text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi lasub omavalitsusel kohustus osutada oma elanikele kümmet sotsiaalteenust: koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamine ja võlanõustamine.
Kõigi nende puhul tuleb omavalitsusel tagada, et selliseid teenuseid pakutaks, välja selgitada konkreetse inimese abivajadus ning milline teenus inimest aitab. Vajadusel tuleb omavalitsusel osaleda teenustega seotud kulude katmisel.
Seejuures jääb omavalitsusele võimalus osutada neid teenuseid ise, osta neid teenusepakkujalt või teha naaberomavalitsustega koostööd. Kui omavalitsustel ülesande täitmiseks raha napib, lasub täiendava finantseerimise kohustus riigil, kes on seadusega vastavad kohustused omavalitsustele ette näinud.
Madise sõnul on õigusselgus selles valdkonnas eriti oluline eesseisva haldusreformi kontekstis. "Avalikke teenuseid tuleb osutada omavalitsuse uutes piirides ja muutunud elanikkonnale, ent jätkuvalt parimal võimalikul moel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega," märkis ta.
Samuti palus õiguskantsler omavalitsuste juhte analüüsida oma vallas või linnas korraldatavaid sotsiaalteenuseid ning viia kõik vajalikud regulatsioonid seadusega kooskõlla. | Õiguskantsler: omavalitsused peavad osutama oma elanikele kümmet sotsiaalteenust | https://www.err.ee/576126/oiguskantsler-omavalitsused-peavad-osutama-oma-elanikele-kummet-sotsiaalteenust | Õiguskantsler Ülle Madise saatis omavalitsusjuhtidele märgukirja, et vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse järgi peavad omavalitsused olema valmis osutama oma elanikele kümmet sotsiaalteenust. |
Kui eelneval viiel aastal oli Ballon d’Or ühendatud FIFA maailma parima jalgpalluri valimisega, kus oma hääle saavad anda iga FIFA liikmesriigi kapten ja peatreener, siis nüüd naastakse juurte juurde. Nagu ka aastatel 1956-2009, valivad France Footballi eestvedamisel parima Euroopas mängiva jalgpalluri ajakirjanikud üle kogu maailmajao, vahendab Soccernet.ee.
Tänavusest 30 väljavalitust on kuue mängijaga esindatud Madridi Real, neli mängijat tulevad Barcelonast ja neli Müncheni Bayernist.
Portugali koondisega Euroopa meistriks tulnud meeskonnast mahtus nimekirja kolm pallurit, samuti võivad õnnelikud olla Leicester City’i Premier League'i tiitlini aidanud Jamie Vardy ja Riyad Mahrez.
Kõik kandidaadid:
Sergio Agüero (Manchester City), Pierre-Emerick Aubameyang (Dortmundi Borussia), Gareth Bale (Madridi Real), Gianluigi Buffon (Juventus), Cristiano Ronaldo (Madridi Real), Kevin de Bruyne (Manchester City). Paulo Dybala (Juventus), Diego Godín (Madridi Atletico), Antoine Griezmann (Madridi Atletico), Gonzalo Higuain (Juventus), Zlatan Ibrahimovic (Manchester United), Andrés Iniesta (FC Barcelona), Koke (Madridi Atletico), Toni Kroos (Madridi Real) Robert Lewandowski (Müncheni Bayern), Hugo Lloris (Tottenham Hotspur), Riyad Mahrez (Leicester City), Lionel Messi (FC Barcelona), Luka Modric (Madridi Real), Thomas Müller (Müncheni Bayern), Manuel Neuer (Müncheni Bayern), Neymar (FC Barcelona), Dimitri Payet (West Ham United), Pepe (Madridi Real), Paul Pogba (Manchester United), Rui Patricio (Sporting), Sergio Ramos (Madridi Real), Luis Suarez (FC Barcelona), Jamie Vardy (Leicester City), Arturo Vidal (Müncheni Bayern). | Avaldati 30 Ballon d’Orile kandideerivat jalgpallurit | https://sport.err.ee/93520/avaldati-30-ballon-d-orile-kandideerivat-jalgpallurit | Ajakiri France Football avalikustas 30 jalgpallurit, kelle seast selgub jaanuaris Ballon d’Ori võitja. |
ERM-i pressiesindaja Kaarel Tarand ütles Postimehele, et 3,5 miljonit eurot sisaldab kõike, mis on seotud maja haldamisega ning lisaks veel valvet, territooriumi koristamist ning energia-, side- ja muid teenuseid.
Oluline kuluallikas on personalikulud, milleks kulub 2,2 miljonit eurot, millest 1,4 miljonit eurot tuleb riigieelarvest, kuid ülejäänu tuleb ERM-il ise leida. ERM-i palgal on 144 töölepinguga töötajat keskmise brutotöötasuga 902 eurot.
ERM-i järgmise aasta eelarve on 7,3 miljonit, millest omatulu moodustab veidi alla 29 protsendi ehk 2,1 miljoni eurot, ülejäänu tuleb riigieelarvest ning 55 protsenti omatulust peaks tulema ürituste korraldamisest, kaubandusest ja toitlustustegevusest ning piletitulust ja haridusprogrammidest. | ERM-il kulub muuseumihoone ülalpidamisele ligi pool eelarvest | https://www.err.ee/576121/erm-il-kulub-muuseumihoone-ulalpidamisele-ligi-pool-eelarvest | Eesti Rahva Muuseumi (ERM) tuleva aasta eelarve prognoositud maht on 7,3 miljonit eurot, millest ligi 3,5 miljonit eurot kulub maja halduskuludele. |
Häirekeskus sai kell 13.56 teate hätta sattunud koerast Põikva külas. Teataja sõnul oli koer kukkunud vanasse siloauku ja omal jõul välja ei saa.
Kohale saabunud päästjad aitasid koera august välja.
Päästjad tänasid teatajat, kes ei pidanud paljuks abivajavast loomast teada anda. | Päästjad tõid välja siloauku kukkunud koera | https://www.err.ee/576125/paastjad-toid-valja-siloauku-kukkunud-koera | Järvamaal Türi vallas kutsus juhuslik mööduja esmaspäeval välja päästjad, et tuua välja vanasse siloauku kukkunud koer. |
Lõuna-Eesti katseprojekt peab näitama, kuivõrd õigustatud on mitme maakonnapõhise politseiüksuse juhtimise toomine ühte keskusesse, kuid selle projektiga läheb Vaher pealtnäha vastuollu nii peaministri kui ka siseministri varasemate lubadustega, et uus eelarve ei too kaasa koondamisi, kirjutab Postimees.
Tuleva aasta 1. märtsist loodava Kagu politseijaoskonna projekt lähtub regionaalpoliitilisest aspektist ja plaanitavast haldusreformist ning Lõuna prefekt Tarmo Kohv tutvustas kavandatavat katseprojekti eelmisel nädalal ka maavanematele.
Kagu politseijaoskonna nime kandev projekt on lakmuspaberiks kogu Eesti politsei tulevasele struktuurile ning kui ümberkorraldused Lõuna-Eestis end õigustavad, ootab samasugune saatus ka Lääne-Eesti maakondi, Kesk-Eestit ja Jõgevamaad, mille ühendamine Tartuga oleks logistiliselt kõige lihtsam.
Praegu ootavad lisajõudu nii eriüksus K kui piirivalve kiirreageerijad, ühtlasi tahab PPA suurendada palka neis üksustes, mis uurivad rasket varjatud kuritegevust või kus on vaja eksperditeadmisi IT-valdkonnast ning see peab tulema muude valdkondade arvelt ja politseijuhtkond on ka need valdkonnad praeguseks kaardistanud. | Leht: politsei uus kärpekava koondab juhte | https://www.err.ee/576122/leht-politsei-uus-karpekava-koondab-juhte | Politsei- ja piirivalveametist (PPA) on varasematel aastatel koondatud juba mitusada töökohta, kuid peadirektor Elmar Vaher näeb siin veel mõningast varu ning seda peamiselt kabinetis töötavate juhtide arvelt. |
Avaveerandi võitis koduväljakul mänginud Hamburg 20:18 ja poolajaks oli seis viigis 37:37. Tasavägine mäng jätkus ka kolmandal veerandajal ning otsustavale neljandikule mindi vastu kodumeeskonna 55:51 eduseisus. Neljanda veerandaja alguses tegi Ludwigsburg aga 18:4 spurdi ning haaras ohjad enda kätte, kirjutab Korvpall24.ee.
Kotsar kuulus tavapäraselt algviisikusse ja teenis mänguaega ligi 24 minutit. Eesti koondislase arvele kogunes selle ajaga kolm punkti (kahesed 1/6, vabavisked 1/2), üks vaheltlõige, üks blokeeritud vise, kolm pallikaotust ja viis isiklikku viga, mis ta neli minutit enne mängu lõppu pingile kukutasid.
Hamburgil on liigatabelis kirjas 10 võitu ja kaheksa kaotust, mis annab neile 18 meeskonna konkurentsis seitsmenda koha. Esikohal jätkaval Ludwigsburgil seisab tabelis 18 võitu ja vaid üks kaotus.
Loe rohkem portaalist https://korvpall24.ee/kotsar-ja-hamburg-murdusid-liiga-liidri-vastu-alles-viimasel-veerandil/ | Kotsari koduklubi murdus liiga liidri vastu alles viimasel veerandil | https://sport.err.ee/1608125899/kotsari-koduklubi-murdus-liiga-liidri-vastu-alles-viimasel-veerandil | Eesti koondise keskmängija Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburgi Towers kaotas Saksamaa kõrgliigas tabeliliidrile Ludwigsburgi Riesenile 67:73. |
Võistkonnavõistluses, kus on esindatud kaks meest ja kaks naist, pälvis esikoha Saksamaa koondis koosseisus Katharina Althaus, Markus Eisenbichler, Anna Ruprecht, Karl Geiger. Kuldmedali tõi seekord punktisumma 1000,8.
2013. aastal debüteerinud võistkonnavõistlust on peetud kokku praeguseks viiel korral ning viimasel neljal MM-il on võitjaks kroonitud Saksamaa koondis. Esimesel aastal tuli maailmameistriks Jaapan ning toona lõpetas Saksamaa kolmandana. Teise koha sai Austria.
Tänavu pälvis hõbeda Norra koondis koosseisus Silje Opseth, Robert Johansson, Maren Lundby ja Halvor Egner Granerud. Kullast jäi norralasi lahutama 5,2 punkti. Kolmanda koha pälvis 986,5 punktiga Austria (Marita Kramer, Michael Hayboeck, Daniela Iraschko-Stolz, Stefan Kraft).
Esikümnesse mahtusid veel Sloveenia (954,8), Jaapan (940,3), Poola (837,6), neutraalse lipu all võistlevad Venemaa suusahüppajad (805,4), Tšehhi (777,2), Soome (332,0) ja Kanada (298,9). | Saksamaa suusahüppajatele ei saanud keegi neljandat korda järjest vastu | https://sport.err.ee/1608125884/saksamaa-suusahuppajatele-ei-saanud-keegi-neljandat-korda-jarjest-vastu | Saksamaal Oberstdorfis krooniti neljandat korda järjest suusahüppajate võistkonnavõistluses maailmameistriks Saksamaa. Hõbemedali sai Norra ja pronksi Austria. |
Saaremaa Võrkpalliklubi resultatiivseimaks mängijaks kerkis võitlusliku kohtumise järel 25 punktiga Hindrek Pulk. Keith Pupart toetas meeskonda 15, Sauli Sinkkonen 13 ja Rauno Tamme 11 silmaga. TalTechi parimaks oli 16 punkti teeninud Jörgen Vanamõisa.
Päeva teises kohtumises alistas Tartu Bigbank koduväljakul Pärnu Võrkpalliklubi tulemusega 3:1 (25:17, 19:25, 25:19, 25:19). Võitjate resultatiivseim oli 23 punktiga Märt Tammearu. Pärnu parim oli 16 silma meeskonnale teeninud Toms Svans.
Tartu võit tähendab ühtlasi seda, et meeskond teenis poolfinaalseeriaks esimese asetuse ning Saaremaa VK teise. Teisisõnu kohtub Tartu poolfinaalis Pärnuga ja Saaremaa läheb vastamisi Tallinna Selveriga.
Poolfinaalmängudega alustatakse kolmapäeval ja neljapäeval. | Saaremaa ja TalTech pidasid võitlusliku mängu, Tartu alistas Pärnu | https://sport.err.ee/1608125863/saaremaa-ja-taltech-pidasid-voitlusliku-mangu-tartu-alistas-parnu | Võrkpalli Eesti meistrivõistluste vaheringi viimases kohtumises alistas Saaremaa Võrkpalliklubi koduväljakul TalTechi tulemusega 3:2 (25:19, 21:25, 21:25, 25:23, 15:9). Ühtlasi kindlustas meeskond omale poolfinaaliks koduväljakueelise. |
TalTech juhtis küll avaveerandi järel 25:19, kuid seejärel rebis Tartu Ülikool omakorda ette ning poolajapausile mindi külaliste 46:43 juhtimisel. Kui kolmas veerand möödus veel tasavägiselt, siis neljandal lagunes TalTech täielikult ning vastase 21 punkti vastu visati korvi vaid kümme silma.
Tartu Ülikooli resultatiivseim oli 31 punkti visanud Robin Kivi. Oliver Suurorg toetas meeskonda 22 silma ja seitsme lauaplliga ning Charles Barton 19 punkti ja seitsme korvisööduga. TalTechi parim oli 19 punkti ja seitsme lauapalliga Oliver Metsalu.
Meistriliiga järgmine kohtumine toimub kolmapäeval, kui Tartu Ülikool läheb vastamisi Rakvere Tarvaga. | Tartu Ülikool üllatas võõrsil TalTechi ning lahkus võidukalt | https://sport.err.ee/1608125839/tartu-ulikool-ullatas-voorsil-taltechi-ning-lahkus-voidukalt | Korvpalli meistriliigas alistas Tartu Ülikool Maks & Moorits meeskond võõrsil TalTechi tulemusega 95:78. |
Robin Möll läbis võistlustrassi (4 km jooksmist, 10,8 km rattasõitu ja 7,5 km suusatamist) ühe tunni, nelja minuti ja 36 sekundiga. Kiireim naine, Mariann Sulg lõpetas ajaga üks tund, 26 minutit ja 55 sekundit, vahendab Eesti Triatloni Liidu kodulehekülg.
Talitriatloni Eesti meistritiitlit asusid jahtima ennekõike kolm meest – nii triatloni- kui suusavõistlustel palju tuntust kogunud Rait Pallo ja Matt Rammo ning triatlonirahva jaoks seni veel uustulnuk Robin Möll.
Esimesel osaalal, jooksetapil liikusid kõige kiiremini Rammo ja Möll, kes suundusid rattarajale koos - üle poole minutilise eduga kolmandana jooksuetapi lõpetanud Kristjan Melikovi ees. Rattarajal aga Möllile vastast ei olnud. Rohkem kui kaheminutiline edumaa jälitajate ees tagas turvalise vahemaa, et isegi päeva parimat suusaaega näidanud Rait Pallo tema liidrikohta ohustada ei suutnud.
Lõppajaga 1:04.36 ületaski esimesena finišijoone Möll. Teisena finišeerus Pallo ning kolmandana Rammo. Kaotust võitjale kogunes mõlemal mehel enam kui kaks minutit.
Noortedistantsil, kus võistlejatel tuli läbida kahekilomeetrine jooksu-, 5,4-kilomeetrine ratta- ja viiekilomeetrine vabastiilis suusaetapp, oli kiireim Kert Pallo, kes finišeeris ajaga 42.42. Talle järgnesid noorte A klassi teisena Richard Kiviselg, M-60 võitja Jaak Kanniste ja M-70 võitja, oma vanuseklassi valitsev maailmameister Juhan Lukk. Kiireim naine Sirje Kõresaar läbis raske raja ajaga 52.47.
Lapsed võistlesid distantsil üks km jooksu, 2,7 km rattasõitu ja 2,5 km vabastiilis suusatamist. Kiireim noormees rajal oli Sebastian Suppi ajaga 23.31. Oma vanuseklasside võitjateks krooniti veel Emili Vaisma, Andris Draudvida, Arabella Raie ja Anna Helena Rauk. | Talitriatloni Eesti meistriteks tulid Robin Möll ja Mariann Sulg | https://sport.err.ee/1608125827/talitriatloni-eesti-meistriteks-tulid-robin-moll-ja-mariann-sulg | Jõulumäel toimusid läheneva kevade ja rohkete plusskraadide kiuste tänavused Eesti meistrivõistlused talitriatlonis. Esikohad pälvisid Robin Mäll ja Mariann Sulg. |
Uueks Eesti rekordiks on 4.14,96, mille ujusid Aleksa Gold, Eneli Jefimova, Aurelia Roos ja Marie Toompuu. Eelmine rekord ajaga 4.16,99 oli ujutud 2016. aasta aprillis. | Eesti ujumisnaiskond ületas Riias viis aastat püsinud Eesti rekordi | https://sport.err.ee/1608125812/eesti-ujumisnaiskond-uletas-riias-viis-aastat-pusinud-eesti-rekordi | Eesti naiskond püstitas Läti lahtistel meistrivõistlustel 4 x 100 m kombineeritud teateujumises uue Eesti rekordi. |
Cagliari mõlemad väravad löödi teisel poolajal, kui esmalt oli 56. minutil täpne Leonardo Pavoletti ning seejärel neli minutit hiljem penaltist Joao Pedro. 75. minutil jäi Cagliari mängima kümnekesi, sest 27-aastane kreeklane Charalampos Lykogiannis teenis punase kaardi.
Varumeestepingil mängu pealt vaadanud Klavan seekord väljakule ei pääsenud. Viimati mängis eestlane Cagliari koosseisus 16. detsembril väravateta viigimängus Parma vastu. Toona oli Klavan väljakul kogu kohtumise.
Cagliari võidutses viimati Itaalia kõrgliigas 7. novembril, kui alistati Sampdoria meeskond tulemusega 2:0. Nüüd, 16 kohtumist hiljem, naasti taas võidulainele.
Liigatabelis hoiab Cagliari nelja võidu, kuue viigi ja 14 kaotusega 18. kohta. Crotone on kolme võidu, kolme viigi ja 18 kaotusega 20. positsioonil.
Teised tulemused: Sampdoria - Atalanta 0:2, Inter - Genoa 3:0, Udinese - Fiorentina 1:0. | Cagliari lõpetas 16-mängulise võitudeta seeria, Klavan üle pika aja pingil | https://sport.err.ee/1608125809/cagliari-lopetas-16-mangulise-voitudeta-seeria-klavan-ule-pika-aja-pingil | Itaalia jalgpalli kõrgliiga 24. mänguvoorus alistas Cagliari võõral väljakul Crotone tulemusega 2:0. Üle pika aja istus varumeestepingil ka Eesti jalgpallikoondislane Ragnar Klavan. |
Olen nõus kõigiga, kes ütlevad, et neil on koroonast kõrini. Ja samamoodi olen nõus Kaja Kallasega, kes ütleb, et nakatumiskõverat ei suuda peatada valitsus üksi, sest viirust levitavad inimesed ja ainult Eesti inimesed ise saavad viiruse leviku peatada.
Siit kõigile teada soovitused – võimalusel töötage kodus, piirake miinimumini teistega näost näkku suhtlemist, kandke siseruumides näomaski, peske käsi.
Siit ka piirangud – et võtame inimesed ringlusest välja, paneme kinni kohad, mida kinni annab panna ja millega valitsus pärast omavahelisi vaidlusi nõustub. Nii selgitavad teadlased inimkeeli, sest üle kolmandiku nakatunutest ei tea, kus nad viiruse said.
Küsimus pole ainult selles, et meil on päevas üle tuhande uue nakatunu ja üle 500 koroonapatsiendi on haiglates. Probleem on ka plaanilise ravi kokku tõmbamises. Juba praegu on mitmel pool kolmandik, pool või enamgi plaanilisest ravist piiratud. See tähendab, et teie lähedane, kes pidi minema haiglasse tavalisele, aga samas olulisele lõikusele, et saa sinna minna ja peab ootama. Kõik nad ei jõua ära oodata.
Ent siinsamas kõrval kärbub ettevõtlus, hangub hariduselu, kasvab peresisene närvilisus. Kuidas seda heastada ja tasandada?
Õiguskantsler Ülle Madise ütles iseseisvuspäeva eel, et Eesti on koroonaproovile päris kenasti vastu pidanud, sest on õigusriiklust seni paremini kaitsnud kui me vanad eeskujuriigid. Ent ta tunnistas: nõuab kõvasti söakust, et kas või küsida piirangute proportsionaalsuse või seaduslikkuse kohta.
Küsida tulebki, kuigi avaliku arvamuse küsitlused näitavad, kuidas suur osa inimesi pooldab karmimaid piiranguid ja osatab neid, kes on piirangute suhtes skeptilised või eitavad. Samal ajal võib Tallinnas Lasnamäel, kus terviseamet saab iga päev teada paarisajast uuest koroonajuhust, näha kaubakeskustes või autobussides näomaskita inimesi lõbusalt ninapidi koos suhtlemas.
Seepeale ütlebki Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis õigustatud kibedusega, et valitsuse liikmed ei pea selgitama, miks muuseumid kinni pannakse, vaid miks kaubanduskeskused – vastupidi teadusnõukoja soovitusele – jäävad avatuks. Karis luges Berliini tehnoloogiainstituudi äsjast uuringut, mis näitas: kooroonaviiruse pandeemia ajal on muuseumid kaks korda turvalisemad kui kaubanduskeskused.
Tavakodanikul on tõepoolest raske aru saada, miks valitsus just sellised piirangud tegi. Et muuseumid ja kirikud kinni, aga kaubanduskeskused lahti. Lihtsat selgitust pole otsustajad andnud.
Ja kui vaadata Eesti koroonakaarti, siis miks on seal karmilt punased just Lasnamäe, Maardu, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva? Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni meeskond, kas teil on vastus, et mida selles nii-öelda põhjavööndis peaks teistmoodi või rohkem tegema?
Mure pressib sisse uksest ja aknast, ei kaitse tema eest mask ega desovahend. Ettevõtja Tiit Pruuli muretseb, et kui Eesti on pikalt Euroopas koroonaga halvimini toime tulev riik, siis see maine mõjutab kaua aega ka siia tulevat turismivoogu ja investeeringuid. Pruuli kardab, et see majanduslik kahju on märksa suurem kui ülemistekeskuste kuuks ajaks kinni panemine.
Märts tuleb üle elada, ennast ja ühiskonda mõistlikult piirates. Ning valitsust tagant torkides, et vaktsineerimine paremini käima läheks. Kui me seda kõike teeme, ja meil on ka natuke õnne, saab aprillis kergem olema. | Toomas Sildam: märts tuleb üle elada, piirangutega | https://www.err.ee/1608125794/toomas-sildam-marts-tuleb-ule-elada-piirangutega | Märts tuleb üle elada, ennast ja ühiskonda mõistlikult piirates. Ning valitsust tagant torkides, et vaktsineerimine paremini käima läheks – siis saab aprillis kergem olema. |
Pederseni võiduajaks märgiti 197-kilomeetrisel võidusõidul 4:37.04. Grupifinišis edestas 25-aastane taanlane prantslast Anthony Turgist (Team Total Direct Energie) ja 21-aastast britti Thomas Pidcocki (Ineos Grenadiers).
Mads P tager sejren i Kuurne - Bruxelles - Kuurne, og dermed har vi haft dansk sejr i løbet de seneste to år! pic.twitter.com/8SOtaktR1j
— Eurosport (@Eurosportdk) February 28, 2021
Võistluse tegi põnevaks valitsev cyclo-crossi maailmameister Mathie van der Poel (Alpecin-Fenix), kes otsustas peagrupist ligi 80 kilomeetrit enne finišit põgeneda, kaaslaseks Jhonatan Narvaez (Ineos Grenadiers). Kahekesi sõites saadi kätte varasemalt eest sõitnud ratturid Artjom Zahharov (Astana Premier-Tech), Patrick Gamper (Bora-Hansgrohe) ja Jonas Iversby Hvideberg (Uno-X), kellega koos töötades jõuti võidu jagamisele üsna lähedale. Seekord püüti jooksikud aga 1600 meetrit enne lõpujoont siiski kinni.
Ainsa Eesti ratturina võistelnud Markus Pajur (Team Arkea Samsic) tulemust kirja ei saanud. | Pedersen võidutses Belgias, Van der Poel püüti kinni eelviimasel kilomeetril | https://sport.err.ee/1608125800/pedersen-voidutses-belgias-van-der-poel-puuti-kinni-eelviimasel-kilomeetril | Kuulsa Belgia ühepäevasõidu Kuurne - Brüssel - Kuurne (UCI 1.Pro) võitis grupifinišis endine maailmameister Mads Pedersen (Trek-Segafredo). Jooksikud saadi seejuures kätte alles eelviimasel kilomeetril. |
Norra koondis koosseisus Espen Björnstad, Jörgen Graabak, Jens Luraas Oftebro, Jarl Magnus Riiber hoidsid hüppevooru järel Austria, Saksamaa ning Jaapani järel neljandat positsiooni. Suusarajale asusid nad liidritest 35 sekundit hiljem. Finišisse jõudis tiitlikaitsja Norra uhkes üksinduses ajaga 43.57,7.
Teisele kohale jäänud Saksamaad (Terence Weber, Fabian Riessle, Eric Frenzel, Vinzenz Geiger) edestati 42,7 sekundiga. Austria koondis (Johannes Lamparter, Lukas Klapfer, Mario Seidl, Lukas Greiderer) pidi lõpuks leppima kolmanda kohaga, kaotades võitjale 49,1 sekundiga.
Esikümnesse jõudsid veel Jaapan (+2.13,4), Soome (2.38,7), Prantsusmaa (+2.54,4), Itaalia (+3.25,4), Tšehhi (+4.21,3), USA (+5.16,1) ja neutraalse lipu all võistlev Venemaa (+8.27,7).
Uues formaadis meeskondlikus kahevõistluses on Norra koondis medali võitnud kõikidel maailmameistrivõistlustel. 2011. pälviti pronks, seejärel 2013., 2015., ja 2017. aastal hõbe ning 2019. ja 2021. aastal kuld. | Norra tuli teist korda järjest meeskondlikus kahevõistluses maailmameistriks | https://sport.err.ee/1608125785/norra-tuli-teist-korda-jarjest-meeskondlikus-kahevoistluses-maailmameistriks | Norra koondis krooniti teist korda järjest meeskondlikus kahevõistluses maailmameistriks, kui Saksamaal Oberstdorfis peetud tiitlivõistlusel alistati Saksamaa ja Austria meeskonnad. |
Vaktsiin kiideti USA-s erakorraliseks kasutamiseks heaks laupäeval, saades kolmandaks seal lubatud koroonavastaseks vaktsiiniks.
USA toidu- ja ravimiameti teatel on tegemist kõrge tõhususega vaktsiiniga, mis aitab hästi ka viiruse uute tüvede vastu.
Prantsusmaa tööstusminister Agnès Pannier-Runacher ütles telekanalile France 3, et Euroopa ravimiamet EMA hindab samuti USA ravimifirma esitatud andmeid.
Minister ütles, et kui EMA annab rohelise tule märtsis, tekib võimalus vaktsiini aprilli algul kasutama hakata ja kuna J&J toimib ühekordse süstimisega, siis on see hea uudis.
Ta siiski ei välistanud, et millagi hiljem võib vaja minna ka lisaannust, aga see pole veel kindel.
Euroopa Liit loodab Prantsuse ministri sõnul saada juuni lõpuks 600 miljonit J&J vaktsiinidoosi.
Pannier-Runacheri sõnul on Prantsusmaal seni vaktsineeritud 1,5 miljonit inimest ning juunis tahetakse jõuda 15 miljoni kõige haavatavama isiku kaitsesüstimiseni, kuid see nõuab kiiremat vaktsiinidega varustamist.
Ulatuslikud katsed näitasid, et J&J vaktsiini tõhusus oli USA-s 85,9 protsenti, Lõuna-Aafrika Vabariigis 81,7 protsenti ja Brasiilias 87,6 protsenti.
Sellega jääb J&J siiski maha Pfizeri ja Moderna kahekordselt süstitavatest vaktsiinidest, mille tõhusus koroonaviiruse klassikalise tüve puhul on 95 protsendi kandis. | Euroopa Liit annab Johnson&Johnson vaktsiinile kasutusloa märtsi algul | https://www.err.ee/1608125779/euroopa-liit-annab-johnson-johnson-vaktsiinile-kasutusloa-martsi-algul | USA ravimifirma Johnson & Johnsoni (J&J)ühekordselt manustatav koroonavaktsiin kiidetakse Euroopa Liidus heaks ilmselt märtsi alguses, kinnitas Prantsusmaa minister pühapäeval. |
TalTech läks esimeses geimis Silvia Pertensi järjestikuste rünnakute järel juhtima 11:8, sellele järgnes Nette Peidi äss ja Riia võttis mõtlemisaja. Vastaste eksimuse järel kasvas Eesti esiklubi edu 16:9-le ning TalTech kontrollis ka geimi lõppu, võites sele 25:16. Avageimi algul pidi platsilt lahkuma TalTechi kapten Mari Loorman, kes ei suutnud seljavalu tõttu jätkata. Teda asendas tavaliselt nurgas tegutsev Maria Säästla, kirjutab Volley.ee.
Teises geimis viis Säästla TalTechi juhtima 9:6, ent Läti klubi jõudis 12:12 viigini. Hollase võimsa rünnaku järel sai TalTech taas kolmepunktilise edu (16:13). 22:14 eduseisust sai aga kiiresti 22:17 ja peatreener Marko Mett kasutas mõtlemiseaega. Sealt edasi Riia enam ohtlikuks ei saanud ja geim kuulus TalTechile 25:18.
Kolmas vaatus algas samuti Tallinna klubi dikteerimisel ja lätlaste peatreener võttis 1:4 kaotusseisu jäädes kiirelt aja maha. Riia jõudiski 7:7 seisuni, kuid TalTech rebis seejärel eest 13:9. Riia võitles end uuesti punkti kaugusele (14:13) ja Mett kasutas mõtlemisaega. Lõpus olid taaskord kindlamad TalTechi mängijad, Pertens viis oma naiskonna ette 19:14 ning geim võideti 25:19.
Võitjate resultatiivseim oli 16 punktiga (+11) Kadi Kullerkann, 12 punkti (+6) lisas Nette Peit, 11 (+10) Eliise Hollas ja kümme punkti (+5) Silvia Pertens. TalTechi vastuvõtt oli 33%, rünnak 49%, blokiga saadi 12 punkti (viis sulustamist sai kirja Hollas), servil löödi neli ässa ja eksiti samuti neljal pallingul.
Riia edukaimana tõi kaheksa punkti (+6) Tereze Hrapane, Läti klubi vastuvõtt oli 46%, rünnak 32%, blokipunkte saadi kolm, servipunkte kaheksa (eksiti üheksal pallingul).
TalTechi peatreener Marko Mett tundis heameelt, et sai lõpuks kõige kirkama medali. "Kõige suurem emotsioon oli seisul 18:23 kolmas geim, kui ma vaatasin selja taha ja nägin, et Mari Loorman juba pisardab. Siis tuli endale ka pisar silma," olid juhendaja esimesed sõnad kogenud kapteni kohta, kes seljavalu tõttu pidi mängu alguses pooleli jätma. "Esimesel hooajal sain pronksi, eelmisel aastal hõbeda ja nüüd tuli kuld. Äkki ma oma luuseri mainest sain ka nüüd lahti," lisas ta.
Pronksimängus kohtusid kodusaalis mänginud Tartu Ülikool/Bigbank ja Kaunase VDU. Kahes esimeses geimis suurepärast võrkpalli näidanud Tartu suutis ka kolmanda geimi üle noatera võita ja nii teeniti teist aastat järjest pronks tulemusega 3:0 (25:19, 25:10, 25:23).
Tartu naiskonna resultatiivseim skoorija oli 19 punktiga (+9) Ingrid Kiisk, 13 punkti (+11) panustas Annabel Huik (+11) ja 12 (+7) Ingris Suvi. Tartu naiskonna vastuvõtt oli 41%, rünnakuid lahendati 47-protsendiliselt, blokiga saadi viis punkti ja servil löödi seitse ässa ning eksiti 11 pallingul. Kaunase edukaim oli 13 punktiga (+7) Vilte Bogdanovic, Kaunase vastuvõtt oli 37%, rünnak 26%, blokiga saadi seitse ja serviga viis silma (eksiti kümnel pallingul). | TalTech/Tradehouse'i naiskond krooniti esmakordselt Balti liiga võitjaks | https://sport.err.ee/1608125758/taltech-tradehouse-i-naiskond-krooniti-esmakordselt-balti-liiga-voitjaks | Sarnaselt eelmisele hooajale kohtusid naiste Balti liiga finaalis TalTech/Tradehouse ja Riia Võrkpallikool/LÜ. Möödunud aastal võitis Riia 3:2, sel aastal sai 3:0 (25:16, 25:18, 25:19) võidu Eesti esiklubi. See oli TalTechile esimeseks Balti liiga võiduks. |
Liigatabeli tipp muutus veelgi tihedamaks. Servitil on 17 punkti, järgnevad Dragunas ja Šviesa 13 silmaga, kuid esimesel on Eesti meistrist üks ning teisel kolm mängu vähem peetud. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC jätkavad kaheksa punkti peal ning Tapal on nüüd tabelis neli silma.
Elmu Koppelmann: meeldis, kuidas võideldi ja oma mängu peale suruti
SK Tapa/N.R. Energy jättis laupäeval Leedu valitsevalt meistrilt ja karikavõitjalt Klaipeda HC Dragunaselt saadud suure kaotuse selja taha ning alustas Kaunase Granitas-Karysi vastu väga hästi. Esimese 18 minuti jooksul ei saanud kumbki meeskond enamat minimaalsest edust. Tapa peatreener Elmu Koppelmann vahetas julgelt ja skooriti laial rindel.
Viigiseisul 9:9 oli tapalastest juba kuus pallurit käe valgeks saanud, samas ei suudetud kuidagi pidurdada Paulius Šarkauskast. Roger Muskat viis 18. minutil Tapa 12:11 juhtima, aga järgmised 11 minutit ei lisandunud väravatki. Granitas võitis poolaja 16:13 ning kaotusseis võinuks olla hullemgi, ent Mikola Naum tõrjus Tapa väravasuul kaks karistusviset.
Riietusruumist väljusid tapalased sisukalt ja 5:1 vahespurdi lõpetuseks pommitas Aleksander Oganezov 18:17 juhtvärava. Tasavägine mäng jätkus lõpuni, kord oli üks meeskond ees, siis teine. Oganezovi tabamus 42 sekundit enne lõppu tõi aga Tapale magusa 28:27 võidu. Võitjate kasuks viskas Oganezov üheksa, Rail Ageni seitse ja Marek Palmsalu neli väravat. Avapoolajal seitse korda skoorinud Šarkauskas lisas teisel pooltunnil vaid ühe tabamuse.
"Kogenud mehed hoidsid meid täna üleval, aga samas tegi ka noor mängujuht Endrik Jaanis hea mängu. Ja üle ega ümber saa me Mikola Naumist. Kolka seisis rahulikult ja kindlalt, vahel üllatab ta mindki oma positsioonivaliku ja tõrjetega," kiitis Balti liigas teise võidu saanud Tapa peatreener Elmu Koppelmann.
"Arvestades kui palju meil põhimehi puudu on ja kui rohkelt jõudu eile kulutasime, võib vägagi rahule jääda. Mulle meeldis, kuidas võideldi ja oma mängu peale suruti. Positiivne oli ka, et ei tegeletud kõrvaliste asjadega, hoiti mänguplaanist kinni ja vahel isegi kuulati treenerit," muigas Koppelmann.
Serviti peatas Dragunase vastu kaotusejada, aga võitu ei saanud
Põlva Serviti oli viimased neli omavahelist kohtumist Dragunase vastu kaotanud. Pühapäeval jäädi algul taha, 14. minutil juhiti pärast Mathias Rebase tabamust 7:6, ent järgmise üheksa minutiga väravalisa ei saadud. Dragunas pääses ette 10:7, mäng muutus jõuliseks ja närviliseks.
Vastaste vasakukäeline tagamees Gytis Šmantauskas sai juba 27. minutil kolmanda kaheminutilise karistuse ja punase kaardi. Serviti suutis poolaja lõpu enda kasuks kallutada ja Carl-Eric Uibo tõi mõni sekund enne vaheajavilet tabloole 11:11 viigi.
Teise pooltunni algul olid põlvalased teravad, nõelasid mitmel puhul kiirrünnakutega ning Sander Sarapuu viis võõrustajad 15:12 juhtima. 44. minutil tegi Ülljo Pihus 20:16, kuid kuus minutit hiljem tuli võimsas viskehoos Deividas Virbauskaselt 22:22.
Lõpuminutitel pääses juhtima juba Dragunas, aga Serviti võitles välja viigi, kui Anatoli Tšezlov 45 sekundit enne lõppu seisuks 27:27 tabas. Virbauskasel oli veel võimalus, ent tema viimase sekundi viskest lendas pall posti. Rebane ja Pihus viskasid põlvalaste kasuks kuus väravat, Virbauskase arvele jäi lõpuks 12 tabamust.
Viljandi naaseb Leedust punktilisata
Teist päeva järjest võõrsil mänginud Viljandi HC kohtus Leedu liigaliidri Vilniuse VHC Šviesaga. Võrdse alguse järel spurtis kodumeeskond 11. minutiks 6:3 eduseisu ning pikalt püsis vahe kahe-kolme värava peal. 24. minutil tabas Mihkel Lõpp seisuks 10:8, aga see jäi mulkide viimaseks väravaks avapoolajal.
Puhkepausile mindi Šviesa juhtimisel 15:8 ja teise pooltunni algus polnud parem. Leedukad põgenesid 19:8 eduseisu ning said 28:20 võidu. Lõpp viskas Viljandi kasuks viis ja Kristjan Koovit kolm väravat. Karolis Bliuvas oli kohtumise resultatiivseim kuue tabamusega.
"Punkte sellelt reisilt ei saanud, aga kogemuse võrra oleme jälle rikkamad. Tõsi, tahaks et need kogemused hakkaks tulemusteks vormuma, aga olen kindel, et seegi juhtub. Eile kulus palju energiat vastase tagaajamisele ja kuigi tegime üle pika aja parema teise kui esimese poolaja, siis lõpuni ei jaksanud," vaatas Viljandi peatreener Marko Koks tagasi.
"Täna oli meil puhanud Šviesa vastu raske. 60 minutit jalgades, bussisõit ka veel, aga ikkagi natuke lihtsalt andsime alla. Numbrite järgi võib-olla väga kole polnudki, aga mängu oli vähe. Eneseusu ja realiseerimise taha jääb hetkel palju," analüüsis Koks. | Tapa võttis Balti liigas magusa võidu, Serviti leppis viigiga | https://sport.err.ee/1608125755/tapa-vottis-balti-liigas-magusa-voidu-serviti-leppis-viigiga | Pühapäevased mängud käsipalli Balti liigas pakkusid ohtralt põnevust ja tasavägisust. SK Tapa/N.R. Energy sai hooaja teise võidu, alistades kodus Kaunase Granitas-Karysi 28:27 (13:16). Põlva Serviti tegi Klaipeda HC Dragunasega 27:27 (11:11) viigi ning Viljandi HC kaotas võõrsil Vilniuse VHC Šviesale 20:28 (8:15). |
Faivrele tõi hooaja esimese MK-etapivõidu aeg 2.25,29, millega prantslane edestas teiseks tulnud šveitslast Marco Odermatti 0,75 sekundiga. Kolmanda koha pälvis Faivre kaasmaalane Alexis Pinturault, kaotades võitjale 0,81 sekundiga.
MK-sarja üldarvestuses jätkab esikohal Pinturault, kellel on 1034 punkti. Teine on Odermatt (824) ja kolmas austerlane Marco Schwartz (718). Faivre hoiab 299 punktiga 20. positsiooni.
Naised jätkavad võistlemist aga Itaalias Val di Fassas, kus pühapäeval võeti mõõtu ülisuurslaalomis. Hooaja esimese MK-etapivõidu teenis kohalike rõõmuks Federica Brignone ajaga 1.14,61. Ühtlasi lõpetas itaallanna Lara Gut-Behrami võiduseeria, kes pälvis esikoha kiirlaskumises nii reedel kui laupäeval. Šveitslannat jäi esikohast lahutama 0,59 sekundit. Kolmanda koha sai Corinne Suter (+0,72).
MK-sarja üldarvestuses jätkab liidrina Gut-Behrami, kellel on 1227 punkti. Teine on Petra Vlhova (1040) ja kolmas Michelle Gisin (892). | Hiljuti kaks MM-kulda pälvinud Faivre teenis hooaja esimese MK-etapivõidu | https://sport.err.ee/1608125740/hiljuti-kaks-mm-kulda-palvinud-faivre-teenis-hooaja-esimese-mk-etapivoidu | Bulgaarias Banskos toimunud mäesuusatamise MK-etapil pälvis meeste suurslaalomis esikoha äsja kahekordseks maailmameistriks kroonitud Mathieu Faivre. |
"See võit on väga oluline ja saime MM-sarja üldarvestusse head punktid kirja," ütles Tänak pressiteate vahendusel. "Me tulime Soome, meie konkurentide kodumaale, suure pingega. Teadsime, et võistlus tuleb keeruline, aga lõppeks oli meie jaoks väga hea nädalavahetus."
"Võistluseelne testisõit toimus väga erinevates oludes, seega ei teadnud me, mida täpselt oodata. Ma hoidsin meie insenere pidevalt surve all ja nende raske töö tasus lõpuks ära. Me proovisime paari uut asja ja need töötasid kenasti," jätkas Tänak. "Arktika ralli toimub imelises kohas, kus võistelda. Kindlasti üks paremaid kohti talveralli pidamiseks. Pole paremat kohta, kus on nii palju lund ja samuti need teed.. neil on iseloomu. Suur kummardus korraldajatele - see ralli väärib kindlasti kohta MM-kalendris."
Autoralli MM-sari jätkub 22.-25. aprillil Horvaatia ralliga. | Võidukas Tänak: inseneride raske töö tasus end ära | https://sport.err.ee/1608125731/voidukas-tanak-inseneride-raske-too-tasus-end-ara | Autoralli MM-sarja hooaja teise etapi Põhja-Soome teedel võitis Ott Tänak (Hyundai), kes edestas 17,5 sekundiga üldliidriks kerkinud soomlast Kalle Rovanperät (Toyota) ja 19,8 sekundiga tiimikaaslast Thierry Neuville'i. |
Tallnna linnavalitsusest öeldi ERR-ile, et uut juhti otsitakse haiglale seetõttu, et praeguse juhatuse esimehe Ralf Allikvee ametiaeg lõppeb mai alguses.
ITK juhatuse esimehe ametiaeg on viis aastat.
ITK ootab kandideerijatelt kõrgharidust ja vähemalt viie aasta pikkust juhtimise kogemust. Kandideerijad peavad oma soovist teadma andma hiljemalt 15. märtsiks.
Praegune juht Ralf Allikvee peeti mullu jaanuaris kinni ning prokuratuur esitas talle kahtlustuse riigihangete teostamise nõuete rikkumises eriti suures ulatuses.
Märtsi lõpus tegi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ITK nõukogule ettepaneku taastada Allikvee volitused juhatuse esimehena. Kõlvart põhjendas otsust kriisiaja vajadusega Allikvee kompetentsi ja kogemuste järele.
"Minu otsus on tingitud kahest asjaolust: esiteks üldine olukord, me saame aru, et meditsiin vajab ressurssi ja eelkõige inimressurssi, mis on juba praegu piiratud. See tähendab kompetentsi kui kogemust. Ja vajatakse tugevat tsentraalset juhtimist. Teine asjaolu seotud sellega, et juhatuse esimehele esitatud kahtlus ei seostu omakasuliste korruptsioonikuriteoga ja menetlus on alles algusjärgus," põhjendas Kõlvart.
ITK nõukogu taastas Allikvee volitused 25. märtsil ehk samal päeval, kui Kõlvart ettepaneku tegi. | Ida-Tallinna keskhaigla otsib uut juhti | https://www.err.ee/1608125725/ida-tallinna-keskhaigla-otsib-uut-juhti | Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) kuulutas välja konkursi juhatuse esimehe ametikohale, uus juht asub ametisse mais. |
Juba paarkümmend aastat Tallinnas Koplis elava ja Tallinna Ülikoolis ilukirjandusliku teksti analüüsi ning ingliskeelset kirjandust õpetava Miriam McIlfatrick-Ksenofontovi nimi Eesti luulehuvilistele ilmselt tutvustust ei vaja. Tema luuletõlked eesti keelest inglise keelde on hinnatud, Doris Kareva luulekogu "Armuaeg" tõlkimise eest (inglise keeles "Days of Grace", kirjastus "Bloodaxe Books") pälvis ta 2019. aastal Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna. Järgneva intervjuu lugejal tasuks selle raamatu pealkiri meelde jätta, sest sellest tuleb siin juttu, koguni ootamatus seoses. Miriam äärmiselt tagasihoidliku inimesena auhinda loomulikult ei maini.
Miriam McIlfatrick-Ksenofontovi enda luule (Doris Kareva eestindatuna) pälvis 2015. aastal "Loomingu" aastapreemia.
Kõigepealt tahaksin sind õnnitleda, sest hiljuti kaitsesid sa Tallinna Ülikoolis doktoritöö teemal "Mapping the Invisible: The Elaboration of a Creative Approach to Translating Poetry" ("Kaardistades nähtamatut: loova luuletõlke väljatöötamine"). Palun tutvusta lähemalt, mis on see pealkirjas mainitud nähtamatu.
Me alustame kõige raskema küsimusega. (Naerab.) See uurimus oli kümne aasta teekond. Teekond minule kui tõlkijale, teekond uurijale. Alustasin uurimistööd sellest, mida tähendab minule kui tõlkijale tõlkida luuletust kui luuletust. Sest minu käsituses on see looming ja püüdsin jõuda selgusele, milles see täpsemalt seisneb. Kõik on nõus, et see, mida kirjutavad luuletajad või proosakirjanikud, on looming. XX sajandi lõpust ja käesoleva algusest on suurepäraseid uurimusi, kus öeldakse, et tõlkijail tuleb aidata mõista, mida niisugune loominguline tegevus tähendab. Nendes uurimustes vaadeldakse alati algset luuletust ja tõlget, võrreldakse kahte lõpetatud asja. On olemas võrratuid seletusi, kuidas tõlkija jõudis oma versioonini. Aga ma leian, et see ei aita mind, sest luuletajad alustavad ilma luuletuseta. On võib-olla miski, mingi idee või impulss või inspiratsioon. Me kasutame kogu aeg metafoore selle kirjeldamiseks, mis paneb luuletajat või kirjanikku kirjutama. Luuletuse lähtekohaks võib olla midagi väga konkreetset, võib-olla kusagilt loetu, mõni teine luuletus, kusagil nähtu, mingi elukogemus, aga enamikul luuletajatel, keda ma olen jälginud ja kellega rääkinud, ei ole teekond oma lõpetatud luuletuse juurde nii sirge, ei teata täpselt, mida taheti luuletusega öelda. Iiri luuletaja Ciaran Carson ütles: "I don't know what I'll say until it's said. It's a discovery. In poetry, the destination should always remain unknown until one arrives. Then one is pleasantly surprised." ("Ma ei tea ette, mida ma ütlen, kuni see on öeldud. See on alati avastusretk. Luule sihtpunkt peaks jääma aimamatuks kuni päralejõudmiseni. Siis võib ees oodata meeldiv üllatus.")
Nii et luuletuse kirjutamine on millegi teadasaamine, selle mõistmine, mida sa üritad teha. Ja mis kõige tähtsam: keel ei ole kunagi lõplikult valmis, pead töötama toormaterjaliga. Kuidas panna keel kõnelema mingist sündmusest, mis oma olemuselt ei ole kirjeldatav? Luule ei kirjelda, luule käivitab midagi lugejate meeltes. See oli see, millest ma olin huvitatud: luuletaja, lõpetatud luuletuse lugeja ja tõlkija vaimne tegevus. Sa võid analüüsida luuletust tuhandel moel, võid lugeda seda sada korda ja kogeda iga kord midagi erinevat, teised, kes seda loevad, võivad kogeda seda omamoodi, sa võid interpreteerida ja interpreteerida, aga see on ikka seesama luuletus, mis seda kõike käivitab. Ja ma leian, et ükskõik kuidas olemasolevat luuleteksti ka analüüsida, lõpuks peab tõlkija istuma maha, siis küsima endalt: kui mul on kõik need interpretatsioonid ja analüüsid, siis mida ma nüüd nendega teen? Oluline pole, kuidas ma mingi kõnekujundi inglise keelde ümber panen. Ma pean leidma tee selleni, mida ma nimetan sõnade-eelseks, nähtamatuks, ja vaatama, mida teeb keel algses luuletuses. Tuleb minna sõnade-eelsest impulsist uue luuletuseni, mis viib lugeja samasugusele vaimsele sisemaale.
See oli ambitsioonikas ettevõtmine, aga ma vajasin seda. Ma ei saa tõlkida ilma sellistele asjadele mõtlemata. Kui arvaksin, et tõlkimine on luuletustest millegi leidmine, mille ma võtan välja ja panen uude karpi, siis ma ei oleks sellest tööst huvitatud. See ei oleks loominguline. Väga raske on anda su küsimusele lühikest vastust. Teadsin intuitiivselt, mida ma teen. Aga ma tahtsin teada, kas on võimalik panna see kirja ka akadeemilise uurimusena, täiendada tõlke- ja kirjandusteooriat.
Kasutasin kognitsiooniteaduse meetodit, ilma selleta ma ei oleks saanud seda tööd teha. Antropoloogid küsivad: mida me teeme, kui me kasutame keelt? Neuroantropoloog Merlin Donald vaatleb kunsti kõige üldisemas mõttes, tema idee on, et kunst väljendab "jagatud kognitsiooni", kollektiivset mõttetegevust — see on tema termin kultuuri kohta. Ta uurib keelt. Meie kõigiga juhtub vahel, et me ei leia õigeid sõnu, et midagi edasi anda, täpselt väljendada. Donaldi arvates on see signaal, et me jõuame millenigi, mis on loomulikus keeles sõnastamatu. Kui kirjutame luuletust või kirja sõbrale, siis mõtleme, et ei, see ei ole päris see, mida tahtsime öelda. Meie teadvuses olev kohtunik ütleb, et on olemas midagi peenemat, mida keelemärgid edasi ei anna. Et kunsti mõte on jõuda kuhugi, mis ei ole keele sümbolites väljendatav.
Luuletus ei taha anda lihtsat sõnumit, samal ajal ei taha ta olla mõistatus. Ta on nagu väike tähenduste loomise masin. Ma tahtsin seda keerukust kaardistada.
Milles see kaardistamine seisneb?
Kui luuletaja asub luuletust kirjutama, on see nagu rännaku algus; isegi kui see toimub mingi impulsi või inspiratsiooni ajel, ei tea ta veel, mis see täpselt on ja kuhu viib. Kirjutamise käigus on ta teadlik eri suundadest, kuhu saaks minna, ja sellest, kuidas silmapiir iga valikuga avardub — nii kestab see seni, kuni ta jõuab oma eesmärgini, valmis luuletuseni. Kui ma hakkan töötama originaalluuletusega, kujutan seda ette maastikuna, kus eri osad nõuavad eraldi tähelepanu ja neid kõiki ei ole võimalik korraga arvesse võtta. Ma üritan välja selgitada, kuidas need maastikuosad tõmbavad eri suundades, mind niihästi juhatades kui ka eksitades. Üritan kaardistada seda maastikku, kus viibis luuletaja.
Nii et see doktoritöö oli sinu tõlketegevuse loomulik tagajärg?
Jah, aga juba enne seda olin kogu aeg elanud luule sees, kasvades üles Iirimaal. Seal, kust ma olen pärit, oli tavapärane, et naabrid, sugulased või sõbrad tulevad õhtuti külla — kutsumata, aga olles siiski teretulnud. Küllaltki sageli räägitakse kohalikku kõmu: kellel on mis haigus, kes abiellus kellega, aga ka naljakaid lugusid. Vahel lauldakse. Üks onu tuli alati koos oma viiuliga ja teine sugulane kirjutas luuletusi oma põllutöömasinatest, nii et ma kasvasin üles mõttega, et sellised kokkusaamised koos laulude ja luulega on osa elust — nagu väiksed etendused. Ja need olidki tegelikult etendused, noorematele lastele öeldi sageli: "Mine mängi klaverit," isegi kui nad ei tahtnud. Ma vihkasin seda. Kui mul kästi klaverit mängida, siis palusin, et ainult mitte seda.
Nii et luule on alati olnud osa elust. Ülikoolis õppides valisin võimaluse korral alati eksami luulest, mitte proosast, ükskõik kas tegu oli prantsuse või Ladina-Ameerika kirjandusega.
Kuidas sa iseloomustaksid seda kanti, kust sa pärit oled?
See on Iirimaa põhjapoolseim serv, maakond, mis asub Šotimaale kõige lähemal. Seal on jõeorud. Väga vaikne, väga provintslik. Kasvatatakse lambaid ja lehmi. Ma elasin seal kuni kaheksateistkümnenda eluaastani.
Aeg, mil sa üles kasvasid, oli Põhja-Iirimaal iseäranis rahutu. Kas see puudutas ka maapiirkondi, kus sa elasid, või ainult elu suuremates linnades?
Jah, ma kasvasin üles konflikti keskel. Põhja-Iirimaa konflikt algas umbes 1968. aastal, aga muidugi oli probleeme alates sellest, kui Iirimaa jaotati kaheks, ja ka enne seda. Ei olnud võimalik elada Põhja-Iirimaal ja mitte olla sellest teadlik. Sellistes linnades nagu Derry ja Belfast avaldus see ilmselt vägivaldsemalt: rahutused ja protestiaktsioonid võisid vahel muutuda väga veristeks ja seal võis olla rohkem sõjaväge kohal, kuni rahutused levisid kõikjale. Ma pidin oma pisikeses külas käima läbi sõjaväestatud teetõkete. Õhtuti võis kuulda plahvatusi. Poepidajad, nii katoliiklased kui ka protestandid, olid tihti märklauaks. Koolides olid pommiähvardused sagedased. Lastele see meeldis, kui tuli evakueeruda ja tunnid jäid ära. (Ma ei tea küll ühtegi juhtumit, mil koolis oleks päriselt olnud pomm.)
Sellises atmosfääris kasvasin ma üles. Kõige halvem oli see, mis toimus öö varjus. Teatavad inimesed olid valitud sihtmärgiks, tungiti nende kodusse, neid ähvardati, rünnati ja mõnikord tapeti. Selliseid asju toimus kogu aeg. Nii et õhus oli hirm, isegi kui sellega võis mingis mõttes harjuda. Kõige halvem oli näha vastandumas seni hästi läbi saanud naabreid. Minu perekond suhtles kõigiga. Meie piirkonnas elas mõlema poole inimesi läbisegi. Nagu näed, ma kasutan ikka sõna "pooled", sest minu pool oli erinev mu perekonna omast, ma olin otsustanud kodus poliitikast mitte rääkida. Kõik see kujundas suhteid ja tekitas inimeste vahele lõhe. See oli üles kasvamiseks väga ebaterve õhkkond. Ja me rõõmustasime, kui tuli lõplik vaherahu ja suure reede rahuleping, mis nüüd on jälle ohus.
Mäletan, et aastaid tagasi, meie esimesel või teisel kohtumisel siinsamas "Loomingu" kohvitoas, kui me pidime rääkima minu tekstide tõlkimisest, läks jutt kohe kõige muu peale. Mu tütar oli just kõndima õppinud ja mu tookordne abikaasa oli selleks, et laps ei kukuks või endale midagi kaela ei tõmbaks, toa ümber korraldanud. Me rääkisime sellest ja kui ma paha aimamata kasutasin sõna "barrikaadid", taipasin hetk hiljem, et sinule tähendas see sõna midagi hoopis karmimat. Mäletan, et sa kasutasid sõna "terrorism".
See on väga hea näide, seostub jällegi luulega (naerdes). Sõna ei kuulu ühte kindlasse kohta, ta on tooraine. Ma võiksin sõna "barrikaad" kasutada ka enda tütrega seoses. See kõlab täiesti nagu miski, mida mu isa oleks võinud öelda, ta oli oma sõnakasutuses väga vaba ja mänguline. Ja ta armastas lapsi. Iirlastel on väga hea naljasoon. Kuigi meie ajaloos on olnud väga tõsiseid perioode ja need on saatnud meid kaua, on huumor ja muusika meie viis eluga edasi minna.
Ülikooli läksid sa Inglismaal. Millest selline otsus?
Ma olen sellest põlvkonnast, kellele peale kooli lõpetamist ülikooli minek ei olnud üldse küsimus. Ka mina ei kahelnud selles kunagi. Põhja-Iirimaal oleks olnud vaid kaks võimalust: Belfasti Queen's University ja üks veidi uuem ülikool Coleraine'is. Aga ma tahtsin Põhja-Iirimaalt välja saada. Praegu, aastal 2021, on väga raske ausalt öelda, mida ma tookord tõeliselt tundsin. See on samamoodi kui tuttavat luuletust vaadates ei mäleta, kuidas sa seda esimest korda lugesid. Aga kindlasti tahtsin ma suuremat vabadust ja võib-olla ka perekonna mõju alt vabaneda, olla ise keegi. Oma osa oli ka sellel, et valitud ülikoolis õpetati heal tasemel neid aineid, mis pakkusid mulle huvi: hispaania, samuti prantsuse ja portugali keel ja kultuur.
Ma ei jaganud mõne oma pereliikme väga unionistlikke poliitilisi vaateid. Ma ei olnud ka äärmuslikult vabariigimeelne, pigem kuulusin John Hume'i sotsiaaldemokraatliku kesktee pooldajate hulka.
Vajasin ruumi kasvamiseks ja mõtlemiseks, ehkki tookord ei osanud ma seda nii sõnastada. Õppisin Nottinghamis neli aastat kirjandust ja õpingute juurde kuulus ka üks aasta täiendõpet välismaal, see innustas niisamuti. Ma ei suutnud teha lõplikku valikut, kas keskenduda hispaania või prantsuse keele ja kultuuri õppimisele. Olen siiani väga kehv otsuste langetaja. Viimasel ülikooliaastal õppisin portugali keelt ja kirjandust. Tahtsin lihtsalt võimalikult palju keeli õppida. Kogesin, et iga keel on erinev maailma mõtestamise viis. Ja sel ajal mõistsin selgesti, kui väga mulle meeldib tõlkimine. See neelas mind. Mäletan ülikooli viimaselt kursuselt, kuidas meie vaimustav Ladina-Ameerika uuringute õppejõud tõi seminari mõned pudelid veini (mis praegu oleks mõeldamatu) ja ütles, et mingu igaüks nüüd tõlkima ja me arutame järgmine nädal teie tõlkeid. Ja ma ei pingutanud ühegi teise kursuse õppimiseks nii nagu selle jaoks. Tõlkisin terve nädal ühte luuletust. Nüüd, peale doktoritöö kaitsmist kirjutasin talle: "Sina panid sellele aluse."
Jah, ma olin seal õnnelik. Sain tegelda oma asjadega, leidsin häid sõpru. Ma ei jälginud enam Põhja-Iirimaa uudiseid, olin vaba oma pere religioossest survest, ei pidanud otsustama, kas minna katoliiklaste või protestantide poodi.
Pärast Nottinghami läksid sa Portugali.
Jah. Viimasel ülikooliaastal õppisin portugali keelt, mis on täielik nali — õppida keelt üks aasta! Paljud arvasid, et kui oleme õppinud hispaania keelt, on portugali keel lihtne, aga siis selgus, kuidas olime eksinud, kui raske oli portugali hääldus. Olin otsustanud, et ei lähe tagasi Iirimaale, ja ma ei olnud kindel, kas tahan jääda Inglismaale, pigem tahtsin reisida. Aga mitte ilma eesmärgita. Läksin Londonisse ja omandasin inglise keele õpetaja kvalifikatsiooni. Hakkasin otsima tööd ja leidsin vaimustava töökoha Lissabonis. Ma ei teadnud sellest linnast varem midagi, aga olin seal kokku üheksa aastat. Ma armusin sellesse linna. Vahepeal elasin kaks aastat Coimbras ja siis jälle Lissabonis. Ma armastan Portugali ja seda atlantilist kultuuri.
Mis sai pärast Portugali?
Kool, kus ma Lissabonis õpetasin, sai toetust Sorose fondist ja neil olid täiendõppe programmid Ida-Euroopas: üks Kiievis, üks Tartus ja paar tükki kusagil veel. Aastal 1991 tulin paariks nädalaks Tartusse. See oli veider aeg. Tulin siia, kui Venemaal hakkasid liikuma tankid. Igal pool, kuhu ma tulen, juhtub midagi (naerab). Peatusin Tallinnas üks või kaks ööd. Ja kui selline asi on võimalik, siis armusin sellesse linna ühe ööga. Mäletan, et oli juuni, jaanipäeva paiku, pidin järgmisel päeval Tartusse minema. Kõndisin vanalinnas, et leida kohta, kus kiirelt süüa, korraga algas suvine äikesevihm ja ma otsisin ühe vana maja ukseavas varju. Tugev vihm põrkas vanadelt munakividelt tagasi — mis, nagu mulle hiljem seletati, on merekivid —, ma vaatasin neid kive ja nad olid eri värvi: rohekad, sinakad, hallikad, mõned olid roosakad, ja ma olin neist kividest võlutud. Mulle meeldivad kivid. Ja mulle meeldivad inimesed, kes töötavad kividega. Mul on restauraatorist sõber, kellel on niisugune eriala.
Ma tean, et see kõlab jaburalt, aga ma armusin Tallinna kivide pärast ja palusin lõpetada oma lepingu Lissabonis.
Siin rajati rahvusvaheline keeltekool, sain sinna tööle. Töötasin keeltekoolis täpselt ühe aasta, siis kutsuti mind tööle Eesti Humanitaarinstituuti. Mulle meeldis seal väga, mulle meeldisid need üliõpilased ja see töö… Ja ma olen siiani EHI-s, millest on vahepeal saanud Tallinna Ülikooli osa. Mingit doktoritöö plaani mul tookord muidugi ei olnud.
Millal sa hakkasid luulet tõlkima?
Ma tegin enda jaoks mõned Fernando Pessoa tõlked, kui elasin Portugalis. Mind köitsid tema heteronüümid: tema häälte erinevus ja muutumine, kord Fernando Pessoa, kord Alberto Caeiro, kord Ricardo Reis… Luule tähendab mulle väga suures osas häält.
Kui hakkasin käima eesti keele tundides, andis õpetaja mulle hääldamise harjutamiseks Doris Kareva luulekogu "Armuaeg". Kuigi ma ei saanud aru, mis seal on kirjutatud, lugesin ja nautisin seda. Mõned aastad hiljem pani Doris kokku antoloogia "Windship with Oars of Light" 1 ja andis mulle kimbu toortõlkeid, sealhulgas mõned tema enda luuletuste omad. Ma ei tea, kes need oli teinud, aga ma sain aru, et neis ei olnud häält. Iseäranis Dorise häält. Sest ma mäletasin ta häält oma lugemiste põhjal. Mulle ei meenugi enam, mida ta palus mul nende luuletustega teha, kas toimetada, üle vaadata või midagi muud, aga sellest see algas. Ma hakkasin improviseerima… Mulle anti igasuguseid tekste toimetamiseks ja tõlkimiseks. Luule tõlkimist õppisin omal käel.
Võin oma (tõsi küll, vähestest) kogemustest kinnitada, et ükski teine tõlkija ei ole minu tekste tõlkides küsinud nii õigeid küsimusi. Küsimusi, mille peale ma ise ei oleks tulnud, aga mis tabavad mingeid olemuslikke nüansse. Sellest sain aru, kui tõsiselt sa kaalutled iga sõna, iga rida, iga varjundit.
Kui sa hakkad töötama luuletajaga, keelega, sõnadega, muutuvad autorid iseenda lugejaks. Ja mulle meeldib see, kuidas luuletaja taasavastab oma luuletust. Sest sa ei saa anda konkreetseid vastuseid, miks sa tegid nii või teisiti. Ükskord ütles üks luuletaja pärast seda, kui ma olin talle näidanud erinevaid tõlkevariante, et võtab oma originaalversiooni tagasi, sest see on pooltoores, seest läbi küpsemata. See ongi üks küsimus, mida tahan küsida: kui sa oma luuletust vaatad, kust sa tead, et luuletus on valmis? Ja kõik, mida sa edasi teed, on peenhäälestamine, nokitsemine. Seda ei saa kunagi lõpetada. Aga mõnikord ikkagi tunned, et nüüd on luuletus valmis.
Aastaid tagasi ütles Ene Mihkelson (jällegi siinsamas ruumis) umbes sellised sõnad: "Noor inimene on tark. Ma loen oma vanu luuletusi üle ja imestan, kuidas ma neid asju sain tookord teada."
Luulega ongi nii. Iiri luuletaja Paul Muldoon ütles: "Lõpuks teab luuletus rohkem kui luuletaja."
Kas tõlkimine on sulle ka katsumus, enese proovilepanek?
Ma armastan seda! Ei ole midagi paremat kui luuletuse analüüsimise aeg, see on minu turvaline isiklik ruum. Ma näen seda nagu maastikku. Sa lähed sinna ja esimesel korral sa ei märka kõike. Ja siis lähed uuesti. Ei aita, kui keegi teine seda maastikku kirjeldab, sa pead sinna ise minema. See ongi minu kaardistamistöö. Ja siit tuleb proovikivi: kas ma saan seda maastikku, mis on luuletajale ja lugejale terra incognita, tõlkes samasuguse terra incognita'na edasi anda. Mõni luuletus võtab palju aega. Mis tahes keeles luuletust lugedes ütleb mõistus, et selle tõlkimine on võimalik. Aga küsimus on: kuidas? Mul on luuletusi, mida ma ei ole aastate jooksul suutnud tõlkida. Tavaliselt ma lõpuks jõuan selleni. Võib-olla õnnestub see kümne aasta pärast, võib-olla ma suren enne…
Millal sa ise alustasid luuletamist?
Nagu igaüks, üritasin ma luuletada kooliajal. Kirjutasin luuletusi ja esseid koolialmanahhidesse. Mäletan rabavaid hetki, näiteks siis, kui lugesin Wilfred Oweni luulet Esimesest maailmasõjast. See oli väga õudne ja karm. Leidsin end mõtlemast: kas tõesti on ka sellist luulet? Ja ma arvan, et see tunne ei ole kunagi kadunud. Ikka ja jälle, kui loen või kuulan luulet, taban end sellelt mõttelt. See pani mind mõistma, et võivad olla traditsioonid ja vormid, aga tegelikult on luule väga vabastav. Nagu ikka, olid ka minu märkmikud täis õudset jama. Ma ei usu, et mul võiks tekkida selline äratundmine nagu Ene Mihkelsonil, et oo kui tark ma olin seitsmeteistkümneaastaselt.
Tegelikult ma arvan, et tõlkimine õpetas mind luuletama. Jälgimine, kuidas luuletused käituvad, õpetab. Aga see on pisut skisofreeniline, kui mõelda, et mida ma teen — millist luulet ma kirjutan! Ma usun, et olen välja kujunenud Eestis olles. Doris Kareva on kaunikesti veendunud, et minu luules on eesti aktsent, ta leiab midagi sellist mu luule kõlas. Ja luule kõla on mulle tõesti oluline. Juba palju aastaid tagasi, 1998. aastal ilmus "Sirbis" Doris Kareva pealekäimisel ja tõlkes mu luuletus "Kontserdile". Ma avaldan oma luuletusi trükis harva, hoian neid endale, vahel näitan lähedastele.
Tõlkimine, kellegi teise mõtetes elamine, on parim luuletamise kool.
1 Tuulelaeval valgusest on aerud. Valik eesti moodsat luulet = Windship with Oars of Light. Estonian Modern Poetry. Koostaja Doris Kareva, toimetajad Miriam McIlfatrick-Ksenofontov ja Eric Dickens. Tallinn, 2001. | Miriam McIlfatrick-Ksenofontov: kui luuletaja asub luuletust kirjutama, on see nagu rännaku algus | https://kultuur.err.ee/1608125584/miriam-mcilfatrick-ksenofontov-kui-luuletaja-asub-luuletust-kirjutama-on-see-nagu-rannaku-algus | Tõlkija, kirjanik ja õppejõud Miriam McIlfatrick-Ksenofontov kinnitas Loomingule antud intervjuus, et tõlkimine ning kellegi teise mõtetes elamine on parim luuletamise kool. |
Siimer eksis kõigis neljas tiirus korra ning kaotas finišis maailmameistriks kroonitud sakslasele Philipp Lipowitzile (1; 38.37,1) kolme minuti ja 18,6 sekundiga. Esimese 30 parema hulka jõudis ka Robert Heldna. Kolm trahvi juures kaotas eestlane võitjale 3.45,1 ning pälvis 29. koha.
Hõbemedali sai tavadistantsil kaela sloveen Alex Cisar (1; +11,0) ja pronksi prantslane Emilien Claude (2; +37,9). Teistest eestlastest said Marten Aolaid (3; +4.02,0) 35. ja Mart Vsivtsev (2; +4.07,9) 36. koha.
Naisjuunioride 12,5 km tavadistantsil krooniti maailmameistriks prantslane Camille Bened (0; 35.01,4). Teise koha pälvis Slovakkia laskesuusataja Henrieta Horvatova (1; +1.25,4) ja kolmanda itaallanna Beatrice Trabucchi (1; +1.34,3).
Ainsa eestlannana stardis olnud Sofia Balabanova (6; +9.50,8) sai 73. koha. | Siimer ja Heldna alustasid juunioride MM-i kohtadega 30 parema hulgas | https://sport.err.ee/1608125722/siimer-ja-heldna-alustasid-juunioride-mm-i-kohtadega-30-parema-hulgas | Austrias Obertilliachis toimuvatel laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel sai Kristo Siimer 15 km tavadistantsil 23. koha. |
Poiste teatesõidus alustas tugevalt Eesti esimese vahetuse sõitja Chris Marcus Krahv, kes finišeeris kolmandana. Teist vahetust sõitnud Timo Kudre langes koha võrra, andes vahetuse Olle Ilmar Jaamale üle neljandana. Kaotust oli sel hetkel võitjale kogunenud 1 minut ja 44 sekundit, kolmas koht oli samuti enam kui minuti kaugusel.
Viimast vahetust sõitnud Jaama suutis aga Eesti võistkonna kolmandaks tõsta. Venemaa langes vigade tõttu teiselt kohalt neljandaks. Kulla võttis sellest sõidust Šveits, hõbeda Läti.
Eesti tüdrukute tiimi avavahetuse sõitja Birgit Rõõm lõpetas kolmandana, Liis-Marii Kaso tõstis võistkonna teisele kohale. Kolmandat vahetust sõitnud 14-aastane Mareli Vaher püsis pikalt kolmandal positsioonil, kuid pisut enne finišit Venemaa teine võistkond siiski möödus ja eestlannade tulemuseks jäi neljas koht (kaotus kolmandale kohale 2 minutit 23 sekundit).
Euroopa noortemeistriks pärjati Tšehhi, hõbeda võitis Venemaa esimene võistkond. | Eesti poisid lõpetasid suusaorienteerumise EM-i pronksmedaliga | https://sport.err.ee/1608125710/eesti-poisid-lopetasid-suusaorienteerumise-em-i-pronksmedaliga | Suusaorienteerumise noorte Euroopa meistrivõistluste viimane päev tõi Eesti koondise medalikontole lisaks veel ühe pronksi. |
BNS-i andmetel taotles ringkonnaprokurör Arika Almann kinniste uste taga toimunud kohtuvaidluses Loosaare süüdimõistmist ja tema karistamist viieaastase vangistusega, millest tal tuleb kohe vanglas ära kanda neli kuud. Karistuse ülejäänud osa palus prokurör talle mõista tingimisi viieaastase katseajaga.
Loosaare kaitsja, vandeadvokaat Ene Mõtte taotles tõenäoliselt oma kaitsealuse õigeks mõistmist alaealise seksuaalse väärkohtlemise süüdistuses, samuti lapspornomaterjalide ja isast maha jäänud vanaaegse sileraudse püssi omamise süüdistustes.
Kuna kohtuprotsess toimub kinniste uste taga, siis avalikkusele istungitel toimuva kohta teavet ei anta.
Mullu juunis alanud protsessil ei tunnistanud Loosaar end kuritegudes süüdi. Loosaar on BNS-ile kinnitanud, et tema vastu esitatud süüdistus on täiesti alusetu ning tegemist on õnnetu arusaamatusega.
"Olen 26 aastat teinud televisoonis lastesaateid, viinud läbi lasteüritusi ja kontserte, olen õppinud end häälestama lastega samale lainele ning saanud sellega hästi hakkama. Kuid mul puudub laste suhtes igasugune seksuaalne huvi ning minu hing on puhas," kinnitas ta.
Loosaarele ette heidetav tegu on toime pandud mitmeid aastaid tagasi ning jõudis prokuratuuri kinnitusel õiguskaitseasutusteni alles nüüd, sest teo toimepanemise ajal ei saanud kannatanu oma noore ea tõttu aru sellest, mis temaga toimus.
Pärast kriminaaluurimise käivitamist leidis politsei Loosaare valdusest läbiotsimisel 19 fotot ja neli videot lapspornoga ning ka vanaaegse sileraudse püssi, mille omamiseks tal luba puudus.
Kohus langetab Loosaare süüasjas otsuse 30. märtsil. | Prokurör tahab Venno Loosaare vangi saata | https://www.err.ee/1608125707/prokuror-tahab-venno-loosaare-vangi-saata | Prokurör taotles alla 10-aastase tüdruku seksuaalses väärkohtlemises süüdistatavale tuntud meelelahutajale ja lasteürituste juhile Venno Loosaarele šokivangistust, viimase kaitsja leiab, et ta tuleks kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista. |
2009. aastal MM-sarjas esimesed sõidud teinud ja 2011. aastal Mehhikos punktiarve avanud Tänak on saanud aastate jooksul kokku 1002 silma. Enne Arktikat oli tal koos 975 punkti, millele lisandusid 25 võidu ja veel kaks punktikatse neljanda koha eest.
Kõige edukam on eestlasele olnud mõistagi maailmameistritiitli toonud 2019. aasta, kui hooaja peale õnnestus teenida 263 silma.
Tänakust sai üheksas piloot, kes tuhande piiri ületanud. Vastavat arvestust juhib 2338 punktiga seitsmekordne maailmameister Sebastien Ogier.
Lisaks on neljakohaline arv punkte teenitud ka Sebastien Loebil, Jari-Matti Latvalal, Thierry Neuville'il, Carlos Sainzil, Mikko Hirvonenil, Dani Sordol ja Juha Kankkunenil.
Mõistagi tasub arvestada, et varasematel aastate jagati vähem punkte ja peeti ka vähem etappe. | Ott Tänak ületas Arktika ralliga tuhande punkti piiri | https://sport.err.ee/1608125701/ott-tanak-uletas-arktika-ralliga-tuhande-punkti-piiri | Eesti rallisõitja Ott Tänak ületas Arktika MM-rallil teenitud võidu eest saadud punktide abil kogu karjääri arvestades tuhande punkti piiri. |
WRC3 klassis ehk Rally2 autode erasõitjate seas võitis Kaur mõlemad pühapäevased katsed ja lähenes nii soomlasele Teemu Asunmaale (Škoda), aga jäi lõpuks ikkagi 4,2 sekundi kaugusele. Päeva alustas ta 12,5-sekundilise kaotusega. Kokku võitis sealjuures kontrollpunkti hilinemise eest kümnesekundilise karistuse saanud Kaur kümnest kiiruskatsest pooled.
Kui võtta juurde ka WRC2 autod ehk tehasetiimide sõitjad, siis edestasid Kauri (+2.02,9) vaid võitnud Esapekka Lappi (Volkswagen; 2:09.56,6), norralane Andreas Mikkelsen (Škoda; +47,7), venelane Nikolai Grjazin (Volkswagen; +1.30,3) ja mainitud Asunmaa (+1.58,7).
WRC3 klassis kolmandaks tulnud soomlane Mikko Heikkilä (Škoda) kaotas Kaurile juba enam kui poolteist minutit. Samuti WRC3 kategoorias sõitnud Gregor Jeets (Škoda) lõpetas kuuenda kohaga (+6.17,5 võitjast).
WRC2 kategoorias võistles ka Georg Linnamäe (Volkswagen), kes aga sõitis laupäeval lumehange kinni ja kokkuvõttes kõrgele kohale ei jõudnud. | Egon Kaur jäi Arktika rallil WRC3 arvestuses napilt teiseks | https://sport.err.ee/1608125695/egon-kaur-jai-arktika-rallil-wrc3-arvestuses-napilt-teiseks | Egon Kaur (Volkswagen) tuli Arktika MM-rallil WRC3 kategoorias teiseks ja kõikide R5 masinate arvestuses viiendale kohale. |
Meeste finaali eelviimases vahetuses hirmkõva vaeva näinud venelane Aleksandr Bolšunov saatis Gleb Retivõhhi rajale 4,1 sekundit enne Johannes Hösflot Kläbot, aga norralane sõitis vahe pea koheselt kinni ja läks viimasel tõusul venelasest mööda. Finišiheitluses edestas Retivõhhi ka soomlane Joni Mäki ja nii teenis Soome sellelt MM-ilt teise hõbeda.
Norra avameheks oli pühapäeval Erik Valnes, Soomel Ristomatti Hakola.
Naiste finaalis juhtisid rootslannad Maja Dahlqvist ja Jonna Sundling võistlust algusest lõpuni. Pikalt oli teisel kohal Norra, ent Maiken Caspersen Falla väsis lõpus ja norralannad pidid leppima kuuenda kohaga.
Rootsi edestas finišis Šveitsit (Laurien van der Graaff, Nadine Fähndrich) 0,95 ja Sloveeniat (Eva Urevc, Anamarija Lampic) 3,46 sekundiga.
Sundling ja Kläbo võtsid sellelt MM-ilt juba teise kulla, mõlemad olid parimad ka individuaalses klassikasprindis. | Kläbo ja Sundling võitsid sprinditeates teise MM-kulla, Soome teenis hõbeda | https://sport.err.ee/1608125689/klabo-ja-sundling-voitsid-sprinditeates-teise-mm-kulla-soome-teenis-hobeda | Oberstdorfis jätkuval suusaalade MM-il olid murdmaasuusatamise sprinditeates võidukad Norra mehed ja Rootsi naised. Nii Johannes Hösflot Kläbole kui Jonna Sundlingile on see käesolevalt MM-ilt teiseks kuldmedaliks. |
Vaid 20-aastasel Rovanperäl on kahe etapiga 39 punkti ehk neli enam kui belglasel Thierry Neuville'il, kes on mõlemalt senipeetud etapilt saanud kolmanda koha.
Võrdselt 31 punkti peal on Monte Carlos avaetapi võitnud Sebastien Ogier ja tema tiimikaaslane Elfyn Evans, kes võttis avaetapilt teise ja Arktikast viienda koha punktid.
Kuna Ott Tänak jäi Monte Carlos katkestamise tõttu nullile, siis kõik oma tänavused 27 punkti on ta teeninud Arktika rallilt: 25 võidu ja kaks punktikatse neljanda koha eest.
Kui Monte Carlo järel oli Tänak liidrist kohe 30 silmaga maas, siis nüüd on seis tunduvalt tasavägisem - teda lahutab Rovanperäst tosin punkti.
Võistkondlikult juhib jätkuvalt Toyota 88 punktiga, aga Hyundai jõudis nüüd 77 silma peale. Kolmas on 24 punktiga M-Sport Ford.
Punktiarve muutub jälle alles kahe kuu pärast toimuva Horvaatia ralliga.
Tabeliseis:
1. Kalle Rovanperä 39
2. Thierry Neuville 35
3. Sebastien Ogier 31
4. Elfyn Evans 31
5. Ott Tänak 27
6. Craig Breen 16
7. Takamoto Katsuta 16
8. Dani Sordo 11
9. Andreas Mikkelsen 6
10. Oliver Solberg 6
11. Gus Greensmith 6 | Rovanperäst sai läbi aegade noorim MM-sarja üldliider | https://sport.err.ee/1608125683/rovanperast-sai-labi-aegade-noorim-mm-sarja-uldliider | Autoralli MM-sarja üldliidriks tõusis kahe etapi järel esmakordselt soomlane Kalle Rovanperä, kes Monte Carlo neljanda positsiooni järel tuli kodusel Arktika rallil teiseks. |
"Kui sa tuled uuele rallile, siis kunagi ei tea, mida täpselt oodata. Tulime sel nädalalõpul Toyota kodumaale ja arvasime, et nad on väga tugevad. Pinge oli peal ja teadsime, et võitlus kujuneb väga keeruliseks," lausus Tänak finišiintervjuus.
"Lõpuks tegime väga hea nädalalõpu - midagi väga paljut ei juhtunud, vaid üks viga eile. See on imeline koht - kindlasti üks paremaid kohti, kus talverallit pidada. Eriti eile, see oli nii nõudlik. Ma arvan, et teist korda siia tulla oleks palju nauditavam, eriti siis, kui tead, kuhu lähed."
Teiseks jäänud Rovanperä tunnistas, et soovis tegelikult võidu nimel heidelda. "Ma tegin vea ja meil ei jätkunud optimaalset kiirust. Sõitsin kogu nädalalõpu maksimumi peal. Minu ja Jonne [kaardilugeja Halttuneni] poolt oli suurepärane nädalalõpp. Tegime kõikvõimaliku ja oleme teise kohaga rahul."
Ka teist etappi järjest kolmandana lõpetanud Neuville'il polnud põhjust pettuda. "Ma olen nädalalõpuga rahul, eriti arvestades meie probleeme. Ei tasu unustada, et olime stardijärjekorras kolmandad," lausus belglane.
Arktikasse MM-sarja üldliidrina tulnud Sebastien Ogier (Toyota) pidi sõitma reedel ebamugaval juhtpositsioonil ega leidnud õiget kiirust ka hiljem. Laupäeva õhtul lõpetas ta hanges ja ainus punkt tuli punktikatse viienda koha eest.
"Siin on ilus koht, kus rallit sõita. Loomulikult esimesena teel olles nii ei ole, aga see on autoralli MM," lausus prantslane. | Tänak osutas, et võit võeti Toyota koduhoovis | https://sport.err.ee/1608125677/tanak-osutas-et-voit-voeti-toyota-koduhoovis | Autoralli MM-sarja hooaja teise etapi Põhja-Soome teedel võitis Ott Tänak (Hyundai), kes edestas 17,5 sekundiga üldliidriks kerkinud soomlast Kalle Rovanperät (Toyota) ja 19,8 sekundiga tiimikaaslast Thierry Neuville'i. |
Mikro- ja väikemajad on maailmas laineid löönud juba mõnda aega. Pärast 2008. aasta majanduskriisi ja kinnisvarakrahhi peeti just väikest elamist kriisijärgsetele vajadustele vastavaks. Väikevormide kavandamine on juured alla ajanud ka Eestis – näeme algatusi, mis seavad kahtluse alla meie senise ruumivajaduse.
Arhitekt Mari Hunt büroost b210 on pea kümme aastat disaininud ja ehitanud väikevorme, installatsioone, RMK ja EKA sisearhitektuuri osakonnaga kuuel aastal järjest metsarajatisi, varjualuseid ja vaatetorne. Ta on kavandanud väikemaja nii endale kui ka oma sõbrale. Mari Hundi projekteeritud Maidla loodusvilla, minihotell sooserval kandideerib sel aastal Euroopa nüüdisarhitektuuri Mies van der Rohe auhinnale.
Kuidas sa väikemajade teemani jõudsid?
Kolm-neli aastat tagasi hakkasin väikeste majade ja väikeste eluruumidega süvenenumalt tegelema. USAs on minimajad olnud pikalt populaarsed, kuid just siis tundus hea aeg selle teemaga ka siin tegeleda. Üks tõuge tuli kindlasti isiklikust vajadusest, nimelt hakkasin endale üht sellist minimaja projekteerima ja ehitama. Tekkis võimalus ühele väikesele krundile püsti panna kuni 20ruutmeetrine majake. Miks nii väike? Kuni 20ruutmeetrist majakest saab püstitada hõlpsamalt suurt paberimajanduse kadalippu läbimata.
Mind paelus ülesanne paigutada kõik eluks vajalik napile pinnale. Aastaid tagasi elasime polaarekspeditsioonil Franz Josephi maa asustamata saarel kaheksaliikmelise meeskonnaga pisikestes konteinermajades. Kuu aega katsetasid üksteisele võõrad inimesed väikese ruumi piire. Suuremate objektide kõrval on need väikesed tööd andnud hea tunnetuse, kuidas eri mõõtkavas head ruumi disainida.
Oma maja kavandama hakates proovisin läbi sadakond lahendust ja disainiideed. Maja mudelit, mille järgi endale olin ehitanud, arendasin edasi veidi suuremaks ning kohandasin sõbrale.
Sellest hakkas pall veerema ning nüüd näen, et vajadus väikemajade järele on ka majutussektoris. Praeguse pandeemiaga on tekkinud aina kindlam soov elada mõnda aega maal, metsa sees. Tihti on selline väike maja paremini hallatav: seda on kergem püstitada, kohapeal või tehases valmis teha.
Mida üldse loetakse väikemajaks?
See on hoone, mille pindala on kuni 20 ruutmeetrit ja kõrgus kuni viis meetrit. Sellise hoone püstitamine on olenevalt omavalitsusest veidi lihtsam ja kui hästi läheb, siis ei ole vaja planeeringut ega ehitusluba. On loomulikult ka erandeid, näiteks tiheasustusalad ja looduskaitsealad. Kui aga soovitakse juurde rajada taristu – vesi, elekter, kanalisatsioon –, siis muidugi nii lihtsalt ei pääse. Ka tuleohutus seab omad tingimused.
Mil määral erineb väikemaja väljamõtlemine suurema, normaalse suurusega elamispinna kavandamisest?
Väikese maja puhul algab ruumi disainimine seest väljapoole. Peame mõtlema, millised on funktsioonid, mis majja ära mahtuma peavad, kui suur on voodi, tualetipott, dušinurk, kööginurk. Kõik need nn mugavused, millega harjunud oleme, võtavad väikeses majas protsentuaalselt rohkem ruumi. WC-pott, köögitehnika ja tehnoseadmed on standardmõõtudega, nendega mänguruumi pole – need on vaja väiksele pinnale ära mahutada. Teisalt on vaja disainida väljastpoolt sissepoole. Peame arvestama hoone maksimaalse suurusega. Seda eriti siis, kui hoone ehitatakse tehases. Mõelda tuleb ka, kui suurt veost on võimalik veoautole tõsta, kui suuri veoseid on lubatud tänaval transportida. Näiteks ei tohi veose laius olla üle kolme ja poole meetri, suurema veose puhul on vaja saateautosid. Ka tuleb teada, kui kõrge see maja on, kas see mahub sildade ja elektriliinide alt läbi. Oma maja kavandasin kaheosalisena, katuseosa käib ära. Viie meetri kõrgust hoonet, nagu regulatsioonid lubavad väikemajana püstitada, ei saa ühes tükis transportida.
Eesti väikemajade turul on väga palju tüüpmaju, mida ongi lihtne tehases valmis teha. Sinu omad on kõik erilahendus.
Ma näen, et aetakse taga erilisemat disaini. Paljud, olles läbi lapanud majatootjate kataloogid, pöörduvad minu poole sooviga saada midagi omanäolisemat. Väikse vormiga on hea katsetada ja just väikeste majade puhul soovitakse erilisemat lahendust. Teatakse, et hea disain aitab näiteks majutusteenuse turul silma paista.
Kahest minu projekteeritud ja valmisehitatud minimajast on saanud ka tüüprojektid, 20ruutmeetrine minimaja Minikin Hunt ja 30ruutmeetrine Minikin Jaska. Need on valminud mulle ja minu heale sõbrale, neis on iga detail hoolega läbi mõeldud. Nii mõnigi on leidnud, et vajab just samasugust, aga tihti on hoone kasutajatel erisoove ja tahetakse midagi, mis tüüpprojekti ei mahu. Ruumi tahetakse oma äranägemise järgi kohandada. Niisiis olen praegu keskendunud erilahenduste loomisele. Minimajade kõrval projekteerime büroos ju ka 500ruutmeetriseid villasid. Niisiis oleme justkui kahe maailma vahel, hüppame ühest mõõtkavast teise.
Võib-olla polegi vahet, kas eluruumi on 20 ruutmeetrit või 200, optimaalne ruum, mida eluks vajatakse, on küllalt standardne. Ühel puhul laiutatakse rohkem, aga funktsionaalselt pole erilist vahet. 20ruutmeetrine maja võib mahutada sama palju kui 200ruutmeetrine.
Kaht mõõtu majade, minimajade ja luksusvillade kõrvuti projekteerimise juures tekib üpris tihti mõte, kas tõesti on nii suurt maja vaja. Kas saame ehk veidi väiksemaks teha? Kas ikka on vaja, et elutuba oleks 70–80 ruutmeetrit suur? See on ju ühe keskmise eestlase korteri suurus. Niisiis mõtlen ka suure maja projekteerimisel, kuidas ruumi optimaalselt ära kasutada, et tühja ruumi ja kasutuid nurgataguseid tekiks vähem.
Praegu, COVID-19 pandeemia tingimustes on siiski ka suurel majal oma eelised. Ollakse sunnitud kodus palju aega veetma. Meie kodune ruum on saanud hoopis teistsuguse tähenduse, vajame palju rohkem ruumi. Pisikesele pinnale ei saa kõiki funktsioone, mida kodu praegu välja kandma peab, ära mahutada. Kui enne arvestasime sellega, et kodu on enamjaolt magamiseks, käiakse tööl, väljas söömas ja reisil, ja see kõik toimub väljaspool kodu, siis praegu tuleb kodus kõik need funktsioonid ära mahutada. Kodu on saanud uue tähenduse. Kodu kui kontor, kodu kui kool, kodu kui meelelahutuskoht jne.
Siin ongi kaks äärmust. Koju võiks võimalikult palju funktsioone mahutada, siis loeb ruumi suurus ja avarus, teistpidi aga otsitakse oma väikest pelgupaika. Tihti eeldatakse, et see on mõnes looduskaunis kohas. Lisaks peaks see olema kerge vaevaga kiiresti püstitatav ja rahakotisõbralik.
Millist elamiskogemust minimaja pakub? Mis tõukab väikselt elama?
Peamiselt otsitakse ellu lihtsust. Suur maja ja suur korter tähendavad kohe ka palju asju, esemete ja vaimsete vajaduste mõttes, mille pärast peame muretsema ja nende eest hoolitsema. Väike ruum ja väikselt elamine seostub mõttepuhtusega. Tahetakse näidata, et on võimalik elada lihtsamalt ja mitte nii palju tarbida.
Hea näide ongi minu sõber, kellele projekteerisin oma minimaja eeskujul veidi suurema versiooni. Tema elab nüüd esimest aastat koos elukaaslasega umbes 30ruutmeetrisel pinnal, koos magamislavatsiga on neil ruumi 45 ruutmeetrit. Ta on ka varem elanud pisikestes Tallinna korterites ja looduse keskele väikesele eluasemele kolida ei olnud mingi probleem. Praegu naljatleb ta, et kappe ja panipaiku sai igaks juhuks nii nutikalt ja palju projekteeritud, et osa on praegugi tühjad. Kui aga praegusel ajal peavad kaks inimest ka kodus töötama, siis läheb veidi kitsaks. Lahendusena oleme arutanud, et võiks õue veel ühe pisikese töötoa ehitada.
Teised head sõbrad ja minimajade entusiastid elavad suviti Muhu saarel. Neil on seal minimaja, kus on kõik eluks vajalik, kuid nii mõnedki funktsioonid on kolinud õue. Seal on dušš, lõkkease, mille peal tehakse süüa, eraldi hoones on kuivkäimla. Kogu ruumi enda ümber kasutatakse palju otstarbekamalt. Kuigi jah, meie kliimavöötmes ei saa aasta läbi nii elada.
Mainisid ennist väikemajade trendi USAs. Ka siin on minimaju toodetud omajagu, kuid ei saa öelda, et see veel trendiks oleks kujunenud. Kõik kõlab ju loogiliselt: aina enam on ühe liikmega leibkondi, eluasemed on linnas kallid, suurt korterit ei jõua endale ei osta ega üürida. Väikemaja paistab hea lahendus. Mõni aasta tagasi oli Koda n-ö väikemajade küla Tallinnas Mere puiestee ääres. See toimis hotellina. Praegu on needsamad Koda majad Admiraliteedi basseini ääres, kuid ega me rohkem minimaju linnapildis ei näe. Miks pole väikeselt elamine siin kujunenud nii populaarseks kui mujal maailmas?
Meie taust on hoopis teistsugune. USAs on väikemajad populaarsed, sest seadused ei luba tagaaeda väikseid hooneid püstitada ja seal elada. Nemad on sellest regulatsioonist mööda läinud nii, et ehitavad majakese järelhaagise peale. Kui maja on ratastel, siis ei kvalifitseeru see majaks, vaid autoks ja see on sealne viis seaduseauk ära kasutada. USAs on võimalik ehitada ratastele palju suuremaid ja raskemaid maju kui meil, seepärast on see liikumine ka nii levinud. Euroopa Liidu seadused, mis kehtivad ju ka meil, seavad ratastel majale palju karmimad nõuded. Näiteks kaal kuni kolm ja pool tonni. See on maja sulgkaal, keeruline on nii kerget maja ehitada, milles oleksid kõik funktsioonid, millega olema harjunud. Suurele rekatreilerile on muidugi võimalik ehitada ka suuremaid maju, aga siis tekib teistpidi küsimus: milline auto seda vedada jaksab? Kolm ja pool tonni on selline, mida natuke võimsam sõiduauto kohalt nihutab.
Veel üks põhjus, miks siinkandis väikemajad nii levinud pole, on ehk ka see, et meil ilmselt pole olnud üliteravat elamispinnapuudust. Mida kallim on elamine linnas, seda enam soovitakse linnast ära, metsa ja loodusesse. Eriti praegusel ajal. Minimajade teema on aina aktuaalsem ka siin.
Eestis on siis väikemaja rohkem suvekodu, looduses elamise võimalus, hotell?
Jah, nii võib üldistada küll. Eestlane näeb väikeses majas lisaelamist – kohta, kus nädalavahetustel ja suviti puhkamas käia.
Mis materjalist ehitatakse väikemaju?
Mina kasutan eelkõige puitu. Meil on nii palju puitmajade tootjaid, kes valdavad materjali väga hästi. Puidust saab ka ise väga hästi ehitada. Nagu öeldud, määrav on maja kaal. Nii transportimiseks kui ka kraanale, mis hiljem maja oma kohale tõstab. Materjalide puhul lähtun ikkagi keskkonda sobivatest ehedatest materjalidest.
Hind sisaldab sellise elamu puhul vastuolu. Väikemaja ei tohiks olla liiga kallis, aga mida väiksem maja, seda kallimaks kujuneb ruutmeetri hind. Kõik tehnosüsteemid, mis on suures majas, on vaja rajada ka väikses majas – need on suur osa hinnast. Eks tihti haigutab ootuste ja tegelikkuse vahel kuristik. Eeldatakse, et väike tähendab odavat, kuid mida väiksem, seda kallim. Seetõttu tulekski kasutada lihtsaid materjale, aga anda majale hea arhitektuuri ja disainiga lisaväärtus.
Räägi natuke lähemalt ka Maidla mõisa maadele, sooservale püstitatud minimajast, loodusvillast, nagu seda kutsutakse.
Maidla loodusvilla on mõeldud lühiajaliseks ööbimiseks, seda on hellitavalt nimetatud ka metsa magamistoaks. Maidlas seisin ülesande ees, kuidas luksuslik ööbimiskoht ära paigutada väga väiksesse ruumi ehk kuidas traditsiooniline hotellituba mahutada loodusesse. Ka selle disainimist tuli alustada n-ö seestpoolt väljapoole, vaadata, kui suur on voodi ja siis selle ümber ülejäänud ruum üles ehitada, et jääks liikumisruumi, et sisse tulles ei peaks kohe astuma magamistuppa, vaid jääks garderoobi- ja esikuosa, kompaktne tualett- ja duširuum ning oleks ka väike panipaik. Peitsime selle osavalt trepi alla. Pidime looma kõik luksushotelli mugavused looduses mugavaks ööbimiseks.
Sellist teistsugust ööbimisvõimalust ja hotellituba, omaette olemise võimalust just otsitaksegi. Me oleme veidi tüdinud traditsioonilisest hotellist ja turismitalust. Mõnus ja mugav puhkamisvõimalus loodusega kooskõlas on praegusel ajal ihaldusväärne, eriti olukorras, kus piirid on kinni ja puhkama peab kodumaal.
Me hakkasime seda intervjuud kokku leppima väga kaua aega tagasi, kui sa endale minimaja projekteerimisega olid alles alustanud ja lükkasime vestlust pidevalt edasi, et ära oodata, mil saad rääkida oma minimajas elamise kogemusest. Praegu sa ikkagi oma majas ei ela? Kas väikselt elamine ikkagi veidi hirmutab?
Elu on kuidagi nii läinud jah, et pole olnud sundust väiksele pinnale kolida. 20 ruutmeetrit koos magamislavatsiga on piisav ühele inimesele, aga kui on rohkem elanikke, siis läheb ilmselt pisut kitsaks. Siin on ka teine aspekt. Endale on maru keeruline projekteerida. Peab olema nii tellija kui ka arhitekt ja parimat tulemust taga ajades on lihtne otsused edasi lükata. Valminud majade näitel on hea tõdeda, et detailsus ja läbimõeldus on olulised. | Arhitekt Mari Hunt: eestlasele on minimaja lisaelukoht, kus nädalavahetusel ja suviti puhkamas käia | https://kultuur.err.ee/1608125572/arhitekt-mari-hunt-eestlasele-on-minimaja-lisaelukoht-kus-nadalavahetusel-ja-suviti-puhkamas-kaia | Arhitekt Mari Hunt tõdes Sirbile antud intervjuus, et väike ruum ja väikselt elamine võimaldavad näidata, et saab elada ka lihtsamalt ja mitte nii palju tarbida. |
Tänak võitis kümnest kiiruskatsest pooled ja juhtis võistlust algusest lõpuni. Tasuks karjääri 14. esikoht MM-etappidelt ja teine Hyundai roolis pärast mullust triumfi Rally Estonial.
Pühapäev:
Tänak ei võitnud ralli viimasel päeval kumbagi katset, aga kindlustas rahulikult rallivõidu. Punktikatselt haaras tihedas heitluses suurima saagi Rovanperä, kellele järgnesid Breen, Neuville, Tänak ja Ogier. Heitluses teisele koahle jäi Rovanperä Neuville'i vastu 2,3 sekundiga peale.
Ralli lõpptulemused: 1. Tänak 2:03.49,6, 2. Rovanperä +17,5, 3. Neuville +19,8, 4. Breen +52,6, 5. Evans +1.01,5, 6. Katsuta +1.37,8, 7. Solberg +1.39,0, 8. Suninen +2.09,0, 9. Greensmith +3.39,4.
Reede:
Hommikusel testikatsel näitas kõige kiiremat minekut Ott Tänak (Hyundai; 2.35,4), kellele järgnesid tiimikaaslane Thierry Neuville (2.36,1), jaapanlane Takamoto Katsuta (Toyota; 2.39,8) ja prantslane Pierre-Louis Loubet (Hyundai; 2.39,8). Mitmed sõitjad jäid lumevalli kinni, teiste seas vajas puksiiri abi ka Neuville, kes aga naasis ja kihutas välja päeva teise aja. Toyota tipud Sebastien Ogier, Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä võtsid seejärel rahulikumalt ja kiireid läbimisi enam ei teinud.
Tänak alustas rallit katsevõiduga, võites kohe 31-kilomeetrise ja ralli pikima Sarriojärvi katse. Ta edestas võistkonnakaaslast Craig Breeni 3,6 ja korraks lumevalli takerdunud Kalle Rovanperät (Toyota) 10,6 sekundiga.
Tänak näitas ka teisel katsel kõige kiiremat minekut ja edestas Rovanperät 9,8 sekundiga ehk kasvatas päeva lõpuks edu noore soomlase ees 20,4 sekundile. Nende vahele sättis end Breen, kes saavutas reede õhtuks Rovanperä ees 4,2-sekundilise edu. MM-sarja üldliider Ogier pidi reedel konkurentidele teed puhastama ja andis nii Tänakule 49,8 sekundit ära.
Laupäev:
Tänak jätkas heas hoos ka laupäeva hommikul, võites kolmest kiiruskatsest kaks. Ainus ärev moment tuli teisel katsel, kui eestlane sõitis vastu lumevalli, aga õnneks kinni ei jäänud. Teisele kohale kerkis Kalle Rovanperä (Toyota; +23,6) ja kolmandaks langes Craig Breen (Hyundai; +28,9).
Pärastlõunal oli võtmeküsimuseks rehvide säästmine, sest teisel läbimisel tuli rehvidel toime tulla kruusasemate ja nõudlikemate lõikudega. Tänak võitis kolmest katsest ühe ja lõpetas päeva taas liidrina. Viimasel katsel näitas suurepärast minekut Thierry Neuville (Hyundai), kes lähenes Rovanperäle vaid 1,8 sekundi kaugusele. Kehvasti läks aga kuuendat kohta hoidnud Sebastien Ogier'l (Toyota), kes sõitis viimase katse viimases kurvis hange ja kaotas üle 19 minuti.
Eelvaade:
Arktika ralli asendab kalendris ärajäänud Rootsi rallit, mille viimaste aastate lumeolud ei olnud kiita, kuid Rovaniemi ligidal sõidetaval võistlusel sellega kindlasti probleeme pole. Karmimatel päevadel võib temperatuuripügal vajuda 30 miinuskraadi juurde. Sõitjatel tuleb toime tulla jäiste ja lumiste teedega, aga talverehvide abiga saab neid üsna nobedalt läbida ja nii on ilmselt tegu hooaja ühe kiirema etapiga.
MM-sarjas osalevatest võistkondadest on tingimused kindlasti tuttavamad Toyotale, kelle baas asub Soomes ning kelle piloodid Sebastien Ogier ja Elfyn Evans alustasid hooaega Monte Carlo etapil väga hästi. Lisaks on neil välja panna noor Kalle Rovanperä, keda siin-seal peetakse isegi peafavoriidiks.
Hyundai lootused avaetapil ei täitunud ja nii on nad Põhja-Soomes kindlasti sedavõrra näljasemad. Kui Thierry Neuville teenis Monte Carlos kolmanda koha punktid, siis Ott Tänak oli sunnitud katkestama ja tahab punktitabelis konkurentidega kindlasti vahet jõuliselt vähendada. Eelmise hooaja Rally Estonia näitas, et Tänak võib kiiretel rallidel Hyundaiga Toyotadele vastu saada küll.
"Arktika ralli saab olema väga huvitav. Rovaniemi asub kaugel põhjas, seega on kindel, et meid ootavad külmad ja lumised olud. Võistlesin seal kümmekond aastat tagasi, nii et mul on mõne kiiruskatse jagu kogemusi," kommenteeris Tänak eelmisel nädalal Hyundai pressiteates.
"See on sajaprotsendiliselt lumeralli ja see kuulub igati õigustatult autoralli MM-kalendrisse. Loodame Monte Carlo pettumused seljataha jätta, oma hooaja käima tõmmata ning meile ja meeskonnale väärilise tulemuse teha," lisas tunamullune maailmameister.
Tänaku kõrval tuleb starti veel kolm Eesti rallipaari: WRC2 arvestuses löövad kaasa Georg Linnamäe - Volodõmõr Korsia (Volkswagen Polo GTI R5) ning WRC3 arvestuses Egon Kaur - Silver Simm (Volkswagen Polo GTI R5) ja Gregor Jeets - Kauri Pannas (Škoda Fabia Rally2 evo).
Sõitjad peavad kolme päeva jooksul läbima kümme kiiruskatset kogupikkusega 251 km.
Ajakava:
Reede
Test Vennivaara 5,69 km 8.31 TÄNAK
SS1 Sarriojärvi 1 31,05 km 15.08 TÄNAK
SS2 Sarriojärvi 2 31,05 km 18.38 TÄNAK
Laupäev
SS3 Mustalampi 1 24,43 km 9.08 TÄNAK
SS4 Kaihuavaara 1 19,91 km 10.38 EVANS
SS5 Siikakämä 1 27,68 km 12.08 TÄNAK
SS6 Mustalampi 2 24,43 km 15.38 TÄNAK
SS7 Kaihuavaara 2 19,91 km 17.08 ROVANPERÄ
SS8 Siikakämä 2 27,68 km 18.38 NEUVILLE
Pühapäev
SS9 Aittajärvi 1 22,47 km 10.08 EVANS
SS10 Aittajärvi 2 (PK) 22,47 km 13.18 ROVANPERÄ
WRC stardinimekiri:
1. Sebastien Ogier - Julien Ingrassia Toyota
2. Oliver Solberg - Sebastian Marshall Hyundai
3. Teemu Suninen - Mikko Markkula Ford
7. Pierre-Louis Loubet - Vincent Landais Hyundai
8. Ott Tänak - Martin Järveoja Hyundai
11. Thierry Neuville - Martijn Wydaeghe Hyundai
12. Janne Tuohino - Reeta Hämäläinen Ford
18. Takamoto Katsuta - Daniel Barritt Toyota
33. Elfyn Evans - Scott Martin Toyota
37. Lorenzo Bertelli - Simone Scattolin Ford
42. Craig Breen - Paul Nagle Hyundai
44. Gus Greensmith - Elliott Edmondson Ford
69. Kalle Rovanperä - Jonne Halttunen Toyota | Algusest lõpuni juhtinud Tänak võitis Arktika ralli | https://sport.err.ee/1608121810/algusest-lopuni-juhtinud-tanak-voitis-arktika-ralli | Autoralli MM-sarja hooaja teise etapi Põhja-Soome teedel võitis Ott Tänak (Hyundai), kes edestas 17,5 sekundiga üldliidriks kerkinud soomlast Kalle Rovanperät (Toyota) ja 19,8 sekundiga tiimikaaslast Thierry Neuville'i. |
Algviisikusse kuulunud Tass sai mänguaega 36 minutit, mille jooksul viskas meeskonna paremuselt teise skooritegijana 12 punkti (kahesed 4/13, kolmesed 1/3, vabavisked 1/2), hankis kuus lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, blokeeris ühe vastaste pealeviske, kaotas korra palli ja tegi kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Tegu oli viienda järjestikuse mänguga, kus ta on visanud kahekohalise punktisumma ehk vähemalt 10 silma. Böckler vigastuse tõttu kaasa ei teinud.
Saint Mary's lõpetas põhiturniiri 13 võidu ja kaheksa kaotusega, lääneranniku konverentsis saadi neli võitu ja kuus kaotust.
Kuidas läks ookeani taga teistel eestlastel, loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Tass jõudis koduülikooli hooaja viimases mängus kahekohalise punktisummani | https://sport.err.ee/1608125671/tass-joudis-koduulikooli-hooaja-viimases-mangus-kahekohalise-punktisummani | Eesti korvpallurite Matthias Tassi ja Leemet Böckleri kodumeeskond Saint Mary's Gaels lõpetas NCAA hooaja 51:65 kaotusega BYU Cougarsile. |
Laupäeval tehti Lätis 4839 koroonatesti, millest 7,8 protsenti osutusid positiivseks.
Lätis on koroonadiagnoosi saanud 86 186 inimest, neist on surnud 1618.
Viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta on 496,9.
Leedus tuvastati ööpäevaga 356 koroonajuhtu
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 356 uut koroonajuhtu ja suri üheksa COVID-19 haiget, teatas pühapäeval statistikaamet.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 250,3.
Leedus on saanud koroonadiagnoosi 199 145 inimest, neist on surnud 3244.
Leedus on tehtud vaktsineerimisi 163 566 inimesele, neist 73 027 on saanud kaks vaktsiinidoosi.
Soomes tuvastati ööpäevaga 620 koroonajuhtu
Soomes tuvastati viimase ööpäevaga 620 uut koroonanakkuse juhtu, teatas pühapäeval terviseamet (THL).
Viimase kahe nädalaga nakkusjuhtude arv on 7353, eelmisel kahenädalasel perioodil oli neid vaid 5081.
Viimase seitsme päeva jooksul on tuvastatud umbes 3900 nakatunut, mis on 500 võrra rohkem kui eelneva nädala jooksul.
Kokku on Soomes epideemia algusest saadik tuvastatud 57 672 koroonanakkuse juhtu. Surnud on 742 koroonahaiget. | Lätis lisandus ööpäevaga 376 koroonanakkuse juhtu | https://www.err.ee/1608125641/latis-lisandus-oopaevaga-376-koroonanakkuse-juhtu | Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 376 uut koroonanakkuse juhtu ja suri neli COVID-19 haiget, teatas laupäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. |
Kilp ja Himma võistlesid esimeses poolfinaalis, kus olid teiste seas rajal norralased Erik Valnes ja Johannes Hösflot Kläbo ning venelased Aleksandr Bolšunov ja Gleb Retivõhh.
Sõidu võitiski Norra, kes edestas venelasi 0,12 ja Rootsit (Karl-Johan Westberg, Oskar Svensson) 0,43 sekundiga. Viimasena pääses otse finaali Kanada (+0,61). Eesti ületas finišijoone kaheksandana, kaotust Norrale kogunes 7,93.
Naiste teatesprindis tulid Eesti eest rajale Aveli Uustalu ja Johanna Udras, kes said oma poolfinaalis 14 naiskonna seas kümnenda koha. Esimesena finaali pääsenud Sloveeniale kaotas Eesti duo 2.13,5. | Kilp ja Himma jäid MM-finaalist seitsme sekundi kaugusele | https://sport.err.ee/1608125647/kilp-ja-himma-jaid-mm-finaalist-seitsme-sekundi-kaugusele | Saksamaal Oberstdorfis jätkuvatel suusaalade maailmameistrivõistlustel jäid Marko Kilp ja Martin Himma sprinditeates finaali ukse taha. |
Upani.sad 'ide eestikeelse tõlke ilmumisest kuuldes valdas mind ootusärevus, ent trükisooja raamatut käte vahel hoides ja sirvides haarasid mind segased tunded. Nõutus. Pettumus. Nördimus. Jahmatus. Mitu päeva möödus selle tähe all. Kuni sai selgeks kõik, mis valesti. Sellest alljärgnevalt. Igale klassikalises keeles teksti tõlkimisele eelneb töö originaaltekstiga. Siin on palju tehnilist tööd, grammatiliste vormide väljaotsimist, ja erinevate käsikirjade läbitöötamist. Kuna olen säärase tööga nüüdseks juba 30 aastat tegelenud, on vead hõlpsasti märgatavad.
Originaali tiitel viitab Göttingeni ülikooli India käsikirjade elektroonilisele andmebaasile GRETIL. Tõepoolest, see on suurim vabalt kättesaadav sanskriti tekstide andmebaas. Samas jätab tõlkija märkimata, et eri upani.sad 'ide käsikirjad pärinevad eri allikatest. GRETILile viitamine on justnagu teadustöös rahvusraamatukogule osutamine. Sestap oleks ausam ja õigem viidata siiski algallikatele (mis iga teksti päises kirjas) ning lisada, et need on saadaval Internetis (ühes vastavate aadressidega). Samuti on GRETILis leiduvad tekstid küll usaldusväärsed, ent sageli vananenud. Käsikirju leitakse ju pidevalt juurde, sestap oleks tõlke aluseks paremini sobinud näiteks Patrick Olivelle upani.sad 'ide originaalteksti väljaanne (Oxford 1998).
Hoolimatu suhtumine originaali
Tõlget lugedes torkab kohemaid esimese teksti puhul silma tõlkija hoolimatu suhtumine originaali. Brhadaranyaka upani.sad 'i tõlkest on välja jäetud pikad lõigud: 2.6.1.–3., 4.6.1.–3., ja 6.5.1.–4. (tegu on muistsete tarkade vaimse päriluse nimistutega). Ning tõlkija ei varjagi oma pühaduseteotust (vt lk 431-432, 442-443, 450-451). Et upani.sad 'id on siiski Vana-India pühakirjad, mis pühad ka tänapäeva hindudele, tuleks neisse suhtuda suurema respektiga. (Kuidas suhtuksid kristlased, kui piibli tõlkijad oleksid otsustanud ebahuvitavuse ettekäändel jätta välja Aadama ja Eeva järglaste või Jeesus Kristuse esivanemate loendi?) Kui tõlgitakse tervikteksti, ei saa tõlkija lihtsalt üht tekstiosa tõlkest välja jätta.
Tiitel ja tõlkija järelsõna väidavad, et upaniṣad 'id on tõlgitud vanaindia keelest. Säärast määratlust eestikeelses akadeemilises maailmas enam ei tunta. Vana-India veda 'de kirjandus (u XV – V saj eKr) on kirja pandud veda -sanskritis, eepiline kirjandus (IV saj eKr – IV saj pKr) eepilises sanskritis, keskaegne kirjavara (u V – XV saj) klassikalises sanskritis ning algbudistlikud tekstid paali keeles või budistlikus hübriidsanskritis. Mingit ebamäärast "vanaindia keelt" pole olemas.
Kontekst
Igal tekstil on kontekst. Upaniṣad 'ide puhul on selleks Vana-India u 3000–2000 aastat tagasi. Tänapäeva Eestist ei lahuta teksti üksnes aeg, vaid ka kultuuriruum ja geograafia. Kuna keele tähendusväli on täiesti teistsugune – maailm on muutunud –, on konteksti loomine iidsete tekstide puhul eriti oluline.
Kahjuks on tõlkel puudu sissejuhatus. On vaid halenaljakas tõlkija järelsõna (lk 575–589), millest pooles on kirjeldatud tõlkemeetodit (sellest allpool) ning teises pooles tõlkija seiklusi ja läbielamisi upaniṣad 'idega tegelemise ajal (s.t. u viimased 30 aastat). Milleks meile tõlkija eneseotsingute ja elujärje kirjeldused? Kummaline on tõlkija pidev katse oma tegevust õigustada ja valideerida ning selleks toodud tsitaadid kirjavahetusest tuntud tartlastega. Tekstide üldandmed (lk 401–406) on nii skemaatilised ja mittemidagiütlevad, et oleksid pigem võinud olemata olla, sest käesoleval kujul need üksnes nörritavad teadmistejanus lugejat. Ülo Valgu napp saatesõna (lk 590–612) on oma lühiduses vaid üks valgustäpp musta augu kaugemas nurgas ega muuda olukorda.
Näiliselt on tõlkel olemas kommentaarid (lk 407–495), kuid kahjuks on need valdavalt tõlkija tõlkevastete seletused, ning vaid vähesed ütlevad midagi sisu kohta. Samas tunnistab (lk 588–589) kommentaaride vähesust ka tõlkija ise. Selletaolise teksti puhul on kommentaaride ja ristviidete (need juhataksid upaniṣad 'ide mõtte tähtsamate aspektideni) puudumine aga andestamatu. Mil kombel jõuavad ida mõttelugu uurivad lugejad kõige tähtsamani selles tekstis, kui pole ei korralikku ülevaadet ega tähelepanu detailidele? Kes avab auditooriumile Vana-India eluolu ja ilmavaate iseärasused? Juhul kui tõlkija ei suuda oma teksti kommenteerida, siis kuidas me teame, et ta on originaalist aru saanud?
Tõlge
Tõlkija kirjeldab järelsõnas (lk 579-583) oma tõlkemeetodit kui "etümoloogilist tõlkimist". Meetod saab selgeks alles tõlke ja põhisõnavara loendi lähemal uurimisel: tõlkija soov on tõlkida sanskriti keeles samast etümoloogilisest perekonnast sõnad ka eesti keeles samast etümoloogilisest grupist pärit sõnade abil. Veelgi enam, ta hoiab ühest tõlkevasteks valitud eestikeelsest terminist kramplikult kinni, tehes seda läbivalt, tõlkides alati originaali termini sama tõlkevastega. Siin ongi pöördunud asi absurdi ja tekkinud hulk vigu.
Põhisõnavara indeksis (lk 496–570) pole klassikaliste tekstide tõlkijale midagi uut. Arvan, et peaaegu igaüks, kes on tegelenud pikema surnud keeles kirja pandud tekstiga, on oma tarbeks säärase registri loonud. Selle eksponeerimine koos tõlkega on aga asjatu. (Seejuures puudub pea kohustuslik upaniṣad 'ide filosoofia põhimõistete register!) Ühtlasi ei järgi tõlkija põhisõnavara loend ei eesti ega sanskriti keele alfabeetilist loogikat, ka sanskritikeelsete terminite algvormid on sageli väärad. Seega saab indeksit lugedes selgeks vaid see, et tõlkija teadmised sanskriti keelest on puudulikud.
Tõlkija loodud sõnaperekonnad (nii sanskriti kui ka eesti keeles) on enamasti korrektsed, ent ta on unustanud täiesti ära selle, et tõlkevaste peab sanskriti sõnale vastama ka sisu ja tähenduse poolest. Näiteks sõna "sukha" ('õnn', 'õndsus', etümoloogiliset 'hea ruum') on tõlgitud "kerguseks" (lk 468). Ohvripreestrit tähistav "hotr" on "ohvrihiislar" (lk 432). Sanskriti sõna pärineb etümoloogiliselt verbijuurest "hu" ('ohverdama') – miks on asjakohane tuua mängu hiis? Sama on teise ametinimetusega "rtvij" (etümoloogiselt sõnast "ṛtu" 'aastaaeg'), mis on tõlgitud sõnaga "kahija" (sõnast "kahi" ehk "jookohver"; ibid.) Jne, jne. Näiteid on kuhjaga. Jaburus kulmineerub sõna " upaniṣad" tõlkevastega "seadistus" (lk 427, etümoloogiliselt tähendab "upa-ni-ṣad" [õpetaja] lähedal jalge ees maas istumist). Need ja paljud teised säärased tõlkevasted näitavad täielikku hoolimatust või ignorantsust sanskriti etümoloogia suhtes.
Kramplik kinnipidamine ühest terminist ei arvesta asjaoluga, et samal sõnal võib olla mitu tähendust. Hea näide tekkivate probleemide kohta on sanskriti termini "dharma" (seotud verbijuurega "dhr" 'kandma', 'säilitama') tõlkimine. "Dharma" tähendab nii a) alusõpetust ja seadust (tõlkevasteks sobib hästi Linnart Mälli "seadmus"), b) õiglust ja voorust (samuti kedagi, kes on vooruslik) ning ka c) isiksuse algosakest, vaimu aatomit. Tõlkida kõiki neid tähendusi kõikjal ja alati jäigalt Mait Rauna pakutud vastega "hoidja" (lk 511) on lihtsalt kitsarinnaline.
Sõnade paindumatu tõlkimine toob kaasa ka halva stiili. Indoeuroopa keeltes, mille hulka sanskrit kuulub, ei peeta halvaks stiiliks, kui samas lõigus või tekstiosas kasutatakse läbivalt sama tegusõna (nt "ütles"), sest sõltuvalt vahetust kontekstist võib see olla kasutatud tähenduses nt "käskis", "palus" ja "küsis", aga ka "vastas", "juhatas", "õpetas" ja palju muudki. Eesti keeles on aga pidev sõnakordus (verbi liigkasutus) halva stiili tunnus. Samuti ei arvesta tõlkija sugugi, et upaniṣad 'id pole ühtsed tekstid, vaid kompilatsioonid eri aegadel loodud tekstijuppidest, ning sestap tuleks eri ajast pärit tekstide puhul üritada rakendada eri stiili.
Kuna olen lugenud upani.sad 'ide tõlkeid ja ka originaale, jäin eestikeelse tõlke ladu nähes nõutuks. Miks on upani.sad'id, mis originaalis on valdavalt proosatekst (v.a Katha, Isa, Mundaka, Mandukya, ja Praśna upani.sad), laotud ja tõlgitud vabavärsiks? See on ju tõlkimine muudetud vormi! Järelsõnas (lk 584) on tõlkija seletus: "upanišadide stilistikas on ilmselgelt tähtsal kohal voolavus, rütmilisus, lausa loitsimine. Seda mitte ainult luulevormis lõikudes, vaid neiski, mida liigitatakse proosaks, ent mis tegelikkuses rütmproosa või proosaluule ning mis eristuvad luulest eelkõige selle poolest, et siin pole kasutatud ühtegi vanaindia tunnustatud meetrikat. Tänapäeva eestlane on harjunud säärast tekstitüüpi pidama vabavärsiks".
Sanskritikeelses tekstis on proosa- ja värssteksti vahel juba algusest peale (vanim tekst Rgveda on värssteos) tehtud väga selget vahet. Luuletekstis on olemas värsimõõdud, mis toetuvad silpide arvule (ja hiljem ka rõhuskeemidele). Ning värsimõõdust peetakse rangelt kinni. Selles mõttes on valdav osa upaniṣad 'ide tekstist kirja pandud proosas. Siin pole mingit kahtlust, ebakindlust või kaheldavust. Mingit vabavärssi pole sanskritikeelses kirjanduses olemas (ja sageli pole ka värssi laotud tekst kuigi luuleline), ning originaalis olematu luulelisuse lisamine tõlkele on ränk eksimus algmaterjali vastu. See, mida tõlkija peab vabavärsiks ja sellena esitab, on lihtsalt sujuvas stiilis proosa.
Võimalik, et tõlkijas tekitasid segadust (ja tunde, et tegu on värsstekstiga) upani.sad 'ide mnemotehnilised tekstiloome mehhanismid. Kuna veda 'de kirjanduse tekste (sh upani.sad 'e) säilitati aastasadu (mõnda teksti koguni tuhat ja enam aastat) mälus (selle asemel et need kirja panna) ja anti edasi suust suhu (n-ö ühelt mälu kõvakettalt teisele), siis leidub teksti lausestuses kordusi, mis aitavad teksti meelde jätta. (Sunnitakse ju õpilastki õpetaja küsimusele vastama täislausega, et peale vastuse jääks meelde ka küsimus.)
Tõenäoliselt aitas proosa väänamisele luuleks kaasa ka tõlkija asjatundmatus India käsikirjade osas, sest ta teatab: " upanišadide read on jäetud originaali järjestusse nagu skeemteksti puhul" (lk 585). See on viga. Kuigi paljusid Vana-India tekste säilitati kaua suuliselt, tekkis u III sajandil eKr soov osa tekste kirja panna. Esmalt raiuti tekstid kivipinda, hiljem joonistati-kraabiti kuivatatud palmilehtedele ja metallile. Paberile hakati kirjutama alles XII–XVI sajandil. Kuna kirjutuspindu oli vähe ja teksti ülestähendamine aeganõudev töö, ei raisatud pindu ning kogu tekst (olgu värss või proosa) pandi kirja ühes jadas. Ainsad kirjavahemärgid olid üks püstine kriips mõtte (mitte tingimata lause) või värsi lõpul ja kaks püstist kriipsu salmi või lõigu lõpul. Värsid ja pühakirja (sh upani.sad 'ide) lõigud olid numereeritud, numbrid aga ära toodud tekstiosa järel topeltkriipsude vahel. Tänapäeval on ladumiseks ruumi küll ning värss tuleb laduda värsiks ja proosa proosaks. Tõlkija pole seda isepära aga ilmselgelt hoomanud, vaid on arvanud, et iga kriips käsikirjas tähendab ühtlasi rea lõppu.
Kuigi sanskriti keeles puuduvad kirjavahemärgid (peale mainitud ühe ja kahe kriipsu), on tekstis hulk vahe- ja kiilsõnu, mis aitavad lause tähendusest aru saada. Lisaks on süntaksi reeglid selgelt paigas ning leiavad proosatekstis järgimist. Kohati heidetakse süntaks kõrvale vaid värsis, kus silpide arvu täpne järgmine ei võimalda sageli lauseõpetusest kinni pidada. Seegi eristab proosat ja luulet.
Ilmekas näide, mil kombel on sanskriti keele lauseõpetuse vähene tundmine käesolevat tõlget rikkunud, on upaniṣad 'ide kuulsaima lausungi "tat-tvam-asi" tõlge. Selle ütlusega osutab õpetaja õpilasele, et tolle mina (ātman) on absoluudiga (brahman) samane. Raun tõlgib "Sina oled selline", kuid täpne on tõlkida "See sa oled" või äärmisel juhul "Sina oledki see". Erisus võib mõnele tunduda ehk vähene, ent filosoofile, kes tahab teada, kas Vana-Indias peeti inimest olemuselt jumalasarnaseks (nagu osutab Rauna tõlge) või absoluudiga samaseks (nagu on täpne), on vahe mäekõrgune.
Upani.sad 'id on üks kõige läbiuuritumaid tekste sanskritikeelse kirjanduse u 3500 aasta pikkuses ajaloos. Selle töö on 2500 aasta vältel ära teinud nii India omamaised uurijad kui ka nüüdseks juba ligi 300 aasta vältel ka eurooplased. Kuigi tekstides leidub mõningaid mitmeti mõistetavusi, mida sanskritikeelne kirjandus armastab ja toodab sihilikult ka teistes tekstides, ja ühes tekstis võib olla kaks-kolm arusaamatut kohta, pole müstikast rääkida mingit põhjust. Pole mingit "salakeelt" ega vajadust ja võimalust tõlkes ebatäpseks ehk segaseks jääda. Kommentaatorid on ka segaseid lõike tuhat korda seletanud, ning isegi segasuse puhul väärib tõlke lugeja kommentaari, kas või üht seletust, mis teksti lahti harutab. Seda ei ole lisatud. Puudub tegelik ja sisuline sissejuhatus ning sestap on tõlge poolik.
Tõlgitud tekst pole eelkirjeldatud põhjustel ei sisuliselt ega vormiliselt täpne, tabatud pole originaali stiili. Paberil on reas sõnad (tihti suvalises järjestuses), mis voogavad (ja seda enamasti kaunilt), ent neist ei moodustu teksti, mõttetervikut. Arvan, et ka Ülo Valk on sellest vähemalt intuitiivselt aru saanud, kui vihjab viisakalt (lk 612), et selle tõlke kõrvale oleks tarvis teisi tõlkeid. Seesugusel kujul käib tõlge karjuvalt pea kõigi tõlkimise kirjapandud ja kirjutamata reeglite ning heade tavade vastu. Tõlke sihiks on ju ometigi sisu tõlgendada, mitte pelgalt sõnu-lauseid eesti keelde ümber panna või tõlkida sanskriti tekst mingisse "salakeelde", millest saab aru üksnes tõlkija. Vastasel juhul saab mõistmisest mõistmatus.
Seepärast valdab mind nüüd nukrus kulutatud raha ja raisatud paberi pärast, tõlkija-toimetaja-kirjastaja tühja tehtud töö hulga tõttu – ning et pidin karmi tõe kuuldavale tooma. Ent teisiti ei saa, sest vastasel korral asuvad asjaarmastajad Platoni tõlkeid välja andma. | Arvustus. Nukrus kulutatud raha, raisatud paberi ja tühja töö pärast | https://kultuur.err.ee/1608125566/arvustus-nukrus-kulutatud-raha-raisatud-paberi-ja-tuhja-too-parast | Uus raamat
"Upanišadid"
Vanaindia keelest tõlkinud Mait Raun
Toimetanud Siiri Ombler
Järelsõna kirjutanud Ülo Valgu
Sarjas "Avatud Eesti raamat"
Sarja kujundanud Jüri Kaarma
Umbrise kujundanud Eve Kask
Ilmamaa, 2020
616 lk.
Arvustus ilmus Sirbis. |
Kohtla-Järvel toimunud kohtumises võitis HC Everest HC Vipersit skooriga 8:4. Kodumeeskonna eest viskasid kaks väravat Andrei Paršin ja Igor Antonenko, ühe tabamuse lisasid Rodion Galimzõjanov, Maksim Tšaltsev, Nikolai Len, Andrei Rozinko.
Vipersi väravate eest hoolitsesid Deniss Kontseus, Erik Potšinok, Maksim Borovikov ja Marek Potšinok.
Pealinnas jättis HC Panter võidupunktid koju, alistades 3:2 Narva. Pantrite eest viskasid väravad Kevin Parras, Dominik Tobola ja Mihkel Võrang, narvakate eest skoorisid Aleksander Bogdanov ja Igor Nevzorov.
Tabeliliidriks on 13 mängust kümme võitnud Välk, neile järgnevad 15 punkti kogunud Panter, 12 punkti peal olev Everest ja kaheksa silmaga Narva. Vipers on kuue punktiga viimane. | Everest viskas Vipersile kaheksa väravat, Panter sai raske võidu | https://sport.err.ee/1608125635/everest-viskas-vipersile-kaheksa-varavat-panter-sai-raske-voidu | Eesti jäähoki kõrgliigas peeti laupäeval kaks kohtumist, kus mõlemas olid võidukad kodumeeskonnad. |
Kõigepealt avas festival oma tegemiste tutvustamiseks kodulehel möödunud hooaegade tähtsündmuste videoarhiivi. Festivali asutaja ja kunstilise juhi Andres Mustoneni sõnul on lausa uskumatu, kui palju imelist muusikat nad on oma esinemistel aastate jooksul koos loonud. "Nautigem neid hetki uuesti, elustagem mälestusi."
Enamus kavadest on teoks saanud Andres Mustoneni dirigeerimisel ning osalemisel ansamblisti või solistina. Nüüd saavad kuulajad-vaatajad osa näiteks eelmise, seitsmenda festivaliaasta galakontserdist Tel Avivis, kus kõlasid Cyrillus Kreegi rahvalaulud Collegium Musicale esituses kõrvuti Händeli aariatega jazzivõtmes, Bachi h-moll missa Voces Tallinna ja Iisraeli barokk-kollektiivi Barrocada kaastegevusel, eestlaste Art Jazz kvartett esinemas koos Iisraeli võluva lauljatari Roni Ginossariga. Videokavasse on lülitatud ka 2020. aastal Tallinnas toimunud kontsertide salvestusi: Itaalia varajase ooperimuusika kava, kus Hortus Musicuse külalissolistide hulgas astus üles Iisraeli metsosopran Maya Amir, ning Eesti rahvusmeeskoori kontsert juudi muusikast koos kantor Israel Nachmaniga. Salvestusi lisatakse lähiajal veel juurde.
Seekordse festivali teine osa, publikuga päriskontserdid, hakkavad toimuma järgnevatel kuudel, kohe kui olud lubavad, ning kestavad kuni oktoobrikuuni. Plaanis on Eesti muusikute ühisesinemised Jeruusalemma sümfooniaorkestriga ja Barrocadaga, Hortus Musicus ja Voces Tallinn astuvad üles ka erikavadega. Mitmed tänavuseks aastaks mõeldud kavad lükkuvad paraku edasi, sealhulgas Tallinnas Klassikatähtedes osalenud ja festivali eripreemia võitnud flöödimängija Siret Sui esinemised ning Kreegi Reekviemi ettekanne.
MustonenFest Tallinn–Tel Aviv on kujunenud sündmuseks Eesti muusikute jaoks, samaviisi Iisraeli publiku poolt väga oodatud. Läinud aastalgi oli kontserte, kus kuulajate arv küündis tuhandeteni. Muusikamaailmas on see festival kindlasti üks harukordsemaid kahe niivõrd omanäolise kultuuriilma kohtumispaigana. Kui poleks Mustoneni festivali, poleks paljud Eestist pärit heliloojate teosed siin kunagi kõlanud, need oleksid ka Iisraeli muusikutele tundmatuks jäänud.
Festival on teinud koostööd meie Klassikaraadioga. Praktilist abi on festivali korraldamisel andnud Eesti suursaatkond Tel Avivis ning ka mitmed vabatahtlikud, mõned neist lausa Eestist kohale sõitnud. Festivalil toimuvat saab jälgida jätkuvalt Youtube'i vahendusel. | Eesti ja Iisraeli ühine muusikafestival Mustonenfest Tallinn-Tel Aviv toimub ka sel aastal | https://kultuur.err.ee/1608125551/eesti-ja-iisraeli-uhine-muusikafestival-mustonenfest-tallinn-tel-aviv-toimub-ka-sel-aastal | Eesti ja Iisraeli ühine muusikafestival MustonenFest Tallinn–Tel Aviv toimub ka tänavu, kuigi oludest tingituna veidi teisiti. Kui eelmisel seitsmel aastal reisisid Eesti koorid, ansamblid ja solistid veebruaris Iisraeli esinema nii oma kavadega kui ka koos Iisraeli muusikutega, siis tänavu toimub festival kahes osas. |
Prokurör Pern ei nõustunud Tallinna ringkonnakohtu määrusega, millega Kracht vabastati 16. veebruaril vahi alt. Pern vaidlustas Krachti vabastamise riigikohtus, kuid tema määruskaebuse arutusele võtmine seal ei ole garanteeritud.
Ringkonnakohus otsustas 16. veebruaril vabastada elektroonilise valve alla ka korruptsioonikuritegudes kahtlustatava suurettevõtja Hillar Tederi, kuid tema vabaneb alles kohtumääruse jõustumisel, kui riigiprokuratuur seda ei vaidlusta.
12. jaanuaril pidasid kaitsepolitsei töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja rahandusministri praeguseks endise nõuniku Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna Keskerakonnale.
Hillar Tederit ja Mihhail Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Hillar Teder annetab Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Mihhail Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.
Hillar Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Kersti Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused Kredexi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata kuivõrd Hillar Tederi ning Kersti Krachti pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni, märkis riigiprokuratuur.
Samuti kahtlustatakse Hillar Tederit ja Kersti Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist.
Lisaks on esitatud kuritegude toimepanemise kahtlustused veel kahele ettevõtjale.
14. jaanuaril andis Harju maakohus loa võtta Teder ja Kracht esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.
Kracht pääses vahi alt 16. veebruaril, Tederi vabanemine on veel lahtine. | Riigiprokuratuur vaidlustas Kersti Krachti vahi alt vabastamise | https://www.err.ee/1608125626/riigiprokuratuur-vaidlustas-kersti-krachti-vahi-alt-vabastamise | Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern vaidlustas reedel korruptsioonikuritegudes kahtlustatava rahandusministri eksnõuniku Kersti Krachti vahi alt vabastamise. |
Esimese vahetuse andis Kudre Jaamale üle esimesena, kaks sekundt hiljem saatis venelanna Aljona Trapeznikova rajale Andrei Lamovi. Lamov sõitis Mattis Jaama ees sisse väikese edumaa ning edasised vahetused kulgesidki venelaste vedamisel.
Viiendas vahetuses jõudis Kudrele kannule Rootsi teise võistkonna esindaja Lisa Larsen ja üks väga hea teevalik viis Kudre koos Larseniga Trapeznikovast kindlalt mööda liidriteks.
Viimase teatevahetuse andis staadionil esimesena üle Rootsi, Eesti jäi sekundi võrra maha. Kolmandana järgnesid neile 12 sekundit hiljem venelased. Viimase vahetuse sõits kolmik sisuliselt koos. Finišisirgel peetud lõpuheitlusest väljus võitjana Lamov, rootslane Erik Lundgren võttis võistkonnale hõbeda ning Mattis Jaama lõpetas kolmandana. Esikolmik mahtus napi kolme sekundi sisse.
Eesti teine võistkond Doris Kudre - Kevin Hallop kaotas võitjatele 4.53 ja sai 11. koha.
Võistlejad pidid vaheldumisi kumbki läbima kolm ringi. Naistel oli ringi pikkuseks 1,7 ja meestel 2 km, kontrollpunkte oli radadel vastavalt kuus ja seitse.
2019. aastal Rootsis Piteas toimunud MM-il sprinditeadet kavas polnud, küll aga on seda sõidetud varasemalt. 2011., 2013. ja 2015. aastal sai Eesti kaheksanda koha, neli aastat tagasi teeniti kuues koht.
Mullu Venemaal Hantõ-Mansiiskis peetud Euroopa meistrivõistlustelt võitsid Kudre ja Jaama sprinditeates pronksmedali, Epp Paalberg ja Kevin Hallop sõitsid välja 17. koha. | Põnev lõpplahendus tõi Kudrele ja Jaamale MM-i viimasel alal pronksi | https://sport.err.ee/1608125623/ponev-lopplahendus-toi-kudrele-ja-jaamale-mm-i-viimasel-alal-pronksi | Käärikul toimunud suusaorienteerumise MM-i viimasel võistluspäeval oli kavas paarissprint. Eesti esindusvõistkond koosseisus Daisy Kudre ja Mattis Jaama teenis pronksi, esikolmik mahtus kolme sekundi sisse. |
Head Eesti inimesed, palun jääge praegu koju. Kes saavad teha kaugtööd, tehke seda. Palun vähendage kontakte. Palun hoidke teistest inimestest eemale. Sest viiruse levik Eestis on ulatuslik ja me peame koos saama selle nakatumiskõvera peatatud. Seda ei saa teha valitsus üksi, sest viirust levitavad ikkagi inimesed ja ainult meie ise saame viiruse leviku peatada.
Märtsis hakkavad kehtima uued piirangud. Mõned ütlevad, et need on liiga karmid, teised jälle, et liiga leebed. Ükskõik kui karmid on piirangud, aga kui inimesed neid ei järgi, siis need ei tööta. Seda oleme näinud ka teistes Euroopa riikides.
Jah, alati on võimalik panna rohkem politseipatrulle järelvalvega tegelema, aga kas me tõesti tahame, et politsei kurjategijate jälitamise asemel tegeleb sellega, et vaadata, kas inimeste vahe on ikka kaks meetrit? Miks me ise seda teha ei või?
Selle viiruse häda on selles, et piirama peavad end noored inimesed selleks, et säästa vanemaid inimesi. Noored inimesed näevad enda ümber haigestumist, kuid see on üldiselt väga kerge. Päevake või paar palavikku, peavalu, aga juba on noor inimene tagasi rivis.
Seetõttu levibki noorte seas arvamus, et piiranguid pole vaja ning neist pole vaja kinni pidada, sest haigus on kergem kui gripp. Nad ei näe neid inimesi, kes vajavad haiglaravi ja kes põevad seda haigust väga raskelt. Lisaks on kõigil piirangutest ja haigusest väsimus ja frustratsioon, mis omakorda suurendab trotsi reegleid järgida.
Minu soov on, et Eesti püsiks kogu koroonaviiruse leviku vältel võimalikult avatuna. Eesti on püsinud võrreldes teiste riikidega üsna avatud. Meil pole komandanditundi, lahti on olnud kohvikud, poed, kinod ja teatrid. Me oleme suutnud olla pikka aega hoolsad, kuid nüüd kui viiruse taandumine ei ole enam kaugel, oleme end lõdvaks lasknud.
"Liiga tihti ei jälgi kliendid ja külastajad koroonareegleid ega nõua nende täitmist ka need, kelle töötasu või ettevõtte tulu sõltub ühiskonna avatuna hoidmisest."
Me kõik oleme kuulnud liiga palju lugusid sellest, kuidas poodides, üritustel, mängutubades, meelelahutusasutustes ja spaades lüüakse kehtivatele piirangutele käega. Liiga tihti ei jälgi kliendid ja külastajad koroonareegleid ega nõua nende täitmist ka need, kelle töötasu või ettevõtte tulu sõltub ühiskonna avatuna hoidmisest.
Eelnev pole mingi tunnetuslik üldistus, vaid seda kinnitab püstloodis üles roniv COVID-19 viiruse levik. Koroonaviirus levib kõikjal ja üle kolmandiku inimestest ei oska öelda, kus nad nakatusid. Sellest lähtuvalt otsustasime, et suurendame kontrolli piirangute täitmise üle ja rikkumistele peavad järgnema trahvid.
Kindlasti on palju inimesi ning ettevõtteid, kes on hoolsad, vastutustundlikud ja kannavad piirangutega kaasnevaid kulusid. Ja see tekitabki minus suurimat tuska, sest need, kes nõudeid ei täida, karistavad neid, kes teevad omalt poolt kõik, et ühiskonda lahti hoida.
Pole mingit mõtet arvata, et koroonareeglite eiramisel ei ole tagajärgi. On küll ja need on tõsised – ära jäävad koolitunnid, vaimse tervise probleemid, kaotatud sissetulek ja võimalik sulgumine kodudesse.
Meie eesmärk piirangute kehtestamisel on olnud vältida üleliigset koormust meditsiinisüsteemile ehk siis raskeid haigusjuhte, mis vajavad haiglaravi. Selle pärast oleme eraldanud raha ravimi Remdesiviri ostuks, mis oluliselt leevendab haiguse kulgu ja lühendab haiglas veedetud aega.
Samuti just sel põhjusel oleme esimesena alustanud vaktsineerimist vanemate inimeste ja riskirühmade hulgas, et neid riski alt välja tuua ja seeläbi vähendada neid, kes haiglasse satuvad.
Meie meditsiinisüsteem on hea ja on siiani vastu pidanud. Veel eelmisel nädalal kinnitasid teadusnõukoja liikmed, et suuremates haiglates on täidetud pooled ettenähtud kohtadest ja koormus meditsiinisüsteemile ei ole liiga suur.
Haiglavoodite hulgas olid väikesed haiglad, kus paljud haiged ei olnud toodud haiglasse mitte "covidi tõttu", vaid haigestusid haiglas "covidiga". Nädalaga muutus see, et koormus just põhja regiooni haiglatele kasvas, sest haigestumine põhja regioonis kasvas, aga siin on aga suured haiglad, kus ravitakse ka muid haigusi ja neid haigeid mujale viia ei saa.
Meie nakatumine 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul on hetkel Euroopa kõrgemaid. Osalesin neljapäeval ja reedel Euroopa Liidu ülemkogul, kus Covidi kriis ja vaktsineerimine olid peamised teemad. Paljude riikide nakatumine on käinud ära tasemel 1000-1500/100000/14p siis, kui meie näitaja oli väga madal. Meie tipp on nüüd, kus teised on saanud nakatumise alla, mistõttu see paistab ebameeldivalt silma.
Haiglavoodis patsientide arv praegusele tasemele hakkas tõusma novembris ja tõusis praegusele platoole detsembri lõpus.
Võib ainult arvata, miks praegused opositsionäärid, aga tollased valitsuse liikmed ei võtnud ette karmimaid piiranguid. Tõenäoliselt just seetõttu, et ka nemad nägid, et selle kriisi ohvrid ei ole mitte ainult koroonaviirusega haigestunud, vaid ka inimesed, kes kaotavad töö, lapsed, kes jäävad hariduseta ning inimesed, kel on vaimse tervise mured. Ning et liiga vara karme piiranguid kehtestades tekitad trotsi inimeste hulgas, kes neid enam järgida ei taha.
Tulles tagasi alguse juurde – märts tuleb raske kuu. Me peame end piirama, et viirus ei jääks piirama meie suve. Palun jääge koju ja hoidke teiste inimestega vahet. Peske käsi ja siseruumides kandke maski. | Kaja Kallas: piirangute rikkumisele peavad järgnema trahvid | https://www.err.ee/1608125617/kaja-kallas-piirangute-rikkumisele-peavad-jargnema-trahvid | Minu soov on, et Eesti püsiks kogu koroonaviiruse leviku vältel võimalikult avatuna. Me oleme suutnud olla pikka aega hoolsad, kuid nüüd kui viiruse taandumine ei ole enam kaugel, oleme end lõdvaks lasknud, kirjutab peaminister Kaja Kallas uute koroonapiirangute kehtima hakkamise eel. |
Kaks väravat lõid Bayerni kasuks nii Robert Lewandowski kui Serge Gnabry, võõrustajate skoori avas Eric Maxim Choupo-Moting. Poola staar on käesoleval hooajal 22 liigamänguga löönud juba 28 väravat.
Bayerni lähim jälitaja Leipzig jäi laupäeval Mönchengladbachi Borussia vastu 0:2 kaotusseisu, kuid suutis Christopher Nkunku, Yussuf Poulseni ja Alexander Sörlothi väravate toel viimase pooltunniga mängu enda kasuks pöörata. Sealjuures sündis Norra koondislase võiduvärav matši kolmandal lisaminutil.
Bayern on 23 mänguga kogunud 52 punkti, viienda järjestikuse võidu noppinud Leipzigil on koos 50 silma.
Teised tulemused:
Dortmund - Bielefeld 3:0
Stuttgart - Schalke 5:1
Wolfsburg - Hertha 2:0
Werder - Frankfurt 2:1 | Suure võidu saanud Bayern jätkab liidrina, Leipzig püsib kannul | https://sport.err.ee/1608125605/suure-voidu-saanud-bayern-jatkab-liidrina-leipzig-pusib-kannul | Saksamaa jalgpalli kõrgliigas jätkab tabeliliidrina tiitlikaitsja Müncheni Bayern, kes alistas laupäeval 5:1 Kölni. |
Viimase 11 kuu jooksul, millalgi liikumiskeeldude vahepeal, on vahel harva olnud ka võimalust lapsi kinno viia ja paar filmi ära vaadata. Mõne näitena meenuvad "Edasi", videomängul põhinev (veidi nõrgavõitu) "Siil Sonic" või "Unenägude meistrid" 1. Nüüd, poolteist kuud 2021. aastas, on paljud riigid olnud sunnitud oma avalikud asutused juba kuid kinni hoidma, sealhulgas on kõige valusamini pihta saanud kinod, teatrid ja muuseumid.
Aasta kohta, mis tegi lõpu paljudele filmivõtetele ja veel enamate kinolevile (kuigi Aasias olid asjalood märgatavalt paremad pandeemiale vaatamata), tuli 2020. aastal päevavalgele suurepäraseid uusi animafilme, kui mitte kinodes, siis vähemalt voogedastusplatvormidel. Disney lasi lisaks mitmetele animasarjadele ja nimetatud "Edasile" välja ka Pixaris toodetud "Hinge" 2, mida eelarvamusteta nautisid kõik põlvkonnad ja mille erilised koostisosad tõstavad ta teistest kõrgemale.
Lähemalt vaadates paistab, et Netflix on 2020. aastal olnud täispikkade animafilmidega võrdlemisi helde. Tuletame meelde selliseid näiteid nagu "Willoughbyd", suurepärane "Vurrukaugusel" ja samuti "Kuu peale", mis on pälvinud pressi heakskiidu ja suure populaarsuse. Oscarite üleandmise lähenedes ennustavad kriitikud, et viimasel on head võimalused konkureerida parima täispika animafilmi auhinnale koos selliste filmidega nagu "Edasi", "Hing", "Deemonitapja. Mugeni rong" 3 ja käsitsi joonistatud mõistulugu "Hundikskäijad".
"Edasi" esilinastus umbes aasta tagasi, "Hinge" arvustuse võib leida kahe nädala tagusest Sirbist 4 ja "Deemonitapja" peab ootama Euroopa esilinastust, mispeale jääbki järele kaks nimetatud filmi, ja neid on hea aluseks võtta, diskuteerida animatsiooni poleeritud või pealtnäha kunstiliselt toore visuaalse esteetika üle. Kaks kõnealust filmi, "Kuu peale" ja "Hundikskäijad", ei saakski selles aspektis olla teineteisest erinevamad, kui nad on.
"Hundikskäijate" väljanägemine – kahedimensiooniline fookus lihtsatel kujutistel ja linna vastandamine metsale, mida väljendavad nurgelised jooned käänuliste vastu – on unikaalne. Vaatamata sellele, et filmil on vanamoodsalt klassikaline väljanägemine, kuna objektid, loomad ja inimesed on tihti rõhutatud paksude mustade kontuurjoontega, mis panevad ühed või teised elemendid kaadris domineerima (kontuuride jämedus kaadris muutub), meenutab siinne joonistusstiil pigem ekspressionistlikku maalikunsti kui animatsiooni.
Ekspressiivsust väljendavad jämedad ja lohakad kontuurjooned, mis "Hundikskäijates" tooni annavad, ja mis on karjuvas vastuolus selgete, automaatselt täiuslike kontuuridega, mis on tänapäeva animatsioonile nii omased.
Lugu rullub lahti XVII sajandi Iirimaal, kus inglise tüdruk Robyn (Honor Kneafsey) on koos isaga (Sean Bean) kolinud kindlustatud linna, kus valitseb despootlik Isand Kaitsja (Simon McBurney). Linnas valitseva meeletu hundihirmu tõttu on ta linnas lõksus ja tüdruk unistab sama suureks kütiks saamisest kui ta isa, harjutab salaja ammulaskmist ja treenib koos oma lemmikpistriku Merliniga. Ühel salajasel metsa hiilimisel kohtab ta Mebhi (Eva Whitaker), tüdrukust hundikskäijat, kellel on maagilised ravivõimed ja kes öösiti metsi mööda hundina ringi hulgub. Nende sõprus kujundab Robyni suhtumist huntidesse, teeb temast Mebhi liitlase ja hiljem enamatki.
Kunstiliselt on väga huvitav "Hundikskäijate" tahtlik viis jätta unarusse perspektiiv: kindlus näeb taamalt välja lapik nagu pannkook, justkui koolilapse joonistatud. Selle taga on osav trikk: hall, kandiline, teravate nurkadega ja geomeetriliselt igav linnaasum ei paku just palju võrdluses erksa loodusmaailmaga, mida iseloomustavad kõrvapaitavad helid ja metsa pehmed, kurvilised vormid. Olgu siis põhjuseks tegelaskujude disain või kahe vastanduva maailma animeeritud kujutamise viis, "Hundikskäijad" pakub rikkalikku, pidevalt vahelduvat pilti, mis toetab imeliselt räägitud lugu inim- ja loomahinge teineteiseleidmisest. "Hundikskäijate" veel üks muljetavaldav joon on iiri rahvalugude ja libahundimüüdi uusversiooni sümbioos, mis mõjub filmi ühe läbiva liinina justkui värske õhu puhang.
"Hundikskäijate" taga on Kilkennys asuv animastuudio Cartoon Salon, kus on lavastaja teinud ka Tomm Moore'i eelmised filmid "Kellsi saladus" ja "Mere laul" 5. Kõigi kolme lood põhinevad müütidel ning inimeste ja looduse paganlikul seosel.
Lapsed ei saa "Hundikskäijaid" vaadates kaasa laulda, sest siinsel muusikal ei ole edetabelilugude täpseks lihvitud popilikkust. Muusika toetab siin pildiriba ega domineeri selle üle.
Hoopis vastupidist laulu on pandud laulma tegelased filmis "Kuu peale" – lasteanimatsioon, mis on väga tüüpiliselt pandud kandma kommertslauliku rolli, et tagada kõige klassikalisema käsitlusviisi reeglitele tuginev maksimaalne linastamiskasum. Tere tulemast tagasi pehmete vormide, selgete joonte, digitaalse pildikeele selguse ja värisevate tremolohäälte maailma!
Fei Fei (Cathy Ang) kasvab üles pagarite perekonnas, kuulates ema lugusid kuujumalannast Chang'e'st, kes elab kuul koos ainsa kaaslase nefriitjänesega, leinates oma sureliku abikaasa Houyi kaotust. Kui tema ema (Ruthie Ann Miles) haigestub ja sureb, on 13aastane tüdruk ühtäkki üksi oma kuukookide ja lemmikumuinasjutuga, ainsate asjadega, mis seovad teda vanemaga.
"Kuu peale" pakub tavapäraselt pehmeid vorme, selgeid jooni, digitaalse pildikeele selgust ja värisevaid tremolohääli. Autor/allikas: Kaader filmist
Filmis on liigutavaid hetki, mis on seotud lapse leinaga oma kadunud ema pärast, ja eheda hirmuga selle ees, et keegi võib tulla ema asemele. Stsenarist Audrey Wells, kes oli filmi käsikirja kirjutades vähki suremas, on sellesse liini pannud palju tunnet. Kummalisena mõjuvad aga vanemad, kes ei ole teineteise vastu õrnad ka pere kõige õnnelikumatel hetkedel ja see ei ole küll Wellsi süü. Ametliku selgituse on andnud filmi produtsent Peilin Chou, kes enda sõnul tahtis tagada, et perekonnasisesed õrnusavaldused, mis pole Hiinas kombeks, ei leiaks teed ekraanile filmis, mis põhineb nii suures osas hiina kultuuril.
Noor geniaalne teadlane Fei Fei otsustab ehitada lennumasina, mille inspiratsiooniks on hiina maglev-rongid, et lennata sellega kuule. Kuule leviteerumise viisiga sama kummaline on see, kuidas Fei Fei üritab veenda oma isa (John Cho) selles, et kuujumalanna legend on tõene, et see saaks maha jätta oma uue kallima (Sandra Oh) ja kannatada oma tõelise armastuse nimel nagu Chang'e.
"Kuu peale" on esimene Ameerikas toodetud täispikk animafilm, mille näitlejatrupp koosneb tervenisti hiinlastest (kui välja arvata režissöör Glen Keane, kes on sisse lugenud Kuukoera hääle).
Tehnilised aspektid on siin kahtlemata meisterlikud, aga Keane ei suuda panna vastu kiusatusele poetada filmi vihjeid oma Disney-minevikule. Kuul asuv loss meenutab väga Disney lossi, Hollywoodi unelmavabriku standardne väljalase on ninakas printsess, kel pahana on ülesanne heaks ümber kasvada, ja tuttavlik on ka viis, kuidas ta esitab oma kihisevat poprepertuaari hõiskavale arusaamatute eluvormide massile.
Hunt võib küll ulguda kuu poole, aga kuu peal toimub vähem kui koduses metsas.
Tõlkinud Tristan Priimägi
1"Onward", Dan Scanlon, 2020; "Sonic the Hedgehog", Jeff Fowler, 2020; "Drømmebyggerne", Kim Hagen Jensen, Tonni Zinck, 2020.
2"Soul", Pete Docter, 2020.
3"Kimetsu no Yaiba: Mugen Ressha-Hen", Haruo Sotozaki, 2020.
4 Marina Richter, Tagasitulek sisekosmosse. – Sirp 22. I 2021.
5"The Secret of Kells", Tomm Moore, Nora Twomey, 2009; "Song of the Sea", Tomm Moore, 2014. | Arvustus. Kuul on hea, metsas parem | https://kultuur.err.ee/1608125557/arvustus-kuul-on-hea-metsas-parem | Täispikk animafilm "Hundikskäijad" ("Wolfwalkers", Iirimaa-Luksemburg-Prantsusmaa-Taani-USA-Suurbritannia 2020, 103 min), režissöörid Tomm Moore, Ross Stewart, stsenarist Will Collins, helilooja Bruno Coulais. Apple TV+.
Täispikk animafilm "Kuu peale" ("Over the Moon", Hiina-USA 2020, 95 min), režissöörid Glean Keane ja John Kahrs, stsenarist Audrey Wells, helilooja Steven Price. Netflix.
Arvustus ilmus Sirbis. |
Lõpuharjutus leiab aset Võru linnas, Varstu, Tsooru, Parksepa ja Vastseliina asulates ning nende ümbruses.
Harjutusel osalevad rühmasuurused üksused ning selle käigus lihvivad missioonile minevad üksused patrullide läbiviimist. Õppustel kasutatakse ka imitatsioonivahendeid.
Võru linnas leiavad Luha tänaval 4. märtsil ajavahemikul kell 17.00-20.00 ja 5. märtsil kell 09.30-11.00. lühiajalised liikluskatkestused, mistõttu Kaitseliit palub jälgida liiklusreguleerijate suuniseid.
NMI ESTGUARD4 väekaitserühm on osa NATO Iraagi missioonist, mis nõustab ja toetab Iraagi julgeolekujõudusid. NATO lõi missiooni 2018.aasta oktoobris, missiooni suurus on 500 kaitseväelast sh instruktorid, nõunikud ja toetav personal nii NATO kui ka partnerriikides sh Austraaliast, Soomest ja Rootsist.
NATO missiooni väekaitserühma ülesandeks on missioonil teenivate isikute julgestamine ja eskort nende külastatavatele objektidele, samuti objektide julgestamine.
Paljud ülesanded, mida Kaitseliit operatsioonil täidab, on samad, mida täidetakse ka Eestis kriisiolukorras – objektide ja konvoide julgestamine, patrullid. Kaitseliidule annab välisoperatsioon hea võimaluse testida oma oskusi reaalse operatsiooni olukorras rahvusvahelise üksuse koosseisus.
ESTGUARD4 kõik võitlejad on Kaitseliidu tegevliikmed erinevatest malevatest, rühma koosseisus on seitse tegevväelast, neist neli teenivad igapäevaselt Kaitseliidus.
Eelnev missioonikogemus on paljudel, ühele mehele on see koguni kuues välismissioon. Päris mitmel võitlejal on ka varasem kogemus Kaitseliidu missiooniüksustest. Noorim rühmaliige on 20 aastane, vanim 48 aastane ja keskmine vanus on rühma liikmetel 35 aastat. | Kaitseliit viib Võrumaal läbi harjutuse Iraagi missiooniks | https://www.err.ee/1608125596/kaitseliit-viib-vorumaal-labi-harjutuse-iraagi-missiooniks | Kaitseliit viib algaval nädalal esmaspäevast reedeni Võrumaal läbi Iraaki missioonile mineva Kaitseliidu üksuse NMI (NATO Mission Iraq) ESTGUARD4 lõpuharjutuse. |
Kreida ja Helsingborg võõrustasid karikavõistluste teises alagrupivoorus tugevuselt kolmanda liiga klubi Dalkurdi ning platsilt tuli lahkuda 1:2 kaotusega. Kreida tegi taas kaasa täismängu. Tabelis hoitakse ühe punktiga kolmandat kohta, avavoorus kaotanud Dalkurd tõusis teiseks, kirjutab Soccernet.ee.
Saudi Araabia kõrgliigas tegi Mets samuti kaasa 90 minutit, ent kodus kaotati Al-Taawonile koguni 0:3. Tabelis jätkatakse 30 punktiga viiendal kohal, Al-Taawon on 28 punktiga seitsmes. | Kreida kaotas Rootsis, Mets Saudi Araabias | https://sport.err.ee/1608125590/kreida-kaotas-rootsis-mets-saudi-araabias | Eesti jalgpallikoondislastel Vladislav Kreidal ja Karol Metsal polnud laupäeval parim päev, sest mõlemad pidid platsilt lahkuma kaotajana - Kreida Rootsi karikavõistlustel, Mets Saudi Araabia kõrgliigas. |
Üleilmne koroonakriis, mis Eestis on hetkel küll taas tõusufaasis, on ilmselt taandumas.
Pikemaajalise lahenduse tagab eeldatavasti süsteemne vaktsineerimine, ent jätkuvalt on aktuaalsed ka kõik teised meetmed, mis viiruse levikut takistada aitavad. Viimaseid on erinevates riikides katse-eksituse meetodil ridamisi rakendatud ja kindlasti vääriks senine äärmiselt mitmekesine kogemus sisulist analüüsi ja üldistust olemaks paremini valmis vältimatutele uute viiruste (mutatsioonide) puhangutele tulevikus.
Iseenesest on mõtlemapanev, kui ette valmistamata olid pea kõik riigid ning kui heitlikud ja enesekesksed olid ja on jätkuvalt asjakohased poliitikad. Sellest kõigest on õppida palju ka muude eluvaldkondade tarbeks.
Rahvuslikud hirmud saavad euroopalikust solidaarsusest võitu
Peatuksin rahvuslike koroonapoliitikate rahvusvahelisel, eelkõige euroliidu mõõtmel.
Üsna üksmeelselt oli esimeseks sammuks tugevdatud piirikontroll, lennuliikluse piiramine ja seejärel piiride sulgemine, kusjuures tähelepanuväärselt sündis see "täieliku riikliku suveräänsuse põhimõttest" lähtudes. Ehk siis valdavalt ilma Euroopa Liidu või isegi kahepoolsete konsultatsioonideta, rääkimata kokkulepetest, olgu kasvõi põhimõttelisel tasemel.
Kohati ei suudetud üksteist isegi piisava ajavaruga vastu võetud otsustest teavitada. See on murettekitav, kuid ei tohiks olla täiesti üllatav. Kindlasti on see õpetlik.
Siit kaks järeldust. Esiteks, euroliidu vastastikuse usalduse määr ei ole piisav niisuguste ohtude ühiseks haldamiseks. Ja teiseks, siseriiklik demokraatlik surve, eriti ajakriitilistes küsimustes, ei jäta valitsustele tegelikku ruumi ratsionaalseteks ühishuvilisteks otsusteks. Rahvuslikud hirmud saavad euroopalikust solidaarsusest võitu.
Oleks ülekohtune arvata, et poliitikud nii euroliidu kui ka liikmesriikide tasemel ei taju seda probleemi. Kinnituseks sellele on pingutused ühtse vaktsiinipoliitika kujundamiseks kui ka taasterahastu loomine, ent siingi on selgesti nähtavad raskused vastavate otsuste elluviimisel.
Pea kõigis riikides vallandunud kriitika osundusega Iisraeli ja Ühendkuningriigi, ka USA vaktsineerimisedule viis sügavalt vastuolulise otsuseni Põhja-Iirimaa piir vajadusel vaktsiinilekke vältimise sulgeda. Iirimaaga konsulteerimata ja sealset verist lähiminevikku eirates. See lubamatu viga parandati siiski kiiresti.
Teen sellest kokkuvõtva järelduse – kriitilistel hetkedel ei taga euroliidu reeglid ja kokkulepped piisaval määral liikmesriikide mõistlikku ühistegevust ning eksisteerib arvestatav risk, et elutähtsates kriisides "vaadaku igaüks ise, kuidas hakkama saab". Sama järelduseni võisime jõuda ka pagulaskriisi arengut jälgides.
Ja nüüd energiapoliitikast
(Elektri)energia on kaasaegse ühiskonna eksistentsiaalne ressurss – ilma elektrita pakaseline talinädal on hullem kui aasta koroonat. Ja inimesed koos oma demokraatlikult valitud valitsustega käituvad vastavalt. Kahjuks ja õnneks.
"Üks esmaseid poliitilisi otsuseid oli energia ekspordipiirangute kehtestamine ning vana hea fossiilkütus päästis hullemast."
Hea näitlik kogemus on võtta külmalaine ohvriks langenud Texasest, kus elektrihind sajakordistus, üks esmaseid poliitilisi otsuseid oli energia ekspordipiirangute kehtestamine ning vana hea fossiilkütus päästis hullemast. Neist tõsiasjust tuleks ka Eesti energiapoliitikat kavandades lähtuda.
Eesti energiajulgeolekuks ei piisa headest ühendustest, kui teisel pool piiri seda energiat napib või lihtsalt pole ja otsustajatel läheb seda hetkel endal rohkem vaja. Selleks, et nii ei sünniks, oleks enne oma tootmisvõimsustest loobumist vaja tingimata jõuda hoopis tõhusamate rahvusvaheliste kokkulepeteni, kui oleme seni suutnud sõlmida.
See tähendab palju enamat kui pealiskaudne usk turu imettegevasse väesse või poliitilistesse kinnitustesse, mis - nagu nüüd teame - kipuvad kriitilisel hetkel murenema nagu viirusest puretud vaba liikumise põhimõtegi.
Energiajulgeolekut puudutavatesse otsustesse tuleb suhtuda erilise vastutustundega – energia on praeguse maailma hapnik, toit ja vesi ja kõik muu, mida elus püsimiseks vältimatult vaja on. Sestap on energiajulgeoleku väärotsustel vältimatult fataalsed tagajärjed.
Enne oma energiaallikatest loobumist tuleb asendusmehhanismides kindel olla, mitte paberil või unistustes, vaid niisuguste piisava tagatisega kokkulepete ja neid võimaldavate energiatootmisvõimsuste näol, mida ei saa sarnaselt koroonaaja lennukitele mõne ministri korraldusega taevast alla tuua. Ja isegi sellest ei piisa, vaja on ka nende lepete jõustamismehhanisme, mida euroliit pole veel looma asunudki.
Ka kõige üllamate eesmärkide poole püüdlemisel ei piisa uljusest ja entusiasmist, vaja on selget ja vastutustundlikku arusaamist sellest, mis on võimalik ja kuidas seda saavutada. Euroliidu kliimaeesmärke puudutavalt tuleks seega lähtuda lihtsast seisukohast – muidugi, aga ainult koos euroliidu ühtse, arusaadava ja usaldusväärselt jõustatava energiapoliitikaga. | Jaak Aaviksoo: koroonaõppetund energiapoliitikale | https://www.err.ee/1608125587/jaak-aaviksoo-koroonaoppetund-energiapoliitikale | Kriitilistel hetkedel ei taga euroliidu reeglid ja kokkulepped piisaval määral liikmesriikide mõistlikku ühistegevust ning eksisteerib arvestatav risk, et elutähtsates kriisides "vaadaku igaüks ise, kuidas hakkama saab", kirjutab Jaak Aaviksoo. |
Ühel jaanuarikuu lõpupäeval jooksis mul näoraamatus üle ekraani makstud reklaam EKRE Euroopa Parlamendi liikmelt Jaak Madisonilt. Vikerkaarevärvides rohelisel taustal olid Jüri Ratase ja Yana Toomi pildid ning venekeelne kiri: "Keskerakondlased lõhkusid koalitsiooni, et vältida rahvahääletust, mis oleks võinud kaitsta normaalset peret ja lapsi".
Vene keele grammatikareeglite järgi oli tekst vigane, aga see selleks. Vaatasin kommentaare sellele pildile. Neid ei olnud palju ja enamik olid vene keeles. Üks nendest kõlas: "Ainukene partei, mis töötas rahva hüvanguks ja ei võtnud altkäemakse on EKRE". Vähe allpool väitis üks kommentaator: "[Madison] on normaalne, meie oma, rahvuslane, antifašist ja antikommunist."
EKRE on selles mõttes huvitav erakond, et neil kas puudub ühtne poliitika Venemaa ja venelaste suhtes või on nad tõesti otsustanud tulla välja igale valijate segmendile meelepärase jutuga.
Näiteks Henn Põlluaas tümitab Venemaad nii et tolm lendab, nõuab tagasi Narva-tagust ja Petserimaad, Ruuben Kaalep deklameerib avalikul üritusel venelasi mõnitavaid luuletusi, Mart Helme aga kiidab Venemaad kui eraldiseisvat tsivilisatsiooni. Unustatud on see, et viimane kunagi lubas, et ta põhimõtteliselt vene keeles ei räägi. Sest ta rääkis, seda intervjuus Baltnewsile ja Deutsche Wellele.
Muide, ma olen eestimaistes venekeelsetes Facebooki-gruppides juba aastate eest märganud tuntavaid sümpaatiaid EKRE suhtes. Need võiks kokku võtta sageli korduvasse lausesse: "Ma valiksin EKRE-t, kui nad poleks natsionalistid."
Nii või teisiti, EKRE vaated – kui Eesti rahvuslus välja jätta – on teatud osale kohalikest venelastest nagu loodud. Ma mõtlen siin homofoobiat, Euroopa Liidu ja NATO-vastasust aga ka Eesti Vabariigi kogu muu poliitilise eliidi vaenamist. Siia juurde tuleb panna Mart Helme Ukraina kritiseerimine, selle nimetamine "läbikukkunud riigiks". Muidugi ka varjatud ja varjamata reveransid Venemaa suunal.
Sellised signaalid kõnetavad kohalikest venelastest just seda osa, mis on pidevad Venemaa riigimeedia – eriti televisiooni – tarbijad. Aga kindlasti ka teisi.
Lisagem, et EKRE on vist ainukene parlamendierakond, millel pole ametlikku seisukohta vene koolide suhtes. Praeguseks on kõik teised parlamendierakonnad lubanud need varem või hiljem viia üle eesti keelele. Või vähemalt on selline nende erakondade kuvand eestimaises venekeelses inforuumis.
Tänapäevane post-Savisaare Keskerakond kaotab jõudsalt oma veetlust eestimaiste venelaste silmis. Sellele osutavad nii ametlikud uuringud kui ka mitteametlikud sõnavõtud ja kommentaarid, enamasti siis sotsiaalmeedias.
"Kindlasti mängib siin oma osa Jüri Ratase ja teiste eestlastest Keskerakonna liidrite väited, et vene kool viiakse millalgi üle eesti keelele."
Kindlasti jääb mingi osa venelasi Keskerakonda valima, eriti just venelastest poliitikuid, kuid eestivenelaste pettumus Keskerakonnas on tuntav. Põhjuste üle võib muidugi spekuleerida, aga kindlasti mängib siin oma osa Jüri Ratase ja teiste eestlastest Keskerakonna liidrite väited, et vene kool viiakse millalgi üle eesti keelele.
Need seisukohavõtud levivad Eesti Vabariigi venekeelses meedias – peale sotsiaalmeedia on veel ka n-ö ametlik venekeelne meedia nagu Baltnews või ka mitte kuidagi väljasurev Sputnik – kulutulena.
Lisaks tuleb arvestada sellega, et kogu Keskerakonna juhitud koalitsiooniperioodi ajal ei tehtud ühtegi liigutust, mida võiks pidada kohalike venelaste huvide kaitsmiseks. Ja noh sinna juurde ka see, et ei tehtud ühtegi sammukest suhete parandamiseks Venemaaga. Need on aga just sellised algatused, mida nii mõnigi venekeelne Keskerakonna pooldaja oleks neilt oodanud.
Nüüd võib vist väita, et suur hulk Eesti venekeelse elanikkonna hääli on "ripakil" ning ootab "üles korjamist".
Seda, et venelase poolt valimistel antud hääl on sama hea kui eestlaste oma, on ära tabanud vist kõik erakonnad. Lihtsalt meetodid nende häälte saamiseks on olnud puhas haltuura.
Ma tuletaks meelde kasvõi Reformierakonna venekeelseid plakateid otsetõlkega eestikeelsest loosungist: "Sinus on oravat." Venekeelses tekstis kasutati sõna belotška, mis vene slängis tähendab deliiriumit. Millega valija sai teada, et tuleb enda sees tuvastada alkohoolik. Minul tekkis seda plakatit vaadates tunne, et kas tõesti reformaritel kusagilt võtta mõnda vene keele ja eriti selle slängi tundjat ja tuli pöörduda robustse masintõlke poole?
Senini on kõige asisemat venekeelset valmisreklaami teinud muidugi Keskerakond. Ent paistab, et seal pole varsti lihtsalt midagi püüda.
EKRE pani aga oma antireklaamiga täpselt naelapea pihta. Mängitakse homofoobiale, mis – sarnaselt teatud seltskonnale eestlaste seas – kõnetab ka piisavat hulka venelasi. Mind huvitaks, kuidas EKRE juhtkond oma eestlastest poolehoidjatele hakkab selgitama venekeelseid valimisreklaame ja vene häälte püüdmist. Samas, võib juhtuda, et üldse ei seleta.
Nii või teisiti, ma olen nõus pudeli viski peale kihla vedama, et lähiajal teeb EKRE eestivenelaste seas ilma. Solvatute ja rõhutute erakonna teatepulk võetakse Keskerakonnalt ära. | Aimar Ventsel: Jaak, Ivan ja EKRE | https://www.err.ee/1608123637/aimar-ventsel-jaak-ivan-ja-ekre | EKRE on selles mõttes huvitav erakond, et neil kas puudub ühtne poliitika Venemaa ja venelaste suhtes või on nad tõesti otsustanud tulla välja igale valijate segmendile meelepärase jutuga, kirjutab Aimar Ventsel. |
Aasta alguses põlve vigastanud Kristjan Kitsing sai mänguaega ligi kaheksa minutit ja viskas kolm punkti (kolmesed 1/1). Lisaks võttis ta ühe lauapalli ja tegi kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis on Rytas 15 võidu ja viie kaotusega teisel koha. Järgmise mängu peab Rytas laupäeval, 6. märtsil, kui taas võõral väljakul on vastaseks Alytuse Dzukija. | Vigastuspausilt naasnud Kitsing tabas Rytase võidumängus kaugviske | https://sport.err.ee/1608125575/vigastuspausilt-naasnud-kitsing-tabas-rytase-voidumangus-kaugviske | Leedu korvpalli kõrgliigas kohtus Kristjan Kitsingu koduklubi Vilniuse Rytas laupäeval võõrsil Prienai CBet võistkonnaga, kelle üle võeti 97:67 (24:19, 24:21, 28:7, 21:20) võit. |
Surid 72-aastane naine, 73-aastane naine, 76-aastane naine, 78-aastane mees ja 81-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 589 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 747 inimesel. 567 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 143, Tartumaale 67, Lääne-Virumaale 55, Saaremaale 40, Võrumaale 33, Pärnumaale 21 ja Järvamaale 20 uut nakatunut. Viljandimaale lisandus 17, Valgamaale 14 ning Rapla-, Põlva- ja Jõgevamaale 9 uut nakkusjuhtu. Lääne- ja Hiiumaale lisandus 2 uut nakatunut. 13 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 988,88 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 15,4 protsenti.
28. veebruari hommikuse seisuga viibib haiglas 523 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 42 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 27 inimest.
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 42. Koju saadeti 13 inimest, kaheksa inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda (üks neist sisestati tagantjärgi) ja neli inimest viidi üle teise haiglasse.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 3520 COVID-19 haigusjuhtumit 3455 inimesega.
28. veebruari seisuga on tervenenud 49 908 inimest. Neist 34 958 inimese (70 protsenti) haigusjuhtum on lõpetatud, 14 950 inimese (30 protsenti) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 934 680 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 65 600 ( seitse protsenti testide koguarvust).
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 78 576 inimesele, kaks doosi on saanud 33 927 inimest.
Hõlmatus esimese vaktsiinidoosiga on Eestis praeguseks 5,9 protsenti. Üle 80-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 23,2 protsenti.
Üle 80-aastaste hõlmatus on suurem nendes maakondades, kus perearstidel on olnud võimalik riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineerida – Jõgevamaal 33,2 protsenti, Järvamaal 31,6 protsenti, Pärnumaal 34,1 protsenti, Raplamaal 34,6 protsenti, Tartumaal 29,2 protsenti, Viljandimaal 26,8 protsenti, Võrumaal 27,8 protsenti, Harjumaal 26 protsenti.
"Kuna üle 70-aastastele sobivate Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinide kogused on väga piiratud, siis on võimaldatud vaktsiini perearstidele järk-järgult maakondade kaupa," seisis sotsiaalministeeriumi pressiteates.
Tuleva nädala jooksul saavad vaktsineerimisega alustada ka Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Valgamaa perearstid. "Selliselt maakondade kaupa liikudes on võimalik saavutada võimalikult laia riskirühma inimeste vaktsineerimisega hõlmatust kõige kiiremini," seisis pressiteates.
Vaktsineerimisi on teinud kokku 424 tervishoiuasutust. | Ööpäevaga lisandus 1201 positiivset koroonatesti | https://www.err.ee/1608125545/oopaevaga-lisandus-1201-positiivset-koroonatesti | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6222 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1201 ehk 19,3 protsenti testide koguarvust. Suri viis inimest. |
"Rasmus Puuri tulemuslik tegevus Vanalinna hariduskolleegiumis ning tema looming instrumentaal- ja vokaalmuusika vallas on igati tunnustust väärt," ütles värske stipendiaadi kohta Tõnu Kaljuste.
Rasmus Puur on lõpetanud Eesti Muusikaja Teatriakadeemia bakalaureuseastme heliloomingu erialal ning praegu jätkab samal erialal magistriõppes professor Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. Rasmus Puur on kirjutanud muusikat mitmetes žanrites, 2017. aastal esietendus tema ooper "Pilvede värvid" Rahvusooperis Estonia, eelmisel aastal tuli Pärnu linnaorkestri esituses esiettekandele tema viiulikontsert, ta on kirjutanud arvukalt koorimuusikat ning muusikalise jutustuse "Sipsik".
Dirigendina on ta kunstiliselt vedanud noorteorkestrit Reaalmažoor ning 2015. aastast on ta Vanalinna hariduskolleegiumi keelpilliorkestri dirigent. Rasmus Puur oli 2017. aasta noorte laulupeo "Mina jään" ideekavandi üks autoreist ning sümfooniaorkestrite liigi dirigent, eelmisel üldlaulupeol "Minu arm" aga juhatas ta segakoore.
Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA fondis asutas Tõnu Kaljuste allfondi Eesti Ameerika Fond, kuhu stipendiumi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk. Eelmistel aastatel on stipendiumid pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson ja Kadri Toomoja. | Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib sel aastal Rasmus Puur | https://kultuur.err.ee/1608125560/tonu-kaljuste-nimelise-stipendiumi-palvib-sel-aastal-rasmus-puur | Eesti muusika- ja teatriakadeemia fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi 2021. aasta stipendiumi otsustas komisjon määrata noorele heliloojale ja dirigendile, EMTA magistrandile Rasmus Puurile. |
Novembris Hiina Superliiga finaalis kahe mängu kokkuvõttes Guangzhou Evergrande alistanud ja esmakordselt meistriks kroonitud Jiangsu omanik on poekett Suning, mis on aga sattunud majanduslikesse raskustesse ja otsustanud keskenduda ärile.
See võib laineid lüüa ka Euroopas, sest Suning on ühtlasi Itaalia tippklubi Milano Interi suuromanikuks. Itaalia meedia sõnul loodab Suning saada lühiajalist laenu ja Milanos siiski jätkata, kui see ei peaks õnnestuma, on ostusoovi avaldanud Suurbritannia investeerimisfond BC Partners.
Jiangsu mängijad ei ole novembri ega detsembri eest palka saanud. Klubi avaldas WeChati vahendusel lootust, et peatselt leitakse siiski uued omanikud ja võistkonnal õnnestub tegevust jätkata.
Suningi ajastul oli Jiangsu keskmiseks aastakäibeks 30 miljonit dollarit ja klubi kuulus Hiina rikkamate sekka. Kuulsamatest mängijatest esindasid võistkonda näiteks Ramires, Eder ja Alex Teixeira; nelja aasta eest juhendas Jiangsud legendaarne Fabio Capello. | Kolme kuu eest meistriks tulnud Hiina rikkamaid klubisid lõpetas tegevuse | https://sport.err.ee/1608125563/kolme-kuu-eest-meistriks-tulnud-hiina-rikkamaid-klubisid-lopetas-tegevuse | Novembris Hiina jalgpallimeistriks kroonitud Jiangsu FC teatas pühapäeval, et lõpetab koheselt tegevuse. |
Saade "Sügiskuld"
28. veebruaril kell 19.30
Anne Veski ja Ivo Linna laulavad nii Kadriorus kui ka Hiiumaal. Saadavad ansambel Nemo ja orkester Levimo.
Saade "Tähelaev. Anne Veski"
28. veebruaril kell 20.00
Eesti kultuuri- ja seltskonnaelu kirjus tähistaevas vilksatavad üheõhtused väikesed sabatähed, kuid seisavad ka Põhjanaelana püsivad. On öeldud, et Eestis on vaid kaks tõelist staari ja üks neist on kindlalt Anne Veski. Saatejuht Margus Saar ja Anne Veski jätavad nüüdki võtmed väljapoole ning igaühel on teleri ees võimalik saada veel üks pilet.
Saade "Laulud lumes"
28. veebruaril kell 21.10
Anne Veski ja Mait Maltis ansambliga Vitamiin lumises Lõuna-Eestis.
Saade "Leia mind tuhandete seast. Anne Veski"
28. veebruaril kell 21.30
Laulab Anne Veski, saadab ansambel Nemo koosseisus Kersti Rosenberg, Ain Tammesson, Aarne Luht, Peeter Štšerbakov, Riho Lilje, Ivo Varts, Peeter Malkov, Hindrek Kallast.
Saade "Carte Blance: Anne Veski"
28. veebruaril kell 21.55
Urmas Oti stuudiokülaliseks on Anne Veski. Režissöör Priit Hummel.
Saade "Tänan Teid. Laulab Anne Veski"
28. veebruaril kell 22.55
Solisti saadab ansambel "Nemo". Režissöör Jüri Tallinn, toimetaja Reet Linna.
Saade "Anne Veski"
28. veebruaril kell 23.20
Laulab Anne Veski. Temaga koos ka Valeri Leontjev, Juri Antonov ja Irina Ponorovskaja, ansamblid Nemo, Ellada ja Ariel. Kasutatud on katkendeid mängufilmidest "Jaam kahele", "Lennud unes ja ilmsi", "Armastus tööpostil" ja "Anna Karenina". Režissöör Leo Karpin, toimetaja Heidi Pruuli.
Saade "Tuli ja vesi. Anne Veski"
28. veebruaril kell 23.45
Esinevad Anne ja Kerli Veski ning ansambel "Nemo". Režissöör-lavastaja Jaanus Nõgisto.
Saade "Anne Veski 10"
28. veebruaril kell 00.15
Anne Veski loomingut tutvustav saade. Režissöör Jüri Tallinn, toimetaja Ene Leks. | ETV2 teemaõhtu on pühendatud Anne Veskile | https://menu.err.ee/1608125533/etv2-teemaohtu-on-puhendatud-anne-veskile | Muusik Anne Veski tähistas 27. veebruaril oma 65. sünnipäeva ning sel puhul toob ETV2 teemaõhtu raames vaatajate ette mitmed intervjuu- ja kontsertsaated aastate tagant. |
Vaktsineerimiskomitee juht Thomas Mertens lubas, et komitee uuendab peagi oma soovitust, vahendas The Guardian ZDF-i.
Ta ütles, et on võimalik, et ka vanemaid inimesi saab AstraZeneca vaktsiiniga süstida.
Vaktsineerimiskomitee oli varasemalt andnud soovituse mitte kasutada AstraZeneca vaktsiini üle 65-aastaste peal, sest vaktsiini tõhususe kohta selles vanusegrupis ei olnud piisavalt andmeid.
Otsus sai kriitika osaliseks, kui AstraZeneca vaktsiin ei leidnud skeptistismi tõttu kasutust ja jäi ladudesse lihtsalt seisma.
Möödunud nädala lõpuks oli Saksamaale jõudnud 1,4 miljonist AstraZeneca vaktsiinidoosist ära kasutatud vaid 360 000. Saksimaa liidumaal oil AstraZeneca vaktsiini kasutatud vaid viis protsenti seal olevast varust.
Keskmiselt seisab AstraZeneca vaktsiin ladudes umbes 80 protsendi ulatuses Saksamaa liidumaade lõikes.
AstraZeneca vaktsiin on leidnud laialdast kasutust Suurbritannias, kus selle kasutamise tõttu on surmajuhtumite ja hospitaliseerimiste arv märgatavalt langenud. Kui eelmisel kuul oli riigis umbes 1000 surmajuhtumit päevas, siis selle nädala reedel oli neid 290.
Suurbritannias on vaktsineeritud 30 protsenti elanikkonnast. Saksamaal on vaktsineeritud vaid paar protsenti kogu elanikkonnast. | Saksamaa võib hakata AstraZeneca vaktsiini ka üle 65-aastastele andma | https://www.err.ee/1608125524/saksamaa-voib-hakata-astrazeneca-vaktsiini-ka-ule-65-aastastele-andma | Saksamaa võib peagi anda loa kasutada AstraZeneca vaktsiini ka vanemate inimeste peal. Riigi vaktsineerimiskomitee tunnistas, et soovitus vaktsiini üle 65-aastastele mitte anda oli eksimus. |
Talvel on ilmad küll lumised ja hallid, kuid omamoodi on talvine aeg üks ilusaimaid kirjaniku jaoks. Saab palju mõelda, arutleda, lugeda ja kasvada. Suvel ma rohin või korjan marju ning kastan peete-kaalikaid (küll suvetööd on sageli tüütud, saaks vaid lugeda! – nii mõtlen suvel). Aga tuleb talv, siis ongi korraga nii palju aega, saab jälle lugeda. Aju mõtleb muidugi kogu aeg, isegi suvel sätib aju riime, mõtleb lõppude ja alguste peale, mõtleb teiste tekstide peale, mida lugenud olen, aga suvel on mõte nagu hakitum ja loium. Hing jääb unarusse, sõnad lähevad meelest, sest nii palju on vaja suhelda. Mis siin elus muud, kui õppida elama koos teistega, olla nendega koos, võtta neid vastu, pakkuda teed, kuulata nende lugusid, isegi kui need on igavad ja tüütud. Õppida inimeseks olemist – see on suve mõte.
Suvel kasvavad puud ja taimed, talvel, kui puud puhkavad, kasvan aga mina ise. See aeg on täiesti minu oma. Naudin raamatuid, sõnu, saan mõelda suvel pooleli jäänud mõtted lõpuni. Aga millal kirjanik siis puhkab? Umbes kaks aastat tagasi ma kirjutasin ühe luuletuse, kus on lõpuread: "Kui süda ei löö enam / puhkab luuletaja päriselt." Võib-olla tõesti on kirjaniku surm kirjanikule see päris-päris puhkus! Lugeda oma toas raamatuid ja mõelda oma mõtteid, see on kirjanikule kindlasti üks suurimaid puhkuseid ja naudingu allikaid, aga alles surm vabastab kirjaniku ka sellest naudingust, sest eks ju Buddhagi ole öelnud, et igasugune nauding on samal ajal ka piin. Surma – Suurt Unustuse Rahu Maad –, seda puhkust ma veel ei oota, sest sõnad suudavad mulle veel piisavalt mõnu pakkuda, aga kord kui ma inimestest väga tüdinud olen, siis ootan surma ja igatsen ära sinna, kus on sõnade kodu ja kus on tõeliselt hea. | Andrus Kasemaa. Suvel kasvavad puud, talvel kasvan ma ise | https://kultuur.err.ee/1608125530/andrus-kasemaa-suvel-kasvavad-puud-talvel-kasvan-ma-ise | Talv on kindlasti parim aeg kirjutamiseks, pole enam tüütuid suvekohustusi. Külalisi vastu võtma ei pea, lapsed on koolis, inimesed on tööl. Rannad on taas tühjad, nagu ka metsarajad. Saab piiluda iseenda sisse, kirjutas Andrus Kasemaa Müürilehes. |
Janika Lõiv (HAWAII EXPRESS) saavutas kaheksanda koha. sõidu võitis britt Evie Richards, teine oli Šveitsi jalgrattur Jolanda Neff ja kolmas sakslanna Elisabeth Brandau. Mari-Liis Mõttus jäi 45. kohale.
"Hooaja esimene võidusõit algas väikese ärevuse ning suure põnevusega. Teadsin, et tööd on palju tehtud ning edasi tuleb lihtsalt pea maas kannatada, sest esimene võistlus on alati raske," sõnas Lõiv.
"Start läks isegi päris kenasti, aga esimesel tõusul sain kõrval sõitjalt korralikult küünarnukiga ribidesse ning andsin seejärel natuke alla. Tõusu lõpuks olin umbes 16. positsioonil. Kuna Banyolese raja eripäraks on kurvide rohkus, siis sellest tulenevalt tempo natuke langes, võeti hanerivisse ning avaringil mööduda oli üliraske. Nii ma siis Yana Belomoina taga passisin ja ootasin head hetke möödumiseks. Esimesele täisringile minnes leidus lõpuks laiemaid kohti ning sain oma rütmi kätte. Sellest hetkest alates hakkasin järjest enda ees olevaid tüdrukuid kinni püüdma," kommenteeris eestlanna sõidu käiku.
"Sõidu jooksul oli mul palju ebaõnne - üks kaasaelaja komistas lintidesse ning kukkus risti mulle ette rajale kõhuli. Järgmine pealtvaataja kõndis ees ühes kurvis, kus pidin hoo täitsa maha võtma ja ega ta ise eest ei läinudki, lihtsalt tõukasin teda õrnalt. Kõige lõpuks jäid ette nooremad tüdrukud, kelle olin juba ringiga kätte saanud. Ühe tüdrukuga oli meil kahjuks täielik arusaamatus ning ta sõitis mulle otse kodaratesse. Kõigi situatsioonide puhul kaotasin aega ning vahe liidriga aina suurenes. Eelmise aastaga võrreldes olin lõpuks kaks kohta parem ning ka kaotus võitjale oli umbes 30 sekundit väiksem," võttis Lõiv emotsionaalse päeva kokku.
45. kohal lõpetanud Mari-Liis Mõttus võttis võidusõidu kokku järgnevalt: "pärast stardipauku oli minek endalegi üllatuseks hea. Esimese poole tõusust liikusin pundis kohti mitte ära andes. Teise poole tõusust sõitsin oma tempos edasi, vajusin veidi tahapoole, kuid ei midagi katastroofilist. See-eest peale stardiringi hakkas olemine ratta seljas järjest kehvemaks minema ja kaotasin iga ringiga esimesel pikal tõusul kohti. Kahjuks polnud päris selline algus, mida hooaja alguses lootsin, kuid eks hooaeg on veel pikk ja jõuab veel tulemusi teha." | Janika Lõiv alustas hooaega kaheksanda kohaga | https://sport.err.ee/1608125527/janika-loiv-alustas-hooaega-kaheksanda-kohaga | Eesti maastikuratturite koondislased Janika Lõiv ja Mari-Liis Mõttus alustasid laupäeval hooaega Kataloonias võistlusel Copa Catalana Banyoles (HC karegooria). |
"Selle vaktsiini heakskiit laiendab ligipääsu vaktsiinidele, parimale meditsiinilisele ennetusmeetodile COVID-19 vastu, et aidata meil võidelda selle pandeemia vastu, mis on nõudnud Ühendriikides üle poole miljoni inimelu," teatas USA toidu- ja ravimiameti (FDA) direktor Janet Woodcock.
Johnson & Johnsoni vaktsiini manustatakse ühekordse süstiga ning see on efektiivne tõsiste COVID-19 juhtumite ennetamisel, sealjuures ka uuemate variantide vastu, teatas FDA.
Uue vaktsiini kasutuselevõttu tervitas ka Ühendriikide president Joe Biden, ärgitades ameeriklasi siiski pidama kinni eksisteerivatest ennetusmeetmetest nagu suhtlusvahemaa hoidmine.
J&J vaktsiin oli kliinilistes uuringutes efektiivne tõsise haiguse vastu 85,9 protsenti, LAV-is 81,7 protsenti ja Brasiilias 87,6 protsenti.
Kokku osales uuringutes 39 321 inimest ja kõikide regioonide lõikes oli selle efektiivsus tõsisemate haigestumiste vastu 85,4 protsenti. Keskmise tõsidusega haiguste vastu oli selle efektiivsus 66,1 protsenti.
Sealjuures polnud selle tõhususes suuri erinevusi demograafiliste gruppide, vanuse, rassi ja kaasuvate tervisehädadega inimeste vahel.
Kõik kolm vaktsiini on täielikult efektiivsed haiglaravi ja surmajuhtumite ennetamisel.
Detsembris said USA-s esialgse heakskiidu Pfizeri-BioNTechi ja Moderna vaktsiinid.
USA-s on vähemalt ühe Pfizeri või Moderna vaktsiini süsti saanud enam kui 65 miljonit inimest.
J&J vaktsiini on võimalik säilitada ka külmkapitemperatuuridel.
Johnson&Johnson vaktsiin on praegu ka Euroopa ravimiameti (EMA) hindamisel ja otsus tuleb esialgsetel andmetel märtsi keskpaigas. | USA andis heakskiidu Johnson & Johnsoni koroonavaktsiinile | https://www.err.ee/1608125473/usa-andis-heakskiidu-johnson-johnsoni-koroonavaktsiinile | USA andis laupäeval heakskiidu Johnson & Johnsoni koroonaviiruse vaktsiini erakorraliseks kasutamiseks, mis on riigis nüüd kolmandaks ametlikuks vaktsiiniks COVID-19 vastu. |
Eelmise kohtumise kubemevigastuse tõttu vahele jätnud Kriisa sekkus mängu vahetusmeeste pingilt ning viibis väljakul kokku 23 minutit. Selle ajaga viskas ta kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/4) ja hankis ühe lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee.
Üleplatsimeheks kerkis Kriisa meeskonnakaaslane James Akinjo, kes viskas 26 punkti, võttis kolm lauapalli ja andis seitse resultatiivset söötu. Võiduviske tabanud Ažuolas Tubelise arvele kogunes kaksikduubel - 16 punkti ja 15 lauapalli.
Hooaja viimase kohtumise peab Arizona Eesti aja järgi teisipäeva varahommikul, kui võõrsil minnakse vastamisi Oregoniga. | Kriisa naasis platsile ja aitas Arizona napi võiduni | https://sport.err.ee/1608125518/kriisa-naasis-platsile-ja-aitas-arizona-napi-voiduni | Eesti korvpallikoondislase Kerr Kriisa kodumeeskond Arizona Wildcats sai USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis napi 75:74 võidu Washington Huskiesi üle. |
Virtuaalsena peetavate tiitlivõistluse stardi eel peafavoriidiks peetud Ruth Vaari hoolealune ei vedanud pöidlahoidjaid alt ning Viljandi järve ääres koduklubis ponnistanud vägilane lõpetas ajaga 1.16,3. Talle järgnesid üle kümne meetriga alla jäänud prantslane Pierre Bridier 1.18,7-ga ja taanlane Kristian Linklett Mortansson 1.19,2-ga.
"Tunne on hea, olin juba enne starti suhteliselt enesekindel. 500 meetrit tundub võrreldes klassikalise distantsiga mulle rohkem sobivat," sõnas Muiste.
Nüüdseks kolmekordset maailmameistrit – mullu võitis ta kaks kulda alla 19-aastaste seas – sõudeklubis assisteerinud Vaargi oli juba enne starti hoolealuse võimalustes üsna kindel. "Alguses jättis süda mõne löögi küll vahele, aga juba esimesed tõmbed andsid kindlustunde, et Leo läheb oma teed," rääkis treener.
Laupäeval võistlesid mitmed teisedki Eesti sisesõudjad. Alla 19-aastaste noormeeste 2000 meetri distantsil kindlustas tartlane Kaarel Kiiver 6.13,5-ga üheksanda koha. Tiitli võitis 5.52,5-ga ameeriklane Isaiah Harrison. Sama vanade neidude seas oli Muiste klubikaaslane Doris Meinbek 7.08,3-ga kuues, kulla kindlustas 6.58,7-ga Suurbritannia koondislane Meg Knight.
Alla 23-aastaste neidude 500 meetri distantsil pingutanud Liisa-Marie Lääne (Tallinna SK) oli 1.34,5-ga viies, MM-tiitli tagas 1.31,9-ga britt Charlotte Dixon. Üle 50-aastaste meeste sprindidistantsil näitas Aivar Jürgenson 1.21,9-ga neljandat tulemust. Maailmameistriks tuli britt Mark Roberson 1.17,3-ga. | Leo Muiste kaitses sisesõudmise MM-il sprinditiitlit | https://sport.err.ee/1608125503/leo-muiste-kaitses-sisesoudmise-mm-il-sprinditiitlit | Mõni päev tagasi sisesõudmise MM-il 2000 meetri distantsil hõbeda võitnud Leo Muiste (Viljandi SK) tuli laupäeval alla 23-aastaste arvestuses 500 meetri sprindis maailmameistriks. |
Ilma jalavigastust raviva Kevin Duranti ning puhkust saanud Kyrie Irvinguta mänginud Netsi vedas laupäeval James Harden, kes tabas 21 viskest üheksa ja kogus 29 punkti.
"Mõistagi on neil kaks väga head mängijat, aga tema [Harden] on samuti suurepärane. On väga keeruline teda peatada. Tegime teisel poolajal head tööd," sõnas Dallase täht Luka Doncic. Dallas lubas Netsil kolmandal veerandajal visata 18, neljandal vaid 16 punkti.
Doncic kerkiski oma võistkonna resultatiivseimaks, kogudes 27 punkti ja seitse korvisöötu. Kolmemänguliselt pausilt naasnud lätlane Kristaps Porzingis toetas teda 18 punktiga, neist kümme kogus ta kolmandal veerandajal.
Nets on idakonverentsis 22 võidu ja 13 kaotusega teisel kohal, Dallas läänes 16 võidu ja 16 kaotusega üheksas. Lääne liider Utah Jazz alistas Donovan Mitchelli 31 punkti toel 124:109 Orlando Magicu ja on kogunud 27 võitu ning seitse kaotust.
Teised tulemused:
Philadelphia - Cleveland 109:112 (la)
Washington - Minnesota 128:112
New York Knicks - Indiana 110:107
Oklahoma City - Denver 96:126
San Antonio - New Orleans 117:114 | Doncic ja Porzingis lõpetasid Netsi kaheksamängulise võiduseeria | https://sport.err.ee/1608125494/doncic-ja-porzingis-lopetasid-netsi-kaheksamangulise-voiduseeria | Korvpalliliigas NBA alistas Dallas Mavericks võõrsil 115:98 Brooklyn Netsi ja tõmbas nõnda pidurit liiga pikimale võiduseeriale. |
Võistlus oli eriline mitme aspekti poolest. Esiteks toimus võistlus virtuaalselt, mis tähendab, et kõik võistkonnad lasid neljas erinevas asukohas. Märklehed olid tavapärase (kolm ringi vertikaalselt) asemel asetatud kolmnurkselt ning ühele sihtmärgile oli lisatud 12-punkti ring (15 mm läbimõõduga). Kui sportlane soovis 12-punkti ringi lasta, pidi ta selleks ka märku andma. Kolmandaks oli finaalvõistluse laskmisformaat veidi teistsugune.
Nimelt lasti kõigepealt individuaalduelle vastasvõistkonna laskjatega ning duelli võitja teenis võistkonnale ühe lisapunkti. Viigi korral teenisid mõlemad sportlased ühe lisapunkti ning kaotuse puhul saadi null punkti. Pärast individuaalduelle lasti võistkondlik matš, kus iga laskja sai roteeruvalt lasta ringis ühe noole.
Esimeses poolfinaalis sai Eesti võistkond vastaseks Prantsusmaa laskjatest (Lola Grandjean, Nicolas Girard, Adrien Gontier) koosneva võistkonna nimega Arc Systeme. Laskjate järjekord oli võistluse alguseni saladuseks. Esimeses individuaalduellis läksid vastamisi Lisell Jäätma ja Lola Grandjean, mille eestlanna võitis seisuga 114:109.
Teises individuaalduellis läksid vastamisi Meeri-Marita Paas ning Adrien Gontier, mille võitis Paas seisuga 116:109. Viimases individuaalduellis läksid vastamisi Robin Jäätma ja Nicolas Girard, kelle vastu võitis Jäätma viimasel Nimes'i turniiril pronksmedali. Seekordne duell lõppes 126:126 viigiga, tänu millele said mõlemad võistkonnad ühe lisapunkti.
Enne võistkondliku matši oli Eesti võistkonnal 2:1 eduseis. Võistkondlik poolfinaal osutus tasavägiseks, kuid paraku pidi Eesti võistkond tunnistama prantslaste paremust seisuga 127:125. Eesti võistkond võttis võistluse kokku järgnevalt: "simest korda elus oli väga põnev lasta sellist formaati. Lõpuni ei teadnud, kes võidab ja kogu aeg pidi mõtlema strateegiat. Valus oli kaotada ainult kahe punktiga, aga see teeb meid aina tugevamaks."
Finaalis läksid vastamisi võistkond Easton (Kris Schaff, Reo Wilde, Linda Ochoa-Anderson) USA-st ning Arc Systeme, kus võitjaks krooniti viimane. | Eesti plokkvibu koondis jõudis MK-sarjas poolfinaali | https://sport.err.ee/1608125488/eesti-plokkvibu-koondis-joudis-mk-sarjas-poolfinaali | Eesti vibusportlased osalesid läbi talve kestnud rahvusvahelises sisemaailmakarikasarjas, mis päädis laupäeval finaalidega. Kokku osales 14 võistkonda, kellest finaali kvalifitseerusid neli parimat, nende seas ka Eesti plokkvibu võistkond koosseisus Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas ja Robin Jäätma. |
Iiri peaminister Michael Martin mõistis meeleavalduse hukka.
Sajad inimesed kogunesid meeleavaldusele Dublini kesklinnas asuvas pargis, kuid politsei takistas neil sinna suundumast.
Seejärel kasutasid meeleavaldajad politseinike vastu pürotehnikat, mille järel jooksid politseinikud mitu korda rahvahulga sekka kumminuiadega.
Meeleavaldajatel olid kaasas lendlehed, millel seisis "laske Iirimaal elada" ja "lõpetage karantiin".
Politsei sõnul sai kolm korrakaitsjat vigastada, kellest üks toimetati haiglasse. Meeleavaldus kestis umbes kaks tundi.
Protestiaktsiooniga "näidati üles täielikku lugupidamatust inimeste suhtes, kes on selle pandeemia ajal teinud suuri ohverdusi", ütles peaminister.
Justiitsminister Helen McEntee ütles, et juhtumi tõttu korraldatakse eriistung, kus hakatakse kiiresti kinnipeetute juhtumeid menetlema.
Kokku on koroonaviirus Iirimaal nõudnud 4313 inimelu, seisab viimastes ametlikes andmetes.
Riigis kehtivad hetkel kolmandat korda sulgemismeetmed, mida Martin pikendas teisipäeval kuu aja võrra 5. aprillini.
Pärast seda, kui jõulude eel piiranguid leevendati, hakkas juhtumite arv kasvama. Jaanuari alguses oli Iirimaal suurim nakatumismäär elaniku kohta maailmas, seisab Oxfordi Ülikooli andmetes. | Iirimaal puhkesid protestil piirangute vastu kokkupõrked politseiga | https://www.err.ee/1608125482/iirimaal-puhkesid-protestil-piirangute-vastu-kokkuporked-politseiga | Iirimaal Dublinis kogunes sadu inimesi sulgemismeetmete vastu korraldatud meeleavaldusele, mis muutus vägivaldseks ja politsei pidas kinni 23 inimest. |
Türgi liider on aastaid võidelnud enda sõnul "nõndanimetatud kunstnikega".
"Mind ei tohi mainida isegi ristsõnades," ütles Gezen.
Mainekat poeeti ähvardab koos koomiku Metin Akpinariga (79) karistus seoses kommentaaridega, mida nad andsid opositsiooni telekanalil Halk TV 2018. aastal.
"Kuula, Recep Tayyip Erdogan, sa ei saa meie patriotismi proovile panna. Tea oma kohta," ütles luuletaja telesaates.
Akpinar ütles: "Kui meist ei saa (demokraatia)..., siis liider võib lõpetada jalgupidi ülespooduna või mürgitatuna keldris".
Kommentaarid tehti pärast riigipöördekatset 2016. aastal Erdogani kukutamiseks.
Viimati raputasid Türgit suured tudengite meeleavaldused.
Prokuratuur tahab süüalustele kuni nelja aasta ja kaheksa kuu pikkuseid vangistusi. Kohtuotsust on oodata esmaspäeval.
Erdogani solvamise eest sotsiaalmeedias ja televisioonis on kohtus süüdistatud nii endist Türgi missi kui koolilapsi. Erdogan hoiatas oma kriitikuid 2018. aastal, et neil tuleb oma avalduste eest "maksta".
Gezen veeti ka kohtu ette 1980. aastal, kui Türgis viidi läbi sõjaline riigipööre.
Poeedi raamat Türgi kuulsaimast 20. sajandi luuletajast Nazim Hikmetist, kes oli kommunist ja suri eksiilis Moskvas, kadus pärast riigipööret müügilt.
Gezenist sai 2007. aastal ka UNICEF-i hea tahte saadik.
"President on öelnud, et ta ootab kunstnikelt kuuletumist. Kuid neid asju ei tohi otsustada riigi president. Seda peavad otsustama kunstnikud," ütles Gezen, väljendades ka vastuseisu apoliitilisteks jäänud kunstnikele. | Kuulsat Türgi poeeti süüdistatakse kohtus Erdogani solvamises | https://www.err.ee/1608125479/kuulsat-turgi-poeeti-suudistatakse-kohtus-erdogani-solvamises | Türgi poeeti Müjdat Gezenit (77) süüdistatakse president Recep Tayyip Erdogani solvamises ning teda ähvardab vanglakaristus. |
Portugali diplomaat Brilhante Pedrosa sai kolmapäeval korralduse lahkuda 72 tunni jooksul pärast seda, kui EL kehtestas uued sanktsioonid 19 Venezuela ametnikule, keda süüdistatakse demokraatia õõnestamises.
Saadik lahkub 2. märtsil logistilistel põhjustel, kuna Venezuela pealinnast Caracasest ei välju varem sobivaid lende, ütles allikas.
Portugali diplomaat oli Venezuelas alates 2017. aasta oktoobrist, kuid alates kolmapäevast on ta president Nicolás Maduro korraldusel riigis persona non grata.
EL kuulutas päev hiljem Venezuela esindaja blokis Claudia Salerno samuti soovimata isikuks.
EL on määranud sanktsioonid kokku 55 Venezuela ametnikule.
Blokk pikendas oma sanktsioonide nimekirja pärast seda, kui lükkas tagasi detsembris peetud Venezuela parlamendivalimiste tulemused, millega Maduro sai rahvaesinduses enamuse. Valimistel opositsioon ei kandideerinud.
EL, USA ja veel umbes 50 riiki tunnustavad Venezuela õiguspärase presidendina Juan Guaidód. | EL-i suursaadik Venezuelas lahkub riigist | https://www.err.ee/1608125476/el-i-suursaadik-venezuelas-lahkub-riigist | Euroopa Liidu suursaadik Venezuelas Isabel Brilhante Pedrosa lahkub teisipäeval riigist, tegemist on Venezuela vastusega uutele sanktsioonidele, ütles Euroopa diplomaatiline allikas. |
Kõige olulisemaks uudiseks on see, et valitsusremondi tõttu astus ametist tagasi senine rahandusminister Sajid Javid, kelle mantlipärijaks saab nüüd Rishi Sunak. Väidetavalt ei nõustunud Javid Johnsoni nõudmisega vallandada oma olulisi nõunikke. Rahandusminister lahkub vaid neli nädalat, et enne käesoleva aasta riigieelarve esitamist, vahendasid BBC, Guardian ja Sky News.
Tähelepanuväärne on vahepealseid arenguid arvestades ka Põhja-Iirimaa ministri Julian Smithi vallandamine, sest nii Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi juhtivad poliitikud on tema senise tööga suhteliselt rahul olnud. Samas tuleb tema vallandamine ajal, mil Põhja-Iirimaa erinevad poliitilised jõud on asunud vahepealsest tõsisemalt kohaliku valitsuse moodustamise poole pürgima.
Üheks Brexiti eestvedajateks olnud Michael Gove jätkab valitsuses, kuid liigub keskkonna-, toidutööstuse- ja maaeluministri ametikohalt valitsuskabineti ministri ametikohale.
Lisaks vallandas Johnson veel ettevõtlusminister Andrea Leadsomi, keskkonnaminister Theresa Villiersi, elamumajandusminister Esther McVey, ülikoolide ministri Chris Skidmore'i, transpordiminister Nusrat Ghani, teise transpordiministri George Freemani ja peaprokurör Geoffrey Coxi.
Oma ametikohad säilitavad välisminister Dominic Raab, siseminister Priti Patel ja kaitseminister Ben Wallace.
Kriitikute sõnul on väga erakordse valitsusremondi puhul märgata Johnsoni vastuolulise nõuniku Dominic Cummingsi mõju. Viimane on Briti meedia andmetel juba pikemat aega teinud suuri plaane valitsussektori ja avaliku teenistuse reformimiseks ning valitsusremondiga vabaneb ta väidetavalt mitmetest kriitiliselt meelestatud ministritest. | Briti peaminister Johnson viis ellu ulatusliku valitsusremondi | https://www.err.ee/1034729/briti-peaminister-johnson-viis-ellu-ulatusliku-valitsusremondi | Briti peaminister Boris Johnson viis neljapäeval, umbes kaks kuud pärast valimisi ellu ulatusliku valitsusremondi, mille käigus vahetusid mitmed olulised ministrid ning tehti muudatusi ka valitsuskabineti struktuuris. |
Pjedestaali kõrgeima astme hõivas esimest korda maailma kulla võitnud Lukasz Zakrzewski, hõbe riputati kõigi aegade edukaima DN-piloodi, 12-kordse maailmameistri Karol Jablonski kaela ja pronksi pälvis asjatundjatele üllatusena noor venelane Anton Didenko.
Väärib tähelepanu, et esikümne hulka mahtusid kuue poolaka kõrvale vaid üks venelane, lätlane, eestlane ja jänki. Eesti parimana kaks sõitu kolmandana lõpetanud ja regati kokkuvõttes kuuendaks tulnud pärnakas Rasmus Maalinn oli seda meelt, et miinimumprogramm sai täidetud.
"Lootsin väga, et saaks kasvõi ühe sõidu veel kirja, aga tuleb leppida sellega, mis on," ütles neljakordne juunioride maailmameister, 20-aastane Maalinn. "Homme on uus päev ja Euroopa meistrivõistlusi alustame kõik nullist. Kindlasti peab omajagu õnne olema, aga ma lohutan ennast sellega, et õnn kipub tugevaid rohkem soosima kui nõrku."
Teistest eestlastest sai Argo Vooremaa 13., Mihkel Kosk 16., Vaiko Vooremaa 21., Joonas Kiisler 23., Eigo Helimets 52., Melvin Aasav 72., Peeter Järvelaid 114. ja Toivo Aardemaa 126. koha.
Kokku seilas Rootsi MM-il 143 sportlast ja esindatud oli 17 riiki. | Poolakad riisusid DN klassi MM-il koore | https://sport.err.ee/1035249/poolakad-riisusid-dn-klassi-mm-il-koore | DN klassi jääpurjetamise maailmameistrivõistlused Rootsis Orsasjöni järvel piirdusid kahe päevaga, kuna eile ja täna otsustas ilmataat tuulepoistele puhkuse anda ning regati võitja kuulutati välja nelja sõidu tulemuste põhjal. Taas tõestasid poolakad, et nad on nii kvantiteedis kui kvaliteedis maailma parimad. |
Maailma kümnes reket Goffin kaotas kaks tundi kestnud matšis 18-aastasele Itaalia tennisistile Jannik Sinnerile. Vabapääsmega osalev Sinner alistas endast 11 aastat vanema Goffini numbritega 7:6 (7), 7:5.
Sinner läheb veerandfinaalis vastamisi hispaanlase Pablo Carreno Bustaga (ATP 30.).
21-aastane Stefanos Tsitsipas (ATP 6.) kaotas teises ringis kogenud sloveenile Aljaž Bedenele (ATP 52.) poolteist tundi kestnud matšis 5:7, 4:6.
Bedene järgmiseks vastaseks on Kanada tennisist Felix Auger-Aliassime (ATP 21.), kes alistas bulgaarlase Grigor Dimitrovi (ATP 22.) 6:4, 6:2. | 18-aastane tulevikulootus üllatas Rotterdamis maailma kümnendat reketit | https://sport.err.ee/1035248/18-aastane-tulevikulootus-ullatas-rotterdamis-maailma-kumnendat-reketit | Hollandis Rotterdamis peetaval kõrgetasemelisel ATP tenniseturniiril langesid neljapäeval konkurentsist teise asetusega kreeklane Stefanos Tsitsipas ja neljanda asetusega belglane David Goffin. |
Austrias Saalbach-Hinterglemmis peetud võistlusel edestas Dressen nelja šveitslast: teise koha saanud Beat Feuz kaotas võitjale 0,07 sekundiga ja kolmandaks tulnud Mauro Caviziel 0,09 sekundiga. Ka neljas ja viies koht kuulusid šveitslastel, kui esimesena jäid pjedestaalilt välja Carloa Janka (+0,26) ja Niels Hintermann (+0,49).
Thomas Dressenile oli tegemist kolmanda etapivõiduga sel hooajal. Sakslane võidutses kiirlaskumises ka kuu alguses Saksamaal ja novembri lõpus Kanadas.
MK-sarja üldarvestuse liidrina jätkab norralane Henrik Kristoffersen (903 p), kes edestab kaasmaalast Aleksander Aamodt Kildet (882 p) ja prantslast Alexis Pinturault'd (842 p).
MK-etapp jätkub reedel peetava ülisuurslaalomiga. | Saksa mäesuusataja rikkus šveitslaste võidupeo | https://sport.err.ee/1035243/saksa-maesuusataja-rikkus-sveitslaste-voidupeo | Mäesuusatamise MK-sarjas võidutses neljapäeval peetud meeste kiirlaskumises sakslane Thomas Dressen. |
Kui tavaliselt peavad WRC klassi sõitjad MM-ralli testikatse läbi sõitma vähemalt kolmel korral, oli neljapäeva hommikul kehvade teeolude tõttu kohustuslik vaid üks läbimine. Sellele vaatamata käisid näiteks Kalle Rovanperä ja Elfyn Evans teel isegi neljal korral.
Esimese ringi järel esikohal olnud Ott Tänak läbis testikatse kaks korda ja aeg 4.05,4 andis talle viienda koha. Kiiremat minekut näitasid Toyota sõitjad Kalle Rovanperä (3.57,7), Sebastien Ogier (4.01,2) ja Elfyn Evans (4.01,3) ning eestlase meeskonnakaaslane Craig Breen (4.03,1).
Algselt pidi meie aja järgi neljapäeva õhtul kell 21 toimuma ka Rootsi ralli avakatse, kuid Karlstadi hipodroomil valitseva lumepuuduse tõttu muutsid korraldajad selle nö testikatse jätkuks. Kõik WRC mehed sõitsid 1,9-kilomeetrise raja publiku heameeleks ühe korra läbi, aga ametliku kiiruskatsena see arvesse ei lähe.
Tänak ja Breen kulgesid rahulikus tempos ja kaotasid kiireimat aega näidanud Jari-Matti Latvalale vastavalt 13,2 ja 9,4 sekundit. Latvalale teisena 1,9 sekundit kaotanud Ogier'le luges kaarti Rootsi prints Carl Philip ja kuuekordne maailmameister lubas naljaga pooleks ta oma uueks kaardilugejaks võtta.
Rootsi ralli esimene võistluspäev algab reedel, avakatse on Eesti aja järgi kavas kell 9.42.
Enne võistlust:
Tänaku ja Järveoja jaoks lõppes hooaja avaetapp Monte Carlos neljanda kiiruskatsega, kui nende Hyundai lendas suure hooga teelt välja. "Olen pärast Monte Carlo avariid end iga päevaga ühe paremini tundnud," rääkis Tänak möödunud nädala lõpus Hyundai kodulehele. "Saime väga hea õppetunni ja teame nüüd, et uutel rajalõikudel sõites peame keskenduma rohkem kui kunagi varem.
Juba kaks nädalat tagasi oli selge, et ilmataat mängib sel aastal vingerpussi ja tavapärane lumeralli jääb Torsby teedel toimumata. Tänu korraldajate pingutusele saavad masinad Rootsis küll rajale tulla, kuid nii reedel kui laupäeval on kavas vaid neli kiiruskatset, pühapäeval lõpetatakse ralli kahe katsega.
Lumepuudusel jäeti ära neljapäeva õhtul toimuma pidanud ralli avakatse ning asendati see nn teise testikatsega. Kell 10 alustavad WRC masinad hommikust testikatset, et õhtuseks publikukatseks juba pileti ostnud publikut mitte tühjade kätega jätta, peavad sõitjad korra rajale tulema ka Karlstadi hipodroomil, kuigi ametliku kiiruskatsena see arvesse ei lähe. Rootsi ralli algab reede hommikul.
Teeolud on Torsby lähedal äärmiselt muutlikud: mõnel katsel võib oodata suuremas koguses lund, juba järgmisel puutuvad rehvid kokku vaid jäätunud poriga või kruusaga. Seetõttu võivad talvisteks oludeks mõeldud rehvid üle kuumeneda ja kiirelt piigid kaotada, see on aga ohtlik, sest lumevallide puudumise tõttu pole masinaid teelt välja sõites midagi takistmas.
Kuus aastat järjest läks Rootsis esimesena rajale prantslane Sebastien Ogier, sel aastal võidutses Monte Carlos Tänaku tiimikaaslane Thierry Neuville. Kahel viimasel hooajal Rootsis ebaõnnestunud Ogier' sõnul võib see talle pigem kasukski tulla.
"Mul on Rootsis olnud häid aegu, aga paaril viimasel aastal on see olnud raskem - osaliselt ka minu stardipositsiooni tõttu, sest Rootsis MM-sarja üldliidrina sõita on olnud väga keeruline. Seekord on asi veidi teisiti, seega näeme, mida teha suudame," lisas Ogier.
"Ideaalsel Rootsi rallil oleks palju lund ja väga jäised teed," lisas Neuville teeolusid kommenteerides. "Sel aastal on Rootsis vähem lund kui tavaliselt. See muudab kiiruskatsed raskeks. Ilma lumevallideta muutub see ralli üha kiiremaks ja kiiremaks."
ERR vahendab ralli käiku otseblogi vahendusel. Pühapäevane punktikatse on otsepildis nähtav nii ETV2 kui ka ERR-i spordiportaali vahendusel.
Ajakava:
Neljapäev
10.01 Skalla (testikatse) 7,21 km
21.08 Karlstad (testikatse) 1 1,9 km
Reede
09.42 SS2 Hof-Finnskog 1 21,26
11.08 SS3 Finnskogen 1 20,68 km
12.08 SS4 Nyckelvattnet 1 18,94
16.00 SS8 Torsby Sprint 1 2,8 km
Laupäev
08.42 SS5 Hof-Finnskog 2 21,26 km
10.08 SS6 Finnskogen 2 20,68
11.08 SS7 Nyckelvattnet 2 18,94
15.00 SS16 Torsby Sprint 2 2,8 km
Pühapäev
11.08 SS17 Likenäs 1 21,19 km
13.18 SS18 Likenäs 2 Wolf (punktikatse) 21,19 km | Tänak sõitis teise testikatse rahulikult läbi, Ogier'le luges kaarti prints | https://sport.err.ee/1034581/tanak-soitis-teise-testikatse-rahulikult-labi-ogier-le-luges-kaarti-prints | Sellel nädalavahetusel sõidetakse Rootsis autoralli MM-hooaja teine etapp. Lumepuudusel läbitakse algselt planeeritud 300 km asemel 170 km, kiiruskatseid on kavas vaid kümme. Neljapäeva hommikul toimunud testikatsel näitasid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) viiendat aega, õhtusel teisel testikatsel ei hakatud riskima ja rada läbiti rahuliku tempoga. |
Kangert lõpetas peagrupis, läbides distantsi kolme tunni ja 16,35 minutiga.
Eestlastest olid võistlustules veel ka Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation), kes oli 45., ning Rein Taaramäe (Team Total Direct Energie), kes lõpetas 98. positsioonil.
Võitjaks tuli prantslane Nacer Bouhanni (Team Arkea Samsic), kes edestas itaallasi Jakub Mareczkot (CCC Team) ja Giacomo Nizzolot (NTT Pro Cycling).
Velotuur jätkub reedel peetava 174,9-kilomeetrise etapiga Aubagnest La Ciotadi. Kokku on tuuril kavas neli etappi. | Kangert alustas hooaega 84. kohaga | https://sport.err.ee/1035235/kangert-alustas-hooaega-84-kohaga | Prantsusmaal Chateaurenard'is alanud Tour de la Provence'i velotuuril sai hooaega alustanud Tanel Kangert 149,5-kilomeetrisel avaetapil 84. koha. |
Mängu eel mullusest hõbemedalistist kolme silmaga maas olnud HC Kehra/Horizon Pulp&Paperil oli võimalus vahe tabelis minimaalseks vähendada. Kodumeeskond sai mängule kõik paremad, Tallinna ridadesse naasis eelmiste mängudega võrreldes vigastusest paranenud kaitsetugi Markus Viitkar.
Kohtumine algas, nagu eeldada võiski, tasavägiselt. Kuueminutilise mängu järel oli seis 3:3, kuid järgmise kuue minutiga lisasid mõlemad meeskonnad oma kontosse vaid ühe tabamuse. Kaitse toimis mõlemal võistkonnal korralikult, puurivahid Viktor Nikolajev ja Armis Priskus tegid häid tõrjeid, ent tehnilise praagigagi patustati palju.
13. minutil said kehralased Dmõtro Jankovski täpse viske järel esmakordselt juhtima ning viis minutit hiljem tuli Anton Borovski tabamusest 7:5. Pealinlasi hoidsid mängus meistriliiga parima snaipri Kaspar Leesi täpsed karistusvisked. Tallinn ei saanud vahepeal veerand tunni jooksul väljakult sooritatud visetest palli Nikolajevi selja taha.
Kehra ründas kannatlikult ja kuigi skoor muutus visalt, mindi puhkepausile 11:8 eduseisus. Riietusruumist väljusid võõrustajad paremini ning 35. minutil tegi Uvis Strazdinš 13:8. Viis minutit hiljem jäid kehralased minutiks platsile neljakesi ja Tallinnal õnnestus mängurütmi muutus tuua.
Järjest tabasid Rainer Kelk, Marek Karu ja Marko Slastinovski ning seis oli 16:14. Veidi aega visati väravaid kordamööda, kuniks Sten Toomla vähendas kiirrünnakust vahe minimaalseks ning 52. minutil tõi Kelk samal viisil tabloole 21:21 viiginumbrid. Lõpuminutid möödusid ülimalt haaravas heitluses.
Sergio-Silver Kreegimaa viis 58. minutil Kehra 23:22 juhtima, Robin Oberg viigistas kiirelt. Kui mängida jäi 70 sekundit, viskas Vladislav Naumenko kodumeeskonna ette, kuid vastus tuli seekord Leesilt. Kehra peatreener Mart Raudsepp võttis aja maha ning Naumenko purjetas kaitsjate vahelt läbi, visates koos lõpusireeniga 25:24 võiduvärava.
Kehra võimas seeria sai jätku – tänavu on kõigi sarjade peale kodusaalis tosinast mängust võidetud 11 ja viigistatud. Võitjate kasuks viskas Naumenko kuus, Strazdinš viis, Borovski neli ning Janar Mägi ja Indrek Normak kolm väravat. Kaotajatel tabas Lees viis, Oberg ja Slastinovski neli ning Kelk kolm korda. | Kehra alistas lõpusekundi väravast Tallinna ja jätkas võimsat seeriat | https://sport.err.ee/1035232/kehra-alistas-lopusekundi-varavast-tallinna-ja-jatkas-voimsat-seeriat | Meeste käsipalli meistriliiga 14. voor lõppes neljapäeval haarava lahinguga HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi ja HC Tallinna vahel. Tänavu kodusaalis kaotuseta olevad kehralased said viimasel sekundil visatud väravaga 25:24 (11:8) võidu ning tõusid pealinlastest ühe punkti kaugusele. |
"Amarilli mia bella" on tore plaat, mis võtab kuulaja kaasa ja viib teise keskkonda. Panen plaadi mängima ja esimene lugu saab kohe mu lemmikuks! Algab teine – jälle, minu lemmik! Ja nii muudkui edasi. Hea plaadi tunnus ongi see, et lood saavad kohe lemmikuteks, mida tahad ikka ja jälle kuulata. Plaati on mõtet teha siis, kui seda korduvalt kuulatakse. Ja hästi ühendatud tervik tingib selle, et tahad uuesti nautida just tervet albumit, mitte ainult ühte lugu.
Plaadil on veidi intrigeeriv alapealkiri "Varajane popmuusika". Mulle on see kontseptsioon väga armas – see võtab justkui museaali ja toob selle tänapäeva aktiivsesse kasutusse. Muusikat esitavad elavad inimesed siin ja praegu, kogu hingest, püüdmata reprodutseerida kunagi olnut. Mulle on oluline, et lähtepunkt on isiklik ja esitaja poolt läbi tunnetatud, muidu ei tundu asi aus. Minu meelest ei saa seda albumit nimetada vanamuusikaplaadiks. Kõlava muusika sünniaastast olenemata on tunne, nagu sünniks kõik just praeguses hetkes, muusikud inspireerivad üksteist ja kuulajaid. Justkui ei olekski tegemist kirjapandud muusikaga. Ansambli kõla seob pillide (sealhulgas hääle) intiimne, kammerlik, soe ja magus toon, hästi valitud kõlavärvid on laulude sisu teenistuses. Tunnen puudust vaid tekstiraamatust, kuna Maria Valdmaa lauldud jutustusi on nii põnev jälgida, et tahaks kohe ka teada, millest ta räägib. Eks see ole kompromiss – mida bukletti kirja panna, et maht liiga suureks ei läheks, ja tegelikult on ladusa minimaalse infoga voldik tore lugemine.
Järjest rohkem saan aru, et koostööpartneritekst tuleb valida toredad inimesed. Kui need inimesed on veel ka suurepärased muusikud, saab väga hea ansambli, millega on võimalik teha ägedaid asju. Floridante esimesel helikandjal on vaieldamatult oma koht maailma plaadivaramus. Album sisaldab tänapäevase lähenemisega varast popmuusikat, tähelepanu väärivad kandle kui "kromaatilise psalteeriumi" võimalused vanamuusika vallas. Üks asi on anda häid kontserte, teine asi teha hea plaat. Floridante plaat on justkui võlumaailma helikastike, kus väike ansambel annab sulle iga kord sama kavaga uue kontserdi.
Arvustus ilmus ajakirjas Muusika. | Arvustus. Floridante plaat on justkui võlumaailma helikastike | https://kultuur.err.ee/1035133/arvustus-floridante-plaat-on-justkui-volumaailma-helikastike | Ensemble Floridante
"Amarilli Mia Bella"
ERP 2019 |
18-aastane Tunjov sõlmis lepingu, mis kehtib 2023. aasta 30. juunini.
Tunjov siirdus Narva Transist SPAL-i akadeemiasse 2018. aastal. Itaalia kõrgliiga debüüdi tegi poolkaitsja 2019. aasta detsembris, kui sekkus vahetusest mängu AS Roma vastu. Esimese täismängu sai Tunjov kirja jaanuaris, kui SPAL mängis karikasarja kaheksandikfinaalis AC Milaniga.
Liigatabelis asub SPAL viimasel, ehk 20. kohal, olles kogunud 23 mängust 15 punkti. Liigasse püsimajäämise tagav 17. koht jääb seitsme silma kaugusele. | Itaalia kõrgliigaklubi SPAL sõlmis Tunjoviga profilepingu | https://sport.err.ee/1035227/itaalia-korgliigaklubi-spal-solmis-tunjoviga-profilepingu | Itaalia jalgpalli kõrgliigaklubi SPAL teatas neljapäeval, et sõlmis Eesti noortekoondislase Georgi Tunjoviga profilepingu. |
Eesti meisterklubi kaotas kohtumise avaveerandi küll kindlalt 15 punktiga, kuid teine veerand suudeti viie silmaga võita ja poolajale mindi kümnepunktilises kaotusseisus. Pärast vaheaega haarasid ohjad aga taaskord enda kätte võõrustajad, kes võitsid kolmanda veerandi 13 silmaga. Viimasel veerandil osutas Kalev/Cramo taaskord suurt vastupanu, vastates CSKA üheksale punktile 18 silmaga, kuid kokkuvõttes jäi ikkagi peale Venemaa suurklubi.
Kalev/Cramo parimana tõi Kyle Vinales meeskonnale 14 punkti. Janari Jõesaar panustas 12 silma ja seitsme lauapalliga, Kristjan Kitsing viskas kaheksa punkti. Võitjate resultatiivseim oli pingilt sekkunud Darrun Hilliard, kes sai kirja 14 punkti, ühe lauapalli ja kolm korvisöötu.
Liigatabelis jätkab Kalev/Cramo seitsme võidu ja kümne kaotusega kaheksandal kohal. 14 võitu ja neli kaotust kogunud CSKA asub teisel tabelireal, liidrina jätkab Moskva oblasti Himki (16-1).
Järgmise mängu peab Kalev/Cramo Ühisliigas 29. veebruaril, mil võõrsil kohtutakse Kaasani Unicsiga. | Kalev/Cramo võitis küll kaks veerandit, kuid CSKA võttis ikkagi oma | https://sport.err.ee/1035215/kalev-cramo-voitis-kull-kaks-veerandit-kuid-cska-vottis-ikkagi-oma | Korvpalli VTB Ühisliigas sai BC Kalev/Cramo hooaja kümnenda kaotuse, kaotades võõrsil Moskva CSKA-le numbritega 67:81 (14:29, 25:20, 10:23, 18:9). |
Vello Vinna graafiline maailm põhineb graafikatehnika meisterlikul valdamisel, teravmeelsetel seostel ja peenel kujutisekäsitlusel, vahendas "Aktuaalne kaamera". Isikupärase kujundisüsteemi abil on kunstnik puudutanud oma ajastu olulisi probleeme: globaalsed sõjalised konfliktid, tehnikakeskse maailma mõju keskkonnale ja linnastumisega kaasnev võõrandumine.
Kuraator Elnara Taidret puudutas Vello Vinna isikupärane maailm ja tema inspireeriv mõju teistele kunstnikele. "Tema tööd panevad ennast korduvalt vaatama ja keskenduma ja mõtlema, mis on oluline meie praeguses visuaalsete kujundite poolt üleujutatud maailmas," sõnas kuraator ja lisas, et Vinn on huvitav üksik kuju Eesti graafikas,kes kõnetab ka tänapäeval.
Näitus "Vello Vinn. Vastupeegeldused" jääb avatuks kuni 9. augustini. | Kuraator Elnara Taidre Vello Vinna näitusest: mind puudutas tema maailm, mis on väga eriline | https://kultuur.err.ee/1035182/kuraator-elnara-taidre-vello-vinna-naitusest-mind-puudutas-tema-maailm-mis-on-vaga-eriline | KUMU kunstimuuseumi uus näitus "Vello Vinn. Vastupeegeldused" annab ülevaate Vinna loomingu mõjust Eesti visuaalkultuurile. |
IBU kodulehe sõnul põhineb süüdistus Ustjugovi sportlase bioloogilisest passist (ABP) leitud ebakõladel vahemikus jaanuar 2010 kuni veebruar 2014.
Ustjugovit on ka varem dopingu tarvitamises kahtlustatud. Tänaseks sportlaskarjääri lõpetanud venelane võitis eelmainitud vahemikus Vancouveri olümpiamängudel ühisstardist sõidus kuldmedali ning tuli olümpiavõitjaks ka neli aastat hiljem meeste teatesõidus.
Ustjugov lõpetas sportlaskarjääri 2014. aastal. | Kahekordne olümpiavõitja sai IBU-lt dopingusüüdistuse | https://sport.err.ee/1035212/kahekordne-olumpiavoitja-sai-ibu-lt-dopingusuudistuse | Endine Venemaa laskesuusataja Jevgeni Ustjugov sai Rahvusvaheliselt laskesuusaliidult (IBU) dopingusüüdistuse. |
"Minu jaoks on tähtis, et põhiseaduse muutmise seadus jõustuks alles pärast rahvahääletuse tulemustest kokkuvõtete tegemist, ütles Putin kohtumisel muudatuste ettevalmistamise töörühmaga.
Ta rõhutas vajadust, et muudatuste autoriks oleks just nimelt Venemaa kodanikud.
"On tähtis, et Venemaa kodanikud kinnitaks oma autorsust, tulles selle seaduse rahvahääletusele. Nagu inimesed ütlevad, nii saab ka olema. Kui inimesed hääletusel kinnitavad, et toetavad seda, tähendab seadus jõustub, põhiseadust muudetakse, kui ei kinnita, siis muudatusi põhiseadusesse ei kanta," lisas president.
Muudatuste ettevalmistamise töörühma esimehele senaator Andrei Klišasele laekunud protseduuriliste ettepanekute kohta tunnistas riigipea, et vaatamata oma juriidilisele haridusele on tal raske neist teesidest aru saada.
"Nagu rahva seas öeldakse, pooliku viinapudelita neist aru ei saa. See on omaette proovilepanek," sõnas Putin.
"Mida asjatundjad ütlevad, sellega ma nõustun, peaasi, et kõik oleks ranges vastavuses kehtiva põhiseadusega," jätkas ta.
Putin toetas ka ametiühingute ettepanekut kinnistada põhiseaduses palkade indekseerimine - selle ettepanekuga tuli välja sõltumatute ametiühingute liidu juht Mihhail Šmakov.
"Meie ettepanek on lisada siia töötasu indekseerimine (...). See võiks kõlada nii: Venemaal tagatud miinimumtöötasu, mis ei ole väiksem Venemaa elanikkonna elatusmiinimumist. Töötasu, sotsiaaltoetuste ja muude sotsiaalmaksete indekseeritakse föderaalseaduses kehtestatud korras," ütles ametiühingujuht.
Šmakovi sõnul võiks seda edaspidi korraldada vastavalt kujunevast majandusolukorrale.
"See on õiglane, olen nõus," vastas Putin.
Putin: Venemaa tuumariigistaatust pole mõtet kinnistada põhiseaduses
Putin on vastu Venemaa tuumariigi staatuse kinnistamisele põhiseaduses, selgitades, et võivad ilmuda muud, perspektiivikamad relvaliigid.
"Küsimus ei ole selles, et oleme täna tuumariik, vaid selles, et me oleksime alati uusimatest relvasüsteemidest sammu võrra ees, alati. See ei pruugi olla tingimata tuumarelv, see relv võib rajaneda muil füüsikapõhimõtetel," ütles Putin neljapäeval põhiseadusmuudatuste ettevalmistamise töörühmaga kohtudes.
"Seetõttu ei ole tuumariigi seisus igavene. Nagu ütles üks energeetikaasjatundja: ega kiviaeg lõppenud kivide nappuse kätte," lisas president.
Ta märkis, et sama kehtib ka riigikaitse kohta: kunagi ei pruugi tuumarelv olla enam kuigi tõhus või osutub sootuks mõttetuks.
"See, et Venemaa peab kaitsepotentsiaalilt olema sammu jagu ees, on tõsi, aga kas seda peab põhiseadusesse kirjutama, ei ole ma kindel," selgitas Putin, lisades siiski, et (Venemaa) tuumariigi staatus on veel tükk aega vajalik.
Putini sõnul peaks heteroabielu põhiseaduses olema
Putin ütles neljapäeval, et abielu on heteroseksuaalne liit ja peaks sellisena olema kirjutatud ka uude põhiseadusse.
"Abielu on liit mehe ja naise vahel," ütles ta põhiseadusmuudatusi arutava komisjoni istungil.
"See on õige mõte ja seda tuleb toetada. Me peame ainult mõtlema, kuidas seda formuleerida ja kus," vastas ta seadusandjale Olga Batalinale, kelle sõnul peab põhiseadus kaitsma "traditsioonilisi pereväärtusi".
Batalina väitel üritatakse perekonda õõnestada terminitega nagu "lapsevanem number üks" ja "lapsevanem number kaks".
"Nii kaua kui mina olen president, ei tule meil selliseid termineid. Meil on issi ja emme," ütles Putin.
Putin teatas jaanuaris, et Venemaa peab muutma 1993. aastal kirjutatud põhiseadust ja ta moodustas muudatuste arutamiseks mitmekümnest seadusandjast ja tuntud inimesest koosneva komisjoni.
Neljapäeval televisioonis üle kantud istungil soovitasid komisjoni liikmed lisada põhiseadusse fraase nagu "Venemaa on inimkonnale rahu toov riik" ja "riik, mis võitis Teise maailmasõja". | Putin: põhiseadusmuudatuste jõustumine selgub rahvahääletusel | https://www.err.ee/1035149/putin-pohiseadusmuudatuste-joustumine-selgub-rahvahaaletusel | Vene põhiseaduse muudatuste jõustumine selgub alles pärast rahvahääletuse tulemuste laekumist, ütles Vene president Vladimir Putin, lisades, et kui inimesed muudatusi ei toeta, siis neid vastu ei võeta. |
Loosiga tugevasse alagruppi sattunud Eesti naiskond oli eelmistel päevadel teinud ilusad esitusega ja pannud tasku kaks võitu. Esmalt võideti 4:1 Iirimaa ja seejärel eile üllatuslikult tugevat Hollandi koondist 3:2. Seega sai otsustavaks kohtumine Taaniga. Taani naiskond on tiitlikaitsja ja seegi aasta suurfavoriit. Iirimaa ja Hollandi üle sai Taani puhtad 5:0 võidud.
Kuigi Eesti naiskonnast enne turniiri Taanile tugevat vastast eeldada ei saanud, oli eilne Eesti võit Hollandi üle teinud taanlaste treenerid ettevaatlikuks ning mängima pandi koondise esirivistus. Taani naiskonna tugevust näitab asjaolu, et kõik nende kolm parimat üksikmängijat on maailma edetabelis kõrgema kohaga kui Eesti esinumber Kristin Kuuba (BWF 63.).
Esimeses mängus tuli Kuubal vastu minna eelmise aasta Euroopa mängude võitjale ja maailma edetabeli 13. reketile Mia Blichfeldtile. Kuuba tõestas selle mänguga, et ka tema kuulub nüüdseks Euroopas absoluutsesse tippu. Tänast kohtumist alustas taanlanna kindlamalt, kuid Kuuba ei lasknud vahel liiga suureks käriseda ning mida geimi lõpupoole, seda paremini suutis Kuuba hästi liikuvale taanlannale vastu saada. Päris viigiseisuni Kuuba siiski ei jõudnud ning esimene geim 21:19 Blichfeldtile. Järgmist geimi alustas Kuuba esimese geimi lõpust saadud hea hooga ja oli ise domineerivam. Punkti-paari vahega juhtis Kuuba geimi lõpuni, olles ees veel 19:18, kuid sealt edasi oli Blichfeldt kindlam ja võitis raske mängu 21:19, 22:20.
"Jäin mänguga üldiselt rahule. Maailma top 20 mängijaga nii tasavägiselt mängida näitab, et liigun õiges suunas ja treeningud kannavad vilja. Suutsin tempos püsida ja õigeid lahendusi leida," võttis Kuuba oma EM viimase esituse kokku.
Teises üksikmängus pidi Kati-Kreet Marran, kes rahvusvahelisel tasemel rohkem paarismängule keskendunud, vastu astuma endast pea 300 kohta edetabelis kõrgemal olevale Julie Davall Jakobsenile (BWF 48.). Marran mängis julgelt ja aukartust tundmata, kuid tasemevahe pani siiski asjad paika ja võit Taanile 21:11, 21:13.
Kolmandas üksikmängus oli veel kuni 17 vanuseklassi kuuluva Catlyn Kruusi vastas mullu juunioride maailmameistrivõistlustel hõbeda saanud Line Christophersen (BWF 55.). Mäng lõppes oodatult taanlanna suure ülekaaluga 21:7, 21:10.
Paarismängudes olid Kuuba ja Marrani vastaseks maailma edetabeli 20. kohal asuvad Maiken Fruegaard ja Sara Thygesen. Taani paarismängu spetsid võtsid võidu 21:11, 21:11. 16-aastased Kruus ja Üprus said proovida kätt samuti Euroopa tippude hulka kuuluvate Mette Poulseni ja Alexandra Boje vastu. Koondise debütantide tuleristsed lõppesid 10:21, 6:21.
Eesti naiskond jäi jagama EM-il 29 naiskonna konkurentsis 9.-15. kohta. | Eesti naiskonna teekonna EM-il katkestas tiitlikaitsja | https://sport.err.ee/1035184/eesti-naiskonna-teekonna-em-il-katkestas-tiitlikaitsja | Sulgpalli naiskondlikel ja meeskondlikel Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal mängiti täna viimased alagrupi kohtumised ja selgusid veerandfinalistid, kes hakkavad heitlema medalitele. |
Lumerallina tuntud etappi on sel aastal kehvade ilmaolude tõttu lühendatud pea poole võrra. Talverehvid kuumenevad kruusastel lõikudel sõites üle ja kaotavad naelad, seejärel võib aga ees oodata jäine teelõik, kus on naelteta minimaalne pidamine.
"Tingimused on kahetsusväärsed," rääkis Gilsoul Belgia ringhäälingule RTBF. "Sügaval sisimas ei taha ma sellel rallil osaleda, sest tunnen, et see on väga ohtlik. Peame sõitma tingimustes, mille jaoks pole rehvid mõeldud."
"Väga keeruline on pidamist leida, peame võtma riske," jätkas Neuville'i kaardilugeja. "See häirib mind veidi. Sõidame rehvidel, mis on mõeldud lume ja jää jaoks. Kruusal sõites naelad kaovad, aga siis jõuame taas jäisele osale... Sõidame niigi piiri peal ja selleks, et kiireid aegu näidata, peame turvalisuse arvelt lõivu maksma."
Neuville näitas hommikusel testikatsel üheksandat aega, Eesti aja järgi kell 21 sõidetakse Karlstadis avakatse asemel veel teinegi proovikatse. Võistluse käigul saab silma peal hoida ERR-i ralliblogi abil. | Neuville'i kaardilugeja: sisimas ei taha ma sellel rallil osaleda | https://sport.err.ee/1035176/neuville-i-kaardilugeja-sisimas-ei-taha-ma-sellel-rallil-osaleda | Thierry Neuville'i kaardilugeja Nicolas Gilsoul tunnistas Rootsi ralli esimese testikatse järel, et rajaolud tekitavad temas ärevust. |
"Valmistati ette seaduseelnõu, mis korrigeerib riigisümbolite seadust. See seondub riigivapi kujutise suhtes tekkinud küsimustega," sõnas Sliževski Minskis pressikonverentsil.
Ta selgitas, et presidendi heraldikanõukogu hindas olemasolevaid sümboleid ja tuli järeldusele, et vapikujutis vajaks "viimistlemist".
Ta tõi näiteks vapi kohal oleva selgete tahkudega punatähe. "Heraldikas on üldtunnustatud lähenemisviise, mille kohaselt sümbolid kannavad eri olukordades eri tähendusi. Sellisel kujul, nagu täht praegu vapil on kujutatud, nende selgete tahkudega, seondub see pigem militaarsümboliga ja on sõjaka iseloomuga," märkis minister.
Samas on Valgevene tema sõnul vaieldamatult rahuarmastav riik, mis hoiab oma erapooletust ega kaalu sõjalist rünnakut mingil juhul mitte mingitel asjaoludel oma poliitika vahendina.
"Seepärast tuleb riigi tähtsaimal sümbolil viia see märk vastavusse meie riigi rahuarmastava olemusega," selgitas minister.
Samamoodi kavatetakse muuta maakera kujutist vapil. "Seda, kuidas sel on näidatud paralleele ja meridiaane. (. . .) Sellises reljeefses kujutuses tunduvad nad olevat maakera kohal, mis oleks justkui puuri paigutatud," märkis ta.
"Sellises nüansid kutsuvad mõnikord esile ekslikke seoseid ja vaieldamatult vajavad parandamist, et vapp oleks teostatud laitmatult ja seda adutaks soodsalt," võttis Sliževski oma jutu kokku.
Lukašenko- ja nõukogude-eelse Valgevene ajaloolise vapi Pogonja (langeb suuresti kokku Leedu vapiga Výtis), mis kujutab valgel hobusel tõstetud mõõgaga rüütlit punasel kilbil, juttu ei olnud. | Valgevene vapp tahetakse muuta rahuarmastavamaks | https://www.err.ee/1035158/valgevene-vapp-tahetakse-muuta-rahuarmastavamaks | Valgevenes kavatsetakse muuta riigivappi, et see vastaks rohkem riigi "rahuarmastavale olemusele", ütles neljapäeval justiitsminister Aleg Sliževski. |
Lõppenud aasta viimasel kolmel kuul oli töötuse tase Prantsusmaal 8,1 protsenti. Kolmandas kvartalis oli töötus 8,5 protsenti, vahendas Reuters.
Tegemist on madalaima tulemusega pärast 2008. aasta neljandat kvartalit ning see oli ka märkimisväärselt parem kui majanduseksperdid esialgu prognoosisid.
Arvatus madalam töötus on teretulnud uudiseks ettevõtjasõbralikuks peetud president Emmanuel Macronile ja tema valitsusele, kellel on ulatusliku pensionireformi tõttu vastasseis mitmete oluliste ametiühingutega. | Prantsusmaa töötuse määr langes 11 aasta madalaimale tasemele | https://www.err.ee/1035138/prantsusmaa-tootuse-maar-langes-11-aasta-madalaimale-tasemele | Neljapäeval avaldatud statistika kohaselt langes töötuse määr Prantsusmaal eelmise aasta neljandas kvartalis viimase 11 aasta madalaimale tasemele. |
63-kilomeetrisel ja 1350 tõusumeetriga avaetapi võitis šveitslanna Ramona Forchini ajaga 2:59.52, teise koha sai kanadalanna Emily Batty (3:05.09) ja kolmandaks sprintis end vägeva lõpuspurdiga Lõiv (3:08.45), jättes neljandaks sakslanna Elisabeth Brandau.
Teistest eestlannadest olid stardis veel Eesti valitsev maastikumaratoni meister Greete Steinburg ja ärskelt profilepingule allakirjutanud Maaris Meier, kes said vastavalt 12. ja 16. koha. Steinburgi finišiaeg oli 3:17.22 ja Meieril 3:24.31.
"Võistlus algas naistele omapäraselt natuke uimaselt. Ma lähtusin oma plaanist hoida lihtsalt tugevat tempot," rääkis Lõiv peale võistlust. "Peagi avastasin end ca 10. koha pealt. Sõidu teises pooles nägin enda ees vahega Githa Michielsi ja Malene Degni. Üritasin neid püüda ja tõusudel jõudsingi järele, kuid laskumistel jäin neist uuesti maha. Nii ma pendeldasin pikalt kuni ühel hetkel kadus neil justkui jõud. 12 kilomeetrit enne finišit hakkasid mulle järjest seljad vastu tulema. Viimasel viiel kilomeetril oli mulle mittesobiv kiire kruusa-asfaltilõik ning olin oma peas juba leppinud, et mind saadakse kätte. Suutsin siiski tempot hoida ja sain viimasel kahel kilomeetril veel Brandaugi kätte. Lõpuspurdiga sain temast täna jagu."
Reedel sõidetaval teisel etapil ootab maastikurattureid ees 55 kilomeetrit, mille jooksul läbitakse 1580 tõusumeetrit. Mitmepäevasõit lõpeb pühapäeval. Võistlus on Eesti naismaastikuratturitele eriti oluline, kuna maikuu lõpuni kestab veel olümpiakvalifikatsioon. Suur lootus püsib näha Tokyos võistlemas 16-aastase vaheaja järel vähemalt ühte Eesti maastikuratturit. | Meier alustas profidebüüti 16. kohaga, Lõiv jõudis pjedestaalile | https://sport.err.ee/1035135/meier-alustas-profidebuuti-16-kohaga-loiv-joudis-pjedestaalile | Hispaanias algas neljapäeval maastikuratturite mitmepäevasõit Mediterranean Epic (UCI S1), mille avaetapil pälvis kolmanda koha Eesti valitsev meister Janika Lõiv. Maaris Meier alustas profidebüüti Miranda Factory Teami eest 16. kohaga. |
Justiitsministeerium saatis sotsiaalministeeriumile oma seisukohad kolme ravimiseaduse muutmise eelnõu kohta, mille arutamist sotsiaalkomisjon esmaspäeval jätkab.
Aegi teatel püüavad kõik kolm eelnõu leida lahendusi, kuidas apteegireform sujuvamaks teha, kuid tegelikult ei ole ükski neist päriselt lähteülesandega kooskõlas. Tema hinnangul on püütud väga kaalukaid ravimituru toimimise põhimõtteid lülitada kiirkorras apteegireformi kui põhiprobleemi lahendamisse, ehkki selleks pole ajalist survet.
"Sellist oportunistlikku kiirustavat õigusloome püüdu tuleb kindlasti taunida kui õigusriigile mitteomast," lausus Aeg. "Tegelikult on eelnõude koostamisel järgitud sama malli nagu apteegireformi algatamisel: kaalukate õigusmuudatuste osas puuduvad laiapõhjalised analüüsid ja mõjuhinnangud, puudu on turuosaliste kaasamine, nende arvamuste ärakuulamine jne."
Justiitsministeerium leiab, et apteekide omandipiirangute kehtestamine on algusest peale põhjendamatu ja need tuleks kaotada. Lisaks ei ole sotsiaalministeerium viie aasta pikkuse üleminekuaja jooksul koostanud analüüse, mida on korduvalt lubanud. Sellise reformi ellurakendamine tähendab Aegi sõnul, et riigil pole arusaama, mis 1. aprillil 2020 juhtuma hakkab.
"Leiame, et tervishoiupoliitikas ei tohiks olla kohta läbi analüüsimata eksperimentidele, kuna kaalul on rahva tervis. Oleme seisukohal, et apteegireform riivab ebaproportsionaalselt omandikaitse ja ettevõtlusvabaduse põhiõigusi," teatas Aeg ja lisas, et reformi pooldajad pole seni usutavalt põhjendanud, miks on nii massiivset sekkumist vaja.
Ka ei pea justiitsministeerium õigeks haiglatele ravimite maaletoomise õiguse ja jaemüügiõiguse andmist ega vertikaalse integratsiooni piirangute kaotamist tervishoiuteenuse osutajatele.
"Peamise riskina näeme ulatuslikke huvide konflikte, mille tagajärjeks on ravimite kasutamise meditsiinilise põhjendatuse küsimärgi alla sattumine," selgitas Aeg.
Kui haigla toob ravimeid sisse, siis võib justiitsministeeriumi hinnangul eeldada, et arstidel tekib ka surve neid välja kirjutada, eriti kui näiteks laos partii aeguma hakkab.
Kuivõrd apteegireformi rakendamine on ministeeriumi hinnangul põhjendamatu ja riivab ebaproportsionaalselt põhiõigusi, siis seda ei muuda Aegi sõnul ka reformi etapiviisiline rakendamine. Seetõttu justiitsministeerium seda ei toeta. | Aeg: apteekide omandipiirangud on algusest peale põhjendamatud | https://www.err.ee/1035130/aeg-apteekide-omandipiirangud-on-algusest-peale-pohjendamatud | Apteekide omandipiirangute kehtestamine on algusest peale põhjendamatu ja need tuleks kaotada, teatas justiitsminister Raivo Aeg sotsiaalministeeriumile saadetud arvamuses. Ministeeriumi hinnangul ei muudaks reformi õiguspäraseks ka selle etapiviisiline rakendamine. |
Maaseiki on esindanud läbi aastate mitmed eestlased. Kui mullu mängisid Joel Banksi käe all suisa kolm eestlast – Andri Aganits, Timo Tammemaa ja Keith Pupart -, siis tänavu jätkas neist Belgia meisterklubis pallimist Aganits. Nii Teppan kui ka Aganits on sama aastakäigu mehed ja tunnevad üksteist juba Audentese spordigümnaasiumi päevilt, nüüd hakatakse aga lisaks koondisele mängima esmakordselt koos ka välisklubis, vahendab Võrkpall24.ee.
Maaseik lõpetas Belgia liigas põhiturniiri teisena, Meistrite liigas ollakse viimase vooru eel veel edasipääsu konkurentsis, ent selle saavutamiseks peavad kõik nüansid nädala pärast kokku langema.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Renee Teppan siirdub Meistrite liiga klubisse | https://sport.err.ee/1035127/renee-teppan-siirdub-meistrite-liiga-klubisse | Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan lahkub Prantsusmaa kõrgliigaklubist Poitiers'st ja siirdub Belgia valitseva meistri, Meistrite liigas veerandfinaali koha eest heitleva Maaseiki Greenyardi ridadesse. |
11. veebruaril Betsafe´i podcast is Kalev Kruusi küsimustele vastates rääkis Sõõrumaa, et president peaks EOK-d juhtima vähemalt kaheksa aastat.
"Ja sellise ettepaneku ma põhikirja muudatuseks ka teen. See ei tähenda, et mina ise tahaks olla rohkem kui neli aastat veel. Aga praegu läheb poolteist-kaks aega, et aru saada, millised võimalused sul on. Siis on aasta tööd ja hops, järgmised valimised. Spordiorganisatsioon on nagu sport ise - sinna külvatud seemnest hakkab vili kasvama üks kord kümne aasta jooksul."
Rääkides palju kirgi tekitanud Eesti aasta sportlaste valimisest, siis soovitas Sõõrumaa anda rahva arvamusele selles suurem kaal, kuid ta ei öelnud otse välja, et sooviks valiku tegemisel võtta spordiajakirjanikelt ja alaliitudelt oma hinnangu andmise ära.
"Mina olen seisukohal, et sport läheb siis korda, kui see läheb rahvale korda. Aga kui keegi teeb oma keldris maailmarekordi ja osalejaid oli veel kaks või kolm ja riputati ka kuldmedal kaela, siis... selliseid lindikesi kui missivalimistel võivad pärast kaela panna nii sponsorid kui ka ajakirjanikud. See on minu arvamus, aga Kristjan peab olema rahva-Kristjan (aasta sportlase tiitli laureaadid saavad auhinnaks skulptor Mati Karmini loodud taiese Kristjan - toim)."
Sõõrumaa kõrval pürib EOK presidendiks organisatsiooni senine asepresident Tõnu Tõniste. Sõõrumaa ütles, et tema sellepärast solvunud pole, et seni tema meeskonda kuulunud Tõniste tema vastu kandideerib.
"Miks ta seda teeb, peate temalt küsima. Ta kandideeris ka eelmistel EOK presidendivalimistel ja tal olid siis omad lubadused. Võiks küsida, kas tema lubaduste täitmist on miski seganud? Kas tal on keelatud olnud rahalisi vahendeid tuua? Või on ta teinud mõne väga kardinaalse ettepaneku, mis on tagasi lükatud?" esitas Sõõrumaa retoorilise küsimuse ja lisas, et kui tema võidab, aga ka Tõniste kogub piisavalt toetust, ei välista ta Tõniste jätkamist tema meeskonnas.
Kanepi eemalejätmine võiks maksta olümpiamedali
Sõõrumaa kritiseeris ka Kaia Kanepi eemale jätmist Eesti Fed Cupi tennisenaiskonnast, mis võib tema tõlgendusel maksta Eestile Tokyo olümpiamängudel lausa medali. Nimelt on Tokyo olümpiale pääsemise üks tingimus just Fed Cupil mängimine.
"Tenniseliidu galal tekkis mõte, et kui kaks meie piigat, Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi mängiks olümpial nii üksikult kui ka paaris, siis võiks see lõhnata medali variandina. Mõlemad meie piigad on võimelised Rio de Janeiro naiste võitjat (Monica Puig - toim) võitma."
Sõõrumaa sõnul oligi Kanepi nõus Fed Cupil mängima ja ka tenniseliit eesotsas Allar Hindiga lubas teha kõik võimaliku, kuid ikkagi jäeti ta segastel põhjustel välja.
"Tekkis idee, et palkame hea treeneri ja vaatame veel, millest puudu on. Kaia oli väge täis ja andis teada, et on valmis mängima. Lõppes see sellega, et teda ei võetud mängima."
Intervjueerija küsimusele, kas Kanepi väljajäämisel mängis pearolli Eesti tenniseliidu president Enn Pandi isiklik solvumine vastas Sõõrumaa, et kui sporti hakatakse juhtuima oma isiklike sümpaatiate ja solvumistega, siis ei tule sellest midagi head välja.
"Mul ei ole kaalu, et sellist meest (Enn Panti - toim) ümber veenda. /.../ Minu jutt ei oleks aidanud. Ma ei oska öelda, mis oli otsuse (Kanepi välja jätta Eesti naiskonnast - toim) juures põhiküsimus. Mina oleks ise teistmoodi käitunud."
Kohtus Mati Alaveriga Neinar Seli sünnipäeval
Sõõrumaa rääkis ka eelmisel aastal Eesti sporti raputanud dopinguskandaalidest ja väitis, et tema pole soovinud kordagi dopingutarvitamist õigustada. Küll aga soovib ta selle temaatika selja taha jätta, sest EOK on oma seisukohad andnud, Eesti kohtusüsteem samuti ning nüüd tegelevad teemaga veel Austria ja Saksa õiguskaitseorganid.
"Teate, dalai-laama on öelnud, et aastas on kaks päeva, kus ta ei saa midagi teha - need on eile ja homme. Ma saan teha midagi täna. Ma tahan sporti edasi juhtida. Minevik on muidugi tähtis, aga me oleme oma seisukohad öelnud."
Sõõrumaa rääkis, et kohtus ise viimati dopinguskandaali keskmes olnud suusatreener Mati Alaveriga enne jõule Neinar Seli sünnipäeval. Andrus Veerpaluga otsis ta kohtumist palju varem, kuid loobus sellest peagi.
Sõõrumaa sõnul räägib see ka üksjagu, et dopingu tarvitamisega ei jäänud vahele mitte medalivõitjad, vaid sportlased, kes võistlesid kohtadele 50-60.
"Tahate öelda, et dopingust rääkijad on ise puhtad poisid? Need eestkõnelejad... tavaliselt kireb see, kes... teate ise küll," sõnas Sõõrumaa ja avaldas veendumust, et tänaseks päevaks on Eesti sport dopingust puhas. | Urmas Sõõrumaa soovib EOK presidendi ametiaega pikendada kaheksale aastale | https://www.err.ee/1034734/urmas-soorumaa-soovib-eok-presidendi-ametiaega-pikendada-kaheksale-aastale | Teiseks ametiajaks Eesti Olümpiakomitee presidendiks kandideeriv Urmas Sõõrumaa soovib algatada EOK põhikirja muudatuse, et edaspidi valitaks organisatsiooni president nelja aasta asemel kaheksaks ning soovib ka aasta sportlase valimisel anda suurem kaal rahva arvamusele. |
Reedeses halliturniiri kohtumises juba neljandal minutil punase kaardi saanud ja meeskonna vähemusse jätnud Trevor Elhi oli täna kangelase rollis, lüües 75. minutil Levadia võiduvärava. Pikk tegi oma endise koduklubi vastu kaasa teise poolaja, vahendab Soccernet.ee.
Levadia peab järgmise kohtumise laupäeval, kui vastaseks on Valgevene kõrgliiga neljas meeskond Minski Dinamo. | Eelmises mängus punase saanud Elhi lõi Pika koduklubi vastu võiduvärava | https://sport.err.ee/1034744/eelmises-mangus-punase-saanud-elhi-loi-pika-koduklubi-vastu-voiduvarava | Tallinna Levadia teenis Türgi treeninglaagri esimeses sõprusmängus 1:0 võidu Artur Pika koduklubi Legnica Miedzi üle. |
Umbusalduse avaldamise vastu oli 15 volikogu liiget. Abilinnapea Madis Lepajõe lahkus ametist tervislikel põhjustel.
Nii Monica Rannale kui Madis Lepajõele otsustas volikogu maksta lahkumishüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses, teatas volikogu kantselei.
Monica Rand vastutas linnavalitsuses rahanduse, eelarve ja linnavarade valdkonna, Madis Lepajõe hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö eest.
Uuteks abilinnapeadeks kinnitas volikogu sotsiaaldemokraadid Gea Kangilaski, kes hakkab vastutama rahanduse, eelarve ja linnavarade valdkonna eest, ning Asko Tamme, kelle kureerida jäävad linnavalitsuses haridus, kultuur, sport ja noorsootöö.
Gea Kangilaski poolt hääletas 30, vastu oli 8 volikogu liiget. Asko Tammet toetas 28, vastu oli 9 volinikku.
Tagasiastumisavalduse esitas täna linnavolikogu esimees Aadu Must, kes on viimast päeva ametis 19. veebruaril. Uue esimehe valib volikogu 20. veebruaril. Sotsiaaldemokraadid esitasid volikogu esimehe kohale trükimuuseumi juhi Lemmit Kaplinski.
Reformierakond teatas 20. jaanuaril, et lõpetab koalitsiooni Keskerakonnaga, kuna mitu kuud kestnud erimeelsused Keskerakonna Tartu piirkonnas mõjutasid negatiivselt koostööd linna juhtimisel.
Esmaspäeval sõlmiti uus koalitsioonileping Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel. | Tartu volikogu avaldas Monica Rannale umbusaldust | https://www.err.ee/1034742/tartu-volikogu-avaldas-monica-rannale-umbusaldust | Tartu linnavolikogu avaldas neljapäeval 27 häälega umbusaldust abilinnapeale Monica Rannale. Volikogu nimetas ametisse kaks uut abilinnapead, sotsiaaldemokraadid Gea Kangilaski ja Asko Tamme. |
Tiitlikaitsja Tallinna FC Flora alustab hooaega koduväljakul, kui Sportland Arenal võõrustatakse kell 14.00 debütanti Pärnu JK Vaprust.
Samal ajal pannakse pall mängu ka Tartus, kus kohalik JK Tammeka kohtub Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskonnaga.
Kell 16.00 on Hiiu kunstmurustaadionil vastamisi sellest hooajast taas kõrgliigas kaasa tegev Nõmme Kalju FC ja möödunud aastal kolmanda kohaga lõpetanud JK Tallinna Kalev.
Vooru viimane mäng saab avavile kell 18.00, kui aset leiab Saku Sportingu ja Põlva FC Lootose vastasseis.
Kaheringiline põhiturniir, kus kõik naiskonnad mängivad omavahel kaks korda läbi, lõppeb 8. augustil. Seejärel jagatakse liigatabel pooleks ning neli esimest ja neli alumist võistkonda mängivad omavahel veel kaks korda, et selgitada välja lõplikud kohad. Liiga jõuab lõpule oktoobris.
Naiste kodune jalgpallihooaeg avatakse 22. märtsil, kui Sportland Arenal peetavas Superkarika mängus kohtuvad Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev. | Naiste jalgpalli meistriliiga alustab märtsi lõpus | https://sport.err.ee/1034736/naiste-jalgpalli-meistriliiga-alustab-martsi-lopus | Eesti naiste jalgpalli meistriliiga avavoor peetakse tänavu 28. märtsil, kui väljakule tulevad kõik kaheksa kõrgliigas mängivat naiskonda. |
Kohvrites oli Rudolf Tobiase noote – nii tema teoste käsikirju kui ka trükiväljaandeid –, aga ka tema artikleid ja isiklikke dokumente. Niisamuti leidsin kohvritest Silvia Tobiase teoseid ja isiklikke materjale, sealhulgas käsikirjalise vihiku "Mälestuskilde minu isast", tema õe Helen Tobias-Duesbergi teoseid ning nii Rudolf Tobiast kui ka tema tütreid puudutavaid ajaleheväljalõikeid ja kontserdikavu. Artikkel põhineb Silvia Tobiase kohvritest leitud materjalidel ning möödunud sügisel Heleni Tobias-Duesbergi tütre Maaja Roosiga peetud vestlusel.
Silvia Tobias (1908–1985) oli Louise ja Rudolf Tobiase kolmas laps, lisaks temale oli peres kaks venda, Johannes ja Paul-Ferdinand Tobias, ning kaks õde, Beatrice Schlaube-Tobias ja Helen Tobias-Duesberg. Viimase tütar Maaja Roos kirjeldab oma mälestust Silvia Tobiasest: "Tädi oli briljantne, ükskõik, mis ta ette võttis – teda huvitas matemaatika, ta mängis malet, oskas türgi, hiina, vene, saksa, inglise ja eesti keelt, joonistas, komponeeris, mängis harfi – tõeline kunstnikuhing. Inimesena oli Silvia Tobias pigem vaikne ja endassetõmbunud, ta ei olnud seltskonnainimene. Kui aga lähedases seltskonnas sattus jutusoonele, võis temalt kuulda huvitavaid lugusid perioodist, mil elas ja töötas Türgis."
Silvia Tobias ise on oma lapsepõlve meenutanud: "Mäletan, et lapsena magasin isa töötoa kõrval. Minu isa [---] armastas töötada öösiti. Chopini, Schumanni jt palad vaheldusid improvisatsioonidega. Siis aga jäi äkki kõik vaikseks – isal oli muusikaline mõte leitud ja ta hakkas kirjutama. Sellistes tingimustest võib tekkida muusika vastu kas huvi või vastumeelsus. Minus tekkis huvi, tahtmine mängida ja ise luua muusikat. Isa aga keelas muusika õppimise ära, sest ta pidas muusiku elukutset naiste jaoks liiga raskeks." (Hunt 1968: 6) Siiski alustas Silvia Tobias muusikaõpinguid. Kohvrist leitud mälestustevihikus kirjutab ta: "Olin juba klaveriõppimisele andunud ja parajasti harjutamistuhinas, tuli isa rahulikul sammul mu juurde, sulges klaverikaane ja ütles: "Laps, muusikul peavad olema terasest närvid, kui sul seda pole, siis võib sinust saada ainult orkestrant."" (Tobias, S. [?]: 6)
Pärast Rudolf Tobiase surma 29. oktoobril 1918 Berliinis saatis Louise Tobias oma lapsed rahapuudusel erinevatesse peredesse. Silvia Tobias, kes siis oli vaid kümneaastane, saadeti Berliinis elama pastori perre, tänu kellele oli tal võimalus Saksamaal koolis käia. Maaja Roos meenutab: "Saksamaal õppides oli tal range kord. Silvia olevat aga oma tegemistes nii tubli olnud, et ükskord võeti välja mõõdulint, et ta pea ümbermõõtu mõõta – kuidas on võimalik, et keegi nii andekas on ja veel nii erinevates valdkondades!"
Vaatamata isa soovitustele otsustas Silvia Tobias siiski hakata muusikat õppima, ema soovitusel harfi. Ta lõpetas Berliini muusikakõrgkooli harfierialal 1932. aastal (või 1931) professor Max Saali (1882–1948) juhendamisel. Paralleelselt oli ta võtnud kompositsioonitunde professorite Walter Gmeindeli (1890–1958) ja Paul Hindemithi (1895–1963) juures ning täiendas end veel Arnold Schönbergi (1874–1951) juhendamisel Preisi kunstide akadeemias. Natuurilt tagasihoidlik, meenutas Silvia Tobias, et teda pidi esialgu pooleldi kavalusega veenma oma kompositsioone ette näitama ja mängima. Ta on maininud: "Komponeerinud olen küll ainult oma lõbuks!" (Hunt 1968: 6)
Pärast Berliini muusikakõrgkooli lõpetamist mängis Silvia Tobias mitmes Saksamaa orkestris. Tal tekkis võimalus ette mängida Hindemithile, kes ise oli 1930. aastatel käinud Türgis ja tundis sealseid olusid ning soovitas noort harfimängijat Ankara sümfooniaorkestri koosseisu. Hiljem töötas Silvia Tobias Ankara konservatooriumis ka harfi õppejõuna. 1935. aastal kutsuti ta Ankarast kodumaale Eestisse, Estonia teatriorkestri harfistiks (töötas seal aastani 1970) ja Tallinna konservatooriumi õppejõuks (töötas seal kuni 1969).
Kui Louise Tobias 1952. aastal suri, jäi Silvia ainsana Tobiase perekonnast Eestisse. 1970. aastate alguses otsustas ta külastada oma sugulasi Ameerika Ühendriikides. Ent tema tervislikku olukorda arvestades leiti, et tal on õigem jääda elama oma õe Heleni ja vend Johannese tütre Annemarie juurde New Yorki. 1985. aasta 28. detsembri varahommikul puhkes nende korteris tulekahju, mis oli alguse saanud elektrijuhtmestiku rikkest Silvia Tobiase toas. Kuna korteri sissekäik oli tänava poole ja uks valgustatud, märkasid majast mööda sõitnud autos olnud inimesed ukse alt imbuvat suitsupilve. Nende uksekella helin äratas Helen Tobias-Duesbergi, kes nii pääses õnneks eluga, Silvia Tobiase viis aga vingumürgitus.
Eestis töötades oli Silvia Tobias elanud sundüürnikuna ühes nn Kindralite maja korteris Gonsiori 17. Sinna jäi esialgu kogu ta vara, kui ta Ameerikasse sõitis. Pärast otsust Ameerikasse jääda saatsid Gonsiori korteri omanikud Tobiasele järele enamiku tema isiklikest asjadest. Siiski oli osa tema noote ja kogutud materjale jäänud siinse korteri endisesse teenijatuppa, kust need avastati alles 2018. aastal. Kuigi New Yorgi tulekahjus hävisid kõik Silvia Tobiase isiklikud asjad, saame juhtumisi Eestisse jäänud kohvrites sisaldunud materjali põhjal siiski pisut lähemalt tutvuda tema laiapõhjalise tegevusega.
Silvia Tobiase roll Rudolf Tobiase pärandi hoidjana on olnud äärmiselt suur: Eestis elades tegi ta arvukalt ümberkirjutusi isa teostest, samuti säilitas tema tegevusega seotud ajaleheväljalõikeid, kontserdikavu, noodiväljaandeid, kirjavahetust. Aastatel 1970–1971 kirjutas ta ümber oratooriumi "Joonas" partituuri ja klaviiri, tuginedes lisaks helilooja käsikirjadele ka olemasolevatele orkestripartiidele. Silvia Tobiase tööprotsessi kirjeldus klaviiri eessõnas näitab tema pühendumist ja põhjalikkust isa käsikirjade ümberkirjutamisel: "Originaalklaviiri saatepartiis esinevad tühjad taktid ja puuduvad leheküljed [---] taastasin originaalpartituuri ja orkestrihäälte alusel, omalt poolt midagi juurde lisamata." (TMM M6: 2/137) "Joonase" ümberkirjutuses, mis on hoiul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis (TMM M6: 2/134–136), on tütar kasutanud teose eestikeelset teksti, nagu see oli olemas ka autori klaviiri käsikirjas (TMM M6: 2/93). Tuleb küll märkida, et viimases ei ole eestikeelne tekst kirjutatud Rudolf Tobiase käekirjaga, vaid hiljem juurde lisatud. Silvia Tobiase materjalide hulgas leidus ka teose eestikeelne libreto, mis on kirjutatud Rudolf Tobiase käekirjaga ning mille olemasolust varem ei teatud. Mitmes kirjas Karl Eduard Söödile, kus Tobias kirjeldas oratooriumi valmimisprotsessi, on ta väljendanud ka soovi, et teos kõlaks kunagi eesti keeles. Silvia Tobiase ümberkirjutused oratooriumist "Joonas" avastas teatri- ja muusikamuuseumist Tõnu Kaljuste, kelle dirigeerimisel on aastail 2018–2019 originaalpartituuril põhinev ja eestikeelse tekstiga ettekanne teoks saanud kolmel korral.
Silvia Tobiase mälestustevihikus seisab meenutus: "Lähenedes alustavale teosele, seletas isa meile alati põhjalikult teose sisu. Kui oli tegemist lauluteksti või luuletuse viisistamisega, deklameeris ta vastavat suurepäraselt. [---] Mu isa elulõpu periood kandus I maailmasõja raskesse ajastusse ja sellest inspireerituna kirjutas ta oma viimased tööd. [---] "Säälpool Jordanit", mille sisu peatumaks Iisraeli pääsemisel vaaraode rõhumise alt, oli isa viimseks surmaeelseks tööks ja niipalju kui mina oma lapsemõistusega tajusin, andus ta sellele suurima tõsidusega." (Tobias, S. [?]: 10)
Oratooriumit "Sealpool Jordanit" kirjutas Rudolf Tobias aastatel 1916–1918. 1918. aasta kirjas valgustab ta oma mõtteid: "Tõsised ajad, tõsised laulud ... Esilekerkivaks momendiks on teiste hulgas Moosese lahkumine, kujutlege, et üks mees on kogu eluaja pühendanud ainsale sihile ja nüüd, olles jõudnud selleni, peab igatsevalt loobuma (muu hulgas minu isiklik olukord: ka minu kodumaa asub "Sealpool Jordanit" – saavutamatu "kuldrannake"." (TMM M6: 2/132:1) Eesti vabariik ostis oratooriumi käsikirjad Rudolf Tobiase leselt 1939. aastal. On teada, et teosest oli siis olemas kaks valmis numbrit orkestriga ("Vetelaul" ja "Moosese aaria"), "Paali kõrgustikul" klaviir ning 466 lehekülje ja kahe vihiku jagu visandeid. Materjale muusikamuuseumile üle andes oli Louise Tobias soovinud, et tütar Silvia kord isa oratooriumi lõpetaks. Silvia redigeeriski aastatel 1955–1957 tervikuna oratooriumi "Sealpool Jordanit" partituuri ja klaviiri ning on ümberkirjutuse tiitellehele lisanud: "Lõpetanud S. Tobias." (TMM M6: 2/130:1) Urve Aulis kirjeldab oratooriumi taastamisprotsessi: "Teosest olid säilinud põhiliselt visandid ning saksakeelsed tekstikatkendid piiblile, mis viitasid sisu arengule. [---] Silvia Tobias uuris põhjalikult juudi ajalugu ja kultuuri, kombeid, rahvamuusikat, pöördudes vastavate asjatundjate poole, samuti kuulas läbi ca 100 fonograafi rulli vanade juudi rahvalauludega, millest 50 ringis üles kirjutas. Peale selle tuli hulk oratooriumeid läbi töötada, et žanri eripärasse süveneda. [---] Töös muusikalise materjaliga oli siht järgmine: viimse noodini kasutada isa muusikat, puuduvates osades visandeid teistest R. Tobiase teostest ja ainult hädakorral ise juurde luua, püüdes sealjuures võimalikult R. Tobiase väljenduslaadi tabada." (TMM M6: 2/132:1)
Oratoorium "Sealpool Jordanit" on komponeeritud koorile, solistidele, sümfooniaorkestrile ja orelile, taastatud redaktsioon koosneb kolmest osast, mis jagunevad viieks pildiks. Silvia Tobias, kes ühelt poolt oli kursis Rudolf Tobiase kavatsuste ja komponeerimisviisiga ning teisalt oli ise helilooja, oli otsustanud oma isa ideed lõpuni viia ning on 1968. aastal kirjutanud: "Hiljuti lõpetasin oratooriumi "Sealpool Jordanit" redigeerimise ja teos on nüüd esitamiskõlblik." (Hunt 1968: 6)
Rudolf Tobiase fondi teatri- ja muusikamuuseumis on uuritud palju, kõige põhjalikumalt ja järjepidevamalt tegi seda Vardo Rumessen. Tõnu Kaljuste meenutab temaga vestlust pärast Silvia Tobiase "Joonase" ümberkirjutuste avastamist muuseumist: "Kui ma Vardole helistasin ning küsisin, kas ta on Silvia Tobiase ümberkirjutusega kursis, vastas Vardo "ei". Pärast seda, kui teatasin talle, et olen huvitatud Silvia Tobiase originaali esitamisest, pahandas Vardo ning ütles erutatult: "Sa tahad mu elutöö hävitada!"." Silvia Tobiase redaktsioonid on jäänud aastakümneteks vaid muuseumi riiulitele ning Rudolf Tobiase loomingut tutvustades pole tütre ümberkirjutustele tähelepanu juhitud. Silvia Tobiase kohvritest leitud uurimismaterjalid oratooriumite kohta annavad aimu tütre töö põhjalikkusest ja mahukusest isa partituuride taastamisel.
1900. aastal kirjutas Rudolf Tobias teose "Pfingstgesang" (teame ka pealkirjadega "Eks teie tea", "Largo" või "Nelipühiks") meeskoorile ja orelile ning hiljem on sellest valminud seadeid erinevatele koosseisudele. Ühest kohvrist leidsime Silvia Tobiase ümberkirjutuse "Largost", mille Rudolf Tobias on seadnud viiulile, tšellole ja orelile. Kuna helilooja originaalkäsikiri pole säilinud, saime seade olemasolust teada tänu sellele ümberkirjutusele.
Üks olulisi leide on veel Rudolf Tobiase käsikiri aastast 1913 – "Introduction ja Sanctus" klaviir. Tegemist on tema oratooriumi "Joonas" numbritest ("Kättemaksupsalm" ja "Sanctus") kokku pandud redaktsiooniga, mis valmis Estonia teatri- ja kontserdimaja avamispidustusteks. Selle klaviiri puhul tasub tähele panna, et autograafi on esmalt kirjutatud eestikeelne tekst ning seejärel lisatud saksakeelne – võimalik, et helilooja planeeris ettekannet eesti keeles! Samuti on helilooja tiitellehele lisanud märkuse: "NB! Koorihääled tulevad siit välja kirjutada, mitte orkestripartituurist."
Mitmete Rudolf Tobiase teoste käsikirjade või tütre ümberkirjutuste kõrval leidus kohvris ka helilooja isiklikke materjale. Üks märkimisväärsemaid on talle 1914. aastal antud Saksa kodakondsuse tunnistus, mis võimaldas Tobiasel samal aastal saada Berliini muusikakõrgkooli koosseisuliseks professoriks.
Lisaks Rudolf Tobiase teoste nootidele oli kohvris veel nii Silvia Tobiase kui Helen Tobias-Duesbergi käsikirju, mis alles ootavad oma esiettekandeid ja põhjalikumat uurimist. Suuremahulisim neist on Silvia Tobiase neljavaatuseline ooper "Tuuled Tartust", millest on säilinud praeguseks veel korrastamata partituur ja klaviir ning mitme mahuka vihiku jagu uurimistööd ooperi peategelase Hatšatur Abovjani kohta.
Silvia Tobias meenutab: "Palju aastaid hiljem (pärast isa surma – M.S.) tutvusin Läti helilooja Alfrēds Kalniņšiga, isa kaasaegsega. Mul meenub Kalniņši jutustus Peterburi konservatooriumi päevilt, mil Kalniņš, Artur Kapp ja minu isa koos õppisid. Kunagi ühel kargel talveõhtul jalutanud nad kolmekesi Neeva ääres ja arutanud: "Kas meist kolmest keegi oma elutöös väärib sellist tunnustust, et pääle surma püstitatakse mälestussammas?" Kõik kolm saavutasid oma elueal teenitud kuulsuse, nende looming elab pääle surma rahva seas edasi ja igale neist on püstitatud mälestusmärk." (Tobias, S. [?]: 10) Oma mälestusmärgi isast on meile jätnud ka Silvia Tobias, kelle teeneks on Rudolf Tobiase suurteoste redigeerimine ja taastamine. Töö oratooriumite partituuridega on pikaajaline protsess, mis vajab erinevaid lähenemisviise. Tänu Silvia Tobiasele on muusikauurijatele tekkinud palju uut materjali nii teoste ümberkirjutuste kui kohvrites leitu näol. Kõigi kirjeldatud materjalidega saab edaspidi täpsemalt tutvuda Eesti teatri- ja muusikamuuseumis.
Kasutatud allikad ja kirjandus:
Intervjuu Maaja Roosiga 14. XI 2019.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Rudolf Tobiase isikufond TMM M6.
Peeter Hunt, "Juubelijuttu Silvia Tobiasega", Sirp ja Vasar 24. V 1968.
Silvia Tobias [?], "Mälestuskilde minu isast", käsikiri.
Tõnu Kaljuste kiri 14. XII 2018.
Ilmunud ajakirjas Muusika nr 2 2020 | Silvia Tobias oma isa Rudolf Tobiase pärandi jäädvustajana | https://kultuur.err.ee/1034708/silvia-tobias-oma-isa-rudolf-tobiase-parandi-jaadvustajana | Rudolf Tobiase tütre Silvia Tobiase nimi on muusikute ringkonnas tuttav, kuid tema tegevust ning olulisust Rudolf Tobiase muusikalise pärandi hoidmisel ja jäädvustamisel on dokumenteeritud vähe. 2018. aasta sügisel jõudis siinkirjutajani kaks kohvrit Silvia Tobiase isiklike asjadega, mis on ka käesoleva artikli kirjutamise ajendiks. |
Enamik koostatud kaartidest kujutavad kahte valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kasutatavat stsenaariumit. Neist esimese tõeks saamisel ei võeta kasvuhoonegaaside hulga vähendamiseks maailmas ette mitte midagi. Tegevusetuse tulemusel tõuseks temperatuur ligikaudu 6 °C. Hiljuti ilmunud analüüsi kohaselt pole selle realiseerumine enam väga tõenäoline. Näiteks peaks kasvama selleks piisava koguse CO2 tekitamiseks söe kasutus praegusega võrreldes viis korda.
Teine stsenaarium on mõnevõrra tõenäolisem. Sajandi lõpuks tõuseks temperatuur lisanduva CO2 tõttu sajandi lõpuks ligikaudu 3 °C. Soovitame tutvuda interaktiivsete kaartide Euroopa keskkonnagentuuri kodulehel. Kiirülevaate saab ka ERR Novaatoris. Ühe või teise kaardi täielikuks paljastamiseks tuleb sikutada neid lahutavat ümmargust nuppu.
1. Merevee taseme tõus
Merevee taseme tõusu mõttes asub Eestis heas kohas. Viimasel jääajal Eestit katnud liustikud surusid maapinna kummipallina kokku. Nende sulamisele järgnenud maakerge aitab tasakaalustada maailmamere taseme tõusu tänapäevalgi. Soome lahe suhteline veetase on seega tõenäoliselt sajandi lõpuks kuni 20 sentimeetrit madalam. Eesti läänerannikul on meretase kuni 20 sentimeetri võrra kõrgem. CO2 heitmete hulga olulise kasvu korral peavad arvestama Saaremaa ja Pärnu elanikud kuni 60-sentimeetrise merevee taseme tõusuga.
Vasakpoolne kaart näitab mereveetaseme tõusu mõõduka, parempoolne suurema temperatuuritõusu korral. Kaart: Eesti keskkonnaagentuur, Esri, HERE, Garmin, FAO, NOAA, USGS | IPCC SROCC, EEA 2020
2. Pikk vaade merele
Merevee taseme tõus ei lõppe 2100. aastaga. Gröönimaa mandriliustike täielikul sulamisel tõuseks maailmere tase ligikaudu kuus meetrit. Eestis poleks olukord selle tõttu võrreldes Euroopa lõunaosaga taas kuigi tõsine.
Põhjarannikul ähvardaks mereveetaseme tõus sellisel juhul otseselt veidi enam kui 7000 inimest. Riigi läänerannikul poleks rahvastiku praeguse paiknemise põhjal kolimisest pääsu umbes 32 000 inimesel. Lainete ja tormide tõttu võib tekitada rannikualadel elamine probleeme juba palju varem ja rohkemate inimeste jaoks.
Andmed: CreSIS, Eurostat
3. Põuarisk
Mõõduka temperatuuritõusu korral pole aastatel 2041–2070 analüüside põhjal põuarisk vähemalt kolme kuu lõikes 1981–2010. aasta keskmisest kuigi palju suurem. Emissioonide olulie kasvu korral lisanduks 30 aasta kohta eeskätt saartel ja Lääne-Eestis 0,5–1 põuast aastat.
Vasakpoolne kaart näitab põuariski kasvu mõõduka, parempoolne suurema temperatuuritõusu korral. Kaart: Esri, HERE | JRC, Spinoni et al. (2018), EEA 2020
4. Tugevad vihmahood
Muutust tugevate vihmahoogude tugevuses kujutavad vaid 6 °C temperatuuritõusuga arvestavad kaardid. Selle teoks saamisel kasvaks vihmasadude tugevus talvel Lääne-Eestis 15–25 protsenti ning Ida-Eestis 25–35 protsenti. Suvel oleksid need aastatel 2071–2100 võrreldes 1971–2000. aasta keskmisega kuni neljandiku võrra tugevamad.
Vasakpoolne kaart näitab vihmasadude tugevnemist talvel, parempoolne suvel. Kaart: Earthstar Geographics | EURO-CORDEX , EEA 2020 | Esri, HERE, Garmin
5. Metsapõlengute risk
Metsatulekahjude mõttes on Kirde- ja Põhja-Euroopal tõenäoliselt taas vedanud. Mõõduka temperatuuritõusu korral kasvab risk metsatulekahjude puhkemiseks Ida-Eestis kuni kümme protsenti. Riigi lääneosas võib oodata aga riski kuni 30-protsendilist vähenemist. Kõrgema temperatuuritõusu korral võib juhtuda viimane aga peaaegu terves riigis.
Vasakpoolne kaart näitab tulekahjude siski kasvu mõõduka, parempoolne suurema temperatuuritõusu korral. Kaart: Esri, HERE | Joint Research Centre of the European Commission (JRC), EEA 2020 | EEA kaardid: kus Eestis kliimamuutuste tõttu põleb ja uputab? | https://novaator.err.ee/1034731/eea-kaardid-kus-eestis-kliimamuutuste-tottu-poleb-ja-uputab | Euroopa Keskkonnagentuur (EEA) pani möödunud kümnendi jooksul ilmunud teadustööde põhjal kokku kaardid, mis võtavad kokku Eestit ja ülejäänud Euroopat kliimamuutuste jätkumisel ähvardavad ohud. |
Häbi tunnistada, aga mulle ja usutavasti ka paljudele teistele on muusik Lembe Lokk tundmatu.
Ega tänapäeval polegi võimalik kõiki teada, vähemasti rahvusvahelisel skeenel. Kes ma olen? Ma olen päris palju asju, millest kõiki ei hakka nimetama. Ma defineeriksin end pigem lauljana, kuigi viimastel aastatel olen ennast ka ise rohkem saatma hakanud. Prantsusmaal töötan vahel ka näitlejana, olen teinud performance 'i-laadseid esinemisi koos tantsijate, muusikute või teiste kunstiliikide esindajatega. Aga enamasti on mu tegevuste lähtepunkt ikka hääl või sõna, sest ma ka kirjutan, nii luulet kui teatritekste. Lavastajad võtavadki minuga ühendust just sellepärast, et ma olen võimeline osalema nii loomeprotsessis kui ka teostama laval mis iganes kummalisi ideid.
Milline on olnud sinu muusikutee Eestis ja Prantsusmaal? Kas nn eksootiline Eesti taust on olnud kasuks või kahjuks? Sinu prantsuskeelseid laule kuulates tundub, et oled sealsesse kultuuriruumi igati sisse elanud.
Eestis laulsin Ellerheinas ja ainus rock -staar, kes mind on tõeliselt inspireerinud, on Tiia Loitme. Minu n-ö teadlik muusikutee on aga seotud eelkõige Prantsusmaaga. Tundsin oma kutsumuse ära suhteliselt hilja, enne lõpetasin Tartu ülikooli vene ja prantsuse filoloogina ning katsetasin mitut huvitavat ametit. Tegin vist enam-vähem kõik, et mitte kunstnikuks hakata.
Muusikutee on mind aastate jooksul viinud kokku paljude põnevate tegijate ja projektidega, stiilides üsna seinast seina. Kui tegemist on jõulise lavastaja või orkestrijuhiga, kellel on asjadest oma nägemus ja kes suudab seda ka oma meeskonnale edasi anda, meeldib mulle olla n-ö lihtsalt interpreet. Oma laule hakkasin esitama alles mõni aasta tagasi, varem tegelesin pigem impro- ja jazz -muusikaga. Nii et minu muusikutee on olnud kurviderohke.
Eesti taust ... Vahel tundub, et see mõjutab eelkõige mu isiklikku psühholoogiat. Mu aju on salvestanud mingid Eesti maamärgid ja vahel unustan, et Prantsusmaa mastaabid ja väljakutsed on midagi hoopis muud. Rääkides kellegi tuntusest – mitmed parimad Prantsuse muusikud või lauljad on isegi seal laiale publikule täiesti tundmatud.
Minu kontserdid on enamasti kolmekeelsed ja Prantsuse publikule meeldivad mu eestikeelsed laulud samavõrd kui prantsuskeelsed, kuigi ilmselt teistel põhjustel. Keeled või keelte musikaalsus on osa minu laulude muusikast. Samuti mõjutab eestikeelne taust kahtlemata minu prantsuskeelset luulet, paneb sellele oma pitseri. Päris prantslased vist niimoodi kirjutada ei saaks. Paar prantsuse kirjanikku on öelnud, et ma olen pannud neid prantsuse keelele teise pilguga vaatama. Mis sa hing veel ihkad!
Kontrastina sinu eestikeelsed laulud – neis on mingi eriliselt eestilik hingamine, mida ma vähemasti mõne loo puhul seostaksin 70.–80. aastate folgiliikumisega. Mis on see eriline Eesti muusikas, kultuuris, mõttelaadis, mida sa tähtsaks pead?
Ma olen vist eelkõige keelemaniakk. Mulle meeldib sõnu väänata ja seda n-ö õiget väljendusviisi otsida. Eesti keeles on minu jaoks liiga vähe sõnu, aga selle grammatika pakub seevastu väga palju loomingulist vabadust. Ka eestlase mõtteviisis ja igapäevaelus on palju vabadust, loomingulisust, mis on minu jaoks eluoluline. Mis on aga põhjapanev, on siinne vaikus, looduses ja inimsuhetes. Helilüngad, mis tekitavad ruumi ja lasevad vabamalt hingata. Ning looduslähedus, jalad maas, siin ja praegu. Seda on tunda nii inimsuhetes, muusikas kui ka mistahes kunstialal. Mul on raske kirjutada eesti keeles, ilma et ma paneksin teksti mõne loodusmetafoori.
Mis stiili puutub, siis ma ei ole kunagi väga teadlikult midagi konstrueerinud või ajaloolisi seoseid otsinud. Laulan nii nagu süda ütleb, ja siis, kui tundub, et õige hetk on käes.
Mis on Prantsuse kultuurikeskkonnas ja ühiskonnas see, mida mujalt ei leia?
Minu jaoks mõjus vabastavalt just prantsuse keel. See keel justkui kleepus mulle külge, mul oli tunne – kuigi see pole tõsi –, et ma ei ole seda kunagi õppima pidanud. Mulle imponeerib, et seal on nii palju sõnavaralisi nüansse, miskipärast on see täpsus minu jaoks peaaegu füüsiline vajadus. Prantsusmaa äratas mu üles ja see on suur asi.
Samuti meeldib mulle vahel Pariisi joviaalne pealiskaudsus ja üldse prantslaste sisseõpitud kerge huvi teise inimese vastu, mis teeb täiesti võõraste inimestega suhtlemise nii lihtsaks. Vahel käib mulle ka närvidele, kui näen, et inimesed esitavad küsimusi puhtast viisakusest. Samas annab see võimaluse avastada inimesi, kellega muidu iial ei kohtuks, ja mõnega ka sügavamale minna. Iga üritust, kus on rohkem inimesi, võib võtta nagu ristsõnamõistatust, see hoiab neuronid töös. Ja pärast on tükk aega hea lukus ukse taga üksi tööd teha.
Palju on sul õnnestunud Eestis esineda ja kui sageli esined Prantsusmaal?
Eestis esinemas käisin esimest korda bändiga Rouge Madame aastal 2011. Andsime kuu jooksul pea kolmkümmend kontserti, sealhulgas Talvejazzi ja Tallinn Music Weeki programmis. Siis aga läks isiklik elu liiga keeruliseks, et väga pikki plaane teha. Ja ausalt öeldes on minu jaoks oluline lokaalselt midagi tähenduslikku korda saata, mitte iga hinna eest mööda ilma ringi joosta. Nüüd on paljud asjad settinud ja selginud, ka minu suhe Eestisse. Mulle ei ole kunagi meeldinud lihtsalt turistina Eestis käia ja nüüd on mul võimalik ka siin mingeid koostööprojekte alustada. Kevadel näiteks tuleb Penikoorma kirjastuses välja minu tekstikogu "mujal nüüd", mis kõneleb eksiilist.
Eestis käisin esinemas ka inspiratsioonikonverentsil "TEDxTallinnaVangla". Maailm on väike ja elu üsna etteaimamatu – üks korraldajatest kuulis üht minu saadet Prantsuse riiklikus kultuuriraadios ja kirjutas kohe, kas ma oleksin nõus rääkima tulema. Minu jaoks oli see suur au ja väljakutse. Panin seal koos laulma nii ministrid, vangid kui ka linnarahva.
Prantsusmaal esinen kogu aeg. Loomulikult on tühjemaid ja tihedamaid perioode, viimased paar-kolm aastat on olnud üha tegusamad. Nagu juba ütlesin, on mu tegevused väga mitut laadi, aga enamasti ikka muusikaga seotud. Sel aastal paluti mul näiteks luua Prantsusmaal kolm koori. Ilmselt rääkisin eelmisel aastal nii palju meie laulupeost, et see jäi nii mõnelegi kõrva. Loomulikult ei ole ma kvalifitseeritud koorijuht, aga Prantsusmaal, kus enamik inimesi arvab, et nad ei oska laulda ja seetõttu igaks juhuks ei laula, tundus mulle, et mu esmane missioon on neile näidata, et võib laulda küll ja et see on kaif. Sellisel ühislaulmisel on meie killustunud ja üha virtuaalsemaks muutuvas ühiskonnas väga reaalne positiivne mõju. | Lembe Lokk: keelte musikaalsus on osa mu laulude muusikast | https://kultuur.err.ee/1034682/lembe-lokk-keelte-musikaalsus-on-osa-mu-laulude-muusikast | Jaanuaris andis Eestis kontserte mitmekülgne lauljatar Lembe Lokk, kes elab ja loob juba pikemat aega Prantsusmaal, kuid pole kaotanud sidet eesti keele ega meelega. Teda intervjueeris ajakirjas Muusika Joosep Sang. |
Kuigi kiiruseületamise eest trahvi saanud pereisa taotles kohtult vaid trahvisumma vähendamist, siis tegi politsei kohtule ise ettepaneku kogu trahvimine tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.
Pereisa Rain sõitis 7. jaanuaril kodus sünnitava naise juurde 130-140 kilomeetrit tunnis alal, kus oli lubatud sõita 90 kilomeetrit tunnis, ning sai politseilt seetõttu 400 eurot trahvi.
Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul on politsei kõige tähtsam ülesanne inimesi aidata. "Selles olukorras ei olnud me perele piisavalt toeks. Saades teada, et mees kiirustab koju sünnitava naise juurde, saanuks politseinikud teda aidata ja leida viisi, kuidas mees võimalikult ruttu koju saaks," ütles ta.
Prefekti kinnitusel taotles pereisa kohtult rikkumise eest määratud trahvisumma vähendamist, kuid juba jaanuaris edastas politsei kohtule oma seisukoha, milles palus rahatrahv üldse tühistada.
7. jaanuaril võttis sünnituse häirekeskuse töötaja telefonitsi antud juhiste järgi kodus vastu 10-aastane Ralf, kuna isa peeti politsei poolt kiiruseületamisel kinni.
7. jaanuaril kell 15.45 märkasid liikluspolitseinikud Tallinna-Narva maantee 31. kilomeetril Narva suunal liikumas sõiduautot Toyota Hilux. Sõiduki kiiruseks mõõdeti 136 kilomeetrit alas, kus on lubatud sõita kuni 90 kilomeetrit tunnis. Teekate oli märg, sadas lörtsi ning õues oli hämar.
Politseinikud andsid juhile peatumismärguande.
Autot juhtis 37-aastane mees, kes selgitas, et ületas kiirust jõudmaks koju oma naise juurde, kes sünnitab. Politseinik täpsustas kuuldut ja küsis, kas pere on koju kutsunud kiirabi, mida mees ka kinnitas.
Sõiduki andmete kontrollimisel selgus, et sõiduki tehnoülevaatus aegus eelmise aasta oktoobri lõpus.
"Igal politseinikul on kaalutlusõigus ning otsuse tegemisel hinnatakse juhtumi kõiki asjaolusid. Nii kaalub politseinik rikkumise raskusastet, ilmastikuolusid, juhi ütlusi, auto seisukorda ja teisi liiklustingimusi nagu näiteks rikkumise toimepanemise aega, kohta või liiklustihedust antud ajahetkel," märkis politsei.
Tol hetkel otsustas politseinik kõiki asjaolusid arvesse võttes inimesele sellise karistuse määrata. | Kohus tühistas sünnitaja juurde kiirustanud pereisa trahvimise | https://www.err.ee/1034725/kohus-tuhistas-sunnitaja-juurde-kiirustanud-pereisa-trahvimise | Harju maakohus tühistas neljapäeval politsei poolt kodus sünnitava naise juurde sõites lubatud sõidukiirust ületanud mehele määratud trahvi. |
Kohtusite just riigikogus Huawei esindajatega, millise mulje Huawei esindajate jutt jättis?
Mulje oli positiivne. Eks igaüks püüab ju selgitada oma lähtekohti. Mingil määral avaldasid nad muret, et selle riigikogu menetluses oleva seadusega ei määrata ette mingeid standardeid ja siis annab valitsusele vabad käed. Kui seaduse tasemel peaks olema mingidki piirid ette antud. Meie omalt poolt tegime selgeks, et riigikogu poliitikud ei saa päris täpselt standarditega tegeleda. Et me lihtsalt anname suunad valitsusele. Nad mõnevõrra olid mures, et valitsus või tema ametiasutused saavad volitused ja tegelevad niiöelda omapäi. See oli nende mure.
Loomulikult rõhutasid nad ka seda, et küberjulgeolek on ka nende jaoks väga tähtis. Ja et nad on neid seadmeid kogu aeg täiustanud selles suunas, et need oleksid kvaliteetsed ja töötaksid hästi. Tõid ka näiteks, et Elioni ja Elisaga nad töötavad Eestis juba 10 aastat. Mingisuguseid pretensioone nende seadmete kasutamisele ei ole olnud, mida minu teada tõesti ei ole olnud. Ja eks iga firma püüab näidata kui tubli ta on, nad tõid näiteks, et nad töötavad 170 riigis üle maailma, mis on väga tõsine näitaja ja kusagil pole probleeme olnud. Nad püüdsid näidata oma võimekust ja potentsiaali lahendada küsimusi seoses sidega ja 5G-ga.
Kui tõsiselt teie võtate neid ohukohti, mida seoses Huaweiga näiteks välisluureamet oma raportis välja tõi?
Niipalju nagu mina olen aru saanud ja nagu te aru saate, need ohukohad on kõik muutunud usu küsimuseks. Mitte keegi, kes on toonud välja neid ohukohti, ei ole mingitele tehnilistele parameetritele viidanud. Ajakirjandusest võis lugeda, et meil ei olegi seda võimet, ma peame lähtuma sellest, mida USA väidab. Kui paralleele tuua paari aasta taguste probleemidega ID-kaardiga, siis oli selge, et on turvaauk, mis parandati ära. Nüüd tekibki küsimus, et öelge, kus on see turvaauk, aga seda ei oska keegi öelda.
Teie Huaweid 5G arendamisest eemale ei tõrjuks?
Mina arvan, et kõigil on õigus võrdväärselt osaleda konkurentsis. Ja nagu te küsimuse esitasite, et "eemale tõrjuda", siis me ka sellel arutelul üritasime seda vältida ja ka meie seaduseelnõu eesmärk ei ole kedagi eemale tõrjuda, vaid luua võimalused põhjalikult julgeolekuriske hinnata. Niimoodi otseselt ei saa kuidagi öelda, et meil on eesmärk kedagi eemale tõrjuda.
Samas valitsusjuht Jüri Ratas sügisel ühe memorandumi USA-s allkirjastas. Sellest saab välja lugeda, et USA soov on mitte Huaweiga koostööd teha ja mitte laste Huaweiga koostööd teha ka oma liitlastel.
Selle memorandumi tekstiga on nii, et seal ei ole midagi Huawei vastast. Seal on rõhutatud, et peab nii-öelda küberjulgeolek olema tagatud ja julgeolekuküsimused peavad olema luubi all.
Aga välisluureamet oma raportis hoiatab Huawei eest. Kas me peaksime lähtuma välisluureameti arvamusest või uskuma Huawei kinnitusi?
Me ei pea uskuma Huawei kinnitusi, aga nagu on öeldud, siis arvamusi on erinevaid. Meil tuleb ka siin riigikogus seaduseelnõuga langetada oma otsus. Iga eelnõu puhul, mis riigikogus on, on mitte kaks või kolm arvamust, vaid mõnikord 20 või 30. Ja neid tuleb alati kaaluda ja hinnata, mida me siin ka kavatseme teha. | Kallo: ohud seoses Huaweiga on usu küsimus | https://www.err.ee/1034724/kallo-ohud-seoses-huaweiga-on-usu-kusimus | Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma esimees Kalev Kallo (KE) ütles, et jutud ohtudest seoses Hiina telekomfirma Huaweiga on usu küsimus ning rahvusvaheline praktika ei ole ettevõttega mingeid probleeme näidanud. |
Villu Kõve ettekande keskmes on muu hulgas möödunud aasta jooksul avalikkuseski kõneainet pakkunud teemad ja probleemipüstitused. Samuti peatub esimees tänavuse täiskogu põhiteemal ehk digitaalsetel lahendustel kohtumenetluses.
Riigikohtu esimehe kõnele järgneb justiitsminister Raivo Aegi ettekanne õigus- ja kohtusüsteemi arengust.
Ülekande orienteeruv lõpp on kell 10.45. | Otse reedel kell 9.45: Kõve ja Aegi sõnavõtud kohtunike täiskogul | https://www.err.ee/1034722/otse-reedel-kell-9-45-kove-ja-aegi-sonavotud-kohtunike-taiskogul | Reedel toimub Kumu kunstimuuseumis 19. korda kohtunike iga-aastane täiskogu, mille avamisel kõnelevad riigikohtu esimees Villu Kõve ja justiitsminister Raivo Aeg. Täiskogu avaettekandeid saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee algusega kell 9.45. |
"Hiina on saatnud lääneriikide ülikoolidesse tuhandeid uurijaid, kellel on seoseid Hiina Rahva Vabastusarmeega. Need tudengid keskenduvad nö tugevatele erialadele ja tehnoloogiatele. Paljud nendest tudengitest varjavad oma seoseid Hiina armeega," vahendas Yle Soome kaitseväe brigaadikindrali Mikko Heiskaneni sõnu.
Heiskanenil polnud võimalik kommenteerida, kas Soomes on märgatud välistudengite seas Hiina ohvitsere.
Soome kaitsepolitsei (Supo) on oma aruannetes kinnitanud, et Hiina luuretegevus Soomes on suurenenud. Pekingile pakub eriti huvi ettevõtete arendustöö toodete vallas.
Hiinat ei peeta Soomes traditsiooniliseks sõjaliseks ohuks, kuid viimaselt aastatel on täheldatud aktiivsust just kübertehnoloogia vallas. | Soome kindral: välistudengite seas võib olla Hiina ohvitsere | https://www.err.ee/1034713/soome-kindral-valistudengite-seas-voib-olla-hiina-ohvitsere | Soome saabunud hiinlastest tudengite seas võib olla Hiina Rahvavabariigi ohvitsere, teatas kaitseväe kindral Uutissuomalaineni intervjuus ja lisas, et Soome kaitsevägi jälgib olukorda. |
Kuigi veel esmaspäeval oldi optimistlikud, et öiste miinuskraadide toel on võimalik toota piisavalt kunstlund, et teha valmis kolmekilomeetrine suusaring, tuli nüüd siiski vastu võtta otsus, et vähese lume tõttu viiakse EM Otepäält mujale.
Algselt pidi Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU) otsuse tegema laupäeval, aga kuna ilmaprognoos väga lubav ei ole, langetati otsus juba nüüd.
Otepää asemel peetakse EM teist aastat järjest Valgevenes Raubitšis. Segateatesõitudele, sprintidele ja jälitussõitudele saab ERR-i otseülekannete kaudu siiski kaasa elada. | Laskesuusatamise EM Otepääl siiski ei toimu | https://sport.err.ee/1034706/laskesuusatamise-em-otepaal-siiski-ei-toimu | Lumepuuduse ja sooja ilma tõttu tuli laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlused Otepäält siiski ära kolida. |
Poom – Järveoja testisid eesootavaks talveralliks pühapäeval rallikeskusest Torsbyst 40 km kaugusel ning kirjutasid eile ka rada. Kui kolmapäeval oli õhus ka otsus, et kuna tänavu on rallit kehvade teeolude tõttu lühendatud ja pole mõtet erasõitjana eelarvet pooliku etapi peale kulutada, siis täna hommikul võeti vastu otsus, et Rootsi MM-rallil siiski starditakse.
"Pühapäevane test läks hästi. Sõitsime Torsbyst 40 km eemal ja olud olid väga talvised. Hetkel tundub, et rallil sõidetavad teed saavad olema natuke teistsugused, aga pilt on ees, kuidas R5 auto libedates oludes toimib," kommenteeris Poom. "Tunnen uues autos ennast juba mugavalt, see on kõige olulisem. Kuigi meil oli kolmapäeval ka pere ja toetajatega arutelu, et kas tasub n-ö poolikule rallile startida, siis täna hommikuks võtsime vastu otsuse, et teeme esimese MM-stardi R5 autoga ikka ära."
"Ralliks ei hakka endale konkreetset tulemusliku eesmärki panema. Usun, et see võib tekitada mitte vajalikku pinget," lisas Poom.
Rootsi MM-ralli algab reede hommikul 09.42 ja esimese võistluspäeva jooksul peaks võistlejaid ees ootama 63,68 km. | Rootsi rallist loobumist kaalunud Poom: teeme esimese MM-stardi R5 autoga ikka ära | https://sport.err.ee/1034711/rootsi-rallist-loobumist-kaalunud-poom-teeme-esimese-mm-stardi-r5-autoga-ikka-ara | Eeloleval nädalalõpul sõidetakse Rootsis autoralli MM-hooaja teine etapp. Hooaja ainsale talverallile on numbri all 31 registreerunud ka Roland Poom ja Ken Järveoja, kellele see on karjääri esimeseks MM-stardiks neljaveolise Ford Fiesta R5 autoga. |
Alagrupi esimeses kahes kohtumises tuli Eesti meeskonnal tõdeda vastaste paremust. EM-i ühele medalisoosikule, teise asetusega Inglismaale jäädi alla 1:4. Kohtumises Rootsiga oldi lähedal võidule, kuid lõppskoor jäi 2:3. Viimasena ootas ees kohtumine Gröönimaaga. Natuke rohkem kui 50 000 elanikuga Gröönimaad võis pidada selgelt alagrupi autsaideriks. Gröönimaa teeb sulgpalli tippkonkurentsis alles esimesi samme ja EM-ilgi osaletakse oma meeskonnaga alles teist korda. Eelnevad vastasseisud Inglismaa ja Rootsiga lõppesid Gröönimaa kahjuks 0:5.
Eesti meeskond andis viimases kohtumises puhkust oma esireketile Raul Mustale, kes eelnevatel päevadel saavutas kaks võitu. Üksikmängus oli Eesti esinumbriks seega Karl Kert. Islandi parima Jens Frederik Nielseniga raskusi ei tekkinud ja võit tuli 21:12, 21:8.
Ka järgmised kaks üksikmängu osutusid lühikesteks ja ei kestnud üle kahekümne minuti. Mihkel Laanes võitis Toke Ketwa-Drieferit 21:6, 21:9. Hans-Kristjan Pilve sai jagu Sequssuna Fleischer Schmidtist 21:5, 21:13.
Sellega oli Eestil matši võiduks vajalikud kolm punkti käes. Paarismängudega vormistati seis 5:0. Esmalt alistasid Kert ja Laanes Toke Ketwa-Drieferi ja Taatsiannguaq Pederseni 21:12, 21:14. Viimases mängus olid platsil paarismängu esinumbrid. Eesti meistrid Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner alistasid Nielseni ja Schmidti 21:17, 21:8.
Eesti meeskonnale jäi alagrupis kolmas koht ja kokkuvõttes jäädi jagama 34 riigi konkurentsis 17.-24. kohta. | Eesti sulgpallimeeskond sai EM-il oodatud võidu | https://sport.err.ee/1034702/eesti-sulgpallimeeskond-sai-em-il-oodatud-voidu | Sulgpalli meeskondlikel ja naiskondlikel Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal Lievinis selguvad täna veerandfinaali pääsejad. |
Ühendkuningriigi valitsus teatas kolmapäeval pärast nõupidamist, et kavatseb tulla välja eelnõuga, mis tagaks, et sotsiaalmeediafirmadel on olemas süsteemid, millega võidelda kahjuliku sisu, näiteks laste väärkohtlemise, küberkiusamise ja terrorismipropaganda vastu, vahendas Reuters.
Täpsemad seisukohad töötatakse välja lähikuudel ning valitsuse kinnitusel ei tekita see sotsiaalmeediafirmadele ebaõiglast koormat. Ka karistuste asjus pole veel kokku lepitud, kuid pressiteate kohaselt jõustatakse uusi reegleid "õiglasel, proportsionaalsel ja läbipaistval viisil".
Olukorras, kus internet jätkab kasvamist ja meie elude muutmist, on esmatähtis, et oleks paigas tasakaal virtuaalmaailmas, mis oleks korraga nii avatud kui ka kasutajatele turvaline, märkisid digitaalminister Nicky Morgan ja siseminister Priti Patel ühisavalduses.
valitsuse hinnangul peaks regulaator, milleks saab tõenäoliselt meedia järelevalveamet Ofcom, olema võimeline astuma samme nende tehnoloogiajuhtide vastu, kelle firmad pole veebiturvalisust tõsiselt võtnud.
Advokaadibüroo Linklaters jurist Ben Packer, kes on nõustanud mitmeid tehnoloogiafirmasid, avaldas arvamust, et esialgsed ettepanekud näitavad, et Ühendkuningriik üritab rakendada üht ambitsioonikamat järelevalvesüsteemi maailmas, kus sarnaste eesmärkide poole liiguvad ka paljud teised riigid. | Briti valitsus tahab tehnoloogiahiiud kahjuliku sisu eest vastutama panna | https://www.err.ee/1034701/briti-valitsus-tahab-tehnoloogiahiiud-kahjuliku-sisu-eest-vastutama-panna | Briti valitsus kavatseb panna sotsiaalmeediafirmad nagu Facebook, Twitter ja Snap rohkem vastutama kahjuliku sisu eest. |
Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes 2019. aastal prognoosi kohaselt 3,8 protsendile, seda nii ettevõtete ja kodumajapidamiste investeeringute kui ka esimese kolme kvartali tugeva ekspordi toel. Kuigi Eesti majandus suutis nõrgenenud väliskeskkonnale suurema osa aastast vastu seista, hakkas välisnõudlus ekspordikasvu kahanedes aasta viimastel kuudel siiski vähenema. Samal ajal on teenustesektor tänu tugevale sisenõudlusele ja sissetulekute kasvule jätkuvalt tugev, märgib Komisjon oma pressiteates.
Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt raugeb Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 2020. aastaks 2,2 protsendile. Kasvu veab peamiselt sisenõudlus. Hea seis tööturul peaks tarbijate kindlustunnet hoidma ka käesoleval aastal.
Samas tööstustootmine ja eksport arvatavasti vähenevad, kuna ettevõtlussektori väljavaated tõenäoliselt veidi halvenevad. Eelmisel aastal haripunkti jõudnud investeeringute kasv peaks prognoosi kohaselt märkimisväärselt pidurduma. 2021. aastaks prognoositakse SKP kasvu mõõdukat taastumist 2,4 protsendile.
Kui 2018. aastal oli Eesti inflatsioon 3,4 protsenti, siis 2019. aastal kahanes see peamiselt energiahindade languse tõttu 2,8 protsendile. 2020. ja 2021. aastaks prognoositakse inflatsiooni püsimist veidi üle 2 protsendi. Suhteliselt tugev palgakasv tingib teenuste hinna tõusu, tarbimismaksud peaksid aga inflatsioonile varasemaga võrreldes väiksemat mõju avaldama. Energiahinnad peaksid jääma stabiilseks, prognoosib Komisjon.
EL-i majanduskasv püsib sisenõudluse toel stabiilne
Väliskeskkond on endiselt keeruline, aga Euroopa majandusel peaks aitama mõõdukat kasvu säilitada jätkuv töökohtade loomine, kiire palgakasv ja toetav poliitikameetmete kombinatsioon, leiab Komisjon. Oma panuse annavad endiselt eratarbimine ja eeskätt ehitussektorisse tehtavad investeeringud. Paljudes liikmesriikides on oodata avaliku sektori investeeringute märkimisväärset kasvu, eriti transpordi ja digitaristu valdkonnas. Pidades silmas, et on esialgseid märke tootmissektori stabiliseerumisest ja sellest, et maailma kaubandusvood võivad hakata madalseisust tasapisi välja tulema, peaks Euroopa majandusel olema võimalik oma kasvu jätkata. Kasvu kiirendamiseks neist teguritest aga ei piisa.
"Hoolimata keerukast õhustikust püsib Euroopa majandus kindlal kursil. Töökohtade loomise ja palkade kasv jätkub. Samas peaksime siiski silmas pidama horisondil püsivaid võimalikke riske, milleks on muutlik geopoliitiline maastik ja kaubanduspinged. Seega peaksid liikmesriigid kasutama praegust hetkeolukorda võimalikult hästi ning viima ellu majanduskasvu ja tootlikkust suurendavaid struktuurireforme. Suure valitsemissektori võlaga riigid peaksid püüdma oma olukorda parandada, järgides konservatiivset eelarvepoliitikat," ütles Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis pressiteate vahendusel.
Euroala inflatsiooni prognoos (ühtlustatud tarbijahinnaindeks) on 2020. aastaks 1,3 protsenti ja 2021. aastaks 1,4 protsenti ehk mõlemal aastal 0,1 protsendipunkti suurem kui eeldati 2019. aasta sügiseses majandusprognoosis. See kajastab esialgseid märke sellest, et kõrgemad palgad võivad nüüd hakata põhihindadesse üle kanduma, aga ka eeldust, et naftahind pisut tõuseb.
Kogu EL-i inflatsiooni prognoos 2020. aastaks on 1,5 protsenti, mis on samuti 0,1 protsendipunkti võrra suurem. 2021. aasta prognoos on endiselt 1,6 protsenti.
Valdavad on langusriskid
Mõned langusriskid on kadunud, mõned uued see-eest juurde tulnud. Kokkuvõttes on aga endiselt valdavad langusriskid, märgib Euroopa Komisjon oma prognoosis.
USA ja Hiina kaubandusleppe esimese faasi allkirjastamine on aidanud langusriske mõningal määral vähendada, aga USA kaubanduspoliitikat ümbritsev suur ebakindlus ei lase ärisektori olustikul endiselt põhjalikumalt taastuda. Ladina-Ameerikas võivad majanduse elavdamist pärssida piirkonnas valitsevad sotsiaalsed rahutused. Lähis-Idas on teravnenud geopoliitilised pinged konfliktiohtu suurendanud.
Ehkki EL-i ja Ühendkuningriigi kaubandussuhted on nüüd üleminekuperioodiks paigas, tekitab Ühendkuningriigiga arendatav uus partnerlus endiselt märkimisväärset ebakindlust. Uut langusriski kujutab endast ka koroonaviirus 2019-nCoV, mis mõjutab rahvatervist, majandustegevust ja kaubandust eelkõige Hiinas. Lähtestsenaariumi kohaselt tipneb haiguspuhang esimeses kvartalis ning haigus levib mujale maailma vaid võrdlemisi piiratud määral. Ent mida kauem see kestab, seda suurem on tõenäosus, et see hakkab mõjutama majanduskliimat ja üleilmseid rahastamistingimusi.
Kliimamuutustega seotud riske, mis on peamiselt pikaajalised, ei saa lühiajaliselt välistada.
Positiivse külje pealt võib märkida, et Euroopa majandus võib kasu lõigata liikmesriikide majanduskasvu soosivamast eelarvepoliitikast ning mõne euroala liikmesriigi soodsamate rahastamistingimuste positiivsest üle kanduvast mõjust. | Euroopa Komisjon prognoosib Eesti tänavuseks majanduskasvuks 2,2 protsenti | https://www.err.ee/1034693/euroopa-komisjon-prognoosib-eesti-tanavuseks-majanduskasvuks-2-2-protsenti | Euroopa Liidu majanduses jätkub mõõdukas kasv, Eesti majanduskasv langeb aga eelmise aasta 3,8 protsendilt sel aastal 2,2 protsendile, öeldakse neljapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni 2020. aasta talvises majandusprognoosis. |
Oma karjääri alguses aitas Kiwanuka pigem teistel artistidel lugusid lindistada. Kuigi tal oli sel hetkel vaid paar EP-d, soojendas ta 2011. aastal aga juba Adele'i. Kiwanuka debüütalbum "Home Again" sai kriitikutelt palju kiita ning teine album, "Love & Hate", kindlustas endale koha ka edetabelite tipus.
Tallinnas esitleb Kiwanuka oma uusimat albumit "Kiwanuka", mida The Guardian kutsub "üheks dekaadi säravaimaks". Ajakiri Rolling Stone soovitab selle albumi kindlasti otsast lõpuni läbi kuulata. Albumi ilmumisele aitas kaasa Grammy võitnud produtsent ja muusik Danger Mouse, kes teeb koostööd mitmete A-kategooria nimedega.
2012. aastal võitis Kiwanuka BBC Sound of 2012 auhinna, seljatades sellised nimed nagu Skrillex ja Frank Ocean. Brit Awardsidel on Kinawukal tänavu nominatsioon kahes kategoorias – Aasta album ja Aasta artist. Kaks korda on teda nomineeritud Mercury Prize'ile ning sügisel sai ta Q Magazine Best Live Show tiitli.
Praeguseks on Kiwanukal olnud 43 esinemist, millest enamik on olnud välja müüdud. Sel suvel võib teda esinemas näha erinevatel festivalidel ning 27. novembril ootab teda ees seni suurim kontsert Alexandra Palace'is Londonis. | Michael Kiwanuka esineb juunis Tallinnas | https://kultuur.err.ee/1034688/michael-kiwanuka-esineb-juunis-tallinnas | 22. juunil 2020 esineb esimest korda Tallinnas, Noblessneri valukojas Briti muusik Michael Kiwanuka koos oma bändiga. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.