text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Arhitektuuriaastat võib arhitektide liidu juhatuse liikme Peeter Pere sõnul võtta kokku tõdemusega, et igas Eestimaa nurgas on kraanad püsti, vahendasid ERR'i raadiouudised. Kui riigi poolt ehitatakse või renoveeritakse hoone, siis kaasneb sellega ka kohustus tellida sinna kunsti ühe protsendi ehitise maksumuse ulatuses. Küll aga on seaduse täitmisel ilmnenud kitsaskohti.
Kuigi seadus on siiani Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimehe Markus Toompere sõnul hästi toiminud, on esile kerkinud ka selle puudused. "Suurele hulgale asutustele jääb see ühekordseks kunstiostuks, ega nad tihti midagi tarka sellega edasi peale ei oska hakata ning see on lihtsalt kusagil fuajees," sõnas ta ja tõi välja, et tihti ei mõisteta, et kavand ja päriselu ei pruugi üks-ühele vastata.
Just nii juhtuski skulptorite Mari-Liis Tammi ja Eero Liivrandiga, kes lõid teose Lasnamäe Mehaanikakooli. Räägib Mari-Liis Tammi. "Kui me selle töö teostamise osas isegi jõudsime kõikides tehnilistes lahendustes vastaspoolega ühele arusaamale, et need ei ole probleemsed, siis põhipretensioonid, mis tellijale jäid, olid pigem kunstilised," kinnitas Tammi ja lisas, et ilmselt ei vastanud lõpptulemus tellija ettekujutusele. "Me tegime lõpplahenduses kunstilise järelandmisi ning palusime, et sellelt töölt eemaldatakse meie kui autorite nimed."
Kultuuriministeeriumi kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomre väitel on sarnaseid juhtumeid veelgi. Just hiljuti alustati kokkuleppe saavutamist tellija poolt kunstiteose autoritega, et loobuda nende tööst. Sellisel puhul tuleb Soomre sõnul korraldada asutusel uus konkurss.
Toompere leiab, et vaja oleks keskset institutsiooni, kes nõustaks mõlemaid osapooli, lisaks jälgiks, et juba loodud kunstiteosed oleksid hooldatud.
Soomre ütles, et hetkel pole kultuuriministeerium kindel, kas sellisele institutsioonile tööd jaguks. Viimastel kuudel on aga seaduse mittetäitjate osakaalu analüüsitud; arusaam, kui palju on seda pahatahtlikult tehtud, võtab aega. | Markus Toompere protsendiseadusest: tihti jääb see ühekordseks kunstiostuks | https://kultuur.err.ee/648153/markus-toompere-protsendiseadusest-tihti-jaab-see-uhekordseks-kunstiostuks | Kunsti tellimise seaduse täitmisel on tekkinud mitmeid arusaamatusi teoste tellijate ja loojate vahel. Konflikte aitaks lahendada ja isegi vältida Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimehe Markus Toompere sõnul keskse institutsiooni loomine. |
Tartu meeskonna peatreener Oliver Lüütsepp sõnas pressiteate vahendusel, et kuigi seniste tulemuste põhjal langeb favoriidikoorem tartlaste õlule, siis kerget jalutuskäiku ta ei oota ega looda. „Seniseid tulemusi vaadates võtame favoriidirolli enda peale, aga nagu hooaeg on näidanud, siis liiga esimese ja tagumise otsa vahe pole ülemäära suur ning heal päeval võivad kõik kõiki hammustada. Usun, et antud olukorras tulevad TTÜ noored mängule peale julge riskeeriva mängu ja suhtumisega, et kaotada pole midagi. Teravaid löögimehi jagub neil rohkem kui põhikoosseisu mahub ja Tauno Lipu tulekuga on lisandunud kogemust ja stabiilsust mängu ülesehitamisel. Meie ülesanne on seda lõhkuda hea serviga ja pidurdada kvaliteetse blokiga. Kõik mehed on terved ja mänguvalmis, et end finaali murda,“ kommenteeris Lüütsepp avamängu eel.
TTÜ peatreener Janis Sirelpuu teab, et väga hästi komplekteeritud Tartu vastu tuleb neil riske võtta. TTÜ lõpetas lõppenud nädalavahetuse Credit24 Meistriliigas kahe võidu ja hea emotsiooniga ning nii minnakse ka karikamängudele vastu optimistlikult. „Jõulupausile on ikka hea võitude pealt minna. Samas Tartu on teisest puust meeskond, kui meie viimased vastased ja meil tuleb ilmselt rohkem riske võtta. Nad on korralikul tasemel meeskond, kes mängib väga distsiplineeritult,“ ütles Sirelpuu. Suur abi on TTÜ-le olnud hiljuti lisandunud kogenud sidemängijast Tauno Lipust, kes on juhendaja sõnul meeskonda hästi sisse elanud. „Poisid on Tauno hästi vastu võtnud ja vastupidi ka. Temast on mulle treenerina suur abi, mul on nüüd üks kogenud võrkpallur, kellega asju arutada saan,“ lisas juhendaja.
Mäng Tartu Ülikooli spordihoones algab kell 19.00. Korduskohtumine toimub reedel, 15. detsembril kell 18.30 TTÜ spordihoones.
Seejuures pole Bigbank ja TTÜ sel hooajal veel omavahel kohtunud, nende Credit24 Meistriliiga novembris toimuma pidanud kohtumine peetakse jaanuaris.
Karika veerandfinaali avakohtumises sai Bigbank Pärnult 2:3 kaotuse, ent võitis korduskohtumise 3:1 ja pääses seega edasi. TTÜ oli kahel korral 3:0 üle esiliigameeskonnast LotusTimber/Neemeco SK-st.
Saaremaa ja Rakvere paari korduskohtumine peetakse neljapäeval, 14. detsembril kell 19.00 Kuressaare Spordikeskuses. Karikafinaal toimub 29. detsembril. Veerandfinaalis lülitas Rakvere konkurentsist esiliigameeskonna TTÜ/Kiili (avamäng võideti 3:0, kordusmäng samuti 3:0). Saaremaa alistas kahel korral tulemusega 3:0 Selver Tallinna.
Karikavõistlustel selgub edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes. Kui mõlemad võistkonnad võidavad ühe kohtumise, määrab edasipääseja punktide arv. 3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm ja kaotajale null punkti, 3:2 paremuse eest teenib võitja kaks ja kaotaja ühe punkti. Punktide võrdsuse korral mängitakse edasipääseja selgitamiseks kuldne geim. 29. detsembril peetavas finaalis selgub võitja ühe mänguga. | TTÜ ja Tartu Bigbank peavad karika poolfinaali avalahingu | https://sport.err.ee/648201/ttu-ja-tartu-bigbank-peavad-karika-poolfinaali-avalahingu | Täna jätkuvad Eesti meeste võrkpalli karikavõistlused, kui poolfinaali avamängu peavad Tartu Bigbank ja TTÜ meeskonnad. Teises poolfinaalpaaris on esimene vaatus juba peetud ja seal alistas Saaremaa VK 3:0 (25:18; 25:23; 25:17) Rakvere VK. |
Möödunud nädalavahetusel andis tähelepanelik Kanepi jahiseltsi jahimees politseile teada Põlvamaal metsast leitud autost. Sõiduk pälvis jahimehe tähelepanu, kuna see oli nähtavalt mõnda aega ühe koha peal seisnud: masina juures ei olnud värskeid sõidujälgi näha. Auto juurde jõudnuna avastas ta, et masinas istub habetunud mees. Jahimehele tundus mehe olekust ja napisõnalisusest, et ta võib abi vajada.
Sündmuskohale saabunud patrull selgitas, et tegu on oktoobris Tartumaal kodust lahkunud mehega, keda aktiivselt taga otsiti. „Selgus, et mees lahkus kodust isiklikel põhjustel ja soovis mõnda aega omaette olla. Nii sõitis ta autoga raskesti ligipääsetavasse metsatukka, ostis söögipoolist külapoest ning soojendas küünaldega autot, kus ta ööbis,“ kirjeldas Kagu jaoskonna politseimajor Madis Soekarusk. Kiirabi kontrollis mehe tervisliku seisundi üle ja ta anti lähedaste hoole alla
Sel aastal on politseile laekunud 3744 abipalvet leidmaks inimest, kelle asukohta lähedastel endil pole õnnestunud kiirelt selgitada. Mõnedel juhtudel on samad inimesed korduvalt kadunud. | Kadunuks jäänud mees elas kaks kuud metsas autos | https://www.err.ee/648229/kadunuks-jaanud-mees-elas-kaks-kuud-metsas-autos | Oktoobris Tartumaal kodust lahkunud ja politsei osalusel taga otsitud mehe leidis juhuslik jahimeest Põlvamaa metsas autost. |
Nädala vaadatuim saade oli "Pealtnägija" 173 000 televaatajaga, teatas Kantar Emor. Tabeli teisel kohal oli seriaal "Õnne 13" 144 000 vaatajaga ja kolmandal kohal jutusaade "Hommik Anuga", mida jälgis 142 000 inimest.
ETV saadetest mahtus vaadatuimate saadete esikümnesse veel "Aktuaalne kaamera" 119 000 vaatajaga.
Teletabel Autor: Kantar Emor | ETV saated vallutasid teletabeli tipu | https://menu.err.ee/648227/etv-saated-vallutasid-teletabeli-tipu | Möödunud nädala vaadatuimate saadete esikolmiku moodustasid ETV saated. |
"Maailmapanga kontsern ei finantseeri pärast 2019. aastat enam nafta ja gaasi maardlate uurimist ega kaevandamist," teatas organisatsioon Pariisis toimunud kliimakohtumisel.
EL-i kliimavolinik kutsus USA-d liituma pöördega puhtamale energiale
Ülemaailme nihe puhtamate kütuste kasutamisele on "pöördumatu" ja sellega peaks ühinema ka USA valitsus, ütles teisipäeval Euroopa Liidu kliima- ja energiavolinik.
Miguel Arias Cañete ütles Pariisi kliimatippkohtumisel, et äärmuslikud ilmaolud USA-s on märk, et kliimamuutused "ei säästa kedagi".
"Võitlus kliimamuutuste vastu on globaalne väljakutse ja selles peab osalema kogu maailm," ütles Cañete vastuseks USA presidendi Donald Trumpi otsusele Pariisi kliimaleppest lahkuda.
EL peaks teatama kliimatippkohtumisel reast meetmetest investeeringute soodustamiseks puhtamasse energiasse.
Macron kutsus kliima kaitseks mobiliseeruma "palju jõulisemalt"
Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus teisipäeval Pariisi kliimatippkohtumisel "palju jõulisematele" sammudele võitluses kliimamuutustega.
"Me oleme väga kaugel Pariisi kliimaleppe eesmärgist piirata temperatuuritõusu kahele kraadile Celsiuse järgi," ütles Macron usutluses ajalehele Le Monde.
"Ilma palju jõulisema mobilisatsioonita ning oma tootmis- ja arenguvahendeid muutmata me edu ei saavuta."
Pariisis avati rahvusvaheline kliimakohtumine
Maailma liidrid avasid teisipäeval Pariisis kliimakohtumise üleskutsega, et kogu üleilmne rahandussüsteem peaks liikuma kiiremini energia ja ettevõtluse suunas, mis kliimamuutusi ei halvendaks.
Fidži peaminister Frank Bainimarama ütles kohtumise avasõnas, et rikkad ja vaesed riigid on keskkonnaküsimustes "samas kanuus" ning rahalised lubadused peaksid kiiremini ja süsteemsemalt liikuma, et midagi oluliselt muuta.
Jaapani välisminister Taro Kono rõhutas oma sõnavõtus, et Jaapan investeerib kliimaseiresse ja vesinikenergiasse, kuid tunnistas, et teha saaks "rohkem ja paremini".
Prantsuse välisministri Jean-Yves Le Driani sõnul on tippkohtumise eesmärk muuta pingutused kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel "usaldusväärsemateks".
Tippkohtumise kaaskorraldajad on ÜRO, Maailmapank ja Prantsuse president Emmanuel Macron ning see toimub Pariisi kliimaleppe sõlmimise teisel aastapäeval. | Maailmapank lõpetab 2019. aastast nafta- ja gaasiprojektide toetamise | https://www.err.ee/648222/maailmapank-lopetab-2019-aastast-nafta-ja-gaasiprojektide-toetamise | Maailmapank lõpetab 2019. aastast nafta- ja gaasimaardlate uurimise ja kaevandamise rahastamise. |
Oma uusimal isikunäitusel pühitseb triksteriks kutsutud kunstnik talle omases vaimukas laadis inimeste poolt alustatud, aga seejärel kohe hüljatud argihetki. Näitusel esitletud uus videoteos tõukub Richard Wagneri kuulsast "Valküüride lennust". Seda ooperist "Nibelungide sõrmus" pärit pala on kasutatud sadade filmide ja seriaalide dramaatiliseks illustreerimiseks. Säre videos põimub kontsertülesvõte Wagneri muusikat esitavast ERSOst jäädvustustega väikestest argihetkedest, mis on justkui tema varasemate esteetiliste masinate elulised analoogid.
Tekstid on koostanud Marika Agu, Janar Ala, Johannes Lõhmus, Siim Preiman, illustreerinud Ann Pajuväli, graafilise disaini autor Carl-Robert Kagge ja tõlkinud Priit Silm.
Näituse kuraator on Siim Preiman. Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2017. | Triksterkunstniku trükis võtab kokku tema loomingu | https://kultuur.err.ee/648220/triksterkunstniku-trukis-votab-kokku-tema-loomingu | Kolmapäeval, 13. detsembril kell 18.00 esitletakse Hobusepea galeriis Johannes Säre isikunäituse raames ilmunud trükist. Lisaks käesolevat näitust käsitlevatele autoritekstidele annab raamat visandliku ülevaate ka Säre varasemast loomingust. |
2006. aastal maailma parimaks kroonitud Dott kaotas esimeses ringis inglasele Rory McLeodile, aga kaotus ei olnudki pärast kohtumist tema põhiteemaks.
"Ma mängin oma kodulinnas Glasgow's kui endine maailmameister ning ikkagi ei määrata mind telelauale. Ma leian, et see on vastuvõetamatu," heitis šotlane Facebooki vahendusel ette.
"Waleslased saavad Walesis telelauad ja iirlased Iirimaal, aga see on hästi teada, et WSA ega televisioon mind ei austa ja tänane tõestab seda."
"Inimesed võivad küsida: kes siis telelaual oli? Ronnie O'Sullivan? John Higgins? Vastus on, et mitte keegi - see oli tühi. Raske on end mitte ohvrina tunda. Suurim laks, mille olen saanud. Täielik austuse puudus," kirjutas Dott.
40-aastane šotlane pääses hiljuti UK Championshipis küll neljandasse ringi, aga on turniiridel valdavalt varem välja langenud. Veel 2010. aastal MM-finaali jõudnud Dott pole pärast seda ühelgi reitinguturniiril nii kaugele jõudnud. Hetkel hoiab ta maailma edetabelis 28. kohta. | Telekaamerate vaateväljast eemale jäetud snuukri eksmaailmameister pahandas | https://sport.err.ee/648223/telekaamerate-vaatevaljast-eemale-jaetud-snuukri-eksmaailmameister-pahandas | Snuukri eksmaailmameister Graeme Dott kurjustas otsustajatega, kes ei määranud Šoti lahtistel tema avaringi mängu telekaameratega lauale. |
Kui 2014. aasta jaanuaris sõitis Tartust Tallinna ühe argipäeva jooksul 33 bussi, siis täna saab reisija valida 57 bussi vahel. Suurema muutuse tõi turule novembri alguses turule AS Go Bus. Mõlemal suunal pandi sõitma 15 bussi. Go Busi arendusjuhi Kaur Sarve sõnul on neil seni hästi läinud.
"Täituvus on esimese kuu kohta juba päris kena. Parimad tulemused on reedeti ja pühapäeviti ning nagu arvata oli, siis sada protsenti. Teistel päevadel on täituvus poole kandis. Teisalt on november ka selline vaiksem kuu. Eks me detsembris näe, mis on tulemas ja kuidas inimeste liikumine pihta hakkab," ütles Kaur Sarv.
Selleks, et bussiveod ettevõttele ka raha sisse hakkaks tooma, peaks busside keskmine täituvus olema üle poole. Päris selleni pole Go-buss veel jõudnud.
"Hetkel oleme sellega arvestanud, et see võtab aega. Tuleme ju sellele liinile põhjalikult ja täis vormis esimest korda. Seetõttu on ka ajaline varu sinna sisse arvestatud," märkis Sarv.
Ehkki Tallinna ja Tartu vahel sõidavad ka mõned väiksemad tegijad, algavad või lõppevad nende sõidud pigem kaugemal Lõuna-Eestis. Nii et sisuliselt tuli Go Bus turule, mida enne valitses AS Motors Grupp oma kaubamärkide Lux Expressi ja Simpel Expressiga.
Nende turuosa Lux Expressi teatel vähenenud ei ole ning detsembri alguses pani ettevõte liinile veel busse juurdegi. Lisaks sõidab täna Tartust Tallinna poole veel üheksa rongi. AS Lux Expressi juhatuse esimees Andrus Treier ütleb, et turg peaks selginema lähikuudel.
"Meie bussid on ka välja müüdud, mis on meie jaoks selline murekoht. Arvan küll, et siin ruumi on ja niipea selliseid täitsa tühje busse ei näe. Inimesed on autodest meelitatud bussidesse ja ma usun, et Lux Expressil on siin oma suur roll," sõnas Treier.
Rongide kasuks räägib kiirem sõiduaeg, aga Lux Express ja Go Bus konkureerivad peamiselt mugavuses ja hinnas. | Bussifirmad Tallinna-Tartu liinil tühje busse ei karda | https://www.err.ee/648221/bussifirmad-tallinna-tartu-liinil-tuhje-busse-ei-karda | Ehkki Tallinna ja Tartu vahel sõidab täna rohkem busse kui kunagi varem, on bussifirmad kindlad, et vaatamata karmistunud konkurentsile tühje busse liinidel ei näe ning pigem tuleb auto bussisõidu vastu vahetanud reisijaid juurdegi. |
Peskov selgitas, et see pole tema ülesanne kommenteerida Trumpi samme, kuid rõhutas Reutersi teatel järgmist: "Igal juhul kõike, mis on avaldatud tema Twitteri-kontol, käsitletakse Moskvas kui tema ametlikku avaldust."
"Loomulikult kantakse sellest Putinile ette koos muu informatsiooniga, mis puudutab poliitikute ametlikke avaldusi," lisas ta.
Peskov täpsustas, et president Putin ise Twitterit ei kasuta.
Trumpi vastuolulised postitused on nii enne kui ka pärast võitu presidendivalimistel korduvalt rahvusvahelist ja sageli kriitilist vastukaja saanud.
Näiteks novembri lõpus tekitas Suurbritannias skandaali tema otsus postitada edasi Briti paremäärmuslaste jagatud islamivastaseid ja osaliselt ka sisuliselt eksitavaid videomaterjale. | Kreml käsitleb Trumpi säutse USA presidendi ametlike seisukohtadena | https://www.err.ee/648217/kreml-kasitleb-trumpi-sautse-usa-presidendi-ametlike-seisukohtadena | Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles teisipäeval, et Moskva käsitleb USA presidendi Donald Trumpi Twitteri-postitusi ametlike seisukohtadena ning et neid loeb ka Venemaa riigipea Vladimir Putin. |
Barnes valiti NBA draftis aastal 2002 alles 46. valikuna, kuid NBA lepinguna jõudis ta alles kaks aastat hiljem, kui mehe korjas üles Los Angeles Clippers.
Ennast NBA tasemel mängumeheks üles töötanud Barnes oli hinnatud kaitsemängija, kellel agressiivse mängustiili poolest tekkis tihti probleeme vastasmängijatega.
Barnes ei hoidnud ka platsiväliselt probleemidest eemale, kui tema kohta on korduvalt esitatud erinevaid süüdistusi.
Ta mängis kokku 1014 NBA kohtumist ning sai kirja keskmised näitajad 8,2 punkti, 4,6 lauapalli ja 1,8 korvisöötu.
Oma ainsa NBA meistritiitli võitis Barnes tänavu kevadel Golden State Warriorsi ridades. | Värvikas NBA meister lõpetas 37-aastaselt karjääri | https://sport.err.ee/648191/varvikas-nba-meister-lopetas-37-aastaselt-karjaari | Korvpalliliigas NBA tõmbas oma profikarjäärile joone alla 37-aastane ääremängija Matt Barnes. |
Indrek Kiisler: "Teisipäevases Postimehes viitab Raul Rebane uuringule, milles vaadeldi Vene meedia käsitlust Euroopa Liidust ja idapartnerlusest. Rebane teeb järelduse, et Vene kanalitest reklaami ja saateid osta ei tohi. Mis ikkagi õigustab Tallinna linna ja riigiasutuste reklaamiaja ostmist nendest kanalitest?"
Jüri Ratas: "Ma arvan, et see on seotud eeskätt sellega, et nähakse - kui jutt on ma arvan Pervõi Baltiski Kanalist või siis PBK-st -, et küsimus on selles, et need Eestis elavad emakeelt vene keelena kõnelevad isikud, missugust kanalit nad kõige rohkem vaatavad, missuguseid uudiseid vaatavad. Minu teada PBK teeb eraldi uudiseid Eesti kohta. Kui ma vaatan vabariigi valitsuse pressikonverentse, siis erinevate peaministrite, erinevate valitsuste ajal on PBK seal käinud. Käinud seal üsna usinasti ja aktiivselt ja kajastanud neid uudiseid, mida Eesti valitsus ja mida Eestis tehakse. Ja ma ei jälgi PBK-s tõesti neid uudiseid, mis on seotud Vene föderatsiooniga, aga need ajakirjanikud, kes annavad edasi Eestis toimuvat, teevad seda kindlasti aktiivselt."
Kiisler: "Raul Rebane ütleb, et kui nende argumentidega, mida te praegu välja tõite, siis Tallinnas elab tuhandeid soomlasi, siis miks Tallinna linnavalitsus ei osta Soome televisioonist endale eetriaega?"
Ratas: "No siis te peaksite helistama Tallinna linnavalitsusse. Jüri Ratas ei tööta Tallinna linnavalitsuses. Aga see, et me riigi tasandil püüame uudiseid anda välja eesti keeles, inglise keeles ja ka vene keeles, see vastab tõele. See, et Soome, meie lähedane partner, et me teeksime siin paremat koostööd ka ajakirjanduse ja uudiste ja ütleme meediumi leviku alal. Seda me ju näeme, et nii mõnelgi väljaandel on kas siis erikorrespondendid või üsna usinasti käiakse ühes või teises riigis, kas siis Soomes või Eestis uudiseid kajastamas." | Nii ta ütles: Ratas vastas PBK-lt saadete ostmise küsimusele | https://www.err.ee/648213/nii-ta-utles-ratas-vastas-pbk-lt-saadete-ostmise-kusimusele | ERR-i raadiouudiste juht Indrek Kiisler esitas Raul Rebase ettepanekust ajendatuna Keskerakonna esimehele, peaminister Jüri Ratasele küsimuse, miks Tallinna linn ostab PBK-st saateid. |
Helju Rammo legendaarses lasteloos tegutsevad vapper jänkupoiss Nöps, kes unistab kaugetest maadest ja reisimisest, tema õde Topsu, kes soovib, et ema ja isa juba koju jõuaksid, metsseaneiu Röh-Rõõsk, kes unistab imeilusast kapsapeast, ning orav Nik-Näk, kes tahaks mõistlikke sõpru. Kui need neli sõpra kohtuvad aga ühel ilusal päeval metsalagendikul Rebase ja Hundiga, on tulemuseks pöörane ja lustlik seiklus koodnimetusega operatsioon Kintsutükk.
Julgusest ja sõprusest rääkiva muusikalise lasteloo on lavastanud Enn Keerd, värvilise lavakujunduse loonud Liina Tepand, muusika ning laulusõnade autoriks on Feliks Kütt, laulusõnade autoriks lisaks Ott Arder, liikumisjuhiks Carolina Tagobert ning lauluõpetajaks Toomas Voll. Laval Ireen Kennik, Carmen Mikiver, Kati Ong, Ott Raidmets, Jaanus Mehikas ja Risto Vaidla. | Endlas algab seikluslik "Operatsioon Kintsutükk" | https://kultuur.err.ee/648215/endlas-algab-seikluslik-operatsioon-kintsutukk | 13. detsembril kell 11 esietendub Endla suures saalis muusikaline lastelavastus "Operatsioon Kintsutükk". |
Omandasid 1980. aastal ERKI-s (tänane EKA) lavakujunduse ja maali eriala, kuid rohkem tuntakse sind maalijana. Oled uussürrealistliku rühmituse "Para 89" asutajaliige. Samal aastal said noortekoondise aastapreemia, 1990. aastal määrati sulle Konrad Mäe maalipreemia. Sul on olnud maalijana väga hoogne algus.
Sattusin "Para 89" liikmeks pooljuhuslikult, jäin 1988. aasta näituselt rühmituse algatajatele silma, selle sama näituse tööde eest määrati mulle ka Konrad Mäe medal. See oli see taasiseseisvumise alguse aeg, minu töödes olid tollal sellised libahundid ja kratid ja muud kummalised tegelased. Tegime rühmitusega Tallinnas ka üheskoos suure näituse. Kuid seal olid rohkem sürrealistid, kes on tänaseni sürrealistid. Ma väga täpselt ei teagi, miks mind sinna kutsuti, ma jäin ise selle rühmituse tegevusest kõrvale kuna minu isiklikus elus oli segane aeg ja lapsed olid väikesed, siis minust sellist teises linnas seltsielus osalejat ei saanud. See ei olnud minu jaoks ka programmiline tegevus.
See oli aeg kui kõik alustasid midagi ja tegid manifeste, ka Viljandi kunstielu sai neil aegadel uue hoo...
Jah, see oli see taasiseseisvumise tuul, mis tagantjärele mõeldes hakkas puhuma juba 80ndate algul. Mina tulin Viljandisse kohe peal kunstiinstituudi lõpetamist 1980.aastal. Aasta hiljem valmis ju uus Ugala teatrihoone. 1983. aastal kujundasin Ugalas Mikk Sarve etendust "Kalevala". Tänu Mikule puutusin esmakordselt kokku pärimuse teemadega.
Miku maailmapilt oli nii lummav, see kannab mind tänaseni, see on imeline, ta on ju keeleinimene, kes tõlgitseb sõnu ja leiab sealt tagant seda nö eestlase ürgset maailmapilti. Viimati just kuulasin ööülikoolis "Ristirahva tuulekaared", kus Mikk ütleb, et eestlane ei ole mitte kristuse rahvas vaid ristirahvas, rist kui märk, kuidas see keeles mängib ja ilmneb, mida Mikk selgitab, see on ju jumala müstika! Miku maailmapilt on järjest arenenud ja täienenud. Ma olen küll käinud tema šamaani rännakutel, aga ma ei puutu tema filosoofiaga nii palju kokku enam, kui tookord seda Kalevala tehes. See vaimustas mind tookord pööraselt, kuidas ta kogu Kalevala loo seostas taevapildis toimuvate liikumistega. Linnutee oligi nagu Sampo, mis siis kildudeks kukkus ja mis jällegi uuesti üles ehitatakse nii nagu Linnutee tõuseb ja loojub ning käib ringi ümber Põhjanaela. Selle Kalevala lavastusega Mikk nagu šamaan tinistas mu ära eluks ajaks. Mikita on öelnud, et šamaan on inimene, kes loob sellise maailma kuhu teised inimesed tahavad elama kolida. Mikk oli just täpselt selline šamaan, kes lõi maailma, kuhu ma tahtsin elama kolida, see oli väga tähtis minu jaoks ja on siiamaani.
Enne "Kalevala" etendust oli ju Toominga "Rahvasõda" (1981), see oli ju veel sügav nõukogude aeg, kuid tuldi juba väga jõuliste tükkidega. Muidugi seljataga oli 70ndate teatriuuendus ...
Oma riigist oskasid sel ajal väga vähesed mõelda. Aga ma ei tea, kas see oli juhus või need protsessid hakkasid ikkagi varem peale - 1960. lõpul, kuigi 70ndate algul see väline surve tugevnes, aga ikkagi see 60ndate laine ja see hipindus, mis suruti alla, see minu meelest elas ikka tugevalt oma elu edasi. See oli nagu ikka kõikide mõtlevate inimeste tegelikkus. See kuuekümnendate vaim jõudis läbi kosmose ikka meieni (naerab). Näiteks muusikas biitlid, lehes ju midagi sellest ei kirjutatud, sellist muusikat sai kuulata plaatidelt, mida inimestele saadeti. Mind ennast see siiski väga ei mõjutanud, palju maisemad ja lapsikumad probleemid olid minu igapäeva elus. Ma väga palju ei teadnud ja ei teadvustanud seda.
Samas ka 1970ndate Toominga lavastused olid kõik väga tähenduslikud, allegooriliste sõnumite ja sümbolitega?
Tegelikult oli see reaalne paralleelmaailm, õigemini sotsialistlik maailm kujunes pigem juba paralleelmaailmaks sel ajal. Tegelikult me mõtlesime ja teostasime ennast selles maailmas, mida ametlikult ei olnud olemas. Viidingu pealt tuli eriti teravalt see konflikt välja. Mina nagu ei dramatiseerinud enda jaoks kumbagi maailma üle. 1980. aastal tegin Viidinguga koos lavastust "Olevused". See oli mu lõputöö, olin selle etenduse kujundaja. Selles etenduses on samuti sees tollane alternatiivne mõtlemine, kuid mina olin sel ajal veel liiga vähe informeeritud, ma olin huvitatud sellest nn vabast mõttest ja kõigest aga minu jaoks see tegelikkuse ja vabaduse vaheline vastuolu ei olnud nii dramaatiline nagu Viidingul.
Mul oli plaanis sinuga vestelda kui maalikunstnikuga, kuid selgub, et teatrikunst on sind tugevasti mõjutanud?
Teatrikunst on mind küll mõjutanud, kuid järjest rohkem olen ma iseendale selgema pilguga otsa vaadanud ja aru saanud, et ma olen ikkagi selline paras autistlik introvert, ma ei ole väga hea meeskonnamängija. Lavastuskunstnik peab hästi teiste ideedega kaasa minema, sest see on ikka kollektiivne kunst. Ma tegin ikka väga vähe tükke ja kui ma 1994. aastal läksin EKA-sse õpetama Aime Undi juurde, siis tema kaudu sain ma mitu lavastust kujundada, aga minu meelest ma tegin kehvasti, lavastajad ei olnud sugugi rahul.
Siiski, mida sa pead oma kõige õnnestunumaks lavakujunduseks, millega sa ise jäid rahule ja teised ka?
Võib-olla seesama Viidingu ja Rätsepa lavastus "Olevused". See kuidagi tuli mingil võluväel, aga ma ütleks siiski, et ma ei olnud adekvaatne. Ma ise täpselt päris kõigest aru ei saanud, aga seal oli ka see Viidingu tinistus. Mul on hästi välja tulnud inimestega, kes on viitsinud mind ära tinistada.
Kui me tuleme pärimusmuusika festivali ja hansapäevade kujunduste juurde, kuidas sa oled seal ennast tundnud ja hakkama saanud?
See oli midagi muud, sest seal ei olnud kedagi, kelle mõtteid ma oleksin pidanud ellu viima, ma sain ise teha, mida ma tahtsin. Olen pikalt tegelenud selles sfääris, kus ma saan ise teha ja ei ole pidanud väga palju teistega arvestama.
Festivalide kujundusi oled sa teinud juba õppejõuna. Töötad kultuuriakadeemias 1995 aastast, üle 20 aasta. Sa oled kunagi öelnud, et oled tänu pedagoogitööle jõudnud lähemale rahvakunstile, oled hakanud paremini mõistma, et rahvakunsti ornamendid ja mustrid on tegelikult igavikuliselt täiuslikud.
Mikk Sarve mõjul tekkis mul selline üldine pilt, aga kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnas töötades on see süvenenud ja paneb rohkem teada saama, uurima edasi.
Festivalid on seotud ajaloo ja pärimusega, kuid neis on olemas ka oma kommertslik tegur. Kuidas oled suutnud ühendada rahvakunsti ja kultuuritarbimise loogikat?
Kommertsiga on niimoodi, et pärimusmuusika festivali põhisisu ja idee on ju siiani veel olemas, minu jaoks see kommertsi aspekt on ikka selles, et see festival saaks elus olla. Kuid festival on minu jaoks ikka usu ja filosoofia küsimus. Muusika, ornament ja pärimus on minu jaoks ikka üks tervik, üks maailm, regilaul ja ornamendid on ühe maailma eri aspektid.
Sa oled seal toimetanud puhtalt kunstnikuna, sa ei ole siin pidanud arvestama publiku maitsega?
Ei, esimesed folgid kui nad tulid sain kohe aru, et just siia läheks see ornamentide geomeetria ja selle igavikulised mõõtmed ja seda peaks olema võimalik teha kuidagi nähtavaks. See idee, mida Anu Raud kandis ja mida ta tol korral kultuuriakadeemias algatas, see sobis kõik ka rahvamuusikaga. See algas ju nii, et sina mind Andole soovitasid, kes selle peale ütles, et tead raha meil ei ole, aga sa võid teha, kui sa tahad ja seal ei olnud ju mingit kommertsi, see oli püha üritus. Minu jaoks on folk siiamaani püha üritus ennekõike. Tore, et seal nüüd liigub ka raha, meil on materjali ostmiseks nüüd paremad võimalused ja me oleme saanud kaasata palju inimesi. Esimesel korral ei julgenud ma teistelt abi paluda, ma ei saanud minna inimeste juurde, et hakkame tegema, kuid ma ei saa teile selle eest tasuda, et meil ei ole tegelikult millestki teha, aga hakkame nüüd tegema. See ei olnud võimalik. Taevaisa saatis mulle selle jalaluu murru tol esimesel korral, selle tõttu tulid inimesed appi, keegi ei küsinud raha, kõik pühendusid, me müttasime kõik koos. Saime selle eest küll särgid ja priilt festivalile.
Kas folk on tänaseni sinu jaoks üks suur püha üritus, kui kunst?
Absoluutselt!
Sa oled ka Tartu hansapäevi kujundanud, siin on vist vahe sees?
Jah nii see on. Mind kutsuti tõenäoliselt selle folgi tõttu. Keegi ütles ära, kiiresti oli vaja, ju siis keegi soovitas. Seal oli hoopis keerulisem, ma ei osanud arvestada töömahtu ja muid korralduslikke asju. Seal tekkis palju rahalisi probleeme. Kui mul ei oleks olnud partnerina Edith Hermanni, oleks ma sellest loobunud, tema võttis selle materiaalse löögi enda peale. Kuigi ka sellel festivalil on tore idee – Euroopa erinevad linnad, ajaloolised sidemed ja traditsioonid, aga selle juurikas on ikkagi laat ja kommerts. Ta on ikka kaubalinnade üritus. Seal see püha üritus ei kanna ilma rahata. See on see erinevus folgiga.
Need erinevad festivalid on samas suured avaliku ruumi üritused. Oled osalenud ka XIX Tantsupeo “Puudutus” (2014) kujundamisel
Laulu- ja tantsupeo kujunduse idee autor tekstiilikunstnik Anu Raud pakkus mulgi kaaruspaela, super idee. Punane kaaruspael pidi kaitsma kurjade vaimude eest, nendesse sõlmedesse ja keerdudesse pidi ju vanakurat ära eksima … mõte väga hea, täiesti imeline, nöör kui ühendaja samas. Mind paluti seda suurepärast ideed teostama. Mina pakkusin materjali ja tehnilise teostuse. Visuaalselt oli seda raske teostada.
On sul peale pärimusmuusika festivali veel mõni avaliku ruumi kujundamise idee või unistus?
Ma tahtsin teha Kondase Keskusesse irreaalsete taimede ja loomade objektide aeda. Mul on hea sõbra Silvi Kardi juures aiamaalapp, mis on kujunenud tasapisi mulle natuke müstiliseks kohaks. Aed, kui selline on läbi ajaloo olnud kummaline asi. Ta on ka nagu kunstiteos, ta on ju inimese poolt kujundatud koostöö loodusega. Seal on ka ju salapära, seda ei ole mina esimesena avastanud ja märganud. Seal on nii müstikat ja samas praktilist hoolt, mida jälgid iga päev, see seostub sinu enda eluringi ja elu mõtestatusega, sealt tuleb nii palju aspekte, kui sa sellega kogu aeg tegeled. Mul oli selline mõte, et see võiks olla muinasjutuline aed ja seal võiksid elada päkapikud, kuid ümberpööratult. Selle aia objektid oleksid hästi suured ja inimesed oleksid seal nagu päkapikud muinasjutu aias. Need objektid oleks ka valgustatud ja varustatud igasuguste sensoritega, et siis nad nagu häälitseksid. Selline nägemus oli mul selles aiast.
Sa ju oled midagi sellest ideest ka juba teostanud tähistades sel viisil Kondase keskuse aias oma 65 sünnipäeva objektiga "Aiapäkapikk".
Jah, kuid leiti et see ei ole ikka päkapiku moodi, ametlikuks nimetuseks sai "Dekoratiivne aiavalgusti". See on sellest muinasjutu aiast teostatud üks objekt. Üks mõte on mul teha lindude söögimaja, kuhu saaks rasvapallikesi riputada. Ühesõnaga väga kreisi idee suurtest valgustatud objektidest, kes sahistavad, teevad helisid, kus saavad linnud sööma tulla, kus kellukesed helisevad, selline nõiduslik metsaaed. Kuid juba üks objekt läks väga kalliks. Aega ja jõudu jäi ka väheseks. Eks ta üheks teostamata unistuseks jääb. Ma katsun seda ideed sublimeerida vähem kulukatesse ja vähem ühist ruumi nõudvatesse väljunditesse (naerab).
Sa oled objektikunsti suunas liikunud kõrvuti oma maaliloominguga. 2012. aasta näitusel "Minu sügis Viljandis" Kondase keskuses esinesid sa veel nn puhta maaliloominguga, kuid 2015 aasta näitusel "Värvilised metafoorid" olid akrüülmaalide kõrval ka juba butafoorsed suured värvilised struktuursed objektid. Seekordne objekt Aiapäkapikk oleks nagu eelmise näituse järg?
Jah ma olen kogu aeg pendeldanud mingite vormide ja maalide vahel. Kunstnike Liitu astusin (1990) ma ju ka tegelikult keraamikaga, pisiplastikaga. See oli see 90. ostu-müügi aeg, kogu näituse eksponaadid osteti ära, vaid üks ese osteti kunstifondile, mul ei jäänud selles ajast ühtegi fotojäädvustust. Mul kipuvad asjad jääma episoodiliseks, samas jääb nagu midagi õhku. See sama aiapäkapikk ei meenuta siiski eelnevast loomingust midagi, ta ei klassifitseeru kusagile. Kui neid aiapäkapikke oleks veel, hakkaks ta juba kõnelema millestki, üksinda on ta lihtsalt üks imelik valgusobjekt.
Taasiseseisvumise esimesel kümnendil osalesid aktiivselt rahvusvahelistel näitustel. Sinu viimased näitused on toimunud peamiselt Viljandis, oled sa kursis, mis toimub praegu kunstimaailmas laiemalt?
Õppejõuna olen palju otsinud oma eriala tõttu materjali internetist, kuna analüüsime nii abstraktset kui ka realistliku kunsti, nii valguse kui varju küsimusi. See mis toimub, toob Google koju kätte, viimse kui kunstnikuni, kes kusagil maailmas millegagi tegeleb, see pildimaterjal, mis on kättesaadav tänapäeva maailmas, see on meeletu. Kuna seda kõike on metsikult palju, ma ei oskakski tuua välja mingisugust valitsevat stiili või suunda. Tegemist on võrgustikulise kultuuriga, see kunstipilt on ka nagu üks suur pilt, kus mitte midagi pole enam olulisem, kõik on lõputu ja võrdne, suuri erisusi ei ole enam. Natuke väljapaistvamaid tipukesi tuleb läbi kuraatorite, kes oma kontseptsioone või pilti teostavad ja sellest teevad näitusi, aga see on ikka osa võrgust.
Kas kapital ei mõjuta seda pilti? Me elame ikka sellises 200 protsenti kapitali maailmas, rohkem kui kunagi varem, finantsmajandus on ju praegu kõige alus.
Minu meelest raha ei jaotu ju praegu selgelt ideoloogiate järgi ja seetõttu ei ole ka mingisugused kunstiliigid domineerivad või prioriteetsed. Kui sa vaatad kogu seda kunsti, mis internetis kättesaadav on, siis eksisteerivad kõrvuti tohutult erinevad nägemused ja viisid ning kõik ju elab ja toimib. Võib olla kusagil on kübeke rohkem raha, kõige suurem raha liigub ju endiselt vanas kunstis.
See mida sa näed Google`is, kas seda saab samastada ka eesti kunstis toimuvaga?
Mingeid asju on, kuid mingeid asju on eriti vähe, peaaegu olematud. Me oleme ikka nii pisikene killukene, paljusid nähtusi ei ole meil üldse, need mis ei ole meie kultuurile omane, näiteks rikkalikku naivismi on meil vähe. Katoliiklikes maades on väga oluline visuaalne, seal on tohutu hulk kunstnikke, kus naivismi tehakse samuti metsikult palju, sellist pidulikku ja ilusat naivismi. Meie kui luterlased siin sellele visuaalile niisugust rõhku ei pane, seetõttu seda ei ole siin nii palju, vaid üksikud kunstnikud on vaid. Kuigi maailm on avatud, kõike võiks olla, kuid ta on ikka kultuuris kinni.
Sa olid 1993. aastal üks Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt algatajaid, meil läks see päris hästi käima, me tegime seda kõike õhinapõhiselt, ka sponsorid tulid meelsasti appi. Tänaseks on aktiivne Viljandi kunstnike seltsi- ja kunstielu vaibunud. Jäänud on küll aktiivne näituste elu, kuid viljandlastest kunstnike roll on siin tagasihoidlik. Miks?
Ma ei ole sinuga nõus. Sulle tundub see nii, kuna sa ei ole Facebookis, sealt näeb tegelikku Viljandi kunstielu. Meil on tulnud terve rida uusi kunstnikke, me oleme üksteise töödega kursis FB vahendusel. Näiteks Kadri Kangilaski, noor graafik ja raamatukujundaja on tulnud Viljandisse. Laste Kunstikooli on tulnud ka nooremaid tegijaid, skulptor Erik Alalooga teeb üritusi, muusikat ja skulptuuri. Mina olen nii vana juba, ma ei viitsi enam õhtul kodunt välja tulla, ma ei tea kui palju nad suhtlevad omavahel füüsiliselt, aga väga tihedalt suhtleme me kõik FB-s.
Sa siiski ei tea palju kunstiüritusi on, kas see on vaid FB elu või on see ka reaalne elu?
Ikka reaalseid üritusi on ka, näiteks vinoteegis Mulks korraldatakse palju üritusi, mis toob kokku erineva taustaga kunstirahvast nii haridusest, teatrist kui ka mujalt.
Viljandi kunstielu on suubunud teise vormi, ei ole vaid pidulikud näituse avamised?
Vinoteegi Mulks omanik Villem Varik korraldab oma tillukesel pinnal näitusi, teeb seal viktoriine, seal käivad ka meie õppejõud, kunstnikud, kunstielu on täiesti teistmoodi. See on väga aktiivne, minu meelest järjest aktiivsemaks läheb. Alles üks noor disainer Kärt kolis oma perega siia, tema kirjas selle LAYK stuudiokohviku maja, mille ümber askeldab omaette seltskond, seal oli alles hiljuti meie endise üliõpilase Andre Saviaugu näitus. Meil on ju kasvanud ka kultuuriakadeemia käsitöö tudengite hulk, metallitöö eriala tõttu on tulnud ka metalli- ja ehtekunstnikke. Viljandi kunstielu on tohutult mitmekesistunud, see ei ole enam vanaaegsetes vormides.
Kas võib nii öelda, et suuresti on seda kunstielu elavdanud kultuuriakadeemia?
Jah, kus on sinna tuleb ju juurde. Kuna kunstnik loob aktiivselt ka omale vajalikku keskkonda, siis ta vajab ka kriitilist massi – inimeste hulka, et sinna hakkaks veelgi juurde tulema. Minu meelest Viljandis on juba saavutatud see, et rahvast tuleb aina juurde.
Jõudsimegi tagasi kultuuriakadeemia juurde, kus suuresti sinu organiseerimisel ja Kalju Komissarovi (1946 -2017) initsieerimisel loodi teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala. Hetkel töötad maalimise õppejõuna. Kaks täiesti erinevat töövaldkonda, kuidas need on mõjutanud sind kui õppejõudu?
See on olnud kahe tooli vahel pendeldamine, ma nüüd olen väga rõõmus, et ma saan keskenduda ühele valdkonnale, et mul ei ole administratiivseid ülesandeid. Ma olen tõeliselt õnnelik selle üle. Visualtehnoloogiasse on läbi multimeedia tulnud juurde uusi inimesi, kogu see valdkond on arenenud, me oleme sellega tugevasti kaasas käinud, uus osakonna juhataja Taavet Jansen ühendab oma multimeedia hariduse ja tantsu. Minu nägemuses oli see ka, kuid mul puudusid tollal selleks vajalik taust ja vahendid. Meil on ka tugev programmijuht Eve Komissarovi näol, kes suudab olla ka teatritehnilise liidu esinaine. Meil on ka koostöö Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooliga.
Mikitat parafraseerides võiks küsida, et kas me oleme loonud kultuuriakadeemiasse sellise paralleelmaailma, kuhu ka teised inimesed tahavad elama kolida?
Ei, see on osa reaalmaailmast, mille abil luua paralleelmaailma. See on tehniline varustus ja superinimesed. Minu visuaaltehnoloogia õppekava algus oli ikka põlve otsas tegemine. Me tegutsesime tollal vanas Ugalas, meil ei olnud isegi laudu ja toole, me istusime lausa põrandal. Praegu on täiesti ideaalne olukord.
Oled pikaaegse kogemusega kultuuriakadeemia õppejõud, õpetad hetkel maalimist nii tasemeõppe üliõpilastele kui ka erineva elualadega inimestele täiendusõppes, mida oled pidanud oluliseks õpetamisel? Mis on see kõige tähtsam?
Kõige rohkem selle 22 aasta jooksul olen ma ise õppinud. Kunsti, maalimist, elu ja inimesi, kõike. Ma õpin pidevalt juurde. Kui ma enam midagi juurde ei õpi, siis on mul aeg minna koju pensionile. Õpin läbi õpetamise situatsioonide. Ma pean näiteks praegu toime tulema ühe mitme Facebooki toel toimuva maalikursusega, FB on meil ju võlumaailm! Mul on siin mitu e-toega maalikursust. Õpetan FB-s maalimist.
Kas see on su end välja töötatud metoodika või oled sa kusagilt šnitti saanud?
Ma ei ole seda kusagilt saanud, ikka ise, elu sunnib. See meetod ei ole mul veel päris valmis, ma leiutan järjest edasi. Mul on siin etapiviisilised ülesanded, teen ise näidised, riputan üles. Ma teen nendesamade tööde näidised, mis neilgi teha tulevad. Ma mudeldan oma aine tükkidena valmis visuaalsete näidetena, mudeldan ka vead, mida teha võidakse. Kuna aeg on nii lühike, me ei saa kõiki eksimusi tunnis läbi käia, ma mängin eksimused ise läbi, näitan ja seletan.
Mul on ju avatud ülikooliga vaid neli kohtumist, seega aega on väga vähe. Ma mõõdan (hoian aega kokku) aega nii, et ma lasen neil alusmaali foto järgi hele-tumedusega kodus ära teha. Siin paneme kohe toonid peale ja hakkame laikudega möllama. Nad näevad internetis valmis tööd, tegemise etappe nad otseselt ei näe, kuid ma saadan oma tehtud etappide näidised, ka negatiivsed näited, mille järgi siis igaüks omamoodi ülesande ära lahendab. Küsimused esitavad üliõpilased online režiimis kui vaja. Kahjuks meil ei ole aega lasta kogeda väga palju vigu, sellepärast ma pean kõige tavalisematele vigadele ise osutama. Neil on küll aega iseseisvaks tööks, kuid ka see peab olema juhendatud läbi interneti, et neil ei kuluks palju tühja aega eksiradade peale.
Kuna see õppetamise viis on ajanappuse tõttu sunnitud käik, paneb see küsima, et kuidas on see õpetamise tehnoloogia ennast õigustanud, on sellest ikka kasu?
Mulle tundub praegu, et sellest on kasu. Kui meie omal ajal õppisime, siis vähemalt 80 protsenti oli see õppija vastutus, mida ta tahtis õppida või oli võimeline õppima, õppejõu vastutus ei olnud nii oluline, sa olid ise tulnud õppima. Õppejõud olid muidugi toredad ja vastutusvõimelised, aga seal oli sinu enda motivatsioon ja tegemise prioriteet väga tugev. Ei olnud kombeks, et õpetaja sulle nii palju midagi seletab. Tohutu suur oli ju tundide maht, sul oli aega harjutada, avastada ja ka grupi mõju oli hästi suur. Iga päev oli joonistamine ja maalimine, kuude ja aastate kaupa. Täna on vastupidi, aega on vähe. Tegelikult eks ta ole ikka kahepoolne see vastutus, aga õpetaja vastutus on tunduvalt suurenenud. Sa pead tagama mingi tulemuse ja siis sa peadki leiutama midagi või vähemasti üritama leiutada. Õpetaja on rohkem mentor kui kunagi varem. Selle asja juures on tohutult huvitav see, et ma ka ise õpin kogu aeg, kuidas oma oskusi ja teadmisi uut moodi edasi õpetada. See on parim asi, see õpetamine ja ma olen tänu sellele kohtunud imeliste inimestega, see on kõige suurem õnn, mis mind elus on tabanud, et ma sattusin siia kooli õpetajaks. | Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel | https://kultuur.err.ee/648210/intervjuu-kersti-rattus-pendeldan-maalide-ja-vormide-vahel | Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna. |
Helkurite hulgas on nii uusi kui ka vanu, nii poe omasid kui selleks sündmuseks spetsiaalselt laste endi meisterdatuid.
Teatri helkurpuude allee aktsioon sai inspiratsiooni talvelavastusest "Tagassi inglite juure", mille raames luuakse valgusinstallatsioonid Rahvaaeda. Installatsioonid teevad märgatavaks selle, mis igapäevaselt jääb varju, kuid võib-olla süvenedes ja lähemalt vaadates, on ääretult ilus. Kastani puiestee on allee, mida mööda liikleb palju inimesi, kuid pimedal ajal on ta üsna märkamatu ja mattunud hämarusse. Kinnitades puudele helkureid, mis säravad vastu autotuledes, on võimalus luua midagi silma haaravat ja köitvat.
Mööduvatel inimestel, kel endal puudub helkur, on võimalus valida meelepärane ja riputada endale külge ning olla pimedal ajal nähtavam olla. | Rakvere sai helkuriallee | https://menu.err.ee/648214/rakvere-sai-helkuriallee | Rakvere teater korraldas Rakveres valgustusaktsiooni, mille raames kinnitati Kastani puiestee puude külge ligi 1300 helkurit. |
Vägagi võrdselt kulgenud vastasseisus valdas Espanyol küll rohkem palli, aga Girona sooritas kokkuvõttes enim pealelööke. Girona sai oma tahtmise poolaja viimastel sekunditel, kui nurgalöögi järgselt ei suutnud Espanyoli mehed palli ära klaarida ning poolkaitsjale David Timorile ei valmistanud probleemi paarilt meetrilt mänguvahend võrku suunata, kirjutab Soccernet.ee.
Külalised suutsid oma seljataguse puhtana hoida ja kohtumise üleminutitel oli neil hea võimalus teha seisuks ka 2:0. Keskväljamehe Portu löök tabas aga latti ja Girona teenis napi võidu.
Eelmine hooaeg veel aste madalamas liigas pallinud klubi lahutab hetkeseisuga vaid üks punkt Euroopa liiga play-off kohast. | Kataloonia üllatusklubil Gironal on eurosari käeulatuses | https://sport.err.ee/648199/kataloonia-ullatusklubil-gironal-on-eurosari-kaeulatuses | Hispaania jalgpalli kõrgliiga 15. vooru lõpetasid omavahelise mänguga kaks Kataloonia meeskonda Espanyol ja Girona, kellest viimane teenis napi 1:0 võidu. |
"Ma võin oma järeldustes eksida, aga avalikkusele esitatud faktid kinnitavad, et dopingut tarvitati suurtes kogustes," lausus 37-aastane Brõzgalov väljaandele Sport-Ekspress.
"Ma ei tea, kas see oli või ei olnud riiklik programm. Kui vaadata, kuidas see algas... kergejõustiklane [Julia Stepanova], kes põgenes riigist koos abikaasaga, kes töötas RUSADA [Venemaa antidopingu] laboris."
Venemaa dopinguskandaali keskne vilepuhuja on Grigori Rodtšenkov, Moskva antidopingulabori endine juht ja töötas vastutavas rollis ka Sotši olümpiamängudel. "Mõistagi võib Rodtšenkovi sõnades kahelda - öelda, et ta laimab -, aga kui proovid avati, tulid paljud faktid päevavalgele, mis väidavad vastupidist. Palju on ümberlükkamatuid tõendeid."
Karjääri jooksul pikki aastaid NHL-is mänginud Brõzgalov loetles: "Kriimustused pudelitel, kõrge soolasisaldus proovides. Kui sa annad ära kõrge soolasisaldusega proovi, siis pead proovi uuesti andma," jätkas 2009. aasta maailmameister, kelle sõnul viitavad need asjaolud mahhinatsioonidele. "Ma võin eksida, aga avalikkusele teadaoleva informatsiooni analüüs näitab, et süsteem töötas."
Ise mängijana 2002. aastal Salt Lake Citys osalenud ja seal Venemaa koondisega pronksile tulnud väravavaht usub, et Venemaa sportlased peaksid neutraalse lipu all olümpiale pääsema. "Lipuga või ilma - me teame, et nad on venelased," sõnas Brõzgalov, kelle sõnul tuleks muidugi vältida dopingujamades olijaid. "Puhastelt sportlastelt, kes on teinud ausat tööd, ei saa olümpiat ära võtta." | Venelasest maailmameister: faktid tõendavad, et dopingusüsteem eksisteeris | https://sport.err.ee/648209/venelasest-maailmameister-faktid-toendavad-et-dopingususteem-eksisteeris | Endine jäähoki väravavaht Ilja Brõzgalov ei ole veendunud, kas Venemaal eksisteeris Sotši taliolümpiamängude aegu riiklik dopingupoliitika või mitte, aga tõendeid süsteemsest keelatud ainete tarvitamisest siiski esineb. |
"Nõudeõigus on tarbijatel alati olemas, aga neid ei reguleeri tänane ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Selleks peavad tarbijad ikkagi pöörduma ettevõtte vastu tsiviilkorras," ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots BNS-ile.
Ükski teine amet või asutus Otsa sõnul tarbijate eest antud küsimuses seista ei saa ja nad peavad hüvitise saamiseks kohtusse pöörduma. "See tähendab seda, et kui tarbijad leiavad, et neile on liiga tehtud, kui nad on liialt kõrget hinda maksnud, siis nad peavad pöörduma tsiviilkohtusse."
Otsa hinnangul oleks tarbijatel, kes hüvitist saada tahavad, mõistlik kokku koonduda ja ühiselt kohtusse pöörduda. "Kui võtta üksik tarbija, siis tema nõude suurus ei ole ilmselt väga suur. Korteri tarbija maksab ilmselt kuus mõne euro juurde. Kui me võtame kõik tarbijad kokku, siis ilmselt tegemist on kümnete miljonite eurodega."
Kui palju võiks võimalikud nõuded kokku olla, ei ole otseselt selge, sest see sõltub paljudest asjadest, rääkis Ots. "Sõltub kus kohast see alguspunkt võtta. Tallinna Vesi tänane tariifirežiim on aastast 2001. Minna ajaloos 20 aastat tagasi on väga keeruline. Kui võtta alguspunktiks 2011, millal hakkas kehtima uus tariifirežiim, ehk sellest ajast kui konkurentsiameti pidi hakkama hindu kooskõlastama, tuleks teha väga täpsed arvutused."
"Teatavasti sisendihinnad on mingil määral muutunud. Teine fakt on see, et kaalutud keskmine kapitali hind ehk intressi määrad on langenud, siis sellest tulenevalt peaks põhjendatud veeteenuse hind langema," rääkis Ots. "Selle kahju suurusjärgu saab enam vähem võtta, mida Tallinna Vesi on hagenud rahvusvahelisest arbitraažikohtust. See oli suuruses 70 või 90 miljonit eurot. Siis saab enam-vähem selle suuruse teada."
"Selleks, et täpset numbrit teada saada, peavad tarbijad kohtusse pöörduma ja siis tuleb täpsed numbrid välja arvutada. Mina saan öelda siin ainult suurusjärke," lisas Ots.
Lisaks võimalikule kahjunõudele tarbijate poolt ootab konkurentsiamet teisipäevase otsuse valguses viie nädala jooksul Tallinna Vesi AS-ilt uut hinnataotlust veetariifi kehtestamiseks, rääkis Ots. "Kohus on väga selgelt öelnud, et tänane hind ei ole kulupõhine."
Veefirma asub ettekirjutust täitma
Tallinna Vesi teatas teisipäeva pärastlõunal börsile, et kohtuotsusega seonduvalt kaotas kehtivuse õiguskaitse, mille Eesti kohtud määrasid konkurentsiameti ettekirjutuse osas tariifide langetamiseks.
"Tallinna Vesi alustab ettevalmistusi ettekirjutuse täitmiseks viisil, mis tagab Eesti õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise Tallinna Vesi aktsionäride huve võimalikult kaitsval viisil. Muuhulgas on ettevõttel kavas kohtuda ka konkurentsiameti esindajatega," seisis börsiteates.
Riigikohtu halduskolleegium jättis teisipäeval olulises osas rahuldamata AS Tallinna Vesi kaebuse konkurentsiameti vastu ning otsustas, et konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel erastamisel sõlmitud kokkulepet veeteenuse hindade kohta.
Riigikohus leidis, et konkurentsiamet ei pea linna ja vee-ettevõtja vahel veeteenuse hindade osas kokkulepitut järgima. Samuti ei võimalda muudetud seadus enam hinna kindlaksmääramisel lähtuda linna kasutatud metoodikast. Seetõttu ei saanud konkurentsiamet AS Tallinna Vesi hinnataotlust kooskõlastada ja õigustatud oli vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemine hinna seadusega kooskõlla viimiseks, ehk langetamiseks.
Lisaks vaidlustele Eesti kohtutes, mis teisipäeval lõpule jõudsid, esitas Tallinna Vesi 2014. aasta mais riigi vastu nõude eraldi rahvusvahelisse arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.
Eelmise aasta juuli lõpus hindas Tallinna Vesi enda nõude esialgselt 90 miljonilt eurolt alla 73 miljonile eurole ning novembrikuus jõudis summa 67,5 miljonile eurole. Nõude suurust arvutab veefirma tarbijahinnaindeksi väärtuse järgi. | Amet: tarbijad saavad Tallinna Veelt nõuda kümneid miljoneid | https://www.err.ee/648206/amet-tarbijad-saavad-tallinna-veelt-nouda-kumneid-miljoneid | Konkurentsiameti hinnangul on tarbijatel võimalik teisipäevase kohtuotsuse järgselt nõuda aktsiaseltsilt Tallinna Vesi kokku mitukümmend miljonit eurot hüvitist aastate jooksul liialt kõrge veetariifi maksmise eest. |
Perearst Catherine Bell, kes vaatab oma lapsega tihti "Põrsas Peppa" multikat, usub, et Peppa perekonna põhjendamatud käigud perearsti juurde innustavad fänne sama tegema, vahendas BBC.
Multifilmis on Peppa perekonna perearstiks härra Pruun Karu, kes seaperele arstiabi annab. Doktor Belli kurvastab, et Peppa perekond pöördub härra Karu juurde ka kõige väiksemate probleemide puhul, kui näiteks köha ja külmetuste puhul soovitatakse Suurbritannias arsti juurde minemata jätta.
"Kui multifilmi teema puudutab tervist, soovitaksin mina järgmine kord väiksemate probleemide korral ennast ise ravida, mitte sõita doktor Karu juurde," ütles Bell.
Belli sõnul loob multikas praegu ebarealistlikke ootusi tervishoiu osas. Seda, et Peppa tuleks üldse ära keelata, doktor Bell ei arva. "Sel juhul oleks mul tegemist oma kahe-aastasega. Peppa püüab vajalikku tähelepanu," tõdes Bell.
Multifilmi "Põrsas Peppa" tootjafirma on kommentaaridest keeldunud. | Briti perearstid pole rahul "Põrsas Peppa" käsitlusega tervishoiust | https://menu.err.ee/648193/briti-perearstid-pole-rahul-porsas-peppa-kasitlusega-tervishoiust | Briti perearstid pettusid menukas multifilmis "Põrsas Peppa", mis õhutab nende sõnul ebavajalikke visiite arstile. |
Maailma suurima lühifilmifestivali valikukomisjonile saadeti seekord rekordarv Eesti lühifilme ja 39 filmist pääses rahvusvahelisse võistlusprogrammi Chintis Lundgreni animatsioon "Manivald". Rahvusvahelisse võistlusprogrammi valiti 6621 filmi hulgast 75 filmi 48 riigist.
Viimati osales Eesti lühifilm Clermont-Ferrandi rahvusvahelises võistlusprogrammis läinud aastal, kui festivalile valiti Riho Undi nukufilm "Isand".
Rahvusvaheline Clermont-Ferrandi lühifilmifestival on maailma suurim omataoline ning Cannes'i järel suuruselt teine filmifestival Prantsusmaal. Eelmisel aastal külastas festivali linastusi ligikaudu 163 000 vaatajat. | "Manivald" valiti Clermont-Ferrandi võistlusprogrammi | https://kultuur.err.ee/648198/manivald-valiti-clermont-ferrandi-voistlusprogrammi | 12. detsembril avaldati Clermont-Ferrandi rahvusvahelise filmifestivali põhiprogrammidesse pääsenud lühifilmide valik, mille hulka kuulub ka Chintis Lundgreni "Manivald". |
“Teadsin, et võisin spurtides edukas olla olukorras, kui on mägi ja alles on jäänud 14-15 ratturit. Tänavu sain aga võite suurtes grupifinišites ja see oli mulle suureks üllatuseks,” vahendas Rattauudised.ee Räime sõnu.
“Tahan oma sprindi kallal rohkem vaeva näha, et kiirem olla. Sel hooajal polnud sprint minu prioriteet. Mul olid munakivisõidud, klassikud ja ühepäevasõidud, kuid nüüd tundub, et suudan ka sprinti hästi teha.”
Võimalik, et 2018. aastal saab Räime näha Giro d’Italia stardis. “Väiksena ei unistanud ma kunagi Girost. Ma ei tea, miks,” sõnas Räim. “Minu jaoks oli ainult Tour de France number üks. Kaks kuud tagasi mõtlesin, et kui Giro algab Iisraelis, siis on meil võimalus starti pääseda ning kui ma peaksin osutuma väljavalituks, siis oleks see midagi erilist. Hoian kaks jalga maa peal ja vaatame, kuidas kõik läheb.” | Mihkel Räim: Girol startimine oleks midagi erilist | https://sport.err.ee/648182/mihkel-raim-girol-startimine-oleks-midagi-erilist | Israel Cycling Academy rattur Mihkel Räim tunnistas portaalile cyclingnews.com antud intervjuus, et käesoleva hooajani ei pidanud ta end puhtaks sprinteriks. |
Pärt Ojamaa elab Tartus ja on kahe lapse isa. Esimese lapsega jäi 1,5 aastaks koju tema abikaasa Maarja. Küsimus, kes jääb koju teise lapsega, tabas paari ootamatult. "Merje (perekonnatuttav – toim) küsis, kumb meist lapsega koju jääb. Me polnud sellele tegelikult tõsisemalt mõelnud, aga sel hetkel saime mõlemad aru, mis on selle küsimuse kõige loogilisem vastus," selgitas Ojamaa.
Selleks, et abikaasa ei peaks tekkinud tööalaseid pakkumisi ära ütlema ning töösuhete loomist edasi lükkama, jäi koju isa. Ojamaa meenutas, et kogu kollektiiv võttis tema otsuse vastu aplausiga. Asendaja leidmine jäi küll tema enda õlule, kuid selleks, et parim asendaja leida, oli see tema hinnangul loogiline valik. Ajutise töökoha sai üks äsjastest praktikantidest.
"Tööandja saab praktikantide seast lapsehoolduspuhkuse ajaks noore inimese tööle võtta ja praktikal ennast heast küljest näidanud noor saab reaalse tasustatud töökogemuse," toonitas Ojamaa nn win-win olukorda, mida võiks teisedki ära kasutada.
"Tööturult eemale jäämist tuleks lapse saamise kontekstis näha teatava paratamatusena. Aga paratamatusena, mille kompenseerib uue inimese ilmumine," sõnas Ojamaa ja nentis, et just tööturult eemal viibimine oli tema esimene suurem hirm enne isapuhkusele jäämist. "Jääda maha erialalises arengus, unustada mõned oskused, minna n-ö rooste, nüristuda jms. Praegu võin öelda, et kartused olid asjatud."
Tallinnas elava Lauri Koorti peres tuli otsus isapuhkusest juba lapseootuse ajal: see oli majanduslikult kasulikum ning tema elukaaslane ei soovinud huvitavast tööst kauaks kõrvale jääda. "Loomulikult tehti alguses idee peale natuke suuremad silmad," meenutas Koort hetke, mil ta tööandjale otsusest teatas. Suures plaanis aga suhtus kollektiiv toetavalt.
Mõlemad isad leiavad, et paberimajanduslikult sujus kõik kenasti – esitamata jäänud dokumentide osas võttis sotsiaalkindlustusamet ise ühendust ning emapuhkuselt isapuhkusele üleminek toimus ladusalt.
"Minu kõige suurem hirm oli, et ma jään lapse tõttu kõrvale minu jaoks olulistest tegevustest, kuid seda pole juhtunud," rääkis Koort, kes on leidnud viise, kuidas last näiteks jooksma minnes kaasa võtta. Planeerimist muutes on mahtunud lapse kõrvalt ellu siiski ka sportimine. Praeguseks kaks kuud lapsega kodus olnuna märgib ta, et lisaks lapse kasvamise kõrval olemisele on ta õppinud aega väga palju paremini organiseerima.
"Esimesed paar nädalat olid keerulisemad kohaneda. Elukaaslane mitu korda küsis, kas olen ikka [valikus] kindel, kuna olin tavalisest mornim. Tegelikult olin lihtsalt tavalisest olulisemalt väsinum," sõnas Koort.
"Kas lastega jalgsi poes käimine on nii suur vägitegu, et koju naasnud vanemat tuleks kohelda kui kangelast või on see elementaarne, sest poes käiaksegi?" – Pärt Ojamaa
Väsimus, kuhjuvad kodused kohustused, nagu majapidamise korras hoidmine, lapse üha suurem tähelepanuvajadus ja abikaasa tööstress, moodustavad aga ühel hetkel ootamatu väljakutse, milleks tuleb Ojamaa hinnangul valmis olla ja mida ehk "puhkuse" alguses aimatagi ei osanud.
Ta leiab, et ideaalis võikski mõlemad lapsevanemad võrdsel määral tööelust kõrval olla, sest siis mõistetakse võrdselt ka seda, mida n-ö pere ökosüsteemi hoidmiseks vaja on.
"Kas pesu pesemisel piisab musta pesu masinasse panemisest ja masina käivitamisest või võiks "pesu pesemise" alla kuuluda ka pesu sorteerimine, masinast välja võtmine ja kuivama panemine (sest masinas üle öö seisev niiske pesu läheb haisema ja siis tuleb seda uuesti pesema hakata)? Millal ja kui palju korraga peab millist lille kastma (et abikaasa haruldane lemmikpotilill lihtsalt ülekastmisesse ära ei upuks)? Kas lastega jalgsi poes käimine on nii suur vägitegu, et koju naasnud vanemat tuleks kohelda kui kangelast või on see elementaarne, sest poes käiaksegi? Mida ja kuidas teha süüa nii, et kogu aeg ei peaks ostma uusi produkte, samas kui eelmised kapis hapuks hallitavad?" loetles Ojamaa küsimusi, mida ei saa tema hinnangul mõista enne, kui pikemat aega kodus olles.
Ta usub ka, et kui isapuhkus oleks populaarsem, läheks vähem perekondi katki. "Viimasel ajal olen palju mõelnud üksikemade peale. Sotsiaalministeeriumi algatus isade hulgas lapsehoolduspuhkust võtta on muidugi hea ja tore, aga me ei tohiks kuidagi läbi sõrmede vaadata olukorrale, kus väga paljudes peredes ei olegi isa. Võtan kõik oma mütsid maha nende naiste ees, kes üksi oma lapsi kasvatavad," arutles Ojamaa.
"Minu sõnum teistele isadele, kelle elukaaslased päevast päeva lastega tegelevad: kinkige oma kaasadele aega, te kujuta ette kui tänulikud nad teile on! - Lauri Koort"
Koort märgib, et peab olema tänulik selle eest, et kaaslasega teineteisele toeks jaksatakse olla. "Päeva kirjeldades võib jääda mulje, et kõik on väga lihtne, aga tegelikult olen ma väga õnnelik, kui elukaaslane koju jõuab. Kahekesi on kohe poole kergem. Seega on minu sõnum teistele isadele, kelle elukaaslased päevast päeva lastega tegelevad: kinkige oma kaasadele aega, te ei kujuta ette, kui tänulikud nad teile on!"
Ojamaa vastab: "Minu soovitus on: ärge kujutage endale liiga palju ette. Lapse kõrvale ei maksaks endale võtta muid maailmaparanduslikke projekte – lapsed ongi meie maailmaparanduslik projekt number üks." Ja lisab veel:
"Pöörake lapse kõrval tähelepanu ka oma elukaaslasele. Need on kaks eraldi armastust, millel tuleb tuld all hoida. Õigemini võib lapse vastu tekkinud armastust plahvatusena kirjeldada. Armastus abikaasa vastu on selle foonil nagu küünlaleek. See ähvardab selle plahvatuse kõrval ära hääbuda, aga seda tuleks põlemas hoida – pärast plahvatust jääb järgi palju hõõguvaid tükke, aga tule saab üles küünlast."
Päevikud täies mahus: | Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas | https://www.err.ee/648012/isapuhkuse-paevik-ara-puua-olla-aasta-isa-ole-lihtsalt-olemas | Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal. |
Viimase kahe kuu, oktoobri ja novembri puhaskasum on olnud 719 000 eurot. Aasta kolme eelneva kvartali madalate kaubamahtude ja viivitusega vastu võetud vagunite rendiotsuste tõttu on oodata kogu aasta tulemiks siiski kahjumit.
Ettevõtte jooksvasse kasumisse jõudmisele aitas kaasa tõusnud kaubaveo maht. Vagunite renditulude kasv on samuti kasvatanud ettevõtte kasumlikkust.
"Vagunite rendi äri on üks osa EVR Cargo tegevusstrateegiast, mille kohaselt liigume ärisuundade iseseisva arendamise kursil,“ ütles EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu. | Riigifirma EVR Cargo on viimase kahe kuu lõikes kasumis | https://www.err.ee/648192/riigifirma-evr-cargo-on-viimase-kahe-kuu-loikes-kasumis | Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõtte EVR Cargo jõudis käesoleva aasta neljandas kvartalis jooksvasse kasumisse. |
Poolaeg lõppes kahe meeskonna vahel seisuga 0:0, kuid enne seda juhtus veel palju draamat. Lazio ründaja Ciro Immobile näitas kohtuniku suunas rahulolematust üles ja itaallase teele sattus ette vastaste poolelt Nicolas Burdisso. Kergemat sorti õlaga löök lõppes kõigi üllatuseks hoopis punase kaardiga ning Immobile mäng oli selleks korraks läbi, kirjutab Soccernet.ee.
Teisel poolajal hakkas järk-järgult Torino oma ülekaalu ära kasutama. Esmalt tegi seda 54. minutil Alex Berenguer ja kümme minutit hiljem Tomas Rincon. Kuigi Luis Alberto tõi võõrustajad mängu tagasi, jäi viimane sõna Simone Ederale ja Lazio kaotas kokkuvõttes väärt punkte.
Võidu korral oleksid nad tõusnud esinelikusse ja möödunud seejuures ka linnarivaalist AS Romast, kuid nüüd ollakse 32 silmaga 5. kohal. Torino on kogunud 23 punkti ja hoiab 8. positsiooni.
Vooru viimases mängus lähevad täna vastamisi Genoa ja Atalanta. Kohtumine pidi toimuma samuti eile, kuid halbade ilmastikuolude tõttu lükati see edasi. | Ründaja punane kaart pani aluse Lazio kaotusele | https://sport.err.ee/648176/rundaja-punane-kaart-pani-aluse-lazio-kaotusele | Itaalia jalgpalli kõrgliigas peeti esmaspäeval ära 16. vooru eelviimane kohtumine, milles kodumeeskond Lazio hävis Torinole. |
VIKTORIIN | Keda spordikuulsustest on need näitlejad kehastanud? | https://sport.err.ee/648189/viktoriin-keda-spordikuulsustest-on-need-naitlejad-kehastanud | Mõni aeg tagasi lõppes Pimedate Ööde filmifestival, eile said teatavaks Kuldgloobuse nominendid ja kuna ilm ei paku välitingimustes tegevusteks ülearu soodsaid võimalusi, siis filme vaadatakse neil päevil usutavasti keskmisest enam. Sel põhjusel on ka tänane viktoriin keskendunud spordile kinolinal. Millist tuntud sporditegelast on üks või teine näitleja suurel ekraanil kehastanud? | |
Ideekonkursi eesmärgiks on saada Tallinna Linnateatri tänaseid ja tulevikuvajadusi rahuldav parim ruumiline terviklahendus võistlusülesandes piiritletud alale ja programmile, seisab konkursi dokumentatsioonis.
Linnateatri arenduskontseptsioonis seisab, et eesmärgiks on Laia ja Aida tänava vahelise kvartali välja ehitamine. Kavas on Põrgulava laiendamine, kus praegune publiku istekohtade arv suureneb 200 kuni 400.
Põrgulava kõrgus kasvatatakse praeguselt viielt meetrilt kuni kümne meetrini, mille eesmärgiks on tagada paremad tingimused etenduste läbiviimiseks.
Praegusesse lavaauku ehitatakse Põrgulava publiku- ja abiruumide rajamine. Sealhulgas ehitatakse 200 ruutmeetri suuruse proovisaal, mida on võimalik liita Põrgulavaga.
Lisaks säilitatakse Linnateatri ainulaadne sisehoov, kus saab jätkata populaarsete
suvelavastuste läbiviimist, rajatakse Aida tänavale uushoonestus, kus hakkavad paiknema abiruumid ja sisehoovi publikut teenindavad ruumid.
Vastavalt tellija plaanidele lammutatakse kõik 1980. aastate ehitustegevuse käigus ehitatud betoonist hooneosad, teatrisse rajatakse liftid ja tagatakse invaliididele liikumisvõimalus.
2018. aasta riigieelarvesse on hoonekompleksi projekteerimiseks planeeritud 700 000 eurot.
Peaminister Jüri Ratas ütles riigieelarve üleandmisel riigikogus, et järgnevatel aastatel toetab riik Linnateatri juurdeehitust veel ligikaudu üheksa miljoniga ning esialgsete prognooside kohaselt on vajalike ehitustööde maksumus aastatel 2018–2020 hinnanguliselt 20 miljonit eurot, millest ligi pool katab riik ning ülejäänud Tallinna linn. | Algas Tallinna Linnateatri arhitektuurne ideekonkurss | https://kultuur.err.ee/648184/algas-tallinna-linnateatri-arhitektuurne-ideekonkurss | Linnavaraamet kuulutas välja Tallinna Linnateatri arhitektuurse lahenduse ideekonkursi, aega sellel osalemiseks on veebruari keskpaigani. |
"Nad naeravad minu nina üle ja ütlevad, et ma olen kole. Nad ütlevad, et mul pole sõpru," kirjeldas Jones seda, millega ta igapäevaselt koolis kokku puutub. Poiss küsib ema filmitud videos, miks teised lapsed nii käituvad. "Inimesi, kes on teistsugused, ei pea seetõttu kritiseerima, nad ei ole selles ise süüdi," rääkis poiss läbi pisarate, vahendas Huffington Post.
Poisi ema filmis video kooli lõunapausi ajal, sest Jones kartis koolis süüa, rääkides, et õpilased viskavad teda toiduga.
Videot on poisi ema Facebooki lehel vaadatud üle 18 miljoni korra. Keatoni ema Kimberly Jones kirjutas postituses, et tema poeg on hea laps ning innustas kõiki vanemaid oma lastega kiusamisest rääkima.
Video koolikiusamise ohvrist levib nüüd interneti teel üle kogu maailma, pälvides ka kuulsuste tähelepanu.
Näitlejad Chris Evans, Millie Bobby Brown ja Patricia Arquette on vaid mõned kuulsused, kes on Twitteri teel poisiga ühendust võtnud.
"Sel ajal, kui need jõmpsikad püüavad selgusele jõuda, millised inimesed nad siin maailmas olla tahavad, kuidas meeldiks sulle ja sinu emale tulla järgmisel aastal Los Angelesse "Tasujate" esilinastusele," saatis Evans poisile kutse.
Näitleja Hailee Steinfeld kutsus poisi filmi "Lauluässad" teise osa esilinastusele. Ameerika jalgpallur Delanie Walker saatis Jonesile ja ta perele aga kutse uusaasta mängule Jacksonville'is.
Stay strong, Keaton. Don’t let them make you turn cold. I promise it gets better. While those punks at your school are deciding what kind of people they want to be in this world, how would you and your mom like to come to the Avengers premiere in LA next year? https://t.co/s1QwCQ3toi
— Chris Evans (@ChrisEvans) December 10, 2017
Keaton, this is so accurate. Why do people do this? I think your sooo cool Keaton! I wanna be your friend ( but srsly) ur freakin awesome ❤️ https://t.co/LD7Q762bL9
— Millie Bobby Brown (@milliebbrown) December 9, 2017 | Kuulsused jagavad sotsiaalmeedias koolikiusu ohvrile toetust | https://menu.err.ee/648185/kuulsused-jagavad-sotsiaalmeedias-koolikiusu-ohvrile-toetust | Knoxville'ist pärit Keaton Jones pälvis kogu maailma tähelepanu, kui tema ema postitas pojast internetti video, kus koolipoiss räägib oma loo kiusamise ohvriks olemisest. |
Ka Venemaa Olümpiakomitee kinnitas presidendi Aleksander Žukovi näol, et sportlastele pakutakse igakülgset abi. Milline see abi saab olema, arutatakse tema sõnul kindlasti "tõsiste jutuajamiste" tulemusena Rahvusvahelise Olümpiakomiteega läbi.
Žukov sõnas ka seda, et paljud Venemaa sportlased soovivad olümpial kindlasti võistelda ning seda isegi juhul kui tornis ei lehvi Venemaa lipp.
ROK otsustas mäletatavasti eelmisel nädalal keelata Venemaa sportlastel oma riigi lipu all PyeongChangi olümpial võistlemise, kuna riigis toimusid kõige kõrgemal tasemel süstemaatilised dopingurikkumised. | Venemaa valitsus ja olümpiakomitee toetavad olümpiasportlasi täielikult | https://sport.err.ee/648180/venemaa-valitsus-ja-olumpiakomitee-toetavad-olumpiasportlasi-taielikult | Venemaa valitsus andis teisipäeval peetud pressikonverentsil ametlikult teada, et riik toetab igati sportlasi, kes soovivad neutraalse lipu all uuel aastal Lõuna-Koreas toimuvale taliolümpiale võistlema minna. |
ERR-i venekeelne uudisteportaal kirjutab, et Kohtla-Järvelt pärit kodakondsuseta Vladimir (50) ärandas SsangYongi, mille juht oli läinud korraks sigarette ostma.
Ärandajat ei seganud isegi see, et autos istus juhi naasmist oodanud 88-aastane naine.
Vldaimir sõitis ärandatud autoga Peterburi suunas ning tegi vahepeatuse, et protesteeriv kaasreisija autost välja vista.
Liikluspolitsei pidas ärandaja kinni.
Vladimir teatas politseile, et tahtis Peterburis kohtuda president Vladimir Putiniga. | Kohtla-Järvelt pärit mees ärandas Venemaal auto koos selles olnud naisega | https://www.err.ee/648183/kohtla-jarvelt-parit-mees-arandas-venemaal-auto-koos-selles-olnud-naisega | Vene politsei pidas teisipäeva hommikul Ivangorodis kinni Kohtla-Järvelt pärit mehe, kes ärandas seal auto ning seda vaatamata sellele, et selles ootas juhti kaasreisija, 88-aastane naine. |
Nimelt teatas Valletta oma kodulehel, et tulenevalt üleminekureeglitest tohib Prosa oma uue klubi eest mängida alles jaanuaris. Seega jätab Prosa vahele ka järgmisel nädalavahetusel toimuva matši Mosta vastu, misjärel Malta kõrgliigas jõulupuhkusele suundutakse. Oma debüüdi võib ta teha alles uue aasta kuuendal päeval, kui võõrustatakse Senglea Athleticut, kirjutab Soccernet.ee.
Nädalavahetusel kaotas Valletta 1:2 Nõmme Kalju ründaja Liliu endisele klubile Gzira Unitedile, kes seeläbi Vallettaga võrdsetele punktidele tõusis. Gzira on tabelis nüüd teine ja Valletta kolmas. Liidrist Balzanist jäävad nad 13 vooru järel maha kolme punktiga. | Albert Prosa peab Maltal oma debüüti veel ootama | https://sport.err.ee/648130/albert-prosa-peab-maltal-oma-debuuti-veel-ootama | Pühapäeval pidas Eesti jalgpallikoondise ründaja Albert Prosa (27) uus koduklubi Valletta FC oma esimese mängu pärast eestlasega lepingu sõlmimist, kuid debüüt jäi mehel veel tegemata. |
Jõuluprogramm saab ETV ekraanil alguse 23. detsembril. Päeval saab näha 1999. aastal Viini kontserdimajas salvestatud suurejoonelist jõulukontserti, kus astus üles kolm tenorit - José Carreras, Placido Domingo ja Luciano Pavarotti. Viini sümfooniaorkestrit juhatas Steven Mercurio.
Õhtupoolikul pakub magusat jõulumeeleolu saade "Püha piparkook". Keskajal Saksamaal jõulumaiuseks kujunenud piparkook ilmus eestlaste peolauale 19. sajandi lõpul ja paljudes peredes pärandatakse piparkoogitaigna retsepte põlvest põlve. Kunstnik Mari-Liis Laanemaale on lapsest saati meeldinud piparkooke vabakäeliselt vormida ja kaunistada. Aastatega on ta sütitanud oma kaasa ja paljud teised avastama piparkoogi võlumaailma.
Õhtul kell 20.10 on eetris intervjuu president Kersti Kaljulaiuga, intervjueerib Anu Välba.
Kell 20.45 jõuab vaatajateni "Jõulutunnel 2017" sissejuhatav lugu, mis sai alguse kirjadest, mille kirjutas Tallinna lastehaiglast oma abikaasale enneaegsena sündinud tütre ema. Ta oli oma lapse kõrval, kui arstid beebi ellujäämise eest võitlesid. Oma kirjadesse on ta pannud kõik, mida tunneb ja mõtleb selles olukorras ema. Tänaseks on tütar ise ema. "Jõulutunneli" saatejuhid on Margit Kilumets ja Urmas Vaino.
24. detsember on täis jõulumeeleolu. Hommikul kell 9.05 on vaatajate ees "Prillitoosi" erisaade, mis võtab kokku sisuka aasta. Seejärel, kell 9.45, jõuab ekraanile "Prillitoosi" heategevusprojekt "Soojalt ja südamest", millega on kogutud hulganisti kaunist käsitööd, et valmistada rõõmu suurperedele. Usinad televaatajad on hoolega kudunud, õmmelnud ja meisterdanud kingitusi, mis antakse pidulikult üle Kernu Mõisas. Saatejuht on Reet Linna.
Kell 10.00 on eetris " Jõuluhommik Anuga“. Televaatajaid kõige rohkem liigutanud ja ärritanud külalised on taas Anu stuudios, et aasta oma värviliste sõnumitega kokku võtta. Kell 11.30 saab aga näha Vahur Kersna mastaapset käsitlust "Alo. Surematu", mis jutustab loo Alo Mattiiseni elust, loomingust ja saatusest.
Kell 15.00 saavad televaatajad nautida Eeva Talsi ja tema sõprade muusikat ning kell 16.00 jõuab ekraanile jõuluõhtu jumalateenistus EELK Keila Miikaeli kirikus. Jutlustab EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kaasa teenivad Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots ja diakon Lev Lekarkin. Muusikaliselt teenivad koguduse vokaalansambel "Miikael", solist Marika Pabbo, orelil Pille Metsson, vioolal Kristjan Kannukene.
Kell 19.55 pakub muusikat "Jõulutunnel 2016" kontsert. Eelmise aasta jõulu esimesel pühal laulsid paljud armastatud lauljad Niguliste muuseumis "Jõulutunneli" algatusel liikumispuudega inimeste toetuseks. Kontserdil kõlanud laule esitavad Birgit, Pearu Paulus, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Tallinna poistekoor, Jüri Pootsmann, Tanja ja Mikk Saar, Beyond Beyond ning vokaalansambel “Others”. Lauljaid saadab ansambel Swingers.
Jõuluõhtusse mahub ka kultusfilm "Viimne reliikvia" ning kolme jõuluvana tegemisi jälgiv saade "Telli jõuluvana".
Jõulu esimesel jõulupühal kell 10.00 on taas eetris heategevusprogramm "Jõulutunnel". Tänavu kogutakse annetusi Tallinna lastehaigla heaks, et aidata kaasa perekeskse intensiivravi üksuse loomiseks sügavalt enneaegsetele vastsündinutele ning nende vanematele. Kogutud annetuste eest ostetakse seadmed ja aparatuur, mis on vajalik beebide seisundi jälgimiseks ning nende kasvamiseks ja arenemiseks vastava keskkonna loomiseks. Stuudiosse tulevad vestlema toredad külalised, teemakohased videolood on "Jõulutunneli" jaoks ette valmistanud Margit Kilumets, Urmas Vaino, Christel Karits, Anna Gavronski, Kristo Elias jt., musitseerivad Ott Lepland, Ivo Linna ja Birgit Õigemeel, Tanel Padar, Elephans From Neptune, I Wear* Experiment, Traffic, Evelin Samuel, Hedvig Hanson jt.
Annetustelefonid avati 1. detsembril ning need jäävad avatuks 31. detsembri südaööni. Helistades numbrile 900 7701 saab annetada 5 eurot, numbrile 900 7702 annetatakse 10 eurot ja numbrile 900 7703 annetatakse 25 eurot. "Jõulutunnel" on eetris kahel päeval: 23. detsembril kell 20.45 ja 25. detsembril läbi päeva - saade alustab hommikul kell 10 ja kokkuvõtted tehakse õhtul pärast "Aktuaalset kaamerat". Saatejuhid on Margit Kilumets ja Urmas Vaino.
Kell 11.30 saab ETV vahendusel osa esimese jõulupüha jumalateenistuses t RKK Tallinna Peeter-Pauli katedraalis. Kell 13.30 jõuab ekraanile"Jõuluime". Gustav, Mirtel ja Marta leiavad mänguhoos võlutähekese, mis tõmbab nad enneolematusse seiklusesse Tallinna vanalinnas. Oma teel kohtavad nad tuntud Eesti artiste, kelle lauluviis meelitab tähekesest välja uusi vihjeid, mis juhatavad Lenna, Ivo Linna ja teiste armastatud muusikuteni.
Kell 14.40 jõuab ekraanile kaunis "Talve imemaa". Samal ajal kui linnas liiguvad ringi jõuluvanad ja levib jõulutoitude hõng, jõuab metsas kätte raske aeg. Oravatel, metssigadel, ilvestel ja teistel metsloomadel on kõigil oma strateegia, kuidas külma aega üle elada. Hämmastavast kohanemisvõimest hoolimata käib karm võitlus elu eest ja vahel läheb vaja ka inimeste abi. Film viib vaataja reisile läbi talvise Saksamaa lumiste maastike, mille taustal hargnevad lahti liigutavad loomalood.
Õhtul kell 17.30 on ETV ekraanil verivärske portreesaade "Kahe näoga mees". Enamus inimesi tunneb Alvar Tiislerit kui säravat spordireporterit teleekraanilt, kes oskab lisada pulbitsevaid emotsioone nii jalgpallikommentaaridele kui ka meeleolukat muhedust diktoritööle spordiuudiste otse-eetris. Veidi vähem inimesi on aga kursis Alvari teise tööga, mida ta teeb niisama suure innuga kui spordiajakirjaniku oma. Alvar on tipptasemel laulja ja ooperinäitleja, kelle esinemised sooloartistina on Eesti kõrval hinnatud ka mujal maailmas, näiteks Moskvas ja Tel Avivis. Saates selgub, milline on ühe sellise mehe elu, kel mitu vaimustavat superoskust mantli hõlma alt võtta.
Kell 18.40 tutvustab saade "Jõulud tulid ikka" seda, kuidas paistavad jõulupühad Eestimaal, kui lugeda 80, 90 ja 100 aastat vanu ajalehti või vaadata vana kinokroonikat. Näeme, kui palju on seda pühadetunnet hinges ja kui palju saab sellele tuge laadalt, köögist, kingikotist.
Kell 20.30 tutvustab Kaidor Kahar saates "Käärid pimeduses" üht toredat perekonda, kes elab oludes, mis tunduvad 2017. aastal lausa jahmatavad. Esimese jõulupüha õhtusse mahub ka mängufilm "Eestlanna Pariisis".
26. detsembri õhtul jõuab ETV ekraanile mängufilmi "Teesklejad" teleesilinastus. Anna ja Juhan loodavad rikaste sõprade maajamas puhates oma suhteid parandada. Nad pakuvad öömaja tormi kätte jäänud paarile, kes peab neid maja omanikeks. Anna ja Juhan haaravad kinni uutest rollidest ning alustavad mängu, mis viib neid hävingu äärele.
Ka ETV2 pakub jõulupühadel mitmekülgset programmi. Ekraanile jõuavad südamlikud jõululood, aga ka filmiklassika säravaid tähti ja toredaid lastesaateid.
Vikerraadios selguvad jõulude eel kõige tüütumad jõululaulud. Jõulumuusika on valdavalt kaunis, kuid võib juhtuda, et mõni lugu tüütab ära. Vikerraadio palus kuulajatel teada anda, milline on kõige tüütum jõululaul ning 18.-21. detsembri "Vikerhommikutes" kaverdavad tuntud Eesti artistid neli kõige tüütumat jõululaulu.
21. detsembril kell 14.05 on Vikerraadio eetris saade "Andmisrõõm", kus on külas inimesed, kellel ükski päev ei sarnane teisega. Kas kõigi hädalisteni jõudmine, neile hoole ja armastuse jagamine võib viia ka läbipõlemiseni? Oma tööst ja jõuluajast räägivad päästearmee Võru korpuse juht Inge Ojala, juhi assistent Timo Pihlaja ning päästearmee sõdur Tanel Gabtšenko. Kuuleme ka Tanel Gabtšenko laule. Külalistega ajab juttu Haldi Normet-Saarna.
26.-29. detsembril kell 11.30 loeb Indrek Sammul ette Antoine de Saint-Exupéry juttu "Väike prints".
Klassikaraadios kõlab jõuluajal kõige kaunim ja klassikalisem jõulumuusika. Klassikaraadio vahendab Eesti rahvusmeeskoori jõulukontsert i 23. detsembril kell 15 ning kell 19 kontsertsarja "Oratorio" Estonia kontserdisaalist, kus esinevad Filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester dirigent Kaspars Putninši juhatusel. Jõulude ajal pakub mõnusat jõulumuusikat ka Raadio 2. | Jõulud ERR-is: "Jõulutunnel", intervjuu presidendiga ja südamlikud pühadesaated | https://menu.err.ee/648175/joulud-err-is-joulutunnel-intervjuu-presidendiga-ja-sudamlikud-puhadesaated | Jõulud toovad ETV ekraanile rohkesti südamlikke pühadesaateid, heategevusprogrammi "Jõulutunnel" ja palju muud, mis läheb hinge ning lahutab ka meelt. |
Boston Global Forumi eestvedaja, kuberner Michael Dukakis ütles Ilvesele antud auhinda kommenteerides, et jõupingutus, mida Ilves on teinud nii oma ametiajal kui pärast presidentuuri lõppemist selle nimel, et muuta mitte üksnes Eesti, vaid kogu maailm kübervallas turvalisemaks, on märkimisväärne.
“Tema presidentuuri jooksul tõusis Eesti kübervaldkonna liidrite hulka. Alates 2007. aastast, mil Eesti seisis silmitsi esimese ulatusliku küberrünnakuga, on president Ilves võtnud nii Eestis kui Euroopas liidrirolli, kaitsmaks ühiskondi küberrünnakute eest ning laiendamaks riikide digitaalset võimekust.”
Presidendiametist lahkumise järel on Toomas Hendrik Ilves Stanfordi ülikooli Hooveri instituudis töötades keskendunud riikide digitaalsetele arengutele ning sellega kaasnevatele ohtudele, muu hulgas demokraatlike riikide valimisi ohustavatele küberrünnakutele.
2015. aastal said maailmaliidri auhinna Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Jaapani peaminister Shinzo Abe, ning 2016. aastal toonane ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. | Video: Ilves sai küberturvalisuse maailmaliidri auhinna | https://www.err.ee/648178/video-ilves-sai-kuberturvalisuse-maailmaliidri-auhinna | Boston Global Forum ning Michael Dukakisi juhtimise ja innovatsiooni instituut andis teisipäeval president Toomas Hendrik Ilvesele USA-s Harvardi ülikoolis üle küberturvalisuse maailmaliidri auhinna. |
"Kui Elmar Liitmaa teatas üks päev, juba kaheksa aastat tagasi, et nüüd aitab ja mina lähen bändist minema, siis minu maailm kukkus täiesti kokku. Lisaks sellele, sealsamas bändi koosolekul Harmo Kallaste ütles, et ahah, Elmar läheb minema, ma lähen ka ja siis ma mõtlesin, et tohoh, nüüd on päris pahasti," rääkis Kreem Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan".
"Ma olin väga suures masenduses, ahastuses ja depressioonis."
Kreem tõdes, et kahe mehe lahkumine bändist mõjust talle rängalt. "Ausalt öelda ma olin väga suures masenduses, ahastuses ja depressioonis. Siis ütlesid meie trummar Roll ja bassimees Henno, et oota, me teame üht noort Taavi Langi nimelist tüüpi. Nii kui ta bändi tuli, sain ma aru, et asendamatuid inimesi ei olegi olemas. Läks suure hurraaga edasi ja väga mõnus oli teha," tõdes Kreem.
Nüüd, aastaid hiljem Liitmaaga rääkides, ütles Kreem, et endine bändiliige ei igatse tagasi kitarri taha, vaid jättis selle kapi otsa seisma. "Elmar nautis laval olemist väga-väga. Ta oli tohutu perfektsionist, istus ööd läbi stuudios, kui me olime juba ära läinud. Tal ei olnud midagi juhuslikku. Ausalt öelda, mina küsisin Elmari käest õrritades eelmise aasta lõpus, käisin tal külas, tegime sauna ja rääkisime juttu, et tunnista üles, et sa hirmsasti tahaksid tegelikult mängida. Ta ütles, et päriselt ka, mul sai see etapp elust otsa ja mul ei ole mingisugust kibelust tagasi. Ma olin üllatunud ja solvunud natukene," naeris Kreem.
"Ta ütles, et see etapp tema elust sai otsa ja tal ei ole mingisugust kibelust tagasi."
Tänavuse 30 juubeli puhul andis Liitmaa Terminaatoriga kolm kontserti, kuid aasta lõpul on Terminaatoriga laval Sulev "Sulliwan" Müürsepp.
Hoolimata bändiliikmete vahetusest pole Terminaatori hoog pidurdunud. "Senikaua kui sa ise usud sellesse, mida sa teed, ja ise naudid seda, siis seda on välja paista. Meile meeldib seda bändi teha, meile meeldib neid lugusid mängida ja neid aeg-ajalt ka muuta natukene. Seni, kuni on isu ja säde põleb sees, senikaua tuleb seda teha. Olen poistele öelnud, et sel hetkel, kui ma ütlen, et enam ei jaksa, tuleb ka kohe ära lõpetada, muidu juhtub nii nagu on juhtunud nii mõnegi bändiga," avaldas Kreem.
Kuigi Terminaatori viimane kontsert sel aastal toimub 22. detsembril ja pühadeaeg tuleb pigem rahulik, siis uus aasta on esinemisi täis. "Mul on kalender nii tihe, minu meelest aina tihedamaks ja tihedamaks läheb," kinnitas Kreem. | Jaagup Kreem: kui Elmar lahkus Terminaatorist, kukkus mu maailm kokku | https://menu.err.ee/648166/jaagup-kreem-kui-elmar-lahkus-terminaatorist-kukkus-mu-maailm-kokku | Sel aastal tähistab eestlaste armastatud rokkbänd Terminaator 30. tegutsemisaastat. Solist Jaagup Kreem meenutas, et läbi aastate on bändis mänginud mitmeid erinevaid muusikuid, kuid Elmar Liitmaa lahkumine mõjus eriti rusuvalt. |
„Meie hooldepartnerid on suunanud kogu oma tehnika puistama, kuid sellest hoolimata võib Lõuna-Eestis kuluda veel kuni viis tundi, et kõik teed saaksid puistatud,“ sõnas maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus.
Lõunaks oli enim probleeme Lõuna-Eestis Haanja lähiümbruses.
Mõttus kinnitas, et teehooldajad on üle Eesti väljas ning tegelevad jää tõrjumisega, ent tegemist on väga keeruliste ilmastikuoludega.
Hommikul juhtus mitu kannatanuga liiklusõnnetust
Politsei avariigrupi välijuht Tanel Pajumaa ütles hommikul ERR-i raadiouudistele, et sõiduteedel on kohati jäidet ning võib olla vahelduva eduga ka lund, mis on toonud juba mitu inimkannatanutega liiklusõnnetust ja rohkem plekimõlkimisi.
Pajumaa sõnul on õnnetusi põhjustanud ebaõige sõidukiirus ja "Anna teed" liiklusmärgi eiramine.
"Silmas peaks pidama seda, et lõigul suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustuslik sõidukiirus," märkis ta.
Pajumaa soovitas sõidukijuhtidel ja ka jalakäijatel arvestada liiklusoludega ning olla tähelepanelik. | Jäävihm muutis teeolud eriti halvaks Lõuna-Eestis | https://www.err.ee/648126/jaavihm-muutis-teeolud-eriti-halvaks-louna-eestis | Teisipäeva hommikul alanud jäävihma sadu muutis teed üle Eesti libedaks, eriti keeruline on olukord Lõuna-Eestis. |
Kuna pildil kaabu ja palja ülakehaga olevat Taaramäed seob aasta lõpuni leping Katjuša-Alpeciniga, ei saa ta veel Direct Energie vormi selga tõmmata. Küll olid tal jalas tulevase tööandja püksid. Teeningutel on Taaramäe selga tõmmanud Eesti koondise vormi, kirjutab Rattauudised.ee.
???? Retour sur le stage en Guadeloupe avec nos 3 vidéos en immersion ! #2018isComing #TeamDirectEnergie https://t.co/lA7YJOsz0L pic.twitter.com/PYZenGxmLr
— Team Direct Energie (@TeamDEN_fr) December 7, 2017 | Taaramäe poseeris uute tiimikaaslastega | https://sport.err.ee/648128/taaramae-poseeris-uute-tiimikaaslastega | Eesti üks paremaid maanteerattureid Rein Taaramäe tegi koos oma uue koduklubi Direct Energiega kaasa esimese treeninglaagri Guadeloupe’il. Muude asjatoimetuste kõrval leiti mahti, et teha ka ühispilt. |
Veronika Vallimäe, Marko Martinson ja Jürgen Rooste kohtusid ühel õhtul Kalamaja baaris Tops ja leppisid kokku, et korra kuus peaks seal aset leidma "Magnetisööride öö", kus astuvad üles kunstnikud-luuletajad-maailmaparandajad.
"Õhus on tulerõngad, suitsupilved ja sõnapeeglid, sünteesia-poeesia, pettus ja tõde, igavene armastus: aga kõike ainult maitsmise jagu," ütles Jürgen Rooste ja tõi välja, et esimesel korral kompavad nad noort jääd ja annavad sõnale ja helile ruumi. "Edaspidiseks on taskus paar kavalamat trikki ja mõttemängu."
13. detsembtri õhtul astuvad üles Kalev Vapper, Adam Cullen, Lill Volmer, Erki-Andres Nuut, Linda-Mari Väli, Kaarel Künnap, Henri Künnap, Kaarel Kressa, Marko Martinson, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Lilli-Krõõt Repnau.
Lisaks on avatud "vabade magnetisööride mikrofon" kuhu võib sõnu või üminaid valada! Registreerima end ei pea, tuleb lihtsalt kohapealt teada anda. | Topsis hakkab igakuiselt toimuma magnetisööride öö | https://kultuur.err.ee/648172/topsis-hakkab-igakuiselt-toimuma-magnetisooride-oo | Korra kuus hakkab Topsis aset leidma luule ja muusika sündmus, mille eesmärgiks on noorte muusikute-luuletajate-kunstnike sidumine, et nad saaksid koos midagi uut luua. Esimene üritus toimub 13. detsembril kell 20.00. |
"Paremäärmusliku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni juht ja juhatuse liige Martin Helme ründas 20. märtsil 2017 riigikogu ees peetud kõnes pretsedenditult kohtuvõimu sõltumatust ning konkreetseid kohtunikke, sest ta polnud rahul ühe Tallinna ringkonnakohtu kohtulahendiga," kirjutatakse teisipäeval avalikustatud aruandes.
Helme väljaütlemise mõistsid hukka kui demokraatliku õigusriigiga kokkusobimatu teiste hulgas president Kersti Kaljulaid, Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, endine Riigikohtu esimees Märt Rask ja justiitsminister Urmas Reinsalu.
Peatüki "Õigus õiglasele kohtupidamisele", kus EKRE-t paremäärmuslikuks nimetatakse, autor on Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.
EKRE juhatuse liige Jaak Madison ütles ERR-ile, et selline avaldus pole kuidagi üllatav Käsperi poolt.
"Pole saladus, et antud isik on vasakäärmuslike vaadetega ja on varemgi sotsiaalmeedias korduvalt sildistanud konservatiive ja rahvuslasi, kuna ei suuda aktsepteerida erinevaid seisukohti," lausus Madison.
Näiteks oktoobris kohalike omavalitsuste valimiste päeval tegi Käsper Madisoni sõnul avalduse, et põhiseadusest tähtsam on hoopis õigus saada valimiste infot teistes keeltes peale eesti keele.
"Seega tema arvates on põhiseadus tühine ja põhiline vaid isiklik arusaam multikultuursusest. Selline organisatsioon sellise juhiga on selgelt ühiskonda lõhestav ja riigieelarvest sellise organisatsiooni toetamine kas või ühe sendiga on maksumaksja raha raiskamine," väitis Madison. | Inimõiguste aastaaruandes nimetatakse EKRE-t paremäärmuslikuks | https://www.err.ee/648146/inimoiguste-aastaaruandes-nimetatakse-ekre-t-paremaarmuslikuks | Eesti Inimõiguste Keskuse teisipäeval avalikustatud aruandes "Inimõigused Eestis 2016-2017" nimetatakse Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) paremäärmuslikuks. |
Riigihalduse minister Jaak Aab saatis ministritele kirja, et jaanuari keskpaigaks tuleb esitada tegevuskava, kuidas viia Tallinnast välja 13 riigiameti keskkontor, kuid ametite juhtidele tuli see väidetavalt üllatusena, sest varem on räägitud vaid nende osalisest kolimisest.
Näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juht Aigar Kallas rääkis Äripäevale, et ta pole keskkontori kolimisest midagi kuulnud.
Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-i raadiouudistele, et keskkontorite kolimine oli eelmisel nädalal valitsuskabinetis kõne all, kuid tema sõnul kiirustamisest rääkida küll ei saa.
"Valitsuskabinet andis riigihalduse ministrile ülesande, et ta räägiks läbi erinevate valdkondade ministritega. Mis puudutab RMK küsimust, siis võib ju vastu küsida, kas RMK peab asuma pealinnas? Kesklinnas ühes kõige väärtuslikumal ja hinnaliselt kallimal pinnal? Või võiks RMK asuda seal regioonis, kus tal igapäevaselt on kõige rohkem tööd?" küsis peaminister Ratas.
RMK peakontor asub täna Tallinnas aadressil Toompuiestee 24.
Peaministri sõnul peab riigihalduse minister peab lähima kuu jooksul vastava valdkonna ministritega ning ühtegi otsust ei langetata kiirustades ja analüüsita. | Ratas: kas RMK peakontor ikka peab asuma pealinna kallil pinnal | https://www.err.ee/648165/ratas-kas-rmk-peakontor-ikka-peab-asuma-pealinna-kallil-pinnal | Peaminister Jüri Ratase sõnul ei toimu riigiasutuste peakontorite Tallinnast välja kolimine kiirustades ning näiteks RMK puhul on õigustatud küsimus, kas selle peakontor ikka peab asuma Tallinna kesklinnas ühel kõige hinnalisemal pinnal. |
KEB Hana panga võltsinguspetsialistid tegid kindlaks, et novembris panga Souli kontoris avastatud sajadollarine on võltsitud, kuid seda on ehtsast rahast peaaegu võimatu eristada.
"Tegemist on esimese maailmas leitud uut tüüpi supervõltsinguga," ütles panga valerahakeskuse juht Yi Ho-joong.
Varasemad "supervõltsingud" pärinevad aastatest 2001 ja 2004, uus valeraha on valmistatud 2006. aastal.
"Sellise kvaliteediga võltsraha tootmiseks läheb vaja umbes 100 miljoni dollari väärtuses tehnikat ning ükski kuritegelik võrgustik ei investeeri nii palju raha libadollarite tegemiseks," ütles Yi.
"Ainult riikliku tasandi organisatsioonid saavad endale lubada sellist tehnikat," lisas ta.
Meedia hinnangul viitab leid, et Põhja-Korea võib olla jätkanud "supervaleraha" valmistamist, et minna mööda riigile kehtestatud sanktsioonidest. Põhja-Korea diplomaatidelt on varem leitud kõrgetasemelisi võltsinguid.
Yi rõhutas, et uue valeraha ja Põhja-Korea vahele seose tõmbamiseks tõendeid pole. | Lõuna-Korea spetsialistid avastasid uue "supervaleraha" | https://www.err.ee/648158/louna-korea-spetsialistid-avastasid-uue-supervaleraha | Lõuna-Koreas avastati uus ülikvaliteetselt võltsitud sajadollarine rahatäht, teatasid pangaametnikud teisipäeval. |
Seega peaks juhul, kui sotsiaalmeediafirma ei eemalda oma keskkonnast äärmuslikku, rassistlikku või laste seksuaalset väärkohtlemist vahendavat sisu, ootama ettevõtteid ees trahvid või kuriteosüüdistused, kirjutab leht.
Sisuliselt tähendab see seda, et ebaseadusliku sisu eest sotsiaalmeedias vastutab lisaks postitajale ka teenusepakkuja ning ettevõttel poleks enam võimalik väita, et nad on loonud lihtsalt platvormi, mille sisu üle neil aga mingit kontrolli ei ole. Sotsiaalmeediafirmade vastutus muutuks seega sarnaseks kirjastajate ja väljaandjatega.
Committee on Standards in Public Life on mõjuvõimas komisjon, mis nõustab Briti peaministrit eetikaküsimustes ning seega pole tegu lihtsalt ühe arvamusega paljude seas. Komisjon ei anna oma ettepanekus küll suuniseid, milliseid võiksid olla eksinud sotsiaalmeediafirmade vastu rakendatavad sanktsioonid, kuid ekspertide hinnangul võivad rakendusmeetmete hulka kuuluda ka konkreetsete kuriteosüüdistuste esitamine.
Samuti on valitsus selle teemaga juba nagunii tegelemas ning komisjoni ettepanek on osa laiemast diskussioonist, mis sai osaliselt alguse juurdlusest, mis puudutab käesoleva aasta valimistel kandidaatide suhtes tehtud ähvardusi. Näiteks on juba pikemat aega arutatud selle üle, milline peaks olema mõistlik aeg, mille jooksul tuleb sotsiaalmeediafirmal eemaldada ähvardusi või vihakõnet sisaldavaid postitused.
Ka May ise ning näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron on avalikult rääkinud sellest, et neil on kavas uurida võimalusi, kuidas sotsiaalmeediafirmasid nende keskkondades toimuva eest rohkem vastutama panna. | Briti valitsus võib peagi sotsiaalmeediafirmad sisu eest vastutama panna | https://www.err.ee/648155/briti-valitsus-voib-peagi-sotsiaalmeediafirmad-sisu-eest-vastutama-panna | Ajalehe The Times teatel soovitab sõltumatu eetikakomitee Theresa May valitsusel töötada välja seadusemuudatused, millega tuleks sotsiaalmeediateenuseid pakkuvaid ettevõtteid käsitleda kui kirjastajaid ja seega panna nad vastutama ka nende keskkonnas avaldatud ebaseadusliku või ebasobiva sisu eest. |
27-aastane Aarna mängis viimased neli hooaega Soome naiskonnas Kuopio Pallokissat, kus ta 90 liigamänguga lõi koguni 45 väravat.
Aarna käis Alandis testimas ka aastal 2012 ning klubi pakkus talle toona ka lepingut, kuid eestlanna otsustas jääda veel kodumaale mängima.
"Olen väga õnnelik, et Aland United usub minusse ning tahab mind uueks hooajaks enda naiskonda. Kui minuga ühendust võeti, siis ma ei pidanud kaua mõtlema, sest sain aru, et see on võimalus, mida ei tohi käest lasta," sõnas Aarna oma uue koduklubi kodulehe vahendusel.
Alandi naiskonna keskkaitses on aastaid pallinud teine Eesti koondislane Pille Raadik. | Eesti jalgpallikoondise ründaja siirdub Soome kõrgliigaklubisse | https://sport.err.ee/648156/eesti-jalgpallikoondise-rundaja-siirdub-soome-korgliigaklubisse | Soome naiste jalgpalli kõrgliigas palliv klubi Aland United teatas oma kodulehel, et uueks hooajaks on leping sõlmitud Eesti koondise ründaja Signy Aarnaga. Lepingus on punkt, mis lubab mängijal seda veel aasta võrra pikendada. |
Festivali patrooni Hasso Krulli sõnul tuleb tulevik meile kätte nii nagu me mineviku väge valdame ja hoiame. Seepärast tuleb olla mässumeelne, rõhutab ta. „Mässake, noored ja vanad, mässake, lapsed ja lapselapsed, mässake, memmed ja taadid! Juba on kuulda tuleviku tulemist, mühinal saabuvat tulevikumuusikat, see kostab nagu kauge kõmin sügavalt maa alt,“ kirjutab Krull festivali tervitustekstis.
Tulevikumuusikas sisaldub lootusrikas ootus, sestap innustab viieteistkümnes Prima Vista iseäranis noori ja nooruslikku mõttelendu. Kirjandusfestival ärgitab koolinoori jagama oma tulevikuvisioone Tartust, Eestist ja maailmast, et aidata kaasa Tartu pürgimisele 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.
Oma panuse tulevikuteemalistesse mõttearendustesse annavad ka meie küpsed kirjanikud lavastusliku ettevõtmise „EV 200“ raames. Festivali traditsiooniliste sündmuste nagu Raamatu ja roosi päev, raamatulaat, pargiraamatukogu ja noortekas jt kõrval on kavas konverentsid „Kirjandus ja tehnoloogia“ ja „Psühhodisko“, ühislavastusi, üllatusaktsioone - sadakond sündmust üle terve Tartu linna.
Tartusse koguneb kokku enam kui poolsada fantastilist lugude ja luuletuste loojat Eestist ja laiast maailmast. Tulemas on XXI sajandi Proustiks nimetatud Alexander Genis USA-st, jubelugude meister Christian Kössler Austriast, kataloonia prosaist Eduardo Mendoza ja paljud teised.
Festivali eelüritused ja põhiprogramm pakuvad kaasaelamisvõimalusi ka lastele ja ainest õpetajatele tundide läbiviimiseks. Huvipakkuvat leiab nii kirjandusteadlane kui tavalugeja. Eelüritused algavad 23. aprillil Raamatu ja roosi päevaga.
Rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista on Tartu kui UNESCO kirjanduslinna maineüritus. Möödunud aastal käis festivalil hinnanguliselt ligi 10 000 kultuurihuvilist.
Festivali peakorraldajad on MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu O. Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kirjanduse Selts. | Prima Vista toob kevade südamesse tulevikumuusikat | https://kultuur.err.ee/648154/prima-vista-toob-kevade-sudamesse-tulevikumuusikat | Kirjandusfestivali Prima Vista tänavune peateema „Tulevikumuusika“ hõlmab nii ehtinimlikku huvi selle vastu, mida tulevik toob, kui ka arutlusi tehnoloogiliste arengute ja kirjanduse tuleviku üle. Prima Vista nädal Tartus vältab 7.-12. maini, partnerlinnas Jõhvis on festival kohal päev varem, 6. mail. |
Üritus on suunatud kõikidele, kes soovivad veeta ühe mõnusa õhtu seltskonnas. "Soovime selle kontserdiga tulla kokku ning nautida jõulueelset perioodi ja teha
üheskoos midagi head," lausus kontserdi idee autor Edmar Tuul. "Tegemist saab olema hubase kontserdiga, kuhu kutsume kõiki oma pereliikmeid, sõpru ning tuttavaid nii Pärnumaalt kui ka mujalt üle Eesti. Soovime veeta üheskoos mõnusalt aega piparkookide, glögi ja hea muusika saatel ning aidata neid, kes abi vajavad," lisas Tuul.
Üllatusesinejad avalikustatakse alles kontserdil ja kogutud piletitulu on suunatud
heategevuseks koduvägivalla all kannatavate laste toetuseks. "Oleme lastega seadnud eesmärgiks kokku koguda tuhat eurot, et sellega aidata üht kindlat
peret, kes abi väga vajab," ütles Tuul.
Kontserti aitab korraldada ja heategevust koordineerida Pärnu Zonta klubi. "On tähendusrikas, et just lapsed on need, kes tulevad ja aitavad oma eakaaslasi. Me väga loodame, et sellest tekib traditsioon," ütles Pärnu Zonta klubi esinaine Hiie Päit.
Kontsert "Üheskoos" toimub Pärnus 16. detsembril kell 19 Nooruse majas. | Pärnu muusikakooli lapsed võitlevad kontserdiga koduvägivalla vastu | https://menu.err.ee/648151/parnu-muusikakooli-lapsed-voitlevad-kontserdiga-koduvagivalla-vastu | Laupäeval annavad heategevuskontserdi "Üheskoos” Pärnu muusikakooli keelpilliorkester ja tütarlastekoor Argentum Vox. Esitusele tulevad traditsioonilised jõululaulud ja tuntud filmimuusika. Dirigendid on Edmar Tuul ja Toomas Voll. |
Rumeenlasest juhendaja ütles, et pikka mõtlemist või kõhklusi tal jätkamise osas ei olnud ja ta ootab uut koondisetsüklit.
"Kui ma tean, et minu ümber on mulle juba tuttav meeskond, siis polnud väga keeruline seda otsust langetada. Tean mängijaid ja tingimusi, mille loob alaliit. Kõik toimib hästi. Äsja nägid kõik, kuidas Renee Teppan mängis Meistrite liigas Trentino eest, see ongi see areng, mida me otsime. Kuigi mõned inimesed on öelnud, et meie lagi ongi EM-il saavutatud senised tulemused, siis mina leian, et kui teeme palju tööd, on võimalik veel samm edasi teha. See ongi minu peamine eesmärk koondisega," kommenteeris juhendaja pressiteate vahendusel.
Ta lisas, et erilist heameelt teevad talle Eesti võrkpallurite head esitused välisliigades. "Lisaks Reneele on heas hoos ka Oliver (Venno) ja mitmed teised koondislased. Ma olen meeste üle väga uhke ja mul on hea meel, et saan selliste mängijatega töötada."
Lisaks esindusmeeskonnale on tuleval suvel töös ka B-koondis. "Seegi on äärmiselt vajalik projekt ja ma tean, et B-koondise moodustamine on alaliidus jutuks olnud juba ammu enne minu tulekut. Sellist väljundit on vaja, et altpoolt tuleks uusi mehi peale. Eesti võrkpall ei ole ainult 14 meest rahvusmeeskonnas ja õnneks on meil järelkasvu osas seis hea," lisas Cretu.
Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur rõhutab Cretu laiemat rolli Eesti võrkpallis. "Mul on väga hea meel, et Gianni jätkab Eesti meeste rahvuskoondise lootsina. Selle aasta Maailmaliiga 3. grupi võit, MM-finaalturniiri kvalifikatsiooni 3. ringi jõudmine ja head mängud EM-finaalturniiril andsid kinnitust, et peatreenerina teeb Gianni head tööd. Tänaseks olen kindel, et tema soov panustada Eesti võrkpalli arengusse on palju suurem, kui pelgalt meeste rahvuskoondis. Äärmiselt oluline on ka hea läbisaamine ja usaldus peatreeneriga nii mängijatele kui alaliidule. Oleme viimaste aastate arenguga näidanud, et suudame mängida võrdselt absoluutsete maailma tippudega ning järgmise sammu tegemiseks peamegi kasvatama pidevas rahvuskoondise ettevalmistuses osalevate mängijate arvu. Olen veendunud, et Gianni suudab meeskonna viia ka 2019. aasta EM-finaalturniirile," kommenteeris Hanno Pevkur uue lepingu sõlmimist.
Eelseisev koondisetsükkel toob rahvusmeeskonnale EM-valiksarja mängud ja kohtumised Maailmaliiga asemele loodud tugevas Euroliigas, mille ametlik nimi selgub lähiajal. | Võrkpalli rahvusmeeskonna peatreenerina jätkab Gheorghe Cretu | https://sport.err.ee/648148/vorkpalli-rahvusmeeskonna-peatreenerina-jatkab-gheorghe-cretu | Eesti Võrkpalli Liit sõlmis uue lepingu Eesti rahvusmeeskonna senise peatreeneri Gheorghe Cretuga. Uus leping sõlmiti järgmise Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri lõpuni ehk 2019. aasta sügiseni. Cretu on Eesti koondise eesotsas olnud alates 2014. aasta kevadest. |
Verte rääkis ERR-ile, et bitcoinides arveldamine muudab mõistetavalt raha jälgimise ja hilisema võimaliku konfiskeerimise keerulisemaks, ent seadusandja on seda ette nähes lisanud karistusseadustikku ka konfiskeerimise asendamise instituudi.
"See tähendab, et kui kuriteoga saadud tulu on ära tarvitatud või muul põhjusel ei ole selle äravõtmine võimalik, siis mõistab kohus välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele," märkis ta.
Verte tõi näiteks, kus kaks süüdistatavat käitlesid fentanüüli suure varalise kasu saamise eesmärgil ning uurimine tuvastas, et narkoaine eest tasuti bitcoinides.
Keskkriminaalpolitsei politseimajor Ago Leis ütles ERR-ile, et kuritegelik maailm on järjest enam hakanud kasutama virtuaalraha ning seda eelkõige sellepärast, et see ei ole seotud konkreetsete inimestega.
"Tegemist on digitaalse teenusega, mis võimaldab krüptoraha väga palju kordi ringi liigutada ning muuta jälitamist väga keeruliseks," nentis ta.
Leisi sõnul tuleb tõdeda, et krüptorahaga arveldamist kasutatakse suuremate summade puhul.
"Tänaval toimuv narkootikumide müük toimib ikka sularahas," ütles Leis. | Verte: bitcoinides arveldamine kurjategijaid konfiskeerimisest ei säästa | https://www.err.ee/648145/verte-bitcoinides-arveldamine-kurjategijaid-konfiskeerimisest-ei-saasta | Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on seadusandja näinud ette konfiskeerimise asendamise võimaluse, mistõttu ei jää kurjategijatele kuritegelikul teel soetatud vara ka bitcoinides arveldamisel alles. |
Lakkamatu virtuaalkeskkonnas viibimine on muutnud 21. sajandi inimese omamoodi küborgiks, kelle kehast saab tööriist. Teisele inimesele on üha raskem silmagi vaadata, rääkimata kehakeele lugemisest või tajumisest. Füüsilisel kehal on aga ainulaadne kõnevõime, mille inimliku edastamiseni on nutiseadmel raske ulatuda. Kultuuri avaldumispaigana ei kao teatrist elav inimene ja publikuga jagatud füüsiline aegruum – see on teatri kõnevõime eripära, milles omakorda avaldub tantsu ja liikuva keha ainulaadne kõnevõime.
Kunstialad muutuvad üha enam nišinähtusteks, mis vajaksid enda ümber justkui spetsiifilise “keele” valdamist kunstikoodi lahtimuukimiseks. Liikuvas kehas ja tantsus on kahtlemata ka midagi vaatemängulist. Tantsul on olnud kultuuriloo jooksul kodifitseeritud vorme barokiaja tantsude märgikeelest balletileksikani ja vaatemänguna ekspluatiivsete tantsumaratonide näol 1930. aastate USA-s 1.
Liikuva ja väljendusliku keha lugemisoskuse puudumist ei peaks žanritele vaatamata pelgama. Tantsus põimuvad keha, reflektiivne mõte ja kontekst, millesse liikuv keha paigutub. Tantsiv keha on ühtaegu füüsiline, emotsionaalne, kultuurilooline, sotsiaalne ja poliitiline. Liikumisel on idee väljendusena küll teatud keelele omased tunnused, kuid see pole ühene kood, mida lingvistikareeglitega tõlkida.
Vahetut liikumisaistingut ja seda peegeldavat mõtet võiks näha pigem teineteist loova ja täiendavana, mitte teineteisele vastanduvana. Keha edastab alati kogemuslikke tähendusi, mille subjektiivne tõlgendamine ei olegi absoluutne ega lõplikult fikseeritud. Mistahes edastatavas keeles peitub tõlgendamatu ruum, mis võimaldabki luua ainukordseid tähendusvälju ja keelesildu. Keha on olemas meil kõigil. Võib-olla tasub teise keha lugemiseks püüda esmalt värskendada enda kehalisuse tajumise ja keha lugemise võimet?
Liikumine ja selle sügav tähenduslikkus ei pea teineteist välistama, ja tundub, et nüüdistants üha enam selles suunas arenebki. Tantsu-uurija Kai Valtna on rääkinud kehalisest kontseptuaalsusest kui oma kehalisuse meeldetuletamisest. See on liikumismõtlemine, mille kaudu saab kõnekaks keha ise ning see eeldab ka publikult empaatilist vastuvõttu.
Tantsu kogemist teatrilavalt kiputakse veel praegugi kohati pelgama hirmust, et selle spetsiiflise keele valdamatuse tõttu jääb mingi kood mõistmata. Ehk võiks proovida vaadata tantsu taas kui kompromissitu ja ausa kehalisuse väljendust? Keha füüsiline väljendusvõime kõnetabki esmakorras mittesõnaliselt.
Kuidas mõista tantsu ja milleks meile tants? Sama hästi võiks küsida, kuidas mõista ennast ja milleks meile keha. Keha kõneleb mõndagi, kui lubada seda esmajoones oma keha kaudu kuulata, kogeda ja elada.
1 – Tantsumaratonide konteksti on avanud Madli Teller kultuuriportaalis avaldatud artiklitesarjas “Tantsuhullus viies pildis”. http://kultuur.err.ee/645810/madli-teller-tantsuhullus-viies-pildis-3-osa | Marie Pullerits. Tantsu kõnevõimest: milleks meile üldse keha? | https://kultuur.err.ee/648144/marie-pullerits-tantsu-konevoimest-milleks-meile-uldse-keha | Nüüdiskultuur avaldub üha mitmeharulisemalt. Kultuuris osalemine on end põiminud märkamatult me igapäevaellu juba nutitehnoloogia vahendusel: lugemine on laienenud paksu paberraamatuga diivanil pesitsemisest lugeriekraanil väiksemate kirjutiste artikli kaupa haukamiseni, filmid ja videokunsti meelelahutuslikumad lühivormid on kolinud ka telefoni. Inimesest on lahutamatu aga üks veel nutikam seade – me enda keha, kogev ja teiste poolt kogetud, elav ja elatud. |
Ühendriikide president Donald Trump on teatanud, et USA loobub 2015. aastal Pariisis sõlmitud kliimakokkuleppest, vahendasid ERR-i teleuudised, BBC ja Yle.
Macron on korduvalt püüdnud Trumpi ümber veenda ja teatas nüüd, et 18 teadustoetusest 13 läheb USA teadlastele. Prantsusmaa president kavatseb teha Pariisi kliimakohtumisel ettepaneku, et jõukad riigid suurendaksid kliimasõbraliku tehnoloogia rahastamist ning kutsuda investoreid üles saastajaid mitte rahastama.
CBS-ile antud intervjuus avaldas Macron ka lootust, et tema sõber Trump vaatab tulevikus oma kliimalepet puudutava otsuse üle, sest selline samm tähendavat ka suurt vastutust ajaloo ees.
Tippkohtumise One Planet Summit keskne teema on kliimamuutuste ohjamine ja nende muutustega kohanemine. Arutelu käib ka selle üle, kuidas Pariisi kliimaleppe raames vastu võetud eesmärke rahastada. Näiteks Euroopa Liidu kliimaprogrammi asjus on meedia ootamas mitmeid uusi otsuseid.
Kohtumisest võtab osa umbes 4000 inimest, nende seas umbes 50 riigijuhti. USA presidenti kutsutute hulgas ei ole.
Analüütikute hinnangul on tippkohtumise üheks oluliseks nüansiks see, kuidas Prantsusmaa president on positsioneerimas end kõige olulisema kliimateemadega tegeleva riigijuhina ja seeläbi mõnes mõttes ka läänemaailma liidrina. | Macron jagas Pariisi kohtumise eel USA kliimateadlastele toetusi | https://www.err.ee/648135/macron-jagas-pariisi-kohtumise-eel-usa-kliimateadlastele-toetusi | Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas Pariisi kliimakohtumise eel, et eraldas USA teadlastele mitmeks aastaks uurimistoetusi, et nad asuksid Prantsusmaal teadustööd tegema. |
Metskits on Eesti väikseim, saledaim ja elegantseim hirvlane. Suvel on metskitse karvkate silmatorkavalt punakaspruun ja talvel hallikas, et ümbritseva maastikuga paremini ühte sulanduda. Viimastel aastatel on metskitse populatsioon madalseisust väljumas ning asusutustihedus kasvamas. Ka rajakaamera videost on näha, kuidas kitsel on 2016.–2017. aastatel kolm poega.
Reeglina ongi metskitsel 1–2, harva 3 ning väga harva 4 talle. Talled on esimesel elukuul tähnilised ja lõhnatud, et mitte osutada liigset tähelepanu kiskjatele. Kui emasloom käib toitumas, siis püsivad talled liikumatult pikas rohurindes ja nii mõnigi punarebane jääb tühja kõhuga.
Metskitse pulm ehk jooksuaeg on temperamentne ja dramaatiline. Kevadsuvel kaitsevad isasloomad oma territooriumi teiste sokkude eest, sageli ristatakse omavahel sarvi, et välja selgitada tugevaim isend. Territoorium tähistatakse kraapimise ja sarvede hõõrumisega, sest kasvaval sarvel on lõhnanäärmed. Kui sokk hõõrub sarvi, et neid nahast vabastada, satub näärmete sekreeti puuokstele ja -tüvedele. Lõhnanäärmed töötavad sarve täieliku luustumiseni.
Sageli võib kostuda metsatukast ärritunud sokkude haugatusi nagu videoloo viimastel sekunditel on kuulda. Ka inimene võib sokuga võidu haugata ja teda ninapidi vedada.
Hiljem jäetakse sarvede hõõrumisel silmaga nähtavaid märke, aga kasutatakse ka laubal asuvat lõhna- ja rasunääret lõhnasignaali jätmiseks. Sageli võib kostuda metsatukast ärritunud sokkude haugatusi nagu videoloo viimastel sekunditel on kuulda. Ka inimene võib sokuga võidu haugata ja teda ninapidi vedada.
Paaritumisrituaali ajal ajab isane sokk emase ringiratast jooksma, mistõttu tekivad nn „nõiaringid“. Taoline käitumine aitab metskitsel esile kutsuda ovulatsiooni. Metskitsele on iseloomulik hilinenud implantatsioon ning just seetõttu ei sünni kitsetalled keset külma talve, vaid hoopis järgmisel kevadel, mil toidulaud on rikkalik.
Reeglina kannavad parimas eas isased uhket sarvepaari, millel on palju väikseid jätkeid ehk kibusid ning kokku kuus lühikest haru. Mõistagi sõltub sarvede suurus toidu kvaliteedist ja geneetilisest kuuluvusest. On juhtunud sedagi, et mõnel emasloomal esinevad pisikesed sarvemüksud.
Metskitsel on oluline koht ökosüsteemis, sest ta on tippkiskjate nagu hundi ja ilvese peamine saakliik. Kahjuks murravad metskitsi ka hulkuvad koerad. Lumerohked talved langetavad oluliselt metskitse arvukust, sest kits peab magama paljal maapinnal. Kui lumikate on paks või jäätunud koorikuga kaetud, siis võib kits lumel magades kopsupõletikku jääda ja hukkuda. Metskitsel põhjustavad haigusi mitmesugused parasiidid, näiteks kiinid. Ka liiklusel on oma osa kitse arvukuse reguleerimisel, kuna igal aastal hukkub sadu loomi liiklusõnnetustes, seda just hilisematel õhtutundidel kui loomad aktiivselt ringi liiguvad. | Kae perra, kuidas kaber kuusikus kepsleb | https://novaator.err.ee/648132/kae-perra-kuidas-kaber-kuusikus-kepsleb | Aasta loom metskits on üks Eesti levinumatest imetajatest. Sellegipoolest jääb suur osa autoaknast nähtud põlluservas seisva kitsepere elust tavainimese jaoks varjatuks. Vaata Tartu ülikooli doktorandi, Ants Tulli, tehtud videot suvisest kitseelust. |
Juhan Maiste on kirjutanud, et elame maailmas, kus igaühel on lisaks kohustusele mäletada ka õigus omaenda mälule. Oma raamatus "Vabadus mäletada" on ta sidunud kaks erinevat käsitlust, nii isiklikud mälestused kui teadusanalüütilisema poole. "Ma usun, et ajalugu on subjektiivne, igaühel meist on oma lugu ja oma mälu ja see mälu ongi peaaegu kõik, mis me oleme. Mälu ongi kultuur. Kui rääkida sellest raamatust, siis see on ühel või teisel moel minu mälu, need on minu kirjutatud lood. Ma jagaksingi nii selle raamatu kui ka enda ajaloonärvi kaheks. Ühelt poolt ma olen ja üritan olla akadeemiline kunstiajaloolane ja käsitleda ajalugu objektina, millega me suhestume. Aga teisalt on ta päris minu oma ja seal on peidus see vabaduse illusioon – luua ajalugu ja sellist lugu, mis pole raamistatud ja mis läheb tagasi kõikide nende unistuste juurde. Teine märksõna, mille ma oma pikas loos välja tooksin, on ettekujutus või kujund," rääkis ta.
Kunstiajaloolasena on Maiste jaoks kõige tähenduslikum maailma tajumise viis nägemismeele kaudu: "Meile on antud viis meelt ja minu jaoks on olnud silmad tõe mõõdupuuks. See on see, mis ilmub mulle pildilisena. Selles on teatud eripära, mis meelte kaudu me retsepteerime maailma ja mis loob mulle illusiooni maailmast – sellest kaunist ideaalsest ideede kesksest maailmast. Ma olen kasutanud metafoori, et kui me pole veel sündinud ja oleme ema üsas, siis meil on ainult neli meelt. Viienda meele – nägemise, avastame me enda jaoks siis, kui me oleme sattunud maapeale, siia varjuderiiki."
Maiste arutles ka selle üle, miks on ilu kaasaegsetes diskursustes omandanud hoopis teistsuguse tähenduse kui sellel oli varem. Ta tsiteeris kahte 18. sajandi keskpaiga klassikut, kes esindavad erinevaid mõtteviise: "Johann Joachim Winckelmann on öelnud, et ilu on normeeritud, konstantne ja reeglistatud maailm, kus kõik parem on juba kunagi olnud. Meie tänapäevase inimesena kujutame ette, et maailm läheb koguaeg paremaks ja me areneme koos maailmaga. Teatud mõttes kindlasti – teadus, tehnika jne. See on võime loota, et homne päev on eilsest parem. Aga 18. sajandi keskpaiku oli teine esteetilise mõtteviisi alussammas Alexander Baumgarteni väide, et ilu on väga personaalne, see on vaataja silmades ja väga subjektiivne. Ma arvan, et me täna oleme pigem subjektiivsed, et ilu ei ole meist väljaspool, ta ei ole objekt, vaid subjekt. Kui me seda ilu iseendas üles ei leia või ei otsi, siis me oleme ammendanud ilu mõiste."
Tänapäeval elame me tema sõnul ajas, kus me tunneme puudust terviklikust visuaaliast: "Meil on perioode, kus me loome kujundeid ja on perioode, kus me neid purustame. See on nagu laine voogamine. Ma arvan, et me oleme ajas, kus me tunneme puudust terviklikust kujundist, terviklikust maailmast ja visuaaliast. Kui ma mõtlen selle pildilise pöörde peale, nagu seda kutsutakse, siis see on tähendanud klassikalise kunstiajaloo surma. Ma arvan, et õhus ja ka kirjalikes tekstides on seda uut igatsust taas midagi luua, need killud taas paika panna ja jõuda tagasi terviku juurde. See ei pea olema tingimata barokne hõbekann, ärge minust valesti aru saage, aga see peab kandma seda ilu ideed. Ilu ei tähenda ainult esteetilist naudingut või meeltele antut, vaid midagi suuremat, nagu Heidegger ütleb – midagi püha."
Maiste sõnul peitub kunstis tõde, kuigi on keeruline defineerida, mis see tõde täpselt on. "Ma tahaksin kunstilt vahetust, otse rääkimist, ma tahaksin seda loomise valu ja selle vastuvõtmist. Ma tahaksin tajuda selle karismat ja elamuslikkust ja see on ka ainus õigustus kunstile. Mis on kunst – kui mitte tõde, siis vähemalt selle poole pürgimine. Need on kunstiteosed, mis mulle seda väljendavad ja kus ma tajun seda tõde. Ma ei tea, mis see on ja ei kipugi seda sõnastama, aga ma tunnen selle ära. Ma võin sinna jõuda läbi pika analüütilise protsessi kirjeldades maailma ja keskkonda. Aga ma võin jõuda sinna ka otse ja see otsetee on kunstile avatud. Kui meil on iga analüütilise tehtega võimalus olla parem kui eelmisega, siis kunst ei arene, ta ei muutu. Ta on kas kohe tõde või ei ole."
Ta leidis, et me elame täna maailmas, kus meie ajalugu ja minevik ei ole enam olevikuga seotud.
"Ma arvan, et paljude teiste kultuuride ja isegi tsivilisatsioonidega võrreldes on euroopaliku elutunnetuse kõige keerulisemaid mõistatusi oleviku olematus. Me ei oska olevikus elada, me kas elame minevikus või unistame tulevikust ja olevik on olematu. Ma tahaksin jõuda sinna, et ka pärandis, kultuuris, mälus või nendes mälumärkides ehk mälestistes – et selles oleks oleviku taju. Ma tahaks, et me saaks neist elamuse, et nad ei oleks klaaskupli all ja ainult reliikviad, vaid et need oleksid sellised reliikviad, mille kõrval tõusevad pisarad silma," arutles Maiste. | Juhan Maiste: kunst on otsetee tõe juurde | https://kultuur.err.ee/648134/juhan-maiste-kunst-on-otsetee-toe-juurde | "Plekktrummi" saatekülaliseks oli kunstiajaloolane Juhan Maiste, kellega arutleti ajaloolise mälu tähtsuse üle. |
Bullsil jäi seljaprobleemide tõttu pingile soomlane Lauri Markkanen, kuid esile tõusid teised suured ääred, kui Nikola Mirotic kogus 24 punkti ja 8 lauapalli ning Bobby Portis tõi 23 silma. Bostoni edukaim oli 15 punktiga Al Horford.
Jätkuvalt ei ole oma mängu korralikult käima saanud Oklahoma City Thunder (12-14), kes koduväljakul kaotas 103:116 Charlotte Hornetsile (10-16).
Russell Westbrook viskas küll suvel mitmed nimekad mängijad hankinud Thunderi eest küll 20 punkti ja jagas 7 korvisöötu ning Paul George lisas 20 silma, kuid pingimeestelt erilist abi ei tulnud.
Võitjate kasuks tõi Dwight Howard 23 punkti ja 7 lauapalli, Kemba Walkeri arvele jäi 19 punkti ja 9 korvisöötu ning Marvin Williams viskas 18 silma ja hankis 7 lauapalli.
Tulemused:
Chicago - Boston 108:85
Houston - New Orleans 130:123
Memphis - Miami 82:107
Oklahoma - Charlotte 103:116
Golden State - Portland 111:104
LA Clippers - Toronto 96:91 | Põhimeheta mänginud Boston Celtics hävis Chicago Bullsile | https://sport.err.ee/648133/pohimeheta-manginud-boston-celtics-havis-chicago-bullsile | Korvpalliliigas NBA pidi hooaja kuuenda kaotuse vastu võtma idakonverentsi liider Boston Celtics (23-6), kes ilma põhimängujuhi Kyrie Irvinguta mängides jäi 85:108 alla liiga ühele viimasele, Chicago Bullsile (6-20). |
Pentagoni teade tuli pärast seda, kui föderaalkohtunik Colleen Kollar-Kotelly lükkas tagasi president Donald Trumpi administratsiooni määruse transsooliste värbamise edasilükkamise kohta. Varem on kaks föderaalkohtunikku samuti keeldunud määrust jõustamast. Trump on põhjendanud vastuseisu transsooliste armeeteenistusele suurte meditsiinikuludega.
Transsoolised said õiguse töötada USA sõjaväes 30. juunil 2016.
Trump on väljendanud arvamust, et transsoolistel isikutel pole õigust teenida USA sõjaväes "mitte mingis kapatsiteedis" seoses "üüratute meditsiinikulude ja häiretega", mida nende kohalolu põhjustaks.
Juunis peatas USA kaitseminister Jim Mattis kuueks kuuks endise presidendi Barack Obama kava, mis nägi ette transsooliste sõjaväkke lubamist.
USA konservatiivid tervitasid veebruaris Donald Trump administratsiooni otsust tühistada ettekirjutus osariikidele, mille kohaselt on transsoolistel õpilastel õigus valida tualetti ja riietusruumi selle järgi, kuidas nad ise oma soo määratlevad.
Pentagon andis juunis sõjaväe viiele harule õiguse peatada transsooliste vastuvõtmine kuni 1. jaanuarini, et "vaadata üle nende liitumisplaanid ja avaldata arvamust ( transsooliste) liitumise mõju kohta relvajõudude valmisolekule ja võimekusele". | USA relvajõud hakkavad jaanuaris taas transsoolisi vastu võtma | https://www.err.ee/648131/usa-relvajoud-hakkavad-jaanuaris-taas-transsoolisi-vastu-votma | Pentagoni esmaspäevase teadaande kohaselt võtab USA armee transsoolisi taas vastu alates jaanuari esimesest päevast, vahendas esmaspäeval telekanal CNN. |
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles oma advendikõnes, et Eesti põhiseadust tuleks täiendada sättega, mis sõnastab selgelt abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna ning seejärel reguleerida eriseadusega ülejäänud koos- ja ühiseluviisid
Parlamendiparteidest kinnitavad vaid IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ja EKRE esimees Mart Helme, et toetavad Viilma ettepanekut defineerida põhiseaduses abielu ühe mehe ja ühe naise liiduna, kuid on vastu ettepanekule reguleerida seejärel eriseadusega ülejäänud koos- ja ühiseluviisid.
IRL
"IRL-il oli juba paari aasta eest valmis eelnõu, mille kohaselt tuleks põhiseaduses sätestada abielu, kui mehe ja naise vaheline liit, selles mõttes langeb Viilma ettepanek igati kokku ka IRL-i varasemate seisukohtadega," ütles Seeder.
"Mis puudutab avalduse teist poolt, siis ma ei tea, mida ta ülejäänud koos- ja ühiseluviisid eriseadusega reguleerimise all silmas peab. Kui ta mõtleb kooseluseadust, siis praegusel koalitsioonil pole jõudu praegust olukorda muuta."
Seeder rõhutas, et IRL on Viilma ettepaneku teise poole vastu isegi siis, kui põhiseaduses peaks abileu fikseeritama ühe mehe ja ühe naise liiduna. "Oleme seisukohal, et kõik muud kooseluvormid on võimalikud ja kõiki tehinguid - varalisi ja teisi - on võimalik erinevate kooseluvormide puhul teha ja abielu kõrval teise institutsiooni loomiseks pole mingit vajadust," sõnas Seeder.
EKRE
Sama leiab ka EKRE. "EKRE on alati olnud seisukohal, et kõikidel inimestel on võimalik reguleerida oma majanduslikke suhteid olemasolevate seaduste alusel ka praeguses õiguslikus keskkonnas," ütles EKRE esimees Mart Helme Ta lisas, et "selleks ei ole ühtki eriseadust vaja, seal hulgas kooseluseadust".
Keskerakond
"Perekonnaseaduse esimene punkt ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Küsimus on reguleeritud, mistõttu ei näe põhiseaduse muutmiseks vajadust," ütles keskfraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ERR-ile.
Sotsid
Sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees Eiki Nestor vastas peapiiskop Urmas Viilma ettepanekule defineerida põhiseaduses abielu ühe mehe ja ühe naise liiduna, et kui juba piibel perekonda ei defineeri, siis ei peaks seda ka põhiseadus tegema. "Inimesed elavad oma elu ikka nii, nagu loodus neid on loonud," ütles Nestor BNS-ile.
"Kahel õnnelikul koos elaval inimesel on seejuures kaunis vähetähtis, mis põhiseaduses kirjas on. Mitmed kirikud eri riikides austavad ka täna inimeste vaba soovi ja registreerivad samasooliste abielusid. Eks kõrgeauline peapiiskop näeb, et sama küsimus on tegelikult üleval ka Eestis. Põhiseadusega ei peaks kirikus toimuvasse arutelusse sekkuma. See ei oleks viisakas," lisas ta.
Reformierakond
Reformierakonda kuuluv riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Arto Aas ütles ERR-ile, et tema isiklikult põhiseadusesse abielu mõistet tooma ei hakkaks ja lisaks on erakondade vahel laiapõhjaline kokkulepe, et abielu mõiste kallale praegu ei minda - see jääb mehe ja naise vaheliseks liiduks.
"Põhiseaduse tekst on väga hea ja abielu mõiste debatis ei peaks põhiseadust mängu tooma. Siin on ülearuseid kirgi niigi liiga palju," tähendas Aas.
Vabaerakond
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikme Jüri Adamsi sõnul ei mõista põhiseaduses abielu mõistet ühe mehe ja ühe naise liiduna sätestada sooviv Viilma, et praeguses parlamendis pole selle tarvis jõudu.
"Ta võib ju pakkuda, aga pakkumisel pole reaalset katet," ütles Adams BNS-ile. "Vana tava on see, et abielu kunagi ja kuskil põhiseadustes ei defineeritud. See lähtub põhimõttest, et abielu küsimus on eraõiguse küsimus ja eraõiguse küsimusi ei käsitleta põhiseaduses. Siiski on Euroopas üks pretsedent, mida mina tean - see on Läti, kus aastal 2005 tõepoolest täiendati põhiseadust ja abielu kirjutati sinna sisse. Ma ei tea ühtegi teist analoogset juhtumit. Lätis oli sama vaidlus puhkenud ja siis niiöelda samasooliste abielu vastased leidsid, et kõige kindlam tõrjumise viis on nii käituda."
Adams märkis, et näiteks Soomes ja Saksamaal seadustati samasooline abielu tänavu suvel. "Ja mõlemas tehti nii, et nende perekonnaseadustes asendati sõnad "mees" ja "naine" sõnadega "kaks inimest". Ma arvan, et kui järgmine rünnak tuleb, siis tõenäoliselt tehakse meil samasisuline ettepanek," lausus Adams.
Eettepanekut sätestada põhiseaduses abielu mehe ja naise vahel sõlmitud liiduna on toetanudSihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK). | Abielu mehe ja naise liiduna põhiseadusesse panekut toetavad IRL ja EKRE | https://www.err.ee/648005/abielu-mehe-ja-naise-liiduna-pohiseadusesse-panekut-toetavad-irl-ja-ekre | Riigikogus esindatud erakondade esindajatest toetavad peapiiskop Urmas Viilma ettepanekut defineerida põhiseaduses abielu ühe mehe ja ühe naise liiduna vaid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad. |
Eesti koondis võitis avakolmandiku meeskonna kapteni Eduard Slessarevski väravast 1:0, tulemusliku söödu andis Andre Linde. Teisel kolmandikul viskasid britid kahe minuti ja 37 sekundi jooksul kolm väravat, viimase perioodi keskel juhtisid võõrustajad juba 6:1. Eesti koondise teise värava viskas 53. minutil Nikita Jefremov, resultatiivse söödu said kirja Slessarevski ja Allan Saar.
Eesti U-20 noortekoondise väravas tõrjus Christopher-Kullervo Jõgi 33 vastaste pealeviset, brittide puurilukk Jordan Lawday tegi mängu jooksul 25 tõrjet. Karistusminuteid kogus Eesti 14 ning Suurbritannia 10.
Teistes esmaspäevastes mängudes alistas Lõuna-Korea Hollandi 5:4 ning Jaapan Rumeenia lisaajal 3:2.
Kahe vooru järel hoiab täisedu 6 punktiga liidrikohta Surbritannia. Jaapanil ja Lõuna-Koreal on võrdselt 5, Rumeenial ja Eestil 1 ning Hollandil 0 punkti.
Teisipäeval on turniiril puhkepäev. Kolmapäeval kell 15:00 kohtub Eesti koondis Rumeeniaga. Kell 18:30 on vastakuti Jaapan ja Lõuna-Korea ning kell 22:00 Suurbritannia ja Holland.
Ajakava (mängude algusajad Eesti aja järgi):
Kolmapäeval, 13. detsembril
15:00 Rumeenia – Eesti
18:30 Jaapan – Lõuna-Korea
22:00 Suurbritannia – Holland
Neljapäeval, 14. detsembril
15:00 Eesti – Jaapan
18:30 Holland – Rumeenia
22:00 Lõuna-Korea – Suurbritannia
Laupäeval, 16. detsembril
15:00 Rumeenia – Lõuna-Korea
18:30 Eesti – Holland
22:00 Suurbritannia – Jaapan | Eesti U-20 jäähokikoondis kaotas Suurbritanniale 2:6 | https://sport.err.ee/648118/eesti-u-20-jaahokikoondis-kaotas-suurbritanniale-2-6 | Jäähoki U-20 MM-i II divisjoni A-grupi turniiril Šotimaal, Dumfries'is kaotas Eesti koondis teise mängudepäeva viimases kohtumistes Suurbritanniale tulemusega 2:6 (1:0, 0:3, 1:3). |
Mis on pärimusmuusikaga 25 aasta jooksul juhtunud? Kas oleme õigel teel või peaksime tähelepanu suunama hoopis teistele valukohtadele? Kuidas toimida edasi, kui nišimuusikast on kujunenud põhivoolu muusikastiil? Kuidas hoida pärimusmuusikat modernsena kaotamata sidet juurtega?
Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa selgitas: "25 aastat tagasi võetud siht muuta pärimusmuusika tänapäeva kultuuriruumi lahutamatuks osaks näikse olevat saavutatud. Väga paljud Eesti inimesed on kursis oma rahva muusikalise emakeelega. Tänasel päeval oleme tunnistajaks olulisele murrangule ja tegutseme praegu hoopis teises reaalsuses kui veerandsada aastat tagasi. Uus aeg vajab ka uusi sihte, mille poole püüelda."
Mitmetele küsimustele otsisid vastust praktikud ja teoreetikud; pärimuse kandjad ja õpetajad: Janika Oras- rahvaluule- ja muusikateadlane, vanapärase laulustiili õpetaja ja esitaja. Meelika Hainsoo- muusik, ansambel Lepaseree liige. Maarja Nuut- muusik. Valdur Mikita- kirjanik ja semiootik, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Marko Veisson- muusik, sotsiaal- ja kultuuriantropoloog, Puuluup liige. Ando Kiviberg- Viljandi pärimusmuusika festivali asutaja. Lauri Õunapuu- muusik, ansamblite Metsatöll ja Ülemakstud Rentslihärrad liige. Valle-Sten Maiste- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia filosoofia ja esteetika lektor, kultuuriajakirjanik ning teatrikriitik.
Muusikalised lõpunoodid kõlavad kell 19 Cätlin Mägi soolokontserdil "Mu pill parmupill!" | Otseülekanne lõppenud: pärimusmuusika hetkeseisust ja tulevikust | https://kultuur.err.ee/647470/otseulekanne-loppenud-parimusmuusika-hetkeseisust-ja-tulevikust | Täna toimus Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnaga koostöös konverents "Pärimusmuusika hetkeseis ja tulevik" Pärimusmuusika Aidas Viljandis. ERR kultuuriportaal tegi üritusest otseülekande. |
"Praeguse stsenaariumi järgi alustab esindusmeeskonna peatreenerina Sander Post, abitreenerina Kevin Paavo ja duubelmeeskonna juhendajana Rait Oja. Täna ja võib-olla kogu selle kuu treenivad esindus ja duubel koos - ehk on kolm treenerit pluss väravavahtide treener Mati Jürisson ja füsioterapeudina tuttav Kristel Raba," vahendas Soccernet.ee Tuleviku tegevjuhi Raiko Mutle sõnu.
Ta lisas, et kas antud stsenaarium on lõplik või mitte, alles selgub. Hetkel alustati nii ja hooajal võidakse sedasi jätkata, kuid hetkel käivad veel ka uue juhendaja otsingud. "Töö käib, et leida esindusele uus peatreener. Seda põhjusel, et ülejäänud treeneritiim saaks korralikult mehitatud. Et Sander Post saaks tagasi duubli juurde, kus ta väga head tööd tegi ja et ta saaks jätkata mängijana," ütles Mutle.
Varem on meediast läbi käinud, et Igor Prins oli üks kandidaat Tuleviku peatreeneriks saamiseks, kuid tema valis Pärnu JK. Mutle kinnitas, et Prins ei olnud ainus kandidaat ja läbirääkimisi peetakse mitme treeneriga. | Viljandi Tulevik alustas ettevalmistust Sander Posti käe all | https://sport.err.ee/648124/viljandi-tulevik-alustas-ettevalmistust-sander-posti-kae-all | Viljandi Tuleviku jalgpalliklubi alustas esmaspäeval oma ettevalmistust uueks hooajaks. Aivar Lillevere loobumise järel juhib hetkel vägesid peatreenerina Sander Post, kuid nii see ei pruugi jääda. |
Esikohta hoidis endiselt oma apelsinimarmelaadiste käppade vahel karupoeg Paddington, kelle eesti keelde dubleeritud koguperekomöödia "Paddingtoni seiklused 2" on kogunud 10 päevaga enam kui 22 000 vaatajat.
Järgmine nädalavahetus toob aga midagi õige suurt, kui maailma kinosid asuvad vallutama tähesõdalased kosmoseseikluses "Star Wars: Viimased jedid".
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Paddington 2
Paddingtoni seiklused 2
2
7559
22359
2
Murder on the Orient Express
Mõrv Idaekspressis
3
3894
25234
3
Daddy's Home 2
Papside lahing 2
3
3840
22265
4
Svingerid
Svingerid
5
2662
73346
5
Nelyubov
Loveless
1
2473
2473
6
Ikitie
Igitee
2
1909
7272
7
Легенда о Коловрате
Legend Kolovratist
2
1421
4592 | Eesti kino top 7. Mõmmit ei kõiguta miski | https://kultuur.err.ee/648112/eesti-kino-top-7-mommit-ei-koiguta-miski | Nädalavahetuse kinotabelisse pääses üksainus uustulnuk, milleks oli Andrei Zvjagintsevi valusalt meisterlik linalugu "Armastuseta", mis esindab Venemaad Oscarite võidujooksus ning kandideerib ka parima võõrfilmi Kuldgloobusele. |
19-aastane LiAngelo Ball kuulus seni UCLA kolledžimeeskonna ridadesse ning 16-aastane LaMelo mängis Chino Hillsi keskkooli eest, kuid oli samuti juba lubaduse andnud UCLA-sse siirdumiseks. Noormeeste isa LaVar Ball aga võttis poisid koolist ära ja soovib, et nad alustaksid profikarjääri Leedus.
Leping sõlmiti Balli-vendadega tänavuse hooaja lõpuni ning meeskonnaga liituvad nad jaanuarist, kirjutab klubi oma kodulehel.
"Me klubi ootab kannatamatult LiAngelo ja LaMelo saabumist. Oleme õnnelikud, et saame nende tulevasele edule aluse panna ning pakkuda neile võimalust professionaalse korvpallurina alustamiseks," sõnas Prienai spordidirektor Vilius Vaitkevicius.
Prienai on Leedu kõrgliigas 4 võidu ja 9 kaotusega 10 tiimi hulgas hoidmas 8. kohta ning Balti liigas on kogutud alagrupis seni 4 võitu ja üks kaotus.
Eesti klubidega on Vytautasel Balti liigas alagrupiturniiril ees veel kaks kohtumist, mõlemad koduplatsil. 16. jaanuaril sõidab Leetu külla Pärnu Sadam ja 30. jaanuaril Rapla. | Nooremad vennad Ballid saavad ennast proovile panna Eesti klubide vastu | https://sport.err.ee/648121/nooremad-vennad-ballid-saavad-ennast-proovile-panna-eesti-klubide-vastu | Skandaalse Balli-perekonna nooremad vennad LiAngelo ja LaMelo Ball hakkavad mängima Leedu klubis Prienai Vytautas. |
Chicago sümfooniaorkester (CSO) mängib oma kodusaalis, Chicago Symphony Center'i Orchestra Hallis. CSO kuulub Ameerika viie parima ("Big Five") orkestri hulka, kelle kontsertidel saal täidetakse traditsiooniliselt algul kolmel järjestikusel õhtul ning siis veel ühel, järgmise nädala teisipäeval.
Neeme Järvi kavad pakuvad alati uut, kas muusikat või soliste, või mõlemat. Seekordses programmis on kaks tšehhi heliloojat-klassikut ning ameeriklaste uue muusika klassik Samuel Barber. Selgub, et Samuel Barberi tšellokontserti a-moll op. 27 (1945) pole CSO mänginud 1951. aastast saadik. Ja nüüd tuleb solistiks praegu Berliinis elav tuntud ameeriklanna Alisa Weilerstein, kelle pianistist ja viiuldajast vanemad andsid tüdrukule tšello kätte, kui ta oli alles 4-aastane. Alisa Weilerstein on esinenud Neeme Järvi solistina ka kordi varem.
Nüüd kõlavad kavas alustuseks kolm katkendit Bedřich Smetana populaarsest ooperist "Müüdud mõrsja" ning õhtu teises pooles Antonín Dvořáki Sümfoonia nr. 5 F-duur. 7. detsembri õhtu lisapalana mängis tšellist "Bourrée" Johann Sebastian Bachi Süidist soolotšellole nr. 3 C-duur. Iga kontserdi eel toimub Grainger Ballroom'is pooletunnine kava sissejuhatav tutvustus, mille teeb dirigent ja helilooja Lawrence Rapchak.
Maestro Järvi hea tuttav ja noorem kolleeg, Gruusiast pärit Aleksandre Toradze, kes elab USAs alates 1983. aastast ja on praegu klaveriprofessor Indiana ülikooli South Bend'is, käis Chicagos Järvit kuulamas ja kinnitas, et see olnud kogu tema elu kõige vapustavam kontsert(!).
Ajalehes Chicago Tribune on kirjutanud CSO ja Järvi interpreteeringust väga tunnustavalt ka kriitik John von Rhein, kes on jälginud Järvi esinemisi selle ajalehe muusikakriitikuna 1977. aastast saadik. Järvi dirigeeris CSO-d külalisena viimati tänavu aprillis (20.-23.04). Siis oli tal kavas ka Arvo Pärdi "Fratres", viiulisolistiks CSO kontsertmeister Robert Chen.
Neeme Järvi on Chicago SO-ga ka plaadistanud, sh Aleksandr Skrjabini "Ekstaasipoeemi", Franz Schmidti 2. ja 3. sümfoonia , Carl Nielseni Klarnetikontserdi, Modest Mussorgski "Pildid näituselt", Zoltán Kodály "Galánta tantsud", süidi "Háry János" ja "Peacock Variations". Tavaliselt on plaadile jäädvustatud teoseid samas ka kontserdisaalis ette kantud.
1891. aastal asutatud Chicago ümfooniaorkestri peadirigendiks (USAs muusikadirektoriks) on kõige kauem olnud (1969–1991, aupeadirigent kuni 1997) Ungari päritolu Georg Solti, kes vääris oma muusikukarjääri jooksul kokku 31 Grammy't. 2010. aastast on sellel postil Itaalia maestro Riccardo Muti, kelle leping kestab kuni 2020. aastani. | Neeme Järvi dirigeerib taas kuulsat Chicago sümfooniaorkestrit | https://kultuur.err.ee/648111/neeme-jarvi-dirigeerib-taas-kuulsat-chicago-sumfooniaorkestrit | Dirigent Neeme Järvi juhatab järjekordselt oma teisel kodumaal Ühendriikides, seistes neljal õhtul kuulsa Chicago sümfooniaorkestri ees. Kontserdid toimusid 7., 8. ja 9. detsembril ning viimane kontsert sama kavaga 12. detsembril. |
City võitis eilse kohtumise 2:1, mille järel tähistati võitu nii suure kisa ja muusikaga, et Mourinho pidas vajalikuks mehi noomima minna austuse puudumise pärast. Vastasmeeskonna väravavaht Ederson oli Mourinho kriitikale vastu seisnud ja selle peale läks riietusruumidevahelises tunnelis kähmluseks, kirjutab Soccernet.ee.
Olukorra keskpunkti oli sattunud Unitedi abitreener Silvino Louro koos mitmete teiste taustajõududega. Loomulikult ei puudunud sealt ka kummagi meeskonna mängijad. Kokkuvõttes oli Mourinho veega üle valatud ja City abitreenerit Mikel Artetat nähti hiljem lõhkise kulmuga.
Väidetavalt oli Amazon Prime'i kaameramees, kes filmib City meeskonna tegemisi terve hooaja vältel, rüseluse jäädvustanud. Mängueelselt oli United aga keelanud Amazoni kaamera toomise tunnelialasse, kuigi Unitedi aseesimees Ed Woodward ja City tegevjuht Ferran Soriano arutasid seda teemat ja City olevat loa saamiseks isegi raha pakkunud.
Mängu peakohtunik Michael Oliver polnud antud juhtumi kohta raportisse midagi kirjutanud. Küll aga on mitmeid anonüümseid tunnistajaid, kelle juttude põhjal hakkab FA ilmselt pilti kokku panema, et võimalike karistuste osas selgusele jõuda. | Manchesteri suurklubid võivad rüseluse eest karistada saada | https://sport.err.ee/648116/manchesteri-suurklubid-voivad-ruseluse-eest-karistada-saada | Inglismaa jalgpalliliit (FA) alustas uurimist pühapäevasele Manchesteri derbile järgnenud intsidendi osas, mille keerisesse sattusid City mängumehed, abitreener Mikel Arteta ning Unitedi peatreener Jose Mourinho ja tema abitreener Silvino Louro, vahendab Goal.com. |
Veekatkestused võivad kesta kella 18-ni aadressidel Akadeemia tee 50 ja E. Vilde tee 121A, 123, 125, 127, 129, 131, 131A, 133, 135 ning 137.
Tallinna Vesi püüab likvideerida veeavarii esimesel võimalusel.
Veeinfo on ettevõtte kodulehel: https://www.tallinnavesi.ee/et/katkestuste-info/
Piirkonna elanikud saavad vajadusel täiendavat infot Tallinna Vee avariitelefonil 6 262 400. | Veeavarii jättis Tallinnas Vilde tee elanikud veeta | https://www.err.ee/648114/veeavarii-jattis-tallinnas-vilde-tee-elanikud-veeta | Seoses veeavariiga Tallinnas Vilde tee 133 juures esineb teisipäeval avarii likvideerimisega veekatkestusi. |
Putin on Venemaad nüüd juhtinud rohkem kui 18 aastat, jäädes pikaealisuselt alla ainul Jossif Stalinile. Vene vaatlejad küsivad nüüd, mis võiks olla tema agenda eelseisval võimuperioodil. Ja ega suurt muud sõelale jäägi kui see vana jutt Venemaa võimsuse kasvatamisest. Ehk siis sama asi, millega Putin on kogu aeg tegelenud.
Hiljuti tõi Putin välja venemaalase „geneetillise koodi“ neli põhitunnust. Need on austav suhtumine kodumaasse, tema eest hoolitsemine, siiras pühendumine sõprusele ning igasuguse välise surve tagasilükkamine. Selles loetelus puuduvad sellised loomulikud asjad, mis on omased enamikule arenenud rahvastele, kasvõi pühendumine perekonnale, isikuvabaduste tähtsustamine, õnn, heaolu jne.
Selles mõttes pani Putin täppi, et juba Stalini ajast on vene inimese jaoks riigi võimsus alati üles kaalunud igasugused isiklikud väärtused. Teda armastatakse siiani hoolimata sellest, et ta tappis ja küüditas miljoneid inimesi. Täpselt samamoodi andestatakse Putinile asjaolu, et tema võimu ajal on rahva vaesus üha suurenenud ning sõnavabadus puuri pistetud. See-eest on ta taastanud Venemaa kui „suurriigi“, kes astub julgelt vastu teistele selle maailma vägevatele. Jeltsini-aegsel „alanduste perioodil“ on nüüd lõpp.
Kui onu Vova kutsub
Novembri lõpus teatas Putin Sotšis esinedes, et kõik Vene ettevõtted, olgu nad riiklikud või erakätes, peavad olema valmis asuma „sõjarööbastele“. Selle peale küsis Venemaa üks väheseid opositsioonilisi väljaandeid „Novaja Gazeta“, et huvitav, kellega kavatsetakse küll sõdida? Ja jõudis järeldusele, et ainult iseendaga, sest tegelikke vaenlasi Venemaal ju pole – on ainult väljamõeldud vastased. Mõistagi on neid vaja selleks, et matta nende alla kõik siseriiklikud probleemid.
Paraku usub ajupestud venelane, et tema riiki tahetakse tõepoolest hävitada. Youtube’ist võib vaadata videot, milles karmpühalike nägudega lapsed esitavad Mamai kurgaani jalamil truuduslaulu „onu Vovale“. Laulu sõnum on see, et kui ülemjuhataja kutsub viimsesse lahingusse, siis oleme temaga...
Kremli propagandal on õnnestunud enamikule venelastele – lastest raukadeni – sisendada mõtet, et „emakest Venemaad“ ümbritsevad vaid vaenlased, kes ootavad momenti kallale tungida. Ja kuidas siis mitte usaldada riigitüür jätkuvalt Vladimir Putini kätte, sest ta on ainus „hegemoon“, kes suudab kodumaad kaitsta.
Ei ole väga reaalne, et Venemaa tõepoolest riskib mõne sõjalise avantüüriga näiteks NATO vastu, sest selleks tal jõudu ei jätku. Paraku on sõjalise võimuse pidev kasvatamine ja sõjahüsteeria õhutamine ohtlikud asjad, sest kui klassikuid parafraseerida, siis püss, mis on lavastuse esimeses vaatuses seinal, peab viimases vaatuses ka pauku tegema. Kallaletungid Gruusiale ja Ukrainale on näited selle kohta, et see võrdlus ei ole sugugi tuulest tõmmatud. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood | https://www.err.ee/648080/peeter-kaldre-venelase-geneetiline-kood | Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu (kuni 80 protsenti) ja kõik teised kandidaadid on juba ette läbipõrumisele määratud, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre. |
Minister Aabi juhtimisel on kokku pandud ettepanekud rohkem kui 1000 töökoha teistesse maakonnakeskustesse viimiseks, kuid piirkondlik jaotus ei ole Aabi jaoks veel ootuspärane, kirjutab Äripäev.
Tema hinnangul ei ole jätkuvalt Kuressaarde, Kärdlasse, Haapsallu, Jõgevale, Paidesse, Valka, Võrru ja Põlvasse kavandatud piisavas mahus väljaviidavaid töökohti.
"Peame koos pingutama, et pidurdada ääremaastumist ning tagada riigipalgaliste kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade kättesaadavus üle Eesti," märkis Aab. | Aab nõuab riigiasutuste keskkontorite Tallinnast välja kolimist | https://www.err.ee/648108/aab-nouab-riigiasutuste-keskkontorite-tallinnast-valja-kolimist | Riigihalduse minister Jaak Aab saatis ministritele meeldetuletuseks kirja, et jaanuari keskpaigaks tuleb esitada tegevuskava, kuidas viia Tallinnast välja 13 riigiameti keskkontor, kuid ametite juhtidele tuli see üllatusena, sest varem on räägitud vaid nende osalisest kolimisest. |
Venemaa ülemkohtu andmetel on alates 2010. aastast spioneerimise eest vangi pandud 11 välismaalast, sealhulgas kaks eestlast ja kaks leedulast, kuid väga sagedane oma kodanike süüdimõistmine riigireetmises ning viimase seitsme aasta jooksul on kodumaa reeturiks tunnistatud vähemalt 56 venemaalast, kirjutab Postimees.
Osa spioneerimise eest vangi mõistetutest on Ukraina ja Gruusia kodanikud ehk riikide kodanikud, kellega Venemaal on konflikt.
Peterburi advokaat Ivan Pavlov, kes kaitseb Venemaal tihti spioneerimises ja riigireetmises süüdistatavaid inimesi, tõi näiteks Sotši elanikust Gruusia kodaniku Jekaterina Harebava, kes 2014. aastal mõisteti kuueks aastaks spioneerimises süüdi selle eest, et ta saatis 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõja ajal tuttavale grusiinile SMS-i selle kohta, et nägi Sotšis Vene tanke. Sotši turumüüja jõudis vangis istuda kolm aastat, kuni Venemaa andis ta Gruusiale välja.
Kaks aastat tagasi mõisteti Venemaal 11 aastaks spioneerimise eest vangi Ukraina kodanik Valentin Võgovski, kes FSB väitel kogus andmeid sõjalennukite tehniliste andmete kohta ning varsti peaks kohtusse jõudma Ukraina ajakirjaniku Roman Suštšenko juhtum, kelle FSB vahistas pool aastat pärast Susi.
Eesti kõrval on ka Leedu Venemaal süüdimõistetud "spioonide" osas esirinnas, näiteks eelmise aasta kevadel mõisteti järjest spioneerimises süüdi kaks Leedu kodanikku - Kaliningradis mõisteti 13 aastaks vangi Leedu ja Venemaa kodakondsust omav erukapten Jevgeni Mataitis ning Moskvas 12 aastaks vangi Arstidas Tamošaitis. Mõlema väidetava süü kohta on teada sama vähe kui Susi oma kohta. | Eesti ja Leedu on Venemaal süüdimõistetud "spioonide" esirinnas | https://www.err.ee/648106/eesti-ja-leedu-on-venemaal-suudimoistetud-spioonide-esirinnas | Hoolimata Kremli pidevast retoorikast välismaa eriteenistuste katsetest mõjutada Venemaa arengut, ei ole spioneerimises süüdimõistmine Venemaal väga tavaline, kuid süüdimõistetud välismaiste "spioonide" esirinnas on Eesti ja Leedu. |
Kell 11.30 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tulika tänaval, kus 63-aastane naine sõitis Volkswagen Pologa ette peateel liikunud Volkswagen Passatile, mida juhtis 38-aastane mees. Polo juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 13.30 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kadaka tee 189B juures, kus 63-aastane mees sõitis Ford Fusioniga reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 31-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 16.23 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Jõgeva vallas Painkülas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 44. kilomeetril, kus 61-aastane mees ei andnud Renault Meganega teed peateel liikunud Peugeot Partnerile, mida juhtis 35-aastane mees. Renaulti juht ja autos olnud 58-aastane naine toimetati Jõgeva haiglasse.
Kell 17.06 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi tee ja J. Smuuli tänava ristmikul, kus 43-aastane naine tegi Renaultiga parempööret ja sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 76-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.10 juhtus liiklusõnnetus Türil Paide ja Wiedemanni tänava ristmikul, kus 18-aastane naine sõitis Audi 80-ga reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 62-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Järvamaa haiglasse.
Kell 22.14 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maanteel, kus 45-aastane mees sõitis Audi A8-ga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 27-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. | Liikluses sai viga seitse inimest | https://www.err.ee/648104/liikluses-sai-viga-seitse-inimest | Esmaspäeval juhtus üle Eesti kuus raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku seitse inimest. |
Mehed loopisid laupäeva õhtul sünagoogi pihta süütepudeleid, kuid hoone õnneks ei süttinud. Rünnaku ajal oli sünagoogi alakorrusel juudinoorte pidu. Noored põgenesid keldrisse ja keegi teadaolevalt vigastada ei saanud.
Politsei võttis rünnakuga seoses kinni kolm meest, kes on 18-21-aastased. Kõik kolm on süüdistused tagasi lükanud.
Göteborgi juudikogukonna esimehe Allan Stutzinsky sõnul loopisid süütepudeleid kümmekond maskides meest. Stutzinsky hinnangul võib rünnaku taustal olla USA presidendi Donald Trumpi otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.
Aftonbladeti info kohaselt leidis politsei esmaspäeval süütepudeleid ka Malmö sünagoogi juurest. Politsei andmetel olid pudelid sündmuskohal süüdatud, kuid ise kustunud.
Malmö politsei tegi kuriteoavalduse süütamiskatse kohta, mis vastab vihakuriteo tunnustele.
Rootsi politsei tugevdas pärast nädalavahetuse rünnakut Göteborgi sünagoogile kõigi riigi sünagoogide turvameetmeid. | Rootsis sünagoogi rünnanud mehed on pärit Süüriast ja Palestiinast | https://www.err.ee/648102/rootsis-sunagoogi-runnanud-mehed-on-parit-suuriast-ja-palestiinast | Rootsis Göteborgi sünagoogi mahapõletamise katses kahtlustatavad noored mehed on pärit Süüriast ja Palestiinast, teatas esmaspäeval ajaleht Aftonbladet. |
Serblaste parim oli Ognjen Kuzmic 16 punkti ja 10 lauapalliga, Marko Simonovici arvele kirjutati 14 silma. Venelastele tõi Andrei Vorontsevitš resultatiivseimana 21 punkti. Parim päev polnud Nando de Colol ja Milos Teodosicil, kes mõlemad viskasid 6 silma.
Armeelastest kahe võidu kaugusele jõudsid Madridi Real, Pireuse Olympiakos ja Vitoria-Gasteiz Baskonia. Hispaanlased alistasid võõrsil Istanbuli Anadolu Efesi 80:78 (21:22, 16:14, 24:27, 19:15) ning kreeklased kodus CSKA-st eelmises voorus jagu saanud Istanbuli Fenerbahce 71:62 (18:9, 22:12, 18:19, 13:22). Baskimaa klubi oli omal väljakul 101:88 (30:24, 12:16, 29:24, 30:24) üle Tel Avivi Maccabist, kellele see oli kuuendaks järjestikuseks kaotuseks.
Mängupäeva viiendas kohtumises alistas Kaunase Žalgiris võõrsil Milano EA7 Emporio Armani 78:70 (21:16, 15:17, 20:23, 22:14). Itaallased on nüüd kaotanud kaheksa mängu järjest.
Tabeliseis:
1. CSKA 15 12 3 1330:1231
2. Real 15 10 5 1304:1204
3. Olympiakos 15 10 5 1179:1113
4. Baskonia 15 10 5 1204:1157
5. Panathinaikos 14 9 5 1077:1022
6. Fenerbahce 15 9 6 1150:1148
7. Darussafaka 14 8 6 1094:1092
8. Crvena zvezda 15 7 8 1115:1117
------------------------------------------
9. Anadolu Efes 15 7 8 1243:1264
10. Barcelona 14 6 8 1001:1041
11. Žalgiris 15 6 9 1217:1235
12. Bamberg 14 5 9 1115:1130
13. Uniks 14 5 9 1120:1151
14. Maccabi 15 5 10 1194:1244
15. Galatasaray 14 4 10 1093:1197
16. Emporio Armani 15 4 11 1215:1305 | Euroliiga liider Moskva CSKA sai teise järjestikuse kaotuse | https://sport.err.ee/96371/euroliiga-liider-moskva-cska-sai-teise-jarjestikuse-kaotuse | Korvpalli Euroliigas sai teise järjestikuse kaotuse tiitlikaitsja ja tabelijuht Moskva CSKA, kes jäi võõrsil 67:78 (14:27, 20:21, 22:16, 11:14) alla Belgradi Crvena zvezdale. |
Saladuseloori 20-aastane tartlane täielikult kergitada ei soovinud, aga teatas, et üheksandaks jaanuariks on lennupiletid olemas. Piirkond on jätkuvalt Hispaania ja Itaalia kandis, kus olid ka tema viimased klubid.
"Tase on senise karjääri kõige kõrgem," lubas Liivak Soccernet.ee -le. "Aga kuni allkirju all ei ole, siis pole veel midagi kindlat."
Suvel oli Liivak lähedal lepingule klubiga Serie B-s, pärast seda tal lepingut olnud pole. Viimased hooajad on Liivak veetnud Hispaania tugevuselt neljandas liigas Alcobendas Sporti ridades. | Liivakul uus klubi lähedal: jaanuariks on lennukipiletid olemas | https://sport.err.ee/96372/liivakul-uus-klubi-lahedal-jaanuariks-on-lennukipiletid-olemas | Viimased pool aastat lepinguta olnud Eesti jalgpallikoondise ründaja Frank Liivak andis teada, et peagi ootab teda uus koduklubi. |
2008. aastal pani Kreeka veto Makedoonia liitumisele NATO-ga ja on tõkestanud Skopje läbirääkimisi EL-iga alates 2005. aastast.
"Aastal 2008 olime NATO liitumise lävepakul. 2009. aastal saime esimese positiivse raporti ja soovituse alustada läbirääkimisi EL-iga," ütles Ivanov üleriigilises pöördumises.
Ivanov ärgitas EL-i Makedoonia tulevikku mitte blokeerima ja süüdistas ühendust ning NATO-t riigi praegustes poliitilistes raskustes.
"Läbirääkimiste kuupäevade asemel meid tõkestati. NATO liikmesuse asemel meid ignoreeriti. Premeerimise asemel meid karistati," ütles ta.
"EL-i ja NATO vastutustundetu käitumine Makedoonia suhtes peegeldub paratamatult meie sisepoliitikas. Reformihoog on kaotatud, poliitiliste parteide suhted on pingelised," ütles president.
Makedoonia ametlik nimi ÜRO-s on Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia seoses 25 aastat kestnud tüliga Kreekaga, mille põhjaprovints kannab sama nime. | Makedoonia president kritiseeris "vastutustundetut" EL-i ja NATO-t | https://www.err.ee/579911/makedoonia-president-kritiseeris-vastutustundetut-el-i-ja-nato-t | Makedoonia president Gjorge Ivanov kritiseeris neljapäeval Euroopa Liitu ja NATO-t seoses Makedoonia liitumisprotsessi pidurdumisega ja süüdistas neid riigi poliitilistes kriisides. |
Kohus mõistis kaheks ja pooleks aastaks vangi ettevõtja Marek Falenta, kes pealtkuulamist juhtis. Kaks asjaga seotud ettekandjat said lühema vanglakaristuse. Kolmas ettekandja peab maksma rahatrahvi.
Restoranides tehtud salvestiste avaldamine põhjustas 2014. aastal skandaali ja oli üks põhjustest, miks kaheksa aastat võimul olnud erakond Kodanikuplatvorm jäi järgmistel parlamendivalimistel võimust ilma.
Salvestitel oli kuulda endist peaministrit ja nüüdset Euroopa Ülemkogu juhti Donald Tuski ropendades kritiseerimas liitlasriike. Salvestiste avaldamise järel astus tagasi mitu kõrget ametnikku. | Poola kohus mõistis vangi tipp-poliitikuid pealt kuulanud isikud | https://www.err.ee/579910/poola-kohus-moistis-vangi-tipp-poliitikuid-pealt-kuulanud-isikud | Poola kohus mõistis vangi ärimehe ja kaks ettekandjat, kes olid mõistetud süüdi Poola tipp-poliitikute elektroonilises pealtkuulamises Varssavi restoranides. |
Tänavu kahel korral ja kokku neljas mängus Eesti koondist esindanud 28-aastane Frolov kuulus 10-kordse Eesti meistri FC Flora ridadesse aastatel 2005-2016. Frolovi saldoks Floras oli 192 mängu ja 31 väravat, Eesti meistriks krooniti Andre aastatel 2010, 2011 ja 2015 ning karikavõitjaks aastatel 2011, 2013 ja 2016.
Andre Frolov: „Uus ja põnev väljakutse. Pärast aastaid Floras on mõnus astuda uude keskkonda. Mulle meeldivad inimesed, kes seda klubi juhivad ja peatreenerisse on mul palju usku. Teades Slavat nii mängija kui inimesena olen kindel, et ta saab väga hästi hakkama ja on väga tugev treener. Olen klubis, kus minu mängijaoskuseid hinnatakse kõrgelt ja inimesena austatakse. Paidel on huvitavad ja suured eesmärgid ning tahan aidata neid teostada. Omalt poolt annan kindlasti oma parima ja teen kõvasti tööd enda arendamiseks.“
Peatreener Vjatšeslav Zahovaiko: „Andre on mitmekülgne, rikkalike kogemustega hea klassiga mängija, kelles näen tähtsat rolli meeskonna juhtimisel nii väljakul kui ka riietusruumis. Oma professionaalse suhtumisega on ta kindlasti eeskujuks meie noortele. Tal on üks väga hea omadus – ta vihkab kaotamist ja ma siiralt loodan, et kõik meeskonnaliikmed nakatuvad sellesse. Lisaks sellele on ta universaalne mängija, kes võib vajadusel mängida igat positsiooni. Andre on 28 aastat vana ja oma kogemusest võin öelda, et tema parim jalgpall alles algab!“ | Flora keskväljamees liitus Paide Linnameeskonnaga | https://sport.err.ee/96370/flora-keskvaljamees-liitus-paide-linnameeskonnaga | Järvamaa esindusklubi Paide Linnameeskond sõlmis 2-aastase lepingu Eesti jalgpallikoondise ja FC Flora keskväljamehe Andre Froloviga. |
Peaministrit kahtlustatakse "meelehea" vastuvõtmises kahelt ärimehelt -- ühelt iisraellaselt ja ühelt välismaalaselt.
Iisraeli suurima vaatajaskonnaga telejaama Kanal 2 andmeil on politsei asja uurinud 8-9 kuud ja küsitlenud selle aja jooksul umbes 50 inimest. Kolme nädala eest jõuti väidetavalt läbimurdeni.
Netanyahu peab küsitlusele ilmuma ilmselt järgmise nädala algul, teatas telekanal.
Peaministri kantselei on kõiki neid teateid eiranud.
Justiitsministeerium ja politsei on kommentaaridest keeldunud. Politsei avalduse kohaselt aga teavitatakse avalikkust asjast lähiajal. Politsei hoiatas, et meedia teated sisaldavad ka spekulatsioone.
Juulis teatas peaprokurör Avichai Mandelblit, et on andnud korralduse eeluurimiseks Netanyahut puudutava asja suhtes, kuid ei täpsustanud, millega tegu.
Netanyahu on igasuguseid rikkumisi eitanud.
Ta tunnistas raha saamist Prantsuse magnaadilt Arnaud Mimranilt, kes mõisteti kaheksaks aastaks vangi süsihappegaasi emissiooniga kauplemist puudutava petuskeemiga seoses.
Netanyahu kantselei kinnitas 40 000 dollari saamist Mimranilt 2001. aastal, kui Netanyahu ei olnud peaminister. Tegemist olevat olnud osaga rahadest avalike ürituste tarvis, muu hulgas Iisraeli maine kujundamiseks välismaal.
Netanyahu perekonna advokaati aga on kahtlustatud ka huvide konfliktis seoses allveelaevaostuga Saksamaalt. Shimron tegutseb nimelt ka Saksa kompanii ThyssenKrupp esindajana Iisraelis | Meedia: politsei küsitleb korruptsioonijuurdluse raames Netanyahut | https://www.err.ee/579909/meedia-politsei-kusitleb-korruptsioonijuurdluse-raames-netanyahut | Iisraeli politsei kavatseb peagi küsitleda korruptsioonijuurdluse raames peaminister Benjamin Netanyahut, teatas neljapäeval Iisraeli meedia. |
Samuti sulgeb USA kaks Venemaa luureinfo kogumiseks kasutatavat asutust Marylandis ja New Yorgis, vahendas BBC.
USA välisministeerium kuulutas 35 Washingtoni saatkonnas ja San Francisco konsulaadis töötavat Vene diplomaati persona non grata -ks, andes neile ja nende peredele aega 72 tundi USA-st lahkumiseks.
Venemaa valitsus vastab sanktsioonidele ilmselt USA diplomaatide väljasaatmisega.
Samuti on sanktsioonid kehtestatud üheksa GRU ja FSB üksuse ja isiku suhtes.
USA rahandusministeerium selgitas, et sanktsioonid kehtestati nende vastu, "kes on vastutavad valimiste protsessi või institutsioonide kahjustamise eest".
President Barack Obama ütles pressiteates, et "kõik ameeriklased peaksid olema ärevad Venemaa tegevuse pärast".
Ta nimetas sanktsioone"vajalikuks ja asjakohaseks vastuseks. Ta lisas, et vastusamme astutakse ka edaspidi.
"Need sammud järgnevad korduvatele hoiatustele, mille me oleme edastanud Vene valitsusele ning on vajalik ja asjakohane vastus jõupingutuste eest kahjustada USA huve, rikkudes rahvusvahelisi käitumisnorme," ütles Obama pressiteates.
President Barack Obama lubas juba varem astuda samme Venemaa suhtes, süüdistades Moskvat küberrünnakutes Demokraatliku Partei ja Hillary Clintoni presidendikampaania vastu.
Venemaa astub vastusamme
Venemaa on eitanud oma seotust küberrünnakutega.
Venemaa välisministeeriumi esindaja ütles, et USA sanktsioonid kahjustavad kahepoolsete sidemete taastamist, vahendas Interfax.
Vene föderatsiooninõukogu esimees Konstantin Kossatšov ütles uudisteagentuuri RIA vahendusel, et Vene diplomaatide väljasaatmise otsus esindab "poliitiliste laipade surmapiinu".
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et uued sanktsioonid kahjustavad Moskva ja Washingtoni suhteid. Peskov märkis konverentsikõnes ajakirjanikega, et president Vladimir Putin annab korralduse vastavateks vastumeetmeteks.
Peskovi sõnul kahtleb Moskva sanktsioonide tõhususes, kuna praegune USA president lahkub kolme nädala pärast ametist.
Peskovi sõnul pole Moskva kindel, et USA järgmine president Donald Trump uusi sanktsioone toetab.
Trump on varem väljendanud kahtlust seoses Venemaa vastu uute sanktsioone kehtestamisega.
USA kõrge ametnik tõdes konverentsikõnes ajakirjanikega, et Trump võib ametisse astudes Obama otsuse tagasi võtta ning lubada Vene luureametnikud uuesti riiki, kuid see oleks ebasoovitav.
Ametnik ütles, et ei ole põhjust uskuda, et Venemaa lõpetab sekkumise USA ja teiste riikide valimistesse.
"Me usume, et need sammud on tähtsad, kuna Venemaa ei kavatse lõpetada. Kõik viitab sellele, et nad sekkuvad demokraatlikesse valimistesse teistes riikides, sealhulgas mõnes meie Euroopa liitlasriigis," ütles ta.
USA esindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan kommenteeris, et Venemaa on järjepidevalt püüdnud kahjustada USA huve ning Obama administratsiooni kehtestatud sanktsioonid on õige, kuid hiljaks jäänud samm.
"Kuigi tänane administratsiooni tegevus on hilinenud, siis see on sobiv viis lõpetada kaheksa aastat kestnud ebaõnnestunud poliitika Venemaaga. Ja see on musternäide selle valitsuse ebaefektiivsest välispoliitikast, mis on muutnud Ameerika maailma silmis nõrgemaks," ütles Ryan pressiteates.
Agentuuride sõnul on Venemaa kampaania kestnud kümme aastat
USA sisejulgeoleku ministeerium, riiklik luuredirektoraat ja FBI avalikustasid neljapäeval ka raporti Venemaa luureagentuuride kübertegevusest.
Obama selgitas, et USA avalikustab tehnilist informatsiooni seoses Venemaa kübertegevusega selleks, et "aidata võrgukaitsjatel USA-s ja välismaal tuvastada, leida ja tõkestada Venemaa ülemaailmset küberrünnakute kampaaniat".
Agentuurid teatasid ühisavalduses, et kutsuvad nad riigi julgeoleku- ja erasektori ettevõtteid kontrollima oma varasemat võrguliiklust, et leida neis märke pahatahtlikust tegevusest.
USA luureagentuurid nimetavad Venemaa häkkimistegevust "kümme aastat kestnud kampaaniaks", mis sisaldas erinevaid meetmeid, muu hulgas "õngitsemist", valitsusorganisatsioonide, kriitilise tähtsusega taristute, mõttekodade, ülikoolide, poliitiliste organisatsioonide ja asutuste ründamist, info varastamist neilt organisatsioonidelt ning osa varastatud info avalikustamist.
Tänavuste presidendivalimiste ajal lekitati WikiLeaksi keskkonna kaudu demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni kampaaniajuhilt ning demokraatide rahvuskomiteelt (DNC) varastatud e-kirju.
Mitu USA agentuuri, sealhulgas FBI ja CIA on öelnud, et häkitud info avalikustati selleks, et kahjustada Clintoni ja demokraatide võimalusi valimistel ning pöörata see Trumpi kasuks.
Obama sõnul avalikustatakse täpsem luureraport järgmise kolme nädala jooksul. Samas jääb arvatavalt suur osa raporti infost siiski salastatuks. | USA saadab häkkimisega seoses riigist välja 35 Vene diplomaati | https://www.err.ee/579901/usa-saadab-hakkimisega-seoses-riigist-valja-35-vene-diplomaati | USA otsustas saata riigist välja 35 Vene diplomaati vastuseks Venemaa väidetavale sekkumisele USA presidendivalimistesse. |
"Vargus" toimus hetkel, kui Eesti kodanik oli sõidukite piiriületuspunktis tolliametnikega dokumente vormistamas. Ootamatult kohale lennanud lind haaras Eesti kodaniku passi oma noka vahele ning tõusis seejärel kohe kõrgele õhku, vahendasid Lenta ja tolliteenistuse veebileht.
Juhtumi tunnistajateks olid ka Vene tollitöötajad, kes üritasid passiomanikku aidata ning kohale saabusid ka võimuesindajad koos teenistuskoertega. Kuid pingutused varest tabada ei kandndu paraku vilja ning Eesti kodanikul tuli kirjutada ametlik avaldus passi kaotamise kohta.
Ivangorodi politseijaoskonnas anti mehele Eesti Peterburi peakonsulaadi aadress ning pärast vajalike dokumentide saamist õnnestus tal lõpuks koju jõuda.
Pass leiti juhuslikult üles paar päeva hiljem piiripunkti lähedalt. Dokument enam kasutuskõlblik ei olnud, sest lind oli haaranud ainuld ühest passi lehest. | Ivangorodi piiripunkti lennanud vares viis kaasa Eesti kodaniku passi | https://www.err.ee/579908/ivangorodi-piiripunkti-lennanud-vares-viis-kaasa-eesti-kodaniku-passi | Venemaa föderaalse tolliteenistuse teate kohaselt leidis Leningradi oblastis Ivangorodi piiripunktis käesoleval nädalal aset kummaline juhtum - nimelt varastas vares ühe kodumaale naasva Eesti kodaniku passi. |
Meeskonnad lõpetasid mõlemad Credit24 Meistriliiga põhiturniiri esimese ringi 11 võidu ja kahe kaotusega. Selveril on punkte 31, Pärnul üks enam. Omavahel läksid võistkonnad vastamisi kohe Credit24 Meistriliiga esimesel nädalavahetusel ja avaedu loovutanud Pärnu pidi koduväljakul leppima 2:3 (25:23, 25:23, 12:25, 21:25, 13:15) kaotusega. Küll tuleb arvestada, et vigastuste tõttu ei teinud selles kohtumises kaasa kaks suvepealinna põhikoosseisu liiget – keskblokeerija Tamar Nassar ja diagonaalründaja Hindrek Pulk, kirjutab Volley.ee.
Vaadates veidi karikavõistluste ajalukku, siis viimasel ajal on just need kaks klubi sarjas domineerinud. Viimasest seitsmeteistkümnest finaalist on karikas emmale-kummale läinud neljateistkümnel juhul. Oma sõna on saanud sekka öelda vaid Tartu (aastatel 2005 ja 2008) ja TTÜ (2013). Küll on sellel perioodil omavahel finaalis vastamisi mindud vaid neljal korral. Aastal 2004 lõpetas toona Audentese Ülikooli nime kandnud võistkond Pärnu viieaastase hegemoonia, juba Selver Tallinnana võideti suvepealinna esindust 2009. ja 2010. aasta lõpus. Revanši sai Pärnu 2012. aastal, tõmmates joone peale Selveri neljandale järjestikusele karikavõidule. | Maratonmatšis Selverist jagu saanud Pärnu krooniti Eesti karikavõitjaks | https://sport.err.ee/96367/maratonmatsis-selverist-jagu-saanud-parnu-krooniti-eesti-karikavoitjaks | Eesti meeste võrkpallikarikavõitjaks tuli Pärnu, kes alistas Audentese spordihoones toimunud finaalis Tallinna Selveri 3:2 (20:25, 25:21, 25:21, 22:25, 15:12). |
Baruto alistas turniiri veerandfinaalmatšis kohtunike häältega 46-aastase jaapanlase Tsuyoshi Kosaka, kirjutab Delfi.
"Üllatavalt lihtsalt läks. Taktika oli selline, et vastane tuli maha suruda, poksimine ei ole minu tugevam külg. Ma olen MMA-ga tegelenud vaid aasta ja sellega kõike selgeks ei saa. Teen seda, mida oskan, hulljulgeks ei ole mõtet minna," rääkis Baruto väsinud häälel.
Järgmine matš seisab ees juba kahe päeva pärast, vana-aasta õhtul. "Järgmine vastane on hoopis teisest puust, Horvaatia MMA legend. Homme üritan enda natuke liigutada ja taktikat paika panna. Taastumine on väga tähtis," vaatas Baruto eelseisva võitluse poole. | Baruto: teen seda, mida oskan, poksimine pole minu tugevam külg | https://sport.err.ee/96362/baruto-teen-seda-mida-oskan-poksimine-pole-minu-tugevam-kulg | Jaapanis RIZIN Fighting Federationi poolt korraldatavat turniiri võidukalt alustanud Kaido Höövelson alias Baruto sõnas Delfile antud kommentaaris, et peamine eesmärk oli vastane maha suruda ning ise terveks jääda. |
Neljandat aastat tegutsev Kohila Võrkpalliklubi oli kodustes sarjades ja Balti liigas enne tänast võitnud üheksast mängus olnud tiitlist seitse. Viimastel aastatel oli kirstunaelaks kujunenud aga just karikavõistluste esikohalahing, kus kahel eelmisel korral TTÜ-le alla jäädi, teatas Volley.ee.
Tänavust finaali alustasid võistkonnad võrdselt ja ühtses taktis mindi geimi keskosani. Seal hakkas Kohila aga vaikselt eest libisema. TTÜ juhendaja Marko Mett oli sunnitud 15:18 kaotusseisul kasutama mõtlemisaega, ent otsa tuli Eliisa Peidi kaks ässpallingut ja tekkinud vahet enam tagasi mängida ei õnnestunud. Avageimi lõpetas Kertu Laagi ründelöök.
Teine geim oli veelgi suurem jõudemonstratsioon. Julija Mõnnakmäe servidega olid karikakaitsjad püstihädas ja kui vastuvõtt korda saadi, tõrkus rünnak. Esimesele tehnilisele mõttepausile mindi Kohila 8:0 (!) juhtimisel. Imet ei juhtunud ja Laak lõpetas ka teise geimi. Sedakorda numbritega 25:15.
Tundus, et kõik läheb ka kolmandas Kohila kindla kontrolli all, kui tablool särasid nende 18:11 edunumbrid. Aga ei saa TTÜ ja Kohila karikafinaal läbi ühe müstiliselt võimsa Reelika Raabi serviseeriata. Eelmisel aastal vedas ta naiskonna kolmandas geimis 17:23 seisult 25:23 võiduni. Audentese spordihoones läks Raap pallima seisul 12:18. Kui ta lõpetas, oli Kohila naiskond täiesti liimist lahti ja TTÜ/Tradehouse 22:18 ees.
Geimivõidu järel jätkas TTÜ ülimalt südi võitlust ja korduvalt õnnestus paaripunktilised kaotusseisud tagasi mängida. Aina enam tundus, et pikem pink ja vahetusterulett hakkab ennast ära tasuma ja mängu nende kasuks kallutama. Pärast 17:20 kaotusseisult tehtud neljapunktilist spurti mindi esmalt juhtima 21:20 ja Raabi kolme järjestikuse punkti järel oldi ees 24:21. Ees ootas aga veel üks süžeepööre. Esmalt kaks punkti tänase finaali kangelannalt Kertu Laagilt, seejärel edukas Kohila blokk ja kaks TTÜ enda rünnakueksimust tähendasid 26:24 mänguvõitu.
„Aastad on näidanud, et vastane on väga sitke. Teadsime, et nad ei loovuta midagi kergelt kaitsepallidel ja pikkadel pallivahetustel. Karikavõiduga olen loomulikult rahul, ent mängukvaliteedi üle ei saa ei mina ega tüdrukud uhkust tunda. Võrkpall ei koosne ainult tugevast servist ja võimsast rünnakust. Üldmängus puterdasime liiga palju,“ nentis võitjate peatreener Peeter Vahtra. „Olin kindel, et kui korralikult lööma pääseme, siis suudame pallid ka maha lüüa, ent selliseid olukordi oleksime pidanud suutma tekitada rohkem,“ lisas ta. Võimsas hoos olnud Laak tõi 27 punkti, jäädes 22-ga plussi. Rünnakul lõi ta 38 tõstest punktiks 23 ehk 60,5 protsenti. Lisaks temalt neli edukat sulustamist. Ühegi teise Kohila palluri rünnakuprotsent ei küündinud isegi 45 protsendini.
„Nagu öeldakse, on õnn tugevamate poolel ja Kohila oli meist grammi võrra parem. Nad lõid meid sama relvaga ehk hea serviga, millega neid halvata proovisime. Mul ei ole võistkonnale ühtegi etteheidet, nad on supertüdrukud,“ sõnas TTÜ peatreener Marko Mett finaalkohtumise järel. | Kohila peatreener: mängukvaliteedi üle ei saa uhkust tunda | https://sport.err.ee/96366/kohila-peatreener-mangukvaliteedi-ule-ei-saa-uhkust-tunda | TTÜ/Tradehouse´i naiskond pakkus küll ülimalt südi esituse, ent tänavune Eesti naiste võrkpallikarikavõitja on Kohila VK/E-Service, kes võitis finaalkohtumise 3:1 (25:17, 25:15, 21:25, 26:24). |
"Nad peavad kiiresti saama toetusmeetmeid ja õpet selleks, et nad ei hulguks lihtsalt ringi ja ei teeks midagi," vahendas thelocal.de Özoguzi sõnul Funke Mediale.
Saksamaal süüdistatakse seitset 15-21-aastast migranti mõrvakatses, kuna nad üritasid Berliinis jõululaupäeval kodutut meest põlema süüdata. Kuus kahtlusalust on pärit Süüriast ja üks Liibüast. 37-aastane mees pääses vigastusteta, kuna pealtnägijad kiirustasid leeke kustutama.
Özoguz ütles, et kuritegu oli põlastusväärne ning seda ei tohiks püüda õigustada. Samas lisas ta, et "selliseid kuritegusid ei saa ennetada sellega, kui otsustatakse lõpetada põgenike aitamine".
"Me peame kõik töötama selle nimel, et anda neile kokkupuutepunkte meie ühiskonnaga," lisas volinik.
Saksamaa kriminaaluurijate föderatsiooni (BDK) juht André Schulz ütles, et võimaluste puudumine viib osad noored põgenikud kuritegelikule teele. "Paljud noored põgenikud lootsid siin paremale elule. Kuid neile pole võimalusi või need on liiga piiratud," ütles ta Funke Mediale.
"Noored mehed igavlevad ja ei näe enda jaoks tuleviku väljavaateid," hoiatas Schulz ning lisas, et see muudab tõenäolisemaks nende langemise kuritegevusse. | Saksa volinik: noori põgenikke tuleb vägivalla vältimiseks kiiremini integreerida | https://www.err.ee/579900/saksa-volinik-noori-pogenikke-tuleb-vagivalla-valtimiseks-kiiremini-integreerida | Pärast seda kui grupp noori migrante vahistati kodutu tapmiskatse eest, kutsus Saksamaa valitsuse integratsioonivolinik Aydan Özoguz üles astuma samme põgenike kiiremaks sulandamiseks ühiskonda. |
Eelvõistluse parima soorituse eest hoolitses Daniel Andre Tande, kes kogus 139 meetri pikkuse õhulennu eest 157,7 punkti. Norralasele järgnesid poolakas Kamil Stoch 154,1 (137,5 m) ja austerlane Stefan Kraft 151,1 (136 m) silmaga.
Põhivõistlus toimub homme. Aasta viimasel päeval peetakse samuti Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis teise etapi kvalifikatsioon ning uue aasta esimesel päeval põhivõistlus. | Oberstdorfis võitis kvalifikatsiooni norralane, Nõmme diskvalifitseeriti | https://sport.err.ee/96365/oberstdorfis-voitis-kvalifikatsiooni-norralane-nomme-diskvalifitseeriti | Nelja hüppemäe turnee avavõistlusel Saksamaal Oberstdorfis Martti Nõmme tulemus kvalifikatsioonis tühistati, sest eestlase kombinesoon ei vastanud reeglitele. |
Pärast kohtumist seimi esimehe Viktoras Pranckietise ja parlamendi liikmetega väisas senaator 13. jaanuari mälestusmärki seimihoone juures ja pöördus üritusel osalenud Leedu ja USA sõjaväelaste poole.
"Tänan teid teenistuse ja eneseohverduse eest. Veerand sajandi eest oli selle suure ja suurepärase rahva elus tähtis hetk. Teid võidakse taas teenistusse kutsuda, sest on oht, et jõudu koguv Venemaa püüab impeeriumi taastada," ütles McCain.
"Ja me loodame, et te kaitsete seda rahvast ja tõestate igaühele, kes ohustab Leedu iseseisvust, et olete valmis seda kaitsma," sõnas senaator.
Samas rõhutas ta, et parim viis tüli vältida on valmisolek, et iga võimalik ründaja mõistaks rünnaku liiga kõrget hinda.
McCain: USA sõdurid peaksid olema alaliselt Leedus
USA sõdurid peaksid paiknema Leedus püsivalt, märkis McCain.
"Ma arvan, et küsimus (sõdurite) arvust sõltub vajadusest ja parajasti toimuvast väljaõppest ja mitmesugustest operatsioonidest, mida me ühiselt läbi viime. Aga minu arvates on tähtis pidevus, see, et siin oleks alati Ameerika sõdureid," ütles McCain pärast Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga kohtumist ajakirjanikele.
Senaatori sõnul tahab ta "siinsetele sõpradele" kinnitada, et Ühendriigid on alati nendega.
McCain külastab Baltimaid, Ukrainat, Gruusiat ja Montenegrot koos vabariiklasest kolleegi Lindsey Grahami ja demokraat Amy Klobuchariga.
Leedu diplomaadid on öelnud, et kolme USA senaatori visiidiga Balti riikidesse tahetakse kinnitada, et julgeolekukohustused, mis Ühendriigid endale selle piirkonna ees on võtnud, jäävad jõusse ka pärast Donald Trumpi presidendiks saamist 20. jaanuaril. | McCain: Leedu on ohus, sest Venemaa asus taastama impeeriumi | https://www.err.ee/579905/mccain-leedu-on-ohus-sest-venemaa-asus-taastama-impeeriumi | Leedu jaoks on tekkinud oht, sest jõudu koguv Venemaa püüab taastada impeeriumi, ütles Leedus viibiv USA senaator John McCain neljapäeval. |
Suvel Prantsusmaal toimunud EM-il säranud islandlane teenis summa võrdlemisi kerge vaevaga, sest ei mänginud Türgi klubi eest mitte ühtegi minutit. Kui laenuleping oleks kestnud nii nagu planeeritud ehk ühe aasta, siis saanuks Sigthorsson selle eest 1,215 miljonit eurot.
26-aastane ründaja kuulub 2015. aastast Nantes'i rivistusse. Karjääri alustas mees kodumaal HK nimelises meeskonnas, hiljem on ta mänginud ka AZ Alkmaaris ja Amsterdami Ajaxis. | Islandi jalgpallitäht teenis Türgis väljakul käimata ligi pool miljonit eurot | https://sport.err.ee/96360/islandi-jalgpallitaht-teenis-turgis-valjakul-kaimata-ligi-pool-miljonit-eurot | Türgi jalgpalliklubi Istanbuli Galatasaray lõpetas laenulepingu Islandi koondislase Kolbeinn Sigthorssoniga, makstes mehele selle eest 400 000 euro suuruse kahjutasu. |
Getafe langes eelmisel hooajal Hispaania kõrgliigast välja, olles enne seda üle kümne aasta LaLigas pallinud. Tänavu on hooaja algus esiliigas olnud lootustandev - 19 vooru järel hoitakse kolmandat kohta, vahendas Delfi.
2015. aasta suvel Eestisse saabunud 26-aastane Tumasjan sõlmis pärast hooaja lõppu Infonetiga uue kaheaastase lepingu, mistõttu võib Eesti meisterklubi venelase müügist ka korraliku üleminekusumma teenida, juhul kui mees Getafele testiperioodil muljet avaldab ning klubi temast huvitatud on.
Lõppenud hooaja esimese poole jättis Tumasjan põlvevigastuse tõttu vahele, kuid sai kokkuvõttes Premium liigas kirja kümme mängu ja ühe värava. | Hispaania esiliigaklubi kutsus Infoneti jalgpalluri testimisele | https://sport.err.ee/96356/hispaania-esiliigaklubi-kutsus-infoneti-jalgpalluri-testimisele | Sel hooajal FC Infoneti ridades Eesti jalgpallimeistriks tulnud Armeenia juurtega venelane Sergei Tumasjan viibib testimisel Hispaania esiliigaklubi Getafe juures. |
Maailmameistriks kroonitud Mercedese eelarve oli 309 ja Red Bullil 250 miljonit eurot. Kui Ferrari ja Mercedes jäid kulude ja tulude osas nulli, siis Red Bulli kasum oli seitse miljonit eurot. Kuue miljoniga jäi plussi ka Williams.
Tiimide 2016. aasta eelarved eurodes:
Ferrari 385 miljonit 900 töötajat
Mercedes 309 miljonit 850 töötajat
Red Bull 250 miljonit 740 töötajat
McLaren 215 miljonit 730 töötajat
Renault 175 miljonit 570 töötajat
Williams 122 miljonit 530 töötajat
Toro Rosso 116 miljonit 350 töötajat
Haas 116 miljonit 210 töötajat
Sauber 110 miljonit 320 töötajat
Force India 105 miljonit 380 töötajat
Manor 99 miljonit 225 töötajat | Vormel-1 tiimidest on kõige suurem eelarve Ferraril | https://sport.err.ee/96359/vormel-1-tiimidest-on-koige-suurem-eelarve-ferraril | Vormel-1 sarjas oli eelmisel hooajal kõige suurem eelarve 385 miljonit eurot Ferraril, teatas Autosport. |
Kocijančič ütles seda päev pärast USA välisministri John Kerry esinemist Lähis-Ida konflikti lahendamise teemadel.
"Ainus viis konflikti lõpetamiseks on kahe riigi lahenduse kaudu, mis saavutatakse osapoolte vaheliste läbirääkimiste teel," sõnas ta.
Kerry kaitses president Barack Obama eelmise nädala otsust lasta ÜRO Julgeolekunõukogul kuulutada Iisraeli asundused palestiinlaste aladel ebaseaduslikeks.
See samm pingestas veelgi USA ja Iisraeli suhteid. | EL toetab Lähis-Ida konflikti "kahe riigi" lahendust | https://www.err.ee/579907/el-toetab-lahis-ida-konflikti-kahe-riigi-lahendust | Euroopa Liit toetab USA ametistlahkuvat administratsiooni, kes peab "kahe riigi" lahendust parimaks teeks püsiva rahu saavutamisel iisraellaste ja palestiinlaste vahel, teatas ühenduse kõneisik Maja Kocijančič neljapäeval. |
VIDEO | Ühisliiga parimate soorituste esikolmikusse mahtus ka kalevlase kulp | https://sport.err.ee/96358/video-uhisliiga-parimate-soorituste-esikolmikusse-mahtus-ka-kalevlase-kulp | Korvpalli VTB Ühisliiga 12. nädala parimate soorituste Top10 edetabeli kolmandale kohale valiti Kalev/Cramo leegionäri Cedric Simmonsi blokk Himki mängija Jegor Vjaltsevi vastu. | |
Mihkelson kirjutas Facebookis, et Yana Toomi taaskordne kohtumine Assadiga pole tema jaoks üllatav.
"Ta on ennast juba ammu positsioneerinud Kremli poliitika toetaja ning propageerijana nii Euroopa Parlamendis kui ka Eestis. Toom on sisuliselt kaasatud Kremli loodud uude rahvusvahelisse "internatsionaali", kuhu kuuluvad eeskätt paremäärmuslikud erakonnad Euroopas ning poliitikud, filminäitlejad ja teised, kes on vabal tahtel kujunenud Kremli suuvoodriteks või lihtsalt kogemata muutunud "kasulikeks idiootideks"," kirjutas Mihkelson.
"Venemaa välispoliitika tööriistadena on nende roll mõjutada avalikku arvamust kuni koduriikide poliitika muutmiseni Venemaale sõbralikuks ning Putini poliitikat toetavaks," lisas ta.
Süüria relvarahu on eeskätt oluline Assadi režiimi ellujäämiseks
Mihkelson kommenteeris Facebookis ka Süürias jõustuvast relvarahust. Tema sõnul on see eeskätt tähtis Assadi režiimi ellujäämiseks ja riigisiseste mõjuväljade jaotamiseks Venemaa, Türgi ja Iraani vahel.
"Moskva on huvitatud eeskätt Süüria rannikualast, peamiselt sõjaväebaaside säilitamisest Tartusis ja Hmeimimis. Ankara on kindlasti huvitatud kurdide võimaliku autonoomia või isegi omaette riigi tekke ärahoidmisest ning ISIS-e tõrjumisest oma piiridelt. Teheran on seevastu huvitatud šiiitide liiderriigina Assadi võimulpüsimisest ning ligipääsust Liibanoni Hezbollah toetamiseks," selgitas Mihkelson.
"Kuigi Venemaa välisminister Lavrov on maininud ka vajadust kaasata rahuprotsessi Saudi Araabia (sunnide liiderriik) ja Katar, siis lähiajal näib see vähetõenäoline. Eriti kui arvestada Iraani ja Saudi Araabia vastuolusid," lisas ta.
Kuna relvarahu ei hõlma ISIS-t, siis Mihkelsoni sõnul lahingud Süürias nii pea ei vaibu. See aga annab tema hinnangul Assadi režiimile valikulise võimaluse jõu kasutamiseks edaspidi ka mõõdukama opositsiooni vastu.
"Ka Aleppo lahingutes ei teinud Assad koos liitlaste Venemaa ja Iraaniga erilist vahet terroristide ja tsiviilelanike vahel. Seega tuleb relvarahu hindamisel olla ettevaatlik ning oodata järgmisse nädalasse plaanitud Astana kõneluste (Assadi ja opositsiooni vahel) tulemusi. Igatahes on Venemaa saavutanud selle, et veel enne USA uue presidendi ametisseasumist on Süürias initsiatiiv nende käes. Lääne võimalus olukorda Süürias mõjutada on väga piiratud. Vähemalt praegu," märkis Mihkelson. | Mihkelson: Toom on kaasatud Kremli uude rahvusvahelisse "internatsionaali" | https://www.err.ee/579899/mihkelson-toom-on-kaasatud-kremli-uude-rahvusvahelisse-internatsionaali | Kommenteerides europarlamendi saadiku Yana Toomi kohtumist Süüria presidendi Bashar al-Assadiga, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Kreml on kaasanud Toomi enda loodud uude rahvusvahelisse "internatsionaali". |
Katari velotuuri on peetud 15 aastat ja mullu veebruaris võitis selle britist Dimension Data sprinter Mark Cavendish.
Katar on endale hankinud suuri spordivõistluseid. 2022. aastal toimuvad seal jalgpalli maailmameistrivõistlused ning lähemal ajal käsipalli ja veealade MM. | Järgmise aasta Katari velotuur jääb rahanappusel sõitmata | https://sport.err.ee/96361/jargmise-aasta-katari-velotuur-jaab-rahanappusel-soitmata | Järgmise aasta Katari velotuur jääb ära, kuna korraldajaid ei leidnud võistluste läbiviimiseks piisavas koguses finantsvahendeid. |
Nii mõnedki uued helindid ja vanad armsad laulud tulevad meiega kaasa uude aastasse.
"On aeg meenutada hetki kontsertidelt, jagada teistega oma lemmikalbumeid, tervitada oma lähedasi ja sõpru-tuttavaid. 30. detsembril kell 12-15 on teil võimalus jagada oma mõtteid otse-eetris ja kuulata armsaks saanud muusikat. Saada oma soov aegsasti meilaadressil [email protected]," teatab Klassikaraadio.
Stuudios vestlevad kuulajatega ning jagavad oma elamusi Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja Henry Tiisma ja toimetaja Anne Prommik. | Klassikaraadio ootab kuulajate aastalõpusoove | https://menu.err.ee/293746/klassikaraadio-ootab-kuulajate-aastalopusoove | 30. detsembril kell 12-15 saavad Klassikaraadio kuulajad jagada oma mõtteid otse-eetris ja kuulata armsaks saanud muusikat. |
Riigiprokuratuur teatas kolmapäeval, et leidis mehe telefoninumbri Anis Amri telefonist, vahendas BBC.
Prokuratuuri pressiesindaja Frauke Köhler ütles, et uurimine näitas, et vahistatud mees ei olnud Amri kontaktisik ning seetõttu tuli ta vabastada.
Amri oli vandunud videopostituses truudust ISIS-ele. Saksa prokuröride kinnitusel on video ehtne.
Saksa ametnike sõnul aitas rünnakus kasutatud veoki automaatne pidurdussüsteem vältida suuremat ohvrite arvu. Automaatne pidurdussüsteem hakkab tööle, kui tunnetab kokkupõrget ning tänu sellele võis veoki teekond jõuluturul jääda lühikeseks.
Jõuluturu rünnakus hukkus 12 inimest.
Itaalia politsei lasi Anis Amri möödunud nädala reede öösel ehk neli päeva pärast rünnakut Milanos maha. Köhler ütles, et Amri juurest leitud püstol oli sama kaliibriga, millega tapeti Poola autojuht, kelle veoki Amri kaaperdas.
Autojuht, 37-aastane Lukasz Urban tapeti püstolilasuga pähe ilmselt enne, kui veok jõuluturul rahva sekka sõitis. Tema surnukeha leiti auto kabiinist. Amri oli jõudnud põgeneda.
Itaalia peaminister Paolo Gentiloni ütles pressikonverentsil, et praegu ei ole tõendeid selle kohta, et Amril oleks olnud Itaalias mingit kaasosaliste võrgustikku ning ta tõenäoliselt radikaliseerus pärast Itaaliasse saabumist 2011. aastal.
Uurijad püüavad samm-sammu haaval panna paika Amri liikumist pärast Berliini rünnakut 19. detsembril, kui tema suhtes anti välja üle-Euroopaline vahistamiskäsk.
Arvatavalt reisis ta 21. detsembril Hollandisse Nijmegenisse ning sõitis öösel bussiga Amsterdamist Prantsusmaale Lyoni. Seejärel sõitis ta rongiga Prantsuse Alpides asuvasse Chamberysse ning sealt omakorda edasi Milanosse. | Politsei vabastas Berliini rünnakuga seoses kinni võetud tuneeslase | https://www.err.ee/579895/politsei-vabastas-berliini-runnakuga-seoses-kinni-voetud-tuneeslase | Saksa politsei vabastas 40-aastase tuneeslase, keda kahtlustas sidemetes Berliini jõuluturu ründaja Anis Amriga. |
37-aastane Baum astus ametisse detsembri keskel vallandatud Dirk Schusteri asemel. Baumi avakohtumises sai Augsburg 1:0 jagu Mönchengladbachi Borussiast ning tegi seejärel 1:1 viigi Dortmundi Borussiaga. "Baum sobib Augsburgi filosoofiaga," lausus klubi spordidirektor Stefan Reuter. "Leidsime õige treeneri."
Varem kolmandal liigatasemel olevat Müncheni klubi SpVgg Unterhachingit juhendanud Baum liitus Augsburgiga käesoleva hooaja eel, kui hakkas treenima reservmeeskonda. | Klavani endise koduklubi spordidirektor: leidsime õige treeneri | https://sport.err.ee/96363/klavani-endise-koduklubi-spordidirektor-leidsime-oige-treeneri | Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani endine koduklubi Augsburg usub meeskonna peatreenerisse Manuel Baumi. |
Tallinna tulevad spetsiaalselt kohale maailmas üha menukamaks kasvava ning ka Eestis viimastel aastatel populaarsust kogunud ekstreemspordiala tipud. Lisaks demonstratsioonesinemisele kerkib Saku Suurhalli eraldi park tõukerataste tarbeks, kus Simple Sessioni külastajad saavad sõita, tutvuda oma iidolitega, õppide trikke ja nippe ning proovida uusi tõukerattaid.
Simple Sessionil näitavad tõukeratturid oma oskusi pühapäeval enne rulafinaale ning seda nii pargi- kui ka tänavastiilis. Suurbritanniast saabub Tallinna oma oskusi näitama hetkel valitsev maailmameister ning FISE 2016 võitja Jordan Clark. Eestit esindab näidisala tugevas konkurentsis 2014. aastal Euroopa meistriks kuulutatud, viimastel aastatel ohtralt maailma tippvõistlustel häid kohti noppinud ning novembrikuus UK Scoot Fest World Cup King of Street võistluselt võitjana naasnud Roomet Säälik. Ühe peaesinejana osaleb demonstratsioonil ka Richard Zelinka Tšehhist, kes on maailma reitingus 7. kohal ning Scootfest King of Bowl 2016 võitja.
Tõukerataste menu liigub ülesmäge juba 2000ndate algusest ning on tänaseks jõudnud võistlusspordi staatusesse ning muutunud rulatamise ja BMX-rataste kõrval üheks populaarsemaks nn linnaspordi alaks. Tõukeratastega sõidetakse, nagu ka BMXi ja rulaga, rulaparkides ehk rämpidel ning tänavatel, samuti harrastatakse dirt -sõitu ehk sõitu maastikuobstaaklitel ning flatland -stiili ehk trikke lamedal pinnal. Rahvusvaheline tõukerattaliit korraldab maailmameistrivõistlusi alates 2012. aastast.
Simple Sessioni võistlustest võtab tänavu osa ligikaudu 140 rulatajat ning BMX-ratturit umbes 30 riigist, tehes sellest kõige rahvusvahelisema action -spordi sündmuse maailmas. | Simple Sessionil näeb võistluste vahel maailma parimate tõukeratturite trikke | https://menu.err.ee/293752/simple-sessionil-naeb-voistluste-vahel-maailma-parimate-toukeratturite-trikke | 4. ja 5. veebruaril Saku Suurhallis toimuval Euroopa suurimal talvisel ekstreemspordifestivalil Simple Session näeb rulasõidu ja BMX-rataste põhivõistluste kõrval taas ka tõukerattasõitu. |
Järgmise aasta 8. juunil peab nõukogu Tallinnas rahapoliitilise istungi ning Draghi annab selle järel pressikonverentsi, seisab ECB kodulehel.
Eesti Pank teatas, et 2017. aastal on keskpanga eelarves ette nähtud ligikaudu 500 000 eurot erakorralisi kulusid. Summast suurima osa toob kaasa just ECB väljasõiduistungi ja sellele järgneva Draghi pressikonverentsi korraldamine, teatas pank.
Tavaliselt kohtub ECB nõukogu keskpanga peakontoris Frankfurtis. Korra aastas peetakse istung aga ka mõne teise euroala keskpanga juures, need vahetuvad rotatsiooni korras. Nii toimus tänavu 2. juunil istung ja pressikonverents Viinis.
Rahapoliitilisi istungeid peab nõukogu üldiselt iga kuue nädala tagant. ECB nõukokku kuuluvad kuus keskpanga juhatuse liiget ning kõikide 19 euroala riigi keskpankade presidendid. | Euroopa Keskpanga nõukogu peab tuleval aastal Tallinnas istungi | https://www.err.ee/579894/euroopa-keskpanga-noukogu-peab-tuleval-aastal-tallinnas-istungi | Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu peab tuleva aasta juunis Tallinnas rahapoliitilise istungi ning keskpanga president Mario Draghi annab siin pressikonverentsi. |
Varem detsembris soovitas Egiptuse riiklik nõuandev kogu, et Kairo kohus toetaks otsust, mis tühistas kokkuleppe kahe saare Saudi Araabiale andmise kohta, vahendas Reuters.
Kokkuleppest teatati tänavu aprillis ja see tekitas avalikku pahameelt ning proteste. Meeleavaldajad ütlesid, et asustamata saared Tiran ja Sanafir kuuluvad Egiptusele.
Juunis tühistas kõrgem halduskohus selle kokkuleppe, öeldes, et Egiptuse suveräänsusest nende saarte üle ei saa loobuda.
Egiptuse valitsus kaebas otsuse edasi.
Egiptuse valitsuse arvates kuuluvad Aqaba lahe suudmes asuvad saared Tiran ja Sanafir Saudi Araabiale. Viimane esitas 1950. aastal Kairole palve kaitsta neid Iisraeli vägede eest. Iisrael hõivas saared 1967. aasta Kuuepäevase sõja käigus, kuid andis need 1979. aastal sõlmitud rahuleppe alusel Egiptusele tagasi.
President Abdel Fattah al-Sisi otsustas saared Saudi Araabiale tagasi anda. | Egiptuse valitsus kiitis heaks kahe Punase mere saare loovutamise Saudi Araabiale | https://www.err.ee/579892/egiptuse-valitsus-kiitis-heaks-kahe-punase-mere-saare-loovutamise-saudi-araabiale | Egiptuse valitsus kiitis heaks kokkuleppe, mille kohaselt loovutatakse kaks Punase mere saart Saudi Araabiale. Leppe peab ratifitseerima parlament, teatas riiklik televisioon. |
Kiirlaskumise järel kolmandat kohta hoidnud prantslasele järgnesid avalaskumise teine Marcel Hirscher Austriast 0,34 ja slaalomirajale parima tulemusega läinud norralane Aleksander Aamodt Kilde 1,13 sekundi suuruse kaotusega.
MK-sarja üldarvestuses jätkab liidrina Hirscher, kellel on koos 713 punkti. Järgnevad norralane Kjetil Jansrud 482 ning Pinturault 465 silmaga. Jansrud oli täna kiirlaskumise järel kuues, kuid slaalomis tulemust kirja ei saanud. | MK-sarja üldliider Hirscher suurendas konkurentide ees edumaad | https://sport.err.ee/96364/mk-sarja-uldliider-hirscher-suurendas-konkurentide-ees-edumaad | Mäesuusatamise MK-etapil Itaalias Santa Caterinas võitis meeste alpi kahevõistluse Alexis Pinturault 2.19,71-ga. |
"Performatiivse näituse esimeses osas alustab Angela tühjast valgest galeriiruumist ning hakkab sinna omale maja ehitama. Ehitab, ehitab ümber, muudab meelt värvide osas ja ehitab uuesti ümber, õpib ehitama, ebaõnnestub ja ehitab uuesti...," teatab Vaal galerii.
"Nii saab majast kunstniku isiklik projektiruum, galerii galeriis, kus ta eksponeerib maja valmides ka oma maale. Muutuvad galeriiruumi traditsioonilised mängureeglid. Maja on teine kodu oma reeglite või, vastupidi, vabadusega. Majasisesed eksponaadid ei moodusta aga ülevaatlikku isikunäitust ega temaatilist näitust, vaid toimivad paradoksaalselt ka dekoratsioonidena galeriiruumi sisekujunduses. Ehitusprotsess on külastajatele galerii lahtioleku aegadel avatud ning jälgitav ka live- video vahendusel sotsiaalmeedias. Valminud kompleksi saab näituse lõpuni tervikuna külastada."
26. jaanuaril kell 18.00-20.00 toimub näituse raames Vaal galeriis "Sarikapidu". Ehitus on siis jõudnud lõppfaasi ja see vajab tähistamist.
Performatiivne näitus avaneb 11. jaanuaril ning sulgub 4. veebruaril.
Angela Maasalu (1990) on Londonis elav ja töötav eesti maalikunstnik, kes tegeleb oma loomingus enda ja oma põlvkonnakaaslaste probleemidega lähtuvalt kaasaegsetest ühiskondlikest mõjudest. Maasalu looming moodustab justkui päevikulaadse visuaalse biograafia, kus sümbolistlikud motiivid maalidel – "mägi" kui küsimus kindlusest, saavutamisest ja kohale jõudmisest, "maja" kui turvatunde ja armastuse sümbol – loovad jätkuvat ühtset seeriat aeglaselt muutuvate lisanduvate detailidega. Pastelsed toonid peidavad endas aga varjatud õudu, armsa ja ilusaga koleda fassaadi katmist. Angela Maasalu on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas (BA) ja Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maalikunsti (MA) ning täiendanud end Londonis Central Saint Martins College of Art and Design’is. | Angela Maasalu ehitab galeriid galeriis | https://kultuur.err.ee/315210/angela-maasalu-ehitab-galeriid-galeriis | Performatiivses näituseprojektis " Kodu II" jätkab kunstnik Angela Maasalu isikliku ruumiga tegelemist, millele lisandub suhestumine institutsionaalse valge kuubiga ning küsimus oma karjääri alguses oleva noore kunstniku enesekehtestamise võimalustest. Kodu kui turvaline keskkond vs. pinevate lähisuhete õud, avalik vs. privaatne, eesmärgid vs. reaalsed võimalused on pingeväljad, mille vahel kunstnik töötab. |
Kohtu hinnangul oli interneti kaudu alkoholi müünud veebilehe tegevuse näol tegu kaugmüügiga, mida käsitlevad nii aktsiise kui ka käibemaksu puudutavad seadused, ning seetõttu on veebilehe haldaja ka Soome silmis maksukohuslane, vahendas Yle.
Veebilehe taga seisvad ettevõtted olid hankinud nii tooted kui ka korraldanud nende transpordi, kuid teavitamisest ja maksude tasumisest hoiti teadlikult kõrvale. Kohtu hinnangul jäeti seetõttu Soome riigile maksmata 370 000 eurot alkoholiaktsiisi ja 60 000 eurot käibemaksu.
Kohus karistas veebilehe tegevuse korraldajat, kes oli kolme Eestis registreeritud ettevõtte omanik, raske maksukuriteo eest kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vabadusekaotusega. Vanglakaristusest arvestatakse maha eeluurimisvanglas oldud aeg.
Lisaks kehtestati mehe suhtes neljaks aastaks ärikeeld.
Kohtuotsuses mainitud tegevus leidis aset 2014. aasta novembrist 2015. aasta novembrini.
Süüdimõistetu on kogu kohtuprotsessi vältel süüdistused tagasi lükanud. Hetkel pole teada, kas tal on kavas kohtuotsus ka edasi kaevata.
Kohtuprotsessi teise kahtlustatava puhul loobus kohus kõigist süüdistustest. | Helsingi kohus karistas Eestist veebi kaudu alkoholi müünud soomlast vabadusekaotusega | https://www.err.ee/579893/helsingi-kohus-karistas-eestist-veebi-kaudu-alkoholi-muunud-soomlast-vabadusekaotusega | Helsingi esimese astme kohus tegi neljapäeval otsuse, et veebilehe viinakauppa.eu kaudu korraldatud tegevus rikkus Soome maksuseadusi. Seadusi rikkunud äritegevuse eest vastutanud karistas kohus reaalse vabadusekaotusega. |
Muidugi ei pruugi iga kokkupuude heategevusega olla positiivne. Tuttav rääkis, kuidas jäi kord ühe lasteorganisatsiooni annetustekogujast vabatahtliku kätte. Parimate müügimehe-võtetega uuriti talt, kas ta hoolib abi vajavatest lastest; kas usub, et rohkem abi on püsivast toetusest kui ühekordsest kingitusest jne. Kuni mu tuttav tundis, et tast oleks erakordselt närune keelduda alla kirjutamiseks pakutud püsitoetuslepingust.
Ent rõõmu asemel selle kahtlemata ju olulise valdkonna toetajaks hakkamise üle tundis ta end pigem ärakasutatuna.
Annetamise olulisim tunnus on, et erinevalt näiteks maksude maksmisest on see alati ja ainult vabatahtlik. Emotsioonide mõju all ei pruugi meie tahe olla kõige vabam. Sellest ju soovitused, nagu et kui tunded kipuvad üle pea lööma, hinga enne tegudele tormamist kümme korda rahulikult sisse-välja, ja muud taolist.
Samamoodi on tark emotsioonide mõju all olemist teadvustada näiteks südamliku heategevussaate lõpus või sarnaselt mu tuttavale kusagil annetustekoguja “müügijuttu” kuulates.
Mitte selleks, et hea tegemise võimalus mööda lasta, vaid selleks, et rahulikumana teha targem, läbikaalutud otsus. Ja niimoodi rohkem head.
Kindlasti ei tee meid halvemaks inimeseks see, kui me ei anneta igale küsijale.
Aga ärme ole vabaühenduste ja annetuste kogujate suhtes ka ebaõiglaselt karmid. Kindlasti oleme kõik teinud ostuotsuseid – eriti hõlpsalt tulevad need soodusmüükide ajal –, mille kohta hiljem mõtleme, et tegelikult polnud meil seda asja ju vaja. Või siis avastame, et ostetu pole nii hea, kui meile algul tundus.
Ent pettumusest hoolimata ei ütle me ju, et ei lähe enam kunagi poodi. Pigem ikka püüame saadud õppetundi analüüsida ja käituda edaspidi targemalt. Rakendame sama lähenemist siis ka heategevuses.
Kindlasti ei tee meid halvemaks inimeseks see, kui me ei anneta igale küsijale. Teate 80-20 reeglit – no et 20 protsenti tublimaid teeb ära 80 protsenti tööst jne? Sageli on pilt veel ebaühtlasem. Kui näiteks inimeste pikkus jaotuks samamoodi nagu rikkus, sebiks maailmas ringi tohutu hulk mikroskoopilisi naisi-mehi, nende vahel liiguks aga pilvelõhkujatestki kõrgemaid kolgesid.
Kui soovime, et meie annetus aitaks võimalikult paljusid, siis just sellistele, oma töö tulemuste ja mõju poolest vabakonnas teiste kohal kõrguvatele tegijatele tasubki meil keskenduda.
See, et näiteks 40 aasta eest saadi arengukoostöö pingutuste tulemusel maailmas lahti rõugetest, on säästnud rohkem inimelusid kui oleks säästnud samal ajal saabunud utoopiline maailmarahu.
Võtame näiteks valdkonna, kus vabaühendused maailmas väga olulist rolli täidavad – rahvusvaheline arenguabi, muu hulgas tegelemine selliste probleemidega nagu vaesus ja tervis. Siin pole raske leida näiteid raiskamisest – kas siis on raha kasutatud mittetoimivateks lahendusteks või suisa pahatahtlikult kõrvale pandud.
Samas on terve rida väga edukaid programme, mõned lausa meeletult edukad. See, et näiteks 40 aasta eest saadi arengukoostöö pingutuste tulemusel maailmas lahti rõugetest, on säästnud rohkem inimelusid kui oleks säästnud samal ajal saabunud utoopiline maailmarahu. Isegi kui see oleks arengukoostöö ainus saavutus – aga ei ole –, võiks ikkagi kogu sellele valdkonnale kulunud raha lugeda keskmiselt hästi kasutatuks.
Aga nagu öeldud, ei pea meie oma annetusele kohta otsides vaatama keskpäraseid, rääkimata kehvadest tegijatest. Kas ja mida ütleb tubliduse kohta see, kui popp on organisatsioon annetajate seas?
Oleme juba rääkinud, et Eestis annetatakse aastas üle 30 miljoni euro, mis jaguneb umbes 1200 vabaühenduse vahel. Pea kolmveerand sellest summast läheb 10 protsendile edukaimatele organisatsioonidele, kellest igaüks saab aastas üle 50 000 euro (edukaim, SOS Lasteküla sai mullu annetustena 1,8 miljonit eurot). 2/3 annetusi saavatest vabaühendustest jagavad omavahel aga viimased 7% rahast, veerandi puhul jääb saadav summa alla tuhande euro aastas.
Jah, ka vabakonnas kehtib kahaneva piirkasulikkuse reegel.
Mõnigi kord võib kuulda, et “ma sellele organisatsioonile ei soovi anda, talle annetatakse niigi palju; annetan hoopis teisele, keda muidu ei toetata”. On see heategevuses tark lähenemine?
Võib olla, aga ei pruugi.
Jah, ka vabakonnas kehtib kahaneva piirkasulikkuse reegel. See on näiteks see, kui oleme päikeselisel päeval matkal, joogivesi on otsas ning janu suur – ja siis jõuame kaevuni. Esimesed toobid vett on erakordselt väärtuslikud, elupäästvad, sealt järgmised aga juba vähem, ehkki sisult ju täpselt samasugused. Ühelt hetkel, kui janu ja joogipudelid täis, oleks järgmine veetoop meile juba ebavajalik või lausa tülikas, sest seljakott läheb liiga raskeks.
Nii võib olla ka annetajate seas väga populaarsete organisatsioonide ja sündmustega. Muidugi on üliharv, et keegi teataks, et rohkem tal enam raha vaja pole, kuid võib juhtuda, et järgmiste annetustega tehakse juba vähem vajalikke ja vähem tõhusaid asju ning kusagil mujal leiaks meie toetus paremat rakendust.
Eestis pihustub praegu väikeannetustena sadade organisatsioonide vahel laiali kokkuvõttes täitsa suur summa.
Seega peaksime uurima, milleks meie annetust täpsemalt kasutatakse, mis kasu ja kui palju sellest sünnib, ning hankima ka võrdlusmaterjali teistelt organisatsioonidelt.
Teisalt aga pihustub Eestis praegu väikeannetustena sadade organisatsioonide vahel laiali kokkuvõttes täitsa suur summa. Kui oleme vabaühendusele kas ainus või üks väga vähestest annetajatest, võib see samuti tähendada, et meie panus ei pruugi mingit olulist kasu tuua. Äkki pole selle annetuse aeg siis veel lihtsalt tulnud ja mõistlikum oleks see teha mujale.
Või siis oleks tark seda annetust esialgu kasutada mitte kohe probleemi otseseks lahendamiseks, vaid selleks, et laiemat avalikkust teema vajalikkusest veenda.
Homses, meie lühisarja viimases osas, võtamegi vaatluse alla, miks ja kuidas oma annetustest avalikult rääkida. | Heategevuskool 8: kasta seda taime, mis kasvab | https://www.err.ee/579891/heategevuskool-8-kasta-seda-taime-mis-kasvab | Me ei pea end tundma halvasti, kui ei soovi annetada igale küsijale, ütleb Urmo Kübar tänases heategevust puudutavas arvamusloos. Kui tahame, et meie annetus aitaks võimalikult paljusid, peaksime keskenduma oma töö tulemuste ja mõju poolest kõige silmapaistvamatele tegijatele. |
Külaliste poolel saab taas kaasa teha neljamängulise karistuse ära kandnud argentiinlasest ründaja Sergio Agüero. "Ta on hea ründaja, kes ei tee meie elu lihtsamaks, kuid me teadsime seda juba varem," ei varjanud Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. "Ta lööb väravaid, kui keegi talle palli annab. Seega peame vältima lihtsaid sööte ja tegutsema keskendunult. Ma tean, et suudame kaitses hästi seista."
Liverpool hoiab 18. vooru järel turniiritabelis teist ja City kolmandat kohta. Seejuures lahutab meeskondi vaid üks punkt. "See on mõlema meeskonna jaoks tähtsaks mänguks," teatas Klopp. "Kuus meeskonda võitleb vähemalt koha eest esinelikus ning nii tuleb igat kohtumist võtta kui finaali. Laupäeval on meie eeliseks koduväljak, mille peame ära kasutama." | Klopp: me suudame kaitses hästi seista | https://sport.err.ee/96355/klopp-me-suudame-kaitses-hasti-seista | Eesti jalgpallikoondise kaitsja Ragnar Klavani koduklubi Liverpool võõrustab laupäeval Inglismaa meistrivõistluste kõrgliigas Manchester Cityt. |
Eile sprindidistantsil Eesti meistriks tulnud Johanna Talihärm oli võitmatu ka täna. Talihärm läbis 10 km distantsi ajaga 34.17 (0+2+0+1) ja võttis sellega kindla esikoha. Teisena lõpetas Olga Poltoranina (+0.25; 1+1+0+1) ja kolmandana Kadri Lehtla (+0,44; 1+0+0+0).
Meestest oli võidukas vanameister Roland Lessing, kes läbis 12,5 km distantsi ajaga 33.50 (0+1+2+0). Teise koha sai Rene Zahkna (+1.20; 1+1+1+0) ja kolmanda Johan Talihärm (+1.22; 1+3+1+0). Sprindi võitja Martin Remmelg langes neljandaks. Seitsme möödalasu juures kaotas ta võitjale 1.41. | Naistest võitis taas Talihärm, meestest läks tiitel vanameistrile | https://sport.err.ee/96354/naistest-voitis-taas-taliharm-meestest-laks-tiitel-vanameistrile | Täna jätkusid Otepääl Eesti lahtised meistrivõistlused laskesuusatamises. Jälitussõidus krooniti Eesti meistriteks Johanna Talihärm ja Roland Lessing. |
Seda, kas ja mil moel nõuda sisse hüvitis Eestile põhjustatud okupatsioonikahjude eest, on arutatud juba alates 1980. aastate lõpust. Läinud nädalal kutsus justiitsminister Urmas Reinsalu kokku komisjoni, mis töötaks välja soovitused, mil moel kahjude hindamisega edasi minna, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Komisjoni esimehe Toomas Hiio sõnul on oluline uurida, mis metoodikaga on okupatsioonikahjusid arvutanud teised riigid.
"Okupatsioonikahjude kokkuarvutamist on teinud paljud riigid ja isegi mitte ainult riigid, vaid ka väiksemad rahvad, kui mõtleme kõiksuguste põliselanike kahjunõuetele endiste koloniaalimpeeriumite vastu. Selles mõttes on maailmas kogemus olemas," rääkis Hiio.
Näiteks Lätis tegutsev okupatsioonikahjude hindamise komisjon on jõudnud ka konkreetsete tulemusteni. Aprillis teatas komisjon, et nõukogude okupatsioon tegi Lätile kahju 185 miljardi euro ulatuses.
Läinud aasta oktoobris allkirjastas Urmas Reinsalu Läti ja Leedu justiitsministritega ka koostöömemorandumi, mille pikemaajalisem eesmärk on koostada Venemaale ka ühine kahjunõue.
Eesti toonane peaminister Taavi Rõivas nimetas memorandumit Reinsalu sooloks ning teatas, et justiitsminister tekitab asjatut välispoliitilist võbelust. Samuti ei toetanud Venemaale arve esitamist ka mõnda aega välisministeeriumi juhtinud Marina Kaljurand.
Praeguse välisministri Sven Mikseri sõnul peab Eesti välispoliitika olema järjepidev ning seetõttu jagab ta Rõivase ning Kaljuranna seisukohti.
"Eesti riigil ei ole kavatsust esitada okupatsioonikahjude nõudeid Venemaale. Tõenäoliselt valitseb siis järjepidevus ka selles osas, mis puudutab justiitsministri sellekohast soolot. Nii et ma usun, et valitsuse positsioon tervikuna on täpselt selline nagu aasta tagasi," kommenteeris Mikser.
Seda, millist mõju Urmas Reinsalu initsiatiivikus Eesti välispoliitilisele positsioonile avaldab, Mikser prognoosida ei taha.
"Mingisugust rapsimist ei ole kindlasti mõistlik endale väikese ning julgeolekut ja stabiilsust hindava riigina lubada. Astuda samme, esitada pretensioone, nõudmisi, millel ei ole tegelikult mingisugust perspektiivi ja mis ka ei tekita mõistmist meie olulisemate partnerite seas - seda ma ei pea mõistlikuks," rääkis Mikser.
Varasem suurem töö Eestile osaks saanud kannatuste kokkuarvestamisel lõppes 2005. aastal, mil okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon avaldas "Valge raamatu" nimelise kokkuvõtte. Raamatu panid kokku erinevate erialade inimesed ning seetõttu sai uuritaud nii majanduslikke kahjusid, okupatsioonist puudutada saanud inimelusid, aga ka näiteks kaotusi, mida kandis Eesti kunstivaldkond.
Toomas Hiio sõnul oli "Valge raamat" üks verstapost, kuid kindlasti tuleks okupatsioonikahjudega edasi tegeleda. Seda, kas komisjon Leedu ja Läti eeskujul ka mõne konkreetse kahjusummani jõuab, Hiio veel öelda ei oska.
Urmas Reinsalu kokku kutsutud komisjoni kuuluvad lisaks Toomas Hiiole veel Tartu ülikooli ajaloolased Olaf Mertelsmann ja Aigi Rahi-Tamm. Justiitsministeeriumi esindajana hakkab okupatsioonikahjusid uurima vanglate asekantsler Priit Kama. Esmased tulemused komisjoni tööst peaksid selguma tuleva aasta aprilli lõpuks. | Reinsalu moodustas okupatsioonikahjude hindamise komisjoni, Mikser kahjunõude esitamist mõistlikuks ei pea | https://www.err.ee/579886/reinsalu-moodustas-okupatsioonikahjude-hindamise-komisjoni-mikser-kahjunoude-esitamist-moistlikuks-ei-pea | Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus kokku komisjoni, mille eesmärk on astuda järgmine samm Eestile tekitatud okupatsioonikahjude väljaselgitamisel. Välisminister Sven Mikser kahjunõude esitamist Venemaale mõistlikuks ei pea. |
"Päris naljakas," on Pevkuri napp kommentaar "Tähtede sõja" stiilis lahendatud mängu viite juures.
Pevkur kommenteeris mängu jagamist ERR-i portaalile järgmiselt. "Ma lihtsalt nägin, et selline asi Facebookis levib ja ma lihtsalt jagasin seda. Seal ei ole küll minu poolt mingit tögamist ega pilamist. Ma võiks ka öelda, et ma olen solvunud, et ma mingi elukas olen, aga see ei ole olnud minu eesmärk, et kuidagi tögada. Mulle lihtsalt tundus, et see oli naljakas, et mind on mingiks elukaks tehtud. Ma ei ole otsinud seal rohkem midagi. Ma lihtsalt jagasin seda, et ma olen mängu sisse pandud ja sellega asi piirdub."
ERR-i portaal küsis seepeale Pevkurilt, kas ta ei karda, et olukorras, kus ta kandideerib erakonna esimeheks, võib see kaasa tuua erinevaid tõlgendusi. "Kui selline asi levib kuskil Facebookis, siis levib see sõltumata minu jagamisest," vastas ta.
Kristen Michal: esimeheks pürgija peab jääma väärikaks
"Erakonna esimeheks pürgija peaks jääma väärikaks. Minu kampaania on rajatud sisulistele ideedele, kuidas Eesti 10 või 20 aasta pärast oleks jõukam ja parem koht elada. Ning mis on meie plaan, vastukaaluks sisult sotsiaaldemokraatlikule valitsusele. Võin täna paljude kohtumiste baasilt kindlat öelda, et see on see, mida meie inimesed üle Eesti ootavad," kommenteeris Michal.
"Pealegi, Star Warsi austajana soovitan ma ka mängu tellijal selles ennast kurssi viia - Anakin Skywalker, hiljem Darth Wader naaseb lõpus sinna kust alustas - heade poolelele, tuues tasakaalu. Ta on kindlalt vastuoluline, kuid tugev liider," ütles Michal.
Michal kandis 2012. aastal Reformierakonna rahastamisskandaali ühes telesaates selgitades valget kampsunit. Skandaali üheks osaks olid väited kilekotis liikunud sularahast. Neli sidrunit on viide Saaremaa Laevakompanii omaniku Vjatšeslav Leedo kirjeldusele sellest, kuidas Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil temalt poliitilise toetuse eest nelja miljonit eurot küsis.
Pevkur on ka varem kritiseerinud Michalit, keda üldiselt peetakse valimiste favoriidiks. Kristen Michaliga seotud rahastamisskandaalist rääkides on Pevkur öelnud, et see mõjutas tõsiselt nii erakonda kui ka riigijuhtimist, kuna Michal pidi justiitsministri kohalt tagasi astuma. Ta nentis ka, et ajalugu on näidanud, et sellised skandaalid ei kipu ununema. | Pevkuri sõnum Michalile: kilekotid rahaga, sidrunid ja valge kampsun | https://www.err.ee/579870/pevkuri-sonum-michalile-kilekotid-rahaga-sidrunid-ja-valge-kampsun | Kristen Michali ja Hanno Pevkuri võistlus Reformierakonna esimehe kohale on võtnud senisest teravama tooni - Pevkur postitas sotsiaalmeediasse viite veebimängule, kus figureerivad rahaga täidetud kilekotid, neli sidrunit ja valge kampsun. |
Hiljutise rünnaku tõttu Berliini jõuluturul võetakse tänavu Saksamaa pealinnas uut aastat vastu karmistatud turvameetmetega, vahendasid The Local ja Politico.
"Sel aastal on uus asi, et asetame sinna betoonplokid ja toome sissepääsude juurde soomukid," rääkis Berliini politsei pressiesindaja Brandenburgi väravate ja Tiergarteni pargi ümbruse turvamisest.
Nagu mullu, on ka tänavu Berliinis väljas tuhatkond korravalvurit. Seekord aga kannab osa neist automaatrelvi.
Pidustustel osalejatel, keda arvatakse olevat sadu tuhandeid, ei lubata kanda suuri kotte ega seljakotte. Keelatud on ka igasugune pürotehnika ning potentsiaalselt ohtlikud esemed nagu klaaspudelid.
Saksamaa suuruselt neljandas linnas Kölnis valvatakse turvalisuse üle samuti suure hoolega, sest eelmisel aastavahetusel teatasid sajad naised seksuaalrünnakutest. Kölni politseiülem Jürgen Mathies lubas, et tänavu midagi sellist ei kordu.
"Garanteerin teile, et tunnete end sel aastal katedraali juures täiesti ohutult," kinnitas ta.
Kölnis valvab pidustusi 1500 korrakaitsjat ning läheduses on valmisolekus ka helikopterid, et vajadusel kahtlusaluseid linnas jälitada. | Berliini uusaastapidustusi turvavad automaatidega politseinikud | https://www.err.ee/579883/berliini-uusaastapidustusi-turvavad-automaatidega-politseinikud | Saksamaa võimud tugevdavad pärast möödunud nädalal toimunud veoautorünnakut Berliini aastavahetuspidustuste turvameetmeid, tuues tänavatele automaatrelvadega politseinikud ning ümbritsedes Brandenburgi väravad betoonist plokkidega. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.