text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Viimastel päevadel on Venemaa Föderatsiooni saatkond avaldanud oma sotsiaalmeedia kanalites rea ajalugu võltsivaid postitusi, teatas ministeerium. Kolmapäeva õhtul tegi Venemaa välisministeerium avalduse, kus üritati juunipööret ja sellele järgnenud sündmusi kujutada vabatahtlikena, jättes mainimata repressioonid terve okupatsiooniaja vältel.
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul mõistab Eesti täielikult hukka kõik katsed ajalugu võltsida. "Venemaa püüab jätta muljet, nagu legitiimsus saaks sündida relva ähvardusel, repressioonid vastastikusel nõustumisel – see on ülimalt küüniline," sõnas välisminister.
"Kutsusime Venemaa saadiku välja tänasel päeval, kui tähistame Wellesi deklaratsiooni 80. aastapäeva – dokumenti, mis pani aluse kogu okupatsiooniaja väldanud mittetunnustamispoliitikale ja näitab selgelt, et juba 1940. aastal nägi vaba maailm Nõukogude Liidu tegevustes ebaseaduslikku jõuga annekteerimist," selgitas Reinsalu.
Neljapäeva hommikul tegid USA, Eesti, Läti ja Leedu välisminister ka ühisavalduse, milles kinnitasid tugevat vastuseisu kõikidele Venemaa katsetele ajalugu ümber kirjutada. | Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku | https://www.err.ee/1116320/valisministeerium-kutsus-valja-venemaa-suursaadiku | Välisministeerium kutsus neljapäeval välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Aleksandr Petrov Eestis seoses hiljutiste avaldustega, milles püütakse kujutada Eesti okupeerimist ja jõuga liitmist Nõukogude Liiduga õiguspärasena. |
Ettepanekud puudutavad lühiajalise töötamisega seotud küsimusi, Eestis õppimise tingimusi, lühiajalise töötamisega ja õppimisega kaasneva pererände võimaldamise tingimusi, välismaalasele makstava töötasu nõuet, elamisloa andmist kaaluka riikliku huvi korral ning võimaluste loomist politsei-ja piirivalveametile tõhusamalt kontrollida välismaalase Eestis töötamise ja õppimise tingimuste täitmist.
Alljärgnevalt on toodud siseministri ettepanekud nende eelnõus esinemise järjekorras ja sõnastuses:
1. Pereliikmetele ei anta pikaajalist viisat Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalasega samadel tingimustel
Riigi poolt ei ole õige soodustada ajutise viibimisalusega pereliikmete Eestisse kolimist, kui riigil puuduvad nii teenuste osutamise võimekus (ravikindlustus, lasteaia-ja koolikohad) kui ka võimalus lubada viibimisaluse muutmist, sest elamislubade töötamiseks andmist piirab sisserände piirarv.
Viisa on ajutine viibimisalus ja viisa saanud välismaalane ja tema pereliikmed peavad ajutise viibimisaja lõppedes Eestis lahkuma. Pereliikmetele viisa andmine samadel tingimustel kui välismaalasele pole põhjendatud, sest pereelu saab välismaalane elada oma päritoluriigis. Erandid on Euroopa Liidu õigusest tulenevalt tehtud teadlastele ja ettevõttesiseselt üleviidud töötajatele. Lisaks ka doktoriõppesse asujatele ja üksikvanematele, kes saavad kaasa võtta alaealise lapse.
2. Lühiajaliselt töötada on lubatud ainult pikaajalise viisa (D-viisa) alusel
Kehtiv seadus lubab lühiajalise Eestis töötamise registreerida ka juhul, kui välismaalasel on lühiajaline viisa (C-viisa) või ta viibib Eestis viisavabaduse alusel. Muudatus suunab tööandjad eelistama Eestis elanikest tööjõudu ja aitab vältida olukorda, kus tööandjal on mugav võtta majanduskriisi tingimustes tööle viisavabalt Eestisse tulnud välismaalane, skeemitada töötamise tingimuste ja palgakriteeriumiga ning saavutada seeläbi ebaaus konkurentsieelis. Muudatusega saab ka tagada, et kõigi Eestisse tööle tulevate välismaalaste tausta on viisamenetluses kontrollitud, kuna välismaalase lühiajalise töötamise registreerimine tööandja poolt eelneb viisamenetlusele.
3. Hooajatöötajana töötamise lubatud aeg lüheneb ajutiselt (kuni 30.04.2022) kuue kuuni
Kuni 30. aprillini on lubatud lühiajalise töötamise registreerimine hooajatöötajana 183 päeva 365 päeva jooksul (kuus kuud aasta jooksul). Arvestades koroonaviiruse COVID-19 pandeemiamõjul tekkinud olukorda majanduses ja tööjõuturul ning asjaolu, et Eestis on maaviljeluseks ja turismiks soodsa perioodi kestus kuni kuus kuud, mil tekib ka sesoonselt täiendav tööjõuvajadus, siis ei ole põhjendatud tänases olukorras lubada hooajatöötajana töötamist pikema perioodi vältel. Muudatus aitab ennetada olukorda, kus kohalik töötaja asendatakse välistöötajaga, ja tagab selle, et välistööjõudu kasutatakse ainult hooajaliste tööde tegemiseks. Peale nimetatud tähtaja lõppu on lubatud hooajatöö 270 päeva 365 päeva jooksul.
4. Tööandja peab hooajatöötajale maksma nõuetekohast töötasu (palgakriteerium hooajatööle)
Tööandja on kohustatud maksma hooajatöötajale tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud vastava põhitegevusala EMTAK tähtkoodi kohaselt Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga.
Hooajalistele tegevustele palgakriteeriumi kehtestamine aitab ära hoida palgaga skeemitamist selliselt, et välismaalane on tööle vormistatud hooajatöötajana, kuid tegelikult töötab üldtingimustel. Tööandjad peavad maksmahooajalistes valdkondades välistööjõule kindlat palka, mis ühelt poolt suunab tööandjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja teiselt poolt tõstab madalapalgaliste valdkondade töötasu taset.
5. Politsei- ja piirivalveametil on õiguslik alus juurdepääsuks pangasaladusele välismaalasele makstava töötasu ja elamisloa taotlemisel kehtivate investeeringu nõuete kontrollimise eesmärgil. Nõue, et välismaalase töötasu tuleb tasuda pangakontole.
PPA võimalused palgakriteeriumi ja investeeringunõuete kontrollimiseks on piiratud. Selleks, et tõhustada VMS-is sätestatud palgakriteeriumi ja investeeringute nõude üle riikliku järelevalve teostamist,on kavas luua VMS-i ja krediidiasutuste seadusesse õiguslikudalused, mis annavadkrediidiasutusele kohustuse avaldada pangasaladust sisaldavaid andmeid politsei-ja piirivalveametile välismaalaste seaduses sätestatud palgakriteeriumi ja investeeringu nõude üle riikliku järelevalve teostamiseks. Välismaalastele nõuetekohase palga maksmise kohustuse täitmise paremaks kontrollimiseks kehtestatakse paralleelselt nõue palga tasumise kohta pangakontole. Nõue välistab ka palgakriteeriumi täitmisest kõrvale hiilimist sularahamaksete abil.
6. Välismaalase tohib nii lühiajalise töötamise kui ka elamisloa töötamiseks alusel tööle võtta vaid täistööajaga
Sätestatakse, et välismaalane saab Eestis töötada ainult täistööajaga (nii lühiajaliselt kui ka elamisloa töötamiseks alusel), mis välistab vaidlused palgakriteeriumi täitmise osas, nt osatööajaga töötamisel, ja loob õigusselguse. Ei ole põhjendatud välismaalase toomine Eestisse tööle, kui töö on vaid osaajaga, eriti arvestades, et välismaalane peab Eestis ülal pidama nii ennast kui tihti ka oma perekonda. Nõue kohaldub,kui välismaalase Eestisse sisenemise eesmärk on töötamine. Nõudest tehakse erandid õpetajatele ja akadeemilistele töötajatele.
7. Tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalase abikaasa saab taotleda elamisluba, kui välismaalane on Eestis elanud ja õppinud vähemalt kaks aastat
Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest võivad liikmesriigid perekonna taasühinemist taotleva isiku puhul nõuda, et ta oleks enne oma pereliikmetega ühinemist viibinud nende territooriumil teatava aja, kuid mitte rohkem kui kaks aastat. Selle aja jooksul on välismaalane jõudnud kohaneda, leidnud püsivama elukoha ning on tekkinud kindlus, et ta suudab tagada pereliikme ülalpidamise.
8. Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivus lõpeb, kui välismaalane katkestab õpingud või jätab õppekava täitmata
Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on jätnud täitmata õppekava õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses või katkestanud õppimise, lõpeb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast õpingute katkestamisest arvates. Samuti lõpeb välismaalase perekonnaliikme elamisluba 30 päeva jooksul pärast abikaasa või vanema õpingute katkestamist. 30 päeva on mõistlik aeg selleks, et korraldada Eestist lahkumine või taotleda uus seaduslik viibimisalus (nt elamisluba töötamiseks, kui leiab tööandja).
9. Välismaalase õppima kutsuvale kõrgkoolile esitatavate nõuete täpsustamine
Sätestatakse, et välismaalasele viisa ja elamisloa andmisel on vajalik, et kõrgkoolil oleks olemas kehtiv institutsionaalne akrediteering. Institutsionaalse akrediteeringu nõue välistab selle, et Eestis saaks avada kõrgkooli, mille peamise sihtrühmana nähakse üksnes välismaalasi. Kuna institutsionaalset akrediteerimist üldjuhul kõrgkooli tegevust alustades ei läbita, tähendab see nõue, et alustav kõrgkool ei saategevuse ja finantsallikate planeerimisel arvestada üksnes välismaalaste ja nendelt laekuva õppemaksuga.
10. Välismaalased, kes on asunud Eestisse elama õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, ei saa taotleda järgmisena elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks
Muudatusega ei loeta Eestis nõutava elamise perioodi hulka tähtajalise elamisloaga õppimiseks Eestis viibitud aega. Seega ei ole välismaalasel võimalik taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks juhtudel, kui välismaalane eelnevalt viibib Eestis õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloale peab eelnema vähemalt kolm aastat viie aasta jooksul kas elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks. Erandiks on doktoriõppe lõpetanud välismaalased.
11. Õppeasutus on kohustatud nõudma õppekulude hüvitamist, kui välismaalane on vastu võetud õppeasutusse jatalle on antud viisa või elamisluba õppimiseks.
Kehtivas seaduses on õppekulude hüvitamise nõudmine sätestatud võimalusena kui üliõpilane ei õpi eestikeelse õppekava alusel. Muudatuse eesmärk on tagada tasuta eestikeelse kõrghariduse kättesaadavus ja eestikeelse hariduse omandamise läbi Eesti hariduse, teaduse ja kultuuri arengu järjepidevus.
12. Tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalased ei saa vajaduspõhist õppetoetust
Muudatusega nähakse ette, et õppimiseks antud tähtajalise elamisloaga Eestis viibival välismaalasel ei ole õigust saada vajaduspõhist õppetoetust.Elamisloa õppimiseks andmise üks tingimus on, et välismaalasel on piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks tema ja katemaperekonnaliikmete toimetuleku Eestis. Piisava legaalse sissetuleku nõude eesmärgiks on vältida olukorda, kus välismaalane on koormaks Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile. | Helme esitas uue ettepaneku välismaalaste seaduse muutmiseks | https://www.err.ee/1116303/helme-esitas-uue-ettepaneku-valismaalaste-seaduse-muutmiseks | Siseminister Mart Helme (EKRE) esitas neljapäeval uuendatud ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks. Ühe olulisema muutusena on nõutav palgamiinimum toodud allapoole. |
Pärnu Muusikafestival on üks väheseid klassikalise muusika festivale maailmas, mis uutes oludes toimuda on saanud. Mis teeb festivali sedavõrd eriliseks ja miks on perekond Järvid sidunud end selle ettevõtmisega? Marko Reikop külastas äsja lõppenud festivali ning vestles perekond Järvidega, et seda fenomeni avada. Lisaks kaunitele kontsertidele õpetatakse Järvi Akadeemia õpitubades noori muusikuid ja alati sõidab kodupublikule esinema ka Paavo Järvi juhtimisel tegutsev Eesti Festivaliorkester.
Oma seoseid Pärnu ja muusikaga jagavad ETV saates kell 22.15 festivali kunstiline juht Paavo Järvi, dirigent Kristjan Järvi ja nende õde, flötist Maarika Järvi. Marko Reikop vestleb ka Annely Peeboga, kes on festivalil varem üles astunud ning kes käib suviti Pärnus muusikat nautimas.
ETV intervjuusaatele järgneb kontsert-salvestus ETV2-s kell 22.55. Juubelikontserdil kõlavad Tõnu Kõrvitsa ja Lepo Sumera looming Eesti Festivaliorkestri ja Paavo Järvi esituses. Salvestuse režissöör on Ülle Õun.
Kontserdi teine osa on ETV2 eetris nädala pärast neljapäeval (30.07) kell 23.20. Juubelikontserdi teises pooles kõlas maailmamuusika kullafondi kuuluv Mendelssohni ja Sibeliuse looming.
Kõik Pärnu Muusikafestivali kontserdid on järelkuulatavad Klassikaraadio kodulehel, ERR kultuuriportaalis ja Jupiter.err.ee lehel. | ETV ja ETV2 toovad Pärnu Muusikafestivali tipphetked televaatajateni | https://kultuur.err.ee/1116314/etv-ja-etv2-toovad-parnu-muusikafestivali-tipphetked-televaatajateni | 22. juulil lõppakordi saanud Pärnu Muusikafestivali üks tipphetki, Eesti Festivaliorkesteri kontsert Paavo Järvi juhtimisel jõuab kahel järjestikusel neljapäeval ETV2 vahendusel televaatajateni. ETV juhatab tänase kontserdi sisse kohtumisega perekond Järvidega. |
Marquez kukkus pühapäeval Jerezis neli ringi enne põhisõidu lõppu ning käis teisipäeva hommikul Barcelonas operatsioonil, mille käigus paigaldati tema kätte kruvidega metallplaat.
Eduka operatsiooni järel kinnitasid nii arstid kui Honda võistkond, et kuuekordne maailmameister peab sel nädalavahetusel toimuva teise etapi vahele jätma ja 27-aastane hispaanlane sõnas ise, et loodab rajal tagasi olla augusti teisel nädalavahetusel Brnos.
Täna pärastlõunal avaldas MotoGP aga, et Marquez läbis Jerezis tervisliku kontrolli ning võib juba Andaluusia GP-l taas sadulasse istuda.
Can you believe it?! ????
Incredibly, @marcmarquez93, @Rins42 and @calcrutchlow have all been declared FIT to ride! ???? #AndaluciaGP???? | ???? https://t.co/CL5j3PS6Uc
— MotoGP™???? (@MotoGP) July 23, 2020 | Pühapäeval käe murdnud MotoGP valitseja naaseb juba sel nädalal | https://sport.err.ee/1116317/puhapaeval-kae-murdnud-motogp-valitseja-naaseb-juba-sel-nadalal | Mootorrataste ringrajasõidu MotoGP hooaja avaetapil kukkunud ja parema õlavarreluu murdnud valitsev maailmameister Marc Marquez naaseb võistluskarusselli juba sellel nädalavahetusel toimuval teisel etapil. |
"Nõlva kindlustamine on aega nõudev, kuid otseselt mitte problemaatiline. Töid tehakse ettevaatlikult, et võimalikult palju säästa olemasolevat katet ning mitte tekitada lisakahjusid. Selge on see, et neljapäevasest päevast ei piisa, aga eeldatavalt reedese päeva jooksul peaks saama uhtumiste osas kõik taastatud," ütles maanteeameti ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi.
Pärast nõlva kindlustamist on Anti Palmi sõnul eesmärk rajada vete liikumise tagamiseks uus renn. "Praegu ei ole veel kindel, millal on võimalik kogu Padaoru sademeveesüsteem terviklikult ümber ehitada. Kindlasti teeme selle ära hiljemalt järgmise hooaja jooksul," rääkis Palmi.
Kahest kohast tekkisidki nõlva varingud sellest, et olemasolev veeviimar ei suutnud vihmavett teelt ära juhtida ning vesi läks üle maantee ja nõlvad ei pidanud vee survele vastu.
Maanteeamet ei leia vajadust teed liiklusele sulgeda ja liiklust ümber suunata. Piirkonnas juhivad liiklust reguleerijad. | Padaorus varisenud nõlvad loodetakse taastada reedel | https://www.err.ee/1116316/padaorus-varisenud-nolvad-loodetakse-taastada-reedel | Teisipäeval tugeva vihmasajuga kõvasti kannatada saanud Tallinna – Narva maantee 120. kilomeetril Padaoru teelõigul alustati täna esmaseid taastamistöid, mis jätkuvad ka reedel. Liiklejad peavad arvestama sellega, et liikus on piirkonnas häiritud. |
Juhtum, mis oli üks mitmest avalikkuse tähelepanu äratanud immigrantide seksuaalkuriteost, tõstatas suure debati valitsuse liberaalse pagulaspoliitika üle.
Freiburgi ringkonnakohus mõistis nüüd peamise kahtlusaluse trellide taha viieks ja pooleks aastaks, veel seitset karistati nelja- ja kolmeaastase vabaduskaotusega, Kaks meest said tingimisi karistuse ja üks mõisteti õigeks.
Kohus kuulas, kuidas toona 18-aastase ohvri jooki lisati ööklubis narkootilist ainet ja ta seejärel lähedalasuvasse põõsasse juhatati, kus teda rohkem kui kahe tunni vältel grupiviisiliselt vägistati.
Kaheksa süüalust olid põgenikud Süüriast, samas kui teised olid pärit Iraagist, Afganistanist ja Saksamaalt.
Paremerakonna AfD toetajad korraldasid juhtunu järel Freiburgis suure võõramaalaste vastase protesti, mis viis ka suurte vastumeeleavaldusteni. Freiburgi oli juba raputanud 2016. aastal aset leidnud noore sakslanna vägistamine ja tapmine väidetavalt Afganistani päritolu asüülitaotleja käe läbi.
Vastumeelt kantsler Angela Merkeli otsusele piirid avada tekitas ka sadade naiste seksuaalne ründamine 2015. aastal Kölni uusaastapidustuste ajal, peamiselt immigrantidest meeste poolt.
Freiburgi meer Martin Hord ütles ajalehele Süddeutsche Zeitung, et grupivägistamine õõvastas linna, ent ta kiitis rahva enamust, kes vältisid selles kõigi immigrantide süüdistamist. "Oli õige ja oluline, et Freiburg, kosmopoliitse linnana, võttis kaalutletud positsiooni: süüdlasi tuleb vastavalt õigusriigi põhimõtetele karistada, samas kui suur enamus distantseeris end populistlikust instrumentaliseerimisest." | Saksamaa kohus mõistis vangi Freiburgi vägistamises osalenud põgenikud | https://www.err.ee/1116311/saksamaa-kohus-moistis-vangi-freiburgi-vagistamises-osalenud-pogenikud | Saksamaal mõistis kohus mitmeks aastaks vangi kaheksa peamiselt põgenikust meest, kes leiti olevat süüdi 2018. aastal ööklubi lähedal toime pandud grupivägistamises. |
Saksa prokurörid ütlesid teisipäeval, et vahistasid Wirecardi endise tegevjuhi ning kaks juhatuse liiget äripettuse eest, lisades, et uurijate sõnul tehti kelmusi juba 2015. aastal.
Merkel võttis 2019. aasta septembris Hiina visiidil teemaks Wirecardi plaanid osta Pekingis asuv AllScore Payment Systems. Kaks kuud peale Merkel visiiti teatas Wirecard ligigkaudu 100 miljoni euro suurusest tehingust, millega omandatakse järk-järgult AllScore.
Merkel esindaja kinnitas, et kantsler rääkis hiinlastega Wirecardi ostuplaanidest, kuid ei täpsustanud, kellega ning miks Wirecard üldse teemaks tuli. Samas möönis esindaja, et Wirecardi lobist oli rääkinud Merkel majandusnõunikuga plaanitavast AllScore`i tehingust ning et Wirecardil oleks vaja Hiina võimudelt tehingule heakskiitu.
Esindaja sõnul ei teadnud Merkel toona Wirecardi probleemidest ning et Saksa ettevõtete huvide esindamine on kantsleri jaoks tavaline praktika.
Samas oli Saksa majandusministeerium juba kaks nädalat enne Hiina visiiti teatanud kantsleri esindajatele, et Saksa finantsinspektsioon uurib Wirecardi tegevust, kirjutab Wall Street Journal. Vastav info saadeti teiste hulgas Merkeli majandusnõunikule Lars-Hendrik Röllerile, kui too kohtus Wirecardi finantsjuhi Alexander von Knoopiga. Sellel kohtumisel teataski Wirecard Röllerile oma äriplaanidest Aasias.
Wirecard läks tänavu juunis pankrotti, pärast seda kui oli tunnistanud, et firma arvetelt kadunud 1,9 miljardit eurot tõenäoliselt ei eksisteerinudki. Audiitorite sõnul nägi asi välja "keeruka pettusena".
Saksa rahandusminister Olaf Scholz peab minema 29. juulil parlamendi komisjoni ette selgitama Wirecardi põhjaminemise asjaolusid. Karmi kriitikat on saanud ka Schulzi alluvusse kuuluv Saksa finantsjärelevalveamet (BaFin). Schulz ise on nimetanud Wirecardi skanaali pretsedendituks.
Opositsioon on Saksamaal kasutamas Wirecardi valitsusele surve avaldamiseks ning opositsiooni saadikud nõuavad parlamendis uurimise algatamist.
AllScore, mille Wirecard omandas, sattus ise Hiinas raskustesse, kui Hiina keskpank trahvis neid korduvate rikkumiste eest.
Saksa meedia on kajastanud, et Wirecardi endine asejuht (COO) Jan Marsalek, keda Saksa prokurörid taga otsivad, on põgenenud Venemaale.
Majandusleht Handelsblatt kirjutas viitega anonüümsetele allikatele, et Marsalek elab Moskvast läände jääval kinnistul Vene sõjaväeluure GRU järelevalve all.
Saksa ja Vene valitsus on keeldunud asja kommenteerimast. | WSJ: Merkel soovitas hiinlastel Wirecardiga äri teha | https://www.err.ee/1116312/wsj-merkel-soovitas-hiinlastel-wirecardiga-ari-teha | Saksamaa kantsler Angela Merkel tegi skandaalidesse sattunud ettevõtte heaks lobitööd mullu sügisel Hiina visiidil, kuigi tema nõuandjad olid juba toona teadlikud "ebakorrapäradest" Wirecardi tegevuses, kirjutab Wall Street Journal. |
Pärast Euroopa Ülemkogu viiepäevast tippkohtumist, nõustusid juhid andma 80,9 miljardit eurot seitsmeks aastaks Euroopa juhtivale innovatsiooni ja teadusuuringute raamprogrammile "Euroopa horisont". Programm algab 2021. aasta jaanuarist.
Euroopa Parlamendi esialgne kava oli, et "Euroopa horisondi" maht peaks olema 120 miljardit, kuid Euroopa Komisjoni maikuune plaan oli 94,4 miljardit ja nüüd jõuti summani 80,9 miljardit eurot.
Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles, et tegemist on äärmiselt kahetsusväärse faktiga. "See oli ootamatu olukord arvestades, kuidas teadus on praegu ühiskondadele koroona pandeemias abi osutanud," lausus Koppel.
Kuidas teaduse kehva rahastamine Euroopa Liidus võiks Eesti teadlastele ja ettevõtjatele mõju avaldada, on Koppeli sõnul veel keeruline detailselt öelda. "Kui see raamprogrammi maht jääb kiduma, siis tulevikus võimalused Eesti teadlastel ja ettevõtjatel toetust saada kahanevad," rääkis ta.
Euroopa taaskäivitamise fondist läheb "Euroopa horisondile" viis miljardit eurot. Kui välja jätta taaskäivitamise fondi raha, jääb raamprogrammile 76 miljardit eurot aastateks 2021–2027, mis on sarnane hulk eelmisele programmile – Horisont 2020.
"Arvestust peetakse siin 2018. aasta hindades, sellega võrreldes kukkumist tegelikult polegi. Aga arvestades majanduskasvu ja inflatsiooni, siis reaalhindades tähendab see ikkagi teaduse rahastuse stagneerumist," selgitas Koppel.
Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Heidi Paju tõi positiivsena välja, et teadusrahastuse programm on meile soodsama lähenemisega, sest rõhutatud on avatust kõikidele liikmesriikidele, mis loob ka Eestile soodsamad võimalused selles osalemiseks.
"Kui me vaatame, et seda raha on kogu eelarves vähem, kui me lootsime, siis raamprogrammis endas on need tingimused meie väikesele riigile soodsamad, kui need varasemalt olid. Ma ikka üsna positiivse noodiga vaataksin seda," rääkis Paju.
Eesti teadus sõltub Euroopa raamprogrammist üsna palju. Välisrahastuse osakaal oli viimase statistilise arvestuse kohaselt umbes 13 protsenti, sellest üle poole tuleb Euroopa teaduse ja tehnoloogia raamprogrammist.
Siiski ei ole veel täielikult kindel, kas "Euroopa horisondi" programmile eraldatakse eelarvest 81 miljardit eurot. Eelarve peab veel saama Euroopa parlamendi ja liikmesriikide parlamentide heakskiidu, misjärel on võimalik eelarve vastu võtta. | Euroopa pikaajalises eelarves eraldatakse teadusele vähem raha | https://novaator.err.ee/1116308/euroopa-pikaajalises-eelarves-eraldatakse-teadusele-vahem-raha | Euroopa Liidu teadusuuringute juhtprogrammile eraldati viimastel eelarve läbirääkimistel pea 81 miljardit eurot, seda on oluliselt vähem kui varem välja pakuti. |
Viimastel aastatel ainsa mehena ala valitsejat Timothy Cheruiyotit võitnud Manangoi ei saanud vigastuse tõttu 2019. aastal MM-il tiitlit kaitsta.
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu (WA) antidopinguga tegelev ühendus AIU ei täpsustanud Manangoi juhtumi detaile, aga esialgse võistluskeelu saab näiteks aasta jooksul kolmel korral dopinguküttidele tabamatuks jäämise eest.
Manangoi kõrval on viimaste aastate jooksul dopingukaristusi saanud näiteks Bostoni maratoni võitja Rita Jeptoo, Rio olümpiamaratoni võitnud Jemima Sumgong, 2008. aasta olümpia 1500 meetri kuld Asbel Kiprop ja endine maratoni maailmarekordiomanik Wilson Kipsang. | 1500 meetri jooksu eksmaailmameister sai võistluskeelu | https://sport.err.ee/1116305/1500-meetri-jooksu-eksmaailmameister-sai-voistluskeelu | Järjekordse Keenia jooksjana teenis esialgse võistluskeelu 2017. aasta maailmameistrivõistlustel 1500 meetri distantsi võitnud Elijah Manangoi, kes on jäänud dopingukontrollile kättesaamatuks. |
Viimati muutis pank hinnakirja laiemalt 2015. aastal. Internetipanka ja äppi kasutavaid kliente puudutavad oktoobrist kehtima hakkavad muudatused vähe.
Pank eemaldab hinnakirjast ka tooted ja teenused, mille osutamine lõpetatakse. Tõusevad Swedbanki esindustes teenindaja abiga tehtavate teenuste tasud. Samu tehinguid saab klient teha aga soodsamalt või tasuta digikanalites.
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütles, et hinnamuutused peegeldavad tarbijakäitumist. "Meie puhul kasutavad kliendid järjest rohkem digitaalseid kanaleid ning seetõttu on ka klienditeenindajate kaudu tehtavate tehingute arvud vähenenud. Ja mis siis meie uuenenud hinnakiri peegeldabki seda muutust ja suunab kliente enam digikanaleid kasutama," rääkis ta.
Teenustasud tõusevad aga välisklientidele, seda rohkem kui kodumaistele klientidele. Ulla sõnul on välisklientide puhul oluline lähtuda "tunne oma klienti" põhimõttest.
"Me oleme ajalooliselt ka näinud, et on olemas teatud grupp kliente, kes avavad omale konto ja seda kasutama ei hakka. Ja sellest tulenevalt kindlasti hinnakirja muudatus aitab meil teenindada kliente, kes seda ka reaalselt vajavad," lisas Ulla.
Kui arvelduskonto avamine teise riigi residendile on seni maksnud 200 eurot, siis nüüdsest on see tasuta. Väljaspool Euroopat resideeruvad kliendid peavad siiski maksma 200 eurot konto avamiseks esitatud dokumentide käsitlustasu.
Samuti kasvab pangadokumentide edastamise tasu riigisiseselt kahelt eurolt viie euroni ja välismaale edastamine neljalt eurolt 10 euroni.
Välismaksete kontoris tegemise tasud kasvavad nii tavamakse puhul, kus kulud kantakse kahasse 9,45 eurolt 20 eurole, kui ka kiirmakse puhul, kus hind kerkib 14,85 eurolt 30 euroni.
Sularaha sissemakse kontole kasvavad minimaalselt 2,6 eurolt ja 0,25 protsendilt summast minimaalselt viie euroni ning 0,5 protsendini summast.
Kui varem sai ühes kalendrikuus panna esinduses sularaha alaealise kontole tasuta ning edaspidi pidi selle pealt tasuma 0,25 protsenti summast, siis nüüdsest kaob tasuta piirang ning tasu kerkib 0,5 protsendini. Alaealise kontole saab münte siiski sisse maksta 100 euro ulatuses tasuta.
Edaspidi saab pangaautomaadis praeguse 10 000 euro asemel maksta sisse kuni 7500 eurot kuus.
Tänavu teisel poolaastal teenis Swedbank Eestis 172,9 miljonit eurot tulu. Panga puhaskasum langes teisel poolaastal mullusega võrreldes 10 protsenti 88,2 miljonile eurole. | Swedbank tõstab oktoobrist teenustasusid | https://www.err.ee/1116302/swedbank-tostab-oktoobrist-teenustasusid | Swedbank tõstab 1. oktoobrist teenustasusid, peamiselt puudutavad muudatused esinduses tehtavaid tasusid ja ärikliente. Senini kasutusel olnud üks hinnakiri asendatakse kahe eraldi hinnakirjaga – erakliendi ja ärikliendi hinnakirjaga. |
Briti muusika aasta albumi nominentide hulgas on näiteks Charli XCX-i karantiiniprojekt "How I'm Feeling Now" ja Dua Lipa popmuusika oopus "Future Nostalgia". Kokku jõudis 2020. aasta Mercury Prize'i lühinimekirja seitse naismuusikut või -ansamblit. Varasem rekord oli viis, vahendab BBC.
Vastupidiselt eelmise aasta nimekirjale, mis tõstis pjedestaalile poliitilised laulusõnad ja Brexiti-järgse punkmuusika, on žürii tänavuse valiku suurim võitja popmuusika – žanr, mida Mercury Prize'i on pärast 1990. aastaid, mil nominatsiooni said Take That ja Spice Girls, ignoreerinud.
Kui Charli, Dua või Georgia peaks auhinna võitma, oleks see esimene kord pärast 1994. aastat, kui 25 000 naela suuruse auhinna võidab popalbum. Viimane kord sai selle tantsumuusikabänd M People albumi "Elegant Slumming" eest.
Briti räpp on nimekirjas jätkuvalt tugevalt esindatud – nominentide hulgas on taas Stormzy ja Kano, kes loodavad korrata eelmise aasta võitja Dave'i edu.
Mõlema albumid käsitlevad kogemusi ja eelarvamusi, millega noored mustad britid silmitsi seisavad – teema, mis on aktuaalne ka Moses Boydi jazz -albumil "Dark Matter".
Nimekirjas on ka mõned Mercury Prize'i lemmikud: Laura Marling on albumiga "Song For Our Daughter" nomineeritud neljandat korda, samal ajal, kui Michael Kiwanuka kuulub nüüdsest nende sekka, kelle kolm esimest albumit on kõik pälvinud nominatsiooni – varem on seda suutnud Coldplay ja Anna Calvi.
Nimekirjas on ka üksikuid vähemtuntud artiste, nende hulgas Newcastle'i indie -bänd Lanterns On The Lake, mille laulja Hazel Wilde töötab praegu osalise tööajaga Newcastle'i ülikoolis, kuna teenib muusikaga nii vähe raha.
Nimekirjast on välja jäänud ka mõned viimase 12 kuu jooksul ilmunud tähelepanuväärsed Briti albumid – näiteks pole nimekirjas The 1975, Harry Stylesi, Rina Sawayama ega FKA Twigsi albumeid, mida kõiki ennustati nominentide hulka.
Võitja selgub neljapäeval, 10. septembril. Korraldajad loodavad auhinnatseremoonia korraldada Londoni Hammersmith Apollos, kuigi kõik oleneb koroonaviirusega seotud suunistest.
2020. aasta Mercury Prize'i nominendid on järgmised:
Anna Meredith - "Fibs"
Charli XCX - "How I'm Feeling Now"
Dua Lipa - "Future Nostalgia"
Georgia - "Seeking Thrills"
Kano - "Hoodies All Summer"
Lanterns On The Lake - "Spook The Herd"
Laura Marling - "Song For Our Daughter"
Michael Kiwanuka - "Kiwanuka"
Moses Boyd - "Dark Matter"
Porridge Radio - "Every Bad"
Sports Team - "Deep Down Happy"
Stormzy - "Heavy Is The Head" | Mercury Prize'ile on esimest korda nomineeritud rohkem nais- kui meesartiste | https://kultuur.err.ee/1115841/mercury-prize-ile-on-esimest-korda-nomineeritud-rohkem-nais-kui-meesartiste | Mercury Prize'ile on auhinna 28-aastase ajaloo jooksul esimest korda nomineeritud rohkem naismuusikuid ja -ansambleid kui mehi. |
Ritter Sport on ruudukujulisi šokolaaditahvleid tootnud juba 1932. aastast saati, kirjutab BBC.
Clara Ritter mõtles toona, et oleks aeg teha selline šokolaad, mis mahub katki minemata jaki taskusse, aga kaaluks siiski sama palju kui tavaline šokolaaditahvel.
1993. aastal registreeris Ritter Sport ruudukujulise šokolaaditahvli kaubamärgina. 2010. aastal tahtis sama kujuga šokolaade müüa ka Milka ning asi jõudis kohtusse.
Esialgu saavutas Milka 2016. aastal kohtus võidu ja kaubamärk eemaldati. Hiljem kohtuotsus aga tühistati.
Vaidlus jõudis ka Saksamaa ülemkohtusse, kus nüüd otsustati, et ruudukujulise šokolaaditahvli müümise õigus jääb siiski vaid Ritter Spordile.
Juhul kui kuju oleks šokolaadi tootmisel määrava tähtsusega, ei tohiks seda kaubamärgina registreeida. Kohtunike sõnul antud olukorras kujul aga määravat tähtsust ei ole.
Kohtunikud lisasid ka, et ruudu kujul ei ole kunstilist väärtust ja sellest ei sõltu šokolaadi hind. Lisaks on tarbijate jaoks ruudukujuline šokolaaditahvel märk sellest, kust šokolaad pärit on ja milline on selle kvaliteet. | Ritter Sportvs.Milka: kohus otsustas ruudukujulise šokolaadi kaubamärgi Ritter Spordile jätta | https://menu.err.ee/1115837/ritter-sport-vs-milka-kohus-otsustas-ruudukujulise-sokolaadi-kaubamargi-ritter-spordile-jatta | Ritter Sport on juba aastakümneid tootnud ruudukujulisi šokolaaditahvleid. Sama kujuga maiustusi tahtis müüa ka Milka, ent Saksamaa kohus otsustas, et see õigus jääb siiski vaid Ritter Spordile. |
Stukolkin võitis Moskva olümpiamängudel ka ühe individuaalse medali, kui tuli päev 400 meetri vabaltujumises koondisekaaslaste Salnikovi (3.51,31) ja Krõlovi (3.53,24) järel pronksile ajaga 3.53,95. Brasiillast Djan Madrugat edestas ta kahe kümnendikuga. | Täna 40 aastat tagasi tuli Ivar Stukolkin esimese eestlasena ujumise olümpiavõitjaks | https://sport.err.ee/1116294/tana-40-aastat-tagasi-tuli-ivar-stukolkin-esimese-eestlasena-ujumise-olumpiavoitjaks | Neljapäeval 40 aastat tagasi sai Ivar Stukolkinist Moskva olümpiavõitja. Koos Sergei Kopljakovi, Vladimir Salnikovi ja Andrei Krõloviga võideti 4 x 200 m vabalt teateujumises olümpiakuld uue Euroopa rekordiga 7.23,50. Teine oli Saksa DV nelik 7.28,60 ja kolmas Brasiilia 7.29,30-ga. |
"Ühendkuningriigi soovimatus pühenduda avatud ja õiglasele kaubandusele ning tasakaalus kalandusleppe sõlmimisele muudab kaubanduslepingu - praegusel hetkel - vähetõenäoliseks," ütles Barnier neljapäeval.
Barnier ütles pärast sel nädalal Londonis peetud kõnelustevooru, et sellel ei toimunud mingit edasiliikumist õiglase konkurentsi jaoks olulises riigiabi küsimuses.
"Aeg vastuste leidmiseks hakkab otsa saama," lisas Barnier, viidates sellele, et aastavahetuseni, kui lõppeb Euroopa Liidust lahkunud (Brexit) brittidele aastane üleminekuaeg, on jäänud ainult viis kuud. "Kui me ei suuda jõuda kokkuleppele meie tulevaste partnerlussuhete osas, on oodata rohkem hõõrdumist (kahepoolsetes suhetes - toim.)," tõdes Barnier.
Kaubanduskokkuleppe nurjumine tähendaks suurt muutust Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi majandussuhetes, kuna seni kehtinud EL-i raamistik suhetes brittidega uuest aastast enam ei toimiks. | Barnier: brittide käitumine muudab kaubandusleppe vähetõenäoliseks | https://www.err.ee/1115843/barnier-brittide-kaitumine-muudab-kaubandusleppe-vahetoenaoliseks | Ühendkuningriik ei näita üles mingit soovi lahendada läbirääkimistel Euroopa Liiduga tekkinud ummikseis, mistõttu on kaubandusleppe sõlmimine vähetõenäoline, ütles EL-i delegatsiooni juht Michel Barnier. |
Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval Kuku raadios, et Rally Estonia eelarvesse on sisse kirjutatud kiiruskatsete teede taastamine.
"Nad taastavad teed paremal kujul, kui oli nende seisund enne rallit. Ma tean isegi seda, et on palutud, et kas siin või seal võiks ka kiiruskatse teha, et tee saaks pärast rallit paremaks," sõnas Ratas.
Rally Estonia kiiruskatsete valmisoleku eest vastutav Urmas Roosimaa ütles neljapäeval ERR-ile, et nende poole ise pöördutud siiski ei ole, kuid tõepoolest on katsete keskmise kiiruse ohjes hoidmiseks otsitud trajektoore nii avalike kui ka erateede hulgast, mis ka rallikõlbulikuks muudetakse. Sellest eesmärgist lähtudes saab 26 kilomeetrit Lõuna-Eesti teid omale praegusest parema seisukorra ning tegevuste hulka kuulub tema sõnul ka rallijärgne hooldus ehk taastamine rallieelsesse uuendatud seisu.
"Selge on see, et ralliga saavad teed vähemal või rohkemal määral pihta ehk need tuleb ka pärast rallit ära hooldada. Selleks on meil tegelikult kohe, kui ralli kiiruskatse lõpeb, ootamas teehöövel, mis teeb esmasilumise," selgitas ta, et esmatähtis on teha tee uuesti läbitavaks ning seejärel korrastatakse võimalikud suuremad kahjud.
Roosimaa sõnul on teetööde teostamiseks kaasatud viis maanteameti poolt aktsepteeritud ettevõtet ja tööd võiksid tema hinnangul tehtud saada umbes kolme nädala jooksul peale kiiruskatsete lõppemist.
Veel lisas ta, et kohalike elanike heaoluga arvestamiseks tehakse tolmutõrjet, samuti kuulub Rally Estonia meeskonda rühm, kes on valmis jooksvalt reageerima näiteks kahjustada saanud haljasalade korrastamiseks.
Elva vallavanem: ralli on oluline nii inimestele kui ka ettevõtetele
Rally Estonia 2020 Karste kiiruskatse uus teelõik ootab nn laagerdumist Autor/allikas: Erakogu
Eelmisel aastal linnakatset võõrustanud Elva vallavanem Toomas Järveoja ütles ERR-ile, et Elva valla teid on sel korral kiiruskatsete jaoks kasutusele antud 13 kilomeetri ulatuses, sealhulgas 3,5 kilomeetrit on eraomandis, ning praeguse seisuga on maha märgitud erinevad vajalikud kohad ralli jaoks. Rallijärgsele korrastusele kuulub tema sõnul kogu katse trass.
Järveoja märkis, et Elva valla jaoks on seesuguse suursündmuse toimumine väga oluline ja inimestel on ralli vastu väga suur huvi. Ta tõi näiteks eelmise aasta Elva linnakatse, mida ralli korraldaja andmetel käis vaatamas 13 375 inimest, jäädes napilt alla Elva valla elanike arvule (14 624 elanikku 1. juuli seisuga).
"Kindlasti on ralli sellisel kujul toimumine väga suur võimalus ka meie ettevõtete ja inimeste jaoks. Ühelt poolt annab see võimaluse erinevatele ettevõtetele, aga kindlasti on sama oluline rallilt saadav emotsioon ja kaasaelamine. Kindlasti ei tasu unustada sedagi, et praegune ralli maailmameister Martin Järveoja on pärit Elvast ning usun, et kodupublik ootab rallit ka seetõttu pikisilmi," ütles Toomas Järveoja. | Rally Estonia teeb Lõuna-Eesti teedele uuenduskuuri | https://www.err.ee/1115816/rally-estonia-teeb-louna-eesti-teedele-uuenduskuuri | 26 kilomeetrit Lõuna-Eesti teid saavad Rally Estonia kiiruskatsete eel uue näo ning korrastava hoolduse peale katseid. |
Ootuspäraselt sõidavad Ott Tänaku - Martin Järveoja ja Thierry Neuville'i - Nicolas Gilsouli kõrval kolmandas autos Craig Breen - Paul Nagle.
30-aastane Breen on teinud Hyundai roolis kaasa kolmel MM-rallil: mullu Soomes ja Suurbritannias ning tänavu Rootsis.
#WRC We are happy to announce our line-up for @RallyEstonia in September:
1⃣1⃣ @thierryneuville / @nicolasgilsoul
8⃣ @OttTanak / Martin Jarveoja
4⃣2⃣ @Craig_Breen / @paulnagle1
The countdown for the restart of the @OfficialWRC season has started! ???? #HMSGOfficial pic.twitter.com/yhwJumeeW8
— hmsgofficial (@HMSGOfficial) July 23, 2020 | Hyundai teatas Rally Estonial startiva koosseisu | https://sport.err.ee/1115840/hyundai-teatas-rally-estonial-startiva-koosseisu | Hyundai autorallimeeskond teatas oma koosseisu septembri esimesel nädalalõpul toimuvaks järgmiseks MM-etapiks ehk Rally Estoniaks. |
"Hävitajad F-16 harjutasid taktikaliste õhk-maa tiibrakettide JASSM kasutamist," seisis teates, "JASSM on ülitäpne kaugmaarakett tähtsate ja hästi kaitstud sihtmärkide tabamiseks. Nende kasutamise harjutamine suurendab õhujõudude valmidust ja heidutuse võimalusi."
Kolmapäeval toimunud lendudesse kaasati tankurlennukid KC-135 Stratotanker, mis varustasid hävitajate kauglende, droonid MQ-9 Reaper ja allveelaevaseirelennuk P-8A Poseidon.
Lisaks osales õppusel Euroopa erioperatsioonide väejuhatuse lennuk MC-130J Commando II, et harjutada eriükskuste kohaletoimetamist.
Lennud toimusid koordineeritult USA-Ukraina mereõppusega Sea Breeze, mis käib parasjagu Musta mere loodeosas.
"Musta mere operatsioonid soodustavad selle piirkonna stabiilsust. Meie ühine kohalolek tugevdab suhteid liitlaste ja partneritega, saates samas igale võimalikule vaenlasele sõnumi, et oleme kollektiivkaitsele ustavad ja valmis reageerima ka keerulistes julgeolekuoludes," ütles USA Euroopa ja Aafrika väe õhujõudude ülem kindral Jeffrey Harrigian.
Vene riigikaitse juhtimiskeskus edastas, et avastas kolmapäeval Musta mere kohal patrulliva USA allveelaevaseirelennuki P-8A Poseidon ja lähetas seda saatma Musta mere laevastiku õhutõrjejõudude hävitajad. Vene piiri rikkumist ei lubatud, lisas keskus.
Lääne lennundusportaalide andmeil lendas P-8A Poseidon õppuse Sea Breeze toimumisalal, lähenedes Krimmile ja Sevastopolile 35 km kaugusele. | USA õhujõud harjutasid Mustal merel raketilöökide andmist | https://www.err.ee/1115838/usa-ohujoud-harjutasid-mustal-merel-raketilookide-andmist | Itaalia Aviano õhujõududebaasist lähtunud USA hävitajad F-16 harjutasid Mustal merel tiibraketilöökide andmist, edastas USA õhujõudude Euroopa väejuhatus. |
Gatesheadi etapp pidanuks algselt toimuma 16. augustil, kuid hiljem nihutati kuupäev 12. septembrile. Koroonaviiruse pandeemia tõttu on vajalikud staadionitööd aga viibinud ja nüüd jäävad võistlused üleüldse ära.
Kergejõustikukalender on sarnaselt enamikele spordialadele kõvasti kannatada saanud. Niimoodi ei toimu tänavu etappe ka Londonis, Rabatis, Zürichis, Pariisis ega Eugene'is.
Praeguse plaani kohasel peaks hooaeg algama 14. augustil Monacos toimuva etapiga. | Veel üks Teemantliiga etapp jääb ära | https://sport.err.ee/1115825/veel-uks-teemantliiga-etapp-jaab-ara | Septembrisse planeeritud kergejõustiku Teemantliiga etapp Gatesheadis ei toimu, kuna korraldajad ei jõua ehitustöödega planeeritud ajaks valmis. |
Mõjuanalüüs peaks selgitama, milline on Euroopa Liidu ülese 2030. aasta kliimaeesmärkide ambitsioonikuse, sealjuures praegu kavandataud tasemete võimaliku rangemaks muutmise sotsiaalmajanduslik mõju Eesti elanikele, majandussektoritele ja riigile tervikuna.
Euroopa Liidu riigid soovivad saavutada kliimaneutraalsuse 2050. aastaks. See nõuaks juba lähiajal sihtide ümberhindamist. Eesti ei ole siiani sajaprotsendise vähendamise kohustuse võtmist otsustanud.
Analüüsi tulemusi kasutatakse Eesti seisukohtade kujundamiseks ja tulevasteks läbirääkimisteks ettepanekute ja argumentide välja töötamiseks seoses Euroopa Liidu 2030. aasta kliimapoliitika eesmärgi tõstmise kavaga.
Praeguseks ei ole Euroopa Komisjon avaldanud täpselt plaani heite vähendamise eesmärgi tõstmiseks. Seega ei ole teada, kuidas eesmärgi saavutamine on plaanitud ja mis meetmeid plaanitakse rakendada kas liidu üleselt või liikmesriikide tasandil. Seetõttu arvestab ka tellitav analüüs mitme stsenaariumiga.
Sotsiaalmajanduslikke mõjusid tuleb riigikantselei hinnangul analüüsida ajaperspektiiviga vähemalt kuni 2030. aastani. Pärast 2030. aastat hankedokumentide kohaselt usaldusväärse mõjude hindamisega seotud liiga palju teadmatust ja ebamäärasust, samas on võimalik välja tuua prognoositavad trendid.
Analüüsiga tuleb hinnata võimaliku EL-i ülese 2030. aasta kliimapoliitika eesmärkide ambitsiooni suurendamise mõju majandussektoritele, nende tuludele ja kuludele, toodete hindadele, konkurentsivõimele ja tööhõivele ning elanike toimetulekule lähtudes etteantud stsenaariumidest.
Mõjuanalüüsi koostaja peab hindama erinevate etteantud stsenaariumide sotsiaalmajanduslikku mõju riigile tervikuna, sealjuures ka riigieelarve tuludele ja kuludele.
Kliimaeesmärkide saavutamise potentsiaali on Eestis uuritud varemgi.
Möödunud sügisel avaldasid SEI Tallinn ja OÜ Finantsakadeemia "Eesti kiimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi", mille käigus kaardistati, kuidas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus - millised peaksid olema selleks tehtud muudatused ning nende mõjud.
Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel on Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleb aktiivselt panustada nii avalikul, era- kui ka kolmandal sektoril.
SEI Tallinna raporti kohaselt kulub 30 aasta jooksul kliimaneutraalsuse saavutamiseks ligikaudu 17,3 miljardit eurot. | Riik uurib kliimaeesmärkide võimaliku rangemaks muutmise mõju Eestile | https://www.err.ee/1115823/riik-uurib-kliimaeesmarkide-voimaliku-rangemaks-muutmise-moju-eestile | Riigikantselei tellib 30 000 euro eest analüüsi, selgitatamaks välja Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ambitsioonikuse rangemaks muutmise mõju Eestile. |
Kaitsja Aleksei Bušmakov kirjutas sotsiaalmeedias, et Krašeninnikov võeti kinni tänaval ning hetkel on nii tema kui ta kaitsealune politseiautos.
Väidetavalt süüdistatakse Krašeninnikovi võimude solvamises internetis, kuid täpsemaid selgitusi ei ole politsei andnud.
Krašeninnikovil on ka varasemalt olnud Vene võimorganitega kokkupuuteid, kui 2019. aasta oktoobris otsiti tema kodu läbi. Seda põhjendati uurimisega, mis oli käivitatud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi korruptsiooniga võitlemise fondi suhtes, kuna fondi süüdistati seotuses rahapesuga. Hiljem pidi Krašeninnikov käima uurimiskomitees tunnistajana ülekuulamisel.
Oktoobris algatati tema suhtes ka haldusmenetlus seoses tema postitustega sotsiaalmeedias, milles ta väidetavalt halvustas kohtunikke. Kommentaarid puudutasid Navalnõi kaasvõitleja Leond Volkovi teistkordset vangimõistmist 15 päevaks vahetult pärast seda, kui ta oli just vabanenud 20-päevasest arestist. Novembris sai Krašeninnikov 30 000 rubla trahvi.
Tänavu juunis sai teatavaks, et Krašeninnikov vaidlustas Euroopa Inimõiguste kohtus selle trahvi, kuna leidis, et sellega rikutakse tema õigust õiglasele kohtumõistmisele ja sõnavabadusele. | Vene politsei pidas kinni opositsioonilise politoloogi | https://www.err.ee/1115820/vene-politsei-pidas-kinni-opositsioonilise-politoloogi | Vene politsei pidas Jekaterinburgis kinni opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi toetajana tuntud politoloogi Fjodor Krašeninnikovi, teatas tema advokaat. |
33-aastane Raadik tegi sõrmele haiget mängueelse soojenduse esimesel löögil, kui üritas võrgu peale läinud palli suruma minna ja tabas käega trossi. Nurgaründaja alustas seejuures ikkagi mängu, ent vahetati peagi välja. Pärast kohtumist läks Raadik haiglasse, kus selgus, et sõrmes on väike murd, vahendab Võrkpall24.ee.
"Andrus peab kaks-kolm nädalat pausi tegema. Ideaalis võiks ta tagasi olla augustis toimuvateks Läti mängudeks, aga pigem on ka see kahtlane," ütles koondise abitreener Oliver Lüütsepp neljapäeva hommikul. Raadik jääb niisiis eemale allesjäänud mängudest Soomega ja poole nädala pärast toimuvatest kohtumistest Poolaga.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Andrus Raadik murdis enne mängu Soomega sõrme | https://sport.err.ee/1115817/andrus-raadik-murdis-enne-mangu-soomega-sorme | Eesti rahvusmeeskonna üks kogenumaid liikmeid, pärnakas Andrus Raadik vigastas kolmapäeval Salos enne koondise esimest kontrollkohtumist Soomega löögikäe väikest sõrme ja peab ette võtma mängupausi. |
Tänavune festivali muusikaprogramm koondub 26. augustil kolmele jõeäärsele lavale Narva Linna Sadamas. Eelmistest festivalidest tuttavasse Ro-Ro klubisse, puuvillalao hoones asuvasse paadikuuri ning esmakordselt ka välilavale, kus astuvad teiste seas üles peaesinejad Roni Size, Mouse on Mars ja Iceage.
Jamaika päritolu Bristoli produtsent Roni Size on veetnud üle 20 aasta erinevate muusikastiilidega eksperimenteerides. Tema kollektiivi Reprazent esikalbum "New Forms" (1997) võitis maineka Mercury auhinna ning lennutas drum'n'bassi maailma suurlavadele. 28. augustil on Roni Size kohal ka Tallinn Music Weeki konverentsil, viies seal läbi oma töötuba.
Festivali programmi lisandus ka 1993. aastast tegutsenud Saksamaa elektroolise muusika duo Mouse On Mars. Nad on teinud koostööd varalahkunud The Falli ninamehe Mark E. Smithi, Bon Iverist tuntud Justin Vernoni ja soulilaulja Swamp Doggiga. Nende viimane album "Dimensional People" ilmus 2018. aastal.
Taani rokkbänd Iceage jõuab Narvasse kaks päeva enne oma ülesastumist Tallinn Music Weeki festivalil. Taanlased on koostööd teinud muuhulgas popstaari Sky Ferreiraga ning Iggy Popiga.
Pealavale astuvad ka Libeeria päritolu Soome artist Jesse Markin, tänavusel Eesti Muusikaauhindade galal neli võitu noppinud Anna Kaneelina ja kevadel oma kolmanda täispika albumi "Lexplosion II" üllitanud kodumaine bänd Lexsoul Dancemachine.
Ro-Ro klubis esinevad lisaks norrakast saksofonistile Bendik Giskele eesti-, vene- ja ingliskeelse lauluga Levski ja võõrustajalinna esindajast ansambel Pale Alison. Puuvillalao ruumidesse asuvasse paadikuuri seab festival sisse tantsulava, kus teiste seas esineb äsja debüütalbumi avaldanud Manna.
Festival algab 26. augusti hommikul Linda 2 keskuses asuvas loomeinkubaatoris OBJEKT ettevõtluspäevaga. Pealelõunal toimuvad jõepealsel BAZARi arutelud ja festivali põhikontserdid. Narva Linna Sadamasse ja Narva-Jõesuu jahisadamasse ootab festival külalisi jahtide ja väikepaatidega. Neljapäeval, 27. augustil toimuvad üle linna tasuta kontserdid ja kunstiaktsioonid ning õhtul väljub Narva raudteejaamast rong pealinnas algavale TMW festivalile.
Station Narva 2020 kõik esinejad ja kogu programm kuulutatakse välja juuli ja augusti vältel. | Station Narva festivali peaesinejad on Roni Size, Mouse on Mars ja Iceage | https://kultuur.err.ee/1115805/station-narva-festivali-peaesinejad-on-roni-size-mouse-on-mars-ja-iceage | 26.–27. augustil toimub Narvas muusika- ja linnakultuuri festival Station Narva. Ürituse peaesinejateks on Briti drum'n'bassi viljelev Roni Size, Saksamaa elektroonilise muusika novaator Mouse on Mars ja Taani rokkbänd Iceage. |
Seeder ütles ERR-ile, et tal on siiralt hea meel, et lisaks juba täna tegutsevatele erakonnasisestele ühendustele, tekib veel ühendusi.
"Kaudselt on see minu enda tegevuse tulemus ja mina olen ühenduste sünni taga. Ma olen sellel suvel sõitnud peaaegu kõik meie erakonna piirkonnad läbi ja kutsunud üles inimesi olema aktiivsemad," sõnas Seeder.
Seeder lisas, et ta soovib, et Isamaa poliitikat oleks võimalik senisest rohkematel inimestel mõjutada ja et see kõlaks ka väljapool erakonda jõulisemalt.
"Minu teada on praegu moodustamisel mitu erakonnasisest ühendust. Üks on Parempoolsed ja lähikuudel peaks moodustuma ka perepoliitika ühendus. See on minu ringkäigu tulemus."
Isamaa esimehe sõnul on need ühendused moodustatud just erakonna poliitika põhialuste toetuseks.
"Ehk selle poliitika toetuseks, mida me tahame täna ellu viia ja mis on meil kaks aastat tagasi vastu võetud põhialustes kirjas." | Seeder: kaudselt olen mina Parempoolsete sünni taga | https://www.err.ee/1115812/seeder-kaudselt-olen-mina-parempoolsete-sunni-taga | Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder leiab, et tema sellesuvine ringkäik erakonna piirkondlikes organisatsioonides on ühenduse Parempoolsed sünni taga. |
"Erakond on oma poliitikatega viimastel aastatel - ja ma ei pea silmas vaid ühte aastat - võibolla pisut minevikku takerdunud. Aga meie poliitika peaks vaatama tulevikku," sõnas Kübar.
Täpsustavale küsimusele, kas erakonna juhid on jäänud kinni minevikku, vastas Kübar: "Jaa, üldises plaanis võib öelda, et meie üldine poliitiline retoorika ja poliitikad on jäänud kinni minevikku."
Kübar lisas, et ühenduse Parempoolsed loomise esimene eesmärk on parempoolsele poliitikale ja maailmavaatele rohkem tähelepanu pöörata.
"Teine eesmärk on erakonnasisene maailmavaateline debatt viia uuele tasemele. Eks maailm on muutunud ja samamoodi peavad erakonnad muutuma. Ja kolmandaks tuleb aktiviseerida ka erakonnaliikmeid rohkem kaasa rääkima," sõnas Kübar. | Mihkel Kübar: Isamaa poliitika on jäänud kinni minevikku | https://www.err.ee/1115809/mihkel-kubar-isamaa-poliitika-on-jaanud-kinni-minevikku | Isamaa ühenduse Parempoolsed üks eestvedajaid Mihkel Kübar tunnistas ERR-ile, et erakonna viimaste aastate retoorika ja poliitika on jäänud kinni minevikku. |
Uue loo näol on Minogue sõnul tegemist täiskasvanute diskoga, kirjutab New Musical Express.
Viimati avaldas Minogue muusikat kaks aastat tagasi. | Kylie Minogue avaldas peagi ilmuvalt albumilt esimese singli | https://menu.err.ee/1115806/kylie-minogue-avaldas-peagi-ilmuvalt-albumilt-esimese-singli | Laulja Kylie Minogue avaldas uue singli "Say Something", mis on ühtlasi ka esimene lugu tema sügisel ilmuvalt albumilt "Disco". |
Seoses ühest viirusetüvest ajendatud majanduskriisiga, muutuvad juba nähtavas tulevikus majandusstruktuurid nii kogu maailmas kui ka siinmail. Turumajandusele on läbi aegade olnud omane majanduse tsüklilisus, kriiside ilmingud iga 10 – 12 aasta järel. Samal ajal on iga majanduskriis omanäoline ja erineva sügavuse ja iseloomuga, nii ka seekord.
Meie elanikkond vananeb, ülalpeetavate hulk suureneb, suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandele. Oleme suurendanud riigisektori võlamäära sisemajandustoodangusse, teisalt peaksime seda raha kasutama eelkõige investeeringuteks tulevikku - haridusse, teadusesse, taristuobjektidele, mitte jooksvatesse kuludesse. Peame vähendama riigipoolset sekkumist ning looma kõigile suurema vabadusruumi tegutsemiseks nii vaimses kui materiaalses mõttes.
Inimesed minetavad vaba eneseteostuse
Mõistagi tahavad kõik võimalikult rahulikku ja turvalist pensionipõlve, sealhulgas piisavalt raha, et hästi ära elada. Eelmistele põlvkondadele tagas minimaalse pensioni nn nõukogude võim, mistõttu on paljud sellise tasemega harjunud. Ja endal polegi vaja mõelda, kaaluda, otsustada ja paremaid võimalusi otsida, sest kõik on ette määratud.
Nõnda minetavad inimesed vaba eneseteostuse ja õiguse kujundada nii enda kui ka lähedaste materiaalset tulevikku. Aga me oleme siiani soovinud, et meil oleks võimalikult õhuke riik ja elanike tegevust piiratakse võimalikult vähe.
Kohati on lausa hirmutav internetipangast oma teise pensionisamba tulemusi vaadata ja näha, kuidas kellegi nähtamatu käsi on otsustanud sinu teenitud raha omal viisil kuhugi investeerida.
Jääb arusaamatuks, miks peaks oma raha suunama riigi poolt paika pandud kanalitesse, selle asemel et ise võimalusi otsida, pärast ausalt oma järeltulijatele silma vaadata ja öelda – püüdsin teha nii, et teil paremini läheks.
Teise sambaga liitumise rõõm on nagu omaaegne pärisorjuse kaotamine, mil maamehed said mõisahärralt oma talulobudiku osas vaid õiguse lapsed tuppa lasta, aga mitte õigust ise otsustada, kui suureks talu saab kasvada ning millist jõukust perele toota.
Riigi hoolitsuse pehme pai põsele on rahustav ja mõnus, kuid loob tegelikult petliku turvatunde, nagu oleks tulevik kuidagi kindlustatud ning pärsib seeläbi rahalist eneseteostust. Igal juhul võtab väga kehvade tulemustega finantssüsteem, mida teine pensionisammas praegu on, vähemaks nii inimeste vabadust kui ka tahet oma rahaliste võimaluste parandamiseks ja lastele parema tuleviku ehitamiseks.
Tegelikult tuleb inimestele anda reaalne vabadus ja see vabadus peab olema mitmekülgne – kes tahab, hoiab oma raha pankade pensionifondides, aga see ei tohiks olla ainuke valik. Selle kõrval tuleks lubada pensioni kogumist ka teistesse varadesse.
Mõni tahab ise aktsiaid või võlakirju osta, teine hoiab oma pensioni investeerimisfondides, kolmas ostab kinnisvara või maad, neljas panustab kulda. Tekkiv konkurents paneb ka pankade pensionifondid tõsiselt pingutama ja riske võtma, samuti pakkuma paremaid tingimusi ja väiksemaid teenustasusid.
Lollidelt tulebki raha ära võtta?
Meid üsna pikalt hellitanud majanduskasvus hakkas inimeste elujärg paranema ja tekkis ka ülejääk igapäevaste kulutuste kõrvalt. Elanike rahakotid võimaldavad investeerimist, aga kas ka keskkond?
Paralleelselt meie finantsvõimekusega tekib üha rohkem erinevaid platvorme nii ühisrahastuse kui ka krüptoinvesteeringute nime all, eesmärgiga sooritada finantspettusi.
Tasub vaid netiotsingusse sisestada sellised nimed nagu Envestio, Kuetzal, Monethera, kui leiate sõnumeid Eesti investorite haihtunud rahast, kümnetest miljonitest eurodest, mis on liikunud kuhugi Aasiasse või teistesse "liberaalsetesse finantspiirkondadesse".
Petuhaide loosung on lihtne: "lollidelt tulebki raha ära võtta". Aga kas oleme rumalad meie või on rumal riik, mis sellel laseb juhtuda?
"Tuleb panustada inimeste teadlikkusse, võrdsuse põhimõttesse investeerijate litsentseerimisel, turu enesekontrolli võimekusse ja finantsinspektsiooni töösse."
Just selles osas oleks vaja riigi sekkumist, mitte pensionikogumist reguleerides, vaid kaitstes oma inimeste ausat investeerimist ja varade kasvatamist. Selleks pole riigil vaja ise rahavoogusid juhtida, vaid tuleb panustada inimeste teadlikkusse, võrdsuse põhimõttesse investeerijate litsentseerimisel, turu enesekontrolli võimekusse ja finantsinspektsiooni töösse.
Toimiv süsteem eeldab ennekõike tõhusat teavitustööd, et inimesed oskaksid riske hinnata ja kahtlastest pakkumistest eemale hoida. Rahatarkust omandada pole kunagi hilja, oled sa alles koolis või juba pensionär.
Teiseks tuleb tagada ühtsed reeglid investeerimisturule sisenejatele, et nii pangad, investeerimisfondid kui ka ühisrahastusplatvormid kannaksid investorite ees ühesugust vastutust ja neile kehtiksid sarnased nõuded.
Kolmandaks tuleb toetada sektori enesekontrolli. Näiteks saavad IT-idufirmad sellise enesekontrolliga väga edukalt hakkama ja hoiavad ise oma read puhtana. Finantsturul jääb aga praegu ka suurtel ja võimsatel institutsioonidel puudu võimekusest hinnata tõelise kasusaaja isikut objektiivselt.
Et finantsvabadus oleks kaitstud
Kui riigikohus sügisel otsuse teeb ning teise samba vabatahtlikuks muutmise seadus jõustub, siis taandub küsimus sellele, kes riigi poliitilistest jõududest tuleb välja selge plaani ja sooviga kaitsta meie inimeste vabanevaid sääste.
Ükski poliitik ega ametnik ei mõtle meie eest paremini kui me ise, küll aga saab poliitik või ametnik luua tingimused ja keskkonna, et finantsvabadus oleks kaitstud ja hoitud. Ja seda enne, kui tagajärjed on saabunud ning arvamusruum tunnetest üles köetud.
Teise samba vabakslaskmine on viimaste aastate üks kõige demokraatlikum ja inimesi austavam samm meie seadusandja poolt, mis annab võimaluse meie inimestel tõesti viia ellu oma põhiseaduslikku õigust vabale eneseteostusele otsustamaks oma tuleviku, sealhulgas ka finantstuleviku osas.
Samal ajal annab põhiseadus meile ka õiguse riigi ja seaduse kaitsele ja võrdsele kohtlemisele. Neil päevil, kui just möödus sada aastat Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastuvõtmisest, tasub tõsiselt järele mõelda, mis on vaid loosungid ja kus vajab õiguste realiseerimine täiendavat pingutust. | Toomas Peterson: pärisorjus ja pensionireform | https://www.err.ee/1115808/toomas-peterson-parisorjus-ja-pensionireform | Meie elanike vabastamine teise pensionisamba pärisorjusest on küll pigem õige samm, kuid peame valmistuma selleks, et satume finantskelmuste surve alla, leiab Toomas Peterson. |
Hiljaaegu meenus mulle üks pea viieteist aasta tagune vestlus oma belglasest ämmaga. Nimelt ajal, mil meil Eestis veel võõramaalasele tänaval pikalt järele vaadati, oli Lääne-Euroopas juba kolmandate riikide esindajaid sedavõrd palju, et nende märkamiseks igapäevases linnapildis ei pidanud palju pingutama.
Küsisin ämma käest, miks kohalikud muust rahvusest inimesi nii sõbralikult kohtlevad ja riik neile armuliselt toetust jagab, kui kinniste uste taga võõramaalaste kohalolu, erineva kultuuri ja käitumise osas pigem kõvahäälselt nördimust avaldatakse. Ämm kostis vastuseks, et inimõiguste tagamine ei luba neid hätta jätta.
Mäletan, et toona tuli selline vastus mulle üllatusena. Esmalt seetõttu, et keskmine eakas riigi kodanik oskab luua seost inimõiguste ja pagulaste aitamise vahel. Teisalt sain aru, et varem mainitud nördimust ei tunne kohalikud mitte seetõttu, et need inimesed on riiki tulnud, vaid selle pärast, et võõrad ei oska alati neid humaanselt kohtleva riigi püüdlusi hinnata.
Võrdne kohtlemine tööturul
Tutvusin ka mina hiljuti Eesti inimõiguste aruandega "Inimõigused Eestis 2020". Olen kinnimõistetute heaolu (kui nii saab nimetada) üle käivate kohtulahendite puhul mõelnud, et inimõigused kehtivad nii seaduskuulekatele, süüdimõistetud kui ka süüdimatutele kodanikele. Aruanne kinnitab seda väga ilmekalt, ehkki seal tuuakse välja asjaolu, et justkui heas kirjas oleva riigina esineb Eestis tolerantsust üha vähem.
Viimane tõdemus teeb muidugi murelikuks, sest näiteks puuetega inimestele aina enam avanev tööturg vajab eelkõige just tolerantsust. Ja kindlasti pole nemad ainukesed, kes peavad meie tööturul saama võrdse kohtlemise osaliseks.
Siit ka põhjus, miks ma suure ettevõtte esindajana pidasin sel teemal vajalikuks sõna võtta. Arvan, et nii nagu paljudes muudes valdkondades, saavad ka ettevõtjad inimõiguste kaitses sõna sekka öelda. Rääkimata sõnumi levitamisest, millega kasvõi oma töötajate hulgas on väga palju võimalik ära teha.
Lisaks oma töötajatele saame tõsta ka klientide teadlikkust – usun, et tänapäeval ei ole Rimis enam ühtegi poekülastajat, kes kurdile või liikumispuudega müüjale viltu vaataks. Küll aga olid need inimesed tööturult tõrjutud aastakümneid. Seda enam juhtuda ei tohi.
Mõned aastad tagasi kuulasin üht Rootsi inimõiguste eksperti ja sain aru, et ettevõtluses tähendab inimõiguste tagamine palju enamat, kui seni olin arvanud. See ei tähenda pelgalt seda, et töötaja on hoitud, õiglaselt tasustatud ning töötingimused korralikud.
Inimõiguseid tõsiselt võttev ettevõte teeb pingutusi samuti selle nimel, et ka tema töötaja pere soove on arvesse võetud või siis panustab kogukonda, kus tema äri igapäevaselt toimetab.
Kui paljudes ettevõtetes on sookvootide peale mõeldud? See tekitab küsimuse, kas me tahame tingimata naist või spetsialisti? Üks ei välista teist, kui oled avatud kõikidele võimalustele.
Samuti on võimalik vaadata oma ninast kaugemale. Kuidas sinu teenus või toode sünnib? Millised on selle tootmise tagamaad? Rimi emafirmal ICA on seepärast eraldi filiaal Aasias, kus hoitakse silma peal, et meie riiulitele jõudev kraam oleks toodetud selliselt, et ka seal kaugel oleks tegijatel palk õiglane ja lapsed saaks raske töö asemel kooliharidust omandada. Järgmise sammuna on ICA otsustanud hakata oma sellekohast tegevust auditeerima.
Mitmekesisusest
Tundub õiglane avada ka selle teema puhul mündi teist külge. Toon siinkohal näite Skandinaaviast, kus teatavasti samuti on muust rahvusest elanike osakaal üsna märkimisväärne.
Rahvusvahelise ettevõtte juhtival kohal tegutsev tuttav rääkis, et oma meeskonda ei saa ta kunagi valida kandidaate, kus vähemalt mingis sõelas poleks esindatud mitmekesisus. Esmase valiku potentsiaalsetest töötajatest saab ta personaliosakonnast ning seal on alati kõike: mehi, naisi ja erinevate rahvuste esindajaid.
"Küllap ju tahavad juhid endale eelkõige võimekat töötajat, kes oskab töö ära teha, mitte töötajataolist projekti, millega saab oma mitmekesisust presenteerida."
Mine võta kinni, kas see on nüüd see koht, kus õiguste ja õiglaste valikute kaitseks pigistatakse vahel silm kinni ka reaalsete oskuste ees. Küllap ju tahavad juhid endale eelkõige võimekat töötajat, kes oskab töö ära teha, mitte töötajataolist projekti, millega saab oma mitmekesisust presenteerida.
Millist koormust või keerukust inimõigustele keskendumine võiks ettevõtjale kaasa tuua, võib nüüd mõni juht küsida. Erinevad inimesed eeldavad veelgi suuremat paindlikkust ja tolerantsust. Kõik see nõuab omajagu kannatust, sest muutused suhtumises jõuavad kohale pikaajalise töö tulemusena.
Võin julgustuseks öelda, et sellele aitab kaasa uus põlvkond, kelle jaoks on inimõigused, nagu ka keskkonnakaitse, tavapärased nähtused. Umbes sama enesestmõistetavad nagu viisakusreeglid.
Ebamugavused
Liigne radikaalsus ja inimõiguste tähelepanuta jätmine ühiskonnas võib kaasa tuua ebamugavusi ka ettevõtjatele.
Toon siinkohal näite konservatiivsest Poola riigist, kus Skandinaavia juurtega ettevõttes tekkis suur üleriigiline skandaal. Skandaali põhjustas esmalt sugugi mitte erilisena tunduv mitmekesisust tähistava nädala raames tekkinud sõnavahetus, milles üks piibli tekstile viitav töötaja kaotas koguni töö.
Küllap oli sealgi ülereageerimist mõlemal osapoolel, kuid veelgi märkimisväärsemaks muutus asi siis, kui rünnaku alla sattus lõpuks sõnumikandja – ettevõtte kommunikatsioonijuht. Rünnaku all pean ma silmas isiklikke ähvardusi, mis sundisid ettevõtet ajutiselt tema ohutusele mõtlema.
See on mõistagi äärmuslik ja ma loodan, et usuküsimustes ei tohiks Eestil vähemalt niipea sellist ohtu olla. Aga näitena õpetlik, sest raskused võivad tulla sealt, kust me oodatagi ei oska. Olgem siis valmis. Vajadusel ka töötajatele kaitset pakkuma.
Me kõik peaks mõtlema selle peale, kas meie ümber on inimõigustega arvestatud ja isegi seda, kas minul tööandja- või võtjana on selles osas võimalik kaasa rääkida.
Alustada tuleks sellest, et iga inimene saaks aru, mida inimõiguste all mõistetakse. Minu hinnangul selle kohta veel head arusaama ühiskonnas ei ole. Naljaga pooleks võib öelda, et kohati jääb tunne, et kõige rohkem teavad inimõigustest just kinnipidamisasutustes viibijad.
Inimõiguste ulatuse ja hetkeolukorra kohta annab inimõiguste aruanne väga hea ülevaate. Arusaadavalt on see suures osas riigi pärusmaa, aga mitte vähem ei peaks sellele kaasa aitama kodanikud. Suurt rolli näen ka ettevõtjatel, kel tööandjatena on inimõiguste tagamisel võimalus eeskujuks olla.
Ma tahaks väga, et ka minu koduriigi keskmine eakas kodanik oskab nii isikuandmete kaitset, sõnavabadust, võrdset kohtlemist, kuid ka rahvusvähemuste tolereerimist seostada inimõiguste tagamisega. Siis oleksin uhke, et Eestis on inimõigused tagatud. | Katrin Bats: miks Eesti ettevõtted peavad austama inimõigusi? | https://www.err.ee/1115786/katrin-bats-miks-eesti-ettevotted-peavad-austama-inimoigusi | Kui paljudes ettevõtetes on sookvootide peale mõeldud? See tekitab küsimuse, kas me tahame tingimata naist või spetsialisti? Üks ei välista teist, kui oled avatud kõikidele võimalustele, kirjutab Katrin Bats. |
West Bromwich tegi kodus 2:2 viigi Queens Park Rangersiga, kuid sellest piisas, sest lähim jälitaja Brentford kaotas kodus Barnsleyle 1:2.
Leeds United võitis liiga 93 punktiga ja West Bromwich sai 83 punktiga teise koha. West Bromwich tõuseb Premier League'i perioodil (alates 1992) kõrgliigasse juba viiendat korda. Nii palju kordi pole sina kerkinud ükski teine võistkond.
Kahele paremale järgnesid Brentford (81), Fulham (81), Cardiff (73) ja Swansea (73), kes hakkavad nüüd play-off 'is omavahel kolmandat tõusjat selgitama. | West Bromwich leiab end taas kõrgliigast | https://sport.err.ee/1115804/west-bromwich-leiab-end-taas-korgliigast | Inglismaa jalgpalli esiliigas selgus kolmapäeval teine kõrgliigasse tõusja, kelleks on Leeds Unitedi kõrval West Bromwich Albion. |
"See tehing kindlustab riigi täieliku kontrolli Läti gaasitranspordi süsteemi üle, tugevdades riigi energiajulgeolekut ja edendades gaasisüsteemi arendamist vastavalt riigi energiapoliitika sihtidele," teatas majandusministeerium lsm.lv vahendusel.
Osaluste muutumise järel hakkab Conexus Baltic Gridi juhtimist korraldama riigiettevõte AST koos ettevõttes 29,06-protsendist omava ettevõttega MM Infrastructure Investments Europe Limited ja 2,48-protsendise osalusega väikeomanikega.
Gazprom korraldas oksjoni oma osaluse müügiks eelmise aasta detsembris, kuid Läti riik selles ei osalenud. Siis kasutas valitsus Läti seadust, mis annab talle eelisostuõiguse ning valitsus otsustas kokkuleppel Gazpromiga aktsiate omandamise tänavu mais. Tehingu hinda ei avalikustatud.
Läti majandusministeeriumi energiaturu ja -taristu osakonna direktor Edijs Šaicans ütles, et otsus Gazpromi osaluse omandamiseks tehti lähtudes asjaoludest ja avalikust huvist.
Conexus Baltic Grid on gaasitranspordi ja -hoiustamise ettevõte, mis tegutseb Lätis, Eestis ja Soomes. Läti energiaseaduse ning Euroopa Liidu gaasituru liberaliseerimise nõude kohaselt peab Conexus olema õiguslikult sõltumatu gaasi tarnijatest ja müüjatest.
Riigiettevõte AST omandas juba 2017. aasta detsembris Conexuses 18,31-protsendist osalust omanud Saksa Uniper Ruhrgas International GmbH-le kuulunud aktsiad ning pärast seda ka 16,05-protsendise osaluse, mis kuulus ettevõttele Itera Latvija. | Läti omandas kontrolli gaasivõrgu ja -hoiustamisfirmas | https://www.err.ee/1115798/lati-omandas-kontrolli-gaasivorgu-ja-hoiustamisfirmas | Läti riigile kuuluv energia süsteemihaldur AS Augstsprieguma tīkls (AST) ostis Vene gaasifirmalt Gazprom 34,1 protsenti gaasitranspordiettevõtte Conexus Baltic Grid aktsiatest, millega sai ettevõtte oma kontrolli alla. AST-le kuulub nüüd 68,46 protsenti Conexuse aktsiatest, vahendas Läti ringhääling lsm.lv majandusministeeriumi teadet. |
Oxfordi Ülikooli rühma teatel näitavad nende varased kliinilised uuringud, et vaktsiin on ohutu, kõrvalmõjusid on vähe ja vaktsiin annab tugeva immuunvastuse. Koos farmaatsiafirmaga AstraZeneca töötasid Oxfordi teadlased välja nõndanimetatud vektorvaktsiini, mille puhul geneetiline info koroonaviiruse kohta viiakse inimkehasse teise, ohutu viiruse abil.
Praegu katsetatakse vaktsiini rohkem kui 1000 vabatahtliku peal viies kliinikus. Pooled neist saavad värsket vaktsiini, teine pool saab võrdluseks meningokivaktsiini, mis aitab bakterite, kuid mitte viiruste vastu. See aitab teadlastel välja selgitada, kas koroonavaktsiin annab tõepoolest märkimisväärselt parema tulemuse.
Ühendkuningriigi arstiteadusliku ajakirja The Lancet põhjal koges 60 protsenti vaktsiini saanud vabatahtlikest mingeid kõrvalmõjusid, nagu palavikku, pea- või lihasvalu või vaktsiini süstimiskoha valulikkust. Kõik need kõrvalnähud aga olid kas kerged või mõõdukad. Kuna mõnel katsealusel avaldus siiski selge tugev valureaktsioon, soovitavad uurimistöö autorid lisada vaktsiinile paratsetamooli.
Ekspertide hinnangul mõjub vaktsiin inimestele positiivselt kahel viisil – luues kehasse antikehasid, aga mõjudes ka t-rakkudele, mille abil kestab kaitse vaktsineeritul kauem.
Antikehade osas on Oxfordi teadlaste vaktsiin siiski mõningane pettumus. Nimelt ei tekita vaktsiin antikehasid oluliselt rohkem, kui neid asümptomaatiliste põdejate kehas niigi on ehk siis nende immuunsüsteemi reaktsioon on palju nõrgem tõsiste haigete omast. See tähendab, et puht antikehade poolest võivad kergelt haigestunud koroona iga hetk pärast paranemist uuesti saada.
Õnneks on reaktsioon t-rakkude tasandil oluliselt parem, mis tähendab, et uus vaktsiin võib tõesti aidata laialdast inimhulka, kergelt või sümptomiteta läbipõdejaist tõsiselt nakatunuteni välja. Igatahes on eksperdid ja ka uurimisrühm ise veendunud, et sinnamaani, kus uue vaktsiini võib ametlikult koroonavaktsiiniks kuulutada, on veel pikk tee minna.
Wuhanis, kus koroonapandeemia alguse sai, töötatakse samalaadse vaktsiinikandidaadi kallal, mida on katsetatud juba rohkem kui 500 inimese peal. Hiina teadlaste kinnitusel on nende tulemused arvestatavad, kogu tõde aga selgub ikkagi siis, kui vaktsiini reaalsete haigete peal testima hakatakse.
Nii Briti kui ka Hiina teadlaste uurimistöö tulemused avaldas samas numbris Ühendkuningriigi arstiteaduslik ajakiri The Lancet. | Oxfordi teadlaste esialgsete uuringute kohaselt on koroonavaktsiin ohutu | https://novaator.err.ee/1115796/oxfordi-teadlaste-esialgsete-uuringute-kohaselt-on-koroonavaktsiin-ohutu | Nii Ühendkuningriigi kui ka Hiina teadlased on avaldanud võimalike koroonavaktsiinide kliiniliste katsetuste tulemused. Eksperdid suhtuvad tulemustesse ettevaatliku optimismiga. |
Soome kõrgliigas pidas tiitlikaitsja KuPS oma viienda mängu, kui alistas 3:0 Lahti. 34-aastane Ats Purje sekkus vahetusest 83. minutil tipuründaja Aniekpeno Udohi asemele, kui kõik väravad olid juba löödud. Liigatabelis on Kups 11 punktiga liider, edestades Turu Interit silmaga ja matši vähem pidanud HJK-d kahe punktiga, vahendab Soccernet.ee.
Rootsi kõrgliiga 10. voorus sai AIK 0:4 sahmaka Häckenilt. Eelmises voorus oma hooaja neljanda kollase kaardi saanud keskkaitsja Karol Mets (27) jättis kohtumise mängukeelu tõttu vahele. Liigatabelis on AIK 12 punktiga 16 võistkonna seas 11. kohal.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Purje koduklubi sai kindla võidu, Metsa oma suure kaotuse | https://sport.err.ee/1115797/purje-koduklubi-sai-kindla-voidu-metsa-oma-suure-kaotuse | Kolmapäeva õhtu pakkus pikaaegsetele Eesti koondislastele erinevaid emotsioone, kui Ats Purje koduklubi sai kindla võidu ja Karol Metsa tööandja valusa kaotuse. |
Miks otsustas 111 inimest sellise pöördumise teha?
Ma arvan, et meie erakonnas on tore, kui vaadatakse üle aeg-ajalt need põhimõtted ja suunad, kuhupoole liikuda. Need ideed ja mõtted ei ole midagi uut, vaid on vana üle kordamine, see ei tee paha.
Kas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder on nende ideede kandjana kuidagi teelt kõrvale liikunud?
Ma siin üldse ei seostaks erakonna esimeest. Need inimesed leiavad, et neid väärtusi tasub üle korrata ja meelde tuletada. See ei ole kellegi vastu.
See on suund edasi, kuhupoole võiks liikuda või tagasi minna.
Milliseks on kujunenud Isamaa suund, olles valitsuses Keskerakonna ja EKRE-ga?
Minu arust hoiab Isamaa väga selget ja kindlat poliitikat, seisab selle eest, et Eesti läheks õiges suunas ja ka need konservatiivsed väärtused oleks hinnas. Võib-olla sinna juurde tasubki meelde tuletada, et ka parempoolsus võiks rohkem välja paista.
Tooge mõni näide, kuidas Isamaa on parempoolsusest või parempoolsetest põhimõtetest kaugenenud.
Kõige üldisem mulje on see, et me vajaksime nooremate poolehoidu. See võib-olla on see, mis täna ei ole nii hea nagu olla võiks.
Nii et küsimus on siis toetusnumbrites?
Ei, absoluutselt mitte. Ma neid asju üldse ei jälgi, vaid pigem vanade tarkuste meelde tuletamises.
Eesmärk on Isamaa kuvandi muutmine siis?
Ma ei võta seda üldse nii poliitilisena või kuidagi kellelegi ärategemisena või soovina kuskil võimu haarata, vaid pigem on need inimesed, kes leiavad, et need väärtused tasuvad erakonna sees meeldetuletamist ja vaadata, et need ei ununeks. Ja et erakond edaspidi parempoolsete vaadetega rohkem arvestaks. See ei ole mitte mingil juhul kellegi vastu või et midagi on halvasti. Eesmärk on lihtsalt vaadata, kuidas minna paremini koos edasi.
Võiks arvata, et Isamaa on piisavalt avatud ja demokraatlik organisatsioon, kus on võimalik erinevatele probleemidele ja kitsaskohtadele tähelepanu pöörata ka erakonnasiseselt. Ja seda nii volikogu tasandil, juhatuse sees kui ka lihtliikme poolt osundatuna. Miks oli vajalik avalik pöördumine?
Selle avaliku pöördumise kohapealt ma nüüd ei oska midagi öelda. Mina selle avaliku pöördumise taga otseselt ei ole, et ma oleks seda organiseerinud või üldse teadnud, et see tuleb. Pigem neid igasuguseid ühendusi on riigikogus sadu, neid tehakse üleöö. Erakondades on noorteühendused, seenioriteühendused, naisühendused. See, et inimesed mingi valdkonna eest ühinevad ja pead kokku panevad, et selgitada, kuidas paremini edasi minna, selles küll midagi erakorralist ei ole.
Aga kas on ikkagi siis mingisuguseid märke sellest, et Isamaa oleks kuidagi liikumas poliitilisel skaalal tsentri poole?
Ma ei oska praegu selle kohapealt midagi öelda. Praegu lihtsalt moodustatakse ühendus, kelle jaoks on oluline ka parempoolse maailmavaate tugevam esiletoomine. Nagu enne juttu oli, on erakonnal juhatus, volikogu. Nii nagu seal enamus näeb, kuhu suunda edaspidi minna, siis eks nii ka need otsused tulevad. | Tõniste Isamaa parempoolsetest: see ei ole suunatud kellegi vastu | https://www.err.ee/1115792/toniste-isamaa-parempoolsetest-see-ei-ole-suunatud-kellegi-vastu | Isamaa endine rahandusminister Toomas Tõniste ütles ERR-ile antud lühiintervjuus, et erakonna sees loodud ühendus Parempoolsed ei ole loodud võimu haaramise eesmärgil või praeguse juhtkonna vastu. Tõniste sõnul on eesmärk parempoolsete väärtuste tugevam esindatus. Samas ei osanud ta öelda, kas erakond on liikunud parempoolselt kursilt kõrvale. |
"Mäe tippu ja tagasi" on Tallinna linnateatri dramaturgi Triin Sinissaare esimene romaan. Esmalt valmis teos ta peas hoopis filmistsenaariumina ja sellest sai tema magistritöö. Komisjon oli aga kahtleval seisukohal, kas mõni kompanii seda keerulise logistika päras filmida võtaks ja nii sündis "Mäe tippu ja tagasi" hoopis raamatuna.
On ju kulunud ja tuntud ütlus, et raamatut ei tohi kaane järgi hinnata. Kui mulle aga see raamat kätte anti, siis just seda ma ikkagi tegin. Tundus, et tegemist on pealiskaudse naiste romaaniga, mida on kerge lugeda. Selline ühe õhtu lugemine. Ja kui aus olen, siis see mulje väga vale ei olnudki. Kerge lugemine oli ta tõesti. Naistekas? Pigem küll. Pealiskaudne? Nii ja naa.
Raamat keerleb ümber kolme tegelase ja peatükid on vaheldumisi justkui kõigi kolme tegelase silme läbi. Lehekülg lehekülje haaval avanevad nende karakterite minevikupained, hirmud ja lootused. Aga seda väga vaikselt ja ettevaatlikult. Kohe, kui hakatakse mõnest edasist elu tugevalt mõjutanud sündmusest rääkima, saab peatükk läbi ja jutujärje võtab üle teine tegelane või vahetatakse lihtsalt teemat. Kuigi nii on justkui üritatud põnevust hoida, olid tegelikult kõik sündmused ja tegelaste omavahelised sidemed juba esimeste lehekülgedega ettearvatavad.
"Pingile oli unustatud värviline ajakiri. Vähimatki huvi tundmata võttis Johan selle kätte ja lehitses seda mehaaniliselt. Äkki köitis tema tähelepanu üks foto. Buda nunna lihtne tumepunane rüü ja lühikeseks pöetud juuksed. Himaalaja rahvastele omased näojooned. Läbinägelik pilk sõbralike naerukurdude vahel. Päikeseline naeratus. Eksimatult tuttav nägu. Nägu, mida ta oli aastaid otsinud." (lk 19)
Raamatu tegevus toimub peamiselt Indias, kuhu tegelased lähevad filmima saadet Dechen Lhamo rinpotšest. Usutarka aga ei leita ja tegemist on hoopis justkui klišeeliku rännakuga iseendasse, mil tegelased nii sisemonoloogidega kui ka omavaheliste dialoogidega enda hinge sasipuntraid lahti harutada püüavad. Hingesegaduse tekke põhjuste avamiseks kulutatakse raamatus väga palju aega ja nii antakse ka mõista, et minevikupained on asjad, mis saadavad tegelasi igal sammul ja millest nad täielikult lahti lasta ei suudagi. Olgu selleks siis naise surm, puudega sündinud laps või untsu läinud karjäär ja keeruline suhe – nende sündmuste pained on kogu aeg kuskil kuklas kummitamas.
Probleemide valu üritatakse aga ka kuidagi leevendada. Üks tegelastest sööb iga päev peavalu tablette, teine joob aeg-ajalt ja kolmas otsib õigeid õpetussõnu. Ühel päeval tabab naist aga nagu välk selgest taevast otsus rohkem tablette mitte süüa. Kas see oli vaid ühepäevane otsus ja kuidas see tegelast mõjutas, ei tea. See jääb avamata nagu mitmed teisedki nüansid.
On igati mõistetav, et sellised keerulised sündmused jätavadki oma jälje ja võivad mõne jaoks kahtluse alla seada kõik, mida seni teatud ja usutud on. Seega ei saada ka nendest nii-öelda kummitustest lihtsalt päeva pealt lahti. Raamatu lõpus on aga hüpe kolme aasta võrra edasi ja minevikupained on justkui meelest pühitud. Kõikidel on järsku roosad prillid ees ning maailm on jälle ilus ja õnnelik. Lastekodusse antud laps on tagasi oma taas kokku saanud vanemate juures, mittetöötav suhe on järsku lõppenud ja naise surm ei tee enam nii palju haiget. Kuidas asjad selliste lahendusteni jõudsid, jääb rääkimata. Nii lihtsalt on. Minevikupagas läks reisil või sealt tagasi tulles kaduma.
Kui aga tegelaste probleemide avamisele on nii palju aega kulutatud, siis tahaks ka nende lahenemisest lugeda rohkem, kui näha lihtsalt kiiret lõppmängu, mis tegelikult väga midagi ei ütle. Ka tegelaste reisist rääkimine lõppeb lihtsalt järsku ära ja sellest, kuidas ja millal nad koju jõudsid, ei räägitagi. Järsku on lihtsalt kolm aastat möödunud ja lugedes jäi mulje justkui oleks raamat olnud vaja kiirelt ära lõpetada.
Samas on raamat väga ladusalt kirjutatud ja lugemine läheb kiiresti, nii et need, kes kerget suvelugemist otsivad, võivad raamaturiilulilt selle teose järele haarata küll. | Arvustus. Minevikupagas läks reisides kaduma | https://kultuur.err.ee/1115779/arvustus-minevikupagas-laks-reisides-kaduma | Triin Sinissaar
"Mäe tippu ja tagasi"
Varrak, 2020
160 lk |
Kuigi Ararat-Armenia tuli teist aastat järjest Armeenia meistriks ning jõudis eelmisel sügisel esimese Armeenia klubina Euroopa liiga play-off 'i, ehk alagrupiturniirist ühe sammu kaugusele, ei pikendanud klubi ja senine peatreener Vardar Minasjan koostööd, vahendab Soccernet.ee.
2009-2013 Armeenia koondist juhendanud ja selle FIFA edetabelis 38. kohale tõstnud Minasjani kohta jagus Antonovil pärast eelmisel nädalal võidetud meistritiitlit ainult kiidusõnu.
"Treenerite kohta saan öelda ainult head – nad säästsid mängijaid ja võtsid löögi enda peale. Meeskonna sees õnnestus hoida rahulikku miljööd ning just see meid lõpuks aitas ja sihile viis," sõnas Antonov, kelle leping klubiga hõlmab ka hooaega 2020-21.
Seega oli Ararat-Armenial vaja uut juhendajat, kes leiti rivaalide juurest. Nimelt töötas Campana äsja lõppenud hooajal teise Armeenia kõrgliigaklubi Vanadzori FC Lori peatreenerina.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Antonovi koduklubi vahetas vaatamata meistritiitlile peatreenerit | https://sport.err.ee/1115784/antonovi-koduklubi-vahetas-vaatamata-meistritiitlile-peatreenerit | Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja koduklubi, värskelt Armeenia meistriks tulnud FC Ararat-Armenia teatas, et nende uueks juhendajaks saab 46-aastane hispaanlane David Campana. |
Kosmoseaparaadi toimetas Hainani saarel asuvast Wenchangi kosmosejaamast ilmaruumi kanderakett Chang Zheng 5. Sond peaks punasele planeedile saabuma 2021. aasta veebruaris.
Robotkulguriga uurivad teadlased planeedi geoloogiat. Kulguril on kaasas kaamerad pildistamiseks ja navigeerimise hõlbustamiseks. Plaanis on uurida planeedi mineraale ja kivimeid ning otsida vett/jääd.
Punase planeedi uurimise statistika kohaselt kukuvad läbi pooled kõigist ettevõtmistest. Hiina esimene püüdlus saata Marsile satelliit Yinghuo-1 toimus 2011. aastal, kuid missioon ebaõnnestus, sest satelliit seiskus Maa orbiidil. Siiani on õnnestunud ainult ameeriklastel läbi viia pikaajalisi Marsi missioone.
30. juulil peaks Marsile suunduma Ühendriikide kosmoseaparaat. Esmaspäeval startis aga Jaapanist Marsi suunas Araabia Ühendemiraatide missioon.
Maa ja Marsi vahelise umbes 55 miljoni kilomeetri läbimiseks kulub mitu kuud. | Hiina lähetas ilmaruumi oma Marsi-sondi | https://novaator.err.ee/1115783/hiina-lahetas-ilmaruumi-oma-marsi-sondi | Hiina saatis neljapäeval ambitsioonikale missioonile oma esimese sõltumatu Marsi-sondi, mis peaks kasutama robotkulgurit punase planeedi pinnase uurimiseks. |
"Ma olen vaikselt lugenud ja süvitsi tutvunud /---/ kokkulepitus ja ausalt öeldes pole siin midagi rõõmustada," kirjutas Madison sotsiaalmeedias. "Kuigi föderalistid ei saanud kõike seda (veel), mida nad algul tahtsid, siis pika sammu nad ikkagi saavutasid hetkel," lisas ta. Madisoni väitel oleks tema nimetatud föderalistid soovinud 500 miljardit eurot laenuraha otse laiali jagada ning kehtestada mitmeid Euroopa-üleseid makse.
Euroopa Liidu riikide liidrid leppisid kokku moodustada Euroopa Komisjoni võetava laenuga 750 miljardi eurone majanduse taastamispakett, millest 390 miljardit antakse raskustes riikidele toetustena, 360 miljardit aga laenudena.
"See tähendab täiesti uue olukorra tekkimist föderatsioonis, kus Euroopa Komisjon saab mandaadi võtta hiigellaenu meie kõikide riikide nimel. Kohutav," kommenteeris Madison.
EKRE saadik ei nõustunud ka valitsuse väitega, et Euroopa Ülemkogul saavutatud kokkuleppega ei kehtestata ühiseid makse. Peaminister Jüri Ratase ja rahandusminister Helme selgituste kohaselt lisatakse riigi poolt Euroopa Liidu eelarvesse makstava summa arvestusse edaspidi ka taaskasutusse võtmata plastjäätmete eest osa, mille aluseks on 80 senti plasti kilo eest.
"Võime maksu nimetada kuidas tahes, kuid nad leppisid kokku, et plastikumaks on tegelikult peidetud nüüd hoopis iga riigi Euroopa Liidu eelarvesse makstavasse osasse. Seega ametlikult pole küll kõlavat "üleliidulist maksu", kuid kõik riigid peavad maksma üleliidulisse eelarvesse 80 senti iga mitte taaskasutusse mineva plastmassi kilo eest. Seega tegemist on täiesti uue maksuga, mis on arvestatud riikide Euroopa Liidu eelarvesse sissemakstava osa hulka," tõdes Madison.
"Eriliselt kentsakas on näha ka paljude eestlaste keksimist ja rõõmustamist, et "vaadake kui palju me saame nüüd raha ja miljardeid". Idioodid olete? Me saame neid miljardeid selleks, et näiteks sulgeda oma iseseisev energiamajandus Ida-Virumaal. Me saame miljardeid, et täita mingit müstilist kliimakokkulepet, millel puudub igasugune loogiline põhjendus. Me saame miljardeid kellegi teise raha, et panna end sõltuvusse veelgi enam Euroopa Liidust," kirjutas Madison, lisades, et tema jaoks on "košmaar, kui rumal saab inimkond olla".
Rahandusminister Helme tõdes usutluses ERR-ile, et Eesti valitsuse positsioonist lähtudes saab Ülemkogu tulemustega rahul olla: "Nagu kõikide nende Euroopa asjadega, on seal üks hästi suur pundar kokku keritud. Ja igalühel on seal midagi, millega ta võib rahul olla või õnnelik olla ja mingeid asju, mille suhtes on tal rohkem vastumeelsust. Põhimõtteliselt, ma arvan, kui me vaatame Eesti positsioonist või kitsalt sellest positsioonist, millega valitsus läks läbirääkimistele, siis selles valguses ma hindan tulemust heaks." | Madisoni hinnang EL-i rahanduslepetele lahkneb Helme omast | https://www.err.ee/1115780/madisoni-hinnang-el-i-rahanduslepetele-lahkneb-helme-omast | Kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees, rahandusminister Martin Helme hindas teisipäeva hommikul Euroopa Liidus saavutatud kokkulepet pikaajalise eelarve ja majanduse taastamisfondi üle suures plaanis heaks, siis tema erakonnakaaslane, Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison nimetas lepet õudsaks ja ütles, et selle juures pole millegi üle rõõmustada. |
NCSC raport kajastas küberkuritegevust spordis ja selle järgi on viimasel ajal langenud ohvriks või olnud sellele lähedale mitmed valdkonnaga seotud isikud ja organisatsioonid, vahendab BBC.
"Küberkurjategijate rahateenimine avaldab sellele sektorile väga suurt mõju," kommenteeris NCSC esindaja Paul Chichester.
Raportis ei avaldatud, millisest Premier League'i klubist jutt käis, aga kurjategijad jäid rahast ilma üksnes panga vahelesekkumise tõttu.
Eelnevalt olid häkkerid tunginud ühe üleminekutehingu vormistamise ajal sisse klubi tegevdirektori e-posti kontole ja sealtkaudu proovitigi miljonit naela varastada.
Lisaks on teada ka juhtum seoses ühe Inglismaa jalgpalli esiliigaklubiga, kus häkkerid eemaldasid mitmed turvatõkked ja see oleks viinud olukorra peaaegu ühe kohtumise edasilükkamiseni.
Samuti kaotas üks hipodroom 15 000 naela, sest selle töötaja proovis osta netikaubamaja eBay võltsitud leheküljelt hooldusseadmeid.
"See raport on esimene oluline samm aitamaks spordiorganisatsioonidel paremini mõista ohte ja astumaks samme küberturvalisuse parandamiseks," lausus raportis Briti olümpiakomitee juht Hugh Robertson. | Inglismaa kõrgliigaklubi oleks häkkeritele peaaegu miljoni kaotanud | https://sport.err.ee/1115774/inglismaa-korgliigaklubi-oleks-hakkeritele-peaaegu-miljoni-kaotanud | Briti küberturvalisuse keskuse (NCSC) raporti andmetel pidi üks Inglismaa kõrgliiga klubi jääma kurjategijate tõttu peaaegu ilma ühest miljonist naelast (ca 1,1 miljonit eurot). |
Rootsi koondisel on kombeks suvist vormi testida Hallstabergeti mäkkejooksuga, kus 1800 meetrile jagub 210 tõusumeetrit.
Juuni lõpus alistas 20-aastane Karlsson koondisekaaslase Ebba Anderssoni viie aasta vanuse rekordi (ajad vastavalt 8.36 ja 8.56) ja teatas nüüd, et sai äsja kirja 8.32.
2019. aasta Seefeldi MM-il maailma eliiti kerkinud Karlsson pidi eelmise hooaja keskel terviseprobleemide tõttu aja maha võtma, aga tuli tagasi ja teenis Holmenkolleni MK-etapi 30 km sõidus karjääri esimese etapivõidu.
View this post on Instagram
Ny dag! 8.32 för er nyfikna????
A post shared by Frida Karlsson (@fridakarlsson) on Jul 22, 2020 at 12:08pm PDT | Noor Rootsi suusastaar nihutab suvel rekordeid | https://sport.err.ee/1115763/noor-rootsi-suusastaar-nihutab-suvel-rekordeid | Rootsi murdmaasuusatamise lootus Frida Karlsson näitab suvistel treeningutel suurepärast minekut ja purustab tippmarke. |
Rahvusringhääling avaldab alljärgnevalt Pompeo avalduse teksti tõlke.
The Welles Declaration is no mere historical artifact. Just as the U.S. never recognized the Baltic States' forced incorporation into the USSR, so it will never accept Russia's attack on the sovereignty and territorial integrity of Ukraine and Georgia https://t.co/ezTOSk73Cg pic.twitter.com/8inZdLlTPw
— U.S. Embassy Tbilisi (@usingeo) July 23, 2020
"Wellesi deklaratsioon on USA välispoliitikas ja sõprussuhetes Eesti, Läti ja Leedu rahvastega uhke hetk. Ühendriigid keeldusid 80 aastat tagasi tunnustamast Balti riikide illegaalset inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu. Nõukogude Liidu kriminaalne akt sai teoks tänu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide sõlmimisele Natsi-Saksamaaga 1939. aasta augustis. Aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni ja sundassimilatsiooni katsete ajal ei loobunud Ühendriigid kunagi Balti riikide suveräänsuse tunnustamisest. Nende süngete päevade ajal ei kaotanud Eesti, Läti ja Leedu rahvad kunagi lootust, et Nõukogude "rahvaste vangla" väravad ükskord avanevad; seda ei kaotanud ka Ühendriigid.
Welles'i deklaratsioon ei ole lihtsalt ajalooline artefakt. Nii nagu Ühendriigid ei tunnistanud kunagi Balti riikide sunnitud inkorporeerimist Nõukogude Liitu, nii ei aktsepteeri USA kunagi ka Venemaa rünnakut Ukraina ja Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu, mis pandi toime Krimmi annekteerimise kaudu, Venemaa toetusega Ida-Ukraina olukorda destabiliseerivatele võitlejatele või Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeerimisega.
Ameerika Ühendriikide partnerlus Eesti, Läti ja Leeduga põhineb meie ühisel pühendumisel demokrataiale, inimõigustele ja õigusriigile. Täna nagu alati oleme me kindlalt valmis tunnustama kõikide riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja poliitilist iseseisvust. Ma ühinen Eesti, Läti ja Leedu valitsuste ja rahvastega selle päeva mälestamisel, kinnitades meie liitlassuhteid ja demokraatlikku partnerlust ning tulevikus jätkuvat lähedast koostööd."
USA välisministri kohusetäitja Sumner Wellesi järgi nime saanud Wellesi deklaratsiooniga mõistsid Ameerika Ühendriigid 1940. aasta 23. juulil hukka Balti riikide okupeerimise ja liitmise Nõukogude Liiduga.
Kolme Balti riigi välisministrid ja Pompeo tegid selle puhul ka ühisavalduse. | Pompeo: Balti riikide inkorporeerimine oli kuritegu | https://www.err.ee/1115759/pompeo-balti-riikide-inkorporeerimine-oli-kuritegu | USA välisminister Mike Pompeo nimetas Wellesi deklaratsiooni 80. aastapäeva puhul tehtud avalduses Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu kriminaalseks aktiks ning avaldas samas toetust ka Venemaa agressiooni alla sattunud Ukrainale ja Gruusiale. |
2022. aastal ilmuvad autoralli MM-sarja uue põlvkonna hübriidmasinad ning kulude kokkuhoiu jaoks otsustati, et nende turvapuuride eest vastutab FIA.
"Idee seisneb selles, et FIA teeb turvalisusega seotud tööd kõigi eest ära, et me ei peaks kolm korda kulutama aega jõudmaks välja samasse punkti," põhjendas Toyota meeskonna tehnikadirektor Tom Fowler väljaandele DirtFish.
Uue turvapuuri testimine on kulukas ettevõtmine ja nii tunnevad MM-sarjas osalevad tiimid heameelt, et nad ei pea ise sellesse panustama.
"Samal ajal tähendab see seda, et peame nende järel ootama testitulemusi, et saaksime oma tööga edasi minna," jätkas Fowler.
"Jah, hetkel oleme pisut sellest graafikust maas, millest rääkisime eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses, aga keeruline on kurta, sest boonusena ei pea me ise tegema neid kokkupõrketeste."
Rahvusvaheline autospordiliit töötab välja turvapuuride suuruse, mille järgi oleks sõitjal ja kaardilugejal avarii korral autos turvaline olla. Turvapuurid peavad mahtuma uue põlvkonna Rally1 masinatesse. | Rallimeeskonnad peavad ootama FIA arendustöö taga | https://sport.err.ee/1115756/rallimeeskonnad-peavad-ootama-fia-arendustoo-taga | Rahvusvaheline autospordiliit (FIA) on järgmise generatsiooni rallimasinate turvapuuride arendamisega graafikust maas ja seetõttu seisavad ka tiimide tööd. |
Puusaliigese vahetus ehk endoproteesimine on kõige tavalisem viis, kuidas vähendada osteoartriidi (liigeskõhre hävitav haigus – toim.) tekitatud vaevusi. Näiteks vähendab vahetusoperatsioon valu ja liigese liikuvuse piiratust.
Eestis ja mujal maailmas laseb aasta-aastalt üha rohkem inimesi oma puusaliigese välja vahetada. Selle üha kasvava patsiendirühma kogemuste uurimine võib aidata nende toimetulekut hõlbustada. Sestap vaatles Tartu Ülikooli õendusteaduse õppekaval magistritöö kaitsnud Jaanika Hain 15 patsienti nende kodusel toimetulekul pärast puusaliigese endoproteesimist.
Ettevalmistus haiglas
Uuritud patsientide sõnul said nad haiglast kaasa teadmisi taastusperioodi olemuse ja selle ajalise kestuse kohta. Paljud teadmised ja oskused puudutasid erinevaid abivahendeid, nende hankimist ja õiget kasutamist.
"Õpitakse õiget kõnnimustrit, kasutades kõrget rulaatorit ja/või küünarkarke. Samuti proovitakse karkudega treppidel liikuda ning kasutada igapäevaelu lihtsustamiseks mõeldud abivahendeid, näiteks haaratsit ja soki jalgatõmbajat," loetles Jaanika Hain.
Patsiendid said teadmisi ka tüsistuste vältimise ja asendravi kohta. Viimase abil õpitakse õiges asendis magama või lamama, samuti seda, milline on õige kehahoiak ja istumisasend.
Kodune toimetulek
Uurimistööst selgus mitu tegurit, mis raskendasid patsiendi kodust toimetulekut. Osa patsientide sõnul ei saanud nad tervishoiutöötajatelt iseseisvaks toimetulekuks piisavalt õpetusi. Neile tekitas muret näiteks igapäevatoimetuste tegemine karkudel. Haiglas õpetati neid küll karke kasutama, aga palju vähem karkudel argitoimetusi tegema.
"Lisaks ei teadnud nad, millal lõpevad füüsilise koormuse piirangud, kuidas kodus haava hooldada ja mil viisil valmistada enne haiglast tulekut ette kodune keskkond," tõdes Hain.
Toimetulekut raskendasid ka liikumisele seatud piirangud, kodune keskkond ja tugivõrgustiku puudumine. "Lihtsam oli toime tulla siis, kui saadi piisavat õpetust nii enne haiglasse minekut kui ka seal olles. Samuti muutis varasem enda või lähedase inimese sarnane kogemus toimetuleku lihtsamaks," seletas uuringu autor, lisades, et palju sõltus ka patsiendi isikuomadustest.
Emotsionaalne pool
Uurimistöö järgi tundsid patsiendid pärast puusaliigese vahetust hirmu ja ärevust. Hirmu põhjustasid näiteks mõtted võimalikest vigastustest ja tüsistustest. Ebakindlust tekitas aga tulevik ehk esialgu küll taastumine ja kojuminek, ent kodus iseseisvuse kaotamine ja tugivõrgustiku puudumine. Muret tunti ka seepärast, et ei suudeta iseseisvalt toime tulla ja jäädakse sõltuvusse kõrvalisest abist.
"Patsientide rahulolu aga suurenes, kui nad tundsid, et nende liikumisvõime paraneb ja valu väheneb," rääkis Hain teguritest, mis aitasid kaasa patsientide positiivsetele tunnetele.
Magistritöö "Toimetulek kodus pärast puusaliigese endoproteesimist – patsientide kogemused" juhendaja on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse assistent Merle Seera. | Pärast puusaliigese vahetust sõltub patsiendi toimetulek haiglas õpitust | https://novaator.err.ee/1115754/parast-puusaliigese-vahetust-soltub-patsiendi-toimetulek-haiglas-opitust | Pärast puusaliigese vahetust tuleb patsientidel omandada rohkelt uusi teadmisi ja oskusi. Operatsiooniga kaasnevad muutused ei ole ainult füüsilised, vaid põhjustavad ka vastuolulisi tundeid. Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst nähtus, et kodus toimetulekuks vajavad patsiendid haiglas individuaalsemat lähenemist. |
Aastaid teadsid eestlased unepealt, et Eestis tuleb elekter Narva elektrijaamadest ja et seda toodab monopoolses seisundis Eesti Energia. Taastuvenergia sünniga pilt veidi muutus, kuid ainult karvavõrra. Siin-seal kerkinud tuulepargid ei kõigutanud kuigivõrd põlevkivielektri ülemvõimu.
Nüüd on olukord muutunud, sest põlevkivielektri tootmiskulu on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika haardes kaotanud oma konkurentsivõime ja Narva jaamad seisavad jõude. Eesti energiasõltumatusest on jäänud järele ainult mälestus ning pirnid jäävad toas põlema ainult siis, kui naabrid meile elektrit müüvad ja/või meile piisab kohalikust taastuvenergia tootmisvõimekusest.
Traagiline puänt on aga selles, et põlevkiviimpeeriumi lagunemise varjus hiilis Eesti Energia monopolistitroonile tagasi, haarates enda kontrolli alla pea kogu eestimaise taastuvenergia tootmisressursi – prügipõletamine, tuulepargid, päikesepargid… Ehk et teisisõnu – monopol on tagasi.
Pole vaja pikalt selgitadagi, et kuigi keskkonnaalaselt on taastuvenergia võidukäik teretulnud, siis majanduslikus plaanis pole taastuvenergiamonopol põrmugi parem põlevkivielektrimonopolist ning et see on kaotus igale eestlasele.
Seetõttu olidki pealiskaudsed sel nädalal ilmunud uudiste pealkirjad, mis kõnelesid "Sõnajalgade kaotusest" seoses kohtuvaidlusega, kas Nelja Energia ülevõtmine Eesti Energia poolt oli seaduslik või mitte.
Tõsi on see, et teiste hulgas ka meile kuuluvad ettevõtted vaidlustasid Nelja Energia ülevõtmise ja proovivad seda tagasi pöörata või monopoli edasist laienemist teatud aja ära hoides teistele turuosalistele arenguruumi jätta, kuid kui see ei õnnestu, on see iga eestimaalase kaotus.
"Monopol on alati konkurentsi ja väikese inimese vastu."
See, et Eestis võib tööstuslikus koguses elektrit toota sisuliselt ainult üks megaettevõte, kes teisi enda kõrval ei salli ja teeb kõikvõimaliku, et ühtegi konkurenti ka ei tekiks, ei ole ühegi tarbija rahakoti huvides. Monopol on alati konkurentsi ja väikese inimese vastu.
Kõige täpsem oli esmaspäevast uudist pealkirjastades BNS, mis teatas kiretult: "Halduskohus: Enefit Greeni ja Nelja Energia ühinemine on seaduslik". Sellest on lugejal võimalik ka eelteadmisteta teha kaks olulist järeldust. Esiteks – tegu oli kõigest esimese kohtuastme otsusega ning teiseks – asi puudutas kahe loetletud ettevõtte (millest üks kuulub Eesti Energia kontserni) ühinemist.
Ühejäänud uudisteportaalid, mis peavad värvikaimate pealkirjade konkurentsilahingut, rääkisid mingist Sõnajalgade kaotusest ja seda kõige lõplikumal moel nagu oleks viimsepäevakohus ise oma otsuse teada andnud. Miski pole tõest kaugemal.
Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et halduskohus on loodud eraisiku kaitseks riigiga vaidluste lahendamiseks ning et statistika näitab, et enamustes vaidlustes valib halduskohtu esimene aste riigi poole, olles nagu tüütu kummitempel, mis riigi poolt kord juba tehtud otsuse veelkord heaks kiidab. Antud juhul siis konkurentsiameti otsuse, mis andis Nelja Energia ülevõtmisele rohelise tule.
Paraku tuleb esimene kohtuaste läbida ka siis, kui tulemus on ette teada. Meile on näiteks toodud isegi ühte kohtunikku, kes riigi ja kodaniku vaidlustes pole kunagi ühtegi otsust kodaniku kasuks.
Kuidas sai ka seekord kuidagi teisiti minna, arvestades seda, et esmalt keeldus halduskohus vaidlust isegi lauale võtmast. Alles ringkonnakohtu otsuse peale võeti asi hambad ristis päevakorda.
Ühtekokku möödub mõne kuu pärast juba kaks aastat sellest, kui Eesti Energia jõudemonstratsioon konkurentsiameti kätega ära vormistati, kuid tehingu vaidlustajad on jõudnud alles esimese astme kohtuotsuseni. Seegi jõudis ootuspärase tulemuseni. Kellele on selline venitamine kasulik? Kolm korda võite arvata ja kõik korrad lähevad täppi.
"Kindlasti kaebame me selle kohtuotsuse edasi ja anname õigusriigile võimaluse järgmistes kohtuastmetes oma terasust näidata."
Mida esmaspäeval Eesti elektritarbija teada ei saanud oli see, et kindlasti kaebame me selle kohtuotsuse edasi ja anname õigusriigile võimaluse järgmistes kohtuastmetes oma terasust näidata.
Eesti Energia ja konkurentsiameti jutud sellest, et Eestis polegi võimalik Eesti Energial monopol olla, on udu. Nende põhiline argument on see, et Eesti (Energia) on põhjamaade elektrituru osaline ja konkureerib seal teiste elektritootjatega nii et nahk märg!
Näitena väidetakse, et Eesti ja Soome elektrihinnad on seetõttu enamasti samad ning seda kordasid truult ka esmaspäevased kohtuuudised. Miski pole taas tõest kaugem.
Kui elektri jaemüügituru avanemisel 2013. aastal oli Eesti ajakirjanduse hinnateadlikkus ja -tundlikkus viimseni pingul nagu tippsportlase treenitud keha, siis nüüd lastakse selline sulavale hõlpsasti läbi.
Enam ei ole kuulda midagi rindereporteritest, kes poole sendi täpsusega analüüsisid Nord Pooli hindu Eestis ja mujal. Ja miks üldse võrdluseks Soome? Kas Läti või Leedu vähem naabrid? Aga sellepärast, et Nelja Energia ülevõtmise hetkel oli Nord Pooli süsteemis hetk, kus hinnasarnasus oli just Soomega, samal ajal kui Läti ja Leedu hindadega haigutasid suured käärid.
Kuid mis tähendus on ühel juhuslikul ajahetkel energeetikas, kus investeerimisotsuseid tehakse aastakümnete perspektiiviga? Eesti riik ei pea olema nii lühinägelik ja nii kergeusklik, et kui esitatakse üks endale sobivast ajahetkest võrdlus endale sobiva riigiga, siis lööb riik kummitempli uue monopoli loomisele alla ja kiidab selle olukorra aastakümneteks heaks.
Energiamonopol vedas ninapidi konkurentsiametit ja vedas samamoodi ninapidi ka halduskohtu kohtunikku, kellel minimaalselt jääb lihtsalt energeetika valdkonna erudeeritusest puudu. Eestil on küll üle inverteerite kaks kaabelühendust Soomega, kuid see pole sünkroniseeritud energiaturg, mis toimiks ühtse hinnapiirkonnana. Seda võib igaüks igal ajal Nord Pooli lehelt vaadata.
Kokkuvõtteks - kui varem oli Eestis põlevkivimonopol, mis kohalikku elektrihinda tegi, siis nüüd on see lihtsalt asendunud taastuvenergiamonopoliga.
Tuletagem veel meelde Eesti Energia kombinatsioone, et Tootsi tuulepark ikka nende omaks saaks ja et see ilmtingimata veel üle aastakümne taastuvenergiatasu hakkaks saama ning ongi selge, et kui keegi midagi ei tee, siis lihtne elektritarbija maksab veel aastaid nii et hing väljas taassünni läbi teinud elektrimonopolile. Ise aga loeb lehest, et see on "Sõnajalgade kaotus". | Andres Sõnajalg: energiamonopoli tagasitulek on kõigi kaotus | https://www.err.ee/1115745/andres-sonajalg-energiamonopoli-tagasitulek-on-koigi-kaotus | Kui varem oli Eestis põlevkivimonopol, mis kohalikku elektrihinda tegi, siis nüüd on see lihtsalt asendunud taastuvenergiamonopoliga, kirjutab Andres Sõnajalg. |
"Pärast aktiivsest poliitikast lahkumist, otsisin küllalt kaua endale uusi väljakutseid. Üheks selliseks sai võimalus proovida ennast ETV+-is saatejuhina," ütles Ivanova ERR-ile.
Umbes neli aastat tagasi oli Ivanoval oma autorisaade telekanalis TVN. "See kogemus tuleb mulle mõnevõrra kasuks, kuid TVN-i ja ETV+ ei saa sisu osas võrrelda. Ma usun, et mulle tulevad kasuks avaliku esinemise kogemus, aga ka kontaktid, mis ma olen saanud oma varasemas elus poliitikuna. See võimaldab lihtsamini saada saatekülalistega kokkuleppele," rääkis Ivanova.
Saadet juhib Ivanova koos Andrei Titoviga, kes on ekspoliitiku sõnul ETV+ üks parimaid. "Loodan, et vaatajad jäävad rahule," lisas ta.
ETV+ peatoimetaja Jekaterina Taklaja sõnul ei saa välistada koostööd Ivanovaga ka tulevikus.
Ivanova ise ütles, et sooviks ka edaspidi teletööd teha. "Muidugi, ma ei hakka varjama - mul on selline ambitsioon. Aga ootame kõigepealt ära selle praktika tulemused, selle nädala kogemused. Ma arvan, et selle põhjal saab teha edasisi otsuseid," rääkis ta.
Ivanova kinnitas, et peab oma poliitikukarjääri lõpetatuks. "See osutus üsna edukaks, aga nüüd on saabunud hetk uue lehekülje pööramiseks," tõdes ekspoliitik.
Suvestuudio on ETV+ eetris esmaspäevast reedeni algusega kell 20.20.
Ivanova oli eelmise riigikogu koosseisu (2015-2019) saadik, aga Keskerakond viskas ta oma liikmeskonnast 2017. aasta septembris välja, kui selgus, et Ivanova otsustas kohalikel valimistel kandideerida Edgar Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna ühisnimekirjas. | Olga Ivanova juhib ETV+ suvesaadet | https://www.err.ee/1115741/olga-ivanova-juhib-etv-suvesaadet | Endine Keskerakonna poliitik, kunagine Lasnamäe linnaosa vanem ning hilisem riigikogu liige Olga Ivanova juhib sel nädalal rahvusringhäälingu venekeelses telekanalis ETV+ saadet "Letnjaja studija" (Suvestuudio). |
Tunjov alustas mängu vahetusmeeste pingilt, kuid pääses 81. minutil väljakule, kui seis oli juba 1:5. 19-aastane poolkaitsja on saanud nüüd platsile neljas kohtumises järjest ja kokku kaheksas Serie A matšis.
SPAL-i ainsa värava lõi avapoolajal Alberto Cerri (24. minutil). Roma kasuks tegid skoori Nikola Kalinic (10.), Carles Perez (38.), Aleksandar Kolarov (47.), Bruno Peres (52., 75.) ja Nicolo Zaniolo (90.).
Järgmiseks hooajaks astme võrra madalamale langev SPAL on kaotanud Itaalia kõrgliigas nüüd kuus kohtumist järjest. Pärast koroonaviiruse pandeemiat pole võidetud ainsatki mängu.
Milano Inter viigistas kolmapäeval kodus Fiorentinaga 0:0, mis viis Torino Juventuse taas sammu võrra lähemale Itaalia meistritiitlile. See võidakse kindlustada juba täna, kui võõrsil saadakse jagu Udinesest. | Tunjovile jagus taas mänguminuteid, aga SPAL kaotas suurelt | https://sport.err.ee/1115740/tunjovile-jagus-taas-manguminuteid-aga-spal-kaotas-suurelt | Eesti jalgpalluri Georgi Tunjovi koduklubi SPAL kaotas Itaalia kõrgliiga 35. voorus kodus AS Romale 1:6. |
Kantar Emori andmete järgi oli selle aasta kevadkuudeks, aprilliks-maiks, aasta jooksul midagi internetist ostnud rekordilised 92 protsenti elanikest. Aasta varem oli see number pea neljandiku väiksem, vaid 73 protsenti.
Lisaks selgus uuringufirma andmetest, et kasvanud on sagedaste ostjate hulk, kes teevad oste kahel-kolmel korral kuus – 41 protsendini aasta varasema 23 protsendiga võrreldes. Seega kasvatas eriolukord sagedaste e-ostjate arvu 80 protsendi võrra.
Eesti Panga andmetel kasvas aprillis Eesti suurimatest internetikaubamajadest tehtud ostude käive iga päev vähemalt viiendiku võrra, mis tähendab, et päevas tehti neist oste vähemalt kahe miljoni euro eest.
Näiteks Maksekeskuse, mis vahendab ligi poole kõikidest Eesti e-maksetest, käive kasvas aprillikuus võrreldes eelmise aasta sama kuuga muljetavaldavad 178 protsenti. Mais trend jätkus ning kasv oli võrreldes aasta varasemaga 129 protsenti.
Kuigi nüüdseks on kaubanduskeskused oma uksed avanud ning inimestel on vabadus osta kas tavapoest või veebist, olen veendunud, et paljud, kes on saanud positiivse kogemuse osaliseks, teevad ka edaspidi julgemalt e-oste. Ka Kantar Emori andmetel ostab 16 protsenti nüüd e-poodidest varasemast rohkem.
Suletud piirid avasid võimalusi kohalikele äridele
"Tekkisid uued veebipoed, olemasolevaid e-lahendusi arendati kasutajasõbralikumaks ja turundustegevused koliti e-kanalitesse."
Eriolukorra ajal suletud piirid ja pikk tarneaeg tegid heas mõttes teene kohalikele äridele – kõik, mida enne sai tellida Hiinast, tuli tellida lähemalt. See andis tuule tiibadesse neile kohalikele äridele, millel oli valmisolek tegutseda – nädalatega, kui mitte päevadega tekkisid uued veebipoed, olemasolevaid e-lahendusi arendati kasutajasõbralikumaks ja turundustegevused koliti e-kanalitesse.
Võitjateks olid just nimelt paindlikud ettevõtted, mis olid valmis oma senist tegutsemisviisi kohandama. Nii sai Maksekeskus eriolukorra aegu igal nädalal vähemalt sada pöördumist ettevõtetelt, mis soovisid liidestada oma ärile e-makselahendusi.
Kui vaadata e-ostlemise kasvu kaubagruppide lõikes, siis suure kasvu tegi elektroonika veebiostjaskond (+83 protsenti), millele andis erilise hoo kodudesse kolinud kool ja töötegemine, milleks oli vaja erinevaid tehnikaseadmeid.
Kantar Emori ostukäitumise eksperdi Kersten Jõgi sõnul peegeldab elektroonikakaupade ostukohtade eelistus hästi üldist tendentsi, mil eriolukorras oli välisriikidest kaupade tellimine häiritud ning globaalsed gigandid kaotasid kliente kohalikele e-poodidele.
Elektroonikakaupade puhul on kõige eelistatumad e-poed 1a ja Euronics, suurim kukkuja on senine lemmik AliExpress. Kaubagruppidest näitas Kantar Emori andmetel aasta lõikes suurimat kasvu ravimite e-ostjaskond, mis on mullusest suisa 2,7 korda suurem. Kasvutempolt järgnevad toidu- ja aiakaubad, mõlema ostjaskond on laienenud ligi kaks korda.
Ühe suure ostu asemel tehakse mitu väikest
Möödunud kevad muutis mõnevõrra ka e-ostukäitumist – kui varasemalt tehti ühe korraga veebikaubamajast suuremas väärtuses ost, siis nüüd osteldakse vastavalt vajadusele, kasvõi iga päev. Trendi on kindlasti toetanud mitmete veebipoodide pakutav tasuta ja kiire tarne (ja muidu e-poest ostes 14-päevane tagastusvõimalus), mis julgustab e-oste tegema.
Tõusujoont kinnitab ka saadetud pakkide maht, mis kasvas käibekasvust proportsionaalselt enam. Näiteks aprillis, mis on üks suurema mahuga kuu iga aasta, saadeti pakiautomaatidesse Eestis 1,9 miljonit pakki. See on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pea miljonit pakki rohkem ja see omakorda osutus pakivedajatele tõsiseks väljakutseks.
Ka maikuu tulemused näitasid jätkuvalt kasvutrendi, kui vaid Eesti siseste pakiautomaatidesse saadetud pakkide arv jõudis pea miljonini (980 000 pakki), mis on aasta varasemaga võrreldes 194 protsenti ja 505 000 pakki rohkem.
Lisaks tasub mainida, et viimastel kuudel on kasvanud just suuremahuliste toodete tellimuste hulk – olgu selleks siis mööbel või klaver või jalgratas. See näitab, et inimesed ostavad e-poodidest aina enam tooteid, mis küll pakiautomaati ei mahu, kuid mille kuller mugavalt koju ära toob. | Tõnu Väät: kriis ei peatanud e-kaubandust | https://www.err.ee/1115738/tonu-vaat-kriis-ei-peatanud-e-kaubandust | Pooleteise kuu eest kehtinud eriolukord on paljudel juba meelest minemas ning taastunud või vähemalt taastumas on eelnevad käitumismallid. Kuigi mitmed valdkonnad, alates paljuräägitud turismisektorist, said kevadel tõsise hoobi, siis oli eriolukorras ka n-ö võitjaid ning e-kaubandus on ilmselt üks nendest. Mis e-kaubanduses kevadega muutus, sellest kirjutab Tõnu Väät. |
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Reinsalu ja Aeg | https://www.err.ee/1115730/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-ratas-helme-reinsalu-ja-aeg | Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil osalevad täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Raivo Aeg. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. | |
Katsumuse teises pooles lisandub jooksmisele ka logistiline väljakutse, sest lisaks kodulinnale peab sportlane jõudma ka viide Eesti suuremasse linna.
Ratasepa eesmärk on läbida 20 järjestikusel päeval 20 maratoni, neljapäeval stardib ta Tartus 11. maratoniga. Väljakutse esimesel kümnel päeval on sportlane finišeerinud järgmiste aegadega:
1. maraton: 2:50.07 (Tartu)
2. maraton: 2:52.44 (Tartu)
3. maraton: 2:52.28 (Tartu)
4. maraton: 2:52.52 (Tartu)
5. maraton: 2:52.48 (Tartu)
6. maraton: 2:52.55 (Pärnu)
7. maraton: 2:54.10 (Pärnu)
8. maraton: 2:56.49 (Tartu)
9. maraton: 2:53.51 (Tartu)
10. maraton: 2:56.39 (Tartu)
Ratasepa sõnul on katsumuse suurimaks võtmeteguriks olnud ootuspäraselt ilm. "Kõige paremad ilmatingimused olid esimestel päevadel, mil väljas puhus mõõdukas tuul ja temperatuur oli 20 °C juures. Pärast seda on mul iga päev tulnud rinda pista nii tuule kui ka palavusega, mis eilsest asendus vihma ja jahedusega. Midagi head ei luba ilmaennustus ka järgnevateks päevadeks. Neis oludes on eriti oluline targalt riietuda ja pidevalt lihaste seisundit jälgida, et võimalikke probleeme ennetada," rääkis ta.
Katsumuse teises pooles jookseb Ratasepp kokku kuues linnas. See tähendab, et lisaks kiirele maratonijooksule peab ta ringreisiga seotud logistika hoolikalt läbi mõtlema. Kui Tartu ja Pärnu rada on varasematest jooksudest tal välja mõõdetud ja läbitud, siis täiesti uut rajalist väljakutset pakuvad Rakvere (25. juuli), Narva (26. juuli), Viljandi (27. juuli) ja Tallinn (29. juuli). Pärnus jookseb ta maratoni veel 28. juulil. 23. ja 24. juulil ning 30. juulist 1. augustini läbib Ratasepp maratone kodulinnas Tartus.
Ratasepa sõnul saab linnadevahelise logistika ja kiire maratonijooksu ühildamine olema väljakutse omaette. "Katsumuse 6. ja 7. päeval jooksin maratonid Pärnus. Reede õhtul Tartust Pärnusse ja pühapäeval tagasi Tartusse sõit ei olnud enesetunde ja lihaste seisukohalt küll väga keeruline, kuid ometi tekitas istumine kehale omajagu stressi, mis väljendus kehakaalu tõusus. Kui varasemalt püsis mu kaal 73,3 kg juures, siis pärast autosõitu tõusis see 74 kg-ni," kirjeldas Ratasepp, kelle kaalunumber näitab praegu 73,7 kg. Maratonikatsumust alustas ta aga 72,6 kg pealt. | Ratasepp on kümnel päeval jooksnud maratonid alla kolme tunni | https://sport.err.ee/1115726/ratasepp-on-kumnel-paeval-jooksnud-maratonid-alla-kolme-tunni | Ultrasportlane Rait Ratasepp jõudis kolmapäeval iseendale korraldatud maratonikatsumusega eesmärgipäraselt poole peale, läbides kümne päevaga kümme maratoni alla kolme tunni. |
Septembri alguses Tartus toimuva ralli maailmameistrivõistluste (WRC) etapi korraldajad valitsuselt eritingimusi ei palu, vaid seavad endale pigem veelgi karmimaid ohutusreegleid, ütles Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava ERR-ile.
"Kui täna Eestis ringi käia, siis pigem keegi ei kanna enam maske. Meie toome selle võistluse ajal tagasi ja loodame, et kõik järgivad seda. Reeglid mida me soovime kehtestada on igal juhul karmimad kui täna ollakse harjunud. Kõige drastilisemad meetmed on need, et kui tekib puhangu oht, siis me peame olema võimelised külastajate arvu nulli viima," märkis Aava.
Terviseohutuse tagamine läheb korraldajatele maksma sadu tuhandeid eurosid. Sportlased kõrge nakatumiste arvuga riikidest peavad koos mehhaanikute ja ülejäänud meeskonnaga jääma enne võistlusi siin kahenädalasse karantiini, ütles Aava.
Lisaks on korraldajad plaaninud kõrge nakatumisarvuga riikide autosportlastele isoleeritud liikumiskanalid ning pealtvaatajaid oodatakse vaid lähiriikidest. "Kui üldse antakse luba tulla, siis kõigepealt peab ta tegema oma sihtkohas testi ja see peab osutuma negatiivseks. Ning siis peab tegema siin testi ja see peab osutuma negatiivseks. Igal juhul on tal eraldi hotell ja eraldi liikumiskanal ja ka teistega kokkusaamine on tal piiratud," rääkis Aava.
Rallietappi saab vaatama tulla kokku 16 000 inimest, kes jaotuvad tuhandelistesse gruppidesse. Kaugemaid rallisõpru, kes tulevad Eestisse näiteks läbi Läti või Soome, on aga keeruline eneseisolatsiooni panna, tõdeb terviseameti esindaja.
"Riskiriikidest tulijatel on ikkagi eneseisolatsiooni kohustus olemas," ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. "Kui on teada, et inimene on riskiriigist tulnud, siis on võimalik tal paluda ka eneseisolatsioonis olla. Kui seda informatsiooni ei ole ja inimene tuleb nii, et sellest jälge maha ei jää, ei saa loomulikult teda kohustada (karantiini jääma - ERR)," ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.
Pealtvaatajate piletid saadetakse kontaktivabalt vaid Baltikumi pakiautomaatidesse, mistõttu on külastajate tulv üle kogu Euroopa korraldaja sõnul vähetõenäoline. Siiski toob ralli Eestisse palju rohkem rahvusvahelisi inimesi, kui Antslas toimuma pidanud hipilaager, mille terviseamet nakatumisohu tõttu ära keelas. Saar põhjendab, et siin tuleks võrrelda ürituste ettevalmistust.
"Kui inimene tuleb Eestisse riskiriigist, siis on tal kohustus olla isoleeritud kaks nädalat. Vikerkaare festivalil puudus nii võimalus inimestel isolatsioonis olla kui ka igasugune plaan nakatumise või siis arstiabi osutamise osas. Ja see üritus pidi kestma kogu kuu. Kui räägime WRC etapist, siis seal on kestvus lühem, riskiriikidest tulevad inimesed lähevad kohe isolatsiooni ja ralli korraldamisel arvestatakse juba nakkustõrje meetmetega."
Terviseamet ei välista aga ka ralli toimumise keelamist, juhul kui epidemioloogiline olukord peaks Eestis tugevalt halvenema. | Rally Estonia korraldajad lubavad rakendada karme ohutusnõudeid | https://www.err.ee/1115724/rally-estonia-korraldajad-lubavad-rakendada-karme-ohutusnoudeid | Kui rahvusvahelise hipilaagri ajas terviseamet laiali, siis septembris toimuvat palju suurema mastaabiga Rally Estoniat see oht veel ei ähvarda, kuna ralli korraldajad plaanivad järgida kõiki ohutusnõudeid, isoleerida välismaa sportlasi ja jagada külastajatele sadu tuhandeid maske. |
Liverpool asus avapoolajal Naby Keita (23.), Trent Alexander-Arnoldi (38.) ja Georginio Wijnaldumi (43.) väravatest 3:0 juhtima, aga üleminutitel lõi Olivier Giroud (45+3.) ühe tabamuse tagasi.
Roberto Firmino lõi kümme minutit pärast teise poolaja algust Liverpooli neljanda tabamuse, kuid Tammy Abraham (61.) ja Christian Pulisic (73.) vähendasid vahe minimaalseks. Viimane sõna jäi siiski Liverpooli mängijale Alex Oxlade-Chamberlainile (84.).
Pärast mängu saadi triumfeerida karikaga, mis viimati võideti 1990. aastal, kui meeskonda tüüris Kenny Dalglish. Just tema ulataski trofee peaaegu tühjal Anfieldi staadionil nüüd klubi kaptenile Jordan Hendersonile.
"Me oleme seda pikka aega oodanud," kommenteeris põlvetraumast paranev poolkaitsja. "Siia jalutada oli imeline, kutid väärivad seda momenti ja õnneks on kohal ka meie perekonnad. Selline kroonimine on väga eriline."
Pealtvaatajate puudumisest hoolimata tervitati mängijaid ilutulestiku ja valgusšõuga. Peatreener Jürgen Klopp ja pallurid laulsid klubi tunnushümni "You'll Never Walk Alone".
Jürgen Klopp Autor/allikas: SCANPIX / PA
"Kui te ei näe, et tegime seda teie jaoks, siis ma ei saa teid aidata," lausus Klopp. "Teie tegite meid õnnelikuks, me kõik peaks kodudes tähistama. Valmistuge peoks ja kui viirus on taandunud, siis pidutseme üheskoos."
Kolmapäeval mängisid Inglismaa kõrgliigas ka Manchester United ja West Ham United, kelle kohtumine lõppes 1:1 viigiga. Michail Antonio viis West Hami avapoolaja lõpus penaltist juhtima, aga 51. minutil viigistas Mason Greenwood.
Kui Liverpooli esimene ja Manchester City teine koht on Inglismaa kõrgliigas kindlad, siis kahele järgnevale Meistrite liiga positsioonile kandideerib enne viimast vooru veel kolm klubi: Manchester United (63 punkti), Chelsea (63) ja Leicester City (62).
Pühapäeval kohtuvad Leicester City ja Manchester United omavahel ning Chelsea võõrustab kuuendal kohal asuvat Wolverhampton Wanderersi. | Juubeldav Liverpool alistas väravaterohkes mängus Chelsea | https://sport.err.ee/1115722/juubeldav-liverpool-alistas-varavaterohkes-mangus-chelsea | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga eelviimases voorus alistas juba juuni lõpus meistritiitli kindlustanud Liverpool kodus Chelsea 5:3 ja sai triumfeerida karikaga. |
"Valitsussektoris arvestame kolmeprotsendilise kukkumisega, mis tähendab sadu miljoneid eurosid," ütles Jegorov usutluses Postimehele.
Jegorovi sõnul näitavad kõige suuremat alalaekumist käibemaks ja kütuseaktsiis, kuid lisaeelarvega võrreldes on läinud kardetust paremini.
"Võib prognoosida, et et maksutulult kukume tagasi aastasse 2017," ütles Jegorov.
Asekantsleri hinnangul võib kriisi haripunktis tõusta Eesti töötuse tase 20 protsendini, ta soovitas ka, et Eesti seaks laenamise piiriks 20 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Seni on töötus küll tõusnud, kuid püsinud alla 10 protsendi.
Rahandusministeerium palus ERR-il täpsustada Postimehe artiklil põhinevat algset uudislugu, mille kohaselt oleks majanduslangus jäänud kolme protsendi tasemele. | Jegorov: arvestame kolmeprotsendise miinusega eelarves | https://www.err.ee/1115718/jegorov-arvestame-kolmeprotsendise-miinusega-eelarves | Valitsus arvestab koroonakriisi tõttu kolmeprotsendise puudujäägiga eelarves, ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. |
Enriko Mäsak: Monumendiraevust kunstiuurija pilguga
Iga teine Tallinna 1970ndate ja 80ndate avaliku ruumi skulptuur on omamoodi iseenda eitus.
Maailma haaranud pahameel monumentide suhtes ning nende kukutamine näikse kuuluvat rohkem sümbolite kui kunstivalda. Sõda peetakse sümbolite ja märkide mäletamise ning nende aktsepteerimise pärast, mitte monumentide endi kunstilist loogikat silmas pidades. Sellisel juhul võikski jääda kogu rüselus monumentide ümber sümbolitega seonduva piiresse ning puutugu avalikku skulptuuri vaid sedavõrd, kui see käsitleb avaliku ruumi kunstilist külge või esteetilise kogemuse kvaliteeti. Monumentidest on saanud mälusõja metonüümia, mis oluliselt ahendab võimalust üldse loominguga suhestuda, peale selles leiduva meelelahutusliku iva.
Jaan Pelt: Toonid, kajad ja kahinad ehk Kõik on omavahel seotud – astronoomia, muusika ja puud metsas
Kui juhuslikult inimeselt küsida muusika ja astronoomia seoste kohta, siis kaks tõenäolist vastust on "Kuupaiste sonaat" ja sfääride muusika. Mõlema tüüpvastusega on aga seotud probleemid.
Beethoveni 14. klaverisonaat kannab tiitellehel pealkirja "Quasi una fantasia" ja sellel pole astronoomiaga mingit pistmist. Isegi fantasia tähendab siin pigem improvisatsiooni kui taevani ulatuvat poeesiat. Meile tuntud nimetuse sai sonaat alles rohkem kui kolmkümmend aastat pärast tema kirjutamist. Selle panijaks oli poeet Ludwig Rellstab, kelle vaimus sonaadi esimene osa assotsieerus paadisõiduga kuuvalgel Luzerni järvel.
Andres Krumme: Plastimure
Edumeelsetest materjali, sealhulgas bioplasti, tootmise ja kasutamise stsenaariumidest oleks palju kasu nii Eestis kui mujal ning plastimure saaks leevendust.
Mobla piriseb, uus päev läks käima! Aga sealt see tuleb, ärkamise selgusega pressib peale rõhuv mure. See plast! Ma ei taha, et asi, mida ma ärgates esimesena puudutan, oleks plast! Siiski pääsu pole, ise see asjandus vakka ei jää, ma pean selle kätte võtma. Miks on nutiseade plastist korpusega, rääkimata paljust muust, mis on korpuse sees? Vastik! Üles, üles, välja siit linade vahelt. Kahtlustan nendeski plasti, kahtlane silt näitab CO/PES: 50/50.iii Ilmselt sundis ainult räsitava päeva väsimus õhtul nende vahele pugema. Nüüd on vaja vannituppa jõuda. Kui saaks, siis lendaks. Korterisse on korralik laudpõrand maha pandud, aga soperdajast ehitusmees on selle üle tõmmanud mingi läikiva tarretisega, mis pidavat puitu kulumise ja määrdumise vastu kaitsma. Aga see on kahtlane, kui pole just plast, siis vähemalt polümeer, veelgi arusaamatum.
Kaarel Tarand: Ja plastimaks saagu!
Iga samm föderaalsema Euroopa poole toetab edumeelsust ka Eestis.
Euroopa Liidu otsustusprotsessis on vähe üllatuslikku. Ilma kodanike mandaadita ametisse nimetatud komisjon töötab tavakorras tööpäeviti ja hoiab masinavärki käigus. Aeg-ajalt kogunevad Brüsselis ka liidu liikmesriikide valitsusjuhid, kellest igaühel on kodumaine mandaat hammasrataste vahele liiva puistata. Nemad töötavad puhkepäevadel ja öösiti. Komisjon ei pea oma olematutele valijatele iga otsuse järel raporteerima suurvõidust, valitsusjuhid aga teevad seda alati. Mis tahes kompromiss on otsusejärgsel pressikonverentsil iga konkreetse maa võit ja Eesti ei ole erand. Nii olemegi teisipäevast alates kuulnud sellest, kuidas meil tänu peaministri meisterlikkusele läbirääkimiskunstis hästi läks ning koju toodi enneolematult suur rahahunnik.
Kai Taal: Aeg muusikas ja muusika ajas
Heliloojate kuulsus ajas pole midagi konstantset, mõnikord tunnevad kaasaegsed oma geeniused ära, mõnikord mitte, ja ka pärast surma tekkinud populaarsus ei pruugi jääda igavesti püsima.
Legend räägib, et kirjutanud kord üks XVIII sajandil sündinud mees oma sõbrale Ludwig van Beethovenile ning pärinud tolle tervise järele. Helilooja vastanud aasta pärast. Loo jutustaja väitis, et selle aja kontekstis polnud see midagi erakorralist: inimesed valitsesid aega, mitte aeg neid. Tegelikult pole selline ellusuhtumine kadunud, seda on ka minu elus. Mul elab Austrias sõber, keda pole ühismeedias ja kes kirjutab enamasti käsitsi, ehkki e-posti aadress on tal olemas. Vahetame temaga siiski e-kirju, mitte tindi ja sulega kirjutatuid, kuid mitte sagedamini kui paar-kolm aastas, nii et teiselt kirja saanu kogub paar kuud mõtteid ja muljeid. Minu elus on see erandlik, temal mitte. See austerlane soovib kogeda "päris" maailma nii palju kui vähegi võimalik ning paljude meelest tähendab see ilmselt minevikus elamist. Tekib küsimus, mida õigupoolest kujutavad endast uhked väljendid "minevik", "olevik" ja "tulevik" ning kuidas ja kas üldse on neid võimalik eristada?
Mats-Laes Nuter: Võimatu vaid Tallinnas
Tallinnas pole ilm halvem kui Helsingis, Oulus või Oslos. Kliimal ja geograafilisel asukohal pole jalgrattaga liiklemisel kaugeltki kõige kandvam roll.
19. VI Sirbis on lugeda Kaarel Tarandi vastukaja värskele inimarengu aruandele. See mahukas kogumik on ka minu öökapiraamat. Paljude Tarandi tähelepanekutega saab nõus olla, kuigi artikli retoorika tundub olevat pealkirjale kohane: täiuslik ruum on kättesaamatu ideaal. Ühele mõttele pean siiski oponeerima. Tarand kirjeldab, et unistust eestlastest kui jalgrattarahvast kaitstakse peamiselt välismaiste eeskujudega Hollandist, Taanist ja Austriast (eeldatavasti viimase kahe puhul Kopenhaagen ja Viin), aga kuivõrd Eesti laiuskraadil on nende riikide oludega võrreldes pime, külm, sajab vihma või lund ja puhub kõle tuul, siis pole siinmail aktiivse liikuvuse samasuunaline areng võimalik.
Kohtumine tundmatuga kesk kurnatud loodust
Kui kaob rahvas, kultuur ja keel, kaob sellega koos mõtlemisviis ja maailmanägemine, tõdevad Edina Csüllög ja Anti Naulainen.
Filmitegijad Edina Csüllög ja Anti Naulainen räägivad soome-ugri filmifestivalist ja Handimaal filmiõpitubade korraldamisest. Jutuks tulevad ka tarbimisharjumused ning nende tõttu kannatav loodus- ja elukeskkond.
Järvi Kokla: Kärdla köikse suurem vaatmisväärsus ongid Kärdla ise
"Ära käi Kärdel," kordas mei ema ikka, kui raha otsa hakkas löppema. Nee öpedussönad oli ta kasutusele vötten ühe mei küla vanapoisi keest, kis vastas sedasi köikidele uudishimulikkudele, kis imestasid, et kuida taal naa palju raha on. Aas aga näpu tähtsald püsti ja ütles elutargald: "Ära käi Kärdel". Mo lapsepölves käidi Kärdel harva, korra nädalas, tavaliseld laupeeval. Mei kodust oli Kärdele kaheksa kilumeeterd ja see oli pitk maa, sest sel aal pole veel iga peres autud oln ja nii pitkasid söitusid vööti harva ette. Hiiumaal oli muidu ka vähe teisem möötkava. Näituseks Köpu, kuhu oli terveld 50 kilumeeterd, oli peaaegut nagu maailma löppus, kus käidi vöib-olla korra viie aasta sees ekskursioonil.
Arvustamisel
näitus "Urbatekt varjatud maailmas" ja Ando Keskküla "Tehnodeelia ja tegelikkus"
Hando Runneli "Ma ja ta ka" ja Kalle Käsperi "Ime"
Käbliku festival ja "Klaaspärlimäng"
Kellerteatri "Mäng" ja Musta Kasti "Sada sekundit südaööni"
Raimo Pullati ja Tõnis Liibeki "Oma alma mater'it otsimas" | Reedel Sirbis monumendiraev, Beethoven ja mure plasti pärast | https://kultuur.err.ee/1115719/reedel-sirbis-monumendiraev-beethoven-ja-mure-plasti-parast | Kultuuriportaal tutvustab reedel ilmuva värske Sirbi teemasid. |
Keskpoolkaitsja Käit kuulus Domžale algkoosseisu ja sai kirja täismängu. Juba üheksandal minutil oli ta lähedal skoorimisele, kui saatis karistuslöögist tulnud palli peaga napilt üle lati, vahendab Soccernet.ee.
24. minutil andis ta filigraanse läbisöödu kaaslasele, ent Triglav klaaris enne väravajoont olukorra. 85. minutil oli aga Käit nurgalöögi järel õiges kohas, lükates mänguvahendi mõnelt meetrilt võrku, viies võõrustajad 2:0 juhtima.
Hetk hiljem lõi Triglav ühe värava tagasi, ent see Domžalelt võitu ei röövinud. Mullu pronksi võitnud Domžale lõpetas tänavu hooaja 10 võistkonna konkurentsis alles kaheksanda kohaga, kui kogus 43 punkti.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Suurepäraselt mänginud Käit lõi Domžale hooaja viimase värava | https://sport.err.ee/1115715/suureparaselt-manginud-kait-loi-domzale-hooaja-viimase-varava | Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Mattias Käit (22) sai keerulisele hooajale magusa lõpu, kui aitas Sloveenia kõrgliiga viimases, 36. voorus oma koduklubi Domžale 2:1 võiduni Triglavi üle, lüües omade teise värava. |
"Teatud mõttes on tal selleks kohustus," lausus Trump kolmpäeval Fox Newsile demokraatide arvatava presidendikandidaadi kohta, lisades, et riigipea amet nõuab vastupidavust ja vaimset tervist.
President ütle, et tema ise tegi kognitiivsete võimete testi möödunud aastal ja seda heade tulemustega.
Trump on öelnud, et temast kolm aastat vanem 77-aastane Biden on kandideerimiseks liiga vana. Tegemist on Trumpi valimiskampaania ühe nurgakiviga Bideni vastu.
"Meil on vaja kedagi terase mõistusega," rõhutas Trump.
"Sest ma võin teile öelda, et (Hiina) president Xi (Jinping) on terane, (Vene) president (Vladimir) Putin on terane, (Türgi president Recep Tayyip) Erdoğan on terane," lausus ta Fox Newsile.
"Meil on tegemist inimestega, kes teeksid meiega midagi väga halba, kui saaksid. Peab olema neist terasem," tõdes president.
Biden ei ole peamiselt viirusekriisi tõttu aktiivset valimiskampaaniat kevadest saadik teinud, kuid tema vähestes ülesastumistes on ette tulnud segaseid lauseid, pikki mõttepause ja sõnade segiajamist. | Trump: Biden peaks tegema kognitiivsete võimete testi | https://www.err.ee/1115713/trump-biden-peaks-tegema-kognitiivsete-voimete-testi | USA presidendi Donald Trumpi sõnul peaks tema võistleja lähenevatel valimistel ja endine asepresident Joe Biden läbima samasuguse kognitiivsete võimete testi nagu tema on teinud. |
Tehingu hind ei ole teada, kuid Gross ütles Eesti Päevalehele (EPL), et praegu mitte kõige paremas seisus keskus vajab vähemalt 10 miljoni euro ulatuses investeeringuid.
Gross rääkis lehele, et suur osa kaubandusest on Rakvere kesklinnast välja läinud, kuna suured kaubanduskeskused asuvad linna ääres. Tema hinnangul oleks vaja kaubandus ja äri Rakvere kesklinna tagasi tuua. "Ega meil (Grossi poeketil - EPL) ärilises mõtes seda kinnistut vaja pole, aga see on nii kesklinnas, et kindlasti tasub suurema ja uues kontseptsiooniga toidupoe tegemine sinna ära," ütles Gross, andes mõista, et teeb seda osaliselt ka missioonitundest.
Hoone tulevane sisu ja suurus sõltub ka linna soovidest ja sellest, mida näevad ette ehitusload, ütles Gross ning lisas, et kaubanduse kõrval võiks majja mahtuda ka eluruumid. "See peab tulema väärikas hoone, rõhutas Gross EPL-ile.
Kinnistu kuulus varem osaühingule Tsentrum Ostukeskus,, mille omanik on Tiia Kuusik.
Grossile kuuluva toidukaupluste keti käive oli mullu 157,2 miljonit eurot. | Gross ostis kaubanduskeskuse Rakvere peaväljakul | https://www.err.ee/1115712/gross-ostis-kaubanduskeskuse-rakvere-peavaljakul | Ettevõtja ja omanimelise kaubandusketi omanik Oleg Gross ostis Rakvere keskväljaku ääres asuva Tsentrumi kaubandushoone. |
"Seisame vankumatult vastu kõikidele Venemaa katsetele kirjutada ümber ajalugu, eesmärgiga õigustada Balti riikide okupatsiooni ja anneksiooni Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal. Wellesi deklaratsioon ilmestab, et juba 1940. aastal nägi vaba maailm Nõukogude Liidu tegusid sellisena, nagu see oli: ebaseaduslik jõuga annekteerimine," öeldakse avalduses.
USA välisministri kohusetäitja Sumner Wellesi järgi nime saanud Wellesi deklaratsiooniga mõistsid Ameerika Ühendriigid 1940. aasta 23. juulil hukka Balti riikide okupeerimise ja liitmise Nõukogude Liiduga.
Ajaloolise tähtpäeva puhul tehtud ühisavalduses rõhutasid Eesti välisminister Urmas Reinsalu, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu välisminister Linas Linkevičius ja nende USA kolleeg Mike Pompeo Balti riikide ja USA püsivalt tugevaid liitlassuhteid NATO-s, kus töötatakse üheskoos rahu ja stabiilsuse kaitsmise nimel. Balti riigid hindavad USA panust Euroopa kaitsesse, eriti vägede jätkuvat ja regulaarset lähetamist Balti riikidesse, mis on võimalike vastaste heidutamiseks ülimalt oluline.
Reinsalu sõnul on tegemist märkimisväärsega näitega Eesti Vabariigi ja USA pikaajalistest lähedastest suhetest ning tugeva sõnumiga ajal, mil Venemaa jätkab süsteemseid katseid ajalugu moonutada. "Ameerika Ühendriigid ajasid kõige järjekindlamat Eesti okupeerimise ja annekteerimise mittetunnustamise poliitikat," sõnas Reinsalu pressiesindaja vahendusel.
"Tänu sellele, et USA ja mitmed teised lääneriigid ei tunnustanud Eesti okupeerimist, said meie saatkonnad vabas maailmas edasi tegutseda. Sellel olulisel aastapäeval tunnustame ka Eesti diplomaate, kes seisid siis ja seisavad praegu Eesti Vabariigi riikluse ja suveräänsuse eest," lisas ta.
ERR avaldab alljärgnevalt Balti riikide ja ühisavalduse teksti eesti keeles.
"Eesti, Läti, Leedu ja USA välisministri ühisavaldus
Täna tähistame 80 aasta möödumist Wellesi deklaratsioonist, mis pani aluse USA mittetunnustamispoliitikale ning millega Ameerika Ühendriigid ei tunnistanud kunagi Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist ning liitmist Nõukogu Liiduga.
Wellesi deklaratsioon lõi rahvusvahelise raamistiku kolme Balti riigi de jure ellujäämiseks kogu okupatsiooniaja vältel ning Eesti, Läti ja Leedu riikluse taastamiseks. Eesti, Läti ja Leedu rahvas hindab ja väärtustab deklaratsiooni selle lootuse eest, mida ta andis keerulistel aegadel totalitaarse võimu all.
Seisame vankumatult vastu kõikidele Venemaa katsetele kirjutada ümber ajalugu, eesmärgiga õigustada Balti riikide okupatsiooni ja anneksiooni Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal. Wellesi deklaratsioon ilmestab, et juba 1940. aastal nägi vaba maailm Nõukogude Liidu tegusid sellisena, nagu see oli: ebaseaduslik jõuga annekteerimine. Kahetsusväärselt ei toonud ka Teise maailmasõja lõpp mõned aastad hiljem Balti riikidele ja teistele Ida- ja Kesk-Euroopa rahvastele vabaduse, vaid hoopis repressiooni ja tagakiusamise.
Wellesi deklaratsiooni pärand ning USA tugev toetus Balti riikide suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele aitasid kaasa meie riikide vaheliste suhete õitsengule pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Tänu meie liikmesusele NATOs oleme saanud tugevateks liitlasteks, töötades üheskoos rahu ja stabiilsuse kaitsmise nimel.
Eesti, Läti ja Leedu pühendumus atlandiülesele alliansile on vaieldamatu. Balti riigid hindavad USA panust Euroopa kaitsesse, eriti vägede jätkuvat ja regulaarset lähetamist Balti riikidesse, mis on võimalike vastaste heidutamiseks ülimalt oluline.
Wellesi deklaratsiooni ajalooline tähtsus on jätkuvalt igati aktuaalne ka 21. sajandil, mil mõned riigid õõnestavad reeglitel põhineva rahvusvahelise korra peamisi põhimõtteid ja norme, eelkõige suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Wellesi deklaratsiooni põhimõtetele tugineti õigustatult uuesti 25. juulil 2018, kui Ameerika Ühendriigid kinnitasid oma keeldumist tunnistada Venemaa Föderatsiooni katset annekteerida Krimmi.
Meie – Eesti, Läti, Leedu ja USA – toetame üheskoos reeglitel põhinevat maailmakorda, mis tagab kõigile rahvastele julgeoleku ja heaolu." | USA ja Balti välisministrid kinnitasid vastuseisu Venemaa katsetele ajalugu võltsida | https://www.err.ee/1115706/usa-ja-balti-valisministrid-kinnitasid-vastuseisu-venemaa-katsetele-ajalugu-voltsida | Ameerika Ühendriikide ning Eesti, Läti ja Leedu välisminister tegid Wellesi deklaratsiooni 80. aastapäeval ühisavalduse, milles kinnitavad oma tugevat vastuseisu Venemaa katsetele ajalugu ümber kirjutada. |
Suurema uurimise käigus paistab, et investorid Saksamaal, Jaapanis ja mujal olid seotud Wirecardile vahendite kandmisega suurusjärgus kuni 3,2 miljardit, teatasid prokurörid.
Nad märkisid, et "Wirecardi maksejõuetuse tõttu on need summad suure tõenäosusega kadunud".
Saksa rahandusminister kirjeldas toimunut "enneolematu skandaalina". Kaardimaksete pakkuja kokkukukkumine juunis šokeeris kogu riiki ning on pärast seda muutunud valitsuse suureks mureküsimuseks.
Ettevõtte endine tegevjuht Markus Braun, kes oli juba varem turu manipulatsioonide eest vahistatud ja seejärel kautsjoni vastu vabastatud, ning kaks juhatuse liiget võeti kolmapäeval Münchenis vahi alla, teatasid prokurörid.
Kõiki kolme ning lisaks veel ühte kahtlusalust, kelleks on Wirecardi Dubais asuva tütarettevõtte Cardsystems Middle East FZ-LLC direktor, süüdistatakse "bilansi ja tulude paisutamises ettevõtte osa suurendades".
"Ettevõtet pidi investoritele ja klientidele näitama rahaliselt tugeva ja atraktiivsena, et oleks võimalik saada regulaarseid laene pankadelt ja teistelt investoritelt ning hoida ettevõtet ise sissetulekut teenimas," ütlesid Müncheni prokurörid.
"Tegelikkuses oli süüdistatavatele hiljemalt 2015. aastaks selge, et Wirecardi grupp oli oma tegeliku äritegevusega kahjumis."
Kutsudes suure pettuse teisi osapooli leebema karistuse nimel infot jagama, hoiatasid prokurörid, et "info väärtus" uurimise edenedes väheneb.
Petuskeem hakkas hargnema juunis, kui Ernst & Youngi audiitorid ütlesid, et ei leia ettevõtte kontodelt 1,9 miljardit eurot. Kadunud summa moodustab veerandi ettevõtte bilansist.
Summat hoiti väidetavalt selleks, et katta Wirecardi eest kauplevate kolmandate osapoolte tehingute riske ning väidetavalt hoiti seda kahes Filipiinide pangas asuvatel kontodel.
Kuid Filipiinide keskpanga andmetel ei sisenenud raha kunagi nende rahasüsteemi ning mõlemad Aasia pangad, BDO ja BPI, eitavad suhet Wirecardiga.
Saksa ettevõte oli sunnitud tunnistama, et summat pole suure tõenäosusega olemas.
Wirecardi üks juhte Jan Marsalek, kes kadus avalikkusest pärast augu leidmist firma bilansis, on pärast väidetavat Tallinna kaudu Valgevenesse põgenemist jõudnud Venemaale, kus ta on Vene luureasutuste kaitse all, väidab meedia. | Saksa prokuratuur: Wirecardi eksjuht ja kaks juhatuse liiget vahistati | https://www.err.ee/1115699/saksa-prokuratuur-wirecardi-eksjuht-ja-kaks-juhatuse-liiget-vahistati | Saksa prokurörid ütlesid teisipäeval, et vahistasid Wirecardi endise tegevjuhi ning kaks juhatuse liiget "äripettuse eest", lisades, et uurijate sõnul tehti kelmusi juba 2015. aastal. |
Üks mu sõber, kirglik poliitikahuviline, oli unustanud, et olete Euroopa Parlamendis ja arvas, et Andrus Ansip on Euroopa Komisjoni pensioneerunud volinik, kes jalutab muretult kodulinna Autovabaduse puiesteeks nimetatud tänaval. Kuidas teile meeldib Tartu linnavõimu otsus, et südalinna Vabaduse puiesteele pääsevad juulikuus vaid jalakäijad ja kergliiklejad?
Olen Autovabaduse puiesteel ühe korra käinud ja kui see teie kirglik sõber mind seal nägi, siis, jah, ta võib ka üldistada.
Mulle meeldib see idee. Euroopa paljudes linnades on järjest tekitatud juurde autovabu tsoone ja ühiskondlik hüve, mida saadakse, kaalub üle ebamugavused autojuhtidele.
Kui mitu korda olete viimastel nädalatel mõelnud, vaadates sõnade ja mõtete turmtuld EL-i majanduse taastuspaketi ja pika eelarve ümber, et pagan küll, nüüd tahaks jälle töötada Euroopa Komisjoni asepresidendina?
Seda viimast mõtet mul ei teki. Aga EL-i uuele eelarvele olen kogu aeg mõelnud ja mul on hea meel, et nüüd on selles ka kokku lepitud.
Pinged on alati suured, kui räägitakse rahast. Mina olen pidanud kahtesid EL-i eelarve läbirääkimisi ja mõlemal korral olid pinged väga-väga tugevad.
Seekord ei olnud midagi erandlikku, kuigi eelarve ise on mõnes mõttes erandlik, kuna kaasatakse laenuvahendeid eelarve kulutuste katteks, mida varem pole tehtud. Varem on laenu võetud EL-i kui terviku poolt, aga see laenati edasi liikmesriikidele. Nüüd laenatakse muuhulgas ka selleks, et katta EL-i enda eelarve kulutusi. See on esmakordne.
Võite ju olla Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitse komisjoni täisliige või tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni asendusliige, aga EL-i majanduse päästmist ja loodetavat jalule tõusmist vaatate ikkagi kõrvalt.
Päris nii see ei ole, et parlamendiliikmed peavad suu kinni hoidma ja läbirääkimistes kaasa lüüa üldse ei saa.
Eelarveteemad on kõikides komisjonides ja kõikides parteigruppides kuumad arutlusteemad, nii ka meie, Uueneva Euroopa parteirühmas.
Kas teil Euroopa Parlamendis igav ei ole?
Igav kindlasti ei ole.
Eestist Euroopa Parlamenti valitud Jaak Madison (EKRE) ütles, et tema sinna enam ei kandideeri, suhteliselt mõttetu koht.
Ju inimene ei ole leidnud seal rakendust. Ta on ka öelnud, et seal [Euroopa Parlamendis] on hea teisi ärritada. Kui ärritamine on suur eesmärk, poleks pidanud sinna pürgimagi.
Andrus Ansipi intervjuu Toomas Sildamile. Autor/allikas: Heini Heinlaid / ERR
Teie palk on Brüsselis...
Nii nagu kõigil [europarlamendi liikmeil] – pisut alla 7000 euro kuus.
Aga üldiselt on Brüsselis, Lääne-Euroopas, kombeks palgast mitte rääkida isegi siis, kui palk on avalik. Need on teatud tabud. Palgast ei räägita, ka oma vanematele.
Vabandust. Ja mida saab Euroopa maksumaksja selle raha eest tagasi?
Usun, et parema Euroopa. Minu eelnev tegevus Euroopa Komisjonis kinnitab kõigile, et sellel tegevusel on olnud tagajärjed. Ei tahaks hakata loetlema kõiki neid kangelastegusid...
Jõuame ka nendeni. Aga esialgu huvitab mind, miks te usute Saksa liidukantslerisse Angela Merkelisse ja peate teda kõige õigemaks inimeseks Euroopa Liitu praegusest kriisist välja juhtima?
Olen veendunud, et Angela Merkel pole olnud mitte ainult väga hea liidukantsler Saksamaale, vaid ta on olnud ka väga hea juht tervele EL-ile.
On olemuslik, et Saksamaal lasub suurem vastutus EL-i ühtsuse eest kui näiteks "kasinal nelikul", kes mõtleb esimesena oma väikestele... oma riigi huvidele ja neil ei ole niisugust vastutust EL-i kui terviku ees. See vastutus on eelkõige Saksamaal ja mul on hea meel, et Saksamaa kantsleriks on praegu Angela Merkel, mitte Gerhard Schröder (liidukantsler 1998-2005, toim).
Saksamaa on peaaegu ainus majandus EL-is, kes on kriisist võimeline küllalt edukalt väljuma ka üksi tegutsedes. Kuid ka Saksamaal saadakse aru, et nad on liiga väike, et võistelda globaalses plaanis Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga, selleks on Saksamaal vaja tugevat Euroopat ja Angela Merkeli eestvedamisel eelarveläbirääkimised nüüd ka õnnestusid.
Merkelilt ootasite üht mõtet, mis teie rõõmuks kõlaski: üheskoos tugevama Euroopa nimel. Mida tähendab teile tugevam Euroopa, mis paljudele mõjub hirmutavalt, liikmesriikide suveräänsust vähendavalt?
Ma ei tea, mis on absoluutne suveräänsus. Kui inimene abiellub, annab ta osa oma suveräänsusest abikaasale, ehk et kõik me kohaneme selles maailmas.
Kas EL on nagu abielu?
Mingis mõttes võib nii öelda. Oleme oma partneritega lepingulistesse suhetesse laskunud ja peame endale võetud kohustusi pidama. Kas see nüüd abielu on... Aga koos me tegutsema peame ja koos tegutsedes oleme tugevamad, saame paremini hakkama.
On palju valdkondi, kui Saksamaa või teised suured riigid on üksinda liiga nõrgad ja ainult koos suudame võistelda maailma tõeliselt suurtega – Hiina ja USA-ga.
Teie arvates toimub praegu võidujooks, kes esimesena kriisist välja saab, sest tema on võitja. Kes on kõige kiirem? Euroopa? Hiina? USA?
Praegu pole veel selge, kes kriisist väljub. USA maadleb tugevalt viirusega. Kuidas neil majandusega läheb, pole teada, mõned ütlevad, et majandus kahaneb seal võrreldes möödunud aastaga kuus protsenti, teised ennustavad 20 protsendilist miinust – me ei tea, mis saab USA-st. Me ei tea ka seda, mis juhtub täpsemalt Hiinas. Küll on nüüd mõningane kindlus, mis juhtub EL-is.
Kuid mängureeglid selles kriisis kehtestasid USA ja Hiina. Nemad otsustasid esimestena, et majanduse elavdamiseks investeeritakse triljonitesse ulatuvaid summasid. Kui EL ei oleks selle mänguga kaasa läinud, siis oleksime näinud, kuidas hiinlased ja ameeriklased ostavad üles kõik paljulubavad ettevõtted EL-is ja meist saanuks siis alltöövõtjad ja töötajad kellegi teise teenistuses.
EL on Hiina kritiseerimisel väga ettevaatlik, et mitte öelda lödi. Miks?
Päris nii see pole, et EL kui tervik oleks Hiina kritiseerimisel väga tagasihoidlik. Aga selge on ka see, et mõnel suurel liikmesriigil on Hiina suunal pragmaatilised huvid ja seetõttu ollakse tagasihoidlikud oma kõnepruugis.
Kuni meie kõhkleme, ostab Hiina pool maailma üles ja ehitab tunneli Helsingist Tallinnasse.
Tunneli ehitamisega niisama lihtsalt ei lähe. See, et hiinlastel on vahendeid, ei tähenda, et nad investeeriksid sinna, kui tasuvus on aegade hämaruse taga.
Aga te ju näete nende maailma ülesostmise poliitikat.
Jah, seda saab näha küll, aga mitte niivõrd Eestis.
Kuigi ka meil on olnud viimasel ajal [meedias] artikleid, kuidas hiinlased näitavad siin enda aktiivsust, näiteks turvaettevõtteid ostes. Aga Eesti paistab EL-is silma eelkõige sellega, et Hiina investeeringute osatähtsus on üks madalamaid. Sellest on saanud ka Eesti konkurentsieelis, sest Lääne investeeringud tahavad minna sinna, kui Hiina omasid nii palju ees ei ole.
Teie teate Euroopa Komisjoni endise digivolinikuna, kas Huawei ja 5G võrgu kombinatsioon on saatanast.
Meil on põhjust olla väga ettevaatlikud, kui räägime Huaweist. Sest Hiinas võeti 2017 vastu uus julgeolekuasutuste seadus, mis ütleb ühemõtteliselt, et kõik tootjad – tegelegu nad tark- või riistvaraga – peavad tegema koostööd Hiina luureasutustega.
Hiina suursaadik võib ju öelda, et Huaweid see ei puuduta ja nemad sellist koostööd ei tee...
Lühidalt. Jah, meil on põhjust olla ülimalt ettevaatlikud ja Euroopa Komisjon on ka vastavad soovitused andnud, mida – nagu tundub – Euroopas järjest enam järgitakse.
Kuidas peaks Euroopa Liit suhtuma praegu USA-sse?
USA on EL-i kõige lähem koostööpartner. Nii peakski suhtuma.
Aegajalt on see küllalt raske, sest oleme harjunud, et maailma kõige võimsam riik on väga ettearvatava käitumisega, kuid Donald Trumpi suur eesmärk on olla mitte-etteaimatava käitumisega president. See teeb meie olukorra komplitseerituks ja raskeks, aga jah, Euroopa – Eesti sealhulgas – peaks tegema tihedat koostööd USA-ga
Kes oleks Eestile ja Euroopale parem president Washingtonis – Donald Trump või Joe Biden?
Olgu see ameeriklaste enda valida.
Mulle tundub, et Joe Biden on inimene, kelle käitumine on etteaimatav ja kes presidendina juhiks Ameerika Ühendriike nii, et ka USA käitumine oleks etteaimatav. Eestile oleks see soodsam kui etteaimamatu käitumisega maailma kõige võimsam riik.
Andrus Ansipi intervjuu Toomas Sildamile. Autor/allikas: Heini Heinlaid / ERR
Mida teie arvate liikumisest Black Lives Matter?
Eks see viitab probleemidele, mis on endiselt lahenduseta nii USA-s kui ka Euroopas.
Eestis on raske mõista, et must elu loeb, meil ei ole kunagi olnud kolooniaid, me ei ole kedagi ekspluateerinud orjadena. Meile jääb see teema pisut kaugeks.
Aga Brüsselis näen, kuidas kindral Stormsi kuju on punase värviga üle kallatud. Tema oli see, kes [kuningas] Leopold II ajal Kongos vastutas 10 miljoni kongolase tapmise eest. Ja kui meenutame, et see kõik sündis 1800. aastate lõpupoole, ka 1900. aastate esimeses kümnendis, siis on see päris kohutav. Me teame köndistamisest Kongos, kui inimesed ei suutnud kautšukki piisavalt korjata, siis neil raiuti maha käsi või jalg ja nii palju, kui palju jäi puudu "täitmata plaanist".
1950. aastate lõpus võeti Kongos, Rwandas ära 23 000 last nende vanematelt ja toodi Belgiasse, sest arvati, et nende isa võis olla belglane ja nad pandi kirikukoolidesse. Veel minu eluajal koheldi kongolasi kui rääkivaid loomi ja võeti neilt ära lapsi kui kassidelt poegi.
See äng on inimestes sees ja ajalooga ei ole paljudes Lääne-Euroopa riikides, ka USA-s veel selget sotti tehtud.
Hollandi peaminister ütles hiljaaegu, kui temalt küsiti sama küsimust, mida teie minult, et need inimesed, kes sel teemal rääkida võiksid, on juba surnud ja jätame need teemad sinnapaika. Ei saa rääkimata jätta, ajalugu tuleb selgeks rääkida.
Ühesõnaga, teie mõistate, miks USA-s ja Euroopas minevikumeeste monumente maha võetakse, põhjuseks koloniaalaja teod?
Jah, need teod on olnud küllalt võikad.
Teil on ette näidata Euroopa Komisjoni digivoliniku edulugu – rändlustasude kaotamine, mida teavad kõik euroliidu kodanikud, kes EL-is reisivad. Komisjoni iga liige vist ametiaja lõpul sellist tulemust ette näidata ei saa?
Kes see koera saba ikka kergitab, kui ise ei kergita...
Rändlustasude kaotamisega alustati juba mõnda aega varem, aga ei jõutud kuhugi. Viimase viie aastaga jõudsime meie lahenduseni.
Kusjuures lähtepositsioon oli Läti eesistumise ajal nende poolt pakutud 5+5+5. Viis minutit kõneaega maksad rändluse eest nagu kodus – aastas, viie päeva jooksul. Viis sms-i viie päeva jooksul aastas. Ja siis veel viis megabaiti ka viie päeva jooksul aastas. Mitte tasuta, vaid maksad nagu kodus.
Alustasime peaaegu olematusest ja jõudsime lõpuks rändlustasude kaotamiseni.
Või siis digitaalse sisu kaasaskantavuse lubamine. Vanasti – aga mitte väga ammu – oli nii, et kui sul oli koduriigis soetatud ligipääs digitaalsele sisule ja läksid naaberriiki, siis sa sellele enam ligi ei pääsenud. Praeguseks on see unustatud, inimesed ei mäletagi, et olid ka niisugused ajad.
Või uued telekomi reeglid, mis võimaldavad märkimisväärselt suurendada investeeringuid sidevõrkudesse EL-is, mõtlen siin eriti 5G võrke, mille koguinvesteering on umbes 500 miljardit eurot...
Milline võiks olla Kadri Simsoni tulemus Euroopa Komisjoni energeetikavolinikuna?
Eks seda saab ikka töö pealt vaadata. Rohemajandus ja taastuvale energiale üleminek on ilmselt see, mille järgi Kadri Simsoni tööd lõpuks mõõdetakse.
Aga, andke andeks, miks te nüüd Eesti sisepoliitikas ebaõnnestute?
Mina küll ei tunne, et oleksin siin isiklikult ebaõnnestunud. Eesti sisepoliitikas ei ole mul praegu mingeid ambitsioone, järelikult pole ka ebaõnnestumine võimalik.
Mullu mais rääkisite Postimehe Jüri Saarele, kuidas teete kõik selleks, et praegune valitsus võimalikult kiiresti ametist lahkuks. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus Jüri Ratase juhtimisel on ikka ametis.
(Ohkab)
Vormiliselt on ta küll ametis, aga minu arvates valitsust ei ole Eestil juba mõnda aega.
Meenutagem kasvõi kuulsust kogunud pressikonverentsi möödunud nädalal [pärast neljapäevast valitsuse istungit], kus kaks ministrit – [rahandusminister] Martin Helme ja [sotsiaalminister] Tanel Kiik – omavahel räusklesid. Ja mida tegi peaminister? Peaminister naeratas, ütles, et ooh, sellist tulevärki oleks tahtnudki näha. (Ratase tsitaat: "Ma vaatan, et selline tulevärk täna, et võimas. Otsepildis meedias sellist pressikonverentsi kaua olen oodanud.", toim)
Kui mina olnuks peaminister, tahtnuks ma haihtuda.
Ei saa nii olla, et Eesti riigis kaks ministrit kemplevad võrdsusega tegelevate MTÜ-de rahastamise pärast, üks keelab ära ja teine ikka teeb, aga peaminister ainult naeratab.
Kuidas oleksite teie peaministrina sel pressikonverentsil käitunud?
Loomulikult ei oleks ma asja nii kaugele lasknud, see tulnuks selgeks rääkida varem, mitte minna pressikonverentsile omavahel räusklema. See ei ole mitte ainult peaministri peitupugemine pressikonverentsil, vaid tõendus sellest, et peaministrit Eesti riigil ei ole.
Pean siiski faktitäpsuse huvides ütlema, et see ei olnud räusklemine, vaid teravuste vahetamine.
Ah, hinnangute küsimus.
Olen mitmelt Eestist valitud europarlamendi liikmelt küsinud, kas neil on Ratasest kahju, sest valitsus on tal keeruline. Kas teil on Ratasest mõnikord kahju?
Kahju saab olla inimesest, kes on isiksus. Ta on muutunud nii ümaraks ja nii isikupäratuks, mandumine on olnud täielik. Kui on kaotatud igasugune au ja väärikus, siis on raske kahju tunda.
Abstraktselt võttes, jah, on. Aga konkreetse persoonina – sa oled peaminister, sul peab olema riigi ja rahva ees vastutus...
Kui mõelda, kuidas ta käitus enne viimaseid riigikogu valimisi, kui ta iga päev korrutas, kuidas meie riigieelarve on struktuurses ülejäägis ja nominaalses tasakaalus ning nädal pärast valimisi selgus, et ei olnud kumbagi. Kuidas saab uskuda, et peaminister ei teadnud, millises seisus on Eesti riigi rahandus? Kuidas sa siis üldse peaminister oled, kui niisuguseid asju ka ei tea. Ta valetas. Kas mul saab olla kahju inimesest, kes valetab?
Reformierakonna endised peaministrid Kallas, Ansip ja Rõivas jätsid möödunud aastal minemata Ratase pakutud eksvalitsusjuhtide pidulikule lõunasöögile. Võinuks ju minna ja kõik südamelt ära öelda. Nagu mees mehele.
Kas kellelgi on tõepoolest arvamus, et Ratas ei tea, mida ta on valesti teinud või ei tea, mida Ansip, Kallas ja Rõivas tema tegevusest arvavad? Olen päris veendunud, et ta adub: see, millega nad praegu tegelevad, vastutustundlik käitumine küll ei ole. Vaevalt, et näost näkku ütlemine midagi paremaks teeks ja kas teie pakutud koht on ütlemiseks parim koht, ka selles julgen sügavalt kahelda.
Andrus Ansipi intervjuu Toomas Sildamile. Autor/allikas: Heini Heinlaid / ERR
Kaarel Tarand kirjutas Sirbis, et kui Ansipil ei oleks Eestis igav hakanud, võinuks ta soovi korral tänapäevani peaminister olla, sest vastutustundliku ja tegija riigimehe maine jäi talle kõvasti külge. Miks te siis ei tahtnud seda?
Iga inimene ammendub oma ametis, juhtub see varem või hiljem. Mina tundsin selle ära siis, kui mul oli kaheksa aastat peaminister oldud.
Inimene hakkab muganduma. Tuleb ära tabada see hetk, kui sa veel ei ole mugandunud, aga oht on väga suureks läinud, tekib kiusatus uut informatsiooni endasse enam mitte ammutada ja langetada otsused olemasoleva [teadmise] pealt. Mõnda aega võib see anda päris häid tulemusi, aga oht, et eksitakse, on väga suur. Mina ei tahtnud ennast sinna asetada.
Olen väga tänulik Eesti rahvale, et pärast üheksat aastat peaministrina valiti mind [2014] Euroopa Parlamenti, kusjuures ma sain Eestis kõige rohkem hääli. Seda juhtub harva, et inimene on olnud üheksa aastat täitevvõimu juht ega ole lõpuks näoli poris ja seljal jalajäljed.
Kui kevadel 2019 teinuks valitsuse Reformierakond, kas teie oleksite siis praegu teist ametiaega Euroopa Komisjoni volinik?
(Paus)
Ajalugu ei tunne olekseid, ei ole mõtet väga palju selle üle spekuleerida. Et kui Lembitul olnuks kuulipilduja, siis milline oleks maailm praegu välja näinud...
Aga jah, suure tõenäosega oleksin olnud Euroopa Komisjoni volinik. Kuid ei maksa arvata, et see amet on midagi niisugust, millest peaks kümne küünega kinni hoidma või mille puudumist peaks väga taga nutma. Mul on huvitav ka Euroopa Parlamendis, loodan, et [seal] alles läheb huvitavaks.
Olete ise kord väitnud, et jäänuks teie Reformierakonda juhtima, nagu oli 2004-2014, siis poleks oravad kunagi opositsiooni kukkunud. Olete selles ikka nii kindel?
Ah, kuulge... Et tüütust küsimusest lahti saada, nähvad midagi ja siis tuleb järgmine küsimus... Oleks ma teadnud, et see minu vastus hakkab nii iseseisvat elu elama...
See jääbki teiega.
... võibolla oleksin põhjalikumalt kaalunud oma vastust.
Aga jah, eks minu repliigis mingi annus enesekindlust muidugi peitub. Olen kogu elu olnud suhteliselt enesekindel. Ehkki, alati olen ka kahelnud ja kaalunud argumente.
Usun küll, et oleksin sellega hakkama saanud. Aga jälle – ajalugu ei tunne olekseid.
Oleks... Võibolla oleks teistel paratamatult tekkinud mõningane tüdimus Reformierakonnast, nii või naa?
Tüdimus oli juba tekkinud. Ei ole päris normaalne, et üks erakond on nii pikalt valitsuses, nagu Reformierakond oli.
17 aastat.
Demokraatias on vaheldumine päris loomulik.
Aasta tagasi arvas Siim Kallas, et kolm praegust valitsusparteid vihkavad Reformierakonda ühiselt. Miks küll?
Ma ei ole selle hinnanguga nõus. See koalitsioon on sündinud väga pragmaatilistel alustel ja kellegi vihkamine ei ole küll olnud liikumapanevaks jõuks.
Jüri Ratasele oli praegune koalitsioon ainus võimalik, kus tema sai jätkata peaministrina.
EKRE oli Reformierakonna poolt välistatud, see koosseis on neile ainus võimalus olla üldse valitsuses.
Ja Isamaale on pensionireform (pensioni II samba vabatahtlikuks pööramine, toim) kindlasti teema, kus Reformierakonnaga poleks sellist kokkulepet sõlmitud, nagu saadi EKRE ja Keskerakonnaga.
Nii et see valitsus on sündinud väga pragmaatilistel alustel.
Oli EKRE välistamine valitsuspartnerina Reformierakonna poolt ikka õige samm?
Vaadates seda, mis on hiljem tulnud, olen järjest enam veendunud – jah, see oli ainuõige samm. Ma ei jaga ka optimismi, mida kesk-aasialiku võimuvahetuse puhul on mõned inimesed väljendanud, kui võim läks isalt pojale, et nüüd on meil tegemist tolerantsema ja etteaimatavama käitumisega juhiga. Minu arvates ei maksa Martin Helmel midagi öelda hommikul ühtedele üht ja pärastlõunal eitada seda.
Võtame needsamad [EL-i] eelarveläbirääkimised. Ta läheb ECOFIN-ile (EL-i liikmesriikide majandus- ja rahandusministreid koondav majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, toim) ja ütleb selgelt, et Eesti on EL-i majanduse taaskäivitamise paketile vastu. Ta ütleb sama ka Reutersile. Reuters teeb sellest uudise, mis lendab igale poole maailma, ka minu prantsuse keele õpetaja küsib, miks Eesti on vastu. (Tegelikult kasutas Reuters allikana Martin Helme 27.05.2020 intervjuud ETV "Esimeses stuudios", toim)
Tõtt öelda, mina ei oska talle seletada. Kodus küsivad ajakirjanikud Helmelt ja ta ütleb: ah, see on Reutersi tõlgendus. Ja siis läheb edasi, nagu midagi poleks juhtunud ja keegi ei küsi ka, kuidas siis tegelikult oli.
Sest peaminister Ratas ütles, et Eesti valitsuse positsioon on teistsugune.
Aga see ei tee olematuks, mida [rahandus]minister ütles Reutersile ja mida ta pärast eitas.
Kuidas erineb Ansipi Reformierakond praegusest Kaja Kallase Reformierakonnast?
(Kandev paus)
No mina ei tahaks hakata neid erinevusi välja tooma. Las seda teevad kõrvalseisjad.
Eks iga juht on oma iseloomu, vaadete, eelistustega ja mingil määral vastavalt sellele kujuneb ka erakond. Mingid erinevused muidugi on, kuigi põhiolemuselt on Reformierakond ikka endine, kaitseb liberaalseid väärtusi nii Ansipi ajal kui ka Kallase ajal.
Oponendid hoiatavad, et te ei saa valitsusse seni, kuni Kaja Kallas on Reformierakonna esimees ja peaministri kandidaat. Kas teie mõistate nende juttude tagapõhja?
(Muigab) Kui oleksin mõne praeguse valitsuserakonna esindaja, siis ainult selliseid jutte kogu aeg räägiksingi. Mina aga nendesse juttudesse ei usu.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles küll, et Keskerakonnale ja Isamaale tekib "vangerdusoht" valitsuses siis, kui Reformierakond vahetab esimeest, sest koalitsiooni töörütmile oleks keerulisem Kristen Michal või Andrus Ansip opositsiooni juhina.
(Paus)
Ja mis see küsimus praegu on?
Kas see on usutav väide?
(Paus)
Usun, et Kaja Kallas on piisavalt ebamugav praegusele koalitsioonile. Alati on arenemisruumi, aga mis puudutab Andrus Ansipit, siis Andrus Ansip ei saa selleks opositsioonijuhiks, kes võiks praegusele valitsusele ebamugavaks muutuda.
Mullu sügisel lugesin meediast – Reformierakond on poliitilises isolatsioonis, sest tal ei ole teistele midagi pakkuda. "Teistele", see tähendab Keskerakonnale ja Isamaale. Kas teil on neile midagi pakkuda?
Jah, neid kõige jämedamaid vorste meil ei ole pakkuda. (Muigab) See ei peakski olema eesmärgiks, et koalitsiooniläbirääkimised käivad põhimõttel "kurgid sulle, raha mulle". Pakkuda tuleks Eesti rahvale. Mina näen, et sellel koalitsioonil on olnud rahvale pakkuda häda ja viletsust. Oleks saanud palju mõistlikumalt asju ajada.
Allakäik tuleb märkamatult, ka rahvusvahelises plaanis. Oleme suutnud end mängida olukorda, kus lätlastel on NATO asepeasekretär ja Euroopa Komisjoni peasekretär, leedulastel on NATO asepeasekretär ja Eestil ei ole ühtegi sellist kohta tulnud. Need on märgid, kui tõsiselt meid võetakse.
Kui ikka rahandusminister läheb ja ütleb lärtsatades ära, et meie oleme vastu, tambib rusikaga rindu, räägib suveräänsusest... Ei mõju usutavalt.
Andrus Ansipi intervjuu Toomas Sildamile. Autor/allikas: Heini Heinlaid / ERR
See oli nüüd küll avaldus – inimene räägib suveräänsusest ja see ei mõju usutavalt?
Kui see inimene räägib maksude kontekstis suveräänsusest, siis sel pole riigi suveräänsusega küll palju pistmist.
Kui räägime EL-i eelarvest, et kulude katteks võetakse võlgu, siis ükskord tuleb võlg tagasi maksta. Mis on tagasimaksmise võimalused?
Üks võimalus – sissemaksed eelarvesse jäävad nagu need on ja liikmesriigid hakkavad tulevikus eelarvest vähem raha saama, sest osa vahendeid läheb varasemate võlgade katteks.
Teine võimalus – suurendatakse liikmesriikide sissemaksed ühisesse EL-i eelarvesse ja sellega makstakse võlg tagasi.
Ja kolmas võimalus – luuakse täiendavad EL-i omavahendid. Praegu läheb suur osa tollimaksust EL-i eelarve katteks ja samamoodi võib sinna minna muid makse...
Digimaks, plastimaks...
... ka süsinikumaks.
Süsinikumaks on selline, mida ühe riigi poolt efektiivselt kehtestada ei ole võimalik. Sellest on aastaid räägitud, et tuleks maksustada ka mustalt toodetud elektrit, mida kolmandatest riikidest sisse ostetakse, näiteks Venemaalt, Valgevenest. Kui Eesti tahaks kehtestada selliseid makse Venemaalt ostetavale elektrile üksinda, siis see võib Eestisse tulla ka läbi Soome või läbi Läti ja Leedu ning meie kahjustaksime ainult oma ettevõtteid sellise maksu kehtestamisega.
Digimaks?
Ka suur Prantsusmaa on olnud liiga väike, et iseseisvalt digimaksu kehtestada. Ärgem unustagem, tegelikult on juba praegu 12 liikmesriigis mingil määral digimaks olemas, aga päris digimaksu, mis tagaks õiglase tulude jaotamise, seda pole õnnestunud [EL-i üleselt] kehtestada. Prantsusmaa üritas, aga sattus nii suure globaalsete teenuste pakkujate ja USA surve alla, et peatas selle maksu rakendamise.
Eesti ajakirjandus kurdab ka, et nende reklaamitulud muudkui vähenevad, need tulud lähevad Facebookile, Google'ile, kes suudavad müüa käitumispõhist reklaami ja loomulikult ei ole see õiglane, sest need suured teenusepakkujad ei maksa sentigi makse meie riigis.
See ei ole normaalne, sellele tuleb lahendus leida ja minu arvates on efektiivne lahendus ainult siis, kui leiame selle ühiselt Euroopale.
Pista siia juurde jutt suveräänsusest on täiesti kohatu. Kas me oleme suveräänsemad siis, kui meid lihtsalt riisutakse ja kooritakse? Me käitume täiesti mõistusepäraselt siis, kui suudame oma huvisid koos teistega kaitsta, see on kõige parem suveräänsuse kaitse.
Kas teie näete Jüri Ratase koalitsioonis pragusid?
Ainult pragudest see koalitsioon koosnebki, ei ole seal suuri ühishuve näinud. Ongi see "kurgid sulle, raha mulle" ja igaüks saab vorstikese ja keegi kõigi jämedama.
Valitsused ei kuku ju opositsiooni survel?
Võtame kasvõi sel nädalal räägitud [siseministeeriumis valminud] võõrtööliste eelnõu, mille kohta [haridusminister] Mailis Reps ütleb, et see jääbki siseministri unistuseks. Ma küll ei mäleta, et varasematel valitsustel oleks olnud selline suhtlusstandard, kus üks minister oleks teise ministri nagu koni varba all ära kustutanud. See on midagi erilist.
See tuleb valitsuse enda seest, mitte opositsiooni survest.
Jah, see tuleb valitsuse seest, koalitsioonid lagunevad tavaliselt seestpoolt. Ei saa eitada, et ka väline surve annab [valitsuse] sisemiseks lagunemiseks hulga põhjusi. Kui ajakirjandus on leebe, opositsioon on hambutu – ei see valitsus siis lagune, küllap võetakse veel laenu ja küllap saab keegi veel vorstikese.
Kõrvalt vaadates jääb mulje, et kuna Reformierakond ei ole otsustanud, kas teha – kui see võimalus avaneb – valitsus Keskerakonna või Isamaa ja sotsidega, siis see otsustamatus hoiabki praegust valitsust koos, sest ei Keskerakond ega Isamaa taha opositsiooni kukkuda.
(Naerab)
Nii lihtne see küll ei ole, et Reformierakond otsustab, et meie tahame nüüd käia selle erakonnaga ja siis kõik sünnibki. Lagunemine tuleb eelkõige seestpoolt, kui koalitsioonis jõutakse arusaamisele – nii enam edasi ei saa, see ei ole talutav, see on ülatanud kõik võimalikud piirid. Siis hakkab koalitsioon lagunema ja siis on ka võimalus uut koalitsiooni kokku panna.
Koalitsioonierakonnad vajavad ju perspektiivi, et mis saab siis, kui see valitsus laguneks.
Põhimõtteliselt on see perspektiiv neil olemas. Reformierakond on praeguseks deklareerinud, et on võimeline tegema koostööd kõigi riigikokku kuuluvate erakondadega. Mulle koostöö Martin Helme juhitud EKRE-ga väga mõistlikuna ei tunduks, aga... kui mõned ütlevad, et ta on mõistlikum kui Mart Helme, siis selles... mingi sõnum on.
Panite mu praegu mõtlema, et kas oleks võimalik ka Reformierakonna ja EKRE liit, kellel oleksid hääled parlamendienamuseks tõesti koos.
Mina ei taha teoretiseerida, aga teoreetiliselt on kõik võimalik.
Ma ei ole erakonna asjades nii palju sees, et võiksin rääkida mingitest allhoovustest. Ei pea heaks tooniks, kui ametist lahkunud erakonna esimees jätkab erakonna juhtimist. Pigem hoida ennast eemale.
See pole nii ainult erakonnas, vaid iga juhi puhul – kui juht ametist lahkub ja hakkab üle õla kogu aega [uue juhi] vigu parandama, siis sellel, kes on ametisse asunud, ei teki iialgi tunnet, et tema vastutab nüüd kõige eest. Ja kui ta teab, et keegi parandab alati tema vead, siis päris juhti temast ei kasvagi.
Andrus Ansip, te olete üks mõjukamaid reformierakondlasi.
Ma kasutan seda mõju – kui mul seda on – kusagil mujal ja mitte selleks, et jätkata erakonna juhtimist ka siis, kui ma ei ole juht. Kui sa ei ole asjades sees ja hakkad langetama otsuseid vana rasva pealt, siis varem või hiljem tulevad eksimised ja seepärast ma hoidun taolisest sekkumisest.
Kaja Kallas andis möödunud nädalal kolleeg Arp Müllerile põneva intervjuu, et Reformierakond on Isamaaga uue valitsuse juttu ajanud. Oleks Isamaa ka teie valik?
Raske on minul kedagi valida või valimata jätta.
Kui praegune valitsus peaks lagunema on Reformierakonna valik väga lihtne: kas teha uus valitsus Keskerakonnaga või Isamaa ja sotsidega.
Küllap see sõltub ka sellest, miks valitsus laguneb ja sellest tulenevalt valikuvõimalused ka vähenevad. Kui praegune valitsus, oletame, laguneb selle tõttu, et üks erakond saab hakkama millegi väga amoraalsega, siis selge see, et tema koht on opositsioonis ja tema enam valikute hulka ei kuulu.
Elus on ikka nii, et meie valime ja meid valitakse. Need valikud ei pruugi alati kokku langeda, olgu siis meeste ja naiste vaheline suhe või erakondade vaheline suhe, reeglid on ikka needsamad.
Kuigi Isamaal on Reformierakonnaga kurvad kogemused – 2005 ajasite Res Publica valitsusest välja, 2014 lükkasite IRL-i kõrvale.
Võin öelda, et Reformierakonnal on samad kurvad kogemused, nemad lükkasid meid ka kõrvale.
Sügisel 2016, üks kord.
Ei ole poliitikas nii, et keegi lükatakse kõrvale.
Valimised annavad tavaliselt uue reaalsuse ja valimiste põhjal koalitsioone tehakse ja tavaliselt jätkab koalitsioonis vähemalt üks eelmises valitsuses olnud erakond. Keegi ei nimeta seda – näiteks Soomes – reetmiseks, et meie kolm või kaks peaksime jätkama uues valitsuses koos ja kui nii ei saa jätkata, siis ei saa seda keegi teha.
Seega teie ei ütle, et sotsiaaldemokraadid ja Isamaa reetsid Reformierakonna sügisel 2016, kui tegid valitsuse Keskerakonnaga?
Ma ei kasutaks poliitikas üldse taolistel puhkudel väljendit "reetmine". See on ikka oma huvide realiseerimine kõige paremal moel ja mis need huvid täpselt olid, nemad teavad paremini.
Sellist pakkumist Reformierakond poleks saanud kindlasti teha, nagu tegi Keskerakond [novembris 2016] peaministriparteiks saamise nimel, et ministrikohad jagunevad võrdselt sõltumata sellest, milline oli valijate mandaat ühele, teisele või kolmandale erakonnale. See ei ole proportsionaalne, aga sellise pakkumise Keskerakond tegi ja väiksematele partneritele [sotsidele ja Isamaale] oli see piisavalt ahvatlev. Jälle tuleb kord öelda – päris pragmaatiline koalitsioon sattus. Ehkki rumalusi tehti palju. Võtame sellesama alkoholiaktsiisi tõstmise...
Andrus Ansip, palun, ärme lähe sinna.
Miks?
Ma tean teie juttu – 50 suletud külapoodi, 345 miljonit eurot saamata maksuraha, millest te tahate rääkida. Kihte on siin rohkem. Pärast kange alkoholi aktsiisi nüüdset langetamist vähenes piirikaubandus, aga suurenesid alkosurmad, rohkem inimesi viiakse politseisse kainenema, perevägivald...
Ei oleks pidanud seda lollust tegema, siis ei oleks tulnud seda lollust ka parandada ja jäänuks teie nimetatud kaasnähud olemata.
Paraku on see üldistatav, et ah, ärme lähe sinna, ah, mis me nüüd sellest ikka, las ta olla... Ratas teeb suure lolluse, mis lõpuks kleebitakse külge ainult [Jevgeni] Ossinovskile, aga see oli Ratase valitsus. Siis tulevad perekond Helmed ja ütlevad, et nemad parandasid ära lolluse, taovad endale rusikaga rindu ja ajakirjandus kõrvalt ütleb, las ta olla, siin on nii mitmeid kihte, las ta olla. (Laiutab käsi)
Andrus Ansipi intervjuu Toomas Sildamile. Autor/allikas: Heini Heinlaid / ERR
Laevaehitaja ja -remontija BLRT loobus välistööjõu-probleemide tõttu suure ujuvdoki Tallinnasse paigaldamisest ja paneb selle käima Leedus, kus tööjõupoliitika on ettevõtetele sõbralikum. EKRE vastuseis välistööjõule mõjutab Eesti valitsuse poliitikat. On see kõik paratamatus?
Paratamatus on see loomulikult – ettevõtlust edendatakse seal, kus on ettevõtjale kasulikum. Ka praegune valitsus võiks aru saada, et oleme globaalses konkurentsis ja konkurentsis ka oma naabritega. Üldiselt tuleb öelda, et mida külvad, seda lõikad. Külvati ja viljad juba tulevad.
Nii need ettevõtted Eestisse tulid, sest Eesti on olnud investoritele konkurentsivõimelisem ja atraktiivsem ning nii need ettevõtted võivad siit ka minna, kui Eesti muutub naaberriikidest vähem atraktiivseks. Kaovad töökohad, kaob ka meie majanduslik õitseng. Igal teol on tagajärg.
Kas Ratase valitsus on praegu liiga kergekäeliselt miljardid eurod laenu võtnud?
Jah, on. Kõigepealt oleks Ratase valitsus pidanud headel aegadel koguma reserve nagu neid koguti 2005, 2006, 2007. Aga Ratase valitsus jättis reservid kogumata, ka kõige parematel aegadel oli eelarve defitsiidis. See on esimene ja väga oluline viga.
Edasi on kõik käigud juba sundkäigud. Kui tavaliselt üritavad valitsused kriisiajal stimuleerida tööhõivet, et võimalikult paljud inimesed tööl püsiksid, siis nüüd oli risti vastupidi – maksumaksjal tuleb teatud kulud kanda, et inimesi kodus hoida. Kui inimesed on kodus, tööd ei tee, aga süüa tahavad, ju siis selle eest tuleb maksta.
Olid tööturutoetused, mida töötukassa pakkus vähenenud töötasu toetamiseks.
Tööturutoetus töötas väga hästi. See on meede, mida praeguse valitsuse puhul tuleb kiita. Aga selleks tulnuks kasutada reserve, mis kulutati ära headel aegadel, seega tuli võtta laenu. Selleks oli see vajalik.
Samas isegi ütleksin, et ka lennukilt raha külvamine, nagu tehti USA-s, et igale inimesele maksti mingi kindel summa kätte – nendes oludes oleksid ka taolised meetmed täiesti arutamist väärt.
Augustis peaksid avalikuks saama järgmise aasta riigieelarve kontuurid. Milline on teie soovitus – juurde laenata või kärpida?
Sellele küsimusele ei ole üldse mõtet vastama hakatagi. Me ju teame, mida see valitsus teeb – laenab mõõdutundetult. Laenamisega on nii, et see, kuhu laenuraha investeeritakse, peab olema selline koht, kus see tagasi teenitakse.
Nii et teie kärbiksite eelarvet?
Ilmselt tuleks teha mõlemat. Nii vaadata, kuidas mitteotstarbekaid kulutusi kokku tõmmata kui ka seda, kust annaks majandust stimuleerida. Ei saa jätkata ebaefektiivsete kulutustega näiteks avalikus sektoris, samal ajal kui erasektor peab kärpima. Ei ole maksumaksjal iialgi nii palju raha, et ta maksaks kõik kriisi tekitatud kahjud kinni, mingist anonüümsest kassast. See on utoopia.
Nii et ilmselt tuleks teha mõlemat.
Eesti Panga eelmise president Ardo Hansson ütles kujundlikult, et Ratas ja Helme seisavad praegu Ansipi ja [toonase rahandusministri] Ligi õlgadel, kes tegid kümme aastat tagasi need otsused, mis lõid korraliku vundamendi, reservid, millega on nüüd võimalik olukorda leevendada. Kelle õlgadel seisavad need, kes tulevad pärast Ratast ja Helmet?
Usun, et eks nad kõik seisavad varasemate valitsuste õlgadel. Aga need ei ole Ansip ja Ligi, kes praegusele valitsusele hea lähtepositsiooni lõid. See on ikka Eesti rahvas, kes on käitunud tervemõistuslikult pikka aega, ei ole talunud valitsust, kes oleks meie riiki võlgadesse uputanud ja ma loodan, et see kainenemine saabub meil õige pea ja praegune pillerkaar ära lõpeb.
Alles oli uudis, kuidas 2018 maksime riigi laenude teenindamiseks 17 miljonit eurot aastas, nüüdseks on see summa kasvanud poole miljardini. On suur vahe, kas 17 või 500 miljonit eurot aastas. Selle 500 eest saaks ühtteist teha.
Raudne reegel ütleb, et riikides, kus valitsussektori võlatase on väiksem, investeeritakse avaliku sektori poolt rohkem kui riikides, kes kogu aeg võtavad investeerimise eesmärgil võlgu.
Andrus Ansipi intervjuu Toomas Sildamile. Autor/allikas: Heini Heinlaid / ERR
Ütlesite koroonakriisi alguses kriitiliselt, et kõiki koju istuma panna on suhteliselt kerge lahendus, aga kui palju see lausaliste meetmete rakendame tekitab majanduslikku kahju, pole valitsusele huvi pakkunud. Teie ei oleks Eestit nii kinni pannud?
Kindlasti olnuks mõistlikum rakendada rohkem sihitud meetmeid, kui lausalisi piiranguid.
Kuid, meil on kriisis hästi läinud, eriti võrreldes riikidega, kus probleemid on suured. Belgia, Hispaania, Itaalia...
Ja väga hästi on meil läinud võrreldes sellega, milliseid tonte ise endale silme ette maalisime: kuidas Hiinas viidi inimesi peredest ära, keevitati kortermajade uksi kinni või kuidas Hispaanias avastati vanadekodu, kus kõik elanikud olid surnud ja hooldajad samuti kas surnud või jalga lasknud jne.
Aga kuiva statistika keeles oleme nii surmade kui ka haigusjuhtumite arvult miljoni elaniku kohta EL-i keskpaiga lähedal – 11. ja 13. kohal. Kui võrdleme end kasvõi Lätiga, siis neil on läinud mitu korda paremini.
Lausalised meetmed ei ole kõige efektiivsemad ja mõnes valdkonnas toodavad ka suurt kahju.
Möödunud nädalal oli The Economist'is artikkel, kus viidati Maailmapanga globaalsele uuringule – maailmas tähendab laste viis kuud koolist eemale hoidmine nende tulevaste sissetulekute vähenemist 10 triljoni võrra. Igal asjal on oma hind. Et koolikohustuse mittetäitmine meile midagi maksma ei lähe, seda illusiooni ei maksaks endale luua.
Oli vaja, et [Tallinna linnapea] Kõlvart tõi Ida-Tallinna keskhaiglat tagasi juhtima Ralf Allikvee, kes andis Eesti Päevalehele intervjuu, kus seadis kahtluse alla, kas meil on ikka mõistlik hoida kõiki haiglaid COVID-19 patsientide ootuses ja katkestada plaaniline ravi. Tema ütles otse, et tänavu aprillis jäi võrreldes mullusega [Ida-Tallinna Keskhaiglas] 3000 patsienti ravita.
Plaanilise ravi oluline piiramine oli vale. Ka õiguskantsler on öelnud, et eraraviasutuste keelamine oli põhiseaduse vastane. Neid vigu, kui peaks tulema uus puhang, ei tohiks valitsus mingil juhul korrata.
Leidsite, et valitsusel on parem loobuda keeldudest ja käskudest ning uskuda rahva tervesse mõistusesse. Kas tõesti saaks COVID-19-ga hakkama ilma keeldude ja käskudeta?
Mingid suunised peaksid kindlasti olema. Aga keeldude rakendamine nii nagu meil tehti... tihtipeale tuleb tunnistada, et see ei olnud põhjendatud.
Võtame eraraviasutuste tegevuse keelamise. Keelati ära hambaarstide tegevus. Ja patsient peab Tartust minema Tallinnasse selleks, et tarkusehammas välja tõmmatakse, kuna Tartus need skafandrites arstid ütlesid, et kuni kõnnite ja kõnelete, pole te meie patsient. Aga inimene ei saa magada, ei saa töötada, ei saa elada, see valu on tappev, valuvaigistid ei aita... Miks pidas keegi, kes ei ole arst ja ei ole arstina töötanud ennast targemaks kui mitukümmend aastat hambaarstina praktiseerinud inimesed.
Need lauskeelud on olnud mõneti väga kahjulikud ja neid uuest sama moodi rakendada ei ole mõtet.
Või siis piiride sulgemine. Üks Stanfordi ülikooli teadlaste artikkel ütleb, et Kesk- ja Ida-Euroopas varjati piiride sulgemisega riikide mittevalmisolekut kriisiks. Tuleb tunnistada, et mis Eestis siis teistmoodi oli. Soomes oli nakatumine väiksem kui Eestis, Lätis samamoodi. Meil – ilma vähimagi kooskõlastuseta oma naabritega – otsustati piirid sulgeda.
Järgmisel sügisel valitakse Eestile taas presidenti. Olete valmis kandideerima?
Ei, kindlasti mitte.
Koalitsioonil oleks ju päris nutikas teie peale kokku leppida, Reformierakond peab teid toetama ja üks mõjukas valitsuse kriitik on kõrvale tõstetud?
Pärast meie tänast juttu ma küsiksin, et mis põhjus oleks koalitsioonierakondadel mind toetada? Nad võiksid saada endale väga tugeva kriitiku Kadriorgu ja seda nad kindlasti ei taha.
Aga tõsiselt vastates – pärast üheksat aastat täitevvõimu juhina ei ole mul mingit ambitsiooni sukelduda sellisel tasemel Eesti sisepoliitikasse. See aeg on möödas. Olen tänulik Eesti rahvale kõigi nende üheksa aasta eest [peaministrina] ja ei tahaks rahva kannatust enam kuidagi proovile panna.
Kes oleks hea ja õige Vabariigi President?
See on riigikogu otsustada.
Arvate, et riigikogu saab sellega sügisel 2021 hakkama?
Võib saada, võib mitte saada... (Naeratab)
See koalitsioon kindlasti ei saa. Aga, kui koalitsioon muutub, siis need võimalused, et president valitakse riigikogus, on täiesti arvestatavad. | Andrus Ansip: ma ei tahaks rahva kannatust enam proovile panna | https://www.err.ee/1115540/andrus-ansip-ma-ei-tahaks-rahva-kannatust-enam-proovile-panna | Euroopa Parlamendi liige Andrus Ansip, peaminister 2005-2014 ja siis viis aastat Euroopa Komisjoni asepresident, on praeguse valitsuse sõnakas kriitik. Samas väidab, et temas pole solvumist nende vastu, kes Reformierakonna opositsiooni lükkasid. "Oleks" Ansipile ka ei meeldi, sest: oleks Lembitul olnud kuulipilduja, mis siis saanuks? |
Muistised, mille hulgas on 1900 kivist tööriista, tõestasid inimasustuse olemasolu merepinnast palju kõrgemal asuvas Chiquihuite'i koopas üle 20 000 aasta tagasi, selgus ajakirjas Nature avaldatud kahest uuringust.
"Meie tulemused on uus tõendusmaterjal inimeste ammusele kohalolule Ameerika mandritel," ütles AFP-le Ciprian Ardelean, Universidad Autonoma de Zacatecase arheoloog ning üks uurimuse juhtivteadlastest.
"Sellest ajavahemikust on teada vaid mõningaid esemeid ja daatumeid," ütles ta, viidates radioaktiivse süsiniku meetodiga saadud tulemustele, mis annavad vanimate esemete vanuseks 33 000 kuni 31 000 aastat. "Kuid kohalolu on kindel."
Inimeste luid või DNA-d kohapealt ei leitud.
"Suure tõenäosusega kasutasid inimesed seda kohta regulaarselt, võibolla suuremate rändetsüklite käigus aastaaegade põhiselt," järeldatakse uuringus.
Eksperdid vaidlevad tuliselt selle üle, kuidas Homo sapiens Ameerika mandritele jõudis.
Uued avastused suure tõenäosusega vaidlustatakse. "See juhtub alati, kui keegi leiab enam kui 16 000 aasta vanuse koha. Esimene reaktsioon on eitus või väga raske leppimine," ütles Ardelean, kes tegi koopas kaevetöid esmakordselt aastal 2012, kuid leidis vanimad tööriistad alles 2017. aastal.
Siiani on laialt heaks kiidetud versioon see, et esimesed Ameerikasse saabunud inimesed ületasid Aasiat Põhja-Ameerikaga kunagi ühendanud maismaariba umbes 13 500 aastat tagasi ning liikusid läbi kahe suure jäämassi vahel asuva koridori lõunasse.
Arheoloogiline tõendusmaterjal, mille hulgas on ka erilised odaotsad, millega tapeti mammuteid ja teisi eelajaloolisi hiidloomi, lubab oletada, et see eelajalooline rahvas, tuntud kui Clovise kultuur, hargnes üle Põhja-Ameerika ning oli põlisameeriklaste esiisaks.
Kuid senine Clovise kultuuri versioon purunes viimase kahe aastakümne jooksul, mil avastati mitu iidset inimasustuse kohta, mis on kaks-kolm tuhat aastat vanemad.
Lisaks pole neist kohtadest leitud tööriistade ja relvade jäänused samad, vaid näitavad eraldi päritolu.
"Ilmselgelt oli Ameerikas inimesi enne Clovise kultuuri arengut Põhja-Ameerikas," lausus Gruhn, Alberta ülikooli antropoloogia emeriitprofessor, uusi leide kommenteerides. | Uuring: inimesed elasid Põhja-Ameerikas üle 30 000 aasta tagasi | https://www.err.ee/1115700/uuring-inimesed-elasid-pohja-ameerikas-ule-30-000-aasta-tagasi | Mehhiko keskosas asuvast koopast välja kaevatud tööriistad on tõendiks selle kohta, et inimesed elasid Põhja-Ameerikas vähemalt 30 000 aastat tagasi, pea 15 000 aastat varem kui seni arvati, ütlesid teadlased kolmapäeval. |
"Kuulutan välja föderaalsete korrakaitsjate arvu suurendamise kogukondades, mida vaevab vägivaldne kuritegevus," ütles Trump Valges Majas.
Kuulajaskonna seas istusid ka peaprokurör William Barr, Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Christopher Wray ja sisejulgeolekuminister Chad Wolf.
Justiitsministeerium saadab viivitamatult föderaalsed korrakaitseüksused Chicago linna, lisas Trump.
Barr ütles, et operatsiooniga Legend tuuakse umbes 200 föderaalagenti Chicagosse ning veel 30 agenti siirdub Albuquerque'sse New Mexico osariigis. Juuli esimeses pooles saatis Trump Missouri osariiki Kansas Citysse 200 agenti.
USA suurlinnu on sel suvel lisaks koroonaviirusele ja rassisimivastaste meeleavaldustega kaasnenud rahutustele ka rüüstamistele muserdanud tulistamiste arvu märkimisväärne kasv.
Ainuüksi Chicagos sai läinud nädalavahetusel üle 60 inimese haavata ja 14 surma, selgub sisejulgeolekuministeeriumi statistikast.
Trump hoiatas juba esmaspäeval, et saadab täiendavaid föderaaljõude New Yorki ja ka teistesse linnadesse, kus on demokraadid võimul, selleks, et kaitsta föderaalhooneid ning kokkukukkumise äärel olevat avalikku korda.
Hoiatusele eelnes tavatu samm, kui Trump saatis lahingvormi riietatud föderaalagendid Oregoni osariiki Portlandisse meeleavaldajaid taltsutama. See pälvis Trumpi suhtes kriitilises meedias ja kohapealsete poliitikute poolt palju kriitikat.
Kolmapäeval välja saadetud üksused sisaldavad teiste seas ka föderaalagente, kes teevad koostööd kohalike korrakaitsjatega, mitte märuliüksustega nagu olid Portlandis.
Esmaspäeval saatsid kuue suurlinna – Atlanta, Washingtoni, Seattle'i, Chicago, Portlandi ja Kansas City – linnapead sisejulgeolekuministeeriumile ja peaprokurör Bill Barrile ühiskirja, milles märkisid, et kutsumata üksuste saatmine on põhiseaduse vastane tegevus.
Trump ütles kolmapäevases pöördumises, et tahab "muuta korrakaitset tugevamaks, mitte nõrgemaks", lisades, et senisest veelgi rohkem politseinikke tuleb tööle võtta, selle asemel, et jaoskondade eelarveid kärpida. Politsei eelarve vähendamine on osades suurlinnades pärast mustanahalise George Floydi tapmist olnud populaarne poliitiline loosung. | Trump suurendab föderaalüksuste arvu rahutustest vaevatud linnades | https://www.err.ee/1115698/trump-suurendab-foderaaluksuste-arvu-rahutustest-vaevatud-linnades | USA president Donald Trump teatas kolmapäeval föderaalüksuste kohalolu suurendamisest viimase aja rahutuste keskmeks olnud linnades, sealhulgas riigi suuruselt kolmandas linnas Chicagos, kus vägivald on tuntavalt suurenenud. |
"Kui sa mitte millegi nimel ei võitle, siis on raske tavapärast fookust säilitada, nii et keskendusime lihtsalt ralli lõpuni sõitmisele," kommenteeris Tänak Hyundai pressiteate vahendusel.
"Varajase katkestamise tõttu reedel nappis meil autos veedetud aega, aga viimasel kahel päeval arenesime edasi. Me õppisime uusi asju ja kui vaadata seda, et võitsime täna mõned katsed - startides ees -, siis ilmselt me midagi leidsime," oli ta positiivne.
"Kokkuvõttes ei olnud oodatud nädalalõpp, aga saime fännidelt palju tuge ning meil olid mõned uued huvitavad ja nõudlikud katsed. Jätkame võitlust."
Hyundai tiimil tervikuna kõige hullemini ei läinud, sest esimese võidu teeninud Kalle Rovanperä (Toyota) järel teeniti kaks järgmist kohta: Craig Breen ja Paul Nagle olid teised ning Thierry Neuville ja Martijn Wydaeghe kolmandad.
"Läheb igavaks sama asja korrutamine, aga seekord on meil vähemalt kaks autot pjedestaalil ja saime head punktikatse punktid," kommenteeris Hyundai meeskonna pealik Andrea Adamo.
"Minu tänusõnad Craigile ja Paulile fantastilise teise koha eest. Elektroonikaprobleemi tõttu täna hommikul ei olnud Thierry positsioonis, kust samm edasi teha, aga ta näitas taas, milline võitleja ta on."
"Ott demonstreeris ka oma imelist kiirust, mis paneb tema reedeseid rehvipurunemisi veel enam kahetsema. Vaatame Belgia Ypres'i ralli suunas ja lubame tööd jätkata," lõpetas itaallane. | Tänak: viimasel kahel päeval arenesime edasi | https://sport.err.ee/1608282324/tanak-viimasel-kahel-paeval-arenesime-edasi | Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) lõpetasid Rally Estonia punktikatse võiduga, aga kuna rehvipurunemist tõttu juba reedel katkestati, siis kokkuvõttes kõrget kohta loomulikult ei saavutatud. |
24-aastane Morikawa alustas viimast võistluspäeva lõuna-aafriklase Louis Oosthuizeni järel teiselt positsioonilt, aga vaid ühe löögi kauguselt.
Morikawa sai viimasel päeval kirja tulemuse -4 ja Oosthuizen +1, millega langes kokkuvõttes jagama kolmandat kohta koos hispaanlase Jon Rahmiga. Mõlemal jäi kirja tulemus 11 alla par 'i. Neid edestas ka ameeriklane Jordan Spieth, kes sai kirja 267 lööki ehk 13 alla par 'i.
Morikawast sai aga esimene Briti lahtiste debütant pärast Ben Curtist (aastal 2003), kes kogu turniiri ära võidab. Seejuures on tegemist maailma neljanda numbri teise suurturniiri võiduga viimase paari aasta jooksul - mullu triumfeeris ta PGA meistrivõistlustel. | Esimest korda kaasa löönud 24-aastane ameeriklane võitis golfi suurturniiri | https://sport.err.ee/1608282321/esimest-korda-kaasa-loonud-24-aastane-ameeriklane-voitis-golfi-suurturniiri | Golfi suurturniiri The Openi ehk Briti lahtised võitis ameeriklane Collin Morikawa, kes läbis nelja päeva jooksul 72 auku 265 löögiga ehk tulemusega 15 alla par 'i. |
Et rongiliiklus oleks graafikujärgselt võimalik, peavad bussid Balti jaamast väljuma umbes 15 minutit enne graafikujärgset rongi väljumisaega.
Tallinnas väljuvad bussid Balti jaamast maakonnaliinide peatusest nr 2; Tallinn-Väikses bussipeatusest Tallinn-Väike (Pärnu maanteel); Liival bussipeatusest Liiva jaam (Männiku teel).
Kuni kella 12 kehtib sama sõiduplaan, mis oli kehtiv nädalavahetusel, millele lisanduvad tööpäeviti käigus olevad rongid.
Sõiduplaani saab vaadata SIIT. | Edelasuuna raudtee remonttööd kestavad esmaspäeva lõunani | https://www.err.ee/1608282312/edelasuuna-raudtee-remonttood-kestavad-esmaspaeva-lounani | Remonttööde erakorralise pikenemise tõttu on esmaspäeval Rapla, Türi ja Viljandi reisid kuni kella 12-ni asendatud bussiga Tallinna-Liiva ja Liiva-Tallinna lõigul. |
Deabes Owusu-Sekyere viis Paide 26. minutil juhtima, aga vaid kuus minutit hiljem Mihkel Järviste viigistas ja rohkem väravaid ei löödudki.
Enne pühapäevast kohtumist oli Paide saanud Premium liigas tartlastest neli korda järjest jagu koondskooriga 15:1.
Tabeliseis: 1. Levadia 43 punkti (17 mängust), 2. Flora 39 (15), 3. Paide 35 (17), 4. Kalju 26 (17), 5. Legion 24 (17), 6. Trans 20 (17), 7. Tulevik 14 (17), 8. Tammeka 13 (16), 9. Kuressaare 11 (16), 10. Vaprus 11 (17). | Paide ei suutnud Tammekat murda | https://sport.err.ee/1608282291/paide-ei-suutnud-tammekat-murda | Paide Linnameeskond loovutas Premium liiga 17. voorus punkte, sest viigistas kodus Tartu JK Tammekaga 1:1. |
Pogacar tõusis liidriks pärast kaheksandat etappi 3. juulil ja hoidis seejärel kollast liidrisärki enam kui kaks nädalat. Kokkuvõttes järgnesid talle taanlane Jonas Vingegaard (Jumbo-Visma; +5.20) ja kolumblane Richard Carapaz (Ineos Grenadiers; +7.03).
Kaheksa parema sekka mahtusid veel austraallane Ben O'Connor (AG2R Citroen; +10.02), hollandlane Wilco Kelderman (Bora - Hansgrohe; +10.13), hispaanlane Enric Mas (Movistar; +11.43), kasahh Aleksei Lutsenko (Astana; +12.23) ja prantslane Guillaume Martin (Cofidis; +15.33).
Traditsioonilisel lõpuetapil (Chatou - CHamps-Elysees; 108,4 km) oli grupifinišis parim van Aert (2:39.37), kellele järgnesid kaasmaalane Jasper Philipsen (Alpecin-Felix) ja britt Mark Cavendish (Deceuninck - Quick Step).
See tähendab, et velotuuri lõpuks on 36-aastasel Cavendishil 34 Tour de France'i etapivõitu ehk sama palju legendaarsel belglasel Eddy Merckxil ja britil ei õnnestunud antud pingereas ainuvalitsejaks tõusta. | Pogacar võitis Tour de France'i, Cavendish jäi Merckxiga võrdsele pulgale | https://sport.err.ee/1608282288/pogacar-voitis-tour-de-france-i-cavendish-jai-merckxiga-vordsele-pulgale | Prantsusmaa velotuuri võitis teist aastat järjest sloveen Tadej Pogacar (UAE-Team Emirates). Viimasel etapil teenis esikoha belglane Wout van Aert (Jumbo-Visma), jättes nii Mark Cavendishi (Deceuninck - Quick Step) ajaloolise võiduta. |
Panenko alustas 5.90-ga, sai teisel katsel kirja oma parima 5.93 ja hüppas kolmandal 5.81. Stabiilne seeria finaali kaheksa hulka ei aidanud. Isikliku rekordiga 6.80 tuli Euroopa meistriks rootslanna Maja Askag. Teise koha sai hispaanlanna Tessy Ebosele (6.63) ja kolmanda sakslanna Mikaelle Assani (6.62).
Tony Ats Tamm teenis kümnevõistluses 7103 punktiga 13. koha. Ta jooksis 100 meetrit 11,22-ga, hüppas kaugust 6.91, tõukas kuuli 12.92, hüppas kõrgust 1.82, jooksis 400 meetrit 52,36-ga, jooksis 110 meetrit tõkkeid 15,47-ga, heitis ketast 42.95, hüppas teivast 4.40, viskas oda 51.49 ja jooksis 1500 meetrit 4.49,22-ga. Rasmus Roosleht katkestas.
Juunioride Euroopa meistriks krooniti belglane Jente Hauttekeete (8150 punkti), hõbedale tuli norralane Sander Skotheim (8012) ja pronksile prantslane Teo Bastien (7722).
Naiste 5000 meetri jooksus sai Mari Mai Ruus 32. ehk viimase koha ajaga 18.36,38. | Panenko tuli kaugushüppes 11. kohale | https://sport.err.ee/1608281964/panenko-tuli-kaugushuppes-11-kohale | Kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas teenis Anna Panenko naiste kaugushüppe lõppvõistlusel 11. koha. |
Igal aastal tapetakse pärast haudumist miljoneid kukktibusid, sest nad ei hakka munema ega too muud kasu. Enamasti tibud kas hakitakse või gaasitatakse.
Talunike sõnul pole olemas praktilisi ja taskukohaseid viise, kuidas masstootmise korral tibu sugu juba munas kindlaks teha. Euroopa Liidu 2009. aasta direktiiv lubab vähem kui 72-tunniste tibude hakkimist, kui see põhjustab kohese surma.
Loomakaitsjad näevad selles tarbetut julmust ning rõhutavad, et tuleb leida paremad võimalused sugu enne haudumist kindlaks teha.
"Alates 1. jaanuarist 2022 peavad kõik kodulindude haudejaamad olema paigaldanud või tellinud masinad, mis aitavad neil munas tibu soo välja selgitada," rääkis Denormandie ajalehele Le Parisien.
Ministri hinnangul hoiab uus seadus ära 50 miljoni kukktibu tapmise aastas. Ta lisas, et riik toetab linnukasvatajaid vajalike seadmete hankimisel kümne miljoni euroga.
Saksamaa teatas jaanuaris, et lõpetab kukktibude tapmise tuleval aastal.
Šveits keelas möödunud aastal tibude hakkimise, kuid nende gaasitamine on seni veel lubatud. | Prantsusmaa lõpetab 2022. aastal kukktibude hukkamise | https://www.err.ee/1608282255/prantsusmaa-lopetab-2022-aastal-kukktibude-hukkamise | Prantsusmaa keelustab loomakaitsjate pikaajaliste protestide järel alates 2022. aastast linnukasvatuses kukktibude hukkamise, kinnitas pühapäeval põllumajandusminister Julien Denormandie. |
Sõit algas dramaatiliselt, sest kohe alguses sõitis Hamilton parimalt stardikohalt teele läinud Max Verstappenile (Red Bull) ja hollandlane libises suurelt kiiruselt barjääridesse. Õnneks jäi MM-sarja üldliider terveks.
The view from above of *that* incident #BritishGP #F1 pic.twitter.com/O7QhraSNq0
— Formula 1 (@F1) July 18, 2021
Verstappen's car is untangled from the barriers, lifted onto a pick-up truck and is on its way back to the pits
Well done to all the marshals #BritishGP #F1 pic.twitter.com/JtLW5oOMB2
— Formula 1 (@F1) July 18, 2021
Pärast pea kolmveerandi tundi kestnud pausi sõiduga jätkati ja Hamiltonile määrati manöövri eest kümnesekundiline karistus. Sõidu keskel oli britt neljas, aga möödus siis Lando Norrisest (McLaren), tiimikaaslasest Bottasest ja kaks ringi enne lõppu ka Leclercist.
Esikolmikule järgnesid Silverstone'is Norris (+28,573), austraallane Daniel Ricciardo (McLaren; +42,624), hispaanlased Carlos Sainz jr. (Ferrari; +43,454) ja Fernando Alonso (Alpine; +1.12,093) ning kanadalane Lance Stroll (Aston Martin; +1.14,289).
A race that will be talked about for a long time #BritishGP #F1 pic.twitter.com/XMpp8gCMGy
— Formula 1 (@F1) July 18, 2021
MM-sarja kokkuvõttes säilitas Verstappen 185 punktiga liidrikoha, aga Hamilton lähenes talle vaid kaheksa silma kaugusele. Kolmas on 113 punktiga Norris. | Hamilton sõitis Verstappeni barjääridesse ja võttis võidu | https://sport.err.ee/1608282246/hamilton-soitis-verstappeni-barjaaridesse-ja-vottis-voidu | Vormel-1 MM-etapi Silverstone'i ringrajal võitis kodupubliku rõõmuks valitsev maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes), kes edestas 52-ringilisel kihutamisel monacolast Charles Leclerci (Ferrari; +3.871) ja tiimikaaslast Valtteri Bottast (+11,125). |
Arvestades tööõnnetuse uurimise tulemusi, peab tööinspektsioon väga oluliseks, et nii tööandjad kui ka töötajad ise pööraksid tähelepanu ületöötamise mõjule ning tagajärgedele inimese tervisele.
Inspektsiooni ettepaneku kohaselt tuleks täpsustada ka tööandja õigusi ja võimalusi saada töötajalt infot teise tööandja juures töötamise või teenuse osutamise kohta väljaspool tema juures töötamise aega. Seda ka juhtudel, kui ei ole sõlmitud konkurentsipiirangut.
Transpordisektorist on tööinspektsioonile tehtud korduvalt pöördumisi, et kuna tööandjal ei ole kehtiva seaduse järgi otsest õigustatud huvi andmete nõudmiseks teise tööandja juures töötamise kohta, näiteks töövälisel ajal pidevalt Bolt platvormi teenuse osutamine, siis jõuavad juhid üleväsinuna tööle, mis seab otseselt ohtu nende elu ja tervise.
Ka teistes sektorites on esinenud õnnetusjuhtumeid, kus üleväsinud inimest tabab hommikul tööle asudes terviserike, mis võis olla tingitud just pidevast ületöötamisest. | Inspektsioon tahab töölepingu seaduses rõhutada ületöötamise ohtu | https://www.err.ee/1608282177/inspektsioon-tahab-toolepingu-seaduses-rohutada-uletootamise-ohtu | Tööst põhjustatud haigestumiste ning kutsehaiguste ennetamiseks tegi tööinspektsioon ettepaneku täpsustada töölepingu seaduse seletuskirja tööaja piirangute ületamise mõjuga inimese tervisele. |
Leppe kohaselt suurendavad 23-liikmelise OPEC+ riigid alates augustist naftatootmist 400 000 barreli võrra päevas iga kuu alates augustist. Otsus peaks aitama maailma majandusel pandeemia taandudes paremini taastuda.
OPEC+ hindab turuarenguid uuesti detsembris, kinnitab avaldus.
Varem sel kuul teatasid Araabia Ühendemiraadid (AÜE) pärast päevi kestnud kõnelusi, et peavad naftakartelli tootmiskokkulepet enda suhtes ebaõiglaseks. Kõnelusi vedanud Saudi Araabia meelehärmiks jäi kokkulepe viibima.
Kompromissina lepiti pühapäevasel arutelul kokku, et AÜE ja mitme teise riigi toodangukvoote kohandatakse tuleva aasta mais, mis tähendab, et nende tegelikud kärped jäävad väiksemaks.
23-liikmeline OPEC+, kuhu kuulub ka Venemaa, on alates maist tootmist vähehaaval suurendanud, olles seda enam kui aasta varem otsustavalt kärpinud, kuna koroonaviiruse pandeemia vähendas nõudlust.
Tootmiskärpe tagajärjel hakkasid nafta võrdlushinnad uuesti tõusma.
Majanduslik rivaalitsemine on OPEC-i liikmete vahel aga suurenenud, sest Pärsia lahe riigid üritavad oma varudelt võimalikult palju teenida, hoomates naftaajastu lõpu algust.
Lahkhelid Saudi Araabia ja AÜE vahel on harva avalikkuse ette jõudnud ning tavaliselt lahendatakse need suletud uste taga. | OPEC: maailma juhtivad naftatootjad suurendavad tootmist | https://www.err.ee/1608281958/opec-maailma-juhtivad-naftatootjad-suurendavad-tootmist | Maailma juhtivad naftatootjad leppisid pühapäeval kokku mõõdukas tootmise suurendamises, teatas naftat eksportivate riikide organisatsioon (OPEC). |
Kell 19.55 "Mitme näoga mees - Hendrik Toompere", 1996
Nukunäitleja Hendrik Toompere räägib oma elust ja tööst. Küsitleb Annaliisa Sisask, režissöör Krista Juhvelt.
Kell 20.45 "Jälle Hunt Kriimsilm", 1987
Hunt Kriimsilmale on tehtud kohustuseks juhtida Metsanõukogu. Ta jagab ameteid Siilile, Harakale ja Karuotile. Noored metsaelanikud teevad suveplaane. Kohtume ka nukunäitlejatega, kellele nukud saavad küsimusi esitada. Autor Uno Leies, toimetaja Eve Viilup.
Kell 21.15 "Kõige suurem sõber", 1989
Osalevad Raivo Järvi, Harry Kõrvits, Margus Tabor, Hendrik Toompere, Ita Ever, Heino Seljamaa, Mart Kampus. Autor Lilian Põldre, režissöör Tiiu Vahi.
Kell 21.45 "Teemaõhtu kommentaarid. Vanaisa jälgedes. Hendrik Toompere seenior "
Nukunäitleja Hendrikust on tema kaasaegsetel küllaga mälestusi ja lugusid, oli ju tegemist värvika mehega, kellega elus mõndagi juhtus. Tema lapselapsed näevad seda, mida nad lapsena ei osanud tähelegi panna ja taasavastavad lugusid, mis ehk olid juba unustanud. Taaskohtumine mälestustega möödunud, kuid ikkagi allesjäävast ajast. Vanaisa jälgedes käivad Franz Malmsten ja Hendrik Toompere jr.
Kell 22.30 "Gulliver ja Gulliver", I vaatus
Jonathan Swifti maailmakuulsa teose "Gulliveri reisid" motiividel on Mati Unt kirjutanud ja Rein Agur Nukuteatris lavastanud näidendi täiskasvanutele. Kunstnik Jaak Vaus, Jaanus Nõgisto ja Margus Kappeli muusika, Juhan Viidingu laulutekstid, nimiosas Hendrik Toompere.
Kell 23.20 "Gulliver ja Gulliver", II vaatus, 1990
Kell 00.15 Telelavastus. "Juhtum seoses A. Trapeeži teisikuga", 1989
Toomas Vindi samanimelise novelli dramatiseeris ja lavastas tollane Tallinna Pedagoogilise Instituudi diplomand Aira Kull Eesti Televisioonis oma lõputööna. Osades Mart Kampus, Harry Kõrvits ja Hendrik Toompere. | ETV2 teemaõhtu on pühendatud Hendrik Toompere 75. sünniaastapäevale | https://menu.err.ee/1608282174/etv2-teemaohtu-on-puhendatud-hendrik-toompere-75-sunniaastapaevale | Näitleja ja lavastaja Hendrik Toompere oleks 17. juulil tähistanud 75. sünnipäeva. |
Elizabeth Gaskelli menuka "Cranfordi" ilmumisest on möödunud juba 170 aastat, kuid nüüd on see muutunud noorte seas taas järjest populaarsemaks, kirjutab BBC.
"Ma nimetan seda Bridertoni-efektiks," sõnas Gaskelli Manchesteris asuva kodumuusemi juhataja Sally Jastrzebski-Lloyd.
Julia Quinni raamatutel põhinev "Bridgerton" võlgneb vähemalt osa oma edust 19. sajandi autoritele nagu Gaskell, Jane Austen ja Charles Dickens.
Jastrzebski-Lloydi sõnul on neil praegu väga palju uusi, peamiselt noortest naistest külastajaid ning kirjandusfännide foorumites arutatakse palju 19. sajandi kirjanduse ja naisautorite teemadel.
"Bridgerton" filmib praegu oma teist hooaega. | Netflixi "Bridgerton" on muutnud 19. sajandi kirjanduse noorte seas populaarseks | https://menu.err.ee/1608282159/netflixi-bridgerton-on-muutnud-19-sajandi-kirjanduse-noorte-seas-populaarseks | Netflixi ülipopulaarne seriaal "Briderton", mis kandideerib ka Emmyle, on tõstnud noorte seas taas au sisse 19. sajandi kirjandusklassika. |
Kella 10.30 paiku teatati PPA merevalvekeskusele, et kella 8.30 ajal oli Sillamäe sadama kai juures merre voolanud paarkümmend või enam liitrit masuudilaadset kütust.
Merevalvekeskus teavitas juhtunust nii päästeametit kui ka keskkonnainspektsiooni.
Reostuse likvideerimiseks reageeris päästeameti Jõhvi päästekomando, mis reostuse suuruse hindamiseks tegi drooniga seiret. Hinnanguliselt on reostus 500x200 meetri suurusel alal.
Esialgse info põhjal lekkis kütus sadamas olnud tankerist.
"PPA saatis Tallinnast teele reostustõrjelaeva Kindral Kurvits, mis peaks Sillamäele jõudma hinnanguliselt täna kella 22 paiku," rääkis Ida prefektuuri operatiivjuht Jaanus Murakas.
Tuleohtliku aja tõttu on suur ressurss päästeametist suunatud maastikualadele, ent vajadusel on Sillamäe reostusele valmis reageerima ka Kohtla-Järve reostusvõimekusega komando.
Pääste- ja keskkonnaameti ning PPA spetsialistide koostöös selgitatakse, millised on edasised tegevused reostuse likvideerimiseks.
Reostus Sillamäe sadamas. Autor/allikas: Päästeamet | Sillamäe sadamas voolas merre kümneid liitreid kütteõli | https://www.err.ee/1608282165/sillamae-sadamas-voolas-merre-kumneid-liitreid-kutteoli | Sillamäe sadamas avastati pühapäeva hommikul merereostus, kui merre voolas kümneid liitreid kütteõli. Reostust likvideerivad politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja keskkonnaamet. |
Lääne-Virumaal Haljala vallas paiknev Eisma küla, mis enne Teist maailmasõda oli tuntud kalapüügi, aga ka seltsielu ja teatritegemise koht, sai endale 2014. aastal põhjalikult renoveeritud sadama.
Sadama paadikuuris, vaid mõne meetri kaugusel merest, etendub kammerlik kolme näitlejaga suvelavastus. Näitetrupi moodustavad Siret Tuula, Eva Püssa ja Mihkel Tikerpalu. Lisaks niminovellile "Tson Lemberi uus elu" hõlmab Sven Karja kirjutatud dramatiseering ka teisi August Mälgu mere- ja rannajutte. Lugu rullub lahti 1930. aastatel Eestimaa rannakülas, kui üksiku noore naise Marise majja eksib meremees, kelle värvikad ja lustlikud lood lummavad nii Marist kui ka uudishimulikku naabrinaist. Lopsaka keele ja rahvaliku mündiga rannaküla suhtedraama peidab endas ka tõsisemaid hoovusi ja lugu jõuab enne lõppu teha mitu ootamatut pööret.
Teater Nuutrum on erateater, mis eelmisel aastal tõi Vainupea kabelis vaatajate ette Harry Kõrvitsa monotüki "Jutt jumala õige". Mõlema teose lavastas teatri juht Jaanus Nuutre.
"Meie tükis ütleb üks tegelane: ma olen aru saanud, et kui sealtpoolt kutsutakse, siis tuleb minna," ütles Jaanus Nuutre. "See kehtib nii tööalastes valikutes, sõpruses, armastuses kui ka teispoolsuses. Kutsungi vägi võib olla lihtsalt nii võimas. Oluline on aga kuulata oma südame häält ning sellele kindlaks jääda, sest õigeid valikuid on raske teha eksimata. Ka meie tegelased jutustavad oma õigetest ja valedest valikutest, andestamisest ja rahu tegemisest. Kõige selle juures on aga oluline mitte kaotada huumorimeelt".
Suvelavastuse "Tson Lemberi uus elu" kunstnikutöö tegi Jana Volke, helikujundaja on Lauri Närep, valguskujundaja Robin Täpp. | Eisma sadama paadikuuris saab alguse "Tson Lemberi uus elu" | https://kultuur.err.ee/1608282144/eisma-sadama-paadikuuris-saab-alguse-tson-lemberi-uus-elu | 23. juulist kuni augusti keskpaigani näeb Eismal August Mälgu merenovellidel põhinevat lavastust "Tson Lemberi uus elu" teater Nuutrumi esituses. |
18-aastane Alekna tegi finaalis kindla seeria ja asus võistlust juhtima juba avakatsel. Kõik kuus sooritatud heidet oleksid Aleknale Euroopa meistritiitli taganud.
Alekna seeria finaalis: 65.90 - 68.00 - 65.96 - 65.79 - 61.84 - 66.89 - 68.00. Alekna isiklikuks rekordiks on 69.77. See tulemus on ühtlasi U-20 vanuseklassi maailma kõigi aegade teine tulemus.
Hõbemedali teenis Tallinnas sakslane Magnus Zimmermann, kes heitis parimal katsel 61.55 ja pronksi valgevenelane Uladzislau Puchko, kelle tulemus finaalis oli 61.06. | Virgilijus Alekna poeg tuli Tallinnas Euroopa U-20 meistriks | https://sport.err.ee/1608282150/virgilijus-alekna-poeg-tuli-tallinnas-euroopa-u-20-meistriks | Tallinnas toimuval kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlustel toimus pühapäeval meeste kettaheite finaalvõistlus. Euroopa meistriks tuli Mykolas Alekna, kes heitis finaalis 1,75-kilogrammist ketast täpselt 68 meetrit. |
Aarna pääses sel liigahooajal viiendat korda põhikoosseisu. Ta vahetati välja 78. minutil, kui kõik väravad olid löödud, vahendab Soccernet.ee.
Raadik, kes oli kõigis varasemas 12 kohtumises algrivistusse kuulunud, sekkus seekord vahetusest viimasel minutil.
Tiitlikaitsja Aland United asub tabelis kolmandal kohal, liidrist Kuopio Palloseurast seitsme punkti kaugusel.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Aarna ja Raadiku klubi lõi tabeli viimasele naiskonnale viis väravat | https://sport.err.ee/1608282156/aarna-ja-raadiku-klubi-loi-tabeli-viimasele-naiskonnale-viis-varavat | Signy Aarna ja Pille Raadiku koduklubi Aland United alistas Soome naiste kõrgliigas viimasel kohal paikneva Jyväskylä Pallokerho 5:1. |
"Sain sel nädalal uudise, et võistlesin Eesti meistrivõistlustel murtud jalaga!! ️Mul õnnestus ikkagi üle 8000 punkti koguda, mis on päris hullumeelne, kui sellele mõelda," kirjutas Õiglane.
"Hea uudis on see, et tervenemisprotsess juba käib ja kõik liigub õiges suunas. Nüüd keskendun jalale puhkuse andmisele, et lasta sel sajaprotsendiliselt paraneda," kirjutas Õiglane, kes tänas ka oma kihlatut abi ja vaimse toe eest.
Eesti meistrivõistlused kümnevõistluses võitis Kristjan Rosenberg 8298 punktiga, teine oli vigastusest hoolimata 8055 punkti kogunud Õiglane ning kolmas Karl-Robert Saluri.
Tokyo Olümpiale sõidavad kümnevõistlejatest Maicel Uibo, Johannes Erm ja Karel Tilga. | Janek Õiglane võistles Eesti meistrivõistlustel murtud jalaga | https://sport.err.ee/1608282147/janek-oiglane-voistles-eesti-meistrivoistlustel-murtud-jalaga | Eesti meistrivõistlustel 8055 punktiga teise koha saanud Janek Õiglane kirjutas Instagramis, et võistles seal murtud jalaga. |
Sõitu üheksandalt kohalt alustanud Vips kaotas stardiga kaks kohta, kuid suutis sõidu lõpuks tänu edukale boksipeatuse taktikale seitsmendana lõpetada.
Sprindisõidud teisel ja kuuendal kohal lõpetanud Vips langes F2-sarja üldarvestuses Suurbritannia GP järel ühe koha võrra ning on nüüd viies.
1. Piastri - 108 punkti
2. Zhou - 103
3. Shwartzman - 91
4. Ticktum - 89
5. Vips 85 | Vips langes F2-sarjas viiendaks | https://sport.err.ee/1608282129/vips-langes-f2-sarjas-viiendaks | Eesti vormelisõitja Jüri Vips sai pühapäevases Suurbritannia GP põhisõidus seitsmenda ka ja langes üldarvestuses viiendaks. |
Ajalooline võit kergitas Rovanperä MM-sarja punktitabelis mööda Ott Tänakust, kes langes Lõuna-Eesti teedel kõrgest konkurentsist reedel. Liidrina jätkab Sebastien Ogier.
MM-sarja üldarvestus:
1. Sebastien Ogier 148 punkti
2. Elfyn Evans 111
3. Thierry Neuville 96
4. Kalle Rovanperä 82
5. Ott Tänak 74
6. Takamoto Katsuta 66
7. Craig Breen 42
8. Gus Greensmith 34
Seis tootjate arvestuses:
1. Toyota 315 punkti
2. Hyundai 256
3. M-Sport 125
4. Hyundai 2C Competition 36 | MM-sarja punktiseis: Ajalooline võit kergitas Rovanperä Tänakust mööda | https://sport.err.ee/1608282138/mm-sarja-punktiseis-ajalooline-voit-kergitas-rovanpera-tanakust-mooda | 2021. aasta Rally Estonia võitis Toyota sõitja Kalle Rovanperä, kellele see oli karjääri esimeseks võiduks WRC sarjas. Ühtlasi sai 20-aastasest soomlasest noorim MM-etapi võitnud rallisportlane. |
Lõuna-Eesti teedel pärast Ott Tänaku katkestamist omast klassist olnud Rovanperä tõusis Tartus pjedestaali kõrgeimale astmele 20 aasta ja 351 päeva vanusena.
Nõnda lõi ta rekordi üle oma praeguselt tiimibossilt Jari-Matti Latvalalt, kes oli 2008. aastal Rootsi rallit võites Rovanperäst kaks aastat vanem.
Soomlased hõivavad noorimana WRC etapivõidu teeninud sõitjate edetabelis nüüd neli esimest kohta, Rovanperäle ja Latvalale järgnevad Henri Toivonen (24 aastat ja 86 päeva) ning Markku Alen (24 aastat ja 156 päeva). | Rovanperäst sai WRC ajaloo noorim rallivõitja | https://sport.err.ee/1608282042/rovanperast-sai-wrc-ajaloo-noorim-rallivoitja | Toyota noor soomlane Kalle Rovanperä tegi Rally Estonia võiduga ajalugu, kui temast sai noorim MM-ralli võitnud sõitja. |
Möödunud hooajal idakonverentsis kaheksanda koha saanud ja sõelmängude esimeses voorus Philadelphiale kaotanud Washington ei jõudnud senise juhendaja Scott Brooksiga kokkuleppele ning vajas uut peatreenerit.
"Wes on üks kõrgemalt hinnatud abitreenereid NBA-s ja eraldus selgelt meie suurest ja mitmekesisest kandidaatide grupist," ütles Wizardsi peamänedžer Tommy Sheppard. "Tema taktikalised teadmised, kogemused mängijate arendamisel ja 20 aasta pikkune treenerikarjäär ei jätnud küsimusi õhku – ta on parim valik, et meie meeskonda järgmisele tasemele viia."
Kui senine peatreener Brooks oli Washingtoni juhendanud kuus aastat, siis Junior oli viimased kuus aastat Denver Nuggetsi abitreener. Varem on ta sama rolli täitnud ka Orlando Magicus ja Golden State Warriorsis. | Washington Wizards palkas uue peatreeneri | https://sport.err.ee/1608282120/washington-wizards-palkas-uue-peatreeneri | NBA korvpalliklubi Washington Wizardsi uus peatreener on Wes Unseld Junior. |
Piiripunktide avalikes testimispaikades läbi viidav antigeeni test on Eesti elanikele tasuta, teistel tuleb selle eest tasuda 30 eurot. Tasuta testimine on mõeldud nendele, kes saabuvad riskiriigist, ehk riigist, kus kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on suurem kui 75.
Kiirtestimise võimalus avaneb kõikides senistes piiril tegutsenud testimiskohtades Tallinna lennujaamas, Tallinna sadamas ja Narva piiripunktis ning uuel nädalal avatakse täiendavad testimispunktid Luhamaa ja Koidula piiripunktis.
Kui Eestisse saabutakse mööda maismaad või laevaga Paldiskisse, saab tasuta antigeeni testi anda Tartus, Pärnus ja Tallinnas asuvates avalikes testimispunktides, kuid sinna peab aja broneerima testimise kõnekeskuse numbril 6464 848 (E-R 8-18, L-P 10-16).
Antigeeni kiirtesti tulemused liiguvad edaspidi ka digilugu.ee keskkonda, seda hiljemalt nelja tunni jooksul alates proovi andmisest. Prooviandjale saadetakse ka sõnum nii negatiivse kui ka positiivse tulemuse kohta. Kui tulemus ei ole nelja tunni jooksul sõnumiga saabunud, tuleb helistada testimise kõnekeskusesse.
Positiivse antigeeni kiirtesti tulemuse korral saab teha täiendava testi PCR meetodil, mis võimaldab kiirtesti tulemust kinnitada või ümber lükata. PCR testi võib anda koheselt samas piiripunktis, kuid aja saab broneerida ka sobivas siseriiklikus testimispunktis. PCR kinnitustest on kõikidele tasuta ja selle tulemus saabub hiljemalt 48 tunni jooksul.
Kui inimene soovib antigeeni testi kohta e-mailile sertifikaati, tuleb sellest enne proovi andmist teada anda ja tasuda 10 eurot.
Antigeeni kiirtestide sertifikaati ei saa genereerida testi.me rakendusest, kuid jätkuvalt saavad Eesti elanikud seal genereerida tasuta sertifikaate PCR testidele. | Esmaspäevast saavad Eestisse saabujad teha piiril kiirtesti | https://www.err.ee/1608282123/esmaspaevast-saavad-eestisse-saabujad-teha-piiril-kiirtesti | Eestisse sisenejad saavad esmaspäevast, 19. juulist valida koroonaviiruse tuvastamiseks erinevate testide vahel. Senise PCR testi kõrval saab teha ka kiirtesti, mille tulemus selgub poole tunni jooksul. |
Levadia teatas täna Serbia keskkaitsja Milan Mitrovici liitumisest, mis tähendab, et koos Žurahhovskiga oleks klubis lubatud kaheksa välismaalase asemel üheksa, vahendab Soccernet.ee.
"Registreerisime täna Igor Žurahhovski maha ja temal enam ei ole mänguõigust. Tal on tervisemured ja praegu meie eest mängimist ei jätka. Kas ja millisel moel meie koostöö saab jätkuda, on praegu ennatlik öelda, sest ta peab ennast ravima," kommenteeris Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo Soccernet.ee-le, lisades, et Mitrovici mänguõigus rakendus tänasest ehk ta võib Levadia särgis debüteerida pühapäeval Nõmme Kalju vastu.
Žurahhovski sai sel hooajal Levadia eest kirja 16 mänguga ühe värava ja kolm resultatiivset söötu. Premium liigas on ukrainlane platsil käinud 36 korral.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Varbaluumurrust taastuv Žurahhovski enam Levadia nimekirja ei kuulu | https://sport.err.ee/1608282117/varbaluumurrust-taastuv-zurahhovski-enam-levadia-nimekirja-ei-kuulu | Ukraina keskpoolkaitsja Igor Žurahhovski, kes paraneb varbaluu murrust, mängud Tallinna Levadias on selleks hooajaks suure tõenäosusega mängitud. |
Reinvald ületas Tartus Roopa tänaval rattaga raudteed, kuid et näinud lähenevat rongi. Päästeametile teatati õnnetusest reede hommikul kell 10.30. Rongijuhi sõnul andis ta vilet, kuid mingil põhjusel noor korvpallur rongi ei märganud. Naise vigastused olid nii tõsised, et ta suri sündmuskohal.
"Eesti Korvpalliliit avaldab sügavat kaastunnet kõigile Sandra lähedastele ning ühineb leinas kogu Eesti korvpalliringkonnaga. Ka Eesti naiste koondise ringi välja jõudnud Sandra Reinvald sirgus korvpalluriks Tartu Kalevi noortesüsteemist ja jäi kõrgliigasse tõustes truuks kodulinna naiskonnale. Puhka rahus, Sandra. Jääme sind igatsema ja mäletama...," kirjutas korvpalliliit. | Tartu Ülikooli 21-aastane korvpallur hukkus rongiõnnetuses | https://sport.err.ee/1608282078/tartu-ulikooli-21-aastane-korvpallur-hukkus-rongionnetuses | Tartu Ülikooli korvpallinaiskonna 21-aastane keskmängija Sandra Reinvald suri reede hommikul Tartus toimunud rongiõnnetuse tagajärjel. |
Maikuus toimunud kvalifikatsiooniregatil Eesti järel teise koha saanud Venemaa neljapaat sattus kuu aega tagasi dopinguprobleemide küüsi. Kaks sõudjat - Nikita Morgatšev ja Pavel Sorin andsid positiivse proovi.
Dopingupatuste asemel nimetati koosseisu Aleksandr Matvejev ja Nikita Eskin, kes oleks koos põhimeestega pidanud Jaapanisse võistlema sõitma. Pühapäeval loobus Venemaa Sõudeliit aga neljapaadi Tokyosse saatmisest.
"Venemaa sõudeliidu treenerite nõukogu analüüsis põhjalikult kahe potentsiaalse asendusmehe tulemusi treeningutel ja on järeldanud, et nende tase ei vasta olümpia standarditele," teatas alaliit.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee on vabaks jäänud kohta pakkunud Leedule, kes kvalifikatsiooniregatil Eesti ja Venemaa järel kolmanda koha sai, kuid veel ei ole selge, kes leedukad ka Tokyosse sõidavad. | Venemaa ei luba neljapaati olümpiale: nad ei ole piisaval tasemel | https://sport.err.ee/1608282093/venemaa-ei-luba-neljapaati-olumpiale-nad-ei-ole-piisaval-tasemel | Venemaa Sõudeliit otsustas paarisaerulist neljapaati olümpiale mitte saata, sest uute meeste tase ei osutunud piisavalt kõrgeks. |
D.C. Unitedi ja Philadelphia Unioni kohtumises oli Philadelphia koduväljakul 83. minutil juhtima läinud, kui kolm minutit hiljem mäng peatati staadioni lähedusse jõudnud äikesetormi tõttu. Mängijad pidid pea kaks tundi ootama, enne kui said taas väljakule joosta ja pooletunnise soojenduse järel mängu viimased minutid lõpuni mängida. D.C. mängu pööret teha ei suutnud ja pidigi 1:2 kaotusega leppima.
Maikuus vigastada saanud Erik Sorga endiselt Unitedi koosseisu ei kuulunud. | Sorga koduklubi mäng peatati pea kaheks tunniks | https://sport.err.ee/1608282069/sorga-koduklubi-mang-peatati-pea-kaheks-tunniks | Eesti jalgpallikoondislase Erik Sorga koduklubi D.C. Unitedi mäng MLS-is peatati möödunud ööl äikesetormi tõttu 113 minutiks. |
Floating Points, Pharoah Sanders, London Symphonic Orchestra "Promises" (Luaka Bop)
Selle aasta kõige olulisem album ja kahtlen sügavalt, et miski suudaks seda ületada. Legendaarne saksofonist Pharoah Sanders ja produtsent Floating Points seedisid seda materjali aastaid ning see paistab ka selgelt välja: iga element "Promises" juures on läbitunnetatud ja põhjusega omal kohal. Ühelt poolt on kogu teos äärmuslikult minimalistlik – samad motiivid tulevad ja lähevad ning arengut on selles kõige esmapilgul vähe –, kuid tegelikult on plaadile koondatud mingi muusikaline algollus, kust on maha kooritud ülearune ja alles jäetud vaid see vähene, mida päriselt vaja on. Tegelikult ületab Sandersi ja Pointsi muusika sõnad, sellest pole otsekui võimalik rääkida: olen seda plaati kuulates korduvalt avastanud, et pisar tuleb silmanurka. Miks? Ratsionaalselt pole seda võimalik selgitada, siin plaadil on mingi maagiline ja lummav ilu, midagi sellist, mida kuuleb muusikas paraku liiga harva.
Special Request "DJ-Kicks" (!K7 Music)
Kuigi mixtape'dest pole tänasel päeval kaugeltki puudust – üritan neist seetõttu isegi tihti mööda vaadata, kuna tekib lihtsalt ääretu fomo, kuna tahes-tahtmata ei jõua kõike kuulata –, siis legendaarne sari DJ-Kicks hoiab ikkagi oma staatust. Üle 70 albumi seas on nii nõrgemaid ka ka silmapaistvamaid näiteid, produtsent Paul Woolfordi ehk Special Requesti mix on aga üks tugevamaid läbi aegade. Kõik saab alguse pehmest suvisest diskost. Lõputult pikad muretud päevad ja imekaunis rannailm. Aga see kestab vaid mõne minuti, sest napilt veerand tundi hiljem oleme lennanud elektroonika-kosmosesse, kus retrosüntesaatorid viivad meid läbi erksavärvilise uduvine. Kahetunnine album on uskumatult tugev tervik, mis teeb rännaku läbi tantsumuusika ajaloo ja kaasaja, peegeldades samas ka Woolfordi enda käekirja ja muusikamaitset.
Guedra Guedra "Vexillology" (On The Corner)
Uut tantsumuusikat otsides hindan alati kõrvuti kahte aspekti: mulle meeldivad väga teatud žanrite mustrid ja traditsioonid, kuid teisalt on eksootilised rütmid, reeglite rikkumine ja ootamatute helikeelte kokkusobitamine pahatihti just see koht, kus huvitavad asjad juhtuma hakkavad. Maroko produtsent Guedra Guedra on juba oma varasemate EP-dega näidanud, et ta tajub seda vahekorda väga hästi: tema looming suhestub igati kaasaegse elektroonilise muusikaga. Ta võtab aluseks footwork'i ja hullumeelse bassimuusika, kuid see on rikastatud maailmamuusikaga. Debüütalbumil "Vexillology" peenhäälestab ta oma saundi veelgi.
Danny L Harle "Harlecore" (Mad Decent)
Lisaks sellele, et varem PC Musicu ridadesse kuulunud produtsent Danny L Harle on täiesti sõge muusik, on ta ka suurepärane turundaja, sest värske album "Harlecore" on samavõrd lihtsalt brändinguprojekt. Kontseptsioon albumist, kuhu on koondatud kõige tantsumuusika kõige jälestusväärsemad nurgatagused – alates hardstyle'ist lõpetades imala eurodiskoga – tõmbab koheselt tähelepanu ja sunnib kuulama. Õnneks on Harle aga tabanud kümnesse: ta on suutnud lahti murda nende vihatud žanrite peidetud voorused ja pannud need hoopis tõeliselt särama.
Leon Vynehall "Rare, Forever" (Ninja Tune)
Mõistan väga hästi neid, keda ajab Leon Vynehalli värske album "Rare, Forever" meeletult närvi. Arvestades, et Vynehall on teinud pea kümne aasta jooksul võib-olla parimat võimalikku house'i (no kuulake kogu albumit "Rojus", palju paremaks minna ei saa!), siis võib niivõrd abstraktne ja žanriväline kunstelektroonika tõesti oimetuks lüüa. Reaalsuses on Vynehalli värske album aga moodsaim võimalik jazz, võib-olla isegi nii moodne, et keegi teine seda veel päris sedamoodi ei teegi. Instrumendid ilmuvad ja kaovad, peale on kihiti laotud vokaalsämpleid ja põksuvat tantsubiiti. Muusika pikkadeks jõudehommikuteks, muusika higistesse ööklubidesse, muusika praktiliselt igale poole. Kuigi "Rojus" on tänaseni minu go-to tantsuplaat, siis "Rare, Forever" põhjal võib öelda, et Vynehall läheb ikkagi üha paremaks.
George Riley "Interest Rates, A Tape" (ise välja antud)
Kõige huvitavamad asjad hakkavad RnB-s juhtuma nendel hetkedel, kui kõigis ootuspärastes žanrireeglites on saavutatud maksimaalne vilumus, ja hakatakse traditsioonidest ülbelt üle astuma. 22-aastane Londoni produtsent ja vokalist George Riley looming on oma olemuselt by the books sensuaalne neo soul, kuid ta rikastab seda öise, müstilise ja läbi-lõhki seksika elektroonikaga. Tulemuseks on album "Interest Rates, A Tape", kus saab kokku Briti tantsumuusika tippklass – plaadi tipphetkel loos "Power" möllavad taustal alasti kistud jungle'i trummid – häbitult otsekohese vokaali ja mahlaka nostalgilise RnB'ga. Pisut on isegi kurb, et seda plaati keegi märganud pole ja George Riley nimi mitte kuskilt läbi ei kõla, tema debüütplaat oleks igati tähelepanu väärt.
Arlo Parks "Collapsed in Sunbeams" (Transgressive Records)
Mõnes mõttes vaidlen selle soovitusega enda jutule vastu: kui George Riley puhul köitis mind ennekõike see, kuidas ta RnB reeglid vaba käega ümber mängis, siis Arlo Parksi debüütalbum "Collapsed in Sunbeams" on igati konservatiivne neo soul. Pole mingeid lõhutud rütme, elektroonilist hullust, ootamatute žanri segamist, kõik on tema muusikast igati ootuspärane ja viisakalt raamides. Aga samas ei ole sellele ühtki etteheidet, kuna Arlo Parksi lood on lihtsalt niivõrd head, et polegi midagi muud vaja. Lihtsalt üks imekauni vokaaliga laulja esitamas nukrameelseid ballaadikesi, uniseid soul-pärle ja kohati isegi otsekui suviselt lainetavat yacht rock'i. Võimalik, et 2021. aasta seni parim popalbum.
Pavel Milyakov & Bendik Giske "Pavel Milyakov & Bendik Giske" (Smalltown Supersound)
Tahate teada, kuidas võiks põrgu kõlada? Vene produtsendi Pavel Milyakovi ja eksperimentaalse saksofonisti Bendik Giske ühine omanimeline album viib küll otse põrguleekide vahele, aga see pole kuidagi ebameeldiv tume mülgas. Vastupidi, stiihiast, paanikast, hüsteeriast, hingematvast maaniast saab nende käe all midagi ahvatvlevat, põnevat, mõnes mõttes isegi kutsuvat. Giske kääksutab saksofoni ja pigistab sealt välja helisid, mis ei meenuta ühtki instrumenti, mida ma varem kuulnud olen. Milyakov lööb müstilisi heliplahvatusi ümbriseva ruumi täis tihedat elektroonilist udu, kuhu kuulaja mõne sekundiga ära eksib. Keset päikselist suve võib see materjal pisut võõristada, aga varsti on jälle sügisene kaamos ja "Pavel Milyakov & Bendik Giske" on igati omal kohale.
Ajukaja & Mart Avi "Nolk" (Porridge Bullet)
Midagi põrgulikku on tegelikult ka plaadifirma Porridge Bullet alt ilmunud Ajukaja ja Mart Avi ühises lühialbumis "Nolk". Mart Avi androgrüünne superstaari energia, mida olen juba varem näinud, on nendes neljas loos endiselt alles, aga Raul Saaremets on aidanud murda lahti mingisuguse luku, mis on Avit vähemalt mingil määral varem kinni hoidnud. Nüüd on aga kõik piirid kadunud ja ta lendab nende minimalistlike tantsupõhjade saatel ringi nagu hulluks läinud deemon, kes üritab kuulajat tumedasse mädasohu meelitada. Tulevikupopi tippteos, mis on võib-olla isegi liiga veider, et mulle ka igapäevasele kuulamislauale jõuda. Aga seda võimsam on emotsioon, kui see 16-minutiline reis kahe Eesti andekaima looja pähe aeg-ajalt ette võtta.
Loraine James "Reflection" (Hyperdub)
Arvestades, kui sürreaalset muusikat Loraine James varem teinud on, võib vist Hyperdubi alt ilmunud albumit "Reflection" nimetada isegi tema katseks popmuusika vallas. Klassikalises mõttes pole siin muidugi grammigi popilikkust, pigem iseloomustavad "Reflectionit" siiski talle omaseid pahupidi pööratud ja julmalt pisikesteks kildudeks lõhutud rütmid ja kummituslik meloodiad. Küll aga püüab ta sellest kaosest vormida lummavat ilu, ja see tuleb tal eriti hästi välja. Žanriliselt meeletult mitmekesine tervik, mis suudab abstraktsest footwork'ist jõuda mõne hetkega minimalistliku grime'ini, ja siis sealt hoopis õhulise elektroonilise balladini. Üks neid plaate, mida olen kümneid kordi üle kuulanud ja sealt jälle midagi täiesti uut leidnud. | Kaspar Viilupi plaadisoovitused: kümme albumit 2021. aasta esimesest poolest | https://kultuur.err.ee/1608282054/kaspar-viilupi-plaadisoovitused-kumme-albumit-2021-aasta-esimesest-poolest | ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja Kaspar Viilup seadis ritta kümme 2021. aasta esimese poole värvikamat ja meeldejäävamat heliteost. Nagu ikka, seinast-seina plaadisoovitusi, nii lihtsamat kui ka raskemat kuulamist. Igale ühele midagi. |
Päästeameti teatel otsustati see arvestades ilmastikuprognoose, maastiku tuleohu taset ning metsa- ja maastikutulekahjude esinemissagedust.
Esimest korda Eestis rakendub tuleohtlikul ajal mootorsõidukiga sisenemise keeld võõrale metsaalale, aga ka muu taimestikuga ja turbapinnasega alale.
Päästeameti ennetusosakonna ekspert Mikko Virkala ütles, et tänavu on paljud põlengud saanud alguse mootorsõidukist väljunud sädemest ning seetõttu ei piisa tavapärasest ohustatud alal lõkke tegemise ja grillimise keelust.
Virkala sõnul on raske hinnata tuleohtliku aja kestvust. Päästeamet analüüsib olukorda iga päev. Arvestades ilmaprognoose võivad piirangud laieneda ka teistele maakondadele.
Päästeameti teatel tähendab see, et neljas maakonnas ei tohi minna metsamaale, mis ei kuulu inimesele endale, see tähendab ka riigimetsa.
"Kui see mets, kuhu inimene tahab grillima või lõket tegema minna, ei ole tema isiklik mets, siis sinna minna ei tohi. Täpselt samamoodi nagu eramets ei kuulu tavalisele läbikäijale, ei kuulu ka riigimets tavalisele läbikäijale ning sellele kehtib täpselt sama reegel - kui see ei ole sinu isiklik mets, siis sinna minna ei tohi. Kui ujumispaikadesse viib tee läbi erametsa või RMK metsa, siis sinna hetkel tõepoolest minna samuti ei tohi ja tuleks valida mõni teine tee või avalik ujumiskoht," ütles Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Maris Moorits.
Väljaspool üldkasutatavaid teid ei tohi võõral metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal sõita ega parkida. Oma isiklikus metsas tegutsemise eest vastutab inimene ise.
Grillida võib nimetatud neljas maakonnas ainult oma isiklikus aias ja seda ettevaatlikult ja mõistuse piires. Lõkkease peab olema mulla- või kivivalliga piiratud ja ilm ei tohi olla tuuline. Samuti peavad lõkke juures olema esmased tulekustutusvahendid.
"Päästeamet püüab inimestele panna võimalikult vähe piiranguid ja neid kohe ka leevendada kui vähegi peaks tuleohukaart veidi paremaks minema," sõnas Moorits.
Paljud tulekahjud on tänavu saanud alguse just metsas või rabades sõitvatest mootorsõidukitest.
"Me jälgime Ilmateenistuse tuleohukaarti igapäevaselt. Arvestades ilmaprognoose võivad piirangud laieneda ka teistele maakondadele, kuni tuleohukaart näitab langustrendi," sõnas Moorits. | Tuleohtlikul ajal ei tohi neljas maakonnas mootorsõidukiga metsaalale minna | https://www.err.ee/1608282057/tuleohtlikul-ajal-ei-tohi-neljas-maakonnas-mootorsoidukiga-metsaalale-minna | Pühapäevast kehtestab päästeamet tuleohtliku aja Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal. Päästeameti teatel ei tohi tuleohtlikul alal siseneda mootorsõidukiga võõrale metsaalale ega ka muu taimestikuga või turbapinnasega alale. |
Rahvusvahelise Olümpiakonitee president Thomas Bach sõnas, et nii üritatakse staadionil atmosfääri luua. "Tahtsime leevendada Jaapani võimude otsust enamikesse kohtadesse pealtvaatajaid mitte lubada. Me ei taha, et sportlased staadionil end üksikult tunneksid. Tahame neile näidata, et paljud inimesed on nendega ja toetavad neid," sõnas Bach, kelle sõnul võetakse heli eelmistelt olümpiamängudelt.
Staadionil näidatakse ka ekraanidel, kui paljud inimesed igast riigist mänge vaatavad ja fännid saavad "virtuaalselt plaksutada", et oma toetust näidata. Fännidelt oodatakse ka kuni kuue sekundi pikkuseid videoid endast, mis kuvatakse suurtele ekraanidele. "Kõik märgid näitavad, et need on kõige vaadatumad olümpiamängud ajaloos. Miljardid inimesed üle maailma imetlevad sportlasi, aga ka jaapanlasi selle eest, mida nad on saavutanud," ütles Bach. | Tokyo olümpial mängitakse pealtvaatajate puudumisel kõlaritest publiku heli | https://sport.err.ee/1608282045/tokyo-olumpial-mangitakse-pealtvaatajate-puudumisel-kolaritest-publiku-heli | Tokyo 2020. aasta olümpiamängudele koroonaviirusega seotud ohu tõttu pealtvaatajaid ei lubata ning seetõttu mängitakse staadioni kõlaritest publiku heli. Sama on tehtud varasemalt ka erinevate sportmängude areenidel. |
Näitleja andis möödunud nädalal intervjuu Jimmy Fallonile saates "The Tonight Show" ning rääkis lähemalt oma uuest filmist "Stu", mis põhineb tõsielulisel lool, kirjutab Huffington Post.
"Stu" räägib poksijast, kes naise armastuse nimel laseb end ristida, kuid elu pöördehetkel saab temast hoopis preester.
Rolli nimel tuli Wahlbergil vaid ühe kuu jooksul muutuda üliheas füüsilises vormis olevast poksijast veidi pehmema kehakujuga preestriks..
"Kahjuks pidin ma kahe nädala jooksul tarbima 7000 kalorit päevas ja seejärel kaks nädalat 11 000 kalorit," rääkis näitleja. "See oli lõbus umber tund aega. Tegemist on füüsiliselt väga raske olukorraga. Kaalust alla võttes pead lihtsalt tugev olema - ei söö, vaid treenid. Nüüd, isegi täiskõhuga, ma ärkasin uinakust pärast sööki ja sõin jälle. Pidin iga kolme tunni tagant sööma. See polnud lõbus," jagas ta.
Hiljuti 50-aastaseks saanud Wahlberg tunnistas, et kaalu kaotamine ja tõstmine pole vanuse lisandudes sugugi kerge. "Kui ainevahetus aeglustub, läheb kõik raskemaks," selgitas ta.
Wahlbergi kõrval näeb filmis "Stu" ka Mel Gibsonit ja Annet Mahendrut.
View this post on Instagram
A post shared by Mark Wahlberg (@markwahlberg) | Rolli jaoks kaalu tõstev Mark Wahlberg: 11 000 kalorit päevas pole naljaasi | https://menu.err.ee/1608282033/rolli-jaoks-kaalu-tostev-mark-wahlberg-11-000-kalorit-paevas-pole-naljaasi | Näitleja Mark Wahlberg pidi hiljuti uue filmirolli jaoks kõvasti kehakaalu kasvatama ning ta tunnistas, et päevas 11 000 kalori tarbimine pole naljaasi. |
GoBus teenis mullu 89,9 protsenti müügitulust ehk pisut üle 24 miljoni euro kohalikelt liinivedudelt ja kuus protsenti ehk 1,6 miljonit eurot maakondadevahelistelt ning rahvusvahelistelt liinivedudelt. 3,2 protsenti tulu ehk 855 000 eurot teenis GoBus muudelt maismaavedudelt ja 0,9 protsenti tulust ehk 244 000 eurot veokite rendilt ning kasutusrendilt, selgus ettevõtte majanduaasta aruandest.
Möödunud aasta olulisemate sündmustena tõi ettevõtte juhtkond välja uute avalike teenindamise lepingute alustamise Saaremaal, otselepinguga Ida-Virumaal ja nelja lepinguga veo alustamise Saue vallas.
Suurt mõju avaldas ettevõtte teatel mööödunud aasta majandustegevusele koroonaviirusest ja eriolukorrast tingitud käibe langus 29 protsenti kaugliinidel ja üle 70 protsendi tellimusveol.
Ettevõte on seadnud käesoleva majandusaasta eesmärgiks turuosa ja töömahte kasvatada eelkõige siseriiklike veolepingute kaudu. 2021. aastal plaanibGoBus teha olulisi investeeringuid, et alustada vedu juba võidetud hangetel 35 bussiga Harjumaa Lõuna suunal, nelja bussiga Kuressaare linnaliinidel ja 11 bussiga Hiiumaal.
Riskideks peab aktsiaselts jätkuvalt mootorikütuste, sealhulgas maagaasi, hinnakõikumisi ning nende mõju jooksvale majandustegevusele veolepingutes sätestatud kuluindeksite kaudu. Samuti peab ettevõte oluliseks bussijuhtide töötasu järjepidevat kasvutendentsi, mida õnnestus seekord aastaks 2021 poole võrra pidurdada ning jätkuvat defitsiiti bussijuhtide kaadri osas.
GoBusis töötas mullu täistööajale taandatuna keskmiselt 580 inimest, kelle tööjõukulud olid kokku 11,4 miljonit eurot. Aasta varem oli ettevõttel töötajaid 444.
AS-i GoBus emaettevõte on AS Go Group. GoBusi tegelikud kasusaajad on Creditinfo andmeil 43-protsendise osalusega Marcel Vichmann ning 47-protsendise osalusega Tiit Pruuli. | GoBusi käive ja kasum kasvasid mullu pandeemiast hoolimata | https://www.err.ee/1608282048/gobusi-kaive-ja-kasum-kasvasid-mullu-pandeemiast-hoolimata | Bussifirma GoBus AS-i käive kerkis mullu aastaga 13,2 protsenti enam kui 27,2 miljoni euroni. Majandusaasta kasum tõusis 2019. aastaga võrreldes ligi viis korda 648 000 euroni. |
WRC All-live'i ülekandes küsiti Tänaku käest, kas tiitliheitlus on tema jaoks nüüd lõppenud, mille peale Hyundai sõitja vastas: "Kindlasti on läbi, aga me üritame võimalikult palju punkte teenida."
Sel hooajal mitmel rallil tehniliste probleemide tõttu katkestama pidanud 33-aastane eestlane on WRC sarjas hetkel 69 punktiga viiendal kohal, kuid liider Sebastien Ogier on kogunud juba 145 punkti. Tõsi, Rally Estonia pole veel läbi, kuid punktivahe on kõigest hoolimata väga suur.
Ogier (Toyota) ja Tänaku (Hyundai) vahele mahuvad veel Elfyn Evans (Toyota, 109 punkti), Thierry Neuville (Hyundai, 92) ja Kalle Rovanperä (Toyota, 81).
Tiimide arvestuses on veel seis pisut tasavägisem ning ka Tänak sõnas, et just sel põhjusel minnakse punktikatselt viit punkti võtma. Liider on hetkel Toyota 310 punktiga, teine Hyundai 247 punktiga ning kolmas Ford 125 punktiga. | Ott Tänak: tiitliheitlus on läbi | https://sport.err.ee/1608282030/ott-tanak-tiitliheitlus-on-labi | Reedel rehvipurunemise tõttu katkestama pidanud Ott Tänak tunnistas, et tiitliheitlus on selleks hooajaks tema jaoks läbi. |
Eesti 4x100 meetri teatejooksu naiskond koosseisus Anna Maria Millend, Grette-Ly Mäesalu, Mia Lisett Meringo, ja Ann Marii Kivikas läbisid staadioniringi ajaga 45,95. See aeg tähistab ühtlasi uut Eesti U-20 vanuserühma rekordit. Senine Eesti rekord paranes koguni 85 sajandiku võrra.
Kokkuvõttes teenis võistkond kodusel EM-il 10. koha. Finaalist jäi lahutama 38 sajandikku.
Naiste finaalis jooksevad pühapäeva õhtul: Saksamaa, Poola, Tšehhi, Suurbritannia, Šveits, Belgia, Rootsi ja Itaalia.
Eesti 4x100 meetri teatejooksu meeskond jooksis ajaks 41,30. Võistkonda kuulusid: Ats Kivimets, Kristjan Markus Eelmaa, Hanno Tamm, Kris Markus Aaslaid. Eestlased lõpetasid 15. kohaga. Finaali viis viimasena aeg 40,72.
Meeste finaalis jooksevad: Suurbritannia, Itaalia, Holland, Prantsusmaa, Poola, Israel, Tšehhi ja Kreeka. | Eesti teatenaiskond püstitas kodusel EM-il uue rahvusrekordi | https://sport.err.ee/1608282021/eesti-teatenaiskond-pustitas-kodusel-em-il-uue-rahvusrekordi | Tallinnas toimuval kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistluste viimasel võistluspäeval olid kavas 4x100 teatejooksude eeljooksud, kus osalesid ka Eesti võistkonnad. Eesti naiste teatenelik jooksis välja uue rahvusrekordi, kuid kumbki tiim finaali ei pääsenud. |
Jutud 34-aastase prantslase klubivahetusest olid käinud juba mõnda aega, kuid nüüd on Giroud Itaaliasse kohale jõudnud ning asub Milaniga treenima. Väidetavalt oli üleminekusumma kahe miljoni euro ringis.
Giroud veetis suure osa oma karjäärist Londonis, kus aastatel 2012-2018 lõi väravaid Arsenali eest ning seejärel kolm ja pool aastat Chelseas. Tipuründaja on 110 korral esindanud ka Prantsusmaa koondist ja löönud valitseva maailmameistri eest 46 väravat.
Milanis hakkab Giroud konkureerima teise vanameistri Zlatan Ibrahimoviciga, kelle eelmine hooaeg kujunes vaatamata juba 39 eluaastale väga edukalt. Rootslane lõi 27 mänguga 17 väravat. | Chelsea ründaja allkirjastas lepingu AC Milaniga | https://sport.err.ee/1608282018/chelsea-rundaja-allkirjastas-lepingu-ac-milaniga | Alates 2018. aasta algusest Chelseas mänginud Olivier Giroud on löönud käed AC Milaniga ning Itaalia klubiga ametlikult liitunud. |
Positiivse proovi andnud sportlaste identiteeti pole avaldatud ning nakkusega atleedid on olümpiakülas isolatsioonis.
Kokku on viimase ööpäevaga avastatud kümme Tokyo olümpiaga seotud koroonapositiivset. iis võistluse korraldamisega seotud isikut, üks ehitustööline ja meediaesindaja. Eelmise ööpäeva jooksul anti 15 positiivset proovi.
Pandeemia tõttu aasta võrra edasi lükatud Tokyo olümpia algab vaatamata kohalike vastuseisule juba vähem kui nädala pärast, 23. juulil. | Tokyos andsid kolm sportlast positiivse koroonatesti | https://sport.err.ee/1608282003/tokyos-andsid-kolm-sportlast-positiivse-koroonatesti | Tokyo olümpiamängude korraldajad teatasid, et kolmel sportlasel tuvastati pühapäeval COVID-19 viirusesse nakatumine. |
Enim uusi positiivseid testitulemusi laekus rahvastikuregistri andmetel 26 Harjumaale, neist 20 on Tallinnas. Pärnumaale lisandus 10 ja Ida-Virumale kaks. Teistes maakondades uusi nakatumisi ei avastatud. Kolmel juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 49,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,4 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates kolm uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 17 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 59 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased üheksa inimest ehk 52,9 protsenti. Surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.
Ööpäeva jooksul manustati 1879 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 596 380 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 516 756 inimesel.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 68,3 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. | Ööpäevaga tuvastati 41 nakatunut | https://www.err.ee/1608282009/oopaevaga-tuvastati-41-nakatunut | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3523 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 41, mis moodustab 1,2 protsenti testide koguarvust. |
Kell 12-15 toimuvad muuseumi hoovis Ivo Lille näitusest inspireeritud klaasitöötuba kogu perele ja Anu Samarüütli autoritehnika spontaprindi töötuba, kus igaüks saab endal teha oma mustriga tekstiilist koti. Töötubadega saab liituda jooksvalt.
Külastajate ühistööna valmib rüiutehnikas vaip ning lastele on näitustel lõbusad nuputamisülesanded ja loomulikult ka auhinnad lahendamise eest.
Hoovis on avatud pop-up kohvik, kus kohvijooke pakub Metsiku Kohvi kohviauto. Kuna ETDM avati 1980. aastal olümpiamängude purjeregati ajaks ning samal ajal sündis ka jäätis Regatt, on sellest saanud juba traditsiooniline muuseumi sünnipäeva tähistamise maius.
Muuseumis on kogu päeva jooksul tasuta avatud püsinäitused "Kogutud teosed" ja "Sissejuhatus Eesti disaini", näitus "Klassikud. Ivo Lill" ning Hispaania ehtekunstniku Marta Boani näitus "Kanda või mitte kanda".
Muuseum ja muuseumi disainipood on täna avatud tavapärastel aegadel kell 11-18. | ETDM tähistab sünnipäeva tasuta sissepääsu ja jäätisega | https://kultuur.err.ee/1608282006/etdm-tahistab-sunnipaeva-tasuta-sissepaasu-ja-jaatisega | Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum tähistab 18. juulil sünnipäeva, mille puhul on sissepääs muuseumisse tasuta, 100 esimest külastajat kostitatakse jäätisega "Regatt", muuseumi hoovil toimuvad töötoad ning avatud on Metsiku Kohvi kohvik. |
Seeria kaks esimest mängu kaotanud Milwaukee on 0:2 kaotusseisu pööranud 3:2 eduks ning nelja võiduni mängitav finaalseeria on lõpplahendust leidmas. Viiendat mängu alustas paremini küll Phoenix, kes kodupubliku rõõmuks esimese veerandaja 37:21 võitis. Poolajaks juhtis aga juba Milwaukee, kes teise veerandaja veelgi suurema ülekaaluga 43:24 võitis.
Tasavägisemal kolmandal veerandajal suutis Milwaukee tänu kolmepunktivisetele edu veelgi kasvatada, juhtides enne viimast veerandaega 100:90. Phoenix suutis hetkeks jõuda küll vaid punkti kaugusele, ent Giannis Antetokounmpo ja Kris Middletoni punktid tõid Bucksile ülimalt väärtusliku võidu.
Milwaukee eest viskas enim punkte taas Antetokounmpo, kelle kontole jäi 32 silma ning lisaks ka üheksa lauapalli ja kuus resultatiivset söötu. Üleplatsimeheks tõusnud Devin Bookeri 40 punktist, neljast lauapallist ja kolmest korvisöödust Phoenixile sel korral ei piisanud.
Finaalseeria kuues ning võimalik, et otsustav kohtumine peetakse kolmapäeval Milwaukees. Bucksile oleks see esimene tiitel pärast 1971. aasta triumfi. | Milwaukee alistas võõrsil Phoenixi ja on tiitlist ühe võidu kaugusel | https://sport.err.ee/1608281976/milwaukee-alistas-voorsil-phoenixi-ja-on-tiitlist-uhe-voidu-kaugusel | NBA korvpalliliiga finaalseeria viiendas mängus alistas Milwaukee Bucks võõrsil 123:119 Phoenix Sunsi ja jõudis tiitlist vaid võidu kaugusele. |
Kahepaatidele on Garmin Purjetamise Eesti Karikasarja osavõistlus käesoleval hooajal esimeseks mõõduvõtuks. Noorte kahepaatide RS Feva, pisut vanematele noortele sobivate 29er ning olümpiaklasside 49er ja 49erFX purjekate kõrval on purjetamas ka kõige nooremad purjetajad Optimistidel ning parapurjetajad Hansa 303 paatidel.
Reedel ja laupäeval purjetati Lennusadama ja Noblessneri esisel akvatooriumil vaiksetes tuultes ja soojas päikesepaistes. RS Feva ja 29er purjetajad alustasid võistlemist reedel ning 49er, Optimist ja Hansa 303 purjekad laupäeval. Nii Lennusadama kui ka Noblessneri võistlusrajad on paigaldatud kalda lähedale võimaldamaks purjetajatele lähedalt kaasa elada. Võidusõite kommenteerib laupäeval ja pühapäeval algusega kell 11 Lennusadama sadamahoone rõdult Harri Mikk.
Klassidele 29er ja 49er koosneb Tallinn Race kahest võistlusest, millest esimene lõpeb laupäeval ning teine pühapäeval. Mõlema päeva kulminatsiooniks on finaalsõit, kuhu pääsevad otse kvalifikatsioonisõitudest kaks parimat ja poolfinaalsõidust samuti kaks parimat. Kummagi võistluse esineliku paremusjärjestus selgub finaalsõidus. Tallinn Race'i paremusjärjestus selgub kahe võistluse lõpptulemuste liitmisel.
49er ja 49erFX klasside võistlusel pääsesid kvalifikatsioonidest otse finaali Juuso Roihu – Henri Roihu ja Kristo Õunap – Lenart Kivistik. Poolfinaalist said finaalsõitu Jasper Rufus Rytövaara – Tobias Reiter ning Tõnis Haavel kelle soodimehena purjetab Sydney 2000 49er olümpiavõitja ja Rahvusvahelise 49er Klassiliidu president soomlane Jyrki Järvi. Finaalsõidus käis tihe rebimine Roihude ja Rytövaara -Reiteri vahel kuni pöördemärgi juures tekkinud protestiolukord ja kogu sõit lahenesid Roihude kasuks. Kolmanda ja neljandana ületasid finišijoone vastavalt Õunap – Kivistik ja Haavel – Järvi.
29er klassi valitsesid täna soomlased ja kvalifikatsioonisõitudest sõitsid end finaali Simon Karlemo – Lasse Lindell ja Ebbe Heinilä – Kim Oskar Godenhjelm. Poolfinaalist said finaalsõitu edasi Aatos Kylävainio – Onni Kylävainio ja Xiaojian Keinänen – Kaisa Sinivuori. Finaalsõidus pani oma paremuse maksma kvalifikatsioonide parim paar Karlemo – Lindell. Finišis järgnesid neile Kylävainio – Kylävainio, Keinänen – Sinivuori ja Heinilä – Godenhjelm.
RS Feva, Optimist ja Hansa 303 klassidele peetakse võistlussõitude seeria, millest arvatakse maha halvim võistlussõit.
RS Feva klassis läksid kuue sõidu järel juhtima 4 sõitu võitnud Ann Carolin Victoria Vürst – Kertu Külaots 6 punktiga. Teisel kohal on 13 punktiga Maru Reiter – Kaur Villem Väiku ning kolmandal kohal parima soome paarina Maisa Kauppi – Alisa Kylävainio 21 punktiga.
Optimist klassis juhib kaks sõitu võitnud Albert Kepp 2 punktiga. Teisel kohal on ühe sõiduvõidu võtnud Karl Veetõusme 3 punktiga ja kolmas Mattias Loitmaa 4 punktiga. Optimistidele peeti täna kolm võidusõitu.
Parapurjetamise Hansa 303 klassis juhib Peep Krusberg, teisel kohal on Kristo Priks ja kolmandal lätlane Aleks Kirsteins.
Homme algavad võistlussõidud kell 11. | Tallinn Race purjeregatt sai Lennusadamas ja Noblessneris alguse | https://sport.err.ee/1608281973/tallinn-race-purjeregatt-sai-lennusadamas-ja-noblessneris-alguse | Merefestivali Sail Tallinn raames 12. korda toimuv purjeregatt Tallinn Race algas eile Lennusadamas. |
Noormehed demonstreerisid esikümnekohtadega terve tuuri vältel, et puhkuse ajal rihma lõdvaks ei lastud ja ka meeskonna pesamuna TÜASK kasvandik Andre Roos tegi karjääri parima sõidu tulles eelviimasel etapil üheksandaks.
Viimane päev saadi hakkama korraliku jõudemonstratsiooniga, sest peagrupist õnnestus sõidu esimesel kolmandikul lahti rebida kokku 32 ratturil ja nende seas oli koguni viis Ampler Development Team'i rattapoissi. "Me olime ees grupis ülekaalus ja kui lõpus koos 4 ratturiga ründasin, siis sain natuke taktika mänge mängida, sest meil olid kiire jalaga poisid eesotsas Pauls Rubenisega ka järgmises grupis. Lõpuks olin kindel, et võidan, sest sain juba ennem aru, et olen kõige värskema jalaga," kommenteeris Antti-Jussi võitu.
Ampler Development Teami ratturid võistlevad nüüd mitmel rindel hooaja lõpuni. Põhieesmärgiks on Septembri teises pooles EM Itaalias ja MM Belgias. Osa meeskonnast sõidab Poola UCI võistlusi ja Balti Keti Velotuuri ning teine pool meeskonnast esindab Eesti rahvuskoondist rahvuste karika etappidel ning sõidab võidu Prantsusmaa ja Belgia UCI sõitudel. "Kuna hooaja alguse sõidud lükati hooaja teise poolde, siis loodamegi, et plaan töötab, võtame kõik tulevad sõidud ühe blokina ja mehed peaks nüüd sõit sõidult ainult paremaks minema, loodetavasti sedasi tiitlivõistlusteni välja," lisas meeskonna juht Rene Mandri.
Järgmised sõidud:
18.07 Puchar Mon (1.2 Pol)
19-20.07 Etoile d'Or (2.NCup Fra)
21-25.07 Baltyk Karkanosze (2.2 Pol)
25.07 GP de la Ville de Perenchies (1.2 Fra)
30.07-02.08 Kreiz Breiz (2.2 Fra)
13-22.08 Tour de l'Avenir (2.NCup Fra)
15.08 Henryka Lasaka (1.2 Pol)
16.08 Puchar Uzdrowisk Karpackich (1.2 Pol)
20-22.08 Baltic chain Tour (2.2 Est)
29-31.08 PMA Tour (2.2U Fra)
29-31.08 Carpathien Couriers Race (2.2U Pol)
2-4.09 Flanders Tomorrow Tour (2.2U Bel)
4-5.09 Dookola Warmii i Mazur (2.2 Pol)
8-12.09 EM (ITA)
19-26.09 MM (BEL) | Ampleri rattameeskond avas Poolas võiduarve | https://sport.err.ee/1608281970/ampleri-rattameeskond-avas-poolas-voiduarve | Ampler Development Teami soomlane Antti Jussi Juntunen võitis UCI teise kategooria velotuuril Dookola Mazowsza viimase 165km pikkuse etapi Kozienice-Kozienice. Neljapäevane velotuur oli Tartust pärit jalgrattameeskonnale hooaja teise poole avastardiks peale väikest suvepuhkust. |
Häirekeskus sai kell 21.13 teate tulekahjust Harju maakonnas Kose vallas Kolu külas, kus põles Flagmore AS-i lipumastivabriku kahekorruseline lao- ja tootmishoone, mis hävis tules.
Päästjad hoidsid ära tule leviku kontorile ja teisele laohoonele.
Kustutustööd lõpetati kell 3.39.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Täna kell 21.13 teatati tulekahjust Kose vallas Kolu külas, kus põleb 2 korruseline tootmishoone.
— Päästeamet (@paasteamet) October 25, 2016 | Kose vallas põles maha lipuvabriku tootmishoone | https://www.err.ee/576185/kose-vallas-poles-maha-lipuvabriku-tootmishoone | Teisipäeva õhtul puhkes Kose vallas Kolu külas tulekahju lipuvabriku kahekorruselises tootmishoones, mis hävis täielikult. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.