuigi kodustel treeningutel ja võistlustel on Pipper suutnud jõuda ka 50 kilogrammini ja tema parajõutõstmise võistluste rekord on 47,5 kg, siis on para-atleetide tehnika ja selle hindamisreeglid EM-il mitu korda karmimad kui tavavõistlustel.
"Tavavõistlustel on kergem suruda, sest seal ei ole nii karmi žüriid ja võistlusreglementi. Keha algasend pingil, pea asend, sild ja hingamise rütm, jalgade asend ja kaldenurgad, sidumise tehnika - iga nüanss on oluline ja seda hinnatakse. Tehnika peab olema ülipuhas," kirjeldas Pipper võistluste ülirangeid reegleid.
Ta lisas, et kogu võistluste reeglistiku kadalipu läbimine koos õige dokumentatsiooni, kaalumise ja riietumisega on uus kogemus, millest on palju õppida nii atleedil endal kui ka treener Maksim Ignatenkol. "Oleme siin tohutult tehnika osas juurde õppinud ning kinnistame seda edaspidi treeningutel Eestis. Mul on hea meel, et täitsime oma eesmärgi, sain klassifitseeritud ja tulemuse kirja ning jätkame tööd. Nagu treenergi mulle ütles, et jõudu sul on ja sa suudad tõsta ka 60 kg," sõnas Pipper kokkuvõtteks.
Berck-Sur-Mer 2018 on oluline samm kõigile parajõutõstjatele, kes loodavad kvalifitseeruda Tokyo 2020 paraolümpiamängudele. EM-ist võtsid osa nii paraolümpiavõitjad kui -maailmameistrid. | Esimene Eesti naissportlane tegi parajõutõstmise EM-il ajalugu | https://sport.err.ee/835189/esimene-eesti-naissportlane-tegi-parajoutostmise-em-il-ajalugu | Eesti parajõutõstja Jelena Pipper saavutas nädalavahetusel Euroopa lahtistel meistrivõistlustel isikliku eesmärgi - ta sai kirja rahvusvahelise klassi ning sooritas rinnalt surumise puhtalt ja tehniliselt õigesti. |
Kesklinna jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhtivuurija Inna Toater ütles BNS-ile, et politsei alustas väärteomenetluse karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rikkumist. "Tuvastasime kõik neli inimest ning neile esitati süüdistus, mille eest seaduse järgi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, see tähendab kuni 400 eurot või arestipäevad," sõnas ta. "Kõigile neljale inimesele määrati karistuseks rahatrahv, mis jääb seaduses sätestatud piiridesse."
Politsei sai 26. märtsi esimestel tundidel aset leidnud vahejuhtumist teada meedia vahendusel. Pealtnägija filmitud videolõigust ilmnes, et südaööl jalutas Vabaduse väljakul neljaliikmeline seltskond. Ühel hetkel lõid seltskonnas viibinud naisterahvad jalaga pikali küünlad, mis olid sinna asetatud märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks ning seltskonnas viibinud mehed kõndisid küünaldest üle.
Politsei tuvastas 26. märtsil märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks Vabaduse väljakule asetatud küünlaid ümber lükanud seltskonnas olnud isikud ning 55-aastase ja 32-aastase naise ning 33-aastase ja 27-aastase mehe suhtes alustati väärteomenetlus.
"Oma ütlustes selgitasid nad, et tarvitasid sel ööl ohtralt alkoholi ning sellest oli ajendatud ka nende käitumine. Nad avaldasid kahetsust tehtu pärast," ütles Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit aprillis. | Politsei karistas küüditamisohvrite mälestusküünlaid ümber lükanuid trahviga | https://www.err.ee/835188/politsei-karistas-kuuditamisohvrite-malestuskuunlaid-umber-lukanuid-trahviga | Politsei karistas rahatrahviga kahte naist ja kahte meest, kes lükkasid ümber Tallinnas märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks asetatud küünlaid. |
Kontsert-lavastusse "Kuiinluse ehk kuulsuse ahelad" on põimitud üle paarikümne kuulsa Queen´i laulu ja ühe noore mehe lugu kuulsusest, soovidest, armastusest ja sõprusest. 1970. ja 1980. aastate rokkmuusika ühe legendaarsema bändi lugusid esitavad noored muusikud. Esitamisele tulevad "We Will Rock You", "I Want to Break Free", "Under Pressure", "Bohemian Rhapsody", "We Are the Champions", "The Show Must Go On" ja paljud teised.
Märtsis esineti muusikaliga neljal korral Lindakivi kultuurikeskuses ning seda niivõrd edukalt, et tekkis mõte esineda ka ühel Eesti suurimal laval – Alexela Kontserdimajas. Seekordne kontsert-lavastust on täiendatud ja kohandatud suure lava jaoks. Projektil on ka heategevuslik pool ning toetab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liitu. | Noorte omaalgatuslik Queeni lauludega lavastus jõuab ka Alexela kontserdimaja lavale | https://menu.err.ee/835183/noorte-omaalgatuslik-queeni-lauludega-lavastus-jouab-ka-alexela-kontserdimaja-lavale | 30. mail jõuab Alexela kontserdimaja lavale Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi noorte omaalgatuslik Queeni lauludega kontsert-lavastus "Kuiinluse ehk kuulsuse ahelad", kus laval on korraga poolsada noort. |
Viimases voorus jäi Rudar 0:1 alla Trigalvile, kuid 50 punkti andsid Velenje meeskonnale tabelis neljanda koha. Sama punktisummaga tulli viiendaks Celje. Sloveenia meistriks krooniti Maribor, hõbedameeskond Ljubljana Olimpija teenis võitjaga sarnaselt 80 punkti. Kolmas oli 73 punkti kogunud Domžale. Kümne meeskonna konkurentsis kuulus seitsmes koht Aleksandr Kulinitši koduklubile Krškole (34 punkti). Kulinitš viimases voorus kaasa ei teinud, kui tema meeskond jäi 0:1 alla Celjele.
Norra kõrgliigas sai tähtsa võidu Bergeni Brann, kes alistas vigastatud Taijo Tenisteta võõrsil 2:1 Rosenborgi. Möödunud nädala alguses viigistati võõrsil Lillestrømiga 1:1. LSK väravavaht Matvei Igonen jälgis viigimängu varumeestepingilt. Igonen leppis kohaga varumeestepingil ka nädalavahetusel, kui jäädi 0:1 võõrsil alla Enar Jäägeri koduklubile Vålerengale. Nikita Baranov mängis 90 minutit, kui Kristiansund suutis võõral väljakul 2:1 alistada Oddi. Baranovi meeskonnakaaslased Brent Lepistu ja Andreas Vaikla jälgisid kohtumist varumeestepingilt.
Brann on tabeli tipus 30 punktiga, vahe Rosenborgiga on hetkel kuuepunktiline. 16 meeskonnast 14 on pidanud 12 kohtumist. Esmaspäeval lõpetab vooru Sarpsborg 08 (Joonas Tamm) – Stabæk heitlus. Sarpborg 08, kes on hetkel 19 punktiga seitsmendal kohal, omab võimalust tõusta tabelis neljandaks. Sellisel juhul möödutakse ka viiendal real (21p) olevast Vålerengast. Kristiansund on 16 punktiga hetkel kümnes, Lillestrøm asub 11 punktiga tabeli 13. real.
Nädalavahetusel sai lõpu Tšehhi kõrgliigahooaeg. Bohemians 1905 poolkaitsja Siim Luts koosseisu ei kuulunud, kui Bohemians tegi väravateta viigi Praha Spartaga. Hooaja lõpetas Bohemians 38 punkti ja seitsmenda kohaga. Järgmisest hooajast mängib Luts Teplice ridades, kes sai tänavu Bohemiansi järel 34 punktiga kaheksanda koha. Meistritiitel kuulus 66 punkti kogunud Viktoria Plzeňile, hõbeda võttis Praha Slavia meeskond (59p) ning kolmas oli Jablonec (56p).
Soome kõrgliigas sai ühe võidu ja ühe kaotuse Ats Purje koduklubi Kuopio Palloseura. KuPS alistas teisipäeval võõrsil Marko Meeritsa (90 minutit) ja Hindrek Ojamaa koduklubi Vaasa Palloseura (VPS) 2:0. Purje kuulus algkoosseisu ja mängis 76 minutit. Nädalavahetusel saadi aga valus kaotus PS Kemilt, kellele alistuti neljanda lisaminuti väravast 2:3. Kemi ridades sai täismängu kirja Marek Kaljumäe. Purje sekkus mängu teiseks poolajaks, kui KuPS oli 0:2 kaotusseisus.
Nädalavahetusel mängis Marko Meerits taas 90 minutit, kui võõrsil viigistati 1:1 Lahtiga, kelle ridades said täismängud kirja Artjom Dmitrijev ja Henri Anier. Mihkel Aksalu jälgis varumeestepingil, kuidas Seinäjoki JK viigistas kodus 1:1 Mariehamniga. Homme kohtub SJK võõrsil HJK-ga.
Poola esiliigas alistasid Sergei Mošnikov ja Łęczna Górnik eelviimases voorus kodus 2:1 Częstochowa Rakówi. Kõik väravad löödi avapoolajal, Mošnikov mängis 83 minutit. Enne viimast vooru on Gornik tabelis 18 meeskonna seas 16. kohal, mis tähendaks hooaja lõppedes langemist aste madalamale, kuid viimasse vooru eel on Mošnikovi koduklubil tõusta 15. (üleminekumängudele viiv koht) kohale või esiliigakoha tagavale 14. tabelireale.
Mattias Käiti koduklubi Fulham tõusis järgmiseks hooajaks Inglismaa Premier League'i. Fulham alistas otsustavas mängus Wembley staadionil Aston Villa 23. minuti Tom Cairney tabamusest 1:0. Lisaks tõi läinud nädal uudise, et Eesti U-17 koondise väravavaht Karl Jakob Hein on liitunud Londoni Arsenaliga. | Eestlased välismaal: Antonov ja Rudar teenisid Sloveenias neljanda koha | https://sport.err.ee/835181/eestlased-valismaal-antonov-ja-rudar-teenisid-sloveenias-neljanda-koha | Enne koondisepausi käisid mitmed Eesti koondislased väljakul oma koduklubide eest. Ilja Antonov lõpetas hooaja täismänguga, mille Velenje Rudar küll kaotas, kuid teenis oma debüüthooajal Sloveenia kõrgliigas neljanda koha. |
"Seadus ütleb, et teenusepakkuja vastutab pakutava teenuse ohutuse eest, ent tarbijakaitseameti järelevalve näitab, et tihti püüavad elamusteenuste pakkujad vastutusest vabaneda. Tegelikult ei ole teenusepakkujal võimalik sellisest vastutusest vabaneda ja tarbijal on kohustus järgida ohutusnõudeid ehk mõlemad vastutavad oma tegevuse eest," kirjutab tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist Kristina Meus ameti blogis.
"Oleme oma järelevalves sageli näinud, et elamusteenuste pakkujad püüavad oma vastutusest vabaneda ja lükata see tarbija õlule. Tegelikult nii ei saa. Seadus ütles, et teenusepakkuja vastutab oma pakutava teenuse ohutuse eest olenemata sellest, et isegi kui ta on võtnud tarbijalt allkirja, millega näiliselt teenuse pakkuja nagu vabaneks vastutuse. Paljud tarbijad aga ei tea, et selline kokkulepe on tühine ning arvavadki, et nad võtavad vastutuse kõige eest," märkis ameti esindaja.
"Tarbijatele pakutav teenus peab vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutu tarbija elule ja tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatud eeldab. Teenuse pakkuja peab järgima hoolsuskohustust ehk tegema kõik endast oleneva tarbija huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja tarbijal kahju tekkimise ärahoidmiseks," rõhutas Meus.
"Ameti järelevalve mängutubades ja seiklusparkides on aga näidanud, et sageli kirjutavad elamusteenuse pakkujad lepingusse või kodukorda, et teenuse kasutaja vastutab ise enda ohutuse eest või kasutab teenust omal vastutusel. Sellised lepingutingimused on seadusega vastuolus ning ebamõistlikud. Kusjuures ei ole määrav, kas tarbijale pakutav teenus on tasu eest või tasuta," lisas tarbijakaitseameti jurist.
"Hoolsuskohustuse rikkumisena võib kõne alla tulla näiteks olukord, kui teenuse pakkuja teeb teenuse käigus vea või esineb puudus teenuse pakkumisel kasutatud tootel, teenuse kohta antud info on ebaõige, eksitav või puudulik, mis põhjustab inimese vigastuse, mürgistuse, haiguse või ohustab muul viisil tema tervist. Samuti olukorrad, mil teenuse pakkuja ei järgi kõiki tootjapoolseid kasutus-, hooldus- ja paigaldamisjuhiseid, et tagada korrektne toote kasutamine ning selle läbi ka osutatava teenuse ohutus," loetles Meus.
"Kui teenuse osutaja rikub lepingust tulenevaid kohustusi, siis õnnetuse korral, mille tagajärjel saab kahjustada tarbija tervis, saab tarbija nõuda teenuse osutajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Üldjuhul vastutab teenuse osutaja lepingu rikkumise eest," lisas ameti esindaja. | Amet: elamusteenuse pakkuja ei saa oma vastutust tarbijale lükata | https://www.err.ee/835173/amet-elamusteenuse-pakkuja-ei-saa-oma-vastutust-tarbijale-lukata | Elamusteenuse pakkuja ei saa oma vastutust lükata tarbijale, rõhutab tarbijakaitseamet, lisades siiski, et samas peab ka tarbija teenust kasutades järgima ohutusreegleid. |
Pühapäeva õhtul katkestati rumeenlanna ja ameeriklanna matš peale teist setti pimeduse tõttu. Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse jõudnud Dulgheru kohtub teises ringis Eesti esireketi Anett Kontaveitiga (WTA 24.).
Varem ei ole Kontaveit ja Dulgheru omavahel mänginud. | Anett Kontaveit kohtub Prantsuse lahtiste teises ringis 159. reketiga | https://sport.err.ee/835177/anett-kontaveit-kohtub-prantsuse-lahtiste-teises-ringis-159-reketiga | Prantsusmaa lahtiste avaringis alistas rumeenlanna Alexandra Dulgheru (WTA 159.) seisuga 5:7, 7(7):6(5), 6:3 ameeriklanna Christina McHale'i (WTA 88.). |
Bensiini 95 hind on tõusnud 1,399 euroni, bensiini 98 hind aga 1,459 euroni.
Diisli hind oli esmaspäeva õhtupoolikul 1,349 eurot. | Bensiini hind tõusis mitme aasta kõrgeimale tasemele | https://www.err.ee/835175/bensiini-hind-tousis-mitme-aasta-korgeimale-tasemele | Bensiini 95 hind tõusis esmaspäeval suuremates tanklakettides viimaste aastate kõrgeimale tasemele. |
Tartu Ülikooli õppeprorektori Anneli Saro sõnul on muudatus vajalik, et aidata välistudengitel Eestiga paremini kohaneda ning leida neile siin ka võimalik töökoht.
"Usun, et justnimelt välisüliõpilaste nii-öelda kodustamisel ei ole me seni kuigi head tööd teinud. Peaksime edaspidi mõtlema selle peale, kuidas neid inimesi, kes omandavad ülikoolis magistrikraadi, Eesti tööturul hoida," ütles ta.
Välistudengite konkurentsivõime kasvatamisele aitab Saro sõnul kaasa ka õppekavades olev ettevõtte praktika ehk praktika, mis toimub väljaspool ülikooli. See võib olla ka projektipõhine praktika, kus ülikoolis lahendatakse mõnda ettevõtte konkreetsete vajadustega seotud probleemi.
"Usun, et eesti keele õpe ning ettevõttepraktika on esimesed väikesed sammud selles suunas, et rohkem välisüliõpilasi leiaksid Eestis endale erialase töö," lausus Saro.
Vajaliku eesti keele kursuse maht on 6 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP) ehk 156 tundi semestris. | TÜ lisab ingliskeelsetesse õppekavadesse ka eesti keele kursuse | https://www.err.ee/835172/tu-lisab-ingliskeelsetesse-oppekavadesse-ka-eesti-keele-kursuse | Aitamaks välistudengitel paremini Eestiga kohaneda, võttis Tartu Ülikooli senat vastu õppekava statuudi muudatuse, millega peaks aastast 2020 kõikides ingliskeelsetes õppekavades olema valikainena ka eesti keele kursus. |
MTÜ Elujõulisem Rapla peetav Elujõu keskus pakub mitmeid teenuseid, näiteks energiate tasakaalustamist, kristalliteraapiat, tervendavaid vestlusi "selgeltnägijaga" ja valgusteraapiat. Keskuses toimuvad ka mitmesugused üritused, näiteks on nende kodulehe järgi lähiajal kavas väestavad seansid koos püramiidienergiaga, töötuba "Inglite embuses" ning kaks Jüri Lina loengut.
Keskus sai toetust Leader-programmi "Maaelu arengukava 2014-2020" meetmest "Elukeskkonna parendamine ja maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine".
Projektitaotluses tõi Elujõulisem Rapla välja, et Elujõu keskust tuntakse kui tervisekeskust, kus tegeldakse nii vaimse kui füüsilise tervise parandamisega ja suur rõhk on pärimusmeditsiini propageerimisel. "Olukord on jõudnud sinnamaani, et rahva suure huvi tõttu on keskus sunnitud oma tegevust laiendama," seisab taotluses.
Kristallikambri jaoks soovis MTÜ osta 450 kilogrammi poolvääriskive, millest panna kokku seinu katvad väepildid. Lisaks taotleti raha ka valgus- ja värviteraapiaaparaadi, muusikakeskuse, teraapialaua ja õppeköögi inventari jaoks.
"Keskuses pööratakse väga suurt tähelepanu vaimse tervise edendamisele. Väga populaarne on kristallidega (poolvääriskividega) töötoad ja praktikad. Kristallid on juba iidsetest aegadest väga võimsad tervendajad. Kristallid on elusad tingimusteta armastuse olendid. Igal erineval kristallil on oma jõud ja energia. Kõik kristallid vibreerivad oma kindlal ja individuaalsel sagedusel. Kristalliteraapia kujutabki endast vibratsiooniteraapiat. Kristalliseanssidel, töötubades on saavutatud imelisi tulemusi. Kristalliseanssidelt on väga head tagasisidet tulemuste kohta," seisab taotluses.
Samuti tõi Elujõulisem Rapla välja, et teeb koostööd Rapla tervisekeskusega, kes oma patsiente nende juurde suunab ja vastupidi.
PRIA: otsuse tegi kohalik kogukond
PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik vastas ERR-i küsimusele, millistele argumentidele toetusotsus tugines, et selle meetme puhul ei hinda toetuse taotlejaid PRIA ise, vaid kohapealsed tegevusgrupid, mida Eestis on 26. Need töötavad koos omavalitsuse, ettevõtjate ja mittetulundusühingutega välja kohapealset arengustrateegiat ja näevad ise ette, milliseid arengusuundi eelistada.
"Nad korraldavad ise kohapeal projektide taotlusvoore, koostavad paremusjärjestusi, viivad läbi hindamise. Igal piirkonnal on oma eelarve ja kui piirkonna tegevusgrupp on oma pingerea kokku saanud, esitatakse need projektid PRIA-le, kes kontrollib tehnilist poolt: kas dokumendid vastavad nõuetele, kas ettevõtete maksekäitumine on korrektne ja kas selline toetus mahub eelarvesse," selgitas ta.
Sarve sõnul teeb PRIA seejärel rahastamisotsuse, kuid ei maksa summat välja enne, kui projekt on ellu viidud. Rapla Elujõu Keskuse puhul tegi otsuse Raplamaa Partnerluskogu ning Sarv kinnitas, et PRIA ei saa otsust sisuliselt hinnata.
"Saame ainult siis, kui see on täiesti absurdne või ei mahu nende meetmete raamesse," lisas ta. "Praegusel juhul on see suhteliselt väikese summaga kohalik projekt, me ei saa selle otstarbekuse üle sekkuda, kui see on kohapeal saanud pingereas nii palju hääli. Kohalik kogukond on nii otsustanud," nentis Sarv.
Raplamaa Partnerluskogu on sama programmi alusel toetanud näiteks Märjamaa avaliku sauna rekonstrueerimist, Vesiroosi gümnaasiumi lasterühmale rahvariiete ostmist, vabatahtliku tuletõrjeseltsi komandohoone renoveerimist ja palju muud. MTÜ Elujõulisem Rapla sai Leader-programmist oma keskuse tarbeks toetust 11 773 eurot.
Partnerluskogu hindas projekti nõuetele vastavaks
Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht-projektikoordinaator Jaak Vitsur ütles Elujõulisele Raplale toetuse andmist kommenteerides, et toetuse meetmed on seotud kohalike kogukondade arendamisega ning taotlejad on eeskätt kohalikud mittetulundusühingud.
"Üks Raplamaa tuntud mittetulundusühingutest on MTÜ Elujõulisem Rapla, kes on pälvinud koguni Raplamaa aasta teo nominendi tiitli," märkis Vitsur.
Tema sõnul on projekt praeguseks ellu viidud, aruandlus PRIA-le esitatud ja tulemused kohapeal üle kontrollitud. "Projekt "Rapla Elujõu Keskuse arendamine" toimib ja vastab seega Euroopa Komisjoni kui ka maaeluministri õigusaktide nõuetele," kinnitas Vitsur. | PRIA andis esoteerikakeskusele toetust kristallitoa sisustamiseks | https://www.err.ee/835081/pria-andis-esoteerikakeskusele-toetust-kristallitoa-sisustamiseks | Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) eraldas maapiirkondade elu edendamiseks mõeldud Euroopa Liidu Leader-programmist toetust Rapla Elujõu Keskusele, mis pakub muu hulgas kristalliteraapiat ja vestlusi selgeltnägijaga. PRIA esindaja sõnul hindavad nemad üksnes taotluste tehnilist poolt ning sisuga tegeles Raplamaa Partnerluskogu. |
Põhjamaade meistriteks tulid naistemaadluses kadetid kuni 69 kg Marta Pajula (SK Tapa), vabamaadluses kadetid kuni 51 kg Raimond Uibo (SK Leo) ja kreeka-rooma maadluses kadetid kuni 110 kg Uku Laik (SK Valga). Juunioride seas võitsid kreeka-rooma maadluses esikohad Denis Bolunov (63 kg; Korrus3), Ardo Pajur (87 kg; MK Juhan), Hendrik Kalme (97 kg; Korrus3) ja Urmis Veimann (130 kg; MK Juhan). | Seitse Eesti maadlejat võitsid Põhjamaade meistrivõistlustel esikoha | https://sport.err.ee/835171/seitse-eesti-maadlejat-voitsid-pohjamaade-meistrivoistlustel-esikoha | Eesti maadlejad saavutasid Põhjamaade noorte meistrivõistlustel seitse esikohta. |
7 mõtet Tracy Burnsilt:
1) Haridusstrateegiat ei tohi kivisse raiuda, vaid alati tuleb olla valmis käigupealt muudatusi tegema.
2) OECD saavad pakkuda riikidele vaid objektiivseid teadmisi ja statistikat, konteksti peavad andma riigid ise.
3) (Kõrg)koolide tegutsemisvabaduse suurendamisel tuleb vaadata iga otsustusvaldkonda eraldiseisvana.
4) Parim õpetaja pole ilmtingimata innovatiivseim õpetaja. Uut tehnikat tuleks kasutada pedagoogika täiendamiseks, mitte asendamiseks.
5) Innovatsiooni- ja uuendusväsimuse vältimiseks tuleb leida hariduse vallas ühiskondlik ühisosa.
6) Valitsus võib muuta küll laiema strateegia väiksemad detaile, kuid peaks hoiduma kannapööretest
7) Esmajoones tuleks tegeleda Eestis õpetajaskonna vananemise ja õpetajaameti atraktiivsemaks muutmisega.
Haridust peetakse nurjatuks probleemiks. Kõigil näib olevat oma arvamus, mida peavad nad tihti ainuõigeks, kuid teiste omadega ei ühti. Kuidas me seega oma haridussüsteemile lähenema peaksime? Kas meil jääb üle ainult seda ühest otsast torkida ja vaadata, mis juhtub, või on paremaid lahendusi?
See on raske küsimus. Kuid arvan, et saame läheneda sellele analüütilisemalt. Vähemalt senikaua, kuni jääme seejuures tagasihoidlikuks. Me ei saa olla kunagi milleski 100 protsenti kindlad, et tegu on õige lahendusega. Samas on meil minevikust siiski piisavalt palju kogemusi, mis millegi rakendamisel tõenäoliselt juhtub.
Parim, mis me teha saame, on luua plaan või strateegia, mis on võimalikult läbimõeldud. Seda jõustama hakates tuleb aga sellel pidevalt silma peal hoida. Peame olema piisavalt paindlikud, et vajadusel käigupealt muutusi teha.
Enda pidevale parandamisele toetuva strateegia loomine ongi kõige keerukam. Kuid vaid nii saad muutustele pidevalt reageerida. Selle asemel, et ette kujutada, kuidas oled leidnud nurjatule ja keerukale probleemile igikestva lahenduse.
Milline peaks olema selliste küsimuste puhul suure organisatsioonide nagu OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) roll ja millist tuge need pakkuda saavad? Aeg-ajalt võib kuulda etteheiteid, et OECD näeb asju liiga linnulennult ja tegelikkusest võõrandunud.
Minu jaoks on OECD üheks tugevuseks objektiivsed teadmised, statistika, tõlgendused ja riikidele mõeldud poliitikasoovitused. On ääretult tähtis, et riigid tõlgendaksid neid ise, võttes arvesse kohalikke iseärasusi, prioriteete. Seda tuleb tasakaalus hoida.
OECD-l võib olla palju suurepäraseid ideid, kuid need ei pruugi teatud kontekstis toimida. Loomulikult usun, et sellel võib olla tugev positiivne roll. Ent me ei tohi unustada, et statistikale tuleb anda alati kontekst. Seda teevad kõige paremini kohalikud.
Tõite eelnevalt välja, et paindlikkus on uute strateegiate loomisel üheks võtmesõnaks. Selle ühe võimaliku näitena loodetakse Eesti kõrgharidusseadustike muudatuste ühe eemärgina anda kõrgkoolidele ja teadusasutustele rohkem tegutsemisvabadust akadeemiliste töötajate karjäärimudeli kujundamisel. Kas see on samm õiges suunas?
Kõrgkoolidele suurema autonoomsuse on laiem trend. Seda näeb enamikes OECD riikides. On küllaltki huvitavaid andmeid selle kohta, et teatud otsuste puhul seostub suurem tegutsemisvabadus keskmiselt kõrgema akadeemilise sooritusega. Praegune debatt ei keerle peamiselt selle ümber, kas nii või teisiti, rohkem või vähem autonoomiat, vaid milliseid otsuseid tuleks teha kohalikul ja milliseid kesksemal tasandil.
On palju häid põhjuseid, miks peaks näiteks strateegiaid töötama välja riiklikul tasandil. Kui kõik osapooled kokku tulevad, on tulemuseks suurem läbipaistvus ja avatus. Selleks on rohkem vahendeid ja see on süstemaatilisem. Tervet süsteemi nähakse tervikuna ja vähendatakse sellega ebavõrdsust. Vahet pole, kas tegu on rikkamas või vaesemas linnas asuva suurema või väiksema kooliga. Teiste otsuste langetamisel, näiteks kuidas õpetaja oma aega veetma peaks, on tulemused paremad, kui see jääb kooli hoolde.
Seega ei saa teha must-valgeid valikuid – tsentraliseerime kõik ära või jätame kõik otsused kohaliku tasandi kanda. Praktikas võib näha aga paljude riikide puhul, et nad on justkui kaalukiigel ning hakkavad hajutatud süsteemist tagasi tulema ja vastupidi. Küsimus on tarkades otsustes. Tegu on pusletükkide, mitte ühe suure otsusega.
Tooge palun mõni positiivne näide, kellel on õnnestunud leida hea tasakaal või teiste seas välja paistavad?
Kõige detsentraliseeritum süsteem on ilmselt Hollandis. Ministeeriumil on regulatsioonimehhanisme vähe. Suur osa võimust on hoolekogude, mitte koolide käes. Nad saavad mõjutada eelarvet, töötajaskonda. Kui vaadata näiteks õpetajate rahulolu, läheb neil väga hästi. Nad teevad rohkem tööd ka kogukondadega, sest neil on see võimekus. See on hea näide, kus süsteem on hästi toiminud.
Ministeeriumi jaoks on sellist süsteemi raskem juhtida, sest selles on rohkem osalisi ja näiteks riikliku strateegia järgimine seetõttu keerukas. Kõige selle juures on tegu suurepärase näitega, kuidas väga kõrge autonoomiaga süsteem edukalt toimida saab.
Teise olulise Eestis tehtavate muudatuste komponendina ei sätestata enam seaduses eraldi õppejõudude ja teadustöötajate ametikohti. Konteksti põhjalikumalt tundmata on sellele ilmselt keerukas vastata, aga kas see aitab õpetaja ametit rohkem väärtustada?
See on keerukas küsimus. Ühtpidi on õpetamine väga spetsifiiline oskus. Ilmselt on kõigil kogemus kasvõi lapsepõlvest, kellel on olnud nende elule märkimisväärne mõju. Nende väärtust on raske kuidagi kvantifitseerida. Nad võivad tõesti inimeste elusid muuta. Kuid kui mõtleme selle peale, mis muudab õpetaja heaks, ei saa sa garanteerida, et üks õpetaja on hea ka teisele.
Osaliselt taandub see ka õpetajate muutuvale rollile ja autonoomsuse suurendamisele ning nägemusele. OECD tasandil nähakse seda ametina nagu iga teine, mis põhineb struktureeritud teadmistel ja aja jooksul arenevatel oskustel.
Õpetajaid tuleb näha autonoomsete ekpertidena, kes end oma karjääri vältel pidevalt täiendavad. Selle nägemuse järgi peaksime keskenduma pigem sellele, kuidas toetada nende arengut ja ametialaseid vajadusi, vältida nende lahkumist ja meelitada uusi õpetajaid. See on probleem mitmetes riikides, mis kasutavad väga erinevat tüüpi süsteeme.
Millised oskused peaksid olema neil, kes nüüdisajal ülikooli lõpetavad? Tööandjad kurdavad sageli, et lõpetanute ettevalmistus ei lähe kokku tegelike vajadustega, eriti bakalaureuseastmes.
See on lahtine küsimus. Osaliselt määratlevad seda kohalikud prioriteedid. 21. sajandil õppijatele seatud eesmärke vaadates on nendeks väga ulatuslikud valdkonnapõhised teadmised ja selle kõrval metakognitiivsed emotsionaalsed ja sotsiaalsed oskused, mis seda kõige ääristavad. Need aitavad hakkama saada ülikiiresti muutuvas keerukas maailmas.
Kuid üha suuremat rolli mängib loovus, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja üleilmne kompetents mitmekesisust puudutavate küsimustega toime tulemiseks ning emotsionaalsed-sotsiaalsed oskused.
Kohati on raske uskuda, et neid annab edasi anda traditsioonilise loenguformaadiga...
See on taas lahtine küsimus. See läheb tagasi selle juurde, et peaaegu kõik meist oskavad nimetada mõne hea õpetaja. Ma pole kindel, et see on alati kõige innovatiivsem õpetaja. Mõnel juhul on see õpetaja, kellel on piisavalt head sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused märkamaks neid, kes abi vajavad või suudavad tegelikult rohkem teha. Mõnel juhul on see isegi väga traditsiooniline roll. Oskus olla inimlik ja tundlik.
Debatt uudsete õpetamismeetodite ja -metodoloogia üle toimub, aga arvan, et seda tuleb tasakaalustada sellega, mille alusel töötab traditsiooniline pedagoogika. Õpiprotsess on midagi sellist, millega on olnud õpetajad tuttavad väga pikka aega. Me võime innoveerida ja kasutada uusi tehnikaid. Teha kõiki neid asju, ent mitte õpetamise asendamiseks, vaid selle täiendamiseks.
Samas võib see ka raske olla, kui pole veel selge, mis on selle kõige eesmärk.
Soome ja mõned teised Euroopa riigid on head näited. Me ise kasutame näitena ka Hong-Kongi, mis töötas süsteemiülese strateegia kallal 11 aastat. Lõpptulemust uuendatakse seda pidevalt, sest see on sama strateegia üks eesmärkidest. Samas on see väga stabiilne. Nad ei jookse ühe moesõna juurest teise juurde. Süsteemi oivaliseks muutmise nimel töötakse ettevaatlikult ja kõigi osapooltega nõu pidades.
Tulemused on hämmastavad, nii õpilaste kui ka õpetajate heaolu ja õpitulemuste mõttes. Seda on väga raske hästi teha. Kui seda aga tehakse, võib olla see süsteemi arendamiseks väga võimas tööriist.
Viidates eelnevalt mainitud vaatenurkade paljususele, Eestis on tekkinud mõnes valdkonnas reformidest ja pidevatest muutustest tüdimus, reform reformi pärast pole progress. Kuidas sellega toime tulla? Kas see kriitika üldse pädeb?
See on koht, kus poliitika ja poliitikad omavahel põrkuvad. Mõlemad on reaalsused ja ühest pole võimalik lahti saada. Kuid peab paika, et kui muutusele järgneb pidevalt uus muutus, tekib inimestel sellest väsimus. See on põhjendatud. Sellisel juhul on aga nad märksa vähem altid uute innovatsioonide ja muutustega kaasa minema. Arvan seetõttu, et tuleb esmalt üleriigiliselt kokku leppida, mis on hariduse eesmärgid, millega kõik nõustuvad.
Kui võimule uus valitsus, võib muuta küll mõningaid asju, kuid mitte kõike. Muutus muutuse pärast pole produktiivne, vaid sellel on inimlik hind. See tähendab, et reformid lähevad inimestele vähem korda ja nad pole enam nii altid muutuma. Nad on varem näinud, et sellel pole mõtet, kui kõik kahe aasta pärast uuesti teistpidi on.
Süsteemisisesed muutused ja reformid peavad tasakaalustama valitsuse soove. Samal ajal tuleb töötada pidevalt nende lahenduste suunas, mille osas valitseb ühiskonnas konsensus nende vajalikkuse osas. Kui väikesed poliitikute tehtavad muudatused ei mõjuta suurt pilti, on palju kergem nendega kaasa minna.
Kui laialt me hariduse pikemaajalise arengukava loomise ette võtma peaksime? Kas me saame üleüldse vaadata kõrgharidust ja teadussüsteemi näiteks põhi- ja keskharidusest lahusseisvana?
Koherentse visiooni olemasolu on väga oluline. Innovatsiooni ja riskidest hoidumise vahel tekivad loomulikult pingeid, mida tuleb leevendada. Peame leppima, et üks toob kaasa teise. Vestlus selle üle, kus te praegu olete, aitab välja selgitada, milliseid toetavaid rolle inimesed lasteaiast kõrghariduseni mängida saavad.
Kui arutelusid peetakse isoleeritud rühmades, võid lõpetada süsteemiga, mille eri osad on üksteise suhtes nihkes. Kui see on juhtunud, on sul õpilasena väga raske selles liikuda. Taolise strateegia loomine on raskem, ent kui see on juba olemas, on see õpilaste jaoks seda täielikult väärt.
Ja lõpuks, mis on väljaspoolt vaadatuna Eesti suurim probleem hariduse vallas?
Eesti on PISA testi alusel väga heal järjel. Samas on selge, et on mõned probleemid näiteks seoses uute õpetajate leidmisega. Kui vaatame ainult numbreid, on asi juba praegu murettekitav, 5–10 aasta pärast on olukord veelgi hullem.
Isegi kui praegu juurutatakse poliitikaid õpetajate autonoomsete ekspertidena käsitlemiseks, võtab nende professionaaliks saamine aega. Sellega tuleb tegeleda praegu, enne kui muutub see hädaolukorraks. Inimesed ei saa heaks õpetajaks üleöö.
Burns esines ettekandega 16. mail Mektorys toimunud haridus- ja teadusstrateegia 2020+ avaseminaril. Intervjuud on toimetatud ja tihendatud. | OECD vanemanalüütik: vältige hariduse vallas poliitilist tõmblemist | https://novaator.err.ee/835152/oecd-vanemanaluutik-valtige-hariduse-vallas-poliitilist-tomblemist | Uue haridusstrateegia väljatöötamisel tuleb meeles pidada, et muutused muutuste enda pärast hakkavad iseendale vastu töötama. Poliitikute lühiajalisele entusiasmile toetumise asemel peaks otsima laiapõhjalisemat ühiskondlikku kokkulepet, leiab OECD vanemanalüütik ja haridusekspert Tracy Burns ERR Novaatorile antud intervjuus. |
USA president Donald Trump tõi USA Iraani tuumaleppest välja ning andis korralduse taaskehtestada sanktsioonid Iraani vastu. Sanktsioonid tühistati 2015. aastal tuumaleppe sõlmimise järel, vahendas Reuters.
India välisminister Sushma Swaraj ütles, et New Delhi seisukoht on sõltumatu ühestki teisest riigist.
"India järgib vaid ÜRO sanktsioone, mitte mõne riigi kehtestatud ühepoolseid sanktsioone," ütles ta pressikonverentsil vastuseks küsimusele India reaktsiooni kohta USA otsusele.
Indial ja Iraanil on pikaajalised poliitilised ja majanduslikud sidemed. Iraan on India üks peamisi naftatarnijaid.
Swaraj kohtus esmaspäeval Iraani välisministri Javad Zarifiga, kes saabus New Delhisse, et koguda toetust USA tuumaleppest lahkumise vastu. | Minister: India järgib vaid ÜRO, mitte USA ühepoolseid sanktsioone Iraanile | https://www.err.ee/835169/minister-india-jargib-vaid-uro-mitte-usa-uhepoolseid-sanktsioone-iraanile | India välisministri sõnul järgib riik vaid ÜRO kehtestatud sanktsioone, mitte mõne riigi, näiteks USA kehtestatud sanktsioone Iraani vastu. |
Toreda üllatusena on kinotabelis viiendale kohale murdnud südamlik loodusdokumentaal "Kamtšatka karud", mis kogus avanädalavahetusega 471 vaatajat.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Deadpool 2
Deadpool 2
2
5792
40106
2
Solo: A Star Wars Story
Solo: Tähesõdade lugu
1
5058
5058
3
Смешарики. Дежавю
Naerupallid. Déjà vu
1
3691
3691
4
Avengers: Infinity War
Tasujad: Igaviku sõda
5
1107
60582
5
Book Club
Raamatuklubi
2
988
4645
6
Медведи Камчатки
Kamtšatka karud
1
471
471
7
I Feel Pretty
Küll ma olen ilus!
4
445
8256 | Eesti kino top 7. Han Solo ei surunud Deadpooli troonilt | https://kultuur.err.ee/835165/eesti-kino-top-7-han-solo-ei-surunud-deadpooli-troonilt | Möödunud nädalal jõudis küll kinodesse uus osa "Tähesõdade" saagast - film "Solo: Tähesõdade lugu" -, kus fookuses oli Harrison Fordi poolt tuntuks mängitud piloot Han Solo, kuid sellest ei piisanud kinotabeli tippu pääsemiseks. Esikoha kindlustas endale ka sel nädalal "Deadpool 2". |
Kasatkina murdis esimest korda Kanepi pallingu viiendas geimis ja sellest piisas. Kasatkina võitis avaseti 6:4, kusjuures Kanepil ei olnud ainsatki murdepalli.
Teises setis oli Kasatkina ülekaal juba selgem. Kanepi võitis seti avageimi, aga kaotas siis kuus järgmist, sealjuures kõik kolm enda servigeimi. Kasatkina võitis mängu tunni ja 11 minutiga.
Statistika (Kanepi - Kasatkina):
Ässad 2 - 3
Topeltvead 4 - 1
1. servi õnnestumise % 51 - 72
Punkte 1. servist (%) 64 - 83
Punkte 2. servist (%) 37 - 58
Äralöögid 17 - 16
Lihtvead 31 - 9
Kogupunktid 44 - 65
Kaia Kanepi - Darja Kasatkina:
Enne mängu:
32-aastane Kanepi ja temast 11 aastat noorem Kasatkina on viimase aasta jooksul juba kahel korral kohtunud ning mõlemal juhul on edu saatnud eestlannat: nii mullu USA lahtiste neljandas ringis (6:4, 6:4) kui ka tänavu Brisbane'i turniiril (6:2, 6:2). Mõlemad mängud peeti aga kõva kattega väljakutel.
Kasatkina tänavuse liivahooaja algus ei läinud hästi. Ta sai kaotused nii Stuttgardi kui ka Praha turniiride avaringides. Madridis ja Roomas oli ta juba edukam, jõudes vastavalt veerandfinaali ja kolmandasse ringi. Seejuures Hispaania pealinnas alistas ta maailma kolmanda numbri, kodupubliku toetust nautinud Garbine Muguruza.
Kanepi on aasta esimese viie kuu jooksul mänginud seitsmel turniiril. Edukamaks ongi jäänud aasta alguses Brisbane'i võistlus, kus ta pääses veerandfinaali. Viimati Strasbourg'is alustas eestlanna kvalifikatsioonist ja mängis neli matši. 32 hulgas tuli tunnistada kaheksandana asetatu Taiwani esindaja Su-Wei Hsiehi 2:6, 7:5, 6:2 paremust.
Kanepi on Prantsusmaa lahtistel senise karjääri jooksul kahel korral veerandfinaali jõudnud: esimest korda 2008. ja teist korda 2012. aastal. Pärast 2013. aasta teise ringi jõudmist pole ta aga avaringist edasi jõudnud. 21-aastase Kasatkina jaoks on tegemist karjääri kolmanda Prantsusmaa lahtiste turniiriga - kahel eelmisel aastal jõudis venelanna kolmandasse ringi. | Kaia Kanepi piirdus Prantsusmaal avaringiga | https://sport.err.ee/835064/kaia-kanepi-piirdus-prantsusmaal-avaringiga | Kaia Kanepi (WTA 52.) kaotas Prantusmaa lahtiste avaringis venelannale Darja Kasatkinale (WTA 14.) 4:6, 1:6. |
"Pärast seda, kui mind kanti aprilli alguses USA sanktsioonidenimekirja, tühistas USA välisministeerium kaks nädalat hiljem minu aastase USA viisa ÜRO üritustel osalemiseks," ütles Kossatšov esmaspäeval komisjoni istungil. Tema sõnutsi oli tegu erilise USA viisaga märkega UN (ÜRO).
"See viisa tühistati, mistõttu ma ei saanud osaleda nädala eest ÜRO Peaassamblee istungil 22. mail," ütles senaator.
Kossatšov märkis, et USA võimudele saadeti seepeale palve väljastada üritusel osalemiseks ühekordne viisa, kuid Vene välisministeeriumi Põhja-Ameerika osakonna direktori Georgi Borissenko sõnutsi jäi see vastuseta.
Kossatšov ütles ka, et saatis Parlamentidevahelise Liidu parlamendiliikmete õiguste kaitse komiteele kõikide USA sanktsioonidenimekirja sattunud Vene parlamendi ülem- ja alamkoja liikmete nimel ametliku kaebuse palvega võtta sisuline seisukoht, mil määral pärsivad USA sanktsioonid seadusandjate ametialaseid, poliitilis ja muid õigusi, ja ootab nüüd vastust.
"Praegu laiendab USA seda sanktsioonidekommet oma alal toimuvatele rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO üritustele, rikkudes sellega otseselt omaenda kohustusi ÜRO ees kui ÜRO peakorterit majutav riik," ütles senaator. | Vene väliskomisjoni juht Kossatšov: minu USA viisa on tühistatud | https://www.err.ee/835162/vene-valiskomisjoni-juht-kossatsov-minu-usa-viisa-on-tuhistatud | USA tühistas pärast Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšovi sanktsioonidenimekirja kandmist tema viisa. |
Põhja päästekeskuse pressiesindaja ütles BNS-ile, et pühapäeva õhtuse seisuga oli põleng Kuusalu vallas Pala külas kaitseväe harjutusväljal levinud 145 hektarile. Tulekahju kustutavad 2-3 komando päästjad ning vabatahtlikud. Viimased kustutavad tuld selleks rajatud ohututelt teedelt. Kustutustöödele on kaasatud ka kaitseväe lennuk.
Seni pole teada, millest tulekahju alguse sai. Kaitseväe peastaabi pressiesindaja kinnitas, et kaitsevägi ei viinud reedel harjutusväljal läbi laskmisi.
Reedel kell 13.54 sai häirekeskus teate, et Kuusalu vallas Pala külas kaitseväe keskpolügoonil puhkes tulekahju ja on kuulda plahvatusi. Piirkonnast tuli häirekeskusele teateid tulekahju kohta väga palju, sest suitsusammas paistis kaugele. Tuli levis kiiresti, põles noorendik ja pinnas ning suits levis ümbruskonda.
Tuleluure tegemisel kasutati päästeameti drooni ja kustutustöödele kaasati nii kaitseväe lennuk kui ka vabatahtlikud päästjad, lisaks Lääne-Virumaa päästemeeskonnad ning kaitseväe tegevväelased koos päästetehnikaga. | Pala maastikupõleng on levinud ligi 150 hektarile | https://www.err.ee/835164/pala-maastikupoleng-on-levinud-ligi-150-hektarile | Reede keskpäeval Harjumaal Pala külas puhkenud maastikupõleng on levinud ligi 150 hektarile. |
Savisaare poolt ERR-i uudisteportaalile täismahus avaldamiseks antud terviseekspertiisist selgub, et endokrinoloog Vallo Volke hinnangul on kohtuistungil osalemine talle eluohtlik.
"Edgar Savisaar ei ole võimeline osalema kohtuistungil, sest tegemist on patsiendiga, kelle risk uue kardiovaskulaarse ataki tekkeks või surmaks on ülikõrge," nentis Volke.
Volke sõnul puuduvad nii kõrge riskiga patsientide absoluutse riski hindamiseks formaalsed riskikalkulaatorid.
"Lisaks regulaarsele ravimite kasutamisele on ülioluline vältida psüühilist pinget ja stressi. Stressist põhjustatud veresuhkru ja vererõhu kõrgenemisi on keeruline, kui mitte võimatu ära hoida või korrigeerida kohtusaalis. Seega on väga tõenäoline, et kohtumenetluse käigus tekib uus raske terviserike või surm, mis on vähemalt osaliselt põhjustatud kohtumenetlusega seotud stressist," märkis ta.
Ekspertkomisjon jäi aga vaatamata endokrinoloog Volke seisukohale arvamuse juurde, et ravimite korrektse tarvitamise ja muude arsti soovitatud juhiste täitmise korral on Savisaarel võimalik kohaneda igapäevase eluga ja osaleda kohtuistungil ning kanda süüdimõistmise korral karistust.
Komisjon on seisukohal, et Savisaarel on võimalik ravimite korrektse kasutamise ja ettekirjutatud dieedi jälgimisel hoida vererõhu ja veresuhkru väärtusi normi piires.
Kuigi komisjon hindas Savisaare ravimeetodid heaks, nähtub ekspertiisiaktist, et tema seisund on sellest hoolimata aastaga oluliselt halvenenud.
Ekspertiisiaktis tuuakse välja, et võrreldes eelmisel aastal Savisaarele tehtud ekspertiisiga on tema seisund südame rütmihäirete osas oluliselt halvenenud ning 2. tüübi suhkruhaigus on süvenenud selliselt, et ei võimalda endokrinoloogi hinnangul tal enam kohtumenetlusest osa võtta.
Lõpetuseks tõdes ka komisjon, et arvestades Savisaarel esinevaid raskeid haigusi, on olemas risk, et tema tervislik seisund võib muutuda ebastabiilseks, kuid meditsiiniliselt pole täpselt prognoositav kas, millal ja mis tingimustel võib tal tekkida eluohtlik seisund, mistõttu on vaja tagada kohese arstiabi kättesaadavus kohtuistungi ajal.
Eelmisel aastal kohtus ekspertiisiakti kohta ütlusi andnud Marika Väli selgitas toona, et see tähendab elustamisaparaadi olemasolu kohtusaalis.
Komisjon leiab, et Savisaarel ei saa välistada aeglaselt tekkinud mälu- ja kognitsioonihäireid, kuid nende häirete iseloomu ja ulatuse hindamiseks on vajalik täiendav neuropsühholoogiline hindamine.
Savisaare tervist hindasid kohtuarstid-eksperdid Marika Väli, Ilona Drikkit ja Heldi Kase (erialalt patoloogid) ning kardioloog Margus Viigimaa, endokrinoloog Vallo Volke, neuroloog Pille Taba ja farmakoloogia professor Anti Kalda.
Ekspertiisiaktist ei nähtu, kuidas komisjon eriarvamuste tingimustes jõudis just sellisele lõppjäreldusele, et Savisaar on siiski võimeline kohtumenetlusest osa võtma.
Harju maakohus vaeb Savisaare terviseekspertiisi ja protsessi edasist korraldamist 5. juuni istungil.
Tänavu veebruaris määras kohus Savisaarele uue terviseekspertiisi, mis pidi selgitama, kas Savisaare tervislik seisund võimaldab tal kohtuistungitel osaleda.
Savisaare ekspertiis (PDF)
Savisaare ekspertiis (Text) | Endokrinoloogist ekspert: Savisaar ei ole võimeline kohtuistungitel osalema | https://www.err.ee/835102/endokrinoloogist-ekspert-savisaar-ei-ole-voimeline-kohtuistungitel-osalema | Vaatamata Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) arstliku komisjoni lõppjäreldusele, et Edgar Savisaar on kohtukõlblik, on komisjoni endokrinoloogist liige Vallo Volke risti vastupidisel seisukohal. ERR.ee avaldab Savisaare nõusolekul tema terviseekspertiisi täismahus. |
"Mati Palmi panus meie ooperikunsti on hindamatu, ta oli aastakümneid üks Rahvusooper Estonia juhtivaid lavajõude. Paljud tema kehastatud rollid jäävad särama alatiseks meie teatrilukku.
Sugugi vähemoluline polnud tema tegevus kontsertlauljana - juba noore artistina oli kammerlaul tema kui interpreedi jaoks loomulik, ja seda kuni loomingulise tee lõpuni. Ta on andnud lugematul hulgal soolokontserte üle terve maailma.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oli professor Mati Palm kõrgelt hinnatud, kirglik vokaalpedagoog, kelle õpetused on teinud paljudest noortest professionaalseted lauljad. Mati Palm oli aktiivne paljudes valdkondades, spordist ühiskondliku tegevuseni. Näiteks oli ta üks Eesti Interpreetide Liidu asutajatest ja kauaagne juhatuse liige. Mati Palmi rahvusvaheline autoriteet viis ta paljude rahvusvaheliste konkursside žüriidesse ja olen ka ise olnud korduvalt tunnistajaks erilisele, soojast lugupidamisest kantud kolleegide suhtumisele Matisse."
Ivari Ilja
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees
Eesti Muusikanõukogu president | Ivari Ilja: Mati Palmi rollid jäävad alati meie teatrilukku | https://kultuur.err.ee/835160/ivari-ilja-mati-palmi-rollid-jaavad-alati-meie-teatrilukku | Täna teatasime meie ühe tunnustatuima ooperi- ja kontsertlaulja Mati Palmi surmast. Mati Palm suri haiguse tagajärjel 76aastasena. ERRile saatis järelehüüde Mati Palmi kauane kolleeg, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. |
Eesti neiud loositi A-alagruppi, kus teises voorus on vastas Küpros ning maikuu viimasel päeval Moldova. Tuzla linnas toimuva turniiri B-alagruppi kuuluvad korraldajamaa, Suurbritannia, Luksemburg ja Aserbaidžaan. 2. ja 3. juunil peetakse kohamänge, iga alagrupi kaks esimest pääsevad poolfinaali, ülejäänud selgitavad välja kohad viiendast kaheksandani.
Peatreener Noodla valis koondisse neljast klubist 14 pallurit, kellest enamik tegi lõppenud kodusel hooajal kaasa Eesti naiste meistriliigas. "Kogemusi on kõigil, Mia-Marii Tedrekull oli meil sügisel juba naiste koondises maavõistlusteks Soome vastu. Aga mitmed teisedki on läbi hooaja kestnud rahvuskoondise treeningutel osalenud," sõnas Noodla.
"Valik on parim, mis meil selles vanuses on," kinnitas koondise juhendaja. "Võibolla võinuks mõned nooremad tüdrukud kaasata, aga otsustasime minna vaid 2000. ja 2001. aastal sündinutega. Paljudel 9. klassi lõpetavatel olnuks põhikoolilõpu tõttu nii või teisiti keeruline osaleda."
Naiskonna kapteniks valiti Teele Utsal Põlvast, kes nii naiste meistriliigas kui tütarlaste A-klassis oli tänavu parim snaiper. "Teele on kindlasti üks meie liidreid, koos tiimikaaslase Selma Reiniga Põlvast. Läbi nende kahe tagamängija peaks paljuski meie mäng toimima, aga tähtsad rollid on muidugi kõigil koondislastel," lisas Noodla.
Vastastest pole Eesti koondise treeneril mingit infot ja seeläbi konkreetset eesmärkigi turniiriks raske seada. "Robustselt öeldes – tahaks võimalikult palju mänge võita! Eks avapäeval saame mingi ülevaate teistestki koondistest ja siis oskame šansse paremini hinnata. Usun ja tean, et tüdrukud on võitluseks valmis," hindas Noodla.
Eesti U-18 neidude koondis turniiriks Bosnia ja Hertsegoviinas:
Mia-Marii Tedrekull, Camilla Ševtsova, Gerda Staal (kõik SK Tapa), Anastassia Volkova, Diana Vassiljeva, Anastasia Londak (kõik SK Reval-Sport), Karina Mere, Karina Adissova (mõl. HC Kehra), Teele Utsal, Selma Rein, Tuuli Ilus, Greete Märtson, Rutt Kahre ja Maarja Kongi (kõik Põlva Käsipalliklubi). Peatreener Martin Noodla, treener Mare Neps, arst Sveta Sokolova, delegatsioonijuht Priit Allikivi. | Neidude U-18 käsipallikoondis sõidab EM-turniirile | https://sport.err.ee/835155/neidude-u-18-kasipallikoondis-soidab-em-turniirile | Eesti noortekoondiseid käsipallis ootab ees tihe võistlussuvi ja selle avab juba teisipäeval kuni 18-aastaste neidude esindus. IHF/EHF Women's Challenge Trophy nime kandev võistlus peetakse Bosnia ja Hertsegoviinas, seal osaleb kaheksa naiskonda ja Martin Noodla juhendatav Eesti kohtub avamängus Belgiaga. |
Album kannab nime "Love Yourself: Tear" ning on peamiselt korea keeles. Seitsmelooline album on näide, kuidas Korea meelelahutustööstus "Korea lainena" maailma murrab, vahendas Independent.
Billboardi kinnitusel on "Love Yourself: Tear" esimene muukeelne album, mis jõudis tabeli esikohale pärast 12 aastat.
BTS-is musitseerivad Jin, Suga, J-Hope, RM, Jimin, V ja Jungkook. Bändil on suur fännibaas, kes kutsub ennast ARMY-ks. Twitteris jälgib ansambli tegemisi 15 miljonit kasutajat ning bändi kontserdid USA-s on väljamüüdud.
Suurbritannia muusikatabelis on album "Love Yourself: Tear" kaheksas. Bänd tuleb Euroopasse tuuritama selle aasta lõpus. | Korea poistebänd tegi USA hititabelis ajalugu | https://menu.err.ee/835150/korea-poisteband-tegi-usa-hititabelis-ajalugu | Lõuna-Korea poistebänd BTS jõudis võõrkeelse albumiga Billboard 200 muusikatabeli tippu. Muukeelne album pole seda saavutanud juba viimased 12 aastat. |
Eelmisel suvel olid režissöörid Phil Lord ja Christopher Miller jõudmas Tähesõdade saaga kõrvalloo, "Han Solo", võtetega ühele poole. Värskendavalt leidliku komöödiafilmi "21 Jump Street" ning ootamatult humoorika ja armsa animafilmi "Lego film" autorite töö aga peatasid "loomingulised erimeelsused" stuudioga, mis polnud rahul lavastajate improvisatsioonile toetuvate töövõtete ega koomikale rõhuva lähenemisega massiivsesse frantsiisi kuuluvale filmile. Töö seiskus, kuniks režissööritooli võttis üle Ron Howard, kes oletatavasti viis ellu stuudio nägemust sirgjoonelisemalt, filmides uuesti ligikaudu 70% käesoleva aasta suve hakul kinno jõudnud filmist "Solo: Tähesõdade lugu". Ja loomingulist segadust on paraku tulemuses näha.
"Režissööride väljavahetamisest on järele jäänud vaid mõned ilmekad tegelased ning muhe Chewbacca (Joonas Suotamo) ja Hani vaheline suhe."
"Solo: Tähesõdade lugu" püüab laiendada frantsiisi filmimaailma ulatust, fokuseerides Harrison Fordi ikooniliseks mängitud tegelase Han Solo kujunemisele. Fordilt teatepulga üle võtnud Alden Ehrenreich kehastab nimitegelast noorusajal, enne kui ta tõmmati ülegalaktilistesse poliitilistesse intriigidesse. "Solo: Tähesõdade loos" on Han alles kujunev salakaubavedaja, kes püüab leida tee tagasi oma armsama Qi'ra (Emilia Clarke) juurde. Neid lahutas ebaõnnestunud põgenemiskatse Corellia planeedilt, kus Han üritas hakkama saada kohaliku kuritegeliku jõu ranges alluvuses.
Tähenduseta küsimused
Taaskohtumise motiiv loob filmile struktuuri, mis justkui peaks iga sündmusega ehitama üles juba varasemates filmides kristalliseerunud Hani tegelaskuju ning vastama küsimustele, mis on frantsiisi filme vaadates kerkinud. Küsimustele, mis ei oma väljaspool frantsiisi mingit tähendust.
"Solo: Tähesõdade lugu" koosneb seega seikluslikest sündmustest, kus võimalustest kartmatult kinni haarav Han satub kokku ilmekate allilma tegelastega, kes kas aitavad või takistavad teda taasühinemisel Qi'raga. Film kuhjab need venitatud märuliga maitsestatud sündmused enam vähem koherentseks looks, mida hoiab koos laisalt kirjutatud liigselt ekspositsioonile toetuv dialoog ning "ära usalda kedagi, kõik reedavad" teema.
Ebamäärasus
Ent üksnes etteaimatav ja nigelalt rütmistatud lugu pole filmi probleemse sünnitrauma peegeldus. Süžeelised valikud toovad esile ulmemäruli tonaalset ebamäärasust, mis otsib inspiratsiooni nii heist -filmidelt, vesternitelt, komöödiatelt kui noir 'idelt. Nii stilistiliselt kui narratiivselt. Sihitu tonaalsus lahustab sündmusi ja nüristab teose emotsionaalset tõsiseltvõetavust. Lugu, mis ei vea kuidagi Tähesõdade saagale omast eepilisust välja, püüab koos hoida pidev, laialivalguv ja iseloomutu kosmoseooperlikkust ebaõnnestunult rõhutav heliriba, mis võimendab ebamäärasust veelgi.
Režissööride väljavahetamisest on järele jäänud vaid mõni ilmekas tegelane ning muhe Chewbacca (Joonas Suotamo) ja Hani suhe. Seejuures Woody Harrelson kui sümpaatne kriminaal Tobias Beckett, Donald Glover hurmurist smuugeldaja Lando Calrissianina ja Phoebe Waller-Bridge mässumeelse droidi L3-37na röövivad tähelepanu karisma ja nüansikuse poolest valgusaastaid Harrison Fordile alla jäävalt Alden Ehrenreichilt. Muus osas on tegu iseloomutu linateosega, mis frantsiisi järjekordse osana ei suuda oma vajalikkust põhjendada.
"Lugu, mis ei vea kuidagi Tähesõdade saagale omast eepilisust välja, püüab koos hoida pidev, laialivalguv ja iseloomutu kosmoseooperlikkust ebaõnnestunult rõhutav heliriba, mis võimendab ebamäärasust veelgi."
Kui "Star Wars: Jõud tärkab" mängis osavalt nostalgiaga uusi tegelasi esitledes, kõrvallugu "Rogue One" žanritega uusi tumedamaid varjundeid sisse tuues ning "Star Wars: Viimased jedid" vaatajate ootustega uusi võimalusi tutvustades, siis "Solo: Tähesõdade lugu" ei tee eriti midagi uut ega meeldejäävat, nähes sarnaselt oma nimitegelasele välja nagu stuudio lahjendatud ja ähmastatud versioon sellest, mis oleks võinud olla. | Arvustus. "Solo", mis sa õige oled? | https://kultuur.err.ee/835145/arvustus-solo-mis-sa-oige-oled | Uus film kinos
"Solo: Tähesõdade lugu" (Solo: A Star Wars Story)
Lavastaja Ron Howard
Näitlejad Alden Ehrenreich, Woody Harrelson, Emilia Clarke
5,5/10 |
Eelmisel nädalal kvalifikatsioonis kaotanud Trungelliti oli juba naasnud oma koju Barcelonas, kuid mitmed vigastused ja antud loobumisvõidud jätsid nn õnneliku kaotaja koha lahtiseks. Nõnda istus Trungelliti koos oma venna, ema ja vanaemaga autosse ning võttis pühapäeval ette kümnetunnise teekonna Pariisi, kuhu seltskond jõudis veidi enne keskööd.
Esmaspäeva hommikul kinnitasid turniiri korraldajad, et Trungelliti pääseb õnneliku kaotajana põhiturniirile ning saab Tomiciga vastamisi minna. Austraallase alistanud argentiinlane pääses Pariisis teise ringi kolmandat aastat järjest, teise ringi on ta korra jõudnud ka Austraalia lahtistel.
80 Km para Paris. Trunge is coming y te lo mostramos el Km a km. Suenan los Abuelos de la Nada. pic.twitter.com/0tKyRjY0Sb
— FueBuena (@FueBuena) May 27, 2018
Sigue en viaje Trunge. Con una sonrisa acorde a la situación. pic.twitter.com/4vm8aWZ5U8
— FueBuena (@FueBuena) May 27, 2018
23.50 en Paris. Marco Trungelliti ya está listo para descansar y en un par de horas ir al club para jugar el cuadro principal de Roland Garros. Continuará. pic.twitter.com/yYeZPkCuaI
— FueBuena (@FueBuena) May 27, 2018 | VIDEO | Argentina tennisist oli Pariisis võidukas 10-tunnise automatka kiuste | https://sport.err.ee/835151/video-argentina-tennisist-oli-pariisis-voidukas-10-tunnise-automatka-kiuste | Prantsusmaa lahtiste tenniseturniiri avaringis alistas õnneliku kaotajana põhitabelisse pääsenud argentiinlane Marco Trungelliti (ATP 190.) endise maailma 17. reketi Bernard Tomici 6:4, 5:7, 6:4, 6:4. |
Läinud aastal toimus Tartu lõunapiiril, seal kus kohtuvad Tallinn-Tartu-Võru-Luhama maantee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee, nii palju õnnetusi, et kindlustusfirmadele tähendas see üle 200 000 euro jagu nõudeid. Nii politsei kui ka maanteeamet on juba ammu tõdenud, et Riia ringiks kutsutud ristmik suurt liikluskoormust välja ei kanna.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab järgmisel aastal valmis uue lahenduse projekt ja 2021. aastal on Riia ring kolme tasandiline. See tähendab, et jalakäijad saavad ringi alt läbi tunnelite ning Tallinna ja Võru vaheline liiklus viiakse viaduktiga ringist üle. Ring ise ehitatakse ümber nii-öelda turboristmikuks.
"Turboringi põhimõte on selline, et liikleja ei tohi muuta sõiduradu ringi peal. Otsused tuleb teha enne, kui liikleja tuleb turboringile," selgitas maanteeameti lõunaregiooni ehitusosakonna juhataja Oleg Lužetski.
" Turboringi põhimõte on selline, et liikleja ei tohi muuta sõiduradu ringi peal."
See omakorda tähendab, et kui auto tuleb näiteks kesklinnast ja soovib Tallinna poole sõita, ei pea ta ringile minema, vaid võib ringi kõrvalt kohe paremale pöörata. Ja kui keegi tahab kesklinna poolt Valga suunas minna, siis püsib ta ringil lihtsalt oma sõidurajal ja peaks sujuvalt kohale jõudma. Õigemini üks väike takistus ootab teda veel ees, sest Aardla tänava ja Valga maantee ristumiskohta, kus praegu on tavaline ristmik, ehitatakse samuti turboring.
Kõige rohkem sujuvust ja kiirust peaks lisanduma ikkagi Tallinna-Võru suunal, kus kiirusepiirang võib tõusta kuni 80 kilomeetrini tunnis. Nimelt lisaks sellele, et Tallinnast Võrru sõitjad saavad viadukti abil üle Riia ringi, plaanitakse neile viadukti ka üle Aardla tänava.
"Aardla tänav läheb viadukti, ehk Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee alt läbi ehk sellest saab samuti eritasandiline risttee," märkis Oleg Lužetski.
Niisugused on suured plaanid, kuid väiksemaid muutusi teedevõrgus on veel hulga. Näiteks pole veel täpselt teada, kuhu ja kui palju tuleb Riia ringi alla jalakäijate tunneleid. Kindel pole ka kõigi väiksemate ringristmike vorm ja asukoht. Näiteks praegune Tuvi tänav muutub kogujateeks ning ulatub Riia tänavast sinnani, kus raudtee eraldab Tammelinna ja Varikut. Tuvi tänava ehitatakse paralleelselt Võrru viiva maanteega ning sinna tuleb kolm ringristmikku.
"Oluline muudatus, mis me sinna teeme, on see, et rajame Riia ringist Võru suunas veoautode parkla ja puhkekoha," sõnas Lužetski.
17 miljonit eurot maksvad tööd, millest Tartu linn panustab 2,5 miljonit, peaksid lõpule jõudma 2021. aastal. | Tartusse rajatav "turboring" võimaldab ka piirkiirust tõsta | https://www.err.ee/835140/tartusse-rajatav-turboring-voimaldab-ka-piirkiirust-tosta | Maanteeameti plaanide järgi muutub Tartus asuv Riia ringristmik kolmetasandiliseks ehk nn turboringiks ning Tallinnast Võru suunas sõitjad võivad endale ka Tartu linna juures lubada kiirust kuni 80 km/h. |
Ajakirja andmetel andis sellekohase riigisisese korralduse troonipärija prints Mohammad bin Salman bin Abdulaziz al-Saud. Muu hulgas ei ole ta rahul Saksamaa Iraani-meelsusega.
Vaikimisi kehtestatud sanktsioonide alla on sattunud Siemens, Bayer ja Boehringer, mis on teinud pikki aastaid koostööd Saudide tervishoiuministeeriumiga. Tellimuskeeld on laienenud ilmselt ka autotootjale Daimler, mis pidi Ar-Riyādile ja Jiddah'le tarnima umbes 600 bussi, edastas Deutsche Welle.
Siemens võitis mullu 400 miljoni dollari suuruse hanke viie gaasiturbiini tarnimiseks Saudi Araabiasse.
"Me ei saa kinnitada Der Spiegeli väidet, meie asjad kulgevad tavakorras," ütles Daimleri esindaja. Siemens, Bayer ja Boehringer keeldusid kommenteerimast. Ka Saudi valitsus keeldub olukorda ametlikult kommenteerimast.
Samas kinnitas suundumusi Ar-Riyādis tegutsev Saksa ärimees. "Valulikke tagasilööke on tunda tervishoius. Eelkõige loobub tellimustest tervishoiuministeerium," ütles ta Reutersile.
Saudi Araabias tegutseb umbes 800 Saksa ettevõtet. 2017 eksportis Saksamaa sinna 6,6 miljardi euro eest kaupa, kaks korda rohkem kui Iraani, kuigi see on vaid pool protsenti Saksa mullusest ekspordist.
2017. aasta novembris kutsusid saudid vastuseks toonase välisministri Sigmar Gabrieli süüdistusele avantürislikus poliitikas Lähis-Idas, eriti Liibanonis, Berliinist tagasi oma saadiku.
Agentuuri Bloomberg andmetel said Saudi Araabia riiklikud agentuurid märtsis korralduse mitte uuendada lepinguid Saksa ettevõtetega, kui tegemist ei ole asendamatute tarnetega. Toona märgiti, et ohtu sattus Deutsche Banki töö kuningriigis, sh selle võimalik osalus Saudi Aramco IPOs, mis peaks oodatavasti saama ajaloo suurimaks. | Der Spiegel: saudid lõpetavad koostöö Saksa ettevõtetega | https://www.err.ee/835139/der-spiegel-saudid-lopetavad-koostoo-saksa-ettevotetega | Saudi Araabia, mis ei ole rahul Saksa Lähis-Ida poliitikaga, lõpetab uute tellimuste esitamise Saksa ettevõtetele, kirjutab ajakiri Der Spiegel viidates informeeritud allikatele. |
Eestseisuses jätkavad tööd möödunud aastal valitud liikmed Rein Einasto (geoloogia), Tiiu Kuurme (haridus), Pille Lill (muusika), Leonardo Meigas (disain), Mark Soosaar (film) ning Helle Tiikmaa (ajakirjandus).
5. oktoobril korraldab Kultuuri Koda Pärnus Endla teatris aastakonverentsi tööpealkirjaga "Kultuur-majandus-töökultuur". Konverentsil kuulutatakse välja traditsiooniline Kultuuri Tegu 2018 laureaat. 23.-25. novembril toimub Tallinnas ja Viljandis Kultuuri ja Hariduse Kongress motoga "Õppimine ja areng Eesti kultuuris".
MTÜ Eesti Kultuuri Koda loodi 2011. aastal eesmärgiga ühendada loomingulise tausta või huvidega juriidilisi ja eraisikuid, kelle soov on Eesti kultuuri sisemise jõu ja ühiskondliku kõnekuse hoidmine ning parandamine. Koda on loomingulisi praktikaid ühendav või ületav avaliku arutelu platvorm ning korraldab igal aasta konverentsi, mis on Eesti kultuurikeskkonna ja loomingulise õhkkonna väärtustamisel olulise tähtsusega. | Eesti Kultuuri Koja eestseisus sai neli uut liiget | https://kultuur.err.ee/835138/eesti-kultuuri-koja-eestseisus-sai-neli-uut-liiget | 23. mail valis Eesti Kultuuri Koda Hopneri Majas toimunud üldkogul uue eestseisuse. Uuteks liikmeteks said Jako Kull (teoloogia, religiooni antropoloogia), Tiina Park (ajakirjandus), Martti Preem (arhitektuur) ja Marika Veisson (haridus), kelle volitused kehtivad järgmised kaks aastat. |
Haapsalu Itaalia muusika festival toimub sel aastal esmakordselt, kuid Itaalia muusikat sai piiskoplinnuse müüride vahel kuulata ka möödunud kahel aastal, kui suure rahvahulga ees esinesid Toto Cutugno ja Al Bano. "Eestlaste suur armastus Itaalia muusika vastu möödunud kahel aastal, mil Haapsalu lossihoovis purustati publikurekord, andis hoogu festivali sünniks," ütles kontserdikorraldaja Tanel Samm.
Õhtu peaesinejaks on Itaalia muusik ja telekuulsus Pupo (Enzo Ghinazzi). Laulja saavutas maailmakuulsuse lauluga "Gelato al Ciaccoloto" ja samanimelise albumiga, mis tõi kuulajateni ka hittloo "Ciao". Adriano Celentano laule esitab Haapsalu festivalil Celentano isklik sõber Adolfo Sebastiani koos bändiga. Koosluse loomiseks ja laulude esitamiseks andis idee Adriano Celentano pärast karjääri lõpetamist 15 aastat tagasi.
Itaalia popmuusikaga täidab Haapsalu piiskopilinnuse italo-disco meister Fransesco Napoli. Tema karjäär algas 1980ndatel Saksamaal, kus ta sai kiiresti populaarseks tänu poplauludele, mida ta tõlgendas itaalia keelde. Fransesco Napoli album "Lady Fantasy" müüs 12 miljonit eksemplari 44 riigis. Kõige kuulsamad Napoli laulud on "Balla Balla", "Marina", "Borneo", "Klaveripiano" ja "Ciao Italia".
Eestist pärit ansambel Beati Mandolini toob publikuni Sitsiila tulised tarantellad ja romantilised armastuslaulud. Beati Mandolini eestvedaja Ants Õnnis sattus Sitsiiliat külastades vaimustusse kohalikust mandoliinimuusikast. Nii sündis mehe eestvedamisel ansambel, mille repertuaari valiti tundelised armastuslaulud ja tulised tantsulood Sitsiiliast.
Suurejooneline Itaalia muusika festival toimub Haapsalu piiskopilinnuse õuel selle aasta 2. juunil. Samal ajal peetakse linnas Itaalia veinipidu, mis toob Haapsalu peatänavatele Itaalia maitseid ja veine. | Nädalavahetusel täitub Haapsalu Itaalia muusika ja kultuuriga | https://menu.err.ee/835116/nadalavahetusel-taitub-haapsalu-itaalia-muusika-ja-kultuuriga | Haapsalus toimub esmakordselt piiskopilinnuse müüride vahel Itaalia muusika festival. Selleks on Haapsallu kutsutud armastatud Itaalia muusikud eesotsas laulja, kirjaniku ja näitleja PUPO-ga. |
Koondise peatreeneri Tiit Soku sõnul on selgelt noorenenud koosseisu näol tegemist nii-öelda loodusliku valikuga. "Vanematel meestel on pikk ja väsitav hooaeg seljataga. Kehad vajavad puhkust ja vigastused väljaravimist," tõdes Sokk. Eelmise koondise tsükli lõpus rääkis treener sel teemal mängijatega. "Jõudsime ühisele arusaamale, et aeg on noorte käes."
Uutele tulijatele saab maailmameistrivõistluste valikmängudes osalemine olema kõva proovikivi, kuid Sokk usub, et keegi hätta ei jää. "Meil on ka piisavalt kogemust. Korvi all on uued tugevad kutid, kuid keegi tagaliini meestest peab haarama liidrirolli." Aeg ettevalmistuseks on lühike, kuid peatreeneri arvates piisav, et kogenumatele asjad meelde tuletada ja uustulnukad mängu sulandada. "Küll nad hakkama saavad," on Sokk positiivselt meelestatud.
29. juunil läheb Eesti rahvusmeeskond olulises 2019. aasta maailmameistrivõistluste mängus võõrsil vastamisi Suurbritanniaga ning 2. juulil kodusaalis Kreekaga. Enne seda peetakse kaks kontrollkohtumist Soomega - 21. juunil kell 19.00 Saku Suurhallis ja 25. juunil Helsingis. Koondis alustab ühistreeningutega 14.juunil. | Kangur, Talts ja Sokk suvel koondise eest ei mängi | https://sport.err.ee/835126/kangur-talts-ja-sokk-suvel-koondise-eest-ei-mangi | Eesti korvpalli rahvusmeeskond alustab ettavalmistust ostustavateks maailmameistrivõistluste valikmängudeks järgmises koosseisus: Janari Jõesaar, Martin Dorbek, Rauno Nurger, Maik-Kalev Kotsar, Rait-Riivo Laane, Martin Paasoja, Kristian Kullamäe, Siim-Sander Vene, Kaspar Treier, Kregor Hermet, Rain Veideman, Kristjan Kitsing ja Sander Raieste. |
Uute eeskirjadega keelatakse ühekordsed plasttooted, mille puhul on olemas kergesti kättesaadavad alternatiivid. Keelustatakse plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad, mis tuleb edaspidi valmistada kestlikumatest materjalidest.
Ühekordselt kasutatavaid plastist joogipakendeid lastakse turule üksnes juhul, kui nende korgid ja kaaned jäävad külge kinnitatuks.
Liikmesriigid peavad vähendama plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamist. Selleks tuleb kehtestada riiklikud vähendamiseesmärgid, tehes seejuures müügikohtades kättesaadavaks alternatiivsed tooted või tagades selle, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei jagataks tasuta.
Euroopa Komisjoni ettepanek keskendub kümnele ühekordselt kasutatavale plasttootele ja püügivahendile, mis koos moodustavad 70 protsenti mereprügist Euroopas.
Miks plastikut vähendada?
Komisjon selgitas, et aeglase lagunemise tõttu koguneb plastik meredes, ookeanides ja randades EL-is ja üle maailma. Plastjääke leitakse mereliikidest, näiteks merekilpkonnadest, hüljestest, vaaladest ja lindudest, aga ka kalast ja koorikloomadest. Sel moel jõuab plastik ka inimeste toiduahelasse.
Komisjoni uurimiskeskus kogus ja analüüsis andmeid 276 rannast 17 EL-i liikmesriigis aastal 2016. Randadest leitud 355 671 eset analüüsiti nende levimuse järgi ning koos teiste monitooringutega leiti kümme kõige levinumat eset, mida on leidunud Euroopa eri meredes läbi aastate kõige püsivamalt.
Komisjoni ettepanekute seas on teatud toodete keelamine ja tarbimise vähendamise eesmärgid — viimast soovitatakse teha näiteks riiklike vähenduseesmärkidega, alternatiivsete toodete müümisega või ühekordsete plasttoodete maksustamisega.
Samuti on plastiku vähendamise meetmete seas kohustused tootjatele (näiteks jäätmekäitluse eest tasumine ja teadlikkuse tõstmine), jäätmete kogumise eesmärgid (näiteks peavad liikmesriigid hakkama 2025. aastaks koguma 90 protsenti ühekordsetest plastpudelitest), nõuded tootesiltidele ja teadlikkuse tõstmise meetmed.
Komisjon lisas, et uuenduslike alternatiivide otsimine plasttoodetele on majanduslik võimalus ning võib luua EL-is ligi 30 000 töökohta.
Komisjon esitas ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks, soovides jõuda käegakatsutavate tulemusteni enne Euroopa Parlamendi valimisi mais 2019. | EL plaanib keelustada ühekordsed plasttooted | https://www.err.ee/835123/el-plaanib-keelustada-uhekordsed-plasttooted | Euroopa Komisjon esitas esmaspäeval ettepaneku võtta vastu uued kogu EL-i hõlmavad eeskirjad, keelustades muu hulgas plastist ühekordsed nõud. |
Seejuures ligi 90 protsenti tax-free tehingute arvust Eestis tehakse Vene turistide poolt.
"Vaatamata sellele, et Vene turistide poolt tehtud tax free tehingute arv kasvas, ei kasvanud nende keskmine ostusumma, vastupidi – see langes jätkuvalt, olles pea 2 protsenti madalam eelmisest aastast," kirjutas ettevõtte juhtkond majandusaasta aruandes.
Vene turistidele järgnevad aga Aasia turistid. Hiina turistide tehingute maht kasvas 57 protsenti. Kuid keskmise ostu väärtus langes aastaga 12 protsenti. Samas on Hiina turistide ostusumma rahvuste lõikes endiselt üks kõrgemaid ehk ligi 300 eurot.
"Hiina turisti profiil on aastatega muutunud. Eestis ei käi enam ainult väga jõukas individuaalturist, siia jõuab üha rohkem grupituristi, kelle ostujõud on madalam. Hiinlaste panus kogu tulemisse on umbes 6 protsenti," märkis juhtkond.
Global Blue Eesti OÜ käive kasvas möödunud majandusaastal 8,5 protsenti 1,7 miljoni euroni ning ettevõtte puhaskasum kasvas aastavõrdluses 3,9 korda 564 400 euroni. Ettevõttes töötas taandatuna täistööajale viis inimest, kelle palgakulu vhenes aastavõrdluses 5,1 protsenti 129 300 eurole.
Dividendideks plaanib ettevõte tänavu maksta 1 miljon eurot, seega kahaneb ettevõtte eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 400 eurole.
Global Blue võrgustikus olevate kaupluste arv jäi võrreldes eelmise aruandeperioodiga samaks ehk 1000 kaupluse juurde. Seejuures on ettevõtte jaoks suurimad piirkonnad endiselt Tallinn ja Narva, mis annavad kogu tehingute arvust 88 protsenti. "Narvast tuleb volüüm ja Tallinnast kõrgema keskmise hinnaga tehingud," kirjutas juhtkond.
Möödunud finantsaastal oli ettevõtte üheks prioriteediks online tehingute arvu suurendamine ja manuaalsete tehingute vähendamine. Juhtkonna sõnul oli areng positiivne – online tehingute maht kasvas 10 protsendipunkti ehk 70 protsendilt 80 protsendile.
2004. aastal asutatud Global Blue Eesti OÜ vahendab ja organiseerib Eestis käibemaksutagastust füüsilisest isikust reisijatele. Ettevõtte esmasteks klientideks on jaemüüjad ja kauplused, mis müüvad kaupu, mida turistidel on võimalik isiklikus pagasis Euroopa Liidust välja viia ehk eksportida. Ettevõte kuulub Rootsi Global Blue Holding AB-le. | Tax-free tehingute arv kasvas Eestis aastaga 11 protsenti | https://www.err.ee/835118/tax-free-tehingute-arv-kasvas-eestis-aastaga-11-protsenti | Kaubamärgi Tax Free Shopping all välismaalastele käibemaksutagastusi vahendav Global Blue Eesti OÜ andmetel kasvas märtsi lõpus lõppenud majandusaastal vahendatud tax-free tehingute arv aastaga 11 protsendi võrra, kuid keskmine ostusumma vähenes aastavõrdluses 2 protsenti. |
Eestlanna tõusis tabelis mööda Austraaliat esindavast Daria Gavrilovast. Kaia Kanepi langes ühe koha 52. positsioonile.
Tabeli esikümme jäi muutumatuks, esireketiks on rumeenlanna Simona Halep, kellele järgnevad taanlanna Caroline Wozniacki ning hispaanlanna Garbine Muguruza. | Kontaveit parandas karjääri parimat edetabelikohta veelgi | https://sport.err.ee/835115/kontaveit-parandas-karjaari-parimat-edetabelikohta-veelgi | Esmaspäeval avaldatud uues tennise maailma edetabelis kerkis Eesti esireket Anett Kontaveit ühe koha ning asub nüüd karjääri kõrgeimal, 24. real. |
Parima Eesti meestennisistina jätkab kaks kohta kerkinud Jürgen Zopp, kes asub tabelis nüüd 136. pügalal. Eesti teiseks reketiks kerkis aga Kenneth Raisma, kes jõudis ülemöödunud nädalal Ungaris toimunud ITF-i turniiril finaali ning parandas oma senist tabelikohta 103 võrra. Nüüd asub Raisma 734. kohal, 14 kohta langenud Vladimir Ivanov on edetabelis 784. real.
Esikümnes muutusi ei toimunud, vanameistritele Rafael Nadalile ja Roger Federerile järgneb 21-aastane Saksamaa tennisist Alexander Zverev. | Eesti teiseks reketiks tõusnud Raisma kerkis maailma edetabelis 103 kohta | https://sport.err.ee/835114/eesti-teiseks-reketiks-tousnud-raisma-kerkis-maailma-edetabelis-103-kohta | Värskelt avaldatud tennise maailma edetabelis kerkis Jürgen Zopi järel Eesti teiseks reketiks 20-aastane Kenneth Raisma. |
Ettevõtte juht Enn Rohula ütles BNS-ile, et ettevõte loodab käesoleva või järgmise nädala jooksul sõlmida lepingu uue kiirkatamaraani ostmiseks. Rohula sõnul mahutab kiirlaev üle 600 reisija ja sadakond autot. Tehingu hinda osapooled enne lepingu sõlmimist avaldada ei soovi.
Lindaliini tegevjuhi sõnul hakkab laevaliikluse põhihooaeg pihta pärast jaanipäeva ning ettevõte loodab selleks ajaks ka valmis olla ehk taastada liikluse Tallinna-Helsingi liinil juuni lõpuks.
Lisaks sellele plaanib ettevõte järgmise aasta alguses osta veel ühe kiirkatamaraani.
"Aasta lõpus on vabanemas üks laev, millele oleme silma peale pannud," märkis Rohula.
Linda Line pole pärast möödunud aasta novembris lõppenud hooaega Tallinna-Helsingi liinil kiirlaevaga reisijaid enam teenindanud. 2017. aastal kurseeris kahe riigi pealinnade vahet kiirkatamaraan Karolin, mille ettevõte müüs Kreekasse.
Harju maakohus kuulutas möödunud nädala kolmapäeval välja Lindaliini AS-i emafirma Linda Line Shipping OÜ pankroti ning määras pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
Linda Line Shipping OÜ on Tallinna-Helsingi liinil kiirkatamaraane opereeriva Lindaliini AS-i omanikfirma. Linda Line Shipping OÜ-st kuulub Jaanika Rohulale 10 protsenti ning ligi 90 protsenti kuulub Soomes registreeritud Varsinais-Suomen Tukkutoimi Oy-le. | Linda Line plaanib taastada Tallinna-Helsingi liini juuni lõpuks | https://www.err.ee/835112/linda-line-plaanib-taastada-tallinna-helsingi-liini-juuni-lopuks | Tallinna-Helsingi liinil Linda Line Expressi kaubamärgi all tegutsev Lindaliini AS plaanib juunikuu lõpuks taastada kiirlaevaliikluse kahe pealinna vahel. |
Gassama tõmbas end käte abiga ühelt rõdult teisele ning päästis rõdul rippuva lapse, keda püüdsid seni kukkumast hoida kõrvalkorteri elanikud. Selleks ajaks, kui päästeteenistus kohale jõudis, oli laps juba päästetud.
Les héros ne portent pas de cap. ???????? #Paris pic.twitter.com/QrOn3YB4Q7
— •NubiΔΠ• (@Adil__Brown) May 27, 2018
Malist pärit mees rääkis, et jalutas restorani jalgpalli vaatama, kui nägi kortermaja ette kogunenud rahvahulka. "Kui ma ta enda käte vahele võtsin, siis ma rääkisin temaga ja küsisin, et miks sa seda tegid, aga ta ei vastanud," meenutas Gassama üksinda koju jäetud poisi reaktsiooni.
President Macron kohtus Gassamaga Elysee palees, et teda isiklikult tänada. Gassama rääkis, et kolis Prantsusmaale mõned kuud tagasi, et seal oma elu üles ehitada. Ta ütles, et on ammu soovinud omandada vajalikud dokumendid, et elada Prantsusmaal seaduslikult. "Ma ütlesin talle, et tänutäheks tema kangelasliku teo eest antakse talle seaduslik staatus nii kiirelt kui võimalik," teatas Macron Facebooki teate vahendusel.
Macron lisas, et Pariisi tuletõrjujad on valmis Gassama enda ridadesse võtma ning et ta kutsus Gassamat taotlema Prantsusmaa kodakondsust. Gassama on üks vähestest õnnelikest: aastal 2017 sai vaid viis inimest elamisoa "erakordse talendi eest" või "teenete eest kogukonnale", vahendas The New York Times Prantsusmaa siseministeeriumi andmeid. | Video: Mali "ämblikmees" päästis neljanda korruse rõdul rippuva lapse | https://www.err.ee/835073/video-mali-amblikmees-paastis-neljanda-korruse-rodul-rippuva-lapse | Malist pärit Mamoudou Gassama ronis vähem kui minutiga mööda Pariisi kortermaja seina neljandale korrusele, et päästa rõdu küljes rippuva lapse elu. Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas pärast mehega kohtumist, et Gassamale antakse Prantsusmaa kodakondsus ning talle pakutakse tööd Pariisi tuletõrjebrigaadis |
Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur, Marko Mägi selgitab:
Esmalt tuleks alustada vist sellest, et käo muna haudeaeg on muna suurust arvestades väga kiire: poeg võib kooruda 11-13 päevaga, peremeesliikide haudeaeg on aga reeglina 12 päeva. Kuna käo muna on peremeesliigi munadest suurem, on ka käopoeg suurem ja seepärast on tal piisavalt jaksu, et pesakonnakaaslased või veel koorumata peremeesliigi munad pesast välja lükata.
Küsimus, kuidas kägu saab aru, et ta on kägu, aga mitte näiteks roolind, kelle pesas ta sirgus, võib esmapilgul näida äärmiselt tobe, kuid kui mõtlema hakata, siis on selline küsimus igati õigustatud.
Paljudel koheselt pärast koorumist pesast lahkuvate linnupoegade (nt pardid, haned, kanalised) elus on nn ajaaken, mille jooksul määratakse linnupoja arusaam oma liigilisest identiteedist. Käol mitte.
Näiteks on paljudel koheselt pärast koorumist pesast lahkuvate linnupoegade (nt pardid, haned, kanalised) elus teatud nn ajaaken, mille jooksul määratakse linnupoja arusaam oma liigilisest identiteedist. Nähtust nimetatakse vermimiseks ja toimib see väga lihtsalt - sel perioodil esimesena kohatud isendeid hakatakse oma vanemaks pidama ja tema järgi joonduma. Selline vermimine toimib eelkõige liikidel, kes on koheselt nägijad.
Et 99,99% juhtudes on esimene kohtav isend linnupoegade bioloogiline vanem, siis on selline käitumuslike protsesside kulg saanud evolutsioonis edukalt juurduda. Siiski on teada ka juhte, kus esimesena on kohatud inimest ja sel puhul ei maksa imestada, kui noored linnud inimese sabas siblivad. Näiteks tuntud käitumisökoloogi, Konrad Lorenzit, pidasid enda vanemaks noored hanepojad ja saatsid teda kõikjal.
Käopoegade puhul ilmselgelt sellist vermimist ei toimu, sest sel juhul ei oleks saanud teiste linnuliikide pesades parasiteerimine evolutsioonis kanda kinnitada. Kuidas siis suureks kasvanud kägu ikkagi teab, millisest liigist endale sigimispartnerite valida ja oskab õigeid valikuid teha?
On ka arvatud, et käoema käib aeg-ajalt oma poega kaemas ja nii saab poeg teada, et ta on kägu, kuid see on pigem külajutt – teaduslikku tõestust sellele ei ole.
Käopojal on tulevase sigimispartneri valimine n-ö veres või õigemini öeldes geenides. Küll aga mõjutavad käopoja võõrasvanemad tema edasist elu sedakaudu, et võõras peres üles kasvanud kägu, eeldusel, et tegu on näiteks emaslinnuga, muneb võõrasvanemate munadele sarnase mustiga muna. Selline kohastumus on juurdunud juba miljonite jooksul kägude geenidesse. Nii ongi üks kägu kohastunud parasiteerima kindlal peremeesliigil ja elu jooksul ta oma munamustrit ise muuta ei suuda. Vahel võivad küll käod sobiliku peremeesliigi pesa puududes muneda mõne teise liigi pessa, kuid sel juhul on käol märksa väiksem edulootus, sest kui käo munamuster erineb liialt teistest peas olevatest munades, siis saadakse sellest aru ja käo muna võidakse pesast eemaldada.
Aga ikkagi – kuidas kägu teab, et ta on kägu. Lihtne vastus – geenid ütlevad. Käopojad on võimelised liigikaaslaste laulu ära tundma ka siis, kui nad ise kunagi kuulnud pole. See võib ka seletada, miks käo laul on väga lihtne – lihtsa laulu ära tundmine ei nõua liiga suurt pingutust ja on võimalik talletada ka geenidesse. Lisaks võivad käopojad kasutada oma liigilise identiteedi määramaiseks ka iseennast, lähtudes põhimõttest, et kõik minu sarnased linnud (nii laulult kui välimuselt) on liigikaaslased. On ka arvatud, et käoema käib aeg-ajalt oma poega kaemas ja nii saab poeg teada, et ta on kägu, kuid see on pigem külajutt – teaduslikku tõestust sellele ei ole. | Lugeja küsib: kuidas käopojad teavad, et nad käod on? | https://novaator.err.ee/835085/lugeja-kusib-kuidas-kaopojad-teavad-et-nad-kaod-on | Kägu on huvitava elukäiguga lind – võõrasse pessa munetud munast koorub linnupoeg, keda kasvatavad võõrad vanemad, kuid sellegipoolest saab linnupojast suurena ikkagi pesueht kägu. Kuidas lind teab, et ta kägu on, mitte näiteks kuldnokk, kes teda koorumisest peale kasvatanud on? |
Pühapäevasele rattaralli 135 km pikkusele põhidistantsile pani end kirja 1678 ja lühemale, 56 km distantsile 2035 ratturit. Ehk siis kokku 3713 osalejat, mida on 200 võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Laupäeval oli Tartu südalinn väikeste ratturite päralt, sest kavas olid rattaralli TILLUsõidud ja MINIrallid. Esialgsetel andmetel vuras Tartu Rattaralli lasteüritustel kokku 3420 last – TILLUsõitudel 2012 ja MINIrallidel 1408 väikest spordisõpra.
Rattafestival algas juba reedel Tour of Estoniaga, kui kavas oli Tallinn-Tartu GP (200 km). Eestimaa velotuur lõppes laupäevase Tartu GP-ga (173 km), tuuri üldvõidu noppis aastase vahe järel poolakas Grzegorz Stepniak. Parim tiim oli Eesti rahvuskoondis ning mägedekuninga tiitli napsas eile rattaralli võitnud Karl Patrick Lauk. Kokku oli Tour of Estonial stardis 15 meeskonda 101 ratturiga.
Tartu Maratoni Kuubiku liidrina jätkab meestest Sander Linnus, naistest tõusis esimeseks Mare Ulp.
Kuubiku sarja järgmine osavõistlus on 12. Tartu Rulluisumaraton, mis toimub 26. augustil. Valida saab 42, 21 ja 10 km pikkuste distantside vahel. | 37. Tartu Rattaralli üritustest võttis osa üle 7000 inimese | https://sport.err.ee/835107/37-tartu-rattaralli-uritustest-vottis-osa-ule-7000-inimese | Pühapäeval kulmineerunud 37. Tartu Rattaralli erinevaid distantse ja üritusi nautis kokku 7133 väiksemat ja suuremat ratturit. |
"Lendab üle II" on mõtteline järg nn avarate maastike sarjale, mille algust võis näha 2012. aastal Tallinna Linnagaleriis toimunud näitusel "Kirjutatud on" ning jätkumist 2013. ja 2017. aastal Vabaduse galeriis näitustel "Strawberry Fields" ja "Kirjutatud on I".
Elkeni kohati autobiograafilistel, kohati universaalsemale kogemusele apelleerivate maastike arhetüüpidel kaasatud valkjas-hallid vikerkaared meenutavad kord kaotatut ja/või eesootavat, midagi, mille iseloomustamiseks on kunstnik kasutanud laulusõnu "Somewhere over the rainbow skies are blue".
Uute maalide ülesehituse kindlakäeline kavatsuslikkus satub dramaatilisse vastasseisu abstraktsele ekspressionismile tunnusliku hoogsa pintslitööga, mille tulemusel näeme lõuenditel suurtes kogustes energeetiliselt laetud ja pastoosset maalimateeriat. Süntees Elkeni enda hüperealistliku perioodi ruumikogemuse ja tinglike, linnaruumiliste abstraktsioonide vahel paigutab uued maalid kindlalt urbanistlikust elutunnetusest energiat ammutava kunsti konteksti – olgu inspiratsiooniallikaks kas tühermaade fluidum või märgiliselt tihedad linnasüdamikud.
Jaan Elkeni looming on esindatud nõukogude aja Eesti kunsti (1940–1991) püsinäitusel Kumu kunstimuuseumis, nullindate alguses oli Elkeni "Õhtu Tartu maanteel"(1981-82) eksponeeritud Moskva Tretjakovi galerii püsiekspositsioonis.
Jaan Elken sündis 1954. aastal Venemaal, Krasnojarski krais, Daurski rajoonis küüditatute perekonnas. Haridus: 1977 lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri erialal, aastatel 1979-1981 oli Eesti Kunstnike Liidu stipendiaat maalikunsti alal. Erialane kuuluvus: alates1981 Eesti Kunstnike Liidu liige, 1995-1999 Eesti Maalikunstnike Liidu esimees, 1999-2013 Eesti Kunstnike Liidu president. Erialane töö: alates 1988 Eesti Kunstiakadeemia õppejõud maali- ja üldmaali kateedrites, 1997–2018 Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetooli professor (kuni eriala sulgemiseni Tartu Ülikoolis), 2018.aastast Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Kureerinud näitusi: "Konfrontatsioonid/Kokkulepped" koos teooriakonverentsiga Rotermanni Soolalaos,1997; "Eesti Aeg" koos teooriakonverentsiga Tartu Kunstimajas, 2000; "Tartu!Maal!" Tartu Kunstimajas, 2001; "Reaalne abstraktsionism" koos teooriakonverentsiga Tartu Kunstimajas, 2002; "Ich bin ein Maler". EML aastanäitus Tallinna Kunstihoones, 2005; "München Tallinn – Tallinn München". Baieri liidumaa ja Eesti kunstnike koostööprojekt Aktionsforum Praterinsell'is Münchenis, 2005; Näitus "2011! Konverteeri!" Eesti Arhitektuurimuuseumis, Rotermanni soolalaos; "Tallinn S`Invite À Carcassonne" Chapelle des Jesuites, Carcassonne'is Prantsusmaal, 2015; Eesti Maalikunstnike Liidu ülevaatenäitused Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 2012 -2018 (koos M.Roosvaldiga) jm. Alates 1980 on korraldanud üle 60 isiknäituse Eestis ja mujal. Valik näitustest: "Ametroopia" Vaal galeriis Tallinnas, 1998; "Keha keemia" Tallinna Kunstihoone galeriis, 2000; "Tagasi hüperreaalsusse" Adamson-Ericu muuseumis, 2000; "Mälumäng" Vaal galeriis 2001; "Sagrada Familia" Hobusepea galeriis Tallinnas, 2004; "Jaan Elken. Maalid 1978-2005" Tallinna Kunstihoones, 2005; "Oktoobridemonstratsioon" Tartu Kunstimuuseumis, 2005; "Poeem madratsile" ArtDepoo galeriisTallinnas, 2008; "Kogutud teosed" Tartu Kunstimajas, 2009; "Maalid" Galerie Sous-Terre, Aalsmeeris Hollandis, 2009; "Päev pärast" Hobusepea galeriis, 2011; "Messages from Reality" Werkstattgalerie-s Berliinis, 2012; "Malecón" Draakoni galeriis Tallinnas, 2013; "Tagasi hüperreaalsusesse 1.". Tallinna Kunstihoone galeriis ja "Tagasi hüperreaalsusesse 2. Initium novum" Hobusepea galeriis, 2014; "Pilt ja sõna" Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, 2014; "Vasta kõigile" Draakoni galeriis, 2016. Alates 1978 osalenud arvukatel grupinäitustel Eestis, Venemaal, Saksamaal, Leedus, Prantsusmaal, Soomes, Taanis, Rootsis jm. Võitnud üle kümne kunstiauhinna ja tunnustuse (Balti noorte kunstnike triennaali peapreemia, Vilnius, 1979; VI Vilniuse maalitriennaali preemia, 1984; K. Mäe maali aastapreemia 2000; Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia, 2006; Ado Vabbe kunstipreemia, 2011 jm)
Tööd kogudes: Eesti Kunstimuuseum; Tartu Kunstimuuseum; Tallinna Kunstihoone kogu; Viinistu Kunstimuuseum; Tretjakovi galerii, Moskva; Jane Voorhees Zimmerli Kunstimuuseum - Norton ja Nancy Dodge´i kogu, N.J, USA; Matthew Bowni galerii, London; Euroopa Parlament, Brüssel jm.
Näitus "Lendab üle II" on Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatud 29. juunini. | Jaan Elken näitab suvises Kastellaanimaja galeriis uudisloomingut | https://kultuur.err.ee/835103/jaan-elken-naitab-suvises-kastellaanimaja-galeriis-uudisloomingut | Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatakse 5. juunil kell 17 Jaan Elkeni maalinäitus "LENDAB ÜLE II". Näitusega esitleb kunstnik oma kõige uuemaid teoseid. |
Margit Säde kureeritud rahvusvaheline näitus "Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus" uurib nii loodusliku kui ka andmetööstuste pilve kujundit kasutades inimpsüühika ja tehnoloogia nähtamatuid seoseid ja vastasmõjusid. Arvestades ambivalentsuse vähesust kaasaegses ühiskonnas, keskendub näitus mitmesugustele omailmadele, mis pakuvad erinevaid alternatiive "transformatiivsele digitaalsele ühiskonnale" ehk elule "pilves".
Mis juhtub siis, kui maailm ei mahu meile kasutada antud klaviatuurile või olemasolevatesse algoritmidesse? Igasugused kõrvalekalded ja ettekujuteldamatud ideed on antud süsteemis sageli kas taunitud, naeruvääristatud, patologiseeritud, kõrvale lükatud või lihtsalt unustatud. Laenates oma pealkirja Austria psühhoanalüütiku Wilhelm Reichi pseudoteaduslikult leiutiselt – nn pilvepurustajalt, millega Reich viis 1950. aastail läbi kümneid tervendavaid "kosmilise orgoonenergia" eksperimente –, tegelebki näitus kogemuste ja aistingutega, mis ei kuulu tavapärase reaalsustaju juurde ning eksisteerivad pigem ühiskonna äärealadel.
Osalevad kunstnikud:
Andrea Büttner, Babi Badalov, Bianka Rolando, Christoph Keller, Dorinel Marc, Javier Téllez, Karl Larsson & Marco Hellberg, Klaus Lutz, Lilli-Krõõt Repnau, Marje Taska, Paulo de Cantos, Pavel Pepperstein, Richard John Jones, Robert Walser, Sam Porritt, Corita Kent, Suzanne Treister, Tamar Guimarães & Kasper Akhøj, Tyler Coburn, Unndór Egill Jónsson.
Näitus on EKKM-is avatud 2. juunist kuni 15. juulini. 3. juunil toimub kinos Sõprus ka näitusega kaasnev sümpoosion, lisaks leiab näituse toimumisaja vältel Sõpruses aset iganädalane kunstifilmide programm.
Näitus "Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus" toimub Tallinna Graafikatriennaali 50. juubeliaasta programmi raames. Juubeliprogrammi esimene näitus, Tallinna Graafikatriennaali ajalugu käsitlev väljapanek "Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna Graafikatriennaali" on avatud Kumu kunstimuuseumis 26. augustini. | EKKMis avatakse 50. aasta juubelit tähistava Tallinna Graafikatriennaali peanäitus | https://kultuur.err.ee/835097/ekkmis-avatakse-50-aasta-juubelit-tahistava-tallinna-graafikatriennaali-peanaitus | Reedel, 1. juunil kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) tänavu 50. aasta juubelit tähistava Tallinna Graafikatriennaali peanäitus "Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus". |
"Iga ratturi jaoks on unistuseks kümne kuu jooksul võita kõik kolm liidrisärki," sõnas Froome pühapäeval. Varem on sellega hakkama saanud Eddy Merckx ning Bernard Hinault. Nüüd läheb Froome koos abikaasaga puhkusele ning plaanib seejärel starti tulla Tour de France'il, kuigi velotuuri direktor Christian Prudhomme on öelnud, et ta ei soovi britti seal näha enne, kui mehe kohal rippuv dopinguvari on haihtunud.
"Ma olen näinud, kuidas ratturid üritavad nii Girot kui Touri võita, ma olen näinud nende eksimusi ja puudujääke," vahendab Guardian Froome'i sõnu. "See on risk. Ma ei ole seda kunagi varem teinud, aga see, et saan võtta nädalase pausi, aitab kindlasti kaasa. See oli üheks peamiseks põhjuseks, miks otsustasin mõlemat võitu püüda. Olen kahtlemata valmis." | Giro võiduga ajalugu teinud Froome kavatseb ka Touril startida | https://sport.err.ee/835100/giro-voiduga-ajalugu-teinud-froome-kavatseb-ka-touril-startida | Esimese britist ratturina Giro d'Italia võitnud Chris Froome täitis ühtlasi Grand Tour'ide kübaratriki. Möödunud aastal võitis Froome nii Vuelta kui Tour de France'i, kus ta kavatseb startida ka sel aastal. |
Vabaerakonna saadiku ja erikomisjoni praeguse esimehe Herkeli sõnul on Talviku naasmine erikomisjoni hea uudis, mis aitab korruptsioonivastase töö nähtavusele igal juhul kaasa.
"Artur on olnud erinevate üksikjuhtumite päevavalgele toomisel väga tõhus ja see aitab kaasa korruptsioonivastase õhustiku loomisele kogu ühiskonnas. Loodan, et varasemad kokkulepped peavad ja Arturist saab taas korruptsioonivastase erikomisjoni esimees," ütles Herkel.
Eelnõu menetluse kohaselt läbib see riigikogu juhatuse, põhiseaduskomisjoni ning jõuab kõigi eelduste kohaselt riigikogu suurde saali hääletusele enne kevadise istungjärgu lõppu. | Artur Talvik võib naasta riigikogu korruptsioonikomisjoni etteotsa | https://www.err.ee/835099/artur-talvik-voib-naasta-riigikogu-korruptsioonikomisjoni-etteotsa | Vabaerakonna fraktsioon teeb riigikogu juhatusele ettepaneku nimetada parlamendi korruptsioonivastase erikomisjoni senise vabaerakondlasest liikme Andres Herkeli asemel erikomisjoni liikmeks komisjoni varasem juht, hiljuti Vabaerakonnast lahkunud Artur Talvik. |
Tänavune aastaraamat jaguneb uurimuste ning muuseumi tegevusi tutvustavaks osaks. Studia osa moodustavad viis käsitlust Tartu linnaarheoloogia teemadel. Riina Rammo käsitleb Tartu kedraleide, Anu-Liis Aunroos reljeefkaunistustega klaasnõusid, Arvi Haak, Ahti Niilisk, Ain Mäesalu, Peeter Ritslaid ja Jaak Kikas emailmaalingutega klaaspeekreid ning nende koostiseuuringuid. Martin Malve annab ülevaate Tartu kalmistute osteoloogilisest uurimisest ja Elis Tiidu Maarja kirikaia matuste dateerimisest. Rubriigis Textus avaldatakse Olev Printsi aruanne 1965. aastal Raekoja platsil toimunud kaevamistest.
Linnamuuseumi läinud aastate näituse- ja haridustegevusi käsitlevad artiklid on koondatud rubriiki Museologia. Kristiina Tael tutvustab näitust "Lasteaia lood", Meeli Väljaots Oskar Lutsu majamuuseumi haridustegevusi ning Keiu Telve ja Nele Dresen muuseumitundide projekti "Muuseum kohvris". Annalise osas annavad Eevi Kärdla ja Marge Rennit ülevaade muuseumi tööst aastatel 2015–2016 ning Kaie Jeeser, Arvi Haak ja Elis Tiidu kirjutavad muuseumikogu täienemisest.
Aastaraamatu toimetasid Arvi Haak ja Marge Rennit, kujundas Peeter Paasmäe, keeletoimetaja oli Ene Nagelmaa, resümeed tõlkis ja toimetas Tiina Mällo.
Esitlus Tartu Linnamuuseumi saalis toimub kolmapäeval, 30. mail kell 17. | Tartu Linnamuuseum esitleb aastaraamatut | https://kultuur.err.ee/835096/tartu-linnamuuseum-esitleb-aastaraamatut | 21. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat kannab pealkirja "Uurimusi Tartu linnaarheoloogiast". Selline teemapüstitus lähtub 50 aasta möödumisest Tartu vanalinnas teadusliku eesmärgil toimunud arheoloogiliste kaevamiste algusest: esimesed sellise teemapüstitusega kaevamised toimusid Magasini tänaval Vilma Trummali juhendamisel 1966. aastal. |
Piletimüük avatakse 5. juuni õhtul UEFA kodulehel, kus kõigil huvilistel on võimalik oma ostusoov registreerida. Registreerimine kestab 26. juuni keskpäevani, piletiostu soovi puhul ei ole oluline registreerimisjärjekord. Üks inimene saab taotleda kuni neli piletit.
Kui registreerimisperiood lõpeb, toimub kõigi soovijate vahel loos, misjärel võtab UEFA ühendust väljavalitud inimestega, kellel avaneb võimalus pilet osta. Sarnaselt toimub piletite ostmine kõigil UEFA klubijalgpalli finaalvõistlustel, samuti EM- ja MM-finaalturniiridel.
Piletimüügiga seotud detailid kuulutatakse välja ja piletimüük avatakse 5. juunil kell 18 Tallinnas toimuval pressikonverentsil.
Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei rõhutas, et nõudlus Superkarika piletite järele on väga suur: "Varasema kogemuse ja viimaste kuude kontaktide põhjal võin öelda, et huvi piletite vastu on väga suur nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Eelmisel aastal oli UEFA Superkarikale rohkem kui 130 000 piletisoovi, mis tähendab paratamatult, et paljud soovijad ei saa kahjuks pääset mängule. Sellele vaatamata julgustan inimesi ennast alates 5. juunist registreerima." | Tallinnas toimuva UEFA superkarikafinaali piletimüük algab nädala pärast | https://sport.err.ee/835089/tallinnas-toimuva-uefa-superkarikafinaali-piletimuuk-algab-nadala-parast | 15. augustil Tallinnas toimuvas UEFA superkarikafinaalis kohtuvad Meistrite liiga võitja Madridi Real ja Euroopa liiga võitja Madridi Atlético . Piletimüük algab 5. juuni õhtul UEFA kodulehel. |
Ühendamise eesmärk on tõhustada riiklikku järelevalvet ja see lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine.
Aasta-aastalt lisandub nii tarbijakaitseametile kui ka tehnilise järelevalve ametile Euroopa Liidu õigusest ja siseriiklikest õigusaktidest täiendavaid järelevalveülesandeid, mis nõuavad täiendavaid ressursse, seda nii uute töötajate värbamiseks, olemasolevate töötajate arendamiseks kui infotehnoloogiliste vahendite soetamist ja arendamiseks.
See tähendab, et on vaja juurde väga häid valdkondi tundvaid juriste, kes teostaksid järelevalvemenetlust ning esindaksid ametit vajadusel ka kohtuvaidlustes.
Ametite ühinemisega seoses ei kavandata riigilõivude suurendamist, tasuliste teenuste sisseviimist uues asutuses, sunniraha määrade ega trahvide suurendamist.
Ühendameti liitmisega kaasnevad täiendavad pikaajalised kulutused seoses kolimisega uude asukohta. Ühendamet ei mahu kummalegi praegu asutuste kasutuses olevale pinnale.
Ametite ühendamisega on seotud ühekordsed kulud küünivad hinnanguliselt kuni 350 000 euroni, millele lisandub iga-aastaselt täiendav vajadus katta 100 000 euro ulatuses ameti üüripinna kulusid.
Uuele üüripinnale üleminekul annab majandusministeerium tehnilise järelevalve ameti hoone Tallinnas aadressil Sõle 23a üle Riigi Kinnisvara AS-ile, mis paneks hoone müüki ja teeniks ühekordse eeldatava tuluna 1,3 miljonit eurot. | Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ühendamise kulud kataks majamüük | https://www.err.ee/835084/tarbijakaitse-ja-tehnilise-jarelevalve-uhendamise-kulud-kataks-majamuuk | Uue aasta algusest ühendatav tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve keskus (TJA) toob kaasa kulud, mille peaks katma TJA maja müügist saadav tulu. |
2014. aastal alanud MM-sarja Suurbritannia etappi võõrustas siiani rallikrossi sünnipaik Lydden Hill, tänavusest hooajast koliti aga Silverstone'i.
Kristofferssoni (Volkswagen Polo R; PSRX Volkswagen Sweden) jaoks ei alanud võistlus uuel rajal just kõige paremini, avapäeva kahe kvalifikatsioonisõidu järel oli ta alles kuues. Teisel päeval aga võitis rootslane ülejäänud kaks eelsõitu ning pääses parimana poolfinaali, kus võttis samuti esikoha ja võidutses ka finaalis.
Seejuures poolfinaalis põrkas Kristoffersson kokku enda tiimikaaslase, kahel esimesel hooajal maailmameistriks tulnud norralase Petter Solbergiga ja sõit katkestati. Uuesti alustamise järel oli aga Solberg sunnitud kahe ringi järel sõidu mehaanilise probleemi tõttu pooleli jätma.
Esimesest poolfinaalist pääsesid lisaks Kristofferssonile finaali norralane Andres Bakkerud (Audi S1; EKS Audi Sport) ja rootslane Kevin Hansen (Peugeot 208; Team Peugeot Total), teisest poolfinaalist jõudsid finaali prantslane Sebastien Loeb (Peugeot 208; Team Peugeot Total), tunamullune maailmameister, rootslane Mattias Ekström (Audi S1; EKS Audi Sport) ja soomlane Niclas Grönholm (Hyundai i20; GRX Taneco).
Finaalis sai Kristofferssoni selja taga teise koha Bakkerud, kellele see on Audiga senine parim tulemus – sellest hooajast Ekströmi tiimis sõitev Bakkerud oli avaetapil kolmas, rohkem pole ta pjedestaalile jõudnud. Kolmas oli Loeb, kes on tänavusel hooajal igal etapil esikolmikus lõpetanud – kahel esimesel etapil oli ta teine ja Belgias esimene.
Neljas oli Ekström, viies Grönholm ja kuues Hansen.
Esikolmik ehk Johan Kristoffersson, Andreas Bakkerud ja Sebastien Loeb pjedestaalil Autor: FIAWorldRallycross.com
MM-sarja üldarvestuses juhib Kristoffersson 105 punktiga, teine on Loeb 91 punktiga, kolmas Bakkerud 83 punktiga ning neljandat ja viiendat kohta jagavad Solberg ja Ekström 80 punktiga.
Võistkondlikus arvestuses on liider PSRX Volkswagen Sweden 185 punktiga, teine on EKS Audi Sport 163 ja kolmas Team Peugeot Total 162 punktiga.
MM-sari jätkub 9. juunil Norras Hellis, kus peetakse samal ajal ka Supercari EM-etapp ning ka Super1600 EM-etapp. | Läbi aegade esimese Silverstone'i etapi võitis tiitlikaitsja Kristoffersson | https://sport.err.ee/835082/labi-aegade-esimese-silverstone-i-etapi-voitis-tiitlikaitsja-kristoffersson | Esimest korda Silverstone'is peetud rallikrossi Suurbritannia MM-etapil sai esikoha tiitlikaitsja Johan Kristoffersson, kes suurendas ka üldarvestuses edu. |
Ka tänapäevane kirjalik suhtlus, näiteks sotsiaalmeedias või e-kirjade vahendusel, kipub tihtipeale olema tundeküllane. Eesti Keele Instituut on loonud abivahendi, mis aitab tekstidest tunded üles leida. Täpsemalt on tegemist Emotsioonidetektoriga, mille veebiaadress on pikk ja keeruline, aga mille iga raadiokuulaja otsingumootoriga internetist kiiresti üles leiab.
Mida siis Emotsioonidetektor võimaldab? Näiteks on keeleuurijad selle abil kindlaks teinud, et Lennart Meri ja Arnold Rüütli presidendikõned sisaldasid häid tundeid, president Ilvese omad aga ei kippunud kuulaja hinge väga paitama, president Kaljulaidi kõned aga pöördusid tagasi helgemate toonide suunas.
Tegin samuti väikese katse ning vaatasin järele, milline on siis viimasel ajal palju kõneainet pakkunud liikumise Eesti 200 manifest. Selgus, et tegemist on ülekaalukalt häid tundeid sisaldava tekstiga, kus rohkelt sõnu, nagu "julge", "eesmärk", "areng" jne. Mõistagi ei piisa ühe teksti iseloomustamiseks pelgalt selles sisalduvate sõnade eritlemisest, aga mingisuguse või õigemini päris kirju pildi Emotsioonidetektor siiski pakub. Masina enda nime võiks aga ära muuta ja öelda Emotsioonidetektori asemel näiteks Tundetabaja.
Kuulake varasemaid säutse siit. | Keelesäuts. Emotsioonidetektor ehk Tundetabaja | https://kultuur.err.ee/835080/keelesauts-emotsioonidetektor-ehk-tundetabaja | Pärast mõne teksti lugemist on enamasti asjakohane küsida, mis tunde see tekitas. Kuidas meeldis? Mis mulje jäi? Sealjuures on võimalik, et lugejatena sõnastame oma esmamulje kiirustades, olles tekstis tegelikult peituvatest tunnetest mõnevõrra või siis täielikult mööda vaadanud. |
Mullu augustis isikliku tippmargi 80 meetri ja 25 sentimeetrini viinud Helander alustas selle parandamisega, kui sai avakatsel kirja 82.73. See aga oli alles algus, sest teisel katsel põrutas noor lootus lausa 85.46. Edasisest võistlemisest ta loobus.
Võidutulemusega tõusis Helander maailma edetabelis Magnus Kirdist (83.97) mööda jagama kuuendat-seitsmendat kohta koos kreeklase Paraskevas Batzavalisega.
Ettepoole jäävad Saksamaa suurused Johannes Vetter (92.70), Thomas Röhler (91.78) ja Andreas Hofmann (91.44), tšehh Jakub Vadleijch (88.76) ja hindu Neeraj Chopra (87.43).
Vantaas kuulus alistatute sekka ka palju kogenum ja tuntum kaasmaalane Tero Pitkämäki. Eksmaailmameistri laeks jäi 82.64. | Soome on saamas odaviskes uut tippmeest | https://sport.err.ee/835079/soome-on-saamas-odaviskes-uut-tippmeest | Nädalavahetusel Vantaas peetud kergejõustikuvõistlusel esines muljetavaldavalt üksnes 21-aastane odaviskaja Oliver Helander, kes parandas isiklikku rekordit enam kui viie meetriga. |
Ega nad John Tortorellale palju muid võimalusi jätnudki.
Nad olid jäätanud kõrbe maailma patupealinnas, meetrite kaugusel ustest, mille taga muutuvad keskealiste VIP-klientide silmad topelt D-ga kaunitaride nägemisest topelt O-deks ning äsja topelt A kohtumise kukele saatnud tüübid paugutavad nüüd varjamatult topelt E-sid. Kui sa neist ustest sisse kõnnid, ei näe sa aknaid ega seinakellasid. Vegas ei allu sellistele tühistele ettekirjutustele nagu aja mõõtmine.
Tortorella ja tema juhendatav Columbus Blue Jackets lendasid Las Vegasesse laupäeva lõunal, kuigi kohtumine leidis aset teisipäeva õhtul. Sest Tortorella uskus, et Vegase gripp on tõeline. Ta oli oma mängijad toonud, et see läbi põdeda. "Ma tahan, et nad pidutseksid. Ma leian, et süüdi olles mängimine moodustab NHL-is väga heaks mängijaks olemisest tähtsa osa," sõnas 14 aasta eest Tampa Bay peatreenerina Stanley karika pea kohale tõstnud mees. Jah, süüdi mängimine tähendab pohmellis jääle minemist. Põrgu päralt, kui mitte Vegases, kus siis veel? See oli täpselt paraja suurusega okas, millega liigat veidike torkida ja härrasmehena - hokiromantikuna - oli Tortorella nõus selle töö enda kaela võtma.
"Me ei saa selliseid asju ju enam teha, jumal hoidku. Mängijate agendid ja kogu nende saatjaskond hoiavad silma peal, et joodaks porgandimahla ja seda ja toda ja "tule taevas appi, sa ei tohi õlut juua, sest see dehüdreerib" - las nad lõbutsevad veidike. Lubage meile meie isiksused." Vahe nagu uisutera, Tortorella.
Golden Knights võitis mängu 6:3.
Ajakavasse tekkinud lünki otsustasid ära kasutada teisedki meeskonnad. Vegasesse saabusid kolm päeva varem nii Winnipeg Jets, Tampa Bay Lightning kui Chicago Blackhawks. Jets kaotas 2:5, Lightning 3:4, Blackhawks 2:4. Gripp, gripp, gripp. Ühtäkki oli haigestunud kogu liiga. "Nautige, kuniks seda jätkub;" näis olevat üldine mõtteviis. "Play-off'is pannakse teiega asjad kiiresti paika." Läänekonverentsi finaalseeria kolmanda mängu eel küsiti Jetsi ründajalt Mark Scheifelelt, kas mängijad kavatsevad enne kohtumist ka pidutseda. Scheifele nägu vajus nii lömmi, nagu oleks ta pressikonverentsile ilmunud otse Bellagio ajatutest saalidest.
"Loomulikult läheme me varem magama," kinnitas ta ärritunult. "Need on play-off'id - me peame hobuste moodi tööd rügama, seejärel puhkama ja taastuma. See saab siin olla meie ainsaks eesmärgiks." "Öörahu on kell 23," torkas kõrvalt Jetsi peatreener Paul Maurice.
Ja ikka võitis kodumeeskond, esmalt 4:2 ja kaks päeva hiljem 3:2. Winnipegi naasti juba seeriavõitu vormistama. Vegas Golden Knights, mis ei olnud veel 15 kuud tagasi palju enamat paberilehele sirgeldatud logost ning tühjast mängijate nimekirjast, võitis oma debüüthooajal esimesest üheksast mängust kaheksa ning on nüüd nelja võidu kaugusel Stanley karikast. Seekord ei saa juhtunu jääda ainult Vegasesse, sest asi on gripist kaugel. See on ülemaailmne pandeemia.
Vegas Golden Knights pärast 3:0 võitu Washington Capitalsi üle Autor: AP/Scanpix
Kui Tortorellal ja tema poistel vedas, võis hetkest, mil nende lennuki rattad McCarrani lennujaama hoovõturada puudutasid kuni hetkeni, mil väledaimate jalgadega hokistaari žetoonid pokkerilauale klõbisesid, jääda napilt 20 minutit. "Ei, me ei ehitanud 3000-aakrilist lennujaama otse linna südamesse," peab McCarrani avalike suhete juht silmi pööritades uustulnukatele sageli selgitama. Nad ehitasid selle kõrbesse, eemale majadest, mis pakkusid toona peavarju napilt kümnele tuhandele iniimesele. Linn valgus McCarrani ümber.
See on Vegase võlu - maandumise järel viid oma kodinad kiirelt hotelli ja tõmbad all kasiinos paar korda kangi, sööd sealsamas restoranis õhtust ning lähed siis Britney't kuulama. Pole sinu maitse? Ole mureta, kõrvalhoones mängitakse Hamiltoni, üle tee valmistuvad järjekordseks sõuks David Copperfield ja Cirque Du Soleil. Suur osa igal aastal Vegast külastavast 50 miljonist inimesest ei satu oma nelja seal veedetud päeva jooksul kuulsast Strip'ist kaugemale. Ja suur osa maailmast tõmbab eelmainitu - pluss nende tüüpide, kes tolles sarjas toda pandimaja peavad - ning Vegase vahele võrdusmärgi, ehk õndsas teadmatuseski, et selle pulbitseva linna kohalikud hoiduvad viiekilomeetrisest ribast nagu kulutulest.
Esinejad vahetuvad, neoonsildid muutuvad, turistid tulevad ja lähevad. Vegas on pidevas liikumises ning sealsed elanikud oodanud mingit pidepunkti, ühenduslüli nende ja oma kodulinna vahel. Nad leidsid selle Vegase esimeses profispordivõistkonnas, pärast seda, kui Golden Knights oli oma ristsed saanud tragöödias.
1. oktoobri õhtul tappis Mandalay Bay hotelli 32. korruselt alla rahvamassi tule avanud mees 58 inimest ning haavas veel pea üheksasadat. Kui järgmise päeva hommikul seisid Vegase verekeskuste uste taga tuhanded inimesed, ei kuulunud Golden Knightsi mängijad nende sekka, sest meeskond viibis San Joses. Tagasilend tõsteti varasemaks. Hooaeg ei olnud veel alanud, aga Vegase jäähokimängijad pidid hakkama oma kogukonda ravitsema.
Nad külastasid politseijaoskonda, haiglaid ja verekeskuseid, ohvrite peresid ning annetasid neile 300 000 dollarit. "Me oleme valmis selle linna eest võitlema," sõnas Jon Merrill, kaitsja, kes polnud veel neli kuud varem kunagi Vegasesse sattunud. Meeskonna omanik Bill Foley oli mängijate reaktsioonist liigutatud. "Nad on siin uustulnukad. Keegi ei teadnud neid, aga sellele vaatamata olid nad valmis raske olukorra leevendamiseks oma panuse andma," sõnas Foley.
Las Vegase kuulus külalisi tervitav silt oli veel mitmeid nädalaid pärast tragöödiat ümbritsetud lillemerega. Autor: AP/Scanpix
Üheksa päeva pärast USA ajaloo ohvriterohkeimat massitulistamist pidas Golden Knights oma ajaloo esimese kodumängu ja nagu Merrill lubas, ei olnud T-Mobile Arenal palju kuivi silmi. Aastaid Las Vegases elanud meeskonna abikapten Deryk Engelland, kes muutub juba kümne inimese ees rääkides ärevaks, pidas 18 000 inimesele täpselt 58 sekundit kestnud kõne, milles ta lausus meeskonna mantraks saanud sõnapaari Vegas Strong - Vegas on tugev. "Öelda, et sport aitab inimestel sellistest tragöödiatest taastuda, on rumal," kirjutas Engelland hiljem. "Me teame, et see on ainult hoki. Me teame, et see on ainult mäng. Aga me kordasime üksteisele: "äkki suudame selle linna uhkeks teha ning inimeste mõtted vähemalt paariks tunniks eemale viia.""
Kui hooaja eel võidi ehk kahelda selles, kas Vegas on ikka hokilinn, hajusid need mured Golden Knightsi esimese kodumänguga. Vegas võttis oma rüütlid vastu avasüli ja nemad vallutasid liiga tormijooksuga.
"Ma ei oleks osanud midagi sellist oodata," tunnistas kaitsja Shea Theodore. "Kui ma kuulsin juunis, et pean Vegasesse kolima, käis mu peast palju mõtteid läbi: mida see organisatsioon endast kujutab? Millised on teised mängijad? Kuidas on olla linnas, mis ei ole hokiga eriliselt sina peal? Aga kõik on olnud hiilgav. Meeskond on suurepärane ja toetus, mida me linnalt saame, on lihtsalt uskumatu, midagi sellist, millest ei oskaks undki näha."
NHL laienes viimati aastal 2000, mil liigaga liitusid Minnesota Wild ja Columbus Blue Jackets. Sarnaselt Vegas Knightsile said uued meeskonnad toona täita mängijate nimekirja USA profiliigadele tavapärase expansion draft 'iga ehk valida mängijaid teistest organisatsioonidest, vahe on aga selles, et siis said teised liigasse kuulunud klubid Wildi ja Blue Jacketsi eest kaitsta 12-15 mängijat. Golden Knightsi eest külmutati sel suvel 9-11 mängijat. George McPhee'l oli võimalus valida kogenud, aga teistes meeskondades pingile jäänud mehi ning nooremaid talente, kes ootasid võimalust ennast tõestada. Valikud osutusid hiilgavateks.
33-aastane Marc-Andre Fleury võitis Pittsburgh Penguinsiga kolm meistrisõrmust, aga ülejäänud liigas oli ta kuulsust kogunud ka kui kehva play-off'i väravavahina. SBNation läks koguni nii kaugele, et nimetas ta nelja aasta eest NHL-i kõige saamatumaks puurivahiks. Praeguseks on Fleury'l aga käsil üks liiga ajaloo edukaimad kevadeid. Kolmes selja taha jäänud seerias on Fleury tõrjeprotsendiks 94,7, samal ajal jääb tema karjääri keskmine alla 90. 25-aastane rootslane William Karlsson oli kolmel eelneval hooajal visanud kokku 16 väravat, Golden Knightsi eest jõudis ta lõppenud põhihooajal sihile 43 korral, lisades ka 35 söötu. Kui lisada, et meestega on suurepärast tööd teinud ka peatreener Gerard Gallant... Golden Knights on NHL-i vastus Leicester City'le.
"Me ei osanud aimata, mis saab, kui meid ühte tuppa kokku ajada," tõdes Washington Capitalsist liitunud Nate Schmidt. "See ongi selle meeskonna võlu ja põhjus, miks me oleme olnud edukad ning sealjuures suutnud ka hokit nautida."
"Sporditiimid võivad linnadele identiteedi anda," rääkis Golden Knightsi peadirektor George McPhee Sportsnetile. "Vegasel oli see maailmakuulsa brändina juba olemas. Nüüd on sellel ka teine identiteet - Vegas on enamat kui vaid Strip."
Vegas Golden Knights alustab täna õhtul NHL-i finaalseeriat USA profiliigade ajaloo edukaima uue frantsiisina (1967. aastal jõudis uustulnukana finaali ka St. Louis Blues, aga lisaks neile liitus tol hooajal NHL-iga veel viis meeskonda ning koos moodustati läänekonverents). Unustage Vegase gripp, MGM, Bellagio ja Flamingo, viimase vindini keritud avatseremooniad. Kuldsed rüütlid on sellel kevadel kõige muu kiuste kirjutanud ühe erakordselt meeldejääva muinasloo.
NHL-i finaalseeria ajakava:
Esmaspäev, 28. mai Golden Knights - Capitals
Kolmapäev, 30. mai Golden Knights - Capitals
Laupäev, 2. juuni Capitals - Golden Knights
Esmaspäev, 4. juuni Capitals - Golden Knights
Vajaduse korral:
Neljapäev, 7. juuni Golden Knights - Capitals
Pühapäev, 10. juuni Capitals - Golden Knights
Kolmapäev, 13. juuni Golden Knights - Capitals | Uiskudel kõrberüütlite muinasjutust on veel puudu viimane peatükk | https://sport.err.ee/835037/uiskudel-korberuutlite-muinasjutust-on-veel-puudu-viimane-peatukk | Vegas Golden Knights on NHL-i finaali jõudmisega teinud midagi sellist, millega pole hakkama saanud ükski teine USA profiliigades debüteerinud võistkond. |
Pääsul 16 sekka võitis Salm 15:6 Valgevene vehklejat Jan Rudkot ja seejärel 15:12 kaasmaalast Oliver Laasikut (Haapsalu En Garde). Veerandfinaalis oli Salm 15.7 parem oma klubikaaslasest Jan Joonas Pevkurist (Tallinna Mõõk) ja poolfinaalis
15:14 Mihail Putškovskist. Finaalis saavutas Salm kindla 15:5 võidu Läti vehkleja Kirils Kuznecovsi üle.
Kaheksa parema hulka veel jõudsid Jan Joonas Pevkur (Tallinna Mõõk) - kuues koht) ja Richard Germ (Haapsalu En Garde) – kaheksas koht.
Tütarlaste seas võitis Truuse esmalt 15:4 Leedu vehklejat Monika Narnbutaitet
ja alistas seejärel kaheksandikfinaalis 15:7 kaasmaalanna Svetlana Trõnova (Haapaslu En Garde). Veerandfinaalis alistas Truuse 14:8 Tallinna Mõõga vehkleja
Kristiin Niliski ja poolfinaalis 7:5 samuti Tallinna Mõõga esindaja Karina Beimanova. Finaalis oli Truuse parem 15:8 Haapsalu En Garde vehklejast Anneli Proosvälist.
Kolmandad kohad said Susanne Lannes (Tartu Kalev) ja Karina Beimanova (Tallinna Mõõk). Kaheksa parema sekka jõudsid ka Kristiin Nilisk (Tallinna Mõõk) – viies koht ja Dinara Anis (Tallinna Mõõk) – kuues koht. | Markus Salm ja Gabriela Truuse võitsid Kaunases noorte Euroopa karikaetapi | https://sport.err.ee/835069/markus-salm-ja-gabriela-truuse-voitsid-kaunases-noorte-euroopa-karikaetapi | Pühapäeval Kaunases peetud EFC U-14 individuaalturniiril saavutasid
esikohad Markus Salm (Tallinna Mõõk) ja Gabriela Truuse (Põhjakotkas). |
"Ei olnud väga lihtne. Täitsa tõsiselt ei olnud. Ma olin oma sisemuses kindel, et ma veel pikemat aega tahan meediast eemal olla. Mul ei olnud kunagi seda tunnet, et ei iial enam. Aga see paus päris aasta ei saanud, natukene vähem. Kui mind kutsuti Vikerraadiosse, ma ikkagi mõtlesin. Samas oli nii ahvatlev ka, ikkagi rahvusringhääling," rääkis Petersell "Vikerhommikus".
Petersell lisas, et tal hakkavad uuele saatele mõtlemisest juba kergelt käed värisema ning ei tea veel täpselt, mis saates juhtuma hakkab. "Mul on tohutu palju mõtteid, sest ma ütlen ausalt, see fonoteek, mis on rahvusringhäälingul olemas, on tõeline meepott. Kui ma mõtlen, et ma võiks kõike mängida ja kasutada, satun ma veidi segadusse ja ei suuda ära otsustada, mis kõik teha võiks," ütles ta.
Kuna tegemist on reedese saatega, püüab Petersell teha nii, et kuulamine oleks hoogne, meelelahutuslik ja heatujuline. "Ma mäletan, kui mulle uhke Kuldmikrofoni auhind anti, siis öeldi ka, et Eesti muusika kõige suurem sõber. Ma ei tea nüüd, kas kõige, aga ilmselgelt olen ma suur Eesti muusika sõber. Samas on mul nüüd võimalus mängida ka muid artiste kui Eesti artiste. Ma arvan, et see osakaal võiks tulla 50:50," lisas Petersell.
Owe Petersell on raadioajakirjanik, kes pälvis 2017. aastal Kuldmikrofoni ehk Eesti Ringhäälingute Liidu poolt väljaantud eetriajakirjaniku aastaauhinna. Ta töötas 20 aastat raadiojaamas Elmar, kus oli alates jaama esimesest päevast peale saatejuht-toimetaja ning viimased 13 aastat Raadio Elmar peatoimetaja.
Eelmisel aastal lahkus Petersell sellest ametist ning asus peale puhkepausi tööle Tallinna Botaanikaaeda. Lisaks raadiotööle on Owe Petersell juhtinud telesaateid, teinud väikeseid näitlejarolle, kirjutanud laulusõnu, osalenud lauluvõistluste žüriides.
"Owe Petersell Show" on Vikerraadios eetris reedeti kell 16-18.
28.-31. maini valib Owe Petersell ka muusikat "Vikerhommiku" rubriigis "Vana kuld". | Owe Petersell alustab tööd Vikerraadios: mind ei olnud lihtne ära rääkida | https://menu.err.ee/835055/owe-petersell-alustab-tood-vikerraadios-mind-ei-olnud-lihtne-ara-raakida | Armastatud raadiosaatejuht ja Kuldmikrofoni laureaat Owe Petersell alustab juuni esimesest päevast Vikerraadios saatega "Owe Petersell Show". Petersell tõdes, et teda ei olnud lihtne veenda tagasi raadiosse tulema. |
"Pollyanna" on lugu väikesest tüdrukust, kelle heatahtlikkus ja võime kõigest rõõmu leida muudab inimesi ja maailma tema ümber. Lavastus põhineb Ameerika lastekirjanduse tähtteosel, Eleanor H. Porteri samanimelisel jutustusel, mis ilmus 1913. aastal. "See on kõige parem etendus, mida näinud olen, kõik oli nii ilus ja särav. Kõik paistis hästi silma ja oli palju detaile," kirjutas üks noor teatrikülastaja pärast "Pollyanna" nägemist.
Oma arvamuse edastas teatrile 500 inimest, kellest pea 40 protsenti andsid hääle just "Pollyannale". Tugeva poolehoiu leidsid ka lavastused "Bon Voyage ja teised valed" ning "Mees, kes ei teinud mitte midagi".
Hääletuses osalesid lavastused "Mees, kes ei teinud mitte midagi", "Bon Voyage ja teised valed", "Pollyanna", "Eesti jõulud", "Päris mäng", "Enne meid oli veeuputus" ja "(p)ÖÖ". Hooaja kaks viimast uuslavastust, 12. juunil esietenduvat noortestuudio lõpulavastust "Suhtlen, järelikult olen!" ja 1. juulil Viinistul esietenduvat suvelavastust "Gulliveri reisid" saab lemmikuks valida järgmisel publikuhääletusel.
"Pollyanna" trupp saab Puhta Kulla nimelise tiitli kätte NUKU hooaja lõpupiknikul juuli keskel, mil jagatakse ka NUKU kolleegipreemiaid. Lavastust mängitakse taas uuel hooajal, NUKU teatri Ferdinandi saalis. | NUKU teatri publiku lemmiklavastus on "Pollyanna" | https://kultuur.err.ee/835057/nuku-teatri-publiku-lemmiklavastus-on-pollyanna | NUKU teatri publik valis 2017/2018 hooaja seitsme uuslavastuse seast välja oma lemmiklavastuse. Selleks osutus Mait Jooritsa lavastatud "Pollyanna", mis esietendus oktoobris Ferdinandi saalis. |
"See oli minu jaoks väga raske õhtu, aga ma olen võitleja," kirjutas Salah Twitteris. "Olen kindel, et saan Venemaal teid kõiki uhkeks teha. Teie armastus ja toetus annab mulle vajalikku jõudu."
It was a very tough night, but I'm a fighter. Despite the odds, I'm confident that I'll be in Russia to make you all proud. Your love and support will give me the strength I need. pic.twitter.com/HTfKF4S70e
— Mohamed Salah (@MoSalah) May 27, 2018
Esmakordselt pärast 1990. aastat MM-finaalturniirile pääsenud Egiptus peab avamängu Jekaterinburgis, kui 15. juunil minnakse vastamisi Uruguayga. | Salah on kindel, et saab MM-il mängida | https://sport.err.ee/835058/salah-on-kindel-et-saab-mm-il-mangida | Laupäevases Meistrite liiga finaalis õlga vigastanud egiptlane Mohamed Salah sõnas sotsiaalmeedias, et usub paranemisse ning loodab MM-finaalturniiril väljakule pääseda. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.