text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Ainsa külalismeeskonna mängijana jõudis kahekohalise isikliku punktiskoorini Mandell Thomas (12). Tartlased tabasid viskeid väljakult 32,8%, Pau-Orthez 43,9%. Lauavõitluse võitis kodumeeskond 43:39, pallikaotusi tegi Tartu 22, Pau-Orthez 16.
Esimese mängu kaotas Tartu napimalt, kui kodusaalis alistuti Oberwart Gunnersile 77:78. Nii Pau-Orthezil kui ka Oberwartil on kirjas nüüd võit tartlaste üle. Edasi järgmisse faasi pääsevad grupi kaks paremat.
"Kaotasime täna selle mängu esimese veerandajaga," kommenteeris Tartu peatreener Gert Kullamäe pärast kohtumist. "Juba mitmes mäng järjest, kui me alustame kehvasti ja see annab tervele mängule tooni. Kui mingil tasemel mängudes saame sellest üle ja suudame lõpuks võita, siis eurotasemel ei saa me seda endale lubada. Siit on väga palju õppida, sest esimene veerandaeg oli nagu halb unenägu."
"Ma arvan, et Pau Orthez oli ilmselt kõige kõvem tiim, kellega me oleme sel hooajal mänginud – neil on individuaalset jõudu ja kvaliteeti. Meil seda ilmselgelt nii palju pole ja peame teistmoodi hakkama saama. Prantslased on ilmselt esimesena siit grupist edasi. Nüüd on küsimus selles, kui palju esimene kaotus austerlastele kätte maksis. Kui me suudame nad võõrsil alistada, siis on endiselt kõik meie kätes." | Kehva visketabavusega Tartu eurosarjas Pau-Orthezi vastu ei saanud | https://sport.err.ee/93561/kehva-visketabavusega-tartu-eurosarjas-pau-orthezi-vastu-ei-saanud | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond teenis FIBA Europe Cupi sarja E-grupis teise kaotuse, kui jäi võõrsil prantslastel Pau-Orthezile kindlalt 56:77 (9:27, 16:16, 14:14, 17:20) alla. |
Liverpool asus mängu üheksandal minutil juhtima, kui Daniel Sturridge saatis palli vastaste väravasse.
41. minutil oli Tottenhamil kasutada nurgalöök, aga Klavan suutis ohu likvideerida.
64. minutil läks Liverpool juba 2:0 juhtima, kui Georginio Wijnaldumi söödu realiseeris taas Sturridge. Mõni minut hiljem pidi aga Liverpooli ründaja Divock Origi väljakult vigastuse tõttu lahkuma.
75. minutil teenis Tottenham Lucas Leiva vea tõttu penalti ja Vincent Janssen realiseeris 11 meetri karistuslöögi. 2:1. Vaata situatsioonist videot siit.
Enne mängu:
Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan alustab tänast liigakarikasarja kaheksandikfinaali Tottenham Hotspuri vastu Liverpooli põhikoosseisus.
Klavan alustab Liverpooli keskkaitses koos kaptenipaela kandva brasiillase Lucasega. Äärtel on Trent Alexander-Arnold ja Alberto Moreno.
Nende selja taga kaitseb väravat Simon Mignolet ning ülejäänud väljakumängijad on Kevin Stewart, Georginio Wijnaldum, Marko Grujic, Ovie Ejaria, Divock Origi ja Daniel Sturridge. | VIDEOD | Liverpool pääses liigakarikasarjas veerandfinaali, Klavanilt 90 minutit | https://sport.err.ee/93552/videod-liverpool-paases-liigakarikasarjas-veerandfinaali-klavanilt-90-minutit | Ragnar Klavani koduklubi Liverpool alistas Inglismaa liigakarikasarjas Tottenham Hotspuri 2:1. Eesti koondise kapten viibis väljakul kõik 90 minutit. |
17-aastane Kullamäe viibis platsil kaheksa minutit, viskas neli punkti (kahesed 1/1, vabavisked 2/2) ja kaotas korra palli. Meeskonna parim oli 17 punkti kogunud Jaysean Paige.
Kullamäe on nüüd Pro A liigas mänginud viis kohtumist, mille jooksul on pääsenud platsile keskmiselt üheksaks minutiks, visanud 4,4 punkti ja võtnud 1,6 lauapalli mängus. | Kullamäe aitas Gothal Saksamaa esiliigas võita | https://sport.err.ee/93560/kullamae-aitas-gothal-saksamaa-esiliigas-voita | Eesti korvpalluri Kristian Kullamäe koduklubi Gotha Oettinger Rockets sai Saksamaa esiliigas (Pro A) kahe kaotuse kõrvale neljanda võidu, kui alistas võõrsil Baunach Young Pikesi 71:66 (10:26, 16:15, 26:8, 19:17). |
Lahend pakub hüvitist ligi poolele miljonile diislimootoriga Volkswageni ja Audi sõiduautode omanikule USA-s, mille puhul Saksa autotootja on tunnistatud petutarkvara kasutamist.
"Lahend tagab hagiosalistele piisava ja õiglase kompensatsiooni," kirjutas USA ringkonnakohtunik Charles Breyer kokkuleppe heaks kiitnud arvamuses.
2,0-liitrise diislimootoriga sõiduautode omanikel on õigus auto tagasimüümisele, liisingu trahvita peatamisele või tasuta ümberseadistamisele sõiduki heitgaasiemissiooni vähendamiseks. Lisaks saavad kõik kollektiivhagi osalised rahalise hüvitise.
Lisaks 10 miljardi dollari suurusele kompensatsioonile sõidukiomanikele avab Volkswagen 2,7 miljardi dollari suuruse keskkonnafondi ja eraldab kaks miljardit dollarit "nullemissiooniga" sõidukite kasutamise propageerimiseks Ühendriikides.
Volkswagen tunnistas mullu septembris, et paigaldas diiselautodele tarkvara, mis pettis USA-s kasutatavaid emissioonikatseid selliselt, et viimased näitasid katsete vastavust keskkonnastandarditele. Pärast testide lõppemist lülitas auto end tavarežiimile, millega paisati õhku ettenähtust kuni 40 korda rohkem lämmastikoksiidi.
Skandaal võttis ülemaailmsed mõõtmed, kui Volkswagen tunnistas, et oli kõnealust petuvara laadinud 11 miljonisse Porsche, Audi ja Volkswageni sõiduautosse. | USA kohtunik andis heakskiidu VW petuskandaali lahendile | https://www.err.ee/576180/usa-kohtunik-andis-heakskiidu-vw-petuskandaali-lahendile | USA kohtunik andis teisipäeval lõpliku heakskiidu Volkswageni petuskandaali kollektiivhagi 14,7 miljardi dollari suurusele lahendile. |
Kurbas viibis platsil 13 minutit, viskas viis punkti (kahesed 1/1, kolmesed 1/3), kaotas korra palli ja tegi ühe vea. Tema +/- reiting 6 oli aga meeskonna parim.
Södertäljel on C-grupis kirjas nüüd võit ja kaotus. Bonn jätkab ühe võidu ja Belfius Mons ühe kaotusega. Edasi järgmisse faasi pääsevad kaks paremat. | Kurbase koduklubi kaotas eurosarjas Bonnile | https://sport.err.ee/93559/kurbase-koduklubi-kaotas-eurosarjas-bonnile | Eesti korvpallikoondislase Tanel Kurbase koduklubi Södertälje Kings kaotas FIBA Europe Cupi sarja alagrupiturniiri teises matšis võõrsil Bonnile 76:85 (18:18, 23:21, 17:24, 18:22). |
Kaheksandikfinaalis sai Hannover 30:20 (14:12) jagu Göppingenist. Patraili arvele jäi viis väravat. Hannoveri resultatiivseim oli Kai Häfner seitsme tabamusega. Sama palju eestlasega suutis visata ka Torge Johanssen. | Patraili väravad aitasid Hannoveri veerandfinaali | https://sport.err.ee/93558/patraili-varavad-aitasid-hannoveri-veerandfinaali | Eesti käsipallikoondislase Mait Patraili koduklubi Hannover-Burgdorf pääses Saksamaa karikavõistlustel veerandfinaali. |
Rapla edukaim oli 24 punkti ja kümne lauapalliga Thomas van der Mars. Domen Bratoz lisas kümme silma. Võitjate parim oli 21 punkti ja kaheksa tulemusliku sööduga Lateef McMullan.
Kõige nutusem oli Rapla olukord kolmepunktijoone taga, sest 24-st pealeviskest ei leidnud tee korvi ükski. Samal ajal vastastel läbis rõnga iga teine sooritus ehk 10/20.
Raplale oli see A-grupis kahe võidu järel esimeseks kaotuseks. Ka Liepajal on nüüd kaks võitu ja üks kaotus. | Rapla viskas Lätis kõik 24 kaugviset mööda | https://sport.err.ee/93557/rapla-viskas-latis-koik-24-kaugviset-mooda | Avis Rapla kaotas täna korvpalli Balti liigas võõrsil Läti klubile Liepaja/Triobet 54:78 (20:13, 8:19, 12:28, 14:18). |
Türgi nõuab USA-lt Pennsylvanias elava islamivaimuliku väljaandmist. Ankara süüdistab Güleni sõjaväelaste rühmituse 15. juulil nurjunud riigipöörde korraldamises. Gülen on süüdistused tagasi lükanud.
"Kui Güleni välja ei anta ja protsessiga venitatakse, on sel negatiivsed tagajärjed Ameerika ja Türgi suhetele," ütles Bozdağ Ankara lennujaamas ajakirjanikele.
Türgi justiitsminister lendab Ühendriikidesse kohtumisele oma kolleegi Loretta Lynchiga.
Tema sõnul ei taha Türgi võimud näha terroristi tõttu negatiivseid arenguid kahe riigi suhetes.
Bozdağ lisas, et "kõike, mida Osama bin Laden kehastab Ühendriikide jaoks, kehastab Fethullah Gülen Türgi riigi jaoks".
USA valitsus on öelnud, et Güleni väljaandmiseks peab Ankara esitama veenvaid tõendeid.
Bozdaği sõnul on Türgi saatnud Washingtonile Güleni väljaandmiseks kõik vajalikud dokumendid. "Meie jaoks ületab terrorist Fethullah Güleni toimik kuhjaga väljaandmiseks vajamineva," lausus ta. | Türgi: USA loovutagu Gülen või riskigu suhete kahjustamisega | https://www.err.ee/576189/turgi-usa-loovutagu-gulen-voi-riskigu-suhete-kahjustamisega | Türgi justiitsminister Bekir Bozdağ kutsus teisipäeval Washingtoni andma välja juulikuise riigipöörde väidetavat korraldajat Fethullah Güleni, et vältida kahepoolsete suhete kahjustamist. |
Viimastes mängudes tabavaid lõpuviskeid näidanud Kangur jäi seekord väikese haiguse tõttu platsi kõrvale. Itaalia klubi parimad olid Aleksa Avramovic 15 ja Luca Campani 13 punktiga. Neptunasele tõi Jimmy Baron 19 silma.
Varesel on nüüd C-grupis üks võit ja üks kaotus. Avavoorus saadi kodus jagu Lyon-Villeurbanne'ist. Neptunas jätkab kahe võiduga. | Kangurita Varese sai Meistrite liigas suure kaotuse | https://sport.err.ee/93555/kangurita-varese-sai-meistrite-liigas-suure-kaotuse | Eesti korvpalluri Kristjan Kanguri koduklubi Varese kaotas Meistrite liiga põhiturniiri teises ringis võõrsil Leedu klubile Klaipeda Neptunas suurelt 60:94 (17:24, 14:29, 17:14, 12:27). |
Ats Purje realiseeris juba kolmandal minutil Janar Toometi söödu ja suurem osa mängust püsiski tablool Nõmme 1:0 eduseis, kuid 73. minutil õnnestus Madis Reimalil viigistada.
Viigipunkti Tarvas siiski ei teeninud, sest kohtumise viimasel minutil tõi Maximiliano Ugge tabamus Kaljule siiski vajalikud kolm punkti.
Kaks vooru enne Premium liiga lõppu mahuvad esimesed neli klubi kahe punkti sisse: Infonet 74, Levadia, Kalju ja Flora 72.
Viimastes voorudes mängivad tiitlinõudlejad järgmiselt: Infonet kohtub kodus Paidega ja võõrsil Kaljuga, Levadia võõrsil Tarva ja kodus Floraga, Kalju võõrsil Tammeka ja kodus Infonetiga ning Flora kodus Sillamäe ja võõrsil Levadiaga. | Nõmme Kalju pääses Rakveres üle noatera | https://sport.err.ee/93554/nomme-kalju-paases-rakveres-ule-noatera | Nõmme Kalju sai Premium liigas ootamatult raske 2:1 võõrsilvõidu Rakvere Tarva üle ja säilitas tiitlilootused. |
Viimsi resultatiivseim oli 9 väravat visanud Robin Oberg. Aleksander Oganezov lisas 6 tabamust. Aruküla poolel jäi Kristjan Järve arvele 5 tabamust. Rudolf Põld ja Timo Raukas viskasid 4 väravat.
Neljapäeval sõidab Viljandi külla Tallasele ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper Tapale.
Liigatabel: Põlva Serviti (12 punkti/6 mängu); Viimsi/Tööriistamarket (10/7); HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (8/6); Viljandi HC (8/6); SK Tapa (4/6); HC Tallas (2/6) Aruküla (0/7). | Käsipalli meistriliiga teine ring algas Viimsi võiduga | https://sport.err.ee/93553/kasipalli-meistriliiga-teine-ring-algas-viimsi-voiduga | Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste teise ringi avamängus sai Viimsi/Tööriistamarket võõral väljakul Arukülast jagu 36:22 (18:13). |
Apple Watch püsis turuliider, kuid käesoleva aasta kolmandas kvartalis tarniti neid nutikellasid vaid veidi üle miljoni, vahendas BBC.
Mullu samal perioodil tarnis Apple oma nutikellasid aga 3,9 miljonit tükki.
Viiest juhtivast nutikellade brändist kasvas vaid Garmini müük.
Eksperdid toovad välja aga, et analüüsis on käsitletud perioodi enne nutikellade uute mudelite väljatulemist.
IDC analüütik Jitesh Ubrani ütles, et siiski näitab see nõrka nõudlust.
"On saanud selgeks, et praegu ei ole nutikellad kõigile," märkis Ubrani, kelle sõnul keskenduvad paljud tarnijad nutikellade puhul fitnessi poolele.
Näiteks Apple on nimetanud oma Watchi viimast mudelit pigem spordiseadmeks kui luksuslikuks moeaksessuaariks. Septembris lõpetas ettevõte Apple Watchi kuldse mudeli tootmise, mille müügihind oli 10 000 dollarit.
CCS Insighti analüütik Ben Wood usub, et tehnoloogiaettevõtetele pakuvad aina enam konkurentsi traditsiooniliste kellade tootjad, kes müüvad oma nutimudeleid läbi traditsiooniliste müügikanalite. | Nutikellade müük langes järsult | https://www.err.ee/576176/nutikellade-muuk-langes-jarsult | Nutikellade tarnimine vähenes aasta võrdluses 51,6 protsenti, selgus IDC turuanalüüsist. |
Raisma alistas avaringis viienda paigutusega venelase Vitali Kozjukovi (ATP 590.) 6:3, 3:6, 6:3 ja kohtub nüüd teises ringis Mattias Siimariga (ATP 1287.).
Konkurentsist langes aga turniirile erikutse teeninud Anton Pavlov (ATP 2005.), kes kaotas venelasele Aleksandr Vassilenkole (ATP 635.) 4:6, 5:7. | Raisma alistas Tartus endast 320 kohta kõrgemal asuva mängija | https://sport.err.ee/93551/raisma-alistas-tartus-endast-320-kohta-korgemal-asuva-mangija | Kenneth Raisma (ATP 910.) pääses Tartus toimuval 10 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril esimesest ringist edasi. |
Mõlemad numbrid tähistavad liiga rekordit ning kolmandat hooaega järjest on koosseisudes vähemalt sada välismängijat ja igas 30-s meeskonnas on vähemalt üks välismängija. Eelmine välismängijate rekord (101) ja esindatud riikide rekord (39) pärinevad vastavalt hooaegadest 2014/2015 ja 2013/2014. Eelmise hooaja alguses oli liigas sada võõrleegionäri 37-st riigist.
Rekordiliselt on mängijaid Euroopast (61), Aafrikast (14) ja riikidest Hispaaniast (8). Kolmandat hooaega järjest on kõige rohkem välismängijaid Kanadast (11). Prantslasi alustab liigas kümme. Oma vastavaid rekordeid kordavad Brasiilia (9), Austraalia (8) ja Horvaatia (5).
Eestlasi ja soomlasi NBA-s ei ole, küll aga läheb hooajale vastu kolm leedulast (Mindaugas Kuzminskas - New York Knicks, Domantas Sabonis - Oklahoma City Thunder ja Jonas Valanciunas - Toronto Raptors) ja kaks lätlast (Kristaps Porzingis - New York Knicks ja Davis Bertans - San Antonio Spurs). Venelased on esindatud Timofei Mozgoviga (Los Angeles Lakers) ja ülemerenaabrid rootslased Jonas Jerebkoga (Boston Celtics).
Kõige rohkem on välismängijaid Utah Jazzis (7). Kuue võõrleegionäriga alustavad Dallas Mavericks, Denver Nuggets, Oklahoma City Thunder, Orlando Magic, Philadelphia 76ers, San Antonio Spurs ja Toronto Raptors. Viis välismängijat on Los Angeles Lakersis, Minnesota Timberwolvesis ja New York Knicksis. | NBA stardib uuele hooajale rekordilise arvu välismängijatega | https://sport.err.ee/93550/nba-stardib-uuele-hooajale-rekordilise-arvu-valismangijatega | Korvpalliliiga NBA uue hooaja eelõhtul kuulub erinevate klubide rivistusse ühtekokku 113 välismängijalt 41 riigist. |
33-aastane prantslane mängis viimati käsipalli 2003. aastal, kui kuulus valitseva Prantsusmaa meistri Paris Saint-Germaini rivistusse. Viimased seitse aastat on mees elanud Eestis.
Taoubi teeb Eesti esiliigas debüüdi kolmapäeval, kui Viimsi kohtub võõrsil Viljandi Spordikooliga. Mõlemal meeskonnal on turniiritabelis kaks punkti, Viimsil kahest ja Viljandil neljast mängust. | Paris Saint-Germaini karastusega prantslane hakkab mängima Eesti esiliigas | https://sport.err.ee/93549/paris-saint-germaini-karastusega-prantslane-hakkab-mangima-eesti-esiliigas | Eesti meeste käsipallimeistrivõistluste esiliigas osalev HC Viimsi täiendas rivistust Nadim Taoubiga. |
Doing Business 2017 on järjekorras neljateistkümnes aruanne, mis analüüsib 190 riigi regulatsioonikeskkonda, ettevõtete kulusid, nõudeid ja protseduurideks kuluvat aega. Eelkõige vaadeldakse raportis riike väikeettevõtja pilgu läbi.
Maailmapanga reastuses on esiviisik järgmine: 1. Uus-Meremaa, 2. Singapur 3. Taani, 4. Hong Kong ja 5. Lõuna-Korea.
Uuringus mõõdetakse ettevõtteid küsitledes, kui lihtne on ühes riigis alustada ettevõtlusega, saada ehitusluba, elektriühendust ja laenu, registreerida vara, maksta makse, kaubelda üle piiride, jõustada lepinguid, lahendada maksejõuetust ja kuivõrd kaitstud on vähemusinvestorite huvid.
Eesti on kõrgematel kohtadel vara registreerimise (6. koht), ehitusloa saamise (9. koht), lepingute jõustamise (11. koht) ja ettevõtlusega alustamise (14. koht) alajaotustes. Riike, kus on tehtud palju reforme, tunnustatakse pingereas täiendavalt.
Mullu avaldatud raportis oli Eesti 16. kohal. Sel aastal on võrreldes varasematega tehtud mitu metoodikamuudatust. Metoodikamuudatuste alusel uuendatakse ka mullust tabelit, kus Eesti on nüüd tõusnud 11. kohale.
„Maailmas 12 parima ja Euroopa Liidus 4 parima hulgas – seda hinnangut Eesti ettevõtluskeskkonnale on raske üle hinnata, eriti arvestades reitingu autori, Maailmapanga autoriteetsust,“ kommenteeris peaminister Taavi Rõivas. „See näitab, et Eesti on oma ärikeskkonnaga väga soliidses seltskonnas ning me liigume parimatele iga aastaga järjest lähemale.“
Raporti täisversiooniga saab tutvuda siit. | Eesti on Maailmapanga ettevõtluse lihtsuse edetabelis 12. kohal | https://www.err.ee/576174/eesti-on-maailmapanga-ettevotluse-lihtsuse-edetabelis-12-kohal | Teisipäeval avalikustatud Maailmapanga aruandes „Doing Business 2017“ paigutab Eesti ettevõtluse lihtsuse poolest maailmas 12. kohale. |
Pealinlased alistasid võõrsil Nice´i 3:0 (17, 13, 11). Ardo Kreek tõi 12 punkti (neist kuus pallingul ja neli blokis), olles resultatiivsem isegi Nice´i Läti koondise diagonaalist Hermans Egelkalnsist (11 p). Võõrsil oli edukas ka Poitiers, kes saavutas 3:1 (-18, 21, 25, 19) paremuse AS Cannes'i üle. Andri Aganits tegi võitjate poolel kaasa kogu mängu ja kogus 8 (+7) punkti. Tema koondislasest ametikaaslane Timo Tammemaa aitas Toulouse'i meeskonna võõrsil kindla 3:0 (25:21, 25:21, 25:19) võiduni Narbonne'i klubi üle. Eestlane panustas võitu kuus punkti, millest kolmandik tulid blokiga. Rünnakul lõi Tammemaa punktiks kümnest tõstest neli, vahendab Volley.ee.
B-divisjonis oli Rennes´ meeskond koduväljakul 3:0 (17, 20, 21) tulemusega üle Cambrais´t, Kert Toobalilt võitjatele neli punkti.
Naiste kõrgliigas kaotas Terville Florange võõrsil 0:3 (-24, -19, -12) resultaadiga Vandoeuvre Nancy´le. Eliise Hollas alustas Terville naiskonna ridades kolmandat geimi algkoosseisus ja panustas tulemusse kaks punkti. Anna Kajalina saldoks jäi 14 punkti (kümme rünnakul, kolm blokis, üks serviga), ent sellest ei piisanud, et valitsev Prantsusmaa meister, Saint-Raphaëli naiskond võidusadamasse tüürida. Tasavägise lahingu kaotas Kajalina koduklubi oma publiku ees 2:3 (25:23, 24:26, 25:18, 25:27, 15:17). | Võrkpallurid välismaal: mehed alustasid Prantsusmaal võitudega, naised kaotustega | https://sport.err.ee/93544/vorkpallurid-valismaal-mehed-alustasid-prantsusmaal-voitudega-naised-kaotustega | Prantsusmaa kõrgliiga põhiturniiri avavoorus panid võiduka märgi maha viis meeskonda: Pariisi Volley, Ajaccio, Touluse, Tours, Montpellier ja Poitiers. Neist pooltes olid osalised ka eestlased. Naiste kõrgliigas pidid nii Eliise Hollase kui valitseva meistri Anna Kajalina koduklubi leppima kaotusega. Esiliigas alustasid edukalt Kert Toobal ja Rennes Volley. |
Viis Euroopa riiki kehtestasid piirikontrolli eelmisel aastal seoses pretsedenditu sisserändajate tulvaga ning on seda seejärel mitu korda pikendanud. Senise kava kohaselt oli plaanis erakorralised meetmed aasta lõpuks tühistada.
Piirikontrolli taastamine Schengeni ruumis on seadnud küsimärgi alla tsooni jätkusuutlikkuse.
"Pingutame selle nimel, et taastada Schengeni ruumi normaalne toimimine nii kiiresti kui võimalik ning oleme teinud olulisi edusamme," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans avalduses. "Kuid me ei ole veel eesmärke saavutanud."
Komisjon märkis, et Kreekas ja teistes liikmesriikides on veel "märkimisväärne hulk" ebaseaduslikke sisserändajaid ning piirikontrollid on vajalikud hoidmaks ära sekundaarseid liikumisi, mis võiksid uuesti vallandada kaose.
Komisjon lisas, et märtsis Türgiga sõlmitud kokkulepe on Süüriast ja teistest riikidest meritsi Kreekasse saabujate arvu järsult vähendanud.
"Viimase aasta suur asüülitaotluste arv on pannud riigivõimud ja ametid viies Schengeni ruumi riigis, millele soovitus on suunatud, tõsise surve alla," märkis Euroopa Komisjon. | EL soovitab viiel Schengeni riigil piirikontrolli pikendada | https://www.err.ee/576168/el-soovitab-viiel-schengeni-riigil-piirikontrolli-pikendada | Euroopa Komisjon teatas teisipäeval, et soovitab pikendada alates novembrist veel kolmeks kuuks piirikontrolli Schengeni passivaba liikumise tsooni kuuluvate Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra piiridel. |
Nash kuulus investorite gruppi, kes ostis tänavu jaanuaris 21 miljoni USA dollari eest Mallorca aktsiaid. Gruppi kuuluvad veel ka näiteks Nashi endise NBA klubi Phoenix Sunsi omanik Robert Sarver ja aseesimees Andy Kohlberg.
42-aastase Nashi jaoks pole jalgpall midagi võõrast. Noorena tegeles ta just selle spordialaga ning on öelnud, et võinuks tõsise keskendumise korral saada ka profiks. Ka on ta osalenud varem Milano Interi ja MLS-i klubi New York Red Bulls treeningutel. Teise MLS-i klubi Vancouver Whitecapsi treeningutel on ta üsna sage külaline.
Alavaliku üle Steve Nash siiski ilmselt kurta ei saa, sest lisaks MVP auhindadele on ta kaheksal korral valitud Tähtede mängule, kolm korda NBA sümboolsesse algviisikusse ning lõpetanud viis hooaega liiga parima sööduandjana.
Tema vend Martin pidas Kanada jalgpallikoondises 37 kohtumist ja lõi kaks väravat, osaledes 90 minutit ka 2003. aastal A. Le Coq Arenal peetud sõprusmängus Eestiga (Eesti võitis 2:1). | VIDEO | Endine NBA kõige väärtuslikum mängija lõi kaasa Hispaania jalgpalliklubi treeningul | https://sport.err.ee/93542/video-endine-nba-koige-vaartuslikum-mangija-loi-kaasa-hispaania-jalgpalliklubi-treeningul | Kaks korda NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Kanada korvpallitäht Steve Nash tegi kaasa Hispaania esiliigaklubi Mallorca treeningu. |
Carlos Alberto juhtis Brasiilia koondise kaptenina 1970. aasta maailmameistriks ja paljude arvates on tema finaalis Itaaliale löödud värav finaalturniiride kõigi aegade ilusaim.
Paremkaitsjana tegutsenud Carlos Alberto esindas aastatel 1964-1977 Brasiilia koondist kokku 53 korda ja lõi kaheksa väravat. Lisaks võitis ta mitmeid tiitleid ka Fluminense ja Santose klubide ridades. Karjääri lõpuaastad veetis ta USA NASL-i liigas.
Pärast mängijakarjääri tegutses Carlos Alberto mitu aastakümmet erinevate Brasiilia, Mehhiko ja USA klubide treenerina. Eelmisel kümnendil jõudis ta olla ka Omaani ja Aserbaidžaani koondiste juures. Elu lõpus tegutses ta ka kanali Sportv spordikommentaatorina, olles viimati eetris kõigest kaks päeva enne surma.
1998. aastal valiti Carlos Alberto FIFA 20. sajandi meeskonda ja 2004. aastal FIFA saja kõigi aegade parema jalgpalluri hulka. Samuti on Brasiilia jalgpalli kuulsuste halli liige. | Suri Brasiilia 1970. aasta maailmameistriks tüürinud kapten | https://sport.err.ee/93548/suri-brasiilia-1970-aasta-maailmameistriks-tuurinud-kapten | Brasiilia jalgpallikoondise endine kapten Carlos Alberto suri Rio de Janeiros südamerabanduse tagajärel 72-aastaselt. |
Sergei Grubac viis Montenegro 31. minutil juhtima ja kuigi Kristofer Piht suutis 49. minutil viigistada, tõi Marko Rakonjaci esimese üleminuti tabav penalti võidu siiski Montenegrole.
Eesti jäi kolme kaotusega valikgrupis viimaseks ja järgmisse faasi ei pääsenud. Turniiri esimeses kohtumises kaotati 1:4 Sloveeniale ja teises mängus lausa 0:7 Prantsusmaale. | Eesti U-17 jalgpallikoondis lasi EM-valikturniiril viimasel hetkel viigi käest | https://sport.err.ee/93547/eesti-u-17-jalgpallikoondis-lasi-em-valikturniiril-viimasel-hetkel-viigi-kaest | Eesti kuni 17-aastaste jalgpallikoondis kaotas Sloveenias toimunud EM-valikturniiril ka kolmanda kohtumise, jäädes 1:2 alla Montenegrole. |
Migrationsverket prognoosib, et tänavu saabub riiki kokku 29 000 migranti, vahendas thelocal.se.
Juulis hindas amet saabuvate migrantide arvuks 34 500.
Samuti vähendas amet tuleva aasta prognoosi 36 700 migrandini. Juulis oli see 51 200 migrandi juures.
Varjupaigataotlejate arv on Rootsis olnud juba kuid püsivalt madalal tasemel.
Eelmisel aastal sai Rootsi rekordilised 163 000 varjupaigataotlust, kuid sel aastal on esitatud umbes 500 taotlust nädalas.
Muudatuse taga on ilmselt mitu asjaolu. Üks on Euroopa Liidu lepe Türgiga, mis tähendab, et pagulasi saadetakse Kreekast tagasi Türgisse. Lisaks on mõju avaldanud see, et migrantide teekond läbi Balkani riikide on peaaegu suletud ning EL-i riigid on karmistanud piirikontrolli.
Rootsi viis piirikontrolli Öresundi sillal Rootsi ja Taani vahel sisse mullu novembris. Tänavu jaanuaris kehtestati ka kõigi rongi- ja praamireisijate isikukontrollid. | Rootsi kärpis saabuvate migrantide prognoosi | https://www.err.ee/576173/rootsi-karpis-saabuvate-migrantide-prognoosi | Rootsi migratsiooniamet vähendas tänavu riiki saabuvate pagulaste arvu prognoosi mitme tuhande võrra. |
Teises punase grupi kohtumises saadi samuti kahe geimi õhtule. Ameeriklanna Madison Keys alistas slovakitar Dominika Cibulkova 6:1, 6:4.
Kahe vooru järel juhib kaks võitu teeninud Kerber (setid 4:1), kellele järgnevad Halep (2:2) ja Keys (2:2) ühega ning Cibulkova (1:4) nulliga.
Viimases voorus lähevad ülehomme kokku Halep - Cibulkova ja Kerber - Keys.
Valge grupi esimeses voorus alistas tšehhitar Karolina Pliškova hispaanlanna Garbine Muguruza ja venelanna Svetlana Kuznetsova poolatar Agnieszka Radwanska. Mõlemad võidud sündisid kolmes geimis.
Homme kohtuvad Pliškova - Kuznetsova ja Radwanska - Muguruza ning viimases voorus on vastamisi Muguruza - Kuznetsova ja Radwanska - Pliškova. | Kerber sai aastalõputurniiril teise võidu | https://sport.err.ee/93546/kerber-sai-aastaloputurniiril-teise-voidu | Naiste tennise maailma esireket Angelique Kerber teenis Singapuris WTA aastalõputurniiril teise võidu, kui alistas rumeenlase Simona Halepi 6:4, 6:2. |
Inglismaa liiga suurim väravakütt on üheksanda vooru järel seitse tabamust löönud Londoni Chelsea ründaja Diego Costa, kellest vaid ühe väravaga jääb maha belglane Romelu Lukaku (Everton). Viis väravat on kirjas Theo Walcottil (Arsenal), Sergio Agüerol (Mancester City) ja Michail Antoniol (West Ham). Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli parimad on nelja tabamusega Sadio Mane, Philippe Coutinho ja James Milner.
Saksamaa liiga väravaküttide tabelit juhib kaheksanda vooru järel kaheksa tabamusega prantslane Anthony Modeste (Köln). Seitse väravat on kirjas Pierre-Emerick Aubameyangil (Dortmund) ja kuus tabamust Vedad Ibiševicil (Hertha). Viis väravat on löönud Robert Lewandowski (Müncheni Bayern) ja Javier Hernandez (Leverkusen).
Hispaanias on peetud üheksa vooru ja kaksikjuhtimine on seitse väravat löönud Barcelona tähtedel Lionel Messil ja Luis Suarezel, kes edestavad ühe tabamusega Antoine Griezmanni (Madridi Atletico). Viis väravat on löönud Aduriz (Bilbao Athletic) ja Nicola Sansone (Villarreal).
Itaalias on enamik klubisid mänginud üheksa kohtumist ja Roma ründajal Edin Džekol on kirjas kaheksa väravat. Kuue väravaga järgneb koguni viis meest: Gonzalo Higuain (Juventus), Jose Callejon (Napoli), Carlos Bacca (Milan), Ciro Immobile (Lazio) ja Mauro Icardi (Inter).
Tippliigadest kõige rohkem kohtumisi - kümme - on pidanud Prantsusmaa klubid. Väravaküttide tabelit juhib üheksa väravaga Edinson Cavani (PSG), kellele järgneb Antoine Lacazette (Lyon) seitsmega. Kuus onkirjas Bafetimbi Gomisel (Marseille), Mevlüt Erdincil (Metz), Martin Braithwaite'il (Toulouse) ja Alassane Pleal (Lille). | Euroopa tippliigade suurim väravakütt on hetkel Edinson Cavani | https://sport.err.ee/93545/euroopa-tippliigade-suurim-varavakutt-on-hetkel-edinson-cavani | Euroopa jalgpalli tippliigades on tänaseks peetud keskmiselt kaheksa kuni kümme vooru ja kõige rohkem väravaid on kirjas Pariisi Saint-Germaini uruguailasest tähel Edinson Cavanil. |
Samal ajal, kui meedia tähelepanu on keskendunud reedel La Manche'i väina läbinud ja Süüriasse suunduvale lennukikandjale Admiral Kuznetsov, on märksa vähem jälgitud kahe sõjalaeva, mis on varustatud Kalibr tiibrakettidega, väidetavat teekonda Läänemerele, teatas mõttekoda Atlantic Council eelmisel nädalal.
Kalibr suudab kanda ka tuumalõhkepead ja tiibraketi lennuulatus on kuni 2600 kilomeetrit. Venemaa on kasutanud raketilaevu Zeljonõi Dol ja Serpuhhov seni Vahemerel sihtmärkide tabamiseks Süürias. Seega on Kalibr märksa võimekam kui hiljuti Leningradi oblastisse paigutatud raketisüsteemid Iskander, mis on suuteline suure täpsusega tabama strateegilisi sihtmärke 500-700 kilomeetri kaugusel.
NATO kaitseministrite kohtumise eel Brüsselis viibiv ETV+ ajakirjanik Artur Zahharov kirjutab oma Venemaa ja NATO allikatele viidates, et suure tõenäosusega jõuavadki Zeljonõi Dol ja Serpuhhov peagi Läänemerele, sest teisipäeval olid laevad juba Taani ja Rootsi vahel.
"Nad on rahvusvahelistes vetes? See pole niivõrd tähtis. Ka meil on sõjalaevu rahvusvahelistes vetes. Kas nad on relvastatud? Tehke laiem järeldus," märkis suursaadik Lute enne NATO peakorteris toimunud pressikonverentsi ERR-ile.
Suursaadik Lute märkis Iskanderi raketisüsteemide Kaliningradi paigutamist kommenteerides, et selles sammus pole isenesest midagi erilist. NATO pretensioonid on eelkõige seotud sellega, et Venemaa manöövrid ja õppused on läbipaistmatud.
"Venemaa sõjaline doktriin pole midagi uut. Nad on juba viinud Iskanderi-süsteem Kaliningradi, viinud seal läbi õppusi ning seejärel need sealt ära toonud. Me jälgime olukorda," sõnas ta ja lisas, et Venemaal on legitiimne õigus oma territooriumil manöövreid ja õppusi korraldada.
Hetkel pole NATO-l andmeid, et Iskanderi raketisüsteemidele oleks paigutatud tuumalõhkepäid. "Kui saab kinnitust tuumalõhkepeade paigaldamine, muudab see regiooni julgeolekusituatsiooni. Ning see poleks posiitivne samm regiooni stabiilsuse tagamisel," ütles Lute kokkuvõtteks. | USA NATO-saadikut Läänemerele saabuvad Vene raketilaevad murelikuks ei teinud | https://www.err.ee/576170/usa-nato-saadikut-laanemerele-saabuvad-vene-raketilaevad-murelikuks-ei-teinud | USA suursaadik NATO juures Douglas Lute ütles kommenteerides Vene tuumavõimekusega raketikandjate võimalikku ilmumist Läänemerele, et tegu polevat niivõrd olulise arenguga. |
Viiest mängust nelja jälgis tribüünilt vähem kui sada silmapaari. Tänu sellele, et Tallinna Flora ja Paide Linnameeskonna heitlust oli vaatamas 226 inimest, kujunes vooru keskmiseks publikunumbriks 114, vahendab Soccernet.ee.
Eelmise aasta väikseim keskmine number oli 184. Käimasoleva hooaja madalaim näitaja oli seni olnud 143, mis pärines teisest voorust.
Vähem kui 114 oli viimati keskmiselt külastajaid olnud 2014. aasta 34. voorul, kui tee staadionile leidis mängu kohta 92 huvilist. | Jalgpalli Premium liiga voor oli kahe hooaja publikuvaeseim | https://sport.err.ee/93543/jalgpalli-premium-liiga-voor-oli-kahe-hooaja-publikuvaeseim | Läinud nädalavahetusel toimunud meistriliiga 34. voor oli senise hooaja publikuvaeseim. Ka eelmisel aastal ei leidunud nii väikese pealtvaatajate arvuga vooru. |
Majanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud eelnõu riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 9. novembril. Ettepanekuid muudatusteks on võimalik esitada 23. novembrini.
Majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul võimaldab elektrituruseaduse muutmine Eestil müüa taastuvatest allikatest toodetud energia statistikat teisele liikmesriigile, kes ei suuda enda 2020. aastaks võetud taastuvenergia osakaalu eesmärke iseseisvalt täita.
„Statistikakaubandus võimaldab Eestil toota taastuvenergiat Eesti tarbijaid koormamata. Vajaliku toetuse taastuvenergia tootmiseks maksab liikmesriik, kes soovib Eestilt taastuvenergia statistikat osta,“ ütles Palling.
Eesti eeldatav kasu statistikakaubanduses osalemisel on täiendavad töökohad metsandussektoris ja majanduse elavdamine.
Palling selgitas, et müüdud statistika võimaldab teenitavale tulule lisaks vähendada taastuvenergia toetuste kulu tarbijale ja seeläbi vähendada inimeste elektriarvel kajastuvat taastuvenergia tasu. | Elektrituruseadus jõuab täiskogu ette kahe nädala pärast | https://www.err.ee/576164/elektrituruseadus-jouab-taiskogu-ette-kahe-nadala-parast | Riigikogu majanduskomisjon arutas tänasel istungil elektrituruseaduse muudatusi, mille kohaselt toimub tulevikus taastuvenergia ostmine turupõhiselt vähempakkumise teel, samuti käivitub statistikakaubandus. |
ÜRO pagulaste agentuuri (UNHCR) andmetel on sel aastal siiani hukkunud Vahemerel vähemalt 3740 inimest. Mullu uppus kokku 3771 inimest. Eelmisel aastal alustas aga rännakut üle Vahemere kolm korda rohkem inimesi ehk enam kui miljon, vahendas Reuters.
"See on selgelt halvim, mida me oleme Vahemerel näinud," ütles UNHCR-i pressiesindaja William Spindler pressikonverentsil. "Võib öelda, et surmade määr on kasvanud kolm korda," lisas ta.
Esmaspäeval päästeti Vahemerel 21 päästeoperatsiooni käigus umbes 2200 migranti ning leiti 16 surnukeha, teatas Itaalia rannavalve.
Pärast Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppe sõlmimist märtsis sai teekond Liibüa kaudu Itaaliasse migrantide peamiseks Vahemere ületamise kohaks. Spindler ütles, et iga 47 migrandi või pagulase kohta, kes võtab ette teekonna Liibüast Itaaliasse, üks sureb.
"Smugeldamine on saanud suureks äriks, see on võtnud peaaegu tööstuse mõõtme. Nüüd nad saadavad mitu paati korraga teele ja see paneb päästemeeskonnad keerulisse olukorda, kuna peavad päästma mitu tuhat inimest mitmesajast paadist," ütles Spindler.
"Kui merel on paatides, mis vaevu merekõlbulikud, nii palju inimesi, siis ohud ilmselgelt kasvavad," lisas ta. | Vahemerel on tänavu hukkunud sama palju migrante kui mullu kokku | https://www.err.ee/576162/vahemerel-on-tanavu-hukkunud-sama-palju-migrante-kui-mullu-kokku | Vahemerel on tänavu teel Euroopasse hukkunud pea sama palju migrante kui eelmisel aastal kokku ning ohtlikud talvekuud on alles ees, teatasid abiagentuurid teisipäeval. |
"Dinosaurused" räägib igatsusest, armastusest, tüdimusest, aga peamiselt ikkagi lootusest. Nagu ka mitmetes Maria Stuarti eelnevates lugudes, on siingi oma koht eneseiroonial ja leebel sarkasmil.
"Muusikat kirjutades püüdsin hoida Maria Stuartile omast ja äratuntavat kõla, aga samas tuua sisse uudsust ja pidevat arengut. Looga on see nali, et algselt pidi vokaal hoopis teise koha peal sisse tulema, aga Liana hakkas varem laulma ja sündis väga mõnusa emotsiooniga geniaalne lugu," ütles laulu muusika autor Meelis Tisler.
Bändi solist ja sõnade autor Liana Kolodinskaja lisas, et see lugu oli tema jaoks väljakutse. "Tuli välja selgitada, kas millestki nii vanast ja koledast nagu dinosaurused on võimalik ilus armastuslaul kirjutada. Oli küll võimalik," naeris ta. | Maria Stuart avaldas dinosaurustest armastusloo | https://menu.err.ee/292813/maria-stuart-avaldas-dinosaurustest-armastusloo | Ansambel Maria Stuart avaldas uue singli pealkirjaga "Dinosaurused". |
Kuna Adomaitise nimi lekkis varakult meediasse, siis mitmed Leedu korvpalliliidu juhtkonna liikmed nurisesid, et valik on tehtud juba enne ametlikke valimisi.
Seetõttu kaaluti ka teisi kandidaate, teiste seas Rimas Kurtinaitist, kes hetkel juhendab Itaalia klubi Cantu. Tema eeliseks Adomaitise ees peeti suuremat kogemustepagasit, aga vaekauss langes siiski noorema kolleegi kasuks.
42-aastane Adomaitis on endine tippmängija, kes võitis Leedu koondise koosseisus Sydney olümpiamängudelt pronksmedali. Profikarjääri alustas ta Vilniuse Statybas, mängis seejärel ka Kaunase Žalgirise, hiljem ka Poolas, Prantsusmaal ja Lätis.
Treenerikarjääri alustas mees abitreenerina Poola meeskonnas Czarni Slupsk ning tõusis vaid ühe hooaja järel meeskonna peatreeneriks. Seejärel on ta juhendanud ka Wloclaweki Anwili, Vilniuse Lietuvos rytast, Utena Juventust ning praegu töötab Klaipeda Neptunase eesotsas. | Leedu peatreeneriks sai Dainius Adomaitis, kaalumisel oli ka Kurtinaitis | https://sport.err.ee/93541/leedu-peatreeneriks-sai-dainius-adomaitis-kaalumisel-oli-ka-kurtinaitis | Leedu korvpallikoondise uueks peatreeneriks kinnitati Dainius Adomaitis, kelle nimega spekuleeris sealne meedia juba eelmise nädala alguses. Tema leping kehtib 2020. aasta Tokyo olümpiani. |
Mika Waltari
"Riigi saladus"
Originaal: "Valtakunnan salaisuus"
Soome keelest tõlkinud Piret Saluri
Saatesõna Tiit Aleksejev
Toimetanud Kai Nurmik
Kujundanud Heino Prunsvelt
Väljaandja: Varrak
376 lk, kõva köide
Tutvustus:
Haritud ja jõukas roomlane Marcus Mezentius Manilianus saabub Jeruusalemma päeval, mil Jeesus risti lüüakse. Ta näeb seda väga detailselt kirjeldatud sündmust pealt ja käib kaljuhauas, kuhu Jeesuse surnukeha viidi ja kus surnukeha enam ei ole, on vaid surilina. Siit saavadki alguse Marcus Mezentiuse küsimused ja otsingud. Kes oli see ristil surnud kuningas, kas ta tõesti tõusis surnust üles ja mis on tema riigi saladus? "Riigi saladuse" esimene tõlge eesti keelde ilmus 1965. aastal Kanadas, tõlkijaks Johannes Aavik. Nüüd ilmub "Riigi saladus" Piret Saluri uues tõlkes. Sisulises mõttes eelneb "Riigi saladuse" tegevustik 2013. aastal eesti keeles ilmunud Waltari "Inimkonna vaenlastele" (orig. 1964), aga et "Inimkonna vaenlased" oli eesti keelde varem täiesti tõlkimata, siis mõjutas see ilmumisjärjekorda. "Inimkonna vaenlased" on "Riigi saladuse" peategelase Marcus Mezentius Manilianuse poja Minutus Lausus Manilianuse mälestused 46.–79. aastani pKr.
Katkend:
Haua juurde jõudes nägime, et kivi raskus oli uurde serva ära murdnud. Kivi oli hauasuust välja kukkunud ja mööda künkakülge alla veerenud, kuni oli vastu kaljut peatunud ja purunenud. Mingeid tööriistade jälgi me ei näinud. Kui väljas olijad oleksid haua avanud, siis oleksid nad kivi mööda uuret kõrvale veeretanud, nagu pidigi tegema. Leegioni murdunud pitseri küljes rippus nahariba. Üsna kindlasti oli kivi paigalt nihutanud maavärin. Pimedast hauast õhkus rõskesse hommikusse õhku tugevat mürri- ja aaloelõhna.
„Mine sina ees, mina tulen järele,” palus Adenabar. Ta nägu oli hirmust kaame ja ta värises üle keha. Leegionärid jäid hauast lugupidavasse kaugusse ja surusid end üksteise vastu nagu lambakari. Läksime üheskoos haua eesruumi ja sealt kitsamast august sisse pärishauda. Hädavaevu seletasid meie silmad valgeid surilinu hauapingil, enne kui meie silmad pimedusega harjusid. Alguses mõtlesime mõlemad, et surnukeha on omal kohal. Kuid vähehaaval meie silmad harjusid hämarusega ja ma märkasin sealsamas, et juutide kuninga surnukeha oli oma surilinad maha jätnud ja kadunud. Mürrist ja aaloest paakunud surilinad vaid matkisid surnukeha piirjooni, ja pead katnud higirätik oli hoopis teises kohas.
Esiteks ei tahtnud ma oma silmi uskuda, vaid pidin tühja kohta surilinade ja higirätiku vahel käega katsuma. Seal ei olnud midagi. Ei, surilinu ei olnud avatud. Surnukeha oli vaid nende seest jäljetult kadunud. Ka kokkuvajunult oli neis näha surnukeha kuju. Surnukeha kadumine nende seest, ilma et surilinu avatud oleks, oli võimatu. Aga surnukeha oli kadunud. Selle tunnistajaks olid meie omad silmad.
Adenabar küsis sosinal: „Kas sina näed sedasama mis mina.”
Mu keel ei paindunud talle vastama. Ma üksnes noogutasin. Ta sosistas uuesti:
„Kas ma ei öelnud, et ta oli Jumala poeg.”
Siis sai ta enesevalitsemise tagasi, ei värisenud enam, pühkis nägu ja tähendas:
„Niisugust nõidust ei ole ma enne näinud. On ehk parem, kui esialgu näeme seda vaid meie kaks.”
Aga leegionäre ei oleks vist ka sundides hauda sisse astuma saanud. Niisugune õud oli neid vallanud kaaslaste seletamatu kadumise pärast, sest mingeid võitluse jälgi me väljaspool hauda ei näinud.
Adenabar ja mina ei hakanud teineteisele seletama, et ükski inimolend ei oleks suutnud paakunud surilinadest niimoodi välja pugeda, ilma et oleks neid avanud. Kui aga mürri ja aaloe tõttu tihedalt kokkukleepunud surilinad oleksid teineteise küljest lahti rebitud, siis oleksime sellest kindlasti mingeid jälgi leidnud. Ma ei usu, et ka kõige osavam käsi oleks osanud surilinad samal moel tagasi panna surnukeha piirjooni matkima.
Kui olin seda mõistnud, valdas mind sügav rahu, nii et ma ei kartnudki enam. Niisamasugune tunne oli ilmselt vallanud ka Adenabari. Aga ma ei suuda mitte mingil moel seletada, miks me enam ei kartnud, kui olime oma silmaga tunnistanud, et ime on sündinud, kuigi just siis oleksime pidanud kogu inimmõistuse järgi kõige rohkem ära kohkuma. Astusime täiesti rahulikult hauast välja ja ütlesime leegionäridele, et surnukeha on kadunud.
Sõdurid ei ilmutanud kõige väiksematki soovi minna hauda ja veenduda asjas oma silmaga, ja ega me oleks neid sinna lasknudki. Mõnele meenus leegioni au, nad hakkasid ümber vaatama ning näitasid, et kivid on ära veerenud ka paari vana kalju sisse raiutud haua suust. Küllap oli maavärin just siin ümbruses kõige hullem olnud ja ma ei imestanud selle üle. Nad hakkasid peale käima, et võtaksime mõnest vanast hauast surnukeha ja paneksime selle juutide kuninga kohale. Keelasin neid rangelt, et nad sellise kavaluse peale isegi mitte ei mõtleks.
Kui me veel kahtlesime, mida peaks tegema, ilmus tihnikust välja kaks leegionäri, kes meile kõheldes lähenesid. Adenabar tundis neis kohe ära väekargajad, karjus nende peale ning käskis neil relvad ja kilbid käest panna. Kuid sõdurid kaitsesid end ägedalt ja kinnitasid, et valvanud hauda ise peidus olles, nagu oli nende kohus. Keegi ei olnud ju öelnud, kui lähedalt hauda valvama pidi.
Nad ütlesid: „Meie kaks ja veel kaks magasime ja kaks olid üleval ja valvasid, kui hommiku eel algas maavärin, kivi tuli haua suu eest ära ja hüples meie poole ja meid kaitses vaid hea õnn, et keegi kivi alla muljuda ei jäänud. Taganesime nägemiskaugusele, sest kartsime, et maavärin kordub, ja neli meist tormas juutidele teatama, mis oli juhtunud, sest meie valvasime juutide nimel ja mitte leegioni nimel.”
Nad kaitsesid end niisuguse õhinaga, et juba selle järgi võis arvata, et nende südametunnistus ei olnud puhas.
„Me nägime küll, kuidas need kaks vahtkonda vahetama tulid, aga me ei näidanud end neile, kuigi nad meid hüüdsid, sest ootasime oma kaaslaste tagasitulekut ja valvasime hauda üks kõigi, kõik ühe eest. Kui asi tahab veel selgitamist, siis me selgitame selle kõik kuus üheskoos ja lepime omavahel kokku, mida ütleme ja mida mitte.”
Nii mina kui ka Adenabar kuulasime nad üle ja saime teada, et nad olla näinud, kuidas päeva hakul tulid haua juurde kaks juudi naist, mingi kandam kaasas. Nad olid hauasuus kõhklema löönud ja ainult üks oli sisse läinud, kuid peagi tagasi tulnud. Ühtaegu oli tõusnud päike ja pimestanud valvurite silmad, aga nad võisid vandega kinnitada, et hauast ei olnud midagi välja kantud ja midagi ei olnud ka sisse viidud. Naiste kandam oli jäänud väljapoole. Nad olid selle kaasa haaranud ja joostes minema läinud, kuigi sõdurid ei olnud neid ära ajanud. | Loe katkendit: Mika Waltari "Riigi saladus" | https://kultuur.err.ee/314329/loe-katkendit-mika-waltari-riigi-saladus | Aateromaaniks nimetatud "Riigi saladuse" aine on Piibli sündmused paasapühadest nelipühadeni. Kogu tegevus toimub 30. aasta kevadel pKr 40 päeva jooksul. |
BMPS teatas kolmanda kvartali puhaskahjumiks 1,15 miljardit eurot, aasta tagasi samal ajal oli pank 255,8 miljoni euroga kasumis, mis oli esimene kasum viie aasta jooksul.
Uue tegevjuhi Marco Morelli käe all tahab pank kolme aasta jooksul kärpida personali 9 protsendi võrra.
2019. aastaks tahab pank jõuda 1,1 miljardi euro suuruse puhaskasumini.
Juulis oli pank koostanud päästeplaani, mis nägi ette 27,6 miljardi väärtuses halbade laenude eraldamist omaette üksusse ning hankida täiendavalt viis miljardit eurot uut kapitali.
Septembri lõpus oli halbu laene kokku 45,6 miljardit eurot.
BMPS-i aktsia on aasta algusest langenud üle 70 protsendi. Esmaspäeval kerkis aktsia 28 protsenti ja teisipäeval veel 20 protsenti, enne kui kukkus 23 protsenti. | Itaalia kriisipank lubas koondada 2600 töötajat | https://www.err.ee/576163/itaalia-kriisipank-lubas-koondada-2600-tootajat | Itaalia vanim ja praegu raskustes olev pank Monte Paschi di Siena (BMPS) teatas teisipäeval 2600 töökohta kaotamisest ja umbes 500 pangakontori sulgemisest. |
Kodumeeskond lõi oma esimese värava 16. minutil, ülejäänud kolm tükki lisati kohtumise viimasel pooltunnil. Ken Kallaste sai taas kirja 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Hooaega üpris korralikult alustanud Kielce vorm kippus kraavi kiskuma septembri keskpaigas. Viie kaotuse sekka on mahtunud kaks korda skoor 0:4 ja korra isegi 0:6.
Kielce on 13 vooru järel 14 silma peal. Sama palju punkte on kogunud meeskonnad kohtadel 12 kuni 16, kuid hiljutised saunad annavad viimase koha just Eesti koondise vasakkaitsja tööandjale. | Kallaste koduklubi katastroofilisel vormil ei paista lõppu | https://sport.err.ee/93540/kallaste-koduklubi-katastroofilisel-vormil-ei-paista-loppu | Poola kõrgliigas sai viienda järjestikuse kaotuse Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona, kes hävis võõral väljakul Ruch Chorzowile 0:4. |
Keskuse kinnitusel ei tohiks leke ohtu ümbritsevale keskkonnale kujutada ega radiatsioon hoonest väljapoole levida, vahendasid Reuters ja NRPA veebileht.
Hetkel keskendutakse lekke põhjuste selgitamisele ning selle tõkestamisele, märgiti teates. Hiljem teatas IFE, et leke on kontrolli alla saadud ning et keegi sündmuste käigus tervisekahjustusi ei saanud.
Esialgsetel andmetel sai leke reaktoriruumis alguse esmaspäeval kella 13.45 paiku ning selle põhjustas tõenäoliselt tuumakütuse käitlemise käigus tekkinud tehniline rike.
Reaktoriruumis viibinud töötajad evakueeriti kohe pärast häire algust.
Kiirgusohutuskeskuse kõrge ametnik selgitas Reutersile, et võib-olla saaks Haldeni juhtumit hinnata rahvusvahelisel tuumaintsidentide skaalal tasemel 1, kuid hetkel uurimine alles käib. Skaala kõrgeim tase ehk 7 on näiteks Tšornobõli ja Fukushima tuumakatastroofidel.
Reaktor asub riigi lõunaosas üsnagi Rootsi piiri lähedal ning ka Rootsi kiirgusohutuskeskus teatas, et mingeid muutusi kiirgustasemes pole täheldatud ning olemasolevate andmete põhjal seda ka ei prognoosita.
Haldeni uurimisreaktor rajati 1950. aastatel kaljukoopasse, mis asub umbes 120 kilomeetrit pealinn Oslost lõunas. Norras ei ole tuumaelektrijaamu, kuid riigis on kokku kaks väiksemat tuumareaktorit, mida kasutatakse teaduslikel eesmärkidel. | Norra kiirgusohutuskeskus teatas lekkest Haldeni tuumareaktoris | https://www.err.ee/576146/norra-kiirgusohutuskeskus-teatas-lekkest-haldeni-tuumareaktoris | Norra kiirgusohutuskeskus (NRPA) teatas, et esmaspäeval leidis energiatehnoloogia instituudi (IFE) Haldeni uuringureaktoris aset väikesemahuline radioaktiivse joodi leke. |
Vaariku kirjutatud, lavastatud ja esitatud näidend võtab lähema vaatluse alla inimelu väärtused.
"Mul pole tegelikult midagi karta, need teemad on mulle väga südamelähedased ja miks mitte sellest avameelselt ja valehäbita rääkida," ütles Vaarik. Näidendi põhiliste teemade osas toob Vaarik välja näiteks elu kordumatuse ja unikaalsuse. "Me oleme siin maailmas ju esimest korda. Me oleme siin ainult korraks ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda olen ma isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu ühe jutiga puhtandina valmis," rääkis Vaarik ja lisas, et see kõik ei tähenda, et elu ei võiks lõbus olla. "Elu on parim meelelahutus. Pärast surma jõuab mossitada küll," lisas ta.
Monolavastuse teeb omapäraseks interaktiivsus, publikul on võimalik näitlejaga kaasa rääkida, diskuteerida ja esitada küsimusi.
"Elu on parim meelelahutus" tuleb esitamisele kolmel korral: 5.novembril, 18. novembril, 19. novembril algusega kell 20.00. | Andrus Vaarik tuleb lavale monotükiga "Elu on parim meelelahutus" | https://menu.err.ee/292812/andrus-vaarik-tuleb-lavale-monotukiga-elu-on-parim-meelelahutus | Novembris esietendub teatri,- filmi,- ja telenäitleja Andrus Vaariku uus monolavastus “Elu on parim meelelahtus”. |
"Ei, ma ei ole seda veel otsustanud," jäi Ratas napisõnaliseks, vahendab Delfi.
Ratas kandideerib teatavasti 5. novembril toimuval Keskerakonna kongressil partei juhi kohale, korvpalliliit valib presidenti aga detsembris. Poolteist nädalat tagasi sõnas Ratas Kuku raadio eetris, et erakonna esimeheks saamisel ei jätkaks ta korvpalliliidu juhtimist. | Jüri Ratas pole veel korvpalliliidu presidendiks kandideerimist otsustanud | https://sport.err.ee/93539/juri-ratas-pole-veel-korvpalliliidu-presidendiks-kandideerimist-otsustanud | 2012. aastast Eesti korvpalliliidu presidendina tegutsev Jüri Ratas ei ole enda sõnul veel otsustanud, kas ta plaanib uuesti alaliidu juhiks kandideerida või mitte. |
Terroristid ründasid esmaspäeva hilisõhtul Pakistani edelaosas Quetta lähistel Belutšistani politseiakadeemiat. Võimude teatel sai surma ligi 60 ja haavata rohkem kui 110 inimest, vahendas Reuters.
Belutšistani siseminister Mir Sarfaraz Ahmed Bugti kinnitas ajakirjanikele, et ründajaid oli kolm. Pakistani poolsõjaväelise piirikorpuse juht kindralmajor Sher Afgan selgitas, et ründajad kuulusid keelustatud äärmusrühmitusse Lashker-e-Jhangvi Al-Almi, mis on seotud Pakistani Talibaniga.
Varem on Belutšistanis rünnakuid omaks võtnud äärmusrühmitus ISIS ja Talibanist lahku löönud Jamaat-ul Ahrar.
Hiljem teataski ISIS uudisteagentuuri Amaq vahendusel, et rünnak korraldati nende võitlejate poolt.
Näiteks augustis võttis ISIS vastutuse Quetta haiglasse kogunenud leinajate ründamise eest - siis hukkus plahvatuses 70 inimest. Sama rünnaku eest võttis aga tookord vastutuse ka Jamaat-ur-Ahrar. | ISIS võttis vastutuse Pakistani politseiakadeemia ründamise eest, kuid "kandidaate" on veel | https://www.err.ee/576160/isis-vottis-vastutuse-pakistani-politseiakadeemia-rundamise-eest-kuid-kandidaate-on-veel | Pakistani edelaosas toimunud ohvriterohke rünnaku eest on praeguseks võtnud vastutuse ISIS, kuigi varem on võimud pidanud süüdlaseks üht kohaliku Talibaniga seotud rühmitust. |
IMF-i delegatsioon märkis, et kuna Eesti valitsemissektor on võrreldes teiste riikidega suhteliselt suur, saab sealset töötajate hulka plaanitust kiiremini vähendada, mis tähendab, et ka erasektor saaks juurde vabu töökäsi.
"IMFi ettepanekud on riigireformi eesmärkidega kooskõlas. 2015. aasta koalitsioonilepe nägi ette, et nelja aasta jooksul vähendatakse valitsussektori töötajate arvu 3500 inimese võrra, mullu suvel seati esimese aasta eesmärgiks 750 inimest. Tegelikult vähenes valitsussektor aasta jooksul enam kui 1500 töötaja võrra," kommenteeris Aas ERR-i uudisteportaalile.
Vähendamine on Aasa sõnul vajalik eelkõige seetõttu, et Eesti tööealine elanikkond märgatavalt kahaneb.
"Töötajate vähendamisega jätkame ka edaspidi, eelkõige struktuursete reformide kaudu. Selle aluseks on näiteks suvel valminud riigiülesannete analüüs, mis võttis fookusesse 10 valdkonda, kus muuhulgas võimalik teenuseid paremini ja efektiivsemalt pakkuda või tööd ümber korraldada," lausus Aas.
Aasa sõnul tuleb silmas pidada, et avaliku sektori töötajate arv sõltubki suuresti sellest, kui palju ülesandeid eelistab riik ise täita ja kui palju on välja delegeeritud.
"Rahvusvahelise võrdluse järgi eelistab Eesti riik keskmisest enam teenuseid ise pakkuda. Selleks aga, et Eesti majandus saaks toimida ja valitsussektor ei muutuks maksumaksjale liigseks koormaks, tuleb anda töökäsi valitsussektorist erasektorile ning korraldada valitsussektor ümber nii, et vaatamata väiksemale töötajate arvule suudaks riik pakkuda kvaliteetseid teenuseid," lõpetas Aas. | Arto Aas: jätkame riigisektori vähendamisega ka edaspidi | https://www.err.ee/576161/arto-aas-jatkame-riigisektori-vahendamisega-ka-edaspidi | Riigi halduse minister Arto Aas (RE) ütles, et IMFi ettepanekud on riigireformi eesmärkidega kooskõlas. Ta lisas, et riik jätkab avaliku sektori vähendamisega. |
"Tartu maakohtu registriosakonna otsus tähendab otseselt ja üheselt seda, et uuel nõukogul puudub pädevus ning seetõttu ei ole tekkinud ka Aivar Rehel esindusõigusega seotud õigusi," ütles Kruuda BNS-ile.
Küsimuse peale, kas seni kuni Tartu maakohtu otsus on jõus, jätkab Tere AS-i juhtimist Oliver Kruuda, vastas ta jaatavalt. "Lisaks igapäevajuhtimisele on eesmärgiks viia lõpuni seni kavandatud tegevusplaanid," märkis ta.
Samas ütles ka Tere emaettevõtte pankrotihalduri poolt piimatööstuse uueks juhiks pandud Aivar Rehe, et kavatseb juhina jätkata.
Tere teatas esmaspäeva õhtul, et kohtu registriosakond ei kinnita Tere AS-i uut nõukogu ja juhatust kuni Harju maakohtus poolelioleva tsiviilasja lõppemiseni. Registriosakond ei aktsepteeri pankrotihalduri poolt aktsionäri esindajana 19. oktoobril tehtud otsust ja uue nõukogu otsust registrikannete muutmise alusel.
Harju maakohus kuulutas möödunud nädala kolmapäeval välja Oliver Kruuda piimatööstuse Tere AS-i emaettevõtte Elveda OÜ pankroti, millega seoses vahetas pankrotihaldur välja ka Tere nõukogu ja juhatuse, määrates muuhulgas ettevõtte juhiks Aivar Rehe. Oliver Kruuda esindajad kaebavad pankrotimääruse edasi. | Nii Kruuda kui Rehe peavad end Tere juhiks | https://www.err.ee/576159/nii-kruuda-kui-rehe-peavad-end-tere-juhiks | Tere AS-i omaniku Oliver Kruuda sõnul tähendab Tartu maakohtu esmaspäevane otsus seda, et ettevõtte uuel juhtkonnal puudub esindusõigus, mistõttu piimatööstust juhib endine nõukogu ja juhatus eesotsas Oliver Kruuda endaga. |
Panathinaikose nüüdseks endine peatreener Argyris Pedoulakis otsustas ametist tagasi astuda pärast koduliigas saadud kaotust rivaalilt Pireuse Olympiakoselt, vahendab basket.ee.
Kreeka klubi nimetas oma uueks lootsiks Euroliiga kõigi aegade noorima treenerina võitnud hispaanlase Xavi Pascuali, kes juhendas kaheksa aastat FC Barcelonat. PAO kohtub Euroliigas neljapäeval võõrsil Bambergiga.
Uue juhendaja sai ka Tel Avivi Maccabi, kes asendas Erez Edelsteini nigela hooaja alguse järel Rami Hadariga. Maccabi võõrustab neljapäeval Galatasarayd.
Panathinaikos on Euroliigas saanud ühe võidu ja ühe kaotuse, Maccabi on mõlemad kaks senist mängu kaotanud. | Euroliigas vahetas kaks klubi peatreenerit | https://sport.err.ee/93538/euroliigas-vahetas-kaks-klubi-peatreenerit | Korvpalli Euroliigas on vaid mõned nädalad pärast hooaja algust uue peatreeneri saanud juba mitu klubi – juhendajat on vahetanud nii Ateena Panathinaikos kui ka Tel Avivi Maccabi. |
Andris Feldmanis
"Viimased tuhat aastat"
Toimetanud Jan Kaus
Keeleliselt toimetanud Kirsti Sinissaar
Kujundanud Eiko Ojala
Väljaandja: Varrak
200 lk, pehme köide
Tutvustus:
See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, kus inimestel pole enam funktsiooni, on midagi väljakannatamatut. Paljud löövad käega, ent Niko ootab, teadmata täpselt mida. Kõik muutub, kui ta näeb sajanditevanust filmi "Terminaator 2", mille painajalik nägemus inimkonna tulevikust ei lase tal enam oodata. Niko sukeldub Vanasse Kultuuri, et kogeda eluiha nagu möödunud lugude kangelased. Ent uued läbielamised viivad ta vaimse kokkukukkumise äärele. Kui Niko kohtab Verat, näib talle, et on viimaks leidnud tähenduse ja õnne. Aga see on kõigest lõpu algus. Meie kõigi jaoks.
Katkend:
Niko istus diivanile. Tema korter oli puhas. Valge sein, mille keskel asetses suur tume ekraan. Diivan, mis oli mõned kuud vana. Mööblit, nagu ka toitu ja kõike muud eluks rohkem või vähem vajalikku jagati kindla korra järgi. Niko teadis, et selle aluseks oli mingi algoritm, mis arvestas sadu tuhandeid muutujaid ning oli võimeline iga inimese üle isiklikult otsustama. Rohkem see teda ei huvitanud, tal oli lihtsalt hea meel, et ta sai endale uue diivani osta. Ta läks mööblipoodi, skaneeris kassas oma talongi ja valis välja uue diivani. See oli kollakasroheline, sametist ja Niko meelest väga ilus. Niko istus pehmel diivanil ja mõtles kiibile oma taskus. Ta tõusis püsti ja tegi rõduukse lahti, toas seisnud päikesesoe õhk sööstis välja. Ta tahtis kõike juhtunut võimalikult kiiresti unustada: see päev oleks pidanud olema hoopis teistsugune. Ta oleks kuulanud paar tundi Martini jutte ja siis tagasi koju tulnud. Kell oleks olnud veel nii vähe, et ta oleks saanud teha rattaga vähemalt kaheksakümnekilomeetrise ringi. Ta oleks kindlasti leidnud veel mõned, kellega koos minna, et nad saaksid üksteise tuules kiiremini liikuda. Nad oleksid võinud sõita linnast lõuna poole, seal olid teed kõige paremas korras, teha ringi ümber Bankensee järve ja tulla teist kaudu Berliini tagasi. Kilomeetripostide asemel liikusid Niko peas kujutluspildid Tomase läbielamistest, ta kuulis mehe norskamist kõrvaltoas. Vereplekk Martini maja klaasil. Maria kõhedalt kõhnad jäsemed. Martini poolenisti erekteerunud peenis. Ta vajutas kiibi ekraani, kustutas toas tule ning istus diivanile. Ta tahtis mõtelda millelegi muule, aga ta ei suutnud sundida ennast uut annust rahusteid neelama.
Esimene kaader. Laste mänguväljak. Kiikuvad inimesed. Rõõmsad hõiked, häälitsused. Liikumine aeglustub. Ekraan muutub siniseks. Lõige. Skelett istub täielikult hävinenud autovrakis. On aasta 2029. Los Angeles. Kaadritagune naisehääl räägib tulevikust. Sellest, kuidas kaks aastat tagasi hävitasid masinad tuumarünnakus kolm miljardit inimest. Sellele järgnes inimeste sõda masinate vastu, vastupanuliikumine keeldub alla andmast. Lõpuks saatsid masinad minevikku roboti, kes pidi tapma tulevase vastupanuliikumise juhi ema. Robotil see ebaõnnestub. Saadetakse teine. Tapma juhti ennast. John Connorit. Kaadritagune hääl kuulub John Connori emale. Sarah Connorile. Sellest film räägibki. Inimesed ründavad roboteid, robotid inimesi. Ekraani täidavad üksteise järel ilmuvad ja teineteisest välja kasvavad lõppematud plahvatused. Ilmub tekst „Arnold Schwarzenegger”. Ilmselt kellegi nimi. Niko neelatas. Ta kartis, aga ei suutnud ekraani kinni panna. Terve ülejäänud filmi oli ta nagu transis, silmad ainiti ekraanile fikseerunud. Lugu sellest, kuidas inimesed mõtlesid kolmanda aastatuhande alguses välja tehisintellekti nimega Skynet, mis pöördus inimkonna vastu ja ründas seda tema enda tuumarelvadega. Aga inimesed ei andnud alla. Nad võitlesid ja võitsid. Ja isegi üks masin, keda mängis vist pärisinimene, kellel olid tohutult suured musklid ja veider robotlik naeratus, tuli inimeste poole üle. Ja siis nad võitsidki, kõik koos. Lõputiitrid jooksid, inimkonna tulevik oli päästetud, vastupanuliikumisel oli lootust.
Niko jõllitas ekraani. Selline oli inimeste ettekujutus tulevikust kakssada aastat tagasi. Niko peast jooksid läbi tema lünklikud teadmised minevikust. Skynetile ei pandud kunagi nime, selleks hetkeks polnud see enam nagunii inimeste teha. Inimesed olid ehitanud aina võimsamaid masinaid, mis täitsid üha keerulisemaid ülesandeid, nad hakkasid üha rohkem neile lootma ja õppisid neid isegi armastama. Nende suhe oli peaaegu kirglik või vähemalt maniakaalne. See ei kestnud kaua, ainult seni, kuni masinad hakkasid ise teisi ja palju komplitseeritumaid masinaid ehitama ja keegi ei suutnud enam sammu pidada. Esialgu jälgisid kõik seda vaimustusega, igal aastal tulid kasutusele uued kasulikud tehnoloogiad – vaakummetrood, termotuumaenergia, vesinikküte, geneetilised ravimid, isesõitvad autod, virtuaalreaalsused ja nii edasi ja nii edasi – ja kõigi elu läks paremaks. Inimkond õnnitles end oma tehislaste saavutuste puhul ja tundis, kui vajalikud kõik need uued leiutised on ja kui palju paremaks see elu teeb. Enamik inimesi suutis vaevalt millestki muust mõelda, neile tundus see kõik peadpööritavalt fantastiline. Masinad lahendasid probleeme pidurdamatu efektiivsusega. Sõna „masin” oli selleks hetkeks ajale jalgu jäänud, aga kellelgi ei olnud kogu sündmuste virvarris mahti midagi paremat välja mõtelda. Mõnekümne aasta pärast oli näljahäda kogu maailmas tänu tervislikule GMO-toidule kõrvaldatud, kuigi inimpopulatsioon planeedil oli kasvanud kümne miljardini. Masinad hakkasid mõjutama valitsemist, suutsid ennustada sotsiaalseid võnkeid, märgata poliitilisi mustreid, tabada majandustsükleid, neid ära kasutada; nad suutsid langetada põhjendatud ja efektiivseid otsuseid, panna toimima ülemaailmse optimaalse kaubandusvõrgustiku ning vähendada samaaegselt inimtegevuse – sel hetkel tundusid masinad veel inimtegevuse osana – koormat keskkonnale. Lõpuks kaotasid inimeste juhitud poliitilised liikumised ja võimukeskused oma mõtte, nende otsused olid ebatäiuslikud ja omakasupüüdlikud, pealegi oli poliitika kõiki juba sajandite eest ära väsitanud ja post-poliitilist masinate korraldatud ühiskonda tervitati peaaegu üksmeelselt. Siiski puhkesid siin-seal ka ludiitide mässud, kes kutsusid inimesi kõike tehislikku hävitama, pilbasteks peksma ja endast välja rebima, aga sõjavägi oli selleks ajaks juba täielikult masinate kontrolli all. Suur Sõda, nagu seda ajalootunnis nimetati, polnud tegelikult enamat lühikesest spasmist, mille brutaalne vägivaldsus andis surmahoobi selle algatajatele. Need viis aastat olid täis vastupanuliikumiste terroriakte, juhuslikke pommiplahvatusi, bioloogilisi ja gaasirünnakuid, kõige tipuks laastav tuumaplahvatus Uus-Meremaal. Pärast seda, kui ilmusid esimesed pildid hävinenud loodusest, põlenud inimkehadest ja loomarümpadest, kümneaastasest tüdrukust, kelle pool nägu oli ära rebitud ja teine pool väljendas Homo sapiens’i kõigi nende aastatuhandete jooksul kogetud kannatuste ängi, hakkasid meeleavaldused vaibuma. Masinalõhkujad taandusid fundamentalistideks, hullukesteks, kes hüppasid arengut peatada püüdes progressi hammasrataste vahele, kus nende haprad kehad ükskõikselt lömastati. Progressi poolt olid faktid, argipäev ja loogika: kõigil jäi üle vaid tunnistada, et elu on läinud võrreldamatult paremaks, tagasiminek barbaarsesse hädade ajajärku, kus nelikümmend protsenti kõigist inimestest haigestus elu jooksul vähki, kus raugad mädanesid abitult viletsuses, kuulid rebisid tükkideks sõdivate laste jäsemeid, polnud alternatiiv, mis tasunuks kaalumist. Oli aeg oma aastatuhandete pikkuse töö vilju nautida. Niko teadis, et terrorirünnakuid esines seniajani – peamiselt Washingtonis, Moskvas ja Abu Dhabis, kus oli ühel või teisel põhjusel keskmisest suurem äärmuslaste kontsentratsioon. See tähendas eelkõige aga seda, et need kunagised koloss-asustused jäid iga aastaga üha tühjemaks. Ludiitide kõige suurem probleem võis Niko meelest olla see, et nende ideed – nad pidasid oluliseks inimese vahetut suhet oma keskkonna ja üksteisega, mis pidi sisaldama ka kannatusi, ning mõnel juhul usku mingitesse võimsatesse vaimsetesse olenditesse, kes ilmutavad ennast ainult inimmõistusele – olid saabunud uues reaalsuses vähemalt sama tehislikud kui need, mille vastu nad võitlesid.
Esimene suurem suitsiidide laine sai alguse ülikoolidest. Raalide raginal, hüperprotsessorite vaiksel undamisel lahendasid masinad iiveldust tekitava kiirusega valemeid, teaduslikke probleeme ja hüpoteese. Teadlased ajasid masinate teadusel näpuga järge, aga read kihutasid eest, moondusid, muutusid üha mõistetamatumaks. Sellel polnud enam mõtet, universum ei vajanud enam inimeste mõistmist, kes olid iseennast asendanud ja jälgisid nüüd kõike kõrvalt, segaste ja hirmunud pilkudega. Mitu tippteadlast sooritas lühikese aja jooksul enesetapu, nad olid kõige targemad inimeste seas. Stanfordi ülikooli hindust biokeemia professor, kelle IQ oli ligi 200. Kaks Harvardi informaatika tippteadlast, terve Yale’i sotsiaalteaduste teaduskond. Kollektiivne enesetapp. Maailma lehed kirjutasid ja ahhetasid. Inimesed hakkasid teadust kartma, isegi kõige ihaldatumad õppeasutused ei leidnud endale õpilasi. Vanemad keelasid lastel ülikooli mineku. Niko ise oli käinud kuueklassilises koolis. Ta oli kaheteistaastane, kui ta lugema ja kirjutama õppis. Lisaks natuke matemaatikat, Vana Kultuuri ajalugu, Suure Sõja ajalugu, toitumisõpet, kehalist kasvatust, psühholoogiat, terviseõpet. See kõik oli suure pöörde algus, pöörde, mis suunas inimese pilgu iseendale, aga mida enam ta vaatas, seda suuremaks muutus tühjus, mis imes endasse hinge ja seejärel kõik muu. | Loe katkendit: Andris Feldmanis "Viimased tuhat aastat" | https://kultuur.err.ee/314330/loe-katkendit-andris-feldmanis-viimased-tuhat-aastat | "Viimased tuhat aastat" on stsenarist Andris Feldmanise debüütromaan, mis vaatab tulevikku, kus masinad hoolitsevad inimeste eest. Peategelase Niko ellu toob muutuse see, kui ta näeb filmi "Terminaator 2". |
Praegune leping kehtib 2018. aastani ning kuna piletimüüginumbrid on pidevalt langenud, on võimalik, et lepingut ei pikendata, kirjutab BBC.
Sepangi ringrada mahutav 120 000 pealtvaatajat, tänavusele etapile elas kohapeal kaasa aga vaid 45 000 fänni.
"Kui majanduslikult sellest mingit tuli ei ole, miks peaksime jätkama," arutles Sepangi ringraja tegevdirektor Razlan Razali.
Malaisia spordiminister Khairy Jamaluddin lisas, et oma mõju on ka sellel, et Aasias on nüüd palju rohkem etappe. "Kui esimest korda vormel-1 MM-etappi korraldasime, oli see suur asi. Esimene etapp Aasias väljaspool Jaapanit," rääkis Jamaluddin. "Aga nüüd on nii palju võistluspaiku ja see pole enam uudne."
Lõppenud nädalavahetusel USA-s peetud MM-etapp tegi aga publikurekordi, kohapeal vaatas võistlust 269 889 inimest. | Malaisia GP võib vormel-1 kalendrist kaduda | https://sport.err.ee/93537/malaisia-gp-voib-vormel-1-kalendrist-kaduda | 1999. aastast vormel-1 MM-sarja kalendrisse kuulunud Malaisia GP võib üha väheneva publikuhuvi tõttu sarjast lahkuda. |
Lennufirma sõnul tehti mitmele meeskonnaliikmele ja kahele reisijale ettevaatusabinõuna tervisekontroll, vahendas BBC.
Vancouveri Coastal Health haiglate pressiesindaja Laura Kohli sõnul viidi 25 inimest suitsu sissehingamise tõttu haiglasse.
Juhtunu põhjus on ebaselge. Samuti pole avaldatud, kui palju inimesi Airbus A380 lennukis viibis.
Lennufirma sõnul paigutati reisijad hotellidesse ning neile broneeritakse kohad teistel lendudel. | British Airwaysi lennuk tegi meeskonna haigestumise tõttu hädamaandumise | https://www.err.ee/576157/british-airwaysi-lennuk-tegi-meeskonna-haigestumise-tottu-hadamaandumise | San Franciscost Londonisse teel olnud British Airwaysi lennuk pidi tegemaesmaspäeva öösel Vancouveris hädamaandumise, kuna lennuki meeskond jäi haigeks, teatas ettevõte. |
ETV "Pealtnägija" tuli 165 000 vaatajaga neljandale kohale ning seriaal "Õnne 13" oli kümnendal kohal 129 000 vaatajaga, teatas Kantar Emor
Tabeli tipus püsib endiselt TV3 paroodiasaade "Su nägu kõlab tuttavalt", mida jälgis 279 000 inimest. Teisel kohal oli Kanal 2 seriaal "Pilvede all" 192 000 vaatajaga ning kolmandat kohta hoiab sama telekanali saade "Suur komöödiaõhtu", mida jälgis 173 000 televaatajat. | ETV oli teletabelis esindatud kahe saatega | https://menu.err.ee/292811/etv-oli-teletabelis-esindatud-kahe-saatega | Eelmisel nädalal jõudis kümne vaadatuima saate hulka kaks ETV saadet. |
Kõik 28 Euroopa Liidu valitsust peavad CETA heaks kiitma, kuid Belgia ei saa toetada seda ilma viie regiooni heakskiiduta. Valloonia on vankumatult leppe vastu olnud, vahendas Reuters.
"Olgem selged, ma ei ole globaliseerumise vastasuse kuulutaja, ma tahan lepet," ütles Magnette Prantsuse ajalehele Liberation antud intervjuus.
Ta lisas aga, et spetsiaalselt investorite ja valitsuste vaheliste vaidluste lahendamiseks loodavat vahekohut võivad suured ettevõtted kasutada ära selleks, et avalikku poliitikat dikteerida. Tema sõnul võiks neis vaidlustes toetuda olemasolevatele riiklikele kohtutele.
Magnette viitas mehhanismile, mida teatakse kui investori-riigi vaidluste lahendamist (ISDS), mis võimaldab välisettevõtetel vaidlustada riigi sekkumist, näiteks sundvõõrandamiste puhul.
Tavaliselt tuuakse kohtuasi vahekohtunike ette, kelle on määranud vaidluse keskmes olevad investorid ja riik. Mehhanismi on kritiseeritud aga kohtuasjade pärast, mille ettevõtted võivad algatada rahvatervise-, keskkonna- ja tööjõustandardite karmimate piirangute vastu.
Magnette ütles, et Kanada on Vallooniaga selles küsimuses samal arvamusel. "Kui aus olla, siis see debatt on puhtalt Euroopa Liidu sisene," ütles ta.
Kanada kaubandusminister Chrystia Freeland lendas laupäeval Brüsselist kodumaale, öeldes, et pall on pärast reedel nurjunud kriisikõnelusi EL-i väljakupoolel.
CETA ehk kõikehõlmav majandus- ja kaubanduslepe seoks EL-i 500 miljoni elanikuga turu maailma suuruselt kümnenda majandusega.
Leppele seisavad vastu globaliseerumisvastased ühendused, kelle sõnul on tegemist mudeliga, mille abil suruda tulevikus läbi ka EL-i ja USA Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepe (TTIP). | Valloonia juhi sõnul pole regioon Kanada-ELi kaubandusleppe vastu | https://www.err.ee/576154/valloonia-juhi-sonul-pole-regioon-kanada-eli-kaubandusleppe-vastu | Valloonia juht Paul Magnette ütles, et regioon ei ole iseenesest kavandatava Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubandusleppe (CETA) vastu, kuid sellest tuleb välja jätta vahekohtu loomise kava ning tuleb kaitsta avalikke teenuseid. |
Iraagi ja kurdide omakaitseüksused on avamas rinnet Mosulist läänes eesmärgiga vallutada Tal Afari linn ja lõigata ära ISIS-e võitlejate põgenemistee Mosulist Süüriasse.
Iraagi terroritõrjeteenistuse (CTS) eliitväed hõivasid teisipäeval piirkonna Mosuli idapoolsete eeslinnade vahetus läheduses.
"Oma rindel liikusime Mosulile viie-kuue kilomeetri kaugusele," ütles CTS-i ülem kindral Abdelghani al-Assadi. "Nüüd peame kooskõlastama oma tegevuse teiste rinnetega, et alustada koordineeritud rünnakut Mosulile."
Kurdi Pešmerga väed on kirderindel edasi liikunud, kuid lõunast lähenevatel föderaalvägedel kulub Mosuli eeslinnadeni jõudmiseks veel aega.
Paramilitaarse šiiade Hashed al-Shaabi tuhanded võitlejad valmistuvad pealetungiks lääne suunal, et vabastada Tal Afari piirkond ning lõigata ära ISIS-e põgenemistee Süüriasse, ütles Hashedi omakaitsejõudude esindaja Jawwad al-Tulaibawi.
Iraagi ja USA relvajõudude teatel üritavad ISIS-e liidrid juba Mosulist lahkuda ja põgeneda Süüriasse. Prantsuse kaitseministrile Jean-Yves Le Drian lähedane kõrge ametiisik ütles teisipäeval, et paarsada ISIS-e võitlejat liikus hiljuti vastassuunas, et tugevdada Mosulit kaitsvaid 3000-5000 pühasõdalast.
"Praegu oleme täheldanud võitlejate liikumist Süüriast Iraaki, mitte vastupidi," ütles tundmatuks jääda soovinud ametiisik. "Seetõttu on võimalik stsenaarium, kus ISIS osutab vastupanu kuni lõpuni."
Pariisis kogunesid teisipäeval Iraagi vägedele õhutoetust pakkuva koalitsiooni 13 riigi kaitseministrid, et arutada enam kui kaks aastat kestnud sõda Islamiriigiga ning operatsiooni Mosuli vabastamiseks. Lisaks õhutoetuse koordineerimisele üritavad ministrid lahendada ka erimeelsusi kampaania prioriteetide üle.
Prantsusmaa soovib alustada võimalikult kiiresti operatsiooni ISIS-e vastu ka Süürias Raqqas, kus viibib suurel arvul Prantsuse päritolu pühasõdalasi. Ent kui Mosuli operatsioonis on pealetungivate vägede ülekaal umbes üks kümnele, siis Raqqa vallutamiseks ei ole jõud praegu piisavad.
"Olukord Süüria poolel on tunduvalt keerulisem ja olemasolevad jõud piiratud," ütles Prantsuse kaitseministri nõunik.
Kui Mosul pühasõdalaste kontrolli alt vabastatakse, jääb Raqqa ainsaks endiselt ISIS-e käes olevaks suureks keskuseks.
NATO AWACS sooritas ISIS-e vastase koalitsiooni toetuseks esimese lennu
NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemiga lennuk AWACS ehk Boeing E-3 Sentry sooritas USA juhitava koalitsiooni toetuseks esimese missiooni ISIS-e vastu, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg teisipäeval.
"NATO pakub nüüd meie AWACS-lennukitega otsest toetust," ütles Stoltenberg Brüsselis pressikonverentsil, teatades, et esimene lend leidis aset 20. oktoobril.
NATO kiitis AWACS-ite koalitsiooni toetama saatmise heaks juulis Varssavi tippkohtumisel.
AWACS lennukid on üks vähestest konkreetsetest varadest, mis kuulub NATO-le. Enamik alliansi sõjalisest riistvarast kuulub üksikutele liikmesriikidele. | Koalitsiooni kaitseministrid arutavad Mosuli operatsiooni kulgu | https://www.err.ee/576156/koalitsiooni-kaitseministrid-arutavad-mosuli-operatsiooni-kulgu | Ajal, mil Iraagi väed liginevad ISIS-e kontrolli all oleva Mosuli idaosale, arutavad Iraagi vägedele õhutoetust pakkuva USA-juhitava koalitsiooni kaitseministrid Pariisis operatsiooni senist käiku. |
"Et ergutada Briti majandust, otsustas valitsus toetada Heathrow' lennujaama uue täispikkusega stardiraja ehitamist," öeldakse valitsuse avalduses.
Selle otsuse vastu avaldasid protesti keskkonnakaitsjad.
Valitsuskomisjoni andmetel läheb uus lennurada maksma 17,6 miljardit naela, kuid aitab 60 aastaga teenida 147 miljardit ja luua üle 70 000 töökoha. | Briti valitsus toetas Heathrow' lennujaama uue lennuraja ehitamist | https://www.err.ee/576155/briti-valitsus-toetas-heathrow-lennujaama-uue-lennuraja-ehitamist | Briti valitsus toetas Londoni Heathrow' lennujaama uue lennuraja ehitamist, kuigi osa ministreid oli selle vastu. |
Kirkaima medali pälvis Toomas Jasmini juhendatav noormeeste koondis (sündinud 2001/2002), kes alistas punktita jäänud Leedu 3:0. Läti ja Valgevene eakaaslastest oldi paremad 3:1. Teise koha pälvis Läti 3:2 üle mänginud Valgevene, vahendab volley.ee.
Eesti meeskonda kuulusid: Jan Solovjov, Markus Maila, Märt Tammearu, Allar Keskülla, Andero Karuks, Rasmus Meius, Richard Voogel, Mathias Külvi, Arles Raudsepp, Timo Lõhmus, Tony Tammiksaar (Eesti parim mängija), Mattias Rahuoja. Treenerid Toomas Jasmin ja Raigo Tatrik.
Noorem neidude koondis (sündinud 2002/2003) naaseb Leedust teise koha karikaga, kusjuures ainsana suudeti näpsata geim turniiri täiseduga läbinud Poola eakaaslastelt. Lõpuks teise-kolmanda koha otsustanud põnevusmatšis alistati 3:2 Läti. Punktita jäänud võõrustajatest oldi üle 3:1. Koondise parima mängija aunimetuse pälvis Kätriin Põld.
Eesti võistkonda kuulusid: Brittany Tool, Kätriin Põld, Anna Gontšarova, Hanna Liisa Hanga, Ragne Rahuoja, Helen Roman, Maren Mõrd, Laura Laas, Emma Stiina Rohtla, Anny-Li Abel, Laura Kaur, Lizet Tüvi. Treenerid Margit Keerutaja ja Merle Keerutaja.
Balti matši võidule oli lähedal ka Urmas Tali juhendatav noormeeste (sündinud 1999 ja nooremad) koondis, kes kogus koos lätlaste ja Leedu võistkonnaga kuus punkti, ent pidi surnud ringi järel lõpuks kolmandale poodiumi astmele jääma. Turniiri võitnud Leedu esimene alistati 3:1 ja sama riigi teine koosseis mängiti üle 3:0. Läti eakaaslastele jäädi aga alla 0:3. Läti kaotas Leedu esimesele võistkonnale 0:3 ning võitis sama skooriga teist esindust. Leedu esimene oli oma teisest koondisest üle samuti 3:0. Surnud ringis oli esikolmikul kõigil kaks võitu ja kuus punkti, ent Leedu esimese võistkonna geimide suhe oli 2,33, Lätil 2 ja meil 1,5.
Eesti meeskonda kuulusid: Sten Vahtras, Karlo-Remy Kallend, Stefan Leon Kaljuvee, Albert Hurt, Devin Põlluste, Mart Toom, Kaspar Süvaorg, Madis Parrol, Tarvo Täht, Karl Ajamaa, Mihkel Varblane, Siim Melles. Treenerid Urmas Tali ja Valdo Järvekülg. Turniiri parem mängija Eesti võistkonnas: Tarvo Täht.
Vanem neidudekoondis (sündinud 2000 ja hiljem) jäi turniiril paraku mänguvõiduta. Leedu ja Poola eakaaslaste vastu ei küünditud ka geimivõiduni, lätlannadele jäädi alla 1:3. Täiseduga lõpetanud lõunanaabrid olid selle vanuseklassi parimad, Poola kogus kaks ja Leedu ühe võidu.
Eesti naiskonda kuulusid: Siiri Mari Sikk, Katariina Vengerfeldt , Nathalie Anett Haidla, Triin Liivaru, Anastasija Gorjatseva, Kädi Peterson, Marcella Raud, Annika Holland, Maria Säästla, Johanna Maar, Karolin Prõhhid, Evelyn Nicole Milani. Treenerid Riina Ernits ja Marit Laidroo. | Eesti noortekoondistele Balti matšilt kolm poodiumikohta | https://sport.err.ee/93536/eesti-noortekoondistele-balti-matsilt-kolm-poodiumikohta | Nädalavahetusel Vilniuses toimunud Balti matšil jõudsid kolm Eesti noortekoondist esikolmikusse. Noored naasid Eestisse täiskomplekti medalitega. |
"Ma usun, et Obama paneb oma hot dogi peale sinepit, sest ta on rõve," oli vaid üks näide, mida õelutsejad Obama kohta Twitterisse on kirjutanud.
Kasutaja Heather süüdistas Obamat näiteks selles, et juuksepalsam ei niisutanud tema juukseid piisavalt.
Video Obamast ja õelatest kommentaaridest oli eetris Jimmy Kimmeli saates. | Barack Obama luges presidendina viimast korda õelaid säutse | https://menu.err.ee/292810/barack-obama-luges-presidendina-viimast-korda-oelaid-sautse | USA president Barack Obama luges presidendiameti lõpus veel viimast korda kaamera ees enda kohta käivaid õelaid kommentaare. |
Tõlkes kaduma läinud ehk kuidas sündis Ida-Euroopa empaatiakõrb | https://novaator.err.ee/259720/tolkes-kaduma-lainud-ehk-kuidas-sundis-ida-euroopa-empaatiakorb | Möödunud nädalast võib nii mõnigi teadushuviline meenutada uuringut, mille kohaselt võib pidada Eestit ja Ida-Euroopat laiemalt piltlikult maailma empaatiakõrbeks. Uurimuse juhtivautor nimetab ERR Novaatorile antud intervjuus riikide paremusjärjestusele keskendumist lühinägelikuks ning rõhutab, et kõigi uuringusse kaasatud riikide empaatiatase ületab oluliselt keskmist. | |
Cavusoglu sõnul ei kavatse Türgi leppida sellega, kui Kurdistani Töölispartei (PKK) kasutab Iraagi põhjaosa piirkondi oma baasidena, vahendas Reuters.
Samuti süüdistas ta Iraagi keskvalitsust selles, et viimane olevat end sidunud terroriorganisatsioonidega ning et Türgi on valmis astuma kõiki vajalikke samme, et kaitsta oma sõdureid, kes viibivad praegu Mosuli lähistel Bashiqa baasis.
"Kui Türgit ähvardab Iraagist lähtuv oht, kasutame me kõiki ressursse ja õigusi, sealhulgas maismaaoperatsiooni," rõhutas Cavusoglu telekanalile Kanal 24 antud intervjuus.
"Me ei ütle seda ainult iraaklastele, vaid ka Ameerika ühendriikidele ja koalitsiooni kuuluvatele riikidele, Iraagi põhjaosa valitsusele," lisas ta.
Valdavalt sunniitliku elanikkonnaga Türgi ning šiiitide mõju all olev Iraagi keskvalitsus on juba pikemat aega olnud tülis seoses sellega, et riigi põhjaosas asuvas Bashiqa baasis viibivad Türgi sõdurid. Samuti on Türgi nõudnud, et teda kaasataks Mosuli tagasivallutamise operatsiooni.
Ankara väidab, et tal on kohustus Mosuli piirkonnas kaitsta türkmeene ja sunniitidest araablasi. Türgi on väljendanud kartust, et nii PKK kui ka Iraagi armeega liitunud šiiitide relvarühmitused kavatsevad pärast ISIS-e võitmist etnilistel või usulistel kaalutlustel verevalamisi korraldada.
Iraagi peaminister Haider al-Abadi on öelnud, et Bagdad ei vaja Türgi abi ja et Türgi üksused viibivad Bashiqa baasis ilma Iraagi valitsuse loata.
Bashiqa baasis koolitavad Türgi sõdurid kohalike sunniitide ning kurdide Pešmerga üksusi. Märkimisväärne on see, et kuigi Türgi sõdurite baasis viibimiseks pole Bagdadi valitsuse luba, on selline luba Iraagi Kurdistani võimude poolt olemas. See asjaolu viitab muuhulgas ka sellele, kuidas Bagdadiga maavarade pärast vaidlevad kurdid on üha rohkem hakanud Iraagi keskvalitsusest eemalduma. Iraagi Kurdistani jõud on omakorda ka mingil määral tülis PKK-ga, mis teeb neist Ankara jaoks sobiva partneri, sealhulgas on oluline roll ka Iraagi Kurdistani ja Türgi vahelisel naftaäril.
"Kui keegi üritab muuta Mosuli demograafilist struktuuri, süüdatakse ulatusliku usulise sõja tuli," on varem teatanud Türgi peaminister Binali Yildirim võimupartei parlamendifraktsiooni istungil.
Pärast seda, kui Türgi parlament kiitis heaks Türgi sõdurite Süüria ja Iraagi missioonide pikendamise, avaldas Iraagi valitsus protesti, taotles ÜRO julgeolekunõukogu erakorralist istungit ning Türgi ja Iraak kutsusid vastastikku välja suursaadikud.
Türgi ja Iraagi valitsuse tüli on tekitanud problemaatilise olukorra ka USA jaoks. Washington on varem teatanud, et kõik välisriikide relvajõud peaksid Iraagis viibima Bagdadis asuva valitsuse heakskiidul ning tegutsema USA juhitud ISIS-e vastase koalitsiooni koosseisus.
Süürias on sarnane stsenaarium juba teoks saanud, kui augustis alustasid Türgi relvajõud riigi põhjaosas maismaaoperatsiooni, et aidata enda poolt toetatud mässulistel mitmeid asulaid kontrolli alla võtta. Kusjuures Türgi sihtmärkideks olid nii ISIS kui ka Süüria kurdide omakaitsevägi YPG, keda on seni omakorda toetanud jälle USA. Nimelt ei näe Ankara YPG-s liitlast ISIS-e vastases võitluses, vaid peab organisatsiooni lihtsalt PKK Süüria haruks. | Türgi välisminister: oleme vajadusel valmis alustama Iraagis maismaaoperatsiooni | https://www.err.ee/576152/turgi-valisminister-oleme-vajadusel-valmis-alustama-iraagis-maismaaoperatsiooni | Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu teatas teisipäeval, et Ankara on valmis alustama Iraagi territooriumil maaväeoperatsiooni, kui tunneb, et sealsed sündmuste arengud ohustavad Türgi julgeolekut. |
31-aastane Jutting ei tunnistanud end süüdi kahe indoneeslanna mõrvas 2014. aastal, kuid tunnistas end süüdi ettekavatsemata tapmises, vahendasid BBC ja The Guardian.
Politsei leidis 23-aastase Sumarti Ningsihi ja 26-aastase Seneng Mujiasihi surnukehad Juttingi luksuskorterist 2014. aasta novembris.
Prokuröride sõnul saabus Sumarti Ningsih korterisse 25. oktoobril. Vandekohtule näidati videoid, mille Jutting oma mobiiltelefoniga filmis. Videotes kirjeldab mees, kuidas ta vägistas ja piinas 23-aastast Ningsihi kolm päeva, enne kui naise tappis.
Ühes videos, mida vandekohtunikele teisipäeval näidati, on kuulda, kuidas Jutting küsib Ningsihilt, kas naine armastab teda.
"Kas sa tahad, et ma sind löön? Kui sa ütled "jah", ma löön sind korra. Kui sa ütled "ei", ma löön sind kaks korda. Kui sa karjud, siis ma peksan sind, kas saad aru?" räägib mees videos.
Videot näidati vandekohtunikele eraldi ekraanidelt. Kuigi kohtusaalis viibinud ajakirjanikud videot ei näinud, kuulsid nad selle heli.
Lisaks näidati vandekohtunikele videot, kus Jutting räägib, kuidas ta tappis Ningsihi oma korteri vannitoas.
"Minu nimi on Rurik Jutting. Umbes viis minutit tagasi ma tapsin, mõrvasin selle naise," ütleb ta, suunates kaamera korraks surnukehale.
"On esmaspäeva õhtu. Ma hoidsin teda kinni alates laupäeva varahommikust, ma vägistasin teda korduvalt, ma piinasin teda, ma piinasin teda tõsiselt," räägib Jutting.
Väidetavalt tappis Jutting Ningsihi sakilise teraga noaga.
"Need on sellise inimese teod, kes ei tohiks ühiskonnas olla," ütles Jutting kohtusaalis viibinud Channel News Asia ajakirjaniku sõnul videos.
"Ma olen natuke kurb, sest ta oli hea inimene, kuid ma ei tunne tegelikult süüd," ütles Jutting.
Kuus päeva hiljem meelitas ta korterisse teise ohvri, Seneng Mujiasihi ning tappis ka tema.
Samuti kõneleb mees ühes videos Hongkongis ja Filipiinidel kokaiini tarvitamisest ja prostituutide ärakasutamisest.
Lisaks räägib ta sellest, kuidas unistab Suurbritanniasse naasmisest, et röövida seal teismelised õpilased ning sundida nad oma seksorjadeks.
Esmaspäeval kuulis vandekohus, kuidas Jutting meelitas Ningsihi oma korterisse, lubades talle maksta suure summa raha.
Kui politsei 1. novembril Juttingi korterisse jõudis, leidsid nad sealt Seneng Mujiasihi noahaavadega surnukeha. Sumarti Ningsihi surnukeha oli pandud kohvrisse.
Jutting seisab süüdimõistmise korral silmitsi eluaegse vangistusega. Tegemist on Hongkongi viimase aja ühe suurema mõrvaprotsessiga.
Jutting töötas veel mõni päev enne surnukehade leidmist Bank of America-Merrill Lynchis väärtpaberimaaklerina. | Briti pankuri kohtuprotsessil näidati vandekohtule piinamis- ja tapmisvideot | https://www.err.ee/576153/briti-pankuri-kohtuprotsessil-naidati-vandekohtule-piinamis-ja-tapmisvideot | Briti pankuri Rurik Juttingi mõrvaprotsessil Hongkongis näidati vandekohtule videoid, milles mees tunnistab üles ühe oma ohvri vägistamise, piinamise ja tapmise. |
Kohus leidis, et kuigi seadus näeb ette võimaluse eluks ajaks vangi mõistetud inimese vabastamiseks pärast 30 aasta pikkuse vangistuse kandmist, siis praeguseks üle 33 aasta vangis olnud Oleg Pjatnitski (57) puhul oleks see ennatlik.
Kohus leidis, et eluaegset vangistust kandva kurjategija vabastamine vaid 14 aastat pärast viimase kuriteo toimepanemist ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega vasta ka karistusseadustiku mõttele.
"Karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil," märkis kohus.
Pjatntski vabastamisele oli vastu ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova ja Tartu vangla. Prokuröri hinnangul ei ole Pjatnitski sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades kantud karistus piisav.
Kuigi Pjatnitski on parandanud oma käitumist ja suhtumist, on prokuratuuri seisukoha järgi tema lubamine ühiskonda ikkagi küsitav ja on kahtlused tema võimes vabaduses seaduskuulekalt käituda, leidis prokurör.
Kaks aastat tagasi Pjatnitski vabastamist kaalunud kohus märkis toona, et tema puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aasta jooksul 23-40 protsenti.
Pjatnitski kuriteod
Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.
Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.
1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.
Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.
2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.
Pjatnitski karistuse kandmise algust arvestatakse 1983. aasta 12. maist. | Kohus ei vabastanud eluaegset vangi vanglast | https://www.err.ee/576149/kohus-ei-vabastanud-eluaegset-vangi-vanglast | Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja kaalus kaks meest mõrvanud ning muude raskete kuritegude eest eluks ajaks vangi mõistetud Oleg Pjatnitski vanglast vabastamist, kuid leidis, et tema vabastamine pole põhjendatud. |
Ajalehe väidete kohaselt hangiti võltsitud garantiikiri enne hooaega 2014-15, kui Gino Pozzost sai klubi uus omanik. Dokument näitab, et Watfordi omanikfirmal oli piisavalt raha, et välja anda kuni kaheksa miljoni euro suurune garantii ning lubada seetõttu itaallasel kontroll klubis üle võtta. Telegraphi andmete kohaselt ei olnud Pozzo ise aga teadlik, et selline kiri on tema nimel esitatud, vahendab Soccernet.ee.
Watford tõusis tolle hooajaga Premier League’i ning süüdimõistmise korral võidakse neilt kas punkte ära võtta või neid rahatrahviga karistada.
EFL-i pressiesindaja lausus, et nad on alustanud Telegraphi väidete tõttu uurimist ning on juba ka kontakteerunud klubiga. Samuti kinnitas klubi ise, et nad on läbi viimas sisejuurdlust. | Watford sattus omanikuvahetuse tõttu uurimise alla | https://sport.err.ee/93535/watford-sattus-omanikuvahetuse-tottu-uurimise-alla | Inglismaa kõrgliigaklubi Watfordi sattus Football League’i (EFL) uurimise alla seoses The Telegraphi poolt avalikkuse ette toodud vale finantsinformatsiooni edastamise tõttu. |
Huvitav on see luuletajate huvi kehaõõnsuses toimuva vastu. Maalikunstnikuna tuntud Manfred Dubov räägib näiteks pisarakanalist (lk 9) ja organite vahelisest ruumist (lk 20). Meenub, et Silvia Urgas tegeles oma "Siht/kohas" ka kohati anatoomiaga.
Dubovi loomingu teravik on segaste meeleolude jäädvustusel, mitte sihipärasel kommunikatsioonil. Värskendav on lugeda noort luulet, mis ei mängi popkultuurivihjetega. Siiski, kui see oleks muusika, siis tekina ühtlaselt ruumi kattev ambient, mis väldib loosunglikkust, ei huvitu lineaarsest dünaamikast, vajab aega ja kordusi, et end lahti kerida.
See ei tähenda, et esitatu säärast värvingut ei võiks käsitleda omaette läbiva sõnumina. Vastaval juhul oleks tegemist petlikult lepliku rahusõnumiga, mis varjab endas sisepingeid. Vunki selle teose lugemisel sisse kruttida tunduks teksti vägistamisena, see on justkui mõeldud pomisemiseks.
Ütleme, et üks tegelane ärkab ja hakkab maailma avastama, tehes posivaid tähelepanekuid nii enda kui ka ümbritseva kohta. Nii, uniselt ja aralt sirutades, see kogu end püsti ajab, olles samas teadlik oma spirituaalsest monotoonsusest.
Seda, mida too tegelane kogeb, võib ju absurdiks nimetada (nagu kogu sissejuhatavas lauses toodud), aga pigem on tegu esmakohtumisega, justnimelt õppimisega (nagu samuti kogu sissjuhatavas lauses toodud) ning välisest samaaegselt tõuke saanud sisekaemusega.
Omamoodi otsingute käigus avanev peegelkommentaar. Täna leitakse kõik üles, lubab ju ka luulekogu pealkiri. Ja nii, kuis luule end lahti kerib, tekib teksti rohkem eneseteadlikku ärksust, nõiduslikud fraasid nagu mu janu on mu ärkamine või mind pole veel siin taasesinevad ikka ja jälle andes samas mõista teatavast konstantsest ebakindlusest, ehk isegi nihilismist.
ma sean kõik kahtluse alla / et tulla tagasi sealpool eitust (25)
Eeldusel, et me ei tea, kust tegelane tuleb, võib kõik uus ta ümber näida, jah, absurdina. Inimeksistents on juba iseenesest absurdne nagu Camus teab ja samamoodi ka püüdlused sellele mõtet ja üleüldist õnne leida. Hiljem tekib luuletustesse Sina ja Meie, mille kaudu siis seda õnne kujutleda või lammutada üritatakse, taustal kurblikkus, mis järk-järgult erosiooni mõjul koos kõige muuga haihtuvat näib. Figuuri erosioon on vist ka Dubovi maalikunsti põhivõtteid. Visuaalne tekstitaju pole seega teab mis üllatav.
Igal juhul on selle tegelase märkmed niivõrd fragmenteeritud, et esialgu jääb nende läbivalt mõtestatud seos küll peitu, ega absurdis peagi ratsionaalsusega midagi pistmist olema. Küll aga võime haarata kogu tunnetuslikku mõju ja väljendatu ekspressiivsust. Ka mõttelist teekonda kogu kui terviku, mitte kolme-nelja luuletuse kontekstis. Makrotasandil võib siit tõesti loogikat leida. Just nende kolme sissejuhatuses toodud märksõna baasil: sünd, armastus, õppimine.
Tahaks ju öelda, et see raamat on sürrealistlik, aga et moonutuse taga on keeruline päris reaalsust referentspunktina näha, siis see nagu ka ei päde. Paljusid fraase saab siiski elavalt sürrealistliku maalina visualiseerida: kätes on järv; kirikukella löögid / südamelöökide asemel; maailm ja veri on üks; uss mida hoian / sööb mu varsti ära, heledas rannas voolab metsaveri ookeanisse jne jne.
Loomulik, et sellisel foonil kohtab ka omajagu abstraktsuse isikustamist. Autor vigurdab oma kõverpeeglis ka aja dimensiooniga:
ma ei tea kes me oleme / kümne aasta pärast / ma tean kus me olime (16)
minu seest voolavad välja / järgnevate aastakümnete sündmused (32)
Ja ruumimõõtmega:
ma tulen mitmest kohast korraga (33)
Esineb kontrastseid keelendeid, mis sobitavad väga erineva tooniga elemente. Sõnas luulilled võib näha näiteks ühendit kõledast/ õõvastavast/ kaduvast ning harjumuspärasest ilusast/ meeldivast, õitsengust. Eks antipoodide ühendamine panustab ju ka absurdi.
Selle reaalsuse nihestamisega on aga üldiselt nii, et koos reaalsusega kaovad ka mõistuspärased alused ja üldse mõte millelegi hinnangut anda. Jääb vaid üle otsustada, kas mõni sõnamänguline fraas on leidlik, uudne, kosutav. Ja see on juba rangelt subjektiivne.
Toon välja mõned, mis mulle meeldivad: pööran vaikuse ümber; tukastus keset surma; kurjusevarjutus; kraanad sorteerivad mu mõtteid... | Arvustus. Mõistuspärasust eirav visuaalluule | https://kultuur.err.ee/314282/arvustus-moistusparasust-eirav-visuaalluule | Manfred Dubov
"Täna leitakse kõik üles"
Värske Raamat #18
SA Kultuurileht |
Mõttevahetus sai alguse sellest, kui MSNBC ajakirjanik Steve Kornacki üritas Conway käest küsida, miks Trump esitab taas kord Twitteris väiteid, mis tõele ei vasta, vahendas Politico.
Täpsemalt puudutas küsimus postitust, milles Trump väitis, et välja olevat tulnud salajane lindistus, mis näitab, et Demokraatliku partei kandidaadil Hillary Clintonil on kavas lasta riiki sisse võimalikult palju Süüriast pärit inimesi.
Wow, just came out on secret tape that Crooked Hillary wants to take in as many Syrians as possible. We cannot let this happen - ISIS!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) October 24, 2016
Conway üritas kõigepealt teemat kiirelt kõrvale lükata, sest see olevat ainult Twitteri-postitus, kuid Kornacki soovis siiski täpsemaid selgitusi.
"Ta (Trump - Toim.) on öelnud, et see on parim vahend valijateni jõudmiseks, seega ma teda ka tsiteerin," põhjendas ajakirjanik.
"Ta pidas täna kolm kõnet!" väitis kampaaniajuht vastu.
Kornacki aga luges postituse ette ning küsis siis Conway käest, millisest salajasest lindistusest jutt käib. Kampaaniajuht üritas taas kõrvale puigelda, kuid pidi lõpuks tunnistama, et ka tema ei mainitud salvestusest midagi.
Kornacki jätkas: "Kellyanne, ta ütleb, et on olemas salajane lindistus. Ükspäev ta kiitles, kui palju on tal Twitteris jälgijaid. Ta ütleb, et see on parim viis ühenduses olla ning inimestele tõtt rääkida. See on see, mille ta otsustas oma Twitteri-lehele postitada. Ta ütleb, et on olemas salajane lindistus, mis tõestab, et - nagu ta teda kutsub - Nurjatu Hillary tahab tuua riiki piiramatul hulgal Süüria põgenikke. Ma küsin nüüd sinult - kus on see salajane lindistus?"
"Nojah, esiteks, äkki keegi mängis talle selle lindistuse ette, ma pole temaga täna koos olnud. Ta on Floridas. Ma olen siin kampaaniat juhtimas," sõnas Conway ning üritas Trumpi väidet siduda Clintoni migratsioonipoliitiliste seisukohtadega.
Kornacki aga rõhutas, et Clinton ei ole mitte kuskil teinud ettepanekut võtta vastu piiramatul hulgal põgenikke, ning küsis taas, kus mainitud salvestus ikkagi on.
Conway otsustas rohkem väidetava lindistuse teemal sõna võtta ning asus omakorda Kornackit kritiseerima, et viimane nii palju tähelepanu ühele Twitteri-postitusele pühendab. Kampaaniajuhi arvates peaksid ajakirjanikud keskenduma rohkem kampaaniaüritustele.
"Kõik muudkui tahavad teda Twitteris jälgida. See on lihtsam. Nad tahavad lihtsalt võtta ühe kommentaari või postituse, mida mõni ajakirjanik arvas, et ta ütles, ning selle siis liikvele lasta. Ma mõtlen, et olgem ikka õiglased. Ta peab iga päev kõnesid," rääkis Conway.
Mõned analüütikud on pööranud viimasel ajal tähelepanu ka Conway postitustele, sest nende arvates võib mõnest Twitteri säutsust välja lugeda ka Conway poolset kriitika Trumpi kontrollimatu käitumise aadressil. | Kampaaniajuhi arvates ei peaks Trumpi Twitteri-postitustele nii palju tähelepanu pöörama | https://www.err.ee/576148/kampaaniajuhi-arvates-ei-peaks-trumpi-twitteri-postitustele-nii-palju-tahelepanu-poorama | Donald Trumpi kampaaniajuht Kellyanne Conway andis esmaspäeval mõista, et tema arvates ei peaks meedia pöörama nii palju tähelepanu vabariiklasest presidendikandidaadi Twitteri-postitustele ega neid uudisväärtuslikeks pidama. |
Ivanov (ATP 538.) alistas 19-aastase Iisraeli tennisisti Shahar Elbazi (ATP 1441.) vaid 46 minutit kestnud mängus 6:1, 6:0.
Elbazil oli isegi mängus üks murdevõimalus, aga ta ei suutnud seda ära kasutada. Mängitud punktidest võitis Ivanov 53 ja Elbaz 23.
Teises ringis ootab Ivanovi ees kaasmaalane Oskar Lusti, kes eilses avaringi mängus loovutas lätlasele Toms Sutrisele samuti vaid ühe geimi.
Teise ringi jõudis ka vabapääsmega koha põhitabelisse saanud Karl Kiur Saar, kes alistas pisut üle tunni kestnud mängus 6:2, 6:4 läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud lätlase Roberts Grinvaldsi.
Pärastlõunal tulevad Eesti mängijatest üksikmängus väljakule veel Anton Pavlov (ATP 2005.), kes kohtub 7. asetatud venelase Aleksandr Vassilenkoga (ATP 635.) ning Kenneth Raisma (ATP 910.), kes läheb vastamisi 5. paigutusega venelase Vitali Kozjukoviga (ATP 590.). | Ivanov loovutas Tartu turniiri avaringis vaid ühe geimi | https://sport.err.ee/93534/ivanov-loovutas-tartu-turniiri-avaringis-vaid-uhe-geimi | Tartus alanud 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril kolmandana asetatud Vladimir Ivanov loovutas avamängus vaid ühe geimi. |
Tänaseks on esitatud üle 200 idee, kuid veel üle viiekümne avalduse on lõpuni täitmata. "Ajujahi" ellukutsuja EASi projektijuht Marion Raudsepp rääkis, et mitmed head ideed on esitatud vahetult enne tähtaega. "Nädalavahetusel esitati ligi sada ideed. Ka ülemöödunud hooaja võitja Jiffi esitas oma avalduse viimasel hetkel," ütles ta.
Tänu "Ajujahi" pitch'idele on tänaseks selgunud kaheksa edasipääsejat. VR Quiz, Prizza, Valgekrae ja Spaceprot Technologies on taganud pääsu saja parema hulka. Muuhulgas on selged neli TOP 30 meeskonda – Music Wallstreet, MARKUS, TempID ja MovePrep.
Lisainformatsiooni saab "Ajujahi" koduleheküljelt ja " Ajujahi" Facebook'i lehelt. | "Ajujaht" pikendab ideede esitamise tähtaega nädala lõpuni | https://menu.err.ee/292804/ajujaht-pikendab-ideede-esitamise-tahtaega-nadala-lopuni | "Ajujaht" pikendab ideede esitamise tähtaega nädala lõpuni, sest eelmiste aastate kogemus näitab, et paljud alustavad idee esitamist viimasel minutil ning tähtaja pikendamisega antakse võimalus ka senistele kahtlejatele võimalus idee esitada. |
Lavastaja Giorgio Madia käsitleb Don Juani andeka mänguri ja erootilise maagia meistrina, kelle liiderlikkus, mis põlastab moraali, sotsiaalseid ja religioosseid reegleid, on mängitud ligitõmbavaks.
Sellele alistuvad kõik: nii "ohvrid" kui ka publik.
Isikupärase kunstilise käekirjaga Giorgio Madia (Vanemuises lavastanud lühiballeti "La Dolce Vita" ja ooperi "Carmen") näitab meile legendi nüüdisaegses vormis, barokkteatrist ja commedia dell’arte ´st mõjutatud lavastusena. Ta on saanud inspiratsiooni Christoph Willibald Glucki ballett-pantomiimist "Don Juan" (1761). Madia "Don Juan" on täiendatud Glucki kaasaegsete heliloominguga ja katkenditega Glucki enda ooperist "Orpheus ja Euridice".
Lavastuses näeb külluslikke, isegi provokatiivseid kostüüme ning kujundust. Suure trupi esituses muutub võrgutamise kaunis kunst vastupandamatuks balletikogemuseks.
"Don Juani" lavastaja-koreograaf on Giorgio Madia (Itaalia), dramaturg Annegret Gertz (Saksamaa), kunstnik Cordelia Matthes (Saksamaa) ja kostüümikunstnik Bruno Schwengl (Austria). | Vanemuises esietendub Giorgio Madia ballett-farss "Don Juan" | https://kultuur.err.ee/314326/vanemuises-esietendub-giorgio-madia-ballett-farss-don-juan | Lavastus, mille maailmaesietendus toimus 21. juunil 2014 Staatsballet Berlini esituses Komische Operis Berliinis, tuleb laupäeval ettekandele Vanemuise balletitrupi poolt. |
Mängud peetakse järjestikustel nädalatel Tartus, Tallinnas ja Pärnus ning platsil saab näha pea kõiki Eesti paremaid meestennisiste.
Rohkelt kõneainet on pakkunud Tallinna turniir, sest selle direktori rolli võttis kanda meie viimase kümnendi edukaim tennisist Kaia Kanepi.
Eesti Tennise Liidul on turniiride korraldamisega seoses selged eesmärgid ja eeskätt on need suunatud tulevikku. "Kaks olulist aspekti: üks on see, et need turniirid on esimene samm profitennises, turniiri korraldajana on võimalus anda mängijatele vabapääsmeid nii kvalifikatsiooni kui põhiturniirile ehk siis aidata enda riigi noori mängijaid profituurile, sest kui ei ole edetabelipunkti, ei saa mujal maailmas turniiridele üldse peale. Ja teine oluline asi on see, et Eesti publikul on võimalik kohapeal näha meie enda parimaid tennist mängimas, mida tegelikult on väga harva Eestis. Tennis paraku on väga palju mujal ja neid mängijaid ei näe eriti Eestis võistlemas," rääkis tenniseliidu klubide ja keskuste toimkonna juht Riho Kallus Vikerraadiole.
"Rahvusvahelise tenniseföderatsiooni poolt on selline nõue, et turniiri üldse saada, pead selles regioonis korraldama vähemalt kolm turniiri ehk siis need kolm turniiri ongi kõik Eestis," jätkas Kallus. "Muidugi, kolme turniiriga on mängijatel oluliselt suurem võimalus ja tõenäosus ka see punkt kuskilt turniirilt ära võtta."
"Laiem üldsus kipub natuke alahindama neid 10 000-dollarilisi turniire. Tartus paar aastat tagasi mängis noorte maailma esireket Andrei Rubljov. Tennise poolest on tase ühtlaselt kõva, viimaste aastatega on see läinud üha tugevamaks," lisas Kallus. "Kui nüüd vaadata turniiride lõikes, siis väga paljud välismängijad tulevad Eestisse mängima kõiki kolme turniiri ja tase on suhteliselt stabiilne. Üritame sama suunda hoida ja nendeks samadeks turniirideks, mis meil on olnud, on kokkulepped ka järgmiseks aastaks – korraldame need kolm Paf Openi meesteturniiri, meil on suvine Estonian Open, kus on paralleelselt nii meeste- kui naisteturniir, viimased aastad on see olnud Pärnus."
Kolmest turniirist esimene toimub Tartus. Üksikmängus alustati põhiturniiri kohtumistega esmaspäeval ning finaal toimub pühapäeval. Võitjad selguvad ka meeste paarismängu turniiril. Mängud peetakse Tähtvere Tennisekeskuses ning keskuse juhataja Egert Ivaski jaoks on ITF-i turniiri korraldamine hea väljakutse. "Kindlasti võib öelda, et see on meie jaoks tippsündmus, see toob Tartusse üle maailma profitennisistid, kellega on hea mõõtu võtta ka kohalikel mängijatel, kuigi tase on kõva ja kohalikel on päris raske," tõdes Ivask. | Kallus Eesti ITF-i turniiridest: tänu neile saame aidata enda riigi noori profituurile | https://sport.err.ee/93533/kallus-eesti-itf-i-turniiridest-tanu-neile-saame-aidata-enda-riigi-noori-profituurile | Oktoobri lõpus ja novembri alguses saavad Eesti tennisesõbrad kõige vahetumalt kaasa elada profitennisele. 24. oktoobrist kuni 12. novembrini toimub Eestis kolmandat korda rahvusvaheline tenniseturniir Paf Open, mis koosneb kolmest 10 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga võistlusest. |
Lõuna ringkonnaprokuratuuri teatel kasutas vang pommiähvarduse tegemiseks Tartu vanglas vangidele ettenähtud telefoni.
Täna kell 9 helistas vene keelt kõnelev mees politsei infotelefonile ning teatas, et Tallinnas justiitsministeeriumi hoones on pomm.
Politseipatrullid kontrollisid ähvarduskõne peale justiitsministeeriumi lähedal asuvaid tänavaid, misnisteeriumi töötajad evakueeriti ning päästeameti demineerijad kontrollisid pommikoerte abil hoonet.
Pommigrupp lõpetas kontrollimise 10.45 ning midagi ohtlikku ei leitud.
Kriminaaluurimisega tegeleb Tartu vangla ning uurimist juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. | Justiitsministeeriumile tegi pommiähvarduse Tartu vangla vang | https://www.err.ee/576147/justiitsministeeriumile-tegi-pommiahvarduse-tartu-vangla-vang | Teisipäeva hommikul tegi Tartu vanglas karistust kandev vang justiitsministeeriumile pommiähvarduse. |
Juba sel kolmapäeval toimub Meesiti kontsert Tartu genialistide klubis ja laupäeval Tallinnas Punases Majas. Kontserdil tulevad lood esitusele sama tehnikaga, mille abil plaat valmis ning 1940ndatest pärit mikrofonide vahendusel esitab Meesit ka laule albumilt "Closer".
26.10 Tartu - Genialistide klubi / bändiga
29.10 Tallinn - Üle Heli fest, Punane maja / bändiga
10.11 Pärnu - kultuuriklubi Tempel / + Daycleier
18.11 Viljandi - jazziklubi Jasm
19.11 Võru - Stedingu maja
24.11 Paide - Wabalinna maja
26.11 Haapsalu - APTEK Haapsalu
03.12 Kuressaare - kultuurikeskus
09.12 Narva - Art Club Ro-Ro / + Daycleier
10.12 Rakvere - Darkland Fire fest, kultuurikeskus
Mauno Meesit tõusis avalikkuse tähelepanu alla elektroonilise muusika projektiga Sinine, millega on seni avaldanud kaks albumit saksa leibeli Accession Records all. Ta on kirjutanud muusikat mitmele teatrilavastusele ja teleseriaalile, on auhinnatud ja nomineeritud Eesti muusikaauhindadel ning edukalt figureerinud Eesti- ja välismaistes muusikaedetabelites. Vahepeal kaks aastat Berliinis elanud Meesit avaldas möödunud kevadel esimese enda nime all ilmunud albumi "Closer", millega tutvustas oma loomingus uut minimalistlikku suunda. Samas vaimus on kirjutatud ka järgnenud “Varjudemaa" muusika. | Mauno Meesit läheb albumiga Eesti tuurile | https://menu.err.ee/292808/mauno-meesit-laheb-albumiga-eesti-tuurile | Kitarrist, muusikakirjutaja ja laulja Mauno Meesit annab kümnes Eesti linnas "Varjudemaa" esitluskontserte. |
Käes on koolivaheaeg ja Luxexpress utsitab oma koolivaheaja kampaaniaga soetama bussipileteid. Pole ka muret, kui plaanid ootamatult muutuma peaksid, sest bussiettevõtte kodulehe piletite tagastamise peatükis on kirjas, et tagastades piletid vähemalt 24 tundi enne plaanitud reisi algust, hüvitab Luxexpress piletihinna 100-protsendiliselt, maha läheb üksnes teenustasu üks euro.
Kui kaks inimest sellest kampaaniast tuld võtavad - üks täiskasvanu ja üks koolilaps ehk ettevõtte keeli üks tavapilet, üks kampaaniapilet - ja otsustavad reisida näiteks edasi-tagasi ühest Eesti linnast teise, võivad nad plaanide muutumisel siiski pika ninaga jääda. Nimelt kampaaniapiletite maksumust ei tagastata. Seda aga piletite tagastamise peatükk ei maini, selleks tuleb jõuda kampaania reegliteni, milleni pahaaimamatu piletitagastaja ei pruugi jõuda, kui ta on juba saanud rahustava vastuse piletiraha täielikust tagastusest vastava peatüki all.
Luxexpressi teenindusliinilt tõdeti, et kõik on õige ja ettevõte jätab endale õiguse kampaaniapiletite raha mitte tagastada.
Krõbe teenustasu
Üks konks on veel. Kuigi ostu sooritades võib inimene soetada korraga näiteks neli piletit, siis tagastamine käib ühe pileti haaval. Nõnda saab üheeurosest teenustasust ostu kohta hoopis üheeurone teenustasu iga tagastatava pileti kohta. Seda tagastusreeglid selgelt välja ei ütle.
Seega tuleks igal piletiostjal enne ostu sooritama minemist käia läbi tagastuslehelt ja proovida kogu protsessi läbi teha, et avastada nüansid, millest reeglid selgelt ei kõnele.
Seejuures ei ole kallihinnaline teenus sugugi kiire: tavapiletite raha tagastatakse kuni 14 tööpäeva ehk kolme nädala jooksul.
Tarbijakaitseameti infotelefonilt öeldi ERR-ile, et kampaaniareeglite üle võibki iga ettevõte ise otsustada, kuid üheeurone teenustasu pileti kohta on siiski arusaamatu ja segaselt sõnastatud, mistõttu kavatsevad nad Luxexpressile selle kohta märgukirja saata, et see punkt reeglites üle vaadataks.
Nii võibki juhtuda, et 20-eurose ostu teinud perekond saab 100-protsendilise tagastuse asemel tagasi alla poole rahast, sest lapsepiletid käivad kampaania alla ning iga pileti eest võetakse veel eraldi üks euro teenustasu. Seega oma viga, kui reegleid juristi pilguga algusest lõpuni täht-tähelt läbi ei loe ja tagastusprotsessi enne ostu "kuivalt" läbi ei tee. | Luxexpress kampaaniapiletite maksumust ei hüvita | https://www.err.ee/576137/luxexpress-kampaaniapiletite-maksumust-ei-huvita | Bussiettevõte Luxexpress on tegemas kampaaniat koolivaheaja bussipiletite müügiks. Ehkki reeglite järgi tagastatakse vajadusel piletiraha 100-protsendiliselt, see kampaaniapiletitele ei kehti. Nii jääb ostu teinu ikkagi tühjade pihkudega. |
Eesti MM-valiksarja vastased selguvad homme, 26. oktoobril kell 14 Luksemburgis toimuval loosimisel. Selleks moodustub viis kuueliikmelist gruppi, kust igaühest saab Eesti vastaseks ühe rahvuskoondise. Gruppide koostamisel on aluseks Euroopa koondiste edetabel seisuga 22. august 2016.
Loosimise lõpuks on tekkinud kuus kuueliikmelist alagruppi. Igas alagrupis toimub 23.-28. maini (naistel 30. mai-4. juuni) üheringiline turniir. Grupi võitja pääseb otse 2018. aastal Bulgaarias ja Itaalias (naistel Jaapanis) toimuvale MM-finaalturniirile, teise koha omanikke ootab valiksarja kolmas ring, mille kohtumised toimuvad 15.-20. augustini (naistel 22.-27. august). Seal moodustub uuesti üks kuueliikmeline alagrupp, mille võitja pääseb samuti MM-ile (naistel lisaks ka teise koha omanik).
Eesti kõrval võõrustavad MM-valiksarja teise ringi Euroopa turniire Prantsusmaa, Sloveenia ja Tšehhi. Ülejäänud kaks korraldajat selgitab homme loosiratas, kusjuures see loosimine toimub enne alagruppide koosseisude loosimist. Seega ei ole võimalik praegusel hetkel veel Eesti võimalike vastaste üle spekuleerida. Naisteturniiridel on korraldajate seas praegu veel üks vakantne koht. Kindlasti mängitakse MM-valikmänge Aserbaidžaanis, Belgias, Bulgaarias, Horvaatias ja Poolas.
Lisaks MM-valiksarja mängude võõrustamisele peab rahvusmeeskond järgmisel aastal kodus ühe Maailmaliiga turniiri, kui 9.-11. juunini kohtutakse Katari, Kreeka ja Venetsueelaga. Ülimalt töise koondisesuve lõpetab Euroopa meistrivõistluste finaalturniir, mis toimub 25. augustist 3. septembrini Poolas. | Eesti võõrustab võrkpalli MM-valikturniiri, vastased selguvad homme | https://sport.err.ee/93532/eesti-voorustab-vorkpalli-mm-valikturniiri-vastased-selguvad-homme | Järgmisel aastal näevad Eesti võrkpallifännid oma silmaga ohtralt tippvõrkpalli, sest meie rahvusmeeskond peab maailmameistrivõistluste teise valikringi kohtumised kodupubliku silme all. Turniiri kuupäevad on 23.-28. mai. |
Keeruline on Eestis leida poliitilist jõudu, kes on tööjõu maksukoormuse kergendamise vastu. Vaatamata üksmeelsele probleemi tunnistamisele, pole aga kahjuks toimunud suuri muutusi paremuse poole.
Nüüd on tekkinud riigikogus vastasseis, mis võiks olla uus katse leida kõrge tööjõumaksu probleemile lahendus. Hiljuti esitas Vabaerakond menetlusse sotsiaalmaksu lae kehtestamise eelnõu. Ehk tõi taas riigikokku idee, mida Reformierakond ja IRL on aastaid oma valijatele lubanud.
Eelnõu kohaselt oleks maksulagi 3500 eurot kuus, seda ületava palga pealt enam sotsiaalmaksu tasuma ei peaks. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi puudutaks muudatus ligi 11 000 töötajat ja läheks jõustudes riigile järgmisel aastal maksma üle 87 miljoni euro.
Maksulae 3 tugevat argumenti
Sotsiaalmaksulae toetajatel on vähemalt kolm tugevat argumenti:
esiteks muudab see kõrgepalgaliste töökohtade loomise odavamaks ehk seda tuleks võtta investeeringuna, mis tulevikus hakkab riigile tooma suuremat maksutul;
teiseks loob maksulagi suurema õigluse, sest praegu on sotsiaalmaks Eesti ühiskonnas suurim vara ümberjaotaja;
kolmandaks võib maksulagi kiirendada madalama sissetulekuga inimeste palkade kasvu.
Teist argumenti toetab tõik, et majandusele kõrget väärtust loovad ja seetõttu ka kõrget palka saavad inimesed maksavad keskmisest kõrgemat maksu absoluutsummas, samal ajal kui nad ise saavad riigilt enamasti teenust vastu vähem kui keskmine inimene.
Seos madalama sissetulekuga inimeste palkade kasvu on samuti ilmne. Maksumuudatus jätab ettevõttesse rohkem raha, mida võidakse kasutada madalamalt tasustatud töötajate palgataseme tõstmiseks. Senisest suurem kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse liikumine on samuti täiendav sissetulekuallikas siinsele teenindussektorile, mille praegune palgatase jääb arenenud riikidele oluliselt alla.
Need argumendid pole seni veennud valitsusliitu, kes on eelistamas sotsiaalmaksumäära langetamist 33 protsendilt 32 protsendile.
Valitsusliidu idee ehk maksumäära langetamise pooltargument on, et ka nii jäetakse ettevõtetesse rohkem raha, mis võiks soosida investeerimistegevuse hoogustamist ja töökohtade loomist. Maksumäära langetamine tundub õiglasem, sest see mõjutab kõiki ettevõtteid sarnaselt, ka neid, kus kõrgepalgalisi spetsialiste on vähem.
Mul endal ei ole kindlat seisukohta kumb idee on parem, sest sel teemal pole tekkinud korralikku debatti, kus kõrvutatakse erinevate ideede plusse ja miinuseid sooviga valida lõpuks välja kõige parem idee.
Mul endal ei ole kindlat seisukohta kumb idee on parem, sest sel teemal pole tekkinud korralikku debatti, kus kõrvutatakse erinevate ideede plusse ja miinuseid sooviga valida lõpuks välja kõige parem idee.
Kahjuks eelnõu riigikogule esitamise järel seda debatti ka kohe ei tekkinud. Vabaerakonna eelnõud kommenteerinud valitsusliidu esindajad olid justkui kehvasti ülessoojendatud vana supp, mille maitse on kõiki sööjaid ära tüüdanud.
Miks valitsusliidu kommentaarid kehvasti ülessoojendatud suppi meenutavad?
Esimese asjana öeldi kohe, et riigil pole raha. See väide on hale, sest maksulae kehtestamine oleks riigieelarvele sama suur kulu kui valitsusliidu sotsiaalmaksumäära alandamise idee. Eks see oligi Vabaerakonna teadlik valik, et juba eos rahapuuduse vastuargument ümber lükata. See ka neil õnnestus. Kahe idee võrdlemisel pole küsimus mitte selles, kuidas leida katteallikaid, vaid lähtuma peaks hoopis ettepaneku kasust. Kahjuks aga ei taha valitsusliidu poliitikud debattides sellise analüüsini jõuda. Rahapuuduse jutt on aga ebaveenev, kui sul piltlikult öeldes rahapakid taskust välja paistavad.
Teine, rahandusminister Sven Sesteri suust kõlanud vastuargument, puudutas viidet, et sotsiaalmaksulagi on kasulik suurema sissetulekuga inimestele, kelle maksukoormus on Eestis võrreldes Euroopa riikidega niigi madalam. Seetõttu ei vaja kõrgepalgalised täiendavad maksusoodustust.
Ka see argument on vildakas, sest maksulage ei saa võrrelda paljudes Euroopa riikides kehtiva astmelise tulumaksuga. Kui kaotame teatud palgatasemest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse, ei tähenda see automaatselt, et kõrgepalgalised saavad nende palgalt ettevõttesse alles jäetud sotsiaalmaksu endale. Tuletan meelde, et sotsiaalmaks on meil solidaarsusmaks, mille muutmine ei mõjuta otseselt inimese kättesaadava palga suurust. Erinevalt näiteks tulumaksust.
Kui kaotame teatud palgatasemest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse, ei tähenda see automaatselt, et kõrgepalgalised saavad nende palgalt ettevõttesse alles jäetud sotsiaalmaksu endale. Tuletan meelde, et sotsiaalmaks on meil solidaarsusmaks, mille muutmine ei mõjuta otseselt inimese kättesaadava palga suurust. Erinevalt näiteks tulumaksust.
Sotsiaalmaksulae abil jääb ettevõttesse rohkem raha ja on ettevõtja otsustada, kuidas ta seda kasutab: kas uute töökohtade loomiseks, muudeks investeeringuteks, dividendide välja võtmiseks või palkade tõstmiseks. Tõenäoliselt see vabadus valitsusliidu poliitikuid ka hirmutab, sest on oht, et maksuvabastust ei pöörata ainult kõrgepalgaliste töökohtade loomisele.
Kolmas vastuargument on väide, et sotsiaalmaksu lagi on ebaoluline muudatus. Selle ütlesid välja sotsid, kelle esindaja Urve Palo soovitas mõelda suuremalt. Sotsidel pole kindlust, et muudatus majandust elavdab ning aitab riigi tulubaasi kaugemas tulevikus parandada.
Ma suhtuksin sotside etteheitesse tõsiselt, kui neil oleks lauale panna mõni alternatiiv. Praegu on nad aga majanduse elavdamisel tegelenud peaminister Taavi Rõivasele meeldiva peenhäälestusega. Pean silmas suurinvestori toetuse loomist või osa tervisekulude erisoodustusmaksust vabastamist. Need võivad olla kasulikud muutused, kuid kahjuks on nende mõju Eesti ettevõtlusele tervikuna imepisike.
Opositsioonis istuva Vabaerakonna sotsiaalmaksulae eelnõu on taaskord näidanud, et tööjõu maksustamise osas sarnaneb meie valitsusliit rattas jooksva oravaga. Pidev liikumine selle teemaga seoses toimub, aga kahjuks edasi kuhugi ei jõuta. | Aivar Hundimägi: tööjõumaksu debatt sarnaneb vana supi helpimisega | https://www.err.ee/576145/aivar-hundimagi-toojoumaksu-debatt-sarnaneb-vana-supi-helpimisega | Vabaerakonna tõstatatud nn tööjõumaksu lae eelnõud kommenteerinud valitsusliidu esindajad olid justkui kehvasti ülessoojendatud vana supp, mille maitse on kõiki sööjaid ära tüüdanud. Ka avalikkus ei oska hästi ühe või teise poole argumente hinnata, sest korralik debatt on puudu, kirjutab majandusajakirjanik Aivar Hundimägi arvamusloos. |
Kalju sai nädalavahetusel sooritada lausa kolm penaltit, millest suurepärase mängu teinud väravavaht Marko Meerits ühe siiski tõrjuda suutis. Kokkuvõttes jäi sellest siiski väheks, sest 2:0 võit jäi Hiiule.
Premium liiga tabelitipp on ääretult tihe – FC Infonet on kogunud 74 punkti, FC Flora ja FC Levadia võrdselt 72 punkti. Kalju jääb Florast ja Levadiast maha täpselt kolme punktiga, mis seni pidamata 21. vooru kohtumisega tasa proovitakse teha.
Tarva poolt jäävad kaartide tõttu mängust eemale Joonas Ljaš ja Elar Tovstik, Jaanus Kaasik.
Rakvere JK Tarvas – Nõmme Kalju FC
25. oktoober kell 19 Rakvere kunstmurustaadion
Tarva peatreener Urmas Kirs: "Laupäeval ei jäänud me Kalju vastu palju alla. Anname parima, et ka kodus nende elu võimalikult raskeks teha. Eesmärk on järelejäänud kohtumistes Rakvere publikut isukate esitustega rõõmustada."
Noor poolkaitsja Mario Kuokkanen: "Oleme teinud eelmisest omavahelisest mängust vastavad korrektuurid ja proovime nüüd tabelisse punktilisa saada. Tuleb kindlasti võitluslik mäng ja midagi lihtsalt me ära ei anna!"
Kalju väravavahtide treener Jüris Sahkur: "Laupäeval tuli võit üpriski raskelt, proovime teisipäeval paremini mängida kui tegime seda laupäeval. Loodame näha tribüünidel ka meie fänne."
Mängija Trevor Elhi: "Teame, et Rakveres ootab meid väga raske lahing, kuid oleme selleks valmis ning soovime jätkata teed meistritiitli suunas. Peeter Klein: Viimane mäng Rakverega näitas, et neid ei saa alahinnata. Kuid Kalju läheb Rakverre kolme punkti järele ning seekord proovime saada hakkama ilma penaltiteta."
Kohtunik: Andrei Karhu
Abikohtunikud: Dmitri Vinogradov, Maikel Mikson
4. kohtunik: Toomas Nõmmiste | Kalju peab tiitlilootuste säilitamiseks täna taas Tarva üle mängima | https://sport.err.ee/93531/kalju-peab-tiitlilootuste-sailitamiseks-tana-taas-tarva-ule-mangima | Nõmme Kalju FC ja Rakvere JK Tarva avavaatus Hiiu staadionil oli laupäeval ääretult meelelahutuslik. Kaks meeskonda on ninapidi taas koos juba täna, kohtumise avavile kõlab Rakvere kunstmurustaadionil kell 19. |
Uusi eluasemelaene võeti kolmandas kvartalis ligi 12 protsenti ning autoliisinguid kaheksa protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Mõlemad kasvunäitajad peegeldavad peamiselt keskmise laenusumma suurenemist, kuivõrd sõlmitud laenu- ja liisingulepingute arv ei ole aastaga samavõrra kasvanud. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes septembris 4,8 protsendini ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrgel 16-protsendisel tasemel.
Laenuintressimäärad septembris praktiliselt ei muutunud. Uute väljastatud eluasemelaenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,4 protsenti.
Hoiuste kasv püsib kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid septembri lõpus pankades 11,2 miljardit eurot, mida oli aastatagusest 8 protsenti rohkem. Kuu jooksul lisandus pangakontodele ligi 100 miljonit eurot, millest enamus tuli ettevõtetelt.
Pangad teenisid kolmandas kvartalis ligi viis protsenti rohkem puhaskasumit kui mullu samal ajal. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine. | Eraisikute laenamine jätkab hoogsat kasvamist | https://www.err.ee/576150/eraisikute-laenamine-jatkab-hoogsat-kasvamist | Majapidamiste laenamine jätkas kolmandas kvartalis üsna hoogsat kasvu, selgub Eesti Panga ülevaatest. |
Loos "Pole piiri" teeb kaasa Koit Toome, laulu on produtseerinud DJ Critikal.
"Olen terve oma elu muusikat välja andnud ühtemoodi ja seda albumit salvestades mõtlesin, et soovin seekord teha midagi teisiti. Kui tekkis võimalus Universaliga koostööd teha, haarasin sellest ka kinni. 16-aastaselt andsin endale naljaga lubaduse, et kunagi annan albumi välja Eminemiga sama plaadifirma alt ja nüüd ongi Eminem mu kolleeg. Tõesti pole piiri," sõnas Metsakutsu.
Album on Metsakutsul järjekorras kolmas ning seal teevad lisaks Koit Toomele kaasa Cool D, Bad Art, Johanna Eenma (I Wear* Experiment), Anett Kulbin jpt. Terve albumi on salvestanud, miksinud ja produtseerinud DJ Critikal, biite on lisaks loonud Paul Oja, Shromik ja produtsendid Prantsusmaalt, Ukrainist, Soomest ja Belgiast.
""K.K.O.M." on keskmisest süngem ja tõsisem. Saund on natuke isegi ootamatult tume ja põhiliselt annavad sellele värvi välismaa produtsentide biidid. Kõige ägedam oli koostöö Helsingist pärit Kaspergiga ehk Kasper Granrothiga, kes teeb igapäevaselt asju ka Tallinn Music Weekil mitu korda üles astunud Soome artisti Noah Kiniga. Minu jaoks otsib mu kolmas album vastuseid igasugustele küsimustele nii tekstiliselt kui kõlaliselt ja kogu selle otsimise koondangi pealkirja "Kuhu Koer On Maetud" alla," selgitas räppar.
Metsakutsu on varasemalt välja andnud kaks albumit. Neist esimene, 2010. aastal ilmunud duubeldebüütalbum "Testament", seejärel 2013. aasta "Kelmiküla Unistus". Metsakutsu eelmine singel "Ära mine närvi" on kogunud Youtube'is üle 430 000 vaatamise ning ligi 70 000 Spotify striimi. | Metsakutsu avaldas singli ja sõlmis lepingu Universal Music Balticsiga | https://menu.err.ee/292809/metsakutsu-avaldas-singli-ja-solmis-lepingu-universal-music-balticsiga | Täna ilmus Metsakutsu singel "Pole piiri", mis on kolmas singel uuelt albumilt "Kuhu Koer On Maetud", mis ilmub 25. novembril plaadifirma Universal Music Baltics alt. |
UK Music Video Awardsil anti kokku välja kolmkümmend auhinda, kolm neist ja sealhulgas ka peaauhinna sai üsna mõjus ning tegelikult küllaltki jubeda alatooniga "Gosh" Jamie XX-ilt. Video väntas Romain Gavras. | Päeva video: Jamie XX - "Gosh" | https://kultuur.err.ee/314325/paeva-video-jamie-xx-gosh | Ühendkuningriigis jagati muusikavideote eest auhindu. |
Twitteri vahendusel teatasid Pete Burnsi perekond ning mänedžer, et laulja surma põhjuseks oli südamerabandus, vahendas Pitchfork. "Nii tema perekond kui sõbrad on šokeeritud erilise tähe kaotuse tõttu. Ta oli tõeline visionäär, ilus ja talendikas hing ning teda jäävad igatsemas kõik need, kes armastasid nii teda kui tema loomingut," kirjutasid nad Twitteris.
Pete Burnsi mäletatakse eriti tänu ansamblile Dead or Alive, mis kandis algselt nime Mystery Girls. Kuigi bändi hittideks võib pidada ka lugusid "Lover Come Back to Me" ja "Brand New Lover", siis ilmselt kõige tuntum lugu on ikkagi "You Spin Me Round (Like A Record)", mis jõudis Billboard 100 sekka ning sai hiljem taaskord tuntuks, kui Flo Rida kasutas lõiku sellest loost enda hitt-singlis "Right Round".
Lisaks muusikukarjäärile astus Pete Burns üles mitmetes telesaadetes. Eriti pälvis ta tähelepanu 2006. aastal, kui osales "Celebrity Big Brother" saatest, kust väljus viienda kohaga.
Kuula lugusid "You Spin Me Round (Like A Record)" ja "Brand New Lover". | Suri bändi Dead or Alive laulja Pete Burns | https://menu.err.ee/292807/suri-bandi-dead-or-alive-laulja-pete-burns | Meie seast lahkus 57-aastasena 1980. aastate süntpopi bändi Dead or Alive laulja Pete Burns (5. august 1959 – 23. oktoober 2016). |
16. septembril positiivse dopinguproovi andnud norralanna Therese Johaugi põrumise järel tuli avalikuks, et vahepeal polnud teda neli kuud, täpsemalt 129 päeva testitud. Seetõttu uuris Norra ajaleht VG koondiselaagris kõikidelt Norra naistekoondise liikmetelt, kui palju neid pärast 12. märtsil lõppenud hooaega testiti.
Kõige väiksem oli dopinguküttide huvi 36-aastase Björgeni vastu, 14-kordne maailmameister ise pakkus, et teda testiti vähe, kuna jättis lapseootuse tõttu eelmise hooaja vahele. Detsembris emaks saanud Björgenit on tänavu testitud kahel korral – talvel ja nüüd Val Senaleses.
"Minu meelest testiti mind talvel ühe korra, see oli märtsis. Ja nüüd siin, kui siia jõudsime. Kui olin rase, testiti mind ka ühe korra," rääkis Björgen VG-le. "Minu puhul on see olnud hoopis teistsugune olukord. Mind testisid Norra Antidoping ja FIS (Rahvusvaheline Suusaliit – toim). Aga kuna suvel oli Rio olümpia, oli sel perioodil ilmselt suurem tähelepanu mujal. Varasemalt on mind ikka testitud."
"Ma ei usu, et Norra antidopingu organisatsioonil polnud piisavalt ressursse testide tegemiseks. Vajadusel on selleks vahendid olemas WADA-l ja FIS-il," ütles õigusnõustaja Olli Rauste YLE-le. "Raseduse ajal polnud testimine küll oluline, kuid seda oleks tulnud teha siis, kui sportlane teatas oma tagasitulekust."
Sotši olümpial paarissprindis koos Björgeniga kuldmedali võitnud Ingvild Flugstad Östberg tunnistas, et ei mäleta, kui palju teda on testitud. "Aga saan selle kindlasti välja uurida. Igatahes on mind testitud küll," sõnas ta ning lisas, et andis viimati dopinguproovi paar nädalat tagasi.
Sprindi valitsevat olümpiavõitjat Maiken Caspersen Fallat on pärast hooaja lõppu testitud kolmel korral. "Nii laagris kui kodus," sõnas ta. | Marit Björgenit ei testitud vahepeal seitse kuud | https://sport.err.ee/93530/marit-bjorgenit-ei-testitud-vahepeal-seitse-kuud | Praegu Itaalias Val Senales treeninglaagris viibiv ja seal olles dopinguproovi andnud Norra murdmaasuusataja, kuuekordne olümpiavõitja Marit Björgen avaldas, et enne seekordset proovi külastasid dopingukütid teda viimati märtsikuus. |
''Sellele võib mõelda, kui uue parfüümi ostmisele. Me kõik tunneme esimestel tundidel uut lõhna, kuid meie aju harjub sellega ära ja õige pea ei tunne me ise enam mitte midagi. See tuleb meile meelde alles siis, kui keegi meile komplimendi teeb. Sama võib öelda valetamise kohta. Kuigi vaevalt, et inimesed pettuse ilmsiks tulekul meile komplimente teevad,'' selgitas uurimuse esimene autor Neil Garrett ERR Novaatorile antud intervjuus. Teiste sõnadega muutub aju petmise suhtes üha tundetumaks ja tekitab inimestes üha väiksemat ebamugavustunnet.
Järeldused põhinevad 80 inimesega tehtud katsetes. Uurimisalused pidid hindama esmalt pildil olevas purgis olevate müntide arvu ja edastama seejärel hinnangu teises ruumis viibivale ''paarilisele''. Viimase müntide täpse arvu suhtes tehtav ennustus määras omakorda, palju kumbki osapool ennustuse pealt teenis. Katse erinevates variatsioonides teenisid uurimisalused fantoompaarilisele võimalikult täpse või eksliku hinnangu pealt. Inimestele teadmatult polnud aga nende partnerit tegelikult olemas ehk antud hinnang jõudis otse teadlasteni.
Garrett leidis kolleegidega petmist soodustavates voorudes, et kui esialgu moonutasid uurimisalused tulemust £1 võrra, siis vooru lõpuks kasvas see keskmiselt £8 naelani. ''Muidugi oli täpne summa inimeseti erinev, kuid tulemuste põhjal pole võimalik siiski öelda, et mõned inimesed on juba loomult altimad petma,'' nentis eksperimentaalpsühholoog. Töörühm nägi põhisüüdlasena aju plastilisust. Pidevalt muutuvas keskkonnas hakkama saamiseks hädavajalikku omadust.
Pideva petmise mõjul muutuva ajupiirkonna leidmiseks palusid teadlased teha 25 uurimisalusel teha eelnevatest katsetest tuttavaid valikuid funktsionaalse magnetresonantstomograafi all. ''Keskendusime ajupiirkondadega, mida on eelnevates uuringutes valetamisega seostatud. Antud juhul nägime muutust eeskätt mandeltuumades nähtavas aktiivsuses. Mida rohkem valesid, seda nõrgemalt see pettusele reageeris,'' märkis Garrett. Sama ajuosa on seostatud varem ka emotsioonidega töötlemisega.
''Eelnevate tööde põhjal võib oletada, et valetamine paneb meid end halvasti tundma. Arvestades, et inimesed kaldusid vähem petma, kui nende fantoompaariline otseselt kahju kandis, tundub, et see oli evolutsiooniliselt kasulik omadus,'' mõtiskles eksperimentaalpsühholoog.
''Kuigi meie uurimusest võib jääda mulje, et kõik inimesed on pahelised ja meil kõigil on potentsiaali saada suurpetturiks, tahaks lõpetada positiivsel noodil ja öelda, et inimestel oleks olnud meie eksperimentides võimalus valetada veel palju rohkem,'' lisas Garrett.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience. | Libe tee: aju plastilisus muudab väikesed valetajad suurpetturiteks | https://novaator.err.ee/259721/libe-tee-aju-plastilisus-muudab-vaikesed-valetajad-suurpetturiteks | Läbinisti ausaid inimesi pole maailmas ilmselt olemas. Väikesed valged valed hoiavad suisa ühiskonda koost lagunemast. Värske töö viitab aga, et omakasupüüdliku luiskamisega tuleb siiski piiri pidada – aju valedega harjutamine kannustab üha suurejoonelisematele pettustele. |
Ausad Valimised MTÜ pidas sõnavabaduse rikkumiseks seda, et tarbijakaitseamet trahvis MTÜ-d selle eest, et viimase korraldatud e-valimiste vastane reklaamikampaania alavääristab õiguskuulekat käitumist ja halvustab e-valimisi kui tegevust, teatas välisministeerium.
Nimelt oli MTÜ kampaania käigus pannud välja 68 asukohas Tallinnas plakatid kirjadega: „Nad võivad su hääle kustutada“, „Iga e-hääl võib-olla oht Eesti iseseisvusele“, „Nad võivad anda Su hääle, kellele tahavad“.
Tarbijakaitseamet käsitles plakateid reklaamina ning toetus 1600 euro suuruse trahvi määramisel reklaamiseadusele, mille järgi reklaam ei tohi kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist.
Samuti ei tohi reklaamiseaduse kohaselt reklaam otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust.
Harju maakohus nõustus tarbijakaitseameti põhistustega trahvi määramisel, kuid vähendas trahvisummat 800 euro peale. Riigikohus MTÜ kassatsiooni arutusele ei võtnud, mistõttu MTÜ pöördus EIK-i. | Inimõiguste kohus ei võtnud e-valimisi kritiseerinud MTÜ kaebust arutusele | https://www.err.ee/576140/inimoiguste-kohus-ei-votnud-e-valimisi-kritiseerinud-mtu-kaebust-arutusele | Euroopa inimõiguste kohus (EIK) tunnistas vastuvõetamatuks Keskerakonnaga seotud Ausad Valimised MTÜ kaebuse Eest vastu. MTÜ esitas kaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sõnavabaduse väidetava rikkumise peale. |
Karistuste karmistamine kerkib aeg-ajalt ikka päevakorda, olgu see siis põhjustatud reaktsioonist mõnele koletule teole või pikemalt haudunud ettepanekule karistada rikkujaid rangemalt.
Vahel potsatab viiteid, justkui oleks avalik arvamus väga tugevasti karmide karistuste poolt. Akadeemik Jüri Allik näitas kevadel meie hirmudest kõneledes ja Saar Polli küsitlusele tuginedes, et 71% Eesti rahvast pooldab surmanuhtlust ning surmanuhtluse pooldajate osakaal on viimastel aastatel tõusnud. Samuti arutles Jaan Ginter kevadel roolijoodikute karistuste karmistamist kommenteerides, et Eesti avalik arvamus on tugevasti karmide karistuste poolt.
Nüüd on teema taas päevakorral, kuna hiljuti jõudis valitsusse eelnõu, millega karmistatakse karistusi korduva joobes juhtimise eest. Samuti on justiitsministeerium kutsunud arutlema viiside üle, kuidas kohelda ohtlikke kalduvuskurjategijaid, näiteks kehtestades kohustusliku eluaegse vangistuse vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral.
Uuring: käputäis ühiskonnast on karistushimuline
Üks võimalus karistuste karmistamisele vaadata on läbi avaliku arvamuse ehk uurida, mida avalikkus tahab. Avalik arvamus ei pea küll olema seadusemuudatuste otsustamisalus, ent arvamuse mõju poliitilistele otsustele ei saa alahinnata.
Kui mõne teise teema puhul võib tekkida olukord, et avaliku arvamuse asemel on kõlama jäänud hoopis kellegi hägune tunnetus arvamusest, siis antud juhul oleme paremas seisus. Tänu 2014. aastal justiitsministeeriumi eestvedamisel läbi viidud elanike karistushinnangute uuringule teame, mida inimesed karistustelt ootavad. Ja sealt selgub – nagu ühes varasemas Šveitsi uuringuski –, et ühiskonnas eristub käputäis eriti karistushimulisi inimesi, kuid valdav osa inimestest ei soovi kurjategijatele karme karistusi.
Paljuski sõltub karistushinnang sellest, millisest kuriteost jutt käib. Enim ihuksid inimesed hammast korduvkurjategijate peale. Kõige leebemalt koheldaks esmakordselt vahele jäänud perevägivallatsejat – temale sooviks vangistust neli protsenti inimestest. Kõige karmimalt koheldaks retsidiivist murdvarast – tema vangistaks üheksa inimest kümnest. Valgekrae kurjategijat sooviks vanglas näha märksa vähem inimesi kui murdvarast, vaid kaks kümnest. Ju ei tajuta teda nii ohtlikuna.
Vangistus pole ainus karistusviis
Paljuski kujundab inimeste karistushimu see, kui palju nad tunnevad vangistuse alternatiive ning aduvad karistuse sisu ja eesmärke. Samuti, kui palju nad konkreetsest juhtumist teavad.
Eestis, paistab, on vangistus kujunenud karistuse sünonüümiks: ütled karistus, mõtled vangistus.
Ennetähtaegset vabanemist peetakse puhkuseks, kui ei mõisteta sellega kaasnevaid piiranguid ja kohustusi. Tegelikult ei saa seda puhkuseks nimetada, sest kurjategija peab osalema sotsiaalprogrammis, saama loa töökohavahetuseks, ilmuma regulaarselt kriminaalhooldaja jutule, heastama tekitatud kahju jne.
Ennetähtaegset vabanemist peetakse puhkuseks, kui ei mõisteta sellega kaasnevaid piiranguid ja kohustusi. Tegelikult ei saa seda puhkuseks nimetada, sest kurjategija peab osalema sotsiaalprogrammis, saama loa töökohavahetuseks, ilmuma regulaarselt kriminaalhooldaja jutule, heastama tekitatud kahju jne.
Alternatiivkaristusi toetamisel on oluline ka ohvri seisukoht. Alternatiive toetatakse rohkem, kui teatakse, et see ohvritele sobib. Kusjuures, ohvrid ei olegi tegelikult väga kättemaksuhimulised. Seega võib arvata, et kolmandale osapoolele tekitavad tugevaid emotsioone hoopis krimiuudised, mis vahendavad ohvrite nõretavaid lugusid ja seeläbi hakkame ka võhivõõraste kannatustele kaasa elama ning tunneme viha nende saatuse kujundajate suhtes. Viha omakorda vallandab soovi kätte maksta ja siit edasi järgneb emotsionaalne samm: mis oleks parem võimalus kätte maksmiseks kui pätt trellide taha saata.
Milleks üldse karistust vaja on?
Karistushinnangutes on inimesed üsnagi konservatiivsed. Nad teavad küll, et vangla kurjategijat ei paranda, aga soovivad eelkõige ikkagi harjumuspäraselt vangistust. See võib olla seetõttu, et ei olda alternatiividega kursis. Ja kui õigussüsteemis puuduvad head alternatiivid vangistusele, polegi muud valikut kui karmilt karistada.
96% Eesti inimestest arvab, et karistuse eesmärk oleks kurjategija karistamine. Sama suur hulk loodab, et sellega korvatakse kannatanule kahju ning et kurjategija mõistaks karistuse saamisel oma teo tagajärgi. Seitse inimest kümnest soovib näha kurjategija ja ohvri lepitamist. Kõiki neid eesmärke korraga saavutada on päris keeruline – kuriteo, kurjategija ning ohvri suhete sasipundar on selleks liiga suur ning nii saabki karistamine eesmärgiks iseeneses.
2009. aastal uuriti Eesti elanikelt, millist karistust inimesed sooviksid teleka näpanud 21-aastasele mehele, kes on murdvarguses süüdi tunnistatud teist korda. Veidi üle poole ehk iga teine vastaja soovis talle üldkasulikku tööd (57%). Trellide taha oleks ta saatnud pea iga neljas vastanu. Kusjuures vangistuse soovijate arv on varasemaga võrreldes kahanenud. Selle uuringu tulemuste kujunemisel mängis rolli ehk ka see, et vahepeal oli Eestisse juurde tekkinud uusi karistusalternatiive.
Eelmainitud efekti on märgatud ka mujal. Kui Soome otsustas 1960ndatel üle öö oma karmi karistuspoliitikat leebemaks muuta, tuli sellele peagi järgi ka avalik arvamus ning soomlaste arusaamad muutusid.
Õigusemõistja saab karistamisse suhtumist muuta
Inimeste karistushinnangute kujundamisel on päris oluline roll kanda õigusemõistjatel. Oxfordi ülikooli kriminoloogia professori Julian Robertsi sõnul mõjutab kohtunike usk kriminaalhooldusesse seda, kui palju nad seda vangistuse alternatiivina määravad. Kui kohtunikud alternatiividesse ei usu, määravad nad karistuseks pigem vangistuse. Aga kui ka kohtunikud ei usu alternatiividesse, siis ei usu teised ka. Kusjuures, vangistuse pooldajaid on üldiselt enam madala arengutasemega riikides - peamiselt Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas.
Eesti tüürib praegu vangide arvu poolest Euroopa Liidu esikolmikus koos Läti ja Leeduga. Maailma mastaabis oleme lisaks vangide arvule ka vangistuse pikkuse suhtes esirinnas.
Eesti tüürib praegu vangide arvu poolest Euroopa Liidu esikolmikus koos Läti ja Leeduga. Maailma mastaabis oleme lisaks vangide arvule ka vangistuse pikkuse suhtes esirinnas. Need kaks näitajat peegeldavad aga karistuspoliitilisi valikuid, mitte kuritegevuse taset. Statistika kinnitab, et kuritegevuse hulk pidevalt langeb. Teisisõnu pole meil vange mitte selle pärast palju, et kuritegevus eriliselt lokkaks, vaid seetõttu, et oleme otsustanud seadusrikkujaid võimalikult karmilt kohelda.
Alternatiive tuleb kasutada valikuna, mitte lisana
Mitmetes riikides on karistusviisina hakatud ohtralt kasutama üldkasulikku tööd ja elektroonilist järelevalvet. Näiteks pannakse seadusrikkujad lehti riisuma või teepervedelt prahti koristama. Paraku on Šveitsi teadlane Marcelo F. Aebi koos kolleegidega jõudnud tulemusele, et selmet ühiskondlikult kasulikku tööd (ÜKT) vanglakaristuse asemel kasutada, nagu see esmalt mõeldud oli, on ÜKT-d hakatud määrama vangistusele lisaks. Karistuste koguarv muudkui kasvab ja n-ö kalu koguneb võrku muudkui juurde.
Alternatiiviks võiks olla ka lepitamine, millest võiksid kasu saada nii ohver kui kurjategija. Korduvkuritegevuse vähendamiseks tuleks tegeleda eelkõige kuritegevuse põhjuste, mitte niivõrd kättemaksuga.
Miks ei paista karistus alati õiglane?
Avalikkusel on sageli vaid pealiskaudsed teadmised konkreetse kuriteo kohta. Teisalt on ilmnenud, et mida enam detaile inimesed kuriteo kohta teavad, seda leebemalt soovitakse karistada. Näiteks on leevendavateks asjaoludeks kujunenud teadmine, et kurjategijal oli raske lapsepõlv, mil ta elas hirmu ning vägivalla käes. Sageli on need asjaolud teada kohtunikele, aga mitte nendele, kes emotsionaalseid krimiuudiseid ahmivad, mistõttu tekibki vahel ebakõla kohtunike ja avaliku arvamuse vahel, justkui kohtunikud jätaksid pätid õiglaselt karistamata.
Niisiis: kui avalikkus teaks enam karistusalternatiividest - mida ka Eestis vangistusele lisaks on - ja nende töökindlusest, pooldataksid nad vangistust vähem. Karmide karistuste eelistamine iseeneses on vaid mõnede üksikute pärusmaa, paljud trelle ei eelista ning mõistmise ja teadlikkuse tõstmiseks aitaks ka see, kui õigussüsteemi töötajad ise alternatiividesse uskumisega eeskuju näitavad ja oma valikuid ühiskonnale lihtsate sõnadega selgitavad.
6. novembrini kestab justiitsministeeriumi esseekonkurss “Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas”, millega julgustatakse Eesti inimesi arutlema kriminaalpoliitika tuleviku üle ning otsitakse seni kasutamata võimalusi kriminaalsüsteemis. Mari-Liis Sööt ei osale küll selle kirjatükiga konkursil, kuid julgustab diskussiooni avama. Parimad tööd avaldatakse ning nende autoreid premeeritakse | Vanglausk ehk miks usume vangistusse? | https://www.err.ee/576139/vanglausk-ehk-miks-usume-vangistusse | Ühiskonnas on hulk inimesi, kes ei teadvusta, et vangistusele lisaks on olemas veel karistusviise, mistõttu pakutaksegi kurjategijale õiglaseks karistuseks trellide taha saatmist. Suur vangistuse pooldajate hulk peegeldab, et inimesed ei usu karistusalternatiividesse ning ei tea, mis on karistamise eesmärk. Pilti aitaks rikastada õiguskaitsjate lihtsad selgitused. Karistusalternatiivid ei peaks olema vangistusele lisaks, vaid pigem selle asemel, kirjutab sotsioloog Mari-Liis Sööt. |
Ratas rääkis ERR-ile antud intervjuus veel Tallinna televisioonist ja tasuta ühistranspordist, samuti e-valimistest ja Tallinna linna raha kasutamisest erakonna valimiskampaaniaks.
Kuidas suhtute e-valimistesse? Kas Eesti rakendatavate e-valimiste tulemused on usaldusväärsed? Kas e-valimistega tuleks jätkata?
Mina isiklikult olen alati hääletanud valimisjaoskonnas, aga mõistan, et inimestel on erinevad eelistused. E-valimiste korraldamisel on peamine nende turvalisuse, läbipaistvuse ning võrdsete võimaluste tagamine. Olen seisukohal, et e-hääletamise periood peab kattuma elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise päevadega.
Kas Tallinna Televisioon peaks jätkama? Kuidas hindate Tallinna Televisiooni tegevust? Kas tegemist on sõltumatu ajakirjandusväljaandega? Kas Tallinna Televisioonile kuluv raha on mõistlikult kulutatud?
Tallinna Televisiooni peamine eesmärk on Tallinna elanike informeerimine pealinnas toimuvast. Tallinna Televisiooni tööd ning igasugust ajakirjandust tuleb korraldada sõltumatult ja tasakaalukalt.
Kuidas hindate omavalitsuse, näiteks Tallinna linna raha kasutamist erakonna valimiskampaanias teavituse sildi all?
Ühegi omavalitsuse, sh Tallinna linna ega ühegi riigiasutuse rahalisi vahendeid ei tohi kasutada erakondliku valimiskampaania tegemiseks.
Kas kapo, prokuratuur ja kohus on kallutatud kellegi poliitilistest või muudest huvidest lähtuvalt?
Kummaline küsimus. Usaldan ja toetan Eesti riigiasutusi.
Kuidas hindate, kas tasuta ühistransport Tallinnas on olnud õige otsus?
Tasuta ühistranspordi pakkumine on kindlasti mõistlik otsus. Seeläbi on suurenenud inimeste liikumisvabadus ning pealinn on muutunud keskkonnasõbralikumaks. Toetan kogu riigis tasuta maakonnasisese ühistranspordi korraldamist.
Kas Eestis elavatele mittekodanikele ja Vene kodanikele tuleks Eesti kodakondsuse saamine lihtsamaks teha? On see praegu liiga keeruline?
Eesti riigi huvides on kõigi elanike võimalikult laialdane kaasamine. Kindlasti tuleb meil aktiivselt toetada ja innustada inimesi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Ennekõike pean silmas tasuta eesti keele kursuste pakkumist ning kõigile Eestis elavatele lastele kodakondsuse võimaldamist.
Mida peaks Keskerakond ette võtma Ida-Virumaa linnades, kus erakond on aastaid võimul olles on end määrinud korruptsiooniga?
Eesti Keskerakond on aastakümneid Ida-Virumaa arengusse väga tugevalt panustanud. Üksikud korruptsioonijuhtumid on kahetsusväärsed erandid, millest tuleb kindlasti õppida. Keskerakonna ja kõigi teiste erakondade eesmärk peab olema Ida-Virumaa elanike heaolu tõstmine ning maakonna tasakaalustatud arengu toetamine. Selleks tuleb luua Ida-Virumaale rohkem investeeringuid ja täiendavaid töökohti.
Milliseid konkreetseid samme plaanite ette võtta erakonna maine puhastamiseks pärast Edgar Savisaare lahkumist esimehe kohalt?
Keskerakonna toetus on viimaste arvamusuuringute järgi kõige kõrgem nii Eesti Vabariigi kodanike seas kui ka ühiskonnas laiemalt. Meid toetas kohalikel valimistel ligi kolmandik Eesti elanikkonnast. Peame muutma erakonna juhtimise laiapõhjalisemaks ja selgemaks ning erakonna rahaasjad korda tegema. Samuti pean vajalikuks Keskerakonna piirkondlike üksuste ning kogude senisest aktiivsemat toetamist. Eesti riigi teenimine ja ehitamine on meeskonnamäng, kus vajame iga erakonnaliikme panust. Kindlasti on pärast kongressi Keskerakonda oodatud kõik uued liitujad ja toetajad.
Mida kavatsete ette võtta koostöölepinguga Ühtse Venemaa ja Keskerakonna vahel?
Protokoll ei ole käivitanud erakondadevahelist koostööd ning on olnud aastaid külmutatud olekus. Selline olukord jääb kestma, kuni riikidevahelised suhted on paranenud.
Millistel tingimustel on Keskerakond valmis minema Reformierakonnaga valitsuskoalitsiooni?
Keskerakond läheb valitsuskoalitsiooni nende erakondadega, kellega saame kõige paremini oma programmilisi seisukohti ellu viia ning kõigi Eesti inimeste heaolu eest seista. Meie jaoks on võimalikud partnerid kõik Riigikogus esindatud erakonnad, kellele Eesti rahvas on oma toetuse andnud. | Jüri Ratase intervjuu: Keskerakond näeb valitsuskoostööd kõigi parlamendierakondadega | https://www.err.ee/576138/juri-ratase-intervjuu-keskerakond-naeb-valitsuskoostood-koigi-parlamendierakondadega | Keskerakonna esimeheks pürgiv Jüri Ratas ütles, et Keskerakonna jaoks on võimalikud valitsuspartnerid kõik parlamendis esindatud parteid. |
Hispaania kõrgeima divisjoni parima maailmamängija auhind omistati uruguailasele Luis Suarezele, kes hooajal 2015/16 sai kirja 35 liigamänguga koguni 40 väravat. Parima ründaja tiitel läks seevastu aga Lionel Messile, kelle nime taha kogunes 26 tabamust ning 16 resultatiivset söötu, vahendab Soccernet.ee.
Samuti kahe auhinnaga pidi leppima ka Meistrite liiga valitsev meister Real. Luka Modric nimetati eelmise hooaja parimaks poolikuks ning Marco Asensio hooaja säravaimaks avastuseks.
Koguni neli auhinda reisisid aga Madridi Atleticosse, kui parima peatreeneri autasu teenis Diego Simeone, parima kaitsja auhinna Diego Godin, liiga eeskujulikuma väravavahi nimetuse Jan Oblak ning liiga parima mängija tiitli pälvis Antoine Griezmann.
Positsioonide osas valisid parimaid meeskondade kaptenid, parima mängija tiitli saaja selgus aga arvutiprogrammi andmeanalüüsi tulemusel. | Hispaania liiga eelmise hooaja parimaks mängijaks valiti Griezmann | https://sport.err.ee/93529/hispaania-liiga-eelmise-hooaja-parimaks-mangijaks-valiti-griezmann | Hispaania kõrgliiga möödunud hooaja parimate nimetamisel läksid auhinnad jagamisele peamiselt Barcelona, Madridi Reali ning Madridi Atletico mängijate vahel. |
Päästjad said väljakutse Võidu silla juurde kell 10.12, kus 56-aastane mees oli jõkke kukkunud.
Päästjad tõid mehe jõest välja, kuid meedikutel tema elu päästa ei õnnestunud. | Emajõkke kukkunud mees suri | https://www.err.ee/576141/emajokke-kukkunud-mees-suri | Tartus Võidu silla juures kukkus teisipäeva hommikul Emajõkke mees, kelle elu meedikutel päästa ei õnnestunud. |
Kolmanda koha sai Itaalia kuulsaim klubi Trentino Volley, kes kevadel kaotas Meistrite liiga finaalis Zeniidile. Itaalia meeskond sai poolfinaalis kolmes geimis lüüa Zeniidilt ja Bolivar neljas geimis Cruzeirolt, vahendab volley.ee.
Aastatega pole klubide MM suutnud oma mainet parandada. Seegi kord oli mängutase ebaühtlane, osales vaid kaheksa meeskonda. Cruzeiro jaoks oli tegemist kolmanda tiitliga, esimene tuli 2013. aastal.
Lõppjärjestus:
1.Sada Cruzeiro (Brasiilia)
2. Kaasani Zeniit (Venemaa)
3. Trentino (Itaalia)
4. Bolivar (Argentiina)
5.-6. Taichun Bank (Taivan)
5.-6. San Juani UPCH (Argentina)
7.-8. Belo Horizonte Minas (Brasiilia)
7.-8. Tala´EA Elgeish (Egiptus) | Klubide MM-il võidutses taas Brasiilia meister Sada Cruzeiro | https://sport.err.ee/93528/klubide-mm-il-voidutses-taas-brasiilia-meister-sada-cruzeiro | Võrkpalliklubide MM-i mullust võitu kordas tänavugi Brasiilia ja Lõuna-Ameerika meister Sada Cruzeiro, alistades koduväljakul peetud finaalis Venemaa tšempioni ja valitseva Meistrite liiga võitja Kaasani Zeniidi 3:0 (21, 23, 15). |
"Värske galerii tegemistesse soovime kaasata Rae vallas tegutsevaid ettevõtted, kes tulevikus saavad välja valida kunstniku, kelle loomingu näitamist nad on valmis toetama," ütles avaja, Rae kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru.
Esimene näitus on koostatud kirjaniku ja ärimehe Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust, mida vaadates saab hea ülevaate Eesti kaasaegse kunsti arengusuundadest graafikas ja maalis.
Näitusel on võimalik näha Jaan Toomiku, Margit Lõhmuse, Mara Koppeli, Aarne Maasika, Rauno Thomas Mossi jpt. kunstnike fotokunsti, graafikat ja maali.
Pärast näituse avamist, kell 16.30 toimub pererestoranis Kratt kohtumine Jaan Toomikuga, kes räägib kaasaegse kunsti paradoksidest. Vestlust viib läbi Rae Kultuurikeskuse juhataja ja galerist Toomas Aru. Näitus jääb üles detsembri keskpaigani.
Uue galerii aadress: Aruküla tee 9, Jüri, Rae vald, Harjumaa.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. | Avatakse Rae Kunsti Plats | https://kultuur.err.ee/314332/avatakse-rae-kunsti-plats | Rae kultuurikeskus avab 29. oktoobril AS-iga Smarten Logistics kultuurikeskuse ruumes galerii Rae Kunsti Platsi eesmärgiga tutvustada ja populariseerida Eesti kaasaegset kunsti. |
Canadiensi viimase värava viskas Aleksandr Radulov, kes andis ka kahele esimesele väravale söödu, väravaautorid olid Shea Weber ja Brendan Gallager. Canadiensi väravasuul tegi Carey Price 31 tõrjet.
Flyersi ainsa värava viskas Jakub Voracek.
Calgary Flames alistas bullititeseerias 3:2 Chicago Blackhawksi, võiduvärava viskas Kris Versteeg karistusvisete seitsmendas voorus. | Canadiens võttis neljanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/93527/canadiens-vottis-neljanda-jarjestikuse-voidu | Jäähokiliigas NHL sai Montreal Canadiens neljanda järjestikuse võidu, alistades kodujääl 3:1 Philadelphia Flyersi. |
Septembris oli registreeritud töötuid 204 000 ehk 21 000 võrra vähem kui aasta tagasi.
Tööl käis 2,459 miljonit inimest ehk 7000 võrra rohkem kui mullu.
Tööhõivemäär tõusis 68,8 protsendilt 69,2 protsendile, sealhulgas meeste seas 70,2 protsenti ja naiste seas 68,2 protsenti.
Töö- ja majandusminsiteeriumi andmetel oli septembris tööotsijaid 329 000. | Soomes on töötus aastaga selgelt vähenenud | https://www.err.ee/576136/soomes-on-tootus-aastaga-selgelt-vahenenud | Soome töötuse määr langes statistikaameti teatel eelmise aasta septembri 8,4 protsendilt tänavu septembris 7,7 protsendile, kirjutab Kauppalehti. |
Üleriigiliste raamatukogupäevade "Kohtume raamatukogus" raames korraldab ka TLÜ Akadeemiline Raamatukogu mitmeid ettevõtmisi.
Kolmapäeval, 26. oktoobril toimub "Ööelu raamatukogus". Kõigepealt peetakse teadusraamatukogu fuajees algusega kell 18 filmiõhtu, kus näidatakse Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi tudengite lühifilme. Raamatukogu ajutine kino on jooksvalt avatud kõigile huvilistele.
Kell 20 algab teadusraamatukogu teisel korrusel "TÜHI öö raamatukogus", kus kolm Eesti kultuuritegelast räägivad endale hingelähedastest raamatutest, mida nad alati on tahtnud lugeda, kuid erinevatel põhjustel pole veel jõudnud. Vestlema tulevad teleajakirjanik ja "Plekktrummi" saatejuht Joonas Hellerma, kirjandusteadlane ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman ning kirjandusteadlane ning Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Piret Viires. Külalistega vestleb TLÜ Akadeemilise Raamatukogu arendus- ja kommunikatsioonijuht Aija Sakova.
"TÜHI öö raamatukogus" korraldab Akadeemiline Raamatukogu koostöös Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudiga (TÜHI). | Kultuuritegelased räägivad raamatutest, mida nad pole lugenud | https://kultuur.err.ee/314324/kultuuritegelased-raagivad-raamatutest-mida-nad-pole-lugenud | Akadeemilises Raamatukogus jätkuvad Raamatukogupäevad. |
A asta on 1976
USA kosmoselaev Viking maandub Marsil ja hakkab sealt Maale fotosid saatma. Neid fotosid nähes on paljud kindlad, et Marsil on voolanud vett. 18. juuli l võidab Aavo Pikkuus Montreali olümpiamängudel jalgratta 100 kilomeetri meeskonnasõidus kuldmedali. See on tore. Sel aastal laiab aset ka halbu asju. 25. oktoobr il toimub Osmussaares maavärin. Värina võimsust mõõdetakse Richteri skaala järgi 4,75 magnituudi. Midagi eriti hullu ei juhtu. Saare keskel tekib kivimajja pragu, mis ulatub räästast maapinnani. 8. augustil puhkeb Rakvere rajoonis Letipeal konflikt puhkavate tööliste ja tüli norivate purjus NSV Liidu piirivalvurite vahel. Üks valvur avab automaatrelvast tule, tappes 6 ja haavates 18 inimest. Lisaks tulistab ta rindu üht teda takistama tulnud kolleegi, kes sureb hiljem haiglas. Lõpuks sooritab laskja enesetapu endale näkku tulistades.
Selle ebameeldiva jutu peale on kohe hea rääkida kirjandusest. Aastal 1976 ilmub Lennart Meri "Hõbevalge" ja Leelo Tungla lasteluuleraamat "Koera elu". See on kontseptuaalne kogu. Kõik luuletused raamatus räägivat eri tõugu koertest, aga on luuletus ka päris krantsist. Leelo Tungla luuletusi ja jutte on alati mõnus lugeda. Olgugi, et nad on enamjaolt mõeldud lastele, kirjutab Tungal justkui inimesele. Mis polegi lastekirjanduse juures nii tavaline. Mõnikord on lastekirjanik liiga kehv kirjanik, et kirjutada täiskasvanule, aga lastele justkui võib. Teinekord muutub lastekirjanik ise lapseks, hakkab ninnutama-nännutama, tuti-pluti. Leelo Tunglal seda muret ei ole, ta on vaimukas ja tema lasteluule on selline, mida võib ükskõik kes lugeda. Nagu võib lugeda alati "Muumitrolle" või "Pipit".
Ja lastest veel. Eesti keeles ilmub ka Benjamin Spocki raamat "Teie laps". Kui kaks aastat tagasi – 1974 – ilmus raamat "Avameelselt abielust", mis kindlasti mõjus eestlaste iibele positiivselt, ja Leelo Tungal teeb omalt poolt, et neil lastel oleks tasemel luulet, siis Spocki raamat mõjub vastupidiselt. Lõpuks ometi saavad nõukogude eesti inimesed teada, kuidas peab lapsi kasvatama! Seda raamatut lugedes peab ütlema, et kerge see ei ole. Võimalik, et paljud on just tänu sellele "Teie lapse" raamatule laste saamisest hoidunud või seda edasi lükanud, sest tulevik näib kui koera elu. Juba mähkmepaneku õpetus võtab enda alla pool lehekülge tihedat teksti. Lapse toitmisest ei taha rääkidagi. Paar lauset lõpetuseks ehk siiski:
"Kui te toidate last kunstlikult, ostke vähemalt 9 pudelit. Päevas läheb teil tarvis 6-8 pudelit, tõenäoliselt lõhute mõne ka ära. Ka on teil vaja suurt kastrulit pudelite keetmiseks jne."
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. | 90 raamatut 90 päevaga. Leelo Tungal, "Koera elu" | https://kultuur.err.ee/314327/90-raamatut-90-paevaga-leelo-tungal-koera-elu | 90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist. |
Teatavasti on Belgias terroriohu tase hetkel 3. astmel, maksimaalne on 4. Sellega seoses on Belgia – Eesti MM-valikmängul kasutusele võetud mõned täiendavad rutiinid, näiteks ei lubata staadionile siseneda mistahes suuruses kotiga.
Kui tavaolukorras teostab pealtvaatajate läbiotsimist turvaettevõte, siis mõningatel juhtudel võib ka politsei läbi viia täiendava kontrolli. Lisaks sellele, et pürotehnika kasutamine on staadionil keelatud, kehtib keeld ka kogu Brüsseli linnas.
"Juhime Eesti poolehoidjate tähelepanu, et Brüsselis liikudes tuleb olla tähelepanelik ja täita kohalike võimuesindajate korraldusi. Mõistlik on oma reis välisministeeriumi kodulehe kaudu registreerida," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peadirektor Tõnu Sirel.
"Eestist sõidavad Brüsselisse ka kaks politseinikku, Valdo Põder ja Tarmo Viikmaa, kelle poole võib küsimuste ja probleemide korral julgelt pöörduda. Samuti aitab vajadusel Brüsselis asuv Eesti saatkond," märkis Sirel.
13. novembril kell 20.45 kohaliku aja järgi (kell 21.45 Eesti aja järgi) Brüsselis peetavale Belgia – Eesti MM-valikmängule broneeris pileti 353 Eesti koondise poolehoidjat. | Jalgpalliliit: Belgia – Eesti MM-valikmängul tuleb turvalisusse tõsiselt suhtuda | https://sport.err.ee/93526/jalgpalliliit-belgia-eesti-mm-valikmangul-tuleb-turvalisusse-tosiselt-suhtuda | 13. novembril toimub Brüsselis maailmameistrivõistluste valikmäng Belgia – Eesti, kus palutakse kõigil pealtvaatajatel suhtuda tõsiselt turvalisuse tagamisse. |
Seminari “Igasse Eesti kooli kooliteater” eesmärk on arutleda kooliteatri praeguste probleemide üle ning leida neile koos lahendus, mis aitaks kaasa edasisele arengule. Seminarile on oodatud nii kooliteatrite juhendajad, lavastajad kui ka maakonna ning riigi tasandil kultuurispetsialistid. Ilmselt võib iga kooliteatri vilistlane lugeda terve rea positiivseid külgi, kuidas on nad just tänu kooliteatriga tegelemisele jõudnud just sinna, kus nad praegu on. Seepärast tahab Eesti Harrastusteatrite Liit teada, mismoodi saaks kooliteatrite tööd paremaks ja kättesaadavamaks muuta.
Eesti kooliteatritele on festivale korraldatud juba 35. aastat, kuid tundub, et need ei jõua endiselt igasse Eestimaa nurka. Hetkel toimuvad pea igas maakonnas igal kevadel teatripäevad, Eesti Harrastusteatrite Liit korraldab igal aastal riigifestivale kolmes vanuseastmes. MTÜ Tähetund ja kooliteater Liblikapüüdja korraldavad igal aastal Betti Alverile pühendatud luulepäevi põhikooli ja gümnaasiumi astmele. Kuressaares on igal kevadel Saaremaa Miniteatripäevad. Suvel kogunevad noored Tarsil ja Rannal kooliteatrite suvekoolis ning Harrastusteatrite Liit korraldab kirjanduslikke kooliteatrite projekte.
Seminar “Igasse Eesti kooli kooliteater” toimub 27. oktoobril algusega kell 14 Tallinna Rahvaülikoolis aadressil Vene tn 6, Tallinn.. | Eesti Harrastusteatrite Liit kaardistas kooliteatrite hetkeolukorda | https://kultuur.err.ee/314322/eesti-harrastusteatrite-liit-kaardistas-kooliteatrite-hetkeolukorda | Eesti Harrastusteatrite Liit kaardistas Eestis tegutsevate kooliteatrite hetkeolukorda, et välja selgitada, miks pole igas Eesti koolis võimalust tegeleda kooliteatriga. 27. oktoobril toimub seminar "Igasse Eesti kooli kooliteater", mis üritab neile probleemidele lahendusi leida. |
Fitmodelli võistlus viidi läbi ühes pikkuskategoorias. Kuldmedalile tuli Eesti karikavõitja Julia Korotõtš, finaali jõudis ka Irina Ivanova.
Klassikalises kulturismis jõudis finaali Kaspar Rebane. Kulturismikategoorias saavutas suurepärase teise koha Michael Peterson. Bodyfitnessis oli edukaim Eesti sportlane Gea Taalvelt, kes pääses samuti finaalidesse. Rannafitnessis pääses finaali koguni kolm eestlast – Egert Oiov, Janno Uus ja Ats Lahi, neist Lahi saavutas oma kategoorias teise koha.
Juunioride fitnessi kategoorias võidutses Vasilina Kuksova. Laste fitnessis, 12-13 aastaste seas, läks hõbemedal Jelena Fesenkole. Finaali jõudsid ka Sofia Zapalova ja Margarita Sumarok. Kuni 9-aastaste laste fitnessikategoorias võttis hõbemedali Anasstaija Ussova.
Eestlaste jaoks kõige edukamaks osutus bikiinifitnessi kategooria. Kõige lühemas, -160 cm, pääsesid finaali Krista Sabbal, Piret Lauk ja Liis Rosenthal. Kategooria kuldmedal läks Karina Polovnikovale.
Bikiinifitnessi pikkuskategoorias -163 cm pääsesid Eesti sportlastest finaalidesse Gylnara Kulieva-Stepanovaja Janika Aavamägi. Sama pikkuskategooria pronks- ja hõbemedal tulid Eestisse: 3. koht Kristina Kirsanovale ja 2. koht Katarina Kallikormile.
Pikkuskategoorias -166 cm kuuest finaalikohast viis läks Eesti sportlastele. Finaali pääsesid Kätlin Kärdi, Kseania Moskvina ja Kristina Sile. Pronksmedal läks Dagmar Samonile ning esikoha sai Helena Mang.
Kuni -169 cm pikkuste bikiinifitnessi sportlaste seas pääsesid finaali Julia Tsizova, Liis Marian Toomse, Anastasia Gavris, kategooria võitis Agne Kiviselg. Pikkuskategoorias -172 cm pääses kuue parema võistleja hulka Hiie-Liin Tamm. Bikiinifitnessi kõige pikemas pikkuskategoorias läks võit Jane Tammearule, lisaks pääses poolfinaali ka Kristiin Heleen Uuemõis.
Laupäeval, 21. oktoobril toimusid Põhjamaade meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Eestlastest tegi parima tulemuse Mari Pukk, kes bikiinifitnessi pikkuskategoorias +172 cm pääses finaalidesse ning saavutas tubli neljanda koha. | Eesti kulturismi- ja fitnessisportlased võitsid Riiast 11 medalit | https://sport.err.ee/93525/eesti-kulturismi-ja-fitnessisportlased-voitsid-riiast-11-medalit | Pühapäeval, 22. oktoobril toimus Riias suur kulturismi- ja fitnessivõistlus Riga Pearl. Eestlaste jaoks oli võistlus väga edukas. Koju toodi kuus kulda, kolm pronks- ja kaks hõbemedalit. Lisaks pääses 19 sportlast finaalidesse ehk kuue parema hulka. |
Valitsuse peamine läbirääkija Juan Camilo Restrepo esitas kolm päeva enne ajalooliste kõneluste algust Rahvavabastusarmee (ELN) mässulistele ultimaatumi - vabastage pantvang või kõnelused jäävad ära.
ELN, mis on lubanud vabastada kõik pantvangid enne neljapäeval algavaid kõnelusi, hoiab veel kinni endist kongresmeni Odin Sanchezt. Mässulised on varem sel kuul vabastanud mitu pantvangi.
"Kui Odin Sanchezt ei vabastata elusa ja tervena tänase ja neljapäeva vahel, siis ei ole tingimusi läbirääkimiste avaliku etapi alustamiseks," ütles Restrepo raadiojaamale Caracol Radio antud intervjuus, pälvides ELN-i raevuka reageeringu.
"J.C. Restrepo avaldus torpedeerib ühised sammud, mis tuleb teha (neljapäevaks)," kirjutas ELN oma Twitteri kontol.
ELN on Colombia suuruselt teine mässuliste rühmitus Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) järel, mis peab valitsusega samuti rahukõnelusi.
Arvatakse, et ELN-il on umbes 1500 võitlejat ehk neli korda vähem kui FARC-il.
Kõnelused ELN-i ja Colombia valitsuse vahel peaksid algama neljapäeval Ecuadori pealinnas Quitos. | Colombia ELN-i mässulised: valitsus torpedeerib rahukõnelusi | https://www.err.ee/576133/colombia-eln-i-massulised-valitsus-torpedeerib-rahukonelusi | Colombia ELN-i mässulised süüdistasid esmaspäeval valitsust sel nädalal algama pidavate rahukõneluste torpedeerimises nõudmisega, et vasaksissid vabastaksid oma viimase pantvangi. |
Võiduka klubi resultatiivseim oli 11 punktiga Raadik, Keel käis platsil teises geimis, kuid punktiarvet ei avanud. Veerandfinaalis minnakse novembris vastamisi Leka-Volley meeskonnaga, vahendab volley.ee.
Prantsusmaa kõrgliigas alustas esimest hooaega välisliigas Timo Tammemaa. Saarlane tõi Toulouse’ile 3:0 (21, 21, 19) võidumängus Narbonne’iga kolme geimiga kuus punkti – neist rünnakul kümnest neli (40%, üks eksimus), blokis kaks. Täiseduga alustas veel neli klubi, sh Pariisi Volley (Ardo Kreek).
Prantsusmaa tänavune meister St Raphael ei saanud jagu paljukordsest meistrist RC Cannes’ist, kaotades koduväljakul 2:3 (23, -24, 18, -25, -15). Anna Kajalina nime taha kirjutati 14 (rünnak 31%). Kaotusega alustas ka Terville’i Florange mängus Nancy Vandreuve’iga. | Raadik oli võidumängus koduklubi resultatiivseim | https://sport.err.ee/93524/raadik-oli-voidumangus-koduklubi-resultatiivseim | Soome karikavõistluste neljandikfinaalis võitis Andrus Raadiku ja Martti Keele koduklubi Pielavesi Sampo-Volley võõrsil Joensuu Liiga-Rientot 3:0 (21, 23, 22) ja kvalifitseerus kaheksa parema hulka. |
Pärast seda, kui vastuoluline raskekaalu maailmameister Tyson Fury otsustas ise enda meistrivöödest loobuda, et keskenduda vaimse tervise ravimisele, räägiti juba üsna kindlas kõneviisis, et Furyst vabaks jäänud tiitlitele hakkavad poksima Klitško ja IBF-i maailmameister Anthony Fury. Väidetavalt olid osapooled juba sisuliselt jõudnud kokkuleppele, et lähevad vastamisi 10. detsembril Manchesteris.
Promootor Eddie Hearn aga rääkis Suurbritannia meediale, et Klitško sai treeningul kergelt vigastada ja kuna 10. detsembrini on üsna vähe aega jäänud, seda matši tänavu ei toimu, pigem kohtuvad mehed ringis järgmise aasta kevadel. "Teatame kevadel toimuvast matšist, arvatavasti korraldame selle staadionil. Olen kindel, et see matš toimub kevadel," vahendab BBC Hearni sõnu. "Peame läbirääkimisi Millenniumi staadioniga nende märtsi ja aprilli kuupäevade osas, sellel staadionil on ka katus."
Fury vabastas WBA ja WBO tiitlid, neist WBO maailmameistrivöö peale lähevad 10. detsembril vastamisi uusmeremaalane Joseph Parker ja mehhiklane Andy Ruiz ning Hearn loodab, et WBA tiitel läheb jagamisele Klitško ja Joshua vahel.
Klitško kaotas enda tiitlid mullu novembris Furyle ja pole pärast seda rohkem poksiringis käinud. Ukrainlane pidi uuesti Furyga poksima, kuid kordusmatš lükati kahel korral edasi ja siis teatas Fury hoopis tiitlitest loobumisest, lisaks peatas Briti Poksiliit tema litsentsi.
Hearn avaldas veel, et Joshua siiski poksib 10. detsembril ja tema uus vastane peaks selguma lähipäevil. | Vigastada saanud Klitško detsembris poksiringi ei tule | https://sport.err.ee/93523/vigastada-saanud-klitsko-detsembris-poksiringi-ei-tule | Viimati mullu novembris võistelnud Ukraina poksija Vladimir Klitško tänavu ringi ei tule, kuna sai treeningul vigastada. |
Uuring: inimesed pole teadmiste-oskuste poolest kriisiks valmis
Elanikkonna kriisikäitumise uuringust selgus, et kuigi inimestel puuduvad teadmised ja oskused selle kohta, kuidas hädaolukorras toime tulla, usub enamik siiski, et saab kriisis hakkama. Uuringu korraldasid päästeameti tellimusel Tallinna ülikool ja TNS Emor.
Suur osa linnaelanikest pole kunagi mõelnud, kuidas hakkama saada, kui näiteks korteris pole mitu päeva elektrit või vett. Inimesed üldiselt ei usu, et nad võivad ka ise hädaolukorda sattuda. Seda vaatamata sellele, et küsitluse aega jäid Brüsseli plahvatused ja Tšernobõli katastroofi aastapäev, mil need teemad eriti esil olid. Uuringust selgus ka, et isegi kui inimesed hädaolukorraks valmistumise peale vahel mõtlevad, siis midagi nad eriti ette ei võta, ütles ERR-i raadiouudistele Tallinna Ülikooli lektor Esta Kaal.
Õiguskantsleri meeldetuletus: omavalitsused peavad osutama kümmet teenust
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi lasub omavalitsusel kohustus osutada oma elanikele kümmet sotsiaalteenust: koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamine ja võlanõustamine.
Madise sõnul on õigusselgus selles valdkonnas eriti oluline eesseisva haldusreformi kontekstis. "Avalikke teenuseid tuleb osutada omavalitsuse uutes piirides ja muutunud elanikkonnale, ent jätkuvalt parimal võimalikul moel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega," märkis ta.
Tänane ilmateade: lörtsi, lund ja vihma
Pilves ilm. Sajab lörtsi ja vihma, hommikul ka lund. Puhub ida- ja kagutuul 3-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 -16 m/s, pärastlõunal nõrgeneb tuul ja pöördub rannikul kirdesse ja põhja. Õhutemperatuur on 1..3, saartel kuni 7°C. Teeolud halvenevad!
Peatage Rail Baltic? Arutame!
Hiljuti saatis 101 avaliku elu tegelast riigikogule kirja, et Rail Balticu rajamine tuleks plaanitud kujul peatada. Täna võetakse see riigikogu keskkonnakomisjoni avalikul istungil arutlusele.
Pöördumisele allakirjutanud leiavad, et praegu oleks veel aega arutada, kuidas oleks Eesti rahvuslike huvide seisukohalt kõige otstarbekam Rail Balticuga edasi liikuda. Näiteks akadeemik Jaan Einasto märgib, et Eesti peamine rahvuslik huvi võiks olla Eesti enda majanduse, sotsiaalse olustiku ja kultuuri arendamine kohaliku raudteevõrgu ajakohastamisega. Teine oluline rahvuslik huvi võiks tema hinnangul olla hea raudteeühendus Kesk-Euroopaga.
Laevakaitsjate saaga jätk
Täna peaks Indias toimuma järjekordne istung laevakaitsjate kohtuasjas, vahendasid ERR-i teleuudised. Praegu on 14 Eesti kodanikku riiki relvadega sisenemise eest viieks aastaks vangi mõistetud, kuid nii Eesti kui ka Briti laevakaitsjad kaebasid otsuse juba jaanuaris edasi.
Istungit kohtuotsuse vaidlustamise asjus lükati kolm korda edasi, kuid eelmisel kolmapäeval toimus üks istung ja täna peaks toimuma järgmine. Eesti valitsus on juba heaks kiitnud Indiaga sõlmitava lepingu vangide vahetamiseks ja nüüd ootab leping India poole heakskiitu. Samas ei saa laevakaitsjaid lepingu alusel Eestisse tuua nii kaua, kuni nad endale määratud kohtuotsust vaidlustavad.
India politsei arreteeris piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget 2013. aasta oktoobris.
Kellest saab aasta põllumees 2016?
Täna antakse ühele põllumehele tiitel Aasta Põllumees 2016. Seekord on esitatud kümme kandidaati kaheksast maakonnast.
Eelmisel aastal tiitli saanud Romet Rässa ütles ERR-i raadiouudistele, et see aasta on põllumehele raske olnud. "Tuleb hoida kainet pead ja investeerimisel ettevaatlik olla," rõhutas ta. | 5 uudist, mida täna hommikul teada: halvenevad teeolud, kriisikäitumise kasinad oskused, laevakaitsjate istung | https://www.err.ee/576131/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada-halvenevad-teeolud-kriisikaitumise-kasinad-oskused-laevakaitsjate-istung | Tere hommikust! Siin on mõned teemad, mis tänasele uudistepäevale tooni annavad. |
Vee kuulsaimate lugude hulka kuuluvad "Rubber Ball", "Take Good Care of My Baby" ja "The Night Has a Thousand Eyes".
Vee avaldas karjääri jooksul üle 25 albumi, kuid taandus muusikast 2011. aastal, kui tal Alzheimeri tõbi diagnoositi.
Muusiku poeg Jeff Velline kinnitas, et Vee suri esmaspäeval oma pere keskel. "See oli lõpp pikale ja raskele teekonnale," ütles Velline.
Suure läbimurde tegi Vee muusikuna 1959. aastal, kui ta oli vaid 15-aastane. Vee võttis üle Buddy Holly koha USA muusikamaastikul, kui too lennuõnnetuses suri. Esimese hittloo avaldas Vee 1960. aastal.
Bobby Vee on koostööd teinud noore Bob Dylaniga, kellega koos ühes ansamblis mängiti. Just Dylan oli see, kes soovitas Vellinel nime vahetada.
Vee ja tema naine Karen olid abielus üle 50 aasta, neil oli neli last. Karen suri möödunud aastal 71-aastasena neerupuudulikkuse tõttu. | Suri USA popmuusik Bobby Vee | https://menu.err.ee/292805/suri-usa-popmuusik-bobby-vee | USA popartist Bobby Vee, sünninimega Robert Velline suri 73-aastasena. |
Absoluutarvudes väljendades mõjutavad harvikhaigused Euroopa Liidus 27–36 miljonit inimest, Eestis seega 70 000–100 000 inimest, seisab sotsiaalministeeriumi harvikhaiguste arengukavas.
Üks selline väga harva esinev haigus on ka Wolframi sündroom. Tegemist on geneetilise häirega, mis ennustab patsiendi oodavaks elueaks umbes 30 aastat.
Tänavu suvel avaldasid Tartu ülikooli teadlased molekulaarse toksikoloogia professori Allen Kaasiku juhtimisel teadusajakirjas Plos Biology uudse uuringu, mis näitab, et Wolframi sündroomiga kaasneb autofaagia aktiveerimine, mis viib närvirakkudes ehk neuronites energiat tootvate mitokondrite ärasöömiseni.
Autofaagia ehk rakkudes ebavajalikuks osutunud valkude ja teiste makromolekulide lagunemise ja selleni viivate mehhanismide geneetiliste tagamaade kirjeldamise eest anti välja ka tänavune meditsiini Nobel.
Kuna Wolframi sündroomi korral energiat tootvad mitokondrid kaovad, tekib energiapuudus, mis omakorda kahjustab neuronite arengut ning suurendab nende surevust.
See Tartu teadlaste avastatud seos aitab mõista haruldase Wolframi sündroomiga kaasnevaid muutusi ajus ning leida tulevikus hõlpsamini potentsiaalseid ravimite sihtmärke. Peale selle viitavad tulemused ka mitokondrite võimalikule rollile mitmete neuropsühhiaatrilistes haiguste korral, nagu näiteks laialt levinud depressioon ja ärevushäired.
Wolframi uuringud Tartu ülikoolis
Tartu ülikooli teadlased on Wolframi sündroomi uurinud juba rohkem kui tosin aastat ning Tartu ülikooli katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas on muu hulgas loonud ka Wolframi sündroomi loommudeleid.
“ Made in Estonia, not in China or USA, ” on sellega seotud teadlasi haiguse geene kandvate rottidega õigustatult uhkustamas kuuldud.
Nii on nad maailmale näidanud, et ka väike Eesti võib olla väga edukas harvikhaiguste loommudelite väljatöötamisel, mis aitab mõista nende haiguste patogeneesi ja luua alused ravimite väljatöötamiseks.
Wolframi sündroomi ravimi väljaarendamiseks tegi Tartu ja Birminghami teadlastele suvel ühise suure rahasüsti ka rahvusvaheline meditsiiniuuringute nõukogu (MRC Biomedical Catalyst: Developmental Pathway Funding Scheme). Ligi miljon eurot teadustoetust makstakse välja kolme-nelja aasta jooksul. Patofüsioloogia professor Sulev Kõks näeb siin oma uurimisgrupiga võimalust rakenduslikuks läbimurdeks, mis oleks lootuskiireks seni ravimatule haigusele.
Wolframi sündroomi põhjused
Võrdlemisi haruldane Wolframi sündroom tekib inimesel volframiini geeni (WFS1) puudulikkuse korral. Muteerununa põhjustab geen ühteaegu kahte tüüpi diabeeti, lisaks ähvardab haigestunud inimest kurdiks ja pimedaks jäämine. Geenirike on lähedalt seotud ka meeleolu- ja psüühikahäirete tekkimisega.
Wolframi sündroomi geen kodeerib volframiini nimelist valku, mis asub endoplasmaatilise retiikulumi membraanis ehk tsütoplasmavõrgustikus. Tsütoplasmavõrgustik on raku osa, kus toimub valkude süntees ja kokkupakkimine ja ka kaltsiumiioonide hoiustamine.
Muteerunud volframiini korral on endoplamaatilise retiikulumi töö häiritud, see viib endoplasmaatilise retiikulumi stressini ja ka häireteni kaltsiumi hoiustamises ja vabastamises. Arvatakse, et need kaks viimast ongi peamised tegurit Wolframi sündroomi väljakujunemisel.
Uued teadmised Wolframi kohta
“Suurem osa varasemast uurimistööst on keskendunud endoplasmaatilisele retiikulumile ja eirab asjaolu, et enamik Wolframi sündroomi ilminguid sarnanevad mitokondriaalsete haiguste omadele,” selgitas uurimistöö juhtivteadlane professor Allen Kaasik, miks oli vaja uurida mitokondrite rolli Wolframi sündroomi puhul.
“Kuna Wolframi sündroomi kliinilised sümptomid nagu kurtus, optiline atroofia ja psühhiaatrilised häired sarnanevad mitokondriaalsete haiguste omadele, vihjab see mitokondrite tugevale kaasatusele.“
Nimelt näitab tema töögrupi uuring ajakirjas Plos Biology, et Wolframi sündroomi avaldumises võib olulist rolli mängida ka mitokondrite tegevus. Mitokondrid on raku jõujaamad, kus toodetakse suhkrust ja rasvhapetest energiat lihaste, närvisüsteemi ja kõikide teiste elundkondade tarbeks.
Kaasiku ja teiste Tartu ülikooli teadlaste uurimus rõhutab just varem vähetähtsaks peetud mitokondrite määravat rolli Wolframi sündroomi korral.
Teadusajakirjas kirjeldatud molekulaarsed katsed tehti peamiselt rottide ajukoore närvirakukultuuridel, et uurida Wolframi sündroomi mudeldama manipuleeritud neuronite seisundit ja mitokondriaalset funktsiooni.
Mitokonder (roheline) aksonite kasvukoonuses (punane) roti ajukoore närvirakukultuuris. (Foto: Michal Cagalinec, Annika Vaarmann and Allen Kaasik)
Uurimistulemused toovad välja põhjusliku ahela, milles volframiini valgu vähesus põhjustab endoplasmaatilise retiikulumi stressi ja vähendab kaltsiumi vabastamist. Sellest tulenev kaltsiumi regulatsiooni häire põhjustab omakorda mitokondrite ärasöömise autofaagia abil ja viib vähenenud energiatootmiseni närvirakkudes, mis omakorda pärsib närvirakkude arengut.
Huvitaval kombel on need muutused seotud mitokondrite kvaliteedikontrolli eest vastutava ja Parkinsoni tõvega seotud PINK1 ja parkin valkudega. Tulemused viitavad, et ülemäärane ja soovimatu mitokondrite ärasöömine autofaagia abil ja sellele järgnev bioenergeetiline defitsiit on neuronitele kahjulik.
Avastus näitab uues valguses Wolframi sündroomi taga olevat mehhanismi ja osutab ka võimalikele uutele ravisihtmärkidele.
Ootamatud seosed
Lisaks toovad uurimistulemused esile kaks üsna ootamatut seost, mille mõju ulatub suhteliselt haruldasest Wolframi sündroomist kaugemale.
Esiteks, mõõdukas endoplasmaatilise retiikulumi stress ja probleemid rakusisese kaltsiumiga häirivad tõsiselt mitokondrite heaolu. Probleemsed mitokondrid süüakse ära autofaagia abil, mis omakorda vähendab raku energiatootmist.
Teiseks võib liigne mitokondrite ärasöömine takistada närvirakkude arengut, mis näitab, et piisav energiatoomine on närvirakkude arengu jaoks ülioluline. Kuna Wolframi sündroom on kaudselt seotud ka mitmete psühhiaatriliste häiretega, võib nüüdne uuring aidata paremini mõista ka mitokondrite rolli neuropsühhiaatriliste haiguste puhul. | Haruldase sündroomi kohta tehtud avastus võib aidata ka närvihaigeid | https://novaator.err.ee/259723/haruldase-sundroomi-kohta-tehtud-avastus-voib-aidata-ka-narvihaigeid | Haruldasi haigusi iseloomustab nende väga väike esinemissagedus, kuid samas on haruldasi haigusi palju. Sellest tulenevalt on neid põdevate inimeste arv suhteliselt suur. Hinnanguliselt arvatakse olevat 5000–8000 haruldast haigust, mis mõjutab 6–8 protsenti kogu elanikkonnast. |
Põhjarannik kirjutab, et oma üllatusliku sammu kohta ei andnud Tšubenko seejuures mingeid selgitusi.
Lehe hinnangul on kõigi eelduste kohaselt tegu taktilisega sammuga kohalikus poliitilises võitluses.
Tšubenko naaseb volikogusse ja sellega peaks muutuma seal jõudude vahekord taas selle leeri kasuks, kes ei soovi Narva-Jõesuu ja Narva ühinemist, märkis leht. | Narva-Jõesuu linnapea astus ametist tagasi | https://www.err.ee/576130/narva-joesuu-linnapea-astus-ametist-tagasi | Narva-Jõesuu linnapea Iraida Tšubenko otsustas esmaspäeval ametist tagasi astuda. |
Esiteks toimuvad kõik kohtuprotsessid suletud uste taga, kuid väga paljudest ei saa maailm kunagi teada – neid ei kuulutata varem välja ja otsuseid ei avalikustata. Kõige parem näide on Norra suusataja Martin Johnsrud Sundby juhtum, kes andis 2014. aastal positiivse dopinguproovi, kuid üldsus sai sellest teada alles tänavu sügisel, kui spordikohus ta lõplikult süüdi mõistis.
"Kui dopingujuhtumis on ebaselgus ja tekib vaidlus, ei tohi reeglite järgi juhtumit avalikustada," rääkis Rauste Eesti Päevalehele. "Vastasel korral jääb sportlasele plekk külge, kuigi ta võidakse õigeks mõista. Oleks Sundby õigeks mõistetud, poleks keegi teadagi saanud, et säärane protsess üleüldse toimus. Õigeksmõistvast otsusest avalikkust ei teavitata."
Sellega on ka selgus majas, miks Šmigun-Vähi kohtuistungist – kui see üleüldse toimub – CAS-i kodulehel sõnagi kirjas pole. Ja kui Šmigun-Vähi juhtum on CAS-is ja ta seal süütuks tunnistatakse, ei pruugi me sellest kuuldagi? Rauste: "Just nii. Ja selliseid juhtumeid on olnud palju." | Õigeksmõistva otsusega CAS-i protsessidest avalikkust alati ei teavitata | https://sport.err.ee/93522/oigeksmoistva-otsusega-cas-i-protsessidest-avalikkust-alati-ei-teavitata | Rahvusvahelise spordikohtu (CAS) kohtuniku, soomlase Olli Rauste sõnul jõuab avalikkuse ette ainult osa menetluses olnud kaasusi. |
"Matus" on täispikk improviseeritud narratiiviga etendus, mis algab viimaste sõnadega lahkunu kirstu juures ning teeb seejärel kannapöörde, võimaldades vaatajatel saada osa lahkunu elust enne surma. Publik saab heita pilgu kadunukese elu keerdkäikudele ning matuseliste osale selles. Mäng jätkub, kuni jõutakse peategelase surmahetkeni, mis tuleb nii vaatajatele kui näitlejatele üllatavalt. Nagu ühele improviseeritud näitemängule kohane, saab publik aidata kaasa nii kadunukese karakteri loomisele kui ka püstitada näitlejatele ülesande, mille abil tuleb leida surma põhjus.
Iga inimene peab paratamatult oma elus kokku puutuma surmaga. “Matus” on lavastus, mis annab võimaluse naerda tõsiste teemade üle. Tarvo Krall tutvustab formaati. "Improteater pakub võimalust olla nii pisarateni liigutatud kui ka naerutatud. Loo seadmine formaati, mis algab ja lõppeb surmaga, annab võimaluse sisse tuua veel ka põnevusmomendi. Niisiis komöödia, tragöödia ja kriminull koos."
Improteater on üle maailma levinud teatrivorm, kus lavastus sünnib publiku silme all. Sündmustik ja tegelased on kohapeal improviseeritud, kõik juhtub siin ja praegu. Küsides inspiratsiooni saalis olijatelt, näitab improteater kogu loomismomenti selle ehtsas koomilisuses.
Improteatri IMPEERIUM truppi kuuluvad näitlejad Merilin Kirbits, Maarika Mesipuu-Veebel (Rakvere Teater), Kati Ong (Endla Teater), Mairi Tikerpalu, Erki Aule, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Maarius Pärn. Lisaks improviseerivad etendustes ka muusikud Ragnar Toompuu ja Madis Kreevan ning valgustajad Mario Saarik ja Aleksander Sprohgis.
Etendused toimuvad 29. oktoobril ja 26. novembril kell 19.00 Tallinna Kammerteatris (Vabriku 12). | Improteatri värskes lavastuses vaadatakse surma läbi huumoriprisma | https://menu.err.ee/292806/improteatri-varskes-lavastuses-vaadatakse-surma-labi-huumoriprisma | Tallinna Kammerteatris esietendub improteater IMPEERIUMi värske lavastus "Matus", kus näidatakse kurba sündmust huumoriga vürtsitatult. |
LHV Pank teenis kolmandas kvartalis 3,7 miljonit eurot kasumit, LHV Varahalduse kasum oli 2,2 miljonit eurot ja Leedu äriüksuse kasum 200 000 eurot, teatas LHV börsile.
LHV Group teenis tänavu üheksa kuuga 14,2 miljonit eurot kasumit, mis on 2,6 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Pank on teeninud üheksa kuuga 10,1 miljonit eurot kasumit, varahaldus 4,3 miljonit eurot ja Leedu äriüksus 800 000 eurot.
LHV Groupi konsolideeritud laenud kasvasid kvartaliga kaks protsenti 478 miljoni euroni ja konsolideeritud hoiused kasvasid 10 protsenti 741 miljoni euroni. LHV poolt juhitud fondide maht kasvas kvartaliga viis protsenti 937 miljoni euroni.
Panga laenuportfellis kasvasid kolmandas kvartalis enim eraisikutele antud laenud. Ettevõtete laene väljastati aktiivselt, kuid seoses kinnisvaraarenduste hooajalise valmimisega toimus kvartali jooksul ka laenude tagastamine suuremas mahus. Krediidikvaliteet on püsinud tugevana ja laenude allahindluse kulu võrreldes eelmise kvartaliga vähenes.
Klientide hoiustest kasvasid kiiresti nõudmiseni hoiused, samal ajal kui tähtajalised hoiused vähenesid viimase viie aasta madalaimale tasemele. | LHV Groupi kolmanda kvartali kasum oli 5,8 miljonit eurot | https://www.err.ee/576129/lhv-groupi-kolmanda-kvartali-kasum-oli-5-8-miljonit-eurot | Tallinna börsil noteeritud AS LHV Group teenis tänavu kolmandas kvartalis 5,8 miljonit eurot puhaskasumit ehk üle 40 protsendi enam kui mullu samal perioodil. |
Jaan Unduski "Eesti kirjanike ilmavaatest" on karastav ja vaimu selgitav raamat, mille eesmärk pole mitte "algatada mõttevahetust", vaid asjad selgeks teha. Kirjandusminister Mart Juur kõneleb Unduskiga nii eesti kirjanikest kui ka nende ilmavaatest. Samal ajal, kui Juur ja Undusk juttu ajavad, lendavad rändlinnud lõunasse ning neile annab paar luuletust kaasa Leonora Palu.
"Kirjandusministeerium" on ETV eetris 25. oktoobril kell 21:40. | "Kirjandusministeerium" räägib Jaan Unduskiga asjad selgeks | https://kultuur.err.ee/314315/kirjandusministeerium-raagib-jaan-unduskiga-asjad-selgeks | "Kirjandusministeeriumis" on 25. oktoobril külas Jaan Undusk, kellega räägitakse eesti kirjanikest. Samuti keskendutakse saates Mats Traadi esikluulekogule, mis toona ilmumata jäi ning jõudis avalikkuse ette alles sel aastal. |
"Loodan väga, et see lahendatakse rahvusvahelise spordiõiguse tasandil proportsionaalselt ja tasakaalustatult ning tagatakse isikute ja sportlaste võrdne kohtlemine. Et see menetlus paistaks väljapoole võimalikult õiglane," sõnas Õhtulehele Pilv, kes on korduvalt tööalaselt rahvusvahelise spordikohtuga (CAS) kokku puutunud.
"Olen tunnetanud rahvusvahelise spordiõiguse raames toimuvaid vaidlusi, mis valdavalt seotud dopingainetega, jälgides, et aeg-ajalt lähtutakse eeldusel, et kuskil rikutakse neid põhimõtteid rohkem ja teistes kohtades natuke vähem. Tõenäoliselt ta nii käibki, aga tahaks näha, et menetluslikult tagatakse võimalikult võrdne ja ühetaoline kohtlemine." | Aivar Pilv Johaugi juhtumist: loodan, et tagatakse sportlaste võrdne kohtlemine | https://sport.err.ee/93521/aivar-pilv-johaugi-juhtumist-loodan-et-tagatakse-sportlaste-vordne-kohtlemine | Tippadvokaat Aivar Pilv, kes spordisõpradele tuttav kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu kaasusest, jälgib huviga Norra suusataja Therese Johaugiga seotud protsessi. |
Uue presidendina usaldab Kersti Kaljulaidu 49 protsenti vastanuid, samal usaldustasemel on ka ametist lahkunud president Toomas Hendrik Ilves, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i oktoobris tehtud uuringust.
Samas on kahe presidendi usaldusväärsuses oluline vahe, sest nende vastajate osakaal, kes pidasid Ilvest tema ametiaja lõpus ebausaldusväärseks küündib 39-protsendini elanikest, kuid Kaljulaidu suhtub umbusuga 10 protsenti vastanuid ning samal ajal on küllalt suur ka nende inimeste hulk, kes ei ole veel suutnud tema usaldusväärsuse kohta seisukohta võtta ehk 41 protsenti.
Oma ametiaegade viimastes küsitlustes on varasemad presidendid alati saanud paremad usaldusprotsendid kui Ilves - Lennart Merit usaldas tema ametiaja viimases küsitluses 75 protsenti ja Rüütlit 76 protsenti vastanuid, tippajal oli nende toetus veel suurem.
Kuigi Kersti Kaljulaid alustab usaldusväärsuse kogumist samalt tasemelt, millel Toomas Hendrik Ilves lõpetab ehk 49 protsendi juurest, siis tõenäoliselt hakkavad nii Kaljulaidi usaldusväärsus kui ka usaldamatus kasvama, sest inimesed alles kujundavad tema kohta seisukohta.
Kersti Kaljulaidi peamised toetajad on uuringu kohaselt üle 65-aastased eesti naised. Naiste seas on Kaljulaidi toetus üldse suurem, küündides kuni 60-protsendini, kuid meestest toetab teda presidendina veidi alla poole ehk 48 protsenti.
Suurt vastuseisu Kaljulaiu presidendiks saamisele ei näi olevat, sest täielikult või pigem toetab seda 65 protsenti eestlasi ja 32 protsenti mitte-eestlasi.
Tõelise konsensuskandidaadina on Kaljulaid poliitilise profiili poolest parlamendierakondade valijatele suhteliselt meelepärane ja ainult Keskerakonna valijate seas jääb Kaljulaidi toetus napilt alla 50 protsendi. | Uuring: Ilvese ja Kaljulaiu usaldusväärsus on samal tasemel | https://www.err.ee/576127/uuring-ilvese-ja-kaljulaiu-usaldusvaarsus-on-samal-tasemel | 10. oktoobril riigikogu ees presidendi ametivande andnud Kersti Kaljulaid alustab uuringu kohaselt usaldusväärsuse kogumist 49 protsendi juurest, samal tasemel on ka ametist lahkunud Toomas Hendrik Ilvese reiting. |
Uut singlit "Take 'Em Out" saadab Rahvusringhäälingu stuudios filmitud live-video. "Mõni aeg tagasi pakkisime kogu oma kola kokku ning liikusime üheks õhtupoolikuks telemajja, et seal kaamerate ees uut materjali mängida. See video on esimene väike tiiser sellest sessioonist," sõnas bändi bassist Rain Joona.
Sel nädalal esitletakse uut albumit kahes linnas: 28. oktoobril Tartus, Erinevate Tubade Klubis ja 29. oktoobril Tallinnas, Kultuurikatlas. Tartu kontserdi erikülaline on hiljuti oma debüütalbumi välja andnud ansambel Three Leg Dog ning Tallinnas tõmbab kontserdiõhtu käima Ans. Andur. "Meil on ääretult hea meel, et kahel järjestikusel õhtul on meiega laval koos kaks väga erinevat, aga samas ühtlaselt muhedat bändi," lisas trummar Jon Mikiver. Ans. Anduri jaoks on see üks viimaseid kontserte enne esinemispausi. Tallinnas aitavad kontserdijärgset peomelu üleval hoida DJ Muudu, PhilGood ning Elephantsi bändiliikmed ise.
Septembri viimastel päevadel välja antud album “Oh No” on pälvinud positiivset tagasisidet nii kodumaalt kui ka välismeediast. Muusikaajakiri NME nimetas bändi “avastamata aardeks” ning võrdles neid Briti viimaste aastate populaarseima uue rokkbändiga Royal Blood.
Elephants From Neptune'i kuuluvad:
Robert Linna – vokaal, kitarr
Rain Joona – bass
Markko Reinberg – kitarr
Jon Mikiver – trummid | Elephants from Neptune avaldas uue singli, sel nädalal Tallinnas ja Tartus plaadiesitluskontserdid | https://menu.err.ee/292800/elephants-from-neptune-avaldas-uue-singli-sel-nadalal-tallinnas-ja-tartus-plaadiesitluskontserdid | Käesoleval nädalal jõuab Elephants from Neptune Tartusse ja Tallinnasse, kus külalisesinejatena astuvad üles vastavalt Three Leg Dog ning Ans. Andur. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.